Antsla

<mediawiki xmlns="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11/" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:schemaLocation="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11/ http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11.xsd" version="0.11" xml:lang="et">
  <siteinfo>
    <sitename>Vikipeedia</sitename>
    <dbname>etwiki</dbname>
    <base>https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht</base>
    <generator>MediaWiki 1.47.0-wmf.9</generator>
    <case>first-letter</case>
    <namespaces>
      <namespace key="-2" case="first-letter">Meedia</namespace>
      <namespace key="-1" case="first-letter">Eri</namespace>
      <namespace key="0" case="first-letter" />
      <namespace key="1" case="first-letter">Arutelu</namespace>
      <namespace key="2" case="first-letter">Kasutaja</namespace>
      <namespace key="3" case="first-letter">Kasutaja arutelu</namespace>
      <namespace key="4" case="first-letter">Vikipeedia</namespace>
      <namespace key="5" case="first-letter">Vikipeedia arutelu</namespace>
      <namespace key="6" case="first-letter">Fail</namespace>
      <namespace key="7" case="first-letter">Faili arutelu</namespace>
      <namespace key="8" case="first-letter">MediaWiki</namespace>
      <namespace key="9" case="first-letter">MediaWiki arutelu</namespace>
      <namespace key="10" case="first-letter">Mall</namespace>
      <namespace key="11" case="first-letter">Malli arutelu</namespace>
      <namespace key="12" case="first-letter">Juhend</namespace>
      <namespace key="13" case="first-letter">Juhendi arutelu</namespace>
      <namespace key="14" case="first-letter">Kategooria</namespace>
      <namespace key="15" case="first-letter">Kategooria arutelu</namespace>
      <namespace key="100" case="first-letter">Portaal</namespace>
      <namespace key="101" case="first-letter">Portaali arutelu</namespace>
      <namespace key="102" case="first-letter">Mustand</namespace>
      <namespace key="103" case="first-letter">Mustandi arutelu</namespace>
      <namespace key="710" case="first-letter">TimedText</namespace>
      <namespace key="711" case="first-letter">TimedText talk</namespace>
      <namespace key="828" case="first-letter">Moodul</namespace>
      <namespace key="829" case="first-letter">Mooduli arutelu</namespace>
      <namespace key="1728" case="first-letter">Üritus</namespace>
      <namespace key="1729" case="first-letter">Ürituse arutelu</namespace>
    </namespaces>
  </siteinfo>
  <page>
    <title>Antsla</title>
    <ns>0</ns>
    <id>22</id>
    <revision>
      <id>7184921</id>
      <parentid>7172514</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:50:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184921</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4347" sha1="q6n5vuncyct12en39jxxhyhzl0w7av9" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Antsla
|  nimi1_keel =  | nimi1 = 
|  pilt = Antsla centre.jpg
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Võru
}}

'''Antsla''' on [[linn]] Võru maakonnas [[Antsla vald|Antsla vallas]].

Linnaõigused sai Antsla aastal 1938 ja vallasisene linn sai sellest 1999. aasta haldusmuudatusega, mille käigus Antsla linn ühines Antsla vallaga.

2020. aasta alguse seisuga elas linnas 1276 inimest.

== Ajalugu ==
Antsla nime on väikeste variatsioonidega esmamainitud [[14. sajand]]i algul – praeguses Vana-Antslas asuv [[Antsla vasallilinnus]] kandis saksa keeles nime ''Anzen''.

1601. aastal vallutasid [[Rootsi|rootslased]] terve rea linnuste hulgas ka Antsla.

1602. aasta jaanuaris asus Antsla linnuses suurhetman [[Jan Zamoyski]] juhitud [[poolakad|poolakate]] väekoondise peakorter.&lt;ref name=&quot;hRcsu&quot; /&gt;

[[18. sajand]]il ehitati linnuse asemele [[Vana-Antsla mõis]], mille kõrvale rajati 12&amp;nbsp;ha suurune liigirikas park ([[Vana-Antsla park]]).
[[Pilt:Antsla raudteejaam.JPG|pisi|vasakul|[[Antsla raudteejaam]]]]
[[Pilt:Antsla muusikakool.jpg|pisi|[[Antsla Muusikakool|Antsla muusikakool]]]]
Tugeva tõuke piirkonna arengule andis 1889. aastal valminud [[Valga–Petseri raudtee]]. [[Antsla raudteejaam]] sai nime kahelt lähedal asuvalt rüütlimõisalt Vana-Antsla mõis (''Alt-Anzen-Schloß'' ja ''Neu-Anzen'') ja ühelt [[Antsla kirikumõis]]alt (''Pastorat Anzen''). Koht aga, kus raudteejaam asus, kandis siinse renditalu järgi nime Hauka. Linn kasvaski raudteejaama juures asunud kauplemiskoha ümber.&lt;ref name=&quot;SsYMw&quot; /&gt; Hauka [[alevik]]ust sai 1920 Antsla [[alev]] ning 1. mail 1938 jõustunud [[linnaseadus]]ega&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/27/3 Linnaseadus]. Riigi Teataja nr 43, 27. aprill 1938.&lt;/ref&gt; [[linn]]aks.

Elanikke oli 1926. aastal 1295 ja 1939. aastal 1564.

[[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] hävis 55% elamispinnast ning kauplused ja laod.

Aastatel 1950–1959 oli linn [[Antsla rajoon]]i keskus. Sel ajal ehitati kultuurimaja, alustati haigla ehitust ning valmis haldushoone, mis on praeguse koolimaja vana osa.

Alates [[1960. aastad|1960. aastatest]] ehitati vähe (nii tootmisettevõtteid kui ka elamuid).

Antsla linna [[omavalitsus]]lik staatus kinnitati aastal 1993.&lt;ref name=&quot;riigiteataja1993&quot; /&gt;

1994. aastast saadik on Antsla elanike arv pidevalt vähenenud.

Antslas peetakse igal aastal [[Hauka Laat]]a, mis on pika traditsiooniga Eesti suurim{{lisa viide}} kaupmeeste ja klientide kokkusaamine Eestis.

== Inimesed ==
Antsla linnas on sündinud või sealt on pärit EELK praost [[Joel Luhamets]], EELK õpetaja [[Sulev Sova]], odaviskaja [[Andrus Värnik]], teleajakirjanik [[Vahur Kersna]], poliitik ja ajakirjanik Aimar Altosaar. 

== Loodus ==
Antslat läbib [[Lambahanna oja]], millel asub [[Nässmõisa paisjärv]].

==Pildid==
&lt;gallery&gt;
Vabadussõja mälestussammas Antslas 2014.jpg|[[Antsla Vabadussõja mälestussammas|Vabadussõja mälestussammas]]
WMEE-exp2019-(189) Antsla Gümnaasium.jpg|[[Antsla Gümnaasium]]
WMEE-exp2019-(199) Antsla vallavalitsuse hoone.jpg|Vallavalitsuse hoone
WMEE-exp2019-(193) Antsla Kultuurimaja.jpg|[[Antsla kultuuri- ja spordikeskus|Kultuuri- ja spordikeskus]]
WMEE-exp2019-(188) Antsla bussijaam.jpg|Bussijaam
Antsla spordistaadion 2023.jpg|Spordistaadion
&lt;/gallery&gt;
{{panoraampilt|Antsla.jpg|800px|Panoraamfoto Antslast}}

== Vaata ka ==
* [[Antsla jõgi]]
* [[Antsla Gümnaasium]]
* [[Antsla alevivolinike loend 1934]]
* [[Antsla linnavolinike loend 1939]]
* [[Antsla kogudus]]
* [[Antsla Nahksepa palvemaja]]
* [[Antsla Muusikakool]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;hRcsu&quot;&gt;Margus Laidre.&quot; Domus Belli&quot;. Kirjastus Argo. 2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SsYMw&quot;&gt;[http://www.visitvoru.ee/wp-content/uploads/2012/11/Antsla-linn.pdf Antsla linn]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Võrumaa turismiportaal, vaadatud 23.04.2015.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;riigiteataja1993&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/24440 Omavalitsusliku staatuse andmise kohta (vastu võetud 22.04.1993 nr 115)]&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*[[Karl Veri]]. &quot;Saja-aastane väikelinn Antsla&quot;. // Kalender 1988. Tallinn 1987. Lk 120–126

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

{{Eesti linnad}}
{{Antsla vald}}

[[Kategooria:Eesti linnad]]
[[Kategooria:Eesti endised alevid]]
[[Kategooria:Antsla| ]]</text>
      <sha1>q6n5vuncyct12en39jxxhyhzl0w7av9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Betti Alveri kirjandusauhind</title>
    <ns>0</ns>
    <id>185</id>
    <revision>
      <id>7184772</id>
      <parentid>7024707</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T20:31:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184772</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3167" sha1="0ins02uytt90n0d8fan2p50mdapbri2" xml:space="preserve">[[Pilt:Estonian poet Johanna Roos, receiving Betti Alver debut prize, 23 Nov 2025.jpg|pisi|Luuletaja Johanna Roos kultuurimeedia fookuses Betti Alveri auhinna üleandmisel Tartu Kirjanduse majas, 23. november 2025.]]
'''Betti Alveri kirjandusauhind''' on kirjandusauhind, mida annab välja [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] [[Tartu]] osakond [[Betti Alver]]i testamendis väljendatud viimse soovi järgi: selle pälvib parim hingedepäevadevahelisel perioodil ilmunud debüütteos luule- või proosavallas. Laureaat kuulutatakse välja igal aastal kirjaniku sünniaastapäeval, [[23. november|23. novembril]] [[Tartu Kirjanduse Maja]]s. Auhinna väljaandmist toetab [[Eesti Kultuurkapital]].

Aastatel 2007–2010 oli auhinna suurus 15 000 krooni, aga näiteks 2018. aastal 2000 eurot.

==Auhinna laureaadid==
* 1990 – [[Valeria Ränik]], &quot;Orb&quot; (luulekogu) ja [[Jaan Undusk]], &quot;Kuum&quot; (romaan)
* 1991 – [[Hannes Varblane]], &quot;Mäel, mis mureneb&quot; (luulekogu)
* 1998 – [[Kirsti Oidekivi]], &quot;Tigudele&quot; (luulekogu)
* 1999 – [[Kalju Kruusa]], &quot;Meeleolu&quot; (luulekogu)
* 2000 – [[Jürgen Rooste]], &quot;Sonetid&quot; (luulekogu)
* 2001 – [[Mehis Heinsaar]], &quot;Vanameeste näppaja&quot; (novellikogu)
* 2002 – [[Ülar Ploom]], &quot;Üks ja kogu&quot; (luulekogu), ja [[Leo Kunnas]], &quot;Sõdurjumala teener&quot; (romaan)
* 2003 – [[Erkki Luuk]], &quot;Ornitoloogi pealehakkamine&quot; (lühiproosakogu)
* 2004 – [[Lauri Pilter]], &quot;Lohejas pilv&quot; (romaan lühijuttudes)
* 2005 – [[Mart Kangur]], [[Ivar Ravi]] ja [[Jaak Rand]], &quot;Jaak Rand ja teisi jutte&quot; (jutukogu)
* 2006 – [[Tiit Aleksejev]], &quot;Valge kuningriik&quot; (romaan)
* 2007 – [[Lemming Nagel]], &quot;Tahtetuse triumf&quot; (luule- ja proosatekstide kogu)
* 2008 – [[Urmo Mets]], &quot;Toimumata tulvade toimik&quot; (luulekogu)
* 2009 – [[Sandra Jõgeva]], &quot;Draamapunkt&quot; (lühiproosakogu), ja [[Triin Tasuja]], &quot;Provintsiluule&quot; (luulekogu)
* 2010 – [[Nirti]], &quot;Ja anna meile andeks meie võlad&quot; (romaan)
* 2011 – [[Margus Tamm]], &quot;Unesnõiduja&quot; (lühiproosakogu)
* 2012 – [[Eda Ahi]], &quot;Maskiball&quot; (luulekogu)
* 2013 – [[Helen Kallaste]], &quot;Kogutud hetked&quot; (luulekogu)
* 2014 – [[Taavi Jakobson]], &quot;Tõeline jumalaosake&quot; (romaan)
* 2015 – [[Piret Jaaks]], &quot;Linnalegend&quot; (lühiproosa kogumik)
* 2016 – [[Andris Feldmanis]], &quot;Viimased tuhat aastat&quot; (romaan), ja [[Silvia Urgas]], &quot;Siht/koht&quot; (luulekogu)
* 2017 – [[Madli Lippur]], &quot;June ǀ Julien&quot; (romaan)
* 2018 – [[Triin Paja]], &quot;Nõges&quot; (luulekogu), ja [[Raul Oreškin]], &quot;Kui ma vananen...&quot; (jutukogu)
* 2019 – [[Øyvind Rangøy]], &quot;Sisikond&quot; (luulekogu)
* 2020 – [[Taavi Eelmaa]], &quot;Electraumur&quot; (luulekogu)
* 2021 – [[Aliis Aalmann]], &quot;Verihaljas&quot; (luulekogu)
* 2022 – [[Sanna Kartau]], &quot;Ma hääletan selle sõja poolt oma kehaga&quot; (luulekogu)
* 2023 – [[Mirjam Parve]], &quot;Varjukeha&quot; (luulekogu)
* 2024 – [[Gregor Kulla]], &quot;Peenar&quot; (proosaluulekogu)
* 2025 – [[Johanna Roos]], &quot;Tsükkel&quot; (luulekogu)

== Välislingid ==

* [https://www.luts.ee/kirjandusveeb/index.php/kirjandusauhinnad/eesti-taenased-kirjanduspreemiad/160-betti-alveri-kirjandusauhind Betti Alveri kirjandusauhind] Tartu Linnaraamatukogu kirjandusveebis

[[Kategooria:Eesti kirjandusauhinnad]]</text>
      <sha1>0ins02uytt90n0d8fan2p50mdapbri2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti erakondade loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>314</id>
    <revision>
      <id>7185046</id>
      <parentid>7184355</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T08:08:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37901-22</username>
        <id>232728</id>
      </contributor>
      <comment>/* Praegused erakonnad */</comment>
      <origin>7185046</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17524" sha1="6rnhgotl0dkmm344b17hj197qmvhuok" xml:space="preserve">''Siin on loetletud Eesti erakondi.''

{{EestiPoliitika}}

== Praegused erakonnad ==

&lt;div style=&quot;overflow-x:auto;&quot;&gt;
{{joondatud veerud}}
{| class=&quot;wikitable sortable col-2-right col-3-right col-4-right col-5-right&quot;
! Erakond
! Liikmete arv&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=E-äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |vaadatud=2008-06-17 |arhiivimisaeg=2011-07-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110723014848/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;br&gt; (01.07.2026)
! KOV&lt;br&gt;volikogudes&lt;br&gt;[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025]]&lt;br&gt;([[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021]]){{efn|Erakonna nimekirjas kohalike omavalitsuste volikogudesse valitud liikmete arv.}}&lt;ref&gt;[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html VVK: Kandidaatide statistika KOV 2017]&lt;/ref&gt;
! Riigikogus&lt;br&gt;[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]]&lt;br&gt;([[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]])
!  Euroopa&lt;br&gt;Parlamendis&lt;br&gt;([[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024]])&lt;ref&gt;[https://ep2024.valimised.ee/et/candidates Euroopa Parlamendi valimised 2024]&lt;/ref&gt;
! Rahvusvaheline&lt;br&gt;liikmesus
|-
| [[Eesti Keskerakond]] || 11727 || 163 (247) || 16 (26) || 2 || [[Euroopa Konservatiivid ja Reformistid]], [[Uuenev Euroopa]]
|-
| [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]|| 9091 || 164 (245) || 17 (19) ||   || [[Identiteet ja Demokraatia]]
|-
| [[Eesti Vasakliit]] || 508 || 0 (0) || 0 || ||
|-
| [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ]] || 504 || 0 || || ||
|-
| [[Eesti Reformierakond]] || 8928 || 122 (244) || 37 (34) || 1 || [[Liberaalne Internatsionaal]], [[Uuenev Euroopa]]
|-
| [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || 546 || || || || 
|-
| [[Vabaerakond Aru Pähe]] || 536 || 0 || || || 
|-
| [[Erakond Eesti 200]] || 595 || 3 (40) || 14 || ||
|-
| [[Erakond Parempoolsed]] || 843 || 26 || 0 || ||
|- 
| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 707 || 0 (2) || 0|| || [[Euroopa Roheline Partei]]
|-
| [[Isamaa Erakond]] || 7367 || 345 (139) || 8 (12) || 2 || [[Euroopa Rahvapartei]], [[Rahvusvaheline Demokraatlik Unioon]], [[Tsentristlik Demokraatlik Internatsionaal]]
|-
| [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] || 729 || 3 || 0 || ||
|-
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] || 4497 || 91 (48) ||  9 (10) || 2 ||[[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei]]
|}
&lt;/div&gt;

== Erakondade liikmete arvu ajalugu ==

Liikmete arv alates 2003. aastast iga konkreetse aasta kohta aasta alguse seisuga. Allikas: Äriregister.

&lt;div style=&quot;overflow-x:auto;&quot;&gt;
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Erakond !! Registrikood
! 2003
! 2004
! 2005
! 2006
! 2007
! 2008
! 2009
! 2010
! 2011
! 2012
! 2013
! 2014
! 2015
! 2016
! 2017
! 2018
! 2019
! 2020
! 2021
! 2022
! 2023
! 2024
! 2025
! 2026
|-
| [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{efn|name=EIP|2022. aasta oktoobris lõpetas Eesti Iseseisvuspartei tegevuse.}} || 80051885 || 1012 || 1025 || 1039 || 1011 || 1015 || 1010 || 1087 || 1265 || 1201 || 1166 || 2181 || 2154 || 2116 || 2078 || 2045 || 2015 || 1948 || 1912 || 1879 || 1805 || || 
|-
|| [[Eesti Keskerakond]] || 80053370 || 7046 || 7335 || 7717 || 9000 || 9998 || 10 102 || 11 011 || 12 053 || 12 613 || 12 583 || 12 569 || 14 224 || 14 309 || 14 253 || 14 672 || 14 797 || 14 934 || 14 695 || 14 759 || 14 352 || 14 017 || 12 818 || 12 196 || 11 804
|-
| [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]{{efn|name=EKRE|2012. aasta märtsis vahetas [[Eestimaa Rahvaliit]] nime, milleks sai &quot;Eesti Konservatiivne Rahvaerakond&quot;.}} || 80040344 || 7571 || 8460 || 9013 || 9284 || 10 022 || 9903 || 9881 || 9684 || 8623 || 8303 || 7863 || 7740 || 7734 || 8086 || 8100 || 8230 || 8793 || 8848 || 8948 || 10 090 || 10 088 || 9969 || 8820 || 9262
|-
|| [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] || 80643657 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 506 || 524 || 525
|-
| [[Eesti Reformierakond]] || 80043147 || 2999 || 3668 || 4363 || 5151 || 5788 || 6348 || 6737 || 7274 || 9347 || 10 216 || 11 518 || 12 982 || 12 844 || 12 611 || 12 446 || 12 295 || 12 152 || 11 782 || 11 298 || 10 928 || 10 735 || 10 173 || 9533 || 9073
|-
| [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || 80051862 || 1558 || 1558 || 1552 || 1441 || 1437 || 1425 || 1421 || 1425 || 1039 || 1014 || 996 || 987 || 946 || 910 || 868 || 846 || 802 || 762 || 725 || 680 || 651 || 624 || 587 || 558
|-
| [[Eesti Vabaerakond]]{{efn|name=TULE|2020. aasta augustis liitusid [[Eesti Vabaerakond]] ja [[Elurikkuse Erakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eesti Tulevikuerakond]].}} || 80366548 || || || || || || || || || || || || 720 || 649 || 639 || 685 || 638 || 578 || 523 || || || || ||
|-
| [[Vabaerakond Aru Pähe]]{{efn|2024. aasta juunis vahetas [[Eesti Tulevikuerakond]] nime, milleks sai &quot;Vabaerakond Aru Pähe&quot;.}} || 80589722 || || || || || || || || || || || || || || || || || || 997 || 939 || 798 || 720 || 669 || 611 || 558
|-
| [[Elurikkuse Erakond]]{{efn|name=TULE}} || 80557923 || || || || || || || || || || || || || || || || 534 || 538 || 531 || || || || ||
|-
| [[Erakond Eesti 200]] || 80551335 || || || || || || || || || || || || || || || || 550 || 586 || 603 || 702 || 834 || 907 || 916 || 772 || 646
|-
| [[Erakond Rahva Tahe]]{{efn|name=ERT|2021. aasta aprillis lõpetas [[Erakond Rahva Tahe]] tegevuse.}} || 80557886 || || || || || || || || || || || || || || || || || 605 || 597 || 596 || || || 
|-
| [[Eesti Vasakliit]]{{efn|name=EÜVP|2025. aasta veebruaris vahetas [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nime, milleks sai &quot;Eesti Vasakliit&quot;.}} || 80060022 || 1131 || 1099 || 1078 || 1041 || 1039 || 1015 || 1000 || 2425 || 2148 || 2116 || 2089 || 2014 || 1978 || 1935 || 1858 || 1834 || 1741 || 1747 || 1697 || 1602 || 503 || 562 || 525 || 506
|-
| [[Konstitutsioonierakond]]{{efn|name=EÜVP2|2010. aasta sügisel liitusid [[Eesti Vasakpartei]] ja [[Konstitutsioonierakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]].}} || 80022725 || 1608 || 1623 || 1602 || 1614 || 1600 || 1542 || 1522 || || || || || ||  ||  ||  ||  || || || || || || || || 
|-
| [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]]{{efn|name=EEKD|2012. oktoobris lõpetas [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] tegevuse.}} || 80060832 || 2074 || 2073 || 2167 || 2125 || 2129 || 2108 || 2103 || 2079 || 1840 || 1806 || 1741 || 1682 || 1649 || 1616 || 1571 || || || || || || || 
|-
| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 80223139 || || || || 1227 || 1308 || 1469 || 1486 || 1478 || 1441 || 1329 || 1228 || 1173 || 1116 || 1091 || 1065 || 1056 || 965 || 952 || 921 || 896 || 849 || 810 || 766 || 724
|-
| [[Erakond Parempoolsed]] || 80608655 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 545 || 536 || 632 || 708 || 835
|-
| [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] || 80626222 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 511 || 792 || 768 || 748
|-
| [[Isamaa Erakond]]{{efn|name=IRL|2006. aasta sügisel liitusid [[Erakond Isamaaliit]] ja [[Erakond Res Publica]]. Uue erakonna nimeks sai [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]]. 2.06.2018 otsustas IRLi suurkogu võtta erakonna uueks nimeks &quot;Isamaa Erakond&quot;.}} || 80243584 || || || || || 8420 || 8823 || 8823 || 9139 || 9472 || 9718 || 9758 || 9778 || 9665 || 9508 || 9215 || 8817 || 8501 || 8072 || 7778 || 7683 || 7093 || 6959 || 7092 || 7265
|-
| [[Erakond Isamaaliit]]{{efn|name=IRL}} || 80039766 || 2763 || 2836 || 2941 || 3191 || || || || || || || ||  ||  ||  ||  || || || || || || || || 
|-
| [[Erakond Res Publica]]{{efn|name=IRL}} || 80131035 || 3684 || 4489 || 5555 || 5338 || || || || || || || ||  ||  ||  ||  ||  || || || || || || || 
|-
| [[Rahva Ühtsuse Erakond]]{{efn|name=RÜE|2019. aasta novembris lõpetas [[Rahva Ühtsuse Erakond]] tegevuse.}} || 80374223 || || || || || || || || || || || || 541 || 553 || 551 || 550 || 526 || 507 || 502 || 487 || 463 || 453 || 425 || 415 || 394
|-
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]{{efn|name=SDE|2012. aasta jaanuaris liitusid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Vene Erakond Eestis]]. Uue erakonna nimeks sai &quot;Sotsiaaldemokraatlik Erakond&quot;.}} || 80052459 || 3104 || 2879 || 3000 || 3204 || 3278 || 3275 || 3324 || 3666 || 3781 || 4612 || 5993 || 6199 || 6186 || 6091 || 6014 || 5889 || 5680 || 5470 || 5348 || 5169 || 5085 || 4786 || 4679 || 4553
|-
| [[Vene Erakond Eestis]]{{efn|name=SDE}} || 80057600 || 1279 || 1351 || 1214 || 1229 || 1213 || 1412 || 1404 || 1398 || 1235 || 1207 ||  ||  ||  ||  ||  || || || || || || || || 
|}
&lt;/div&gt;

== Erakondade Riigikogus esindatuse ajalugu ==

Kuna 1992. aasta valimised olid praktiliselt vaid [[valimisliit]]ude valimised, siis on see aasta siit tabelist välja jäetud. Tabelis märgib number 0 seda, et [[erakond]] osales valimistel, kuid ei saanud kohti [[Riigikogu]]s. Tühi väli märgib, et [[erakond]] ei osalenud oma nimekirjaga valimistel.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Erakond
! [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995]]
! [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999]]
! [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003]]
! [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007]]
! [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011]]
! [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015]]
! [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]]
! [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]]
|-
| [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{efn|name=EIP}} ||  ||  || 0 || 0 || 0 || 0 ||
|-
| [[Eesti Keskerakond]] || 16 || 28 || 28 || 29 || 26 || 27 || 26 || 16
|-
| [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]{{efn|1999. aasta valimistel osales [[Eestimaa Rahvaliit]] nimega &quot;Eesti Maarahva Erakond&quot;.}}{{efn|name=EKRE}} || || 7 || 13 || 6 || 0 || 7 || 19 || 17
|-
| [[Eesti Reformierakond]] || 9 || 18 || 19 || 31 || 33 || 30 || 34 || 37
|-
| [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] ||  || 0 ||  ||  ||  || || ||
|-
| [[Eesti Vabaerakond]]{{efn|name=TULE}} ||  ||  ||  ||  ||  || 8 || 0 ||
|-
| [[Eesti Tulevikuerakond]]{{efn|name=TULE}} ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||
|-
| [[Rahva Ühtsuse Erakond]]{{efn|name=RÜE}} ||  ||  ||  ||  ||  || 0 ||  || 
|-
| [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]]{{efn|2003. aasta valimistel osales [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nimega &quot;Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei&quot;.}}{{efn|name=EÜVP2}}{{efn|name=EÜVP}} ||  ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0
|-
| [[Konstitutsioonierakond]]{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Konstitutsioonierakond]] nimega &quot;Eestimaa Ühendatud Rahvapartei&quot;.}}{{efn|name=EÜVP2}} ||  || 6 || 0 || 0 ||  || || ||
|-
| [[Elurikkuse Erakond]]{{efn|name=TULE}} ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0 ||
|-
| [[Erakond Eesti 200]] ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0 || 14
|-
| [[Erakond Parempoolsed]] ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0
|-
| [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0
|-
| [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]]{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] nimega &quot;Eesti Kristlik Rahvapartei&quot;.}} ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || || ||
|-
| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] ||  ||  ||  || 6 || 0 || 0 || 0 || 0
|-
| [[ISAMAA_Erakond|Isamaa Erakond]]{{efn|name=IRL}} ||  ||  ||  || 19 || 23 || 14 || 12 || 8
|-
| [[Erakond Isamaaliit]]{{efn|1995. aasta valimistel osales [[Erakond Isamaaliit]] valimisliiduna nimega &quot;valimisliit Isamaa ja ERSP Liit&quot;, mis koosnes erakondadest [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]].}}{{efn|name=IRL}} || 8 || 18 || 7 ||  ||  || || ||
|-
| [[Erakond Res Publica]]{{efn|name=IRL}} ||  ||  || 28 ||  ||  || || ||
|-
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]{{efn|1995. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] valimisliiduna nimega valimisliit &quot;[[Mõõdukad]]&quot;, mis koosnes erakondadest [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]] ja [[Eesti Maa-Keskerakond]].}}{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] nimega &quot;Rahvaerakond Mõõdukad&quot;.}}{{efn|name=SDE}} || 6 || 17 || 6 || 10 || 19 || 15 || 10 || 9
|-
| [[Vene Erakond Eestis]]{{efn|name=SDE}} ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || || ||
|-
| [[Eesti Koonderakond]] ||  || 7 ||  ||  ||  || || ||
|-
| [[Erakond Uus Eesti]]{{efn|1999. aasta valimistel osales [[Erakond Uus Eesti]] nimega &quot;Arengupartei&quot;.}} ||  || 0 ||  ||  ||  || || ||
|-
| [[Libertas Eesti Erakond]]{{efn|1995. ja 1999. aasta valimistel osales [[Libertas Eesti Erakond]] nimega &quot;Eesti Sinine Erakond&quot;.}} ||  || 0 ||  ||  ||  ||  || ||
|-
| [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]{{efn|2012. aasta jaanuaris liitusid [[Eesti Iseseisvuspartei]] ja [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]. Uue erakonna nimeks sai &quot;Eesti Iseseisvuspartei&quot;.}} ||  ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
| valimisliit &quot;[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]&quot;{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]&quot; koosnes erakondadest [[Eesti Koonderakond]], [[Eesti Maarahva Erakond]], [[Eesti Maaliit]], [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]] ja [[Põllumeeste Kogu]].}} || 41 ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
| valimisliit &quot;[[Meie Kodu On Eestimaa!]]&quot;{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Meie Kodu On Eestimaa!]]&quot; koosnes erakondadest [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]] ja [[Vene Erakond Eestis]].}} || 6 ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
| valimisliit &quot;[[Valimisliit Parempoolsed‎|Parempoolsed]]&quot;{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Valimisliit Parempoolsed|Parempoolsed]]&quot; koosnes erakonnast [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]].}} || 5 ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
|}

== Erakondade noortekogud ==
* Pöördepunkt Eesti
* [[Noor Isamaa]]
* [[Keskerakonna Noortekogu]]
* [[Noored Rohelised]]
* [[Noored Sotsiaaldemokraadid]]
* [[Eesti Reformierakonna Noortekogu]]
* Noor Eesti 200
* Parempoolsed Noored
&lt;!--
== Loomisel olevad erakonnad ==

* ... --&gt;

== Tegevuse lõpetanud erakonnad ==

* [[Arengupartei]]
* [[Balti Konstitutsiooniline Partei]]
* [[Demokraadid – Eesti Demokraatlik Partei]]
* [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (EDE)
* [[Eesti Demokraatlik Tööerakond]]
* [[Eesti Demokraatlik Õigusliit]]
* [[Eesti Ettevõtjate Erakond]]
* [[Eestimaa Kommunistlik Partei]] (EKP)
* [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (1990)]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Koonderakond]] (EK)
* [[Eesti Kristlik Demokraatlik Liit]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Kristlik Liit]]
* [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei]]
* [[Eesti Liberaalne Rahvapartei]]
* [[Eesti Maa-Keskerakond]]
* [[Eesti Maaliit]]
* [[Eesti Maarahva Erakond]]
* [[Eesti Maarahva Liit]] (EMRL)
* [[Eesti Pensionäride Erakond]] (.. –2006)
* [[Eesti Pensionäride ja Perede Erakond]]
* [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]]
* [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei]] (1917–) / [[Eesti Tööerakond]] (−1932)
* [[Eesti Rahva Jäägerpartei]]
* [[Eesti Rahva-Keskerakond]]
* [[Eesti Rahvaerakond]] (ER) (1919–1932) (alates 1932 [[Rahvuslik Keskerakond]])
* [[Eesti Rahvameelne Eduerakond]]/ [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (1917–)
* [[Eesti Rahvuslaste Keskliit]]
* [[Eesti Rahvuslik Eduerakond]]
* [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (1988–1995)
* [[Eesti Reformierakond-Liberaalid]]
* [[Eesti Roheline Erakond]]
* [[Eesti Roheline Partei]]
* [[Eesti Rohelised]]
* [[Eesti Rojalistlik Partei]]
* [[Eesti Sinine Erakond]]
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Iseseisvuspartei]]
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]]
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] (ESDTP)
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus]]
* [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei]] (ESTP)
* [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] (1917–)
* [[Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis]]
* [[Eesti Talurahva Erakond]]
* [[Eesti Talurahva Liit]] (1917–)
* [[Eesti Tööerakond]] (ETE)
* [[Eesti Tööliste Sotsiaaldemokraatlik Ühisus]]
* [[Eesti Vabad Demokraadid]]
* [[Eesti Vasakpartei]]
* [[Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Ühendus]] (1917–)
* [[Erakond Isamaaliit]]
* [[Erakond Mõõdukad]]
* [[Erakond Res Publica]]
* [[Erakond Uus Eesti]]
* [[Kindral Johan Laidoneri Riigivanemaks Valimist Korraldav Peatoimkond]]
* [[Konstitutsioonierakond]]
* [[Koonderakond]]
* [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]
* [[Kristlik Rahvaerakond]] (KRE)
* [[Libertas Eesti Erakond]]
* [[Majandusline Rühm]]
* [[Metsaerakond]]
* [[Põhja-Eesti Kodanike Partei]]
* [[Põllumeestekogud]] (PK)
* [[Põllumeestekogude ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondis]] (PKK)
* [[Radikaal-Demokraatlik Partei]] (1917–)
* [[Rahvaerakond Mõõdukad]]
* [[Rahvaerakond]] (1994–1999) (algselt Eesti Talurahva Erakond)
* [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] (1992–1995)
* [[Rootsi Rahvaliit]] (asutati 1917)
* [[Saksa Erakond Eestimaal]]
* [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Eesti Osakondade Keskkomitee]] (1917–)
* [[Tuleviku Eesti Erakond]]
* [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]]
* [[Vabariiklaste Koonderakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]] (on ühinenud Eesti Iseseisvusparteiga)
* [[Vene Erakond Eestis]] (on ühinenud Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga)
* [[Vene Balti Erakond Eestis]] (on ühinenud Vene Erakonnaga Eestis)
* [[Vene Rahvuslik Liit Eestis]]
* [[Vene Sotsiaaldemokraatlik Partei Eestis]]
* [[Vene Ühtsuspartei]]
* [[Õigusliku Tasakaalu Erakond]]

== Vaata ka ==
* [[Eesti erakondade kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse]]
* [[Ühingute ja nende liitude seadus]]

== Märkused ==
{{märkused}}

== Viited ==
{{viited}}

{{Eesti artiklid}}

[[Kategooria:Eesti erakonnad| ]]
[[Kategooria:Eesti poliitika loendid]]</text>
      <sha1>6rnhgotl0dkmm344b17hj197qmvhuok</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185048</id>
      <parentid>7185046</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T08:10:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37901-22</username>
        <id>232728</id>
      </contributor>
      <comment>/* Praegused erakonnad */</comment>
      <origin>7185048</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17524" sha1="5e0q2lc01ewltgeljq2xourvdq6e2px" xml:space="preserve">''Siin on loetletud Eesti erakondi.''

{{EestiPoliitika}}

== Praegused erakonnad ==

&lt;div style=&quot;overflow-x:auto;&quot;&gt;
{{joondatud veerud}}
{| class=&quot;wikitable sortable col-2-right col-3-right col-4-right col-5-right&quot;
! Erakond
! Liikmete arv&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=E-äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |vaadatud=2008-06-17 |arhiivimisaeg=2011-07-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110723014848/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;br&gt; (01.07.2026)
! KOV&lt;br&gt;volikogudes&lt;br&gt;[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025]]&lt;br&gt;([[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021]]){{efn|Erakonna nimekirjas kohalike omavalitsuste volikogudesse valitud liikmete arv.}}&lt;ref&gt;[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html VVK: Kandidaatide statistika KOV 2017]&lt;/ref&gt;
! Riigikogus&lt;br&gt;[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]]&lt;br&gt;([[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]])
!  Euroopa&lt;br&gt;Parlamendis&lt;br&gt;([[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024]])&lt;ref&gt;[https://ep2024.valimised.ee/et/candidates Euroopa Parlamendi valimised 2024]&lt;/ref&gt;
! Rahvusvaheline&lt;br&gt;liikmesus
|-
| [[Eesti Keskerakond]] || 11727 || 163 (247) || 16 (26) || 2 || [[Euroopa Konservatiivid ja Reformistid]], [[Uuenev Euroopa]]
|-
| [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]|| 9091 || 164 (245) || 17 (19) ||   || [[Identiteet ja Demokraatia]]
|-
| [[Eesti Vasakliit]] || 508 || 0 (0) || 0 || ||
|-
| [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ]] || 504 || 0 || || ||
|-
| [[Eesti Reformierakond]] || 8928 || 122 (244) || 37 (34) || 1 || [[Liberaalne Internatsionaal]], [[Uuenev Euroopa]]
|-
| [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || 546 || || || || 
|-
| [[Vabaerakond Aru Pähe]] || 536 || 0 || || || 
|-
| [[Erakond Eesti 200]] || 595 || 3 (40) || 14 || ||
|-
| [[Erakond Parempoolsed]] || 843 || 26 || 0 || ||
|- 
| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 707 || 0 (2) || 0|| || [[Euroopa Roheline Partei]]
|-
| [[Isamaa Erakond]] || 7368 || 345 (139) || 8 (12) || 2 || [[Euroopa Rahvapartei]], [[Rahvusvaheline Demokraatlik Unioon]], [[Tsentristlik Demokraatlik Internatsionaal]]
|-
| [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] || 729 || 3 || 0 || ||
|-
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] || 4497 || 91 (48) ||  9 (10) || 2 ||[[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei]]
|}
&lt;/div&gt;

== Erakondade liikmete arvu ajalugu ==

Liikmete arv alates 2003. aastast iga konkreetse aasta kohta aasta alguse seisuga. Allikas: Äriregister.

&lt;div style=&quot;overflow-x:auto;&quot;&gt;
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Erakond !! Registrikood
! 2003
! 2004
! 2005
! 2006
! 2007
! 2008
! 2009
! 2010
! 2011
! 2012
! 2013
! 2014
! 2015
! 2016
! 2017
! 2018
! 2019
! 2020
! 2021
! 2022
! 2023
! 2024
! 2025
! 2026
|-
| [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{efn|name=EIP|2022. aasta oktoobris lõpetas Eesti Iseseisvuspartei tegevuse.}} || 80051885 || 1012 || 1025 || 1039 || 1011 || 1015 || 1010 || 1087 || 1265 || 1201 || 1166 || 2181 || 2154 || 2116 || 2078 || 2045 || 2015 || 1948 || 1912 || 1879 || 1805 || || 
|-
|| [[Eesti Keskerakond]] || 80053370 || 7046 || 7335 || 7717 || 9000 || 9998 || 10 102 || 11 011 || 12 053 || 12 613 || 12 583 || 12 569 || 14 224 || 14 309 || 14 253 || 14 672 || 14 797 || 14 934 || 14 695 || 14 759 || 14 352 || 14 017 || 12 818 || 12 196 || 11 804
|-
| [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]{{efn|name=EKRE|2012. aasta märtsis vahetas [[Eestimaa Rahvaliit]] nime, milleks sai &quot;Eesti Konservatiivne Rahvaerakond&quot;.}} || 80040344 || 7571 || 8460 || 9013 || 9284 || 10 022 || 9903 || 9881 || 9684 || 8623 || 8303 || 7863 || 7740 || 7734 || 8086 || 8100 || 8230 || 8793 || 8848 || 8948 || 10 090 || 10 088 || 9969 || 8820 || 9262
|-
|| [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] || 80643657 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 506 || 524 || 525
|-
| [[Eesti Reformierakond]] || 80043147 || 2999 || 3668 || 4363 || 5151 || 5788 || 6348 || 6737 || 7274 || 9347 || 10 216 || 11 518 || 12 982 || 12 844 || 12 611 || 12 446 || 12 295 || 12 152 || 11 782 || 11 298 || 10 928 || 10 735 || 10 173 || 9533 || 9073
|-
| [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || 80051862 || 1558 || 1558 || 1552 || 1441 || 1437 || 1425 || 1421 || 1425 || 1039 || 1014 || 996 || 987 || 946 || 910 || 868 || 846 || 802 || 762 || 725 || 680 || 651 || 624 || 587 || 558
|-
| [[Eesti Vabaerakond]]{{efn|name=TULE|2020. aasta augustis liitusid [[Eesti Vabaerakond]] ja [[Elurikkuse Erakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eesti Tulevikuerakond]].}} || 80366548 || || || || || || || || || || || || 720 || 649 || 639 || 685 || 638 || 578 || 523 || || || || ||
|-
| [[Vabaerakond Aru Pähe]]{{efn|2024. aasta juunis vahetas [[Eesti Tulevikuerakond]] nime, milleks sai &quot;Vabaerakond Aru Pähe&quot;.}} || 80589722 || || || || || || || || || || || || || || || || || || 997 || 939 || 798 || 720 || 669 || 611 || 558
|-
| [[Elurikkuse Erakond]]{{efn|name=TULE}} || 80557923 || || || || || || || || || || || || || || || || 534 || 538 || 531 || || || || ||
|-
| [[Erakond Eesti 200]] || 80551335 || || || || || || || || || || || || || || || || 550 || 586 || 603 || 702 || 834 || 907 || 916 || 772 || 646
|-
| [[Erakond Rahva Tahe]]{{efn|name=ERT|2021. aasta aprillis lõpetas [[Erakond Rahva Tahe]] tegevuse.}} || 80557886 || || || || || || || || || || || || || || || || || 605 || 597 || 596 || || || 
|-
| [[Eesti Vasakliit]]{{efn|name=EÜVP|2025. aasta veebruaris vahetas [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nime, milleks sai &quot;Eesti Vasakliit&quot;.}} || 80060022 || 1131 || 1099 || 1078 || 1041 || 1039 || 1015 || 1000 || 2425 || 2148 || 2116 || 2089 || 2014 || 1978 || 1935 || 1858 || 1834 || 1741 || 1747 || 1697 || 1602 || 503 || 562 || 525 || 506
|-
| [[Konstitutsioonierakond]]{{efn|name=EÜVP2|2010. aasta sügisel liitusid [[Eesti Vasakpartei]] ja [[Konstitutsioonierakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]].}} || 80022725 || 1608 || 1623 || 1602 || 1614 || 1600 || 1542 || 1522 || || || || || ||  ||  ||  ||  || || || || || || || || 
|-
| [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]]{{efn|name=EEKD|2012. oktoobris lõpetas [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] tegevuse.}} || 80060832 || 2074 || 2073 || 2167 || 2125 || 2129 || 2108 || 2103 || 2079 || 1840 || 1806 || 1741 || 1682 || 1649 || 1616 || 1571 || || || || || || || 
|-
| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 80223139 || || || || 1227 || 1308 || 1469 || 1486 || 1478 || 1441 || 1329 || 1228 || 1173 || 1116 || 1091 || 1065 || 1056 || 965 || 952 || 921 || 896 || 849 || 810 || 766 || 724
|-
| [[Erakond Parempoolsed]] || 80608655 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 545 || 536 || 632 || 708 || 835
|-
| [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] || 80626222 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 511 || 792 || 768 || 748
|-
| [[Isamaa Erakond]]{{efn|name=IRL|2006. aasta sügisel liitusid [[Erakond Isamaaliit]] ja [[Erakond Res Publica]]. Uue erakonna nimeks sai [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]]. 2.06.2018 otsustas IRLi suurkogu võtta erakonna uueks nimeks &quot;Isamaa Erakond&quot;.}} || 80243584 || || || || || 8420 || 8823 || 8823 || 9139 || 9472 || 9718 || 9758 || 9778 || 9665 || 9508 || 9215 || 8817 || 8501 || 8072 || 7778 || 7683 || 7093 || 6959 || 7092 || 7265
|-
| [[Erakond Isamaaliit]]{{efn|name=IRL}} || 80039766 || 2763 || 2836 || 2941 || 3191 || || || || || || || ||  ||  ||  ||  || || || || || || || || 
|-
| [[Erakond Res Publica]]{{efn|name=IRL}} || 80131035 || 3684 || 4489 || 5555 || 5338 || || || || || || || ||  ||  ||  ||  ||  || || || || || || || 
|-
| [[Rahva Ühtsuse Erakond]]{{efn|name=RÜE|2019. aasta novembris lõpetas [[Rahva Ühtsuse Erakond]] tegevuse.}} || 80374223 || || || || || || || || || || || || 541 || 553 || 551 || 550 || 526 || 507 || 502 || 487 || 463 || 453 || 425 || 415 || 394
|-
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]{{efn|name=SDE|2012. aasta jaanuaris liitusid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Vene Erakond Eestis]]. Uue erakonna nimeks sai &quot;Sotsiaaldemokraatlik Erakond&quot;.}} || 80052459 || 3104 || 2879 || 3000 || 3204 || 3278 || 3275 || 3324 || 3666 || 3781 || 4612 || 5993 || 6199 || 6186 || 6091 || 6014 || 5889 || 5680 || 5470 || 5348 || 5169 || 5085 || 4786 || 4679 || 4553
|-
| [[Vene Erakond Eestis]]{{efn|name=SDE}} || 80057600 || 1279 || 1351 || 1214 || 1229 || 1213 || 1412 || 1404 || 1398 || 1235 || 1207 ||  ||  ||  ||  ||  || || || || || || || || 
|}
&lt;/div&gt;

== Erakondade Riigikogus esindatuse ajalugu ==

Kuna 1992. aasta valimised olid praktiliselt vaid [[valimisliit]]ude valimised, siis on see aasta siit tabelist välja jäetud. Tabelis märgib number 0 seda, et [[erakond]] osales valimistel, kuid ei saanud kohti [[Riigikogu]]s. Tühi väli märgib, et [[erakond]] ei osalenud oma nimekirjaga valimistel.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Erakond
! [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995]]
! [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999]]
! [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003]]
! [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007]]
! [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011]]
! [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015]]
! [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]]
! [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]]
|-
| [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{efn|name=EIP}} ||  ||  || 0 || 0 || 0 || 0 ||
|-
| [[Eesti Keskerakond]] || 16 || 28 || 28 || 29 || 26 || 27 || 26 || 16
|-
| [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]{{efn|1999. aasta valimistel osales [[Eestimaa Rahvaliit]] nimega &quot;Eesti Maarahva Erakond&quot;.}}{{efn|name=EKRE}} || || 7 || 13 || 6 || 0 || 7 || 19 || 17
|-
| [[Eesti Reformierakond]] || 9 || 18 || 19 || 31 || 33 || 30 || 34 || 37
|-
| [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] ||  || 0 ||  ||  ||  || || ||
|-
| [[Eesti Vabaerakond]]{{efn|name=TULE}} ||  ||  ||  ||  ||  || 8 || 0 ||
|-
| [[Eesti Tulevikuerakond]]{{efn|name=TULE}} ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||
|-
| [[Rahva Ühtsuse Erakond]]{{efn|name=RÜE}} ||  ||  ||  ||  ||  || 0 ||  || 
|-
| [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]]{{efn|2003. aasta valimistel osales [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nimega &quot;Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei&quot;.}}{{efn|name=EÜVP2}}{{efn|name=EÜVP}} ||  ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0
|-
| [[Konstitutsioonierakond]]{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Konstitutsioonierakond]] nimega &quot;Eestimaa Ühendatud Rahvapartei&quot;.}}{{efn|name=EÜVP2}} ||  || 6 || 0 || 0 ||  || || ||
|-
| [[Elurikkuse Erakond]]{{efn|name=TULE}} ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0 ||
|-
| [[Erakond Eesti 200]] ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0 || 14
|-
| [[Erakond Parempoolsed]] ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0
|-
| [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0
|-
| [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]]{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] nimega &quot;Eesti Kristlik Rahvapartei&quot;.}} ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || || ||
|-
| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] ||  ||  ||  || 6 || 0 || 0 || 0 || 0
|-
| [[ISAMAA_Erakond|Isamaa Erakond]]{{efn|name=IRL}} ||  ||  ||  || 19 || 23 || 14 || 12 || 8
|-
| [[Erakond Isamaaliit]]{{efn|1995. aasta valimistel osales [[Erakond Isamaaliit]] valimisliiduna nimega &quot;valimisliit Isamaa ja ERSP Liit&quot;, mis koosnes erakondadest [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]].}}{{efn|name=IRL}} || 8 || 18 || 7 ||  ||  || || ||
|-
| [[Erakond Res Publica]]{{efn|name=IRL}} ||  ||  || 28 ||  ||  || || ||
|-
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]{{efn|1995. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] valimisliiduna nimega valimisliit &quot;[[Mõõdukad]]&quot;, mis koosnes erakondadest [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]] ja [[Eesti Maa-Keskerakond]].}}{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] nimega &quot;Rahvaerakond Mõõdukad&quot;.}}{{efn|name=SDE}} || 6 || 17 || 6 || 10 || 19 || 15 || 10 || 9
|-
| [[Vene Erakond Eestis]]{{efn|name=SDE}} ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || || ||
|-
| [[Eesti Koonderakond]] ||  || 7 ||  ||  ||  || || ||
|-
| [[Erakond Uus Eesti]]{{efn|1999. aasta valimistel osales [[Erakond Uus Eesti]] nimega &quot;Arengupartei&quot;.}} ||  || 0 ||  ||  ||  || || ||
|-
| [[Libertas Eesti Erakond]]{{efn|1995. ja 1999. aasta valimistel osales [[Libertas Eesti Erakond]] nimega &quot;Eesti Sinine Erakond&quot;.}} ||  || 0 ||  ||  ||  ||  || ||
|-
| [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]{{efn|2012. aasta jaanuaris liitusid [[Eesti Iseseisvuspartei]] ja [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]. Uue erakonna nimeks sai &quot;Eesti Iseseisvuspartei&quot;.}} ||  ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
| valimisliit &quot;[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]&quot;{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]&quot; koosnes erakondadest [[Eesti Koonderakond]], [[Eesti Maarahva Erakond]], [[Eesti Maaliit]], [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]] ja [[Põllumeeste Kogu]].}} || 41 ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
| valimisliit &quot;[[Meie Kodu On Eestimaa!]]&quot;{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Meie Kodu On Eestimaa!]]&quot; koosnes erakondadest [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]] ja [[Vene Erakond Eestis]].}} || 6 ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
| valimisliit &quot;[[Valimisliit Parempoolsed‎|Parempoolsed]]&quot;{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Valimisliit Parempoolsed|Parempoolsed]]&quot; koosnes erakonnast [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]].}} || 5 ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
|}

== Erakondade noortekogud ==
* Pöördepunkt Eesti
* [[Noor Isamaa]]
* [[Keskerakonna Noortekogu]]
* [[Noored Rohelised]]
* [[Noored Sotsiaaldemokraadid]]
* [[Eesti Reformierakonna Noortekogu]]
* Noor Eesti 200
* Parempoolsed Noored
&lt;!--
== Loomisel olevad erakonnad ==

* ... --&gt;

== Tegevuse lõpetanud erakonnad ==

* [[Arengupartei]]
* [[Balti Konstitutsiooniline Partei]]
* [[Demokraadid – Eesti Demokraatlik Partei]]
* [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (EDE)
* [[Eesti Demokraatlik Tööerakond]]
* [[Eesti Demokraatlik Õigusliit]]
* [[Eesti Ettevõtjate Erakond]]
* [[Eestimaa Kommunistlik Partei]] (EKP)
* [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (1990)]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Koonderakond]] (EK)
* [[Eesti Kristlik Demokraatlik Liit]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Kristlik Liit]]
* [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei]]
* [[Eesti Liberaalne Rahvapartei]]
* [[Eesti Maa-Keskerakond]]
* [[Eesti Maaliit]]
* [[Eesti Maarahva Erakond]]
* [[Eesti Maarahva Liit]] (EMRL)
* [[Eesti Pensionäride Erakond]] (.. –2006)
* [[Eesti Pensionäride ja Perede Erakond]]
* [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]]
* [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei]] (1917–) / [[Eesti Tööerakond]] (−1932)
* [[Eesti Rahva Jäägerpartei]]
* [[Eesti Rahva-Keskerakond]]
* [[Eesti Rahvaerakond]] (ER) (1919–1932) (alates 1932 [[Rahvuslik Keskerakond]])
* [[Eesti Rahvameelne Eduerakond]]/ [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (1917–)
* [[Eesti Rahvuslaste Keskliit]]
* [[Eesti Rahvuslik Eduerakond]]
* [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (1988–1995)
* [[Eesti Reformierakond-Liberaalid]]
* [[Eesti Roheline Erakond]]
* [[Eesti Roheline Partei]]
* [[Eesti Rohelised]]
* [[Eesti Rojalistlik Partei]]
* [[Eesti Sinine Erakond]]
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Iseseisvuspartei]]
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]]
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] (ESDTP)
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus]]
* [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei]] (ESTP)
* [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] (1917–)
* [[Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis]]
* [[Eesti Talurahva Erakond]]
* [[Eesti Talurahva Liit]] (1917–)
* [[Eesti Tööerakond]] (ETE)
* [[Eesti Tööliste Sotsiaaldemokraatlik Ühisus]]
* [[Eesti Vabad Demokraadid]]
* [[Eesti Vasakpartei]]
* [[Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Ühendus]] (1917–)
* [[Erakond Isamaaliit]]
* [[Erakond Mõõdukad]]
* [[Erakond Res Publica]]
* [[Erakond Uus Eesti]]
* [[Kindral Johan Laidoneri Riigivanemaks Valimist Korraldav Peatoimkond]]
* [[Konstitutsioonierakond]]
* [[Koonderakond]]
* [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]
* [[Kristlik Rahvaerakond]] (KRE)
* [[Libertas Eesti Erakond]]
* [[Majandusline Rühm]]
* [[Metsaerakond]]
* [[Põhja-Eesti Kodanike Partei]]
* [[Põllumeestekogud]] (PK)
* [[Põllumeestekogude ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondis]] (PKK)
* [[Radikaal-Demokraatlik Partei]] (1917–)
* [[Rahvaerakond Mõõdukad]]
* [[Rahvaerakond]] (1994–1999) (algselt Eesti Talurahva Erakond)
* [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] (1992–1995)
* [[Rootsi Rahvaliit]] (asutati 1917)
* [[Saksa Erakond Eestimaal]]
* [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Eesti Osakondade Keskkomitee]] (1917–)
* [[Tuleviku Eesti Erakond]]
* [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]]
* [[Vabariiklaste Koonderakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]] (on ühinenud Eesti Iseseisvusparteiga)
* [[Vene Erakond Eestis]] (on ühinenud Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga)
* [[Vene Balti Erakond Eestis]] (on ühinenud Vene Erakonnaga Eestis)
* [[Vene Rahvuslik Liit Eestis]]
* [[Vene Sotsiaaldemokraatlik Partei Eestis]]
* [[Vene Ühtsuspartei]]
* [[Õigusliku Tasakaalu Erakond]]

== Vaata ka ==
* [[Eesti erakondade kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse]]
* [[Ühingute ja nende liitude seadus]]

== Märkused ==
{{märkused}}

== Viited ==
{{viited}}

{{Eesti artiklid}}

[[Kategooria:Eesti erakonnad| ]]
[[Kategooria:Eesti poliitika loendid]]</text>
      <sha1>5e0q2lc01ewltgeljq2xourvdq6e2px</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185049</id>
      <parentid>7185048</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T08:10:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37901-22</username>
        <id>232728</id>
      </contributor>
      <comment>/* Praegused erakonnad */</comment>
      <origin>7185049</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17524" sha1="5xrsa9fdn8gbhbs2nsz5i5evka0hw3p" xml:space="preserve">''Siin on loetletud Eesti erakondi.''

{{EestiPoliitika}}

== Praegused erakonnad ==

&lt;div style=&quot;overflow-x:auto;&quot;&gt;
{{joondatud veerud}}
{| class=&quot;wikitable sortable col-2-right col-3-right col-4-right col-5-right&quot;
! Erakond
! Liikmete arv&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=E-äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |vaadatud=2008-06-17 |arhiivimisaeg=2011-07-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110723014848/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;br&gt; (01.07.2026)
! KOV&lt;br&gt;volikogudes&lt;br&gt;[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025]]&lt;br&gt;([[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021]]){{efn|Erakonna nimekirjas kohalike omavalitsuste volikogudesse valitud liikmete arv.}}&lt;ref&gt;[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html VVK: Kandidaatide statistika KOV 2017]&lt;/ref&gt;
! Riigikogus&lt;br&gt;[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]]&lt;br&gt;([[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]])
!  Euroopa&lt;br&gt;Parlamendis&lt;br&gt;([[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024]])&lt;ref&gt;[https://ep2024.valimised.ee/et/candidates Euroopa Parlamendi valimised 2024]&lt;/ref&gt;
! Rahvusvaheline&lt;br&gt;liikmesus
|-
| [[Eesti Keskerakond]] || 11727 || 163 (247) || 16 (26) || 2 || [[Euroopa Konservatiivid ja Reformistid]], [[Uuenev Euroopa]]
|-
| [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]|| 9091 || 164 (245) || 17 (19) ||   || [[Identiteet ja Demokraatia]]
|-
| [[Eesti Vasakliit]] || 508 || 0 (0) || 0 || ||
|-
| [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ]] || 504 || 0 || || ||
|-
| [[Eesti Reformierakond]] || 8928 || 122 (244) || 37 (34) || 1 || [[Liberaalne Internatsionaal]], [[Uuenev Euroopa]]
|-
| [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || 546 || || || || 
|-
| [[Vabaerakond Aru Pähe]] || 536 || 0 || || || 
|-
| [[Erakond Eesti 200]] || 595 || 3 (40) || 14 || ||
|-
| [[Erakond Parempoolsed]] || 843 || 26 || 0 || ||
|- 
| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 707 || 0 (2) || 0|| || [[Euroopa Roheline Partei]]
|-
| [[Isamaa Erakond]] || 7368 || 345 (139) || 8 (12) || 2 || [[Euroopa Rahvapartei]], [[Rahvusvaheline Demokraatlik Unioon]], [[Tsentristlik Demokraatlik Internatsionaal]]
|-
| [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] || 729 || 3 || 0 || ||
|-
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] || 4496 || 91 (48) ||  9 (10) || 2 ||[[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei]]
|}
&lt;/div&gt;

== Erakondade liikmete arvu ajalugu ==

Liikmete arv alates 2003. aastast iga konkreetse aasta kohta aasta alguse seisuga. Allikas: Äriregister.

&lt;div style=&quot;overflow-x:auto;&quot;&gt;
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Erakond !! Registrikood
! 2003
! 2004
! 2005
! 2006
! 2007
! 2008
! 2009
! 2010
! 2011
! 2012
! 2013
! 2014
! 2015
! 2016
! 2017
! 2018
! 2019
! 2020
! 2021
! 2022
! 2023
! 2024
! 2025
! 2026
|-
| [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{efn|name=EIP|2022. aasta oktoobris lõpetas Eesti Iseseisvuspartei tegevuse.}} || 80051885 || 1012 || 1025 || 1039 || 1011 || 1015 || 1010 || 1087 || 1265 || 1201 || 1166 || 2181 || 2154 || 2116 || 2078 || 2045 || 2015 || 1948 || 1912 || 1879 || 1805 || || 
|-
|| [[Eesti Keskerakond]] || 80053370 || 7046 || 7335 || 7717 || 9000 || 9998 || 10 102 || 11 011 || 12 053 || 12 613 || 12 583 || 12 569 || 14 224 || 14 309 || 14 253 || 14 672 || 14 797 || 14 934 || 14 695 || 14 759 || 14 352 || 14 017 || 12 818 || 12 196 || 11 804
|-
| [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]{{efn|name=EKRE|2012. aasta märtsis vahetas [[Eestimaa Rahvaliit]] nime, milleks sai &quot;Eesti Konservatiivne Rahvaerakond&quot;.}} || 80040344 || 7571 || 8460 || 9013 || 9284 || 10 022 || 9903 || 9881 || 9684 || 8623 || 8303 || 7863 || 7740 || 7734 || 8086 || 8100 || 8230 || 8793 || 8848 || 8948 || 10 090 || 10 088 || 9969 || 8820 || 9262
|-
|| [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] || 80643657 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 506 || 524 || 525
|-
| [[Eesti Reformierakond]] || 80043147 || 2999 || 3668 || 4363 || 5151 || 5788 || 6348 || 6737 || 7274 || 9347 || 10 216 || 11 518 || 12 982 || 12 844 || 12 611 || 12 446 || 12 295 || 12 152 || 11 782 || 11 298 || 10 928 || 10 735 || 10 173 || 9533 || 9073
|-
| [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || 80051862 || 1558 || 1558 || 1552 || 1441 || 1437 || 1425 || 1421 || 1425 || 1039 || 1014 || 996 || 987 || 946 || 910 || 868 || 846 || 802 || 762 || 725 || 680 || 651 || 624 || 587 || 558
|-
| [[Eesti Vabaerakond]]{{efn|name=TULE|2020. aasta augustis liitusid [[Eesti Vabaerakond]] ja [[Elurikkuse Erakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eesti Tulevikuerakond]].}} || 80366548 || || || || || || || || || || || || 720 || 649 || 639 || 685 || 638 || 578 || 523 || || || || ||
|-
| [[Vabaerakond Aru Pähe]]{{efn|2024. aasta juunis vahetas [[Eesti Tulevikuerakond]] nime, milleks sai &quot;Vabaerakond Aru Pähe&quot;.}} || 80589722 || || || || || || || || || || || || || || || || || || 997 || 939 || 798 || 720 || 669 || 611 || 558
|-
| [[Elurikkuse Erakond]]{{efn|name=TULE}} || 80557923 || || || || || || || || || || || || || || || || 534 || 538 || 531 || || || || ||
|-
| [[Erakond Eesti 200]] || 80551335 || || || || || || || || || || || || || || || || 550 || 586 || 603 || 702 || 834 || 907 || 916 || 772 || 646
|-
| [[Erakond Rahva Tahe]]{{efn|name=ERT|2021. aasta aprillis lõpetas [[Erakond Rahva Tahe]] tegevuse.}} || 80557886 || || || || || || || || || || || || || || || || || 605 || 597 || 596 || || || 
|-
| [[Eesti Vasakliit]]{{efn|name=EÜVP|2025. aasta veebruaris vahetas [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nime, milleks sai &quot;Eesti Vasakliit&quot;.}} || 80060022 || 1131 || 1099 || 1078 || 1041 || 1039 || 1015 || 1000 || 2425 || 2148 || 2116 || 2089 || 2014 || 1978 || 1935 || 1858 || 1834 || 1741 || 1747 || 1697 || 1602 || 503 || 562 || 525 || 506
|-
| [[Konstitutsioonierakond]]{{efn|name=EÜVP2|2010. aasta sügisel liitusid [[Eesti Vasakpartei]] ja [[Konstitutsioonierakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]].}} || 80022725 || 1608 || 1623 || 1602 || 1614 || 1600 || 1542 || 1522 || || || || || ||  ||  ||  ||  || || || || || || || || 
|-
| [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]]{{efn|name=EEKD|2012. oktoobris lõpetas [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] tegevuse.}} || 80060832 || 2074 || 2073 || 2167 || 2125 || 2129 || 2108 || 2103 || 2079 || 1840 || 1806 || 1741 || 1682 || 1649 || 1616 || 1571 || || || || || || || 
|-
| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 80223139 || || || || 1227 || 1308 || 1469 || 1486 || 1478 || 1441 || 1329 || 1228 || 1173 || 1116 || 1091 || 1065 || 1056 || 965 || 952 || 921 || 896 || 849 || 810 || 766 || 724
|-
| [[Erakond Parempoolsed]] || 80608655 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 545 || 536 || 632 || 708 || 835
|-
| [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] || 80626222 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 511 || 792 || 768 || 748
|-
| [[Isamaa Erakond]]{{efn|name=IRL|2006. aasta sügisel liitusid [[Erakond Isamaaliit]] ja [[Erakond Res Publica]]. Uue erakonna nimeks sai [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]]. 2.06.2018 otsustas IRLi suurkogu võtta erakonna uueks nimeks &quot;Isamaa Erakond&quot;.}} || 80243584 || || || || || 8420 || 8823 || 8823 || 9139 || 9472 || 9718 || 9758 || 9778 || 9665 || 9508 || 9215 || 8817 || 8501 || 8072 || 7778 || 7683 || 7093 || 6959 || 7092 || 7265
|-
| [[Erakond Isamaaliit]]{{efn|name=IRL}} || 80039766 || 2763 || 2836 || 2941 || 3191 || || || || || || || ||  ||  ||  ||  || || || || || || || || 
|-
| [[Erakond Res Publica]]{{efn|name=IRL}} || 80131035 || 3684 || 4489 || 5555 || 5338 || || || || || || || ||  ||  ||  ||  ||  || || || || || || || 
|-
| [[Rahva Ühtsuse Erakond]]{{efn|name=RÜE|2019. aasta novembris lõpetas [[Rahva Ühtsuse Erakond]] tegevuse.}} || 80374223 || || || || || || || || || || || || 541 || 553 || 551 || 550 || 526 || 507 || 502 || 487 || 463 || 453 || 425 || 415 || 394
|-
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]{{efn|name=SDE|2012. aasta jaanuaris liitusid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Vene Erakond Eestis]]. Uue erakonna nimeks sai &quot;Sotsiaaldemokraatlik Erakond&quot;.}} || 80052459 || 3104 || 2879 || 3000 || 3204 || 3278 || 3275 || 3324 || 3666 || 3781 || 4612 || 5993 || 6199 || 6186 || 6091 || 6014 || 5889 || 5680 || 5470 || 5348 || 5169 || 5085 || 4786 || 4679 || 4553
|-
| [[Vene Erakond Eestis]]{{efn|name=SDE}} || 80057600 || 1279 || 1351 || 1214 || 1229 || 1213 || 1412 || 1404 || 1398 || 1235 || 1207 ||  ||  ||  ||  ||  || || || || || || || || 
|}
&lt;/div&gt;

== Erakondade Riigikogus esindatuse ajalugu ==

Kuna 1992. aasta valimised olid praktiliselt vaid [[valimisliit]]ude valimised, siis on see aasta siit tabelist välja jäetud. Tabelis märgib number 0 seda, et [[erakond]] osales valimistel, kuid ei saanud kohti [[Riigikogu]]s. Tühi väli märgib, et [[erakond]] ei osalenud oma nimekirjaga valimistel.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Erakond
! [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995]]
! [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999]]
! [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003]]
! [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007]]
! [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011]]
! [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015]]
! [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]]
! [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]]
|-
| [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{efn|name=EIP}} ||  ||  || 0 || 0 || 0 || 0 ||
|-
| [[Eesti Keskerakond]] || 16 || 28 || 28 || 29 || 26 || 27 || 26 || 16
|-
| [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]{{efn|1999. aasta valimistel osales [[Eestimaa Rahvaliit]] nimega &quot;Eesti Maarahva Erakond&quot;.}}{{efn|name=EKRE}} || || 7 || 13 || 6 || 0 || 7 || 19 || 17
|-
| [[Eesti Reformierakond]] || 9 || 18 || 19 || 31 || 33 || 30 || 34 || 37
|-
| [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] ||  || 0 ||  ||  ||  || || ||
|-
| [[Eesti Vabaerakond]]{{efn|name=TULE}} ||  ||  ||  ||  ||  || 8 || 0 ||
|-
| [[Eesti Tulevikuerakond]]{{efn|name=TULE}} ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||
|-
| [[Rahva Ühtsuse Erakond]]{{efn|name=RÜE}} ||  ||  ||  ||  ||  || 0 ||  || 
|-
| [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]]{{efn|2003. aasta valimistel osales [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nimega &quot;Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei&quot;.}}{{efn|name=EÜVP2}}{{efn|name=EÜVP}} ||  ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0
|-
| [[Konstitutsioonierakond]]{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Konstitutsioonierakond]] nimega &quot;Eestimaa Ühendatud Rahvapartei&quot;.}}{{efn|name=EÜVP2}} ||  || 6 || 0 || 0 ||  || || ||
|-
| [[Elurikkuse Erakond]]{{efn|name=TULE}} ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0 ||
|-
| [[Erakond Eesti 200]] ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0 || 14
|-
| [[Erakond Parempoolsed]] ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0
|-
| [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0
|-
| [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]]{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] nimega &quot;Eesti Kristlik Rahvapartei&quot;.}} ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || || ||
|-
| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] ||  ||  ||  || 6 || 0 || 0 || 0 || 0
|-
| [[ISAMAA_Erakond|Isamaa Erakond]]{{efn|name=IRL}} ||  ||  ||  || 19 || 23 || 14 || 12 || 8
|-
| [[Erakond Isamaaliit]]{{efn|1995. aasta valimistel osales [[Erakond Isamaaliit]] valimisliiduna nimega &quot;valimisliit Isamaa ja ERSP Liit&quot;, mis koosnes erakondadest [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]].}}{{efn|name=IRL}} || 8 || 18 || 7 ||  ||  || || ||
|-
| [[Erakond Res Publica]]{{efn|name=IRL}} ||  ||  || 28 ||  ||  || || ||
|-
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]{{efn|1995. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] valimisliiduna nimega valimisliit &quot;[[Mõõdukad]]&quot;, mis koosnes erakondadest [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]] ja [[Eesti Maa-Keskerakond]].}}{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] nimega &quot;Rahvaerakond Mõõdukad&quot;.}}{{efn|name=SDE}} || 6 || 17 || 6 || 10 || 19 || 15 || 10 || 9
|-
| [[Vene Erakond Eestis]]{{efn|name=SDE}} ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || || ||
|-
| [[Eesti Koonderakond]] ||  || 7 ||  ||  ||  || || ||
|-
| [[Erakond Uus Eesti]]{{efn|1999. aasta valimistel osales [[Erakond Uus Eesti]] nimega &quot;Arengupartei&quot;.}} ||  || 0 ||  ||  ||  || || ||
|-
| [[Libertas Eesti Erakond]]{{efn|1995. ja 1999. aasta valimistel osales [[Libertas Eesti Erakond]] nimega &quot;Eesti Sinine Erakond&quot;.}} ||  || 0 ||  ||  ||  ||  || ||
|-
| [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]{{efn|2012. aasta jaanuaris liitusid [[Eesti Iseseisvuspartei]] ja [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]. Uue erakonna nimeks sai &quot;Eesti Iseseisvuspartei&quot;.}} ||  ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
| valimisliit &quot;[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]&quot;{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]&quot; koosnes erakondadest [[Eesti Koonderakond]], [[Eesti Maarahva Erakond]], [[Eesti Maaliit]], [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]] ja [[Põllumeeste Kogu]].}} || 41 ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
| valimisliit &quot;[[Meie Kodu On Eestimaa!]]&quot;{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Meie Kodu On Eestimaa!]]&quot; koosnes erakondadest [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]] ja [[Vene Erakond Eestis]].}} || 6 ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
| valimisliit &quot;[[Valimisliit Parempoolsed‎|Parempoolsed]]&quot;{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Valimisliit Parempoolsed|Parempoolsed]]&quot; koosnes erakonnast [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]].}} || 5 ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
|}

== Erakondade noortekogud ==
* Pöördepunkt Eesti
* [[Noor Isamaa]]
* [[Keskerakonna Noortekogu]]
* [[Noored Rohelised]]
* [[Noored Sotsiaaldemokraadid]]
* [[Eesti Reformierakonna Noortekogu]]
* Noor Eesti 200
* Parempoolsed Noored
&lt;!--
== Loomisel olevad erakonnad ==

* ... --&gt;

== Tegevuse lõpetanud erakonnad ==

* [[Arengupartei]]
* [[Balti Konstitutsiooniline Partei]]
* [[Demokraadid – Eesti Demokraatlik Partei]]
* [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (EDE)
* [[Eesti Demokraatlik Tööerakond]]
* [[Eesti Demokraatlik Õigusliit]]
* [[Eesti Ettevõtjate Erakond]]
* [[Eestimaa Kommunistlik Partei]] (EKP)
* [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (1990)]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Koonderakond]] (EK)
* [[Eesti Kristlik Demokraatlik Liit]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Kristlik Liit]]
* [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei]]
* [[Eesti Liberaalne Rahvapartei]]
* [[Eesti Maa-Keskerakond]]
* [[Eesti Maaliit]]
* [[Eesti Maarahva Erakond]]
* [[Eesti Maarahva Liit]] (EMRL)
* [[Eesti Pensionäride Erakond]] (.. –2006)
* [[Eesti Pensionäride ja Perede Erakond]]
* [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]]
* [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei]] (1917–) / [[Eesti Tööerakond]] (−1932)
* [[Eesti Rahva Jäägerpartei]]
* [[Eesti Rahva-Keskerakond]]
* [[Eesti Rahvaerakond]] (ER) (1919–1932) (alates 1932 [[Rahvuslik Keskerakond]])
* [[Eesti Rahvameelne Eduerakond]]/ [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (1917–)
* [[Eesti Rahvuslaste Keskliit]]
* [[Eesti Rahvuslik Eduerakond]]
* [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (1988–1995)
* [[Eesti Reformierakond-Liberaalid]]
* [[Eesti Roheline Erakond]]
* [[Eesti Roheline Partei]]
* [[Eesti Rohelised]]
* [[Eesti Rojalistlik Partei]]
* [[Eesti Sinine Erakond]]
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Iseseisvuspartei]]
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]]
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] (ESDTP)
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus]]
* [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei]] (ESTP)
* [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] (1917–)
* [[Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis]]
* [[Eesti Talurahva Erakond]]
* [[Eesti Talurahva Liit]] (1917–)
* [[Eesti Tööerakond]] (ETE)
* [[Eesti Tööliste Sotsiaaldemokraatlik Ühisus]]
* [[Eesti Vabad Demokraadid]]
* [[Eesti Vasakpartei]]
* [[Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Ühendus]] (1917–)
* [[Erakond Isamaaliit]]
* [[Erakond Mõõdukad]]
* [[Erakond Res Publica]]
* [[Erakond Uus Eesti]]
* [[Kindral Johan Laidoneri Riigivanemaks Valimist Korraldav Peatoimkond]]
* [[Konstitutsioonierakond]]
* [[Koonderakond]]
* [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]
* [[Kristlik Rahvaerakond]] (KRE)
* [[Libertas Eesti Erakond]]
* [[Majandusline Rühm]]
* [[Metsaerakond]]
* [[Põhja-Eesti Kodanike Partei]]
* [[Põllumeestekogud]] (PK)
* [[Põllumeestekogude ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondis]] (PKK)
* [[Radikaal-Demokraatlik Partei]] (1917–)
* [[Rahvaerakond Mõõdukad]]
* [[Rahvaerakond]] (1994–1999) (algselt Eesti Talurahva Erakond)
* [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] (1992–1995)
* [[Rootsi Rahvaliit]] (asutati 1917)
* [[Saksa Erakond Eestimaal]]
* [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Eesti Osakondade Keskkomitee]] (1917–)
* [[Tuleviku Eesti Erakond]]
* [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]]
* [[Vabariiklaste Koonderakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]] (on ühinenud Eesti Iseseisvusparteiga)
* [[Vene Erakond Eestis]] (on ühinenud Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga)
* [[Vene Balti Erakond Eestis]] (on ühinenud Vene Erakonnaga Eestis)
* [[Vene Rahvuslik Liit Eestis]]
* [[Vene Sotsiaaldemokraatlik Partei Eestis]]
* [[Vene Ühtsuspartei]]
* [[Õigusliku Tasakaalu Erakond]]

== Vaata ka ==
* [[Eesti erakondade kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse]]
* [[Ühingute ja nende liitude seadus]]

== Märkused ==
{{märkused}}

== Viited ==
{{viited}}

{{Eesti artiklid}}

[[Kategooria:Eesti erakonnad| ]]
[[Kategooria:Eesti poliitika loendid]]</text>
      <sha1>5xrsa9fdn8gbhbs2nsz5i5evka0hw3p</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185050</id>
      <parentid>7185049</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T08:11:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37901-22</username>
        <id>232728</id>
      </contributor>
      <comment>/* Praegused erakonnad */</comment>
      <origin>7185050</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17524" sha1="e5uaalb10kj1gwm8nllu8juw54y9q57" xml:space="preserve">''Siin on loetletud Eesti erakondi.''

{{EestiPoliitika}}

== Praegused erakonnad ==

&lt;div style=&quot;overflow-x:auto;&quot;&gt;
{{joondatud veerud}}
{| class=&quot;wikitable sortable col-2-right col-3-right col-4-right col-5-right&quot;
! Erakond
! Liikmete arv&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=E-äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |vaadatud=2008-06-17 |arhiivimisaeg=2011-07-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110723014848/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;br&gt; (01.07.2026)
! KOV&lt;br&gt;volikogudes&lt;br&gt;[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025]]&lt;br&gt;([[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021]]){{efn|Erakonna nimekirjas kohalike omavalitsuste volikogudesse valitud liikmete arv.}}&lt;ref&gt;[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html VVK: Kandidaatide statistika KOV 2017]&lt;/ref&gt;
! Riigikogus&lt;br&gt;[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]]&lt;br&gt;([[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]])
!  Euroopa&lt;br&gt;Parlamendis&lt;br&gt;([[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024]])&lt;ref&gt;[https://ep2024.valimised.ee/et/candidates Euroopa Parlamendi valimised 2024]&lt;/ref&gt;
! Rahvusvaheline&lt;br&gt;liikmesus
|-
| [[Eesti Keskerakond]] || 11727 || 163 (247) || 16 (26) || 2 || [[Euroopa Konservatiivid ja Reformistid]], [[Uuenev Euroopa]]
|-
| [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]|| 9091 || 164 (245) || 17 (19) ||   || [[Identiteet ja Demokraatia]]
|-
| [[Eesti Vasakliit]] || 508 || 0 (0) || 0 || ||
|-
| [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ]] || 504 || 0 || || ||
|-
| [[Eesti Reformierakond]] || 8928 || 122 (244) || 37 (34) || 1 || [[Liberaalne Internatsionaal]], [[Uuenev Euroopa]]
|-
| [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || 546 || || || || 
|-
| [[Vabaerakond Aru Pähe]] || 536 || 0 || || || 
|-
| [[Erakond Eesti 200]] || 595 || 3 (40) || 14 || ||
|-
| [[Erakond Parempoolsed]] || 843 || 26 || 0 || ||
|- 
| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 708 || 0 (2) || 0|| || [[Euroopa Roheline Partei]]
|-
| [[Isamaa Erakond]] || 7368 || 345 (139) || 8 (12) || 2 || [[Euroopa Rahvapartei]], [[Rahvusvaheline Demokraatlik Unioon]], [[Tsentristlik Demokraatlik Internatsionaal]]
|-
| [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] || 729 || 3 || 0 || ||
|-
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] || 4496 || 91 (48) ||  9 (10) || 2 ||[[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei]]
|}
&lt;/div&gt;

== Erakondade liikmete arvu ajalugu ==

Liikmete arv alates 2003. aastast iga konkreetse aasta kohta aasta alguse seisuga. Allikas: Äriregister.

&lt;div style=&quot;overflow-x:auto;&quot;&gt;
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Erakond !! Registrikood
! 2003
! 2004
! 2005
! 2006
! 2007
! 2008
! 2009
! 2010
! 2011
! 2012
! 2013
! 2014
! 2015
! 2016
! 2017
! 2018
! 2019
! 2020
! 2021
! 2022
! 2023
! 2024
! 2025
! 2026
|-
| [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{efn|name=EIP|2022. aasta oktoobris lõpetas Eesti Iseseisvuspartei tegevuse.}} || 80051885 || 1012 || 1025 || 1039 || 1011 || 1015 || 1010 || 1087 || 1265 || 1201 || 1166 || 2181 || 2154 || 2116 || 2078 || 2045 || 2015 || 1948 || 1912 || 1879 || 1805 || || 
|-
|| [[Eesti Keskerakond]] || 80053370 || 7046 || 7335 || 7717 || 9000 || 9998 || 10 102 || 11 011 || 12 053 || 12 613 || 12 583 || 12 569 || 14 224 || 14 309 || 14 253 || 14 672 || 14 797 || 14 934 || 14 695 || 14 759 || 14 352 || 14 017 || 12 818 || 12 196 || 11 804
|-
| [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]{{efn|name=EKRE|2012. aasta märtsis vahetas [[Eestimaa Rahvaliit]] nime, milleks sai &quot;Eesti Konservatiivne Rahvaerakond&quot;.}} || 80040344 || 7571 || 8460 || 9013 || 9284 || 10 022 || 9903 || 9881 || 9684 || 8623 || 8303 || 7863 || 7740 || 7734 || 8086 || 8100 || 8230 || 8793 || 8848 || 8948 || 10 090 || 10 088 || 9969 || 8820 || 9262
|-
|| [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] || 80643657 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 506 || 524 || 525
|-
| [[Eesti Reformierakond]] || 80043147 || 2999 || 3668 || 4363 || 5151 || 5788 || 6348 || 6737 || 7274 || 9347 || 10 216 || 11 518 || 12 982 || 12 844 || 12 611 || 12 446 || 12 295 || 12 152 || 11 782 || 11 298 || 10 928 || 10 735 || 10 173 || 9533 || 9073
|-
| [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || 80051862 || 1558 || 1558 || 1552 || 1441 || 1437 || 1425 || 1421 || 1425 || 1039 || 1014 || 996 || 987 || 946 || 910 || 868 || 846 || 802 || 762 || 725 || 680 || 651 || 624 || 587 || 558
|-
| [[Eesti Vabaerakond]]{{efn|name=TULE|2020. aasta augustis liitusid [[Eesti Vabaerakond]] ja [[Elurikkuse Erakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eesti Tulevikuerakond]].}} || 80366548 || || || || || || || || || || || || 720 || 649 || 639 || 685 || 638 || 578 || 523 || || || || ||
|-
| [[Vabaerakond Aru Pähe]]{{efn|2024. aasta juunis vahetas [[Eesti Tulevikuerakond]] nime, milleks sai &quot;Vabaerakond Aru Pähe&quot;.}} || 80589722 || || || || || || || || || || || || || || || || || || 997 || 939 || 798 || 720 || 669 || 611 || 558
|-
| [[Elurikkuse Erakond]]{{efn|name=TULE}} || 80557923 || || || || || || || || || || || || || || || || 534 || 538 || 531 || || || || ||
|-
| [[Erakond Eesti 200]] || 80551335 || || || || || || || || || || || || || || || || 550 || 586 || 603 || 702 || 834 || 907 || 916 || 772 || 646
|-
| [[Erakond Rahva Tahe]]{{efn|name=ERT|2021. aasta aprillis lõpetas [[Erakond Rahva Tahe]] tegevuse.}} || 80557886 || || || || || || || || || || || || || || || || || 605 || 597 || 596 || || || 
|-
| [[Eesti Vasakliit]]{{efn|name=EÜVP|2025. aasta veebruaris vahetas [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nime, milleks sai &quot;Eesti Vasakliit&quot;.}} || 80060022 || 1131 || 1099 || 1078 || 1041 || 1039 || 1015 || 1000 || 2425 || 2148 || 2116 || 2089 || 2014 || 1978 || 1935 || 1858 || 1834 || 1741 || 1747 || 1697 || 1602 || 503 || 562 || 525 || 506
|-
| [[Konstitutsioonierakond]]{{efn|name=EÜVP2|2010. aasta sügisel liitusid [[Eesti Vasakpartei]] ja [[Konstitutsioonierakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]].}} || 80022725 || 1608 || 1623 || 1602 || 1614 || 1600 || 1542 || 1522 || || || || || ||  ||  ||  ||  || || || || || || || || 
|-
| [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]]{{efn|name=EEKD|2012. oktoobris lõpetas [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] tegevuse.}} || 80060832 || 2074 || 2073 || 2167 || 2125 || 2129 || 2108 || 2103 || 2079 || 1840 || 1806 || 1741 || 1682 || 1649 || 1616 || 1571 || || || || || || || 
|-
| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 80223139 || || || || 1227 || 1308 || 1469 || 1486 || 1478 || 1441 || 1329 || 1228 || 1173 || 1116 || 1091 || 1065 || 1056 || 965 || 952 || 921 || 896 || 849 || 810 || 766 || 724
|-
| [[Erakond Parempoolsed]] || 80608655 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 545 || 536 || 632 || 708 || 835
|-
| [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] || 80626222 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 511 || 792 || 768 || 748
|-
| [[Isamaa Erakond]]{{efn|name=IRL|2006. aasta sügisel liitusid [[Erakond Isamaaliit]] ja [[Erakond Res Publica]]. Uue erakonna nimeks sai [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]]. 2.06.2018 otsustas IRLi suurkogu võtta erakonna uueks nimeks &quot;Isamaa Erakond&quot;.}} || 80243584 || || || || || 8420 || 8823 || 8823 || 9139 || 9472 || 9718 || 9758 || 9778 || 9665 || 9508 || 9215 || 8817 || 8501 || 8072 || 7778 || 7683 || 7093 || 6959 || 7092 || 7265
|-
| [[Erakond Isamaaliit]]{{efn|name=IRL}} || 80039766 || 2763 || 2836 || 2941 || 3191 || || || || || || || ||  ||  ||  ||  || || || || || || || || 
|-
| [[Erakond Res Publica]]{{efn|name=IRL}} || 80131035 || 3684 || 4489 || 5555 || 5338 || || || || || || || ||  ||  ||  ||  ||  || || || || || || || 
|-
| [[Rahva Ühtsuse Erakond]]{{efn|name=RÜE|2019. aasta novembris lõpetas [[Rahva Ühtsuse Erakond]] tegevuse.}} || 80374223 || || || || || || || || || || || || 541 || 553 || 551 || 550 || 526 || 507 || 502 || 487 || 463 || 453 || 425 || 415 || 394
|-
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]{{efn|name=SDE|2012. aasta jaanuaris liitusid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Vene Erakond Eestis]]. Uue erakonna nimeks sai &quot;Sotsiaaldemokraatlik Erakond&quot;.}} || 80052459 || 3104 || 2879 || 3000 || 3204 || 3278 || 3275 || 3324 || 3666 || 3781 || 4612 || 5993 || 6199 || 6186 || 6091 || 6014 || 5889 || 5680 || 5470 || 5348 || 5169 || 5085 || 4786 || 4679 || 4553
|-
| [[Vene Erakond Eestis]]{{efn|name=SDE}} || 80057600 || 1279 || 1351 || 1214 || 1229 || 1213 || 1412 || 1404 || 1398 || 1235 || 1207 ||  ||  ||  ||  ||  || || || || || || || || 
|}
&lt;/div&gt;

== Erakondade Riigikogus esindatuse ajalugu ==

Kuna 1992. aasta valimised olid praktiliselt vaid [[valimisliit]]ude valimised, siis on see aasta siit tabelist välja jäetud. Tabelis märgib number 0 seda, et [[erakond]] osales valimistel, kuid ei saanud kohti [[Riigikogu]]s. Tühi väli märgib, et [[erakond]] ei osalenud oma nimekirjaga valimistel.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Erakond
! [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995]]
! [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999]]
! [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003]]
! [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007]]
! [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011]]
! [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015]]
! [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]]
! [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]]
|-
| [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{efn|name=EIP}} ||  ||  || 0 || 0 || 0 || 0 ||
|-
| [[Eesti Keskerakond]] || 16 || 28 || 28 || 29 || 26 || 27 || 26 || 16
|-
| [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]{{efn|1999. aasta valimistel osales [[Eestimaa Rahvaliit]] nimega &quot;Eesti Maarahva Erakond&quot;.}}{{efn|name=EKRE}} || || 7 || 13 || 6 || 0 || 7 || 19 || 17
|-
| [[Eesti Reformierakond]] || 9 || 18 || 19 || 31 || 33 || 30 || 34 || 37
|-
| [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] ||  || 0 ||  ||  ||  || || ||
|-
| [[Eesti Vabaerakond]]{{efn|name=TULE}} ||  ||  ||  ||  ||  || 8 || 0 ||
|-
| [[Eesti Tulevikuerakond]]{{efn|name=TULE}} ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||
|-
| [[Rahva Ühtsuse Erakond]]{{efn|name=RÜE}} ||  ||  ||  ||  ||  || 0 ||  || 
|-
| [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]]{{efn|2003. aasta valimistel osales [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nimega &quot;Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei&quot;.}}{{efn|name=EÜVP2}}{{efn|name=EÜVP}} ||  ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0
|-
| [[Konstitutsioonierakond]]{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Konstitutsioonierakond]] nimega &quot;Eestimaa Ühendatud Rahvapartei&quot;.}}{{efn|name=EÜVP2}} ||  || 6 || 0 || 0 ||  || || ||
|-
| [[Elurikkuse Erakond]]{{efn|name=TULE}} ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0 ||
|-
| [[Erakond Eesti 200]] ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0 || 14
|-
| [[Erakond Parempoolsed]] ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0
|-
| [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0
|-
| [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]]{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] nimega &quot;Eesti Kristlik Rahvapartei&quot;.}} ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || || ||
|-
| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] ||  ||  ||  || 6 || 0 || 0 || 0 || 0
|-
| [[ISAMAA_Erakond|Isamaa Erakond]]{{efn|name=IRL}} ||  ||  ||  || 19 || 23 || 14 || 12 || 8
|-
| [[Erakond Isamaaliit]]{{efn|1995. aasta valimistel osales [[Erakond Isamaaliit]] valimisliiduna nimega &quot;valimisliit Isamaa ja ERSP Liit&quot;, mis koosnes erakondadest [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]].}}{{efn|name=IRL}} || 8 || 18 || 7 ||  ||  || || ||
|-
| [[Erakond Res Publica]]{{efn|name=IRL}} ||  ||  || 28 ||  ||  || || ||
|-
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]{{efn|1995. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] valimisliiduna nimega valimisliit &quot;[[Mõõdukad]]&quot;, mis koosnes erakondadest [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]] ja [[Eesti Maa-Keskerakond]].}}{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] nimega &quot;Rahvaerakond Mõõdukad&quot;.}}{{efn|name=SDE}} || 6 || 17 || 6 || 10 || 19 || 15 || 10 || 9
|-
| [[Vene Erakond Eestis]]{{efn|name=SDE}} ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || || ||
|-
| [[Eesti Koonderakond]] ||  || 7 ||  ||  ||  || || ||
|-
| [[Erakond Uus Eesti]]{{efn|1999. aasta valimistel osales [[Erakond Uus Eesti]] nimega &quot;Arengupartei&quot;.}} ||  || 0 ||  ||  ||  || || ||
|-
| [[Libertas Eesti Erakond]]{{efn|1995. ja 1999. aasta valimistel osales [[Libertas Eesti Erakond]] nimega &quot;Eesti Sinine Erakond&quot;.}} ||  || 0 ||  ||  ||  ||  || ||
|-
| [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]{{efn|2012. aasta jaanuaris liitusid [[Eesti Iseseisvuspartei]] ja [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]. Uue erakonna nimeks sai &quot;Eesti Iseseisvuspartei&quot;.}} ||  ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
| valimisliit &quot;[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]&quot;{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]&quot; koosnes erakondadest [[Eesti Koonderakond]], [[Eesti Maarahva Erakond]], [[Eesti Maaliit]], [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]] ja [[Põllumeeste Kogu]].}} || 41 ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
| valimisliit &quot;[[Meie Kodu On Eestimaa!]]&quot;{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Meie Kodu On Eestimaa!]]&quot; koosnes erakondadest [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]] ja [[Vene Erakond Eestis]].}} || 6 ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
| valimisliit &quot;[[Valimisliit Parempoolsed‎|Parempoolsed]]&quot;{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Valimisliit Parempoolsed|Parempoolsed]]&quot; koosnes erakonnast [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]].}} || 5 ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
|}

== Erakondade noortekogud ==
* Pöördepunkt Eesti
* [[Noor Isamaa]]
* [[Keskerakonna Noortekogu]]
* [[Noored Rohelised]]
* [[Noored Sotsiaaldemokraadid]]
* [[Eesti Reformierakonna Noortekogu]]
* Noor Eesti 200
* Parempoolsed Noored
&lt;!--
== Loomisel olevad erakonnad ==

* ... --&gt;

== Tegevuse lõpetanud erakonnad ==

* [[Arengupartei]]
* [[Balti Konstitutsiooniline Partei]]
* [[Demokraadid – Eesti Demokraatlik Partei]]
* [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (EDE)
* [[Eesti Demokraatlik Tööerakond]]
* [[Eesti Demokraatlik Õigusliit]]
* [[Eesti Ettevõtjate Erakond]]
* [[Eestimaa Kommunistlik Partei]] (EKP)
* [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (1990)]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Koonderakond]] (EK)
* [[Eesti Kristlik Demokraatlik Liit]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Kristlik Liit]]
* [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei]]
* [[Eesti Liberaalne Rahvapartei]]
* [[Eesti Maa-Keskerakond]]
* [[Eesti Maaliit]]
* [[Eesti Maarahva Erakond]]
* [[Eesti Maarahva Liit]] (EMRL)
* [[Eesti Pensionäride Erakond]] (.. –2006)
* [[Eesti Pensionäride ja Perede Erakond]]
* [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]]
* [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei]] (1917–) / [[Eesti Tööerakond]] (−1932)
* [[Eesti Rahva Jäägerpartei]]
* [[Eesti Rahva-Keskerakond]]
* [[Eesti Rahvaerakond]] (ER) (1919–1932) (alates 1932 [[Rahvuslik Keskerakond]])
* [[Eesti Rahvameelne Eduerakond]]/ [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (1917–)
* [[Eesti Rahvuslaste Keskliit]]
* [[Eesti Rahvuslik Eduerakond]]
* [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (1988–1995)
* [[Eesti Reformierakond-Liberaalid]]
* [[Eesti Roheline Erakond]]
* [[Eesti Roheline Partei]]
* [[Eesti Rohelised]]
* [[Eesti Rojalistlik Partei]]
* [[Eesti Sinine Erakond]]
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Iseseisvuspartei]]
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]]
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] (ESDTP)
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus]]
* [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei]] (ESTP)
* [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] (1917–)
* [[Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis]]
* [[Eesti Talurahva Erakond]]
* [[Eesti Talurahva Liit]] (1917–)
* [[Eesti Tööerakond]] (ETE)
* [[Eesti Tööliste Sotsiaaldemokraatlik Ühisus]]
* [[Eesti Vabad Demokraadid]]
* [[Eesti Vasakpartei]]
* [[Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Ühendus]] (1917–)
* [[Erakond Isamaaliit]]
* [[Erakond Mõõdukad]]
* [[Erakond Res Publica]]
* [[Erakond Uus Eesti]]
* [[Kindral Johan Laidoneri Riigivanemaks Valimist Korraldav Peatoimkond]]
* [[Konstitutsioonierakond]]
* [[Koonderakond]]
* [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]
* [[Kristlik Rahvaerakond]] (KRE)
* [[Libertas Eesti Erakond]]
* [[Majandusline Rühm]]
* [[Metsaerakond]]
* [[Põhja-Eesti Kodanike Partei]]
* [[Põllumeestekogud]] (PK)
* [[Põllumeestekogude ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondis]] (PKK)
* [[Radikaal-Demokraatlik Partei]] (1917–)
* [[Rahvaerakond Mõõdukad]]
* [[Rahvaerakond]] (1994–1999) (algselt Eesti Talurahva Erakond)
* [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] (1992–1995)
* [[Rootsi Rahvaliit]] (asutati 1917)
* [[Saksa Erakond Eestimaal]]
* [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Eesti Osakondade Keskkomitee]] (1917–)
* [[Tuleviku Eesti Erakond]]
* [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]]
* [[Vabariiklaste Koonderakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]] (on ühinenud Eesti Iseseisvusparteiga)
* [[Vene Erakond Eestis]] (on ühinenud Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga)
* [[Vene Balti Erakond Eestis]] (on ühinenud Vene Erakonnaga Eestis)
* [[Vene Rahvuslik Liit Eestis]]
* [[Vene Sotsiaaldemokraatlik Partei Eestis]]
* [[Vene Ühtsuspartei]]
* [[Õigusliku Tasakaalu Erakond]]

== Vaata ka ==
* [[Eesti erakondade kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse]]
* [[Ühingute ja nende liitude seadus]]

== Märkused ==
{{märkused}}

== Viited ==
{{viited}}

{{Eesti artiklid}}

[[Kategooria:Eesti erakonnad| ]]
[[Kategooria:Eesti poliitika loendid]]</text>
      <sha1>e5uaalb10kj1gwm8nllu8juw54y9q57</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hiina</title>
    <ns>0</ns>
    <id>471</id>
    <revision>
      <id>7184983</id>
      <parentid>7153683</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:55:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>HyBoxwood</username>
        <id>227278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[w:zh:Template_talk:中华人民共和国国徽#編輯請求_2026-04-17_将svg替换为File:中華人民共和國國徽.svg]]</comment>
      <origin>7184983</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19874" sha1="2cw539nq5y7l60r4mo2cq3153fxhhaz" xml:space="preserve">{{see artikkel|räägib Hiina Rahvavabariigist, mis hõlmab tänapäeval valdava osa [[Hiina (maa)|Hiina]]st kui maast ja muistsest tsivilisatsioonipiirkonnast; Hiina Vabariigi kohta vaata artiklist [[Hiina Vabariik]]}}
{{Riik
| riiginimi = Hiina Rahvavabariik
| omastav = Hiina Rahvavabariigi
| nimi1_keel = hiina
| nimi1 = 中华人民共和国
| nimi1_latin = Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó
| mis_lipp = 
| mis_vapp = 
| vapp = 中華人民共和國國徽.svg
| vapi_laius = 100px
| asendikaart = CHN orthographic.svg
| kesk_laius = 
| kesk_pikkus = 
| mastaap = 
| deviis = 
| riigikeel = [[hiina keel]]
| ametlik_keel = 
| pealinn = [[Peking]]
| riigipea_ametinimi2 = 
| riigipea_nimi_2 = 
| riigipea_ametinimi = president
| riigipea_nimi = [[Xi Jinping]]
| valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
| valitsusjuhi_nimi = [[Li Qiang]]
| pindala = 9596961
| rahvaarv = 1404000000
| rahvaarv_seis = 2026
| rahvaarv_viide = &lt;ref&gt;https://www.dw.com/en/china-population-sinks-for-fourth-year-in-a-row/a-75558927&lt;/ref&gt;
| iseseisvus = [[1. oktoober]] [[1949]]
| valuuta = [[Hiina jüaan|jüaan]] (CNY)
| ajavöönd = [[maailmaaeg]] +8
| hümn = [[Yiyongjun Jinxingqu|Yìyǒngjūn Jìnxíngqǔ]]
| usund = 
| tippdomeen = [[.cn]]
| telefonikood = 86
| riigikord = 
| SKT = {{nowrap|14 722,7 mld [[USA dollar|$]] (2020)&lt;ref&gt;[https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.MKTP.CD?locations=CN Maailmapanga andmebaas], vaadatud 23.3.2022&lt;/ref&gt;}}
| SKT_elaniku_kohta = 10 434,8 $ (2020)&lt;ref&gt;[https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD Maailmapanga andmebaas], vaadatud 23.3.2022&lt;/ref&gt;
| rok-i_kood = CHN
| märkused = 
}}
[[Fail:1 aerial yangshuo panorama 2017.jpg|pisi|Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis]]
'''Hiina Rahvavabariik''' (lühendatult '''Hiina RV''' või '''Hiina'''; [[hiina keel]]es 中华人民共和国 (''Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó'')) on [[riik]] [[Ida-Aasia]]s. See hõlmab suurema osa [[Hiina (maa)|kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast]]. Alates riigi asutamisest [[1949]] on seda juhtinud [[Hiina Kommunistlik Partei]].

Alates aprillist 2023 on Hiina [[India]] järel rahvaarvult teine riik. Hiina rahvaarv ületab 1,4 miljardit inimest, kellest enamik on [[hiinlased]]. Alates 2021. aastast Hiina rahvaarv väheneb.&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/news/world-asia-china-64300190 China's population falls for first time since 1961], BBC, 17. jaanuar 2023&lt;/ref&gt; Pindalalt on Hiina maailmas neljas riik.

Alates 2010. aastast on riigi majandus SKP järgi maailmas suuruselt teine ning alates 2014. aastast ollakse ostujõu pariteedi alusel maailma suurim majandus.

Hiinal on pikim maismaa piir, [[Yalu jõgi|Yalu jõe]] suudmest [[Tongkingi laht|Tongkingi laheni]] on selle pikkus 22&amp;nbsp;147 km. Hiina piirneb 14 riigiga, millega ta jagab maailma riikide seas koos [[Venemaa]]ga esikohta. Hiina naaberriigid on [[Afganistan]], [[Bhutan]], [[India]], [[Kasahstan]], [[Kõrgõzstan]], [[Laos]], [[Mongoolia]], [[Myanmar]], [[Nepal]], [[Pakistan]], [[Põhja-Korea]], [[Tadžikistan]], Venemaa ja [[Vietnam]].

==Territoorium==
[[Hiina Rahvavabariigi konstitutsioon]] vihjab [[preambul]]is, et riik ei kontrolli kogu Hiinat; jutt on peamiselt [[Taiwani poliitiline staatus|Taiwani poliitilisest staatusest]]. Ka [[Hiina Vabariik]] ([[Taiwan]]i ametlik nimetus) väidab, et ta on seaduslik kogu Hiina valitsus, ja praegu tunnustavad teda 23 maailma riiki. Mõistega &quot;[[Mandri-Hiina]]&quot; tähistatakse mõnikord Hiina Rahvavabariigi kontrolli all olevat Hiina osa, jättes tavaliselt välja [[erihalduspiirkond|erihalduspiirkonnad]] [[Hongkong]]i ja [[Macau]].

== Riik ==
===Poliitika===
{{vaata|Hiina poliitika}}

Hiina on [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei]] võimu all ning kuulub seega [[sotsialistlik riik|sotsialistlike riikide]] hulka. Hiina Rahvavabariigi režiimi on nimetatud ka [[autoritarism|autoritaarseks]]. Mõned vasakpoolsed kommunistid nimetavad Hiina süsteemi [[riigikapitalism]]iks, sest alates [[1970. aastad|1970. aastate]] lõpust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam [[kapitalism]]i elemente, kuid partei ülemvõimu lõdvendamisest ei ole juttugi.

Hiina poliitilises süsteemis on mõningaid [[liberaliseerimine|liberaliseerimise]] märke, näiteks mitme kandidaadiga valimised. Ometi on kommunistlikul parteil tõhus kontroll [[kaadrid|kaadrite]] üle.

Partei kohtleb karmilt neid, kes tema võimu ohustavad. Rahulolematuse vähendamiseks püütakse parandada majanduse olukorda, lubatakse esitada kaebusi ning koheldakse leebelt vähemohtlikke võimuvastaseid.

[[Sõnavabadus]] on piiratud. Kõik ohtlikud meeleavaldused surutakse halastamatult maha, ohtlikud organisatsioonid hävitatakse. Siiski lubatakse [[ajakirjandus]]el käsitleda sotsiaalseid probleeme ning paljastada kohalike ametnike [[korruptsioon]]i ja saamatust. Parteil ei ole eriti õnnestunud informatsiooni levikut tõkestada. Samuti on ta mõnikord pidanud rahva meelepaha tõttu oma poliitikat muutma. Meeleavaldused, mis puudutavad kohalikke probleeme, on sagedased ning neid sallitakse üha rohkem.

On raske öelda, kui populaarne Hiina Kommunistlik Partei rahva seas on, sest üleriigilisi valimisi ei ole ning vestlustes avaldatakse erinevaid arvamusi. Arvatakse, et paljud hindavad võimude poolt tagatud sotsiaalset stabiilsust, mis võimaldab majanduse segamatut arengut. Üha ohtlikumaks võimudele on muutumas äri ergutamise tõttu tekkinud kasvavad käärid rikaste ja vaeste elustandardi vahel ning kasvav rahulolematus ametnike korrumpeeritusega. Vaesed talupojad protestivad korruptsiooni, keskkonna saastamise ning maade äravõtmise vastu suurprojektide elluviimiseks. Sotsiaalset stabiilsust võib ohustada ka kasvav [[töötus]].

Peale Kommunistliku Partei on Hiina Rahvavabariigis ka rida muid legaalseid parteisid, mis kõik on Kommunistliku Partei käepikendused. Need parteid ei osale poliitikas valimiste kaudu, vaid Kommunistliku Partei koostööks nendega on mõeldud [[Hiina Rahva Poliitiline Konsultatiivkonverents]] ja neile on eraldatud teatav arv mandaate seadusandlikes organites. Teistel parteidel on siiski väga väike mõju.

Valimised toimuvad Hiinas hierarhiliselt - kohalikud Rahvakongressid valitakse rahva poolt otsevalimistel, iga järgneva astme kongressid kuni riikliku 2980-kohalise Riikliku Rahvakongressini valitakse madalama astme kongressi liikmete poolt.

===Haldusjaotus===
{{vaata|Hiina haldusjaotus}}

Hiina Rahvavabariigil on halduslik kontroll 22 provintsi (省 shěng) üle. Hiina RV valitsus peab oma 23. provintsiks [[Taiwani provints]]i (台湾 ''Táiwān''), mida ta nimetab Hiina Taiwani provintsiks (sellest on lähemalt juttu artiklis [[Taiwani staatus]]). Peale selle pretendeerib Hiina RV valitsus [[Lõuna-Hiina mere saared|Lõuna-Hiina mere saartele]]. Peale provintside on Hiina [[1. järgu haldusüksus]]teks veel 5 autonoomset piirkonda (自治区 ''zìzhìqū''), millesse on koondunud suuremad rahvusvähemused, 4 keskvalitsuse otsealluvuses olevat linna (直辖市 ''zhíxiáshì'') ja 2 [[erihalduspiirkond]]a (特别行政区 ''tèbié xíngzhèngqū'').

[[Pilt:China (-claims), administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Hiina 1. järgu haldusüksused]]

&lt;table border=&quot;0&quot;&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td&gt;
'''Provintsid'''
*[[Anhui]] (安徽省)
*[[Fujian]] (福建省)
*[[Gansu]] (甘肃省)
*[[Guangdong]] (广东省)
*[[Guizhou]] (贵州省)
*[[Hainani provints|Hainan]] (海南省)
*[[Hebei]] (河北省)
*[[Heilongjiang]] (黑龙江省) 
*[[Henan]] (河南省)
*[[Hubei]] (湖北省)
*[[Hunan]] (湖南省)
*[[Jiangsu]] (江苏省) 
*[[Jiangxi]] (江西省)
*[[Jilini provints|Jilin]] (吉林省) 
*[[Liaoning]] (辽宁省) 
*[[Qinghai]] (青海省) 
*[[Shaanxi]] (陕西省) 
*[[Shandong]] (山东省) 
*[[Shanxi]] (山西省) 
*[[Sichuan]] (四川省) 
*[[Yunnan]] (云南省) 
*[[Zhejiang]] (浙江省)
&lt;/td&gt;&lt;td valign=&quot;top&quot;&gt;
'''Autonoomsed piirkonnad'''
*[[Guangxi]] Tšuangi autonoomne piirkond (广西壮族自治区)
*[[Sise-Mongoolia]] autonoomne piirkond (内蒙古自治区) 
*[[Ningxia]] Huei autonoomne piirkond (宁夏回族自治区)
*[[Xinjiang]]i Uiguuri autonoomne piirkond (新疆维吾尔自治区) 
*[[Tiibeti autonoomne piirkond]] (西藏自治区)
&lt;br&gt;
'''Omavalitsusüksused'''
*[[Beijing Shi|Peking]] (北京市)
*[[Shanghai Shi|Shanghai]] (上海市) 
*[[Tianjin Shi|Tianjin]] (天津市)
*[[Chongqing Shi|Chongqing]] (重庆市)
&lt;br&gt;
'''Erihalduspiirkonnad'''
*[[Macau]] (澳门) 
*[[Hongkong]] (香港) 
&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;
&lt;/table&gt;

Hiina Rahvavabariigis ([[Mandri-Hiina]]s) on 2. järgu haldusüksused ringkonnad (地区 ''dìqū''), autonoomsed ringkonnad (自治州 ''zìzhìzhōu''), ringkonna õigustega linnad (市 ''shì''), aimakid (Sise-Mongoolias, 盟 ''méng'', (mongoli k. ''ayimay'')).

Hiina Rahvavabariigis ([[Mandri-Hiina]]s) on 3. järgu haldusüksused maakonna tasemel (县级, ''xiànjí''). Need on:
**[[maakond (Hiina)|maakond]] (县, ''xiàn'')
**[[autonoomne piirkond (Hiina)|autonoomne maakond]] (自治县, ''zìzhìxiàn'')
**[[hošuun]] (旗, ''qí'')
**[[autonoomne hošuun]] (自治旗, ''zìzhìqí'')
*[[maakonna õigustega linn]] (县级市, ''xiànjíshì'')
**[[Ala (Hiina)|ala]] (市辖区, ''shìxiáqū''; 区, ''qū'')
**[[metsa-ala]] (林区, ''línqū'')
**[[eri-ala]] (特区, ''tèqū'') 
Seisuga 31. detsember 2004 oli Mandri-Hiinas 2862 3. järgu haldusüksust: 852 ala, 374 maakonnaõigustega linna, 1464 maakonda, 117 autonoomset maakonda, 49 hošuuni, 3 autonoomset hošuuni, 2 eri-ala ja üks metsa-ala.

===Välissuhted===

Hiina RV ajab tänapäeval enamasti pragmaatilist, majanduslikku kasu toovat ja samas Hiina mõju laiendavat poliitikat üle maailma. Naaberriik [[Pakistan]] oli esimesi riike, mis 1949 välja kuulutatud Hiina Rahvavabariiki tunnustas, strateegiline partnerlus nende kahe riigi vahel on väga tugev ja stabiilne ning on alati põhinenud kahe riigi poliitiliste süsteemide erinevuse aktsepteerimisel. Mõlemaid riike on sidunud vastasseis ühise piirkondliku vastase: Indiaga. Pakistan aitas kaasa Hiina RV ja USA suhete parandamisele ja tee sillutamisele Nixoni 1972. aasta Pekingi visiidi korraldamiseks.

Hiina toetab Pakistani Kashmiri küsimuses, samas kui Pakistan toetab Hiina RV seisukohta Tiibeti, Xinjiangi ja Taiwani küsimustes.

Pärast Hiina-NSV Liidu suhete halvenemist hakkas Hiina tegema koostööd lääneriikidega, toetades näiteks aeg-ajalt ühiselt nendega antikommunistlikke liikumisi Aafrikas või Aasias, et peatada nõukogude mõju laienemist (nt Angolas, samuti relvatarned [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Sairi]] režiimile&lt;ref&gt;https://www.nytimes.com/1978/06/08/archives/chinese-aide-assures-zaire-of-help-against-soviet-condemns-soviet.html&lt;/ref&gt; vasakpoolsete sisside sissetungide peatamiseks).

Hiina oli üks kahest kommunistlikust riigist (Rumeenia kõrval), mis ei katkestanud [[Hiina-Tšiili suhted|oma diplomaatilisi suhteid]] Pinocheti [[Tšiili]]ga: suhted olid stabiilsed ning põhinesid majanduslikul koostööl ja üksteise sisemistesse poliitilistesse küsimustesse mittesekkumise printsiibil.

Hiina on andnud mõista, et võib teatud juhul Talibani juhitavat Afganistani diplomaatiliselt tunnustada&lt;ref&gt;https://www.voanews.com/east-asia-pacific/china-says-its-ready-work-taliban&lt;/ref&gt;.

===Riigikaitse===
{{vaata|Hiina Rahva Vabastusarmee}}
[[Pilt:Flag of the People's Liberation Army.svg|120px|  ]]
[[Pilt:Air Force Flag of the People's Republic of China.svg|120px|  ]]
[[Pilt:Ground Force Flag of the People's Republic of China.svg|120px|  ]]
[[Pilt:Naval Ensign of China.svg|120px|  ]]&lt;ref name=&quot;2021_04_15_BI_HIINA-TAIWAN&quot;&gt;[https://www.businessinsider.com/chinese-flights-around-taiwan-effort-to-improve-asw-capability-2021-4 As China ramps up military flights around Taiwan, another quieter mission continues at sea]&lt;/ref&gt;

==Rahvastik==
Hiina rahvaarv oli 2021. aasta juuli seisuga hinnanguliselt 1 397 897 720.&lt;ref name=&quot;cia&quot;/&gt; 2023. aastal möödus elanike arvult Hiinast [[India]]. Hiina elanike arvu kasv peatus 2022. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/india/india-have-29-mln-more-people-than-china-by-mid-2023-un-estimate-shows-2023-04-19/ India's population to overtake China by mid-2023, UN estimates]y, Reuters, 20. aprill 2023&lt;/ref&gt;

2010. aasta andmetel moodustasid Hiina rahvastikust [[hiinlased]] ehk hanid 91,6%. Lisaks elab Hiinas veel palju erinevaid [[vähemusrahvus]]eid. Hiina valitsus on ametlikult tunnustanud 56 etnilist rühma.&lt;ref name=&quot;cia&quot;/&gt; Suurimad vähemusrahvused olid 2000. aastal [[tšuangid]] (1,28%), [[mandžud]] (0,84%), [[hueid]] (0,78%), [[miaod]] (0,71%), [[uiguurid]] (0,66%) ja [[tuijad]] (0,63%).

Hiinas on traditsioonilised olnud suured pered ja eelistatud poisi sündi. Hiina tegi esimesed katsed elanike arvu kasvamist piirata 1950. aastatel. 1970. aastate alguseks sündimus vähenenud kuuelt lapselt kolmeni ühe naise kohta. 1979. aastal viidi riigis ellu [[ühe lapse poliitika]]. Esialgsete plaanide kohaselt pidi see kestma umbes 25 aastat, kuid lõplikult mindi ühe kahe lapse poliitikale 2016. aastal. Ühe lapse poliitika tulemusena oli laste arv naise kohta oluliselt vähenenud: 2009. aastal oli see näitaja umbes 1,8. 2021. aastaks oli see langenud 1,6-le (185. koht maailmas). 2021. aastal hakati perekondadele lubama ka kuni kolme last.&lt;ref name=&quot;lpmees&quot;&gt;[https://leht.postimees.ee/7439532/hiina-vajub-demograafilisse-kriisi &quot;ÜLEVAADE ⟩ Hiina vajub demograafilisse kriisi&quot;]. leht.postimees.ee. 27.1.2022&lt;/ref&gt;

2020. aasta hinnangul moodustasid 0–14-aastased Hiina rahvastikust 17,29%, 15–64-aastased 70,37% ja üle 65-aastased 12,34%. Mediaanvanus oli 2020. aastal 38,4 aastat. Rahvastiku kasvutempo oli 0,26% (174. koht maailmas), sündimuskordaja 9,93 sündi 1000 elaniku kohta (189. koht maailmas), suremuskordaja 7,9 surma 1000 elaniku kohta (97. koht maailmas).&lt;ref name=&quot;cia&quot;/&gt; Hiina elanikkond vananeb ning prognooside järgi moodustavad 2050. aastal üle 65-aastased rahvastikust ligi 30%.&lt;ref name=&quot;lpmees&quot;/&gt;

Elueaootus sünnihetkel oli 2021. aastal hinnanguliselt 76,31 aastat (107. koht maailmas), meeste elueaootus oli 74,23 ja naiste oma 78,62 aastat.&lt;ref name=&quot;cia&quot;/&gt;

=== Keeled ===
Hiinas kõneldakse umbes 292 keelt.

=== Suurimad linnad ===

Linnades elas 2022. aastal 63,6% rahvastikust.&lt;ref name=&quot;cia&quot;/&gt; 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
!Nr !!Linn !!Elanikke (2020) !! Provints
|-
|1. || [[Shanghai]] || 24 281 400 || –
|-
|2. || [[Peking]] || 19 164 000 || –
|-
|3. || [[Guangzhou]] || 13 858 700 || [[Guangdong]]
|-
|4. || [[Shenzhen]] || 13 438 800 || [[Guangdong]]
|-
|5. || [[Tianjin]] || 11 744 400 || –
|-
|6. || [[Chongqing]] || 11 488 000 || –
|-
|7. || [[Dongguan]] || 9 752 500 || [[Guangdong]]
|-
|8. || [[Chengdu]] || 8 875 600	|| [[Sichuan]]
|-
|9. || [[Wuhan]] || 8 652 900 || [[Hubei]]
|-
|10. || [[Hangzhou]] || 8 109 000 || [[Zhejiang]]
|}

== Põllumajandus ==
Hiina on iidne põllumajandusmaa. Sealt pärinevad paljud kultuurtaimed. Põllumajandustoodangu poolest on Hiina maailmas esikohal. Hiina on muuhulgas maailma suurim [[kartul]]ikasvataja (üle 22% maailma kogutoodangust). Samuti kasvatatakse [[riis]]i, [[nisu]], [[mais]]i, [[tubakas|tubakat]], [[maapähkel|maapähkleid]], teepõõsast ning köögi- ja puuvilja.&lt;ref name=&quot;cia&quot;/&gt; Peamised koduloomad on sead, veised ja kodulinnud.

==Teadus ja tehnoloogia==
Hiinast tulnud tehnilisi leiutisi:
{{veerud}}
*Aasia [[abakus]]
*[[Trükitehnika]]&lt;!-- / * Block [[Printmaking]] --&gt;
*[[Metallisulatusahi]]&lt;!-- kas mitte metalli suruõhukuumuti või -ahi?--&gt;
*[[Pronks]]
*[[Nihik]]
*[[Kell]]
*[[Kompass]]
*[[Vibu]]
*[[Kuivdokk]]&lt;!-- dry dock --&gt;
*[[Lehvik]]&lt;!-- [[fan (implement)|fan]] --&gt;
*[[Ilutulestik]] ja tahkekütuse [[rakett]]&lt;!-- solid-fuel rocket--&gt;
*[[Kalastusõng]] (konks)&lt;!-- Fishing pole (hook) --&gt;
*[[Püssirohi]]
*[[Purilennuk]]&lt;!-- Glider, purjelentokone --&gt;
{{veerud-piir}}
*[[granaat (lõhkekeha)|Granaat]]
*[[Kuumaõhupall]]&lt;!-- mis ja kus käib kokku ja lahku?--&gt;
*[[Tuulelohe]]
*[[Lakk]]&lt;!-- &quot;Lacquer&quot;; võib olla hoopiski glasuur, aga teistes keeltes on ka lakk--&gt;
*[[Tikud]]
*[[Paber]]
*[[Paberraha]] ja selleks vajalikud rahandusinstitutsioonid
*[[Langevari]]
*[[Naftapuurkaev]]&lt;!-- pigem petroleum well, mis võib ka olla naftapuurkaev vms--&gt;
*[[Kolbpump]]&lt;!-- piston pump; roosti keeles kolv ja saksa keeles Kolben; võib olla kolvipump--&gt;
*[[Portselan]]
*[[Propeller]]
*[[Reljeefkaart]]
{{veerud-piir}}
*[[Tüür]]
*[[Reaskülvik]]&lt;!-- seed drill --&gt;
*[[Seismograaf]]
*[[Siid]]
*[[Sadulajalus]]
*[[Rippsild]]
*[[Tualettpaber]]
*[[Hambahari]]
*[[Vihmavari]]&lt;!--ka päevavari--&gt;
*[[Tapeet]]
*[[Kotikäru]]&lt;!--see, mis keskelt ühe rattaga ja mida peab kahel käel hoidma mõnedes slaavi keeltes &quot;tatška&quot;--&gt;
*[[Viski]] (meditsiinilises/kirurgilises kasutuses)
{{veerud-lõpp}}

== Sport ==
Hiina on üks maailma vanimaid spordikultuure. On tõendeid, et [[vibulaskmine|vibulaskmisega]] tegeldi juba [[Lääne-Zhou dünastia]] ajal (1046–771 eKr). Hiina esimeste dünastiate ajal tegeldi ka vehklemise (''Jiànshù'') ja [[jalgpall]]i algse kujuga (''Cùjū''). Tänapäeva populaarsemad spordialad on [[Hiina võitluskunstid|võitluskunstid]], [[korvpall]], jalgpall, [[lauatennis]], [[sulgpall]], [[ujumine]] ja [[snuuker]]. [[Lauamäng]]e, nagu [[go]] (''weiqi''), ''[[xiangqi]]'' ja [[male]], mängitakse elukutselisel tasemel.

Füüsiline vormisolek on Hiina kultuuris laialt tähtsustatud, hommikuti tehakse harjutusi, nt ''[[qigong]]'' ja ''[[taijiquan]]''. Noored tegelevad jalgpalli ja korvpalliga, eriti linnakeskuste piiratud murualadel. Hiinas tegeldakse laialdaselt ka [[Jalgrattasõit|jalgrattasõiduga]], 2012. aastal oli seal 470 miljonit jalgratast. Populaarsed on ka mitu traditsioonilist spordiala, näiteks [[draakonilaev]]aga sõitmine, [[mongoolia maadlus]] ja [[traavivõistlus]]. Hiina tuntumate sportlaste hulka kuuluvad korvpallurid [[Yao Ming]] ja [[Jeremy Lin]], tõkkejooksja [[Liu Xiang]], sulgpallur [[Lin Dan]], male maailmameister [[Hou Yifan]], iluuisupaar [[Shen Xue]] ja [[Zhao Hongbo]] ning tennisist [[Li Na]].

Hiina Rahvavabariigi sportlased on [[suveolümpiamängud]]el püsivalt osalenud alates [[1984. aasta taliolümpiamängud|1984. aastast]] ja [[taliolümpiamängud]]el alates [[1980. aasta taliolümpiamängud|1980. aastast]]. [[Peking]]is toimusid 2008. aastal [[2008. aasta suveolümpiamängud|XXIX suveolümpiamängud]] ja 2022. aastal [[2022. aasta taliolümpiamängud|XXIV taliolümpiamängud]].

==Vaata ka==
*[[Hiina ajalugu]]
*[[Hiina filosoofia]]
*[[Hiina kirjandus]]
*[[Hiina kultuur]]
*[[Hiina kunst]]
*[[Hiina meditsiin]]
*[[Hiina budism]]
*[[Hiina jalgpallikoondis]]
*[[Hiina Sotsiaalteaduste Akadeemia]]
*[[Eestlased Hiinas]]
*[[Eesti-Hiina suhted]]
*[[Hiina harjaskoer]]
*[[Hiinas blokeeritud veebilehtede loend]]
*[[Hiina välisministeerium]]
*[[Hiina suursaadik Ameerika Ühendriikides]]
*[[Hiina kaubandusministeerium]]
*[[Hiina-Prantsusmaa suhted]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;cia&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20211220073104/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/china/ China]. The World Factbook. cia.gov. Vaadatud 19.6.2018&lt;/ref&gt;}}

==Kirjandus==

* [http://www.diplomaatia.ee/index.php?id=242&amp;tx_ttnews%5Btt_news%5D=1513&amp;tx_ttnews%5BbackPid%5D=615&amp;cHash=eb24adeb7b Hiina tõus ja kaasaja maailm. Kas Hiina tõus viitab ammu ennustatud Õhtumaa allakäigule?], Diplomaatia nr 10 (110) oktoober 2012, lk 9.
* Olev Remsu, Kevad Hiinas, Eesti Keele Sihtasutus 2002

==Välislingid==
{{vikisõnastikus}}
{{vikitsitaadid}}
* [https://archive.today/20130707023143/http://www.bbc.co.uk/blogs/thereporters/jamesreynolds/#selection-187.0-187.14 James Reynolds' China]
* [[Mihkel Mutt]]. [http://www.postimees.ee/?id=128470 Hiina mõistatused ja imed] – Postimees.ee, 6. juuni 2009

{{Aasiariigid}}


[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Aasia maad]]
[[Kategooria:Hiina| ]]</text>
      <sha1>2cw539nq5y7l60r4mo2cq3153fxhhaz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Itaalia keel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>520</id>
    <revision>
      <id>7184572</id>
      <parentid>6938721</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T14:54:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <origin>7184572</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2648" sha1="1nzb2s29z6fxkx73jpl1a1enszc6cof" xml:space="preserve">{{keeled
|nimi=itaalia keel
|originaalnimi=italiano
|keelkonnavärv=indo-euroopa
|riigid={{PisiLipp|Itaalia}}&lt;br&gt;{{PisiLipp|Šveits}}&lt;br&gt;{{PisiLipp|Malta}}&lt;br&gt;{{PisiLipp|Argentina}}&lt;br&gt;{{PisiLipp|Uruguay}}&lt;br&gt;{{PisiLipp|Somaalia}}&lt;br&gt;{{PisiLipp|Brasiilia}} ja mujal.
|piirkond=
|rääkijad=65 miljonit&lt;ref&gt;[http://www.ethnologue.com/show_language.asp?code=ita Itaalia keel]. ''Ethnologue.com'', {{väiksem|Kasutatud 24.07.2009 {{väiksem|(inglise)}}}}&lt;/ref&gt;
|keelkond=[[indoeuroopa keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;[[itali keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[romaani keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''itaalia keel'''
|riik=[[Itaalia]], [[San Marino]], [[Vatikan]], [[Šveits]], &lt;br&gt;{{PisiLipp|Euroopa Liit}}
|keelehoole=[[Accademia della Crusca]] {{väiksem|(mitteametlik)}}
|kood 1=it
|kood 2=ita
|kaart = Linguistic map of the Italian language.svg
|kaardi legend= {{legend|#0C5EB1|Riigi keel}} {{legend|#9FCEFF|Koloniaalajast mõnel määral kasutusel}} {{legend|#00FF00|Mõnes paigas levinud}}
}}

'''Itaalia keel''' on [[indoeuroopa keelkond|indoeuroopa keelkonna]] [[romaani keeled|romaani rühma]] [[keel (keeleteadus)|keel]], mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest [[Itaalia]]s, [[Šveits]]is, kohati [[Aafrika]]s ja mujal.&lt;ref&gt;Berloco 2018&lt;/ref&gt; Itaalia keel on kujunenud [[rahvaladina keel]]est. Keele esimesed kirjalikud mälestised pärinevad [[9. sajand|9.]]–[[10. sajand]]ist. [[Kirjakeel]] on kujunenud [[Firenze]] ümbruse [[murre|murde]] alusel ([[Dante]] ja [[Giovanni Boccaccio|Boccaccio]] loomingu mõjul). Itaalia keelest pärineb suur osa [[muusika]] oskussõnavarast.

&lt;gallery&gt;Corsivo- come scriverlo a mano in italiano, schede didattiche con alcuni esempi di Paolo Villa (prima edizione commons wikimedia org)-Letters-characters in italics-cursive- how to write it by hand in Italian.pdf|Käekiri Itaalia koolides (XX - XXI sajand)&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* Berloco, Fabrizio (2018), ''[https://books.google.ee/books?id=DYynDwAAQBAJ&amp;pg=PA3#v=onepage&amp;q&amp;f=false The Big Book of Italian Verbs: 900 Fully Conjugated Verbs in All Tenses. With IPA Transcription, 2nd Edition]'' (2. väljaanne), Lengu, ISBN 9788894034813.
* Simone, Raffaele (2010), ''Enciclopedia dell'italiano'', Treccani.
* Palermo, Massimo (2015), ''Linguistica italiana'', Il Mulino, ISBN 9788815258847.

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
{{Vikipeedia/keel|code=it|keel=Itaaliakeelne}}
{{vikisõnastikuKat|Itaalia keel}}
* [https://eki.ee/teatmik/itaalia-nimed/ Itaalia nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

{{EuroopaLiiduAmetlikudKeeled}}

[[Kategooria:Romaani keeled]]
[[Kategooria:Itaalia kultuur|Keel]]
[[Kategooria:Itaalia keel| ]]</text>
      <sha1>1nzb2s29z6fxkx73jpl1a1enszc6cof</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184575</id>
      <parentid>7184572</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T14:55:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <origin>7184575</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2646" sha1="f9dx169ps2jvlf4b2keeyxp1jh3pv5r" xml:space="preserve">{{keeled
|nimi=itaalia keel
|originaalnimi=italiano
|keelkonnavärv=indo-euroopa
|riigid={{PisiLipp|Itaalia}}&lt;br&gt;{{PisiLipp|Šveits}}&lt;br&gt;{{PisiLipp|Malta}}&lt;br&gt;{{PisiLipp|Argentina}}&lt;br&gt;{{PisiLipp|Uruguay}}&lt;br&gt;{{PisiLipp|Somaalia}}&lt;br&gt;{{PisiLipp|Brasiilia}} ja mujal.
|piirkond=
|rääkijad=65 miljonit&lt;ref&gt;[http://www.ethnologue.com/show_language.asp?code=ita Itaalia keel]. ''Ethnologue.com'', {{väiksem|Kasutatud 1.7.2026 {{väiksem|(inglise)}}}}&lt;/ref&gt;
|keelkond=[[indoeuroopa keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;[[itali keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[romaani keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''itaalia keel'''
|riik=[[Itaalia]], [[San Marino]], [[Vatikan]], [[Šveits]], &lt;br&gt;{{PisiLipp|Euroopa Liit}}
|keelehoole=[[Accademia della Crusca]] {{väiksem|(mitteametlik)}}
|kood 1=it
|kood 2=ita
|kaart = Linguistic map of the Italian language.svg
|kaardi legend= {{legend|#0C5EB1|Riigi keel}} {{legend|#9FCEFF|Koloniaalajast mõnel määral kasutusel}} {{legend|#00FF00|Mõnes paigas levinud}}
}}

'''Itaalia keel''' on [[indoeuroopa keelkond|indoeuroopa keelkonna]] [[romaani keeled|romaani rühma]] [[keel (keeleteadus)|keel]], mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest [[Itaalia]]s, [[Šveits]]is, kohati [[Aafrika]]s ja mujal.&lt;ref&gt;Berloco 2018&lt;/ref&gt; Itaalia keel on kujunenud [[rahvaladina keel]]est. Keele esimesed kirjalikud mälestised pärinevad [[9. sajand|9.]]–[[10. sajand]]ist. [[Kirjakeel]] on kujunenud [[Firenze]] ümbruse [[murre|murde]] alusel ([[Dante]] ja [[Giovanni Boccaccio|Boccaccio]] loomingu mõjul). Itaalia keelest pärineb suur osa [[muusika]] oskussõnavarast.

&lt;gallery&gt;Corsivo- come scriverlo a mano in italiano, schede didattiche con alcuni esempi di Paolo Villa (prima edizione commons wikimedia org)-Letters-characters in italics-cursive- how to write it by hand in Italian.pdf|Käekiri Itaalia koolides (XX - XXI sajand)&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* Berloco, Fabrizio (2018), ''[https://books.google.ee/books?id=DYynDwAAQBAJ&amp;pg=PA3#v=onepage&amp;q&amp;f=false The Big Book of Italian Verbs: 900 Fully Conjugated Verbs in All Tenses. With IPA Transcription, 2nd Edition]'' (2. väljaanne), Lengu, ISBN 9788894034813.
* Simone, Raffaele (2010), ''Enciclopedia dell'italiano'', Treccani.
* Palermo, Massimo (2015), ''Linguistica italiana'', Il Mulino, ISBN 9788815258847.

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
{{Vikipeedia/keel|code=it|keel=Itaaliakeelne}}
{{vikisõnastikuKat|Itaalia keel}}
* [https://eki.ee/teatmik/itaalia-nimed/ Itaalia nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

{{EuroopaLiiduAmetlikudKeeled}}

[[Kategooria:Romaani keeled]]
[[Kategooria:Itaalia kultuur|Keel]]
[[Kategooria:Itaalia keel| ]]</text>
      <sha1>f9dx169ps2jvlf4b2keeyxp1jh3pv5r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Riikide vappide loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>808</id>
    <revision>
      <id>7184984</id>
      <parentid>7173243</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:55:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>HyBoxwood</username>
        <id>227278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[w:zh:Template_talk:中华人民共和国国徽#編輯請求_2026-04-17_将svg替换为File:中華人民共和國國徽.svg]]</comment>
      <origin>7184984</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="30036" sha1="21g0w7yhxkbfxl2o44yiaj0dcjmqfn3" xml:space="preserve">__NOTOC__ &lt;center&gt; [[#A|A]] [[#B|B]] [[#C|C]] [[#D|D]] [[#E|E]] [[#F|F]] [[#G|G]] [[#H|H]] [[#I|I]] [[#J|J]] [[#K|K]] [[#L|L]] [[#M|M]] [[#N|N]] [[#O|O]] [[#P|P]] [[#R|R]] [[#S|S]] [[#Š|Š]] [[#Z|Z]] [[#T|T]] [[#U|U]] [[#V|V]] &lt;br/&gt; [[#Tunnustamata riikide vappe|Tunnustamata riikide vappe]] - [[#Endiste riikide vappe|Endiste riikide vappe]] - [[#Nõukogude Liidu ja selle liiduvabariikide vapid|Nõukogude Liidu ja selle liiduvabariikide vapid]] - [[#Sõltuvate ja muus staatuses olevate territooriumide vappe|Sõltuvate ja muus staatuses olevate territooriumide vappe]]&lt;/center&gt;

==A==
&lt;gallery&gt;
Arms of the Islamic Emirate of Afghanistan.svg|[[Afganistani vapp]]
Coat of arms of Albania.svg|[[Albaania vapp]]
Emblem of Algeria.svg|[[Alžeeria vapp]]
Great Seal of the United States (obverse).svg|[[Ameerika Ühendriikide vapp]] esikülg
Great Seal of the United States (reverse).svg|[[Ameerika Ühendriikide vapp]] tagakülg
Coat of arms of Andorra.svg|[[Andorra vapp]]
Emblem of Angola.svg|[[Angola vapp]]
Coat of arms of Antigua and Barbuda.svg|[[Antigua ja Barbuda vapp]]
Coat of arms of Argentina.svg|[[Argentina vapp]]
Coat of arms of Armenia.svg|[[Armeenia vapp]]
Coat of arms of Azerbaijan.svg|[[Aserbaidžaani vapp]]
Coat of arms of the Commonwealth of Australia.svg|[[Austraalia vapp]]
Coat of arms of Austria.svg|[[Austria vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==== Araabia Ühendemiraatid provintsidega ====
&lt;gallery&gt;
Emblem of the United Arab Emirates.svg|[[Araabia Ühendemiraatide vapp]]
Emblem of Abu Dhabi.svg|[[Abu Dhabi vapp]]
Eau_ajman-escut.png|[[‘Ajmāni vapp]]
Coat of Arms of Dubai.png|[[Dubai vapp]]
Coat_of_arms_of_Fujairah.svg|[[Al-Fujayrah' vapp]]
Coat_of_arms_of_Ras_al-Khaimah.svg|[[Ra's al-Khaymah' vapp]]
Coat_of_Arms_of_Umm_Al_Quwain.svg|[[Umm al-Qaywayni vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==B==
&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of the Bahamas.svg|[[Bahama vapp]]
File:Coat of arms of Bahrain.svg|[[Bahreini vapp]]
File:Coat of arms of Bangladesh.svg|[[Bangladeshi vapp]]
File:Coat of arms of Barbados (3).svg|[[Barbadose vapp]]
File:Coat of arms of Belize.svg|[[Belize'i vapp]]
File:Coat of arms of Benin.svg|[[Benini vapp]]
File:Emblem of Bhutan.svg|[[Bhutani vapp]]
File:Coat of arms of Bolivia.svg|[[Boliivia vapp]]
File:Coat of arms of Botswana.svg|[[Botswana vapp]]
File:Coat of arms of Brazil.svg|[[Brasiilia vapp]]
File:Emblem of Brunei.svg|[[Brunei vapp]]
File:Coat of arms of Bulgaria.svg|[[Bulgaaria vapp]]
File:Coat of arms of Burkina Faso.svg|[[Burkina Faso vapp]]
File:Coat of arms of Burundi.svg|[[Burundi vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==== Belgia provintsidega ====
&lt;gallery&gt;
File:Great coat of arms of Belgium.svg|[[Belgia vapp]]
File:Vlaanderen_wapen.svg|[[Flandria vapp]]
File:Coat_of_arms_of_Wallonia.svg|[[Valloonia vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==== Bosnia provintsidega ====
&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of Bosnia and Herzegovina.svg|[[Bosnia ja Hertsegoviina vapp]]
File:Seal_of_the_Republika_Srpska.svg|[[Serblaste Vabariigi vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==C==

&lt;gallery caption=&quot;&quot; widths=&quot;120px&quot; heights=&quot;120px&quot; style=&quot;text-align:left&quot; class=&quot;center&quot;&gt;
File:Coat of arms of Cape Verde.svg|[[Cabo Verde vapp]]
File:Coat of arms of Colombia.svg|[[Colombia vapp]]
File:Coat of arms of Costa Rica.svg|[[Costa Rica vapp]]
File:Coat of Arms of the Ivory Coast.svg|[[Elevandiluuranniku vapp|Côte d'Ivoire'i]] 
&lt;/gallery&gt;

==D==

&lt;gallery&gt;
File:Emblem of Djibouti.svg|[[Djibouti vapp]]
File:Coat of arms of Dominica.svg|[[Dominica vapp]]
File:Coat of arms of the Dominican Republic.svg|[[Dominikaani Vabariigi vapp]]
&lt;/gallery&gt;
&lt;!--
{| class=&quot;wikitable mw-collapsible mww-collapsed&quot;
| Muud riigid
|-
! scope=&quot;row&quot; | &lt;gallery&gt;
File:Emblem of Djibouti.svg|[[Djibouti vapp]]
File:Coat of arms of Dominica.svg|[[Dominica vapp]]
File:Coat of arms of the Dominican Republic.svg|[[Dominikaani Vabariigi vapp]]
&lt;/gallery&gt;
|}

{| class=&quot;wikitable mw-collapsible mw-collapsed&quot;
|+ class=&quot;nowrap&quot; | Winter Olympic Games
|-
|
! scope=&quot;col&quot; | City
! scope=&quot;col&quot; | Country
|-
! scope=&quot;row&quot; | 1994|| Lillehammer || Norway
|-
! scope=&quot;row&quot; | 1998|| Nagano || Japan
|}
--&gt;

==E==
&lt;gallery&gt;
Coat of arms of Ecuador.svg|[[Ecuadori vapp]]
Coat of arms of Estonia.svg|[[Eesti vapp]] suur
Small coat of arms of Estonia.svg|[[Eesti vapp]] väike
Coat of arms of Egypt (Official).svg|[[Egiptuse vapp]]
Coat of arms of Equatorial Guinea.svg|[[Ekvatoriaal-Guinea vapp]]
Coat of arms of El Salvador.svg|[[El Salvadori vapp]]
Coat of arms of Eritrea (or-argent-azur).svg|[[Eritrea vapp]]
Coat of arms of Eswatini.svg|[[Svaasimaa vapp|Eswatini Kuningriik]]
Emblem of Ethiopia.svg|[[Etioopia vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==== Ecuador provintsidega ====
&lt;gallery&gt;
Coat of arms of Ecuador.svg|[[Ecuadori vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==F==
&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of Fiji.svg|[[Fidži vapp]]
File:Coat of arms of the Philippines.svg|[[Filipiinide vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==G==
&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of Gabon.svg|[[Gaboni vapp]]
File:Coat of arms of The Gambia.svg|[[Gambia vapp]]
File:Coat of arms of Ghana.svg|[[Ghana vapp]]
File:Coat of arms of Grenada.svg|[[Grenada vapp]]
File:Coat of arms of Guatemala with background.svg|[[Guatemala vapp]]
File:Coat of Arms of Guinea.svg|[[Guinea vapp]]
File:Coat of arms of Guinea-Bissau.svg|[[Guinea-Bissau vapp]]
File:Coat of arms of Guyana.svg|[[Guyana vapp]]
&lt;/gallery&gt;
==== Gruusia provintsidega ====
&lt;gallery&gt;
File:Greater coat of arms of Georgia.svg|[[Gruusia vapp]]
File:Coat of arms of Abkhazia.svg|[[Abhaasia vapp]]
File:Coat of arms of Adjara.svg|[[Adžaaria vapp]]
File:Coat of arms of South Ossetia.svg|[[Lõuna-Osseetia vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==H==
&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of Haiti.svg|[[Haiti vapp]]
File:Royal coat of arms of the Netherlands.svg|[[Hollandi vapp]]
File:Coat of arms of Honduras.svg|[[Hondurase vapp]]
File:Coat of arms of Croatia.svg|[[Horvaatia vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==== Hiina provintsidega ====
&lt;gallery&gt;
File:中華人民共和國國徽.svg|[[Hiina RV vapp]]
File:Regional_Emblem_of_Macau.svg|[[Macau vapp]]
File:Regional_Emblem_of_Hong_Kong.svg|[[Hongkongi vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==== Hispaania provintsidega ====
&lt;gallery&gt;
File:Escudo de España (mazonado).svg|[[Hispaania vapp]]
File:Escudo_de_Andalucía.svg|[[Andaluusia vapp]]
File:Escudo_de_Asturias.svg|[[Astuuria vapp]]
File:Escudo_de_las_Islas_Baleares.svg|[[Baleaaride vapp]]
File:Coat of Arms of the Basque Country.svg|[[Baskimaa vapp]]
File:Escudo de Ceuta.svg|[[Ceuta vapp]]
File:Escudo_de_Canarias.svg|[[Kanaari saarte vapp]]
File:Coat of Arms of Catalonia.svg|[[Kataloonia vapp]]
File:Escudo_de_Melilla.svg|[[Melilla vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==I==

&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of East Timor.svg|[[Ida-Timori vapp]]
File:Coat of arms of Ireland.svg|[[Iirimaa vapp]]
File:Coat of arms of Israel.svg|[[Iisraeli vapp]]
File:Emblem of India.svg|[[India vapp]]
File:National emblem of Indonesia Garuda Pancasila.svg|[[Indoneesia vapp]]
File:Coat of arms of Iraq.svg|[[Iraagi vapp]]
File:Emblem of Iran (red).svg|[[Iraani vapp]]
File:Coat of arms of Iceland.svg|[[Islandi vapp]]
File:Emblem of Italy.svg|[[Itaalia vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==J==

&lt;gallery&gt;
File:Imperial Seal of Japan.svg|[[Jaapani vapp]]
File:Coat of arms of Jamaica.svg|[[Jamaica vapp]]
File:Emblem of Yemen.svg|[[Jeemeni vapp]]
File:Coat of arms of Jordan.svg|[[Jordaania vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==K==

&lt;gallery&gt;
File:Royal arms of Cambodia.svg|[[Kambodža vapp]] 
File:Coat of arms of Cameroon.svg|[[Kameruni vapp]]
File:Emblem of Kazakhstan latin.svg|[[Kasahstani vapp]]
File:Coat of arms of Kenya (Official).svg|[[Keenia vapp]]
File:Coat of arms of the Central African Republic.svg|[[Kesk-Aafrika Vabariigi vapp]]
File:Coat of arms of Kiribati.svg|[[Kiribati vapp]]
File:Seal of the Comoros.svg|[[Komooride vapp]]
File:Coat of arms of the Democratic Republic of the Congo.svg|[[Kongo Demokraatliku Vabariigi vapp]] 
File:Coat of arms of the Republic of the Congo.svg|[[Kongo Vabariigi vapp]]
File:Coat of arms of Kosovo.svg|[[Kosovo vapp]]
File:Coat of arms of Greece.svg|[[Kreeka vapp]]
File:Coat of arms of Cuba.svg|[[Kuuba vapp]]
File:Emblem of Kuwait.svg|[[Kuveidi vapp]] 
File:Emblem of Kyrgyzstan.svg|[[Kõrgõzstani vapp]]
&lt;/gallery&gt;
==== Kanada provintsidega ====
&lt;gallery&gt;
File:Royal Coat of Arms of Canada.svg|[[Kanada vapp]]
File:Coat of arms of Quebec (without crown).svg|[[Québeci vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==== Küpros provintsidega ====
&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of Cyprus (2006).svg|[[Küprose vapp]]
File:Coat of arms of the Turkish Republic of Northern Cyprus.svg|[[Põhja-Küprose vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==L==

&lt;gallery&gt;
File:Emblem of Laos (1991-2025).svg|[[Laose vapp]]
File:Coat of arms of Lithuania.svg|[[Leedu vapp]]
File:Coat of arms of Lesotho.svg|[[Lesotho vapp]]
File:Coat of arms of Liberia.svg|[[Libeeria vapp]]
File:Staatswappen-Liechtensteins.svg|[[Liechtensteini vapp]]
File:Coat of arms of Lebanon.svg|[[Liibanoni vapp]]
File:Seal of the Government of National Unity (Libya).svg|[[Liibüa vapp]]
File:Greater coat of arms of the grand-duchy of Luxembourg.svg|[[Luksemburgi vapp]]
File:Coat of arms of South Africa (heraldic).svg|[[Lõuna-Aafrika Vabariigi vapp]]
File:Emblem of South Korea.svg|[[Lõuna-Korea vapp]]
File:Coat of arms of South Sudan.svg|[[Lõuna-Sudaani vapp]]
File:Coat of arms of Latvia.svg|[[Läti vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==M==

&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of Madagascar.svg|[[Madagaskari vapp]]
File:Coat of arms of Malaysia.svg|[[Malaisia vapp]]
File:Coat of arms of Malawi.svg|[[Malawi vapp]]
File:Emblem of Maldives.svg|[[Maldiivide vapp]]
File:Coat of arms of Mali.svg|[[Mali vapp]]
File:Coat of arms of Malta.svg|[[Malta vapp]]
File:Coat of arms of Morocco.svg|[[Maroko vapp]]
File:Seal of the Marshall Islands.svg|[[Marshalli Saarte vapp]]
File:Seal of Mauritania (2018).svg|[[Mauritaania vapp]]
File:Coat of arms of Mauritius.svg|[[Mauritiuse vapp]]
File:Coat of arms of Mexico.svg|[[Mehhiko vapp]]
File:Seal of the Federated States of Micronesia.svg|[[Mikroneesia vapp]]
File:Coat of arms of Monaco.svg|[[Monaco vapp]]
File:State emblem of Mongolia.svg|[[Mongoolia vapp]]
File:Coat of arms of Montenegro.svg|[[Montenegro vapp]]
File:Emblem of Mozambique.svg|[[Mosambiigi vapp]]
File:Variant of the State seal of Myanmar (2011-2025).svg|[[Myanmari vapp]]
&lt;/gallery&gt;
==== Moldova provintsidega ====
&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of Moldova.svg|[[Moldova vapp]]
File:Coat of arms of Gagauzia.svg|[[Gagauusia vapp]]
File:Coat of arms of Transnistria.svg|[[Transnistria vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==N==

&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of Namibia.svg|[[Namiibia vapp]]
File:Coat of arms of Nauru.svg|[[Nauru vapp]]
File:Emblem of Nepal (alternative).svg|[[Nepali vapp]]
File:Coat of arms of Nicaragua.svg|[[Nicaragua vapp]]
File:Coat of arms of Nigeria.svg|[[Nigeeria vapp]]
File:Coat of arms of Niger.svg|[[Nigeri vapp]]
File:Coat of arms of Norway.svg|[[Norra vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==O==

&lt;gallery&gt;
File:National emblem of Oman.svg|[[Omaani vapp|Omaani Sultanaadi vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==P==

&lt;gallery&gt;
File:National emblem of Papua New Guinea.svg|[[Paapua Uus-Guinea vapp]]
File:State emblem of Pakistan.svg|[[Pakistani vapp]]
File:Coat of arms of Palestine (Official).svg|[[Palestiina vapp]]
File:Coat of arms of Panama.svg|[[Panama vapp]]
File:Coat of arms of Paraguay.svg|[[Paraguay vapp]] esikülg
File:Coat of arms of Paraguay (reverse).svg|[[Paraguay vapp]] tagakülg
File:Escudo nacional del Perú.svg|[[Peruu vapp]]
File:Herb Polski.svg|[[Poola vapp]]
File:Armoiries république française.svg|[[Prantsusmaa vapp]]
File:Emblem of North Korea.svg|[[Põhja-Korea vapp]]
File:Coat of arms of North Macedonia.svg|[[Põhja-Makedoonia vapp]]
&lt;/gallery&gt;

=== Portugal provinsidega ===

&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of Portugal.svg|[[Portugali vapp]]
File:Coat of arms of the Azores.svg|[[Assooride vapp]]
File:Coat of arms of Madeira.svg|[[Madeira vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==R==

&lt;gallery&gt;
File:Great coat of arms of Sweden.svg|[[Rootsi vapp]] suur
File:Coat of arms of Sweden (shield and chain).svg|[[Rootsi vapp]] väike
File:Coat of arms of Romania.svg|[[Rumeenia vapp]]
File:Coat of arms of Rwanda.svg|[[Rwanda vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==S==

&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of the Solomon Islands.svg|[[Saalomoni Saarte vapp]]
File:Coat of arms of Saint Kitts and Nevis (variant).svg|[[Saint Kittsi ja Nevise vapp]]
File:Coat of arms of Saint Lucia.svg|[[Saint Lucia vapp]]
File:Coat of arms of Saint Vincent and the Grenadines.svg|[[Saint Vincenti ja Grenadiinide vapp]]
File:Coat of arms of Germany.svg|[[Saksamaa vapp]]
File:Coat of arms of Zambia.svg|[[Sambia vapp]]
File:Coat of arms of Samoa.svg|[[Samoa vapp]]
File:Coat of arms of San Marino.svg|[[San Marino vapp]]
File:Coat of arms of São Tomé and Príncipe.svg|[[São Tomé ja Príncipe vapp]]
File:Emblem of Saudi Arabia.svg|[[Saudi Araabia vapp]]
File:Coat of arms of Seychelles.svg|[[Seišellide vapp]]
File:Coat of arms of Senegal.svg|[[Senegali vapp]]
File:Coat of arms of Sierra Leone.svg|[[Sierra Leone vapp]]
File:Coat of arms of Singapore.svg|[[Singapuri vapp]]
File:Coat of arms of Slovakia.svg|[[Slovakkia vapp]]
File:Coat of arms of Slovenia.svg|[[Sloveenia vapp]]
File:Emblem of Sri Lanka.svg|[[Sri Lanka vapp]]
File:Emblem of Sudan.svg|[[Sudaani vapp]]
File:Coat of arms of Suriname.svg|[[Suriname vapp]]
File:Emblem of Syria (1980–2024).svg|[[Süüria vapp]]
&lt;/gallery&gt;
==== Serbia provintsidega ====
&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of Serbia.svg|[[Serbia vapp]]
File:Coat of arms of Vojvodina.svg|[[Vojvodina vapp]]&lt;/gallery&gt;

==== Somaalia provintsidega ====
&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of Somalia.svg|[[Somaalia vapp]]
File:Coat of Arms of Puntland.svg|[[Puntlandi vapp]]
File:Emblem of Somaliland.svg|[[Somaalimaa vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==== Soome provintsidega ====
&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of Finland.svg|[[Soome vapp]]
File:Coat_of_arms_of_%C3%85land.svg|[[Ahvenamaa vapp]]
File:Lapin_maakunnan_vaakuna.svg|[[Lapi vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==== Suurbritannia provintsidega ====
&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of the United Kingdom (2022, variant 2).svg|[[Suurbritannia vapp]]
File:Royal_Arms_of_England.svg|[[Inglismaa vapp]]
File:Coat_of_Arms_of_Northern_Ireland.svg|[[Põhja-Iirimaa vapp]]
File:Royal_Arms_of_the_Kingdom_of_Scotland.svg|[[Šotimaa vapp]]
File:Arms_of_Llywelyn.svg|[[Walesi vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==Š==

&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of Switzerland.svg|[[Šveitsi vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==Z==

&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of Zimbabwe.svg|[[Zimbabwe vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==T==

&lt;gallery&gt;
File:Emblem of Tajikistan.svg|[[Tadžikistani vapp]]
File:Garuda Emblem of Thailand.svg|[[Tai vapp]]
File:National Emblem of the Republic of China.svg|[[Taiwani vapp]]
File:Coat of arms of Tanzania.svg|[[Tansaania vapp]]
File:Emblem of Togo.svg|[[Togo vapp]]
File:Coat of arms of Tonga.svg|[[Tonga vapp]]
File:Coat of arms of Trinidad and Tobago (1962-2025).svg|[[Trinidadi ja Tobago vapp]]
File:Coat of arms of Chad.svg|[[Tšaadi vapp]]
File:Coat of arms of the Czech Republic.svg|[[Tšehhi vapp]]
File:Coat of arms of Chile.svg|[[Tšiili vapp]]
File:Coat of arms of Tunisia.svg|[[Tuneesia vapp]]
File:Coat of arms of Tuvalu.svg|[[Tuvalu vapp]]
File:Emblem of Turkey.svg|[[Türgi vapp]]
File:Emblem of Turkmenistan.svg|[[Türkmenistani vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==== Taani provintsidega ====
&lt;gallery&gt;
File:National coat of arms of Denmark.svg|[[Taani vapp]]
File:Coat_of_arms_of_the_Faroe_Islands.svg|[[Fääri saarte vapp]]
File:Coat_of_arms_of_Greenland.svg|[[Gröönimaa vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==U==

&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of Uganda.svg|[[Uganda vapp]]
File:Coat of arms of Hungary.svg|[[Ungari vapp]]
File:Coat of arms of Uruguay.svg|[[Uruguay vapp]]
File:Coat of arms of New Zealand.svg|[[Uus-Meremaa vapp]]
&lt;/gallery&gt;
==== Usbekistani provintsidega ====
&lt;gallery&gt;
File:Emblem of Uzbekistan.svg|[[Usbekistani vapp]]
File:Emblem_of_Karakalpakstan.svg|[[Karakalpakkia vapp]]&lt;/gallery&gt;

==== Ukraina provintsidega ====
&lt;gallery&gt;
File:Lesser Coat of Arms of Ukraine.svg|[[Ukraina vapp]]
File:Emblem of Crimea.svg|[[Krimmi vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==V==

&lt;gallery&gt;
File:Coat of arms of Belarus (2020).svg|[[Valgevene vapp]]
File:Coat of arms of Vanuatu.svg|[[Vanuatu vapp]]
File:Coat of arms of the Vatican City.svg|[[Vatikani vapp]]
File:Coat of arms of Venezuela.svg|[[Venezuela vapp]]
File:Emblem of Vietnam.svg|[[Vietnami vapp]]
&lt;/gallery&gt;
==== Venemaa koos provintsidega ====
&lt;gallery&gt;
File:Coat of Arms of the Russian Federation.svg|[[Venemaa vapp]]
File:Coat_of_Arms_of_Moscow.svg|[[Venemaa vapid|Venemaa haldusüksused]]
File:Coat_of_arms_of_Yugra_%28Khanty-Mansia%29.png|[[Handi-Mansimaa vapp]]
File:Coat of Arms of Yamal Nenetsia.svg|[[Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna vapp]]
File:Coat of arms of the Republic of Karelia.svg|[[Karjala Vabariigi vapp]]
File:Coat of Arms of the Komi Republic.svg|[[Komi Vabariigi vapp]]
File:Coat of Arms of Mari El.svg|[[Mari Eli vapp]]
File:Coat of arms of Mordovia.svg|[[Mordva vapp]]
Fail:Coat_of_arms_of_Nenets_Autonomous_Okrug.svg|[[Neenetsi autonoomse ringkonna vapp]]
File:Coat of arms of Udmurtia.svg|[[Udmurtia vapp]]
File:Ingria_Coat-of-Arms.svg|[[Ingeri vapp]]
File:VoticCoatOfArms.jpg|[[Vadjalaste vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==Tunnustamata riikide vappe==
&lt;gallery&gt; 
File:Coat of arms of Abkhazia.svg|[[Abhaasia vapp]]
File:Coat_of_Arms_of_the_Chechen_Republic.png|[[Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi vapp]]
File:Coat of arms of South Ossetia.svg|[[Lõuna-Osseetia vapp]]
File:Coat of arms of the Turkish Republic of Northern Cyprus.svg|[[Põhja-Küprose vapp]]
File:Coat of arms of the Sahrawi Arab Democratic Republic.svg|[[Sahara Araabia Demokraatlik Vabariigi vapp]]
File:Emblem of Somaliland.svg|[[Somaalimaa vapp]]
File:Coat of arms of Transnistria.svg|[[Transnistria vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==Endiste riikide vappe==
&lt;gallery&gt;
Fail:Wappen_Kaisertum_%C3%96sterreich_1815_(Klein).png|[[Austria keisririigi vapp]]
Fail:Austro-hungarian_coat_of_arms_1914.svg|[[Austria-Ungari keisririigi vapp]]
Fail:Imperial_coat_of_arms_of_Ethiopia_(Haile_Selassie).svg|[[Etioopia keisririigi vapp]]
File:Seal_of_Qing_dynasty.svg|[[Hiina Qingi dünastia vapp]]
Fail:Coat_of_arms_of_the_Kingdom_of_Montenegro.svg|[[Montenegro Kuningriigi vapp]]
Fail:Coat_of_arms_of_the_Ottoman_Empire_(1882–1922).svg|[[Osmanite riigi vapp]]
File:Preußischer_Adler.svg|[[Preisimaa kuningriigi vapp]]
Fail:Wappen_Deutsches_Reich_-_Reichsadler_1889.svg|[[Saksa Keisririigi vapp]]
Fail:Lesser_Coat_of_Arms_of_Russian_Empire.svg|[[Venemaa Keisririigi vapp]]
&lt;/gallery&gt;
&lt;gallery&gt;
Fail:Coat of Arms of the First Republic of Armenia.png|[[Armeenia Demokraatliku Vabariigi vapp]]
Fail:Coat of Arms of Democratic Republic of Georgia.svg|[[Gruusia Demokraatliku Vabariigi vapp]]
Fail:Twelve Symbols national emblem of China.svg|[[Hiina Vabariigi vapp]] (1913–1928)
Fail:Stamp pahonia 1918.svg|[[Valgevene Rahvavabariigi vapp]]
Fail:Coat of Arms of UNR.svg|[[Ukraina Rahvavabariigi vapp]]
Fail:Coat of arms of the Russian Republic (1917).svg|[[Venemaa Vabariigi vapp]]
Fail:Wappen Deutsches Reich (Weimarer Republik).svg|[[Weimari Vabariigi vapp]]
Fail:Reichsadler Deutsches Reich (1935–1945).svg|[[Kolmanda riigi vapp]]
&lt;/gallery&gt;
&lt;gallery&gt;
Fail:Coat_of_arms_of_the_Republic_of_Vietnam_(1967–1975).svg|[[Lõuna-Vietnami vapp]]
File:State arms of the German Democratic Republic.svg|[[Saksa DV vapp]]
File:Greater_coat_of_arms_of_Czechoslovakia_%281918-1938_and_1945-1961%29.svg|[[Tšehhoslovakkia vapp]] suur
File:Lesser_coat_of_arms_of_Czechoslovakia_%281918-1938_and_1945-1961%29.svg|[[Tšehhoslovakkia vapp]] väike
File:Emblem_of_Yugoslavia_(1963–1992).svg|[[Jugoslaavia vapp]]
File:Coat_of_arms_of_Serbia_and_Montenegro.svg|[[Serbia ja Montenegro vapp]]
File:Coat_of_arms_of_the_Netherlands_Antilles_%281964-1986%29.svg|[[Hollandi Antillide vapp]] ([[Hollandi Antillid|Hollandi osa 1954–2010]])
&lt;/gallery&gt;

==Nõukogude Liidu ja selle liiduvabariikide vapid==

&lt;gallery&gt;
File:Coat_of_arms_of_the_Soviet_Union_%281956%E2%80%931991%29.svg|[[Nõukogude Liidu vapp]]
File:COA_Armenian_SSR.png|[[Armeenia NSV vapp]]
File:Coat_of_arms_of_Azerbaijan_SSR.png|[[Aserbaidžaani NSV vapp]]
File:Coat_of_arms_of_Estonian_SSR.png|[[Eesti NSV vapp]]
File:Coat_of_arms_of_Georgian_SSR.png|[[Gruusia NSV vapp]]
File:Coat_of_arms_of_the_Karelo-Finnish_SSR_%281940-1956%29.png|[[Karjala-Soome NSV vapp]]
File:Coat_of_arms_of_Kazakh_SSR.png|[[Kasahhi NSV vapp]]
File:Coat_of_arms_of_Kyrghyz_SSR.png|[[Kirgiisi NSV vapp]]
File:Coat_of_arms_of_Lithuanian_SSR.png|[[Leedu NSV vapp]]
File:Coat_of_arms_of_Latvian_SSR.png|[[Läti NSV vapp]]
File:Coat_of_arms_of_Moldavian_SSR.png|[[Moldaavia NSV vapp]]
File:Coat_of_arms_of_Tajik_SSR.png|[[Tadžiki NSV vapp]]
File:Emblem_of_the_Transcaucasian_SFSR_%281924-1930%29.svg|[[Taga-Kaukaasia SFNV vapp]]
File:Coat_of_arms_of_Turkmen_SSR.png|[[Turkmeeni NSV vapp]]
File:COA_Ukrainian_SSR.png|[[Ukraina NSV vapp]]
File:Coat_of_arms_of_Uzbek_SSR.png|[[Usbeki NSV vapp]]
File:Emblem_of_the_Byelorussian_Soviet_Socialist_Republic_%281981%E2%80%931991%29.svg|[[Valgevene NSV vapp]]
File:Emblem of the Russian Soviet Federative Socialist Republic (1978–1991), Emblem of the Russian Federation (1991–1992).svg|[[Vene NFSV vapp]]
&lt;/gallery&gt;

==Sõltuvate ja muus staatuses olevate territooriumide vappe==
{| class=&quot;wikitable mw-collapsible mw-collapsed&quot;
|Riikide järjestuses
|-
! scope=&quot;row&quot; |
&lt;gallery&gt;
File:Coat_of_arms_of_Norfolk_Island.svg|[[Norfolki saare vapp]] ([[Austraalia]])
&lt;/gallery&gt;
&lt;gallery&gt;
File:Regional_Emblem_of_Hong_Kong.svg|[[Hongkongi vapp|Hongkongi erihalduspiirkonna vapp]] ([[Hiina]])
File:Regional_Emblem_of_Macau.svg|[[Macau vapp|Macau erihalduspiirkonna vapp]] ([[Hiina]])
&lt;/gallery&gt;
&lt;gallery&gt;
File:Escudo de Ceuta.svg|[[Ceuta vapp]] ([[Hispaania]])
File:Escudo_de_Canarias.svg|[[Kanaari saarte vapp]] ([[Hispaania]])
File:Escudo_de_Melilla.svg|[[Melilla vapp]] ([[Hispaania]])
&lt;/gallery&gt;
&lt;gallery&gt;
File:Coat_of_arms_of_Aruba.svg|[[Aruba vapp]] ([[Holland]])
File:Blason_de_Bonaire_(Antilles_néerlandaises).svg|[[Bonaire vapp]] ([[Holland]])
File:Coat of arms of Curaçao.svg|[[Curaçao vapp]] ([[Holland]])
File:Saba_wapen.svg|[[Saba vapp]] ([[Holland]])
File:Coat_of_arms_of_Sint Maarten.svg|[[Sint Maarten vapp]] ([[Holland]])
File:Sint Eustatius_wapen.svg|[[Sint Eustatius vapp]] ([[Holland]])
&lt;/gallery&gt;
&lt;gallery&gt;
File:Coat_of_arms_of_Kurdistan_Regional_Government.svg|[[Kurdistani vapp]] ([[Iraan]] [[Iraak]] [[Türgi]] [[Süüria]])
&lt;/gallery&gt;
&lt;gallery&gt;
File:Coat_of_arms_of_the_Azores.svg|[[Assooride vapp]] ([[Portugal]])
File:Coat_of_arms_of_Madeira.svg|[[Madeira vapp]] ([[Portugal]])
&lt;/gallery&gt;
&lt;gallery&gt;
File:Coat_of_arms_of_Guadeloupe.svg|[[Guadeloupe vapp]] ([[Prantsusmaa]])
File:Coat of Arms of Mayotte.svg|[[Mayotte vapp]] ([[Prantsusmaa]])
File:Blason_de_la_Guyane.svg|[[Prantsuse Guajaana vapp]] ([[Prantsusmaa]])
File:Armoiries_Terres_australes_et_antarctiques_fran%C3%A7aises.svg|[[Prantsuse Lõunaalade vapp]] ([[Prantsusmaa]])
File:Coat_of_arms_of_French_Polynesia.svg|[[Prantsuse Polüneesia vapp]] ([[Prantsusmaa]])
File:Armoiries_Réunion.svg|[[Réunioni vapp]] ([[Prantsusmaa]])
File:Blason_St_Barthélémy_TOM_entire.svg|[[Saint-Barthélemy vapp]] ([[Prantsusmaa]])
File:Armoiries_SaintPierreetMiquelon.svg|[[Saint-Pierre'i ja Miqueloni vapp]] ([[Prantsusmaa]])
File:Emblem_of_New_Caledonia.svg|[[Uus-Kaledoonia vapp]] ([[Prantsusmaa]])
File:BlasonWallisetFutuna.svg|[[Wallise ja Futuna vapp]] ([[Prantsusmaa]])
&lt;/gallery&gt;
&lt;gallery&gt;
File:Coat_of_arms_of_Anguilla.svg|[[Anguilla vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Royal_Coat_of_Arms_of_the_United_Kingdom_(HM_Government).svg|[[Akrotiri ja Dhekelia vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_Bermuda.svg|[[Bermuda vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_the_British_Antarctic_Territory.svg|[[Briti Antarktika ala vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_the_British_Indian_Ocean_Territory.svg|[[Briti India ookeani ala vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_the_British_Virgin_Islands.svg|[[Briti Neitsisaarte vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_the_Falkland_Islands.svg|[[Falklandi saarte vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_Gibraltar.svg|[[Gibraltari vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_Guernsey.svg|[[Guernsey vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_Jersey.svg|[[Jersey vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_the_Cayman_Islands.svg|[[Kaimanisaarte vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_South_Georgia_and_the_South_Sandwich_Islands.svg|[[Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saarte vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_the_Isle_of_Man.svg|[[Mani vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_Montserrat.svg|[[Montserrati vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_the_Pitcairn_Islands.svg|[[Pitcairni vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_Saint_Helena.svg|[[Saint Helena vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_the_Turks_and_Caicos_Islands.svg|[[Turksi ja Caicose vapp]] ([[Suurbritannia]])
&lt;/gallery&gt;
&lt;gallery&gt;
File:Coat_of_arms_of_the_Faroe_Islands.svg|[[Fääri saarte vapp]] ([[Taani]])
File:Coat_of_arms_of_Greenland.svg|[[Gröönimaa vapp]] ([[Taani]])
&lt;/gallery&gt;
&lt;gallery&gt;
File:Seal_of_American_Samoa.svg|[[Ameerika Samoa vapp]] ([[USA]])
File:Coat_of_arms_of_Guam.svg|[[Guami vapp]] ([[USA]])
File:Seal_of_the_Northern_Mariana_Islands.svg|[[Põhja-Mariaanide vapp]] ([[USA]])
File:Coat_of_arms_of_Puerto_Rico.svg|[[Puerto Rico vapp]] ([[USA]])
File:Seal_of_the_United_States_Virgin_Islands.svg|[[Ühendriikide Neitsisaarte vapp]] ([[USA]])
&lt;/gallery&gt;
&lt;gallery&gt;
File:Coat_of_arms_of_Cook_Islands.svg|[[Cooki saarte vapp]] ([[Uus-Meremaa]])
File:Public Seal of Niue (1974–2021).svg|[[Niue vapp]] ([[Uus-Meremaa]])
File:Badge_of_Tokelau.svg|[[Tokelau vapp]] ([[Uus-Meremaa]])
&lt;/gallery&gt;
|}

{| class=&quot;wikitable mw-collapsible&quot;
|Tähestikulises järjekorras
|-
! scope=&quot;row&quot; |
&lt;gallery&gt;
File:Seal_of_American_Samoa.svg|[[Ameerika Samoa vapp]] ([[USA]])
File:Coat_of_arms_of_Anguilla.svg|[[Anguilla vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Royal_Coat_of_Arms_of_the_United_Kingdom_(HM_Government).svg|[[Akrotiri ja Dhekelia vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_Aruba.svg|[[Aruba vapp]] ([[Holland]])
File:Coat_of_arms_of_the_Azores.svg|[[Assooride vapp]] ([[Portugal]])
File:Coat_of_arms_of_Bermuda.svg|[[Bermuda vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Blason_de_Bonaire_(Antilles_néerlandaises).svg|[[Bonaire vapp]] ([[Holland]])
File:Coat_of_arms_of_the_British_Antarctic_Territory.svg|[[Briti Antarktika ala vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_the_British_Indian_Ocean_Territory.svg|[[Briti India ookeani ala vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_the_British_Virgin_Islands.svg|[[Briti Neitsisaarte vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Escudo de Ceuta.svg|[[Ceuta vapp]] ([[Hispaania]])
File:Coat_of_arms_of_Cook_Islands.svg|[[Cooki saarte vapp]] ([[Uus-Meremaa]])
File:Curaçao_wapen.svg|[[Curaçao vapp]] ([[Holland]])
File:Coat_of_arms_of_the_Falkland_Islands.svg|[[Falklandi saarte vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_the_Faroe_Islands.svg|[[Fääri saarte vapp]] ([[Taani]])
File:Coat_of_arms_of_Gibraltar.svg|[[Gibraltari vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_Greenland.svg|[[Gröönimaa vapp]] ([[Taani]])
File:Coat_of_arms_of_Guadeloupe.svg|[[Guadeloupe vapp]] ([[Prantsusmaa]])
File:Coat_of_arms_of_Guam.svg|[[Guami vapp]] ([[USA]])
File:Coat_of_arms_of_Guernsey.svg|[[Guernsey vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Regional_Emblem_of_Hong_Kong.svg|[[Hongkongi vapp|Hongkongi erihalduspiirkonna vapp]] ([[Hiina]])
File:Coat_of_arms_of_Jersey.svg|[[Jersey vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat_of_arms_of_the_Cayman_Islands.svg|[[Kaimanisaarte vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Escudo_de_Canarias.svg|[[Kanaari saarte vapp]] ([[Hispaania]])
File:Coat_of_arms_of_Kurdistan_Regional_Government.svg|[[Kurdistani vapp]] ([[Iraan]] [[Iraak]] [[Türgi]] [[Süüria]])
File:Coat_of_arms_of_South_Georgia_and_the_South_Sandwich_Islands.svg|[[Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saarte vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Regional_Emblem_of_Macau.svg|[[Macau vapp|Macau erihalduspiirkonna vapp]] ([[Hiina]])
File:Coat_of_arms_of_Madeira.svg|[[Madeira vapp]] ([[Portugal]])
File:Coat_of_arms_of_the_Isle_of_Man.svg|[[Mani vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Coat of Arms of Mayotte.svg|[[Mayotte vapp]] ([[Prantsusmaa]])
File:Escudo_de_Melilla.svg|[[Melilla vapp]] ([[Hispaania]])
File:Coat_of_arms_of_Montserrat.svg|[[Montserrati vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Public Seal of Niue (1974–2021).svg|[[Niue vapp]] ([[Uus-Meremaa]])
File:Coat_of_arms_of_Norfolk_Island.svg|[[Norfolki saare vapp]] ([[Austraalia]])
File:Coat_of_arms_of_the_Pitcairn_Islands.svg|[[Pitcairni vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Blason_de_la_Guyane.svg|[[Prantsuse Guajaana vapp]] ([[Prantsusmaa]])
File:Armoiries_Terres_australes_et_antarctiques_fran%C3%A7aises.svg|[[Prantsuse Lõunaalade vapp]] ([[Prantsusmaa]])
File:Coat_of_arms_of_French_Polynesia.svg|[[Prantsuse Polüneesia vapp]] ([[Prantsusmaa]])
File:Coat_of_arms_of_Puerto_Rico.svg|[[Puerto Rico vapp]] ([[USA]])
File:Seal_of_the_Northern_Mariana_Islands.svg|[[Põhja-Mariaanide vapp]] ([[USA]])
File:Armoiries_Réunion.svg|[[Réunioni vapp]] ([[Prantsusmaa]])
File:Saba_wapen.svg|[[Saba vapp]] ([[Holland]])
File:Coat_of_arms_of_Saint_Helena.svg|[[Saint Helena vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Blason_St_Barthélémy_TOM_entire.svg|[[Saint-Barthélemy vapp]] ([[Prantsusmaa]])
File:Armoiries_SaintPierreetMiquelon.svg|[[Saint-Pierre'i ja Miqueloni vapp]] ([[Prantsusmaa]])
File:Coat_of_arms_of_Sint Maarten.svg|[[Sint Maarten vapp]] ([[Holland]])
File:Sint Eustatius_wapen.svg|[[Sint Eustatius vapp]] ([[Holland]])
File:Badge_of_Tokelau.svg|[[Tokelau vapp]] ([[Uus-Meremaa]])
File:Coat_of_arms_of_the_Turks_and_Caicos_Islands.svg|[[Turksi ja Caicose vapp]] ([[Suurbritannia]])
File:Emblem_of_New_Caledonia.svg|[[Uus-Kaledoonia vapp]] ([[Prantsusmaa]])
File:BlasonWallisetFutuna.svg|[[Wallise ja Futuna vapp]] ([[Prantsusmaa]])
File:Seal_of_the_United_States_Virgin_Islands.svg|[[Ühendriikide Neitsisaarte vapp]] ([[USA]])
&lt;/gallery&gt;
|}

== Vaata ka ==
* [[Maailma riikide lipud]]

{{Commons|National insignia}}

[[Kategooria:Vapid|*Maailma riikide vapid]]
[[Kategooria:Riigivapid| ]]
[[Kategooria:Sümboolika loendid]]</text>
      <sha1>21g0w7yhxkbfxl2o44yiaj0dcjmqfn3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Põhjasõda</title>
    <ns>0</ns>
    <id>934</id>
    <revision>
      <id>7184896</id>
      <parentid>7150336</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:17:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7184896</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="64462" sha1="l5b319z4lq7xk1wl9mj2r6qg0rvpx46" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib 1700 alanud sõjast; mõnikord nimetatakse Põhjasõdadeks ka [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda|Põhjamaade seitsmeaastast sõda]] ja [[Teine Põhjasõda|Teist Põhjasõda]]; üldmõiste kohta vaata artiklit [[Põhjasõjad]]}}
{{Sõjaline konflikt
|konflikt=Põhjasõda
|osa= 
|pilt=Great Northern War.jpg
|pildiallkiri=Ülevalt päripäeva: [[Narva lahing (1700)|Narva lahing]], [[Spilve lahing]], [[Poltava lahing]], [[Riilahti lahing]], [[Gadebuschi lahing]]
|aeg=1700–1721
|koht= [[Euroopa]]
|tulemus= Moskva tsaaririigi ja tema liitlaste võit. Sõja lõpetas [[Uusikaupunki rahu]].
|osaline1= {{PisiLipp|Rootsi}}&lt;br&gt;{{PisiLipp|Osmanite riik}}&lt;br&gt;{{Lipuikooni pilt|Flag of the Cossack Hetmanate.svg}} [[Kasakad]]
|osaline2= {{PisiLipp|Moskva tsaaririik}}&lt;br&gt;{{PisiLipp|Taani}}&lt;br&gt;
{{Lippriik|Saksimaa kuurvürstiriik}}&lt;br&gt;{{Lipuikooni pilt|ääris=|Polish Royal Banner of The House of Wettin.svg}} [[Rzeczpospolita]]&lt;br&gt;{{PisiLipp|Preisimaa}}&lt;br&gt;{{Lippriik|Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond}}
|väejuht1={{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Karl XII]]&lt;br&gt; {{Riigi ikoon|Osmanite riik}} [[Ahmed III]]&lt;br&gt;{{Lipuikooni pilt|Flag of the Cossack Hetmanate.svg}} [[Ivan Mazepa]]&lt;br&gt;[[Stanisław Leszczyński]] &lt;br&gt;[[Kazimierz Lew Sapieha]]
|väejuht2={{Riigi ikoon|Moskva tsaaririik}} [[Peeter I]]&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Taani}} [[Frederik IV]]&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Saksimaa kuurvürstiriik}}{{Lipuikooni pilt|ääris=|Polish Royal Banner of The House of Wettin.svg}} [[August II Tugev]]&lt;br&gt;[[Ivan Mazepa]]&lt;ref name=&quot;magocsi-p&quot;&gt;Magocsi, P.R. A History of Ukraine, 1998. Lk. 244.&lt;/ref&gt;
|jõud1=
|jõud2=
|kaotused1=
|kaotused2=
|märkused= 1721. [[Venemaa keisririik|Venemaa keisriks]] kroonitud [[Peeter I]] sai endale mitmed Rootsi valdused, sh Liivimaa. Preisimaa kuningas sai Rootsile kuulunud Pommeri, Hannover sai Bremen-Verdeni.
}}
{{Põhjasõja sündmused}}
'''Põhjasõda''' oli aastatel 1700–1721 [[Läänemeri|Läänemere]] ülemvõimu pärast peetud sõda, milles osalesid ühel pool [[Rootsi kuningriik]], vastaspoolel Venemaa ([[Moskva tsaaririik]]), [[Taani kuningriik]], [[Saksimaa kuurvürstiriik]], [[Rzeczpospolita]] (Poola-Leedu) ning 1713. aastal liitusid nendega [[Preisimaa kuningriik]] ja [[Hannoveri kuurvürstiriik]] (Suurbritannia).

Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati [[Uusikaupunki rahu]]ga (1721). Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja meretagused territooriumid, suurriigiks sai Moskva tsaaririik, uue nimega [[Venemaa keisririik]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jaan Sitska|pealkiri=Ajaloo algõpetus, lõpuosa, viies trükk|aasta=1928|koht=Tallinn|kirjastus=Albert Org-i kirjastus|lehekülg=28–30}}&lt;/ref&gt;

16. sajandi lõpus ja 17. sajandil, [[Karl X Gustav|Karl X]] ja [[Karl XI]] valitsemisaja vallutuste tulemusel oli Rootsist saanud suurriik. Rootsi oli vallutanud [[Karjala]] ja [[Ingeri]], [[Eestimaa]], [[Liivimaa]] ning [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] ka [[Lääne-Pommeri]], [[Wismar]]i, [[Bremeni hertsogiriik|Bremeni hertsogiriigi]] ja [[Verden]]i. Samuti oli Rootsi vallutanud maakondi [[Taani]]s ja [[Norra]]s: Taanis [[Skåne maakond|Skåne]], [[Blekinge maakond|Blekinge]] ja [[Halland]]i, Norras [[Jämtland]]i, [[Härjedalen]]i, Trondheimi ja [[Bohuslän]]i. Lisaks oli Taani sunnitud loovutama Rootsile ka [[Saaremaa]] ja [[Ojamaa]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.opiq.ee/kit/23/chapter/1040|pealkiri=Euroopa 17. sajandil|täpsustus=Rootsist saab suurriik}}&lt;/ref&gt;

Naaberriikide valitsejates tekitas rahulolematust Läänemere muutumine sisuliselt Rootsi sisemereks, sest [[Hansa Liit]] oli oma mõju minetanud ja Rootsi kuningas oli saanud oma kontrolli alla kõik olulisemad Läänemere sadamad. Rahulolematus avaldus juba mõnes varasemas väiksemas sõjas, sealhulgas [[Skåne sõda|Skåne sõjas]] (1675–1679).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/event/Scanian-War|pealkiri=Scanian war|vaadatud=19.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

Juba 16. sajandi teises pooles tegi Moskva tsaar [[Ivan Julm]] ebaõnnestunud katse Läänemere-äärsete [[Vana-Liivimaa]] alade hõivamiseks, kuid [[Liivi sõda]] (1558–1583) lõppes tsaaririigi kaotusega. Pärast Ingeri ja Karjala Rootsile [[Stolbovo rahu|loovutamist]] (1617) jäi Moskva tsaaririik ilma otsesest ligipääsust Läänemerele. Venelaste ainus allesjäänud meretee Euroopasse oli läbi [[Arhangelsk]]i, mis oli jäävaba mõne kuu aastas. 17. sajandil toimus Venemaal kodusõda ning polnud võimalik Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Kui tsaar [[Peeter I]] oli 1696. aastaks taganud rahu oma riigi lõunaosas, püüdis ta järgmisena Läänemere äärde välja jõuda.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Taani kuningas tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandi sõdades kaotatud. Samuti tahtis Taani kuningas, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi satelliitriigist [[Holstein-Gottorp]]ist. [[August II Tugev]] tahtis vallutada Liivimaa, kindlustamaks nii enda positsiooni uue [[Poola kuningas|Poola kuningana]], laiendamaks Poola territooriumi ning suurendamaks oma maksubaasi.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.historylearningsite.co.uk/frederick-william-the-great-elector/frederick-i-of-brandenburg/the-great-northern-war/|pealkiri=The Great Northern War|vaadatud=19.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;
[[Pilt:Irp1701.jpg|pisi|[[Poola kuningas|Poola kuninga]] ja [[Saksimaa kuurvürst]]i [[August II Tugev]]a valdused 1701. aastal]]
24. märtsil 1698 sõlmiti liit [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] ja Moskva tsaaririigi vahel.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=11}}

Augustis 1698. aastal leppisid Peeter I ning Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August II Tugev kokku Rootsi-vastases liidus [[Rava-Ruska]]s, väikelinnas [[Lviv]]ist põhja pool. Liivimaa aadlik [[Johann Reinhold von Patkul]] lubas August II-le Liivimaa aadli abi Rootsi-vastases võitluses.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.estonica.org/en/History/1558-1710_Estonia_under_Swedish_rule/The_Great_Northern_War_End_of_Swedish_rule_in_Estonia/|pealkiri=The Great Northern War. End of Swedish rule in Estonia|vaadatud=19.07.2022|keel=Inglise|arhiivimisaeg=8.09.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190908001230/http://www.estonica.org/en/History/1558-1710_Estonia_under_Swedish_rule/The_Great_Northern_War_End_of_Swedish_rule_in_Estonia/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Moskva tsaar Peeter I ja August II Tugev olid ühel meelel, et kogu [[Vana-Liivimaa]] peab jääma pärast Rootsi alistamist [[Rzeczpospolita]]le.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

12. novembril 1699 ühines liiduga Taani kuningas [[Frederik IV]], et võita tagasi Taani kaotatud positsioon Läänemerel. Taani mobiliseeris oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase Holstein-Gottorpi hertsogiriigi piirile.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=12}} Hiljem ühines liiduga [[Brandenburg-Preisimaa]].{{sfn|Tsvetkov|2005|lkd=46–47}}

Liitlased eeldasid, et 1697. aastal Rootsis võimule tulnud noor kuningas [[Karl XII]] ei suuda neile sõjalist vastupanu osutada.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Sõja algus ==
Sõda algas 22. veebruaril ([[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 12. veebruaril) 1700 [[Saksimaa kuurvürst]]i ja Poola kuninga August II Tugeva vägede ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga [[Riia]]le. [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa aadel]] ei asunud Saksi poolele. [[Riia kindlus]]t vallutada ei õnnestunud, Augusti sõjaline edu oli tagasihoidlik.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

[[Rzeczpospolita]] tundis end August II poolt petetuna ning kuulutas, et Poola ei ole Rootsiga sõjas. Kuningas August II Tugevaga liitusid alguses üksikud [[magnaat|magnaadid]], sealhulgas vürst [[Hieronim Augustyn Lubomirski]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Hermann Schreiber|pealkiri=August Tugev, Galantne vallutaja|aasta=1997|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=162}}&lt;/ref&gt;

Kuulnud Riia ründamisest, otsustas Taani kuningas [[Frederik IV]] rünnata Rootsi liitlast Holstein-Gottorpi. 11. märtsil kuulutas Taani Rootsile sõja ja Taani väed marssisid [[Holstein-Gottorp]]i sisse, vallutades selle [[Schleswig]]i-osa.

== Rootsi esimesed võidud ==
=== Võit Taani üle ===
Rootsi kuningas otsustas saata Holsteini 17 000 sõdurit ning kuulutas välja mobilisatsiooni. Rootsi sõjavägi oli hea ettevalmistusega, sõjavägi oli paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad ning suutsid nii lahinguväljal paremini manööverdada.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=81}}

[[William III]], kes oli tollal nii Inglismaa, Iirimaa ja Šotimaa kuningas kui ka [[Hollandi provintsid]]e asehaldur, soovis säilitada [[Põhja-Euroopa]]s rahu ning ''[[status quo]]''{{'}}d. Et Taani oli ründaja, asus William Rootsi poolele ning saatis 25 [[liinilaev (sõjandus)|liinilaevast]] koosneva Inglise-Hollandi [[eskaader|eskaadri]] admiral [[George Rooke]]'i juhtimisel Rootsi toetuseks [[Göteborg]]i.{{sfn|Tsvetkov|2005|lkd=46–47}} Rootsil oli sõjalaevastik 38 liinilaeva ja 12 [[fregatt|fregatiga]],{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=44}} Taanil oli 33 liinilaeva ja 7 fregatti. Julge manöövriga õnnestus Rootsi laevastikul sõita läbi [[Sund]]i väiksema [[faarvaater|faarvaatri]], jäädes Sundi kaldal asuvate Taani [[kindlus]]te [[suurtükk]]ide [[laskeulatus]]est väljapoole. Rootsi laevastik ühines Inglise-Hollandi eskaadriga. Nüüd oli 33 liinilaevaga Taani laevastik vastamisi rohkem kui 60 liinilaevaga, mistõttu Taani admiral ei julgenud [[merelahing]]ut pidada. Taani sõjalaevad ei lahkunud sadamast.{{sfn|Tsvetkov|2005|lkd=46–47}}

Karl XII maabus 23. juulil 1700. aastal koos liitlastega Taani peasaarel [[Sjælland]]il [[Humlebæk]]i lähedal [[Kopenhaagen]]ist põhja pool ning hõivas sealsed maa-alad. Augustis asusid Rootsi väed liitlastega Kopenhaagenit piirama.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.roskildehistorie.dk/1700/billeder/krige/nordisk/nordiskkrig.htm|pealkiri=Store Nordiske Krig|vaadatud=19.07.2022|keel=Taani}}&lt;/ref&gt; Taani laevastik oli vastamisi endast palju võimsamaga ning armee oli kaugel [[Holstein]]is hertsog [[Friedrich IV (Holstein-Gottorp)|Friedrich IV]] vastu sõdimas.{{sfn|Tsvetkov|2005|lkd=46–47}}

Kopenhaagenit ei vallutatud. Frederik IV tunnistas oma kaotust ja soovis alustada rahuläbirääkimisi. 18. augustil sõlmiti Holstein-Gottorpi ja Taani vahel [[Travendali rahu]]leping, mille kohaselt taastati ''status quo'' (Rootsi väed lahkusid Sjællandist ja Taani omad Gottorpist) ning Taani lahkus Rootsi-vastasest koalitsioonist. Taani ei tohtinud 9 aasta jooksul Rootsi vaenlasi toetada. Lepingu täitmist pidid jälgima Inglismaa, Holland, [[Lüneburg-Celle]] ja Hannover.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|aasta=2003|koht=Tartu|kirjastus=Ilmamaa|lehekülg=24}}&lt;/ref&gt;

Põhjasõja esimene sõjakäik lõppes kiiresti ja peaaegu veretult. Taani väljus (ajutiselt) sõjast, Rootsi põhivastaseks jäid Moskva tsaaririik ja Poola-Saksimaa.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=53}}

=== Sõjategevus Liivimaal 1700–1701 ===
[[Pilt:Carte des Estats de Suede, de Dannemarq, et de Pologne; sur la Mer Baltique.jpg|pisi|&quot;Kaart Rootsi, Taani ja Poola valdustest 1700. aastal&quot;. &lt;br&gt;[[Nicolas de Fer]]i kaart aastast 1700]]
[[Pilt:Victory at Narva.jpg|pisi|&quot;Rootslaste võit Narva all 1700. aastal&quot;. &lt;br&gt;[[Gustaf Cederström]]i maal aastast 1910]]
1700. aasta mais jõudis [[Soome]]st Liivimaale 3200 Rootsi sõdurit, kes lõid Saksi väed Liivimaalt minema. Kuid juba augustis naasis Saksi kuurvürst koos 18 000 mehega Liivimaale, vallutas tagasi Rootsi alasid ning asus uuesti [[Riia]]t piirama.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=V. Fainštein jt.|pealkiri=Eesti rahva ajaloost Põhjasõja aastail 1700–1721|aasta=1960|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti riiklik kirjastus|lehekülg=36}}&lt;/ref&gt;

[[Vene-Türgi sõda (1686–1699)|Vene-Türgi sõjas]] (1686–1699) oli Moskva tsaaririik ühinenud [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vastase liiduga, korraldanud sõjaretki Osmanite riigi [[vasall]]i, [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] vastu ja vallutanud [[Aasovi sõjakäigud|Aasovi sõjakäikude]] tulemusena osa [[Aasovi meri|Aasovi mere]] rannikualadest.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=67–68}}

Osmanite riigiga vaherahu sõlminud tsaar Peeter I kuulutas 30. (vkj 19.) augustil 1700 Rootsi kuningriigile sõja ning ründas septembris viimasele kuuluvat Soomet ja [[Ingerimaa]]d. 23. septembril 1700 asus 30 000 – 35 000 Moskva tsaaririigi sõdurit [[Narva]]t piirama. Rootsi [[garnison]] suutis linna enda valduses hoida.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=76}}

Noor Rootsi kuningas otsustas oma vägede eesotsas Liivimaale suunduda. 8000-mehelise sõjaväega jõudis ta 16. oktoobril [[Pärnu]]sse, sealt liikusid Rootsi väed edasi Narva suunas.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|lehekülg=26–30}}&lt;/ref&gt; Kuningat assisteeris vägede juhtimisel kindral [[Carl Gustav Rehnskiöld]]. 30. (vkj 19.) novembril ([[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 20. novembril) 1700. aastal ründas 11 000-meheline Rootsi vägi Moskva väge ([[Narva lahing (1700)|Narva lahingus]] osales 24 000 meest). Paar päeva enne lahingut oli oma leerist lahkunud tsaar Peeter I, jättes vägede juhatamise alluvatele.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=76}} Kuna venelaste väed oli väheste kogemuste ja halva varustusega, saavutas Rootsi Narva all suure võidu. Oma osa selles oli ka ilmal, sest tihe lumelörts sadas vastastele otse näkku ja muutis nähtavuse olematuks.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=78}}

Rootsi üksused murdsid rinde keskosast läbi ja surusid tiivad vastu Narva jõge. Tsaaririigi vägede ülemjuhataja hertsog [[Carl Eugen de Croy]], kes on oli kaotanud kontrolli oma vägede üle, andis end koos kolmekümne kõrgema ohvitseriga lahingu algul vangi.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=78}} Rootsi väed kaotasid langenute ja haavatutena 2000 meest. Vene poolel langes lahingus ja eriti taganemisel 7000–8000.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Peamiselt hukkusid kahe väeosa, [[Preobraženskoje polk|Preobraženskoje kaardiväepolgu]] ja Šeremetevi ratsaväe sõdurid. Preobraženskoje polgu sõdurid koormasid taganemisel üle puusilla, mis nende all purunes ja praktiliselt kõik sillal olijad uppusid. [[Boriss Šeremetev]] lootis oma ratsaväega ületada jõe minnes otse läbi vee. Selleks valis ta madalapõhjalise jõeosa [[Narva juga|Narva koskedest]] ülalpool. Veevool oli kiire ja jääkülm vesi kangestas hobuste jalad, mille tagajärjel viis vesi ratsaväelased koos ratsudega kosest alla.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=78}}

Pärast Narva lahingut siirdusid Rootsi väed [[Tartu]]sse ja selle ümbrusse talvekorterisse. Kuningas ise talvitas endises [[Laiuse ordulinnus]]es. Talve jooksul suurenes rootslaste [[väliarmee]] 18 000 meheni.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu|lehekülg=30–32}}&lt;/ref&gt;

=== Kuramaa vallutamine ===
[[Pilt:Louis de Silvestre-August II.jpg|pisi|püsti|Saksi kuurvürst ja Poola kuningas [[August II Tugev]]. [[Louis de Silvestre]]'i maal]]
[[August II Tugev]], kelle liitlasi Rootsi väed olid löönud, pakkus Karl XII-le rahu, kuid viimane keeldus sellest. Veebruaris 1701. aastal kohtusid August II Tugev ja Peeter I uuesti [[Kuramaa]]l [[Biržai]]s, et oma liitu uuendada.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.codelt.nl/birzai-with-the-castle-lithuania/|pealkiri=Birzai With The Castle Lithuania|vaadatud=20.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Peeter I-l oli vaja aega oma armee reorganiseerimiseks ja relvastamiseks, August II vajas aga tugevat liitlast rootslaste selja taga. Lepingu kohaselt lubas Peeter Augustile 15 000–20 000-mehelise hästirelvastatud [[ekspeditsioonikorpus]]e, maksta talle kahe aasta jooksul 100 000 rubla ning eduka sõjalõpu korral anda Poolale Liivi- ja Eestimaa.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=84}} 1701. aasta kevadel suundus jalaväekindral [[Anikita Apraksin]] [[Pihkva]]st Moskva tsaaririigi vägedega Riia alla, kus viibisid Saksimaa väed kindral krahv [[Adam Heinrich von Steinau]] juhtimisel.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=97–99}}

Suvel 1701. aastal liikusid Rootsi väed lõunasse. 19. (vkj 8.) juulil (Rootsi kalendri järgi 9. juulil) 1701 olid Saksi-Moskva tsaaririigi (20 000 meest) ja Rootsi sõjaväed Riia all [[Daugava]] ääres [[Spilve lahing]]us vastamisi. Saksi vägede ülemjuhataja krahv [[Adam Heinrich von Steinau]] laskis end kõrvalejuhtimismanöövrist ära petta ning killustas nõnda oma väeosad. Nii õnnestus Rootsi [[jalavägi|jalaväel]] jõgi ületada ja [[sillapea]] moodustada. Saksi armee kaotas, kuid kogus ennast ja taganes korrapäraselt.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=97–99}}

Karl hõivas oma vägedega Miitavi (praegu [[Jelgava]]), Poola vasalliriigi [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigi]] pealinna ning vallutas seejärel oktoobris kogu [[Kuramaa]].{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=97–99}}

== Rootsi sõjakäik Poolasse ==

Rzeczpospolita protesteeris Kuramaa kui Poola territooriumi osa hõivamise vastu, sest Rootsiga ei olnud sõjas mitte Poola, mida esindas [[Seim (Poola)|Seim]], vaid ainult Poola kuningas.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=100–101}} August II Tugev pakkus [[Karl XII]]-le jälle läbirääkimisi. Karl XII kogenud nõuandjad soovitasid Poola kuningaga rahu sõlmida, ent Karl jäi kangekaelseks ning nõudis Seimilt uue kuninga valimist. Enamik Poola aadlist lükkas selle tagasi.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=102–104}}

Poola-Leedu pidas end neutraalseks ning tahtis olla Karl XII ja August II Tugeva vahendajaks.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=100–101}} Rootsi rünnak Poolale tegi Poola neutraalsuse võimatuks.

Jaanuaris 1702 nihutas Rootsi väed [[Leedu]]s kaugemale lõunasse. 23. märtsil 1702 lahkus Karl XII Leedu talvekorterist ning marssis sisse Päris-[[Poola]]sse. 14. mail 1702 alistus [[Varssavi]] võitluseta. Enne kui Karl XII jätkas oma marssi [[Kraków]]i suunas, nõuti poolakatelt suurt [[kontributsioon]]i.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=106}}

Teel Krakówisse põrkus Karl XII vägi Poola-Saksi omaga. 9. juulil 1702 toimus [[Kielce]]st lõuna pool [[Kliszówi lahing]]. Poola ja Saksimaa jäid taas Rootsile alla. 2000 saksimaalast langes või sai haavata, üle 1000 langes rootslaste kätte vangi. Rootsi poolel sai surma või haavata 900 sõdurit. Rootslaste kätte langesid kõik Saksi suurtükid ja kogu voor koos August II Tugeva välikassaga, milles oli 150 000 [[riigitaaler|riigitaalrit]] ning isegi tema hõbenõud. August II Tugev kogus oma sõjaväe järelejäänud üksused kokku ja tõmbus tagasi Poola idaossa.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=107–108}}

Pärast seda kaotust pakkus August II Tugev rootslastele jälle rahu, lubades nende nõudmistele igal võimalusel vastu tulla, kuid ainus tingimus oli, et August II Tugev jääks ise edasi Poola kuningaks. Ka [[kardinal]]-[[priimas]] esitas Poola nimel rahuettepanekuid. Ta pakkus Rootsile Poola alla kuulunud Liivimaad, Kuramaad ja suurt [[reparatsioon]]i, kui ainult Karl XII loobub kuninga tagandamise nõudest. Karl näitas veel kord üles kangekaelsust ja jäi August II Tugeva tagandamise nõude juurde.

August tõmbus oma õukonnaga tagasi [[Sandomierz]]i. Seal moodustas Poola aadel konföderatsiooni August II toetuseks.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=109}} Nad võitlesid Rootsi okupatsiooni vastu Poolas ja Rootsi poolt nõutud uue kuninga vastu. Nad sidusid Rootsi vägesid sissiaktsioonidega, kahjustades sellega nende võitlusvõimet.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.trenfo.com/en/history/great-northern-war|pealkiri=Great Northern War|vaadatud=11.08.2022|keel=Inglise|tsitaat=While the Sapieha, allied with Sweden, organized peasant troops to fight against the Oginski confederacy in the Dnieper region of Belarus, the latter, with Russian support, devastated the Sapiehas&quot; lands.|arhiivimisaeg=28.11.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221128041559/https://www.trenfo.com/en/history/great-northern-war|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

1703. aastal vallutasid Rootsi väed [[Toruń]]i.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=110–111}}

Kuigi 1704. aastal saadeti Augustile appi ka Vene korpus, valiti 12. juulil (vkj 2. juunil) 1704. aastal enamiku Poola aadli tahte vastaselt Rootsi armee kaitse all August II Tugeva asemele uueks kuningaks rootslaste poolt seatud kandidaat [[Stanisław Leszczyński|Stanisław I Leszczyński]], kes krooniti 24. septembril 1705.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=121–122}} Rootsi kuningas oli sellega rahul ja kirjutas 17. septembril 1706 [[Altranstädt]]is alla rahulepingule Poolaga ([[Altranstädti rahu]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/topic/treaties-of-Altranstadt|pealkiri=treaties of Altranstädt, Europe 1706 and 1707|vaadatud=20.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

== Sõjategevus Eesti- ja Liivimaal ==
{{Pikemalt artiklis|Põhjasõda Eesti alal}}
[[Pilt:Peter de Grote.jpg|pisi|püsti|Vene tsaar [[Peeter I]]. [[Jean-Marc Nattier]]' maal]]
Pärast lüüasaamist Narva all 1700. aastal hakkas [[Peeter I]] tohutute pingutustega tugevdama oma sõjaväge: reorganiseeriti Venemaa [[regulaararmee]], [[sõjalaevastik]]. Loodi [[sõjatööstus]] – [[manufaktuur]]id ja [[relvatehas]]ed, [[suurtükk]]e valati [[kirikukell]]adest.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.degruyter.com/document/doi/10.1515/9781400854639.57/pdf|pealkiri=6. Bells in Imperial Russia|vaadatud=11.08.2022|keel=Inglise|tsitaat=}}&lt;/ref&gt; Erilist rõhku pandi väljaõpetatud jalaväele.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://historylearning.com/peter-the-great/peter-the-great-military-reforms/#:~:text=In%201699%2C%20Peter%20the%20Great,that%20the%20army%20was%20uniform.|pealkiri=Peter the Great - Military Reforms|vaadatud=22.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

Kasutades ära Karl XII ja Rootsi peaväe seotust Poolas, kus püüti August II Tugevat troonilt tõugata, ründas Peeter I Eesti- ja Liivimaad. 1701.–1703. aastal rüüstasid Moskva väed praegust Võru- ja Tartumaad, Viljandi- ja Kagu-Pärnumaad. Rootsi kuninga selja taga lõi tsaaririigi sõjavägi kaks korda väikest Rootsi väge, mis oli Liivimaale kaitseks maha jäänud.&lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti ajalugu IV|lehekülg=34–35}}&lt;/ref&gt;

9. jaanuaril 1702 ([[vkj]] 29. detsembril, Rootsi kalendri järgi 30. detsembril 1701) lõi tsaariarmee korpus Boriss Šeremetevi juhatusel [[Erastvere lahing]]us [[Wolmar Anton von Schlippenbach]]i juhitud Rootsi [[väliarmee]]d ning saavutas 29. (vkj 18.) juulil (Rootsi kalendri järgi 19. juulil) [[Hummuli lahing]]us võidu Rootsi vägede üle. 1702. aasta suvel hõivasid Vene väed Liivimaal [[Mõniste]], [[Valmiera]] ja [[Alūksne]].

== Sõjategevus Soome- ja Ingerimaal ==
Rootsi vägede suurus Soomes oli tagasihoidlik, koosnedes kuuest jalaväerügemendist ja kolmest ratsaväerügemendist. Ingerimaal vallutasid Moskva tsaaririigi väed 22. (vkj 11.) oktoobril (Rootsi kalendri järgi 12. oktoobril) [[Nöteborgi kindlus]]e, mille nad nimetasid ümber [[Schlüsselburg]]iks, ja 12. mail 1703 [[Ohta jõgi|Ohta jõe]] suudmes paikneva [[Nyeni kindlus]]e, sellega oli kogu [[Neeva]] venelaste valduses. Neeva soises [[delta]]s asuti 27. mail 1703. aastal rajama rootslaste asutatud [[Nyen]]i asemele uusi kaitserajatisi ja [[Peterburi]] linna, millest hiljem sai [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] uus pealinn.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=17–18}}&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.introducingsaintpetersburg.com/history|pealkiri=The founding of Saint Petersburg|vaadatud=22.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Karjala ja Ingerimaa Rootsi vägede ülemjuhataja [[Abraham Kronhjort]]i väliarmee jäi paariks kuuks Nyeni ümbrusse, kuid peale kaotust [[Systerbäcki lahing]]us sama aasta juulis taganes vägi [[Viiburi]]sse.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Battle of Systerback, 9/19 July 1703 |url=https://rusmilhist.blogspot.com/2014/04/battle-at-systerback-919-july-1703.html |vaadatud=28.02.2024}}&lt;/ref&gt;

1703. aasta sügisel toimunud Šeremetevi rüüstetegevuse tõttu kannatasid Põhja-Eesti alad: Viru- ja Järvamaa, mõnevõrra Harjumaa, laastamata jäi ainult osa Harjumaast ja täielikult Läänemaa.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=postimeesew19420407.2.26&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------|pealkiri=PÕHJASÕJA AJAL|vaadatud=22.07.2022}}&lt;/ref&gt;

14. mail (vkj 3. mail) 1704 saavutasid Moskva tsaaririigi väed Rootsi vägede üle võidu [[Kastre lahing]]us, 24. juulil (vkj 14. juulil) alistus piiramise järel [[Tartu piiramine (1704)|Tartu]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=August Traat|pealkiri=Ajalooline Emajõgi|aasta=1968|lehekülg=61}}&lt;/ref&gt;

5. augustil (vkj 25. juulil; 26. juulil Rootsi kalendri järgi) 1704 toimus [[Kuramaa]]l [[Jēkabpils]]i lähedal [[Jakobstadti lahing]]. Lahingus osalesid Rootsi väed, mida juhtis kindralmajor [[Adam Ludwig Lewenhaupt]], ja Moskva-Leedu väed, mida juhtis suurhetman [[Michał Serwacy Wiśniowiecki]]. Lahingu võitis Rootsi.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=19}}
[[Pilt:Battle of Jakobstadt.jpg|pisi|[[Jakobstadti lahing]]. [[Johann Christoph Brotze]] kogu]]
20. augustil (vkj 9. augustil) vallutasid Vene väed [[Narva piiramine (1704)|Narva]], mille järel 30. augustil (vkj 19. augustil) sõlmis Moskva tsaaririik [[Rzeczpospolita]]ga [[Narva liiduleping]]u ([[Tomasz Działyński|Działyński]] ja [[Fjodor Aleksejevitš Golovin|Golovini]] pakt), millega viimane astus ametlikult Rootsi vastu sõtta.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://pl.wikisource.org/wiki/Traktat_narewski|pealkiri=Traktat narewski|vaadatud=01.08.2022|keel=Poola}}&lt;/ref&gt;

== Moskva tsaaririigi vägede katse Saksi vägedega ühineda ja Fraustadti lahing ==
Detsembris 1705 ületasid Vene väed (20 000 meest) feldmarssal parun [[Georg Benedict Ogilvy]] juhtimisel Poola piiri, et ühineda [[Saksimaa kuurvürst]] August II Tugevat toetavate [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]] vägedega, mida juhtis jalaväekindral krahv [[Johann Matthias von der Schulenburg]].{{sfn|Kotšinev|2018|lk=160–161}}&lt;ref name=&quot;:10&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.sabaton.net/historical-facts/the-battle-of-fraustadt/|pealkiri=13 FEB - 1706, The Battle of Fraustadt|vaadatud=23.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Saksimaa väed asusid [[Sileesia]]s, kuid Vene väed jäid talvituma [[Hrodna]] (Grodno) kindlusse. Karl XII tegi oma armee põhiosaga 250 km pikkuse kiirmarsi ja lõikas ära Vene vägede tee itta. 20 000-meheline vägi, mida juhtis [[Carl Gustaf Rehnskiöld]], pöördus saksimaalaste vastu, kellel oli 19 000 sõdurit. Vene armee kindlustus [[Hrodna]] kindluses ja ootas vabastamist.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt;

3. veebruaril 1706 kohtusid Rootsi ja Saksi väed [[Fraustadti lahing]]us. Rehnskiöldi alluvuses olid lahingutes karastunud suurtüki- ja ratsaväerügemendid. Saksi väed kindral von Schulenbergi juhatuse all koosnesid suurelt jaolt vägivaldselt värvatud ja halva väljaõppega sõduritest, paljud rügemendid olid Prantsuse ja Šveitsi sõjavangidest.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt; Lahingurivi vasakul tiival oli preisi polkovniku [[Georg Heinrich von der Goltz]]i juhtimisel 10 Vene jalaväepolku, kuhu kuulus 6400 meest.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en.topwar.ru/11402-zabytyy-podvig-russkih-soldat-bitva-pri-fraushtadte.html|pealkiri=Forgotten feat of Russian soldiers - the Battle of Fraustadt|vaadatud=01.08.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

Pärast rootslaste rünnakut varises Saksi vägede rinne kokku, šveitslaste ja prantslaste palgasõdurid jooksid rootslaste poole üle.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt; Mõne tunniga oli lahing läbi. Ainult 3000 sõdurit sai end päästa, ületades [[Odra]] jõe. Vangi langenud umbes 500 Vene [[sõjavang]]i laskis kindral Rehnskiöld tappa.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=85}} Lahingus tapeti 452 Rootsi sõjaväelast ja 1077 sai haavata. Karl XII edutas kindral parun Rehnskiöldi lahingu võidu eest feldmarssaliks ja andis talle krahvitiitli.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=85}}

Et Moskva tsaaririigi väed Hrodnas ei saanud enam abi peale loota, murdsid 14 000 meheni kahanenud armee jäänuse 4. märtsil 1706  piiramisrõngast läbi soode välja. Tsaari väed jõudsid jälitajate eest üle piiri minna ning tõmbusid juulis 1706 tagasi [[Kiiev]]isse.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=160–161}}

Pärast vägede häbiväärset taganemist kõrvaldas tsaar Peeter I [[Georg Benedict Ogilvy]] sõjavägede juhtimisest ning määras sõjaväejuhtideks [[Boriss Šeremetev]]i ja [[Aleksandr Menšikov]]i.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=160–161}}

Karl XII mõistis, et tal tuleb otsustav lahing pidada Venemaal. Selleks vajas ta aga tagala kindlustamist.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Hugo Edvard Uddgren|pealkiri=Karolinska förbundets årsbok 1945: Karl XII:s fälttågsplaner för åren 1705–1706|aasta=1945|lehekülg=142–145}}&lt;/ref&gt; Suvel 1706 otsustas Karl XII tungida Saksimaale, et sundida August II Tugevat loobuma nõuetest Poola troonile.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?historyid=ad08|pealkiri=THE NORTHERN WAR|vaadatud=23.07.2022|täpsustus=Baltic campaigns: 1700–1706|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;
[[Pilt:Karl XII i Altranstädt 1706-1707 av Johan David Swartz.jpg|pisi|püsti|[[Karl XII]] 1707. aastal. [[Johan David Swartz]]]]

== Rootsi sõjakäik Saksimaale ==
Saksimaal oli vastuseis [[Saksimaa kuurvürst]] August II Tugeva Poola-poliitikale: kuurvürst kehtestas [[aktsiis]]i, et oma sõjakassat täita ja armeed relvastada. See meelestas Saksimaa seisustekogu tema vastu. Peale selle tekitasid rahva meelepaha agressiivsed meetodid, millega kuurvürst nekruteid värbas.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://weaponsandwarfare.com/2019/04/16/august-the-strong-saxony-1706/|pealkiri=August the Strong – Saxony 1706|vaadatud=11.08.2022|tsitaat=As a Swedish diplomat phrased it, occupation of the Electorate would be the very means whereby `Saxony should be put out of condition for the future to assist King Augustus with men and money’.|arhiivimisaeg=26.12.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211226060142/https://weaponsandwarfare.com/2019/04/16/august-the-strong-saxony-1706/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

27. augustil 1706 marssis Rootsi armee Saksimaale. Saksimaa kuurvürstiriik vallutati joon-joonelt.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://weaponsandwarfare.com/2019/03/30/karl-xii-the-baltic-and-saxon-campaigns-ii/|pealkiri=Karl XII – The Baltic and Saxon Campaigns II|vaadatud=23.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Igasugune vastupanu lämmatati eos. Karl XII lubas saksimaalastele, et kui [[okupatsioon]]ivõimude korraldusi järgitakse, siis ei toimu mingeid õiguste rikkumisi ega repressioone.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=152–153}} Saksimaa sõjavägi taandus [[Austria]]sse, kus see [[interneerimine|interneeriti]].

August II, kellel pärast [[Fraustadti lahing]]ut Poolas enam nimetamisväärseid vägesid polnud, pakkus Karl XII-le läbirääkimisi. August II Tugeva läbirääkijad allkirjastasid 24. septembril (14. septembril) 1706 [[Altranstädti rahu]]lepingu, loobudes Poola troonist.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=155}} Saksimaa [[salanõukogu]] andis Altranstädti separaatrahu kohaselt [[Johann Reinhold von Patkul]]i üle rootslastele, kes Rootsi sõjaväekohtu poolt riigireetmise eest hukati.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=157, 159–161}} Rootsi väed lahkusid Saksimaalt alles 1707. aastal.

Rootsi vägede poolt Saksimaa okupeerimise järel ulatusid kuningas [[Karl XII]] kontrolli all olevad territooriumid [[Habsburgid]]e [[Saksa-Rooma riik|Saksa Rahvuse Püha Rooma riigi]] piirideni. Saksa-Rooma keiser [[Joseph I (Saksa-Rooma keiser)|Joseph I]] sõlmis Karl XII-ga 1707. aastal [[Altranstädti leping]]u, millega Joseph I garanteeris [[Sileesia]] [[protestandid|protestantidele]] [[vastureformatsioon]]i ajal ära võetud kirikute tagastamise ning [[luterlus|luterlike]] koguduste tegutsemise. Järeleandmistega luteri kiriku tegevusele hoidis [[katoliiklus|katoliiklik]] Joseph I ära Rootsi sekkumise Habsburgide poolt [[Bourbonid]]e ja [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa kuningriigiga]] peetavasse [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõtta]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/topic/treaties-of-Altranstadt|pealkiri=treaties of Altranstädt|vaadatud=23.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

== Sõja otsustavad aastad ==
[[Pilt:Great Northern War Part1.png|pisi|Lahingutegevus Põhjasõjas aastatel 1700–1709]]
=== Sõjategevus Poolas ===
Teate Altranstädti rahu sõlmimisest sai August II 15. oktoobril 1706. Vahepeal marssis 20 000 mehest koosnev Venemaa-Saksimaa-[[Sandomiri konföderaadid|Poola]] vägi [[Aleksandr Menšikov]]i juhtimisel vastu Rootsi korpusele Poolas. August II püüdis võitlust takistada ja hoiatas Rootsi väejuhti, kuid tulemusteta.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=156}}

29. oktoobril läks 5000 Rootsi sõdurit kindral [[Arvid Axel Mardefeld]]i juhtimisel Moskva tsaaririigi vägede vastu [[Kaliszi lahing]]usse. Rootsi väeüksus hävitati täielikult ning Poola ratsavägi, mida juhtis [[Stanisław Leszczyński|Stanisław I Leszczyński]], pillutati laiali.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/7838078|pealkiri=Battle of Kalisz|vaadatud=26.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Üle saja ohvitseri (sealhulgas Poola [[magnaat]]e) langes vangi ning tsaari poolel teeninud kindralleitnant [[Karl Gustav von Rönne|von Rönne]] vangistas kindral Mardefeldi.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=V. A. Artamonov|url=http://www.reenactor.ru/ARH/PDF/Artamonov_02.pdf|pealkiri=A. D Menšikov väejuhina|vaadatud=27.07.2022|keel=Vene}}&lt;/ref&gt;

Pärast seda võitu tegid nõuandjad August II-le ettepaneku rahuleping annulleerida ning Moskva tsaaririigi poolel edasi võidelda. August II keeldus ja naasis Saksimaale.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=156–157}} 19. detsembril ratifitseeris ta Altranstädti rahulepingu.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.trenfo.com/en/history/great-northern-war|pealkiri=Great Northern War|vaadatud=10.08.2022|keel=Inglise|tsitaat=hus, on December 19, the Elector announced the ratification of the Altranstadt Peace Treaty between Sweden and Saxony.|arhiivimisaeg=28.11.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221128041559/https://www.trenfo.com/en/history/great-northern-war|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Kui Karl XII septembris 1707 maalt ida suunas lahkus, oli ta oma armee kasvatanud 44 000 meheni ning varustanud selle uue rõivastuse ja relvastusega. Poolas toetas teda Leszczyński 16 000 poolakat ja Kuramaal Lewenhaupti 16 000- meheline korpus.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=170}}

Poolas aga keeldus [[Sandomierzi konföderatsioon]], mida juhtis Poola rikkaim mees ja vürst Lubomirski väimees [[Adam Mikołaj Sieniawski|Adam Sieniawski]], August II tagandamisest ja Stanisław Leszczyński troonile tõusmist tunnustamast.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/626132|pealkiri=Adam Mikolaj Sieniawski|vaadatud=26.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/2619590|pealkiri=Sandomierz Confederation|vaadatud=26.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=The Sandomierz Confederation was a confederation formed on May 20, 1704 in defense of the King of Poland, August II the Strong. It was formed in reaction to the Warsaw Confederation.}}&lt;/ref&gt; Peeter I pakkus Poolale uusi troonikandidaate ja ka Leszczyński püüdis vastaseid enda poole võita. See nurjus, põhjuseks [[prebend]]ide ja ametikohtade jaotamise küsimus. Konföderatsiooni sõjaline jõud oli väike, kuid nad suutsid segada Rootsi vägede varustamist.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.trenfo.com/en/history/great-northern-war|pealkiri=Great Northern War|aeg=1.01.2022|vaadatud=10.08.2022|keel=Inglise|tsitaat=because the Confederation had little military significance, and its troops could at most disrupt Swedish supplies.|arhiivimisaeg=28.11.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221128041559/https://www.trenfo.com/en/history/great-northern-war|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Nüüd seisis Peeter I oma vägedega praktiliselt üksinda Rootsiga vastamisi. Peeter I oleks 1707. aastal olnud valmis Rootsile loovutama kõik vallutatud alad peale Peterburi ja selle ümbruse, kuid Karl XII tahtis kõike tagasi saada.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.trenfo.com/en/history/great-northern-war|pealkiri=Great Northern War|vaadatud=11.08.2022|tsitaat=June, and August 1707, he rejected several peace offers from the tsar, believing them to be a deceptive maneuver and wanting to make peace with Peter I only on his own terms. In fact, Russia was ready for peace and would have been satisfied with Ingermanland. However, the continuation of the war was forced upon it by the Swedish king.|keel=Inglise|arhiivimisaeg=28.11.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221128041559/https://www.trenfo.com/en/history/great-northern-war|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Aastal 1708 ilmusid Vene väed jälle Poolasse.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=174}}

[[Pilt:Battle of Lesnaya.jpg|pisi|[[Lesnaja lahing]] 1704. &lt;br&gt;[[Jean-Marc Nattier]], 1717]]
=== Sõjategevus Valgevenes ja Ukrainas ===
1705. aastal hõivas [[Ivan Mazepa]] Venemaa liitlasena Poolale kuulunud alad Kiievi ümbruses ja Volõõnias.&lt;ref name=&quot;magocsi-p&quot; /&gt; Hõivanud 6. veebruaril 1708 [[Hrodna]], juhtis Karl XII oma väge [[Smolensk]]i suunas, kuid pöördus seejärel lõunasse, [[Ukraina]]sse, lootes venelaste vastu võitlusse asunud Ukraina [[hetman]]ilt [[Ivan Mazepa]]lt sõjalist toetust.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=32–33}} Paraku ei liitunud enamik [[kasakad|kasakaid]] Mazepaga.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=32–33}} [[Poola–Türgi sõda (1672–1676)|Poola–Türgi sõja]] (1672–1676) järel oli Kirde-Ukrainas säilinud [[Hetmaniriik]], kus asusid linnad [[Kiiev]], [[Tšernigiv]], [[Nižõn]], [[Perejaslav]], [[Baturin]], [[Gadjatš]], Lubny, [[Poltava]]. Ida-Ukrainas, Dnepri keskjooksul säilis [[Zaporižžja Sitš]]i territoorium.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/summary/Ukraine|pealkiri=Ukraine summary|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=In addition, Cossacks controlled a largely self-governing territory known as the Hetmanate.}}&lt;/ref&gt; Lõuna-Ukraina [[Must meri|Musta mere]] äärsed territooriumid liideti Osmanite riigiga ja [[Krimm]]is valitses [[Krimmi khaaniriik]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/place/khanate-of-Crimea|pealkiri=khanate of Crimea|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://shc.stanford.edu/events/ottoman-empire-and-crimean-khanate-symbiotic-alliance-or-veiled-rivalry|pealkiri=Ottoman Empire and the Crimean Khanate: A Symbiotic Alliance or Veiled Rivalry?|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise|arhiivimisaeg=22.07.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220722081205/https://shc.stanford.edu/events/ottoman-empire-and-crimean-khanate-symbiotic-alliance-or-veiled-rivalry|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Baltimailt Karl XII vägedega ühinema rutanud [[Adam Ludwig Lewenhaupt]]i juhitud Rootsi korpus sai 9. oktoobril (vkj 28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. oktoobril) [[Lesnaja lahing]]us lüüa. Umbes 5000 meest kümnest tuhandest pääses ja ühines peaarmeega, kus oli 40 000 meest.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=32–33}} Ka kasakad olid lüüa saanud, ent mõnisada kasakat ühines Rootsi vägedega.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=32–33}} Venelased olid kogu aeg kasutanud [[põletatud maa taktika]]t, et hävitada kõik, mis võiks rootslastele kasulik olla.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=28–29}}&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.historylearningsite.co.uk/frederick-william-the-great-elector/frederick-i-of-brandenburg/the-great-northern-war/|pealkiri=The Great Northern War|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=As Peter withdrew, he used a scorched earth policy destroying anything that might be of value to an advancing army.}}&lt;/ref&gt;

Väga külma Ukraina talve saatsid Rootsi väed mööda talvekorteris [[Romnõ]]s ja [[Hadjatš|Gadjatšis]], kus neil oli tõsine mure armee varustamisega, sest venelased olid kõik hävitanud.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=28–29}} Kevade alguses 1709. aastal oli Rootsi armees lahinguvalmis vaid 27 000 meest ja 27 kahurit.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=35–36}} Tuhanded Rootsi sõdurid ei pidanud külmale vastu.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=211–212}} Ometi söandas Karl XII [[Rootsi sissetung Venemaale|tungida sügavale Vene territooriumile]].{{sfn|Kotšinev|2018|lk=35–36}}

[[Poltava]] piiramisest alustasid Rootsi väed 14. aprillil 1709.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=35–36}} Piiramine venis, kuna rootslastel polnud piiramiskahureid.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=37–38}} Mai lõpuks jõudsid Poltava lähistele Vene armee peajõud (42 000 meest) Peeter I juhtimisel.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=37–38}} Et Karl XII oli saanud piiramise käigus jalga haavata, ei saanud ta ise lahingut juhtida.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=223–225}} Rootsi väed tungisid 8. juulil 1709 (Juliuse kalendri järgi 27. juunil, Rootsi kalendri järgi 28. juulil) [[Poltava lahing]]us [[Carl Gustav Rehnskiöld]]i juhatusel esimesena venelastele peale, kuid Vene väed purustasid nad.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=39–40}} Rootsi pool kaotas lahingus üle 9000 mehe.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=39–40}} Juulis alistus Perevolotšna lähedal venelastele 20 000-meheline Rootsi väeüksus eesotsas kindral [[Adam Ludwig Lewenhaupt]]iga.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=273–274}} Kolmandik Rootsi vägedest oli kaotatud.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=178, 273}} Nendest 23 000 mehest, kes end Poltaava ja Perevolotšina all alla andsid, jõudsid koju vaid 4000. Venemaalt tagasitulevaid rootsi sõdureid oli veel 1729. aastal ning viimane sõdur, Hans Appleman, jõudis koju 1745. aastal.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=273–274}}

Mazepa liitumise järel Karl XII vägedega vallutasid Vene väed Aleksandr Menšikovi juhtimisel Hetmaniriigi pealinna [[Baturini kindlus]]e ja tapsid selle elanikud.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=33}} Karl XII ja Ivan Mazepa pääsesid [[Osmanite riik|Osmanite]] valdustesse, kuhu Karl jäi viieks aastaks. Karl XII hakkati türklaste poolt enda kangekaelsuse pärast ,,Raudpeaks&quot; kutsuma.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.heritage-history.com/index.php?c=read&amp;author=morris&amp;book=scandinavian&amp;story=charles12|pealkiri=Charles XII, the Firebrand of Sweden|vaadatud=10.08.2022|keel=Inglise|tsitaat=The &quot;Iron Head,&quot; as the Turks called him from his obstinacy.}}&lt;/ref&gt; Seda hüüdnime kasutatakse ka Eestis.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=paevalehtew19270816.2.39&amp;srpos=3&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-raudpea------------|pealkiri=Kuidas kirjutas &quot;Rootsi Raudpea&quot;.|vaadatud=10.08.2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/torma/torma.html#p3-2|pealkiri=Ajalooline traditsioon Torma kihelkonnast, kogunud Ants Vihman 1928. aasta suvel|vaadatud=10.08.2022|tsitaat=Raudpea ajal lasti Kärde mäelt Laiuse loss puruks.|täpsustus=Sõjad.}}&lt;/ref&gt; Need sündmused tähendasid sõjas murrangut Venemaa kasuks.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=39–40}}

Peeter I saatis oma saadiku [[İstanbul]]i ning nõudis Karl XII väljaandmist. [[Ahmed III]] laskis saadiku vangikongi heita.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=293}} Seepeale tungis Peeter I oma vägedega [[Osmanite riik#Põhjasõda|Osmanite riiki]]. Türklased piirasid [[Prut]]i ääres asuvas [[Huşi]]s Vene väed.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=297}} Ent nad ei kasutanud oma üleolekut ning võimaldasid Peeter I-l auga taganeda.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=298–299}} [[Pruti sõjakäik]] (1711), lõppes 23. juulil 1711 Pruti vaherahuga. [[Pruti rahu]]ga oli Peeter I kohustatud loovutama [[Azovi kindlus]]e, tõmbuma tagasi kasakate aladelt ja likvideerima Aasovi mere äärde ehitatud kindlused.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=298–299}} Sõjaolukord kestis aastani 1713, siis sõlmiti samadel tingimustel [[Adrianoopoli rahu]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/topic/Peace-of-Adrianople-1713|pealkiri=Peace of Adrianople|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

Pärast rootslaste kaotust [[Poltava lahing]]us tühistas August II Tugev Altranstädti rahu.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=289}} 20. augustil 1709 marssisid Saksi väed jälle Poolasse sisse.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=289}} Rootsi väed (9000 meest) tõmbusid tagasi [[Szczecin]]isse ja [[Stralsund]]i.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=109}} Stanisław I Leszczyński põgenes Prantsusmaale.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/biography/Stanislaw-I|pealkiri=Stanisław I|vaadatud=27.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

=== Sõjategevus Taanis ja Preisimaal ===
Samal aastal (1709) asusid ka Poola ja Taani jälle Rootsiga sõdima. 28. juunil 1709 uuendasid Taani ja Saksi oma liidulepingut. Sõtta sekkusid ka teised riigid. [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Hannoveri kuurvürstiriik]] pretendeeris [[Bremen]]ile ja [[Verden]]ile.&lt;ref name=&quot;:20&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/event/Second-Northern-War|pealkiri=Second Northern War|vaadatud=28.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Preisimaa tahtis allutada Rootsi alasid [[Pommerimaa]]l: [[Szczecin]]it, [[Usedomi saar]]t ja [[Wolini saar]]t.&lt;ref name=&quot;:20&quot; /&gt; Venemaa ründas Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=48–50}}

Novembris 1709 hõivasid taanlased üle 10 000 mehega [[Skåne maakond|Skåne]].{{sfn|Kotšinev|2018|lk=97–98}} See oli üks raskemaid lahinguid, mida Taani oli pidanud. Kiiresti vallutati ka [[Blekinge]]. Kuid kindral [[Magnus Stenbock]] võitis 28. veebruaril [[Helsingborgi lahing (1710)|Helsingborgi lahingus]] Taani armeed ja sundis selle Rootsist lahkuma.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.tacitus.nu/gnw/battles/Helsingborg/|pealkiri=Battle of Helsingborg|vaadatud=28.07.2022|keel=Inglise|arhiivimisaeg=28.07.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220728161537/https://www.tacitus.nu/gnw/battles/Helsingborg/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; [[Kopenhaagen]]is möllas samal ajal [[katk]], millesse suri umbes kolmandik elanikkonnast (vt ka [[1710. aasta katkuepideemia]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC8251316/|pealkiri=Epidemics before microbiology: Stories from the plague in 1711 and cholera in 1853 in Copenhagen|vaadatud=28.07.2022|täpsustus=Case 1: The plague, Copenhagen 1711–1712|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Pärast seda keskendusid taanlased Rootsi valdustele Põhja-Saksamaal.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=97–98}}

=== Sõjategevus Liivi- ja Eestimaal ===
Venelased vallutasid 24. juunil 1710 [[Viiburi]], 15. juulil Riia, 23. augustil Pärnu, seejärel [[Paide]] ja [[Haapsalu]], 26. septembril [[Kuressaare]] ja 10. oktoobril [[Tallinna piiramine (1710)|Tallinna]].{{sfn|Kotšinev|2018|lk=41–43}} Balti aadelkond sõlmis Venemaaga [[kapitulatsioon]]ilepingud, mis säilitasid nende eesõigused.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vene_v%C3%B5imu_aeg_eestis_18._sajandi_l%C3%B5pus1|pealkiri=Vene võimu aeg Eestis 18. sajandi lõpus|vaadatud=28.07.2022|tsitaat=Peeter I otsis baltisaksa rahvusvähemuse, eriti aadelkonna toetust. Mõisad tagastati endistele valdajatele, ka mõnele Rootsist tagasi tulnud rootsi aadliperekonnale. Riigi kätte läinud maavaldusi läänistati kohalikele aadlikele ja Vene võimukandjatele. Peeter I andis (1710, 1723) Balti aadlile Vene aadli õigused, vabastades nad pealegi teenistuskohustusest.}}&lt;/ref&gt;

1711. aastal nurjus taanlaste, saksimaalaste ja venelaste rünnak [[Stralsund]]i ja [[Wismar]]i linnale.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=48–50}}

=== Sõjategevus Taanis ===
1712. aastal püüdis Rootsi veel kord sõjaõnne enda kasuks pöörata. Rootsi väed läksid kindral Magnus Stenbocki juhatusel 16 000 mehega [[Rügen]]isse, et Poolasse marssida. Ent Taani laevastik purustas [[Hiddensee]] all Rootsi abieskaadri.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=97–98}} Stenbock võitis 20. (vkj 9.) detsembril 1712 [[Gadebuschi lahing]]us Taani ja Saksimaa ühendatud väeüksust. Saksimaa kaotas 6000 sõdurit, ülejäänud sõdurid pidid põgenema.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.tacitus.nu/gnw/battles/Gadebusch/|pealkiri=Battle of Gadebusch|vaadatud=28.07.2022|arhiivimisaeg=28.07.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220728161449/https://www.tacitus.nu/gnw/battles/Gadebusch/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Jaanuaris 1713 laskis Stenbock [[Altona]] linna maha põletada.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.alamy.com/danish-altona-burned-down-during-magnus-stenbocks-campaign-1713-russian-forces-retaliated-by-burning-down-swedish-wolgast-same-year-image357165344.html|pealkiri=Danish Altona burned down during Magnus Stenbock's campaign (1713).|vaadatud=28.07.2022|arhiivimisaeg=28.07.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220728161447/https://www.alamy.com/danish-altona-burned-down-during-magnus-stenbocks-campaign-1713-russian-forces-retaliated-by-burning-down-swedish-wolgast-same-year-image357165344.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Pärast seda liikusid Rootsi väed [[Tönning]]i kindlusse [[Holstein]]-Gottorpis, kus taanlased nad peagi ümber piirasid. Nälja ja haiguste tõttu suri 3000 Rootsi sõdurit, allesjäänud 9000 meest kapituleerusid 16. mail 1713.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=97–98}}

Karl XII keelde eirates tuli Rootsi seisustekogu 1713–1714 [[põhiseadus]]evastaselt kokku ning pakkus rahuläbirääkimisi.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=325–326}}

Kui Preisimaa kuningas [[Friedrich I (Preisimaa)|Friedrich I]] 1713. aastal suri, astus tema poeg [[Friedrich Wilhelm I]] Rootsi-vastasesse liitu ja hõivas [[Szczecin]]i.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://biography.yourdictionary.com/frederick-william-i|pealkiri=Frederick William I|vaadatud=28.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=In 1715 he reentered the Great Northern War against Sweden. But although this campaign resulted in the gain of a part of western Pomerania.}}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;{{sfn|Kotšinev|2018|lk=48–50}}

Liitlased vallutasid 1713. aastal kõik Rootsi valdused Saksimaal.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=48–50}}

=== Sõjategevus Soomes ===
Peeter I kindlustas oma territoriaalsed võidud Läänemere piirkonnas. Suvel 1713 vallutas ta Lõuna-[[Soome]]. Merel oli Rootsi sõjavägi oma suurte laevadega, mis võisid kanda palju suurtükke, olles tsaari laevastikust kaugelt üle.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.historyofwar.org/articles/battles_gangut.html|pealkiri=Battle of Gangut, 6 August 1714|vaadatud=28.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=Faced with the superior firepower of the Swedish fleet Apraksin withdrew east to Tvärminne, at the south east corner of the peninsula. From there he called for help from the Tsar.}}&lt;/ref&gt; Peeter I ainuke šanss oli lahing kalda lähedal. Kõiki vahendeid mängu pannes kahekordistas ta oma Läänemere sõjalaevastikku ning pani seda juhtima kogenud veneetslased ja kreeklased. 5.–7. augustil (vkj 25.–27. juulil) 1714 olid mõlemad laevastikud vastamisi ''Hankoniemi'' ehk [[Hanko merelahing]]us. Kestva tuulevaikuse ajal tungisid väiksemad, kuid hea manööverdamisvõimega Vene väikelaevad Rootsi suurtükitule alt läbi ning [[abordaaž|abordeerisid]] liikumatud Rootsi laevad üksteise järel.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.historyofwar.org/articles/battles_gangut.html|pealkiri=Battle of Gangut, 6 August 1714|vaadatud=28.07.2022|tsitaat=The galleys were gradually overwhelmed, surrounded and boarded. The Elefant was soon isolated. Surrounded, she was boarded from all sides and her crew overwhelmed.|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Rootsi eskaader purustati. Nii saavutas Vene laevastik ülemvõimu Läänemere põhjaosas.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://rusnavy.com/history/hrn2-e.htm|pealkiri=The Great Northern War|vaadatud=28.07.2022|keel=Inglise|tsitaat=After the victory of Gangut the Russian fleet, which now enjoyed free rein in the western skerries of Finland.}}&lt;/ref&gt;
[[Pilt:Great Northern War Baltic Theater.png|pisi|Sõjategevus Läänemere sõjatandril 1709–1721]]

== Sõja lõpp ==
Juunis [[1715]]. aastal kuulutas [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] Rootsile sõja, rünnates [[Pommeri]]t ja asudes piirama [[Stralsund]]i, kus viibis parajasti Rootsi kuningas Karl XII.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=329}} 1714. aastal Türgist naasnud kuningas jõudis linnast lahkuda just enne selle langemist vaenlaste kätte.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=334}}

Karl XII naasis 1715. aastal Rootsi ning otsustas 1716. aastal rünnata Taanile kuuluvat [[Norra]]t.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=334, 354}} Rootsi väed pidid aga taganema, sest [[Peter Wessel]] (Tordenskjold) hävitas [[Dynekileni lahing]]us nende varustuslaevastiku.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ltwilliammowett.tumblr.com/post/655397061216305153/the-battle-of-dynekilen-7-july-1716-by-christian|pealkiri=The Battle of Dynekilen|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

1716. aastal külastas Peeter I Taanit.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.danishculture.com/blog/2017/06/10/new-book-professor-hans-bagger-revives-russian-tsar-peter-greats-arrival-denmark-1716/|pealkiri=New book: Hans Bagger revives Peter the Great’s arrival in Denmark in 1716|vaadatud=23.11.2025|keel=en}}&lt;/ref&gt;

1717. aastal tegi Taani kaks ebaõnnestunud rünnakut [[Göteborg]]i ja [[Strömstad]]i juures.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://threedecks.org/index.php?display_type=show_battle&amp;id=103|pealkiri=Attack on Goteborg|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://threedecks.org/index.php?display_type=show_battle&amp;id=106|pealkiri=Attack on Strömstad|vaadatud=31.07.2022}}&lt;/ref&gt;

Samal aastal tegi Peeter I visiidi Prantsusmaale.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en.chateauversailles.fr/discover/history/key-dates/visit-peter-great-1717|pealkiri=visit from peter the great, 1717|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

1718. aastal pidasid Rootsi ja Venemaa [[Ahvenamaa]]l läbirääkimisi [[separaatrahu]] sõlmimiseks.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=352}}

Karl ründas 1718. aastal uuesti Norrat ning suri 30. novembril 1718 Norras [[Fredrikshald]]i kindluse piiramisel. Pärast Karl XII surma taandusid Rootsi väed Norrast.{{sfn|Tsvetkov|2005|lk=355–356}}

1719. aastal sai Rootsi valitsejaks Karl XII õde [[Ulrika Eleonora]]. Rootsi eesmärgiks oli saavutada rahu kõikide vaenlastega peale Venemaa. Sedasi loodeti liidus inglastega välja kaubelda paremad rahutingimused.&lt;ref name=&quot;:23&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.hhogman.se/swe_wars_1700b.htm|pealkiri=A Summary of the Great Northern War 1700 - 1721|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise|täpsustus=1718}}&lt;/ref&gt;

Jaanuaris 1719 sõlmis August liidu Austria ja Inglismaaga, kes tagasid talle abi juhuks, kui Venemaa ründab Poolat. Novembris 1719 tühistas ta liidu Peeter I-ga ja sõlmis Rootsiga vaherahu. Ulrika Eleonora tunnustas teda Poola kuningana.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.jstor.org/stable/2637820|pealkiri=Poland, Russia and the Treaty of Vienna of 5 January 1719|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

9. novembril 1719 sõlmis Rootsi rahu Hannoveriga ([[Stockholmi rahu 1719]]). Hannover sai Bremeni ja Verdeni.&lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;

Vene väed rüüstasid 1719. aastal Rootsi rannikut. [[Peter Wessel]] (Tordenskjold) vallutas 1719. aastal [[Marstrand]]i.&lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;

Preisimaa osalemist sõjas olid takistanud sisetülid ja Inglismaa sekkumine. Inglismaa tahtis iga hinna eest ära hoida Rootsi täielikku kokkuvarisemist. 21. jaanuaril 1720 sõlmis Rootsi Preisimaaga rahu ([[Stockholmi rahu 1720]]). Preisimaa sai Vorpommerni, Szczecini, Usedomi saare ja Wolini.&lt;ref name=&quot;:24&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://mycountryeurope.com/history/day-1720-treaty-stockholm/|pealkiri=On this day in 1720: the Treaty of Stockholm|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

29. veebruaril 1720 sai uueks Rootsi kuningaks Ulrika Eleonora abikaasa [[Fredrik I]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/biography/Frederick-I-king-of-Sweden|pealkiri=Frederick (I)|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

3. juunil 1720 sõlmis Rootsi Taaniga [[Frederiksborgi loss]]is [[Frederiksborgi rahu]]. Inglismaa ja Prantsusmaa kandsid hoolt selle eest, et Taani võiks endale jätta Schleswigi Gottorpi-osa. See liideti ametlikult Taaniga [[1721]]. aastal. Muidu jäi kõik nii, nagu oli olnud enne sõja algust.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en-academic.com/dic.nsf/enwiki/808972|pealkiri=Treaty of Frederiksborg|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

7. augustil 1720 võitis Vene laevastik [[Grönhamni lahing]]us Rootsi eskaadrit.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.wga.hu/html_m/z/zubov/battle.html|pealkiri=Battle of Grengam on 27 July 1720|vaadatud=31.07.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

Põhjasõja lõpetas 10. septembril (vkj 30. augustil) 1721 sõlmitud [[Uusikaupunki rahu]]. Rootsi loovutas sellega [[Ingerimaa]], [[Liivimaa kubermang]]u, [[Eestimaa kubermang]]u, [[Saaremaa]], [[Hiiumaa]], [[Lõuna-Karjala]], [[Karjala kannas]]e ja [[Viiburi]]. See-eest sai ta tagasi Soome, mille Peeter I 1714. aastal oli vallutanud.&lt;ref name=&quot;:25&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/event/Second-Northern-War#ref58886|pealkiri=Second Northern War|vaadatud=31.07.2022|tsitaat=By the Treaty of Nystad (September 10, 1721), which concluded the war between Sweden and Russia, Sweden ceded Ingria, Estonia, Livonia, and a strip of Finnish Karelia to Russia.|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;

Poola ja Rootsi sõlmisid ametliku rahu alles 1732. aastal.&lt;ref name=&quot;:23&quot; /&gt;

== Hinnang Karl XII tegevusele ==

Karl XII juhindus soovist maksta kätte oma vaenlastele, mistõttu jättis ta kogu sõja jooksul soodsad rahutingimused vastu võtmata.{{sfn|Kotšinev|2018|lk=82–83}}

== Sõja tagajärjed ==

Põhjasõja tulemusel sai Hannover Bremeni ja Verdeni, Preisimaa [[Vorpommern]]i,&lt;ref name=&quot;:24&quot; /&gt; Taani sai õiguse võtta Rootsi laevadelt väinatolli ning Venemaa sai vaba pääsu Läänemerele; Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa läksid Venemaa koosseisu.&lt;ref name=&quot;:25&quot; /&gt; Venemaast sai Euroopa suurriik uue pealinnaga Läänemere ääres. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel, osa territooriumist ning Holstein-Gottorpi kui liitlase.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.fsmitha.com/h3/h30-sw4.htm|pealkiri=Political Constitution and Prosperity for Sweden, to 1740|vaadatud=01.08.2022|keel=Inglise|tsitaat=Sweden was no longer the dominant power over the Baltic Sea. That now belonged to Russia.}}&lt;/ref&gt; Hiljem ([[Kübarate sõda]], [[Gustav III sõda]]) püüdis Rootsi korduvalt Venemaalt kaotatud alasid tagasi võita.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/biography/Gustav-III|pealkiri=Gustav III|vaadatud=01.08.2022|keel=Inglise|tsitaat=Taking advantage of Russia’s war with Turkey, he declared war on Russia in 1788.}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://en.topwar.ru/185331-vojna-shljap-kak-shvedy-popytalis-vzjat-revansh-za-severnuju-vojnu.html|pealkiri=&quot;War of the Hats&quot;. How the Swedes tried to take revenge for the Northern War|vaadatud=01.08.2022|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; Preisimaa võimsus kasvas.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.newworldencyclopedia.org/entry/Frederick_I_of_Prussia|pealkiri=Frederick I of Prussia|vaadatud=01.08.2022|keel=Inglise|tsitaat=Frederick I started the process of strengthening the Prussian army, which in 1721 shared in a victory against Sweden that increased its territory.}}&lt;/ref&gt; Saksi-Poola nõrgenes.

== Põhjasõja lahingud ==
[[Fail:Great Northern War Part1.png|pisi|Lahingutegevus aastatel 1700–1709]]
[[Fail:Great Northern War Part2.png|pisi|Lahingutegevus aastatel 1710–1721]]
* [[Pühajõe lahing]] 26. novembril 1700, [[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 16. novembril 1700
* [[Narva lahing (1700)|Narva lahing]] (30. (vkj 19.) novembril 1700, Rootsi kalendri järgi 20. novembril 1700)
* [[Reinbecki lahing]] (1700)
* [[Petseri lahing]] 13. veebruaril 1701
* [[Spilve lahing]] (19. (vkj 8.) juulil 1701, Rootsi kalendri järgi 9. juulil 1701)
* [[Räpina-Lokuta lahing]] (''Rappin'') 4. augustil 1701
* [[Vastse-Kasaritsa lahing]] (''Neu-Kasseritz'') 5. septembril 1701
* [[Rõuge lahing]] (''Rauge'') (15. septembril 1701, Rootsi kalendri järgi 5. septembril 1701)
* [[Erastvere lahing]] 9. jaanuar 1702 (29. detsembril 1701, Rootsi kalendri järgi 30. detsembril 1701)
* [[Kliszówi lahing]] 9. juulil 1702
* [[Hummuli lahing]] (29. (vkj 18.) juulil 1702, Rootsi kalendri järgi 19. juulil 1702)
* [[Pultuski lahing]] 21. aprillil 1703
* [[Saladeni lahing]] 19. märtsil 1703
* [[Kastre lahing]] 14. mail 1704
* [[Narva lahing (1704)|Narva lahing]] 10. juulist 27. augustini 1704
* Tartu vallutamine 12. juulil 1704
* [[Jakobstadti lahing]] 26. juulil 1704
* Narva vallutamine 9. augustil 1704
* [[Poseni lahing]] 9. augustil 1704
* [[Punitzi lahing]] 28. oktoobril 1704
* [[Gemäuerthofi lahing]] 16. juulil 1705
* [[Fraustadti lahing]] 3. veebruaril 1706
* [[Kaliszi lahing]] 19. oktoobril 1706
* [[Hołowczyni lahing]] 4. juulil 1708
* [[Vinni lahing]] 1708
* [[Malatitze lahing]] 30. augustil 1708
* [[Lesnaja lahing]] (9. oktoobril 1708, Juliuse kalendri järgi 28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. septembril 1708)
* [[Sokolki lahing]] (22. aprillil 1709, Juliuse kalendri järgi 11. aprillil, Rootsi kalendri järgi 12. aprillil 1709)
* [[Poltava lahing]] (8. juulil 1709, Juliuse kalendri järgi 27. juunil, Rootsi kalendri järgi 28. juunil 1709)
* [[Tallinna piiramine (1710)|Tallinna piiramine]], [[Rootsi garnison Tallinnas]] alistus ning Tallinn läks Vene võimu alla, 15. augustist 29. septembrini 1710
* [[Helsingborgi lahing (1710)|Helsingborgi lahing]] 28. veebruaril 1710
* [[Gadebuschi lahing]] 20. (vkj 9.) detsembril 1712
* [[Tönningi lahing]] (mais 1713)
* [[Storkyro lahing]] 19. veebruaril 1714
* [[Hankoniemi lahing]] (5.–7. augustil 1714, vkj 25.–27. juunil)
* [[Dynekileni lahing]] 8. juulil 1716
* [[Saaremaa lahing (1719)|Saaremaa lahing]] 4. juunil 1719
* [[Grönhamni lahing]] 7. augustil 1720

== Põhjasõja rahulepingud ==
* [[Travendali rahu]]
* [[Altranstädti rahu]]
* [[Varssavi rahu]]
* [[Pruti rahu]] (ei kuulu otseselt Põhjasõja juurde)
* [[Stockholmi rahu 1719]]
* [[Stockholmi rahu 1720]]
* [[Frederiksborgi rahu]]
* [[Uusikaupunki rahu]]

== Sõdivad nõod ==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; width:100%&quot;
| colspan=&quot;5&quot;| [[Frederik III]]
|-
| width=&quot;20%&quot;| [[Johann Georg III]]
| width=&quot;20%&quot;| ''[[Anna Sophie]]''
| [[Christian V]]
| width=&quot;20%&quot;| ''[[Ulrika Eleonora vanem]]''
| width=&quot;20%&quot;| [[Karl XI]]
|-
! colspan=&quot;2&quot; width=&quot;40%&quot; | [[August II Tugev]]
! width=&quot;20%&quot; | [[Frederik IV]]
! colspan=&quot;2&quot; width=&quot;40%&quot; | [[Karl XII]]
|}

== Vaata ka ==
* [[Põhjasõda Eesti alal]]
* [[Põhjasõda Rootsi Läänemereprovintsides]]
* [[Läsna-Valgejõe lahing]]
* ''[[Isoviha]]''
* [[Põhjasõjad]]
* [[1710. aasta katkuepideemia]]
* [[Karoliinide surmamarss]]

== Viited ==
{{viited}}

=== Allikad ===
* {{Raamatuviide|perekonnanimi=Kotšinev|eesnimi=Jüri|pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=Grenader}}
* {{Raamatuviide|perekonnanimi=Tsvetkov|eesnimi=Sergei|pealkiri=Karl XII: Rootsi raudpea|aasta=2005|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|tõlkija1=Koger, Tõnu|tõlkija2=Ruud, Linda}}

== Kirjandus ==
* [[Hendrik Sepp]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=638 Põhjasõja-aegsed operatsioonid Liivimaal 1707. a. lõpul ja 1708. a. I poolel.], [[Ajalooline Ajakiri]] nr. 1 1939
* &quot;Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni.&quot; Tartu: Ilmamaa, 2003. Lk-d 18–44 (autor: [[Helmut Piirimäe]]).
* [[Robert I. Frost|Robert Frost]], &quot;Põhjasõjad: sõda, riik ja ühiskond Kirde-Euroopas 1558–1721. Tallinn: Kunst, 2005.
* [[Kalle Kroon]], [http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel545_520.html Hoiatus minevikust. Eestlaste ja lätlaste massküüditamistest Põhjasõja ajal], [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] 2005/5
* [[Kalle Kroon]], &quot;Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas&quot; (alapealkiri &quot;Eestlased ja lätlased Rootsi armees, nähtuna sotsiaal-majanduslike muutuste taustal 17. sajandi lõpul – 18. sajandi alguses&quot;); kirjastus [[Argo (kirjastus)|Argo]], [[Tallinn]] 2007, 424 lk.
* [[Margus Laidre]], &quot;Dorpat 1558–1708: linn väe ja vaenu vahel&quot;. Tallinn: [[Argo (kirjastus)|Argo]], 2008.
* Margus Laidre, &quot;Lõpu võidukas algus: Karl XII Eesti- ja Liivimaal 1700–1701&quot;. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 1995.
* [[Aleksander Loit]], &quot;Eesti talupojad Põhjasõjas&quot; (Kalle Krooni raamatu &quot;Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas&quot; arvustus) – [[Tuna]] 2008, nr 3, lk 142–144.
* Swenska Krigs-Omkostnaden ifrån år 1700 till 1710. 30. Mars 1710 / Gustaf Floderus: Handlingar hörande til Konung Carl XII:s historia, D. 3. Stockholm: Z. Hæggström 1824, [http://books.google.ee/books?id=AI4BAAAAYAAJ&amp;pg=PA277 Lk. 277–280]
* [[Just Juel]] (1664–1715), &quot;En rejse til Rusland under tsar Peter; dagbogsoptegnelser af viceadmiral Just Juel, dansk gesandt i Rusland 1709–1711, med illustrationer og oplysende anmaerkninger ved Gerhard L. Grove., København Gyldendal (F. Hegel) 1893 [http://www.archive.org/details/enrejsetilruslan00juel] ([http://www.vostlit.info/Texts/rus11/Jul/frametext1.htm vene keeles, 1899]) [http://tartu.ester.ee/record=b2291093~S1*est Andmed ESTERis]

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Great Northern War}}

{{Eesti artiklid}}

[[Kategooria:Sõjad]]
[[Kategooria:18. sajand Euroopas]]
[[Kategooria:Põhjasõda| ]]</text>
      <sha1>l5b319z4lq7xk1wl9mj2r6qg0rvpx46</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lõuna-Korea haldusjaotus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2782</id>
    <revision>
      <id>7184522</id>
      <parentid>7112214</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T12:55:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37533-15</username>
        <id>232677</id>
      </contributor>
      <comment>/* Maakonna taseme haldusüksused */</comment>
      <origin>7184522</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21310" sha1="9j3mqtzk8d32zz15s2e7b43550w3d03" xml:space="preserve">[[Lõuna-Korea]] koosneb 17 provintsi taseme haldusüksusest: 9 [[provints (Lõuna-Korea)|provintsist]] (''do''), 7 keskalluvusega linnast ja pealinnast (''teukbyeolsi''). Provintsi taseme haldusüksused jagunevad [[maakond (Lõuna-Korea)|maakondadeks]] (''gun''), [[ringkond (Lõuna-Korea)|ringkondadeks]] (''gu'') ja [[maakonna õigustega linn (Lõuna-Korea)|maakonna õigustega linn]]adeks (''si'').

== Provintsi taseme haldusüksused ==
[[Fail:South Korea, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Lõuna-Korea 1. järgu haldusüksused]]

{{veergude loend|laius=19em|stiil=max-width:39em|
# [[Gangwoni provints]]
# [[Gyeonggi provints]]
# [[Jeju provints]]
# [[Lõuna-Gyeongsangi provints]]
# [[Lõuna-Chungcheongi provints]]
# [[Lõuna-Jeolla provints]]
# [[Põhja-Chungcheongi provints]]
# [[Põhja-Gyeongsangi provints]]
# [[Põhja-Jeolla provints]]
# [[Busan]]
# [[Daegu]]
# [[Daejeon]]
# [[Gwangju]]
# [[Incheon]]
# [[Sejong]]
# [[Ulsan]]
# [[Soul]]
}}

== Maakonna taseme haldusüksused ==
Järgmises tabelis on loetletud maakonnad, ringkonnad ja maakonna õigustega linnad provintsi taseme haldusüksuste kaupa.
{|  class=&quot;wikitable&quot;
! Nimi !! Ametlik nimi omaladinas !! Koreakeelne kirjapilt&lt;br /&gt;ja eestikeelne hääldus !! Kirjapilt lihtsustatud&lt;br /&gt;hieroglüüfkirjas (''hanja'')
|-
| style=&quot;background:#AABCCC&quot; | '''[[Soul]]''' || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | Seoul Teukbyeolsi || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 서 울 특별시 – so/ul tõk/bjol/si || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 〇 〇特別 市
|- 
| [[Dobongi ringkond]] || Dobong-gu || 도봉구 – do/bong/gu || 道峰區
|- 
| [[Dongdaemuni ringkond]] || Dongdaemun-gu || 동대문구 – dong/de/mun/gu || 東大門區
|- 
| [[Dongjaki ringkond]] || Dongjak-gu || 동작구 – dong/džak/gu || 銅雀區
|- 
| [[Eunpyeongi ringkond]] || Eunpyeong-gu || 은평구 – õn/pjong/gu || 恩平區
|- 
| [[Gangbuki ringkond]] || Gangbuk-gu || 강북구 – gang/buk/gu || 江北區
|- 
| [[Gangdongi ringkond]] || Gangdong-gu || 강동구 – gang/dong/gu || 江東區
|- 
| [[Gangnami ringkond]] || Gangnam-gu || 강남구 – gang/nam/gu || 江南區
|- 
| [[Gangseo ringkond (Soul)|Gangseo ringkond]] || Gangseo-gu || 강서구 – gang/so/gu || 江西區
|- 
| [[Geumcheoni ringkond]] || Geumcheon-gu || 금천구 – gõm/tšon/gu || 衿川區
|- 
| [[Guro ringkond]] || Guro-gu || 구로구 – gu/ro/gu || 九老區
|- 
| [[Gwanaki ringkond]] || Gwanak-gu || 관악구 – gwan/ak/gu || 冠岳區
|- 
| [[Gwangjini ringkond]] || Gwangjin-gu || 광진구 – gwang/džin/gu || 廣津區
|- 
| [[Jongno ringkond]] || Jongno-gu || 종로구 – džong/no/gu || 鍾路區
|- 
| [[Jungi ringkond (Soul)|Jungi ringkond]] || Jung-gu || 중구 – džung/gu || 中區
|- 
| [[Jungnangi ringkond]] || Jungnang-gu || 중랑구 – džung/nang/gu || 中浪區
|- 
| [[Mapo ringkond]] || Mapo-gu || 마포구 – ma/po/gu || 麻浦區
|- 
| [[Nowoni ringkond]] || Nowon-gu || 노원구 – no/won/gu || 蘆原區
|- 
| [[Seocho ringkond]] || Seocho-gu || 서초구 – so/tšo/gu || 瑞草區
|- 
| [[Seodaemuni ringkond]] || Seodaemun-gu || 서대문구 – so/de/mun/gu || 西大門區
|- 
| [[Seongbuki ringkond]] || Seongbuk-gu || 성북구 – so/buk/gu || 城北區
|- 
| [[Seongdongi ringkond]] || Seongdong-gu || 성동구 – so/dong/gu || 城東區
|- 
| [[Songpa ringkond]] || Songpa-gu || 송파구 – song/pa/gu || 松坡區
|- 
| [[Yangcheoni ringkond]] || Yangcheon-gu || 양천구 – jang/tšon/gu || 陽川區
|- 
| [[Yeongdeungpo ringkond]] || Yeongdeungpo-gu || 영등포구 – jong/dõngpo/gu || 永登浦區
|- 
| [[Yongsani ringkond]] || Yongsan-gu || 용산구 – jong/san/gu || 龍山區
|- 
|-
| style=&quot;background:#AABCCC&quot; | '''[[Busan]]''' || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | Busan Gwangyeoksi || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 부산광역시 – bu/san gwang/jok/si || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 釜山廣域市
|- 
| [[Gijangi maakond]] || Gijang-gun || 기장군 – gi/džang/gun || 機張郡
|- 
| [[Buki ringkond (Busan)|Buki ringkond]] || Buk-gu || 북구 – buk/gu || 北區
|- 
| [[Busanjini ringkond]] || Busanjin-gu || 부산진구 – bu/san/džin/gu || 釜山鎭區
|- 
| [[Dongi ringkond (Busan)|Dongi ringkond]] || Dong-gu || 동구 – dong/gu || 東區
|- 
| [[Dongnae ringkond]] || Dongnae-gu || 동래구 – dong/ne/gu || 東萊區
|- 
| [[Gangseo ringkond (Busan)|Gangseo ringkond]] || Gangseo-gu || 강서구 – gang/so/gu || 江西區
|- 
| [[Geumjeongi ringkond]] || Geumjeong-gu || 금정구 – gõm/džong/gu || 金井區
|- 
| [[Haeundae ringkond]] || Haeundae-gu || 해운대구 – he/un/de/gu || 海雲臺區
|- 
| [[Jungi ringkond (Busan)|Jungi ringkond]] || Jung-gu || 중구 – džung/gu || 中區
|- 
| [[Nami ringkond (Busan)|Nami ringkond]] || Nam-gu || 남구 – nam/gu || 南區
|- 
| [[Saha ringkond]] || Saha-gu || 사하구 – sa/ha/gu || 沙下區
|- 
| [[Sasangi ringkond]] || Sasang-gu || 사상구 – sa/sang/gu || 沙上區
|- 
| [[Seo ringkond (Busan)|Seo ringkond]] || Seo-gu || 서구 – so/gu || 西區
|- 
| [[Suyeongi ringkond]] || Suyeong-gu || 수영구 – su/jeong/gu || 水營區
|- 
| [[Yeongdo ringkond]] || Yeongdo-gu || 영도구 – jong/do/gu || 影島區
|- 
| [[Yeonje ringkond]] || Yeonje-gu || 연제구 – jon/dže/gu || 蓮堤區
|- 
|-
| style=&quot;background:#AABCCC&quot; | '''[[Daegu]]''' || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | Daegu Gwangyeoksi || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 대구광역시 – de/gu gwang/jok/si || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 大邱廣域市
|- 
| [[Dalseongi maakond]] || Dalseong-gun || 달성군 – dal/song/gun || 達城郡
|- 
| [[Gunwi maakond]] || Gunwi-gun || 군위군 – gun/wi/gun || 軍威郡
|- 
| [[Buki ringkond (Daegu)|Buki ringkond]] || Buk-gu || 북구 – buk/gu || 北區
|- 
| [[Dalseo ringkond]] || Dalseo-gu || 달서구 – dal/so/gu || 達西區
|- 
| [[Dongi ringkond (Daegu)|Dongi ringkond]] || Dong-gu || 동구- dong/gu || 東區
|- 
| [[Jungi ringkond (Daegu)|Jungi ringkond]] || Jung-gu || 중구 – džung/gu || 中區
|- 
| [[Nami ringkond (Daegu)|Nami ringkond]] || Nam-gu || 남구 – nam/gu || 南區
|- 
| [[Seo ringkond (Daegu)|Seo ringkond]] || Seo-gu || 서구 – so/gu || 西區
|- 
| [[Suseongi ringkond]] || Suseong-gu || 수성구 – su/song/gu || 壽城區
|- 
|-
| style=&quot;background:#AABCCC&quot; | '''[[Daejeon]]''' || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | Daejeon Gwangyeoksi || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 대전광역시 – de/džon gwang/jok/si || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 大 田廣域 市
|- 
| [[Daedeoki ringkond]] || Daedeok-gu || 대덕구 – de/dok/gu || 大德區
|- 
| [[Dongi ringkond (Daejeon)|Dongi ringkond]] || Dong-gu || 동구 – dong/gu || 東區
|- 
| [[Jungi ringkond (Daejeon)|Jungi ringkond]] || Jung-gu || 중구 – džung/gu || 中區
|- 
| [[Seo ringkond (Daejeon)|Seo ringkond]] || Seo-gu || 서구 – so/gu || 西區
|- 
| [[Yuseongi ringkond]] || Yuseong-gu || 유성구 – ju/song/gu || 儒城區
|- 
|-
| style=&quot;background:#AABCCC&quot; | '''[[Gwangju]]''' || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | Gwangju Gwangyeoksi || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 광주광역시 – gwang/džu gwang/jok/si || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 光 州廣域 市
|- 
| [[Buki ringkond (Gwangju)|Buki ringkond]] || Buk-gu || 북구 – buk/gu || 北區
|- 
| [[Dongi ringkond (Gwangju)|Dongi ringkond]] || Dong-gu || 동구 – dong/gu || 東區
|- 
| [[Gwangsani ringkond]] || Gwangsan-gu || 광산구 – gwang/san/gu || 光山區
|- 
| [[Nami ringkond (Gwangju)|Nami ringkond]] || Nam-gu || 남구 – nam/gu || 南區
|- 
| [[Seo ringkond (Gwangju)|Seo ringkond]] || Seo-gu || 서구 – so/gu || 西區
|- 
|-
| style=&quot;background:#AABCCC&quot; | '''[[Incheon]]''' || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | Incheon Gwangyeoksi || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 인 천 광역시 – in/tšon gwang/jok/si || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 仁 川廣域市
|- 
| [[Bupyeongi ringkond]] || Bupyeong-gu || 부평구 – bu/pjong/gu || 富平區
|- 
| [[Geomdan ringkond]] || Geomdan-gu || 검단구 – gom/dan/gu || 黔丹區
|- 
| [[Gyeyangi ringkond]] || Gyeyang-gu || 계양구 – gje/jang/gu || 桂陽區
|- 
| [[Jemulpo ringkond]] || Jemulpo-gu || 제물포구 – dže/mul/po/gu || 濟物浦區
|- 
| [[Michuholi ringkond]] || Michuhol-gu || 미추홀구 – mi/tšu/hol/gu || 彌鄒忽區
|- 
| [[Namdongi ringkond]] || Namdong-gu || 남동구 – nam/dong/gu || 南洞區
|- 
| [[Seohae ringkond]] || Seohae-gu || 서해구 – so/he/gu || 西海區
|- 
| [[Yeonsu ringkond]] || Yeonsu-gu || 연수구 – jon/su/gu || 延壽區
|- 
| [[Yeongjong ringkond]] || Yeongjong-gu || 영종구 – jong/džong/gu || 永宗區
|- 
| [[Ganghwa maakond]] || Ganghwa-gun || 강화군 – gang/hwa/gun || 江華郡
|- 
| [[Ongjini maakond]] || Ongjin-gun || 옹진군 – ong/džin/gun || 甕津郡
|- 
|-
| style=&quot;background:#AABCCC&quot; | '''[[Ulsan]]''' || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | Ulsan Gwangyeoksi || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 울산광역시 – ul/san gwang/jok/si || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 蔚山廣域市
|- 
| [[Ulju maakond]] || Ulju-gun || 울주군 – ul/džu/gun || 蔚州郡
|- 
| [[Buki ringkond (Ulsan)|Buki ringkond]] || Buk-gu || 북구 – buk/gu || 北區
|- 
| [[Dongi ringkond (Ulsan)|Dongi ringkond]] || Dong-gu || 동구 – dong/gu || 東區
|- 
| [[Jungi ringkond (Ulsan)|Jungi ringkond]] || Jung-gu || 중구 – džung/gu || 中區
|- 
| [[Nami ringkond (Ulsan)|Nami ringkond]] || Nam-gu || 남구- nam/gu || 南區
|- 
|-
| style=&quot;background:#AABCCC&quot; | '''[[Põhja-Chungcheongi provints]]''' || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | Chungcheongbuk-do || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 충 청 북도 – tšung/tšong/buk/do || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 忠淸北道
|- 
| [[Cheongju]] || Cheongju-si || 청주시 || 淸州市
|- 
| [[Chungju]] || Chungju-si || 충주시 || 忠州市
|- 
| [[Jecheon]] || Jecheon-si || 제천시 || 堤川市
|- 
| [[Boeuni maakond]] || Boeun-gun || 보은군 || 報恩郡
|- 
| [[Danyangi maakond]] || Danyang-gun || 단양군 || 丹陽郡
|- 
| [[Eumseongi maakond]] || Eumseong-gun || 음성군 || 陰城郡
|- 
| [[Goesani maakond]] || Goesan-gun || 괴산군 || 槐山郡
|- 
| [[Jeungpyeongi maakond]] || Jeungpyeong-gun || 증평군 || 曾坪郡
|-
| [[Jincheoni maakond]] || Jincheon-gun || 진천군 || 鎭川郡
|- 
| [[Okcheoni maakond]] || Okcheon-gun || 옥천군 || 沃川郡
|- 
| [[Yeongdongi maakond]] || Yeongdong-gun || 영동군 || 永同郡
|- 
| style=&quot;background:#AABCCC&quot; | '''[[Lõuna-Chungcheongi provints]]''' || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | Chungcheongnam-do || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 충 청 남도 – tšung/tšong/nam/do || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 忠淸南道
|- 
| [[Asan]] || Asan-si || 아산시 || 牙山市
|- 
| [[Boryeong]] || Boryeong-si || 보령시 || 保寧市
|- 
| [[Cheonan]] || Cheonan-si || 천안시 || 天安市
|- 
| [[Dangjin]] || Dangjin-si || 당진시 || 唐津市
|-
| [[Gongju]] || Gongju-si || 공주시 || 公州市
|- 
| [[Gyeryong]] || Gyeryong-si || 계룡시 || 鷄龍市
|- 
| [[Nonsan]] || Nonsan-si || 논산시 || 論山市
|- 
| [[Seosan]] || Seosan-si || 서산시 || 瑞山市
|- 
| [[Buyeo maakond]] || Buyeo-gun || 부여군 || 扶餘郡
|- 
| [[Cheongyangi maakond]] || Cheongyang-gun || 청양군 || 靑陽郡
|- 
| [[Geumsani maakond]] || Geumsan-gun || 금산군 || 錦山郡
|- 
| [[Hongseongi maakond]] || Hongseong-gun || 홍성군 || 洪城郡
|- 
| [[Seocheoni maakond]] || Seocheon-gun || 서천군 || 舒川郡
|- 
| [[Taeani maakond]] || Taean-gun || 태안군 || 泰安郡
|- 
| [[Yesani maakond]] || Yesan-gun || 예산군 || 禮山郡
|- 
|-
| style=&quot;background:#AABCCC&quot; | '''[[Gangwoni provints]]''' || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | Gangwon-do || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 강원도 – gang/won/do || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 江原道
|- 
| [[Chuncheon]] || Chuncheon-si || 춘천시 || 春川市
|- 
| [[Donghae]] || Donghae-si || 동해시 || 東海市
|- 
| [[Gangneung]] || Gangneung-si || 강릉시 || 江陵市
|- 
| [[Samcheok]] || Samcheok-si || 삼척시 || 三陟市
|- 
| [[Sokcho]] || Sokcho-si || 속초시 || 束草市
|- 
| [[Taebaek]] || Taebaek-si || 태백시 || 太白市
|- 
| [[Wonju]] || Wonju-si || 원주시 || 原州市
|- 
| [[Cheorwoni maakond]] || Cheorwon-gun || 철원군 || 鐵原郡
|- 
| [[Goseongi maakond (Gangwon)|Goseongi maakond]] || Goseong-gun || 고성군 || 固城郡
|- 
| [[Hoengseongi maakond]] || Hoengseong-gun || 횡성군 || 橫城郡
|- 
| [[Hongcheoni maakond]] || Hongcheon-gun || 홍천군 || 洪川郡
|- 
| [[Hwacheoni maakond]] || Hwacheon-gun || 화천군 || 華川郡
|- 
| [[Inje maakond]] || Inje-gun || 인제군 || 麟蹄郡
|- 
| [[Jeongseoni maakond]] || Jeongseon-gun || 정선군 || 旌善郡
|- 
| [[Pyeongchangi maakond]] || Pyeongchang-gun || 평창군 || 平昌郡
|- 
| [[Yangyangi maakond]] || Yangyang-gun || 양양군 || 襄陽郡
|- 
| [[Yanggu maakond]] || Yanggu-gun || 양구군 || 楊口郡
|- 
| [[Yeongwoli maakond]] || Yeongwol-gun || 영월군 || 寧越郡
|- 
|-
| style=&quot;background:#AABCCC&quot; | '''[[Gyeonggi provints]]''' || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | Gyeonggi-do || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 경기도 – gjong/gi/do || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 京畿道
|- 
| [[Ansan]] || Ansan-si || 안산시 || 安山市
|- 
| [[Anseong]] || Anseong-si || 안성시 || 安城市
|- 
| [[Anyang (Lõuna-Korea)|Anyang]] || Anyang-si || 안양시 || 安養市
|- 
| [[Bucheon]] || Bucheon-si || 부천시 || 富川市
|- 
| [[Dongducheon]] || Dongducheon-si || 동두천시 || 東豆川市
|- 
| [[Gimpo]] || Gimpo-si || 김포시 || 金浦市
|- 
| [[Goyang]] || Goyang-si || 고양시 || 高陽市
|- 
| [[Gunpo]] || Gunpo-si || 군포시 || 軍浦市
|- 
| [[Guri]] || Guri-si || 구리시 || 九里市
|- 
| [[Gwacheon]] || Gwacheon-si || 과천시 || 果川市
|- 
| [[Gwangju (Gyeonggi)|Gwangju]] || Gwangju-si || 광주시 || 廣州市
|-
| [[Gwangmyeong]] || Gwangmyeong-si || 광명시 || 光明市
|- 
| [[Hanam]] || Hanam-si || 하남시 || 河南市
|- 
| [[Hwaseong]] || Hwaseong-si || 화성시 || 華城市
|- 
| [[Icheon]] || Icheon-si || 이천시 || 利川市
|- 
| [[Namyangju]] || Namyangju-si || 남양주시 || 南楊州市
|- 
| [[Osan]] || Osan-si || 오산시 || 烏山市
|- 
| [[Paju (Lõuna-Korea)|Paju]] || Paju (Lõuna-Korea)|Paju-si || 파주시 || 坡州市
|- 
| [[Pocheon]] || Pocheon-si || 포천시 || 抱川市
|- 
| [[Pyeongtaek]] || Pyeongtaek-si || 평택시 || 平澤市
|- 
| [[Seongnam]] || Seongnam-si || 성남시 || 城南市
|- 
| [[Siheung]] || Siheung-si || 시흥시 || 始興市
|- 
| [[Suwon]] || Suwon-si || 수원시 || 水原市
|- 
| [[Uijeongbu]] || Uijeongbu-si || 의정부시 || 議政府市
|- 
| [[Uiwang]] || Uiwang-si || 의왕시 || 義王市
|- 
| [[Yangju]] || Yangju-si || 양주시 || 楊州市
|- 
| [[Yongin]] || Yongin-si || 용인시 || 龍仁市
|- 
| [[Yeoju]] || Yeoju-si || 여주시 || 驪州市
|- 
| [[Gapyeongi maakond]] || Gapyeong-gun || 가평군 || 加平郡
|- 
| [[Yangpyeongi maakond]] || Yangpyeong-gun || 양평군 || 楊平郡
|-  
| [[Yeoncheoni maakond]] || Yeoncheon-gun || 연천군 || 漣川郡
|- 
|-
| style=&quot;background:#AABCCC&quot; | '''[[Põhja-Gyeongsangi provints]]''' || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | Gyeongsangbuk-do || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 경 상 북도 – gjong/sang/buk/do || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 慶尙北道
|- 
| [[Andong]] || Andong-si || 안동시 || 安東市
|- 
| [[Gimcheon]] || Gimcheon-si || 김천시 || 金泉市
|- 
| [[Gyeongju]] || Gyeongju-si || 경주시 || 慶州市
|- 
| [[Gyeongsan]] || Gyeongsan-si || 경산시 || 慶山市
|- 
| [[Gumi]] || Gumi-si || 구미시 || 龜尾市
|- 
| [[Mungyeong]] || Mungyeong-si || 문경시 || 聞慶市
|- 
| [[Pohang]] || Pohang-si || 포항시 || 浦項市
|- 
| [[Sangju]] || Sangju-si || 상주시 || 尙州市
|- 
| [[Yeongcheon]] || Yeongcheon-si || 영천시 || 永川市
|- 
| [[Yeongju]] || Yeongju-si || 영주시 || 榮州市
|- 
| [[Bonghwa maakond]] || Bonghwa-gun || 봉화군 || 奉化郡
|- 
| [[Cheongdo maakond]] || Cheongdo-gun || 청도군 || 淸道郡
|- 
| [[Cheongsongi maakond]] || Cheongsong-gun || 청송군 || 靑松郡
|- 
| [[Chilgoki maakond]] || Chilgok-gun || 칠곡군 || 漆谷郡
|- 
| [[Goryeongi maakond]] || Goryeong-gun || 고령군 || 高靈郡
|- 
| [[Seongju maakond]] || Seongju-gun || 성주군 || 星州郡
|- 
| [[Uiseongi maakond]] || Uiseong-gun || 의성군 || 義城郡
|- 
| [[Uljini maakond]] || Uljin-gun || 울진군 || 蔚珍郡
|- 
| [[Ulleungi maakond]] || Ulleung-gun || 울릉군 || 鬱陵郡
|- 
| [[Yecheoni maakond]] || Yecheon-gun || 예천군 || 醴泉郡
|- 
| [[Yeongdeoki maakond]] || Yeongdeok-gun || 영덕군 || 盈德郡
|- 
| [[Yeongyangi maakond]] || Yeongyang-gun || 영양군 || 英陽郡
|- 
|-
| style=&quot;background:#AABCCC&quot; | '''[[Lõuna-Gyeongsangi provints]]''' || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | Gyeongsangnam-do || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 경 상 남도 – gjong/sang/nam/do || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 慶尙南道
|- 
| [[Changwon]] || Changwon-si || 창원시 || 昌原市
|- 
| [[Geoje]] || Geoje-si || 거제시 || 巨濟市
|- 
| [[Gimhae]] || Gimhae-si || 김해시 || 金海市
|- 
| [[Jinju]] || Jinju-si || 진주시 || 晉州市
|- 
| [[Miryang]] || Miryang-si || 밀양시 || 密陽市
|- 
| [[Sacheon]] || Sacheon-si || 사천시 || 泗川市
|- 
| [[Tongyeong]] || Tongyeong-si || 통영시 || 統營市
|- 
| [[Yangsan]] || Yangsan-si || 양산시 || 梁山市
|- 
| [[Changnyeongi maakond]] || Changnyeong-gun || 창녕군 || 昌寧郡
|- 
| [[Geochangi maakond]] || Geochang-gun || 거창군 || 居昌郡
|- 
| [[Goseongi maakond]] || Goseong-gun || 고성군 || 固城郡
|- 
| [[Hadongi maakond]] || Hadong-gun || 하동군 || 河東郡
|- 
| [[Hamani maakond]] || Haman-gun || 함안군 || 咸安郡
|- 
| [[Hamyangi maakond]] || Hamyang-gun || 함양군 || 咸陽郡
|- 
| [[Hapcheoni maakond]] || Hapcheon-gun || 합천군 || 陜川郡
|- 
| [[Namhae maakond]] || Namhae-gun || 남해군 || 南海郡
|- 
| [[Sancheongi maakond]] || Sancheong-gun || 산청군 || 山淸郡
|- 
| [[Uiryeongi maakond]] || Uiryeong-gun || 의령군 || 宜寧郡
|- 
|-
| style=&quot;background:#AABCCC&quot; | '''[[Jeju provints]]''' || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | Jeju-do || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 제주도 – dže/džu/do || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 濟州道
|- 
| [[Jeju]] || Jeju-si || 제주시 || 濟州市
|- 
| [[Seogwipo]] || Seogwipo-si || 서귀포시 || 西歸浦市
|-
| style=&quot;background:#AABCCC&quot; | '''[[Põhja-Jeolla provints]]''' || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | Jeollabuk-do || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 전 라 북도 – džol/la/buk/do || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 全 羅北道
|- 
| [[Gimje]] || Gimje-si || 김제시 || 金堤市
|- 
| [[Gunsan]] || Gunsan-si || 군산시 || 群山市
|- 
| [[Iksan]] || Iksan-si || 익산시 || 益山市
|- 
| [[Jeongeup]] || Jeongeup-si || 정읍시 || 井邑市
|- 
| [[Jeonju]] || Jeonju-si || 전주시 || 全州市
|- 
| [[Namwon]] || Namwon-si || 남원시 || 南原市
|- 
| [[Buani maakond]] || Buan-gun || 부안군 || 扶安郡
|- 
| [[Gochangi maakond]] || Gochang-gun || 고창군 || 高敞郡
|- 
| [[Imsili maakond]] || Imsil-gun || 임실군 || 任實郡
|- 
| [[Jangsu maakond]] || Jangsu-gun || 장수군 || 長水郡
|- 
| [[Jinani maakond]] || Jinan-gun || 진안군 || 鎭安郡
|- 
| [[Muju maakond]] || Muju-gun || 무주군 || 茂朱郡
|- 
| [[Sunchangi maakond]] || Sunchang-gun || 순창군 || 淳昌郡
|- 
| [[Wanju maakond]] || Wanju-gun || 완주군 || 完州郡
|- 
|-
| style=&quot;background:#AABCCC&quot; | '''[[Lõuna-Jeolla provints]]''' || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | Jeollanam-do || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 전 라 남도 – džol/la/nam/do || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 全 羅南道
|- 
| [[Gwangyang]] || Gwangyang-si || 광양시 || 光陽市
|- 
| [[Mokpo]] || Mokpo-si || 목포시 || 木浦市
|- 
| [[Naju]] || Naju-si || 나주시 || 羅州市
|- 
| [[Suncheon]] || Suncheon-si || 순천시 || 順天市
|- 
| [[Yeosu]] || Yeosu-si || 여수시 || 麗水市
|- 
| [[Boseongi maakond]] || Boseong-gun || 보성군 || 寶城郡
|- 
| [[Damyangi maakond]] || Damyang-gun || 담양군 || 潭陽郡
|- 
| [[Gangjini maakond]] || Gangjin-gun || 강진군 || 康津郡
|- 
| [[Goheungi maakond]] || Goheung-gun || 고흥군 || 高興郡
|- 
| [[Gokseongi maakond]] || Gokseong-gun || 곡성군 || 曲城郡
|- 
| [[Gurye maakond]] || Gurye-gun || 구례군 || 求禮郡
|- 
| [[Haenami maakond]] || Haenam-gun || 해남군 || 海南郡
|- 
| [[Hampyeongi maakond]] || Hampyeong-gun || 함평군 || 咸平郡
|- 
| [[Hwasuni maakond]] || Hwasun-gun || 화순군 || 和順郡
|- 
| [[Jangheungi maakond]] || Jangheung-gun || 장흥군 || 長興郡
|- 
| [[Jangseongi maakond]] || Jangseong-gun || 장성군 || 長城郡
|- 
| [[Jindo maakond]] || Jindo-gun || 진도군 || 珍島郡
|- 
| [[Muani maakond]] || Muan-gun || 무안군 || 務安郡
|- 
| [[Sinani maakond]] || Sinan-gun || 신안군 || 新安郡
|- 
| [[Wando maakond]] || Wando-gun || 완도군 || 莞島郡
|-
| [[Yeongami maakond]] || Yeongam-gun || 영암군 || 靈巖郡
|- 
| [[Yeonggwangi maakond]] || Yeonggwang-gun || 영광군 || 靈光郡
|}

[[Kategooria:Lõuna-Korea haldusjaotus| ]]</text>
      <sha1>9j3mqtzk8d32zz15s2e7b43550w3d03</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184524</id>
      <parentid>7184522</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T12:57:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37533-15</username>
        <id>232677</id>
      </contributor>
      <origin>7184524</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21312" sha1="bsn43283mi0dlg2b3aot9k49zgg071m" xml:space="preserve">[[Lõuna-Korea]] koosneb 17 provintsi taseme haldusüksusest: 9 [[provints (Lõuna-Korea)|provintsist]] (''do''), 7 keskalluvusega linnast ja pealinnast (''teukbyeolsi''). Provintsi taseme haldusüksused jagunevad [[maakond (Lõuna-Korea)|maakondadeks]] (''gun''), [[ringkond (Lõuna-Korea)|ringkondadeks]] (''gu'') ja [[maakonna õigustega linn (Lõuna-Korea)|maakonna õigustega linn]]adeks (''si'').

== Provintsi taseme haldusüksused ==
[[Fail:South Korea, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Lõuna-Korea 1. järgu haldusüksused]]

{{veergude loend|laius=19em|stiil=max-width:39em|
# [[Gangwoni provints]]
# [[Gyeonggi provints]]
# [[Jeju provints]]
# [[Lõuna-Gyeongsangi provints]]
# [[Lõuna-Chungcheongi provints]]
# [[Lõuna-Jeolla provints]]
# [[Põhja-Chungcheongi provints]]
# [[Põhja-Gyeongsangi provints]]
# [[Põhja-Jeolla provints]]
# [[Busan]]
# [[Daegu]]
# [[Daejeon]]
# [[Gwangju]]
# [[Incheon]]
# [[Sejong]]
# [[Ulsan]]
# [[Soul]]
}}

== Maakonna taseme haldusüksused ==
Järgmises tabelis on loetletud maakonnad, ringkonnad ja maakonna õigustega linnad provintsi taseme haldusüksuste kaupa.
{|  class=&quot;wikitable&quot;
! Nimi !! Ametlik nimi omaladinas !! Koreakeelne kirjapilt&lt;br /&gt;ja eestikeelne hääldus !! Kirjapilt lihtsustatud&lt;br /&gt;hieroglüüfkirjas (''hanja'')
|-
| style=&quot;background:#AABCCC&quot; | '''[[Soul]]''' || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | Seoul Teukbyeolsi || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 서 울 특별시 – so/ul tõk/bjol/si || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 〇 〇特別 市
|- 
| [[Dobongi ringkond]] || Dobong-gu || 도봉구 – do/bong/gu || 道峰區
|- 
| [[Dongdaemuni ringkond]] || Dongdaemun-gu || 동대문구 – dong/de/mun/gu || 東大門區
|- 
| [[Dongjaki ringkond]] || Dongjak-gu || 동작구 – dong/džak/gu || 銅雀區
|- 
| [[Eunpyeongi ringkond]] || Eunpyeong-gu || 은평구 – õn/pjong/gu || 恩平區
|- 
| [[Gangbuki ringkond]] || Gangbuk-gu || 강북구 – gang/buk/gu || 江北區
|- 
| [[Gangdongi ringkond]] || Gangdong-gu || 강동구 – gang/dong/gu || 江東區
|- 
| [[Gangnami ringkond]] || Gangnam-gu || 강남구 – gang/nam/gu || 江南區
|- 
| [[Gangseo ringkond (Soul)|Gangseo ringkond]] || Gangseo-gu || 강서구 – gang/so/gu || 江西區
|- 
| [[Geumcheoni ringkond]] || Geumcheon-gu || 금천구 – gõm/tšon/gu || 衿川區
|- 
| [[Guro ringkond]] || Guro-gu || 구로구 – gu/ro/gu || 九老區
|- 
| [[Gwanaki ringkond]] || Gwanak-gu || 관악구 – gwan/ak/gu || 冠岳區
|- 
| [[Gwangjini ringkond]] || Gwangjin-gu || 광진구 – gwang/džin/gu || 廣津區
|- 
| [[Jongno ringkond]] || Jongno-gu || 종로구 – džong/no/gu || 鍾路區
|- 
| [[Jungi ringkond (Soul)|Jungi ringkond]] || Jung-gu || 중구 – džung/gu || 中區
|- 
| [[Jungnangi ringkond]] || Jungnang-gu || 중랑구 – džung/nang/gu || 中浪區
|- 
| [[Mapo ringkond]] || Mapo-gu || 마포구 – ma/po/gu || 麻浦區
|- 
| [[Nowoni ringkond]] || Nowon-gu || 노원구 – no/won/gu || 蘆原區
|- 
| [[Seocho ringkond]] || Seocho-gu || 서초구 – so/tšo/gu || 瑞草區
|- 
| [[Seodaemuni ringkond]] || Seodaemun-gu || 서대문구 – so/de/mun/gu || 西大門區
|- 
| [[Seongbuki ringkond]] || Seongbuk-gu || 성북구 – so/buk/gu || 城北區
|- 
| [[Seongdongi ringkond]] || Seongdong-gu || 성동구 – so/dong/gu || 城東區
|- 
| [[Songpa ringkond]] || Songpa-gu || 송파구 – song/pa/gu || 松坡區
|- 
| [[Yangcheoni ringkond]] || Yangcheon-gu || 양천구 – jang/tšon/gu || 陽川區
|- 
| [[Yeongdeungpo ringkond]] || Yeongdeungpo-gu || 영등포구 – jong/dõngpo/gu || 永登浦區
|- 
| [[Yongsani ringkond]] || Yongsan-gu || 용산구 – jong/san/gu || 龍山區
|- 
|-
| style=&quot;background:#AABCCC&quot; | '''[[Busan]]''' || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | Busan Gwangyeoksi || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 부산광역시 – bu/san gwang/jok/si || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 釜山廣域市
|- 
| [[Gijangi maakond]] || Gijang-gun || 기장군 – gi/džang/gun || 機張郡
|- 
| [[Buki ringkond (Busan)|Buki ringkond]] || Buk-gu || 북구 – buk/gu || 北區
|- 
| [[Busanjini ringkond]] || Busanjin-gu || 부산진구 – bu/san/džin/gu || 釜山鎭區
|- 
| [[Dongi ringkond (Busan)|Dongi ringkond]] || Dong-gu || 동구 – dong/gu || 東區
|- 
| [[Dongnae ringkond]] || Dongnae-gu || 동래구 – dong/ne/gu || 東萊區
|- 
| [[Gangseo ringkond (Busan)|Gangseo ringkond]] || Gangseo-gu || 강서구 – gang/so/gu || 江西區
|- 
| [[Geumjeongi ringkond]] || Geumjeong-gu || 금정구 – gõm/džong/gu || 金井區
|- 
| [[Haeundae ringkond]] || Haeundae-gu || 해운대구 – he/un/de/gu || 海雲臺區
|- 
| [[Jungi ringkond (Busan)|Jungi ringkond]] || Jung-gu || 중구 – džung/gu || 中區
|- 
| [[Nami ringkond (Busan)|Nami ringkond]] || Nam-gu || 남구 – nam/gu || 南區
|- 
| [[Saha ringkond]] || Saha-gu || 사하구 – sa/ha/gu || 沙下區
|- 
| [[Sasangi ringkond]] || Sasang-gu || 사상구 – sa/sang/gu || 沙上區
|- 
| [[Seo ringkond (Busan)|Seo ringkond]] || Seo-gu || 서구 – so/gu || 西區
|- 
| [[Suyeongi ringkond]] || Suyeong-gu || 수영구 – su/jeong/gu || 水營區
|- 
| [[Yeongdo ringkond]] || Yeongdo-gu || 영도구 – jong/do/gu || 影島區
|- 
| [[Yeonje ringkond]] || Yeonje-gu || 연제구 – jon/dže/gu || 蓮堤區
|- 
|-
| style=&quot;background:#AABCCC&quot; | '''[[Daegu]]''' || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | Daegu Gwangyeoksi || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 대구광역시 – de/gu gwang/jok/si || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 大邱廣域市
|- 
| [[Dalseongi maakond]] || Dalseong-gun || 달성군 – dal/song/gun || 達城郡
|- 
| [[Gunwi maakond]] || Gunwi-gun || 군위군 – gun/wi/gun || 軍威郡
|- 
| [[Buki ringkond (Daegu)|Buki ringkond]] || Buk-gu || 북구 – buk/gu || 北區
|- 
| [[Dalseo ringkond]] || Dalseo-gu || 달서구 – dal/so/gu || 達西區
|- 
| [[Dongi ringkond (Daegu)|Dongi ringkond]] || Dong-gu || 동구- dong/gu || 東區
|- 
| [[Jungi ringkond (Daegu)|Jungi ringkond]] || Jung-gu || 중구 – džung/gu || 中區
|- 
| [[Nami ringkond (Daegu)|Nami ringkond]] || Nam-gu || 남구 – nam/gu || 南區
|- 
| [[Seo ringkond (Daegu)|Seo ringkond]] || Seo-gu || 서구 – so/gu || 西區
|- 
| [[Suseongi ringkond]] || Suseong-gu || 수성구 – su/song/gu || 壽城區
|- 
|-
| style=&quot;background:#AABCCC&quot; | '''[[Daejeon]]''' || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | Daejeon Gwangyeoksi || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 대전광역시 – de/džon gwang/jok/si || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 大 田廣域 市
|- 
| [[Daedeoki ringkond]] || Daedeok-gu || 대덕구 – de/dok/gu || 大德區
|- 
| [[Dongi ringkond (Daejeon)|Dongi ringkond]] || Dong-gu || 동구 – dong/gu || 東區
|- 
| [[Jungi ringkond (Daejeon)|Jungi ringkond]] || Jung-gu || 중구 – džung/gu || 中區
|- 
| [[Seo ringkond (Daejeon)|Seo ringkond]] || Seo-gu || 서구 – so/gu || 西區
|- 
| [[Yuseongi ringkond]] || Yuseong-gu || 유성구 – ju/song/gu || 儒城區
|- 
|-
| style=&quot;background:#AABCCC&quot; | '''[[Gwangju]]''' || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | Gwangju Gwangyeoksi || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 광주광역시 – gwang/džu gwang/jok/si || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 光 州廣域 市
|- 
| [[Buki ringkond (Gwangju)|Buki ringkond]] || Buk-gu || 북구 – buk/gu || 北區
|- 
| [[Dongi ringkond (Gwangju)|Dongi ringkond]] || Dong-gu || 동구 – dong/gu || 東區
|- 
| [[Gwangsani ringkond]] || Gwangsan-gu || 광산구 – gwang/san/gu || 光山區
|- 
| [[Nami ringkond (Gwangju)|Nami ringkond]] || Nam-gu || 남구 – nam/gu || 南區
|- 
| [[Seo ringkond (Gwangju)|Seo ringkond]] || Seo-gu || 서구 – so/gu || 西區
|- 
|-
| style=&quot;background:#AABCCC&quot; | '''[[Incheon]]''' || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | Incheon Gwangyeoksi || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 인 천 광역시 – in/tšon gwang/jok/si || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 仁 川廣域市
|- 
| [[Bupyeongi ringkond]] || Bupyeong-gu || 부평구 – bu/pjong/gu || 富平區
|- 
| [[Geomdani ringkond]] || Geomdan-gu || 검단구 – gom/dan/gu || 黔丹區
|- 
| [[Gyeyangi ringkond]] || Gyeyang-gu || 계양구 – gje/jang/gu || 桂陽區
|- 
| [[Jemulpo ringkond]] || Jemulpo-gu || 제물포구 – dže/mul/po/gu || 濟物浦區
|- 
| [[Michuholi ringkond]] || Michuhol-gu || 미추홀구 – mi/tšu/hol/gu || 彌鄒忽區
|- 
| [[Namdongi ringkond]] || Namdong-gu || 남동구 – nam/dong/gu || 南洞區
|- 
| [[Seohae ringkond]] || Seohae-gu || 서해구 – so/he/gu || 西海區
|- 
| [[Yeonsu ringkond]] || Yeonsu-gu || 연수구 – jon/su/gu || 延壽區
|- 
| [[Yeongjongi ringkond]] || Yeongjong-gu || 영종구 – jong/džong/gu || 永宗區
|- 
| [[Ganghwa maakond]] || Ganghwa-gun || 강화군 – gang/hwa/gun || 江華郡
|- 
| [[Ongjini maakond]] || Ongjin-gun || 옹진군 – ong/džin/gun || 甕津郡
|- 
|-
| style=&quot;background:#AABCCC&quot; | '''[[Ulsan]]''' || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | Ulsan Gwangyeoksi || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 울산광역시 – ul/san gwang/jok/si || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 蔚山廣域市
|- 
| [[Ulju maakond]] || Ulju-gun || 울주군 – ul/džu/gun || 蔚州郡
|- 
| [[Buki ringkond (Ulsan)|Buki ringkond]] || Buk-gu || 북구 – buk/gu || 北區
|- 
| [[Dongi ringkond (Ulsan)|Dongi ringkond]] || Dong-gu || 동구 – dong/gu || 東區
|- 
| [[Jungi ringkond (Ulsan)|Jungi ringkond]] || Jung-gu || 중구 – džung/gu || 中區
|- 
| [[Nami ringkond (Ulsan)|Nami ringkond]] || Nam-gu || 남구- nam/gu || 南區
|- 
|-
| style=&quot;background:#AABCCC&quot; | '''[[Põhja-Chungcheongi provints]]''' || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | Chungcheongbuk-do || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 충 청 북도 – tšung/tšong/buk/do || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 忠淸北道
|- 
| [[Cheongju]] || Cheongju-si || 청주시 || 淸州市
|- 
| [[Chungju]] || Chungju-si || 충주시 || 忠州市
|- 
| [[Jecheon]] || Jecheon-si || 제천시 || 堤川市
|- 
| [[Boeuni maakond]] || Boeun-gun || 보은군 || 報恩郡
|- 
| [[Danyangi maakond]] || Danyang-gun || 단양군 || 丹陽郡
|- 
| [[Eumseongi maakond]] || Eumseong-gun || 음성군 || 陰城郡
|- 
| [[Goesani maakond]] || Goesan-gun || 괴산군 || 槐山郡
|- 
| [[Jeungpyeongi maakond]] || Jeungpyeong-gun || 증평군 || 曾坪郡
|-
| [[Jincheoni maakond]] || Jincheon-gun || 진천군 || 鎭川郡
|- 
| [[Okcheoni maakond]] || Okcheon-gun || 옥천군 || 沃川郡
|- 
| [[Yeongdongi maakond]] || Yeongdong-gun || 영동군 || 永同郡
|- 
| style=&quot;background:#AABCCC&quot; | '''[[Lõuna-Chungcheongi provints]]''' || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | Chungcheongnam-do || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 충 청 남도 – tšung/tšong/nam/do || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 忠淸南道
|- 
| [[Asan]] || Asan-si || 아산시 || 牙山市
|- 
| [[Boryeong]] || Boryeong-si || 보령시 || 保寧市
|- 
| [[Cheonan]] || Cheonan-si || 천안시 || 天安市
|- 
| [[Dangjin]] || Dangjin-si || 당진시 || 唐津市
|-
| [[Gongju]] || Gongju-si || 공주시 || 公州市
|- 
| [[Gyeryong]] || Gyeryong-si || 계룡시 || 鷄龍市
|- 
| [[Nonsan]] || Nonsan-si || 논산시 || 論山市
|- 
| [[Seosan]] || Seosan-si || 서산시 || 瑞山市
|- 
| [[Buyeo maakond]] || Buyeo-gun || 부여군 || 扶餘郡
|- 
| [[Cheongyangi maakond]] || Cheongyang-gun || 청양군 || 靑陽郡
|- 
| [[Geumsani maakond]] || Geumsan-gun || 금산군 || 錦山郡
|- 
| [[Hongseongi maakond]] || Hongseong-gun || 홍성군 || 洪城郡
|- 
| [[Seocheoni maakond]] || Seocheon-gun || 서천군 || 舒川郡
|- 
| [[Taeani maakond]] || Taean-gun || 태안군 || 泰安郡
|- 
| [[Yesani maakond]] || Yesan-gun || 예산군 || 禮山郡
|- 
|-
| style=&quot;background:#AABCCC&quot; | '''[[Gangwoni provints]]''' || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | Gangwon-do || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 강원도 – gang/won/do || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 江原道
|- 
| [[Chuncheon]] || Chuncheon-si || 춘천시 || 春川市
|- 
| [[Donghae]] || Donghae-si || 동해시 || 東海市
|- 
| [[Gangneung]] || Gangneung-si || 강릉시 || 江陵市
|- 
| [[Samcheok]] || Samcheok-si || 삼척시 || 三陟市
|- 
| [[Sokcho]] || Sokcho-si || 속초시 || 束草市
|- 
| [[Taebaek]] || Taebaek-si || 태백시 || 太白市
|- 
| [[Wonju]] || Wonju-si || 원주시 || 原州市
|- 
| [[Cheorwoni maakond]] || Cheorwon-gun || 철원군 || 鐵原郡
|- 
| [[Goseongi maakond (Gangwon)|Goseongi maakond]] || Goseong-gun || 고성군 || 固城郡
|- 
| [[Hoengseongi maakond]] || Hoengseong-gun || 횡성군 || 橫城郡
|- 
| [[Hongcheoni maakond]] || Hongcheon-gun || 홍천군 || 洪川郡
|- 
| [[Hwacheoni maakond]] || Hwacheon-gun || 화천군 || 華川郡
|- 
| [[Inje maakond]] || Inje-gun || 인제군 || 麟蹄郡
|- 
| [[Jeongseoni maakond]] || Jeongseon-gun || 정선군 || 旌善郡
|- 
| [[Pyeongchangi maakond]] || Pyeongchang-gun || 평창군 || 平昌郡
|- 
| [[Yangyangi maakond]] || Yangyang-gun || 양양군 || 襄陽郡
|- 
| [[Yanggu maakond]] || Yanggu-gun || 양구군 || 楊口郡
|- 
| [[Yeongwoli maakond]] || Yeongwol-gun || 영월군 || 寧越郡
|- 
|-
| style=&quot;background:#AABCCC&quot; | '''[[Gyeonggi provints]]''' || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | Gyeonggi-do || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 경기도 – gjong/gi/do || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 京畿道
|- 
| [[Ansan]] || Ansan-si || 안산시 || 安山市
|- 
| [[Anseong]] || Anseong-si || 안성시 || 安城市
|- 
| [[Anyang (Lõuna-Korea)|Anyang]] || Anyang-si || 안양시 || 安養市
|- 
| [[Bucheon]] || Bucheon-si || 부천시 || 富川市
|- 
| [[Dongducheon]] || Dongducheon-si || 동두천시 || 東豆川市
|- 
| [[Gimpo]] || Gimpo-si || 김포시 || 金浦市
|- 
| [[Goyang]] || Goyang-si || 고양시 || 高陽市
|- 
| [[Gunpo]] || Gunpo-si || 군포시 || 軍浦市
|- 
| [[Guri]] || Guri-si || 구리시 || 九里市
|- 
| [[Gwacheon]] || Gwacheon-si || 과천시 || 果川市
|- 
| [[Gwangju (Gyeonggi)|Gwangju]] || Gwangju-si || 광주시 || 廣州市
|-
| [[Gwangmyeong]] || Gwangmyeong-si || 광명시 || 光明市
|- 
| [[Hanam]] || Hanam-si || 하남시 || 河南市
|- 
| [[Hwaseong]] || Hwaseong-si || 화성시 || 華城市
|- 
| [[Icheon]] || Icheon-si || 이천시 || 利川市
|- 
| [[Namyangju]] || Namyangju-si || 남양주시 || 南楊州市
|- 
| [[Osan]] || Osan-si || 오산시 || 烏山市
|- 
| [[Paju (Lõuna-Korea)|Paju]] || Paju (Lõuna-Korea)|Paju-si || 파주시 || 坡州市
|- 
| [[Pocheon]] || Pocheon-si || 포천시 || 抱川市
|- 
| [[Pyeongtaek]] || Pyeongtaek-si || 평택시 || 平澤市
|- 
| [[Seongnam]] || Seongnam-si || 성남시 || 城南市
|- 
| [[Siheung]] || Siheung-si || 시흥시 || 始興市
|- 
| [[Suwon]] || Suwon-si || 수원시 || 水原市
|- 
| [[Uijeongbu]] || Uijeongbu-si || 의정부시 || 議政府市
|- 
| [[Uiwang]] || Uiwang-si || 의왕시 || 義王市
|- 
| [[Yangju]] || Yangju-si || 양주시 || 楊州市
|- 
| [[Yongin]] || Yongin-si || 용인시 || 龍仁市
|- 
| [[Yeoju]] || Yeoju-si || 여주시 || 驪州市
|- 
| [[Gapyeongi maakond]] || Gapyeong-gun || 가평군 || 加平郡
|- 
| [[Yangpyeongi maakond]] || Yangpyeong-gun || 양평군 || 楊平郡
|-  
| [[Yeoncheoni maakond]] || Yeoncheon-gun || 연천군 || 漣川郡
|- 
|-
| style=&quot;background:#AABCCC&quot; | '''[[Põhja-Gyeongsangi provints]]''' || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | Gyeongsangbuk-do || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 경 상 북도 – gjong/sang/buk/do || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 慶尙北道
|- 
| [[Andong]] || Andong-si || 안동시 || 安東市
|- 
| [[Gimcheon]] || Gimcheon-si || 김천시 || 金泉市
|- 
| [[Gyeongju]] || Gyeongju-si || 경주시 || 慶州市
|- 
| [[Gyeongsan]] || Gyeongsan-si || 경산시 || 慶山市
|- 
| [[Gumi]] || Gumi-si || 구미시 || 龜尾市
|- 
| [[Mungyeong]] || Mungyeong-si || 문경시 || 聞慶市
|- 
| [[Pohang]] || Pohang-si || 포항시 || 浦項市
|- 
| [[Sangju]] || Sangju-si || 상주시 || 尙州市
|- 
| [[Yeongcheon]] || Yeongcheon-si || 영천시 || 永川市
|- 
| [[Yeongju]] || Yeongju-si || 영주시 || 榮州市
|- 
| [[Bonghwa maakond]] || Bonghwa-gun || 봉화군 || 奉化郡
|- 
| [[Cheongdo maakond]] || Cheongdo-gun || 청도군 || 淸道郡
|- 
| [[Cheongsongi maakond]] || Cheongsong-gun || 청송군 || 靑松郡
|- 
| [[Chilgoki maakond]] || Chilgok-gun || 칠곡군 || 漆谷郡
|- 
| [[Goryeongi maakond]] || Goryeong-gun || 고령군 || 高靈郡
|- 
| [[Seongju maakond]] || Seongju-gun || 성주군 || 星州郡
|- 
| [[Uiseongi maakond]] || Uiseong-gun || 의성군 || 義城郡
|- 
| [[Uljini maakond]] || Uljin-gun || 울진군 || 蔚珍郡
|- 
| [[Ulleungi maakond]] || Ulleung-gun || 울릉군 || 鬱陵郡
|- 
| [[Yecheoni maakond]] || Yecheon-gun || 예천군 || 醴泉郡
|- 
| [[Yeongdeoki maakond]] || Yeongdeok-gun || 영덕군 || 盈德郡
|- 
| [[Yeongyangi maakond]] || Yeongyang-gun || 영양군 || 英陽郡
|- 
|-
| style=&quot;background:#AABCCC&quot; | '''[[Lõuna-Gyeongsangi provints]]''' || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | Gyeongsangnam-do || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 경 상 남도 – gjong/sang/nam/do || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 慶尙南道
|- 
| [[Changwon]] || Changwon-si || 창원시 || 昌原市
|- 
| [[Geoje]] || Geoje-si || 거제시 || 巨濟市
|- 
| [[Gimhae]] || Gimhae-si || 김해시 || 金海市
|- 
| [[Jinju]] || Jinju-si || 진주시 || 晉州市
|- 
| [[Miryang]] || Miryang-si || 밀양시 || 密陽市
|- 
| [[Sacheon]] || Sacheon-si || 사천시 || 泗川市
|- 
| [[Tongyeong]] || Tongyeong-si || 통영시 || 統營市
|- 
| [[Yangsan]] || Yangsan-si || 양산시 || 梁山市
|- 
| [[Changnyeongi maakond]] || Changnyeong-gun || 창녕군 || 昌寧郡
|- 
| [[Geochangi maakond]] || Geochang-gun || 거창군 || 居昌郡
|- 
| [[Goseongi maakond]] || Goseong-gun || 고성군 || 固城郡
|- 
| [[Hadongi maakond]] || Hadong-gun || 하동군 || 河東郡
|- 
| [[Hamani maakond]] || Haman-gun || 함안군 || 咸安郡
|- 
| [[Hamyangi maakond]] || Hamyang-gun || 함양군 || 咸陽郡
|- 
| [[Hapcheoni maakond]] || Hapcheon-gun || 합천군 || 陜川郡
|- 
| [[Namhae maakond]] || Namhae-gun || 남해군 || 南海郡
|- 
| [[Sancheongi maakond]] || Sancheong-gun || 산청군 || 山淸郡
|- 
| [[Uiryeongi maakond]] || Uiryeong-gun || 의령군 || 宜寧郡
|- 
|-
| style=&quot;background:#AABCCC&quot; | '''[[Jeju provints]]''' || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | Jeju-do || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 제주도 – dže/džu/do || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 濟州道
|- 
| [[Jeju]] || Jeju-si || 제주시 || 濟州市
|- 
| [[Seogwipo]] || Seogwipo-si || 서귀포시 || 西歸浦市
|-
| style=&quot;background:#AABCCC&quot; | '''[[Põhja-Jeolla provints]]''' || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | Jeollabuk-do || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 전 라 북도 – džol/la/buk/do || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 全 羅北道
|- 
| [[Gimje]] || Gimje-si || 김제시 || 金堤市
|- 
| [[Gunsan]] || Gunsan-si || 군산시 || 群山市
|- 
| [[Iksan]] || Iksan-si || 익산시 || 益山市
|- 
| [[Jeongeup]] || Jeongeup-si || 정읍시 || 井邑市
|- 
| [[Jeonju]] || Jeonju-si || 전주시 || 全州市
|- 
| [[Namwon]] || Namwon-si || 남원시 || 南原市
|- 
| [[Buani maakond]] || Buan-gun || 부안군 || 扶安郡
|- 
| [[Gochangi maakond]] || Gochang-gun || 고창군 || 高敞郡
|- 
| [[Imsili maakond]] || Imsil-gun || 임실군 || 任實郡
|- 
| [[Jangsu maakond]] || Jangsu-gun || 장수군 || 長水郡
|- 
| [[Jinani maakond]] || Jinan-gun || 진안군 || 鎭安郡
|- 
| [[Muju maakond]] || Muju-gun || 무주군 || 茂朱郡
|- 
| [[Sunchangi maakond]] || Sunchang-gun || 순창군 || 淳昌郡
|- 
| [[Wanju maakond]] || Wanju-gun || 완주군 || 完州郡
|- 
|-
| style=&quot;background:#AABCCC&quot; | '''[[Lõuna-Jeolla provints]]''' || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | Jeollanam-do || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 전 라 남도 – džol/la/nam/do || style=&quot;background:#AABCCC&quot; | 全 羅南道
|- 
| [[Gwangyang]] || Gwangyang-si || 광양시 || 光陽市
|- 
| [[Mokpo]] || Mokpo-si || 목포시 || 木浦市
|- 
| [[Naju]] || Naju-si || 나주시 || 羅州市
|- 
| [[Suncheon]] || Suncheon-si || 순천시 || 順天市
|- 
| [[Yeosu]] || Yeosu-si || 여수시 || 麗水市
|- 
| [[Boseongi maakond]] || Boseong-gun || 보성군 || 寶城郡
|- 
| [[Damyangi maakond]] || Damyang-gun || 담양군 || 潭陽郡
|- 
| [[Gangjini maakond]] || Gangjin-gun || 강진군 || 康津郡
|- 
| [[Goheungi maakond]] || Goheung-gun || 고흥군 || 高興郡
|- 
| [[Gokseongi maakond]] || Gokseong-gun || 곡성군 || 曲城郡
|- 
| [[Gurye maakond]] || Gurye-gun || 구례군 || 求禮郡
|- 
| [[Haenami maakond]] || Haenam-gun || 해남군 || 海南郡
|- 
| [[Hampyeongi maakond]] || Hampyeong-gun || 함평군 || 咸平郡
|- 
| [[Hwasuni maakond]] || Hwasun-gun || 화순군 || 和順郡
|- 
| [[Jangheungi maakond]] || Jangheung-gun || 장흥군 || 長興郡
|- 
| [[Jangseongi maakond]] || Jangseong-gun || 장성군 || 長城郡
|- 
| [[Jindo maakond]] || Jindo-gun || 진도군 || 珍島郡
|- 
| [[Muani maakond]] || Muan-gun || 무안군 || 務安郡
|- 
| [[Sinani maakond]] || Sinan-gun || 신안군 || 新安郡
|- 
| [[Wando maakond]] || Wando-gun || 완도군 || 莞島郡
|-
| [[Yeongami maakond]] || Yeongam-gun || 영암군 || 靈巖郡
|- 
| [[Yeonggwangi maakond]] || Yeonggwang-gun || 영광군 || 靈光郡
|}

[[Kategooria:Lõuna-Korea haldusjaotus| ]]</text>
      <sha1>bsn43283mi0dlg2b3aot9k49zgg071m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kongo Demokraatlik Vabariik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2905</id>
    <revision>
      <id>7184637</id>
      <parentid>6676011</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T17:01:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sillerkiil</username>
        <id>58396</id>
      </contributor>
      <origin>7184637</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13203" sha1="cfaaf97xgj8puua129cyluzrzar7z7f" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib riigist; rahaühiku kohta vaata artiklit [[Sair (rahaühik)]]}}
{{viita}}
{{Riik
| riiginimi = Kongo Demokraatlik Vabariik
| omastav = Kongo Demokraatliku Vabariigi
| nimi1_keel = prantsuse | nimi1 = République démocratique du Congo
| mis_lipp = 
| mis_vapp = 
| vapp = Coat of arms of the Democratic Republic of the Congo (grey spear).svg
| vapi_laius = 125px
| asendikaart = Democratic Republic of the Congo in its region.svg
| deviis = 
| riigikeel = [[prantsuse keel|prantsuse]]
| ametlik_keel = 
| pealinn = [[Kinshasa]]
| riigipea_ametinimi = president
| riigipea_nimi = [[Félix Tshisekedi]]
| valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
| valitsusjuhi_nimi = [[Judith Suminwa Tuluka]]
| pindala = 
| rahvaarv = 
| iseseisvus = 30. juuni 1960
| valuuta = [[Kongo frank|frank]] (CDF)
| ajavöönd = [[maailmaaeg]] +1 kuni +2
| hümn = [[Debout Kongolaise]]
| usund = 
| üladomeen = [[.cd]]
| telefonikood = 243
| riigikord = 
| SKT = 42,74 mld [[USA dollar|$]] (2004)
| SKT_elaniku_kohta = 700 $ (2004)
| rok-i_kood = COD
| märkused = 
}}

'''Kongo Demokraatlik Vabariik''' on riik Kesk-[[Aafrika]]s. See piirneb piirneb [[Kongo Vabariik|Kongo Vabariigi]], [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigi]], [[Lõuna-Sudaan]]i, [[Uganda]], [[Rwanda]], [[Burundi]], [[Tansaania]], [[Sambia]] ja [[Angola]]ga.

Varem on riigi territoorium kuulunud ka aastatel 1908–1960 eksisteerinud [[Belgia Kongo]] alla. Aastatel 1971–1997 kandis riik nime ''Zaire'' (eesti keeles ka ''Sair'').

== Asend, piirid ja suurus ==
Kongo DV paikneb [[Kesk-Aafrika]]s. Kolmandik maast on põhja pool [[ekvaator]]it.

Riik piirneb [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigi]] (piiri pikkus 1577&amp;nbsp;km) ja [[Lõuna-Sudaan]]iga (628&amp;nbsp;km) põhjas, [[Uganda]] (765&amp;nbsp;km), [[Rwanda]] (217&amp;nbsp;km), [[Burundi]] ja [[Tansaania]]ga (473&amp;nbsp;km) idas, [[Sambia]] (1930&amp;nbsp;km) ja [[Angola]]ga lõunas ning [[Kongo Vabariik|Kongo Vabariigiga]] (2410&amp;nbsp;km) läänes.

Riigil on 37&amp;nbsp;km rannikuriba [[Atlandi ookean]]i ääres Angola ja Kongo Vabariigi vahel. Merepiiriga riikidest on lühem rannajoon ainult [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnial ja Hertsegoviinal]] (23&amp;nbsp;km).

Kongo DV pindala on 2 344 858&amp;nbsp;km², maapindala 2 267 048&amp;nbsp;km², veepindala 77 810&amp;nbsp;km².&lt;ref name=&quot;factbook&quot; /&gt;
See on [[Alžeeria]] järel pindalalt teine riik [[Aafrika]]s, maailma maade seas on see pindalalt 12. kohal. Endisest metropolist [[Belgia]]st on see 76,9 korda suurem ja Saksamaast 6,6 korda suurem.

Rahvaarv on 2018. aasta juuli hinnangu järgi 85 281 024.&lt;ref name=&quot;factbook&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/cg.html |pealkiri=CIA Factbook |vaadatud=2019-07-31 |arhiivimisaeg=2018-12-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181228133805/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/cg.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Rahvaarvult on Kongo DV Aafrika riikide seas neljas.

== Loodus ==
=== Pinnamood ===
[[Pilt:MtStanley.jpg|pisi|[[Ruwenzori massiiv]]i [[Margherita mäetipp]], mis on [[liustik]]uga kaetud; Kongo DV ja [[Uganda]] kõrgeim [[mäetipp]]]]
[[Pilt:Lava_Lake_Nyiragongo_Volcano.jpg|pisi|Pidevalt podisev [[laavajärv]] [[Virunga vulkaanirühm]]a kuuluva [[Nyiragongo]] vulkaani [[kraater|kraatris]]. See laavajärv on umbes 200&amp;nbsp;m läbimõõduga maailma suurim. Selle viimane üleujutus oli 2010. aastal]]
Kongo DV hõlmab suurema osa [[Kongo nõgu|Kongo nõost]]; umbes 60% maast (kesk- ja lääneosa) paikneb 300–400&amp;nbsp;m kõrguses Kongo nõo madalamas osas (vastab [[Kongo sünekliis]]ile).

Kongo nõgu on igast küljest ümbritsetud 500–1000&amp;nbsp;m kõrguste mäeahelikega. Nõo maastik koosneb amfiteatrikujuliselt [[astang]]utest ja astangukujuliste [[platoo]]dest, mis on 400–1300&amp;nbsp;m kõrgusel.

Kongo nõost lõunas on [[Shaba platoo]] ehk [[Shaba mägismaa]] ehk [[Katanga platoo]] ja [[Lunda lavamaa]] ehk [[Lunda platoo]]st, mis on [[Lunda-Katanga platoo]] osad.

Riigi lõuna- ja idaosas tõusevad mäeahelikud kõrgmäestikeks, mille seas on [[Kesk-Aafrika lavamaa]] ja [[Virunga vulkaanirühm]] (sealhulgas [[Nyiragongo vulkaan]]) idas. Need ulatuvad kuni 4500&amp;nbsp;m kõrguseni merepinnast. Kõrgeim mäetipp on [[Ngaliema mägi|Ngaliema mäe]] ehk [[Stanley mägi|Stanley mäe]] [[Margherita mäetipp]] ehk [[Marguerite'i mäetipp]] [[Ruwenzori mäestik]]us ([[Ruwenzori massiiv]]is) [[Uganda]] piiril (5109&amp;nbsp;m).

Riigi põhjaservas on soklitasandikud (600–900&amp;nbsp;m) saarmägedega, mis moodustavad [[Asande kerkeala]] lõunanõlva.

Kongo DV kirdeosas on osa [[Lõuna-Guinea kõrgustik]]ust, mis eraldab Kongo nõgu [[Zaire'i rannikumadalik]]ust.

Lõunas on [[Manika platoo]] ja [[Kundelungu platoo]] ([[Kundelungu mäed]]).

Kagus ja idas on lamedatipulised [[Mitumba mäed]] (kuni 3305&amp;nbsp;m).

=== Veestik ===
[[Pilt:Congo_maluku.jpg|pisi|[[Kongo jõgi]]]]
Suurim ja pikim jõgi, mis läbi Kongo DV voolab, on 4374&amp;nbsp;km pikkune [[Kongo jõgi]], mis on [[Niilus]]e järel Aafrika pikkuselt teine jõgi. Selle [[vooluhulk]] on 39 160 m³/s, mille järgi see on Aafrika suurim jõgi ja suuruselt teine jõgi maailmas. Kongo jõe lähe on riigi lõunaosas [[Mitumba mäed|Mitumba mägedes]] ning ta voolab umbes 1000&amp;nbsp;km põhja poolde, kust ta käändub lääneedelasse. Seal on ka [[sisedelta]]. Edasi moodustab ta Kongo DV ja Kongo Vabariigi piiri, kuni suubub Atlandi ookeani. Kongo jõkke suubub arvukalt jõgesid. Neist [[lisajõgi|lisajõgedest]] kaugelt suurim (vooluhulk 9873 m³/s) on Angolast tulev [[Kasai jõgi]], millel on samuti palju lisajõgesid ja mis lähtub mägedest lõunas. Sama kehtib [[Lomami jõgi|Lomami jõe]] kohta, mille lätteala on endises [[Katanga provints]]is. Kongo jõe suurim põhja poolt tulev lisajõgi on [[Oubangui]] jõgi, mis moodustab peaaegu kogu oma ulatuses Kesk-Aafrika Vabariigi ja Kongo DV piiri.

37&amp;nbsp;km pikkune rannik põhja pool Kongo jõe suuet on riigi ainus väljapääs Atlandi ookeanile.

=== Elustik ===
Kongo nõos on [[troopiline vihmamets|troopilised vihmametsad]].

Taimestik ja loomastik on väga rikkalik.

=== Loodusvarad ===
Riigis on rikkalikult maavarasid, kuid kodusõdade tõttu on need halvasti kasutatud. Kõrgmägedes on näiteks [[vask]]e ja [[uraan]]i.

=== Infrastruktuur ===

Koloniaalaja lõpuks omas praegune Kongo DV Musta Aafrika maadest LAVi järel kõige arenenumat infrastruktuuri. Hilisematel aastakümnetel on sel suuresti laguneda lastud, olulisi uuendusi teha pole suudetud. Isegi haiglad on 1960. aastate tasemel (amortiseerumise ja remontimata jätmise tõttu sisuliselt halvemas seisundis).

== Rahvastik ==
=== Etniline koosseis ===
Kongo DV-s elab üle 250 etnilise rühma, millest ükski ei ole ülekaalus. Need on peamiselt [[bantud]], on ka [[hamiidid]] ja [[sanid]]. Suuremad rühmad on [[lubad]] 18%, [[kongod]] 16,1%, [[mongod]] 13,5%, [[ruandad]] 10,3%, [[asanded]] 6,1%, [[bangid]] ja [[ngaled]] 5,8%.

=== Religioon ===
94% elanikest on kristlased, peamiselt roomakatoliiklased (55%).

[[Pilt:Kongo DV kaart.png|pisi|Kongo Demokraatlik Vabariik]]

=== Rahvatervis ===

==== Ebola viirushaiguse epideemiad ====
{{Vaata|2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia}}

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ [[Ebola viirushaigus]]e epideemiad Kongo DV-s
! Aasta || [[Ebolavirus|Viiruse]] [[liik (bioloogia)|liik]] || Haigestunud || Surnud || [[Surmavusmäär]]
|-
| 1976 || [[EBOV]] || 318 || 280 || 88%
|-
| 1977 || EBOV || 1 || 1 || 100%
|-
| 1995 || EBOV (levis [[haiglanakkus]]ena&lt;ref&gt;J. J. Muyembe-Tamfum, M. Kipasa, C. Kiyungu ja R. Colebunders, [http://jid.oxfordjournals.org/content/179/Supplement_1/S259.full Ebola Outbreak in Kikwit, Democratic Republic of the Congo: Discovery and Control Measures], J Infect Dis. (1999) 179 (Supplement 1): S259-S262.doi: 10.1086/514302, veebiversioon (vaadatud 20.10.2014) (''inglise keeles'')&lt;/ref&gt;) || 315 || 254 || 81%
|-
| 2007 || EBOV || 264 || 187 || 71%
|-
| 2008 || EBOV || 32 || 14 || 44%
|-
| 2012 || BEBOV || 57 || 29 || 51%
|-
| 2014 || ZEBOV? || || || 
|-
|}

26. augustil 2014 teatas Kongo Demokraatliku Vabariigi Tervishoiuministeerium [[WHO]]-d [[Ebola viirushaigus]]e puhangust [[Ekvaatori provints]]is.&lt;ref&gt;{{netiviide | url = http://www.afro.who.int/en/clusters-a-programmes/dpc/epidemic-a-pandemic-alert-and-response/outbreak-news.html | pealkiri = Ebola virus disease – Democratic Republic of Congo | autor = WHO | väljaanne = Disease Outbreak News | aeg = 26. august 2014 | vaadatud = 28.08.2014 | keel = inglise | arhiivimisaeg = 24.04.2015 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150424072105/http://www.afro.who.int/en/clusters-a-programmes/dpc/epidemic-a-pandemic-alert-and-response/outbreak-news.html | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;

15. oktoobri 2014 seisuga on Kongo DV-s Ebola viirushaigusse nakatunud 68 ja surnud 49 inimest, laboratoorselt on kinnituse saanud kokku 38 haigusjuhtu.&lt;ref&gt;{{netiviide
| url = http://wwwnc.cdc.gov/travel/notices/alert/ebola-in-democratic-republic-of-the-congo | pealkiri = Ebola in Democratic Republic of the Congo | autor = CDC | väljaanne = Travelers' Health | aeg = 15. oktoober 2014 | vaadatud = 20.10.2014 | keel = inglise}}&lt;/ref&gt;

Käimasoleva Ebola viirushaiguse epideemia põhjustajaks võib-olla teistsugune viirusetüvi (''Congolese strain'').&lt;ref&gt;{{netiviide
| url = http://www.breitbart.com/Breitbart-London/2014/10/16/DRC-New-Ebola-Strain | pealkiri = SECOND STRAIN OF EBOLA IDENTIFIED IN THE CONGO: MORTALITY RATE AT 71 PERCENT | autor = OLIVER LANE | väljaanne = Breitbart | aeg = 16. oktoober 2014 | vaadatud = 20.10.2014 | keel = inglise}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{netiviide
| url = http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/ebola/11054534/DR-Congo-confirms-first-Ebola-cases-in-new-strain-of-killer-virus.html | pealkiri = DR Congo confirms first Ebola cases in 'new strain' of killer virus | autor = APF | väljaanne = The Telegraph | aeg = 25. august 2014 | vaadatud = 20.10.2014 | keel = inglise}}&lt;/ref&gt;

== Riik ==

=== Haldusjaotus ===
[[Fail:Congo DemRep, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Kongo DV provintsid]]

{{vaata|Kongo Demokraatliku Vabariigi provintsid}}
Kongo Demokraatlik Vabariik on jagatud 25 provintsiks ja üheks keskalluvusega linnaks ehk pealinna-alaks. Kuni 2015. aastani oli riik jaotatud 10 provintsiks ja üheks pealinna-alaks.

== Majandus ==

Kuigi riigil on ühed Aafrika suurimad maavarade varud, on Kongo DV üks maailma vaesemaid riike. Selle põhjuseks on Mobutu oskamatu majanduspoliitika ja raha kokkuajamine, halb majandamine, [[korruptsioon]] ja aastakümnetepikkused relvakokkupõrked. 1990. aastate alguses kukkus majandus kokku. Riigis valitses [[hüperinflatsioon]] (1994. aastal 7400%), välisvõlg suurenes rohkem kui 10 miljardi euroni.

2/3 elanikest on hõivatud põllumajanduses. Kodusõdade tõttu on põllumajandus vähem arenenud, kui looduslikud tingimused võimaldaksid.

[[Maailmapank|Maailmapanga]] iga-aastase &quot;Doing Businessi&quot; aruande kohaselt on Kongo DV halvim riik äri alustamiseks.

Peamised kaubanduspartnerid on Hiina, Belgia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Tšiili, USA, Saksamaa ja India.

== Ajalugu ==
Vanimad inimasustuse jäljed ulatuvad 90 000 aasta taha.

Esimesed eurooplased saabusid 15. sajandi lõpus. Kongo alal asunud [[Kongo kuningriik]] tegeles [[orjakaubandus]]ega portugallastega.
Kongo territooriumi uuris esimese eurooplasena [[Henry Morton Stanley]].

Alates 1877. aastast oli maa allutatud otsesel [[Belgia]] kuningale [[Léopold II]]-le. [[Berliini konverents (1884–1885)|Berliini konverentsil]] 1885. aastal tunnistati Kongo tema eraomandiks ([[Kongo Vaba Riik]]). Tema valitsemise ajal toimus Kongos [[genotsiid]], mille käigus tapeti 3–10 miljonit inimest.

1908. aastal, kui Kongos toime pandud metsikused olid paljastatud, võttis Belgia valitsus Kongo enda haldusse ja Kongost sai Belgia asumaa.

1960. aastal sai Kongo iseseisvaks. 24. novembril 1965 tegi [[Mobutu Sese Seko]] eduka riigipöörde ja valitses Kongot presidendina järgmised 32 aastat ([[Zaire'i Vabariik]]).

Aastatel 1996–2003 laastas riiki kaks kodusõda, millesse oli kaasatud ka mitu naaberriiki. 1996. aastal puhkenud [[Esimene Kongo sõda|Esimese Kongo sõja]] tagajärjel sai võimule opositsiooniliider [[Laurent-Désiré Kabila]]. Senine president Mobutu oli sunnitud 17. mail 1997 põgenema [[Maroko]]sse.

[[16. jaanuar]]il 2001 tehti Laurent Kabilale atentaat, mille tagajärjel ta kaks päeva hiljem suri. Uueks presidendiks sai tema poeg [[Joseph Kabila]].

== Vaata ka ==
* [[Kongo DV riigipeade loend]]
* [[Kahuzi-Biega rahvuspark]]
* [[Kongo Demokraatliku Vabariigi kavandatud haldusreform]]
* [[Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallikoondis]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* Kaarel Kressa: [https://epl.delfi.ee/d?id=51148072 Kongo karismaatiline sõjapealik – evangelistist mässuline Nkunda], EPL, 8. november 2008
* 30. august 2021, 17:16, [https://majandus.postimees.ee/7326586/ Kongolaste avastus: hiinlased on meil naha üle kõrvade tõmmanud], postimees.ee

{{Aafrikariigid}}

{{koord |type=country |region=CD}}

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Aafrika maad]]
[[Kategooria:Kongo Demokraatlik Vabariik| ]]</text>
      <sha1>cfaaf97xgj8puua129cyluzrzar7z7f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dadra ja Nagar Haveli</title>
    <ns>0</ns>
    <id>3713</id>
    <revision>
      <id>7185056</id>
      <parentid>5685927</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T08:22:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kurcke</username>
        <id>215145</id>
      </contributor>
      <comment>Dadra and Nagar Haveli in India (claimed and disputed hatched).svg</comment>
      <origin>7185056</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="887" sha1="k57qgtgviiwxmix6hy2i7kcwixtn34t" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Dadra ja Nagar Haveli
|  nimi1_keel = gudžarati | nimi1 = દાદરા અને નગર હવેલી | nimi1_latin = Dādrā ane Nagar Havelī
|  nimi2_keel = hindi | nimi2 = दादर और नगर हवेली | nimi2_latin = Dādrā aur Nagarhavelī
|  nimi3_keel = inglise | nimi3 = Dadra and Nagar Haveli
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 491
|  elanikke = 342900
|  elanikke_seis = 2011
|  keskuse_nimi = [[Silvassa]]
|  asendikaardi_pilt = Dadra and Nagar Haveli in India (claimed and disputed hatched).svg
}}

'''Dadra ja Nagar Haveli''' oli [[India]] [[liiduterritoorium]]. 2020. aastal liideti Dadra ja Nagar Haveli ning [[Daman ja Diu|Damani ja Diu]] liiduterritoorium [[Dadra ja Nagar Haveli ja Daman ja Diu|Dadra ja Nagar Haveli ja Damani ja Diu]] liiduterritooriumiks.

[[Kategooria:India liidualad]]</text>
      <sha1>k57qgtgviiwxmix6hy2i7kcwixtn34t</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kiviõli</title>
    <ns>0</ns>
    <id>3889</id>
    <revision>
      <id>7184551</id>
      <parentid>7178896</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T14:29:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <origin>7184551</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8292" sha1="tojdrdhasopsdj1rr7gdj8ifephvu8z" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Kiviõli
|  nimi1_keel =  | nimi1 = 
|  pilt = View of Kiviõli.jpg
|  pildiallkiri = Kiviõli linn. Taamal paistab Püssi tuhamägi
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Ida-Viru
}}
[[Pilt:Kiviõli tuhamägi2.jpg|pisi|Kiviõli tuhamägi]]
'''Kiviõli''' on [[linn]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Lüganuse vald|Lüganuse vallas]].

Linn hakkas kujunema [[Salaküla]] küla juurde tööstusasulana 1922. aastal. Linnaõigused sai 1946. aastal. Aastatel 1957–1991 kuulus Kiviõli [[Kohtla-Järve]] linna koosseisu.

Kiviõli linn on nime saanud Teise maailmasõja eelse ettevõtte, aktsiaühisus &quot;[[Eesti Kiviõli|Eesti Kiviõli&quot;]] järgi. 

Tõenäoliselt aitas nime levikule kaasa Kiviõli raudteejaama avamine reisijateveoks 1928. aastal.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |pealkiri=Teedeministeeriumi määrus riigiraudteede jaamade nimekirja, jaamadevaheliste kauguste tabelite ja teeharude nimekirja maksmapanemise kohta. |url=https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1928/12/10/4 |ajakiri=Riigi Teataja |aastakäik=1928 |üksiknumber=100, art. 611 |lehekülg=115}}&lt;/ref&gt;

Linna koosseisus on ka [[Küttejõu]] ja [[Varinurme linnaosa]], mis on Kiviõliga liidetud.

Kiviõli järgi on nimetatud [[Kukruse lade]]me [[Kiviõli kihistik]].&lt;ref&gt;[http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Kivi%C3%B5li%20kihistik Stratigraafia terminoloogia]&lt;/ref&gt;

Linna territoorium on kuulunud [[Lüganuse kihelkond]]a.

== Rahvastik ==
2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli linnaelanikest venelasi 51% ja eestlasi 39,4%.

Seisuga 1. jaanuar 2010 oli linnas 6606 elanikku. Võttes arvesse rännet, oli elanike arv 5845.

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:right&quot;
|+ Kiviõli elanikkonna rahvuslik koosseis aastatel 1970–2011
|-
!rowspan=&quot;2&quot; |Rahvus
!colspan=&quot;2&quot; |1970&lt;ref&gt;Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.&lt;/ref&gt;
!colspan=&quot;2&quot; |1979&lt;ref&gt;Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27&lt;/ref&gt;
!colspan=&quot;2&quot; |1989&lt;ref&gt;Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32&lt;/ref&gt;
!colspan=&quot;2&quot; |2000&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&amp;lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2016-06-24 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402182744/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&amp;lang=2 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
!colspan=&quot;2&quot; |2011&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&amp;lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2016-06-24 |arhiivimisaeg=2020-06-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200605151723/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&amp;lang=2 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
|-
!arv !!% !!arv !!% !!arv !!% !!arv !!% !!arv !!%
|-
|style=&quot;text-align:left;&quot;| [[eestlased]]
| 5789 || 51,91 || 4914 || 44,47 || 3958 || 38,09 || 2921 || 39,45 || 2179 || 38,68
|-
|style=&quot;text-align:left;&quot;| [[venelased]]
| 4431 || 39,73 || 5184 || 46,91 || 5369 || 51,67 || 3793 || 51,22 || 3020 || 53,60
|-
|style=&quot;text-align:left;&quot;| [[ukrainlased]]
| 152 || 1,36 || 228 || 2,06 || 308 || 2,96 || 157 || 2,12 || 109 || 1,93
|-
|style=&quot;text-align:left;&quot;| [[soomlased]]
| 368 || 3,30 || 348 || 3,15 || 308 || 2,96 || 193 || 2,61 || 100 || 1,77
|-
|style=&quot;text-align:left;&quot;| [[valgevenelased]]
| 93 || 0,83 || 139 || 1,26 || 184 || 1,77 || 119 || 1,61 || 79 || 1,40
|-
|style=&quot;text-align:left;&quot;| [[leedulased]]
| 18 || 0,16 || 27 || 0,24 || 24 || 0,25 || 17 || 0,23 || 14 || 0,25
|-
|style=&quot;text-align:left;&quot;| [[poolakad]]
| ... || ... || 26 || 0,24 || 22 || 0,21 || 11 || 0,15 || 7 || 0,12
|-
|style=&quot;text-align:left;&quot;| [[tatarlased]]
| ... || ... || 13 || 0,12 || 26 || 0,25 || 14 || 0,19 || 7 || 0,12
|-
|style=&quot;text-align:left;&quot;| [[lätlased]]
| 41 || 0,37 || 25 || 0,23 || 19 || 0,18 || 10 || 0,14 || 10 || 0,18
|-
|style=&quot;text-align:left;&quot;| [[sakslased]]
| ... || ... || 74 || 0,67 || 83 || 0,80 || 46 || 0,62 || 49 || 0,87
|-
|style=&quot;text-align:left;&quot;| [[juudid]]
| 13 || 0,12 || 11 || 0,10 || 10 || 0,10 || 3 || 0,04 || 2 || 0,04
|-
|style=&quot;text-align:left;&quot;| muud
| 248 || 2,22 || 61 || 0,55 || 79 || 0,76 || 121 || 1,63 || 58 || 1,03
|-
! Kokku
! 11 153 !! 100 !! 11 050 !! 100 !! 10 390 !! 100 !! 7405 !! 100 !! 5634 !! 100
|-
|}

== Põlevkivitööstus ==
Linna lääneservas paikneb [[Kiviõli Keemiatööstus]].

Kiviõli kõige tuntumateks objektideks võib pidada [[Kiviõli tuhamäed|Kiviõli tuhamägesid]], mis on tekkinud seoses [[Eesti põlevkivitööstus|põlevkivitööstusega]]. Mägede kõrgus on 138 ja 135 m; tegu on [[Baltimaad|Baltikumi]] kõrgeimate hulka kuuluvate [[tehismägi|tehismägedega]].

1920. aastal anti [[Põhja Paberi- ja Puupapivabrik]]ule luba alustada maardlauuringuid [[Sonda]] ja [[Püssi raudteejaam]]a vahelisel maa-alal. 1922. aastal sai ettevõte loa [[Püssi]]s [[AS Küttejõud]] [[põlevkivikaevandus]]e rajamiseks.
[[Pilt:Kivioli1936.jpg|pisi|Kiviõli 1936. aastal]]
1922. aastal andis Põhja Paberi- ja Puupapivabrik kõik õigused ja kohustused üle aktsiaseltsile [[Eesti Kiviõli]], mis rajas [[Erra]]-[[Salaküla|Sala küla]] maadele põlevkivi[[karjäär]]i, kus alustas põlevkivi [[Avakaevandamine|avakaevandamist]]. 1924. aastal alustas Eesti Kiviõli põlevkivi termilist töötlemist. 1927. aastal ehitati esimene katseline [[tunnelahi]], mille võimsus oli 75 tonni [[põlevkivi]] ööpäevas. 1928. aastal hakati tööstuse läheduses jõudsalt kasvanud asulat nimetama Kiviõliks.&lt;ref name=&quot;kivioli-ke&quot;&gt;[https://www.keemiatoostus.ee/ettevottest/ajalugu/ Kiviõli Keemiatööstuse tekkelugu, 1920-1930], www.keemiatoostus.ee (vaadatud 10.08.2020)&lt;/ref&gt; [[Kiviõli raudteejaam]] rajati [[raudteepeatus]]ena [[1920. aastad|1920. aastatel]]. Raudteejaam kujunes sellest esimeste aastakümnete jooksul seoses [[Eesti põlevkivitööstus]]e arenemisega. Raudteejaama areng oli seotud eeskätt õlitehase ja kaevanduse vajadustega. 1939. aastal oli ettevõtte toodang 132 000 tonni. Ettevõttes töötas 200–250 inimest.

1940. aastal ettevõte [[riigistamine|riigistati]] ja selle baasil moodustati [[Kiviõli Põlevkivikeemiatehas]].
[[File:Kiviõli1.jpg|pisi|]]
[[File:Kivioli chemical plant.JPG|pisi|Kiviõli Põlevkivikeemiatehas, 2007]]

1941. aastal hõivasid Saksa väed tehase, kogu [[Ida-Viru põlevkivibassein]] läks üle ettevõttele [[Baltische Ölgesellschaft in Estland]] ja järgmise kolme aasta jooksul ehitasid sakslased tööstuskompleksi koos kahe uue [[tunnelahi|tunnelahju]], kaheksa [[gaasigeneraator]]i ning jõujaamaga. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal rajati [[Kiviõli kaevandus]]se uus ringliiklusega šahtiõu. Saksa vägede lahkumisel purustati kaevandus ja tehas ning uputati Kiviõli ja [[Küttejõu kaevandus]]ed.

1944. aastal hakati kaevandust ja tehast rekonstrueerima. 1945. aastal alustasid tööd kaks uut tunnelahju ning toodangut hakkas taas andma ka bensiinitsehh. 1947. aastal anti käiku veel üks tunnelahi ja soojuselektrijaam. 1951. aastal ühendati Kiviõli ja Küttejõu kaevandused ja 1955. aastal valmis kaevanduse uus administratiiv-olmehoone.&lt;ref name=&quot;kivioli-ke&quot; /&gt;

== Vaata ka ==
* [[Kiviõli Arena]]
* [[Kiviõli I Keskkool]]
* [[Kiviõli Vene Gümnaasium]]
* [[Kiviõli Tamme Auto]]
* [[Kiviõli raudteejaam]]
* [[Kiviõli linnastaadion]]
* [[Kiviõli lipp]]
* [[Kiviõli vapp]]
* [[Kiviõli Peetri kirik]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* Kiviõli ja Küttejõu linnaks. [[Uus Eesti]], 29. juuli 1938, nr 205, lk 8.

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* [http://www.estonia360.ee/kivioli/ Kiviõli 360° aeropanoraam/aerofoto]

{{Eesti linnad}}
{{Lüganuse vald}}

[[Kategooria:Eesti linnad]]
[[Kategooria:Kiviõli| ]]</text>
      <sha1>tojdrdhasopsdj1rr7gdj8ifephvu8z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pärnu maakond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5955</id>
    <revision>
      <id>7184878</id>
      <parentid>7171017</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T02:16:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7184878</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16624" sha1="c2vmdhgtlqvpwyv732d1x78z88671av" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib tänapäeva Eesti haldusüksusest; ajaloolisest Pärnu maakonnast vaata artiklit [[Pärnumaa]].}}
{{Provints
| nimi = Pärnu maakond
| lipp = Pärnumaa lipp.svg
| lipu_link = [[Pärnumaa lipp]]
| vapp = Et-Pärnu maakond-coa.svg
| vapi_link = [[Pärnumaa vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 
| keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]]
| keskuse_nimi = [[Pärnu]]
| asendikaardi_pilt = Pärnu County in Estonia.svg
}}

'''Pärnu maakond''' ehk '''Pärnumaa''' on [[Eesti]] [[1. järgu haldusüksus]] [[Edela-Eesti]]s. Maakonnakeskus on [[Pärnu]]. Tänapäeva Pärnu maakond hõlmab enamiku ajaloolise [[Pärnumaa]] alasid ning pärast [[2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreform|2017. aasta haldusreformi]] ka osa endisest [[Läänemaa]]st.

Pindalalt on Pärnu maakond Eesti suurim maakond. Maakonnas on seitse omavalitsusüksust: [[Häädemeeste vald]], [[Kihnu vald]], [[Lääneranna vald]], [[Põhja-Pärnumaa vald]], [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]], [[Saarde vald]] ja [[Tori vald]].

== Asend ja loodus ==
Pärnu maakond paikneb Eesti edelaosas, poolkaares ümber [[Liivi laht|Liivi lahe]] kirdenurga, kuhu sopistub madalaveeline [[Pärnu laht]]. Maakonna naabermaakonnad on loodes [[Lääne maakond]], põhjas [[Rapla maakond]], kirdes [[Järva maakond]] ja idas [[Viljandi maakond]]. Lõunas piirneb Pärnu maakond [[Läti]]ga. Üle mere jääb läände [[Saare maakond]].

Maakonna pindala on 5418,73 km². Saarte ja laidude alla jääb ligi 20 km²; asustatud saartest kuuluvad maakonda [[Kihnu]] ja [[Manilaid]].&lt;ref name=&quot;THP2019&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://heaoluprofiil.tai.ee/images/P%C3%A4rnumaa_THP_2019.pdf |pealkiri=Pärnumaa tervise- ja heaoluprofiil |väljaanne=Tervise Arengu Instituut |aeg=2019 |vaadatud=12. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Pärnu maakonna maastikku liigendavad [[Pärnu jõgi]] ja selle lisajõed. Rannikualadel paiknevad luited, lahed ja rannaniidud, sisemaal leidub ulatuslikke metsi, soid ja rabasid. Maakonna tuntumate looduspiirkondade hulka kuuluvad [[Soomaa rahvuspark]], [[Nigula looduskaitseala]], [[Tõhela-Ermistu hoiuala]], [[Manija maastikukaitseala]] ja [[Pärnu lahe hoiuala]].&lt;ref name=&quot;Keskkonnaamet2012&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2021-06/Parnumaa_est%202012.pdf |pealkiri=Pärnu maakonna kaitstavad loodusobjektid |väljaanne=Keskkonnaamet |aeg=2012 |vaadatud=12. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Pärnu maakonna kõrgeim koht on [[Rehemaa mägi]] Saarde vallas, mille kõrguseks on märgitud 80,8 meetrit.&lt;ref name=&quot;THP2019&quot; /&gt;

== Kohalikud omavalitsused ==
[[File:Pärnu municipalities 2017.png|thumb|Pärnu maakonna omavalitsusüksused pärast 2017. aasta haldusreformi]]

Pärnu maakonnas on seitse omavalitsusüksust: üks linn ja kuus valda. Omavalitsusüksused on seotud [[Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator]]iga (EHAK); haldus- ja asustusüksuste ruumiandmeid avaldab [[Maa- ja Ruumiamet]].&lt;ref name=&quot;MARU2026&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://geoportaal.maaamet.ee/est/ruumiandmed/haldus-ja-asustusjaotus-p119.html |pealkiri=Haldus- ja asustusjaotus |väljaanne=Maa- ja Ruumiamet |vaadatud=12. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|+ Pärnu maakonna omavalitsusüksused
! Omavalitsusüksus
! Liik
! Rahvaarv &lt;small&gt;(1.01.2026)&lt;/small&gt;&lt;ref name=&quot;ELVL2026&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.elvl.ee/elanike-arv |pealkiri=Elanike arv kohalike omavalitsuste kaupa. Rahvastik 01.01.2026 |väljaanne=Eesti Linnade ja Valdade Liit |vaadatud=12. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Häädemeeste vald]]
| vald
| 5012
|-
| [[Kihnu vald]]
| vald
| 676
|-
| [[Lääneranna vald]]
| vald
| 5023
|-
| [[Põhja-Pärnumaa vald]]
| vald
| 7742
|-
| [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]]
| linn
| 51 333
|-
| [[Saarde vald]]
| vald
| 4187
|-
| [[Tori vald]]
| vald
| 12 593
|-
! Kokku
!
! 86 566
|}

== Asustusüksused ==
Pärnu maakonnas on 4 linna, 5 alevit, 9 alevikku ja 395 küla.&lt;ref name=&quot;MARU2026&quot; /&gt;

Linnad: [[Kilingi-Nõmme]], [[Lihula]], [[Pärnu]], [[Sindi]]

Alevid: [[Lavassaare]], [[Paikuse]], [[Pärnu-Jaagupi]], [[Tootsi]], [[Vändra]]

Alevikud: [[Are]], [[Audru]], [[Häädemeeste]], [[Sauga]], [[Tihemetsa]], [[Tori]], [[Tõstamaa]], [[Virtsu]], [[Võiste]]

Külad: [[Aasa]], [[Aesoo]], [[Ahaste]], [[Alaküla (Lääneranna)|Alaküla]], [[Allika (Lääneranna)|Allika]], [[Allikõnnu]], [[Altküla (Põhja-Pärnumaa)|Altküla]], [[Alu küla|Alu]], [[Aluste]], [[Anelema]], [[Arase]], [[Aruküla (Lääneranna)|Aruküla]], [[Arumetsa]], [[Aruvälja (Pärnu)|Aruvälja]], [[Eametsa (Põhja-Pärnumaa)]], [[Eametsa (Tori)]], [[Eassalu]], [[Eavere]], [[Eense]], [[Eerma]], [[Elbi]], [[Elbu]], [[Emmu]], [[Enge]], [[Ermistu]], [[Ertsma]], [[Esivere]], [[Haapsi]], [[Halinga]], [[Helenurme]], [[Helmküla]], [[Hõbeda (Lääneranna)|Hõbeda]], [[Hõbesalu]], [[Ikla]], [[Ilvese]], [[Irta]], [[Iska]], [[Jaagupi]], [[Jaamaküla]], [[Joonuse]], [[Jõesuu (Tori)|Jõesuu]], [[Jõeääre (Lääneranna)|Jõeääre]], [[Jõõpre]], [[Jänistvere]], [[Järise (Lääneranna)|Järise]], [[Järve (Lääneranna)|Järve]], [[Jäärja]], [[Kaansoo]], [[Kabli]], [[Kablima]], [[Kabriste]], [[Kadaka (Lääneranna)|Kadaka]], [[Kadjaste]], [[Kaelase]], [[Kaisma]], [[Kalda (Saarde)|Kalda]], [[Kalita]], [[Kalli (Lääneranna)|Kalli]], [[Kalmaru]], [[Kamali]], [[Kanaküla]], [[Kanamardi]], [[Kangru (Põhja-Pärnumaa)|Kangru]], [[Karinõmme]], [[Karuba]], [[Karuse]], [[Kaseküla]], [[Kastna (Pärnu)|Kastna]], [[Kavaru]], [[Kergu]], [[Kibura]], [[Kidise]], [[Kihlepa]], [[Kiisa (Tori)|Kiisa]], [[Kiisamaa]], [[Kikepera]], [[Kildemaa]], [[Kilgi (Lääneranna)|Kilgi]], [[Kilksama]], [[Kiraste]], [[Kirikumõisa]], [[Kobra küla|Kobra]], [[Kodesmaa]], [[Koeri]], [[Koonga]], [[Korju]], [[Kose (Põhja-Pärnumaa)|Kose]], [[Krundiküla]], [[Kuhu]], [[Kuiaru]], [[Kulli (Lääneranna)|Kulli]], [[Kullimaa (Põhja-Pärnumaa)|Kullimaa]], [[Kuninga (Põhja-Pärnumaa)|Kuninga]], [[Kurena]], [[Kurese]], [[Kurgja]], [[Kõima (Lääneranna)]], [[Kõima (Pärnu)]], [[Kõnnu (Põhja-Pärnumaa)|Kõnnu]], [[Kõpu (Pärnu)|Kõpu]], [[Kõrsa]], [[Kõveri]], [[Kärbu]], [[Kärsu]], [[Käru (Lääneranna)|Käru]], [[Laadi]], [[Laiksaare]], [[Langerma]], [[Lanksaare]], [[Lao]], [[Leetva]], [[Lehtmetsa (Põhja-Pärnumaa)|Lehtmetsa]], [[Lehu]], [[Leina (Häädemeeste)|Leina]], [[Leipste]], [[Lemmetsa]], [[Lemsi]], [[Lepaküla]], [[Lepplaane]], [[Levi]], [[Libatse]], [[Liiva (Pärnu)|Liiva]], [[Linaküla]], [[Lindi]], [[Liu]], [[Lodja]], [[Loomse]], [[Luuri]], [[Lõpe (Lääneranna)|Lõpe]], [[Lõuka]], [[Lähkma]], [[Lüüste]], [[Maade]], [[Maikse]], [[Maima]], [[Majaka]], [[Malda]], [[Manija]], [[Mannare]], [[Marana]], [[Marina küla|Marina]], [[Marksa]], [[Massiaru]], [[Massu (Põhja-Pärnumaa)|Massu]], [[Matsi (Lääneranna)|Matsi]], [[Mereäärse]], [[Metsaküla (Häädemeeste)]], [[Metsaküla (Põhja-Pärnumaa)]], [[Metsapoole (Häädemeeste)|Metsapoole]], [[Metsavere]], [[Metsaääre (Saarde)|Metsaääre]], [[Mihkli]], [[Muraka]], [[Muriste]], [[Murru]], [[Mustaru]], [[Mustla (Saarde)|Mustla]], [[Muti]], [[Mõisaküla (Põhja-Pärnumaa)|Mõisaküla]], [[Mõtsu]], [[Mädara]], [[Mäeküla (Põhja-Pärnumaa)|Mäeküla]], [[Mäliküla]], [[Männikuste]], [[Naartse]], [[Naissoo]], [[Nedrema]], [[Nepste]], [[Niidu]], [[Nurme (Tori)|Nurme]], [[Nõmme (Lääneranna)|Nõmme]], [[Nätsi]], [[Oara]], [[Oese (Põhja-Pärnumaa)|Oese]], [[Oidrema]], [[Oissaare]], [[Oore]], [[Orajõe (Häädemeeste)|Orajõe]], [[Oriküla]], [[Paadrema]], [[Paatsalu]], [[Paimvere]], [[Palatu]], [[Pallika (Põhja-Pärnumaa)|Pallika]], [[Papisilla]], [[Papsaare]], [[Parasmaa]], [[Parisselja]], [[Peantse]], [[Peerni]], [[Penu]], [[Pereküla]], [[Piha]], [[Pihke]], [[Piirumi]], [[Piistaoja]], [[Piisu]], [[Pikavere (Lääneranna)|Pikavere]], [[Pitsalu]], [[Pootsi]], [[Pulgoja]], [[Pulli]], [[Põhara]], [[Põldeotsa]], [[Põlendmaa]], [[Päraküla (Pärnu)|Päraküla]], [[Pärivere]], [[Pärnjõe]], [[Pööravere]], [[Rabaküla]], [[Rabavere]], [[Rae (Põhja-Pärnumaa)|Rae]], [[Raespa]], [[Raheste]], [[Rahkama]], [[Rahnoja]], [[Rammuka (Pärnu)|Rammuka]], [[Randivälja]], [[Rannaküla (Lääneranna)|Rannaküla]], [[Rannametsa]], [[Ranniku]], [[Rauksi]], [[Reinu (Saarde)|Reinu]], [[Reinumurru]], [[Reiu]], [[Ridalepa]], [[Riisa]], [[Ristiküla (Saarde)|Ristiküla]], [[Roodi]], [[Rootsiküla (Kihnu)|Rootsiküla]], [[Rukkiküla]], [[Rõusa]], [[Rädi]], [[Rätsepa (Põhja-Pärnumaa)]], [[Rätsepa (Tori)]], [[Räägu (Tori)|Räägu]], [[Rütavere]], [[Saarde]], [[Saare (Lääneranna)|Saare]], [[Saari]], [[Salavere (Lääneranna)|Salavere]], [[Salu (Põhja-Pärnumaa)|Salu]], [[Samliku]], [[Saulepa]], [[Saulepi]], [[Saunametsa]], [[Seliste]], [[Selja (Lääneranna)]], [[Selja (Tori)]], [[Seljametsa]], [[Sepaküla (Põhja-Pärnumaa)|Sepaküla]], [[Sigaste]], [[Sikana]], [[Silla (Pärnu)|Silla]], [[Soeva]], [[Sohlu]], [[Sookalda]], [[Sookatse]], [[Sooküla (Häädemeeste)|Sooküla]], [[Soometsa]], [[Soomra]], [[Soosalu (Põhja-Pärnumaa)|Soosalu]], [[Suigu (Tori)|Suigu]], [[Surju]], [[Suurejõe]], [[Sõõrike]], [[Sääre (Kihnu)|Sääre]], [[Säästla]], [[Taali]], [[Tabria]], [[Tagassaare]], [[Tahkuranna]], [[Tali]], [[Tamba]], [[Tamme (Lääneranna)|Tamme]], [[Tammiste (Tori)|Tammiste]], [[Tammuru]], [[Tarva (Lääneranna)]], [[Tarva (Põhja-Pärnumaa)]], [[Tiilima]], [[Tohera]], [[Treimani]], [[Tuuliku]], [[Tuuraste]], [[Tõhela]], [[Tõitse]], [[Tõlla]], [[Tõlli (Pärnu)|Tõlli]], [[Tõrdu]], [[Tõusi]], [[Täpsi]], [[Tühjasma]], [[Ura]], [[Urge (Tori)|Urge]], [[Urissaare]], [[Urita]], [[Urumarja]], [[Uuemaa]], [[Uulu]], [[Vahenurme]], [[Vainu (Tori)|Vainu]], [[Vaiste]], [[Vakalepa]], [[Vaki]], [[Valgeranna]], [[Valistre]], [[Varbla]], [[Vaskrääma]], [[Vastaba]], [[Vee]], [[Veelikse (Saarde)|Veelikse]], [[Veltsa]], [[Venekuusiku]], [[Veskisoo]], [[Vihtra]], [[Viisireiu]], [[Viluvere]], [[Võidu]], [[Võidula]], [[Võiera]], [[Võitra]], [[Võlla (Tori)|Võlla]], [[Võlli (Tori)|Võlli]], [[Võrungi]], [[Väljaküla (Saarde)|Väljaküla]], [[Värati]], [[Õepa]], [[Õhu]], [[Ännikse]], [[Ünnaste]]

== Rahvastik ==
Rahvastikuregistri andmetel elas Pärnu maakonnas 1. jaanuaril 2026 kokku 86 566 inimest. Suurim omavalitsusüksus oli [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]], kus elas 51 333 inimest ehk üle poole maakonna rahvastikust. Rahvaarvult teine omavalitsus oli [[Tori vald]] 12 593 elanikuga.&lt;ref name=&quot;ELVL2026&quot; /&gt;

Pärnu maakonna rahvastik on koondunud eelkõige Pärnu linna ja selle lähiümbrusse. Maakonna äärealadel on rahvastiku tihedus väiksem ning asustus hõredam. Pärnu linnastu moodustub Pärnu keskuslinna, selle lähiasulate ja ümberkaudsete tihedama asustusega piirkondade toel.&lt;ref name=&quot;THP2019&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
{{vaata|Pärnumaa|Pärnu kreis}}

Pärnumaal eraldi [[muinasmaakond]]a ei eksisteerinud.&lt;ref&gt;[[Olaf Esna]]. [https://dea.digar.ee/article/parnupostimees/2017/01/26/11.1 Kui maavalitsustele lüüakse hingekella 1]. ''Pärnu Postimees'', 26. jaanuar 2017.&lt;/ref&gt; Hilisem maakondlik identiteet kujunes eeskätt [[Liivimaa kubermang]]u haldusjaotuse, [[Pärnu kreis]]i ja Pärnu linna piirkondliku rolli kaudu.

Asehalduskorra likvideerimise järel moodustati Pärnu-Viljandi kaksikmaakond. Pärnu kreis eraldati uuesti 1888. aastal. Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu Pärnu kreis koosnes [[Audru kihelkond|Audru]], [[Halliste kihelkond|Halliste]], [[Häädemeeste kihelkond|Häädemeeste]], [[Karksi kihelkond|Karksi]], [[Mihkli kihelkond|Mihkli]], [[Pärnu kihelkond|Pärnu]], [[Pärnu-Jaagupi kihelkond|Pärnu-Jaagupi]], [[Saarde kihelkond|Saarde]], [[Tori kihelkond|Tori]] ja [[Tõstamaa kihelkond|Tõstamaa kihelkonnast]].

[[12. aprill]]il 1917 kinnitas [[Venemaa Ajutine Valitsus]] määruse &quot;[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]&quot;, millega seni Liivimaa kubermangu kuulunud Pärnu maakond liideti autonoomse [[Eestimaa kubermang]]uga.

[[Fail:Eesti valdade kaart, 1939 reform – pärnumaa.jpg|pisi|Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast [[1939. aasta vallareform]]i]]

1934. aastal oli Pärnu maakonna pindala 5228 km². 1922. aasta rahvaloenduse järgi elas maakonnas 70 906 ja 1934. aastal 68 798 inimest. Enne 1939. aastat oli maakonnas 41 valda, pärast [[1939. aasta vallareform]]i jäi Pärnu maakonda 22 valda.

[[Eesti NSV konstitutsioon (1940)|1940. aasta Eesti NSV konstitutsiooniga]] lahutati Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu maakondadest ning neist said vabariikliku alluvusega linnad.&lt;ref&gt;Peeter Päll. [https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/peeter_pall._haldus-_ja_asustusuksuste_terminid.pdf Haldus- ja asustusüksuste terminid]. ''Õiguskeel'' 2019/3.&lt;/ref&gt;

1950. aastal jagati Pärnu maakond rajoonideks. Maakonna aladest moodustati [[Kilingi-Nõmme rajoon]] ja [[Pärnu rajoon]], osa territooriumist läks [[Abja rajoon]]i, [[Lihula rajoon]]i, [[Pärnu-Jaagupi rajoon]]i ja [[Vändra rajoon]]i koosseisu. 1957. aastal ühendati Pärnu rajoon vabariikliku alluvusega Pärnu linnaga. 1959. aastal liideti Pärnu linnapiirkonnaga Pärnu-Jaagupi, Häädemeeste ja Ikla ümbrus ning 1961. aastal Koonga ja Varbla külanõukogu. 1962. aastal taastati Pärnu rajoon.

1990. aasta 1. jaanuarist moodustati [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i seadlusega Pärnu rajooni piires Pärnu maakond.&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/28134 Omavalitsusliku haldussüsteemi loomisest]. ENSV Teataja 1989, nr 40, art 614.&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Pärnumaa vallad.svg|pisi|Pärnu maakonna omavalitsusüksused 2009. aasta oktoobrini]]

1995. aastal kinnitatud Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu järgi kuulusid Pärnu maakonda linnadest [[Kilingi-Nõmme]], [[Pärnu]] ja [[Sindi]] ning vallad [[Are vald|Are]], [[Audru vald|Audru]], [[Halinga vald|Halinga]], [[Häädemeeste vald (1990)|Häädemeeste]], [[Kaisma vald|Kaisma]], [[Kihnu vald|Kihnu]], [[Koonga vald|Koonga]], [[Lavassaare vald|Lavassaare]], [[Paikuse vald|Paikuse]], [[Pärnu-Jaagupi vald|Pärnu-Jaagupi]], [[Saarde vald (2005)|Saarde]], [[Sauga vald|Sauga]], [[Surju vald|Surju]], [[Tali vald|Tali]], [[Tori vald (1991)|Tori]], [[Tootsi vald|Tootsi]], [[Tõstamaa vald|Tõstamaa]], [[Tahkuranna vald|Tahkuranna]], [[Varbla vald|Varbla]], [[Vändra alev]] ja [[Vändra vald]].&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/29461 Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine]. RT I 1995, 40, 567.&lt;/ref&gt;

1995. aastal ühines Pärnu-Jaagupi vald [[Halinga vald|Halinga vallaga]]. 2005. aastal ühinesid [[Kilingi-Nõmme]] linn ja [[Tali vald]] [[Saarde vald|Saarde vallaga]]. 2009. aastal ühines [[Kaisma vald]] [[Vändra vald|Vändra vallaga]] ning 2013. aastal [[Lavassaare vald]] [[Audru vald|Audru vallaga]].

2017. aasta haldusreformiga moodustati Pärnu maakonnas [[Häädemeeste vald]], [[Lääneranna vald]], [[Põhja-Pärnumaa vald]], [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]], [[Saarde vald]] ja [[Tori vald]]. Haldusreformieelsetes piirides säilis [[Kihnu vald]]. Haldusreformi järel kuuluvad Lääneranna valla koosseisus Pärnu maakonda ka varem Lääne maakonda kuulunud [[Lihula vald|Lihula]] ja [[Hanila vald|Hanila valla]] alad.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maakonnaplaneering.ee/parnumaaplaneering |pealkiri=Pärnumaa |väljaanne=maakonnaplaneering.ee |arhiivimisaeg=2021-01-28 |vaadatud=12. juuni 2026 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210128005535/https://maakonnaplaneering.ee/parnumaaplaneering |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;

[[Pärnu maavalitsus]]e tegevus lõpetati 1. jaanuaril 2018 koos teiste Eesti maavalitsustega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse |pealkiri=Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse |väljaanne=Postimees |aeg=14. juuni 2017 |vaadatud=12. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Samal ajal kadus ka [[Pärnu maavanem]]a institutsioon.&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/326092017002 Maavanemate teenistusest vabastamine]. RT III, 26.09.2017, 2.&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Pärnumaa]]
* [[Pärnu kreis]]
* [[Pärnu madalik]]
* [[Sakala]]
* [[Liivi laht]]
* [[Soomaa rahvuspark]]
* [[Kihnu kultuuriruum]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commonskat|Pärnu County}}

* [https://parnumaa.ee/ Pärnumaa infovärav]
* [https://juhtimislauad.stat.ee/et/piirkondlik-statistika-3/parnu-maakond-55 Pärnu maakond Statistikaameti piirkondliku statistika juhtimislaual]
* [https://geoportaal.maaamet.ee/est/ruumiandmed/haldus-ja-asustusjaotus-p119.html Haldus- ja asustusjaotuse andmed Maa- ja Ruumiameti geoportaalis]

{{EST}}

{{koord |type=adm1st |region=EE}}

[[Kategooria:Eesti maakonnad]]
[[Kategooria:Pärnu maakond| ]]</text>
      <sha1>c2vmdhgtlqvpwyv732d1x78z88671av</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Närvikude</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6398</id>
    <revision>
      <id>7184857</id>
      <parentid>6304884</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T22:55:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <origin>7184857</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14945" sha1="6h7d7h1y6pxmsmncgc454ih13i4x3if" xml:space="preserve">'''Närvikude''' (''textus nervosus'') on mitmekesine [[närvisüsteem]]i moodustav [[kude]], mis esineb enamikul [[loomad]]el. Selle peamine funktsioon on  informatsiooni vastuvõtmine organismi sise- ja väliskeskkonnast, selle töötlemine ning selle edastamine tegevusvastusteks. Närvikude on tihedalt seotud peaaegu kõigi kudede ja [[elund]]itega ning on organismi kommunikatsioonisüsteemi aluse.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, neid toetavatest [[gliiarakk]]udest ehk närvitoendirakkudest ja [[rakuvaheaine]]st.&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot; /&gt; Neuronite [[akson]]eid, mis moodustavad [[närvikiud]]e ja [[närv]]e, loetakse samuti närvikoe osaks,&lt;ref name=&quot;04f5N&quot; /&gt; sest signaal levib nende kaudu. Närvisüsteemi põhifunktsioon on [[ärritus]]te vastuvõtmine sise- ja väliskeskkonnast, nende muundamine [[närviimpulss]]ideks ning edastamine [[kesknärvisüsteem]]i töötluskeskustesse (vastuvõtu-, korrelatsiooni- ja tõlgendusaladele) ja sealt edasi [[efektor]]itesse.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;

Närvikoe põhiülesanne on kommunikatsioon. Närvikude on levinud üle kogu keha ja on tihedasti seostunud enamiku kudede ja elunditega. Närvikoe peamised struktuuriühikud on [[neuron]]id ja neid ümbritsevad tugirakud ehk [[gliiarakk|gliiarakud]]. Närvikude areneb [[neuroektoderm]]ist ja osaliselt [[mesenhüüm]]ist ([[mikrogliia]]). [[Närvisüsteem]]is moodustavad neuronid [[refleksikaar]]e. Neuroneid ühendavad omavahel [[sünaps]]id ja info ülekandel on vajalik [[virgatsaine]] olemasolu sünapsis.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

==Närvisüsteem==
{{Vaata|Närvisüsteem}}
[[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]]

Närvisüsteem jaotatakse [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt; ning on morfoloogiliselt tugevalt organiseeritud [[bilateraalne sümmeetria|bilateraalse sümmeetriaga]] ja [[metameeria|segmentaalse]] ülesehitusega struktuur. Selles paikneb närvikoe peamine rakumass, kus neuronid on tihedalt ühendatud ja moodustavad funktsionaalseid võrgustikke. Piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvikudesid väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas närve, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]]. Eristatakse kahesuguseid närve: [[toomanärv]]e ehk aferentseid närve ja [[viimanärv]]e ehk eferentseid närrve.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

Piirdenärvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks osaks. [[Somaatiline närvisüsteem]] juhib tahtele alluvaid [[lihas]]eid ja kehalist [[motoorika]]t, [[autonoomne närvisüsteem]] reguleerib tahtele mittealluvat [[elund]]ite talitlust. Autonoomne närvisüsteem jaguneb omakorda [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks osaks]], mis aktiveerub [[stress]]iolukordades ja mida iseloomustab [[südame löögisagedus]]e tõus, [[vererõhk|vererõhu tõus]] ning seedetrakti lõdvestumine, ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks osaks]], mis toetab puhkamist ja taastumist ning mille mõju on vastupidine.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

==Neuron==
{{Vaata|Neuron}}
[[Pilt:Neuron.svg‎|pisi|Närvirakk]]
Neuron on närvikoe põhirakk. See koosneb [[rakukeha]]st ehk soomast ja selle [[neuriit|jätke]]test – tavaliselt [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist. Dendriidid võtavad vastu signaale teistelt rakkudelt, akson juhib [[närviimpulss]]i edasi sihtrakkudeni. Akson võib olla väga pikk. Selle selle [[tsütoplasma]]t nimetatakse [[aksoplasma]]ks. Et aksonis puuduvad [[ribosoom]]id ja [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] struktuurid, sünteesitakse valgud rakukehas ja transporditakse seejärel mööda aksonit sihtkohtadesse.

Neuroni rakukehas leidub tavapäraseid [[organell]]e, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi kompleks]] ja [[tsentrosoom]]id, ja neuronitele iseloomulikke struktuure. [[Nissli substants]] on kareda endoplasmaretiikulumi ja [[ribosoom]]ide kogumid, kus toimub intensiivne [[valgusüntees]]. [[Neurofibrill]]id koosnevad [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] elementidest, sealhulgas [[neurofilament]]idest ja [[mikrotoruke]]stest, ning tagavad raku struktuurse toe ja ainete transpordi. Lisaks leidub neuronites [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, nagu [[lipofustsiin]], mis on [[ainevahetuse jääkprodukt]], ja [[melaniin]], millel võib olla kaitsev funktsioon.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

[[Rakutuum]], mis asub rakukeha keskel, on raku mõõtmetega võrreldes suur. 

Rakud ise on varieeruva suurusega, tavaliselt on neuronitel pigem suured rakukehad. Kõige suuremad on suurajukoore [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide rakud ja kõige väiksemad on [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja [[võrkkesta bipolaarrakud]].

==Jätked==
[[Pilt:NisslHippo2.jpg|pisi|Nissli substants]]
Peaaegu igal neuronil on vähemalt kaht tüüpi [[neuriit|jätke]]id: [[dendriit|dendriidid]] ja [[akson]]. Ärritust vastuvõtvad jätked on dendriidid ja tekkinud impulssi [[erutuslaine]]na edasi juhtiv jätke on akson. Igal neuronil on reeglina palju dendriite, harva neid kas pole või on ainult üks. Dendriidid suurendavad raku pinda ja tänu sellele ka raku ärritust vastuvõtvat võimsust, mida nimetatakse ka [[retseptiivväli|retseptiivväljaks]]. Dendriidid on lühemad kui aksonid ning nad muutuvad rakukehast kaugenedes peenemaks. Aksoneid on seevastu rakul ainult üks. Akson võib olla pikem kui üks meeter. Aksoni tsütoplasmat nimetatakse [[aksoplasma]]ks. See on rakukeha tsütoplasma jätk. Aksoni koostises puuduvad Nissli substantsid. Aksoneid ümbritseb üldiselt lipiide sisaldav müeliinikiht. Neuraalne vastus sooritatakse aktsioonipotentsiaali kaudu &quot;kõik või mitte midagi&quot; põhimõttel. Aksonis leiab aset [[aksonaalne transport]]. Et akson ei sisalda ei [[ribosoom]]e ega [[endoplasmaretiikulum]]i, sünteesitakse [[valk|valgud]] rakukehas ja mõned ka dendriitides. Valgud tuleb transportida rakukehast aksonisse. Nii transporditakse ka [[vesiikul (bioloogia)|vesiikuleid]], [[neurotoruk]]esi ja [[neurofilament]]e. Neuroni tsütoplasma on pidevas liikumises. Neuroni jätketes toimub tsütoplasma liikumine mõlemas suunas – terminalidesse ([[anterograadne transport|anterograadselt]]) ja tagasi ([[retrograadne transport|retrograadselt]]).&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Jätkete arvu järgi liigitatakse neuronid neljaks rühmaks:
#[[unipolaarne neuron|unipolaarsed]] – üheainsa jätkega rakud; sellel on nii dendriidi kui ka aksoni ülesanne;
#[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed]] – dendriit ja akson on arenemise käigus kattunud ühise kattega ega ole seega [[valgusmikroskoop|valgusmikroskoobis]] teineteisest eristatavad;
#[[bipolaarne neuron|bipolaarsed]] – ühe dendriidi ja ühe aksoniga;
#[[multipolaarne neuron|multipolaarsed]] – palju dendriite ja üks akson.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

==Närvikiud==
{{Vaata ka|Närvikiud}}
Närvikiud on akson koos teda ümbritsevate kaitsvate glioossete katetega. [[Müeliinkiud]]udel on kateteks [[müeliintupp]] ja [[neurilemm]] ehk [[Schwanni kest]], [[müeliinita kiud]]udel ainult neurilemm. 

==Sünapsid==
{{Vaata|Sünaps}}
Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Nende kaudu neuronid suhtlevad omavahel. Sünaps võib olla [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitne]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatiline]] või [[aksoaksonaalne sünaps]]. [[Sünaptiline ülekanne]] toimub [[virgatsaine]]te vahendusel. Need vabanevad [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ja seonduvad [[postsünaptiline retseptor|postsünaptiliste retseptoritega]], muutes sihtraku [[membraanipotentsiaal]]i.

==Gliiarakud==
{{Vaata ka|Gliiarakk}}
Gliiarakud täidavad närvikoes [[tugifunktsioon]]i. [[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[ajuvatsake]]si ja osalevad [[ajuvedelik]]u tootmises. [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad ioonide tasakaalu ja osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] toimimises. [[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] moodustavad müeliintupe, mis [[elektriisolatsioon|isoleerib]] närvikiude. [[Mikrogliia]] rakud täidavad [[immuunfunktsioon]]i, eemaldades kahjustatud rakke ja osaledes [[põletik]]ureaktsioonides.

[[Gliia]] toetab närvikoe toimimist mitmel viisil: see tagab struktuurse toe, osaleb ainevahetuses ja [[ioonide tasakaal]]us, vahendab virgatsainete ringlust, toimib [[elektriisolatsioon|elektrilise isolatsioonina]] ja reageerib kahjustustele [[glioos]]iga. [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] võivad vajaduse korrall käituda osaliselt ka [[fagotsütoos]]ivõimelistena ja mõjutada neuronite aktiivsust kaltsiumi ja virgatsainete abil.

==Närvilõpmed==
{{Vaata ka|Närvilõpe}}
Närvilõpmed on kohad, kus närvikude suhtleb teiste kudedega, näiteks [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Need võivad olla retseptoorsed ja tuvastada ärrtajaid, või olla efektoorsed ja vahendadavastust. Retseptoorsed lõpmed võivad olla kas vabad või kapseldunud struktuurid, nagu [[Vateri-Pacini kehake]]sed ja [[Meissneri kehake]]sed.


==Gliiarakud==

[[Pilt:Neuroglia.png‎|pisi|Neurogliia]]
Gliiarakud täidavad närvikoes põhiliselt tugifunktsiooni ning erineva spetsialiseerumise korral nimetatakse neid järgmiselt.
# [[Ependüüm]] on neuraalne epiteel, mis vooderdab ajuvatsakesi ja seljaaju tsentraalkanalit. Osaleb aju- ja seljaajuvedeliku moodustumisel.
# [[Astrogliia]] ehk tähekujulised rakud on suurema (protoplasmaatilised astrotsüüdid) või väiksema tsütoplasma hulgaga (kiulised ehk fibroastrotsüüdid).
# [[Oligodendrogliia]], mis katab seljaaju ganglionrakke ja perifeerseid närve (neurilemm).
# [[Mikrogliia]] rakud on närvikoe kaitseülesandega rakud.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

Gliia funktsioonid
# [[Toestusfunktsioon]] – seda täidavad neurogliia rakkude omavahelised kontaktid ([[liidus]]ed), samuti liidused neurogliia rakkude ja neuronite vahel.
# [[Troofiline funktsioon]] – gliia osaleb [[glükogeen]]i ja [[lipiid]]ide ainevahetuses, samuti närvikoe [[ioon]]se koostise reguleerimisel. Troofiline talitlus on seotud ainete aktiivse transpordiga kesknärvisüsteemis.
# Võtab osa mediaatorite metabolismist – sünapse ümbritsevad gliiarakud on võimelised endasse võtma ja [[sünaptilisse punga]] tagasi andma mitmesuguste mediaatorite laguproduktide või mediaatoreid endid.
# Neurogliia rakud toimivad elektrilise ja mehaanilise isolaatorina. Takistab neurogliia ioonide [[difusioon]]i neuronite elektrilise aktiivsuse korral. Gliiarakud ise ja nende jätked ei suuda juhtida [[depolarisatsioonilaine]]t. [[Oligodendrotsüüt]]ide või [[lemmotsüüt]]ide moodustatud müeliini ülesandeks on toimida passiivse elektrilise isolaatorina, mida näitab ka müeliini membraani väike valgusisaldus ja membraane läbivate [[proteiin]]ide peaaegu täielik puudumine.
# Astrotsüütidel on mõõdukas [[fagotsütoosivõime]] närvikoe laguproduktide suhtes ja vajadusel muutuvad nad neuraalseteks [[makrofaag]]ideks.
# Neuronite hävimise korral vohab neurogliia (eriti astrotsüüdid) difuusselt ([[glioos]]) või moodustab glioosse armi.
# [[Astrotsüütide süntsüütium]] mõjutab [[Ca2+]] ja [[glutamaat|glutamaadi]] vabastamise kaudu neuronite elektrilist aktiivsust.&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

==Vabad närvilõpmed==
[[Vaba närvilõpe|Vabad närvilõpmed]] on paigad, kus toimub närvikoe kontakt teiste kudedega – epiteel-, side- ja [[lihaskude|lihaskoega]]. Närvilõpmed on [[retseptoorne|retseptoorsed]] (ärrituse vastuvõtmine ja transformeerimine erutuseks) ja [[efektoorne|efektoorsed]] (närviimpulsside ülekandmine närvist lõppelundisse). Retseptoorsed närvilõpmed on vabad (hargnevad isoleerimatult koeelementide vahel) ja mittevabad (tavaliselt kaetud glioosse ja sidekoelise kattega ning kannavad retseptoorsete inkapsuleerunud närvilõpmete nimetust: [[Vater-Pacini keha]]ke, [[Meissneri keha]]ke jt).&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

==Erutuse ülekanne==
[[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg‎|pisi|Erutuse ülekanne]]
Omavahel ühendavad rakke sünapsid ning seega erutuse ülekanne ühelt rakult teisele toimub sünapsi vahendusel. Neid võib ühel neuronil olla kuni mitukümmend tuhat. Närviraku akson võib moodustada akson-sooma (spinaalganglionis neurotsüüdi akson kontakteerub järgmise raku pinnaga), akson-dendriit ([[väikeaju glomeerum|väikeaju glomeerulites]] neurotsüüdi akson kontakteerub naaberraku dendriitidega) või akson-akson (erutus ei läbi rakukeha, vaid läheb sellest mööda) sünapseid. Sünaps koosneb aksoni moodustatud presünapsist ning mõjutust vastuvõtval rakul olevast postsünapsist. Nende vahele jääb sünapsipilu. Presünapsis on arvukalt 30–50&amp;nbsp;nm diameetriga põiekesi ehk vesiikuleid, mis sisaldavad [[neurotransmitter]]it ehk mediaatorit ehk ülekandeainet.
 
Mediaatorid jagunevad peamiselt kolme rühma: 
# [[monoamiin]]id;
# [[aminohape|aminohapped]];
# [[neuropeptiid]]id.

Postsünapsimembraanil on transmitteriga reageerivad retseptorid. Rakumembraani pidi leviva [[aktivatsioonipotentsiaal]]i toimel vabaneb presünapsi põiekestest transmitter, tungib sünapsipilusse ja kutsub sõltuvalt sünapsi liigist esile postsünapsi membraani potentsiaali muutuse.&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[aju]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot;&gt;Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;04f5N&quot;&gt;[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. &quot;Inimese füsioloogia ja anatoomia&quot;, [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;text hist&quot;&gt;F. Geneser. &quot;Textbook of Histology: First Edition&quot;, Munksgaard, [[1986]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot;&gt;Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. &quot;Üldhistoloogia&quot;, Tallinn: Valgus, [[1994]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;medits&quot;&gt;J. Tehver, Ü. Hussar. &quot;Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat&quot;, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hist text&quot;&gt;M. H. Ross, W. Pawlina. &quot;Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition&quot;, Lippincott Willams &amp; Wilkins, [[2006]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histology&quot;&gt;C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. &quot;Textbook of Histology: Fifth Edition&quot;, W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot;&gt;P. Hussar, Ü. Hussar, J. Kärner, T. Suuroja. &quot;Histoloogia&quot;, Tartu: OÜ Halo Kirjastus, [[2005]].&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem]]
[[Kategooria:Koed]]
[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]</text>
      <sha1>6h7d7h1y6pxmsmncgc454ih13i4x3if</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184982</id>
      <parentid>7184857</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:43:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Gliiarakud */</comment>
      <origin>7184982</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12734" sha1="1in89tr31izyo78gb77n64xrh53irms" xml:space="preserve">'''Närvikude''' (''textus nervosus'') on mitmekesine [[närvisüsteem]]i moodustav [[kude]], mis esineb enamikul [[loomad]]el. Selle peamine funktsioon on  informatsiooni vastuvõtmine organismi sise- ja väliskeskkonnast, selle töötlemine ning selle edastamine tegevusvastusteks. Närvikude on tihedalt seotud peaaegu kõigi kudede ja [[elund]]itega ning on organismi kommunikatsioonisüsteemi aluse.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, neid toetavatest [[gliiarakk]]udest ehk närvitoendirakkudest ja [[rakuvaheaine]]st.&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot; /&gt; Neuronite [[akson]]eid, mis moodustavad [[närvikiud]]e ja [[närv]]e, loetakse samuti närvikoe osaks,&lt;ref name=&quot;04f5N&quot; /&gt; sest signaal levib nende kaudu. Närvisüsteemi põhifunktsioon on [[ärritus]]te vastuvõtmine sise- ja väliskeskkonnast, nende muundamine [[närviimpulss]]ideks ning edastamine [[kesknärvisüsteem]]i töötluskeskustesse (vastuvõtu-, korrelatsiooni- ja tõlgendusaladele) ja sealt edasi [[efektor]]itesse.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;

Närvikoe põhiülesanne on kommunikatsioon. Närvikude on levinud üle kogu keha ja on tihedasti seostunud enamiku kudede ja elunditega. Närvikoe peamised struktuuriühikud on [[neuron]]id ja neid ümbritsevad tugirakud ehk [[gliiarakk|gliiarakud]]. Närvikude areneb [[neuroektoderm]]ist ja osaliselt [[mesenhüüm]]ist ([[mikrogliia]]). [[Närvisüsteem]]is moodustavad neuronid [[refleksikaar]]e. Neuroneid ühendavad omavahel [[sünaps]]id ja info ülekandel on vajalik [[virgatsaine]] olemasolu sünapsis.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

==Närvisüsteem==
{{Vaata|Närvisüsteem}}
[[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]]

Närvisüsteem jaotatakse [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt; ning on morfoloogiliselt tugevalt organiseeritud [[bilateraalne sümmeetria|bilateraalse sümmeetriaga]] ja [[metameeria|segmentaalse]] ülesehitusega struktuur. Selles paikneb närvikoe peamine rakumass, kus neuronid on tihedalt ühendatud ja moodustavad funktsionaalseid võrgustikke. Piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvikudesid väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas närve, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]]. Eristatakse kahesuguseid närve: [[toomanärv]]e ehk aferentseid närve ja [[viimanärv]]e ehk eferentseid närrve.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

Piirdenärvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks osaks. [[Somaatiline närvisüsteem]] juhib tahtele alluvaid [[lihas]]eid ja kehalist [[motoorika]]t, [[autonoomne närvisüsteem]] reguleerib tahtele mittealluvat [[elund]]ite talitlust. Autonoomne närvisüsteem jaguneb omakorda [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks osaks]], mis aktiveerub [[stress]]iolukordades ja mida iseloomustab [[südame löögisagedus]]e tõus, [[vererõhk|vererõhu tõus]] ning seedetrakti lõdvestumine, ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks osaks]], mis toetab puhkamist ja taastumist ning mille mõju on vastupidine.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

==Neuron==
{{Vaata|Neuron}}
[[Pilt:Neuron.svg‎|pisi|Närvirakk]]
Neuron on närvikoe põhirakk. See koosneb [[rakukeha]]st ehk soomast ja selle [[neuriit|jätke]]test – tavaliselt [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist. Dendriidid võtavad vastu signaale teistelt rakkudelt, akson juhib [[närviimpulss]]i edasi sihtrakkudeni. Akson võib olla väga pikk. Selle selle [[tsütoplasma]]t nimetatakse [[aksoplasma]]ks. Et aksonis puuduvad [[ribosoom]]id ja [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] struktuurid, sünteesitakse valgud rakukehas ja transporditakse seejärel mööda aksonit sihtkohtadesse.

Neuroni rakukehas leidub tavapäraseid [[organell]]e, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi kompleks]] ja [[tsentrosoom]]id, ja neuronitele iseloomulikke struktuure. [[Nissli substants]] on kareda endoplasmaretiikulumi ja [[ribosoom]]ide kogumid, kus toimub intensiivne [[valgusüntees]]. [[Neurofibrill]]id koosnevad [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] elementidest, sealhulgas [[neurofilament]]idest ja [[mikrotoruke]]stest, ning tagavad raku struktuurse toe ja ainete transpordi. Lisaks leidub neuronites [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, nagu [[lipofustsiin]], mis on [[ainevahetuse jääkprodukt]], ja [[melaniin]], millel võib olla kaitsev funktsioon.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

[[Rakutuum]], mis asub rakukeha keskel, on raku mõõtmetega võrreldes suur. 

Rakud ise on varieeruva suurusega, tavaliselt on neuronitel pigem suured rakukehad. Kõige suuremad on suurajukoore [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide rakud ja kõige väiksemad on [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja [[võrkkesta bipolaarrakud]].

==Jätked==
[[Pilt:NisslHippo2.jpg|pisi|Nissli substants]]
Peaaegu igal neuronil on vähemalt kaht tüüpi [[neuriit|jätke]]id: [[dendriit|dendriidid]] ja [[akson]]. Ärritust vastuvõtvad jätked on dendriidid ja tekkinud impulssi [[erutuslaine]]na edasi juhtiv jätke on akson. Igal neuronil on reeglina palju dendriite, harva neid kas pole või on ainult üks. Dendriidid suurendavad raku pinda ja tänu sellele ka raku ärritust vastuvõtvat võimsust, mida nimetatakse ka [[retseptiivväli|retseptiivväljaks]]. Dendriidid on lühemad kui aksonid ning nad muutuvad rakukehast kaugenedes peenemaks. Aksoneid on seevastu rakul ainult üks. Akson võib olla pikem kui üks meeter. Aksoni tsütoplasmat nimetatakse [[aksoplasma]]ks. See on rakukeha tsütoplasma jätk. Aksoni koostises puuduvad Nissli substantsid. Aksoneid ümbritseb üldiselt lipiide sisaldav müeliinikiht. Neuraalne vastus sooritatakse aktsioonipotentsiaali kaudu &quot;kõik või mitte midagi&quot; põhimõttel. Aksonis leiab aset [[aksonaalne transport]]. Et akson ei sisalda ei [[ribosoom]]e ega [[endoplasmaretiikulum]]i, sünteesitakse [[valk|valgud]] rakukehas ja mõned ka dendriitides. Valgud tuleb transportida rakukehast aksonisse. Nii transporditakse ka [[vesiikul (bioloogia)|vesiikuleid]], [[neurotoruk]]esi ja [[neurofilament]]e. Neuroni tsütoplasma on pidevas liikumises. Neuroni jätketes toimub tsütoplasma liikumine mõlemas suunas – terminalidesse ([[anterograadne transport|anterograadselt]]) ja tagasi ([[retrograadne transport|retrograadselt]]).&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Jätkete arvu järgi liigitatakse neuronid neljaks rühmaks:
#[[unipolaarne neuron|unipolaarsed]] – üheainsa jätkega rakud; sellel on nii dendriidi kui ka aksoni ülesanne;
#[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed]] – dendriit ja akson on arenemise käigus kattunud ühise kattega ega ole seega [[valgusmikroskoop|valgusmikroskoobis]] teineteisest eristatavad;
#[[bipolaarne neuron|bipolaarsed]] – ühe dendriidi ja ühe aksoniga;
#[[multipolaarne neuron|multipolaarsed]] – palju dendriite ja üks akson.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

==Närvikiud==
{{Vaata ka|Närvikiud}}
Närvikiud on akson koos teda ümbritsevate kaitsvate glioossete katetega. [[Müeliinkiud]]udel on kateteks [[müeliintupp]] ja [[neurilemm]] ehk [[Schwanni kest]], [[müeliinita kiud]]udel ainult neurilemm. 

==Sünapsid==
{{Vaata|Sünaps}}
Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Nende kaudu neuronid suhtlevad omavahel. Sünaps võib olla [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitne]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatiline]] või [[aksoaksonaalne sünaps]]. [[Sünaptiline ülekanne]] toimub [[virgatsaine]]te vahendusel. Need vabanevad [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ja seonduvad [[postsünaptiline retseptor|postsünaptiliste retseptoritega]], muutes sihtraku [[membraanipotentsiaal]]i.

==Gliiarakud==
{{Vaata ka|Gliiarakk}}
Gliiarakud täidavad närvikoes [[tugifunktsioon]]i. [[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[ajuvatsake]]si ja osalevad [[ajuvedelik]]u tootmises. [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad ioonide tasakaalu ja osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] toimimises. [[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] moodustavad müeliintupe, mis [[elektriisolatsioon|isoleerib]] närvikiude. [[Mikrogliia]] rakud täidavad [[immuunfunktsioon]]i, eemaldades kahjustatud rakke ja osaledes [[põletik]]ureaktsioonides.

[[Gliia]] toetab närvikoe toimimist mitmel viisil: see tagab struktuurse toe, osaleb ainevahetuses ja [[ioonide tasakaal]]us, vahendab virgatsainete ringlust, toimib [[elektriisolatsioon|elektrilise isolatsioonina]] ja reageerib kahjustustele [[glioos]]iga. [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] võivad vajaduse korrall käituda osaliselt ka [[fagotsütoos]]ivõimelistena ja mõjutada neuronite aktiivsust kaltsiumi ja virgatsainete abil.

==Närvilõpmed==
{{Vaata ka|Närvilõpe}}
Närvilõpmed on kohad, kus närvikude suhtleb teiste kudedega, näiteks [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Need võivad olla retseptoorsed ja tuvastada ärrtajaid, või olla efektoorsed ja vahendadavastust. Retseptoorsed lõpmed võivad olla kas vabad või kapseldunud struktuurid, nagu [[Vateri-Pacini kehake]]sed ja [[Meissneri kehake]]sed.


==Vabad närvilõpmed==
[[Vaba närvilõpe|Vabad närvilõpmed]] on paigad, kus toimub närvikoe kontakt teiste kudedega – epiteel-, side- ja [[lihaskude|lihaskoega]]. Närvilõpmed on [[retseptoorne|retseptoorsed]] (ärrituse vastuvõtmine ja transformeerimine erutuseks) ja [[efektoorne|efektoorsed]] (närviimpulsside ülekandmine närvist lõppelundisse). Retseptoorsed närvilõpmed on vabad (hargnevad isoleerimatult koeelementide vahel) ja mittevabad (tavaliselt kaetud glioosse ja sidekoelise kattega ning kannavad retseptoorsete inkapsuleerunud närvilõpmete nimetust: [[Vater-Pacini keha]]ke, [[Meissneri keha]]ke jt).&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

==Erutuse ülekanne==
[[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg‎|pisi|Erutuse ülekanne]]
Omavahel ühendavad rakke sünapsid ning seega erutuse ülekanne ühelt rakult teisele toimub sünapsi vahendusel. Neid võib ühel neuronil olla kuni mitukümmend tuhat. Närviraku akson võib moodustada akson-sooma (spinaalganglionis neurotsüüdi akson kontakteerub järgmise raku pinnaga), akson-dendriit ([[väikeaju glomeerum|väikeaju glomeerulites]] neurotsüüdi akson kontakteerub naaberraku dendriitidega) või akson-akson (erutus ei läbi rakukeha, vaid läheb sellest mööda) sünapseid. Sünaps koosneb aksoni moodustatud presünapsist ning mõjutust vastuvõtval rakul olevast postsünapsist. Nende vahele jääb sünapsipilu. Presünapsis on arvukalt 30–50&amp;nbsp;nm diameetriga põiekesi ehk vesiikuleid, mis sisaldavad [[neurotransmitter]]it ehk mediaatorit ehk ülekandeainet.
 
Mediaatorid jagunevad peamiselt kolme rühma: 
# [[monoamiin]]id;
# [[aminohape|aminohapped]];
# [[neuropeptiid]]id.

Postsünapsimembraanil on transmitteriga reageerivad retseptorid. Rakumembraani pidi leviva [[aktivatsioonipotentsiaal]]i toimel vabaneb presünapsi põiekestest transmitter, tungib sünapsipilusse ja kutsub sõltuvalt sünapsi liigist esile postsünapsi membraani potentsiaali muutuse.&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[aju]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot;&gt;Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;04f5N&quot;&gt;[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. &quot;Inimese füsioloogia ja anatoomia&quot;, [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;text hist&quot;&gt;F. Geneser. &quot;Textbook of Histology: First Edition&quot;, Munksgaard, [[1986]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot;&gt;Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. &quot;Üldhistoloogia&quot;, Tallinn: Valgus, [[1994]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;medits&quot;&gt;J. Tehver, Ü. Hussar. &quot;Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat&quot;, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hist text&quot;&gt;M. H. Ross, W. Pawlina. &quot;Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition&quot;, Lippincott Willams &amp; Wilkins, [[2006]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histology&quot;&gt;C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. &quot;Textbook of Histology: Fifth Edition&quot;, W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot;&gt;P. Hussar, Ü. Hussar, J. Kärner, T. Suuroja. &quot;Histoloogia&quot;, Tartu: OÜ Halo Kirjastus, [[2005]].&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem]]
[[Kategooria:Koed]]
[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]</text>
      <sha1>1in89tr31izyo78gb77n64xrh53irms</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184997</id>
      <parentid>7184982</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T06:22:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Gliiarakud */</comment>
      <origin>7184997</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14498" sha1="d8xrlijz1n11x5pxptd1djfuwybghuf" xml:space="preserve">'''Närvikude''' (''textus nervosus'') on mitmekesine [[närvisüsteem]]i moodustav [[kude]], mis esineb enamikul [[loomad]]el. Selle peamine funktsioon on  informatsiooni vastuvõtmine organismi sise- ja väliskeskkonnast, selle töötlemine ning selle edastamine tegevusvastusteks. Närvikude on tihedalt seotud peaaegu kõigi kudede ja [[elund]]itega ning on organismi kommunikatsioonisüsteemi aluse.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, neid toetavatest [[gliiarakk]]udest ehk närvitoendirakkudest ja [[rakuvaheaine]]st.&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot; /&gt; Neuronite [[akson]]eid, mis moodustavad [[närvikiud]]e ja [[närv]]e, loetakse samuti närvikoe osaks,&lt;ref name=&quot;04f5N&quot; /&gt; sest signaal levib nende kaudu. Närvisüsteemi põhifunktsioon on [[ärritus]]te vastuvõtmine sise- ja väliskeskkonnast, nende muundamine [[närviimpulss]]ideks ning edastamine [[kesknärvisüsteem]]i töötluskeskustesse (vastuvõtu-, korrelatsiooni- ja tõlgendusaladele) ja sealt edasi [[efektor]]itesse.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;

Närvikoe põhiülesanne on kommunikatsioon. Närvikude on levinud üle kogu keha ja on tihedasti seostunud enamiku kudede ja elunditega. Närvikoe peamised struktuuriühikud on [[neuron]]id ja neid ümbritsevad tugirakud ehk [[gliiarakk|gliiarakud]]. Närvikude areneb [[neuroektoderm]]ist ja osaliselt [[mesenhüüm]]ist ([[mikrogliia]]). [[Närvisüsteem]]is moodustavad neuronid [[refleksikaar]]e. Neuroneid ühendavad omavahel [[sünaps]]id ja info ülekandel on vajalik [[virgatsaine]] olemasolu sünapsis.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

==Närvisüsteem==
{{Vaata|Närvisüsteem}}
[[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]]

Närvisüsteem jaotatakse [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt; ning on morfoloogiliselt tugevalt organiseeritud [[bilateraalne sümmeetria|bilateraalse sümmeetriaga]] ja [[metameeria|segmentaalse]] ülesehitusega struktuur. Selles paikneb närvikoe peamine rakumass, kus neuronid on tihedalt ühendatud ja moodustavad funktsionaalseid võrgustikke. Piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvikudesid väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas närve, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]]. Eristatakse kahesuguseid närve: [[toomanärv]]e ehk aferentseid närve ja [[viimanärv]]e ehk eferentseid närrve.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

Piirdenärvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks osaks. [[Somaatiline närvisüsteem]] juhib tahtele alluvaid [[lihas]]eid ja kehalist [[motoorika]]t, [[autonoomne närvisüsteem]] reguleerib tahtele mittealluvat [[elund]]ite talitlust. Autonoomne närvisüsteem jaguneb omakorda [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks osaks]], mis aktiveerub [[stress]]iolukordades ja mida iseloomustab [[südame löögisagedus]]e tõus, [[vererõhk|vererõhu tõus]] ning seedetrakti lõdvestumine, ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks osaks]], mis toetab puhkamist ja taastumist ning mille mõju on vastupidine.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

==Neuron==
{{Vaata|Neuron}}
[[Pilt:Neuron.svg‎|pisi|Närvirakk]]
Neuron on närvikoe põhirakk. See koosneb [[rakukeha]]st ehk soomast ja selle [[neuriit|jätke]]test – tavaliselt [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist. Dendriidid võtavad vastu signaale teistelt rakkudelt, akson juhib [[närviimpulss]]i edasi sihtrakkudeni. Akson võib olla väga pikk. Selle selle [[tsütoplasma]]t nimetatakse [[aksoplasma]]ks. Et aksonis puuduvad [[ribosoom]]id ja [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] struktuurid, sünteesitakse valgud rakukehas ja transporditakse seejärel mööda aksonit sihtkohtadesse.

Neuroni rakukehas leidub tavapäraseid [[organell]]e, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi kompleks]] ja [[tsentrosoom]]id, ja neuronitele iseloomulikke struktuure. [[Nissli substants]] on kareda endoplasmaretiikulumi ja [[ribosoom]]ide kogumid, kus toimub intensiivne [[valgusüntees]]. [[Neurofibrill]]id koosnevad [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] elementidest, sealhulgas [[neurofilament]]idest ja [[mikrotoruke]]stest, ning tagavad raku struktuurse toe ja ainete transpordi. Lisaks leidub neuronites [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, nagu [[lipofustsiin]], mis on [[ainevahetuse jääkprodukt]], ja [[melaniin]], millel võib olla kaitsev funktsioon.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

[[Rakutuum]], mis asub rakukeha keskel, on raku mõõtmetega võrreldes suur. 

Rakud ise on varieeruva suurusega, tavaliselt on neuronitel pigem suured rakukehad. Kõige suuremad on suurajukoore [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide rakud ja kõige väiksemad on [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja [[võrkkesta bipolaarrakud]].

==Jätked==
[[Pilt:NisslHippo2.jpg|pisi|Nissli substants]]
Peaaegu igal neuronil on vähemalt kaht tüüpi [[neuriit|jätke]]id: [[dendriit|dendriidid]] ja [[akson]]. Ärritust vastuvõtvad jätked on dendriidid ja tekkinud impulssi [[erutuslaine]]na edasi juhtiv jätke on akson. Igal neuronil on reeglina palju dendriite, harva neid kas pole või on ainult üks. Dendriidid suurendavad raku pinda ja tänu sellele ka raku ärritust vastuvõtvat võimsust, mida nimetatakse ka [[retseptiivväli|retseptiivväljaks]]. Dendriidid on lühemad kui aksonid ning nad muutuvad rakukehast kaugenedes peenemaks. Aksoneid on seevastu rakul ainult üks. Akson võib olla pikem kui üks meeter. Aksoni tsütoplasmat nimetatakse [[aksoplasma]]ks. See on rakukeha tsütoplasma jätk. Aksoni koostises puuduvad Nissli substantsid. Aksoneid ümbritseb üldiselt lipiide sisaldav müeliinikiht. Neuraalne vastus sooritatakse aktsioonipotentsiaali kaudu &quot;kõik või mitte midagi&quot; põhimõttel. Aksonis leiab aset [[aksonaalne transport]]. Et akson ei sisalda ei [[ribosoom]]e ega [[endoplasmaretiikulum]]i, sünteesitakse [[valk|valgud]] rakukehas ja mõned ka dendriitides. Valgud tuleb transportida rakukehast aksonisse. Nii transporditakse ka [[vesiikul (bioloogia)|vesiikuleid]], [[neurotoruk]]esi ja [[neurofilament]]e. Neuroni tsütoplasma on pidevas liikumises. Neuroni jätketes toimub tsütoplasma liikumine mõlemas suunas – terminalidesse ([[anterograadne transport|anterograadselt]]) ja tagasi ([[retrograadne transport|retrograadselt]]).&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Jätkete arvu järgi liigitatakse neuronid neljaks rühmaks:
#[[unipolaarne neuron|unipolaarsed]] – üheainsa jätkega rakud; sellel on nii dendriidi kui ka aksoni ülesanne;
#[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed]] – dendriit ja akson on arenemise käigus kattunud ühise kattega ega ole seega [[valgusmikroskoop|valgusmikroskoobis]] teineteisest eristatavad;
#[[bipolaarne neuron|bipolaarsed]] – ühe dendriidi ja ühe aksoniga;
#[[multipolaarne neuron|multipolaarsed]] – palju dendriite ja üks akson.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

==Närvikiud==
{{Vaata ka|Närvikiud}}
Närvikiud on akson koos teda ümbritsevate kaitsvate glioossete katetega. [[Müeliinkiud]]udel on kateteks [[müeliintupp]] ja [[neurilemm]] ehk [[Schwanni kest]], [[müeliinita kiud]]udel ainult neurilemm. 

==Sünapsid==
{{Vaata|Sünaps}}
Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Nende kaudu neuronid suhtlevad omavahel. Sünaps võib olla [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitne]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatiline]] või [[aksoaksonaalne sünaps]]. [[Sünaptiline ülekanne]] toimub [[virgatsaine]]te vahendusel. Need vabanevad [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ja seonduvad [[postsünaptiline retseptor|postsünaptiliste retseptoritega]], muutes sihtraku [[membraanipotentsiaal]]i.

==Gliiarakud==
{{Vaata ka|Gliiarakk}}
[[Pilt:Neuroglia.png‎|pisi|Neurogliia]]
Gliiarakud täidavad närvikoes põhiliselt [[tugifunktsioon]]i.
 
[[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[ajuvatsake]]si ja seljaju tsentraalkanalit ning osalevad [[ajuvedelik]]u tootmises. [[Ependüüm]] on neuraalne [[epiteel]]. 

[[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] toimimises. [[Astrogliia]] on suurema või väiksema tsütoplasma hulgaga ([[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilised astrotsüüdid]] ja ([[kiuline astrotsüüt|kiulised astrotsüüdid]] ehk [[fibroastrotsüüt|fibroastrotsüüdid]]).
 
[[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] moodustavad müeliintupe, mis [[elektriisolatsioon|isoleerib]] närvikiude. [[Oligodendrogliia]] katab [[seljaaju ganglionirakk]]e ja [[perifeerne närv|perifeerseid närve]] ([[neurilemm]]).

[[Mikrogliia]] rakud täidavad [[immuunfunktsioon]]i, eemaldades kahjustatud rakke ja osaledes [[põletik]]ureaktsioonides.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

[[Gliia]] toetab närvikoe toimimist mitmel viisil: see tagab struktuurse toe, osaleb ainevahetuses ja [[ioonide tasakaal]]us, vahendab virgatsainete ringlust, toimib [[elektriisolatsioon|elektrilise isolatsioonina]] ja reageerib kahjustustele [[glioos]]iga. 

[[Toestusfunktsioon]]i täidavad [[neurogliia rakk]]ude omavahelised kontaktid ([[liidus]]ed), samuti liidused neurogliia rakkude ja neuronite vahel. [[Troofiline funktsioon]] seisneb selles, et gliia osaleb [[glükogeen]]i ja [[lipiid]]ide ainevahetuses, samuti närvikoe [[ioonne koostis|ioonse koostise]] reguleerimisel. Troofiline talitlus on seotud ainete aktiivse transpordiga kesknärvisüsteemis. Gliia osaleb virgatsainete metabolismis: sünapse ümbritsevad gliiarakud on võimelised endasse võtma ja [[sünaptiline pung|sünaptilisse punga]] tagasi andma mitmesuguste virgatsainete [[laguprodukt]]e või virgatsaineid endid. Neuronite hävimise korral vohab neurogliia (eriti astrotsüüdid) hajusaltlt ([[glioos]]) või moodustab [[glioosne arm|glioosse armi]]. [[Oligodendrotsüüt]]ide või [[lemmotsüüt]]ide moodustatud [[müeliin]]i ülesanne on olla passiivse elektriline isolaator, mida näitab ka müeliinmembraani väike valgusisaldus ja membraane läbivate [[valk]]ude peaaegu täielik puudumine.[[Astrotsüüt]]idel on mõõdukas [[fagotsütoos]]ivõime närvikoe laguproduktide suhtes ja vajaduse korral muutuvad nad neuraalseteks [[makrofaag]]ideks. Nad võivad kaltsiumi ja virgatsainete abil mõjutada neuronite aktiivsust.

[[Astrotsüütide süntsüütium]] mõjutab [[kaltsiumioon]]ide ja [[glutamaat|glutamaadi]] vabastamise kaudu neuronite elektrilist aktiivsust.&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

==Närvilõpmed==
{{Vaata ka|Närvilõpe}}
Närvilõpmed on kohad, kus närvikude suhtleb teiste kudedega, näiteks [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Need võivad olla retseptoorsed ja tuvastada ärrtajaid, või olla efektoorsed ja vahendadavastust. Retseptoorsed lõpmed võivad olla kas vabad või kapseldunud struktuurid, nagu [[Vateri-Pacini kehake]]sed ja [[Meissneri kehake]]sed.


==Vabad närvilõpmed==
[[Vaba närvilõpe|Vabad närvilõpmed]] on paigad, kus toimub närvikoe kontakt teiste kudedega – epiteel-, side- ja [[lihaskude|lihaskoega]]. Närvilõpmed on [[retseptoorne|retseptoorsed]] (ärrituse vastuvõtmine ja transformeerimine erutuseks) ja [[efektoorne|efektoorsed]] (närviimpulsside ülekandmine närvist lõppelundisse). Retseptoorsed närvilõpmed on vabad (hargnevad isoleerimatult koeelementide vahel) ja mittevabad (tavaliselt kaetud glioosse ja sidekoelise kattega ning kannavad retseptoorsete inkapsuleerunud närvilõpmete nimetust: [[Vater-Pacini keha]]ke, [[Meissneri keha]]ke jt).&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

==Erutuse ülekanne==
[[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg‎|pisi|Erutuse ülekanne]]
Omavahel ühendavad rakke sünapsid ning seega erutuse ülekanne ühelt rakult teisele toimub sünapsi vahendusel. Neid võib ühel neuronil olla kuni mitukümmend tuhat. Närviraku akson võib moodustada akson-sooma (spinaalganglionis neurotsüüdi akson kontakteerub järgmise raku pinnaga), akson-dendriit ([[väikeaju glomeerum|väikeaju glomeerulites]] neurotsüüdi akson kontakteerub naaberraku dendriitidega) või akson-akson (erutus ei läbi rakukeha, vaid läheb sellest mööda) sünapseid. Sünaps koosneb aksoni moodustatud presünapsist ning mõjutust vastuvõtval rakul olevast postsünapsist. Nende vahele jääb sünapsipilu. Presünapsis on arvukalt 30–50&amp;nbsp;nm diameetriga põiekesi ehk vesiikuleid, mis sisaldavad [[neurotransmitter]]it ehk mediaatorit ehk ülekandeainet.
 
Mediaatorid jagunevad peamiselt kolme rühma: 
# [[monoamiin]]id;
# [[aminohape|aminohapped]];
# [[neuropeptiid]]id.

Postsünapsimembraanil on transmitteriga reageerivad retseptorid. Rakumembraani pidi leviva [[aktivatsioonipotentsiaal]]i toimel vabaneb presünapsi põiekestest transmitter, tungib sünapsipilusse ja kutsub sõltuvalt sünapsi liigist esile postsünapsi membraani potentsiaali muutuse.&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[aju]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot;&gt;Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;04f5N&quot;&gt;[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. &quot;Inimese füsioloogia ja anatoomia&quot;, [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;text hist&quot;&gt;F. Geneser. &quot;Textbook of Histology: First Edition&quot;, Munksgaard, [[1986]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot;&gt;Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. &quot;Üldhistoloogia&quot;, Tallinn: Valgus, [[1994]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;medits&quot;&gt;J. Tehver, Ü. Hussar. &quot;Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat&quot;, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hist text&quot;&gt;M. H. Ross, W. Pawlina. &quot;Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition&quot;, Lippincott Willams &amp; Wilkins, [[2006]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histology&quot;&gt;C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. &quot;Textbook of Histology: Fifth Edition&quot;, W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot;&gt;P. Hussar, Ü. Hussar, J. Kärner, T. Suuroja. &quot;Histoloogia&quot;, Tartu: OÜ Halo Kirjastus, [[2005]].&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem]]
[[Kategooria:Koed]]
[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]</text>
      <sha1>d8xrlijz1n11x5pxptd1djfuwybghuf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184999</id>
      <parentid>7184997</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T06:23:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Vabad närvilõpmed */</comment>
      <origin>7184999</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14474" sha1="gyu7n765mea6ya1tkbt7gjza59c3kjt" xml:space="preserve">'''Närvikude''' (''textus nervosus'') on mitmekesine [[närvisüsteem]]i moodustav [[kude]], mis esineb enamikul [[loomad]]el. Selle peamine funktsioon on  informatsiooni vastuvõtmine organismi sise- ja väliskeskkonnast, selle töötlemine ning selle edastamine tegevusvastusteks. Närvikude on tihedalt seotud peaaegu kõigi kudede ja [[elund]]itega ning on organismi kommunikatsioonisüsteemi aluse.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, neid toetavatest [[gliiarakk]]udest ehk närvitoendirakkudest ja [[rakuvaheaine]]st.&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot; /&gt; Neuronite [[akson]]eid, mis moodustavad [[närvikiud]]e ja [[närv]]e, loetakse samuti närvikoe osaks,&lt;ref name=&quot;04f5N&quot; /&gt; sest signaal levib nende kaudu. Närvisüsteemi põhifunktsioon on [[ärritus]]te vastuvõtmine sise- ja väliskeskkonnast, nende muundamine [[närviimpulss]]ideks ning edastamine [[kesknärvisüsteem]]i töötluskeskustesse (vastuvõtu-, korrelatsiooni- ja tõlgendusaladele) ja sealt edasi [[efektor]]itesse.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;

Närvikoe põhiülesanne on kommunikatsioon. Närvikude on levinud üle kogu keha ja on tihedasti seostunud enamiku kudede ja elunditega. Närvikoe peamised struktuuriühikud on [[neuron]]id ja neid ümbritsevad tugirakud ehk [[gliiarakk|gliiarakud]]. Närvikude areneb [[neuroektoderm]]ist ja osaliselt [[mesenhüüm]]ist ([[mikrogliia]]). [[Närvisüsteem]]is moodustavad neuronid [[refleksikaar]]e. Neuroneid ühendavad omavahel [[sünaps]]id ja info ülekandel on vajalik [[virgatsaine]] olemasolu sünapsis.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

==Närvisüsteem==
{{Vaata|Närvisüsteem}}
[[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]]

Närvisüsteem jaotatakse [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt; ning on morfoloogiliselt tugevalt organiseeritud [[bilateraalne sümmeetria|bilateraalse sümmeetriaga]] ja [[metameeria|segmentaalse]] ülesehitusega struktuur. Selles paikneb närvikoe peamine rakumass, kus neuronid on tihedalt ühendatud ja moodustavad funktsionaalseid võrgustikke. Piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvikudesid väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas närve, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]]. Eristatakse kahesuguseid närve: [[toomanärv]]e ehk aferentseid närve ja [[viimanärv]]e ehk eferentseid närrve.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

Piirdenärvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks osaks. [[Somaatiline närvisüsteem]] juhib tahtele alluvaid [[lihas]]eid ja kehalist [[motoorika]]t, [[autonoomne närvisüsteem]] reguleerib tahtele mittealluvat [[elund]]ite talitlust. Autonoomne närvisüsteem jaguneb omakorda [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks osaks]], mis aktiveerub [[stress]]iolukordades ja mida iseloomustab [[südame löögisagedus]]e tõus, [[vererõhk|vererõhu tõus]] ning seedetrakti lõdvestumine, ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks osaks]], mis toetab puhkamist ja taastumist ning mille mõju on vastupidine.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

==Neuron==
{{Vaata|Neuron}}
[[Pilt:Neuron.svg‎|pisi|Närvirakk]]
Neuron on närvikoe põhirakk. See koosneb [[rakukeha]]st ehk soomast ja selle [[neuriit|jätke]]test – tavaliselt [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist. Dendriidid võtavad vastu signaale teistelt rakkudelt, akson juhib [[närviimpulss]]i edasi sihtrakkudeni. Akson võib olla väga pikk. Selle selle [[tsütoplasma]]t nimetatakse [[aksoplasma]]ks. Et aksonis puuduvad [[ribosoom]]id ja [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] struktuurid, sünteesitakse valgud rakukehas ja transporditakse seejärel mööda aksonit sihtkohtadesse.

Neuroni rakukehas leidub tavapäraseid [[organell]]e, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi kompleks]] ja [[tsentrosoom]]id, ja neuronitele iseloomulikke struktuure. [[Nissli substants]] on kareda endoplasmaretiikulumi ja [[ribosoom]]ide kogumid, kus toimub intensiivne [[valgusüntees]]. [[Neurofibrill]]id koosnevad [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] elementidest, sealhulgas [[neurofilament]]idest ja [[mikrotoruke]]stest, ning tagavad raku struktuurse toe ja ainete transpordi. Lisaks leidub neuronites [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, nagu [[lipofustsiin]], mis on [[ainevahetuse jääkprodukt]], ja [[melaniin]], millel võib olla kaitsev funktsioon.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

[[Rakutuum]], mis asub rakukeha keskel, on raku mõõtmetega võrreldes suur. 

Rakud ise on varieeruva suurusega, tavaliselt on neuronitel pigem suured rakukehad. Kõige suuremad on suurajukoore [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide rakud ja kõige väiksemad on [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja [[võrkkesta bipolaarrakud]].

==Jätked==
[[Pilt:NisslHippo2.jpg|pisi|Nissli substants]]
Peaaegu igal neuronil on vähemalt kaht tüüpi [[neuriit|jätke]]id: [[dendriit|dendriidid]] ja [[akson]]. Ärritust vastuvõtvad jätked on dendriidid ja tekkinud impulssi [[erutuslaine]]na edasi juhtiv jätke on akson. Igal neuronil on reeglina palju dendriite, harva neid kas pole või on ainult üks. Dendriidid suurendavad raku pinda ja tänu sellele ka raku ärritust vastuvõtvat võimsust, mida nimetatakse ka [[retseptiivväli|retseptiivväljaks]]. Dendriidid on lühemad kui aksonid ning nad muutuvad rakukehast kaugenedes peenemaks. Aksoneid on seevastu rakul ainult üks. Akson võib olla pikem kui üks meeter. Aksoni tsütoplasmat nimetatakse [[aksoplasma]]ks. See on rakukeha tsütoplasma jätk. Aksoni koostises puuduvad Nissli substantsid. Aksoneid ümbritseb üldiselt lipiide sisaldav müeliinikiht. Neuraalne vastus sooritatakse aktsioonipotentsiaali kaudu &quot;kõik või mitte midagi&quot; põhimõttel. Aksonis leiab aset [[aksonaalne transport]]. Et akson ei sisalda ei [[ribosoom]]e ega [[endoplasmaretiikulum]]i, sünteesitakse [[valk|valgud]] rakukehas ja mõned ka dendriitides. Valgud tuleb transportida rakukehast aksonisse. Nii transporditakse ka [[vesiikul (bioloogia)|vesiikuleid]], [[neurotoruk]]esi ja [[neurofilament]]e. Neuroni tsütoplasma on pidevas liikumises. Neuroni jätketes toimub tsütoplasma liikumine mõlemas suunas – terminalidesse ([[anterograadne transport|anterograadselt]]) ja tagasi ([[retrograadne transport|retrograadselt]]).&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Jätkete arvu järgi liigitatakse neuronid neljaks rühmaks:
#[[unipolaarne neuron|unipolaarsed]] – üheainsa jätkega rakud; sellel on nii dendriidi kui ka aksoni ülesanne;
#[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed]] – dendriit ja akson on arenemise käigus kattunud ühise kattega ega ole seega [[valgusmikroskoop|valgusmikroskoobis]] teineteisest eristatavad;
#[[bipolaarne neuron|bipolaarsed]] – ühe dendriidi ja ühe aksoniga;
#[[multipolaarne neuron|multipolaarsed]] – palju dendriite ja üks akson.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

==Närvikiud==
{{Vaata ka|Närvikiud}}
Närvikiud on akson koos teda ümbritsevate kaitsvate glioossete katetega. [[Müeliinkiud]]udel on kateteks [[müeliintupp]] ja [[neurilemm]] ehk [[Schwanni kest]], [[müeliinita kiud]]udel ainult neurilemm. 

==Sünapsid==
{{Vaata|Sünaps}}
Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Nende kaudu neuronid suhtlevad omavahel. Sünaps võib olla [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitne]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatiline]] või [[aksoaksonaalne sünaps]]. [[Sünaptiline ülekanne]] toimub [[virgatsaine]]te vahendusel. Need vabanevad [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ja seonduvad [[postsünaptiline retseptor|postsünaptiliste retseptoritega]], muutes sihtraku [[membraanipotentsiaal]]i.

==Gliiarakud==
{{Vaata ka|Gliiarakk}}
[[Pilt:Neuroglia.png‎|pisi|Neurogliia]]
Gliiarakud täidavad närvikoes põhiliselt [[tugifunktsioon]]i.
 
[[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[ajuvatsake]]si ja seljaju tsentraalkanalit ning osalevad [[ajuvedelik]]u tootmises. [[Ependüüm]] on neuraalne [[epiteel]]. 

[[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] toimimises. [[Astrogliia]] on suurema või väiksema tsütoplasma hulgaga ([[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilised astrotsüüdid]] ja ([[kiuline astrotsüüt|kiulised astrotsüüdid]] ehk [[fibroastrotsüüt|fibroastrotsüüdid]]).
 
[[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] moodustavad müeliintupe, mis [[elektriisolatsioon|isoleerib]] närvikiude. [[Oligodendrogliia]] katab [[seljaaju ganglionirakk]]e ja [[perifeerne närv|perifeerseid närve]] ([[neurilemm]]).

[[Mikrogliia]] rakud täidavad [[immuunfunktsioon]]i, eemaldades kahjustatud rakke ja osaledes [[põletik]]ureaktsioonides.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

[[Gliia]] toetab närvikoe toimimist mitmel viisil: see tagab struktuurse toe, osaleb ainevahetuses ja [[ioonide tasakaal]]us, vahendab virgatsainete ringlust, toimib [[elektriisolatsioon|elektrilise isolatsioonina]] ja reageerib kahjustustele [[glioos]]iga. 

[[Toestusfunktsioon]]i täidavad [[neurogliia rakk]]ude omavahelised kontaktid ([[liidus]]ed), samuti liidused neurogliia rakkude ja neuronite vahel. [[Troofiline funktsioon]] seisneb selles, et gliia osaleb [[glükogeen]]i ja [[lipiid]]ide ainevahetuses, samuti närvikoe [[ioonne koostis|ioonse koostise]] reguleerimisel. Troofiline talitlus on seotud ainete aktiivse transpordiga kesknärvisüsteemis. Gliia osaleb virgatsainete metabolismis: sünapse ümbritsevad gliiarakud on võimelised endasse võtma ja [[sünaptiline pung|sünaptilisse punga]] tagasi andma mitmesuguste virgatsainete [[laguprodukt]]e või virgatsaineid endid. Neuronite hävimise korral vohab neurogliia (eriti astrotsüüdid) hajusaltlt ([[glioos]]) või moodustab [[glioosne arm|glioosse armi]]. [[Oligodendrotsüüt]]ide või [[lemmotsüüt]]ide moodustatud [[müeliin]]i ülesanne on olla passiivse elektriline isolaator, mida näitab ka müeliinmembraani väike valgusisaldus ja membraane läbivate [[valk]]ude peaaegu täielik puudumine.[[Astrotsüüt]]idel on mõõdukas [[fagotsütoos]]ivõime närvikoe laguproduktide suhtes ja vajaduse korral muutuvad nad neuraalseteks [[makrofaag]]ideks. Nad võivad kaltsiumi ja virgatsainete abil mõjutada neuronite aktiivsust.

[[Astrotsüütide süntsüütium]] mõjutab [[kaltsiumioon]]ide ja [[glutamaat|glutamaadi]] vabastamise kaudu neuronite elektrilist aktiivsust.&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

==Närvilõpmed==
{{Vaata ka|Närvilõpe}}
Närvilõpmed on kohad, kus närvikude suhtleb teiste kudedega, näiteks [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Need võivad olla retseptoorsed ja tuvastada ärrtajaid, või olla efektoorsed ja vahendadavastust. Retseptoorsed lõpmed võivad olla kas vabad või kapseldunud struktuurid, nagu [[Vateri-Pacini kehake]]sed ja [[Meissneri kehake]]sed.


[[Vaba närvilõpe|Vabad närvilõpmed]] on paigad, kus toimub närvikoe kontakt teiste kudedega – epiteel-, side- ja [[lihaskude|lihaskoega]]. Närvilõpmed on [[retseptoorne|retseptoorsed]] (ärrituse vastuvõtmine ja transformeerimine erutuseks) ja [[efektoorne|efektoorsed]] (närviimpulsside ülekandmine närvist lõppelundisse). Retseptoorsed närvilõpmed on vabad (hargnevad isoleerimatult koeelementide vahel) ja mittevabad (tavaliselt kaetud glioosse ja sidekoelise kattega ning kannavad retseptoorsete inkapsuleerunud närvilõpmete nimetust: [[Vater-Pacini keha]]ke, [[Meissneri keha]]ke jt).&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

==Erutuse ülekanne==
[[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg‎|pisi|Erutuse ülekanne]]
Omavahel ühendavad rakke sünapsid ning seega erutuse ülekanne ühelt rakult teisele toimub sünapsi vahendusel. Neid võib ühel neuronil olla kuni mitukümmend tuhat. Närviraku akson võib moodustada akson-sooma (spinaalganglionis neurotsüüdi akson kontakteerub järgmise raku pinnaga), akson-dendriit ([[väikeaju glomeerum|väikeaju glomeerulites]] neurotsüüdi akson kontakteerub naaberraku dendriitidega) või akson-akson (erutus ei läbi rakukeha, vaid läheb sellest mööda) sünapseid. Sünaps koosneb aksoni moodustatud presünapsist ning mõjutust vastuvõtval rakul olevast postsünapsist. Nende vahele jääb sünapsipilu. Presünapsis on arvukalt 30–50&amp;nbsp;nm diameetriga põiekesi ehk vesiikuleid, mis sisaldavad [[neurotransmitter]]it ehk mediaatorit ehk ülekandeainet.
 
Mediaatorid jagunevad peamiselt kolme rühma: 
# [[monoamiin]]id;
# [[aminohape|aminohapped]];
# [[neuropeptiid]]id.

Postsünapsimembraanil on transmitteriga reageerivad retseptorid. Rakumembraani pidi leviva [[aktivatsioonipotentsiaal]]i toimel vabaneb presünapsi põiekestest transmitter, tungib sünapsipilusse ja kutsub sõltuvalt sünapsi liigist esile postsünapsi membraani potentsiaali muutuse.&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[aju]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot;&gt;Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;04f5N&quot;&gt;[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. &quot;Inimese füsioloogia ja anatoomia&quot;, [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;text hist&quot;&gt;F. Geneser. &quot;Textbook of Histology: First Edition&quot;, Munksgaard, [[1986]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot;&gt;Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. &quot;Üldhistoloogia&quot;, Tallinn: Valgus, [[1994]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;medits&quot;&gt;J. Tehver, Ü. Hussar. &quot;Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat&quot;, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hist text&quot;&gt;M. H. Ross, W. Pawlina. &quot;Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition&quot;, Lippincott Willams &amp; Wilkins, [[2006]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histology&quot;&gt;C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. &quot;Textbook of Histology: Fifth Edition&quot;, W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot;&gt;P. Hussar, Ü. Hussar, J. Kärner, T. Suuroja. &quot;Histoloogia&quot;, Tartu: OÜ Halo Kirjastus, [[2005]].&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem]]
[[Kategooria:Koed]]
[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]</text>
      <sha1>gyu7n765mea6ya1tkbt7gjza59c3kjt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185005</id>
      <parentid>7184999</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T06:44:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Närvilõpmed */</comment>
      <origin>7185005</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14173" sha1="0h09npvc94l9th3plxl8i6dzej9gmsr" xml:space="preserve">'''Närvikude''' (''textus nervosus'') on mitmekesine [[närvisüsteem]]i moodustav [[kude]], mis esineb enamikul [[loomad]]el. Selle peamine funktsioon on  informatsiooni vastuvõtmine organismi sise- ja väliskeskkonnast, selle töötlemine ning selle edastamine tegevusvastusteks. Närvikude on tihedalt seotud peaaegu kõigi kudede ja [[elund]]itega ning on organismi kommunikatsioonisüsteemi aluse.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, neid toetavatest [[gliiarakk]]udest ehk närvitoendirakkudest ja [[rakuvaheaine]]st.&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot; /&gt; Neuronite [[akson]]eid, mis moodustavad [[närvikiud]]e ja [[närv]]e, loetakse samuti närvikoe osaks,&lt;ref name=&quot;04f5N&quot; /&gt; sest signaal levib nende kaudu. Närvisüsteemi põhifunktsioon on [[ärritus]]te vastuvõtmine sise- ja väliskeskkonnast, nende muundamine [[närviimpulss]]ideks ning edastamine [[kesknärvisüsteem]]i töötluskeskustesse (vastuvõtu-, korrelatsiooni- ja tõlgendusaladele) ja sealt edasi [[efektor]]itesse.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;

Närvikoe põhiülesanne on kommunikatsioon. Närvikude on levinud üle kogu keha ja on tihedasti seostunud enamiku kudede ja elunditega. Närvikoe peamised struktuuriühikud on [[neuron]]id ja neid ümbritsevad tugirakud ehk [[gliiarakk|gliiarakud]]. Närvikude areneb [[neuroektoderm]]ist ja osaliselt [[mesenhüüm]]ist ([[mikrogliia]]). [[Närvisüsteem]]is moodustavad neuronid [[refleksikaar]]e. Neuroneid ühendavad omavahel [[sünaps]]id ja info ülekandel on vajalik [[virgatsaine]] olemasolu sünapsis.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

==Närvisüsteem==
{{Vaata|Närvisüsteem}}
[[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]]

Närvisüsteem jaotatakse [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt; ning on morfoloogiliselt tugevalt organiseeritud [[bilateraalne sümmeetria|bilateraalse sümmeetriaga]] ja [[metameeria|segmentaalse]] ülesehitusega struktuur. Selles paikneb närvikoe peamine rakumass, kus neuronid on tihedalt ühendatud ja moodustavad funktsionaalseid võrgustikke. Piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvikudesid väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas närve, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]]. Eristatakse kahesuguseid närve: [[toomanärv]]e ehk aferentseid närve ja [[viimanärv]]e ehk eferentseid närrve.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

Piirdenärvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks osaks. [[Somaatiline närvisüsteem]] juhib tahtele alluvaid [[lihas]]eid ja kehalist [[motoorika]]t, [[autonoomne närvisüsteem]] reguleerib tahtele mittealluvat [[elund]]ite talitlust. Autonoomne närvisüsteem jaguneb omakorda [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks osaks]], mis aktiveerub [[stress]]iolukordades ja mida iseloomustab [[südame löögisagedus]]e tõus, [[vererõhk|vererõhu tõus]] ning seedetrakti lõdvestumine, ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks osaks]], mis toetab puhkamist ja taastumist ning mille mõju on vastupidine.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

==Neuron==
{{Vaata|Neuron}}
[[Pilt:Neuron.svg‎|pisi|Närvirakk]]
Neuron on närvikoe põhirakk. See koosneb [[rakukeha]]st ehk soomast ja selle [[neuriit|jätke]]test – tavaliselt [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist. Dendriidid võtavad vastu signaale teistelt rakkudelt, akson juhib [[närviimpulss]]i edasi sihtrakkudeni. Akson võib olla väga pikk. Selle selle [[tsütoplasma]]t nimetatakse [[aksoplasma]]ks. Et aksonis puuduvad [[ribosoom]]id ja [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] struktuurid, sünteesitakse valgud rakukehas ja transporditakse seejärel mööda aksonit sihtkohtadesse.

Neuroni rakukehas leidub tavapäraseid [[organell]]e, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi kompleks]] ja [[tsentrosoom]]id, ja neuronitele iseloomulikke struktuure. [[Nissli substants]] on kareda endoplasmaretiikulumi ja [[ribosoom]]ide kogumid, kus toimub intensiivne [[valgusüntees]]. [[Neurofibrill]]id koosnevad [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] elementidest, sealhulgas [[neurofilament]]idest ja [[mikrotoruke]]stest, ning tagavad raku struktuurse toe ja ainete transpordi. Lisaks leidub neuronites [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, nagu [[lipofustsiin]], mis on [[ainevahetuse jääkprodukt]], ja [[melaniin]], millel võib olla kaitsev funktsioon.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

[[Rakutuum]], mis asub rakukeha keskel, on raku mõõtmetega võrreldes suur. 

Rakud ise on varieeruva suurusega, tavaliselt on neuronitel pigem suured rakukehad. Kõige suuremad on suurajukoore [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide rakud ja kõige väiksemad on [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja [[võrkkesta bipolaarrakud]].

==Jätked==
[[Pilt:NisslHippo2.jpg|pisi|Nissli substants]]
Peaaegu igal neuronil on vähemalt kaht tüüpi [[neuriit|jätke]]id: [[dendriit|dendriidid]] ja [[akson]]. Ärritust vastuvõtvad jätked on dendriidid ja tekkinud impulssi [[erutuslaine]]na edasi juhtiv jätke on akson. Igal neuronil on reeglina palju dendriite, harva neid kas pole või on ainult üks. Dendriidid suurendavad raku pinda ja tänu sellele ka raku ärritust vastuvõtvat võimsust, mida nimetatakse ka [[retseptiivväli|retseptiivväljaks]]. Dendriidid on lühemad kui aksonid ning nad muutuvad rakukehast kaugenedes peenemaks. Aksoneid on seevastu rakul ainult üks. Akson võib olla pikem kui üks meeter. Aksoni tsütoplasmat nimetatakse [[aksoplasma]]ks. See on rakukeha tsütoplasma jätk. Aksoni koostises puuduvad Nissli substantsid. Aksoneid ümbritseb üldiselt lipiide sisaldav müeliinikiht. Neuraalne vastus sooritatakse aktsioonipotentsiaali kaudu &quot;kõik või mitte midagi&quot; põhimõttel. Aksonis leiab aset [[aksonaalne transport]]. Et akson ei sisalda ei [[ribosoom]]e ega [[endoplasmaretiikulum]]i, sünteesitakse [[valk|valgud]] rakukehas ja mõned ka dendriitides. Valgud tuleb transportida rakukehast aksonisse. Nii transporditakse ka [[vesiikul (bioloogia)|vesiikuleid]], [[neurotoruk]]esi ja [[neurofilament]]e. Neuroni tsütoplasma on pidevas liikumises. Neuroni jätketes toimub tsütoplasma liikumine mõlemas suunas – terminalidesse ([[anterograadne transport|anterograadselt]]) ja tagasi ([[retrograadne transport|retrograadselt]]).&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Jätkete arvu järgi liigitatakse neuronid neljaks rühmaks:
#[[unipolaarne neuron|unipolaarsed]] – üheainsa jätkega rakud; sellel on nii dendriidi kui ka aksoni ülesanne;
#[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed]] – dendriit ja akson on arenemise käigus kattunud ühise kattega ega ole seega [[valgusmikroskoop|valgusmikroskoobis]] teineteisest eristatavad;
#[[bipolaarne neuron|bipolaarsed]] – ühe dendriidi ja ühe aksoniga;
#[[multipolaarne neuron|multipolaarsed]] – palju dendriite ja üks akson.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

==Närvikiud==
{{Vaata ka|Närvikiud}}
Närvikiud on akson koos teda ümbritsevate kaitsvate glioossete katetega. [[Müeliinkiud]]udel on kateteks [[müeliintupp]] ja [[neurilemm]] ehk [[Schwanni kest]], [[müeliinita kiud]]udel ainult neurilemm. 

==Sünapsid==
{{Vaata|Sünaps}}
Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Nende kaudu neuronid suhtlevad omavahel. Sünaps võib olla [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitne]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatiline]] või [[aksoaksonaalne sünaps]]. [[Sünaptiline ülekanne]] toimub [[virgatsaine]]te vahendusel. Need vabanevad [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ja seonduvad [[postsünaptiline retseptor|postsünaptiliste retseptoritega]], muutes sihtraku [[membraanipotentsiaal]]i.

==Gliiarakud==
{{Vaata ka|Gliiarakk}}
[[Pilt:Neuroglia.png‎|pisi|Neurogliia]]
Gliiarakud täidavad närvikoes põhiliselt [[tugifunktsioon]]i.
 
[[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[ajuvatsake]]si ja seljaju tsentraalkanalit ning osalevad [[ajuvedelik]]u tootmises. [[Ependüüm]] on neuraalne [[epiteel]]. 

[[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] toimimises. [[Astrogliia]] on suurema või väiksema tsütoplasma hulgaga ([[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilised astrotsüüdid]] ja ([[kiuline astrotsüüt|kiulised astrotsüüdid]] ehk [[fibroastrotsüüt|fibroastrotsüüdid]]).
 
[[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] moodustavad müeliintupe, mis [[elektriisolatsioon|isoleerib]] närvikiude. [[Oligodendrogliia]] katab [[seljaaju ganglionirakk]]e ja [[perifeerne närv|perifeerseid närve]] ([[neurilemm]]).

[[Mikrogliia]] rakud täidavad [[immuunfunktsioon]]i, eemaldades kahjustatud rakke ja osaledes [[põletik]]ureaktsioonides.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

[[Gliia]] toetab närvikoe toimimist mitmel viisil: see tagab struktuurse toe, osaleb ainevahetuses ja [[ioonide tasakaal]]us, vahendab virgatsainete ringlust, toimib [[elektriisolatsioon|elektrilise isolatsioonina]] ja reageerib kahjustustele [[glioos]]iga. 

[[Toestusfunktsioon]]i täidavad [[neurogliia rakk]]ude omavahelised kontaktid ([[liidus]]ed), samuti liidused neurogliia rakkude ja neuronite vahel. [[Troofiline funktsioon]] seisneb selles, et gliia osaleb [[glükogeen]]i ja [[lipiid]]ide ainevahetuses, samuti närvikoe [[ioonne koostis|ioonse koostise]] reguleerimisel. Troofiline talitlus on seotud ainete aktiivse transpordiga kesknärvisüsteemis. Gliia osaleb virgatsainete metabolismis: sünapse ümbritsevad gliiarakud on võimelised endasse võtma ja [[sünaptiline pung|sünaptilisse punga]] tagasi andma mitmesuguste virgatsainete [[laguprodukt]]e või virgatsaineid endid. Neuronite hävimise korral vohab neurogliia (eriti astrotsüüdid) hajusaltlt ([[glioos]]) või moodustab [[glioosne arm|glioosse armi]]. [[Oligodendrotsüüt]]ide või [[lemmotsüüt]]ide moodustatud [[müeliin]]i ülesanne on olla passiivse elektriline isolaator, mida näitab ka müeliinmembraani väike valgusisaldus ja membraane läbivate [[valk]]ude peaaegu täielik puudumine.[[Astrotsüüt]]idel on mõõdukas [[fagotsütoos]]ivõime närvikoe laguproduktide suhtes ja vajaduse korral muutuvad nad neuraalseteks [[makrofaag]]ideks. Nad võivad kaltsiumi ja virgatsainete abil mõjutada neuronite aktiivsust.

[[Astrotsüütide süntsüütium]] mõjutab [[kaltsiumioon]]ide ja [[glutamaat|glutamaadi]] vabastamise kaudu neuronite elektrilist aktiivsust.&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

==Närvilõpmed==
{{Vaata ka|Närvilõpe}}
[[Närvilõpe|Närvilõpmed]]on kohad, kus närvikude suhtleb teiste kudedega, näiteks [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. 

[[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] tuvastavad [[ärritaja]]id, võtavad [[ärritus]]t vastu ja transformeerivad selle [[erutus]]eks. Vabad retseptoorsed närvilõpmed hargnevad isoleerimatult koeelementide vahel. Retseptoorsed kapseldunud ehk  inkapsuleerunud närvilõpmed on tavaliselt kaetud glioosse ja sidekoelise kattega. Nende seas on  [[Vateri-Pacini kehake]]sed ja [[Meissneri kehake]]sed.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;
 
[[efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] kannavad närviimpulsse üle närvist lõppelundisse.

==Erutuse ülekanne==
[[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg‎|pisi|Erutuse ülekanne]]
Omavahel ühendavad rakke sünapsid ning seega erutuse ülekanne ühelt rakult teisele toimub sünapsi vahendusel. Neid võib ühel neuronil olla kuni mitukümmend tuhat. Närviraku akson võib moodustada akson-sooma (spinaalganglionis neurotsüüdi akson kontakteerub järgmise raku pinnaga), akson-dendriit ([[väikeaju glomeerum|väikeaju glomeerulites]] neurotsüüdi akson kontakteerub naaberraku dendriitidega) või akson-akson (erutus ei läbi rakukeha, vaid läheb sellest mööda) sünapseid. Sünaps koosneb aksoni moodustatud presünapsist ning mõjutust vastuvõtval rakul olevast postsünapsist. Nende vahele jääb sünapsipilu. Presünapsis on arvukalt 30–50&amp;nbsp;nm diameetriga põiekesi ehk vesiikuleid, mis sisaldavad [[neurotransmitter]]it ehk mediaatorit ehk ülekandeainet.
 
Mediaatorid jagunevad peamiselt kolme rühma: 
# [[monoamiin]]id;
# [[aminohape|aminohapped]];
# [[neuropeptiid]]id.

Postsünapsimembraanil on transmitteriga reageerivad retseptorid. Rakumembraani pidi leviva [[aktivatsioonipotentsiaal]]i toimel vabaneb presünapsi põiekestest transmitter, tungib sünapsipilusse ja kutsub sõltuvalt sünapsi liigist esile postsünapsi membraani potentsiaali muutuse.&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[aju]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot;&gt;Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;04f5N&quot;&gt;[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. &quot;Inimese füsioloogia ja anatoomia&quot;, [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;text hist&quot;&gt;F. Geneser. &quot;Textbook of Histology: First Edition&quot;, Munksgaard, [[1986]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot;&gt;Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. &quot;Üldhistoloogia&quot;, Tallinn: Valgus, [[1994]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;medits&quot;&gt;J. Tehver, Ü. Hussar. &quot;Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat&quot;, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hist text&quot;&gt;M. H. Ross, W. Pawlina. &quot;Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition&quot;, Lippincott Willams &amp; Wilkins, [[2006]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histology&quot;&gt;C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. &quot;Textbook of Histology: Fifth Edition&quot;, W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot;&gt;P. Hussar, Ü. Hussar, J. Kärner, T. Suuroja. &quot;Histoloogia&quot;, Tartu: OÜ Halo Kirjastus, [[2005]].&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem]]
[[Kategooria:Koed]]
[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]</text>
      <sha1>0h09npvc94l9th3plxl8i6dzej9gmsr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185015</id>
      <parentid>7185005</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T07:06:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Erutuse ülekanne */</comment>
      <origin>7185015</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12851" sha1="4g8tdu0q8g6k52ck31k54cmaf70eywx" xml:space="preserve">'''Närvikude''' (''textus nervosus'') on mitmekesine [[närvisüsteem]]i moodustav [[kude]], mis esineb enamikul [[loomad]]el. Selle peamine funktsioon on  informatsiooni vastuvõtmine organismi sise- ja väliskeskkonnast, selle töötlemine ning selle edastamine tegevusvastusteks. Närvikude on tihedalt seotud peaaegu kõigi kudede ja [[elund]]itega ning on organismi kommunikatsioonisüsteemi aluse.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, neid toetavatest [[gliiarakk]]udest ehk närvitoendirakkudest ja [[rakuvaheaine]]st.&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot; /&gt; Neuronite [[akson]]eid, mis moodustavad [[närvikiud]]e ja [[närv]]e, loetakse samuti närvikoe osaks,&lt;ref name=&quot;04f5N&quot; /&gt; sest signaal levib nende kaudu. Närvisüsteemi põhifunktsioon on [[ärritus]]te vastuvõtmine sise- ja väliskeskkonnast, nende muundamine [[närviimpulss]]ideks ning edastamine [[kesknärvisüsteem]]i töötluskeskustesse (vastuvõtu-, korrelatsiooni- ja tõlgendusaladele) ja sealt edasi [[efektor]]itesse.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;

Närvikoe põhiülesanne on kommunikatsioon. Närvikude on levinud üle kogu keha ja on tihedasti seostunud enamiku kudede ja elunditega. Närvikoe peamised struktuuriühikud on [[neuron]]id ja neid ümbritsevad tugirakud ehk [[gliiarakk|gliiarakud]]. Närvikude areneb [[neuroektoderm]]ist ja osaliselt [[mesenhüüm]]ist ([[mikrogliia]]). [[Närvisüsteem]]is moodustavad neuronid [[refleksikaar]]e. Neuroneid ühendavad omavahel [[sünaps]]id ja info ülekandel on vajalik [[virgatsaine]] olemasolu sünapsis.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

==Närvisüsteem==
{{Vaata|Närvisüsteem}}
[[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]]

Närvisüsteem jaotatakse [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt; ning on morfoloogiliselt tugevalt organiseeritud [[bilateraalne sümmeetria|bilateraalse sümmeetriaga]] ja [[metameeria|segmentaalse]] ülesehitusega struktuur. Selles paikneb närvikoe peamine rakumass, kus neuronid on tihedalt ühendatud ja moodustavad funktsionaalseid võrgustikke. Piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvikudesid väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas närve, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]]. Eristatakse kahesuguseid närve: [[toomanärv]]e ehk aferentseid närve ja [[viimanärv]]e ehk eferentseid närrve.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

Piirdenärvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks osaks. [[Somaatiline närvisüsteem]] juhib tahtele alluvaid [[lihas]]eid ja kehalist [[motoorika]]t, [[autonoomne närvisüsteem]] reguleerib tahtele mittealluvat [[elund]]ite talitlust. Autonoomne närvisüsteem jaguneb omakorda [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks osaks]], mis aktiveerub [[stress]]iolukordades ja mida iseloomustab [[südame löögisagedus]]e tõus, [[vererõhk|vererõhu tõus]] ning seedetrakti lõdvestumine, ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks osaks]], mis toetab puhkamist ja taastumist ning mille mõju on vastupidine.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

==Neuron==
{{Vaata|Neuron}}
[[Pilt:Neuron.svg‎|pisi|Närvirakk]]
Neuron on närvikoe põhirakk. See koosneb [[rakukeha]]st ehk soomast ja selle [[neuriit|jätke]]test – tavaliselt [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist. Dendriidid võtavad vastu signaale teistelt rakkudelt, akson juhib [[närviimpulss]]i edasi sihtrakkudeni. Akson võib olla väga pikk. Selle selle [[tsütoplasma]]t nimetatakse [[aksoplasma]]ks. Et aksonis puuduvad [[ribosoom]]id ja [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] struktuurid, sünteesitakse valgud rakukehas ja transporditakse seejärel mööda aksonit sihtkohtadesse.

Neuroni rakukehas leidub tavapäraseid [[organell]]e, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi kompleks]] ja [[tsentrosoom]]id, ja neuronitele iseloomulikke struktuure. [[Nissli substants]] on kareda endoplasmaretiikulumi ja [[ribosoom]]ide kogumid, kus toimub intensiivne [[valgusüntees]]. [[Neurofibrill]]id koosnevad [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] elementidest, sealhulgas [[neurofilament]]idest ja [[mikrotoruke]]stest, ning tagavad raku struktuurse toe ja ainete transpordi. Lisaks leidub neuronites [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, nagu [[lipofustsiin]], mis on [[ainevahetuse jääkprodukt]], ja [[melaniin]], millel võib olla kaitsev funktsioon.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

[[Rakutuum]], mis asub rakukeha keskel, on raku mõõtmetega võrreldes suur. 

Rakud ise on varieeruva suurusega, tavaliselt on neuronitel pigem suured rakukehad. Kõige suuremad on suurajukoore [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide rakud ja kõige väiksemad on [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja [[võrkkesta bipolaarrakud]].

==Jätked==
[[Pilt:NisslHippo2.jpg|pisi|Nissli substants]]
Peaaegu igal neuronil on vähemalt kaht tüüpi [[neuriit|jätke]]id: [[dendriit|dendriidid]] ja [[akson]]. Ärritust vastuvõtvad jätked on dendriidid ja tekkinud impulssi [[erutuslaine]]na edasi juhtiv jätke on akson. Igal neuronil on reeglina palju dendriite, harva neid kas pole või on ainult üks. Dendriidid suurendavad raku pinda ja tänu sellele ka raku ärritust vastuvõtvat võimsust, mida nimetatakse ka [[retseptiivväli|retseptiivväljaks]]. Dendriidid on lühemad kui aksonid ning nad muutuvad rakukehast kaugenedes peenemaks. Aksoneid on seevastu rakul ainult üks. Akson võib olla pikem kui üks meeter. Aksoni tsütoplasmat nimetatakse [[aksoplasma]]ks. See on rakukeha tsütoplasma jätk. Aksoni koostises puuduvad Nissli substantsid. Aksoneid ümbritseb üldiselt lipiide sisaldav müeliinikiht. Neuraalne vastus sooritatakse aktsioonipotentsiaali kaudu &quot;kõik või mitte midagi&quot; põhimõttel. Aksonis leiab aset [[aksonaalne transport]]. Et akson ei sisalda ei [[ribosoom]]e ega [[endoplasmaretiikulum]]i, sünteesitakse [[valk|valgud]] rakukehas ja mõned ka dendriitides. Valgud tuleb transportida rakukehast aksonisse. Nii transporditakse ka [[vesiikul (bioloogia)|vesiikuleid]], [[neurotoruk]]esi ja [[neurofilament]]e. Neuroni tsütoplasma on pidevas liikumises. Neuroni jätketes toimub tsütoplasma liikumine mõlemas suunas – terminalidesse ([[anterograadne transport|anterograadselt]]) ja tagasi ([[retrograadne transport|retrograadselt]]).&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Jätkete arvu järgi liigitatakse neuronid neljaks rühmaks:
#[[unipolaarne neuron|unipolaarsed]] – üheainsa jätkega rakud; sellel on nii dendriidi kui ka aksoni ülesanne;
#[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed]] – dendriit ja akson on arenemise käigus kattunud ühise kattega ega ole seega [[valgusmikroskoop|valgusmikroskoobis]] teineteisest eristatavad;
#[[bipolaarne neuron|bipolaarsed]] – ühe dendriidi ja ühe aksoniga;
#[[multipolaarne neuron|multipolaarsed]] – palju dendriite ja üks akson.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

==Närvikiud==
{{Vaata ka|Närvikiud}}
Närvikiud on akson koos teda ümbritsevate kaitsvate glioossete katetega. [[Müeliinkiud]]udel on kateteks [[müeliintupp]] ja [[neurilemm]] ehk [[Schwanni kest]], [[müeliinita kiud]]udel ainult neurilemm. 

==Sünapsid==
{{Vaata|Sünaps}}
Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Nende kaudu neuronid suhtlevad omavahel. Sünaps võib olla [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitne]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatiline]] või [[aksoaksonaalne sünaps]]. [[Sünaptiline ülekanne]] toimub [[virgatsaine]]te vahendusel. Need vabanevad [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ja seonduvad [[postsünaptiline retseptor|postsünaptiliste retseptoritega]], muutes sihtraku [[membraanipotentsiaal]]i.

==Gliiarakud==
{{Vaata ka|Gliiarakk}}
[[Pilt:Neuroglia.png‎|pisi|Neurogliia]]
Gliiarakud täidavad närvikoes põhiliselt [[tugifunktsioon]]i.
 
[[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[ajuvatsake]]si ja seljaju tsentraalkanalit ning osalevad [[ajuvedelik]]u tootmises. [[Ependüüm]] on neuraalne [[epiteel]]. 

[[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] toimimises. [[Astrogliia]] on suurema või väiksema tsütoplasma hulgaga ([[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilised astrotsüüdid]] ja ([[kiuline astrotsüüt|kiulised astrotsüüdid]] ehk [[fibroastrotsüüt|fibroastrotsüüdid]]).
 
[[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] moodustavad müeliintupe, mis [[elektriisolatsioon|isoleerib]] närvikiude. [[Oligodendrogliia]] katab [[seljaaju ganglionirakk]]e ja [[perifeerne närv|perifeerseid närve]] ([[neurilemm]]).

[[Mikrogliia]] rakud täidavad [[immuunfunktsioon]]i, eemaldades kahjustatud rakke ja osaledes [[põletik]]ureaktsioonides.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

[[Gliia]] toetab närvikoe toimimist mitmel viisil: see tagab struktuurse toe, osaleb ainevahetuses ja [[ioonide tasakaal]]us, vahendab virgatsainete ringlust, toimib [[elektriisolatsioon|elektrilise isolatsioonina]] ja reageerib kahjustustele [[glioos]]iga. 

[[Toestusfunktsioon]]i täidavad [[neurogliia rakk]]ude omavahelised kontaktid ([[liidus]]ed), samuti liidused neurogliia rakkude ja neuronite vahel. [[Troofiline funktsioon]] seisneb selles, et gliia osaleb [[glükogeen]]i ja [[lipiid]]ide ainevahetuses, samuti närvikoe [[ioonne koostis|ioonse koostise]] reguleerimisel. Troofiline talitlus on seotud ainete aktiivse transpordiga kesknärvisüsteemis. Gliia osaleb virgatsainete metabolismis: sünapse ümbritsevad gliiarakud on võimelised endasse võtma ja [[sünaptiline pung|sünaptilisse punga]] tagasi andma mitmesuguste virgatsainete [[laguprodukt]]e või virgatsaineid endid. Neuronite hävimise korral vohab neurogliia (eriti astrotsüüdid) hajusaltlt ([[glioos]]) või moodustab [[glioosne arm|glioosse armi]]. [[Oligodendrotsüüt]]ide või [[lemmotsüüt]]ide moodustatud [[müeliin]]i ülesanne on olla passiivse elektriline isolaator, mida näitab ka müeliinmembraani väike valgusisaldus ja membraane läbivate [[valk]]ude peaaegu täielik puudumine.[[Astrotsüüt]]idel on mõõdukas [[fagotsütoos]]ivõime närvikoe laguproduktide suhtes ja vajaduse korral muutuvad nad neuraalseteks [[makrofaag]]ideks. Nad võivad kaltsiumi ja virgatsainete abil mõjutada neuronite aktiivsust.

[[Astrotsüütide süntsüütium]] mõjutab [[kaltsiumioon]]ide ja [[glutamaat|glutamaadi]] vabastamise kaudu neuronite elektrilist aktiivsust.&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

==Närvilõpmed==
{{Vaata ka|Närvilõpe}}
[[Närvilõpe|Närvilõpmed]]on kohad, kus närvikude suhtleb teiste kudedega, näiteks [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. 

[[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] tuvastavad [[ärritaja]]id, võtavad [[ärritus]]t vastu ja transformeerivad selle [[erutus]]eks. Vabad retseptoorsed närvilõpmed hargnevad isoleerimatult koeelementide vahel. Retseptoorsed kapseldunud ehk  inkapsuleerunud närvilõpmed on tavaliselt kaetud glioosse ja sidekoelise kattega. Nende seas on  [[Vateri-Pacini kehake]]sed ja [[Meissneri kehake]]sed.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;
 
[[efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] kannavad närviimpulsse üle närvist lõppelundisse.

==Vaata ka==
*[[aju]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot;&gt;Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;04f5N&quot;&gt;[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. &quot;Inimese füsioloogia ja anatoomia&quot;, [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;text hist&quot;&gt;F. Geneser. &quot;Textbook of Histology: First Edition&quot;, Munksgaard, [[1986]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot;&gt;Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. &quot;Üldhistoloogia&quot;, Tallinn: Valgus, [[1994]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;medits&quot;&gt;J. Tehver, Ü. Hussar. &quot;Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat&quot;, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hist text&quot;&gt;M. H. Ross, W. Pawlina. &quot;Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition&quot;, Lippincott Willams &amp; Wilkins, [[2006]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histology&quot;&gt;C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. &quot;Textbook of Histology: Fifth Edition&quot;, W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot;&gt;P. Hussar, Ü. Hussar, J. Kärner, T. Suuroja. &quot;Histoloogia&quot;, Tartu: OÜ Halo Kirjastus, [[2005]].&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem]]
[[Kategooria:Koed]]
[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]</text>
      <sha1>4g8tdu0q8g6k52ck31k54cmaf70eywx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185025</id>
      <parentid>7185015</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T07:20:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sünapsid */</comment>
      <origin>7185025</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13844" sha1="lsx4bvy7aq1tcj3t0h6sm9huw1rtkss" xml:space="preserve">'''Närvikude''' (''textus nervosus'') on mitmekesine [[närvisüsteem]]i moodustav [[kude]], mis esineb enamikul [[loomad]]el. Selle peamine funktsioon on  informatsiooni vastuvõtmine organismi sise- ja väliskeskkonnast, selle töötlemine ning selle edastamine tegevusvastusteks. Närvikude on tihedalt seotud peaaegu kõigi kudede ja [[elund]]itega ning on organismi kommunikatsioonisüsteemi aluse.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, neid toetavatest [[gliiarakk]]udest ehk närvitoendirakkudest ja [[rakuvaheaine]]st.&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot; /&gt; Neuronite [[akson]]eid, mis moodustavad [[närvikiud]]e ja [[närv]]e, loetakse samuti närvikoe osaks,&lt;ref name=&quot;04f5N&quot; /&gt; sest signaal levib nende kaudu. Närvisüsteemi põhifunktsioon on [[ärritus]]te vastuvõtmine sise- ja väliskeskkonnast, nende muundamine [[närviimpulss]]ideks ning edastamine [[kesknärvisüsteem]]i töötluskeskustesse (vastuvõtu-, korrelatsiooni- ja tõlgendusaladele) ja sealt edasi [[efektor]]itesse.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;

Närvikoe põhiülesanne on kommunikatsioon. Närvikude on levinud üle kogu keha ja on tihedasti seostunud enamiku kudede ja elunditega. Närvikoe peamised struktuuriühikud on [[neuron]]id ja neid ümbritsevad tugirakud ehk [[gliiarakk|gliiarakud]]. Närvikude areneb [[neuroektoderm]]ist ja osaliselt [[mesenhüüm]]ist ([[mikrogliia]]). [[Närvisüsteem]]is moodustavad neuronid [[refleksikaar]]e. Neuroneid ühendavad omavahel [[sünaps]]id ja info ülekandel on vajalik [[virgatsaine]] olemasolu sünapsis.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

==Närvisüsteem==
{{Vaata|Närvisüsteem}}
[[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]]

Närvisüsteem jaotatakse [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt; ning on morfoloogiliselt tugevalt organiseeritud [[bilateraalne sümmeetria|bilateraalse sümmeetriaga]] ja [[metameeria|segmentaalse]] ülesehitusega struktuur. Selles paikneb närvikoe peamine rakumass, kus neuronid on tihedalt ühendatud ja moodustavad funktsionaalseid võrgustikke. Piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvikudesid väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas närve, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]]. Eristatakse kahesuguseid närve: [[toomanärv]]e ehk aferentseid närve ja [[viimanärv]]e ehk eferentseid närrve.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

Piirdenärvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks osaks. [[Somaatiline närvisüsteem]] juhib tahtele alluvaid [[lihas]]eid ja kehalist [[motoorika]]t, [[autonoomne närvisüsteem]] reguleerib tahtele mittealluvat [[elund]]ite talitlust. Autonoomne närvisüsteem jaguneb omakorda [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks osaks]], mis aktiveerub [[stress]]iolukordades ja mida iseloomustab [[südame löögisagedus]]e tõus, [[vererõhk|vererõhu tõus]] ning seedetrakti lõdvestumine, ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks osaks]], mis toetab puhkamist ja taastumist ning mille mõju on vastupidine.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

==Neuron==
{{Vaata|Neuron}}
[[Pilt:Neuron.svg‎|pisi|Närvirakk]]
Neuron on närvikoe põhirakk. See koosneb [[rakukeha]]st ehk soomast ja selle [[neuriit|jätke]]test – tavaliselt [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist. Dendriidid võtavad vastu signaale teistelt rakkudelt, akson juhib [[närviimpulss]]i edasi sihtrakkudeni. Akson võib olla väga pikk. Selle selle [[tsütoplasma]]t nimetatakse [[aksoplasma]]ks. Et aksonis puuduvad [[ribosoom]]id ja [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] struktuurid, sünteesitakse valgud rakukehas ja transporditakse seejärel mööda aksonit sihtkohtadesse.

Neuroni rakukehas leidub tavapäraseid [[organell]]e, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi kompleks]] ja [[tsentrosoom]]id, ja neuronitele iseloomulikke struktuure. [[Nissli substants]] on kareda endoplasmaretiikulumi ja [[ribosoom]]ide kogumid, kus toimub intensiivne [[valgusüntees]]. [[Neurofibrill]]id koosnevad [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] elementidest, sealhulgas [[neurofilament]]idest ja [[mikrotoruke]]stest, ning tagavad raku struktuurse toe ja ainete transpordi. Lisaks leidub neuronites [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, nagu [[lipofustsiin]], mis on [[ainevahetuse jääkprodukt]], ja [[melaniin]], millel võib olla kaitsev funktsioon.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

[[Rakutuum]], mis asub rakukeha keskel, on raku mõõtmetega võrreldes suur. 

Rakud ise on varieeruva suurusega, tavaliselt on neuronitel pigem suured rakukehad. Kõige suuremad on suurajukoore [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide rakud ja kõige väiksemad on [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja [[võrkkesta bipolaarrakud]].

==Jätked==
[[Pilt:NisslHippo2.jpg|pisi|Nissli substants]]
Peaaegu igal neuronil on vähemalt kaht tüüpi [[neuriit|jätke]]id: [[dendriit|dendriidid]] ja [[akson]]. Ärritust vastuvõtvad jätked on dendriidid ja tekkinud impulssi [[erutuslaine]]na edasi juhtiv jätke on akson. Igal neuronil on reeglina palju dendriite, harva neid kas pole või on ainult üks. Dendriidid suurendavad raku pinda ja tänu sellele ka raku ärritust vastuvõtvat võimsust, mida nimetatakse ka [[retseptiivväli|retseptiivväljaks]]. Dendriidid on lühemad kui aksonid ning nad muutuvad rakukehast kaugenedes peenemaks. Aksoneid on seevastu rakul ainult üks. Akson võib olla pikem kui üks meeter. Aksoni tsütoplasmat nimetatakse [[aksoplasma]]ks. See on rakukeha tsütoplasma jätk. Aksoni koostises puuduvad Nissli substantsid. Aksoneid ümbritseb üldiselt lipiide sisaldav müeliinikiht. Neuraalne vastus sooritatakse aktsioonipotentsiaali kaudu &quot;kõik või mitte midagi&quot; põhimõttel. Aksonis leiab aset [[aksonaalne transport]]. Et akson ei sisalda ei [[ribosoom]]e ega [[endoplasmaretiikulum]]i, sünteesitakse [[valk|valgud]] rakukehas ja mõned ka dendriitides. Valgud tuleb transportida rakukehast aksonisse. Nii transporditakse ka [[vesiikul (bioloogia)|vesiikuleid]], [[neurotoruk]]esi ja [[neurofilament]]e. Neuroni tsütoplasma on pidevas liikumises. Neuroni jätketes toimub tsütoplasma liikumine mõlemas suunas – terminalidesse ([[anterograadne transport|anterograadselt]]) ja tagasi ([[retrograadne transport|retrograadselt]]).&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Jätkete arvu järgi liigitatakse neuronid neljaks rühmaks:
#[[unipolaarne neuron|unipolaarsed]] – üheainsa jätkega rakud; sellel on nii dendriidi kui ka aksoni ülesanne;
#[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed]] – dendriit ja akson on arenemise käigus kattunud ühise kattega ega ole seega [[valgusmikroskoop|valgusmikroskoobis]] teineteisest eristatavad;
#[[bipolaarne neuron|bipolaarsed]] – ühe dendriidi ja ühe aksoniga;
#[[multipolaarne neuron|multipolaarsed]] – palju dendriite ja üks akson.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

==Närvikiud==
{{Vaata ka|Närvikiud}}
Närvikiud on akson koos teda ümbritsevate kaitsvate glioossete katetega. [[Müeliinkiud]]udel on kateteks [[müeliintupp]] ja [[neurilemm]] ehk [[Schwanni kest]], [[müeliinita kiud]]udel ainult neurilemm. 

==Sünapsid==
{{Vaata|Sünaps}}

[[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]]

Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Nende kaudu neuronid suhtlevad omavahel. Ühel neuronil võib olla kuni mitukümmend tuhat sünapsi. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada närviimpulsi ülekannet enne selle jõudmist sihtrakuni.

Sünaps koosneb aksoni moodustatud [[presünaps]]ist ja mõjutust vastuvõtva raku [[postsünaps]]ist, mida eraldab [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50&amp;nbsp;nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id ehk [[neurotransmitter]]eid.

Virgatsained jagunevad peamiselt kolme rühma: [[monoamiin]]id, [[aminohape|aminohapped]] ja [[neuropeptiid]]id.

Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab [[presünaptiline lõpe|presünaptilisse lõpmesse]], vabanevad sünapsipõiekestest virgatsained, difusioondifundeeruvad läbi sünapsipilu ning seonduvad [[postsünaptiline retseptor|postsünaptiliste retseptoritega]]. Selle tulemusena muutub postsünaptilise raku [[membraanipotentsiaal]], mis võib sõltuvalt sünapsi tüübist olla kas ergastav või pidurdav.&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot; /&gt;

==Gliiarakud==
{{Vaata ka|Gliiarakk}}
[[Pilt:Neuroglia.png‎|pisi|Neurogliia]]
Gliiarakud täidavad närvikoes põhiliselt [[tugifunktsioon]]i.
 
[[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] vooderdavad [[ajuvatsake]]si ja seljaju tsentraalkanalit ning osalevad [[ajuvedelik]]u tootmises. [[Ependüüm]] on neuraalne [[epiteel]]. 

[[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u ja osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] toimimises. [[Astrogliia]] on suurema või väiksema tsütoplasma hulgaga ([[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilised astrotsüüdid]] ja ([[kiuline astrotsüüt|kiulised astrotsüüdid]] ehk [[fibroastrotsüüt|fibroastrotsüüdid]]).
 
[[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] moodustavad müeliintupe, mis [[elektriisolatsioon|isoleerib]] närvikiude. [[Oligodendrogliia]] katab [[seljaaju ganglionirakk]]e ja [[perifeerne närv|perifeerseid närve]] ([[neurilemm]]).

[[Mikrogliia]] rakud täidavad [[immuunfunktsioon]]i, eemaldades kahjustatud rakke ja osaledes [[põletik]]ureaktsioonides.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

[[Gliia]] toetab närvikoe toimimist mitmel viisil: see tagab struktuurse toe, osaleb ainevahetuses ja [[ioonide tasakaal]]us, vahendab virgatsainete ringlust, toimib [[elektriisolatsioon|elektrilise isolatsioonina]] ja reageerib kahjustustele [[glioos]]iga. 

[[Toestusfunktsioon]]i täidavad [[neurogliia rakk]]ude omavahelised kontaktid ([[liidus]]ed), samuti liidused neurogliia rakkude ja neuronite vahel. [[Troofiline funktsioon]] seisneb selles, et gliia osaleb [[glükogeen]]i ja [[lipiid]]ide ainevahetuses, samuti närvikoe [[ioonne koostis|ioonse koostise]] reguleerimisel. Troofiline talitlus on seotud ainete aktiivse transpordiga kesknärvisüsteemis. Gliia osaleb virgatsainete metabolismis: sünapse ümbritsevad gliiarakud on võimelised endasse võtma ja [[sünaptiline pung|sünaptilisse punga]] tagasi andma mitmesuguste virgatsainete [[laguprodukt]]e või virgatsaineid endid. Neuronite hävimise korral vohab neurogliia (eriti astrotsüüdid) hajusaltlt ([[glioos]]) või moodustab [[glioosne arm|glioosse armi]]. [[Oligodendrotsüüt]]ide või [[lemmotsüüt]]ide moodustatud [[müeliin]]i ülesanne on olla passiivse elektriline isolaator, mida näitab ka müeliinmembraani väike valgusisaldus ja membraane läbivate [[valk]]ude peaaegu täielik puudumine.[[Astrotsüüt]]idel on mõõdukas [[fagotsütoos]]ivõime närvikoe laguproduktide suhtes ja vajaduse korral muutuvad nad neuraalseteks [[makrofaag]]ideks. Nad võivad kaltsiumi ja virgatsainete abil mõjutada neuronite aktiivsust.

[[Astrotsüütide süntsüütium]] mõjutab [[kaltsiumioon]]ide ja [[glutamaat|glutamaadi]] vabastamise kaudu neuronite elektrilist aktiivsust.&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

==Närvilõpmed==
{{Vaata ka|Närvilõpe}}
[[Närvilõpe|Närvilõpmed]]on kohad, kus närvikude suhtleb teiste kudedega, näiteks [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. 

[[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] tuvastavad [[ärritaja]]id, võtavad [[ärritus]]t vastu ja transformeerivad selle [[erutus]]eks. Vabad retseptoorsed närvilõpmed hargnevad isoleerimatult koeelementide vahel. Retseptoorsed kapseldunud ehk  inkapsuleerunud närvilõpmed on tavaliselt kaetud glioosse ja sidekoelise kattega. Nende seas on  [[Vateri-Pacini kehake]]sed ja [[Meissneri kehake]]sed.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;
 
[[efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] kannavad närviimpulsse üle närvist lõppelundisse.

==Vaata ka==
*[[aju]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot;&gt;Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;04f5N&quot;&gt;[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. &quot;Inimese füsioloogia ja anatoomia&quot;, [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;text hist&quot;&gt;F. Geneser. &quot;Textbook of Histology: First Edition&quot;, Munksgaard, [[1986]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot;&gt;Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. &quot;Üldhistoloogia&quot;, Tallinn: Valgus, [[1994]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;medits&quot;&gt;J. Tehver, Ü. Hussar. &quot;Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat&quot;, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hist text&quot;&gt;M. H. Ross, W. Pawlina. &quot;Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition&quot;, Lippincott Willams &amp; Wilkins, [[2006]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histology&quot;&gt;C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. &quot;Textbook of Histology: Fifth Edition&quot;, W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot;&gt;P. Hussar, Ü. Hussar, J. Kärner, T. Suuroja. &quot;Histoloogia&quot;, Tartu: OÜ Halo Kirjastus, [[2005]].&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem]]
[[Kategooria:Koed]]
[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]</text>
      <sha1>lsx4bvy7aq1tcj3t0h6sm9huw1rtkss</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185032</id>
      <parentid>7185025</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T07:29:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Gliiarakud */</comment>
      <origin>7185032</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13455" sha1="fwmqf3rn7noie83kj1fj181non1bjyu" xml:space="preserve">'''Närvikude''' (''textus nervosus'') on mitmekesine [[närvisüsteem]]i moodustav [[kude]], mis esineb enamikul [[loomad]]el. Selle peamine funktsioon on  informatsiooni vastuvõtmine organismi sise- ja väliskeskkonnast, selle töötlemine ning selle edastamine tegevusvastusteks. Närvikude on tihedalt seotud peaaegu kõigi kudede ja [[elund]]itega ning on organismi kommunikatsioonisüsteemi aluse.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, neid toetavatest [[gliiarakk]]udest ehk närvitoendirakkudest ja [[rakuvaheaine]]st.&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot; /&gt; Neuronite [[akson]]eid, mis moodustavad [[närvikiud]]e ja [[närv]]e, loetakse samuti närvikoe osaks,&lt;ref name=&quot;04f5N&quot; /&gt; sest signaal levib nende kaudu. Närvisüsteemi põhifunktsioon on [[ärritus]]te vastuvõtmine sise- ja väliskeskkonnast, nende muundamine [[närviimpulss]]ideks ning edastamine [[kesknärvisüsteem]]i töötluskeskustesse (vastuvõtu-, korrelatsiooni- ja tõlgendusaladele) ja sealt edasi [[efektor]]itesse.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;

Närvikoe põhiülesanne on kommunikatsioon. Närvikude on levinud üle kogu keha ja on tihedasti seostunud enamiku kudede ja elunditega. Närvikoe peamised struktuuriühikud on [[neuron]]id ja neid ümbritsevad tugirakud ehk [[gliiarakk|gliiarakud]]. Närvikude areneb [[neuroektoderm]]ist ja osaliselt [[mesenhüüm]]ist ([[mikrogliia]]). [[Närvisüsteem]]is moodustavad neuronid [[refleksikaar]]e. Neuroneid ühendavad omavahel [[sünaps]]id ja info ülekandel on vajalik [[virgatsaine]] olemasolu sünapsis.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

==Närvisüsteem==
{{Vaata|Närvisüsteem}}
[[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]]

Närvisüsteem jaotatakse [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt; ning on morfoloogiliselt tugevalt organiseeritud [[bilateraalne sümmeetria|bilateraalse sümmeetriaga]] ja [[metameeria|segmentaalse]] ülesehitusega struktuur. Selles paikneb närvikoe peamine rakumass, kus neuronid on tihedalt ühendatud ja moodustavad funktsionaalseid võrgustikke. Piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvikudesid väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas närve, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]]. Eristatakse kahesuguseid närve: [[toomanärv]]e ehk aferentseid närve ja [[viimanärv]]e ehk eferentseid närrve.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

Piirdenärvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks osaks. [[Somaatiline närvisüsteem]] juhib tahtele alluvaid [[lihas]]eid ja kehalist [[motoorika]]t, [[autonoomne närvisüsteem]] reguleerib tahtele mittealluvat [[elund]]ite talitlust. Autonoomne närvisüsteem jaguneb omakorda [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks osaks]], mis aktiveerub [[stress]]iolukordades ja mida iseloomustab [[südame löögisagedus]]e tõus, [[vererõhk|vererõhu tõus]] ning seedetrakti lõdvestumine, ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks osaks]], mis toetab puhkamist ja taastumist ning mille mõju on vastupidine.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

==Neuron==
{{Vaata|Neuron}}
[[Pilt:Neuron.svg‎|pisi|Närvirakk]]
Neuron on närvikoe põhirakk. See koosneb [[rakukeha]]st ehk soomast ja selle [[neuriit|jätke]]test – tavaliselt [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist. Dendriidid võtavad vastu signaale teistelt rakkudelt, akson juhib [[närviimpulss]]i edasi sihtrakkudeni. Akson võib olla väga pikk. Selle selle [[tsütoplasma]]t nimetatakse [[aksoplasma]]ks. Et aksonis puuduvad [[ribosoom]]id ja [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] struktuurid, sünteesitakse valgud rakukehas ja transporditakse seejärel mööda aksonit sihtkohtadesse.

Neuroni rakukehas leidub tavapäraseid [[organell]]e, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi kompleks]] ja [[tsentrosoom]]id, ja neuronitele iseloomulikke struktuure. [[Nissli substants]] on kareda endoplasmaretiikulumi ja [[ribosoom]]ide kogumid, kus toimub intensiivne [[valgusüntees]]. [[Neurofibrill]]id koosnevad [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] elementidest, sealhulgas [[neurofilament]]idest ja [[mikrotoruke]]stest, ning tagavad raku struktuurse toe ja ainete transpordi. Lisaks leidub neuronites [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, nagu [[lipofustsiin]], mis on [[ainevahetuse jääkprodukt]], ja [[melaniin]], millel võib olla kaitsev funktsioon.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

[[Rakutuum]], mis asub rakukeha keskel, on raku mõõtmetega võrreldes suur. 

Rakud ise on varieeruva suurusega, tavaliselt on neuronitel pigem suured rakukehad. Kõige suuremad on suurajukoore [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide rakud ja kõige väiksemad on [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja [[võrkkesta bipolaarrakud]].

==Jätked==
[[Pilt:NisslHippo2.jpg|pisi|Nissli substants]]
Peaaegu igal neuronil on vähemalt kaht tüüpi [[neuriit|jätke]]id: [[dendriit|dendriidid]] ja [[akson]]. Ärritust vastuvõtvad jätked on dendriidid ja tekkinud impulssi [[erutuslaine]]na edasi juhtiv jätke on akson. Igal neuronil on reeglina palju dendriite, harva neid kas pole või on ainult üks. Dendriidid suurendavad raku pinda ja tänu sellele ka raku ärritust vastuvõtvat võimsust, mida nimetatakse ka [[retseptiivväli|retseptiivväljaks]]. Dendriidid on lühemad kui aksonid ning nad muutuvad rakukehast kaugenedes peenemaks. Aksoneid on seevastu rakul ainult üks. Akson võib olla pikem kui üks meeter. Aksoni tsütoplasmat nimetatakse [[aksoplasma]]ks. See on rakukeha tsütoplasma jätk. Aksoni koostises puuduvad Nissli substantsid. Aksoneid ümbritseb üldiselt lipiide sisaldav müeliinikiht. Neuraalne vastus sooritatakse aktsioonipotentsiaali kaudu &quot;kõik või mitte midagi&quot; põhimõttel. Aksonis leiab aset [[aksonaalne transport]]. Et akson ei sisalda ei [[ribosoom]]e ega [[endoplasmaretiikulum]]i, sünteesitakse [[valk|valgud]] rakukehas ja mõned ka dendriitides. Valgud tuleb transportida rakukehast aksonisse. Nii transporditakse ka [[vesiikul (bioloogia)|vesiikuleid]], [[neurotoruk]]esi ja [[neurofilament]]e. Neuroni tsütoplasma on pidevas liikumises. Neuroni jätketes toimub tsütoplasma liikumine mõlemas suunas – terminalidesse ([[anterograadne transport|anterograadselt]]) ja tagasi ([[retrograadne transport|retrograadselt]]).&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Jätkete arvu järgi liigitatakse neuronid neljaks rühmaks:
#[[unipolaarne neuron|unipolaarsed]] – üheainsa jätkega rakud; sellel on nii dendriidi kui ka aksoni ülesanne;
#[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed]] – dendriit ja akson on arenemise käigus kattunud ühise kattega ega ole seega [[valgusmikroskoop|valgusmikroskoobis]] teineteisest eristatavad;
#[[bipolaarne neuron|bipolaarsed]] – ühe dendriidi ja ühe aksoniga;
#[[multipolaarne neuron|multipolaarsed]] – palju dendriite ja üks akson.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

==Närvikiud==
{{Vaata ka|Närvikiud}}
Närvikiud on akson koos teda ümbritsevate kaitsvate glioossete katetega. [[Müeliinkiud]]udel on kateteks [[müeliintupp]] ja [[neurilemm]] ehk [[Schwanni kest]], [[müeliinita kiud]]udel ainult neurilemm. 

==Sünapsid==
{{Vaata|Sünaps}}

[[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]]

Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Nende kaudu neuronid suhtlevad omavahel. Ühel neuronil võib olla kuni mitukümmend tuhat sünapsi. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada närviimpulsi ülekannet enne selle jõudmist sihtrakuni.

Sünaps koosneb aksoni moodustatud [[presünaps]]ist ja mõjutust vastuvõtva raku [[postsünaps]]ist, mida eraldab [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50&amp;nbsp;nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id ehk [[neurotransmitter]]eid.

Virgatsained jagunevad peamiselt kolme rühma: [[monoamiin]]id, [[aminohape|aminohapped]] ja [[neuropeptiid]]id.

Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab [[presünaptiline lõpe|presünaptilisse lõpmesse]], vabanevad sünapsipõiekestest virgatsained, difusioondifundeeruvad läbi sünapsipilu ning seonduvad [[postsünaptiline retseptor|postsünaptiliste retseptoritega]]. Selle tulemusena muutub postsünaptilise raku [[membraanipotentsiaal]], mis võib sõltuvalt sünapsi tüübist olla kas ergastav või pidurdav.&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot; /&gt;

==Gliiarakud==
{{Vaata ka|Gliiarakk}}

[[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]]

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] on neuronite tugirakud, mis tagavad närvikoe normaalse talitluse. Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, reguleerivad närvikoe [[ioonne koostis|ioonset koostist]], osalevad [[virgatsaine]]te ainevahetuses, moodustavad [[müeliintupp|müeliintupe]], osalevad [[immuunfunktsioon]]ides ja reageerivad kahjustustele.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

Närvikoes eristatakse mitut tüüpi gliiarakke. [[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] moodustavad neuraalse [[epiteel]]i, mis vooderdab [[ajuvatsake]]si ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osaleb [[ajuvedelik]]u tootmises.

[[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kõige arvukamad gliiarakud. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluses ning võtavad osa [[virgatsaine]]te ringlusest. Neil on mõõdukas [[fagotsütoos]]ivõime ja kahjustuse korral võivad nad vohada, põhjustades [[glioos]]i või moodustades [[glioosne arm|glioosse armi]]. Astrotsüüdid mõjutavad neuronite aktiivsust ka [[kaltsiumioon]]ide ja [[glutamaat|glutamaadi]] vahendusel, moodustades funktsionaalse [[astrotsüütide süntsüütium]]i.&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

[[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] perifeerses närvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp|müeliintuped]], mis on närvikiudude elektrilised isolaatorid ja kiirendavad närviimpulsi levikut.

[[Mikrogliia]] on kesknärvisüsteemi immuunrakud. Nad eemaldavad kahjustatud rakke ja rakujäänuseid, osalevad [[põletik]]ureaktsioonides ning aitavad säilitada närvikoe sisekeskkonna tasakaalu.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

Lisaks üksikute gliiarakkude ülesannetele täidab gliia tervikuna mitmeid olulisi funktsioone. Gliiarakkude omavahelised ning neuronitega moodustatud [[liidus]]ed tagavad närvikoe mehaanilise toe. Gliia osaleb [[glükogeen]]i ja [[lipiid]]ide ainevahetuses, ainete aktiivses transpordis ning [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises sünapsides. Müeliini väike valgusisaldus ja membraani ehitus annavad sellele head elektriisoleerivad omadused, mis võimaldavad närviimpulssidel levida kiiresti ja väikese energiakuluga.

==Närvilõpmed==
{{Vaata ka|Närvilõpe}}
[[Närvilõpe|Närvilõpmed]]on kohad, kus närvikude suhtleb teiste kudedega, näiteks [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. 

[[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] tuvastavad [[ärritaja]]id, võtavad [[ärritus]]t vastu ja transformeerivad selle [[erutus]]eks. Vabad retseptoorsed närvilõpmed hargnevad isoleerimatult koeelementide vahel. Retseptoorsed kapseldunud ehk  inkapsuleerunud närvilõpmed on tavaliselt kaetud glioosse ja sidekoelise kattega. Nende seas on  [[Vateri-Pacini kehake]]sed ja [[Meissneri kehake]]sed.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;
 
[[efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] kannavad närviimpulsse üle närvist lõppelundisse.

==Vaata ka==
*[[aju]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot;&gt;Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;04f5N&quot;&gt;[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. &quot;Inimese füsioloogia ja anatoomia&quot;, [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;text hist&quot;&gt;F. Geneser. &quot;Textbook of Histology: First Edition&quot;, Munksgaard, [[1986]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot;&gt;Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. &quot;Üldhistoloogia&quot;, Tallinn: Valgus, [[1994]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;medits&quot;&gt;J. Tehver, Ü. Hussar. &quot;Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat&quot;, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hist text&quot;&gt;M. H. Ross, W. Pawlina. &quot;Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition&quot;, Lippincott Willams &amp; Wilkins, [[2006]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histology&quot;&gt;C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. &quot;Textbook of Histology: Fifth Edition&quot;, W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot;&gt;P. Hussar, Ü. Hussar, J. Kärner, T. Suuroja. &quot;Histoloogia&quot;, Tartu: OÜ Halo Kirjastus, [[2005]].&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem]]
[[Kategooria:Koed]]
[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]</text>
      <sha1>fwmqf3rn7noie83kj1fj181non1bjyu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185122</id>
      <parentid>7185032</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T10:42:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <origin>7185122</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18145" sha1="0p3s0wv8hqho099e6sksv8qxy2ctb3d" xml:space="preserve">'''Närvikude''' (''textus nervosus'') on [[närvisüsteem]]i moodustav [[kude]], mis esineb enamikul [[loomad]]el. Selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi kudede ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, neid toetavatest [[gliiarakk]]udest ehk närvitoendirakkudest ja [[rakuvaheaine]]st.&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot; /&gt; Närvikoe hulka kuuluvad ka neuronite [[akson]]id, mis moodustavad [[närvikiud]]e ja [[närv]]e ning juhivad [[närviimpulss]]e.&lt;ref name=&quot;04f5N&quot; /&gt;

Närvisüsteemis võtavad neuronid vastu [[ärritus]]i, muundavad need närviimpulssideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Närvikude areneb peamiselt [[neuroektoderm]]ist; erandiks on [[mikrogliia]], mis pärineb [[mesenhüüm]]ist. Närvisüsteemis moodustavad neuronid omavahel ühendudes keerukaid [[närvivõrk|närvivõrke]] ja [[refleksikaar]]i, mis võimaldavad sensoorset [[taju]], [[liigutus]]te juhtimist, [[autonoomne talitlus|autonoomsete talitluste]] regulatsiooni, [[õppimine|õppimist]] ja [[mälu]].

==Närvisüsteem==
{{Vaata|Närvisüsteem}}
[[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]]

Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt; Selles paikneb enamik [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest ja [[gliiarakk]]udest, mis moodustavad keerukaid [[närvivõrgustik]]ke. Morfoloogiliselt iseloomustavad kesknärvisüsteemi [[bilateraalne sümmeetria|bilateraalne sümmeetria]] ja [[metameeria|segmentaalne]] ülesehitus.

[[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]]. Selle kaudu liigub informatsioon kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismi vahel. Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad [[närviimpulss]]e kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

Piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]]. Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute [[elund]]ite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]], parasümpaatiline närvisüsteem aga soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

==Neuron==
{{Vaata|Neuron}}
[[Pilt:Neuron.svg‎|pisi|Närvirakk]]
Neuron on närvikoe põhirakk. See koosneb [[rakukeha]]st ehk soomast ja selle [[neuriit|jätketest]] – tavaliselt [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist. Dendriidid võtavad vastu signaale teistelt rakkudelt, akson juhib [[närviimpulss|närviimpulsi]] edasi sihtrakkudeni. Akson võib olla väga pikk. Selle [[tsütoplasma]]t nimetatakse [[aksoplasma]]ks. Et aksonis tavaliselt puuduvad [[ribosoom]]id ja [[kare endoplasmaretiikulum|kare endoplasmaatiline retiikulum]], sünteesitakse enamik valke rakukehas ning need transporditakse seejärel mööda aksonit sihtkohtadesse. See on neuronite peamine valgusünteesi ja valkude jaotamise mehhanism. Mõnes neuronis, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal, võib aksoni distaalses osas ja [[kasvukoonus]]es esineda [[mRNA]]-d ning [[translatsioon (geneetika)|translatsioon]]iks vajalikke komponente. Sellisel juhul võib toimuda piiratud lokaalne [[valgusüntees]], mis võimaldab kiiret ja piirkondlikku kohanemist ilma rakukeha vahenduseta. Küpsetes ja [[müeliniseerunud akson]]ites on selline lokaalne translatsioon siiski väga haruldane või praktiliselt puudub.

Neuroni rakukehas leidub tavapäraseid [[organell]]e, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi kompleks]] ja [[tsentrosoom]]. Lisaks esinevad neuronitele iseloomulikud struktuurid. [[Nissli substants]] koosneb karedast endoplasmaatilise retiikulumi ja [[ribosoom]]ide kogumitest, kus toimub intensiivne [[valgusüntees]]. [[Neurofibrill]]id on [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] elemendid, sealhulgas [[neurofilament]]id ja [[mikrotuubul]]id, mis tagavad raku struktuurse toe ning osalevad rakusiseses transpordis. Lisaks leidub neuronites pigmente, nagu [[lipofustsiin]] (ainevahetuse jääkprodukt) ja [[neuromelaniin]], millel võib olla kaitsev roll.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

[[Rakutuum]] paikneb rakukeha keskel ja on suhteliselt suur.

Neuronite suurus varieerub märkimisväärselt. Suurim rakukeha on [[suurajukoor]]e [[püramidaalrakk]]udel ja [[seljaajuganglion]]ide rakkudel, väikseim aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk]]udel ja [[võrkkesta bipolaarrakud|võrkkesta bipolaarrakkudel]].

===Jätked===

Enamikul neuronitel on kahte tüüpi jätked: [[dendriit|dendriidid]] ja [[akson]]. Dendriidid võtavad vastu [[ärritus]]i, akson juhib [[erutuslaine]] edasi. Dendriidid on tavaliselt arvukad, lühikesed ja harunevad, mis suurendab raku vastuvõtupinda ehk [[retseptiivväli|retseptiivvälja]]. Akson on tavaliselt üks ja võib olla üle meetri pikkune.

Aksoni tsütoplasmat nimetatakse [[aksoplasma]]ks. Aksonis puudub [[Nissli substants]]. Enamik neuronile vajalikke valke sünteesitakse rakukehas, kuid mõnes neuronis toimub ka piiratud lokaalne valgusüntees aksonis. Aksonit ümbritseb sageli [[müeliin]]ikiht.

Närviraku signaal kandub mööda aksonit [[aktsioonipotentsiaal]]ina põhimõttel &quot;kõik või mitte midagi&quot;. Aksonis toimub aktiivne [[aksonaalne transport]], mis liigub nii rakukehast eemale ([[anterograadne transport]]) kui ka tagasi ([[retrograadne transport]]). Transport toimub [[mikrotoruke]]te abil. Transporditakse [[valk]]e, [[vesiikul (bioloogia)|vesiikul]]eid ja [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] komponente.

Jätkete arvu järgi liigitatakse neuronid neljaks rühmaks:
*[[unipolaarne neuron|unipolaarsed]] – ühe jätkega rakud, mille jätkel on nii dendriidi kui kaaksoni funktsioon;
*[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed]] – euronid, millel arenemise käigus algselt kahe eraldi jätkena (akson ja dendriit) kujunenud jätked ühinevad üheks jätkeks, mis seejärel T-kujuliselt hargneb perifeerseks ja tsentraalseks haruks;
*[[bipolaarne neuron|bipolaarsed]] – ühe dendriidi ja ühe aksoniga;
*[[multipolaarne neuron|multipolaarsed]] – paljude dendriitide ja ühe aksoniga;
*[[aksonita neuron|aksonita]] – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson ning signaliseerimine toimub dendriitide ja rakukeha tasandil. 

===Närvikiud===

{{Vaata ka|Närvikiud}}

Närvikiud on akson koos teda ümbritsevate gliaalsete katetega. [[Müeliinkiud]]udel on ümbriseks [[müeliintupp]] ja [[neurilemm]] (Schwanni kest), [[müeliinita kiud]]udel on ainult neurilemm. 

==Sünapsid==
{{Vaata|Sünaps}}

[[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]]

Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni.

[[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.

Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]]) seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]iga, mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada]]sid (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajalisemalt.

Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab presünaptilisse lõpmesse, avanevad [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvad]] [[kaltsiumikanal]]id ja [[kaltsiumiioon|Ca²⁺]]ide sissevool käivitab sünapsipõikeste sulandumise [[presünaptiline membraan|presünaptilise membraaniga]]. Selle tulemusena vabanevad virgatsained sünapsipilusse, [[difusioon|difundeeruvad]] läbi pilu jaseonduvad postsünaptiliste retseptoritega. See kutsub esile muutuse postsünaptilise raku [[membraanipotentsiaal]]is, mis võib olla kas ergastav või pidurdav, sõltuvalt retseptori ja sünapsi tüübist.

Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse (näiteks teatud [[refleks]]id ja rütmilised võrgustikud) tekkimisel.


==Gliiarakud==
{{Vaata ka|Gliiarakk}}

[[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]]

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] on neuronite tugirakud, mis tagavad närvikoe normaalse talitluse. Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, reguleerivad närvikoe [[ioonne koostis|ioonset koostist]], osalevad [[virgatsaine]]te ainevahetuses, moodustavad [[müeliintupp|müeliintupe]], osalevad [[immuunfunktsioon]]ides ning reageerivad [[koekahjustus]]ele.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

Närvikoes eristatakse mitut tüüpi gliiarakke.

[[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] moodustavad rakkude kihi, mis vooderdab [[ajuvatsake]]si ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osaleb [[ajuvedelik]]u (tserebrospinaalvedeliku) ringluses ja osaliselt selle tootmises.

[[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kõige arvukamad gliiarakud kesknärvisüsteemis. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluses ning vahendavad [[virgatsaine]]te eemaldamist ja ringlust sünapsides. Neil on ka mõõdukas [[fagotsütoos]]ivõime ning kahjustuse korral võivad nad vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket. Astrotsüüdid on omavahel ühendatud ja moodustavad funktsionaalse [[astrotsüütide süntsüütium]]i, mis võimaldab kaltsiumiioonide ja [[signaalimolekul]]ide levikut rakkude vahel.&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

[[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp|müeliintuped]], mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad närviimpulsi leviku kiirust.

[[Mikrogliia]] on kesknärvisüsteemi immuunkompetentsed rakud. Nad eemaldavad [[rakujäänus]]eid ja kahjustatud rakke, osalevad [[põletik]]ureaktsioonides ning aitavad säilitada närvikoe [[immuuntasakaal]]u ja [[homöostaas]]i.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

Gliia täidab mitmeid integreeritud funktsioone, mis põhinevad eri tüüpi gliiarakkude koostoimel. Gliiarakkude ja neuronite vahelised [[liidus]]ed tagavad koe struktuurse toe ja ainevahetusliku koostöö. Gliia osaleb [[energiametabolism|energia-]] ja [[lipiidimetabolism]]is, [[ioonhomöostaas]]is ning [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]]. Nendes protsessides domineerivad peamiselt [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], mis reguleerivad [[ioontasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u ning toetavad neuronite ainevahetust. [[Mikrogliia]] osaleb eeskätt [[rakujääk]]ide eemaldamises ja [[immuunseire]]s. [[oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] toetavad närvikiudude [[elektriline isolatsioon|elektrilist isolatsiooni]] [[müeliin]]i sünteesi kaudu.

Oluline osa neuronite ja gliia ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Selle käigus võtavad astrotsüüdid verest [[glükoos]]i ja lagundavad selle [[glükolüüs]]i teel [[laktaat|laktaadiks]]. Laktaat transporditakse seejärel neuronitesse, kus seda kasutatakse energiaallikana [[mitokonder|mitokondrites]] [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivses ainevahetuses]]. See mehhanism toetab eriti aktiivsete neuronite kiiret energiavajadust.

Lisaks energiaainevahetusele on astrotsüütidel keskne roll [[ioonhomöostaas]]i säilitamisel, eeskätt [[kaaliumioon|K⁺]] tasakaalu reguleerimisel. Neuronite aktiivsuse käigus vabanev kaalium akumuleerub [[rakuväline ruum|rakuvälises ruumis]], kuid astrotsüüdid võtavad selle kiiresti endasse ja jaotavad läbi oma omavahel ühendatud võrgu (nn [[astrotsüütide süntsüütium]]i). Seda protsessi nimetatakse K⁺ puhverdumiseks. See aitab vältida neuronite liigtalitlust ja tagab närvikoe elektrilise stabiilsuse.

Astrotsüüdid olulised ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] dünaamilises regulatsioonis. Kuigi barjääri põhilise struktuuri moodustavad [[peaaju]] kapillaaride [[endoteel]]irakud, mõjutavad astrotsüütide lõppjätked (nn [[perivaskulaarsed jalad]]) selle läbilaskvust ja funktsionaalset seisundit. Astrotsüüdid vabastavad signaalmolekule, mis reguleerivad endoteelirakkude [[tiheliidus]]te tugevust, ioonkanalite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressioon]]i. Nii ei ole hematoentsefaalne barjäär mitte staatiline struktuur, vaid dünaamiliselt reguleeritav süsteem, mille omadusi kujundab astrotsüütide ja [[veresoonkond|veresoonkonna]] vaheline pidev signaalivahetus.

[[Müeliintupp]] võimaldab tänu oma madalale valgusisaldusele ja kõrgele lipiidisisaldusele signaalide kiiret ja energiasäästlikku levikut mööda aksoneid. [[Müeliin]]i moodustavad vastavalt asukohale [[oligodendrotsüüt]]id kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] perifeerses närvisüsteemis.

==Närvilõpmed==
{{Vaata ka|Närvilõpe}}
[[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on närvikoe perifeersed struktuurid, kus närvisüsteem suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]].

[[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja transdutseerivad need närviimpulssideks ehk [[erutus]]eks. Eristatakse vabu ja kapseldunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed hargnevad kudedes ilma sidekoelise kapslita ning on tüüpilised näiteks [[valu]]- ja temperatuuritundlikkuse korral. Kapseldunud ehk inkapsuleerunud närvilõpmed on ümbritsetud sidekoelise ja sageli ka gliaalsete elementide kihiga ning spetsialiseerunud mehaaniliste stiimulite tajumisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Vateri-Pacini kehake]]sed ja [[Meissneri kehake]]sed.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

[[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakku, näiteks lihas- või näärmerakku, põhjustades vastava vastuse (näiteks [[lihaskontraktsioon]]i või [[sekretsioon]]i).

==Vaata ka==
*[[aju]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot;&gt;Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;04f5N&quot;&gt;[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. &quot;Inimese füsioloogia ja anatoomia&quot;, [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;text hist&quot;&gt;F. Geneser. &quot;Textbook of Histology: First Edition&quot;, Munksgaard, [[1986]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot;&gt;Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. &quot;Üldhistoloogia&quot;, Tallinn: Valgus, [[1994]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;medits&quot;&gt;J. Tehver, Ü. Hussar. &quot;Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat&quot;, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hist text&quot;&gt;M. H. Ross, W. Pawlina. &quot;Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition&quot;, Lippincott Willams &amp; Wilkins, [[2006]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histology&quot;&gt;C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. &quot;Textbook of Histology: Fifth Edition&quot;, W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot;&gt;P. Hussar, Ü. Hussar, J. Kärner, T. Suuroja. &quot;Histoloogia&quot;, Tartu: OÜ Halo Kirjastus, [[2005]].&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem]]
[[Kategooria:Koed]]
[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]</text>
      <sha1>0p3s0wv8hqho099e6sksv8qxy2ctb3d</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185136</id>
      <parentid>7185122</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T11:35:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Närvilõpmed */</comment>
      <origin>7185136</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24541" sha1="egdpfeziu5jakjexn27luo7ic37cp8z" xml:space="preserve">'''Närvikude''' (''textus nervosus'') on [[närvisüsteem]]i moodustav [[kude]], mis esineb enamikul [[loomad]]el. Selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi kudede ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, neid toetavatest [[gliiarakk]]udest ehk närvitoendirakkudest ja [[rakuvaheaine]]st.&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot; /&gt; Närvikoe hulka kuuluvad ka neuronite [[akson]]id, mis moodustavad [[närvikiud]]e ja [[närv]]e ning juhivad [[närviimpulss]]e.&lt;ref name=&quot;04f5N&quot; /&gt;

Närvisüsteemis võtavad neuronid vastu [[ärritus]]i, muundavad need närviimpulssideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Närvikude areneb peamiselt [[neuroektoderm]]ist; erandiks on [[mikrogliia]], mis pärineb [[mesenhüüm]]ist. Närvisüsteemis moodustavad neuronid omavahel ühendudes keerukaid [[närvivõrk|närvivõrke]] ja [[refleksikaar]]i, mis võimaldavad sensoorset [[taju]], [[liigutus]]te juhtimist, [[autonoomne talitlus|autonoomsete talitluste]] regulatsiooni, [[õppimine|õppimist]] ja [[mälu]].

==Närvisüsteem==
{{Vaata|Närvisüsteem}}
[[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]]

Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt; Selles paikneb enamik [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest ja [[gliiarakk]]udest, mis moodustavad keerukaid [[närvivõrgustik]]ke. Morfoloogiliselt iseloomustavad kesknärvisüsteemi [[bilateraalne sümmeetria|bilateraalne sümmeetria]] ja [[metameeria|segmentaalne]] ülesehitus.

[[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]]. Selle kaudu liigub informatsioon kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismi vahel. Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad [[närviimpulss]]e kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

Piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]]. Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute [[elund]]ite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]], parasümpaatiline närvisüsteem aga soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

==Neuron==
{{Vaata|Neuron}}
[[Pilt:Neuron.svg‎|pisi|Närvirakk]]
Neuron on närvikoe põhirakk. See koosneb [[rakukeha]]st ehk soomast ja selle [[neuriit|jätketest]] – tavaliselt [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist. Dendriidid võtavad vastu signaale teistelt rakkudelt, akson juhib [[närviimpulss|närviimpulsi]] edasi sihtrakkudeni. Akson võib olla väga pikk. Selle [[tsütoplasma]]t nimetatakse [[aksoplasma]]ks. Et aksonis tavaliselt puuduvad [[ribosoom]]id ja [[kare endoplasmaretiikulum|kare endoplasmaatiline retiikulum]], sünteesitakse enamik valke rakukehas ning need transporditakse seejärel mööda aksonit sihtkohtadesse. See on neuronite peamine valgusünteesi ja valkude jaotamise mehhanism. Mõnes neuronis, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal, võib aksoni distaalses osas ja [[kasvukoonus]]es esineda [[mRNA]]-d ning [[translatsioon (geneetika)|translatsioon]]iks vajalikke komponente. Sellisel juhul võib toimuda piiratud lokaalne [[valgusüntees]], mis võimaldab kiiret ja piirkondlikku kohanemist ilma rakukeha vahenduseta. Küpsetes ja [[müeliniseerunud akson]]ites on selline lokaalne translatsioon siiski väga haruldane või praktiliselt puudub.

Neuroni rakukehas leidub tavapäraseid [[organell]]e, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi kompleks]] ja [[tsentrosoom]]. Lisaks esinevad neuronitele iseloomulikud struktuurid. [[Nissli substants]] koosneb karedast endoplasmaatilise retiikulumi ja [[ribosoom]]ide kogumitest, kus toimub intensiivne [[valgusüntees]]. [[Neurofibrill]]id on [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] elemendid, sealhulgas [[neurofilament]]id ja [[mikrotuubul]]id, mis tagavad raku struktuurse toe ning osalevad rakusiseses transpordis. Lisaks leidub neuronites pigmente, nagu [[lipofustsiin]] (ainevahetuse jääkprodukt) ja [[neuromelaniin]], millel võib olla kaitsev roll.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

[[Rakutuum]] paikneb rakukeha keskel ja on suhteliselt suur.

Neuronite suurus varieerub märkimisväärselt. Suurim rakukeha on [[suurajukoor]]e [[püramidaalrakk]]udel ja [[seljaajuganglion]]ide rakkudel, väikseim aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk]]udel ja [[võrkkesta bipolaarrakud|võrkkesta bipolaarrakkudel]].

===Jätked===

Enamikul neuronitel on kahte tüüpi jätked: [[dendriit|dendriidid]] ja [[akson]]. Dendriidid võtavad vastu [[ärritus]]i, akson juhib [[erutuslaine]] edasi. Dendriidid on tavaliselt arvukad, lühikesed ja harunevad, mis suurendab raku vastuvõtupinda ehk [[retseptiivväli|retseptiivvälja]]. Akson on tavaliselt üks ja võib olla üle meetri pikkune.

Aksoni tsütoplasmat nimetatakse [[aksoplasma]]ks. Aksonis puudub [[Nissli substants]]. Enamik neuronile vajalikke valke sünteesitakse rakukehas, kuid mõnes neuronis toimub ka piiratud lokaalne valgusüntees aksonis. Aksonit ümbritseb sageli [[müeliin]]ikiht.

Närviraku signaal kandub mööda aksonit [[aktsioonipotentsiaal]]ina põhimõttel &quot;kõik või mitte midagi&quot;. Aksonis toimub aktiivne [[aksonaalne transport]], mis liigub nii rakukehast eemale ([[anterograadne transport]]) kui ka tagasi ([[retrograadne transport]]). Transport toimub [[mikrotoruke]]te abil. Transporditakse [[valk]]e, [[vesiikul (bioloogia)|vesiikul]]eid ja [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] komponente.

Jätkete arvu järgi liigitatakse neuronid neljaks rühmaks:
*[[unipolaarne neuron|unipolaarsed]] – ühe jätkega rakud, mille jätkel on nii dendriidi kui kaaksoni funktsioon;
*[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed]] – euronid, millel arenemise käigus algselt kahe eraldi jätkena (akson ja dendriit) kujunenud jätked ühinevad üheks jätkeks, mis seejärel T-kujuliselt hargneb perifeerseks ja tsentraalseks haruks;
*[[bipolaarne neuron|bipolaarsed]] – ühe dendriidi ja ühe aksoniga;
*[[multipolaarne neuron|multipolaarsed]] – paljude dendriitide ja ühe aksoniga;
*[[aksonita neuron|aksonita]] – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson ning signaliseerimine toimub dendriitide ja rakukeha tasandil. 

===Närvikiud===

{{Vaata ka|Närvikiud}}

Närvikiud on akson koos teda ümbritsevate gliaalsete katetega. [[Müeliinkiud]]udel on ümbriseks [[müeliintupp]] ja [[neurilemm]] (Schwanni kest), [[müeliinita kiud]]udel on ainult neurilemm. 

==Sünapsid==
{{Vaata|Sünaps}}

[[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]]

Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni.

[[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.

Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]]) seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]iga, mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada]]sid (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajalisemalt.

Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab presünaptilisse lõpmesse, avanevad [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvad]] [[kaltsiumikanal]]id ja [[kaltsiumiioon|Ca²⁺]]ide sissevool käivitab sünapsipõikeste sulandumise [[presünaptiline membraan|presünaptilise membraaniga]]. Selle tulemusena vabanevad virgatsained sünapsipilusse, [[difusioon|difundeeruvad]] läbi pilu jaseonduvad postsünaptiliste retseptoritega. See kutsub esile muutuse postsünaptilise raku [[membraanipotentsiaal]]is, mis võib olla kas ergastav või pidurdav, sõltuvalt retseptori ja sünapsi tüübist.

Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse (näiteks teatud [[refleks]]id ja rütmilised võrgustikud) tekkimisel.


==Gliiarakud==
{{Vaata ka|Gliiarakk}}

[[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]]

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] on neuronite tugirakud, mis tagavad närvikoe normaalse talitluse. Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, reguleerivad närvikoe [[ioonne koostis|ioonset koostist]], osalevad [[virgatsaine]]te ainevahetuses, moodustavad [[müeliintupp|müeliintupe]], osalevad [[immuunfunktsioon]]ides ning reageerivad [[koekahjustus]]ele.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

Närvikoes eristatakse mitut tüüpi gliiarakke.

[[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] moodustavad rakkude kihi, mis vooderdab [[ajuvatsake]]si ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osaleb [[ajuvedelik]]u (tserebrospinaalvedeliku) ringluses ja osaliselt selle tootmises.

[[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kõige arvukamad gliiarakud kesknärvisüsteemis. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluses ning vahendavad [[virgatsaine]]te eemaldamist ja ringlust sünapsides. Neil on ka mõõdukas [[fagotsütoos]]ivõime ning kahjustuse korral võivad nad vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket. Astrotsüüdid on omavahel ühendatud ja moodustavad funktsionaalse [[astrotsüütide süntsüütium]]i, mis võimaldab kaltsiumiioonide ja [[signaalimolekul]]ide levikut rakkude vahel.&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

[[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp|müeliintuped]], mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad närviimpulsi leviku kiirust.

[[Mikrogliia]] on kesknärvisüsteemi immuunkompetentsed rakud. Nad eemaldavad [[rakujäänus]]eid ja kahjustatud rakke, osalevad [[põletik]]ureaktsioonides ning aitavad säilitada närvikoe [[immuuntasakaal]]u ja [[homöostaas]]i.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

Gliia täidab mitmeid integreeritud funktsioone, mis põhinevad eri tüüpi gliiarakkude koostoimel. Gliiarakkude ja neuronite vahelised [[liidus]]ed tagavad koe struktuurse toe ja ainevahetusliku koostöö. Gliia osaleb [[energiametabolism|energia-]] ja [[lipiidimetabolism]]is, [[ioonhomöostaas]]is ning [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]]. Nendes protsessides domineerivad peamiselt [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], mis reguleerivad [[ioontasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u ning toetavad neuronite ainevahetust. [[Mikrogliia]] osaleb eeskätt [[rakujääk]]ide eemaldamises ja [[immuunseire]]s. [[oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] toetavad närvikiudude [[elektriline isolatsioon|elektrilist isolatsiooni]] [[müeliin]]i sünteesi kaudu.

Oluline osa neuronite ja gliia ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Selle käigus võtavad astrotsüüdid verest [[glükoos]]i ja lagundavad selle [[glükolüüs]]i teel [[laktaat|laktaadiks]]. Laktaat transporditakse seejärel neuronitesse, kus seda kasutatakse energiaallikana [[mitokonder|mitokondrites]] [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivses ainevahetuses]]. See mehhanism toetab eriti aktiivsete neuronite kiiret energiavajadust.

Lisaks energiaainevahetusele on astrotsüütidel keskne roll [[ioonhomöostaas]]i säilitamisel, eeskätt [[kaaliumioon|K⁺]] tasakaalu reguleerimisel. Neuronite aktiivsuse käigus vabanev kaalium akumuleerub [[rakuväline ruum|rakuvälises ruumis]], kuid astrotsüüdid võtavad selle kiiresti endasse ja jaotavad läbi oma omavahel ühendatud võrgu (nn [[astrotsüütide süntsüütium]]i). Seda protsessi nimetatakse K⁺ puhverdumiseks. See aitab vältida neuronite liigtalitlust ja tagab närvikoe elektrilise stabiilsuse.

Astrotsüüdid olulised ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] dünaamilises regulatsioonis. Kuigi barjääri põhilise struktuuri moodustavad [[peaaju]] kapillaaride [[endoteel]]irakud, mõjutavad astrotsüütide lõppjätked (nn [[perivaskulaarsed jalad]]) selle läbilaskvust ja funktsionaalset seisundit. Astrotsüüdid vabastavad signaalmolekule, mis reguleerivad endoteelirakkude [[tiheliidus]]te tugevust, ioonkanalite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressioon]]i. Nii ei ole hematoentsefaalne barjäär mitte staatiline struktuur, vaid dünaamiliselt reguleeritav süsteem, mille omadusi kujundab astrotsüütide ja [[veresoonkond|veresoonkonna]] vaheline pidev signaalivahetus.

[[Müeliintupp]] võimaldab tänu oma madalale valgusisaldusele ja kõrgele lipiidisisaldusele signaalide kiiret ja energiasäästlikku levikut mööda aksoneid. [[Müeliin]]i moodustavad vastavalt asukohale [[oligodendrotsüüt]]id kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] perifeerses närvisüsteemis.

==Närvilõpmed==
{{Vaata ka|Närvilõpe}}
[[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on närvikoe perifeersed struktuurid, kus närvisüsteem suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieerub loomarühmati.

[[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja transdutseerivad need närviimpulssideks ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse vabu ja kapseldunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed esinevad paljudes kudedes ning on eriti olulised [[valu]]-, temperatuuri- ja osaliselt mehhanoretseptsiooni vahendamisel. Kapseldunud ehk inkapsuleerunud närvilõpmed on iseloomulikud eeskätt selgroogsetele. Neid ümbritseb sidekoeline ja sageli gliaalne kapsel. Need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsemale tajumisele. Sellised struktuurid on näiteks [[imetajad|imetajatel]] kirjeldatud [[Vateri-Pacini kehake]]sed ja [[Meissneri kehake]]sed.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

[[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, põhjustades vastava füsioloogilise vastuse (näiteks [[lihaskontraktsioon]]i või [[sekretsioon]]i). Need esinevad laialdaselt nii selgroogsetel kui ka [[selgrootud|selgrootutel]], kuid nende täpne ehitus ja [[neurotransmissioon]]i mehhanism sõltub loomrühmast.

Selgroogsete ja selgrootute närvilõpmed erinevad nii ehituse kui ka funktsionaalse organiseerituse poolest. Selgroogsetel on retseptoorsete närvilõpmete ehitus üldiselt rohkem spetsialiseerunud. Esinevad nii vabad kui ka kapseldunud närvilõpmed. Kapseldunud retseptorid (näiteks [[Vateri-Pacini kehake]]sed ja [[Meissneri kehake]]sed) on hästi arenenud ning võimaldavad [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] täpset tajumist. Selgrootutel on sensoorne süsteem sageli lihtsama ehitusega ja retseptorid võivad esineda närvilõpmete hajusate harudena või spetsialiseerunud [[tundekarvake]]se ehk [[sensill]]i tüüpi struktuuridena. Kuigi kapseldunud retseptoritele analoogseid mehhanisme esineb ka selgrootutel, on need üldiselt lihtsama ehitusega ja vähem kihistunud kui selgroogsetel. Efektoorsete närvilõpmete puhul on selgroogsetele iseloomulikud täpselt organiseeritud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarsed sünapsid]], kus signaal kandub keemilise sünapsi vahendusel (näiteks [[atsetüülkoliin]]i abil) otse lihasrakule. See võimaldab lihasaktiivsuse väga täpset ja kiiret  kontrolli. Selgrootutel võib [[motoorne innervatsioon]] olla seevastu hajusam või tugineda [[ganglionaarne juhtimine|ganglionaarsele juhtimisele]], kus üks [[närvisõlm]] koordineerib suuremaid [[lihasrühm]]i. Signaaliülekande mehhanismid on selgroogsetel valdavalt keemilised sünapsid, kuigi teatud ajupiirkondades esineb ka elektrilisi sünapse. Selgrootutel on seevastu suurem varieeruvus – esineb nii keemilisi kui ka elektrilisi sünapse ning mõnel rühmal ka segamehhanisme, mis võimaldavad kiiret ja lihtsat närviülekannet. Närvisüsteemi üldine organisatsioon toetab neid erinevusi: selgroogsetel on see tsentraliseeritud pea- ja seljaajuks, mis võimaldab informatsiooni täpset töötlemist ja juhtimist, samas kui selgrootutel on närvisüsteem sageli [[ganglionaarne närvisüsteem|ganglionaarne]] või [[hajus närvisüsteem|hajus]], kus töötlus toimub jaotatumalt närvisõlmedes.

Närvilõpmete mitmekesisus on kujunenud närvisüsteemi evolutsiooni käigus, kus lihtsatest hajusatest [[närvivõrk]]udest on arenenud järjest spetsialiseeritumad ja tsentraliseeritumad süsteemid. Selgrootutel, eriti [[putukad|putukatel]] ja [[limused|limustel]], on närvisüsteem sageli ganglionaarne ning sensoorne info kogutakse lihtsamate, kuid funktsionaalselt tõhusate retseptorstruktuuride kaudu. Selgroogsetel on evolutsiooniliselt tekkinud suurem spetsialiseeritus ja eristus sensoorse, integratiivse ja motoorse funktsiooni vahel. See on toonud kaasa kapseldunud retseptorite arengu ja väga täpselt reguleeritud neuromuskulaarsed sünapsid, mis võimaldavad kõrget ruumilist ja ajalist täpsust liikumise ja taju juhtimisel.

Selgroogsetel kujuneb närvisüsteemi ja närvilõpmete areng järk-järgult [[embrüogenees]]i käigus. Varases arengus diferentseeruvad [[neuroektoderm]]ist närvirakud ja gliiarakud, millele järgneb aksonite ja dendriitide kasv ning sihtkudedele suunatud innervatsioon. Närvilõpmete täpne kuju ja funktsioon kujunevad hiljem aktiivse küpsemise ja kogemusest sõltuva plastilisuse käigus. [[Sünaptiline ühenduvus]] on alguses ülemäärane ja seejärel toimub selektiivne kärpimine ([[sünapside kärpimine]]), mille käigus eemaldatakse vähem kasutatavad ühendused ja tugevdatakse aktiivseid ühendusi.
 
Inimesel on see protsess eriti ulatuslik ja ajaliselt pikenenud. Varases looteeas moodustub närvivõrgustik kiiresti ja ülemäärase sünaptilise tihedusega, mis võimaldab paindlikku arengupotentsiaali. Pärast sündi ja varases lapseeas toimub intensiivne sünapside ümberkorraldus, mida mõjutavad sensoorne kogemus, õppimine ja keskkond. Erinevad ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: näiteks [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud planeerimise ja kõrgemate kognitiivsete funktsioonidega, küpseb kuni noorukieani ja varajase täiskasvanueani. Närvilõpmete funktsionaalne täpsustumine inimesel sõltub tugevalt aktiivsusest ja kogemusest: sünaptilised ühendused, mis on sagedamini kasutusel, stabiliseeruvad ja müeliniseeruvad kiiremini, vähem aktiivsed ühendused aga taanduvad. See loob aluse närvisüsteemi plastilisusele, mis on inimese õppimisvõime ja kohanemise neurobioloogiline alus.

Selgrootutel toimub närvisüsteemi ja närvilõpmete areng üldiselt lihtsama ja varasemalt funktsionaalselt küpsema mustri järgi kui selgroogsetel. Embrüonaalse arengu käigus tekivad närvirakud samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi organiseerumine on enamasti ganglionaarne või hajus, mitte tugevalt tsentraliseeritud. Närvilõpmete diferentseerumine toimub kiiremini ning nende põhitüübid kujunevad varakult funktsionaalselt toimivaks, ilma ulatusliku hilisema ümberkorralduseta. Paljudel selgrootutel on närvisüsteemi arengus vähem väljendunud [[sünapside kärpimine|sünaptilist kärpimist]] kui selgroogsetel. Selle asemel kujuneb närvivõrk suhteliselt otse funktsionaalseks struktuuriks, kus ühendused stabiliseeruvad peamiselt kasutamise ja keha kasvu käigus, kuid ümberkorralduslik plastilisus on üldiselt väiksem. Areng on sageli tugevalt seotud [[moone|moondega]] (näiteks putukatel), kus närvisüsteem võib [[vastne|vastse]]staadiumist [[valmik]]ustaadiumini läbi teha olulisi ümberkorraldusi. Näiteks putukate aju ja ganglionid reorganiseeruvad vastavalt eluviisi muutusele (näiteks roomav vastne → lendav valmik), kuid see toimub pigem etapilise ümberkujundamise kui pikaajalise sünaptilise peenhäälestuse kaudu. Funktsionaalsed närvilõpmed (näiteks sensilli tüüpi retseptorid või neuromuskulaarsed ühendused) saavutavad selgrootutel suhtelise küpsuse varakult ja nende areng on tihedalt seotud otsese ellujäämise ja käitumusliku vajadusega, mitte pikaajalise õppimis- ja kogemusest sõltuva ümberkujundamisega, nagu see on iseloomulik selgroogsetele, eriti imetajatele.

==Vaata ka==
*[[aju]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot;&gt;Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;04f5N&quot;&gt;[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. &quot;Inimese füsioloogia ja anatoomia&quot;, [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;text hist&quot;&gt;F. Geneser. &quot;Textbook of Histology: First Edition&quot;, Munksgaard, [[1986]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot;&gt;Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. &quot;Üldhistoloogia&quot;, Tallinn: Valgus, [[1994]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;medits&quot;&gt;J. Tehver, Ü. Hussar. &quot;Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat&quot;, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hist text&quot;&gt;M. H. Ross, W. Pawlina. &quot;Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition&quot;, Lippincott Willams &amp; Wilkins, [[2006]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histology&quot;&gt;C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. &quot;Textbook of Histology: Fifth Edition&quot;, W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot;&gt;P. Hussar, Ü. Hussar, J. Kärner, T. Suuroja. &quot;Histoloogia&quot;, Tartu: OÜ Halo Kirjastus, [[2005]].&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem]]
[[Kategooria:Koed]]
[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]</text>
      <sha1>egdpfeziu5jakjexn27luo7ic37cp8z</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185137</id>
      <parentid>7185136</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T11:37:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Närvilõpmed */</comment>
      <origin>7185137</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24553" sha1="npvcd0yd54i0g0wpuybjo06ehe4052g" xml:space="preserve">'''Närvikude''' (''textus nervosus'') on [[närvisüsteem]]i moodustav [[kude]], mis esineb enamikul [[loomad]]el. Selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi kudede ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi.

Närvikude koosneb [[neuron]]itest, neid toetavatest [[gliiarakk]]udest ehk närvitoendirakkudest ja [[rakuvaheaine]]st.&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot; /&gt; Närvikoe hulka kuuluvad ka neuronite [[akson]]id, mis moodustavad [[närvikiud]]e ja [[närv]]e ning juhivad [[närviimpulss]]e.&lt;ref name=&quot;04f5N&quot; /&gt;

Närvisüsteemis võtavad neuronid vastu [[ärritus]]i, muundavad need närviimpulssideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Närvikude areneb peamiselt [[neuroektoderm]]ist; erandiks on [[mikrogliia]], mis pärineb [[mesenhüüm]]ist. Närvisüsteemis moodustavad neuronid omavahel ühendudes keerukaid [[närvivõrk|närvivõrke]] ja [[refleksikaar]]i, mis võimaldavad sensoorset [[taju]], [[liigutus]]te juhtimist, [[autonoomne talitlus|autonoomsete talitluste]] regulatsiooni, [[õppimine|õppimist]] ja [[mälu]].

==Närvisüsteem==
{{Vaata|Närvisüsteem}}
[[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]]

Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt; Selles paikneb enamik [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest ja [[gliiarakk]]udest, mis moodustavad keerukaid [[närvivõrgustik]]ke. Morfoloogiliselt iseloomustavad kesknärvisüsteemi [[bilateraalne sümmeetria|bilateraalne sümmeetria]] ja [[metameeria|segmentaalne]] ülesehitus.

[[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]]. Selle kaudu liigub informatsioon kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismi vahel. Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad [[närviimpulss]]e kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

Piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]]. Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute [[elund]]ite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]], parasümpaatiline närvisüsteem aga soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

==Neuron==
{{Vaata|Neuron}}
[[Pilt:Neuron.svg‎|pisi|Närvirakk]]
Neuron on närvikoe põhirakk. See koosneb [[rakukeha]]st ehk soomast ja selle [[neuriit|jätketest]] – tavaliselt [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist. Dendriidid võtavad vastu signaale teistelt rakkudelt, akson juhib [[närviimpulss|närviimpulsi]] edasi sihtrakkudeni. Akson võib olla väga pikk. Selle [[tsütoplasma]]t nimetatakse [[aksoplasma]]ks. Et aksonis tavaliselt puuduvad [[ribosoom]]id ja [[kare endoplasmaretiikulum|kare endoplasmaatiline retiikulum]], sünteesitakse enamik valke rakukehas ning need transporditakse seejärel mööda aksonit sihtkohtadesse. See on neuronite peamine valgusünteesi ja valkude jaotamise mehhanism. Mõnes neuronis, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal, võib aksoni distaalses osas ja [[kasvukoonus]]es esineda [[mRNA]]-d ning [[translatsioon (geneetika)|translatsioon]]iks vajalikke komponente. Sellisel juhul võib toimuda piiratud lokaalne [[valgusüntees]], mis võimaldab kiiret ja piirkondlikku kohanemist ilma rakukeha vahenduseta. Küpsetes ja [[müeliniseerunud akson]]ites on selline lokaalne translatsioon siiski väga haruldane või praktiliselt puudub.

Neuroni rakukehas leidub tavapäraseid [[organell]]e, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi kompleks]] ja [[tsentrosoom]]. Lisaks esinevad neuronitele iseloomulikud struktuurid. [[Nissli substants]] koosneb karedast endoplasmaatilise retiikulumi ja [[ribosoom]]ide kogumitest, kus toimub intensiivne [[valgusüntees]]. [[Neurofibrill]]id on [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] elemendid, sealhulgas [[neurofilament]]id ja [[mikrotuubul]]id, mis tagavad raku struktuurse toe ning osalevad rakusiseses transpordis. Lisaks leidub neuronites pigmente, nagu [[lipofustsiin]] (ainevahetuse jääkprodukt) ja [[neuromelaniin]], millel võib olla kaitsev roll.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

[[Rakutuum]] paikneb rakukeha keskel ja on suhteliselt suur.

Neuronite suurus varieerub märkimisväärselt. Suurim rakukeha on [[suurajukoor]]e [[püramidaalrakk]]udel ja [[seljaajuganglion]]ide rakkudel, väikseim aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk]]udel ja [[võrkkesta bipolaarrakud|võrkkesta bipolaarrakkudel]].

===Jätked===

Enamikul neuronitel on kahte tüüpi jätked: [[dendriit|dendriidid]] ja [[akson]]. Dendriidid võtavad vastu [[ärritus]]i, akson juhib [[erutuslaine]] edasi. Dendriidid on tavaliselt arvukad, lühikesed ja harunevad, mis suurendab raku vastuvõtupinda ehk [[retseptiivväli|retseptiivvälja]]. Akson on tavaliselt üks ja võib olla üle meetri pikkune.

Aksoni tsütoplasmat nimetatakse [[aksoplasma]]ks. Aksonis puudub [[Nissli substants]]. Enamik neuronile vajalikke valke sünteesitakse rakukehas, kuid mõnes neuronis toimub ka piiratud lokaalne valgusüntees aksonis. Aksonit ümbritseb sageli [[müeliin]]ikiht.

Närviraku signaal kandub mööda aksonit [[aktsioonipotentsiaal]]ina põhimõttel &quot;kõik või mitte midagi&quot;. Aksonis toimub aktiivne [[aksonaalne transport]], mis liigub nii rakukehast eemale ([[anterograadne transport]]) kui ka tagasi ([[retrograadne transport]]). Transport toimub [[mikrotoruke]]te abil. Transporditakse [[valk]]e, [[vesiikul (bioloogia)|vesiikul]]eid ja [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] komponente.

Jätkete arvu järgi liigitatakse neuronid neljaks rühmaks:
*[[unipolaarne neuron|unipolaarsed]] – ühe jätkega rakud, mille jätkel on nii dendriidi kui kaaksoni funktsioon;
*[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed]] – euronid, millel arenemise käigus algselt kahe eraldi jätkena (akson ja dendriit) kujunenud jätked ühinevad üheks jätkeks, mis seejärel T-kujuliselt hargneb perifeerseks ja tsentraalseks haruks;
*[[bipolaarne neuron|bipolaarsed]] – ühe dendriidi ja ühe aksoniga;
*[[multipolaarne neuron|multipolaarsed]] – paljude dendriitide ja ühe aksoniga;
*[[aksonita neuron|aksonita]] – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson ning signaliseerimine toimub dendriitide ja rakukeha tasandil. 

===Närvikiud===

{{Vaata ka|Närvikiud}}

Närvikiud on akson koos teda ümbritsevate gliaalsete katetega. [[Müeliinkiud]]udel on ümbriseks [[müeliintupp]] ja [[neurilemm]] (Schwanni kest), [[müeliinita kiud]]udel on ainult neurilemm. 

==Sünapsid==
{{Vaata|Sünaps}}

[[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]]

Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni.

[[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.

Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]]) seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]iga, mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada]]sid (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajalisemalt.

Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab presünaptilisse lõpmesse, avanevad [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvad]] [[kaltsiumikanal]]id ja [[kaltsiumiioon|Ca²⁺]]ide sissevool käivitab sünapsipõikeste sulandumise [[presünaptiline membraan|presünaptilise membraaniga]]. Selle tulemusena vabanevad virgatsained sünapsipilusse, [[difusioon|difundeeruvad]] läbi pilu jaseonduvad postsünaptiliste retseptoritega. See kutsub esile muutuse postsünaptilise raku [[membraanipotentsiaal]]is, mis võib olla kas ergastav või pidurdav, sõltuvalt retseptori ja sünapsi tüübist.

Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse (näiteks teatud [[refleks]]id ja rütmilised võrgustikud) tekkimisel.


==Gliiarakud==
{{Vaata ka|Gliiarakk}}

[[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]]

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] on neuronite tugirakud, mis tagavad närvikoe normaalse talitluse. Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, reguleerivad närvikoe [[ioonne koostis|ioonset koostist]], osalevad [[virgatsaine]]te ainevahetuses, moodustavad [[müeliintupp|müeliintupe]], osalevad [[immuunfunktsioon]]ides ning reageerivad [[koekahjustus]]ele.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

Närvikoes eristatakse mitut tüüpi gliiarakke.

[[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] moodustavad rakkude kihi, mis vooderdab [[ajuvatsake]]si ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osaleb [[ajuvedelik]]u (tserebrospinaalvedeliku) ringluses ja osaliselt selle tootmises.

[[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kõige arvukamad gliiarakud kesknärvisüsteemis. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluses ning vahendavad [[virgatsaine]]te eemaldamist ja ringlust sünapsides. Neil on ka mõõdukas [[fagotsütoos]]ivõime ning kahjustuse korral võivad nad vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket. Astrotsüüdid on omavahel ühendatud ja moodustavad funktsionaalse [[astrotsüütide süntsüütium]]i, mis võimaldab kaltsiumiioonide ja [[signaalimolekul]]ide levikut rakkude vahel.&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

[[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp|müeliintuped]], mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad närviimpulsi leviku kiirust.

[[Mikrogliia]] on kesknärvisüsteemi immuunkompetentsed rakud. Nad eemaldavad [[rakujäänus]]eid ja kahjustatud rakke, osalevad [[põletik]]ureaktsioonides ning aitavad säilitada närvikoe [[immuuntasakaal]]u ja [[homöostaas]]i.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

Gliia täidab mitmeid integreeritud funktsioone, mis põhinevad eri tüüpi gliiarakkude koostoimel. Gliiarakkude ja neuronite vahelised [[liidus]]ed tagavad koe struktuurse toe ja ainevahetusliku koostöö. Gliia osaleb [[energiametabolism|energia-]] ja [[lipiidimetabolism]]is, [[ioonhomöostaas]]is ning [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]]. Nendes protsessides domineerivad peamiselt [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], mis reguleerivad [[ioontasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u ning toetavad neuronite ainevahetust. [[Mikrogliia]] osaleb eeskätt [[rakujääk]]ide eemaldamises ja [[immuunseire]]s. [[oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] toetavad närvikiudude [[elektriline isolatsioon|elektrilist isolatsiooni]] [[müeliin]]i sünteesi kaudu.

Oluline osa neuronite ja gliia ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Selle käigus võtavad astrotsüüdid verest [[glükoos]]i ja lagundavad selle [[glükolüüs]]i teel [[laktaat|laktaadiks]]. Laktaat transporditakse seejärel neuronitesse, kus seda kasutatakse energiaallikana [[mitokonder|mitokondrites]] [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivses ainevahetuses]]. See mehhanism toetab eriti aktiivsete neuronite kiiret energiavajadust.

Lisaks energiaainevahetusele on astrotsüütidel keskne roll [[ioonhomöostaas]]i säilitamisel, eeskätt [[kaaliumioon|K⁺]] tasakaalu reguleerimisel. Neuronite aktiivsuse käigus vabanev kaalium akumuleerub [[rakuväline ruum|rakuvälises ruumis]], kuid astrotsüüdid võtavad selle kiiresti endasse ja jaotavad läbi oma omavahel ühendatud võrgu (nn [[astrotsüütide süntsüütium]]i). Seda protsessi nimetatakse K⁺ puhverdumiseks. See aitab vältida neuronite liigtalitlust ja tagab närvikoe elektrilise stabiilsuse.

Astrotsüüdid olulised ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] dünaamilises regulatsioonis. Kuigi barjääri põhilise struktuuri moodustavad [[peaaju]] kapillaaride [[endoteel]]irakud, mõjutavad astrotsüütide lõppjätked (nn [[perivaskulaarsed jalad]]) selle läbilaskvust ja funktsionaalset seisundit. Astrotsüüdid vabastavad signaalmolekule, mis reguleerivad endoteelirakkude [[tiheliidus]]te tugevust, ioonkanalite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressioon]]i. Nii ei ole hematoentsefaalne barjäär mitte staatiline struktuur, vaid dünaamiliselt reguleeritav süsteem, mille omadusi kujundab astrotsüütide ja [[veresoonkond|veresoonkonna]] vaheline pidev signaalivahetus.

[[Müeliintupp]] võimaldab tänu oma madalale valgusisaldusele ja kõrgele lipiidisisaldusele signaalide kiiret ja energiasäästlikku levikut mööda aksoneid. [[Müeliin]]i moodustavad vastavalt asukohale [[oligodendrotsüüt]]id kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] perifeerses närvisüsteemis.

==Närvilõpmed==
{{Vaata ka|Närvilõpe}}
[[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on närvikoe perifeersed struktuurid, kus närvisüsteem suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieerub loomarühmati.

[[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja transdutseerivad need närviimpulssideks ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse vabu ja kapseldunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed esinevad paljudes kudedes ning on eriti olulised [[valu]]-, temperatuuri- ja osaliselt mehhanoretseptsiooni vahendamisel. Kapseldunud ehk inkapsuleerunud närvilõpmed on iseloomulikud eeskätt selgroogsetele. Neid ümbritseb sidekoeline ja sageli gliaalne kapsel. Need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsemale tajumisele. Sellised struktuurid on näiteks [[imetajad|imetajatel]] kirjeldatud [[Vateri-Pacini kehake]]sed ja [[Meissneri kehake]]sed.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

[[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, põhjustades vastava füsioloogilise vastuse (näiteks [[lihaskontraktsioon]]i või [[sekretsioon]]i). Need esinevad laialdaselt nii selgroogsetel kui ka [[selgrootud|selgrootutel]], kuid nende täpne ehitus ja [[neurotransmissioon]]i mehhanism sõltub loomrühmast.

Selgroogsete ja selgrootute närvilõpmed erinevad nii ehituse kui ka funktsionaalse organiseerituse poolest. Selgroogsetel on retseptoorsete närvilõpmete ehitus üldiselt rohkem spetsialiseerunud. Esinevad nii vabad kui ka kapseldunud närvilõpmed. Kapseldunud retseptorid (näiteks [[Vateri-Pacini kehake]]sed ja [[Meissneri kehake]]sed) on hästi arenenud ning võimaldavad [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] täpset tajumist. Selgrootutel on sensoorne süsteem sageli lihtsama ehitusega ja retseptorid võivad esineda närvilõpmete hajusate harudena või spetsialiseerunud [[tundekarvake]]se ehk [[sensill]]i tüüpi struktuuridena. Kuigi kapseldunud retseptoritele analoogseid mehhanisme esineb ka selgrootutel, on need üldiselt lihtsama ehitusega ja vähem kihistunud kui selgroogsetel. Efektoorsete närvilõpmete puhul on selgroogsetele iseloomulikud täpselt organiseeritud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarsed sünapsid]], kus signaal kandub keemilise sünapsi vahendusel (näiteks [[atsetüülkoliin]]i abil) otse lihasrakule. See võimaldab lihasaktiivsuse väga täpset ja kiiret  kontrolli. Selgrootutel võib [[motoorne innervatsioon]] olla seevastu hajusam või tugineda [[ganglionaarne juhtimine|ganglionaarsele juhtimisele]], kus üks [[närvisõlm]] koordineerib suuremaid [[lihasrühm]]i. Signaaliülekande mehhanismid on selgroogsetel valdavalt keemilised sünapsid, kuigi teatud ajupiirkondades esineb ka elektrilisi sünapse. Selgrootutel on seevastu suurem varieeruvus – esineb nii keemilisi kui ka elektrilisi sünapse ning mõnel rühmal ka segamehhanisme, mis võimaldavad kiiret ja lihtsat närviülekannet. Närvisüsteemi üldine organisatsioon toetab neid erinevusi: selgroogsetel on see tsentraliseeritud pea- ja seljaajuks, mis võimaldab informatsiooni täpset töötlemist ja juhtimist, samas kui selgrootutel on närvisüsteem sageli [[ganglionaarne närvisüsteem|ganglionaarne]] või [[hajus närvisüsteem|hajus]], kus töötlus toimub jaotatumalt närvisõlmedes.

Närvilõpmete mitmekesisus on kujunenud närvisüsteemi evolutsiooni käigus, kus lihtsatest hajusatest [[närvivõrk]]udest on arenenud järjest spetsialiseeritumad ja tsentraliseeritumad süsteemid. Selgrootutel, eriti [[putukad|putukatel]] ja [[limused|limustel]], on närvisüsteem sageli ganglionaarne ning sensoorne info kogutakse lihtsamate, kuid funktsionaalselt tõhusate retseptorstruktuuride kaudu. Selgroogsetel on evolutsiooniliselt tekkinud suurem spetsialiseeritus ja eristus sensoorse, integratiivse ja motoorse funktsiooni vahel. See on toonud kaasa kapseldunud retseptorite arengu ja väga täpselt reguleeritud neuromuskulaarsed sünapsid, mis võimaldavad kõrget ruumilist ja ajalist täpsust liikumise ja taju juhtimisel.

Selgroogsetel kujuneb närvisüsteemi ja närvilõpmete areng järk-järgult [[embrüogenees]]i käigus. Varases arengus diferentseeruvad [[neuroektoderm]]ist närvirakud ja gliiarakud, millele järgneb aksonite ja dendriitide kasv ning sihtkudedele suunatud innervatsioon. Närvilõpmete täpne kuju ja funktsioon kujunevad hiljem aktiivse küpsemise ja kogemusest sõltuva plastilisuse käigus. [[Sünaptiline ühenduvus]] on alguses ülemäärane ja seejärel toimub selektiivne kärpimine ([[sünapside kärpimine]]), mille käigus eemaldatakse vähem kasutatavad ühendused ja tugevdatakse aktiivseid ühendusi.
 
Inimesel on see protsess eriti ulatuslik ja ajaliselt pikenenud. Varases looteeas moodustub närvivõrgustik kiiresti ja ülemäärase sünaptilise tihedusega, mis võimaldab paindlikku arengupotentsiaali. Pärast sündi ja varases lapseeas toimub intensiivne sünapside ümberkorraldus, mida mõjutavad sensoorne kogemus, õppimine ja keskkond. Erinevad ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: näiteks [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud planeerimise ja kõrgemate kognitiivsete funktsioonidega, küpseb kuni noorukieani ja varajase täiskasvanueani. Närvilõpmete funktsionaalne täpsustumine inimesel sõltub tugevalt aktiivsusest ja kogemusest: sünaptilised ühendused, mis on sagedamini kasutusel, stabiliseeruvad ja müeliniseeruvad kiiremini, vähem aktiivsed ühendused aga taanduvad. See loob aluse närvisüsteemi plastilisusele, mis on inimese õppimisvõime ja kohanemise neurobioloogiline alus.

Selgrootutel toimub närvisüsteemi ja närvilõpmete areng üldiselt lihtsama ja varasemalt funktsionaalselt küpsema mustri järgi kui selgroogsetel. Embrüonaalse arengu käigus tekivad närvirakud samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi organiseerumine on enamasti ganglionaarne või hajus, mitte tugevalt tsentraliseeritud. Närvilõpmete diferentseerumine toimub kiiremini ning nende põhitüübid kujunevad varakult funktsionaalselt toimivaks, ilma ulatusliku hilisema ümberkorralduseta. Paljudel selgrootutel on närvisüsteemi arengus vähem väljendunud [[sünapside kärpimine|sünaptilist kärpimist]] kui selgroogsetel. Selle asemel kujuneb närvivõrk suhteliselt otse funktsionaalseks struktuuriks, kus ühendused stabiliseeruvad peamiselt kasutamise ja keha kasvu käigus, kuid ümberkorralduslik plastilisus on üldiselt väiksem. Areng on sageli tugevalt seotud [[moone (bioloogia)|moondega]] (näiteks putukatel), kus närvisüsteem võib [[vastne|vastse]]staadiumist [[valmik]]ustaadiumini läbi teha olulisi ümberkorraldusi. Näiteks putukate aju ja ganglionid reorganiseeruvad vastavalt eluviisi muutusele (näiteks roomav vastne → lendav valmik), kuid see toimub pigem etapilise ümberkujundamise kui pikaajalise sünaptilise peenhäälestuse kaudu. Funktsionaalsed närvilõpmed (näiteks sensilli tüüpi retseptorid või neuromuskulaarsed ühendused) saavutavad selgrootutel suhtelise küpsuse varakult ja nende areng on tihedalt seotud otsese ellujäämise ja käitumusliku vajadusega, mitte pikaajalise õppimis- ja kogemusest sõltuva ümberkujundamisega, nagu see on iseloomulik selgroogsetele, eriti imetajatele.

==Vaata ka==
*[[aju]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot;&gt;Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;04f5N&quot;&gt;[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. &quot;Inimese füsioloogia ja anatoomia&quot;, [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;text hist&quot;&gt;F. Geneser. &quot;Textbook of Histology: First Edition&quot;, Munksgaard, [[1986]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot;&gt;Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. &quot;Üldhistoloogia&quot;, Tallinn: Valgus, [[1994]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;medits&quot;&gt;J. Tehver, Ü. Hussar. &quot;Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat&quot;, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hist text&quot;&gt;M. H. Ross, W. Pawlina. &quot;Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition&quot;, Lippincott Willams &amp; Wilkins, [[2006]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histology&quot;&gt;C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. &quot;Textbook of Histology: Fifth Edition&quot;, W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot;&gt;P. Hussar, Ü. Hussar, J. Kärner, T. Suuroja. &quot;Histoloogia&quot;, Tartu: OÜ Halo Kirjastus, [[2005]].&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem]]
[[Kategooria:Koed]]
[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]</text>
      <sha1>npvcd0yd54i0g0wpuybjo06ehe4052g</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185140</id>
      <parentid>7185137</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T11:45:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <origin>7185140</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24922" sha1="che4m1g6skguny0st13vv5cq7no2pio" xml:space="preserve">'''Närvikude''' (''textus nervosus'') on [[närvisüsteem]]i moodustav [[kude]], mis esineb enamikul [[loomad]]el. Kõigil neil loomadel on närvikoe põhiülesanne organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi kudede ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi.

Kõigil loomadel, kellel esineb närvikude, koosneb see [[neuron]]itest ja neid toetavatest [[gliiarakk]]udest ehk närvitoendirakkudest ning [[rakuvaheaine]]st.&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot; /&gt; Samuti kuuluvad närvikoe funktsionaalsesse süsteemi neuronite [[akson]]id, mis moodustavad [[närvikiud]]e ja [[närv]]e ning juhivad [[närviimpulss]]e.&lt;ref name=&quot;04f5N&quot; /&gt;

Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need närviimpulssideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel.&lt;ref name=&quot;text hist&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

Selgroogsetel ja paljudel selgrootutel areneb närvikude peamiselt [[neuroektoderm]]ist; erandina pärineb [[mikrogliia]] selgroogsetel [[mesenhüüm]]ist. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes keerukaid [[närvivõrk|närvivõrke]] ja [[refleksikaar]]i, kuid nende keerukus ja tsentraliseeritus varieerub loomarühmati. Selgroogsetel võimaldavad need süsteemid eriti tugevalt välja kujunenud sensoorset [[taju]], [[liigutus]]te täpset juhtimist, [[autonoomne talitlus|autonoomsete talitluste]] regulatsiooni ning arenenud [[õppimine|õppimis-]] ja [[mälu]]protsesse. Paljudel selgrootutel on need funktsioonid realiseeritud lihtsamates, sageli ganglionaarsetes närvivõrkudes.

==Närvisüsteem==
{{Vaata|Närvisüsteem}}
[[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]]

Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt; Selles paikneb enamik [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest ja [[gliiarakk]]udest, mis moodustavad keerukaid [[närvivõrgustik]]ke. Morfoloogiliselt iseloomustavad kesknärvisüsteemi [[bilateraalne sümmeetria|bilateraalne sümmeetria]] ja [[metameeria|segmentaalne]] ülesehitus.

[[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]]. Selle kaudu liigub informatsioon kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismi vahel. Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad [[närviimpulss]]e kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

Piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]]. Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute [[elund]]ite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]], parasümpaatiline närvisüsteem aga soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.&lt;ref name=&quot;medits&quot; /&gt;

==Neuron==
{{Vaata|Neuron}}
[[Pilt:Neuron.svg‎|pisi|Närvirakk]]
Neuron on närvikoe põhirakk. See koosneb [[rakukeha]]st ehk soomast ja selle [[neuriit|jätketest]] – tavaliselt [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist. Dendriidid võtavad vastu signaale teistelt rakkudelt, akson juhib [[närviimpulss|närviimpulsi]] edasi sihtrakkudeni. Akson võib olla väga pikk. Selle [[tsütoplasma]]t nimetatakse [[aksoplasma]]ks. Et aksonis tavaliselt puuduvad [[ribosoom]]id ja [[kare endoplasmaretiikulum|kare endoplasmaatiline retiikulum]], sünteesitakse enamik valke rakukehas ning need transporditakse seejärel mööda aksonit sihtkohtadesse. See on neuronite peamine valgusünteesi ja valkude jaotamise mehhanism. Mõnes neuronis, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal, võib aksoni distaalses osas ja [[kasvukoonus]]es esineda [[mRNA]]-d ning [[translatsioon (geneetika)|translatsioon]]iks vajalikke komponente. Sellisel juhul võib toimuda piiratud lokaalne [[valgusüntees]], mis võimaldab kiiret ja piirkondlikku kohanemist ilma rakukeha vahenduseta. Küpsetes ja [[müeliniseerunud akson]]ites on selline lokaalne translatsioon siiski väga haruldane või praktiliselt puudub.

Neuroni rakukehas leidub tavapäraseid [[organell]]e, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi kompleks]] ja [[tsentrosoom]]. Lisaks esinevad neuronitele iseloomulikud struktuurid. [[Nissli substants]] koosneb karedast endoplasmaatilise retiikulumi ja [[ribosoom]]ide kogumitest, kus toimub intensiivne [[valgusüntees]]. [[Neurofibrill]]id on [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] elemendid, sealhulgas [[neurofilament]]id ja [[mikrotuubul]]id, mis tagavad raku struktuurse toe ning osalevad rakusiseses transpordis. Lisaks leidub neuronites pigmente, nagu [[lipofustsiin]] (ainevahetuse jääkprodukt) ja [[neuromelaniin]], millel võib olla kaitsev roll.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

[[Rakutuum]] paikneb rakukeha keskel ja on suhteliselt suur.

Neuronite suurus varieerub märkimisväärselt. Suurim rakukeha on [[suurajukoor]]e [[püramidaalrakk]]udel ja [[seljaajuganglion]]ide rakkudel, väikseim aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk]]udel ja [[võrkkesta bipolaarrakud|võrkkesta bipolaarrakkudel]].

===Jätked===

Enamikul neuronitel on kahte tüüpi jätked: [[dendriit|dendriidid]] ja [[akson]]. Dendriidid võtavad vastu [[ärritus]]i, akson juhib [[erutuslaine]] edasi. Dendriidid on tavaliselt arvukad, lühikesed ja harunevad, mis suurendab raku vastuvõtupinda ehk [[retseptiivväli|retseptiivvälja]]. Akson on tavaliselt üks ja võib olla üle meetri pikkune.

Aksoni tsütoplasmat nimetatakse [[aksoplasma]]ks. Aksonis puudub [[Nissli substants]]. Enamik neuronile vajalikke valke sünteesitakse rakukehas, kuid mõnes neuronis toimub ka piiratud lokaalne valgusüntees aksonis. Aksonit ümbritseb sageli [[müeliin]]ikiht.

Närviraku signaal kandub mööda aksonit [[aktsioonipotentsiaal]]ina põhimõttel &quot;kõik või mitte midagi&quot;. Aksonis toimub aktiivne [[aksonaalne transport]], mis liigub nii rakukehast eemale ([[anterograadne transport]]) kui ka tagasi ([[retrograadne transport]]). Transport toimub [[mikrotoruke]]te abil. Transporditakse [[valk]]e, [[vesiikul (bioloogia)|vesiikul]]eid ja [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] komponente.

Jätkete arvu järgi liigitatakse neuronid neljaks rühmaks:
*[[unipolaarne neuron|unipolaarsed]] – ühe jätkega rakud, mille jätkel on nii dendriidi kui kaaksoni funktsioon;
*[[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed]] – euronid, millel arenemise käigus algselt kahe eraldi jätkena (akson ja dendriit) kujunenud jätked ühinevad üheks jätkeks, mis seejärel T-kujuliselt hargneb perifeerseks ja tsentraalseks haruks;
*[[bipolaarne neuron|bipolaarsed]] – ühe dendriidi ja ühe aksoniga;
*[[multipolaarne neuron|multipolaarsed]] – paljude dendriitide ja ühe aksoniga;
*[[aksonita neuron|aksonita]] – neuronid, millel puudub selgelt eristuv akson ning signaliseerimine toimub dendriitide ja rakukeha tasandil. 

===Närvikiud===

{{Vaata ka|Närvikiud}}

Närvikiud on akson koos teda ümbritsevate gliaalsete katetega. [[Müeliinkiud]]udel on ümbriseks [[müeliintupp]] ja [[neurilemm]] (Schwanni kest), [[müeliinita kiud]]udel on ainult neurilemm. 

==Sünapsid==
{{Vaata|Sünaps}}

[[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]]

Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni.

[[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.

Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]]) seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]iga, mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada]]sid (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajalisemalt.

Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab presünaptilisse lõpmesse, avanevad [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvad]] [[kaltsiumikanal]]id ja [[kaltsiumiioon|Ca²⁺]]ide sissevool käivitab sünapsipõikeste sulandumise [[presünaptiline membraan|presünaptilise membraaniga]]. Selle tulemusena vabanevad virgatsained sünapsipilusse, [[difusioon|difundeeruvad]] läbi pilu jaseonduvad postsünaptiliste retseptoritega. See kutsub esile muutuse postsünaptilise raku [[membraanipotentsiaal]]is, mis võib olla kas ergastav või pidurdav, sõltuvalt retseptori ja sünapsi tüübist.

Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse (näiteks teatud [[refleks]]id ja rütmilised võrgustikud) tekkimisel.


==Gliiarakud==
{{Vaata ka|Gliiarakk}}

[[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]]

[[Gliiarakk|Gliiarakud]] on neuronite tugirakud, mis tagavad närvikoe normaalse talitluse. Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, reguleerivad närvikoe [[ioonne koostis|ioonset koostist]], osalevad [[virgatsaine]]te ainevahetuses, moodustavad [[müeliintupp|müeliintupe]], osalevad [[immuunfunktsioon]]ides ning reageerivad [[koekahjustus]]ele.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

Närvikoes eristatakse mitut tüüpi gliiarakke.

[[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] moodustavad rakkude kihi, mis vooderdab [[ajuvatsake]]si ja [[seljaaju tsentraalkanal]]it ning osaleb [[ajuvedelik]]u (tserebrospinaalvedeliku) ringluses ja osaliselt selle tootmises.

[[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on kõige arvukamad gliiarakud kesknärvisüsteemis. Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Astrotsüüdid toetavad neuronite ainevahetust, reguleerivad [[ioonide tasakaal]]u, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluses ning vahendavad [[virgatsaine]]te eemaldamist ja ringlust sünapsides. Neil on ka mõõdukas [[fagotsütoos]]ivõime ning kahjustuse korral võivad nad vohada, põhjustades [[glioos]]i ja [[glioosne arm|glioosse armi]] teket. Astrotsüüdid on omavahel ühendatud ja moodustavad funktsionaalse [[astrotsüütide süntsüütium]]i, mis võimaldab kaltsiumiioonide ja [[signaalimolekul]]ide levikut rakkude vahel.&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot; /&gt;

[[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis moodustavad [[müeliintupp|müeliintuped]], mis närvikiude elektriliselt isoleerivad ja suurendavad närviimpulsi leviku kiirust.

[[Mikrogliia]] on kesknärvisüsteemi immuunkompetentsed rakud. Nad eemaldavad [[rakujäänus]]eid ja kahjustatud rakke, osalevad [[põletik]]ureaktsioonides ning aitavad säilitada närvikoe [[immuuntasakaal]]u ja [[homöostaas]]i.&lt;ref name=&quot;histology&quot; /&gt;

Gliia täidab mitmeid integreeritud funktsioone, mis põhinevad eri tüüpi gliiarakkude koostoimel. Gliiarakkude ja neuronite vahelised [[liidus]]ed tagavad koe struktuurse toe ja ainevahetusliku koostöö. Gliia osaleb [[energiametabolism|energia-]] ja [[lipiidimetabolism]]is, [[ioonhomöostaas]]is ning [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises [[sünaptiline ruum|sünaptilises ruumis]]. Nendes protsessides domineerivad peamiselt [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], mis reguleerivad [[ioontasakaal]]u ja [[virgatsainetasakaal]]u ning toetavad neuronite ainevahetust. [[Mikrogliia]] osaleb eeskätt [[rakujääk]]ide eemaldamises ja [[immuunseire]]s. [[oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] toetavad närvikiudude [[elektriline isolatsioon|elektrilist isolatsiooni]] [[müeliin]]i sünteesi kaudu.

Oluline osa neuronite ja gliia ainevahetuslikus koostöös on [[laktaaditsükkel|astrotsüüdi ja neuroni laktaaditsükkel]]. Selle käigus võtavad astrotsüüdid verest [[glükoos]]i ja lagundavad selle [[glükolüüs]]i teel [[laktaat|laktaadiks]]. Laktaat transporditakse seejärel neuronitesse, kus seda kasutatakse energiaallikana [[mitokonder|mitokondrites]] [[oksüdatiivne ainevahetus|oksüdatiivses ainevahetuses]]. See mehhanism toetab eriti aktiivsete neuronite kiiret energiavajadust.

Lisaks energiaainevahetusele on astrotsüütidel keskne roll [[ioonhomöostaas]]i säilitamisel, eeskätt [[kaaliumioon|K⁺]] tasakaalu reguleerimisel. Neuronite aktiivsuse käigus vabanev kaalium akumuleerub [[rakuväline ruum|rakuvälises ruumis]], kuid astrotsüüdid võtavad selle kiiresti endasse ja jaotavad läbi oma omavahel ühendatud võrgu (nn [[astrotsüütide süntsüütium]]i). Seda protsessi nimetatakse K⁺ puhverdumiseks. See aitab vältida neuronite liigtalitlust ja tagab närvikoe elektrilise stabiilsuse.

Astrotsüüdid olulised ka [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] dünaamilises regulatsioonis. Kuigi barjääri põhilise struktuuri moodustavad [[peaaju]] kapillaaride [[endoteel]]irakud, mõjutavad astrotsüütide lõppjätked (nn [[perivaskulaarsed jalad]]) selle läbilaskvust ja funktsionaalset seisundit. Astrotsüüdid vabastavad signaalmolekule, mis reguleerivad endoteelirakkude [[tiheliidus]]te tugevust, ioonkanalite aktiivsust ja [[transportvalk]]ude [[geeniekspressioon|ekspressioon]]i. Nii ei ole hematoentsefaalne barjäär mitte staatiline struktuur, vaid dünaamiliselt reguleeritav süsteem, mille omadusi kujundab astrotsüütide ja [[veresoonkond|veresoonkonna]] vaheline pidev signaalivahetus.

[[Müeliintupp]] võimaldab tänu oma madalale valgusisaldusele ja kõrgele lipiidisisaldusele signaalide kiiret ja energiasäästlikku levikut mööda aksoneid. [[Müeliin]]i moodustavad vastavalt asukohale [[oligodendrotsüüt]]id kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] perifeerses närvisüsteemis.

==Närvilõpmed==
{{Vaata ka|Närvilõpe}}
[[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on närvikoe perifeersed struktuurid, kus närvisüsteem suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieerub loomarühmati.

[[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja transdutseerivad need närviimpulssideks ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse vabu ja kapseldunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed esinevad paljudes kudedes ning on eriti olulised [[valu]]-, temperatuuri- ja osaliselt mehhanoretseptsiooni vahendamisel. Kapseldunud ehk inkapsuleerunud närvilõpmed on iseloomulikud eeskätt selgroogsetele. Neid ümbritseb sidekoeline ja sageli gliaalne kapsel. Need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsemale tajumisele. Sellised struktuurid on näiteks [[imetajad|imetajatel]] kirjeldatud [[Vateri-Pacini kehake]]sed ja [[Meissneri kehake]]sed.&lt;ref name=&quot;hist text&quot; /&gt;

[[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, põhjustades vastava füsioloogilise vastuse (näiteks [[lihaskontraktsioon]]i või [[sekretsioon]]i). Need esinevad laialdaselt nii selgroogsetel kui ka [[selgrootud|selgrootutel]], kuid nende täpne ehitus ja [[neurotransmissioon]]i mehhanism sõltub loomrühmast.

Selgroogsete ja selgrootute närvilõpmed erinevad nii ehituse kui ka funktsionaalse organiseerituse poolest. Selgroogsetel on retseptoorsete närvilõpmete ehitus üldiselt rohkem spetsialiseerunud. Esinevad nii vabad kui ka kapseldunud närvilõpmed. Kapseldunud retseptorid (näiteks [[Vateri-Pacini kehake]]sed ja [[Meissneri kehake]]sed) on hästi arenenud ning võimaldavad [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] täpset tajumist. Selgrootutel on sensoorne süsteem sageli lihtsama ehitusega ja retseptorid võivad esineda närvilõpmete hajusate harudena või spetsialiseerunud [[tundekarvake]]se ehk [[sensill]]i tüüpi struktuuridena. Kuigi kapseldunud retseptoritele analoogseid mehhanisme esineb ka selgrootutel, on need üldiselt lihtsama ehitusega ja vähem kihistunud kui selgroogsetel. Efektoorsete närvilõpmete puhul on selgroogsetele iseloomulikud täpselt organiseeritud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarsed sünapsid]], kus signaal kandub keemilise sünapsi vahendusel (näiteks [[atsetüülkoliin]]i abil) otse lihasrakule. See võimaldab lihasaktiivsuse väga täpset ja kiiret  kontrolli. Selgrootutel võib [[motoorne innervatsioon]] olla seevastu hajusam või tugineda [[ganglionaarne juhtimine|ganglionaarsele juhtimisele]], kus üks [[närvisõlm]] koordineerib suuremaid [[lihasrühm]]i. Signaaliülekande mehhanismid on selgroogsetel valdavalt keemilised sünapsid, kuigi teatud ajupiirkondades esineb ka elektrilisi sünapse. Selgrootutel on seevastu suurem varieeruvus – esineb nii keemilisi kui ka elektrilisi sünapse ning mõnel rühmal ka segamehhanisme, mis võimaldavad kiiret ja lihtsat närviülekannet. Närvisüsteemi üldine organisatsioon toetab neid erinevusi: selgroogsetel on see tsentraliseeritud pea- ja seljaajuks, mis võimaldab informatsiooni täpset töötlemist ja juhtimist, samas kui selgrootutel on närvisüsteem sageli [[ganglionaarne närvisüsteem|ganglionaarne]] või [[hajus närvisüsteem|hajus]], kus töötlus toimub jaotatumalt närvisõlmedes.

Närvilõpmete mitmekesisus on kujunenud närvisüsteemi evolutsiooni käigus, kus lihtsatest hajusatest [[närvivõrk]]udest on arenenud järjest spetsialiseeritumad ja tsentraliseeritumad süsteemid. Selgrootutel, eriti [[putukad|putukatel]] ja [[limused|limustel]], on närvisüsteem sageli ganglionaarne ning sensoorne info kogutakse lihtsamate, kuid funktsionaalselt tõhusate retseptorstruktuuride kaudu. Selgroogsetel on evolutsiooniliselt tekkinud suurem spetsialiseeritus ja eristus sensoorse, integratiivse ja motoorse funktsiooni vahel. See on toonud kaasa kapseldunud retseptorite arengu ja väga täpselt reguleeritud neuromuskulaarsed sünapsid, mis võimaldavad kõrget ruumilist ja ajalist täpsust liikumise ja taju juhtimisel.

Selgroogsetel kujuneb närvisüsteemi ja närvilõpmete areng järk-järgult [[embrüogenees]]i käigus. Varases arengus diferentseeruvad [[neuroektoderm]]ist närvirakud ja gliiarakud, millele järgneb aksonite ja dendriitide kasv ning sihtkudedele suunatud innervatsioon. Närvilõpmete täpne kuju ja funktsioon kujunevad hiljem aktiivse küpsemise ja kogemusest sõltuva plastilisuse käigus. [[Sünaptiline ühenduvus]] on alguses ülemäärane ja seejärel toimub selektiivne kärpimine ([[sünapside kärpimine]]), mille käigus eemaldatakse vähem kasutatavad ühendused ja tugevdatakse aktiivseid ühendusi.
 
Inimesel on see protsess eriti ulatuslik ja ajaliselt pikenenud. Varases looteeas moodustub närvivõrgustik kiiresti ja ülemäärase sünaptilise tihedusega, mis võimaldab paindlikku arengupotentsiaali. Pärast sündi ja varases lapseeas toimub intensiivne sünapside ümberkorraldus, mida mõjutavad sensoorne kogemus, õppimine ja keskkond. Erinevad ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: näiteks [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud planeerimise ja kõrgemate kognitiivsete funktsioonidega, küpseb kuni noorukieani ja varajase täiskasvanueani. Närvilõpmete funktsionaalne täpsustumine inimesel sõltub tugevalt aktiivsusest ja kogemusest: sünaptilised ühendused, mis on sagedamini kasutusel, stabiliseeruvad ja müeliniseeruvad kiiremini, vähem aktiivsed ühendused aga taanduvad. See loob aluse närvisüsteemi plastilisusele, mis on inimese õppimisvõime ja kohanemise neurobioloogiline alus.

Selgrootutel toimub närvisüsteemi ja närvilõpmete areng üldiselt lihtsama ja varasemalt funktsionaalselt küpsema mustri järgi kui selgroogsetel. Embrüonaalse arengu käigus tekivad närvirakud samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi organiseerumine on enamasti ganglionaarne või hajus, mitte tugevalt tsentraliseeritud. Närvilõpmete diferentseerumine toimub kiiremini ning nende põhitüübid kujunevad varakult funktsionaalselt toimivaks, ilma ulatusliku hilisema ümberkorralduseta. Paljudel selgrootutel on närvisüsteemi arengus vähem väljendunud [[sünapside kärpimine|sünaptilist kärpimist]] kui selgroogsetel. Selle asemel kujuneb närvivõrk suhteliselt otse funktsionaalseks struktuuriks, kus ühendused stabiliseeruvad peamiselt kasutamise ja keha kasvu käigus, kuid ümberkorralduslik plastilisus on üldiselt väiksem. Areng on sageli tugevalt seotud [[moone (bioloogia)|moondega]] (näiteks putukatel), kus närvisüsteem võib [[vastne|vastse]]staadiumist [[valmik]]ustaadiumini läbi teha olulisi ümberkorraldusi. Näiteks putukate aju ja ganglionid reorganiseeruvad vastavalt eluviisi muutusele (näiteks roomav vastne → lendav valmik), kuid see toimub pigem etapilise ümberkujundamise kui pikaajalise sünaptilise peenhäälestuse kaudu. Funktsionaalsed närvilõpmed (näiteks sensilli tüüpi retseptorid või neuromuskulaarsed ühendused) saavutavad selgrootutel suhtelise küpsuse varakult ja nende areng on tihedalt seotud otsese ellujäämise ja käitumusliku vajadusega, mitte pikaajalise õppimis- ja kogemusest sõltuva ümberkujundamisega, nagu see on iseloomulik selgroogsetele, eriti imetajatele.

==Vaata ka==
*[[aju]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004&quot;&gt;Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;04f5N&quot;&gt;[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. &quot;Inimese füsioloogia ja anatoomia&quot;, [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;text hist&quot;&gt;F. Geneser. &quot;Textbook of Histology: First Edition&quot;, Munksgaard, [[1986]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üldhistoloogia&quot;&gt;Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. &quot;Üldhistoloogia&quot;, Tallinn: Valgus, [[1994]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;medits&quot;&gt;J. Tehver, Ü. Hussar. &quot;Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat&quot;, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hist text&quot;&gt;M. H. Ross, W. Pawlina. &quot;Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition&quot;, Lippincott Willams &amp; Wilkins, [[2006]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histology&quot;&gt;C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. &quot;Textbook of Histology: Fifth Edition&quot;, W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;histoloogia&quot;&gt;P. Hussar, Ü. Hussar, J. Kärner, T. Suuroja. &quot;Histoloogia&quot;, Tartu: OÜ Halo Kirjastus, [[2005]].&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Närvisüsteem]]
[[Kategooria:Koed]]
[[Kategooria:Neurobioloogia]]
[[Kategooria:Neuroloogia]]</text>
      <sha1>che4m1g6skguny0st13vv5cq7no2pio</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rootsi aeg</title>
    <ns>0</ns>
    <id>7230</id>
    <revision>
      <id>7185125</id>
      <parentid>7168451</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T10:57:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-38008-75</username>
        <id>232739</id>
      </contributor>
      <origin>7185125</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="68789" sha1="3hwxfxbyy6nfvffv0qwxw5upjmt3816" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Toimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}}
[[File:4. 1561 Norden Estland accepterer SE's overherredømme.png|pisi|Rootsi Läänemere-äärsed valdused 1561]]
[[File:Livland1560-85.gif|pisi|[[Liivi sõda|Liivi sõja tulemusel valduste muutumised]]]]
[[File:5. 1595 Norden Sverige udvider grænserne i Estland og Finland.png|pisi|Rootsi Läänemere-äärsed valdused 1595]]
[[File:6. Sverige erobrer Ingria og Kexholm i 1617 og Letland i 1629.png|pisi|Rootsi Läänemere-äärsed valdused 1617/1629 koos [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]] ja [[Käkisalmi lään]]i ning [[Liivimaa kindralkubermang|Liivimaa]]ga]]
[[Pilt:Swedish Empire 1658.jpg|pisi|Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal]]
'''Rootsi aeg''' on periood [[Eesti ajalugu|Eesti ajaloos]], mille kestel oluline osa praegusest [[Eesti]] territooriumist kuulus [[Rootsi suurvõimu ajastu]]l [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigile]].

Tinglikult kestis Rootsi aeg [[1561]]–[[1710]]; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks [[Liivi sõda]], mille lõppedes jäi [[Põhja-Eesti]] ehk [[Eestimaa]] Rootsi võimu alla.

Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. ''[[De facto]]'' peetakse selleks aastat [[1710]], kui kogu Eesti langes [[Venemaa tsaaririik|Venemaa tsaaririigi]] ülemvõimu alla, ''[[de iure]]'' aastat [[1721]], mil sõlmitud [[Uusikaupunki rahu]] loetakse [[Põhjasõda|Põhjasõja]] lõpuks.

Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] valitsusaeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka [[Rootsi-Poola aeg|Rootsi-Poola ajaks]]{{lisa viide}}, kuna enamik praegusest Eestist oli jaotatud Rootsi ja Poola riigi vahel. Põhja-Eestis ([[Eestimaa kubermang]]) oli Rootsi ja Lõuna-Eestis ([[Liivimaa kubermang]]) [[Poola aeg|Rzcezpospolita võim]], [[Saaremaa]] kuulus aga Taani kuninga võimu alla.

[[Rootsi kuningas|Rootsi kuningad]]:
*1560–1568 [[Erik XIV]]
*1568–1592 [[Johan III]]
*1592–1599 [[Zygmunt III Waza|Sigismund III Vasa]], ka Poola kuningas 1587–1632 [[Zygmunt III Waza]]
* 1599–1604 Rootsi riigihoidja [[Karl IX|Karl]]
*[[1604]]–[[1611]] [[Karl IX]]
*[[1611]]–[[1632]] [[Gustav II Adolf]]
*1632–[[1654]] [[Kristiina]]
*1654–[[1660]] [[Karl X Gustav]]
*1660–[[1697]] [[Karl XI]]
*1697–[[1718]] [[Karl XII]]

[[Rzeczpospolita]] valitseja, [[Poola kuningas]] ja [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] [[suurvürst]]:
*[[1587]]–[[1632]] [[Zygmunt III Waza]]
*1632–[[1648]] [[Władysław IV Waza]]
*1648–[[1668]] [[Jan II Kazimierz]]

[[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Taani asehaldurid Saaremaal#Taani aeg|asehalduri]] [[Taani valdused Eestis|võim Saaremaal kehtis kuni]] [[1645]]. aastani, mil Taani kaotas sõlmitud [[Brömsebro rahuleping]]uga oma valdused Eestis.

Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu sada aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Neist tähtsamateks võib pidada [[Feodalism|feoda]]alse [[lään]]ikorra likvideerimist&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[[Aleksander Loit]], [https://dea.digar.ee/article/JVeestirootsiselts/2015/01/0/11 ROOTSI AEG EESTIS], [[Eesti Teaduslik Selts Rootsis|Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis]] aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 15, jaanuar 2015&lt;/ref&gt;, [[Eestimaa kubermangu kohtukorraldus|kohtusüsteem]]i ümberkorraldamist ja uue [[Rootsi aeg#Kubermangud|haldusjaotus]]e väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis [[Balti erikord|Balti erikorra]] osana osaliselt isegi kuni [[19. sajand]]i lõpuni.

Levinud on komme nimetada seda aega &quot;vanaks heaks Rootsi ajaks&quot;. &quot;Hea aeg&quot; kestis tegelikult väga lühikest aega, Rootsi kuninga [[Karl XI]] valitsemise ajal kuni [[1680|1695.–1697]]. aasta [[suur nälg|suure näljani]]. [[Mõisate reduktsioon]], [[riigitalupoeg]]ade [[pärisorjus]]est vabastamine, [[talurahvakool]]id ja [[rahvavalgustus]] tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis.

== Rootsi aja kriitiline käsitlus ja „hea Rootsi aja“ müüt ==
Mõiste „hea Rootsi aeg“ tähistab Eesti kultuurimälus ja varasemas ajalookirjutuses Rootsi võimu perioodi Eesti- ja Liivimaal (umbes 1561–1710) kui suhteliselt soodsat aega&lt;ref&gt;Raun, Toivo U. ''Eesti ajalugu''. Tallinn, 2001, lk 78–80.&lt;/ref&gt; Kaasaegses historiograafias käsitletakse seda mõistet valdavalt hilisema idealiseeriva konstruktsioonina, mis ei kajasta Eesti põhirahvastiku – talurahva – tegelikku sotsiaalset ja majanduslikku olukorda&lt;ref&gt;[[Ralph Tuchtenhagen|Tuchtenhagen, Ralph]]. ''Baltische Geschichte''. München, 2005, lk 112–115.&lt;/ref&gt;.

=== Mõiste kujunemine ja ideoloogiline taust ===
Väljend „hea Rootsi aeg“ ei olnud kasutusel Rootsi võimu ajal. See kujunes 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil, eriti rahvusliku ärkamise perioodil&lt;ref&gt;[[Heldur Palli|Palli, Heldur]]. ''Eesti rahvastiku ajalugu 1712–1795''. Tallinn, 1996, lk 34.&lt;/ref&gt;. Mõiste levikut soodustasid:
* baltisaksa ja luteri vaimulike ajalookäsitlused&lt;ref&gt;[[Johan Kõpp|Kõpp, Johan]]. ''Luterlik kirik ja rahvas Eestis Rootsi ajal''. Tartu, 1930, lk 22–25.&lt;/ref&gt;,
* Vene keisririigi poliitika suhtes kriitiline võrdlus,
* soov näha Rootsi aega osana „Lääne“ õigus- ja kultuuriruumist.

Selline käsitlus keskendus eeskätt riiklikele institutsioonidele (nt koolikorraldus, seadusandlus), jättes kõrvale asjaolu, et Eesti põlisrahvas oli kogu perioodi vältel poliitilise otsustusõiguseta allutatud seisuses&lt;ref&gt;[[Toivo Ülo Raun|Raun, Toivo]] U., lk 80–81.&lt;/ref&gt;.

=== Talurahva olukord Rootsi võimu all ===
Rootsi ajal pärisorjust Eesti- ja Liivimaal ei kaotatud ega leevendatud&lt;ref&gt;Tuchtenhagen, lk 114.&lt;/ref&gt;. Vastupidi, 17. sajandi jooksul:
* talurahva õiguslik sõltuvus mõisatest süvenes,
* teokoormised kasvasid,
* liikumisvabadus oli piiratud,
* talupoegi käsitleti mõisamajanduse tööjõuna, mitte Rootsi riigi subjektidena.


=== Suur näljahäda ja koloniaalne majanduspoliitika ===
Aastatel 1695–1697 tabas Eestit suur näljahäda, mille käigus hukkus hinnanguliselt 15–20% elanikkonnast&lt;ref&gt;Plath, Ulrike. ''Esten und Deutsche in den baltischen Provinzen''. Wiesbaden, 2011, lk 59–61.&lt;/ref&gt;. Allikad näitavad, et:
* vilja väljavedu jätkus ka nälja tipphetkedel,
* riiklikud sekkumismeetmed olid hilinenud ja ebapiisavad,


=== Asustus-, haldus- ja koloniseerimispoliitika ===
Rootsi võimu ajal viidi läbi mitmeid halduslikke ja demograafilisi ümberkorraldusi:
* rajati Rootsi asundusi, eriti rannikualadel ja saartel,
* toimus kohaliku halduskorralduse ümberkujundamine,
* kasutusele võeti Rootsi õigus- ja maksusüsteem&lt;ref&gt;Kõpp, lk 23–24.&lt;/ref&gt;.

Need protsessid ei lähtunud kohaliku põlisrahvastiku huvidest, vaid Rootsi riigi strateegilistest ja sõjalis-majanduslikest vajadustest. Eesti elanikkond ei osalenud nende otsuste kujundamises ning oli objektiks, mitte subjektiks, mis asetab Rootsi aja samasse võõrvõimu raamistikku kui [[Saksa ordu]] ja [[Venemaa Keisririik|Vene keisririi]]gi perioodid&lt;ref&gt;Plath, lk 62.&lt;/ref&gt;.


[[Pilt:17cenBaltic.jpg|pisi|Rootsi Idaprovintsid Läänemere idaosas ja [[Rzeczpospolita]]le jäänud valdused Liivimaal ja vasallriik [[Kuramaa]]l]]

== Eesti alade ametlik minek Rootsi valdusse ==
Pärast [[Liivimaa sõda|Liivi sõda]] olid [[Eesti]] alad jaotatud [[Poola]], [[Rootsi]] ja [[Taani]] vahel. Veel aastaid kestis sõjategevus Poola ja Rootsi vahel.

*[[1561]]. aastal liitus Rootsiga [[Harjumaa|Harju]]-, [[Virumaa|Viru]]- ja [[Järvamaa]] [[rüütelkond]] ning [[Tallinn]].
*[[1581]]. aastal, pärast [[Paide piiramine (1581)|Paide vallutamist]] Rzeczpospolitalt, läks kogu [[Põhja-Eesti]] ja [[Hiiumaa]] Rootsile.
*[[1629]]. aastal [[Altmargi vaherahu]]ga loovutas Rzeczpospolita kõik [[Väina jõgi|Väina jõest]] põhja pool asuvad Rzeczpospolita alad Rootsile, selle tulemusel läks kogu Mandri-Eesti Rootsi võimu alla.
*[[1645]]. aastal [[Brömsebro rahu]]ga sai Rootsi Taani kuningriigilt [[Saaremaa]] ja [[Muhu]] saare.
*[[1660]]. aastal [[Oliwa rahu]]ga omandas Rootsi Rzeczpospolitalt [[Ruhnu saar]]e.

[[Poola aeg Lõuna-Eestis]] – [[Eestimaa hertsogkond#Hertsogkond Rootsi kuningriigis|Rootsi aeg Põhja-Eestis]] – [[Saaremaa ajalugu#Taani kuningriigis|Saaremaa Taani riigi osana]].

== Rootsi aja algus ==
Rootsi aeg Põhja-Eestis algas kui 1561. aastal liitusid Rootsiga Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkond ning Tallinn&lt;ref&gt;[[Enn Küng]], [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/KyngEnn_Eestimaa_seisuste_alistumine_TUNA2011_3.pdf „Paludes kristlikku päästmist ja kaitset”: Eestimaa seisuste alistumine Rootsi võimule 1561. aasta suvel], Tuna 3/2011&lt;/ref&gt; ning 1581. aastal, pärast Paide vallutamist Rzeczpospolitalt, läks kogu Põhja-Eesti ja Hiiumaa Rootsile ning kuningas [[Johan III]] teostas 1584. aastal [[Harjumaa|Harju-]], [[Virumaa|Viru-]], [[Järvamaa|Järva-]] ja [[Läänemaa]] liitmise ühtseks territooriumiks – [[Eestimaa hertsogkond#Hertsogkond Rootsi kuningriigis|Eestimaa hertsogkonnaks]] ning ühise aadlikorporatsiooni [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] moodustamise.

Aastal [[1629]] sõlmiti [[Preisimaa]]l [[Altmargi]] külas (praegu [[Stary Targ]] Poola Vabariigis) [[vaherahu]] ([[Altmargi vaherahu]]), millega [[Poola]] loovutas kõik [[Väina jõgi|Väina]] jõest ülespoole jäävad [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkonna]] alad [[Rootsi]]le.

[[Saaremaa]] oli veel esialgu [[Taani]] valduses. Aastail [[1643]]–[[1645]] peeti [[Taani]] ja [[Rootsi]] vahel [[Torstensoni sõda]], mille tulemusena kaotaja loovutas [[Brömsebro rahu]]ga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu endise [[Vana-Liivimaa]] eestlaste maa läinud Rootsi riigile.

== Rootsi kuningriigi valitsusalad ==

{{Provints
|nimi = [[Läänemereprovintsid]]
|nimi1_keel = rootsi | nimi1 = Östersjöprovinserna | nimi2_latin = 
|nimi2_keel = rootsi | nimi2 = Baltiska provinserna | nimi3_latin = 
|pindala =
|elanikke =
|keskuse_nimetus = Keskus
|keskuse_nimi = [[Riia]]
|asendikaardi_pilt = Sw BalticPr 17cen.jpg|| asendikaardi_pilt_laius = 250px| asendikaardi_pilt_seletus = Rootsi krooni Idaprovintsid
}}
[[Pilt:Sweden 1658.png|pisi|Rootsi territoorium 1658. aastal]]

Rootsi valdused Baltimaades jagunesid viieks suuremaks poliitiliseks üksuseks:
*Eestimaa provints (1673. aastast kindralkubermang) keskusega Tallinnas [[Toompea]]l;
*eraldiseisva osana linnana, [[Tallinn]]a linn;
*[[Liivimaa kindralkubermang]];
*[[Riia]] linn (mis oli [[Stockholm]]i järel suuruselt teine linn [[Rootsi dominioonid|Rootsi valdustes]]);
*[[Saaremaa provints]].
Läänemereprovintsidega piirnesid veel kagus [[Ingerimaa kubermang]] ja põhjas [[Soome suurvürstiriik]], mis kuulusid samuti Rootsi kuningriigile.

==Idaprovintside valitsemine==
Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli Rootsi kuninga määratud ning otse talle allunud Eestimaa Liivimaa ja Ingerimaa kuberner/[[kindralkuberner]], kes elasid vastavalt Tallinnas, [[Toompea]]l ja [[Riia]]s, [[Riia loss]]is ning [[Nyen]]is/[[Narva]]s:
*aastatel 1561–1674 Eestimaal [[Eestimaa kuberneride loend|kuberner]] ja aastatel 1674–1710, [[Eestimaa kindralkuberneride loend#Eestimaa kindralkubernerid 1674–1710|kindralkuberner]];
*aastatel 1617–1629 [[Ingerimaa kubermang]]u kuberner ja aastatel 1629–1643 Liivimaa ja Ingerimaa kindralkuberner
*aastatel 1621–1629 [[Liivimaa kuberneride loend|Liivimaa kubernerid]] ja aastatel 1629–1710 [[Liivimaa kindralkuberner]] 
*aastatel 1642–1681 [[Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner]] ja aastatel 1681–1687 Ingerimaa kuberner ja 1687–1703 Ingerimaa kindralkuberner.
Vastavalt 1634. aasta [[Rootsi riigipäev (seisuste esindus)|Rootsi riigipäeval]] kinnitatud [[Axel Oxenstierna]] Rootsi &quot;valitsemiskorraldusele&quot; (''regeringsform'') oli kuberneri ametiaeg kolm aastat, mille möödudes tuli 1. juuniks ilmuda Stockholmi aru andma. Kuningas võis ametiaega pikendada.

[[Pilt:Blaeu 1645 - Suecia Dania et Norvegia regna Europæ septentrionolia-2010-04-12.JPG|pisi|Rootsi kuningriik, [[Rootsi dominioonid]] ja Rootsi krooni Idaprovintsid]]
Põhja-Eesti tugev aadliomavalitsus leidis tollal ja edaspidigi Rootsi kuningriigi keskvõimu poolt aktsepteerimist, hiljem [[Rootsi-Poola sõda (1626–1629)|sõjaga]] liidetud Liivimaad kohtles Rootsi võim teisiti. [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] ja [[Tallinna ajalugu#Rootsi aeg Tallinnas|Tallinna linna alistumist]] Rootsile käsitati vabatahtliku sammuna, ent Liivimaa oli [[Rzeczpospolita]]lt vallutatud territoorium, mille puhul ei peetud vajalikuks aadliga samal määral arvestada. 1629. aastal moodustati Liivi-, [[Rootsi Ingeri|Ingerimaa]] ja [[Käkisalmi lään|Käkisalmi provintsidest]] ühise kindralkuberneri valitsusala ja 10.12.1629 instruktsiooniga pandi ametisse [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]], Liivimaa ja [[Karjala]] kindralkuberner. Temale allusid Liivimaa ja [[Ingerimaa kuberner]]id ja 6 asehalduskonda eesotsas [[asehaldur]]itega (Riia, [[Koknese]], Tartu, Narva, [[Nöteborg]], [[Käkisalmi]]). Rzeczpospolita võimu ajal õiguslikult ja majanduslikult allasurutud Liivimaa aadel lootis Eestimaa seisuste õigusliku seisundi laienemist ka Lõuna-Eestile – sellele vihjavaid lubadusi olid enne piirkonna vallutamist jaganud varasemad Põhja-Eestit valitsenud Rootsi kuningad. Kuid [[Gustav II Adolf]] kinnitas 1629. aastal Liivimaa aadli privileegid vaid osaliselt, Rootsi riik laskis käest oma majandusliku ja sellest tulenevalt ka poliitilise positsiooni Liivimaal, annetades suurema osa maadest eravaldusse (peamiselt riigi ees teeneid omavale Rootsi kõrgaadlile).

Rootsi riigi seisuste esindusel, [[Rootsi riigipäev (seisuste esindus)|Rootsi riigipäeval]] – Eesti-, Liivi- ja Saaremaa aadlil esindust ei olnud.

Rootsi aja alguses, Rootsi kuningriigis oli keskajal kaks [[haldussüsteem]]i [[Maakond|maakon]]nad ja [[linnuselään]]id. Maakond oli aadli omavalitsuse ning osalt ka kohturingkond, linnuseläänid hõlmasid Rootsi riigile kuulunud läänistamata alasid. Pärast Eesti alade üleminekut Rootsi krooni võimu alla kujunes endistest [[Katoliku kirik Eestis|katoliikliku kiriku]] ordu-, kloostri- ja piiskopimaadest, samuti omanikuta jäänud mõisamaadest Rootsi riigi valdused, osa sõjas omaniku kaotanud maadest sai enda valdusse ka kohalik aadel. Riigimaa haldamiseks jaotati see [[lääniasehaldur]]ite juhitavateks [[linnuselään]]ideks, need omakorda [[riigimõis]]ateks, mida juhtisid [[mõisafoogt]]id.

[[Gustav II Adolf]]i valitsemisajal (1611–1632) moodustati{{lisa viide}} [[kohtukond]]ade Liivimaa maakonnad, mis ei olnud rahvuslikult koostiselt ühtlaselt moodustatud. [[Rootsi suurvõimu ajastu]]l, kuninganna [[Kristiina]] (1626–1689) [[Kuninganna Kristiina eestkostevalitsus]]e juhi [[Axel Oxenstierna]] eestvedamisel viidi läbi Rootsi [[Riigihaldus|riigihaldus]]e ja [[haldusreform]], mille käigus rajati uus valitsussüsteem, kus valitsemine põhines viie [[Kolleegium|kolleegium]]i. [[1634. aasta Rootsi valitsemiskorraldus]]ega loobuti Rootsi kuningriigi valitsemisreformis Rootsi-Soome aladel [[keskaeg]]setest ajaloolisest maakonnapõhisest [[haldusjaotus]]est ja maakondade asemel said [[1. järgu haldusüksus|1. järgu]] [[haldusüksus]]teks [[Lään (Rootsi)|lään]]id&lt;ref&gt;[[Raimo Raag]]. [https://dea.digar.ee/article/JVesttaemakseltsitoim/2023/12/0/5.1 Rootsi kirjakultuur uusaegsel Eesti-, Liivi- ja Ingerimaal], [[Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised]] 82. Tallinn, [[Emakeele Selts]], lk 12&lt;/ref&gt;.

Rootsi aja lõpus, [[Mõisate reduktsioon|reduktsioon]]i ajal [[1690]]. aastal moodustati [[Liivimaa kindralkubermang]]us kaks majandus[[distrikt]]i: Eesti&lt;ref&gt;[[Tartumaa]]l: [[Palamuse kihelkond|Palamuse]], [[Puhja kihelkond|Puhja]], [[Kambja kihelkond|Kambja]], [[Tartu kihelkond|Tartu]], [[Äksi kihelkond|Äksi]], [[Kodavere kihelkond|Kodavere]], [[Laiuse kihelkond|Laiuse]], [[Maarja-Magdaleena kihelkond|Maarja-Magdaleena]], [[Nõo kihelkond|Nõo]], [[Otepää kihelkond|Otepää]], [[Rannu kihelkond|Rannu]], [[Rõngu kihelkond|Rõngu]], [[Torma kihelkond|Torma]]–[[Lohusuu kihelkond|Lohusuu]], [[Sangaste kihelkond|Sangaste]]-[[Laatre mõis|Laatre]], [[Kursi kihelkond|Kursi]], [[Võnnu kihelkond|Võnnu]];  [[Võrumaa]]l: [[Urvaste kihelkond|Urvaste]], [[Karula kihelkond|Karula]], [[Kanepi kihelkond|Kanepi]], [[Hargla kihelkond|Hargla]], [[Vastseliina kihelkond|Vastseliina]], [[Põlva kihelkond|Põlva]], [[Räpina kihelkond|Räpina]], [[Rõuge kihelkond|Rõuge]]; [[Pärnumaa]]l: [[Audru kihelkond|Audru]], [[Vändra kihelkond|Vändra]], [[Häädemeeste kihelkond|Häädemeeste]], [[Halliste kihelkond|Halliste]], [[Pärnu-Jaagupi kihelkond|Jaagupi]], [[Karksi kihelkond|Karksi]], [[Mihkli kihelkond|Mihkli]], [[Pärnu kihelkond|Pärnu]], [[Saarde kihelkond|Saarde]], [[Tõstamaa kihelkond|Tõstamaa]], [[Tori kihelkond|Tori]]; [[Viljandimaa]]l: [[Viljandi kihelkond|Viljandi]], [[Helme kihelkond|Helme]], [[Suure-Jaani kihelkond|Suure-Jaani]], [[Kolga-Jaani kihelkond|Väike-Jaani]], [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa]], [[Paistu kihelkond|Paistu]], [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere]], [[Tarvastu kihelkond]]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Leonhard von Stryk|Stryk, Leonhard von]]: Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. [https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb00001239?page=,1 Erster Theil, Der ehstnische District]&lt;/ref&gt; ja Läti&lt;ref&gt;Stryk, Leonhard von: Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb11887853?page=4,5 Zweiter Teil, Der lettische Distrikt]&lt;/ref&gt; majandusdistrikt. [[Liivimaa kindralkuberner]]i [[Jacob Johann Hastfer]]i korraldusega 4. oktoobrist 1693 fikseeriti Põhja-Liivimaa maakondade kohtualluvuse piirid arvestades rahvuslikke printsiipe, eraldades [[Pärnu kreis|Pärnu maakonnast]] [[Salatsi]], [[Väike-Salatsi]], [[Ruhja]], [[Härgmäe]], [[Luke]] ja [[Valga (Liivimaa)|Valga]] ning ühendades nad Riia kohtukonnaga. [[Alūksne]], [[Gulbene]] ja Läti osa [[Adseli kihelkond|Adseli kihelkonnast]] liideti [[Cēsis|Võnnu]] või [[Kokenhusen]]i maakohtukonda. [[Karl XI]] korraldusel tõmmati nende piirid vastavalt kahe põlisrahva – eestlaste ja lätlaste – elualale. Distriktid moodustati eesmärgil vähendada baltisakslaste rüütelkondade mõjuvõimu. Vene aja alguses distriktid kaotati.

== Rüütelkonnad ==
Kõrvuti kindralkuberneri ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti- ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad ja [[linnavalitsus]]ed. [[Eestimaa rüütelkond|Eesti]]- ja [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] kõrvale moodustas eraldi rüütelkonna algselt Taani valduses olev [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa]], mis jäi püsima ka pärast Saaremaa liitmist Rootsiga. Saksa keelel oli varauusajal Rootsis [[lingua franca]] staatus, seda räägiti Rootsi kuninga [[Õukond|õukon]]nas ja kasutas laialdaselt ka Rootsi võimueliit. Mitmekeelsel Rootsi keskvõimul ei tekkinud tõsisemaid takistusi läbikäimises saksa eliidiga [[Läänemereprovintsid|Läänemere provintsid]]e haldamisel. [[Kubermangukantselei]]d kopeerisid kuningliku [[kantselei]] ülesehitust Rootsis ja suhtlesid nii saksa kui ka rootsi keeles, Rootsi [[Eesti kohtusüsteem|kohtusüsteemi osana Eestis]] asutatud [[Tartu õuekohus|Tartu õuekoh]]tus toimus töö samuti kahes keeles. Halduses ning suhetes linnade ja rüütelkondadega kujunes välja üldine (aga siiski sagedaste eranditega) tava, et Stockholmi läkitused olid enamasti rootsi keeles, Läänemere provintside omad saksa keeles&lt;ref&gt;[[Aivar Põldvee]], [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/36975 Sissejuhatus Rootsi kirjakultuuri ajalukku Läänemere idakaldal]. [[Keel ja Kirjandus]], 2024, nr 7&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Raimo Raag]]. [https://dea.digar.ee/article/JVesttaemakseltsitoim/2023/12/0/5.1 Rootsi kirjakultuur uusaegsel Eesti-, Liivi- ja Ingerimaal], [[Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised]] 82. Tallinn, [[Emakeele Selts]], 2023, 173 lk&lt;/ref&gt;.

Rüütelkonnad koondasid Liivimaa [[aadel|aadliseisusest]] maavaldajaid, pidasid kohalikku [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna]] [[aadlimatrikkel|aadlimatriklit]], kaitsesid nende õigusi Rootsi võimude ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema määratud kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonnad käisid koos [[maapäev (rüütelkond)|maapäev]]adel (''Landtag''), mis toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju alaliselt tegutseva organina [[Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium|maanõunike kolleegiumi]] 12 (Saaremaal 6) [[maanõunik]]ku (''Landrat''), kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse.

Kui maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamisega, siis igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamisega tegelesid [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] ja [[Liivimaa rüütelkonna maamarssal]]. Uued maanõunikud valitigi enamasti endiste rüütelkonna peameeste ja maamarssalite hulgast.

===Baltisakslased ja Rootsi aadelkond===
[[File:Gustav II Adolfs bibel 1618 - portrait of Gustav II Adolf.jpg|pisi|[[Rootsi kuningas]] (1611–1632) [[Gustav II Adolf]], valitsejatiitliga: ''Suecorum, Gothorum, Wandalorum Rex, Magnus Dux Finlandia, Dux Estonia ac Carelia, Ingriae Dominus'' ja [[Soome Suurvürstiriik|Soome suurvürstkonna]], Põhja-Soome, Lõuna-Soome, [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa]], Karjala, [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]], Narva, [[Tavastehus]], [[Käkisalmi lään|Käkisalmi]], [[Uusimaa lään|Nyland]], [[Pohjanmaa (ajalooline maakond)|Ostrbotnia]], [[Ahvenamaa saarestik|Åland]], [[Savo|Savolax]], [[Lapimaa lään|Lapimaa]], [[Medelpadi maakond|Medelpad]], [[Gästriklandi maakond|Gästrikland]], [[Västerbotteni maakond|Västerbotten]], [[Ångermanlandi maakond|Ångermanland]], [[Ölandi maakond|Öland]], [[Dalsland]], [[Värmland]], [[Närke]], [[Hälsingland]], [[Dalarna maakond|Dalarna]], [[Västmanland]], [[Södermanland]], [[Östergötland]], [[Småland]], [[Västergötland]], [[Uppland]]i vapid]]
Pärast seda, kui Poola vallutas 1561. aastal Liivimaa, asutati seniste ordu maavalduste asemel riigimõisad, mis anti valitsemiseks Poola kuninga poolt valitud Poola ja [[aadel#Leedu aadel|Leedu päritolu]] [[aadlik]]ele, Liivimaa vallutamise järel aga [[Rootsi-Poola sõda|Rootsi-Poola sõja]] tulemusel andis Rootsi kuningas need maavaldused ([[staarostimõis]]ad) Rootsi kõrgaadlile. Eestimaa aadlikele (Arbutnoth, [[Baranoff]], Berndes, Cobron, [[Delwig|Dellwig]], [[Vegesack|Fegesack]], Gilthrist, Golawitz, [[Grotthuss|Grothusen]], Grull, Guthrie, [[Hastfer]], Jordan, [[Krüdener]], Kubich, Lewold, [[Lode]], [[Metztacken|Metstake]], [[Nasackin|Nasakin]], [[von der Pahlen]], Plather, Plagman, Reckenberg, [[Rehbinder]], Schrapfer, Sekler, Schultz, Stilken, Wittenberg, [[Wrangell|Wrangel]] ja [[Wrede]]) doneeriti [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|Rootsi-Poola sõ]]dade ajal sõjaliste teenete eest maid ja valdusi Rootsi kuningriigi Soome aladel&lt;ref&gt;[[Arvi Korhonen]], Baltlaste läänid ja donatsioonid Soomes XVII sajandi alul&quot;, [[Ajalooline Ajakiri]], [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika?id=2144 1936 nr. 2], lk 52&lt;/ref&gt;. Rootsi kuningate nobiliteerimispoliitikaga läbi tõsteti [[Aadeldamine|aadliseisusse]] [[Rootsi introdutseerimata aadlisuguvõsade loend#Aadlikud|rootsi rüütelkonda kandmata]] ja osaliselt naturaliseeriti ka [[Rootsi rüütelkond]]a suur hulk mitteaadlikke sõjaväelasi, [[Raad|ra]]eliikmeid (vastavalt 1660. aasta Rootsi aadliseadusele andis rae vanembürgermeistri ametikoht päriliku [[Aadliseisus|aadliseis]]undi) ja madalamaid ning riigiametnikke ja suguvõsasid&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;, näiteks: [[Albedyll]], [[Anrep]], [[Baggehufwudt]], [[Bellingshausen]], [[Bock (Lahmuse)|Bock]], [[Broemsen]], [[Budberg]], [[Dellingshausen]], [[Drenteln]], [[Dücker]], [[Fischbach]], [[Fock]], [[Gersdorff]], [[Grotenhielm]], [[Helmersen]], [[Igelström]], [[Kaulbars]], [[Klugen]], [[Krusenstern]], [[Lantingshausen]], [[Lilienfeld (aadlisuguvõsa)|Lilienfeld]], [[Lode]], [[Löschern von Herzfeld]], [[Löwenstern]], [[Löwenwolde]], [[Manderstjerna]], [[Mellin]], [[Mohrenschildt]], [[Müller (Kunda)|Müller]], [[Osten-Sacken]], [[Patkul]], [[Pohlmann]], [[Ramm]], [[Raß]], [[Reutern]], [[Riesenkampff]], [[Rosen (valge)]], [[Rosenbach (aadlisuguvõsa)|Rosenbach]], [[Rüdinger]], [[Schulmann]], [[Schwengelm]], [[Silberarm]], [[Silfverharnisk]], [[Smitten]], [[Staël von Holstein]], [[Straelborn]], [[Taube]] jt)
{{vaata|Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|Rootsi introdutseerimata aadlisuguvõsade loend|Rootsi rüütelkond}}, ''[[Rootsi introdutseerimata aadlisuguvõsade loend#Aadlikud|Introdutseerimata aadel]]''
Kuningas [[Gustav II Adolf]]i ja kuninganna [[Kristiina]] ajal said sellised perekonnad nagu [[Oxenstierna]], [[De la Gardie]], [[Fleming]] ja [[Gyllenhielm]] võimsad läänistused [[Läänemereprovintsid]]es. Enam silma paistnud perekond oli Rootsi ajal Eestis De la Gardie suguvõsa, kellest kolm põlvkonda tegutses Eestis, teine rootsi päritolu aadliperekond, kes võib end võrrelda De la Gardiedega, oli [[Stenbock]]id.
{{Vaata|Eestimaa rüütelkond}}, ''[[Liivimaa rüütelkond]]'', ''[[Saaremaa rüütelkond]]''

== Läänikorra likvideerimine ==
Põhja-Eesti [[Harju-Viru rüütelkond|Harju-Viru rüütelkonna]] ning hiljem ka Järva- ja Läänemaa poolt Rootsi kuningale truudusvande andmist, võeti Rootsi krooni valdusteks [[Liivimaa ordu]] ja piiskopilinnused koos juurdekuuluvate kinnistutega ning valdused, mis kuulusid aadlikele, kes lahkusid riigist samal ajal kui Poola sõjavägi. Eestimaal algselt Rootsi kroon ei saanud kõiki neid valdusi ise hallata, nii et näiteks [[Axel Oxenstierna]] sai Liivimaal [[Cēsis]]e ja [[Valmiera]], mis Poola ajal kuulus [[Võnnu piiskop]]ile. [[Gustav Brahe]] sai [[Porkuni piiskopilinnus|Porkuni lossi]] (1586), [[Hermann Wrangell vanem]] sai [[Toolse ordulinnus|Toolse]] (ca 1600), [[Jakob De la Gardie|Jacob De la Gardie]] sai [[Viljandi ajalugu|Viljandi]] (1624) ja [[Haapsalu ajalugu|Haapsalu]] (1628), [[Thomas von Ramm|Thomas Ramm]] sai [[Padise linnus|Padise]] (1628), [[Åke Henriksson Tott]] sai [[Lihula linnus|Lihula]] (1629), [[Lennart Torstenson]] sai [[Paide ajalugu|Paide]] (1636) ja [[Hans von Fersen]] (1669), [[Reinhold von Brederode]] (1618) ja von [[Tiesenhausen]]ite (1669) perekond [[Rakvere ajalugu|Rakvere]] linna&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/JVeestirootsiselts/2001/01/0/5 TOPOGRAPHICA ESTONIÆ. Handritade kartor och ritningar över Estonia i svenska offentliga samlingar / Hand-drawn maps and drawings of Estonia in Swedish public collections.], [[Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat]] = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 12, jaanuar 2001 (rootsi keeles)&lt;/ref&gt;, [[Friedrich von Löwen (1600–1669)|Friedrich von Löwen]] sai [[Koluvere piiskopilinnus|Koluvere]] (1646), õuenõunik Christop (Kristoffer) Ludvig [[Rasch]] [[Valga (Liivimaa)|Valga linna]] koos [[Sangaste mõis|Sangaste]], [[Karula mõis (Karula)|Karula]], [[Kaagjärve mõis|Kaagjärve]] ja mitme teise mõisaga.

Rootsi krooni poolt, 1681. aastal [[Rootsi riigipäev (seisuste esindus)|Rootsi riigipäev]]a otsuse alusel teostatud [[mõisate reduktsioon]]iga kehtestas Rootsi valitsus ka keskaegse läänikorra likvideerimise, mis tõi endaga kaasa maa[[valdus]]e põhjaliku ümberjaotuse ja maavaldamise uued vormid. Reduktsiooniga rootsiaegsed läänistused tagastati Rootsi riigile. Läänikorra likvideerimine tähendas aga ka aadlikest mõisnike ühiskondliku positsiooni ümberkujundamist [[feodaal]]suhetes kuningavõimuga ja alluvate talupoegadega&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;.

== Kohtud ja korrakaitse==
{{vaata|Eesti kohtusüsteem}}
Eestimaal esindasid madalamat kohtuvõimu [[Adrakohus|adrakohtunikud]], Liivimaal [[Sillakohus|sillakohtunikud]]. Nende ülesandeks oli pagenud [[talupoeg]]ade kinnivõtmine ja tagasisaatmine, talupoegade poolt toime pandud kuritegude uurimine ja süüdlaste karistamine. Kohtunikud valiti ametisse kohalike mõisnike hulgast. Maakondade tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal [[Meeskohus|meeskohtud]] ja Liivimaal [[Maakohus|maakohtud]], mis arutasid [[talupoeg]]ade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kõrgeimaks kohtuinstantsiks oli Eestimaal [[Eestimaa Ülemmaakohus]] Tallinnas ja Liivimaal kuni 1703. aastani Tartus asunud [[Tartu õuekohus]] ning pärast 1703. aastal Riiga üleviimist [[Liivimaa Õuekohus]], kus arutati raskemaid kuritegusid ja [[Aadel|aadlike]] kohtuasju. Iga kohtuotsuse võis kaevata edasi [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningale]], kes [[suverään]]ina oli ka viimane [[kohtuinstants]].

== Taristuareng ==
[[Pilt:Почтовые тракты Эстонии1712.png|pisi|Postiteed Eesti- ja Liivimaal, 1712. aastal]]
Postiliiklust Eestimaal korraldas alates [[17. sajand]]i keskpaigast [[Eestimaa rüütelkond]] ja [[Liivimaa rüütelkond]]. [[Liivimaa kindralkuberner]] (1629–1634) [[Johan Skytte]] andis detsembris 1630 välja postikorraldusseaduse, millega pidi põhimaanteede (sõjamaanteede) juurde loodama postijaamad iga 2 miili tagant (14,8 km). Postiveokord oli täielikult Rootsi riigi teenistuses, erateenuseid ei osutatud. Postisüsteem vormus lõplikult 1631. aastaks, kui kehtestati postiveokord, et Tallinnast lähtuvalt Tartu, Pärnu ja Narva suunas minevail teedel kehtestati [[postijaam]]asüsteem.
{{vaata|postimaantee|Tallinna–Riia postimaantee|Tallinna–Tartu postimaantee}}
== Rahvastik ==
Maa oli pikkade sõdade tagajärjel harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa [[linn]]u, [[alev]]eid, [[linnus]]eid, [[mõis]]aid ja [[küla]]sid olid ahervaremetes. [[1620]] elas Eesti alal vähem kui 100 000 inimest. [[1630]]. aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma.

Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Nii liikus väheviljakatest piirkondadest talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Uutesse elukohtadesse asus sel ajal umbes kolmandik Eesti talurahvast. Otsiti hävinud kodu asemele uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud, valiti soodsamaid põllumaid ja ka inimlikumaid mõisnikke. Tingimused olid liikumiseks vabad ka seetõttu, et mõnes paigas polnud isegi mõisnikku, osa neist oli asunud uude mõisa ega tundnud sealseid olusid.

[[17. sajand]]i teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt ka teiste rahvaste esindajaid, kes moodustasid Lõuna-Eestis koguni 17% talurahvast. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem [[Venemaa|vene]] talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid, kes loomulikult paiknesid enamasti Ida–Eestis. Suur osa Eesti &quot;uusasustamisel&quot; etendasid [[Soome|soomlased]], kes asusid eriti arvukalt Viru- ja Harjumaale, kus nad moodustasid vastavalt 20% ja 12% rahvastikust, olles koondunud omaette küladesse. Rohkesti asus soomlasi ka [[Põltsamaa]] ja [[Tartu]] ümbrusse. Osalt asustasid neid Eesti riigivõimud, osalt lahkusid nad Soomest sõjaväekohustuse eest. Algul keelasid Rootsi kuningad Eestisse rännanud soome ja rootsi talupoegi pärisorjastada. Ajapikku selline suhtumine vähenes ja ka uustulnukail tuli hakata kandma raskeid mõisakohustusi. Võrdluseks – Rootsimaal ei olnud talupojad [[pärisorjus]]es ning ei kuulunud isiklikult aadlikele ega Rootsi riigile, vaid kasutasid riigile või aadlikele kuuluvaid maid (natuura või rahalise) tasu eest. Kolmanda suure uustulnukate grupi moodustaid [[Läti|lätlased]], keda asus rohkesti elama eelkõige [[Valga (Liivimaa)|Valga]] ümbrusse. Kokku elas Rootsi aja lõpuks Eestis talurahva hulgas vähemalt kümne võõrrahva liikmeid; lisaks nimetatuile veel [[poolakad|poolakaid]], [[sakslased|sakslasi]], [[leedukad|leedulasi]], [[rootslased|rootslasi]], [[ungarlased|ungarlasi]] ning isegi [[hollandlased|hollandlasi]] ja [[šotlased|šotlasi]].

Mõningaid tagasilööke rahvaarvu kasvus tingisid [[Kahekümneviieaastane sõda|Vene-Rootsi sõja]] sündmused ja [[1656]].–[[1658]]. aasta [[katk]]. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid [[1695]]. aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi üle 350 000 inimese.

== Luterlik kirik ==
{{Vaata|Evangeelne luterlik kirik Eestis#Rootsi territoriaalkirik}}, ''[[Tallinna piiskopid]]''
Rooma-katoliku kiriku ülemvõim Eestimaal lõppes Rootsi ülemvõimuga [[1561]]. aastal [[Tallinna katoliiklik piiskopkond|Tallinna katoliikliku piiskopkonna]] likvideerimisega. Luterluse ainu[[monopol]] oli Rootsis kinnitatud [[Uppsala]]s aga juba [[16. veebruar]]il [[1593]]. aastal ja seda positsiooni tugevdati [[1595]]. aastal 21. oktoobri otsustega, milles keelati igasugune luterlusest kõrvalekaldumine. [[Läänemereprovintsid]]e usu- ja kirikuelu integreerimine [[Rootsi riigikirik|Rootsi]] riigikirikusse toimus kiriku administratiivse korralduse reformimise kaudu ning selle vastavusse viimisega Rootsi riigikiriku normide ja korraldusega. Eriti oluline oli [[1686. aasta kirikuseadus|1686. aasta Rootsi kirikuseadus]]e kehtestamine Eesti- ja Liivimaal, mis oli ainuke üldine Rootsi seadus, mis kehtestati ka Läänemereprovintsides&lt;ref&gt;[[Sirje Krikk de Mateo]], Eesti kultuurilisest integreerimisest Põhjalasse. [[Forseliuse Sõnumid]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/6acd93a4-a789-4190-bd32-7bc4c7757303/content 2000, nr 7], lk 45 [[B. G. Forseliuse Selts|B. Forseliuse selts]]&lt;/ref&gt;. Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt [[luterlus]]e põhitõdesid tutvustama. 

[[Kirik (pühakoda)|Kirikutes]] ja [[kabel]]ites hakati pidama [[eesti keel|eestikeelseid]] [[jumalateenistus]]i. Kirikute juures hakati talupoegadele [[katekismus]]t ja [[kirikulaul]]u õpetama [[köster|köstrid]] ([[kirikuõpetaja]]te abilised). [[Kirjaoskus|Lugemisoskus]] hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi [[haridus]] oli puudulik. Liivimaa koolihariduse edendamises, [[rahvakirjandus]]e väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises olid suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisnud [[kindralsuperintendent|kindralsuperintendend]]il [[Johann Fischer]]il. Juba [[1641]]. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese [[Eestikeelsete aabitsate loend|eestikeelse aabitsa]] väljaandmise kohta.

Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. [[1645]]. aastal kehtestati kogu Põhja-Eestis [[katekismus]]e- ja [[aabits]]aõpetuse nõue. Igas [[kihelkond|kihelkonnas]] tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada [[köstrimaa]]. Hakati ka [[vaimulik kirjandus|vaimulikku kirjandust]] eesti keelde tõlkima. Rahva seas kõneldava keele murdeerinevuste tõttu anti raamatuid välja eraldi [[lõunaeesti keel|lõunaeesti]] ja [[põhjaeesti keel]]es. Alustati [[Piibel|piibli]] tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles [[1739]]. aastal.
== Haridus ja kultuur ==
{{vaata|Eesti haridus}}
=== Tartu ülikool ===
[[Eesti haridus]]e edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner [[Johan Skytte]], kes oli Rootsi kuninga [[Gustav II Adolf]] kasvataja ja hiljem [[Uppsala ülikool]]i [[kantsler]]. Tänu temale loodi [[1630]]. aastal [[Tartu Akadeemiline Gümnaasium]]. [[1631]]. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks.

[[1632]]. aastal avati kuningas [[Gustav II Adolf]]i korraldusel [[Tartu ülikool]], millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased.
{{vaata|Tartu Ülikooli ajalugu}}
=== Rahvakoolid ===
[[Talupoeg]]ade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada [[rahvakool]]ide süsteemi. Eestimaa provintsiaalid otsustasid [[1655]]. aastal, et igas [[kihelkond|kihelkonnas]] peab olema ametis [[koolmeister]]. [[1675]] nähti ette koolimajade ehitamist, ent selleks puudusid veel nii majanduslikud tingimused kui vastava ettevalmistusega inimesed. Hakati nõudma, et [[kogudus]]te juures töötaksid ka kooliõpetajad. Seda nõuet oli aga raske täita, sest eesti keelt valdavaid kooliõpetajaid peaaegu polnud. Esimesed kindlad andmed talurahvakoolide kohta [[Harjumaa]]l pärinevad [[1680]]. aastatest. Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda aga alles [[1686]]. aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma ka lihtrahvale.
{{vaata|kihelkonnakool|Forseliuse seminar}}
[[Haridus]]e andmise kaugem eesmärk oli pöörata rahvas [[evangeelne|evangeelsesse]] usku, sest [[luterlus]]e põhimõtete järgi pidi iga [[kogudus]]eliige olema ise suuteline [[pühakiri|pühakirja]] ning muud vaimulikku kirjandust lugema. Olukord hakkas paranema pärast [[õpetajate seminar]]i loomist. Forseliuse õpetajate seminari ajast on teateid juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist koolidest paiknes Lõuna-Eestis.
[[Pilt:Bengt Gottfried Forseliuse mälestusmäk.jpg|pisi|Bengt Gottfried Forseliuse mälestuskivi Harju-Madisel]]

Harjumaalt, Rootsi [[pastor]]i perest pärit [[Bengt Gottfried Forselius]]el rajas [[1684]]. aastal Tartu lähedale [[Piiskopimõis]]a ([[Papimõis]]a) kuninga nõusolekul õpetajate [[Forseliuse seminar|seminar]]i. Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said [[koolmeister|koolmeistrid]] ja [[köster|köstrid]].

1687. aastaks oli Liivimaa maapäev otsustanud, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Aga sellest hoolimata koolide ehitamine edenes visalt ja õppetöö toimus tavaliselt [[rehetuba|rehetoas]]. Riigivõim hakkas kooliküsimustega tõsisemalt tegelema [[17. sajand]]i lõpul. Siis nõudis kuningas, et kõikide kirikute juurde oleksid ehitatud koolid ja rahvale õpetataks ristiusku. Seadustest hoolimata ei edenenud koolide ehitamine, kuid lugemisoskuse omandamiseni jõuti ka koolideta kihelkondades. Põhja-Eestis jäi koolide arv ja lugemisoskuse tase Lõuna-Eestist maha. Lõuna-Eesti koolivõrk püsis ka pärast Forseliuse hukkumist. Aadlike seas püsis teatav vastuseis talupoegade hariduspüüdlustele, kuid sellest hoolimata olid koolid peagi olemas enamikus Liivimaa Eesti ala kihelkondades. 1687/1688. aasta talvel õpetasid Forseliuse kasvandikud juba peaaegu kõigis Mandri-Eesti maakondades. Seda võib lugeda üldise lugemisõpetuse alguseks Eestis.

Forseliuse rajatud koolis oli tähtsal kohal õpetaja seletus ja õpilaste iseseisev lugemine. Esikohale seati huvi äratamine õpetuse vastu. Et lugema õppimine toimus Forseliuse uuendatud, lihtsustatud meetodil ja tema koostatud aabitsa järgi, saadi lugemine selgeks mõne kuuga esimese õppeaasta jooksul. Aabitsas oli ka [[araabia numbrid|araabia]] ja [[rooma numbrid|Rooma numbreid]], mistõttu hakati varsti pisut [[matemaatika]]tki õpetama. Põhiliselt tehti seda juhul, kui lapsevanemad soovisid ja selle eest tasusid. Vanemate soovi korral õpetati ka kirjutamist.

Koolide kõrval oli lugemisoskuse omandamisel oluline ka [[koduõpetus]]. Edaspidi hakatigi koolidesse nõudma eeskätt neid lapsi, keda kodus ei suudetud õpetada. Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Koolis käisid ainult poeglapsed. Tänu kooliskäijatele poistele õppisid kodudes ka õed-vennad lugema. Laste koolitulek sõltus põllutöödest ja kasutatavatest ruumidest. Algul toimus õppetöö 3–4 kuud aastas. Õppimine võis alata, kui välitööd olid lõppenud; seal, kus kooliruumiks oli rehetuba, alles pärast rehepeksu. Alustati tavaliselt pärast [[mardipäev]]a või [[kolmekuningapäev]]a, lõpetati aprillis [[jüripäev]]a paiku.

=== Eestikeelne kirjapilt ja kirjandus===

Juba [[Gustav II Adolf]]i päevil ilmusid mõned vaimuliku sisuga raamatud, kuid need olid väga vigases keeles kirjutatud ja raskesti arusaadavad.

[[1637]]. aastal koostas [[Tallinna Toomkirik]]u õpetaja [[Heinrich Stahl]] esimese eesti keele [[grammatika]] reeglistiku, mille sisu seisnes eesti keele kohandamises [[saksa keel]]e reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks. Forselius kirjutas ta eestikeelse aabitsaraamatu, mis kirikuõpetajate keskel suurt poolehoidu leidis. Forselius tegi ettepaneku kasutada eesti keele kirjutamisel [[soome keel]]e eeskujul [[foneetiline kirjaviis|foneetilist kirjaviisi]], kuid see lükati vanameelsete [[pastor]]ite poolt tagasi. Kirjaviisi üle vaieldi ka [[piiblikonverents]]idel [[1686]]. ja [[1687]]. aastal, kuid üksmeelele ei jõutud ka seekord.

[[1693]]. aastal avaldas [[Johann Hornung]] ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme niinimetatult [[vana kirjaviis]]i nime all, kehtisid [[19. sajand]]i keskpaigani.

Rootsi ajal ei ilmunud [[piibel]] eesti keeles tervikuna, kuna kirjaviisi ([[põhjaeesti kirjakeel]] vs [[lõunaeesti kirjakeel]]) osas ei suudetud kokkuleppele jõuda. [[1686]]. aastal anti siiski välja lõunaeestikeelne [[Uus Testament]], mille tõlkisid ja toimetasid [[Kambja]] pastor [[Andreas Virginius (kirikuõpetaja)|Andreas Virginius]] ja tema poeg [[Adrian Virginius]] ja mis oli esimene läbinisti eestikeelne raamat. Samal ajal hakati eesti keelde tõlkima kirikulaule ja alguse sai ka eestikeelne [[juhuluule]].

Rootsi aja lõppu jääb ka Eesti [[ajakirjandus]]e algus. [[1675]]. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne [[nädalaleht]] [[Ordinari Freytags Post-Zeitung]].

== Rootsi-Vene sõda 1656–1661 ==
[[Pilt:Sébastien Bourdons-Karl X Gustav.jpg|pisi|Karl X Gustav]]
[[Rootsi kuningas]] [[Karl X Gustav]] alustas [[1655]]. aastal sõjakäiku [[Vene-Poola sõda (1654–1667)|Venemaaga sõdiva]] [[Rzeczpospolita|Rzeczpospolita (Poola)]] vastu, millega hõivas [[Kuramaa]], [[Leedu]], [[Ida-Preisimaa]] ja suure osa [[Poola]]st. Sellega oli [[Läänemeri]] muutunud Rootsi sisemereks.
{{vaata|Rootsi-Poola sõda}} ehk ''[[Uputus (Poola)|Uputus]]''

1655. aasta sügistalvel alustasid venelased suure saladuskatte all ulatuslikke ettevalmistusi Eesti-, Liivi- ja [[Ingerimaa]] ründamiseks. Lootes seni käest libisenud alasid lõpuks vallutada, alustas tsaar [[1656]]. aasta suve hakul [[Ingeri sõda]]. Osa Vene vägesid jõudis välja Neeva jõeni, juunis hõivasid nad [[Nöteborg]]i ja [[Nyen]]i. Vene vägede peajõud hõivasid juulis-augustis [[Dünaburg]]i ja [[Kokenhusen]]i, aga augusti lõpus hakkasid Liivimaa pealinna [[Riia piiramine (1656)|Riiat piiram]]a. Suurimaks võiduks jäi [[Tartu]] vallutamine 1656. aasta oktoobris, Vene vägede kätte langes ka [[Vastseliina linnus]]. Sõja ajal hävisid Võrumaal [[Kirumpää linnus]] ja selle juures olnud asula. Eesti pinnal toimunud lahinguist oli olulisim [[Valga lahing]] [[8. juuni]]l [[1657]].

Vene väed ei suutnud Riiat vallutada, kuid sõjategevus jätkus veel Põhja-Eestis, 1658. aasta alguses hõivasid Vene väed [[Vasknarva]] ning ründasid ka [[Narva linnus]]t, [[Jamburg]]i ja [[Koporje]]t. [[1658]]. aasta lõpus sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel [[Narva]] lähedal [[Vallisaare mõis]]as [[Vallisaare vaherahu]].
{{vaata|Vene-Rootsi sõda (1656–1658)}}
Kui Rootsi lõpetas sõja Poolaga [[Oliwa rahu]]ga ning Venemaal tekkis reaalne sõjaoht Poolaga, sõlmis Venemaa [[1661]]. aastal Rootsiga [[Laiuse kihelkond|Laiuse kihelkonnas]] [[Kärde mõis]]as lõplik rahu ([[Kärde rahu]]), millega tuli venelastel loobuda oma 1656.–1658. aasta vallutustest Eesti- ja Liivimaal ning taastada endised [[Rootsi dominioonid|Rootsi valduste]] piirid.

Rootsi kuningriik oli saavutanud [[Rootsi suurvõimu ajastu|oma ajaloo suurima võimsuse]].

== Rootsi kuningriigi sõjavägi Eestimaal ==
Rahuajal paiknesid Rootsi garnisonid peamiselt Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus, hiljem ka Kuressaares, Eestisse asusid peamiselt värvatud Rootsi ja Soome väeüksused, [[Karl XI]] poolt läbi viidud riigikaitse reformid seadsid Rootsi ja Soome provintsides maavägede osas sisse maapaigalised sõdurid ja rügemendid (''indelningsverket''). Riigikaitsereform ei puudutanud, välja arvatud ühe ratsarügemendi osas, Eesti-, Ingeri- ega Liivimaad, sest neis Rootsi riigi osades ei olnud praktiliselt vabu talupoegi ning [[Läänemere maad]]e mõisnikud ei olnud huvitatud selle süsteemi rakendamisest majanduslikel ega poliitilistel põhjustel.

Eesti-, Ingeri- ja Liivimaal asus tavaliselt neli Soome või Rootsi jalaväerügementi ja üks ratsarügement, mujalt värvatud ja ka maapaigalised territoriaalüksused. Balti provintsides teenis Karl XI korraldusel värvatud üksustes suurel arvul hiljuti [[Skåne sõda|Skåne sõjas]] vallutatud [[Skåne maakond|Skåne]]st pärit sõdureid, keda kuningas ei lugenud veel Rootsi riigile piisavalt ustavateks.

Pärast [[Põhjasõda|Põhjasõja]] algust [[1701]]. aastal alustati uute väeosade loomist. Vägesid loodi kahel põhimõttel: kas värbamise teel vabatahtlikkuse alusel või talupoegade nekrutiandmise kohustuse alusel. Eestimaal moodustati nekrutiandmise kohusluse alusel neli jalaväerügementi, Liivimaal kaksteist jalaväepataljoni.
{{Vaata|Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõda Rootsi Läänemereprovintsides|Liivimaa jalaväepataljonid (Põhjasõda)}}

== Mõisate reduktsioon ==
{{Vaata|Mõisate reduktsioon}}
[[Pilt:Karl XI staty i Karlskrona.jpg|pisi|Karl XI ausammas [[Karlskrona]]s]]
[[1660]]. aastal sai Rootsi troonile nelja-aastane [[Karl XI]], kes alustas iseseisvat valitsemist 12 aastat hiljem. Saanud päranduseks tühja [[riigikassa]], alustas Karl XI [[1680]]. aastal [[Balti provints]]ides ([[Eestimaa]], [[Liivimaa]] ja [[Ingerimaa]]) oma eelkäijate poolt eraomandusse antud riigimaade tagasivõtmist, [[mõisamaa]]de riigistamist – [[Mõisate reduktsioon|reduktsioon]]i, kuna mõisaomanikest [[aadlik]]ud olid vabastatud maksudest ja riigile tulutoovad [[riigimõis]]ad olid vahetanud omanikku.

1686.–1688. aastal koostati [[Eestimaa reduktsioonikomisjon]]i käsul mõisate inventuuriaktid ja [[vakuraamat]]ud.

Rootsi riigi ja kohaliku [[baltisakslased|sakslastest]] aadli suhted kujunesid jahedateks, isegi vaenulikeks, kuna aadlikud käsitasid seda kui oma õiguste rikkumist. Riigistatud mõisad jäeti küll mõisnikele rendile, aga osa sissetulekutest pidid nad nüüd Rootsi riigile loovutama. Lõuna-Eestis riigistati enamus mõisamaadest, Põhja-Eestis umbes pool, Saaremaal kolmandik. [[1700]]. aastal seoses [[Põhjasõda|Põhjasõja]] algusega katkestas [[Karl XII]] mõisate reduktsiooniprotsessi.

Mõisate tagastamise järel kasvasid ka riigitulud silmapaistvalt. [[1694]]. aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia Eesti-Läti riigipiiriga. Kahe haldusüksuse piir kulges praegusest riigipiirist mõnevõrra põhja pool, seega jäi [[Valga (Liivimaa)|Valga]] linn koos lähema ümbruskonnaga Läti poolele.

Talupoegade jaoks oli reduktsioon pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete [[haridus]]- ja [[Kirik (institutsioon)|kirikuolude]] parandamiseks.

Riigimõisate tulunduslik valitsemine kuulus Liivimaal nn tulundus-asehaldurite kompetentsi. Neid oli kaks, üks Põhja- ja teine Lõuna-Liivimaa jaoks, kusjuures esimene asus Tartus ja teine Riias. Põhja-Liivimaa tulundusasehaldurile allusid tulundusvalitsuse suhtes Tartu ja Pärnu maakonnad (sel ajal ei olnud Valga, Võru ja Viljandi kreise, mis tekkisid 18. sajandil Katariina II ajal.

==Pärisorjuse likvideerimise algus==
[[1681]]. aastal andis Rootsi kuningas [[Karl XI]] välja [[edikt]]i Liivimaale ja Eestimaale '''[[riigimõis]]ate talupoegade''' senise staatuse muutmiseks, kuulutades riigimõisate talupojad 14. sajandist kujunenud rüütlimõisate mõisnikest olulises sõltuvuses olevast [[pärisorjus]]est priiks, kuulutades nad vabaks analoogselt Rootsi talupoegadega ning lubades neil valida vabalt tegevusala ja asuda õppima koolidesse. Pärisorjusliku elukorralduse likvideerimise ajaks oli Rootsi riik [[Mõisate reduktsioon|redutseerinud]] 5/6 maadest [[Läänemereprovintsid|Liivi- ja 1/2 Eestimaal]]&lt;ref name=&quot;O0EzQ&quot; /&gt;.

Karl XI poolt [[21. august]]il [[1691]] kinnitatud instruktsioon kuninglikele tulundusasehaldureile Liivimaal pidas ka muu seas silmas järelevalvet talupoegade kaitse teostamise järgi [[asehaldur]]ite kaudu, ja [[21. märts]]il [[1696]] kinnitatud [[tulundusreglement]] määras kindlaks riigimõisa rentnikelt talupoegade kaitse talu pidamisel, kohustiste täitmisel mõisa vastu, andamite maksmisel ja [[teoorjus]]e õiendamisel kui ka nende kaitse majanduslikes asjus, kaebuste ja muude kohtuasjade puhul. Selleks ajaks oli Rootsi riigi poolt Liivi aadli võim juba murtud ja aadli omavalitsusest järele jäänud ainult vilets vari: maanõunike kolleegium, hävitatud, maapäev ise sattunud, kuninga määrusega 20. detsembrist 1694, sõltuvusse Rootsi keskvalitsusest ja kohalikust [[Liivimaa kindralkuberner#Rootsi aeg 1621–1710|Liivimaa kindralkuberner]]ist.

Kindralkuberner pidi hoolitsema, et tulundusasehaldurid reisiks rendimõisates ja et, mõisarentnikud ei koormaks talupoegi lepinguvastaste nõudmistega. Kui mõni mõisarentnik pani talupoegadele peale enam makse, kui määratud [[vakuraamat]]us, pidi ta selle kahekordselt tagasi maksma. Iga ülearuse [[rakmepäev]]a eest pidi rentnik maksma kaks [[hõbetaaler|hõbetaalrit]], iga jalapäeva eest ühe hõbetaalri ja iga ülearuse küüdipenikoorma eest 8 [[öör]]i. Ka keelati rentnikel [[kodukariõigus|talupoegi (peremehi) karistada]], kui nad mõnes asjas eksinud, sest nende süüteod pidid kuuluma kohtu alla&lt;ref name=&quot;6014i&quot; /&gt;.

Karl XI tegi kindralkuberner [[Erik Dahlberg]]ile ülesandeks koostada ja saata projekt kodukariõiguse kohta [[aadlimõis]]ates, mille Dahlberg ka teostas, kuid energilise ja teovõimelise Karl XI surma tõttu jäi see realiseerimata. Tema järglane [[Karl XII]] arvas aga, et raske on ilma aadli nõusolekuta korraldada aadlimõisate alla kuuluvate talupoegade maksumäärasid või muul viisil teha korraldusi [[eraomand]]i puhul. Ta andis kindralkubernerile käsu teha muudatuste projekt rüütelkonnale [[Maapäev (rüütelkond)|maapäev]]al teatavaks, kuid sellega lükkus asi edasi ja alanud [[Põhjasõda]] muutis olukorda põhjalikult.

== Talupoegade kohustused ==

Rootsi võimu tulekuga 17. sajandi esimesel poolel suurenesid talupoegade kohustused, eriti [[teoorjus]]. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud kui parandanud talurahva olukorda. Redutseeritud mõisates seati sisse [[vakuraamat]]ud.

Talupoeg pidi nagu ordu ajalgi, teatud arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrashoidmiseks. Viljalõikusele oma põllul said talupojad asuda alles siis, kui mõisa põllud olid koristatud. Lisaks sellele pidid talupojad [[loonusrent|loonusrendina]] andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka [[riigimaks]]e.

[[1632]]. aasta 1. veebruari seadus reguleeris talupoegade seisundi ning õiguse väikeste rikkumiste korral politsei ning kohtuvõimu rolli täitmisele mõisnike poolt Liivimaal ja [[1645]]. aastal fikseeris [[Eestimaa kuberner]] [[Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1613–1648)|Gustav Oxenstierna]] uuendatud maakorraldus [[sunnismaisus]]e Põhja-Eestis. Pärisorjus oli Eestis juurdunud juba ordu ajal, pärisorjuslikud sidemed olid vahepeal sõjaoludes lõtvunud, kuid nüüd neid tugevdati taas.

Et mõisnike võimu talupoegade üle veelgi kindlustada, andsid Rootsi võimud välja seadusi ja korraldusi, millega keelati talupoegade omavoliline lahkumine mõisniku juurest. Selleski polnud midagi uut: sunnismaisus oli olemas olnud juba ordu ajal, tuletagem meelde Riisipere mõisnik Yxkülli nõuet Tallinna linnale oma talupoja tagasisaamiseks 1520. aastatel. Talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ega osta, pealegi võis mõisnik temalt maa igal ajal ära võtta. Mõisnikud võisid talupoegadele anda ka [[ihunuhtlus]]t. Ka see oli vana orduaegne tava.
[[1639]]. aasta seaduse ja 1671. aasta [[maapolitsei]] korraldusega fikseeriti sunnismaisus nii pärisorja peres sündinud lastele kui ka aadliku maale elama asunud pärisorjadele ning vabadele inimestele.

Rootsi valitsus andis talurahva kaitseks välja määrused, milles keelati mõisnikel talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta. Talupoegadele anti isegi õigus mõisniku tegusid kohtusse kaevata.Liivimaal oli selline seadus antud juba 1632.a. maaseadusega.
{{vaata|Liivimaa talurahvarahutused (1638–1639)}}

17. sajandi lõpul toimus mõisamaade kaardistamine ning moodustati nn [[Suur Rootsi kataster]]. Maade kaardistamise eesmärgiks oli täpsustada maade maksustamisnorme ja täita rootsi riigikassat, mistõttu kaardistati täpsemalt põllumaa. Mõisasüdamed ja suured külad kaardistati võrdlemisi täpselt. Külade vahele jäävad metsaalasid ei mõõdetud ja hajaasustuses on kaardid ebatäpsed. Põhiliselt püüti määrata mõisate piire, need rootsiaegsed kaardid on esimesed maakasutust ja asustust peegeldavad kaardid Eesti aladel.

== Katk ==

Lisaks sõjakoledustele hakkas levima [[katk]], mis hävitas suure osa Eesti rahvastikust, mõisnikud ja pastorid kaasa arvatud. Aastatel [[1665]]–[[1690]] ei toimunud katku tõttu õppetööd isegi [[Gustav II Adolf]]i poolt [[1632]]. aastal asutatud [[Tartu ülikool]]is ([[Academia Gustaviana]]s).

== Suur nälg ==
{{vaata|Suur nälg}}
Teadaolevalt kõigi aegade laastavaim [[näljahäda]] oli Eestis aastail [[1695]]–[[1697]]. Saagi[[ikaldus]]i, mis aga tõsisemaid näljahädade mõõtmeid ei võtnud oli ka aastatel: 1629–1631, 1641–1642, 1684–1685, 1691, 1709–1710&lt;ref&gt;[[Marten Seppel]]. Näljaabi Liivi- ja Eestimaal 17. sajandist 19. sajandi alguseni. DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS, [[Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut]], Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 38&lt;/ref&gt;

[[Ikaldus]] tabas Eestit aastail [[1694]]. [[Vili|Vilja]]kasvuks oli ilm ebasoodne, järgmisel aastal sadas suvi läbi külma [[vihm]]a, nii et [[hein]]a ei saanud teha. [[Rukis]] ei õitsenud ega valminud. [[Suvivili|Suvivilja]] hävitas sügisel varajane külm. [[1696]]. aasta kevad oli jälle väga külm ja suvel sadas taas vihma. Ikaldus oli veel suurem kui eelmisel aastal. 1696. aastal hakkasid esimesed inimesed [[nälg]]a surema. Paljud inimesed lahkusid kodudest, et toitu otsida. Suure näljaga proovisid inimesed süüa kõike, mis kätte sattus. Söödi isegi [[õled|õlgi]], [[puukoor]]t, [[sõnnik]]ut. Paljud inimesed läksid linnadesse, kus oli aga samuti toidupuudus. [[1697]]. aasta kevadel, kui teede ja asulate ümber hakkas lumi sulama, leiti palju talvel surnud inimeste laipu. Kõige vähem lootust olid [[orb]]udel ja [[vanur]]itel.

Rootsi võimud ei andnud näljahädalistele mingisugust abi. 1696. aastal oli linnades veel piisavad toiduvarud, kuid neid ei jagatud välja. Samal ajal kui talupojad massiliselt nälga surid, veeti vilja isegi maalt välja Rootsi ja Soome, kus näljahäda oli suurem. Suurem heategevusüritus näljahädaliste aitamiseks toimus Tartus.

Levisid [[tüüfus]] ja [[düsenteeria]].

Näljahäda lõppes alles [[1698]]. aastal. On arvatud, et suri umbes 70 000 – 75 000 inimest, seega 20% rahvastikust ehk iga viies inimene.
See tundub liialdusena. 1701.–1703. aasta nekrutivõtu ajaks oli keskklassi talupoegadel veel küllalt raha, et oma antud nekrutitele palka ja riietust osta. See näitab, et löögi alla oli sattunud eeskätt sulasrahvas ja popsid, keskklass suutis näljahädast välja tulla.

== Rootsi kalender ==
{{vaata|Rootsi kalender}}

==Põhjasõda ja Rootsi aja lõpp==
{{Vaata|Põhjasõda}} ''ja [[Põhjasõda Eesti alal]]''

== Kronoloogia 1600–1700 ==
[[Pilt:Livonia sive Liefland.jpg|300px|pisi|Eesti ja Läti ala kaart (u 1630)]]
*[[1595]]. aasta [[5. mai]] – [[Täyssinä rahu]], Rootsi loovutas [[Ingerimaa]] Venemaale.
*[[1600]]–[[1629]] – [[Rootsi-Poola sõda]] ([[Poola-Rootsi sõda (1600–1611)|1600–1611]], [[Poola-Rootsi sõda (1617–1618)|1617–1618]], [[Poola-Rootsi sõda (1621–1625)|1621–1625]], [[Poola-Rootsi sõda (1626–1629)|1626–1629]]) Liivimaa pärast ja ülemvõimu pärast [[Baltikum]]is.
*[[1611]]–[[1613]] – Rootsi ja Taani vaheline [[Kalmari sõda]] ja sõjategevus [[Saaremaa|Saare-]], [[Hiiumaa|Hiiu-]], [[Muhu]] ja [[Läänemaa]]l&lt;ref name=&quot;shbif&quot; /&gt;
*[[1624]] – Rootsi võimud viisid läbi ulatusliku [[maarevisjon]]i. [[Eesti rahvaarv]] oli vähenenud 100 000 inimeseni.&lt;ref name=&quot;Kronoloogia, 2007&quot;&gt;Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 76&lt;/ref&gt; Põles [[Tartu toomkirik]], mis jäi sestpeale varemetesse.
*[[1625]] – [[Tartu]] langemisega rootslaste kätte lõppes [[Rzeczpospolita|Rzeczpospolita (Poola)]] valitsusaeg [[Lõuna-Eesti]]s.
*[[1629]]. aasta [[16. september]] – Rootsi ja Rzeczpospolita sõlmisid [[Altmargi vaherahu]], kogu Eestimaa sai Rootsile.
*[[1630]] – avati esimene [[gümnaasium]] [[Tartu]]s, ([[Tartu akadeemiline gümnaasium]]).
*1630 – [[1630. aasta Liivimaa maarevisjon]]
*[[1631]] – asutati [[Tallinna gümnaasium]], praegune [[Gustav Adolfi gümnaasium]], mis on Eesti vanim [[keskkool]].
*[[1631]] – Tartus asutati esimene [[trükikoda]] Eestis.
*[[1632]]–[[1656]] – [[Tartu ülikool]]i esimene tegevusjärk ([[Academia Gustaviana]]).
*[[1634]] – Liivimaa konsistoriaal- ja visitatsioonikorraldusega nõuti kihelkondade [[pastor]]itelt, et nad õpetaksid [[talupoeg]]i [[katekismus]]t lugema, s.o etteloetud teksti pastori järele üteldes meelde jätma. Korraldust ei saadud täita, kuna pastorid ei osanud eesti keelt ja eestlaste hulgas ei olnud piisavalt kirjaoskajaid.
*[[1636]] – peeti [[Haapsalu]]s [[nõiaprotsess]]. [[nõidumine|Nõidumises]] süüdistati [[Kastinina]]l elavat naist [[Kai Kruuskopp]]i. Arvati, et Kai käib [[must kass|mustaks kassiks]] moondununa naabri sahvrist toitu varastamas. [[1640]]. aastal peeti [[Viru-Nigula]]s [[Pada mõis]]as nõiaprotsess [[Kongla Ann]]i üle. Aastatest [[1520]]–[[1818]] on 218 ülestähendust nõiasüüdistustest, mille tulemusena 65 isikut mõisteti surma.
*[[1637]] – valmis [[Heinrich Stahl]]i esimene eesti keele grammatika.
*1638 – [[1638. aasta Liivimaa maarevisjon]]
*[[1641]] – anti välja esimene teada olev eestikeelne [[aabits]] [[Joachim Jhering]]i poolt. See ilmus ka rootsi keeles. Jheringi nõudmisel tehti korraldus: talupoegadel tuli eelmisel pühapäeval etteöeldud jutlus enne järgmise pühapäeva jutlust öelda oma pastorile üles. Peagi unustati Jhering koos oma esimese aabitsaga.
*[[1643]]–[[1645]] – [[Taani-Rootsi sõda]]
*[[1645]] – [[Brömsebro rahu]], millega [[Taani]] loovutas [[Saaremaa]] [[Rootsi]]le; juriidiliselt fikseeriti [[pärisorjus]] ja [[sunnismaisus]] Eestis.
*[[1656]] – Vene väed tungisid Liivimaale, vallutades Tartu ja hõivates suure osa [[Ida-Eesti]]st.
*[[1656]]–[[1661]] – [[Vene-Rootsi sõda (1656–1661)|Rootsi-Vene sõda]], mis lõppes [[Kärde rahu]]ga.
*[[1660]] – [[Oliwa rahu]] Rootsi ja Rzeczpospolita vahel: Rzeczpospolita kuningas [[Jan II Kazimierz Waza]] loobus nõudest Rootsi troonile.
*[[1660]]–[[1672]] – Rootsi kuninga [[Karl XI]] eestkostel ja valitsuse toetusel kindlustusid [[baltisaksa privileegid]]. Kuningavõim tugevnes niivõrd, et senine seadusandlike õigustega [[Riigipäev (Rootsi seisuste esindus)|Riigipäev]] jäi vaid nõuandvaks organiks.
*[[1661]] – [[Kärde rahu]] [[Rootsi]] ja [[Venemaa]] vahel.
*[[1671]] – juriidiliselt fikseeriti [[pärisorjus]] ja [[sunnismaisus]] [[Liivimaa]]l (keskvõim kinnitas [[Claes Tott]]i politseikorralduse).
*[[1675]] – [[ajakirjandus]]e algus Eestis; [[Tallinn]]as hakkas ilmuma nädalaleht [[Ordinari Freytags Post-Zeitung]].
*[[1679]] – [[Soomerootslased|soomerootslane]] [[Bengt Gottfried Forselius]] tuli välja uue ideega luua uus [[talurahvakool]]ivõrk. Ta valdas soome, rootsi, saksa ja eesti keelt, õppis [[Saksamaa]]l ülikoolis ja hakkas kirikute pastoreid koolitama, et need eesti keeles õpetaksid kirikulaule, kirjutamist, arvutamist, saksa keelt ja isegi raamatuköitmist. Forselius võttis esimesena kasutusele [[häälimisõpetus]]e, st silpide kaupa lugema õpetamise. Teine uuendus oli seni kahekordselt kirjutatud tähtede kirjutamine ühekordselt. Kolmas ettepanek oli võtta kirjakeele aluseks talurahva [[kõnekeel]], mitte eesti keelt purssivate sakslaste sõnavara.
[[Pilt:Carte des Estats de Suede, de Dannemarq, et de Pologne; sur la Mer Baltique.jpg|pisi|300px|[[Nicolas de Fer]]i koostatud kaart Rootsi, Taani ja Poola valdustest 1700. aastal]]
[[Pilt:Ducatuum Livoniae et Curlandiae Nova Tabula, 1705.jpg|pisi|300px|Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa ([[1705]])]]
*[[1680]] – suure [[mõisate reduktsioon]]i algus Baltikumis – taasriigistati valdav osa [[mõis]]aid.
*[[1684]]–[[1688]] – [[Tartu]] lähedal tegutses esimene eesti [[koolmeister|koolmeistrite]] kool, nn [[Forseliuse seminar]].
*[[1686]]–[[1687]] – [[piiblikonverents]]id [[Cēsis|Võnnus]] ja [[Pilistvere]]s. Lükati tagasi Bengt Gottfried Forseliuse idee õpetamise suhtes, olgugi et nende järgi oli kergem õppida lugema.
*[[1686]] – ilmus Forseliuse esimene eestikeelne aabits, mida hakati kohe kritiseerima, kuid vaatamata sellele oli uuenduste mõju tohutu ja aabitsast ilmus mitu kordustrükki.
*[[1687]] – algas laialdane [[talurahvakool]]ide asutamine.
*[[1690]]–[[1710]] – Tartu ülikooli teine tegevusjärk ([[Academia Gustavo-Carolina]], [[1699]]–[[1710]] [[Pärnu]]s).
* [[1693]] – [[Johann Hornung]] avaldas ladinakeelse eesti keele grammatika ja pani kirja [[põhjaeesti keel|põhjaeesti kirjakeele]] reeglid, mida tuntakse [[vana kirjaviis]]i nime all ja mis oli kasutusel [[19. sajand]]i keskpaigani.
* [[1694]] – Rootsi võimud piirasid Liivimaa aadli omavalitsust; maanõunike kolleegium saadeti laiali ja allutas maapäevad [[Eestimaa kindralkuberneride loend|kindralkuberner]]i kontrollile. [[Johann Reinhold von Patkul]] ja ta kaaslased anti kohtu alla, mõisteti surma koos varanduse konfiskeerimisega. Eestimaal oli Rootsi kuninga ainuvõim kuni [[1697]]. aastani.
*[[1695]] – Eesti rahvaarv oli suurenenud üle 350 000.
*[[1695]]–[[1697]] – [[Suur näljahäda Eestis|suur nälg]] Eestis, suri 70 000 – 75 000 inimest – viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust.
*[[1695]] – [[Karl XI]] andis uue korralduse talurahvakoolide loomiseks, otseselt nimetati ka Saaremaad. Selle alusel olevat ainult [[Kihelkonna]]le võetud ametisse kooliõpetaja. Mõisnik pidi andma õpetajale ühe [[adramaa]] (5–6 ha) põldu.
*[[1696]] – [[Liivimaa majandusreglement|Liivimaa majandusreglemendi]] järgi ei tohtinud talumaid enam mõisastada ega talupoegi taludest välja tõsta. Piirati mõisnike [[kodukariõigus]]t.
*[[1699]] – [[Vene tsaar]] [[Peeter I]], [[Poola kuningas]] ja [[Saksi kuurvürst]] [[August II]] ning [[Taani kuningas]] [[Frederik IV]] sõlmisid sõjalise liidu [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Karl XII]] vastu.
[[Pilt:Victory at Narva.jpg|pisi|Rootslaste võit Narva lahingus]]
*[[1700]]–[[1710]] – [[Põhjasõda]] Eesti territooriumil.
*[[1700]]. aasta [[12. veebruar]] – August II (Saksi) väed tungisid Liivimaale ja piirasid sama aasta maini [[Riia]]t.
*[[1700]]. aasta [[19. august]] – Venemaa kuulutas Rootsile sõja.
*[[1700]]. aasta [[22. september]] – Vene väed jõudsid [[Narva]] alla.
*[[1700]]. aasta [[4. november]] – Tallinnas maabus [[Karl XII]] koos vägedega.
*[[1700]]. aasta [[19. november]] – Rootsi väed Karl XII juhtimisel lõid venelasi [[Narva lahing (1700)|Narva lahingus]].

==Vaata ka==
*[[Rootsi suurvõimu ajastu]]
*R. Ajastu uuringute [[Eesti ajaloolaste loend|Eesti ajaloolas]]i ja publikatsioone: [[Hendrik Sepp]], [[Arnold Soom]], [[Otto Liiv]], [[Juhan Vasar]], [[Evald Blumfeldt]], [[Elina Öpik]], [[Enn Küng]], [[Helmut Piirimäe]], [[Margus Laidre]], [[Ilmar Tammisto]], [[Aleksander Loit]], [[Ülle Tarkiainen]], [[Aivar Põldvee]], [[Andres Adamson]], [[Kalle Kroon]], [[Marten Seppel]], [[Raimo Raag]] jt

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;O0EzQ&quot;&gt;[[Aleksander Loit]], [http://www.kleio.ee/wp-content/uploads/2012/01/1-15-1996.pdf Pärisorjuse kaotamise Eestis Rootsi ajal]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Kleio, 16 (1996)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6014i&quot;&gt;[[Hendrik Sepp]], [http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/15265 Talupoegade kaitse Rootsi aja lõpul, eriti Liivimaal.], Ajalooline Ajakiri, 1929 nr 4&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;shbif&quot;&gt;[http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=135 Kalmari sõda Eestis 1611 – 1613]&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*{{Cite book|title=Geschichte der dem russischen Kaiserthum einverleibten deutschen Ostseeprovinzen bis zur Zeit ihrer Vereinigung mit demselben: Bis zur Zeit ihrer Vereinigung mit demselben. Theil II (1562–1721)|last=Richter|first=A. v.|authorlink=Alexander von Richter|year=1858|publisher=Nicolai Kymmel|location= Riga|isbn=|pages=|url=http://books.google.com/books?id=UDQdAAAAMAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;source=gbs_summary_r&amp;cad=0#PRA1-PA1,M1}}
*Johan Axel Almquist, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/4_Andra%20delen%20-%20H%C3%A4ft%203_aukeama.pdf?sequence=4&amp;isAllowed=y Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630]. ''Estland och. Livland''. Stockholm 1922
*Eesti rahva ajalugu 4. Poola ja Rootsi aeg. Põhjasõda. Tartu: Loodus, 1932; Tallinn, 1997, 354 lk, ISBN 9985909836
*[[Helmut Piirimäe]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c22892f1-9e0d-4a3e-9e28-7d358c9fff44/content &quot;Kaubanduse küsimused Vene-Rootsi suhetes 1661.–1700. a.&quot;]. [[Tartu Riikliku Ülikooli toimetised]], Vihik 113. Tartu 1961
*Rootsi suurriigist Vene impeeriumisse. 212 lk. Tartu: [[Eesti Ajalooarhiiv]], 1998, [[Eesti Ajalooarhiivi toimetised]] nr 3 (10), ISBN ISBN 9985-858-10-7
*Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16/17. sajandil. II. Koostanud Enn Küng, 424 lk. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2006, Eesti Ajalooarhiivi toimetised nr 12 (19), ISBN 9985-858-47-6
*Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16/17. sajandil. III. Koostanud Enn Küng, 534 lk. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2009, Eesti Ajalooarhiivi toimetised nr 17 (24), ISBN  978-9985-858-66-0
*[[Ülle Tarkiainen]], [[Kari Tarkiainen]]. Meretagune maa. Rootsi aeg Eestis 1561-1710. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], Tallinn, 2014, ISBN: 9789985332498, 456 lk
*[[Aleksander Loit]]. [https://dea.digar.ee/article/JVeestirootsiselts/2015/01/0/11 ROOTSI AEG EESTIS], [[Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat]] = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 15, jaanuar 2015
*[[Margus Laidre]], Domus belli. Põhjamaade Saja-aastane sõda Liivimaal 1554–1661. Argo, 2015. 912 lk, ISBN	978-9949-527-54-0
*[[Ilmar Tammisto]]. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2019/04/Ilmar%20Tammisto%20magistritoo.pdf Liivimaa aadli ja Rootsi keskvõimu suhted aastatel 1634 – 1643: Liivimaa rüütelkonna taasloomine]. Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, Ajaloo ja arheoloogia instituut. Tartu 2017
*[[Ragnar Nurk]], [https://www.academia.edu/107548965/Eesti_linnaehituse_ajalugu_Rootsi_v%C3%B5imu_all_1561_1710_kindluslinnades Eesti linnaehituse ajalugu Rootsi võimu all 1561-1710 kindluslinnades], 2019, Eesti linnaehituse ajalugu 1
*[[Ilmar Tammisto]]. [https://dspace.ut.ee/items/db2fbdbf-541c-47ff-bb3c-16d3310012e7 Aadel ja riigivõim Liivimaal 1634–1680]. DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 55. Tartu, 2023

{{commonskat|Estonia under Swedish rule}}

== Välislingid ==
*[http://estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=47&amp;kateg=8&amp;alam=12&amp;leht=1 Eesti ajalugu 1558–1710. Rootsi aeg]
*[http://narva.ut.ee/estica/est/ajalugu/rootsiaeg.html Rootsi aeg]
*[http://www.ut.ee/SOPL/04s/kursused/BaltiVP3loeng.htm Balti riikide ajaloo lühiülevaade]
*[http://www.aai.ee/~tarmo/txt/Vana.html Mälestusi vanast ajast]
*[http://www.ngonet.ee/eltt/ajalugu/ajalugu5.html Kirikulugu]
*[http://haridus.opleht.ee/2003/4/4/1.shtml Luterlik kirikukorraldus]
*[http://www.ng.edu.ee/~kool/noarootsi.html Noarootsi]
*[http://www.viljandimaa.ee/VMA/ajalugu/piirid/rootsi.htm Viljandi]
*[http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?X=10863 Haapsalu]

{{Eesti artiklid}}
[[Kategooria:Rootsi valitsusaeg Eestis| ]]
[[Kategooria:Eesti varauusaeg]]
[[Kategooria:16. sajand Eestis]]
[[Kategooria:17. sajand Eestis]]
[[Kategooria:18. sajand Eestis]]</text>
      <sha1>3hwxfxbyy6nfvffv0qwxw5upjmt3816</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lilith</title>
    <ns>0</ns>
    <id>7697</id>
    <revision>
      <id>7184507</id>
      <parentid>6737593</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T12:07:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37799-78</username>
        <id>232673</id>
      </contributor>
      <origin>7184507</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3996" sha1="bak9msbpjdgjb4wynr2b4lpd6ut2dui" xml:space="preserve">{{See Artikkel| deemonist| Eesnime| Lilith (eesnimi)}}

{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2012}}

[[Pilt:Lilith (John Collier painting).jpg|pisi|&quot;Lilith&quot; - John Collier]]
'''Lilith''' on [[kabala|kabalistlikes]] tekstides esinev naissoost [[deemon]], [[sukkubus]], kes oli võib-olla [[Aadam]]a esimene naine, enne [[Eeva]]t. Lilith on sümboliks paljudele [[feministid]]ele, eriti [[Juudid|juudi]] naisterühmadele.

==Lilithi müüt==
Müüdil on mitmeid versioone. Algne Lilith oli [[Mesopotaamia]] öödeemon, kes röövis lapsi. Nimi ''Lilith'' tuleb [[akadi keel|akadikeel]]sest sõnast ''Lil(i)tu'', mis tuleneb omakord [[sumeri keel|sumerikeelsest]] sõnast ''lil2'' ('tuul, hingus, vaim, nakatama'; ka teatud täpselt identifitseerimata lastehaigust (võimalik, et imikute äkksurm)). Hiljem on Lilith sulandunud teise öösiti lapsi rünnanud deemoni, [[Lamia]]ga.

===Piiblis===
Lilithit on mainitud [[piibel|piiblis]] ainult ühes kohas - Jesaja 34:14-15 - [[süstmadu|süstmaona]]. Kontekst näitab, et see on lind.&lt;ref&gt;Judit M. Blair De-Demonising the Old Testament - An Investigation of Azazel, Lilith, Deber, Qeteb and Reshef in the Hebrew Bible. Forschungen zum Alten Testament 2 Reihe, Mohr Siebeck 2009 ISBN 3-16-150131-4&lt;/ref&gt;

===Juudi müüdid===
[[Esimene Moosese raamat|Esimesest Moosese raamatust]] võib lugeda 1:27: ''Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks.'' 

Alles hiljem on kirjas 2. Moosese raamatus 2:21-23: ''21. Siis Issand Jumal laskis tulla raske une inimese peale ja see jäi magama; siis ta võttis ühe tema küljeluudest ning sulges selle aseme taas lihaga.'' 

''22. Ja Issand Jumal ehitas küljeluu, mille ta inimesest oli võtnud, naiseks ja tõi tema Aadama juurde.'' 

''23. Ja Aadam ütles: „See on nüüd luu minu luust ja liha minu lihast. Teda peab hüütama mehe naiseks, sest ta on mehest võetud!”'' 

See võib tähendada, et Aadamal oli naine juba enne Eevat, ning et see võis olla Lilith, kuid kuna Lilith oli loodud võrdselt Aadamaga, ei olnud ta kuulekas ja selle tõttu ta pagendati. Siis lõi Jumal Eeva kes, olles loodud Aadama osast, oleks kuulekas.

==Lilith Aadama naisena==
Lilith oli [[Aadam]]a esimene naine, kelle [[Jumal]] lõi Aadamale samuti oma näo järgi. Kui Aadama lõi ta tolmust, siis Lilithi lõi ta mustusest ja räpast. Kuna nad olid Jumala ees võrdsed, keeldus Lilith peagi Aadamale pikali heites andumast, ning põgenes [[Eedeni aed|Eedeni aiast]]. Ta pettis Jumalat, kes andis talle oma salajase [[Jumala nimi|nime]], oma võimu nime. Nüüd oli Lilithil Jumala üle võim ja ta käskis Jumalat anda talle tiivad. Saanud tiivad, lendas Lilith kõrbesse. Aadam palus Jumalat, et ta Lilithi tagasi tema juurde tooks. Jumal saatis kolm [[ingel|inglit]] - [[Senoi]], [[Sansenoi]] ja [[Sammangelof]]i - Lilithit otsima ja tagasi tooma. Kui Lilith ei nõustu, siis sureks iga päev sada tema last. 

Nad leidsid Lilithi [[Punane meri|Punase mere]] äärest, kus ta (teadmata head ja kurja) paaritus [[Asmodeus]]e ja paljude teiste deemonitega ning sünnitas sadu deemonitest lapsi. Ta keeldus tagasi tulemast ja ütles, et ta on loodud karistamaks ja nõrgaks muutmaks väikesi lapsi ning et tal on võim kuni 8 päeva vanuste poiste ja kuni 20 päeva vanuste tüdrukute üle. Kui inglid teda seepeale uputada tahtsid, anus ta neid ja nad jätsid Lilithi ellu. Lilith vandus Jumala nimel, et kui näeb imikute juures ruumis Senoi, Sansenoi või Sammangelof'i nimesid, pilte või nägusid, siis ta ei tee lapsele kurja. Sellest hoolimata ei läinud Lilith tagasi Aadama juurde ning seepärast sureb päevas sada tema enda last.

Hiljem, kui Aadam sai uue naise, Eeva, ja nad Eedeni aiast pagendati, ning kui Aadam [[tsölibaat]]i astus, käis Lilith kättemaksuks Aadama juures sukkubusena.

Ilukirjanduses on Lilithit kujutanud nt [[Avetikh Isahakjan]] (e.k. &quot;Lilith, Tšingis-khaan ja teised&quot;, 1981).

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Deemonid]]</text>
      <sha1>bak9msbpjdgjb4wynr2b4lpd6ut2dui</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sportlaste loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>7827</id>
    <revision>
      <id>7185000</id>
      <parentid>7183765</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T06:23:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* T */</comment>
      <origin>7185000</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="219699" sha1="9ek45wwuksh59m60302r2xuzx1a49dy" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].''
{{tähed}}

==A==
[[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Thelo Aasgaard]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Ali Abdi]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Abeba Aregawi]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Elvan Abeylegesse]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Pedro Acosta]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Emmanuel Agbadou]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Giacomo Agostini]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Javier Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - 
[[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Gustavo Alfaro]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Georg Allikas]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[Andreas Almgren]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Mohamed Amoura]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Elliot Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Mirra Andrejeva]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Juleisy Angulo]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]-  [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]]  - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Marko Asmer]]  - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]]  - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]]

== B ==

[[Demba Ba]]
- [[Ibrahim Ba]]
- [[Mehdi Baala]]
- [[Noriko Baba]]
- [[Inga Babakova]]
- [[Ryan Babel]]
- [[Sergei Babenko]]
- [[Alonzo Babers]]
- [[Srđan Babić]]
- [[Ivan Babikov]]
- [[Jochen Bachfeld]]
- [[Fouad Bachirou]]
- [[Irena Bačiulytė]]
- [[Hans Backe]] 
- [[David Backes]]
- [[Mikael Backlund]]
- [[Pavel Badea]]
- [[Milan Badelj]]
- [[Benoît Badiashile]]
- [[Luca Badoer]]
- [[Holger Badstuber]]
- [[Bae Jun-ho]]
- [[Javier Báez]]
- [[Richart Báez]]
- [[Antanas Bagdonavičius]]
- [[Alexander Bah]]
- [[Kevin Bahl]]
- [[Stéphane Bahoken]]
- [[Donovan Bailey]]
- [[Josh Bailey]]
- [[Leon Bailey]]
- [[Eric Bailly]]
- [[Sandrine Bailly]]
- [[Leighton Baines]]
- [[Emir Bajrami]]
- [[Cédric Bakambu]]
- [[Hilja Bakhoff]]
- [[Sivert Guttorm Bakken]]
- [[Níki Bakogiánni]]
- [[Martin Bakoš]]
- [[Marie Bakovská]]
- [[Roberto Balado]]
- [[Iolanda Balaş]]
- [[Georgi Balakšin]]
- [[Diego Balbinot]]
- [[Fabián Balbuena]]
- [[Rūdolfs Balcers]]
- [[Piotr Balcerzak]]
- [[Helmuts Balderis]]
- [[Julio César Baldivieso]]
- [[Gareth Bale]]
- [[Mikel Balenziaga]]
- [[Uvis Balinskis]]
- [[Alexander Baljakin]]
- [[Michael Ballack]]
- [[Ivar Ballangrud]]
- [[Iván Balliu]]
- [[Folarin Balogun]]
- [[Leon Balogun]]
- [[Mario Balotelli]] 
- [[Hakan Balta]]
- [[Ksenija Balta]]
- [[Sol Bamba]]
- [[Robson Bambu]]
- [[Bruno Banani]]
- [[Nicușor Bancu]]
- [[Ryūji Bando]]
- [[Éver Banega]]
- [[Barry Bannan]]
- [[Roger Bannister]]
- [[Léo Baptistão]]
- [[Nicholas Baptiste]]
- [[Tullio Baraglia]]
- [[Grete Barake]]
- [[Nikita Baranov]] 
- [[Natalja Baranova]]
- [[Veera Baranova]]
- [[Kosta Barbarouses]]
- [[Ivan Barbašov]]
- [[Eunice Barber]]
- [[Kelsey-Lee Barber]]
- [[Me'Lisa Barber]]
- [[Riley Barber]]
- [[Shawnacy Barber]]
- [[Mark Barberio]]
- [[Gabriel Barbosa]]
- [[Esequiel Barco]]
- [[Olaf Barda]]
- [[Anders Bardal]]
- [[Sándor István Bárdosi]]
- [[Keidi Bare]]
- [[Selemon Barega]]
- [[Andrea Bargnani]]
- [[Dmitri Barinov]]
- [[Borna Barišić]]
- [[Ross Barkley]]
- [[Aleksandr Barkov]] (1965) 
- [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995)
- [[Ashley Barnes]]
- [[Patrick Barnes]]
- [[Randy Barnes]]
- [[Tranquillo Barnetta]] 
- [[Ben Barnicoat]]
- [[Hassan Barojev]]
- [[Milan Baroš]]
- [[Antonio Barragán]]
- [[Romain Barras]]
- [[Tom Barrasso]]
- [[Álvaro Barreal]]
- [[Rubens Barrichello]]
- [[Tyson Barrie]]
- [[Claudio Barrientos]]
- [[Arturo Barrios]] 
- [[Lucas Barrios]]
- [[Wílmar Barrios]]
- [[Yarelys Barrios]]
- [[Musa Barrow]]
- [[Gareth Barry]]
- [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]]
- [[Andrea Barzagli]]
- [[Mathew Barzal]]
- [[Jolanta Bartczak]]
- [[Mateusz Bartel]]
- [[Joseph Barthel]]
- [[Fabien Barthez]]
- [[Kyle Bartley]]
- [[Tianna Bartoletta]]
- [[Marion Bartoli]]
- [[Patrik Bartošák]]
- [[Ashleigh Barty]]
- [[Andri Barõšpolets]]
- [[Edgar Basel]]
- [[Ángelos Basinás]]
- [[Calvin Bassey]]
- [[Marta Bassino]]
- [[Trevor Bassitt]]
- [[Marco van Basten]]
- [[Viktoria Baškite]]
- [[Maksim Bazjukin]]
- [[Jacques Bataille]]
- [[Drake Batherson]]
- [[Gabriel Batistuta]]
- [[Oskars Batņa]]
- [[Turner Battle]]
- [[Nadia Battocletti]]
- [[Ivans Baturins]]
- [[Mathias Bau Hansen]]
- [[Lukáš Bauer]]
- [[Rudolf Bauer]]
- [[Viola Bauer]] 
- [[Jamie Baulch]] 
- [[Herma Bauma]]
- [[Frank Baumann]]
- [[Georg Baumann]]
- [[Oliver Baumann]]
- [[Romed Baumann]]
- [[Julian Baumgartlinger]]
- [[Zsolt Baumgartner]]
- [[Alexander Baumjohann]]
- [[Michael Baur]]
- [[Vladlen Baušev]]
- [[Florence Baverel-Robert]]
- [[Shohreh Bayat]]
- [[Elgin Baylor]]
- [[Mohamed Bayo]]
- [[Zebedayo Bayo]]
- [[Mithat Bayrak]] 
- [[Geordie Beamish]]
- [[Bob Beamon]]
- [[Tanoka Beard]]
- [[Oliver Bearman]]
- [[DaMarcus Beasley]]
- [[Jean Beausejour]]
- [[Anthony Beauvillier]]
- [[Bebeto]]
- [[Aleksandr Bebikh]]
- [[Rodrigo Becão]]
- [[Taylor Beck]] 
- [[Franz Beckenbauer]]
- [[Boris Becker]]
- [[James Beckford]] 
- [[David Beckham]]
- [[Connor Bedard]]
- [[Jan Bednarek]]
- [[Kenneth Bednarek]]
- [[Bob Bednarski]]
- [[Joseph Beecken]]
- [[Irina Begljakova]]
- [[Aziz Behich]]
- [[Valon Behrami]]
- [[Wolfgang Behrendt]]
- [[Ruth Beitia]]
- [[Cristian Bejarano]]
- [[Kenenisa Bekele]]
- [[Daniel Bekker]]
- [[Wade Belak]]
- [[Ed Belfour]]
- [[Younès Belhanda]]
- [[Jean Béliveau]]
- [[Julia Beljajeva]]
- [[Craig Bellamy]]
- [[Jean-Ricner Bellegarde]]
- [[Pierre-Édouard Bellemare]]
- [[Jude Bellingham]]
- [[Juan Manuel Bellón López]]
- [[Stefania Belmondo]]
- [[Mireia Belmonte]]
- [[Galina Beloglazova]]
- [[Julija Belorukova]]
- [[Andrea Belotti]]
- [[Vasile Belous]]
- [[Aleksei Belov]]
- [[Inta Belov]]
- [[Emre Belözoğlu]]
- [[Emil Bemström]]
- [[Anis Ben Slimane]]
- [[Baiba Bendika]]
- [[Yohan Benalouane]]
- [[Yossi Benayoun]]
- [[Belinda Bencic]]
- [[Lars Bender]]
- [[Sven Bender]]
- [[Annemarii Bendi]]
- [[Nicklas Bendtner]]
- [[László Bene]]
- [[Darío Benedetto]]
- [[Valdir Benedito]]
- [[László Bénes]]
- [[Marijan Beneš]]
- [[Angelica Bengtsson]]
- [[Lukas Bengtsson]]
- [[Rafael Benítez]]
- [[Rai Benjamin]]
- [[Jamie Benn]]
- [[Bryce Bennett]]
- [[Jeff Bennett]]
- [[Fróði Benjaminsen]]
- [[Ismaël Bennacer]]
- [[Ryan Bennett]]
- [[Sam Bennett]]
- [[Ramy Bensebaini]]
- [[Tony Benshoof]]
- [[Keith Benson]]
- [[Owusu Benson]]
- [[Karim Benzema]]
- [[Darren Bent]]
- [[Nabil Bentaleb]]
- [[Christian Benteke]]
- [[Giovanni Benvenuti]] 
- [[Bryan Berard]]
- [[Domenico Berardi]]
- [[Dimităr Berbatov]]
- [[Trevor Berbick]]
- [[Gheorghe Berceanu]]
- [[Tomáš Berdych]]
- [[Kamila Beregszásziová]]
- [[Toomas Berendsen]]
- [[Ricky Berens]]
- [[Bartosz Bereszyński]]
- [[Irina Berezina]]
- [[Vassili Berezutski]]
- [[Marcus Berg]]
- [[Patrick Berg]]
- [[Sander Berge]]
- [[Lars Berger]]
- [[Tora Berger]]
- [[Patrice Bergeron]]
- [[Gunnar Berggren]]
- [[Steven Berghuis]]
- [[Dennis Bergkamp]]
- [[Filip Berglund]]
- [[Carl Johan Bergman]]
- [[Raimonds Bergmanis]]
- [[Kajsa Bergqvist]]
- [[Teodors Bergs]]
- [[Pieter Bergsma]]
- [[Steven Bergwijn]]
- [[Besart Berisha]]
- [[Veton Berisha]]
- [[Anton van Berkel]]
- [[Ferenc Berkes]]
- [[Santiago Bernabéu]]
- [[Evelyn Bernard]]
- [[Federico Bernardeschi]]
- [[Toomas Bernstein]]
- [[Reto Berra]]
- [[Orlando Berrío]]
- [[Rolands Bērziņš]]
- [[Dāvis Bertāns]]
- [[Madeleine Berthod]]
- [[Sergio Bertoni]]
- [[Charles Bertrand]]
- [[Christoph Bertschy]]
- [[Tyler Bertuzzi]]
- [[Joseph Bessala]]
- [[Colette Besson]]
- [[George Best]]
- [[Leon Best]]
- [[Marius Bezykornovas]]
- [[Nicholas Bett]]
- [[Marcus Bettinelli]]
- [[Paolo Bettini]]
- [[Jordan Beyer]]
- [[Lucky Bhembe]] 
- [[Jules Bianchi]]
- [[Duilio Bianchini]]
- [[Mike Bibby]]
- [[Ermin Bičakčić]]
- [[Lian Bichsel]]
- [[Vidas Bičiulaitis]]
- [[Paul Biedermann]]
- [[Andris Biedriņš]]
- [[Christoph Bieler]]
- [[Krystian Bielik]]
- [[Marcelo Bielsa]]
- [[Enn Biene]]
- [[Mati-Ants Biene]]
- [[Priit Biene]]
- [[Lucas Biglia]]
- [[Justin Bijlow]]
- [[Jaka Bijol]]
- [[Abebe Bikila]]
- [[Rinat Bikmulin]]
- [[Ibrahim Bilali]]
- [[Abdi Bile]]
- [[Simone Biles]]
- [[Slaven Bilić]]
- [[Chauncey Billups]]
- [[Brad Binder]]
- [[Vytautas Bingelis]]
- [[Stuart Bingham]]
- [[Matthew Bingley]]
- [[Jordan Binnington]]
- [[Matt Biondi]]
- [[Cristiano Biraghi]]
- [[Larry Bird]]
- [[Jevgeni Birjukov]]
- [[Mihhail Birjukov]]
- [[Regina Birk]]
- [[Danny aus den Birken]]
- [[Andreas Birnbacher]]
- [[Péter Biros]]
- [[Ben Bishop]]
- [[Yves Bissouma]]
- [[Stanislas Bizot]]
- [[Espen Harald Bjerke]]
- [[Oliver Bjorkstrand]]
- [[Patrick Bjorkstrand]]
- [[Sadie Bjornsen]]
- [[Tore Bjonviken]]
- [[Marit Bjørgen]]
- [[Fredrik André Bjørkan]]
- [[Ole Einar Bjørndalen]] 
- [[Jonas Björkman]]
- [[Cara Black]]
- [[Jesse Blacker]]
- [[Colin Blackwell]]
- [[George Blackwood]]
- [[Mackenzie Blackwood]]
- [[Vahtang Blagidze]]
- [[Samuel Blais]]
- [[Yohan Blake]]
- [[Álex Blanco]]
- [[Massimiliano Blardone]]
- [[Jakub Błaszczykowski]]
- [[Leszek Błażyński]]
- [[Miha Blažič]]
- [[Edward Blay]]
- [[Wim Bleijenberg]]
- [[Joachim Blichfeld]]
- [[Daley Blind]]
- [[Boriss Blinder]] 
- [[Ken Block]]
- [[Oleg Blohhin]]
- [[Andrus Blok]]
- [[Rens Blom]]
- [[Stig Blomqvist]]
- [[Ben Blood]]
- [[Maria Blower-Porter]]
- [[Teodors Bļugers]]
- [[Herbert Blöcker]]
- [[Matěj Blümel]]
- [[Jérôme Boateng]]
- [[Kevin-Prince Boateng]]
- [[Raúl Bobadilla]]
- [[Fredi Bobic]]
- [[Igor Bobkov]]
- [[Sergei Bobrovski]]
- [[Brandon Bochenski]]
- [[Patrik Bodén]]
- [[Klaus Bodinger]]
- [[Mikkel Bødker]]
- [[Frank de Boer]]
- [[Gustav Boesberg]]
- [[Xander Bogaerts]]
- [[Anna Bogali-Titovets]]
- [[Ivan Bogdan]]
- [[Olga Bogdanova]]
- [[Viktoria Bogdanova]] 
- [[Bojan Bogdanović]]
- [[Rade Bogdanović]]
- [[Gennadi Bogoljubov]]
- [[Zach Bogosian]]
- [[Lennart Bohman]]
- [[Svetlana Boiko]]
- [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]]
- [[Nicolai Boilesen]]
- [[Mowen Boino]]
- [[Mariangela Boitšuk]]
- [[Klavdija Bojarskihh]]
- [[Nataša Bokal]]
- [[Femke Bol]]
- [[John Boland]]
- [[Ato Boldon]]
- [[Issaak Boleslavski]]
- [[Marcelino Bolívar]]
- [[Peter Bolliger]]
- [[Aureliano Bolognesi]]
- [[Pjotr Bolotnikov]]
- [[Aleksandr Bolšunov]]
- [[Usain Bolt]]
- [[Andy Bolton]]
- [[Willy Boly]]
- [[Moïse Bombito]]
- [[Mark van Bommel]]
- [[Tudor Bompa]]
- [[Giacomo Bonaventura]]
- [[Bogdan Bondarenko]]
- [[Valeri Bondarenko]]
- [[Roly Bonevacia]]
- [[Nick Bonino]]
- [[Aitana Bonmatí]]
- [[Marcel Bonnard]]
- [[Ange-Yoan Bonny]]
- [[Leonardo Bonucci]]
- [[Wilfried Bony]]
- [[Roel Boomstra]]
- [[Jesper Boqvist]]
- [[Björn Borg]]
- [[Celso Borges]]
- [[Humberlito Borges]]
- [[Borislava Borisova]]
- [[Cristian Borja]]
- [[Miguel Borja]]
- [[Milan Borjan]]
- [[Ilmar Bork]]
- [[Jonathan Borlée]]
- [[Maksim Borovikov]]
- [[Marco Borriello]]
- [[Angela Borsuk]]
- [[Juri Borzakovski]]
- [[Valeri Borzov]]
- [[Valeri Bortšin]]
- [[Robert Bortuzzo]]
- [[Artur Boruc]]
- [[Bartosz Bosacki]]
- [[Chris Bosh]] 
- [[Alshaebyi Boshra]]
- [[José Bosingwa]]
- [[Vicente del Bosque]]
- [[Pierre-Ambroise Bosse]]
- [[Carmelo Bossi]]
- [[Ralph Boston]]
- [[Paul Bosvelt]] 
- [[Tyler Bozak]]
- [[Oliver Bozanic]]
- [[Solomon Bozeman]]
- [[Elīna Ieva Bota]]
- [[Alberto Botía]]
- [[Sven Botman]]
- [[Johan-Olaf Botn]]
- [[Valtteri Bottas]]
- [[Mihhail Botvinnik]]
- [[Mihhail Botvinov]]
- [[Ayyoub Bouaddi]]
- [[Evan Bouchard]]
- [[Hicham Boudaoui]]
- [[Sofiane Boufal]]
- [[Bryan Bouffier]]
- [[Benjamin Boukpeti]]
- [[Khalid Boulahrouz]]
- [[Brahim Boulami]]
- [[Wilfred Bouma]]
- [[Yassine Bounou]]
- [[Aaron Boupendza]]
- [[Sébastien Bourdais]]
- [[Clifford Bourland]]
- [[Chris Bourque]]
- [[Jarrod Bowen]]
- [[Tori Bowie]]
- [[Renate Boy]]
- [[Zach Boychuk]]
- [[Dustin Boyd]]
- [[James Boyd]]
- [[Travis Boyd]]
- [[Lucas Boyé]]
- [[Brian Boyle]]
- [[Audun Boysen]]
- [[Tarjei Bø]]
- [[Oddvar Brå]]
- [[Jakub Brabec]]
- [[Marvin Bracy]]
- [[Michael Bradley]]
- [[Tom Bradshaw]]
- [[Alberto Braglia]]
- [[Yacine Brahimi]]
- [[Justine Braisaz-Bouchet]]
- [[Riho-Bruno Bramanis]]
- [[Elton Brand]]
- [[Esther Brand]]
- [[Eirik Brandsdal]]
- [[Julian Brandt]]
- [[Ana Maria Brânză]]
- [[Berle Brant]]
- [[Chris Brasher]]
- [[Derick Brassard]]
- [[David Braz]]
- [[Thiago Braz]]
- [[Donavan Brazier]]
- [[Kenneth Bråten]]
- [[Ryan Brathwaite]]
- [[Jesper Bratt]]
- [[Rune Brattsveen]]
- [[Karmen Braun]]
- [[Claudio Bravo]]
- [[Omar Bravo]]
- [[Thomas Brdaric]]
- [[Trond-Arne Bredesen]]
- [[Johannes Brenner]]
- [[Renan Bressan]]
- [[Michal Březina]]
- [[Derrick Brew]]
- [[Anne Briand]]
- [[Algimantas Briaunys]]
- [[Ilmārs Bricis]] 
- [[Viktoras Bridaitis]]
- [[Mairis Briedis]]
- [[Federica Brignone]]
- [[Jörgen Brink]]
- [[Miguel Britos]]
- [[Alex Broadhurst]]
- [[Terry Broadhurst]]
- [[Brian Brobbey]]
- [[Martin Brodeur]]
- [[T. J. Brodie]]
- [[Jonas Brodin]]
- [[Armando Broja]]
- [[Giovanni van Bronckhorst]]
- [[Dylan Bronn]]
- [[David Bronštein]]
- [[John Anthony Brooks]]
- [[Nathan Brooks]]
- [[Hugo Broos]]
- [[Alex Brosque]]
- [[Laurent Brossoit]]
- [[Jack Broughton]]
- [[Troy Brouwer]]
- [[Eduard Brovko]] 
- [[Carl Brown]]
- [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]]
- [[Connor Brown]]
- [[Dustin Brown]]
- [[Grace Brown]]
- [[Patrick Brown]]
- [[Scott Brown]]
- [[Wes Brown]]
- [[David Browne]]
- [[Rowena Mary Bruce]]
- [[Ricky Bruch]]
- [[Karlo Bručić]]
- [[Edmund Bruggmann]]
- [[Ivano Brugnetti]]
- [[Inge de Bruijn]]
- [[Gilbert Brulé]]
- [[Jeffrey Bruma]]
- [[Valeri Brumel]]
- [[Axel Brun]]
- [[Celine Brun-Lie]]
- [[Martin Brundle]]
- [[Gianmaria Bruni]]
- [[Karmen Bruus]]
- [[Kai Brännkärr]]
- [[Joe Bryan]]
- [[Kobe Bryant]]
- [[Arto Bryggare]]
- [[Sergei Bubka]] 
- [[Ken Buchanan]] 
- [[Tajon Buchanan]]
- [[Guido Buchwald]]
- [[Stephane Buckland]]
- [[Harry Buddel]] 
- [[Ante Budimir]]
- [[Jevgen Budnik]]
- [[Aleksei Budõlin]]
- [[Dmitri Budõlin]] 
- [[Sébastien Buemi]]
- [[Emiliano Buendía]]
- [[Gianluigi Buffon]]
- [[Imrich Bugár]]
- [[Rihards Bukarts]]
- [[Roberts Bukarts]]
- [[Maksim Bukatkin]]
- [[Natalia Bukowiecka]]
- [[Konrad Bukowiecki]]
- [[Valeri Bukrejev]]
- [[Adam Buksa]]
- [[Nino Bule]]
- [[Maik Bullmann]]
- [[Dave Bulthuis]]
- [[Dmitri Bulõkin]] 
- [[Wilfred Bungei]]
- [[Michael Bunting]]
- [[André Burakovsky]]
- [[Andrei Burcă]]
- [[Anton Burdassov]]
- [[Robert Burgess]]
- [[Annemarie Burghoff]]
- [[Sarah Burke]]
- [[Thomas Burke]]
- [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]'
- [[Cătălin Burlacu]]
- [[Delphyne Burlet]]
- [[Albert Burmeister]]
- [[Aleksandr Burmistrov]]
- [[Dan Burn]]
- [[Brent Burns]]
- [[Richard Burns]]
- [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]]
- [[Anna Burtasova]]
- [[Mihhail Burtsev]]
- [[Rene Busch]] 
- [[Frank Busemann]]
- [[Sergio Busquets]]
- [[Fabricio Bustos]]
- [[Jekaterina Bušujeva]]
- [[Edvard Bužinskij]]
- [[Algimantas Butnorius]]
- [[Jacob Butterfield]]
- [[Jeffrey Buttle]]
- [[Dick Button]]
- [[Jenson Button]]
- [[Nicklas Bäckström]]
- [[Alo Bärengrub]]
- [[Gunnar Bärlund]]
- [[Max Bösiger]]
- [[Hans Büchi]]
- [[Selina Büchel]]
- [[Jens Byggmark]]
- [[Bowen Byram]]
- [[Paul Byron]]
- [[Lars Bystøl]]
- [[Ludwig Byström]]

== C ==

[[Francisco Cabañas]]
- [[Denia Caballero]]
- [[Yohan Cabaye]]
- [[Rémy Cabella]]
- [[Jovane Cabral]]
- [[Rafael Cabral]]
- [[Víctor Cáceres]]
- [[Cafu]]
- [[Manuel Cafumana]]
- [[Gary Cahill]]
- [[Tim Cahill]]
- [[Cai Xuetong]]
- [[Jordy Caicedo]]
- [[Moisés Caicedo]]
- [[Rodrigo Caio]]
- [[Jens Cajuste]]
- [[Carlos Calado]]
- [[Mariona Caldentey]]
- [[Tatiana Calderón]]
- [[Sophie Caldwell]]
- [[Duje Ćaleta-Car]]
- [[Hakan Çalhanoğlu]]
- [[Dan Calichman]]
- [[Nora Callebout]]
- [[José María Callejón]]
- [[Alexander Callens]]
- [[Jonathan Calleri]]
- [[Joseph Calzaghe]]
- [[Matt Calvert]]
- [[Dominic Calvert-Lewin]]
- [[Jasmine Camacho-Quinn]]
- [[Lamine Camara]]
- [[Eduardo Camavinga]]
- [[Esteban Cambiasso]]
- [[Roberto Cammarelle]]
- [[Sol Campbell]]
- [[Veronica Campbell]]
- [[Carter Camper]]
- [[Emre Can]]
- [[Eyüp Can]]
- [[Yasemin Can]]
- [[Sergio Canales]]
- [[João Cancelo]]
- [[Daniel Candeias]]
- [[Fabio Cannavaro]]
- [[Germán Cano]]
- [[Agustín Canobbio]]
- [[Christian Cantwell]]
- [[Ander Capa]]
- [[José Raúl Capablanca]]
- [[Joan Capdevila]]
- [[Tranquilo Capozzo]]
- [[Guido Cappellini]]
- [[Jennifer Capriati]]
- [[Richard Carapaz]]
- [[Graham Carey]]
- [[Rafael Carioca]]
- [[Brandon Carlo]]
- [[Diego Carlos]]
- [[Roberto Carlos]]
- [[Magnus Carlsen]]
- [[John Carlson]]
- [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]]
- [[Daniel Carr]]
- [[Jamie Carragher]]
- [[Michael Carrick]]
- [[Daniel Carriço]]
- [[William Carrier]]
- [[Guido Carrillo]]
- [[Andy Carroll]]
- [[Michael Carruth]]
- [[David Carstens]]
- [[Hamish Carter]] 
- [[Jeff Carter]]
- [[Michelle Carter]] 
- [[Nesta Carter]]
- [[Vince Carter]]
- [[Fabiano Caruana]]
- [[Dani Carvajal]]
- [[Ricardo Carvalho]]
- [[William Carvalho]]
- [[Oscar Casanovas]]
- [[Milton Casco]]
- [[Matty Cash]]
- [[Iker Casillas]]
- [[Antonio Cassano]]
- [[Samuel James Cassell]]
- [[Timothy Castagne]]
- [[Jean-Charles Castelletto]]
- [[Diego Castro]]
- [[Juan Cazares]]
- [[Santi Cazorla]]
- [[Omar Catarí]]
- [[Ethel Catherwood]]
- [[Jerônimo Cacau]]
- [[Ivan Cavaleiro]]
- [[Diego Cavalieri]]
- [[Lucas Cavallini]]
- [[Edinson Cavani]]
- [[Petr Čech]]
- [[Cody Ceci]]
- [[Stig Cederberg]] 
- [[Kristjan Čeh]]
- [[Peter Cehlárik]]
- [[Aleksandrs Čekulajevs]]
- [[Macklin Celebrini]]
- [[Billy Celeski]]
- [[Zeki Çelik]]
- [[Bersant Celina]]
- [[Ondřej Čelůstka]]
- [[Rogério Ceni]]
- [[Matthew Centrowitz]]
- [[Jonas Čepulis]]
- [[Miroslav Cerar]]
- [[Marcel Cerdan]]
- [[Erik Černák]]
- [[Pavel Černý]]
- [[Roman Červenka]]
- [[Andrea de Cesaris]]
- [[Thomas Chabot]]
- [[Nacer Chadli]]
- [[Faní Chalkiá]]
- [[Kóstas Chalkías]]
- [[Kyle Chalmers]]
- [[Mario Chalmers]]
- [[Nathaniel Chalobah]]
- [[Trevoh Chalobah]]
- [[Marouane Chamakh]]
- [[Wilt Chamberlain]] 
- [[Calum Chambers]]
- [[Dwain Chambers]]
- [[Lucas Chanavat]]
- [[Karun Chandhok]]
- [[Tyson Chandler]]
- [[Chang Kyou-chul]]
- [[Michael Chang]]
- [[Takayuki Chano]]
- [[Somkiat Chantra]]
- [[Vladimer Ch'ant'uria]]
- [[Zdeno Chára]]
- [[Yimmi Chará]]
- [[Libor Charfreitag]]
- [[Ángelos Charistéas]]
- [[Devynne Charlton]]
- [[Christopher Chataway]]
- [[Mateo Chávez]]
- [[Beatrice Chebet]]
- [[Robert Chef d’Hôtel]]
- [[Peruth Chemutai]]
- [[Chen Qi]]
- [[Grahame Cheney]]
- [[Beatrice Chepkoech]]
- [[Joshua Cheptegei]]
- [[Rebecca Cheptegei]]
- [[Faith Cherotich]]
- [[Michael Cherry]]
- [[Timothy Cheruiyot]]
- [[Vivian Cheruiyot]]
- [[Alain Chervet]]
- [[Fritz Chervet]]
- [[Walter Chervet]]
- [[Ben Chiarot]]
- [[Alex Chiasson]]
- [[Kazuhiko Chiba]]
- [[Sonoko Chiba]]
- [[Pierluigi Chicca]]
- [[Giorgio Chiellini]]
- [[Federico Chiesa]]
- [[Catherine Chikwakwa]]
- [[Eduardo Chillida]]
- [[Max Chilton]]
- [[Ben Chilwell]]
- [[Abner Chipu]]
- [[Pedro Chirivella]]
- [[Filip Chlapík]]
- [[Henryk Chmielewski]]
- [[Cho Gue-sung]]
- [[Tahith Chong]]
- [[Aryan Chopra]]
- [[Neeraj Chopra]]
- [[Zdeněk Chovanec]]
- [[Svend Aage Christensen]] 
- [[Oliver Christensen]]
- [[Linford Christie]]
- [[Tanja Chub]] 
- [[Carney Chukwuemeka]]
- [[Samuel Chukwueze]]
- [[Alejandro Chumacero]]
- [[Jakob Chychrun]]
- [[Filip Chytil]]
- [[Dominika Cibulková]]
- [[Oskars Cibuļskis]]
- [[Ivan Cichan]] 
- [[Cesar Cielo Filho]]
- [[Waldemar Cierpinski]]
- [[José Cifuentes]]
- [[Jasper Cillessen]]
- [[Anthony Cirelli]]
- [[Aliou Cissé]]
- [[Kalifa Cissé]]
- [[Pape Abou Cissé]]
- [[Papiss Cissé]] 
- [[Guillaume Cizeron]]
- [[Casey Cizikas]]
- [[Kale Clague]]
- [[Roland Clara]]
- [[Emmanuelle Claret]]
- [[Jim Clark]]
- [[Kevin Clark]]
- [[Steve Clarke]]
- [[Bryan Clay]]
- [[Will Claye]]
- [[Kerron Clement]]
- [[Louis Clément]] 
- [[Luís Fabiano Clemente]]
- [[Rob Clerc]]
- [[Tom Cleverley]]
- [[Gaël Clichy]]
- [[Kim Clijsters]] 
- [[Hestrie Cloete]]
- [[Richard Clune]]
- [[Cal Clutterbuck]]
- [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]]
- [[Alice Coachman]]
- [[Conor Coady]]
- [[Andy Coan]]
- [[Roy Cochran]] 
- [[Phillip Cocu]] 
- [[Sebastian Coe]] 
- [[Fábio Coentrão]]
- [[Andrew Cogliano]]
- [[Antonio Čolak]]
- [[Franco Colapinto]]
- [[Jack Colback]]
- [[Andrew Cole]]
- [[Ashley Cole]]
- [[Ian Cole]]
- [[Joe Cole]] 
- [[Blake Coleman]]
- [[Christian Coleman]]
- [[Caio Collet]]
- [[Omar Colley]]
- [[Kim Collins]]
- [[Nathan Collins]]
- [[Dario Cologna]]
- [[María Colón]]
- [[Ross Colton]]
- [[Kingsley Coman]]
- [[Nadia Comăneci]]
- [[Sérgio Conceição]]
- [[Mike Conley]]
- [[Kevin Connauton]]
- [[Maureen Connolly]]
- [[Kyle Connor]]
- [[Adolfo Consolini]]
- [[Benjamin Conz]]
- [[Alberto Contador]]
- [[Diego Contento]]
- [[Samuel Contesti]]
- [[Lewis Cook]]
- [[Myrtle Cook]]
- [[Steve Cook]]
- [[Liam Cooper]]
- [[Priya Cooper]]
- [[Sayon Cooper]]
- [[Jean-Pierre Coopman]]
- [[Alfredo Copello]]
- [[Yasmani Copello]]
- [[Jonathan Copete]]
- [[Andrew Copp]]
- [[Marius Corbett]]
- [[Domilson Cordeiro dos Santos]]
- [[Arnaud Cordier]]
- [[Danilson Córdoba]]
- [[Jorge Cori]]
- [[Ante Ćorić]]
- [[Steve Corica]]
- [[Jack Cork]]
- [[Patrice Cormier]]
- [[Andreas Cornelius]]
- [[Maxwel Cornet]]
- [[Deimantė Cornette]]
- [[Matthieu Cornette]]
- [[Matt Coronato]]
- [[Tom Coronel]]
- [[Joaquín Correa]]
- [[Juan Manuel Correa]]
- [[Diego Costa]]
- [[Douglas Costa]]
- [[Dylan Cozens]]
- [[Rodolfo Cota]]
- [[Eduardo Coudet]]
- [[Vladimír Coufal]]
- [[Natalie Coughlin]]
- [[Lassana Coulibaly]]
- [[Margaret Court]]
- [[Tom Courtney]]
- [[Nick Cousins]]
- [[Philippe Coutinho]] 
- [[Fernando Couto]]
- [[Logan Couture]]
- [[Sean Couturier]]
- [[Charlie Coyle]]
- [[Adam Cracknell]]
- [[Alessio Cragno]]
- [[Steve Cram]]
- [[Toller Cranston]]
- [[Christl Cranz]]
- [[Chandra Crawford]]
- [[Corey Crawford]]
- [[Hasely Crawford]]
- [[Jak Crawford]]
- [[Jamal Crawford]]
- [[Shawn Crawford]]
- [[Hernán Crespo]]
- [[Aaron Cresswell]]
- [[Gheorghe Crețu]]
- [[Terry Crews]]
- [[Edward Crook]]
- [[Sidney Crosby]]
- [[Peter Crouch]]
- [[Lawson Crouse]]
- [[Ryan Crouser]]
- [[Johan Cruijff]]
- [[Ibolya Csák]]
- [[József Csatári]]
- [[Tibor Csík]]
- [[Paweł Czarnota]]
- [[László Cseh]]
- [[Mariusz Czerkawski]]
- [[Antoni Czortek]]
- [[Juan Cuadrado]]
- [[Pau Cubarsí]]
- [[Teófilo Cubillas]]
- [[Didier Cuche]]
- [[Roger Cuche]]
- [[Marc Cucurella]]
- [[Gustavo Cuéllar]]
- [[Víctor Cuesta]]
- [[Christian Cueva]]
- [[Nelson Cuevas]]
- [[Mickaël Cuisance]]
- [[Josh Cullen]]
- [[Matheus Cunha]]
- [[Vashti Cunningham]]
- [[Emil Čuprenski]] 
- [[Stephen Curry]]
- [[Thomas Curtis]]
- [[Brian Cusworth]]
- [[Calistrat Cuțov]]
- [[Eray Cömert]]
- [[Karina Cyfka]]
- [[Louis Cyr]]
- [[Czesław Cyraniak]]

== D ==

[[Stéphane Da Costa]]
- [[Níkos Dabízas]]
- [[Issaka Daboré]]
- [[Kirby Dach]]
- [[Ivona Dadic]]
- [[Jevgeni Dadonov]]
- [[Costică Dafinoiu]]
- [[Ekaterina Dafovska]]
- [[John Kristian Dahl]]
- [[Klas Dahlbeck]]
- [[Anna Dahlberg]]
- [[Jonathan Dahlén]]
- [[Johan Dahlin]]
- [[Rasmus Dahlin]]
- [[Laura Dahlmeier]]
- [[Maja Dahlqvist]]
- [[Emma Dahlström]]
- [[Bjørn Dæhlie]]
- [[Sebastian Dahm]]
- [[Alexandre Daigle]]
- [[Kuniya Daini]]
- [[Patson Daka]]
- [[Michael Dal Colle]]
- [[Andrés D'Alessandro]]
- [[John Daley]]
- [[Tom Daley]]
- [[Zlatko Dalić]]
- [[Anatoli Dalidovitš]]
- [[Jānis Daliņš]]
- [[Lauri Dalla Valle]]
- [[Marek Ďaloga]]
- [[Diogo Dalot]]
- [[Henrik Dalsgaard]]
- [[Matt Dalton]]
- [[Claude Dambury]]
- [[Francesco Damiani]]
- [[Leandro Damião]] 
- [[Dejan Damjanović]]
- [[Phillip Danault]]
- [[Ludvík Daněk]]
- [[Charlie Daniels]]
- [[Egil Danielsen]]
- [[Gösta Danielsson]]
- [[Eléni Daniilídou]]
- [[Aleksandr Danin]]
- [[Tuğba Danışmaz]]
- [[Arnaut Danjuma]]
- [[Marko Daňo]]
- [[Oscar Dansk]]
- [[Kevin Danso]]
- [[Sergi Danõltšenko]] 
- [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]]
- [[Victor d'Arcy]]
- [[Márton Dárdai]]
- [[Sergi Darder]]
- [[Matteo Darmian]]
- [[Lauris Dārziņš]]
- [[Jehan Daruvala]]
- [[James Dasaolu]]
- [[Pavel Datsjuk]]
- [[Kaspars Daugaviņš]]
- [[Lindsay Davenport]]
- [[Promise David]]
- [[Markéta Davidová]]
- [[Edgar Davids]]
- [[Anthony Davidson]]
- [[Curtis Davies]]
- [[Anthony Davis]]
- [[Dwight F. Davis]]
- [[Fred Davis]]
- [[Glen Davis]]
- [[Glenn Davis]]
- [[Howard Davis]] 
- [[Meryl Davis]]
- [[Shani Davis]]
- [[Steve Davis]]
- [[Steven Davis]]
- [[Tara Davis-Woodhall]]
- [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]]
- [[Nikolai Davõdenko]]
- [[Sergei Davõdov]]
- [[Nigel Dawes]]
- [[Paweł Dawidowicz]]
- [[Craig Dawson]]
- [[Michael Dawson]]
- [[Francesco De Fabiani]]
- [[Charles De Ketelaere]]
- [[Pedro De la Rosa]]
- [[Ritchie De Laet]]
- [[Rodrigo De Paul]]
- [[Francesco De Piccoli]]
- [[Daniele De Rossi]]
- [[Morgan De Sanctis]]
- [[Maurilio De Zolt]]
- [[Ciprian Deac]]
- [[Mihály Deák Bárdos]]
- [[Nathan Deakes]]
- [[Dixie Dean]]
- [[Ferekalsi Debessay]]
- [[Rajmond Debevec]]
- [[Jake DeBrusk]]
- [[Nathalie Dechy]]
- [[Deco]]
- [[Bobby Decordova-Reid]]
- [[Haiden Deegan]]
- [[Troy Deeney]]
- [[Didier Défago]]
- [[Meseret Defar]]
- [[Maria Teresa de Filippis]]
- [[Jermain Defoe]]
- [[Steven Defour]]
- [[Vincent Defrasne]]
- [[Pjotr Degtjarjov]]
– [[Jonas Deichmann]]
- [[Alessandro Del Piero]]
- [[Jone Delai]]
- [[Thomas Delaney]]
- [[Liam Delap]]
- [[Jean Delarge]]
- [[Catherine Delbarre]]
- [[Louis Delétraz]]
- [[Agustín Delgado]]
- [[Guillermo Delgado]]
- [[Ricardo Delgado]]
- [[Simon Deli]]
- [[Traianos Dellas]]
- [[Casey Dellacqua]]
- [[Andy Delort]]
- [[Fabian Delph]]
- [[Moussa Dembélé]]
- [[Ousmane Dembélé]]
- [[Dylan DeMelo]]
- [[Jelena Dementjeva]]
- [[Jason Demers]]
- [[Jan Demidovitš]]
- [[Merih Demiral]]
- [[Kerem Demirbay]]
- [[Volkan Demirel]]
- [[Thatcher Demko]]
- [[Bill Demong]]
- [[Clint Dempsey]]
- [[Jason Denayer]]
- [[Leander Dendoncker]]
- [[Antoine Deneriaz]]
- [[Luol Deng]]
- [[Denílson Pereira Neves]]
- [[Igor Denissov]]
- [[Vitali Denissov]]
- [[Emmanuel Dennis]]
- [[Matthew Denny]]
- [[Memphis Depay]]
- [[Eren Derdiyok]]
- [[Andri Derõzemlja]]
- [[Boudewijn Derkx]]
- [[David Desharnais]]
- [[Marcel Deslauriers]]
- [[Nicolas Deslauriers]]
- [[Casey DeSmith]]
- [[Jean Despeaux]]
- [[Kiril Despodov]]
- [[Sergiño Dest]]
- [[Simon Desthieux]]
- [[Jevgeni Detjonõšev]]
- [[Gerard Deulofeu]]
- [[Gail Devers]]
- [[Chrysopigí Devetzí]] 
- [[Cristian Deville]]
- [[John Devitt]]
- [[Mihhail Devjatjarov]]
- [[Vadim Devjatovski]] 
- [[Kiernan Dewsbury-Hall]]
- [[Giorgio Di Centa]]
- [[Manuela Di Centa]]
- [[Lucas Di Grassi]]
- [[Emanuele Di Gregorio]]
- [[Giovanni Di Lorenzo]]
- [[Karyne Di Marco]]
- [[Ángel Di María]]
- [[Antonietta Di Martino]]
- [[Roberto Di Matteo]]
- [[Alfredo Di Stéfano]]
- [[Ali Dia]]
- [[Boulaye Dia]]
- [[Abdoulay Diaby]]
- [[Abou Diaby]]
- [[Moussa Diaby]]
- [[Mouctar Diakhaby]]
- [[Amad Diallo]]
- [[Habib Diallo]]
- [[André Diamant]]
- [[Alessandro Diamanti]]
- [[Habib Diarra]]
- [[Lassana Diarra]]
- [[Miguel Dias]] 
- [[Rúben Dias]]
- [[Félix Díaz]]
- [[Jordan Díaz]]
- [[Luis Díaz]]
- [[Paulo Díaz]]
- [[Raphael Diaz]]
- [[Sergio Díaz]]
- [[Krépin Diatta]]
- [[Vasile Dîba]]
- [[Tirunesh Dibaba]] 
- [[Carmine DiBartholomeo]]
- [[Frederik Dichow]]
- [[Simon Dickie]]
- [[Jason Dickinson]]
- [[Runar Dickman]]
- [[Dida]]
- [[Eric Dier]]
- [[Darren Dietz]]
- [[Franka Dietzsch]]
- [[Nelli Differt]]
- [[Frank DiGennara]]
- [[Jessica Diggins]]
- [[Geert van Dijk]]
- [[Kevin Diks]]
- [[Harrison Dillard]]
- [[Brenden Dillon]]
- [[Eva Dimas]]
- [[Stole Dimitrievski]]
- [[Grigor Dimitrov]]
- [[Ding Jungui]]
- [[Ding Junhui]]
- [[Ding Liren]]
- [[Merindah Dingjan]]
- [[Ousmane Diomande]]
- [[Yan Diomande]]
- [[Vedran Đipalo]]
- [[Rick DiPietro]]
- [[Leendert van Dis]]
- [[Axel Disasi]]
- [[Dieudonné Disi]]
- [[Mix Diskerud]]
- [[Uschi Disl]]
- [[John Disley]]
- [[Vlade Divac]]
- [[Ivan Djakov]]
- [[Nasser Djiga]]
- [[Alexander Djiku]]
- [[Berat Djimsiti]]
- [[Christian Djoos]]
- [[Youri Djorkaeff]]
- [[Johan Djourou]]
- [[Emil Djuse]]
- [[Senele Dlamini]]
- [[Norman Dlomo]] 
- [[Aleksandr Dmitrijev]]
- [[Artjom Dmitrijev]]
- [[Marko Dmitrović]]
- [[Ritsu Doan]]
- [[Viktors Dobrecovs]]
- [[Dimitǎr Dobrev]]
- [[Noah Dobson]]
- [[Bevan Docherty]] 
- [[Zbigniew Doda]]
- [[Hiroaki Doi]]
- [[Shoma Doi]]
- [[Yōichi Doi]]
- [[Mayo Doko]]
- [[Novak Đoković]]
- [[Sofie Dokter]]
- [[Kasper Dolberg]]
- [[Martin Dolfing]]
- [[Benedikt Doll]]
- [[Darja Domratševa]]
- [[Lutz Dombrowski]]
- [[Louis Domingue]]
- [[Cecilio Domínguez]]
- [[Leinier Domínguez]]
- [[Oksana Domnina]]
- [[Wilfried Domoraud]]
- [[Marco Donadel]]
- [[Chris Donaldson]]
- [[Luka Dončić]]
- [[Jean Marie Dongou]]
- [[Jordanka Donkova]]
- [[Gianluigi Donnarumma]]
- [[Joonas Donskoi]]
- [[Jack Doohan]]
- [[Alexander Doom]]
- [[Robert Doornbos]]
- [[Fritz Dopfer]]
- [[Gert Dorbek]]
- [[Michaela Dorfmeister]]
- [[Patrick Dorgu]]
- [[Marie Dorin Habert]]
- [[Marek Doronin]]
- [[Graham Dorrans]]
- [[Niklas Dorsch]]
- [[Ion Dosca]]
- [[Lukáš Dostál]]
- [[Serhi Dotsenko]]
- [[Guéla Doué]]
- [[Rodrigo Dourado]]
- [[Ken Doubleday]]
- [[Abdoulaye Doucouré]]
- [[Cheick Doucouré]]
- [[Ladji Doucouré]]
- [[Kate Douglass]]
- [[Seydou Doumbia]]
- [[Tongo Doumbia]]
- [[Nic Dowd]]
- [[Kieran Dowell]]
- [[Goran Dragić]]
- [[Radu Drăgușin]]
- [[Ion Draica]]
- [[Leon Draisaitl]]
- [[Vladimir Dratšov]]
- [[Julian Draxler]]
- [[Heike Drechsler]]
- [[Aleksei Drejev]]
- [[Harri Drell]]
- [[Henri Drell]]
- [[Wolfgang Dremmler]]
- [[Caeleb Dressel]]
- [[Chris Driedger]]
- [[Vanja Drkušić]]
- [[Ljilja Drljević]]
- [[Jaroslav Drobný]]
- [[Václav Drobný]]
- [[Didier Drogba]]
- [[Leszek Drogosz]]
- [[Henricus Droog]]
- [[Frank Drost]]
- [[Dmitri Drozdov]]
- [[Derek Drouin]]
- [[Jonathan Drouin]]
- [[Boris Družinin‎‎]]
- [[Guy Drut]]
- [[Nana Dzagnidze]]
- [[Alan Dzagojev]] 
- [[Prince Octopus Dzanie]]
- [[Mārtiņš Dzierkals]]
- [[Artjom Dzjuba]]
- [[Lela Džavahišvili]]
- [[Edin Džeko]]
- [[Blerim Džemaili]]
- [[Andris Džeriņš]]
- [[Georgi Džikija]]
- [[Arsen Džulfalakjan]]
- [[Óscar Duarte]]
- [[Slobodan Dubajić]]
- [[Glody Dube]]
- [[Léo Dubois]]
- [[Pierre-Luc Dubois]]
- [[Daniil Dubov]]
- [[Pavel Dubovik]]
- [[Nadežda Dubovitskaja]]
- [[Kaspars Dubra]]
- [[Martin Dúbravka]]
- [[Uładzimir Dubroŭščyk]]
- [[Kevin Dubrovski]]
– [[Matt Duchene]]
- [[Marvin Ducksch]]
- [[Anthony Duclair]]
- [[Jan-Krzysztof Duda]]
- [[Christopher Duenas]] 
- [[Damien Duff]]
- [[Shane Duffy]]
- [[Pauli Dufva]]
- [[Boriss Dugan]]
- [[Meagan Duhamel]] 
- [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška)
- [[Mitchell Duke]]
- [[Lishan Dula]] 
- [[Charles Dumas]]
- [[Matt Dumba]]
- [[Paul Dummett]]
- [[Alfred Duncan]]
- [[Tim Duncan]]
- [[Dunga]]
- [[Lewis Dunk]]
- [[Joey Dunlop]]
- [[Vince Dunn]]
- [[Jason Dupasquier]]
- [[Alo Dupikov]]
- [[Armand Duplantis]]
- [[Jhon Durán]]
- [[Kevin Durant]]
- [[Andrew Durante]]
- [[Filip Đuričić]]
- [[Christian Dvorak]]
- [[Tomáš Dvořák]]
- [[Mark Dvoretski]]
- [[Aleksandr Dõbman]]
- [[Maksim Dõldin]]
- [[Lena Dürr]]
- [[Paulo Dybala]]
- [[Niklas Dyrhaug]]

== E ==
[[Edward Eagan]]
- [[Bronwyn Eagles]]
- [[Cody Eakin]]
- [[Alexandra Eala]]
- [[Ashton Eaton]]
- [[Stephan Eberharter]]
- [[Jordan Eberle]]
- [[Emmanuel Eboué]]
- [[Tyronne Ebuehi]]
- [[Bernie Ecclestone]]
- [[Guillermo Echevarría]]
- [[Kazuo Echigo]]
- [[Richard Eckersley]]
- [[Tiril Eckhoff]]
- [[Endel Edasi]]
- [[Stefan Edberg]]
- [[Simon Eder]]
- [[Jonny Edgar]]
- [[Alexander Edler]]
- [[Joel Edmundson]]
- [[Jóan Símun Edmundsson]]
- [[Odsonne Édouard]]
- [[Muktar Edris]]
- [[Adolf Edur]]
- [[Mark Edur]]
- [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]]
- [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]]
- [[Valter Eenmaa]]
- [[Leo Eentalu]]
- [[Arnold Eentamm]]
- [[Aleksander Eerma]]
- [[Karel Eerme]]
- [[Eero Eessaar]]
- [[Ergo Eessaar]]
- [[Elisabeth Egel]]
- [[Gjermund Eggen]]
- [[Dominik Egli]]
- [[Simon Ehammer]]
- [[Ernst Ehaveer]]
- [[Nikolaj Ehlers]]
- [[Yasin Ehliz]]
- [[Jaan Ehlvest]]
- [[Kristjan Ehman]]
- [[Liisa Ehrberg]]
- [[Annelie Ehrhardt]]
- [[Christian Ehrhoff]]
- [[Alar Eiche]]
- [[Timo Eichfuss]]
- [[Fadi Eid]]
- [[Salwa Eid Naser]]
- [[Patrīcija Eiduka]]
- [[Eiður Smári Guðjohnsen]]
- [[Kein Einaste]]
- [[Koidu Einla]]
- [[Eugen Einman]]
- [[Raimond Eino]]
- [[Victor Ejdsell]]
- [[Chidera Ejuke]]
- [[Aaron Ekblad]]
- [[Albin Ekdal]]
- [[Helena Ekholm]]
- [[Mattias Ekholm]]
- [[Verner Eklöf]]
- [[Oliver Ekman-Larsson]]
- [[Youssef El-Arabi]]
- [[Hicham El Guerrouj]]
- [[Ayoub El Kaabi]]
- [[Omar El Kaddouri]]
- [[Ago Elbing]]
- [[Trond Einar Elden]]
- [[Daniel Elena]]
- [[Trevor Elhi‎]]
- [[Mati Eliste]]
- [[Ole Ellefsæter]]
- [[Are Eller]]
- [[Lars Eller]]
- [[Rein Ellermaa]]
- [[Dina Ellermann]]
- [[Launceston Elliot]]
- [[Brian Elliott]]
- [[Stefan Elliott]]
- [[Ryan Ellis]]
- [[Eduard Ellman-Eelma]]
- [[Per Elofsson]]
- [[Kike Elomaa]]
- [[Sami Elovaara]]
- [[Marko Elsner]]
- [[Timi Max Elšnik]]
- [[Nico Elvedi]]
- [[Paul Elvstrøm]]
- [[Mohamed Elyounoussi]]
- [[Liis Emajõe]]
- [[Breel Embolo]]
- [[Irina Embrich]]
- [[Roy Emerson]]
- [[Mahir Emreli]]
- [[Julio Enciso]]
- [[Heino Enden]]
- [[Kornelia Ender]]
- [[Masahiro Endō]]
- [[Wataru Endō]]
- [[Yasuhito Endō]]
- [[Dennis Endras]]
- [[Tõnu Endrekson]]
- [[Lūcijs Endzelīns]]
- [[István Énekes]]
- [[Orlando Engelaar]]
- [[August Englas]]
- [[Mirko Englich]]
- [[Ludmila Engquist]]
- [[Klas Engström]]
- [[Pierre Engvall]]
- [[Jonas Enlund]]
- [[Siim Ennemuist]]
- [[Tyler Ennis]]
- [[Jessica Ennis-Hill]]
- [[Pippi-Lotta Enok]]
- [[Thomas Enqvist]]
- [[Jhonas Enroth]]
- [[Marina Erakovic]]
- [[Dedeh Erawati]]
- [[Roman Eremenko]]
- [[Paul Ereng]]
- [[Marcus Ericsson]]
- [[Imre Erik]]
- [[Laine Erik]]
- [[Christian Eriksen]]
- [[Stein Eriksen]]
- [[Joacim Eriksson]]
- [[Loui Eriksson]]
- [[Tõnu Erin]]
- [[Edgars Eriņš]]
- [[Madis Erit]]
- [[Uwe Erkenbrecher]]
- [[Johannes Erm]]
- [[Tõnis Erm]]
- [[Kalev Ermits]]
- [[Regina Ermits]]
- [[Erwin Erne]]
- [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]]
- [[Fabian Ernst]]
- [[Şeref Eroğlu]]
- [[Teemu Eronen]]
- [[Arianna Errigo]]
- [[Tõnis Ervin]]
- [[Sergio Escudero]]
- [[Jarmo Eskelinen]]
- [[Triinu Esken]]
- [[Asko Esna]]
- [[Sten Esna]]
- [[Tony Esposito]]
- [[Sari Essayah]]
- [[Michael Essien]]
- [[Frode Estil]]
- [[Michael Estrada]]
- [[Pervis Estupiñán]]
- [[Eberechi Eze]]
- [[Callistus Eziukwu]]
- [[Oghenekaro Etebo]]
- [[Lassi Etelätalo]]
- [[Neil Etheridge]]
- [[Samuel Eto'o]]
- [[Rein Etruk]]
- [[Etriin Etverk]]
- [[Beñat Etxebarria]]
- [[Johan Eurén]]
- [[Eusébio]]
- [[Stephen Eustáquio]]
- [[Max Euwe]]
- [[Lucas Evangelista]]
- [[Corry Evans]]
- [[Elfyn Evans]]
- [[Fred Evans]]
- [[Janet Evans]]
- [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]]
- [[Mitch Evans]]
- [[Ain Evard]]
- [[Remco Evenepoel]]
- [[Johan Remen Evensen]] 
- [[Dennis Everberg]]
- [[Joosep Everts]]
- [[Tommi Evilä]]
- [[Nelson Évora]]
- [[Patrice Évra]]

== F ==

[[Leonardo Fabbri]]
- [[Robby Fabbri]]
- [[Łukasz Fabiański]]
- [[Juan Fabila]]
- [[Fabinho]]
- [[Fábio Pereira da Silva]] 
- [[Vesna Fabjan]]
- [[Frank Fabra]]
- [[Ignazio Fabra]]
- [[Marius Fabre]]
- [[Cesc Fàbregas]]
- [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]]
- [[Emerse Faé]]
- [[Andreas Faehlmann]]
- [[Georg Faehlmann]]
- [[Pål Arne Fagernes]]
- [[Collins Fai]]
- [[Paweł Fajdek]]
- [[Jakov Fak]]
- [[Radek Faksa]]
- [[Radamel Falcao]]
- [[Hanna Falk]]
- [[Torbjørn Falkanger]]
- [[Bamba Fall]]
- [[Maiken Caspersen Falla]]
- [[Gary Fanelli]] 
- [[Juan Manuel Fangio]] 
- [[Oscar Fantenberg]]
- [[Mo Farah]]
- [[Jefferson Farfán]]
- [[François Fargère]]
- [[Giuseppe Farina]]
- [[Péter Farkas]]
- [[Marija Farnosova]] 
- [[Hudson Fasching]]
- [[Christian Fassnacht]]
- [[Jesper Fast]]
- [[Viktor Fasth]]
- [[Karl Fazer]]
- [[Karl Fatal]]
- [[Ansu Fati]]
- [[Justin Faulk]]
- [[Silvio Fauner]]
- [[Roger Federer]]
- [[Adam Federici]]
- [[Anatoli Fedorenko]]
- [[Aleksandr Fedoruk]]
- [[Ruslan Fedotenko]]
- [[Andri Fedtšuk]]
- [[Sofiane Feghouli]]
- [[Martin Fehérváry]]
- [[Eric Fehr]]
- [[Luís Feiteira]]
- [[Nabil Fekir]]
- [[Vladimir Feldman]]
- [[Felipe Felicio]]
- [[Allyson Felix]] 
- [[João Félix]]
- [[Petra Felke]]
- [[Marouane Fellaini]]
- [[Manuel Feller]]
- [[Kiko Femenía]]
- [[Feng Bin]]
- [[Anna Fenninger]]
- [[Csaba Fenyvesi]] 
- [[Leroy Fer]]
- [[Rio Ferdinand]]
- [[Alex Ferguson]]
- [[Lewis Ferguson]]
- [[Bruno Fernandes]]
- [[Danilo Fernandes]]
- [[Gedson Fernandes]]
- [[Manuel Fernandes]]
- [[Mário Figueira Fernandes]]
- [[Álex Fernández]]
- [[Enzo Fernández]]
- [[Federico Fernández]]
- [[Matías Fernández]] 
- [[Enzo Ferrari]]
- [[Landon Ferraro]]
- [[Abel Ferreira]]
- [[Képler Laveran Lima Ferreira]]
- [[Paulo Ferreira]]
- [[Barbara Ferrell]]
- [[David Ferrer]]
- [[Facundo Ferreyra]]
- [[Björn Ferry]]
- [[Almedin Fetahović]]
- [[Beat Feuz]]
- [[Max Fewtrell]]
- [[Kevin Fiala]]
- [[Paulína Fialková]]
- [[Rossella Fiamingo]]
- [[Gheorghe Fiat]]
- [[Álvaro Fidalgo]]
- [[Martha Fierro]]
- [[Laurent Fignon]]
- [[Luís Figo]]
- [[Jens Filbrich]] 
- [[Miroslav Filip]]
- [[Andrzej Filipowicz]]
- [[Peter Fill]]
- [[Valtteri Filppula]]
- [[Rudi Fink]] 
- [[Bobby Finke]]
- [[Jacob Finkelstein]]
- [[Roberto Firmino]]
- [[Alireza Firouzja]]
- [[Junior Firpo]]
- [[Andrea Fischbacher]]
- [[Birgit Fischer]]
- [[Patrick Fischer]]
- [[Robert Fischer]]
- [[Sven Fischer]]
- [[Charron Fisher]]
- [[Giancarlo Fisichella]]
- [[Billy Fiske]]
- [[Michael Fitzgerald]]
- [[Enzo Fittipaldi]]
- [[Ain Fjodorov]]
- [[Artjom Fjodorov]]
- [[Sergei Fjodorov]] 
- [[Edwin Flack]]
- [[Mathieu Flamini]]
- [[John Flanagan]]
- [[Ann Kristin Flatland]]
- [[Alfred Flatow]]
- [[Gustav Flatow]]
- [[John Fleck]]
- [[Tilly Fleischer]]
- [[Mark Flekken]]
- [[Darren Fletcher]]
- [[Steven Fletcher]]
- [[Damien Fleury]]
- [[Haydn Fleury]]
- [[Marc-André Fleury]]
- [[Hans-Dieter Flick]]
- [[Esquiva Florentino]] 
- [[Aneta Florczyk]]
- [[Alessandro Florenzi]]
- [[Edison Flores]]
- [[Jasmine Flury]]
- [[Phil Foden]]
- [[Warren Foegele]]
- [[Wesley Fofana]]
- [[Yahia Fofana]]
- [[Youssouf Fofana]]
- [[Sabina-Francesca Foisor]]
- [[Nick Foligno]]
- [[Marcus Foligno]]
- [[Christian Folin]]
- [[Arianna Follis]]
- [[Daniil Fomin]]
- [[Tatjana Fomina]]
- [[Aslak Fonn Witry]]
- [[Francisco Fonseca]]
- [[José Fonte]]
- [[Derek Forbort]]
- [[Diego Forlán]]
- [[Ivar Formo]]
- [[Bruno Fornaroli]]
- [[Anton Forsberg]]
- [[Emil Forsberg]]
- [[Filip Forsberg]]
- [[Magdalena Forsberg]]
- [[Peter Forsberg]]
- [[Petteri Forsell]]
- [[Adam Forshaw]]
- [[Gustav Forsling]]
- [[Marcus Forss]]
- [[Mikael Forssell]]
- [[Fraser Forster]]
- [[Wojciech Fortuna]]
- [[Richard Fosbury]]
- [[Ben Foster]]
- [[Brigitte Foster-Hylton]]
- [[Roman Fosti]]
- [[Martin Fourcade]]
- [[Simon Fourcade]]
- [[Adrien Fourmaux]]
- [[Cam Fowler]]
- [[Robbie Fowler]]
- [[Adam Fox]]
- [[Nate Fox]]
- [[Terry Fox]]
- [[Alleyne Francique]]
- [[Phyllis Francis]]
- [[Borka Frančišković]]
- [[Pavel Francouz]]
- [[Ján Franek]]
- [[Michal Franek]]
- [[Ivan Franjic]]
- [[Przemysław Frankowski]]
- [[Cody Franson]]
- [[Max Franz]]
- [[Dawn Fraser]]
- [[Ryan Fraser]]
- [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]]
- [[Joe Frazier]]
- [[Matt Frattin]]
- [[Fred]]
- [[Trent Frederic]]
- [[Frankie Fredericks]]
- [[Mathias Fredriksson]]
- [[Thobias Fredriksson]]
- [[Alex Freeman]]
- [[Cathy Freeman]]
- [[Kris Freeman]]
- [[Alexander Frei]]
- [[Fabian Frei]]
- [[Hilja Freimann-Labent]]
- [[Anne Freimuth]]
- [[Harald Freimuth]]
- [[Magnar Freimuth]]
- [[Rico Freimuth]]
- [[Marlon Freitas]]
- [[Laurent Fressinet]]
- [[Remo Freuler]]
- [[Severin Freund]]
- [[Harry Frey]]
- [[Isak Frey]]
- [[Algot Friberg]]
- [[Max Friberg]]
- [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]]
- [[Daniel Fridman]]
- [[Friðrik Ólafsson]]
- [[Brad Friedel]]
- [[Arne Friedrich]]
- [[Marvin Friedrich]]
- [[Howard Frier]]
- [[Patrick Friesacher]]
- [[Robin Frijns]]
- [[Lasse Friman]] 
- [[Emmanuel Frimpong]]
- [[Torsten Frings]]
- [[Paul Fritsch]]
- [[Steve Fritz]]
- [[Michael Frolík]]
- [[Andre Frolov]]
- [[Chris Froome]]
- [[Emanuele Fuamatu]] 
- [[Christian Fuchs]]
- [[Helena Fuchsová]]
- [[Luis de la Fuente]]
- [[Grant Fuhr]]
- [[Mitsunori Fujiguchi]]
- [[Hiroki Fujiharu]]
- [[Chikara Fujimoto]]
- [[Jungo Fujimoto]]
- [[Tomomi Fujimura]]
- [[Nobuo Fujishima]]
- [[Nobuyo Fujishiro]]
- [[Naoyuki Fujita]]
- [[Toshiya Fujita]]
- [[Yoshio Fujiwara]]
- [[Masahiro Fukuda]]
- [[Yutaka Fukufuji]]
- [[Reizō Fukuhara]]
- [[Miho Fukumoto]]
- [[Takashi Fukunishi]]
- [[Mircea Fulger]] 
- [[Kōji Funamoto]]
- [[Dominik Furch]]
- [[Mattia Furlani]]
- [[Darnell Furlong]]
- [[Timo Furuholm]]
- [[Yoshio Furukawa]]
- [[Atsuyoshi Furuta]]
- [[Tyson Fury]]
- [[Yuki Fushimi]]
- [[Takahiro Futagawa]]
- [[Nadine Fähndrich]]
- [[Niclas Füllkrug]]
- [[Takis Fyssas]]

== G ==
[[Louis van Gaal]]
- [[Mijat Gaćinović]]
- [[Sam Gagner]]
- [[Adolfo Gaich]]
- [[Jean Marc Gaillard]]
- [[Grete Gaim]]
- [[Ignisious Gaisah]]
- [[Nicolás Gaitán]]
- [[Cody Gakpo]]
- [[Patrick Galbraith]]
- [[Pablo Galdames Millán]]
- [[Kristo Galeta]]
- [[Jean Galfione]] 
- [[Stanislav Galijev]]
- [[Brendan Gallagher]]
- [[Conor Gallagher]]
- [[William Gallas]]
- [[Carlos Gamarra]]
- [[Pedro Gamarro]]
- [[Cristian Gamboa]]
- [[Yuriorkis Gamboa]]
- [[Mohamed Gammoudi]]
- [[Kazuki Ganaha]]
- [[Markus Gandler]]
- [[Marcelin Gando]]
- [[Joe Gans]]
- [[Anatoli Gantvarg]]
- [[Nona Gaphrindašvili]]
- [[Rolando Garbey]] 
- [[Anier García]] 
- [[Dani García]]
- [[Luan Garcia]]
- [[Mariano García]]
- [[Raúl García]]
- [[Rubén García]]
- [[Giedo van der Garde]]
- [[Toni Gardemeister]]
- [[Anders Garderud]]
- [[Jake Gardiner]]
- [[Steven Gardiner]]
- [[Rulon Gardner]] 
- [[Nicolo Gargano]]
- [[Rigoberto Garibaldi]]
- [[Emil Garipov]]
- [[Kevin Garnett]]
- [[Robert Garrett]] 
- [[Paul Gascoigne]]
- [[Marc Gasol]]
- [[Pau Gasol]]
- [[Sergei Gazdanov]]
- [[Rodion Gataullin]]
- [[Justin Gatlin]]
- [[Federico Gatti]]
- [[Gennaro Gattuso]]
- [[Hartwig Gauder]]
- [[Frédérick Gaudreau]]
- [[Johnny Gaudreau]]
- [[Cori Gauff]]
- [[Brendan Gaunce]]
- [[John Anders Gaustad]]
- [[Hernán Gaviria]]
- [[Mario Gavranović]]
- [[Vladislav Gavrikov]]
- [[Aleksei Gavrilov]]
- [[Juri Gavrilov]] 
- [[Leon Gawanke]]
- [[Tyson Gay]]
- [[Dwight Gayle]]
- [[Tajay Gayle]]
- [[Jean-Philippe Gbamin]]
- [[Jacek Gdański]]
- [[David de Gea]]
- [[Theodor Gebre Selassie]]
- [[Haile Gebrselassie]]
- [[Elene Gedevanišvili]]
- [[György Gedó]]
- [[Morgan Geekie]]
- [[Lutsharel Geertruida]]
- [[Elco van der Geest]]
- [[Vinzenz Geiger]]
- [[Aleksandr Geinrihh]]
- [[Sean Gelael]]
- [[Éric Gélinas]]
- [[Lisa Gelius]]
- [[Leonardo Genoni]]
- [[Chay Genoway]]
- [[Giorgios Georgiadis]]
- [[Güzel Georgijeva]]
- [[Martin Gerber]]
- [[Evald Gering]]
- [[Konstantin Gern]]
- [[Martin Gernát]]
- [[Pedro Geromel]]
- [[Steven Gerrard]]
- [[Rudy Gestede]]
- [[Ivan Geško]]
- [[Aleksandr Getmanski]]
- [[Ehsan Ghaem-Maghami]]
- [[Matt Ghaffari]]
- [[Jaouad Gharib]]
- [[Ghirmay Ghebreslassie]]
- [[Bianca Ghelber]]
- [[Pierre Ghestem]]
- [[Luca Ghiotto]]
- [[Aryan Gholami]]
- [[Faouzi Ghoulam]]
- [[Stylianós Giannakópoulos]]
- [[Kieran Gibbs]]
- [[Giuseppe Gibilisco]]
- [[Ben Gibson]]
- [[Devin Gibson]]
- [[John Gibson]]
- [[Letesenbet Gidey]]
- [[Kristin Gierisch]]
- [[Ryan Giggs]]
- [[Jean-Sébastien Giguère]]
- [[Bryan Gil]]
- [[Alberto Gilardino]]
- [[David Gilbert]]
- [[Alain Giletti]]
- [[Stefano Giliati]]
- [[Jon Gillies]]
- [[John Gilmour]]
- [[Matthias Ginter]]
- [[Mark Giordano]]
- [[Antonio Giovinazzi]]
- [[Aivars Gipslis]]
- [[Samuel Girard]]
- [[Anish Giri]]
- [[Marc Girardelli]]
- [[Zemgus Girgensons]]
- [[Lamecha Girma]]
- [[Olivier Giroud]]
- [[Lisa Gisler]]
- [[Shay Given]]
- [[Ella Gjømle]]
- [[Lina Gjortšeska]]
- [[Theofánis Gkékas]]
- [[Giánnis Gkoúmas]]
- [[Romāns Gladiļins]]
- [[Martina Glagow]]
- [[Cody Glass]]
- [[Jelena Glebova]]
- [[Svetozar Gligorić]]
- [[Kamil Glik]]
- [[Timo Glock]]
- [[Anders Gløersen]]
- [[Jakob Vang Glud]]
- [[Serge Gnabry]]
- [[Paul Gnadeberg]]
- [[Kazimieras Gnedojus]]
- [[Adam Gnezda Čerin]]
- [[Nikita Godenov]]
- [[Arturo Godoy]]
- [[Sofia Goggia]]
- [[Marielle Goitschel]]
- [[Veaceslav Gojan]]
- [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]]
- [[Argo Golberg]]
- [[Pål Golberg]]
– [[Stanislav Goldberg]]
- [[Andreas Goldberger]]
- [[Julian Golding]]
- [[Julius Golding]]
- [[Pierluigi Gollini]]
- [[Jekaterina Golovatenko]] 
- [[Zoja Golubeva]]
- [[Arthur Gomes]]
- [[Heurelho Gomes]]
- [[João Gomes]]
- [[Nuno Gomes]]
- [[Diego Gómez]]
- [[Joe Gomez]]
- [[Mario Gómez]]
- [[Maxi Gómez]]
- [[Rónald Gómez]]
- [[Sergi Gómez]]
- [[Maxime Gonalons]]
- [[Claude Gonçalves]]
- [[Shūichi Gonda]]
- [[Gong Lijiao]]
- [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]]
- [[Paul Gonzales]]
- [[Alfonso González]]
- [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]]
- [[Arístides González]]
- [[Derlis González]]
- [[José Froilán González]]
- [[Mario González]]
- [[Nico González]]
- [[Barclay Goodrow]]
- [[Craig Goodwin]]
- [[Dacosta Goore]]
- [[Jacek Góralski]]
- [[Anthony Gordon]]
- [[Ben Gordon]]
- [[Craig Gordon]]
- [[Ilja Gordon]]
- [[Halina Górecka]]
- [[Leon Goretzka]]
- [[Kaspars Gorkšs]]
- [[Valeria Gorlats]]
- [[Brandon Gormley]]
- [[Reinaldo Gorno]]
- [[Néstor Gorosito]]
- [[Marcin Gortat]]
- [[Robin Gosens]]
- [[Shayne Gostisbehere]]
- [[Michi Goto]]
- [[Yukio Gotō]]
- [[Felix Gottwald]]
- [[Amine Gouiri]]
- [[Shane Gould]]
- [[Yanni Gourde]]
- [[Jørgen Graabak]]
- [[Barbara Graas]]
- [[Lewis Grabban]]
- [[Michael Grabner]]
- [[Steffi Graf]]
- [[Stephanie Graf]]
- [[Marc-André Gragnani]]
- [[Julio Granda]]
- [[Esteban Granero]]
- [[Jean-Baptiste Grange]]
- [[Markus Granlund]]
- [[Mikael Granlund]]
- [[Andreas Granqvist]]
- [[Alex Grant]]
- [[Tyler Graovac]]
- [[Arne Graumann]]
- [[Ryan Gravenberch]]
- [[Ryan Graves]]
- [[Jack Grealish]]
- [[Jimmy Greaves]]
- [[Julian Green]]
- [[Morten Green]]
- [[Maurice Greene]]
- [[Mason Greenwood]]
- [[A. J. Greer]]
- [[Caitlin Gregg]]
- [[Michael Gregoritsch]]
- [[Simone Greiner-Petter-Memm]]
- [[Michael Greis]]
- [[Thomas Greiss]]
- [[Alexandre Grenier]]
- [[Jimmy Gressier]]
- [[George Grey]]
- [[Wayne Gretzky]]
- [[Matt Grevers]]
- [[Antoine Griezmann]]
- [[Anett Griffel]]
- [[Blake Griffin]]
- [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]]
- [[Florence Griffith-Joyner]]
- [[Boris Griidin]]
- [[Florian Grillitsch]]
- [[Álex Grimaldo]]
- [[Joao Grimaldo]]
- [[Matt Grimes]]
- [[Brittney Griner]]
- [[Aleksandr Grištšuk]]
- [[Nikolai Grišunin]]
- [[Strátos Grívas]]
- [[Øystein Grødum]] 
- [[Jesper Grønkjær]]
- [[Harald Grønningen]]
- [[Kamil Grosicki]]
- [[Romain Grosjean]]
- [[Georg Gross]]
- [[Pascal Groß]]
- [[Ricco Groß]]
- [[Stefano Gross]]
- [[Kevin Großkreutz]]
- [[Fabio Grosso]]
- [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]]
- [[Matt Grzelcyk]]
- [[Philipp Grubauer]]
- [[Bernhard Gruber]]
- [[Michael Gruber]]
- [[Carlos Gruezo]]
- [[Marko Grujić]]
- [[Maksim Gruznov]]
- [[Marcus Grönholm]]
- [[Börje Grönroos]]
- [[Jari Grönroos]]
- [[Grethe Grünberg]]
- [[Rein Grünberg]]
- [[Tobias Grünenfelder]]
- [[Evert Grünvald]]
- [[Vicente Guaita]]
- [[Andrés Guardado]]
- [[Fredy Guarín]]
- [[Erik Guay]]
- [[Radko Gudas]]
- [[Nemanja Gudelj]]
- [[Gabriel Gudmundsson]]
- [[Andrius Gudžius]]
- [[Gonçalo Guedes]]
- [[Róger Guedes]]
- [[Steeve Guénot]]
- [[Thierry Gueorgiou]]
- [[Eduardo Guerrero]]
- [[José Paolo Guerrero]]
- [[Hicham El Guerrouj]]
- [[Pape Gueye]]
- [[John Guidetti]]
- [[Morgan Guilavogui]]
- [[Hugo Guillamón]]
- [[Bruno Guimarães]]
- [[Everton Luiz Guimarães Bilher]]
- [[Serhou Guirassy]]
- [[Jack Guittet]]
- [[Péter Gulácsi]]
- [[Ernests Gulbis]]
- [[Fredrik Gulbrandsen]]
- [[Ramil Guliyev]]
- [[Ruud Gullit]]
- [[Margitta Gummel]]
- [[Saida Gunba]]
- [[Angus Gunn]]
- [[Carl Gunnarsson]]
- [[Vadim Gurnik]]
- [[Nikita Gussev]]
- [[Vitali Gussev]]
- [[Simon Gustafson]]
- [[Erik Gustafsson]]
- [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]]
- [[Toini Gustafsson]]
- [[Giedrius Gustas]]
- [[Filip Gustavsson]]
- [[Peet Gustel]]
- [[Malo Gusto]]
- [[Pjotr Gužov]]
- [[Karel Gut]]
- [[Lara Gut-Behrami]]
- [[Érick Gutiérrez]]
- [[Esteban Gutiérrez]]
- [[Jonás Gutiérrez]]
- [[Hans Gutman]]
- [[Ernests Gūtmanis]]
- [[Viiu Gutmann]]
- [[Joško Gvardiol]]
- [[Horace Gwynne]]
- [[Elisabeth Görgl]]
- [[Max Görtz]]
- [[Miriam Gössner]]
- [[Renate Götschl]]
- [[Mario Götze]]
- [[Daniel Güiza]]
- [[İlkay Gündoğan]]
- [[Emre Güngör]]
- [[Werner Günthör]]
- [[Asamoah Gyan]]
- [[Gylfi Sigurðsson]]
- [[Richard Gynge]]
- [[Dániel Gyurta]]
- [[Viktor Gyökeres]]
- [[Norbert Gyömbér]]

== H ==

[[Anna Haag]]
- [[Tiit Haagma]]
- [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]]
- [[Henrik Haapala]]
- [[Eleriin Haas]]
- [[Gaëtan Haas]]
- [[Josef Haas]]
- [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]]
- [[Mario Haas]]
- [[Rebekka Haase]]
- [[Kert Haavistu]]
- [[Mikk Haavistu]] 
- [[Georg Hackenschmidt]]
- [[Grant Hackett]]
- [[Eḩsān Ḩadādī]]
- [[Oussama Haddadi]]
- [[Isack Hadjar]]
- [[Adis Hadžanović]]
- [[Memnun Hadžić]]
- [[Dinar Hafizullin]]
- [[Ronny Hafsås]]
- [[Ragnhild Haga]]
- [[Paul-Toomas Hage]]
- [[Brandon Hagel]]
- [[Carl Hagelin]]
- [[Ianis Hagi]]
- [[Linda Haglund]]
- [[Amadou Haidara]]
- [[Rolf Haikkola]]
- [[Madoka Haji]]
- [[Alfréd Hajós]]
- [[Ehsan Hajsafi]]
- [[Jani Hakanpää]]
- [[Achraf Hakimi]]
- [[Juha Hakola]]
- [[Sead Hakšabanović]]
- [[Veikko Hakulinen‎]]
- [[Stephen Halaiko]]
- [[Jaroslav Halák]]
- [[Bence Halász]]
- [[Murray Halberg]]
- [[Leho Haldna]]
- [[Simona Halep]]
- [[Calle Halfvarsson]]
- [[Maldon Haljas]]
- [[Lewis Hall]]
- [[Quincy Hall]]
- [[Taylor Hall]]
- [[Saul Hallap]]
- [[Eduard Hallberg]]
- [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]]
- [[Helger Hallik]]
- [[Margus Hallik]]
- [[Reinar Hallik]]
- [[Timo Hallist]]
- [[Ben Halloran]]
- [[Antero Halonen]]
- [[Niilo Halonen]]
- [[Tony Halme]] 
- [[Marcel Halstenberg]]
- [[Jan Halvarsson]]
- [[Shoko Hamada]]
- [[Dietmar Hamann]]
- [[Masahiro Hamazaki]]
- [[Viola Hambidge]]
- [[Charles Hamelin]]
- [[Rani Hamid]]
- [[Dougie Hamilton]]
- [[Lewis Hamilton]]
- [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]]
- [[Mia Hamm]]
- [[Becky Hammon]]
- [[Andrew Hammond]]
- [[Tor Henning Hamre]]
- [[Roman Hamrlík]]
- [[Marek Hamšík]] 
- [[Dávid Hancko]]
- [[Etsuko Handa]]
- [[Samir Handanović]]
- [[Christopher Handke]]
- [[Maki Haneta]]
- [[Halvard Hanevold]]
- [[Henri Hang]]
- [[Ádám Hanga]]
- [[Noah Hanifin]]
- [[Grant Hanley]]
- [[Sven Hannawald]]
- [[Sirli Hanni]]
- [[Arnbjørn Hansen]]
- [[Jannik Hansen]]
- [[Jaan Hansla]]
- [[Sandra Hansson]]
- [[Robin Hanzl]]
- [[Naotake Hanyū]]
- [[Yuzuru Hanyū]]
- [[Ayumi Hara]]
- [[Natsuko Hara]]
- [[Natsumi Hara]]
- [[Genki Haraguchi]]
- [[Fukusaburō Harada]]
- [[Imre Harangi]]
- [[Michał Haratyk]]
- [[Trey Hardee]]
- [[Josh Harding]]
- [[Tonya Harding]]
- [[Nichlas Hardt]]
- [[Owen Hargreaves]]
- [[Pentala Harikrishna]]
- [[Kristin Harila]]
- [[Evelin Harjakas]]
- [[Valeri Harlamov]]
- [[Anatoli Harlampijev]]
- [[Arkadi Harlampijev]]
- [[Harmon Harmon]]
- [[Arthur Harnden]]
- [[Martin Harnik]]
- [[Scott Harrington]]
- [[Otis Harris]]
- [[JuVaughn Harrison]]
- [[Kendra Harrison]]
- [[Carter Hart]]
- [[Doris Hart]]
- [[Joe Hart]]
- [[Teemu Hartikainen]]
- [[Christoph Harting]]
- [[Robert Harting]]
- [[Ryan Hartman]]
- [[Yasuo Haruyama]]
- [[Alex Harvey]]
- [[Rio Haryanto]]
- [[Chieko Hase]]
- [[Makoto Hasebe]]
- [[Haruhisa Hasegawa]]
- [[Kenta Hasegawa]]
- [[Yoshiyuki Hasegawa]]
- [[Yui Hasegawa]]
- [[Ralph Hasenhüttl]]
- [[Hideo Hashimoto]]
- [[Kōichi Hashiratani]]
- [[Tetsuji Hashiratani]]
- [[Dominik Hašek]]
- [[Hisui Haza]]
- [[Eden Hazard]]
- [[Irina Hazova]]
- [[Kiryl Hatavec]]
- [[Hans Hateboer]]
- [[Yasuhiro Hato]]
- [[Uichirō Hatta]]
- [[Trine Hattestad]]
- [[Ola Vigen Hattestad]]
- [[Toshihiro Hattori]]
- [[Thorleif Haug]]
- [[Timon Haugan]]
- [[Rasmus Haugasmägi]] 
- [[Henrik Haukeland]] 
- [[Erik Haula]]
- [[Andrej Hauptman]]
- [[Kristi Hausenberg]]
- [[Simone Hauswald]]
- [[Matti Hautamäki]]
- [[Emmi Haux]] 
- [[Mike Havenaar]]
- [[Dale Hawerchuk]]
- [[Akiko Hayakawa]]
- [[Kentarō Hayashi]]
- [[Isaac Hayden]]
- [[David Haye]]
- [[Gordon Hayward]]
- [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]]
- [[He Kexin]]
- [[Basil Heatley]]
- [[Mark Hebden]]
- [[Max Hebeisen]]
- [[Bartłomiej Heberla]]
- [[Traudl Hecher]]
- [[Jan Paul van Hecke]]
- [[Sara Hector]]
- [[Einar Hedegart]]
- [[Héðinn Steingrímsson]]
- [[Victor Hedman]]
- [[Chad Hedrick]]
- [[Vladimir Heerik]]
- [[Ahmed Hegazi]]
- [[Günther Heidemann]]
- [[Eric Heiden]]
- [[Nick Heidfeld]]
- [[Betty Heidler]]
- [[Matti Heikkinen]]
- [[Jander Heil]]
- [[Jennifer Heil]]
- [[Hillar Hein]]
- [[Karl Jakob Hein]]
- [[Kätlin Hein]]
- [[Marju Hein]]
- [[Danton Heinen]]
- [[Kristo Heinmann]]
- [[Viljo Heino]]
- [[Ville Heinola]]
- [[Benjamin Henrichs]]
- [[Demi Heinsoo]]
- [[Marek Heinz]]
- [[Miro Heiskanen]]
- [[John Heitinga]]
- [[Zuzana Hejnová]]
- [[Filip Helander]]
- [[Oliver Helander]]
- [[Bud Held]]
- [[Helger Helemäe]]
- [[Kai Helenius]]
- [[Robert Helenius]]
- [[Peter Heli]]
- [[Harri Heliövaara]]
- [[Magnus Hellberg]]
- [[Tia Hellebaut]] 
- [[Daniel Hellebuyck]]
- [[Marcus Hellner]]
- [[Johan Hellström]]
- [[Darren Helm]]
- [[Raimo Helminen]]
- [[Tomer Hemed]]
- [[Matt Hemingway]]
- [[Deon Hemmings]]
- [[Jeff Henderson]]
- [[Jordan Henderson]]
- [[Jeff Hendrick]]
- [[Jorrit Hendrix]]
- [[Stephen Hendry]] 
- [[Erika Hendsel]]
- [[Sonja Henie]] 
- [[Justine Henin]]
- [[Andrea Henkel]]
- [[Jürgen Henn]]
- [[Wayne Hennessey]]
- [[Johannes Henno]]
- [[Eivind Henriksen]]
- [[Adam Henrique]]
- [[Gustavo Henrique]]
- [[Rico Henry]]
- [[Janek Hepner]]
- [[Urmas Hepner]]
- [[Aliaksandra Herasimenia]]
- [[Vladõslav Heraskevõtš]]
- [[Irõna Heraštšenko]]
- [[Reinfried Herbst]]
- [[Carla Heredia Serrano]]
- [[Keri Herman]]
- [[Jan Heřmánek]]
- [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]]
- [[Mads Hermansen]]
- [[Kregor Hermet]]
- [[Jennifer Hermoso]]
- [[Mario Hermoso]]
- [[Edivaldo Hermoza]]
- [[Abel Hernández]]
- [[Cucho Hernández]]
- [[Lucas Hernández]]
- [[Noé Hernández]]
- [[Rodrigo Hernández]]
- [[Theo Hernandez]]
- [[Xavier Hernández]]
- [[Javier Hernández Balcázar]]
- [[Margus Hernits]]
- [[Henri Hérouin]]
- [[Ander Herrera]]
- [[Arquímedes Herrera]]
- [[Héctor Herrera]]
- [[Yangel Herrera]]
- [[Hans Herrmann]]
- [[Patrick Herrmann]]
- [[Denise Herrmann-Wick]]
- [[Fabrice Herzog]]
- [[Shaun Heshka]]
- [[Emile Heskey]]
- [[Erika Hess]]
- [[Mario Hezonja]]
- [[Tor Arne Hetland]]
- [[Georg Hettich]]
- [[Reinhold-Heinrich Heuer]]
- [[Valter Heuer]]
- [[Ron Heusdens]]
- [[Lleyton Hewitt]]
- [[Jupp Heynckes]]
- [[Aaron Hickey]]
- [[Thomas J. Hicks]]
- [[Noritaka Hidaka]]
- [[Usaburō Hidaka]]
- [[Guus Hiddink]]
- [[Mirja Hietamies-Eteläpää]]
- [[Fernando Hierro]] 
- [[Juuso Hietanen]]
- [[Masaaki Higashiguchi]]
- [[John Higgins]]
- [[Matthew Highmore]]
- [[Gonzalo Higuaín]]
- [[Andreas Hiiemägi]]
- [[Eduard Hiiop]]
- [[Henrique Hilário]]
- [[Tom Hilde]]
- [[Timo Hildebrand]]
- [[Štěpánka Hilgertová]]
- [[Adin Hill]]
- [[Clarence Hill]] 
- [[Damon Hill]]
- [[Virgil Hill]]
- [[Edmund Hillary]]
- [[Jonas Hiller]]
- [[Martin Himma]]
- [[Piero Hincapié]]
- [[Martina Hingis]]
- [[Andreas Hinkel]]
- [[Vanessa Hinz]]
- [[Martin Hinteregger]]
- [[Ernst Hinterseer]]
- [[Hansi Hinterseer]]
- [[Lukas Hinterseer]]
- [[Roope Hintz]]
- [[Toshio Hirabayashi]]
- [[Hiroshi Hirakawa]]
- [[Ryūzō Hiraki]]
- [[Takashi Hirano]]
- [[Chika Hirao]]
- [[Shūsaku Hirasawa]]
- [[Tomoyuki Hirase]]
- [[Sōta Hirayama]]
- [[Kazuko Hironaka]]
- [[Nozomi Hiroyama]]
- [[Peter Hirsch]]
- [[Marcel Hirscher]]
- [[George Hirst]]
- [[Eleri Hirv]]
- [[Mikko Hirvonen]]
- [[Nico Hischier]]
- [[Šamil Hissamutdinov]]
- [[Sophie Hitchon]]
- [[Kinue Hitomi]]
- [[Marwin Hitz]]
- [[Simon Hjalmarsson]]
- [[Odd-Bjørn Hjelmeset]]
- [[Morten Hjulmand]]
- [[Adam Hložek]]
- [[Josh Ho-Sang]]
- [[Hoang Thanh Trang]]
- [[Guillaume Hoarau]]
- [[Cole Hocker]]
- [[Keely Hodgkinson]]
- [[Wesley Hoedt]]
- [[Nina Hoekman]]
- [[Lukas Hofer]]
- [[Hein ten Hoff]]
- [[Reese Hoffa]]
- [[Mike Hoffman]]
- [[Christian Hoffmann]]
- [[Fritz Hofmann]]
- [[Grégory Hofmann]]
- [[Helmut Hofmann]]
- [[Jonas Hofmann]]
- [[Tore Ruud Hofstad]]
- [[Kevin Hogarth]]
- [[Jonathan Hogg]]
- [[Aleksandr Hohlatšjov]]
- [[Jana Hohlova]]
- [[Sergei Hohlov-Simson]]
- [[Uwe Hohn]]
- [[Pierre-Emile Højbjerg]]
- [[Steven Holcomb]]
- [[Jon Robert Holden]]
- [[Nick Holden]]
- [[Wendy Holdener]]
- [[Rob Holding]]
- [[Anni Holdmann]]
- [[José Holebas]]
- [[Jaroslav Holík]]
- [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]]
- [[Eliise Hollas]]
- [[Salme Adeele Hollas]]
- [[Grant Holloway]]
- [[Philip Holm]]
- [[Stefan Holm]]
- [[Sebastian Holmén]]
- [[Kelly Holmes]]
- [[Ratmir Holmov]]
- [[Axel Holmström]]
- [[Gunnar Hololei]]
- [[Jonas Holøs]]
- [[Markus Holst]]
- [[Raphael Holzdeppe]]
- [[Korbinian Holzer]]
- [[Braden Holtby]]
- [[Hans Christer Holund]]
- [[Evander Holyfield]]
- [[Chieko Homma]]
- [[Aivar Hommik]]
- [[Vladislav Homutov]]
- [[Keisuke Honda]]
- [[Midori Honda]]
- [[Nagayasu Honda]]
- [[Takuya Honda]]
- [[Yasuto Honda]]
- [[Martin Hongla]]
- [[Julius Honka]]
- [[Kenji Honnami]]
- [[Pieter van den Hoogenband]]
- [[Herman Hoogland]] 
- [[Pierre van Hooijdonk]]
- [[Steven Hooker]]
- [[Jüri Hool]]
- [[Imbi Hoop]]
- [[Tadao Horie]]
- [[Takumi Horiike]]
- [[Kurt Hornfischer]]
- [[Ricardo Horta]]
- [[Bo Horvat]]
- [[Béla Horváth]]
- [[Pavel Horváth]]
- [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]]
- [[Tsukasa Hosaka]]
- [[Hajime Hosogai]]
- [[Ichirō Hosotani]]
- [[Nicole Hosp]]
- [[Marián Hossa]]
- [[Majid Hosseini]]
- [[Katinka Hosszú]]
- [[Bela Hotenašvili]]
- [[Hou Yifan]]
- [[Venla Hovi]]
- [[Even Hovland]]
- [[Dwight Howard]]
- [[Tim Howard]]
- [[Quinton Howden]]
- [[Gordie Howe]]
- [[Lukáš Hrádecký]]
- [[Branimir Hrgota]]
- [[Filip Hrgović]]
- [[Mirko Hrgović]]
- [[Marek Hrivík]]
- [[Viktor Hrjapa]]
- [[Filip Hronek]]
- [[Patrik Hrošovský]]
- [[Šimon Hrubec]]
- [[Hans Huber]] 
- [[Liezel Huber]]
- [[Jonathan Huberdeau]]
- [[Anthoine Hubert]]
- [[Tomáš Hubočan]]
- [[Július Hudáček]]
- [[Jan Hudec]]
- [[Anton Hudobin]]
- [[Matthew Hudson-Smith]]
- [[Werner Hug]]
- [[Jack Hughes]]
- [[Jake Hughes]]
- [[Quinn Hughes]]
- [[Zharnel Hughes]]
- [[Markus Huhtala]]
- [[Aino Huimerind]]
- [[Sjoerd Huisman]]
- [[Esa Hukkanen]]
- [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]]
- [[Linus Hultström]]
- [[Mats Hummels]]
- [[Juliane Hund]]
- [[Amy Hunt]]
- [[Brad Hunt]]
- [[Kalev Hunt]]
- [[Külli Hunt]]
- [[Margus Hunt]]
- [[Rimo Hunt]]
- [[Stephen Hunt]]
- [[Klaas-Jan Huntelaar]]
- [[George Hunter]]
- [[Lindsey Hunter]]
- [[Georgia Hunter Bell]]
- [[Pavol Hurajt]]
- [[Reetta Hurske]]
- [[Albert Hurt]]
- [[Martin Hurt]]
- [[Paolo Hurtado]]
- [[Etzaz Hussain]]
- [[Kristo Hussar]]
- [[Ville Husso]]
- [[Josef Hušbauer]]
- [[Aslanbek Huštov]]
- [[Atiba Hutchinson]]
- [[Michael Hutchinson]]
- [[Omari Hutchinson]]
- [[Robert Huth]]
- [[Vadõm Huttsait]]
- [[Karl Huuk]]
- [[Veikko Huuskonen]]
- [[Alan Huõgatõ]]
- [[Karoliine Hõim]]
- [[Oskar Hõim]]
- [[Oleksandr Hõžnjak]]
- [[Gunder Hägg]]
- [[Mika Häkkinen]]
- [[Helery Hälvin]]
- [[Lenni Hämeenaho]]
- [[Eduard Hämäläinen]]
- [[Kalevi Hämäläinen]]
- [[Pentti Hämäläinen]]
- [[Markus Hännikäinen]]
- [[Juha Hänninen]]
- [[Juho Hänninen]] 
- [[Arto Härkönen]]
- [[Eugen Härms]]
- [[Vüqar Həşimov]]
- [[Raivo Hääl]]
- [[Gunnar Höckert]]
- [[Marcus Högberg]]
- [[Nils Höglander]]
- [[Martin Höllwarth]]
- [[Kathrin Hölzl]]
- [[Patric Hörnqvist]]
- [[Kaido Höövelson]]
- [[Nico Hülkenberg]]
- [[Voldemar Hünerson]]
- [[Tomáš Hyka]]
- [[Zach Hyman]]
- [[Elseid Hysaj]]
- [[Sami Hyypiä]]

== I ==
[[Vincenzo Iaquinta]]
- [[Akaki Iašvili]]
- [[Caterine Ibargüen]]
- [[Renato Ibarra]]
- [[Derek Ibbotson]]
- [[Vedad Ibišević]]
- [[Mogamed Ibragimov]]
- [[Sultan Ibragimov]] 
- [[Zlatan Ibrahimović]]
- [[Märt Ibrus]]
- [[Mauro Icardi]]
- [[Tokizō Ichihashi]]
- [[Daisuke Ichikawa]]
- [[Nana Ichise]]
- [[Tameo Ide]]
- [[Yūji Ide]]
- [[Yosuke Ideguchi]]
- [[Asako Ideue]]
- [[Karl-Richard Idlane]]
- [[Mati Idlane]]
- [[Brian Idowu]]
- [[Phillips Idowu]]
- [[Edgar Ié]]
- [[Akihiro Ienaga]]
- [[Edwin Ifeanyi]]
- [[Odion Ighalo]]
- [[Borja Iglesias]]
- [[Rafael Iglesias]]
- [[Aleksandr Ignatenko]]
- [[Matvei Igonen]]
- [[Andre Iguodala]]
- [[Masami Ihara]]
- [[Kelechi Iheanacho]]
- [[Laura Ikauniece]]
- [[Hiromi Ikeda]]
- [[Sakiko Ikeda]]
- [[Shinobu Ikeda]]
- [[Yutaka Ikeuchi]]
- [[Khumiso Ikgopoleng]]
- [[Tomohiko Ikoma]]
- [[Jonathan Ikoné]]
- [[Henri Ikonen]]
- [[Žydrūnas Ilgauskas]]
- [[Georgi Ilivitski]]
- [[Anna Iljuštšenko]]
- [[Asier Illarramendi]]
- [[Aleksander Illi]]
- [[Markus Ilver]]
- [[Indrek Ilves]]
- [[Kalle Ilves]]
- [[Kristjan Ilves]]
- [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]]
- [[Urmo Ilves]]
- [[Ersan İlyasova]]
- [[Im Dong-hyun]]
- [[Keizō Imai]]
- [[Hiroji Imamura]]
- [[Kazuo Imanishi]]
- [[Ciro Immobile]]
- [[Jarkko Immonen]]
- [[Gonçalo Inácio]]
- [[Junichi Inamoto]]
- [[Paul Ince]]
- [[Tom Ince]]
- [[Joel Indermitte]]
- [[Miks Indrašis]]
- [[Kaire Indrikson]]
- [[Sten Indrikson]]
- [[Miguel Indurain]]
- [[Andrei Inešin]]
- [[Filip Ingebrigtsen]]
- [[Henrik Ingebrigtsen]]
- [[Jakob Ingebrigtsen]]
- [[Tommy Ingebrigtsen]]
- [[Anti Ingel]]
- [[Kevin Ingermann]]
- [[Magnus Ingesson]]
- [[Justin Ingram]]
- [[Julien Ingrassia]]
- [[Andrés Iniesta]]
- [[Jere Innala]]
- [[Christof Innerhofer]]
- [[Masahiko Inoha]]
- [[Shumpei Inoue]]
- [[Takeshi Inoue]]
- [[Lorenzo Insigne]]
- [[Filippo Inzaghi]]
- [[Takashi Inui]]
- [[Kyriákos Ioánnou]]
- [[Aleksei Ionov]]
- [[Vitali Ionov]]
- [[Nana Ioseliani]]
- [[Alexander Ipatov]]
- [[Artūrs Irbe]]
- [[Alexander Ireland]]
- [[Eddie Irvine]]
- [[Jackson Irvine]]
- [[Kyrie Irving]]
- [[Alexander Isak]]
- [[Priidu Isak]]
- [[Mito Isaka]]
- [[Andreas Isaksson]]
- [[Junko Ishida]]
- [[Yoshinori Ishigami]]
- [[Satoshi Ishii]]
- [[Shigemi Ishii]]
- [[Yoshinobu Ishii]]
- [[Naohiro Ishikawa]]
- [[Mnatsakan Iskandarjan]]
- [[Hiromitsu Isogai]]
- [[Jari Isometsä]]
- [[Märt Israel]]
- [[Jaak Issak]]
- [[Jon Istad]]
- [[Jelena Issinbajeva]]
- [[Svetlana Išmuratova]]
- [[Pavlo Ištšenko]]
- [[David Izonritei]]
- [[Masanobu Izumi]]
- [[Miyuki Izumi]]
- [[Kō Itakura]]
- [[Hiroki Ito]]
- [[Junya Ito]]
- [[Kanako Ito]]
- [[Naoji Itō]]
- [[Teruyoshi Itō]]
- [[Juan Iturbe]]
- [[Paula Ivan]]
- [[Vjatšeslav Ivanenko]]
- [[Mihhail Ivanov]]
- [[Robert Ivanov]]
- [[Vladimir Ivanov]]
- [[Vladislav Ivanov]]
- [[Ana Ivanović]]
- [[Branislav Ivanović]]
- [[Rihards Ivanovs]]
- [[Vassõl Ivantšuk]]
- [[Luka Ivanušec]]
- [[Jelena Ivaštšenko]]
- [[Emil Iversen]]
- [[Odd Iversen]]
- [[Allen Iverson]]
- [[Borislav Ivkov]]
- [[Isao Iwabuchi]]
- [[Mana Iwabuchi]]
- [[Daiki Iwamasa]]
- [[Teruo Iwamoto]]
- [[Azusa Iwashimizu]]
- [[Akemi Iwata]]
- [[Toshio Iwatani]]
- [[Mihoko Iwaya]]
- [[Alex Iwobi]]

== J ==
[[Jaan Jaago]]
- [[Elar Jaakson]]
- [[Urmas Jaamul]]
- [[Aksel Jaanisoo]]
- [[Heikki Jaansalu]]
- [[Jüri Jaanson]]
- [[Tatjana Jaanson]]
- [[Villem-Johannes Jaanson]]
- [[Karam Jābir]]
- [[Aleksei Jablotškin]]
- [[Hugh Jack]]
- [[Ryan Jack]]
- [[Arnold Jackson]]
- [[Bershawn Jackson]]
- [[Chase Jackson]]
- [[Colin Jackson]]
- [[Shericka Jackson]]
- [[Anders Jacobsen]]
- [[Astrid Jacobsen]]
- [[Émilien Jacquelin]]
- [[Tom Jager]]
- [[Phil Jagielka]]
- [[Eerik Jago]]
- [[Jaak-Heinrich Jagor]]
- [[Jaromír Jágr]]
- [[Aleksei Jagudin]]
- [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]]
- [[Vladimir Jagunov]]
- [[Aleksei Jahhimovitš]]
- [[Heinar Jahu]]
- [[Nobuko Jajima]]
- [[Kristijan Jakić]]
- [[Alo Jakin]]
- [[Ismail Jakobs]]
- [[Julian Jakobsen]]
- [[Nikolai Jakovenko]]
- [[Anatoli Jakovlev]]
- [[Svjatoslav Jakovlev]]
- [[Lora Jakovleva]]
- [[Oksana Jakovleva]]
- [[Jānis Jaks]]
- [[Jarosław Jakszto]]
- [[Martin Jakš]]
- [[Nail Jakupov]] 
- [[Ado Jalakas]]
- [[Konstantin Jalari]]
- [[Merilii Jalg]]
- [[Triinu Jalg]]
- [[Erkki Jallai]]
- [[Tarmo Jallai]]
- [[Jasse Jalonen]]
- [[Paulo Jamelli]]
- [[Bronny James]]
- [[Bryce James]]
- [[Daniel James]]
- [[David James]]
- [[Hilda James]] 
- [[Kirani James]]
- [[LeBron James]]
- [[Matty James]]
- [[Paul James]]
- [[Reece James]]
- [[Piret Jamnes]]
- [[Richard Jan]]
- [[Jakub Janda]]
- [[Vitaly Janelt]]
- [[Carlo Janka]]
- [[Jelena Janković]]
- [[Mark Jankowski]]
- [[Jakub Jankto]]
- [[Mattias Janmark]]
- [[Avo Jans]]
- [[Gérard Jansen]]
- [[Hans Jansen]]
- [[Kjetil Jansrud]]
- [[Vincent Janssen]]
- [[Erik Janža]]
- [[Tony Jantschke]]
- [[Adnan Januzaj]]
- [[Gonzalo Jara]]
- [[Léo Jardim]]
- [[Roman Jaremtšuk]]
- [[Dmitri Jarošenko]]
- [[Tristan Jarry]]
- [[Rolandas Jasevičius]]
- [[Darius Jasevičius]]
- [[Šarūnas Jasikevičius]]
- [[Liveta Jasiūnaitė]]
- [[Koba Jass]]
- [[Ahmed Hamada Jassim]] 
- [[Lev Jašin]]
- [[Dmitrij Jaškin]]
- [[Michel Jazy]]
- [[Iryna Jatčanka]]
- [[Alassana Jatta]]
- [[Sami Jauhojärvi]]
- [[Inese Jaunzeme]]
- [[Arto Javanainen]]
- [[Vincent Jay]]
- [[Lou Jeanmonnot]]
- [[Julian Jeanvier]]
- [[Ruth Jebet]]
- [[Mile Jedinak]]
- [[Otylia Jędrzejczak]]
- [[Artur Jędrzejczyk]]
- [[Tin Jedvaj]]
- [[Radosław Jedynak]]
- [[Jee Yong-ju]]
- [[Andres Jefanov]]
- [[Melissa Jefferson-Wooden]]
- [[Tony Jeffries]]
- [[Eneli Jefimova]]
- [[Lilija Jefremova]]
- [[Žiga Jeglič]]
- [[Grigori Jegorov]]
- [[Vassili Jegorov]]
- [[Ljubov Jegorova]] 
- [[Kaidi Jekimova]]
- [[Mara Jelica]]
- [[Aleksei Jemelin]]
- [[Vassili Jemelin]]
- [[Fjodor Jemeljanenko]]
- [[Charlie Jenkins]]
- [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]]
- [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]]
- [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]]
- [[Michelle Jenneke]]
- [[Boone Jenner]]
- [[Fredrik Jensen]]
- [[Mathias Jensen]]
- [[Nicholas Jensen]]
- [[Nicklas Jensen]]
- [[Viggo Jensen]]
- [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur)
- [[Ruben Yttergård Jenssen]]
- [[Jeong Woo-yeong]]
- [[Anton Jepihhin]]
- [[Hasse Jeppson]]
- [[Jens Jeremies]]
- [[Ants Jeret]]
- [[Timmo Jeret]]
- [[Oksana Jermakova]]
- [[Sixten Jernberg]]
- [[Georg-Adolf Jernits]]
- [[Aleksandr Jerohhin]]
- [[Norah Jeruto]]
- [[Jake Jervis]]
- [[Andrei Jessipenko]]
- [[Gabriel Jesus]]
- [[Jüri Jevdokimov]]
- [[Aleh Jevenka]]
- [[Erling Jevne]]
- [[Sriram Jha]]
- [[Raúl Jiménez]]
- [[Soraya Jiménez]]
- [[Ben Jipcho]]
- [[Petr Jiráček]]
- [[Jo Hyeon-woo]]
- [[Shōji Jō]]
- [[Kadri Joa]]
- [[Ain Joala]]
- [[Ott Joala]]
- [[Jasmi Joensuu]]
- [[Jesse Joensuu]]
- [[Éder Jofre]]
- [[Ryan Johansen]]
- [[Ingemar Johansson]]
- [[Ivar Johansson]]
- [[Jonatan Johansson]]
- [[Kjell Johansson]]
- [[Lars Johansson]]
- [[Linus Johansson]]
- [[Marcus Johansson]]
- [[Selfrid Johansson]]
- [[Tomas Johansson]]
- [[Therese Johaug]]
- [[Adam Johnson]]
- [[Allen Johnson]]
- [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]]
- [[Bill Johnson]]
- [[Erik Johnson]]
- [[Fabian Johnson]]
- [[Glen Johnson]]
- [[Jack Johnson]]
- [[Ken Johnson]]
- [[Lawrence Johnson]]
- [[Magic Johnson]]
- [[Michael Johnson]]
- [[Toureano Johnson]]
- [[Tyler Johnson]]
- [[Katarina Johnson-Thompson]]
- [[Andreas Johnsson]]
- [[Alistair Johnston]]
- [[Sam Johnstone]]
- [[Nikola Jokić]]
- [[Niko Jokinen]]
- [[Jyrki Jokipakka]]
- [[Ernst Joll]]
- [[Brad Jones]]
- [[Caleb Jones]]
- [[Cullen Jones]]
- [[Curtis Jones]]
- [[Greg Jones]]
- [[Jak Jones]]
- [[Jermaine Jones]]
- [[Kenwyne Jones]]
- [[Leisel Jones]]
- [[Marion Jones]]
- [[Martin Jones]]
- [[Roy Jones]]
- [[Luuk de Jong]]
- [[Nigel de Jong]]
- [[Wim de Jong]]
- [[Mattias Jonson]]
- [[Jens Jønsson]]
- [[Jürgen Joonas]]
- [[Laura Joonas]]
- [[Koit Joor]]
- [[Josh Jooris]]
- [[DeAndre Jordan]]
- [[Joan Jordán]]
- [[Michael Jordan]]
- [[Michal Jordán]]
- [[Peter Jørgensen]] 
- [[Victor Jørgensen]]
- [[Jorginho]]
- [[Willian José]]
- [[Curtis Joseph]]
- [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]]
- [[Roman Josi]]
- [[Tyson Jost]]
- [[Diogo Jota]]
- [[Brian Joubert]]
- [[Richard Jouve]]
- [[Raymond Joval]] 
- [[Ed Jovanovski]]
- [[Luka Jović]]
- [[Jackie Joyner-Kersee]]
- [[Alberto Juantorena]]
- [[Christopher Judge]]
- [[Jakub Jugas]]
- [[Mervana Jugić-Salkić]]
- [[Ain-Alar Juhanson]]
- [[Gerdo Juhkam]]
- [[Martti Juhkami]]
- [[Ants Juhvelt]]
- [[Bruno Julie]]
- [[Jorge Julio]]
- [[Jung Woo-young]]
- [[Gideon Jung]]
- [[Sebastian Jung]]
- [[Juninho Pernambucano]]
- [[Bruno Junk]]
- [[Leni Junker]]
- [[Julius Junttila]]
- [[Antti Juntumaa]]
- [[Zlatko Junuzović]]
- [[Juozas Juocevičius]]
- [[Tomáš Jurčo]]
- [[Goran Jurić]]
- [[Tomi Juric]]
- [[Jekaterina Jurjeva]]
- [[Kalju Jurkatamm]]
- [[Tiiu Jurkatamm]]
- [[Darja Jurlova]]
- [[Martin Jurtom]]
- [[Risto Jussilainen]]
- [[Gytis Juškevičius]]
- [[Elisabeth Juudas]]
- [[Eduard Jõepere]]
- [[Janari Jõesaar]]
- [[Gert Jõeäär]]
- [[Anna Lotta Jõgeva]]
- [[Aili Jõgi]]
- [[Mati Jõgi]]
- [[Peep Jõgi]]
- [[Urmas Jõgi]]
- [[Jüri Jõul]] 
- [[Marta Jõumees]]
- [[Ilmar-Olav Jõõras]]
- [[Rivo Jõõras]]
- [[Andrei Jämsä]]
- [[Marko Jänes]] 
- [[Calle Järnkrok]]
- [[Andre Järva]]
- [[Rein Järva]]
- [[Väinö Järvenpää]]
- [[Martin Järveoja]]
- [[Nikolai Järveoja]]
- [[Akilles Järvinen]]
- [[Jukka Järvinen]]
- [[Matti Järvinen]]
- [[Mihkel Järviste]]
- [[Laura Britt Järvsoo]]
- [[Enar Jääger]]
- [[Enver Jääger]]
- [[Jussi Jääskeläinen]]
- [[Lisell Jäätma]]
- [[Robin Jäätma]]
- [[Peep Jöffert]]
- [[Emil Jönsson]]
- [[Kevin Jörg]]
- [[Markus Jürgenson]]
- [[Jaan Jüris]]
- [[Peeter Jürisson]]
- [[Uku Jürjendal]]
- [[Helen Jürjo]]
- [[Vello Jürjo]]
- [[Ademar Jürlau]]

== K ==
[[Kaido Kaaberma]]
- [[Urmas Kaal]]
- [[Martin Kaalma]]
- [[Vello Kaaristo]]
- [[Enn Kaarma]]
- [[Harald Kaarmann]]
- [[Rene Kaas]]
- [[Evely Kaasiku]]
- [[Jevgeni Kabajev]]
- [[Alina Kabajeva]]
- [[Ozan Kabak]]
- [[Christian Kabasele]]
- [[Issa Kaboré]]
- [[Gojko Kačar]]
- [[Slobodan Kačar]]
- [[Tadija Kačar]]
- [[Vello Kade]]
- [[Tino Kadewere]]
- [[Ferdi Kadıoğlu]]
- [[Syed Kadir]] 
- [[Yuka Kado]]
- [[Kaoru Kadohara]]
- [[Nazem Kadri]]
- [[Colin Kaepernick]]
- [[Jevgeni Kafelnikov]]
- [[Pantelís Kafés]]
- [[Sachi Kagawa]]
- [[Shinji Kagawa]]
- [[Tarō Kagawa]]
- [[Dina Kagramanov]]
- [[Andres Kahk]]
- [[Oliver Kahn]]
- [[Dominik Kahun]]
- [[Nihat Kahveci]]
- [[Sotíris Kaïáfas]]
- [[Stefan Kaibald]]
- [[Gregory Kaidanov]]
- [[Ayumi Kaihori]]
- [[Keiji Kaimoto]]
- [[Florian Kainz]]
- [[Kaarel Kais]]
- [[Kristjan Kais]]
- [[Wilhelm Kaiser]]
- [[Wyatt Kaiser]]
- [[Hannu Kaislama]]
- [[Hans Kaiva]]
- [[Andrus Kajak]]
- [[Uno Kajak]]
- [[Anna Kajalina]]
- [[Riina Kajari]]
- [[Akira Kaji]]
- [[Mayumi Kaji]]
- [[Tomoyuki Kajino]]
- [[Kaká]]
- [[Kaoru Kakinami]]
- [[Yōichirō Kakitani]]
- [[Kaapo Kakko]]
- [[Nikólaos Kaklamanákis]]
- [[Ingrit Kala]]
- [[Kahha Kaladze]]
- [[Saša Kalajdžić]]
- [[Valter Kalam]]
- [[Tomáš Kalas]]
- [[Paul Kalberg]]
- [[Janek Kalda]]
- [[Ago Kalde]]
- [[Juhan Kalde]]
- [[Sten Kalder]]
- [[Sören Kaldma]]
- [[Martten Kaldvee]]
- [[Urmas Kaldvee]]
- [[Dmitri Kalinin]]
- [[Sergei Kalinin]]
- [[Urmas Kaljend]]
- [[Aldur Kaljo]]
- [[Julius Kaljo]]
- [[Leelo Kalju]]
- [[Avo Kaljulaid]]
- [[Marek Kaljumäe]]
- [[Kaire Kaljurand]]
- [[Kalle Kaljurand]]
- [[Kristjan Kaljurand]]
- [[Helgi Kaljuste]]
- [[Kaupo Kaljuste]]
- [[Merli Kaljuve]]
- [[Margit Kalk]]
- [[Gustav Kalkun]]
- [[Charlotte Kalla]]
- [[Juura Kallari]]
- [[Madis Kallas]]
- [[Miina Kallas]]
- [[Ken Kallaste]]
- [[Risto Kallaste]]
- [[Toomas Kallaste]]
- [[Carmel Kallemaa]]
- [[Mika Kallio]]
- [[Antti Kalliomäki]]
- [[Andrei Kalmakov]]
- [[Erich Kalmar]]
- [[Marek Kalmus]]
- [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]]
- [[Salomon Kalou]]
- [[Samuel Kalu]]
- [[Kunishige Kamamoto]]
- [[Chris Kaman]]
- [[François Kamano]]
- [[Aboubakar Kamara]]
- [[Boubacar Kamara]]
- [[Glen Kamara]]
- [[Hassane Kamara]]
- [[Kei Kamara]]
- [[Mitsuo Kamata]]
- [[Kaspars Kambala]]
- [[Ditaji Kambundji]]
- [[Mujinga Kambundji]]
- [[Yusuf Saad Kamel]]
- [[Hisao Kami]]
- [[Marcin Kamiński]]
- [[Thomas Kaminski]]
- [[Megumi Kamionobe]]
- [[Arno Kamminga]]
- [[Shōgo Kamo]]
- [[Takeshi Kamo]]
- [[Steven Kampfer]]
- [[Kevin Kampl]]
- [[Gert Kams]]
- [[Gata Kamsky]]
- [[Olga Kamyshleeva]]
- [[Aadu Kana]]
- [[Mū Kanazaki]]
- [[Hiroshi Kanazawa]]
- [[Carel Kand]]
- [[Kaie Kand]]
- [[Katsuo Kanda]]
- [[Kiyoo Kanda]]
- [[Aleksandr Kandaurov]] 
- [[Toomas Kandimaa]]
- [[Harry Kane]]
- [[Patrick Kane]] 
- [[Mami Kaneda]]
- [[Miho Kaneda]]
- [[Nobutoshi Kaneda]]
- [[Shiho Kaneda]]
- [[Hisashi Kaneko]]
- [[Albert Kanepi]]
- [[Anton Kanepi]]
- [[Harald Kanepi]]
- [[Kaia Kanepi]] 
- [[Kaarlo Kangasniemi]]
- [[Tanel Kangert]]
- [[Julius Kangur]]
- [[Kristjan Kangur]]
- [[Martin Kangur]]
- [[Ülo Kangur]]
- [[Juha Kankkunen]]
- [[Helena Kannus]] 
- [[Takashi Kanō]]
- [[Johannes Kant]]
- [[Anna Kantane]]
- [[Toms Kantāns]]
- [[Gerd Kanter]]
- [[Igor Kanõgin]]
- [[Kasperi Kapanen]]
- [[Niko Kapanen]]
- [[Boglárka Kapás]]
- [[Hamit Kaplan]]
- [[Oskar Kaplur]]
- [[Sander Kapper]]
- [[Michális Kapsís]]
- [[Liis Kapten]]
- [[Bartosz Kapustka]] 
- [[Jem Karacan]]
- [[Fran Karačić]]
- [[Giórgos Karagkoúnis]]
- [[Yann Karamoh]]
- [[Aleksandr Karavajev]]
- [[Vjatšeslav Karavajev]]
- [[Anu Karavajeva]]
- [[Aleksandr Karelin]]
- [[Pavel Karelin]] 
- [[Richard Karelson]]
- [[Amir Karić]]
- [[Nouman Karim]]
- [[Ali Karimi]]
- [[Martin Karis]]
- [[Roman Kariste]]
- [[Henn Karits]]
- [[Nigul Karits]]
- [[Loris Karius]]
- [[Nikolai Karklin]]
- [[Ainar Karlson]]
- [[Rain Karlson]]
- [[Urmas Karlson]]
- [[Erik Karlsson]]
- [[Frida Karlsson]]
- [[Henrik Karlsson]]
- [[Nils Karlsson]]
- [[Pernilla Karlsson]]
- [[William Karlsson]]
- [[Åke Karlsson]]
- [[Friedrich Karm]] 
- [[Žan Karničnik]]
- [[Kenneth Karp]]
- [[Vitalijus Karpačiauskas]]
- [[Deniss Karpak]]
- [[Gleb Karpenko]]
- [[Andra Karpin]]
- [[Valeri Karpin]]
- [[Anatoli Karpov]] 
- [[Dmitri Karpov]] 
- [[Valeri Karpov]]
- [[Klaes Karppinen]]
- [[Pertti Karppinen]]
- [[Ida Karstoft]]
- [[Mārtiņš Karsums]]
- [[Tõnis Kartau]]
- [[Narain Karthikeyan]]
- [[Givi Kartozia]]
- [[Fred Karu]]
- [[Kristin Karu]]
- [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]]
- [[Hatha Karunaratne]]
- [[Börje Karvonen]]
- [[Takashi Kasahara]]
- [[Noriaki Kasai]]
- [[Yoshie Kasajima]]
- [[Andrej Kaścicyn]]
- [[Siarhiej Kaścicyn]]
- [[Totti Kasekamp]]
- [[Robert Kasela]]
- [[Tõnis Kasemets]]
- [[Indrek Kaseorg]]
- [[Kärt Kaseorg]]
- [[Mari Kaseväli]]
- [[Yōsuke Kashiwagi]]
- [[Siksten Kasimir]]
- [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]]
- [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]]
- [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]]
- [[Rain Kask]]
- [[Darius Kasparaitis]]
- [[Garri Kasparov]]
- [[Marco Kasper]]
- [[Ants Kass]]
- [[Leonhard Kass]]
- [[Darja Kassatkina]]
- [[Zack Kassian]]
- [[Elmo Kassin]]
- [[Osvald Kastanja]]
- [[Maximilian Kastner]]
- [[Flamur Kastrati]]
- [[Ondřej Kaše]]
- [[Rustam Kazakov]]
- [[Yahiro Kazama]]
- [[Tatjana Kazankina]]
- [[Vladimir Kazatšonok]]
- [[Colin Kâzım-Richards]]
- [[Šarūnas Kazlauskas]] 
- [[Kai Kazmirek]] 
- [[Hiroshi Katayama]]
- [[Fánis Katergiannákis]]
- [[Nikola Katić]]
- [[Daijirō Katō]]
- [[Hisashi Katō]]
- [[Masaaki Katō]]
- [[Nobuyuki Katō]]
- [[Tomoe Kato]]
- [[Yoshio Katō]]
- [[Pródromos Katsantónis]]
- [[Kóstas Katsouránis]] 
- [[Toshinobu Katsuya]]
- [[Ethan Katzberg]] 
- [[Kevin Kauber]]
- [[Johannes Kaubi]]
- [[Smylie Kaufman]]
- [[Severi Kaukiainen]]
- [[Tõnu Kaukis]]
- [[Niklas Kaul]]
- [[Ralf Kaunismäe]]
- [[Toivo Kaunismäe]]
- [[Vello Kaunismäe]]
- [[Valter Kaup]]
- [[Kalle Kaupmees]]
- [[Minna Kauppi]]
- [[Kai Kauramäki]]
- [[Martin Kaut]]
- [[Juko Kavaguti]]
- [[Egidijus Kavaliauskas]]
- [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]]
- [[Mihheil Kavelašvili]]
- [[Iván Kaviedes]]
- [[Saburō Kawabuchi]]
- [[Katsuyuki Kawachi]]
- [[Yoshikatsu Kawaguchi]]
- [[Naoko Kawakami]]
- [[Nobuo Kawakami]]
- [[Ryōichi Kawakatsu]]
- [[Taeko Kawakatsu]]
- [[Kengo Kawamata]]
- [[Taizō Kawamoto]]
- [[Mari Kawamura]]
- [[Yuri Kawamura]]
- [[Takashi Kawanishi]]
- [[Takehiko Kawanishi]]
- [[Junji Kawano]]
- [[Eiji Kawashima]]
- [[Nahomi Kawasumi]]
- [[Rıza Kayaalp]]
- [[Moise Kean]]
- [[Robbie Keane]]
- [[Roy Keane]]
- [[Collen Kebinatshipi]]
- [[Eerik Kedars]]
- [[Tomasz Kędziora]]
- [[Erik Keedus]]
- [[Avo Keel]]
- [[Markkus Keel]]
- [[Martti Keel]]
- [[Kaimu Keerak]]
- [[Alfred Keerd]]
- [[Tamara Keerd]]
- [[Rait Keerles]]
- [[Mart Keersalu]]
- [[Sebastian Kehl]]
- [[Thilo Kehrer]]
- [[Mark-Markos Kehva]]
- [[Anastasia Keinänen]]
- [[Naby Keïta]]
- [[Duncan Keith]]
- [[Urho Kekkonen]]
- [[Travis Kelce]]
- [[Miloš Kelemen]]
- [[Anastasía Kelesídou]] 
- [[Ülle Kell]]
- [[Clayton Keller]]
- [[Reinier Cornelis Keller]]
- [[Adam Kelly]]
- [[Lloyd Kelly]]
- [[Majlinda Kelmendi]]
- [[Ezekiel Kemboi]] 
- [[Troy Kemp]]
- [[Adrian Kempe]]
- [[Mario Kempe]]
- [[Michal Kempný]]
- [[Joonas Kemppainen]]
- [[Sofia Kenin]]
- [[Ronalds Ķēniņš]]
- [[Joshua Kennedy]]
- [[Marc Kennedy]] 
- [[Nina Kennedy]] 
- [[Ryan Kent]]
- [[Konstantínos Kentéris]]
- [[Andy Keogh]]
- [[Angelique Kerber]]
- [[Jean Kerebel]]
- [[Lajos Keresztes]]
- [[Alexander Kerfoot]]
- [[Milos Kerkez]]
- [[Fred Kerley]]
- [[Silver Kerna]]
- [[Hamish Kerr]]
- [[Josh Kerr]]
- [[Devon Kershaw]]
- [[Aksel Kersna]]
- [[Vahur Kersna]]
- [[Aleksandr Keržakov]]
- [[Lembit Kesa]]
- [[Ajna Késely]]
- [[Kert Kesküla]]
- [[Reinhold Kesküll]]
- [[Phil Kessel]]
- [[Franck Kessié]]
- [[Ueli Kestenholz]]
- [[Jari Ketomaa]]
- [[Jevgeni Ketov]]
- [[Jujhar Khaira]]
- [[Ibragim Khamrakulov]]
- [[Wahbi Khazri]]
- [[Rani Khedira]]
- [[Sami Khedira]]
- [[Natalia Khoudgarian]]
- [[Alan Khugaev]]
- [[Karolina Kibbermann]]
- [[Marvi Kibe]]
- [[Tõnu Kibena]]
- [[Luke Kibet]]
- [[Jason Kidd]]
- [[Isaac Kiese Thelin]]
- [[Lionel Kieseritzky]]
- [[Maria Kießling]]
- [[Mika Kihlström]] 
- [[Eva-Lotta Kiibus]]
- [[Jorma Kiigemägi]]
- [[Kalev Kiirend]]
- [[Olev Kiirend]]
- [[Ants Kiisa]]
- [[Janek Kiisman]]
- [[Ott Kiivikas]]
- [[Juhan Kikas]]
- [[Gary Kikaya]]
- [[Tarmo Kikerpill]]
- [[Naoya Kikuchi]]
- [[Shinkichi Kikuchi]]
- [[Yoshio Kikugawa]]
- [[Shirō Kikuhara]]
- [[Yakup Kılıç]]
- [[Matti Killing]]
- [[Alex Killorn]]
- [[Jean-Claude Killy]]
- [[Marko Kilp]]
- [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]]
- [[Kim Kee-hee]]
- [[Kim Kyung-jung]]
- [[Kim Sang-wook]]
- [[Kim Seung-gyu]]
- [[Kim Sung-gan]]
- [[Kim U-gil]]
- [[Kim Yong-sik]]
- [[Kim Yu-Na]]
- [[Allan Kimbaloula]]
- [[Tiiu Kimber]]
- [[Joshua Kimmich]]
- [[Arawa Kimura]]
- [[Kazushi Kimura]]
- [[Masahiko Kimura]]
- [[Rie Kimura]]
- [[Arturo Kinch]]
- [[Andy King]]
- [[Billie Jean King]]
- [[Lilly King]]
- [[Yukari Kinga]]
- [[Roger Kingdom]]
- [[Kätlin Kink]]
- [[Tarmo Kink]]
- [[Hain Kinks]]
- [[Jorma Kinnunen]]
- [[Kimmo Kinnunen]]
- [[Futaba Kioka]]
- [[Eliud Kipchoge]]
- [[Wilson Kipketer]]
- [[Victor Kiplangat]]
- [[Herbert Kipp]]
- [[Priidik Kippar]]
- [[August Kippasto]]
- [[Asbel Kiprop]]
- [[Brimin Kiprop Kipruto]]
- [[Conseslus Kipruto]]
- [[Stephen Kiprotich]]
- [[Miikka Kiprusoff]]
- [[Kelvin Kiptum]]
- [[Faith Kipyegon]]
- [[Chinatsu Kira]]
- [[Michaela Kirchgasser]]
- [[Sergei Kirdjapkin]]
- [[Nikoléta Kiriakopoúlou]]
- [[Andrei Kirilenko]]
- [[Marija Kirilenko]]
- [[Dmitri Kirilov]]
- [[Dmitri Kiritšenko]]
- [[Liam Kirk]]
- [[Oliver Kirk]]
- [[Kirkor Kirkorov]] 
- [[Petǎr Kirov]]
- [[Erika Kirpu]]
- [[Viktor Kirpu]]
- [[Urmas Kirs]]
- [[Jaan Kirsipuu]]
- [[Mall Kirsipuu]]
- [[Rein Kirsipuu]]
- [[Robert Kirss]]
- [[Magnus Kirt]]
- [[Abel Kirui]]
- [[Harri Kirvesniemi]]
- [[Marja-Liisa Kirvesniemi]]
- [[Nanase Kiryu]]
- [[Tevfik Kış]]
- [[Kikuzō Kisaka]]
- [[Kazumi Kishi]]
- [[Yūji Kishioku]]
- [[Filip Kiss]]
- [[Bogdan Kisselevitš]]
- [[Hikaru Kitagawa]]
- [[Akira Kitaguchi]]
- [[Haruka Kitaguchi]]
- [[Kana Kitahara]]
- [[Hideaki Kitajima]]
- [[Ayako Kitamoto]]
- [[Tsuyoshi Kitazawa]]
- [[Svetlana Kitova]]
- [[Keio Kits]]
- [[Kristjan Kitsing]]
- [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]]
- [[Sonny Kittel]]
- [[Stanislav Kitto]]
- [[Andero Kivi]]
- [[Ann Marii Kivikas]]
- [[Arvo Kivikas]]
- [[Kenny Kivikas]]
- [[Kaur Kivila]]
- [[Raul Kivilo]]
- [[Merle Kivimets]]
- [[Tatjana Kivimägi]]
- [[Paavo Kivine]]
- [[Sirkka-Liisa Kivine]]
- [[Alfred Kivisaar]]
- [[Kätlin Kivisild]]
- [[Vahur Kivisild]]
- [[Arne Kivistik]]
- [[Elmar Kivistik]]
- [[Kaur Kivistik]]
- [[Tommi Kivistö]]
- [[Jakub Kiwior]]
- [[Eijun Kiyokumo]]
- [[Hiroshi Kiyotake]]
- [[Simon Kjær]]
- [[Lasse Kjus]]
- [[Jyri Kjäll]]
- [[Davy Klaassen]]
- [[Johannes Høsflot Klæbo]]
- [[Linus Klasen]]
- [[Ivan Klasnić]]
- [[Mari Klaup-McColl]]
- [[Erwin Klausner]]
- [[Dzintar Klavan]]
- [[Ragnar Klavan]]
- [[Lieke Klaver]]
- [[Lambertus van Klaveren]]
- [[Pieter van Klaveren]]
- [[Marielle Kleemeier]]
- [[Oscar Klefbom]]
- [[Martin Klein]] 
- [[Tim Kleindienst]]
- [[László Kleinheisler]]
- [[Margus Klementsov]]
- [[Ole Klemetsen]]
- [[Gunnar Klettenberg]]
- [[Mateusz Klich]]
- [[Christian Klien]] 
- [[Michael Klim]]
- [[Romuald Klim]]
- [[Jan Kliment]]
- [[Sebastian Klinga]]
- [[Carl Klingberg]]
- [[John Klingberg]]
- [[Jorinde van Klinken]]
- [[Rob Klinkhammer]]
- [[Jekaterina Klinkova]]
- [[Jürgen Klinsmann]]
- [[Karel-Sander Kljuzin]]
- [[Jürgen Klopp]]
- [[Miroslav Klose]]
- [[Timm Klose]]
- [[Lukas Klostermann]]
- [[Justin Kluivert]]
- [[Patrick Kluivert]] 
- [[Aleksander Klumberg]]
- [[Vitali Klõtško]]
- [[Volodõmõr Klõtško]]
- [[Carolina Klüft]]
- [[Hans Kmoch]]
- [[Karin Knapp]]
- [[Samuel Kňažko]]
- [[Corban Knight]]
- [[Spencer Knight]]
- [[Erriyon Knighton]]
- [[Olga Knjazeva]]
- [[Hanna Knjazeva-Minenko]]
- [[Karoline Offigstad Knotten]]
- [[Durward Knowles]]
- [[Jonas Knudsen]]
- [[Tormod Knutsen]]
- [[Minoru Kobata]]
- [[Daigo Kobayashi]]
- [[George Kobayashi]]
- [[Kamui Kobayashi]]
- [[Tadao Kobayashi]]
- [[Yayoi Kobayashi]]
- [[Yū Kobayashi]]
- [[Yuki Kobayashi]]
- [[Gregor Kobel]]
- [[Marita Koch]]
- [[Martin Koch]]
- [[Robin Koch]]
- [[Anete Kociņa]]
- [[Antal Kocsis]]
- [[Ferenc Kocsis]]
- [[Raido Kodanipork]]
- [[Hervé Koffi]]
- [[Andreas Kofler]]
- [[Nikita Koger]]
- [[Gogi Koguašvili]]
- [[Rebeka Koha]]
- [[Shiho Kohata]]
- [[Arvo Kohv]]
- [[Harri Koiduste]]
- [[Mae Koime]]
- [[Ada Koistinen]]
- [[Villem-Henrik Koitmaa]]
- [[Tiit Koitnurm]]
- [[Miika Koivisto]]
- [[Mikko Koivisto]]
- [[Toni Koivisto]]
- [[Mikko Koivu]]
- [[Saku Koivu]]
- [[Hannes Koivunen]]
- [[Anssi Koivuranta]]
- [[Hiromi Kojima]]
- [[Nobuyuki Kojima]]
- [[Shinya Kojima]]
- [[Koke (jalgpallur)|Koke]]
- [[Kaspar Kokk]]
- [[Peeter Kokk]]
- [[Väinö Kokkinen]]
- [[Aleksandr Kokko]]
- [[Pekka Kokkonen]]
- [[Marko Koks]]
- [[Sara Kolak]]
- [[Karel Kolář]]
- [[Sead Kolašinac]]
- [[Antoni Kolczyński]]
- [[Eero Kolehmainen]]
- [[Hannes Kolehmainen]]
- [[Valeri Kolesnik]]
- [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]]
- [[Vladimir Kolev]]
- [[Ivo Kolk]]
- [[Reena Koll]]
- [[Jan Koller]]
- [[Kristo Kollo]]
- [[Edgar Kolmpere]]
- [[Randal Kolo Muani]]
- [[Mihhail Kolobov]]
- [[Giórgos Kolokythás]]
- [[Juri Kolomojets]]
- [[Fjodor Koltšin]]
- [[Pavel Koltšin]]
- [[Alevtina Koltšina]]
- [[Jana Kolukanova-Haitz]]
- [[Nikita Kolyaev]] 
- [[Mitsuru Komaeda]]
- [[Yūichi Komano]]
- [[Tibor Komáromi]]
- [[Leo Komarov]]
- [[Kristjan Kombe]]
- [[Daniel Komen]]
- [[Aivar Kommisaar]]
- [[Vincent Kompany]]
- [[Robert Kompus]]
- [[Tiina Kompus]]
- [[Pape Moussa Konaté]]
- [[Daigorō Kondō]]
- [[Kōji Kondō]]
- [[Naoya Kondō]]
- [[Shuko Kondo]]
- [[Geoffrey Kondogbia]]
- [[Arouna Koné]]
- [[Bakari Koné]]
- [[Ismaël Koné]]
- [[Lukáš Konečný]]
- [[Travis Konecny]]
- [[Humpy Koneru]]
- [[Terence Kongolo]]
- [[Yasuyuki Konno]]
- [[Kazuhisa Kōno]]
- [[Artur Konontšuk]]
- [[Ferenc Konrád]]
- [[Otto Konrad]]
- [[Akitsugu Konno]]
- [[Yuiko Konno]]
- [[John Konrads]]
- [[Ezri Konsa]]
- [[Oliver Konsa]]
- [[Tristan Konso]]
- [[Vitali Konstantinov]]
- [[Einar Kont]] 
- [[Anett Kontaveit]]
- [[Pávlos Kontídes]]
- [[Henri Kontinen]]
- [[Petri Kontiola]]
- [[Pentti Kontula]]
- [[Peter Konyegwachie]]
- [[Andres Koogas]]
- [[Teun Koopmeiners]]
- [[Ferdinand Koorits]]
- [[Veli Koota]]
- [[Taavi Koovit]]
- [[Anže Kopitar]]
- [[Petteri Koponen]]
- [[Kaido Koppel]]
- [[Lovise Harriette Koppel]]
- [[Dzmitryj Koraboŭ]]
- [[Gennadi Korban]]
- [[Olga Korbut]]
- [[Valentin Kordas]]
- [[Janne Korhonen]]
- [[Mihhail Korhov]]
- [[Emmanuel Korir]]
- [[Shedrack Kibet Korir]]
- [[Greta Korju]]
- [[Kevin Korjus]]
- [[Tapio Korjus]]
- [[Mikheil Korkia]] 
- [[Elmar Korko]]
- [[Vladimir Kornev]]
- [[Shinzō Kōroki]]
- [[Aleksandr Koroljov]] 
- [[Natalja Korosteljova]]
- [[Mihhail Korotajev]]
- [[Kiira Korpi]]
- [[Lauri Korpikoski]]
- [[Joonas Korpisalo]]
- [[Lisbeth Korsmo]]
- [[Sergei Koršunov]]
- [[Robert Korzeniowski]]
- [[Laurent Koscielny]]
- [[Takeshi Koshida]]
- [[Harri Koskela]]
- [[Vesa Koskela]]
- [[Ilkka Koski]]
- [[Mikko Koskinen]]
- [[Jarno Koskiranta]]
- [[Tristan Koskor]]
- [[Tatjana Kossintseva]]
- [[Viktor Kossitškin]]
- [[Odilon Kossounou]]
- [[Georgi Kostadinov]]
- [[Stefka Kostadinova]]
- [[Ivica Kostelić]]
- [[Janica Kostelić]]
- [[Aleksandra Kostenjuk]]
- [[Filip Kostić]]
- [[Klim Kostin]]
- [[Diego Kostner]]
- [[Kalevi Kosunen]]
- [[Vjatšeslav Košelev]]
- [[Vassili Košetškin]]
- [[Jevgeni Koševoi]]
- [[Jan Košťálek]]
- [[István Kozma]]
- [[Primož Kozmus]]
- [[Brandon Kozun]]
- [[Ljubov Kozõreva]]
- [[Dušan Kožíšek]]
- [[Artur Kotenko]]
- [[Jesperi Kotkaniemi]]
- [[Johannes Kotkas]]
- [[Aleksandr Kotov]]
- [[Toivo Kotov]]
- [[Tatjana Kotova]]
- [[Maik-Kalev Kotsar]]
- [[Sage Kotsenburg]]
- [[Rudolf Kott]] 
- [[Dieter Kottysch]]
- [[Tomáš Koubek]]
- [[Jules Koundé]]
- [[Mikko Kousa]]
- [[Niko Kovač]]
- [[Robert Kovač]]
- [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]]
- [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]]
- [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] 
- [[Joe Kovacs]]
- [[Peeter Koval]]
- [[Heikki Kovalainen]]
- [[Anastassia Kovalenko]]
- [[Igor Kovalenko]]
- [[Pāvels Kovaļovs]] 
- [[Ainārs Kovals]]
- [[Jakub Kovář]]
- [[Jan Kovář]]
- [[Justyna Kowalczyk]]
- [[Dawid Kownacki]]
- [[Yig'al Koyfman]] 
- [[Arvo Kraam]]
- [[Robert Krabbendam]]
- [[Argos Kracht]]
- [[Alvin Kraenzlein]]
- [[Emil Krafth]]
- [[Rudolf Kraj]]
- [[Māris Krakops]]
- [[Alex Král]]
- [[Christoph Kramer]]
- [[Sven Kramer]]
- [[Vladimir Kramnik]]
- [[Niko Kranjčar]]
- [[Luan Krasniqi]]
- [[Olesja Krasnomovets]]
- [[Evi Krass]]
- [[Tristan Krass]]
- [[Jean-Philippe Krasso]]
- [[Jarmila Kratochvílová]]
- [[Gesa Felicitas Krause]]
- [[Inessa Kravets]]
- [[Evald Kree]]
- [[Liina Kree]]
- [[Adam Kreek]]
- [[Aleksander Kreek]]
- [[Ardo Kreek]]
- [[Theodor Osvald Kreekmaa]]
- [[Vladislav Kreida]]
- [[Chris Kreider]]
- [[David Krejčí]]
- [[Jakub Krejčík]]
- [[Barbora Krejčíková]]
- [[Kristiina Kresmer]]
- [[Gert Krestinov]]
- [[Dario Krešić]]
- [[Janusz Krężelok]]
- [[Heino Krevald]]
- [[Rene Krhin]]
- [[Vincent Kriechmayr]]
- [[Kerr Kriisa]]
- [[Sindra Kriisa]]
- [[Valmo Kriisa]]
- [[Kalle Kriit]]
- [[Anatoli Krikun]]
- [[Eron Krillo]] 
- [[Juri Krimarenko]]
- [[Voldemar Krimm]]
- [[Roy Krishna]]
- [[Heinrich Kristal]]
- [[Marko Kristal]]
- [[Emil Kristensen]]
- [[Marthe Kristoffersen]]
- [[Michal Krištof]]
- [[Ilja Krivošein]]
- [[Irõna Krjuko]]
- [[Nikita Krjukov]]
- [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]]
- [[Bojan Krkić]]
- [[Finn Hågen Krogh]]
- [[Nikolai Krogius]]
- [[Ranomi Kromowidjojo]]
- [[Uku Renek Kronbergs]]
- [[Niklas Kronwall]]
- [[Staffan Kronwall]]
- [[Heldur Kroon]]
- [[Tooni Kroon]]
- [[Felix Kroos]]
- [[Toni Kroos]]
- [[Nenad Krstić]]
- [[Marcin Krzywański]]
- [[Klaus Kröll]]
- [[Frantz Kruger]]
- [[Dmitri Kruglov]]
- [[Nikolai Kruglov]]
- [[Nikolai Kruglov seenior]]
- [[Tim Krul]]
- [[Malle Krunks]]
- [[Uwe Krupp]]
- [[Robbie Kruse]]
- [[Roberts Krūzbergs]]
- [[Tiina Krutob]]
- [[Tiit Krutob]]
- [[Vladimir Krutov]]
- [[Karl Kruuda]]
- [[Parri Kruuda]]
- [[Helgi Kruusa]]
- [[Herman Kruusenberg]]
- [[Jaan Kruusma]]
- [[Krista Kruuv]]
- [[Toomas Krõm]]
- [[Marcus Krüger]]
- [[Simen Hegstad Krüger]]
- [[Grzegorz Krychowiak]]
- [[Adam Kszczot]]
- [[Dominik Kubalík]]
- [[Vlada Kubassova]]
- [[Elju Kubi]]
- [[Robert Kubica]]
- [[Emiko Kubo]]
- [[Takefusa Kubo]]
- [[Tatsuhiko Kubo]]
- [[Yūya Kubo]]
- [[John Kuck]]
- [[Juraj Kucka]]
- [[Jan Kudlička]]
- [[Masato Kudō]]
- [[Daisy Kudre]]
- [[Doris Kudre]]
- [[Raul Kudre]]
- [[Fjodor Kudrjašov]]
- [[Juri Kudrjašov]]
- [[Deniss Kudrjavtsev]]
- [[Fred Kudu]]
- [[Bessik Kuduhhov]]
- [[Mohammed Kudus]]
- [[Darcy Kuemper]]
- [[Virpi Kuitunen]]
- [[Heino Kuivjõgi]]
- [[Milvi Kuivkaev]]
- [[Dean Kukan]]
- [[Johannes Kukebal]]
- [[Artur Kukk]]
- [[Ille Kukk]]
- [[Kati Kukk]]
- [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]]
- [[Sigvard Kukk]]
- [[Õilme Kukk]]
- [[Roman Kuklin]]
- [[Toni Kukoč]]
- [[Merili Kukuškin]]
- [[Anna Kula]]
- [[Dainis Kūla]]
- [[Brett Kulak]]
- [[Galina Kulakova]]
- [[Aleksandr Kulatšenko]]
- [[Serhi Kulbatš]]
- [[Jakob Kulbin]]
- [[Győző Kulcsár]]
- [[Riho Kuld]]
- [[Paul Kuldkepp]]
- [[Jerzy Kulej]]
- [[Aleksandr Kulik]]
- [[Nikolai Kuljomin]]
- [[Andres Kull]]
- [[Kaia Kulla]]
- [[Ilmar Kullam]]
- [[Valentina Kullam]]
- [[Gert Kullamäe]]
- [[Kristian Kullamäe]]
- [[Kadi Kullerkann]]
- [[Liis Kullerkann]]
- [[Raimo Kulli]]
- [[Karl Kullisaar]] 
- [[Peeter Kulm]]
- [[Vjatšeslav Kulpin]]
- [[Dejan Kulusevski]]
- [[Saki Kumagai]]
- [[Shunichi Kumai]]
- [[Pierre Kunde]]
- [[Tomáš Kundrátek]]
- [[Tsuyoshi Kunieda]]
- [[Aimi Kunitake]]
- [[Fubuki Kuno]]
- [[Janne Kuokkanen]]
- [[Iser Kuperman]] 
- [[Martin Kupper]]
- [[Mindaugas Kupšas]]
- [[Njazi Kuqi]]
- [[Shefki Kuqi]]
- [[Sean Kuraly]]
- [[Kevin Kurányi]]
- [[Philipp Kurashev]]
- [[Shū Kurata]]
- [[Yasuharu Kurata]]
- [[Tanel Kurbas]]
- [[Richard Kuremaa]]
- [[Jürgen Kuresoo]]
- [[Toivo Kurg]]
- [[Õnne Kurg]]
- [[Yūzō Kurihara]]
- [[Larissa Kurkina]]
- [[Anna Kurnikova]]
- [[Teruaki Kurobe]]
- [[Kyoko Kuroda]]
- [[Hisashi Kurosaki]]
- [[Jari Kurri]]
- [[Harry Kurschat]]
- [[Layvin Kurzawa]]
- [[Keijo Kurttila]]
- [[Ilja Kurucs]]
- [[Rodions Kurucs]]
- [[Shintaro Kurumaya]]
- [[Igor Kurve]]
- [[Heinrich Kurvet]]
- [[Rudolf Kus]]
- [[Katsuhiro Kusaki]]
- [[Alo Kuslap]]
- [[Kaur Kuslap]]
- [[Albert Kusnets]]
- [[Tomasz Kuszczak]]
- [[Olga Kuzenkova]]
- [[Vladimir Kuzin]]
- [[Krystian Kuźmicz]]
- [[Gennadi Kuzmin]]
- [[Anastassija Kuzmina]]
- [[Svetlana Kuznetsova]]
- [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] 
- [[Ilja Kutepov]]
- [[Martin Kutman]]
- [[Vladimir Kuts]]
- [[Oleg Kutšerenko]]
- [[Marija Kutšina]]
- [[Nora Kutti]]
- [[Vitali Kutuzov]]
- [[Gregor Kuuba]]
- [[Kristin Kuuba]]
- [[Jaanus Kuum]]
- [[Roman Kuura]] 
- [[Timo Kuus]]
- [[Kristian Kuusela]]
- [[Mart Kuusik]]
- [[Reijo Kuusik]]
- [[Ken Kuusk]]
- [[Kristina Kuusk]]
- [[Märten Kuusk]]
- [[Henn Kuuskme]]
- [[Aivar Kuusmaa]]
- [[Raigo Kuusnõmm]]
- [[Pekka Kuvaja]]
- [[Katsuyoshi Kuwahara]]
- [[Yasuyuki Kuwahara]]
- [[Takayuki Kuwata]]
- [[Dirk Kuyt]]
- [[Aloyzas Kveinys]]
- [[Manutšar Kvirkvelia]]
- [[Petra Kvitová]]
- [[Daniil Kvjat]]
- [[Aarne Kõiv]]
- [[Ira Kõiv]]
- [[Kauri Kõiv]]
- [[Küllo Kõiv]]
- [[Vaike Kõresaar]]
- [[Marge Kõrkjas]]
- [[Uku Kõrre]]
- [[Christian Kõrtsmik]]
- [[Karl Käbi]]
- [[Jüri Käen]]
- [[Risto Kägo]]
- [[Kaapo Kähkönen]]
- [[Kristen Kähr]]
- [[Lauri Käi]]
- [[Enn Käiss]]
- [[Annik Kälin]]
- [[Uno Källe]]
- [[Benjamin Källman]]
- [[Kim Källström]]
- [[David Kämpf]]
- [[Martin Käos]]
- [[Osvald Käpp]]
- [[Olle Kärner]]
- [[Rain Kärner]]
- [[Algo Kärp]]
- [[Siim Kärson]]
- [[Marleen Käämer]]
- [[Enn Kääni]]
- [[Katrin Käärt]]
- [[Olaf Kölzig]]
- [[Rupert König]] 
- [[Zoltán Kővágó]]
- [[Karel Kübar]]
- [[Silver Kübar]]
- [[Johannes Kühn]]
- [[Rita Kühne]]
- [[Kaido Külaots]]
- [[Susan Külm]]
- [[Kalev Külv]]
- [[Valter Külvet]]
- [[Peeter Kümmel]]
- [[Kaarel Kümnik]]
- [[Mait Künnap]]
- [[Grete-Lilijane Küppas]]
- [[Herbert Kütt]]
- [[Karli Kütt]]
- [[Andreas Küttel]]
- [[Anne Kyllönen]]
- [[Mai Kyokawa]]
- [[Jordan Kyrou]]

== L ==
[[Shirley De La Hunty-Strickland]]
- [[Kertu Laak]]
- [[Eda Laan]]
- [[Osvald Laan]]
- [[Aleksander Rudolf Laane]]
- [[Rait-Riivo Laane]]
- [[René Laane]]
- [[Andres Laanemägi]] 
- [[Tanel Laanmäe]]
- [[Kunnar Laansalu]]
- [[Juss Laansoo]]
- [[Maario Laansoo]]
- [[Getter Laar]]
- [[Ave-Lii Laas]]
- [[Martin Laas]]
- [[Liina Laasma]]
- [[Arnold Laasner]]
- [[Raivo Laast]]
- [[Gaëtan Laborde]]
- [[Alexandre Lacazette]]
- [[Darryl Lachman]]
- [[Maxence Lacroix]]
- [[Andrew Ladd]]
- [[Gustav Ladva]]
- [[Tuulikki Laesson]]
- [[Sam Lafferty]]
- [[Guy Lafleur]]
- [[Thea LaFond]]
- [[Alexis Lafrenière]]
- [[Mart Laga]]
- [[Bernard Lagat]] 
- [[Gustaf Lagerbielke]]
- [[Aina Lagus]]
- [[Lauri Lahesalu]]
- [[Philipp Lahm]]
- [[Sander Laht]]
- [[Johannes Lahti]]
- [[Sander Laid]]
- [[Aïssa Laïdouni]]
- [[Eerik Laidsaar]]
- [[Arnold Laidva]]
- [[Emma Laine]]
- [[Karin Laine]]
- [[Patrik Laine]]
- [[Tormis Laine]]
- [[Stefan Lainer]]
- [[Leslie Laing]]
- [[Juris Laipenieks]]
- [[Toivo Laitamm]]
- [[Mark Lajal]]
- [[Mart Lajal]]
- [[Samppa Lajunen]]
- [[Ville Lajunen]]
- [[Nemanja Lakić-Pešić]]
- [[Vasílios Lákis]]
- [[Annika Lall]]
- [[Adam Lallana]]
- [[Shawn Lalonde]]
- [[Thomas Lam]]
- [[Stéphane Lambiel]]
- [[Madis-Tõnu Lambin]]
- [[Karli Lambot]]
- [[Érik Lamela]]
- [[Laurent Lamothe]]
- [[Enno Lamp]]
- [[Frank Lampard]]
- [[Anamarija Lampič]]
- [[Jason Lamy-Chappuis]]
- [[Marja-Liisa Landar]]
- [[Anton Lander]]
- [[Dominik Landertinger‎]]
- [[Gabriel Landeskog]]
- [[Chico Landi]]
- [[Raúl Landini]]
- [[Floyd Landis]] 
- [[Ádám Lang]]
- [[Noa Lang]]
- [[André Lange]]
- [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]]
- [[Marko-Matteus Langel]]
- [[Nataly Langerbaur]]
- [[Zigurds Lanka]]
- [[Kevin Lankinen]]
- [[Jiří Lanský]]
- [[Manuel Lanzini]]
- [[Róbert Lantoši]]
- [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]]
- [[Jaan Laos]]
- [[Kristen Lapa]]
- [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]]
- [[Aymeric Laporte]]
- [[Elle Lapp]]
- [[Esapekka Lappi]]
- [[Voldemar Larens]]
- [[Cyle Larin]]
- [[Ville Larinto]]
- [[Igor Larionov]]
- [[Dylan Larkin]]
- [[Thomas Larkin]]
- [[Andrei Larkov]]
- [[Emil Larmi]]
- [[Ernst Larsen]]
- [[Philip Larsen]]
- [[Kyle Larson]]
- [[Adam Larsson]]
- [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]]
- [[Gunnar Larsson]]
- [[Henrik Larsson]]
- [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]]
- [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]]
- [[Martin Larsson]]
- [[Mats Larsson]]
- [[Peter Larsson]]
- [[Rune Larsson]]
- [[Sebastian Larsson]]
- [[Emanuel Lasker]]
- [[August Lass]]
- [[Riitta Liisa Lassila]]
- [[Aleksandr Lastin]]
- [[Curtis Lazar]]
- [[Heinz Lazek]]
- [[Darko Lazović]]
- [[Larissa Lazutina]]
- [[Nicholas Latifi]]
- [[Vladimir Latin]] 
- [[Leonid Latsepov]]
- [[Jari-Matti Latvala]]
- [[Larissa Latõnina]]
- [[Milda Lauberte]]
- [[Niki Lauda]]
- [[Abel Laudonio]]
- [[Michael Laudrup]]
- [[Sulev Laugasson]]
- [[Karl Patrick Lauk]]
- [[Ülar Lauk]]
- [[Helen Laupa]]
- [[Emil Laur]]
- [[Indrek Lauri]]
- [[Markus Lauridsen]]
- [[Oliver Lauridsen]]
- [[Louis Laurie]]
- [[Leho Laurine]]
- [[Tiina Laurisson]]
- [[Taavi Laurits‎]]
- [[Rod Laver]]
- [[Ezequiel Lavezzi]]
- [[Renaud Lavillenie]]
- [[Klemen Lavrič]]
- [[Natalja Lavrova]]
- [[Diego Laxalt]]
- [[Stephen Laybutt]]
- [[Miguel Layún]]
- [[Chad Le Clos]]
- [[Adam le Fondre]]
- [[Robin Le Normand]]
- [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]]
- [[Julián Leal]]
- [[Julija Leanciuk]]
- [[Rafael Leão]]
- [[Tatjana Lebedeva]] 
- [[Brian Lebler]]
- [[Vincent Lecavalier]]
- [[Jan Lecjaks]]
- [[Benjamin Lecomte]]
- [[Nick Leddy]]
- [[Ester Ledecká]]
- [[Katie Ledecky]]
- [[Ryan Ledson]]
- [[Lee Chang-hwan]]
- [[Lee Jae-sung]]
- [[Lee Yoo-hyung]]
- [[Kurk Lee]]
- [[Norvel Lee]] 
- [[Roger Lee]]
- [[Tadanari Lee]]
- [[Jutta Leerdam]]
- [[Vallo Leet]]
- [[Brian Leetch]]
- [[Liivo Leetma]]
- [[Aldo Leetoja]]
- [[Aleksandr Legkov]]
- [[Adam Legzdins]]
- [[Katrina Lehis]]
- [[Artturi Lehkonen]]
- [[Jens Lehmann]]
- [[Robin Lehner]]
- [[Jori Lehterä]]
- [[Martti Lehtevä]]
- [[Lauri Lehtinen]]
- [[Olli Lehtinen]]
- [[Kadri Lehtla]] 
- [[Kari Lehtonen]]
- [[Mikko Lehtonen]]
- [[Kaire Leibak]]
- [[Taylor Leier]]
- [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]]
- [[Brendan Leipsic]]
- [[Lauri Leis]]
- [[Uno Leist]]
- [[Moritz Leitner]]
- [[Toomas Leius]]
- [[Lucas Leiva]]
- [[Péter Lékó]]
- [[Viktoria Leks]]
- [[Johannes Lello]]
- [[Marko Lelov]]
- [[Lauri Lelumees]]
- [[Christophe Lemaitre]]
- [[Thomas Lemar]]
- [[Jaan Lember]]
- [[Mati Lember]]
- [[Nora Lember]]
- [[Veiko Lember]]
- [[Anneken Lemberg]]
- [[Brendan Lemieux]]
- [[Mario Lemieux]]
- [[Eric Lemming]]
- [[Mauricio Lemos]]
- [[Marek Lemsalu]]
- [[Juan Carlos Lemus]]
- [[Alex Len]]
- [[Radan Lenc]]
- [[Aleksandr Lenderman]]
- [[Ivan Lendl]]
- [[Suzanne Lenglen]]
- [[Clément Lenglet]]
- [[Levente Lengyel]]
- [[Aaron Lennon]]
- [[Bernd Leno]]
- [[Mark Lenzi]]
- [[Jaan Lentsius]]
- [[Aigar Leok]]
- [[Tanel Leok]]
- [[Väino Leok]]
- [[Raido Leokin]]
- [[Wilfredo León]]
- [[Ryan Leonard]]
- [[Johnny Leoni]]
- [[Ellen Leonova]]
- [[Pierce LePage]]
- [[Laura Lepasalu]]
- [[Muza Lepik]]
- [[Ranet Lepik]]
- [[Sander Lepik]]
- [[Tõnu Lepik]]
- [[Brent Lepistu]]
- [[Laura Lepistö]]
- [[Sami Lepistö]]
- [[Sergei Lepmets]]
- [[Tõnno Lepmets]]
- [[Jaan Lepp]]
- [[Voldemar Lepperk]]
- [[Samuli Leppiaho]]
- [[Evi Leppik]]
- [[Lauri Leppik]]
- [[Lea Leppik]]
- [[Mihkel Leppik]]
- [[Antti Leppänen]]
- [[Ergas Leps]]
- [[Petăr Lesov]]
- [[Roland Lessing]] 
- [[Klas Lestander]]
- [[Ferdinand Lester]]
- [[Éloyse Lesueur-Aymonin]]
- [[Rostislav Leštšinski]]
- [[Jason Lezak]]
- [[Kris Letang]]
- [[Vinni Lettieri]]
- [[Evelyne Leu]] 
- [[Allar Levandi]] 
- [[Anna Levandi]] 
- [[Annely Levandi]]
- [[Arlet Levandi]]
- [[Armand Levandi]] 
- [[Amaury Leveaux]]
- [[Bryan Levell]]
- [[Olga Levina]]
- [[Artem Levizi]] 
- [[Anton Levkovitš]]
- [[Julia Levtšenko]]
- [[Marcin Lewandowski]]
- [[Robert Lewandowski]]
- [[Carl Lewis]]
- [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]]
- [[Lennox Lewis]]
- [[Myles Lewis-Skelly]]
- [[Vital L'Hoste]]
- [[Jet Li]]
- [[Li Na]]
- [[Li Nan]]
- [[Li Xuezhi]]
- [[Li Xueyao]]
- [[Siarhiej Liachovič]]
- [[Kamila Lićwinko]]
- [[Jimmy Lidberg]]
- [[Nicklas Lidström]]
- [[Ervin Liebert]]
- [[Liel Abada]]
- [[Katharina Liensberger]]
- [[Ted Ligety]]
- [[Janno Ligur]]
- [[Mirjam Liimask]]
- [[Gerli Liinamäe]]
- [[Haldur Liinar]]
- [[Andres Liinat]]
- [[Aivo Liiv]]
- [[Marten Liiv]]
- [[Aivi Liiv-Kulla]]
- [[Kalju Liiva]]
- [[Frank Liivak]]
- [[Jaanus Liivak]]
- [[Kadri Liivak]]
- [[Toomas Liivak]]
- [[Toomas Liivak (vehkleja)]]
- [[Elvis Liivamägi]] 
- [[Kalle Liivamägi]]
- [[Martin Liivamägi]]
- [[Siim Liivik]] 
- [[Maksim Liksutov]]
- [[Aleksander Lilender]] 
- [[Andor Lilienthal]]
- [[Jakob Lilja]]
- [[Timothy Liljegren]]
- [[Agnes Lill]]
- [[Arvo Lill]]
- [[Harri Lill]]
- [[Heino Lill]]
- [[Jüri Lill]]
- [[Tiina Lillak]]
- [[Emil Lilleberg]]
- [[Tõnu Lillelaid]]
- [[Risto Lillemets]]
- [[Jaanus Lillepuu]]
- [[Paulo César Lima]]
- [[Marcel Limage]] 
- [[Robin Limberg]]
- [[Jorma Limmonen]]
- [[Benjamin Limo]]
- [[Lin Dan]]
- [[Jeremy Lin]]
- [[Nicolae Linca]]
- [[Björn Lind]]
- [[Jouko Lindberg]] 
- [[Oscar Lindberg]]
- [[Petteri Lindbohm]]
- [[Anders Lindbäck]]
- [[Andreas Linde]]
- [[Johan Linde]]
- [[Esa Lindell]]
- [[Victor Lindelöf]]
- [[Charlie Lindgren]]
- [[Ryan Lindgren]]
- [[Elias Lindholm]]
- [[Ulla Lindkvist]]
- [[Matt Lindland]] 
- [[Meelis Lindmaa]]
- [[Alari Lindmäe]]
- [[Rein Lindmäe]]
- [[Åke Lindman]]
- [[Heinz Lindner]]
- [[Joel Lindpere]]
- [[Eric Lindros]]
- [[Jesper Lindstrøm]]
- [[Gunnar Lindström]]
- [[Joakim Lindström]]
- [[Marius Lindvik]]
- [[Gary Lineker]]
- [[Mary Lines]]
- [[Karol Linetty]]
- [[Inno Ling]]
- [[Jesse Lingard]]
- [[Bjarne Lingås]]
- [[Illar Link]]
- [[Henno Linn]]
- [[Martin Linnamägi]]
- [[Lehar Linno]]
- [[Tarmo Linnumäe]]
- [[Sander Linnus]]
- [[Dmitri Lipartov]]
- [[Dmitri Lipetski]]
- [[Julija Lipnitskaja]]
- [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]]
- [[Marcello Lippi]]
- [[Valdo Lips]]
- [[Jaak Lipso]]
- [[Érik Lira]]
- [[Li Lirisman]]
- [[Jaŭvheni Lisaviec]]
- [[Piotr Lisek]]
- [[Sabine Lisicki]]
- [[Natalja Lissovskaja]]
- [[Sonny Liston]]
- [[Adam Liška]]
- [[Simon Lizotte]]
- [[Jari Litmanen]]
- [[Pierre Littbarski]]
- [[Broc Little]]
- [[Mackenzie Little]]
- [[Sergei Litvinov]]
- [[Marta Litõnska]]
- [[Liu Shiying]]
- [[Liu Xiang]]
- [[Ari-Pekka Liukkonen]]
- [[Vitantonio Liuzzi]]
- [[Marko Livaja]]
- [[Dominik Livaković]]
- [[Oleg Ljadov]]
- [[Adem Ljajić]]
- [[Roar Ljøkelsøy]]
- [[Zlatan Ljubijankić]]
- [[Roman Ljubimov]]
- [[Fredrik Ljungberg]]
- [[Mikael Ljungberg]]
- [[Diego Llorente]]
- [[Fernando Llorente]]
- [[Marcos Llorente]]
- [[Carli Lloyd]]
- [[Ivan Lobai]]
- [[Tim Lobinger]]
- [[Stanislav Lobotka]]
- [[Manuel Locatelli]]
- [[Ryan Lochte]]
- [[Dans Ločmelis]]
- [[Robin Lod]]
- [[Renan Lodi]]
- [[Todd Lodwick]]
- [[Sébastien Loeb]]
- [[Ruben Loftus-Cheek]]
- [[Valeri Loginov]]
- [[Mason Lohrei]]
- [[Stefan Loibl]]
- [[Erhard Loit]]
- [[Karoliine Loit]]
- [[Meelis Loit]]
- [[Wolfgang Loitzl]] 
- [[Freddy Loix]]
- [[Priit Lokutšievski]]
- [[Marcelo Lomba]]
- [[David Lombán]]
- [[Pavel Londak]]
- [[Jack London (kergejõustiklane)]]
- [[Jack London (poksija)]]
- [[Shane Long]]
- [[Marianna Longa]]
- [[Paavo Lonkila]]
- [[Katrin Loo]]
- [[Martin Loo]]
- [[Rudolf Loo]]
- [[Johannes Looaru]]
- [[Håkan Loob]]
- [[Ademola Lookman]]
- [[Uno Loop]]
- [[Viljar Loor]]
- [[Arnold Loorits]]
- [[Arvo Loorits]]
- [[Anthony Lopes]]
- [[Éverton Lopes]] 
- [[Wagner Lopes]]
- [[Álex López]]
- [[Diego López]]
- [[Héctor López]]
- [[Javi López]]
- [[José María López]]
- [[Pau López]]
- [[David López Silva]]
- [[Sandro Lopopolo]]
- [[Jhilmar Lora]]
- [[Jürgen Lorenz]]
- [[Iker Losada]]
- [[Hillar Loskit]]
- [[Pavel Loskutov]]
- [[Jüri Lossmann]] 
- [[Anthony Lozano]]
- [[Hirving Lozano]]
- [[Rafael Lozano]] 
- [[Jordan Lotomba]]
- [[Spyrídon Loúis]]
- [[Imran Louza]]
- [[Kevin Love]]
- [[Vágner Love]]
- [[Alberto Lovell]]
- [[Guillermo Lovell]]
- [[Santiago Lovell]]
- [[Jack Lovelock]]
- [[Dejan Lovren]]
- [[Adam Lowry]]
- [[Shane Lowry]]
- [[Matthew Lowton]]
- [[Smbat Lputjan]]
- [[Edrisa Lubega]]
- [[Cristiano Lucarelli]]
- [[Ayrton Lucas]]
- [[Carlos Lucas]]
- [[Juan Martín Lucero]]
- [[Milan Lucic]]
- [[Lúcio]]
- [[Frank Luck]]
- [[Derrick Luckassen]]
- [[Jhon Lucumí]]
- [[Meelis Ludvig]]
- [[Rasmus Luhakooder]]
- [[Arnold Luhaäär]]
- [[Olaf Luiga]]
- [[Karl-Eerik Luigend]] 
- [[Helmuth Luik]]
- [[Leila Luik]]
- [[Liina Luik]]
- [[Lily Luik]]
- [[Margus Luik]]
- [[Mihkel-Matteus Luik]]
- [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]]
- [[Florentino Luís]]
- [[David Luiz]]
- [[Luiz Gustavo]] 
- [[Carolina Luján]]
- [[Romelu Lukaku]]
- [[Jan Lukats]]
- [[Saša Lukić]]
- [[Andrei Lukin]]
- [[Jevgeni Lukjanenko]]
- [[Aleksandar Luković]]
- [[Leo Luks]]
- [[Tiit Luman]]
- [[Fred Børre Lundberg]]
- [[Sven-Åke Lundbäck]]
- [[Anton Lundell]]
- [[Christian Lundgaard]]
- [[Patrik Lundh]]
- [[Erik Lundqvist]]
- [[Henrik Lundqvist]]
- [[Joel Lundqvist]]
- [[John Lundstram]]
- [[Martin Lundström]]
- [[Massimo Luongo]]
- [[Roberto Luongo]]
- [[Constantin Lupulescu]]
- [[Georg Lurich]]
- [[Jānis Lūsis]]
- [[Liisa-Maria Lusti]]
- [[Andrei Luzgin]]
- [[Anatoli Lutikov]]
- [[Siim Luts]]
- [[Toivo Luts]]
- [[Ormar Lutsberg]]
- [[Risto Luukkonen]]
- [[Ukko-Pekka Luukkonen]]
- [[Vanderlei Luxemburgo]]
- [[Timo Lõhmus]]
- [[Janika Lõiv]]
- [[Tatjana Lõssenko]]
- [[Joann Lõssov]]
- [[Peeter Lõuk]]
- [[Saron Läänmäe]]
- [[Jonas Lössl]]
- [[Chris Löwe]]
- [[Grigori Löwenfisch]]
- [[Viktor Lööv]]
- [[Gina Lückenkemper]]
- [[Rein Lüüs]]
- [[Villem Lüüs]]
- [[Kevin Lyde]]
- [[Noah Lyles]]
- [[Alex Lyon]]
- [[Evan Lysacek]]

== M ==
[[Ma Lin]]
- [[Ma Long]]
- [[August Maalstein]]
- [[Silver Maar]]
- [[Alfred Maasik]]
- [[Artur Maasik]]
- [[Laura Maasik]]
- [[Alges Maasikmets]]
- [[Karel Maaten]]
- [[Nigul Maatsoo]]
- [[Awer Mabil]]
- [[Richard Mabuza]]
- [[Alexis Mac Allister]]
- [[Brooks Macek]]
- [[Ramūnas Mačežinskas]] 
- [[Dean Macey]]
- [[Vítězslav Mácha]]
- [[Oldřich Machač]]
- [[Scott Machado]]
- [[Kōki Machida]]
- [[Tatsuki Machida]]
- [[Connor Mackey]]
- [[Krzysztof Mączyński]]
- [[Craig MacTavish]]
- [[Tiit Madalvee]]
- [[Merike Madar]]
- [[James Maddison]]
- [[Anthony Madigan]]
- [[Alla Madisson]]
- [[Masuzō Madono]]
- [[Jens-Erik Madsen]]
- [[Noni Madueke]]
- [[Jaak Mae]]
- [[Daizen Maeda]]
- [[Hideki Maeda]]
- [[Osamu Maeda]]
- [[Ryōichi Maeda]]
- [[Joakim Mæhle]]
- [[Kazuya Maekawa]]
- [[Vincenzo Maenza]]
- [[Masakiyo Maezono]]
- [[Pablo Maffeo]]
- [[Jiří Magál]]
- [[Josh Magennis]]
- [[Maurren Higa Maggi]]
- [[Christian Maggio]]
- [[Parham Maghsoodloo]]
- [[Thomas Magnuson]]
- [[Jan Magnussen]]
- [[Kevin Magnussen]]
- [[Harry Maguire]]
- [[Mehdi Mahdavikia]]
- [[Phil Mahre]]
- [[Steve Mahre]]
- [[Riyad Mahrez]]
- [[Erika Mahringer]]
- [[Jaroslava Mahutšihh]]
- [[Thiago Maia]]
- [[Paul Maibaum]]
- [[Maicon]]
- [[Jonatan Maidana]]
- [[Fred Anton Maier]]
- [[Hermann Maier]]
- [[Habib Maïga]]
- [[Mike Maignan]]
- [[Viktor Maigurov]]
- [[Raivo Maimre]]
- [[Ants Maiste]]
- [[Martin Maiste]]
- [[Meelis Maiste]]
- [[Nino Maisuradze]]
- [[Ainsley Maitland-Niles]]
- [[Nojim Maiyegun]]
- [[Josh Maja]]
- [[Petra Majdič]] 
- [[István Majoros]] 
- [[Róbert Mak]]
- [[Cale Makar]]
- [[Sergei Makarov]]
- [[Roy Makaay]]
- [[Claude Makélélé]]
- [[Taoufik Makhloufi]]
- [[Seiichirō Maki]]
- [[Tomoaki Makino]]
- [[Erik Makke]]
- [[Kristjan Makke]]
- [[Kari Makkonen]]
- [[Andrei Makovejev]]
- [[Geórgios Makrópoulos]]
- [[Andrei Makrov]]
- [[Nemanja Maksimović]]
- [[Piotr Małachowski]]
- [[Tyrell Malacia]]
- [[Vjatšeslav Malafejev]]
- [[Luis Malagón]]
- [[Vladimir Malahhov]]
- [[Vadim Malakhatko]]
- [[Paolo Maldini]]
- [[Orlando Maldonado]]
- [[Pastor Maldonado]]
- [[Leanid Malecki]] 
- [[Donyell Malen]]
- [[Aljona Malets]]
- [[Denis Malgin]]
- [[Libor Malina]]
- [[Stefano Malinverni]]
- [[Vidmantas Mališauskas]]
- [[Jevgeni Malkin]]
- [[Erkki Mallenius]]
- [[Harry Mallin]]
- [[Hugo Mallo]]
- [[Caitlin Mallory]]
- [[Harald Malmgren]]
- [[Ivar Malmikoski]] 
- [[Karl Malone]]
- [[Moses Malone]]
- [[Florent Malouda]]
- [[Deniss Malov]]
- [[Lauri Malsroos]]
- [[Egert Malts]]
- [[Karl Malve]]
- [[Jelena Malõgina]]
- [[Adam Małysz]]
- [[Priscilla Mamba]]
- [[Mihhail Mamiašvili]]
- [[Maksim Mamin]]
- [[Maksim Mamutov]]
- [[Florent Manaudou]]
- [[Gianluca Mancini]]
- [[Roberto Mancini]]
- [[Julia Mancuso]]
- [[Steve Mandanda]]
- [[Endla Mandel]]
- [[Aïssa Mandi]]
- [[Juhan Mandre]]
- [[Siim Mandre]]
- [[Rene Mandri]]
- [[Mario Mandžukić]]
- [[Orel Mangala]]
- [[Kristo Mangelsoo]]
- [[Andrew Mangiapane]]
- [[Edoardo Mangiarotti]]
- [[Miréla Maniáni]]
- [[Radivoje Manić]]
- [[Maniche]]
- [[Maurice Manificat]]
- [[Nazõr Mankijev]]
- [[Valentin Mankin]]
- [[Guntars Mankus]]
- [[Priit Mann]]
- [[Johannes Mannert]]
- [[Tatjana Mannima]]
- [[Emilija Manninen]]
- [[Hannu Manninen]]
- [[Sakari Manninen]]
- [[Peyton Manning]]
- [[Ari Mannio]]
- [[Vito Mannone]]
- [[Javier Manquillo]]
- [[Nigel Mansell]]
- [[İlhan Mansız]]
- [[Josh Manson]]
- [[Mikko Mantere]]
- [[Anthony Mantha]]
- [[Garth Manton]]
- [[Simone Manuel]]
- [[Mhithar Manukjan]]
- [[Miho Manya]]
- [[Luvo Manyonga]]
- [[Roxana Maracineanu]]
- [[Diego Maradona]]
- [[Edu Marangon]]
- [[Fernando Marçal]]
- [[Rogelio Marcelo]]
- [[Solly March]]
- [[Brad Marchand]]
- [[Léon Marchand]]
- [[Agustín Marchesín]]
- [[Jonathan Marchessault]]
- [[Claudio Marchisio]]
- [[Rocky Marciano]]
- [[Šarūnas Marčiulionis]]
- [[Mihkel Mardna]]
- [[Sandro Mareco]]
- [[Moussa Marega]]
- [[Lea Maremäe]]
- [[Vilve Maremäe]]
- [[Juan Luis Marén]]
- [[Flo Marfaing]]
- [[Aleksander Margiste]]
- [[Kalev Margus]]
- [[Pablo Marí]]
- [[Brian Mariano]]
- [[Adrian Mariappa]]
- [[Luca Marin]]
- [[Marko Marin]]
- [[Răzvan Marin]]
- [[Martin Marinčin]]
- [[Jacques Marinelli]]
- [[John Marino]]
- [[Shawn Marion]]
- [[Nicklas Maripuu]]
- [[Herol Marjak]]
- [[Kalevi Marjamaa]]
- [[Pekka Marjamäki]]
- [[Reno Mark]]
- [[Vidas Markevičius]]
- [[Eero Markkanen]]
- [[Lauri Markkanen]]
- [[Ánninos Markoullídis]]
- [[Dmitri Markov]]
- [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]]
- [[Andri Markovitš]]
- [[Caroline Marks]]
- [[Jacob Markström]]
- [[Ago Markvardt]]
- [[Margaret Markvardt]]
- [[Kristian Marmor]]
- [[Mitch Marner]]
- [[Géza Maróczy]]
- [[Patrick Maroon]]
- [[Álex Márquez]]
- [[Marc Márquez]]
- [[Rafael Márquez]]
- [[Kati-Kreet Marran]]
- [[Jesse Marsch]]
- [[Marta Vieira da Silva|Marta]]
- [[Christian Marti]]
- [[Roger Martí]]
- [[Álvaro Martín]]
- [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]]
- [[Henry Martín]]
- [[Johann Martin]]
- [[Jorge Martín]]
- [[Kevin Martin]]
- [[Matt Martin]]
- [[Russell Martin]]
- [[Gabriel Martinelli]]
- [[Nicolae Martinescu]]
- [[Alec Martinez]]
- [[Asier Martínez]]
- [[Emiliano Martínez]]
- [[Iñigo Martínez]]
- [[Pity Martínez]]
- [[Roberto Martínez]]
- [[Saul Martínez]]
- [[Lucas Martínez Quarta]]
- [[Gerardo Martino]]
- [[Jordan Martinook]]
- [[Pascal Martinot-Lagarde]]
- [[Obafemi Martins]]
- [[Victor Martins]]
- [[Odd Martinsen]]
- [[Quenten Martinus]]
- [[Anita Márton]]
- [[Aleksei Martšenko]]
- [[Roman Martõnenko]]
- [[Nikita Martõnov]] 
- [[Adam Marušić]]
- [[Kiyonosuke Marutani]]
- [[Karina Maruyama]]
- [[Yuichi Maruyama]]
- [[Bert van Marwijk]]
- [[Omar Mascarell]]
- [[Javier Mascherano]]
- [[Pavel Maslák]]
- [[Margarita Maslennikova]]
- [[Nenad Maslovar]]
- [[Lukáš Masopust]]
- [[Felipe Massa]]
- [[Kylie Masse]]
- [[Paul Masson]]
- [[Nicolás Massú]]
- [[Svetlana Masterkova]]
- [[Edgaras Mastianica]]
- [[Hachim Mastour]]
- [[Athanásios Mastrovasílis]]
- [[Chikashi Masuda]]
- [[Tadatoshi Masuda]]
- [[Rika Masuya]]
- [[Marek Mazanec]]
- [[Tina Maze]]
- [[Noussair Mazraoui]]
- [[Gastón Mazzacane]]
- [[Walter Mazzarri]]
- [[Hermann Mazurkiewitsch]]
- [[Jaime Mata]]
- [[Juan Mata]]
- [[Marco Materazzi]]
- [[Samuel Matete]]
- [[Mike Matheson]]
- [[Bob Mathias]]
- [[Jérémy Mathieu]]
- [[Nemanja Matić]]
- [[Jarmo Matikainen]]
- [[Marjo Matikainen-Kallström]]
- [[Tuuli Matinsalo]]
- [[Joël Matip]]
- [[Julia Matojan]]
- [[Léo Matos]]
- [[Juho Matsalu]]
- [[Martin Matsi]]
- [[Terje Matsik]]
- [[Peeter Matsov]]
- [[Michiko Matsuda]]
- [[Naoki Matsuda]]
- [[Daisuke Matsui]]
- [[Kiyotaka Matsui]]
- [[Yasutarō Matsuki]]
- [[Teiichi Matsumaru]]
- [[Gyōji Matsumoto]]
- [[Ikuo Matsumoto]]
- [[Jon Matsumoto]]
- [[Akira Matsunaga]]
- [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]]
- [[Nobuo Matsunaga]]
- [[Seki Matsunaga]]
- [[Shigetatsu Matsunaga]]
- [[Tomoko Matsunaga]]
- [[Nobuharu Matsushita]]
- [[Toshio Matsuura]]
- [[Yoshiyuki Matsuyama]]
- [[Mario Matt]]
- [[Michael Matt]]
- [[Cristiano da Matta]]
- [[Stefan Matteau]]
- [[Auston Matthews]]
- [[Vincent Matthews]]
- [[Lothar Matthäus]]
- [[Kurt Mattsson]] 
- [[Matti Mattsson]]
- [[Blaise Matuidi]]
- [[Michał Matuszewski]]
- [[Natalja Matvejeva]]
- [[Ain Matvere]]
- [[Eve-Mai Maurer]]
- [[Lembit Maurer]]
- [[Amélie Mauresmo]]
- [[Stephy Mavididi]]
- [[Philipp Max]]
- [[Alexandru Maxim]]
- [[Fiona May]]
- [[Helene Mayer]]
- [[Kévin Mayer]]
- [[Robert Mayer]]
- [[Borja Mayoral]]
- [[Floyd Mayweather]]
- [[Kevin Mbabu]]
- [[Martial Mbandjock]]
- [[Françoise Mbango Etone]]
- [[Kylian Mbappé]]
- [[Chancel Mbemba]]
- [[Bryan Mbeumo]]
- [[Raïs M'Bolhi]]
- [[Réginald Mbu Alidor]]
- [[Samuel Mbugua]]
- [[Kenneth McArthur]]
- [[Charlie McAvoy]]
- [[Jack McBain]]
- [[Oliver McBurnie]]
– [[Jake McCabe]]
- [[Jared McCann]]
- [[Wilbert McClure]]
- [[John McCormack (poksija)|John McCormack]]
- [[Steven McCrory]]
- [[Michael McCullagh]]
- [[Wayne McCullough]]
- [[Mildred McDaniel]]
- [[Connor McDavid]]
- [[Sean McDermott]]
- [[Ryan McDonagh]]
- [[Antonio McDyess]]
- [[John McEnroe]]
- [[Aiden McGeady]]
- [[Frank McGee]]
- [[Brock McGinn]]
- [[John McGinn]]
- [[Tye McGinn]]
- [[David McGoldrick]]
- [[Triin-Karoliina McGonigle]]
- [[Ryan McGowan]]
- [[Tracy McGrady]]
- [[Riley McGree]]
- [[Allan McGregor]]
- [[Callum McGregor]]
- [[Rory McIlroy]]
- [[David McIntyre]]
- [[Matt McKay]]
- [[Brian McKeever]]
- [[Weston McKennie]]
- [[George McKenzie]]
- [[James McKenzie]]
- [[Mark McKenzie]]
- [[Emma McKeon]]
- [[Kaylee McKeown]]
- [[Sydney McLaughlin]]
- [[Kenny McLean]]
- [[Keith McLeod]]
- [[Omar McLeod]]
- [[Kyron McMaster]]
- [[Brandon McMillan]]
- [[Brayden McNabb]]
- [[Paddy McNair]]
- [[John McNally]]
- [[Brianna McNeal]]
- [[Dwight McNeil]]
- [[Alister McRae]] 
- [[Colin McRae]]
- [[Jimmy McRae]]
- [[Richard McTaggart]] 
- [[Scott McTominay]]
- [[Brandon Mechele]]
- [[Gary Medel]]
- [[Mirjana Medić]]
- [[Facundo Medina]]
- [[Ramón Medina Bello]]
- [[Anabel Medina Garrigues]]
- [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]]
- [[Olga Medvedtseva]]
- [[Ben Mee]]
- [[Kris Meeke]]
- [[Cliff Meely]]
- [[Marko Meerits]]
- [[Mart Meeru]]
- [[Janek Meet]]
- [[Jaycob Megna]]
- [[Admir Mehmedi]]
- [[Shekhar Mehta]]
- [[Keity Meier]]
- [[Maaris Meier]]
- [[Rudolf Meier]]
- [[Timo Meier]]
- [[Rudolf Meijel]]
- [[Toni Meijel]]
- [[Tõnu Meijel]]
- [[Viesturs Meijers]]
- [[Rūta Meilutytė]]
- [[Johan Meimer]]
- [[Fernando Meira]]
- [[Raul Meireles]]
- [[Kimmie Meissner]]
- [[Küllike Meister]] 
- [[Soualiho Meïté]]
- [[Marie Mejzlíková I]]
- [[Marie Mejzlíková II]]
- [[Karel Mejta]]
- [[Vladimir Melanin]]
- [[Ilari Melart]]
- [[Julian Melchiori]]
- [[Antoine Mélinon]]
- [[Mihaela Melinte]]
- [[Olof Mellberg]]
- [[Oussama Mellouli]]
- [[Faina Melnik]]
- [[Juri Melnitšenko]]
- [[Felipe Melo]]
- [[Nuno Mendes]]
- [[Ryan Mendes]]
- [[Thiago Mendes]]
- [[Brais Méndez]]
- [[Bruno Méndez]]
- [[Héctor Méndez]]
- [[Jesús Méndez]]
- [[Jhegson Méndez]]
- [[Luis Méndez]]
- [[Mario Méndez]]
- [[Édouard Mendy]]
- [[Ferland Mendy]]
- [[Nampalys Mendy]]
- [[Osleidys Menéndez]]
- [[Jérémy Ménez]]
- [[Pietro Mennea]]
- [[Gideon Mensah]]
- [[Boris Meos]] 
- [[Chris Mepham]]
- [[Umut Meraş]]
- [[Gabriel Mercado]]
- [[Dawson Mercer]]
- [[Axel Merckx]]
- [[Ted Meredith]]
- [[Argo Meresaar]]
- [[Roberto Merhi]]
- [[Boris Merilain]]
- [[Mikel Merino]]
- [[Emanuel Merins]]
- [[Ülle Merisalu]] 
- [[Ando Meritee]]
- [[Enn Meriväli]]
- [[Kazys Merkis]]
- [[Erkki Meronen]]
- [[Kari Meronen]] 
- [[Risto Meronen]]
- [[Aries Merritt]]
- [[LaShawn Merritt]]
- [[Elvis Merzļikins]]
- [[Dries Mertens]]
- [[Illan Meslier]]
- [[Romain Mesnil]]
- [[Daniel Mesotitsch‎]]
- [[Lionel Messi]]
- [[Mark Messier]]
- [[Ņikita Meškovs]]
- [[Connor Metcalfe]]
- [[Kiril Metkov]]
- [[Karol Mets]]
- [[Mihkel Mets]]
- [[Toomas Mets]]
- [[Nino Metsar]]
- [[Peeter Metsar]]
- [[Vello Metsis]]
- [[Väino Metsis]]
- [[Juha Metsola]]
- [[Margus Metstak]]
- [[Pärtel Mettig]]
- [[Juhan Mettis]]
- [[Thomas Meunier]]
- [[Pim Meurs]]
- [[Andy van der Meyde]]
- [[Max Meyer]]
- [[Marc Michaelis]]
- [[Michael Michaelsen]]
- [[Detlef Michel]]
- [[Roger Michelot]]
- [[Helle-Iris Michelson]]
- [[Ryūji Michiki]]
- [[Jacob Middleton]]
- [[Andy Miele]]
- [[Jacques Mieses]]
- [[Normunds Miezis]]
- [[Juha Mieto]]
- [[Simon Mignolet]]
- [[Franjo Mihalić]]
- [[Filip Mihaljević]]
- [[Malaika Mihambo]]
- [[Svjatoslav Mihhailjuk]]
- [[Nikita Mihhailov]]
- [[Jelena Mihhailovskaja]]
- [[Ilja Mihhejev]]
- [[Madis Mihkels]]
- [[Jakob Miil]]
- [[Kristiine Miilen]]
- [[Markus Miiter]]
- [[Vladas Mikėnas]]
- [[Maarija Mikiver]]
- [[Gunnar Mikk]]
- [[Andreas Mikkelsen]]
- [[Tobias Mikkelsen]]
- [[Pål Gunnar Mikkelsplass]]
- [[Hannu Mikkola]]
- [[Niko Mikkola]]
- [[Evald Mikson]]
- [[Kristóf Milák]]
- [[Sonny Milano]]
- [[Philip Milanov]]
- [[Nikola Milenković]]
- [[Héctor Milián]]
- [[Sergej Milinković-Savić]]
- [[Vanja Milinković-Savić]]
- [[Éder Militão]]
- [[Diego Milito]]
- [[Gabriel Milito]]
- [[Karel Miljon]]
- [[Liam Millar]]
- [[Anna Maria Millend]]
- [[Andrea Miller]] 
- [[Bode Miller]]
- [[Colin Miller]]
- [[Martin Miller]]
- [[Reggie Miller]]
- [[Ryan Miller]]
- [[Shaunae Miller]]
- [[John Atta Mills]] 
- [[James Milner]]
- [[Mikk Miländer]]
- [[Alain Mimoun]]
- [[Santi Mina]]
- [[Yerry Mina]]
- [[Grigori Minaškin]]
- [[Tyrone Mings]]
- [[Gabriele Minì]]
- [[Valeri Minkenen]]
- [[Suvi Minkinen]]
- [[Yoshinobu Minowa]]
- [[Valdis Mintals]]
- [[Fraser Minten]]
- [[Jana Mintšenkova]]
- [[Antonio Mirante]]
- [[Aleksei Mirantšuk]]
- [[Anton Mirantšuk]]
- [[Sander Mirme]]
- [[Nikola Mirotić]]
- [[Jekaterina Mirotvortseva]]
- [[Dave Mirra]]
- [[Roberts Misāns]]
- [[Seraina Mischol]]
- [[Zvjezdan Misimović]]
- [[Jevgeni Missenjov]]
- [[Anrijs Miška]]
- [[Aleksander Miśta]]
- [[Nikolai Mištšanski]]
- [[Harry Mitchell]]
- [[Konstantínos Mítroglou]]
- [[Aleksandar Mitrović]]
- [[Stefan Mitrović]]
- [[Natalja Mitrovic-Puusep]]
- [[Aleksander Mitt]]
- [[Andrus Mitt]]
- [[Arnold Mitt]]
- [[Enrico-Egon Mitt]]
- [[Raido Mitt]]
- [[Maximilian Mittelstädt]]
- [[Rosi Mittermaier]]
- [[Sarah Mitton]]
- [[Yukinori Miyabe]]
- [[Johan Mjällby]]
- [[Henrikh Mkhitarjan]]
- [[Lilith Mkrttšhjan]]
- [[Filip Mladenović]]
- [[Mladen Mladenović]]
- [[Michael Mmoh]]
- [[Magnus Moan]]
- [[Friedrich Moch]]
- [[Mike Modano]]
- [[Jakub Moder]]
- [[Luka Modrić]]
- [[Geir Moen]]
- [[John Moffitt]]
- [[Torgny Mogren]]
- [[Milad Mohammadi]]
- [[Sadegh Moharrami]]
- [[Scott Moir]]
- [[Niklas Moisander]] 
- [[Johan Mojica]]
- [[Bertil Molander]]
- [[Rodrigo Moledo]]
- [[Alicia Molik]]
- [[Alfred Molimard]]
- [[Jorge Molina Vidal]]
- [[Ille Molloka]]
- [[Ashley Moloney]]
- [[Sean Monahan]]
- [[Ion Monea]]
- [[Alexis Monney]]
- [[Nikolai Monov]]
- [[Nacho Monreal]]
- [[Tiago Monteiro]]
- [[Sam Montembeault]]
- [[César Montes]]
- [[Luis Montes]]
- [[Fábio César Montezine]]
- [[Tim Montgomery]] 
- [[Thobias Montler]] 
- [[Brandon Montour]]
- [[Juan Pablo Montoya]]
- [[Martín Montoya]]
- [[Phajol Moolsan]]
- [[Katie Moon]]
- [[Johannes Moor]]
- [[Kieffer Moore]]
- [[Oliver Moore]]
- [[Trevor Moore]]
- [[Aino Moorlat]]
- [[Aaron Mooy]]
- [[Emre Mor]]
- [[Mary Moraa]]
- [[Júnior Moraes]]
- [[Carlos Morales Quintana]]
- [[Álvaro Morata]]
- [[Ľubomír Moravčík]]
- [[Noureddine Morceli]]
- [[Sara Moreira]]
- [[Bernard Morel]]
- [[Alfredo Morelos]]
- [[Alberto Moreno]]
- [[Héctor Moreno]]
- [[Marcelo Martins Moreno]]
- [[Marlos Moreno]]
- [[Yipsi Moreno]]
- [[Alex Morgan]]
- [[Edward Morgan]]
- [[Thomas Morgenstern]] 
- [[Fernando Morientes]]
- [[Nikolai Morilov]]
- [[Gustavo Morínigo]]
- [[Steve Morison]]
- [[Ayumi Morita]]
- [[Hidemasa Morita]]
- [[Ryōta Moriwaki]]
- [[Yasuyuki Moriyama]]
- [[Yoshirō Moriyama]]
- [[Hajime Moriyasu]]
- [[Terje Morka]]
- [[Michael Mørkøv]]
- [[Anastassia Morkovkina]]
- [[Tyler Morley]]
- [[Piermario Morosini]]
- [[Igor Morozov]]
- [[Marek Morozov]]
- [[Paul Morphy]] 
- [[Glenn Morris]] 
- [[Sandi Morris]] 
- [[Josh Morrissey]]
- [[Merle Morrisson]]
- [[Joe Morrow]]
- [[Sam Morsy]]
- [[Angela Mortimer]]
- [[Olimpiu Moruțan]]
- [[Samuel Mosberg]]
- [[Ryan Moseley]]
- [[Allika Inkeri Moser]]
- [[Angelica Moser]]
- [[Eva Moser]]
- [[J.J. Moser]]
- [[Simon Moser]]
- [[Annemarie Moser-Pröll]]
- [[Edwin Moses]]
- [[Victor Moses]]
- [[Max Mosley]]
- [[Glen Moss]]
- [[Timofei Mozgov]]
- [[Sergei Mozjakin]]
- [[Jean Mota]]
- [[Lebo Mothiba]]
- [[Masashi Motoyama]]
- [[Viktorija Motritško]]
- [[Thiago Motta]]
- [[Tyler Motte]]
- [[Harold Moukoudi]]
- [[Steve Mounié]]
- [[Mason Mount]]
- [[Léo Moura]]
- [[Mustapha Moussa]]
- [[Taleb Moussa]]
- [[Ragnhild Mowinckel]]
- [[Petr Mrázek]]
- [[Miljan Mrdaković]]
- [[Mihheil Mtšedlišvili]]
- [[Mõhhailo Mudrõk]]
- [[Davith Mudžiri]]
- [[John Mugabi]]
- [[Dalilah Muhammad]]
- [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] 
- [[Karen Muir]]
- [[Laura Muir]]
- [[Edin Mujčin]]
- [[Nordi Mukiele]]
- [[Eridadi Mukwanga]]
- [[Álex Mula]]
- [[Mbulaeni Mulaudzi]]
- [[Rodney Mullen]]
- [[Steve Mullings]]
- [[Sari Multala]]
- [[Selma Multer]]
- [[Janne Mumme]]
- [[Iker Muniain]]
- [[Uziel Muñoz]]
- [[Shinji Murai]]
- [[Yukifumi Murakami]]
- [[Margus Murakas]]
- [[Tomoko Muramatsu]]
- [[Pirjo Muranen]]
- [[Hiroto Muraoka]]
- [[Ryōta Murata]]
- [[Romualdas Murauskas]]
- [[Karin Murd]]
- [[Sergei Mureiko]]
- [[Madli Murel]]
- [[Fabiana Murer]]
- [[Gheorghe Mureșan]]
- [[Luis Muriel]]
- [[Jeison Murillo]]
- [[Michael Amir Murillo]]
- [[Muriqui]]
- [[Kōji Murofushi]]
- [[Sei Muroya]]
- [[Joe Murphy]]
- [[Josh Murphy]]
- [[Ryan Murphy]]
- [[Andy Murray]]
- [[Glenn Murray]]
- [[Matt Murray]]
- [[Ryan Murray]]
- [[Jan Muršak]]
- [[Aniss Murtazin]]
- [[Wilma Murto]]
- [[Mehis Muru]]
- [[Olvi Murumets]]
- [[Ahmed Musa]]
- [[Mateo Musacchio]]
- [[Yunus Musah]]
- [[Andrew Musgrave]]
- [[Jamal Musiala]]
- [[David Musil]]
- [[Juan Musso]]
- [[Raul Must]]
- [[Shkodran Mustafi]]
- [[Zećira Mušović]]
- [[Līna Mūze]]
- [[Jake Muzzin]]
- [[Anna Muzõtšuk]]
- [[Marija Muzõtšuk]]
- [[Jordon Mutch]]
- [[Raiko Mutle]]
- [[Halil Mutlu]]
- [[Yoshinori Mutō]]
- [[Yūki Mutō]]
- [[Maria Mutola]]
- [[Dikembe Mutombo]]
- [[Guido Muttikas]]
- [[Adrian Mutu]]
- [[Phillipp Mwene]]
- [[Enock Mwepu]]
- [[Malle Mõistlik]]
- [[Vitali Mõrnõi]]
- [[Anastassija Mõskina]]
- [[Erich Mõtlik]]
- [[Ott Mõtsnik]]
- [[Ain Mõttus]]
- [[Arvo Mõttus]]
- [[Epp Mäe]]
- [[Siim Mäe]]
- [[Saku Mäenalanen]]
- [[Jarek Mäestu]]
- [[Andre Mägi]]
- [[Janar Mägi]]
- [[Maris Mägi]]
- [[Rasmus Mägi]]
- [[Voldemar Mägi]]
- [[Helary Mägisalu]]
- [[Joni Mäki]]
- [[Olli Mäki]]
- [[Rauno Mäkinen]]
- [[Tommi Mäkinen]]
- [[Kaisa Mäkäräinen]]
- [[Miko Mälberg]]
- [[Alfred Mäll]]
- [[Şəhriyar Məmmədyarov]]
- [[Zeynəb Məmmədyarova]]
- [[Helmut Mänd]] 
- [[Eliisabet Mändmets]]
- [[Valter Mäng]]
- [[Ants Mängel]]
- [[Kalle Männama]]
- [[Ruth Männigo]]
- [[Petri Männikkö]]
- [[Eero Mäntyranta]]
- [[Silver Mäoma]]
- [[Talvi Märja]]
- [[Markko Märtin]]
- [[Marek-Adrian Mäsak]]
- [[Risto Mätas]]
- [[Jarkko Määttä]]
- [[Olli Määttä]]
- [[Dietmar Mögenburg]]
- [[Conrad Mölder]]
- [[Jaan Mölder]]
- [[Jaan Mölder juunior]]
- [[Janika Mölder]]
- [[Manfred Mölgg]]
- [[Michael Möllenbeck]]
- [[Oscar Möller]]
- [[Bathujagijn Möngöntuul]]
- [[Berit Mørdre Lammedal]]
- [[Hanno Möttölä]]
- [[Johann Mühlegg]]
- [[Mert Müldür]]
- [[Marleen Mülla]]
- [[Peter Müllenberg]]
- [[Gerd Müller]]
- [[Jonas Müller]]
- [[Jutta Müller]]
- [[Mihkel Müller]]
- [[Mirco Müller]]
- [[Nicolai Müller]]
- [[Peter Müller]] (mäesuusataja)
- [[Peter Müller (poksija)]]
- [[Thomas Müller]] (jalgpallur)
- [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] 
- [[Peeter Mürk]]
- [[Valter Mürk]]
- [[Martin Müürsepp]]
- [[Tyler Myers]]
- [[André Myhrer]]
- [[Mika Myllylä]]
- [[Tomokazu Myōjin]]
- [[Lars Myrberg]]
- [[Ferg Myrick]]
- [[Magne Myrmo]]
- [[Rey Mysterio]]
- [[Jonni Myyrä]]

== N ==
[[Mart Naaber]]
- [[Francis Naali]]
- [[Tõnis Naarits]]
- [[Andrew Nabbout]]
- [[Cédric Nabe]]
- [[Heiki Nabi]] 
- [[Jevgeni Nabokov]]
- [[Rafael Nadal]] 
- [[Arshad Nadeem]] 
- [[Isaac Nader]] 
- [[Nedo Nadi]]
- [[Antonio Naelson]]
- [[Margit Naerimäe]]
- [[Virge Naeris]]
- [[Kaoru Nagadome]]
- [[Terumi Nagae]]
- [[Kensuke Nagai]]
- [[Yoshikazu Nagai]]
- [[Yūichirō Nagai]]
- [[Ryōta Nagaki]]
- [[Kaori Nagamine]]
- [[Fuka Nagano]]
- [[Ken Naganuma]]
- [[Asano Nagasato]]
- [[Yuki Nagasato]]
- [[Yūto Nagatomo]]
- [[Andrus Nagel]]
- [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]]
- [[Ádám Nagy]]
- [[Konstantin Nahk]]
- [[Radja Nainggolan]]
- [[Erik Naissaar]]
- [[Gerlin Naisson]]
- [[Miguel Najdorf]]
- [[Halimah Nakaayi]]
- [[Kazuki Nakajima]]
- [[Shoya Nakajima]]
- [[Marvelous Nakamba]]
- [[Aiko Nakamura]]
- [[Hikaru Nakamura]]
- [[Shunsuke Nakamura]]
- [[Kelsey Nakanelua]]
- [[Hidetoshi Nakata]]
- [[Joe Namath]]
- [[Vladislav Namestnikov]]
- [[Nahitan Nández]]
- [[Nani]]
- [[Matteo Nannini]]
- [[Toomas Napa]]
- [[Armand Naris]]
- [[Priit Narusk]]
- [[Mai Narva]]
- [[Regina Narva]]
- [[Triin Narva]]
- [[Rick Nash]]
- [[Riley Nash]]
- [[Steve Nash]]
- [[Felipe Nasr]]
- [[Samir Nasri]]
- [[Alexandru Năstac]]
- [[Matija Nastasić]]
- [[Anatoli Nazarenko]]
- [[Armen Nazarjan]] 
- [[Andrei Nazarov]]
- [[Dilšod Nazarov]]
- [[Karl Erik Nazarov]]
- [[Remigija Nazarovienė]]
- [[Kyle Naughton]]
- [[David Navara]]
- [[Jesús Navas]]
- [[Keylor Navas]]
- [[Martina Navrátilová]]
- [[Philipp Nawrath]]
- [[Cherif Ndiaye]]
- [[Iliman Ndiaye]]
- [[Evan Ndicka]]
- [[Wilfred Ndidi]]
- [[Jean Marc Ndjofang]]
- [[Dan Ndoye]]
- [[James Neal]]
- [[Martin Nečas]]
- [[Verica Nedeljković]]
- [[Lex Nederlof]]
- [[Pavel Nedvěd]]
- [[Mihkel Neelus]]
- [[Leopold Neeme]]
- [[Virgo Neeme]]
- [[Valter Neeris]]
- [[Martin Neerot]]
- [[Johan Neeskens]]
- [[André Negrão]]
- [[Gheorghe Negrea]]
- [[Álvaro Negredo]]
- [[Iivo Nei]]
- [[Heleri-Anete Neider]]
- [[Arturs Neikšāns]]
- [[Tiiu Neiland]]
- [[Voldemar Neiland]]
- [[Lucas Neill]]
- [[Lembit Nelke]]
- [[Adam Nelson]]
- [[Brock Nelson]]
- [[Reiss Nelson]]
- [[Victor Nelsson]]
- [[Josef Němec]]
- [[Bohumil Němeček]]
- [[Angéla Németh]]
- [[Miklós Németh]]
- [[Patrik Nemeth]]
- [[Zsanett Németh]]
- [[Milan Nenadić]]
- [[Nenê]]
- [[Ago Neo]]
- [[Ondrej Nepela]]
- [[Jan Nepomnjaštši]]
- [[Natalja Neprjajeva]]
- [[Harri Neppi]]
- [[David Neres]]
- [[Steffi Nerius]]
- [[Aaron Ness]]
- [[Alessandro Nesta]]
- [[Viktors Ņesterenko]]
- [[Nikita Nesterov]]
- [[Roman Nesterovski]]
- [[Andrej Nestrašil]]
- [[Anthony Nesty]]
- [[Acer Nethercott]]
- [[Pedro Neto]]
- [[Anna Netšajevskaja]]
- [[Manuel Neuer]]
- [[Leo Neugebauer]]
- [[Florian Neuhaus]]
- [[Alfred Neuland]]
- [[Paul Neumann]]
- [[Kateřina Neumannová]]
- [[Artur Neuman-Tarimäe]]
- [[Magdalena Neuner]]
- [[Felix Neureuther]]
- [[Oliver Neuville]] 
- [[Thierry Neuville]]
- [[Pauli Nevala]]
- [[João Neves]]
- [[Rúben Neves]]
- [[Thiago Neves]]
- [[Gary Neville]]
- [[Kelly Nevolihhin]]
- [[Aleksandr Nevski]]
- [[John Newcombe]]
- [[Andrew Newell]]
- [[Paul Newman]]
- [[Neymar]]
- [[Michael Ngadeu-Ngadjui]]
- [[Moumi Ngamaleu]]
- [[Noah Ngeny]]
- [[Nguyễn Công Phượng]]
- [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]]
- [[Sikou Niakaté]]
- [[Tanguy Nianzou]]
- [[Mitch Nichols]]
- [[Isabelle Nicoloso]]
- [[Scott Niedermayer]]
- [[Georg Niedermeier]]
- [[Nino Niederreiter]]
- [[Brian Nielsen]]
- [[Frans Nielsen]]
- [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] 
- [[Harald Nielsen (poksija)]]
- [[Holger Nielsen]]
- [[Richard Møller Nielsen]]
- [[Simon Nielsen]]
- [[Andries Nieman]]
- [[Antti Niemi]]
- [[Jarkko Nieminen]]
- [[Toni Nieminen]]
- [[Matt Nieto]]
- [[Joe Nieuwendyk]]
- [[Eef Nieuwenhuizen]]
- [[Meinhard Niglas]]
- [[Piret Niglas]]
- [[Hugo Nigol]]
- [[Saúl Ñíguez]]
- [[Heiko Niidas]]
- [[Herbert Niiler]]
- [[Pentti Niinivuori]]
- [[Marek Niit]]
- [[Priidu Niit]]
- [[Vladimir Nikiforov]]
- [[Valeri Nikitin]]
- [[Yrjö Nikkanen]]
- [[Erik Nikkinen]]
- [[Soini Nikkinen]]
- [[Elmer Niklander]]
- [[André Niklaus]]
- [[Themistoklís Nikolaḯdis]] 
- [[Adriana Nikolova]]
- [[Antónios Nikopolídis]]
- [[Johannes Niks]]
- [[Sami Niku]]
- [[Tapani Niku]]
- [[Pentti Nikula]]
- [[Ilja Nikulin]]
- [[Viktor Nikulin]]
- [[Erling Nilsen]]
- [[Arto Nilsson]] 
- [[Gunnar Nilsson]]
- [[Robert Nilsson]]
- [[Stina Nilsson]]
- [[Alexander Nimo]]
- [[Miloš Ninković]]
- [[Corinne Niogret]] 
- [[Daigo Nishi]]
- [[Naoko Nishigai]]
- [[Liviu-Dieter Nisipeanu]]
- [[Iivo Niskanen]]
- [[Kerttu Niskanen]]
- [[Matt Niskanen]]
- [[Ruud van Nistelrooij]] 
- [[Ants Nisu]]
- [[Oskar Nisu]]
- [[Jüri Nisumaa]]
- [[Florin Niță]]
- [[Osvald Nitski (maadleja)]]
- [[Osvald Nitski (ujuja)]]
- [[Valeri Nitšuškin]]
- [[Francine Niyonsaba]]
- [[Eric Nkansah]]
- [[Nicolas Nkoulou]]
- [[Jean de Dieu Nkundabera]]
- [[Joakim Noah]]
- [[Mark Noble]]
- [[Christian Noboa]]
- [[Clément Noël]]
- [[Philip Noel-Baker]]
- [[Stefan Noesen]]
- [[Artur Noga]]
- [[Owen Nolan]]
- [[Pedro Nolasco]]
- [[Martin Noodla]]
- [[Erki Nool]] 
- [[Craig Noone]]
- [[Bernhard Nooni]]
- [[Aivo Noormets]]
- [[Andi Noot]]
- [[Peeter Noppel]]
- [[Kristoffer Nordfeldt]]
- [[Joakim Nordström]]
- [[Maxim Noreau]]
- [[Silje Norendal]]
- [[John Norman]]
- [[Michael Norman]]
- [[Peter Norman]]
- [[Martin Normann]]
- [[Omid Norouzi]]
- [[Josh Norris]]
- [[Lando Norris]]
- [[Sage Northcutt]]
- [[Petter Northug]]
- [[Arūnas Norvaišas]]
- [[Tomáš Nosek]]
- [[Aleksei Noskov]]
- [[Philip Nossmy]]
- [[Ramaz Nozadze]]
- [[Lassad Nouioui]]
- [[Ville Nousiainen]]
- [[Filip Novák]]
- [[Michal Novák]]
- [[Milivoje Novaković]]
- [[Clément Novalak]]
- [[Helen Novikov]]
- [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]]
- [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]]
- [[Sergei Novikov]]
- [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]]
- [[Arvydas Novikovas]]
- [[Sergei Novitski]]
- [[Nikolai Novosjolov]]
- [[Jana Novotná]]
- [[Nurlan Novruzov]]
- [[Wojciech Nowicki]]
- [[Dirk Nowitzki]]
- [[Jens Nowotny]]
- [[Fabrice Nsakala]]
- [[Ryan Nugent-Hopkins]]
- [[Erge Nugis]]
- [[Vilve Nummert]] 
- [[Felipe Nunes]]
- [[Matheus Nunes]]
- [[Darwin Núñez]]
- [[Eduardo Núñez]]
- [[Marcelino Núñez]]
- [[Héctor Núñez Segovia]]
- [[John Nunn]] 
- [[Rauno Nurger]]
- [[Kristiina Nurk]]
- [[Jusuf Nurkić]]
- [[Tiiu Nurmberg]]
- [[Liidia Nurme]] 
- [[Tiidrek Nurme]] 
- [[Ants Nurmekivi]]
- [[Sulo Nurmela]]
- [[Leena Nurmi]]
- [[Paavo Nurmi]]
- [[Kaarel Nurmsalu]]
- [[Laura Nurmsalu]]
- [[Darnell Nurse]]
- [[Mati Nuude]]
- [[Laura Nuudi-Da Silva]]
- [[Maie Nuust]]
- [[Kristi Nõlvak]]
- [[Kusti Nõlvak]]
- [[Brett Nõmm]]
- [[Karl-Romet Nõmm]]
- [[Ott Nõmm]]
- [[Reigo Nõmm]]
- [[Aare Nõmme]]
- [[Aksel Nõmmela]]
- [[Raivo Nõmmik]]
- [[Joonas Nättinen]]
- [[Andreas Nödl]]
- [[Norbert Növényi]]
- [[Alexander Nübel]]
- [[Herbert Nürnberg]]
- [[Tomi Nybäck]]
- [[Benjamin Nygren]]
- [[Magnus Nygren]]
- [[Bengt Nyholm]]
- [[Matti Nykänen]]
- [[Ørjan Nyland]]
- [[William Nylander]]
- [[Joni Nyman]]
- [[Allan Nyom]]
- [[Gustav Nyquist]]
- [[Claudia Nystad]]

== O ==
[[Verner Oamer]]
- [[Boris Obergföll]]
- [[Christina Obergföll]]
- [[Ernest John Obiena]]
- [[Francis Obikwelu]]
- [[Hellen Obiri]]
- [[Jan Oblak]]
- [[Dan O'Brien]]
- [[Pat O'Callaghan]]
- [[Lucas Ocampos]]
- [[Guillermo Ochoa]]
- [[Juan Adriel Ochoa Reyes]]
- [[Esteban Ocon]]
- [[Kate O'Connor]]
- [[Tõnu Odamus]]
- [[Eric O'Dell]]
- [[Peter Odemwingie]]
- [[Marco Odermatt]]
- [[Lilian Odira]]
- [[Denis Odoi]]
- [[Lamar Odom]]
- [[Stephen O'Donnell]]
- [[Roy O'Donovan]]
- [[Moses Odubajo]]
- [[Alexander Dale Oen]]
- [[Al Oerter]]
- [[Jordan Oesterle]]
- [[Jake Oettinger]]
- [[Renata Oganesjan]]
- [[Angelo Ogbonna]]
- [[Sébastien Ogier]]
- [[Kenji Ogiwara]]
- [[Sean Ogunkoya]]
- [[Yemisi Ogunleye]]
- [[Ai Ogura]]
- [[Oh Hyeon-gyu]]
- [[Yui Ōhashi]]
- [[Atte Ohtamaa]]
- [[Christine Ohuruogu]]
- [[Janne Oinas]]
- [[Kristjan Oja]]
- [[Rait Oja]]
- [[Reimo Oja]]
- [[Silvia Oja]]
- [[Sten Oja]] 
- [[Oliver Ojakäär]]
- [[Grete Ojala]]
- [[Kati Ojaloo]]
- [[Andres Ojamaa]]
- [[Henrik Ojamaa]]
- [[Hindrek Ojamaa]]
- [[Juta Ojamaa]]
- [[Marten Ojapõld]]
- [[Ilmar Ojase]]
- [[Artur Ojaste]]
- [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]]
- [[Triin Ojaste]]
- [[Annely Ojastu]]
- [[Eino Ojastu]]
- [[Linda Ojastu]]
- [[Sergio Ojeda]]
- [[Malle Ojokas]]
- [[Noah Okafor]]
- [[Vladimir Okhotnik]]
- [[Ivan O'Konnel-Bronin]]
- [[Kyle Okposo]]
- [[Arved Oksaar]]
- [[Yasuhiko Okudera]]
- [[Mehmet Okur]]
- [[Hakeem Olajuwon]]
- [[Maaren Olander]]
- [[Grete Olde]]
- [[Hendrik Olde]]
- [[Margareth Olde]]
- [[Jamie Oleksiak]]
- [[Kairit Olenko]]
- [[Aleksandr Olerski]]
- [[Gert Olesk]]
- [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]]
- [[Tanel Olev]]
- [[Ivica Olić]]
- [[Denõss Oliinõk]]
- [[Vjatšeslav Oliinõk]]
- [[Ken André Olimb]]
- [[Mathis Olimb]]
- [[Michael Olise]]
- [[Nadežda Olizarenko]]
- [[Patrizio Oliva]]
- [[Donizete Oliveira]]
- [[Mathías Olivera]]
- [[Krzysztof Oliwa]]
- [[Juho Olkinuora]]
- [[Raul Olle]]
- [[Harri Olli]]
- [[Ervin Ollik]]
- [[Ülo Ollis]]
- [[Sten Olmre]]
- [[Anna Carin Olofsson-Zidek]]
- [[Robin Olsen]]
- [[Christian Olsson]]
- [[Johan Olsson]]
- [[Jörgen Olsson]]
- [[Indro Olumets]]
- [[Villi Olumets]]
- [[Andres Olvik]]
- [[Nicola Olyslagers]]
- [[Linus Omark]]
- [[Rafał Omelko]]
- [[Kenneth Omeruo]]
- [[Ömer Onan]]
- [[Amadou Onana]]
- [[Jermaine O'Neal]]
- [[Shaquille O'Neal]]
- [[Jérôme Onguéné]]
- [[Paul Onuachu]]
- [[Oguchi Onyewu]]
- [[Karl Oole]]
- [[Emma Oosterwegel]]
- [[Loïs Openda]]
- [[Andres Oper]]
- [[Christopher Opéri]]
- [[Karel Opočenský]]
- [[Jerome Opoku]]
- [[Kurt Oppelt]]
- [[Marian Oprea]]
- [[Deyvid Oprja]]
- [[Allan Oras]]
- [[Oliver Orav]]
- [[Saara Orav]]
- [[Vello Orav]]
- [[Willi Orbán]]
- [[Joel Ordóñez]]
- [[Ryan O'Reilly]]
- [[Anna Maria Orel]]
- [[Anatoli Org]]
- [[Aiko Orgla]]
- [[Divock Origi]]
- [[Carlo Orlandi]]
- [[Oona Orpana]]
- [[Bobby Orr]]
- [[Karl Orren]]
- [[Mislav Oršić]]
- [[Lale Orta]]
- [[Joni Ortio]]
- [[Fidel Ortiz]]
- [[Luis Ortíz]]
- [[Alexander Os]]
- [[Bright Osayi-Samuel]]
- [[Chris Osgood]]
- [[Daniel O'Shaughnessy]]
- [[John O'Shea]]
- [[T. J. Oshie]]
- [[Victor Osimhen]]
- [[Cedi Osman]]
- [[Darío Osorio]]
- [[Yordan Osorio]]
- [[Aleksandr Ossipov]]
- [[Ilja Ossipov]]
- [[Jevgeni Ossipov]]
- [[Jeļena Ostapenko]]
- [[Mads Østberg]]
- [[Simen Østensen]]
- [[Leo Østigård]]
- [[Ronnie O'Sullivan]]
- [[Sonia O'Sullivan]]
- [[Junko Ozawa]]
- [[Michihiro Ozawa]]
- [[Magomed Ozdojev]]
- [[Elvīra Ozoliņa]]
- [[Sinta Ozoliņa]]
- [[Sandis Ozoliņš]]
- [[Igor Ožiganov]]
- [[Yūki Ōta]]
- [[Nami Otake]]
- [[Oteng Oteng]]
- [[Aivar Otsalt]]
- [[Jüri Otsmaa]]
- [[Rein Otson]]
- [[Zurab Otšigava]]
- [[Liis Ott]]
- [[Miia Ott]]
- [[Merlene Ottey]]
- [[Björn Otto]]
- [[Kristin Otto]]
- [[Sylke Otto]]
- [[Rein Ottoson]]
- [[Dango Ouattara]]
- [[Azzedine Ounahi]]
- [[Olavi Ouvinen]]
- [[Marc Overmars]]
- [[Steve Ovett]]
- [[Michael Owen]]
- [[Jesse Owens]]
- [[Ayden Owens-Delerme]]
- [[Elisha Owusu]]
- [[Alex Oxlade-Chamberlain]]
- [[Masutatsu Ōyama]]
- [[Mikel Oyarzabal]]

==P==
[[Asko Paade]]
- [[Aarne Paal]]
- [[Aino Paal]]
- [[Heinrich Paal]]
- [[Leopold Paal]]
- [[Rudolf Paal]]
- [[Juhan Paalo]]
- [[Merilin Paalo]]
- [[Mart Paama]]
- [[Sten-Egert Paap]]
- [[Erik Paartalu]]
- [[Martin Paasoja]]
- [[Ain Paavo]]
- [[Matti Paavo]]
- [[Erin Pac]]
- [[Josh Pace]]
- [[Antonio Pacenza]]
- [[Marko Pachel]]
- [[Raiko Pachel]]
- [[Luděk Pachman]]
- [[Willian Pacho]]
- [[Gonçalo Paciência]]
- [[Max Pacioretty]]
- [[Manny Pacquiao]]
- [[Martin Padar]]
- [[Vaike Paduri-Kaljuvee]]
- [[Jeremy Page]]
- [[Jean-Gabriel Pageau]]
- [[Enri Pahapill]]
- [[Mikk Pahapill]]
- [[Tiit Pahapill]]
- [[Marians Pahars]]
- [[Paik Seung-ho]]
- [[Enna Paikre]]
- [[Joseph Paintsil]]
- [[Signe Paisjärv]]
- [[Bob Paisley]]
- [[Magdalena Pajala]]
- [[Ave Pajo]]
- [[Karl Pajumäe]]
- [[Märten Pajunurm]]
- [[Rein Pajur]]
- [[Aino-Eliise Pajusalu]]
- [[Kaisa Pajusalu]]
- [[Raimo Pajusalu]]
- [[Rauno Pajuviidik]]
- [[Pak Chol]]
- [[Iiro Pakarinen]]
- [[Erkki Pakkanen]]
- [[Ever Palacios]]
- [[Exequiel Palacios]]
- [[Helibelton Palacios]]
- [[Wilson Palacios]]
- [[Madara Palameika]]
- [[Kalle Palander]]
- [[Ondřej Palát]]
- [[Karl Palatu]]
- [[Ando Palginõmm]]
- [[João Palhinha]]
- [[Ramaz Paliani]]
- [[Katre Sofia Palm]]
- [[Valter Palm]]
- [[Kaupo Palmar]]
- [[Arnold Palmer]]
- [[Jolyon Palmer]]
- [[Karl-Erik Palmér]]
- [[Kyle Palmieri]]
- [[José Luis Palomino]]
- [[Gregorio Paltrinieri]]
- [[Uno Palu]]
- [[Kevor Palumets]]
- [[Goran Pandev]]
- [[Walter Pandiani]]
- [[Hannula-Katrin Pandis]]
- [[Antonín Panenka]]
- [[Pang Qing]]
- [[Richard Pánik]]
- [[Olivier Panis]]
- [[Gilles Panizzi]]
- [[Nikolai Pankratov]]
- [[Giorgio Pantano]]
- [[Marko Pantelić]]
- [[Costel Pantilimon]]
- [[Christian Panucci]]
- [[Jasmine Paolini]]
- [[Charálampos Papadiás]]
- [[Dimítris Papadópoulos]]
- [[Paraskeví Papahrístou]]
- [[Sokrátis Papastathópoulos]]
- [[Novo Papaz]]
- [[Tadas Papečkys]]
- [[Ingmar Krister Paplavskis]]
- [[Maksim Paponov]]
- [[László Papp]]
- [[László Papp (maadleja)]]
- [[Tom Pappas]]
- [[Leart Paqarada]]
- [[Lucas Paquetá]]
- [[Ferenc Paragi]]
- [[Svetlana Paramõgina]]
- [[Colton Parayko]]
- [[Egon Parbo]]
- [[Enn Parbo]]
- [[Hansle Parchment]]
- [[Juan Paredes]]
- [[Leandro Paredes]]
- [[Sergei Pareiko]]
- [[Daniel Parejo]]
- [[Mati Pari]]
- [[Shādī Parīdar]]
- [[Toomas Patrik Parijõgi]]
- [[Dominik Paris]]
- [[Tony Parker]]
- [[Greg Parks]]
- [[Kalev Parksepp]]
- [[Mate Parlov]]
- [[Jaak Parmas]]
- [[Tiiu Parmas]]
- [[Salme Parming]]
- [[Krisztián Pars]]
- [[Thomas Partey]]
- [[Helgi Parts]]
- [[Raivo Parts]]
- [[Elina Partõka]]
- [[Ryszard Parulski]]
- [[Gabriella Paruzzi]]
- [[Kaija Parve]]
- [[Aki Parviainen]]
- [[Aleksandr Parõgin]]
- [[Petri Pasanen]]
- [[Pasquale Pasarelli]]
- [[Ezio Pascutti]]
- [[Bernard Pask]]
- [[Edward Pasquale]]
- [[Javier Pastore]]
- [[Travis Pastrana]]
- [[David Pastrňák]]
- [[Mario Pašalić]]
- [[Dan Paźniak]]
- [[Alexandre Pato]]
- [[Paraskeví Patoulídou]]
- [[Mait Patrail]] 
- [[Riccardo Patrese]]
- [[Juri Patrikejev]]
- [[Hannu Patronen]]
- [[Nathan Patterson]]
- [[Barbara Petzold]]
- [[Eleanor Patterson]]
- [[Floyd Patterson]]
- [[Billy Joe Patton]]
- [[Mel Patton]]
- [[Chris Paul]]
- [[Jake Paul]]
- [[Nick Paul]]
- [[Pedro Miguel Pauleta]]
- [[Sérgio Paulinho]]
- [[Marileidy Paulino]]
- [[Gabriel Paulista]]
- [[Wellington Paulista]]
- [[Marcos Paulo]]
- [[Anete Paulus]]
- [[Jiří Pavlenka]]
- [[Antόnios Pavlídis]]
- [[Vangélis Pavlídis]]
- [[Roman Pavljutšenko]]
- [[Anastassija Pavljutšenkova]]
- [[Igor Pavlov]]
- [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]]
- [[Aleksandar Pavlović]]
- [[Strahinja Pavlović]]
- [[Cristian Pavón]]
- [[Tanner Pearson]]
- [[Adam Peaty]]
- [[Andero Pebre]]
- [[Zdeněk Pecka]]
- [[Augustas Pečiukevičius]]
- [[Karin Peckert-Forsmann]]
- [[Andrei Pedan]]
- [[Marcus Holmgren Pedersen]]
- [[Poul Pedersen]]
- [[Alfonso Pedraza]]
- [[João Pedro]]
- [[Dustin Pedroia]]
- [[Iván Pedroso]]
- [[Helgi Peeba]]
- [[Marek Peeba]]
- [[Lembit Peegel]]
- [[Rosine Peek]]
- [[Shaẖar Pe'er]]
- [[Cathelijn Peeters]]
- [[Taavi Peetre]]
- [[Raivo Peetsmann]]
- [[Rasmus Peetson]]
- [[Rauno Pehka]]
- [[Rudolf Pehka]]
- [[Arnd Peiffer]]
- [[Triin Peips]]
- [[Aaron Peirsol]]
- [[Nette Peit]]
- [[Meelis Peitre]]
- [[Peter Pekarík]]
- [[Tomáš Pekhart]]
- [[Nikola Peković]]
- [[Pelé]]
- [[Adam Pelech]]
- [[Graziano Pellè]]
- [[Federica Pellegrini]]
- [[Lorenzo Pellegrini]]
- [[Federico Pellegrino]]
- [[Yannick Pelletier]]
- [[Rauno Pellikainen]]
- [[Facundo Pellistri]]
- [[Liis Pello]]
- [[Jukka Peltola]]
- [[Otto Peltzer]]
- [[Sergio Peña]]
- [[Mihaela Peneș]]
- [[Jermaine Pennant]]
- [[Flavia Pennetta]]
- [[Kalev Pensa]]
- [[Juku Pent]]
- [[Risto E. J. Penttilä]]
- [[Sten Pentus]]
- [[Oribe Peralta]]
- [[Víctor Peralta]]
- [[Marie-José Pérec]]
- [[Danilo Pereira]]
- [[Matheus Pereira]]
- [[Ricardo Pereira]]
- [[Maicon Pereira de Oliveira]]
- [[Alfonso Pérez]]
- [[Ayoze Pérez]]
- [[Carles Pérez]]
- [[Enzo Pérez]]
- [[Jefferson Pérez]]
- [[Leyanis Pérez]]
- [[Lucas Pérez]]
- [[Pascual Pérez]]
- [[Yaime Pérez]]
- [[Luis Alberto Pérez-Rionda]]
- [[Roberto Pereyra]]
- [[Sten Perillus]]
- [[Ivan Perišić]]
- [[Sandra Perković]]
- [[Curdin Perl]]
- [[Brendan Perlini]]
- [[Romain Perraud]]
- [[Gilbert Perreault]]
- [[Vito Perrelet]]
- [[David Perron]]
- [[Éric Perrot]]
- [[Simone Perrotta]]
- [[Corey Perry]]
- [[Shenay Perry]]
- [[Robin van Persie]]
- [[Bror Persson]]
- [[Indrek Pertelson]]
- [[Silvia Pertens]]
- [[Anssi Peräjoki]]
- [[Helge Perälä]]
- [[Harri Pesonen]]
- [[Janne Pesonen]]
- [[Pentti Pesonen]]
- [[Matteo Pessina]]
- [[Germán Pezzella]]
- [[Anderson Peters]]
- [[Anders Petersen]]
- [[Cal Petersen]]
- [[Nils Petersen]]
- [[Sara Slott Petersen]]
- [[Thyge Petersen]]
- [[Eveli Peterson]]
- [[Pirjo Peterson]]
- [[Rebecca Peterson]]
- [[Teodor Peterson]]
- [[Tiiu Peterson]]
- [[Voldemar Peterson]]
- [[Momir Petković]]
- [[Tom Petranoff]]
- [[Dimitri Petratos]]
- [[Evaldas Petrauskas]]
- [[Vadimas Petrenka]]
- [[Zalina Petrivskaja]]
- [[Aršak Petrosjan]]
- [[Davith Petrosjan]]
- [[Tigran Leoni Petrosjan]]
- [[Andres Petrov]]
- [[Daniel Petrov]] 
- [[Kirill Petrov]]
- [[Martin Petrov]]
- [[Vitali Petrov]]
- [[Vladimir Petrov]]
- [[Gabriela Petrova]]
- [[Jelena Petrova]]
- [[Olena Petrova]]
- [[Dražen Petrović]]
- [[Niina Petrõkina]]
- [[Jeff Petry]]
- [[Oleksei Petšerov]]
- [[Julija Petšonkina]]
- [[Øystein Pettersen]]
- [[Elias Pettersson]]
- [[Fredrik Pettersson]]
- [[Jesper Pettersson]]
- [[Marcus Pettersson]]
- [[Simon Pettersson]]
- [[Antonio Pettigrew]]
- [[Ellen Pettitt]]
- [[Richard Petty]]
- [[Aleksei Petuhhov]]
- [[Tuuli Petäjä-Sirén]]
- [[José Peyre]]
- [[Phạm Lê Thảo Nguyên]]
- [[Zaza Phatšulia]]
- [[Michael Phelps]]
- [[Mark Philippoussis]]
- [[André Phillips]]
- [[Chris Phillips]]
- [[Dwight Phillips]]
- [[Matt Phillips]]
- [[Oscar Piastri]]
- [[Lucas Piazón]]
- [[Edmund Piątkowski]]
- [[Pedro Pablo Pichardo]]
- [[Calvin Pickard]]
- [[Jordan Pickford]]
- [[Dmõtro Pidrutšnõi]]
- [[Paul Pierce]]
- [[Chiara Pierobon]]
- [[Erik Pieters]]
- [[Maria Pietilä-Holmner]]
- [[Alex Pietrangelo]]
- [[Jevgeni Pigussov]]
- [[Piret Pihel]]
- [[Elisabeth Pihela]]
- [[Kadri Pihla]]
- [[Kustaa Pihlajamäki]]
- [[Arnold Pihlak]]
- [[Antti Pihlström]]
- [[Han Hendrik Piho]]
- [[Jakob Piil]]
- [[Linda Piiper]]
- [[Ly Piir]]
- [[Uno Piir]]
- [[Kätlin Piirimäe]] 
- [[Ekke Piirisild]]
- [[Raio Piiroja]]
- [[Olev Piirsalu]]
- [[Eugen Piisang]]
- [[Harri Piitulainen]]
- [[Yrjö Piitulainen]]
- [[Artur Pikk]]
- [[August Pikker]]
- [[Veronika Pikkel]]
- [[Rauno Pikkor]]
- [[Aavo Pikkuus]]
- [[Václav Pilař]]
- [[Ryszard Pilarczyk]]
- [[Stanisław Piłat]]
- [[Helena Pilejczyk]]
- [[Ahto Pilisner]]
- [[Pietro Piller Cottrer]]
- [[Harry Pillsbury]]
- [[Bernardo Piñango]] 
- [[Aado Pind]]
- [[Inge Pind]]
- [[Roger Pingeon]]
- [[Ethan Pinnock]]
- [[Ain Pinnonen]]
- [[Javier Pinola]]
- [[Liane Pintsaar]]
- [[Alexis Pinturault]]
- [[Gerard Piqué]]
- [[Joaquín Piquerez]]
- [[Nelson Piquet]]
- [[Nelson Angelo Piquet]]
- [[Vicky Piria]]
- [[Gordon Pirie]]
- [[Mehmet Akif Pirim]]
- [[Külli Pirksaar]]
- [[Margus Pirksaar]]
- [[Andrea Pirlo]]
- [[Tsvetana Pironkova]]
- [[Brandon Pirri]]
- [[Feliks Pirts]]
- [[Dumitru Pîrvulescu]] 
- [[Józef Pisarski]]
- [[Marija Pissareva]]
- [[Nikólas Píssis]]
- [[Łukasz Piszczek]]
- [[Oscar Pistorius]]
- [[Ernst Pistulla]]
- [[Claudio Pizarro]]
- [[Guido Pizarro]]
- [[Rodolfo Pizarro]]
- [[Francesco Pizzi]]
- [[Antonio Pizzonia]]
- [[Kalju Pitksar]]
- [[Tero Pitkämäki]]
- [[Tyler Pitlick]]
- [[Andri Pjatov]]
- [[Jacques Plante]]
- [[Martin Plaser]]
- [[Christian Plaziat]]
- [[Gonzalo Plata]]
- [[Michel Platini]]
- [[Kyle Platzer]]
- [[Marek Plawgo]]
- [[Alassane Pléa]]
- [[Karolína Plíšková]]
- [[Jevgeni Pljuštšenko]]
- [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]]
- [[Pavel Ploc]]
- [[Tarvo Ploom]]
- [[Valdur Ploom]]
- [[Kardo Ploomipuu]]
- [[Sergei Plotnikov]]
- [[Miguel Poblet]]
- [[Karel Poborský]]
- [[Mauricio Pochettino]]
- [[Tomás Pochettino]]
- [[Lukas Podolski]]
- [[Mark Podolskij]]
- [[Ryan Poehling]]
- [[Tadej Pogačar]]
- [[Paul Pogba]]
- [[Justin Pogge]]
- [[Pavel Pogrebnjak]]
- [[Joel Pohjanpalo]]
- [[Otto Pohla]]
- [[Aivar Pohlak]]
- [[Brayden Point]]
- [[Liv Grete Poirée]]
- [[Raphaël Poirée]]
- [[Émile Poirier]]
- [[David Poisson]]
- [[Ville Pokka]]
- [[Pavol Polakovič]] 
- [[Vukašin Poleksić]]
- [[Judit Polgár]]
- [[Nikolai Poljakov]]
- [[Õnne Pollisinski]]
- [[Viljam Poltojainen]]
- [[Aleksei Poltoranin]]
- [[Imre Polyák]]
- [[Erlen Pomeranets]] 
- [[Ezequiel Ponce]]
- [[Jevgeni Ponjatovski]]
- [[Ruslan Ponomarjov]]
- [[Nina Ponomarjova]]
- [[Martin Ponsiluoma]]
- [[Leonardo Ponzio]]
- [[Albert Poom]]
- [[Markus Poom]]
- [[Mart Poom]]
- [[Gabriel Popescu]]
- [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]]
- [[Ivelin Popov]]
- [[Denis Popović]]
- [[Leona Popović]]
- [[David Popovici]]
- [[Otto von Porat]]
- [[Aleksandr Porhomovski]]
- [[Ahmed Porkveli]]
- [[Valeri Pormann]]
- [[Věra Pospíšilová-Cechlová]]
- [[Sander Post]]
- [[Piret Pormeister]]
- [[Pedro Porro]]
- [[Kristaps Porziņģis]]
- [[Elliott Porter]]
- [[Harry Porter]]
- [[Francisco Portillo]]
- [[Lajos Portisch]]
- [[Stefan Posch]]
- [[Buster Posey]]
- [[Kristián Pospíšil]]
- [[Johan Possul]]
- [[Siim-Markus Post]]
- [[Hélder Postiga]]
- [[Leonid Potapov]]
- [[Igor Potapovitš]]
- [[Leopold Potesil]]
- [[Sirje Potisepp]] 
- [[Vladimir Potkin]]
- [[Mira Potkonen]]
- [[Juan Martín del Potro]]
- [[Graham Potter]]
- [[William Pottker]]
- [[Denis Potvin]]
- [[Raymond Poulidor]]
- [[Marie-Philip Poulin]]
- [[Marc-Antoine Pouliot]]
- [[Yussuf Poulsen]]
- [[Théo Pourchaire]]
- [[Tanja Poutiainen]]
- [[Guido Povar]]
- [[Péter Povázsay]]
- [[Aleksandr Povetkin]]
- [[Asafa Powell]]
- [[Donovan Powell]]
- [[Mike Powell]]
- [[Nick Powell]]
- [[Owen Power]]
- [[Dennis Praet]]
- [[Rameshbabu Praggnanandhaa]]
- [[Alfred Praks]]
- [[Helmut Praks]]
- [[Cesare Prandelli]]
- [[Manfred Pranger]]
- [[Dmitri Prants]]
- [[Fernando Prass]]
- [[Fabio Prates]]
- [[Lucas Pratto]]
- [[Larissa Preobraženskaja]]
- [[Endel Press]]
- [[Feliks Press]]
- [[Kristjan Press]]
- [[Franziska Preuss]]
- [[Peter Prevc]]
- [[Carey Price]]
- [[Aivar Priidel]]
- [[Sten Priinits]]
- [[Aleksandar Prijović]]
- [[Konstantin Primakov]]
- [[Zoran Primorac]]
- [[Shane Prince]]
- [[Tayshaun Prince]]
- [[Igor Prins]]
- [[Stanislav Prins]]
- [[Alex Pritchard]]
- [[Alena Procházková]]
- [[Nikolai Prohhorkin]]
- [[‎Martin Prokop]]
- [[Jeļena Prokopčuka]]
- [[Aleksei Prokurorov]]
- [[Quincy Promes]]
- [[Jakob Proovel]]
- [[Toomas Proovel]]
- [[Albert Prosa]]
- [[Alain Prost]]
- [[Galina Prozumenštšikova]]
- [[Ruslan Provodnikov]]
- [[Ivan Provorov]]
- [[Dawid Przepiórka]]
- [[Mateusz Przybylko]]
- [[Nelson Prudêncio]]
- [[Georges Prud'Homme]]
- [[Svetlana Prudnikova]]
- [[Libuše Prusova]] 
- [[Natalija Prõštšepa]]
- [[Grischa Prömel]]
- [[Eduard Prööm]]
- [[Tymoteusz Puchacz]]
- [[Joona Puhakka]]
- [[Jaan Puidet]]
- [[Arūnas Pukelevičius]]
- [[Martti Pukk]] 
- [[Teemu Pukki]]
- [[Eduard Pukkonen]]
- [[Christian Pulisic]]
- [[Jesse Puljujärvi]]
- [[Teemu Pulkkinen]]
- [[Mariel Merlii Pulles]]
- [[Ryan Pulock]]
- [[Richard Pulst]] 
- [[Paulius Pultinevičius]]
- [[Viliami Pulu]]
- [[Raimund Pundi]]
- [[Peeter Pungar]]
- [[Raimo Punning]]
- [[Keith Pupart]]
- [[Oiva Purho]]
- [[Pertti Purhonen]]
- [[Eino Puri]]
- [[Oliver Puri]]
- [[Sander Puri]]
- [[Ats Purje]]
- [[Zinovi Purvinski]]
- [[Ferenc Puskás]]
- [[Aleksandr Puštov]]
- [[Mirko Puzović]]
- [[Jorginho Putinatti]]
- [[Marko Putinčanin]]
- [[Toomas Putmaker]]
- [[Helmut Puur]]
- [[Alfred Puusaag]]
- [[Edgar Puusepp]]
- [[Markus Puusepp]]
- [[Kristjan Puusild]]
- [[Ingrid Puusta]]
- [[Heino Puuste]]
- [[Juuso Puustinen]]
- [[Valtteri Puustinen]]
- [[Carles Puyol]]
- [[Raimond Põder]]
- [[Aavo Põhjala]]
- [[Anna-Liisa Põld]]
- [[Remy Põld]]
- [[Aita Põldma]]
- [[Jaak Põldma]]
- [[Mirko Põldma]]
- [[Tiina Põldmaa-Talv]]
- [[Kristofer Põldme]]
- [[Liina Põldots]]
- [[Endel Põldsalu]]
- [[Virve Põldsam]]
- [[Henn Põlluste]]
- [[Johan Põntson]]
- [[Aalo Põvvat]]
- [[Üllar Põvvat]]
- [[Elisabeth Pähtz]]
- [[Krista Pärmäkoski]]
- [[Harald Pärn]]
- [[Illimar Pärn]]
- [[Sander Pärn]]
- [[Hubert Pärnakivi]]
- [[Reena Pärnat]]
- [[Georg Pärnpuu]]
- [[Marko Pärnpuu]]
- [[Monika Pärnpuu]]
- [[Anja Pärson]]
- [[Armi Pärt]]
- [[Ilmar Pärtelpoeg]]
- [[Magnus Pääjärvi]]
- [[Aita Pääsuke]]
- [[Tõnu Pääsuke]]
- [[Jakob Pöltl]]
- [[Anett Pötzsch]]
- [[Johannes Pürn]]
- [[Eduard Pütsep]]
- [[Erki Pütsep]]
- [[Mark Pysyk]]
- [[Władysław Pytlasiński]]
- [[Mika Pyörälä]]

== Q ==
[[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Fabio Quartararo]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Máximo Quiles]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]]

== R ==
[[Andrus Raadik]]
- [[Anton Raadik]]
- [[Pille Raadik]]
- [[Toomas Raadik]]
- [[Argo Raag]]
- [[Merle Raaliste]]
- [[Helmut Raamat]]
- [[Pedro van Raamsdonk]]
- [[Antti Raanta]]
- [[Mohsen Rabiekhah]]
- [[Adrien Rabiot]]
- [[Karel Rachůnek]]
- [[Paula Radcliffe]]
- [[Ivan Radeljić]]
- [[Peter Rademacher]]
- [[Bojan Radev]]
- [[Ineta Radēviča]]
- [[Eric Radford]]
- [[Hubert Radke]]
- [[Nemanja Radonjić]]
- [[Ștefan Radu]]
- [[Emma Raducanu]]
- [[Aleksandr Radulov]]
- [[Vladas Radvilavičius]]
- [[Agnieszka Radwańska]]
- [[Rafael Pereira da Silva]]
- [[Michael Raffl]]
- [[Thomas Raffl]]
- [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]]
- [[Vjatšeslav Ragozin]]
- [[Ēriks Rags]]
- [[Kerttu Rahe]]
- [[Susanna Rahkamo]]
- [[Baba Rahman]]
- [[Uwe Rahn]]
- [[Ilse Rahnel]]
- [[Silva Rahnel]]
- [[Kristjan Rahnu]]
- [[Benjamin Raich]]
- [[Maurice Raichenbach]]
- [[Risto Raid]]
- [[Eedo Raide]]
- [[Ülo Raidma]]
- [[Erich Raidvee]]
- [[Peet Raig]]
- [[Kenneth Raisma]]
- [[Jukka Raitala]]
- [[Topi Raitanen]]
- [[Allar Raja]]
- [[Andres Raja]]
- [[Arvi Raja]]
- [[Lembit Rajala]]
- [[Toni Rajala]]
- [[Georgi Rajkov]]
- [[Predrag Rajković]]
- [[Rickard Rakell]]
- [[Ivan Rakitić]]
- [[Brandis Raley-Ross]]
- [[Benito Raman]]
- [[Ramires]]
- [[Nils Ramm]]
- [[Karl-Martin Rammo]]
- [[Willi Rammo]]
- [[Ülo Rammo]]
- [[Gonçalo Ramos]]
- [[Rafael Ramos]]
- [[Ruy Ramos]]
- [[Sergio Ramos]]
- [[Craig Ramsay]]
- [[Aaron Ramsey]]
- [[Rashid Ramzi]]
- [[Ellen Rand]]
- [[Kristian Rand]]
- [[Mary Rand]]
- [[Taavi Rand]]
- [[Kikkan Randall]]
- [[Jüri Randla]]
- [[Leonard Randolph]] 
- [[Margit Randver]]
- [[Jüri Randviir]]
- [[Maari Randväli]]
- [[Claudio Ranieri]]
- [[Valdu Rannaleet]]
- [[Indrek Rannama]]
- [[Raul Rannaveer]]
- [[Maaja Ranniku]]
- [[Heiko Rannula]]
- [[Sampo Ranta]]
- [[Mikko Rantanen]]
- [[Siiri Rantanen]]
- [[Milan Rapaić]]
- [[Megan Rapinoe]]
- [[Jovana Rapport]]
- [[Danas Rapšys]]
- [[Marcus Rashford]]
- [[Joonas Rask]]
- [[Tuukka Rask]]
- [[Ahto Raska]]
- [[Andres Raska]]
- [[Liina Raska]]
- [[Dennis Rasmussen]]
- [[Giacomo Raspadori]]
- [[Paco Rassat]]
- [[Camille Rast]]
- [[Andrejs Rastorgujevs]]
- [[Gregor Rasva]]
- [[Toprak Razgatlıoğlu]]
- [[Luiz Razia]]
- [[Giuliano Razzoli]]
- [[Tomas Ražanauskas]]
- [[Jaan Ratassepp (sõudja)|Jaan Ratassepp]]
- [[Andrei Rațiu]]
- [[Daniil Ratnikov]]
- [[Eduard Ratnikov]]
- [[Sergei Ratnikov]]
- [[Ony Paule Ratsimbazafy]]
- [[Mihkel Ratt]]
- [[Ty Rattie]]
- [[Eve Rattiste]]
- [[Harry Rattus]]
- [[Priit Raud]]
- [[Hubert Raudaschl]]
- [[Kalju Raudjalg]]
- [[Andreas Raudsepp]]
- [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]]
- [[Lydia Raudsepp]]
- [[Pavo Raudsepp]]
- [[Raimo Raudsepp]]
- [[Heino Raudsik]]
- [[Art Raudva]]
- [[Raúl]]
- [[David Raum]]
- [[Alex-Edward Raus]]
- [[Olita Rause]]
- [[Igors Rausis]]
- [[Tapio Rautavaara]]
- [[Pasi Rautiainen]]
- [[Pentti Rautiainen]]
- [[Jana Rawlinson]]
- [[David Raya]]
- [[Lucas Raymond]]
- [[Jonathan Rea]]
- [[Oleg Reabciuk]]
- [[Tim Ream]]
- [[Ryan Reaves]]
- [[Ago Rebane]]
- [[Kirti Rebane]]
- [[Lembit Rebane]]
- [[Viiu Rebane]]
- [[Viktoria Rebensburg]]
- [[Ante Rebić]]
- [[Anthony Rech]]
- [[Helmut Recknagel]]
- [[Harry Redknapp]]
- [[Miķelis Rēdlihs]]
- [[Derek Redmond]]
- [[Nathan Redmond]]
- [[Zach Redmond]]
- [[Redžep Redžepovski]]
- [[Andreas Fjorden Ree]]
- [[Arnold Ree]]
- [[Gary Reed]]
- [[Travis Reed]]
- [[Jemma Reekie]]
- [[Roman Rees]]
- [[Brittney Reese]]
- [[Peter Regin]]
- [[Walid Regragui]]
- [[Enrique Regüeiferos]]
- [[Aivar Rehemaa]]
- [[Katrin Rehemaa]]
- [[Otto Rehhagel]]
- [[Lukas Reichel]]
- [[Hannes Reichelt]]
- [[Robin Reid]]
- [[Robin Reid (jalgrattur)]]
- [[Adam Reideborn]]
- [[Christian Reif]]
- [[Taavi Reigam]]
- [[Tijjani Reijnders]]
- [[Mike Reilly]]
- [[Martin Reim]]
- [[Petri Reima]]
- [[Elmar Reiman]]
- [[Riido Reiman]]
- [[James Reimer]]
- [[Bernhard Rein]]
- [[José Manuel Reina]]
- [[Reinaldo]]
- [[Julius Reinans]]
- [[Otto Reinfeldt-Reinlo]]
- [[Sam Reinhart]]
- [[Aleksander Reinke]]
- [[Aleksander Reino]]
- [[Gabriele Reinsch]]
- [[Sven Reintak]]
- [[Mikk Reintam]]
- [[Ott Reinumäe]]
- [[Harald Reinvald]]
- [[Sandra Reinvald]]
- [[Carmely Reiska]]
- [[Michael Reiziger]]
- [[Dana Reizniece-Ozola]]
- [[Karim Rekik]]
- [[Karl Remm]]
- [[Margus Remmak]]
- [[Edgar Remmel]]
- [[Loïc Rémy]]
- [[Borna Rendulić]]
- [[Silke Renk]]
- [[Diana Rennik]]
- [[Kevin Renno]]
- [[Michal Řepík]]
- [[Attila Repka]]
- [[Christopher Repka]]
- [[Eva Repková]]
- [[Valle Resko]]
- [[Miloslava Rezková]]
- [[Vladimir Reznitšenko]]
- [[Anfissa Reztsova]]
- [[Gleb Retivõhh]]
- [[Stefan Rettenegger]]
- [[Julian Reus]]
- [[Marco Reus]]
- [[Carlos Reutemann]]
- [[Daniel Revenu]]
- [[Carles Rexach]]
- [[Diego Antonio Reyes]]
- [[Israel Reyes]]
- [[Harry Reynolds]]
- [[Chadi Riad]]
- [[Damien Riat]]
- [[Adriano Leite Ribeiro]]
- [[Éverton Ribeiro]]
- [[Fernanda Ribeiro]]
- [[Franck Ribéry]]
- [[Zoltán Ribli]]
- [[Emma Ribom]]
- [[Hamilton Ricard]]
- [[Franco Riccardi]]
- [[Daniel Ricciardo]]
- [[Declan Rice]]
- [[Cyprien Richard]]
- [[Tanner Richard]]
- [[Brad Richards]]
- [[Jereem Richards]]
- [[Micah Richards]]
- [[Sanya Richards-Ross]]
- [[Brad Richardson]]
- [[Sha'Carri Richardson]]
- [[Daniel Rickardsson]]
- [[Shanieka Ricketts]]
- [[Lars Riedel]]
- [[Jaïro Riedewald]]
- [[Maximilian Riedmüller]]
- [[Søren Rieks]]
- [[Morgan Rielly]]
- [[Yvon Riemer]]
- [[Maria Riesch]]
- [[Fabian Rießle]]
- [[Emiliano Rigoni]]
- [[Annika Rihma]]
- [[Jarl Magnus Riiber]]
- [[Herol Riiberg]]
- [[Juuso Riikola]]
- [[Enn Riisalu]]
- [[Boris Riisik]]
- [[Joonas Riismaa]]
- [[Mait Riisman]]
- [[Tarmo Riitmuru]]
- [[Frank Rijkaard]]
- [[Roderick Rijnders]]
- [[Rait Rikberg]]
- [[Tomas Rimas]]
- [[Artūras Rimkevičius]]
- [[Danilo Rinaldi]]
- [[Kristo Ringas]]
- [[Sandra Ringwald]]
- [[Tauno Rinkinen]]
- [[Pekka Rinne]]
- [[Richard Ríos]]
- [[Josh Risdon]]
- [[Roope Riski]]
- [[Jaakko Rissanen]]
- [[Rasmus Rissanen]]
- [[Arvo Rist]]
- [[Liisi Rist]]
- [[Ranet Ristikivi]]
- [[Rasmus Ristolainen]]
- [[Stefan Ristovski]]
- [[Nick Ritchie]]
- [[Siret Rits]]
- [[Valentina Ritsing]]
- [[David Rittich]]
- [[Rivaldo]]
- [[Blas Riveros]]
- [[Leelo Rivis]]
- [[Georgi Rjabov]]
- [[Oleg Rjahhovski]]
- [[Juri Rjazanov]]
- [[Arjen Robben]]
- [[Carmelo Robledo]]
- [[Daniel Roberts]]
- [[Andrew Robertson]]
- [[Oscar Robertson]]
- [[Robinho]]
- [[Antonee Robinson]]
- [[Callum Robinson]]
- [[Jack Robinson]]
- [[Mat Robinson]]
- [[Paul Robinson]]
- [[Dayron Robles‎]]
- [[Joel Robles]]
- [[Joaquín Rocha]]
- [[Sergio Rochet]]
- [[Vebjørn Rodal]]
- [[Hugo Rodallega]]
- [[Andy Roddick]]
- [[Sebastian Rode]]
- [[Dennis Rodman]]
- [[Irina Rodnina]]
- [[Joe Rodon]]
- [[Eduardo Pereira Rodrigues]]
- [[Evan Rodrigues]]
- [[Garry Rodrigues]]
- [[Jorge Rodrigues]]
- [[Márcio Rodrigues]]
- [[Moacir Rodrigues dos Santos]]
- [[Ángel Rodríguez]]
- [[Arturo Rodríguez]]
- [[Enrique Rodríguez]]
- [[Guido Rodríguez]]
- [[Jaime Rodríguez]]
- [[James Rodríguez]]
- [[Jay Rodriguez]]
- [[Jonathan Rodríguez]]
- [[Luis Alfonso Rodríguez]]
- [[Maximiliano Rodríguez]]
- [[Óscar Rodríguez]]
- [[Washington Rodríguez]]
- [[Yoel Rodríguez]]
- [[Pedro Rodríguez Ledesma]]
- [[Jack Rodwell]]
- [[Garrett Roe]]
- [[Mads Roerslev]]
- [[Jeremy Roff]]
- [[Erika Roger]]
- [[Camryn Rogers]]
- [[Morgan Rogers]]
- [[Raevyn Rogers]]
- [[Jacques Rogge]]
- [[Primož Roglič]]
- [[Anna Rogowska]]
- [[Laura Rogule]]
- [[Marcus Rohdén]]
- [[Heidi Rohi]]
- [[Aino Roht]]
- [[Hillar Rohtaru]]
- [[Johan Rohtla]]
- [[Laura Rohtla]]
- [[Paavo Roininen]]
- [[Clemente Rojas]]
- [[Marco Rojas]]
- [[Robert Rojas]]
- [[Yulimar Rojas]]
- [[Marcos Rojo]]
- [[Antonio Roldán]]
- [[Cindy Roleder]]
- [[Simon Rolfes]]
- [[Marjut Rolig]]
- [[Esteban Rolón]]
- [[Leonardo Rolón]]
- [[Raido Roman]]
- [[Taras Romanczuk]]
- [[Viktor Romanenkov]]
- [[Oksana Romanenkova]]
- [[Darlan Romani]]
- [[Maria Romanjuk]]
- [[Jelena Romanova]]
- [[Pjotr Romanovski]]
- [[Koffi Ndri Romaric]]
- [[Ángel Romero]]
- [[Cristian Romero]]
- [[Luis Alberto Romero]]
- [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]]
- [[Oriol Romeu]]
- [[Bjørn Einar Romøren]]
- [[Ronaldinho]]
- [[Ronaldo]]
- [[Cristiano Ronaldo]]
- [[Jonas Røndbjerg]]
- [[Rajon Rondo]]
- [[Salomón Rondón]]
- [[Eldar Rønning]]
- [[Jon Rønningen]]
- [[Frederik Rønnow]]
- [[Kuno Rooba]]
- [[Meelis Rooba]]
- [[Robert Rooba]]
- [[Urmas Rooba]]
- [[Ain Rool]]
- [[Voldemar Roolaan]]
- [[Boris Roolaid]]
- [[Egon Roolaid]]
- [[Heldur Roone]]
- [[Wayne Rooney]]
- [[Henri Roos]]
- [[Riivo Roose]]
- [[Rasmus Roosleht]]
- [[Sulev Roosma]]
- [[Mark Oliver Roosnupp]]
- [[Piet Roozenburg]]
- [[Jack Root]]
- [[Salme Rootare]]
- [[Vidrik Rootare]]
- [[Markus Rooth]]
- [[Jaan Roots]]
- [[Maire Roots]]
- [[Vello Rootsi]]
- [[Marco Rosa]]
- [[Roberto Rosales]]
- [[Jarno Rosberg]]
- [[Keke Rosberg]]
- [[Nico Rosberg]]
- [[Alex Rose]]
- [[Danny Rose]]
- [[Derrick Rose]]
- [[Inna Rose]]
- [[Jacob de la Rose]]
- [[Murray Rose]]
- [[Robert Rosén]]
- [[Kristjan Rosenberg]]
- [[Heide Rosendahl]]
- [[Märt Rosenthal]]
- [[Ken Rosewall]]
- [[Tomáš Rosický]]
- [[Jack Roslovic]]
- [[Héctor Rossetto]]
- [[Alexander Rossi]]
- [[Diego Rossi]]
- [[Marco Rossi]]
- [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]]
- [[Paolo Rossi]]
- [[Sulo Rossi]]
- [[Valentino Rossi]]
- [[Igor Rostorotski]]
- [[Pavel Rostovtsev]]
- [[Ewa Różańska]]
- [[Isai Rozenfeld]]
- [[Eduardas Rozentalis]]
- [[Valeri Rozmanov]]
- [[Sándor Rozsnyói]]
- [[Serhi Rožok]]
- [[Gustave Roth]]
- [[Künter Rothberg]]
- [[Szapsel Rotholc]]
- [[Ferguson Rotich]]
- [[Vassili Rotšev]]
- [[Dorothy Round Little]]
- [[Ronda Rousey]]
- [[Antoine Roussel]]
- [[Harri Rovanperä]]
- [[Kalle Rovanperä]]
- [[James Michael Rowe]]
- [[Nicolas Roy]]
- [[Patrick Roy]]
- [[Martin Røymark]]
- [[Marco Ruben]]
- [[Mārtiņš Rubenis]]
- [[Iepe Rubingh]]
- [[Kristiāns Rubīns]]
- [[Ricky Rubio]]
- [[Sergei Rublevski]]
- [[Mark Rudan]]
- [[David Lekuta Rudisha]]
- [[Wiesław Rudkowski]]
- [[Artjoms Rudņevs]]
- [[Wilma Rudolph]]
- [[Manuel Rui Costa]]
- [[Fabián Ruiz]]
- [[Flor Ruiz]]
- [[Marcel Ruiz]]
- [[Víctor Ruiz]]
- [[Antonio Rukavina]]
- [[Ernst Rull]]
- [[Gerónimo Rulli]]
- [[Alberts Rumba]]
- [[Raema Lisa Rumbewas]]
- [[Indrek Rumma]]
- [[Hellat Rumvolt]] 
- [[David Rundblad]]
- [[Elmar Runge]]
- [[Herbert Runge]]
- [[Pekka Ruokola]]
- [[Jarno Ruotsalainen]]
- [[Lukas Rupp]]
- [[Arantxa Rus]]
- [[Ace Rusevski]] 
- [[Bill Russell]]
- [[Carrie Russell]]
- [[Masai Russell]]
- [[Patrick Russell]]
- [[Raivo Russmann]]
- [[Bryan Rust]]
- [[Ștefan Rusu]]
- [[Babe Ruth]]
- [[Greg Rutherford]]
- [[Rain Ruuder]]
- [[Raissa Ruus]]
- [[Antti Ruuskanen]]
- [[Maido Ruusmann]]
- [[Leo Rwabwogo]]
- [[Jaroslav Rõbakov]]
- [[Voldemar Rõks]]
- [[Tamara Rõlova]]
- [[Olga Rõpakova]]
- [[Boriss Rõtov]]
- [[Teymur Rəcəbov]]
- [[Jaanika Rähn]]
- [[Kimi Räikkönen]]
- [[Mihkel Räim]] 
- [[Karri Rämö]]
- [[Aivar Räni]]
- [[Raido Ränkel]]
- [[Artur Rättel]]
- [[Aatu Räty]]
- [[Seppo Räty]]
- [[Margus Rääk]]
- [[Helmuth Räästas]]
- [[Alfred Röding]]
- [[Voldemar Röding]]
- [[Thomas Röhler]]
- [[Walter Röhrl]]
- [[Assar Rönnlund]]
- [[Michael Rösch]]
- [[Sjur Røthe]]
- [[Antonio Rüdiger]]
- [[Eha Rünne]]
- [[Helina Rüütel]]
- [[Margit Rüütel]]
- [[Henri Rüütli]]
- [[Tarmo Rüütli]]
- [[Derek Ryan]]
- [[Mathew Ryan]]
- [[Jerzy Rybicki]]
- [[Ingvar Rydell]]
- [[Dave Ryding]]
- [[Johannes Rydzek]]
- [[Julian Ryerson]]
- [[Rick Rypien]]

== S ==
[[Brandon Saad]]
- [[Kaimar Saag]] 
- [[Oskar Saag]]
- [[Kristo Saage]]
- [[Arvo Saal]]
- [[Berit Saar]]
- [[Elmar Saar]]
- [[Kaarel Saar]]
- [[Kadi Liis Saar]]
- [[Katriin Saar]]
- [[Kevin Saar]]
- [[Leonid Saar]]
- [[Tomi Saarelma]]
- [[Rivo Saaremäe]]
- [[Anti Saarepuu]]
- [[Onni Saari]]
- [[Vili Saarijärvi]]
- [[Aino Kaisa Saarinen]]
- [[Mikko Saarinen]]
- [[Veli Saarinen]]
- [[Mauri Saarivainio]]
- [[Pentti Saarman]]
- [[Henn Saarmann]]
- [[Herbert Saarne]]
- [[Mart Saarso]]
- [[Jarkko Saastamoinen]]
- [[Vello Saatpalu]]
- [[Arõna Sabalenka]]
- [[Youssouf Sabaly]]
- [[Andrus Sabiin]]
- [[Arvydas Sabonis]]
- [[Domantas Sabonis]]
- [[Simão Sabrosa]]
- [[Gianluigi Saccaro]]
- [[Evi Sachenbacher-Stehle]]
- [[Armando Sadiku]]
- [[Marat Safin]]
- [[Matvei Safonov]]
- [[Oleksandr Safronov]]
- [[Bacary Sagna]]
- [[Rait Sagor]]
- [[Louis Saha]]
- [[Aleksander Saharov]]
- [[Liis Saharov]]
- [[Tõnis Sahk]]
- [[Toni Sailer]]
- [[Carlos Sainz]]
- [[Carlos Sainz juunior]]
- [[Romain Saïss]]
- [[Buvaissar Saitijev]]
- [[Arseni Sajankin]]
- [[Bukayo Saka]]
- [[Konstantin Sakajev]]
- [[Kaori Sakamoto]]
- [[Joe Sakic]]
- [[María Sákkari]]
- [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]]
- [[Kaido Saks]]
- [[Kairi Saks]]
- [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]]
- [[Ivo Saksakulm]]
- [[Irving Saladino]]
- [[Olga Saladuhha]]
- [[Mohamed Salah]]
- [[Bartosz Salamon]]
- [[Maksim Salaš]]
- [[Carlos Salcedo]]
- [[Santiago Salcedo]]
- [[Ulrich Salchow]]
- [[David Saldadze]]
- [[Raivo Saldre]]
- [[Salem Saleh]]
- [[Nathan Saliba]]
- [[William Saliba]]
- [[Hasan Salihamidžić]]
- [[Nurgyul Salimova]]
- [[Sasu Salin]]
- [[Guillermo Salinas]]
- [[Julio Salinas]]
- [[Joseph Saliste]]
- [[Mohammed Salisu]]
- [[Roland Sallai]]
- [[Jere Sallinen]]
- [[Rico Salmela]]
- [[Ilmari Salminen]]
- [[Senni Salminen]]
- [[Börje Salming]]
- [[Mika Salo]]
- [[Luis Salom]]
- [[Jouko Salomäki]]
- [[Miikka Salomäki]]
- [[Bernhard Salong]]
- [[Sven Salumaa]]
- [[Jaak Salumets]]
- [[Erika Salumäe]] 
- [[Jane Salumäe]]
- [[Jens Salumäe]] 
- [[Priit Salumäe]]
- [[Karl Robert Saluri]]
- [[Kai-Riin Saluste]]
- [[Eduardo Salvio]]
- [[Guilherme Samaia]]
- [[Giórgos Samarás]]
- [[Mbwana Samatta]]
- [[N'Diaga Samb]]
- [[Abderrahman Samba]]
- [[Brice Samba]]
- [[Dylan Samberg]]
- [[Gulnara Samitova]]
- [[Siim-Tanel Sammelselg]]
- [[Kalli Samorodni]]
- [[Mark Samorukov]]
- [[Ago Samoson]]
- [[César Sampaio]]
- [[Pete Sampras]]
- [[Julia Sampson Hayward]]
- [[Ilja Samsonov]]
- [[Emma Samuelsson]]
– [[Sebastian Samuelsson]]
- [[Varteres Samurgašev]]
- [[Daniel Sanabria]]
- [[Alexis Sánchez]]
- [[Carlos Andrés Sánchez]]
- [[Dávinson Sánchez]]
- [[Félix Sánchez]]
- [[Jorge Sánchez]]
- [[José Enrique Sánchez]]
- [[Oswaldo Sánchez]]
- [[Robert Sánchez]]
- [[Víctor Sánchez Mata]]
- [[Arantxa Sánchez Vicario]]
- [[Brent Sancho]] 
- [[Jadon Sancho]]
- [[Tom Sandberg]]
- [[Chris Sande]]
- [[Tessa Sanderson]]
- [[Eugen Sandow]]
- [[Alex Sandro]]
- [[Viktor Sanejev]] 
- [[Aleksander Sannik]]
- [[Kaishū Sano]]
- [[Wilfried Sanou]]
- [[Roque Santa Cruz]]
- [[Andrey Santos]]
- [[Daniel Santos]]
- [[Douglas Santos]]
- [[Fábio Santos]]
- [[Fernando Santos]]
- [[Arvi Sapas]]
- [[Taivo Sapas]]
- [[Daniil Sapljošin]] 
- [[Oleg Sapožnin]]
- [[Rauno Sappinen]]
- [[Gennadi Sapunov]]
- [[Edwin van der Sar]] 
- [[Gabriel Sara]]
- [[Pablo Sarabia]]
- [[Aleksejs Saramotins]]
- [[Hille Sarapuu]]
- [[Markku Sarasto]]
- [[Helmut Saretok]]
- [[Josh Sargent]]
- [[Juuse Saros]]
- [[Zoltan Sarosy]]
- [[Pape Matar Sarr]]
- [[Ismaïla Sarr]]
- [[Cyprien Sarrazin]]
- [[Eneli Sarv]]
- [[Ukyo Sasahara]]
- [[Kōji Sasaki]]
- [[Masanao Sasaki]]
- [[Anatoli Sass]]
- [[Marino Satō]]
- [[Takuma Satō]]
- [[Yūto Satō]]
- [[Tomáš Satoranský]]
- [[Carlos Saucedo]]
- [[Grégoire Saucy]]
- [[Elo Saue]]
- [[Eveli Saue]]
- [[Raoul Saue]]
- [[Maarja Saulep]]
- [[Reinhold Saulmann]]
- [[Christoph Sauser]]
- [[Claudius Sava]]
- [[Demba Savage]]
- [[Randy Savage]]
- [[David Savard]]
- [[Jefferson Savarino]]
- [[Maria Saveljeva]]
- [[Mantas Savėnas]]
- [[Toomas Savi]]
- [[Erko Saviauk]]
- [[Stefan Savić]]
- [[Veli-Matti Savinainen]]
- [[Javier Saviola]]
- [[Daniil Savitski]]
- [[Erkki Savolainen]]
- [[Olena Savtšenko]]
- [[Jaak Savvi]]
- [[Igor Savvov]]
- [[Jazmin Sawyers]]
- [[Nūrā as-Sayyid]]
- [[Lionel Scaloni]]
- [[Marco Scandella]]
- [[Gustavo Scarpa]]
- [[Michele Scarponi]]
- [[Willem Schagen]]
- [[Louis Schaub]]
- [[Julia Scheib]]
- [[Mario Scheiber]]
- [[Mark Scheifele]]
- [[Norbert Schemansky]]
- [[Simon Schempp]]
- [[Brayden Schenn]]
- [[Luke Schenn]]
- [[Francesca Schiavone]]
- [[Patrik Schick]]
- [[Bernadette Schild]]
- [[Marlies Schild]]
- [[Jessica Schilder]]
- [[Thea Schildmann]]
- [[Salvatore Schillaci]]
- [[Herbert Schilling]]
- [[Semmy Schilt]]
- [[Dafne Schippers]]
- [[Kurt Schirra]]
- [[Alexander Schlager]]
- [[Josef Schleinkofer]]
- [[Gregor Schlierenzauer]]
- [[Jeffrey Schlupp]]
- [[Andreas Schlütter]]
- [[Adolf Schmal]]
- [[Jordan Schmaltz]]
- [[Kasper Schmeichel]]
- [[Peter Schmeichel]]
- [[Akira Schmid]]
- [[Jan Schmid]]
- [[Julian Schmid]]
- [[Romano Schmid]]
- [[Nicole Schmidhofer]]
- [[Alfred Schmidt]]
- [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]]
- [[Helen Schmidt]]
- [[Jüri Schmidt]]
- [[Leni Schmidt]]
- [[Nate Schmidt]]
- [[Martin Schmitt]]
- [[Pál Schmitt]]
- [[Albert Schneider]]
- [[Aleksander Schneider]]
- [[Bernd Schneider (jalgpallur)]]
- [[Cory Schneider]]
- [[Vreni Schneider]]
- [[Roland Mark Schoeman]]
- [[Gertrude Schoißwohl]]
- [[Paul Scholes]] 
- [[Auke Scholma]]
- [[Jerdy Schouten]]
- [[Jordan Schroeder]]
- [[Emil Schulz]]
- [[Heinz Schulz]]
- [[Nico Schulz]]
- [[Fabian Schulze]]
- [[Jürgen Schult]] 
- [[Justin Schultz]]
- [[Silver Schultz]]
- [[Michael Schumacher]]
- [[Mick Schumacher]]
- [[Ralf Schumacher]] 
- [[Walter Schuster]]
- [[Anett Schutting]]
- [[Tollien Schuurman]] 
- [[Stefan Schwab]]
- [[Christina Schwanitz]]
- [[Marco Schwarz]]
- [[Sissy Schwarz]]
- [[Arnold Schwarzenegger]]
- [[Mark Schwarzer]]
- [[Alex Schwarzman]] 
- [[Jaden Schwartz]]
- [[Bastian Schweinsteiger]]
- [[Marvin Schwäbe]]
- [[András Schäfer]]
- [[Fabian Schär]]
- [[Lasse Schöne]]
- [[Rainer Schönfelder]]
- [[Alessandro Schöpf]]
- [[Ida Schöpfer]]
- [[Philipp Schörghofer]]
- [[Rasmus Schüller]]
- [[André Schürrle]]
- [[Barbara Ann Scott]]
- [[Beckie Scott]]
- [[Duncan Scott]]
- [[Leonard Scott]]
- [[Daniel Sedin]]
- [[Henrik Sedin]]
- [[Lukáš Sedlák]]
- [[Goce Sedloski]]
- [[Sergi Sednjev]]
- [[Pjotr Sedov]]
- [[Anastassija Sedova]]
- [[Juri Sedõhh]]
- [[Clarence Seedorf]]
- [[Anton Seelos]]
- [[Barbora Seemanová]]
- [[Evald Seepere]]
- [[Rain Seepõld]]
- [[Haris Seferović]]
- [[Tyler Seguin]]
- [[Indrek Sei]]
- [[Moritz Seider]]
- [[Mario Seidl]]
- [[Kristin Seier]]
- [[Alar Seim]]
- [[Georg Seim]]
- [[Mart Seim]]
- [[Geórgios Seitarídis]]
- [[Jiří Sekáč]]
- [[Andrej Sekera]]
- [[Kunimitsu Sekiguchi]]
- [[Leopold Sekongo]]
- [[Andrew Selby]]
- [[Taavi Selder]]
- [[Ivan Seledkov]]
- [[Monica Seles]]
- [[Aleksandr Selevko]]
- [[Hanno Selg]]
- [[Konstantin Selli]]
- [[Enn Sellik]]
- [[Siim Sellis]]
- [[Ole Selnæs]]
- [[Matz Sels]]
- [[Teemu Selänne]]
- [[Caster Semenya]]
- [[Antoine Semenyo]]
- [[Peeter Semjonov]]
- [[Uļjana Semjonova]]
- [[Peter Sendel]]
- [[Philippe Senderos]]
- [[Marcos Senesi]]
- [[Ayrton Senna]] 
- [[Bruno Senna]]
- [[Marcos Senna]]
- [[Simona Senoner]]
- [[Stefano Sensi]]
- [[Märt Sepik]]
- [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]]
- [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]]
- [[Kätlin Sepp]]
- [[Raimund Felix Sepp]]
- [[Markkus Seppik]]
- [[Hanna-Maria Seppälä]]
- [[Tuomas Seppänen]]
- [[Leopoldo Serantes]]
- [[Suat Serdar]]
- [[Thulani Serero]]
- [[Maria Sergejeva]]
- [[Ulderico Sergo]]
- [[Jean Michaël Seri]]
- [[Šamil Serikov]]
- [[Ryan Sessegnon]]
- [[Daiya Seto]]
- [[Anastasija Sevastova]]
- [[Damon Severson]]
- [[Salva Sevilla]]
- [[Oblique Seville]]
- [[Leida Sevruk]]
- [[Dan Sexton]]
- [[Victor Shabangu]]
- [[Jennifer Shahade]]
- [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]]
- [[Sam Shankland]]
- [[Bill Shankly]]
- [[Xherdan Shaqiri]]
- [[Billy Sharp]]
- [[Henry Graham Sharp]]
- [[Kevin Shattenkirk]]
- [[Luke Shaw]]
- [[Jack Shea]]
- [[Riley Sheahan]]
- [[Alan Shearer]]
- [[Conor Sheary]]
- [[Barry Sheene]]
- [[Jonjo Shelvey]]
- [[Shen Xue]]
- [[James Sheppard]]
- [[Cillian Sheridan]]
- [[Martin Sheridan]]
- [[Teddy Sheringham]]
- [[Kiefer Sherwood]]
- [[Mikaela Shiffrin]]
- [[Jean Shiley]]
- [[Hunter Shinkaruk]]
- [[Drew Shore]]
- [[Nick Shore]]
- [[Frank Shorter]]
- [[Alfred Shrubb]]
- [[Yury Shulman]]
- [[Aleksei Sibirtsev]]
- [[Djibril Sidibé]]
- [[Aljona Sidko]]
- [[Janusz Sidło]]
- [[Andrei Sidorenkov]]
- [[Vladimir Sidorkin]]
- [[Anželika Sidorova]]
- [[Annarita Sidoti]]
- [[Nathalie von Siebenthal]]
- [[Björn Sieber]]
- [[Jonas Siegenthaler]]
- [[Viktor Sieger]]
- [[Günter Siegmund]]
- [[Jani Sievinen]]
- [[Madis Sihimets]]
- [[Morten Siht]]
- [[Eler Siim]]
- [[Mattias Siimar]]
- [[Georg Siimenson]]
- [[Kristo Siimer]]
- [[Karl Siitan]]
- [[Ton Sijbrands]]
- [[Kristjan Sikaste]]
- [[András Sike]] 
- [[Evald Sikk]]
- [[Kermo Sikk]]
- [[Jüri Sikkut]]
- [[Gergely Siklósi]]
- [[Tomasz Sikora]]
- [[Dylan Sikura]]
- [[Annette Sikveland]]
- [[Paulo Silas]]
- [[Otto Silber]]
- [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]]
- [[Donald-Aik Sild]]
- [[Heino Sild]]
- [[Joanna Sild]]
- [[Joonas Sild]]
- [[Lauri Sild]]
- [[Rita Sild]]
- [[Sarmite Sild]]
- [[Sixten Sild]]
- [[Timo Sild]]
- [[Henry Sildaru]]
- [[Kelly Sildaru]]
- [[Olle Sildre]]
- [[Kõrõlo Silitš]]
- [[Harry Siljander]]
- [[Ramol Sillamaa]]
- [[Annika Sillaots]]
- [[Ats Sillaste]]
- [[Ester Sillaste]]
- [[Mikk Sillaste]]
- [[Janis Sillat]]
- [[Müzahir Sille]]
- [[Andrei Silnov]]
- [[André Silva]]
- [[André da Silva]]
- [[Antony Silva]]
- [[Bernardo Silva]]
- [[David Silva]]
- [[Eduardo da Silva]]
- [[Fábio Silva]]
- [[Leonardo Silva]]
- [[Marco Silva]]
- [[Rafa Silva]]
- [[Rui Pedro Silva]]
- [[Thiago Silva]]
- [[Yarisley Silva]]
- [[Jay Silverheels]]
- [[Irina Simagina]]
- [[Mohamed Simakan]]
- [[Dave Sime]]
- [[Sara Simeoni]]
- [[Dominik Simon]]
- [[Julia Simon]]
- [[Mircea Șimon]]
- [[Moses Simon]]
- [[Marco Simoncelli]]
- [[Timo Simonlatser]]
- [[Xavi Simons]]
- [[René Simões]]
- [[Juhan Simovart]]
- [[Pusarla Venkata Sindhu]]
- [[Vijender Singh]]
- [[Wilfried Singo]]
- [[Sander Sinilaid]]
- [[Vlasi Sinjavski]]
- [[Jannik Sinner]]
- [[Eelco Sintnicolaas]]
- [[Lembit Sipelgas]]
- [[Tapio Sipilä]]
- [[Aleksander Sirel]]
- [[Kersti Sirel]]
- [[Janis Sirelpuu]]
- [[Kaili Sirge]]
- [[Helmuth Sirgemets]]
- [[Salvatore Sirigu]]
- [[Zigismunds Sirmais]]
- [[Ilja Siroš]]
- [[Sergei Sirotkin]]
- [[Moussa Sissoko]]
- [[Colton Sissons]]
- [[Peter Sitt]]
- [[Igor Sjunin]]
- [[Stig Sjölin]]
- [[Sarah Sjöström]]
- [[Pavol Skalický]]
- [[Sindre Bjørnestad Skar]]
- [[Bente Skari]]
- [[Ellyes Skhiri]]
- [[Ville Skinnari]]
- [[Jeff Skinner]]
- [[Stuart Skinner]]
- [[Kristine Stavås Skistad]]
- [[Ossian Skiöld]]
- [[Ann Elen Skjelbreid]]
- [[Lidija Skoblikova]]
- [[Vibeke Skofterud]]
- [[Sander Skotheim]]
- [[Kārlis Skrastiņš]]
- [[Pia Skrzyszowska]]
- [[Viktor Skrõpnõk]]
- [[Nejc Skubic]]
- [[Andres Skuin]]
- [[Juraj Slafkovský]]
- [[Mary Slaney]]
- [[Jaccob Slavin]]
- [[Svetlana Sleptsova]]
- [[Anton Slepõšev]]
- [[Jelena Slessarenko]]
- [[Astrid Øyre Slind]]
- [[Naïm Sliti]]
- [[Lev Slobodskoi]]
- [[Irina Slutskaja]]
- [[Izmir Smajlaj]]
- [[Chris Smalling]] 
- [[Viktor Smeds]]
- [[Valeri Smelkov]]
- [[David Smerdon]]
- [[Raissa Smetanina]]
- [[Ilia Smirin]]
- [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]]
- [[Andrei Smirnov]]
- [[Maksim Smirnov]]
- [[Vladimir Smirnov]]
- [[Deniss Smirnovs]]
- [[Alex Smith]]
- [[Axel Smith]]
- [[Bobby Smith]]
- [[Brendan Smith]]
- [[C. J. Smith]]
- [[Calvin Smith]]
- [[Craig Smith]]
- [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]]
- [[John Smith (maadleja)|John Smith]]
- [[Maurice Smith]]
- [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]]
- [[Regan Smith]]
- [[Reilly Smith]]
- [[Rusty Smith]]
- [[Warren Cummings Smith]]
- [[Devante Smith-Pelly]]
- [[Fjodor Smolov]]
- [[Vassili Smõslov]]
- [[Wesley Sneijder]]
- [[Robert Snodgrass]]
- [[Wesley So]]
- [[Cédric Soares]]
- [[Júlio César Soares Espíndola]]
- [[Hugo Soasepp]]
- [[Edmund Sobkowiak]]
- [[Waldemar Sobota]]
- [[Vladimír Sobotka]]
- [[Rubén Sobrino]]
- [[Roman Sobtšenko]]
- [[Bartosz Soćko]]
- [[Monika Soćko]]
- [[Sócrates]]
- [[Mads Søgaard]]
- [[Leili Soima]]
- [[August Sokk]]
- [[Sten-Timmu Sokk]]
- [[Tanel Sokk]]
- [[Tiit Sokk]]
- [[Ola Solbakken]]
- [[Ståle Solbakken]]
- [[Henning Solberg]]
- [[Oliver Solberg]]
- [[Petter Solberg]]
- [[Stian Solberg]]
- [[Roberto Soldado]]
- [[Carlos Soler]]
- [[Hope Solo]]
- [[Manor Solomon]]
- [[Igor Solopov]]
- [[Nikolai Solovjov]]
- [[Hocine Soltani]]
- [[Yann Sommer]]
- [[René Sommerfeldt]]
- [[Alex Song]]
- [[Janar Soo]]
- [[Henri Sool]]
- [[Hannes Soomer]]
- [[Kaia Soosaar]]
- [[Marti Soosaar]]
- [[Martti Soosaar]]
- [[Peet Soosaar]]
- [[Kustav Soosild]]
- [[Inge Sørensen]]
- [[Heiki Sorge]]
- [[Sebastián Soria]]
- [[Juan Pablo Sorín]]
- [[Arnold Sorina]]
- [[Junior Sornoza]]
- [[Jaanus Sorokin]]
- [[Stefan Sorokin]]
- [[Jekaterina Sorokina]]
- [[Sara Sorribes Tormo]]
- [[Sverre Sørsdal]]
- [[José Sosa]]
- [[Javier Sotomayor]]
- [[Tomáš Souček]]
- [[Hillal Soudani]]
- [[Gabriela Soukalová]]
- [[Adama Soumaoro]]
- [[Boubakary Soumaré]]
- [[Samuel Souprayen]]
- [[Diego Souza]]
- [[Josef de Souza]]
- [[Melanie South]]
- [[Harry Souttar]]
- [[John Souttar]]
- [[Djibril Sow]]
- [[Uroš Spajić]]
- [[Luciano Spalletti]] 
- [[Silvio Spann]]
- [[Tim Sparv]]
- [[Wallace Spearmon]]
- [[Gary Speed]]
- [[Scott Speed]]
- [[Jason Spezza]]
- [[Johnny Spillane]]
- [[Leonardo Spinazzola]]
- [[Leon Spinks]]
- [[Valeri Spiridonov]]
- [[Mark Spitz]]
- [[Ryan Spooner]]
- [[Latrell Sprewell]]
- [[Benedictus Springer]]
- [[Ron Springett]]
- [[Daniel Sprong]]
- [[Jared Spurgeon]]
- [[Sébastien Squillaci]]
- [[Dennis Srbeny]]
- [[László Szabó]]
- [[Ádám Szalai]]
- [[Attila Szalai]]
- [[Emese Szász]]
- [[Ágnes Szávay]]
- [[Jan Szczepański]]
- [[Wally Szczerbiak]]
- [[Wojciech Szczęsny]]
- [[Marian Szeja]]
- [[Zsófia Szerafin]]
- [[Áron Szilágyi]]
- [[Dominik Szoboszlai]]
- [[Robin Szolkowy]]
- [[Damian Szymański]]
- [[Sebastian Szymański]]
- [[Eric Staal]]
- [[Jordan Staal]]
- [[Jack Stacey]]
- [[Teresa Stadlober]]
- [[Lorenzo Staelens]]
- [[Daniel Ståhl]]
- [[Gideon Ståhlberg]]
- [[Dave Stallworth]]
- [[Jaap Stam]]
- [[Benjamin Stambouli]]
- [[Steven Stamkos]]
- [[Richie Stanaway]]
- [[Nicolae Stanciu]]
- [[Eimantas Stanionis]]
- [[Josip Stanišić]]
- [[Dejan Stanković]]
- [[Ivan Stapovič]] 
- [[Carl Starfelt]]
- [[Bernhard Starkbaum]]
- [[Tom Starke]]
- [[Tõnis Starkopf]]
- [[Mihhail Starodubtsev]]
- [[Ilmārs Starostīts]]
- [[Nava Starr]]
- [[Andrej Staś]]
- [[Paul Stastny]]
- [[Jason Statham]]
- [[Maurizio Stecca]]
- [[Mario Stecher]]
- [[Alexander Steen]]
- [[Ekateríni Stefanídi]]
- [[Zenon Stefaniuk]]
- [[Michail Stefanovič]]
- [[Antoaneta Stefanova]]
- [[Britta Steffen]]
- [[Lotte Stein]]
- [[Andreas Steinbach]]
- [[Roman Steinberg]]
- [[Wilhelm Steinitz]]
- [[Kristin Størmer Steira]]
- [[Maarten Stekelenburg]]
- [[Ingemar Stenmark]]
- [[Mattis Stenshagen]]
- [[Derek Stepan]]
- [[Andrei Stepanov]]
- [[Stanislav Stepaškin]]
- [[Christoph Stephan]]
- [[Marcus Stephen]]
- [[Dale Stephens]]
- [[Jack Stephens]]
- [[Chandler Stephenson]]
- [[Daniil Steptšenko]]
- [[Olesja Steptšenko]]
- [[Nikolai Stepulov]]
- [[Raheem Sterling]]
- [[Lawrence Stevens]]
- [[Patrick Stevens]]
- [[Dale Stevenson]]
- [[Teófilo Stevenson]]
- [[Jackie Stewart]]
- [[Léonard Steyaert]]
- [[Michael Detlef Stich]]
- [[Lars Stindl]]
- [[Rein Stint]]
- [[Kamil Stoch]]
- [[Hristo Stoichkov]]
- [[Peja Stojaković]]
- [[Dragan Stojković]]
- [[Vladimir Stojković]]
- [[Lara Stock]]
- [[Maurice Stokes]]
- [[Anthony Stolarz]]
- [[Gösta Stoltz]]
- [[Rojé Stona]]
- [[Mark Stone]]
- [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]]
- [[Dean Stoneman]]
- [[Casey Stoner]]
- [[Dudley Storey]]
- [[David Storl]]
- [[Frederik Storm]]
- [[Rolf Storm]]
- [[Samantha Stosur]]
- [[Amar'e Stoudemire]]
- [[Gert Stråhle]]
- [[Anton Strålman]]
- [[Carlos Strandberg]]
- [[Stefan Strandberg]]
- [[Matěj Stránský]]
- [[Leenart Strastin]]
- [[Sander van de Streek]]
- [[Ben Street]]
- [[Mark Streit]]
- [[Georg Streitberger]]
- [[Martin Strel]]
- [[Marco Streller]]
- [[Getriin Strigin]]
- [[Arvo Strikholm]]
- [[Ivan Strinić]]
- [[Lance Stroll]]
- [[Dylan Strome]]
- [[Ryan Strome]]
- [[Kevin Strootman]]
- [[Jens Stryger Larsen]]
- [[Cristhian Stuani]]
- [[Ivar Stukolkin]]
- [[Marco Sturm]]
- [[Daniel Sturridge]]
- [[Boriss Stõrankevitš]]
- [[Gerhard Stöck]]
- [[Tim Stützle]]
- [[Su Bingtian]]
- [[Denis Suárez]]
- [[Luis Alberto Suárez]]
- [[Luis Suárez Miramontes]]
- [[Gabriel Suazo]]
- [[Malcolm Subban]]
- [[Marek Suchý]]
- [[Petar Sučić]]
- [[Kunitaka Sueoka]]
- [[Yukinari Sugawara]]
- [[Shigeo Sugimoto]]
- [[Ai Sugiyama]]
- [[Alpo Suhonen]]
- [[Viljo Suhonen]]
- [[Jennifer Suhr]]
- [[Andrus Suija]]
- [[Silja Suija]]
- [[Olari Suislep]]
- [[Vitali Sujetov]]
- [[Gustav Sule]]
- [[Adrianna Sułek]]
- [[Mariann Sulg]]
- [[Tarmo Sulger]]
- [[Udo Sulp]]
- [[Klaus Sulzenbacher]]
- [[Lamin Suma]]
- [[Christoph Sumann]]
- [[Crysencio Summerville]]
- [[Sun Yang]]
- [[Noah Sonko Sundberg]]
- [[Martin Johnsrud Sundby]]
- [[Mats Sundin]]
- [[Jonna Sundling]]
- [[Oskar Sundqvist]]
- [[Robert Suokas]]
- [[John Surtees]]
- [[Edgar-Theodor Susi]]
- [[Tomáš Suslov]]
- [[Aguri Suzuki]]
- [[Ichirō Suzuki]]
- [[Nick Suzuki]]
- [[Corinne Suter]]
- [[Fabienne Suter]]
- [[Pius Suter]]
- [[Ryan Suter]]
- [[Adrian Sutil]]
- [[Emil Sutovsky]]
- [[Brandon Sutter]]
- [[Olaf Suuder]]
- [[Diana Suumann]]
- [[Riho Suun]]
- [[Frits-Allan Suurkask]]
- [[Valdu Suurkask]]
- [[Alo Suurna]]
- [[Kasper Suurorg]]
- [[Oliver Suurorg]]
- [[Geir Suursild]]
- [[Toivo Suursoo]]
- [[Tanel Suurväli]]
- [[Toomas Suurväli]]
- [[Rein Suvi]]
- [[Sten Suvio]]
- [[Gunde Svan]]
- [[Rasmus Svane]]
- [[Jens Arne Svartedal]]
- [[Niklas Svedberg]]
- [[Viktor Svedberg]]
- [[Emil Hegle Svendsen]]
- [[Jonas Svensson]]
- [[Rudolf Svensson]]
- [[Václav Svěrkoš]]
- [[Jevgeni Svešnikov]]
- [[Vladimirs Svešņikovs]]
- [[Dumitru Svetuşchin]]
- [[Aksel Lund Svindal]]
- [[Jeremy Swayman]]
- [[Iga Świątek]]
- [[Dariusz Świercz]]
- [[Justyna Święty-Ersetic]]
- [[Ewa Swoboda]]
- [[Andres Sõber]]
- [[Elvia Sõber]]
- [[Peep Sõber]]
- [[Sergi Sõdortšuk]]
- [[Ats Sõnajalg]]
- [[Andrei Sõritsa]]
- [[Ene Säinas]]
- [[Ants Särgava]]
- [[Harri Säteri]]
- [[Roomet Säälik]]
- [[Aimur Säärits]]
- [[Oleg Säyetov]]
- [[Carl Söderberg]]
- [[Anders Södergren]]
- [[Robin Söderling]]
- [[Margus Sööt]]
- [[Çağlar Söyüncü]]
- [[Niklas Süle]]
- [[Boris Sülluste]]
- [[Baba Sy]]
- [[Issiaga Sylla]]

== Š ==
[[Maksim Šabalin]]
- [[Grit Šadeiko]]
- [[Jane Šadeiko]]
- [[Lucie Šafářová]]
- [[Anda Šafranska]]
- [[Kęstutis Šapka]]
- [[Igor Šaplavski]] 
- [[Jahor Šaranhovič]]
- [[Marija Šarapova]]
- [[Anne Šaraškin]]
- [[Ante Šarić]]
- [[Dario Šarić]]
- [[Kristina Šarić]]
- [[Sergei Šarikov]] 
- [[Ľubomír Šatka]]
- [[Maksim Šatskihh]]
- [[Viktors Ščerbatihs]]
- [[Dmitri Šebedev]]
- [[Roman Šebrle]] 
- [[Daugirdas Šemiotas]] 
- [[Inna Šeškil]]
- [[Kęstutis Šeštokas]]
- [[Andri Ševtšenko]]
- [[Valentõna Ševtšenko]]
- [[Natalja Šikolenko]]
- [[Boriss Šilkov]]
- [[Artūrs Šilovs]]
- [[Radim Šimek]]
- [[Ana Šimić]]
- [[Sergei Šipov]]
- [[Anton Šipulin]]
- [[Andris Širjakovs]]
- [[Roman Širokov]]
- [[Sergei Širokov]]
- [[Aleksei Širov]]
- [[Aleksandr Širšov]]
- [[Olga Šišigina]]
- [[Tihhon Šišov]]
- [[Marijo Šivolija-Jelica]]
- [[Sergei Škatov]]
- [[Aleksandr Škirin]]
- [[Boriss Škitkin]]
- [[Milan Škoda]]
- [[Milan Škriniar]]
- [[Martin Škrtel]]
- [[Jiří Šlégr]]
- [[German Šlein]]
- [[Michal Šlesingr]]
- [[Anatoli Šmigun]]
- [[Katrin Šmigun]]
- [[Kristina Šmigun]]
- [[Rutt Šmigun]]
- [[Vladimír Šmicer]]
- [[Algirdas Šocikas]]
- [[Michael Špaček]]
- [[Ivana Španović]]
- [[Andraž Šporar]]
- [[Barbora Špotáková]]
- [[Karolina Šprem]]
- [[Patrik Štefan]]
- [[Zuzana Štočková]]
- [[Irina Štork]]
- [[Māris Štrombergs]] 
- [[Vjatšeslav Štšegolev]]
- [[Georgi Štšennikov]]
- [[Ilka Štuhec]]
- [[Sergei Šubenkov]]
- [[Davor Šuker]]
- [[Libor Šulák]]
- [[Pavel Šulc]]
- [[Šarūnas Šulskis]]
- [[Anton Šunin]]
- [[Andrej Šustr]]
- [[Josip Šutalo]]
- [[Igor Švõrjov]]

== Z ==

[[Daniel Zaar]] -
[[Illja Zabarnõi]] -
[[Erik Zabel]] -
[[Aleksandra Zabelina]] -
[[Natalja Zabijako]] -
[[Tomáš Záborský]] -
[[Cristian Zaccardo]] -
[[Renato Zaccarelli]] -
[[Pavel Zacha]] -
[[Ján Zachara]] -
[[Filip Zadina]] -
[[Mário Zagallo]] -
[[Alina Zagitova]] -
[[Theódoros Zagorákis]] -
[[Eran Zahavi]] -
[[Hillar Zahkna]] -
[[Rene Zahkna]] - 
[[Vjatšeslav Zahovaiko]] - 
[[Nikolajs Zaicevs]] -
[[Svetlana Zainetdinova]] -
[[Olga Zaitseva]] - 
[[Travis Zajac]] -
[[Miha Zajc]] -
[[Abdul Aziz Zakari]] - 
[[Denis Zakaria]] -
[[Aleksandr Zakarljuka]] -
[[Salomėja Zaksaitė]] -
[[Nicola Zalewski]] -
[[Anthony Zambrano]] -
[[Carlos Zambrano]] -
[[Gianluca Zambrotta]] -
[[Alfonso Zamora]] -
[[Iván Zamorano]] -
[[Primo Zamparini]] - 
[[Javier Zanetti]] - 
[[Ana Zaninović]] -
[[Lucija Zaninović]] -
[[Nicolò Zaniolo]] -
[[Mohamed Zaoui]] -
[[Duván Zapata]] -
[[Davide Zappacosta]] -
[[Matías Zaracho]] -
[[Agustín Zaragoza]] -
[[Mauro Zárate]] -
[[Daniss Zaripov]] -
[[Georgi Zažitski]] -
[[Vladimir Zažogin]] - 
[[Anna Zatonskih]] -
[[Emil Zátopek]] -
[[Dana Zátopková]] -
[[Rostõslav Zaulõtšnõi]] -
[[Olga Zavjalova]] -
[[Włodzimierz Zawadzki]] - 
[[Vladimir Zažogin]] - 
[[Zé Roberto]] -
[[Hendrik van der Zee]] -
[[Hendrik van der Zee (poksija)]] -
[[Trevor Zegras]] -
[[Hans Zehetmayer]] -
[[Indrek Zelinski]] -
[[Boudewijn Zenden]] - 
[[Arbër Zeneli]] -
[[Sergei Zenjov]] - 
[[Therese Zenz]] -
[[Kathrin Zettel]] -
[[Henrik Zetterberg]] -
[[Parvīz Zeydvand]] -
[[Zhang Dan]] -
[[Zhang Hao]] -
[[Zhang Lin]] -
[[Zhang Yining]] -
[[Zhao Hongbo]] -
[[Zhao Jun]] -
[[Zhao Xintong]] -
[[Zhao Xue]] -
[[Zhou Guanyu]] -
[[Toivo Zidbäck]] - 
[[Franz Zingerle]] -
[[Zheng Jie]] - 
[[Mika Zibanejad]] -
[[Zico]] - 
[[Zinédine Zidane]] - 
[[Christian Ziege]] -
[[Zachery Ziemek]] -
[[Victor Zilberman]] - 
[[Nikolai Zimjatov]] - 
[[Margret Zimmermann]] -
[[Szymon Ziółkowski]] - 
[[Jean-Olivier Zirignon]] - 
[[Kregor Zirk]] -
[[Hakim Ziyech]] -
[[Dejan Zlatičanin]] -
[[Inna Zlidnis]] -
[[Roman Zobnin]] -
[[Maria Żodzik]] -
[[David Zogg]] -
[[Kenneth Zohore]] -
[[Hynek Zohorna]] -
[[Ricardo Zonta]] -
[[Toivo Zoova]] - 
[[Jürgen Zopp]] -
[[Cristian Zorzi]] - 
[[Kurt Zouma]] -
[[Natko Zrnčić-Dim]] -
[[Tibor Zsíros]] -
[[Gyula Zsivótzky]] -
[[Ryszard Zub]] -
[[Ivica Zubac]] -
[[Steven Zuber]] -
[[Dainius Zubrus]] -
[[Mats Zuccarello]] -
[[Jason Zucker]] -
[[Bruno Zuculini]] -
[[Paul Zujenkov]] -
[[Juan Camilo Zúñiga]] -
[[Dārta Zunte]] -
[[Rein Zupping]] -
[[Silvan Zurbriggen]] -
[[Karl Zurflüh]] - 
[[Louis Zutter]] -
[[Alexander Zverev]] -
[[Elina Zvierava]] - 
[[Dominic Zwerger]] -
[[Olesja Zõkina]] -
[[Konstantin Zõrjanov]] -
[[İlham Zəkiyev]] -
[[Armin Zöggeler]]

== Ž ==
[[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]]

== T ==
[[Albert Taar]]
- [[Erich Taar]]
- [[Robert Taar]]
- [[Rein Taaramäe]]
- [[Amin Tabatabaei]]
- [[Mati Tabur]]
- [[Zersenay Tadese]]
- [[Dušan Tadić]]
- [[Josip Tadič]]
- [[Klaus Tafelmeier]]
- [[Ando Tagamets]]
- [[Adam Taggart]]
- [[Zaur Tağızadə]]
- [[Nicolás Tagliafico]]
- [[Mitsuhisa Taguchi]]
- [[Jonathan Tah]]
- [[Taihō Kōki]]
- [[Tunnet Taimla]]
- [[Kaspar Taimsoo]]
- [[Teemu Tainio]]
- [[Jorma Taipale]]
- [[Taie Taiwo]] 
- [[Yōjirō Takahagi]]
- [[Helena Takalo]]
- [[Mihhail Tal]]
- [[Laša Talahhadze]]
- [[Alina Tałaj]]
- [[Nadežda Talanova]]
- [[Montassar Talbi]]
- [[Cam Talbot]]
- [[Jean-Guy Talbot]]
- [[Valdo Tali]]
- [[Johan Talihärm]]
- [[Johanna Talihärm]]
- [[Heikki Talimaa]]
- [[Johannes Talmre]]
- [[Avo Talpas]]
- [[Lembit Talpsepp]]
- [[Evelin Talts]]
- [[Jaan Talts]]
- [[Janar Talts]]
- [[Viire Talts]]
- [[Astrid Talumäe]]
- [[Urmas Talve]]
- [[Keiji Tamada]]
- [[Vittorio Tamagnini]]
- [[Adam Tambellini]]
- [[Ernst Tamberg]]
- [[Tanel Tamberg]]
- [[Gianmarco Tamberi]]
- [[Teddy Tamgho]]
- [[Helmet Tamkõrv]]
- [[Ann Tamm]]
- [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]]
- [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]]
- [[Jevgeni Tamm]]
- [[Joonas Tamm]]
- [[Jüri Tamm]]
- [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]]
- [[Reimo Tamm]]
- [[Tõnis Tamm]]
- [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]]
- [[Aare Tamme]]
- [[Märt Tammearu]]
- [[Tõnu Tammearu]]
- [[Annika Tammela]]
- [[Matti Tammelin]]
- [[Timo Tammemaa]]
- [[Joosep Tammemäe]]
- [[Piibe Tammemäe]]
- [[Timmo Tammemäe]]
- [[Harald Tammer]]
- [[Aleksander Tammert]]
- [[Aleksander Tammert seenior]]
- [[Eeri Tammik]]
- [[Kalver Tammik]]
- [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]]
- [[Lisette Tammik]]
- [[Aleksei Tammiste]]
- [[Karel Tammjärv]]
- [[Meigo Tammsaar]]
- [[Urve Tammsalu]]
- [[Ain Tammus]]
- [[Dimosthénis Tampákos]]
- [[Tahar Tamsamani]] 
- [[Ričardas Tamulis]]
- [[Kiyoshi Tanabe]]
- [[Ao Tanaka]]
- [[Atomu Tanaka]]
- [[Junya Tanaka]]
- [[Tamarine Tanasugarn]]
- [[Olof Tandberg]]
- [[Petter Tande]]
- [[Brandon Tanev]]
- [[Christopher Tanev]]
- [[Tang Xuezhong]]
- [[Abdulla Tangriyev]]
- [[Hardo Tann]]
- [[Tamara Tansõkkužina]]
- [[Sami Taoufik]]
- [[Ramón Tapia]]
- [[Edmond Tapsoba]]
- [[Daniil Tarassov]]
- [[Maksim Tarassov]]
- [[Diego Tardelli]]
- [[Mehdi Taremi]]
- [[James Tarkowski]]
- [[Toomas Tarm]]
- [[Aadu Tarmak]]
- [[Jüri Tarmak]]
- [[Siegbert Tarrasch]]
- [[Sulev Tarros]]
- [[Jüri Tarto]]
- [[Johannes Tasa]]
- [[Kazuaki Tasaka]]
- [[Evald Tasane]]
- [[Martin Taska]]
- [[Ștefan Tașnadi]]
- [[Matthias Tass]]
- [[Tomáš Tatar]]
- [[Edis Tatli]]
- [[Kristin Tattar]]
- [[Tevita Taufoʻou]]
- [[Laulauga Tausaga]]
- [[John Tavares]]
- [[Júlio Tavares]]
- [[Marcus Tavernier]]
- [[Imre Taveter]]
- [[Angelo Taylor]]
- [[Christian Taylor]]
- [[Dennis Taylor]]
- [[Meldrick Taylor]]
- [[Oliver Taylor]]
- [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]]
- [[Letsile Tebogo]]
- [[Mattias Tedenby]]
- [[Peep Teder]]
- [[Ruubert Teder]]
- [[Liis Teemusk]]
- [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]]
- [[Harry Teeveer]]
- [[Ingemar Teever]]
- [[Axel Teichmann]]
- [[Richard Teichmann]]
- [[Tanel Tein]]
- [[Toomas Tein]]
- [[Sten Teino]]
- [[Saara Teitelbaum]]
- [[Teitur Þórðarson]]
- [[Alex Teixeira]]
- [[Armando Teixeira]]
- [[Daniel Teklehaimanot]]
- [[Vitali Teleš]]
- [[Mirza Teletović]]
- [[Ülo Telgmaa]]
- [[Vladimir Tell]]
- [[Alex Telles]]
- [[Cristian Tello]]
- [[Taijo Teniste]]
- [[Timo Teniste]]
- [[Georg Tenno]]
- [[Siim Tenno]]
- [[Matt Tennyson]]
- [[Bryan Angulo Tenorio]]
- [[Carlos Tenorio]]
- [[Miltiádis Tentóglou]]
- [[Artemi Tepp]]
- [[Elmar Tepp]]
- [[Jaanus Teppan]]
- [[Renee Teppan]]
- [[Tiia Teppan]]
- [[Vahur Teppan]]
- [[Sergei Terehhov]]
- [[Paul Tergat]]
- [[Alfred Ter-Mkrtšjan]]
- [[Maris Terno]]
- [[Simon Terodde]]
- [[Chris Terry]]
- [[John Terry]]
- [[Amela Terzić]]
- [[Teuvo Teräväinen]]
- [[Kenny Tete]]
- [[Teddy Teuma]]
- [[Carlos Tévez]]
- [[Andreas Tews]]
- [[Aksel Teär]]
- [[Alexandre Texier]]
- [[Florian Thauvin]]
- [[Arthur Theate]]
- [[Michel Théato]]
- [[Adrien Théaux]]
- [[Brianne Theisen-Eaton]]
- [[Regina Theissl-Pokorná]]
- [[José Théodore]]
- [[Shea Theodore]]
- [[Igor Thiago]]
- [[Nafissatou Thiam]]
- [[Kees Thijssen]]
- [[Gabrielle Thomas]]
- [[Iwan Thomas]]
- [[John Thomas (iluuisutaja)]]
- [[John Thomas (kõrgushüppaja)]]
- [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]]
- [[Tim Thomas]]
- [[Tarvi Thomberg]]
- [[Bronwyn Thompson]]
- [[Daley Thompson]]
- [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]]
- [[Kishane Thompson]]
- [[Logan Thompson]]
- [[Obadele Thompson]]
- [[Tage Thompson]]
- [[Elaine Thompson-Herah]]
- [[Hans Thomsén]]
- [[Tue Thomsen]]
- [[Andreas Thorkildsen]]
- [[Joe Thornton]]
- [[Ian Thorpe]]
- [[Jim Thorpe]]
- [[Kristian Thorstvedt]]
- [[Lilian Thuram]]
- [[Marcus Thuram]]
- [[Nate Thurmond]]
- [[Gustav Thöni]]
- [[Juha Tiainen]]
- [[Dan Ticktum]]
- [[Frederick Tiedt]]
- [[Erin Tierney]]
- [[Kieran Tierney]]
- [[Rudolf Tihane]]
- [[Aleksandr Tihhonov]]
- [[Tamara Tihhonova]]
- [[Imre Tiidemann]]
- [[Raimond Tiidermann]]
- [[Ants-Hindrek Tiido]]
- [[Heino Tiik]]
- [[Sirly Tiik]]
- [[Kristjan Tiirik]]
- [[Karl-August Tiirmaa]]
- [[Mart Tiisaar]]
- [[Ronaldo Tiismaa]]
- [[Julius Tiisväli]]
- [[Edgar Tiits]]
- [[Vardo Tikas]]
- [[Esa Tikkanen]]
- [[Hans Tikkanen]]
- [[Mihkel Tiks]]
- [[Guus Til]]
- [[Felicia Țilea-Moldovan]]
- [[Karel Tilga]]
- [[Henry Tiller]] 
- [[Stefano Tilli]]
- [[Malik Tillman]]
- [[Jurriën Timber]]
- [[Jan Timman]]
- [[Alfred Timmo]]
- [[Marina Timofejeva]] 
- [[Andrei Timošin]]
- [[Aleksandr Timošinin]]
- [[Cordell Tinch]]
- [[Paulo César Tinga]]
- [[Anton Tinnerholm]]
- [[Evald Tipner]]
- [[Toomas Tiru]]
- [[Vasile Tiţă]]
- [[Vassili Titarenko]]
- [[Ariarne Titmus]]
- [[Y. A. Tittle]]
- [[Sergei Tivjakov]]
- [[Brady Tkachuk]]
- [[Matthew Tkachuk]]
- [[Darja Tkatšenko]]
- [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]]
- [[Triin Tobi]]
- [[Indrek Tobreluts]]
- [[Kazuyuki Toda]]
- [[Jean Todt]]
- [[Devon Toews]]
- [[Jonathan Toews]]
- [[Tyler Toffoli]]
- [[Harry Toffolo]]
- [[Ene Tohv]]
- [[Toomas Tohver]]
- [[Joona Toivio]]
- [[Miikka Toivola]]
- [[Henri Toivonen]]
- [[Ola Toivonen]]
- [[Pauli Toivonen]]
- [[Erjon Tola]]
- [[Marija Tolj]]
- [[Gennadi Tolmatšov]]
- [[Kati Tolmoff]]
- [[Rafael Tolói]]
- [[Juho Tolppola]]
- [[Eeli Tolvanen]]
- [[Jon Dahl Tomasson]]
- [[David Tomášek]]
- [[Jevgeni Tomaševski]]
- [[Alberto Tomba]]
- [[Janek Tombak]]
- [[Tuuli Tomingas]]
- [[Takehiro Tomiyasu]]
- [[Fikayo Tomori]]
- [[Priit Tomson]]
- [[Sandro Tonali]]
- [[Tončo Tončev]] 
- [[Ivan Toney]]
- [[Tong Jian]]
- [[Luca Toni]]
- [[Didrik Tønseth]]
- [[Andres Toobal]]
- [[Kert Toobal]]
- [[Alo Toom]]
- [[Hugo Toom]]
- [[Johannes Toom]]
- [[Mait Toom]]
- [[Merily Toom]]
- [[Alari Toome]]
- [[Joosep Toome]]
- [[Marek Toome]]
- [[Toomas Toome]]
- [[Janar Toomet]]
- [[Bill Toomey]]
- [[Taaniel Tooming]]
- [[Arvi Toominga]]
- [[Aivar Toomiste]]
- [[Raigo Toompuu]]
- [[Jens Toornstra]]
- [[Adalbert Toots]]
- [[Heiki Toots]]
- [[Valdur Topaasia]]
- [[Borislav Topić]]
- [[Ömer Toprak]]
- [[Juri Torbek]]
- [[Hans Torim]]
- [[Július Torma]]
- [[Kaarel Torop]]
- [[Tiina Torop]]
- [[Arnold Torpel]]
- [[Lucas Torreira]]
- [[Gwen Torrence]]
- [[Curro Torres]]
- [[Félix Torres]]
- [[Fernando Torres]]
- [[Ferran Torres]]
- [[Francesco Totti]]
- [[Piero Toscani]]
- [[Cenk Tosun]]
- [[László Tóth]]
- [[Tetsuya Totsuka]]
- [[Sadio Tounkara]]
- [[Abdoulaye Touré]]
- [[Almamy Touré]]
- [[Kolo Touré]]
- [[Yaya Touré]]
- [[Nikolai Tover]]
- [[Kari Traa]]
- [[Ilona Tragel]]
- [[Marko Traks]]
- [[Terrence Trammell]]
- [[Aleksander Transtok]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1990)]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1996)]]
- [[Bertrand Traoré]]
- [[Hamari Traoré]]
- [[Ibrahima Traoré]]
- [[Ismaël Traoré]]
- [[Giovanni Trapattoni]]
- [[Friedrich Traun]]
- [[Gernot Trauner]]
- [[Anneli Trees]]
- [[Uno Trei]]
- [[Henri Treial]]
- [[Grete Treier]]
- [[Jan Treier]]
- [[Kaspar Treier]]
- [[Väino Treiman]]
- [[Ardu Treinbuk]]
- [[Óscar Trejo]]
- [[Santiago Tréllez]]
- [[John Treloar]]
- [[Jane Trepp]] 
- [[Vladislav Tretjak]] 
- [[Aleksandr Tretjakov]]
- [[Lee Trevino]]
- [[Ralf Tribuntsov]]
- [[Ivan Tričkovski]]
- [[Veronika Triisa]]
- [[Christopher Trimmel]]
- [[Francisco Trincão]]
- [[John Tripp]]
- [[Kieran Trippier]]
- [[Ingeborg Trofimova]]
- [[James Troisi]]
- [[Ivar Troost]]
- [[William Troost-Ekong]]
- [[Alessia Trost]]
- [[Jacob Trouba]]
- [[Alexander True]]
- [[Enzo Trulli]]
- [[Jarno Trulli]]
- [[Arnold Trummer]]
- [[Egle Trump]]
- [[Judd Trump]]
- [[Auston Trusty]]
- [[Tiina Trutsi]]
- [[Bernhard Truuberg]]
- [[Tiiu Truus]]
- [[Tim Tscharnke]]
- [[Alik Tseiko]]
- [[Vasíleios Tsiártas]]
- [[Zinovi Tsirik]]
- [[Jo-Wilfried Tsonga]]
- [[Athanasía Tsoumeléka]]
- [[Hiroyasu Tsuchie]]
- [[Yuki Tsunoda]]
- [[Viktor Tsõbulenko]]
- [[Monika Tsõganova]]
- [[Anna Tšakvetadze]]
- [[Nikolai Tšebotko]]
- [[Gennadi Tšeburanov]]
- [[Julija Tšepalova]]
- [[Sergei Tšepikov]]
- [[Ivan Tšerezov]]
- [[Oleg Tšernjak]]
- [[Taavi Tšernjavski]]
- [[Ilja Tšernoussov]]
- [[Liina Tšernov]]
- [[Deniss Tšerõšev]]
- [[Juri Tšesnokov]]
- [[Galina Tšesnokova]]
- [[Maia Tšiburdanidze]]
- [[Aleksander Tšikin]]
- [[Arsen Tšilingarjan]]
- [[Svetlana Tširkova]]
- [[Galina Tšistjakova]]
- [[Julija Tšiženko]]
- [[Aleksei Tšižov]]
- [[Sergei Tšopik]]
- [[Aleksandra Tšudina]]
- [[Maksim Tšudov]]
- [[Kirill Tšukavin]]
- [[Anton Tšupkov]]
- [[Aleksander Tšutšelov]]
- [[Elina Tzengko]]
- [[Chrístos Tzólis]]
- [[Meilen Tu]]
- [[David Tua]]
- [[Alex Tuch]]
- [[Thomas Tuchel]]
- [[Igor Tudor]]
- [[Ozan Tufan]]
- [[Emmanuel Tuffour]]
- [[Gedly Tugi]]
- [[Amel Tuka]]
- [[Sakari Tukiainen]]
- [[Jelizaveta Tuktamõševa]]
- [[Aleksander Tulk]]
- [[Luule Tull]]
- [[Lukas Tulovic]]
- [[Derartu Tulu]]
- [[Sven Tumba]]
- [[Aloizs Tumiņš]]
- [[Georgi Tunjov]]
- [[Ryan Tunnicliffe]]
- [[Jose Tuominen]]
- [[Evald Tupits]]
- [[Enn Tupp]]
- [[Edgar Tur]]
- [[Arda Turan]]
- [[Lilian Turban]]
- [[Mathieu Turcotte]]
- [[Roman Turek]]
- [[Dominic Turgeon]]
- [[Pierre Turgeon]]
- [[Indrek Turi]]
- [[Laine Turja]]
- [[Raimond Turja]]
- [[Däulet Turlõhhanov]]
- [[Marie Turmann]]
- [[Peeter Turnau]]
- [[Matt Turner]]
- [[Vladimir Turtšinski]]
- [[Joni Turunen]]
- [[Indrek Tustit]]
- [[Bruna Tuzi]]
- [[Rauno Tutk]]
- [[Reeda Tuula-Fjodorov]]
- [[Heldur Tuulemäe]]
- [[Andres Tuvikene]]
- [[Ryan Tveter]]
- [[Lembit Tõemäe]]
- [[Kalev Tõll]]
- [[Georgi Tõmošenko]]
- [[Toomas Tõnise]]
- [[Karin Tõnissoo]]
- [[Toomas Tõniste]]
- [[Tõnu Tõniste]]
- [[Gunnar Tõnning]]
- [[Uno Tõnnus]]
- [[Leopold Tõnson]]
- [[Feliks Tõnuri]]
- [[Harry Tõnuri]]
- [[Moonika Tõrva]]
- [[Tagne Tähe]]
- [[Robert Täht]]
- [[Ott Tänak]]
- [[Nils Täpp]]
- [[Rein Tölp]]
- [[Herik Tölpt]]
- [[Henrik Tömmernes]]
- [[Jouko Törmänen]]
- [[Cecilia Törn]] 
- [[Gyula Török]]
- [[Mihhail Tšigorin]]
- [[Hanno Tünder]]
- [[Hedo Türkoğlu]]
- [[Heldur Tüüts]]
- [[Laine Tüüts]]
- [[Pål Tyldum]]
- [[Dorothy Tyler-Odam]]
- [[Mike Tyson]]
- [[Przemysław Tytoń]]
- [[Wyomia Tyus]]

== U ==
[[Reginald Uba]]
- [[Petra Uberalová]]
- [[Atsuto Uchida]]
- [[Ilmar Udam]] 
- [[Jüri-Mikk Udam]]
- [[Destiny Udogie]]
- [[Aivo Udras]]
- [[Grete Udras]]
- [[Kaija Udras]]
- [[Valdek Udris]]
- [[Shigeharu Ueki]]
- [[Ivan Uhhov]]
- [[Wolfgang Uhlmann]]
- [[Michael Uhrmann]]
- [[Maicel Uibo]]
- [[Inna Uit]]
- [[Tomáš Ujfaluši]]
- [[Pertti Ukkola]]
- [[Roberts Uldriķis]]
- [[Ivo Ulich]]
- [[Egle Uljas]]
- [[Linus Ullmark]]
- [[Frank Ullrich]]
- [[David Ullström]]
- [[Olavi Ulm]]
- [[Heinz Ulzheimer]]
- [[The Ultimate Warrior]]
- [[Bülent Ulusoy]]
- [[Vegard Ulvang]]
- [[Samuel Umtiti]]
- [[Deniz Undav]]
- [[The Undertaker]]
- [[Tobias Unger]]
- [[Argo Unnuk]]
- [[Wolfgang Unzicker]]
- [[Dayot Upamecano]]
- [[Robert Urbanek]]
- [[Kalev Urbanik]]
- [[Kacper Urbański]]
- [[Marco Ureña]]
- [[Frode Urkedal]]
- [[Jere Uronen]]
- [[Erki Urvik]]
- [[Olga Usar]]
- [[Reece Ushijima]]
- [[Iłona Usovič]]
- [[Aap Uspenski]] 
- [[Oleksandr Ussõk]]
- [[Martin Ustaal]]
- [[Jevgeni Ustjugov]]
- [[Dmitri Ustritski]]
- [[Iraklı Uznadze]] 
- [[Peter Utaka]]
- [[Jaak Uudmäe]]
- [[Jaanus Uudmäe]]
- [[Eugen Uuemaa]]
- [[Heinrich Uukkivi]]
- [[Tarmo Uusivirta]]
- [[Margo Uusorg]]
- [[Urmet Uusorg]]
- [[Arno Uutma]]

== V ==

[[Vello Vaaderpass]]
- [[Urho Vaakanainen]]
- [[Stefan Vaaks]]
- [[Rafael van der Vaart]]
- [[Sander van der Vaart]]
- [[Chaminda Vaas]]
- [[Maxime Vachier-Lagrave]]
- [[Tomáš Vaclík]]
- [[Els Vader]]
- [[Kristo Enn Vaga]]
- [[Karmen Vagula]]
- [[Rafajel Vahanjan]]
- [[Gustav Vahar]]
- [[Andreas Vaher]]
- [[Lembi Vaher]]
- [[Lembit Vaher]]
- [[Lise Anette Vaher]]
- [[Maret Vaher]]
- [[Sander Vaher]]
- [[Karl Vahi]]
- [[Janis Vahter]]
- [[Johan Vahter]]
- [[Cristel Vahtra]]
- [[Eeri Vahtra]]
- [[Norman Vahtra]]
- [[Osvald Vahtra]]
- [[Vahur Vahtramäe]]
- [[Häli Vahula]]
- [[Arnold Vaide]]
- [[Josten Vaidem]]
- [[Nicole Vaidišová]]
- [[Arnold Vaiksaar]]
- [[Hilda Vaiksaar]]
- [[Sille Vaiksaar]]
- [[Georg Vain]]
- [[Alisa Vainio]]
- [[Betti Vainküla]]
- [[Kelly Vainlo]]
- [[Joonas Vaino]]
- [[Kaari Vainonen]]
- [[Raimondas Vainoras]]
- [[Hendrik Vainu]]
- [[Lea Vakra]]
- [[Eimantas Valaitis]]
- [[Jonas Valančiūnas]]
- [[Elavenil Valarivan]]
- [[Mathieu Valbuena]]
- [[Fulvio Valbusa]]
- [[Boris Valdek]]
– [[Eugeni Valderrama]]
- [[Diego Valdés]]
- [[José Ángel Valdés]]
- [[Víctor Valdés]]
- [[Bruno Valdez]]
- [[Jorge Valdivia]]
- [[Richard Valdov]]
- [[Uno Valdmets]]
- [[Rein Valdru]]
- [[Antonio Valencia]]
- [[Filip Valenčič]]
- [[Juan Carlos Valerón]]
- [[Robert Valge]]
- [[Tiiu Valgemäe]]
- [[Reet Valgmaa]]
- [[Heldur Valgmäe]]
- [[Andrei Valiuk]]
- [[Remigijus Valiulis]]
- [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]]
- [[Aleksander Valkenpert]]
- [[Erko Vallbaum]]
- [[Marina Vallik]]
- [[Virgo Vallik]]
- [[Manivald Vallikivi]]
- [[Henn Vallimäe]]
- [[Charles-Villem Vallmann]]
- [[Guntis Valneris]]
- [[Erik Valnes]]
- [[Oleg Valov]]
- [[Valdis Valters]]
- [[Mikk Valtna]]
- [[Siim Valtna]]
- [[Nikolai Valujev]]
- [[Hendrik Van Crombrugge]]
- [[Ivo Van Damme]]
- [[Hubert Van Innis]]
- [[Trevor van Riemsdyk]]
- [[Laura Vana]]
- [[Hans Vanaken]]
- [[Arnold Vanderlyde]]
- [[André Vandeweyer]]
- [[Stoffel Vandoorne]]
- [[Vítek Vaněček]]
- [[Thomas Vanek]]
- [[Andris Vaņins]]
- [[Renet Vanker]]
- [[Tõnis Vanna]]
- [[Saga Vanninen]]
- [[Raphaël Varane]]
- [[Indrek Varblane]]
- [[Mihkel Varblane]]
- [[Guillermo Varela]]
- [[Silvestre Varela]]
- [[Lauri Varendi]]
- [[Camilo Vargas]]
- [[Eduardo Vargas]]
- [[Matías Vargas]]
- [[Tony Varjund]]
- [[Semjon Varlamov]]
- [[Phil Varone]]
- [[Alar Varrak]]
- [[Peeter Varrak]]
- [[Rego Varsamaa]]
- [[Ülo Varul]]
- [[Mika Vasara]]
- [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]]
- [[Vadims Vasiļevskis]]
- [[Deniss Vasiļjevs]]
- [[Darius Vassell]] 
- [[Konstantin Vassiljev]]
- [[Nikita Vassiljev]]
- [[Valeri Vassiljev]]
- [[Nadija Vassina]]
- [[Francisc Vaștag]]
- [[Ivica Vastić]]
- [[Franco Vázquez]]
- [[Sergio Vázquez]]
- [[Ari Vatanen]]
- [[Sami Vatanen]]
- [[Frank Vatrano]]
- [[Yauhen Vatutsin]]
- [[Jaan Veanes]]
- [[Harry Veber]]
- [[Jürgen Veber]]
- [[Matías Vecino]]
- [[Vjatšeslav Vedenin]]
- [[Robert Veering]]
- [[Andreas Veerpalu]]
- [[Andrus Veerpalu]]
- [[Anette Veerpalu]]
- [[Henri Veesaar]]
- [[Erich Veetõusme]]
- [[Monika Vehlmann]]
- [[Rain Veideman]]
- [[Raphael Veiga]]
- [[Renato Veiga]]
- [[Karl Veimann]]
- [[Aleksander Veingold]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Arnold Voldemar Veiss]]
- [[Karel Vejmelka]]
- [[Nikolai Vekšin]]
- [[Carlos Vela]]
- [[Mansueto Velasco]]
- [[Roel Velasco]]
- [[Manuel Velázquez]]
- [[Maria Velcheva]]
- [[Julián Estiven Vélez]]
- [[Miloš Veljković]]
- [[Taavi Vellemaa]]
- [[Johannes Veltmander]]
- [[Micky van de Ven]]
- [[Vida Vencienė]]
- [[Kent-Kaarel Vene]]
- [[Lea Vene]]
- [[Siim-Sander Vene]]
- [[Stylianos Venetidis]]
- [[Oliver Venno]]
- [[Fausto Vera]]
- [[Benjamin Verbič]]
- [[Bart Verbruggen]]
- [[David Verburg]]
- [[Joan Verdú]]
- [[Jordan Veretout]]
- [[Jean-Éric Vergne]]
- [[Kreete Verlin]]
- [[Thomas Vermaelen]]
- [[Joël Vermin]]
- [[Tomáš Verner]]
- [[Gabriel Veron]]
- [[Hugo Verpoest]]
- [[Oscar Verpoest]]
- [[Marco Verratti]]
- [[Richard Verschoor]]
- [[Abel Verse]]
- [[Jos Verstappen]]
- [[Max Verstappen]]
- [[Zsuzsa Verőci]]
- [[Vítězslav Veselý]]
- [[Mikel Vesga]]
- [[Rivo Vesik]]
- [[Viljar Veski]]
- [[Heino Veskila]]
- [[Rain Vessenberg]]
- [[Vésteinn Hafsteinsson]]
- [[Karl Vestel]]
- [[Edvin Vesterby]]
- [[Jannik Vestergaard]]
- [[Frederik Vesti]]
- [[Rúben Vezo]]
- [[Jüri Vetemaa]]
- [[Martin Vetkal]]
- [[Sebastian Vettel]]
- [[Johannes Vetter]]
- [[Linden Vey]]
- [[Jimmy Vicaut]]
- [[Lindon Victor]]
- [[Domagoj Vida]]
- [[Arturo Vidal]]
- [[Linus Videll]]
- [[Nemanja Vidić]]
- [[Milan Vidmar]]
- [[Noor Vidts]]
- [[Luan Vieira]]
- [[Marcelo Vieira]]
- [[Patrick Vieira]]
- [[Jonathan Viera]]
- [[Mare Vierland]]
- [[Luciano Vietto]]
- [[Martin Vihmann]]
- [[Sergei Vihrov]]
- [[Martin Viiask]]
- [[Robert Viiber]]
- [[Terje Viidebaum]]
- [[Arnold Viiding]]
- [[Jüri Viigipuu]]
- [[Karel Viigipuu]]
- [[Kristel Viigipuu]]
- [[Raul Viik]]
- [[Karmen Viikmaa]]
- [[Kristen Viikmäe]]
- [[Margit Viilep]]
- [[Pekka Viippo]] 
- [[‎Arkadi Viira]]
- [[Margit Viirma]]
- [[Hans-Davis Viirmaa]]
- [[Marje Viirmann]]
- [[Alar Viitmaa]]
- [[Subbaraman Vijayalakshmi]]
- [[Bjarte Engen Vik]]
- [[Marcus Viks]]
- [[Priit Viks]]
- [[Ralf Viksten]]
- [[Heikki Vilander]]
- [[Tito Vilanova]]
- [[Gabriel Vilardi]]
- [[Guillermo Vilas]]
- [[Ain Vilde]]
- [[Maksim Vilde]]
- [[Sepo Vilderson]]
- [[Tamāra Vilerte]]
- [[Sandro Viletta]]
- [[Tonny Vilhena]]
- [[Martin Vilismäe]]
- [[Stina Viljus]]
- [[David Villa]]
- [[Anthony Villanueva]]
- [[José Luis Villanueva]]
- [[Heino Villemson]]
- [[Heldur Villemson]]
- [[Johannes Villemson]]
- [[Jacques Villeneuve]]
- [[Raido Villers]]
- [[Sten Villmann]]
- [[Mathias Villota]]
- [[Mati Villsaar]]
- [[Heino Villum]]
- [[Mart Vilt]]
- [[Olga Viluhhina]]
- [[Matías Viña]]
- [[Juozas Vinča]]
- [[Kayne Vincent]]
- [[Abner Vinícius]]
- [[Carlos Vinícius]]
- [[Jüri Vips]]
- [[Lasse Virén]]
- [[Vadim Virjassov]]
- [[Lembit Virkus]]
- [[Jake Virtanen]]
- [[Reima Virtanen]]
- [[Tessa Virtue]]
- [[Nikolai Viru]]
- [[Eevi Virula]]
- [[Andres Virumann]]
- [[Bruno Visintin]]
- [[Tanel Visnap]]
- [[Indrek Visnapuu]]
- [[Milvi Visnapuu]]
- [[Nadine Visser]]
- [[Joseph Vissers]]
- [[Hans Vissor]]
- [[Katja Višnar]]
- [[Maret-Mai Višnjova]]
- [[Felipe Vizeu]]
- [[Ossie Vitt]]
- [[Vincent Vittoz]]
- [[Dmitri Vjaltšinov]]
- [[Ron Vlaar]]
- [[Odisseas Vlachodímos]]
- [[Dan Vladař]]
- [[Dušan Vlahović]]
- [[Marc-Édouard Vlasic]]
- [[Juri Vlassov]]
- [[Roman Vlassov]]
- [[Blanka Vlašić]]
- [[Petra Vlhová]]
- [[Eberhard Vogdt]]
- [[Matt Vogel]]
- [[Kevin Vogt]]
- [[Eduard Voitra]]
- [[Tomáš Vokoun]]
- [[Aleksandr Volkov]]
- [[Dimitri Volkov]]
- [[Yochanan Vollach]]
- [[Kevin Volland]]
- [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]]
- [[Aleksandr Volodin (maletaja)]]
- [[Andri Volokitin]]
- [[Larissa Volpert]]
- [[Olga Voložinskaja]]
- [[Rein Volt]]
- [[Vello Volt]]
- [[Kristjan Vomm]]
- [[Johan Vonlanthen]]
- [[Lindsey Vonn]]
- [[Jüri Voodla]]
- [[Ulvi Voog-Indrikson]]
- [[Riina Voolpriit]]
- [[Endel Vooremaa]]
- [[Vaiko Vooremaa]]
- [[Jakub Voráček]]
- [[Michel Vorm]] 
- [[Pavel Vorobjov]]
- [[Anžela Voronova]]
- [[Vladimir Voskoboinikov]]
- [[Torsten Voss]]
- [[Jakub Vrána]]
- [[Mario Vrančić]]
- [[Corry Vreeken]]
- [[Nyck de Vries]]
- [[Stefan de Vrij]] 
- [[Šime Vrsaljko]]
- [[Dare Vršič]]
- [[Zísis Vrýzas]]
- [[Jean Vuarnet]]
- [[Nikola Vučević]]
- [[Mirko Vučinić]]
- [[Budimir Vujačić]]
- [[Zvonimir Vujin]] 
- [[Martin Vunk]]
- [[Uno Vunk]]
- [[Hannu Vuorinen]]
- [[Tõnu Võimula]]
- [[Maksim Võlegžanin]]
- [[Mihkel Võrang]]
- [[Madis Võrk]]
- [[Johannes Võrno]]
- [[Õilme Võro]]
- [[Bronislav Võrse]]
- [[Konstantin Võrupajev]]
- [[Andres Võsand]]
- [[Igor Võssotski]]
- [[Tanel Võtti]]
- [[Imre Vähi]]
- [[Arved Väikmeri]]
- [[Lauri Väinsalu]]
- [[Jorma Väisänen]]
- [[Leo Väisänen]]
- [[Kaarlo Väkevä]]
- [[Jelena Välbe]]
- [[Hugo-Eugen Väli]]
- [[Voldemar Väli]]
- [[Henri Välja]]
- [[Kristina Väljas]]
- [[Len Väljas]]
- [[Ants Vändrik]]
- [[Raido Värik]]
- [[Andrus Värnik]]
- [[Ruth Väät-Põldots]]
- [[Rudi Völler]]
- [[Matěj Vydra]]

== W ==
[[Dwyane Wade]]
- [[Shahenda Wafa]]
- [[Chris Wagner]]
- [[Hidetoshi Wakui]]
- [[Jannes van der Wal]]
- [[Tadeusz Walasek]]
- [[Michael Walchhofer]]
- [[Keshorn Walcott]]
- [[Theo Walcott]]
- [[Björn Waldegård]]
- [[Luca Waldschmidt]]
- [[Brad Walker]]
- [[Douglas Walker]]
- [[Kyle Walker]]
- [[Nathan Walker]]
- [[Tom Walkinshaw]]
- [[Ben Wallace]]
- [[Rasheed Wallace]]
- [[Sinuhe Wallinheimo]]
- [[Lucas Wallmark]]
- [[Jesper Wallstedt]]
- [[Tomas Walsh]]
- [[Fritz Walter]]
- [[David Walters]]
- [[Jonathan Walters]]
- [[Bill Walton]]
- [[Abby Wambach]]
- [[Aaron Wan-Bissaka]]
- [[Paulo Wanchope]] 
- [[Wang Jianan]]
- [[Wang Junxia]]
- [[Wang Hao]] (lauatennisist)
- [[Wang Hao (käija)]]
- [[Wang Liqin]]
- [[Wang Mingjuan]]
- [[Wang Nan]]
- [[Robert Wangila]]
- [[Paul Wanner]]
- [[Victor Wanyama]]
- [[Emmanuel Wanyonyi]]
- [[Cam Ward]]
- [[Danny Ward]]
- [[Stephen Ward]]
- [[James Ward-Prowse]]
- [[Amr Warda]]
- [[Karsten Warholm]]
- [[Jeremy Wariner]]
- [[Damian Warner]]
- [[Chiel Warners]]
- [[David Warsofsky]]
- [[Philip Waruinge]]
- [[Daniel Wass]]
- [[Thomas Wassberg]]
- [[Akito Watabe]]
- [[Ronald Waterreus]]
- [[Michelle Waterson]]
- [[Antonio Watson]]
- [[Stanislas Wawrinka]]
- [[Marshall Wayne]]
- [[Timothy Weah]]
- [[Jordan Weal]]
- [[Carl Weathers]]
- [[Chris Webber]]
- [[Garrett Weber-Gale]]
- [[Julian Weber]]
- [[Mark Webber]]
- [[Shea Weber]]
- [[Yannick Weber]]
- [[Scott Wedgewood]]
- [[MacKenzie Weegar]]
- [[Benjamin Weger]]
- [[Wout Weghorst]]
- [[Heinz-Helmut Wehling]]
- [[Pascal Wehrlein]]
- [[Julian Weigl]]
- [[Isidore Weiss]]
- [[Johnny Weissmüller]]
- [[Johnny Weir]]
- [[Tina Weirather]]
- [[Lukas Weißhaidinger]]
- [[Allan Wells]]
- [[Nahki Wells]]
- [[Diribe Welteji]]
- [[Michael Wenden]]
- [[Heidi Weng]]
- [[Alexander Wennberg]]
- [[Hanni Wenzel]]
- [[Timo Werner]]
- [[Gerd Wessig]]
- [[Delonte West]]
- [[Jerry West]]
- [[Russell Westbrook]]
- [[Holger Westerberg]]
- [[Joost van der Westhuizen]]
- [[Sander Westerveld]]
- [[Blake Wheeler]]
- [[Fatima Whitbread]]
- [[Charlie White]]
- [[Colin White]]
- [[Zach Whitecloud]]
- [[Mal Whitfield]]
- [[Ryan Whiting]]
- [[Joe Whitney]]
- [[Suryo Agung Wibowo]]
- [[Connor Wickham]]
- [[Chris Wideman]]
- [[Lydia Wideman-Lehtonen]]
- [[Andreas Widhölzl]]
- [[Silvan Widmer]]
- [[Felix Wiedwald]]
- [[Jan Wienese]]
- [[Dorothea Wierer]]
- [[Harm Wiersma]]
- [[Ingrid Wigernæs]]
- [[Andrew Wiggins]]
- [[Jake Wightman]]
- [[Vesa Wiik]]
- [[Georginio Wijnaldum]]
- [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]]
- [[Kamil Wilczek]]
- [[Yanic Wildschut]]
- [[Kati Wilhelm]]
- [[Christian Wilhelmsson]]
- [[David Wilkie]]
- [[Mac Wilkins]]
- [[Alex Wilkinson]]
- [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]]
- [[Danielle Williams]]
- [[Deron Williams]]
- [[Iñaki Williams]]
- [[Justin Williams]]
- [[Lou Williams]]
- [[Mo Williams]]
- [[Sada Williams]]
- [[Serena Williams]]
- [[Venus Williams]]
- [[Willian Borges da Silva]]
- [[Joe Willock]]
- [[Jack Wilshere]]
- [[Kyren Wilson]]
- [[Jonas Wind]]
- [[Dominik Windisch]]
- [[Daniel Winnik]]
- [[Douglas Winston]] 	
- [[Nick Winter]]
- [[William von Wirén]]
- [[Bjørn Wirkola]]
- [[Petteri Wirtanen]]
- [[Florian Wirtz]]
- [[Yoane Wissa]]
- [[Katarina Witt]]
- [[Gundel Wittmann]]
- [[Anita Włodarczyk]]
- [[Sigrun Wodars]]
- [[Hans Woellke]]
- [[Paweł Wojciechowski]]
- [[Radosław Wojtaszek]]
- [[Alexander Wolf]]
- [[Marius Wolf]]
- [[Klaus Wolfermann]]
- [[Paea Wolfgramm]]
- [[Manfred Wolke]]
- [[Ryszard Wolny]]
- [[Wojtek Wolski]]
- [[Woo Sang-hyeok]]
- [[Chris Wood]]
- [[Todd Woodbridge]]
- [[Allen Woodring]]
- [[Tiger Woods]]
- [[Joanna Worek]]
- [[Tessa Worley]]
- [[Joe Worrall]]
- [[Caroline Wozniacki]]
- [[Aleksandra Wozniak]]
- [[Tyler Wotherspoon]]
- [[Bailey Wright]]
- [[Haji Wright]]
- [[Sean Wroe]]
- [[Andrzej Wroński]]
- [[Jacek Wszoła]]
- [[Alexander Wurz]]
- [[Sebastian Wännström]]
- [[Åke Wärnström]] 
- [[Maximilian Wöber]]
- [[Bärbel Wöckel]]
- [[Christian Wörns]]
- [[Ireen Wüst]]
- [[Ricky Wysocki]]

== Õ ==
[[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]]

== Ä ==
[[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]]

== Ö ==
[[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]]

== Ü ==
[[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]]

== X ==
[[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]] - [[Roksana Xudoyarova]]

== Y ==
[[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Yomif Kejelcha]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]]

== Vaata ka ==

* [[Iluuisutajate loend]]
* [[Jalgpallurite loend]]
* [[Korvpallurite loend]]
* [[Maadlejate loend]]
* [[Murdmaasuusatajate loend]]
* [[Tennisistide loend]]

[[Kategooria:Sportlaste loendid| ]]</text>
      <sha1>9ek45wwuksh59m60302r2xuzx1a49dy</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185034</id>
      <parentid>7185000</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T07:38:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* D */</comment>
      <origin>7185034</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="219721" sha1="akji06siid9utdda7m3xmiol0vgx3i7" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].''
{{tähed}}

==A==
[[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Thelo Aasgaard]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Ali Abdi]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Abeba Aregawi]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Elvan Abeylegesse]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Pedro Acosta]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Emmanuel Agbadou]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Giacomo Agostini]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Javier Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - 
[[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Gustavo Alfaro]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Georg Allikas]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[Andreas Almgren]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Mohamed Amoura]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Elliot Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Mirra Andrejeva]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Juleisy Angulo]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]-  [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]]  - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Marko Asmer]]  - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]]  - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]]

== B ==

[[Demba Ba]]
- [[Ibrahim Ba]]
- [[Mehdi Baala]]
- [[Noriko Baba]]
- [[Inga Babakova]]
- [[Ryan Babel]]
- [[Sergei Babenko]]
- [[Alonzo Babers]]
- [[Srđan Babić]]
- [[Ivan Babikov]]
- [[Jochen Bachfeld]]
- [[Fouad Bachirou]]
- [[Irena Bačiulytė]]
- [[Hans Backe]] 
- [[David Backes]]
- [[Mikael Backlund]]
- [[Pavel Badea]]
- [[Milan Badelj]]
- [[Benoît Badiashile]]
- [[Luca Badoer]]
- [[Holger Badstuber]]
- [[Bae Jun-ho]]
- [[Javier Báez]]
- [[Richart Báez]]
- [[Antanas Bagdonavičius]]
- [[Alexander Bah]]
- [[Kevin Bahl]]
- [[Stéphane Bahoken]]
- [[Donovan Bailey]]
- [[Josh Bailey]]
- [[Leon Bailey]]
- [[Eric Bailly]]
- [[Sandrine Bailly]]
- [[Leighton Baines]]
- [[Emir Bajrami]]
- [[Cédric Bakambu]]
- [[Hilja Bakhoff]]
- [[Sivert Guttorm Bakken]]
- [[Níki Bakogiánni]]
- [[Martin Bakoš]]
- [[Marie Bakovská]]
- [[Roberto Balado]]
- [[Iolanda Balaş]]
- [[Georgi Balakšin]]
- [[Diego Balbinot]]
- [[Fabián Balbuena]]
- [[Rūdolfs Balcers]]
- [[Piotr Balcerzak]]
- [[Helmuts Balderis]]
- [[Julio César Baldivieso]]
- [[Gareth Bale]]
- [[Mikel Balenziaga]]
- [[Uvis Balinskis]]
- [[Alexander Baljakin]]
- [[Michael Ballack]]
- [[Ivar Ballangrud]]
- [[Iván Balliu]]
- [[Folarin Balogun]]
- [[Leon Balogun]]
- [[Mario Balotelli]] 
- [[Hakan Balta]]
- [[Ksenija Balta]]
- [[Sol Bamba]]
- [[Robson Bambu]]
- [[Bruno Banani]]
- [[Nicușor Bancu]]
- [[Ryūji Bando]]
- [[Éver Banega]]
- [[Barry Bannan]]
- [[Roger Bannister]]
- [[Léo Baptistão]]
- [[Nicholas Baptiste]]
- [[Tullio Baraglia]]
- [[Grete Barake]]
- [[Nikita Baranov]] 
- [[Natalja Baranova]]
- [[Veera Baranova]]
- [[Kosta Barbarouses]]
- [[Ivan Barbašov]]
- [[Eunice Barber]]
- [[Kelsey-Lee Barber]]
- [[Me'Lisa Barber]]
- [[Riley Barber]]
- [[Shawnacy Barber]]
- [[Mark Barberio]]
- [[Gabriel Barbosa]]
- [[Esequiel Barco]]
- [[Olaf Barda]]
- [[Anders Bardal]]
- [[Sándor István Bárdosi]]
- [[Keidi Bare]]
- [[Selemon Barega]]
- [[Andrea Bargnani]]
- [[Dmitri Barinov]]
- [[Borna Barišić]]
- [[Ross Barkley]]
- [[Aleksandr Barkov]] (1965) 
- [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995)
- [[Ashley Barnes]]
- [[Patrick Barnes]]
- [[Randy Barnes]]
- [[Tranquillo Barnetta]] 
- [[Ben Barnicoat]]
- [[Hassan Barojev]]
- [[Milan Baroš]]
- [[Antonio Barragán]]
- [[Romain Barras]]
- [[Tom Barrasso]]
- [[Álvaro Barreal]]
- [[Rubens Barrichello]]
- [[Tyson Barrie]]
- [[Claudio Barrientos]]
- [[Arturo Barrios]] 
- [[Lucas Barrios]]
- [[Wílmar Barrios]]
- [[Yarelys Barrios]]
- [[Musa Barrow]]
- [[Gareth Barry]]
- [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]]
- [[Andrea Barzagli]]
- [[Mathew Barzal]]
- [[Jolanta Bartczak]]
- [[Mateusz Bartel]]
- [[Joseph Barthel]]
- [[Fabien Barthez]]
- [[Kyle Bartley]]
- [[Tianna Bartoletta]]
- [[Marion Bartoli]]
- [[Patrik Bartošák]]
- [[Ashleigh Barty]]
- [[Andri Barõšpolets]]
- [[Edgar Basel]]
- [[Ángelos Basinás]]
- [[Calvin Bassey]]
- [[Marta Bassino]]
- [[Trevor Bassitt]]
- [[Marco van Basten]]
- [[Viktoria Baškite]]
- [[Maksim Bazjukin]]
- [[Jacques Bataille]]
- [[Drake Batherson]]
- [[Gabriel Batistuta]]
- [[Oskars Batņa]]
- [[Turner Battle]]
- [[Nadia Battocletti]]
- [[Ivans Baturins]]
- [[Mathias Bau Hansen]]
- [[Lukáš Bauer]]
- [[Rudolf Bauer]]
- [[Viola Bauer]] 
- [[Jamie Baulch]] 
- [[Herma Bauma]]
- [[Frank Baumann]]
- [[Georg Baumann]]
- [[Oliver Baumann]]
- [[Romed Baumann]]
- [[Julian Baumgartlinger]]
- [[Zsolt Baumgartner]]
- [[Alexander Baumjohann]]
- [[Michael Baur]]
- [[Vladlen Baušev]]
- [[Florence Baverel-Robert]]
- [[Shohreh Bayat]]
- [[Elgin Baylor]]
- [[Mohamed Bayo]]
- [[Zebedayo Bayo]]
- [[Mithat Bayrak]] 
- [[Geordie Beamish]]
- [[Bob Beamon]]
- [[Tanoka Beard]]
- [[Oliver Bearman]]
- [[DaMarcus Beasley]]
- [[Jean Beausejour]]
- [[Anthony Beauvillier]]
- [[Bebeto]]
- [[Aleksandr Bebikh]]
- [[Rodrigo Becão]]
- [[Taylor Beck]] 
- [[Franz Beckenbauer]]
- [[Boris Becker]]
- [[James Beckford]] 
- [[David Beckham]]
- [[Connor Bedard]]
- [[Jan Bednarek]]
- [[Kenneth Bednarek]]
- [[Bob Bednarski]]
- [[Joseph Beecken]]
- [[Irina Begljakova]]
- [[Aziz Behich]]
- [[Valon Behrami]]
- [[Wolfgang Behrendt]]
- [[Ruth Beitia]]
- [[Cristian Bejarano]]
- [[Kenenisa Bekele]]
- [[Daniel Bekker]]
- [[Wade Belak]]
- [[Ed Belfour]]
- [[Younès Belhanda]]
- [[Jean Béliveau]]
- [[Julia Beljajeva]]
- [[Craig Bellamy]]
- [[Jean-Ricner Bellegarde]]
- [[Pierre-Édouard Bellemare]]
- [[Jude Bellingham]]
- [[Juan Manuel Bellón López]]
- [[Stefania Belmondo]]
- [[Mireia Belmonte]]
- [[Galina Beloglazova]]
- [[Julija Belorukova]]
- [[Andrea Belotti]]
- [[Vasile Belous]]
- [[Aleksei Belov]]
- [[Inta Belov]]
- [[Emre Belözoğlu]]
- [[Emil Bemström]]
- [[Anis Ben Slimane]]
- [[Baiba Bendika]]
- [[Yohan Benalouane]]
- [[Yossi Benayoun]]
- [[Belinda Bencic]]
- [[Lars Bender]]
- [[Sven Bender]]
- [[Annemarii Bendi]]
- [[Nicklas Bendtner]]
- [[László Bene]]
- [[Darío Benedetto]]
- [[Valdir Benedito]]
- [[László Bénes]]
- [[Marijan Beneš]]
- [[Angelica Bengtsson]]
- [[Lukas Bengtsson]]
- [[Rafael Benítez]]
- [[Rai Benjamin]]
- [[Jamie Benn]]
- [[Bryce Bennett]]
- [[Jeff Bennett]]
- [[Fróði Benjaminsen]]
- [[Ismaël Bennacer]]
- [[Ryan Bennett]]
- [[Sam Bennett]]
- [[Ramy Bensebaini]]
- [[Tony Benshoof]]
- [[Keith Benson]]
- [[Owusu Benson]]
- [[Karim Benzema]]
- [[Darren Bent]]
- [[Nabil Bentaleb]]
- [[Christian Benteke]]
- [[Giovanni Benvenuti]] 
- [[Bryan Berard]]
- [[Domenico Berardi]]
- [[Dimităr Berbatov]]
- [[Trevor Berbick]]
- [[Gheorghe Berceanu]]
- [[Tomáš Berdych]]
- [[Kamila Beregszásziová]]
- [[Toomas Berendsen]]
- [[Ricky Berens]]
- [[Bartosz Bereszyński]]
- [[Irina Berezina]]
- [[Vassili Berezutski]]
- [[Marcus Berg]]
- [[Patrick Berg]]
- [[Sander Berge]]
- [[Lars Berger]]
- [[Tora Berger]]
- [[Patrice Bergeron]]
- [[Gunnar Berggren]]
- [[Steven Berghuis]]
- [[Dennis Bergkamp]]
- [[Filip Berglund]]
- [[Carl Johan Bergman]]
- [[Raimonds Bergmanis]]
- [[Kajsa Bergqvist]]
- [[Teodors Bergs]]
- [[Pieter Bergsma]]
- [[Steven Bergwijn]]
- [[Besart Berisha]]
- [[Veton Berisha]]
- [[Anton van Berkel]]
- [[Ferenc Berkes]]
- [[Santiago Bernabéu]]
- [[Evelyn Bernard]]
- [[Federico Bernardeschi]]
- [[Toomas Bernstein]]
- [[Reto Berra]]
- [[Orlando Berrío]]
- [[Rolands Bērziņš]]
- [[Dāvis Bertāns]]
- [[Madeleine Berthod]]
- [[Sergio Bertoni]]
- [[Charles Bertrand]]
- [[Christoph Bertschy]]
- [[Tyler Bertuzzi]]
- [[Joseph Bessala]]
- [[Colette Besson]]
- [[George Best]]
- [[Leon Best]]
- [[Marius Bezykornovas]]
- [[Nicholas Bett]]
- [[Marcus Bettinelli]]
- [[Paolo Bettini]]
- [[Jordan Beyer]]
- [[Lucky Bhembe]] 
- [[Jules Bianchi]]
- [[Duilio Bianchini]]
- [[Mike Bibby]]
- [[Ermin Bičakčić]]
- [[Lian Bichsel]]
- [[Vidas Bičiulaitis]]
- [[Paul Biedermann]]
- [[Andris Biedriņš]]
- [[Christoph Bieler]]
- [[Krystian Bielik]]
- [[Marcelo Bielsa]]
- [[Enn Biene]]
- [[Mati-Ants Biene]]
- [[Priit Biene]]
- [[Lucas Biglia]]
- [[Justin Bijlow]]
- [[Jaka Bijol]]
- [[Abebe Bikila]]
- [[Rinat Bikmulin]]
- [[Ibrahim Bilali]]
- [[Abdi Bile]]
- [[Simone Biles]]
- [[Slaven Bilić]]
- [[Chauncey Billups]]
- [[Brad Binder]]
- [[Vytautas Bingelis]]
- [[Stuart Bingham]]
- [[Matthew Bingley]]
- [[Jordan Binnington]]
- [[Matt Biondi]]
- [[Cristiano Biraghi]]
- [[Larry Bird]]
- [[Jevgeni Birjukov]]
- [[Mihhail Birjukov]]
- [[Regina Birk]]
- [[Danny aus den Birken]]
- [[Andreas Birnbacher]]
- [[Péter Biros]]
- [[Ben Bishop]]
- [[Yves Bissouma]]
- [[Stanislas Bizot]]
- [[Espen Harald Bjerke]]
- [[Oliver Bjorkstrand]]
- [[Patrick Bjorkstrand]]
- [[Sadie Bjornsen]]
- [[Tore Bjonviken]]
- [[Marit Bjørgen]]
- [[Fredrik André Bjørkan]]
- [[Ole Einar Bjørndalen]] 
- [[Jonas Björkman]]
- [[Cara Black]]
- [[Jesse Blacker]]
- [[Colin Blackwell]]
- [[George Blackwood]]
- [[Mackenzie Blackwood]]
- [[Vahtang Blagidze]]
- [[Samuel Blais]]
- [[Yohan Blake]]
- [[Álex Blanco]]
- [[Massimiliano Blardone]]
- [[Jakub Błaszczykowski]]
- [[Leszek Błażyński]]
- [[Miha Blažič]]
- [[Edward Blay]]
- [[Wim Bleijenberg]]
- [[Joachim Blichfeld]]
- [[Daley Blind]]
- [[Boriss Blinder]] 
- [[Ken Block]]
- [[Oleg Blohhin]]
- [[Andrus Blok]]
- [[Rens Blom]]
- [[Stig Blomqvist]]
- [[Ben Blood]]
- [[Maria Blower-Porter]]
- [[Teodors Bļugers]]
- [[Herbert Blöcker]]
- [[Matěj Blümel]]
- [[Jérôme Boateng]]
- [[Kevin-Prince Boateng]]
- [[Raúl Bobadilla]]
- [[Fredi Bobic]]
- [[Igor Bobkov]]
- [[Sergei Bobrovski]]
- [[Brandon Bochenski]]
- [[Patrik Bodén]]
- [[Klaus Bodinger]]
- [[Mikkel Bødker]]
- [[Frank de Boer]]
- [[Gustav Boesberg]]
- [[Xander Bogaerts]]
- [[Anna Bogali-Titovets]]
- [[Ivan Bogdan]]
- [[Olga Bogdanova]]
- [[Viktoria Bogdanova]] 
- [[Bojan Bogdanović]]
- [[Rade Bogdanović]]
- [[Gennadi Bogoljubov]]
- [[Zach Bogosian]]
- [[Lennart Bohman]]
- [[Svetlana Boiko]]
- [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]]
- [[Nicolai Boilesen]]
- [[Mowen Boino]]
- [[Mariangela Boitšuk]]
- [[Klavdija Bojarskihh]]
- [[Nataša Bokal]]
- [[Femke Bol]]
- [[John Boland]]
- [[Ato Boldon]]
- [[Issaak Boleslavski]]
- [[Marcelino Bolívar]]
- [[Peter Bolliger]]
- [[Aureliano Bolognesi]]
- [[Pjotr Bolotnikov]]
- [[Aleksandr Bolšunov]]
- [[Usain Bolt]]
- [[Andy Bolton]]
- [[Willy Boly]]
- [[Moïse Bombito]]
- [[Mark van Bommel]]
- [[Tudor Bompa]]
- [[Giacomo Bonaventura]]
- [[Bogdan Bondarenko]]
- [[Valeri Bondarenko]]
- [[Roly Bonevacia]]
- [[Nick Bonino]]
- [[Aitana Bonmatí]]
- [[Marcel Bonnard]]
- [[Ange-Yoan Bonny]]
- [[Leonardo Bonucci]]
- [[Wilfried Bony]]
- [[Roel Boomstra]]
- [[Jesper Boqvist]]
- [[Björn Borg]]
- [[Celso Borges]]
- [[Humberlito Borges]]
- [[Borislava Borisova]]
- [[Cristian Borja]]
- [[Miguel Borja]]
- [[Milan Borjan]]
- [[Ilmar Bork]]
- [[Jonathan Borlée]]
- [[Maksim Borovikov]]
- [[Marco Borriello]]
- [[Angela Borsuk]]
- [[Juri Borzakovski]]
- [[Valeri Borzov]]
- [[Valeri Bortšin]]
- [[Robert Bortuzzo]]
- [[Artur Boruc]]
- [[Bartosz Bosacki]]
- [[Chris Bosh]] 
- [[Alshaebyi Boshra]]
- [[José Bosingwa]]
- [[Vicente del Bosque]]
- [[Pierre-Ambroise Bosse]]
- [[Carmelo Bossi]]
- [[Ralph Boston]]
- [[Paul Bosvelt]] 
- [[Tyler Bozak]]
- [[Oliver Bozanic]]
- [[Solomon Bozeman]]
- [[Elīna Ieva Bota]]
- [[Alberto Botía]]
- [[Sven Botman]]
- [[Johan-Olaf Botn]]
- [[Valtteri Bottas]]
- [[Mihhail Botvinnik]]
- [[Mihhail Botvinov]]
- [[Ayyoub Bouaddi]]
- [[Evan Bouchard]]
- [[Hicham Boudaoui]]
- [[Sofiane Boufal]]
- [[Bryan Bouffier]]
- [[Benjamin Boukpeti]]
- [[Khalid Boulahrouz]]
- [[Brahim Boulami]]
- [[Wilfred Bouma]]
- [[Yassine Bounou]]
- [[Aaron Boupendza]]
- [[Sébastien Bourdais]]
- [[Clifford Bourland]]
- [[Chris Bourque]]
- [[Jarrod Bowen]]
- [[Tori Bowie]]
- [[Renate Boy]]
- [[Zach Boychuk]]
- [[Dustin Boyd]]
- [[James Boyd]]
- [[Travis Boyd]]
- [[Lucas Boyé]]
- [[Brian Boyle]]
- [[Audun Boysen]]
- [[Tarjei Bø]]
- [[Oddvar Brå]]
- [[Jakub Brabec]]
- [[Marvin Bracy]]
- [[Michael Bradley]]
- [[Tom Bradshaw]]
- [[Alberto Braglia]]
- [[Yacine Brahimi]]
- [[Justine Braisaz-Bouchet]]
- [[Riho-Bruno Bramanis]]
- [[Elton Brand]]
- [[Esther Brand]]
- [[Eirik Brandsdal]]
- [[Julian Brandt]]
- [[Ana Maria Brânză]]
- [[Berle Brant]]
- [[Chris Brasher]]
- [[Derick Brassard]]
- [[David Braz]]
- [[Thiago Braz]]
- [[Donavan Brazier]]
- [[Kenneth Bråten]]
- [[Ryan Brathwaite]]
- [[Jesper Bratt]]
- [[Rune Brattsveen]]
- [[Karmen Braun]]
- [[Claudio Bravo]]
- [[Omar Bravo]]
- [[Thomas Brdaric]]
- [[Trond-Arne Bredesen]]
- [[Johannes Brenner]]
- [[Renan Bressan]]
- [[Michal Březina]]
- [[Derrick Brew]]
- [[Anne Briand]]
- [[Algimantas Briaunys]]
- [[Ilmārs Bricis]] 
- [[Viktoras Bridaitis]]
- [[Mairis Briedis]]
- [[Federica Brignone]]
- [[Jörgen Brink]]
- [[Miguel Britos]]
- [[Alex Broadhurst]]
- [[Terry Broadhurst]]
- [[Brian Brobbey]]
- [[Martin Brodeur]]
- [[T. J. Brodie]]
- [[Jonas Brodin]]
- [[Armando Broja]]
- [[Giovanni van Bronckhorst]]
- [[Dylan Bronn]]
- [[David Bronštein]]
- [[John Anthony Brooks]]
- [[Nathan Brooks]]
- [[Hugo Broos]]
- [[Alex Brosque]]
- [[Laurent Brossoit]]
- [[Jack Broughton]]
- [[Troy Brouwer]]
- [[Eduard Brovko]] 
- [[Carl Brown]]
- [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]]
- [[Connor Brown]]
- [[Dustin Brown]]
- [[Grace Brown]]
- [[Patrick Brown]]
- [[Scott Brown]]
- [[Wes Brown]]
- [[David Browne]]
- [[Rowena Mary Bruce]]
- [[Ricky Bruch]]
- [[Karlo Bručić]]
- [[Edmund Bruggmann]]
- [[Ivano Brugnetti]]
- [[Inge de Bruijn]]
- [[Gilbert Brulé]]
- [[Jeffrey Bruma]]
- [[Valeri Brumel]]
- [[Axel Brun]]
- [[Celine Brun-Lie]]
- [[Martin Brundle]]
- [[Gianmaria Bruni]]
- [[Karmen Bruus]]
- [[Kai Brännkärr]]
- [[Joe Bryan]]
- [[Kobe Bryant]]
- [[Arto Bryggare]]
- [[Sergei Bubka]] 
- [[Ken Buchanan]] 
- [[Tajon Buchanan]]
- [[Guido Buchwald]]
- [[Stephane Buckland]]
- [[Harry Buddel]] 
- [[Ante Budimir]]
- [[Jevgen Budnik]]
- [[Aleksei Budõlin]]
- [[Dmitri Budõlin]] 
- [[Sébastien Buemi]]
- [[Emiliano Buendía]]
- [[Gianluigi Buffon]]
- [[Imrich Bugár]]
- [[Rihards Bukarts]]
- [[Roberts Bukarts]]
- [[Maksim Bukatkin]]
- [[Natalia Bukowiecka]]
- [[Konrad Bukowiecki]]
- [[Valeri Bukrejev]]
- [[Adam Buksa]]
- [[Nino Bule]]
- [[Maik Bullmann]]
- [[Dave Bulthuis]]
- [[Dmitri Bulõkin]] 
- [[Wilfred Bungei]]
- [[Michael Bunting]]
- [[André Burakovsky]]
- [[Andrei Burcă]]
- [[Anton Burdassov]]
- [[Robert Burgess]]
- [[Annemarie Burghoff]]
- [[Sarah Burke]]
- [[Thomas Burke]]
- [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]'
- [[Cătălin Burlacu]]
- [[Delphyne Burlet]]
- [[Albert Burmeister]]
- [[Aleksandr Burmistrov]]
- [[Dan Burn]]
- [[Brent Burns]]
- [[Richard Burns]]
- [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]]
- [[Anna Burtasova]]
- [[Mihhail Burtsev]]
- [[Rene Busch]] 
- [[Frank Busemann]]
- [[Sergio Busquets]]
- [[Fabricio Bustos]]
- [[Jekaterina Bušujeva]]
- [[Edvard Bužinskij]]
- [[Algimantas Butnorius]]
- [[Jacob Butterfield]]
- [[Jeffrey Buttle]]
- [[Dick Button]]
- [[Jenson Button]]
- [[Nicklas Bäckström]]
- [[Alo Bärengrub]]
- [[Gunnar Bärlund]]
- [[Max Bösiger]]
- [[Hans Büchi]]
- [[Selina Büchel]]
- [[Jens Byggmark]]
- [[Bowen Byram]]
- [[Paul Byron]]
- [[Lars Bystøl]]
- [[Ludwig Byström]]

== C ==

[[Francisco Cabañas]]
- [[Denia Caballero]]
- [[Yohan Cabaye]]
- [[Rémy Cabella]]
- [[Jovane Cabral]]
- [[Rafael Cabral]]
- [[Víctor Cáceres]]
- [[Cafu]]
- [[Manuel Cafumana]]
- [[Gary Cahill]]
- [[Tim Cahill]]
- [[Cai Xuetong]]
- [[Jordy Caicedo]]
- [[Moisés Caicedo]]
- [[Rodrigo Caio]]
- [[Jens Cajuste]]
- [[Carlos Calado]]
- [[Mariona Caldentey]]
- [[Tatiana Calderón]]
- [[Sophie Caldwell]]
- [[Duje Ćaleta-Car]]
- [[Hakan Çalhanoğlu]]
- [[Dan Calichman]]
- [[Nora Callebout]]
- [[José María Callejón]]
- [[Alexander Callens]]
- [[Jonathan Calleri]]
- [[Joseph Calzaghe]]
- [[Matt Calvert]]
- [[Dominic Calvert-Lewin]]
- [[Jasmine Camacho-Quinn]]
- [[Lamine Camara]]
- [[Eduardo Camavinga]]
- [[Esteban Cambiasso]]
- [[Roberto Cammarelle]]
- [[Sol Campbell]]
- [[Veronica Campbell]]
- [[Carter Camper]]
- [[Emre Can]]
- [[Eyüp Can]]
- [[Yasemin Can]]
- [[Sergio Canales]]
- [[João Cancelo]]
- [[Daniel Candeias]]
- [[Fabio Cannavaro]]
- [[Germán Cano]]
- [[Agustín Canobbio]]
- [[Christian Cantwell]]
- [[Ander Capa]]
- [[José Raúl Capablanca]]
- [[Joan Capdevila]]
- [[Tranquilo Capozzo]]
- [[Guido Cappellini]]
- [[Jennifer Capriati]]
- [[Richard Carapaz]]
- [[Graham Carey]]
- [[Rafael Carioca]]
- [[Brandon Carlo]]
- [[Diego Carlos]]
- [[Roberto Carlos]]
- [[Magnus Carlsen]]
- [[John Carlson]]
- [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]]
- [[Daniel Carr]]
- [[Jamie Carragher]]
- [[Michael Carrick]]
- [[Daniel Carriço]]
- [[William Carrier]]
- [[Guido Carrillo]]
- [[Andy Carroll]]
- [[Michael Carruth]]
- [[David Carstens]]
- [[Hamish Carter]] 
- [[Jeff Carter]]
- [[Michelle Carter]] 
- [[Nesta Carter]]
- [[Vince Carter]]
- [[Fabiano Caruana]]
- [[Dani Carvajal]]
- [[Ricardo Carvalho]]
- [[William Carvalho]]
- [[Oscar Casanovas]]
- [[Milton Casco]]
- [[Matty Cash]]
- [[Iker Casillas]]
- [[Antonio Cassano]]
- [[Samuel James Cassell]]
- [[Timothy Castagne]]
- [[Jean-Charles Castelletto]]
- [[Diego Castro]]
- [[Juan Cazares]]
- [[Santi Cazorla]]
- [[Omar Catarí]]
- [[Ethel Catherwood]]
- [[Jerônimo Cacau]]
- [[Ivan Cavaleiro]]
- [[Diego Cavalieri]]
- [[Lucas Cavallini]]
- [[Edinson Cavani]]
- [[Petr Čech]]
- [[Cody Ceci]]
- [[Stig Cederberg]] 
- [[Kristjan Čeh]]
- [[Peter Cehlárik]]
- [[Aleksandrs Čekulajevs]]
- [[Macklin Celebrini]]
- [[Billy Celeski]]
- [[Zeki Çelik]]
- [[Bersant Celina]]
- [[Ondřej Čelůstka]]
- [[Rogério Ceni]]
- [[Matthew Centrowitz]]
- [[Jonas Čepulis]]
- [[Miroslav Cerar]]
- [[Marcel Cerdan]]
- [[Erik Černák]]
- [[Pavel Černý]]
- [[Roman Červenka]]
- [[Andrea de Cesaris]]
- [[Thomas Chabot]]
- [[Nacer Chadli]]
- [[Faní Chalkiá]]
- [[Kóstas Chalkías]]
- [[Kyle Chalmers]]
- [[Mario Chalmers]]
- [[Nathaniel Chalobah]]
- [[Trevoh Chalobah]]
- [[Marouane Chamakh]]
- [[Wilt Chamberlain]] 
- [[Calum Chambers]]
- [[Dwain Chambers]]
- [[Lucas Chanavat]]
- [[Karun Chandhok]]
- [[Tyson Chandler]]
- [[Chang Kyou-chul]]
- [[Michael Chang]]
- [[Takayuki Chano]]
- [[Somkiat Chantra]]
- [[Vladimer Ch'ant'uria]]
- [[Zdeno Chára]]
- [[Yimmi Chará]]
- [[Libor Charfreitag]]
- [[Ángelos Charistéas]]
- [[Devynne Charlton]]
- [[Christopher Chataway]]
- [[Mateo Chávez]]
- [[Beatrice Chebet]]
- [[Robert Chef d’Hôtel]]
- [[Peruth Chemutai]]
- [[Chen Qi]]
- [[Grahame Cheney]]
- [[Beatrice Chepkoech]]
- [[Joshua Cheptegei]]
- [[Rebecca Cheptegei]]
- [[Faith Cherotich]]
- [[Michael Cherry]]
- [[Timothy Cheruiyot]]
- [[Vivian Cheruiyot]]
- [[Alain Chervet]]
- [[Fritz Chervet]]
- [[Walter Chervet]]
- [[Ben Chiarot]]
- [[Alex Chiasson]]
- [[Kazuhiko Chiba]]
- [[Sonoko Chiba]]
- [[Pierluigi Chicca]]
- [[Giorgio Chiellini]]
- [[Federico Chiesa]]
- [[Catherine Chikwakwa]]
- [[Eduardo Chillida]]
- [[Max Chilton]]
- [[Ben Chilwell]]
- [[Abner Chipu]]
- [[Pedro Chirivella]]
- [[Filip Chlapík]]
- [[Henryk Chmielewski]]
- [[Cho Gue-sung]]
- [[Tahith Chong]]
- [[Aryan Chopra]]
- [[Neeraj Chopra]]
- [[Zdeněk Chovanec]]
- [[Svend Aage Christensen]] 
- [[Oliver Christensen]]
- [[Linford Christie]]
- [[Tanja Chub]] 
- [[Carney Chukwuemeka]]
- [[Samuel Chukwueze]]
- [[Alejandro Chumacero]]
- [[Jakob Chychrun]]
- [[Filip Chytil]]
- [[Dominika Cibulková]]
- [[Oskars Cibuļskis]]
- [[Ivan Cichan]] 
- [[Cesar Cielo Filho]]
- [[Waldemar Cierpinski]]
- [[José Cifuentes]]
- [[Jasper Cillessen]]
- [[Anthony Cirelli]]
- [[Aliou Cissé]]
- [[Kalifa Cissé]]
- [[Pape Abou Cissé]]
- [[Papiss Cissé]] 
- [[Guillaume Cizeron]]
- [[Casey Cizikas]]
- [[Kale Clague]]
- [[Roland Clara]]
- [[Emmanuelle Claret]]
- [[Jim Clark]]
- [[Kevin Clark]]
- [[Steve Clarke]]
- [[Bryan Clay]]
- [[Will Claye]]
- [[Kerron Clement]]
- [[Louis Clément]] 
- [[Luís Fabiano Clemente]]
- [[Rob Clerc]]
- [[Tom Cleverley]]
- [[Gaël Clichy]]
- [[Kim Clijsters]] 
- [[Hestrie Cloete]]
- [[Richard Clune]]
- [[Cal Clutterbuck]]
- [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]]
- [[Alice Coachman]]
- [[Conor Coady]]
- [[Andy Coan]]
- [[Roy Cochran]] 
- [[Phillip Cocu]] 
- [[Sebastian Coe]] 
- [[Fábio Coentrão]]
- [[Andrew Cogliano]]
- [[Antonio Čolak]]
- [[Franco Colapinto]]
- [[Jack Colback]]
- [[Andrew Cole]]
- [[Ashley Cole]]
- [[Ian Cole]]
- [[Joe Cole]] 
- [[Blake Coleman]]
- [[Christian Coleman]]
- [[Caio Collet]]
- [[Omar Colley]]
- [[Kim Collins]]
- [[Nathan Collins]]
- [[Dario Cologna]]
- [[María Colón]]
- [[Ross Colton]]
- [[Kingsley Coman]]
- [[Nadia Comăneci]]
- [[Sérgio Conceição]]
- [[Mike Conley]]
- [[Kevin Connauton]]
- [[Maureen Connolly]]
- [[Kyle Connor]]
- [[Adolfo Consolini]]
- [[Benjamin Conz]]
- [[Alberto Contador]]
- [[Diego Contento]]
- [[Samuel Contesti]]
- [[Lewis Cook]]
- [[Myrtle Cook]]
- [[Steve Cook]]
- [[Liam Cooper]]
- [[Priya Cooper]]
- [[Sayon Cooper]]
- [[Jean-Pierre Coopman]]
- [[Alfredo Copello]]
- [[Yasmani Copello]]
- [[Jonathan Copete]]
- [[Andrew Copp]]
- [[Marius Corbett]]
- [[Domilson Cordeiro dos Santos]]
- [[Arnaud Cordier]]
- [[Danilson Córdoba]]
- [[Jorge Cori]]
- [[Ante Ćorić]]
- [[Steve Corica]]
- [[Jack Cork]]
- [[Patrice Cormier]]
- [[Andreas Cornelius]]
- [[Maxwel Cornet]]
- [[Deimantė Cornette]]
- [[Matthieu Cornette]]
- [[Matt Coronato]]
- [[Tom Coronel]]
- [[Joaquín Correa]]
- [[Juan Manuel Correa]]
- [[Diego Costa]]
- [[Douglas Costa]]
- [[Dylan Cozens]]
- [[Rodolfo Cota]]
- [[Eduardo Coudet]]
- [[Vladimír Coufal]]
- [[Natalie Coughlin]]
- [[Lassana Coulibaly]]
- [[Margaret Court]]
- [[Tom Courtney]]
- [[Nick Cousins]]
- [[Philippe Coutinho]] 
- [[Fernando Couto]]
- [[Logan Couture]]
- [[Sean Couturier]]
- [[Charlie Coyle]]
- [[Adam Cracknell]]
- [[Alessio Cragno]]
- [[Steve Cram]]
- [[Toller Cranston]]
- [[Christl Cranz]]
- [[Chandra Crawford]]
- [[Corey Crawford]]
- [[Hasely Crawford]]
- [[Jak Crawford]]
- [[Jamal Crawford]]
- [[Shawn Crawford]]
- [[Hernán Crespo]]
- [[Aaron Cresswell]]
- [[Gheorghe Crețu]]
- [[Terry Crews]]
- [[Edward Crook]]
- [[Sidney Crosby]]
- [[Peter Crouch]]
- [[Lawson Crouse]]
- [[Ryan Crouser]]
- [[Johan Cruijff]]
- [[Ibolya Csák]]
- [[József Csatári]]
- [[Tibor Csík]]
- [[Paweł Czarnota]]
- [[László Cseh]]
- [[Mariusz Czerkawski]]
- [[Antoni Czortek]]
- [[Juan Cuadrado]]
- [[Pau Cubarsí]]
- [[Teófilo Cubillas]]
- [[Didier Cuche]]
- [[Roger Cuche]]
- [[Marc Cucurella]]
- [[Gustavo Cuéllar]]
- [[Víctor Cuesta]]
- [[Christian Cueva]]
- [[Nelson Cuevas]]
- [[Mickaël Cuisance]]
- [[Josh Cullen]]
- [[Matheus Cunha]]
- [[Vashti Cunningham]]
- [[Emil Čuprenski]] 
- [[Stephen Curry]]
- [[Thomas Curtis]]
- [[Brian Cusworth]]
- [[Calistrat Cuțov]]
- [[Eray Cömert]]
- [[Karina Cyfka]]
- [[Louis Cyr]]
- [[Czesław Cyraniak]]

== D ==

[[Stéphane Da Costa]]
- [[Níkos Dabízas]]
- [[Issaka Daboré]]
- [[Kirby Dach]]
- [[Ivona Dadic]]
- [[Jevgeni Dadonov]]
- [[Costică Dafinoiu]]
- [[Ekaterina Dafovska]]
- [[John Kristian Dahl]]
- [[Klas Dahlbeck]]
- [[Anna Dahlberg]]
- [[Jonathan Dahlén]]
- [[Johan Dahlin]]
- [[Rasmus Dahlin]]
- [[Laura Dahlmeier]]
- [[Maja Dahlqvist]]
- [[Emma Dahlström]]
- [[Bjørn Dæhlie]]
- [[Sebastian Dahm]]
- [[Alexandre Daigle]]
- [[Kuniya Daini]]
- [[Patson Daka]]
- [[Michael Dal Colle]]
- [[Andrés D'Alessandro]]
- [[John Daley]]
- [[Tom Daley]]
- [[Zlatko Dalić]]
- [[Anatoli Dalidovitš]]
- [[Jānis Daliņš]]
- [[Lauri Dalla Valle]]
- [[Marek Ďaloga]]
- [[Diogo Dalot]]
- [[Henrik Dalsgaard]]
- [[Matt Dalton]]
- [[Claude Dambury]]
- [[Francesco Damiani]]
- [[Leandro Damião]] 
- [[Dejan Damjanović]]
- [[Phillip Danault]]
- [[Ludvík Daněk]]
- [[Charlie Daniels]]
- [[Egil Danielsen]]
- [[Gösta Danielsson]]
- [[Eléni Daniilídou]]
- [[Aleksandr Danin]]
- [[Tuğba Danışmaz]]
- [[Arnaut Danjuma]]
- [[Marko Daňo]]
- [[Oscar Dansk]]
- [[Kevin Danso]]
- [[Sergi Danõltšenko]] 
- [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]]
- [[Victor d'Arcy]]
- [[Márton Dárdai]]
- [[Sergi Darder]]
- [[Matteo Darmian]]
- [[Lauris Dārziņš]]
- [[Jehan Daruvala]]
- [[James Dasaolu]]
- [[Pavel Datsjuk]]
- [[Kaspars Daugaviņš]]
- [[Lindsay Davenport]]
- [[Promise David]]
- [[Markéta Davidová]]
- [[Edgar Davids]]
- [[Anthony Davidson]]
- [[Curtis Davies]]
- [[Anthony Davis]]
- [[Dwight F. Davis]]
- [[Fred Davis]]
- [[Glen Davis]]
- [[Glenn Davis]]
- [[Howard Davis]] 
- [[Meryl Davis]]
- [[Shani Davis]]
- [[Steve Davis]]
- [[Steven Davis]]
- [[Tara Davis-Woodhall]]
- [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]]
- [[Nikolai Davõdenko]]
- [[Sergei Davõdov]]
- [[Nigel Dawes]]
- [[Paweł Dawidowicz]]
- [[Craig Dawson]]
- [[Michael Dawson]]
- [[Maxim De Cuyper]]
- [[Francesco De Fabiani]]
- [[Charles De Ketelaere]]
- [[Pedro De la Rosa]]
- [[Ritchie De Laet]]
- [[Rodrigo De Paul]]
- [[Francesco De Piccoli]]
- [[Daniele De Rossi]]
- [[Morgan De Sanctis]]
- [[Maurilio De Zolt]]
- [[Ciprian Deac]]
- [[Mihály Deák Bárdos]]
- [[Nathan Deakes]]
- [[Dixie Dean]]
- [[Ferekalsi Debessay]]
- [[Rajmond Debevec]]
- [[Jake DeBrusk]]
- [[Nathalie Dechy]]
- [[Deco]]
- [[Bobby Decordova-Reid]]
- [[Haiden Deegan]]
- [[Troy Deeney]]
- [[Didier Défago]]
- [[Meseret Defar]]
- [[Maria Teresa de Filippis]]
- [[Jermain Defoe]]
- [[Steven Defour]]
- [[Vincent Defrasne]]
- [[Pjotr Degtjarjov]]
– [[Jonas Deichmann]]
- [[Alessandro Del Piero]]
- [[Jone Delai]]
- [[Thomas Delaney]]
- [[Liam Delap]]
- [[Jean Delarge]]
- [[Catherine Delbarre]]
- [[Louis Delétraz]]
- [[Agustín Delgado]]
- [[Guillermo Delgado]]
- [[Ricardo Delgado]]
- [[Simon Deli]]
- [[Traianos Dellas]]
- [[Casey Dellacqua]]
- [[Andy Delort]]
- [[Fabian Delph]]
- [[Moussa Dembélé]]
- [[Ousmane Dembélé]]
- [[Dylan DeMelo]]
- [[Jelena Dementjeva]]
- [[Jason Demers]]
- [[Jan Demidovitš]]
- [[Merih Demiral]]
- [[Kerem Demirbay]]
- [[Volkan Demirel]]
- [[Thatcher Demko]]
- [[Bill Demong]]
- [[Clint Dempsey]]
- [[Jason Denayer]]
- [[Leander Dendoncker]]
- [[Antoine Deneriaz]]
- [[Luol Deng]]
- [[Denílson Pereira Neves]]
- [[Igor Denissov]]
- [[Vitali Denissov]]
- [[Emmanuel Dennis]]
- [[Matthew Denny]]
- [[Memphis Depay]]
- [[Eren Derdiyok]]
- [[Andri Derõzemlja]]
- [[Boudewijn Derkx]]
- [[David Desharnais]]
- [[Marcel Deslauriers]]
- [[Nicolas Deslauriers]]
- [[Casey DeSmith]]
- [[Jean Despeaux]]
- [[Kiril Despodov]]
- [[Sergiño Dest]]
- [[Simon Desthieux]]
- [[Jevgeni Detjonõšev]]
- [[Gerard Deulofeu]]
- [[Gail Devers]]
- [[Chrysopigí Devetzí]] 
- [[Cristian Deville]]
- [[John Devitt]]
- [[Mihhail Devjatjarov]]
- [[Vadim Devjatovski]] 
- [[Kiernan Dewsbury-Hall]]
- [[Giorgio Di Centa]]
- [[Manuela Di Centa]]
- [[Lucas Di Grassi]]
- [[Emanuele Di Gregorio]]
- [[Giovanni Di Lorenzo]]
- [[Karyne Di Marco]]
- [[Ángel Di María]]
- [[Antonietta Di Martino]]
- [[Roberto Di Matteo]]
- [[Alfredo Di Stéfano]]
- [[Ali Dia]]
- [[Boulaye Dia]]
- [[Abdoulay Diaby]]
- [[Abou Diaby]]
- [[Moussa Diaby]]
- [[Mouctar Diakhaby]]
- [[Amad Diallo]]
- [[Habib Diallo]]
- [[André Diamant]]
- [[Alessandro Diamanti]]
- [[Habib Diarra]]
- [[Lassana Diarra]]
- [[Miguel Dias]] 
- [[Rúben Dias]]
- [[Félix Díaz]]
- [[Jordan Díaz]]
- [[Luis Díaz]]
- [[Paulo Díaz]]
- [[Raphael Diaz]]
- [[Sergio Díaz]]
- [[Krépin Diatta]]
- [[Vasile Dîba]]
- [[Tirunesh Dibaba]] 
- [[Carmine DiBartholomeo]]
- [[Frederik Dichow]]
- [[Simon Dickie]]
- [[Jason Dickinson]]
- [[Runar Dickman]]
- [[Dida]]
- [[Eric Dier]]
- [[Darren Dietz]]
- [[Franka Dietzsch]]
- [[Nelli Differt]]
- [[Frank DiGennara]]
- [[Jessica Diggins]]
- [[Geert van Dijk]]
- [[Kevin Diks]]
- [[Harrison Dillard]]
- [[Brenden Dillon]]
- [[Eva Dimas]]
- [[Stole Dimitrievski]]
- [[Grigor Dimitrov]]
- [[Ding Jungui]]
- [[Ding Junhui]]
- [[Ding Liren]]
- [[Merindah Dingjan]]
- [[Ousmane Diomande]]
- [[Yan Diomande]]
- [[Vedran Đipalo]]
- [[Rick DiPietro]]
- [[Leendert van Dis]]
- [[Axel Disasi]]
- [[Dieudonné Disi]]
- [[Mix Diskerud]]
- [[Uschi Disl]]
- [[John Disley]]
- [[Vlade Divac]]
- [[Ivan Djakov]]
- [[Nasser Djiga]]
- [[Alexander Djiku]]
- [[Berat Djimsiti]]
- [[Christian Djoos]]
- [[Youri Djorkaeff]]
- [[Johan Djourou]]
- [[Emil Djuse]]
- [[Senele Dlamini]]
- [[Norman Dlomo]] 
- [[Aleksandr Dmitrijev]]
- [[Artjom Dmitrijev]]
- [[Marko Dmitrović]]
- [[Ritsu Doan]]
- [[Viktors Dobrecovs]]
- [[Dimitǎr Dobrev]]
- [[Noah Dobson]]
- [[Bevan Docherty]] 
- [[Zbigniew Doda]]
- [[Hiroaki Doi]]
- [[Shoma Doi]]
- [[Yōichi Doi]]
- [[Mayo Doko]]
- [[Novak Đoković]]
- [[Sofie Dokter]]
- [[Kasper Dolberg]]
- [[Martin Dolfing]]
- [[Benedikt Doll]]
- [[Darja Domratševa]]
- [[Lutz Dombrowski]]
- [[Louis Domingue]]
- [[Cecilio Domínguez]]
- [[Leinier Domínguez]]
- [[Oksana Domnina]]
- [[Wilfried Domoraud]]
- [[Marco Donadel]]
- [[Chris Donaldson]]
- [[Luka Dončić]]
- [[Jean Marie Dongou]]
- [[Jordanka Donkova]]
- [[Gianluigi Donnarumma]]
- [[Joonas Donskoi]]
- [[Jack Doohan]]
- [[Alexander Doom]]
- [[Robert Doornbos]]
- [[Fritz Dopfer]]
- [[Gert Dorbek]]
- [[Michaela Dorfmeister]]
- [[Patrick Dorgu]]
- [[Marie Dorin Habert]]
- [[Marek Doronin]]
- [[Graham Dorrans]]
- [[Niklas Dorsch]]
- [[Ion Dosca]]
- [[Lukáš Dostál]]
- [[Serhi Dotsenko]]
- [[Guéla Doué]]
- [[Rodrigo Dourado]]
- [[Ken Doubleday]]
- [[Abdoulaye Doucouré]]
- [[Cheick Doucouré]]
- [[Ladji Doucouré]]
- [[Kate Douglass]]
- [[Seydou Doumbia]]
- [[Tongo Doumbia]]
- [[Nic Dowd]]
- [[Kieran Dowell]]
- [[Goran Dragić]]
- [[Radu Drăgușin]]
- [[Ion Draica]]
- [[Leon Draisaitl]]
- [[Vladimir Dratšov]]
- [[Julian Draxler]]
- [[Heike Drechsler]]
- [[Aleksei Drejev]]
- [[Harri Drell]]
- [[Henri Drell]]
- [[Wolfgang Dremmler]]
- [[Caeleb Dressel]]
- [[Chris Driedger]]
- [[Vanja Drkušić]]
- [[Ljilja Drljević]]
- [[Jaroslav Drobný]]
- [[Václav Drobný]]
- [[Didier Drogba]]
- [[Leszek Drogosz]]
- [[Henricus Droog]]
- [[Frank Drost]]
- [[Dmitri Drozdov]]
- [[Derek Drouin]]
- [[Jonathan Drouin]]
- [[Boris Družinin‎‎]]
- [[Guy Drut]]
- [[Nana Dzagnidze]]
- [[Alan Dzagojev]] 
- [[Prince Octopus Dzanie]]
- [[Mārtiņš Dzierkals]]
- [[Artjom Dzjuba]]
- [[Lela Džavahišvili]]
- [[Edin Džeko]]
- [[Blerim Džemaili]]
- [[Andris Džeriņš]]
- [[Georgi Džikija]]
- [[Arsen Džulfalakjan]]
- [[Óscar Duarte]]
- [[Slobodan Dubajić]]
- [[Glody Dube]]
- [[Léo Dubois]]
- [[Pierre-Luc Dubois]]
- [[Daniil Dubov]]
- [[Pavel Dubovik]]
- [[Nadežda Dubovitskaja]]
- [[Kaspars Dubra]]
- [[Martin Dúbravka]]
- [[Uładzimir Dubroŭščyk]]
- [[Kevin Dubrovski]]
– [[Matt Duchene]]
- [[Marvin Ducksch]]
- [[Anthony Duclair]]
- [[Jan-Krzysztof Duda]]
- [[Christopher Duenas]] 
- [[Damien Duff]]
- [[Shane Duffy]]
- [[Pauli Dufva]]
- [[Boriss Dugan]]
- [[Meagan Duhamel]] 
- [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška)
- [[Mitchell Duke]]
- [[Lishan Dula]] 
- [[Charles Dumas]]
- [[Matt Dumba]]
- [[Paul Dummett]]
- [[Alfred Duncan]]
- [[Tim Duncan]]
- [[Dunga]]
- [[Lewis Dunk]]
- [[Joey Dunlop]]
- [[Vince Dunn]]
- [[Jason Dupasquier]]
- [[Alo Dupikov]]
- [[Armand Duplantis]]
- [[Jhon Durán]]
- [[Kevin Durant]]
- [[Andrew Durante]]
- [[Filip Đuričić]]
- [[Christian Dvorak]]
- [[Tomáš Dvořák]]
- [[Mark Dvoretski]]
- [[Aleksandr Dõbman]]
- [[Maksim Dõldin]]
- [[Lena Dürr]]
- [[Paulo Dybala]]
- [[Niklas Dyrhaug]]

== E ==
[[Edward Eagan]]
- [[Bronwyn Eagles]]
- [[Cody Eakin]]
- [[Alexandra Eala]]
- [[Ashton Eaton]]
- [[Stephan Eberharter]]
- [[Jordan Eberle]]
- [[Emmanuel Eboué]]
- [[Tyronne Ebuehi]]
- [[Bernie Ecclestone]]
- [[Guillermo Echevarría]]
- [[Kazuo Echigo]]
- [[Richard Eckersley]]
- [[Tiril Eckhoff]]
- [[Endel Edasi]]
- [[Stefan Edberg]]
- [[Simon Eder]]
- [[Jonny Edgar]]
- [[Alexander Edler]]
- [[Joel Edmundson]]
- [[Jóan Símun Edmundsson]]
- [[Odsonne Édouard]]
- [[Muktar Edris]]
- [[Adolf Edur]]
- [[Mark Edur]]
- [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]]
- [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]]
- [[Valter Eenmaa]]
- [[Leo Eentalu]]
- [[Arnold Eentamm]]
- [[Aleksander Eerma]]
- [[Karel Eerme]]
- [[Eero Eessaar]]
- [[Ergo Eessaar]]
- [[Elisabeth Egel]]
- [[Gjermund Eggen]]
- [[Dominik Egli]]
- [[Simon Ehammer]]
- [[Ernst Ehaveer]]
- [[Nikolaj Ehlers]]
- [[Yasin Ehliz]]
- [[Jaan Ehlvest]]
- [[Kristjan Ehman]]
- [[Liisa Ehrberg]]
- [[Annelie Ehrhardt]]
- [[Christian Ehrhoff]]
- [[Alar Eiche]]
- [[Timo Eichfuss]]
- [[Fadi Eid]]
- [[Salwa Eid Naser]]
- [[Patrīcija Eiduka]]
- [[Eiður Smári Guðjohnsen]]
- [[Kein Einaste]]
- [[Koidu Einla]]
- [[Eugen Einman]]
- [[Raimond Eino]]
- [[Victor Ejdsell]]
- [[Chidera Ejuke]]
- [[Aaron Ekblad]]
- [[Albin Ekdal]]
- [[Helena Ekholm]]
- [[Mattias Ekholm]]
- [[Verner Eklöf]]
- [[Oliver Ekman-Larsson]]
- [[Youssef El-Arabi]]
- [[Hicham El Guerrouj]]
- [[Ayoub El Kaabi]]
- [[Omar El Kaddouri]]
- [[Ago Elbing]]
- [[Trond Einar Elden]]
- [[Daniel Elena]]
- [[Trevor Elhi‎]]
- [[Mati Eliste]]
- [[Ole Ellefsæter]]
- [[Are Eller]]
- [[Lars Eller]]
- [[Rein Ellermaa]]
- [[Dina Ellermann]]
- [[Launceston Elliot]]
- [[Brian Elliott]]
- [[Stefan Elliott]]
- [[Ryan Ellis]]
- [[Eduard Ellman-Eelma]]
- [[Per Elofsson]]
- [[Kike Elomaa]]
- [[Sami Elovaara]]
- [[Marko Elsner]]
- [[Timi Max Elšnik]]
- [[Nico Elvedi]]
- [[Paul Elvstrøm]]
- [[Mohamed Elyounoussi]]
- [[Liis Emajõe]]
- [[Breel Embolo]]
- [[Irina Embrich]]
- [[Roy Emerson]]
- [[Mahir Emreli]]
- [[Julio Enciso]]
- [[Heino Enden]]
- [[Kornelia Ender]]
- [[Masahiro Endō]]
- [[Wataru Endō]]
- [[Yasuhito Endō]]
- [[Dennis Endras]]
- [[Tõnu Endrekson]]
- [[Lūcijs Endzelīns]]
- [[István Énekes]]
- [[Orlando Engelaar]]
- [[August Englas]]
- [[Mirko Englich]]
- [[Ludmila Engquist]]
- [[Klas Engström]]
- [[Pierre Engvall]]
- [[Jonas Enlund]]
- [[Siim Ennemuist]]
- [[Tyler Ennis]]
- [[Jessica Ennis-Hill]]
- [[Pippi-Lotta Enok]]
- [[Thomas Enqvist]]
- [[Jhonas Enroth]]
- [[Marina Erakovic]]
- [[Dedeh Erawati]]
- [[Roman Eremenko]]
- [[Paul Ereng]]
- [[Marcus Ericsson]]
- [[Imre Erik]]
- [[Laine Erik]]
- [[Christian Eriksen]]
- [[Stein Eriksen]]
- [[Joacim Eriksson]]
- [[Loui Eriksson]]
- [[Tõnu Erin]]
- [[Edgars Eriņš]]
- [[Madis Erit]]
- [[Uwe Erkenbrecher]]
- [[Johannes Erm]]
- [[Tõnis Erm]]
- [[Kalev Ermits]]
- [[Regina Ermits]]
- [[Erwin Erne]]
- [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]]
- [[Fabian Ernst]]
- [[Şeref Eroğlu]]
- [[Teemu Eronen]]
- [[Arianna Errigo]]
- [[Tõnis Ervin]]
- [[Sergio Escudero]]
- [[Jarmo Eskelinen]]
- [[Triinu Esken]]
- [[Asko Esna]]
- [[Sten Esna]]
- [[Tony Esposito]]
- [[Sari Essayah]]
- [[Michael Essien]]
- [[Frode Estil]]
- [[Michael Estrada]]
- [[Pervis Estupiñán]]
- [[Eberechi Eze]]
- [[Callistus Eziukwu]]
- [[Oghenekaro Etebo]]
- [[Lassi Etelätalo]]
- [[Neil Etheridge]]
- [[Samuel Eto'o]]
- [[Rein Etruk]]
- [[Etriin Etverk]]
- [[Beñat Etxebarria]]
- [[Johan Eurén]]
- [[Eusébio]]
- [[Stephen Eustáquio]]
- [[Max Euwe]]
- [[Lucas Evangelista]]
- [[Corry Evans]]
- [[Elfyn Evans]]
- [[Fred Evans]]
- [[Janet Evans]]
- [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]]
- [[Mitch Evans]]
- [[Ain Evard]]
- [[Remco Evenepoel]]
- [[Johan Remen Evensen]] 
- [[Dennis Everberg]]
- [[Joosep Everts]]
- [[Tommi Evilä]]
- [[Nelson Évora]]
- [[Patrice Évra]]

== F ==

[[Leonardo Fabbri]]
- [[Robby Fabbri]]
- [[Łukasz Fabiański]]
- [[Juan Fabila]]
- [[Fabinho]]
- [[Fábio Pereira da Silva]] 
- [[Vesna Fabjan]]
- [[Frank Fabra]]
- [[Ignazio Fabra]]
- [[Marius Fabre]]
- [[Cesc Fàbregas]]
- [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]]
- [[Emerse Faé]]
- [[Andreas Faehlmann]]
- [[Georg Faehlmann]]
- [[Pål Arne Fagernes]]
- [[Collins Fai]]
- [[Paweł Fajdek]]
- [[Jakov Fak]]
- [[Radek Faksa]]
- [[Radamel Falcao]]
- [[Hanna Falk]]
- [[Torbjørn Falkanger]]
- [[Bamba Fall]]
- [[Maiken Caspersen Falla]]
- [[Gary Fanelli]] 
- [[Juan Manuel Fangio]] 
- [[Oscar Fantenberg]]
- [[Mo Farah]]
- [[Jefferson Farfán]]
- [[François Fargère]]
- [[Giuseppe Farina]]
- [[Péter Farkas]]
- [[Marija Farnosova]] 
- [[Hudson Fasching]]
- [[Christian Fassnacht]]
- [[Jesper Fast]]
- [[Viktor Fasth]]
- [[Karl Fazer]]
- [[Karl Fatal]]
- [[Ansu Fati]]
- [[Justin Faulk]]
- [[Silvio Fauner]]
- [[Roger Federer]]
- [[Adam Federici]]
- [[Anatoli Fedorenko]]
- [[Aleksandr Fedoruk]]
- [[Ruslan Fedotenko]]
- [[Andri Fedtšuk]]
- [[Sofiane Feghouli]]
- [[Martin Fehérváry]]
- [[Eric Fehr]]
- [[Luís Feiteira]]
- [[Nabil Fekir]]
- [[Vladimir Feldman]]
- [[Felipe Felicio]]
- [[Allyson Felix]] 
- [[João Félix]]
- [[Petra Felke]]
- [[Marouane Fellaini]]
- [[Manuel Feller]]
- [[Kiko Femenía]]
- [[Feng Bin]]
- [[Anna Fenninger]]
- [[Csaba Fenyvesi]] 
- [[Leroy Fer]]
- [[Rio Ferdinand]]
- [[Alex Ferguson]]
- [[Lewis Ferguson]]
- [[Bruno Fernandes]]
- [[Danilo Fernandes]]
- [[Gedson Fernandes]]
- [[Manuel Fernandes]]
- [[Mário Figueira Fernandes]]
- [[Álex Fernández]]
- [[Enzo Fernández]]
- [[Federico Fernández]]
- [[Matías Fernández]] 
- [[Enzo Ferrari]]
- [[Landon Ferraro]]
- [[Abel Ferreira]]
- [[Képler Laveran Lima Ferreira]]
- [[Paulo Ferreira]]
- [[Barbara Ferrell]]
- [[David Ferrer]]
- [[Facundo Ferreyra]]
- [[Björn Ferry]]
- [[Almedin Fetahović]]
- [[Beat Feuz]]
- [[Max Fewtrell]]
- [[Kevin Fiala]]
- [[Paulína Fialková]]
- [[Rossella Fiamingo]]
- [[Gheorghe Fiat]]
- [[Álvaro Fidalgo]]
- [[Martha Fierro]]
- [[Laurent Fignon]]
- [[Luís Figo]]
- [[Jens Filbrich]] 
- [[Miroslav Filip]]
- [[Andrzej Filipowicz]]
- [[Peter Fill]]
- [[Valtteri Filppula]]
- [[Rudi Fink]] 
- [[Bobby Finke]]
- [[Jacob Finkelstein]]
- [[Roberto Firmino]]
- [[Alireza Firouzja]]
- [[Junior Firpo]]
- [[Andrea Fischbacher]]
- [[Birgit Fischer]]
- [[Patrick Fischer]]
- [[Robert Fischer]]
- [[Sven Fischer]]
- [[Charron Fisher]]
- [[Giancarlo Fisichella]]
- [[Billy Fiske]]
- [[Michael Fitzgerald]]
- [[Enzo Fittipaldi]]
- [[Ain Fjodorov]]
- [[Artjom Fjodorov]]
- [[Sergei Fjodorov]] 
- [[Edwin Flack]]
- [[Mathieu Flamini]]
- [[John Flanagan]]
- [[Ann Kristin Flatland]]
- [[Alfred Flatow]]
- [[Gustav Flatow]]
- [[John Fleck]]
- [[Tilly Fleischer]]
- [[Mark Flekken]]
- [[Darren Fletcher]]
- [[Steven Fletcher]]
- [[Damien Fleury]]
- [[Haydn Fleury]]
- [[Marc-André Fleury]]
- [[Hans-Dieter Flick]]
- [[Esquiva Florentino]] 
- [[Aneta Florczyk]]
- [[Alessandro Florenzi]]
- [[Edison Flores]]
- [[Jasmine Flury]]
- [[Phil Foden]]
- [[Warren Foegele]]
- [[Wesley Fofana]]
- [[Yahia Fofana]]
- [[Youssouf Fofana]]
- [[Sabina-Francesca Foisor]]
- [[Nick Foligno]]
- [[Marcus Foligno]]
- [[Christian Folin]]
- [[Arianna Follis]]
- [[Daniil Fomin]]
- [[Tatjana Fomina]]
- [[Aslak Fonn Witry]]
- [[Francisco Fonseca]]
- [[José Fonte]]
- [[Derek Forbort]]
- [[Diego Forlán]]
- [[Ivar Formo]]
- [[Bruno Fornaroli]]
- [[Anton Forsberg]]
- [[Emil Forsberg]]
- [[Filip Forsberg]]
- [[Magdalena Forsberg]]
- [[Peter Forsberg]]
- [[Petteri Forsell]]
- [[Adam Forshaw]]
- [[Gustav Forsling]]
- [[Marcus Forss]]
- [[Mikael Forssell]]
- [[Fraser Forster]]
- [[Wojciech Fortuna]]
- [[Richard Fosbury]]
- [[Ben Foster]]
- [[Brigitte Foster-Hylton]]
- [[Roman Fosti]]
- [[Martin Fourcade]]
- [[Simon Fourcade]]
- [[Adrien Fourmaux]]
- [[Cam Fowler]]
- [[Robbie Fowler]]
- [[Adam Fox]]
- [[Nate Fox]]
- [[Terry Fox]]
- [[Alleyne Francique]]
- [[Phyllis Francis]]
- [[Borka Frančišković]]
- [[Pavel Francouz]]
- [[Ján Franek]]
- [[Michal Franek]]
- [[Ivan Franjic]]
- [[Przemysław Frankowski]]
- [[Cody Franson]]
- [[Max Franz]]
- [[Dawn Fraser]]
- [[Ryan Fraser]]
- [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]]
- [[Joe Frazier]]
- [[Matt Frattin]]
- [[Fred]]
- [[Trent Frederic]]
- [[Frankie Fredericks]]
- [[Mathias Fredriksson]]
- [[Thobias Fredriksson]]
- [[Alex Freeman]]
- [[Cathy Freeman]]
- [[Kris Freeman]]
- [[Alexander Frei]]
- [[Fabian Frei]]
- [[Hilja Freimann-Labent]]
- [[Anne Freimuth]]
- [[Harald Freimuth]]
- [[Magnar Freimuth]]
- [[Rico Freimuth]]
- [[Marlon Freitas]]
- [[Laurent Fressinet]]
- [[Remo Freuler]]
- [[Severin Freund]]
- [[Harry Frey]]
- [[Isak Frey]]
- [[Algot Friberg]]
- [[Max Friberg]]
- [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]]
- [[Daniel Fridman]]
- [[Friðrik Ólafsson]]
- [[Brad Friedel]]
- [[Arne Friedrich]]
- [[Marvin Friedrich]]
- [[Howard Frier]]
- [[Patrick Friesacher]]
- [[Robin Frijns]]
- [[Lasse Friman]] 
- [[Emmanuel Frimpong]]
- [[Torsten Frings]]
- [[Paul Fritsch]]
- [[Steve Fritz]]
- [[Michael Frolík]]
- [[Andre Frolov]]
- [[Chris Froome]]
- [[Emanuele Fuamatu]] 
- [[Christian Fuchs]]
- [[Helena Fuchsová]]
- [[Luis de la Fuente]]
- [[Grant Fuhr]]
- [[Mitsunori Fujiguchi]]
- [[Hiroki Fujiharu]]
- [[Chikara Fujimoto]]
- [[Jungo Fujimoto]]
- [[Tomomi Fujimura]]
- [[Nobuo Fujishima]]
- [[Nobuyo Fujishiro]]
- [[Naoyuki Fujita]]
- [[Toshiya Fujita]]
- [[Yoshio Fujiwara]]
- [[Masahiro Fukuda]]
- [[Yutaka Fukufuji]]
- [[Reizō Fukuhara]]
- [[Miho Fukumoto]]
- [[Takashi Fukunishi]]
- [[Mircea Fulger]] 
- [[Kōji Funamoto]]
- [[Dominik Furch]]
- [[Mattia Furlani]]
- [[Darnell Furlong]]
- [[Timo Furuholm]]
- [[Yoshio Furukawa]]
- [[Atsuyoshi Furuta]]
- [[Tyson Fury]]
- [[Yuki Fushimi]]
- [[Takahiro Futagawa]]
- [[Nadine Fähndrich]]
- [[Niclas Füllkrug]]
- [[Takis Fyssas]]

== G ==
[[Louis van Gaal]]
- [[Mijat Gaćinović]]
- [[Sam Gagner]]
- [[Adolfo Gaich]]
- [[Jean Marc Gaillard]]
- [[Grete Gaim]]
- [[Ignisious Gaisah]]
- [[Nicolás Gaitán]]
- [[Cody Gakpo]]
- [[Patrick Galbraith]]
- [[Pablo Galdames Millán]]
- [[Kristo Galeta]]
- [[Jean Galfione]] 
- [[Stanislav Galijev]]
- [[Brendan Gallagher]]
- [[Conor Gallagher]]
- [[William Gallas]]
- [[Carlos Gamarra]]
- [[Pedro Gamarro]]
- [[Cristian Gamboa]]
- [[Yuriorkis Gamboa]]
- [[Mohamed Gammoudi]]
- [[Kazuki Ganaha]]
- [[Markus Gandler]]
- [[Marcelin Gando]]
- [[Joe Gans]]
- [[Anatoli Gantvarg]]
- [[Nona Gaphrindašvili]]
- [[Rolando Garbey]] 
- [[Anier García]] 
- [[Dani García]]
- [[Luan Garcia]]
- [[Mariano García]]
- [[Raúl García]]
- [[Rubén García]]
- [[Giedo van der Garde]]
- [[Toni Gardemeister]]
- [[Anders Garderud]]
- [[Jake Gardiner]]
- [[Steven Gardiner]]
- [[Rulon Gardner]] 
- [[Nicolo Gargano]]
- [[Rigoberto Garibaldi]]
- [[Emil Garipov]]
- [[Kevin Garnett]]
- [[Robert Garrett]] 
- [[Paul Gascoigne]]
- [[Marc Gasol]]
- [[Pau Gasol]]
- [[Sergei Gazdanov]]
- [[Rodion Gataullin]]
- [[Justin Gatlin]]
- [[Federico Gatti]]
- [[Gennaro Gattuso]]
- [[Hartwig Gauder]]
- [[Frédérick Gaudreau]]
- [[Johnny Gaudreau]]
- [[Cori Gauff]]
- [[Brendan Gaunce]]
- [[John Anders Gaustad]]
- [[Hernán Gaviria]]
- [[Mario Gavranović]]
- [[Vladislav Gavrikov]]
- [[Aleksei Gavrilov]]
- [[Juri Gavrilov]] 
- [[Leon Gawanke]]
- [[Tyson Gay]]
- [[Dwight Gayle]]
- [[Tajay Gayle]]
- [[Jean-Philippe Gbamin]]
- [[Jacek Gdański]]
- [[David de Gea]]
- [[Theodor Gebre Selassie]]
- [[Haile Gebrselassie]]
- [[Elene Gedevanišvili]]
- [[György Gedó]]
- [[Morgan Geekie]]
- [[Lutsharel Geertruida]]
- [[Elco van der Geest]]
- [[Vinzenz Geiger]]
- [[Aleksandr Geinrihh]]
- [[Sean Gelael]]
- [[Éric Gélinas]]
- [[Lisa Gelius]]
- [[Leonardo Genoni]]
- [[Chay Genoway]]
- [[Giorgios Georgiadis]]
- [[Güzel Georgijeva]]
- [[Martin Gerber]]
- [[Evald Gering]]
- [[Konstantin Gern]]
- [[Martin Gernát]]
- [[Pedro Geromel]]
- [[Steven Gerrard]]
- [[Rudy Gestede]]
- [[Ivan Geško]]
- [[Aleksandr Getmanski]]
- [[Ehsan Ghaem-Maghami]]
- [[Matt Ghaffari]]
- [[Jaouad Gharib]]
- [[Ghirmay Ghebreslassie]]
- [[Bianca Ghelber]]
- [[Pierre Ghestem]]
- [[Luca Ghiotto]]
- [[Aryan Gholami]]
- [[Faouzi Ghoulam]]
- [[Stylianós Giannakópoulos]]
- [[Kieran Gibbs]]
- [[Giuseppe Gibilisco]]
- [[Ben Gibson]]
- [[Devin Gibson]]
- [[John Gibson]]
- [[Letesenbet Gidey]]
- [[Kristin Gierisch]]
- [[Ryan Giggs]]
- [[Jean-Sébastien Giguère]]
- [[Bryan Gil]]
- [[Alberto Gilardino]]
- [[David Gilbert]]
- [[Alain Giletti]]
- [[Stefano Giliati]]
- [[Jon Gillies]]
- [[John Gilmour]]
- [[Matthias Ginter]]
- [[Mark Giordano]]
- [[Antonio Giovinazzi]]
- [[Aivars Gipslis]]
- [[Samuel Girard]]
- [[Anish Giri]]
- [[Marc Girardelli]]
- [[Zemgus Girgensons]]
- [[Lamecha Girma]]
- [[Olivier Giroud]]
- [[Lisa Gisler]]
- [[Shay Given]]
- [[Ella Gjømle]]
- [[Lina Gjortšeska]]
- [[Theofánis Gkékas]]
- [[Giánnis Gkoúmas]]
- [[Romāns Gladiļins]]
- [[Martina Glagow]]
- [[Cody Glass]]
- [[Jelena Glebova]]
- [[Svetozar Gligorić]]
- [[Kamil Glik]]
- [[Timo Glock]]
- [[Anders Gløersen]]
- [[Jakob Vang Glud]]
- [[Serge Gnabry]]
- [[Paul Gnadeberg]]
- [[Kazimieras Gnedojus]]
- [[Adam Gnezda Čerin]]
- [[Nikita Godenov]]
- [[Arturo Godoy]]
- [[Sofia Goggia]]
- [[Marielle Goitschel]]
- [[Veaceslav Gojan]]
- [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]]
- [[Argo Golberg]]
- [[Pål Golberg]]
– [[Stanislav Goldberg]]
- [[Andreas Goldberger]]
- [[Julian Golding]]
- [[Julius Golding]]
- [[Pierluigi Gollini]]
- [[Jekaterina Golovatenko]] 
- [[Zoja Golubeva]]
- [[Arthur Gomes]]
- [[Heurelho Gomes]]
- [[João Gomes]]
- [[Nuno Gomes]]
- [[Diego Gómez]]
- [[Joe Gomez]]
- [[Mario Gómez]]
- [[Maxi Gómez]]
- [[Rónald Gómez]]
- [[Sergi Gómez]]
- [[Maxime Gonalons]]
- [[Claude Gonçalves]]
- [[Shūichi Gonda]]
- [[Gong Lijiao]]
- [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]]
- [[Paul Gonzales]]
- [[Alfonso González]]
- [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]]
- [[Arístides González]]
- [[Derlis González]]
- [[José Froilán González]]
- [[Mario González]]
- [[Nico González]]
- [[Barclay Goodrow]]
- [[Craig Goodwin]]
- [[Dacosta Goore]]
- [[Jacek Góralski]]
- [[Anthony Gordon]]
- [[Ben Gordon]]
- [[Craig Gordon]]
- [[Ilja Gordon]]
- [[Halina Górecka]]
- [[Leon Goretzka]]
- [[Kaspars Gorkšs]]
- [[Valeria Gorlats]]
- [[Brandon Gormley]]
- [[Reinaldo Gorno]]
- [[Néstor Gorosito]]
- [[Marcin Gortat]]
- [[Robin Gosens]]
- [[Shayne Gostisbehere]]
- [[Michi Goto]]
- [[Yukio Gotō]]
- [[Felix Gottwald]]
- [[Amine Gouiri]]
- [[Shane Gould]]
- [[Yanni Gourde]]
- [[Jørgen Graabak]]
- [[Barbara Graas]]
- [[Lewis Grabban]]
- [[Michael Grabner]]
- [[Steffi Graf]]
- [[Stephanie Graf]]
- [[Marc-André Gragnani]]
- [[Julio Granda]]
- [[Esteban Granero]]
- [[Jean-Baptiste Grange]]
- [[Markus Granlund]]
- [[Mikael Granlund]]
- [[Andreas Granqvist]]
- [[Alex Grant]]
- [[Tyler Graovac]]
- [[Arne Graumann]]
- [[Ryan Gravenberch]]
- [[Ryan Graves]]
- [[Jack Grealish]]
- [[Jimmy Greaves]]
- [[Julian Green]]
- [[Morten Green]]
- [[Maurice Greene]]
- [[Mason Greenwood]]
- [[A. J. Greer]]
- [[Caitlin Gregg]]
- [[Michael Gregoritsch]]
- [[Simone Greiner-Petter-Memm]]
- [[Michael Greis]]
- [[Thomas Greiss]]
- [[Alexandre Grenier]]
- [[Jimmy Gressier]]
- [[George Grey]]
- [[Wayne Gretzky]]
- [[Matt Grevers]]
- [[Antoine Griezmann]]
- [[Anett Griffel]]
- [[Blake Griffin]]
- [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]]
- [[Florence Griffith-Joyner]]
- [[Boris Griidin]]
- [[Florian Grillitsch]]
- [[Álex Grimaldo]]
- [[Joao Grimaldo]]
- [[Matt Grimes]]
- [[Brittney Griner]]
- [[Aleksandr Grištšuk]]
- [[Nikolai Grišunin]]
- [[Strátos Grívas]]
- [[Øystein Grødum]] 
- [[Jesper Grønkjær]]
- [[Harald Grønningen]]
- [[Kamil Grosicki]]
- [[Romain Grosjean]]
- [[Georg Gross]]
- [[Pascal Groß]]
- [[Ricco Groß]]
- [[Stefano Gross]]
- [[Kevin Großkreutz]]
- [[Fabio Grosso]]
- [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]]
- [[Matt Grzelcyk]]
- [[Philipp Grubauer]]
- [[Bernhard Gruber]]
- [[Michael Gruber]]
- [[Carlos Gruezo]]
- [[Marko Grujić]]
- [[Maksim Gruznov]]
- [[Marcus Grönholm]]
- [[Börje Grönroos]]
- [[Jari Grönroos]]
- [[Grethe Grünberg]]
- [[Rein Grünberg]]
- [[Tobias Grünenfelder]]
- [[Evert Grünvald]]
- [[Vicente Guaita]]
- [[Andrés Guardado]]
- [[Fredy Guarín]]
- [[Erik Guay]]
- [[Radko Gudas]]
- [[Nemanja Gudelj]]
- [[Gabriel Gudmundsson]]
- [[Andrius Gudžius]]
- [[Gonçalo Guedes]]
- [[Róger Guedes]]
- [[Steeve Guénot]]
- [[Thierry Gueorgiou]]
- [[Eduardo Guerrero]]
- [[José Paolo Guerrero]]
- [[Hicham El Guerrouj]]
- [[Pape Gueye]]
- [[John Guidetti]]
- [[Morgan Guilavogui]]
- [[Hugo Guillamón]]
- [[Bruno Guimarães]]
- [[Everton Luiz Guimarães Bilher]]
- [[Serhou Guirassy]]
- [[Jack Guittet]]
- [[Péter Gulácsi]]
- [[Ernests Gulbis]]
- [[Fredrik Gulbrandsen]]
- [[Ramil Guliyev]]
- [[Ruud Gullit]]
- [[Margitta Gummel]]
- [[Saida Gunba]]
- [[Angus Gunn]]
- [[Carl Gunnarsson]]
- [[Vadim Gurnik]]
- [[Nikita Gussev]]
- [[Vitali Gussev]]
- [[Simon Gustafson]]
- [[Erik Gustafsson]]
- [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]]
- [[Toini Gustafsson]]
- [[Giedrius Gustas]]
- [[Filip Gustavsson]]
- [[Peet Gustel]]
- [[Malo Gusto]]
- [[Pjotr Gužov]]
- [[Karel Gut]]
- [[Lara Gut-Behrami]]
- [[Érick Gutiérrez]]
- [[Esteban Gutiérrez]]
- [[Jonás Gutiérrez]]
- [[Hans Gutman]]
- [[Ernests Gūtmanis]]
- [[Viiu Gutmann]]
- [[Joško Gvardiol]]
- [[Horace Gwynne]]
- [[Elisabeth Görgl]]
- [[Max Görtz]]
- [[Miriam Gössner]]
- [[Renate Götschl]]
- [[Mario Götze]]
- [[Daniel Güiza]]
- [[İlkay Gündoğan]]
- [[Emre Güngör]]
- [[Werner Günthör]]
- [[Asamoah Gyan]]
- [[Gylfi Sigurðsson]]
- [[Richard Gynge]]
- [[Dániel Gyurta]]
- [[Viktor Gyökeres]]
- [[Norbert Gyömbér]]

== H ==

[[Anna Haag]]
- [[Tiit Haagma]]
- [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]]
- [[Henrik Haapala]]
- [[Eleriin Haas]]
- [[Gaëtan Haas]]
- [[Josef Haas]]
- [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]]
- [[Mario Haas]]
- [[Rebekka Haase]]
- [[Kert Haavistu]]
- [[Mikk Haavistu]] 
- [[Georg Hackenschmidt]]
- [[Grant Hackett]]
- [[Eḩsān Ḩadādī]]
- [[Oussama Haddadi]]
- [[Isack Hadjar]]
- [[Adis Hadžanović]]
- [[Memnun Hadžić]]
- [[Dinar Hafizullin]]
- [[Ronny Hafsås]]
- [[Ragnhild Haga]]
- [[Paul-Toomas Hage]]
- [[Brandon Hagel]]
- [[Carl Hagelin]]
- [[Ianis Hagi]]
- [[Linda Haglund]]
- [[Amadou Haidara]]
- [[Rolf Haikkola]]
- [[Madoka Haji]]
- [[Alfréd Hajós]]
- [[Ehsan Hajsafi]]
- [[Jani Hakanpää]]
- [[Achraf Hakimi]]
- [[Juha Hakola]]
- [[Sead Hakšabanović]]
- [[Veikko Hakulinen‎]]
- [[Stephen Halaiko]]
- [[Jaroslav Halák]]
- [[Bence Halász]]
- [[Murray Halberg]]
- [[Leho Haldna]]
- [[Simona Halep]]
- [[Calle Halfvarsson]]
- [[Maldon Haljas]]
- [[Lewis Hall]]
- [[Quincy Hall]]
- [[Taylor Hall]]
- [[Saul Hallap]]
- [[Eduard Hallberg]]
- [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]]
- [[Helger Hallik]]
- [[Margus Hallik]]
- [[Reinar Hallik]]
- [[Timo Hallist]]
- [[Ben Halloran]]
- [[Antero Halonen]]
- [[Niilo Halonen]]
- [[Tony Halme]] 
- [[Marcel Halstenberg]]
- [[Jan Halvarsson]]
- [[Shoko Hamada]]
- [[Dietmar Hamann]]
- [[Masahiro Hamazaki]]
- [[Viola Hambidge]]
- [[Charles Hamelin]]
- [[Rani Hamid]]
- [[Dougie Hamilton]]
- [[Lewis Hamilton]]
- [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]]
- [[Mia Hamm]]
- [[Becky Hammon]]
- [[Andrew Hammond]]
- [[Tor Henning Hamre]]
- [[Roman Hamrlík]]
- [[Marek Hamšík]] 
- [[Dávid Hancko]]
- [[Etsuko Handa]]
- [[Samir Handanović]]
- [[Christopher Handke]]
- [[Maki Haneta]]
- [[Halvard Hanevold]]
- [[Henri Hang]]
- [[Ádám Hanga]]
- [[Noah Hanifin]]
- [[Grant Hanley]]
- [[Sven Hannawald]]
- [[Sirli Hanni]]
- [[Arnbjørn Hansen]]
- [[Jannik Hansen]]
- [[Jaan Hansla]]
- [[Sandra Hansson]]
- [[Robin Hanzl]]
- [[Naotake Hanyū]]
- [[Yuzuru Hanyū]]
- [[Ayumi Hara]]
- [[Natsuko Hara]]
- [[Natsumi Hara]]
- [[Genki Haraguchi]]
- [[Fukusaburō Harada]]
- [[Imre Harangi]]
- [[Michał Haratyk]]
- [[Trey Hardee]]
- [[Josh Harding]]
- [[Tonya Harding]]
- [[Nichlas Hardt]]
- [[Owen Hargreaves]]
- [[Pentala Harikrishna]]
- [[Kristin Harila]]
- [[Evelin Harjakas]]
- [[Valeri Harlamov]]
- [[Anatoli Harlampijev]]
- [[Arkadi Harlampijev]]
- [[Harmon Harmon]]
- [[Arthur Harnden]]
- [[Martin Harnik]]
- [[Scott Harrington]]
- [[Otis Harris]]
- [[JuVaughn Harrison]]
- [[Kendra Harrison]]
- [[Carter Hart]]
- [[Doris Hart]]
- [[Joe Hart]]
- [[Teemu Hartikainen]]
- [[Christoph Harting]]
- [[Robert Harting]]
- [[Ryan Hartman]]
- [[Yasuo Haruyama]]
- [[Alex Harvey]]
- [[Rio Haryanto]]
- [[Chieko Hase]]
- [[Makoto Hasebe]]
- [[Haruhisa Hasegawa]]
- [[Kenta Hasegawa]]
- [[Yoshiyuki Hasegawa]]
- [[Yui Hasegawa]]
- [[Ralph Hasenhüttl]]
- [[Hideo Hashimoto]]
- [[Kōichi Hashiratani]]
- [[Tetsuji Hashiratani]]
- [[Dominik Hašek]]
- [[Hisui Haza]]
- [[Eden Hazard]]
- [[Irina Hazova]]
- [[Kiryl Hatavec]]
- [[Hans Hateboer]]
- [[Yasuhiro Hato]]
- [[Uichirō Hatta]]
- [[Trine Hattestad]]
- [[Ola Vigen Hattestad]]
- [[Toshihiro Hattori]]
- [[Thorleif Haug]]
- [[Timon Haugan]]
- [[Rasmus Haugasmägi]] 
- [[Henrik Haukeland]] 
- [[Erik Haula]]
- [[Andrej Hauptman]]
- [[Kristi Hausenberg]]
- [[Simone Hauswald]]
- [[Matti Hautamäki]]
- [[Emmi Haux]] 
- [[Mike Havenaar]]
- [[Dale Hawerchuk]]
- [[Akiko Hayakawa]]
- [[Kentarō Hayashi]]
- [[Isaac Hayden]]
- [[David Haye]]
- [[Gordon Hayward]]
- [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]]
- [[He Kexin]]
- [[Basil Heatley]]
- [[Mark Hebden]]
- [[Max Hebeisen]]
- [[Bartłomiej Heberla]]
- [[Traudl Hecher]]
- [[Jan Paul van Hecke]]
- [[Sara Hector]]
- [[Einar Hedegart]]
- [[Héðinn Steingrímsson]]
- [[Victor Hedman]]
- [[Chad Hedrick]]
- [[Vladimir Heerik]]
- [[Ahmed Hegazi]]
- [[Günther Heidemann]]
- [[Eric Heiden]]
- [[Nick Heidfeld]]
- [[Betty Heidler]]
- [[Matti Heikkinen]]
- [[Jander Heil]]
- [[Jennifer Heil]]
- [[Hillar Hein]]
- [[Karl Jakob Hein]]
- [[Kätlin Hein]]
- [[Marju Hein]]
- [[Danton Heinen]]
- [[Kristo Heinmann]]
- [[Viljo Heino]]
- [[Ville Heinola]]
- [[Benjamin Henrichs]]
- [[Demi Heinsoo]]
- [[Marek Heinz]]
- [[Miro Heiskanen]]
- [[John Heitinga]]
- [[Zuzana Hejnová]]
- [[Filip Helander]]
- [[Oliver Helander]]
- [[Bud Held]]
- [[Helger Helemäe]]
- [[Kai Helenius]]
- [[Robert Helenius]]
- [[Peter Heli]]
- [[Harri Heliövaara]]
- [[Magnus Hellberg]]
- [[Tia Hellebaut]] 
- [[Daniel Hellebuyck]]
- [[Marcus Hellner]]
- [[Johan Hellström]]
- [[Darren Helm]]
- [[Raimo Helminen]]
- [[Tomer Hemed]]
- [[Matt Hemingway]]
- [[Deon Hemmings]]
- [[Jeff Henderson]]
- [[Jordan Henderson]]
- [[Jeff Hendrick]]
- [[Jorrit Hendrix]]
- [[Stephen Hendry]] 
- [[Erika Hendsel]]
- [[Sonja Henie]] 
- [[Justine Henin]]
- [[Andrea Henkel]]
- [[Jürgen Henn]]
- [[Wayne Hennessey]]
- [[Johannes Henno]]
- [[Eivind Henriksen]]
- [[Adam Henrique]]
- [[Gustavo Henrique]]
- [[Rico Henry]]
- [[Janek Hepner]]
- [[Urmas Hepner]]
- [[Aliaksandra Herasimenia]]
- [[Vladõslav Heraskevõtš]]
- [[Irõna Heraštšenko]]
- [[Reinfried Herbst]]
- [[Carla Heredia Serrano]]
- [[Keri Herman]]
- [[Jan Heřmánek]]
- [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]]
- [[Mads Hermansen]]
- [[Kregor Hermet]]
- [[Jennifer Hermoso]]
- [[Mario Hermoso]]
- [[Edivaldo Hermoza]]
- [[Abel Hernández]]
- [[Cucho Hernández]]
- [[Lucas Hernández]]
- [[Noé Hernández]]
- [[Rodrigo Hernández]]
- [[Theo Hernandez]]
- [[Xavier Hernández]]
- [[Javier Hernández Balcázar]]
- [[Margus Hernits]]
- [[Henri Hérouin]]
- [[Ander Herrera]]
- [[Arquímedes Herrera]]
- [[Héctor Herrera]]
- [[Yangel Herrera]]
- [[Hans Herrmann]]
- [[Patrick Herrmann]]
- [[Denise Herrmann-Wick]]
- [[Fabrice Herzog]]
- [[Shaun Heshka]]
- [[Emile Heskey]]
- [[Erika Hess]]
- [[Mario Hezonja]]
- [[Tor Arne Hetland]]
- [[Georg Hettich]]
- [[Reinhold-Heinrich Heuer]]
- [[Valter Heuer]]
- [[Ron Heusdens]]
- [[Lleyton Hewitt]]
- [[Jupp Heynckes]]
- [[Aaron Hickey]]
- [[Thomas J. Hicks]]
- [[Noritaka Hidaka]]
- [[Usaburō Hidaka]]
- [[Guus Hiddink]]
- [[Mirja Hietamies-Eteläpää]]
- [[Fernando Hierro]] 
- [[Juuso Hietanen]]
- [[Masaaki Higashiguchi]]
- [[John Higgins]]
- [[Matthew Highmore]]
- [[Gonzalo Higuaín]]
- [[Andreas Hiiemägi]]
- [[Eduard Hiiop]]
- [[Henrique Hilário]]
- [[Tom Hilde]]
- [[Timo Hildebrand]]
- [[Štěpánka Hilgertová]]
- [[Adin Hill]]
- [[Clarence Hill]] 
- [[Damon Hill]]
- [[Virgil Hill]]
- [[Edmund Hillary]]
- [[Jonas Hiller]]
- [[Martin Himma]]
- [[Piero Hincapié]]
- [[Martina Hingis]]
- [[Andreas Hinkel]]
- [[Vanessa Hinz]]
- [[Martin Hinteregger]]
- [[Ernst Hinterseer]]
- [[Hansi Hinterseer]]
- [[Lukas Hinterseer]]
- [[Roope Hintz]]
- [[Toshio Hirabayashi]]
- [[Hiroshi Hirakawa]]
- [[Ryūzō Hiraki]]
- [[Takashi Hirano]]
- [[Chika Hirao]]
- [[Shūsaku Hirasawa]]
- [[Tomoyuki Hirase]]
- [[Sōta Hirayama]]
- [[Kazuko Hironaka]]
- [[Nozomi Hiroyama]]
- [[Peter Hirsch]]
- [[Marcel Hirscher]]
- [[George Hirst]]
- [[Eleri Hirv]]
- [[Mikko Hirvonen]]
- [[Nico Hischier]]
- [[Šamil Hissamutdinov]]
- [[Sophie Hitchon]]
- [[Kinue Hitomi]]
- [[Marwin Hitz]]
- [[Simon Hjalmarsson]]
- [[Odd-Bjørn Hjelmeset]]
- [[Morten Hjulmand]]
- [[Adam Hložek]]
- [[Josh Ho-Sang]]
- [[Hoang Thanh Trang]]
- [[Guillaume Hoarau]]
- [[Cole Hocker]]
- [[Keely Hodgkinson]]
- [[Wesley Hoedt]]
- [[Nina Hoekman]]
- [[Lukas Hofer]]
- [[Hein ten Hoff]]
- [[Reese Hoffa]]
- [[Mike Hoffman]]
- [[Christian Hoffmann]]
- [[Fritz Hofmann]]
- [[Grégory Hofmann]]
- [[Helmut Hofmann]]
- [[Jonas Hofmann]]
- [[Tore Ruud Hofstad]]
- [[Kevin Hogarth]]
- [[Jonathan Hogg]]
- [[Aleksandr Hohlatšjov]]
- [[Jana Hohlova]]
- [[Sergei Hohlov-Simson]]
- [[Uwe Hohn]]
- [[Pierre-Emile Højbjerg]]
- [[Steven Holcomb]]
- [[Jon Robert Holden]]
- [[Nick Holden]]
- [[Wendy Holdener]]
- [[Rob Holding]]
- [[Anni Holdmann]]
- [[José Holebas]]
- [[Jaroslav Holík]]
- [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]]
- [[Eliise Hollas]]
- [[Salme Adeele Hollas]]
- [[Grant Holloway]]
- [[Philip Holm]]
- [[Stefan Holm]]
- [[Sebastian Holmén]]
- [[Kelly Holmes]]
- [[Ratmir Holmov]]
- [[Axel Holmström]]
- [[Gunnar Hololei]]
- [[Jonas Holøs]]
- [[Markus Holst]]
- [[Raphael Holzdeppe]]
- [[Korbinian Holzer]]
- [[Braden Holtby]]
- [[Hans Christer Holund]]
- [[Evander Holyfield]]
- [[Chieko Homma]]
- [[Aivar Hommik]]
- [[Vladislav Homutov]]
- [[Keisuke Honda]]
- [[Midori Honda]]
- [[Nagayasu Honda]]
- [[Takuya Honda]]
- [[Yasuto Honda]]
- [[Martin Hongla]]
- [[Julius Honka]]
- [[Kenji Honnami]]
- [[Pieter van den Hoogenband]]
- [[Herman Hoogland]] 
- [[Pierre van Hooijdonk]]
- [[Steven Hooker]]
- [[Jüri Hool]]
- [[Imbi Hoop]]
- [[Tadao Horie]]
- [[Takumi Horiike]]
- [[Kurt Hornfischer]]
- [[Ricardo Horta]]
- [[Bo Horvat]]
- [[Béla Horváth]]
- [[Pavel Horváth]]
- [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]]
- [[Tsukasa Hosaka]]
- [[Hajime Hosogai]]
- [[Ichirō Hosotani]]
- [[Nicole Hosp]]
- [[Marián Hossa]]
- [[Majid Hosseini]]
- [[Katinka Hosszú]]
- [[Bela Hotenašvili]]
- [[Hou Yifan]]
- [[Venla Hovi]]
- [[Even Hovland]]
- [[Dwight Howard]]
- [[Tim Howard]]
- [[Quinton Howden]]
- [[Gordie Howe]]
- [[Lukáš Hrádecký]]
- [[Branimir Hrgota]]
- [[Filip Hrgović]]
- [[Mirko Hrgović]]
- [[Marek Hrivík]]
- [[Viktor Hrjapa]]
- [[Filip Hronek]]
- [[Patrik Hrošovský]]
- [[Šimon Hrubec]]
- [[Hans Huber]] 
- [[Liezel Huber]]
- [[Jonathan Huberdeau]]
- [[Anthoine Hubert]]
- [[Tomáš Hubočan]]
- [[Július Hudáček]]
- [[Jan Hudec]]
- [[Anton Hudobin]]
- [[Matthew Hudson-Smith]]
- [[Werner Hug]]
- [[Jack Hughes]]
- [[Jake Hughes]]
- [[Quinn Hughes]]
- [[Zharnel Hughes]]
- [[Markus Huhtala]]
- [[Aino Huimerind]]
- [[Sjoerd Huisman]]
- [[Esa Hukkanen]]
- [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]]
- [[Linus Hultström]]
- [[Mats Hummels]]
- [[Juliane Hund]]
- [[Amy Hunt]]
- [[Brad Hunt]]
- [[Kalev Hunt]]
- [[Külli Hunt]]
- [[Margus Hunt]]
- [[Rimo Hunt]]
- [[Stephen Hunt]]
- [[Klaas-Jan Huntelaar]]
- [[George Hunter]]
- [[Lindsey Hunter]]
- [[Georgia Hunter Bell]]
- [[Pavol Hurajt]]
- [[Reetta Hurske]]
- [[Albert Hurt]]
- [[Martin Hurt]]
- [[Paolo Hurtado]]
- [[Etzaz Hussain]]
- [[Kristo Hussar]]
- [[Ville Husso]]
- [[Josef Hušbauer]]
- [[Aslanbek Huštov]]
- [[Atiba Hutchinson]]
- [[Michael Hutchinson]]
- [[Omari Hutchinson]]
- [[Robert Huth]]
- [[Vadõm Huttsait]]
- [[Karl Huuk]]
- [[Veikko Huuskonen]]
- [[Alan Huõgatõ]]
- [[Karoliine Hõim]]
- [[Oskar Hõim]]
- [[Oleksandr Hõžnjak]]
- [[Gunder Hägg]]
- [[Mika Häkkinen]]
- [[Helery Hälvin]]
- [[Lenni Hämeenaho]]
- [[Eduard Hämäläinen]]
- [[Kalevi Hämäläinen]]
- [[Pentti Hämäläinen]]
- [[Markus Hännikäinen]]
- [[Juha Hänninen]]
- [[Juho Hänninen]] 
- [[Arto Härkönen]]
- [[Eugen Härms]]
- [[Vüqar Həşimov]]
- [[Raivo Hääl]]
- [[Gunnar Höckert]]
- [[Marcus Högberg]]
- [[Nils Höglander]]
- [[Martin Höllwarth]]
- [[Kathrin Hölzl]]
- [[Patric Hörnqvist]]
- [[Kaido Höövelson]]
- [[Nico Hülkenberg]]
- [[Voldemar Hünerson]]
- [[Tomáš Hyka]]
- [[Zach Hyman]]
- [[Elseid Hysaj]]
- [[Sami Hyypiä]]

== I ==
[[Vincenzo Iaquinta]]
- [[Akaki Iašvili]]
- [[Caterine Ibargüen]]
- [[Renato Ibarra]]
- [[Derek Ibbotson]]
- [[Vedad Ibišević]]
- [[Mogamed Ibragimov]]
- [[Sultan Ibragimov]] 
- [[Zlatan Ibrahimović]]
- [[Märt Ibrus]]
- [[Mauro Icardi]]
- [[Tokizō Ichihashi]]
- [[Daisuke Ichikawa]]
- [[Nana Ichise]]
- [[Tameo Ide]]
- [[Yūji Ide]]
- [[Yosuke Ideguchi]]
- [[Asako Ideue]]
- [[Karl-Richard Idlane]]
- [[Mati Idlane]]
- [[Brian Idowu]]
- [[Phillips Idowu]]
- [[Edgar Ié]]
- [[Akihiro Ienaga]]
- [[Edwin Ifeanyi]]
- [[Odion Ighalo]]
- [[Borja Iglesias]]
- [[Rafael Iglesias]]
- [[Aleksandr Ignatenko]]
- [[Matvei Igonen]]
- [[Andre Iguodala]]
- [[Masami Ihara]]
- [[Kelechi Iheanacho]]
- [[Laura Ikauniece]]
- [[Hiromi Ikeda]]
- [[Sakiko Ikeda]]
- [[Shinobu Ikeda]]
- [[Yutaka Ikeuchi]]
- [[Khumiso Ikgopoleng]]
- [[Tomohiko Ikoma]]
- [[Jonathan Ikoné]]
- [[Henri Ikonen]]
- [[Žydrūnas Ilgauskas]]
- [[Georgi Ilivitski]]
- [[Anna Iljuštšenko]]
- [[Asier Illarramendi]]
- [[Aleksander Illi]]
- [[Markus Ilver]]
- [[Indrek Ilves]]
- [[Kalle Ilves]]
- [[Kristjan Ilves]]
- [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]]
- [[Urmo Ilves]]
- [[Ersan İlyasova]]
- [[Im Dong-hyun]]
- [[Keizō Imai]]
- [[Hiroji Imamura]]
- [[Kazuo Imanishi]]
- [[Ciro Immobile]]
- [[Jarkko Immonen]]
- [[Gonçalo Inácio]]
- [[Junichi Inamoto]]
- [[Paul Ince]]
- [[Tom Ince]]
- [[Joel Indermitte]]
- [[Miks Indrašis]]
- [[Kaire Indrikson]]
- [[Sten Indrikson]]
- [[Miguel Indurain]]
- [[Andrei Inešin]]
- [[Filip Ingebrigtsen]]
- [[Henrik Ingebrigtsen]]
- [[Jakob Ingebrigtsen]]
- [[Tommy Ingebrigtsen]]
- [[Anti Ingel]]
- [[Kevin Ingermann]]
- [[Magnus Ingesson]]
- [[Justin Ingram]]
- [[Julien Ingrassia]]
- [[Andrés Iniesta]]
- [[Jere Innala]]
- [[Christof Innerhofer]]
- [[Masahiko Inoha]]
- [[Shumpei Inoue]]
- [[Takeshi Inoue]]
- [[Lorenzo Insigne]]
- [[Filippo Inzaghi]]
- [[Takashi Inui]]
- [[Kyriákos Ioánnou]]
- [[Aleksei Ionov]]
- [[Vitali Ionov]]
- [[Nana Ioseliani]]
- [[Alexander Ipatov]]
- [[Artūrs Irbe]]
- [[Alexander Ireland]]
- [[Eddie Irvine]]
- [[Jackson Irvine]]
- [[Kyrie Irving]]
- [[Alexander Isak]]
- [[Priidu Isak]]
- [[Mito Isaka]]
- [[Andreas Isaksson]]
- [[Junko Ishida]]
- [[Yoshinori Ishigami]]
- [[Satoshi Ishii]]
- [[Shigemi Ishii]]
- [[Yoshinobu Ishii]]
- [[Naohiro Ishikawa]]
- [[Mnatsakan Iskandarjan]]
- [[Hiromitsu Isogai]]
- [[Jari Isometsä]]
- [[Märt Israel]]
- [[Jaak Issak]]
- [[Jon Istad]]
- [[Jelena Issinbajeva]]
- [[Svetlana Išmuratova]]
- [[Pavlo Ištšenko]]
- [[David Izonritei]]
- [[Masanobu Izumi]]
- [[Miyuki Izumi]]
- [[Kō Itakura]]
- [[Hiroki Ito]]
- [[Junya Ito]]
- [[Kanako Ito]]
- [[Naoji Itō]]
- [[Teruyoshi Itō]]
- [[Juan Iturbe]]
- [[Paula Ivan]]
- [[Vjatšeslav Ivanenko]]
- [[Mihhail Ivanov]]
- [[Robert Ivanov]]
- [[Vladimir Ivanov]]
- [[Vladislav Ivanov]]
- [[Ana Ivanović]]
- [[Branislav Ivanović]]
- [[Rihards Ivanovs]]
- [[Vassõl Ivantšuk]]
- [[Luka Ivanušec]]
- [[Jelena Ivaštšenko]]
- [[Emil Iversen]]
- [[Odd Iversen]]
- [[Allen Iverson]]
- [[Borislav Ivkov]]
- [[Isao Iwabuchi]]
- [[Mana Iwabuchi]]
- [[Daiki Iwamasa]]
- [[Teruo Iwamoto]]
- [[Azusa Iwashimizu]]
- [[Akemi Iwata]]
- [[Toshio Iwatani]]
- [[Mihoko Iwaya]]
- [[Alex Iwobi]]

== J ==
[[Jaan Jaago]]
- [[Elar Jaakson]]
- [[Urmas Jaamul]]
- [[Aksel Jaanisoo]]
- [[Heikki Jaansalu]]
- [[Jüri Jaanson]]
- [[Tatjana Jaanson]]
- [[Villem-Johannes Jaanson]]
- [[Karam Jābir]]
- [[Aleksei Jablotškin]]
- [[Hugh Jack]]
- [[Ryan Jack]]
- [[Arnold Jackson]]
- [[Bershawn Jackson]]
- [[Chase Jackson]]
- [[Colin Jackson]]
- [[Shericka Jackson]]
- [[Anders Jacobsen]]
- [[Astrid Jacobsen]]
- [[Émilien Jacquelin]]
- [[Tom Jager]]
- [[Phil Jagielka]]
- [[Eerik Jago]]
- [[Jaak-Heinrich Jagor]]
- [[Jaromír Jágr]]
- [[Aleksei Jagudin]]
- [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]]
- [[Vladimir Jagunov]]
- [[Aleksei Jahhimovitš]]
- [[Heinar Jahu]]
- [[Nobuko Jajima]]
- [[Kristijan Jakić]]
- [[Alo Jakin]]
- [[Ismail Jakobs]]
- [[Julian Jakobsen]]
- [[Nikolai Jakovenko]]
- [[Anatoli Jakovlev]]
- [[Svjatoslav Jakovlev]]
- [[Lora Jakovleva]]
- [[Oksana Jakovleva]]
- [[Jānis Jaks]]
- [[Jarosław Jakszto]]
- [[Martin Jakš]]
- [[Nail Jakupov]] 
- [[Ado Jalakas]]
- [[Konstantin Jalari]]
- [[Merilii Jalg]]
- [[Triinu Jalg]]
- [[Erkki Jallai]]
- [[Tarmo Jallai]]
- [[Jasse Jalonen]]
- [[Paulo Jamelli]]
- [[Bronny James]]
- [[Bryce James]]
- [[Daniel James]]
- [[David James]]
- [[Hilda James]] 
- [[Kirani James]]
- [[LeBron James]]
- [[Matty James]]
- [[Paul James]]
- [[Reece James]]
- [[Piret Jamnes]]
- [[Richard Jan]]
- [[Jakub Janda]]
- [[Vitaly Janelt]]
- [[Carlo Janka]]
- [[Jelena Janković]]
- [[Mark Jankowski]]
- [[Jakub Jankto]]
- [[Mattias Janmark]]
- [[Avo Jans]]
- [[Gérard Jansen]]
- [[Hans Jansen]]
- [[Kjetil Jansrud]]
- [[Vincent Janssen]]
- [[Erik Janža]]
- [[Tony Jantschke]]
- [[Adnan Januzaj]]
- [[Gonzalo Jara]]
- [[Léo Jardim]]
- [[Roman Jaremtšuk]]
- [[Dmitri Jarošenko]]
- [[Tristan Jarry]]
- [[Rolandas Jasevičius]]
- [[Darius Jasevičius]]
- [[Šarūnas Jasikevičius]]
- [[Liveta Jasiūnaitė]]
- [[Koba Jass]]
- [[Ahmed Hamada Jassim]] 
- [[Lev Jašin]]
- [[Dmitrij Jaškin]]
- [[Michel Jazy]]
- [[Iryna Jatčanka]]
- [[Alassana Jatta]]
- [[Sami Jauhojärvi]]
- [[Inese Jaunzeme]]
- [[Arto Javanainen]]
- [[Vincent Jay]]
- [[Lou Jeanmonnot]]
- [[Julian Jeanvier]]
- [[Ruth Jebet]]
- [[Mile Jedinak]]
- [[Otylia Jędrzejczak]]
- [[Artur Jędrzejczyk]]
- [[Tin Jedvaj]]
- [[Radosław Jedynak]]
- [[Jee Yong-ju]]
- [[Andres Jefanov]]
- [[Melissa Jefferson-Wooden]]
- [[Tony Jeffries]]
- [[Eneli Jefimova]]
- [[Lilija Jefremova]]
- [[Žiga Jeglič]]
- [[Grigori Jegorov]]
- [[Vassili Jegorov]]
- [[Ljubov Jegorova]] 
- [[Kaidi Jekimova]]
- [[Mara Jelica]]
- [[Aleksei Jemelin]]
- [[Vassili Jemelin]]
- [[Fjodor Jemeljanenko]]
- [[Charlie Jenkins]]
- [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]]
- [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]]
- [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]]
- [[Michelle Jenneke]]
- [[Boone Jenner]]
- [[Fredrik Jensen]]
- [[Mathias Jensen]]
- [[Nicholas Jensen]]
- [[Nicklas Jensen]]
- [[Viggo Jensen]]
- [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur)
- [[Ruben Yttergård Jenssen]]
- [[Jeong Woo-yeong]]
- [[Anton Jepihhin]]
- [[Hasse Jeppson]]
- [[Jens Jeremies]]
- [[Ants Jeret]]
- [[Timmo Jeret]]
- [[Oksana Jermakova]]
- [[Sixten Jernberg]]
- [[Georg-Adolf Jernits]]
- [[Aleksandr Jerohhin]]
- [[Norah Jeruto]]
- [[Jake Jervis]]
- [[Andrei Jessipenko]]
- [[Gabriel Jesus]]
- [[Jüri Jevdokimov]]
- [[Aleh Jevenka]]
- [[Erling Jevne]]
- [[Sriram Jha]]
- [[Raúl Jiménez]]
- [[Soraya Jiménez]]
- [[Ben Jipcho]]
- [[Petr Jiráček]]
- [[Jo Hyeon-woo]]
- [[Shōji Jō]]
- [[Kadri Joa]]
- [[Ain Joala]]
- [[Ott Joala]]
- [[Jasmi Joensuu]]
- [[Jesse Joensuu]]
- [[Éder Jofre]]
- [[Ryan Johansen]]
- [[Ingemar Johansson]]
- [[Ivar Johansson]]
- [[Jonatan Johansson]]
- [[Kjell Johansson]]
- [[Lars Johansson]]
- [[Linus Johansson]]
- [[Marcus Johansson]]
- [[Selfrid Johansson]]
- [[Tomas Johansson]]
- [[Therese Johaug]]
- [[Adam Johnson]]
- [[Allen Johnson]]
- [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]]
- [[Bill Johnson]]
- [[Erik Johnson]]
- [[Fabian Johnson]]
- [[Glen Johnson]]
- [[Jack Johnson]]
- [[Ken Johnson]]
- [[Lawrence Johnson]]
- [[Magic Johnson]]
- [[Michael Johnson]]
- [[Toureano Johnson]]
- [[Tyler Johnson]]
- [[Katarina Johnson-Thompson]]
- [[Andreas Johnsson]]
- [[Alistair Johnston]]
- [[Sam Johnstone]]
- [[Nikola Jokić]]
- [[Niko Jokinen]]
- [[Jyrki Jokipakka]]
- [[Ernst Joll]]
- [[Brad Jones]]
- [[Caleb Jones]]
- [[Cullen Jones]]
- [[Curtis Jones]]
- [[Greg Jones]]
- [[Jak Jones]]
- [[Jermaine Jones]]
- [[Kenwyne Jones]]
- [[Leisel Jones]]
- [[Marion Jones]]
- [[Martin Jones]]
- [[Roy Jones]]
- [[Luuk de Jong]]
- [[Nigel de Jong]]
- [[Wim de Jong]]
- [[Mattias Jonson]]
- [[Jens Jønsson]]
- [[Jürgen Joonas]]
- [[Laura Joonas]]
- [[Koit Joor]]
- [[Josh Jooris]]
- [[DeAndre Jordan]]
- [[Joan Jordán]]
- [[Michael Jordan]]
- [[Michal Jordán]]
- [[Peter Jørgensen]] 
- [[Victor Jørgensen]]
- [[Jorginho]]
- [[Willian José]]
- [[Curtis Joseph]]
- [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]]
- [[Roman Josi]]
- [[Tyson Jost]]
- [[Diogo Jota]]
- [[Brian Joubert]]
- [[Richard Jouve]]
- [[Raymond Joval]] 
- [[Ed Jovanovski]]
- [[Luka Jović]]
- [[Jackie Joyner-Kersee]]
- [[Alberto Juantorena]]
- [[Christopher Judge]]
- [[Jakub Jugas]]
- [[Mervana Jugić-Salkić]]
- [[Ain-Alar Juhanson]]
- [[Gerdo Juhkam]]
- [[Martti Juhkami]]
- [[Ants Juhvelt]]
- [[Bruno Julie]]
- [[Jorge Julio]]
- [[Jung Woo-young]]
- [[Gideon Jung]]
- [[Sebastian Jung]]
- [[Juninho Pernambucano]]
- [[Bruno Junk]]
- [[Leni Junker]]
- [[Julius Junttila]]
- [[Antti Juntumaa]]
- [[Zlatko Junuzović]]
- [[Juozas Juocevičius]]
- [[Tomáš Jurčo]]
- [[Goran Jurić]]
- [[Tomi Juric]]
- [[Jekaterina Jurjeva]]
- [[Kalju Jurkatamm]]
- [[Tiiu Jurkatamm]]
- [[Darja Jurlova]]
- [[Martin Jurtom]]
- [[Risto Jussilainen]]
- [[Gytis Juškevičius]]
- [[Elisabeth Juudas]]
- [[Eduard Jõepere]]
- [[Janari Jõesaar]]
- [[Gert Jõeäär]]
- [[Anna Lotta Jõgeva]]
- [[Aili Jõgi]]
- [[Mati Jõgi]]
- [[Peep Jõgi]]
- [[Urmas Jõgi]]
- [[Jüri Jõul]] 
- [[Marta Jõumees]]
- [[Ilmar-Olav Jõõras]]
- [[Rivo Jõõras]]
- [[Andrei Jämsä]]
- [[Marko Jänes]] 
- [[Calle Järnkrok]]
- [[Andre Järva]]
- [[Rein Järva]]
- [[Väinö Järvenpää]]
- [[Martin Järveoja]]
- [[Nikolai Järveoja]]
- [[Akilles Järvinen]]
- [[Jukka Järvinen]]
- [[Matti Järvinen]]
- [[Mihkel Järviste]]
- [[Laura Britt Järvsoo]]
- [[Enar Jääger]]
- [[Enver Jääger]]
- [[Jussi Jääskeläinen]]
- [[Lisell Jäätma]]
- [[Robin Jäätma]]
- [[Peep Jöffert]]
- [[Emil Jönsson]]
- [[Kevin Jörg]]
- [[Markus Jürgenson]]
- [[Jaan Jüris]]
- [[Peeter Jürisson]]
- [[Uku Jürjendal]]
- [[Helen Jürjo]]
- [[Vello Jürjo]]
- [[Ademar Jürlau]]

== K ==
[[Kaido Kaaberma]]
- [[Urmas Kaal]]
- [[Martin Kaalma]]
- [[Vello Kaaristo]]
- [[Enn Kaarma]]
- [[Harald Kaarmann]]
- [[Rene Kaas]]
- [[Evely Kaasiku]]
- [[Jevgeni Kabajev]]
- [[Alina Kabajeva]]
- [[Ozan Kabak]]
- [[Christian Kabasele]]
- [[Issa Kaboré]]
- [[Gojko Kačar]]
- [[Slobodan Kačar]]
- [[Tadija Kačar]]
- [[Vello Kade]]
- [[Tino Kadewere]]
- [[Ferdi Kadıoğlu]]
- [[Syed Kadir]] 
- [[Yuka Kado]]
- [[Kaoru Kadohara]]
- [[Nazem Kadri]]
- [[Colin Kaepernick]]
- [[Jevgeni Kafelnikov]]
- [[Pantelís Kafés]]
- [[Sachi Kagawa]]
- [[Shinji Kagawa]]
- [[Tarō Kagawa]]
- [[Dina Kagramanov]]
- [[Andres Kahk]]
- [[Oliver Kahn]]
- [[Dominik Kahun]]
- [[Nihat Kahveci]]
- [[Sotíris Kaïáfas]]
- [[Stefan Kaibald]]
- [[Gregory Kaidanov]]
- [[Ayumi Kaihori]]
- [[Keiji Kaimoto]]
- [[Florian Kainz]]
- [[Kaarel Kais]]
- [[Kristjan Kais]]
- [[Wilhelm Kaiser]]
- [[Wyatt Kaiser]]
- [[Hannu Kaislama]]
- [[Hans Kaiva]]
- [[Andrus Kajak]]
- [[Uno Kajak]]
- [[Anna Kajalina]]
- [[Riina Kajari]]
- [[Akira Kaji]]
- [[Mayumi Kaji]]
- [[Tomoyuki Kajino]]
- [[Kaká]]
- [[Kaoru Kakinami]]
- [[Yōichirō Kakitani]]
- [[Kaapo Kakko]]
- [[Nikólaos Kaklamanákis]]
- [[Ingrit Kala]]
- [[Kahha Kaladze]]
- [[Saša Kalajdžić]]
- [[Valter Kalam]]
- [[Tomáš Kalas]]
- [[Paul Kalberg]]
- [[Janek Kalda]]
- [[Ago Kalde]]
- [[Juhan Kalde]]
- [[Sten Kalder]]
- [[Sören Kaldma]]
- [[Martten Kaldvee]]
- [[Urmas Kaldvee]]
- [[Dmitri Kalinin]]
- [[Sergei Kalinin]]
- [[Urmas Kaljend]]
- [[Aldur Kaljo]]
- [[Julius Kaljo]]
- [[Leelo Kalju]]
- [[Avo Kaljulaid]]
- [[Marek Kaljumäe]]
- [[Kaire Kaljurand]]
- [[Kalle Kaljurand]]
- [[Kristjan Kaljurand]]
- [[Helgi Kaljuste]]
- [[Kaupo Kaljuste]]
- [[Merli Kaljuve]]
- [[Margit Kalk]]
- [[Gustav Kalkun]]
- [[Charlotte Kalla]]
- [[Juura Kallari]]
- [[Madis Kallas]]
- [[Miina Kallas]]
- [[Ken Kallaste]]
- [[Risto Kallaste]]
- [[Toomas Kallaste]]
- [[Carmel Kallemaa]]
- [[Mika Kallio]]
- [[Antti Kalliomäki]]
- [[Andrei Kalmakov]]
- [[Erich Kalmar]]
- [[Marek Kalmus]]
- [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]]
- [[Salomon Kalou]]
- [[Samuel Kalu]]
- [[Kunishige Kamamoto]]
- [[Chris Kaman]]
- [[François Kamano]]
- [[Aboubakar Kamara]]
- [[Boubacar Kamara]]
- [[Glen Kamara]]
- [[Hassane Kamara]]
- [[Kei Kamara]]
- [[Mitsuo Kamata]]
- [[Kaspars Kambala]]
- [[Ditaji Kambundji]]
- [[Mujinga Kambundji]]
- [[Yusuf Saad Kamel]]
- [[Hisao Kami]]
- [[Marcin Kamiński]]
- [[Thomas Kaminski]]
- [[Megumi Kamionobe]]
- [[Arno Kamminga]]
- [[Shōgo Kamo]]
- [[Takeshi Kamo]]
- [[Steven Kampfer]]
- [[Kevin Kampl]]
- [[Gert Kams]]
- [[Gata Kamsky]]
- [[Olga Kamyshleeva]]
- [[Aadu Kana]]
- [[Mū Kanazaki]]
- [[Hiroshi Kanazawa]]
- [[Carel Kand]]
- [[Kaie Kand]]
- [[Katsuo Kanda]]
- [[Kiyoo Kanda]]
- [[Aleksandr Kandaurov]] 
- [[Toomas Kandimaa]]
- [[Harry Kane]]
- [[Patrick Kane]] 
- [[Mami Kaneda]]
- [[Miho Kaneda]]
- [[Nobutoshi Kaneda]]
- [[Shiho Kaneda]]
- [[Hisashi Kaneko]]
- [[Albert Kanepi]]
- [[Anton Kanepi]]
- [[Harald Kanepi]]
- [[Kaia Kanepi]] 
- [[Kaarlo Kangasniemi]]
- [[Tanel Kangert]]
- [[Julius Kangur]]
- [[Kristjan Kangur]]
- [[Martin Kangur]]
- [[Ülo Kangur]]
- [[Juha Kankkunen]]
- [[Helena Kannus]] 
- [[Takashi Kanō]]
- [[Johannes Kant]]
- [[Anna Kantane]]
- [[Toms Kantāns]]
- [[Gerd Kanter]]
- [[Igor Kanõgin]]
- [[Kasperi Kapanen]]
- [[Niko Kapanen]]
- [[Boglárka Kapás]]
- [[Hamit Kaplan]]
- [[Oskar Kaplur]]
- [[Sander Kapper]]
- [[Michális Kapsís]]
- [[Liis Kapten]]
- [[Bartosz Kapustka]] 
- [[Jem Karacan]]
- [[Fran Karačić]]
- [[Giórgos Karagkoúnis]]
- [[Yann Karamoh]]
- [[Aleksandr Karavajev]]
- [[Vjatšeslav Karavajev]]
- [[Anu Karavajeva]]
- [[Aleksandr Karelin]]
- [[Pavel Karelin]] 
- [[Richard Karelson]]
- [[Amir Karić]]
- [[Nouman Karim]]
- [[Ali Karimi]]
- [[Martin Karis]]
- [[Roman Kariste]]
- [[Henn Karits]]
- [[Nigul Karits]]
- [[Loris Karius]]
- [[Nikolai Karklin]]
- [[Ainar Karlson]]
- [[Rain Karlson]]
- [[Urmas Karlson]]
- [[Erik Karlsson]]
- [[Frida Karlsson]]
- [[Henrik Karlsson]]
- [[Nils Karlsson]]
- [[Pernilla Karlsson]]
- [[William Karlsson]]
- [[Åke Karlsson]]
- [[Friedrich Karm]] 
- [[Žan Karničnik]]
- [[Kenneth Karp]]
- [[Vitalijus Karpačiauskas]]
- [[Deniss Karpak]]
- [[Gleb Karpenko]]
- [[Andra Karpin]]
- [[Valeri Karpin]]
- [[Anatoli Karpov]] 
- [[Dmitri Karpov]] 
- [[Valeri Karpov]]
- [[Klaes Karppinen]]
- [[Pertti Karppinen]]
- [[Ida Karstoft]]
- [[Mārtiņš Karsums]]
- [[Tõnis Kartau]]
- [[Narain Karthikeyan]]
- [[Givi Kartozia]]
- [[Fred Karu]]
- [[Kristin Karu]]
- [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]]
- [[Hatha Karunaratne]]
- [[Börje Karvonen]]
- [[Takashi Kasahara]]
- [[Noriaki Kasai]]
- [[Yoshie Kasajima]]
- [[Andrej Kaścicyn]]
- [[Siarhiej Kaścicyn]]
- [[Totti Kasekamp]]
- [[Robert Kasela]]
- [[Tõnis Kasemets]]
- [[Indrek Kaseorg]]
- [[Kärt Kaseorg]]
- [[Mari Kaseväli]]
- [[Yōsuke Kashiwagi]]
- [[Siksten Kasimir]]
- [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]]
- [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]]
- [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]]
- [[Rain Kask]]
- [[Darius Kasparaitis]]
- [[Garri Kasparov]]
- [[Marco Kasper]]
- [[Ants Kass]]
- [[Leonhard Kass]]
- [[Darja Kassatkina]]
- [[Zack Kassian]]
- [[Elmo Kassin]]
- [[Osvald Kastanja]]
- [[Maximilian Kastner]]
- [[Flamur Kastrati]]
- [[Ondřej Kaše]]
- [[Rustam Kazakov]]
- [[Yahiro Kazama]]
- [[Tatjana Kazankina]]
- [[Vladimir Kazatšonok]]
- [[Colin Kâzım-Richards]]
- [[Šarūnas Kazlauskas]] 
- [[Kai Kazmirek]] 
- [[Hiroshi Katayama]]
- [[Fánis Katergiannákis]]
- [[Nikola Katić]]
- [[Daijirō Katō]]
- [[Hisashi Katō]]
- [[Masaaki Katō]]
- [[Nobuyuki Katō]]
- [[Tomoe Kato]]
- [[Yoshio Katō]]
- [[Pródromos Katsantónis]]
- [[Kóstas Katsouránis]] 
- [[Toshinobu Katsuya]]
- [[Ethan Katzberg]] 
- [[Kevin Kauber]]
- [[Johannes Kaubi]]
- [[Smylie Kaufman]]
- [[Severi Kaukiainen]]
- [[Tõnu Kaukis]]
- [[Niklas Kaul]]
- [[Ralf Kaunismäe]]
- [[Toivo Kaunismäe]]
- [[Vello Kaunismäe]]
- [[Valter Kaup]]
- [[Kalle Kaupmees]]
- [[Minna Kauppi]]
- [[Kai Kauramäki]]
- [[Martin Kaut]]
- [[Juko Kavaguti]]
- [[Egidijus Kavaliauskas]]
- [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]]
- [[Mihheil Kavelašvili]]
- [[Iván Kaviedes]]
- [[Saburō Kawabuchi]]
- [[Katsuyuki Kawachi]]
- [[Yoshikatsu Kawaguchi]]
- [[Naoko Kawakami]]
- [[Nobuo Kawakami]]
- [[Ryōichi Kawakatsu]]
- [[Taeko Kawakatsu]]
- [[Kengo Kawamata]]
- [[Taizō Kawamoto]]
- [[Mari Kawamura]]
- [[Yuri Kawamura]]
- [[Takashi Kawanishi]]
- [[Takehiko Kawanishi]]
- [[Junji Kawano]]
- [[Eiji Kawashima]]
- [[Nahomi Kawasumi]]
- [[Rıza Kayaalp]]
- [[Moise Kean]]
- [[Robbie Keane]]
- [[Roy Keane]]
- [[Collen Kebinatshipi]]
- [[Eerik Kedars]]
- [[Tomasz Kędziora]]
- [[Erik Keedus]]
- [[Avo Keel]]
- [[Markkus Keel]]
- [[Martti Keel]]
- [[Kaimu Keerak]]
- [[Alfred Keerd]]
- [[Tamara Keerd]]
- [[Rait Keerles]]
- [[Mart Keersalu]]
- [[Sebastian Kehl]]
- [[Thilo Kehrer]]
- [[Mark-Markos Kehva]]
- [[Anastasia Keinänen]]
- [[Naby Keïta]]
- [[Duncan Keith]]
- [[Urho Kekkonen]]
- [[Travis Kelce]]
- [[Miloš Kelemen]]
- [[Anastasía Kelesídou]] 
- [[Ülle Kell]]
- [[Clayton Keller]]
- [[Reinier Cornelis Keller]]
- [[Adam Kelly]]
- [[Lloyd Kelly]]
- [[Majlinda Kelmendi]]
- [[Ezekiel Kemboi]] 
- [[Troy Kemp]]
- [[Adrian Kempe]]
- [[Mario Kempe]]
- [[Michal Kempný]]
- [[Joonas Kemppainen]]
- [[Sofia Kenin]]
- [[Ronalds Ķēniņš]]
- [[Joshua Kennedy]]
- [[Marc Kennedy]] 
- [[Nina Kennedy]] 
- [[Ryan Kent]]
- [[Konstantínos Kentéris]]
- [[Andy Keogh]]
- [[Angelique Kerber]]
- [[Jean Kerebel]]
- [[Lajos Keresztes]]
- [[Alexander Kerfoot]]
- [[Milos Kerkez]]
- [[Fred Kerley]]
- [[Silver Kerna]]
- [[Hamish Kerr]]
- [[Josh Kerr]]
- [[Devon Kershaw]]
- [[Aksel Kersna]]
- [[Vahur Kersna]]
- [[Aleksandr Keržakov]]
- [[Lembit Kesa]]
- [[Ajna Késely]]
- [[Kert Kesküla]]
- [[Reinhold Kesküll]]
- [[Phil Kessel]]
- [[Franck Kessié]]
- [[Ueli Kestenholz]]
- [[Jari Ketomaa]]
- [[Jevgeni Ketov]]
- [[Jujhar Khaira]]
- [[Ibragim Khamrakulov]]
- [[Wahbi Khazri]]
- [[Rani Khedira]]
- [[Sami Khedira]]
- [[Natalia Khoudgarian]]
- [[Alan Khugaev]]
- [[Karolina Kibbermann]]
- [[Marvi Kibe]]
- [[Tõnu Kibena]]
- [[Luke Kibet]]
- [[Jason Kidd]]
- [[Isaac Kiese Thelin]]
- [[Lionel Kieseritzky]]
- [[Maria Kießling]]
- [[Mika Kihlström]] 
- [[Eva-Lotta Kiibus]]
- [[Jorma Kiigemägi]]
- [[Kalev Kiirend]]
- [[Olev Kiirend]]
- [[Ants Kiisa]]
- [[Janek Kiisman]]
- [[Ott Kiivikas]]
- [[Juhan Kikas]]
- [[Gary Kikaya]]
- [[Tarmo Kikerpill]]
- [[Naoya Kikuchi]]
- [[Shinkichi Kikuchi]]
- [[Yoshio Kikugawa]]
- [[Shirō Kikuhara]]
- [[Yakup Kılıç]]
- [[Matti Killing]]
- [[Alex Killorn]]
- [[Jean-Claude Killy]]
- [[Marko Kilp]]
- [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]]
- [[Kim Kee-hee]]
- [[Kim Kyung-jung]]
- [[Kim Sang-wook]]
- [[Kim Seung-gyu]]
- [[Kim Sung-gan]]
- [[Kim U-gil]]
- [[Kim Yong-sik]]
- [[Kim Yu-Na]]
- [[Allan Kimbaloula]]
- [[Tiiu Kimber]]
- [[Joshua Kimmich]]
- [[Arawa Kimura]]
- [[Kazushi Kimura]]
- [[Masahiko Kimura]]
- [[Rie Kimura]]
- [[Arturo Kinch]]
- [[Andy King]]
- [[Billie Jean King]]
- [[Lilly King]]
- [[Yukari Kinga]]
- [[Roger Kingdom]]
- [[Kätlin Kink]]
- [[Tarmo Kink]]
- [[Hain Kinks]]
- [[Jorma Kinnunen]]
- [[Kimmo Kinnunen]]
- [[Futaba Kioka]]
- [[Eliud Kipchoge]]
- [[Wilson Kipketer]]
- [[Victor Kiplangat]]
- [[Herbert Kipp]]
- [[Priidik Kippar]]
- [[August Kippasto]]
- [[Asbel Kiprop]]
- [[Brimin Kiprop Kipruto]]
- [[Conseslus Kipruto]]
- [[Stephen Kiprotich]]
- [[Miikka Kiprusoff]]
- [[Kelvin Kiptum]]
- [[Faith Kipyegon]]
- [[Chinatsu Kira]]
- [[Michaela Kirchgasser]]
- [[Sergei Kirdjapkin]]
- [[Nikoléta Kiriakopoúlou]]
- [[Andrei Kirilenko]]
- [[Marija Kirilenko]]
- [[Dmitri Kirilov]]
- [[Dmitri Kiritšenko]]
- [[Liam Kirk]]
- [[Oliver Kirk]]
- [[Kirkor Kirkorov]] 
- [[Petǎr Kirov]]
- [[Erika Kirpu]]
- [[Viktor Kirpu]]
- [[Urmas Kirs]]
- [[Jaan Kirsipuu]]
- [[Mall Kirsipuu]]
- [[Rein Kirsipuu]]
- [[Robert Kirss]]
- [[Magnus Kirt]]
- [[Abel Kirui]]
- [[Harri Kirvesniemi]]
- [[Marja-Liisa Kirvesniemi]]
- [[Nanase Kiryu]]
- [[Tevfik Kış]]
- [[Kikuzō Kisaka]]
- [[Kazumi Kishi]]
- [[Yūji Kishioku]]
- [[Filip Kiss]]
- [[Bogdan Kisselevitš]]
- [[Hikaru Kitagawa]]
- [[Akira Kitaguchi]]
- [[Haruka Kitaguchi]]
- [[Kana Kitahara]]
- [[Hideaki Kitajima]]
- [[Ayako Kitamoto]]
- [[Tsuyoshi Kitazawa]]
- [[Svetlana Kitova]]
- [[Keio Kits]]
- [[Kristjan Kitsing]]
- [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]]
- [[Sonny Kittel]]
- [[Stanislav Kitto]]
- [[Andero Kivi]]
- [[Ann Marii Kivikas]]
- [[Arvo Kivikas]]
- [[Kenny Kivikas]]
- [[Kaur Kivila]]
- [[Raul Kivilo]]
- [[Merle Kivimets]]
- [[Tatjana Kivimägi]]
- [[Paavo Kivine]]
- [[Sirkka-Liisa Kivine]]
- [[Alfred Kivisaar]]
- [[Kätlin Kivisild]]
- [[Vahur Kivisild]]
- [[Arne Kivistik]]
- [[Elmar Kivistik]]
- [[Kaur Kivistik]]
- [[Tommi Kivistö]]
- [[Jakub Kiwior]]
- [[Eijun Kiyokumo]]
- [[Hiroshi Kiyotake]]
- [[Simon Kjær]]
- [[Lasse Kjus]]
- [[Jyri Kjäll]]
- [[Davy Klaassen]]
- [[Johannes Høsflot Klæbo]]
- [[Linus Klasen]]
- [[Ivan Klasnić]]
- [[Mari Klaup-McColl]]
- [[Erwin Klausner]]
- [[Dzintar Klavan]]
- [[Ragnar Klavan]]
- [[Lieke Klaver]]
- [[Lambertus van Klaveren]]
- [[Pieter van Klaveren]]
- [[Marielle Kleemeier]]
- [[Oscar Klefbom]]
- [[Martin Klein]] 
- [[Tim Kleindienst]]
- [[László Kleinheisler]]
- [[Margus Klementsov]]
- [[Ole Klemetsen]]
- [[Gunnar Klettenberg]]
- [[Mateusz Klich]]
- [[Christian Klien]] 
- [[Michael Klim]]
- [[Romuald Klim]]
- [[Jan Kliment]]
- [[Sebastian Klinga]]
- [[Carl Klingberg]]
- [[John Klingberg]]
- [[Jorinde van Klinken]]
- [[Rob Klinkhammer]]
- [[Jekaterina Klinkova]]
- [[Jürgen Klinsmann]]
- [[Karel-Sander Kljuzin]]
- [[Jürgen Klopp]]
- [[Miroslav Klose]]
- [[Timm Klose]]
- [[Lukas Klostermann]]
- [[Justin Kluivert]]
- [[Patrick Kluivert]] 
- [[Aleksander Klumberg]]
- [[Vitali Klõtško]]
- [[Volodõmõr Klõtško]]
- [[Carolina Klüft]]
- [[Hans Kmoch]]
- [[Karin Knapp]]
- [[Samuel Kňažko]]
- [[Corban Knight]]
- [[Spencer Knight]]
- [[Erriyon Knighton]]
- [[Olga Knjazeva]]
- [[Hanna Knjazeva-Minenko]]
- [[Karoline Offigstad Knotten]]
- [[Durward Knowles]]
- [[Jonas Knudsen]]
- [[Tormod Knutsen]]
- [[Minoru Kobata]]
- [[Daigo Kobayashi]]
- [[George Kobayashi]]
- [[Kamui Kobayashi]]
- [[Tadao Kobayashi]]
- [[Yayoi Kobayashi]]
- [[Yū Kobayashi]]
- [[Yuki Kobayashi]]
- [[Gregor Kobel]]
- [[Marita Koch]]
- [[Martin Koch]]
- [[Robin Koch]]
- [[Anete Kociņa]]
- [[Antal Kocsis]]
- [[Ferenc Kocsis]]
- [[Raido Kodanipork]]
- [[Hervé Koffi]]
- [[Andreas Kofler]]
- [[Nikita Koger]]
- [[Gogi Koguašvili]]
- [[Rebeka Koha]]
- [[Shiho Kohata]]
- [[Arvo Kohv]]
- [[Harri Koiduste]]
- [[Mae Koime]]
- [[Ada Koistinen]]
- [[Villem-Henrik Koitmaa]]
- [[Tiit Koitnurm]]
- [[Miika Koivisto]]
- [[Mikko Koivisto]]
- [[Toni Koivisto]]
- [[Mikko Koivu]]
- [[Saku Koivu]]
- [[Hannes Koivunen]]
- [[Anssi Koivuranta]]
- [[Hiromi Kojima]]
- [[Nobuyuki Kojima]]
- [[Shinya Kojima]]
- [[Koke (jalgpallur)|Koke]]
- [[Kaspar Kokk]]
- [[Peeter Kokk]]
- [[Väinö Kokkinen]]
- [[Aleksandr Kokko]]
- [[Pekka Kokkonen]]
- [[Marko Koks]]
- [[Sara Kolak]]
- [[Karel Kolář]]
- [[Sead Kolašinac]]
- [[Antoni Kolczyński]]
- [[Eero Kolehmainen]]
- [[Hannes Kolehmainen]]
- [[Valeri Kolesnik]]
- [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]]
- [[Vladimir Kolev]]
- [[Ivo Kolk]]
- [[Reena Koll]]
- [[Jan Koller]]
- [[Kristo Kollo]]
- [[Edgar Kolmpere]]
- [[Randal Kolo Muani]]
- [[Mihhail Kolobov]]
- [[Giórgos Kolokythás]]
- [[Juri Kolomojets]]
- [[Fjodor Koltšin]]
- [[Pavel Koltšin]]
- [[Alevtina Koltšina]]
- [[Jana Kolukanova-Haitz]]
- [[Nikita Kolyaev]] 
- [[Mitsuru Komaeda]]
- [[Yūichi Komano]]
- [[Tibor Komáromi]]
- [[Leo Komarov]]
- [[Kristjan Kombe]]
- [[Daniel Komen]]
- [[Aivar Kommisaar]]
- [[Vincent Kompany]]
- [[Robert Kompus]]
- [[Tiina Kompus]]
- [[Pape Moussa Konaté]]
- [[Daigorō Kondō]]
- [[Kōji Kondō]]
- [[Naoya Kondō]]
- [[Shuko Kondo]]
- [[Geoffrey Kondogbia]]
- [[Arouna Koné]]
- [[Bakari Koné]]
- [[Ismaël Koné]]
- [[Lukáš Konečný]]
- [[Travis Konecny]]
- [[Humpy Koneru]]
- [[Terence Kongolo]]
- [[Yasuyuki Konno]]
- [[Kazuhisa Kōno]]
- [[Artur Konontšuk]]
- [[Ferenc Konrád]]
- [[Otto Konrad]]
- [[Akitsugu Konno]]
- [[Yuiko Konno]]
- [[John Konrads]]
- [[Ezri Konsa]]
- [[Oliver Konsa]]
- [[Tristan Konso]]
- [[Vitali Konstantinov]]
- [[Einar Kont]] 
- [[Anett Kontaveit]]
- [[Pávlos Kontídes]]
- [[Henri Kontinen]]
- [[Petri Kontiola]]
- [[Pentti Kontula]]
- [[Peter Konyegwachie]]
- [[Andres Koogas]]
- [[Teun Koopmeiners]]
- [[Ferdinand Koorits]]
- [[Veli Koota]]
- [[Taavi Koovit]]
- [[Anže Kopitar]]
- [[Petteri Koponen]]
- [[Kaido Koppel]]
- [[Lovise Harriette Koppel]]
- [[Dzmitryj Koraboŭ]]
- [[Gennadi Korban]]
- [[Olga Korbut]]
- [[Valentin Kordas]]
- [[Janne Korhonen]]
- [[Mihhail Korhov]]
- [[Emmanuel Korir]]
- [[Shedrack Kibet Korir]]
- [[Greta Korju]]
- [[Kevin Korjus]]
- [[Tapio Korjus]]
- [[Mikheil Korkia]] 
- [[Elmar Korko]]
- [[Vladimir Kornev]]
- [[Shinzō Kōroki]]
- [[Aleksandr Koroljov]] 
- [[Natalja Korosteljova]]
- [[Mihhail Korotajev]]
- [[Kiira Korpi]]
- [[Lauri Korpikoski]]
- [[Joonas Korpisalo]]
- [[Lisbeth Korsmo]]
- [[Sergei Koršunov]]
- [[Robert Korzeniowski]]
- [[Laurent Koscielny]]
- [[Takeshi Koshida]]
- [[Harri Koskela]]
- [[Vesa Koskela]]
- [[Ilkka Koski]]
- [[Mikko Koskinen]]
- [[Jarno Koskiranta]]
- [[Tristan Koskor]]
- [[Tatjana Kossintseva]]
- [[Viktor Kossitškin]]
- [[Odilon Kossounou]]
- [[Georgi Kostadinov]]
- [[Stefka Kostadinova]]
- [[Ivica Kostelić]]
- [[Janica Kostelić]]
- [[Aleksandra Kostenjuk]]
- [[Filip Kostić]]
- [[Klim Kostin]]
- [[Diego Kostner]]
- [[Kalevi Kosunen]]
- [[Vjatšeslav Košelev]]
- [[Vassili Košetškin]]
- [[Jevgeni Koševoi]]
- [[Jan Košťálek]]
- [[István Kozma]]
- [[Primož Kozmus]]
- [[Brandon Kozun]]
- [[Ljubov Kozõreva]]
- [[Dušan Kožíšek]]
- [[Artur Kotenko]]
- [[Jesperi Kotkaniemi]]
- [[Johannes Kotkas]]
- [[Aleksandr Kotov]]
- [[Toivo Kotov]]
- [[Tatjana Kotova]]
- [[Maik-Kalev Kotsar]]
- [[Sage Kotsenburg]]
- [[Rudolf Kott]] 
- [[Dieter Kottysch]]
- [[Tomáš Koubek]]
- [[Jules Koundé]]
- [[Mikko Kousa]]
- [[Niko Kovač]]
- [[Robert Kovač]]
- [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]]
- [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]]
- [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] 
- [[Joe Kovacs]]
- [[Peeter Koval]]
- [[Heikki Kovalainen]]
- [[Anastassia Kovalenko]]
- [[Igor Kovalenko]]
- [[Pāvels Kovaļovs]] 
- [[Ainārs Kovals]]
- [[Jakub Kovář]]
- [[Jan Kovář]]
- [[Justyna Kowalczyk]]
- [[Dawid Kownacki]]
- [[Yig'al Koyfman]] 
- [[Arvo Kraam]]
- [[Robert Krabbendam]]
- [[Argos Kracht]]
- [[Alvin Kraenzlein]]
- [[Emil Krafth]]
- [[Rudolf Kraj]]
- [[Māris Krakops]]
- [[Alex Král]]
- [[Christoph Kramer]]
- [[Sven Kramer]]
- [[Vladimir Kramnik]]
- [[Niko Kranjčar]]
- [[Luan Krasniqi]]
- [[Olesja Krasnomovets]]
- [[Evi Krass]]
- [[Tristan Krass]]
- [[Jean-Philippe Krasso]]
- [[Jarmila Kratochvílová]]
- [[Gesa Felicitas Krause]]
- [[Inessa Kravets]]
- [[Evald Kree]]
- [[Liina Kree]]
- [[Adam Kreek]]
- [[Aleksander Kreek]]
- [[Ardo Kreek]]
- [[Theodor Osvald Kreekmaa]]
- [[Vladislav Kreida]]
- [[Chris Kreider]]
- [[David Krejčí]]
- [[Jakub Krejčík]]
- [[Barbora Krejčíková]]
- [[Kristiina Kresmer]]
- [[Gert Krestinov]]
- [[Dario Krešić]]
- [[Janusz Krężelok]]
- [[Heino Krevald]]
- [[Rene Krhin]]
- [[Vincent Kriechmayr]]
- [[Kerr Kriisa]]
- [[Sindra Kriisa]]
- [[Valmo Kriisa]]
- [[Kalle Kriit]]
- [[Anatoli Krikun]]
- [[Eron Krillo]] 
- [[Juri Krimarenko]]
- [[Voldemar Krimm]]
- [[Roy Krishna]]
- [[Heinrich Kristal]]
- [[Marko Kristal]]
- [[Emil Kristensen]]
- [[Marthe Kristoffersen]]
- [[Michal Krištof]]
- [[Ilja Krivošein]]
- [[Irõna Krjuko]]
- [[Nikita Krjukov]]
- [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]]
- [[Bojan Krkić]]
- [[Finn Hågen Krogh]]
- [[Nikolai Krogius]]
- [[Ranomi Kromowidjojo]]
- [[Uku Renek Kronbergs]]
- [[Niklas Kronwall]]
- [[Staffan Kronwall]]
- [[Heldur Kroon]]
- [[Tooni Kroon]]
- [[Felix Kroos]]
- [[Toni Kroos]]
- [[Nenad Krstić]]
- [[Marcin Krzywański]]
- [[Klaus Kröll]]
- [[Frantz Kruger]]
- [[Dmitri Kruglov]]
- [[Nikolai Kruglov]]
- [[Nikolai Kruglov seenior]]
- [[Tim Krul]]
- [[Malle Krunks]]
- [[Uwe Krupp]]
- [[Robbie Kruse]]
- [[Roberts Krūzbergs]]
- [[Tiina Krutob]]
- [[Tiit Krutob]]
- [[Vladimir Krutov]]
- [[Karl Kruuda]]
- [[Parri Kruuda]]
- [[Helgi Kruusa]]
- [[Herman Kruusenberg]]
- [[Jaan Kruusma]]
- [[Krista Kruuv]]
- [[Toomas Krõm]]
- [[Marcus Krüger]]
- [[Simen Hegstad Krüger]]
- [[Grzegorz Krychowiak]]
- [[Adam Kszczot]]
- [[Dominik Kubalík]]
- [[Vlada Kubassova]]
- [[Elju Kubi]]
- [[Robert Kubica]]
- [[Emiko Kubo]]
- [[Takefusa Kubo]]
- [[Tatsuhiko Kubo]]
- [[Yūya Kubo]]
- [[John Kuck]]
- [[Juraj Kucka]]
- [[Jan Kudlička]]
- [[Masato Kudō]]
- [[Daisy Kudre]]
- [[Doris Kudre]]
- [[Raul Kudre]]
- [[Fjodor Kudrjašov]]
- [[Juri Kudrjašov]]
- [[Deniss Kudrjavtsev]]
- [[Fred Kudu]]
- [[Bessik Kuduhhov]]
- [[Mohammed Kudus]]
- [[Darcy Kuemper]]
- [[Virpi Kuitunen]]
- [[Heino Kuivjõgi]]
- [[Milvi Kuivkaev]]
- [[Dean Kukan]]
- [[Johannes Kukebal]]
- [[Artur Kukk]]
- [[Ille Kukk]]
- [[Kati Kukk]]
- [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]]
- [[Sigvard Kukk]]
- [[Õilme Kukk]]
- [[Roman Kuklin]]
- [[Toni Kukoč]]
- [[Merili Kukuškin]]
- [[Anna Kula]]
- [[Dainis Kūla]]
- [[Brett Kulak]]
- [[Galina Kulakova]]
- [[Aleksandr Kulatšenko]]
- [[Serhi Kulbatš]]
- [[Jakob Kulbin]]
- [[Győző Kulcsár]]
- [[Riho Kuld]]
- [[Paul Kuldkepp]]
- [[Jerzy Kulej]]
- [[Aleksandr Kulik]]
- [[Nikolai Kuljomin]]
- [[Andres Kull]]
- [[Kaia Kulla]]
- [[Ilmar Kullam]]
- [[Valentina Kullam]]
- [[Gert Kullamäe]]
- [[Kristian Kullamäe]]
- [[Kadi Kullerkann]]
- [[Liis Kullerkann]]
- [[Raimo Kulli]]
- [[Karl Kullisaar]] 
- [[Peeter Kulm]]
- [[Vjatšeslav Kulpin]]
- [[Dejan Kulusevski]]
- [[Saki Kumagai]]
- [[Shunichi Kumai]]
- [[Pierre Kunde]]
- [[Tomáš Kundrátek]]
- [[Tsuyoshi Kunieda]]
- [[Aimi Kunitake]]
- [[Fubuki Kuno]]
- [[Janne Kuokkanen]]
- [[Iser Kuperman]] 
- [[Martin Kupper]]
- [[Mindaugas Kupšas]]
- [[Njazi Kuqi]]
- [[Shefki Kuqi]]
- [[Sean Kuraly]]
- [[Kevin Kurányi]]
- [[Philipp Kurashev]]
- [[Shū Kurata]]
- [[Yasuharu Kurata]]
- [[Tanel Kurbas]]
- [[Richard Kuremaa]]
- [[Jürgen Kuresoo]]
- [[Toivo Kurg]]
- [[Õnne Kurg]]
- [[Yūzō Kurihara]]
- [[Larissa Kurkina]]
- [[Anna Kurnikova]]
- [[Teruaki Kurobe]]
- [[Kyoko Kuroda]]
- [[Hisashi Kurosaki]]
- [[Jari Kurri]]
- [[Harry Kurschat]]
- [[Layvin Kurzawa]]
- [[Keijo Kurttila]]
- [[Ilja Kurucs]]
- [[Rodions Kurucs]]
- [[Shintaro Kurumaya]]
- [[Igor Kurve]]
- [[Heinrich Kurvet]]
- [[Rudolf Kus]]
- [[Katsuhiro Kusaki]]
- [[Alo Kuslap]]
- [[Kaur Kuslap]]
- [[Albert Kusnets]]
- [[Tomasz Kuszczak]]
- [[Olga Kuzenkova]]
- [[Vladimir Kuzin]]
- [[Krystian Kuźmicz]]
- [[Gennadi Kuzmin]]
- [[Anastassija Kuzmina]]
- [[Svetlana Kuznetsova]]
- [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] 
- [[Ilja Kutepov]]
- [[Martin Kutman]]
- [[Vladimir Kuts]]
- [[Oleg Kutšerenko]]
- [[Marija Kutšina]]
- [[Nora Kutti]]
- [[Vitali Kutuzov]]
- [[Gregor Kuuba]]
- [[Kristin Kuuba]]
- [[Jaanus Kuum]]
- [[Roman Kuura]] 
- [[Timo Kuus]]
- [[Kristian Kuusela]]
- [[Mart Kuusik]]
- [[Reijo Kuusik]]
- [[Ken Kuusk]]
- [[Kristina Kuusk]]
- [[Märten Kuusk]]
- [[Henn Kuuskme]]
- [[Aivar Kuusmaa]]
- [[Raigo Kuusnõmm]]
- [[Pekka Kuvaja]]
- [[Katsuyoshi Kuwahara]]
- [[Yasuyuki Kuwahara]]
- [[Takayuki Kuwata]]
- [[Dirk Kuyt]]
- [[Aloyzas Kveinys]]
- [[Manutšar Kvirkvelia]]
- [[Petra Kvitová]]
- [[Daniil Kvjat]]
- [[Aarne Kõiv]]
- [[Ira Kõiv]]
- [[Kauri Kõiv]]
- [[Küllo Kõiv]]
- [[Vaike Kõresaar]]
- [[Marge Kõrkjas]]
- [[Uku Kõrre]]
- [[Christian Kõrtsmik]]
- [[Karl Käbi]]
- [[Jüri Käen]]
- [[Risto Kägo]]
- [[Kaapo Kähkönen]]
- [[Kristen Kähr]]
- [[Lauri Käi]]
- [[Enn Käiss]]
- [[Annik Kälin]]
- [[Uno Källe]]
- [[Benjamin Källman]]
- [[Kim Källström]]
- [[David Kämpf]]
- [[Martin Käos]]
- [[Osvald Käpp]]
- [[Olle Kärner]]
- [[Rain Kärner]]
- [[Algo Kärp]]
- [[Siim Kärson]]
- [[Marleen Käämer]]
- [[Enn Kääni]]
- [[Katrin Käärt]]
- [[Olaf Kölzig]]
- [[Rupert König]] 
- [[Zoltán Kővágó]]
- [[Karel Kübar]]
- [[Silver Kübar]]
- [[Johannes Kühn]]
- [[Rita Kühne]]
- [[Kaido Külaots]]
- [[Susan Külm]]
- [[Kalev Külv]]
- [[Valter Külvet]]
- [[Peeter Kümmel]]
- [[Kaarel Kümnik]]
- [[Mait Künnap]]
- [[Grete-Lilijane Küppas]]
- [[Herbert Kütt]]
- [[Karli Kütt]]
- [[Andreas Küttel]]
- [[Anne Kyllönen]]
- [[Mai Kyokawa]]
- [[Jordan Kyrou]]

== L ==
[[Shirley De La Hunty-Strickland]]
- [[Kertu Laak]]
- [[Eda Laan]]
- [[Osvald Laan]]
- [[Aleksander Rudolf Laane]]
- [[Rait-Riivo Laane]]
- [[René Laane]]
- [[Andres Laanemägi]] 
- [[Tanel Laanmäe]]
- [[Kunnar Laansalu]]
- [[Juss Laansoo]]
- [[Maario Laansoo]]
- [[Getter Laar]]
- [[Ave-Lii Laas]]
- [[Martin Laas]]
- [[Liina Laasma]]
- [[Arnold Laasner]]
- [[Raivo Laast]]
- [[Gaëtan Laborde]]
- [[Alexandre Lacazette]]
- [[Darryl Lachman]]
- [[Maxence Lacroix]]
- [[Andrew Ladd]]
- [[Gustav Ladva]]
- [[Tuulikki Laesson]]
- [[Sam Lafferty]]
- [[Guy Lafleur]]
- [[Thea LaFond]]
- [[Alexis Lafrenière]]
- [[Mart Laga]]
- [[Bernard Lagat]] 
- [[Gustaf Lagerbielke]]
- [[Aina Lagus]]
- [[Lauri Lahesalu]]
- [[Philipp Lahm]]
- [[Sander Laht]]
- [[Johannes Lahti]]
- [[Sander Laid]]
- [[Aïssa Laïdouni]]
- [[Eerik Laidsaar]]
- [[Arnold Laidva]]
- [[Emma Laine]]
- [[Karin Laine]]
- [[Patrik Laine]]
- [[Tormis Laine]]
- [[Stefan Lainer]]
- [[Leslie Laing]]
- [[Juris Laipenieks]]
- [[Toivo Laitamm]]
- [[Mark Lajal]]
- [[Mart Lajal]]
- [[Samppa Lajunen]]
- [[Ville Lajunen]]
- [[Nemanja Lakić-Pešić]]
- [[Vasílios Lákis]]
- [[Annika Lall]]
- [[Adam Lallana]]
- [[Shawn Lalonde]]
- [[Thomas Lam]]
- [[Stéphane Lambiel]]
- [[Madis-Tõnu Lambin]]
- [[Karli Lambot]]
- [[Érik Lamela]]
- [[Laurent Lamothe]]
- [[Enno Lamp]]
- [[Frank Lampard]]
- [[Anamarija Lampič]]
- [[Jason Lamy-Chappuis]]
- [[Marja-Liisa Landar]]
- [[Anton Lander]]
- [[Dominik Landertinger‎]]
- [[Gabriel Landeskog]]
- [[Chico Landi]]
- [[Raúl Landini]]
- [[Floyd Landis]] 
- [[Ádám Lang]]
- [[Noa Lang]]
- [[André Lange]]
- [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]]
- [[Marko-Matteus Langel]]
- [[Nataly Langerbaur]]
- [[Zigurds Lanka]]
- [[Kevin Lankinen]]
- [[Jiří Lanský]]
- [[Manuel Lanzini]]
- [[Róbert Lantoši]]
- [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]]
- [[Jaan Laos]]
- [[Kristen Lapa]]
- [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]]
- [[Aymeric Laporte]]
- [[Elle Lapp]]
- [[Esapekka Lappi]]
- [[Voldemar Larens]]
- [[Cyle Larin]]
- [[Ville Larinto]]
- [[Igor Larionov]]
- [[Dylan Larkin]]
- [[Thomas Larkin]]
- [[Andrei Larkov]]
- [[Emil Larmi]]
- [[Ernst Larsen]]
- [[Philip Larsen]]
- [[Kyle Larson]]
- [[Adam Larsson]]
- [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]]
- [[Gunnar Larsson]]
- [[Henrik Larsson]]
- [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]]
- [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]]
- [[Martin Larsson]]
- [[Mats Larsson]]
- [[Peter Larsson]]
- [[Rune Larsson]]
- [[Sebastian Larsson]]
- [[Emanuel Lasker]]
- [[August Lass]]
- [[Riitta Liisa Lassila]]
- [[Aleksandr Lastin]]
- [[Curtis Lazar]]
- [[Heinz Lazek]]
- [[Darko Lazović]]
- [[Larissa Lazutina]]
- [[Nicholas Latifi]]
- [[Vladimir Latin]] 
- [[Leonid Latsepov]]
- [[Jari-Matti Latvala]]
- [[Larissa Latõnina]]
- [[Milda Lauberte]]
- [[Niki Lauda]]
- [[Abel Laudonio]]
- [[Michael Laudrup]]
- [[Sulev Laugasson]]
- [[Karl Patrick Lauk]]
- [[Ülar Lauk]]
- [[Helen Laupa]]
- [[Emil Laur]]
- [[Indrek Lauri]]
- [[Markus Lauridsen]]
- [[Oliver Lauridsen]]
- [[Louis Laurie]]
- [[Leho Laurine]]
- [[Tiina Laurisson]]
- [[Taavi Laurits‎]]
- [[Rod Laver]]
- [[Ezequiel Lavezzi]]
- [[Renaud Lavillenie]]
- [[Klemen Lavrič]]
- [[Natalja Lavrova]]
- [[Diego Laxalt]]
- [[Stephen Laybutt]]
- [[Miguel Layún]]
- [[Chad Le Clos]]
- [[Adam le Fondre]]
- [[Robin Le Normand]]
- [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]]
- [[Julián Leal]]
- [[Julija Leanciuk]]
- [[Rafael Leão]]
- [[Tatjana Lebedeva]] 
- [[Brian Lebler]]
- [[Vincent Lecavalier]]
- [[Jan Lecjaks]]
- [[Benjamin Lecomte]]
- [[Nick Leddy]]
- [[Ester Ledecká]]
- [[Katie Ledecky]]
- [[Ryan Ledson]]
- [[Lee Chang-hwan]]
- [[Lee Jae-sung]]
- [[Lee Yoo-hyung]]
- [[Kurk Lee]]
- [[Norvel Lee]] 
- [[Roger Lee]]
- [[Tadanari Lee]]
- [[Jutta Leerdam]]
- [[Vallo Leet]]
- [[Brian Leetch]]
- [[Liivo Leetma]]
- [[Aldo Leetoja]]
- [[Aleksandr Legkov]]
- [[Adam Legzdins]]
- [[Katrina Lehis]]
- [[Artturi Lehkonen]]
- [[Jens Lehmann]]
- [[Robin Lehner]]
- [[Jori Lehterä]]
- [[Martti Lehtevä]]
- [[Lauri Lehtinen]]
- [[Olli Lehtinen]]
- [[Kadri Lehtla]] 
- [[Kari Lehtonen]]
- [[Mikko Lehtonen]]
- [[Kaire Leibak]]
- [[Taylor Leier]]
- [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]]
- [[Brendan Leipsic]]
- [[Lauri Leis]]
- [[Uno Leist]]
- [[Moritz Leitner]]
- [[Toomas Leius]]
- [[Lucas Leiva]]
- [[Péter Lékó]]
- [[Viktoria Leks]]
- [[Johannes Lello]]
- [[Marko Lelov]]
- [[Lauri Lelumees]]
- [[Christophe Lemaitre]]
- [[Thomas Lemar]]
- [[Jaan Lember]]
- [[Mati Lember]]
- [[Nora Lember]]
- [[Veiko Lember]]
- [[Anneken Lemberg]]
- [[Brendan Lemieux]]
- [[Mario Lemieux]]
- [[Eric Lemming]]
- [[Mauricio Lemos]]
- [[Marek Lemsalu]]
- [[Juan Carlos Lemus]]
- [[Alex Len]]
- [[Radan Lenc]]
- [[Aleksandr Lenderman]]
- [[Ivan Lendl]]
- [[Suzanne Lenglen]]
- [[Clément Lenglet]]
- [[Levente Lengyel]]
- [[Aaron Lennon]]
- [[Bernd Leno]]
- [[Mark Lenzi]]
- [[Jaan Lentsius]]
- [[Aigar Leok]]
- [[Tanel Leok]]
- [[Väino Leok]]
- [[Raido Leokin]]
- [[Wilfredo León]]
- [[Ryan Leonard]]
- [[Johnny Leoni]]
- [[Ellen Leonova]]
- [[Pierce LePage]]
- [[Laura Lepasalu]]
- [[Muza Lepik]]
- [[Ranet Lepik]]
- [[Sander Lepik]]
- [[Tõnu Lepik]]
- [[Brent Lepistu]]
- [[Laura Lepistö]]
- [[Sami Lepistö]]
- [[Sergei Lepmets]]
- [[Tõnno Lepmets]]
- [[Jaan Lepp]]
- [[Voldemar Lepperk]]
- [[Samuli Leppiaho]]
- [[Evi Leppik]]
- [[Lauri Leppik]]
- [[Lea Leppik]]
- [[Mihkel Leppik]]
- [[Antti Leppänen]]
- [[Ergas Leps]]
- [[Petăr Lesov]]
- [[Roland Lessing]] 
- [[Klas Lestander]]
- [[Ferdinand Lester]]
- [[Éloyse Lesueur-Aymonin]]
- [[Rostislav Leštšinski]]
- [[Jason Lezak]]
- [[Kris Letang]]
- [[Vinni Lettieri]]
- [[Evelyne Leu]] 
- [[Allar Levandi]] 
- [[Anna Levandi]] 
- [[Annely Levandi]]
- [[Arlet Levandi]]
- [[Armand Levandi]] 
- [[Amaury Leveaux]]
- [[Bryan Levell]]
- [[Olga Levina]]
- [[Artem Levizi]] 
- [[Anton Levkovitš]]
- [[Julia Levtšenko]]
- [[Marcin Lewandowski]]
- [[Robert Lewandowski]]
- [[Carl Lewis]]
- [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]]
- [[Lennox Lewis]]
- [[Myles Lewis-Skelly]]
- [[Vital L'Hoste]]
- [[Jet Li]]
- [[Li Na]]
- [[Li Nan]]
- [[Li Xuezhi]]
- [[Li Xueyao]]
- [[Siarhiej Liachovič]]
- [[Kamila Lićwinko]]
- [[Jimmy Lidberg]]
- [[Nicklas Lidström]]
- [[Ervin Liebert]]
- [[Liel Abada]]
- [[Katharina Liensberger]]
- [[Ted Ligety]]
- [[Janno Ligur]]
- [[Mirjam Liimask]]
- [[Gerli Liinamäe]]
- [[Haldur Liinar]]
- [[Andres Liinat]]
- [[Aivo Liiv]]
- [[Marten Liiv]]
- [[Aivi Liiv-Kulla]]
- [[Kalju Liiva]]
- [[Frank Liivak]]
- [[Jaanus Liivak]]
- [[Kadri Liivak]]
- [[Toomas Liivak]]
- [[Toomas Liivak (vehkleja)]]
- [[Elvis Liivamägi]] 
- [[Kalle Liivamägi]]
- [[Martin Liivamägi]]
- [[Siim Liivik]] 
- [[Maksim Liksutov]]
- [[Aleksander Lilender]] 
- [[Andor Lilienthal]]
- [[Jakob Lilja]]
- [[Timothy Liljegren]]
- [[Agnes Lill]]
- [[Arvo Lill]]
- [[Harri Lill]]
- [[Heino Lill]]
- [[Jüri Lill]]
- [[Tiina Lillak]]
- [[Emil Lilleberg]]
- [[Tõnu Lillelaid]]
- [[Risto Lillemets]]
- [[Jaanus Lillepuu]]
- [[Paulo César Lima]]
- [[Marcel Limage]] 
- [[Robin Limberg]]
- [[Jorma Limmonen]]
- [[Benjamin Limo]]
- [[Lin Dan]]
- [[Jeremy Lin]]
- [[Nicolae Linca]]
- [[Björn Lind]]
- [[Jouko Lindberg]] 
- [[Oscar Lindberg]]
- [[Petteri Lindbohm]]
- [[Anders Lindbäck]]
- [[Andreas Linde]]
- [[Johan Linde]]
- [[Esa Lindell]]
- [[Victor Lindelöf]]
- [[Charlie Lindgren]]
- [[Ryan Lindgren]]
- [[Elias Lindholm]]
- [[Ulla Lindkvist]]
- [[Matt Lindland]] 
- [[Meelis Lindmaa]]
- [[Alari Lindmäe]]
- [[Rein Lindmäe]]
- [[Åke Lindman]]
- [[Heinz Lindner]]
- [[Joel Lindpere]]
- [[Eric Lindros]]
- [[Jesper Lindstrøm]]
- [[Gunnar Lindström]]
- [[Joakim Lindström]]
- [[Marius Lindvik]]
- [[Gary Lineker]]
- [[Mary Lines]]
- [[Karol Linetty]]
- [[Inno Ling]]
- [[Jesse Lingard]]
- [[Bjarne Lingås]]
- [[Illar Link]]
- [[Henno Linn]]
- [[Martin Linnamägi]]
- [[Lehar Linno]]
- [[Tarmo Linnumäe]]
- [[Sander Linnus]]
- [[Dmitri Lipartov]]
- [[Dmitri Lipetski]]
- [[Julija Lipnitskaja]]
- [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]]
- [[Marcello Lippi]]
- [[Valdo Lips]]
- [[Jaak Lipso]]
- [[Érik Lira]]
- [[Li Lirisman]]
- [[Jaŭvheni Lisaviec]]
- [[Piotr Lisek]]
- [[Sabine Lisicki]]
- [[Natalja Lissovskaja]]
- [[Sonny Liston]]
- [[Adam Liška]]
- [[Simon Lizotte]]
- [[Jari Litmanen]]
- [[Pierre Littbarski]]
- [[Broc Little]]
- [[Mackenzie Little]]
- [[Sergei Litvinov]]
- [[Marta Litõnska]]
- [[Liu Shiying]]
- [[Liu Xiang]]
- [[Ari-Pekka Liukkonen]]
- [[Vitantonio Liuzzi]]
- [[Marko Livaja]]
- [[Dominik Livaković]]
- [[Oleg Ljadov]]
- [[Adem Ljajić]]
- [[Roar Ljøkelsøy]]
- [[Zlatan Ljubijankić]]
- [[Roman Ljubimov]]
- [[Fredrik Ljungberg]]
- [[Mikael Ljungberg]]
- [[Diego Llorente]]
- [[Fernando Llorente]]
- [[Marcos Llorente]]
- [[Carli Lloyd]]
- [[Ivan Lobai]]
- [[Tim Lobinger]]
- [[Stanislav Lobotka]]
- [[Manuel Locatelli]]
- [[Ryan Lochte]]
- [[Dans Ločmelis]]
- [[Robin Lod]]
- [[Renan Lodi]]
- [[Todd Lodwick]]
- [[Sébastien Loeb]]
- [[Ruben Loftus-Cheek]]
- [[Valeri Loginov]]
- [[Mason Lohrei]]
- [[Stefan Loibl]]
- [[Erhard Loit]]
- [[Karoliine Loit]]
- [[Meelis Loit]]
- [[Wolfgang Loitzl]] 
- [[Freddy Loix]]
- [[Priit Lokutšievski]]
- [[Marcelo Lomba]]
- [[David Lombán]]
- [[Pavel Londak]]
- [[Jack London (kergejõustiklane)]]
- [[Jack London (poksija)]]
- [[Shane Long]]
- [[Marianna Longa]]
- [[Paavo Lonkila]]
- [[Katrin Loo]]
- [[Martin Loo]]
- [[Rudolf Loo]]
- [[Johannes Looaru]]
- [[Håkan Loob]]
- [[Ademola Lookman]]
- [[Uno Loop]]
- [[Viljar Loor]]
- [[Arnold Loorits]]
- [[Arvo Loorits]]
- [[Anthony Lopes]]
- [[Éverton Lopes]] 
- [[Wagner Lopes]]
- [[Álex López]]
- [[Diego López]]
- [[Héctor López]]
- [[Javi López]]
- [[José María López]]
- [[Pau López]]
- [[David López Silva]]
- [[Sandro Lopopolo]]
- [[Jhilmar Lora]]
- [[Jürgen Lorenz]]
- [[Iker Losada]]
- [[Hillar Loskit]]
- [[Pavel Loskutov]]
- [[Jüri Lossmann]] 
- [[Anthony Lozano]]
- [[Hirving Lozano]]
- [[Rafael Lozano]] 
- [[Jordan Lotomba]]
- [[Spyrídon Loúis]]
- [[Imran Louza]]
- [[Kevin Love]]
- [[Vágner Love]]
- [[Alberto Lovell]]
- [[Guillermo Lovell]]
- [[Santiago Lovell]]
- [[Jack Lovelock]]
- [[Dejan Lovren]]
- [[Adam Lowry]]
- [[Shane Lowry]]
- [[Matthew Lowton]]
- [[Smbat Lputjan]]
- [[Edrisa Lubega]]
- [[Cristiano Lucarelli]]
- [[Ayrton Lucas]]
- [[Carlos Lucas]]
- [[Juan Martín Lucero]]
- [[Milan Lucic]]
- [[Lúcio]]
- [[Frank Luck]]
- [[Derrick Luckassen]]
- [[Jhon Lucumí]]
- [[Meelis Ludvig]]
- [[Rasmus Luhakooder]]
- [[Arnold Luhaäär]]
- [[Olaf Luiga]]
- [[Karl-Eerik Luigend]] 
- [[Helmuth Luik]]
- [[Leila Luik]]
- [[Liina Luik]]
- [[Lily Luik]]
- [[Margus Luik]]
- [[Mihkel-Matteus Luik]]
- [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]]
- [[Florentino Luís]]
- [[David Luiz]]
- [[Luiz Gustavo]] 
- [[Carolina Luján]]
- [[Romelu Lukaku]]
- [[Jan Lukats]]
- [[Saša Lukić]]
- [[Andrei Lukin]]
- [[Jevgeni Lukjanenko]]
- [[Aleksandar Luković]]
- [[Leo Luks]]
- [[Tiit Luman]]
- [[Fred Børre Lundberg]]
- [[Sven-Åke Lundbäck]]
- [[Anton Lundell]]
- [[Christian Lundgaard]]
- [[Patrik Lundh]]
- [[Erik Lundqvist]]
- [[Henrik Lundqvist]]
- [[Joel Lundqvist]]
- [[John Lundstram]]
- [[Martin Lundström]]
- [[Massimo Luongo]]
- [[Roberto Luongo]]
- [[Constantin Lupulescu]]
- [[Georg Lurich]]
- [[Jānis Lūsis]]
- [[Liisa-Maria Lusti]]
- [[Andrei Luzgin]]
- [[Anatoli Lutikov]]
- [[Siim Luts]]
- [[Toivo Luts]]
- [[Ormar Lutsberg]]
- [[Risto Luukkonen]]
- [[Ukko-Pekka Luukkonen]]
- [[Vanderlei Luxemburgo]]
- [[Timo Lõhmus]]
- [[Janika Lõiv]]
- [[Tatjana Lõssenko]]
- [[Joann Lõssov]]
- [[Peeter Lõuk]]
- [[Saron Läänmäe]]
- [[Jonas Lössl]]
- [[Chris Löwe]]
- [[Grigori Löwenfisch]]
- [[Viktor Lööv]]
- [[Gina Lückenkemper]]
- [[Rein Lüüs]]
- [[Villem Lüüs]]
- [[Kevin Lyde]]
- [[Noah Lyles]]
- [[Alex Lyon]]
- [[Evan Lysacek]]

== M ==
[[Ma Lin]]
- [[Ma Long]]
- [[August Maalstein]]
- [[Silver Maar]]
- [[Alfred Maasik]]
- [[Artur Maasik]]
- [[Laura Maasik]]
- [[Alges Maasikmets]]
- [[Karel Maaten]]
- [[Nigul Maatsoo]]
- [[Awer Mabil]]
- [[Richard Mabuza]]
- [[Alexis Mac Allister]]
- [[Brooks Macek]]
- [[Ramūnas Mačežinskas]] 
- [[Dean Macey]]
- [[Vítězslav Mácha]]
- [[Oldřich Machač]]
- [[Scott Machado]]
- [[Kōki Machida]]
- [[Tatsuki Machida]]
- [[Connor Mackey]]
- [[Krzysztof Mączyński]]
- [[Craig MacTavish]]
- [[Tiit Madalvee]]
- [[Merike Madar]]
- [[James Maddison]]
- [[Anthony Madigan]]
- [[Alla Madisson]]
- [[Masuzō Madono]]
- [[Jens-Erik Madsen]]
- [[Noni Madueke]]
- [[Jaak Mae]]
- [[Daizen Maeda]]
- [[Hideki Maeda]]
- [[Osamu Maeda]]
- [[Ryōichi Maeda]]
- [[Joakim Mæhle]]
- [[Kazuya Maekawa]]
- [[Vincenzo Maenza]]
- [[Masakiyo Maezono]]
- [[Pablo Maffeo]]
- [[Jiří Magál]]
- [[Josh Magennis]]
- [[Maurren Higa Maggi]]
- [[Christian Maggio]]
- [[Parham Maghsoodloo]]
- [[Thomas Magnuson]]
- [[Jan Magnussen]]
- [[Kevin Magnussen]]
- [[Harry Maguire]]
- [[Mehdi Mahdavikia]]
- [[Phil Mahre]]
- [[Steve Mahre]]
- [[Riyad Mahrez]]
- [[Erika Mahringer]]
- [[Jaroslava Mahutšihh]]
- [[Thiago Maia]]
- [[Paul Maibaum]]
- [[Maicon]]
- [[Jonatan Maidana]]
- [[Fred Anton Maier]]
- [[Hermann Maier]]
- [[Habib Maïga]]
- [[Mike Maignan]]
- [[Viktor Maigurov]]
- [[Raivo Maimre]]
- [[Ants Maiste]]
- [[Martin Maiste]]
- [[Meelis Maiste]]
- [[Nino Maisuradze]]
- [[Ainsley Maitland-Niles]]
- [[Nojim Maiyegun]]
- [[Josh Maja]]
- [[Petra Majdič]] 
- [[István Majoros]] 
- [[Róbert Mak]]
- [[Cale Makar]]
- [[Sergei Makarov]]
- [[Roy Makaay]]
- [[Claude Makélélé]]
- [[Taoufik Makhloufi]]
- [[Seiichirō Maki]]
- [[Tomoaki Makino]]
- [[Erik Makke]]
- [[Kristjan Makke]]
- [[Kari Makkonen]]
- [[Andrei Makovejev]]
- [[Geórgios Makrópoulos]]
- [[Andrei Makrov]]
- [[Nemanja Maksimović]]
- [[Piotr Małachowski]]
- [[Tyrell Malacia]]
- [[Vjatšeslav Malafejev]]
- [[Luis Malagón]]
- [[Vladimir Malahhov]]
- [[Vadim Malakhatko]]
- [[Paolo Maldini]]
- [[Orlando Maldonado]]
- [[Pastor Maldonado]]
- [[Leanid Malecki]] 
- [[Donyell Malen]]
- [[Aljona Malets]]
- [[Denis Malgin]]
- [[Libor Malina]]
- [[Stefano Malinverni]]
- [[Vidmantas Mališauskas]]
- [[Jevgeni Malkin]]
- [[Erkki Mallenius]]
- [[Harry Mallin]]
- [[Hugo Mallo]]
- [[Caitlin Mallory]]
- [[Harald Malmgren]]
- [[Ivar Malmikoski]] 
- [[Karl Malone]]
- [[Moses Malone]]
- [[Florent Malouda]]
- [[Deniss Malov]]
- [[Lauri Malsroos]]
- [[Egert Malts]]
- [[Karl Malve]]
- [[Jelena Malõgina]]
- [[Adam Małysz]]
- [[Priscilla Mamba]]
- [[Mihhail Mamiašvili]]
- [[Maksim Mamin]]
- [[Maksim Mamutov]]
- [[Florent Manaudou]]
- [[Gianluca Mancini]]
- [[Roberto Mancini]]
- [[Julia Mancuso]]
- [[Steve Mandanda]]
- [[Endla Mandel]]
- [[Aïssa Mandi]]
- [[Juhan Mandre]]
- [[Siim Mandre]]
- [[Rene Mandri]]
- [[Mario Mandžukić]]
- [[Orel Mangala]]
- [[Kristo Mangelsoo]]
- [[Andrew Mangiapane]]
- [[Edoardo Mangiarotti]]
- [[Miréla Maniáni]]
- [[Radivoje Manić]]
- [[Maniche]]
- [[Maurice Manificat]]
- [[Nazõr Mankijev]]
- [[Valentin Mankin]]
- [[Guntars Mankus]]
- [[Priit Mann]]
- [[Johannes Mannert]]
- [[Tatjana Mannima]]
- [[Emilija Manninen]]
- [[Hannu Manninen]]
- [[Sakari Manninen]]
- [[Peyton Manning]]
- [[Ari Mannio]]
- [[Vito Mannone]]
- [[Javier Manquillo]]
- [[Nigel Mansell]]
- [[İlhan Mansız]]
- [[Josh Manson]]
- [[Mikko Mantere]]
- [[Anthony Mantha]]
- [[Garth Manton]]
- [[Simone Manuel]]
- [[Mhithar Manukjan]]
- [[Miho Manya]]
- [[Luvo Manyonga]]
- [[Roxana Maracineanu]]
- [[Diego Maradona]]
- [[Edu Marangon]]
- [[Fernando Marçal]]
- [[Rogelio Marcelo]]
- [[Solly March]]
- [[Brad Marchand]]
- [[Léon Marchand]]
- [[Agustín Marchesín]]
- [[Jonathan Marchessault]]
- [[Claudio Marchisio]]
- [[Rocky Marciano]]
- [[Šarūnas Marčiulionis]]
- [[Mihkel Mardna]]
- [[Sandro Mareco]]
- [[Moussa Marega]]
- [[Lea Maremäe]]
- [[Vilve Maremäe]]
- [[Juan Luis Marén]]
- [[Flo Marfaing]]
- [[Aleksander Margiste]]
- [[Kalev Margus]]
- [[Pablo Marí]]
- [[Brian Mariano]]
- [[Adrian Mariappa]]
- [[Luca Marin]]
- [[Marko Marin]]
- [[Răzvan Marin]]
- [[Martin Marinčin]]
- [[Jacques Marinelli]]
- [[John Marino]]
- [[Shawn Marion]]
- [[Nicklas Maripuu]]
- [[Herol Marjak]]
- [[Kalevi Marjamaa]]
- [[Pekka Marjamäki]]
- [[Reno Mark]]
- [[Vidas Markevičius]]
- [[Eero Markkanen]]
- [[Lauri Markkanen]]
- [[Ánninos Markoullídis]]
- [[Dmitri Markov]]
- [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]]
- [[Andri Markovitš]]
- [[Caroline Marks]]
- [[Jacob Markström]]
- [[Ago Markvardt]]
- [[Margaret Markvardt]]
- [[Kristian Marmor]]
- [[Mitch Marner]]
- [[Géza Maróczy]]
- [[Patrick Maroon]]
- [[Álex Márquez]]
- [[Marc Márquez]]
- [[Rafael Márquez]]
- [[Kati-Kreet Marran]]
- [[Jesse Marsch]]
- [[Marta Vieira da Silva|Marta]]
- [[Christian Marti]]
- [[Roger Martí]]
- [[Álvaro Martín]]
- [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]]
- [[Henry Martín]]
- [[Johann Martin]]
- [[Jorge Martín]]
- [[Kevin Martin]]
- [[Matt Martin]]
- [[Russell Martin]]
- [[Gabriel Martinelli]]
- [[Nicolae Martinescu]]
- [[Alec Martinez]]
- [[Asier Martínez]]
- [[Emiliano Martínez]]
- [[Iñigo Martínez]]
- [[Pity Martínez]]
- [[Roberto Martínez]]
- [[Saul Martínez]]
- [[Lucas Martínez Quarta]]
- [[Gerardo Martino]]
- [[Jordan Martinook]]
- [[Pascal Martinot-Lagarde]]
- [[Obafemi Martins]]
- [[Victor Martins]]
- [[Odd Martinsen]]
- [[Quenten Martinus]]
- [[Anita Márton]]
- [[Aleksei Martšenko]]
- [[Roman Martõnenko]]
- [[Nikita Martõnov]] 
- [[Adam Marušić]]
- [[Kiyonosuke Marutani]]
- [[Karina Maruyama]]
- [[Yuichi Maruyama]]
- [[Bert van Marwijk]]
- [[Omar Mascarell]]
- [[Javier Mascherano]]
- [[Pavel Maslák]]
- [[Margarita Maslennikova]]
- [[Nenad Maslovar]]
- [[Lukáš Masopust]]
- [[Felipe Massa]]
- [[Kylie Masse]]
- [[Paul Masson]]
- [[Nicolás Massú]]
- [[Svetlana Masterkova]]
- [[Edgaras Mastianica]]
- [[Hachim Mastour]]
- [[Athanásios Mastrovasílis]]
- [[Chikashi Masuda]]
- [[Tadatoshi Masuda]]
- [[Rika Masuya]]
- [[Marek Mazanec]]
- [[Tina Maze]]
- [[Noussair Mazraoui]]
- [[Gastón Mazzacane]]
- [[Walter Mazzarri]]
- [[Hermann Mazurkiewitsch]]
- [[Jaime Mata]]
- [[Juan Mata]]
- [[Marco Materazzi]]
- [[Samuel Matete]]
- [[Mike Matheson]]
- [[Bob Mathias]]
- [[Jérémy Mathieu]]
- [[Nemanja Matić]]
- [[Jarmo Matikainen]]
- [[Marjo Matikainen-Kallström]]
- [[Tuuli Matinsalo]]
- [[Joël Matip]]
- [[Julia Matojan]]
- [[Léo Matos]]
- [[Juho Matsalu]]
- [[Martin Matsi]]
- [[Terje Matsik]]
- [[Peeter Matsov]]
- [[Michiko Matsuda]]
- [[Naoki Matsuda]]
- [[Daisuke Matsui]]
- [[Kiyotaka Matsui]]
- [[Yasutarō Matsuki]]
- [[Teiichi Matsumaru]]
- [[Gyōji Matsumoto]]
- [[Ikuo Matsumoto]]
- [[Jon Matsumoto]]
- [[Akira Matsunaga]]
- [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]]
- [[Nobuo Matsunaga]]
- [[Seki Matsunaga]]
- [[Shigetatsu Matsunaga]]
- [[Tomoko Matsunaga]]
- [[Nobuharu Matsushita]]
- [[Toshio Matsuura]]
- [[Yoshiyuki Matsuyama]]
- [[Mario Matt]]
- [[Michael Matt]]
- [[Cristiano da Matta]]
- [[Stefan Matteau]]
- [[Auston Matthews]]
- [[Vincent Matthews]]
- [[Lothar Matthäus]]
- [[Kurt Mattsson]] 
- [[Matti Mattsson]]
- [[Blaise Matuidi]]
- [[Michał Matuszewski]]
- [[Natalja Matvejeva]]
- [[Ain Matvere]]
- [[Eve-Mai Maurer]]
- [[Lembit Maurer]]
- [[Amélie Mauresmo]]
- [[Stephy Mavididi]]
- [[Philipp Max]]
- [[Alexandru Maxim]]
- [[Fiona May]]
- [[Helene Mayer]]
- [[Kévin Mayer]]
- [[Robert Mayer]]
- [[Borja Mayoral]]
- [[Floyd Mayweather]]
- [[Kevin Mbabu]]
- [[Martial Mbandjock]]
- [[Françoise Mbango Etone]]
- [[Kylian Mbappé]]
- [[Chancel Mbemba]]
- [[Bryan Mbeumo]]
- [[Raïs M'Bolhi]]
- [[Réginald Mbu Alidor]]
- [[Samuel Mbugua]]
- [[Kenneth McArthur]]
- [[Charlie McAvoy]]
- [[Jack McBain]]
- [[Oliver McBurnie]]
– [[Jake McCabe]]
- [[Jared McCann]]
- [[Wilbert McClure]]
- [[John McCormack (poksija)|John McCormack]]
- [[Steven McCrory]]
- [[Michael McCullagh]]
- [[Wayne McCullough]]
- [[Mildred McDaniel]]
- [[Connor McDavid]]
- [[Sean McDermott]]
- [[Ryan McDonagh]]
- [[Antonio McDyess]]
- [[John McEnroe]]
- [[Aiden McGeady]]
- [[Frank McGee]]
- [[Brock McGinn]]
- [[John McGinn]]
- [[Tye McGinn]]
- [[David McGoldrick]]
- [[Triin-Karoliina McGonigle]]
- [[Ryan McGowan]]
- [[Tracy McGrady]]
- [[Riley McGree]]
- [[Allan McGregor]]
- [[Callum McGregor]]
- [[Rory McIlroy]]
- [[David McIntyre]]
- [[Matt McKay]]
- [[Brian McKeever]]
- [[Weston McKennie]]
- [[George McKenzie]]
- [[James McKenzie]]
- [[Mark McKenzie]]
- [[Emma McKeon]]
- [[Kaylee McKeown]]
- [[Sydney McLaughlin]]
- [[Kenny McLean]]
- [[Keith McLeod]]
- [[Omar McLeod]]
- [[Kyron McMaster]]
- [[Brandon McMillan]]
- [[Brayden McNabb]]
- [[Paddy McNair]]
- [[John McNally]]
- [[Brianna McNeal]]
- [[Dwight McNeil]]
- [[Alister McRae]] 
- [[Colin McRae]]
- [[Jimmy McRae]]
- [[Richard McTaggart]] 
- [[Scott McTominay]]
- [[Brandon Mechele]]
- [[Gary Medel]]
- [[Mirjana Medić]]
- [[Facundo Medina]]
- [[Ramón Medina Bello]]
- [[Anabel Medina Garrigues]]
- [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]]
- [[Olga Medvedtseva]]
- [[Ben Mee]]
- [[Kris Meeke]]
- [[Cliff Meely]]
- [[Marko Meerits]]
- [[Mart Meeru]]
- [[Janek Meet]]
- [[Jaycob Megna]]
- [[Admir Mehmedi]]
- [[Shekhar Mehta]]
- [[Keity Meier]]
- [[Maaris Meier]]
- [[Rudolf Meier]]
- [[Timo Meier]]
- [[Rudolf Meijel]]
- [[Toni Meijel]]
- [[Tõnu Meijel]]
- [[Viesturs Meijers]]
- [[Rūta Meilutytė]]
- [[Johan Meimer]]
- [[Fernando Meira]]
- [[Raul Meireles]]
- [[Kimmie Meissner]]
- [[Küllike Meister]] 
- [[Soualiho Meïté]]
- [[Marie Mejzlíková I]]
- [[Marie Mejzlíková II]]
- [[Karel Mejta]]
- [[Vladimir Melanin]]
- [[Ilari Melart]]
- [[Julian Melchiori]]
- [[Antoine Mélinon]]
- [[Mihaela Melinte]]
- [[Olof Mellberg]]
- [[Oussama Mellouli]]
- [[Faina Melnik]]
- [[Juri Melnitšenko]]
- [[Felipe Melo]]
- [[Nuno Mendes]]
- [[Ryan Mendes]]
- [[Thiago Mendes]]
- [[Brais Méndez]]
- [[Bruno Méndez]]
- [[Héctor Méndez]]
- [[Jesús Méndez]]
- [[Jhegson Méndez]]
- [[Luis Méndez]]
- [[Mario Méndez]]
- [[Édouard Mendy]]
- [[Ferland Mendy]]
- [[Nampalys Mendy]]
- [[Osleidys Menéndez]]
- [[Jérémy Ménez]]
- [[Pietro Mennea]]
- [[Gideon Mensah]]
- [[Boris Meos]] 
- [[Chris Mepham]]
- [[Umut Meraş]]
- [[Gabriel Mercado]]
- [[Dawson Mercer]]
- [[Axel Merckx]]
- [[Ted Meredith]]
- [[Argo Meresaar]]
- [[Roberto Merhi]]
- [[Boris Merilain]]
- [[Mikel Merino]]
- [[Emanuel Merins]]
- [[Ülle Merisalu]] 
- [[Ando Meritee]]
- [[Enn Meriväli]]
- [[Kazys Merkis]]
- [[Erkki Meronen]]
- [[Kari Meronen]] 
- [[Risto Meronen]]
- [[Aries Merritt]]
- [[LaShawn Merritt]]
- [[Elvis Merzļikins]]
- [[Dries Mertens]]
- [[Illan Meslier]]
- [[Romain Mesnil]]
- [[Daniel Mesotitsch‎]]
- [[Lionel Messi]]
- [[Mark Messier]]
- [[Ņikita Meškovs]]
- [[Connor Metcalfe]]
- [[Kiril Metkov]]
- [[Karol Mets]]
- [[Mihkel Mets]]
- [[Toomas Mets]]
- [[Nino Metsar]]
- [[Peeter Metsar]]
- [[Vello Metsis]]
- [[Väino Metsis]]
- [[Juha Metsola]]
- [[Margus Metstak]]
- [[Pärtel Mettig]]
- [[Juhan Mettis]]
- [[Thomas Meunier]]
- [[Pim Meurs]]
- [[Andy van der Meyde]]
- [[Max Meyer]]
- [[Marc Michaelis]]
- [[Michael Michaelsen]]
- [[Detlef Michel]]
- [[Roger Michelot]]
- [[Helle-Iris Michelson]]
- [[Ryūji Michiki]]
- [[Jacob Middleton]]
- [[Andy Miele]]
- [[Jacques Mieses]]
- [[Normunds Miezis]]
- [[Juha Mieto]]
- [[Simon Mignolet]]
- [[Franjo Mihalić]]
- [[Filip Mihaljević]]
- [[Malaika Mihambo]]
- [[Svjatoslav Mihhailjuk]]
- [[Nikita Mihhailov]]
- [[Jelena Mihhailovskaja]]
- [[Ilja Mihhejev]]
- [[Madis Mihkels]]
- [[Jakob Miil]]
- [[Kristiine Miilen]]
- [[Markus Miiter]]
- [[Vladas Mikėnas]]
- [[Maarija Mikiver]]
- [[Gunnar Mikk]]
- [[Andreas Mikkelsen]]
- [[Tobias Mikkelsen]]
- [[Pål Gunnar Mikkelsplass]]
- [[Hannu Mikkola]]
- [[Niko Mikkola]]
- [[Evald Mikson]]
- [[Kristóf Milák]]
- [[Sonny Milano]]
- [[Philip Milanov]]
- [[Nikola Milenković]]
- [[Héctor Milián]]
- [[Sergej Milinković-Savić]]
- [[Vanja Milinković-Savić]]
- [[Éder Militão]]
- [[Diego Milito]]
- [[Gabriel Milito]]
- [[Karel Miljon]]
- [[Liam Millar]]
- [[Anna Maria Millend]]
- [[Andrea Miller]] 
- [[Bode Miller]]
- [[Colin Miller]]
- [[Martin Miller]]
- [[Reggie Miller]]
- [[Ryan Miller]]
- [[Shaunae Miller]]
- [[John Atta Mills]] 
- [[James Milner]]
- [[Mikk Miländer]]
- [[Alain Mimoun]]
- [[Santi Mina]]
- [[Yerry Mina]]
- [[Grigori Minaškin]]
- [[Tyrone Mings]]
- [[Gabriele Minì]]
- [[Valeri Minkenen]]
- [[Suvi Minkinen]]
- [[Yoshinobu Minowa]]
- [[Valdis Mintals]]
- [[Fraser Minten]]
- [[Jana Mintšenkova]]
- [[Antonio Mirante]]
- [[Aleksei Mirantšuk]]
- [[Anton Mirantšuk]]
- [[Sander Mirme]]
- [[Nikola Mirotić]]
- [[Jekaterina Mirotvortseva]]
- [[Dave Mirra]]
- [[Roberts Misāns]]
- [[Seraina Mischol]]
- [[Zvjezdan Misimović]]
- [[Jevgeni Missenjov]]
- [[Anrijs Miška]]
- [[Aleksander Miśta]]
- [[Nikolai Mištšanski]]
- [[Harry Mitchell]]
- [[Konstantínos Mítroglou]]
- [[Aleksandar Mitrović]]
- [[Stefan Mitrović]]
- [[Natalja Mitrovic-Puusep]]
- [[Aleksander Mitt]]
- [[Andrus Mitt]]
- [[Arnold Mitt]]
- [[Enrico-Egon Mitt]]
- [[Raido Mitt]]
- [[Maximilian Mittelstädt]]
- [[Rosi Mittermaier]]
- [[Sarah Mitton]]
- [[Yukinori Miyabe]]
- [[Johan Mjällby]]
- [[Henrikh Mkhitarjan]]
- [[Lilith Mkrttšhjan]]
- [[Filip Mladenović]]
- [[Mladen Mladenović]]
- [[Michael Mmoh]]
- [[Magnus Moan]]
- [[Friedrich Moch]]
- [[Mike Modano]]
- [[Jakub Moder]]
- [[Luka Modrić]]
- [[Geir Moen]]
- [[John Moffitt]]
- [[Torgny Mogren]]
- [[Milad Mohammadi]]
- [[Sadegh Moharrami]]
- [[Scott Moir]]
- [[Niklas Moisander]] 
- [[Johan Mojica]]
- [[Bertil Molander]]
- [[Rodrigo Moledo]]
- [[Alicia Molik]]
- [[Alfred Molimard]]
- [[Jorge Molina Vidal]]
- [[Ille Molloka]]
- [[Ashley Moloney]]
- [[Sean Monahan]]
- [[Ion Monea]]
- [[Alexis Monney]]
- [[Nikolai Monov]]
- [[Nacho Monreal]]
- [[Tiago Monteiro]]
- [[Sam Montembeault]]
- [[César Montes]]
- [[Luis Montes]]
- [[Fábio César Montezine]]
- [[Tim Montgomery]] 
- [[Thobias Montler]] 
- [[Brandon Montour]]
- [[Juan Pablo Montoya]]
- [[Martín Montoya]]
- [[Phajol Moolsan]]
- [[Katie Moon]]
- [[Johannes Moor]]
- [[Kieffer Moore]]
- [[Oliver Moore]]
- [[Trevor Moore]]
- [[Aino Moorlat]]
- [[Aaron Mooy]]
- [[Emre Mor]]
- [[Mary Moraa]]
- [[Júnior Moraes]]
- [[Carlos Morales Quintana]]
- [[Álvaro Morata]]
- [[Ľubomír Moravčík]]
- [[Noureddine Morceli]]
- [[Sara Moreira]]
- [[Bernard Morel]]
- [[Alfredo Morelos]]
- [[Alberto Moreno]]
- [[Héctor Moreno]]
- [[Marcelo Martins Moreno]]
- [[Marlos Moreno]]
- [[Yipsi Moreno]]
- [[Alex Morgan]]
- [[Edward Morgan]]
- [[Thomas Morgenstern]] 
- [[Fernando Morientes]]
- [[Nikolai Morilov]]
- [[Gustavo Morínigo]]
- [[Steve Morison]]
- [[Ayumi Morita]]
- [[Hidemasa Morita]]
- [[Ryōta Moriwaki]]
- [[Yasuyuki Moriyama]]
- [[Yoshirō Moriyama]]
- [[Hajime Moriyasu]]
- [[Terje Morka]]
- [[Michael Mørkøv]]
- [[Anastassia Morkovkina]]
- [[Tyler Morley]]
- [[Piermario Morosini]]
- [[Igor Morozov]]
- [[Marek Morozov]]
- [[Paul Morphy]] 
- [[Glenn Morris]] 
- [[Sandi Morris]] 
- [[Josh Morrissey]]
- [[Merle Morrisson]]
- [[Joe Morrow]]
- [[Sam Morsy]]
- [[Angela Mortimer]]
- [[Olimpiu Moruțan]]
- [[Samuel Mosberg]]
- [[Ryan Moseley]]
- [[Allika Inkeri Moser]]
- [[Angelica Moser]]
- [[Eva Moser]]
- [[J.J. Moser]]
- [[Simon Moser]]
- [[Annemarie Moser-Pröll]]
- [[Edwin Moses]]
- [[Victor Moses]]
- [[Max Mosley]]
- [[Glen Moss]]
- [[Timofei Mozgov]]
- [[Sergei Mozjakin]]
- [[Jean Mota]]
- [[Lebo Mothiba]]
- [[Masashi Motoyama]]
- [[Viktorija Motritško]]
- [[Thiago Motta]]
- [[Tyler Motte]]
- [[Harold Moukoudi]]
- [[Steve Mounié]]
- [[Mason Mount]]
- [[Léo Moura]]
- [[Mustapha Moussa]]
- [[Taleb Moussa]]
- [[Ragnhild Mowinckel]]
- [[Petr Mrázek]]
- [[Miljan Mrdaković]]
- [[Mihheil Mtšedlišvili]]
- [[Mõhhailo Mudrõk]]
- [[Davith Mudžiri]]
- [[John Mugabi]]
- [[Dalilah Muhammad]]
- [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] 
- [[Karen Muir]]
- [[Laura Muir]]
- [[Edin Mujčin]]
- [[Nordi Mukiele]]
- [[Eridadi Mukwanga]]
- [[Álex Mula]]
- [[Mbulaeni Mulaudzi]]
- [[Rodney Mullen]]
- [[Steve Mullings]]
- [[Sari Multala]]
- [[Selma Multer]]
- [[Janne Mumme]]
- [[Iker Muniain]]
- [[Uziel Muñoz]]
- [[Shinji Murai]]
- [[Yukifumi Murakami]]
- [[Margus Murakas]]
- [[Tomoko Muramatsu]]
- [[Pirjo Muranen]]
- [[Hiroto Muraoka]]
- [[Ryōta Murata]]
- [[Romualdas Murauskas]]
- [[Karin Murd]]
- [[Sergei Mureiko]]
- [[Madli Murel]]
- [[Fabiana Murer]]
- [[Gheorghe Mureșan]]
- [[Luis Muriel]]
- [[Jeison Murillo]]
- [[Michael Amir Murillo]]
- [[Muriqui]]
- [[Kōji Murofushi]]
- [[Sei Muroya]]
- [[Joe Murphy]]
- [[Josh Murphy]]
- [[Ryan Murphy]]
- [[Andy Murray]]
- [[Glenn Murray]]
- [[Matt Murray]]
- [[Ryan Murray]]
- [[Jan Muršak]]
- [[Aniss Murtazin]]
- [[Wilma Murto]]
- [[Mehis Muru]]
- [[Olvi Murumets]]
- [[Ahmed Musa]]
- [[Mateo Musacchio]]
- [[Yunus Musah]]
- [[Andrew Musgrave]]
- [[Jamal Musiala]]
- [[David Musil]]
- [[Juan Musso]]
- [[Raul Must]]
- [[Shkodran Mustafi]]
- [[Zećira Mušović]]
- [[Līna Mūze]]
- [[Jake Muzzin]]
- [[Anna Muzõtšuk]]
- [[Marija Muzõtšuk]]
- [[Jordon Mutch]]
- [[Raiko Mutle]]
- [[Halil Mutlu]]
- [[Yoshinori Mutō]]
- [[Yūki Mutō]]
- [[Maria Mutola]]
- [[Dikembe Mutombo]]
- [[Guido Muttikas]]
- [[Adrian Mutu]]
- [[Phillipp Mwene]]
- [[Enock Mwepu]]
- [[Malle Mõistlik]]
- [[Vitali Mõrnõi]]
- [[Anastassija Mõskina]]
- [[Erich Mõtlik]]
- [[Ott Mõtsnik]]
- [[Ain Mõttus]]
- [[Arvo Mõttus]]
- [[Epp Mäe]]
- [[Siim Mäe]]
- [[Saku Mäenalanen]]
- [[Jarek Mäestu]]
- [[Andre Mägi]]
- [[Janar Mägi]]
- [[Maris Mägi]]
- [[Rasmus Mägi]]
- [[Voldemar Mägi]]
- [[Helary Mägisalu]]
- [[Joni Mäki]]
- [[Olli Mäki]]
- [[Rauno Mäkinen]]
- [[Tommi Mäkinen]]
- [[Kaisa Mäkäräinen]]
- [[Miko Mälberg]]
- [[Alfred Mäll]]
- [[Şəhriyar Məmmədyarov]]
- [[Zeynəb Məmmədyarova]]
- [[Helmut Mänd]] 
- [[Eliisabet Mändmets]]
- [[Valter Mäng]]
- [[Ants Mängel]]
- [[Kalle Männama]]
- [[Ruth Männigo]]
- [[Petri Männikkö]]
- [[Eero Mäntyranta]]
- [[Silver Mäoma]]
- [[Talvi Märja]]
- [[Markko Märtin]]
- [[Marek-Adrian Mäsak]]
- [[Risto Mätas]]
- [[Jarkko Määttä]]
- [[Olli Määttä]]
- [[Dietmar Mögenburg]]
- [[Conrad Mölder]]
- [[Jaan Mölder]]
- [[Jaan Mölder juunior]]
- [[Janika Mölder]]
- [[Manfred Mölgg]]
- [[Michael Möllenbeck]]
- [[Oscar Möller]]
- [[Bathujagijn Möngöntuul]]
- [[Berit Mørdre Lammedal]]
- [[Hanno Möttölä]]
- [[Johann Mühlegg]]
- [[Mert Müldür]]
- [[Marleen Mülla]]
- [[Peter Müllenberg]]
- [[Gerd Müller]]
- [[Jonas Müller]]
- [[Jutta Müller]]
- [[Mihkel Müller]]
- [[Mirco Müller]]
- [[Nicolai Müller]]
- [[Peter Müller]] (mäesuusataja)
- [[Peter Müller (poksija)]]
- [[Thomas Müller]] (jalgpallur)
- [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] 
- [[Peeter Mürk]]
- [[Valter Mürk]]
- [[Martin Müürsepp]]
- [[Tyler Myers]]
- [[André Myhrer]]
- [[Mika Myllylä]]
- [[Tomokazu Myōjin]]
- [[Lars Myrberg]]
- [[Ferg Myrick]]
- [[Magne Myrmo]]
- [[Rey Mysterio]]
- [[Jonni Myyrä]]

== N ==
[[Mart Naaber]]
- [[Francis Naali]]
- [[Tõnis Naarits]]
- [[Andrew Nabbout]]
- [[Cédric Nabe]]
- [[Heiki Nabi]] 
- [[Jevgeni Nabokov]]
- [[Rafael Nadal]] 
- [[Arshad Nadeem]] 
- [[Isaac Nader]] 
- [[Nedo Nadi]]
- [[Antonio Naelson]]
- [[Margit Naerimäe]]
- [[Virge Naeris]]
- [[Kaoru Nagadome]]
- [[Terumi Nagae]]
- [[Kensuke Nagai]]
- [[Yoshikazu Nagai]]
- [[Yūichirō Nagai]]
- [[Ryōta Nagaki]]
- [[Kaori Nagamine]]
- [[Fuka Nagano]]
- [[Ken Naganuma]]
- [[Asano Nagasato]]
- [[Yuki Nagasato]]
- [[Yūto Nagatomo]]
- [[Andrus Nagel]]
- [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]]
- [[Ádám Nagy]]
- [[Konstantin Nahk]]
- [[Radja Nainggolan]]
- [[Erik Naissaar]]
- [[Gerlin Naisson]]
- [[Miguel Najdorf]]
- [[Halimah Nakaayi]]
- [[Kazuki Nakajima]]
- [[Shoya Nakajima]]
- [[Marvelous Nakamba]]
- [[Aiko Nakamura]]
- [[Hikaru Nakamura]]
- [[Shunsuke Nakamura]]
- [[Kelsey Nakanelua]]
- [[Hidetoshi Nakata]]
- [[Joe Namath]]
- [[Vladislav Namestnikov]]
- [[Nahitan Nández]]
- [[Nani]]
- [[Matteo Nannini]]
- [[Toomas Napa]]
- [[Armand Naris]]
- [[Priit Narusk]]
- [[Mai Narva]]
- [[Regina Narva]]
- [[Triin Narva]]
- [[Rick Nash]]
- [[Riley Nash]]
- [[Steve Nash]]
- [[Felipe Nasr]]
- [[Samir Nasri]]
- [[Alexandru Năstac]]
- [[Matija Nastasić]]
- [[Anatoli Nazarenko]]
- [[Armen Nazarjan]] 
- [[Andrei Nazarov]]
- [[Dilšod Nazarov]]
- [[Karl Erik Nazarov]]
- [[Remigija Nazarovienė]]
- [[Kyle Naughton]]
- [[David Navara]]
- [[Jesús Navas]]
- [[Keylor Navas]]
- [[Martina Navrátilová]]
- [[Philipp Nawrath]]
- [[Cherif Ndiaye]]
- [[Iliman Ndiaye]]
- [[Evan Ndicka]]
- [[Wilfred Ndidi]]
- [[Jean Marc Ndjofang]]
- [[Dan Ndoye]]
- [[James Neal]]
- [[Martin Nečas]]
- [[Verica Nedeljković]]
- [[Lex Nederlof]]
- [[Pavel Nedvěd]]
- [[Mihkel Neelus]]
- [[Leopold Neeme]]
- [[Virgo Neeme]]
- [[Valter Neeris]]
- [[Martin Neerot]]
- [[Johan Neeskens]]
- [[André Negrão]]
- [[Gheorghe Negrea]]
- [[Álvaro Negredo]]
- [[Iivo Nei]]
- [[Heleri-Anete Neider]]
- [[Arturs Neikšāns]]
- [[Tiiu Neiland]]
- [[Voldemar Neiland]]
- [[Lucas Neill]]
- [[Lembit Nelke]]
- [[Adam Nelson]]
- [[Brock Nelson]]
- [[Reiss Nelson]]
- [[Victor Nelsson]]
- [[Josef Němec]]
- [[Bohumil Němeček]]
- [[Angéla Németh]]
- [[Miklós Németh]]
- [[Patrik Nemeth]]
- [[Zsanett Németh]]
- [[Milan Nenadić]]
- [[Nenê]]
- [[Ago Neo]]
- [[Ondrej Nepela]]
- [[Jan Nepomnjaštši]]
- [[Natalja Neprjajeva]]
- [[Harri Neppi]]
- [[David Neres]]
- [[Steffi Nerius]]
- [[Aaron Ness]]
- [[Alessandro Nesta]]
- [[Viktors Ņesterenko]]
- [[Nikita Nesterov]]
- [[Roman Nesterovski]]
- [[Andrej Nestrašil]]
- [[Anthony Nesty]]
- [[Acer Nethercott]]
- [[Pedro Neto]]
- [[Anna Netšajevskaja]]
- [[Manuel Neuer]]
- [[Leo Neugebauer]]
- [[Florian Neuhaus]]
- [[Alfred Neuland]]
- [[Paul Neumann]]
- [[Kateřina Neumannová]]
- [[Artur Neuman-Tarimäe]]
- [[Magdalena Neuner]]
- [[Felix Neureuther]]
- [[Oliver Neuville]] 
- [[Thierry Neuville]]
- [[Pauli Nevala]]
- [[João Neves]]
- [[Rúben Neves]]
- [[Thiago Neves]]
- [[Gary Neville]]
- [[Kelly Nevolihhin]]
- [[Aleksandr Nevski]]
- [[John Newcombe]]
- [[Andrew Newell]]
- [[Paul Newman]]
- [[Neymar]]
- [[Michael Ngadeu-Ngadjui]]
- [[Moumi Ngamaleu]]
- [[Noah Ngeny]]
- [[Nguyễn Công Phượng]]
- [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]]
- [[Sikou Niakaté]]
- [[Tanguy Nianzou]]
- [[Mitch Nichols]]
- [[Isabelle Nicoloso]]
- [[Scott Niedermayer]]
- [[Georg Niedermeier]]
- [[Nino Niederreiter]]
- [[Brian Nielsen]]
- [[Frans Nielsen]]
- [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] 
- [[Harald Nielsen (poksija)]]
- [[Holger Nielsen]]
- [[Richard Møller Nielsen]]
- [[Simon Nielsen]]
- [[Andries Nieman]]
- [[Antti Niemi]]
- [[Jarkko Nieminen]]
- [[Toni Nieminen]]
- [[Matt Nieto]]
- [[Joe Nieuwendyk]]
- [[Eef Nieuwenhuizen]]
- [[Meinhard Niglas]]
- [[Piret Niglas]]
- [[Hugo Nigol]]
- [[Saúl Ñíguez]]
- [[Heiko Niidas]]
- [[Herbert Niiler]]
- [[Pentti Niinivuori]]
- [[Marek Niit]]
- [[Priidu Niit]]
- [[Vladimir Nikiforov]]
- [[Valeri Nikitin]]
- [[Yrjö Nikkanen]]
- [[Erik Nikkinen]]
- [[Soini Nikkinen]]
- [[Elmer Niklander]]
- [[André Niklaus]]
- [[Themistoklís Nikolaḯdis]] 
- [[Adriana Nikolova]]
- [[Antónios Nikopolídis]]
- [[Johannes Niks]]
- [[Sami Niku]]
- [[Tapani Niku]]
- [[Pentti Nikula]]
- [[Ilja Nikulin]]
- [[Viktor Nikulin]]
- [[Erling Nilsen]]
- [[Arto Nilsson]] 
- [[Gunnar Nilsson]]
- [[Robert Nilsson]]
- [[Stina Nilsson]]
- [[Alexander Nimo]]
- [[Miloš Ninković]]
- [[Corinne Niogret]] 
- [[Daigo Nishi]]
- [[Naoko Nishigai]]
- [[Liviu-Dieter Nisipeanu]]
- [[Iivo Niskanen]]
- [[Kerttu Niskanen]]
- [[Matt Niskanen]]
- [[Ruud van Nistelrooij]] 
- [[Ants Nisu]]
- [[Oskar Nisu]]
- [[Jüri Nisumaa]]
- [[Florin Niță]]
- [[Osvald Nitski (maadleja)]]
- [[Osvald Nitski (ujuja)]]
- [[Valeri Nitšuškin]]
- [[Francine Niyonsaba]]
- [[Eric Nkansah]]
- [[Nicolas Nkoulou]]
- [[Jean de Dieu Nkundabera]]
- [[Joakim Noah]]
- [[Mark Noble]]
- [[Christian Noboa]]
- [[Clément Noël]]
- [[Philip Noel-Baker]]
- [[Stefan Noesen]]
- [[Artur Noga]]
- [[Owen Nolan]]
- [[Pedro Nolasco]]
- [[Martin Noodla]]
- [[Erki Nool]] 
- [[Craig Noone]]
- [[Bernhard Nooni]]
- [[Aivo Noormets]]
- [[Andi Noot]]
- [[Peeter Noppel]]
- [[Kristoffer Nordfeldt]]
- [[Joakim Nordström]]
- [[Maxim Noreau]]
- [[Silje Norendal]]
- [[John Norman]]
- [[Michael Norman]]
- [[Peter Norman]]
- [[Martin Normann]]
- [[Omid Norouzi]]
- [[Josh Norris]]
- [[Lando Norris]]
- [[Sage Northcutt]]
- [[Petter Northug]]
- [[Arūnas Norvaišas]]
- [[Tomáš Nosek]]
- [[Aleksei Noskov]]
- [[Philip Nossmy]]
- [[Ramaz Nozadze]]
- [[Lassad Nouioui]]
- [[Ville Nousiainen]]
- [[Filip Novák]]
- [[Michal Novák]]
- [[Milivoje Novaković]]
- [[Clément Novalak]]
- [[Helen Novikov]]
- [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]]
- [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]]
- [[Sergei Novikov]]
- [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]]
- [[Arvydas Novikovas]]
- [[Sergei Novitski]]
- [[Nikolai Novosjolov]]
- [[Jana Novotná]]
- [[Nurlan Novruzov]]
- [[Wojciech Nowicki]]
- [[Dirk Nowitzki]]
- [[Jens Nowotny]]
- [[Fabrice Nsakala]]
- [[Ryan Nugent-Hopkins]]
- [[Erge Nugis]]
- [[Vilve Nummert]] 
- [[Felipe Nunes]]
- [[Matheus Nunes]]
- [[Darwin Núñez]]
- [[Eduardo Núñez]]
- [[Marcelino Núñez]]
- [[Héctor Núñez Segovia]]
- [[John Nunn]] 
- [[Rauno Nurger]]
- [[Kristiina Nurk]]
- [[Jusuf Nurkić]]
- [[Tiiu Nurmberg]]
- [[Liidia Nurme]] 
- [[Tiidrek Nurme]] 
- [[Ants Nurmekivi]]
- [[Sulo Nurmela]]
- [[Leena Nurmi]]
- [[Paavo Nurmi]]
- [[Kaarel Nurmsalu]]
- [[Laura Nurmsalu]]
- [[Darnell Nurse]]
- [[Mati Nuude]]
- [[Laura Nuudi-Da Silva]]
- [[Maie Nuust]]
- [[Kristi Nõlvak]]
- [[Kusti Nõlvak]]
- [[Brett Nõmm]]
- [[Karl-Romet Nõmm]]
- [[Ott Nõmm]]
- [[Reigo Nõmm]]
- [[Aare Nõmme]]
- [[Aksel Nõmmela]]
- [[Raivo Nõmmik]]
- [[Joonas Nättinen]]
- [[Andreas Nödl]]
- [[Norbert Növényi]]
- [[Alexander Nübel]]
- [[Herbert Nürnberg]]
- [[Tomi Nybäck]]
- [[Benjamin Nygren]]
- [[Magnus Nygren]]
- [[Bengt Nyholm]]
- [[Matti Nykänen]]
- [[Ørjan Nyland]]
- [[William Nylander]]
- [[Joni Nyman]]
- [[Allan Nyom]]
- [[Gustav Nyquist]]
- [[Claudia Nystad]]

== O ==
[[Verner Oamer]]
- [[Boris Obergföll]]
- [[Christina Obergföll]]
- [[Ernest John Obiena]]
- [[Francis Obikwelu]]
- [[Hellen Obiri]]
- [[Jan Oblak]]
- [[Dan O'Brien]]
- [[Pat O'Callaghan]]
- [[Lucas Ocampos]]
- [[Guillermo Ochoa]]
- [[Juan Adriel Ochoa Reyes]]
- [[Esteban Ocon]]
- [[Kate O'Connor]]
- [[Tõnu Odamus]]
- [[Eric O'Dell]]
- [[Peter Odemwingie]]
- [[Marco Odermatt]]
- [[Lilian Odira]]
- [[Denis Odoi]]
- [[Lamar Odom]]
- [[Stephen O'Donnell]]
- [[Roy O'Donovan]]
- [[Moses Odubajo]]
- [[Alexander Dale Oen]]
- [[Al Oerter]]
- [[Jordan Oesterle]]
- [[Jake Oettinger]]
- [[Renata Oganesjan]]
- [[Angelo Ogbonna]]
- [[Sébastien Ogier]]
- [[Kenji Ogiwara]]
- [[Sean Ogunkoya]]
- [[Yemisi Ogunleye]]
- [[Ai Ogura]]
- [[Oh Hyeon-gyu]]
- [[Yui Ōhashi]]
- [[Atte Ohtamaa]]
- [[Christine Ohuruogu]]
- [[Janne Oinas]]
- [[Kristjan Oja]]
- [[Rait Oja]]
- [[Reimo Oja]]
- [[Silvia Oja]]
- [[Sten Oja]] 
- [[Oliver Ojakäär]]
- [[Grete Ojala]]
- [[Kati Ojaloo]]
- [[Andres Ojamaa]]
- [[Henrik Ojamaa]]
- [[Hindrek Ojamaa]]
- [[Juta Ojamaa]]
- [[Marten Ojapõld]]
- [[Ilmar Ojase]]
- [[Artur Ojaste]]
- [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]]
- [[Triin Ojaste]]
- [[Annely Ojastu]]
- [[Eino Ojastu]]
- [[Linda Ojastu]]
- [[Sergio Ojeda]]
- [[Malle Ojokas]]
- [[Noah Okafor]]
- [[Vladimir Okhotnik]]
- [[Ivan O'Konnel-Bronin]]
- [[Kyle Okposo]]
- [[Arved Oksaar]]
- [[Yasuhiko Okudera]]
- [[Mehmet Okur]]
- [[Hakeem Olajuwon]]
- [[Maaren Olander]]
- [[Grete Olde]]
- [[Hendrik Olde]]
- [[Margareth Olde]]
- [[Jamie Oleksiak]]
- [[Kairit Olenko]]
- [[Aleksandr Olerski]]
- [[Gert Olesk]]
- [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]]
- [[Tanel Olev]]
- [[Ivica Olić]]
- [[Denõss Oliinõk]]
- [[Vjatšeslav Oliinõk]]
- [[Ken André Olimb]]
- [[Mathis Olimb]]
- [[Michael Olise]]
- [[Nadežda Olizarenko]]
- [[Patrizio Oliva]]
- [[Donizete Oliveira]]
- [[Mathías Olivera]]
- [[Krzysztof Oliwa]]
- [[Juho Olkinuora]]
- [[Raul Olle]]
- [[Harri Olli]]
- [[Ervin Ollik]]
- [[Ülo Ollis]]
- [[Sten Olmre]]
- [[Anna Carin Olofsson-Zidek]]
- [[Robin Olsen]]
- [[Christian Olsson]]
- [[Johan Olsson]]
- [[Jörgen Olsson]]
- [[Indro Olumets]]
- [[Villi Olumets]]
- [[Andres Olvik]]
- [[Nicola Olyslagers]]
- [[Linus Omark]]
- [[Rafał Omelko]]
- [[Kenneth Omeruo]]
- [[Ömer Onan]]
- [[Amadou Onana]]
- [[Jermaine O'Neal]]
- [[Shaquille O'Neal]]
- [[Jérôme Onguéné]]
- [[Paul Onuachu]]
- [[Oguchi Onyewu]]
- [[Karl Oole]]
- [[Emma Oosterwegel]]
- [[Loïs Openda]]
- [[Andres Oper]]
- [[Christopher Opéri]]
- [[Karel Opočenský]]
- [[Jerome Opoku]]
- [[Kurt Oppelt]]
- [[Marian Oprea]]
- [[Deyvid Oprja]]
- [[Allan Oras]]
- [[Oliver Orav]]
- [[Saara Orav]]
- [[Vello Orav]]
- [[Willi Orbán]]
- [[Joel Ordóñez]]
- [[Ryan O'Reilly]]
- [[Anna Maria Orel]]
- [[Anatoli Org]]
- [[Aiko Orgla]]
- [[Divock Origi]]
- [[Carlo Orlandi]]
- [[Oona Orpana]]
- [[Bobby Orr]]
- [[Karl Orren]]
- [[Mislav Oršić]]
- [[Lale Orta]]
- [[Joni Ortio]]
- [[Fidel Ortiz]]
- [[Luis Ortíz]]
- [[Alexander Os]]
- [[Bright Osayi-Samuel]]
- [[Chris Osgood]]
- [[Daniel O'Shaughnessy]]
- [[John O'Shea]]
- [[T. J. Oshie]]
- [[Victor Osimhen]]
- [[Cedi Osman]]
- [[Darío Osorio]]
- [[Yordan Osorio]]
- [[Aleksandr Ossipov]]
- [[Ilja Ossipov]]
- [[Jevgeni Ossipov]]
- [[Jeļena Ostapenko]]
- [[Mads Østberg]]
- [[Simen Østensen]]
- [[Leo Østigård]]
- [[Ronnie O'Sullivan]]
- [[Sonia O'Sullivan]]
- [[Junko Ozawa]]
- [[Michihiro Ozawa]]
- [[Magomed Ozdojev]]
- [[Elvīra Ozoliņa]]
- [[Sinta Ozoliņa]]
- [[Sandis Ozoliņš]]
- [[Igor Ožiganov]]
- [[Yūki Ōta]]
- [[Nami Otake]]
- [[Oteng Oteng]]
- [[Aivar Otsalt]]
- [[Jüri Otsmaa]]
- [[Rein Otson]]
- [[Zurab Otšigava]]
- [[Liis Ott]]
- [[Miia Ott]]
- [[Merlene Ottey]]
- [[Björn Otto]]
- [[Kristin Otto]]
- [[Sylke Otto]]
- [[Rein Ottoson]]
- [[Dango Ouattara]]
- [[Azzedine Ounahi]]
- [[Olavi Ouvinen]]
- [[Marc Overmars]]
- [[Steve Ovett]]
- [[Michael Owen]]
- [[Jesse Owens]]
- [[Ayden Owens-Delerme]]
- [[Elisha Owusu]]
- [[Alex Oxlade-Chamberlain]]
- [[Masutatsu Ōyama]]
- [[Mikel Oyarzabal]]

==P==
[[Asko Paade]]
- [[Aarne Paal]]
- [[Aino Paal]]
- [[Heinrich Paal]]
- [[Leopold Paal]]
- [[Rudolf Paal]]
- [[Juhan Paalo]]
- [[Merilin Paalo]]
- [[Mart Paama]]
- [[Sten-Egert Paap]]
- [[Erik Paartalu]]
- [[Martin Paasoja]]
- [[Ain Paavo]]
- [[Matti Paavo]]
- [[Erin Pac]]
- [[Josh Pace]]
- [[Antonio Pacenza]]
- [[Marko Pachel]]
- [[Raiko Pachel]]
- [[Luděk Pachman]]
- [[Willian Pacho]]
- [[Gonçalo Paciência]]
- [[Max Pacioretty]]
- [[Manny Pacquiao]]
- [[Martin Padar]]
- [[Vaike Paduri-Kaljuvee]]
- [[Jeremy Page]]
- [[Jean-Gabriel Pageau]]
- [[Enri Pahapill]]
- [[Mikk Pahapill]]
- [[Tiit Pahapill]]
- [[Marians Pahars]]
- [[Paik Seung-ho]]
- [[Enna Paikre]]
- [[Joseph Paintsil]]
- [[Signe Paisjärv]]
- [[Bob Paisley]]
- [[Magdalena Pajala]]
- [[Ave Pajo]]
- [[Karl Pajumäe]]
- [[Märten Pajunurm]]
- [[Rein Pajur]]
- [[Aino-Eliise Pajusalu]]
- [[Kaisa Pajusalu]]
- [[Raimo Pajusalu]]
- [[Rauno Pajuviidik]]
- [[Pak Chol]]
- [[Iiro Pakarinen]]
- [[Erkki Pakkanen]]
- [[Ever Palacios]]
- [[Exequiel Palacios]]
- [[Helibelton Palacios]]
- [[Wilson Palacios]]
- [[Madara Palameika]]
- [[Kalle Palander]]
- [[Ondřej Palát]]
- [[Karl Palatu]]
- [[Ando Palginõmm]]
- [[João Palhinha]]
- [[Ramaz Paliani]]
- [[Katre Sofia Palm]]
- [[Valter Palm]]
- [[Kaupo Palmar]]
- [[Arnold Palmer]]
- [[Jolyon Palmer]]
- [[Karl-Erik Palmér]]
- [[Kyle Palmieri]]
- [[José Luis Palomino]]
- [[Gregorio Paltrinieri]]
- [[Uno Palu]]
- [[Kevor Palumets]]
- [[Goran Pandev]]
- [[Walter Pandiani]]
- [[Hannula-Katrin Pandis]]
- [[Antonín Panenka]]
- [[Pang Qing]]
- [[Richard Pánik]]
- [[Olivier Panis]]
- [[Gilles Panizzi]]
- [[Nikolai Pankratov]]
- [[Giorgio Pantano]]
- [[Marko Pantelić]]
- [[Costel Pantilimon]]
- [[Christian Panucci]]
- [[Jasmine Paolini]]
- [[Charálampos Papadiás]]
- [[Dimítris Papadópoulos]]
- [[Paraskeví Papahrístou]]
- [[Sokrátis Papastathópoulos]]
- [[Novo Papaz]]
- [[Tadas Papečkys]]
- [[Ingmar Krister Paplavskis]]
- [[Maksim Paponov]]
- [[László Papp]]
- [[László Papp (maadleja)]]
- [[Tom Pappas]]
- [[Leart Paqarada]]
- [[Lucas Paquetá]]
- [[Ferenc Paragi]]
- [[Svetlana Paramõgina]]
- [[Colton Parayko]]
- [[Egon Parbo]]
- [[Enn Parbo]]
- [[Hansle Parchment]]
- [[Juan Paredes]]
- [[Leandro Paredes]]
- [[Sergei Pareiko]]
- [[Daniel Parejo]]
- [[Mati Pari]]
- [[Shādī Parīdar]]
- [[Toomas Patrik Parijõgi]]
- [[Dominik Paris]]
- [[Tony Parker]]
- [[Greg Parks]]
- [[Kalev Parksepp]]
- [[Mate Parlov]]
- [[Jaak Parmas]]
- [[Tiiu Parmas]]
- [[Salme Parming]]
- [[Krisztián Pars]]
- [[Thomas Partey]]
- [[Helgi Parts]]
- [[Raivo Parts]]
- [[Elina Partõka]]
- [[Ryszard Parulski]]
- [[Gabriella Paruzzi]]
- [[Kaija Parve]]
- [[Aki Parviainen]]
- [[Aleksandr Parõgin]]
- [[Petri Pasanen]]
- [[Pasquale Pasarelli]]
- [[Ezio Pascutti]]
- [[Bernard Pask]]
- [[Edward Pasquale]]
- [[Javier Pastore]]
- [[Travis Pastrana]]
- [[David Pastrňák]]
- [[Mario Pašalić]]
- [[Dan Paźniak]]
- [[Alexandre Pato]]
- [[Paraskeví Patoulídou]]
- [[Mait Patrail]] 
- [[Riccardo Patrese]]
- [[Juri Patrikejev]]
- [[Hannu Patronen]]
- [[Nathan Patterson]]
- [[Barbara Petzold]]
- [[Eleanor Patterson]]
- [[Floyd Patterson]]
- [[Billy Joe Patton]]
- [[Mel Patton]]
- [[Chris Paul]]
- [[Jake Paul]]
- [[Nick Paul]]
- [[Pedro Miguel Pauleta]]
- [[Sérgio Paulinho]]
- [[Marileidy Paulino]]
- [[Gabriel Paulista]]
- [[Wellington Paulista]]
- [[Marcos Paulo]]
- [[Anete Paulus]]
- [[Jiří Pavlenka]]
- [[Antόnios Pavlídis]]
- [[Vangélis Pavlídis]]
- [[Roman Pavljutšenko]]
- [[Anastassija Pavljutšenkova]]
- [[Igor Pavlov]]
- [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]]
- [[Aleksandar Pavlović]]
- [[Strahinja Pavlović]]
- [[Cristian Pavón]]
- [[Tanner Pearson]]
- [[Adam Peaty]]
- [[Andero Pebre]]
- [[Zdeněk Pecka]]
- [[Augustas Pečiukevičius]]
- [[Karin Peckert-Forsmann]]
- [[Andrei Pedan]]
- [[Marcus Holmgren Pedersen]]
- [[Poul Pedersen]]
- [[Alfonso Pedraza]]
- [[João Pedro]]
- [[Dustin Pedroia]]
- [[Iván Pedroso]]
- [[Helgi Peeba]]
- [[Marek Peeba]]
- [[Lembit Peegel]]
- [[Rosine Peek]]
- [[Shaẖar Pe'er]]
- [[Cathelijn Peeters]]
- [[Taavi Peetre]]
- [[Raivo Peetsmann]]
- [[Rasmus Peetson]]
- [[Rauno Pehka]]
- [[Rudolf Pehka]]
- [[Arnd Peiffer]]
- [[Triin Peips]]
- [[Aaron Peirsol]]
- [[Nette Peit]]
- [[Meelis Peitre]]
- [[Peter Pekarík]]
- [[Tomáš Pekhart]]
- [[Nikola Peković]]
- [[Pelé]]
- [[Adam Pelech]]
- [[Graziano Pellè]]
- [[Federica Pellegrini]]
- [[Lorenzo Pellegrini]]
- [[Federico Pellegrino]]
- [[Yannick Pelletier]]
- [[Rauno Pellikainen]]
- [[Facundo Pellistri]]
- [[Liis Pello]]
- [[Jukka Peltola]]
- [[Otto Peltzer]]
- [[Sergio Peña]]
- [[Mihaela Peneș]]
- [[Jermaine Pennant]]
- [[Flavia Pennetta]]
- [[Kalev Pensa]]
- [[Juku Pent]]
- [[Risto E. J. Penttilä]]
- [[Sten Pentus]]
- [[Oribe Peralta]]
- [[Víctor Peralta]]
- [[Marie-José Pérec]]
- [[Danilo Pereira]]
- [[Matheus Pereira]]
- [[Ricardo Pereira]]
- [[Maicon Pereira de Oliveira]]
- [[Alfonso Pérez]]
- [[Ayoze Pérez]]
- [[Carles Pérez]]
- [[Enzo Pérez]]
- [[Jefferson Pérez]]
- [[Leyanis Pérez]]
- [[Lucas Pérez]]
- [[Pascual Pérez]]
- [[Yaime Pérez]]
- [[Luis Alberto Pérez-Rionda]]
- [[Roberto Pereyra]]
- [[Sten Perillus]]
- [[Ivan Perišić]]
- [[Sandra Perković]]
- [[Curdin Perl]]
- [[Brendan Perlini]]
- [[Romain Perraud]]
- [[Gilbert Perreault]]
- [[Vito Perrelet]]
- [[David Perron]]
- [[Éric Perrot]]
- [[Simone Perrotta]]
- [[Corey Perry]]
- [[Shenay Perry]]
- [[Robin van Persie]]
- [[Bror Persson]]
- [[Indrek Pertelson]]
- [[Silvia Pertens]]
- [[Anssi Peräjoki]]
- [[Helge Perälä]]
- [[Harri Pesonen]]
- [[Janne Pesonen]]
- [[Pentti Pesonen]]
- [[Matteo Pessina]]
- [[Germán Pezzella]]
- [[Anderson Peters]]
- [[Anders Petersen]]
- [[Cal Petersen]]
- [[Nils Petersen]]
- [[Sara Slott Petersen]]
- [[Thyge Petersen]]
- [[Eveli Peterson]]
- [[Pirjo Peterson]]
- [[Rebecca Peterson]]
- [[Teodor Peterson]]
- [[Tiiu Peterson]]
- [[Voldemar Peterson]]
- [[Momir Petković]]
- [[Tom Petranoff]]
- [[Dimitri Petratos]]
- [[Evaldas Petrauskas]]
- [[Vadimas Petrenka]]
- [[Zalina Petrivskaja]]
- [[Aršak Petrosjan]]
- [[Davith Petrosjan]]
- [[Tigran Leoni Petrosjan]]
- [[Andres Petrov]]
- [[Daniel Petrov]] 
- [[Kirill Petrov]]
- [[Martin Petrov]]
- [[Vitali Petrov]]
- [[Vladimir Petrov]]
- [[Gabriela Petrova]]
- [[Jelena Petrova]]
- [[Olena Petrova]]
- [[Dražen Petrović]]
- [[Niina Petrõkina]]
- [[Jeff Petry]]
- [[Oleksei Petšerov]]
- [[Julija Petšonkina]]
- [[Øystein Pettersen]]
- [[Elias Pettersson]]
- [[Fredrik Pettersson]]
- [[Jesper Pettersson]]
- [[Marcus Pettersson]]
- [[Simon Pettersson]]
- [[Antonio Pettigrew]]
- [[Ellen Pettitt]]
- [[Richard Petty]]
- [[Aleksei Petuhhov]]
- [[Tuuli Petäjä-Sirén]]
- [[José Peyre]]
- [[Phạm Lê Thảo Nguyên]]
- [[Zaza Phatšulia]]
- [[Michael Phelps]]
- [[Mark Philippoussis]]
- [[André Phillips]]
- [[Chris Phillips]]
- [[Dwight Phillips]]
- [[Matt Phillips]]
- [[Oscar Piastri]]
- [[Lucas Piazón]]
- [[Edmund Piątkowski]]
- [[Pedro Pablo Pichardo]]
- [[Calvin Pickard]]
- [[Jordan Pickford]]
- [[Dmõtro Pidrutšnõi]]
- [[Paul Pierce]]
- [[Chiara Pierobon]]
- [[Erik Pieters]]
- [[Maria Pietilä-Holmner]]
- [[Alex Pietrangelo]]
- [[Jevgeni Pigussov]]
- [[Piret Pihel]]
- [[Elisabeth Pihela]]
- [[Kadri Pihla]]
- [[Kustaa Pihlajamäki]]
- [[Arnold Pihlak]]
- [[Antti Pihlström]]
- [[Han Hendrik Piho]]
- [[Jakob Piil]]
- [[Linda Piiper]]
- [[Ly Piir]]
- [[Uno Piir]]
- [[Kätlin Piirimäe]] 
- [[Ekke Piirisild]]
- [[Raio Piiroja]]
- [[Olev Piirsalu]]
- [[Eugen Piisang]]
- [[Harri Piitulainen]]
- [[Yrjö Piitulainen]]
- [[Artur Pikk]]
- [[August Pikker]]
- [[Veronika Pikkel]]
- [[Rauno Pikkor]]
- [[Aavo Pikkuus]]
- [[Václav Pilař]]
- [[Ryszard Pilarczyk]]
- [[Stanisław Piłat]]
- [[Helena Pilejczyk]]
- [[Ahto Pilisner]]
- [[Pietro Piller Cottrer]]
- [[Harry Pillsbury]]
- [[Bernardo Piñango]] 
- [[Aado Pind]]
- [[Inge Pind]]
- [[Roger Pingeon]]
- [[Ethan Pinnock]]
- [[Ain Pinnonen]]
- [[Javier Pinola]]
- [[Liane Pintsaar]]
- [[Alexis Pinturault]]
- [[Gerard Piqué]]
- [[Joaquín Piquerez]]
- [[Nelson Piquet]]
- [[Nelson Angelo Piquet]]
- [[Vicky Piria]]
- [[Gordon Pirie]]
- [[Mehmet Akif Pirim]]
- [[Külli Pirksaar]]
- [[Margus Pirksaar]]
- [[Andrea Pirlo]]
- [[Tsvetana Pironkova]]
- [[Brandon Pirri]]
- [[Feliks Pirts]]
- [[Dumitru Pîrvulescu]] 
- [[Józef Pisarski]]
- [[Marija Pissareva]]
- [[Nikólas Píssis]]
- [[Łukasz Piszczek]]
- [[Oscar Pistorius]]
- [[Ernst Pistulla]]
- [[Claudio Pizarro]]
- [[Guido Pizarro]]
- [[Rodolfo Pizarro]]
- [[Francesco Pizzi]]
- [[Antonio Pizzonia]]
- [[Kalju Pitksar]]
- [[Tero Pitkämäki]]
- [[Tyler Pitlick]]
- [[Andri Pjatov]]
- [[Jacques Plante]]
- [[Martin Plaser]]
- [[Christian Plaziat]]
- [[Gonzalo Plata]]
- [[Michel Platini]]
- [[Kyle Platzer]]
- [[Marek Plawgo]]
- [[Alassane Pléa]]
- [[Karolína Plíšková]]
- [[Jevgeni Pljuštšenko]]
- [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]]
- [[Pavel Ploc]]
- [[Tarvo Ploom]]
- [[Valdur Ploom]]
- [[Kardo Ploomipuu]]
- [[Sergei Plotnikov]]
- [[Miguel Poblet]]
- [[Karel Poborský]]
- [[Mauricio Pochettino]]
- [[Tomás Pochettino]]
- [[Lukas Podolski]]
- [[Mark Podolskij]]
- [[Ryan Poehling]]
- [[Tadej Pogačar]]
- [[Paul Pogba]]
- [[Justin Pogge]]
- [[Pavel Pogrebnjak]]
- [[Joel Pohjanpalo]]
- [[Otto Pohla]]
- [[Aivar Pohlak]]
- [[Brayden Point]]
- [[Liv Grete Poirée]]
- [[Raphaël Poirée]]
- [[Émile Poirier]]
- [[David Poisson]]
- [[Ville Pokka]]
- [[Pavol Polakovič]] 
- [[Vukašin Poleksić]]
- [[Judit Polgár]]
- [[Nikolai Poljakov]]
- [[Õnne Pollisinski]]
- [[Viljam Poltojainen]]
- [[Aleksei Poltoranin]]
- [[Imre Polyák]]
- [[Erlen Pomeranets]] 
- [[Ezequiel Ponce]]
- [[Jevgeni Ponjatovski]]
- [[Ruslan Ponomarjov]]
- [[Nina Ponomarjova]]
- [[Martin Ponsiluoma]]
- [[Leonardo Ponzio]]
- [[Albert Poom]]
- [[Markus Poom]]
- [[Mart Poom]]
- [[Gabriel Popescu]]
- [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]]
- [[Ivelin Popov]]
- [[Denis Popović]]
- [[Leona Popović]]
- [[David Popovici]]
- [[Otto von Porat]]
- [[Aleksandr Porhomovski]]
- [[Ahmed Porkveli]]
- [[Valeri Pormann]]
- [[Věra Pospíšilová-Cechlová]]
- [[Sander Post]]
- [[Piret Pormeister]]
- [[Pedro Porro]]
- [[Kristaps Porziņģis]]
- [[Elliott Porter]]
- [[Harry Porter]]
- [[Francisco Portillo]]
- [[Lajos Portisch]]
- [[Stefan Posch]]
- [[Buster Posey]]
- [[Kristián Pospíšil]]
- [[Johan Possul]]
- [[Siim-Markus Post]]
- [[Hélder Postiga]]
- [[Leonid Potapov]]
- [[Igor Potapovitš]]
- [[Leopold Potesil]]
- [[Sirje Potisepp]] 
- [[Vladimir Potkin]]
- [[Mira Potkonen]]
- [[Juan Martín del Potro]]
- [[Graham Potter]]
- [[William Pottker]]
- [[Denis Potvin]]
- [[Raymond Poulidor]]
- [[Marie-Philip Poulin]]
- [[Marc-Antoine Pouliot]]
- [[Yussuf Poulsen]]
- [[Théo Pourchaire]]
- [[Tanja Poutiainen]]
- [[Guido Povar]]
- [[Péter Povázsay]]
- [[Aleksandr Povetkin]]
- [[Asafa Powell]]
- [[Donovan Powell]]
- [[Mike Powell]]
- [[Nick Powell]]
- [[Owen Power]]
- [[Dennis Praet]]
- [[Rameshbabu Praggnanandhaa]]
- [[Alfred Praks]]
- [[Helmut Praks]]
- [[Cesare Prandelli]]
- [[Manfred Pranger]]
- [[Dmitri Prants]]
- [[Fernando Prass]]
- [[Fabio Prates]]
- [[Lucas Pratto]]
- [[Larissa Preobraženskaja]]
- [[Endel Press]]
- [[Feliks Press]]
- [[Kristjan Press]]
- [[Franziska Preuss]]
- [[Peter Prevc]]
- [[Carey Price]]
- [[Aivar Priidel]]
- [[Sten Priinits]]
- [[Aleksandar Prijović]]
- [[Konstantin Primakov]]
- [[Zoran Primorac]]
- [[Shane Prince]]
- [[Tayshaun Prince]]
- [[Igor Prins]]
- [[Stanislav Prins]]
- [[Alex Pritchard]]
- [[Alena Procházková]]
- [[Nikolai Prohhorkin]]
- [[‎Martin Prokop]]
- [[Jeļena Prokopčuka]]
- [[Aleksei Prokurorov]]
- [[Quincy Promes]]
- [[Jakob Proovel]]
- [[Toomas Proovel]]
- [[Albert Prosa]]
- [[Alain Prost]]
- [[Galina Prozumenštšikova]]
- [[Ruslan Provodnikov]]
- [[Ivan Provorov]]
- [[Dawid Przepiórka]]
- [[Mateusz Przybylko]]
- [[Nelson Prudêncio]]
- [[Georges Prud'Homme]]
- [[Svetlana Prudnikova]]
- [[Libuše Prusova]] 
- [[Natalija Prõštšepa]]
- [[Grischa Prömel]]
- [[Eduard Prööm]]
- [[Tymoteusz Puchacz]]
- [[Joona Puhakka]]
- [[Jaan Puidet]]
- [[Arūnas Pukelevičius]]
- [[Martti Pukk]] 
- [[Teemu Pukki]]
- [[Eduard Pukkonen]]
- [[Christian Pulisic]]
- [[Jesse Puljujärvi]]
- [[Teemu Pulkkinen]]
- [[Mariel Merlii Pulles]]
- [[Ryan Pulock]]
- [[Richard Pulst]] 
- [[Paulius Pultinevičius]]
- [[Viliami Pulu]]
- [[Raimund Pundi]]
- [[Peeter Pungar]]
- [[Raimo Punning]]
- [[Keith Pupart]]
- [[Oiva Purho]]
- [[Pertti Purhonen]]
- [[Eino Puri]]
- [[Oliver Puri]]
- [[Sander Puri]]
- [[Ats Purje]]
- [[Zinovi Purvinski]]
- [[Ferenc Puskás]]
- [[Aleksandr Puštov]]
- [[Mirko Puzović]]
- [[Jorginho Putinatti]]
- [[Marko Putinčanin]]
- [[Toomas Putmaker]]
- [[Helmut Puur]]
- [[Alfred Puusaag]]
- [[Edgar Puusepp]]
- [[Markus Puusepp]]
- [[Kristjan Puusild]]
- [[Ingrid Puusta]]
- [[Heino Puuste]]
- [[Juuso Puustinen]]
- [[Valtteri Puustinen]]
- [[Carles Puyol]]
- [[Raimond Põder]]
- [[Aavo Põhjala]]
- [[Anna-Liisa Põld]]
- [[Remy Põld]]
- [[Aita Põldma]]
- [[Jaak Põldma]]
- [[Mirko Põldma]]
- [[Tiina Põldmaa-Talv]]
- [[Kristofer Põldme]]
- [[Liina Põldots]]
- [[Endel Põldsalu]]
- [[Virve Põldsam]]
- [[Henn Põlluste]]
- [[Johan Põntson]]
- [[Aalo Põvvat]]
- [[Üllar Põvvat]]
- [[Elisabeth Pähtz]]
- [[Krista Pärmäkoski]]
- [[Harald Pärn]]
- [[Illimar Pärn]]
- [[Sander Pärn]]
- [[Hubert Pärnakivi]]
- [[Reena Pärnat]]
- [[Georg Pärnpuu]]
- [[Marko Pärnpuu]]
- [[Monika Pärnpuu]]
- [[Anja Pärson]]
- [[Armi Pärt]]
- [[Ilmar Pärtelpoeg]]
- [[Magnus Pääjärvi]]
- [[Aita Pääsuke]]
- [[Tõnu Pääsuke]]
- [[Jakob Pöltl]]
- [[Anett Pötzsch]]
- [[Johannes Pürn]]
- [[Eduard Pütsep]]
- [[Erki Pütsep]]
- [[Mark Pysyk]]
- [[Władysław Pytlasiński]]
- [[Mika Pyörälä]]

== Q ==
[[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Fabio Quartararo]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Máximo Quiles]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]]

== R ==
[[Andrus Raadik]]
- [[Anton Raadik]]
- [[Pille Raadik]]
- [[Toomas Raadik]]
- [[Argo Raag]]
- [[Merle Raaliste]]
- [[Helmut Raamat]]
- [[Pedro van Raamsdonk]]
- [[Antti Raanta]]
- [[Mohsen Rabiekhah]]
- [[Adrien Rabiot]]
- [[Karel Rachůnek]]
- [[Paula Radcliffe]]
- [[Ivan Radeljić]]
- [[Peter Rademacher]]
- [[Bojan Radev]]
- [[Ineta Radēviča]]
- [[Eric Radford]]
- [[Hubert Radke]]
- [[Nemanja Radonjić]]
- [[Ștefan Radu]]
- [[Emma Raducanu]]
- [[Aleksandr Radulov]]
- [[Vladas Radvilavičius]]
- [[Agnieszka Radwańska]]
- [[Rafael Pereira da Silva]]
- [[Michael Raffl]]
- [[Thomas Raffl]]
- [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]]
- [[Vjatšeslav Ragozin]]
- [[Ēriks Rags]]
- [[Kerttu Rahe]]
- [[Susanna Rahkamo]]
- [[Baba Rahman]]
- [[Uwe Rahn]]
- [[Ilse Rahnel]]
- [[Silva Rahnel]]
- [[Kristjan Rahnu]]
- [[Benjamin Raich]]
- [[Maurice Raichenbach]]
- [[Risto Raid]]
- [[Eedo Raide]]
- [[Ülo Raidma]]
- [[Erich Raidvee]]
- [[Peet Raig]]
- [[Kenneth Raisma]]
- [[Jukka Raitala]]
- [[Topi Raitanen]]
- [[Allar Raja]]
- [[Andres Raja]]
- [[Arvi Raja]]
- [[Lembit Rajala]]
- [[Toni Rajala]]
- [[Georgi Rajkov]]
- [[Predrag Rajković]]
- [[Rickard Rakell]]
- [[Ivan Rakitić]]
- [[Brandis Raley-Ross]]
- [[Benito Raman]]
- [[Ramires]]
- [[Nils Ramm]]
- [[Karl-Martin Rammo]]
- [[Willi Rammo]]
- [[Ülo Rammo]]
- [[Gonçalo Ramos]]
- [[Rafael Ramos]]
- [[Ruy Ramos]]
- [[Sergio Ramos]]
- [[Craig Ramsay]]
- [[Aaron Ramsey]]
- [[Rashid Ramzi]]
- [[Ellen Rand]]
- [[Kristian Rand]]
- [[Mary Rand]]
- [[Taavi Rand]]
- [[Kikkan Randall]]
- [[Jüri Randla]]
- [[Leonard Randolph]] 
- [[Margit Randver]]
- [[Jüri Randviir]]
- [[Maari Randväli]]
- [[Claudio Ranieri]]
- [[Valdu Rannaleet]]
- [[Indrek Rannama]]
- [[Raul Rannaveer]]
- [[Maaja Ranniku]]
- [[Heiko Rannula]]
- [[Sampo Ranta]]
- [[Mikko Rantanen]]
- [[Siiri Rantanen]]
- [[Milan Rapaić]]
- [[Megan Rapinoe]]
- [[Jovana Rapport]]
- [[Danas Rapšys]]
- [[Marcus Rashford]]
- [[Joonas Rask]]
- [[Tuukka Rask]]
- [[Ahto Raska]]
- [[Andres Raska]]
- [[Liina Raska]]
- [[Dennis Rasmussen]]
- [[Giacomo Raspadori]]
- [[Paco Rassat]]
- [[Camille Rast]]
- [[Andrejs Rastorgujevs]]
- [[Gregor Rasva]]
- [[Toprak Razgatlıoğlu]]
- [[Luiz Razia]]
- [[Giuliano Razzoli]]
- [[Tomas Ražanauskas]]
- [[Jaan Ratassepp (sõudja)|Jaan Ratassepp]]
- [[Andrei Rațiu]]
- [[Daniil Ratnikov]]
- [[Eduard Ratnikov]]
- [[Sergei Ratnikov]]
- [[Ony Paule Ratsimbazafy]]
- [[Mihkel Ratt]]
- [[Ty Rattie]]
- [[Eve Rattiste]]
- [[Harry Rattus]]
- [[Priit Raud]]
- [[Hubert Raudaschl]]
- [[Kalju Raudjalg]]
- [[Andreas Raudsepp]]
- [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]]
- [[Lydia Raudsepp]]
- [[Pavo Raudsepp]]
- [[Raimo Raudsepp]]
- [[Heino Raudsik]]
- [[Art Raudva]]
- [[Raúl]]
- [[David Raum]]
- [[Alex-Edward Raus]]
- [[Olita Rause]]
- [[Igors Rausis]]
- [[Tapio Rautavaara]]
- [[Pasi Rautiainen]]
- [[Pentti Rautiainen]]
- [[Jana Rawlinson]]
- [[David Raya]]
- [[Lucas Raymond]]
- [[Jonathan Rea]]
- [[Oleg Reabciuk]]
- [[Tim Ream]]
- [[Ryan Reaves]]
- [[Ago Rebane]]
- [[Kirti Rebane]]
- [[Lembit Rebane]]
- [[Viiu Rebane]]
- [[Viktoria Rebensburg]]
- [[Ante Rebić]]
- [[Anthony Rech]]
- [[Helmut Recknagel]]
- [[Harry Redknapp]]
- [[Miķelis Rēdlihs]]
- [[Derek Redmond]]
- [[Nathan Redmond]]
- [[Zach Redmond]]
- [[Redžep Redžepovski]]
- [[Andreas Fjorden Ree]]
- [[Arnold Ree]]
- [[Gary Reed]]
- [[Travis Reed]]
- [[Jemma Reekie]]
- [[Roman Rees]]
- [[Brittney Reese]]
- [[Peter Regin]]
- [[Walid Regragui]]
- [[Enrique Regüeiferos]]
- [[Aivar Rehemaa]]
- [[Katrin Rehemaa]]
- [[Otto Rehhagel]]
- [[Lukas Reichel]]
- [[Hannes Reichelt]]
- [[Robin Reid]]
- [[Robin Reid (jalgrattur)]]
- [[Adam Reideborn]]
- [[Christian Reif]]
- [[Taavi Reigam]]
- [[Tijjani Reijnders]]
- [[Mike Reilly]]
- [[Martin Reim]]
- [[Petri Reima]]
- [[Elmar Reiman]]
- [[Riido Reiman]]
- [[James Reimer]]
- [[Bernhard Rein]]
- [[José Manuel Reina]]
- [[Reinaldo]]
- [[Julius Reinans]]
- [[Otto Reinfeldt-Reinlo]]
- [[Sam Reinhart]]
- [[Aleksander Reinke]]
- [[Aleksander Reino]]
- [[Gabriele Reinsch]]
- [[Sven Reintak]]
- [[Mikk Reintam]]
- [[Ott Reinumäe]]
- [[Harald Reinvald]]
- [[Sandra Reinvald]]
- [[Carmely Reiska]]
- [[Michael Reiziger]]
- [[Dana Reizniece-Ozola]]
- [[Karim Rekik]]
- [[Karl Remm]]
- [[Margus Remmak]]
- [[Edgar Remmel]]
- [[Loïc Rémy]]
- [[Borna Rendulić]]
- [[Silke Renk]]
- [[Diana Rennik]]
- [[Kevin Renno]]
- [[Michal Řepík]]
- [[Attila Repka]]
- [[Christopher Repka]]
- [[Eva Repková]]
- [[Valle Resko]]
- [[Miloslava Rezková]]
- [[Vladimir Reznitšenko]]
- [[Anfissa Reztsova]]
- [[Gleb Retivõhh]]
- [[Stefan Rettenegger]]
- [[Julian Reus]]
- [[Marco Reus]]
- [[Carlos Reutemann]]
- [[Daniel Revenu]]
- [[Carles Rexach]]
- [[Diego Antonio Reyes]]
- [[Israel Reyes]]
- [[Harry Reynolds]]
- [[Chadi Riad]]
- [[Damien Riat]]
- [[Adriano Leite Ribeiro]]
- [[Éverton Ribeiro]]
- [[Fernanda Ribeiro]]
- [[Franck Ribéry]]
- [[Zoltán Ribli]]
- [[Emma Ribom]]
- [[Hamilton Ricard]]
- [[Franco Riccardi]]
- [[Daniel Ricciardo]]
- [[Declan Rice]]
- [[Cyprien Richard]]
- [[Tanner Richard]]
- [[Brad Richards]]
- [[Jereem Richards]]
- [[Micah Richards]]
- [[Sanya Richards-Ross]]
- [[Brad Richardson]]
- [[Sha'Carri Richardson]]
- [[Daniel Rickardsson]]
- [[Shanieka Ricketts]]
- [[Lars Riedel]]
- [[Jaïro Riedewald]]
- [[Maximilian Riedmüller]]
- [[Søren Rieks]]
- [[Morgan Rielly]]
- [[Yvon Riemer]]
- [[Maria Riesch]]
- [[Fabian Rießle]]
- [[Emiliano Rigoni]]
- [[Annika Rihma]]
- [[Jarl Magnus Riiber]]
- [[Herol Riiberg]]
- [[Juuso Riikola]]
- [[Enn Riisalu]]
- [[Boris Riisik]]
- [[Joonas Riismaa]]
- [[Mait Riisman]]
- [[Tarmo Riitmuru]]
- [[Frank Rijkaard]]
- [[Roderick Rijnders]]
- [[Rait Rikberg]]
- [[Tomas Rimas]]
- [[Artūras Rimkevičius]]
- [[Danilo Rinaldi]]
- [[Kristo Ringas]]
- [[Sandra Ringwald]]
- [[Tauno Rinkinen]]
- [[Pekka Rinne]]
- [[Richard Ríos]]
- [[Josh Risdon]]
- [[Roope Riski]]
- [[Jaakko Rissanen]]
- [[Rasmus Rissanen]]
- [[Arvo Rist]]
- [[Liisi Rist]]
- [[Ranet Ristikivi]]
- [[Rasmus Ristolainen]]
- [[Stefan Ristovski]]
- [[Nick Ritchie]]
- [[Siret Rits]]
- [[Valentina Ritsing]]
- [[David Rittich]]
- [[Rivaldo]]
- [[Blas Riveros]]
- [[Leelo Rivis]]
- [[Georgi Rjabov]]
- [[Oleg Rjahhovski]]
- [[Juri Rjazanov]]
- [[Arjen Robben]]
- [[Carmelo Robledo]]
- [[Daniel Roberts]]
- [[Andrew Robertson]]
- [[Oscar Robertson]]
- [[Robinho]]
- [[Antonee Robinson]]
- [[Callum Robinson]]
- [[Jack Robinson]]
- [[Mat Robinson]]
- [[Paul Robinson]]
- [[Dayron Robles‎]]
- [[Joel Robles]]
- [[Joaquín Rocha]]
- [[Sergio Rochet]]
- [[Vebjørn Rodal]]
- [[Hugo Rodallega]]
- [[Andy Roddick]]
- [[Sebastian Rode]]
- [[Dennis Rodman]]
- [[Irina Rodnina]]
- [[Joe Rodon]]
- [[Eduardo Pereira Rodrigues]]
- [[Evan Rodrigues]]
- [[Garry Rodrigues]]
- [[Jorge Rodrigues]]
- [[Márcio Rodrigues]]
- [[Moacir Rodrigues dos Santos]]
- [[Ángel Rodríguez]]
- [[Arturo Rodríguez]]
- [[Enrique Rodríguez]]
- [[Guido Rodríguez]]
- [[Jaime Rodríguez]]
- [[James Rodríguez]]
- [[Jay Rodriguez]]
- [[Jonathan Rodríguez]]
- [[Luis Alfonso Rodríguez]]
- [[Maximiliano Rodríguez]]
- [[Óscar Rodríguez]]
- [[Washington Rodríguez]]
- [[Yoel Rodríguez]]
- [[Pedro Rodríguez Ledesma]]
- [[Jack Rodwell]]
- [[Garrett Roe]]
- [[Mads Roerslev]]
- [[Jeremy Roff]]
- [[Erika Roger]]
- [[Camryn Rogers]]
- [[Morgan Rogers]]
- [[Raevyn Rogers]]
- [[Jacques Rogge]]
- [[Primož Roglič]]
- [[Anna Rogowska]]
- [[Laura Rogule]]
- [[Marcus Rohdén]]
- [[Heidi Rohi]]
- [[Aino Roht]]
- [[Hillar Rohtaru]]
- [[Johan Rohtla]]
- [[Laura Rohtla]]
- [[Paavo Roininen]]
- [[Clemente Rojas]]
- [[Marco Rojas]]
- [[Robert Rojas]]
- [[Yulimar Rojas]]
- [[Marcos Rojo]]
- [[Antonio Roldán]]
- [[Cindy Roleder]]
- [[Simon Rolfes]]
- [[Marjut Rolig]]
- [[Esteban Rolón]]
- [[Leonardo Rolón]]
- [[Raido Roman]]
- [[Taras Romanczuk]]
- [[Viktor Romanenkov]]
- [[Oksana Romanenkova]]
- [[Darlan Romani]]
- [[Maria Romanjuk]]
- [[Jelena Romanova]]
- [[Pjotr Romanovski]]
- [[Koffi Ndri Romaric]]
- [[Ángel Romero]]
- [[Cristian Romero]]
- [[Luis Alberto Romero]]
- [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]]
- [[Oriol Romeu]]
- [[Bjørn Einar Romøren]]
- [[Ronaldinho]]
- [[Ronaldo]]
- [[Cristiano Ronaldo]]
- [[Jonas Røndbjerg]]
- [[Rajon Rondo]]
- [[Salomón Rondón]]
- [[Eldar Rønning]]
- [[Jon Rønningen]]
- [[Frederik Rønnow]]
- [[Kuno Rooba]]
- [[Meelis Rooba]]
- [[Robert Rooba]]
- [[Urmas Rooba]]
- [[Ain Rool]]
- [[Voldemar Roolaan]]
- [[Boris Roolaid]]
- [[Egon Roolaid]]
- [[Heldur Roone]]
- [[Wayne Rooney]]
- [[Henri Roos]]
- [[Riivo Roose]]
- [[Rasmus Roosleht]]
- [[Sulev Roosma]]
- [[Mark Oliver Roosnupp]]
- [[Piet Roozenburg]]
- [[Jack Root]]
- [[Salme Rootare]]
- [[Vidrik Rootare]]
- [[Markus Rooth]]
- [[Jaan Roots]]
- [[Maire Roots]]
- [[Vello Rootsi]]
- [[Marco Rosa]]
- [[Roberto Rosales]]
- [[Jarno Rosberg]]
- [[Keke Rosberg]]
- [[Nico Rosberg]]
- [[Alex Rose]]
- [[Danny Rose]]
- [[Derrick Rose]]
- [[Inna Rose]]
- [[Jacob de la Rose]]
- [[Murray Rose]]
- [[Robert Rosén]]
- [[Kristjan Rosenberg]]
- [[Heide Rosendahl]]
- [[Märt Rosenthal]]
- [[Ken Rosewall]]
- [[Tomáš Rosický]]
- [[Jack Roslovic]]
- [[Héctor Rossetto]]
- [[Alexander Rossi]]
- [[Diego Rossi]]
- [[Marco Rossi]]
- [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]]
- [[Paolo Rossi]]
- [[Sulo Rossi]]
- [[Valentino Rossi]]
- [[Igor Rostorotski]]
- [[Pavel Rostovtsev]]
- [[Ewa Różańska]]
- [[Isai Rozenfeld]]
- [[Eduardas Rozentalis]]
- [[Valeri Rozmanov]]
- [[Sándor Rozsnyói]]
- [[Serhi Rožok]]
- [[Gustave Roth]]
- [[Künter Rothberg]]
- [[Szapsel Rotholc]]
- [[Ferguson Rotich]]
- [[Vassili Rotšev]]
- [[Dorothy Round Little]]
- [[Ronda Rousey]]
- [[Antoine Roussel]]
- [[Harri Rovanperä]]
- [[Kalle Rovanperä]]
- [[James Michael Rowe]]
- [[Nicolas Roy]]
- [[Patrick Roy]]
- [[Martin Røymark]]
- [[Marco Ruben]]
- [[Mārtiņš Rubenis]]
- [[Iepe Rubingh]]
- [[Kristiāns Rubīns]]
- [[Ricky Rubio]]
- [[Sergei Rublevski]]
- [[Mark Rudan]]
- [[David Lekuta Rudisha]]
- [[Wiesław Rudkowski]]
- [[Artjoms Rudņevs]]
- [[Wilma Rudolph]]
- [[Manuel Rui Costa]]
- [[Fabián Ruiz]]
- [[Flor Ruiz]]
- [[Marcel Ruiz]]
- [[Víctor Ruiz]]
- [[Antonio Rukavina]]
- [[Ernst Rull]]
- [[Gerónimo Rulli]]
- [[Alberts Rumba]]
- [[Raema Lisa Rumbewas]]
- [[Indrek Rumma]]
- [[Hellat Rumvolt]] 
- [[David Rundblad]]
- [[Elmar Runge]]
- [[Herbert Runge]]
- [[Pekka Ruokola]]
- [[Jarno Ruotsalainen]]
- [[Lukas Rupp]]
- [[Arantxa Rus]]
- [[Ace Rusevski]] 
- [[Bill Russell]]
- [[Carrie Russell]]
- [[Masai Russell]]
- [[Patrick Russell]]
- [[Raivo Russmann]]
- [[Bryan Rust]]
- [[Ștefan Rusu]]
- [[Babe Ruth]]
- [[Greg Rutherford]]
- [[Rain Ruuder]]
- [[Raissa Ruus]]
- [[Antti Ruuskanen]]
- [[Maido Ruusmann]]
- [[Leo Rwabwogo]]
- [[Jaroslav Rõbakov]]
- [[Voldemar Rõks]]
- [[Tamara Rõlova]]
- [[Olga Rõpakova]]
- [[Boriss Rõtov]]
- [[Teymur Rəcəbov]]
- [[Jaanika Rähn]]
- [[Kimi Räikkönen]]
- [[Mihkel Räim]] 
- [[Karri Rämö]]
- [[Aivar Räni]]
- [[Raido Ränkel]]
- [[Artur Rättel]]
- [[Aatu Räty]]
- [[Seppo Räty]]
- [[Margus Rääk]]
- [[Helmuth Räästas]]
- [[Alfred Röding]]
- [[Voldemar Röding]]
- [[Thomas Röhler]]
- [[Walter Röhrl]]
- [[Assar Rönnlund]]
- [[Michael Rösch]]
- [[Sjur Røthe]]
- [[Antonio Rüdiger]]
- [[Eha Rünne]]
- [[Helina Rüütel]]
- [[Margit Rüütel]]
- [[Henri Rüütli]]
- [[Tarmo Rüütli]]
- [[Derek Ryan]]
- [[Mathew Ryan]]
- [[Jerzy Rybicki]]
- [[Ingvar Rydell]]
- [[Dave Ryding]]
- [[Johannes Rydzek]]
- [[Julian Ryerson]]
- [[Rick Rypien]]

== S ==
[[Brandon Saad]]
- [[Kaimar Saag]] 
- [[Oskar Saag]]
- [[Kristo Saage]]
- [[Arvo Saal]]
- [[Berit Saar]]
- [[Elmar Saar]]
- [[Kaarel Saar]]
- [[Kadi Liis Saar]]
- [[Katriin Saar]]
- [[Kevin Saar]]
- [[Leonid Saar]]
- [[Tomi Saarelma]]
- [[Rivo Saaremäe]]
- [[Anti Saarepuu]]
- [[Onni Saari]]
- [[Vili Saarijärvi]]
- [[Aino Kaisa Saarinen]]
- [[Mikko Saarinen]]
- [[Veli Saarinen]]
- [[Mauri Saarivainio]]
- [[Pentti Saarman]]
- [[Henn Saarmann]]
- [[Herbert Saarne]]
- [[Mart Saarso]]
- [[Jarkko Saastamoinen]]
- [[Vello Saatpalu]]
- [[Arõna Sabalenka]]
- [[Youssouf Sabaly]]
- [[Andrus Sabiin]]
- [[Arvydas Sabonis]]
- [[Domantas Sabonis]]
- [[Simão Sabrosa]]
- [[Gianluigi Saccaro]]
- [[Evi Sachenbacher-Stehle]]
- [[Armando Sadiku]]
- [[Marat Safin]]
- [[Matvei Safonov]]
- [[Oleksandr Safronov]]
- [[Bacary Sagna]]
- [[Rait Sagor]]
- [[Louis Saha]]
- [[Aleksander Saharov]]
- [[Liis Saharov]]
- [[Tõnis Sahk]]
- [[Toni Sailer]]
- [[Carlos Sainz]]
- [[Carlos Sainz juunior]]
- [[Romain Saïss]]
- [[Buvaissar Saitijev]]
- [[Arseni Sajankin]]
- [[Bukayo Saka]]
- [[Konstantin Sakajev]]
- [[Kaori Sakamoto]]
- [[Joe Sakic]]
- [[María Sákkari]]
- [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]]
- [[Kaido Saks]]
- [[Kairi Saks]]
- [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]]
- [[Ivo Saksakulm]]
- [[Irving Saladino]]
- [[Olga Saladuhha]]
- [[Mohamed Salah]]
- [[Bartosz Salamon]]
- [[Maksim Salaš]]
- [[Carlos Salcedo]]
- [[Santiago Salcedo]]
- [[Ulrich Salchow]]
- [[David Saldadze]]
- [[Raivo Saldre]]
- [[Salem Saleh]]
- [[Nathan Saliba]]
- [[William Saliba]]
- [[Hasan Salihamidžić]]
- [[Nurgyul Salimova]]
- [[Sasu Salin]]
- [[Guillermo Salinas]]
- [[Julio Salinas]]
- [[Joseph Saliste]]
- [[Mohammed Salisu]]
- [[Roland Sallai]]
- [[Jere Sallinen]]
- [[Rico Salmela]]
- [[Ilmari Salminen]]
- [[Senni Salminen]]
- [[Börje Salming]]
- [[Mika Salo]]
- [[Luis Salom]]
- [[Jouko Salomäki]]
- [[Miikka Salomäki]]
- [[Bernhard Salong]]
- [[Sven Salumaa]]
- [[Jaak Salumets]]
- [[Erika Salumäe]] 
- [[Jane Salumäe]]
- [[Jens Salumäe]] 
- [[Priit Salumäe]]
- [[Karl Robert Saluri]]
- [[Kai-Riin Saluste]]
- [[Eduardo Salvio]]
- [[Guilherme Samaia]]
- [[Giórgos Samarás]]
- [[Mbwana Samatta]]
- [[N'Diaga Samb]]
- [[Abderrahman Samba]]
- [[Brice Samba]]
- [[Dylan Samberg]]
- [[Gulnara Samitova]]
- [[Siim-Tanel Sammelselg]]
- [[Kalli Samorodni]]
- [[Mark Samorukov]]
- [[Ago Samoson]]
- [[César Sampaio]]
- [[Pete Sampras]]
- [[Julia Sampson Hayward]]
- [[Ilja Samsonov]]
- [[Emma Samuelsson]]
– [[Sebastian Samuelsson]]
- [[Varteres Samurgašev]]
- [[Daniel Sanabria]]
- [[Alexis Sánchez]]
- [[Carlos Andrés Sánchez]]
- [[Dávinson Sánchez]]
- [[Félix Sánchez]]
- [[Jorge Sánchez]]
- [[José Enrique Sánchez]]
- [[Oswaldo Sánchez]]
- [[Robert Sánchez]]
- [[Víctor Sánchez Mata]]
- [[Arantxa Sánchez Vicario]]
- [[Brent Sancho]] 
- [[Jadon Sancho]]
- [[Tom Sandberg]]
- [[Chris Sande]]
- [[Tessa Sanderson]]
- [[Eugen Sandow]]
- [[Alex Sandro]]
- [[Viktor Sanejev]] 
- [[Aleksander Sannik]]
- [[Kaishū Sano]]
- [[Wilfried Sanou]]
- [[Roque Santa Cruz]]
- [[Andrey Santos]]
- [[Daniel Santos]]
- [[Douglas Santos]]
- [[Fábio Santos]]
- [[Fernando Santos]]
- [[Arvi Sapas]]
- [[Taivo Sapas]]
- [[Daniil Sapljošin]] 
- [[Oleg Sapožnin]]
- [[Rauno Sappinen]]
- [[Gennadi Sapunov]]
- [[Edwin van der Sar]] 
- [[Gabriel Sara]]
- [[Pablo Sarabia]]
- [[Aleksejs Saramotins]]
- [[Hille Sarapuu]]
- [[Markku Sarasto]]
- [[Helmut Saretok]]
- [[Josh Sargent]]
- [[Juuse Saros]]
- [[Zoltan Sarosy]]
- [[Pape Matar Sarr]]
- [[Ismaïla Sarr]]
- [[Cyprien Sarrazin]]
- [[Eneli Sarv]]
- [[Ukyo Sasahara]]
- [[Kōji Sasaki]]
- [[Masanao Sasaki]]
- [[Anatoli Sass]]
- [[Marino Satō]]
- [[Takuma Satō]]
- [[Yūto Satō]]
- [[Tomáš Satoranský]]
- [[Carlos Saucedo]]
- [[Grégoire Saucy]]
- [[Elo Saue]]
- [[Eveli Saue]]
- [[Raoul Saue]]
- [[Maarja Saulep]]
- [[Reinhold Saulmann]]
- [[Christoph Sauser]]
- [[Claudius Sava]]
- [[Demba Savage]]
- [[Randy Savage]]
- [[David Savard]]
- [[Jefferson Savarino]]
- [[Maria Saveljeva]]
- [[Mantas Savėnas]]
- [[Toomas Savi]]
- [[Erko Saviauk]]
- [[Stefan Savić]]
- [[Veli-Matti Savinainen]]
- [[Javier Saviola]]
- [[Daniil Savitski]]
- [[Erkki Savolainen]]
- [[Olena Savtšenko]]
- [[Jaak Savvi]]
- [[Igor Savvov]]
- [[Jazmin Sawyers]]
- [[Nūrā as-Sayyid]]
- [[Lionel Scaloni]]
- [[Marco Scandella]]
- [[Gustavo Scarpa]]
- [[Michele Scarponi]]
- [[Willem Schagen]]
- [[Louis Schaub]]
- [[Julia Scheib]]
- [[Mario Scheiber]]
- [[Mark Scheifele]]
- [[Norbert Schemansky]]
- [[Simon Schempp]]
- [[Brayden Schenn]]
- [[Luke Schenn]]
- [[Francesca Schiavone]]
- [[Patrik Schick]]
- [[Bernadette Schild]]
- [[Marlies Schild]]
- [[Jessica Schilder]]
- [[Thea Schildmann]]
- [[Salvatore Schillaci]]
- [[Herbert Schilling]]
- [[Semmy Schilt]]
- [[Dafne Schippers]]
- [[Kurt Schirra]]
- [[Alexander Schlager]]
- [[Josef Schleinkofer]]
- [[Gregor Schlierenzauer]]
- [[Jeffrey Schlupp]]
- [[Andreas Schlütter]]
- [[Adolf Schmal]]
- [[Jordan Schmaltz]]
- [[Kasper Schmeichel]]
- [[Peter Schmeichel]]
- [[Akira Schmid]]
- [[Jan Schmid]]
- [[Julian Schmid]]
- [[Romano Schmid]]
- [[Nicole Schmidhofer]]
- [[Alfred Schmidt]]
- [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]]
- [[Helen Schmidt]]
- [[Jüri Schmidt]]
- [[Leni Schmidt]]
- [[Nate Schmidt]]
- [[Martin Schmitt]]
- [[Pál Schmitt]]
- [[Albert Schneider]]
- [[Aleksander Schneider]]
- [[Bernd Schneider (jalgpallur)]]
- [[Cory Schneider]]
- [[Vreni Schneider]]
- [[Roland Mark Schoeman]]
- [[Gertrude Schoißwohl]]
- [[Paul Scholes]] 
- [[Auke Scholma]]
- [[Jerdy Schouten]]
- [[Jordan Schroeder]]
- [[Emil Schulz]]
- [[Heinz Schulz]]
- [[Nico Schulz]]
- [[Fabian Schulze]]
- [[Jürgen Schult]] 
- [[Justin Schultz]]
- [[Silver Schultz]]
- [[Michael Schumacher]]
- [[Mick Schumacher]]
- [[Ralf Schumacher]] 
- [[Walter Schuster]]
- [[Anett Schutting]]
- [[Tollien Schuurman]] 
- [[Stefan Schwab]]
- [[Christina Schwanitz]]
- [[Marco Schwarz]]
- [[Sissy Schwarz]]
- [[Arnold Schwarzenegger]]
- [[Mark Schwarzer]]
- [[Alex Schwarzman]] 
- [[Jaden Schwartz]]
- [[Bastian Schweinsteiger]]
- [[Marvin Schwäbe]]
- [[András Schäfer]]
- [[Fabian Schär]]
- [[Lasse Schöne]]
- [[Rainer Schönfelder]]
- [[Alessandro Schöpf]]
- [[Ida Schöpfer]]
- [[Philipp Schörghofer]]
- [[Rasmus Schüller]]
- [[André Schürrle]]
- [[Barbara Ann Scott]]
- [[Beckie Scott]]
- [[Duncan Scott]]
- [[Leonard Scott]]
- [[Daniel Sedin]]
- [[Henrik Sedin]]
- [[Lukáš Sedlák]]
- [[Goce Sedloski]]
- [[Sergi Sednjev]]
- [[Pjotr Sedov]]
- [[Anastassija Sedova]]
- [[Juri Sedõhh]]
- [[Clarence Seedorf]]
- [[Anton Seelos]]
- [[Barbora Seemanová]]
- [[Evald Seepere]]
- [[Rain Seepõld]]
- [[Haris Seferović]]
- [[Tyler Seguin]]
- [[Indrek Sei]]
- [[Moritz Seider]]
- [[Mario Seidl]]
- [[Kristin Seier]]
- [[Alar Seim]]
- [[Georg Seim]]
- [[Mart Seim]]
- [[Geórgios Seitarídis]]
- [[Jiří Sekáč]]
- [[Andrej Sekera]]
- [[Kunimitsu Sekiguchi]]
- [[Leopold Sekongo]]
- [[Andrew Selby]]
- [[Taavi Selder]]
- [[Ivan Seledkov]]
- [[Monica Seles]]
- [[Aleksandr Selevko]]
- [[Hanno Selg]]
- [[Konstantin Selli]]
- [[Enn Sellik]]
- [[Siim Sellis]]
- [[Ole Selnæs]]
- [[Matz Sels]]
- [[Teemu Selänne]]
- [[Caster Semenya]]
- [[Antoine Semenyo]]
- [[Peeter Semjonov]]
- [[Uļjana Semjonova]]
- [[Peter Sendel]]
- [[Philippe Senderos]]
- [[Marcos Senesi]]
- [[Ayrton Senna]] 
- [[Bruno Senna]]
- [[Marcos Senna]]
- [[Simona Senoner]]
- [[Stefano Sensi]]
- [[Märt Sepik]]
- [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]]
- [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]]
- [[Kätlin Sepp]]
- [[Raimund Felix Sepp]]
- [[Markkus Seppik]]
- [[Hanna-Maria Seppälä]]
- [[Tuomas Seppänen]]
- [[Leopoldo Serantes]]
- [[Suat Serdar]]
- [[Thulani Serero]]
- [[Maria Sergejeva]]
- [[Ulderico Sergo]]
- [[Jean Michaël Seri]]
- [[Šamil Serikov]]
- [[Ryan Sessegnon]]
- [[Daiya Seto]]
- [[Anastasija Sevastova]]
- [[Damon Severson]]
- [[Salva Sevilla]]
- [[Oblique Seville]]
- [[Leida Sevruk]]
- [[Dan Sexton]]
- [[Victor Shabangu]]
- [[Jennifer Shahade]]
- [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]]
- [[Sam Shankland]]
- [[Bill Shankly]]
- [[Xherdan Shaqiri]]
- [[Billy Sharp]]
- [[Henry Graham Sharp]]
- [[Kevin Shattenkirk]]
- [[Luke Shaw]]
- [[Jack Shea]]
- [[Riley Sheahan]]
- [[Alan Shearer]]
- [[Conor Sheary]]
- [[Barry Sheene]]
- [[Jonjo Shelvey]]
- [[Shen Xue]]
- [[James Sheppard]]
- [[Cillian Sheridan]]
- [[Martin Sheridan]]
- [[Teddy Sheringham]]
- [[Kiefer Sherwood]]
- [[Mikaela Shiffrin]]
- [[Jean Shiley]]
- [[Hunter Shinkaruk]]
- [[Drew Shore]]
- [[Nick Shore]]
- [[Frank Shorter]]
- [[Alfred Shrubb]]
- [[Yury Shulman]]
- [[Aleksei Sibirtsev]]
- [[Djibril Sidibé]]
- [[Aljona Sidko]]
- [[Janusz Sidło]]
- [[Andrei Sidorenkov]]
- [[Vladimir Sidorkin]]
- [[Anželika Sidorova]]
- [[Annarita Sidoti]]
- [[Nathalie von Siebenthal]]
- [[Björn Sieber]]
- [[Jonas Siegenthaler]]
- [[Viktor Sieger]]
- [[Günter Siegmund]]
- [[Jani Sievinen]]
- [[Madis Sihimets]]
- [[Morten Siht]]
- [[Eler Siim]]
- [[Mattias Siimar]]
- [[Georg Siimenson]]
- [[Kristo Siimer]]
- [[Karl Siitan]]
- [[Ton Sijbrands]]
- [[Kristjan Sikaste]]
- [[András Sike]] 
- [[Evald Sikk]]
- [[Kermo Sikk]]
- [[Jüri Sikkut]]
- [[Gergely Siklósi]]
- [[Tomasz Sikora]]
- [[Dylan Sikura]]
- [[Annette Sikveland]]
- [[Paulo Silas]]
- [[Otto Silber]]
- [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]]
- [[Donald-Aik Sild]]
- [[Heino Sild]]
- [[Joanna Sild]]
- [[Joonas Sild]]
- [[Lauri Sild]]
- [[Rita Sild]]
- [[Sarmite Sild]]
- [[Sixten Sild]]
- [[Timo Sild]]
- [[Henry Sildaru]]
- [[Kelly Sildaru]]
- [[Olle Sildre]]
- [[Kõrõlo Silitš]]
- [[Harry Siljander]]
- [[Ramol Sillamaa]]
- [[Annika Sillaots]]
- [[Ats Sillaste]]
- [[Ester Sillaste]]
- [[Mikk Sillaste]]
- [[Janis Sillat]]
- [[Müzahir Sille]]
- [[Andrei Silnov]]
- [[André Silva]]
- [[André da Silva]]
- [[Antony Silva]]
- [[Bernardo Silva]]
- [[David Silva]]
- [[Eduardo da Silva]]
- [[Fábio Silva]]
- [[Leonardo Silva]]
- [[Marco Silva]]
- [[Rafa Silva]]
- [[Rui Pedro Silva]]
- [[Thiago Silva]]
- [[Yarisley Silva]]
- [[Jay Silverheels]]
- [[Irina Simagina]]
- [[Mohamed Simakan]]
- [[Dave Sime]]
- [[Sara Simeoni]]
- [[Dominik Simon]]
- [[Julia Simon]]
- [[Mircea Șimon]]
- [[Moses Simon]]
- [[Marco Simoncelli]]
- [[Timo Simonlatser]]
- [[Xavi Simons]]
- [[René Simões]]
- [[Juhan Simovart]]
- [[Pusarla Venkata Sindhu]]
- [[Vijender Singh]]
- [[Wilfried Singo]]
- [[Sander Sinilaid]]
- [[Vlasi Sinjavski]]
- [[Jannik Sinner]]
- [[Eelco Sintnicolaas]]
- [[Lembit Sipelgas]]
- [[Tapio Sipilä]]
- [[Aleksander Sirel]]
- [[Kersti Sirel]]
- [[Janis Sirelpuu]]
- [[Kaili Sirge]]
- [[Helmuth Sirgemets]]
- [[Salvatore Sirigu]]
- [[Zigismunds Sirmais]]
- [[Ilja Siroš]]
- [[Sergei Sirotkin]]
- [[Moussa Sissoko]]
- [[Colton Sissons]]
- [[Peter Sitt]]
- [[Igor Sjunin]]
- [[Stig Sjölin]]
- [[Sarah Sjöström]]
- [[Pavol Skalický]]
- [[Sindre Bjørnestad Skar]]
- [[Bente Skari]]
- [[Ellyes Skhiri]]
- [[Ville Skinnari]]
- [[Jeff Skinner]]
- [[Stuart Skinner]]
- [[Kristine Stavås Skistad]]
- [[Ossian Skiöld]]
- [[Ann Elen Skjelbreid]]
- [[Lidija Skoblikova]]
- [[Vibeke Skofterud]]
- [[Sander Skotheim]]
- [[Kārlis Skrastiņš]]
- [[Pia Skrzyszowska]]
- [[Viktor Skrõpnõk]]
- [[Nejc Skubic]]
- [[Andres Skuin]]
- [[Juraj Slafkovský]]
- [[Mary Slaney]]
- [[Jaccob Slavin]]
- [[Svetlana Sleptsova]]
- [[Anton Slepõšev]]
- [[Jelena Slessarenko]]
- [[Astrid Øyre Slind]]
- [[Naïm Sliti]]
- [[Lev Slobodskoi]]
- [[Irina Slutskaja]]
- [[Izmir Smajlaj]]
- [[Chris Smalling]] 
- [[Viktor Smeds]]
- [[Valeri Smelkov]]
- [[David Smerdon]]
- [[Raissa Smetanina]]
- [[Ilia Smirin]]
- [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]]
- [[Andrei Smirnov]]
- [[Maksim Smirnov]]
- [[Vladimir Smirnov]]
- [[Deniss Smirnovs]]
- [[Alex Smith]]
- [[Axel Smith]]
- [[Bobby Smith]]
- [[Brendan Smith]]
- [[C. J. Smith]]
- [[Calvin Smith]]
- [[Craig Smith]]
- [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]]
- [[John Smith (maadleja)|John Smith]]
- [[Maurice Smith]]
- [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]]
- [[Regan Smith]]
- [[Reilly Smith]]
- [[Rusty Smith]]
- [[Warren Cummings Smith]]
- [[Devante Smith-Pelly]]
- [[Fjodor Smolov]]
- [[Vassili Smõslov]]
- [[Wesley Sneijder]]
- [[Robert Snodgrass]]
- [[Wesley So]]
- [[Cédric Soares]]
- [[Júlio César Soares Espíndola]]
- [[Hugo Soasepp]]
- [[Edmund Sobkowiak]]
- [[Waldemar Sobota]]
- [[Vladimír Sobotka]]
- [[Rubén Sobrino]]
- [[Roman Sobtšenko]]
- [[Bartosz Soćko]]
- [[Monika Soćko]]
- [[Sócrates]]
- [[Mads Søgaard]]
- [[Leili Soima]]
- [[August Sokk]]
- [[Sten-Timmu Sokk]]
- [[Tanel Sokk]]
- [[Tiit Sokk]]
- [[Ola Solbakken]]
- [[Ståle Solbakken]]
- [[Henning Solberg]]
- [[Oliver Solberg]]
- [[Petter Solberg]]
- [[Stian Solberg]]
- [[Roberto Soldado]]
- [[Carlos Soler]]
- [[Hope Solo]]
- [[Manor Solomon]]
- [[Igor Solopov]]
- [[Nikolai Solovjov]]
- [[Hocine Soltani]]
- [[Yann Sommer]]
- [[René Sommerfeldt]]
- [[Alex Song]]
- [[Janar Soo]]
- [[Henri Sool]]
- [[Hannes Soomer]]
- [[Kaia Soosaar]]
- [[Marti Soosaar]]
- [[Martti Soosaar]]
- [[Peet Soosaar]]
- [[Kustav Soosild]]
- [[Inge Sørensen]]
- [[Heiki Sorge]]
- [[Sebastián Soria]]
- [[Juan Pablo Sorín]]
- [[Arnold Sorina]]
- [[Junior Sornoza]]
- [[Jaanus Sorokin]]
- [[Stefan Sorokin]]
- [[Jekaterina Sorokina]]
- [[Sara Sorribes Tormo]]
- [[Sverre Sørsdal]]
- [[José Sosa]]
- [[Javier Sotomayor]]
- [[Tomáš Souček]]
- [[Hillal Soudani]]
- [[Gabriela Soukalová]]
- [[Adama Soumaoro]]
- [[Boubakary Soumaré]]
- [[Samuel Souprayen]]
- [[Diego Souza]]
- [[Josef de Souza]]
- [[Melanie South]]
- [[Harry Souttar]]
- [[John Souttar]]
- [[Djibril Sow]]
- [[Uroš Spajić]]
- [[Luciano Spalletti]] 
- [[Silvio Spann]]
- [[Tim Sparv]]
- [[Wallace Spearmon]]
- [[Gary Speed]]
- [[Scott Speed]]
- [[Jason Spezza]]
- [[Johnny Spillane]]
- [[Leonardo Spinazzola]]
- [[Leon Spinks]]
- [[Valeri Spiridonov]]
- [[Mark Spitz]]
- [[Ryan Spooner]]
- [[Latrell Sprewell]]
- [[Benedictus Springer]]
- [[Ron Springett]]
- [[Daniel Sprong]]
- [[Jared Spurgeon]]
- [[Sébastien Squillaci]]
- [[Dennis Srbeny]]
- [[László Szabó]]
- [[Ádám Szalai]]
- [[Attila Szalai]]
- [[Emese Szász]]
- [[Ágnes Szávay]]
- [[Jan Szczepański]]
- [[Wally Szczerbiak]]
- [[Wojciech Szczęsny]]
- [[Marian Szeja]]
- [[Zsófia Szerafin]]
- [[Áron Szilágyi]]
- [[Dominik Szoboszlai]]
- [[Robin Szolkowy]]
- [[Damian Szymański]]
- [[Sebastian Szymański]]
- [[Eric Staal]]
- [[Jordan Staal]]
- [[Jack Stacey]]
- [[Teresa Stadlober]]
- [[Lorenzo Staelens]]
- [[Daniel Ståhl]]
- [[Gideon Ståhlberg]]
- [[Dave Stallworth]]
- [[Jaap Stam]]
- [[Benjamin Stambouli]]
- [[Steven Stamkos]]
- [[Richie Stanaway]]
- [[Nicolae Stanciu]]
- [[Eimantas Stanionis]]
- [[Josip Stanišić]]
- [[Dejan Stanković]]
- [[Ivan Stapovič]] 
- [[Carl Starfelt]]
- [[Bernhard Starkbaum]]
- [[Tom Starke]]
- [[Tõnis Starkopf]]
- [[Mihhail Starodubtsev]]
- [[Ilmārs Starostīts]]
- [[Nava Starr]]
- [[Andrej Staś]]
- [[Paul Stastny]]
- [[Jason Statham]]
- [[Maurizio Stecca]]
- [[Mario Stecher]]
- [[Alexander Steen]]
- [[Ekateríni Stefanídi]]
- [[Zenon Stefaniuk]]
- [[Michail Stefanovič]]
- [[Antoaneta Stefanova]]
- [[Britta Steffen]]
- [[Lotte Stein]]
- [[Andreas Steinbach]]
- [[Roman Steinberg]]
- [[Wilhelm Steinitz]]
- [[Kristin Størmer Steira]]
- [[Maarten Stekelenburg]]
- [[Ingemar Stenmark]]
- [[Mattis Stenshagen]]
- [[Derek Stepan]]
- [[Andrei Stepanov]]
- [[Stanislav Stepaškin]]
- [[Christoph Stephan]]
- [[Marcus Stephen]]
- [[Dale Stephens]]
- [[Jack Stephens]]
- [[Chandler Stephenson]]
- [[Daniil Steptšenko]]
- [[Olesja Steptšenko]]
- [[Nikolai Stepulov]]
- [[Raheem Sterling]]
- [[Lawrence Stevens]]
- [[Patrick Stevens]]
- [[Dale Stevenson]]
- [[Teófilo Stevenson]]
- [[Jackie Stewart]]
- [[Léonard Steyaert]]
- [[Michael Detlef Stich]]
- [[Lars Stindl]]
- [[Rein Stint]]
- [[Kamil Stoch]]
- [[Hristo Stoichkov]]
- [[Peja Stojaković]]
- [[Dragan Stojković]]
- [[Vladimir Stojković]]
- [[Lara Stock]]
- [[Maurice Stokes]]
- [[Anthony Stolarz]]
- [[Gösta Stoltz]]
- [[Rojé Stona]]
- [[Mark Stone]]
- [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]]
- [[Dean Stoneman]]
- [[Casey Stoner]]
- [[Dudley Storey]]
- [[David Storl]]
- [[Frederik Storm]]
- [[Rolf Storm]]
- [[Samantha Stosur]]
- [[Amar'e Stoudemire]]
- [[Gert Stråhle]]
- [[Anton Strålman]]
- [[Carlos Strandberg]]
- [[Stefan Strandberg]]
- [[Matěj Stránský]]
- [[Leenart Strastin]]
- [[Sander van de Streek]]
- [[Ben Street]]
- [[Mark Streit]]
- [[Georg Streitberger]]
- [[Martin Strel]]
- [[Marco Streller]]
- [[Getriin Strigin]]
- [[Arvo Strikholm]]
- [[Ivan Strinić]]
- [[Lance Stroll]]
- [[Dylan Strome]]
- [[Ryan Strome]]
- [[Kevin Strootman]]
- [[Jens Stryger Larsen]]
- [[Cristhian Stuani]]
- [[Ivar Stukolkin]]
- [[Marco Sturm]]
- [[Daniel Sturridge]]
- [[Boriss Stõrankevitš]]
- [[Gerhard Stöck]]
- [[Tim Stützle]]
- [[Su Bingtian]]
- [[Denis Suárez]]
- [[Luis Alberto Suárez]]
- [[Luis Suárez Miramontes]]
- [[Gabriel Suazo]]
- [[Malcolm Subban]]
- [[Marek Suchý]]
- [[Petar Sučić]]
- [[Kunitaka Sueoka]]
- [[Yukinari Sugawara]]
- [[Shigeo Sugimoto]]
- [[Ai Sugiyama]]
- [[Alpo Suhonen]]
- [[Viljo Suhonen]]
- [[Jennifer Suhr]]
- [[Andrus Suija]]
- [[Silja Suija]]
- [[Olari Suislep]]
- [[Vitali Sujetov]]
- [[Gustav Sule]]
- [[Adrianna Sułek]]
- [[Mariann Sulg]]
- [[Tarmo Sulger]]
- [[Udo Sulp]]
- [[Klaus Sulzenbacher]]
- [[Lamin Suma]]
- [[Christoph Sumann]]
- [[Crysencio Summerville]]
- [[Sun Yang]]
- [[Noah Sonko Sundberg]]
- [[Martin Johnsrud Sundby]]
- [[Mats Sundin]]
- [[Jonna Sundling]]
- [[Oskar Sundqvist]]
- [[Robert Suokas]]
- [[John Surtees]]
- [[Edgar-Theodor Susi]]
- [[Tomáš Suslov]]
- [[Aguri Suzuki]]
- [[Ichirō Suzuki]]
- [[Nick Suzuki]]
- [[Corinne Suter]]
- [[Fabienne Suter]]
- [[Pius Suter]]
- [[Ryan Suter]]
- [[Adrian Sutil]]
- [[Emil Sutovsky]]
- [[Brandon Sutter]]
- [[Olaf Suuder]]
- [[Diana Suumann]]
- [[Riho Suun]]
- [[Frits-Allan Suurkask]]
- [[Valdu Suurkask]]
- [[Alo Suurna]]
- [[Kasper Suurorg]]
- [[Oliver Suurorg]]
- [[Geir Suursild]]
- [[Toivo Suursoo]]
- [[Tanel Suurväli]]
- [[Toomas Suurväli]]
- [[Rein Suvi]]
- [[Sten Suvio]]
- [[Gunde Svan]]
- [[Rasmus Svane]]
- [[Jens Arne Svartedal]]
- [[Niklas Svedberg]]
- [[Viktor Svedberg]]
- [[Emil Hegle Svendsen]]
- [[Jonas Svensson]]
- [[Rudolf Svensson]]
- [[Václav Svěrkoš]]
- [[Jevgeni Svešnikov]]
- [[Vladimirs Svešņikovs]]
- [[Dumitru Svetuşchin]]
- [[Aksel Lund Svindal]]
- [[Jeremy Swayman]]
- [[Iga Świątek]]
- [[Dariusz Świercz]]
- [[Justyna Święty-Ersetic]]
- [[Ewa Swoboda]]
- [[Andres Sõber]]
- [[Elvia Sõber]]
- [[Peep Sõber]]
- [[Sergi Sõdortšuk]]
- [[Ats Sõnajalg]]
- [[Andrei Sõritsa]]
- [[Ene Säinas]]
- [[Ants Särgava]]
- [[Harri Säteri]]
- [[Roomet Säälik]]
- [[Aimur Säärits]]
- [[Oleg Säyetov]]
- [[Carl Söderberg]]
- [[Anders Södergren]]
- [[Robin Söderling]]
- [[Margus Sööt]]
- [[Çağlar Söyüncü]]
- [[Niklas Süle]]
- [[Boris Sülluste]]
- [[Baba Sy]]
- [[Issiaga Sylla]]

== Š ==
[[Maksim Šabalin]]
- [[Grit Šadeiko]]
- [[Jane Šadeiko]]
- [[Lucie Šafářová]]
- [[Anda Šafranska]]
- [[Kęstutis Šapka]]
- [[Igor Šaplavski]] 
- [[Jahor Šaranhovič]]
- [[Marija Šarapova]]
- [[Anne Šaraškin]]
- [[Ante Šarić]]
- [[Dario Šarić]]
- [[Kristina Šarić]]
- [[Sergei Šarikov]] 
- [[Ľubomír Šatka]]
- [[Maksim Šatskihh]]
- [[Viktors Ščerbatihs]]
- [[Dmitri Šebedev]]
- [[Roman Šebrle]] 
- [[Daugirdas Šemiotas]] 
- [[Inna Šeškil]]
- [[Kęstutis Šeštokas]]
- [[Andri Ševtšenko]]
- [[Valentõna Ševtšenko]]
- [[Natalja Šikolenko]]
- [[Boriss Šilkov]]
- [[Artūrs Šilovs]]
- [[Radim Šimek]]
- [[Ana Šimić]]
- [[Sergei Šipov]]
- [[Anton Šipulin]]
- [[Andris Širjakovs]]
- [[Roman Širokov]]
- [[Sergei Širokov]]
- [[Aleksei Širov]]
- [[Aleksandr Širšov]]
- [[Olga Šišigina]]
- [[Tihhon Šišov]]
- [[Marijo Šivolija-Jelica]]
- [[Sergei Škatov]]
- [[Aleksandr Škirin]]
- [[Boriss Škitkin]]
- [[Milan Škoda]]
- [[Milan Škriniar]]
- [[Martin Škrtel]]
- [[Jiří Šlégr]]
- [[German Šlein]]
- [[Michal Šlesingr]]
- [[Anatoli Šmigun]]
- [[Katrin Šmigun]]
- [[Kristina Šmigun]]
- [[Rutt Šmigun]]
- [[Vladimír Šmicer]]
- [[Algirdas Šocikas]]
- [[Michael Špaček]]
- [[Ivana Španović]]
- [[Andraž Šporar]]
- [[Barbora Špotáková]]
- [[Karolina Šprem]]
- [[Patrik Štefan]]
- [[Zuzana Štočková]]
- [[Irina Štork]]
- [[Māris Štrombergs]] 
- [[Vjatšeslav Štšegolev]]
- [[Georgi Štšennikov]]
- [[Ilka Štuhec]]
- [[Sergei Šubenkov]]
- [[Davor Šuker]]
- [[Libor Šulák]]
- [[Pavel Šulc]]
- [[Šarūnas Šulskis]]
- [[Anton Šunin]]
- [[Andrej Šustr]]
- [[Josip Šutalo]]
- [[Igor Švõrjov]]

== Z ==

[[Daniel Zaar]] -
[[Illja Zabarnõi]] -
[[Erik Zabel]] -
[[Aleksandra Zabelina]] -
[[Natalja Zabijako]] -
[[Tomáš Záborský]] -
[[Cristian Zaccardo]] -
[[Renato Zaccarelli]] -
[[Pavel Zacha]] -
[[Ján Zachara]] -
[[Filip Zadina]] -
[[Mário Zagallo]] -
[[Alina Zagitova]] -
[[Theódoros Zagorákis]] -
[[Eran Zahavi]] -
[[Hillar Zahkna]] -
[[Rene Zahkna]] - 
[[Vjatšeslav Zahovaiko]] - 
[[Nikolajs Zaicevs]] -
[[Svetlana Zainetdinova]] -
[[Olga Zaitseva]] - 
[[Travis Zajac]] -
[[Miha Zajc]] -
[[Abdul Aziz Zakari]] - 
[[Denis Zakaria]] -
[[Aleksandr Zakarljuka]] -
[[Salomėja Zaksaitė]] -
[[Nicola Zalewski]] -
[[Anthony Zambrano]] -
[[Carlos Zambrano]] -
[[Gianluca Zambrotta]] -
[[Alfonso Zamora]] -
[[Iván Zamorano]] -
[[Primo Zamparini]] - 
[[Javier Zanetti]] - 
[[Ana Zaninović]] -
[[Lucija Zaninović]] -
[[Nicolò Zaniolo]] -
[[Mohamed Zaoui]] -
[[Duván Zapata]] -
[[Davide Zappacosta]] -
[[Matías Zaracho]] -
[[Agustín Zaragoza]] -
[[Mauro Zárate]] -
[[Daniss Zaripov]] -
[[Georgi Zažitski]] -
[[Vladimir Zažogin]] - 
[[Anna Zatonskih]] -
[[Emil Zátopek]] -
[[Dana Zátopková]] -
[[Rostõslav Zaulõtšnõi]] -
[[Olga Zavjalova]] -
[[Włodzimierz Zawadzki]] - 
[[Vladimir Zažogin]] - 
[[Zé Roberto]] -
[[Hendrik van der Zee]] -
[[Hendrik van der Zee (poksija)]] -
[[Trevor Zegras]] -
[[Hans Zehetmayer]] -
[[Indrek Zelinski]] -
[[Boudewijn Zenden]] - 
[[Arbër Zeneli]] -
[[Sergei Zenjov]] - 
[[Therese Zenz]] -
[[Kathrin Zettel]] -
[[Henrik Zetterberg]] -
[[Parvīz Zeydvand]] -
[[Zhang Dan]] -
[[Zhang Hao]] -
[[Zhang Lin]] -
[[Zhang Yining]] -
[[Zhao Hongbo]] -
[[Zhao Jun]] -
[[Zhao Xintong]] -
[[Zhao Xue]] -
[[Zhou Guanyu]] -
[[Toivo Zidbäck]] - 
[[Franz Zingerle]] -
[[Zheng Jie]] - 
[[Mika Zibanejad]] -
[[Zico]] - 
[[Zinédine Zidane]] - 
[[Christian Ziege]] -
[[Zachery Ziemek]] -
[[Victor Zilberman]] - 
[[Nikolai Zimjatov]] - 
[[Margret Zimmermann]] -
[[Szymon Ziółkowski]] - 
[[Jean-Olivier Zirignon]] - 
[[Kregor Zirk]] -
[[Hakim Ziyech]] -
[[Dejan Zlatičanin]] -
[[Inna Zlidnis]] -
[[Roman Zobnin]] -
[[Maria Żodzik]] -
[[David Zogg]] -
[[Kenneth Zohore]] -
[[Hynek Zohorna]] -
[[Ricardo Zonta]] -
[[Toivo Zoova]] - 
[[Jürgen Zopp]] -
[[Cristian Zorzi]] - 
[[Kurt Zouma]] -
[[Natko Zrnčić-Dim]] -
[[Tibor Zsíros]] -
[[Gyula Zsivótzky]] -
[[Ryszard Zub]] -
[[Ivica Zubac]] -
[[Steven Zuber]] -
[[Dainius Zubrus]] -
[[Mats Zuccarello]] -
[[Jason Zucker]] -
[[Bruno Zuculini]] -
[[Paul Zujenkov]] -
[[Juan Camilo Zúñiga]] -
[[Dārta Zunte]] -
[[Rein Zupping]] -
[[Silvan Zurbriggen]] -
[[Karl Zurflüh]] - 
[[Louis Zutter]] -
[[Alexander Zverev]] -
[[Elina Zvierava]] - 
[[Dominic Zwerger]] -
[[Olesja Zõkina]] -
[[Konstantin Zõrjanov]] -
[[İlham Zəkiyev]] -
[[Armin Zöggeler]]

== Ž ==
[[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]]

== T ==
[[Albert Taar]]
- [[Erich Taar]]
- [[Robert Taar]]
- [[Rein Taaramäe]]
- [[Amin Tabatabaei]]
- [[Mati Tabur]]
- [[Zersenay Tadese]]
- [[Dušan Tadić]]
- [[Josip Tadič]]
- [[Klaus Tafelmeier]]
- [[Ando Tagamets]]
- [[Adam Taggart]]
- [[Zaur Tağızadə]]
- [[Nicolás Tagliafico]]
- [[Mitsuhisa Taguchi]]
- [[Jonathan Tah]]
- [[Taihō Kōki]]
- [[Tunnet Taimla]]
- [[Kaspar Taimsoo]]
- [[Teemu Tainio]]
- [[Jorma Taipale]]
- [[Taie Taiwo]] 
- [[Yōjirō Takahagi]]
- [[Helena Takalo]]
- [[Mihhail Tal]]
- [[Laša Talahhadze]]
- [[Alina Tałaj]]
- [[Nadežda Talanova]]
- [[Montassar Talbi]]
- [[Cam Talbot]]
- [[Jean-Guy Talbot]]
- [[Valdo Tali]]
- [[Johan Talihärm]]
- [[Johanna Talihärm]]
- [[Heikki Talimaa]]
- [[Johannes Talmre]]
- [[Avo Talpas]]
- [[Lembit Talpsepp]]
- [[Evelin Talts]]
- [[Jaan Talts]]
- [[Janar Talts]]
- [[Viire Talts]]
- [[Astrid Talumäe]]
- [[Urmas Talve]]
- [[Keiji Tamada]]
- [[Vittorio Tamagnini]]
- [[Adam Tambellini]]
- [[Ernst Tamberg]]
- [[Tanel Tamberg]]
- [[Gianmarco Tamberi]]
- [[Teddy Tamgho]]
- [[Helmet Tamkõrv]]
- [[Ann Tamm]]
- [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]]
- [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]]
- [[Jevgeni Tamm]]
- [[Joonas Tamm]]
- [[Jüri Tamm]]
- [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]]
- [[Reimo Tamm]]
- [[Tõnis Tamm]]
- [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]]
- [[Aare Tamme]]
- [[Märt Tammearu]]
- [[Tõnu Tammearu]]
- [[Annika Tammela]]
- [[Matti Tammelin]]
- [[Timo Tammemaa]]
- [[Joosep Tammemäe]]
- [[Piibe Tammemäe]]
- [[Timmo Tammemäe]]
- [[Harald Tammer]]
- [[Aleksander Tammert]]
- [[Aleksander Tammert seenior]]
- [[Eeri Tammik]]
- [[Kalver Tammik]]
- [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]]
- [[Lisette Tammik]]
- [[Aleksei Tammiste]]
- [[Karel Tammjärv]]
- [[Meigo Tammsaar]]
- [[Urve Tammsalu]]
- [[Ain Tammus]]
- [[Dimosthénis Tampákos]]
- [[Tahar Tamsamani]] 
- [[Ričardas Tamulis]]
- [[Kiyoshi Tanabe]]
- [[Ao Tanaka]]
- [[Atomu Tanaka]]
- [[Junya Tanaka]]
- [[Tamarine Tanasugarn]]
- [[Olof Tandberg]]
- [[Petter Tande]]
- [[Brandon Tanev]]
- [[Christopher Tanev]]
- [[Tang Xuezhong]]
- [[Abdulla Tangriyev]]
- [[Hardo Tann]]
- [[Tamara Tansõkkužina]]
- [[Sami Taoufik]]
- [[Ramón Tapia]]
- [[Edmond Tapsoba]]
- [[Daniil Tarassov]]
- [[Maksim Tarassov]]
- [[Diego Tardelli]]
- [[Mehdi Taremi]]
- [[James Tarkowski]]
- [[Toomas Tarm]]
- [[Aadu Tarmak]]
- [[Jüri Tarmak]]
- [[Siegbert Tarrasch]]
- [[Sulev Tarros]]
- [[Jüri Tarto]]
- [[Johannes Tasa]]
- [[Kazuaki Tasaka]]
- [[Evald Tasane]]
- [[Martin Taska]]
- [[Ștefan Tașnadi]]
- [[Matthias Tass]]
- [[Tomáš Tatar]]
- [[Edis Tatli]]
- [[Kristin Tattar]]
- [[Tevita Taufoʻou]]
- [[Laulauga Tausaga]]
- [[John Tavares]]
- [[Júlio Tavares]]
- [[Marcus Tavernier]]
- [[Imre Taveter]]
- [[Angelo Taylor]]
- [[Christian Taylor]]
- [[Dennis Taylor]]
- [[Meldrick Taylor]]
- [[Oliver Taylor]]
- [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]]
- [[Letsile Tebogo]]
- [[Mattias Tedenby]]
- [[Peep Teder]]
- [[Ruubert Teder]]
- [[Liis Teemusk]]
- [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]]
- [[Harry Teeveer]]
- [[Ingemar Teever]]
- [[Axel Teichmann]]
- [[Richard Teichmann]]
- [[Tanel Tein]]
- [[Toomas Tein]]
- [[Sten Teino]]
- [[Saara Teitelbaum]]
- [[Teitur Þórðarson]]
- [[Alex Teixeira]]
- [[Armando Teixeira]]
- [[Daniel Teklehaimanot]]
- [[Vitali Teleš]]
- [[Mirza Teletović]]
- [[Ülo Telgmaa]]
- [[Vladimir Tell]]
- [[Alex Telles]]
- [[Cristian Tello]]
- [[Taijo Teniste]]
- [[Timo Teniste]]
- [[Georg Tenno]]
- [[Siim Tenno]]
- [[Matt Tennyson]]
- [[Bryan Angulo Tenorio]]
- [[Carlos Tenorio]]
- [[Miltiádis Tentóglou]]
- [[Artemi Tepp]]
- [[Elmar Tepp]]
- [[Jaanus Teppan]]
- [[Renee Teppan]]
- [[Tiia Teppan]]
- [[Vahur Teppan]]
- [[Sergei Terehhov]]
- [[Paul Tergat]]
- [[Alfred Ter-Mkrtšjan]]
- [[Maris Terno]]
- [[Simon Terodde]]
- [[Chris Terry]]
- [[John Terry]]
- [[Amela Terzić]]
- [[Teuvo Teräväinen]]
- [[Kenny Tete]]
- [[Teddy Teuma]]
- [[Carlos Tévez]]
- [[Andreas Tews]]
- [[Aksel Teär]]
- [[Alexandre Texier]]
- [[Florian Thauvin]]
- [[Arthur Theate]]
- [[Michel Théato]]
- [[Adrien Théaux]]
- [[Brianne Theisen-Eaton]]
- [[Regina Theissl-Pokorná]]
- [[José Théodore]]
- [[Shea Theodore]]
- [[Igor Thiago]]
- [[Nafissatou Thiam]]
- [[Kees Thijssen]]
- [[Gabrielle Thomas]]
- [[Iwan Thomas]]
- [[John Thomas (iluuisutaja)]]
- [[John Thomas (kõrgushüppaja)]]
- [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]]
- [[Tim Thomas]]
- [[Tarvi Thomberg]]
- [[Bronwyn Thompson]]
- [[Daley Thompson]]
- [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]]
- [[Kishane Thompson]]
- [[Logan Thompson]]
- [[Obadele Thompson]]
- [[Tage Thompson]]
- [[Elaine Thompson-Herah]]
- [[Hans Thomsén]]
- [[Tue Thomsen]]
- [[Andreas Thorkildsen]]
- [[Joe Thornton]]
- [[Ian Thorpe]]
- [[Jim Thorpe]]
- [[Kristian Thorstvedt]]
- [[Lilian Thuram]]
- [[Marcus Thuram]]
- [[Nate Thurmond]]
- [[Gustav Thöni]]
- [[Juha Tiainen]]
- [[Dan Ticktum]]
- [[Frederick Tiedt]]
- [[Erin Tierney]]
- [[Kieran Tierney]]
- [[Rudolf Tihane]]
- [[Aleksandr Tihhonov]]
- [[Tamara Tihhonova]]
- [[Imre Tiidemann]]
- [[Raimond Tiidermann]]
- [[Ants-Hindrek Tiido]]
- [[Heino Tiik]]
- [[Sirly Tiik]]
- [[Kristjan Tiirik]]
- [[Karl-August Tiirmaa]]
- [[Mart Tiisaar]]
- [[Ronaldo Tiismaa]]
- [[Julius Tiisväli]]
- [[Edgar Tiits]]
- [[Vardo Tikas]]
- [[Esa Tikkanen]]
- [[Hans Tikkanen]]
- [[Mihkel Tiks]]
- [[Guus Til]]
- [[Felicia Țilea-Moldovan]]
- [[Karel Tilga]]
- [[Henry Tiller]] 
- [[Stefano Tilli]]
- [[Malik Tillman]]
- [[Jurriën Timber]]
- [[Jan Timman]]
- [[Alfred Timmo]]
- [[Marina Timofejeva]] 
- [[Andrei Timošin]]
- [[Aleksandr Timošinin]]
- [[Cordell Tinch]]
- [[Paulo César Tinga]]
- [[Anton Tinnerholm]]
- [[Evald Tipner]]
- [[Toomas Tiru]]
- [[Vasile Tiţă]]
- [[Vassili Titarenko]]
- [[Ariarne Titmus]]
- [[Y. A. Tittle]]
- [[Sergei Tivjakov]]
- [[Brady Tkachuk]]
- [[Matthew Tkachuk]]
- [[Darja Tkatšenko]]
- [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]]
- [[Triin Tobi]]
- [[Indrek Tobreluts]]
- [[Kazuyuki Toda]]
- [[Jean Todt]]
- [[Devon Toews]]
- [[Jonathan Toews]]
- [[Tyler Toffoli]]
- [[Harry Toffolo]]
- [[Ene Tohv]]
- [[Toomas Tohver]]
- [[Joona Toivio]]
- [[Miikka Toivola]]
- [[Henri Toivonen]]
- [[Ola Toivonen]]
- [[Pauli Toivonen]]
- [[Erjon Tola]]
- [[Marija Tolj]]
- [[Gennadi Tolmatšov]]
- [[Kati Tolmoff]]
- [[Rafael Tolói]]
- [[Juho Tolppola]]
- [[Eeli Tolvanen]]
- [[Jon Dahl Tomasson]]
- [[David Tomášek]]
- [[Jevgeni Tomaševski]]
- [[Alberto Tomba]]
- [[Janek Tombak]]
- [[Tuuli Tomingas]]
- [[Takehiro Tomiyasu]]
- [[Fikayo Tomori]]
- [[Priit Tomson]]
- [[Sandro Tonali]]
- [[Tončo Tončev]] 
- [[Ivan Toney]]
- [[Tong Jian]]
- [[Luca Toni]]
- [[Didrik Tønseth]]
- [[Andres Toobal]]
- [[Kert Toobal]]
- [[Alo Toom]]
- [[Hugo Toom]]
- [[Johannes Toom]]
- [[Mait Toom]]
- [[Merily Toom]]
- [[Alari Toome]]
- [[Joosep Toome]]
- [[Marek Toome]]
- [[Toomas Toome]]
- [[Janar Toomet]]
- [[Bill Toomey]]
- [[Taaniel Tooming]]
- [[Arvi Toominga]]
- [[Aivar Toomiste]]
- [[Raigo Toompuu]]
- [[Jens Toornstra]]
- [[Adalbert Toots]]
- [[Heiki Toots]]
- [[Valdur Topaasia]]
- [[Borislav Topić]]
- [[Ömer Toprak]]
- [[Juri Torbek]]
- [[Hans Torim]]
- [[Július Torma]]
- [[Kaarel Torop]]
- [[Tiina Torop]]
- [[Arnold Torpel]]
- [[Lucas Torreira]]
- [[Gwen Torrence]]
- [[Curro Torres]]
- [[Félix Torres]]
- [[Fernando Torres]]
- [[Ferran Torres]]
- [[Francesco Totti]]
- [[Piero Toscani]]
- [[Cenk Tosun]]
- [[László Tóth]]
- [[Tetsuya Totsuka]]
- [[Sadio Tounkara]]
- [[Abdoulaye Touré]]
- [[Almamy Touré]]
- [[Kolo Touré]]
- [[Yaya Touré]]
- [[Nikolai Tover]]
- [[Kari Traa]]
- [[Ilona Tragel]]
- [[Marko Traks]]
- [[Terrence Trammell]]
- [[Aleksander Transtok]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1990)]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1996)]]
- [[Bertrand Traoré]]
- [[Hamari Traoré]]
- [[Ibrahima Traoré]]
- [[Ismaël Traoré]]
- [[Giovanni Trapattoni]]
- [[Friedrich Traun]]
- [[Gernot Trauner]]
- [[Anneli Trees]]
- [[Uno Trei]]
- [[Henri Treial]]
- [[Grete Treier]]
- [[Jan Treier]]
- [[Kaspar Treier]]
- [[Väino Treiman]]
- [[Ardu Treinbuk]]
- [[Óscar Trejo]]
- [[Santiago Tréllez]]
- [[John Treloar]]
- [[Jane Trepp]] 
- [[Vladislav Tretjak]] 
- [[Aleksandr Tretjakov]]
- [[Lee Trevino]]
- [[Ralf Tribuntsov]]
- [[Ivan Tričkovski]]
- [[Veronika Triisa]]
- [[Christopher Trimmel]]
- [[Francisco Trincão]]
- [[John Tripp]]
- [[Kieran Trippier]]
- [[Ingeborg Trofimova]]
- [[James Troisi]]
- [[Ivar Troost]]
- [[William Troost-Ekong]]
- [[Alessia Trost]]
- [[Jacob Trouba]]
- [[Alexander True]]
- [[Enzo Trulli]]
- [[Jarno Trulli]]
- [[Arnold Trummer]]
- [[Egle Trump]]
- [[Judd Trump]]
- [[Auston Trusty]]
- [[Tiina Trutsi]]
- [[Bernhard Truuberg]]
- [[Tiiu Truus]]
- [[Tim Tscharnke]]
- [[Alik Tseiko]]
- [[Vasíleios Tsiártas]]
- [[Zinovi Tsirik]]
- [[Jo-Wilfried Tsonga]]
- [[Athanasía Tsoumeléka]]
- [[Hiroyasu Tsuchie]]
- [[Yuki Tsunoda]]
- [[Viktor Tsõbulenko]]
- [[Monika Tsõganova]]
- [[Anna Tšakvetadze]]
- [[Nikolai Tšebotko]]
- [[Gennadi Tšeburanov]]
- [[Julija Tšepalova]]
- [[Sergei Tšepikov]]
- [[Ivan Tšerezov]]
- [[Oleg Tšernjak]]
- [[Taavi Tšernjavski]]
- [[Ilja Tšernoussov]]
- [[Liina Tšernov]]
- [[Deniss Tšerõšev]]
- [[Juri Tšesnokov]]
- [[Galina Tšesnokova]]
- [[Maia Tšiburdanidze]]
- [[Aleksander Tšikin]]
- [[Arsen Tšilingarjan]]
- [[Svetlana Tširkova]]
- [[Galina Tšistjakova]]
- [[Julija Tšiženko]]
- [[Aleksei Tšižov]]
- [[Sergei Tšopik]]
- [[Aleksandra Tšudina]]
- [[Maksim Tšudov]]
- [[Kirill Tšukavin]]
- [[Anton Tšupkov]]
- [[Aleksander Tšutšelov]]
- [[Elina Tzengko]]
- [[Chrístos Tzólis]]
- [[Meilen Tu]]
- [[David Tua]]
- [[Alex Tuch]]
- [[Thomas Tuchel]]
- [[Igor Tudor]]
- [[Ozan Tufan]]
- [[Emmanuel Tuffour]]
- [[Gedly Tugi]]
- [[Amel Tuka]]
- [[Sakari Tukiainen]]
- [[Jelizaveta Tuktamõševa]]
- [[Aleksander Tulk]]
- [[Luule Tull]]
- [[Lukas Tulovic]]
- [[Derartu Tulu]]
- [[Sven Tumba]]
- [[Aloizs Tumiņš]]
- [[Georgi Tunjov]]
- [[Ryan Tunnicliffe]]
- [[Jose Tuominen]]
- [[Evald Tupits]]
- [[Enn Tupp]]
- [[Edgar Tur]]
- [[Arda Turan]]
- [[Lilian Turban]]
- [[Mathieu Turcotte]]
- [[Roman Turek]]
- [[Dominic Turgeon]]
- [[Pierre Turgeon]]
- [[Indrek Turi]]
- [[Laine Turja]]
- [[Raimond Turja]]
- [[Däulet Turlõhhanov]]
- [[Marie Turmann]]
- [[Peeter Turnau]]
- [[Matt Turner]]
- [[Vladimir Turtšinski]]
- [[Joni Turunen]]
- [[Indrek Tustit]]
- [[Bruna Tuzi]]
- [[Rauno Tutk]]
- [[Reeda Tuula-Fjodorov]]
- [[Heldur Tuulemäe]]
- [[Andres Tuvikene]]
- [[Ryan Tveter]]
- [[Lembit Tõemäe]]
- [[Kalev Tõll]]
- [[Georgi Tõmošenko]]
- [[Toomas Tõnise]]
- [[Karin Tõnissoo]]
- [[Toomas Tõniste]]
- [[Tõnu Tõniste]]
- [[Gunnar Tõnning]]
- [[Uno Tõnnus]]
- [[Leopold Tõnson]]
- [[Feliks Tõnuri]]
- [[Harry Tõnuri]]
- [[Moonika Tõrva]]
- [[Tagne Tähe]]
- [[Robert Täht]]
- [[Ott Tänak]]
- [[Nils Täpp]]
- [[Rein Tölp]]
- [[Herik Tölpt]]
- [[Henrik Tömmernes]]
- [[Jouko Törmänen]]
- [[Cecilia Törn]] 
- [[Gyula Török]]
- [[Mihhail Tšigorin]]
- [[Hanno Tünder]]
- [[Hedo Türkoğlu]]
- [[Heldur Tüüts]]
- [[Laine Tüüts]]
- [[Pål Tyldum]]
- [[Dorothy Tyler-Odam]]
- [[Mike Tyson]]
- [[Przemysław Tytoń]]
- [[Wyomia Tyus]]

== U ==
[[Reginald Uba]]
- [[Petra Uberalová]]
- [[Atsuto Uchida]]
- [[Ilmar Udam]] 
- [[Jüri-Mikk Udam]]
- [[Destiny Udogie]]
- [[Aivo Udras]]
- [[Grete Udras]]
- [[Kaija Udras]]
- [[Valdek Udris]]
- [[Shigeharu Ueki]]
- [[Ivan Uhhov]]
- [[Wolfgang Uhlmann]]
- [[Michael Uhrmann]]
- [[Maicel Uibo]]
- [[Inna Uit]]
- [[Tomáš Ujfaluši]]
- [[Pertti Ukkola]]
- [[Roberts Uldriķis]]
- [[Ivo Ulich]]
- [[Egle Uljas]]
- [[Linus Ullmark]]
- [[Frank Ullrich]]
- [[David Ullström]]
- [[Olavi Ulm]]
- [[Heinz Ulzheimer]]
- [[The Ultimate Warrior]]
- [[Bülent Ulusoy]]
- [[Vegard Ulvang]]
- [[Samuel Umtiti]]
- [[Deniz Undav]]
- [[The Undertaker]]
- [[Tobias Unger]]
- [[Argo Unnuk]]
- [[Wolfgang Unzicker]]
- [[Dayot Upamecano]]
- [[Robert Urbanek]]
- [[Kalev Urbanik]]
- [[Kacper Urbański]]
- [[Marco Ureña]]
- [[Frode Urkedal]]
- [[Jere Uronen]]
- [[Erki Urvik]]
- [[Olga Usar]]
- [[Reece Ushijima]]
- [[Iłona Usovič]]
- [[Aap Uspenski]] 
- [[Oleksandr Ussõk]]
- [[Martin Ustaal]]
- [[Jevgeni Ustjugov]]
- [[Dmitri Ustritski]]
- [[Iraklı Uznadze]] 
- [[Peter Utaka]]
- [[Jaak Uudmäe]]
- [[Jaanus Uudmäe]]
- [[Eugen Uuemaa]]
- [[Heinrich Uukkivi]]
- [[Tarmo Uusivirta]]
- [[Margo Uusorg]]
- [[Urmet Uusorg]]
- [[Arno Uutma]]

== V ==

[[Vello Vaaderpass]]
- [[Urho Vaakanainen]]
- [[Stefan Vaaks]]
- [[Rafael van der Vaart]]
- [[Sander van der Vaart]]
- [[Chaminda Vaas]]
- [[Maxime Vachier-Lagrave]]
- [[Tomáš Vaclík]]
- [[Els Vader]]
- [[Kristo Enn Vaga]]
- [[Karmen Vagula]]
- [[Rafajel Vahanjan]]
- [[Gustav Vahar]]
- [[Andreas Vaher]]
- [[Lembi Vaher]]
- [[Lembit Vaher]]
- [[Lise Anette Vaher]]
- [[Maret Vaher]]
- [[Sander Vaher]]
- [[Karl Vahi]]
- [[Janis Vahter]]
- [[Johan Vahter]]
- [[Cristel Vahtra]]
- [[Eeri Vahtra]]
- [[Norman Vahtra]]
- [[Osvald Vahtra]]
- [[Vahur Vahtramäe]]
- [[Häli Vahula]]
- [[Arnold Vaide]]
- [[Josten Vaidem]]
- [[Nicole Vaidišová]]
- [[Arnold Vaiksaar]]
- [[Hilda Vaiksaar]]
- [[Sille Vaiksaar]]
- [[Georg Vain]]
- [[Alisa Vainio]]
- [[Betti Vainküla]]
- [[Kelly Vainlo]]
- [[Joonas Vaino]]
- [[Kaari Vainonen]]
- [[Raimondas Vainoras]]
- [[Hendrik Vainu]]
- [[Lea Vakra]]
- [[Eimantas Valaitis]]
- [[Jonas Valančiūnas]]
- [[Elavenil Valarivan]]
- [[Mathieu Valbuena]]
- [[Fulvio Valbusa]]
- [[Boris Valdek]]
– [[Eugeni Valderrama]]
- [[Diego Valdés]]
- [[José Ángel Valdés]]
- [[Víctor Valdés]]
- [[Bruno Valdez]]
- [[Jorge Valdivia]]
- [[Richard Valdov]]
- [[Uno Valdmets]]
- [[Rein Valdru]]
- [[Antonio Valencia]]
- [[Filip Valenčič]]
- [[Juan Carlos Valerón]]
- [[Robert Valge]]
- [[Tiiu Valgemäe]]
- [[Reet Valgmaa]]
- [[Heldur Valgmäe]]
- [[Andrei Valiuk]]
- [[Remigijus Valiulis]]
- [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]]
- [[Aleksander Valkenpert]]
- [[Erko Vallbaum]]
- [[Marina Vallik]]
- [[Virgo Vallik]]
- [[Manivald Vallikivi]]
- [[Henn Vallimäe]]
- [[Charles-Villem Vallmann]]
- [[Guntis Valneris]]
- [[Erik Valnes]]
- [[Oleg Valov]]
- [[Valdis Valters]]
- [[Mikk Valtna]]
- [[Siim Valtna]]
- [[Nikolai Valujev]]
- [[Hendrik Van Crombrugge]]
- [[Ivo Van Damme]]
- [[Hubert Van Innis]]
- [[Trevor van Riemsdyk]]
- [[Laura Vana]]
- [[Hans Vanaken]]
- [[Arnold Vanderlyde]]
- [[André Vandeweyer]]
- [[Stoffel Vandoorne]]
- [[Vítek Vaněček]]
- [[Thomas Vanek]]
- [[Andris Vaņins]]
- [[Renet Vanker]]
- [[Tõnis Vanna]]
- [[Saga Vanninen]]
- [[Raphaël Varane]]
- [[Indrek Varblane]]
- [[Mihkel Varblane]]
- [[Guillermo Varela]]
- [[Silvestre Varela]]
- [[Lauri Varendi]]
- [[Camilo Vargas]]
- [[Eduardo Vargas]]
- [[Matías Vargas]]
- [[Tony Varjund]]
- [[Semjon Varlamov]]
- [[Phil Varone]]
- [[Alar Varrak]]
- [[Peeter Varrak]]
- [[Rego Varsamaa]]
- [[Ülo Varul]]
- [[Mika Vasara]]
- [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]]
- [[Vadims Vasiļevskis]]
- [[Deniss Vasiļjevs]]
- [[Darius Vassell]] 
- [[Konstantin Vassiljev]]
- [[Nikita Vassiljev]]
- [[Valeri Vassiljev]]
- [[Nadija Vassina]]
- [[Francisc Vaștag]]
- [[Ivica Vastić]]
- [[Franco Vázquez]]
- [[Sergio Vázquez]]
- [[Ari Vatanen]]
- [[Sami Vatanen]]
- [[Frank Vatrano]]
- [[Yauhen Vatutsin]]
- [[Jaan Veanes]]
- [[Harry Veber]]
- [[Jürgen Veber]]
- [[Matías Vecino]]
- [[Vjatšeslav Vedenin]]
- [[Robert Veering]]
- [[Andreas Veerpalu]]
- [[Andrus Veerpalu]]
- [[Anette Veerpalu]]
- [[Henri Veesaar]]
- [[Erich Veetõusme]]
- [[Monika Vehlmann]]
- [[Rain Veideman]]
- [[Raphael Veiga]]
- [[Renato Veiga]]
- [[Karl Veimann]]
- [[Aleksander Veingold]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Arnold Voldemar Veiss]]
- [[Karel Vejmelka]]
- [[Nikolai Vekšin]]
- [[Carlos Vela]]
- [[Mansueto Velasco]]
- [[Roel Velasco]]
- [[Manuel Velázquez]]
- [[Maria Velcheva]]
- [[Julián Estiven Vélez]]
- [[Miloš Veljković]]
- [[Taavi Vellemaa]]
- [[Johannes Veltmander]]
- [[Micky van de Ven]]
- [[Vida Vencienė]]
- [[Kent-Kaarel Vene]]
- [[Lea Vene]]
- [[Siim-Sander Vene]]
- [[Stylianos Venetidis]]
- [[Oliver Venno]]
- [[Fausto Vera]]
- [[Benjamin Verbič]]
- [[Bart Verbruggen]]
- [[David Verburg]]
- [[Joan Verdú]]
- [[Jordan Veretout]]
- [[Jean-Éric Vergne]]
- [[Kreete Verlin]]
- [[Thomas Vermaelen]]
- [[Joël Vermin]]
- [[Tomáš Verner]]
- [[Gabriel Veron]]
- [[Hugo Verpoest]]
- [[Oscar Verpoest]]
- [[Marco Verratti]]
- [[Richard Verschoor]]
- [[Abel Verse]]
- [[Jos Verstappen]]
- [[Max Verstappen]]
- [[Zsuzsa Verőci]]
- [[Vítězslav Veselý]]
- [[Mikel Vesga]]
- [[Rivo Vesik]]
- [[Viljar Veski]]
- [[Heino Veskila]]
- [[Rain Vessenberg]]
- [[Vésteinn Hafsteinsson]]
- [[Karl Vestel]]
- [[Edvin Vesterby]]
- [[Jannik Vestergaard]]
- [[Frederik Vesti]]
- [[Rúben Vezo]]
- [[Jüri Vetemaa]]
- [[Martin Vetkal]]
- [[Sebastian Vettel]]
- [[Johannes Vetter]]
- [[Linden Vey]]
- [[Jimmy Vicaut]]
- [[Lindon Victor]]
- [[Domagoj Vida]]
- [[Arturo Vidal]]
- [[Linus Videll]]
- [[Nemanja Vidić]]
- [[Milan Vidmar]]
- [[Noor Vidts]]
- [[Luan Vieira]]
- [[Marcelo Vieira]]
- [[Patrick Vieira]]
- [[Jonathan Viera]]
- [[Mare Vierland]]
- [[Luciano Vietto]]
- [[Martin Vihmann]]
- [[Sergei Vihrov]]
- [[Martin Viiask]]
- [[Robert Viiber]]
- [[Terje Viidebaum]]
- [[Arnold Viiding]]
- [[Jüri Viigipuu]]
- [[Karel Viigipuu]]
- [[Kristel Viigipuu]]
- [[Raul Viik]]
- [[Karmen Viikmaa]]
- [[Kristen Viikmäe]]
- [[Margit Viilep]]
- [[Pekka Viippo]] 
- [[‎Arkadi Viira]]
- [[Margit Viirma]]
- [[Hans-Davis Viirmaa]]
- [[Marje Viirmann]]
- [[Alar Viitmaa]]
- [[Subbaraman Vijayalakshmi]]
- [[Bjarte Engen Vik]]
- [[Marcus Viks]]
- [[Priit Viks]]
- [[Ralf Viksten]]
- [[Heikki Vilander]]
- [[Tito Vilanova]]
- [[Gabriel Vilardi]]
- [[Guillermo Vilas]]
- [[Ain Vilde]]
- [[Maksim Vilde]]
- [[Sepo Vilderson]]
- [[Tamāra Vilerte]]
- [[Sandro Viletta]]
- [[Tonny Vilhena]]
- [[Martin Vilismäe]]
- [[Stina Viljus]]
- [[David Villa]]
- [[Anthony Villanueva]]
- [[José Luis Villanueva]]
- [[Heino Villemson]]
- [[Heldur Villemson]]
- [[Johannes Villemson]]
- [[Jacques Villeneuve]]
- [[Raido Villers]]
- [[Sten Villmann]]
- [[Mathias Villota]]
- [[Mati Villsaar]]
- [[Heino Villum]]
- [[Mart Vilt]]
- [[Olga Viluhhina]]
- [[Matías Viña]]
- [[Juozas Vinča]]
- [[Kayne Vincent]]
- [[Abner Vinícius]]
- [[Carlos Vinícius]]
- [[Jüri Vips]]
- [[Lasse Virén]]
- [[Vadim Virjassov]]
- [[Lembit Virkus]]
- [[Jake Virtanen]]
- [[Reima Virtanen]]
- [[Tessa Virtue]]
- [[Nikolai Viru]]
- [[Eevi Virula]]
- [[Andres Virumann]]
- [[Bruno Visintin]]
- [[Tanel Visnap]]
- [[Indrek Visnapuu]]
- [[Milvi Visnapuu]]
- [[Nadine Visser]]
- [[Joseph Vissers]]
- [[Hans Vissor]]
- [[Katja Višnar]]
- [[Maret-Mai Višnjova]]
- [[Felipe Vizeu]]
- [[Ossie Vitt]]
- [[Vincent Vittoz]]
- [[Dmitri Vjaltšinov]]
- [[Ron Vlaar]]
- [[Odisseas Vlachodímos]]
- [[Dan Vladař]]
- [[Dušan Vlahović]]
- [[Marc-Édouard Vlasic]]
- [[Juri Vlassov]]
- [[Roman Vlassov]]
- [[Blanka Vlašić]]
- [[Petra Vlhová]]
- [[Eberhard Vogdt]]
- [[Matt Vogel]]
- [[Kevin Vogt]]
- [[Eduard Voitra]]
- [[Tomáš Vokoun]]
- [[Aleksandr Volkov]]
- [[Dimitri Volkov]]
- [[Yochanan Vollach]]
- [[Kevin Volland]]
- [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]]
- [[Aleksandr Volodin (maletaja)]]
- [[Andri Volokitin]]
- [[Larissa Volpert]]
- [[Olga Voložinskaja]]
- [[Rein Volt]]
- [[Vello Volt]]
- [[Kristjan Vomm]]
- [[Johan Vonlanthen]]
- [[Lindsey Vonn]]
- [[Jüri Voodla]]
- [[Ulvi Voog-Indrikson]]
- [[Riina Voolpriit]]
- [[Endel Vooremaa]]
- [[Vaiko Vooremaa]]
- [[Jakub Voráček]]
- [[Michel Vorm]] 
- [[Pavel Vorobjov]]
- [[Anžela Voronova]]
- [[Vladimir Voskoboinikov]]
- [[Torsten Voss]]
- [[Jakub Vrána]]
- [[Mario Vrančić]]
- [[Corry Vreeken]]
- [[Nyck de Vries]]
- [[Stefan de Vrij]] 
- [[Šime Vrsaljko]]
- [[Dare Vršič]]
- [[Zísis Vrýzas]]
- [[Jean Vuarnet]]
- [[Nikola Vučević]]
- [[Mirko Vučinić]]
- [[Budimir Vujačić]]
- [[Zvonimir Vujin]] 
- [[Martin Vunk]]
- [[Uno Vunk]]
- [[Hannu Vuorinen]]
- [[Tõnu Võimula]]
- [[Maksim Võlegžanin]]
- [[Mihkel Võrang]]
- [[Madis Võrk]]
- [[Johannes Võrno]]
- [[Õilme Võro]]
- [[Bronislav Võrse]]
- [[Konstantin Võrupajev]]
- [[Andres Võsand]]
- [[Igor Võssotski]]
- [[Tanel Võtti]]
- [[Imre Vähi]]
- [[Arved Väikmeri]]
- [[Lauri Väinsalu]]
- [[Jorma Väisänen]]
- [[Leo Väisänen]]
- [[Kaarlo Väkevä]]
- [[Jelena Välbe]]
- [[Hugo-Eugen Väli]]
- [[Voldemar Väli]]
- [[Henri Välja]]
- [[Kristina Väljas]]
- [[Len Väljas]]
- [[Ants Vändrik]]
- [[Raido Värik]]
- [[Andrus Värnik]]
- [[Ruth Väät-Põldots]]
- [[Rudi Völler]]
- [[Matěj Vydra]]

== W ==
[[Dwyane Wade]]
- [[Shahenda Wafa]]
- [[Chris Wagner]]
- [[Hidetoshi Wakui]]
- [[Jannes van der Wal]]
- [[Tadeusz Walasek]]
- [[Michael Walchhofer]]
- [[Keshorn Walcott]]
- [[Theo Walcott]]
- [[Björn Waldegård]]
- [[Luca Waldschmidt]]
- [[Brad Walker]]
- [[Douglas Walker]]
- [[Kyle Walker]]
- [[Nathan Walker]]
- [[Tom Walkinshaw]]
- [[Ben Wallace]]
- [[Rasheed Wallace]]
- [[Sinuhe Wallinheimo]]
- [[Lucas Wallmark]]
- [[Jesper Wallstedt]]
- [[Tomas Walsh]]
- [[Fritz Walter]]
- [[David Walters]]
- [[Jonathan Walters]]
- [[Bill Walton]]
- [[Abby Wambach]]
- [[Aaron Wan-Bissaka]]
- [[Paulo Wanchope]] 
- [[Wang Jianan]]
- [[Wang Junxia]]
- [[Wang Hao]] (lauatennisist)
- [[Wang Hao (käija)]]
- [[Wang Liqin]]
- [[Wang Mingjuan]]
- [[Wang Nan]]
- [[Robert Wangila]]
- [[Paul Wanner]]
- [[Victor Wanyama]]
- [[Emmanuel Wanyonyi]]
- [[Cam Ward]]
- [[Danny Ward]]
- [[Stephen Ward]]
- [[James Ward-Prowse]]
- [[Amr Warda]]
- [[Karsten Warholm]]
- [[Jeremy Wariner]]
- [[Damian Warner]]
- [[Chiel Warners]]
- [[David Warsofsky]]
- [[Philip Waruinge]]
- [[Daniel Wass]]
- [[Thomas Wassberg]]
- [[Akito Watabe]]
- [[Ronald Waterreus]]
- [[Michelle Waterson]]
- [[Antonio Watson]]
- [[Stanislas Wawrinka]]
- [[Marshall Wayne]]
- [[Timothy Weah]]
- [[Jordan Weal]]
- [[Carl Weathers]]
- [[Chris Webber]]
- [[Garrett Weber-Gale]]
- [[Julian Weber]]
- [[Mark Webber]]
- [[Shea Weber]]
- [[Yannick Weber]]
- [[Scott Wedgewood]]
- [[MacKenzie Weegar]]
- [[Benjamin Weger]]
- [[Wout Weghorst]]
- [[Heinz-Helmut Wehling]]
- [[Pascal Wehrlein]]
- [[Julian Weigl]]
- [[Isidore Weiss]]
- [[Johnny Weissmüller]]
- [[Johnny Weir]]
- [[Tina Weirather]]
- [[Lukas Weißhaidinger]]
- [[Allan Wells]]
- [[Nahki Wells]]
- [[Diribe Welteji]]
- [[Michael Wenden]]
- [[Heidi Weng]]
- [[Alexander Wennberg]]
- [[Hanni Wenzel]]
- [[Timo Werner]]
- [[Gerd Wessig]]
- [[Delonte West]]
- [[Jerry West]]
- [[Russell Westbrook]]
- [[Holger Westerberg]]
- [[Joost van der Westhuizen]]
- [[Sander Westerveld]]
- [[Blake Wheeler]]
- [[Fatima Whitbread]]
- [[Charlie White]]
- [[Colin White]]
- [[Zach Whitecloud]]
- [[Mal Whitfield]]
- [[Ryan Whiting]]
- [[Joe Whitney]]
- [[Suryo Agung Wibowo]]
- [[Connor Wickham]]
- [[Chris Wideman]]
- [[Lydia Wideman-Lehtonen]]
- [[Andreas Widhölzl]]
- [[Silvan Widmer]]
- [[Felix Wiedwald]]
- [[Jan Wienese]]
- [[Dorothea Wierer]]
- [[Harm Wiersma]]
- [[Ingrid Wigernæs]]
- [[Andrew Wiggins]]
- [[Jake Wightman]]
- [[Vesa Wiik]]
- [[Georginio Wijnaldum]]
- [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]]
- [[Kamil Wilczek]]
- [[Yanic Wildschut]]
- [[Kati Wilhelm]]
- [[Christian Wilhelmsson]]
- [[David Wilkie]]
- [[Mac Wilkins]]
- [[Alex Wilkinson]]
- [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]]
- [[Danielle Williams]]
- [[Deron Williams]]
- [[Iñaki Williams]]
- [[Justin Williams]]
- [[Lou Williams]]
- [[Mo Williams]]
- [[Sada Williams]]
- [[Serena Williams]]
- [[Venus Williams]]
- [[Willian Borges da Silva]]
- [[Joe Willock]]
- [[Jack Wilshere]]
- [[Kyren Wilson]]
- [[Jonas Wind]]
- [[Dominik Windisch]]
- [[Daniel Winnik]]
- [[Douglas Winston]] 	
- [[Nick Winter]]
- [[William von Wirén]]
- [[Bjørn Wirkola]]
- [[Petteri Wirtanen]]
- [[Florian Wirtz]]
- [[Yoane Wissa]]
- [[Katarina Witt]]
- [[Gundel Wittmann]]
- [[Anita Włodarczyk]]
- [[Sigrun Wodars]]
- [[Hans Woellke]]
- [[Paweł Wojciechowski]]
- [[Radosław Wojtaszek]]
- [[Alexander Wolf]]
- [[Marius Wolf]]
- [[Klaus Wolfermann]]
- [[Paea Wolfgramm]]
- [[Manfred Wolke]]
- [[Ryszard Wolny]]
- [[Wojtek Wolski]]
- [[Woo Sang-hyeok]]
- [[Chris Wood]]
- [[Todd Woodbridge]]
- [[Allen Woodring]]
- [[Tiger Woods]]
- [[Joanna Worek]]
- [[Tessa Worley]]
- [[Joe Worrall]]
- [[Caroline Wozniacki]]
- [[Aleksandra Wozniak]]
- [[Tyler Wotherspoon]]
- [[Bailey Wright]]
- [[Haji Wright]]
- [[Sean Wroe]]
- [[Andrzej Wroński]]
- [[Jacek Wszoła]]
- [[Alexander Wurz]]
- [[Sebastian Wännström]]
- [[Åke Wärnström]] 
- [[Maximilian Wöber]]
- [[Bärbel Wöckel]]
- [[Christian Wörns]]
- [[Ireen Wüst]]
- [[Ricky Wysocki]]

== Õ ==
[[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]]

== Ä ==
[[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]]

== Ö ==
[[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]]

== Ü ==
[[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]]

== X ==
[[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]] - [[Roksana Xudoyarova]]

== Y ==
[[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Yomif Kejelcha]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]]

== Vaata ka ==

* [[Iluuisutajate loend]]
* [[Jalgpallurite loend]]
* [[Korvpallurite loend]]
* [[Maadlejate loend]]
* [[Murdmaasuusatajate loend]]
* [[Tennisistide loend]]

[[Kategooria:Sportlaste loendid| ]]</text>
      <sha1>akji06siid9utdda7m3xmiol0vgx3i7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>200 meetri jooks</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8633</id>
    <revision>
      <id>7184861</id>
      <parentid>7119370</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T23:24:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* 27px Olümpiamängude medalivõitjad */</comment>
      <origin>7184861</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="37599" sha1="2uwlg158tp4gcxu99g5ge6e24guyzas" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
[[Pilt:200metres Helsinki2005.jpg|pisi|200 m jooksjad jõuavad lõpusirgele 2005. aasta kergejõustiku MM-il Helsingis]]
[[File:Athletics Men's 200 Final - 27th Summer Universiade 2013 - Kazan (RUS).webm|thumb|Meeste 200 m jooksu finaal]]
'''200 meetri jooks''' on [[jooksusprint|jooksusprindi]]alade hulka kuuluv [[kergejõustik]]uala.

== Ajalugu ==
Kiirjooksul on väga pikk ajalugu. Esimestel [[antiikolümpiamängud]]el (776 e.m.a.) oli kavas ainult üks ala: [[dromos]] (kiirjooks) ehk stadiodromos, mille pikkus oli 192 meetrit. Jooks toimus sirgel rajal. Dromos oli olümpiamängude ainsa alana kavas üle viiekümne aasta, mille järel lisandusid ka pikemad jooksudistantsid.

200 meetri jooks oli [[kaasaegsed olümpiamängud|kaasaegsetel olümpiamängudel]] esimest korda kavas [[1900]]. aastal [[Pariis]]is. [[1896]]. aastal [[Ateena]]s ei lülitatud seda kavasse [[staadion]]i järskude kurvide tõttu (raadius ainult 9 meetrit).

200 meetri jooksu on olümpiamängudel joostud peamiselt kurviga rajal, kuid erandlikult [[1904]]. aastal [[Saint Louis|Saint Louises]] sirgrajal. Finaali pääses 4 jooksjat, kusjuures täpselt 200 meetrit jooksis ainult võitja [[Archie Hahn]]. Lähetaja karistas nimelt valelähte tegemise eest stardijoone nihutamisega ühe [[jard]]i võrra tahapoole.

Esimeseks olümpiavõitjaks 200 meetri jooksus tuli [[Walter Tewksbury]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]].

== Maailmarekordi areng ==

=== Mehed ===

'''Sirgrada'''

{|class=wikitable
!Tulemus!!Sportlane!!Riik!!Aeg!!Koht
|-
|21,2 j||[[Bernard Wefers]]||[[USA]]||[[30. mai]] [[1896]]||[[New York]]
|-
|21,2 j||[[Ralph Craig]]||USA||[[28. mai]] [[1910]]||[[Philadelphia]]
|-
|21,2 j||[[Donald Lippincott]]||USA||[[31. mai]] [[1913]]||[[Cambridge]]
|-
|21,2 j||[[Howard Drew]]||USA||[[28. veebruar]] [[1914]]||[[Claremont]]
|-
|20,8 j||[[Charles Paddock]]||USA||[[26. märts]] [[1921]]||[[Berkeley (California)|Berkeley]]
|-
|20,6 j||Charles Paddock||USA||30. mai [[1924]]||[[West Orange]]
|-
|20,6 j||[[Roland Locke]]||USA||[[1. mai]] [[1926]]||[[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]]
|-
|20,6||[[Ralph Metcalfe]]||USA||[[12. august]] [[1933]]||[[Budapest]]
|-
|20,3 j||[[Jesse Owens]]||USA||[[25. mai]] [[1935]]||[[Ann Arbor]]
|-
|20,2 j||[[Melvin Patton]]||USA||[[4. mai]] [[1949]]||[[Los Angeles]]
|-
|20,1 j||[[David Sime]]||USA||[[11. mai]] [[1956]]||[[Durham]]
|-
|20,0 j||David Sime||USA||[[9. juuni]] 1956||[[Sanger (California)|Sanger]]
|-
|20,0 j||[[Frank Budd]]||USA||[[12. mai]] [[1962]]||[[Villanova]]
|-
|20,0||[[Tommie Smith]]||USA||[[13. märts]] [[1965]]||[[San Jose]]
|-
|19,5 j||Tommie Smith||USA||[[7. mai]] [[1966]]||San Jose
|}
j: tulemus saavutati 220 jardi (201,7 m) jooksus

'''Täiskurviga rada'''

{|class=wikitable
!Tulemus!!Sportlane!!Riik!!Aeg!!Koht
|-
|20,6 j||[[Andrew Stanfield]]||[[USA]]||[[26. mai]] [[1951]]||[[New York]]
|-
|20,6||Andrew Stanfield||USA||[[28. juuni]] [[1952]]||[[Los Angeles]]
|-
|20,6||[[Walter Thane Baker]]||USA||[[23. juuni]] [[1956]]||[[Bakersfield]]
|-
|20,6||[[Bobby Joe Morrow]]||USA||[[27. november]] 1956||[[Melbourne]]
|-
|20,6||[[Manfred Germar]]||[[Saksamaa]]||[[1. oktoober]] [[1958]]||[[Wuppertal]]
|-
|20,6 j||[[Otis Ray Norton]]||USA||[[19. märts]] [[1960]]||[[Berkeley (California)|Berkeley]]
|-
|20,6 j||Otis Ray Norton||USA||[[30. aprill]] 1960||[[Philadelphia]]
|-
|20,5 j||[[Peter Radford]]||[[Suurbritannia]]||[[28. mai]] 1960||[[Wolverhampton]]
|-
|20,6||Andrew Stanfield||USA||28. juuni 1960||[[Los Angeles]]
|-
|20,5||[[Stonewall Johnson]]||USA||[[2. juuli]] 1960||[[Stanford]]
|-
|20,5||Otis Ray Norton||USA||2. juuli 1960||Stanford
|-
|20,5||[[Livio Berruti]]||[[Itaalia]]||[[3. september]] 1960||[[Rooma]]
|-
|20,5||Livio Berruti||Itaalia||3. september 1960||Rooma
|-
|20,5 j||[[Otis Paul Drayton]]||USA||[[23. juuni]] [[1962]]||[[Walnut]]
|-
|20,3 j||[[Henry Carr]]||USA||[[22. märts]] [[1963]]||[[Tempe]]
|-
|20,2 j||Henry Carr||USA||[[4. aprill]] [[1964]]||Tempe
|-
|20,0 j||[[Tommie Smith]]||USA||[[11. juuni]] [[1966]]||[[Sacramento]]
|-
|19,8||Tommie Smith||USA||[[16. oktoober]] [[1968]]||[[México]]
|-
|19,8||[[Donald Quarrie]]||[[Jamaica]]||[[3. august]] [[1971]]||[[Cali]]
|-
|19,8||Donald Quarrie||Jamaica||[[7. juuni]] [[1975]]||[[Eugene]]
|}

'''Elektrooniline ajavõtt'''
{|class=wikitable
!Tulemus!!Sportlane!!Riik!!Aeg!!Koht
|-
|19,83||[[Tommie Smith]]||[[USA]]||[[16. oktoober]] [[1968]]||[[México]]
|-
|19,72||[[Pietro Mennea]]||[[Itaalia]]||[[12. september]] [[1979]]||México
|-
|19,66||[[Michael Johnson]]||USA||[[23. juuni]] [[1996]]||[[Atlanta]]
|-
|19,32||Michael Johnson||USA||[[1. august]] 1996||Atlanta
|-
|19,30||[[Usain Bolt]]||[[Jamaica]]||[[20. august]] 2008||[[Peking]]
|-
|19,19||Usain Bolt||Jamaica||[[20. august]] 2009||[[Berliin]]
|}

=== Naised ===

==[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]e medalivõitjad==

=== Mehed ===

{| class=wikitable
|-
!Aasta
! [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]
! [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]
! [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]
|-
|[[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1900]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Walter Tewksbury]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,2
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Norman Pritchard]] {{Riigi ikoon|India}} 22,8
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Stanley Rowley]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 22,9
|-
|[[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1904]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Archie Hahn]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,6
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Nathaniel Cartmell]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,9
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[William Hogenson]] {{Riigi ikoon|USA}} ?
|-
|[[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1908]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Bob Kerr]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1868-1921.svg|24px]] [[Kanada]] 22,6
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Robert Cloughen]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,6
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Nate Cartmell]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,7
|-
|[[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1912]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Ralph Craig]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,7
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Donald Lippincott]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,8
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Willie Applegarth]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 22,0
|-
|[[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1920]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Allen Woodring]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,0
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Charley Paddock]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,0
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Harry Edward]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 22,1
|-
|[[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1924]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Jackson Scholz]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,6
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Charley Paddock]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,7
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Eric Liddell]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 21,9
|-
|[[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1928]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Percy Williams]] [[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|24px]] [[Kanada]] 21,8
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Walter Rangeley]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 21,9
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Helmut Körnig]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 21,9
|-
|[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1932]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Eddie Tolan]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,2
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[George Simpson]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,4
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Ralph Metcalfe]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,5
|-
|[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1936]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Jesse Owens]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,7
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Mack Robinson]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,1
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Martinus Osendarp]] {{Riigi ikoon|Holland}} 21,3
|-
|[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1948]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Mel Patton]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,1
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Barney Ewell]] {{Riigi ikoon|USA}}21,1
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Lloyd LaBeach]] {{Riigi ikoon|Panama}} 21,2
|-
|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1952]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Andy Stanfield]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,7
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Thane Baker]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,8
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Jim Gathers]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,8
|-
|[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1956]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Bobby Morrow]] {{Riigi ikoon|USA}} '''20,6 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Andy Stanfield]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,7
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Thane Baker]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,9
|-
|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1960]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Livio Berruti]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} '''20,5 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Les Carney]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,6
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Abdoulaye Seye]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 20,7
|-
|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1964]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Henry Carr]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,3
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Paul Drayton]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,5
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Edwin Roberts]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 20,6
|-
|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel# 200 m|1968]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Tommie Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} '''19,8 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Peter Norman]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 20,0
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[John Carlos]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,0
|-
|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1972]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Valeri Borzov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 20,00
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Larry Black]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,19
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Pietro Mennea]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 20,30
|-
|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1976]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Don Quarrie]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 20,22
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Millard Hampton]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,29
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dwayne Evans]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,43
|-
|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1980]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Pietro Mennea]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 20,19
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Allan Wells]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 20,21
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Don Quarrie]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 20,29
|-
|[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,80
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Kirk Baptiste]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,96
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Thomas Jefferson (jooksja)|Thomas Jefferson]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,26
|-
|[[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Joe DeLoach]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,75
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,79
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Robson da Silva]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 20,04
|-
|[[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Michael Marsh]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,01
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 20,13
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Michael Bates]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,38
|-
|[[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Michael Johnson]] {{Riigi ikoon|USA}} '''19,32 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 19,68
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 19,80
|-
|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#200 m|2000]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Konstantínos Kentéris]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 20,09
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Darren Campbell]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 20,14
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 20,20
|-
|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#200 m|2004]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Shawn Crawford]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,79
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,01
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,03
|-
|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#200 m|2008]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''19,30 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Shawn Crawford]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,96
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Walter Dix]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,98
|-
|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#200 m|2012]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,32
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Yohan Blake]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,44
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Warren Weir]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,84
|-
|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|2016]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,78
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 20,02
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Christophe Lemaitre]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 20,12
|-
|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|2020]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 19,62
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Kenneth Bednarek]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,68
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,74
|-
|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|2024]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Letsile Tebogo]] {{Riigi ikoon|Botswana}} 19,46
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Kenneth Bednarek]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,62
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,70
|}

=== Naised ===

{|class=wikitable
|-
!Aasta
!{{kuld}}
!{{hõbe}}
!{{pronks}}
|-
|[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1948]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Fanny Blankers-Koen]] {{Riigi ikoon|Holland}} 24,4
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Audrey Williamson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 25,1
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Audrey Patterson]] {{Riigi ikoon|USA}} 25,2
|-
|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1952]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Marjorie Jackson]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 23,7
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Bertha Brouwer]] {{Riigi ikoon|Holland}} 24,2
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Nadežda Kõnikina]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 24,2
|-
|[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1956]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Betty Cuthbert]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} '''23,4 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Christa Stubnick]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 23,7
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Marlene Matthews]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 23,8
|-
|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1960]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Wilma Rudolph]] {{Riigi ikoon|USA}} 24,0
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Jutta Heine]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 24,4
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dorothy Hyman]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 24,7
|-
|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1964]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Edith McGuire]] {{Riigi ikoon|USA}} '''23,0 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Irena Szewinska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 23,1
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Marilyn Black]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 23,1
|-
|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1968]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Irena Szwewinska]] {{Riigi ikoon|Poola}} '''22,5 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Raelene Boyle]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 22,7
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Jennifer Lamy]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 23,1
|-
|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1972]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Renate Stecher]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} '''22,40 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Raelene Boyle]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 22,45
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Irena Szewinska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 22,74
|-
|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1976]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Bärbel Wöckel]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 22,37
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Annegret Richter]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 22,39
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Renate Stecher]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 22,47
|-
|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1980]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Bärbel Wöckel]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 22,03
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Natalja Botšina]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 22,19
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,20
|-
|[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Valerie Brisco]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,81
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Florence Griffith-Joyner|Florence Griffith]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,04
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,09
|-
|[[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Florence Griffith-Joyner]] {{Riigi ikoon|USA}} '''21,34 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Grace Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,72
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Heike Drechsler]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 21,95
|-
|[[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,81
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Juliet Cuthbert]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,02
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,09
|-
|[[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Marie-José Pérec]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 22,12
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,24
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Mary Onyali]] {{Riigi ikoon|Nigeeria}} 22,38
|-
|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|2000]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;| -
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Pauline Davis]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 22,27
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Susanthika Jayasinghe]] {{Riigi ikoon|Sri Lanka}} 22,28
|-
|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|2004]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,05
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,18
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Debbie Ferguson]] {{Riigi ikoon|Bahama}}22,30
|-
|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|2008]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Veronica Campbell|Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,74
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,93
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kerron Stewart]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,00
|-
|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|2012]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,88
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,09
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,14
|-
|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks 2|2016]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Elaine Thompson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,78
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 21,88
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Tori Bowie]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,15
|-
|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks 2|2020]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Elaine Thompson-Herah]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,53
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Christine Mboma]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 21,81
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Gabrielle Thomas]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,87
|-
|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks 2|2024]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Gabrielle Thomas]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,83
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Julien Alfred]] {{Riigi ikoon|Saint Lucia}} 22,08
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Brittany Brown]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,20
|}

== Maailmameistrivõistluste medalivõitjad ==
=== Mehed ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1983 Helsingi]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Calvin Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,14
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Elliott Quow]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,41
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Pietro Mennea]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 20,51
|-
|[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1987 Rooma]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Calvin Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,16
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Gilles Quénéhervé]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 20,16
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[John Regis]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 20,18
|-
|[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1991 Tokio]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Michael Johnson]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,01
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 20,34
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Atlee Mahorn]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 20,49
|-
|[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1993 Stuttgart]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 19,85
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[John Regis]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 19,94
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,99
|-
|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1995 Gõteborg]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Michael Johnson]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,79
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 20,12
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Jeff Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,18
|-
|[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1997 Ateena]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 20,04
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 20,23
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Claudinei Quirino Da Silva]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 20,26
|-
|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1999 Sevilla]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,90
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Claudinei Quirino Da Silva]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 20,00
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Francis Obikwelu]] {{Riigi ikoon|Nigeeria}} 20,11
|-
|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2001 Edmonton]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Konstantínos Kentéris]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 20,04
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Christopher Williams]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 20,20
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kim Collins]] {{Riigi ikoon|Saint Kitts ja Nevis}} 20,20
|-
|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2003 Pariis]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[John Capel]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,30
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Darvis Patton]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,31
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Shingo Suetsugu]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 20,38
|-
|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2005 Helsingi]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,04
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Wallace Spearmon]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,20
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[John Capel]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,31
|-
|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2007 Osaka]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Tyson Gay]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,76
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,91
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Wallace Spearmon]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,05
|-
|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2009 Berliin]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''19,19 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Alonso Edward]] {{Riigi ikoon|Panama}} 19,81
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Wallace Spearmon]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,85
|-
|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|2011 Daegu]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,40
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Walter Dix]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,70
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Christophe Lemaitre]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 19,80
|-
|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2013 Moskva]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,66
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Warren Weir]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,79
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Curtis Mitchell]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,04
|-
|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit|2015 Peking]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,55
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,74
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Anaso Jobodwana]] {{Riigi ikoon|LAV}} 19,87
|-
|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetri jooks|2017 London]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ramil Guliyev]] {{Riigi ikoon|Türgi}} 20,09
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Wayde van Niekerk]] {{Riigi ikoon|LAV}} 20,11
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Jereem Richards]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 20,11
|-
|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|2019 Doha]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,83
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 19,95
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Alex Quiñónez]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} 19,98
|-
|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|2022 Oregon]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,31 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kenny Bednarek]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,77 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Erriyon Knighton]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,80 
|-
|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|2023 Budapest]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,52 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Erriyon Knighton]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,75 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Letsile Tebogo]] {{Riigi ikoon|Botswana}} 19,81 
|}

=== Naised ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1983 Helsingi]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marita Koch]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 22,13
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,19
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kathy Smallwood-Cook]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 22,37
|-
|[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1987 Rooma]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Silke Gladisch-Möller]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 21,74
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Florence Griffith-Joyner]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,96
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,06
|-
|[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1991 Tokio]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Katrin Krabbe]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 22,09
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,16
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,21
|-
|[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1993 Stuttrart]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,98
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,00
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Irina Privalova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 22,13
|-
|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1995 Göteborg]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,12
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Irina Privalova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 22,12
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Galina Maltšugina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 22,37
|-
|[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1997 Ateena]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Žanna Tarnopolskaja-Pintusevitš]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 22,32
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Susanthika Jayasinghe]] {{Riigi ikoon|Sri Lanka}} 22,39
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,40
|-
|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1999 Sevilla]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Inger Miller]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,77
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Beverly McDonald]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,22
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Frazer]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,26
|-
|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2001 Edmonton]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marion Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,39
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Debbie Ferguson]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 22,52
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kelli White]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,56
|-
|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2003 Pariis]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Anastassia Kapatšinskaja]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 22,38
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Torri Edwards]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,47
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Muriel Hurtis]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 22,59
|-
|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2005 Helsingi]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,16
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Rochelle Boone-Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,31
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Christine Arron]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 22,31
|-
|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2007 Osaka]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,81
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,34
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Susanthika Jayasinghe]] {{Riigi ikoon|Sri Lanka}} 22,63
|-
|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2009 Berliin]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,02
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,35
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Debbie Ferguson-McKenzie]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 22,41
|-
|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|2011 Daegu]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,22
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,37
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,42
|-
|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2013 Moskva]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,17
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Murielle Ahouré]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 22,32
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Blessing Okagbare]] {{Riigi ikoon|Nigeeria}} 22,32
|-
|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit 2|2015 Peking]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 21,63
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Elaine Thompson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,66
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,97
|-
|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetri jooks 2|2017 London]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 22,05
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marie-Josée Ta Lou]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 22,08
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Shaunae Miller-Uibo]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 22,15
|-
|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|2019 Doha]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Dina Asher-Smith]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 21,88 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Brittany Brown]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,22 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Mujinga Kambundji]] {{Riigi ikoon|Šveits}} 22,51 
|-
|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|2022 Oregon]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,88 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,22 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dina Asher-Smith]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 22,51 
|-
|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|2023 Budapest]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,41 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Gabrielle Thomas]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,81 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Sha'Carri Richardson]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,92 
|}

== Veel rekordeid ==
;Mehed
{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
!
! Tulemus
! Sportlane
! Riik
! Koht
! Aeg
|-
|Maailmarekord
|'''19,19'''
|[[Usain Bolt]]
|{{PisiLipp|Jamaica}}
|[[Berliin]]
|[[20. august]] [[2009]]
|-
|Sisemaailmarekord
|'''19,92'''
|[[Frank Fredericks]]
|{{PisiLipp|Namiibia}}
|[[Liévin]]
|[[18. veebruar]] [[1996]]
|-
|Eesti rekord
|'''20,43'''
|[[Marek Niit]]
|{{PisiLipp|Eesti}}
|[[Des Moines]]
|[[9. juuni]] [[2011]]
|-
|colspan=&quot;8&quot;|''Suurvõistluste rekordid''
|-
|[[Olümpiamängude rekordid kergejõustikus|Olümpiamängude rekord]]
|'''19,32'''
|[[Usain Bolt]]
|{{PisiLipp|Jamaica}}
|[[Peking]]
|[[20. august]] [[2008]]
|-
|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
|'''19,19'''
|[[Usain Bolt]]
|{{PisiLipp|Jamaica}}
|[[Berliin]]
|[[20. august]] [[2009]]
|-
|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
|'''19,85'''
|[[Konstantínos Kentéris]]
|{{PisiLipp|Kreeka}}
|[[München]]
|[[9. august]] [[2002]]
|-
|colspan=&quot;8&quot;|''Maailmajagude rekordid''
|-
|[[Aafrika]] rekord
|'''19,68'''
|[[Frank Fredericks]]
|{{PisiLipp|Namiibia}}
|[[Atlanta]]
|[[1. august]] [[1996]]
|-
|[[Aasia]] rekord
|'''20,03'''
|[[Shingo Suetsugu]]
|{{PisiLipp|Jaapan}}
|[[Yokohama]]
|[[6. juuli]] [[2003]]
|-
|[[Austraalia ja Okeaania]] rekord
|'''20,06'''
|[[Peter Norman]]
|{{PisiLipp|Austraalia}}
|[[México]]
|[[16. oktoober]] [[1968]]
|-
|[[Euroopa]] rekord
|'''19,72'''
|[[Pietro Mennea]]
|{{PisiLipp|Itaalia}}
|[[México]]
|[[12. september]] [[1979]]
|-
|[[Kesk-Ameerika]] ja [[Kariibi]] rekord
|'''19,19'''
|[[Usain Bolt]]
|{{PisiLipp|Jamaica}}
|[[Berlin]]
|[[20. august]] [[2009]]
|-
|[[Põhja-Ameerika]] rekord
|'''19,32'''
|[[Michael Johnson]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Atlanta]]
|[[1. august]] [[1996]]
|-
|[[Lõuna-Ameerika]] rekord
|'''19,81'''
|[[Alonso Edward]]
|{{PisiLipp|Panama}}
|[[Berliin]]
|[[20. august]] [[1999]]
|}

==Vaata ka==
*[[200 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
*[[200 m jooks 1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]]

== Välislingid ==

* [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=0/sex=M/all=y/legal=A/disc=200/detail.htmx Meeste 200 m jooksu kõigi aegade edetabel]
*[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=0/sex=W/all=y/legal=A/disc=200/detail.htmx Naiste 200 m jooksu kõigi aegade edetabel]
* Meeste 200 m jooksu edetabelid - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2002/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2002] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2003/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2003] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2004/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2004] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2005/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2005] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2006/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2006] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2007/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2007] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2008/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2008] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2009/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2009] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2010/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2010] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2011/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2011]
* Naiste 200 m jooksu edetabelid - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2002/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2002] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2003/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2003] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2004/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2004] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2005/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2005] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2006/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2006] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2007/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2007] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2008/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2008] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2009/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2009] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2010/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2010] -[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2011/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2011]

{{kergejõustiku alad}}

[[Kategooria:Jooksualad]]</text>
      <sha1>2uwlg158tp4gcxu99g5ge6e24guyzas</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184862</id>
      <parentid>7184861</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T23:27:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Maailmameistrivõistluste medalivõitjad */</comment>
      <origin>7184862</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="38245" sha1="7al540693ummbs360s13zbmvo7dvacn" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
[[Pilt:200metres Helsinki2005.jpg|pisi|200 m jooksjad jõuavad lõpusirgele 2005. aasta kergejõustiku MM-il Helsingis]]
[[File:Athletics Men's 200 Final - 27th Summer Universiade 2013 - Kazan (RUS).webm|thumb|Meeste 200 m jooksu finaal]]
'''200 meetri jooks''' on [[jooksusprint|jooksusprindi]]alade hulka kuuluv [[kergejõustik]]uala.

== Ajalugu ==
Kiirjooksul on väga pikk ajalugu. Esimestel [[antiikolümpiamängud]]el (776 e.m.a.) oli kavas ainult üks ala: [[dromos]] (kiirjooks) ehk stadiodromos, mille pikkus oli 192 meetrit. Jooks toimus sirgel rajal. Dromos oli olümpiamängude ainsa alana kavas üle viiekümne aasta, mille järel lisandusid ka pikemad jooksudistantsid.

200 meetri jooks oli [[kaasaegsed olümpiamängud|kaasaegsetel olümpiamängudel]] esimest korda kavas [[1900]]. aastal [[Pariis]]is. [[1896]]. aastal [[Ateena]]s ei lülitatud seda kavasse [[staadion]]i järskude kurvide tõttu (raadius ainult 9 meetrit).

200 meetri jooksu on olümpiamängudel joostud peamiselt kurviga rajal, kuid erandlikult [[1904]]. aastal [[Saint Louis|Saint Louises]] sirgrajal. Finaali pääses 4 jooksjat, kusjuures täpselt 200 meetrit jooksis ainult võitja [[Archie Hahn]]. Lähetaja karistas nimelt valelähte tegemise eest stardijoone nihutamisega ühe [[jard]]i võrra tahapoole.

Esimeseks olümpiavõitjaks 200 meetri jooksus tuli [[Walter Tewksbury]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]].

== Maailmarekordi areng ==

=== Mehed ===

'''Sirgrada'''

{|class=wikitable
!Tulemus!!Sportlane!!Riik!!Aeg!!Koht
|-
|21,2 j||[[Bernard Wefers]]||[[USA]]||[[30. mai]] [[1896]]||[[New York]]
|-
|21,2 j||[[Ralph Craig]]||USA||[[28. mai]] [[1910]]||[[Philadelphia]]
|-
|21,2 j||[[Donald Lippincott]]||USA||[[31. mai]] [[1913]]||[[Cambridge]]
|-
|21,2 j||[[Howard Drew]]||USA||[[28. veebruar]] [[1914]]||[[Claremont]]
|-
|20,8 j||[[Charles Paddock]]||USA||[[26. märts]] [[1921]]||[[Berkeley (California)|Berkeley]]
|-
|20,6 j||Charles Paddock||USA||30. mai [[1924]]||[[West Orange]]
|-
|20,6 j||[[Roland Locke]]||USA||[[1. mai]] [[1926]]||[[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]]
|-
|20,6||[[Ralph Metcalfe]]||USA||[[12. august]] [[1933]]||[[Budapest]]
|-
|20,3 j||[[Jesse Owens]]||USA||[[25. mai]] [[1935]]||[[Ann Arbor]]
|-
|20,2 j||[[Melvin Patton]]||USA||[[4. mai]] [[1949]]||[[Los Angeles]]
|-
|20,1 j||[[David Sime]]||USA||[[11. mai]] [[1956]]||[[Durham]]
|-
|20,0 j||David Sime||USA||[[9. juuni]] 1956||[[Sanger (California)|Sanger]]
|-
|20,0 j||[[Frank Budd]]||USA||[[12. mai]] [[1962]]||[[Villanova]]
|-
|20,0||[[Tommie Smith]]||USA||[[13. märts]] [[1965]]||[[San Jose]]
|-
|19,5 j||Tommie Smith||USA||[[7. mai]] [[1966]]||San Jose
|}
j: tulemus saavutati 220 jardi (201,7 m) jooksus

'''Täiskurviga rada'''

{|class=wikitable
!Tulemus!!Sportlane!!Riik!!Aeg!!Koht
|-
|20,6 j||[[Andrew Stanfield]]||[[USA]]||[[26. mai]] [[1951]]||[[New York]]
|-
|20,6||Andrew Stanfield||USA||[[28. juuni]] [[1952]]||[[Los Angeles]]
|-
|20,6||[[Walter Thane Baker]]||USA||[[23. juuni]] [[1956]]||[[Bakersfield]]
|-
|20,6||[[Bobby Joe Morrow]]||USA||[[27. november]] 1956||[[Melbourne]]
|-
|20,6||[[Manfred Germar]]||[[Saksamaa]]||[[1. oktoober]] [[1958]]||[[Wuppertal]]
|-
|20,6 j||[[Otis Ray Norton]]||USA||[[19. märts]] [[1960]]||[[Berkeley (California)|Berkeley]]
|-
|20,6 j||Otis Ray Norton||USA||[[30. aprill]] 1960||[[Philadelphia]]
|-
|20,5 j||[[Peter Radford]]||[[Suurbritannia]]||[[28. mai]] 1960||[[Wolverhampton]]
|-
|20,6||Andrew Stanfield||USA||28. juuni 1960||[[Los Angeles]]
|-
|20,5||[[Stonewall Johnson]]||USA||[[2. juuli]] 1960||[[Stanford]]
|-
|20,5||Otis Ray Norton||USA||2. juuli 1960||Stanford
|-
|20,5||[[Livio Berruti]]||[[Itaalia]]||[[3. september]] 1960||[[Rooma]]
|-
|20,5||Livio Berruti||Itaalia||3. september 1960||Rooma
|-
|20,5 j||[[Otis Paul Drayton]]||USA||[[23. juuni]] [[1962]]||[[Walnut]]
|-
|20,3 j||[[Henry Carr]]||USA||[[22. märts]] [[1963]]||[[Tempe]]
|-
|20,2 j||Henry Carr||USA||[[4. aprill]] [[1964]]||Tempe
|-
|20,0 j||[[Tommie Smith]]||USA||[[11. juuni]] [[1966]]||[[Sacramento]]
|-
|19,8||Tommie Smith||USA||[[16. oktoober]] [[1968]]||[[México]]
|-
|19,8||[[Donald Quarrie]]||[[Jamaica]]||[[3. august]] [[1971]]||[[Cali]]
|-
|19,8||Donald Quarrie||Jamaica||[[7. juuni]] [[1975]]||[[Eugene]]
|}

'''Elektrooniline ajavõtt'''
{|class=wikitable
!Tulemus!!Sportlane!!Riik!!Aeg!!Koht
|-
|19,83||[[Tommie Smith]]||[[USA]]||[[16. oktoober]] [[1968]]||[[México]]
|-
|19,72||[[Pietro Mennea]]||[[Itaalia]]||[[12. september]] [[1979]]||México
|-
|19,66||[[Michael Johnson]]||USA||[[23. juuni]] [[1996]]||[[Atlanta]]
|-
|19,32||Michael Johnson||USA||[[1. august]] 1996||Atlanta
|-
|19,30||[[Usain Bolt]]||[[Jamaica]]||[[20. august]] 2008||[[Peking]]
|-
|19,19||Usain Bolt||Jamaica||[[20. august]] 2009||[[Berliin]]
|}

=== Naised ===

==[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]e medalivõitjad==

=== Mehed ===

{| class=wikitable
|-
!Aasta
! [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]
! [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]
! [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]
|-
|[[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1900]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Walter Tewksbury]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,2
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Norman Pritchard]] {{Riigi ikoon|India}} 22,8
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Stanley Rowley]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 22,9
|-
|[[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1904]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Archie Hahn]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,6
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Nathaniel Cartmell]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,9
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[William Hogenson]] {{Riigi ikoon|USA}} ?
|-
|[[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1908]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Bob Kerr]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1868-1921.svg|24px]] [[Kanada]] 22,6
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Robert Cloughen]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,6
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Nate Cartmell]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,7
|-
|[[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1912]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Ralph Craig]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,7
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Donald Lippincott]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,8
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Willie Applegarth]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 22,0
|-
|[[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1920]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Allen Woodring]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,0
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Charley Paddock]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,0
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Harry Edward]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 22,1
|-
|[[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1924]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Jackson Scholz]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,6
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Charley Paddock]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,7
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Eric Liddell]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 21,9
|-
|[[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1928]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Percy Williams]] [[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|24px]] [[Kanada]] 21,8
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Walter Rangeley]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 21,9
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Helmut Körnig]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 21,9
|-
|[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1932]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Eddie Tolan]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,2
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[George Simpson]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,4
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Ralph Metcalfe]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,5
|-
|[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1936]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Jesse Owens]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,7
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Mack Robinson]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,1
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Martinus Osendarp]] {{Riigi ikoon|Holland}} 21,3
|-
|[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1948]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Mel Patton]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,1
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Barney Ewell]] {{Riigi ikoon|USA}}21,1
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Lloyd LaBeach]] {{Riigi ikoon|Panama}} 21,2
|-
|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1952]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Andy Stanfield]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,7
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Thane Baker]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,8
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Jim Gathers]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,8
|-
|[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1956]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Bobby Morrow]] {{Riigi ikoon|USA}} '''20,6 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Andy Stanfield]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,7
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Thane Baker]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,9
|-
|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1960]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Livio Berruti]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} '''20,5 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Les Carney]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,6
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Abdoulaye Seye]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 20,7
|-
|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1964]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Henry Carr]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,3
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Paul Drayton]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,5
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Edwin Roberts]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 20,6
|-
|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel# 200 m|1968]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Tommie Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} '''19,8 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Peter Norman]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 20,0
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[John Carlos]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,0
|-
|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1972]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Valeri Borzov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 20,00
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Larry Black]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,19
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Pietro Mennea]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 20,30
|-
|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1976]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Don Quarrie]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 20,22
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Millard Hampton]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,29
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dwayne Evans]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,43
|-
|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1980]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Pietro Mennea]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 20,19
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Allan Wells]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 20,21
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Don Quarrie]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 20,29
|-
|[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,80
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Kirk Baptiste]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,96
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Thomas Jefferson (jooksja)|Thomas Jefferson]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,26
|-
|[[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Joe DeLoach]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,75
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,79
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Robson da Silva]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 20,04
|-
|[[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Michael Marsh]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,01
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 20,13
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Michael Bates]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,38
|-
|[[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Michael Johnson]] {{Riigi ikoon|USA}} '''19,32 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 19,68
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 19,80
|-
|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#200 m|2000]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Konstantínos Kentéris]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 20,09
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Darren Campbell]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 20,14
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 20,20
|-
|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#200 m|2004]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Shawn Crawford]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,79
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,01
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,03
|-
|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#200 m|2008]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''19,30 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Shawn Crawford]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,96
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Walter Dix]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,98
|-
|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#200 m|2012]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,32
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Yohan Blake]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,44
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Warren Weir]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,84
|-
|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|2016]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,78
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 20,02
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Christophe Lemaitre]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 20,12
|-
|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|2020]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 19,62
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Kenneth Bednarek]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,68
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,74
|-
|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|2024]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Letsile Tebogo]] {{Riigi ikoon|Botswana}} 19,46
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Kenneth Bednarek]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,62
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,70
|}

=== Naised ===

{|class=wikitable
|-
!Aasta
!{{kuld}}
!{{hõbe}}
!{{pronks}}
|-
|[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1948]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Fanny Blankers-Koen]] {{Riigi ikoon|Holland}} 24,4
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Audrey Williamson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 25,1
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Audrey Patterson]] {{Riigi ikoon|USA}} 25,2
|-
|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1952]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Marjorie Jackson]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 23,7
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Bertha Brouwer]] {{Riigi ikoon|Holland}} 24,2
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Nadežda Kõnikina]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 24,2
|-
|[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1956]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Betty Cuthbert]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} '''23,4 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Christa Stubnick]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 23,7
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Marlene Matthews]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 23,8
|-
|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1960]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Wilma Rudolph]] {{Riigi ikoon|USA}} 24,0
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Jutta Heine]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 24,4
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dorothy Hyman]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 24,7
|-
|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1964]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Edith McGuire]] {{Riigi ikoon|USA}} '''23,0 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Irena Szewinska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 23,1
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Marilyn Black]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 23,1
|-
|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1968]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Irena Szwewinska]] {{Riigi ikoon|Poola}} '''22,5 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Raelene Boyle]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 22,7
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Jennifer Lamy]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 23,1
|-
|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1972]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Renate Stecher]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} '''22,40 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Raelene Boyle]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 22,45
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Irena Szewinska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 22,74
|-
|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1976]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Bärbel Wöckel]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 22,37
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Annegret Richter]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 22,39
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Renate Stecher]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 22,47
|-
|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1980]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Bärbel Wöckel]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 22,03
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Natalja Botšina]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 22,19
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,20
|-
|[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Valerie Brisco]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,81
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Florence Griffith-Joyner|Florence Griffith]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,04
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,09
|-
|[[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Florence Griffith-Joyner]] {{Riigi ikoon|USA}} '''21,34 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Grace Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,72
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Heike Drechsler]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 21,95
|-
|[[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,81
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Juliet Cuthbert]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,02
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,09
|-
|[[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Marie-José Pérec]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 22,12
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,24
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Mary Onyali]] {{Riigi ikoon|Nigeeria}} 22,38
|-
|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|2000]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;| -
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Pauline Davis]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 22,27
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Susanthika Jayasinghe]] {{Riigi ikoon|Sri Lanka}} 22,28
|-
|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|2004]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,05
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,18
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Debbie Ferguson]] {{Riigi ikoon|Bahama}}22,30
|-
|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|2008]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Veronica Campbell|Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,74
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,93
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kerron Stewart]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,00
|-
|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|2012]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,88
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,09
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,14
|-
|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks 2|2016]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Elaine Thompson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,78
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 21,88
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Tori Bowie]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,15
|-
|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks 2|2020]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Elaine Thompson-Herah]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,53
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Christine Mboma]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 21,81
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Gabrielle Thomas]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,87
|-
|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks 2|2024]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Gabrielle Thomas]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,83
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Julien Alfred]] {{Riigi ikoon|Saint Lucia}} 22,08
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Brittany Brown]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,20
|}

== Maailmameistrivõistluste medalivõitjad ==
=== Mehed ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1983 Helsingi]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Calvin Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,14
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Elliott Quow]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,41
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Pietro Mennea]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 20,51
|-
|[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1987 Rooma]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Calvin Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,16
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Gilles Quénéhervé]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 20,16
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[John Regis]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 20,18
|-
|[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1991 Tokio]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Michael Johnson]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,01
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 20,34
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Atlee Mahorn]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 20,49
|-
|[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1993 Stuttgart]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 19,85
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[John Regis]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 19,94
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,99
|-
|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1995 Gõteborg]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Michael Johnson]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,79
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 20,12
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Jeff Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,18
|-
|[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1997 Ateena]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 20,04
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 20,23
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Claudinei Quirino Da Silva]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 20,26
|-
|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1999 Sevilla]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,90
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Claudinei Quirino Da Silva]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 20,00
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Francis Obikwelu]] {{Riigi ikoon|Nigeeria}} 20,11
|-
|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2001 Edmonton]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Konstantínos Kentéris]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 20,04
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Christopher Williams]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 20,20
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kim Collins]] {{Riigi ikoon|Saint Kitts ja Nevis}} 20,20
|-
|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2003 Pariis]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[John Capel]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,30
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Darvis Patton]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,31
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Shingo Suetsugu]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 20,38
|-
|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2005 Helsingi]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,04
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Wallace Spearmon]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,20
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[John Capel]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,31
|-
|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2007 Osaka]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Tyson Gay]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,76
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,91
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Wallace Spearmon]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,05
|-
|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2009 Berliin]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''19,19 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Alonso Edward]] {{Riigi ikoon|Panama}} 19,81
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Wallace Spearmon]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,85
|-
|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|2011 Daegu]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,40
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Walter Dix]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,70
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Christophe Lemaitre]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 19,80
|-
|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2013 Moskva]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,66
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Warren Weir]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,79
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Curtis Mitchell]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,04
|-
|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit|2015 Peking]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,55
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,74
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Anaso Jobodwana]] {{Riigi ikoon|LAV}} 19,87
|-
|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetri jooks|2017 London]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ramil Guliyev]] {{Riigi ikoon|Türgi}} 20,09
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Wayde van Niekerk]] {{Riigi ikoon|LAV}} 20,11
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Jereem Richards]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 20,11
|-
|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|2019 Doha]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,83
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 19,95
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Alex Quiñónez]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} 19,98
|-
|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|2022 Oregon]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,31 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kenny Bednarek]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,77 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Erriyon Knighton]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,80 
|-
|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|2023 Budapest]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,52 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Erriyon Knighton]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,75 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Letsile Tebogo]] {{Riigi ikoon|Botswana}} 19,81 
|-
|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|2025 tokyo]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,52 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kenneth Bednarek]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,58 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Bryan Levell]] {{Riigi ikoon|Hamaica}} 19,64 
|}

=== Naised ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1983 Helsingi]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marita Koch]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 22,13
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,19
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kathy Smallwood-Cook]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 22,37
|-
|[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1987 Rooma]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Silke Gladisch-Möller]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 21,74
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Florence Griffith-Joyner]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,96
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,06
|-
|[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1991 Tokio]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Katrin Krabbe]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 22,09
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,16
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,21
|-
|[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1993 Stuttrart]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,98
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,00
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Irina Privalova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 22,13
|-
|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1995 Göteborg]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,12
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Irina Privalova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 22,12
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Galina Maltšugina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 22,37
|-
|[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1997 Ateena]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Žanna Tarnopolskaja-Pintusevitš]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 22,32
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Susanthika Jayasinghe]] {{Riigi ikoon|Sri Lanka}} 22,39
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,40
|-
|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1999 Sevilla]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Inger Miller]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,77
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Beverly McDonald]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,22
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Frazer]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,26
|-
|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2001 Edmonton]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marion Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,39
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Debbie Ferguson]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 22,52
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kelli White]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,56
|-
|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2003 Pariis]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Anastassia Kapatšinskaja]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 22,38
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Torri Edwards]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,47
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Muriel Hurtis]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 22,59
|-
|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2005 Helsingi]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,16
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Rochelle Boone-Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,31
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Christine Arron]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 22,31
|-
|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2007 Osaka]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,81
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,34
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Susanthika Jayasinghe]] {{Riigi ikoon|Sri Lanka}} 22,63
|-
|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2009 Berliin]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,02
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,35
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Debbie Ferguson-McKenzie]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 22,41
|-
|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|2011 Daegu]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,22
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,37
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,42
|-
|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2013 Moskva]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,17
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Murielle Ahouré]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 22,32
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Blessing Okagbare]] {{Riigi ikoon|Nigeeria}} 22,32
|-
|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit 2|2015 Peking]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 21,63
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Elaine Thompson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,66
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,97
|-
|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetri jooks 2|2017 London]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 22,05
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marie-Josée Ta Lou]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 22,08
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Shaunae Miller-Uibo]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 22,15
|-
|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|2019 Doha]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Dina Asher-Smith]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 21,88 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Brittany Brown]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,22 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Mujinga Kambundji]] {{Riigi ikoon|Šveits}} 22,51 
|-
|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|2022 Oregon]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,88 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,22 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dina Asher-Smith]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 22,51 
|-
|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|2023 Budapest]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,41 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Gabrielle Thomas]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,81 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Sha'Carri Richardson]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,92 
|-
|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|2025 Tokyo]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Melissa Jefferson-Wooden]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,68 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Amy Hunt]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 22,14 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,18 
|}

== Veel rekordeid ==
;Mehed
{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
!
! Tulemus
! Sportlane
! Riik
! Koht
! Aeg
|-
|Maailmarekord
|'''19,19'''
|[[Usain Bolt]]
|{{PisiLipp|Jamaica}}
|[[Berliin]]
|[[20. august]] [[2009]]
|-
|Sisemaailmarekord
|'''19,92'''
|[[Frank Fredericks]]
|{{PisiLipp|Namiibia}}
|[[Liévin]]
|[[18. veebruar]] [[1996]]
|-
|Eesti rekord
|'''20,43'''
|[[Marek Niit]]
|{{PisiLipp|Eesti}}
|[[Des Moines]]
|[[9. juuni]] [[2011]]
|-
|colspan=&quot;8&quot;|''Suurvõistluste rekordid''
|-
|[[Olümpiamängude rekordid kergejõustikus|Olümpiamängude rekord]]
|'''19,32'''
|[[Usain Bolt]]
|{{PisiLipp|Jamaica}}
|[[Peking]]
|[[20. august]] [[2008]]
|-
|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
|'''19,19'''
|[[Usain Bolt]]
|{{PisiLipp|Jamaica}}
|[[Berliin]]
|[[20. august]] [[2009]]
|-
|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
|'''19,85'''
|[[Konstantínos Kentéris]]
|{{PisiLipp|Kreeka}}
|[[München]]
|[[9. august]] [[2002]]
|-
|colspan=&quot;8&quot;|''Maailmajagude rekordid''
|-
|[[Aafrika]] rekord
|'''19,68'''
|[[Frank Fredericks]]
|{{PisiLipp|Namiibia}}
|[[Atlanta]]
|[[1. august]] [[1996]]
|-
|[[Aasia]] rekord
|'''20,03'''
|[[Shingo Suetsugu]]
|{{PisiLipp|Jaapan}}
|[[Yokohama]]
|[[6. juuli]] [[2003]]
|-
|[[Austraalia ja Okeaania]] rekord
|'''20,06'''
|[[Peter Norman]]
|{{PisiLipp|Austraalia}}
|[[México]]
|[[16. oktoober]] [[1968]]
|-
|[[Euroopa]] rekord
|'''19,72'''
|[[Pietro Mennea]]
|{{PisiLipp|Itaalia}}
|[[México]]
|[[12. september]] [[1979]]
|-
|[[Kesk-Ameerika]] ja [[Kariibi]] rekord
|'''19,19'''
|[[Usain Bolt]]
|{{PisiLipp|Jamaica}}
|[[Berlin]]
|[[20. august]] [[2009]]
|-
|[[Põhja-Ameerika]] rekord
|'''19,32'''
|[[Michael Johnson]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Atlanta]]
|[[1. august]] [[1996]]
|-
|[[Lõuna-Ameerika]] rekord
|'''19,81'''
|[[Alonso Edward]]
|{{PisiLipp|Panama}}
|[[Berliin]]
|[[20. august]] [[1999]]
|}

==Vaata ka==
*[[200 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
*[[200 m jooks 1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]]

== Välislingid ==

* [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=0/sex=M/all=y/legal=A/disc=200/detail.htmx Meeste 200 m jooksu kõigi aegade edetabel]
*[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=0/sex=W/all=y/legal=A/disc=200/detail.htmx Naiste 200 m jooksu kõigi aegade edetabel]
* Meeste 200 m jooksu edetabelid - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2002/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2002] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2003/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2003] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2004/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2004] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2005/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2005] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2006/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2006] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2007/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2007] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2008/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2008] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2009/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2009] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2010/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2010] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2011/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2011]
* Naiste 200 m jooksu edetabelid - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2002/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2002] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2003/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2003] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2004/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2004] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2005/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2005] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2006/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2006] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2007/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2007] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2008/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2008] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2009/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2009] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2010/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2010] -[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2011/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2011]

{{kergejõustiku alad}}

[[Kategooria:Jooksualad]]</text>
      <sha1>7al540693ummbs360s13zbmvo7dvacn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184863</id>
      <parentid>7184862</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T23:28:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Mehed */</comment>
      <origin>7184863</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="38245" sha1="5ifr10yi0ro5x5e4e6ljpthsbyfhxhp" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
[[Pilt:200metres Helsinki2005.jpg|pisi|200 m jooksjad jõuavad lõpusirgele 2005. aasta kergejõustiku MM-il Helsingis]]
[[File:Athletics Men's 200 Final - 27th Summer Universiade 2013 - Kazan (RUS).webm|thumb|Meeste 200 m jooksu finaal]]
'''200 meetri jooks''' on [[jooksusprint|jooksusprindi]]alade hulka kuuluv [[kergejõustik]]uala.

== Ajalugu ==
Kiirjooksul on väga pikk ajalugu. Esimestel [[antiikolümpiamängud]]el (776 e.m.a.) oli kavas ainult üks ala: [[dromos]] (kiirjooks) ehk stadiodromos, mille pikkus oli 192 meetrit. Jooks toimus sirgel rajal. Dromos oli olümpiamängude ainsa alana kavas üle viiekümne aasta, mille järel lisandusid ka pikemad jooksudistantsid.

200 meetri jooks oli [[kaasaegsed olümpiamängud|kaasaegsetel olümpiamängudel]] esimest korda kavas [[1900]]. aastal [[Pariis]]is. [[1896]]. aastal [[Ateena]]s ei lülitatud seda kavasse [[staadion]]i järskude kurvide tõttu (raadius ainult 9 meetrit).

200 meetri jooksu on olümpiamängudel joostud peamiselt kurviga rajal, kuid erandlikult [[1904]]. aastal [[Saint Louis|Saint Louises]] sirgrajal. Finaali pääses 4 jooksjat, kusjuures täpselt 200 meetrit jooksis ainult võitja [[Archie Hahn]]. Lähetaja karistas nimelt valelähte tegemise eest stardijoone nihutamisega ühe [[jard]]i võrra tahapoole.

Esimeseks olümpiavõitjaks 200 meetri jooksus tuli [[Walter Tewksbury]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]].

== Maailmarekordi areng ==

=== Mehed ===

'''Sirgrada'''

{|class=wikitable
!Tulemus!!Sportlane!!Riik!!Aeg!!Koht
|-
|21,2 j||[[Bernard Wefers]]||[[USA]]||[[30. mai]] [[1896]]||[[New York]]
|-
|21,2 j||[[Ralph Craig]]||USA||[[28. mai]] [[1910]]||[[Philadelphia]]
|-
|21,2 j||[[Donald Lippincott]]||USA||[[31. mai]] [[1913]]||[[Cambridge]]
|-
|21,2 j||[[Howard Drew]]||USA||[[28. veebruar]] [[1914]]||[[Claremont]]
|-
|20,8 j||[[Charles Paddock]]||USA||[[26. märts]] [[1921]]||[[Berkeley (California)|Berkeley]]
|-
|20,6 j||Charles Paddock||USA||30. mai [[1924]]||[[West Orange]]
|-
|20,6 j||[[Roland Locke]]||USA||[[1. mai]] [[1926]]||[[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]]
|-
|20,6||[[Ralph Metcalfe]]||USA||[[12. august]] [[1933]]||[[Budapest]]
|-
|20,3 j||[[Jesse Owens]]||USA||[[25. mai]] [[1935]]||[[Ann Arbor]]
|-
|20,2 j||[[Melvin Patton]]||USA||[[4. mai]] [[1949]]||[[Los Angeles]]
|-
|20,1 j||[[David Sime]]||USA||[[11. mai]] [[1956]]||[[Durham]]
|-
|20,0 j||David Sime||USA||[[9. juuni]] 1956||[[Sanger (California)|Sanger]]
|-
|20,0 j||[[Frank Budd]]||USA||[[12. mai]] [[1962]]||[[Villanova]]
|-
|20,0||[[Tommie Smith]]||USA||[[13. märts]] [[1965]]||[[San Jose]]
|-
|19,5 j||Tommie Smith||USA||[[7. mai]] [[1966]]||San Jose
|}
j: tulemus saavutati 220 jardi (201,7 m) jooksus

'''Täiskurviga rada'''

{|class=wikitable
!Tulemus!!Sportlane!!Riik!!Aeg!!Koht
|-
|20,6 j||[[Andrew Stanfield]]||[[USA]]||[[26. mai]] [[1951]]||[[New York]]
|-
|20,6||Andrew Stanfield||USA||[[28. juuni]] [[1952]]||[[Los Angeles]]
|-
|20,6||[[Walter Thane Baker]]||USA||[[23. juuni]] [[1956]]||[[Bakersfield]]
|-
|20,6||[[Bobby Joe Morrow]]||USA||[[27. november]] 1956||[[Melbourne]]
|-
|20,6||[[Manfred Germar]]||[[Saksamaa]]||[[1. oktoober]] [[1958]]||[[Wuppertal]]
|-
|20,6 j||[[Otis Ray Norton]]||USA||[[19. märts]] [[1960]]||[[Berkeley (California)|Berkeley]]
|-
|20,6 j||Otis Ray Norton||USA||[[30. aprill]] 1960||[[Philadelphia]]
|-
|20,5 j||[[Peter Radford]]||[[Suurbritannia]]||[[28. mai]] 1960||[[Wolverhampton]]
|-
|20,6||Andrew Stanfield||USA||28. juuni 1960||[[Los Angeles]]
|-
|20,5||[[Stonewall Johnson]]||USA||[[2. juuli]] 1960||[[Stanford]]
|-
|20,5||Otis Ray Norton||USA||2. juuli 1960||Stanford
|-
|20,5||[[Livio Berruti]]||[[Itaalia]]||[[3. september]] 1960||[[Rooma]]
|-
|20,5||Livio Berruti||Itaalia||3. september 1960||Rooma
|-
|20,5 j||[[Otis Paul Drayton]]||USA||[[23. juuni]] [[1962]]||[[Walnut]]
|-
|20,3 j||[[Henry Carr]]||USA||[[22. märts]] [[1963]]||[[Tempe]]
|-
|20,2 j||Henry Carr||USA||[[4. aprill]] [[1964]]||Tempe
|-
|20,0 j||[[Tommie Smith]]||USA||[[11. juuni]] [[1966]]||[[Sacramento]]
|-
|19,8||Tommie Smith||USA||[[16. oktoober]] [[1968]]||[[México]]
|-
|19,8||[[Donald Quarrie]]||[[Jamaica]]||[[3. august]] [[1971]]||[[Cali]]
|-
|19,8||Donald Quarrie||Jamaica||[[7. juuni]] [[1975]]||[[Eugene]]
|}

'''Elektrooniline ajavõtt'''
{|class=wikitable
!Tulemus!!Sportlane!!Riik!!Aeg!!Koht
|-
|19,83||[[Tommie Smith]]||[[USA]]||[[16. oktoober]] [[1968]]||[[México]]
|-
|19,72||[[Pietro Mennea]]||[[Itaalia]]||[[12. september]] [[1979]]||México
|-
|19,66||[[Michael Johnson]]||USA||[[23. juuni]] [[1996]]||[[Atlanta]]
|-
|19,32||Michael Johnson||USA||[[1. august]] 1996||Atlanta
|-
|19,30||[[Usain Bolt]]||[[Jamaica]]||[[20. august]] 2008||[[Peking]]
|-
|19,19||Usain Bolt||Jamaica||[[20. august]] 2009||[[Berliin]]
|}

=== Naised ===

==[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]e medalivõitjad==

=== Mehed ===

{| class=wikitable
|-
!Aasta
! [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]
! [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]
! [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]
|-
|[[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1900]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Walter Tewksbury]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,2
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Norman Pritchard]] {{Riigi ikoon|India}} 22,8
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Stanley Rowley]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 22,9
|-
|[[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1904]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Archie Hahn]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,6
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Nathaniel Cartmell]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,9
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[William Hogenson]] {{Riigi ikoon|USA}} ?
|-
|[[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1908]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Bob Kerr]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1868-1921.svg|24px]] [[Kanada]] 22,6
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Robert Cloughen]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,6
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Nate Cartmell]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,7
|-
|[[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1912]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Ralph Craig]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,7
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Donald Lippincott]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,8
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Willie Applegarth]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 22,0
|-
|[[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1920]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Allen Woodring]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,0
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Charley Paddock]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,0
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Harry Edward]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 22,1
|-
|[[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1924]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Jackson Scholz]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,6
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Charley Paddock]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,7
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Eric Liddell]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 21,9
|-
|[[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1928]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Percy Williams]] [[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|24px]] [[Kanada]] 21,8
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Walter Rangeley]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 21,9
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Helmut Körnig]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 21,9
|-
|[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1932]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Eddie Tolan]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,2
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[George Simpson]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,4
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Ralph Metcalfe]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,5
|-
|[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1936]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Jesse Owens]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,7
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Mack Robinson]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,1
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Martinus Osendarp]] {{Riigi ikoon|Holland}} 21,3
|-
|[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1948]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Mel Patton]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,1
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Barney Ewell]] {{Riigi ikoon|USA}}21,1
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Lloyd LaBeach]] {{Riigi ikoon|Panama}} 21,2
|-
|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1952]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Andy Stanfield]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,7
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Thane Baker]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,8
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Jim Gathers]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,8
|-
|[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1956]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Bobby Morrow]] {{Riigi ikoon|USA}} '''20,6 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Andy Stanfield]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,7
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Thane Baker]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,9
|-
|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1960]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Livio Berruti]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} '''20,5 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Les Carney]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,6
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Abdoulaye Seye]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 20,7
|-
|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1964]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Henry Carr]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,3
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Paul Drayton]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,5
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Edwin Roberts]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 20,6
|-
|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel# 200 m|1968]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Tommie Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} '''19,8 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Peter Norman]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 20,0
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[John Carlos]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,0
|-
|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1972]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Valeri Borzov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 20,00
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Larry Black]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,19
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Pietro Mennea]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 20,30
|-
|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1976]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Don Quarrie]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 20,22
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Millard Hampton]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,29
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dwayne Evans]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,43
|-
|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1980]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Pietro Mennea]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 20,19
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Allan Wells]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 20,21
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Don Quarrie]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 20,29
|-
|[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,80
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Kirk Baptiste]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,96
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Thomas Jefferson (jooksja)|Thomas Jefferson]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,26
|-
|[[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Joe DeLoach]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,75
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,79
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Robson da Silva]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 20,04
|-
|[[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Michael Marsh]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,01
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 20,13
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Michael Bates]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,38
|-
|[[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Michael Johnson]] {{Riigi ikoon|USA}} '''19,32 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 19,68
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 19,80
|-
|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#200 m|2000]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Konstantínos Kentéris]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 20,09
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Darren Campbell]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 20,14
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 20,20
|-
|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#200 m|2004]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Shawn Crawford]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,79
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,01
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,03
|-
|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#200 m|2008]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''19,30 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Shawn Crawford]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,96
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Walter Dix]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,98
|-
|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#200 m|2012]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,32
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Yohan Blake]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,44
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Warren Weir]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,84
|-
|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|2016]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,78
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 20,02
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Christophe Lemaitre]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 20,12
|-
|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|2020]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 19,62
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Kenneth Bednarek]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,68
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,74
|-
|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|2024]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Letsile Tebogo]] {{Riigi ikoon|Botswana}} 19,46
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Kenneth Bednarek]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,62
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,70
|}

=== Naised ===

{|class=wikitable
|-
!Aasta
!{{kuld}}
!{{hõbe}}
!{{pronks}}
|-
|[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1948]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Fanny Blankers-Koen]] {{Riigi ikoon|Holland}} 24,4
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Audrey Williamson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 25,1
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Audrey Patterson]] {{Riigi ikoon|USA}} 25,2
|-
|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1952]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Marjorie Jackson]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 23,7
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Bertha Brouwer]] {{Riigi ikoon|Holland}} 24,2
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Nadežda Kõnikina]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 24,2
|-
|[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1956]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Betty Cuthbert]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} '''23,4 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Christa Stubnick]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 23,7
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Marlene Matthews]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 23,8
|-
|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1960]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Wilma Rudolph]] {{Riigi ikoon|USA}} 24,0
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Jutta Heine]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 24,4
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dorothy Hyman]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 24,7
|-
|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1964]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Edith McGuire]] {{Riigi ikoon|USA}} '''23,0 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Irena Szewinska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 23,1
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Marilyn Black]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 23,1
|-
|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1968]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Irena Szwewinska]] {{Riigi ikoon|Poola}} '''22,5 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Raelene Boyle]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 22,7
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Jennifer Lamy]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 23,1
|-
|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1972]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Renate Stecher]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} '''22,40 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Raelene Boyle]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 22,45
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Irena Szewinska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 22,74
|-
|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1976]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Bärbel Wöckel]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 22,37
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Annegret Richter]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 22,39
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Renate Stecher]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 22,47
|-
|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1980]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Bärbel Wöckel]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 22,03
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Natalja Botšina]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 22,19
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,20
|-
|[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Valerie Brisco]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,81
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Florence Griffith-Joyner|Florence Griffith]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,04
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,09
|-
|[[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Florence Griffith-Joyner]] {{Riigi ikoon|USA}} '''21,34 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Grace Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,72
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Heike Drechsler]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 21,95
|-
|[[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,81
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Juliet Cuthbert]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,02
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,09
|-
|[[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Marie-José Pérec]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 22,12
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,24
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Mary Onyali]] {{Riigi ikoon|Nigeeria}} 22,38
|-
|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|2000]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;| -
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Pauline Davis]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 22,27
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Susanthika Jayasinghe]] {{Riigi ikoon|Sri Lanka}} 22,28
|-
|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|2004]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,05
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,18
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Debbie Ferguson]] {{Riigi ikoon|Bahama}}22,30
|-
|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|2008]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Veronica Campbell|Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,74
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,93
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kerron Stewart]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,00
|-
|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|2012]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,88
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,09
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,14
|-
|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks 2|2016]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Elaine Thompson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,78
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 21,88
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Tori Bowie]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,15
|-
|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks 2|2020]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Elaine Thompson-Herah]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,53
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Christine Mboma]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 21,81
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Gabrielle Thomas]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,87
|-
|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks 2|2024]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Gabrielle Thomas]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,83
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Julien Alfred]] {{Riigi ikoon|Saint Lucia}} 22,08
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Brittany Brown]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,20
|}

== Maailmameistrivõistluste medalivõitjad ==
=== Mehed ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1983 Helsingi]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Calvin Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,14
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Elliott Quow]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,41
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Pietro Mennea]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 20,51
|-
|[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1987 Rooma]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Calvin Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,16
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Gilles Quénéhervé]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 20,16
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[John Regis]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 20,18
|-
|[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1991 Tokio]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Michael Johnson]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,01
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 20,34
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Atlee Mahorn]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 20,49
|-
|[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1993 Stuttgart]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 19,85
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[John Regis]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 19,94
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,99
|-
|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1995 Gõteborg]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Michael Johnson]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,79
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 20,12
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Jeff Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,18
|-
|[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1997 Ateena]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 20,04
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 20,23
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Claudinei Quirino Da Silva]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 20,26
|-
|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1999 Sevilla]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,90
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Claudinei Quirino Da Silva]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 20,00
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Francis Obikwelu]] {{Riigi ikoon|Nigeeria}} 20,11
|-
|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2001 Edmonton]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Konstantínos Kentéris]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 20,04
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Christopher Williams]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 20,20
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kim Collins]] {{Riigi ikoon|Saint Kitts ja Nevis}} 20,20
|-
|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2003 Pariis]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[John Capel]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,30
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Darvis Patton]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,31
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Shingo Suetsugu]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 20,38
|-
|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2005 Helsingi]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,04
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Wallace Spearmon]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,20
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[John Capel]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,31
|-
|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2007 Osaka]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Tyson Gay]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,76
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,91
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Wallace Spearmon]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,05
|-
|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2009 Berliin]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''19,19 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Alonso Edward]] {{Riigi ikoon|Panama}} 19,81
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Wallace Spearmon]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,85
|-
|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|2011 Daegu]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,40
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Walter Dix]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,70
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Christophe Lemaitre]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 19,80
|-
|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2013 Moskva]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,66
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Warren Weir]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,79
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Curtis Mitchell]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,04
|-
|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit|2015 Peking]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,55
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,74
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Anaso Jobodwana]] {{Riigi ikoon|LAV}} 19,87
|-
|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetri jooks|2017 London]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ramil Guliyev]] {{Riigi ikoon|Türgi}} 20,09
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Wayde van Niekerk]] {{Riigi ikoon|LAV}} 20,11
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Jereem Richards]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 20,11
|-
|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|2019 Doha]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,83
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 19,95
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Alex Quiñónez]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} 19,98
|-
|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|2022 Oregon]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,31 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kenny Bednarek]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,77 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Erriyon Knighton]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,80 
|-
|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|2023 Budapest]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,52 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Erriyon Knighton]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,75 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Letsile Tebogo]] {{Riigi ikoon|Botswana}} 19,81 
|-
|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|2025 tokyo]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,52 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kenneth Bednarek]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,58 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Bryan Levell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,64 
|}

=== Naised ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1983 Helsingi]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marita Koch]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 22,13
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,19
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kathy Smallwood-Cook]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 22,37
|-
|[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1987 Rooma]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Silke Gladisch-Möller]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 21,74
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Florence Griffith-Joyner]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,96
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,06
|-
|[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1991 Tokio]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Katrin Krabbe]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 22,09
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,16
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,21
|-
|[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1993 Stuttrart]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,98
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,00
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Irina Privalova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 22,13
|-
|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1995 Göteborg]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,12
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Irina Privalova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 22,12
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Galina Maltšugina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 22,37
|-
|[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1997 Ateena]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Žanna Tarnopolskaja-Pintusevitš]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 22,32
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Susanthika Jayasinghe]] {{Riigi ikoon|Sri Lanka}} 22,39
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,40
|-
|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1999 Sevilla]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Inger Miller]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,77
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Beverly McDonald]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,22
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Frazer]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,26
|-
|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2001 Edmonton]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marion Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,39
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Debbie Ferguson]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 22,52
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kelli White]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,56
|-
|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2003 Pariis]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Anastassia Kapatšinskaja]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 22,38
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Torri Edwards]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,47
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Muriel Hurtis]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 22,59
|-
|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2005 Helsingi]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,16
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Rochelle Boone-Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,31
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Christine Arron]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 22,31
|-
|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2007 Osaka]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,81
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,34
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Susanthika Jayasinghe]] {{Riigi ikoon|Sri Lanka}} 22,63
|-
|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2009 Berliin]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,02
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,35
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Debbie Ferguson-McKenzie]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 22,41
|-
|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|2011 Daegu]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,22
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,37
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,42
|-
|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2013 Moskva]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,17
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Murielle Ahouré]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 22,32
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Blessing Okagbare]] {{Riigi ikoon|Nigeeria}} 22,32
|-
|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit 2|2015 Peking]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 21,63
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Elaine Thompson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,66
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,97
|-
|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetri jooks 2|2017 London]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 22,05
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marie-Josée Ta Lou]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 22,08
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Shaunae Miller-Uibo]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 22,15
|-
|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|2019 Doha]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Dina Asher-Smith]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 21,88 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Brittany Brown]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,22 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Mujinga Kambundji]] {{Riigi ikoon|Šveits}} 22,51 
|-
|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|2022 Oregon]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,88 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,22 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dina Asher-Smith]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 22,51 
|-
|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|2023 Budapest]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,41 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Gabrielle Thomas]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,81 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Sha'Carri Richardson]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,92 
|-
|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|2025 Tokyo]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Melissa Jefferson-Wooden]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,68 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Amy Hunt]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 22,14 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,18 
|}

== Veel rekordeid ==
;Mehed
{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
!
! Tulemus
! Sportlane
! Riik
! Koht
! Aeg
|-
|Maailmarekord
|'''19,19'''
|[[Usain Bolt]]
|{{PisiLipp|Jamaica}}
|[[Berliin]]
|[[20. august]] [[2009]]
|-
|Sisemaailmarekord
|'''19,92'''
|[[Frank Fredericks]]
|{{PisiLipp|Namiibia}}
|[[Liévin]]
|[[18. veebruar]] [[1996]]
|-
|Eesti rekord
|'''20,43'''
|[[Marek Niit]]
|{{PisiLipp|Eesti}}
|[[Des Moines]]
|[[9. juuni]] [[2011]]
|-
|colspan=&quot;8&quot;|''Suurvõistluste rekordid''
|-
|[[Olümpiamängude rekordid kergejõustikus|Olümpiamängude rekord]]
|'''19,32'''
|[[Usain Bolt]]
|{{PisiLipp|Jamaica}}
|[[Peking]]
|[[20. august]] [[2008]]
|-
|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
|'''19,19'''
|[[Usain Bolt]]
|{{PisiLipp|Jamaica}}
|[[Berliin]]
|[[20. august]] [[2009]]
|-
|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
|'''19,85'''
|[[Konstantínos Kentéris]]
|{{PisiLipp|Kreeka}}
|[[München]]
|[[9. august]] [[2002]]
|-
|colspan=&quot;8&quot;|''Maailmajagude rekordid''
|-
|[[Aafrika]] rekord
|'''19,68'''
|[[Frank Fredericks]]
|{{PisiLipp|Namiibia}}
|[[Atlanta]]
|[[1. august]] [[1996]]
|-
|[[Aasia]] rekord
|'''20,03'''
|[[Shingo Suetsugu]]
|{{PisiLipp|Jaapan}}
|[[Yokohama]]
|[[6. juuli]] [[2003]]
|-
|[[Austraalia ja Okeaania]] rekord
|'''20,06'''
|[[Peter Norman]]
|{{PisiLipp|Austraalia}}
|[[México]]
|[[16. oktoober]] [[1968]]
|-
|[[Euroopa]] rekord
|'''19,72'''
|[[Pietro Mennea]]
|{{PisiLipp|Itaalia}}
|[[México]]
|[[12. september]] [[1979]]
|-
|[[Kesk-Ameerika]] ja [[Kariibi]] rekord
|'''19,19'''
|[[Usain Bolt]]
|{{PisiLipp|Jamaica}}
|[[Berlin]]
|[[20. august]] [[2009]]
|-
|[[Põhja-Ameerika]] rekord
|'''19,32'''
|[[Michael Johnson]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Atlanta]]
|[[1. august]] [[1996]]
|-
|[[Lõuna-Ameerika]] rekord
|'''19,81'''
|[[Alonso Edward]]
|{{PisiLipp|Panama}}
|[[Berliin]]
|[[20. august]] [[1999]]
|}

==Vaata ka==
*[[200 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
*[[200 m jooks 1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]]

== Välislingid ==

* [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=0/sex=M/all=y/legal=A/disc=200/detail.htmx Meeste 200 m jooksu kõigi aegade edetabel]
*[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=0/sex=W/all=y/legal=A/disc=200/detail.htmx Naiste 200 m jooksu kõigi aegade edetabel]
* Meeste 200 m jooksu edetabelid - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2002/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2002] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2003/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2003] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2004/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2004] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2005/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2005] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2006/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2006] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2007/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2007] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2008/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2008] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2009/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2009] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2010/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2010] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2011/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2011]
* Naiste 200 m jooksu edetabelid - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2002/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2002] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2003/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2003] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2004/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2004] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2005/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2005] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2006/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2006] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2007/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2007] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2008/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2008] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2009/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2009] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2010/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2010] -[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2011/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2011]

{{kergejõustiku alad}}

[[Kategooria:Jooksualad]]</text>
      <sha1>5ifr10yi0ro5x5e4e6ljpthsbyfhxhp</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184864</id>
      <parentid>7184863</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T23:32:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Mehed */</comment>
      <origin>7184864</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="38307" sha1="hu2wn1122d2z24u1qzhaiul0934w2v6" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
[[Pilt:200metres Helsinki2005.jpg|pisi|200 m jooksjad jõuavad lõpusirgele 2005. aasta kergejõustiku MM-il Helsingis]]
[[File:Athletics Men's 200 Final - 27th Summer Universiade 2013 - Kazan (RUS).webm|thumb|Meeste 200 m jooksu finaal]]
'''200 meetri jooks''' on [[jooksusprint|jooksusprindi]]alade hulka kuuluv [[kergejõustik]]uala.

== Ajalugu ==
Kiirjooksul on väga pikk ajalugu. Esimestel [[antiikolümpiamängud]]el (776 e.m.a.) oli kavas ainult üks ala: [[dromos]] (kiirjooks) ehk stadiodromos, mille pikkus oli 192 meetrit. Jooks toimus sirgel rajal. Dromos oli olümpiamängude ainsa alana kavas üle viiekümne aasta, mille järel lisandusid ka pikemad jooksudistantsid.

200 meetri jooks oli [[kaasaegsed olümpiamängud|kaasaegsetel olümpiamängudel]] esimest korda kavas [[1900]]. aastal [[Pariis]]is. [[1896]]. aastal [[Ateena]]s ei lülitatud seda kavasse [[staadion]]i järskude kurvide tõttu (raadius ainult 9 meetrit).

200 meetri jooksu on olümpiamängudel joostud peamiselt kurviga rajal, kuid erandlikult [[1904]]. aastal [[Saint Louis|Saint Louises]] sirgrajal. Finaali pääses 4 jooksjat, kusjuures täpselt 200 meetrit jooksis ainult võitja [[Archie Hahn]]. Lähetaja karistas nimelt valelähte tegemise eest stardijoone nihutamisega ühe [[jard]]i võrra tahapoole.

Esimeseks olümpiavõitjaks 200 meetri jooksus tuli [[Walter Tewksbury]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]].

== Maailmarekordi areng ==

=== Mehed ===

'''Sirgrada'''

{|class=wikitable
!Tulemus!!Sportlane!!Riik!!Aeg!!Koht
|-
|21,2 j||[[Bernard Wefers]]||[[USA]]||[[30. mai]] [[1896]]||[[New York]]
|-
|21,2 j||[[Ralph Craig]]||USA||[[28. mai]] [[1910]]||[[Philadelphia]]
|-
|21,2 j||[[Donald Lippincott]]||USA||[[31. mai]] [[1913]]||[[Cambridge]]
|-
|21,2 j||[[Howard Drew]]||USA||[[28. veebruar]] [[1914]]||[[Claremont]]
|-
|20,8 j||[[Charles Paddock]]||USA||[[26. märts]] [[1921]]||[[Berkeley (California)|Berkeley]]
|-
|20,6 j||Charles Paddock||USA||30. mai [[1924]]||[[West Orange]]
|-
|20,6 j||[[Roland Locke]]||USA||[[1. mai]] [[1926]]||[[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]]
|-
|20,6||[[Ralph Metcalfe]]||USA||[[12. august]] [[1933]]||[[Budapest]]
|-
|20,3 j||[[Jesse Owens]]||USA||[[25. mai]] [[1935]]||[[Ann Arbor]]
|-
|20,2 j||[[Melvin Patton]]||USA||[[4. mai]] [[1949]]||[[Los Angeles]]
|-
|20,1 j||[[David Sime]]||USA||[[11. mai]] [[1956]]||[[Durham]]
|-
|20,0 j||David Sime||USA||[[9. juuni]] 1956||[[Sanger (California)|Sanger]]
|-
|20,0 j||[[Frank Budd]]||USA||[[12. mai]] [[1962]]||[[Villanova]]
|-
|20,0||[[Tommie Smith]]||USA||[[13. märts]] [[1965]]||[[San Jose]]
|-
|19,5 j||Tommie Smith||USA||[[7. mai]] [[1966]]||San Jose
|}
j: tulemus saavutati 220 jardi (201,7 m) jooksus

'''Täiskurviga rada'''

{|class=wikitable
!Tulemus!!Sportlane!!Riik!!Aeg!!Koht
|-
|20,6 j||[[Andrew Stanfield]]||[[USA]]||[[26. mai]] [[1951]]||[[New York]]
|-
|20,6||Andrew Stanfield||USA||[[28. juuni]] [[1952]]||[[Los Angeles]]
|-
|20,6||[[Walter Thane Baker]]||USA||[[23. juuni]] [[1956]]||[[Bakersfield]]
|-
|20,6||[[Bobby Joe Morrow]]||USA||[[27. november]] 1956||[[Melbourne]]
|-
|20,6||[[Manfred Germar]]||[[Saksamaa]]||[[1. oktoober]] [[1958]]||[[Wuppertal]]
|-
|20,6 j||[[Otis Ray Norton]]||USA||[[19. märts]] [[1960]]||[[Berkeley (California)|Berkeley]]
|-
|20,6 j||Otis Ray Norton||USA||[[30. aprill]] 1960||[[Philadelphia]]
|-
|20,5 j||[[Peter Radford]]||[[Suurbritannia]]||[[28. mai]] 1960||[[Wolverhampton]]
|-
|20,6||Andrew Stanfield||USA||28. juuni 1960||[[Los Angeles]]
|-
|20,5||[[Stonewall Johnson]]||USA||[[2. juuli]] 1960||[[Stanford]]
|-
|20,5||Otis Ray Norton||USA||2. juuli 1960||Stanford
|-
|20,5||[[Livio Berruti]]||[[Itaalia]]||[[3. september]] 1960||[[Rooma]]
|-
|20,5||Livio Berruti||Itaalia||3. september 1960||Rooma
|-
|20,5 j||[[Otis Paul Drayton]]||USA||[[23. juuni]] [[1962]]||[[Walnut]]
|-
|20,3 j||[[Henry Carr]]||USA||[[22. märts]] [[1963]]||[[Tempe]]
|-
|20,2 j||Henry Carr||USA||[[4. aprill]] [[1964]]||Tempe
|-
|20,0 j||[[Tommie Smith]]||USA||[[11. juuni]] [[1966]]||[[Sacramento]]
|-
|19,8||Tommie Smith||USA||[[16. oktoober]] [[1968]]||[[México]]
|-
|19,8||[[Donald Quarrie]]||[[Jamaica]]||[[3. august]] [[1971]]||[[Cali]]
|-
|19,8||Donald Quarrie||Jamaica||[[7. juuni]] [[1975]]||[[Eugene]]
|}

'''Elektrooniline ajavõtt'''
{|class=wikitable
!Tulemus!!Sportlane!!Riik!!Aeg!!Koht
|-
|19,83||[[Tommie Smith]]||[[USA]]||[[16. oktoober]] [[1968]]||[[México]]
|-
|19,72||[[Pietro Mennea]]||[[Itaalia]]||[[12. september]] [[1979]]||México
|-
|19,66||[[Michael Johnson]]||USA||[[23. juuni]] [[1996]]||[[Atlanta]]
|-
|19,32||Michael Johnson||USA||[[1. august]] 1996||Atlanta
|-
|19,30||[[Usain Bolt]]||[[Jamaica]]||[[20. august]] 2008||[[Peking]]
|-
|19,19||Usain Bolt||Jamaica||[[20. august]] 2009||[[Berliin]]
|}

=== Naised ===

==[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]e medalivõitjad==

=== Mehed ===

{| class=wikitable
|-
!Aasta
! [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]
! [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]
! [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]
|-
|[[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1900]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Walter Tewksbury]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,2
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Norman Pritchard]] [[Pilt:British Raj Red Ensign.svg|24px]] [[India]] 22,8
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Stanley Rowley]] [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|24px]] [[Austraalia]] 22,9
|-
|[[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1904]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Archie Hahn]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,6
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Nathaniel Cartmell]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,9
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[William Hogenson]] {{Riigi ikoon|USA}} ?
|-
|[[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1908]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Bob Kerr]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1868-1921.svg|24px]] [[Kanada]] 22,6
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Robert Cloughen]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,6
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Nate Cartmell]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,7
|-
|[[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1912]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Ralph Craig]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,7
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Donald Lippincott]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,8
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Willie Applegarth]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 22,0
|-
|[[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1920]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Allen Woodring]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,0
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Charley Paddock]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,0
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Harry Edward]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 22,1
|-
|[[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1924]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Jackson Scholz]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,6
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Charley Paddock]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,7
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Eric Liddell]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 21,9
|-
|[[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1928]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Percy Williams]] [[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|24px]] [[Kanada]] 21,8
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Walter Rangeley]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 21,9
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Helmut Körnig]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 21,9
|-
|[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1932]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Eddie Tolan]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,2
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[George Simpson]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,4
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Ralph Metcalfe]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,5
|-
|[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1936]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Jesse Owens]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,7
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Mack Robinson]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,1
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Martinus Osendarp]] {{Riigi ikoon|Holland}} 21,3
|-
|[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1948]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Mel Patton]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,1
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Barney Ewell]] {{Riigi ikoon|USA}}21,1
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Lloyd LaBeach]] {{Riigi ikoon|Panama}} 21,2
|-
|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1952]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Andy Stanfield]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,7
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Thane Baker]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,8
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Jim Gathers]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,8
|-
|[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1956]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Bobby Morrow]] {{Riigi ikoon|USA}} '''20,6 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Andy Stanfield]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,7
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Thane Baker]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,9
|-
|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1960]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Livio Berruti]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} '''20,5 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Les Carney]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,6
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Abdoulaye Seye]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 20,7
|-
|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1964]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Henry Carr]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,3
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Paul Drayton]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,5
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Edwin Roberts]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 20,6
|-
|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel# 200 m|1968]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Tommie Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} '''19,8 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Peter Norman]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 20,0
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[John Carlos]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,0
|-
|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1972]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Valeri Borzov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 20,00
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Larry Black]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,19
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Pietro Mennea]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 20,30
|-
|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1976]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Don Quarrie]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 20,22
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Millard Hampton]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,29
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dwayne Evans]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,43
|-
|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1980]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Pietro Mennea]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 20,19
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Allan Wells]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 20,21
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Don Quarrie]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 20,29
|-
|[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,80
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Kirk Baptiste]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,96
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Thomas Jefferson (jooksja)|Thomas Jefferson]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,26
|-
|[[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Joe DeLoach]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,75
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,79
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Robson da Silva]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 20,04
|-
|[[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Michael Marsh]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,01
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 20,13
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Michael Bates]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,38
|-
|[[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Michael Johnson]] {{Riigi ikoon|USA}} '''19,32 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 19,68
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 19,80
|-
|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#200 m|2000]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Konstantínos Kentéris]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 20,09
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Darren Campbell]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 20,14
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 20,20
|-
|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#200 m|2004]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Shawn Crawford]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,79
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,01
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,03
|-
|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#200 m|2008]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''19,30 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Shawn Crawford]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,96
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Walter Dix]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,98
|-
|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#200 m|2012]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,32
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Yohan Blake]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,44
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Warren Weir]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,84
|-
|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|2016]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,78
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 20,02
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Christophe Lemaitre]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 20,12
|-
|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|2020]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 19,62
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Kenneth Bednarek]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,68
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,74
|-
|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|2024]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Letsile Tebogo]] {{Riigi ikoon|Botswana}} 19,46
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Kenneth Bednarek]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,62
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,70
|}

=== Naised ===

{|class=wikitable
|-
!Aasta
!{{kuld}}
!{{hõbe}}
!{{pronks}}
|-
|[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1948]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Fanny Blankers-Koen]] {{Riigi ikoon|Holland}} 24,4
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Audrey Williamson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 25,1
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Audrey Patterson]] {{Riigi ikoon|USA}} 25,2
|-
|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1952]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Marjorie Jackson]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 23,7
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Bertha Brouwer]] {{Riigi ikoon|Holland}} 24,2
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Nadežda Kõnikina]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 24,2
|-
|[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1956]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Betty Cuthbert]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} '''23,4 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Christa Stubnick]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 23,7
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Marlene Matthews]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 23,8
|-
|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1960]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Wilma Rudolph]] {{Riigi ikoon|USA}} 24,0
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Jutta Heine]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 24,4
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dorothy Hyman]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 24,7
|-
|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1964]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Edith McGuire]] {{Riigi ikoon|USA}} '''23,0 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Irena Szewinska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 23,1
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Marilyn Black]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 23,1
|-
|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1968]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Irena Szwewinska]] {{Riigi ikoon|Poola}} '''22,5 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Raelene Boyle]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 22,7
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Jennifer Lamy]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 23,1
|-
|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1972]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Renate Stecher]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} '''22,40 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Raelene Boyle]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 22,45
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Irena Szewinska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 22,74
|-
|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1976]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Bärbel Wöckel]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 22,37
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Annegret Richter]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 22,39
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Renate Stecher]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 22,47
|-
|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1980]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Bärbel Wöckel]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 22,03
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Natalja Botšina]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 22,19
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,20
|-
|[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Valerie Brisco]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,81
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Florence Griffith-Joyner|Florence Griffith]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,04
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,09
|-
|[[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Florence Griffith-Joyner]] {{Riigi ikoon|USA}} '''21,34 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Grace Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,72
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Heike Drechsler]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 21,95
|-
|[[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,81
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Juliet Cuthbert]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,02
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,09
|-
|[[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Marie-José Pérec]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 22,12
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,24
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Mary Onyali]] {{Riigi ikoon|Nigeeria}} 22,38
|-
|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|2000]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;| -
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Pauline Davis]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 22,27
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Susanthika Jayasinghe]] {{Riigi ikoon|Sri Lanka}} 22,28
|-
|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|2004]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,05
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,18
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Debbie Ferguson]] {{Riigi ikoon|Bahama}}22,30
|-
|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|2008]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Veronica Campbell|Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,74
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,93
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kerron Stewart]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,00
|-
|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|2012]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,88
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,09
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,14
|-
|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks 2|2016]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Elaine Thompson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,78
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 21,88
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Tori Bowie]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,15
|-
|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks 2|2020]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Elaine Thompson-Herah]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,53
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Christine Mboma]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 21,81
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Gabrielle Thomas]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,87
|-
|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks 2|2024]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Gabrielle Thomas]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,83
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Julien Alfred]] {{Riigi ikoon|Saint Lucia}} 22,08
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Brittany Brown]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,20
|}

== Maailmameistrivõistluste medalivõitjad ==
=== Mehed ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1983 Helsingi]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Calvin Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,14
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Elliott Quow]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,41
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Pietro Mennea]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 20,51
|-
|[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1987 Rooma]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Calvin Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,16
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Gilles Quénéhervé]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 20,16
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[John Regis]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 20,18
|-
|[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1991 Tokio]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Michael Johnson]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,01
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 20,34
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Atlee Mahorn]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 20,49
|-
|[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1993 Stuttgart]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 19,85
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[John Regis]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 19,94
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,99
|-
|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1995 Gõteborg]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Michael Johnson]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,79
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 20,12
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Jeff Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,18
|-
|[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1997 Ateena]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 20,04
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 20,23
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Claudinei Quirino Da Silva]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 20,26
|-
|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1999 Sevilla]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,90
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Claudinei Quirino Da Silva]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 20,00
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Francis Obikwelu]] {{Riigi ikoon|Nigeeria}} 20,11
|-
|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2001 Edmonton]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Konstantínos Kentéris]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 20,04
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Christopher Williams]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 20,20
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kim Collins]] {{Riigi ikoon|Saint Kitts ja Nevis}} 20,20
|-
|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2003 Pariis]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[John Capel]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,30
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Darvis Patton]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,31
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Shingo Suetsugu]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 20,38
|-
|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2005 Helsingi]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,04
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Wallace Spearmon]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,20
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[John Capel]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,31
|-
|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2007 Osaka]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Tyson Gay]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,76
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,91
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Wallace Spearmon]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,05
|-
|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2009 Berliin]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''19,19 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Alonso Edward]] {{Riigi ikoon|Panama}} 19,81
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Wallace Spearmon]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,85
|-
|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|2011 Daegu]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,40
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Walter Dix]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,70
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Christophe Lemaitre]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 19,80
|-
|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2013 Moskva]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,66
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Warren Weir]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,79
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Curtis Mitchell]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,04
|-
|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit|2015 Peking]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,55
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,74
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Anaso Jobodwana]] {{Riigi ikoon|LAV}} 19,87
|-
|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetri jooks|2017 London]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ramil Guliyev]] {{Riigi ikoon|Türgi}} 20,09
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Wayde van Niekerk]] {{Riigi ikoon|LAV}} 20,11
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Jereem Richards]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 20,11
|-
|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|2019 Doha]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,83
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 19,95
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Alex Quiñónez]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} 19,98
|-
|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|2022 Oregon]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,31 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kenny Bednarek]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,77 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Erriyon Knighton]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,80 
|-
|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|2023 Budapest]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,52 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Erriyon Knighton]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,75 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Letsile Tebogo]] {{Riigi ikoon|Botswana}} 19,81 
|-
|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|2025 tokyo]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,52 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kenneth Bednarek]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,58 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Bryan Levell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,64 
|}

=== Naised ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1983 Helsingi]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marita Koch]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 22,13
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,19
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kathy Smallwood-Cook]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 22,37
|-
|[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1987 Rooma]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Silke Gladisch-Möller]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 21,74
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Florence Griffith-Joyner]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,96
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,06
|-
|[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1991 Tokio]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Katrin Krabbe]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 22,09
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,16
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,21
|-
|[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1993 Stuttrart]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,98
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,00
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Irina Privalova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 22,13
|-
|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1995 Göteborg]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,12
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Irina Privalova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 22,12
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Galina Maltšugina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 22,37
|-
|[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1997 Ateena]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Žanna Tarnopolskaja-Pintusevitš]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 22,32
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Susanthika Jayasinghe]] {{Riigi ikoon|Sri Lanka}} 22,39
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,40
|-
|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1999 Sevilla]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Inger Miller]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,77
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Beverly McDonald]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,22
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Frazer]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,26
|-
|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2001 Edmonton]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marion Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,39
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Debbie Ferguson]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 22,52
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kelli White]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,56
|-
|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2003 Pariis]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Anastassia Kapatšinskaja]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 22,38
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Torri Edwards]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,47
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Muriel Hurtis]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 22,59
|-
|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2005 Helsingi]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,16
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Rochelle Boone-Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,31
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Christine Arron]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 22,31
|-
|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2007 Osaka]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,81
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,34
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Susanthika Jayasinghe]] {{Riigi ikoon|Sri Lanka}} 22,63
|-
|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2009 Berliin]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,02
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,35
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Debbie Ferguson-McKenzie]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 22,41
|-
|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|2011 Daegu]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,22
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,37
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,42
|-
|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2013 Moskva]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,17
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Murielle Ahouré]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 22,32
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Blessing Okagbare]] {{Riigi ikoon|Nigeeria}} 22,32
|-
|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit 2|2015 Peking]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 21,63
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Elaine Thompson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,66
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,97
|-
|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetri jooks 2|2017 London]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 22,05
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marie-Josée Ta Lou]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 22,08
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Shaunae Miller-Uibo]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 22,15
|-
|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|2019 Doha]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Dina Asher-Smith]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 21,88 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Brittany Brown]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,22 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Mujinga Kambundji]] {{Riigi ikoon|Šveits}} 22,51 
|-
|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|2022 Oregon]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,88 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,22 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dina Asher-Smith]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 22,51 
|-
|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|2023 Budapest]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,41 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Gabrielle Thomas]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,81 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Sha'Carri Richardson]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,92 
|-
|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|2025 Tokyo]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Melissa Jefferson-Wooden]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,68 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Amy Hunt]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 22,14 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,18 
|}

== Veel rekordeid ==
;Mehed
{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
!
! Tulemus
! Sportlane
! Riik
! Koht
! Aeg
|-
|Maailmarekord
|'''19,19'''
|[[Usain Bolt]]
|{{PisiLipp|Jamaica}}
|[[Berliin]]
|[[20. august]] [[2009]]
|-
|Sisemaailmarekord
|'''19,92'''
|[[Frank Fredericks]]
|{{PisiLipp|Namiibia}}
|[[Liévin]]
|[[18. veebruar]] [[1996]]
|-
|Eesti rekord
|'''20,43'''
|[[Marek Niit]]
|{{PisiLipp|Eesti}}
|[[Des Moines]]
|[[9. juuni]] [[2011]]
|-
|colspan=&quot;8&quot;|''Suurvõistluste rekordid''
|-
|[[Olümpiamängude rekordid kergejõustikus|Olümpiamängude rekord]]
|'''19,32'''
|[[Usain Bolt]]
|{{PisiLipp|Jamaica}}
|[[Peking]]
|[[20. august]] [[2008]]
|-
|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
|'''19,19'''
|[[Usain Bolt]]
|{{PisiLipp|Jamaica}}
|[[Berliin]]
|[[20. august]] [[2009]]
|-
|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
|'''19,85'''
|[[Konstantínos Kentéris]]
|{{PisiLipp|Kreeka}}
|[[München]]
|[[9. august]] [[2002]]
|-
|colspan=&quot;8&quot;|''Maailmajagude rekordid''
|-
|[[Aafrika]] rekord
|'''19,68'''
|[[Frank Fredericks]]
|{{PisiLipp|Namiibia}}
|[[Atlanta]]
|[[1. august]] [[1996]]
|-
|[[Aasia]] rekord
|'''20,03'''
|[[Shingo Suetsugu]]
|{{PisiLipp|Jaapan}}
|[[Yokohama]]
|[[6. juuli]] [[2003]]
|-
|[[Austraalia ja Okeaania]] rekord
|'''20,06'''
|[[Peter Norman]]
|{{PisiLipp|Austraalia}}
|[[México]]
|[[16. oktoober]] [[1968]]
|-
|[[Euroopa]] rekord
|'''19,72'''
|[[Pietro Mennea]]
|{{PisiLipp|Itaalia}}
|[[México]]
|[[12. september]] [[1979]]
|-
|[[Kesk-Ameerika]] ja [[Kariibi]] rekord
|'''19,19'''
|[[Usain Bolt]]
|{{PisiLipp|Jamaica}}
|[[Berlin]]
|[[20. august]] [[2009]]
|-
|[[Põhja-Ameerika]] rekord
|'''19,32'''
|[[Michael Johnson]]
|{{PisiLipp|USA}}
|[[Atlanta]]
|[[1. august]] [[1996]]
|-
|[[Lõuna-Ameerika]] rekord
|'''19,81'''
|[[Alonso Edward]]
|{{PisiLipp|Panama}}
|[[Berliin]]
|[[20. august]] [[1999]]
|}

==Vaata ka==
*[[200 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
*[[200 m jooks 1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]]

== Välislingid ==

* [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=0/sex=M/all=y/legal=A/disc=200/detail.htmx Meeste 200 m jooksu kõigi aegade edetabel]
*[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=0/sex=W/all=y/legal=A/disc=200/detail.htmx Naiste 200 m jooksu kõigi aegade edetabel]
* Meeste 200 m jooksu edetabelid - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2002/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2002] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2003/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2003] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2004/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2004] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2005/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2005] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2006/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2006] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2007/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2007] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2008/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2008] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2009/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2009] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2010/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2010] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2011/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2011]
* Naiste 200 m jooksu edetabelid - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2002/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2002] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2003/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2003] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2004/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2004] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2005/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2005] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2006/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2006] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2007/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2007] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2008/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2008] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2009/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2009] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2010/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2010] -[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2011/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2011]

{{kergejõustiku alad}}

[[Kategooria:Jooksualad]]</text>
      <sha1>hu2wn1122d2z24u1qzhaiul0934w2v6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184866</id>
      <parentid>7184864</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T23:49:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Veel rekordeid */</comment>
      <origin>7184866</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="40120" sha1="6rgawq7hrejdl3pz4gaosp3e7xdm7m5" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
[[Pilt:200metres Helsinki2005.jpg|pisi|200 m jooksjad jõuavad lõpusirgele 2005. aasta kergejõustiku MM-il Helsingis]]
[[File:Athletics Men's 200 Final - 27th Summer Universiade 2013 - Kazan (RUS).webm|thumb|Meeste 200 m jooksu finaal]]
'''200 meetri jooks''' on [[jooksusprint|jooksusprindi]]alade hulka kuuluv [[kergejõustik]]uala.

== Ajalugu ==
Kiirjooksul on väga pikk ajalugu. Esimestel [[antiikolümpiamängud]]el (776 e.m.a.) oli kavas ainult üks ala: [[dromos]] (kiirjooks) ehk stadiodromos, mille pikkus oli 192 meetrit. Jooks toimus sirgel rajal. Dromos oli olümpiamängude ainsa alana kavas üle viiekümne aasta, mille järel lisandusid ka pikemad jooksudistantsid.

200 meetri jooks oli [[kaasaegsed olümpiamängud|kaasaegsetel olümpiamängudel]] esimest korda kavas [[1900]]. aastal [[Pariis]]is. [[1896]]. aastal [[Ateena]]s ei lülitatud seda kavasse [[staadion]]i järskude kurvide tõttu (raadius ainult 9 meetrit).

200 meetri jooksu on olümpiamängudel joostud peamiselt kurviga rajal, kuid erandlikult [[1904]]. aastal [[Saint Louis|Saint Louises]] sirgrajal. Finaali pääses 4 jooksjat, kusjuures täpselt 200 meetrit jooksis ainult võitja [[Archie Hahn]]. Lähetaja karistas nimelt valelähte tegemise eest stardijoone nihutamisega ühe [[jard]]i võrra tahapoole.

Esimeseks olümpiavõitjaks 200 meetri jooksus tuli [[Walter Tewksbury]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]].

== Maailmarekordi areng ==

=== Mehed ===

'''Sirgrada'''

{|class=wikitable
!Tulemus!!Sportlane!!Riik!!Aeg!!Koht
|-
|21,2 j||[[Bernard Wefers]]||[[USA]]||[[30. mai]] [[1896]]||[[New York]]
|-
|21,2 j||[[Ralph Craig]]||USA||[[28. mai]] [[1910]]||[[Philadelphia]]
|-
|21,2 j||[[Donald Lippincott]]||USA||[[31. mai]] [[1913]]||[[Cambridge]]
|-
|21,2 j||[[Howard Drew]]||USA||[[28. veebruar]] [[1914]]||[[Claremont]]
|-
|20,8 j||[[Charles Paddock]]||USA||[[26. märts]] [[1921]]||[[Berkeley (California)|Berkeley]]
|-
|20,6 j||Charles Paddock||USA||30. mai [[1924]]||[[West Orange]]
|-
|20,6 j||[[Roland Locke]]||USA||[[1. mai]] [[1926]]||[[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]]
|-
|20,6||[[Ralph Metcalfe]]||USA||[[12. august]] [[1933]]||[[Budapest]]
|-
|20,3 j||[[Jesse Owens]]||USA||[[25. mai]] [[1935]]||[[Ann Arbor]]
|-
|20,2 j||[[Melvin Patton]]||USA||[[4. mai]] [[1949]]||[[Los Angeles]]
|-
|20,1 j||[[David Sime]]||USA||[[11. mai]] [[1956]]||[[Durham]]
|-
|20,0 j||David Sime||USA||[[9. juuni]] 1956||[[Sanger (California)|Sanger]]
|-
|20,0 j||[[Frank Budd]]||USA||[[12. mai]] [[1962]]||[[Villanova]]
|-
|20,0||[[Tommie Smith]]||USA||[[13. märts]] [[1965]]||[[San Jose]]
|-
|19,5 j||Tommie Smith||USA||[[7. mai]] [[1966]]||San Jose
|}
j: tulemus saavutati 220 jardi (201,7 m) jooksus

'''Täiskurviga rada'''

{|class=wikitable
!Tulemus!!Sportlane!!Riik!!Aeg!!Koht
|-
|20,6 j||[[Andrew Stanfield]]||[[USA]]||[[26. mai]] [[1951]]||[[New York]]
|-
|20,6||Andrew Stanfield||USA||[[28. juuni]] [[1952]]||[[Los Angeles]]
|-
|20,6||[[Walter Thane Baker]]||USA||[[23. juuni]] [[1956]]||[[Bakersfield]]
|-
|20,6||[[Bobby Joe Morrow]]||USA||[[27. november]] 1956||[[Melbourne]]
|-
|20,6||[[Manfred Germar]]||[[Saksamaa]]||[[1. oktoober]] [[1958]]||[[Wuppertal]]
|-
|20,6 j||[[Otis Ray Norton]]||USA||[[19. märts]] [[1960]]||[[Berkeley (California)|Berkeley]]
|-
|20,6 j||Otis Ray Norton||USA||[[30. aprill]] 1960||[[Philadelphia]]
|-
|20,5 j||[[Peter Radford]]||[[Suurbritannia]]||[[28. mai]] 1960||[[Wolverhampton]]
|-
|20,6||Andrew Stanfield||USA||28. juuni 1960||[[Los Angeles]]
|-
|20,5||[[Stonewall Johnson]]||USA||[[2. juuli]] 1960||[[Stanford]]
|-
|20,5||Otis Ray Norton||USA||2. juuli 1960||Stanford
|-
|20,5||[[Livio Berruti]]||[[Itaalia]]||[[3. september]] 1960||[[Rooma]]
|-
|20,5||Livio Berruti||Itaalia||3. september 1960||Rooma
|-
|20,5 j||[[Otis Paul Drayton]]||USA||[[23. juuni]] [[1962]]||[[Walnut]]
|-
|20,3 j||[[Henry Carr]]||USA||[[22. märts]] [[1963]]||[[Tempe]]
|-
|20,2 j||Henry Carr||USA||[[4. aprill]] [[1964]]||Tempe
|-
|20,0 j||[[Tommie Smith]]||USA||[[11. juuni]] [[1966]]||[[Sacramento]]
|-
|19,8||Tommie Smith||USA||[[16. oktoober]] [[1968]]||[[México]]
|-
|19,8||[[Donald Quarrie]]||[[Jamaica]]||[[3. august]] [[1971]]||[[Cali]]
|-
|19,8||Donald Quarrie||Jamaica||[[7. juuni]] [[1975]]||[[Eugene]]
|}

'''Elektrooniline ajavõtt'''
{|class=wikitable
!Tulemus!!Sportlane!!Riik!!Aeg!!Koht
|-
|19,83||[[Tommie Smith]]||[[USA]]||[[16. oktoober]] [[1968]]||[[México]]
|-
|19,72||[[Pietro Mennea]]||[[Itaalia]]||[[12. september]] [[1979]]||México
|-
|19,66||[[Michael Johnson]]||USA||[[23. juuni]] [[1996]]||[[Atlanta]]
|-
|19,32||Michael Johnson||USA||[[1. august]] 1996||Atlanta
|-
|19,30||[[Usain Bolt]]||[[Jamaica]]||[[20. august]] 2008||[[Peking]]
|-
|19,19||Usain Bolt||Jamaica||[[20. august]] 2009||[[Berliin]]
|}

=== Naised ===

==[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]e medalivõitjad==

=== Mehed ===

{| class=wikitable
|-
!Aasta
! [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]
! [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]
! [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]
|-
|[[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1900]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Walter Tewksbury]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,2
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Norman Pritchard]] [[Pilt:British Raj Red Ensign.svg|24px]] [[India]] 22,8
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Stanley Rowley]] [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|24px]] [[Austraalia]] 22,9
|-
|[[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1904]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Archie Hahn]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,6
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Nathaniel Cartmell]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,9
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[William Hogenson]] {{Riigi ikoon|USA}} ?
|-
|[[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1908]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Bob Kerr]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1868-1921.svg|24px]] [[Kanada]] 22,6
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Robert Cloughen]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,6
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Nate Cartmell]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,7
|-
|[[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1912]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Ralph Craig]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,7
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Donald Lippincott]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,8
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Willie Applegarth]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 22,0
|-
|[[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1920]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Allen Woodring]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,0
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Charley Paddock]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,0
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Harry Edward]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 22,1
|-
|[[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1924]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Jackson Scholz]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,6
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Charley Paddock]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,7
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Eric Liddell]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 21,9
|-
|[[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1928]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Percy Williams]] [[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|24px]] [[Kanada]] 21,8
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Walter Rangeley]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 21,9
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Helmut Körnig]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 21,9
|-
|[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1932]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Eddie Tolan]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,2
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[George Simpson]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,4
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Ralph Metcalfe]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,5
|-
|[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1936]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Jesse Owens]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,7
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Mack Robinson]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,1
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Martinus Osendarp]] {{Riigi ikoon|Holland}} 21,3
|-
|[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1948]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Mel Patton]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,1
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Barney Ewell]] {{Riigi ikoon|USA}}21,1
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Lloyd LaBeach]] {{Riigi ikoon|Panama}} 21,2
|-
|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1952]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Andy Stanfield]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,7
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Thane Baker]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,8
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Jim Gathers]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,8
|-
|[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1956]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Bobby Morrow]] {{Riigi ikoon|USA}} '''20,6 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Andy Stanfield]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,7
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Thane Baker]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,9
|-
|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1960]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Livio Berruti]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} '''20,5 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Les Carney]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,6
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Abdoulaye Seye]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 20,7
|-
|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1964]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Henry Carr]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,3
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Paul Drayton]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,5
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Edwin Roberts]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 20,6
|-
|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel# 200 m|1968]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Tommie Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} '''19,8 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Peter Norman]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 20,0
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[John Carlos]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,0
|-
|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1972]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Valeri Borzov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 20,00
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Larry Black]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,19
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Pietro Mennea]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 20,30
|-
|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1976]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Don Quarrie]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 20,22
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Millard Hampton]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,29
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dwayne Evans]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,43
|-
|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1980]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Pietro Mennea]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 20,19
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Allan Wells]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 20,21
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Don Quarrie]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 20,29
|-
|[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,80
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Kirk Baptiste]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,96
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Thomas Jefferson (jooksja)|Thomas Jefferson]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,26
|-
|[[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Joe DeLoach]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,75
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,79
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Robson da Silva]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 20,04
|-
|[[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Michael Marsh]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,01
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 20,13
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Michael Bates]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,38
|-
|[[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Michael Johnson]] {{Riigi ikoon|USA}} '''19,32 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 19,68
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 19,80
|-
|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#200 m|2000]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Konstantínos Kentéris]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 20,09
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Darren Campbell]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 20,14
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 20,20
|-
|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#200 m|2004]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Shawn Crawford]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,79
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,01
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,03
|-
|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#200 m|2008]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''19,30 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Shawn Crawford]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,96
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Walter Dix]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,98
|-
|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#200 m|2012]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,32
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Yohan Blake]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,44
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Warren Weir]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,84
|-
|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|2016]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,78
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 20,02
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Christophe Lemaitre]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 20,12
|-
|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|2020]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 19,62
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Kenneth Bednarek]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,68
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,74
|-
|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|2024]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Letsile Tebogo]] {{Riigi ikoon|Botswana}} 19,46
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Kenneth Bednarek]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,62
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,70
|}

=== Naised ===

{|class=wikitable
|-
!Aasta
!{{kuld}}
!{{hõbe}}
!{{pronks}}
|-
|[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1948]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Fanny Blankers-Koen]] {{Riigi ikoon|Holland}} 24,4
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Audrey Williamson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 25,1
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Audrey Patterson]] {{Riigi ikoon|USA}} 25,2
|-
|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1952]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Marjorie Jackson]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 23,7
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Bertha Brouwer]] {{Riigi ikoon|Holland}} 24,2
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Nadežda Kõnikina]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 24,2
|-
|[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1956]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Betty Cuthbert]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} '''23,4 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Christa Stubnick]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 23,7
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Marlene Matthews]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 23,8
|-
|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1960]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Wilma Rudolph]] {{Riigi ikoon|USA}} 24,0
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Jutta Heine]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 24,4
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dorothy Hyman]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 24,7
|-
|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1964]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Edith McGuire]] {{Riigi ikoon|USA}} '''23,0 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Irena Szewinska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 23,1
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Marilyn Black]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 23,1
|-
|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1968]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Irena Szwewinska]] {{Riigi ikoon|Poola}} '''22,5 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Raelene Boyle]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 22,7
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Jennifer Lamy]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 23,1
|-
|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1972]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Renate Stecher]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} '''22,40 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Raelene Boyle]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 22,45
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Irena Szewinska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 22,74
|-
|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1976]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Bärbel Wöckel]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 22,37
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Annegret Richter]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 22,39
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Renate Stecher]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 22,47
|-
|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1980]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Bärbel Wöckel]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 22,03
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Natalja Botšina]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 22,19
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,20
|-
|[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Valerie Brisco]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,81
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Florence Griffith-Joyner|Florence Griffith]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,04
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,09
|-
|[[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Florence Griffith-Joyner]] {{Riigi ikoon|USA}} '''21,34 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Grace Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,72
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Heike Drechsler]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 21,95
|-
|[[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,81
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Juliet Cuthbert]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,02
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,09
|-
|[[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Marie-José Pérec]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 22,12
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,24
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Mary Onyali]] {{Riigi ikoon|Nigeeria}} 22,38
|-
|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|2000]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;| -
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Pauline Davis]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 22,27
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Susanthika Jayasinghe]] {{Riigi ikoon|Sri Lanka}} 22,28
|-
|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|2004]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,05
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,18
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Debbie Ferguson]] {{Riigi ikoon|Bahama}}22,30
|-
|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|2008]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Veronica Campbell|Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,74
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,93
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kerron Stewart]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,00
|-
|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|2012]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,88
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,09
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,14
|-
|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks 2|2016]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Elaine Thompson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,78
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 21,88
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Tori Bowie]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,15
|-
|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks 2|2020]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Elaine Thompson-Herah]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,53
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Christine Mboma]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 21,81
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Gabrielle Thomas]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,87
|-
|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks 2|2024]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Gabrielle Thomas]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,83
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Julien Alfred]] {{Riigi ikoon|Saint Lucia}} 22,08
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Brittany Brown]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,20
|}

== Maailmameistrivõistluste medalivõitjad ==
=== Mehed ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1983 Helsingi]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Calvin Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,14
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Elliott Quow]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,41
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Pietro Mennea]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 20,51
|-
|[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1987 Rooma]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Calvin Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,16
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Gilles Quénéhervé]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 20,16
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[John Regis]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 20,18
|-
|[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1991 Tokio]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Michael Johnson]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,01
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 20,34
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Atlee Mahorn]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 20,49
|-
|[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1993 Stuttgart]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 19,85
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[John Regis]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 19,94
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,99
|-
|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1995 Gõteborg]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Michael Johnson]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,79
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 20,12
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Jeff Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,18
|-
|[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1997 Ateena]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 20,04
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 20,23
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Claudinei Quirino Da Silva]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 20,26
|-
|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1999 Sevilla]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,90
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Claudinei Quirino Da Silva]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 20,00
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Francis Obikwelu]] {{Riigi ikoon|Nigeeria}} 20,11
|-
|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2001 Edmonton]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Konstantínos Kentéris]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 20,04
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Christopher Williams]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 20,20
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kim Collins]] {{Riigi ikoon|Saint Kitts ja Nevis}} 20,20
|-
|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2003 Pariis]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[John Capel]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,30
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Darvis Patton]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,31
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Shingo Suetsugu]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 20,38
|-
|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2005 Helsingi]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,04
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Wallace Spearmon]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,20
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[John Capel]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,31
|-
|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2007 Osaka]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Tyson Gay]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,76
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,91
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Wallace Spearmon]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,05
|-
|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2009 Berliin]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''19,19 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Alonso Edward]] {{Riigi ikoon|Panama}} 19,81
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Wallace Spearmon]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,85
|-
|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|2011 Daegu]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,40
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Walter Dix]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,70
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Christophe Lemaitre]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 19,80
|-
|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2013 Moskva]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,66
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Warren Weir]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,79
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Curtis Mitchell]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,04
|-
|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit|2015 Peking]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,55
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,74
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Anaso Jobodwana]] {{Riigi ikoon|LAV}} 19,87
|-
|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetri jooks|2017 London]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ramil Guliyev]] {{Riigi ikoon|Türgi}} 20,09
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Wayde van Niekerk]] {{Riigi ikoon|LAV}} 20,11
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Jereem Richards]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 20,11
|-
|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|2019 Doha]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,83
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 19,95
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Alex Quiñónez]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} 19,98
|-
|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|2022 Oregon]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,31 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kenny Bednarek]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,77 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Erriyon Knighton]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,80 
|-
|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|2023 Budapest]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,52 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Erriyon Knighton]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,75 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Letsile Tebogo]] {{Riigi ikoon|Botswana}} 19,81 
|-
|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|2025 tokyo]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,52 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kenneth Bednarek]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,58 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Bryan Levell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,64 
|}

=== Naised ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1983 Helsingi]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marita Koch]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 22,13
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,19
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kathy Smallwood-Cook]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 22,37
|-
|[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1987 Rooma]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Silke Gladisch-Möller]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 21,74
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Florence Griffith-Joyner]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,96
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,06
|-
|[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1991 Tokio]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Katrin Krabbe]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 22,09
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,16
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,21
|-
|[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1993 Stuttrart]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,98
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,00
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Irina Privalova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 22,13
|-
|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1995 Göteborg]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,12
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Irina Privalova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 22,12
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Galina Maltšugina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 22,37
|-
|[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1997 Ateena]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Žanna Tarnopolskaja-Pintusevitš]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 22,32
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Susanthika Jayasinghe]] {{Riigi ikoon|Sri Lanka}} 22,39
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,40
|-
|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1999 Sevilla]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Inger Miller]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,77
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Beverly McDonald]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,22
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Frazer]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,26
|-
|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2001 Edmonton]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marion Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,39
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Debbie Ferguson]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 22,52
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kelli White]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,56
|-
|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2003 Pariis]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Anastassia Kapatšinskaja]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 22,38
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Torri Edwards]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,47
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Muriel Hurtis]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 22,59
|-
|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2005 Helsingi]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,16
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Rochelle Boone-Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,31
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Christine Arron]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 22,31
|-
|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2007 Osaka]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,81
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,34
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Susanthika Jayasinghe]] {{Riigi ikoon|Sri Lanka}} 22,63
|-
|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2009 Berliin]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,02
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,35
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Debbie Ferguson-McKenzie]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 22,41
|-
|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|2011 Daegu]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,22
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,37
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,42
|-
|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2013 Moskva]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,17
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Murielle Ahouré]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 22,32
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Blessing Okagbare]] {{Riigi ikoon|Nigeeria}} 22,32
|-
|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit 2|2015 Peking]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 21,63
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Elaine Thompson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,66
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,97
|-
|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetri jooks 2|2017 London]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 22,05
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marie-Josée Ta Lou]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 22,08
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Shaunae Miller-Uibo]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 22,15
|-
|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|2019 Doha]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Dina Asher-Smith]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 21,88 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Brittany Brown]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,22 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Mujinga Kambundji]] {{Riigi ikoon|Šveits}} 22,51 
|-
|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|2022 Oregon]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,88 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,22 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dina Asher-Smith]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 22,51 
|-
|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|2023 Budapest]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,41 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Gabrielle Thomas]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,81 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Sha'Carri Richardson]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,92 
|-
|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|2025 Tokyo]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Melissa Jefferson-Wooden]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,68 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Amy Hunt]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 22,14 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,18 
|}

== Veel rekordeid ==
;Mehed
{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
!
! Tulemus
! Sportlane
! Riik
! Koht
! Aeg
|-
|Maailmarekord
|'''19,19'''
|[[Usain Bolt]]
|{{PisiLipp|Jamaica}}
|[[Berliin]]
|[[20. august]] [[2009]]
|-
|Lühiraja maailmarekord
|'''19,92'''
|[[Frank Fredericks]]
|{{PisiLipp|Namiibia}}
|[[Liévin]]
|[[18. veebruar]] [[1996]]
|-
|Eesti rekord
|'''20,43'''
|[[Marek Niit]]
|{{PisiLipp|Eesti}}
|[[Des Moines]]
|[[9. juuni]] [[2011]]
|-
|colspan=&quot;8&quot;|''Suurvõistluste rekordid''
|-
|[[Olümpiamängude rekordid kergejõustikus|Olümpiamängude rekord]]
|'''19,32'''
|[[Usain Bolt]]
|{{PisiLipp|Jamaica}}
|[[Peking]]
|[[20. august]] [[2008]]
|-
|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
|'''19,19'''
|[[Usain Bolt]]
|{{PisiLipp|Jamaica}}
|[[Berliin]]
|[[20. august]] [[2009]]
|-
|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
|'''19,85'''
|[[Konstantínos Kentéris]]
|{{PisiLipp|Kreeka}}
|[[München]]
|[[9. august]] [[2002]]
|-
|colspan=&quot;8&quot;|''Maailmajagude rekordid''
|-
|[[Aafrika]] rekord
|'''19,46'''
|[[Letsile Tebogo]]
|{{PisiLipp|Botswana}}
|[[Pariis]]
|[[8. august]] [[2024]]
|-
|[[Aasia]] rekord
|'''19,88'''
|[[Xie Zhenye]]
|{{PisiLipp|Hiina}}
|[[London]]
|[[21. juuli]] [[2019]]
|-
|[[Austraalia ja Okeaania]] rekord
|'''19,67'''
|[[Gout Gout]]
|{{PisiLipp|Austraalia}}
|[[Sydney]]
|[[12. aprill]] [[2026]]
|-
|[[Euroopa]] rekord
|'''19,72'''
|[[Pietro Mennea]]
|{{PisiLipp|Itaalia}}
|[[México]]
|[[12. september]] [[1979]]
|-
|[[Põhja-Ameerika]], [[Kesk-Ameerika]] ja [[Kariibi meri|Kariibi]] rekord
|'''19,19'''
|[[Usain Bolt]]
|{{PisiLipp|Jamaica}}
|[[Berlin]]
|[[20. august]] [[2009]]
|-
|[[Lõuna-Ameerika]] rekord
|'''19,81'''
|[[Alonso Edward]]
|{{PisiLipp|Panama}}
|[[Berliin]]
|[[20. august]] [[1999]]
|}

;Naised
{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
!
! Tulemus
! Sportlane
! Riik
! Koht
! Aeg
|-
|Maailmarekord
|'''21,34'''
|[[Florence Griffith-Joyner]]
|{{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}
|[[Soul]]
|[[29. september]] [[1988]]
|-
|Lühiraja maailmarekord
|'''21,87'''
|[[Merlene Ottey]]
|{{PisiLipp|Jamaica}}
|[[Liévin]]
|[[13. veebruar]] [[1993]]
|-
|Eesti rekord
|'''23,04'''
|[[Ann Marii Kivikas]]
|{{PisiLipp|Eesti}}
|[[Tampere]]
|[[23. juuli]] [[2025]]
|-
|colspan=&quot;6&quot;|''Suurvõistluste rekordid''
|-
|[[Olümpiamängude rekordid kergejõustikus|Olümpiamängude rekord]]
|'''21,34'''
|[[Florence Griffith-Joyner]]
|{{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}
|[[Soul]]
|[[29. september]] [[1988]]
|-
|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
|'''21,41'''
|[[Shericka Jackson]]
|{{PisiLipp|Jamaica}}
|[[Budapest]]
|[[25. august]] [[2023]]
|-
|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
|'''21,71'''
|[[Heike Drechsler]]
|{{PisiLipp|Saksa DV}}
|[[Stuttgart]]
|[[29. august]] [[1986]]
|-
|colspan=&quot;6&quot;|''Maailmajagude rekordid''
|-
|[[Aafrika]] rekord
|'''21,78'''
|[[Christine Mboma]]
|{{PisiLipp|Namiibia}}
|[[Zürich]]
|[[9. september]] [[2021]]
|-
|[[Aasia]] rekord
|'''22,01'''
|[[Li Xuemei]]
|{{PisiLipp|Hiina}}
|[[Shanghai]]
|[[22. oktoober]] [[1997]]
|-
|[[Austraalia ja Okeaania]] rekord
|'''22,23'''
|[[Melinda Gainsford-Taylor]]
|{{PisiLipp|Austraalia}}
|[[Stuttgart]]
|[[13. juuli]] [[1997]]
|-
|[[Euroopa]] rekord
|'''21,63'''
|[[Dafne Schippers]]
|{{PisiLipp|Holland}}
|[[Peking]]
|[[28. august]] [[2015]]
|-
|[[Põhja-Ameerika]], [[Kesk-Ameerika]] ja [[Kariibi meri|Kariibi]] rekord
|'''21,34'''
|[[Florence Griffith-Joyner]]
|{{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}
|[[Soul]]
|[[29. september]] [[1988]]
|-
|[[Lõuna-Ameerika]] rekord
|'''22,47'''
|[[Vitória Cristina Rosa]]
|{{PisiLipp|Brasiilia}}
|[[Eugene]]
|[[19. juuli]] [[2022]]
|}

==Vaata ka==
*[[200 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
*[[200 m jooks 1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]]

== Välislingid ==

* [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=0/sex=M/all=y/legal=A/disc=200/detail.htmx Meeste 200 m jooksu kõigi aegade edetabel]
*[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=0/sex=W/all=y/legal=A/disc=200/detail.htmx Naiste 200 m jooksu kõigi aegade edetabel]
* Meeste 200 m jooksu edetabelid - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2002/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2002] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2003/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2003] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2004/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2004] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2005/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2005] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2006/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2006] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2007/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2007] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2008/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2008] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2009/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2009] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2010/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2010] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2011/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2011]
* Naiste 200 m jooksu edetabelid - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2002/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2002] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2003/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2003] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2004/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2004] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2005/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2005] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2006/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2006] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2007/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2007] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2008/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2008] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2009/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2009] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2010/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2010] -[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2011/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2011]

{{kergejõustiku alad}}

[[Kategooria:Jooksualad]]</text>
      <sha1>6rgawq7hrejdl3pz4gaosp3e7xdm7m5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185087</id>
      <parentid>7184866</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T09:24:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <origin>7185087</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="40138" sha1="4kbtzbfc5hqq35e7phnw7uq02fm2942" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
[[Pilt:200metres Helsinki2005.jpg|pisi|200 m jooksjad jõuavad lõpusirgele 2005. aasta kergejõustiku MM-il Helsingis]]
[[File:Athletics Men's 200 Final - 27th Summer Universiade 2013 - Kazan (RUS).webm|thumb|Meeste 200 m jooksu finaal]]
'''200 meetri jooks''' on [[jooksusprint|jooksusprindi]]alade hulka kuuluv [[kergejõustik]]uala.

== Ajalugu ==
Kiirjooksul on väga pikk ajalugu. Esimestel [[antiikolümpiamängud]]el (776 e.m.a.) oli kavas ainult üks ala: [[dromos]] (kiirjooks) ehk stadiodromos, mille pikkus oli 192 meetrit. Jooks toimus sirgel rajal. Dromos oli olümpiamängude ainsa alana kavas üle viiekümne aasta, mille järel lisandusid ka pikemad jooksudistantsid.

200 meetri jooks oli [[kaasaegsed olümpiamängud|kaasaegsetel olümpiamängudel]] esimest korda kavas [[1900]]. aastal [[Pariis]]is. [[1896]]. aastal [[Ateena]]s ei lülitatud seda kavasse [[staadion]]i järskude kurvide tõttu (raadius ainult 9 meetrit).

200 meetri jooksu on olümpiamängudel joostud peamiselt kurviga rajal, kuid erandlikult [[1904]]. aastal [[Saint Louis|Saint Louises]] sirgrajal. Finaali pääses 4 jooksjat, kusjuures täpselt 200 meetrit jooksis ainult võitja [[Archie Hahn]]. Lähetaja karistas nimelt valelähte tegemise eest stardijoone nihutamisega ühe [[jard]]i võrra tahapoole.

Esimeseks olümpiavõitjaks 200 meetri jooksus tuli [[Walter Tewksbury]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]].

== Maailmarekordi areng ==

=== Mehed ===

'''Sirgrada'''

{|class=wikitable
!Tulemus!!Sportlane!!Riik!!Aeg!!Koht
|-
|21,2 j||[[Bernard Wefers]]||[[USA]]||[[30. mai]] [[1896]]||[[New York]]
|-
|21,2 j||[[Ralph Craig]]||USA||[[28. mai]] [[1910]]||[[Philadelphia]]
|-
|21,2 j||[[Donald Lippincott]]||USA||[[31. mai]] [[1913]]||[[Cambridge]]
|-
|21,2 j||[[Howard Drew]]||USA||[[28. veebruar]] [[1914]]||[[Claremont]]
|-
|20,8 j||[[Charles Paddock]]||USA||[[26. märts]] [[1921]]||[[Berkeley (California)|Berkeley]]
|-
|20,6 j||Charles Paddock||USA||30. mai [[1924]]||[[West Orange]]
|-
|20,6 j||[[Roland Locke]]||USA||[[1. mai]] [[1926]]||[[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]]
|-
|20,6||[[Ralph Metcalfe]]||USA||[[12. august]] [[1933]]||[[Budapest]]
|-
|20,3 j||[[Jesse Owens]]||USA||[[25. mai]] [[1935]]||[[Ann Arbor]]
|-
|20,2 j||[[Melvin Patton]]||USA||[[4. mai]] [[1949]]||[[Los Angeles]]
|-
|20,1 j||[[David Sime]]||USA||[[11. mai]] [[1956]]||[[Durham]]
|-
|20,0 j||David Sime||USA||[[9. juuni]] 1956||[[Sanger (California)|Sanger]]
|-
|20,0 j||[[Frank Budd]]||USA||[[12. mai]] [[1962]]||[[Villanova]]
|-
|20,0||[[Tommie Smith]]||USA||[[13. märts]] [[1965]]||[[San Jose]]
|-
|19,5 j||Tommie Smith||USA||[[7. mai]] [[1966]]||San Jose
|}
j: tulemus saavutati 220 jardi (201,7 m) jooksus

'''Täiskurviga rada'''

{|class=wikitable
!Tulemus!!Sportlane!!Riik!!Aeg!!Koht
|-
|20,6 j||[[Andrew Stanfield]]||[[USA]]||[[26. mai]] [[1951]]||[[New York]]
|-
|20,6||Andrew Stanfield||USA||[[28. juuni]] [[1952]]||[[Los Angeles]]
|-
|20,6||[[Walter Thane Baker]]||USA||[[23. juuni]] [[1956]]||[[Bakersfield]]
|-
|20,6||[[Bobby Joe Morrow]]||USA||[[27. november]] 1956||[[Melbourne]]
|-
|20,6||[[Manfred Germar]]||[[Saksamaa]]||[[1. oktoober]] [[1958]]||[[Wuppertal]]
|-
|20,6 j||[[Otis Ray Norton]]||USA||[[19. märts]] [[1960]]||[[Berkeley (California)|Berkeley]]
|-
|20,6 j||Otis Ray Norton||USA||[[30. aprill]] 1960||[[Philadelphia]]
|-
|20,5 j||[[Peter Radford]]||[[Suurbritannia]]||[[28. mai]] 1960||[[Wolverhampton]]
|-
|20,6||Andrew Stanfield||USA||28. juuni 1960||[[Los Angeles]]
|-
|20,5||[[Stonewall Johnson]]||USA||[[2. juuli]] 1960||[[Stanford]]
|-
|20,5||Otis Ray Norton||USA||2. juuli 1960||Stanford
|-
|20,5||[[Livio Berruti]]||[[Itaalia]]||[[3. september]] 1960||[[Rooma]]
|-
|20,5||Livio Berruti||Itaalia||3. september 1960||Rooma
|-
|20,5 j||[[Otis Paul Drayton]]||USA||[[23. juuni]] [[1962]]||[[Walnut]]
|-
|20,3 j||[[Henry Carr]]||USA||[[22. märts]] [[1963]]||[[Tempe]]
|-
|20,2 j||Henry Carr||USA||[[4. aprill]] [[1964]]||Tempe
|-
|20,0 j||[[Tommie Smith]]||USA||[[11. juuni]] [[1966]]||[[Sacramento]]
|-
|19,8||Tommie Smith||USA||[[16. oktoober]] [[1968]]||[[México]]
|-
|19,8||[[Donald Quarrie]]||[[Jamaica]]||[[3. august]] [[1971]]||[[Cali]]
|-
|19,8||Donald Quarrie||Jamaica||[[7. juuni]] [[1975]]||[[Eugene]]
|}

'''Elektrooniline ajavõtt'''
{|class=wikitable
!Tulemus!!Sportlane!!Riik!!Aeg!!Koht
|-
|19,83||[[Tommie Smith]]||[[USA]]||[[16. oktoober]] [[1968]]||[[México]]
|-
|19,72||[[Pietro Mennea]]||[[Itaalia]]||[[12. september]] [[1979]]||México
|-
|19,66||[[Michael Johnson]]||USA||[[23. juuni]] [[1996]]||[[Atlanta]]
|-
|19,32||Michael Johnson||USA||[[1. august]] 1996||Atlanta
|-
|19,30||[[Usain Bolt]]||[[Jamaica]]||[[20. august]] 2008||[[Peking]]
|-
|19,19||Usain Bolt||Jamaica||[[20. august]] 2009||[[Berliin]]
|}

=== Naised ===

==[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]e medalivõitjad==

=== Mehed ===

{| class=wikitable
|-
!Aasta
! [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]
! [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]
! [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]
|-
|[[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1900]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Walter Tewksbury]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,2
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Norman Pritchard]] [[Pilt:British Raj Red Ensign.svg|24px]] [[India]] 22,8
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Stanley Rowley]] [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|24px]] [[Austraalia]] 22,9
|-
|[[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1904]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Archie Hahn]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,6
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Nathaniel Cartmell]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,9
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[William Hogenson]] {{Riigi ikoon|USA}} ?
|-
|[[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1908]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Bob Kerr]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1868-1921.svg|24px]] [[Kanada]] 22,6
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Robert Cloughen]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,6
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Nate Cartmell]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,7
|-
|[[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1912]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Ralph Craig]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,7
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Donald Lippincott]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,8
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Willie Applegarth]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 22,0
|-
|[[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1920]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Allen Woodring]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,0
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Charley Paddock]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,0
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Harry Edward]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 22,1
|-
|[[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1924]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Jackson Scholz]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,6
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Charley Paddock]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,7
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Eric Liddell]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 21,9
|-
|[[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1928]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Percy Williams]] [[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|24px]] [[Kanada]] 21,8
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Walter Rangeley]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 21,9
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Helmut Körnig]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 21,9
|-
|[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1932]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Eddie Tolan]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,2
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[George Simpson]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,4
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Ralph Metcalfe]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,5
|-
|[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1936]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Jesse Owens]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,7
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Mack Robinson]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,1
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Martinus Osendarp]] {{Riigi ikoon|Holland}} 21,3
|-
|[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1948]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Mel Patton]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,1
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Barney Ewell]] {{Riigi ikoon|USA}}21,1
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Lloyd LaBeach]] {{Riigi ikoon|Panama}} 21,2
|-
|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1952]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Andy Stanfield]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,7
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Thane Baker]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,8
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Jim Gathers]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,8
|-
|[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1956]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Bobby Morrow]] {{Riigi ikoon|USA}} '''20,6 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Andy Stanfield]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,7
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Thane Baker]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,9
|-
|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1960]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Livio Berruti]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} '''20,5 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Les Carney]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,6
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Abdoulaye Seye]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 20,7
|-
|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1964]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Henry Carr]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,3
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Paul Drayton]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,5
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Edwin Roberts]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 20,6
|-
|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel# 200 m|1968]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Tommie Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} '''19,8 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Peter Norman]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 20,0
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[John Carlos]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,0
|-
|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1972]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Valeri Borzov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 20,00
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Larry Black]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,19
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Pietro Mennea]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 20,30
|-
|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1976]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Don Quarrie]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 20,22
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Millard Hampton]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,29
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dwayne Evans]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,43
|-
|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1980]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Pietro Mennea]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 20,19
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Allan Wells]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 20,21
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Don Quarrie]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 20,29
|-
|[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,80
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Kirk Baptiste]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,96
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Thomas Jefferson (jooksja)|Thomas Jefferson]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,26
|-
|[[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Joe DeLoach]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,75
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,79
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Robson da Silva]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 20,04
|-
|[[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Michael Marsh]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,01
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 20,13
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Michael Bates]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,38
|-
|[[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Michael Johnson]] {{Riigi ikoon|USA}} '''19,32 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 19,68
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 19,80
|-
|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#200 m|2000]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Konstantínos Kentéris]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 20,09
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Darren Campbell]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 20,14
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 20,20
|-
|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#200 m|2004]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Shawn Crawford]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,79
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,01
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,03
|-
|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#200 m|2008]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''19,30 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Shawn Crawford]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,96
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Walter Dix]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,98
|-
|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#200 m|2012]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,32
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Yohan Blake]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,44
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Warren Weir]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,84
|-
|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|2016]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,78
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 20,02
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Christophe Lemaitre]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 20,12
|-
|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|2020]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 19,62
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Kenneth Bednarek]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,68
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,74
|-
|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|2024]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Letsile Tebogo]] {{Riigi ikoon|Botswana}} 19,46
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Kenneth Bednarek]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,62
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,70
|}

=== Naised ===

{|class=wikitable
|-
!Aasta
!{{kuld}}
!{{hõbe}}
!{{pronks}}
|-
|[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1948]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Fanny Blankers-Koen]] {{Riigi ikoon|Holland}} 24,4
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Audrey Williamson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 25,1
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Audrey Patterson]] {{Riigi ikoon|USA}} 25,2
|-
|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1952]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Marjorie Jackson]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 23,7
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Bertha Brouwer]] {{Riigi ikoon|Holland}} 24,2
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Nadežda Kõnikina]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 24,2
|-
|[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1956]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Betty Cuthbert]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} '''23,4 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Christa Stubnick]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 23,7
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Marlene Matthews]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 23,8
|-
|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1960]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Wilma Rudolph]] {{Riigi ikoon|USA}} 24,0
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Jutta Heine]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 24,4
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dorothy Hyman]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 24,7
|-
|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1964]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Edith McGuire]] {{Riigi ikoon|USA}} '''23,0 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Irena Szewinska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 23,1
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Marilyn Black]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 23,1
|-
|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1968]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Irena Szwewinska]] {{Riigi ikoon|Poola}} '''22,5 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Raelene Boyle]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 22,7
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Jennifer Lamy]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 23,1
|-
|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1972]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Renate Stecher]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} '''22,40 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Raelene Boyle]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 22,45
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Irena Szewinska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 22,74
|-
|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1976]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Bärbel Wöckel]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 22,37
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Annegret Richter]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 22,39
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Renate Stecher]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 22,47
|-
|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1980]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Bärbel Wöckel]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 22,03
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Natalja Botšina]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 22,19
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,20
|-
|[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Valerie Brisco]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,81
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Florence Griffith-Joyner|Florence Griffith]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,04
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,09
|-
|[[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Florence Griffith-Joyner]] {{Riigi ikoon|USA}} '''21,34 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Grace Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,72
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Heike Drechsler]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 21,95
|-
|[[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,81
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Juliet Cuthbert]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,02
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,09
|-
|[[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Marie-José Pérec]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 22,12
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,24
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Mary Onyali]] {{Riigi ikoon|Nigeeria}} 22,38
|-
|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|2000]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;| -
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Pauline Davis]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 22,27
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Susanthika Jayasinghe]] {{Riigi ikoon|Sri Lanka}} 22,28
|-
|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|2004]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,05
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,18
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Debbie Ferguson]] {{Riigi ikoon|Bahama}}22,30
|-
|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|2008]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Veronica Campbell|Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,74
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,93
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kerron Stewart]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,00
|-
|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|2012]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,88
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,09
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,14
|-
|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks 2|2016]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Elaine Thompson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,78
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 21,88
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Tori Bowie]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,15
|-
|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks 2|2020]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Elaine Thompson-Herah]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,53
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Christine Mboma]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 21,81
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Gabrielle Thomas]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,87
|-
|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks 2|2024]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot;|[[Gabrielle Thomas]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,83
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot;|[[Julien Alfred]] {{Riigi ikoon|Saint Lucia}} 22,08
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Brittany Brown]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,20
|}

== Maailmameistrivõistluste medalivõitjad ==
=== Mehed ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1983 Helsingi]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Calvin Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,14
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Elliott Quow]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,41
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Pietro Mennea]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 20,51
|-
|[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1987 Rooma]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Calvin Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,16
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Gilles Quénéhervé]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 20,16
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[John Regis]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 20,18
|-
|[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1991 Tokio]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Michael Johnson]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,01
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 20,34
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Atlee Mahorn]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 20,49
|-
|[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1993 Stuttgart]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 19,85
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[John Regis]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 19,94
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,99
|-
|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1995 Gõteborg]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Michael Johnson]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,79
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 20,12
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Jeff Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,18
|-
|[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1997 Ateena]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 20,04
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 20,23
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Claudinei Quirino Da Silva]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 20,26
|-
|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1999 Sevilla]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,90
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Claudinei Quirino Da Silva]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 20,00
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Francis Obikwelu]] {{Riigi ikoon|Nigeeria}} 20,11
|-
|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2001 Edmonton]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Konstantínos Kentéris]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 20,04
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Christopher Williams]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 20,20
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kim Collins]] {{Riigi ikoon|Saint Kitts ja Nevis}} 20,20
|-
|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2003 Pariis]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[John Capel]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,30
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Darvis Patton]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,31
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Shingo Suetsugu]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 20,38
|-
|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2005 Helsingi]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,04
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Wallace Spearmon]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,20
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[John Capel]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,31
|-
|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2007 Osaka]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Tyson Gay]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,76
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,91
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Wallace Spearmon]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,05
|-
|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2009 Berliin]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''19,19 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|MR]]'''
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Alonso Edward]] {{Riigi ikoon|Panama}} 19,81
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Wallace Spearmon]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,85
|-
|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|2011 Daegu]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,40
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Walter Dix]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,70
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Christophe Lemaitre]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 19,80
|-
|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2013 Moskva]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,66
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Warren Weir]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,79
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Curtis Mitchell]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,04
|-
|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit|2015 Peking]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,55
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,74
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Anaso Jobodwana]] {{Riigi ikoon|LAV}} 19,87
|-
|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetri jooks|2017 London]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ramil Guliyev]] {{Riigi ikoon|Türgi}} 20,09
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Wayde van Niekerk]] {{Riigi ikoon|LAV}} 20,11
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Jereem Richards]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 20,11
|-
|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|2019 Doha]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,83
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 19,95
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Alex Quiñónez]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} 19,98
|-
|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|2022 Oregon]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,31 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kenny Bednarek]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,77 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Erriyon Knighton]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,80 
|-
|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|2023 Budapest]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,52 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Erriyon Knighton]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,75 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Letsile Tebogo]] {{Riigi ikoon|Botswana}} 19,81 
|-
|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|2025 tokyo]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,52 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kenneth Bednarek]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,58 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Bryan Levell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,64 
|}

=== Naised ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1983 Helsingi]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marita Koch]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 22,13
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,19
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kathy Smallwood-Cook]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 22,37
|-
|[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1987 Rooma]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Silke Gladisch-Möller]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 21,74
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Florence Griffith-Joyner]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,96
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,06
|-
|[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1991 Tokio]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Katrin Krabbe]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 22,09
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,16
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,21
|-
|[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1993 Stuttrart]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,98
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,00
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Irina Privalova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 22,13
|-
|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1995 Göteborg]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,12
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Irina Privalova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 22,12
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Galina Maltšugina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 22,37
|-
|[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1997 Ateena]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Žanna Tarnopolskaja-Pintusevitš]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 22,32
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Susanthika Jayasinghe]] {{Riigi ikoon|Sri Lanka}} 22,39
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,40
|-
|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1999 Sevilla]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Inger Miller]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,77
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Beverly McDonald]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,22
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Frazer]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,26
|-
|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2001 Edmonton]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marion Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,39
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Debbie Ferguson]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 22,52
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kelli White]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,56
|-
|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2003 Pariis]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Anastassia Kapatšinskaja]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 22,38
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Torri Edwards]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,47
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Muriel Hurtis]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 22,59
|-
|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2005 Helsingi]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,16
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Rochelle Boone-Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,31
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Christine Arron]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 22,31
|-
|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2007 Osaka]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,81
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,34
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Susanthika Jayasinghe]] {{Riigi ikoon|Sri Lanka}} 22,63
|-
|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2009 Berliin]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,02
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,35
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Debbie Ferguson-McKenzie]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 22,41
|-
|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|2011 Daegu]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,22
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,37
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,42
|-
|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2013 Moskva]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,17
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Murielle Ahouré]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 22,32
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Blessing Okagbare]] {{Riigi ikoon|Nigeeria}} 22,32
|-
|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit 2|2015 Peking]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 21,63
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Elaine Thompson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,66
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,97
|-
|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetri jooks 2|2017 London]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 22,05
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marie-Josée Ta Lou]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 22,08
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Shaunae Miller-Uibo]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 22,15
|-
|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|2019 Doha]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Dina Asher-Smith]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 21,88 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Brittany Brown]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,22 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Mujinga Kambundji]] {{Riigi ikoon|Šveits}} 22,51 
|-
|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|2022 Oregon]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,88 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,22 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dina Asher-Smith]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 22,51 
|-
|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|2023 Budapest]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,41 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Gabrielle Thomas]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,81 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Sha'Carri Richardson]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,92 
|-
|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|2025 Tokyo]]
|style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Melissa Jefferson-Wooden]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,68 
|style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Amy Hunt]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 22,14 
|style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,18 
|}

== Veel rekordeid ==
;Mehed
{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
!
! Tulemus
! Sportlane
! Riik
! Koht
! Aeg
|-
|Maailmarekord
|'''19,19'''
|[[Usain Bolt]]
|{{PisiLipp|Jamaica}}
|[[Berliin]]
|[[20. august]] [[2009]]
|-
|Lühiraja maailmarekord
|'''19,92'''
|[[Frank Fredericks]]
|{{PisiLipp|Namiibia}}
|[[Liévin]]
|[[18. veebruar]] [[1996]]
|-
|Eesti rekord
|'''20,43'''
|[[Marek Niit]]
|{{PisiLipp|Eesti}}
|[[Des Moines]]
|[[9. juuni]] [[2011]]
|-
|colspan=&quot;8&quot;|''Suurvõistluste rekordid''
|-
|[[Olümpiamängude rekordid kergejõustikus|Olümpiamängude rekord]]
|'''19,32'''
|[[Usain Bolt]]
|{{PisiLipp|Jamaica}}
|[[Peking]]
|[[20. august]] [[2008]]
|-
|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
|'''19,19'''
|[[Usain Bolt]]
|{{PisiLipp|Jamaica}}
|[[Berliin]]
|[[20. august]] [[2009]]
|-
|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
|'''19,85'''
|[[Konstantínos Kentéris]]
|{{PisiLipp|Kreeka}}
|[[München]]
|[[9. august]] [[2002]]
|-
|colspan=&quot;8&quot;|''Maailmajagude rekordid''
|-
|[[Aafrika]] rekord
|'''19,46'''
|[[Letsile Tebogo]]
|{{PisiLipp|Botswana}}
|[[Pariis]]
|[[8. august]] [[2024]]
|-
|[[Aasia]] rekord
|'''19,88'''
|[[Xie Zhenye]]
|{{PisiLipp|Hiina}}
|[[London]]
|[[21. juuli]] [[2019]]
|-
|[[Austraalia ja Okeaania]] rekord
|'''19,67'''
|[[Gout Gout]]
|{{PisiLipp|Austraalia}}
|[[Sydney]]
|[[12. aprill]] [[2026]]
|-
|[[Euroopa]] rekord
|'''19,72'''
|[[Pietro Mennea]]
|{{PisiLipp|Itaalia}}
|[[México]]
|[[12. september]] [[1979]]
|-
|[[Põhja-Ameerika]], [[Kesk-Ameerika]] ja [[Kariibi mere piirkond|Kariibi]] rekord
|'''19,19'''
|[[Usain Bolt]]
|{{PisiLipp|Jamaica}}
|[[Berlin]]
|[[20. august]] [[2009]]
|-
|[[Lõuna-Ameerika]] rekord
|'''19,81'''
|[[Alonso Edward]]
|{{PisiLipp|Panama}}
|[[Berliin]]
|[[20. august]] [[1999]]
|}

;Naised
{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
!
! Tulemus
! Sportlane
! Riik
! Koht
! Aeg
|-
|Maailmarekord
|'''21,34'''
|[[Florence Griffith-Joyner]]
|{{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}
|[[Soul]]
|[[29. september]] [[1988]]
|-
|Lühiraja maailmarekord
|'''21,87'''
|[[Merlene Ottey]]
|{{PisiLipp|Jamaica}}
|[[Liévin]]
|[[13. veebruar]] [[1993]]
|-
|Eesti rekord
|'''23,04'''
|[[Ann Marii Kivikas]]
|{{PisiLipp|Eesti}}
|[[Tampere]]
|[[23. juuli]] [[2025]]
|-
|colspan=&quot;6&quot;|''Suurvõistluste rekordid''
|-
|[[Olümpiamängude rekordid kergejõustikus|Olümpiamängude rekord]]
|'''21,34'''
|[[Florence Griffith-Joyner]]
|{{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}
|[[Soul]]
|[[29. september]] [[1988]]
|-
|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
|'''21,41'''
|[[Shericka Jackson]]
|{{PisiLipp|Jamaica}}
|[[Budapest]]
|[[25. august]] [[2023]]
|-
|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
|'''21,71'''
|[[Heike Drechsler]]
|{{PisiLipp|Saksa DV}}
|[[Stuttgart]]
|[[29. august]] [[1986]]
|-
|colspan=&quot;6&quot;|''Maailmajagude rekordid''
|-
|[[Aafrika]] rekord
|'''21,78'''
|[[Christine Mboma]]
|{{PisiLipp|Namiibia}}
|[[Zürich]]
|[[9. september]] [[2021]]
|-
|[[Aasia]] rekord
|'''22,01'''
|[[Li Xuemei]]
|{{PisiLipp|Hiina}}
|[[Shanghai]]
|[[22. oktoober]] [[1997]]
|-
|[[Austraalia ja Okeaania]] rekord
|'''22,23'''
|[[Melinda Gainsford-Taylor]]
|{{PisiLipp|Austraalia}}
|[[Stuttgart]]
|[[13. juuli]] [[1997]]
|-
|[[Euroopa]] rekord
|'''21,63'''
|[[Dafne Schippers]]
|{{PisiLipp|Holland}}
|[[Peking]]
|[[28. august]] [[2015]]
|-
|[[Põhja-Ameerika]], [[Kesk-Ameerika]] ja [[Kariibi mere piirkond|Kariibi]] rekord
|'''21,34'''
|[[Florence Griffith-Joyner]]
|{{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}
|[[Soul]]
|[[29. september]] [[1988]]
|-
|[[Lõuna-Ameerika]] rekord
|'''22,47'''
|[[Vitória Cristina Rosa]]
|{{PisiLipp|Brasiilia}}
|[[Eugene]]
|[[19. juuli]] [[2022]]
|}

==Vaata ka==
*[[200 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
*[[200 m jooks 1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]]

== Välislingid ==

* [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=0/sex=M/all=y/legal=A/disc=200/detail.htmx Meeste 200 m jooksu kõigi aegade edetabel]
*[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=0/sex=W/all=y/legal=A/disc=200/detail.htmx Naiste 200 m jooksu kõigi aegade edetabel]
* Meeste 200 m jooksu edetabelid - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2002/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2002] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2003/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2003] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2004/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2004] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2005/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2005] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2006/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2006] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2007/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2007] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2008/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2008] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2009/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2009] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2010/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2010] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2011/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2011]
* Naiste 200 m jooksu edetabelid - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2002/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2002] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2003/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2003] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2004/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2004] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2005/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2005] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2006/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2006] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2007/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2007] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2008/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2008] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2009/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2009] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2010/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2010] -[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2011/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2011]

{{kergejõustiku alad}}

[[Kategooria:Jooksualad]]</text>
      <sha1>4kbtzbfc5hqq35e7phnw7uq02fm2942</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lindude loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8646</id>
    <revision>
      <id>7184612</id>
      <parentid>7170163</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T16:11:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ojassaar</username>
        <id>206682</id>
      </contributor>
      <comment>/* G */</comment>
      <origin>7184612</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="71096" sha1="46y1yb7kpog8w4y13nrenqilfpckv9t" xml:space="preserve">'''Lindude loend''' loetleb [[Linnud|linde]].

Selles nimekirjas on lindude [[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised [[takson]]id. Muud [[zooloogia]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[zooloogia mõisteid]] ja [[anatoomia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. 

Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on [[sulud|sulgudes]] [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus [[Kaldkiri|kursiivis]]. Edasi tulevad lühiandmed [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti esinemise kohta Eestis:
*''Eestis haudelind'' – pesitseb Eestis
*''Eestis läbirändaja'' – Eestis viibib rändel
*''Eestis eksikülaline'' – Eestisse satub eksikülalise või [[Hulgulind|hulgulinnuna]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}&lt;/span&gt; – välja surnud

__NOTOC__{{tähed}}

==A==
*[[aafrika madukael]] (''Anhinga rufa''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]]
*[[aafrika pingviin]] (''Spheniscus demersus''), sgk [[pingviinlased]]
*[[aafrika villkael-toonekurg]] (''Ciconia microscelis''), sgk [[toonekurglased]]
*[[aafrika väike-hõbehaigur]] (''Ardea brachyrhyncha''), sgk [[haigurlased]]
*[[aara]] (''Ara''), perekond, sgk [[papagoilased]], Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, lemmikloomadena üle maailma
*[[aasia madukael]] (''Anhinga melanogaster''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]]
*''[[Actophilornis]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]]
*[[adeelia pingviin]] (''Pygoscelis adeliae''), sgk [[pingviinlased]]
*[[aedporr]] (''Certhia brachydactyla''), sgk [[porlased]]
*[[aed-põõsalind]] (''Sylvia borin''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[aed-roolind]] (''Acrocephalus dumetorum''), sgk [[roolindlased]]
*[[ahvikotkas]] (''Pithecophaga jefferyi''), sgk [[haugaslased]]
*[[albatroslased]] (''Diomedeidae''), sugukond
*[[albatross]] (''Diomedea''), perekond, sgk [[albatroslased]]
*[[alk]] (''Alca torda''), sgk [[alklased]], Atlandi ookeani põhjaosas, Eestis haruldane haudelind 
*[[alklased]] (''Alcidae''), sugukond
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[aloatra väikepütt]] (''Tachybaptus rufolavatus'')&lt;/span&gt;, sgk [[pütlased]]
*[[amadiinlased]] (''Estrildidae''), sugukond
*[[amatsoonpapagoi]] (''Amazona''), perekond, sgk [[papagoilased]]
*[[ameerika hallhaigur]] (''Ardea herodias''), sgk [[haigurlased]]
*[[ameerika karmiinleevike]] (''Haemorhous purpureus''), sgk [[vintlased]]
*[[ameerika madukael]] (''Anhinga anhinga''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]]
*[[ameerika piilpart]] (''Anas carolinensis'')
*[[ameerika vihitaja]] ehk ameerika jõgitilder (''Actitis macularius''), sgk [[kurvitslased]]
*[[ameerika viupart]] (''Anas americana'')
*[[ameerika väikehüüp]] (''Botaurus exilis''), sgk [[haigurlased]]
*[[ametüst-kuldnokk]] (''Cinnyricinclus leucogaster''), sgk [[kuldnoklased]]
*[[amuuri vart]] (''Aythya baeri''), sgk [[partlased]]
*''[[Anarhynchus]]'', perekond, sgk [[tülllased]]
*[[andi kondor]] ehk kaeluskondor (''Vultur gryphus''), sgk [[kondorlased]]
*[[andi naaskelnokk]] (''Recurvirostra andina''), sgk [[karkjalglased]]
*[[antarktika änn]] (''Stercorarius maccormicki''), sgk [[änlased]]
*''[[Aptenodytes]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]]
*[[araabia vadavilbas]] (''Turdoides squamiceps''), sgk [[vilbaslased]] 
*[[ararauna]] (''Ara ararauna''), sgk papagoilased
*[[araripe tantsulind]] (''Antilophia bokermanni''), sgk [[tantsulindlased]]
*''[[Arini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]]
*[[asiitilased]] (''Philepittidae''), sugukond
*[[atlandi kormoran]] (''Phalacrocorax carbo carbo''), [[kormoran]]i alamliik, sgk [[kormoranlased]]
*[[atlantise tormilind]] (''Calonectris diomedea''), sgk [[tormilindlased]]
*''[[Attagis]]'', perekond, sgk [[kurplased]]
*[[aul]] (''Clangula hyemalis''), sgk [[partlased]], Eestis läbirändaja
*[[aul (perekond)|aul]] (''Clangula''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[austraalia händpart]] (''Oxyura australis''), sgk [[partlased]]
*[[austraalia jämejalg]] (''Esacus magnirostris''), sgk [[jämejalglased]]
*[[austraalia madukael]] (''Anhinga novaehollandiae''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]]
*[[austraalia pelikan]] (''Pelecanus conspicillatus''), sgk [[pelikanlased]]
*[[austraalia väike-hõbehaigur]] (''Ardea plumifera''), sgk [[haigurlased]]

==B==
*[[bahama masksäälik]] (''Geothlypis rostrata''), sgk [[sääliklased]]
*[[Baleaari tormilind]] (''Puffinus mauretanicus'')
*[[bambusesäälik]] (''Vermivora bachmanii''), sgk [[sääliklased]]
*[[bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa magnifica''), sgk [[haigurlased]]
*[[bambuse-ööhaigur (perekond)|bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[boliivia ararauna]] ehk boliivia lasuuraara (''Ara glaucogularis''),   sgk [[papagoilased]]
* ''[[Bubalornis]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]]
*[[buru lapatspapagoi]] (''Prioniturus mada''), sgk [[papagoilased]]
*[[bülbüllased]] (''Pycnonotidae''), sugukond

==C==
*''[[Circetinae]]'', alamsugukond, sgk [[haugaslased]]

== D ==
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[dodo]] (''Raphus cucullatus'')&lt;/span&gt;, sgk [[tuvilased]]
*[[drongolased]] (''Dicruridae''), sugukond
*[[džunglikana]] (''Gallus''), perekond, sgk [[faasanlased]]

== E ==
*''[[Egretta]]'', perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[ehis-toonekurg]] (''Mycteria leucocephala''), sgk [[toonekurglased]]
*[[emu]] (''Dromaius novaehollandiae''), sgk [[kaasuarlased]]
*''[[Esacus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]]
*[[eskimo lagle]] (''Branta hutchinsii''), sgk [[partlased]], Eestis üliharuldane läbirändaja
*''[[Ephippiorhynchus]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]]
*''[[Euplectes]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]]
*[[euroopa kaelustäks]] (''Saxicola rubicola''), sgk [[rästaslased]]

== F ==
*[[faasan]] (''Phasianus colchicus''), sgk [[faasanlased]]
*[[faasanlased]] ehk kanalased (''Phasianidae''), sugukond 
*[[faasantuvi]] (''Otidiphaps nobilis''), sgk [[tuvilased]]
*[[flamingo (perekond)|flamingo]] (''Phoenicopterus''), perekond, sgk [[flamingolased]]
*[[flamingolased]] (''Phoenicopteridae''), sugukond
*[[flamingolised]] (''Phoenicopteriformes''), selts
*[[foja paradiisilind]] (''Parotia berlepschi''), sgk [[paradiisilindlased]]
*''[[Foudia]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]], India ookeani lääneosa saartel
*[[fregattlind]] (''Fregata''), sgk [[fregattlindlased]]
*[[fregattlindlased]] (''Fregatidae''), sugukond

==G==
*[[galápagose pingviin]] (''Spheniscus mendiculus''), sgk [[pingviinlased]], [[Galápagose saared|Galápagose saartel]]
*''[[Galloanserae]]'', ülemselts
*[[ginea kaljukark]] (''Picathartes gymnocephalus''), sgk ''[[kaljukarklased]]''
*[[gongon-tormilind]] (''Pterodroma feae''), sgk [[tormilindlased]]
*''[[Gorsachius]]'', perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[guaanopelikan]] (''Pelecanus thagus''), sgk [[pelikanlased]]

==H==
*[[habehüüp]] (''Botaurus lentiginosus''), sgk [[haigurlased]]
*[[habekakk]] (''Strix nebulosa''), sgk [[kaklased]]
*[[habekotkas]] (''Gypaetus barbatus''), sgk [[haugaslased]]
*[[habelindlased]] (''Megalaimidae''), sugukond
*[[habeviires]] (''Chlidonias hybridus''), sgk [[tiirlased]]
*[[hahk]] (''Somateria mollissima''), sgk [[partlased]]
*[[hahk (perekond)|hahk]] (''Somateria''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[haigur]] (''Ardea''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[haigurlased]] (''Ardeidae''), sugukond
*[[hakk]] (''Coloeus  monedula'', ''Corvus monedula''), sgk [[vareslased]]
*[[hakk (perekond)|hakk]] (''Coloeus''), perekond, sgk [[vareslased]]
*[[hallhaigur]] (''Ardea cinerea''), sgk [[haigurlased]]
*[[hallhani]] (''Anser anser''), sgk [[partlased]]
*[[hallkibu]] ehk kibutilder (''Xenus cinereus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[hallkibu (perekond)|hallkibu]] (''Xenus''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[hall-kärbsenäpp]] (''Muscicapa striata''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[hallmänsak]] (''Nucifraga columbiana''), sgk [[vareslased]]
*[[hallpea-rähn]] (hallrähn) (''Picus canus''), sgk [[rähnlased]]
*[[hallpõsk-pütt]] (''Podiceps grisegena''), sgk [[pütlased]]
*[[hallrästas]] (''Turdus pilaris''), sgk [[rästaslased]]
*[[hallrüdi]] ehk hallrisla (''Calidris pusilla''),  sgk [[kurvitslased]]
*[[halltihane]] (''Melaniparus afer''), sgk [[tihaslased]]
*[[halltsiitsitaja]] (''Miliaria calandra''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[hallvares]] (''Corvus corone cornix'' või ''Corvus cornix''), [[vares]]e alamliik või omaette liik, sgk [[vareslased]] 
*[[hallõgija]] (''Lanius excubitor''), sgk [[õgijalased]]
*[[hammastuvi]] (''Didunculus strigirostris''), sgk [[tuvilased]]
*[[hammastuvi (perekond)|hammastuvi]] (''Didunculus''), perekond, sgk [[tuvilased]]
*[[hanelised]] (''Anseriformes''), selts
*[[hani]] (''Anser''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[hangelind]] (''Plectrophenax nivalis''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[harakas]] (''Pica pica''), sgk [[vareslased]]
*[[harakas (perekond)|harakas]] (''Pica''), perekond, sgk [[vareslased]]
*[[harksaba-kajakas]] (''Xema sabini''), sgk [[kajaklased]], [[Arktika]]s
*[[harksaba-kajakas (perekond)|harksaba-kajakas]], sgk [[kajaklased]]
*[[havai vares]] (''Corvus hawaiiensis''), sgk [[vareslased]], varem [[Hawaii saared|Hawaii saartel]], nüüd ainult vangistuses
*[[haugas]] (''Accipiter''), perekond, sgk [[haugaslased]]
*[[haugaslased]] (''Accipitridae''), sugukond
*[[haukalised]] ehk kullilised (''Accipitriformes''), selts
*[[heleflamingo]] ehk flamingo (''Phoenicopterus roseus''), sgk [[flamingolased]]
*[[heletilder]] (''Tringa nebularia''), sgk [[kurvitslased]]
*[[hele-urvalind]] (''Carduelis hornemanni''), sgk [[vintlased]]
*[[herilaseviu]] (''Pernis apivorus''), sgk [[haugaslased]]
*''[[Hesperoburhinus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]]
*[[hiid-merikotkas]] (''Haliaeëtus pelagicus''), sgk [[haugaslased]]
*[[hiidturako]] (''Corythaeola cristata''), sgk [[turakolased]]
*[[hiina siidhaigur]] (''Egretta eulophotes''), sgk [[haigurlased]]
*[[hiina tiigihaigur]] (''Ardeola bacchus''), sgk [[haigurlased]]
*[[hiireviu]] (''Buteo buteo''), sgk [[haugaslased]]
*[[hoatsiin]] (''Opisthocomus hoazin''), sgk [[hoatsiinlased]], Lõuna-Ameerikas
*[[hoburästas]] (''Turdus viscivorus''), sgk [[rästaslased]]
*[[huik]] (''Porzana''), perekond, sgk [[ruiklased]]
*[[hund-rohetuvi]] (''Ptilinopus superbus''), sgk [[tuvilased]]
*[[hõbehaigur]] (''Ardea alba''), sgk [[haigurlased]]
*[[hõbekajakas]] (''Larus argentatus''), sgk [[kajaklased]]
*[[hõbelaup-paradiisilind]] (''Parotia lawesii''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[hõlmik-paradiisilind]] (''Lophorina superba''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[händkakk]] (''Strix uralensis''), sgk [[kaklased]]
*[[händ-paradiisilind]] (''Epimachus fastuosus''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[hänilane]] (''Motacilla flava''), sgk [[västriklased]]
*[[hüatsint-siniaara]] (''Anodorhynchus hyacinthinus''), sgk [[papagoilased]]
*[[hüüp]] (''Botaurus stellaris''), sgk [[haigurlased]]
*[[hüüp (perekond)|hüüp]] (''Botaurus''), perekond, sgk [[haigurlased]]

==I==
*[[idalunn]] (''Fratercula corniculata''), sgk [[alklased]]
*[[ida-mustvaeras]] (''Melanitta nigra americana''), [[mustvaeras|mustvaera]] alamliik, sgk [[partlased]] 
*[[ida-sinivutt]] (''Synoicus chinensis''), sgk [[faasanlased]]
*[[idatalvike]] (''Emberiza citrinella erythrogenys''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[ida-toonekurg]] (''Ciconia boyciana''), sgk [[toonekurglased]]
*[[ida-tuppnokk]] (''Chionis minor''), sgk [[tuppnoklased]]
*[[ida-väikehüüp]] (''Botaurus eurhythmus''), sgk [[haigurlased]]
*[[ida-ööhaigur]] (''Gorsachius melanolophus''), sgk [[haigurlased]]
*[[india jämejalg]] (''Esacus recurvirostris''), sgk [[jämejalglased]]
*[[india marabu]] ehk argala (''Leptoptilos dubius''), sgk [[toonekurglased]]
*[[india tiigihaigur]] (''Ardeola grayii''), sgk [[haigurlased]]
*[[indigo-siniaara]] (''Anodorhynchus leari''), sgk [[papagoilased]]
*[[irvnokk]] (''Anastomus''), perekond, sgk [[toonekurglased]]

==J==
*[[jaanalind (perekond)|jaanalind]] (''Struthio''), perekond, sgk [[jaanalindlased]] 
*[[jaanalind]] (''Struthio camelus''), sgk [[jaanalindlased]]
*[[jaanalinnulised]] (''Struthioniformes''), selts 
*[[jabiru-toonekurg]] (''Jabiru mycteria''), sgk [[toonekurglased]]
*[[jabiru-toonekurg (perekond)|jabiru-toonekurg]] (''Jabiru''), perekond, sgk [[toonekurglased]]
*''[[Jacana]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]]
*[[jahipistrik]] (''Falco rusticolus''), sgk [[pistriklased]] 
*[[jooksurkägu]] (''Geococcyx''), perekond, sgk [[kägulased]]
*[[jõgiaara]] (''Ara severus''), sgk [[papagoilased]]
*[[jõgi-jämejalg]] (''Burhinus senegalensis''), sgk [[jämejalglased]]
*[[jõgi-ritsiklind]] (''Locustella fluviatilis''), sgk [[ritsiklindlased]]
*[[jõgitiir]] (''Sterna hirundo''), sgk [[tiirlased]]
*[[jõgivästrik]] (''Motacilla cinerea''), sgk [[västriklased]]
*[[jämejalg]] (''Burhinus oedicnemus''), sgk [[jämejalglased]]
*[[jämejalg (perekond)|jämejalg]] (''Burhinus''), perekond, sgk [[jämejalglased]]
*[[jämejalglased]] (''Burhinidae''), sugukond
*[[järve-kalakajakas]] (''Larus canus heinei''), [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik, sgk [[kajaklased]]
*[[järvekaur]] (''Gavia arctica''), sgk [[kaurlased]]
*[[jääkajakas]] (''Larus hyperboreus''), sgk [[kajaklased]]
*[[jääkaur]] (''Gavia immer''), sgk [[kaurlased]]
*[[jääkoskel]] (''Mergus merganser''), sgk [[partlased]]
*[[jäälind]] (''Alcedo atthis''), sgk [[jäälindlased]]
*[[jäälind (perekond)|jäälind]] (''Alcedo''), perekond, sgk [[jäälindlased]] 
*[[jäälindlased]] (''Alcedinidae''), sugukond 
*[[jää-tormilind]] (''Fulmarus glacialis''), sgk [[tormilindlased]]

==K==
*[[kaasuar]] (''Casuarius''), perekond, sgk [[kaasuarlased]]
*[[kaasuarlased]] (''Casuariidae''), sugukond
*[[kadakasäälik]] (''Dendroica chrysoparia''), sgk [[sääliklased]]
*[[kadakatäks]] (''Saxicola rubetra''), sgk [[rästaslased]]
*[[kaeluskotkas]] (''Gyps fulvus''), sgk [[haugaslased]]
*[[kaelus-kärbsenäpp]] (''Ficedula albicollis''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[kaeluspapagoi]] (''Psittacula krameri''), sgk [[papagoilased]]
*[[kaelusrästas]] (''Turdus torquatus''), sgk [[rästaslased]]
*[[kaelus-torminiglas]] (''Pelecanoides magellani''), sgk [[tormilindlased]]
*[[kaelus-turteltuvi]] (''Streptopelia decaocto'')
*[[kaelustuvi]] (''Columba palumbus'')
*[[kajakas]] (''Larus''), perekond, sgk [[kajaklased]]
*[[kajaklased]] (''Laridae''), sugukond
*[[kakaduulased]] (''Cacatuidae''), sugukond
*[[kalakajakas]] (''Larus canus''), sgk [[kajaklased]]
*[[kalakotkas]] (''Pandion haliaetus''), sgk [[kalakotkaslased]]
*[[kalda-jämejalg]] (''Burhinus vermiculatus''), sgk [[jämejalglased]]
*[[kaldapääsuke]] (''Riparia riparia''), sgk [[pääsulased]]
*[[kalifornia harakas]] (''Pica nuttalli''), sgk [[vareslased]] 
*[[kaljukajakas]] (''Rissa tridactyla''), sgk [[kajaklased]]
*[[kaljukotkas]] (''Aquila chrysaetos''), sgk [[haugaslased]]
*[[kalju-puukoristaja]] (''Sitta neumayer''), sgk [[puukoristajalased]]
*[[kaljutuvi]] (''Columba livia'')
*[[kakk]] (''Strix''), perekond, sgk [[kaklased]]
*[[kakkpapagoi]] ehk kakapo (''Strigops habroptila''), sgk [[kakkpapagoilased]]
*[[kakkpapagoilased]] (''Strigopidae''), sugukond
*[[kaklased]] (''Strigidae''), sugukond
*[[Kaktusekakk (perekond)|kaktusekakk]] (''Micrathene''), perekond, sgk [[kaklased]]
*[[kaktusekakk]] (''Micrathene whitneyi''), sgk [[kaklased]]
*[[kakulised]] (''Strigiformes''), selts
*[[kalkun]] ehk kodukalkun ehk kodustatud kalkun, kodustatud [[metskalkun]], sgk [[kalkunlased]]
*[[kalkun (perekond)|kalkun]] (''Meleagris''), perekond, sgk [[kalkunlased]]
*[[kalkunlased]] (''Meleagridae''), sugukond
*[[kana]] ehk kodukana (''Gallus gallus domesticus''), [[puna-džunglikana]] alamliik, sgk [[faasanlased]] 
*[[kanada kurg]] (''Grus canadensis''), sgk [[kurglased]]
*[[kanada lagle]] (''Branta canadensis'')
*[[kanakull]] (''Accipiter gentilis''), sgk [[haugaslased]]
*[[kanalised]] (''Galliformes''), selts
*[[kanepilind]] (''Carduelis cannabina''), sgk [[vintlased]]
*[[kangurlindlased]] (''Ploceidae''), sugukond
*[[karbuskajakas]] (''Larus melanocephalus''), sgk [[kajaklased]]
*[[karkjalg]] (''Himantopus himantopus''), sgk [[karkjalglased]]
*[[karkjalg (perekond)|karkjalg]] (''Himantopus''), perekond, sgk [[karkjalglased]]
*[[karkjalglased]] (''Recurvirostridae''), sugukond
*[[karmiinleevike]] (''Carpodacus erythrinus''), sgk [[vintlased]]
*[[karmiin-paradiisilind]] (''Cicinnurus regius''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[karravong]] (''Strepera''), perekond, sgk ''[[Cracticidae]]'' või [[tuulaslased]]
*[[karvasjalg-kakk]] (''Aegolius funereus''), skg [[kaklased]]
*[[karvasjalg-viu]] (hallviu) (''Buteo lagopus''), sgk [[haugaslased]]
*[[kassikakk]] (''Bubo bubo''), sgk [[kaklased]], [[Euroopa]]s ja [[Aasia]]s, Eestis harv haudelind
*[[kassikakk (perekond)|kassikakk]] (''Bubo''), perekond, sgk [[kaklased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[kauai o'o]]&lt;/span&gt; (''Moho braccatus''), sgk [[o'olased]] 
*[[kaur]] (''Gavia''), perekond, sgk [[kaurilised]]
*[[kea]] ehk keapapagoi (''Nestor notabilis''), sgk ''[[Strigopidae]]''
*[[keiserpingviin]] (''Aptenodytes forsteri''), sgk [[pingviinlased]]
*[[kiilasbülbül]] (''Pycnonotus hualon''), sgk [[bülbüllased]]
*[[kiiverkaasuar]] (''Casuarius casuarius''), sgk [[kaasuarlased]] 
*[[kiiver-lootoselind]] (''Irediparra gallinacea''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[kiiver-lootoselind (perekond)|kiiver-lootoselind]] (''Irediparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]]
*[[kiivertihane]] (''Parus holsti''), sgk [[tihaslased]]
*[[kiivilased]] (''Apterygidae''), sugukond
*[[kiivitaja]] (''Vanellus vanellus''), sgk [[tülllased]]
*[[kiivitaja (perekond)|kiivitaja]] (''Vanellus''), perekond, sgk [[tülllased]]
*[[kilg-merikotkas]] (''Haliaeetus vocifer''), sgk [[haugaslased]]
*[[kiltkajakas]] (''Larus occidentalis''), sgk [[kajaklased]] 
*[[kimalaskoolibri]] (''Mellisuga helenae''), sgk [[koolibrilased]]
*[[kinaver-kangurlind]] (''Foudia madagascariensis''), sgk [[kangurlindlased]] (''Ploceidae'')
*[[kingnokk]] (''Balaeniceps rex''), sgk [[kingnoklased]]
*[[kingnoklased]] (''Balaenicipitidae''), sugukond
*[[kirdekrüüsel]] (''Cepphus columba''), sgk [[alklased]]
*[[kiripugu-rüdi]] ehk kiripugu-risla (''Calidris melanotos''), sgk [[kurvitslased]] 
*[[kirjuhahk]] (''Polysticta stelleri''), sgk [[partlased]] 
*[[kirjurähn]] (''Dendrocopos''), sgk [[rähnlased]]
*[[kivikakk]] (''Athene noctua'')
*[[kivipääsuke]] (''Ptyonoprogne rupestris''), sgk [[pääsulased]]
*[[kivirullija]] (''Arenaria interpres''), sgk [[kurvitslased]]
*[[Kivirullija (perekond)|kivirullija]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[kivirästas]] (''Monticola saxatilis''), sgk [[rästaslased]]
*[[kivitäks]] (''Oenanthe oenanthe''), sgk [[rästaslased]]
*[[koduhani]], [[hallhani|hallhane]] kodustatud vorm
*[[kodukakk]] (''Strix aluco''), sgk [[kaklased]]
*[[kodupart]], sgk [[partlased]]
*[[kodutuvi]] (''Columba livia'' ''domestica''), [[kaljutuvi]] vormm teisend või alamliik, sgk [[tuvilased]] 
*[[koduvarblane]] (''Passer domesticus''), sgk [[varblaslased]]
*[[koko-hallhaigur]] (''Ardea cocoi''), sgk [[haigurlased]]
*[[koldhaigur]] (''Ardeola ralloides''), sgk [[haigurlased]]
*[[koldjalg-hõbekajakas]] (''Larus cachinnans'')
*[[koldsäälik]] (''Dendroica petechia''), sgk [[sääliklased]]
*[[laanerähn]] (kolmvarvas-rähn) (''Picoides tridactylus''), sgk [[rähnlased]]
*[[kold-väikehüüp]] (''Botaurus sinensis''), sgk [[haigurlased]]
*[[koldvint]] (''Serinus serinus''), sgk [[vintlased]]
*[[koljathaigur]] (''Ardea goliath''), sgk [[haigurlased]]
*[[kondorilised]] (''Cathartiformes''), selts
*[[kondorlased]] (''Cathartidae''), sugukond 
*[[kongo paabulind]] (''Afropavo congensis''), sgk [[faasanlased]] 
*[[kongo paabulind (perekond)|kongo paabulind]] (''Afropavo''), sgk [[faasanlased]] 
*[[kookako]] (''Callaes''), perekond, sgk [[kookakolased]]
* [[kookakolased]] (''Callaeidae'', ''Callaeatidae''), sugukond
*[[koolibrilased]] (''Trochilidae''), sugukond
*[[koovitaja]] (''Numenius''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[koovtilder]] (''Bartramia longicauda''), sgk [[kurvitslased]]
*[[koovtilder (perekond)|koovtilder]] (''Bartramia''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[kormoran]] (''Phalacrocorax carbo''), sgk [[kormoranlased]] 
*[[kormoranlased]] ehk karbaslased (''Phalacrocoracidae''), sugukond
*[[koskel]] (''Mergus''), perekond
*[[kotkad]]
*[[krabijooksur]] (''Dromas ardeola''), sgk [[krabijooksurlased]]
*[[krabijooksur (perekond)|karbijooksur]] (''Dromas''), perekond, sgk [[krabijooksurlased]]
*[[krabijooksurlased]] (''Dromadidae''), sugukond
*[[krae-paradiisihakk]] (''Manucodia keraudrenii''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[krokodillilind]] (''Pluvianus aegyptius''), sgk [[krokodillilindlased]]
*[[krokodillilind (perekond)|krokodillilind]] (''Pluvianus''), perekond, sgk [[krokodillilindlased]]
*[[krokodillilindlased]] (''Pluvianidae''), sugukond
*[[krüüsel]] (''Cepphus grylle''), sgk [[alklased]] 
*[[krüüsel (perekond)|krüüsel]] (''Cepphus''), perekond, sgk [[alklased]]
*[[kukkurtihane]] (''Remiz pendulinus''), sgk [[kukkurtihaslased]]
*[[kuldhänilane]] (''Motacilla citreola''), sgk [[västriklased]]
*[[kuldlauk-lootoselind]] (''Jacana spinosa''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[kuld-lehelind]] (''Phylloscopus proregulus''), sgk [[lehelindlased]]
*[[kuldnokk]] (''Sturnus vulgaris''), sgk [[kuldnoklased]]
*[[kuldnoklased]] (''Sturnidae''), sugukond
*[[kuld-paradiisilind]] (''Cicinnurus magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[kuldtiib-säälik]] (''Vermivora chrysoptera''), sgk [[sääliklased]]
*[[kuldtsiitsitaja]] (''Emberiza aureola''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[kuninghahk]] (''Somateria spectabilis'')
*[[kuning-paradiisilind]] (''Paradisaea raggiana''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[kuningviu]] (''Buteo regalis''), sgk [[haugaslased]], Põhja-Ameerika
*[[kurelised]] (''Gruiformes''), selts
*[[kurg]] (''Grus''), perekond, sgk [[kurglased]]
*[[kurgkotkas]] (''Sagittarius serpentarius''), sgk [[kurgkotkaslased]]
*[[kurglased]] (''Gruidae''), sugukond
*[[kurplased]] (''Thinocoridae''), sugukond
*[[kurvits (perekond)|kurvits]] (''Scolopax''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[kurvitsalised]] (''Charadriiformes''), selts 
*[[kurvitslased]] (''Scolopacidae''), sugukond
*[[kuuse-käbilind]] (''Loxia curvirostra''), sgk [[vintlased]]
*[[kuusepüü]] (''Canachites canadensis''), sgk [[faasanlased]], Põhja-Ameerikas 
*[[kõdulindlased]] (''Orthonychidae''), sugukond
*[[kõnnukajakas]] (''Larus relictus''), sgk [[kajaklased]]
*[[kõnnu-käosulane]] (''Hippolais languida''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[kõnnu-pääsujooksur]] (''Glareola pratincola''), sgk [[jooksurlased]]
*[[kõnnuõgija]] (''Lanius isabellinus''), sgk [[õgijalased]]
*[[kõrbe-kivitäks]] (''Oenanthe deserti''), sgk [[rästaslased]]
*[[kõrbeleevike]] (''Bucanetes githagineus'', ''Rhodopechys githaginea''), sgk [[vintlased]]
*[[kõrbe-põõsalind]] (''Sylvia nana''), sgk [[põõsalindlased]] 
*[[kõrbesäälik]] (''Vermivora luciae''), sgk [[sääliklased]]
*[[kõrbetüll]] (''Anarhynchus leschenaultii''), sgk [[tülllased]] 
*[[kõrkja-roolind]] (''Acrocephalus schoenobaenus''), sgk [[roolindlased]]
*[[kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon''), perekond, sgk [[faasanlased]]
*[[kõrvukpütt]] (''Rollandia rolland''), sgk [[pütlased]]
*[[kõrvukpütt (perekond)|kõrvukpütt]] (''Rollandia''), perekond, sgk [[pütlased]]
*[[kõrvukräts]] (''Asio otus''), sgk [[kakulised]]
*[[kõvernokk-rüdi]] ehk kõvernokk-risla (''Calidris ferruginea''), sgk [[kurvitslased]]
*[[käbilind]] (''Loxia''), perekond, sgk [[vintlased]]
*[[käblik]] (''Troglodytes troglodytes''), sgk [[käbliklased]]
*[[käblik (perekond)|käblik]] (''Troglodytes''), perekond, sgk [[käbliklased]]
*[[kägu]] (''Cuculus canorus''), sgk [[kägulased]]
*[[Kägu (perekond)|kägu]] (''Cuculus''), perekond, sgk [[kägulased]]
*[[kägulased]] (''Cuculidae''), sugukond
*[[käharpelikan]] (''Pelecanus crispus''), sgk [[pelikanlased]]
*[[käolised]] (''Cuculiformes''), selts
*[[Käosulane (perekond)|käosulane]] (''Hippolais''), perekond, [[põõsalindlased]]
*[[käosulane]] (''Hippolais icterina''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[kääbuskotkas]] (''Hieraaetus pennatus'', sünonüüm ''Aquila pennata''), sgk [[haugaslased]]
*[[kääbuskurp]] (''Thinocorus rumicivorus''), sgk [[kurplased]]
*[[kääbuspingviin]] (''Eudyptula minor''), sgk [[pingviinlased]]
*[[kübarkoskel]] (''Lophodytes cucullatus'')
*[[kühmnokk-luik]] (''Cygnus olor''), sgk [[partlased]]
*[[künkakana]] (''Arborophila''), perekond, sgk [[faasanlased]]
*[[künnivares]] (''Corvus frugilegus''), sgk [[vareslased]]

==L==
*[[laanenäär]] (''Perisoreus infaustus''), sgk [[vareslased]]
*[[laanenäär (perekond)|laanenäär]] (''Perisoreus''), perekond, sgk [[vareslased]]
*[[laanepüü]] (''Bonasa bonasia''), sgk [[metsislased]]
*[[lagle]] (''Branta''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[laikkael-kormoran]] ehk laikkael-karbas (''Phalacrocorax gaimardi''), sgk [[kormoranlased]]
*[[lainokk-todi]] (''Todus subulatus''), sgk [[todilased]] 
*[[laisaba-padulind]] (''Schoenicola brevirostris''), sgk [[ritsiklindlased]]
*[[laisaba-paradiisilind]] (''Astrapia rothschildi''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[laisaba-änn]] (''Stercorarius pomarinus'')
*[[lakk-lehtlalind]] (''Sericulus bakeri''), sgk [[lehtlalindlased]]
*[[lakktuvi]] (''Caloenas nicobarica''), sgk [[tuvilased]]
*[[lakktuvi (perekond)|lakktuvi]] (''Caloenas''), perekond, sgk [[tuvilased]]
*[[lammitilder]] (''Tringa stagnatilis''), sgk [[kurvitslased]]
*[[lapi tsiitsitaja]] (''Calcarius lapponicus''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[lasuurtihane]] (''Parus cyanus, Cyanistes cyanus''), sgk [[tihaslased]]
*[[lannuvart]] (''Aythya collaris''), perekond [[vart]], sugukond [[partlased]]
*''[[Larus canus canus]]'', [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik
*[[lauk (lind)|lauk]] (''Fulica atra''), sgk [[ruiklased]]
*[[lauk-paradiisilind]] (''Paradigalla carunculata''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[lauktihane]] (''Parus semilarvatus''), sgk [[tihaslased]]
*[[laululinnud]] ehk laululised (''Passeri'', ''Oscines''), alamselts
*[[laululuik]] (''Cygnus cygnus''), sgk [[partlased]]
*[[laulurästas]] (''Turdus philomelos''), sgk [[rästaslased]]
*[[leeksäälik]] (''Parula gutturalis''), sgk [[sääliklased]]
*[[leeterüdi]] ehk leeterisla (''Calidris alba''), sgk [[kurvitslased]] 
*[[leet-käosulane]] (''Hippolais pallida'', ''Iduna pallida''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[leetsaba-paradiisilind]] (''Drepanornis albertisi''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[leevike]] (''Pyrrhula pyrrhula''), sgk [[vintlased]]
*[[lehelind]] (''Phylloscopus''), perekond, sgk [[lehelindlased]]
*[[lehelindlased]] (''Phylloscopidae''), sugukond
*[[lehtlalindlased]] (''Ptilonorhynchidae''), sugukond
*[[lembelind]] (''Agapornis''), perekond, sgk [[papagoilased]]
*[[lepalind]] (''Phoenicurus phoenicurus''), sgk [[rästaslased]]
*[[lepalind (perekond)|lepalind]] (''Phoenicurus''), perekond, sgk [[rästaslased]] 
*[[liivatüll]] (''Charadrius hiaticula''), sgk [[tülllased]]
*[[liiv-kivitäks]] (''Oenanthe isabellina''), sgk [[rästaslased]] või [[kärbsenäplased]]
*[[linavästrik]] (''Motacilla alba''), sgk [[västriklased]]
*[[lint-paradiisilind]] (''Pteridophora alberti''), sgk [[paradiisilindlased]]
*''[[Liocichla bugunorum]]'', sgk [[vilbaslased]]
*[[lodinokk-haigur]] (''Cochlearius cochlearius''), sgk [[haigurlased]]
*[[lodinokk-haigur (perekond)|lodinokk-haigur]] (''Cochlearius''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[lokut-lootoselind]] (''Jacana jacana''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[loorkakk]] (''Tyto alba''), sgk [[loorkaklased]]
*[[loorkull]] (''Circus''), perekond, sgk [[haugaslased]]
*[[lootoselindlased]] (''Jacanidae''), sugukond
*[[luha-sinirind]] (''Luscinia svecica cyanecula''), sgk [[rästaslased]]
*[[luik]] (''Cygnus''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[luitsnokk-iibis]] (''Platalea leucorodia'')
*[[luitsnokk-part]] (''Anas clypeata''), sgk [[partlased]]
*[[lumehani]] (''Anser caerulescens''), sgk [[partlased]]
*[[lumekakk]] (''Nyctea scandiaca''), sgk [[kaklased]]
*[[lumekurp]] (''Attagis gayi''), sgk [[kurplased]]
*[[lumelind]] (''Plectrophenax hyperboreus'', ka ''Plectrophenax nivalis hyperboreus'')
*[[lumepüü]] (''Lagopus muta'', ''Lagopus mutus''), sgk [[metsislased]], Arktikas
*[[Lumevarblane (perekond)|Lumevarblane]] (''Montifringilla''), perekond, sgk [[varblaslased]]
*[[lunn]] (''Fratercula arctica''), sgk [[alklased]]
*[[lunn (perekond)|lunn]] (''Fratercula''), perekond, sgk [[alklased]]
*[[lõoke]] (''Alauda''), perekond, sgk [[lõolased]]
*[[lõolased]] (''Alaudidae''), sugukond
*[[lõopistrik]] (''Falco subbuteo''), sgk [[pistriklased]]
*[[lõuna-hallõgija]] (''Lanius meridionalis'')
*[[lõuna-hõbekajakas]] (''Larus michahellis'')
*[[lõunahüüp]] (''Botaurus poiciloptilus''), sgk [[haigurlased]]
*[[lõuna-käosulane]] (''Hippolais rama'', ''Iduna rama''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[lõuna-nõgipääsuke]] (''Psalidoprocne pristoptera''), sgk [[pääsulased]]
*[[lõuna-paradiisilind]] (''Ptiloris paradiseus''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[lõunatirk]] (''Uria aalge'')
*[[lõuna-urvalind]] (''Carduelis flammea cabaret''), sgk [[vintlased]]
*[[lõunaänn]] (''Stercorarius antarcticus''), sgk [[änlased]]
*[[läikdrongo]] (''Dicrurus aeneus''), sgk [[drongolased]]
*[[läik-lootoselind]] (''Metopidius indicus''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[läik-lootoselind (perekond)|läik-lootoselind]] (''Metopidius''), perekond, sgk [[lootoselindlased]]
*[[lääne-käosulane]] (''Hippolais polyglotta''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[lääne-pöialpoiss]] (''Regulus ignicapillus''), sgk [[pöialpoislased]]
*[[läänesõtkas]] (''Bucephala islandica'')
*[[lääne-tuppnokk]] (''Chionis albus''), sgk [[tuppnoklased]]
*[[lühinokk-hani]] (''Anser brachyrhynchus'')
*[[lüürasaba]] (''Menura''), perekond

==M==
*[[maasarviklased]] (''Bucorvidae''), sugukond 
*[[maasirk]] (''Geospiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] 
*[[maatihane]] (''Pseudopodoces humilis''), sgk [[tihaslased]]
*''[[Machaeropterus]]'', perekond, sgk [[tantsulindlased]]
*[[madagaskari lootoselind]] (''Actophilornis albinucha''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[madagaskari tiigihaigur]] (''Ardeola idae''), sgk [[haigurlased]]
*[[madeira tormilind]] (''Pterodroma madeira''), sgk [[tormilindlased]]
*[[maduhaugas]] (''Spilornis''), perekond, sgk [[haugaslased]]
*[[madukaellased (linnud)|madukaellased]] (''Anhingidae''), sugukond
*[[madukael]] (''Anhinga''), perekond, sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] 
*[[madukotkas]] (''Circaetus gallicus''), sgk [[haugaslased]]
*[[madukotkas (perekond)|madukotkas]] (''Circaetus''), perekond, sgk [[haugaslased]]
*[[madukotkaslased]] (''Circaetinae''), alamsugukond, sgk [[haugaslased]]
*[[mainakuldnokk]] ehk harilik mainakuldnokk ehk maina (''Acridotheres tristis''), sgk [[kuldnoklased]]
*[[mainakuldnokk (perekond)|mainakuldnokk]], perekond (''Acridotheres'') 
*[[malagassi tuvi]] (''Nesoenas picturatus''), sgk [[tuvilased]], Madagaskar ja India ookeani saared
*[[malai künkakana]] (''Arborophila campbelli''), sgk [[faasanlased]]
*[[mangroovihaigur]] (''Ardea sumatrana''), sgk [[haigurlased]]
*[[marabu]] ehk aafrika marabu (''Leptoptilos crumenifer''), sgk [[toonekurglased]]
*[[marabu (perekond)|marabu]] (''Leptoptilos''), perekond, sgk [[toonekurglased]]
*[[masksäälik (perekond)|masksäälik]] (''Geothlypis''), perekond, sgk [[sääliklased]]
*[[mauri käosulane]] (''Hippolais pallida opaca'', ''Iduna pallida opaca'', ''Hippolais opaca''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[meelindlased]] (''Meliphagidae''), sugukond
*[[meenäitur]] (''Indicator''), perekond, sgk [[meenäiturlased]]
*[[meenäiturlased]] (''Indicatoridae''), sugukond
*[[merikajakas]] (''Larus marinus''), sgk [[kajaklased]]
*[[merikotkas]] (''Haliaeetus albicilla''), sgk [[haugaslased]]
*[[meririsla]] (merirüdi) (''Calidris maritima''), sgk [[kurvitslased]]
*[[merisk]] (''Haematopus ostralegus''), sgk [[merisklased]]
*[[merisk (perekond)|merisk]] (''Haematopus''), perekond, sgk [[merisklased]]
*[[merisklased]] (''Haematopodidae''), sugukond
*[[merivart]] (''Aythya marila''), sgk [[partlased]]
*[[mesilasenäpp]] (''Merops apiaster'')
*[[metsis]] (''Tetrao urogallus''), sgk [[metsislased]]
*[[metskalkun]] (''Meleagris gallopavo''), sgk [[kalkunlased]]
*[[metskiur]] (''Anthus trivialis''), sgk [[västriklased]]
*[[metskurvits]] (''Scolopax rusticola''), sgk [[kurvitslased]]
*[[mets-lehelind]] (''Phylloscopus sibilatrix''), sgk [[lehelindlased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[mets-nürisaba]] (''Xenicus longipes'')&lt;/span&gt;, sgk [[nürisabalased]]
*[[metstilder]] (''Tringa ochropus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[metsvint]] (''Fringilla coelebs''), sgk [[vintlased]]
*[[michigani säälik]] (''Dendroica kirtlandii''), sgk [[sääliklased]]
*[[mongoolia kiur]] (''Anthus godlewskii''), sgk [[västriklased]]
*[[mudahaigur]] (''Egretta tricolor''), sgk [[haigurlased]]
*[[mudanepp]] (''Lymnocryptes minimus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[mudanepp (perekond)|mudanepp]] (''Lymnocryptes''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[mudatilder]] (''Tringa glareola''), sgk [[kurvitslased]]
*[[muda-toonekurg]] (''Mycteria americana''), sgk [[toonekurglased]]
*[[muskuspart]] (''Cairina moschata''), sgk [[partlased]]
*[[muskuspart (perekond)|muskuspart]] (''Cairina''), perekond, sgk [[partlased]] 
*[[must-harksaba]] (''Milvus migrans''), sgk [[haugaslased]]
*[[musthüüp]] (''Botaurus flavicollis''), sgk [[haigurlased]]
*[[must-irvnokk]] (''Anastomus lamelligerus''), sgk [[toonekurglased]]
*[[mustjalg-tüll]] ehk meritüll (''Anarhynchus alexandrinus''), sgk [[tülllased]]
*[[mustkael-pütt]] (''Podiceps nigricollis''), sgk [[pütlased]]
*[[must-karkjalg]] (''Himantopus novaezelandiae''), sgk [[karkjalglased]]
*[[mustkiird-selvasäälik]] (''Basileuterus nigrocristatus''), sgk [[sääliklased]]
*[[must-kivirullija]] (''Arenaria melanocephala''), sgk [[kurvitslased]]
*[[mustkoolibri]] (''Florisuga fusca''), sgk [[koolibrilased]]
*[[mustlagle]] (''Branta bernicla'')
*[[mustlauk-õgija]] (''Lanius minor''), sgk [[õgijalased]]
*[[must-lepalind]] (''Phoenicurus ochruros''), sgk [[rästaslased]]
*[[mustluik]] (''Cygnus atratus''), sgk [[partlased]]
*[[mustpea-hänilane]] (''Motacilla flava feldegg''), [[hänilane|hänilase]] alamliik, sgk [[västriklased]]
*[[mustpea-põõsalind]] (''Sylvia atricapilla''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[mustpea-tsiitsitaja]] (''Emberiza melanocephala''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[mustpugu-rästas]] (''Turdus ruficollis''), sgk [[rästaslased]]
*[[mustpõsk-lembelind]] ehk mustpõsk-lembepapagoi (''Agapornis nigrigenis''), sgk [[papagoilased]]
*[[mustrind]] (''Erithacus komadori'', ''Luscinia komadori''), sgk [[rästaslased]], Jaapanis Sensai saartel
*[[musträhn]] (''Dryocopus martius''), sgk [[rähnlased]] 
*[[musträstas]] (''Turdus merula''), sgk [[rästaslased]] 
*[[mustsaba-vigle]] (''Limosa limosa''), sgk [[kurvitslased]]
*[[mustselg-laanerähn]] (''Picoides arcticus''), sgk [[rähnlased]], Põhja-Ameerikas 
*[[musttihane]] (''Periparus ater'', ''Parus ater''), sgk [[tihaslased]]
*[[must-toonekurg]] (''Ciconia nigra''), sgk [[toonekurglased]]
*[[mustvaeras]] (''Melanitta nigra''), sgk [[partlased]]
*[[mustvares]] (''Corvus corone corone''), [[vares]]e alamliik, sgk [[vareslased]]
*[[mustviires]] (''Chlidonias niger''), sgk [[tiirlased]]
*[[mõõksaba-paradiisilind]] (''Epimachus meyeri''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[mägiaara]] (''Ara rubrogenys''), sgk [[papagoilased]]
*[[mägi-kanepilind]] (''Carduelis flavirostris''), sgk [[vintlased]]
*[[mägikiur]] (''Anthus spinoletta''), sgk [[västriklased]]
*[[mägikurg]] (''Grus nigricollis''), sgk [[kurglased]])
*[[mägiraat]] (''Prunella collaris''), sgk [[raatlased]]
*[[mägi-rasvatihane]] (''Parus monticolus''), sgk [[tihaslased]]
*[[mägi-roherähn]] (''Picus squamatus''), sgk [[rähnlased]]
*[[mägisäälik (perekond)|mägisäälik]] (''Myioborus''), perekond, sgk [[sääliklased]]
*[[männi-käbilind]] (''Loxia pytyopsittacus''), sgk [[vintlased]] 
*[[männileevike]] (''Pinicola enucleator''), sgk [[vintlased]]
*[[mänsak (perekond)|mänsak]] (''Nucifraga''), perekond, sgk [[vareslased]]
*[[mänsak]] (''Nucifraga caryocatactes''), sgk [[vareslased]]
*[[mürkpeoleo]] (''Pitohui''), perekond, sgk ''Pachycephalidae''
*''[[Mycteria]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]]

==N==
*[[naaskelnokk]] (''Recurvirostra avosetta''), sgk [[karkjalglased]]
*[[naaskelnokk (perekond)|naaskelnokk]] (''Recurvirostra''), perekond, [[karkjalglased]]
*[[naerukajakas]] (''Larus ridibundus''), sgk [[kajaklased]]
*[[naerutiir]] (Gelochelidon nilotica), sgk [[tiirlased]]
*[[nandu]] (''Rhea americana''), sgk [[nandulased]]
*[[nauru roolind]] (''Acrocephalus rehsei)'', sgk [[roolindlased]], [[Nauru]] [[endeem]]
*[[neitsikurg]] (''Grus virgo''), sgk [[kurglased]]
*[[nepp]] (''Gallinago''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[neppvigle]] (''Limnodromus''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*''[[Nesoenas]]'', perekond, sgk [[tuvilased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;''[[Nesoenas cicur]]''&lt;/span&gt;, sgk [[tuvilased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;''[[Nesoenas rodericanus]]''&lt;/span&gt;, sgk [[tuvilased]]
*''[[Nestor (linnuperekond)|Nestor]]'', perekond, sgk [[kakkpapagoilased]]
*[[niidu-kaelustäks]] (''Saxicola maurus''), sgk [[rästaslased]]
*[[niidukiur]] ehk stepi-niidukiur (''Anthus richardi''), sgk [[västriklased]]
*[[niidurüdi]] ehk niidurisla (''Calidris alpina schinzii''), sgk [[kurvitslased]]
*[[ninasarviklind]] (''Buceros rhinoceros''), sgk [[sarvlindlased]] 
*[[nunn-kivitäks]] (''Oenanthe pleschanka''), sgk [[rästaslased]] 
*[[nurmkana]] (''Perdix perdix''), sgk [[faasanlased]]
*[[nõgihaigur]] (''Egretta ardesiaca''), sgk [[haigurlased]]
*[[nõgi-tormilind]] (''Bulweria bulwerii''), sgk [[tormilindlased]]
*[[nõlva-lehelind]] (''Phylloscopus trochiloides''), sgk [[lehelindlased]]
*[[nõmmekiur]] (''Anthus campestris''), sgk [[västriklased]]
*[[nõmmelõoke]] (''Lullula arborea''), sgk [[lõolased]]

==O==
*[[odahaigur]] (''Agamia agami''), sgk [[haigurlased]]
*[[odahaigur (perekond)|odahaigur]] (''Agamia''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[ohakalind (perekond)|ohakalind]] (''Carduelis''), perekond, sgk [[vintlased]]
*[[ohakalind]] (''Carduelis carduelis''), sgk [[vintlased]]
*[[ojahüüp]] (''Botaurus sturmii''), sgk [[haigurlased]]

==P==
*[[paduhaigur]] (''Ardeola rufiventris''), sgk [[haigurlased]]
*[[padu-roolind]] (''Acrocephalus agricola''), [[roolindlased]]
*[[paelsaba-paradiisilind]] (''Astrapia mayeri''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[paeltiib-paradiisilind]] (''Semioptera wallacii''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus chirurgus''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[pahlsaba-lootoselind (perekond)|pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus''), perekond, sgk [[lootoselindlased]]
*[[paindpuulind]] (''Hypocolius ampelinus''), sgk [[paindpuulindlased]]
*[[palmi-amatsoonpapagoi]] (''Amazona autumnalis''), sgk [[papagoilased]]
*[[papagoilised]] (''Psittaciformes''), selts
*[[paradiisikurg]] (''Grus paradisea'', ka ''Anthropoides paradiseus''), sgk kurglased
*[[paradiisilindlased]] (''Paradisaeidae''), sugukond
*[[paradiisivares]] (''Lycocorax pyrrhopterus''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[pardid]] (''Anatinae''), alamsugukond, sgk [[partlased]]
*[[part]] (''Anas''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[partlased]] (''Anatidae''), sugukond
*[[pasknäär]] (''Garrulus glandarius''), sgk [[vareslased]]
*[[pasknäär (perekond)|pasknäär]] (''Garrulus''), perekond, sgk [[vareslased]]
*[[patagoonia kurp]] (''Attagis malouinus''), sgk [[kurplased]]
*[[pelikan]] ehk roosapelikan (''Pelecanus onocrotalus''), sgk [[pelikanlased]]
*[[pelikan (perekond)|pelikan]] (''Pelecanus''), perekond, sgk [[pelikanlased]]
*[[pelikanilised]] (''Pelecaniformes''), selts
*[[pelikanlased]] (''Pelecanidae''), sugukond
*[[peoleo]] (''Oriolus oriolus''), sgk [[peoleolased]]
*''[[Perdicinae]]'', alamsugukond, sgk [[faasanlased]]
*[[peruu jämejalg]] (''Hesperoburhinus superciliaris''), sgk [[jämejalglased]]
*[[peruu torminiglas]] (''Pelecanoides garnotii''), sgk [[tormilindlased]]
*''[[Phoenicoparrus]]'', perekond, sgk [[flamingolased]]
*[[piilpart]] (''Anas crecca''), sgk [[partlased]]
*[[piiritaja]] ehk piirpääsuke (''Apus apus''), sgk [[piiritajalased]]
*[[Piiritaja (perekond)|piiritaja]] (''Apus''), perekond
*[[piiritajalased]] (''Apodidae''), sugukond
*[[piiritajalised]] (''Apodiformes''), selts 
*[[pikatiivalised]] (''Apodiformes''), selts
*[[pikkjalg-rüdi]] (''Calidris himantopus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[pikksaba-änn]] (''Stercorarius longicaudus'')
*[[pilalindlased]] (''Mimidae''), sugukond
*[[pingviinilised]] (''Sphenisciformes''), selts
*[[pingviinlased]] (''Spheniscidae''), sugukond
*[[pisi-lootoselind]] (''Microparra capensis''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[pisi-lootoselind (perekond)|pisi-lootoselind]] (''Microparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]]
*[[pisi-sabatihane]] ehk pisitihane (''Psaltria exilis''), sgk [[sabatihaslased]]
*[[plütt]] (''Limicola falcinellus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[plüü]] (''Pluvialis squatarola''), sgk [[tülllased]]
*[[polaarkajakas]] (''Larus glaucoides'')
*[[porr]] (''Certhia familiaris''), sgk [[porlased]]
*[[preeria-naaskelnokk]] (''Recurvirostra americana''), sgk [[karkjalglased]]
*[[preeriavigle]] (''Limosa fedoa''), sgk [[kurvitslased]]
*[[prillkrüüsel]] (''Cepphus carbo''), sgk [[alklased]]
*[[prillvaeras]] (''Melanitta perspicillata''), sgk [[partlased]]
*[[prill-ööhaigur]] (''Calherodius leuconotus''), sgk [[haigurlased]]
*[[prill-ööhaigur (perekond)|prill-ööhaigur]] (''Calherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[pruunpelikan]] (''Pelecanus occidentalis''), sgk [[pelikanlased]]
*[[pruunselg-põõsalind]] (''Sylvia communis''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[pruun-ööhaigur]] (''Gorsachius goisagi''), sgk [[haigurlased]]
*''[[Psittacini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]]
*[[pugalsaba-paradiisilind]] (''Astrapia splendidissima''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[pugal-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus asiaticus''), sgk [[toonekurglased]]
*[[puhv-paradiisilind]] (''Seleucidis melanoleucus''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[puispelikan]] (''Pelecanus rufescens''), sgk [[pelikanlased]]
*[[puna-aara]] (''Ara macao'') sgk [[papagoilased]]
*[[puna-džunglikana]] (''Gallus gallus''), sgk [[faasanlased]], Lõuna-Aasias, kodustatuna üle maailma
*[[puna-harksaba]] (''Milvus milvus''), sgk [[haugaslased]]
*[[punaflamingo]] (''Phoenicopterus ruber''), sugukond [[flamingolased]]
*[[punajalg-pistrik]] (''Falco vespertinus''), sgk [[pistriklased]]
*[[punajalg-tilder]] (''Tringa totanus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[punakael-lagle]] (''Branta ruficollis''), sgk [[partlased]]
*[[punakael-väikehaigur]] (''Butorides virescens''), sgk [[haigurlased]]
*[[punakurk-haigur]] (''Egretta vinaceigula''), sgk [[haigurlased]]
*[[punakurk-kaur]] (''Gavia stellata''), sgk [[kaurlased]]
*[[punanokk-vart]] (''Netta rufina'')
*[[punapea-naaskelnokk]] (''Recurvirostra novaehollandiae''), sgk [[karkjalglased]]
*[[punapea-tsiitsitaja]] (''Emberiza bruniceps''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[punapea-vart]] (''Aythya ferina''), sgk [[partlased]]
*[[punapea-õgija]] (''Lanius senator''), sgk [[õgijalased]]
*[[punapõsk-bülbül]] (''Pycnonotus jocosus''), sgk [[bülbüllased]]
*[[punarind (perekond)|punarind]] (''Erithacus''), perekond, sgk [[rästaslased]]
*[[punarind]] (''Erithacus rubecula''), sgk [[rästaslased]]
*[[punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus leucocephalus''), sgk [[karkjalglased]]
*[[punarind-karkjalg (perekond)|punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus''), perekond, sgk [[karkjalglased]]
*[[punarind-rästas]] (''Turdus migratorius''), sgk [[rästaslased]]
*[[puna-rosellapapagoi]] (''Platycercus elegans''), sgk ''[[Psittaculidae]]'' 
*[[punasaba-paradiisilind]] (''Paradisaea rubra''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[punaselg-õgija]] (''Lanius collurio''), sgk [[õgijalased]]
*[[puna-veetallaja]] (''Phalaropus fulicarius''), sgk [[kurvitslased]]
*[[puna-väikehüüp]] (''Botaurus cinnamomeus''), sgk [[haigurlased]]
*[[puna-ööhaigur]] (''Nycticorax caledonicus''), sgk [[haigurlased]]
*[[purpurhaigur]] (''Ardea purpurea''), sgk [[haigurlased]]
*[[puukoristaja]] (''Sitta europaea''), sgk [[puukoristajalased]]
*[[põhjahänilane]] (''Motacilla flava thunbergi''), sgk [[västriklased]]
*[[põhja-lehelind]] (''Phylloscopus borealis''), sgk [[lehelindlased]]
*[[põhja-masksäälik]] (''Geothlypis trichas''), sgk [[sääliklased]]
*[[põhjatihane]] (''Parus montanus'', ''Poecile montanus''), sgk [[tihaslased]]
*[[põhjatirk]] (''Uria lomvia''), sgk [[alklased]]
*[[põhja-tormipääsu]] (''Oceanodroma leucorhoa''), sgk [[tormipääsulased]]
*[[põhjavint]] (''Fringilla montifringilla''), sgk [[vintlased]]
*[[põhjatsiitsitaja]] (''Emberiza rustica''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[põldlõoke]] (''Alauda arvensis''), sgk [[lõolased]]
*[[põldtsiitsitaja]] (''Emberiza hortulana''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[põldvarblane]] (''Passer montanus''), sgk [[varblaslased]]
*[[põldvutt]] (''Coturnix coturnix'')
*[[põõsalind]] (''Sylvia''), perekond, sgk [[põõsalindlased]]
*[[põõsalindlased]] (''Sylviidae''), sugukond
*[[pöialpoiss]] (''Regulus regulus''), sgk [[pöialpoislased]]
*[[pähklimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes caryocatactes''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]]
*[[pärlkanalased]], sugukond   
*[[pääsujooksur]] (''Glareola''), perekond, sugukond [[jooksurlased]]
*[[pütilised]] (''Podicipediformes''), selts
*[[pütlased]] (''Podicipedidae''), sugukond
*[[pütt (perekond)|pütt]], (''Podiceps''), perekond, sgk [[pütlased]]
*[[püü]] (''Lagopus''), perekond, sgk [[faasanlased]]
*[[püüfaasan]] (''Ithaginis cruentus''), sgk [[faasanlased]]
*[[püüfaasan (perekond)|püüfaasan]] (''Ithaginis''), perekond, sgk [[faasanlased]]

==Q==
*[[queenslandi paradiisilind]] (''Ptiloris victoriae''), sgk [[paradiisilindlased]]

==R==
*[[raat]] (''Prunella''), perekond, sgk [[raatlased]]
*[[raatlased]] (''Prunellidae''), sugukond
*[[rabahani]] (''Anser fabalis''), sgk [[partlased]]
*[[rabapistrik]] (''Falco peregrinus''), sgk [[pistriklased]]
*[[rabapüü]] (''Lagopus lagopus''), sgk [[metsislased]]
*[[raipekotkas]] (''Neophron percnopterus''), sgk [[haugaslased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[raitlind]] (''Aepyornis maximus'' või ''Aepyornis titan'')&lt;/span&gt;, sgk [[raitlindlased]], elas [[Madagaskar]]il
*''[[Ramphastos]]'', perekond, sgk [[tuukanlased]] 
*[[rand-jämejalg]] (''Burhinus grallarius''), sgk [[jämejalglased]]
*[[randkiur]] (''Anthus petrosus), sgk [[västriklased]]
*[[randtiir]] (''Sterna paradisae''), sgk [[tiirlased]]
*[[rand-toonekurg]] (''Mycteria cinerea''), sgk [[toonekurglased]]
*[[rasvatihane]] (''Parus major''), sgk [[tihaslased]]
*[[raudkull]] (''Accipiter nisus''), sgk [[haugaslased]]
*[[rebassidrik]] (''Passerella iliaca''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[réunioni iibis]] (''Threskiornis solitarius'')&lt;/span&gt;, sgk [[iibislased]], elas Réunionil
*[[ristpart]] (''Tadorna tadorna''), sgk [[partlased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[rodriguese dront]] (''Pezophaps solitaria'')&lt;/span&gt;, sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel
*[[rodriguese kangurlind]] (''Foudia flavicans''), sgk [[kangurlindlased]], Rodriguese saare endeem
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[rodriguese sinituvi]] (''Alectroenas payandeei''), sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel
*[[rohe-paabulind]] (''Pavo muticus''), sgk [[faasanlased]]
*[[roherähn]] (''Picus viridis''), sgk [[rähnlased]]
*[[rohetiib-aara]] (''Ara chloropterus''), sgk [[papagoilased]]
*[[rohevint]] (''Carduelis chloris''), sgk [[vintlased]]
*[[rohtla-jämejalg]] (''Hesperoburhinus bistriatus''), sgk [[jämejalglased]]
*[[rohtlakurp]] (''Pedionomus torquatus''), sgk [[rohtlakurplased]]
*[[rohtlakurp (perekond)|rohtlakurp]] (''Pedionomus''), perekond, sgk [[rohtlakurplased]]
*[[rohtlakurplased]] (''Pedionomidae''), sugukond
*[[rohukoskel]] (''Mergus serrator''), sgk [[partlased]]
*[[rohunepp]] (''Gallinago media''), sgk [[kurvitslased]]
*[[ronk]] (''Corvus corax''), sgk [[vareslased]]
*[[roohabekas]] ehk roovilbas (''Panurus biarmicus''), sgk [[habeklased]] 
*[[roolind]] (''Acrocephalus''), perekond, sgk [[roolindlased]]
*[[roo-loorkull]] (''Circus aeruginosus''), sgk [[haugaslased]]
*[[roo-ritsiklind]] (''Locustella luscinioides''), sgk [[ritsiklindlased]]
*[[rooruik]] (''Rallus aquaticus ''), sgk [[ruiklased]]
*[[roosakajakas]] (''Rhodostethia rosea''), sgk [[kajaklased]]
*[[roosa-kuldnokk]] (''Sturnus roseus''), sgk [[kuldnoklased]]
*[[roosapõsk-lembelind]] (''Agapornis roseicollis''), sgk [[papagoilased]]
*[[roosa-toonekurg]] (''Mycteria ibis''), sgk [[toonekurglased]]
* [[roosatuvi]] (''Nesoenas mayeri''), sgk [[tuvilased]]
*[[roostepääsuke]] (''Cecropis daurica''), sgk [[pääsulased]]
*[[Roostepääsuke (perekond)|roostepääsuke]] (''Cecropis''), perekond, sgk [[pääsulased]]
*[[roosterind-tüll]] (''Charadrius morinellus''), sgk [[tülllased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[roostetuvi]] (''Nesoenas duboisi'')&lt;/span&gt;, sgk [[tuvilased]] 
*[[roo-toonekurg]] (''Ciconia maguari''), sgk [[toonekurglased]]
*[[rootsiitsitaja]] (''Emberiza schoeniclus''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[rubiinööbik]] (''Luscinia calliope''), sgk [[rästaslased]] 
*[[ruiklased]] (''Rallidae''), sugukond
*[[rukkirääk]] (''Crex crex''), sgk [[ruiklased]]
*[[ruskerästas]] (''Turdus naumanni''), sgk [[rästaslased]]
*[[ruugerüdi]] (''Tryngites subruficollis'') sgk [[kurvitslased]]
*[[rägapart]] (''Anas querquedula''), sgk [[partlased]]
*[[rähn]] (''Picus''), perekond, sgk [[rähnlased]]
*[[rähnilised]] (''Piciformes''), selts
*[[rästas]] (''Turdus''), perekond, sgk [[rästaslased]]
*[[rästaslased]] (''Turdidae''), sugukond
*[[rästas-roolind]] (''Acrocephalus arundinaceus''), sgk [[roolindlased]]
*[[räts]] (''Asio''), perekond, sgk [[kaklased]]
*[[räusktiir]] (''Sterna caspia''), sgk [[tiirlased]]
*[[rääkspart]] (''Anas strepera''), sgk [[partlased]]
*[[räästapääsuke]] (''Delichon urbica''), sgk [[pääsulased]]
*[[rüdi]] ehk risla (''Calidris''), sgk [[kurvitslased]]
*[[rüüt]] (''Pluvialis apricaria''), sgk [[tülllased]]
*[[rüüt (perekond)|rüüt]] (''Pluvialis''), perekond, sgk [[tülllased]]

==S==
*[[saalomonisaarte raudkull]] (''Accipiter albogularis''), sgk [[haugaslased]], Bougainville'i saarel ja Saalomoni saartel
*[[sabatihane]] (''Aegithalos caudatus''), sgk [[sabatihaslased]]
*[[sadulnokk-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus senegalensis''), sgk [[toonekurglased]]
*[[safiir-paradiisilind]] (''Ptiloris magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[salu-lehelind]] (''Phylloscopus trochilus''), sgk [[lehelindlased]]
*[[salutihane]] ehk sootihane (''Parus palustris'', ''Poecile palustris''), sgk [[tihaslased]]
*[[samblikusäälik]] (''Parula americana''), sgk [[sääliklased]]
*[[sarvikbülbül]] (''Pycnonotus penicillatus''), sgk [[bülbüllased]]
*[[sarviklõoke]] (''Eremophila alpestris'')
*[[sarvikpütt]] (''Podiceps auritus''), sgk [[pütlased]]
*[[sarvlindlased]] (''Bucerotidae''), sugukond
*[[sarvlinnulised]] (''Bucerotiformes''), selts
*[[sarvnokk-pelikan]] (''Pelecanus erythrorhynchos''), sgk [[pelikanlased]]ý
*[[savannihaigur]] (''Ardea melanocephala''), sgk [[haigurlased]]
*[[savanni-toonekurg]] (''Ciconia abdimii''), sgk [[toonekurglased]]
*[[sebra-amadiin]] (''Taeniopygia guttata''), sgk [[vintlased]]
*[[seedrimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes macrorhynchos''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]]
*[[selvasäälik]] (''Basileuterus''), perekond, sgk [[sääliklased]]
*[[selvatutlased]] (''Odontophoridae''), sugukond
*[[siberi lehelind]] (''Phylloscopus schwarzi''), sgk [[lehelindlased]]
*[[siberi raat]] (''Prunella montanella''), sgk [[raatlased]]
*[[siberi tõmmuvaeras]] (''Melanitta stejnegeri''), sgk [[partlased]]
*[[siidhaigur]] (''Egretta garzetta'')
*[[siidisaba]] ehk viristaja (''Bombycilla garrulus''), sgk [[siidisabalased]]
*[[siidisaba (perekond)|siidisaba]] (''Bombycilla''), perekond, sgk [[siidisabalased]]
*[[siisike]] (''Carduelis spinus''), sgk [[vintlased]]
*[[siniaara]] (''Anodorhynchus''), perekond, sgk [[papagoilased]]
*[[sinijalg-suula]] (''Sula nebouxii''), sgk [[suulalased]]
*[[sinikael-part]] (''Anas platyrhynchos''), sgk [[partlased]]
*[[sini-kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon auritum''), sgk [[faasanlased]]
*[[sininäär]] (''Cyanocitta cristata''), sgk [[vareslased]]
*[[sini-paradiisilind]] (''Paradisaea rudolphi''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[siniraag]] (''Coracias garrulus''), sgk [[siniraaglased]]
*[[sinirind]] (''Luscinia svecica''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[sini-rägapart]] (''Anas discors'')
*[[sinisaba]] (''Tarsiger cyanurus''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[sinisäälik]] (''Setophaga caerulescens''), sgk [[sääliklased]] 
*[[sinitihane]] (''Parus caeruleus'', ''Cyanistes caeruleus''), sgk [[tihaslased]]
*[[sinituvi]] (''Alectroenas''), perekond, sgk [[tuvilased]]
*[[siniõlg-kuukabarra]] (''Dacelo leachii''), sgk [[jäälindlased]]
*[[sirpnokk]] (''Ibidorhyncha struthersii''), sgk [[sirpnoklased]]
*[[sirpnokk (perekond)|sirpnokk]] (''Ibidorhyncha''), perekond, sgk [[sirpnoklased]]
*[[sirpnoklased]] (''Ibidorhynchidae''), sugukond
*[[soldat-aara]] (''Ara militaris''), sgk [[papagoilased]]
*[[sookiur]] (''Anthus pratensis''), sgk [[västriklased]] 
*[[sookurg]] (''Grus grus''), sgk [[kurglased]]
*[[soo-loorkull]] (''Circus pygargus''), sgk [[haugaslased]]
*[[soopart]] (''Anas acuta''), sgk [[partlased]]
*[[soo-roolind]] (''Acrocephalus palustris''), sgk [[roolindlased]]
*[[sooräts]] (''Asio flammeus''), sgk [[kaklased]]
*[[soorüdi]] (''Calidris alpina''), sgk [[kurvitslased]]
*[[stepi-händpart]] (''Oxyura leucocephala''), sgk [[partlased]]
*[[stepikiivitaja]] (''Vanellus gregarius''), sgk [[tülllased]]
*[[stepikotkas]] (''Aquila nipalensis''), sgk [[haugaslased]]
*[[stepi-loorkull]] (''Circus macrourus''), sgk [[haugaslased]]
*[[stepilõoke]] (''Melanocorypha calandra''), sgk [[lõolased]]
*[[stepipistrik]] (''Falco cherrug''), sgk [[pistriklased]]
*[[stepi-pääsujooksur]] (''Glareola nordmanni''), sgk [[jooksurlased]]
*[[stepi-tuuletallaja]] (''Falco naumanni''), sgk [[pistriklased]]
*[[stepivuril]] (''Syrrhaptes paradoxus'')
*[[suitsupääsuke (perekond)|suitsupääsuke]] (''Hirundo''), perekond, sgk [[pääsulased]]
*[[suitsupääsuke]] (''Hirundo rustica''), sgk [[pääsulased]]
*[[sulawesi maduhaugas]] (''Spilornis rufipectus''), sgk [[haugaslased]]
*[[sultantihane]] (''Melanochlora sultanea''), sgk [[tihaslased]]
*[[sunda tiigihaigur]] (''Ardeola speciosa''), sgk [[haigurlased]]
*[[sunda toonekurg]] (''Ciconia stormi''), sgk [[toonekurglased]] 
*[[suula]] (''Morus bassanus''), sgk [[suulalased]]
*[[suurbülbül]] (''Pycnonotus zeylanicus''), sgk [[bülbüllased]]
*[[suur-kirjurähn]] (''Dendrocopos major''), sgk [[rähnlased]]
*[[suur-konnakotkas]] (''Aquila clanga''), sgk [[haugaslased]]
*[[suurkoovitaja]] (''Numenius arquata''), sgk [[kurvitslased]]
*[[suur-laukhani]] (''Anser albifrons'')
*[[suur-lootoselind]] (''Actophilornis africanus''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[suur-meenäitur]] (''Indicator indicator''), sgk [[meenäiturlased]]
*[[suurnokk-hüüp]] (''Botaurus pinnatus''), sgk [[haigurlased]]
*[[suurnokk-vanga]] (''Euryceros prevostii''), sgk [[vangalased]]
*[[suurnokk-vint]] ehk suurnokk (''Coccothraustes coccothraustes''), sgk [[vintlased]]
*[[suur-paradiisihakk]] (''Manucodia comrii''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[suurpiiritaja]] ehk suur-piirpääsuke (''Apus melba''; ''Tachymarptis melba''), sgk [[piiritajalased]]
*[[suurpütt]] (''Aechmophorus occidentalis''), sgk [[pütlased]]
*[[suurpütt (perekond)|suurpütt]] (''Aechmophorus''), perekond, sgk [[pütlased]]
*[[suurrüdi]] ehk suurrisla (''Calidris canutus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[suur-soldataara]] (''Ara ambiguus''), sgk [[papagoilased]]
*[[suursäälik]] (''Icteria virens''), sgk [[sääliklased]] 
*[[suurtrapp]] (''Otis tarda''), sgk [[traplased]] 
*[[suur-turteltuvi]] (''Streptopelia orientalis'')
*[[suur-veetallaja]] (''Phalaropus tricolor''), sgk [[kurvitslased]]
*[[suuränn]] (''Stercorarius skua'')
*[[sõnnpea-sõtkas]] (''Bucephala albeola'')
*[[sõtkas]] (''Bucephala clangula''), sgk [[partlased]]
*[[sääliklased]] (''Parulidae''), sugukond
*[[söödikänn]] (''Stercorarius parasiticus'')

==Š==
*[[šikra-raudkull]] ehk hele-raudkull (''Accipiter badius''), sgk [[haugaslased]]
*[[šoti käbilind]] (''Loxia scotica''), sgk [[vintlased]]

==T==
*[[taigakiur]] (''Anthus hodgsoni''), sgk [[västriklased]]
*[[taigatihane]] (''Parus cinctus'' või ''Poecile cinctus''), sgk [[tihaslased]]
*[[tait]] (''Gallinula chronopis''), sgk [[ruiklased]]
*[[talbsaba-paradiisilind]] (''Astrapia stephaniae''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[talvike]] (''Emberiza citrinella''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[talvike (alamliik)|talvike]] (''Emberiza citrinella citrinella''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[tamaulipase masksäälik]] (''Geothlypis flavovelata''), sgk [[sääliklased]]
*[[tamme-kirjurähn]] (''Dendrocopos medius''), sgk [[rähnlased]]
*[[tammetihane]] (''Parus lugubris''), sgk [[tihaslased]]
*[[tantsuhaigur]] (''Egretta rufescens''), sgk [[haigurlased]]
*[[tanuhaigur]] (''Pilherodius pileatus''), sgk [[haigurlased]]
*[[tanuhaigur (perekond)|tanuhaigur]] (''Pilherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[tanu-paradiisilind]] (''Parotia carolae''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[tarna-roolind]] (''Acrocephalus paludicola''), sgk [[roolindlased]]
*[[tarna-väikehüüp]] (''Botaurus involucris''), sgk [[haigurlased]]
*[[teder]] (''Tetrao tetrix''), sgk [[metsislased]]
*[[teemantlindlased]] (''Pardalotidae''), sugukond
*[[terai-haigur]] (''Ardea insignis''), sgk [[haigurlased]]
*''[[Thinocorus]]'', perekond, sgk [[kurplased]]
*[[tieke]] (''Philesturnus''), perekond, sgk [[kookakolased]] 
*[[tihane]] (''Parus''), perekond, sgk [[tihaslased]]
*[[tihaslased]] (''Paridae''), sugukond 
*[[tiigihaigur (perekond)|tiigihaigur]] (''Ardeola''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[tiigi-roolind]] (''Acrocephalus scirpaceus''), sgk [[roolindlased]]
*[[tiir]] (''Sterna''), perekond, sgk [[tiirlased]]
*[[tikksabalased]] (''Maluridae''), sugukond 
*[[tikutaja]] ehk taevasikk, sgk [[kurvitslased]]
*[[tilder]] (''Tringa''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] 
*[[tinamulased]] (''Tinamidae''), sugukond
*[[tirk]] (''Uria''), perekond, sgk [[alklased]]
*[[toonehani]] (''Plectropterus gambensis''), sgk [[partlased]]
*[[toonekurelised]] (''Ciconiiformes''), selts
*[[toonekurg (perekond)|toonekurg]] (''Ciconia''), sgk [[toonekurglased]]
*[[toonekurglased]] (''Ciconiidae''), sugukond 
*[[tormilinnulised]] (''Procellariiformes''), selts
*[[tsiitsitaja]] (''Emberiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[tsiitsitajalased]] (''Emberizidae''), sugukond
*[[tšiili änn]] (''Stercorarius chilensis''), sgk [[änlased]]
*[[tuamotu tormilind]] (''Pterodroma ultima''), sgk [[tormilindlased]]
*[[tuhkhaigur]] (''Ardea humbloti''), sgk [[haigurlased]]
*[[tuhk-lehelind]] (''Phylloscopus humei''), sgk [[lehelindlased]]
*[[tuhksäälik]] (''Leucopeza semperi''), sgk [[sääliklased]]
*[[tulemaa tüll]] (''Pluvianellus socialis''), sgk [[tulemaatülllased]]
*[[tulemaa tüll (perekond)|tulemaa tüll]] (''Pluvianellus''), perekond, sgk [[tulemaatülllased]]
*[[tulemaatülllased]] (''Pluvianellidae''), sugukond
*[[tulikurk-säälik]] (''Dendroica fusca''), sgk [[sääliklased]]
*[[tulipart]] (''Tadorna ferruginea''), sgk [[partlased]]
*[[tumetilder]] (''Tringa erythropus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[tumevigle]] (''Limosa haemastica''), sgk [[kurvitslased]]
*[[tundrakaur]] (''Gavia adamsii''), sgk [[kaurlased]]
*[[tundrakiur]] (''Anthus cervinus''), sgk [[västriklased]]
*[[tundra-neppvigle]] (''Limnodromus scolopaceus''), sgk [[kurvitslased]] 
*[[tundra-rabahani]] (''Anser fabalis rossicus''), [[rabahani|rabahane]] alamliik, sgk [[partlased]]
*[[tuppnokk]] (''Chionis''), perekond, sgk [[tuppnoklased]]
*[[tuppnoklased]] (''Chionidae''), sugukond
*[[tupslunn]] (''Fratercula cirrhata''), sgk [[alklased]]
*[[turdtuvi]] (''Drepanoptila holosericea''), sgk [[tuvilased]], Uus-Kaledoonia saarel
*[[turkestani rasvatihane]] (''Parus bokharensis'', ''Parus major bokharensis''), sgk [[tihaslased]] 
*[[Turteltuvi (perekond)|turteltuvi]] (''Streptopelia''), perekond, sgk [[tuvilased]]
*[[turteltuvi]] (''Streptopelia turtur''), sgk [[tuvilased]]
*[[tutkas]] (''Calidris pugnax''), sgk [[kurvitslased]]
*[[tuttdrongo]] (''Dicrurus forficatus''), sgk [[drongolased]]
*[[tuttfaasan]] (''Pucrasia macrolopha''), sgk [[faasanlased]]
*[[tuttlõoke]] (''Galerida cristata''), sgk [[lõolased]]
*[[tuttpütt]] (''Podiceps cristatus''), sgk [[pütlased]]
*[[tutt-tihane]] (''Lophophanes cristatus''), sgk [[tihaslased]]
*[[tutt-tiir]] (''Thalasseus sandvicensis''), sgk [[tiirlased]]
*[[tuttvart]] (''Aythya fuligula''), sgk [[partlased]]
*[[tuulas]] (''Artamus''), perekond
*[[tuulaslased]] (''Artamidae''), sugukond
*[[tuuletallaja]] (''Falco tinnunculus''), sgk [[pistriklased]]
*[[tuvilased]] (''Columbidae''), sugukond
*[[tõmmuiibis]] (''Plegadis falcinellus'')
*[[tõmmukajakas]] (''Larus fuscus''), sgk [[kajaklased]]
*[[tõmmu-lehelind]] (''Phylloscopus fuscatus''), sgk [[lehelindlased]]
*[[tõmmu-linavästrik]] (''Motacilla alba yarrellii''), [[linavästrik]]u alamliik, sgk [[västriklased]]
*[[tõmmu-torminiglas]] (''Pelecanoides urinatrix''), sgk [[tormilindlased]]
*[[tõmmuvaeras]] (''Melanitta fusca''), sgk [[partlased]]
*[[täks]] (''Saxicola''), sgk [[rästaslased]]
*[[täpik-jämejalg]] (''Burhinus capensis''), sgk [[jämejalglased]]
*[[täpiknokk-pelikan]] (''Pelecanus philippensis''), sgk [[pelikanlased]]
*[[tääknoklased]] (''Phoeniculidae''), sugukond 
*[[töbi-paradiisilind]] (''Paradigalla brevicauda''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[Tüll (perekond)|tüll]], perekond, sgk [[tülllased]]
*[[tülllased]] (''Charadriidae''), sugukond
*[[tüvelindlased]] (''Climacteridae''), sugukond
*[[tüvesäälik]] (''Mniotilta varia''), sgk [[sääliklased]]
*[[tüükasorlased]] (''Nyctibiidae''), sugukond
*[[tüükasorr]] (''Nyctibius''), perekond, sgk [[tüükasorlased]]

==U==
*[[uganda veriamadiin]] (''Spermophaga ruficapilla''), sgk [[amadiinlased]]
*[[urutüll]] (''Thinornis novaeseelandiae''), sgk [[tülllased]]
*[[urvalind]] (''Carduelis flammea''), sgk [[vintlased]]
*[[urvalind (alamliik)|urvalind]] (''Carduelis flammea flammea''), [[urvalind|urvalinnu]] alamliik, sgk [[vintlased]]

==V==
*[[vaaraohani]] (''Alochen aegyptiaca''), sgk [[hanelised]], Aafrika päritolu, Euroopasse sisse talutud, Eestis eksikülaline
*[[vaenukägu]] (''Upupa epops''), sgk [[vaenukägulased]]
*[[vainurästas]] (''Turdus iliacus''), sgk [[rästaslased]]
*[[valge-irvnokk]] (''Anastomus oscitans''), sgk [[toonekurglased]]
*[[valgekurg]] (''Grus leucogeranus''), sgk [[kurglased]]
*[[valgelaup-paradiisilind]] (''Parotia sefilata''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[valgepea-haigur]] (''Ardea pacifica''), sgk [[haigurlased]]
* [[valgepea-kangurlind]] (''Dinemellia dinemelli''), sgk kangurlindlased
*[[valgepõsk-lagle]] (''Branta leucopsis''), sgk [[partlased]]
*[[valgerähn]] (''Melanerpes candidus''), sgk [[rähnlased]]
*[[valgeselg-kirjurähn]] (''Dendrocopos leucotos''), sgk [[rähnlased]]
*[[valgesilm-vart]] (''Aythya nyroca'')
*[[valgetiib-pirk]] (''Sarothrura ayresi''), sgk [[ruiklased]]
*[[valgetiib-viires]] (''Chlidonias leucopterus''), sgk [[tiirlased]]
*[[valge-toonekurg]] (''Ciconia ciconia''), sgk [[toonekurglased]], Mandri-Eestis tavaline, saartel harva
*[[valgesaba-kiivitaja]] (''Vanellus leucurus''), sgk [[tülllased]]
*[[vandelkajakas]] (''Pagophila eburnea''), sgk [[kajaklased]], Eestis eksikülaline 
*[[vandelnokk-kuningrähn]] (''Campep­hilus principalis'')
*[[vandelnokk-paradiisilind]] (''Drepanornis bruijnii''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[vangalased]] (''Vangidae''), sugukond
*[[varblane]] (''Passer''), perekond, sgk [[varblaslased]]
*[[varblaslased]] (''Passeridae''), sugukond
*[[vares (perekond)|vares]] (''Corvus''), perekond, sgk [[vareslased]]
*[[vareslased]] (''Corvidae''), sugukond
*[[vart]] (''Aythya''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[vasarpea]] (''Scopus umbretta''), sgk [[vasarpealased]]
*[[vasarpea (perekond)|vasarpea]] (''Scopus''), perekond, sgk [[vasarpealased]]
*[[vasarpealased]] (''Scopidae''), sugukond
*[[vedik-kangurlind]] (''Euplectes progne''), sgk [[kangurlindlased]]
*[[veeka]] ehk veekaruik (''Gallirallus australis''), sgk [[ruiklased]] 
*[[veetallaja]] (''Phalaropus lobatus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[Veetallaja (perekond)|veetallaja]] (''Phalaropus''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[veisehaigur]] (''Ardea ibis''), sgk [[haigurlased]]
*[[vesipapp]] (''Cinclus cinclus''), sgk [[vesipaplased]]
*[[vigle]] (''Limosa''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis hypoleucos''), sgk [[kurvitslased]]
*[[Vihitaja (perekond)|vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis''), perekond. sgk [[kurvitslased]]
*[[viires]] (''Childonias''), perekond, sgk [[tiirlased]]
*[[viirhüüp]] (''Zebrilus undulatus''), sgk [[haigurlased]]
*[[viirhüüp (perekond)|viirhüüp]] (''Zebrilus''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[viirpapagoi]] (''Melopsittacus undulatus''), sgk [[papagoilased]]
*[[viirpea-pütt]] (''Poliocephalus poliocephalus''), sgk [[pütlased]]
*[[viirpea-pütt (perekond)|viirpea-pütt]] (''Poliocephalus''), perekond, sgk [[pütlased]] 
*[[viker-paradiisilind]] (''Cicinnurus respublica''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[vikertangara]] (''Tangara chilensis''), sgk [[tangaralased]]
*[[vilbas]] (''Leiothrix''), perekond
*[[vilehaigur]] (''Syrigma sibilatrix''), sgk [[haigurlased]]
*[[vilehaigur (perekond)|vilehaigur]] (''Syrigma''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[villkael-toonekurg]] (''Ciconia episcopus''), sgk [[toonekurglased]]
*[[vintlased]] (''Fringillidae''), sugukond
*[[virelindlased]] (''Vireonidae''), sugukond
*''[[Vireolanius pulchellus]]'', sgk [[virelindlased]]
*[[viu]] (''Buteo''), perekond, sgk [[haugaslased]]
*[[viupart]] (''Anas penelope'')
*[[vuril]]
*[[võra-roherähn]] (''Picus puniceus''), sgk [[rähnlased]]
*[[võsaraat]] (''Prunella modularis''), sgk [[raatlased]]
*[[võsa-ritsiklind]] (''Locustella naevia''), sgk [[ritsiklindlased]]
*[[väikealk]] (''Alle alle'')
*[[väikeflamingo (perekond)|väikeflamingo]] (''Phoeniconaias''), perekond, sgk [[flamingolased]]
*[[väikehaigur (perekond)|väikehaigur]] (''Butorides''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[väikehuik]] (''Porzana parva''), sgk [[ruiklased]]
*[[väike-hõbehaigur]] (''Ardea intermedia''), sgk [[haigurlased]]
*[[väikehüüp]] ehk hüüpel (''Botaurus minutus''), sgk [[haigurlased]]
*[[väikekajakas]] (''Larus minutus''), sgk [[kajaklased]]
*[[väike-kirjurähn]] (''Dryobates minor''), sgk [[rähnlased]]
*[[väike-konnakotkas]] (''Aquila pomarina''), sgk [[haugaslased]]
*[[väikekoskel]] (''Mergellus albellus''), sgk [[partlased]]
*[[väikekoovitaja]] (''Numenius phaeopus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[väikekurp]] (''Thinocorus orbignyianus''), sgk [[kurplased]]
*[[väikekägu]] (''Cuculus poliocephalus''), sgk [[kägulased]]
*[[väike-käosulane]] (''Hippolais caligata'', ''Iduna caligata''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[väike-kärbsenäpp]] (''Ficedula parva''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[väike-laukhani]] (''Anser erythropus''), sgk [[partlased]]
*[[väike-lehelind]] (''Phylloscopus collybita''), sgk [[lehelindlased]]
*[[väikeluik]] (''Cygnus columbianus''), sgk [[partlased]]
*[[väike-merivart]] (''Aythya affinis''), sgk partlased
*[[väikepistrik]] (''Falco columbarius''), sgk [[pistriklased]]
*[[väike-põõsalind]] (''Sylvia curruca''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[väikepütt]] (''Tachybaptus ruficollis''), sgk [[pütlased]]
*[[väikepütt (perekond)|väikepütt]] (''Tachybaptus''), perekond, sgk [[pütlased]]
*[[väikerüdi]] ehk väikerisla (''Calidris minuta''), sgk [[kurvitslased]]
*[[väike-tanukull]] (''Accipiter bicolor''), sgk [[haugaslased]]
*[[väiketiir]] (''Sternula albifrons'' või ''Sterna albifrons''), sgk [[tiirlased]]
*[[väike-torminiglas]] (''Pelecanoides georgicus''), sgk [[tormilindlased]]
*[[väiketrapp]] (''Tetrax tetrax''), sgk [[traplased]] 
*[[väiketsiitsitaja]] (''Emberiza pusilla''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[väiketüll]] (''Charadrius dubius''), sgk [[tülllased]]
*[[välja-loorkull]] (''Circus cyaneus''), sgk [[haugaslased]]
*[[välja-safiirlind]] (''Halcyon albiventris''), sgk [[jäälindlased]]
*[[välja-väikelõoke]] (''Calandrella brachydactyla''), sgk [[lõolased]]
*[[värbhuik]] (''Porzana pusilla''), sgk [[ruiklased]]
*[[värbkakk]] (''Glaucidium passerinum''), [[kaklased]]
*[[värbrüdi]] ehk värbrisla (''Calidris temminckii''), sgk [[kurvitslased]]
*[[värvulised]] (''Passeriformes''), selts
*[[västrik]] (''Motacilla''), perekond, sgk [[västriklased]]
*[[västriklased]] (''Motacillidae''), sugukond
*[[väänkael]] (''Jynx torquilla''), sgk [[rähnlased]]
*[[vöötkakk]] (''Surnia ulula''), sgk [[kaklased]]
*[[vöötkakk (perekond)|vöötkakk]] (''Surnia''), perekond, sgk [[kaklased]]
*[[vööt-käbilind]] (''Loxia leucoptera''), sgk [[vintlased]]
*[[vööt-lehelind]] (''Phylloscopus inornatus''), sgk [[lehelindlased]]
*[[vöötnokk-pütt (perekond)|vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus''), perekond, sgk [[pütlased]]
*[[vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus podiceps''), sgk [[pütlased]]
*[[vööt-põõsalind]] (''Sylvia nisoria''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[vöötsaba-vigle]] (''Limosa lapponica''), sgk [[kurvitslased]]

==Õ==
* [[õgija]] (''Lanius''), perekond, sgk [[õgijalased]]
* [[õgijalased]] (''Laniidae''), sugukond
* [[õlilind]] ehk guahaaro (''Steatornis caripensis''), sgk [[õlilindlased]] 
* [[õlipuu-käosulane]] (''Hippolais olivetorum''), sgk [[põõsalindlased]]
* [[õnnekurg]] ehk jaapani kurg (''Grus japonensis''), sgk [[kurglased]] 
* [[õõnesäälik]] (''Protonotaria citrea''), sgk [[sääliklased]]
* [[õõnetuvi]] (''Columba oenas''), sgk [[tuvilased]]

==Ä==
*[[älverüdi]] ehk älverisla (''Calidris acuminata''), sgk [[kurvitslased]]
*[[änlased]] (''Stercorariidae''), sugukond
*[[änn]] (''Stercorarius''), perekond, sgk [[änlased]]

==Ö==
*[[örd]]
*[[ööbik]] (''Luscinia luscinia''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[ööhaigur]] (''Nycticorax nycticorax''), sgk [[haigurlased]]
*[[ööhaigur (perekond)|ööhaigur]] (''Nycticorax''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[öökajakas]] (''Creagrus furcatus''), sgk [[kajaklased]]
*[[öösorr (perekond)|öösorr]] (''Caprimulgus''), sgk [[öösorlased]]
*[[öösorr]] (''Caprimulgus europaeus''), sgk [[öösorlased]]
*[[öösorrilised]] (''Caprimulgiformes''), selts

== Ü ==
* [[ühis-kangurlind]] (''Philetairus socius''), sgk [[kangurlindlased]]

==X==
*''[[Xanthomyza phrygia]]'', sgk [[meelindlased]]

==Vaata ka==
* [[Eesti lindude süstemaatiline nimestik]]
* [[Norra lindude süstemaatiline nimestik]]

[[Kategooria:Linnud| Lindude loend]]
[[Kategooria:Loomade loendid]]</text>
      <sha1>46y1yb7kpog8w4y13nrenqilfpckv9t</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>100 meetri jooks</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8738</id>
    <revision>
      <id>7184593</id>
      <parentid>7148006</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T15:10:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kõige kauem püsinud maailmarekordid */</comment>
      <origin>7184593</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="59249" sha1="j9nht41i0h4bjdxhds3ld8erf6f8kbr" xml:space="preserve">{{toimetaAeg|kuu=august|aasta=2013}}
[[Pilt:Mens 100m finals British Champs and Olympic Trials.jpg|pisi|Meeste 100 meetri jooksu start]]
[[Pilt:Women's 100M Final - 28th Summer Universiade 2015 Gwangju.webm|thumb]]
'''100 meetri jooks''' on [[jooksusprint|jooksusprindi]]alade hulka kuuluv [[kergejõustik]]u[[võistlusala|ala]], lühima distantsiga [[jooks (sport)|jooks]]uala [[kaasaegsed olümpiamängud|olümpiamängude]] praeguses võistluskavas.

100 meetri jooksus võisteldakse [[staadionirada|staadioniraja]] sirgel osal, nii et rada ei sisalda [[kurv]]e. Iga võistleja peab jääma oma rajale. [[Start|Starditakse]] [[madalstart|madalstardist]] [[stardipakk|stardipakult]]. 

[[Sisestaadion]]id on tavaliselt väiksemad kui välistaadionid ja kuna neil enamasti ei ole 100 meetri pikkust sirget lõiku, ei ole sise- ja välivõistluste tulemused kurvi tõttu võrreldavad. Seepärast võisteldakse sisevõistlustel 100 m jooksu asemel [[60 m jooks]]us.

100 m jooksu [[maailmarekord]]i omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. 

Praegune meeste maailmarekord, mille [[2009]]. aastal püstitas [[Usain Bolt]], on 9,58 sekundit.&lt;ref name=&quot;4rqz7&quot; /&gt; Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas [[Marek Niit]] 2012. aastal.&lt;ref name=&quot;rFtYc&quot; /&gt;

Praegune naiste maailmarekord, mille [[1988]] püstitas [[Florence Griffith-Joyner]], on 10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas [[Ksenija Balta]] 8. augustil 2006.

100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest [[200 m jooks]]ule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem.   

100 m jooksu [[tippmark]]e ei loeta [[rekord]]iteks, kui [[taganttuul]]e kiirus ületab 2,0 m/s ([[IAAF]]-i reegel 163.8).

100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste [[4×100 m teatejooks]]us. Samuti on 100 m jooks meeste ja naiste [[kümnevõistlus]]e esimene osaala. Kuni [[1949]]. aastani oli 100 m jooks [[naiste viievõistlus]]e ja [[kolmevõistlus]]e osaala. 

==Ajalugu==
100 meetri jooksu eelkäija oli [[100 jardi jooks]] (distantsi pikkus 100 [[jard]]i ehk 91,44 m), mida [[19. sajand]]il harrastati ingliskeelses maades rohu- ja tuharadadel. 

[[1887]]. aastal leiutas ameeriklane [[Charles H. Sherrill]] [[madalstart|madalstardi]], kaevates endale väikesi süvendeid, kuhu ta äratõukel jalad toetas. 

[[1928]].–[[1929]]. aastal töötasid USA treenerid [[George Breshnahan]] ja [[William Tuttle]] välja tänini kasutusel olevad [[stardipakk|stardipakud]]. [[IAAF]] lubas neid kasutada alates [[1937]]. aastast.

Alates [[1938]]. aastast on üks rekordite tunnustamise tingimusi, et oleks mõõdetud tuule kiirust. [[Taganttuul]]e kiirus ei tohi ületada 2 m/s.  

[[1920. aastad|1920. aastatel]] hakati katsetama elektroonilisi stoppereid. [[1932. aasta suveolümpiamängud]]el kasutati esimest korda finišikaamerat. Alates [[1977]]. aastast tunnustatakse ainult elektrooniliselt mõõdetud rekordeid. 

Tulemused paranesid märgatavalt, kui [[1960. aastad|1960. aastatel]] võeti kasutusele kunstkattega rajad. Esimene maailmarekord (9,9 sekundit) sellisel rajal registreeriti [[1968. aasta suveolümpiamängud]]el [[México]]s [[Jim Hines]]i nimele.

Olümpiamängude kavas on 100 m jooks meestele [[1896. aasta suveolümpiamängud|1896. aastast]] ja naistele [[1928. aasta suveolümpiamängud|1928. aastast]]. [[1900. aasta suveolümpiamängud|1900.]] ja [[1904. aasta suveolümpiamängud]]el oli kavas ka [[60 m jooks]].

==Verstapostid==
===Meeste 100 m jooks===
*Esimene registreeritud aeg – 11,0 s (110 jardi ehk 100,58 m), [[William MacLaren]], [[Suurbritannia]], [[27. juuli]] [[1867]], [[Haslingden]]
*Esimene aeg alla 11 sekundi – 10,8 s (10 4/5 s), [[Cecil Lee]] ([[Suurbritannia]]), [[25. september]] [[1891]] [[Brüssel]] (stopperite näidud – 10 3/5 s, 10 4/5 s, 11 s)
*Esimene ametlik maailmarekord – 10,6 s, [[Donald Lippincott]], [[USA]], [[1912]]
*Esimene aeg alla 10 s:
**käsitsi mõõdetud – 9,9 s, [[Jim Hines]], [[Ronnie Ray Smith]] ja [[Charles Green]] (kõik [[USA]]), [[20. juuni]] [[1968]], [[Sacramento]] 
**elektrooniliselt mõõdetud – 9,95 s, [[James Hines]] ([[USA]]), [[14. oktoober]] [[1968]], [[México]]

===Naiste 100 m jooks===
*Esimene registreeritud aeg – 17,4 s, [[Aino Rannanpää]] (Soome), [[15. mai]] [[1902]], [[Helsingi]]
*Esimene ametlik maailmarekord – 13,6 s (13 3/5 s), [[Marie Mejzlíková II]] ([[Tšehhoslovakkia]], [[5. august]] [[1922]]
*Esimene aeg alla 13 sekundi – 12,8 s (12 4/5 s), [[Mary Lines]] ([[Suurbritannia]]), [[20. august]] [[1922]])
*Esimene elektrooniliselt registreeritud maailmatippmark – 12,18 s, [[Winsome Cripps]] ([[Austraalia]]) 
*Esimene aeg alla 12 sekundi – 11,9 s, [[Tollien Schuurman]] ([[Holland]]), [[5. juuni]] [[1932]], [[Haarlem]]	
*Esimene aeg alla 11 sekundi:
**käsitsi mõõdetud – 10,9 s, [[Renate Stecher]] ([[Saksa DV]]), [[7. juuni]] [[1973]], [[Ostrava]]
**elektrooniliselt mõõdetud – 10,88 s, [[Marlies Göhr]] ([[Saksa DV]]), [[1. juuli]] [[1977]], [[Dresden]]

===Kõige kauem püsinud maailmarekordid=== 
*Mehed – 10,2 s, [[Jesse Owens]] ([[USA]]), [[20. juuni]] [[1936]], [[Chicago]]; ületas 20 aastat hiljem [[3. august]]il [[1956]] [[Berliin]] [[Willie Williams]] ([[USA]]; 10,1 s) 
*Naised – 10,49 s, [[Florence Griffith-Joyner]] ([[USA]]), [[17. juuli]] [[1988]], [[Indianapolis]]; kehtib tänini

==Kõige edukamad sportlased==
*Kahekordsed olümpiavõitjad:
**[[Wyomia Tyus]] ([[USA]]), [[1964. aasta suveolümpiamängud|1964]] ja [[1968. aasta suveolümpiamängud|1968]]
**[[Carl Lewis]] (USA), [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]] ja [[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]]
**[[Gail Devers]] (USA), [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]] ja [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]]
**[[Usain Bolt]] ([[Jamaica]]), [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008]], [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012]] [[2016. aasta suveolümpiamängud|2016]]
**[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] (Jamaica), [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008]] ja [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012]]
*Kolmekordsed maailmameistrid:
**[[Carl Lewis]] (USA), [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983]], [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]] ja [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991]]
**[[Maurice Greene]] (USA), [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]], [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] ja [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]]
**[[Usain Bolt]] (Jamaica), [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]], [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]] ja [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]]
**[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] (Jamaica), [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]], [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]] ja [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]]
*Kahekordne maailmameister:
**[[Marion Jones]] (USA), [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] ja [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]]

== Maailmarekordi areng ==
=== Mehed ===

[[IAAF]] hakkas meeste 100 m jooksu [[maailmarekord]]eid registreerima [[1912]].

Tabelis on ära toodud IAAF-i poolt tunnustatud maailmarekordid ja maailmarekordikordamised.

;[[Käsitsi ajavõtt]]
(sulgudes mitteametlik elektrooniliselt võetud aeg)

{| class=wikitable
!Tulemus!!Sportlane!!Koht!!Aeg
|-
|10,6||[[Don Lippincott]] ([[USA]])||[[Stockholm]]||[[6. juuli]] [[1912]]
|-
|10,6||[[Jackson Scholz]] (USA)||Stockholm||[[16. september]] [[1920]]
|-
|10,4||[[Charlie Paddock]] (USA)||[[Redlands]] (USA, [[California]])||[[23. aprill]] [[1921]]
|-
|10,4||[[Eddie Tolan]] (USA)||Stockholm||[[8. august]] [[1929]]
|-
|10,4||Eddie Tolan (USA)||[[Kopenhaagen]]||[[25. august]] 1929
|-
|10,3||[[Percy Williams]] ([[Kanada]])||[[Toronto]]||[[9. august]] [[1930]]
|-
|10,3 (10,38)||Eddie Tolan (USA)||[[Los Angeles]]||[[1. august]] [[1932]]
|-
|10,3||[[Ralph Metcalfe]] (USA)||[[Budapest]]||[[12. august]] [[1933]]
|-
|10,3||[[Eulace Peacock]] (USA)||[[Oslo]]||[[6. august]] [[1934]]
|-
|10,3||[[Chris Berger]] ([[Holland]])||[[Amsterdam]]||[[26. august]] 1934
|-
|10,3||Ralph Metcalfe (USA)||[[Ōsaka]]||[[15. september]] 1934
|-
|10,3||Ralph Metcalfe (USA)||[[Dalian]]||[[23. september]] 1934
|-
|10,3||[[Takanori Yoshioka]] ([[Jaapan]])||[[Tōkyō]]||[[15. juuni]] [[1935]]
|-
|10,2||[[Jesse Owens]] (USA)||[[Chicago]]||[[20. juuni]] [[1936]]
|-
|10,2||[[Harold Davis]] (USA)||[[Compton (California)|Compton (USA, California)]]||[[6. juuni]] [[1941]]
|-
|10,2||[[Lloyd LaBeach]] ([[Panama]])||[[Fresno (California)]]||[[15. mai]] [[1948]]
|-
|10,2||[[Barney Ewell]] (USA)||[[Evanston (Illinois)]]||[[9. juuli]] 1948
|-
|10,2||[[Emmanuel McDonald Bailey]] ([[Suurbritannia]])||[[Belgrad]]||[[25. august]] [[1951]]
|-
|10,2||[[Heinz Fütterer]] ([[Lääne-Saksamaa|Saksa FV]])||[[Yokohama]]||[[31. oktoober]] [[1954]]
|-
|10,2||[[Bobby Joe Morrow]] (USA)||[[Houston]] (Texas)||[[19. mai]] [[1956]]
|-
|10,2||[[Ira Murchison]] (USA)||Compton (California)||[[1. juuni]] 1956
|-
|10,2||Bobby Morrow (USA)||[[Bakersfield]] (California)||[[22. juuni]] 1956
|-
|10,2||Ira Murchison (USA)||Los Angeles||[[29. juuni]] 1956
|-
|10,2||Bobby Joe Morrow (USA)||Los Angeles||29. juuni 1956
|-
|10,1||[[Willie Williams]] (USA)||[[Berliin]]||[[3. august]] 1956
|-
|10,1||Ira Murchison (USA)||Berliin||[[4. august]] 1956
|-
|10,1||[[Leamon King]] (USA)||[[Ontario (California)]]||[[20. oktoober]] 1956
|-
|10,1||Leamon King (USA)||[[Santa Ana (California)]]||[[27. oktoober]] 1956
|-
|10,1||[[Ray Norton]] (USA)||[[San Jose (California)]]||[[18. aprill]] [[1959]]
|-
|10,0 (10,25)||[[Armin Hary]] (Saksa FV)||[[Zürich]]||[[21. juuni]] [[1960]]
|-
|10,0||[[Harry Jerome]] (Kanada)||[[Saskatoon]]||[[15. juuli]] 1960
|-
|10,0||[[Horacio Esteves]] ([[Venezuela]])||[[Caracas]]||[[15. august]] [[1964]]
|-
|10,0 (10,06)||[[Bob Hayes]] (USA)||Tōkyō||[[15. oktoober]] 1964
|-
|10,0 (10,17)||[[Jim Hines]] (USA)||[[Modesto]] (California)||[[27. mai]] [[1967]]
|-
|10,0||[[Enrique Figuerola]] ([[Kuuba]])||Budapest||[[17. juuni]] 1967
|-
|10,0||[[Paul Nash]] ([[Lõuna-Aafrika Vabariik]])||[[Krugersdorp]] (Lõuna-Aafrika Vabariik||[[2. aprill]] [[1968]]
|-
|10,0||[[Oliver Ford]] (USA)||[[Albuquerque]] ([[New Mexico]])||[[31. mai]] 1968
|-
|10,0 (10,20)||[[Charles Greene]] (USA)||[[Sacramento]] (California)||[[20. juuni]] 1968
|-
|10,0 (10,28)||[[Roger Bambuck]] ([[Prantsusmaa]])||Sacramento||20. juuni 1968
|-
|9,9 (10,03)||Jim Hines (USA)||Sacramento||20. juuni 1968
|-
|9,9 (10,14)||[[Ronnie Ray Smith]] (USA)||Sacramento||20. juuni 1968
|-
|9,9 (10,10)||Charles Greene (USA)||Sacramento||20. juuni 1968
|-
|9,9||[[Eddie Hart]] (USA)||[[Eugene]] ([[Oregon]])||[[1. juuli]] [[1972]]
|-
|9,9||[[Reynaud Robinson]] (USA)||Eugene||1. juuli 1972
|-
|9,9||[[Steve Williams (jooksja)|Steve Williams]] (USA)||Los Angeles||[[21. juuni]] 1972
|-
|9,9||[[Silvio Leonard]] (Kuuba)||[[Ostrava]]||[[5. juuni]] [[1975]]
|-
|9,9||Steve Williams (USA)||[[Siena]]||[[16. juuli]] 1975
|-
|9,9||Steve Williams (USA)||Berliin||[[22. august]] 1975
|-
|9,9||Steve Williams (USA)||[[Gainesville]] ([[Florida]])||[[27. märts]] [[1976]]
|-
|9,9||[[Harvey Glance]] (USA)||[[Columbia (Lõuna-Carolina)]]||[[3. aprill]] 1976
|-
|9,9||Harvey Glance (USA)||[[Baton Rouge]] ([[Louisiana]])||[[1. mai]] 1976
|-
|9,9||[[Don Quarrie]] ([[Jamaica]])||Modesto||[[22. mai]] 1976&lt;/TR&gt;
|}

;[[Elektrooniline ajavõtt]]

{| class=wikitable
!Tulemus!!Sportlane!!Koht!!Aeg
|-
|9,95||[[Jim Hines]] (USA)||[[México]]||[[14. oktoober]] [[1968]]
|-
|9,93||[[Calvin Smith]] (USA)||[[Colorado Springs]]||[[3. juuli]] [[1983]]
|-
|9,93||[[Carl Lewis]] (USA)||[[Rooma]]||[[30. august]] [[1987]]
|-
|9,92||Carl Lewis (USA)||[[Seoul]]||[[24. september]] [[1988]]
|-
|9,90||[[Leroy Burrell]] (USA)||[[New York]]||[[14. juuni]] [[1991]]
|-
|9,86||Carl Lewis (USA)||[[Tōkyō]]||[[25. august]] 1991
|-
|9,85||Leroy Burrell (USA)||[[Lausanne]]||[[6. juuli]] [[1994]]
|-
|9,84||[[Donovan Bailey]] ([[Kanada]])||[[Atlanta]]||[[29. juuli]] [[1996]]
|-
|9,79||[[Maurice Greene]] (USA)||[[Ateena]]||[[16. juuni]] [[1999]]
|-
|9,77||[[Asafa Powell]] ([[Jamaica]])||[[Ateena]]||[[14. juuni]] [[2005]]
|-
|9,77||[[Asafa Powell]] ([[Jamaica]])||[[Gateshead]]||[[11. juuni]] [[2006]]
|-
|9,77||[[Asafa Powell]] ([[Jamaica]])||[[Zürich]]||[[18. august]] [[2006]]
|-
|9,74||[[Asafa Powell]] ([[Jamaica]])||[[Rieti]]||[[9. september]] [[2007]]
|-
|9,72||[[Usain Bolt]] ([[Jamaica]])||[[New York]]||[[31. mai]] [[2008]]
|-
|9,69||[[Usain Bolt]] ([[Jamaica]])||[[Peking]]||[[16. august]] [[2008]]
|-
|9,58||[[Usain Bolt]] ([[Jamaica]])||[[Berliin]]||[[16. august]] [[2009]]
|}

[[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnsoni]] ajad 9,83 ([[30. august]] [[1987]]) ja 9,79 ([[24. september]] [[1988]]) loeti algul maailmarekorditeks, kuid hiljem sportlane [[diskvalifitseerimine|diskvalifitseeriti]] [[doping]]u tarvitamise tõttu ja tema tulemused tühistati.

[[Tim Montgomery]] aeg 9,78 [[14. september|14. septembrist]] 2002 loeti algul maailmarekordiks, kuid hiljem sportlane diskvalifitseeriti dopingu tarvitamise tõttu ja tema tulemus tühistati.

[[Justin Gatlin]]i aeg 9,77 [[Ad-Dawḩah]]'s [[12. mai]]l [[2006]] ei kvalifitseeru dopingu tarvitamise tõttu maailmarekordi kordamiseks.

=== Naised ===

[[FSFI]] hakkas naiste 100 m jooksu rekordeid registreerima [[1922]]. Tabelis on FSFI (kuni 1936. aastani) ja IAAF-i poolt ametlikult tunnustatud maailmarekordid ja maailmarekordikordamised.

Tärniga on märgitud IAAF-i poolt tunnustamata rekordid.

;Käsitsi ajavõtt
(sulgudes mitteametlik elektrooniliselt mõõdetud tulemus)

{| class=wikitable
!Tulemus !!Sportlane !!Riik !!Koht !!Aeg
|-
|13,6||[[Marie Mejzlíková II]]||[[Tšehhoslovakkia]] ||[[Praha]] ||[[5. august]] [[1922]]
|-
|12,8* ||[[Mary Lines]]||[[Suurbritannia]] ||[[Pariis]] ||[[20. august]] [[1922]]
|-
|12,4*||[[Gundel Wittmann]]||Saksamaa||[[Braunschweig]] ||[[22. august]] [[1926]]
|-
|12,2*||[[Kinue Hitomi]]||[[Jaapan]] ||[[Ōsaka]] ||[[20. mai]] [[1928]]
|-
|12,0||[[Myrtle Cook]]||[[Kanada]] ||[[Halifax]] ||[[2. juuli]] 1928
|-
|12,0||[[Tollien Schuurman]]||[[Holland]] ||[[Amsterdam]] ||[[31. august]] [[1930]]
|-
|11,9*||Tollien Schuurman||Holland ||[[Haarlem]] ||[[5. juuni]] [[1932]]
|-
|11,9||Tollien Schuurman||Holland ||[[Amsterdam]] ||[[12. juuni]] 1932
|-
|11,9||[[Stanisława Walasiewicz]]||[[Poola]] ||[[Los Angeles]] ||1. august 1932
|-
|11,8||Stanisława Walasiewicz||Poola ||Poznań ||[[17. august]] 1933
|-
|11,7*||Stanisława Walasiewicz||Poola ||[[Varssavi]] ||[[26. august]] 1934
|-
|11,6*||Stanisława Walasiewicz||Poola ||[[Berliin]] ||[[1. august]] 1937
|-
|11,5||Fanny Blankers-Koen||Holland ||Amsterdam ||[[13. juuni]] [[1948]]
|-
|11,5 (11,65)||[[Marjorie Jackson]]||[[Austraalia]] ||[[Helsingi]] ||[[22. juuli]] [[1952]]
|-
|11,4|| Marjorie Jackson ||Austraalia ||[[Gifu]] ||[[4. oktoober]] 1952
|-
|11,3||[[Shirley de la Hunty]]||Austraalia ||Varssavi ||[[4. august]] [[1955]]
|-
|11,3 (11,41)||[[Wilma Rudolph]]||[[USA]] ||[[Rooma]] ||[[2. august]] [[1960]]
|-
|11,2|| Wilma Rudolph ||USA ||[[Stuttgart]] ||[[19. juuli]] [[1961]]
|-
|11,2 ((11,23)||[[Wyomia Tyus]]||USA ||[[Tokyo]] ||[[15. aprill]] [[1964]]
|-
|11,1||[[Irena Szewińska|Irena Kirszenstein (Szewińska)]]||[[Poola]] ||[[Praha]] ||[[9. juuli]] [[1965]]
|-
|11,1|| [[Wyomia Tyus]] ||[[USA]] ||Kiiev ||[[31. juuli]] 1965
|-
|11,1||[[Barbara Ferrell]]||[[USA]] ||[[Santa Barbara]] ||[[2. juuli]] [[1967]]
|-
|11,1||[[Ljudmila Samotjossova]]||NSVL ||[[Leninakan]] ||[[15. august]] [[1968]]
|-
|11,1||[[Irena Szewińska]]||Poola ||[[México]] ||[[14. oktoober]] 1968
|-
|11,0 (11,08)||[[Wyomia Tyus]]||[[USA]] ||México ||[[15. oktoober]] 1968
|-
|11,0||[[Ji Zheng]] (Chi Cheng)||[[Taiwan]] ||[[Viin]] (Südstadt) ||[[18. juuli]] [[1970]]
|-
|11,0||[[Renate Stecher|Renate Meißner (Stecher)]]||[[Saksa DV]] ||Berliin ||[[2. august]] 1970
|-
|11,0||[[Renate Stecher]]||Saksa DV ||Berliin ||[[31. juuli]] [[1971]]
|-
|11,0||Renate Stecher||Saksa DV ||[[Potsdam]] ||[[3. juuni]] [[1972]]
|-
|11,0||[[Ellen Streidt|Ellen Stropahl]]||Saksa DV ||Potsdam ||[[15. juuni]] 1972
|-
|11,0||[[Eva Glesková]]||[[Tšehhoslovakkia]] ||[[Budapest]] ||[[1. juuli]] 1972
|-
|10,9||Renate Stecher||Saksa DV ||[[Ostrava]] ||[[7. juuni]] [[1973]]
|-
|11,0||Renate Stecher||Saksa DV ||[[Dresden]] ||[[20. juuli]] 1973&lt;/TR&gt;
|}

;Elektrooniline ajavõtt

{| class=wikitable
!Tulemus !!Sportlane !!Riik !!Koht !!Aeg
|-
|11,01||[[Annegret Richter]]||Saksamaa LV ||[[Montreal]] ||[[25. juuli]] 1976
|-
|10,88||[[Marlies Göhr|Marlies Oelsner (Göhr)]]||Saksa DV ||[[Dresden]] ||[[1. juuli]] [[1977]]
|-
|10,88||[[Marlies Göhr]]||Saksa DV ||[[Karl-Marx-Stadt]] ||[[9. juuli]] [[1982]]
|-
|10,81||Marlies Göhr||Saksa DV ||[[Berliin]] ||[[8. juuni]] [[1983]]
|-
|10,77||[[Evelyn Ashford]]||USA ||[[Colorado Springs]] ||[[3. juuli]] 1983
|-
|10,76||Evelyn Ashford||USA ||[[Zürich]] ||[[22. august]] [[1984]]
|-
|10,61||[[Florence Griffith-Joyner]]||USA ||[[Indianapolis]] ||[[16. juuli]] [[1988]]
|-
|10,49||Florence Griffith-Joyner||USA ||Indianapolis ||[[17. juuli]] 1988&lt;/TR&gt;
|}

[[Ewa Kłobukowska]] aeg 11,1, mille ta jooksis 9. juulil 1965, loeti algul ametlikuks maailmarekordiks, kuid 1970. aastal see tühistati, sest kahtlustati, et ta on mees.

Ka Stanisława Walasiewiczi sugu on kahtluse all.

== [[Kaasaegsed olümpiamängud|Olümpiamängud]]e medalivõitjad==

=== Mehed ===

{| class=wikitable 
|-
!Aasta
! [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]
! [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]
! [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]
|-
| [[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1896]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Thomas Burke]] {{Riigi ikoon|USA}} 12,0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Fritz Hofmann]] [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|24px|Saksamaa]] 12,2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Alajos Szokolyi]] [[Pilt:Flag of Hungary (1867-1918).svg|24px|Ungari]] 12,6 &lt;br&gt;[[Francis Lane]] {{Riigi ikoon|USA}} 12,6
|-
| [[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1900]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Frank Jarvis]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Walter Tewksbury]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,1
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Stanley Rowley]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 11,2
|-
| [[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1904]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Archie Hahn]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Nate Cartmell]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[William Hogenson]] {{Riigi ikoon|USA}}11,2
|-
| [[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1908]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Reggie Walker]] [[Pilt:Flag_of_South_Africa_1910-1912.svg|24px|Lõuna-Aafrika Vabariik]] 10,8
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[James Rector]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,9
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Bobby Kerr]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1868-1921.svg|24px|Kanada]] 11,0
|-
| [[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1912]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ralph Craig]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,8
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Alvah Meyer]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,9
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Donald Lippincott]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,9
|-
| [[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1920]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Charley Paddock]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,8
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Morris Kirksey]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,8
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Harry Edward]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}}11,0
|-
| [[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1924]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Harold Abrahams]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,6
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jackson Scholz]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,7
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Arthur Porritt]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} 10,8
|-
| [[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1928]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Percy Williams]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1921-1957.svg|24px|Kanada]] 10,8
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jack London (kergejõustiklane)|Jack London]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,9
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Georg Lammers]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 10,9
|-
| [[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1932]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Eddie Tolan]] {{Riigi ikoon|USA}} '''10,3 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ralph Metcalfe]] {{Riigi ikoon|USA}} '''10,3 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Arthur Jonath]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 10,4
|-
| [[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1936]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jesse Owens]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,3
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ralph Metcalfe]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,4
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Martinus Osendarp]] {{Riigi ikoon|Holland}} 10,5
|-
| [[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1948]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Harrison Dillard]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,3
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Barney Ewell]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,4
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Lloyd LaBeach]] {{Riigi ikoon|Panama}} 10,4
|-
| [[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1952]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Lindy Remigino]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,4
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Herb McKenley]] [[Pilt:Flag of Jamaica (1906–1957).svg|24px|Jamaica]] 10,4
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Emmanuel McDonald Bailey]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,4
|-
| [[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1956]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Bobby Morrow]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,5
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Thane Baker]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,5
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Hec Hogan]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 10,6
|-
| [[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1960]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Armin Hary]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 10,2
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[David Sime]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Peter Radford]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,3
|-
| [[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1964]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Bob Hayes]] {{Riigi ikoon|USA}} '''10,0 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Enrique Figuerola]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 10,2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Harry Jerome]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 10,2
|-
| [[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1968]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jim Hines]] {{Riigi ikoon|USA}} '''9,9 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Lennox Miller]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,0
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Charles Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,0
|-
| [[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1972]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Valeri Borzov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 10,14
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Robert Taylor]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,24
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Lennox Miller]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,33
|-
| [[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1976]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Hasely Crawford]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 10,06
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Don Quarrie]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,07
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Valeri Borzov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 10,14
|-
| [[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1980]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Allan Wells]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,25
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Silvio Leonard]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 10,25
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Petǎr Petrov]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 10,39
|-
| [[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1984]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,99
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sam Graddy]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,19
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 10,22
|-
| [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1988]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} '''9,92 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Linford Christie]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,97
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Calvin Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,99
|-
| [[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1992]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Linford Christie]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,96
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 10,02
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Dennis Mitchell]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,14
|-
| [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1996]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Donovan Bailey]] {{Riigi ikoon|Kanada}} '''9,84 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 9,89
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 9,90
|-
| [[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2000]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,87
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 9,99
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Obadele Thompson]] {{Riigi ikoon|Barbados}} 10,04
|-
| [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2004]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,85
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Francis Obikwelu]] {{Riigi ikoon|Portugal}} 9,86
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,87
|-
| [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2008]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''9,69 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Richard Thompson]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 9,89
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Walter Dix]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,91
|-
| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2012]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''9,63 OR'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Yohan Blake]] {{Riigi ikoon|Jamaica}}9,75
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,79
|-
| [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2016]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''9,81'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,89
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,91
|-
| [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2020]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marcell Jacobs]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} '''9,80''' '''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|ER]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Fred Kerley]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,84
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,89
|-
| [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2024]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,79
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kishane Thompson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,79
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Fred Kerley]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,81
|}

=== Naised ===

{| class=wikitable 
|-
!Aasta
! [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]
! [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]
! [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]
|-
| [[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1928]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Betty Robinson]] {{Riigi ikoon|USA}} 12,2
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Fanny Rosenfeld]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1921-1957.svg|24px|Kanada]] 12,3
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ethel Smith]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1921-1957.svg|24px|Kanada]] 12,3
|-
| [[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1932]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Stanisława Walasiewicz]] {{Riigi ikoon|Poola}} '''11,9 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Hilda Strike]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1921-1957.svg|24px|Kanada]] 11,9
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Wilhelmina van Bremen]] {{Riigi ikoon|USA}} 12,0
|-
| [[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1936]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Helen Stephens]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,5
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Stanisława Walasiewicz]] {{Riigi ikoon|Poola}} 11,7
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Käthe Krauss]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 11,9
|-
| [[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1948]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Fanny Blankers-Koen]] {{Riigi ikoon|Holland}} 11,9
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Dorothy Manley]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 12,2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Shirley De La Hunty-Strickland|Shirley de la Hunty]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 12,2
|-
| [[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1952]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marjorie Jackson]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} '''11,5 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Daphne Hasenjager]] [[Pilt:Flag of South Africa (1928-1994).svg|24px|Lõuna-Aafrika Vabariik]] 11,8
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Shirley De La Hunty-Strickland|Shirley de la Hunty]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 11,9
|-
| [[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1956]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Betty Cuthbert]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 11,5
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Christa Stubnick]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 11,7
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Marlene Matthews]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 11,7
|-
| [[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1960]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Wilma Rudolph]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Dorothy Hyman]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 11,3
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Giuseppina Leone]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 11,3
|-
| [[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1964]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Wyomia Tyus]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,4
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Edith McGuire]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,6
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ewa Kłobukowska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 11,6
|-
| [[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1968]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Wyomia Tyus]] {{Riigi ikoon|USA}} '''11,0 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Barbara Ferrell]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,1
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Irena Szewińska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 11,1
|-
| [[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1972]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Renate Stecher]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} '''11,07 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Raelene Boyle]] {{Riigi ikoon|Austraalia}}11,23
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Silvia Chivás]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 11,24
|-
| [[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1976]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Annegret Richter]] {{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} 11,08
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Renate Stecher]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,13
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Inge Helten]] {{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} 11,17
|-
| [[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1980]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ljudmila Kondratjeva]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 11,06
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marlies Göhr]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,07
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ingrid Auerswald]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,14
|-
| [[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1984]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Evelyn Ashford]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,97
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Alice Brown]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,13
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,16
|-
| [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1988]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Florence Griffith Joyner]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,54
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Evelyn Ashford]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,83
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Heike Drechsler]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 10,85
|-
| [[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1992]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Gail Devers]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,82
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Juliet Cuthbert]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,83
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Irina Privalova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 10,84
|-
| [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1996]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Gail Devers]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,94
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,94
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,96
|-
| [[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|2000]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; | ''vakantne''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Aikateríni Thánou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 11,12
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Tayna Lawrence]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,18
|-
| [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|2004]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Julija Nieściarenka]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 10,93
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Lauryn Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,96
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,97
|-
| [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|2008]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,78
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sherone Simpson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,98
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Kerron Stewart]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,98
|-
| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|2012]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,75
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,78
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,81
|-
| [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 meetrit 2|2016]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Elaine Thompson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,71
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Tori Bowie]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,83
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,86
|-
| [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 meetrit 2|2020]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Elaine Thompson Herah]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''10,61 [[Kergejõustiku olümpiarekordid|OR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,74
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,76
|-
| [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#100 meetrit 2|2024]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Julien Alfred]] {{Riigi ikoon|Saint Lucia}} 10,72
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sha'Carri Richardson]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,87
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Melissa Jefferson]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,92
|}

== [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalivõitjad ==

=== Mehed ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
| [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1983 Helsingi]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,07
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Calvin Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,21
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Emmit King]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,24
|-
| [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1987 Rooma]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} '''9,93 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Raymond Stewart]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,08
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Linford Christie]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,14
|-
| [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1991 Tokio]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} '''9,86 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Leroy Burrell]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,88
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dennis Mitchell]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,91
|-
| [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1993 Stuttgart]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Linford Christie]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,87
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Andre Cason]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,92
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dennis Mitchell]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,99
|-
| [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1995 Gõteborg]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Donovan Bailey]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,97
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Bruny Surin]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 10,03
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 10,03
|-
| [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1997 Ateena]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,86
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Donovan Bailey]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,91
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Tim Montgomery]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,94
|-
| [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1999 Sevilla]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,80
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Bruny Surin]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,84
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dwain Chambers]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,97
|-
| [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2001 Edmonton]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,82
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Tim Montgomery]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,85
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,94
|-
| [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2003 Pariis]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Kim Collins]] {{Riigi ikoon|Saint Kitts ja Nevis}} 10,07
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Darrel Brown]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}}10,08
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Darren Campbell]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,08
|-
| [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2005 Helsingi]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,88
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Michael Frater]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,05
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kim Collins]] {{Riigi ikoon|Saint Kitts ja Nevis}} 10,05
|-
| [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2007 Osaka]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Tyson Gay]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,85
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Derrick Atkins]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 9,91
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Asafa Powell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,96
|-
| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2009 Berliin]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''9,58 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Tyson Gay]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,71
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Asafa Powell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,84
|-
| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2011 Daegu]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Yohan Blake]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,92
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Walter Dix]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,08
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kim Collins]] {{Riigi ikoon|Saint Kitts ja Nevis}} 10,09
|-
| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2013 Moskva]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,77
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,85
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Nesta Carter]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,95
|-
| [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meerit|2015 Peking]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,79
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,80
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Nesta Carter]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,92&lt;br&gt;[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,92
|-
| [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2017 London]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,92
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Christian Coleman]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,94
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,95
|-
| [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2019 Doha]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Christian Coleman]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,76
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,89
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,90
|-
| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2022 Oregon]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Fred Kerley]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,86
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marvin Bracy]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,88
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Trayvon Bromell]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,88
|-
| [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2023 Budapest]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,83
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Letsile Tebogo]] {{Riigi ikoon|Botswana}} 9,88
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Zharnel Hughes]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,88
|}

=== Naised ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
| [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1983 Helsingi]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marlies Göhr]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 10,97
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marita Koch]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,02
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Diane Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,06
|-
| [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1987 Rooma]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Silke Gladisch-Möller]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 10,90
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Heike Drechsler|Heike Daute-Drechsler]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,00
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,04
|-
| [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1991 Tokio]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Katrin Krabbe]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 10,99
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,03
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,06
|-
| [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1993 Stuttgart]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Gail Devers]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,82
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,82
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,89
|-
| [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1995 Göteborg]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,85
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,94
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Irina Privalova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 10,96
|-
| [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1997 Ateena]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marion Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,83
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Žanna Pintussevõtš|Žanna Tarnopolska-Pintussevõtš]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 10,85
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Sevatheda Fynes]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 11,03
|-
| [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1999 Sevilla]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marion Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,70
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Inger Miller]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,79
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Aikateríni Thánou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 10,84
|-
| [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2001 Edmonton]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Žanna Pintussevõtš]]-Block {{Riigi ikoon|Ukraina}}10,82
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marion Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,85
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Aikateríni Thánou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 10,91
|-
| [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2003 Pariis]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Torri Edwards]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,93
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Žanna Pintussevõtš|Žanna Block]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 10,99
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Chandra Sturrup]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 11,02
|-
| [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2005 Helsingi]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Lauryn Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,93
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,95
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Christine Arron]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 10,98
|-
| [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2007 Osaka]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,01
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Lauryn Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,01
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,02
|-
| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2009 Berliin]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,73
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kerron Stewart]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,75
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,90
|-
| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2011 Daegu]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,90
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,97
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kelly-Ann Baptiste]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 10,98
|-
| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2013 Moskva]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,71
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Murielle Ahouré]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 10,93
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,94
|-
| [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit 2|2015 Peking]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,76
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 10,81
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Tori Bowie]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,86
|-
| [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit 2|2017 London]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Tori Bowie]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,85
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marie-Josée Ta Lou]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 10,86
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 10,96
|-
| [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|2019 Doha]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,71
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Dina Asher-Smith]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,83
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Marie-Josée Ta Lou]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 10,90
|-
| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|2022 Oregon]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,67
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,73
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Elaine Thompson-Herah]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,81
|-
| [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|2023 Budapest]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Sha'Carri Richardson]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,65
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,72
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,77
|}

==Eesti meistrid 100 m jooksus==
{{pikemalt|100 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad}}

== Veel rekordeid ==
;Mehed
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! 
! Tulemus
! Sportlane
! Riik
! Koht
! Aeg
|-
| [[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]
| '''9,58''' 
| [[Usain Bolt]] 
| {{PisiLipp|Jamaica}}
| [[Berliin]]
| [[16. august]] [[2009]]
|-
| [[Eesti rekordid kergejõustikus|Eesti rekord]]
| '''10,18''' 
| [[Karl Erik Nazarov]] 
| {{PisiLipp|Eesti}}
| [[Jõhvi]]
| [[16. juuni]] [[2023]]

|-
|colspan=&quot;8&quot;| ''Suurvõitluste rekordid''
|-
| [[Olümpiamängud]]e rekord
| '''9,63'''
| [[Usain Bolt]] 
| {{PisiLipp|Jamaica}}
| [[London]]
| [[5. august]] [[2012]]
|-
| [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
| '''9,58''' 
| [[Usain Bolt]] 
| {{PisiLipp|Jamaica}}
| [[Berliin]]
| [[16. august]] [[2009]]
|-
| [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
| '''9,95'''
| [[Zharnel Hughes]] 
| {{PisiLipp|Suurbritannia}} 
| [[Berliin]]
| [[7. august]] [[2018]]
|- 
|colspan=&quot;8&quot;| ''Maailmajagude rekordid''
|-
| [[Aafrika]] rekord
| '''9,77'''
| [[Ferdinand Omanyala]]
| {{PisiLipp|Keenia}}
| [[Nairobi]]
| [[18. september]] [[2021]]
|-
| [[Aasia]] rekord
|  '''9,83'''
| [[Su Bingtian]]
| {{PisiLipp|Hiina}} 
| [[Tokyo]] 
| [[1. august]] [[2021]]
|-
| [[Austraalia ja Okeaania]] rekord
| '''9,93'''
| [[Patrick Johnson]]
| {{PisiLipp|Austraalia}}
| [[Mito]]
| [[5. mai]] [[2003]]
|-
| [[Euroopa]] rekord
| '''9,86'''
| [[Marcell Jacobs]]
| {{PisiLipp|Itaalia}}
| [[Tokyo]]
| [[1. august]] [[2021]]
|- 
| [[Kesk-Ameerika]] ja [[Kariibi meri|Kariibi]] rekord
| '''9,58''' 
| [[Usain Bolt]] 
| {{PisiLipp|Jamaica}}
| [[Berliin]]
| [[16. august]] [[2009]]
|-
| [[Põhja-Ameerika]] rekord
| '''9,69'''
| [[Tyson Gay]]
| {{PisiLipp|USA}}
| [[Shanghai]]  
| [[20. september]] [[2009]]
|-
| [[Lõuna-Ameerika]] rekord
| '''9,89''' 
| [[Issamade Asinga]]
| {{PisiLipp|Suriname}}
| [[São Paulo]]
| [[28. juuli]] [[2023]] 
|}

==Vaata ka==
*[[100 meetri jooksu Eesti rekordi areng]]
*[[100 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
*[[Meeste 100 m jooks 1997. aasta maailmameistrivõistlustel kergejõustikus]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;4rqz7&quot;&gt;http://uudised.err.ee/index.php?06174293&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rFtYc&quot;&gt;http://sport.postimees.ee/793990/marek-niit-pustitas-100-m-jooksus-eesti-rekordi&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
*[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=0/sex=M/all=y/legal=A/disc=100/detail.htmx Meeste 100 m jooksu kõigi aegade edetabel]
*[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=0/sex=W/all=y/legal=A/disc=100/detail.htmx Naiste 100 m jooksu kõigi aegade edetabel]
* Meeste 100 m jooksu edetabelid – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2001?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2001] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2002?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2002] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2003?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2003] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2004?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2004] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2005?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2005] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2006?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2006] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2007?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2007] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2008?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2008] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2009?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2009] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2010?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2010] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2011?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2011] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2012?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2012] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2013?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2013]- [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2014?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2014] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2015?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2015] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2016?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2016]- [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2017?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2017] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2018?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2018] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2019?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2019]- [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2020?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2020] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2020?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2021]

* Naiste 100 m jooksu edetabelid – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2001?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2001] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2002?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2002] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2003?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2003] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2004?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2004] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2005?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2005] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2006?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2006] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2007?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2007] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2008?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2008] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2009?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2009] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2010?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2010] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2011?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2011] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2012?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2012] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2013?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2013] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2014?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2014] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2015?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2015] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2016?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2016] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2017?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2017] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2018?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2018] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2019?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2019] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2020?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2020] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2021?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2021]
*[http://trackfield.brinkster.net/RecProg_All.asp?RecCode=WR&amp;Gender=M Meeste 100 m jooksu ametlikud ja mitteametlikud maailmarekordid ja maailmarekordikordamised]
*[http://ifnt.fizyka.amu.edu.pl/tw/la/sta/hrs/m-wrp.htm IAAF-i ajastu ametlikud ja mitteametlikud maailmarekordid ja maailmarekordikordamised, tippmargid väikesel kõrgusel merepinnast]
* [[Ann Hiiemaa]]. [http://sport.postimees.ee/?id=54196 Meeste 100 meetri jooksus pole inimvõimete piirini veel jõutud], Postimees, 3. detsember 2008

{{kergejõustiku alad}}

[[Kategooria:Jooksualad]]</text>
      <sha1>j9nht41i0h4bjdxhds3ld8erf6f8kbr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184596</id>
      <parentid>7184593</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T15:14:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kõige edukamad sportlased */</comment>
      <origin>7184596</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="59558" sha1="kzr43640biuv1srd52t2jh19l3gp6hd" xml:space="preserve">{{toimetaAeg|kuu=august|aasta=2013}}
[[Pilt:Mens 100m finals British Champs and Olympic Trials.jpg|pisi|Meeste 100 meetri jooksu start]]
[[Pilt:Women's 100M Final - 28th Summer Universiade 2015 Gwangju.webm|thumb]]
'''100 meetri jooks''' on [[jooksusprint|jooksusprindi]]alade hulka kuuluv [[kergejõustik]]u[[võistlusala|ala]], lühima distantsiga [[jooks (sport)|jooks]]uala [[kaasaegsed olümpiamängud|olümpiamängude]] praeguses võistluskavas.

100 meetri jooksus võisteldakse [[staadionirada|staadioniraja]] sirgel osal, nii et rada ei sisalda [[kurv]]e. Iga võistleja peab jääma oma rajale. [[Start|Starditakse]] [[madalstart|madalstardist]] [[stardipakk|stardipakult]]. 

[[Sisestaadion]]id on tavaliselt väiksemad kui välistaadionid ja kuna neil enamasti ei ole 100 meetri pikkust sirget lõiku, ei ole sise- ja välivõistluste tulemused kurvi tõttu võrreldavad. Seepärast võisteldakse sisevõistlustel 100 m jooksu asemel [[60 m jooks]]us.

100 m jooksu [[maailmarekord]]i omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. 

Praegune meeste maailmarekord, mille [[2009]]. aastal püstitas [[Usain Bolt]], on 9,58 sekundit.&lt;ref name=&quot;4rqz7&quot; /&gt; Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas [[Marek Niit]] 2012. aastal.&lt;ref name=&quot;rFtYc&quot; /&gt;

Praegune naiste maailmarekord, mille [[1988]] püstitas [[Florence Griffith-Joyner]], on 10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas [[Ksenija Balta]] 8. augustil 2006.

100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest [[200 m jooks]]ule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem.   

100 m jooksu [[tippmark]]e ei loeta [[rekord]]iteks, kui [[taganttuul]]e kiirus ületab 2,0 m/s ([[IAAF]]-i reegel 163.8).

100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste [[4×100 m teatejooks]]us. Samuti on 100 m jooks meeste ja naiste [[kümnevõistlus]]e esimene osaala. Kuni [[1949]]. aastani oli 100 m jooks [[naiste viievõistlus]]e ja [[kolmevõistlus]]e osaala. 

==Ajalugu==
100 meetri jooksu eelkäija oli [[100 jardi jooks]] (distantsi pikkus 100 [[jard]]i ehk 91,44 m), mida [[19. sajand]]il harrastati ingliskeelses maades rohu- ja tuharadadel. 

[[1887]]. aastal leiutas ameeriklane [[Charles H. Sherrill]] [[madalstart|madalstardi]], kaevates endale väikesi süvendeid, kuhu ta äratõukel jalad toetas. 

[[1928]].–[[1929]]. aastal töötasid USA treenerid [[George Breshnahan]] ja [[William Tuttle]] välja tänini kasutusel olevad [[stardipakk|stardipakud]]. [[IAAF]] lubas neid kasutada alates [[1937]]. aastast.

Alates [[1938]]. aastast on üks rekordite tunnustamise tingimusi, et oleks mõõdetud tuule kiirust. [[Taganttuul]]e kiirus ei tohi ületada 2 m/s.  

[[1920. aastad|1920. aastatel]] hakati katsetama elektroonilisi stoppereid. [[1932. aasta suveolümpiamängud]]el kasutati esimest korda finišikaamerat. Alates [[1977]]. aastast tunnustatakse ainult elektrooniliselt mõõdetud rekordeid. 

Tulemused paranesid märgatavalt, kui [[1960. aastad|1960. aastatel]] võeti kasutusele kunstkattega rajad. Esimene maailmarekord (9,9 sekundit) sellisel rajal registreeriti [[1968. aasta suveolümpiamängud]]el [[México]]s [[Jim Hines]]i nimele.

Olümpiamängude kavas on 100 m jooks meestele [[1896. aasta suveolümpiamängud|1896. aastast]] ja naistele [[1928. aasta suveolümpiamängud|1928. aastast]]. [[1900. aasta suveolümpiamängud|1900.]] ja [[1904. aasta suveolümpiamängud]]el oli kavas ka [[60 m jooks]].

==Verstapostid==
===Meeste 100 m jooks===
*Esimene registreeritud aeg – 11,0 s (110 jardi ehk 100,58 m), [[William MacLaren]], [[Suurbritannia]], [[27. juuli]] [[1867]], [[Haslingden]]
*Esimene aeg alla 11 sekundi – 10,8 s (10 4/5 s), [[Cecil Lee]] ([[Suurbritannia]]), [[25. september]] [[1891]] [[Brüssel]] (stopperite näidud – 10 3/5 s, 10 4/5 s, 11 s)
*Esimene ametlik maailmarekord – 10,6 s, [[Donald Lippincott]], [[USA]], [[1912]]
*Esimene aeg alla 10 s:
**käsitsi mõõdetud – 9,9 s, [[Jim Hines]], [[Ronnie Ray Smith]] ja [[Charles Green]] (kõik [[USA]]), [[20. juuni]] [[1968]], [[Sacramento]] 
**elektrooniliselt mõõdetud – 9,95 s, [[James Hines]] ([[USA]]), [[14. oktoober]] [[1968]], [[México]]

===Naiste 100 m jooks===
*Esimene registreeritud aeg – 17,4 s, [[Aino Rannanpää]] (Soome), [[15. mai]] [[1902]], [[Helsingi]]
*Esimene ametlik maailmarekord – 13,6 s (13 3/5 s), [[Marie Mejzlíková II]] ([[Tšehhoslovakkia]], [[5. august]] [[1922]]
*Esimene aeg alla 13 sekundi – 12,8 s (12 4/5 s), [[Mary Lines]] ([[Suurbritannia]]), [[20. august]] [[1922]])
*Esimene elektrooniliselt registreeritud maailmatippmark – 12,18 s, [[Winsome Cripps]] ([[Austraalia]]) 
*Esimene aeg alla 12 sekundi – 11,9 s, [[Tollien Schuurman]] ([[Holland]]), [[5. juuni]] [[1932]], [[Haarlem]]	
*Esimene aeg alla 11 sekundi:
**käsitsi mõõdetud – 10,9 s, [[Renate Stecher]] ([[Saksa DV]]), [[7. juuni]] [[1973]], [[Ostrava]]
**elektrooniliselt mõõdetud – 10,88 s, [[Marlies Göhr]] ([[Saksa DV]]), [[1. juuli]] [[1977]], [[Dresden]]

===Kõige kauem püsinud maailmarekordid=== 
*Mehed – 10,2 s, [[Jesse Owens]] ([[USA]]), [[20. juuni]] [[1936]], [[Chicago]]; ületas 20 aastat hiljem [[3. august]]il [[1956]] [[Berliin]] [[Willie Williams]] ([[USA]]; 10,1 s) 
*Naised – 10,49 s, [[Florence Griffith-Joyner]] ([[USA]]), [[17. juuli]] [[1988]], [[Indianapolis]]; kehtib tänini

==Kõige edukamad sportlased==
*Kolmekordne olümpiavõitja:
**[[Usain Bolt]] ([[Jamaica]]), [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008]], [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012]], [[2016. aasta suveolümpiamängud|2016]]
*Kahekordsed olümpiavõitjad:
**[[Wyomia Tyus]] ([[USA]]), [[1964. aasta suveolümpiamängud|1964]] ja [[1968. aasta suveolümpiamängud|1968]]
**[[Carl Lewis]] (USA), [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]] ja [[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]]
**[[Gail Devers]] (USA), [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]] ja [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]]
**[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] (Jamaica), [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008]] ja [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012]]
**[[Elaine Thompson-Herah]] (Jamaica), [[2016. aasta suveolümpiamängud|2016]] ja [[2020. aasta suveolümpiamängud|2020]]
*Viiekordne maailmameister:
**[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] (Jamaica), [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]], [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]], [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]], [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019]] ja [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]]
*Kolmekordsed maailmameistrid:
**[[Carl Lewis]] (USA), [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983]], [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]] ja [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991]]
**[[Maurice Greene]] (USA), [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]], [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] ja [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]]
**[[Usain Bolt]] (Jamaica), [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]], [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]] ja [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]]
*Kahekordne maailmameister:
**[[Marion Jones]] (USA), [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] ja [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]]

== Maailmarekordi areng ==
=== Mehed ===

[[IAAF]] hakkas meeste 100 m jooksu [[maailmarekord]]eid registreerima [[1912]].

Tabelis on ära toodud IAAF-i poolt tunnustatud maailmarekordid ja maailmarekordikordamised.

;[[Käsitsi ajavõtt]]
(sulgudes mitteametlik elektrooniliselt võetud aeg)

{| class=wikitable
!Tulemus!!Sportlane!!Koht!!Aeg
|-
|10,6||[[Don Lippincott]] ([[USA]])||[[Stockholm]]||[[6. juuli]] [[1912]]
|-
|10,6||[[Jackson Scholz]] (USA)||Stockholm||[[16. september]] [[1920]]
|-
|10,4||[[Charlie Paddock]] (USA)||[[Redlands]] (USA, [[California]])||[[23. aprill]] [[1921]]
|-
|10,4||[[Eddie Tolan]] (USA)||Stockholm||[[8. august]] [[1929]]
|-
|10,4||Eddie Tolan (USA)||[[Kopenhaagen]]||[[25. august]] 1929
|-
|10,3||[[Percy Williams]] ([[Kanada]])||[[Toronto]]||[[9. august]] [[1930]]
|-
|10,3 (10,38)||Eddie Tolan (USA)||[[Los Angeles]]||[[1. august]] [[1932]]
|-
|10,3||[[Ralph Metcalfe]] (USA)||[[Budapest]]||[[12. august]] [[1933]]
|-
|10,3||[[Eulace Peacock]] (USA)||[[Oslo]]||[[6. august]] [[1934]]
|-
|10,3||[[Chris Berger]] ([[Holland]])||[[Amsterdam]]||[[26. august]] 1934
|-
|10,3||Ralph Metcalfe (USA)||[[Ōsaka]]||[[15. september]] 1934
|-
|10,3||Ralph Metcalfe (USA)||[[Dalian]]||[[23. september]] 1934
|-
|10,3||[[Takanori Yoshioka]] ([[Jaapan]])||[[Tōkyō]]||[[15. juuni]] [[1935]]
|-
|10,2||[[Jesse Owens]] (USA)||[[Chicago]]||[[20. juuni]] [[1936]]
|-
|10,2||[[Harold Davis]] (USA)||[[Compton (California)|Compton (USA, California)]]||[[6. juuni]] [[1941]]
|-
|10,2||[[Lloyd LaBeach]] ([[Panama]])||[[Fresno (California)]]||[[15. mai]] [[1948]]
|-
|10,2||[[Barney Ewell]] (USA)||[[Evanston (Illinois)]]||[[9. juuli]] 1948
|-
|10,2||[[Emmanuel McDonald Bailey]] ([[Suurbritannia]])||[[Belgrad]]||[[25. august]] [[1951]]
|-
|10,2||[[Heinz Fütterer]] ([[Lääne-Saksamaa|Saksa FV]])||[[Yokohama]]||[[31. oktoober]] [[1954]]
|-
|10,2||[[Bobby Joe Morrow]] (USA)||[[Houston]] (Texas)||[[19. mai]] [[1956]]
|-
|10,2||[[Ira Murchison]] (USA)||Compton (California)||[[1. juuni]] 1956
|-
|10,2||Bobby Morrow (USA)||[[Bakersfield]] (California)||[[22. juuni]] 1956
|-
|10,2||Ira Murchison (USA)||Los Angeles||[[29. juuni]] 1956
|-
|10,2||Bobby Joe Morrow (USA)||Los Angeles||29. juuni 1956
|-
|10,1||[[Willie Williams]] (USA)||[[Berliin]]||[[3. august]] 1956
|-
|10,1||Ira Murchison (USA)||Berliin||[[4. august]] 1956
|-
|10,1||[[Leamon King]] (USA)||[[Ontario (California)]]||[[20. oktoober]] 1956
|-
|10,1||Leamon King (USA)||[[Santa Ana (California)]]||[[27. oktoober]] 1956
|-
|10,1||[[Ray Norton]] (USA)||[[San Jose (California)]]||[[18. aprill]] [[1959]]
|-
|10,0 (10,25)||[[Armin Hary]] (Saksa FV)||[[Zürich]]||[[21. juuni]] [[1960]]
|-
|10,0||[[Harry Jerome]] (Kanada)||[[Saskatoon]]||[[15. juuli]] 1960
|-
|10,0||[[Horacio Esteves]] ([[Venezuela]])||[[Caracas]]||[[15. august]] [[1964]]
|-
|10,0 (10,06)||[[Bob Hayes]] (USA)||Tōkyō||[[15. oktoober]] 1964
|-
|10,0 (10,17)||[[Jim Hines]] (USA)||[[Modesto]] (California)||[[27. mai]] [[1967]]
|-
|10,0||[[Enrique Figuerola]] ([[Kuuba]])||Budapest||[[17. juuni]] 1967
|-
|10,0||[[Paul Nash]] ([[Lõuna-Aafrika Vabariik]])||[[Krugersdorp]] (Lõuna-Aafrika Vabariik||[[2. aprill]] [[1968]]
|-
|10,0||[[Oliver Ford]] (USA)||[[Albuquerque]] ([[New Mexico]])||[[31. mai]] 1968
|-
|10,0 (10,20)||[[Charles Greene]] (USA)||[[Sacramento]] (California)||[[20. juuni]] 1968
|-
|10,0 (10,28)||[[Roger Bambuck]] ([[Prantsusmaa]])||Sacramento||20. juuni 1968
|-
|9,9 (10,03)||Jim Hines (USA)||Sacramento||20. juuni 1968
|-
|9,9 (10,14)||[[Ronnie Ray Smith]] (USA)||Sacramento||20. juuni 1968
|-
|9,9 (10,10)||Charles Greene (USA)||Sacramento||20. juuni 1968
|-
|9,9||[[Eddie Hart]] (USA)||[[Eugene]] ([[Oregon]])||[[1. juuli]] [[1972]]
|-
|9,9||[[Reynaud Robinson]] (USA)||Eugene||1. juuli 1972
|-
|9,9||[[Steve Williams (jooksja)|Steve Williams]] (USA)||Los Angeles||[[21. juuni]] 1972
|-
|9,9||[[Silvio Leonard]] (Kuuba)||[[Ostrava]]||[[5. juuni]] [[1975]]
|-
|9,9||Steve Williams (USA)||[[Siena]]||[[16. juuli]] 1975
|-
|9,9||Steve Williams (USA)||Berliin||[[22. august]] 1975
|-
|9,9||Steve Williams (USA)||[[Gainesville]] ([[Florida]])||[[27. märts]] [[1976]]
|-
|9,9||[[Harvey Glance]] (USA)||[[Columbia (Lõuna-Carolina)]]||[[3. aprill]] 1976
|-
|9,9||Harvey Glance (USA)||[[Baton Rouge]] ([[Louisiana]])||[[1. mai]] 1976
|-
|9,9||[[Don Quarrie]] ([[Jamaica]])||Modesto||[[22. mai]] 1976&lt;/TR&gt;
|}

;[[Elektrooniline ajavõtt]]

{| class=wikitable
!Tulemus!!Sportlane!!Koht!!Aeg
|-
|9,95||[[Jim Hines]] (USA)||[[México]]||[[14. oktoober]] [[1968]]
|-
|9,93||[[Calvin Smith]] (USA)||[[Colorado Springs]]||[[3. juuli]] [[1983]]
|-
|9,93||[[Carl Lewis]] (USA)||[[Rooma]]||[[30. august]] [[1987]]
|-
|9,92||Carl Lewis (USA)||[[Seoul]]||[[24. september]] [[1988]]
|-
|9,90||[[Leroy Burrell]] (USA)||[[New York]]||[[14. juuni]] [[1991]]
|-
|9,86||Carl Lewis (USA)||[[Tōkyō]]||[[25. august]] 1991
|-
|9,85||Leroy Burrell (USA)||[[Lausanne]]||[[6. juuli]] [[1994]]
|-
|9,84||[[Donovan Bailey]] ([[Kanada]])||[[Atlanta]]||[[29. juuli]] [[1996]]
|-
|9,79||[[Maurice Greene]] (USA)||[[Ateena]]||[[16. juuni]] [[1999]]
|-
|9,77||[[Asafa Powell]] ([[Jamaica]])||[[Ateena]]||[[14. juuni]] [[2005]]
|-
|9,77||[[Asafa Powell]] ([[Jamaica]])||[[Gateshead]]||[[11. juuni]] [[2006]]
|-
|9,77||[[Asafa Powell]] ([[Jamaica]])||[[Zürich]]||[[18. august]] [[2006]]
|-
|9,74||[[Asafa Powell]] ([[Jamaica]])||[[Rieti]]||[[9. september]] [[2007]]
|-
|9,72||[[Usain Bolt]] ([[Jamaica]])||[[New York]]||[[31. mai]] [[2008]]
|-
|9,69||[[Usain Bolt]] ([[Jamaica]])||[[Peking]]||[[16. august]] [[2008]]
|-
|9,58||[[Usain Bolt]] ([[Jamaica]])||[[Berliin]]||[[16. august]] [[2009]]
|}

[[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnsoni]] ajad 9,83 ([[30. august]] [[1987]]) ja 9,79 ([[24. september]] [[1988]]) loeti algul maailmarekorditeks, kuid hiljem sportlane [[diskvalifitseerimine|diskvalifitseeriti]] [[doping]]u tarvitamise tõttu ja tema tulemused tühistati.

[[Tim Montgomery]] aeg 9,78 [[14. september|14. septembrist]] 2002 loeti algul maailmarekordiks, kuid hiljem sportlane diskvalifitseeriti dopingu tarvitamise tõttu ja tema tulemus tühistati.

[[Justin Gatlin]]i aeg 9,77 [[Ad-Dawḩah]]'s [[12. mai]]l [[2006]] ei kvalifitseeru dopingu tarvitamise tõttu maailmarekordi kordamiseks.

=== Naised ===

[[FSFI]] hakkas naiste 100 m jooksu rekordeid registreerima [[1922]]. Tabelis on FSFI (kuni 1936. aastani) ja IAAF-i poolt ametlikult tunnustatud maailmarekordid ja maailmarekordikordamised.

Tärniga on märgitud IAAF-i poolt tunnustamata rekordid.

;Käsitsi ajavõtt
(sulgudes mitteametlik elektrooniliselt mõõdetud tulemus)

{| class=wikitable
!Tulemus !!Sportlane !!Riik !!Koht !!Aeg
|-
|13,6||[[Marie Mejzlíková II]]||[[Tšehhoslovakkia]] ||[[Praha]] ||[[5. august]] [[1922]]
|-
|12,8* ||[[Mary Lines]]||[[Suurbritannia]] ||[[Pariis]] ||[[20. august]] [[1922]]
|-
|12,4*||[[Gundel Wittmann]]||Saksamaa||[[Braunschweig]] ||[[22. august]] [[1926]]
|-
|12,2*||[[Kinue Hitomi]]||[[Jaapan]] ||[[Ōsaka]] ||[[20. mai]] [[1928]]
|-
|12,0||[[Myrtle Cook]]||[[Kanada]] ||[[Halifax]] ||[[2. juuli]] 1928
|-
|12,0||[[Tollien Schuurman]]||[[Holland]] ||[[Amsterdam]] ||[[31. august]] [[1930]]
|-
|11,9*||Tollien Schuurman||Holland ||[[Haarlem]] ||[[5. juuni]] [[1932]]
|-
|11,9||Tollien Schuurman||Holland ||[[Amsterdam]] ||[[12. juuni]] 1932
|-
|11,9||[[Stanisława Walasiewicz]]||[[Poola]] ||[[Los Angeles]] ||1. august 1932
|-
|11,8||Stanisława Walasiewicz||Poola ||Poznań ||[[17. august]] 1933
|-
|11,7*||Stanisława Walasiewicz||Poola ||[[Varssavi]] ||[[26. august]] 1934
|-
|11,6*||Stanisława Walasiewicz||Poola ||[[Berliin]] ||[[1. august]] 1937
|-
|11,5||Fanny Blankers-Koen||Holland ||Amsterdam ||[[13. juuni]] [[1948]]
|-
|11,5 (11,65)||[[Marjorie Jackson]]||[[Austraalia]] ||[[Helsingi]] ||[[22. juuli]] [[1952]]
|-
|11,4|| Marjorie Jackson ||Austraalia ||[[Gifu]] ||[[4. oktoober]] 1952
|-
|11,3||[[Shirley de la Hunty]]||Austraalia ||Varssavi ||[[4. august]] [[1955]]
|-
|11,3 (11,41)||[[Wilma Rudolph]]||[[USA]] ||[[Rooma]] ||[[2. august]] [[1960]]
|-
|11,2|| Wilma Rudolph ||USA ||[[Stuttgart]] ||[[19. juuli]] [[1961]]
|-
|11,2 ((11,23)||[[Wyomia Tyus]]||USA ||[[Tokyo]] ||[[15. aprill]] [[1964]]
|-
|11,1||[[Irena Szewińska|Irena Kirszenstein (Szewińska)]]||[[Poola]] ||[[Praha]] ||[[9. juuli]] [[1965]]
|-
|11,1|| [[Wyomia Tyus]] ||[[USA]] ||Kiiev ||[[31. juuli]] 1965
|-
|11,1||[[Barbara Ferrell]]||[[USA]] ||[[Santa Barbara]] ||[[2. juuli]] [[1967]]
|-
|11,1||[[Ljudmila Samotjossova]]||NSVL ||[[Leninakan]] ||[[15. august]] [[1968]]
|-
|11,1||[[Irena Szewińska]]||Poola ||[[México]] ||[[14. oktoober]] 1968
|-
|11,0 (11,08)||[[Wyomia Tyus]]||[[USA]] ||México ||[[15. oktoober]] 1968
|-
|11,0||[[Ji Zheng]] (Chi Cheng)||[[Taiwan]] ||[[Viin]] (Südstadt) ||[[18. juuli]] [[1970]]
|-
|11,0||[[Renate Stecher|Renate Meißner (Stecher)]]||[[Saksa DV]] ||Berliin ||[[2. august]] 1970
|-
|11,0||[[Renate Stecher]]||Saksa DV ||Berliin ||[[31. juuli]] [[1971]]
|-
|11,0||Renate Stecher||Saksa DV ||[[Potsdam]] ||[[3. juuni]] [[1972]]
|-
|11,0||[[Ellen Streidt|Ellen Stropahl]]||Saksa DV ||Potsdam ||[[15. juuni]] 1972
|-
|11,0||[[Eva Glesková]]||[[Tšehhoslovakkia]] ||[[Budapest]] ||[[1. juuli]] 1972
|-
|10,9||Renate Stecher||Saksa DV ||[[Ostrava]] ||[[7. juuni]] [[1973]]
|-
|11,0||Renate Stecher||Saksa DV ||[[Dresden]] ||[[20. juuli]] 1973&lt;/TR&gt;
|}

;Elektrooniline ajavõtt

{| class=wikitable
!Tulemus !!Sportlane !!Riik !!Koht !!Aeg
|-
|11,01||[[Annegret Richter]]||Saksamaa LV ||[[Montreal]] ||[[25. juuli]] 1976
|-
|10,88||[[Marlies Göhr|Marlies Oelsner (Göhr)]]||Saksa DV ||[[Dresden]] ||[[1. juuli]] [[1977]]
|-
|10,88||[[Marlies Göhr]]||Saksa DV ||[[Karl-Marx-Stadt]] ||[[9. juuli]] [[1982]]
|-
|10,81||Marlies Göhr||Saksa DV ||[[Berliin]] ||[[8. juuni]] [[1983]]
|-
|10,77||[[Evelyn Ashford]]||USA ||[[Colorado Springs]] ||[[3. juuli]] 1983
|-
|10,76||Evelyn Ashford||USA ||[[Zürich]] ||[[22. august]] [[1984]]
|-
|10,61||[[Florence Griffith-Joyner]]||USA ||[[Indianapolis]] ||[[16. juuli]] [[1988]]
|-
|10,49||Florence Griffith-Joyner||USA ||Indianapolis ||[[17. juuli]] 1988&lt;/TR&gt;
|}

[[Ewa Kłobukowska]] aeg 11,1, mille ta jooksis 9. juulil 1965, loeti algul ametlikuks maailmarekordiks, kuid 1970. aastal see tühistati, sest kahtlustati, et ta on mees.

Ka Stanisława Walasiewiczi sugu on kahtluse all.

== [[Kaasaegsed olümpiamängud|Olümpiamängud]]e medalivõitjad==

=== Mehed ===

{| class=wikitable 
|-
!Aasta
! [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]
! [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]
! [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]
|-
| [[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1896]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Thomas Burke]] {{Riigi ikoon|USA}} 12,0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Fritz Hofmann]] [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|24px|Saksamaa]] 12,2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Alajos Szokolyi]] [[Pilt:Flag of Hungary (1867-1918).svg|24px|Ungari]] 12,6 &lt;br&gt;[[Francis Lane]] {{Riigi ikoon|USA}} 12,6
|-
| [[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1900]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Frank Jarvis]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Walter Tewksbury]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,1
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Stanley Rowley]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 11,2
|-
| [[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1904]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Archie Hahn]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Nate Cartmell]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[William Hogenson]] {{Riigi ikoon|USA}}11,2
|-
| [[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1908]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Reggie Walker]] [[Pilt:Flag_of_South_Africa_1910-1912.svg|24px|Lõuna-Aafrika Vabariik]] 10,8
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[James Rector]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,9
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Bobby Kerr]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1868-1921.svg|24px|Kanada]] 11,0
|-
| [[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1912]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ralph Craig]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,8
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Alvah Meyer]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,9
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Donald Lippincott]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,9
|-
| [[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1920]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Charley Paddock]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,8
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Morris Kirksey]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,8
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Harry Edward]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}}11,0
|-
| [[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1924]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Harold Abrahams]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,6
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jackson Scholz]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,7
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Arthur Porritt]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} 10,8
|-
| [[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1928]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Percy Williams]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1921-1957.svg|24px|Kanada]] 10,8
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jack London (kergejõustiklane)|Jack London]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,9
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Georg Lammers]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 10,9
|-
| [[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1932]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Eddie Tolan]] {{Riigi ikoon|USA}} '''10,3 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ralph Metcalfe]] {{Riigi ikoon|USA}} '''10,3 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Arthur Jonath]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 10,4
|-
| [[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1936]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jesse Owens]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,3
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ralph Metcalfe]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,4
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Martinus Osendarp]] {{Riigi ikoon|Holland}} 10,5
|-
| [[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1948]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Harrison Dillard]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,3
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Barney Ewell]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,4
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Lloyd LaBeach]] {{Riigi ikoon|Panama}} 10,4
|-
| [[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1952]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Lindy Remigino]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,4
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Herb McKenley]] [[Pilt:Flag of Jamaica (1906–1957).svg|24px|Jamaica]] 10,4
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Emmanuel McDonald Bailey]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,4
|-
| [[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1956]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Bobby Morrow]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,5
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Thane Baker]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,5
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Hec Hogan]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 10,6
|-
| [[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1960]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Armin Hary]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 10,2
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[David Sime]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Peter Radford]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,3
|-
| [[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1964]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Bob Hayes]] {{Riigi ikoon|USA}} '''10,0 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Enrique Figuerola]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 10,2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Harry Jerome]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 10,2
|-
| [[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1968]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jim Hines]] {{Riigi ikoon|USA}} '''9,9 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Lennox Miller]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,0
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Charles Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,0
|-
| [[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1972]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Valeri Borzov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 10,14
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Robert Taylor]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,24
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Lennox Miller]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,33
|-
| [[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1976]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Hasely Crawford]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 10,06
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Don Quarrie]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,07
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Valeri Borzov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 10,14
|-
| [[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1980]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Allan Wells]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,25
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Silvio Leonard]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 10,25
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Petǎr Petrov]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 10,39
|-
| [[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1984]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,99
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sam Graddy]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,19
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 10,22
|-
| [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1988]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} '''9,92 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Linford Christie]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,97
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Calvin Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,99
|-
| [[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1992]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Linford Christie]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,96
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 10,02
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Dennis Mitchell]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,14
|-
| [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1996]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Donovan Bailey]] {{Riigi ikoon|Kanada}} '''9,84 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 9,89
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 9,90
|-
| [[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2000]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,87
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 9,99
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Obadele Thompson]] {{Riigi ikoon|Barbados}} 10,04
|-
| [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2004]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,85
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Francis Obikwelu]] {{Riigi ikoon|Portugal}} 9,86
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,87
|-
| [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2008]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''9,69 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Richard Thompson]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 9,89
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Walter Dix]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,91
|-
| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2012]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''9,63 OR'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Yohan Blake]] {{Riigi ikoon|Jamaica}}9,75
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,79
|-
| [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2016]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''9,81'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,89
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,91
|-
| [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2020]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marcell Jacobs]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} '''9,80''' '''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|ER]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Fred Kerley]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,84
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,89
|-
| [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2024]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,79
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kishane Thompson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,79
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Fred Kerley]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,81
|}

=== Naised ===

{| class=wikitable 
|-
!Aasta
! [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]
! [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]
! [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]
|-
| [[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1928]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Betty Robinson]] {{Riigi ikoon|USA}} 12,2
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Fanny Rosenfeld]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1921-1957.svg|24px|Kanada]] 12,3
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ethel Smith]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1921-1957.svg|24px|Kanada]] 12,3
|-
| [[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1932]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Stanisława Walasiewicz]] {{Riigi ikoon|Poola}} '''11,9 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Hilda Strike]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1921-1957.svg|24px|Kanada]] 11,9
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Wilhelmina van Bremen]] {{Riigi ikoon|USA}} 12,0
|-
| [[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1936]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Helen Stephens]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,5
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Stanisława Walasiewicz]] {{Riigi ikoon|Poola}} 11,7
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Käthe Krauss]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 11,9
|-
| [[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1948]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Fanny Blankers-Koen]] {{Riigi ikoon|Holland}} 11,9
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Dorothy Manley]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 12,2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Shirley De La Hunty-Strickland|Shirley de la Hunty]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 12,2
|-
| [[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1952]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marjorie Jackson]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} '''11,5 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Daphne Hasenjager]] [[Pilt:Flag of South Africa (1928-1994).svg|24px|Lõuna-Aafrika Vabariik]] 11,8
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Shirley De La Hunty-Strickland|Shirley de la Hunty]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 11,9
|-
| [[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1956]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Betty Cuthbert]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 11,5
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Christa Stubnick]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 11,7
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Marlene Matthews]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 11,7
|-
| [[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1960]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Wilma Rudolph]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Dorothy Hyman]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 11,3
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Giuseppina Leone]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 11,3
|-
| [[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1964]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Wyomia Tyus]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,4
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Edith McGuire]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,6
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ewa Kłobukowska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 11,6
|-
| [[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1968]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Wyomia Tyus]] {{Riigi ikoon|USA}} '''11,0 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Barbara Ferrell]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,1
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Irena Szewińska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 11,1
|-
| [[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1972]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Renate Stecher]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} '''11,07 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Raelene Boyle]] {{Riigi ikoon|Austraalia}}11,23
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Silvia Chivás]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 11,24
|-
| [[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1976]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Annegret Richter]] {{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} 11,08
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Renate Stecher]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,13
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Inge Helten]] {{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} 11,17
|-
| [[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1980]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ljudmila Kondratjeva]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 11,06
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marlies Göhr]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,07
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ingrid Auerswald]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,14
|-
| [[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1984]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Evelyn Ashford]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,97
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Alice Brown]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,13
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,16
|-
| [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1988]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Florence Griffith Joyner]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,54
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Evelyn Ashford]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,83
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Heike Drechsler]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 10,85
|-
| [[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1992]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Gail Devers]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,82
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Juliet Cuthbert]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,83
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Irina Privalova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 10,84
|-
| [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1996]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Gail Devers]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,94
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,94
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,96
|-
| [[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|2000]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; | ''vakantne''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Aikateríni Thánou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 11,12
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Tayna Lawrence]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,18
|-
| [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|2004]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Julija Nieściarenka]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 10,93
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Lauryn Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,96
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,97
|-
| [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|2008]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,78
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sherone Simpson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,98
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Kerron Stewart]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,98
|-
| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|2012]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,75
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,78
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,81
|-
| [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 meetrit 2|2016]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Elaine Thompson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,71
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Tori Bowie]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,83
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,86
|-
| [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 meetrit 2|2020]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Elaine Thompson Herah]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''10,61 [[Kergejõustiku olümpiarekordid|OR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,74
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,76
|-
| [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#100 meetrit 2|2024]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Julien Alfred]] {{Riigi ikoon|Saint Lucia}} 10,72
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sha'Carri Richardson]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,87
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Melissa Jefferson]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,92
|}

== [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalivõitjad ==

=== Mehed ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
| [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1983 Helsingi]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,07
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Calvin Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,21
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Emmit King]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,24
|-
| [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1987 Rooma]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} '''9,93 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Raymond Stewart]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,08
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Linford Christie]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,14
|-
| [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1991 Tokio]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} '''9,86 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Leroy Burrell]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,88
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dennis Mitchell]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,91
|-
| [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1993 Stuttgart]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Linford Christie]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,87
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Andre Cason]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,92
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dennis Mitchell]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,99
|-
| [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1995 Gõteborg]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Donovan Bailey]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,97
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Bruny Surin]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 10,03
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 10,03
|-
| [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1997 Ateena]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,86
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Donovan Bailey]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,91
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Tim Montgomery]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,94
|-
| [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1999 Sevilla]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,80
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Bruny Surin]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,84
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dwain Chambers]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,97
|-
| [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2001 Edmonton]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,82
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Tim Montgomery]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,85
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,94
|-
| [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2003 Pariis]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Kim Collins]] {{Riigi ikoon|Saint Kitts ja Nevis}} 10,07
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Darrel Brown]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}}10,08
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Darren Campbell]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,08
|-
| [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2005 Helsingi]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,88
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Michael Frater]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,05
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kim Collins]] {{Riigi ikoon|Saint Kitts ja Nevis}} 10,05
|-
| [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2007 Osaka]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Tyson Gay]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,85
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Derrick Atkins]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 9,91
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Asafa Powell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,96
|-
| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2009 Berliin]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''9,58 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Tyson Gay]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,71
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Asafa Powell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,84
|-
| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2011 Daegu]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Yohan Blake]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,92
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Walter Dix]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,08
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kim Collins]] {{Riigi ikoon|Saint Kitts ja Nevis}} 10,09
|-
| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2013 Moskva]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,77
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,85
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Nesta Carter]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,95
|-
| [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meerit|2015 Peking]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,79
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,80
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Nesta Carter]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,92&lt;br&gt;[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,92
|-
| [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2017 London]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,92
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Christian Coleman]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,94
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,95
|-
| [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2019 Doha]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Christian Coleman]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,76
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,89
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,90
|-
| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2022 Oregon]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Fred Kerley]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,86
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marvin Bracy]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,88
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Trayvon Bromell]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,88
|-
| [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2023 Budapest]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,83
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Letsile Tebogo]] {{Riigi ikoon|Botswana}} 9,88
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Zharnel Hughes]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,88
|}

=== Naised ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
| [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1983 Helsingi]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marlies Göhr]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 10,97
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marita Koch]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,02
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Diane Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,06
|-
| [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1987 Rooma]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Silke Gladisch-Möller]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 10,90
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Heike Drechsler|Heike Daute-Drechsler]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,00
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,04
|-
| [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1991 Tokio]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Katrin Krabbe]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 10,99
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,03
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,06
|-
| [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1993 Stuttgart]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Gail Devers]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,82
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,82
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,89
|-
| [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1995 Göteborg]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,85
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,94
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Irina Privalova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 10,96
|-
| [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1997 Ateena]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marion Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,83
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Žanna Pintussevõtš|Žanna Tarnopolska-Pintussevõtš]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 10,85
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Sevatheda Fynes]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 11,03
|-
| [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1999 Sevilla]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marion Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,70
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Inger Miller]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,79
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Aikateríni Thánou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 10,84
|-
| [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2001 Edmonton]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Žanna Pintussevõtš]]-Block {{Riigi ikoon|Ukraina}}10,82
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marion Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,85
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Aikateríni Thánou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 10,91
|-
| [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2003 Pariis]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Torri Edwards]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,93
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Žanna Pintussevõtš|Žanna Block]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 10,99
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Chandra Sturrup]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 11,02
|-
| [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2005 Helsingi]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Lauryn Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,93
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,95
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Christine Arron]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 10,98
|-
| [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2007 Osaka]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,01
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Lauryn Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,01
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,02
|-
| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2009 Berliin]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,73
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kerron Stewart]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,75
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,90
|-
| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2011 Daegu]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,90
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,97
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kelly-Ann Baptiste]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 10,98
|-
| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2013 Moskva]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,71
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Murielle Ahouré]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 10,93
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,94
|-
| [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit 2|2015 Peking]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,76
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 10,81
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Tori Bowie]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,86
|-
| [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit 2|2017 London]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Tori Bowie]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,85
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marie-Josée Ta Lou]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 10,86
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 10,96
|-
| [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|2019 Doha]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,71
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Dina Asher-Smith]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,83
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Marie-Josée Ta Lou]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 10,90
|-
| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|2022 Oregon]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,67
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,73
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Elaine Thompson-Herah]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,81
|-
| [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|2023 Budapest]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Sha'Carri Richardson]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,65
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,72
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,77
|}

==Eesti meistrid 100 m jooksus==
{{pikemalt|100 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad}}

== Veel rekordeid ==
;Mehed
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! 
! Tulemus
! Sportlane
! Riik
! Koht
! Aeg
|-
| [[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]
| '''9,58''' 
| [[Usain Bolt]] 
| {{PisiLipp|Jamaica}}
| [[Berliin]]
| [[16. august]] [[2009]]
|-
| [[Eesti rekordid kergejõustikus|Eesti rekord]]
| '''10,18''' 
| [[Karl Erik Nazarov]] 
| {{PisiLipp|Eesti}}
| [[Jõhvi]]
| [[16. juuni]] [[2023]]

|-
|colspan=&quot;8&quot;| ''Suurvõitluste rekordid''
|-
| [[Olümpiamängud]]e rekord
| '''9,63'''
| [[Usain Bolt]] 
| {{PisiLipp|Jamaica}}
| [[London]]
| [[5. august]] [[2012]]
|-
| [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
| '''9,58''' 
| [[Usain Bolt]] 
| {{PisiLipp|Jamaica}}
| [[Berliin]]
| [[16. august]] [[2009]]
|-
| [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
| '''9,95'''
| [[Zharnel Hughes]] 
| {{PisiLipp|Suurbritannia}} 
| [[Berliin]]
| [[7. august]] [[2018]]
|- 
|colspan=&quot;8&quot;| ''Maailmajagude rekordid''
|-
| [[Aafrika]] rekord
| '''9,77'''
| [[Ferdinand Omanyala]]
| {{PisiLipp|Keenia}}
| [[Nairobi]]
| [[18. september]] [[2021]]
|-
| [[Aasia]] rekord
|  '''9,83'''
| [[Su Bingtian]]
| {{PisiLipp|Hiina}} 
| [[Tokyo]] 
| [[1. august]] [[2021]]
|-
| [[Austraalia ja Okeaania]] rekord
| '''9,93'''
| [[Patrick Johnson]]
| {{PisiLipp|Austraalia}}
| [[Mito]]
| [[5. mai]] [[2003]]
|-
| [[Euroopa]] rekord
| '''9,86'''
| [[Marcell Jacobs]]
| {{PisiLipp|Itaalia}}
| [[Tokyo]]
| [[1. august]] [[2021]]
|- 
| [[Kesk-Ameerika]] ja [[Kariibi meri|Kariibi]] rekord
| '''9,58''' 
| [[Usain Bolt]] 
| {{PisiLipp|Jamaica}}
| [[Berliin]]
| [[16. august]] [[2009]]
|-
| [[Põhja-Ameerika]] rekord
| '''9,69'''
| [[Tyson Gay]]
| {{PisiLipp|USA}}
| [[Shanghai]]  
| [[20. september]] [[2009]]
|-
| [[Lõuna-Ameerika]] rekord
| '''9,89''' 
| [[Issamade Asinga]]
| {{PisiLipp|Suriname}}
| [[São Paulo]]
| [[28. juuli]] [[2023]] 
|}

==Vaata ka==
*[[100 meetri jooksu Eesti rekordi areng]]
*[[100 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
*[[Meeste 100 m jooks 1997. aasta maailmameistrivõistlustel kergejõustikus]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;4rqz7&quot;&gt;http://uudised.err.ee/index.php?06174293&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rFtYc&quot;&gt;http://sport.postimees.ee/793990/marek-niit-pustitas-100-m-jooksus-eesti-rekordi&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
*[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=0/sex=M/all=y/legal=A/disc=100/detail.htmx Meeste 100 m jooksu kõigi aegade edetabel]
*[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=0/sex=W/all=y/legal=A/disc=100/detail.htmx Naiste 100 m jooksu kõigi aegade edetabel]
* Meeste 100 m jooksu edetabelid – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2001?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2001] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2002?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2002] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2003?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2003] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2004?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2004] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2005?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2005] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2006?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2006] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2007?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2007] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2008?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2008] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2009?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2009] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2010?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2010] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2011?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2011] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2012?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2012] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2013?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2013]- [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2014?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2014] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2015?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2015] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2016?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2016]- [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2017?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2017] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2018?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2018] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2019?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2019]- [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2020?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2020] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2020?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2021]

* Naiste 100 m jooksu edetabelid – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2001?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2001] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2002?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2002] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2003?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2003] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2004?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2004] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2005?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2005] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2006?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2006] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2007?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2007] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2008?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2008] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2009?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2009] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2010?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2010] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2011?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2011] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2012?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2012] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2013?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2013] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2014?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2014] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2015?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2015] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2016?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2016] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2017?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2017] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2018?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2018] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2019?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2019] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2020?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2020] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2021?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2021]
*[http://trackfield.brinkster.net/RecProg_All.asp?RecCode=WR&amp;Gender=M Meeste 100 m jooksu ametlikud ja mitteametlikud maailmarekordid ja maailmarekordikordamised]
*[http://ifnt.fizyka.amu.edu.pl/tw/la/sta/hrs/m-wrp.htm IAAF-i ajastu ametlikud ja mitteametlikud maailmarekordid ja maailmarekordikordamised, tippmargid väikesel kõrgusel merepinnast]
* [[Ann Hiiemaa]]. [http://sport.postimees.ee/?id=54196 Meeste 100 meetri jooksus pole inimvõimete piirini veel jõutud], Postimees, 3. detsember 2008

{{kergejõustiku alad}}

[[Kategooria:Jooksualad]]</text>
      <sha1>kzr43640biuv1srd52t2jh19l3gp6hd</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184597</id>
      <parentid>7184596</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T15:20:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Maailmameistrivõistluste medalivõitjad */</comment>
      <origin>7184597</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="60203" sha1="fyuk0gsrcuse5j8zru4eumpulmopd3b" xml:space="preserve">{{toimetaAeg|kuu=august|aasta=2013}}
[[Pilt:Mens 100m finals British Champs and Olympic Trials.jpg|pisi|Meeste 100 meetri jooksu start]]
[[Pilt:Women's 100M Final - 28th Summer Universiade 2015 Gwangju.webm|thumb]]
'''100 meetri jooks''' on [[jooksusprint|jooksusprindi]]alade hulka kuuluv [[kergejõustik]]u[[võistlusala|ala]], lühima distantsiga [[jooks (sport)|jooks]]uala [[kaasaegsed olümpiamängud|olümpiamängude]] praeguses võistluskavas.

100 meetri jooksus võisteldakse [[staadionirada|staadioniraja]] sirgel osal, nii et rada ei sisalda [[kurv]]e. Iga võistleja peab jääma oma rajale. [[Start|Starditakse]] [[madalstart|madalstardist]] [[stardipakk|stardipakult]]. 

[[Sisestaadion]]id on tavaliselt väiksemad kui välistaadionid ja kuna neil enamasti ei ole 100 meetri pikkust sirget lõiku, ei ole sise- ja välivõistluste tulemused kurvi tõttu võrreldavad. Seepärast võisteldakse sisevõistlustel 100 m jooksu asemel [[60 m jooks]]us.

100 m jooksu [[maailmarekord]]i omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. 

Praegune meeste maailmarekord, mille [[2009]]. aastal püstitas [[Usain Bolt]], on 9,58 sekundit.&lt;ref name=&quot;4rqz7&quot; /&gt; Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas [[Marek Niit]] 2012. aastal.&lt;ref name=&quot;rFtYc&quot; /&gt;

Praegune naiste maailmarekord, mille [[1988]] püstitas [[Florence Griffith-Joyner]], on 10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas [[Ksenija Balta]] 8. augustil 2006.

100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest [[200 m jooks]]ule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem.   

100 m jooksu [[tippmark]]e ei loeta [[rekord]]iteks, kui [[taganttuul]]e kiirus ületab 2,0 m/s ([[IAAF]]-i reegel 163.8).

100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste [[4×100 m teatejooks]]us. Samuti on 100 m jooks meeste ja naiste [[kümnevõistlus]]e esimene osaala. Kuni [[1949]]. aastani oli 100 m jooks [[naiste viievõistlus]]e ja [[kolmevõistlus]]e osaala. 

==Ajalugu==
100 meetri jooksu eelkäija oli [[100 jardi jooks]] (distantsi pikkus 100 [[jard]]i ehk 91,44 m), mida [[19. sajand]]il harrastati ingliskeelses maades rohu- ja tuharadadel. 

[[1887]]. aastal leiutas ameeriklane [[Charles H. Sherrill]] [[madalstart|madalstardi]], kaevates endale väikesi süvendeid, kuhu ta äratõukel jalad toetas. 

[[1928]].–[[1929]]. aastal töötasid USA treenerid [[George Breshnahan]] ja [[William Tuttle]] välja tänini kasutusel olevad [[stardipakk|stardipakud]]. [[IAAF]] lubas neid kasutada alates [[1937]]. aastast.

Alates [[1938]]. aastast on üks rekordite tunnustamise tingimusi, et oleks mõõdetud tuule kiirust. [[Taganttuul]]e kiirus ei tohi ületada 2 m/s.  

[[1920. aastad|1920. aastatel]] hakati katsetama elektroonilisi stoppereid. [[1932. aasta suveolümpiamängud]]el kasutati esimest korda finišikaamerat. Alates [[1977]]. aastast tunnustatakse ainult elektrooniliselt mõõdetud rekordeid. 

Tulemused paranesid märgatavalt, kui [[1960. aastad|1960. aastatel]] võeti kasutusele kunstkattega rajad. Esimene maailmarekord (9,9 sekundit) sellisel rajal registreeriti [[1968. aasta suveolümpiamängud]]el [[México]]s [[Jim Hines]]i nimele.

Olümpiamängude kavas on 100 m jooks meestele [[1896. aasta suveolümpiamängud|1896. aastast]] ja naistele [[1928. aasta suveolümpiamängud|1928. aastast]]. [[1900. aasta suveolümpiamängud|1900.]] ja [[1904. aasta suveolümpiamängud]]el oli kavas ka [[60 m jooks]].

==Verstapostid==
===Meeste 100 m jooks===
*Esimene registreeritud aeg – 11,0 s (110 jardi ehk 100,58 m), [[William MacLaren]], [[Suurbritannia]], [[27. juuli]] [[1867]], [[Haslingden]]
*Esimene aeg alla 11 sekundi – 10,8 s (10 4/5 s), [[Cecil Lee]] ([[Suurbritannia]]), [[25. september]] [[1891]] [[Brüssel]] (stopperite näidud – 10 3/5 s, 10 4/5 s, 11 s)
*Esimene ametlik maailmarekord – 10,6 s, [[Donald Lippincott]], [[USA]], [[1912]]
*Esimene aeg alla 10 s:
**käsitsi mõõdetud – 9,9 s, [[Jim Hines]], [[Ronnie Ray Smith]] ja [[Charles Green]] (kõik [[USA]]), [[20. juuni]] [[1968]], [[Sacramento]] 
**elektrooniliselt mõõdetud – 9,95 s, [[James Hines]] ([[USA]]), [[14. oktoober]] [[1968]], [[México]]

===Naiste 100 m jooks===
*Esimene registreeritud aeg – 17,4 s, [[Aino Rannanpää]] (Soome), [[15. mai]] [[1902]], [[Helsingi]]
*Esimene ametlik maailmarekord – 13,6 s (13 3/5 s), [[Marie Mejzlíková II]] ([[Tšehhoslovakkia]], [[5. august]] [[1922]]
*Esimene aeg alla 13 sekundi – 12,8 s (12 4/5 s), [[Mary Lines]] ([[Suurbritannia]]), [[20. august]] [[1922]])
*Esimene elektrooniliselt registreeritud maailmatippmark – 12,18 s, [[Winsome Cripps]] ([[Austraalia]]) 
*Esimene aeg alla 12 sekundi – 11,9 s, [[Tollien Schuurman]] ([[Holland]]), [[5. juuni]] [[1932]], [[Haarlem]]	
*Esimene aeg alla 11 sekundi:
**käsitsi mõõdetud – 10,9 s, [[Renate Stecher]] ([[Saksa DV]]), [[7. juuni]] [[1973]], [[Ostrava]]
**elektrooniliselt mõõdetud – 10,88 s, [[Marlies Göhr]] ([[Saksa DV]]), [[1. juuli]] [[1977]], [[Dresden]]

===Kõige kauem püsinud maailmarekordid=== 
*Mehed – 10,2 s, [[Jesse Owens]] ([[USA]]), [[20. juuni]] [[1936]], [[Chicago]]; ületas 20 aastat hiljem [[3. august]]il [[1956]] [[Berliin]] [[Willie Williams]] ([[USA]]; 10,1 s) 
*Naised – 10,49 s, [[Florence Griffith-Joyner]] ([[USA]]), [[17. juuli]] [[1988]], [[Indianapolis]]; kehtib tänini

==Kõige edukamad sportlased==
*Kolmekordne olümpiavõitja:
**[[Usain Bolt]] ([[Jamaica]]), [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008]], [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012]], [[2016. aasta suveolümpiamängud|2016]]
*Kahekordsed olümpiavõitjad:
**[[Wyomia Tyus]] ([[USA]]), [[1964. aasta suveolümpiamängud|1964]] ja [[1968. aasta suveolümpiamängud|1968]]
**[[Carl Lewis]] (USA), [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]] ja [[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]]
**[[Gail Devers]] (USA), [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]] ja [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]]
**[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] (Jamaica), [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008]] ja [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012]]
**[[Elaine Thompson-Herah]] (Jamaica), [[2016. aasta suveolümpiamängud|2016]] ja [[2020. aasta suveolümpiamängud|2020]]
*Viiekordne maailmameister:
**[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] (Jamaica), [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]], [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]], [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]], [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019]] ja [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]]
*Kolmekordsed maailmameistrid:
**[[Carl Lewis]] (USA), [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983]], [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]] ja [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991]]
**[[Maurice Greene]] (USA), [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]], [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] ja [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]]
**[[Usain Bolt]] (Jamaica), [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]], [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]] ja [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]]
*Kahekordne maailmameister:
**[[Marion Jones]] (USA), [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] ja [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]]

== Maailmarekordi areng ==
=== Mehed ===

[[IAAF]] hakkas meeste 100 m jooksu [[maailmarekord]]eid registreerima [[1912]].

Tabelis on ära toodud IAAF-i poolt tunnustatud maailmarekordid ja maailmarekordikordamised.

;[[Käsitsi ajavõtt]]
(sulgudes mitteametlik elektrooniliselt võetud aeg)

{| class=wikitable
!Tulemus!!Sportlane!!Koht!!Aeg
|-
|10,6||[[Don Lippincott]] ([[USA]])||[[Stockholm]]||[[6. juuli]] [[1912]]
|-
|10,6||[[Jackson Scholz]] (USA)||Stockholm||[[16. september]] [[1920]]
|-
|10,4||[[Charlie Paddock]] (USA)||[[Redlands]] (USA, [[California]])||[[23. aprill]] [[1921]]
|-
|10,4||[[Eddie Tolan]] (USA)||Stockholm||[[8. august]] [[1929]]
|-
|10,4||Eddie Tolan (USA)||[[Kopenhaagen]]||[[25. august]] 1929
|-
|10,3||[[Percy Williams]] ([[Kanada]])||[[Toronto]]||[[9. august]] [[1930]]
|-
|10,3 (10,38)||Eddie Tolan (USA)||[[Los Angeles]]||[[1. august]] [[1932]]
|-
|10,3||[[Ralph Metcalfe]] (USA)||[[Budapest]]||[[12. august]] [[1933]]
|-
|10,3||[[Eulace Peacock]] (USA)||[[Oslo]]||[[6. august]] [[1934]]
|-
|10,3||[[Chris Berger]] ([[Holland]])||[[Amsterdam]]||[[26. august]] 1934
|-
|10,3||Ralph Metcalfe (USA)||[[Ōsaka]]||[[15. september]] 1934
|-
|10,3||Ralph Metcalfe (USA)||[[Dalian]]||[[23. september]] 1934
|-
|10,3||[[Takanori Yoshioka]] ([[Jaapan]])||[[Tōkyō]]||[[15. juuni]] [[1935]]
|-
|10,2||[[Jesse Owens]] (USA)||[[Chicago]]||[[20. juuni]] [[1936]]
|-
|10,2||[[Harold Davis]] (USA)||[[Compton (California)|Compton (USA, California)]]||[[6. juuni]] [[1941]]
|-
|10,2||[[Lloyd LaBeach]] ([[Panama]])||[[Fresno (California)]]||[[15. mai]] [[1948]]
|-
|10,2||[[Barney Ewell]] (USA)||[[Evanston (Illinois)]]||[[9. juuli]] 1948
|-
|10,2||[[Emmanuel McDonald Bailey]] ([[Suurbritannia]])||[[Belgrad]]||[[25. august]] [[1951]]
|-
|10,2||[[Heinz Fütterer]] ([[Lääne-Saksamaa|Saksa FV]])||[[Yokohama]]||[[31. oktoober]] [[1954]]
|-
|10,2||[[Bobby Joe Morrow]] (USA)||[[Houston]] (Texas)||[[19. mai]] [[1956]]
|-
|10,2||[[Ira Murchison]] (USA)||Compton (California)||[[1. juuni]] 1956
|-
|10,2||Bobby Morrow (USA)||[[Bakersfield]] (California)||[[22. juuni]] 1956
|-
|10,2||Ira Murchison (USA)||Los Angeles||[[29. juuni]] 1956
|-
|10,2||Bobby Joe Morrow (USA)||Los Angeles||29. juuni 1956
|-
|10,1||[[Willie Williams]] (USA)||[[Berliin]]||[[3. august]] 1956
|-
|10,1||Ira Murchison (USA)||Berliin||[[4. august]] 1956
|-
|10,1||[[Leamon King]] (USA)||[[Ontario (California)]]||[[20. oktoober]] 1956
|-
|10,1||Leamon King (USA)||[[Santa Ana (California)]]||[[27. oktoober]] 1956
|-
|10,1||[[Ray Norton]] (USA)||[[San Jose (California)]]||[[18. aprill]] [[1959]]
|-
|10,0 (10,25)||[[Armin Hary]] (Saksa FV)||[[Zürich]]||[[21. juuni]] [[1960]]
|-
|10,0||[[Harry Jerome]] (Kanada)||[[Saskatoon]]||[[15. juuli]] 1960
|-
|10,0||[[Horacio Esteves]] ([[Venezuela]])||[[Caracas]]||[[15. august]] [[1964]]
|-
|10,0 (10,06)||[[Bob Hayes]] (USA)||Tōkyō||[[15. oktoober]] 1964
|-
|10,0 (10,17)||[[Jim Hines]] (USA)||[[Modesto]] (California)||[[27. mai]] [[1967]]
|-
|10,0||[[Enrique Figuerola]] ([[Kuuba]])||Budapest||[[17. juuni]] 1967
|-
|10,0||[[Paul Nash]] ([[Lõuna-Aafrika Vabariik]])||[[Krugersdorp]] (Lõuna-Aafrika Vabariik||[[2. aprill]] [[1968]]
|-
|10,0||[[Oliver Ford]] (USA)||[[Albuquerque]] ([[New Mexico]])||[[31. mai]] 1968
|-
|10,0 (10,20)||[[Charles Greene]] (USA)||[[Sacramento]] (California)||[[20. juuni]] 1968
|-
|10,0 (10,28)||[[Roger Bambuck]] ([[Prantsusmaa]])||Sacramento||20. juuni 1968
|-
|9,9 (10,03)||Jim Hines (USA)||Sacramento||20. juuni 1968
|-
|9,9 (10,14)||[[Ronnie Ray Smith]] (USA)||Sacramento||20. juuni 1968
|-
|9,9 (10,10)||Charles Greene (USA)||Sacramento||20. juuni 1968
|-
|9,9||[[Eddie Hart]] (USA)||[[Eugene]] ([[Oregon]])||[[1. juuli]] [[1972]]
|-
|9,9||[[Reynaud Robinson]] (USA)||Eugene||1. juuli 1972
|-
|9,9||[[Steve Williams (jooksja)|Steve Williams]] (USA)||Los Angeles||[[21. juuni]] 1972
|-
|9,9||[[Silvio Leonard]] (Kuuba)||[[Ostrava]]||[[5. juuni]] [[1975]]
|-
|9,9||Steve Williams (USA)||[[Siena]]||[[16. juuli]] 1975
|-
|9,9||Steve Williams (USA)||Berliin||[[22. august]] 1975
|-
|9,9||Steve Williams (USA)||[[Gainesville]] ([[Florida]])||[[27. märts]] [[1976]]
|-
|9,9||[[Harvey Glance]] (USA)||[[Columbia (Lõuna-Carolina)]]||[[3. aprill]] 1976
|-
|9,9||Harvey Glance (USA)||[[Baton Rouge]] ([[Louisiana]])||[[1. mai]] 1976
|-
|9,9||[[Don Quarrie]] ([[Jamaica]])||Modesto||[[22. mai]] 1976&lt;/TR&gt;
|}

;[[Elektrooniline ajavõtt]]

{| class=wikitable
!Tulemus!!Sportlane!!Koht!!Aeg
|-
|9,95||[[Jim Hines]] (USA)||[[México]]||[[14. oktoober]] [[1968]]
|-
|9,93||[[Calvin Smith]] (USA)||[[Colorado Springs]]||[[3. juuli]] [[1983]]
|-
|9,93||[[Carl Lewis]] (USA)||[[Rooma]]||[[30. august]] [[1987]]
|-
|9,92||Carl Lewis (USA)||[[Seoul]]||[[24. september]] [[1988]]
|-
|9,90||[[Leroy Burrell]] (USA)||[[New York]]||[[14. juuni]] [[1991]]
|-
|9,86||Carl Lewis (USA)||[[Tōkyō]]||[[25. august]] 1991
|-
|9,85||Leroy Burrell (USA)||[[Lausanne]]||[[6. juuli]] [[1994]]
|-
|9,84||[[Donovan Bailey]] ([[Kanada]])||[[Atlanta]]||[[29. juuli]] [[1996]]
|-
|9,79||[[Maurice Greene]] (USA)||[[Ateena]]||[[16. juuni]] [[1999]]
|-
|9,77||[[Asafa Powell]] ([[Jamaica]])||[[Ateena]]||[[14. juuni]] [[2005]]
|-
|9,77||[[Asafa Powell]] ([[Jamaica]])||[[Gateshead]]||[[11. juuni]] [[2006]]
|-
|9,77||[[Asafa Powell]] ([[Jamaica]])||[[Zürich]]||[[18. august]] [[2006]]
|-
|9,74||[[Asafa Powell]] ([[Jamaica]])||[[Rieti]]||[[9. september]] [[2007]]
|-
|9,72||[[Usain Bolt]] ([[Jamaica]])||[[New York]]||[[31. mai]] [[2008]]
|-
|9,69||[[Usain Bolt]] ([[Jamaica]])||[[Peking]]||[[16. august]] [[2008]]
|-
|9,58||[[Usain Bolt]] ([[Jamaica]])||[[Berliin]]||[[16. august]] [[2009]]
|}

[[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnsoni]] ajad 9,83 ([[30. august]] [[1987]]) ja 9,79 ([[24. september]] [[1988]]) loeti algul maailmarekorditeks, kuid hiljem sportlane [[diskvalifitseerimine|diskvalifitseeriti]] [[doping]]u tarvitamise tõttu ja tema tulemused tühistati.

[[Tim Montgomery]] aeg 9,78 [[14. september|14. septembrist]] 2002 loeti algul maailmarekordiks, kuid hiljem sportlane diskvalifitseeriti dopingu tarvitamise tõttu ja tema tulemus tühistati.

[[Justin Gatlin]]i aeg 9,77 [[Ad-Dawḩah]]'s [[12. mai]]l [[2006]] ei kvalifitseeru dopingu tarvitamise tõttu maailmarekordi kordamiseks.

=== Naised ===

[[FSFI]] hakkas naiste 100 m jooksu rekordeid registreerima [[1922]]. Tabelis on FSFI (kuni 1936. aastani) ja IAAF-i poolt ametlikult tunnustatud maailmarekordid ja maailmarekordikordamised.

Tärniga on märgitud IAAF-i poolt tunnustamata rekordid.

;Käsitsi ajavõtt
(sulgudes mitteametlik elektrooniliselt mõõdetud tulemus)

{| class=wikitable
!Tulemus !!Sportlane !!Riik !!Koht !!Aeg
|-
|13,6||[[Marie Mejzlíková II]]||[[Tšehhoslovakkia]] ||[[Praha]] ||[[5. august]] [[1922]]
|-
|12,8* ||[[Mary Lines]]||[[Suurbritannia]] ||[[Pariis]] ||[[20. august]] [[1922]]
|-
|12,4*||[[Gundel Wittmann]]||Saksamaa||[[Braunschweig]] ||[[22. august]] [[1926]]
|-
|12,2*||[[Kinue Hitomi]]||[[Jaapan]] ||[[Ōsaka]] ||[[20. mai]] [[1928]]
|-
|12,0||[[Myrtle Cook]]||[[Kanada]] ||[[Halifax]] ||[[2. juuli]] 1928
|-
|12,0||[[Tollien Schuurman]]||[[Holland]] ||[[Amsterdam]] ||[[31. august]] [[1930]]
|-
|11,9*||Tollien Schuurman||Holland ||[[Haarlem]] ||[[5. juuni]] [[1932]]
|-
|11,9||Tollien Schuurman||Holland ||[[Amsterdam]] ||[[12. juuni]] 1932
|-
|11,9||[[Stanisława Walasiewicz]]||[[Poola]] ||[[Los Angeles]] ||1. august 1932
|-
|11,8||Stanisława Walasiewicz||Poola ||Poznań ||[[17. august]] 1933
|-
|11,7*||Stanisława Walasiewicz||Poola ||[[Varssavi]] ||[[26. august]] 1934
|-
|11,6*||Stanisława Walasiewicz||Poola ||[[Berliin]] ||[[1. august]] 1937
|-
|11,5||Fanny Blankers-Koen||Holland ||Amsterdam ||[[13. juuni]] [[1948]]
|-
|11,5 (11,65)||[[Marjorie Jackson]]||[[Austraalia]] ||[[Helsingi]] ||[[22. juuli]] [[1952]]
|-
|11,4|| Marjorie Jackson ||Austraalia ||[[Gifu]] ||[[4. oktoober]] 1952
|-
|11,3||[[Shirley de la Hunty]]||Austraalia ||Varssavi ||[[4. august]] [[1955]]
|-
|11,3 (11,41)||[[Wilma Rudolph]]||[[USA]] ||[[Rooma]] ||[[2. august]] [[1960]]
|-
|11,2|| Wilma Rudolph ||USA ||[[Stuttgart]] ||[[19. juuli]] [[1961]]
|-
|11,2 ((11,23)||[[Wyomia Tyus]]||USA ||[[Tokyo]] ||[[15. aprill]] [[1964]]
|-
|11,1||[[Irena Szewińska|Irena Kirszenstein (Szewińska)]]||[[Poola]] ||[[Praha]] ||[[9. juuli]] [[1965]]
|-
|11,1|| [[Wyomia Tyus]] ||[[USA]] ||Kiiev ||[[31. juuli]] 1965
|-
|11,1||[[Barbara Ferrell]]||[[USA]] ||[[Santa Barbara]] ||[[2. juuli]] [[1967]]
|-
|11,1||[[Ljudmila Samotjossova]]||NSVL ||[[Leninakan]] ||[[15. august]] [[1968]]
|-
|11,1||[[Irena Szewińska]]||Poola ||[[México]] ||[[14. oktoober]] 1968
|-
|11,0 (11,08)||[[Wyomia Tyus]]||[[USA]] ||México ||[[15. oktoober]] 1968
|-
|11,0||[[Ji Zheng]] (Chi Cheng)||[[Taiwan]] ||[[Viin]] (Südstadt) ||[[18. juuli]] [[1970]]
|-
|11,0||[[Renate Stecher|Renate Meißner (Stecher)]]||[[Saksa DV]] ||Berliin ||[[2. august]] 1970
|-
|11,0||[[Renate Stecher]]||Saksa DV ||Berliin ||[[31. juuli]] [[1971]]
|-
|11,0||Renate Stecher||Saksa DV ||[[Potsdam]] ||[[3. juuni]] [[1972]]
|-
|11,0||[[Ellen Streidt|Ellen Stropahl]]||Saksa DV ||Potsdam ||[[15. juuni]] 1972
|-
|11,0||[[Eva Glesková]]||[[Tšehhoslovakkia]] ||[[Budapest]] ||[[1. juuli]] 1972
|-
|10,9||Renate Stecher||Saksa DV ||[[Ostrava]] ||[[7. juuni]] [[1973]]
|-
|11,0||Renate Stecher||Saksa DV ||[[Dresden]] ||[[20. juuli]] 1973&lt;/TR&gt;
|}

;Elektrooniline ajavõtt

{| class=wikitable
!Tulemus !!Sportlane !!Riik !!Koht !!Aeg
|-
|11,01||[[Annegret Richter]]||Saksamaa LV ||[[Montreal]] ||[[25. juuli]] 1976
|-
|10,88||[[Marlies Göhr|Marlies Oelsner (Göhr)]]||Saksa DV ||[[Dresden]] ||[[1. juuli]] [[1977]]
|-
|10,88||[[Marlies Göhr]]||Saksa DV ||[[Karl-Marx-Stadt]] ||[[9. juuli]] [[1982]]
|-
|10,81||Marlies Göhr||Saksa DV ||[[Berliin]] ||[[8. juuni]] [[1983]]
|-
|10,77||[[Evelyn Ashford]]||USA ||[[Colorado Springs]] ||[[3. juuli]] 1983
|-
|10,76||Evelyn Ashford||USA ||[[Zürich]] ||[[22. august]] [[1984]]
|-
|10,61||[[Florence Griffith-Joyner]]||USA ||[[Indianapolis]] ||[[16. juuli]] [[1988]]
|-
|10,49||Florence Griffith-Joyner||USA ||Indianapolis ||[[17. juuli]] 1988&lt;/TR&gt;
|}

[[Ewa Kłobukowska]] aeg 11,1, mille ta jooksis 9. juulil 1965, loeti algul ametlikuks maailmarekordiks, kuid 1970. aastal see tühistati, sest kahtlustati, et ta on mees.

Ka Stanisława Walasiewiczi sugu on kahtluse all.

== [[Kaasaegsed olümpiamängud|Olümpiamängud]]e medalivõitjad==

=== Mehed ===

{| class=wikitable 
|-
!Aasta
! [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]
! [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]
! [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]
|-
| [[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1896]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Thomas Burke]] {{Riigi ikoon|USA}} 12,0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Fritz Hofmann]] [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|24px|Saksamaa]] 12,2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Alajos Szokolyi]] [[Pilt:Flag of Hungary (1867-1918).svg|24px|Ungari]] 12,6 &lt;br&gt;[[Francis Lane]] {{Riigi ikoon|USA}} 12,6
|-
| [[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1900]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Frank Jarvis]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Walter Tewksbury]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,1
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Stanley Rowley]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 11,2
|-
| [[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1904]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Archie Hahn]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Nate Cartmell]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[William Hogenson]] {{Riigi ikoon|USA}}11,2
|-
| [[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1908]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Reggie Walker]] [[Pilt:Flag_of_South_Africa_1910-1912.svg|24px|Lõuna-Aafrika Vabariik]] 10,8
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[James Rector]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,9
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Bobby Kerr]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1868-1921.svg|24px|Kanada]] 11,0
|-
| [[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1912]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ralph Craig]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,8
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Alvah Meyer]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,9
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Donald Lippincott]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,9
|-
| [[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1920]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Charley Paddock]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,8
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Morris Kirksey]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,8
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Harry Edward]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}}11,0
|-
| [[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1924]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Harold Abrahams]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,6
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jackson Scholz]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,7
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Arthur Porritt]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} 10,8
|-
| [[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1928]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Percy Williams]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1921-1957.svg|24px|Kanada]] 10,8
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jack London (kergejõustiklane)|Jack London]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,9
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Georg Lammers]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 10,9
|-
| [[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1932]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Eddie Tolan]] {{Riigi ikoon|USA}} '''10,3 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ralph Metcalfe]] {{Riigi ikoon|USA}} '''10,3 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Arthur Jonath]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 10,4
|-
| [[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1936]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jesse Owens]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,3
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ralph Metcalfe]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,4
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Martinus Osendarp]] {{Riigi ikoon|Holland}} 10,5
|-
| [[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1948]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Harrison Dillard]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,3
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Barney Ewell]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,4
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Lloyd LaBeach]] {{Riigi ikoon|Panama}} 10,4
|-
| [[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1952]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Lindy Remigino]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,4
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Herb McKenley]] [[Pilt:Flag of Jamaica (1906–1957).svg|24px|Jamaica]] 10,4
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Emmanuel McDonald Bailey]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,4
|-
| [[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1956]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Bobby Morrow]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,5
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Thane Baker]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,5
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Hec Hogan]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 10,6
|-
| [[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1960]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Armin Hary]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 10,2
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[David Sime]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Peter Radford]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,3
|-
| [[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1964]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Bob Hayes]] {{Riigi ikoon|USA}} '''10,0 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Enrique Figuerola]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 10,2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Harry Jerome]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 10,2
|-
| [[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1968]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jim Hines]] {{Riigi ikoon|USA}} '''9,9 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Lennox Miller]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,0
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Charles Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,0
|-
| [[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1972]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Valeri Borzov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 10,14
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Robert Taylor]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,24
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Lennox Miller]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,33
|-
| [[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1976]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Hasely Crawford]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 10,06
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Don Quarrie]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,07
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Valeri Borzov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 10,14
|-
| [[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1980]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Allan Wells]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,25
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Silvio Leonard]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 10,25
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Petǎr Petrov]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 10,39
|-
| [[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1984]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,99
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sam Graddy]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,19
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 10,22
|-
| [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1988]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} '''9,92 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Linford Christie]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,97
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Calvin Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,99
|-
| [[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1992]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Linford Christie]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,96
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 10,02
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Dennis Mitchell]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,14
|-
| [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1996]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Donovan Bailey]] {{Riigi ikoon|Kanada}} '''9,84 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 9,89
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 9,90
|-
| [[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2000]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,87
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 9,99
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Obadele Thompson]] {{Riigi ikoon|Barbados}} 10,04
|-
| [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2004]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,85
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Francis Obikwelu]] {{Riigi ikoon|Portugal}} 9,86
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,87
|-
| [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2008]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''9,69 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Richard Thompson]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 9,89
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Walter Dix]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,91
|-
| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2012]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''9,63 OR'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Yohan Blake]] {{Riigi ikoon|Jamaica}}9,75
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,79
|-
| [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2016]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''9,81'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,89
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,91
|-
| [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2020]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marcell Jacobs]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} '''9,80''' '''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|ER]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Fred Kerley]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,84
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,89
|-
| [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2024]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,79
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kishane Thompson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,79
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Fred Kerley]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,81
|}

=== Naised ===

{| class=wikitable 
|-
!Aasta
! [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]
! [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]
! [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]
|-
| [[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1928]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Betty Robinson]] {{Riigi ikoon|USA}} 12,2
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Fanny Rosenfeld]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1921-1957.svg|24px|Kanada]] 12,3
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ethel Smith]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1921-1957.svg|24px|Kanada]] 12,3
|-
| [[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1932]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Stanisława Walasiewicz]] {{Riigi ikoon|Poola}} '''11,9 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Hilda Strike]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1921-1957.svg|24px|Kanada]] 11,9
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Wilhelmina van Bremen]] {{Riigi ikoon|USA}} 12,0
|-
| [[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1936]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Helen Stephens]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,5
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Stanisława Walasiewicz]] {{Riigi ikoon|Poola}} 11,7
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Käthe Krauss]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 11,9
|-
| [[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1948]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Fanny Blankers-Koen]] {{Riigi ikoon|Holland}} 11,9
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Dorothy Manley]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 12,2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Shirley De La Hunty-Strickland|Shirley de la Hunty]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 12,2
|-
| [[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1952]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marjorie Jackson]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} '''11,5 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Daphne Hasenjager]] [[Pilt:Flag of South Africa (1928-1994).svg|24px|Lõuna-Aafrika Vabariik]] 11,8
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Shirley De La Hunty-Strickland|Shirley de la Hunty]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 11,9
|-
| [[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1956]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Betty Cuthbert]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 11,5
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Christa Stubnick]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 11,7
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Marlene Matthews]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 11,7
|-
| [[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1960]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Wilma Rudolph]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Dorothy Hyman]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 11,3
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Giuseppina Leone]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 11,3
|-
| [[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1964]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Wyomia Tyus]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,4
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Edith McGuire]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,6
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ewa Kłobukowska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 11,6
|-
| [[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1968]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Wyomia Tyus]] {{Riigi ikoon|USA}} '''11,0 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Barbara Ferrell]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,1
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Irena Szewińska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 11,1
|-
| [[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1972]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Renate Stecher]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} '''11,07 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Raelene Boyle]] {{Riigi ikoon|Austraalia}}11,23
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Silvia Chivás]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 11,24
|-
| [[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1976]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Annegret Richter]] {{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} 11,08
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Renate Stecher]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,13
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Inge Helten]] {{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} 11,17
|-
| [[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1980]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ljudmila Kondratjeva]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 11,06
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marlies Göhr]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,07
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ingrid Auerswald]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,14
|-
| [[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1984]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Evelyn Ashford]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,97
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Alice Brown]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,13
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,16
|-
| [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1988]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Florence Griffith Joyner]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,54
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Evelyn Ashford]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,83
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Heike Drechsler]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 10,85
|-
| [[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1992]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Gail Devers]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,82
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Juliet Cuthbert]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,83
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Irina Privalova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 10,84
|-
| [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1996]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Gail Devers]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,94
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,94
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,96
|-
| [[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|2000]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; | ''vakantne''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Aikateríni Thánou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 11,12
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Tayna Lawrence]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,18
|-
| [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|2004]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Julija Nieściarenka]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 10,93
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Lauryn Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,96
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,97
|-
| [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|2008]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,78
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sherone Simpson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,98
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Kerron Stewart]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,98
|-
| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|2012]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,75
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,78
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,81
|-
| [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 meetrit 2|2016]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Elaine Thompson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,71
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Tori Bowie]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,83
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,86
|-
| [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 meetrit 2|2020]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Elaine Thompson Herah]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''10,61 [[Kergejõustiku olümpiarekordid|OR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,74
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,76
|-
| [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#100 meetrit 2|2024]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Julien Alfred]] {{Riigi ikoon|Saint Lucia}} 10,72
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sha'Carri Richardson]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,87
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Melissa Jefferson]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,92
|}

== [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalivõitjad ==

=== Mehed ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
| [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1983 Helsingi]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,07
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Calvin Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,21
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Emmit King]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,24
|-
| [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1987 Rooma]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} '''9,93 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Raymond Stewart]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,08
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Linford Christie]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,14
|-
| [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1991 Tokio]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} '''9,86 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Leroy Burrell]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,88
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dennis Mitchell]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,91
|-
| [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1993 Stuttgart]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Linford Christie]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,87
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Andre Cason]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,92
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dennis Mitchell]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,99
|-
| [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1995 Gõteborg]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Donovan Bailey]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,97
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Bruny Surin]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 10,03
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 10,03
|-
| [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1997 Ateena]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,86
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Donovan Bailey]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,91
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Tim Montgomery]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,94
|-
| [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1999 Sevilla]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,80
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Bruny Surin]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,84
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dwain Chambers]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,97
|-
| [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2001 Edmonton]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,82
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Tim Montgomery]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,85
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,94
|-
| [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2003 Pariis]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Kim Collins]] {{Riigi ikoon|Saint Kitts ja Nevis}} 10,07
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Darrel Brown]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}}10,08
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Darren Campbell]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,08
|-
| [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2005 Helsingi]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,88
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Michael Frater]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,05
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kim Collins]] {{Riigi ikoon|Saint Kitts ja Nevis}} 10,05
|-
| [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2007 Osaka]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Tyson Gay]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,85
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Derrick Atkins]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 9,91
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Asafa Powell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,96
|-
| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2009 Berliin]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''9,58 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Tyson Gay]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,71
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Asafa Powell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,84
|-
| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2011 Daegu]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Yohan Blake]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,92
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Walter Dix]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,08
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kim Collins]] {{Riigi ikoon|Saint Kitts ja Nevis}} 10,09
|-
| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2013 Moskva]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,77
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,85
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Nesta Carter]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,95
|-
| [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meerit|2015 Peking]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,79
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,80
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Nesta Carter]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,92&lt;br&gt;[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,92
|-
| [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2017 London]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,92
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Christian Coleman]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,94
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,95
|-
| [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2019 Doha]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Christian Coleman]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,76
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,89
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,90
|-
| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2022 Oregon]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Fred Kerley]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,86
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marvin Bracy]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,88
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Trayvon Bromell]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,88
|-
| [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2023 Budapest]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,83
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Letsile Tebogo]] {{Riigi ikoon|Botswana}} 9,88
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Zharnel Hughes]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,88
|-
| [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2025 Tokyo]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Oblique Seville ]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,77
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kishane Thompson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,82
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,89
|}

=== Naised ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
| [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1983 Helsingi]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marlies Göhr]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 10,97
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marita Koch]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,02
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Diane Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,06
|-
| [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1987 Rooma]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Silke Gladisch-Möller]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 10,90
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Heike Drechsler|Heike Daute-Drechsler]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,00
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,04
|-
| [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1991 Tokio]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Katrin Krabbe]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 10,99
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,03
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,06
|-
| [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1993 Stuttgart]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Gail Devers]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,82
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,82
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,89
|-
| [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1995 Göteborg]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,85
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,94
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Irina Privalova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 10,96
|-
| [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1997 Ateena]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marion Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,83
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Žanna Pintussevõtš|Žanna Tarnopolska-Pintussevõtš]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 10,85
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Sevatheda Fynes]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 11,03
|-
| [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1999 Sevilla]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marion Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,70
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Inger Miller]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,79
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Aikateríni Thánou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 10,84
|-
| [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2001 Edmonton]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Žanna Pintussevõtš]]-Block {{Riigi ikoon|Ukraina}}10,82
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marion Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,85
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Aikateríni Thánou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 10,91
|-
| [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2003 Pariis]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Torri Edwards]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,93
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Žanna Pintussevõtš|Žanna Block]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 10,99
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Chandra Sturrup]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 11,02
|-
| [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2005 Helsingi]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Lauryn Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,93
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,95
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Christine Arron]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 10,98
|-
| [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2007 Osaka]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,01
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Lauryn Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,01
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,02
|-
| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2009 Berliin]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,73
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kerron Stewart]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,75
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,90
|-
| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2011 Daegu]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,90
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,97
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kelly-Ann Baptiste]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 10,98
|-
| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2013 Moskva]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,71
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Murielle Ahouré]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 10,93
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,94
|-
| [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit 2|2015 Peking]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,76
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 10,81
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Tori Bowie]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,86
|-
| [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit 2|2017 London]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Tori Bowie]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,85
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marie-Josée Ta Lou]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 10,86
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 10,96
|-
| [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|2019 Doha]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,71
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Dina Asher-Smith]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,83
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Marie-Josée Ta Lou]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 10,90
|-
| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|2022 Oregon]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,67
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,73
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Elaine Thompson-Herah]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,81
|-
| [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|2023 Budapest]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Sha'Carri Richardson]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,65
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,72
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,77
|-
| [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|2025 Tokyo]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Melissa Jefferson-Wooden]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,61
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Tina Clayton]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,76
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Julien Alfred]] {{Riigi ikoon|Saint Lucia}} 10,84
|}

==Eesti meistrid 100 m jooksus==
{{pikemalt|100 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad}}

== Veel rekordeid ==
;Mehed
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! 
! Tulemus
! Sportlane
! Riik
! Koht
! Aeg
|-
| [[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]
| '''9,58''' 
| [[Usain Bolt]] 
| {{PisiLipp|Jamaica}}
| [[Berliin]]
| [[16. august]] [[2009]]
|-
| [[Eesti rekordid kergejõustikus|Eesti rekord]]
| '''10,18''' 
| [[Karl Erik Nazarov]] 
| {{PisiLipp|Eesti}}
| [[Jõhvi]]
| [[16. juuni]] [[2023]]

|-
|colspan=&quot;8&quot;| ''Suurvõitluste rekordid''
|-
| [[Olümpiamängud]]e rekord
| '''9,63'''
| [[Usain Bolt]] 
| {{PisiLipp|Jamaica}}
| [[London]]
| [[5. august]] [[2012]]
|-
| [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
| '''9,58''' 
| [[Usain Bolt]] 
| {{PisiLipp|Jamaica}}
| [[Berliin]]
| [[16. august]] [[2009]]
|-
| [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
| '''9,95'''
| [[Zharnel Hughes]] 
| {{PisiLipp|Suurbritannia}} 
| [[Berliin]]
| [[7. august]] [[2018]]
|- 
|colspan=&quot;8&quot;| ''Maailmajagude rekordid''
|-
| [[Aafrika]] rekord
| '''9,77'''
| [[Ferdinand Omanyala]]
| {{PisiLipp|Keenia}}
| [[Nairobi]]
| [[18. september]] [[2021]]
|-
| [[Aasia]] rekord
|  '''9,83'''
| [[Su Bingtian]]
| {{PisiLipp|Hiina}} 
| [[Tokyo]] 
| [[1. august]] [[2021]]
|-
| [[Austraalia ja Okeaania]] rekord
| '''9,93'''
| [[Patrick Johnson]]
| {{PisiLipp|Austraalia}}
| [[Mito]]
| [[5. mai]] [[2003]]
|-
| [[Euroopa]] rekord
| '''9,86'''
| [[Marcell Jacobs]]
| {{PisiLipp|Itaalia}}
| [[Tokyo]]
| [[1. august]] [[2021]]
|- 
| [[Kesk-Ameerika]] ja [[Kariibi meri|Kariibi]] rekord
| '''9,58''' 
| [[Usain Bolt]] 
| {{PisiLipp|Jamaica}}
| [[Berliin]]
| [[16. august]] [[2009]]
|-
| [[Põhja-Ameerika]] rekord
| '''9,69'''
| [[Tyson Gay]]
| {{PisiLipp|USA}}
| [[Shanghai]]  
| [[20. september]] [[2009]]
|-
| [[Lõuna-Ameerika]] rekord
| '''9,89''' 
| [[Issamade Asinga]]
| {{PisiLipp|Suriname}}
| [[São Paulo]]
| [[28. juuli]] [[2023]] 
|}

==Vaata ka==
*[[100 meetri jooksu Eesti rekordi areng]]
*[[100 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
*[[Meeste 100 m jooks 1997. aasta maailmameistrivõistlustel kergejõustikus]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;4rqz7&quot;&gt;http://uudised.err.ee/index.php?06174293&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rFtYc&quot;&gt;http://sport.postimees.ee/793990/marek-niit-pustitas-100-m-jooksus-eesti-rekordi&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
*[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=0/sex=M/all=y/legal=A/disc=100/detail.htmx Meeste 100 m jooksu kõigi aegade edetabel]
*[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=0/sex=W/all=y/legal=A/disc=100/detail.htmx Naiste 100 m jooksu kõigi aegade edetabel]
* Meeste 100 m jooksu edetabelid – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2001?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2001] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2002?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2002] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2003?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2003] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2004?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2004] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2005?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2005] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2006?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2006] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2007?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2007] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2008?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2008] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2009?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2009] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2010?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2010] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2011?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2011] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2012?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2012] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2013?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2013]- [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2014?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2014] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2015?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2015] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2016?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2016]- [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2017?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2017] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2018?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2018] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2019?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2019]- [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2020?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2020] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2020?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2021]

* Naiste 100 m jooksu edetabelid – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2001?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2001] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2002?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2002] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2003?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2003] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2004?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2004] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2005?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2005] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2006?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2006] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2007?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2007] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2008?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2008] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2009?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2009] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2010?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2010] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2011?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2011] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2012?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2012] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2013?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2013] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2014?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2014] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2015?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2015] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2016?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2016] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2017?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2017] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2018?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2018] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2019?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2019] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2020?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2020] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2021?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2021]
*[http://trackfield.brinkster.net/RecProg_All.asp?RecCode=WR&amp;Gender=M Meeste 100 m jooksu ametlikud ja mitteametlikud maailmarekordid ja maailmarekordikordamised]
*[http://ifnt.fizyka.amu.edu.pl/tw/la/sta/hrs/m-wrp.htm IAAF-i ajastu ametlikud ja mitteametlikud maailmarekordid ja maailmarekordikordamised, tippmargid väikesel kõrgusel merepinnast]
* [[Ann Hiiemaa]]. [http://sport.postimees.ee/?id=54196 Meeste 100 meetri jooksus pole inimvõimete piirini veel jõutud], Postimees, 3. detsember 2008

{{kergejõustiku alad}}

[[Kategooria:Jooksualad]]</text>
      <sha1>fyuk0gsrcuse5j8zru4eumpulmopd3b</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184802</id>
      <parentid>7184597</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T21:22:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Veel rekordeid */</comment>
      <origin>7184802</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="60093" sha1="g23rlzeunzuds2ece33mbsbd95ykvlp" xml:space="preserve">{{toimetaAeg|kuu=august|aasta=2013}}
[[Pilt:Mens 100m finals British Champs and Olympic Trials.jpg|pisi|Meeste 100 meetri jooksu start]]
[[Pilt:Women's 100M Final - 28th Summer Universiade 2015 Gwangju.webm|thumb]]
'''100 meetri jooks''' on [[jooksusprint|jooksusprindi]]alade hulka kuuluv [[kergejõustik]]u[[võistlusala|ala]], lühima distantsiga [[jooks (sport)|jooks]]uala [[kaasaegsed olümpiamängud|olümpiamängude]] praeguses võistluskavas.

100 meetri jooksus võisteldakse [[staadionirada|staadioniraja]] sirgel osal, nii et rada ei sisalda [[kurv]]e. Iga võistleja peab jääma oma rajale. [[Start|Starditakse]] [[madalstart|madalstardist]] [[stardipakk|stardipakult]]. 

[[Sisestaadion]]id on tavaliselt väiksemad kui välistaadionid ja kuna neil enamasti ei ole 100 meetri pikkust sirget lõiku, ei ole sise- ja välivõistluste tulemused kurvi tõttu võrreldavad. Seepärast võisteldakse sisevõistlustel 100 m jooksu asemel [[60 m jooks]]us.

100 m jooksu [[maailmarekord]]i omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. 

Praegune meeste maailmarekord, mille [[2009]]. aastal püstitas [[Usain Bolt]], on 9,58 sekundit.&lt;ref name=&quot;4rqz7&quot; /&gt; Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas [[Marek Niit]] 2012. aastal.&lt;ref name=&quot;rFtYc&quot; /&gt;

Praegune naiste maailmarekord, mille [[1988]] püstitas [[Florence Griffith-Joyner]], on 10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas [[Ksenija Balta]] 8. augustil 2006.

100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest [[200 m jooks]]ule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem.   

100 m jooksu [[tippmark]]e ei loeta [[rekord]]iteks, kui [[taganttuul]]e kiirus ületab 2,0 m/s ([[IAAF]]-i reegel 163.8).

100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste [[4×100 m teatejooks]]us. Samuti on 100 m jooks meeste ja naiste [[kümnevõistlus]]e esimene osaala. Kuni [[1949]]. aastani oli 100 m jooks [[naiste viievõistlus]]e ja [[kolmevõistlus]]e osaala. 

==Ajalugu==
100 meetri jooksu eelkäija oli [[100 jardi jooks]] (distantsi pikkus 100 [[jard]]i ehk 91,44 m), mida [[19. sajand]]il harrastati ingliskeelses maades rohu- ja tuharadadel. 

[[1887]]. aastal leiutas ameeriklane [[Charles H. Sherrill]] [[madalstart|madalstardi]], kaevates endale väikesi süvendeid, kuhu ta äratõukel jalad toetas. 

[[1928]].–[[1929]]. aastal töötasid USA treenerid [[George Breshnahan]] ja [[William Tuttle]] välja tänini kasutusel olevad [[stardipakk|stardipakud]]. [[IAAF]] lubas neid kasutada alates [[1937]]. aastast.

Alates [[1938]]. aastast on üks rekordite tunnustamise tingimusi, et oleks mõõdetud tuule kiirust. [[Taganttuul]]e kiirus ei tohi ületada 2 m/s.  

[[1920. aastad|1920. aastatel]] hakati katsetama elektroonilisi stoppereid. [[1932. aasta suveolümpiamängud]]el kasutati esimest korda finišikaamerat. Alates [[1977]]. aastast tunnustatakse ainult elektrooniliselt mõõdetud rekordeid. 

Tulemused paranesid märgatavalt, kui [[1960. aastad|1960. aastatel]] võeti kasutusele kunstkattega rajad. Esimene maailmarekord (9,9 sekundit) sellisel rajal registreeriti [[1968. aasta suveolümpiamängud]]el [[México]]s [[Jim Hines]]i nimele.

Olümpiamängude kavas on 100 m jooks meestele [[1896. aasta suveolümpiamängud|1896. aastast]] ja naistele [[1928. aasta suveolümpiamängud|1928. aastast]]. [[1900. aasta suveolümpiamängud|1900.]] ja [[1904. aasta suveolümpiamängud]]el oli kavas ka [[60 m jooks]].

==Verstapostid==
===Meeste 100 m jooks===
*Esimene registreeritud aeg – 11,0 s (110 jardi ehk 100,58 m), [[William MacLaren]], [[Suurbritannia]], [[27. juuli]] [[1867]], [[Haslingden]]
*Esimene aeg alla 11 sekundi – 10,8 s (10 4/5 s), [[Cecil Lee]] ([[Suurbritannia]]), [[25. september]] [[1891]] [[Brüssel]] (stopperite näidud – 10 3/5 s, 10 4/5 s, 11 s)
*Esimene ametlik maailmarekord – 10,6 s, [[Donald Lippincott]], [[USA]], [[1912]]
*Esimene aeg alla 10 s:
**käsitsi mõõdetud – 9,9 s, [[Jim Hines]], [[Ronnie Ray Smith]] ja [[Charles Green]] (kõik [[USA]]), [[20. juuni]] [[1968]], [[Sacramento]] 
**elektrooniliselt mõõdetud – 9,95 s, [[James Hines]] ([[USA]]), [[14. oktoober]] [[1968]], [[México]]

===Naiste 100 m jooks===
*Esimene registreeritud aeg – 17,4 s, [[Aino Rannanpää]] (Soome), [[15. mai]] [[1902]], [[Helsingi]]
*Esimene ametlik maailmarekord – 13,6 s (13 3/5 s), [[Marie Mejzlíková II]] ([[Tšehhoslovakkia]], [[5. august]] [[1922]]
*Esimene aeg alla 13 sekundi – 12,8 s (12 4/5 s), [[Mary Lines]] ([[Suurbritannia]]), [[20. august]] [[1922]])
*Esimene elektrooniliselt registreeritud maailmatippmark – 12,18 s, [[Winsome Cripps]] ([[Austraalia]]) 
*Esimene aeg alla 12 sekundi – 11,9 s, [[Tollien Schuurman]] ([[Holland]]), [[5. juuni]] [[1932]], [[Haarlem]]	
*Esimene aeg alla 11 sekundi:
**käsitsi mõõdetud – 10,9 s, [[Renate Stecher]] ([[Saksa DV]]), [[7. juuni]] [[1973]], [[Ostrava]]
**elektrooniliselt mõõdetud – 10,88 s, [[Marlies Göhr]] ([[Saksa DV]]), [[1. juuli]] [[1977]], [[Dresden]]

===Kõige kauem püsinud maailmarekordid=== 
*Mehed – 10,2 s, [[Jesse Owens]] ([[USA]]), [[20. juuni]] [[1936]], [[Chicago]]; ületas 20 aastat hiljem [[3. august]]il [[1956]] [[Berliin]] [[Willie Williams]] ([[USA]]; 10,1 s) 
*Naised – 10,49 s, [[Florence Griffith-Joyner]] ([[USA]]), [[17. juuli]] [[1988]], [[Indianapolis]]; kehtib tänini

==Kõige edukamad sportlased==
*Kolmekordne olümpiavõitja:
**[[Usain Bolt]] ([[Jamaica]]), [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008]], [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012]], [[2016. aasta suveolümpiamängud|2016]]
*Kahekordsed olümpiavõitjad:
**[[Wyomia Tyus]] ([[USA]]), [[1964. aasta suveolümpiamängud|1964]] ja [[1968. aasta suveolümpiamängud|1968]]
**[[Carl Lewis]] (USA), [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]] ja [[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]]
**[[Gail Devers]] (USA), [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]] ja [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]]
**[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] (Jamaica), [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008]] ja [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012]]
**[[Elaine Thompson-Herah]] (Jamaica), [[2016. aasta suveolümpiamängud|2016]] ja [[2020. aasta suveolümpiamängud|2020]]
*Viiekordne maailmameister:
**[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] (Jamaica), [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]], [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]], [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]], [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019]] ja [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]]
*Kolmekordsed maailmameistrid:
**[[Carl Lewis]] (USA), [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983]], [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]] ja [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991]]
**[[Maurice Greene]] (USA), [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]], [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] ja [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]]
**[[Usain Bolt]] (Jamaica), [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]], [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]] ja [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]]
*Kahekordne maailmameister:
**[[Marion Jones]] (USA), [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] ja [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]]

== Maailmarekordi areng ==
=== Mehed ===

[[IAAF]] hakkas meeste 100 m jooksu [[maailmarekord]]eid registreerima [[1912]].

Tabelis on ära toodud IAAF-i poolt tunnustatud maailmarekordid ja maailmarekordikordamised.

;[[Käsitsi ajavõtt]]
(sulgudes mitteametlik elektrooniliselt võetud aeg)

{| class=wikitable
!Tulemus!!Sportlane!!Koht!!Aeg
|-
|10,6||[[Don Lippincott]] ([[USA]])||[[Stockholm]]||[[6. juuli]] [[1912]]
|-
|10,6||[[Jackson Scholz]] (USA)||Stockholm||[[16. september]] [[1920]]
|-
|10,4||[[Charlie Paddock]] (USA)||[[Redlands]] (USA, [[California]])||[[23. aprill]] [[1921]]
|-
|10,4||[[Eddie Tolan]] (USA)||Stockholm||[[8. august]] [[1929]]
|-
|10,4||Eddie Tolan (USA)||[[Kopenhaagen]]||[[25. august]] 1929
|-
|10,3||[[Percy Williams]] ([[Kanada]])||[[Toronto]]||[[9. august]] [[1930]]
|-
|10,3 (10,38)||Eddie Tolan (USA)||[[Los Angeles]]||[[1. august]] [[1932]]
|-
|10,3||[[Ralph Metcalfe]] (USA)||[[Budapest]]||[[12. august]] [[1933]]
|-
|10,3||[[Eulace Peacock]] (USA)||[[Oslo]]||[[6. august]] [[1934]]
|-
|10,3||[[Chris Berger]] ([[Holland]])||[[Amsterdam]]||[[26. august]] 1934
|-
|10,3||Ralph Metcalfe (USA)||[[Ōsaka]]||[[15. september]] 1934
|-
|10,3||Ralph Metcalfe (USA)||[[Dalian]]||[[23. september]] 1934
|-
|10,3||[[Takanori Yoshioka]] ([[Jaapan]])||[[Tōkyō]]||[[15. juuni]] [[1935]]
|-
|10,2||[[Jesse Owens]] (USA)||[[Chicago]]||[[20. juuni]] [[1936]]
|-
|10,2||[[Harold Davis]] (USA)||[[Compton (California)|Compton (USA, California)]]||[[6. juuni]] [[1941]]
|-
|10,2||[[Lloyd LaBeach]] ([[Panama]])||[[Fresno (California)]]||[[15. mai]] [[1948]]
|-
|10,2||[[Barney Ewell]] (USA)||[[Evanston (Illinois)]]||[[9. juuli]] 1948
|-
|10,2||[[Emmanuel McDonald Bailey]] ([[Suurbritannia]])||[[Belgrad]]||[[25. august]] [[1951]]
|-
|10,2||[[Heinz Fütterer]] ([[Lääne-Saksamaa|Saksa FV]])||[[Yokohama]]||[[31. oktoober]] [[1954]]
|-
|10,2||[[Bobby Joe Morrow]] (USA)||[[Houston]] (Texas)||[[19. mai]] [[1956]]
|-
|10,2||[[Ira Murchison]] (USA)||Compton (California)||[[1. juuni]] 1956
|-
|10,2||Bobby Morrow (USA)||[[Bakersfield]] (California)||[[22. juuni]] 1956
|-
|10,2||Ira Murchison (USA)||Los Angeles||[[29. juuni]] 1956
|-
|10,2||Bobby Joe Morrow (USA)||Los Angeles||29. juuni 1956
|-
|10,1||[[Willie Williams]] (USA)||[[Berliin]]||[[3. august]] 1956
|-
|10,1||Ira Murchison (USA)||Berliin||[[4. august]] 1956
|-
|10,1||[[Leamon King]] (USA)||[[Ontario (California)]]||[[20. oktoober]] 1956
|-
|10,1||Leamon King (USA)||[[Santa Ana (California)]]||[[27. oktoober]] 1956
|-
|10,1||[[Ray Norton]] (USA)||[[San Jose (California)]]||[[18. aprill]] [[1959]]
|-
|10,0 (10,25)||[[Armin Hary]] (Saksa FV)||[[Zürich]]||[[21. juuni]] [[1960]]
|-
|10,0||[[Harry Jerome]] (Kanada)||[[Saskatoon]]||[[15. juuli]] 1960
|-
|10,0||[[Horacio Esteves]] ([[Venezuela]])||[[Caracas]]||[[15. august]] [[1964]]
|-
|10,0 (10,06)||[[Bob Hayes]] (USA)||Tōkyō||[[15. oktoober]] 1964
|-
|10,0 (10,17)||[[Jim Hines]] (USA)||[[Modesto]] (California)||[[27. mai]] [[1967]]
|-
|10,0||[[Enrique Figuerola]] ([[Kuuba]])||Budapest||[[17. juuni]] 1967
|-
|10,0||[[Paul Nash]] ([[Lõuna-Aafrika Vabariik]])||[[Krugersdorp]] (Lõuna-Aafrika Vabariik||[[2. aprill]] [[1968]]
|-
|10,0||[[Oliver Ford]] (USA)||[[Albuquerque]] ([[New Mexico]])||[[31. mai]] 1968
|-
|10,0 (10,20)||[[Charles Greene]] (USA)||[[Sacramento]] (California)||[[20. juuni]] 1968
|-
|10,0 (10,28)||[[Roger Bambuck]] ([[Prantsusmaa]])||Sacramento||20. juuni 1968
|-
|9,9 (10,03)||Jim Hines (USA)||Sacramento||20. juuni 1968
|-
|9,9 (10,14)||[[Ronnie Ray Smith]] (USA)||Sacramento||20. juuni 1968
|-
|9,9 (10,10)||Charles Greene (USA)||Sacramento||20. juuni 1968
|-
|9,9||[[Eddie Hart]] (USA)||[[Eugene]] ([[Oregon]])||[[1. juuli]] [[1972]]
|-
|9,9||[[Reynaud Robinson]] (USA)||Eugene||1. juuli 1972
|-
|9,9||[[Steve Williams (jooksja)|Steve Williams]] (USA)||Los Angeles||[[21. juuni]] 1972
|-
|9,9||[[Silvio Leonard]] (Kuuba)||[[Ostrava]]||[[5. juuni]] [[1975]]
|-
|9,9||Steve Williams (USA)||[[Siena]]||[[16. juuli]] 1975
|-
|9,9||Steve Williams (USA)||Berliin||[[22. august]] 1975
|-
|9,9||Steve Williams (USA)||[[Gainesville]] ([[Florida]])||[[27. märts]] [[1976]]
|-
|9,9||[[Harvey Glance]] (USA)||[[Columbia (Lõuna-Carolina)]]||[[3. aprill]] 1976
|-
|9,9||Harvey Glance (USA)||[[Baton Rouge]] ([[Louisiana]])||[[1. mai]] 1976
|-
|9,9||[[Don Quarrie]] ([[Jamaica]])||Modesto||[[22. mai]] 1976&lt;/TR&gt;
|}

;[[Elektrooniline ajavõtt]]

{| class=wikitable
!Tulemus!!Sportlane!!Koht!!Aeg
|-
|9,95||[[Jim Hines]] (USA)||[[México]]||[[14. oktoober]] [[1968]]
|-
|9,93||[[Calvin Smith]] (USA)||[[Colorado Springs]]||[[3. juuli]] [[1983]]
|-
|9,93||[[Carl Lewis]] (USA)||[[Rooma]]||[[30. august]] [[1987]]
|-
|9,92||Carl Lewis (USA)||[[Seoul]]||[[24. september]] [[1988]]
|-
|9,90||[[Leroy Burrell]] (USA)||[[New York]]||[[14. juuni]] [[1991]]
|-
|9,86||Carl Lewis (USA)||[[Tōkyō]]||[[25. august]] 1991
|-
|9,85||Leroy Burrell (USA)||[[Lausanne]]||[[6. juuli]] [[1994]]
|-
|9,84||[[Donovan Bailey]] ([[Kanada]])||[[Atlanta]]||[[29. juuli]] [[1996]]
|-
|9,79||[[Maurice Greene]] (USA)||[[Ateena]]||[[16. juuni]] [[1999]]
|-
|9,77||[[Asafa Powell]] ([[Jamaica]])||[[Ateena]]||[[14. juuni]] [[2005]]
|-
|9,77||[[Asafa Powell]] ([[Jamaica]])||[[Gateshead]]||[[11. juuni]] [[2006]]
|-
|9,77||[[Asafa Powell]] ([[Jamaica]])||[[Zürich]]||[[18. august]] [[2006]]
|-
|9,74||[[Asafa Powell]] ([[Jamaica]])||[[Rieti]]||[[9. september]] [[2007]]
|-
|9,72||[[Usain Bolt]] ([[Jamaica]])||[[New York]]||[[31. mai]] [[2008]]
|-
|9,69||[[Usain Bolt]] ([[Jamaica]])||[[Peking]]||[[16. august]] [[2008]]
|-
|9,58||[[Usain Bolt]] ([[Jamaica]])||[[Berliin]]||[[16. august]] [[2009]]
|}

[[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnsoni]] ajad 9,83 ([[30. august]] [[1987]]) ja 9,79 ([[24. september]] [[1988]]) loeti algul maailmarekorditeks, kuid hiljem sportlane [[diskvalifitseerimine|diskvalifitseeriti]] [[doping]]u tarvitamise tõttu ja tema tulemused tühistati.

[[Tim Montgomery]] aeg 9,78 [[14. september|14. septembrist]] 2002 loeti algul maailmarekordiks, kuid hiljem sportlane diskvalifitseeriti dopingu tarvitamise tõttu ja tema tulemus tühistati.

[[Justin Gatlin]]i aeg 9,77 [[Ad-Dawḩah]]'s [[12. mai]]l [[2006]] ei kvalifitseeru dopingu tarvitamise tõttu maailmarekordi kordamiseks.

=== Naised ===

[[FSFI]] hakkas naiste 100 m jooksu rekordeid registreerima [[1922]]. Tabelis on FSFI (kuni 1936. aastani) ja IAAF-i poolt ametlikult tunnustatud maailmarekordid ja maailmarekordikordamised.

Tärniga on märgitud IAAF-i poolt tunnustamata rekordid.

;Käsitsi ajavõtt
(sulgudes mitteametlik elektrooniliselt mõõdetud tulemus)

{| class=wikitable
!Tulemus !!Sportlane !!Riik !!Koht !!Aeg
|-
|13,6||[[Marie Mejzlíková II]]||[[Tšehhoslovakkia]] ||[[Praha]] ||[[5. august]] [[1922]]
|-
|12,8* ||[[Mary Lines]]||[[Suurbritannia]] ||[[Pariis]] ||[[20. august]] [[1922]]
|-
|12,4*||[[Gundel Wittmann]]||Saksamaa||[[Braunschweig]] ||[[22. august]] [[1926]]
|-
|12,2*||[[Kinue Hitomi]]||[[Jaapan]] ||[[Ōsaka]] ||[[20. mai]] [[1928]]
|-
|12,0||[[Myrtle Cook]]||[[Kanada]] ||[[Halifax]] ||[[2. juuli]] 1928
|-
|12,0||[[Tollien Schuurman]]||[[Holland]] ||[[Amsterdam]] ||[[31. august]] [[1930]]
|-
|11,9*||Tollien Schuurman||Holland ||[[Haarlem]] ||[[5. juuni]] [[1932]]
|-
|11,9||Tollien Schuurman||Holland ||[[Amsterdam]] ||[[12. juuni]] 1932
|-
|11,9||[[Stanisława Walasiewicz]]||[[Poola]] ||[[Los Angeles]] ||1. august 1932
|-
|11,8||Stanisława Walasiewicz||Poola ||Poznań ||[[17. august]] 1933
|-
|11,7*||Stanisława Walasiewicz||Poola ||[[Varssavi]] ||[[26. august]] 1934
|-
|11,6*||Stanisława Walasiewicz||Poola ||[[Berliin]] ||[[1. august]] 1937
|-
|11,5||Fanny Blankers-Koen||Holland ||Amsterdam ||[[13. juuni]] [[1948]]
|-
|11,5 (11,65)||[[Marjorie Jackson]]||[[Austraalia]] ||[[Helsingi]] ||[[22. juuli]] [[1952]]
|-
|11,4|| Marjorie Jackson ||Austraalia ||[[Gifu]] ||[[4. oktoober]] 1952
|-
|11,3||[[Shirley de la Hunty]]||Austraalia ||Varssavi ||[[4. august]] [[1955]]
|-
|11,3 (11,41)||[[Wilma Rudolph]]||[[USA]] ||[[Rooma]] ||[[2. august]] [[1960]]
|-
|11,2|| Wilma Rudolph ||USA ||[[Stuttgart]] ||[[19. juuli]] [[1961]]
|-
|11,2 ((11,23)||[[Wyomia Tyus]]||USA ||[[Tokyo]] ||[[15. aprill]] [[1964]]
|-
|11,1||[[Irena Szewińska|Irena Kirszenstein (Szewińska)]]||[[Poola]] ||[[Praha]] ||[[9. juuli]] [[1965]]
|-
|11,1|| [[Wyomia Tyus]] ||[[USA]] ||Kiiev ||[[31. juuli]] 1965
|-
|11,1||[[Barbara Ferrell]]||[[USA]] ||[[Santa Barbara]] ||[[2. juuli]] [[1967]]
|-
|11,1||[[Ljudmila Samotjossova]]||NSVL ||[[Leninakan]] ||[[15. august]] [[1968]]
|-
|11,1||[[Irena Szewińska]]||Poola ||[[México]] ||[[14. oktoober]] 1968
|-
|11,0 (11,08)||[[Wyomia Tyus]]||[[USA]] ||México ||[[15. oktoober]] 1968
|-
|11,0||[[Ji Zheng]] (Chi Cheng)||[[Taiwan]] ||[[Viin]] (Südstadt) ||[[18. juuli]] [[1970]]
|-
|11,0||[[Renate Stecher|Renate Meißner (Stecher)]]||[[Saksa DV]] ||Berliin ||[[2. august]] 1970
|-
|11,0||[[Renate Stecher]]||Saksa DV ||Berliin ||[[31. juuli]] [[1971]]
|-
|11,0||Renate Stecher||Saksa DV ||[[Potsdam]] ||[[3. juuni]] [[1972]]
|-
|11,0||[[Ellen Streidt|Ellen Stropahl]]||Saksa DV ||Potsdam ||[[15. juuni]] 1972
|-
|11,0||[[Eva Glesková]]||[[Tšehhoslovakkia]] ||[[Budapest]] ||[[1. juuli]] 1972
|-
|10,9||Renate Stecher||Saksa DV ||[[Ostrava]] ||[[7. juuni]] [[1973]]
|-
|11,0||Renate Stecher||Saksa DV ||[[Dresden]] ||[[20. juuli]] 1973&lt;/TR&gt;
|}

;Elektrooniline ajavõtt

{| class=wikitable
!Tulemus !!Sportlane !!Riik !!Koht !!Aeg
|-
|11,01||[[Annegret Richter]]||Saksamaa LV ||[[Montreal]] ||[[25. juuli]] 1976
|-
|10,88||[[Marlies Göhr|Marlies Oelsner (Göhr)]]||Saksa DV ||[[Dresden]] ||[[1. juuli]] [[1977]]
|-
|10,88||[[Marlies Göhr]]||Saksa DV ||[[Karl-Marx-Stadt]] ||[[9. juuli]] [[1982]]
|-
|10,81||Marlies Göhr||Saksa DV ||[[Berliin]] ||[[8. juuni]] [[1983]]
|-
|10,77||[[Evelyn Ashford]]||USA ||[[Colorado Springs]] ||[[3. juuli]] 1983
|-
|10,76||Evelyn Ashford||USA ||[[Zürich]] ||[[22. august]] [[1984]]
|-
|10,61||[[Florence Griffith-Joyner]]||USA ||[[Indianapolis]] ||[[16. juuli]] [[1988]]
|-
|10,49||Florence Griffith-Joyner||USA ||Indianapolis ||[[17. juuli]] 1988&lt;/TR&gt;
|}

[[Ewa Kłobukowska]] aeg 11,1, mille ta jooksis 9. juulil 1965, loeti algul ametlikuks maailmarekordiks, kuid 1970. aastal see tühistati, sest kahtlustati, et ta on mees.

Ka Stanisława Walasiewiczi sugu on kahtluse all.

== [[Kaasaegsed olümpiamängud|Olümpiamängud]]e medalivõitjad==

=== Mehed ===

{| class=wikitable 
|-
!Aasta
! [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]
! [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]
! [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]
|-
| [[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1896]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Thomas Burke]] {{Riigi ikoon|USA}} 12,0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Fritz Hofmann]] [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|24px|Saksamaa]] 12,2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Alajos Szokolyi]] [[Pilt:Flag of Hungary (1867-1918).svg|24px|Ungari]] 12,6 &lt;br&gt;[[Francis Lane]] {{Riigi ikoon|USA}} 12,6
|-
| [[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1900]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Frank Jarvis]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Walter Tewksbury]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,1
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Stanley Rowley]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 11,2
|-
| [[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1904]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Archie Hahn]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Nate Cartmell]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[William Hogenson]] {{Riigi ikoon|USA}}11,2
|-
| [[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1908]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Reggie Walker]] [[Pilt:Flag_of_South_Africa_1910-1912.svg|24px|Lõuna-Aafrika Vabariik]] 10,8
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[James Rector]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,9
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Bobby Kerr]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1868-1921.svg|24px|Kanada]] 11,0
|-
| [[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1912]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ralph Craig]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,8
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Alvah Meyer]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,9
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Donald Lippincott]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,9
|-
| [[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1920]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Charley Paddock]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,8
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Morris Kirksey]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,8
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Harry Edward]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}}11,0
|-
| [[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1924]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Harold Abrahams]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,6
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jackson Scholz]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,7
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Arthur Porritt]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} 10,8
|-
| [[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1928]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Percy Williams]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1921-1957.svg|24px|Kanada]] 10,8
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jack London (kergejõustiklane)|Jack London]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,9
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Georg Lammers]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 10,9
|-
| [[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1932]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Eddie Tolan]] {{Riigi ikoon|USA}} '''10,3 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ralph Metcalfe]] {{Riigi ikoon|USA}} '''10,3 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Arthur Jonath]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 10,4
|-
| [[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1936]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jesse Owens]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,3
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ralph Metcalfe]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,4
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Martinus Osendarp]] {{Riigi ikoon|Holland}} 10,5
|-
| [[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1948]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Harrison Dillard]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,3
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Barney Ewell]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,4
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Lloyd LaBeach]] {{Riigi ikoon|Panama}} 10,4
|-
| [[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1952]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Lindy Remigino]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,4
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Herb McKenley]] [[Pilt:Flag of Jamaica (1906–1957).svg|24px|Jamaica]] 10,4
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Emmanuel McDonald Bailey]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,4
|-
| [[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1956]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Bobby Morrow]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,5
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Thane Baker]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,5
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Hec Hogan]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 10,6
|-
| [[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1960]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Armin Hary]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 10,2
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[David Sime]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Peter Radford]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,3
|-
| [[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1964]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Bob Hayes]] {{Riigi ikoon|USA}} '''10,0 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Enrique Figuerola]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 10,2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Harry Jerome]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 10,2
|-
| [[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1968]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jim Hines]] {{Riigi ikoon|USA}} '''9,9 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Lennox Miller]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,0
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Charles Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,0
|-
| [[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1972]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Valeri Borzov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 10,14
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Robert Taylor]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,24
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Lennox Miller]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,33
|-
| [[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1976]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Hasely Crawford]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 10,06
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Don Quarrie]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,07
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Valeri Borzov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 10,14
|-
| [[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1980]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Allan Wells]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,25
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Silvio Leonard]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 10,25
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Petǎr Petrov]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 10,39
|-
| [[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1984]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,99
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sam Graddy]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,19
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 10,22
|-
| [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1988]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} '''9,92 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Linford Christie]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,97
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Calvin Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,99
|-
| [[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1992]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Linford Christie]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,96
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 10,02
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Dennis Mitchell]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,14
|-
| [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1996]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Donovan Bailey]] {{Riigi ikoon|Kanada}} '''9,84 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 9,89
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 9,90
|-
| [[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2000]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,87
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 9,99
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Obadele Thompson]] {{Riigi ikoon|Barbados}} 10,04
|-
| [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2004]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,85
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Francis Obikwelu]] {{Riigi ikoon|Portugal}} 9,86
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,87
|-
| [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2008]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''9,69 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Richard Thompson]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 9,89
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Walter Dix]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,91
|-
| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2012]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''9,63 OR'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Yohan Blake]] {{Riigi ikoon|Jamaica}}9,75
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,79
|-
| [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2016]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''9,81'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,89
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,91
|-
| [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2020]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marcell Jacobs]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} '''9,80''' '''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|ER]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Fred Kerley]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,84
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,89
|-
| [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2024]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,79
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kishane Thompson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,79
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Fred Kerley]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,81
|}

=== Naised ===

{| class=wikitable 
|-
!Aasta
! [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]
! [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]
! [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]
|-
| [[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1928]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Betty Robinson]] {{Riigi ikoon|USA}} 12,2
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Fanny Rosenfeld]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1921-1957.svg|24px|Kanada]] 12,3
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ethel Smith]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1921-1957.svg|24px|Kanada]] 12,3
|-
| [[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1932]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Stanisława Walasiewicz]] {{Riigi ikoon|Poola}} '''11,9 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Hilda Strike]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1921-1957.svg|24px|Kanada]] 11,9
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Wilhelmina van Bremen]] {{Riigi ikoon|USA}} 12,0
|-
| [[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1936]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Helen Stephens]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,5
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Stanisława Walasiewicz]] {{Riigi ikoon|Poola}} 11,7
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Käthe Krauss]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 11,9
|-
| [[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1948]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Fanny Blankers-Koen]] {{Riigi ikoon|Holland}} 11,9
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Dorothy Manley]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 12,2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Shirley De La Hunty-Strickland|Shirley de la Hunty]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 12,2
|-
| [[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1952]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marjorie Jackson]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} '''11,5 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Daphne Hasenjager]] [[Pilt:Flag of South Africa (1928-1994).svg|24px|Lõuna-Aafrika Vabariik]] 11,8
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Shirley De La Hunty-Strickland|Shirley de la Hunty]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 11,9
|-
| [[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1956]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Betty Cuthbert]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 11,5
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Christa Stubnick]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 11,7
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Marlene Matthews]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 11,7
|-
| [[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1960]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Wilma Rudolph]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Dorothy Hyman]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 11,3
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Giuseppina Leone]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 11,3
|-
| [[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1964]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Wyomia Tyus]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,4
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Edith McGuire]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,6
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ewa Kłobukowska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 11,6
|-
| [[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1968]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Wyomia Tyus]] {{Riigi ikoon|USA}} '''11,0 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Barbara Ferrell]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,1
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Irena Szewińska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 11,1
|-
| [[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1972]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Renate Stecher]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} '''11,07 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Raelene Boyle]] {{Riigi ikoon|Austraalia}}11,23
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Silvia Chivás]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 11,24
|-
| [[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1976]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Annegret Richter]] {{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} 11,08
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Renate Stecher]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,13
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Inge Helten]] {{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} 11,17
|-
| [[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1980]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ljudmila Kondratjeva]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 11,06
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marlies Göhr]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,07
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ingrid Auerswald]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,14
|-
| [[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1984]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Evelyn Ashford]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,97
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Alice Brown]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,13
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,16
|-
| [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1988]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Florence Griffith Joyner]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,54
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Evelyn Ashford]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,83
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Heike Drechsler]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 10,85
|-
| [[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1992]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Gail Devers]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,82
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Juliet Cuthbert]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,83
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Irina Privalova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 10,84
|-
| [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1996]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Gail Devers]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,94
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,94
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,96
|-
| [[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|2000]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; | ''vakantne''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Aikateríni Thánou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 11,12
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Tayna Lawrence]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,18
|-
| [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|2004]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Julija Nieściarenka]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 10,93
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Lauryn Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,96
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,97
|-
| [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|2008]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,78
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sherone Simpson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,98
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Kerron Stewart]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,98
|-
| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|2012]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,75
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,78
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,81
|-
| [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 meetrit 2|2016]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Elaine Thompson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,71
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Tori Bowie]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,83
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,86
|-
| [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 meetrit 2|2020]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Elaine Thompson Herah]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''10,61 [[Kergejõustiku olümpiarekordid|OR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,74
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,76
|-
| [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#100 meetrit 2|2024]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Julien Alfred]] {{Riigi ikoon|Saint Lucia}} 10,72
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sha'Carri Richardson]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,87
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Melissa Jefferson]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,92
|}

== [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalivõitjad ==

=== Mehed ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
| [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1983 Helsingi]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,07
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Calvin Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,21
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Emmit King]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,24
|-
| [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1987 Rooma]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} '''9,93 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Raymond Stewart]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,08
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Linford Christie]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,14
|-
| [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1991 Tokio]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} '''9,86 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Leroy Burrell]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,88
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dennis Mitchell]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,91
|-
| [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1993 Stuttgart]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Linford Christie]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,87
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Andre Cason]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,92
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dennis Mitchell]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,99
|-
| [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1995 Gõteborg]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Donovan Bailey]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,97
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Bruny Surin]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 10,03
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 10,03
|-
| [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1997 Ateena]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,86
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Donovan Bailey]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,91
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Tim Montgomery]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,94
|-
| [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1999 Sevilla]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,80
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Bruny Surin]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,84
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dwain Chambers]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,97
|-
| [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2001 Edmonton]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,82
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Tim Montgomery]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,85
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,94
|-
| [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2003 Pariis]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Kim Collins]] {{Riigi ikoon|Saint Kitts ja Nevis}} 10,07
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Darrel Brown]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}}10,08
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Darren Campbell]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,08
|-
| [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2005 Helsingi]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,88
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Michael Frater]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,05
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kim Collins]] {{Riigi ikoon|Saint Kitts ja Nevis}} 10,05
|-
| [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2007 Osaka]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Tyson Gay]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,85
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Derrick Atkins]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 9,91
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Asafa Powell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,96
|-
| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2009 Berliin]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''9,58 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Tyson Gay]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,71
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Asafa Powell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,84
|-
| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2011 Daegu]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Yohan Blake]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,92
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Walter Dix]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,08
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kim Collins]] {{Riigi ikoon|Saint Kitts ja Nevis}} 10,09
|-
| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2013 Moskva]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,77
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,85
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Nesta Carter]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,95
|-
| [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meerit|2015 Peking]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,79
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,80
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Nesta Carter]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,92&lt;br&gt;[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,92
|-
| [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2017 London]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,92
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Christian Coleman]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,94
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,95
|-
| [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2019 Doha]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Christian Coleman]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,76
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,89
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,90
|-
| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2022 Oregon]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Fred Kerley]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,86
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marvin Bracy]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,88
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Trayvon Bromell]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,88
|-
| [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2023 Budapest]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,83
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Letsile Tebogo]] {{Riigi ikoon|Botswana}} 9,88
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Zharnel Hughes]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,88
|-
| [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2025 Tokyo]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Oblique Seville ]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,77
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kishane Thompson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,82
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,89
|}

=== Naised ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
| [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1983 Helsingi]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marlies Göhr]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 10,97
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marita Koch]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,02
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Diane Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,06
|-
| [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1987 Rooma]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Silke Gladisch-Möller]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 10,90
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Heike Drechsler|Heike Daute-Drechsler]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,00
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,04
|-
| [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1991 Tokio]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Katrin Krabbe]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 10,99
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,03
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,06
|-
| [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1993 Stuttgart]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Gail Devers]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,82
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,82
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,89
|-
| [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1995 Göteborg]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,85
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,94
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Irina Privalova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 10,96
|-
| [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1997 Ateena]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marion Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,83
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Žanna Pintussevõtš|Žanna Tarnopolska-Pintussevõtš]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 10,85
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Sevatheda Fynes]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 11,03
|-
| [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1999 Sevilla]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marion Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,70
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Inger Miller]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,79
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Aikateríni Thánou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 10,84
|-
| [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2001 Edmonton]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Žanna Pintussevõtš]]-Block {{Riigi ikoon|Ukraina}}10,82
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marion Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,85
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Aikateríni Thánou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 10,91
|-
| [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2003 Pariis]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Torri Edwards]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,93
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Žanna Pintussevõtš|Žanna Block]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 10,99
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Chandra Sturrup]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 11,02
|-
| [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2005 Helsingi]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Lauryn Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,93
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,95
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Christine Arron]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 10,98
|-
| [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2007 Osaka]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,01
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Lauryn Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,01
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,02
|-
| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2009 Berliin]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,73
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kerron Stewart]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,75
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,90
|-
| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2011 Daegu]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,90
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,97
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kelly-Ann Baptiste]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 10,98
|-
| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2013 Moskva]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,71
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Murielle Ahouré]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 10,93
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,94
|-
| [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit 2|2015 Peking]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,76
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 10,81
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Tori Bowie]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,86
|-
| [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit 2|2017 London]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Tori Bowie]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,85
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marie-Josée Ta Lou]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 10,86
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 10,96
|-
| [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|2019 Doha]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,71
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Dina Asher-Smith]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,83
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Marie-Josée Ta Lou]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 10,90
|-
| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|2022 Oregon]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,67
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,73
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Elaine Thompson-Herah]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,81
|-
| [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|2023 Budapest]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Sha'Carri Richardson]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,65
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,72
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,77
|-
| [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|2025 Tokyo]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Melissa Jefferson-Wooden]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,61
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Tina Clayton]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,76
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Julien Alfred]] {{Riigi ikoon|Saint Lucia}} 10,84
|}

==Eesti meistrid 100 m jooksus==
{{pikemalt|100 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad}}

== Veel rekordeid ==
;Mehed
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! 
! Tulemus
! Sportlane
! Riik
! Koht
! Aeg
|-
| [[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]
| '''9,58''' 
| [[Usain Bolt]] 
| {{PisiLipp|Jamaica}}
| [[Berliin]]
| [[16. august]] [[2009]]
|-
| [[Eesti rekordid kergejõustikus|Eesti rekord]]
| '''10,18''' 
| [[Karl Erik Nazarov]] 
| {{PisiLipp|Eesti}}
| [[Jõhvi]]
| [[16. juuni]] [[2023]]

|-
|colspan=&quot;8&quot;| ''Suurvõitluste rekordid''
|-
| [[Olümpiamängud]]e rekord
| '''9,63'''
| [[Usain Bolt]] 
| {{PisiLipp|Jamaica}}
| [[London]]
| [[5. august]] [[2012]]
|-
| [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
| '''9,58''' 
| [[Usain Bolt]] 
| {{PisiLipp|Jamaica}}
| [[Berliin]]
| [[16. august]] [[2009]]
|-
| [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
| '''9,95'''
| [[Zharnel Hughes]] 
| {{PisiLipp|Suurbritannia}} 
| [[Berliin]]
| [[7. august]] [[2018]]
|- 
|colspan=&quot;8&quot;| ''Maailmajagude rekordid''
|-
| [[Aafrika]] rekord
| '''9,77'''
| [[Ferdinand Omanyala]]
| {{PisiLipp|Keenia}}
| [[Nairobi]]
| [[18. september]] [[2021]]
|-
| [[Aasia]] rekord
|  '''9,83'''
| [[Su Bingtian]]
| {{PisiLipp|Hiina}} 
| [[Tokyo]] 
| [[1. august]] [[2021]]
|-
| [[Austraalia ja Okeaania]] rekord
| '''9,93'''
| [[Patrick Johnson]]
| {{PisiLipp|Austraalia}}
| [[Mito]]
| [[5. mai]] [[2003]]
|-
| [[Euroopa]] rekord
| '''9,86'''
| [[Marcell Jacobs]]
| {{PisiLipp|Itaalia}}
| [[Tokyo]]
| [[1. august]] [[2021]]
|- 
| [[Põhja-Ameerika]], [[Kesk-Ameerika]] ja [[Kariibi meri|Kariibi]] rekord
| '''9,58''' 
| [[Usain Bolt]] 
| {{PisiLipp|Jamaica}}
| [[Berliin]]
| [[16. august]] [[2009]]
|-
| [[Lõuna-Ameerika]] rekord
| '''9,85''' 
| [[Ronal Longa]]
| {{PisiLipp|Colombia}}
| [[Medellín]]
| [[26. juuni]] [[2026]] 
|}

==Vaata ka==
*[[100 meetri jooksu Eesti rekordi areng]]
*[[100 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
*[[Meeste 100 m jooks 1997. aasta maailmameistrivõistlustel kergejõustikus]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;4rqz7&quot;&gt;http://uudised.err.ee/index.php?06174293&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rFtYc&quot;&gt;http://sport.postimees.ee/793990/marek-niit-pustitas-100-m-jooksus-eesti-rekordi&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
*[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=0/sex=M/all=y/legal=A/disc=100/detail.htmx Meeste 100 m jooksu kõigi aegade edetabel]
*[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=0/sex=W/all=y/legal=A/disc=100/detail.htmx Naiste 100 m jooksu kõigi aegade edetabel]
* Meeste 100 m jooksu edetabelid – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2001?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2001] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2002?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2002] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2003?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2003] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2004?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2004] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2005?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2005] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2006?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2006] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2007?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2007] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2008?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2008] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2009?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2009] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2010?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2010] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2011?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2011] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2012?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2012] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2013?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2013]- [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2014?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2014] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2015?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2015] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2016?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2016]- [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2017?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2017] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2018?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2018] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2019?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2019]- [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2020?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2020] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2020?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2021]

* Naiste 100 m jooksu edetabelid – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2001?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2001] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2002?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2002] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2003?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2003] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2004?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2004] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2005?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2005] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2006?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2006] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2007?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2007] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2008?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2008] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2009?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2009] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2010?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2010] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2011?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2011] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2012?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2012] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2013?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2013] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2014?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2014] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2015?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2015] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2016?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2016] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2017?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2017] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2018?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2018] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2019?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2019] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2020?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2020] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2021?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2021]
*[http://trackfield.brinkster.net/RecProg_All.asp?RecCode=WR&amp;Gender=M Meeste 100 m jooksu ametlikud ja mitteametlikud maailmarekordid ja maailmarekordikordamised]
*[http://ifnt.fizyka.amu.edu.pl/tw/la/sta/hrs/m-wrp.htm IAAF-i ajastu ametlikud ja mitteametlikud maailmarekordid ja maailmarekordikordamised, tippmargid väikesel kõrgusel merepinnast]
* [[Ann Hiiemaa]]. [http://sport.postimees.ee/?id=54196 Meeste 100 meetri jooksus pole inimvõimete piirini veel jõutud], Postimees, 3. detsember 2008

{{kergejõustiku alad}}

[[Kategooria:Jooksualad]]</text>
      <sha1>g23rlzeunzuds2ece33mbsbd95ykvlp</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184818</id>
      <parentid>7184802</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T21:42:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Veel rekordeid */</comment>
      <origin>7184818</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="62180" sha1="e6w9wp3ocgk0vx1ghpd7tjs1jx1k5ec" xml:space="preserve">{{toimetaAeg|kuu=august|aasta=2013}}
[[Pilt:Mens 100m finals British Champs and Olympic Trials.jpg|pisi|Meeste 100 meetri jooksu start]]
[[Pilt:Women's 100M Final - 28th Summer Universiade 2015 Gwangju.webm|thumb]]
'''100 meetri jooks''' on [[jooksusprint|jooksusprindi]]alade hulka kuuluv [[kergejõustik]]u[[võistlusala|ala]], lühima distantsiga [[jooks (sport)|jooks]]uala [[kaasaegsed olümpiamängud|olümpiamängude]] praeguses võistluskavas.

100 meetri jooksus võisteldakse [[staadionirada|staadioniraja]] sirgel osal, nii et rada ei sisalda [[kurv]]e. Iga võistleja peab jääma oma rajale. [[Start|Starditakse]] [[madalstart|madalstardist]] [[stardipakk|stardipakult]]. 

[[Sisestaadion]]id on tavaliselt väiksemad kui välistaadionid ja kuna neil enamasti ei ole 100 meetri pikkust sirget lõiku, ei ole sise- ja välivõistluste tulemused kurvi tõttu võrreldavad. Seepärast võisteldakse sisevõistlustel 100 m jooksu asemel [[60 m jooks]]us.

100 m jooksu [[maailmarekord]]i omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. 

Praegune meeste maailmarekord, mille [[2009]]. aastal püstitas [[Usain Bolt]], on 9,58 sekundit.&lt;ref name=&quot;4rqz7&quot; /&gt; Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas [[Marek Niit]] 2012. aastal.&lt;ref name=&quot;rFtYc&quot; /&gt;

Praegune naiste maailmarekord, mille [[1988]] püstitas [[Florence Griffith-Joyner]], on 10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas [[Ksenija Balta]] 8. augustil 2006.

100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest [[200 m jooks]]ule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem.   

100 m jooksu [[tippmark]]e ei loeta [[rekord]]iteks, kui [[taganttuul]]e kiirus ületab 2,0 m/s ([[IAAF]]-i reegel 163.8).

100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste [[4×100 m teatejooks]]us. Samuti on 100 m jooks meeste ja naiste [[kümnevõistlus]]e esimene osaala. Kuni [[1949]]. aastani oli 100 m jooks [[naiste viievõistlus]]e ja [[kolmevõistlus]]e osaala. 

==Ajalugu==
100 meetri jooksu eelkäija oli [[100 jardi jooks]] (distantsi pikkus 100 [[jard]]i ehk 91,44 m), mida [[19. sajand]]il harrastati ingliskeelses maades rohu- ja tuharadadel. 

[[1887]]. aastal leiutas ameeriklane [[Charles H. Sherrill]] [[madalstart|madalstardi]], kaevates endale väikesi süvendeid, kuhu ta äratõukel jalad toetas. 

[[1928]].–[[1929]]. aastal töötasid USA treenerid [[George Breshnahan]] ja [[William Tuttle]] välja tänini kasutusel olevad [[stardipakk|stardipakud]]. [[IAAF]] lubas neid kasutada alates [[1937]]. aastast.

Alates [[1938]]. aastast on üks rekordite tunnustamise tingimusi, et oleks mõõdetud tuule kiirust. [[Taganttuul]]e kiirus ei tohi ületada 2 m/s.  

[[1920. aastad|1920. aastatel]] hakati katsetama elektroonilisi stoppereid. [[1932. aasta suveolümpiamängud]]el kasutati esimest korda finišikaamerat. Alates [[1977]]. aastast tunnustatakse ainult elektrooniliselt mõõdetud rekordeid. 

Tulemused paranesid märgatavalt, kui [[1960. aastad|1960. aastatel]] võeti kasutusele kunstkattega rajad. Esimene maailmarekord (9,9 sekundit) sellisel rajal registreeriti [[1968. aasta suveolümpiamängud]]el [[México]]s [[Jim Hines]]i nimele.

Olümpiamängude kavas on 100 m jooks meestele [[1896. aasta suveolümpiamängud|1896. aastast]] ja naistele [[1928. aasta suveolümpiamängud|1928. aastast]]. [[1900. aasta suveolümpiamängud|1900.]] ja [[1904. aasta suveolümpiamängud]]el oli kavas ka [[60 m jooks]].

==Verstapostid==
===Meeste 100 m jooks===
*Esimene registreeritud aeg – 11,0 s (110 jardi ehk 100,58 m), [[William MacLaren]], [[Suurbritannia]], [[27. juuli]] [[1867]], [[Haslingden]]
*Esimene aeg alla 11 sekundi – 10,8 s (10 4/5 s), [[Cecil Lee]] ([[Suurbritannia]]), [[25. september]] [[1891]] [[Brüssel]] (stopperite näidud – 10 3/5 s, 10 4/5 s, 11 s)
*Esimene ametlik maailmarekord – 10,6 s, [[Donald Lippincott]], [[USA]], [[1912]]
*Esimene aeg alla 10 s:
**käsitsi mõõdetud – 9,9 s, [[Jim Hines]], [[Ronnie Ray Smith]] ja [[Charles Green]] (kõik [[USA]]), [[20. juuni]] [[1968]], [[Sacramento]] 
**elektrooniliselt mõõdetud – 9,95 s, [[James Hines]] ([[USA]]), [[14. oktoober]] [[1968]], [[México]]

===Naiste 100 m jooks===
*Esimene registreeritud aeg – 17,4 s, [[Aino Rannanpää]] (Soome), [[15. mai]] [[1902]], [[Helsingi]]
*Esimene ametlik maailmarekord – 13,6 s (13 3/5 s), [[Marie Mejzlíková II]] ([[Tšehhoslovakkia]], [[5. august]] [[1922]]
*Esimene aeg alla 13 sekundi – 12,8 s (12 4/5 s), [[Mary Lines]] ([[Suurbritannia]]), [[20. august]] [[1922]])
*Esimene elektrooniliselt registreeritud maailmatippmark – 12,18 s, [[Winsome Cripps]] ([[Austraalia]]) 
*Esimene aeg alla 12 sekundi – 11,9 s, [[Tollien Schuurman]] ([[Holland]]), [[5. juuni]] [[1932]], [[Haarlem]]	
*Esimene aeg alla 11 sekundi:
**käsitsi mõõdetud – 10,9 s, [[Renate Stecher]] ([[Saksa DV]]), [[7. juuni]] [[1973]], [[Ostrava]]
**elektrooniliselt mõõdetud – 10,88 s, [[Marlies Göhr]] ([[Saksa DV]]), [[1. juuli]] [[1977]], [[Dresden]]

===Kõige kauem püsinud maailmarekordid=== 
*Mehed – 10,2 s, [[Jesse Owens]] ([[USA]]), [[20. juuni]] [[1936]], [[Chicago]]; ületas 20 aastat hiljem [[3. august]]il [[1956]] [[Berliin]] [[Willie Williams]] ([[USA]]; 10,1 s) 
*Naised – 10,49 s, [[Florence Griffith-Joyner]] ([[USA]]), [[17. juuli]] [[1988]], [[Indianapolis]]; kehtib tänini

==Kõige edukamad sportlased==
*Kolmekordne olümpiavõitja:
**[[Usain Bolt]] ([[Jamaica]]), [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008]], [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012]], [[2016. aasta suveolümpiamängud|2016]]
*Kahekordsed olümpiavõitjad:
**[[Wyomia Tyus]] ([[USA]]), [[1964. aasta suveolümpiamängud|1964]] ja [[1968. aasta suveolümpiamängud|1968]]
**[[Carl Lewis]] (USA), [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]] ja [[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]]
**[[Gail Devers]] (USA), [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]] ja [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]]
**[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] (Jamaica), [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008]] ja [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012]]
**[[Elaine Thompson-Herah]] (Jamaica), [[2016. aasta suveolümpiamängud|2016]] ja [[2020. aasta suveolümpiamängud|2020]]
*Viiekordne maailmameister:
**[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] (Jamaica), [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]], [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]], [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]], [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019]] ja [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]]
*Kolmekordsed maailmameistrid:
**[[Carl Lewis]] (USA), [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983]], [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]] ja [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991]]
**[[Maurice Greene]] (USA), [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]], [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] ja [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]]
**[[Usain Bolt]] (Jamaica), [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]], [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]] ja [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]]
*Kahekordne maailmameister:
**[[Marion Jones]] (USA), [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] ja [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]]

== Maailmarekordi areng ==
=== Mehed ===

[[IAAF]] hakkas meeste 100 m jooksu [[maailmarekord]]eid registreerima [[1912]].

Tabelis on ära toodud IAAF-i poolt tunnustatud maailmarekordid ja maailmarekordikordamised.

;[[Käsitsi ajavõtt]]
(sulgudes mitteametlik elektrooniliselt võetud aeg)

{| class=wikitable
!Tulemus!!Sportlane!!Koht!!Aeg
|-
|10,6||[[Don Lippincott]] ([[USA]])||[[Stockholm]]||[[6. juuli]] [[1912]]
|-
|10,6||[[Jackson Scholz]] (USA)||Stockholm||[[16. september]] [[1920]]
|-
|10,4||[[Charlie Paddock]] (USA)||[[Redlands]] (USA, [[California]])||[[23. aprill]] [[1921]]
|-
|10,4||[[Eddie Tolan]] (USA)||Stockholm||[[8. august]] [[1929]]
|-
|10,4||Eddie Tolan (USA)||[[Kopenhaagen]]||[[25. august]] 1929
|-
|10,3||[[Percy Williams]] ([[Kanada]])||[[Toronto]]||[[9. august]] [[1930]]
|-
|10,3 (10,38)||Eddie Tolan (USA)||[[Los Angeles]]||[[1. august]] [[1932]]
|-
|10,3||[[Ralph Metcalfe]] (USA)||[[Budapest]]||[[12. august]] [[1933]]
|-
|10,3||[[Eulace Peacock]] (USA)||[[Oslo]]||[[6. august]] [[1934]]
|-
|10,3||[[Chris Berger]] ([[Holland]])||[[Amsterdam]]||[[26. august]] 1934
|-
|10,3||Ralph Metcalfe (USA)||[[Ōsaka]]||[[15. september]] 1934
|-
|10,3||Ralph Metcalfe (USA)||[[Dalian]]||[[23. september]] 1934
|-
|10,3||[[Takanori Yoshioka]] ([[Jaapan]])||[[Tōkyō]]||[[15. juuni]] [[1935]]
|-
|10,2||[[Jesse Owens]] (USA)||[[Chicago]]||[[20. juuni]] [[1936]]
|-
|10,2||[[Harold Davis]] (USA)||[[Compton (California)|Compton (USA, California)]]||[[6. juuni]] [[1941]]
|-
|10,2||[[Lloyd LaBeach]] ([[Panama]])||[[Fresno (California)]]||[[15. mai]] [[1948]]
|-
|10,2||[[Barney Ewell]] (USA)||[[Evanston (Illinois)]]||[[9. juuli]] 1948
|-
|10,2||[[Emmanuel McDonald Bailey]] ([[Suurbritannia]])||[[Belgrad]]||[[25. august]] [[1951]]
|-
|10,2||[[Heinz Fütterer]] ([[Lääne-Saksamaa|Saksa FV]])||[[Yokohama]]||[[31. oktoober]] [[1954]]
|-
|10,2||[[Bobby Joe Morrow]] (USA)||[[Houston]] (Texas)||[[19. mai]] [[1956]]
|-
|10,2||[[Ira Murchison]] (USA)||Compton (California)||[[1. juuni]] 1956
|-
|10,2||Bobby Morrow (USA)||[[Bakersfield]] (California)||[[22. juuni]] 1956
|-
|10,2||Ira Murchison (USA)||Los Angeles||[[29. juuni]] 1956
|-
|10,2||Bobby Joe Morrow (USA)||Los Angeles||29. juuni 1956
|-
|10,1||[[Willie Williams]] (USA)||[[Berliin]]||[[3. august]] 1956
|-
|10,1||Ira Murchison (USA)||Berliin||[[4. august]] 1956
|-
|10,1||[[Leamon King]] (USA)||[[Ontario (California)]]||[[20. oktoober]] 1956
|-
|10,1||Leamon King (USA)||[[Santa Ana (California)]]||[[27. oktoober]] 1956
|-
|10,1||[[Ray Norton]] (USA)||[[San Jose (California)]]||[[18. aprill]] [[1959]]
|-
|10,0 (10,25)||[[Armin Hary]] (Saksa FV)||[[Zürich]]||[[21. juuni]] [[1960]]
|-
|10,0||[[Harry Jerome]] (Kanada)||[[Saskatoon]]||[[15. juuli]] 1960
|-
|10,0||[[Horacio Esteves]] ([[Venezuela]])||[[Caracas]]||[[15. august]] [[1964]]
|-
|10,0 (10,06)||[[Bob Hayes]] (USA)||Tōkyō||[[15. oktoober]] 1964
|-
|10,0 (10,17)||[[Jim Hines]] (USA)||[[Modesto]] (California)||[[27. mai]] [[1967]]
|-
|10,0||[[Enrique Figuerola]] ([[Kuuba]])||Budapest||[[17. juuni]] 1967
|-
|10,0||[[Paul Nash]] ([[Lõuna-Aafrika Vabariik]])||[[Krugersdorp]] (Lõuna-Aafrika Vabariik||[[2. aprill]] [[1968]]
|-
|10,0||[[Oliver Ford]] (USA)||[[Albuquerque]] ([[New Mexico]])||[[31. mai]] 1968
|-
|10,0 (10,20)||[[Charles Greene]] (USA)||[[Sacramento]] (California)||[[20. juuni]] 1968
|-
|10,0 (10,28)||[[Roger Bambuck]] ([[Prantsusmaa]])||Sacramento||20. juuni 1968
|-
|9,9 (10,03)||Jim Hines (USA)||Sacramento||20. juuni 1968
|-
|9,9 (10,14)||[[Ronnie Ray Smith]] (USA)||Sacramento||20. juuni 1968
|-
|9,9 (10,10)||Charles Greene (USA)||Sacramento||20. juuni 1968
|-
|9,9||[[Eddie Hart]] (USA)||[[Eugene]] ([[Oregon]])||[[1. juuli]] [[1972]]
|-
|9,9||[[Reynaud Robinson]] (USA)||Eugene||1. juuli 1972
|-
|9,9||[[Steve Williams (jooksja)|Steve Williams]] (USA)||Los Angeles||[[21. juuni]] 1972
|-
|9,9||[[Silvio Leonard]] (Kuuba)||[[Ostrava]]||[[5. juuni]] [[1975]]
|-
|9,9||Steve Williams (USA)||[[Siena]]||[[16. juuli]] 1975
|-
|9,9||Steve Williams (USA)||Berliin||[[22. august]] 1975
|-
|9,9||Steve Williams (USA)||[[Gainesville]] ([[Florida]])||[[27. märts]] [[1976]]
|-
|9,9||[[Harvey Glance]] (USA)||[[Columbia (Lõuna-Carolina)]]||[[3. aprill]] 1976
|-
|9,9||Harvey Glance (USA)||[[Baton Rouge]] ([[Louisiana]])||[[1. mai]] 1976
|-
|9,9||[[Don Quarrie]] ([[Jamaica]])||Modesto||[[22. mai]] 1976&lt;/TR&gt;
|}

;[[Elektrooniline ajavõtt]]

{| class=wikitable
!Tulemus!!Sportlane!!Koht!!Aeg
|-
|9,95||[[Jim Hines]] (USA)||[[México]]||[[14. oktoober]] [[1968]]
|-
|9,93||[[Calvin Smith]] (USA)||[[Colorado Springs]]||[[3. juuli]] [[1983]]
|-
|9,93||[[Carl Lewis]] (USA)||[[Rooma]]||[[30. august]] [[1987]]
|-
|9,92||Carl Lewis (USA)||[[Seoul]]||[[24. september]] [[1988]]
|-
|9,90||[[Leroy Burrell]] (USA)||[[New York]]||[[14. juuni]] [[1991]]
|-
|9,86||Carl Lewis (USA)||[[Tōkyō]]||[[25. august]] 1991
|-
|9,85||Leroy Burrell (USA)||[[Lausanne]]||[[6. juuli]] [[1994]]
|-
|9,84||[[Donovan Bailey]] ([[Kanada]])||[[Atlanta]]||[[29. juuli]] [[1996]]
|-
|9,79||[[Maurice Greene]] (USA)||[[Ateena]]||[[16. juuni]] [[1999]]
|-
|9,77||[[Asafa Powell]] ([[Jamaica]])||[[Ateena]]||[[14. juuni]] [[2005]]
|-
|9,77||[[Asafa Powell]] ([[Jamaica]])||[[Gateshead]]||[[11. juuni]] [[2006]]
|-
|9,77||[[Asafa Powell]] ([[Jamaica]])||[[Zürich]]||[[18. august]] [[2006]]
|-
|9,74||[[Asafa Powell]] ([[Jamaica]])||[[Rieti]]||[[9. september]] [[2007]]
|-
|9,72||[[Usain Bolt]] ([[Jamaica]])||[[New York]]||[[31. mai]] [[2008]]
|-
|9,69||[[Usain Bolt]] ([[Jamaica]])||[[Peking]]||[[16. august]] [[2008]]
|-
|9,58||[[Usain Bolt]] ([[Jamaica]])||[[Berliin]]||[[16. august]] [[2009]]
|}

[[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnsoni]] ajad 9,83 ([[30. august]] [[1987]]) ja 9,79 ([[24. september]] [[1988]]) loeti algul maailmarekorditeks, kuid hiljem sportlane [[diskvalifitseerimine|diskvalifitseeriti]] [[doping]]u tarvitamise tõttu ja tema tulemused tühistati.

[[Tim Montgomery]] aeg 9,78 [[14. september|14. septembrist]] 2002 loeti algul maailmarekordiks, kuid hiljem sportlane diskvalifitseeriti dopingu tarvitamise tõttu ja tema tulemus tühistati.

[[Justin Gatlin]]i aeg 9,77 [[Ad-Dawḩah]]'s [[12. mai]]l [[2006]] ei kvalifitseeru dopingu tarvitamise tõttu maailmarekordi kordamiseks.

=== Naised ===

[[FSFI]] hakkas naiste 100 m jooksu rekordeid registreerima [[1922]]. Tabelis on FSFI (kuni 1936. aastani) ja IAAF-i poolt ametlikult tunnustatud maailmarekordid ja maailmarekordikordamised.

Tärniga on märgitud IAAF-i poolt tunnustamata rekordid.

;Käsitsi ajavõtt
(sulgudes mitteametlik elektrooniliselt mõõdetud tulemus)

{| class=wikitable
!Tulemus !!Sportlane !!Riik !!Koht !!Aeg
|-
|13,6||[[Marie Mejzlíková II]]||[[Tšehhoslovakkia]] ||[[Praha]] ||[[5. august]] [[1922]]
|-
|12,8* ||[[Mary Lines]]||[[Suurbritannia]] ||[[Pariis]] ||[[20. august]] [[1922]]
|-
|12,4*||[[Gundel Wittmann]]||Saksamaa||[[Braunschweig]] ||[[22. august]] [[1926]]
|-
|12,2*||[[Kinue Hitomi]]||[[Jaapan]] ||[[Ōsaka]] ||[[20. mai]] [[1928]]
|-
|12,0||[[Myrtle Cook]]||[[Kanada]] ||[[Halifax]] ||[[2. juuli]] 1928
|-
|12,0||[[Tollien Schuurman]]||[[Holland]] ||[[Amsterdam]] ||[[31. august]] [[1930]]
|-
|11,9*||Tollien Schuurman||Holland ||[[Haarlem]] ||[[5. juuni]] [[1932]]
|-
|11,9||Tollien Schuurman||Holland ||[[Amsterdam]] ||[[12. juuni]] 1932
|-
|11,9||[[Stanisława Walasiewicz]]||[[Poola]] ||[[Los Angeles]] ||1. august 1932
|-
|11,8||Stanisława Walasiewicz||Poola ||Poznań ||[[17. august]] 1933
|-
|11,7*||Stanisława Walasiewicz||Poola ||[[Varssavi]] ||[[26. august]] 1934
|-
|11,6*||Stanisława Walasiewicz||Poola ||[[Berliin]] ||[[1. august]] 1937
|-
|11,5||Fanny Blankers-Koen||Holland ||Amsterdam ||[[13. juuni]] [[1948]]
|-
|11,5 (11,65)||[[Marjorie Jackson]]||[[Austraalia]] ||[[Helsingi]] ||[[22. juuli]] [[1952]]
|-
|11,4|| Marjorie Jackson ||Austraalia ||[[Gifu]] ||[[4. oktoober]] 1952
|-
|11,3||[[Shirley de la Hunty]]||Austraalia ||Varssavi ||[[4. august]] [[1955]]
|-
|11,3 (11,41)||[[Wilma Rudolph]]||[[USA]] ||[[Rooma]] ||[[2. august]] [[1960]]
|-
|11,2|| Wilma Rudolph ||USA ||[[Stuttgart]] ||[[19. juuli]] [[1961]]
|-
|11,2 ((11,23)||[[Wyomia Tyus]]||USA ||[[Tokyo]] ||[[15. aprill]] [[1964]]
|-
|11,1||[[Irena Szewińska|Irena Kirszenstein (Szewińska)]]||[[Poola]] ||[[Praha]] ||[[9. juuli]] [[1965]]
|-
|11,1|| [[Wyomia Tyus]] ||[[USA]] ||Kiiev ||[[31. juuli]] 1965
|-
|11,1||[[Barbara Ferrell]]||[[USA]] ||[[Santa Barbara]] ||[[2. juuli]] [[1967]]
|-
|11,1||[[Ljudmila Samotjossova]]||NSVL ||[[Leninakan]] ||[[15. august]] [[1968]]
|-
|11,1||[[Irena Szewińska]]||Poola ||[[México]] ||[[14. oktoober]] 1968
|-
|11,0 (11,08)||[[Wyomia Tyus]]||[[USA]] ||México ||[[15. oktoober]] 1968
|-
|11,0||[[Ji Zheng]] (Chi Cheng)||[[Taiwan]] ||[[Viin]] (Südstadt) ||[[18. juuli]] [[1970]]
|-
|11,0||[[Renate Stecher|Renate Meißner (Stecher)]]||[[Saksa DV]] ||Berliin ||[[2. august]] 1970
|-
|11,0||[[Renate Stecher]]||Saksa DV ||Berliin ||[[31. juuli]] [[1971]]
|-
|11,0||Renate Stecher||Saksa DV ||[[Potsdam]] ||[[3. juuni]] [[1972]]
|-
|11,0||[[Ellen Streidt|Ellen Stropahl]]||Saksa DV ||Potsdam ||[[15. juuni]] 1972
|-
|11,0||[[Eva Glesková]]||[[Tšehhoslovakkia]] ||[[Budapest]] ||[[1. juuli]] 1972
|-
|10,9||Renate Stecher||Saksa DV ||[[Ostrava]] ||[[7. juuni]] [[1973]]
|-
|11,0||Renate Stecher||Saksa DV ||[[Dresden]] ||[[20. juuli]] 1973&lt;/TR&gt;
|}

;Elektrooniline ajavõtt

{| class=wikitable
!Tulemus !!Sportlane !!Riik !!Koht !!Aeg
|-
|11,01||[[Annegret Richter]]||Saksamaa LV ||[[Montreal]] ||[[25. juuli]] 1976
|-
|10,88||[[Marlies Göhr|Marlies Oelsner (Göhr)]]||Saksa DV ||[[Dresden]] ||[[1. juuli]] [[1977]]
|-
|10,88||[[Marlies Göhr]]||Saksa DV ||[[Karl-Marx-Stadt]] ||[[9. juuli]] [[1982]]
|-
|10,81||Marlies Göhr||Saksa DV ||[[Berliin]] ||[[8. juuni]] [[1983]]
|-
|10,77||[[Evelyn Ashford]]||USA ||[[Colorado Springs]] ||[[3. juuli]] 1983
|-
|10,76||Evelyn Ashford||USA ||[[Zürich]] ||[[22. august]] [[1984]]
|-
|10,61||[[Florence Griffith-Joyner]]||USA ||[[Indianapolis]] ||[[16. juuli]] [[1988]]
|-
|10,49||Florence Griffith-Joyner||USA ||Indianapolis ||[[17. juuli]] 1988&lt;/TR&gt;
|}

[[Ewa Kłobukowska]] aeg 11,1, mille ta jooksis 9. juulil 1965, loeti algul ametlikuks maailmarekordiks, kuid 1970. aastal see tühistati, sest kahtlustati, et ta on mees.

Ka Stanisława Walasiewiczi sugu on kahtluse all.

== [[Kaasaegsed olümpiamängud|Olümpiamängud]]e medalivõitjad==

=== Mehed ===

{| class=wikitable 
|-
!Aasta
! [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]
! [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]
! [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]
|-
| [[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1896]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Thomas Burke]] {{Riigi ikoon|USA}} 12,0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Fritz Hofmann]] [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|24px|Saksamaa]] 12,2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Alajos Szokolyi]] [[Pilt:Flag of Hungary (1867-1918).svg|24px|Ungari]] 12,6 &lt;br&gt;[[Francis Lane]] {{Riigi ikoon|USA}} 12,6
|-
| [[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1900]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Frank Jarvis]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Walter Tewksbury]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,1
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Stanley Rowley]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 11,2
|-
| [[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1904]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Archie Hahn]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Nate Cartmell]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[William Hogenson]] {{Riigi ikoon|USA}}11,2
|-
| [[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1908]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Reggie Walker]] [[Pilt:Flag_of_South_Africa_1910-1912.svg|24px|Lõuna-Aafrika Vabariik]] 10,8
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[James Rector]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,9
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Bobby Kerr]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1868-1921.svg|24px|Kanada]] 11,0
|-
| [[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1912]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ralph Craig]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,8
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Alvah Meyer]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,9
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Donald Lippincott]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,9
|-
| [[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1920]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Charley Paddock]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,8
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Morris Kirksey]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,8
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Harry Edward]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}}11,0
|-
| [[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1924]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Harold Abrahams]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,6
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jackson Scholz]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,7
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Arthur Porritt]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} 10,8
|-
| [[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1928]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Percy Williams]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1921-1957.svg|24px|Kanada]] 10,8
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jack London (kergejõustiklane)|Jack London]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,9
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Georg Lammers]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 10,9
|-
| [[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1932]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Eddie Tolan]] {{Riigi ikoon|USA}} '''10,3 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ralph Metcalfe]] {{Riigi ikoon|USA}} '''10,3 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Arthur Jonath]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 10,4
|-
| [[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1936]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jesse Owens]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,3
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ralph Metcalfe]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,4
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Martinus Osendarp]] {{Riigi ikoon|Holland}} 10,5
|-
| [[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1948]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Harrison Dillard]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,3
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Barney Ewell]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,4
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Lloyd LaBeach]] {{Riigi ikoon|Panama}} 10,4
|-
| [[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1952]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Lindy Remigino]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,4
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Herb McKenley]] [[Pilt:Flag of Jamaica (1906–1957).svg|24px|Jamaica]] 10,4
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Emmanuel McDonald Bailey]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,4
|-
| [[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1956]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Bobby Morrow]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,5
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Thane Baker]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,5
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Hec Hogan]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 10,6
|-
| [[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1960]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Armin Hary]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 10,2
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[David Sime]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Peter Radford]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,3
|-
| [[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1964]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Bob Hayes]] {{Riigi ikoon|USA}} '''10,0 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Enrique Figuerola]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 10,2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Harry Jerome]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 10,2
|-
| [[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1968]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jim Hines]] {{Riigi ikoon|USA}} '''9,9 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Lennox Miller]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,0
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Charles Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,0
|-
| [[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1972]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Valeri Borzov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 10,14
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Robert Taylor]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,24
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Lennox Miller]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,33
|-
| [[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1976]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Hasely Crawford]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 10,06
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Don Quarrie]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,07
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Valeri Borzov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 10,14
|-
| [[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1980]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Allan Wells]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,25
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Silvio Leonard]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 10,25
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Petǎr Petrov]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 10,39
|-
| [[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1984]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,99
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sam Graddy]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,19
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 10,22
|-
| [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1988]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} '''9,92 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Linford Christie]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,97
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Calvin Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,99
|-
| [[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1992]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Linford Christie]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,96
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 10,02
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Dennis Mitchell]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,14
|-
| [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1996]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Donovan Bailey]] {{Riigi ikoon|Kanada}} '''9,84 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 9,89
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 9,90
|-
| [[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2000]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,87
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 9,99
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Obadele Thompson]] {{Riigi ikoon|Barbados}} 10,04
|-
| [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2004]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,85
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Francis Obikwelu]] {{Riigi ikoon|Portugal}} 9,86
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,87
|-
| [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2008]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''9,69 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Richard Thompson]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 9,89
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Walter Dix]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,91
|-
| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2012]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''9,63 OR'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Yohan Blake]] {{Riigi ikoon|Jamaica}}9,75
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,79
|-
| [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2016]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''9,81'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,89
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,91
|-
| [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2020]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marcell Jacobs]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} '''9,80''' '''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|ER]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Fred Kerley]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,84
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,89
|-
| [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2024]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,79
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kishane Thompson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,79
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Fred Kerley]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,81
|}

=== Naised ===

{| class=wikitable 
|-
!Aasta
! [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]
! [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]
! [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]
|-
| [[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1928]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Betty Robinson]] {{Riigi ikoon|USA}} 12,2
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Fanny Rosenfeld]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1921-1957.svg|24px|Kanada]] 12,3
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ethel Smith]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1921-1957.svg|24px|Kanada]] 12,3
|-
| [[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1932]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Stanisława Walasiewicz]] {{Riigi ikoon|Poola}} '''11,9 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Hilda Strike]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1921-1957.svg|24px|Kanada]] 11,9
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Wilhelmina van Bremen]] {{Riigi ikoon|USA}} 12,0
|-
| [[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1936]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Helen Stephens]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,5
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Stanisława Walasiewicz]] {{Riigi ikoon|Poola}} 11,7
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Käthe Krauss]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 11,9
|-
| [[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1948]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Fanny Blankers-Koen]] {{Riigi ikoon|Holland}} 11,9
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Dorothy Manley]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 12,2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Shirley De La Hunty-Strickland|Shirley de la Hunty]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 12,2
|-
| [[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1952]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marjorie Jackson]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} '''11,5 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Daphne Hasenjager]] [[Pilt:Flag of South Africa (1928-1994).svg|24px|Lõuna-Aafrika Vabariik]] 11,8
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Shirley De La Hunty-Strickland|Shirley de la Hunty]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 11,9
|-
| [[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1956]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Betty Cuthbert]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 11,5
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Christa Stubnick]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 11,7
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Marlene Matthews]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 11,7
|-
| [[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1960]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Wilma Rudolph]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Dorothy Hyman]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 11,3
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Giuseppina Leone]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 11,3
|-
| [[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1964]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Wyomia Tyus]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,4
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Edith McGuire]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,6
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ewa Kłobukowska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 11,6
|-
| [[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1968]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Wyomia Tyus]] {{Riigi ikoon|USA}} '''11,0 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Barbara Ferrell]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,1
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Irena Szewińska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 11,1
|-
| [[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1972]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Renate Stecher]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} '''11,07 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Raelene Boyle]] {{Riigi ikoon|Austraalia}}11,23
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Silvia Chivás]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 11,24
|-
| [[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1976]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Annegret Richter]] {{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} 11,08
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Renate Stecher]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,13
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Inge Helten]] {{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} 11,17
|-
| [[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1980]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ljudmila Kondratjeva]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 11,06
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marlies Göhr]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,07
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ingrid Auerswald]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,14
|-
| [[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1984]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Evelyn Ashford]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,97
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Alice Brown]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,13
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,16
|-
| [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1988]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Florence Griffith Joyner]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,54
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Evelyn Ashford]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,83
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Heike Drechsler]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 10,85
|-
| [[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1992]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Gail Devers]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,82
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Juliet Cuthbert]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,83
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Irina Privalova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 10,84
|-
| [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1996]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Gail Devers]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,94
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,94
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,96
|-
| [[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|2000]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; | ''vakantne''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Aikateríni Thánou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 11,12
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Tayna Lawrence]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,18
|-
| [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|2004]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Julija Nieściarenka]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 10,93
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Lauryn Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,96
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,97
|-
| [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|2008]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,78
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sherone Simpson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,98
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Kerron Stewart]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,98
|-
| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|2012]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,75
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,78
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,81
|-
| [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 meetrit 2|2016]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Elaine Thompson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,71
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Tori Bowie]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,83
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,86
|-
| [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 meetrit 2|2020]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Elaine Thompson Herah]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''10,61 [[Kergejõustiku olümpiarekordid|OR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,74
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,76
|-
| [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#100 meetrit 2|2024]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Julien Alfred]] {{Riigi ikoon|Saint Lucia}} 10,72
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sha'Carri Richardson]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,87
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Melissa Jefferson]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,92
|}

== [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalivõitjad ==

=== Mehed ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
| [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1983 Helsingi]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,07
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Calvin Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,21
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Emmit King]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,24
|-
| [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1987 Rooma]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} '''9,93 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Raymond Stewart]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,08
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Linford Christie]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,14
|-
| [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1991 Tokio]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} '''9,86 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Leroy Burrell]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,88
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dennis Mitchell]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,91
|-
| [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1993 Stuttgart]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Linford Christie]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,87
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Andre Cason]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,92
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dennis Mitchell]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,99
|-
| [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1995 Gõteborg]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Donovan Bailey]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,97
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Bruny Surin]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 10,03
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 10,03
|-
| [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1997 Ateena]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,86
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Donovan Bailey]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,91
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Tim Montgomery]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,94
|-
| [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1999 Sevilla]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,80
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Bruny Surin]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,84
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dwain Chambers]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,97
|-
| [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2001 Edmonton]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,82
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Tim Montgomery]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,85
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,94
|-
| [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2003 Pariis]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Kim Collins]] {{Riigi ikoon|Saint Kitts ja Nevis}} 10,07
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Darrel Brown]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}}10,08
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Darren Campbell]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,08
|-
| [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2005 Helsingi]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,88
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Michael Frater]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,05
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kim Collins]] {{Riigi ikoon|Saint Kitts ja Nevis}} 10,05
|-
| [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2007 Osaka]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Tyson Gay]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,85
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Derrick Atkins]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 9,91
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Asafa Powell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,96
|-
| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2009 Berliin]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''9,58 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Tyson Gay]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,71
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Asafa Powell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,84
|-
| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2011 Daegu]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Yohan Blake]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,92
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Walter Dix]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,08
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kim Collins]] {{Riigi ikoon|Saint Kitts ja Nevis}} 10,09
|-
| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2013 Moskva]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,77
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,85
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Nesta Carter]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,95
|-
| [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meerit|2015 Peking]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,79
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,80
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Nesta Carter]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,92&lt;br&gt;[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,92
|-
| [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2017 London]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,92
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Christian Coleman]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,94
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,95
|-
| [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2019 Doha]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Christian Coleman]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,76
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,89
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,90
|-
| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2022 Oregon]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Fred Kerley]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,86
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marvin Bracy]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,88
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Trayvon Bromell]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,88
|-
| [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2023 Budapest]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,83
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Letsile Tebogo]] {{Riigi ikoon|Botswana}} 9,88
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Zharnel Hughes]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,88
|-
| [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2025 Tokyo]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Oblique Seville ]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,77
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kishane Thompson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,82
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,89
|}

=== Naised ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
| [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1983 Helsingi]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marlies Göhr]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 10,97
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marita Koch]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,02
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Diane Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,06
|-
| [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1987 Rooma]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Silke Gladisch-Möller]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 10,90
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Heike Drechsler|Heike Daute-Drechsler]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,00
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,04
|-
| [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1991 Tokio]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Katrin Krabbe]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 10,99
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,03
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,06
|-
| [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1993 Stuttgart]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Gail Devers]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,82
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,82
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,89
|-
| [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1995 Göteborg]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,85
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,94
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Irina Privalova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 10,96
|-
| [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1997 Ateena]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marion Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,83
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Žanna Pintussevõtš|Žanna Tarnopolska-Pintussevõtš]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 10,85
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Sevatheda Fynes]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 11,03
|-
| [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1999 Sevilla]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marion Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,70
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Inger Miller]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,79
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Aikateríni Thánou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 10,84
|-
| [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2001 Edmonton]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Žanna Pintussevõtš]]-Block {{Riigi ikoon|Ukraina}}10,82
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marion Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,85
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Aikateríni Thánou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 10,91
|-
| [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2003 Pariis]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Torri Edwards]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,93
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Žanna Pintussevõtš|Žanna Block]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 10,99
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Chandra Sturrup]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 11,02
|-
| [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2005 Helsingi]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Lauryn Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,93
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,95
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Christine Arron]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 10,98
|-
| [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2007 Osaka]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,01
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Lauryn Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,01
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,02
|-
| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2009 Berliin]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,73
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kerron Stewart]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,75
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,90
|-
| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2011 Daegu]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,90
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,97
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kelly-Ann Baptiste]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 10,98
|-
| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2013 Moskva]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,71
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Murielle Ahouré]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 10,93
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,94
|-
| [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit 2|2015 Peking]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,76
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 10,81
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Tori Bowie]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,86
|-
| [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit 2|2017 London]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Tori Bowie]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,85
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marie-Josée Ta Lou]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 10,86
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 10,96
|-
| [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|2019 Doha]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,71
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Dina Asher-Smith]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,83
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Marie-Josée Ta Lou]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 10,90
|-
| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|2022 Oregon]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,67
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,73
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Elaine Thompson-Herah]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,81
|-
| [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|2023 Budapest]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Sha'Carri Richardson]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,65
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,72
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,77
|-
| [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|2025 Tokyo]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Melissa Jefferson-Wooden]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,61
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Tina Clayton]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,76
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Julien Alfred]] {{Riigi ikoon|Saint Lucia}} 10,84
|}

==Eesti meistrid 100 m jooksus==
{{pikemalt|100 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad}}

== Veel rekordeid ==
;Mehed
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! 
! Tulemus
! Sportlane
! Riik
! Koht
! Aeg
|-
| [[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]
| '''9,58''' 
| [[Usain Bolt]] 
| {{PisiLipp|Jamaica}}
| [[Berliin]]
| [[16. august]] [[2009]]
|-
| [[Eesti rekordid kergejõustikus|Eesti rekord]]
| '''10,18''' 
| [[Karl Erik Nazarov]] 
| {{PisiLipp|Eesti}}
| [[Jõhvi]]
| [[16. juuni]] [[2023]]

|-
|colspan=&quot;8&quot;| ''Suurvõitluste rekordid''
|-
| [[Olümpiamängud]]e rekord
| '''9,63'''
| [[Usain Bolt]] 
| {{PisiLipp|Jamaica}}
| [[London]]
| [[5. august]] [[2012]]
|-
| [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
| '''9,58''' 
| [[Usain Bolt]] 
| {{PisiLipp|Jamaica}}
| [[Berliin]]
| [[16. august]] [[2009]]
|-
| [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
| '''9,95'''
| [[Zharnel Hughes]]&lt;br&gt;[[Marcell Jacobs]]
| {{PisiLipp|Suurbritannia}}&lt;br&gt;{{PisiLipp|Itaalia}}  
| [[Berliin]]&lt;br&gt;[[München]]
| [[7. august]] [[2018]]&lt;br&gt;[[16. august]] [[2022]]
|- 
|colspan=&quot;8&quot;| ''Maailmajagude rekordid''
|-
| [[Aafrika]] rekord
| '''9,77'''
| [[Ferdinand Omanyala]]
| {{PisiLipp|Keenia}}
| [[Nairobi]]
| [[18. september]] [[2021]]
|-
| [[Aasia]] rekord
|  '''9,83'''
| [[Su Bingtian]]
| {{PisiLipp|Hiina}} 
| [[Tokyo]] 
| [[1. august]] [[2021]]
|-
| [[Austraalia ja Okeaania]] rekord
| '''9,93'''
| [[Patrick Johnson]]
| {{PisiLipp|Austraalia}}
| [[Mito]]
| [[5. mai]] [[2003]]
|-
| [[Euroopa]] rekord
| '''9,86'''
| [[Marcell Jacobs]]
| {{PisiLipp|Itaalia}}
| [[Tokyo]]
| [[1. august]] [[2021]]
|- 
| [[Põhja-Ameerika]], [[Kesk-Ameerika]] ja [[Kariibi meri|Kariibi]] rekord
| '''9,58''' 
| [[Usain Bolt]] 
| {{PisiLipp|Jamaica}}
| [[Berliin]]
| [[16. august]] [[2009]]
|-
| [[Lõuna-Ameerika]] rekord
| '''9,85''' 
| [[Ronal Longa]]
| {{PisiLipp|Colombia}}
| [[Medellín]]
| [[26. juuni]] [[2026]] 
|}

;Naised
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! 
! Tulemus
! Sportlane
! Riik
! Koht
! Aeg
|-
| [[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]
| '''10,49''' 
| [[Florence Griffith-Joyner]] 
| {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}
| [[Indianapolis]]
| [[16. juuli]] [[1988]]
|-
| [[Eesti rekordid kergejõustikus|Eesti rekord]]
| '''11,35''' 
| [[Ksenija Balta]]&lt;br&gt;[[Ann Marii Kivikas]]
| {{PisiLipp|Eesti}}&lt;br&gt;{{PisiLipp|Eesti}}
| [[Tartu]]&lt;br&gt;[[Tallinn]]
| [[15. juuni]] [[2014]]&lt;br&gt;[[2. august]] [[2025]]

|-
|colspan=&quot;8&quot;| ''Suurvõistluste rekordid''
|-
| [[Olümpiamängud]]e rekord
| '''10,61'''
| [[Elaine Thompson-Herah]] 
| {{PisiLipp|Jamaica}}
| [[Tokyo]]
| [[31. juuli]] [[2021]]
|-
| [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
| '''10,61''' 
| [[Melissa Jefferson-Wooden]] 
| {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}
| [[Tokyo]]
| [[14. september]] [[2025]]
|-
| [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
| '''10,73'''
| [[Christine Arron]] 
| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} 
| [[Budapest]]
| [[19. august]] [[1998]]
|- 
|colspan=&quot;8&quot;| ''Maailmajagude rekordid''
|-
| [[Aafrika]] rekord
| '''10,72'''
| [[Marie-Josée Ta Lou-Smith]]
| {{PisiLipp|Elevandiluurannik}}
| [[Monaco]]
| [[10. august]] [[2022]]
|-
| [[Aasia]] rekord
|  '''10,79'''
| [[Li Xuemei]]
| {{PisiLipp|Hiina}} 
| [[Shanghai]] 
| [[18. oktoober]] [[1997]]
|-
| [[Austraalia ja Okeaania]] rekord
| '''10,94'''
| [[Zoe Hobbs]]
| {{PisiLipp|Uus-Meremaa}}
| [[Ostrava]]
| [[24. juuni]] [[2025]]
|-
| [[Euroopa]] rekord
| '''10,73'''
| [[Christine Arron]]
| {{PisiLipp|Prantsusmaa}}
| [[Budapest]]
| [[19. august]] [[1998]]
|- 
| [[Põhja-Ameerika]], [[Kesk-Ameerika]] ja [[Kariibi meri|Kariibi]] rekord
| '''10,49''' 
| [[Florence Griffith-Joyner]] 
| {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}
| [[Indianapolis]]
| [[16. juuli]] [[1988]]
|-
| [[Lõuna-Ameerika]] rekord
| '''10,91''' 
| [[Rosângela Santos]]
| {{PisiLipp|Brasiilia}}
| [[London]]
| [[6. august]] [[2017]] 
|}

==Vaata ka==
*[[100 meetri jooksu Eesti rekordi areng]]
*[[100 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
*[[Meeste 100 m jooks 1997. aasta maailmameistrivõistlustel kergejõustikus]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;4rqz7&quot;&gt;http://uudised.err.ee/index.php?06174293&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rFtYc&quot;&gt;http://sport.postimees.ee/793990/marek-niit-pustitas-100-m-jooksus-eesti-rekordi&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
*[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=0/sex=M/all=y/legal=A/disc=100/detail.htmx Meeste 100 m jooksu kõigi aegade edetabel]
*[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=0/sex=W/all=y/legal=A/disc=100/detail.htmx Naiste 100 m jooksu kõigi aegade edetabel]
* Meeste 100 m jooksu edetabelid – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2001?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2001] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2002?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2002] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2003?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2003] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2004?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2004] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2005?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2005] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2006?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2006] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2007?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2007] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2008?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2008] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2009?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2009] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2010?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2010] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2011?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2011] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2012?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2012] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2013?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2013]- [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2014?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2014] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2015?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2015] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2016?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2016]- [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2017?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2017] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2018?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2018] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2019?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2019]- [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2020?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2020] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2020?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2021]

* Naiste 100 m jooksu edetabelid – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2001?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2001] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2002?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2002] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2003?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2003] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2004?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2004] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2005?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2005] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2006?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2006] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2007?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2007] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2008?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2008] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2009?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2009] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2010?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2010] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2011?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2011] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2012?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2012] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2013?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2013] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2014?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2014] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2015?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2015] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2016?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2016] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2017?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2017] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2018?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2018] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2019?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2019] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2020?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2020] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2021?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2021]
*[http://trackfield.brinkster.net/RecProg_All.asp?RecCode=WR&amp;Gender=M Meeste 100 m jooksu ametlikud ja mitteametlikud maailmarekordid ja maailmarekordikordamised]
*[http://ifnt.fizyka.amu.edu.pl/tw/la/sta/hrs/m-wrp.htm IAAF-i ajastu ametlikud ja mitteametlikud maailmarekordid ja maailmarekordikordamised, tippmargid väikesel kõrgusel merepinnast]
* [[Ann Hiiemaa]]. [http://sport.postimees.ee/?id=54196 Meeste 100 meetri jooksus pole inimvõimete piirini veel jõutud], Postimees, 3. detsember 2008

{{kergejõustiku alad}}

[[Kategooria:Jooksualad]]</text>
      <sha1>e6w9wp3ocgk0vx1ghpd7tjs1jx1k5ec</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185088</id>
      <parentid>7184818</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T09:25:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Veel rekordeid */</comment>
      <origin>7185088</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="62198" sha1="t8lsgnd6p2mjo8oj31urq2ehkd4kuio" xml:space="preserve">{{toimetaAeg|kuu=august|aasta=2013}}
[[Pilt:Mens 100m finals British Champs and Olympic Trials.jpg|pisi|Meeste 100 meetri jooksu start]]
[[Pilt:Women's 100M Final - 28th Summer Universiade 2015 Gwangju.webm|thumb]]
'''100 meetri jooks''' on [[jooksusprint|jooksusprindi]]alade hulka kuuluv [[kergejõustik]]u[[võistlusala|ala]], lühima distantsiga [[jooks (sport)|jooks]]uala [[kaasaegsed olümpiamängud|olümpiamängude]] praeguses võistluskavas.

100 meetri jooksus võisteldakse [[staadionirada|staadioniraja]] sirgel osal, nii et rada ei sisalda [[kurv]]e. Iga võistleja peab jääma oma rajale. [[Start|Starditakse]] [[madalstart|madalstardist]] [[stardipakk|stardipakult]]. 

[[Sisestaadion]]id on tavaliselt väiksemad kui välistaadionid ja kuna neil enamasti ei ole 100 meetri pikkust sirget lõiku, ei ole sise- ja välivõistluste tulemused kurvi tõttu võrreldavad. Seepärast võisteldakse sisevõistlustel 100 m jooksu asemel [[60 m jooks]]us.

100 m jooksu [[maailmarekord]]i omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. 

Praegune meeste maailmarekord, mille [[2009]]. aastal püstitas [[Usain Bolt]], on 9,58 sekundit.&lt;ref name=&quot;4rqz7&quot; /&gt; Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas [[Marek Niit]] 2012. aastal.&lt;ref name=&quot;rFtYc&quot; /&gt;

Praegune naiste maailmarekord, mille [[1988]] püstitas [[Florence Griffith-Joyner]], on 10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas [[Ksenija Balta]] 8. augustil 2006.

100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest [[200 m jooks]]ule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem.   

100 m jooksu [[tippmark]]e ei loeta [[rekord]]iteks, kui [[taganttuul]]e kiirus ületab 2,0 m/s ([[IAAF]]-i reegel 163.8).

100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste [[4×100 m teatejooks]]us. Samuti on 100 m jooks meeste ja naiste [[kümnevõistlus]]e esimene osaala. Kuni [[1949]]. aastani oli 100 m jooks [[naiste viievõistlus]]e ja [[kolmevõistlus]]e osaala. 

==Ajalugu==
100 meetri jooksu eelkäija oli [[100 jardi jooks]] (distantsi pikkus 100 [[jard]]i ehk 91,44 m), mida [[19. sajand]]il harrastati ingliskeelses maades rohu- ja tuharadadel. 

[[1887]]. aastal leiutas ameeriklane [[Charles H. Sherrill]] [[madalstart|madalstardi]], kaevates endale väikesi süvendeid, kuhu ta äratõukel jalad toetas. 

[[1928]].–[[1929]]. aastal töötasid USA treenerid [[George Breshnahan]] ja [[William Tuttle]] välja tänini kasutusel olevad [[stardipakk|stardipakud]]. [[IAAF]] lubas neid kasutada alates [[1937]]. aastast.

Alates [[1938]]. aastast on üks rekordite tunnustamise tingimusi, et oleks mõõdetud tuule kiirust. [[Taganttuul]]e kiirus ei tohi ületada 2 m/s.  

[[1920. aastad|1920. aastatel]] hakati katsetama elektroonilisi stoppereid. [[1932. aasta suveolümpiamängud]]el kasutati esimest korda finišikaamerat. Alates [[1977]]. aastast tunnustatakse ainult elektrooniliselt mõõdetud rekordeid. 

Tulemused paranesid märgatavalt, kui [[1960. aastad|1960. aastatel]] võeti kasutusele kunstkattega rajad. Esimene maailmarekord (9,9 sekundit) sellisel rajal registreeriti [[1968. aasta suveolümpiamängud]]el [[México]]s [[Jim Hines]]i nimele.

Olümpiamängude kavas on 100 m jooks meestele [[1896. aasta suveolümpiamängud|1896. aastast]] ja naistele [[1928. aasta suveolümpiamängud|1928. aastast]]. [[1900. aasta suveolümpiamängud|1900.]] ja [[1904. aasta suveolümpiamängud]]el oli kavas ka [[60 m jooks]].

==Verstapostid==
===Meeste 100 m jooks===
*Esimene registreeritud aeg – 11,0 s (110 jardi ehk 100,58 m), [[William MacLaren]], [[Suurbritannia]], [[27. juuli]] [[1867]], [[Haslingden]]
*Esimene aeg alla 11 sekundi – 10,8 s (10 4/5 s), [[Cecil Lee]] ([[Suurbritannia]]), [[25. september]] [[1891]] [[Brüssel]] (stopperite näidud – 10 3/5 s, 10 4/5 s, 11 s)
*Esimene ametlik maailmarekord – 10,6 s, [[Donald Lippincott]], [[USA]], [[1912]]
*Esimene aeg alla 10 s:
**käsitsi mõõdetud – 9,9 s, [[Jim Hines]], [[Ronnie Ray Smith]] ja [[Charles Green]] (kõik [[USA]]), [[20. juuni]] [[1968]], [[Sacramento]] 
**elektrooniliselt mõõdetud – 9,95 s, [[James Hines]] ([[USA]]), [[14. oktoober]] [[1968]], [[México]]

===Naiste 100 m jooks===
*Esimene registreeritud aeg – 17,4 s, [[Aino Rannanpää]] (Soome), [[15. mai]] [[1902]], [[Helsingi]]
*Esimene ametlik maailmarekord – 13,6 s (13 3/5 s), [[Marie Mejzlíková II]] ([[Tšehhoslovakkia]], [[5. august]] [[1922]]
*Esimene aeg alla 13 sekundi – 12,8 s (12 4/5 s), [[Mary Lines]] ([[Suurbritannia]]), [[20. august]] [[1922]])
*Esimene elektrooniliselt registreeritud maailmatippmark – 12,18 s, [[Winsome Cripps]] ([[Austraalia]]) 
*Esimene aeg alla 12 sekundi – 11,9 s, [[Tollien Schuurman]] ([[Holland]]), [[5. juuni]] [[1932]], [[Haarlem]]	
*Esimene aeg alla 11 sekundi:
**käsitsi mõõdetud – 10,9 s, [[Renate Stecher]] ([[Saksa DV]]), [[7. juuni]] [[1973]], [[Ostrava]]
**elektrooniliselt mõõdetud – 10,88 s, [[Marlies Göhr]] ([[Saksa DV]]), [[1. juuli]] [[1977]], [[Dresden]]

===Kõige kauem püsinud maailmarekordid=== 
*Mehed – 10,2 s, [[Jesse Owens]] ([[USA]]), [[20. juuni]] [[1936]], [[Chicago]]; ületas 20 aastat hiljem [[3. august]]il [[1956]] [[Berliin]] [[Willie Williams]] ([[USA]]; 10,1 s) 
*Naised – 10,49 s, [[Florence Griffith-Joyner]] ([[USA]]), [[17. juuli]] [[1988]], [[Indianapolis]]; kehtib tänini

==Kõige edukamad sportlased==
*Kolmekordne olümpiavõitja:
**[[Usain Bolt]] ([[Jamaica]]), [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008]], [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012]], [[2016. aasta suveolümpiamängud|2016]]
*Kahekordsed olümpiavõitjad:
**[[Wyomia Tyus]] ([[USA]]), [[1964. aasta suveolümpiamängud|1964]] ja [[1968. aasta suveolümpiamängud|1968]]
**[[Carl Lewis]] (USA), [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]] ja [[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]]
**[[Gail Devers]] (USA), [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]] ja [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]]
**[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] (Jamaica), [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008]] ja [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012]]
**[[Elaine Thompson-Herah]] (Jamaica), [[2016. aasta suveolümpiamängud|2016]] ja [[2020. aasta suveolümpiamängud|2020]]
*Viiekordne maailmameister:
**[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] (Jamaica), [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]], [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]], [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]], [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019]] ja [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]]
*Kolmekordsed maailmameistrid:
**[[Carl Lewis]] (USA), [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983]], [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]] ja [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991]]
**[[Maurice Greene]] (USA), [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]], [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] ja [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]]
**[[Usain Bolt]] (Jamaica), [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]], [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]] ja [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]]
*Kahekordne maailmameister:
**[[Marion Jones]] (USA), [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] ja [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]]

== Maailmarekordi areng ==
=== Mehed ===

[[IAAF]] hakkas meeste 100 m jooksu [[maailmarekord]]eid registreerima [[1912]].

Tabelis on ära toodud IAAF-i poolt tunnustatud maailmarekordid ja maailmarekordikordamised.

;[[Käsitsi ajavõtt]]
(sulgudes mitteametlik elektrooniliselt võetud aeg)

{| class=wikitable
!Tulemus!!Sportlane!!Koht!!Aeg
|-
|10,6||[[Don Lippincott]] ([[USA]])||[[Stockholm]]||[[6. juuli]] [[1912]]
|-
|10,6||[[Jackson Scholz]] (USA)||Stockholm||[[16. september]] [[1920]]
|-
|10,4||[[Charlie Paddock]] (USA)||[[Redlands]] (USA, [[California]])||[[23. aprill]] [[1921]]
|-
|10,4||[[Eddie Tolan]] (USA)||Stockholm||[[8. august]] [[1929]]
|-
|10,4||Eddie Tolan (USA)||[[Kopenhaagen]]||[[25. august]] 1929
|-
|10,3||[[Percy Williams]] ([[Kanada]])||[[Toronto]]||[[9. august]] [[1930]]
|-
|10,3 (10,38)||Eddie Tolan (USA)||[[Los Angeles]]||[[1. august]] [[1932]]
|-
|10,3||[[Ralph Metcalfe]] (USA)||[[Budapest]]||[[12. august]] [[1933]]
|-
|10,3||[[Eulace Peacock]] (USA)||[[Oslo]]||[[6. august]] [[1934]]
|-
|10,3||[[Chris Berger]] ([[Holland]])||[[Amsterdam]]||[[26. august]] 1934
|-
|10,3||Ralph Metcalfe (USA)||[[Ōsaka]]||[[15. september]] 1934
|-
|10,3||Ralph Metcalfe (USA)||[[Dalian]]||[[23. september]] 1934
|-
|10,3||[[Takanori Yoshioka]] ([[Jaapan]])||[[Tōkyō]]||[[15. juuni]] [[1935]]
|-
|10,2||[[Jesse Owens]] (USA)||[[Chicago]]||[[20. juuni]] [[1936]]
|-
|10,2||[[Harold Davis]] (USA)||[[Compton (California)|Compton (USA, California)]]||[[6. juuni]] [[1941]]
|-
|10,2||[[Lloyd LaBeach]] ([[Panama]])||[[Fresno (California)]]||[[15. mai]] [[1948]]
|-
|10,2||[[Barney Ewell]] (USA)||[[Evanston (Illinois)]]||[[9. juuli]] 1948
|-
|10,2||[[Emmanuel McDonald Bailey]] ([[Suurbritannia]])||[[Belgrad]]||[[25. august]] [[1951]]
|-
|10,2||[[Heinz Fütterer]] ([[Lääne-Saksamaa|Saksa FV]])||[[Yokohama]]||[[31. oktoober]] [[1954]]
|-
|10,2||[[Bobby Joe Morrow]] (USA)||[[Houston]] (Texas)||[[19. mai]] [[1956]]
|-
|10,2||[[Ira Murchison]] (USA)||Compton (California)||[[1. juuni]] 1956
|-
|10,2||Bobby Morrow (USA)||[[Bakersfield]] (California)||[[22. juuni]] 1956
|-
|10,2||Ira Murchison (USA)||Los Angeles||[[29. juuni]] 1956
|-
|10,2||Bobby Joe Morrow (USA)||Los Angeles||29. juuni 1956
|-
|10,1||[[Willie Williams]] (USA)||[[Berliin]]||[[3. august]] 1956
|-
|10,1||Ira Murchison (USA)||Berliin||[[4. august]] 1956
|-
|10,1||[[Leamon King]] (USA)||[[Ontario (California)]]||[[20. oktoober]] 1956
|-
|10,1||Leamon King (USA)||[[Santa Ana (California)]]||[[27. oktoober]] 1956
|-
|10,1||[[Ray Norton]] (USA)||[[San Jose (California)]]||[[18. aprill]] [[1959]]
|-
|10,0 (10,25)||[[Armin Hary]] (Saksa FV)||[[Zürich]]||[[21. juuni]] [[1960]]
|-
|10,0||[[Harry Jerome]] (Kanada)||[[Saskatoon]]||[[15. juuli]] 1960
|-
|10,0||[[Horacio Esteves]] ([[Venezuela]])||[[Caracas]]||[[15. august]] [[1964]]
|-
|10,0 (10,06)||[[Bob Hayes]] (USA)||Tōkyō||[[15. oktoober]] 1964
|-
|10,0 (10,17)||[[Jim Hines]] (USA)||[[Modesto]] (California)||[[27. mai]] [[1967]]
|-
|10,0||[[Enrique Figuerola]] ([[Kuuba]])||Budapest||[[17. juuni]] 1967
|-
|10,0||[[Paul Nash]] ([[Lõuna-Aafrika Vabariik]])||[[Krugersdorp]] (Lõuna-Aafrika Vabariik||[[2. aprill]] [[1968]]
|-
|10,0||[[Oliver Ford]] (USA)||[[Albuquerque]] ([[New Mexico]])||[[31. mai]] 1968
|-
|10,0 (10,20)||[[Charles Greene]] (USA)||[[Sacramento]] (California)||[[20. juuni]] 1968
|-
|10,0 (10,28)||[[Roger Bambuck]] ([[Prantsusmaa]])||Sacramento||20. juuni 1968
|-
|9,9 (10,03)||Jim Hines (USA)||Sacramento||20. juuni 1968
|-
|9,9 (10,14)||[[Ronnie Ray Smith]] (USA)||Sacramento||20. juuni 1968
|-
|9,9 (10,10)||Charles Greene (USA)||Sacramento||20. juuni 1968
|-
|9,9||[[Eddie Hart]] (USA)||[[Eugene]] ([[Oregon]])||[[1. juuli]] [[1972]]
|-
|9,9||[[Reynaud Robinson]] (USA)||Eugene||1. juuli 1972
|-
|9,9||[[Steve Williams (jooksja)|Steve Williams]] (USA)||Los Angeles||[[21. juuni]] 1972
|-
|9,9||[[Silvio Leonard]] (Kuuba)||[[Ostrava]]||[[5. juuni]] [[1975]]
|-
|9,9||Steve Williams (USA)||[[Siena]]||[[16. juuli]] 1975
|-
|9,9||Steve Williams (USA)||Berliin||[[22. august]] 1975
|-
|9,9||Steve Williams (USA)||[[Gainesville]] ([[Florida]])||[[27. märts]] [[1976]]
|-
|9,9||[[Harvey Glance]] (USA)||[[Columbia (Lõuna-Carolina)]]||[[3. aprill]] 1976
|-
|9,9||Harvey Glance (USA)||[[Baton Rouge]] ([[Louisiana]])||[[1. mai]] 1976
|-
|9,9||[[Don Quarrie]] ([[Jamaica]])||Modesto||[[22. mai]] 1976&lt;/TR&gt;
|}

;[[Elektrooniline ajavõtt]]

{| class=wikitable
!Tulemus!!Sportlane!!Koht!!Aeg
|-
|9,95||[[Jim Hines]] (USA)||[[México]]||[[14. oktoober]] [[1968]]
|-
|9,93||[[Calvin Smith]] (USA)||[[Colorado Springs]]||[[3. juuli]] [[1983]]
|-
|9,93||[[Carl Lewis]] (USA)||[[Rooma]]||[[30. august]] [[1987]]
|-
|9,92||Carl Lewis (USA)||[[Seoul]]||[[24. september]] [[1988]]
|-
|9,90||[[Leroy Burrell]] (USA)||[[New York]]||[[14. juuni]] [[1991]]
|-
|9,86||Carl Lewis (USA)||[[Tōkyō]]||[[25. august]] 1991
|-
|9,85||Leroy Burrell (USA)||[[Lausanne]]||[[6. juuli]] [[1994]]
|-
|9,84||[[Donovan Bailey]] ([[Kanada]])||[[Atlanta]]||[[29. juuli]] [[1996]]
|-
|9,79||[[Maurice Greene]] (USA)||[[Ateena]]||[[16. juuni]] [[1999]]
|-
|9,77||[[Asafa Powell]] ([[Jamaica]])||[[Ateena]]||[[14. juuni]] [[2005]]
|-
|9,77||[[Asafa Powell]] ([[Jamaica]])||[[Gateshead]]||[[11. juuni]] [[2006]]
|-
|9,77||[[Asafa Powell]] ([[Jamaica]])||[[Zürich]]||[[18. august]] [[2006]]
|-
|9,74||[[Asafa Powell]] ([[Jamaica]])||[[Rieti]]||[[9. september]] [[2007]]
|-
|9,72||[[Usain Bolt]] ([[Jamaica]])||[[New York]]||[[31. mai]] [[2008]]
|-
|9,69||[[Usain Bolt]] ([[Jamaica]])||[[Peking]]||[[16. august]] [[2008]]
|-
|9,58||[[Usain Bolt]] ([[Jamaica]])||[[Berliin]]||[[16. august]] [[2009]]
|}

[[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnsoni]] ajad 9,83 ([[30. august]] [[1987]]) ja 9,79 ([[24. september]] [[1988]]) loeti algul maailmarekorditeks, kuid hiljem sportlane [[diskvalifitseerimine|diskvalifitseeriti]] [[doping]]u tarvitamise tõttu ja tema tulemused tühistati.

[[Tim Montgomery]] aeg 9,78 [[14. september|14. septembrist]] 2002 loeti algul maailmarekordiks, kuid hiljem sportlane diskvalifitseeriti dopingu tarvitamise tõttu ja tema tulemus tühistati.

[[Justin Gatlin]]i aeg 9,77 [[Ad-Dawḩah]]'s [[12. mai]]l [[2006]] ei kvalifitseeru dopingu tarvitamise tõttu maailmarekordi kordamiseks.

=== Naised ===

[[FSFI]] hakkas naiste 100 m jooksu rekordeid registreerima [[1922]]. Tabelis on FSFI (kuni 1936. aastani) ja IAAF-i poolt ametlikult tunnustatud maailmarekordid ja maailmarekordikordamised.

Tärniga on märgitud IAAF-i poolt tunnustamata rekordid.

;Käsitsi ajavõtt
(sulgudes mitteametlik elektrooniliselt mõõdetud tulemus)

{| class=wikitable
!Tulemus !!Sportlane !!Riik !!Koht !!Aeg
|-
|13,6||[[Marie Mejzlíková II]]||[[Tšehhoslovakkia]] ||[[Praha]] ||[[5. august]] [[1922]]
|-
|12,8* ||[[Mary Lines]]||[[Suurbritannia]] ||[[Pariis]] ||[[20. august]] [[1922]]
|-
|12,4*||[[Gundel Wittmann]]||Saksamaa||[[Braunschweig]] ||[[22. august]] [[1926]]
|-
|12,2*||[[Kinue Hitomi]]||[[Jaapan]] ||[[Ōsaka]] ||[[20. mai]] [[1928]]
|-
|12,0||[[Myrtle Cook]]||[[Kanada]] ||[[Halifax]] ||[[2. juuli]] 1928
|-
|12,0||[[Tollien Schuurman]]||[[Holland]] ||[[Amsterdam]] ||[[31. august]] [[1930]]
|-
|11,9*||Tollien Schuurman||Holland ||[[Haarlem]] ||[[5. juuni]] [[1932]]
|-
|11,9||Tollien Schuurman||Holland ||[[Amsterdam]] ||[[12. juuni]] 1932
|-
|11,9||[[Stanisława Walasiewicz]]||[[Poola]] ||[[Los Angeles]] ||1. august 1932
|-
|11,8||Stanisława Walasiewicz||Poola ||Poznań ||[[17. august]] 1933
|-
|11,7*||Stanisława Walasiewicz||Poola ||[[Varssavi]] ||[[26. august]] 1934
|-
|11,6*||Stanisława Walasiewicz||Poola ||[[Berliin]] ||[[1. august]] 1937
|-
|11,5||Fanny Blankers-Koen||Holland ||Amsterdam ||[[13. juuni]] [[1948]]
|-
|11,5 (11,65)||[[Marjorie Jackson]]||[[Austraalia]] ||[[Helsingi]] ||[[22. juuli]] [[1952]]
|-
|11,4|| Marjorie Jackson ||Austraalia ||[[Gifu]] ||[[4. oktoober]] 1952
|-
|11,3||[[Shirley de la Hunty]]||Austraalia ||Varssavi ||[[4. august]] [[1955]]
|-
|11,3 (11,41)||[[Wilma Rudolph]]||[[USA]] ||[[Rooma]] ||[[2. august]] [[1960]]
|-
|11,2|| Wilma Rudolph ||USA ||[[Stuttgart]] ||[[19. juuli]] [[1961]]
|-
|11,2 ((11,23)||[[Wyomia Tyus]]||USA ||[[Tokyo]] ||[[15. aprill]] [[1964]]
|-
|11,1||[[Irena Szewińska|Irena Kirszenstein (Szewińska)]]||[[Poola]] ||[[Praha]] ||[[9. juuli]] [[1965]]
|-
|11,1|| [[Wyomia Tyus]] ||[[USA]] ||Kiiev ||[[31. juuli]] 1965
|-
|11,1||[[Barbara Ferrell]]||[[USA]] ||[[Santa Barbara]] ||[[2. juuli]] [[1967]]
|-
|11,1||[[Ljudmila Samotjossova]]||NSVL ||[[Leninakan]] ||[[15. august]] [[1968]]
|-
|11,1||[[Irena Szewińska]]||Poola ||[[México]] ||[[14. oktoober]] 1968
|-
|11,0 (11,08)||[[Wyomia Tyus]]||[[USA]] ||México ||[[15. oktoober]] 1968
|-
|11,0||[[Ji Zheng]] (Chi Cheng)||[[Taiwan]] ||[[Viin]] (Südstadt) ||[[18. juuli]] [[1970]]
|-
|11,0||[[Renate Stecher|Renate Meißner (Stecher)]]||[[Saksa DV]] ||Berliin ||[[2. august]] 1970
|-
|11,0||[[Renate Stecher]]||Saksa DV ||Berliin ||[[31. juuli]] [[1971]]
|-
|11,0||Renate Stecher||Saksa DV ||[[Potsdam]] ||[[3. juuni]] [[1972]]
|-
|11,0||[[Ellen Streidt|Ellen Stropahl]]||Saksa DV ||Potsdam ||[[15. juuni]] 1972
|-
|11,0||[[Eva Glesková]]||[[Tšehhoslovakkia]] ||[[Budapest]] ||[[1. juuli]] 1972
|-
|10,9||Renate Stecher||Saksa DV ||[[Ostrava]] ||[[7. juuni]] [[1973]]
|-
|11,0||Renate Stecher||Saksa DV ||[[Dresden]] ||[[20. juuli]] 1973&lt;/TR&gt;
|}

;Elektrooniline ajavõtt

{| class=wikitable
!Tulemus !!Sportlane !!Riik !!Koht !!Aeg
|-
|11,01||[[Annegret Richter]]||Saksamaa LV ||[[Montreal]] ||[[25. juuli]] 1976
|-
|10,88||[[Marlies Göhr|Marlies Oelsner (Göhr)]]||Saksa DV ||[[Dresden]] ||[[1. juuli]] [[1977]]
|-
|10,88||[[Marlies Göhr]]||Saksa DV ||[[Karl-Marx-Stadt]] ||[[9. juuli]] [[1982]]
|-
|10,81||Marlies Göhr||Saksa DV ||[[Berliin]] ||[[8. juuni]] [[1983]]
|-
|10,77||[[Evelyn Ashford]]||USA ||[[Colorado Springs]] ||[[3. juuli]] 1983
|-
|10,76||Evelyn Ashford||USA ||[[Zürich]] ||[[22. august]] [[1984]]
|-
|10,61||[[Florence Griffith-Joyner]]||USA ||[[Indianapolis]] ||[[16. juuli]] [[1988]]
|-
|10,49||Florence Griffith-Joyner||USA ||Indianapolis ||[[17. juuli]] 1988&lt;/TR&gt;
|}

[[Ewa Kłobukowska]] aeg 11,1, mille ta jooksis 9. juulil 1965, loeti algul ametlikuks maailmarekordiks, kuid 1970. aastal see tühistati, sest kahtlustati, et ta on mees.

Ka Stanisława Walasiewiczi sugu on kahtluse all.

== [[Kaasaegsed olümpiamängud|Olümpiamängud]]e medalivõitjad==

=== Mehed ===

{| class=wikitable 
|-
!Aasta
! [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]
! [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]
! [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]
|-
| [[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1896]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Thomas Burke]] {{Riigi ikoon|USA}} 12,0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Fritz Hofmann]] [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|24px|Saksamaa]] 12,2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Alajos Szokolyi]] [[Pilt:Flag of Hungary (1867-1918).svg|24px|Ungari]] 12,6 &lt;br&gt;[[Francis Lane]] {{Riigi ikoon|USA}} 12,6
|-
| [[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1900]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Frank Jarvis]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Walter Tewksbury]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,1
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Stanley Rowley]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 11,2
|-
| [[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1904]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Archie Hahn]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Nate Cartmell]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[William Hogenson]] {{Riigi ikoon|USA}}11,2
|-
| [[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1908]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Reggie Walker]] [[Pilt:Flag_of_South_Africa_1910-1912.svg|24px|Lõuna-Aafrika Vabariik]] 10,8
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[James Rector]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,9
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Bobby Kerr]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1868-1921.svg|24px|Kanada]] 11,0
|-
| [[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1912]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ralph Craig]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,8
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Alvah Meyer]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,9
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Donald Lippincott]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,9
|-
| [[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1920]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Charley Paddock]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,8
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Morris Kirksey]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,8
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Harry Edward]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}}11,0
|-
| [[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1924]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Harold Abrahams]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,6
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jackson Scholz]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,7
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Arthur Porritt]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} 10,8
|-
| [[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1928]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Percy Williams]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1921-1957.svg|24px|Kanada]] 10,8
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jack London (kergejõustiklane)|Jack London]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,9
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Georg Lammers]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 10,9
|-
| [[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1932]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Eddie Tolan]] {{Riigi ikoon|USA}} '''10,3 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ralph Metcalfe]] {{Riigi ikoon|USA}} '''10,3 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Arthur Jonath]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 10,4
|-
| [[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1936]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jesse Owens]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,3
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ralph Metcalfe]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,4
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Martinus Osendarp]] {{Riigi ikoon|Holland}} 10,5
|-
| [[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1948]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Harrison Dillard]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,3
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Barney Ewell]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,4
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Lloyd LaBeach]] {{Riigi ikoon|Panama}} 10,4
|-
| [[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1952]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Lindy Remigino]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,4
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Herb McKenley]] [[Pilt:Flag of Jamaica (1906–1957).svg|24px|Jamaica]] 10,4
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Emmanuel McDonald Bailey]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,4
|-
| [[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1956]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Bobby Morrow]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,5
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Thane Baker]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,5
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Hec Hogan]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 10,6
|-
| [[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1960]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Armin Hary]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 10,2
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[David Sime]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Peter Radford]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,3
|-
| [[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1964]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Bob Hayes]] {{Riigi ikoon|USA}} '''10,0 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Enrique Figuerola]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 10,2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Harry Jerome]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 10,2
|-
| [[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1968]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jim Hines]] {{Riigi ikoon|USA}} '''9,9 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Lennox Miller]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,0
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Charles Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,0
|-
| [[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1972]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Valeri Borzov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 10,14
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Robert Taylor]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,24
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Lennox Miller]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,33
|-
| [[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1976]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Hasely Crawford]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 10,06
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Don Quarrie]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,07
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Valeri Borzov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 10,14
|-
| [[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1980]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Allan Wells]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,25
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Silvio Leonard]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 10,25
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Petǎr Petrov]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 10,39
|-
| [[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1984]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,99
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sam Graddy]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,19
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 10,22
|-
| [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1988]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} '''9,92 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Linford Christie]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,97
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Calvin Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,99
|-
| [[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1992]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Linford Christie]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,96
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 10,02
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Dennis Mitchell]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,14
|-
| [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1996]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Donovan Bailey]] {{Riigi ikoon|Kanada}} '''9,84 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 9,89
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 9,90
|-
| [[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2000]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,87
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 9,99
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Obadele Thompson]] {{Riigi ikoon|Barbados}} 10,04
|-
| [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2004]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,85
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Francis Obikwelu]] {{Riigi ikoon|Portugal}} 9,86
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,87
|-
| [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2008]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''9,69 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Richard Thompson]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 9,89
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Walter Dix]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,91
|-
| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2012]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''9,63 OR'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Yohan Blake]] {{Riigi ikoon|Jamaica}}9,75
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,79
|-
| [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2016]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''9,81'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,89
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,91
|-
| [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2020]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marcell Jacobs]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} '''9,80''' '''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|ER]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Fred Kerley]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,84
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,89
|-
| [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2024]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,79
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kishane Thompson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,79
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Fred Kerley]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,81
|}

=== Naised ===

{| class=wikitable 
|-
!Aasta
! [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]
! [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]
! [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]
|-
| [[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1928]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Betty Robinson]] {{Riigi ikoon|USA}} 12,2
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Fanny Rosenfeld]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1921-1957.svg|24px|Kanada]] 12,3
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ethel Smith]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1921-1957.svg|24px|Kanada]] 12,3
|-
| [[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1932]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Stanisława Walasiewicz]] {{Riigi ikoon|Poola}} '''11,9 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Hilda Strike]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1921-1957.svg|24px|Kanada]] 11,9
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Wilhelmina van Bremen]] {{Riigi ikoon|USA}} 12,0
|-
| [[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1936]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Helen Stephens]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,5
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Stanisława Walasiewicz]] {{Riigi ikoon|Poola}} 11,7
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Käthe Krauss]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 11,9
|-
| [[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1948]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Fanny Blankers-Koen]] {{Riigi ikoon|Holland}} 11,9
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Dorothy Manley]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 12,2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Shirley De La Hunty-Strickland|Shirley de la Hunty]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 12,2
|-
| [[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1952]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marjorie Jackson]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} '''11,5 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Daphne Hasenjager]] [[Pilt:Flag of South Africa (1928-1994).svg|24px|Lõuna-Aafrika Vabariik]] 11,8
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Shirley De La Hunty-Strickland|Shirley de la Hunty]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 11,9
|-
| [[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1956]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Betty Cuthbert]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 11,5
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Christa Stubnick]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 11,7
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Marlene Matthews]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 11,7
|-
| [[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1960]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Wilma Rudolph]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Dorothy Hyman]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 11,3
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Giuseppina Leone]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 11,3
|-
| [[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1964]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Wyomia Tyus]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,4
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Edith McGuire]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,6
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ewa Kłobukowska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 11,6
|-
| [[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1968]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Wyomia Tyus]] {{Riigi ikoon|USA}} '''11,0 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Barbara Ferrell]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,1
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Irena Szewińska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 11,1
|-
| [[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1972]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Renate Stecher]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} '''11,07 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Raelene Boyle]] {{Riigi ikoon|Austraalia}}11,23
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Silvia Chivás]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 11,24
|-
| [[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1976]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Annegret Richter]] {{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} 11,08
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Renate Stecher]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,13
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Inge Helten]] {{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} 11,17
|-
| [[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1980]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ljudmila Kondratjeva]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 11,06
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marlies Göhr]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,07
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ingrid Auerswald]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,14
|-
| [[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1984]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Evelyn Ashford]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,97
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Alice Brown]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,13
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,16
|-
| [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1988]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Florence Griffith Joyner]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,54
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Evelyn Ashford]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,83
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Heike Drechsler]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 10,85
|-
| [[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1992]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Gail Devers]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,82
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Juliet Cuthbert]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,83
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Irina Privalova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 10,84
|-
| [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1996]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Gail Devers]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,94
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,94
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,96
|-
| [[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|2000]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; | ''vakantne''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Aikateríni Thánou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 11,12
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Tayna Lawrence]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,18
|-
| [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|2004]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Julija Nieściarenka]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 10,93
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Lauryn Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,96
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,97
|-
| [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|2008]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,78
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sherone Simpson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,98
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Kerron Stewart]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,98
|-
| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|2012]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,75
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,78
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,81
|-
| [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 meetrit 2|2016]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Elaine Thompson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,71
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Tori Bowie]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,83
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,86
|-
| [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 meetrit 2|2020]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Elaine Thompson Herah]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''10,61 [[Kergejõustiku olümpiarekordid|OR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,74
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,76
|-
| [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#100 meetrit 2|2024]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Julien Alfred]] {{Riigi ikoon|Saint Lucia}} 10,72
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sha'Carri Richardson]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,87
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Melissa Jefferson]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,92
|}

== [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalivõitjad ==

=== Mehed ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
| [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1983 Helsingi]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,07
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Calvin Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,21
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Emmit King]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,24
|-
| [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1987 Rooma]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} '''9,93 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Raymond Stewart]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,08
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Linford Christie]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,14
|-
| [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1991 Tokio]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} '''9,86 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Leroy Burrell]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,88
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dennis Mitchell]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,91
|-
| [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1993 Stuttgart]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Linford Christie]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,87
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Andre Cason]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,92
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dennis Mitchell]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,99
|-
| [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1995 Gõteborg]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Donovan Bailey]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,97
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Bruny Surin]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 10,03
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 10,03
|-
| [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1997 Ateena]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,86
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Donovan Bailey]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,91
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Tim Montgomery]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,94
|-
| [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1999 Sevilla]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,80
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Bruny Surin]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,84
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dwain Chambers]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,97
|-
| [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2001 Edmonton]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,82
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Tim Montgomery]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,85
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,94
|-
| [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2003 Pariis]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Kim Collins]] {{Riigi ikoon|Saint Kitts ja Nevis}} 10,07
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Darrel Brown]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}}10,08
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Darren Campbell]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,08
|-
| [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2005 Helsingi]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,88
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Michael Frater]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,05
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kim Collins]] {{Riigi ikoon|Saint Kitts ja Nevis}} 10,05
|-
| [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2007 Osaka]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Tyson Gay]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,85
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Derrick Atkins]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 9,91
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Asafa Powell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,96
|-
| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2009 Berliin]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''9,58 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Tyson Gay]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,71
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Asafa Powell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,84
|-
| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2011 Daegu]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Yohan Blake]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,92
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Walter Dix]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,08
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kim Collins]] {{Riigi ikoon|Saint Kitts ja Nevis}} 10,09
|-
| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2013 Moskva]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,77
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,85
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Nesta Carter]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,95
|-
| [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meerit|2015 Peking]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,79
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,80
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Nesta Carter]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,92&lt;br&gt;[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,92
|-
| [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2017 London]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,92
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Christian Coleman]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,94
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,95
|-
| [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2019 Doha]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Christian Coleman]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,76
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,89
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,90
|-
| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2022 Oregon]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Fred Kerley]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,86
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marvin Bracy]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,88
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Trayvon Bromell]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,88
|-
| [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2023 Budapest]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,83
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Letsile Tebogo]] {{Riigi ikoon|Botswana}} 9,88
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Zharnel Hughes]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,88
|-
| [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2025 Tokyo]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Oblique Seville ]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,77
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kishane Thompson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,82
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,89
|}

=== Naised ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
| [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1983 Helsingi]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marlies Göhr]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 10,97
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marita Koch]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,02
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Diane Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,06
|-
| [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1987 Rooma]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Silke Gladisch-Möller]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 10,90
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Heike Drechsler|Heike Daute-Drechsler]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,00
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,04
|-
| [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1991 Tokio]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Katrin Krabbe]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 10,99
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,03
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,06
|-
| [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1993 Stuttgart]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Gail Devers]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,82
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,82
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,89
|-
| [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1995 Göteborg]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,85
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,94
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Irina Privalova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 10,96
|-
| [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1997 Ateena]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marion Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,83
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Žanna Pintussevõtš|Žanna Tarnopolska-Pintussevõtš]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 10,85
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Sevatheda Fynes]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 11,03
|-
| [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1999 Sevilla]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marion Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,70
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Inger Miller]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,79
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Aikateríni Thánou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 10,84
|-
| [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2001 Edmonton]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Žanna Pintussevõtš]]-Block {{Riigi ikoon|Ukraina}}10,82
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marion Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,85
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Aikateríni Thánou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 10,91
|-
| [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2003 Pariis]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Torri Edwards]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,93
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Žanna Pintussevõtš|Žanna Block]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 10,99
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Chandra Sturrup]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 11,02
|-
| [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2005 Helsingi]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Lauryn Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,93
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,95
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Christine Arron]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 10,98
|-
| [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2007 Osaka]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,01
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Lauryn Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,01
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,02
|-
| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2009 Berliin]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,73
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kerron Stewart]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,75
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,90
|-
| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2011 Daegu]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,90
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,97
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Kelly-Ann Baptiste]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 10,98
|-
| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2013 Moskva]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,71
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Murielle Ahouré]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 10,93
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,94
|-
| [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit 2|2015 Peking]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,76
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 10,81
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Tori Bowie]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,86
|-
| [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit 2|2017 London]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Tori Bowie]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,85
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marie-Josée Ta Lou]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 10,86
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 10,96
|-
| [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|2019 Doha]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,71
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Dina Asher-Smith]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,83
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Marie-Josée Ta Lou]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 10,90
|-
| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|2022 Oregon]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,67
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,73
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Elaine Thompson-Herah]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,81
|-
| [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|2023 Budapest]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Sha'Carri Richardson]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,65
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,72
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,77
|-
| [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|2025 Tokyo]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Melissa Jefferson-Wooden]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,61
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Tina Clayton]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,76
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot;|[[Julien Alfred]] {{Riigi ikoon|Saint Lucia}} 10,84
|}

==Eesti meistrid 100 m jooksus==
{{pikemalt|100 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad}}

== Veel rekordeid ==
;Mehed
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! 
! Tulemus
! Sportlane
! Riik
! Koht
! Aeg
|-
| [[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]
| '''9,58''' 
| [[Usain Bolt]] 
| {{PisiLipp|Jamaica}}
| [[Berliin]]
| [[16. august]] [[2009]]
|-
| [[Eesti rekordid kergejõustikus|Eesti rekord]]
| '''10,18''' 
| [[Karl Erik Nazarov]] 
| {{PisiLipp|Eesti}}
| [[Jõhvi]]
| [[16. juuni]] [[2023]]

|-
|colspan=&quot;8&quot;| ''Suurvõitluste rekordid''
|-
| [[Olümpiamängud]]e rekord
| '''9,63'''
| [[Usain Bolt]] 
| {{PisiLipp|Jamaica}}
| [[London]]
| [[5. august]] [[2012]]
|-
| [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
| '''9,58''' 
| [[Usain Bolt]] 
| {{PisiLipp|Jamaica}}
| [[Berliin]]
| [[16. august]] [[2009]]
|-
| [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
| '''9,95'''
| [[Zharnel Hughes]]&lt;br&gt;[[Marcell Jacobs]]
| {{PisiLipp|Suurbritannia}}&lt;br&gt;{{PisiLipp|Itaalia}}  
| [[Berliin]]&lt;br&gt;[[München]]
| [[7. august]] [[2018]]&lt;br&gt;[[16. august]] [[2022]]
|- 
|colspan=&quot;8&quot;| ''Maailmajagude rekordid''
|-
| [[Aafrika]] rekord
| '''9,77'''
| [[Ferdinand Omanyala]]
| {{PisiLipp|Keenia}}
| [[Nairobi]]
| [[18. september]] [[2021]]
|-
| [[Aasia]] rekord
|  '''9,83'''
| [[Su Bingtian]]
| {{PisiLipp|Hiina}} 
| [[Tokyo]] 
| [[1. august]] [[2021]]
|-
| [[Austraalia ja Okeaania]] rekord
| '''9,93'''
| [[Patrick Johnson]]
| {{PisiLipp|Austraalia}}
| [[Mito]]
| [[5. mai]] [[2003]]
|-
| [[Euroopa]] rekord
| '''9,86'''
| [[Marcell Jacobs]]
| {{PisiLipp|Itaalia}}
| [[Tokyo]]
| [[1. august]] [[2021]]
|- 
| [[Põhja-Ameerika]], [[Kesk-Ameerika]] ja [[Kariibi mere piirkond|Kariibi]] rekord
| '''9,58''' 
| [[Usain Bolt]] 
| {{PisiLipp|Jamaica}}
| [[Berliin]]
| [[16. august]] [[2009]]
|-
| [[Lõuna-Ameerika]] rekord
| '''9,85''' 
| [[Ronal Longa]]
| {{PisiLipp|Colombia}}
| [[Medellín]]
| [[26. juuni]] [[2026]] 
|}

;Naised
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! 
! Tulemus
! Sportlane
! Riik
! Koht
! Aeg
|-
| [[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]
| '''10,49''' 
| [[Florence Griffith-Joyner]] 
| {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}
| [[Indianapolis]]
| [[16. juuli]] [[1988]]
|-
| [[Eesti rekordid kergejõustikus|Eesti rekord]]
| '''11,35''' 
| [[Ksenija Balta]]&lt;br&gt;[[Ann Marii Kivikas]]
| {{PisiLipp|Eesti}}&lt;br&gt;{{PisiLipp|Eesti}}
| [[Tartu]]&lt;br&gt;[[Tallinn]]
| [[15. juuni]] [[2014]]&lt;br&gt;[[2. august]] [[2025]]

|-
|colspan=&quot;8&quot;| ''Suurvõistluste rekordid''
|-
| [[Olümpiamängud]]e rekord
| '''10,61'''
| [[Elaine Thompson-Herah]] 
| {{PisiLipp|Jamaica}}
| [[Tokyo]]
| [[31. juuli]] [[2021]]
|-
| [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
| '''10,61''' 
| [[Melissa Jefferson-Wooden]] 
| {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}
| [[Tokyo]]
| [[14. september]] [[2025]]
|-
| [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistluste]]&lt;br&gt;rekord
| '''10,73'''
| [[Christine Arron]] 
| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} 
| [[Budapest]]
| [[19. august]] [[1998]]
|- 
|colspan=&quot;8&quot;| ''Maailmajagude rekordid''
|-
| [[Aafrika]] rekord
| '''10,72'''
| [[Marie-Josée Ta Lou-Smith]]
| {{PisiLipp|Elevandiluurannik}}
| [[Monaco]]
| [[10. august]] [[2022]]
|-
| [[Aasia]] rekord
|  '''10,79'''
| [[Li Xuemei]]
| {{PisiLipp|Hiina}} 
| [[Shanghai]] 
| [[18. oktoober]] [[1997]]
|-
| [[Austraalia ja Okeaania]] rekord
| '''10,94'''
| [[Zoe Hobbs]]
| {{PisiLipp|Uus-Meremaa}}
| [[Ostrava]]
| [[24. juuni]] [[2025]]
|-
| [[Euroopa]] rekord
| '''10,73'''
| [[Christine Arron]]
| {{PisiLipp|Prantsusmaa}}
| [[Budapest]]
| [[19. august]] [[1998]]
|- 
| [[Põhja-Ameerika]], [[Kesk-Ameerika]] ja [[Kariibi mere piirkond|Kariibi]] rekord
| '''10,49''' 
| [[Florence Griffith-Joyner]] 
| {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}
| [[Indianapolis]]
| [[16. juuli]] [[1988]]
|-
| [[Lõuna-Ameerika]] rekord
| '''10,91''' 
| [[Rosângela Santos]]
| {{PisiLipp|Brasiilia}}
| [[London]]
| [[6. august]] [[2017]] 
|}

==Vaata ka==
*[[100 meetri jooksu Eesti rekordi areng]]
*[[100 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
*[[Meeste 100 m jooks 1997. aasta maailmameistrivõistlustel kergejõustikus]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;4rqz7&quot;&gt;http://uudised.err.ee/index.php?06174293&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rFtYc&quot;&gt;http://sport.postimees.ee/793990/marek-niit-pustitas-100-m-jooksus-eesti-rekordi&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
*[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=0/sex=M/all=y/legal=A/disc=100/detail.htmx Meeste 100 m jooksu kõigi aegade edetabel]
*[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=0/sex=W/all=y/legal=A/disc=100/detail.htmx Naiste 100 m jooksu kõigi aegade edetabel]
* Meeste 100 m jooksu edetabelid – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2001?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2001] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2002?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2002] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2003?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2003] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2004?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2004] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2005?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2005] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2006?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2006] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2007?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2007] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2008?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2008] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2009?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2009] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2010?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2010] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2011?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2011] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2012?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2012] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2013?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2013]- [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2014?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2014] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2015?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2015] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2016?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2016]- [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2017?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2017] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2018?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2018] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2019?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2019]- [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2020?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2020] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2020?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2021]

* Naiste 100 m jooksu edetabelid – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2001?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2001] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2002?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2002] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2003?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2003] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2004?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2004] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2005?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2005] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2006?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2006] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2007?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2007] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2008?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2008] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2009?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2009] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2010?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2010] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2011?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2011] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2012?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2012] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2013?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2013] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2014?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2014] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2015?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2015] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2016?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2016] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2017?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2017] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2018?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2018] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2019?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2019] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2020?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2020] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2021?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;windReading=regular&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2021]
*[http://trackfield.brinkster.net/RecProg_All.asp?RecCode=WR&amp;Gender=M Meeste 100 m jooksu ametlikud ja mitteametlikud maailmarekordid ja maailmarekordikordamised]
*[http://ifnt.fizyka.amu.edu.pl/tw/la/sta/hrs/m-wrp.htm IAAF-i ajastu ametlikud ja mitteametlikud maailmarekordid ja maailmarekordikordamised, tippmargid väikesel kõrgusel merepinnast]
* [[Ann Hiiemaa]]. [http://sport.postimees.ee/?id=54196 Meeste 100 meetri jooksus pole inimvõimete piirini veel jõutud], Postimees, 3. detsember 2008

{{kergejõustiku alad}}

[[Kategooria:Jooksualad]]</text>
      <sha1>t8lsgnd6p2mjo8oj31urq2ehkd4kuio</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>400 meetri jooks</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8739</id>
    <revision>
      <id>7185083</id>
      <parentid>6609017</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T09:21:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <origin>7185083</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="40005" sha1="2rh2zvbqbo9vpu82xxfo5b7cpex9x7h" xml:space="preserve">'''400 meetri jooks''' on [[kergejõustik]]u ala.
[[Pilt:400m_CIF_San_Diego_Championship_2007.jpg|thumb|340px|Meeste 400 m jooksu viimased meetrid.]]
400 meetri jooks on sprindiala kergejõustikuvõistlustel. [[Suveolümpiamängud]]el on see olnud kergejõustikukavas alates [[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel|1896. aastast]] meestel ja [[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel|1964. aastast]] naistel. Tavalisel välijooksu võistlusel on see üks rada ümber [[staadion]]i. Jooksjad stardivad eri radadel ja võistlevad kogu võistluse eraldi radadel. Paljudes riikides võistlevad sportlased 400 m (437,445 jardi) asemel 440 jardi jooksus (402,336 m), mis on veerand miil ja sellele viidati kui &quot;veerand miilile&quot;. 

Nagu teisedki sprindidistsipliinid, hõlmab ka 400 m jooks stardipakkude kasutamist. Jooksjad võtavad 'valmis' käsu korral stardipakkudel stardi positsiooni, võtavad efektiivsema stardiasendi  ja alustavad jooksu stardipakkudelt stardipüstoli lasku kuuldes. Stardipakud võimaldavad jooksjatel võimsamalt alustada ja aidata seeläbi kaasa nende üldisele sprindikiiruse võimekusele. Maksimaalne sprindikiiruse võimekus on oluline edutegur võistlusel, kuid sportlased vajavad ka kiiret jooksu terve ringi vältel märkimisväärset kiiruse vastupidavust ja võimet hästi toime tulla [[Piimhape|piimhappe]] suure kogusega. Ehkki seda peetakse peamiselt [[Anaeroobne hingamine|anaeroobseks]] protsessiks, on see [[Aeroobne protsess|aeroobse]] tegevusega seotud.

Praegune meeste [[Kergejõustiku maailmarekordid|maailmarekord]] kuulub [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]i esindavale [[Wayde van Niekerk]]ile ajaga 43,03 sekundit. Sisemaailmarekordiomanik on [[Michael Norman]] 44,52 sekundiga. Naiste praegust maailmarekordit hoiab [[Marita Koch]], ajaga 47,60 sekundit. Naiste valitsev olümpiavõitja ja maailmameister on [[Shaunae Miller-Uibo]]. Femke Boli käes on sisemaailmarekord 49,26, mis pärineb aastast 2023. Meeste parasportlaste maailmarekord 45,07 sekundit kuulub [[Oscar Pistorius]]e nimele.  

==[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]e medalivõitjad==

=== Mehed ===

{| class=wikitable cellspacing=&quot;1&quot; cellpadding=&quot;3&quot; style=&quot;border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%&quot; 
|- bgcolor=&quot;#e4e4e4&quot;
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=50|Aasta
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=220|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=220|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=220|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]]
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel#400 m|1896]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Thomas Burke]] {{Riigi ikoon|USA}} 54,2
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Herbert Jamison]] {{Riigi ikoon|USA}} 55,2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Charles Gmelin]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 55,6
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel#400 m|1900]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maxie Long]] {{Riigi ikoon|USA}} 49,4
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[William Holland]] {{Riigi ikoon|USA}} 49,6
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ernst Schultz]] {{Riigi ikoon|Taani}} 52,4
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel#400 m|1904]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Harry Hillman]] {{Riigi ikoon|USA}} 49,2
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Frank Waller]] {{Riigi ikoon|USA}} 49,9
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Herman Groman]] {{Riigi ikoon|USA}} 50,0
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel#400 m|1908]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Wyndham Halswelle]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 50,0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |-
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |- 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#400 m|1912]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Charlie Reidpath]] {{Riigi ikoon|USA}} 48,2
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Hanns Braun]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 48,3
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Edward Lindberg]] {{Riigi ikoon|USA}} 48,4
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#400 m|1920]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Bevil Rudd]] [[Pilt:Flag_of_South_Africa_1910-1912.svg|24px|Lõuna-Aafrika Vabariik]] 49,6
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Guy Butler]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 49,9 
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Nils Engdahl]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 50,0
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#400 m|1924]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Eric Liddell]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 47,6
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Horatio Fitch]] {{Riigi ikoon|USA}} 48,4
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Guy Butler]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 48,6
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#400 m|1928]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ray Barbuti]] {{Riigi ikoon|USA}} 47,8
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jim Ball]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1921-1957.svg|24px|Kanada]] 48,0
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Joachim Büchner]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 48,2
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#400 m|1932]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Bill Carr ]] {{Riigi ikoon|USA}} '''46,2 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ben Eastman]] {{Riigi ikoon|USA}} 46,4
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Alex Wilson]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1921-1957.svg|24px|Kanada]] 46,4
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#400 m|1936]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Archie Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 46,5
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Godfrey Brown]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 46,7
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jimmy LuValle ]] {{Riigi ikoon|USA}} 46,8
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#400 m|1948]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Arthur Wint]] [[Pilt:Flag of Jamaica (1906-1957).svg|24px|Jamaica]] 46,2
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Herb McKenley]] [[Pilt:Flag of Jamaica (1906-1957).svg|24px|Jamaica]] 46,4
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Mal Whitfield]] {{Riigi ikoon|USA}} 46,9
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#400 m|1952]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[George Rhoden]] [[Pilt:Flag of Jamaica (1906-1957).svg|24px|Jamaica]] 45,9
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Herb McKenley]] [[Pilt:Flag of Jamaica (1906-1957).svg|24px|Jamaica]] 45,9
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ollie Matson]] {{Riigi ikoon|USA}} 46,8
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#400 m|1956]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Charlie Jenkins ]] {{Riigi ikoon|USA}} 46,7
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}}46,8 
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Voitto Hellsten]] {{Riigi ikoon|Soome}} 47,0&lt;br&gt;[[Ardalion Ignatjev]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 47,0
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#400 m|1960]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Otis Davis ]] {{Riigi ikoon|USA}} '''44,9 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Carl Kaufmann]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} '''44,9 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Malcolm Spence]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} 45,5
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#400 m|1964]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Michael Larrabee]] {{Riigi ikoon|USA}} 45,1
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Wendell Mottley]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 45,2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Andrzej Badenski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 45,6
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#400 m|1968]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] {{Riigi ikoon|USA}} '''43,8 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Larry James]] {{Riigi ikoon|USA}} 43,9
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ron Freeman]] {{Riigi ikoon|USA}} 44,4
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks|1972]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Vince Matthews]] {{Riigi ikoon|USA}} 44,66
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Wayne Collett]] {{Riigi ikoon|USA}} 44,80
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Julius Sang]] {{Riigi ikoon|Kenya}} 44,92
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks|1976]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Alberto Juantorena]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 44,26
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Fred Newhouse]] {{Riigi ikoon|USA}} 44,40
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Herman Frazier]] {{Riigi ikoon|USA}} 44,95
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks|1980]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Viktor Markin]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 44,60
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Rick Mitchell]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 44,84
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Frank Schaffer]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 44,87
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks|1984]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Alonzo Babers]] {{Riigi ikoon|USA}} 44,27
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Gabriel Tiacoh]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 44,54
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Antonio McKay]] {{Riigi ikoon|USA}} 44,71
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks|1988]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Steve Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 43,87
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Harry Reynolds]] {{Riigi ikoon|USA}} 43,93
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Danny Everett]] {{Riigi ikoon|USA}} 44,09
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks|1992]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Quincy Watts]] {{Riigi ikoon|USA}} 43,50
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Steve Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 44,21
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Samson Kitur]] {{Riigi ikoon|Kenya}} 44,24
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks|1996]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Michael Johnson]] {{Riigi ikoon|USA}} 43,49
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Roger Black]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 44,41
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Davis Kamoga]] {{Riigi ikoon|Uganda}} 44,53
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks|2000]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Michael Johnson]] {{Riigi ikoon|USA}} 43,84
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Alvin Harrison]] {{Riigi ikoon|USA}} 44,40
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Greg Haughton]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 44,70
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks|2004]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jeremy Wariner]] {{Riigi ikoon|USA}} 44,00
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Otis Harris]] {{Riigi ikoon|USA}} 44,16
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Derrick Brew]] {{Riigi ikoon|USA}} 44,42
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks|2008]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[LaShawn Merritt]] {{Riigi ikoon|USA}} 43,75
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jeremy Wariner]] {{Riigi ikoon|USA}} 44,74 
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[David Neville]] {{Riigi ikoon|USA}} 44,80
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks|2012]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Kirani James]] {{Riigi ikoon|Grenada}} 43,94
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Luguelín Santos]] {{Riigi ikoon|Dominikaani Vabariik}} 44,46
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Lalonde Gordon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 44,52
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks|2016]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Wayde van Niekerk]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} 43,03 '''[[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kirani James]] {{Riigi ikoon|Grenada}} 43,76
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[LaShawn Merritt]] {{Riigi ikoon|USA}} 43,85
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks|2020]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Steven Gardiner]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 43,85
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Anthony Zambrano]] {{Riigi ikoon|Colombia}} 44,08
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Kirani James]] {{Riigi ikoon|Grenada}} 44,19
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks|2024]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Quincy Hall]] {{Riigi ikoon|USA}} 43,40
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Matthew Hudson-Smith]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 43,44
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Muzala Samukonga]] {{Riigi ikoon|Sambia}} 43,74
|}

=== Naised ===

{| class=wikitable cellspacing=&quot;1&quot; cellpadding=&quot;3&quot; style=&quot;border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%&quot; 
|- bgcolor=&quot;#e4e4e4&quot;
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=50|Aasta
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=220|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=220|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=220|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]]
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#400 m 2|1964]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Betty Cuthbert]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 52,0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ann Packer]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 52,2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Judy Amoore ]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 53,4
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#400 m 2|1968]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Colette Besson]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 52,0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Lillian Board]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 52,1
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Natalja Petšonkina]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 52,2
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#400 m 2|1972]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Monika Zehrt ]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 51,08
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Rita Wilden]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 51,21
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Kathy Hammond]] {{Riigi ikoon|USA}} 51,64
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#400 m 2|1976]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Irena Szewinska]] {{Riigi ikoon|Poola}} '''49,28 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Christina Lathan]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 50,51
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ellen Streidt]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 50,55
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#400 m 2|1980]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marita Koch]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 48,88
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jarmila Kratochvílová]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} 49,46
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Christina Lathan]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 49,66
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Valerie Brisco]] {{Riigi ikoon|USA}} 48,83
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Chandra Cheeseborough]] {{Riigi ikoon|USA}} 49,05
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Kathy Cook]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 49,43
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Olga Brõzgina]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 48,65
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Petra Müller]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 49,45
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Olga Nazarova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 49,90
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marie-José Pérec]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 48,83
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Olga Brõzgina]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 49,05
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ximena Restrepo]] {{Riigi ikoon|Colombia}} 49,64
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marie-José Pérec]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 48,25
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Cathy Freeman]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 48,63
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Fali Ogunkoya]] {{Riigi ikoon|Nigeeria}} 49,10
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#400 m 2|2000]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Cathy Freeman]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 49,11
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Lorraine Graham]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 49,58
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Katharine Merry]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 49,72
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#400 m 2|2004]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Tonique Williams-Darling]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 49,41
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ana Guevara]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} 49,56
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Natalja Antjuhh]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 49,89
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#400 m 2|2008]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Christine Ohuruogu]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 49,62
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Shericka Williams]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 49,69
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Sanya Richards]] {{Riigi ikoon|USA}} 49,93
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#400 m 2|2012]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Sanya Richards-Ross]] {{Riigi ikoon|USA}} 49,55
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Christine Ohuruogu]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 49,70
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[DeeDee Trotter]] {{Riigi ikoon|USA}} 49,72
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks 2|2016]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shaunae Miller]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 49,44
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 49,51
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 49,85
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks 2|2020]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shaunae Miller-Uibo]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 48,36
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marileidy Paulino]] {{Riigi ikoon|Dominikaani Vabariik}} 49,20
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 49,46
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks 2|2024]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marileidy Paulino]] {{Riigi ikoon|Dominikaani Vabariik}} 48,17
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Salwa Eid Naser]] {{Riigi ikoon|Bahrein}} 48,53
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Natalia Kaczmarek]] {{Riigi ikoon|Poola}} 48,98
|}

== [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalivõitjad ==

=== Mehed ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
| [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m|1983 Helsingi]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Bert Cameron]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 45,05
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Michael Franks]] {{Riigi ikoon|USA}} 45,22
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Sunder Nix]] {{Riigi ikoon|USA}} 45,24
|-
| [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m|1987 Rooma]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Thomas Schönlebe]] [[Pilt:Flag of East Germany.svg|20px]] 44,33 
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Innocent Egbunike]] {{Riigi ikoon|Nigeeria}} 44,56
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Harry Reynolds]] {{Riigi ikoon|USA}} 44,80
|-
| [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m|1991 Tokio]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Antonio Pettigrew]] {{Riigi ikoon|USA}} 44,57
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Roger Black]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 44,62
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Danny Everett]] {{Riigi ikoon|USA}} 44,63
|-
| [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m|1993 Stuttgart]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Michael Johnson]] {{Riigi ikoon|USA}} 43,65
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Harry Reynolds]] {{Riigi ikoon|USA}} 44,13
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Samson Kitur]] {{Riigi ikoon|Kenya}} 44,54
|-
| [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m|1995 Gõteborg]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Michael Johnson]] {{Riigi ikoon|USA}} 43,39
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Harry Reynolds]] {{Riigi ikoon|USA}} 44,22
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Gregory Haughton]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 44,56
|-
| [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m|1997 Ateena]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Michael Johnson]] {{Riigi ikoon|USA}} 44,12
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Davis Kamoga]] {{Riigi ikoon|Uganda}} 44,37
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Tyree Washington]] {{Riigi ikoon|USA}} 44,39
|-
| [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m|1999 Sevilla]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Michael Johnson]] {{Riigi ikoon|USA}} ''' 43,18 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sanderlei Claro Parrela]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 44,29
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Alejandro Cárdenas]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} 44,31 
|-
| [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m|2001 Edmonton]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Avard Moncur]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 44,64
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ingo Schultz]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 44,87
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Gregory Haughton]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 44,98
|-
| [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m|2003 Pariis]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jerome Young ]] {{Riigi ikoon|USA}} 44,50
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Tyree Washington]] {{Riigi ikoon|USA}} 44,77
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Marc Raquil]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 44,79
|-
| [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m|2005 Helsingi]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jeremy Wariner]] {{Riigi ikoon|USA}} 43,93
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Andrew Rock]] {{Riigi ikoon|USA}} 44,35
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Tyler Christopher]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 44,44
|-
| [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m|2007 Osaka]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jeremy Wariner]] {{Riigi ikoon|USA}} 43,45
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[LaShawn Merritt]] {{Riigi ikoon|USA}} 43,96
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Angelo Taylor]] {{Riigi ikoon|USA}} 44,32
|-
| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|2009 Berliin]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[LaShawn Merritt]] {{Riigi ikoon|USA}} 44,06
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jeremy Wariner]] {{Riigi ikoon|USA}} 44,60
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Renny Quow]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 45,02 
|-
| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|2011 Daegu]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Kirani James]] {{Riigi ikoon|Grenada}} 44,60
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[LaShawn Merritt]] {{Riigi ikoon|USA}} 44,63
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Kévin Borlée]] {{Riigi ikoon|Belgia}} 44,90 
|-
| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetrit|2013 Moskva ]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[LaShawn Merritt]] {{Riigi ikoon|USA}} 43,74
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Tony McQuay]] {{Riigi ikoon|USA}} 44,40
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Luguelín Santos]] {{Riigi ikoon|Dominikaani Vabariik}} 44,52
|-
| [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetrit|2015 Peking]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Wayde van Niekerk]] {{Riigi ikoon|LAV}} 43,48
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[LaShawn Merritt]] {{Riigi ikoon|USA}} 43,65
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Kirani James]] {{Riigi ikoon|Grenada}} 43,78
|-
| [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri jooks|2017 London]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Wayde van Niekerk]] {{Riigi ikoon|LAV}} 43,98
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Steven Gardiner]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 44,41
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Abdalelah Haroun]] {{Riigi ikoon|Katar}} 44,48
|-
| [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|2019 Doha]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Steven Gardiner]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 43,48
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Anthony Zambrano]] {{Riigi ikoon|Colombia}} 44,15
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Fred Kerley]] {{Riigi ikoon|USA}} 44,17
|-
| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|2022 Oregon]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Michael Norman]] {{Riigi ikoon|USA}} 44,29
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kirani James]] {{Riigi ikoon|Grenada}} 44,48
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Matthew Hudson-Smith]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 44,66
|-
| [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|2023 Budapest]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Antonio Watson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 44,22
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Matthew Hudson-Smith]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 44,31
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Quincy Hall]] {{Riigi ikoon|USA}} 44,37
|-
| [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|2025 Tokyo]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Collen Kebinatshipi]] {{Riigi ikoon|Botswana}} 43,53
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jereem Richards]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 43,72
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Bayapo Ndori]] {{Riigi ikoon|Botswana}} 44,20
|}
		 			
=== Naised ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
| [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m 2|1983 Helsingi]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jarmila Kratochvílová]] [[Pilt:Flag of the Czech Republic.svg|20px|Tšehhoslovakkia]] '''47,99 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' 
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Taťána Kocembová]] [[Pilt:Flag of the Czech Republic.svg|20px|Tšehhoslovakkia]] 48,59 
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Maria Kultšunova-Pinigina]] [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|20px|NSVL]] 49,19 
|-
| [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m 2|1987 Rooma]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Olga Vladõkina-Brõzgina ]] [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|20px|NSVL]] 49,38
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Petra Müller-Schersing]] [[Pilt:Flag of East Germany.svg|20px|Saksa DV]] 49,94 
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |{{nowrap|[[Kirsten Siemon-Emmelmann]] [[Pilt:Flag of East Germany.svg|20px|Saksa DV]] 50,20}}
|-
| [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m 2|1991 Tokio]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marie-José Pérec]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 49,13
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Grit Breuer]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 49,42
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Sandra Myers]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 49,78
|-
| [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m 2|1993 Stuttgart]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jearl Miles-Clark]] {{Riigi ikoon|USA}} 49,82
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Natasha Kaiser-Brown]] {{Riigi ikoon|USA}} 50,17
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Sandie Richards]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 50,44
|-
| [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m 2|1995 Göteborg]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marie-José Pérec]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 49,28
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Pauline Davis-Thompson]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 49,96
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jearl Miles-Clark]] {{Riigi ikoon|USA}} 50,00
|-
| [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m 2|1997 Ateena]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Cathy Freeman]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 49,77
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sandie Richards]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 49,79
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jearl Miles-Clark]] {{Riigi ikoon|USA}} 49,90
|-
| [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m 2|1999 Sevilla]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Cathy Freeman]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 49,67
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Anja Rücker]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 49,74
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Lorraine Graham]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 49,92
|-
| [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m 2|2001 Edmonton]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Amy Mbacke Thiam]] {{Riigi ikoon|Senegal}} 49,86
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Lorraine Fenton]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 49,88
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ana Guevara]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} 49,97
|-
| [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m 2|2003 Pariis]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ana Guevara]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} 48,89
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Lorraine Fenton]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 49,43
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Amy Mbacke Thiam]] {{Riigi ikoon|Senegal}} 49,95
|-
| [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m 2|2005 Helsingi]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Tonique Williams-Darling]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 49,55
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sanya Richards]] {{Riigi ikoon|USA}} 49,74
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ana Guevara]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} 49,81
|-
| [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m 2|2007 Osaka]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Christine Ohuruogu]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 49,61
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Nicola Sanders]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 49,65
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Novlene Williams]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 49,66
|-
| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m 2|2009 Berliin]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Sanya Richards]] {{Riigi ikoon|USA}} 49,00
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Shericka Williams]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 49,32
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Antonina Krivošapka]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 49,71
|-
| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks 2|2011 Daegu]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Amantle Montsho]] {{Riigi ikoon|Botswana}} 49,56
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 49,59
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Anastassja Kapatšinskaja]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 50,24
|-
| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetrit 2|2013 Moskva]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Christine Ohuruogu]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 49,41
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Amantle Montsho]] {{Riigi ikoon|Botswana}} 49,41
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Antonina Krivošapka]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 49,78
|-
| [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetrit 2|2015 Peking]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 49,26
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Shaunae Miller]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 49,67
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 49,99
|-
| [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri jooks 2|2017 London]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Phyllis Francis]] {{Riigi ikoon|USA}} 49,92
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Salwa Eid Naser]] {{Riigi ikoon|Bahrein}} 50,06
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 50,08
|-
| [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri jooks 2|2019 Doha]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Salwa Eid Naser]] {{Riigi ikoon|Bahrein}} 48,14
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Shaunae Miller-Uibo]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 48,37
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 49,47
|-
| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri jooks 2|2022 Oregon]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Shaunae Miller-Uibo]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 49,11
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marileidy Paulino]] {{Riigi ikoon|Dominikaani Vabariik}} 49,60
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Sada Williams]] {{Riigi ikoon|Barbados}} 49,75
|-
| [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri jooks 2|2023 Budapest]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marileidy Paulino]] {{Riigi ikoon|Dominikaani Vabariik}} 48,76
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Natalia Kaczmarek]] {{Riigi ikoon|Poola}} 49,57
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Sada Williams]] {{Riigi ikoon|Barbados}} 49,60
|-
| [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri jooks 2|2025 Tokyo]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Sydney McLaughlin-Levrone]] {{Riigi ikoon|USA}} 47,78
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marileidy Paulino]] {{Riigi ikoon|Dominikaani Vabariik}} 47,98
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Salwa Eid Naser]] {{Riigi ikoon|Bahrein}} 48,19
|}

==Vaata ka==
*[[400 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
*[[Meeste 400 m jooks 1997. aasta maailmameistrivõistlustel kergejõustikus]]

== Välislingid ==
*[https://www.worldathletics.org/records/all-time-toplists/sprints/400-metres/outdoor/men/senior?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;firstDay=1900-01-01&amp;lastDay=2021-02-23 Meeste 400 m jooksu kõigi aegade edetabel]
*[https://www.worldathletics.org/records/all-time-toplists/sprints/400-metres/outdoor/women/senior?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true&amp;firstDay=1900-01-01&amp;lastDay=2021-02-23 Naiste 400 m jooksu kõigi aegade edetabel]
*Meeste 400 m jooksu edetabelid: [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/men/senior/2001?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2001] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/men/senior/2002?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2002] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/men/senior/2003?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2003] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/men/senior/2004?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2004] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/men/senior/2005?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2005] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/men/senior/2006?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2006] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/men/senior/2007?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2007] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/men/senior/2008?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2008] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/men/senior/2009?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2009] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/men/senior/2010?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2010] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/men/senior/2011?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2011] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/men/senior/2012?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2012] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/men/senior/2013?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2013] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/men/senior/2014?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2014] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/men/senior/2015?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2015] -[https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/men/senior/2016?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2016] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/men/senior/2017?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2017] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/men/senior/2018?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2018] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/men/senior/2019?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2019] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/men/senior/2020?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2020] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/men/senior/2021?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2021] 
*Naiste 400 m jooksu edetabelid: [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/women/senior/2001?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2001] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/women/senior/2002?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2002] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/women/senior/2003?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2003] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/women/senior/2004?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2004] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/women/senior/2005?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2005] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/women/senior/2006?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2006] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/women/senior/2007?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2007] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/women/senior/2008?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2008] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/women/senior/2009?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2009] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/women/senior/2010?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2010] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/women/senior/2011?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2011] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/women/senior/2012?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2012] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/women/senior/2013?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2013] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/women/senior/2014?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2014] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/women/senior/2015?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2015] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/women/senior/2016?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2016] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/women/senior/2017?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2017] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/women/senior/2018?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2018] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/women/senior/2019?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2019] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/women/senior/2020?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2020] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/400-metres/outdoor/women/senior/2021?regionType=world&amp;timing=electronic&amp;page=1&amp;bestResultsOnly=true 2021]

{{kergejõustiku alad}}

[[Kategooria:Jooksualad]]</text>
      <sha1>2rh2zvbqbo9vpu82xxfo5b7cpex9x7h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>800 meetri jooks</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8740</id>
    <revision>
      <id>7185112</id>
      <parentid>6952289</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T10:22:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Olümpiamängude medalivõitjad */</comment>
      <origin>7185112</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="42025" sha1="8ovyum90io3wx8ekw18nmbtedzeinmg" xml:space="preserve">'''800 meetri jooks''' on [[kergejõustik]]u ala.

800 meetri jooks on staadionil jookstav distants. See on lühim keskmaajooksu võistlus. 800 meetrit joostakse kaks ringi, ehk kaks kord läbitakse 400 meetrit ja see on olnud olümpiavõistlus alates esimestest [[Kaasaegsed olümpiamängud|kaasaegsetest mängudest]] [[1896. aasta suveolümpiamängud|1896. aastal]]. Talvisel hooajal läbitakse tavaliselt neli ringi sisehallis 200-meetrist rada.

800 m jooks tuletati poole miili (880 jardi) mõõduvõtust, mis on traditsiooniline Briti jooksudistants. 800 m on 4,67 meetrit vähem kui pool miili.

Selle võistluse jooksjad on piisavalt kiired, et võistelda ka [[400 meetri jooks]]us, kuid sagedamini on neil piisavalt vastupidavust, et [[1500 m jooks|1500 meetri jooks]]us osaleda. Vaid [[Alberto Juantorena]] ja [[Jarmila Kratochvílová]] on 400 ja 800 meetri jooksus võitnud suuri rahvusvahelisi võistlusi.

==Rekordid==

*Uuendatud 28. oktoober 2023.
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
!rowspan=2| Piirkond
!colspan=4| Mehed
!colspan=4| Naised
|-
! Tulemus 
!Kuupäev
! Sportlane
! Riik
! Tulemus 
!Kuupäev
! Sportlane
! Riik
|-
| [[Aafrika]] || '''1.40,91''' [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]] ||9.08.2012|| [[David Rudisha]] || {{Riigi ikoon|Keenia}} || '''1.54,01'''||29.08.2008 || [[Pamela Jelimo]] || {{Riigi ikoon|Keenia}}
|-
| [[Aasia]] || '''1.42,79''' ||29.07.2008 || [[Yusuf Saad Kamel]] || {{Riigi ikoon|Bahrein}} || '''1.55,54''' ||9.09.1993 || [[Dong Liu]]  || {{Riigi ikoon|Hiina}}
|-
| [[Euroopa]] || '''1.41,11'''|| 24.08.1997 || [[Wilson Kipketer]] || {{Riigi ikoon|Taani}} || '''1.53,28''' [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]||26.07.1983 || [[Jarmila Kratochvílová]]  || {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}
|-
| [[Põhja-Ameerika|Põhja-]], [[Kesk-Ameerika]] ja &lt;br&gt;[[Kariibi mere piirkond]]  || '''1.42,34'''||1.10.2019  ||[[Donavan Brazier]]||{{Riigi ikoon|USA}} || '''1:54.44'''|| 9.09.1989 || [[Ana Fidelia Quirot]] || {{Riigi ikoon|Kuuba}}
|-
| [[Okeaania]] || '''1.43,99'''||8.07.2023 || [[Joseph Deng]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || '''1:57.78'''||23.07.2023 || [[Catriona Bisset]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}}
|-
| [[Lõuna-Ameerika]] || '''1:41.77'''|| 26.08.1984 || [[Joaquim Cruz]] || {{Riigi ikoon|Brasiilia}} ||  '''1.56,58'''||13.08.1995  || [[Letitia Vriesde]] || {{Riigi ikoon|Suriname}}
|-
| [[Eesti]] || '''1:45.87'''||10.06.1999 || [[Urmet Uusorg]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} ||  '''2.02,1'''||20.07.1972 || [[Raissa Ruus]] || {{Riigi ikoon|Eesti}}
|}

== 800 meetri jooksu maailmarekordite areng ==
===Mehed===

Esimese [[maailmarekord]]i meeste 800 meetri jooksus tunnustas [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]] 1912. aastal.

21. juuni 2011 seisuga on IAAF ratifitseerinud võistlustel 23 maailmarekordit. &quot;y&quot; tähistab 880 jardi (804,68 m) läbimise aega, mis on kinnitatud 800 m rekordina.

{| class=wikitable
|-
!Tulemus!!Sportlane!!Riik!!Kuupäev!!Asukoht 
|- valign=&quot;top&quot;
|-
| '''1.51,9 ''' || align=left| [[Ted Meredith]]||{{PisiLipp|USA}}|| 8. juuli 1912 || [[Stockholm]], {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
| '''1.51,6y''' || align=left| [[Otto Peltzer]]||[[Pilt:Flag of Germany (3-2).svg|24px|Weimari vabariik]] [[Weimari vabariik]] || 3. juuli 1926 || [[London]], {{Riigi ikoon|Suurbritannia}}
|-
| '''1.50,6'''  ||align=left| [[Sera Martin]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 14. juuli 1928 || [[Pariis]], {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}
|-
|'''1.49,8'''  ||align=left| [[Tommy Hampson]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}}  || 2. august 1932 || [[Los Angeles]], {{Riigi ikoon|USA}}
|-
|'''1.49,8y'''  ||align=left| [[Ben Eastman]]|| {{PisiLipp|USA}} || 16. juuni 1934 || [[Princeton]], {{Riigi ikoon|USA}}
|-
| '''1.49,7''' ||align=left| [[Glenn Cunningham]]||{{PisiLipp|USA}} || 20. august 1936 || [[Stockholm]], {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
| '''1.49,6y'''  ||align=left| [[Elroy Robinson]]||{{PisiLipp|USA}} || 11. juuli 1937 || [[New York]], {{Riigi ikoon|USA}}
|-
| '''1.48,4''' ||align=left| [[Sydney Wooderson]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20. august 1938|| [[London]], {{Riigi ikoon|Suurbritannia}}
|-
| '''1.46,6'''  ||align=left| [[Rudolf Harbig]]|| [[Pilt:Flag_of_Germany_(1935–1945).svg|24px|Kolmas Reich]] [[Kolmas riik|Kolmas Reich]] || 15. juuli 1939 || [[Milano]], {{Riigi ikoon|Itaalia}}
|-
| '''1.45,7'''  ||align=left| [[Roger Moens]]||{{PisiLipp|Belgia}}  || 3. august 1955 || [[Oslo]], {{Riigi ikoon|Norra}}
|-
|'''1.44,3'''  ||align=left| [[Peter Snell]]||{{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 3. veebruar 1962 || [[Christchurch]], {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}}
|-
|'''1.44,3'''  ||align=left| [[Ralph Doubell]]|| {{PisiLipp|Austraalia}}|| 15. oktoober 1968 || [[Mexico City]], {{Riigi ikoon|Mehhiko}}
|-
|'''1.44,3''' || align=left| [[Dave Wottle]]||{{PisiLipp|USA}} || 1. juuli 1972 || [[Eugene]], {{Riigi ikoon|USA}}
|-
| '''1.43,7'''  ||align=left| [[Marcello Fiasconaro]]||{{PisiLipp|Itaalia}} || 27. juuni 1973 || [[Milano]], {{Riigi ikoon|Itaalia}}
|- 
| '''1.43,5''' ||align=left| [[Alberto Juantorena]]||{{PisiLipp|Kuuba}} || 25. juuli 1976 || [[Montreal]], {{Riigi ikoon|Kanada}}
|-
|'''1.43,44''' ||align=left| [[Alberto Juantorena]]||{{PisiLipp|Kuuba}} || 21. august 1977 || [[Sofia]], {{Riigi ikoon|Bulgaaria}}
|- 
| '''1.42,33''' ||align=left| [[Sebastian Coe]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}} || 5. juuli 1979 || [[Oslo]], {{Riigi ikoon|Norra}}
|-
|'''1.41,73''' ||align=left| [[Sebastian Coe]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10. juuni 1981 || [[Florence]], {{Riigi ikoon|Itaalia}}
|- 
|'''1.41,73''' ||align=left| [[Wilson Kipketer]]||{{PisiLipp|Taani}} || 7. juuli 1997 || [[Stockholm]], {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
| '''1.41,24''' ||align=left| [[Wilson Kipketer]]||{{PisiLipp|Taani}} || 13. august 1997 || [[Zürich]], {{Riigi ikoon|Šveits}}
|- 
| '''1.41,11'''||align=left| [[Wilson Kipketer]]||{{PisiLipp|Taani}} || 24. august 1997 || [[Köln]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}}
|-
| '''1.41,09''' ||align=left| [[David Rudisha]]||{{PisiLipp|Keenia}} || 22. august 2010 || [[Berliin]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}}
|-
| '''1.41,01''' ||align=left| [[David Rudisha]]||{{PisiLipp|Keenia}} || 29. august 2010 || [[Rieti]], {{Riigi ikoon|Itaalia}}
|-
| '''1.40,91''' ||align=left| [[David Rudisha]]||{{PisiLipp|Keenia}} || 9. august 2012 || [[London]], {{Riigi ikoon|Suurbritannia}}
|}

===Naised===

Naiste 800 meetri jooksu esimest maailmarekordit tunnustas [[FSFI|Rahvusvaheline Naiste Spordi Föderatsioon]] (FSFI) 1922. aastal, mille võttis üle [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]] 1936. aastal.

21. juuni 2009 seisuga on IAAF (ja enne seda FSFI) ratifitseerinud võistlustel 29 maailmarekordit. &quot;y&quot; tähistab 880 jardi (804,672 m) läbimise aega, mis on kinnitatud 800 m rekordina.

{| class=wikitable
|-
!Tulemus!!Sportlane!!Riik!!Kuupäev!!Asukoht 
|- valign=&quot;top&quot;
|-
| '''2.30,4''' || align=left| [[Georgette Lenoir]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20. august 1922 || [[Pariis]], {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}
|-
| '''2.26,6y''' || align=left| [[Mary Lines]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}}|| 30. august 1922 || [[London]], {{Riigi ikoon|Suurbritannia}}
|-
| '''2.23,8''' || align=left| [[Lina Radke]]||[[Pilt:Flag of Germany (3-2).svg|24px|Weimari vabariik]] [[Weimari vabariik]] || 7. august 1927 || [[Breslau]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}}
|-
| '''2.20,4''' || align=left| [[Inga Gentzel]]||{{PisiLipp|Rootsi}} || 16. juuni 1928 || [[Stockholm]], {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
| '''2.19.6''' || align=left|[[Lina Radke]] ||[[Pilt:Flag of Germany (3-2).svg|24px|Weimari vabariik]] [[Weimari vabariik]] || 1. juuli 1928 || [[Brzeg|Brieg]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}}
|-
| '''2.16,8''' || align=left|[[Lina Radke]]|| [[Pilt:Flag of Germany (3-2).svg|24px|Weimari vabariik]] [[Weimari vabariik]] || 2. august 1928 || [[Amsterdam]], {{Riigi ikoon|Holland}}
|- style=&quot;font-style: italic;&quot;
| '''2.16,4'''* ||  align=left | ''[[Zdeněk Koubek]]''||{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || 14. juuni 1934 || [[Praha]], {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}
|- style=&quot;font-style: italic;&quot;
| '''2.12,4'''* ||  align=left | ''[[Zdeněk Koubek]]''||{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || 8.?? 1934 || [[London]], {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 
|-
| '''2.15,9''' || align=left| [[Anna Larsson]]|| {{PisiLipp|Rootsi}} || 28. august 1944 || [[Stockholm]], {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
| '''2.14,8''' || align=left| [[Anna Larsson]]||{{PisiLipp|Rootsi}} || 19. august 1945 || [[Hälsingborg]], {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
| '''2.13,8''' || align=left| [[Anna Larsson]]||{{PisiLipp|Rootsi}} || 30. august 1945 || [[Stockholm]], {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
| '''2.13,0''' || align=left| [[Jevdokia Vassiljeva]]||{{PisiLipp|NSVL}} || 17. juuli 1950 || [[Moskva]], {{Riigi ikoon|NSVL}}
|-
| '''2.12,2''' || align=left| [[Valentina Pomogajeva]]||{{PisiLipp|NSVL}} || 26. juuli 1951 || [[Moskva]], {{Riigi ikoon|NSVL}}
|-
| '''2.12,0''' || align=left| [[Nina Otkalenko]]|| {{PisiLipp|NSVL}}|| 26. august 1951 || [[Minsk]], {{Riigi ikoon|NSVL}}
|-
| '''2.08,5''' || align=left| [[Nina Otkalenko]]||{{PisiLipp|NSVL}} || 15. juuni 1952 || [[Kiiev]], {{Riigi ikoon|NSVL}}
|-
| '''2.07,3''' || align=left| [[Nina Otkalenko]]||{{PisiLipp|NSVL}} || 27. august 1953 || [[Moskva]] {{Riigi ikoon|NSVL}}
|-
| '''2.06,6''' || align=left| [[Nina Otkalenko]]|| {{PisiLipp|NSVL}}|| 16. september 1954 || [[Kiiev]], {{Riigi ikoon|NSVL}}
|-
| '''2.05,0''' || align=left| [[Nina Otkalenko]]||{{PisiLipp|NSVL}} || 24. september 1955 || [[Zagreb]], {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}}
|-
|'''2.04,3''' || align=left| [[Ljudmila Ševtsova]]||{{PisiLipp|NSVL}} || 3. juuli 1960 || [[Moskva]], {{Riigi ikoon|NSVL}}
|-
|'''2.04,3''' || align=left| [[LJudmila Ševtsova]]||{{PisiLipp|NSVL}} || 7. september 1960 || [[Rooma]], {{Riigi ikoon|Itaalia}}
|-
| '''2.01.2''' || align=left| [[Dixie Willis]]||{{PisiLipp|Austraalia}} || 3. märts 1962 || [[Perth]], {{Riigi ikoon|Austraalia}}
|-
| '''2.01,1''' || align=left| [[Ann Packer]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20. oktoober 1964 || [[Tokyo]], {{Riigi ikoon|Jaapan}}
|-
| '''2.01,0''' || align=left| [[Judy Amoore|Judy Pollock]]||{{PisiLipp|Austraalia}} || 28. juuni 1967 || [[Helsingi]], {{Riigi ikoon|Soome}}
|-
| '''2.00,5''' || align=left| [[Vera Nikolic]]||{{PisiLipp|Jugoslaavia}} || 20. juuli 1968 || [[London]], {{Riigi ikoon|Suurbritannia}}
|-
| '''1.58,5''' || align=left| [[Hildegard Falck]]|| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksa FV]]|| 11. juuli 1971 || [[Stuttgart]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}}
|-
| '''1.57,5''' || align=left| [[Svetla Zlateva]]||{{PisiLipp|Bulgaaria}} || 24. august 1973 || [[Ateena]], {{Riigi ikoon|Kreeka}}
|-
| '''1.56,0''' || align=left| [[Valentina Gerasimova]]||{{PisiLipp|NSVL}} || 12. juuni 1976 || [[Kiiev]], {{Riigi ikoon|NSVL}}
|-
| '''1.54,9''' || align=left| [[Tatjana Kazankina]]||{{PisiLipp|NSVL}} || 26. juuli 1976 || [[Montreal]], {{Riigi ikoon|Kanada}}
|-
| '''1.54,9''' || align=left| [[Nadežda Olizarenko]]||{{PisiLipp|NSVL}} || 12. juuni 1980 || [[Moskva]], {{Riigi ikoon|NSVL}}
|-
| '''1.53,43''' || align=left| [[Nadežda Olizarenko]]||{{PisiLipp|NSVL}} || 27. juuli 1980 || [[Moskva]], {{Riigi ikoon|NSVL}}
|-
| '''1.53,28''' ||  align=left| [[Jarmila Kratochvílová]]||{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || 26. juuli 1983 || [[München]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}}
|}

(*) – IAAF tühistas Zdeněk Koubeki maailmarekordid pärast seda, kui ta muutus meheks.

IAAF aktsepteeris 1981. aastast kuni 10 000 m (kaasa arvatud) automaatseid aegu sajandiksekundi täpsusega. Seega oli Nadežda Olizarenko rekord 1.53,5 sellest aastast 1.53,43.

== [[Olümpiamängud]]e medalivõitjad==

=== Mehed ===

{| class=wikitable cellspacing=&quot;1&quot; cellpadding=&quot;3&quot; style=&quot;border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%&quot; 
|-bgcolor=&quot;#E4E4E4&quot;
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=50|Aasta
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]]
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel#800 m|1896]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Edwin Flack]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 2.11,0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Nandor Dani]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 2.11,8
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Dimítrios Golémis]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 2.28,0
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel#800 m|1900]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Alfred Tysoe]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 2.01,2
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[John Cregan]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.01,8
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[David Hall]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.05,0
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel#800 m|1904]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[James Lightbody]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.56,0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Howard Valentine]] {{Riigi ikoon|USA}} 1,56,3
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Emil Breitkreutz]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.56,4
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel#800 m|1908]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Mel Sheppard]] {{Riigi ikoon|USA}} '''1.52,8 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Emilio Lunghi]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1.54,2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Hanns Braun]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 1.55,2
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#400 m|1912]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ted Meredith]] {{Riigi ikoon|USA}} '''1.51,9 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Mel Sheppard]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.52,0
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ira Davenport]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.52,0
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1920. aasta suveolümpiamängud|1920]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Albert Hill]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.53,4
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Earl Eby]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.53,7
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Bevil Rudd]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} 1.53,8
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1924. aasta suveolümpiamängud|1924]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Douglas Lowe]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.52,4
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Paul Martin (sportlane)|Paul Martin]] {{Riigi ikoon|Šveits}} 1.52,6
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Schuyler Enck]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.53,0
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1928. aasta suveolümpiamängud|1928]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Douglas Lowe]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.51,8
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Erik Byléhn]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 1.52,8
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Hermann Engelhard]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 1.53,2
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1932. aasta suveolümpiamängud|1932]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Tom Hampson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''1.49,7 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Alex Wilson]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 1.49,9
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Phil Edwards]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 1.51,5
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1936. aasta suveolümpiamängud|1936]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[John Woodruff]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.52,9
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Mario Lanzi]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1.53,3
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Phil Edwards]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 1.53,6
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1948. aasta suveolümpiamängud|1948]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Mal Whitfield]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.49,2
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Arthur Wint]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 1.49,5
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Marcel Hansenne]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 1.49,8
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel|1952]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Mal Whitfield]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.49,2
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Arthur Wint]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 1.49,4
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Heinz Ulzheimer]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 1.49,7
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1956. aasta suveolümpiamängud|1956]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Tom Courtney]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.47,7
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Derek Johnson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.47,8
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Audun Boysen]] {{Riigi ikoon|Norra}} 1.48,1
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1960. aasta suveolümpiamängud|1960]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Peter Snell]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} 1.46,3
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Roger Moens]] {{Riigi ikoon|Belgia}} 1.46,5
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[George Kerr]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 1.47,1
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1964. aasta suveolümpiamängud|1964]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Peter Snell]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} 1.45,1
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Bill Crothers]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 1.45,6
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Wilson Kiprugut]] {{Riigi ikoon|Keenia}}1.45,9 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel|1968]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ralph Doubell]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} '''1.44,3 MR'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Wilson Kiprugut]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.44,5
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Thomas Farrell]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.45,4
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1972. aasta suveolümpiamängud|1972]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[David Wottle]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.45,86
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jevgeni Aržanov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.45,89
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Mike Boit]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.46,01
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Alberto Juantorena]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} '''1.43,50 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ivo Van Damme]] {{Riigi ikoon|Belgia}} 1.43,86 
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Richard Wohlhuter]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.44,12
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1980. aasta suveolümpiamängud|1980]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Steven Ovett]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.45,40
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sebastian Coe]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.45,85
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Nikolai Kirov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.45,94
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Joaquim Cruz]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 1.43,00
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sebastian Coe]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.43,64
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Earl Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.43,83
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Paul Ereng]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.43,45
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Joaquim Cruz]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 1.43,90
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Saïd Aouita]] {{Riigi ikoon|Maroko}} 1.44,06
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[William Tanui]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.43,66
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Nixon Kiprotich]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.43,70
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Johnny Gray]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.43,97
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Vebjørn Rodal]] {{Riigi ikoon|Norra}} 1.42,58
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Hezekiel Sepeng]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} 1.42,74
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Fred Onyancha]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.42,79 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#800 m |2000]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Nils Schumann]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 1.45,08
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Wilson Kipketer]] {{Riigi ikoon|Taani}} 1.45,14
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Djabir Saïd Guerni]] {{Riigi ikoon|Alžeeria}} 1.45,16
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#800 m|2004]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Juri Borzakovski]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.44,45
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Mbulaeni Mulaudzi]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} 1.44,61
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Wilson Kipketer]] {{Riigi ikoon|Taani}}1.44,65
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#800 m|2008]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Wilfred Bungei]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.44,65 
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ismail Ahmed Ismail]] {{Riigi ikoon|Sudaan}} 1.44,70
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Alfred Kirwa Yego]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.44,82
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#800 m|2012]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[David Rudisha]] {{Riigi ikoon|Keenia}} '''1.40,91 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Nijel Amos]] {{Riigi ikoon|Botswana}} 1.41,73
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Timothy Kitum]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.42,53
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#800 meetrit|2016]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[David Rudisha]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.42,15
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Taoufik Makhloufi]] {{Riigi ikoon|Alžeeria}} 1.42,61
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Clayton Murphy]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.42,93
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#800 meetrit|2020]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Emmanuel Korir]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.45,06
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ferguson Rotich]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.45,23
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Patryk Dobek]] {{Riigi ikoon|Poola}} 1.45,39
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#800 meetrit|2024]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Emmanuel Wanyonyi]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.41,19
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marco Arop]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 1.41,20
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Djamel Sedjati]] {{Riigi ikoon|Alžeeria}} 1.41,50
|}

=== Naised ===

{| class=wikitable cellspacing=&quot;1&quot; cellpadding=&quot;3&quot; style=&quot;border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%&quot; 
|-bgcolor=&quot;#E4E4E4&quot;
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=50|Aasta
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]]
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|1960]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ljudmila Ševtsova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} '''2.04,3 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Brenda Jones]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 2.04,4
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ursula Donath]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 2.05,6
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|1964]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ann Packer]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''2.01,1 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Maryvonne Dupureur]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 2.01,9
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Marise Chamberlain]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} 2.02,8
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|1968]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Madeline Manning]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.00,9
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ileana Silai]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 2.02,5
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Maria Gommers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 2.02,6
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|1972]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Hildegard Falck]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 1.58,55
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Niole Sabaite]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.58,65
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Gunhild Hoffmeister]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 1.59,19
 |-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|1976]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Tatjana Kazankina]] {{Riigi ikoon|NSVL}} '''1.54,94 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Nikolina Śtereva]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 1.55,42
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Elfi Zinn]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 1.55,60
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|1980]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |{{nowrap|[[Nadežda Olizarenko]] {{Riigi ikoon|NSVL}} '''1.53,43 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR''']]}}
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Olga Minejeva]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.54,81
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Tatjana Providohhina]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.55,46
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|1984]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Doina Melinte]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 1.57,60
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kim Gallagher]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.58,63
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Fita Lovin]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 1.58,83
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|1988]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Sigrun Wodars]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 1.56,10
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Christine Wachtel]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 1.56,64
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Kim Gallagher]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.56,91
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|1992]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ellen van Langen]] {{Riigi ikoon|Holland}} 1.55,54 
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Lilia Nurutdinova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.55,99
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ana Quirot]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 1.56,80
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|1996]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Svetlana Masterkova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.57,73
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ana Quirot]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 1.58,11
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Maria Mutola]] {{Riigi ikoon|Mosambiik}} 1.58,71
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|2000]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maria Mutola]] {{Riigi ikoon|Mosambiik}} 1.56,15
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Stephanie Graf]] {{Riigi ikoon|Austria}} 1.56,64
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Kelly Holmes]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.56,80
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|2004]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Kelly Holmes]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.56,38
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Hasna Benhassi]] {{Riigi ikoon|Maroko}} 1.56,43
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jolanda Ceplak]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} 1.56,43
|-
| align=&quot;center&quot;|[[kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks2|2008]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Pamela Jelimo]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.54,87
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |{{nowrap|[[Janeth Jepkosgei Busienei]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.56,07}}
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Hasna Benhassi]] {{Riigi ikoon|Maroko}} 1.56,73 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|2012]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Caster Semenya]] {{Riigi ikoon|LAV}} 1.57,23
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |{{nowrap|[[Jekaterina Poistogova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.57,53}}
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Pamela Jelimo]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.57,59
|-	
| align=&quot;center&quot;|[[kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|2016]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Caster Semenya]] {{Riigi ikoon|LAV}} 1.55,28
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Francine Niyonsaba]] {{Riigi ikoon|Burundi}} 1.56,49
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Margaret Wambui]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.56,89
|-
| align=&quot;center&quot;|[[kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|2020]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Athing Mu]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.55,21
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Keely Hodgkinson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.55,88
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Raevyn Rogers]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.56,81
|-
| align=&quot;center&quot;|[[kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|2024]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Keely Hodgkinson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.56,72
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Tsige Duguma]] {{Riigi ikoon|Etioopia}} 1.57,15
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Mary Moraa]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.57,42
|}

== [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalivõitjad ==

=== Mehed ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
| [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|1983 Helsingi]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Willi Wülbeck]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 1.43,65 
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Rob Druppers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 1.44,20
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Joaquim Cruz]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 1.44,27
|-
| [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|1987 Rooma]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Billy Konchellah]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.43,06
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Peter Elliott]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.43,41
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[José Luiz Barbosa]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}}1.43,76
|-
| [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|1991 Tokio]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Billy Konchellah]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.43,99
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jose Luiz Barbosa]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 1.44,24
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Mark Everett]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.44,67
|-
| [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|1993 Stuttgart]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Paul Ruto]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.44,71
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Giuseppe D'Urso]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1.44,86 
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Billy Konchellah]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.44,89
|-
| [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|1995 Göteborg]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Wilson Kipketer]] {{Riigi ikoon|Taani}} 1.45,08 
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Arthžmon Hatungimana]] {{Riigi ikoon|Burundi}} 1.45,64
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Vebjørn Rodal]] {{Riigi ikoon|Norra}} 1.45,68
|-
| [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|1997 Ateena]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Wilson Kipketer]] {{Riigi ikoon|Taani}} 1.43,38
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Norberto Téllez]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 1.44,00
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Rich Kenah]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.44,25
|-
| [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|1999 Sevilla]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Wilson Kipketer]] {{Riigi ikoon|Taani}} 1.43,30
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Hezekiél Sepeng]] {{Riigi ikoon|LAV}} 1.43,32
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Djabir Saïd-Guerni]] {{Riigi ikoon|Alžeeria}} 1.44,18 
|-
| [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|2001 Edmonton]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Andre Bucher]] {{Riigi ikoon|Šveits}} 1.43,70
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Wilfred Bungei]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.44,55
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Pawel Czapiewski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 1.44,63
|-
| [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|2003 Pariis]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Djabir Saïd-Guerni]] {{Riigi ikoon|Alžeeria}} 1.44,81
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Juri Borzakovski]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.44,84
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Mbulaeni Mulaudzi]] {{Riigi ikoon|LAV}} 1.44,90
|-
| [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|2005 Helsingi]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Rashid Ramzi]] {{Riigi ikoon|Bahrein}} 1.44,24
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Juri Borzakovski]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.44,51
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[William Yiampoy]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.44,55
|-
| [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|2007 Osaka]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Alfred Kirwa Yego]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.47,09
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Gary Reed]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 1.47,10
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Juri Borzakovski]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.47,39
|-
| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|2009 Berliin]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Mbulaeni Mulaudzi]] {{Riigi ikoon|LAV}} 1.45,29
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Alfred Kirwa Yego]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.45,35
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Yusuf Saad Kamel]] {{Riigi ikoon|Bahrein}} 1.45,35
|-
| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|2011 Daegu]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[David Lekuta Rudisha]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.43,91
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Abubaker Kaki]] {{Riigi ikoon|Sudaan}} 1.44,41
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Juri Borzakovski]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.44,49
|-
| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|2013 Moskva]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Mohammed Aman]] {{Riigi ikoon|Etioopia}} 1.43,31
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Nick Symmonds]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.43,55
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ayanleh Souleiman]] {{Riigi ikoon|Djibouti}} 1.43,76
|-
| [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit|2015 Peking]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[David Rudisha]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.45,84
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Adam Kszczot]] {{Riigi ikoon|Poola}} 1.46,08
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Amel Tuka]] {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} 1.46,30
|-
| [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit|2017 London]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Pierre-Ambroise Bosse]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 1.44,67
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Adam Kszczot]] {{Riigi ikoon|Poola}} 1.44,95
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Kipyegon Bett]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.45,21
|-
| [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit|2019 Doha]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Donavan Brazier]] {{Riigi ikoon|USA}} '''1.42,34'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Amel Tuka]] {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} 1.43,47
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ferguson Cheruiyot Rotich]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.43,82
|-
| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit|2022 Eugene]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Emmanuel Korir]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.43,71
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Djamel Sedjati]] {{Riigi ikoon|Alžeeria}} 1.44,14
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Marco Arop]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 1.44,28
|-
| [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit|2023 Budapest]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marco Arop]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 1.44,24
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Emmanuel Wanyonyi]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.44,53
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ben Pattison]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.44,83
|}

=== Naised ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
| [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|1983 Helsingi]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jarmila Kratochvílová]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} '''1.54,68'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ljubov Gurina]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.56,11
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jekaterina Podkopajeva]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.57,58
|-
| [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|1987 Rooma]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Sigrun Wodars-Grau]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 1.55,26
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Christine Wachtel]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 1.55,32 
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ljubov Gurina]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.55,56 
|-
| [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|1991 Tokio]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Lilija Nurutdinova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.57,50 
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ana Fidelia Quirot]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 1.57,55
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ella Kovacs]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 1.57,58 
|-
| [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|1993 Stuttgart]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maria Mutola]] {{Riigi ikoon|Mosambiik}} 1.55,43
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ljubov Gurina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.57,10
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ella Kovacs]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 1.57,92
|-
| [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|1995 Göteborg]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ana Fidelia Quirot]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 1.56,11
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Letitia Vriesde]] {{Riigi ikoon|Suriname}} 1.56,68 
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Kelly Holmes]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.56,95
|-
| [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|1997 Ateena]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ana Fidelia Quirot]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 1.57,14
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jelena Afanasjeva]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.57,56 
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Maria Mutola]] {{Riigi ikoon|Mosambiik}} 1.57,59 
|-
| [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|1999 Sevilla]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ludmila Formanová]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 1.56,68
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Maria Mutola]] {{Riigi ikoon|Mosambiik}} 1.56,72 
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Svetlana Masterkova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.56,93
|-
| [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|2001 Edmonton]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maria Mutola]] {{Riigi ikoon|Mosambiik}} 1.57,17
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Stephanie Graf]] {{Riigi ikoon|Austria}} 1.57,20
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Letitia Vriesde]] {{Riigi ikoon|Suriname}} 1.57,35 
|-
| [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|2003 Pariis]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maria Mutola]] {{Riigi ikoon|Mosambiik}} 1.59,89
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kelly Holmes]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 2.00,18
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Natalja Hruštšeljova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.00,29
|-
| [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|2005 Helsingi]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Zulina Calatayud]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 1.58,82
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Hasna Benhassi]] {{Riigi ikoon|Maroko}} 1.59,82
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Tatjana Andrianova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.59,60
|-
| [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|2007 Osaka]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Janeth Jepkosgei]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.56,04
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Hasna Benhassi]] {{Riigi ikoon|Maroko}} 1.56,99 
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Mayte Maryinez]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1.57,62
|-
| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|2009 Berliin]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Caster Semenya]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] 1.55,45
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Janeth Jepkosgei]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.57,90
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jennifer Meadows]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.57,93
|-
| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|2011 Daegu]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Caster Semenya]] {{Riigi ikoon|LAV}} 1.56,35
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Janeth Jepkosgei Busienei]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.57,42
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Alysia Johnson Montano]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.57,48
|-
| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|2013 Moskva]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Eunice Jepkoech Sum]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.57,38
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Brenda Martinez]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.57,91
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Alysia Montaño]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.57,95
|-
| [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit 2|2015 Peking]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marjna Arzamasava]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 1.58,03
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Melissa Bishop]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 1.58,12
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Eunice Jepkoech Sum]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.58,18
|-
| [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit 2|2017 London]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Caster Semenya]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.55,16
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Francine Niyonsaba]] {{Riigi ikoon|Burundi}} 1.55,92
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ajeé Wilson]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.56,65
|-
| [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit 2|2019 Doha]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Halimah Nakaayi]] {{Riigi ikoon|Uganda}} 1.58,04
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Raevyn Rogers]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.58,18
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ajeé Wilson]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.58,84
|-
| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit 2|2022 Eugene]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Athing Mu]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.56,30
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Keely Hodgkinson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.56,38
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Mary Moraa]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.56,71
|-
| [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit 2|2023 Budapest]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Mary Moraa]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.56,03
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Keely Hodgkinson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.56,34
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Athing Mu]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.56,61
|}

==Vaata ka==
*[[800 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad|800 meetri jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
*[[Meeste 800 m jooks 1997. aasta maailmameistrivõistlustel kergejõustikus|Meeste 800 meetri jooks 1997. aasta maailmameistrivõistlustel kergejõustikus]]

== Välislingid ==

* [https://iaaf.gekko.de/?a=middle-long&amp;d=800-metres IAAF-i 800 meetri rekordid XML-is] - 
*[https://worldathletics.org/records/all-time-toplists/middle-long/800-metres/outdoor/men/senior Meeste 800 m jooksu kõigi aegade edetabel]
*[https://worldathletics.org/records/all-time-toplists/middle-long/800-metres/outdoor/women/senior Naiste 800 m jooksu kõigi aegade edetabel]
*[http://www.ericr.nl/m800/ 800 m jooksu veebilehe]

{{kergejõustiku alad}}

[[Kategooria:Jooksualad]]</text>
      <sha1>8ovyum90io3wx8ekw18nmbtedzeinmg</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185116</id>
      <parentid>7185112</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T10:25:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Maailmameistrivõistluste medalivõitjad */</comment>
      <origin>7185116</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="42705" sha1="7ck7wxl6k39o4bvqlrsmyzkpo2n0c29" xml:space="preserve">'''800 meetri jooks''' on [[kergejõustik]]u ala.

800 meetri jooks on staadionil jookstav distants. See on lühim keskmaajooksu võistlus. 800 meetrit joostakse kaks ringi, ehk kaks kord läbitakse 400 meetrit ja see on olnud olümpiavõistlus alates esimestest [[Kaasaegsed olümpiamängud|kaasaegsetest mängudest]] [[1896. aasta suveolümpiamängud|1896. aastal]]. Talvisel hooajal läbitakse tavaliselt neli ringi sisehallis 200-meetrist rada.

800 m jooks tuletati poole miili (880 jardi) mõõduvõtust, mis on traditsiooniline Briti jooksudistants. 800 m on 4,67 meetrit vähem kui pool miili.

Selle võistluse jooksjad on piisavalt kiired, et võistelda ka [[400 meetri jooks]]us, kuid sagedamini on neil piisavalt vastupidavust, et [[1500 m jooks|1500 meetri jooks]]us osaleda. Vaid [[Alberto Juantorena]] ja [[Jarmila Kratochvílová]] on 400 ja 800 meetri jooksus võitnud suuri rahvusvahelisi võistlusi.

==Rekordid==

*Uuendatud 28. oktoober 2023.
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
!rowspan=2| Piirkond
!colspan=4| Mehed
!colspan=4| Naised
|-
! Tulemus 
!Kuupäev
! Sportlane
! Riik
! Tulemus 
!Kuupäev
! Sportlane
! Riik
|-
| [[Aafrika]] || '''1.40,91''' [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]] ||9.08.2012|| [[David Rudisha]] || {{Riigi ikoon|Keenia}} || '''1.54,01'''||29.08.2008 || [[Pamela Jelimo]] || {{Riigi ikoon|Keenia}}
|-
| [[Aasia]] || '''1.42,79''' ||29.07.2008 || [[Yusuf Saad Kamel]] || {{Riigi ikoon|Bahrein}} || '''1.55,54''' ||9.09.1993 || [[Dong Liu]]  || {{Riigi ikoon|Hiina}}
|-
| [[Euroopa]] || '''1.41,11'''|| 24.08.1997 || [[Wilson Kipketer]] || {{Riigi ikoon|Taani}} || '''1.53,28''' [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]||26.07.1983 || [[Jarmila Kratochvílová]]  || {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}
|-
| [[Põhja-Ameerika|Põhja-]], [[Kesk-Ameerika]] ja &lt;br&gt;[[Kariibi mere piirkond]]  || '''1.42,34'''||1.10.2019  ||[[Donavan Brazier]]||{{Riigi ikoon|USA}} || '''1:54.44'''|| 9.09.1989 || [[Ana Fidelia Quirot]] || {{Riigi ikoon|Kuuba}}
|-
| [[Okeaania]] || '''1.43,99'''||8.07.2023 || [[Joseph Deng]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || '''1:57.78'''||23.07.2023 || [[Catriona Bisset]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}}
|-
| [[Lõuna-Ameerika]] || '''1:41.77'''|| 26.08.1984 || [[Joaquim Cruz]] || {{Riigi ikoon|Brasiilia}} ||  '''1.56,58'''||13.08.1995  || [[Letitia Vriesde]] || {{Riigi ikoon|Suriname}}
|-
| [[Eesti]] || '''1:45.87'''||10.06.1999 || [[Urmet Uusorg]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} ||  '''2.02,1'''||20.07.1972 || [[Raissa Ruus]] || {{Riigi ikoon|Eesti}}
|}

== 800 meetri jooksu maailmarekordite areng ==
===Mehed===

Esimese [[maailmarekord]]i meeste 800 meetri jooksus tunnustas [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]] 1912. aastal.

21. juuni 2011 seisuga on IAAF ratifitseerinud võistlustel 23 maailmarekordit. &quot;y&quot; tähistab 880 jardi (804,68 m) läbimise aega, mis on kinnitatud 800 m rekordina.

{| class=wikitable
|-
!Tulemus!!Sportlane!!Riik!!Kuupäev!!Asukoht 
|- valign=&quot;top&quot;
|-
| '''1.51,9 ''' || align=left| [[Ted Meredith]]||{{PisiLipp|USA}}|| 8. juuli 1912 || [[Stockholm]], {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
| '''1.51,6y''' || align=left| [[Otto Peltzer]]||[[Pilt:Flag of Germany (3-2).svg|24px|Weimari vabariik]] [[Weimari vabariik]] || 3. juuli 1926 || [[London]], {{Riigi ikoon|Suurbritannia}}
|-
| '''1.50,6'''  ||align=left| [[Sera Martin]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 14. juuli 1928 || [[Pariis]], {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}
|-
|'''1.49,8'''  ||align=left| [[Tommy Hampson]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}}  || 2. august 1932 || [[Los Angeles]], {{Riigi ikoon|USA}}
|-
|'''1.49,8y'''  ||align=left| [[Ben Eastman]]|| {{PisiLipp|USA}} || 16. juuni 1934 || [[Princeton]], {{Riigi ikoon|USA}}
|-
| '''1.49,7''' ||align=left| [[Glenn Cunningham]]||{{PisiLipp|USA}} || 20. august 1936 || [[Stockholm]], {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
| '''1.49,6y'''  ||align=left| [[Elroy Robinson]]||{{PisiLipp|USA}} || 11. juuli 1937 || [[New York]], {{Riigi ikoon|USA}}
|-
| '''1.48,4''' ||align=left| [[Sydney Wooderson]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20. august 1938|| [[London]], {{Riigi ikoon|Suurbritannia}}
|-
| '''1.46,6'''  ||align=left| [[Rudolf Harbig]]|| [[Pilt:Flag_of_Germany_(1935–1945).svg|24px|Kolmas Reich]] [[Kolmas riik|Kolmas Reich]] || 15. juuli 1939 || [[Milano]], {{Riigi ikoon|Itaalia}}
|-
| '''1.45,7'''  ||align=left| [[Roger Moens]]||{{PisiLipp|Belgia}}  || 3. august 1955 || [[Oslo]], {{Riigi ikoon|Norra}}
|-
|'''1.44,3'''  ||align=left| [[Peter Snell]]||{{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 3. veebruar 1962 || [[Christchurch]], {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}}
|-
|'''1.44,3'''  ||align=left| [[Ralph Doubell]]|| {{PisiLipp|Austraalia}}|| 15. oktoober 1968 || [[Mexico City]], {{Riigi ikoon|Mehhiko}}
|-
|'''1.44,3''' || align=left| [[Dave Wottle]]||{{PisiLipp|USA}} || 1. juuli 1972 || [[Eugene]], {{Riigi ikoon|USA}}
|-
| '''1.43,7'''  ||align=left| [[Marcello Fiasconaro]]||{{PisiLipp|Itaalia}} || 27. juuni 1973 || [[Milano]], {{Riigi ikoon|Itaalia}}
|- 
| '''1.43,5''' ||align=left| [[Alberto Juantorena]]||{{PisiLipp|Kuuba}} || 25. juuli 1976 || [[Montreal]], {{Riigi ikoon|Kanada}}
|-
|'''1.43,44''' ||align=left| [[Alberto Juantorena]]||{{PisiLipp|Kuuba}} || 21. august 1977 || [[Sofia]], {{Riigi ikoon|Bulgaaria}}
|- 
| '''1.42,33''' ||align=left| [[Sebastian Coe]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}} || 5. juuli 1979 || [[Oslo]], {{Riigi ikoon|Norra}}
|-
|'''1.41,73''' ||align=left| [[Sebastian Coe]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10. juuni 1981 || [[Florence]], {{Riigi ikoon|Itaalia}}
|- 
|'''1.41,73''' ||align=left| [[Wilson Kipketer]]||{{PisiLipp|Taani}} || 7. juuli 1997 || [[Stockholm]], {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
| '''1.41,24''' ||align=left| [[Wilson Kipketer]]||{{PisiLipp|Taani}} || 13. august 1997 || [[Zürich]], {{Riigi ikoon|Šveits}}
|- 
| '''1.41,11'''||align=left| [[Wilson Kipketer]]||{{PisiLipp|Taani}} || 24. august 1997 || [[Köln]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}}
|-
| '''1.41,09''' ||align=left| [[David Rudisha]]||{{PisiLipp|Keenia}} || 22. august 2010 || [[Berliin]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}}
|-
| '''1.41,01''' ||align=left| [[David Rudisha]]||{{PisiLipp|Keenia}} || 29. august 2010 || [[Rieti]], {{Riigi ikoon|Itaalia}}
|-
| '''1.40,91''' ||align=left| [[David Rudisha]]||{{PisiLipp|Keenia}} || 9. august 2012 || [[London]], {{Riigi ikoon|Suurbritannia}}
|}

===Naised===

Naiste 800 meetri jooksu esimest maailmarekordit tunnustas [[FSFI|Rahvusvaheline Naiste Spordi Föderatsioon]] (FSFI) 1922. aastal, mille võttis üle [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]] 1936. aastal.

21. juuni 2009 seisuga on IAAF (ja enne seda FSFI) ratifitseerinud võistlustel 29 maailmarekordit. &quot;y&quot; tähistab 880 jardi (804,672 m) läbimise aega, mis on kinnitatud 800 m rekordina.

{| class=wikitable
|-
!Tulemus!!Sportlane!!Riik!!Kuupäev!!Asukoht 
|- valign=&quot;top&quot;
|-
| '''2.30,4''' || align=left| [[Georgette Lenoir]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20. august 1922 || [[Pariis]], {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}
|-
| '''2.26,6y''' || align=left| [[Mary Lines]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}}|| 30. august 1922 || [[London]], {{Riigi ikoon|Suurbritannia}}
|-
| '''2.23,8''' || align=left| [[Lina Radke]]||[[Pilt:Flag of Germany (3-2).svg|24px|Weimari vabariik]] [[Weimari vabariik]] || 7. august 1927 || [[Breslau]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}}
|-
| '''2.20,4''' || align=left| [[Inga Gentzel]]||{{PisiLipp|Rootsi}} || 16. juuni 1928 || [[Stockholm]], {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
| '''2.19.6''' || align=left|[[Lina Radke]] ||[[Pilt:Flag of Germany (3-2).svg|24px|Weimari vabariik]] [[Weimari vabariik]] || 1. juuli 1928 || [[Brzeg|Brieg]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}}
|-
| '''2.16,8''' || align=left|[[Lina Radke]]|| [[Pilt:Flag of Germany (3-2).svg|24px|Weimari vabariik]] [[Weimari vabariik]] || 2. august 1928 || [[Amsterdam]], {{Riigi ikoon|Holland}}
|- style=&quot;font-style: italic;&quot;
| '''2.16,4'''* ||  align=left | ''[[Zdeněk Koubek]]''||{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || 14. juuni 1934 || [[Praha]], {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}
|- style=&quot;font-style: italic;&quot;
| '''2.12,4'''* ||  align=left | ''[[Zdeněk Koubek]]''||{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || 8.?? 1934 || [[London]], {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 
|-
| '''2.15,9''' || align=left| [[Anna Larsson]]|| {{PisiLipp|Rootsi}} || 28. august 1944 || [[Stockholm]], {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
| '''2.14,8''' || align=left| [[Anna Larsson]]||{{PisiLipp|Rootsi}} || 19. august 1945 || [[Hälsingborg]], {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
| '''2.13,8''' || align=left| [[Anna Larsson]]||{{PisiLipp|Rootsi}} || 30. august 1945 || [[Stockholm]], {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
| '''2.13,0''' || align=left| [[Jevdokia Vassiljeva]]||{{PisiLipp|NSVL}} || 17. juuli 1950 || [[Moskva]], {{Riigi ikoon|NSVL}}
|-
| '''2.12,2''' || align=left| [[Valentina Pomogajeva]]||{{PisiLipp|NSVL}} || 26. juuli 1951 || [[Moskva]], {{Riigi ikoon|NSVL}}
|-
| '''2.12,0''' || align=left| [[Nina Otkalenko]]|| {{PisiLipp|NSVL}}|| 26. august 1951 || [[Minsk]], {{Riigi ikoon|NSVL}}
|-
| '''2.08,5''' || align=left| [[Nina Otkalenko]]||{{PisiLipp|NSVL}} || 15. juuni 1952 || [[Kiiev]], {{Riigi ikoon|NSVL}}
|-
| '''2.07,3''' || align=left| [[Nina Otkalenko]]||{{PisiLipp|NSVL}} || 27. august 1953 || [[Moskva]] {{Riigi ikoon|NSVL}}
|-
| '''2.06,6''' || align=left| [[Nina Otkalenko]]|| {{PisiLipp|NSVL}}|| 16. september 1954 || [[Kiiev]], {{Riigi ikoon|NSVL}}
|-
| '''2.05,0''' || align=left| [[Nina Otkalenko]]||{{PisiLipp|NSVL}} || 24. september 1955 || [[Zagreb]], {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}}
|-
|'''2.04,3''' || align=left| [[Ljudmila Ševtsova]]||{{PisiLipp|NSVL}} || 3. juuli 1960 || [[Moskva]], {{Riigi ikoon|NSVL}}
|-
|'''2.04,3''' || align=left| [[LJudmila Ševtsova]]||{{PisiLipp|NSVL}} || 7. september 1960 || [[Rooma]], {{Riigi ikoon|Itaalia}}
|-
| '''2.01.2''' || align=left| [[Dixie Willis]]||{{PisiLipp|Austraalia}} || 3. märts 1962 || [[Perth]], {{Riigi ikoon|Austraalia}}
|-
| '''2.01,1''' || align=left| [[Ann Packer]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20. oktoober 1964 || [[Tokyo]], {{Riigi ikoon|Jaapan}}
|-
| '''2.01,0''' || align=left| [[Judy Amoore|Judy Pollock]]||{{PisiLipp|Austraalia}} || 28. juuni 1967 || [[Helsingi]], {{Riigi ikoon|Soome}}
|-
| '''2.00,5''' || align=left| [[Vera Nikolic]]||{{PisiLipp|Jugoslaavia}} || 20. juuli 1968 || [[London]], {{Riigi ikoon|Suurbritannia}}
|-
| '''1.58,5''' || align=left| [[Hildegard Falck]]|| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksa FV]]|| 11. juuli 1971 || [[Stuttgart]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}}
|-
| '''1.57,5''' || align=left| [[Svetla Zlateva]]||{{PisiLipp|Bulgaaria}} || 24. august 1973 || [[Ateena]], {{Riigi ikoon|Kreeka}}
|-
| '''1.56,0''' || align=left| [[Valentina Gerasimova]]||{{PisiLipp|NSVL}} || 12. juuni 1976 || [[Kiiev]], {{Riigi ikoon|NSVL}}
|-
| '''1.54,9''' || align=left| [[Tatjana Kazankina]]||{{PisiLipp|NSVL}} || 26. juuli 1976 || [[Montreal]], {{Riigi ikoon|Kanada}}
|-
| '''1.54,9''' || align=left| [[Nadežda Olizarenko]]||{{PisiLipp|NSVL}} || 12. juuni 1980 || [[Moskva]], {{Riigi ikoon|NSVL}}
|-
| '''1.53,43''' || align=left| [[Nadežda Olizarenko]]||{{PisiLipp|NSVL}} || 27. juuli 1980 || [[Moskva]], {{Riigi ikoon|NSVL}}
|-
| '''1.53,28''' ||  align=left| [[Jarmila Kratochvílová]]||{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || 26. juuli 1983 || [[München]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}}
|}

(*) – IAAF tühistas Zdeněk Koubeki maailmarekordid pärast seda, kui ta muutus meheks.

IAAF aktsepteeris 1981. aastast kuni 10 000 m (kaasa arvatud) automaatseid aegu sajandiksekundi täpsusega. Seega oli Nadežda Olizarenko rekord 1.53,5 sellest aastast 1.53,43.

== [[Olümpiamängud]]e medalivõitjad==

=== Mehed ===

{| class=wikitable cellspacing=&quot;1&quot; cellpadding=&quot;3&quot; style=&quot;border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%&quot; 
|-bgcolor=&quot;#E4E4E4&quot;
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=50|Aasta
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]]
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel#800 m|1896]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Edwin Flack]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 2.11,0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Nandor Dani]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 2.11,8
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Dimítrios Golémis]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 2.28,0
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel#800 m|1900]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Alfred Tysoe]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 2.01,2
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[John Cregan]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.01,8
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[David Hall]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.05,0
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel#800 m|1904]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[James Lightbody]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.56,0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Howard Valentine]] {{Riigi ikoon|USA}} 1,56,3
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Emil Breitkreutz]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.56,4
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel#800 m|1908]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Mel Sheppard]] {{Riigi ikoon|USA}} '''1.52,8 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Emilio Lunghi]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1.54,2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Hanns Braun]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 1.55,2
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#400 m|1912]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ted Meredith]] {{Riigi ikoon|USA}} '''1.51,9 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Mel Sheppard]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.52,0
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ira Davenport]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.52,0
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1920. aasta suveolümpiamängud|1920]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Albert Hill]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.53,4
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Earl Eby]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.53,7
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Bevil Rudd]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} 1.53,8
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1924. aasta suveolümpiamängud|1924]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Douglas Lowe]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.52,4
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Paul Martin (sportlane)|Paul Martin]] {{Riigi ikoon|Šveits}} 1.52,6
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Schuyler Enck]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.53,0
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1928. aasta suveolümpiamängud|1928]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Douglas Lowe]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.51,8
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Erik Byléhn]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 1.52,8
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Hermann Engelhard]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 1.53,2
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1932. aasta suveolümpiamängud|1932]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Tom Hampson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''1.49,7 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Alex Wilson]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 1.49,9
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Phil Edwards]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 1.51,5
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1936. aasta suveolümpiamängud|1936]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[John Woodruff]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.52,9
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Mario Lanzi]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1.53,3
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Phil Edwards]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 1.53,6
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1948. aasta suveolümpiamängud|1948]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Mal Whitfield]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.49,2
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Arthur Wint]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 1.49,5
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Marcel Hansenne]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 1.49,8
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel|1952]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Mal Whitfield]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.49,2
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Arthur Wint]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 1.49,4
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Heinz Ulzheimer]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 1.49,7
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1956. aasta suveolümpiamängud|1956]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Tom Courtney]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.47,7
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Derek Johnson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.47,8
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Audun Boysen]] {{Riigi ikoon|Norra}} 1.48,1
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1960. aasta suveolümpiamängud|1960]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Peter Snell]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} 1.46,3
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Roger Moens]] {{Riigi ikoon|Belgia}} 1.46,5
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[George Kerr]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 1.47,1
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1964. aasta suveolümpiamängud|1964]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Peter Snell]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} 1.45,1
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Bill Crothers]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 1.45,6
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Wilson Kiprugut]] {{Riigi ikoon|Keenia}}1.45,9 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel|1968]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ralph Doubell]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} '''1.44,3 MR'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Wilson Kiprugut]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.44,5
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Thomas Farrell]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.45,4
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1972. aasta suveolümpiamängud|1972]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[David Wottle]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.45,86
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jevgeni Aržanov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.45,89
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Mike Boit]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.46,01
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Alberto Juantorena]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} '''1.43,50 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ivo Van Damme]] {{Riigi ikoon|Belgia}} 1.43,86 
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Richard Wohlhuter]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.44,12
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1980. aasta suveolümpiamängud|1980]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Steven Ovett]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.45,40
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sebastian Coe]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.45,85
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Nikolai Kirov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.45,94
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Joaquim Cruz]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 1.43,00
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sebastian Coe]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.43,64
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Earl Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.43,83
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Paul Ereng]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.43,45
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Joaquim Cruz]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 1.43,90
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Saïd Aouita]] {{Riigi ikoon|Maroko}} 1.44,06
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[William Tanui]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.43,66
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Nixon Kiprotich]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.43,70
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Johnny Gray]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.43,97
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Vebjørn Rodal]] {{Riigi ikoon|Norra}} 1.42,58
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Hezekiel Sepeng]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} 1.42,74
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Fred Onyancha]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.42,79 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#800 m |2000]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Nils Schumann]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 1.45,08
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Wilson Kipketer]] {{Riigi ikoon|Taani}} 1.45,14
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Djabir Saïd Guerni]] {{Riigi ikoon|Alžeeria}} 1.45,16
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#800 m|2004]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Juri Borzakovski]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.44,45
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Mbulaeni Mulaudzi]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} 1.44,61
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Wilson Kipketer]] {{Riigi ikoon|Taani}}1.44,65
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#800 m|2008]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Wilfred Bungei]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.44,65 
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ismail Ahmed Ismail]] {{Riigi ikoon|Sudaan}} 1.44,70
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Alfred Kirwa Yego]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.44,82
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#800 m|2012]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[David Rudisha]] {{Riigi ikoon|Keenia}} '''1.40,91 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Nijel Amos]] {{Riigi ikoon|Botswana}} 1.41,73
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Timothy Kitum]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.42,53
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#800 meetrit|2016]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[David Rudisha]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.42,15
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Taoufik Makhloufi]] {{Riigi ikoon|Alžeeria}} 1.42,61
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Clayton Murphy]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.42,93
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#800 meetrit|2020]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Emmanuel Korir]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.45,06
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ferguson Rotich]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.45,23
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Patryk Dobek]] {{Riigi ikoon|Poola}} 1.45,39
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#800 meetrit|2024]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Emmanuel Wanyonyi]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.41,19
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marco Arop]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 1.41,20
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Djamel Sedjati]] {{Riigi ikoon|Alžeeria}} 1.41,50
|}

=== Naised ===

{| class=wikitable cellspacing=&quot;1&quot; cellpadding=&quot;3&quot; style=&quot;border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%&quot; 
|-bgcolor=&quot;#E4E4E4&quot;
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=50|Aasta
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]]
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|1960]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ljudmila Ševtsova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} '''2.04,3 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Brenda Jones]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 2.04,4
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ursula Donath]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 2.05,6
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|1964]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ann Packer]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''2.01,1 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Maryvonne Dupureur]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 2.01,9
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Marise Chamberlain]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} 2.02,8
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|1968]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Madeline Manning]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.00,9
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ileana Silai]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 2.02,5
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Maria Gommers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 2.02,6
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|1972]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Hildegard Falck]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 1.58,55
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Niole Sabaite]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.58,65
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Gunhild Hoffmeister]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 1.59,19
 |-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|1976]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Tatjana Kazankina]] {{Riigi ikoon|NSVL}} '''1.54,94 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Nikolina Śtereva]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 1.55,42
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Elfi Zinn]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 1.55,60
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|1980]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |{{nowrap|[[Nadežda Olizarenko]] {{Riigi ikoon|NSVL}} '''1.53,43 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR''']]}}
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Olga Minejeva]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.54,81
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Tatjana Providohhina]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.55,46
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|1984]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Doina Melinte]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 1.57,60
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kim Gallagher]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.58,63
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Fita Lovin]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 1.58,83
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|1988]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Sigrun Wodars]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 1.56,10
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Christine Wachtel]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 1.56,64
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Kim Gallagher]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.56,91
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|1992]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ellen van Langen]] {{Riigi ikoon|Holland}} 1.55,54 
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Lilia Nurutdinova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.55,99
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ana Quirot]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 1.56,80
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|1996]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Svetlana Masterkova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.57,73
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ana Quirot]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 1.58,11
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Maria Mutola]] {{Riigi ikoon|Mosambiik}} 1.58,71
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|2000]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maria Mutola]] {{Riigi ikoon|Mosambiik}} 1.56,15
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Stephanie Graf]] {{Riigi ikoon|Austria}} 1.56,64
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Kelly Holmes]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.56,80
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|2004]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Kelly Holmes]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.56,38
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Hasna Benhassi]] {{Riigi ikoon|Maroko}} 1.56,43
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jolanda Ceplak]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} 1.56,43
|-
| align=&quot;center&quot;|[[kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks2|2008]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Pamela Jelimo]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.54,87
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |{{nowrap|[[Janeth Jepkosgei Busienei]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.56,07}}
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Hasna Benhassi]] {{Riigi ikoon|Maroko}} 1.56,73 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|2012]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Caster Semenya]] {{Riigi ikoon|LAV}} 1.57,23
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |{{nowrap|[[Jekaterina Poistogova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.57,53}}
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Pamela Jelimo]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.57,59
|-	
| align=&quot;center&quot;|[[kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|2016]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Caster Semenya]] {{Riigi ikoon|LAV}} 1.55,28
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Francine Niyonsaba]] {{Riigi ikoon|Burundi}} 1.56,49
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Margaret Wambui]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.56,89
|-
| align=&quot;center&quot;|[[kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|2020]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Athing Mu]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.55,21
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Keely Hodgkinson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.55,88
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Raevyn Rogers]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.56,81
|-
| align=&quot;center&quot;|[[kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|2024]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Keely Hodgkinson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.56,72
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Tsige Duguma]] {{Riigi ikoon|Etioopia}} 1.57,15
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Mary Moraa]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.57,42
|}

== [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalivõitjad ==

=== Mehed ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
| [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|1983 Helsingi]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Willi Wülbeck]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 1.43,65 
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Rob Druppers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 1.44,20
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Joaquim Cruz]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 1.44,27
|-
| [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|1987 Rooma]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Billy Konchellah]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.43,06
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Peter Elliott]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.43,41
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[José Luiz Barbosa]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}}1.43,76
|-
| [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|1991 Tokio]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Billy Konchellah]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.43,99
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jose Luiz Barbosa]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 1.44,24
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Mark Everett]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.44,67
|-
| [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|1993 Stuttgart]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Paul Ruto]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.44,71
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Giuseppe D'Urso]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1.44,86 
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Billy Konchellah]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.44,89
|-
| [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|1995 Göteborg]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Wilson Kipketer]] {{Riigi ikoon|Taani}} 1.45,08 
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Arthžmon Hatungimana]] {{Riigi ikoon|Burundi}} 1.45,64
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Vebjørn Rodal]] {{Riigi ikoon|Norra}} 1.45,68
|-
| [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|1997 Ateena]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Wilson Kipketer]] {{Riigi ikoon|Taani}} 1.43,38
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Norberto Téllez]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 1.44,00
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Rich Kenah]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.44,25
|-
| [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|1999 Sevilla]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Wilson Kipketer]] {{Riigi ikoon|Taani}} 1.43,30
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Hezekiél Sepeng]] {{Riigi ikoon|LAV}} 1.43,32
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Djabir Saïd-Guerni]] {{Riigi ikoon|Alžeeria}} 1.44,18 
|-
| [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|2001 Edmonton]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Andre Bucher]] {{Riigi ikoon|Šveits}} 1.43,70
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Wilfred Bungei]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.44,55
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Pawel Czapiewski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 1.44,63
|-
| [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|2003 Pariis]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Djabir Saïd-Guerni]] {{Riigi ikoon|Alžeeria}} 1.44,81
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Juri Borzakovski]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.44,84
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Mbulaeni Mulaudzi]] {{Riigi ikoon|LAV}} 1.44,90
|-
| [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|2005 Helsingi]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Rashid Ramzi]] {{Riigi ikoon|Bahrein}} 1.44,24
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Juri Borzakovski]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.44,51
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[William Yiampoy]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.44,55
|-
| [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|2007 Osaka]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Alfred Kirwa Yego]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.47,09
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Gary Reed]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 1.47,10
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Juri Borzakovski]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.47,39
|-
| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|2009 Berliin]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Mbulaeni Mulaudzi]] {{Riigi ikoon|LAV}} 1.45,29
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Alfred Kirwa Yego]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.45,35
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Yusuf Saad Kamel]] {{Riigi ikoon|Bahrein}} 1.45,35
|-
| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|2011 Daegu]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[David Lekuta Rudisha]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.43,91
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Abubaker Kaki]] {{Riigi ikoon|Sudaan}} 1.44,41
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Juri Borzakovski]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.44,49
|-
| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|2013 Moskva]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Mohammed Aman]] {{Riigi ikoon|Etioopia}} 1.43,31
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Nick Symmonds]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.43,55
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ayanleh Souleiman]] {{Riigi ikoon|Djibouti}} 1.43,76
|-
| [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit|2015 Peking]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[David Rudisha]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.45,84
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Adam Kszczot]] {{Riigi ikoon|Poola}} 1.46,08
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Amel Tuka]] {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} 1.46,30
|-
| [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit|2017 London]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Pierre-Ambroise Bosse]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 1.44,67
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Adam Kszczot]] {{Riigi ikoon|Poola}} 1.44,95
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Kipyegon Bett]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.45,21
|-
| [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit|2019 Doha]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Donavan Brazier]] {{Riigi ikoon|USA}} '''1.42,34'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Amel Tuka]] {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} 1.43,47
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ferguson Cheruiyot Rotich]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.43,82
|-
| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit|2022 Eugene]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Emmanuel Korir]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.43,71
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Djamel Sedjati]] {{Riigi ikoon|Alžeeria}} 1.44,14
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Marco Arop]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 1.44,28
|-
| [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit|2023 Budapest]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marco Arop]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 1.44,24
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Emmanuel Wanyonyi]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.44,53
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ben Pattison]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.44,83
|-
| [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit|2025 Tokyo]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Emmanuel Wanyonyi]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.41,86
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Djamel Sedjati]] {{Riigi ikoon|Alžeeria}} 1.1,90
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Marco Arop]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 1.41,95
|}

=== Naised ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
| [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|1983 Helsingi]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jarmila Kratochvílová]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} '''1.54,68'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ljubov Gurina]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.56,11
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jekaterina Podkopajeva]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.57,58
|-
| [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|1987 Rooma]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Sigrun Wodars-Grau]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 1.55,26
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Christine Wachtel]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 1.55,32 
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ljubov Gurina]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.55,56 
|-
| [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|1991 Tokio]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Lilija Nurutdinova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.57,50 
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ana Fidelia Quirot]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 1.57,55
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ella Kovacs]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 1.57,58 
|-
| [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|1993 Stuttgart]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maria Mutola]] {{Riigi ikoon|Mosambiik}} 1.55,43
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ljubov Gurina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.57,10
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ella Kovacs]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 1.57,92
|-
| [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|1995 Göteborg]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ana Fidelia Quirot]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 1.56,11
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Letitia Vriesde]] {{Riigi ikoon|Suriname}} 1.56,68 
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Kelly Holmes]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.56,95
|-
| [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|1997 Ateena]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ana Fidelia Quirot]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 1.57,14
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jelena Afanasjeva]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.57,56 
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Maria Mutola]] {{Riigi ikoon|Mosambiik}} 1.57,59 
|-
| [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|1999 Sevilla]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ludmila Formanová]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 1.56,68
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Maria Mutola]] {{Riigi ikoon|Mosambiik}} 1.56,72 
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Svetlana Masterkova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.56,93
|-
| [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|2001 Edmonton]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maria Mutola]] {{Riigi ikoon|Mosambiik}} 1.57,17
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Stephanie Graf]] {{Riigi ikoon|Austria}} 1.57,20
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Letitia Vriesde]] {{Riigi ikoon|Suriname}} 1.57,35 
|-
| [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|2003 Pariis]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maria Mutola]] {{Riigi ikoon|Mosambiik}} 1.59,89
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kelly Holmes]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 2.00,18
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Natalja Hruštšeljova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.00,29
|-
| [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|2005 Helsingi]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Zulina Calatayud]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 1.58,82
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Hasna Benhassi]] {{Riigi ikoon|Maroko}} 1.59,82
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Tatjana Andrianova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.59,60
|-
| [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|2007 Osaka]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Janeth Jepkosgei]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.56,04
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Hasna Benhassi]] {{Riigi ikoon|Maroko}} 1.56,99 
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Mayte Maryinez]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1.57,62
|-
| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|2009 Berliin]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Caster Semenya]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] 1.55,45
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Janeth Jepkosgei]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.57,90
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jennifer Meadows]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.57,93
|-
| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|2011 Daegu]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Caster Semenya]] {{Riigi ikoon|LAV}} 1.56,35
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Janeth Jepkosgei Busienei]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.57,42
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Alysia Johnson Montano]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.57,48
|-
| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|2013 Moskva]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Eunice Jepkoech Sum]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.57,38
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Brenda Martinez]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.57,91
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Alysia Montaño]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.57,95
|-
| [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit 2|2015 Peking]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marjna Arzamasava]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 1.58,03
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Melissa Bishop]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 1.58,12
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Eunice Jepkoech Sum]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.58,18
|-
| [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit 2|2017 London]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Caster Semenya]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.55,16
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Francine Niyonsaba]] {{Riigi ikoon|Burundi}} 1.55,92
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ajeé Wilson]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.56,65
|-
| [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit 2|2019 Doha]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Halimah Nakaayi]] {{Riigi ikoon|Uganda}} 1.58,04
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Raevyn Rogers]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.58,18
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ajeé Wilson]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.58,84
|-
| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit 2|2022 Eugene]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Athing Mu]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.56,30
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Keely Hodgkinson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.56,38
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Mary Moraa]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.56,71
|-
| [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit 2|2023 Budapest]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Mary Moraa]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.56,03
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Keely Hodgkinson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.56,34
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Athing Mu]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.56,61
|-
| [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit 2|2025 Tokyo]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Lilian Odira]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.54,62
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Georgia Hunter Bell]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.54,90
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Keely Hodgkinson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.54,91
|}

==Vaata ka==
*[[800 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad|800 meetri jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
*[[Meeste 800 m jooks 1997. aasta maailmameistrivõistlustel kergejõustikus|Meeste 800 meetri jooks 1997. aasta maailmameistrivõistlustel kergejõustikus]]

== Välislingid ==

* [https://iaaf.gekko.de/?a=middle-long&amp;d=800-metres IAAF-i 800 meetri rekordid XML-is] - 
*[https://worldathletics.org/records/all-time-toplists/middle-long/800-metres/outdoor/men/senior Meeste 800 m jooksu kõigi aegade edetabel]
*[https://worldathletics.org/records/all-time-toplists/middle-long/800-metres/outdoor/women/senior Naiste 800 m jooksu kõigi aegade edetabel]
*[http://www.ericr.nl/m800/ 800 m jooksu veebilehe]

{{kergejõustiku alad}}

[[Kategooria:Jooksualad]]</text>
      <sha1>7ck7wxl6k39o4bvqlrsmyzkpo2n0c29</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185118</id>
      <parentid>7185116</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T10:32:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Rekordid */</comment>
      <origin>7185118</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="42705" sha1="ewq0z6gm4f9qk128rvha4bm0m825t35" xml:space="preserve">'''800 meetri jooks''' on [[kergejõustik]]u ala.

800 meetri jooks on staadionil jookstav distants. See on lühim keskmaajooksu võistlus. 800 meetrit joostakse kaks ringi, ehk kaks kord läbitakse 400 meetrit ja see on olnud olümpiavõistlus alates esimestest [[Kaasaegsed olümpiamängud|kaasaegsetest mängudest]] [[1896. aasta suveolümpiamängud|1896. aastal]]. Talvisel hooajal läbitakse tavaliselt neli ringi sisehallis 200-meetrist rada.

800 m jooks tuletati poole miili (880 jardi) mõõduvõtust, mis on traditsiooniline Briti jooksudistants. 800 m on 4,67 meetrit vähem kui pool miili.

Selle võistluse jooksjad on piisavalt kiired, et võistelda ka [[400 meetri jooks]]us, kuid sagedamini on neil piisavalt vastupidavust, et [[1500 m jooks|1500 meetri jooks]]us osaleda. Vaid [[Alberto Juantorena]] ja [[Jarmila Kratochvílová]] on 400 ja 800 meetri jooksus võitnud suuri rahvusvahelisi võistlusi.

==Rekordid==

*Uuendatud 2. juuli 2026.
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
!rowspan=2| Piirkond
!colspan=4| Mehed
!colspan=4| Naised
|-
! Tulemus 
!Kuupäev
! Sportlane
! Riik
! Tulemus 
!Kuupäev
! Sportlane
! Riik
|-
| [[Aafrika]] || '''1.40,91''' [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]] ||9.08.2012|| [[David Rudisha]] || {{Riigi ikoon|Keenia}} || '''1.54,01'''||29.08.2008 || [[Pamela Jelimo]] || {{Riigi ikoon|Keenia}}
|-
| [[Aasia]] || '''1.42,79''' ||29.07.2008 || [[Yusuf Saad Kamel]] || {{Riigi ikoon|Bahrein}} || '''1.55,54''' ||9.09.1993 || [[Dong Liu]]  || {{Riigi ikoon|Hiina}}
|-
| [[Euroopa]] || '''1.41,11'''|| 24.08.1997 || [[Wilson Kipketer]] || {{Riigi ikoon|Taani}} || '''1.53,28''' [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]||26.07.1983 || [[Jarmila Kratochvílová]]  || {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}
|-
| [[Põhja-Ameerika|Põhja-]], [[Kesk-Ameerika]] ja &lt;br&gt;[[Kariibi mere piirkond]]  || '''1.41,20'''||10.08.2024  ||[[Marco Arop]]||{{Riigi ikoon|Kanada}} || '''1.54,44'''|| 9.09.1989 || [[Ana Fidelia Quirot]] || {{Riigi ikoon|Kuuba}}
|-
| [[Okeaania]] || '''1.42,55'''||11.07.2025 || [[Peter Bol]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || '''1.57,01'''||28.06.2026 || [[Sarah Billings]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}}
|-
| [[Lõuna-Ameerika]] || '''1.41,77'''|| 26.08.1984 || [[Joaquim Cruz]] || {{Riigi ikoon|Brasiilia}} ||  '''1.56,58'''||13.08.1995  || [[Letitia Vriesde]] || {{Riigi ikoon|Suriname}}
|-
| [[Eesti]] || '''1.45,72'''||16.06.2026 || [[Uku Renek Kronbergs]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} ||  '''2.02,1'''||20.07.1972 || [[Raissa Ruus]] || {{Riigi ikoon|Eesti}}
|}

== 800 meetri jooksu maailmarekordite areng ==
===Mehed===

Esimese [[maailmarekord]]i meeste 800 meetri jooksus tunnustas [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]] 1912. aastal.

21. juuni 2011 seisuga on IAAF ratifitseerinud võistlustel 23 maailmarekordit. &quot;y&quot; tähistab 880 jardi (804,68 m) läbimise aega, mis on kinnitatud 800 m rekordina.

{| class=wikitable
|-
!Tulemus!!Sportlane!!Riik!!Kuupäev!!Asukoht 
|- valign=&quot;top&quot;
|-
| '''1.51,9 ''' || align=left| [[Ted Meredith]]||{{PisiLipp|USA}}|| 8. juuli 1912 || [[Stockholm]], {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
| '''1.51,6y''' || align=left| [[Otto Peltzer]]||[[Pilt:Flag of Germany (3-2).svg|24px|Weimari vabariik]] [[Weimari vabariik]] || 3. juuli 1926 || [[London]], {{Riigi ikoon|Suurbritannia}}
|-
| '''1.50,6'''  ||align=left| [[Sera Martin]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 14. juuli 1928 || [[Pariis]], {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}
|-
|'''1.49,8'''  ||align=left| [[Tommy Hampson]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}}  || 2. august 1932 || [[Los Angeles]], {{Riigi ikoon|USA}}
|-
|'''1.49,8y'''  ||align=left| [[Ben Eastman]]|| {{PisiLipp|USA}} || 16. juuni 1934 || [[Princeton]], {{Riigi ikoon|USA}}
|-
| '''1.49,7''' ||align=left| [[Glenn Cunningham]]||{{PisiLipp|USA}} || 20. august 1936 || [[Stockholm]], {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
| '''1.49,6y'''  ||align=left| [[Elroy Robinson]]||{{PisiLipp|USA}} || 11. juuli 1937 || [[New York]], {{Riigi ikoon|USA}}
|-
| '''1.48,4''' ||align=left| [[Sydney Wooderson]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20. august 1938|| [[London]], {{Riigi ikoon|Suurbritannia}}
|-
| '''1.46,6'''  ||align=left| [[Rudolf Harbig]]|| [[Pilt:Flag_of_Germany_(1935–1945).svg|24px|Kolmas Reich]] [[Kolmas riik|Kolmas Reich]] || 15. juuli 1939 || [[Milano]], {{Riigi ikoon|Itaalia}}
|-
| '''1.45,7'''  ||align=left| [[Roger Moens]]||{{PisiLipp|Belgia}}  || 3. august 1955 || [[Oslo]], {{Riigi ikoon|Norra}}
|-
|'''1.44,3'''  ||align=left| [[Peter Snell]]||{{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 3. veebruar 1962 || [[Christchurch]], {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}}
|-
|'''1.44,3'''  ||align=left| [[Ralph Doubell]]|| {{PisiLipp|Austraalia}}|| 15. oktoober 1968 || [[Mexico City]], {{Riigi ikoon|Mehhiko}}
|-
|'''1.44,3''' || align=left| [[Dave Wottle]]||{{PisiLipp|USA}} || 1. juuli 1972 || [[Eugene]], {{Riigi ikoon|USA}}
|-
| '''1.43,7'''  ||align=left| [[Marcello Fiasconaro]]||{{PisiLipp|Itaalia}} || 27. juuni 1973 || [[Milano]], {{Riigi ikoon|Itaalia}}
|- 
| '''1.43,5''' ||align=left| [[Alberto Juantorena]]||{{PisiLipp|Kuuba}} || 25. juuli 1976 || [[Montreal]], {{Riigi ikoon|Kanada}}
|-
|'''1.43,44''' ||align=left| [[Alberto Juantorena]]||{{PisiLipp|Kuuba}} || 21. august 1977 || [[Sofia]], {{Riigi ikoon|Bulgaaria}}
|- 
| '''1.42,33''' ||align=left| [[Sebastian Coe]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}} || 5. juuli 1979 || [[Oslo]], {{Riigi ikoon|Norra}}
|-
|'''1.41,73''' ||align=left| [[Sebastian Coe]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10. juuni 1981 || [[Florence]], {{Riigi ikoon|Itaalia}}
|- 
|'''1.41,73''' ||align=left| [[Wilson Kipketer]]||{{PisiLipp|Taani}} || 7. juuli 1997 || [[Stockholm]], {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
| '''1.41,24''' ||align=left| [[Wilson Kipketer]]||{{PisiLipp|Taani}} || 13. august 1997 || [[Zürich]], {{Riigi ikoon|Šveits}}
|- 
| '''1.41,11'''||align=left| [[Wilson Kipketer]]||{{PisiLipp|Taani}} || 24. august 1997 || [[Köln]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}}
|-
| '''1.41,09''' ||align=left| [[David Rudisha]]||{{PisiLipp|Keenia}} || 22. august 2010 || [[Berliin]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}}
|-
| '''1.41,01''' ||align=left| [[David Rudisha]]||{{PisiLipp|Keenia}} || 29. august 2010 || [[Rieti]], {{Riigi ikoon|Itaalia}}
|-
| '''1.40,91''' ||align=left| [[David Rudisha]]||{{PisiLipp|Keenia}} || 9. august 2012 || [[London]], {{Riigi ikoon|Suurbritannia}}
|}

===Naised===

Naiste 800 meetri jooksu esimest maailmarekordit tunnustas [[FSFI|Rahvusvaheline Naiste Spordi Föderatsioon]] (FSFI) 1922. aastal, mille võttis üle [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]] 1936. aastal.

21. juuni 2009 seisuga on IAAF (ja enne seda FSFI) ratifitseerinud võistlustel 29 maailmarekordit. &quot;y&quot; tähistab 880 jardi (804,672 m) läbimise aega, mis on kinnitatud 800 m rekordina.

{| class=wikitable
|-
!Tulemus!!Sportlane!!Riik!!Kuupäev!!Asukoht 
|- valign=&quot;top&quot;
|-
| '''2.30,4''' || align=left| [[Georgette Lenoir]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20. august 1922 || [[Pariis]], {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}
|-
| '''2.26,6y''' || align=left| [[Mary Lines]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}}|| 30. august 1922 || [[London]], {{Riigi ikoon|Suurbritannia}}
|-
| '''2.23,8''' || align=left| [[Lina Radke]]||[[Pilt:Flag of Germany (3-2).svg|24px|Weimari vabariik]] [[Weimari vabariik]] || 7. august 1927 || [[Breslau]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}}
|-
| '''2.20,4''' || align=left| [[Inga Gentzel]]||{{PisiLipp|Rootsi}} || 16. juuni 1928 || [[Stockholm]], {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
| '''2.19.6''' || align=left|[[Lina Radke]] ||[[Pilt:Flag of Germany (3-2).svg|24px|Weimari vabariik]] [[Weimari vabariik]] || 1. juuli 1928 || [[Brzeg|Brieg]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}}
|-
| '''2.16,8''' || align=left|[[Lina Radke]]|| [[Pilt:Flag of Germany (3-2).svg|24px|Weimari vabariik]] [[Weimari vabariik]] || 2. august 1928 || [[Amsterdam]], {{Riigi ikoon|Holland}}
|- style=&quot;font-style: italic;&quot;
| '''2.16,4'''* ||  align=left | ''[[Zdeněk Koubek]]''||{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || 14. juuni 1934 || [[Praha]], {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}
|- style=&quot;font-style: italic;&quot;
| '''2.12,4'''* ||  align=left | ''[[Zdeněk Koubek]]''||{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || 8.?? 1934 || [[London]], {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 
|-
| '''2.15,9''' || align=left| [[Anna Larsson]]|| {{PisiLipp|Rootsi}} || 28. august 1944 || [[Stockholm]], {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
| '''2.14,8''' || align=left| [[Anna Larsson]]||{{PisiLipp|Rootsi}} || 19. august 1945 || [[Hälsingborg]], {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
| '''2.13,8''' || align=left| [[Anna Larsson]]||{{PisiLipp|Rootsi}} || 30. august 1945 || [[Stockholm]], {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
| '''2.13,0''' || align=left| [[Jevdokia Vassiljeva]]||{{PisiLipp|NSVL}} || 17. juuli 1950 || [[Moskva]], {{Riigi ikoon|NSVL}}
|-
| '''2.12,2''' || align=left| [[Valentina Pomogajeva]]||{{PisiLipp|NSVL}} || 26. juuli 1951 || [[Moskva]], {{Riigi ikoon|NSVL}}
|-
| '''2.12,0''' || align=left| [[Nina Otkalenko]]|| {{PisiLipp|NSVL}}|| 26. august 1951 || [[Minsk]], {{Riigi ikoon|NSVL}}
|-
| '''2.08,5''' || align=left| [[Nina Otkalenko]]||{{PisiLipp|NSVL}} || 15. juuni 1952 || [[Kiiev]], {{Riigi ikoon|NSVL}}
|-
| '''2.07,3''' || align=left| [[Nina Otkalenko]]||{{PisiLipp|NSVL}} || 27. august 1953 || [[Moskva]] {{Riigi ikoon|NSVL}}
|-
| '''2.06,6''' || align=left| [[Nina Otkalenko]]|| {{PisiLipp|NSVL}}|| 16. september 1954 || [[Kiiev]], {{Riigi ikoon|NSVL}}
|-
| '''2.05,0''' || align=left| [[Nina Otkalenko]]||{{PisiLipp|NSVL}} || 24. september 1955 || [[Zagreb]], {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}}
|-
|'''2.04,3''' || align=left| [[Ljudmila Ševtsova]]||{{PisiLipp|NSVL}} || 3. juuli 1960 || [[Moskva]], {{Riigi ikoon|NSVL}}
|-
|'''2.04,3''' || align=left| [[LJudmila Ševtsova]]||{{PisiLipp|NSVL}} || 7. september 1960 || [[Rooma]], {{Riigi ikoon|Itaalia}}
|-
| '''2.01.2''' || align=left| [[Dixie Willis]]||{{PisiLipp|Austraalia}} || 3. märts 1962 || [[Perth]], {{Riigi ikoon|Austraalia}}
|-
| '''2.01,1''' || align=left| [[Ann Packer]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20. oktoober 1964 || [[Tokyo]], {{Riigi ikoon|Jaapan}}
|-
| '''2.01,0''' || align=left| [[Judy Amoore|Judy Pollock]]||{{PisiLipp|Austraalia}} || 28. juuni 1967 || [[Helsingi]], {{Riigi ikoon|Soome}}
|-
| '''2.00,5''' || align=left| [[Vera Nikolic]]||{{PisiLipp|Jugoslaavia}} || 20. juuli 1968 || [[London]], {{Riigi ikoon|Suurbritannia}}
|-
| '''1.58,5''' || align=left| [[Hildegard Falck]]|| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksa FV]]|| 11. juuli 1971 || [[Stuttgart]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}}
|-
| '''1.57,5''' || align=left| [[Svetla Zlateva]]||{{PisiLipp|Bulgaaria}} || 24. august 1973 || [[Ateena]], {{Riigi ikoon|Kreeka}}
|-
| '''1.56,0''' || align=left| [[Valentina Gerasimova]]||{{PisiLipp|NSVL}} || 12. juuni 1976 || [[Kiiev]], {{Riigi ikoon|NSVL}}
|-
| '''1.54,9''' || align=left| [[Tatjana Kazankina]]||{{PisiLipp|NSVL}} || 26. juuli 1976 || [[Montreal]], {{Riigi ikoon|Kanada}}
|-
| '''1.54,9''' || align=left| [[Nadežda Olizarenko]]||{{PisiLipp|NSVL}} || 12. juuni 1980 || [[Moskva]], {{Riigi ikoon|NSVL}}
|-
| '''1.53,43''' || align=left| [[Nadežda Olizarenko]]||{{PisiLipp|NSVL}} || 27. juuli 1980 || [[Moskva]], {{Riigi ikoon|NSVL}}
|-
| '''1.53,28''' ||  align=left| [[Jarmila Kratochvílová]]||{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || 26. juuli 1983 || [[München]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}}
|}

(*) – IAAF tühistas Zdeněk Koubeki maailmarekordid pärast seda, kui ta muutus meheks.

IAAF aktsepteeris 1981. aastast kuni 10 000 m (kaasa arvatud) automaatseid aegu sajandiksekundi täpsusega. Seega oli Nadežda Olizarenko rekord 1.53,5 sellest aastast 1.53,43.

== [[Olümpiamängud]]e medalivõitjad==

=== Mehed ===

{| class=wikitable cellspacing=&quot;1&quot; cellpadding=&quot;3&quot; style=&quot;border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%&quot; 
|-bgcolor=&quot;#E4E4E4&quot;
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=50|Aasta
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]]
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel#800 m|1896]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Edwin Flack]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 2.11,0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Nandor Dani]] {{Riigi ikoon|Ungari}} 2.11,8
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Dimítrios Golémis]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 2.28,0
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel#800 m|1900]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Alfred Tysoe]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 2.01,2
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[John Cregan]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.01,8
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[David Hall]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.05,0
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel#800 m|1904]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[James Lightbody]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.56,0
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Howard Valentine]] {{Riigi ikoon|USA}} 1,56,3
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Emil Breitkreutz]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.56,4
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel#800 m|1908]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Mel Sheppard]] {{Riigi ikoon|USA}} '''1.52,8 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Emilio Lunghi]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1.54,2
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Hanns Braun]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 1.55,2
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#400 m|1912]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ted Meredith]] {{Riigi ikoon|USA}} '''1.51,9 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Mel Sheppard]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.52,0
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ira Davenport]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.52,0
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1920. aasta suveolümpiamängud|1920]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Albert Hill]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.53,4
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Earl Eby]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.53,7
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Bevil Rudd]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} 1.53,8
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1924. aasta suveolümpiamängud|1924]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Douglas Lowe]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.52,4
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Paul Martin (sportlane)|Paul Martin]] {{Riigi ikoon|Šveits}} 1.52,6
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Schuyler Enck]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.53,0
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1928. aasta suveolümpiamängud|1928]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Douglas Lowe]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.51,8
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Erik Byléhn]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 1.52,8
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Hermann Engelhard]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 1.53,2
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1932. aasta suveolümpiamängud|1932]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Tom Hampson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''1.49,7 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Alex Wilson]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 1.49,9
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Phil Edwards]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 1.51,5
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1936. aasta suveolümpiamängud|1936]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[John Woodruff]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.52,9
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Mario Lanzi]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1.53,3
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Phil Edwards]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 1.53,6
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1948. aasta suveolümpiamängud|1948]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Mal Whitfield]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.49,2
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Arthur Wint]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 1.49,5
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Marcel Hansenne]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 1.49,8
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel|1952]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Mal Whitfield]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.49,2
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Arthur Wint]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 1.49,4
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Heinz Ulzheimer]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 1.49,7
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1956. aasta suveolümpiamängud|1956]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Tom Courtney]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.47,7
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Derek Johnson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.47,8
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Audun Boysen]] {{Riigi ikoon|Norra}} 1.48,1
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1960. aasta suveolümpiamängud|1960]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Peter Snell]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} 1.46,3
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Roger Moens]] {{Riigi ikoon|Belgia}} 1.46,5
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[George Kerr]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 1.47,1
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1964. aasta suveolümpiamängud|1964]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Peter Snell]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} 1.45,1
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Bill Crothers]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 1.45,6
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Wilson Kiprugut]] {{Riigi ikoon|Keenia}}1.45,9 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel|1968]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ralph Doubell]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} '''1.44,3 MR'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Wilson Kiprugut]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.44,5
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Thomas Farrell]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.45,4
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1972. aasta suveolümpiamängud|1972]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[David Wottle]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.45,86
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jevgeni Aržanov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.45,89
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Mike Boit]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.46,01
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Alberto Juantorena]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} '''1.43,50 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ivo Van Damme]] {{Riigi ikoon|Belgia}} 1.43,86 
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Richard Wohlhuter]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.44,12
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1980. aasta suveolümpiamängud|1980]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Steven Ovett]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.45,40
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sebastian Coe]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.45,85
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Nikolai Kirov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.45,94
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Joaquim Cruz]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 1.43,00
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Sebastian Coe]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.43,64
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Earl Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.43,83
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Paul Ereng]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.43,45
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Joaquim Cruz]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 1.43,90
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Saïd Aouita]] {{Riigi ikoon|Maroko}} 1.44,06
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[William Tanui]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.43,66
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Nixon Kiprotich]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.43,70
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Johnny Gray]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.43,97
|-
| align=&quot;center&quot;|[[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Vebjørn Rodal]] {{Riigi ikoon|Norra}} 1.42,58
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Hezekiel Sepeng]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} 1.42,74
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Fred Onyancha]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.42,79 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#800 m |2000]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Nils Schumann]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 1.45,08
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Wilson Kipketer]] {{Riigi ikoon|Taani}} 1.45,14
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Djabir Saïd Guerni]] {{Riigi ikoon|Alžeeria}} 1.45,16
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#800 m|2004]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Juri Borzakovski]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.44,45
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Mbulaeni Mulaudzi]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} 1.44,61
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Wilson Kipketer]] {{Riigi ikoon|Taani}}1.44,65
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#800 m|2008]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Wilfred Bungei]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.44,65 
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ismail Ahmed Ismail]] {{Riigi ikoon|Sudaan}} 1.44,70
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Alfred Kirwa Yego]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.44,82
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#800 m|2012]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[David Rudisha]] {{Riigi ikoon|Keenia}} '''1.40,91 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Nijel Amos]] {{Riigi ikoon|Botswana}} 1.41,73
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Timothy Kitum]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.42,53
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#800 meetrit|2016]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[David Rudisha]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.42,15
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Taoufik Makhloufi]] {{Riigi ikoon|Alžeeria}} 1.42,61
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Clayton Murphy]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.42,93
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#800 meetrit|2020]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Emmanuel Korir]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.45,06
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ferguson Rotich]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.45,23
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Patryk Dobek]] {{Riigi ikoon|Poola}} 1.45,39
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#800 meetrit|2024]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Emmanuel Wanyonyi]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.41,19
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Marco Arop]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 1.41,20
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Djamel Sedjati]] {{Riigi ikoon|Alžeeria}} 1.41,50
|}

=== Naised ===

{| class=wikitable cellspacing=&quot;1&quot; cellpadding=&quot;3&quot; style=&quot;border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%&quot; 
|-bgcolor=&quot;#E4E4E4&quot;
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=50|Aasta
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]]
!style=&quot;border-bottom:1px solid #AAAAAA&quot; width=210|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]]
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|1960]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ljudmila Ševtsova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} '''2.04,3 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Brenda Jones]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 2.04,4
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ursula Donath]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 2.05,6
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|1964]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ann Packer]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''2.01,1 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Maryvonne Dupureur]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 2.01,9
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Marise Chamberlain]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} 2.02,8
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|1968]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Madeline Manning]] {{Riigi ikoon|USA}} 2.00,9
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ileana Silai]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 2.02,5
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Maria Gommers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 2.02,6
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|1972]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Hildegard Falck]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 1.58,55
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Niole Sabaite]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.58,65
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Gunhild Hoffmeister]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 1.59,19
 |-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|1976]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Tatjana Kazankina]] {{Riigi ikoon|NSVL}} '''1.54,94 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Nikolina Śtereva]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 1.55,42
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Elfi Zinn]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 1.55,60
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|1980]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |{{nowrap|[[Nadežda Olizarenko]] {{Riigi ikoon|NSVL}} '''1.53,43 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR''']]}}
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Olga Minejeva]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.54,81
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Tatjana Providohhina]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.55,46
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|1984]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Doina Melinte]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 1.57,60
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kim Gallagher]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.58,63
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Fita Lovin]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 1.58,83
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|1988]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Sigrun Wodars]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 1.56,10
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Christine Wachtel]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 1.56,64
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Kim Gallagher]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.56,91
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|1992]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ellen van Langen]] {{Riigi ikoon|Holland}} 1.55,54 
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Lilia Nurutdinova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.55,99
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ana Quirot]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 1.56,80
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|1996]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Svetlana Masterkova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.57,73
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ana Quirot]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 1.58,11
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Maria Mutola]] {{Riigi ikoon|Mosambiik}} 1.58,71
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|2000]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maria Mutola]] {{Riigi ikoon|Mosambiik}} 1.56,15
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Stephanie Graf]] {{Riigi ikoon|Austria}} 1.56,64
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Kelly Holmes]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.56,80
|-
| align=&quot;center&quot;|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|2004]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Kelly Holmes]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.56,38
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Hasna Benhassi]] {{Riigi ikoon|Maroko}} 1.56,43
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jolanda Ceplak]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} 1.56,43
|-
| align=&quot;center&quot;|[[kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks2|2008]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Pamela Jelimo]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.54,87
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |{{nowrap|[[Janeth Jepkosgei Busienei]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.56,07}}
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Hasna Benhassi]] {{Riigi ikoon|Maroko}} 1.56,73 
|-
| align=&quot;center&quot;|[[kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|2012]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Caster Semenya]] {{Riigi ikoon|LAV}} 1.57,23
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |{{nowrap|[[Jekaterina Poistogova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.57,53}}
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Pamela Jelimo]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.57,59
|-	
| align=&quot;center&quot;|[[kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|2016]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Caster Semenya]] {{Riigi ikoon|LAV}} 1.55,28
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Francine Niyonsaba]] {{Riigi ikoon|Burundi}} 1.56,49
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Margaret Wambui]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.56,89
|-
| align=&quot;center&quot;|[[kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|2020]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Athing Mu]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.55,21
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Keely Hodgkinson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.55,88
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Raevyn Rogers]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.56,81
|-
| align=&quot;center&quot;|[[kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|2024]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Keely Hodgkinson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.56,72
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Tsige Duguma]] {{Riigi ikoon|Etioopia}} 1.57,15
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Mary Moraa]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.57,42
|}

== [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalivõitjad ==

=== Mehed ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
| [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|1983 Helsingi]]
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Willi Wülbeck]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 1.43,65 
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Rob Druppers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 1.44,20
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Joaquim Cruz]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 1.44,27
|-
| [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|1987 Rooma]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Billy Konchellah]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.43,06
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Peter Elliott]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.43,41
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[José Luiz Barbosa]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}}1.43,76
|-
| [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|1991 Tokio]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Billy Konchellah]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.43,99
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jose Luiz Barbosa]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 1.44,24
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Mark Everett]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.44,67
|-
| [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|1993 Stuttgart]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Paul Ruto]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.44,71
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Giuseppe D'Urso]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 1.44,86 
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Billy Konchellah]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.44,89
|-
| [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|1995 Göteborg]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Wilson Kipketer]] {{Riigi ikoon|Taani}} 1.45,08 
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Arthžmon Hatungimana]] {{Riigi ikoon|Burundi}} 1.45,64
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Vebjørn Rodal]] {{Riigi ikoon|Norra}} 1.45,68
|-
| [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|1997 Ateena]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Wilson Kipketer]] {{Riigi ikoon|Taani}} 1.43,38
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Norberto Téllez]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 1.44,00
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Rich Kenah]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.44,25
|-
| [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|1999 Sevilla]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Wilson Kipketer]] {{Riigi ikoon|Taani}} 1.43,30
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Hezekiél Sepeng]] {{Riigi ikoon|LAV}} 1.43,32
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Djabir Saïd-Guerni]] {{Riigi ikoon|Alžeeria}} 1.44,18 
|-
| [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|2001 Edmonton]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Andre Bucher]] {{Riigi ikoon|Šveits}} 1.43,70
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Wilfred Bungei]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.44,55
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Pawel Czapiewski]] {{Riigi ikoon|Poola}} 1.44,63
|-
| [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|2003 Pariis]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Djabir Saïd-Guerni]] {{Riigi ikoon|Alžeeria}} 1.44,81
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Juri Borzakovski]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.44,84
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Mbulaeni Mulaudzi]] {{Riigi ikoon|LAV}} 1.44,90
|-
| [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|2005 Helsingi]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Rashid Ramzi]] {{Riigi ikoon|Bahrein}} 1.44,24
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Juri Borzakovski]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.44,51
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[William Yiampoy]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.44,55
|-
| [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|2007 Osaka]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Alfred Kirwa Yego]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.47,09
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Gary Reed]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 1.47,10
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Juri Borzakovski]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.47,39
|-
| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|2009 Berliin]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Mbulaeni Mulaudzi]] {{Riigi ikoon|LAV}} 1.45,29
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Alfred Kirwa Yego]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.45,35
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Yusuf Saad Kamel]] {{Riigi ikoon|Bahrein}} 1.45,35
|-
| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|2011 Daegu]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[David Lekuta Rudisha]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.43,91
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Abubaker Kaki]] {{Riigi ikoon|Sudaan}} 1.44,41
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Juri Borzakovski]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.44,49
|-
| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|2013 Moskva]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Mohammed Aman]] {{Riigi ikoon|Etioopia}} 1.43,31
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Nick Symmonds]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.43,55
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ayanleh Souleiman]] {{Riigi ikoon|Djibouti}} 1.43,76
|-
| [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit|2015 Peking]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[David Rudisha]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.45,84
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Adam Kszczot]] {{Riigi ikoon|Poola}} 1.46,08
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Amel Tuka]] {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} 1.46,30
|-
| [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit|2017 London]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Pierre-Ambroise Bosse]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 1.44,67
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Adam Kszczot]] {{Riigi ikoon|Poola}} 1.44,95
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Kipyegon Bett]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.45,21
|-
| [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit|2019 Doha]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Donavan Brazier]] {{Riigi ikoon|USA}} '''1.42,34'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Amel Tuka]] {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} 1.43,47
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ferguson Cheruiyot Rotich]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.43,82
|-
| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit|2022 Eugene]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Emmanuel Korir]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.43,71
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Djamel Sedjati]] {{Riigi ikoon|Alžeeria}} 1.44,14
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Marco Arop]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 1.44,28
|-
| [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit|2023 Budapest]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marco Arop]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 1.44,24
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Emmanuel Wanyonyi]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.44,53
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ben Pattison]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.44,83
|-
| [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit|2025 Tokyo]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Emmanuel Wanyonyi]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.41,86
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Djamel Sedjati]] {{Riigi ikoon|Alžeeria}} 1.1,90
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Marco Arop]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 1.41,95
|}

=== Naised ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|- 
! Aasta
! style=&quot;background:gold;&quot;|Kuld
! style=&quot;background:silver;&quot;|Hõbe
! style=&quot;background:#cc9966;&quot;|Pronks
|-
| [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|1983 Helsingi]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Jarmila Kratochvílová]] {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} '''1.54,68'''
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ljubov Gurina]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.56,11
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jekaterina Podkopajeva]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.57,58
|-
| [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|1987 Rooma]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Sigrun Wodars-Grau]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 1.55,26
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Christine Wachtel]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 1.55,32 
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ljubov Gurina]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.55,56 
|-
| [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|1991 Tokio]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Lilija Nurutdinova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 1.57,50 
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ana Fidelia Quirot]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 1.57,55
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ella Kovacs]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 1.57,58 
|-
| [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|1993 Stuttgart]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maria Mutola]] {{Riigi ikoon|Mosambiik}} 1.55,43
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Ljubov Gurina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.57,10
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ella Kovacs]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 1.57,92
|-
| [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|1995 Göteborg]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ana Fidelia Quirot]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 1.56,11
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Letitia Vriesde]] {{Riigi ikoon|Suriname}} 1.56,68 
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Kelly Holmes]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.56,95
|-
| [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|1997 Ateena]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ana Fidelia Quirot]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 1.57,14
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Jelena Afanasjeva]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.57,56 
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Maria Mutola]] {{Riigi ikoon|Mosambiik}} 1.57,59 
|-
| [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|1999 Sevilla]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Ludmila Formanová]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 1.56,68
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Maria Mutola]] {{Riigi ikoon|Mosambiik}} 1.56,72 
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Svetlana Masterkova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.56,93
|-
| [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|2001 Edmonton]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maria Mutola]] {{Riigi ikoon|Mosambiik}} 1.57,17
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Stephanie Graf]] {{Riigi ikoon|Austria}} 1.57,20
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Letitia Vriesde]] {{Riigi ikoon|Suriname}} 1.57,35 
|-
| [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|2003 Pariis]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Maria Mutola]] {{Riigi ikoon|Mosambiik}} 1.59,89
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Kelly Holmes]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 2.00,18
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Natalja Hruštšeljova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 2.00,29
|-
| [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|2005 Helsingi]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Zulina Calatayud]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 1.58,82
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Hasna Benhassi]] {{Riigi ikoon|Maroko}} 1.59,82
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Tatjana Andrianova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.59,60
|-
| [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|2007 Osaka]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Janeth Jepkosgei]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.56,04
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Hasna Benhassi]] {{Riigi ikoon|Maroko}} 1.56,99 
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Mayte Maryinez]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} 1.57,62
|-
| [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|2009 Berliin]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Caster Semenya]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] 1.55,45
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Janeth Jepkosgei]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.57,90
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Jennifer Meadows]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.57,93
|-
| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|2011 Daegu]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Caster Semenya]] {{Riigi ikoon|LAV}} 1.56,35
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Janeth Jepkosgei Busienei]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.57,42
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Alysia Johnson Montano]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.57,48
|-
| [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|2013 Moskva]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Eunice Jepkoech Sum]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.57,38
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Brenda Martinez]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.57,91
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Alysia Montaño]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.57,95
|-
| [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit 2|2015 Peking]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Marjna Arzamasava]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 1.58,03
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Melissa Bishop]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 1.58,12
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Eunice Jepkoech Sum]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.58,18
|-
| [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit 2|2017 London]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Caster Semenya]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 1.55,16
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Francine Niyonsaba]] {{Riigi ikoon|Burundi}} 1.55,92
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ajeé Wilson]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.56,65
|-
| [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit 2|2019 Doha]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Halimah Nakaayi]] {{Riigi ikoon|Uganda}} 1.58,04
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Raevyn Rogers]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.58,18
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Ajeé Wilson]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.58,84
|-
| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit 2|2022 Eugene]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Athing Mu]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.56,30
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Keely Hodgkinson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.56,38
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Mary Moraa]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.56,71
|-
| [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit 2|2023 Budapest]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Mary Moraa]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.56,03
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Keely Hodgkinson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.56,34
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Athing Mu]] {{Riigi ikoon|USA}} 1.56,61
|-
| [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit 2|2025 Tokyo]] 
| style=&quot;background:#F7F6A8;&quot; |[[Lilian Odira]] {{Riigi ikoon|Keenia}} 1.54,62
| style=&quot;background:#DCE5E5;&quot; |[[Georgia Hunter Bell]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.54,90
| style=&quot;background:#FFDAB9;&quot; |[[Keely Hodgkinson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1.54,91
|}

==Vaata ka==
*[[800 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad|800 meetri jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
*[[Meeste 800 m jooks 1997. aasta maailmameistrivõistlustel kergejõustikus|Meeste 800 meetri jooks 1997. aasta maailmameistrivõistlustel kergejõustikus]]

== Välislingid ==

* [https://iaaf.gekko.de/?a=middle-long&amp;d=800-metres IAAF-i 800 meetri rekordid XML-is] - 
*[https://worldathletics.org/records/all-time-toplists/middle-long/800-metres/outdoor/men/senior Meeste 800 m jooksu kõigi aegade edetabel]
*[https://worldathletics.org/records/all-time-toplists/middle-long/800-metres/outdoor/women/senior Naiste 800 m jooksu kõigi aegade edetabel]
*[http://www.ericr.nl/m800/ 800 m jooksu veebilehe]

{{kergejõustiku alad}}

[[Kategooria:Jooksualad]]</text>
      <sha1>ewq0z6gm4f9qk128rvha4bm0m825t35</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jalgpallurite loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>9804</id>
    <revision>
      <id>7184761</id>
      <parentid>7184289</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T20:19:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>/* K */ Sergei Kulitšenko</comment>
      <origin>7184761</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="76154" sha1="r4zfnc3fnj3vta8i6495qkt7t1u3qh7" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[jalgpallur]]eid. 

{{tähed}}

==A==
[[Hans Aabech]]
- [[Harald Aabrekk]]
- [[Kim Aabech]]
- [[Gerard Aafjes]]
- [[Carlos Aalbers]]
- [[Mika Aaltonen]]
- [[Gert Aandewiel]]
- [[Patrick van Aanholt]] 
- [[Signy Aarna]]
- [[Max Aarons]]
- [[Kees Aarts]]
- [[Thelo Aasgaard]]
- [[Liel Abada]]
- [[Ignazio Abate]]
- [[Ali Abdi]]
- [[Besart Abdurahimi]]
- [[Éric Abidal]]
- [[Vincent Aboubakar]]
- [[Tammy Abraham]]
- [[Luis Abram]]
- [[Aleksandrs Abramenko]]
- [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)]]
- [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)]]
- [[Anderson Luís de Abreu Oliveira]]
- [[Francesco Acerbi]]
- [[Gabriel Achilier]]
- [[Alberto Acosta]] 
- [[Marcos Acuña]]
- [[Ché Adams]]
- [[Tyler Adams]]
- [[David Addy]]
- [[Emmanuel Adebayor]]
- [[Karim Adeyemi]]
- [[Simon Adingra]]
- [[Dominic Adiyiah]]
- [[Luis Advíncula]]
- [[Dick Advocaat]]
- [[Ibrahim Afellay]]
- [[Benik Afobe]]
- [[Emmanuel Agbadou]]
- [[Gabriel Agbonlahor]]
- [[Daniel Agger]]
- [[Nayef Aguerd]]
- [[Ruben Aguilar]]
- [[Érick Aguirre]]
- [[Ramón Aguirre Suárez]]
- [[Sergio Agüero]]
- [[Ernest Agyiri]]
- [[Jarmo Ahjupera]]
- [[Anel Ahmedhodžić]]
- [[Kassim Aidara]]
- [[Ola Aina]]
- [[Mihkel Ainsalu]]
- [[Kristoffer Ajer]]
- [[Manuel Akanji]]
- [[Igor Akinfejev]]
- [[Kevin Akpoguma]]
- [[Mihkel Aksalu]]
- [[David Alaba]] 
- [[Richard Aland]]
- [[Oswaldo Alanís]]
- [[Lucas Alario]]
- [[Jordi Alba]]
- [[Flórián Albert]]
- [[Yuri Alberto]]
- [[Raúl Albiol]]
- [[Marc Albrighton]]
- [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]]
- [[Omar Alderete]]
– [[Toby Alderweireld]]
- [[Uota Ale]]
- [[Sergei Aleinikov]]
- [[Iván Alejo]]
- [[Aleksandr Aleksejev (jalgpallur)|Aleksandr Aleksejev]]
- [[Pavel Aleksejev]]
- [[Gustavo Alfaro]]
- [[Rejal Alijev]]
- [[Rene Aljas]]
- [[Teet Allas]]
- [[Markus Allast]]
- [[Marcus Allbäck]]
- [[Joe Allen]]
- [[Martin Allik]]
- [[Rauno Alliku]]
- [[André Almeida]]
- [[Miguel Almirón]]
- [[Manuel Almunia]]
- [[Kevin Aloe]]
- [[Viktor Alonen]]
- [[Júnior Alonso]]
- [[Marcos Alonso]]
- [[Xabier Alonso]]
- [[Hamit Altıntop]]
- [[Roberto Alvarado]]
- [[Guido Alvarenga]]
- [[Edson Álvarez]]
- [[Julián Álvarez]]
- [[Kevin Álvarez]]
- [[Yeray Álvarez]]
- [[Alar Alve]] 
- [[Bruno Alves]]
- [[Dani Alves]] 
- [[Magno Alves]]
- [[Selim Amallah]]
- [[Massimo Ambrosini]]
- [[Sammy Ameobi]]
- [[Shola Ameobi]]
- [[Nadiem Amiri]]
- [[Mohamed Amoura]]
- [[Ethan Ampadu]]
- [[Sofyan Amrabat]]
- [[Carlo Ancelotti]]
- [[Joachim Andersen]]
- [[Peter Ankersen]]
- [[Chris Anderson]]
- [[Elliot Anderson]]
- [[Felipe Anderson]]
- [[Christoffer Andersson]]
- [[Daniel Andersson]]
- [[Florin Andone]]
- [[Jorge Andrade]] 
- [[Benjamin André]]
- [[Kirill Andrejev]]
- [[Nikita Andrejev]]
- [[Keith Andrews]]
- [[Carolus Andriamatsinoro]]
- [[Robert Andrich]]
- [[Nicolas Anelka]]
- [[Wilker Ángel]]
- [[Fabrizio Angileri]]
- [[Hannes Anier]] 
- [[Henri Anier]]
- [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]]
- [[Aleksandr Anjukov]]
- [[Anthony Annan]]
- [[Aivar Anniste]]
- [[Karim Ansarifard]]
- [[Tambet Anso]]
- [[Michail Antonio]]
- [[Ilja Antonov]]
- [[Houssem Aouar]]
- [[Alberto Aquilani]]
- [[Javier Aquino]]
- [[Pedro Aquino]]
- [[Paulus Arajuuri]]
- [[Mauro Arambarri]]
- [[Guilherme Arana]]
- [[Eduardo Aranda]]
- [[Charles Aránguiz]]
- [[Willian Arão]]
- [[Leonardo Araújo]]
- [[Néstor Araujo]]
- [[Ronald Araújo]]
- [[Argo Arbeiter]]
- [[Álvaro Arbeloa]]
- [[Francisco Arce]]
- [[Juan Carlos Arce]]
- [[Alphonse Areola]]
- [[Gabriel Arias]]
- [[Jhon Arias]]
- [[Santiago Arias]]
- [[Joe Aribo]]
- [[Anton Aristov]]
- [[Franco Armani]]
- [[Ionel Armean]]
- [[Pablo Armero]]
- [[Marko Arnautović]]
- [[Graham Arnold]]
- [[Kepa Arrizabalaga]]
- [[Abdiel Arroyo]]
- [[Alan Arruda]]
- [[Axel Rodrigues de Arruda]]
- [[Tolgay Arslan]]
- [[Andrei Aršavin]]
- [[Gerardo Arteaga]]
- [[Artjom Artjunin]] 
- [[Santiago Ascacíbar]]
- [[Kristjan Asllani]]
- [[Iago Aspas]]
- [[Benoît Assou-Ekotto]]
- [[Vitālijs Astafjevs]] 
- [[Taavi Azarov]]
- [[Márcio Azevedo]]
- [[Sardar Azmoun]]
- [[Nathaniel Atkinson]]
- [[Christian Atsu]]
- [[Pierre-Emerick Aubameyang]]
- [[Ludwig Augustinsson]]
- [[Renato Augusto]]
- [[Fredrik Aursnes]]
- [[Charlie Austin]]
- [[Alen Avdić]]
- [[Vlada Avramov]]
- [[Daniel Avramovski]]
- [[Taiwo Awoniyi]]
- [[Roberto Ayala]]
- [[Yasin Ayari]]
- [[André Ayew]]
- [[Kaan Ayhan]]
- [[Luke Ayling]]

==B==
[[Demba Ba]]
- [[Ibrahim Ba]]
- [[Ryan Babel]]
- [[Srđan Babić]]
- [[Boban Babunski]]
- [[Carlos Bacca]]
- [[Irfan Bachdim]]
- [[Fouad Bachirou]]
- [[Daniel Bachmann]]
- [[Hans Backe]]
- [[Pavel Badea]]
- [[Milan Badelj]]
- [[Benoît Badiashile]]
- [[Holger Badstuber]]
- [[Bae Jun-ho]]
- [[Richart Báez]]
- [[Roberto Baggio]]
- [[Karim Bagheri]]
- [[Alexander Bah]]
- [[Stéphane Bahoken]]
- [[Leon Bailey]]
- [[Leighton Baines]]
- [[Emir Bajrami]]
- [[Cédric Bakambu]]
- [[Tiémoué Bakayoko]]
- [[Diego Balbinot]]
- [[Fabián Balbuena]]
- [[Julio César Baldivieso]]
- [[Gareth Bale]]
- [[Mikel Balenziaga]]
- [[Michael Ballack]] 
- [[Iván Balliu]]
- [[Folarin Balogun]]
- [[Leon Balogun]]
- [[Mario Balotelli]] 
- [[Hakan Balta]]
- [[Abudramae Bamba]]
- [[Jonathan Bamba]]
- [[Sol Bamba]]
- [[Robson Bambu]]
- [[Patrick Bamford]]
- [[Nicușor Bancu]]
- [[Éver Banega]]
- [[Gordon Banks]]
- [[Barry Bannan]]
- [[Léo Baptistão]]
- [[Nikita Baranov]]
- [[Kosta Barbarouses]]
- [[Danilo Barbosa]]
- [[Gabriel Barbosa]]
- [[Esequiel Barco]]
- [[Keidi Bare]]
- [[Franco Baresi]]
- [[Dmitri Barinov]]
- [[Borna Barišić]]
- [[Brandon Barker]]
- [[Ross Barkley]]
- [[Tranquillo Barnetta]]
- [[Milan Baroš]]
- [[Antonio Barragán]]
- [[Álvaro Barreal]]
- [[Bismarck Barreto Faria]]
- [[Lucas Barrios]]
- [[Wílmar Barrios]]
- [[Musa Barrow]]
- [[Gareth Barry]] 
- [[Andrea Barzagli]]
- [[Fabien Barthez]]
- [[Kyle Bartley]]
- [[Ángelos Basinás]]
- [[Calvin Bassey]]
- [[Marco van Basten]]
- [[Alessandro Bastoni]]
- [[Maksim Bazjukin]]
- [[Gabriel Batistuta]]
– [[Michy Batshuayi]]
- [[Ivans Baturins]]
- [[Frank Baumann]] 
- [[Oliver Baumann]]
- [[Julian Baumgartlinger]]
- [[Michael Baur]]
- [[Vladlen Baušev]]
- [[Éric Bauthéac]]
- [[Mohamed Bayo]]
- [[Jean Beausejour]]
- [[DaMarcus Beasley]]
- [[Bebeto]]
- [[Aleksandr Bebikh]]
- [[Rodrigo Becão]]
- [[Franz Beckenbauer]]
- [[Alisson Becker]]
- [[David Beckham]]
- [[Jan Bednarek]]
- [[Zakaria Beglarišvili]]
- [[Aziz Behich]]
- [[Valon Behrami]]
- [[Uwe Bein]]
- [[Younès Belhanda]]
- [[Craig Bellamy]]
- [[Jean-Ricner Bellegarde]]
- [[Jude Bellingham]]
- [[Andrea Belotti]]
- [[Aleksei Belov]]
- [[Emre Belözoğlu]]
- [[Hatem Ben Arfa]]
- [[Anis Ben Slimane]]
- [[Wissam Ben Yedder]]
- [[Yohan Benalouane]]
- [[Medhi Benatia]]
- [[Yossi Benayoun]]
- [[Lars Bender]]
- [[Sven Bender]]
- [[Nicklas Bendtner]]
- [[Darío Benedetto]]
- [[László Bénes]]
- [[Pierre Bengtsson]]
- [[Rafael Benítez]]
- [[Fróði Benjaminsen]]
- [[Ismaël Bennacer]]
- [[Ryan Bennett]]
- [[Ramy Bensebaini]]
- [[Owusu Benson]]
- [[Karim Benzema]]
- [[Darren Bent]]
- [[Nabil Bentaleb]]
- [[Christian Benteke]]
- [[Domenico Berardi]]
- [[Dimităr Berbatov]]
- [[Bartosz Bereszyński]]
- [[Vassili Berezutski]]
- [[Henning Berg]]
- [[Marcus Berg]]
- [[Patrick Berg]]
- [[Sander Berge]]
- [[Jo Inge Berget]]
- [[Dennis Bergkamp]]
- [[Giuseppe Bergomi]]
- [[Lucas Bergvall]]
- [[Steven Bergwijn]]
- [[Besart Berisha]]
- [[Veton Berisha]]
- [[Santiago Bernabéu]]
- [[Federico Bernardeschi]]
- [[Orlando Berrío]]
- [[Sergio Bertoni]]
- [[Ryan Bertrand]]
- [[George Best]]
- [[Leon Best]]
- [[Marius Bezykornovas]]
- [[Marcus Bettinelli]]
- [[Jordan Beyer]]
- [[Claudio Biaggio]]
- [[Marco Bianchi]]
- [[Giulian Biancone]]
- [[Ermin Bičakčić]]
- [[Krystian Bielik]]
- [[Marcelo Bielsa]]
- [[Lucas Biglia]]
- [[Justin Bijlow]]
- [[Jaka Bijol]]
- [[Slaven Bilić]]
- [[Philip Billing]]
- [[Matthew Bingley]]
- [[Dragiša Binić]]
- [[Cristiano Biraghi]]
- [[Mihhail Birjukov]]
- [[David Bisconti]]
– [[Birkir Bjarnason]]
- [[Fredrik André Bjørkan]]
- [[Álex Blanco]]
- [[Jakub Błaszczykowski]]
- [[Miha Blažič]]
- [[Wim Bleijenberg]]
- [[Daley Blind]]
- [[Oleg Blohhin]]
- [[Eduard Blossfeldt]]
- [[Jérôme Boateng]] 
- [[Kevin-Prince Boateng]]
- [[Raúl Bobadilla]]
- [[Fredi Bobic]] 
- [[Bobô]]
- [[Frank de Boer]]
- [[Niels Bohr]] 
- [[Dmitri Boiko]]
- [[Nicolai Boilesen]]
- [[Willy Boly]]
- [[Moïse Bombito]]
- [[Mark van Bommel]]
- [[Giacomo Bonaventura]]
- [[Valeri Bondarenko]]
- [[Roly Bonevacia]]
- [[Dante Bonfim Costa Santos]]
- [[Zbigniew Boniek]]
- [[Giampiero Boniperti]]
- [[Aitana Bonmatí]]
- [[Ange-Yoan Bonny]]
- [[Leonardo Bonucci]]
- [[Wilfried Bony]]
- [[Celso Borges]]
- [[Humberlito Borges]]
- [[Dmitrijs Borisovs]]
- [[Andrei Borissov]]
- [[Cristian Borja]]
- [[Miguel Borja]]
- [[Milan Borjan]]
- [[Rafael Santos Borré]]
- [[Marco Borriello]]
- [[Artur Boruc]]
- [[Bartosz Bosacki]] 
- [[Mauro Boselli]]
- [[José Bosingwa]]
- [[Vicente del Bosque]]
- [[Paul Bosvelt]] 
- [[Oliver Bozanic]]
- [[Jay Bothroyd]]
- [[Alberto Botía]]
- [[Sven Botman]]
- [[Ayyoub Bouaddi]]
  [[Hicham Boudaoui]]
- [[Sofiane Boufal]]
- [[Khalid Boulahrouz]]
- [[Wilfred Bouma]]
- [[Yassine Bounou]]
- [[Aaron Boupendza]]
- [[Jarrod Bowen]]
- [[Mark Bowen]]
- [[Dedryck Boyata]]
- [[Lucas Boyé]]
- [[Jakub Brabec]]
- [[Michael Bradley]] 
- [[Tom Bradshaw]]
- [[Robbie Brady]]
- [[Sergei Bragin]]
- [[Yacine Brahimi]]
- [[Julian Brandt]]
- [[Berle Brant]]
- [[David Braz]]
- [[Elton Brauer]]
- [[Claudio Bravo]]
- [[Omar Bravo]]
- [[Thomas Brdaric]]
- [[Paul Breitner]]
- [[Filipp Breitveit]]
- [[Johannes Brenner]]
- [[Renan Bressan]]
- [[Jimmy Briand]]
- [[Algimantas Briaunys]]
- [[Viktoras Bridaitis]]
- [[Miguel Britos]]
- [[Brian Brobbey]]
- [[Armando Broja]]
- [[Giovanni van Bronckhorst]]
- [[Dylan Bronn]]
- [[David Brooks (jalgpallur)|David Brooks]]
- [[John Anthony Brooks]]
- [[Hugo Broos]]
- [[Alex Brosque]]
- [[Carl Brown]]
- [[Scott Brown]]
- [[Wes Brown]]
- [[David Browne]]
- [[Karlo Bručić]]
- [[Jeffrey Bruma]] 
- [[Joe Bryan]]
- [[Tajon Buchanan]]
- [[Guido Buchwald]]
- [[Ante Budimir]]
- [[Emiliano Buendía]]
- [[Gianluigi Buffon]]
- [[Adam Buksa]]
- [[Nino Bule]]
- [[Dave Bulthuis]]
- [[Dmitri Bulõkin]]
- [[Andrei Burcă]]
- [[Dan Burn]]
- [[Nathan Burns]]
- [[Igor Burzanović]]
- [[Sergio Busquets]]
- [[Fabricio Bustos]]
- [[Hans-Jörg Butt]]
- [[Jacob Butterfield]]
- [[Daniel Van Buyten]]
- [[‎Alo Bärengrub]]

==C==
[[Roberto Cabañas]]
- [[Willy Caballero]]
- [[Yohan Cabaye]]
- [[Rémy Cabella]]
- [[Arthur Cabral]]
- [[Jovane Cabral]]
- [[Rafael Cabral]]
- [[Jerônimo Cacau]]
- [[Víctor Cáceres]]
- [[Cafu]]
- [[Manuel Cafumana]]
- [[Gary Cahill]]
- [[Tim Cahill]]
- [[Jordy Caicedo]]
- [[Moisés Caicedo]]
- [[Jens Cajuste]]
- [[Davide Calabria]]
- [[Riccardo Calafiori]]
- [[Mariona Caldentey]]
- [[Duje Ćaleta-Car]]
- [[Hakan Çalhanoğlu]]
- [[Dan Calichman]]
- [[José María Callejón]]
- [[Alexander Callens]]
- [[Jonathan Calleri]]
- [[Lamine Camara]]
- [[Eduardo Camavinga]]
- [[Alessandro Cambalhota]]
- [[Esteban Cambiasso]]
- [[Mauro Camoranesi]]
- [[Sol Campbell]]
- [[Djalma Campos]]
- [[Emre Can]]
- [[Sergio Canales]]
- [[João Cancelo]]
- [[Daniel Candeias]]
- [[Fabio Cannavaro]]
- [[Germán Cano]]
- [[Agustín Canobbio]]
- [[Éric Cantona]]
- [[Todd Cantwell]]
- [[Ander Capa]]
- [[Joan Capdevila]]
- [[Fabio Capello]]
- [[John Carew]]
- [[Graham Carey]]
- [[Rafael Carioca]]
- [[Diego Carlos]]
- [[Roberto Carlos]]
- [[Jamie Carragher]]
– [[Yannick Ferreira Carrasco]]
- [[Michael Carrick]]
- [[Daniel Carriço]]
- [[Guido Carrillo]]
- [[Andy Carroll]] 
- [[Dani Carvajal]]
- [[Ricardo Carvalho]] 
- [[William Carvalho]]
- [[Milton Casco]]
- [[Matty Cash]]
- [[Iker Casillas]]
- [[Antonio Cassano]]
- [[Timothy Castagne]]
- [[Jean-Charles Castelletto]]
- [[Diego Castro]]
- [[Santi Cazorla]]
- [[Ivan Cavaleiro]]
- [[Diego Cavalieri]]
- [[Lucas Cavallini]]
- [[Edinson Cavani]]
- [[Emanuel Cecchini]]
- [[Alvin Ceccoli]]
- [[Petr Čech]]
- [[Yankuba Ceesay]]
- [[Aleksandrs Čekulajevs]]
- [[Billy Celeski]]
- [[Zeki Çelik]]
- [[Bersant Celina]]
- [[Ondřej Čelůstka]]
- [[Rogério Ceni]]
- [[Pavel Černý]]
- [[Murilo Cerqueira]]
- [[Franco Cervi]]
- [[Nacer Chadli]]
- [[Kóstas Chalkías]] 
- [[Nathaniel Chalobah]]
- [[Trevoh Chalobah]]
- [[Marouane Chamakh]]
- [[Yimmi Chará]]
- [[Ángelos Charistéas]]
- [[Bobby Charlton]]
- [[Edvaldo Oliveira Chaves]]
- [[Mateo Chávez]]
- [[Giorgio Chiellini]]
- [[Federico Chiesa]]
- [[Eduardo Chillida]]
- [[Ben Chilwell]]
- [[Pedro Chirivella]]
- [[Cho Gue-sung]]
- [[Tahith Chong]]
- [[Andreas Christensen]]
- [[Oliver Christensen]]
- [[Anders Christiansen]]
- [[Carney Chukwuemeka]]
- [[Samuel Chukwueze]]
- [[Alejandro Chumacero]]
- [[Alexandru Cicâldău]]
- [[José Cifuentes]]
- [[Jasper Cillessen]]
- [[Aliou Cissé]]
- [[Pape Abou Cissé]]
- [[Papiss Cissé]]
- [[Viktor Claesson]]
- [[Ciaran Clark]]
- [[Steve Clarke]]
- [[Tom Cleverley]]
- [[Gaël Clichy]] 
- [[Conor Coady]]
- [[Phillip Cocu]]
- [[Fábio Coentrão]]
- [[Antonio Čolak]]
- [[Jack Colback]]
- [[Andrew Cole]]
- [[Ashley Cole]] 
- [[Joe Cole]]
- [[Maxime Colin]]
- [[Omar Colley]]
- [[Nathan Collins]]
- [[Fabricio Coloccini]]
– [[Kingsley Coman]]
– [[Sérgio Conceição]]
- [[Kévin Constant]] 
- [[Antonio Conte]]
- [[Diego Contento]]
- [[Lewis Cook]]
- [[Steve Cook]]
- [[Jonathan Copete]]
- [[Francis Coquelin]]
- [[Domilson Cordeiro dos Santos]]
- [[Danilson Córdoba]]
- [[Ante Ćorić]]
- [[Steve Corica]]
- [[Jack Cork]]
- [[Andreas Cornelius]]
- [[Maxwel Cornet]]
- [[Jesús Manuel Corona]]
- [[Ángel Correa]]
- [[Joaquín Correa]]
- [[Christian Corrêa Dionisio]]
- [[Bruno Cortez]]
- [[Alex Rodrigo Dias da Costa]] 
- [[Diego Costa]]
- [[Douglas Costa]]
- [[Manuel Rui Costa]]
– [[Benoît Costil]]
- [[Rodolfo Cota]]
- [[Eduardo Coudet]]
– [[Vladimír Coufal]]
– [[Lassana Coulibaly]]
- [[Thibaut Courtois]] 
- [[Philippe Coutinho]]
- [[Fernando Couto]] 
- [[Alessio Cragno]]
- [[Hernán Crespo]]
- [[Aaron Cresswell]]
- [[Peter Crouch]]
- [[Johan Cruijff]]
- [[Juan Cuadrado]]
- [[Pau Cubarsí]]
- [[Teófilo Cubillas]]
- [[Marc Cucurella]]
- [[Gustavo Cuéllar]]
- [[Víctor Cuesta]]
- [[Christian Cueva]]
- [[Nelson Cuevas]]
- [[Mickaël Cuisance]]
- [[Josh Cullen]]
- [[Matheus Cunha]]
- [[Eray Cömert]]

==D==
[[Damien Da Silva]]
- [[Níkos Dabízas]]
- [[Mats Møller Dæhli]]
- [[Johan Dahlin]]
- [[Patson Daka]]
- [[Andrés D'Alessandro]]
- [[Zlatko Dalić]]
- [[Lauri Dalla Valle]]
- [[Stuart Dallas]]
- [[Diogo Dalot]]
- [[Henrik Dalsgaard]]
- [[Leandro Damião]]
- [[Claude Dambury]]
- [[Dejan Damjanović]]
- [[Arnaut Danjuma]]
- [[Kevin Danso]]
- [[Márton Dárdai]]
- [[Sergi Darder]]
- [[Vladimír Darida]]
- [[Matteo Darmian]]
- [[David Luiz]] 
- [[Jonathan David]]
- [[Promise David]]
- [[Edgar Davids]]
- [[Jason Davidson]]
- [[Curtis Davies]]
- [[Steven Davis]]
- [[Paweł Dawidowicz]]
- [[Michael Dawson]] 
- [[Kevin De Bruyne]]
- [[Charles De Ketelaere]]
- [[Ritchie De Laet]]
- [[Rodrigo De Paul]]
- [[Daniele De Rossi]]
- [[Morgan De Sanctis]]
- [[Ciprian Deac]]
- [[Deco]] (Anderson Luis De Souza)
- [[Bobby Decordova-Reid]]
- [[Amar Dedić]]
- [[Jermain Defoe]]
- [[Steven Defour]]
- [[Alessandro Del Piero]]
- [[Thomas Delaney]]
- [[Liam Delap]]
- [[Agustín Delgado]]
- [[Guillermo Delgado]] 
- [[Simon Deli]]
- [[Traianos Dellas]] 
- [[Andy Delort]]
- [[Casiano Delvalle]]
- [[Moussa Dembélé]]
- [[Ousmane Dembélé]]
- [[Jan Demidovitš]]
- [[Merih Demiral]]
- [[Kerem Demirbay]]
- [[Volkan Demirel]]
- [[Diego Demme]]
- [[Clint Dempsey]]
- [[Jason Denayer]]
- [[Leander Dendoncker]]
- [[Denílson Pereira Neves]]
- [[Igor Denissov]]
- [[Emmanuel Dennis]]
- [[Memphis Depay]]
- [[Eren Derdiyok]]
- [[Marcel Desailly]]
- [[Didier Deschamps]]
- [[Kiril Despodov]]
- [[Ranko Despotović]]
- [[Sergiño Dest]]
- [[Kiernan Dewsbury-Hall]]
- [[Giovanni Di Lorenzo]]
- [[Ángel Di María]]
- [[Roberto Di Matteo]]
- [[Alfredo Di Stéfano]]
- [[Ali Dia]]
- [[Boulaye Dia]]
- [[Abdoulay Diaby]]
- [[Abou Diaby]]
- [[Moussa Diaby]]
- [[Mouctar Diakhaby]]
- [[Abdou Diallo]]
- [[Amad Diallo]]
- [[Habib Diallo]]
- [[Alessandro Diamanti]]
- [[Habib Diarra]]
- [[Lassana Diarra]]
- [[Carlos Alberto Dias]]
- [[Rúben Dias]]
- [[Brahim Díaz]]
- [[Luis Díaz]]
- [[Paulo Díaz]]
- [[Ramón Díaz]]
- [[Sergio Díaz]]
- [[Krépin Diatta]]
- [[Dida]]
– [[Lucas Digne]]
- [[Kevin Diks]]
- [[Federico Dimarco]]
– [[Stole Dimitrievski]]
– [[Arley Dinas]]
– [[Ousmane Diomande]]
– [[Yan Diomande]]
- [[Issa Diop]]
- [[Mame Biram Diouf]]
- [[Axel Disasi]]
- [[Mix Diskerud]]
- [[Ivan Djakov]]
- [[Nasser Djiga]]
- [[Alexander Djiku]]
- [[Berat Djimsiti]]
- [[Youri Djorkaeff]]
- [[Johan Djourou]]
- [[Aleksandr Dmitrijev]]
- [[Artjom Dmitrijev]]
- [[Marko Dmitrović]]
- [[Ritsu Doan]]
- [[Kasper Dolberg]]
- [[Cecilio Domínguez]]
- [[Wilfried Domoraud]]
- [[Marco Donadel]]
- [[Jean Marie Dongou]]
- [[Gianluigi Donnarumma]]
- [[Landon Donovan]]
- [[Allan Dorbek]]
- [[Patrick Dorgu]]
- [[Graham Dorrans]]
- [[Niklas Dorsch]]
- [[Bas Dost]]
- [[Abdoulaye Doucouré]]
- [[Cheick Doucouré]]
- [[Guéla Doué]]
- [[Seydou Doumbia]]
- [[Tongo Doumbia]]
- [[Kieran Dowell]]
- [[Radu Drăgușin]]
- [[Julian Draxler]]
- [[Wolfgang Dremmler]]
- [[Royston Drenthe]]
- [[Vanja Drkušić]]
- [[Anto Drobnjak]]
- [[Václav Drobný]]
- [[Didier Drogba]]
- [[Alan Dzagojev]]
- [[Artjom Dzjuba]]
- [[Balázs Dzsudzsák]]
- [[Edin Džeko]]
- [[Georgi Džikija]]
- [[Du Wei]]
- [[Óscar Duarte]]
- [[Slobodan Dubajić]]
- [[Léo Dubois]]
- [[Kaspars Dubra]]
- [[Martin Dúbravka]]
- [[Kevin Dubrovski]]
- [[Marvin Ducksch]]
– [[Ondrej Duda]]
- [[Igor Dudarev]]
- [[Damien Duff]]
- [[Shane Duffy]]
- [[Mitchell Duke]]
- [[Denzel Dumfries]]
- [[Paul Dummett]]
- [[Alfred Duncan]]
- [[Dunga]]
- [[Lewis Dunk]]
- [[Richard Dunne]]
- [[‎Alo Dupikov]]
- [[Jhon Durán]]
- [[Filip Đuričić]]
- [[Paulo Dybala]]

==E==
[[Emmanuel Eboué]] 
- [[Tyronne Ebuehi]]
- [[Richard Eckersley]]
- [[Éder (Portugali jalgpallur)|Éder]]
- [[Jóan Símun Edmundsson]] 
- [[Odsonne Édouard]]
- [[Mark Edur]]
- [[Karel Eerme]]
- [[Eero Eessaar]]
- [[Ergo Eessaar]]
- [[Johannes Eggestein]]
- [[Eiður Smári Guðjohnsen]]
- [[Eugen Einman]]
- [[Raimond Eino]]
- [[Chidera Ejuke]]
- [[Albin Ekdal]]
- [[Verner Eklöf]]
- [[Emmanuel Mbia Ekobena]]
- [[Youssef El-Arabi]]
- [[Neil El Aynaoui]]
- [[Ayoub El Kaabi]]
- [[Omar El Kaddouri]]
- [[Trevor Elhi]]
- [[Eduard Ellman-Eelma]]
- [[Lauri Ellram]] 
- [[Marko Elsner]]
- [[Timi Max Elšnik]]
- [[Nico Elvedi]]
- [[Mohamed Elyounoussi]]
- [[Irié Bi Séhi Elysée]]
- [[Breel Embolo]]
- [[Mahir Emreli]]
- [[Julio Enciso]]
- [[Orlando Engelaar]]
- [[Stanislav Engovatov]]
- [[Robert Enke]]
- [[Tomislav Erceg]] 
- [[Roman Eremenko]]
- [[Christian Eriksen]]
- [[Uwe Erkenbrecher]]
- [[Fabian Ernst]] 
- [[Sergio Escudero]]
- [[Triinu Esken]]
- [[Michael Essien]]
- [[Michael Estrada]]
- [[Pervis Estupiñán]]
- [[Eberechi Eze]]
- [[Abde Ezzalzouli]]
- [[Oghenekaro Etebo]]
- [[Tengiz Eteria]]
- [[Neil Etheridge]]
- [[Samuel Eto'o]]
- [[Beñat Etxebarria]]
- [[Eusébio]] 
- [[Stephen Eustáquio]]
- [[Evair]]
- [[Lucas Evangelista]]
- [[Corry Evans]]
- [[Jonny Evans]]
- [[Patrice Évra]]

==F==
[[Luís Fabiano Clemente]]
- [[Łukasz Fabiański]]
- [[Fábio Pereira da Silva]] 
- [[Frank Fabra]]
- [[Cesc Fàbregas]]
- [[Giacinto Facchetti]]
- [[Emerse Faé]]
- [[Collins Fai]]
- [[Fayçal Fajr]]
- [[Radamel Falcao]] 
- [[Jefferson Farfán]]
- [[Christian Fassnacht]]
- [[Ansu Fati]] 
- [[Adam Federici]]
- [[Sofiane Feghouli]]
- [[Miklós Fehér]]
- [[Nabil Fekir]]
- [[Felipe Felicio]]
- [[Marouane Fellaini]]
- [[Kiko Femenía]]
- [[Leroy Fer]]
- [[Rio Ferdinand]]
- [[Alex Ferguson]]
- [[Lewis Ferguson]]
- [[Bruno Fernandes]]
- [[Danilo Fernandes]]
- [[Gedson Fernandes]]
- [[Manuel Fernandes]]
- [[Mário Figueira Fernandes]]
- [[Álex Fernández]]
- [[Enzo Fernández]]
- [[Federico Fernández]]
- [[Gatito Fernández]]
- [[Matías Fernández]]
- [[Abel Ferreira]]
- [[Képler Laveran Lima Ferreira]]
- [[Paulo Ferreira]]
- [[Facundo Ferreyra]]
- [[Victor Ferreyra]]
- [[Álvaro Fidalgo]]
- [[Luís Figo]]
- [[Roberto Firmino]]
- [[Junior Firpo]]
- [[Michael Fitzgerald]]
- [[Vladislav Fjodorov]]
- [[Mathieu Flamini]]
- [[Mark Flekken]]
- [[Darren Fletcher]] 
- [[Steven Fletcher]]
- [[Hans-Dieter Flick]]
- [[Edison Flores]]
- [[Franco Foda]]
- [[Phil Foden]]
- [[Wesley Fofana]]
- [[Yahia Fofana]]
- [[Youssouf Fofana]]
- [[Daniil Fomin]]
- [[Aslak Fonn Witry]]
- [[Francisco Fonseca]]
- [[Just Fontaine]]
- [[José Fonte]]
- [[Diego Forlán]]
- [[Pablo Fornals]]
- [[Bruno Fornaroli]]
- [[Vegard Forren]]
- [[Emil Forsberg]]
- [[Petteri Forsell]]
- [[Adam Forshaw]]
- [[Marcus Forss]]
- [[Mikael Forssell]]
- [[Fraser Forster]]
- [[Ben Foster]]
- [[Dimitri Foulquier]]
- [[Robbie Fowler]]
- [[Hayden Foxe]]
- [[França]]
- [[Enzo Francescoli]]
- [[Ivan Franjic]]
- [[Przemysław Frankowski]]
- [[Ryan Fraser]]
- [[Fred]]
- [[Alex Freeman]]
- [[Alexander Frei]]
- [[Fabian Frei]]
- [[Marlon Freitas]]
- [[Remo Freuler]]
- [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]]
- [[Brad Friedel]]
- [[Arne Friedrich]] 
- [[Marvin Friedrich]]
- [[Emmanuel Frimpong]]
- [[Torsten Frings]]
- [[Andre Frolov]]
- [[Ray Fränkel]]
- [[Christian Fuchs]]
- [[Argel Fucks]]
- [[Luis de la Fuente]]
- [[Chikara Fujimoto]]
- [[Ramiro Funes Mori]]
- [[Darnell Furlong]]
- [[Timo Furuholm]]
- [[Atsuyoshi Furuta]]
- [[Niclas Füllkrug]]
- [[Takis Fyssas]]

==G==
[[Louis van Gaal]]
- [[Mijat Gaćinović]]
- [[Fernando Gago]]
- [[Adolfo Gaich]]
- [[Nicolás Gaitán]]
- [[Cody Gakpo]]
- [[Pablo Galdames Millán]]
- [[Conor Gallagher]]
- [[Jesús Gallardo]]
- [[William Gallas]]
- [[Carlos Gamarra]]
- [[Cristian Gamboa]]
- [[Kevin Gameiro]]
- [[Luke Garbutt]]
- [[Dani García]]
- [[Luan Garcia]]
- [[Raúl García]]
- [[Rubén García]]
- [[Garrincha]]
- [[Paul Gascoigne]] 
- [[Sergei Gazdanov]]
- [[Federico Gatti]]
- [[Gennaro Gattuso]]
- [[Hernán Gaviria]]
- [[Mario Gavranović]]
- [[Juri Gavrilov]]
- [[Dwight Gayle]]
- [[Jean-Philippe Gbamin]]
- [[David de Gea]]
- [[Theodor Gebre Selassie]]
- [[Lutsharel Geertruida]]
- [[Aleksandr Geinrihh]]
- [[Johannes Geis]]
- [[Giorgios Georgiadis]]
- [[Vladimir Gerassimov]]
- [[Pedro Geromel]]
- [[Steven Gerrard]]
- [[Gervinho]]
- [[Rudy Gestede]]
- [[Stylianós Giannakópoulos]] 
- [[Kieran Gibbs]]
- [[Ben Gibson]]
- [[Ryan Giggs]]
– [[André-Pierre Gignac]]
- [[Bryan Gil]]
- [[Alberto Gilardino]]
- [[Hans Gillhaus]]
- [[Matthias Ginter]]
– [[Olivier Giroud]]
- [[Shay Given]]
- [[Theofánis Gkékas]]
- [[Giánnis Gkoúmas]] 
- [[Romāns Gladiļins]]
- [[Kamil Glik]]
- [[Serge Gnabry]]
- [[Kazimieras Gnedojus]]
- [[Adam Gnezda Čerin]]
- [[Nikita Godenov]]
- [[Diego Godín]]
- [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]]
- [[Stanislav Goldberg]]
- [[Connor Goldson]]
- [[Pierluigi Gollini]]
- [[Arthur Gomes]]
- [[Heurelho Gomes]]
- [[João Gomes]]
- [[Nuno Gomes]]
- [[Diego Gómez]]
- [[Gustavo Gómez]]
- [[Joe Gomez]]
- [[Mario Gómez]] 
- [[Maxi Gómez]]
- [[Papu Gómez]]
- [[Rónald Gómez]]
- [[Sergi Gómez]]
- [[Maxime Gonalons]]
- [[Claude Gonçalves]]
- [[Alfonso González]]
- [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]]
- [[Derlis González]]
- [[Nico González]]
- [[Craig Goodwin]]
- [[Dacosta Goore]]
- [[Jacek Góralski]]
- [[Anthony Gordon]]
- [[Craig Gordon]]
- [[Leon Goretzka]]
- [[Kaspars Gorkšs]]
- [[Néstor Gorosito]]
- [[Robin Gosens]]
- [[Dan Gosling]]
- [[Amine Gouiri]]
- [[Lewis Grabban]]
- [[Jevgeni Grafski]]
- [[Esteban Granero]]
- [[Andreas Granqvist]]
- [[Ryan Gravenberch]]
- [[Jack Grealish]]
- [[Jimmy Greaves]]
- [[Julian Green]]
- [[Mason Greenwood]]
- [[Michael Gregoritsch]]
- [[Clément Grenier]]
– [[Antoine Griezmann]]
- [[Joel Griffiths]]
- [[Erik Grigorjev]]
- [[Florian Grillitsch]]
- [[Álex Grimaldo]]
- [[Joao Grimaldo]]
- [[Marcelo Grohe]]
- [[Jesper Grønkjær]]
- [[Kamil Grosicki]]
- [[Pascal Groß]]
- [[Kevin Großkreutz]]
- [[Fabio Grosso]]
- [[Carlos Gruezo]]
- [[Marko Grujić]]
- [[Maksim Gruznov]]
- [[Evert Grünvald]]
- [[Vicente Guaita]]
- [[Andrés Guardado]]
- [[Josep Guardiola]]
- [[Fredy Guarín]]
- [[Nemanja Gudelj]]
- [[Gabriel Gudmundsson]]
- [[Gonçalo Guedes]]
- [[Róger Guedes]]
- [[Raphaël Guerreiro]]
- [[José Paolo Guerrero]]
- [[Pape Gueye]]
- [[John Guidetti]]
- [[Morgan Guilavogui]]
- [[Hugo Guillamón]]
- [[Bruno Guimarães]]
- [[Everton Luiz Guimarães Bilher]]
- [[Serhou Guirassy]]
- [[Péter Gulácsi]]
- [[Fredrik Gulbrandsen]]
- [[Mihkel Gull]]
- [[Ruud Gullit]]
- [[Aleksandr Gultjajev]]
- [[Angus Gunn]]
- [[Vadim Gurnik]]
- [[Vitali Gussev]] 
- [[Simon Gustafson]]
- [[Malo Gusto]]
- [[Nahuel Guzmán]]
- [[Brian Gutiérrez]]
- [[Érick Gutiérrez]]
- [[Jonás Gutiérrez]]
- [[Teófilo Gutiérrez]]
- [[Joško Gvardiol]]
- [[Mario Götze]]
- [[Daniel Güiza]] 
- [[İlkay Gündoğan]]
- [[Şenol Güneş]]
- [[Emre Güngör]] 
- [[Asamoah Gyan]]
- [[Gylfi Sigurðsson]]
- [[Viktor Gyökeres]]
- [[Norbert Gyömbér]]

==H==
[[Kert Haavistu]]
- [[Mikk Haavistu]] 
- [[Oussama Haddadi]]
- [[Adis Hadžanović]]
- [[Gheorghe Hagi]]
- [[Ianis Hagi]]
- [[Amadou Haidara]]
- [[Ehsan Hajsafi]]
- [[Achraf Hakimi]]
- [[Juha Hakola]]
- [[Sead Hakšabanović]]
- [[Erling Braut Håland]]
- [[Lewis Hall]]
- [[Ben Halloran]]
- [[Marcel Halstenberg]]
- [[Dietmar Hamann]]
- [[Mia Hamm]]
- [[Tor Henning Hamre]]
- [[Marek Hamšík]]
- [[Dávid Hancko]]
- [[Samir Handanović]]
- [[Christopher Handke]]
- [[Henri Hang]]
- [[Grant Hanley]]
- [[André Hansen]]
- [[Arnbjørn Hansen]]
- [[Owen Hargreaves]]
- [[Evelin Harjakas]]
- [[Martin Harnik]] 
- [[Joe Hart]]
- [[Ralph Hasenhüttl]]
- [[Jimmy Floyd Hasselbaink]]
- [[Eden Hazard]]
- [[Thorgan Hazard]]
- [[Hans Hateboer]]
- [[Ando Hausenberg]]
- [[Kai Havertz]]
- [[Isaac Hayden]]
- [[Jan Paul van Hecke]]
- [[Ahmed Hegazi]]
- [[Karl Jakob Hein]]
- [[Kätlin Hein]]
- [[Benjamin Henrichs]]
- [[Marek Heinz]]
- [[Gabriel Heinze]]
- [[John Heitinga]]
- [[Filip Helander]]
- [[Tomer Hemed]]
- [[Jordan Henderson]]
- [[Jeff Hendrick]]
- [[Jorrit Hendrix]]
- [[Jürgen Henn]] 
- [[Markus Henriksen]]
- [[Gustavo Henrique]]
- [[Rico Henry]]
- [[Thierry Henry]]
- [[Janek Hepner]]
- [[Urmas Hepner]]
- [[Mads Hermansen]]
- [[Mario Hermoso]]
- [[Edivaldo Hermoza]]
- [[Abel Hernández]]
- [[Cucho Hernández]]
- [[Lucas Hernández]]
- [[Rodrigo Hernández]]
- [[Theo Hernandez]]
- [[Xavier Hernández]] 
- [[Javier Hernández Balcázar]]
- [[Geir André Herrem]]
- [[Ander Herrera]]
- [[Héctor Herrera]]
- [[Yangel Herrera]]
- [[Patrick Herrmann]]
- [[Emile Heskey]]
- [[Jupp Heynckes]]
- [[Aaron Hickey]]
- [[Guus Hiddink]]
- [[Josef Rudolf Hiden]]
- [[Fernando Hierro]]
- [[Gonzalo Higuaín]]
- [[Henrique Hilário]]
- [[Timo Hildebrand]] 
- [[Piero Hincapié]]
- [[Andreas Hinkel]]
- [[Martin Hinteregger]]
- [[Lukas Hinterseer]]
- [[George Hirst]]
- [[Marwin Hitz]]
- [[Morten Hjulmand]]
- [[Aliaksandr Hleb]]
- [[Adam Hložek]]
- [[Guillaume Hoarau]]
- [[Wesley Hoedt]]
- [[Jonas Hofmann]]
- [[Jonathan Hogg]]
- [[Sergei Hohlov-Simson]]
- [[Junior Hoilett]]
- [[Pierre-Emile Højbjerg]]
- [[Rob Holding]]
- [[José Holebas]]
- [[Sebastian Holmén]]
- [[Markus Holst]]
- [[Vladislav Homutov]]
- [[Keisuke Honda]]
- [[Martin Hongla]]
- [[Pierre van Hooijdonk]]
- [[Ricardo Horta]]
- [[Pavel Horváth]]
- [[Majīd Ḩoseynī]]
- [[Gérard Houllier]]
- [[Even Hovland]]
- [[Tim Howard]] 
- [[Lukáš Hrádecký]]
- [[Branimir Hrgota]]
- [[Patrik Hrošovský]]
- [[Tomáš Hubočan]]
- [[Pieter Huistra]]
- [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]]
- [[Mats Hummels]]
- [[Rimo Hunt]]
- [[Stephen Hunt]]
- [[Klaas-Jan Huntelaar]]
- [[Martin Hurt]]
- [[Paolo Hurtado]]
- [[Etzaz Hussain]]
- [[Kristo Hussar]]
- [[Josef Hušbauer]]
- [[Atiba Hutchinson]]
- [[Omari Hutchinson]]
- [[Robert Huth]]
- [[Hwang Ui-jo]]
- [[Oskar Hõim]]
- [[Elseid Hysaj]]
- [[Sami Hyypiä]]

==I==
[[Vincenzo Iaquinta]]
- [[Renato Ibarra]]
- [[Vedad Ibišević]]
- [[Zlatan Ibrahimović]]
- [[Mauro Icardi]]
- [[Karl-Richard Idlane]]
- [[Brian Idowu]]
- [[Edgar Ié]]
- [[Akihiro Ienaga]]
- [[Edwin Ifeanyi]]
- [[Odion Ighalo]]
- [[Borja Iglesias]]
- [[Matvei Igonen]]
- [[Kelechi Iheanacho]]
- [[Jonathan Ikoné]]
- [[Baže Ilijoski]]
- [[Asier Illarramendi]]
- [[Andre Ilves]]
- [[Indrek Ilves]]
- [[Ciro Immobile]]
- [[Gonçalo Inácio]]
- [[Paul Ince]]
- [[Tom Ince]]
- [[Joel Indermitte]]
- [[Kevin Ingermann]]
- [[Andrés Iniesta]]
- [[Lorenzo Insigne]]
- [[Filippo Inzaghi]]
- [[Aleksei Ionov]]
- [[Jackson Irvine]]
- [[Alexander Isak]]
- [[Andreas Isaksson]]
- [[Mauricio Isla]]
- [[Juan Iturbe]]
- [[Georgi Ivanov]]
- [[Robert Ivanov]]
- [[Vladislav Ivanov]]
- [[Branislav Ivanović]]
- [[Rihards Ivanovs]]
- [[Luka Ivanušec]]
- [[Odd Iversen]]
- [[Daiki Iwamasa]]
- [[Alex Iwobi]]

==J==
[[Aleksei Jablotškin]]
- [[Ryan Jack]]
- [[Phil Jagielka]]
- [[Aleksei Jagudin]]
- [[Aleksei Jahhimovitš]]
- [[Kristijan Jakić]]
- [[Ismail Jakobs]]
- [[Michael Jakobsen]]
- [[Joan Jakovlev]]
- [[Svjatoslav Jakovlev]]
- [[Christophe Jallet]]
- [[Jasse Jalonen]]
- [[Paulo Jamelli]]
- [[Daniel James]]
- [[David James]]
- [[Matty James]]
- [[Paul James]]
- [[Reece James]]
- [[Vitaly Janelt]]
- [[Jakub Jankto]]
- [[Vincent Janssen]]
- [[Erik Janža]]
- [[Tony Jantschke]]
- [[Adnan Januzaj]]
- [[Gonzalo Jara]]
- [[Léo Jardim]]
- [[Roman Jaremtšuk]]
- [[Lev Jašin]]
- [[Julian Jeanvier]]
- [[Mile Jedinak]]
- [[Artur Jędrzejczyk]]
- [[Tin Jedvaj]]
- [[Jefferson (jalgpallur)|Jefferson]]
- [[Kaidi Jekimova]]
- [[Aleksandr Jelisejenok]]
- [[Fredrik Jensen]]
- [[Mathias Jensen]]
- [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] 
- [[Ruben Yttergård Jenssen]]
- [[Jeong Woo-yeong]]
- [[Ignat Jepifanov]]
- [[Anton Jepihhin]]
- [[Hasse Jeppson]]
- [[Jens Jeremies]] 
- [[Aleksandr Jerohhin]]
- [[Jake Jervis]]
- [[Gabriel Jesus]]
- [[Jorge Jesus]]
- [[Jüri Jevdokimov]]
- [[Raúl Jiménez]]
- [[Petr Jiráček]]
- [[Jo Hyeon-woo]]
- [[Ott Joala]]
- [[Jonatan Johansson]]
- [[Frode Johnsen]]
- [[Adam Johnson]]
- [[Fabian Johnson]]
- [[Glen Johnson]]
- [[Alistair Johnston]]
- [[Sam Johnstone]]
- [[Ernst Joll]]
- [[Brad Jones]]
- [[Curtis Jones]]
- [[Jermaine Jones]]
- [[Kenwyne Jones]]
- [[Phil Jones]]
- [[Luuk de Jong]]
– [[Nigel de Jong]]
– [[Siem de Jong]]
- [[Mattias Jonson]] 
- [[Jens Jønsson]]
- [[Joan Jordán]]
- [[Mathias Jørgensen]]
- [[Jorginho]]
- [[Willian José]]
- [[Diogo Jota]]
- [[Luka Jović]]
- [[Jakub Jugas]]
- [[Gerdo Juhkam]]
- [[Jung Woo-young]]
- [[Gideon Jung]]
- [[Sebastian Jung]]
- [[Erkki Junolainen]]
- [[Juninho Pernambucano]]
- [[Zlatko Junuzović]]
- [[Goran Jurić]]
- [[Tomi Juric]]
- [[Eduard Jõepere]]
- [[Martin Jõgi (jalgpallur)|Martin Jõgi]]
- [[Deniss Jõgiste]]
- [[Endrik Jäger]]
- [[Stefan Järv]]
- [[Andre Järva]]
- [[Mihkel Järviste]]
- [[Enar Jääger]]
- [[Enver Jääger]]
- [[Jussi Jääskeläinen]]
- [[Oliver Jürgens]]
- [[Markus Jürgenson]]
- [[Janno Jürisson]]

==K==
[[Urmas Kaal]]
- [[Martin Kaalma]]
- [[Kaarel Kaarlimäe]]
- [[Harald Kaarman]]
- [[Rene Kaas]]
- [[Jevgeni Kabajev]]
- [[Ozan Kabak]]
- [[Christian Kabasele]]
- [[Elbasan Kabashi]]
- [[Issa Kaboré]]
- [[Gojko Kačar]]
- [[Tino Kadewere]]
- [[Ferdi Kadıoğlu]]
- [[Pantelís Kafés]]
- [[Oliver Kahn]]
- [[Kahraba]]
- [[Nihat Kahveci]]
- [[Sotíris Kaïáfas]]
- [[Florian Kainz]]
- [[Carlos Kaiser]]
- [[Kaká]]
- [[Kahha Kaladze]]
- [[Saša Kalajdžić]]
- [[Tomáš Kalas]]
- [[Rauno Kald]]
- [[Janek Kalda]]
- [[Sören Kaldma]]
- [[Kaspar Kaldoja]]
- [[Urmas Kaljend]]
- [[Julius Kaljo]]
- [[Elmar Kaljot]]
- [[Marek Kaljumäe]]
- [[Ken Kallaste]]
- [[Risto Kallaste]]
- [[Toomas Kallaste]]
- [[Salomon Kalou]]
- [[Michael Kaltenhauser]]
- [[Samuel Kalu]]
- [[Pierre Kalulu]]
- [[François Kamano]]
- [[Aboubakar Kamara]]
- [[Boubacar Kamara]]
- [[Glen Kamara]]
- [[Hassane Kamara]]
- [[Kei Kamara]]
- [[Marcin Kamiński]]
- [[Thomas Kaminski]]
- [[Kevin Kampl]]
- [[Gert Kams]]
- [[Harry Kane]]
– [[N'Golo Kanté]]
– [[Sander Kapper]]
- [[Michális Kapsís]]
- [[Bartosz Kapustka]] 
- [[Jem Karacan]]
- [[Fran Karačić]]
- [[Giórgos Karagkoúnis]]
- [[Yann Karamoh]]
- [[Vjatšeslav Karavajev]]
- [[Amir Karić]]
- [[Ali Karimi]]
- [[Ramiz Karitšev]]
- [[Loris Karius]]
- [[Jesper Karlström]]
- [[Friedrich Karm]] 
- [[Žan Karničnik]]
- [[Edmund Karp]]
- [[Andra Karpin]]
- [[Valeri Karpin]]
- [[Aleksandr Karpõtšev]] 
- [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]]
- [[Martin Kase]]
- [[Siksten Kasimir]]
- [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]]
- [[Leonhard Kass]]
- [[Osvald Kastanja]]
- [[Flamur Kastrati]]
- [[Sergei Kazakov]]
- [[Colin Kâzım-Richards]]
- [[Šarūnas Kazlauskas]]
- [[Fánis Katergiannákis]]
- [[Nikola Katić]]
- [[Kóstas Katsouránis]]
- [[Kevin Kauber]] 
- [[Tõnis Kaukvere]]
- [[Mihheil Kavelašvili]]
- [[Iván Kaviedes]]
- [[Moise Kean]]
- [[Robbie Keane]]
- [[Roy Keane]]
- [[Tomasz Kędziora]]
- [[Kevin Keegan]]
- [[Sebastian Kehl]]
- [[Thilo Kehrer]]
- [[Naby Keïta]]
- [[Seydou Keita]]
- [[Jaan Kekišev]]
- [[Lloyd Kelly]]
- [[Olivier Kemen]]
- [[Mario Kempes]]
- [[Joshua Kennedy]]
- [[Ryan Kent]]
- [[Andy Keogh]]
- [[Milos Kerkez]]
- [[Aleksandr Keržakov]]
- [[Vladimir Kessarev]]
- [[Franck Kessié]]
- [[Wahbi Khazri]]
- [[Rani Khedira]]
- [[Sami Khedira]]
- [[Isaac Kiese Thelin]]
- [[Kaarel Kiidron]] 
- [[Jorma Kiigemägi]]
- [[Volodõmõr Kilikevitš]]
- [[Kim Kee-hee]]
- [[Kim Kyung-jung]]
- [[Kim Seung-gyu]]
- [[Allan Kimbaloula]]
- [[Joshua Kimmich]]
- [[Presnel Kimpembe]]
- [[Arawa Kimura]]
- [[Andy King]]
- [[Joshua King]]
- [[Tarmo Kink]] 
- [[Helmuth Kippar]]
- [[Dmitri Kirilov]]
- [[Dmitri Kiritšenko]]
- [[Urmas Kirs]]
- [[Robert Kirss]]
- [[Filip Kiss]]
- [[Akira Kitaguchi]]
- [[Sonny Kittel]]
- [[Stanislav Kitto]]
- [[Andero Kivi]]
- [[Sami-Sander Kivi]]
- [[Kaur Kivila]]
- [[Jakub Kiwior]]
- [[Simon Kjær]]
- [[Davy Klaassen]]
- [[Elmar Klaos]]
- [[Ivan Klasnić]]
- [[Dzintar Klavan]]
- [[Ragnar Klavan]]
- [[Tim Kleindienst]]
- [[László Kleinheisler]]
- [[Bert Klemmer]]
- [[Mateusz Klich]]
- [[Jan Kliment]]
- [[Jürgen Klinsmann]] 
- [[Miroslav Klose]]
- [[Timm Klose]]
- [[Lukas Klostermann]]
- [[Vladimir Klotškov]]
- [[Märt Kluge]]
- [[Justin Kluivert]]
- [[Patrick Kluivert]]
- [[Anthony Knockaert]]
- [[Jonas Knudsen]]
- [[Daigo Kobayashi]]
- [[Gregor Kobel]]
- [[Sergei Kobjakov]]
- [[Robin Koch]]
- [[Ronald Koeman]]
- [[Hervé Koffi]]
- [[Nikita Koger]]
- [[Koke (jalgpallur)|Koke]]
- [[Aleksandr Kokko]]
- [[Jan Kokla]]
- [[Aleksandar Kolarov]]
- [[Sead Kolašinac]]
- [[Jan Koller]]
- [[Randal Kolo Muani]]
- [[Mihhail Kolobov]]
- [[Juri Kolomojets]]
- [[Nikita Kolyaev]] 
- [[Vincent Kompany]] 
- [[Ibrahima Konaté]]
- [[Pape Moussa Konaté]] 
- [[Geoffrey Kondogbia]]
- [[Arouna Koné]]
- [[Bakari Koné]]
- [[Ismaël Koné]]
- [[Terence Kongolo]]
- [[Otto Konrad]]
- [[Emmelie Konradsson]]
- [[Ezri Konsa]]
- [[Oliver Konsa]]
- [[Andres Koogas]]
- [[Teun Koopmeiners]]
- [[Raymond Kopa]]
- [[Kaido Koppel]]
- [[Vladimir Kornev]]
- [[Igor Koroljov]]
- [[Mihhail Korotajev]]
- [[Sergei Korsunov]]
- [[Sergei Koršunov]]
- [[Laurent Koscielny]] 
- [[Tristan Koskor]]
- [[Kopel Koslovski]]
- [[Odilon Kossounou]]
- [[Filip Kostić]]
- [[Artur Kotenko]]
- [[Tomáš Koubek]]
- [[Kalidou Koulibaly]]
- [[Jules Koundé]]
- [[Niko Kovač]]
- [[Robert Kovač]]
- [[Mateo Kovačić]]
- [[Dawid Kownacki]]
- [[Arvo Kraam]]
- [[Emil Krafth]]
- [[Alex Král]]
- [[Christoph Kramer]]
- [[Niko Kranjčar]]
- [[Tristan Krass]]
- [[Jean-Philippe Krasso]]
- [[Vladislav Kreida]]
- [[Dario Krešić]]
- [[Rene Krhin]]
- [[Eron Krillo]] 
- [[Roy Krishna]]
- [[Marko Kristal]]
- [[Rasmus Kristensen]]
- [[Ilja Krivošein]]
- [[Bojan Krkić]]
- [[Felix Kroos]]
- [[Toni Kroos]]
- [[‎Dmitri Kruglov]]
- [[Tim Krul]]
- [[Rade Krunić]]
- [[Robbie Kruse]]
- [[Toomas Krõm]]
- [[Maksim Krõtšanov]]
- [[Grzegorz Krychowiak]]
- [[Vlada Kubassova]]
- [[Juraj Kucka]]
- [[Masato Kudō]]
- [[Fjodor Kudrjašov]]
- [[Mohammed Kudus]]
- [[Johannes Kukebal]]
- [[Andre Kukk]]
- [[Aleksandr Kulatšenko]]
- [[Aleksandr Kulik]]
- [[Aleksandr Kulikov]]
- [[Aleksandr Kulinitš]] 
- [[Sergei Kulitšenko]]
- [[Dejan Kulusevski]]
- [[Pierre Kunde]]
- [[Njazi Kuqi]]
- [[Shefki Kuqi]]
- [[Kevin Kurányi]]
- [[Richard Kuremaa]]
- [[Jürgen Kuresoo]]
- [[Layvin Kurzawa]]
- [[Tomasz Kuszczak]]
- [[Ilja Kutepov]]
- [[Ats Kutter]]
- [[Vitali Kutuzov]]
- [[Timo Kuus]]
- [[Reijo Kuusik]]
- [[Dirk Kuyt]]
- [[Ervin Kõll]]
- [[Uku Kõrre]]
- [[Christian Kõrtsmik]] 
- [[Risto Kägo]]
- [[Kristen Kähr]]
- [[Mattias Käit]]
- [[Benjamin Källman]]
- [[Kim Källström]]
- [[Martin Käos]]
- [[Siim Kärson]]
- [[Greger Könninge]]
- [[Karel Kübar]]
- [[Kaarel Kümnik]]
- [[Karli Kütt]]

==L== 
[[Reio Laabus]]
- [[Maario Laansoo]]
- [[Getter Laar]]
- [[Ave-Lii Laas]]
- [[Mikk Laas]]
- [[Arnold Laasner]]
- [[Gaëtan Laborde]]
- [[Alexandre Lacazette]]
- [[Darryl Lachman]]
- [[Maxence Lacroix]]
- [[Gustaf Lagerbielke]]
- [[Philipp Lahm]]
- [[Sander Laht]]
- [[Aïssa Laïdouni]]
- [[Stefan Lainer]]
- [[Tauno Laja]]
- [[Nemanja Lakić-Pešić]]
- [[Vasílios Lákis]] 
- [[Adam Lallana]]
- [[Thomas Lam]]
- [[Rickie Lambert]]
- [[Daniela Mona Lambin]]
- [[Érik Lamela]]
- [[Frank Lampard]] 
- [[Ádám Lang]]
- [[Noa Lang]]
- [[Manuel Lanzini]]
- [[Kristen Lapa]]
- [[Aymeric Laporte]]
- [[Andrei Lapuškin]]
- [[Cyle Larin]]
- [[Glen Atle Larsen]]
- [[Jørgen Strand Larsen]]
- [[Henrik Larsson]] 
- [[Sam Larsson]]
- [[Sebastian Larsson]]
- [[Jamaal Lascelles]]
- [[August Lass]]
- [[Darko Lazović]]
- [[Brian Laudrup]]
- [[Michael Laudrup]]
- [[Ezequiel Lavezzi]]
- [[Mihhail Lavrentjev (jalgpallur)|Mihhail Lavrentjev]]
- [[Klemen Lavrič]]
- [[Stephen Laybutt]]
- [[Miguel Layún]] 
- [[Adam le Fondre]]
- [[Robin Le Normand]]
- [[Rafael Leão]]
- [[Jan Lecjaks]]
- [[Mathew Leckie]]
- [[Ryan Ledson]]
- [[Lee Jae-sung]]
- [[Liivo Leetma]]
- [[Adam Legzdins]]
- [[Jens Lehmann]]
- [[Richard Leht]]
- [[Jaan Leimann]]
- [[Fabiano Leismann]]
- [[Vitali Leitan]]
- [[Moritz Leitner]]
- [[Lucas Leiva]]
- [[Johannes Lello]]
- [[Marko Lelov]]
- [[Thomas Lemar]]
- [[Mati Lember]]
- [[Mario Lemina]]
- [[Mauricio Lemos]]
- [[Marek Lemsalu]]
- [[Aaron Lennon]]
- [[Bernd Leno]]
- [[Raido Leokin]]
- [[Johnny Leoni]]
- [[Sergei Leontovitš]]
- [[Ranet Lepik]]
- [[Sander Lepik]]
- [[Brent Lepistu]]
- [[Sergei Lepmets]]
- [[Jefferson Lerma]]
- [[Artem Levizi]]
- [[Joleon Lescott]]
- [[Robert Lewandowski]]
- [[Myles Lewis-Skelly]]
- [[Philipp Lienhart]]
- [[Frank Liivak]]
- [[Elvis Liivamägi]] 
- [[Lucas Lima]]
- [[Paulo César Lima]]
- [[Robin Limberg]]
- [[Nikolai Linberg]]
- [[Andreas Linde]]
- [[Anders Lindegaard]]
- [[Victor Lindelöf]]
- [[Meelis Lindmaa]]
- [[Åke Lindman]]
- [[Heinz Lindner]]
- [[Joel Lindpere]]
- [[Jesper Lindstrøm]]
- [[Gary Lineker]]
- [[Karol Linetty]]
- [[Jesse Lingard]]
- [[Tarmo Linnumäe]]
- [[Dmitri Lipartov]]
- [[Dmitri Lipetski]]
- [[Marko Lipp]]
- [[Marcello Lippi]]
- [[Érik Lira]]
- [[Jari Litmanen]]
- [[Pierre Littbarski]]
- [[Marko Livaja]]
- [[Dominik Livaković]]
- [[Adem Ljajić]]
- [[Fredrik Ljungberg]]
- [[Diego Llorente]]
- [[Fernando Llorente]]
- [[Marcos Llorente]]
- [[Hugo Lloris]]
- [[Ivan Lobai]]
- [[Stanislav Lobotka]]
- [[Manuel Locatelli]]
- [[Tom Lockyer]]
- [[Robin Lod]]
- [[Renan Lodi]]
- [[Ruben Loftus-Cheek]]
- [[Marcelo Lomba]]
- [[David Lombán]]
- [[Timo Lomp]]
- [[Pavel Londak]]
- [[Shane Long]]
- [[Sean Longstaff]]
- [[Katrin Loo]]
- [[Ademola Lookman]]
- [[Alexandre Lopes]]
- [[Anthony Lopes]]
- [[Diego López]]
- [[Javi López]]
- [[Pau López]]
- [[David López Silva]]
- [[Jhilmar Lora]]
- [[Jürgen Lorenz]]
- [[Anthony Lozano]]
- [[Hirving Lozano]]
- [[Jordan Lotomba]]
- [[Imran Louza]]
- [[Vágner Love]]
- [[Dejan Lovren]]
- [[Shane Lowry]]
- [[Matthew Lowton]]
- [[Edrisa Lubega]]
- [[Cristiano Lucarelli]]
- [[Ayrton Lucas]]
- [[Derrick Luckassen]]
- [[Juan Martín Lucero]]
- [[Lúcio]]
- [[Jhon Lucumí]]
- [[Rasmus Luhakooder]]
- [[Ľubomír Luhový]]
- [[Karl-Eerik Luigend]]
- [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]]
- [[Florentino Luís]]
- [[Luiz Gustavo]]
- [[Romelu Lukaku]]
- [[Saša Lukić]]
- [[Andrus Lukjanov]]
- [[Marco Lukka]]
- [[Aleksandar Luković]]
- [[Adam Lundqvist]]
- [[Massimo Luongo]]
- [[Siim Luts]]
- [[Amor Luup]]
- [[Vanderlei Luxemburgo]]
- [[Silver Lätt]]
- [[Jonas Lössl]]
- [[Joachim Löw]]
- [[Chris Löwe]]

==M==
[[Awer Mabil]]
- [[Alexis Mac Allister]]
- [[Ramūnas Mačežinskas]]
- [[Kōki Machida]]
- [[Jamie Maclaren]]
- [[Krzysztof Mączyński]]
- [[James Maddison]]
- [[Reimo Madissoo]]
- [[Noni Madueke]]
- [[Daizen Maeda]]
- [[Joakim Mæhle]]
- [[Pablo Maffeo]]
- [[Darius Magdišauskas]]
- [[Josh Magennis]]
- [[Christian Maggio]]
- [[Harry Maguire]]
- [[Mehdi Mahdavikia]]
- [[Riyad Mahrez]]
- [[Thiago Maia]]
- [[Maicon]]
- [[Jonatan Maidana]]
- [[Sepp Maier]]
- [[Habib Maïga]]
- [[Mike Maignan]]
- [[Josh Maja]]
- [[Róbert Mak]]
- [[Roy Makaay]] 
- [[Claude Makélélé]]
- [[Nemanja Maksimović]]
- [[Tyrell Malacia]]
- [[Vjatšeslav Malafejev]]
- [[Luis Malagón]]
- [[Paolo Maldini]]
- [[Donyell Malen]]
- [[Aljona Malets]]
- [[Vladimir Malinin]]
- [[Vladimir Malkov]]
- [[Hugo Mallo]]
- [[Florent Malouda]]
- [[Deniss Malov]]
- [[Rameš Mamedov]]
- [[Maksim Mamutov]]
- [[Gianluca Mancini]]
- [[Roberto Mancini]]
– [[Steve Mandanda]]
– [[Aïssa Mandi]]
- [[Mario Mandžukić]]
– [[Eliaquim Mangala]]
- [[Orel Mangala]]
- [[Maniche]] 
- [[Vito Mannone]]
- [[Javier Manquillo]]
- [[İlhan Mansız]]
- [[Diego Maradona]] 
- [[Edu Marangon]]
- [[Carlos Marchena]]
- [[Fernando Marçal]]
- [[Agustín Marchesín]]
- [[Claudio Marchisio]]
- [[Emiliano Marcondes]]
- [[Moussa Marega]]
- [[Pablo Marí]]
- [[Adrian Mariappa]]
- [[Tomislav Marić]]
- [[Marko Marin]]
- [[Răzvan Marin]]
- [[Nicklas Maripuu]]
- [[Reno Mark]]
- [[Eero Markkanen]] 
- [[Andri Markovitš]]
- [[Kristian Marmor]]
- [[Rafael Márquez]]
- [[Jesse Marsch]]
- [[Marta Vieira da Silva|Marta]]
- [[Roger Martí]]
– [[Anthony Martial]]
- [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]]
- [[Henry Martín]]
- [[Russell Martin]]
- [[Gabriel Martinelli]]
- [[Emiliano Martínez]]
- [[Iñigo Martínez]]
- [[Jackson Martínez]]
- [[Osvaldo Martínez]]
- [[Pity Martínez]]
- [[Roberto Martínez]]
- [[Saul Martínez]]
- [[Lucas Martínez Quarta]]
- [[Gerardo Martino]]
- [[André Martins]]
- [[Obafemi Martins]] 
- [[Quenten Martinus]]
- [[Nikita Martõnov]]
- [[Adam Marušić]]
- [[Bert van Marwijk]]
- [[Omar Mascarell]]
- [[Javier Mascherano]]
- [[Nenad Maslovar]]
- [[Josef Masopust]]
- [[Lukáš Masopust]]
- [[Edgaras Mastianica]]
- [[Arthur Masuaku]]
- [[Chikashi Masuda]]
- [[Nikolai Mašitšev]]
- [[Noussair Mazraoui]]
- [[Walter Mazzarri‎]]
- [[Andrei Mazurkevitš]]
- [[Jaime Mata]]
- [[Juan Mata]]
- [[Marco Materazzi]]
- [[Jérémy Mathieu]]
- [[Nemanja Matić]]
- [[Jarmo Matikainen]]
- [[Joël Matip]]
- [[Léo Matos]]
- [[Alessandro Matri]]
- [[Aleksei Matrossov]]
- [[Juho Matsalu]]
- [[Daisuke Matsui]]
- [[Gyōji Matsumoto]]
- [[Lothar Matthäus]]
- [[Blaise Matuidi]] 
- [[Stephy Mavididi]]
- [[Philipp Max]]
- [[Alexandru Maxim]]
- [[Borja Mayoral]]
- [[Emmanuel Mayuka]]
- [[Kevin Mbabu]]
- [[Kylian Mbappé]]
- [[Chancel Mbemba]] 
- [[Bryan Mbeumo]]
- [[Raïs M'Bolhi]]
- [[Patrick M'Boma]]
- [[Réginald Mbu Alidor]]
- [[Oliver McBurnie]]
- [[Alex McCarthy]]
- [[Sean McDermott]]
- [[Josh McEachran]]
- [[Aiden McGeady]]
- [[John McGinn]]
- [[Niall McGinn]]
- [[David McGoldrick]]
- [[Ryan McGowan]]
- [[Riley McGree]]
- [[Allan McGregor]]
- [[Callum McGregor]]
- [[Weston McKennie]]
- [[Mark McKenzie]]
- [[Kenny McLean]]
- [[Paddy McNair]]
- [[Dwight McNeil]]
- [[Scott McTominay]]
- [[Brandon Mechele]]
- [[Dmitrijs Medeckis]]
- [[Gary Medel]]
- [[Facundo Medina]]
- [[Ramón Medina Bello]]
- [[Ben Mee]]
- [[Marko Meerits]]
- [[Rihard Meesit]]
- [[Janek Meet]]
- [[Admir Mehmedi]]
- [[Fernando Meira]] 
- [[Raul Meireles]]
- [[Meelis Meisalu]]
- [[Soualiho Meïté]]
- [[Olof Mellberg]]
- [[Felipe Melo]]
- [[Tanel Melts]]
- [[Nuno Mendes]]
- [[Ryan Mendes]]
- [[Thiago Mendes]]
- [[Brais Méndez]]
- [[Bruno Méndez]]
- [[Édouard Mendy]]
- [[Ferland Mendy]]
- [[Nampalys Mendy]]
- [[Jérémy Ménez]]
- [[Gideon Mensah]]
- [[Chris Mepham]]
- [[Umut Meraş]]
- [[Gabriel Mercado]]
- [[Alex Meret]]
- [[Mikel Merino]]
- [[Dries Mertens]]
- [[Per Mertesacker]]
- [[Illan Meslier]]
- [[Lionel Messi]]
- [[Junior Messias]]
- [[Connor Metcalfe]]
- [[Kiril Metkov]]
- [[Karol Mets]]
- [[Mikk Metsa]]
- [[Christoph Metzelder]]
- [[Thomas Meunier]]
- [[Andy van der Meyde]]
- [[Max Meyer]]
- [[Erik Midtgarden]]
- [[Fredrik Midtsjø]]
- [[Simon Mignolet]]
- [[Nikita Mihhailov]]
- [[Mairo Miil]]
- [[Markus Miiter]]
- [[Tobias Mikkelsen]]
- [[Evald Mikson]]
- [[Nikola Milenković]]
- [[Arkadiusz Milik]]
- [[Sergej Milinković-Savić]]
- [[Vanja Milinković-Savić]]
- [[Željko Milinovič]]
- [[Diego Milito]]
- [[Gabriel Milito]]
- [[Liam Millar]]
- [[Martin Miller]]
- [[Mark Milligan]]
- [[James Milner]]
- [[Mikk Miländer]]
- [[Santi Mina]]
- [[Yerry Mina]]
- [[Tyrone Mings]]
- [[Valeri Minkenen]]
- [[Ignasi Miquel]]
- [[Mirandinha]]
- [[Antonio Mirante]]
- [[Aleksei Mirantšuk]]
- [[Anton Mirantšuk]]
- [[Zvjezdan Misimović]]
- [[Konstantínos Mítroglou]]
- [[Aleksandar Mitrović]]
- [[Hiroyuki Mitsuyama]]
- [[Andrus Mitt]]
- [[Maximilian Mittelstädt]]
- [[Atsuhiro Miura]]
- [[Johan Mjällby]]
- [[Filip Mladenović]]
- [[Mladen Mladenović]]
- [[Jakub Moder]]
- [[Anthony Modeste]]
- [[Luka Modrić]]
- [[Milad Mohammadi]]
- [[Sadegh Moharrami]]
- [[Niklas Moisander]]
- [[Johan Mojica]]
- [[Jorge Molina Vidal]]
- [[Nacho Monreal]]
- [[César Montes]]
- [[Luis Montes]]
- [[Fábio César Montezine]]
- [[Martín Montoya]]
- [[Bobby Moore]]
- [[Aaron Mooy]]
- [[Emre Mor]]
- [[Júnior Moraes]]
- [[Baltazar Maria de Morais Júnior]]
- [[Álvaro Morata]]
- [[Ľubomír Moravčík]]
- [[Jonathan Moreira]]
- [[Alberto Moreno]]
- [[Álex Moreno]]
- [[Héctor Moreno]]
- [[Marcelo Martins Moreno]]
- [[Marlos Moreno]]
- [[Alex Morgan]]
- [[Fernando Morientes]] 
- [[Gustavo Morínigo]]
- [[Steve Morison]]
- [[Anastassia Morkovkina]]
- [[Piermario Morosini]]
- [[Igor Morozov]]
- [[Sam Morsy]]
- [[Olimpiu Moruțan]]
- [[Victor Moses]]
- [[Jean Mota]]
- [[Lebo Mothiba]]
- [[Thiago Motta]]
- [[Harold Moukoudi]]
- [[Steve Mounié]]
- [[Mason Mount]]
- [[Léo Moura]]
- [[Lucas Moura]]
- [[Miljan Mrdaković]]
- [[Youssef Msakni]]
- [[Mõhhailo Mudrõk]]
- [[Davith Mudžiri]]
- [[Deniss Muhametdinov]]
- [[Edin Mujčin]]
- [[Nordi Mukiele]]
- [[Álex Mula]]
- [[Iker Muniain]]
- [[Rasmus Munskind]]
- [[Luis Muriel]]
- [[Michael Amir Murillo]]
- [[Muriqui]]
- [[Mateo Musacchio]]
- [[Yunus Musah]]
- [[Jamal Musiala]]
- [[Juan Musso]]
- [[Shkodran Mustafi]]
- [[Zećira Mušović]]
- [[Momodu Mutairu]]
- [[Jordon Mutch]]
- [[Raiko Mutle]]
- [[Adrian Mutu]]
- [[Phillipp Mwene]]
- [[Enock Mwepu]]
- [[Vitali Mõrnõi]]
- [[Roman Mõtlik]]
- [[Ott Mõtsnik]]
- [[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]]
- [[Andre Mägi]]
- [[Valter Mäng]]
- [[Karl Mööl]]
- [[Mert Müldür]]
- [[Gerd Müller]]
- [[Nicolai Müller]]
- [[Thomas Müller]]
- [[Marten Mütt]]

==N==
[[Andrew Nabbout]]
- [[Antônio Naelson]]
- [[Akihiro Nagashima]]
- [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] 
- [[Ádám Nagy]]
- [[Konstantin Nahk]]
- [[Radja Nainggolan]]
- [[Gerlin Naisson]]
- [[Marvelous Nakamba]]
- [[Keito Nakamura]]
- [[Shunsuke Nakamura]]
- [[Hidetoshi Nakata]]
- [[Nahitan Nández]]
- [[Nani]]
- [[Akira Narahashi]]
- [[Armand Naris]]
- [[Gilberto Carlos Nascimento]]
- [[Samir Nasri]]
- [[Matija Nastasić]]
- [[Atsushi Natori]]
- [[Kyle Naughton]]
- [[Aleksei Naumov]]
- [[Jesús Navas]]
- [[Keylor Navas]]
- [[Mike Trésor Ndayishimiye]]
- [[Cherif Ndiaye]]
- [[Iliman Ndiaye]]
- [[Evan Ndicka]]
- [[Wilfred Ndidi]]
- [[Dan Ndoye]]
- [[Pavel Nedvěd]]
- [[Tarmo Neemelo]]
- [[Valter Neeris]]
- [[Johan Neeskens]]
- [[Álvaro Negredo]]
- [[Heleri-Anete Neider]]
- [[Lucas Neill]]
- [[Reiss Nelson]]
- [[Victor Nelsson]]
- [[David Neres]]
- [[Alessandro Nesta]]
- [[Roman Nesterovski]]
- [[Pedro Neto]]
- [[Igor Netto]]
- [[Manuel Neuer]]
- [[Florian Neuhaus]]
- [[Artur Neuman-Tarimäe]]
- [[Oliver Neuville]]
- [[João Neves]]
- [[Rúben Neves]]
- [[Thiago Neves]]
- [[Gary Neville]] 
- [[Neymar]]
- [[Michael Ngadeu-Ngadjui]]
- [[Moumi Ngamaleu]]
- [[Nguyễn Công Phượng]]
- [[Sikou Niakaté]]
- [[Tanguy Nianzou]]
- [[Mitch Nichols]]
- [[Georg Niedermeier]]
- [[Harald Nielsen (jalgpallur)|Harald Nielsen]]
- [[Håvard Nielsen]]
- [[Richard Møller Nielsen]]
- [[Saúl Ñíguez]]
- [[Mart-Mattis Niinepuu]]
- [[Henry Niinlaub]]
- [[Themistoklís Nikolaḯdis]]
- [[Antonis Nikopolidis]]
- [[Johannes Niks]]
- [[Alexander Nimo]]
- [[Daigo Nishi]]
- [[Akihiro Nishimura]]
- [[Akira Nishino]]
- [[Ruud van Nistelrooij]]
- [[Florin Niță]]
- [[Daiki Niwa]]
- [[Nicolas Nkoulou]]
- [[Christopher Nkunku]]
- [[Christian Noboa]]
- [[Craig Noone]]
- [[Kristoffer Nordfeldt]]
- [[Håvard Nordtveit]]
- [[Martin Normann]]
- [[Jade North]]
- [[Oliver Norwood]]
- [[Akira Nozawa]]
- [[Lassad Nouioui]]
- [[Filip Novák]]
- [[Milivoje Novaković]]
- [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)|Jevgeni Novikov]]
- [[Arvydas Novikovas]]
- [[Nurlan Novruzov]]
- [[Jens Nowotny]]
- [[Fabrice Nsakala]]
- [[Olivier Ntcham]]
- [[Felipe Nunes]]
- [[Matheus Nunes]]
- [[Darwin Núñez]]
- [[Marcelino Núñez]]
- [[Ott Nõmm]]
- [[Mait Nõmme]]
- [[Raivo Nõmmik]]
- [[Alexander Nübel]]
- [[Benjamin Nygren]]
- [[Bengt Nyholm]]
- [[Allan Nyom]]

==O==
[[Gabriel Obertan]]
- [[John Mikel Obi]]
- [[Michael Obiku]]
- [[Jan Oblak]]
- [[Lucas Ocampos]]
- [[Guillermo Ochoa]]
- [[Juan Adriel Ochoa Reyes]]
- [[Massimo Oddo]]
- [[Peter Odemwingie]]
- [[Timur Odinajev]]
- [[Denis Odoi]]
- [[Roy O'Donovan]]
- [[Moses Odubajo]]
- [[Aleksejs Kuplovs-Oginskis]]
- [[Oh Hyeon-gyu]]
- [[Janne Oinas]]
- [[Rait Oja]]
- [[Reimo Oja]]
- [[Henrik Ojamaa]]
- [[Hindrek Ojamaa]]
- [[Noah Okafor]]
- [[Ivan O'Konnel-Bronin]]
- [[Daisuke Oku]]
- [[Maaren Olander]]
- [[Aleksandr Olerski]]
- [[Tanel Olev]]
- [[Ivica Olić]]
- [[Denõss Oliinõk]]
- [[Michael Olise]]
- [[Donizete Oliveira]]
- [[Sérgio Oliveira]]
- [[John Sidney Oliver]]
- [[Mathías Olivera]]
- [[Ervin Ollik]]
- [[Robin Olsen]]
- [[Kristoffer Olsson]]
- [[Indro Olumets]]
- [[Kenneth Omeruo]]
- [[Amadou Onana]]
- [[André Onana]]
- [[Jérôme Onguéné]]
- [[Paul Onuachu]]
- [[Oguchi Onyewu]]
- [[Håkon Opdal]]
- [[Loïs Openda]]
- [[Andres Oper]]
- [[Christopher Opéri]]
- [[Jerome Opoku]]
- [[Willi Orbán]]
- [[Frank Ordenewitz]]
- [[Joel Ordóñez]]
- [[‎Aiko Orgla]]
- [[Divock Origi]]
- [[Andrei Ornat]]
- [[Karl Orren]]
- [[Lale Orta]]
- [[Mislav Oršić]]
- [[José Ortigoza]]
- [[Ángel Ortiz]]
- [[Celso Ortiz]]
- [[Daniel O'Shaughnessy]]
- [[Bright Osayi-Samuel]]
- [[John O'Shea]]
- [[Victor Osimhen]]
- [[Yordan Osorio]]
- [[David Ospina]]
- [[Ilja Ossipov]]
- [[Leo Østigård]]
- [[Magomed Ozdojev]]
- [[Zurab Otšigava]]
- [[Ott Ottis]]
- [[Dango Ouattara]]
- [[Azzedine Ounahi]]
- [[Marc Overmars]]
- [[Bryan Oviedo]]
- [[Igor Ovsjannikov]]
- [[Michael Owen]]
- [[Elisha Owusu]]
- [[Alex Oxlade-Chamberlain]]
- [[Mikel Oyarzabal]]

==P==
[[Ander Paabut]]
- [[Heinrich Paal]]
- [[Rudolf Paal]]
- [[Sten-Egert Paap]]
- [[Erik Paartalu]] 
- [[Willian Pacho]]
- [[Gonçalo Paciência]]
- [[Sergio Padt]]
- [[Marians Pahars]]
- [[Paik Seung-ho]]
- [[Connor Pain]]
- [[Joseph Paintsil]]
- [[Bob Paisley]]
- [[Ave Pajo]]
- [[Märten Pajunurm]]
- [[Maido Pakk]]
- [[Ever Palacios]]
- [[Exequiel Palacios]]
- [[Helibelton Palacios]]
- [[Wilson Palacios]]
- [[Karl Palatu]] 
- [[João Palhinha]]
- [[Siim-Sten Palm]]
- [[Karl-Erik Palmér]]
- [[Emerson Palmieri]]
- [[José Luis Palomino]]
- [[Kevor Palumets]]
- [[Andrej Panadić]]
- [[Goran Pandev]]
- [[Walter Pandiani]]
- [[Antonín Panenka]]
- [[Marko Pantelić]]
– [[Costel Pantilimon]]
- [[Christian Panucci]]
- [[Avraám Papadópoulos]]
- [[Dimítris Papadópoulos]]
- [[Sokrátis Papastathópoulos]]
- [[Novo Papaz]]
- [[Tadas Papečkys]]
- [[Jean-Pierre Papin]]
- [[Ingmar Krister Paplavskis]]
- [[Maksim Paponov]]
- [[Leart Paqarada]]
- [[Egon Parbo]]
- [[Leandro Paredes]]
- [[Sergei Pareiko]]
- [[Daniel Parejo]]
- [[Mati Pari]]
- [[Scott Parker]] 
- [[Petri Pasanen]]
- [[Ezio Pascutti]]
- [[Bernard Pask]]
- [[Maksim Paskotši]]
- [[Gérald Passi]]
- [[Javier Pastore]]
- [[Mario Pašalić]]
- [[Alexandre Pato]]
- [[Hannu Patronen]]
- [[Nathan Patterson]]
- [[Pedro Miguel Pauleta]]
- [[Paulinho (sündinud 2000)|Paulinho]]
- [[Gabriel Paulista]]
- [[Wellington Paulista]]
- [[Anete Paulus]]
- [[Benjamin Pavard]]
- [[Jiří Pavlenka]]
- [[Vangélis Pavlídis]]
- [[Aleksandar Pavlović]]
- [[Roman Pavljutšenko]]
- [[Strahinja Pavlović]]
- [[Cristian Pavón]]
– [[Dimitri Payet]]
- [[Andero Pebre]]
- [[Marcus Holmgren Pedersen]]
- [[Poul Pedersen]]
- [[Tore Pedersen]]
- [[Alfonso Pedraza]]
- [[João Pedro]]
- [[Rasmus Peetson]]
- [[Meelis Peitre]] 
- [[Peter Pekarík]]
- [[Tomáš Pekhart]]
- [[Albin Pelak]]
- [[Pelé]]
– [[Graziano Pellè]]
– [[Lorenzo Pellegrini]]
– [[Facundo Pellistri]]
– [[Sergio Peña]]
- [[Jermaine Pennant]]
- [[Michel Pensée]]
- [[Risto E. J. Penttilä]]
- [[Oribe Peralta]]
- [[Danilo Pereira]]
- [[Matheus Pereira]]
- [[Ricardo Pereira]]
- [[Maicon Pereira de Oliveira]]
- [[Andrejs Perepļotkins]]
- [[Carles Pérez]]
- [[Enzo Pérez]]
- [[Hernán Pérez]]
- [[Rubén Pérez]]
- [[Mattia Perin]]
- [[Ivan Perišić]]
- [[Romain Perraud]]
- [[Simone Perrotta]]
- [[Robin van Persie]]
- [[Matteo Pessina]]
- [[Germán Pezzella]]
- [[Nils Petersen]]
- [[Voldemar Peterson]]
- [[Dimitri Petratos]]
- [[Vadimas Petrenka]]
- [[Martin Petrov]]
- [[Vladimir Pettai]]
- [[Matt Phillips]]
- [[Jordan Pickford]]
- [[Fernando Picún]]
- [[Erik Pieters]]
- [[Arnold Pihlak]]
- [[Kristofer Piht]]
- [[Uno Piir]]
- [[Raio Piiroja]]
- [[Artur Pikk]] 
- [[Priit Pikker]]
- [[Václav Pilař]]
- [[Ethan Pinnock]]
- [[Javier Pinola]]
- [[Gerard Piqué]]
- [[Joaquín Piquerez]]
- [[Robert Pirès]]
- [[Andrea Pirlo]]
- [[Łukasz Piszczek]]
- [[Claudio Pizarro]]
- [[Guido Pizarro]]
- [[Rodolfo Pizarro]]
- [[Andri Pjatov]]
- [[Gonzalo Plata]]
- [[Michel Platini]]
- [[Alassane Pléa]]
- [[Karel Poborský]]
- [[Mauricio Pochettino]]
- [[Tomás Pochettino]]
- [[Gintas Podelis]]
- [[Maksim Podholjuzin]]
- [[Lukas Podolski]]
- [[Paul Pogba]]
- [[Pavel Pogrebnjak]]
- [[Joel Pohjanpalo]] 
- [[Aivar Pohlak]]
- [[Pelle Pohlak]]
- [[Vukašin Poleksić]]
- [[Ezequiel Ponce]]
- [[Leonardo Ponzio]]
- [[Markus Poom]]
- [[Mart Poom]] 
- [[Gabriel Popescu]]
- [[Ivelin Popov]]
- [[Denis Popović]]
- [[Tony Popovic]]
- [[Alexandra Popp]]
- [[Pedro Porro]]
- [[Francisco Portillo]]
- [[Portu]]
- [[Stefan Posch]]
- [[‎Sander Post]]
- [[Hélder Postiga]]
- [[Graham Potter]]
- [[Yussuf Poulsen]]
- [[Nick Powell]]
- [[Dennis Praet]]
- [[Cesare Prandelli]]
- [[Danijel Pranjić]]
- [[Fabio Prates]]
- [[Lucas Pratto]]
- [[Aivar Priidel]]
- [[Aleksandar Prijović]]
- [[Alex Pritchard]]
- [[Quincy Promes]]
- [[Albert Prosa]] 
- [[Dado Pršo]]
- [[Igor Prins]]
- [[Stanislav Prins]]
- [[Grischa Prömel]]
- [[Davy Pröpper]]
- [[Tymoteusz Puchacz]]
- [[Rene Puhke]]
- [[Arūnas Pukelevičius]]
- [[Martti Pukk]]
- [[Teemu Pukki]]
- [[Christian Pulisic]]
- [[Eino Puri]]
- [[Sander Puri]]
- [[Ats Purje]]
- [[Ferenc Puskás]]
- [[Aleksandr Puštov]]
- [[Jorginho Putinatti]]
- [[Marko Putinčanin]]
- [[Carles Puyol]]
- [[Raimond Põder]]
- [[Kristofer Põldme]]

==Q==
[[Robin Quaison]]
- [[Ricardo Quaresma]]
- [[Juan Sebastián Quintero]]
- [[Damiano Quintieri]]
- [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]]

==R==
[[Mohsen Rabiekhah]]
- [[Adrien Rabiot]]
- [[Ivan Radeljić]]
- [[Nemanja Radonjić]]
- [[Ștefan Radu]]
- [[Lukas Raeder]]
- [[Rafael Pereira da Silva]] 
- [[Rafinha]]
- [[Rafinha (sündinud 1993)]]
- [[Baba Rahman]]
- [[Uwe Rahn]]
- [[Jukka Raitala]]
- [[Lembit Rajala]]
- [[Margus Rajaver]]
- [[Predrag Rajković]]
- [[Ivan Rakitić]]
- [[Benito Raman]]
– [[Adil Rami]]
- [[Ramires]]
- [[Gonçalo Ramos]]
- [[Rafael Ramos]]
- [[Sergio Ramos]]
- [[Aaron Ramsey]] 
- [[Claudio Ranieri]]
- [[Krister-Kaspar Rannamaa]]
- [[Milan Rapaić]]
- [[Megan Rapinoe]]
- [[Marcus Rashford]]
- [[Giacomo Raspadori]]
- [[Tomas Ražanauskas]]
- [[Andrei Rațiu]]
- [[Daniil Ratnikov]]
- [[Eduard Ratnikov]] 
- [[Sergei Ratnikov]]
- [[Svajūnas Rauckis]]
- [[Andreas Raudsepp]]
- [[Raúl]]
- [[David Raum]]
- [[Pasi Rautiainen]]
- [[David Raya]]
- [[Rayan]]
- [[Oleg Reabciuk]]
- [[Tim Ream]]
- [[Ante Rebić]]
- [[Harry Redknapp]]
- [[Nathan Redmond]]
- [[Darius Regelskis]]
- [[Walid Regragui]]
- [[Otto Rehhagel]]
- [[Tijjani Reijnders]]
- [[Martin Reim]]
- [[Riido Reiman]]
- [[Bernhard Rein]]
- [[José Manuel Reina]]
- [[Reinaldo]]
- [[Otto Reinfeldt-Reinlo]]
- [[Raido Reinsalu]]
- [[Eerik Reinsoo]]
- [[Mikk Reintam]]
- [[Ott Reinumäe]]
- [[Michael Reiziger]]
- [[Karim Rekik]]
- [[Loïc Rémy]]
- [[Marco Reus]]
- [[Carles Rexach]] 
- [[Diego Antonio Reyes]]
- [[Israel Reyes]]
- [[Giovanni Reyna]]
- [[Chadi Riad]]
- [[Adriano Leite Ribeiro]]
- [[Éverton Ribeiro]]
- [[Franck Ribéry]] 
- [[Hamilton Ricard]]
- [[Declan Rice]]
- [[Chris Richards]]
- [[Micah Richards]]
- [[Jaïro Riedewald]]
- [[Maximilian Riedmüller]]
- [[Søren Rieks]]
- [[Emiliano Rigoni]]
- [[Herol Riiberg]]
- [[John Arne Riise]]
- [[Boris Riisik]]
- [[Frank Rijkaard]]
- [[Tomas Rimas]]
- [[Artūras Rimkevičius]]
- [[Danilo Rinaldi]]
- [[Richard Ríos]]
- [[Josh Risdon]]
- [[Roope Riski]]
- [[Ranet Ristikivi]]
- [[Stefan Ristovski]]
- [[Rivaldo]]
- [[Blas Riveros]]
- [[Arjen Robben]]
- [[Robinho]] 
- [[Antonee Robinson]]
- [[Callum Robinson]]
- [[Jack Robinson]]
- [[Paul Robinson]]
- [[Joel Robles]]
- [[Bobby Robson]]
- [[Hal Robson-Kanu]]
- [[Marcos Rocha]]
- [[Sergio Rochet]]
- [[Hugo Rodallega]]
- [[Sebastian Rode]]
- [[Joe Rodon]]
- [[Garry Rodrigues]]
- [[Jorge Rodrigues]]
- [[Márcio Rodrigues]]
- [[Moacir Rodrigues dos Santos]]
- [[Ángel Rodríguez]]
- [[Guido Rodríguez]]
- [[Jaime Rodríguez]]
- [[James Rodríguez]]
- [[Jay Rodriguez]]
- [[Jonathan Rodríguez]]
- [[Luis Alfonso Rodríguez]]
- [[Maximiliano Rodríguez]]
- [[Óscar Rodríguez]]
- [[Yoel Rodríguez]]
- [[Pedro Rodríguez Ledesma]]
- [[Jack Rodwell]]
- [[Mads Roerslev]]
- [[Morgan Rogers]]
- [[Marcus Rohdén]]
- [[Marco Rojas]]
- [[Robert Rojas]]
- [[Marcos Rojo]]
- [[Simon Rolfes]]
- [[Esteban Rolón]]
- [[Leonardo Rolón]]
- [[Raido Roman]]
- [[Taras Romanczuk]]
- [[Koffi Ndri Romaric]]
- [[Romário]]
- [[Ángel Romero]]
- [[Cristian Romero]]
- [[Luis Alberto Romero]]
- [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]]
- [[Oriol Romeu]]
- [[Ronaldinho]]
- [[Ronaldo]]
- [[Cristiano Ronaldo]]
- [[Salomón Rondón]]
- [[Frederik Rønnow]]
- [[Meelis Rooba]]
- [[Urmas Rooba]] 
- [[Wayne Rooney]] 
- [[Roberto Rosales]]
- [[Tomáš Rosický]]
- [[Diego Rossi]]
- [[Marco Rossi]]
- [[Paolo Rossi]]
- [[Serhi Rožok]]
- [[Alessandro Rottoli]]
- [[James Michael Rowe]]
- [[Mark Rudan]]
- [[Artjoms Rudņevs]]
- [[Fabián Ruiz]]
- [[Marcel Ruiz]]
- [[Víctor Ruiz]]
- [[Gerónimo Rulli]]
- [[Karl-Heinz Rummenigge]]
- [[Lukas Rupp]]
- [[Miguel Ángel Russo]]
- [[Sander Rõivassepp]]
- [[Artur Rättel]] 
- [[Kevin Rääbis]]
- [[Helmuth Räästas]]
- [[Antonio Rüdiger]]
- [[Henri Rüütli]]
- [[Tarmo Rüütli]]
- [[Mathew Ryan]]
- [[Ingvar Rydell]]
- [[Julian Ryerson]]

==S==
[[Kaimar Saag]] 
- [[Elmar Saar]]
- [[Kaarel Saar]]
- [[Tomi Saarelma]]
- [[Youssouf Sabaly]]
– [[Simão Sabrosa]]
– [[Armando Sadiku]]
– [[Michal Sadílek]]
– [[Matvei Safonov]]
- [[Oleksandr Safronov]]
- [[Bacary Sagna]]
- [[Louis Saha]]
- [[Aleksander Saharov]]
- [[Ismael Saibari]]
- [[Trent Sainsbury]]
- [[Allan Saint-Maximin]]
- [[Romain Saïss]]
- [[Bukayo Saka]]
- [[Daisuke Sakata]]
- [[Janno Saks]]
- [[Bartosz Salamon]]
- [[Carlos Salcedo]]
- [[Santiago Salcedo]]
- [[Anton Salétros]]
- [[Nathan Saliba]]
- [[William Saliba]]
- [[Hasan Salihamidžić]]
- [[Julio Salinas]]
- [[Joseph Saliste]]
- [[Mohammed Salisu]]
- [[Roland Sallai]]
- [[Eduardo Salvio]]
- [[Giórgos Samarás]]
- [[Mbwana Samatta]]
- [[Brice Samba]]
- [[Albert Sambi Lokonga]]
- [[César Sampaio]]
- [[Daniel Sanabria]]
- [[Alexis Sánchez]]
- [[Carlos Andrés Sánchez]]
- [[Jorge Sánchez]]
- [[José Enrique Sánchez]]
- [[Oswaldo Sánchez]]
- [[Robert Sánchez]]
- [[Víctor Sánchez Mata]]
- [[Brent Sancho]]
- [[Jadon Sancho]]
- [[Alex Sandro]]
- [[Roque Santa Cruz]]
- [[Federico Santander]]
- [[Andrey Santos]]
- [[Douglas Santos]]
- [[Fábio Santos]]
- [[Fernando Santos]]
- [[Rauno Sappinen]]
- [[Edwin van der Sar]]
- [[Gabriel Sara]]
- [[Pablo Sarabia]]
- [[Josh Sargent]]
- [[Ismaïla Sarr]]
- [[Pape Matar Sarr]]
- [[Aljona Sasova]]
- [[Carlos Saucedo]]
- [[Maarja Saulep]]
- [[Claudius Sava]]
- [[Demba Savage]]
- [[Jefferson Savarino]]
- [[Mantas Savėnas]]
- [[Erko Saviauk]]
- [[Stefan Savić]]
- [[Javier Saviola]]
- [[Aleksei Savitski]]
- [[Daniil Savitski]]
- [[Lionel Scaloni]]
- [[Gianluca Scamacca]]
- [[Gustavo Scarpa]]
- [[Louis Schaub]]
- [[Patrik Schick]]
- [[Salvatore Schillaci]]
- [[Christopher Schindler]]
- [[Alexander Schlager]]
- [[Nico Schlotterbeck]]
- [[Jeffrey Schlupp]]
- [[Kasper Schmeichel]]
- [[Peter Schmeichel]] 
- [[Romano Schmid]]
- [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]]
- [[Bernd Schneider (jalgpallur)|Bernd Schneider]]
- [[Morgan Schneiderlin]]
- [[Paul Scholes]]
- [[Jerdy Schouten]]
- [[Nico Schulz]]
- [[Stefan Schwab]]
- [[Mark Schwarzer]]
- [[Bastian Schweinsteiger]]
- [[Marvin Schwäbe]]
- [[András Schäfer]]
- [[Fabian Schär]]
- [[Lasse Schöne]]
- [[Alessandro Schöpf]]
- [[Rasmus Schüller]]
- [[André Schürrle]]
- [[Luiz Felipe Scolari]]
- [[Goce Sedloski]]
- [[Clarence Seedorf]] 
- [[Sander Seeman]]
- [[Haris Seferović]]
- [[Geórgios Seitarídis]]
- [[Ole Selnæs]]
- [[Matz Sels]]
- [[Antoine Semenyo]]
- [[Philippe Senderos]]
- [[Marcos Senesi]]
- [[Marcos Senna]]
- [[Stefano Sensi]]
- [[Markkus Seppik]]
- [[Suat Serdar]]
- [[Thulani Serero]]
- [[Jean Michaël Seri]]
- [[Ryan Sessegnon]]
- [[Salva Sevilla]]
- [[Lawrence Shankland]]
- [[Bill Shankly]]
- [[Xherdan Shaqiri]]
- [[Luke Shaw]]
- [[Alan Shearer]] 
- [[Rocco Robert Shein]]
- [[Jonjo Shelvey]]
- [[Cillian Sheridan]]
- [[Teddy Sheringham]]
- [[Djibril Sidibé]]
- [[Andrei Sidorenkov]]
- [[Donald-Olivier Sié]]
- [[Viktor Sieger]]
- [[Kolbeinn Sigþórsson]]
- [[Georg Siimenson]]
- [[Paulo Silas]]
- [[August Martin Silber]]
- [[Otto Silber]]
- [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]]
- [[Joonas Sild]]
- [[Kaspar Sillamaa]]
- [[Ramol Sillamaa]]
- [[Annika Sillaots]]
- [[Ats Sillaste]]
- [[Mikk Sillaste]]
- [[Antony Silva]]
- [[Bernardo Fernandes da Silva]]
- [[David Silva]]
- [[Eduardo da Silva]]
- [[Fábio Silva]]
- [[Gilberto Silva]]
- [[Lucas Silva]]
- [[Rafa Silva]]
- [[Thiago Silva]]
- [[Mohamed Simakan]]
- [[René Simões]]
- [[Matt Simon]]
- [[Moses Simon]]
- [[Xavi Simons]]
- [[Wilfried Singo]]
- [[Sander Sinilaid]]
- [[Vlasi Sinjavski]]
- [[Salvatore Sirigu]]
- [[Moussa Sissoko]]
- [[Ellyes Skhiri]]
- [[Dmitri Skiperski]]
- [[Robert Skov]]
- [[Viktor Skrõpnõk]]
- [[Nejc Skubic]]
- [[Naïm Sliti]]
- [[Chris Smalling]]
- [[Valeri Smelkov]]
- [[Maksim Smirnov]]
- [[Roman Smiško]]
- [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]]
- [[Evald Smitt]]
- [[Wesley Sneijder]] 
- [[Cédric Soares]]
- [[Everton Soares]]
- [[Júlio César Soares Espíndola]]
- [[Waldemar Sobota]]
- [[Rubén Sobrino]]
- [[Roman Sobtšenko]]
- [[Sócrates]]
- [[Roberto Soldado]] 
- [[Ola Solbakken]]
- [[Ståle Solbakken]]
- [[Carlos Soler]]
- [[Hope Solo]]
- [[Manor Solomon]]
- [[Ole Gunnar Solskjær]]
- [[Yann Sommer]]
- [[Alex Song]]
- [[Erik Sorga]]
- [[Sebastián Soria]]
- [[Juan Pablo Sorín]]
- [[Alexander Sørloth]]
- [[Vadim Sorokin]]
- [[José Sosa]]
- [[Yeferson Soteldo]]
- [[Tomáš Souček]]
- [[Hillal Soudani]]
- [[Adama Soumaoro]]
- [[Boubakary Soumaré]]
- [[Samuel Souprayen]]
- [[Diego Souza]]
- [[Josef de Souza]]
- [[Harry Souttar]]
- [[John Souttar]]
- [[Djibril Sow]]
- [[Uroš Spajić]]
- [[Luciano Spalletti]]
- [[Silvio Spann]]
- [[Tim Sparv]]
- [[Gary Speed]]
- [[Leonardo Spinazzola]]
- [[Matthew Spiranovic]]
- [[Stefan Spirovski]]
- [[Ron Springett]]
- [[Sébastien Squillaci]] 
- [[Dennis Srbeny]]
- [[Darijo Srna]]
- [[Ádám Szalai]]
- [[Attila Szalai]]
- [[Wojciech Szczęsny]]
- [[Marian Szeja]] 
- [[Dominik Szoboszlai]]
- [[Damian Szymański]]
- [[Sebastian Szymański]]
- [[Jack Stacey]]
- [[Lorenzo Staelens]]
- [[Jaap Stam]]
- [[Benjamin Stambouli]]
- [[Nicolae Stanciu]]
– [[Bogdan Stancu]]
– [[Josip Stanišić]]
- [[Dejan Stanković]]
- [[Carl Starfelt]]
- [[Niklas Stark]]
- [[Tom Starke]]
- [[Tõnis Starkopf]]
- [[Mihhail Starodubtsev]]
- [[Maarten Stekelenburg]]
- [[Alen Stepanjan]]
- [[Andrei Stepanov]]
- [[Jack Stephens]]
- [[Raheem Sterling]]
- [[Enda Stevens]]
- [[Lars Stindl]]
- [[Hristo Stoichkov]]
- [[Petar Stojanović (jalgpallur)|Petar Stojanović]]
- [[Dragan Stojković]]
- [[Vladimir Stojković]]
- [[Modestas Stonys]]
- [[Ilian Stoyanov]]
- [[Carlos Strandberg]]
- [[Stefan Strandberg]]
- [[Sander van de Streek]]
- [[Marco Streller]]
- [[Getriin Strigin]]
- [[Ivan Strinić]]
- [[Kevin Strootman]]
- [[Jens Stryger Larsen]]
- [[Daniel Sturridge]]
- [[Edwin Stüf]]
- [[Ervin Stüf]]
- [[Damián Suárez]]
- [[Luis Suárez (sündinud 1997)|Luis Suárez]]
- [[Luis Alberto Suárez]] 
- [[Luis Suárez Miramontes]]
- [[Gabriel Suazo]]
- [[Igor Subbotin]]
- [[Marek Suchý]]
- [[Petar Sučić]]
- [[Yukinari Sugawara]]
- [[Vitali Sujetov]]
- [[Crysencio Summerville]]
- [[Noah Sonko Sundberg]]
- [[Tomáš Suslov]]
- [[Daisuke Suzuki]]
- [[Kristjan Suurjärv]]
- [[Maarek Suursaar]] 
- [[Mattias Svanberg]]
- [[Jonas Svensson]]
- [[Václav Svěrkoš]]
- [[Karol Świderski]]
- [[Sergi Sõdortšuk]]
- [[Çağlar Söyüncü]]
- [[Niklas Süle]]
- [[Issiaga Sylla]]

==Š==
[[Bojan Šaranov]]
- [[Ľubomír Šatka]]
- [[Maksim Šatskihh]]
- [[Ilja Šesterkov]]
- [[Andri Ševtšenko]]
- [[Roman Širokov]]
- [[Tihhon Šišov]]
- [[Milan Škoda]]
- [[Milan Škriniar]]
- [[Martin Škrtel]]
- [[German Šlein]]
- [[Vladimír Šmicer]]
- [[Michael Špaček]]
- [[Marek Špilár]]
- [[Andraž Šporar]]
- [[Georgi Štšennikov]]
- [[Davor Šuker]]
- [[Pavel Šulc]]
- [[Anton Šunin]]
- [[Josip Šutalo]]
- [[Mark Švets]]

==Z==
[[Pablo Zabaleta]] -
[[Illja Zabarnõi]] -
[[Cristian Zaccardo]] -
[[Mário Zagallo]] -
[[Antônio Carlos Zago]] -
[[Theódoros Zagorákis]] -
[[Eran Zahavi]] -
[[Vjatšeslav Zahovaiko]] - 
[[Nikolajs Zaicevs]] -
[[Miha Zajc]] -
[[Denis Zakaria]] -
[[Aleksandr Zakarljuka]] -
[[Nicola Zalewski]] -
[[Carlos Zambrano]] -
[[Gianluca Zambrotta]] -
[[Iván Zamorano]] -
[[Javier Zanetti]] - 
[[Nicolò Zaniolo]] -
[[Gustavo Zapata]] - 
[[Duván Zapata]] -
[[Davide Zappacosta]] -
[[Matías Zaracho]] -
[[Mauro Zárate]] -
[[Zé Roberto]] -
[[Ned Zelić]] -
[[Indrek Zelinski]] -
[[Boudewijn Zenden]] -
[[Arbër Zeneli]] -
[[Sergei Zenjov]] -
[[Zico]] - 
[[Zinédine Zidane]] -
[[Christian Ziege]] -
[[Piotr Zieliński]] -
[[Hakim Ziyech]] -
[[Roman Zobnin]] -
[[Dino Zoff]] -
[[Kenneth Zohore]] -
[[Marcin Zomerski]] -
[[Bruno Zuculini]] -
[[Steven Zuber]] -
[[Juan Camilo Zúñiga]] -
[[Konstantin Zõrjanov]]

==Ž==
[[Margarita Žernosekova]]
- [[Nikola Žigić]]
- [[Juri Žirkov]]
- [[Aleksandar Živković]]
- [[Andrija Živković]]
- [[Boris Živković]]

==T==
[[Albert Taar]]
- [[Robert Taar]]
- [[Josip Tadič]]
- [[Adam Taggart]]
- [[Nicolás Tagliafico]]
- [[Jonathan Tah]]
- [[Teemu Tainio]]
- [[Taie Taiwo]]
- [[Taye Taiwo]]
- [[Daiki Takamatsu]]
- [[Hideaki Takeda]]
- [[Montassar Talbi]]
- [[Heikki Talimaa]]
- [[Tanel Tamberg]]
- [[Alex Matthias Tamm]]
- [[Heiko Tamm]]
- [[Joonas Tamm]]
- [[Annika Tammela]]
- [[Lisette Tammik]]
- [[Ao Tanaka]]
- [[Renato Tapia]]
- [[Edmond Tapsoba]]
- [[Diego Tardelli]]
- [[Mehdi Taremi]]
- [[James Tarkowski]]
- [[Martin Taska]]
- [[Júlio Tavares]]
- [[Marcus Tavernier]]
- [[Greg Taylor]]
- [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]]
- [[Ryan Taylor]]
- [[‎Ingemar Teever]]
- [[Sten Teino]]
- [[Teitur Þórðarson]]
- [[Alex Teixeira]]
- [[Armando Teixeira]]
- [[Vitali Teleš]]
- [[Vladimir Tell]]
- [[Alex Telles]]
- [[Cristian Tello]]
- [[Taijo Teniste]]
- [[Timo Teniste]] 
- [[Siim Tenno]]
- [[Simo Tenno]]
- [[Bryan Angulo Tenorio]]
- [[Carlos Tenorio]]
- [[Elmar Tepp]]
- [[Marc-André ter Stegen]]
- [[Sergei Terehhov]]
- [[Simon Terodde]]
- [[John Terry]]
- [[Robert Tesche]]
- [[William Tesillo]]
- [[Tetê]]
- [[Kenny Tete]]
- [[Benjamin Tetteh]]
- [[Alexander Tettey]]
- [[Teddy Teuma]]
- [[Carlos Tévez]]
- [[Florian Thauvin]]
- [[Arthur Theate]]
- [[Igor Thiago]]
- [[Malick Thiaw]]
- [[Kristian Thorstvedt]]
- [[Lilian Thuram]]
- [[Marcus Thuram]]
- [[Kieran Tierney]]
- [[Raimond Tiidermann]]
- [[Ronaldo Tiismaa]]
- [[Tiit Tikenberg]]
- [[Annika Tikk]]
- [[Guus Til]]
- [[Malik Tillman]]
- [[Jurriën Timber]]
- [[Paulo César Tinga]]
- [[Anton Tinnerholm]]
- [[Evald Tipner]]
- [[Deniss Tjapkin]]
- [[Ziad Tlemçani]]
- [[Harry Toffolo]]
- [[Toomas Tohver]]
- [[Joona Toivio]]
- [[Miikka Toivola]]
- [[Ola Toivonen]]
- [[Stanislav Tokarev]]
- [[Rafael Tolói]]
- [[Jon Dahl Tomasson]]
- [[Takehiro Tomiyasu]]
- [[Fikayo Tomori]]
- [[Rasmus Tomson]]
- [[Sandro Tonali]]
- [[Ivan Toney]]
- [[Luca Toni]]
- [[Mait Toom]]
- [[Janar Toomet]]
- [[Jens Toornstra]]
- [[Borislav Topić]]
- [[Ömer Toprak]]
- [[Kaarel Torop]] 
- [[Curro Torres]]
- [[Félix Torres]]
- [[Fernando Torres]]
- [[Ferran Torres]]
- [[Roberto Torres]]
- [[Cenk Tosun]]
- [[Francesco Totti]]
- [[Sadio Tounkara]]
- [[Abdoulaye Touré]]
- [[Almamy Touré]]
- [[Kolo Touré]]
- [[Yaya Touré]]
- [[Aleksandar Trajkovski]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1990)]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1996)]]
- [[Bertrand Traoré]]
- [[Hamari Traoré]]
- [[Ibrahima Traoré]] 
- [[Ismaël Traoré]]
- [[Giovanni Trapattoni]]
- [[Taavi Trasberg]]
- [[Gernot Trauner]]
- [[Emma Treiberg]]
- [[Óscar Trejo]]
- [[Santiago Tréllez]]
- [[Marius Trésor]]
- [[David Trézéguet]]
- [[Ivan Tričkovski]]
- [[Francisco Trincão]]
- [[Kieran Trippier]]
- [[James Troisi]]
- [[William Troost-Ekong]]
- [[Tiina Trutsi]]
- [[Vasíleios Tsiártas]] 
- [[Martin Tšegodajev]]
- [[Igor Tšeminava]]
- [[Marek Tšernjavski]]
- [[Deniss Tšerõšev]]
- [[Arsen Tšilingarjan]]
- [[Sergei Tšopik]]
- [[Anton Tšuikov]]
- [[Georgi Tšutšelov]]
- [[Chrístos Tzólis]]
- [[Carl Tubarik]]
- [[Thomas Tuchel]]
- [[Igor Tudor]]
- [[Ozan Tufan]]
- [[Sakari Tukiainen]]
- [[Sven Tumba]]
- [[Georgi Tunjov]]
- [[Ryan Tunnicliffe]]
- [[Evald Tupits]]
- [[Edgar Tur]]
- [[Arda Turan]]
- [[Almir Turković]]
- [[Ross Turnbull]]
- [[Matt Turner]]
- [[Rauno Tutk]]
- [[Anatoli Tõmoštšuk]]
- [[Erko Jonne Tõugjas]]
- [[Raiko Tähhe]]
- [[Rain Tölpus]]
- [[Janar Tükk]]
- [[Przemysław Tytoń]]

==U==
[[Atsuto Uchida]]
- [[Masao Uchino]]
- [[Atsushi Uchiyama]]
- [[Destiny Udogie]]
- [[Tomáš Ujfaluši]]
- [[Roberts Uldriķis]]
- [[Ivo Ulich]]
– [[Samuel Umtiti]]
- [[Deniz Undav]]
– [[Dayot Upamecano]]
– [[Kacper Urbański]]
– [[Marco Ureña]]
- [[Mateus Uribe]]
– [[Jere Uronen]]
- [[Martin Ustaal]]
- [[Dmitri Ustritski]]
- [[Anatoli Ušanov]]
- [[Peter Utaka]]
- [[Heinrich Uukkivi]]
- [[Rauno Uusküla]]

==V==
[[Rafael van der Vaart]]
- [[Tomáš Vaclík]]
- [[Andreas Vaher]]
- [[Reelika Vaher]]
- [[Vahur Vahtramäe]]
- [[Georg Vain]]
- [[Hendrik Vainu]]
- [[Eimantas Valaitis]]
- [[Mathieu Valbuena]]
- [[Eugeni Valderrama]]
- [[Diego Valdés]]
- [[José Ángel Valdés]]
- [[Victor Valdes]]
- [[Bruno Valdez]]
- [[Nelson Haedo Valdez]]
- [[Jorge Valdivia]]
- [[Richard Valdov]]
- [[Antonio Valencia]]
- [[Filip Valenčič]]
- [[Juan Carlos Valerón]]
- [[Aleksander Valkenpert]]
- [[Virgo Vallik]]
- [[Karl Andre Vallner]]
- [[Elari Valmas]]
- [[Oleg Valov]]
- [[Mikk Valtna]]
- [[Siim Valtna]]
- [[Hendrik Van Crombrugge]]
- [[Hans Vanaken]]
- [[André Vandeweyer]]
- [[Gerald Vanenburg]]
- [[Andris Vaņins]]
- [[Tõnis Vanna]]
- [[Raphaël Varane]]
- [[Guillermo Varela]]
- [[Silvestre Varela]]
- [[Lauri Varendi]]
- [[Camilo Vargas]]
- [[Eduardo Vargas]]
- [[Matías Vargas]]
- [[Tony Varjund]]
- [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]]
- [[Nikola Vasilj]]
- [[Darius Vassell]]
- [[Konstantin Vassiljev]]
- [[Nikita Vassiljev]]
- [[Ivica Vastić]]
- [[Franco Vázquez]]
- [[Sergio Vázquez]]
- [[Jan Važinski]]
- [[Rudi Vata]]
- [[Jürgen Veber]]
- [[Matías Vecino]]
- [[Jaanus Veensalu]]
- [[Robert Veering]]
- [[Monika Vehlmann]] 
- [[Raphael Veiga]]
- [[Renato Veiga]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Carlos Vela]]
- [[Julián Estiven Vélez]]
- [[Miloš Veljković]]
- [[Taavi Vellemaa]]
- [[Micky van de Ven]]
- [[Stylianós Venetídis]]
- [[Alan Ventsel]]
- [[Fausto Vera]]
- [[Bart Verbruggen]]
- [[Jordan Veretout]]
- [[Lucas Veríssimo]]
- [[Thomas Vermaelen]] 
- [[Gabriel Veron]]
- [[Juan Sebastián Verón]]
- [[Māris Verpakovskis]]
- [[Marco Verratti]]
- [[Mikel Vesga]]
- [[Rain Vessenberg]]
- [[Jannik Vestergaard]]
- [[Martin Vetkal]]
- [[Domagoj Vida]]
- [[Arturo Vidal]] 
- [[Nemanja Vidić]]
- [[Aurelio Vidmar]]
- [[Luan Vieira]]
- [[Marcelo Vieira]] 
- [[Patrick Vieira]]
- [[Jonathan Viera]]
- [[Christian Vieri]]
- [[Luciano Vietto]]
- [[Sergei Vihrov]]
- [[Kristen Viikmäe]]
- [[Taavi Viikna]]
- [[Sander Viira]]
- [[Tito Vilanova]]
- [[Sepo Vilderson]]
- [[Tonny Vilhena]]
- [[Anett Vilipuu]]
- [[David Villa]]
- [[Mathias Villota]]
- [[Matías Viña]]
- [[Kayne Vincent]]
- [[Abner Vinícius]]
- [[Carlos Vinícius]]
- [[Felipe Vizeu]]
- [[Dmitri Vjaltšinov]]
- [[Ron Vlaar]]
- [[Odisseas Vlachodímos]]
- [[Dušan Vlahović]]
- [[Kevin Vogt]]
- [[Aleksandr Volkov]]
- [[Yochanan Vollach]]
- [[Kevin Volland]]
- [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)|Aleksandr Volodin]]
- [[Johan Vonlanthen]]
- [[Karel Voolaid]]
- [[Kristjan Vomm]]
- [[Michel Vorm]]
- [[Vladimir Voskoboinikov]]
- [[Denis Vnukov]]
- [[Stefan de Vrij]]
- [[Šime Vrsaljko]]
- [[Dare Vršič]]
- [[Zísis Vrýzas]]
- [[Mirko Vučinić]]
- [[Budimir Vujačić]]
- [[Martin Vunk]] 
- [[Tanel Võtti]] 
- [[Leo Väisänen]]
- [[Hugo-Eugen Väli]]
- [[Henri Välja]]
- [[Rudi Völler]]

==W==

[[Hidetoshi Wakui]]
- [[Theo Walcott]]
- [[Luca Waldschmidt]]
- [[Kyle Walker]]
- [[Jonathan Walters]]
- [[Abby Wambach]]
- [[Aaron Wan-Bissaka]]
- [[Paulo Wanchope]]
- [[Paul Wanner]]
- [[Danny Ward]]
- [[Stephen Ward]]
- [[James Ward-Prowse]]
- [[Amr Warda]]
- [[Adílson Warken]]
- [[Daniel Wass]]
- [[Ronald Waterreus]]
- [[George Weah]]
- [[Wout Weghorst]]
- [[Julian Weigl]]
- [[Patrick Weihrauch]]
- [[Mitchell Weiser]]
– [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1939)|Vladimír Weiss]]
– [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1964)|Vladimír Weiss II]]
– [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1989)|Vladimír Weiss III]]
- [[Danny Welbeck]]
- [[Nahki Wells]]
- [[Wendell]]
- [[Timo Werner]]
- [[Sander Westerveld]]
- [[Sean Tremaine Whalen]]
- [[Connor Wickham]]
- [[Silvan Widmer]]
- [[Felix Wiedwald]]
- [[Georginio Wijnaldum]]
- [[Kamil Wilczek]]
- [[Yanic Wildschut]]
- [[Christian Wilhelmsson]] 
- [[Alex Wilkinson]]
- [[David Williams (jalgpallur)|David Williams]]
- [[Iñaki Williams]]
- [[Willian Borges da Silva]]
- [[Joe Willock]]
- [[Jack Wilshere]]
- [[Callum Wilson]]
- [[Jonas Wind]]
- [[Florian Wirtz]]
- [[Yoane Wissa]]
- [[Axel Witsel]]
- [[Marius Wolf]]
- [[Joe Worrall]]
– [[Bailey Wright]]
- [[Haji Wright]]
- [[Maximilian Wöber]]
- [[Christian Wörns]]

==Õ==
[[Jan Õun]] 
- [[Janar Õunap]]
- [[Kethy Õunpuu]]

==Ä==
[[Mika Ääritalo]]

==Ö==
[[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]]

==Ü==
[[Enes Ünal]]
- [[Cengiz Ünder]]
- [[Oskar Üpraus]]

==X==
[[Granit Xhaka]]

==Y==
[[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Lamine Yamal]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Atsushi Yoneyama]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Yu Hai]]

== Vaata ka ==
*[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]]

[[Kategooria:Jalgpallurid| Jalgpallurid]]
[[Kategooria:Sportlaste loendid]]
[[Kategooria:Jalgpalli loendid]]</text>
      <sha1>r4zfnc3fnj3vta8i6495qkt7t1u3qh7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184998</id>
      <parentid>7184761</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T06:22:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* T */</comment>
      <origin>7184998</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="76174" sha1="rbcxvbbxxlt0hqaq9ie32sk9tyy8xle" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[jalgpallur]]eid. 

{{tähed}}

==A==
[[Hans Aabech]]
- [[Harald Aabrekk]]
- [[Kim Aabech]]
- [[Gerard Aafjes]]
- [[Carlos Aalbers]]
- [[Mika Aaltonen]]
- [[Gert Aandewiel]]
- [[Patrick van Aanholt]] 
- [[Signy Aarna]]
- [[Max Aarons]]
- [[Kees Aarts]]
- [[Thelo Aasgaard]]
- [[Liel Abada]]
- [[Ignazio Abate]]
- [[Ali Abdi]]
- [[Besart Abdurahimi]]
- [[Éric Abidal]]
- [[Vincent Aboubakar]]
- [[Tammy Abraham]]
- [[Luis Abram]]
- [[Aleksandrs Abramenko]]
- [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)]]
- [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)]]
- [[Anderson Luís de Abreu Oliveira]]
- [[Francesco Acerbi]]
- [[Gabriel Achilier]]
- [[Alberto Acosta]] 
- [[Marcos Acuña]]
- [[Ché Adams]]
- [[Tyler Adams]]
- [[David Addy]]
- [[Emmanuel Adebayor]]
- [[Karim Adeyemi]]
- [[Simon Adingra]]
- [[Dominic Adiyiah]]
- [[Luis Advíncula]]
- [[Dick Advocaat]]
- [[Ibrahim Afellay]]
- [[Benik Afobe]]
- [[Emmanuel Agbadou]]
- [[Gabriel Agbonlahor]]
- [[Daniel Agger]]
- [[Nayef Aguerd]]
- [[Ruben Aguilar]]
- [[Érick Aguirre]]
- [[Ramón Aguirre Suárez]]
- [[Sergio Agüero]]
- [[Ernest Agyiri]]
- [[Jarmo Ahjupera]]
- [[Anel Ahmedhodžić]]
- [[Kassim Aidara]]
- [[Ola Aina]]
- [[Mihkel Ainsalu]]
- [[Kristoffer Ajer]]
- [[Manuel Akanji]]
- [[Igor Akinfejev]]
- [[Kevin Akpoguma]]
- [[Mihkel Aksalu]]
- [[David Alaba]] 
- [[Richard Aland]]
- [[Oswaldo Alanís]]
- [[Lucas Alario]]
- [[Jordi Alba]]
- [[Flórián Albert]]
- [[Yuri Alberto]]
- [[Raúl Albiol]]
- [[Marc Albrighton]]
- [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]]
- [[Omar Alderete]]
– [[Toby Alderweireld]]
- [[Uota Ale]]
- [[Sergei Aleinikov]]
- [[Iván Alejo]]
- [[Aleksandr Aleksejev (jalgpallur)|Aleksandr Aleksejev]]
- [[Pavel Aleksejev]]
- [[Gustavo Alfaro]]
- [[Rejal Alijev]]
- [[Rene Aljas]]
- [[Teet Allas]]
- [[Markus Allast]]
- [[Marcus Allbäck]]
- [[Joe Allen]]
- [[Martin Allik]]
- [[Rauno Alliku]]
- [[André Almeida]]
- [[Miguel Almirón]]
- [[Manuel Almunia]]
- [[Kevin Aloe]]
- [[Viktor Alonen]]
- [[Júnior Alonso]]
- [[Marcos Alonso]]
- [[Xabier Alonso]]
- [[Hamit Altıntop]]
- [[Roberto Alvarado]]
- [[Guido Alvarenga]]
- [[Edson Álvarez]]
- [[Julián Álvarez]]
- [[Kevin Álvarez]]
- [[Yeray Álvarez]]
- [[Alar Alve]] 
- [[Bruno Alves]]
- [[Dani Alves]] 
- [[Magno Alves]]
- [[Selim Amallah]]
- [[Massimo Ambrosini]]
- [[Sammy Ameobi]]
- [[Shola Ameobi]]
- [[Nadiem Amiri]]
- [[Mohamed Amoura]]
- [[Ethan Ampadu]]
- [[Sofyan Amrabat]]
- [[Carlo Ancelotti]]
- [[Joachim Andersen]]
- [[Peter Ankersen]]
- [[Chris Anderson]]
- [[Elliot Anderson]]
- [[Felipe Anderson]]
- [[Christoffer Andersson]]
- [[Daniel Andersson]]
- [[Florin Andone]]
- [[Jorge Andrade]] 
- [[Benjamin André]]
- [[Kirill Andrejev]]
- [[Nikita Andrejev]]
- [[Keith Andrews]]
- [[Carolus Andriamatsinoro]]
- [[Robert Andrich]]
- [[Nicolas Anelka]]
- [[Wilker Ángel]]
- [[Fabrizio Angileri]]
- [[Hannes Anier]] 
- [[Henri Anier]]
- [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]]
- [[Aleksandr Anjukov]]
- [[Anthony Annan]]
- [[Aivar Anniste]]
- [[Karim Ansarifard]]
- [[Tambet Anso]]
- [[Michail Antonio]]
- [[Ilja Antonov]]
- [[Houssem Aouar]]
- [[Alberto Aquilani]]
- [[Javier Aquino]]
- [[Pedro Aquino]]
- [[Paulus Arajuuri]]
- [[Mauro Arambarri]]
- [[Guilherme Arana]]
- [[Eduardo Aranda]]
- [[Charles Aránguiz]]
- [[Willian Arão]]
- [[Leonardo Araújo]]
- [[Néstor Araujo]]
- [[Ronald Araújo]]
- [[Argo Arbeiter]]
- [[Álvaro Arbeloa]]
- [[Francisco Arce]]
- [[Juan Carlos Arce]]
- [[Alphonse Areola]]
- [[Gabriel Arias]]
- [[Jhon Arias]]
- [[Santiago Arias]]
- [[Joe Aribo]]
- [[Anton Aristov]]
- [[Franco Armani]]
- [[Ionel Armean]]
- [[Pablo Armero]]
- [[Marko Arnautović]]
- [[Graham Arnold]]
- [[Kepa Arrizabalaga]]
- [[Abdiel Arroyo]]
- [[Alan Arruda]]
- [[Axel Rodrigues de Arruda]]
- [[Tolgay Arslan]]
- [[Andrei Aršavin]]
- [[Gerardo Arteaga]]
- [[Artjom Artjunin]] 
- [[Santiago Ascacíbar]]
- [[Kristjan Asllani]]
- [[Iago Aspas]]
- [[Benoît Assou-Ekotto]]
- [[Vitālijs Astafjevs]] 
- [[Taavi Azarov]]
- [[Márcio Azevedo]]
- [[Sardar Azmoun]]
- [[Nathaniel Atkinson]]
- [[Christian Atsu]]
- [[Pierre-Emerick Aubameyang]]
- [[Ludwig Augustinsson]]
- [[Renato Augusto]]
- [[Fredrik Aursnes]]
- [[Charlie Austin]]
- [[Alen Avdić]]
- [[Vlada Avramov]]
- [[Daniel Avramovski]]
- [[Taiwo Awoniyi]]
- [[Roberto Ayala]]
- [[Yasin Ayari]]
- [[André Ayew]]
- [[Kaan Ayhan]]
- [[Luke Ayling]]

==B==
[[Demba Ba]]
- [[Ibrahim Ba]]
- [[Ryan Babel]]
- [[Srđan Babić]]
- [[Boban Babunski]]
- [[Carlos Bacca]]
- [[Irfan Bachdim]]
- [[Fouad Bachirou]]
- [[Daniel Bachmann]]
- [[Hans Backe]]
- [[Pavel Badea]]
- [[Milan Badelj]]
- [[Benoît Badiashile]]
- [[Holger Badstuber]]
- [[Bae Jun-ho]]
- [[Richart Báez]]
- [[Roberto Baggio]]
- [[Karim Bagheri]]
- [[Alexander Bah]]
- [[Stéphane Bahoken]]
- [[Leon Bailey]]
- [[Leighton Baines]]
- [[Emir Bajrami]]
- [[Cédric Bakambu]]
- [[Tiémoué Bakayoko]]
- [[Diego Balbinot]]
- [[Fabián Balbuena]]
- [[Julio César Baldivieso]]
- [[Gareth Bale]]
- [[Mikel Balenziaga]]
- [[Michael Ballack]] 
- [[Iván Balliu]]
- [[Folarin Balogun]]
- [[Leon Balogun]]
- [[Mario Balotelli]] 
- [[Hakan Balta]]
- [[Abudramae Bamba]]
- [[Jonathan Bamba]]
- [[Sol Bamba]]
- [[Robson Bambu]]
- [[Patrick Bamford]]
- [[Nicușor Bancu]]
- [[Éver Banega]]
- [[Gordon Banks]]
- [[Barry Bannan]]
- [[Léo Baptistão]]
- [[Nikita Baranov]]
- [[Kosta Barbarouses]]
- [[Danilo Barbosa]]
- [[Gabriel Barbosa]]
- [[Esequiel Barco]]
- [[Keidi Bare]]
- [[Franco Baresi]]
- [[Dmitri Barinov]]
- [[Borna Barišić]]
- [[Brandon Barker]]
- [[Ross Barkley]]
- [[Tranquillo Barnetta]]
- [[Milan Baroš]]
- [[Antonio Barragán]]
- [[Álvaro Barreal]]
- [[Bismarck Barreto Faria]]
- [[Lucas Barrios]]
- [[Wílmar Barrios]]
- [[Musa Barrow]]
- [[Gareth Barry]] 
- [[Andrea Barzagli]]
- [[Fabien Barthez]]
- [[Kyle Bartley]]
- [[Ángelos Basinás]]
- [[Calvin Bassey]]
- [[Marco van Basten]]
- [[Alessandro Bastoni]]
- [[Maksim Bazjukin]]
- [[Gabriel Batistuta]]
– [[Michy Batshuayi]]
- [[Ivans Baturins]]
- [[Frank Baumann]] 
- [[Oliver Baumann]]
- [[Julian Baumgartlinger]]
- [[Michael Baur]]
- [[Vladlen Baušev]]
- [[Éric Bauthéac]]
- [[Mohamed Bayo]]
- [[Jean Beausejour]]
- [[DaMarcus Beasley]]
- [[Bebeto]]
- [[Aleksandr Bebikh]]
- [[Rodrigo Becão]]
- [[Franz Beckenbauer]]
- [[Alisson Becker]]
- [[David Beckham]]
- [[Jan Bednarek]]
- [[Zakaria Beglarišvili]]
- [[Aziz Behich]]
- [[Valon Behrami]]
- [[Uwe Bein]]
- [[Younès Belhanda]]
- [[Craig Bellamy]]
- [[Jean-Ricner Bellegarde]]
- [[Jude Bellingham]]
- [[Andrea Belotti]]
- [[Aleksei Belov]]
- [[Emre Belözoğlu]]
- [[Hatem Ben Arfa]]
- [[Anis Ben Slimane]]
- [[Wissam Ben Yedder]]
- [[Yohan Benalouane]]
- [[Medhi Benatia]]
- [[Yossi Benayoun]]
- [[Lars Bender]]
- [[Sven Bender]]
- [[Nicklas Bendtner]]
- [[Darío Benedetto]]
- [[László Bénes]]
- [[Pierre Bengtsson]]
- [[Rafael Benítez]]
- [[Fróði Benjaminsen]]
- [[Ismaël Bennacer]]
- [[Ryan Bennett]]
- [[Ramy Bensebaini]]
- [[Owusu Benson]]
- [[Karim Benzema]]
- [[Darren Bent]]
- [[Nabil Bentaleb]]
- [[Christian Benteke]]
- [[Domenico Berardi]]
- [[Dimităr Berbatov]]
- [[Bartosz Bereszyński]]
- [[Vassili Berezutski]]
- [[Henning Berg]]
- [[Marcus Berg]]
- [[Patrick Berg]]
- [[Sander Berge]]
- [[Jo Inge Berget]]
- [[Dennis Bergkamp]]
- [[Giuseppe Bergomi]]
- [[Lucas Bergvall]]
- [[Steven Bergwijn]]
- [[Besart Berisha]]
- [[Veton Berisha]]
- [[Santiago Bernabéu]]
- [[Federico Bernardeschi]]
- [[Orlando Berrío]]
- [[Sergio Bertoni]]
- [[Ryan Bertrand]]
- [[George Best]]
- [[Leon Best]]
- [[Marius Bezykornovas]]
- [[Marcus Bettinelli]]
- [[Jordan Beyer]]
- [[Claudio Biaggio]]
- [[Marco Bianchi]]
- [[Giulian Biancone]]
- [[Ermin Bičakčić]]
- [[Krystian Bielik]]
- [[Marcelo Bielsa]]
- [[Lucas Biglia]]
- [[Justin Bijlow]]
- [[Jaka Bijol]]
- [[Slaven Bilić]]
- [[Philip Billing]]
- [[Matthew Bingley]]
- [[Dragiša Binić]]
- [[Cristiano Biraghi]]
- [[Mihhail Birjukov]]
- [[David Bisconti]]
– [[Birkir Bjarnason]]
- [[Fredrik André Bjørkan]]
- [[Álex Blanco]]
- [[Jakub Błaszczykowski]]
- [[Miha Blažič]]
- [[Wim Bleijenberg]]
- [[Daley Blind]]
- [[Oleg Blohhin]]
- [[Eduard Blossfeldt]]
- [[Jérôme Boateng]] 
- [[Kevin-Prince Boateng]]
- [[Raúl Bobadilla]]
- [[Fredi Bobic]] 
- [[Bobô]]
- [[Frank de Boer]]
- [[Niels Bohr]] 
- [[Dmitri Boiko]]
- [[Nicolai Boilesen]]
- [[Willy Boly]]
- [[Moïse Bombito]]
- [[Mark van Bommel]]
- [[Giacomo Bonaventura]]
- [[Valeri Bondarenko]]
- [[Roly Bonevacia]]
- [[Dante Bonfim Costa Santos]]
- [[Zbigniew Boniek]]
- [[Giampiero Boniperti]]
- [[Aitana Bonmatí]]
- [[Ange-Yoan Bonny]]
- [[Leonardo Bonucci]]
- [[Wilfried Bony]]
- [[Celso Borges]]
- [[Humberlito Borges]]
- [[Dmitrijs Borisovs]]
- [[Andrei Borissov]]
- [[Cristian Borja]]
- [[Miguel Borja]]
- [[Milan Borjan]]
- [[Rafael Santos Borré]]
- [[Marco Borriello]]
- [[Artur Boruc]]
- [[Bartosz Bosacki]] 
- [[Mauro Boselli]]
- [[José Bosingwa]]
- [[Vicente del Bosque]]
- [[Paul Bosvelt]] 
- [[Oliver Bozanic]]
- [[Jay Bothroyd]]
- [[Alberto Botía]]
- [[Sven Botman]]
- [[Ayyoub Bouaddi]]
  [[Hicham Boudaoui]]
- [[Sofiane Boufal]]
- [[Khalid Boulahrouz]]
- [[Wilfred Bouma]]
- [[Yassine Bounou]]
- [[Aaron Boupendza]]
- [[Jarrod Bowen]]
- [[Mark Bowen]]
- [[Dedryck Boyata]]
- [[Lucas Boyé]]
- [[Jakub Brabec]]
- [[Michael Bradley]] 
- [[Tom Bradshaw]]
- [[Robbie Brady]]
- [[Sergei Bragin]]
- [[Yacine Brahimi]]
- [[Julian Brandt]]
- [[Berle Brant]]
- [[David Braz]]
- [[Elton Brauer]]
- [[Claudio Bravo]]
- [[Omar Bravo]]
- [[Thomas Brdaric]]
- [[Paul Breitner]]
- [[Filipp Breitveit]]
- [[Johannes Brenner]]
- [[Renan Bressan]]
- [[Jimmy Briand]]
- [[Algimantas Briaunys]]
- [[Viktoras Bridaitis]]
- [[Miguel Britos]]
- [[Brian Brobbey]]
- [[Armando Broja]]
- [[Giovanni van Bronckhorst]]
- [[Dylan Bronn]]
- [[David Brooks (jalgpallur)|David Brooks]]
- [[John Anthony Brooks]]
- [[Hugo Broos]]
- [[Alex Brosque]]
- [[Carl Brown]]
- [[Scott Brown]]
- [[Wes Brown]]
- [[David Browne]]
- [[Karlo Bručić]]
- [[Jeffrey Bruma]] 
- [[Joe Bryan]]
- [[Tajon Buchanan]]
- [[Guido Buchwald]]
- [[Ante Budimir]]
- [[Emiliano Buendía]]
- [[Gianluigi Buffon]]
- [[Adam Buksa]]
- [[Nino Bule]]
- [[Dave Bulthuis]]
- [[Dmitri Bulõkin]]
- [[Andrei Burcă]]
- [[Dan Burn]]
- [[Nathan Burns]]
- [[Igor Burzanović]]
- [[Sergio Busquets]]
- [[Fabricio Bustos]]
- [[Hans-Jörg Butt]]
- [[Jacob Butterfield]]
- [[Daniel Van Buyten]]
- [[‎Alo Bärengrub]]

==C==
[[Roberto Cabañas]]
- [[Willy Caballero]]
- [[Yohan Cabaye]]
- [[Rémy Cabella]]
- [[Arthur Cabral]]
- [[Jovane Cabral]]
- [[Rafael Cabral]]
- [[Jerônimo Cacau]]
- [[Víctor Cáceres]]
- [[Cafu]]
- [[Manuel Cafumana]]
- [[Gary Cahill]]
- [[Tim Cahill]]
- [[Jordy Caicedo]]
- [[Moisés Caicedo]]
- [[Jens Cajuste]]
- [[Davide Calabria]]
- [[Riccardo Calafiori]]
- [[Mariona Caldentey]]
- [[Duje Ćaleta-Car]]
- [[Hakan Çalhanoğlu]]
- [[Dan Calichman]]
- [[José María Callejón]]
- [[Alexander Callens]]
- [[Jonathan Calleri]]
- [[Lamine Camara]]
- [[Eduardo Camavinga]]
- [[Alessandro Cambalhota]]
- [[Esteban Cambiasso]]
- [[Mauro Camoranesi]]
- [[Sol Campbell]]
- [[Djalma Campos]]
- [[Emre Can]]
- [[Sergio Canales]]
- [[João Cancelo]]
- [[Daniel Candeias]]
- [[Fabio Cannavaro]]
- [[Germán Cano]]
- [[Agustín Canobbio]]
- [[Éric Cantona]]
- [[Todd Cantwell]]
- [[Ander Capa]]
- [[Joan Capdevila]]
- [[Fabio Capello]]
- [[John Carew]]
- [[Graham Carey]]
- [[Rafael Carioca]]
- [[Diego Carlos]]
- [[Roberto Carlos]]
- [[Jamie Carragher]]
– [[Yannick Ferreira Carrasco]]
- [[Michael Carrick]]
- [[Daniel Carriço]]
- [[Guido Carrillo]]
- [[Andy Carroll]] 
- [[Dani Carvajal]]
- [[Ricardo Carvalho]] 
- [[William Carvalho]]
- [[Milton Casco]]
- [[Matty Cash]]
- [[Iker Casillas]]
- [[Antonio Cassano]]
- [[Timothy Castagne]]
- [[Jean-Charles Castelletto]]
- [[Diego Castro]]
- [[Santi Cazorla]]
- [[Ivan Cavaleiro]]
- [[Diego Cavalieri]]
- [[Lucas Cavallini]]
- [[Edinson Cavani]]
- [[Emanuel Cecchini]]
- [[Alvin Ceccoli]]
- [[Petr Čech]]
- [[Yankuba Ceesay]]
- [[Aleksandrs Čekulajevs]]
- [[Billy Celeski]]
- [[Zeki Çelik]]
- [[Bersant Celina]]
- [[Ondřej Čelůstka]]
- [[Rogério Ceni]]
- [[Pavel Černý]]
- [[Murilo Cerqueira]]
- [[Franco Cervi]]
- [[Nacer Chadli]]
- [[Kóstas Chalkías]] 
- [[Nathaniel Chalobah]]
- [[Trevoh Chalobah]]
- [[Marouane Chamakh]]
- [[Yimmi Chará]]
- [[Ángelos Charistéas]]
- [[Bobby Charlton]]
- [[Edvaldo Oliveira Chaves]]
- [[Mateo Chávez]]
- [[Giorgio Chiellini]]
- [[Federico Chiesa]]
- [[Eduardo Chillida]]
- [[Ben Chilwell]]
- [[Pedro Chirivella]]
- [[Cho Gue-sung]]
- [[Tahith Chong]]
- [[Andreas Christensen]]
- [[Oliver Christensen]]
- [[Anders Christiansen]]
- [[Carney Chukwuemeka]]
- [[Samuel Chukwueze]]
- [[Alejandro Chumacero]]
- [[Alexandru Cicâldău]]
- [[José Cifuentes]]
- [[Jasper Cillessen]]
- [[Aliou Cissé]]
- [[Pape Abou Cissé]]
- [[Papiss Cissé]]
- [[Viktor Claesson]]
- [[Ciaran Clark]]
- [[Steve Clarke]]
- [[Tom Cleverley]]
- [[Gaël Clichy]] 
- [[Conor Coady]]
- [[Phillip Cocu]]
- [[Fábio Coentrão]]
- [[Antonio Čolak]]
- [[Jack Colback]]
- [[Andrew Cole]]
- [[Ashley Cole]] 
- [[Joe Cole]]
- [[Maxime Colin]]
- [[Omar Colley]]
- [[Nathan Collins]]
- [[Fabricio Coloccini]]
– [[Kingsley Coman]]
– [[Sérgio Conceição]]
- [[Kévin Constant]] 
- [[Antonio Conte]]
- [[Diego Contento]]
- [[Lewis Cook]]
- [[Steve Cook]]
- [[Jonathan Copete]]
- [[Francis Coquelin]]
- [[Domilson Cordeiro dos Santos]]
- [[Danilson Córdoba]]
- [[Ante Ćorić]]
- [[Steve Corica]]
- [[Jack Cork]]
- [[Andreas Cornelius]]
- [[Maxwel Cornet]]
- [[Jesús Manuel Corona]]
- [[Ángel Correa]]
- [[Joaquín Correa]]
- [[Christian Corrêa Dionisio]]
- [[Bruno Cortez]]
- [[Alex Rodrigo Dias da Costa]] 
- [[Diego Costa]]
- [[Douglas Costa]]
- [[Manuel Rui Costa]]
– [[Benoît Costil]]
- [[Rodolfo Cota]]
- [[Eduardo Coudet]]
– [[Vladimír Coufal]]
– [[Lassana Coulibaly]]
- [[Thibaut Courtois]] 
- [[Philippe Coutinho]]
- [[Fernando Couto]] 
- [[Alessio Cragno]]
- [[Hernán Crespo]]
- [[Aaron Cresswell]]
- [[Peter Crouch]]
- [[Johan Cruijff]]
- [[Juan Cuadrado]]
- [[Pau Cubarsí]]
- [[Teófilo Cubillas]]
- [[Marc Cucurella]]
- [[Gustavo Cuéllar]]
- [[Víctor Cuesta]]
- [[Christian Cueva]]
- [[Nelson Cuevas]]
- [[Mickaël Cuisance]]
- [[Josh Cullen]]
- [[Matheus Cunha]]
- [[Eray Cömert]]

==D==
[[Damien Da Silva]]
- [[Níkos Dabízas]]
- [[Mats Møller Dæhli]]
- [[Johan Dahlin]]
- [[Patson Daka]]
- [[Andrés D'Alessandro]]
- [[Zlatko Dalić]]
- [[Lauri Dalla Valle]]
- [[Stuart Dallas]]
- [[Diogo Dalot]]
- [[Henrik Dalsgaard]]
- [[Leandro Damião]]
- [[Claude Dambury]]
- [[Dejan Damjanović]]
- [[Arnaut Danjuma]]
- [[Kevin Danso]]
- [[Márton Dárdai]]
- [[Sergi Darder]]
- [[Vladimír Darida]]
- [[Matteo Darmian]]
- [[David Luiz]] 
- [[Jonathan David]]
- [[Promise David]]
- [[Edgar Davids]]
- [[Jason Davidson]]
- [[Curtis Davies]]
- [[Steven Davis]]
- [[Paweł Dawidowicz]]
- [[Michael Dawson]] 
- [[Kevin De Bruyne]]
- [[Charles De Ketelaere]]
- [[Ritchie De Laet]]
- [[Rodrigo De Paul]]
- [[Daniele De Rossi]]
- [[Morgan De Sanctis]]
- [[Ciprian Deac]]
- [[Deco]] (Anderson Luis De Souza)
- [[Bobby Decordova-Reid]]
- [[Amar Dedić]]
- [[Jermain Defoe]]
- [[Steven Defour]]
- [[Alessandro Del Piero]]
- [[Thomas Delaney]]
- [[Liam Delap]]
- [[Agustín Delgado]]
- [[Guillermo Delgado]] 
- [[Simon Deli]]
- [[Traianos Dellas]] 
- [[Andy Delort]]
- [[Casiano Delvalle]]
- [[Moussa Dembélé]]
- [[Ousmane Dembélé]]
- [[Jan Demidovitš]]
- [[Merih Demiral]]
- [[Kerem Demirbay]]
- [[Volkan Demirel]]
- [[Diego Demme]]
- [[Clint Dempsey]]
- [[Jason Denayer]]
- [[Leander Dendoncker]]
- [[Denílson Pereira Neves]]
- [[Igor Denissov]]
- [[Emmanuel Dennis]]
- [[Memphis Depay]]
- [[Eren Derdiyok]]
- [[Marcel Desailly]]
- [[Didier Deschamps]]
- [[Kiril Despodov]]
- [[Ranko Despotović]]
- [[Sergiño Dest]]
- [[Kiernan Dewsbury-Hall]]
- [[Giovanni Di Lorenzo]]
- [[Ángel Di María]]
- [[Roberto Di Matteo]]
- [[Alfredo Di Stéfano]]
- [[Ali Dia]]
- [[Boulaye Dia]]
- [[Abdoulay Diaby]]
- [[Abou Diaby]]
- [[Moussa Diaby]]
- [[Mouctar Diakhaby]]
- [[Abdou Diallo]]
- [[Amad Diallo]]
- [[Habib Diallo]]
- [[Alessandro Diamanti]]
- [[Habib Diarra]]
- [[Lassana Diarra]]
- [[Carlos Alberto Dias]]
- [[Rúben Dias]]
- [[Brahim Díaz]]
- [[Luis Díaz]]
- [[Paulo Díaz]]
- [[Ramón Díaz]]
- [[Sergio Díaz]]
- [[Krépin Diatta]]
- [[Dida]]
– [[Lucas Digne]]
- [[Kevin Diks]]
- [[Federico Dimarco]]
– [[Stole Dimitrievski]]
– [[Arley Dinas]]
– [[Ousmane Diomande]]
– [[Yan Diomande]]
- [[Issa Diop]]
- [[Mame Biram Diouf]]
- [[Axel Disasi]]
- [[Mix Diskerud]]
- [[Ivan Djakov]]
- [[Nasser Djiga]]
- [[Alexander Djiku]]
- [[Berat Djimsiti]]
- [[Youri Djorkaeff]]
- [[Johan Djourou]]
- [[Aleksandr Dmitrijev]]
- [[Artjom Dmitrijev]]
- [[Marko Dmitrović]]
- [[Ritsu Doan]]
- [[Kasper Dolberg]]
- [[Cecilio Domínguez]]
- [[Wilfried Domoraud]]
- [[Marco Donadel]]
- [[Jean Marie Dongou]]
- [[Gianluigi Donnarumma]]
- [[Landon Donovan]]
- [[Allan Dorbek]]
- [[Patrick Dorgu]]
- [[Graham Dorrans]]
- [[Niklas Dorsch]]
- [[Bas Dost]]
- [[Abdoulaye Doucouré]]
- [[Cheick Doucouré]]
- [[Guéla Doué]]
- [[Seydou Doumbia]]
- [[Tongo Doumbia]]
- [[Kieran Dowell]]
- [[Radu Drăgușin]]
- [[Julian Draxler]]
- [[Wolfgang Dremmler]]
- [[Royston Drenthe]]
- [[Vanja Drkušić]]
- [[Anto Drobnjak]]
- [[Václav Drobný]]
- [[Didier Drogba]]
- [[Alan Dzagojev]]
- [[Artjom Dzjuba]]
- [[Balázs Dzsudzsák]]
- [[Edin Džeko]]
- [[Georgi Džikija]]
- [[Du Wei]]
- [[Óscar Duarte]]
- [[Slobodan Dubajić]]
- [[Léo Dubois]]
- [[Kaspars Dubra]]
- [[Martin Dúbravka]]
- [[Kevin Dubrovski]]
- [[Marvin Ducksch]]
– [[Ondrej Duda]]
- [[Igor Dudarev]]
- [[Damien Duff]]
- [[Shane Duffy]]
- [[Mitchell Duke]]
- [[Denzel Dumfries]]
- [[Paul Dummett]]
- [[Alfred Duncan]]
- [[Dunga]]
- [[Lewis Dunk]]
- [[Richard Dunne]]
- [[‎Alo Dupikov]]
- [[Jhon Durán]]
- [[Filip Đuričić]]
- [[Paulo Dybala]]

==E==
[[Emmanuel Eboué]] 
- [[Tyronne Ebuehi]]
- [[Richard Eckersley]]
- [[Éder (Portugali jalgpallur)|Éder]]
- [[Jóan Símun Edmundsson]] 
- [[Odsonne Édouard]]
- [[Mark Edur]]
- [[Karel Eerme]]
- [[Eero Eessaar]]
- [[Ergo Eessaar]]
- [[Johannes Eggestein]]
- [[Eiður Smári Guðjohnsen]]
- [[Eugen Einman]]
- [[Raimond Eino]]
- [[Chidera Ejuke]]
- [[Albin Ekdal]]
- [[Verner Eklöf]]
- [[Emmanuel Mbia Ekobena]]
- [[Youssef El-Arabi]]
- [[Neil El Aynaoui]]
- [[Ayoub El Kaabi]]
- [[Omar El Kaddouri]]
- [[Trevor Elhi]]
- [[Eduard Ellman-Eelma]]
- [[Lauri Ellram]] 
- [[Marko Elsner]]
- [[Timi Max Elšnik]]
- [[Nico Elvedi]]
- [[Mohamed Elyounoussi]]
- [[Irié Bi Séhi Elysée]]
- [[Breel Embolo]]
- [[Mahir Emreli]]
- [[Julio Enciso]]
- [[Orlando Engelaar]]
- [[Stanislav Engovatov]]
- [[Robert Enke]]
- [[Tomislav Erceg]] 
- [[Roman Eremenko]]
- [[Christian Eriksen]]
- [[Uwe Erkenbrecher]]
- [[Fabian Ernst]] 
- [[Sergio Escudero]]
- [[Triinu Esken]]
- [[Michael Essien]]
- [[Michael Estrada]]
- [[Pervis Estupiñán]]
- [[Eberechi Eze]]
- [[Abde Ezzalzouli]]
- [[Oghenekaro Etebo]]
- [[Tengiz Eteria]]
- [[Neil Etheridge]]
- [[Samuel Eto'o]]
- [[Beñat Etxebarria]]
- [[Eusébio]] 
- [[Stephen Eustáquio]]
- [[Evair]]
- [[Lucas Evangelista]]
- [[Corry Evans]]
- [[Jonny Evans]]
- [[Patrice Évra]]

==F==
[[Luís Fabiano Clemente]]
- [[Łukasz Fabiański]]
- [[Fábio Pereira da Silva]] 
- [[Frank Fabra]]
- [[Cesc Fàbregas]]
- [[Giacinto Facchetti]]
- [[Emerse Faé]]
- [[Collins Fai]]
- [[Fayçal Fajr]]
- [[Radamel Falcao]] 
- [[Jefferson Farfán]]
- [[Christian Fassnacht]]
- [[Ansu Fati]] 
- [[Adam Federici]]
- [[Sofiane Feghouli]]
- [[Miklós Fehér]]
- [[Nabil Fekir]]
- [[Felipe Felicio]]
- [[Marouane Fellaini]]
- [[Kiko Femenía]]
- [[Leroy Fer]]
- [[Rio Ferdinand]]
- [[Alex Ferguson]]
- [[Lewis Ferguson]]
- [[Bruno Fernandes]]
- [[Danilo Fernandes]]
- [[Gedson Fernandes]]
- [[Manuel Fernandes]]
- [[Mário Figueira Fernandes]]
- [[Álex Fernández]]
- [[Enzo Fernández]]
- [[Federico Fernández]]
- [[Gatito Fernández]]
- [[Matías Fernández]]
- [[Abel Ferreira]]
- [[Képler Laveran Lima Ferreira]]
- [[Paulo Ferreira]]
- [[Facundo Ferreyra]]
- [[Victor Ferreyra]]
- [[Álvaro Fidalgo]]
- [[Luís Figo]]
- [[Roberto Firmino]]
- [[Junior Firpo]]
- [[Michael Fitzgerald]]
- [[Vladislav Fjodorov]]
- [[Mathieu Flamini]]
- [[Mark Flekken]]
- [[Darren Fletcher]] 
- [[Steven Fletcher]]
- [[Hans-Dieter Flick]]
- [[Edison Flores]]
- [[Franco Foda]]
- [[Phil Foden]]
- [[Wesley Fofana]]
- [[Yahia Fofana]]
- [[Youssouf Fofana]]
- [[Daniil Fomin]]
- [[Aslak Fonn Witry]]
- [[Francisco Fonseca]]
- [[Just Fontaine]]
- [[José Fonte]]
- [[Diego Forlán]]
- [[Pablo Fornals]]
- [[Bruno Fornaroli]]
- [[Vegard Forren]]
- [[Emil Forsberg]]
- [[Petteri Forsell]]
- [[Adam Forshaw]]
- [[Marcus Forss]]
- [[Mikael Forssell]]
- [[Fraser Forster]]
- [[Ben Foster]]
- [[Dimitri Foulquier]]
- [[Robbie Fowler]]
- [[Hayden Foxe]]
- [[França]]
- [[Enzo Francescoli]]
- [[Ivan Franjic]]
- [[Przemysław Frankowski]]
- [[Ryan Fraser]]
- [[Fred]]
- [[Alex Freeman]]
- [[Alexander Frei]]
- [[Fabian Frei]]
- [[Marlon Freitas]]
- [[Remo Freuler]]
- [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]]
- [[Brad Friedel]]
- [[Arne Friedrich]] 
- [[Marvin Friedrich]]
- [[Emmanuel Frimpong]]
- [[Torsten Frings]]
- [[Andre Frolov]]
- [[Ray Fränkel]]
- [[Christian Fuchs]]
- [[Argel Fucks]]
- [[Luis de la Fuente]]
- [[Chikara Fujimoto]]
- [[Ramiro Funes Mori]]
- [[Darnell Furlong]]
- [[Timo Furuholm]]
- [[Atsuyoshi Furuta]]
- [[Niclas Füllkrug]]
- [[Takis Fyssas]]

==G==
[[Louis van Gaal]]
- [[Mijat Gaćinović]]
- [[Fernando Gago]]
- [[Adolfo Gaich]]
- [[Nicolás Gaitán]]
- [[Cody Gakpo]]
- [[Pablo Galdames Millán]]
- [[Conor Gallagher]]
- [[Jesús Gallardo]]
- [[William Gallas]]
- [[Carlos Gamarra]]
- [[Cristian Gamboa]]
- [[Kevin Gameiro]]
- [[Luke Garbutt]]
- [[Dani García]]
- [[Luan Garcia]]
- [[Raúl García]]
- [[Rubén García]]
- [[Garrincha]]
- [[Paul Gascoigne]] 
- [[Sergei Gazdanov]]
- [[Federico Gatti]]
- [[Gennaro Gattuso]]
- [[Hernán Gaviria]]
- [[Mario Gavranović]]
- [[Juri Gavrilov]]
- [[Dwight Gayle]]
- [[Jean-Philippe Gbamin]]
- [[David de Gea]]
- [[Theodor Gebre Selassie]]
- [[Lutsharel Geertruida]]
- [[Aleksandr Geinrihh]]
- [[Johannes Geis]]
- [[Giorgios Georgiadis]]
- [[Vladimir Gerassimov]]
- [[Pedro Geromel]]
- [[Steven Gerrard]]
- [[Gervinho]]
- [[Rudy Gestede]]
- [[Stylianós Giannakópoulos]] 
- [[Kieran Gibbs]]
- [[Ben Gibson]]
- [[Ryan Giggs]]
– [[André-Pierre Gignac]]
- [[Bryan Gil]]
- [[Alberto Gilardino]]
- [[Hans Gillhaus]]
- [[Matthias Ginter]]
– [[Olivier Giroud]]
- [[Shay Given]]
- [[Theofánis Gkékas]]
- [[Giánnis Gkoúmas]] 
- [[Romāns Gladiļins]]
- [[Kamil Glik]]
- [[Serge Gnabry]]
- [[Kazimieras Gnedojus]]
- [[Adam Gnezda Čerin]]
- [[Nikita Godenov]]
- [[Diego Godín]]
- [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]]
- [[Stanislav Goldberg]]
- [[Connor Goldson]]
- [[Pierluigi Gollini]]
- [[Arthur Gomes]]
- [[Heurelho Gomes]]
- [[João Gomes]]
- [[Nuno Gomes]]
- [[Diego Gómez]]
- [[Gustavo Gómez]]
- [[Joe Gomez]]
- [[Mario Gómez]] 
- [[Maxi Gómez]]
- [[Papu Gómez]]
- [[Rónald Gómez]]
- [[Sergi Gómez]]
- [[Maxime Gonalons]]
- [[Claude Gonçalves]]
- [[Alfonso González]]
- [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]]
- [[Derlis González]]
- [[Nico González]]
- [[Craig Goodwin]]
- [[Dacosta Goore]]
- [[Jacek Góralski]]
- [[Anthony Gordon]]
- [[Craig Gordon]]
- [[Leon Goretzka]]
- [[Kaspars Gorkšs]]
- [[Néstor Gorosito]]
- [[Robin Gosens]]
- [[Dan Gosling]]
- [[Amine Gouiri]]
- [[Lewis Grabban]]
- [[Jevgeni Grafski]]
- [[Esteban Granero]]
- [[Andreas Granqvist]]
- [[Ryan Gravenberch]]
- [[Jack Grealish]]
- [[Jimmy Greaves]]
- [[Julian Green]]
- [[Mason Greenwood]]
- [[Michael Gregoritsch]]
- [[Clément Grenier]]
– [[Antoine Griezmann]]
- [[Joel Griffiths]]
- [[Erik Grigorjev]]
- [[Florian Grillitsch]]
- [[Álex Grimaldo]]
- [[Joao Grimaldo]]
- [[Marcelo Grohe]]
- [[Jesper Grønkjær]]
- [[Kamil Grosicki]]
- [[Pascal Groß]]
- [[Kevin Großkreutz]]
- [[Fabio Grosso]]
- [[Carlos Gruezo]]
- [[Marko Grujić]]
- [[Maksim Gruznov]]
- [[Evert Grünvald]]
- [[Vicente Guaita]]
- [[Andrés Guardado]]
- [[Josep Guardiola]]
- [[Fredy Guarín]]
- [[Nemanja Gudelj]]
- [[Gabriel Gudmundsson]]
- [[Gonçalo Guedes]]
- [[Róger Guedes]]
- [[Raphaël Guerreiro]]
- [[José Paolo Guerrero]]
- [[Pape Gueye]]
- [[John Guidetti]]
- [[Morgan Guilavogui]]
- [[Hugo Guillamón]]
- [[Bruno Guimarães]]
- [[Everton Luiz Guimarães Bilher]]
- [[Serhou Guirassy]]
- [[Péter Gulácsi]]
- [[Fredrik Gulbrandsen]]
- [[Mihkel Gull]]
- [[Ruud Gullit]]
- [[Aleksandr Gultjajev]]
- [[Angus Gunn]]
- [[Vadim Gurnik]]
- [[Vitali Gussev]] 
- [[Simon Gustafson]]
- [[Malo Gusto]]
- [[Nahuel Guzmán]]
- [[Brian Gutiérrez]]
- [[Érick Gutiérrez]]
- [[Jonás Gutiérrez]]
- [[Teófilo Gutiérrez]]
- [[Joško Gvardiol]]
- [[Mario Götze]]
- [[Daniel Güiza]] 
- [[İlkay Gündoğan]]
- [[Şenol Güneş]]
- [[Emre Güngör]] 
- [[Asamoah Gyan]]
- [[Gylfi Sigurðsson]]
- [[Viktor Gyökeres]]
- [[Norbert Gyömbér]]

==H==
[[Kert Haavistu]]
- [[Mikk Haavistu]] 
- [[Oussama Haddadi]]
- [[Adis Hadžanović]]
- [[Gheorghe Hagi]]
- [[Ianis Hagi]]
- [[Amadou Haidara]]
- [[Ehsan Hajsafi]]
- [[Achraf Hakimi]]
- [[Juha Hakola]]
- [[Sead Hakšabanović]]
- [[Erling Braut Håland]]
- [[Lewis Hall]]
- [[Ben Halloran]]
- [[Marcel Halstenberg]]
- [[Dietmar Hamann]]
- [[Mia Hamm]]
- [[Tor Henning Hamre]]
- [[Marek Hamšík]]
- [[Dávid Hancko]]
- [[Samir Handanović]]
- [[Christopher Handke]]
- [[Henri Hang]]
- [[Grant Hanley]]
- [[André Hansen]]
- [[Arnbjørn Hansen]]
- [[Owen Hargreaves]]
- [[Evelin Harjakas]]
- [[Martin Harnik]] 
- [[Joe Hart]]
- [[Ralph Hasenhüttl]]
- [[Jimmy Floyd Hasselbaink]]
- [[Eden Hazard]]
- [[Thorgan Hazard]]
- [[Hans Hateboer]]
- [[Ando Hausenberg]]
- [[Kai Havertz]]
- [[Isaac Hayden]]
- [[Jan Paul van Hecke]]
- [[Ahmed Hegazi]]
- [[Karl Jakob Hein]]
- [[Kätlin Hein]]
- [[Benjamin Henrichs]]
- [[Marek Heinz]]
- [[Gabriel Heinze]]
- [[John Heitinga]]
- [[Filip Helander]]
- [[Tomer Hemed]]
- [[Jordan Henderson]]
- [[Jeff Hendrick]]
- [[Jorrit Hendrix]]
- [[Jürgen Henn]] 
- [[Markus Henriksen]]
- [[Gustavo Henrique]]
- [[Rico Henry]]
- [[Thierry Henry]]
- [[Janek Hepner]]
- [[Urmas Hepner]]
- [[Mads Hermansen]]
- [[Mario Hermoso]]
- [[Edivaldo Hermoza]]
- [[Abel Hernández]]
- [[Cucho Hernández]]
- [[Lucas Hernández]]
- [[Rodrigo Hernández]]
- [[Theo Hernandez]]
- [[Xavier Hernández]] 
- [[Javier Hernández Balcázar]]
- [[Geir André Herrem]]
- [[Ander Herrera]]
- [[Héctor Herrera]]
- [[Yangel Herrera]]
- [[Patrick Herrmann]]
- [[Emile Heskey]]
- [[Jupp Heynckes]]
- [[Aaron Hickey]]
- [[Guus Hiddink]]
- [[Josef Rudolf Hiden]]
- [[Fernando Hierro]]
- [[Gonzalo Higuaín]]
- [[Henrique Hilário]]
- [[Timo Hildebrand]] 
- [[Piero Hincapié]]
- [[Andreas Hinkel]]
- [[Martin Hinteregger]]
- [[Lukas Hinterseer]]
- [[George Hirst]]
- [[Marwin Hitz]]
- [[Morten Hjulmand]]
- [[Aliaksandr Hleb]]
- [[Adam Hložek]]
- [[Guillaume Hoarau]]
- [[Wesley Hoedt]]
- [[Jonas Hofmann]]
- [[Jonathan Hogg]]
- [[Sergei Hohlov-Simson]]
- [[Junior Hoilett]]
- [[Pierre-Emile Højbjerg]]
- [[Rob Holding]]
- [[José Holebas]]
- [[Sebastian Holmén]]
- [[Markus Holst]]
- [[Vladislav Homutov]]
- [[Keisuke Honda]]
- [[Martin Hongla]]
- [[Pierre van Hooijdonk]]
- [[Ricardo Horta]]
- [[Pavel Horváth]]
- [[Majīd Ḩoseynī]]
- [[Gérard Houllier]]
- [[Even Hovland]]
- [[Tim Howard]] 
- [[Lukáš Hrádecký]]
- [[Branimir Hrgota]]
- [[Patrik Hrošovský]]
- [[Tomáš Hubočan]]
- [[Pieter Huistra]]
- [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]]
- [[Mats Hummels]]
- [[Rimo Hunt]]
- [[Stephen Hunt]]
- [[Klaas-Jan Huntelaar]]
- [[Martin Hurt]]
- [[Paolo Hurtado]]
- [[Etzaz Hussain]]
- [[Kristo Hussar]]
- [[Josef Hušbauer]]
- [[Atiba Hutchinson]]
- [[Omari Hutchinson]]
- [[Robert Huth]]
- [[Hwang Ui-jo]]
- [[Oskar Hõim]]
- [[Elseid Hysaj]]
- [[Sami Hyypiä]]

==I==
[[Vincenzo Iaquinta]]
- [[Renato Ibarra]]
- [[Vedad Ibišević]]
- [[Zlatan Ibrahimović]]
- [[Mauro Icardi]]
- [[Karl-Richard Idlane]]
- [[Brian Idowu]]
- [[Edgar Ié]]
- [[Akihiro Ienaga]]
- [[Edwin Ifeanyi]]
- [[Odion Ighalo]]
- [[Borja Iglesias]]
- [[Matvei Igonen]]
- [[Kelechi Iheanacho]]
- [[Jonathan Ikoné]]
- [[Baže Ilijoski]]
- [[Asier Illarramendi]]
- [[Andre Ilves]]
- [[Indrek Ilves]]
- [[Ciro Immobile]]
- [[Gonçalo Inácio]]
- [[Paul Ince]]
- [[Tom Ince]]
- [[Joel Indermitte]]
- [[Kevin Ingermann]]
- [[Andrés Iniesta]]
- [[Lorenzo Insigne]]
- [[Filippo Inzaghi]]
- [[Aleksei Ionov]]
- [[Jackson Irvine]]
- [[Alexander Isak]]
- [[Andreas Isaksson]]
- [[Mauricio Isla]]
- [[Juan Iturbe]]
- [[Georgi Ivanov]]
- [[Robert Ivanov]]
- [[Vladislav Ivanov]]
- [[Branislav Ivanović]]
- [[Rihards Ivanovs]]
- [[Luka Ivanušec]]
- [[Odd Iversen]]
- [[Daiki Iwamasa]]
- [[Alex Iwobi]]

==J==
[[Aleksei Jablotškin]]
- [[Ryan Jack]]
- [[Phil Jagielka]]
- [[Aleksei Jagudin]]
- [[Aleksei Jahhimovitš]]
- [[Kristijan Jakić]]
- [[Ismail Jakobs]]
- [[Michael Jakobsen]]
- [[Joan Jakovlev]]
- [[Svjatoslav Jakovlev]]
- [[Christophe Jallet]]
- [[Jasse Jalonen]]
- [[Paulo Jamelli]]
- [[Daniel James]]
- [[David James]]
- [[Matty James]]
- [[Paul James]]
- [[Reece James]]
- [[Vitaly Janelt]]
- [[Jakub Jankto]]
- [[Vincent Janssen]]
- [[Erik Janža]]
- [[Tony Jantschke]]
- [[Adnan Januzaj]]
- [[Gonzalo Jara]]
- [[Léo Jardim]]
- [[Roman Jaremtšuk]]
- [[Lev Jašin]]
- [[Julian Jeanvier]]
- [[Mile Jedinak]]
- [[Artur Jędrzejczyk]]
- [[Tin Jedvaj]]
- [[Jefferson (jalgpallur)|Jefferson]]
- [[Kaidi Jekimova]]
- [[Aleksandr Jelisejenok]]
- [[Fredrik Jensen]]
- [[Mathias Jensen]]
- [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] 
- [[Ruben Yttergård Jenssen]]
- [[Jeong Woo-yeong]]
- [[Ignat Jepifanov]]
- [[Anton Jepihhin]]
- [[Hasse Jeppson]]
- [[Jens Jeremies]] 
- [[Aleksandr Jerohhin]]
- [[Jake Jervis]]
- [[Gabriel Jesus]]
- [[Jorge Jesus]]
- [[Jüri Jevdokimov]]
- [[Raúl Jiménez]]
- [[Petr Jiráček]]
- [[Jo Hyeon-woo]]
- [[Ott Joala]]
- [[Jonatan Johansson]]
- [[Frode Johnsen]]
- [[Adam Johnson]]
- [[Fabian Johnson]]
- [[Glen Johnson]]
- [[Alistair Johnston]]
- [[Sam Johnstone]]
- [[Ernst Joll]]
- [[Brad Jones]]
- [[Curtis Jones]]
- [[Jermaine Jones]]
- [[Kenwyne Jones]]
- [[Phil Jones]]
- [[Luuk de Jong]]
– [[Nigel de Jong]]
– [[Siem de Jong]]
- [[Mattias Jonson]] 
- [[Jens Jønsson]]
- [[Joan Jordán]]
- [[Mathias Jørgensen]]
- [[Jorginho]]
- [[Willian José]]
- [[Diogo Jota]]
- [[Luka Jović]]
- [[Jakub Jugas]]
- [[Gerdo Juhkam]]
- [[Jung Woo-young]]
- [[Gideon Jung]]
- [[Sebastian Jung]]
- [[Erkki Junolainen]]
- [[Juninho Pernambucano]]
- [[Zlatko Junuzović]]
- [[Goran Jurić]]
- [[Tomi Juric]]
- [[Eduard Jõepere]]
- [[Martin Jõgi (jalgpallur)|Martin Jõgi]]
- [[Deniss Jõgiste]]
- [[Endrik Jäger]]
- [[Stefan Järv]]
- [[Andre Järva]]
- [[Mihkel Järviste]]
- [[Enar Jääger]]
- [[Enver Jääger]]
- [[Jussi Jääskeläinen]]
- [[Oliver Jürgens]]
- [[Markus Jürgenson]]
- [[Janno Jürisson]]

==K==
[[Urmas Kaal]]
- [[Martin Kaalma]]
- [[Kaarel Kaarlimäe]]
- [[Harald Kaarman]]
- [[Rene Kaas]]
- [[Jevgeni Kabajev]]
- [[Ozan Kabak]]
- [[Christian Kabasele]]
- [[Elbasan Kabashi]]
- [[Issa Kaboré]]
- [[Gojko Kačar]]
- [[Tino Kadewere]]
- [[Ferdi Kadıoğlu]]
- [[Pantelís Kafés]]
- [[Oliver Kahn]]
- [[Kahraba]]
- [[Nihat Kahveci]]
- [[Sotíris Kaïáfas]]
- [[Florian Kainz]]
- [[Carlos Kaiser]]
- [[Kaká]]
- [[Kahha Kaladze]]
- [[Saša Kalajdžić]]
- [[Tomáš Kalas]]
- [[Rauno Kald]]
- [[Janek Kalda]]
- [[Sören Kaldma]]
- [[Kaspar Kaldoja]]
- [[Urmas Kaljend]]
- [[Julius Kaljo]]
- [[Elmar Kaljot]]
- [[Marek Kaljumäe]]
- [[Ken Kallaste]]
- [[Risto Kallaste]]
- [[Toomas Kallaste]]
- [[Salomon Kalou]]
- [[Michael Kaltenhauser]]
- [[Samuel Kalu]]
- [[Pierre Kalulu]]
- [[François Kamano]]
- [[Aboubakar Kamara]]
- [[Boubacar Kamara]]
- [[Glen Kamara]]
- [[Hassane Kamara]]
- [[Kei Kamara]]
- [[Marcin Kamiński]]
- [[Thomas Kaminski]]
- [[Kevin Kampl]]
- [[Gert Kams]]
- [[Harry Kane]]
– [[N'Golo Kanté]]
– [[Sander Kapper]]
- [[Michális Kapsís]]
- [[Bartosz Kapustka]] 
- [[Jem Karacan]]
- [[Fran Karačić]]
- [[Giórgos Karagkoúnis]]
- [[Yann Karamoh]]
- [[Vjatšeslav Karavajev]]
- [[Amir Karić]]
- [[Ali Karimi]]
- [[Ramiz Karitšev]]
- [[Loris Karius]]
- [[Jesper Karlström]]
- [[Friedrich Karm]] 
- [[Žan Karničnik]]
- [[Edmund Karp]]
- [[Andra Karpin]]
- [[Valeri Karpin]]
- [[Aleksandr Karpõtšev]] 
- [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]]
- [[Martin Kase]]
- [[Siksten Kasimir]]
- [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]]
- [[Leonhard Kass]]
- [[Osvald Kastanja]]
- [[Flamur Kastrati]]
- [[Sergei Kazakov]]
- [[Colin Kâzım-Richards]]
- [[Šarūnas Kazlauskas]]
- [[Fánis Katergiannákis]]
- [[Nikola Katić]]
- [[Kóstas Katsouránis]]
- [[Kevin Kauber]] 
- [[Tõnis Kaukvere]]
- [[Mihheil Kavelašvili]]
- [[Iván Kaviedes]]
- [[Moise Kean]]
- [[Robbie Keane]]
- [[Roy Keane]]
- [[Tomasz Kędziora]]
- [[Kevin Keegan]]
- [[Sebastian Kehl]]
- [[Thilo Kehrer]]
- [[Naby Keïta]]
- [[Seydou Keita]]
- [[Jaan Kekišev]]
- [[Lloyd Kelly]]
- [[Olivier Kemen]]
- [[Mario Kempes]]
- [[Joshua Kennedy]]
- [[Ryan Kent]]
- [[Andy Keogh]]
- [[Milos Kerkez]]
- [[Aleksandr Keržakov]]
- [[Vladimir Kessarev]]
- [[Franck Kessié]]
- [[Wahbi Khazri]]
- [[Rani Khedira]]
- [[Sami Khedira]]
- [[Isaac Kiese Thelin]]
- [[Kaarel Kiidron]] 
- [[Jorma Kiigemägi]]
- [[Volodõmõr Kilikevitš]]
- [[Kim Kee-hee]]
- [[Kim Kyung-jung]]
- [[Kim Seung-gyu]]
- [[Allan Kimbaloula]]
- [[Joshua Kimmich]]
- [[Presnel Kimpembe]]
- [[Arawa Kimura]]
- [[Andy King]]
- [[Joshua King]]
- [[Tarmo Kink]] 
- [[Helmuth Kippar]]
- [[Dmitri Kirilov]]
- [[Dmitri Kiritšenko]]
- [[Urmas Kirs]]
- [[Robert Kirss]]
- [[Filip Kiss]]
- [[Akira Kitaguchi]]
- [[Sonny Kittel]]
- [[Stanislav Kitto]]
- [[Andero Kivi]]
- [[Sami-Sander Kivi]]
- [[Kaur Kivila]]
- [[Jakub Kiwior]]
- [[Simon Kjær]]
- [[Davy Klaassen]]
- [[Elmar Klaos]]
- [[Ivan Klasnić]]
- [[Dzintar Klavan]]
- [[Ragnar Klavan]]
- [[Tim Kleindienst]]
- [[László Kleinheisler]]
- [[Bert Klemmer]]
- [[Mateusz Klich]]
- [[Jan Kliment]]
- [[Jürgen Klinsmann]] 
- [[Miroslav Klose]]
- [[Timm Klose]]
- [[Lukas Klostermann]]
- [[Vladimir Klotškov]]
- [[Märt Kluge]]
- [[Justin Kluivert]]
- [[Patrick Kluivert]]
- [[Anthony Knockaert]]
- [[Jonas Knudsen]]
- [[Daigo Kobayashi]]
- [[Gregor Kobel]]
- [[Sergei Kobjakov]]
- [[Robin Koch]]
- [[Ronald Koeman]]
- [[Hervé Koffi]]
- [[Nikita Koger]]
- [[Koke (jalgpallur)|Koke]]
- [[Aleksandr Kokko]]
- [[Jan Kokla]]
- [[Aleksandar Kolarov]]
- [[Sead Kolašinac]]
- [[Jan Koller]]
- [[Randal Kolo Muani]]
- [[Mihhail Kolobov]]
- [[Juri Kolomojets]]
- [[Nikita Kolyaev]] 
- [[Vincent Kompany]] 
- [[Ibrahima Konaté]]
- [[Pape Moussa Konaté]] 
- [[Geoffrey Kondogbia]]
- [[Arouna Koné]]
- [[Bakari Koné]]
- [[Ismaël Koné]]
- [[Terence Kongolo]]
- [[Otto Konrad]]
- [[Emmelie Konradsson]]
- [[Ezri Konsa]]
- [[Oliver Konsa]]
- [[Andres Koogas]]
- [[Teun Koopmeiners]]
- [[Raymond Kopa]]
- [[Kaido Koppel]]
- [[Vladimir Kornev]]
- [[Igor Koroljov]]
- [[Mihhail Korotajev]]
- [[Sergei Korsunov]]
- [[Sergei Koršunov]]
- [[Laurent Koscielny]] 
- [[Tristan Koskor]]
- [[Kopel Koslovski]]
- [[Odilon Kossounou]]
- [[Filip Kostić]]
- [[Artur Kotenko]]
- [[Tomáš Koubek]]
- [[Kalidou Koulibaly]]
- [[Jules Koundé]]
- [[Niko Kovač]]
- [[Robert Kovač]]
- [[Mateo Kovačić]]
- [[Dawid Kownacki]]
- [[Arvo Kraam]]
- [[Emil Krafth]]
- [[Alex Král]]
- [[Christoph Kramer]]
- [[Niko Kranjčar]]
- [[Tristan Krass]]
- [[Jean-Philippe Krasso]]
- [[Vladislav Kreida]]
- [[Dario Krešić]]
- [[Rene Krhin]]
- [[Eron Krillo]] 
- [[Roy Krishna]]
- [[Marko Kristal]]
- [[Rasmus Kristensen]]
- [[Ilja Krivošein]]
- [[Bojan Krkić]]
- [[Felix Kroos]]
- [[Toni Kroos]]
- [[‎Dmitri Kruglov]]
- [[Tim Krul]]
- [[Rade Krunić]]
- [[Robbie Kruse]]
- [[Toomas Krõm]]
- [[Maksim Krõtšanov]]
- [[Grzegorz Krychowiak]]
- [[Vlada Kubassova]]
- [[Juraj Kucka]]
- [[Masato Kudō]]
- [[Fjodor Kudrjašov]]
- [[Mohammed Kudus]]
- [[Johannes Kukebal]]
- [[Andre Kukk]]
- [[Aleksandr Kulatšenko]]
- [[Aleksandr Kulik]]
- [[Aleksandr Kulikov]]
- [[Aleksandr Kulinitš]] 
- [[Sergei Kulitšenko]]
- [[Dejan Kulusevski]]
- [[Pierre Kunde]]
- [[Njazi Kuqi]]
- [[Shefki Kuqi]]
- [[Kevin Kurányi]]
- [[Richard Kuremaa]]
- [[Jürgen Kuresoo]]
- [[Layvin Kurzawa]]
- [[Tomasz Kuszczak]]
- [[Ilja Kutepov]]
- [[Ats Kutter]]
- [[Vitali Kutuzov]]
- [[Timo Kuus]]
- [[Reijo Kuusik]]
- [[Dirk Kuyt]]
- [[Ervin Kõll]]
- [[Uku Kõrre]]
- [[Christian Kõrtsmik]] 
- [[Risto Kägo]]
- [[Kristen Kähr]]
- [[Mattias Käit]]
- [[Benjamin Källman]]
- [[Kim Källström]]
- [[Martin Käos]]
- [[Siim Kärson]]
- [[Greger Könninge]]
- [[Karel Kübar]]
- [[Kaarel Kümnik]]
- [[Karli Kütt]]

==L== 
[[Reio Laabus]]
- [[Maario Laansoo]]
- [[Getter Laar]]
- [[Ave-Lii Laas]]
- [[Mikk Laas]]
- [[Arnold Laasner]]
- [[Gaëtan Laborde]]
- [[Alexandre Lacazette]]
- [[Darryl Lachman]]
- [[Maxence Lacroix]]
- [[Gustaf Lagerbielke]]
- [[Philipp Lahm]]
- [[Sander Laht]]
- [[Aïssa Laïdouni]]
- [[Stefan Lainer]]
- [[Tauno Laja]]
- [[Nemanja Lakić-Pešić]]
- [[Vasílios Lákis]] 
- [[Adam Lallana]]
- [[Thomas Lam]]
- [[Rickie Lambert]]
- [[Daniela Mona Lambin]]
- [[Érik Lamela]]
- [[Frank Lampard]] 
- [[Ádám Lang]]
- [[Noa Lang]]
- [[Manuel Lanzini]]
- [[Kristen Lapa]]
- [[Aymeric Laporte]]
- [[Andrei Lapuškin]]
- [[Cyle Larin]]
- [[Glen Atle Larsen]]
- [[Jørgen Strand Larsen]]
- [[Henrik Larsson]] 
- [[Sam Larsson]]
- [[Sebastian Larsson]]
- [[Jamaal Lascelles]]
- [[August Lass]]
- [[Darko Lazović]]
- [[Brian Laudrup]]
- [[Michael Laudrup]]
- [[Ezequiel Lavezzi]]
- [[Mihhail Lavrentjev (jalgpallur)|Mihhail Lavrentjev]]
- [[Klemen Lavrič]]
- [[Stephen Laybutt]]
- [[Miguel Layún]] 
- [[Adam le Fondre]]
- [[Robin Le Normand]]
- [[Rafael Leão]]
- [[Jan Lecjaks]]
- [[Mathew Leckie]]
- [[Ryan Ledson]]
- [[Lee Jae-sung]]
- [[Liivo Leetma]]
- [[Adam Legzdins]]
- [[Jens Lehmann]]
- [[Richard Leht]]
- [[Jaan Leimann]]
- [[Fabiano Leismann]]
- [[Vitali Leitan]]
- [[Moritz Leitner]]
- [[Lucas Leiva]]
- [[Johannes Lello]]
- [[Marko Lelov]]
- [[Thomas Lemar]]
- [[Mati Lember]]
- [[Mario Lemina]]
- [[Mauricio Lemos]]
- [[Marek Lemsalu]]
- [[Aaron Lennon]]
- [[Bernd Leno]]
- [[Raido Leokin]]
- [[Johnny Leoni]]
- [[Sergei Leontovitš]]
- [[Ranet Lepik]]
- [[Sander Lepik]]
- [[Brent Lepistu]]
- [[Sergei Lepmets]]
- [[Jefferson Lerma]]
- [[Artem Levizi]]
- [[Joleon Lescott]]
- [[Robert Lewandowski]]
- [[Myles Lewis-Skelly]]
- [[Philipp Lienhart]]
- [[Frank Liivak]]
- [[Elvis Liivamägi]] 
- [[Lucas Lima]]
- [[Paulo César Lima]]
- [[Robin Limberg]]
- [[Nikolai Linberg]]
- [[Andreas Linde]]
- [[Anders Lindegaard]]
- [[Victor Lindelöf]]
- [[Meelis Lindmaa]]
- [[Åke Lindman]]
- [[Heinz Lindner]]
- [[Joel Lindpere]]
- [[Jesper Lindstrøm]]
- [[Gary Lineker]]
- [[Karol Linetty]]
- [[Jesse Lingard]]
- [[Tarmo Linnumäe]]
- [[Dmitri Lipartov]]
- [[Dmitri Lipetski]]
- [[Marko Lipp]]
- [[Marcello Lippi]]
- [[Érik Lira]]
- [[Jari Litmanen]]
- [[Pierre Littbarski]]
- [[Marko Livaja]]
- [[Dominik Livaković]]
- [[Adem Ljajić]]
- [[Fredrik Ljungberg]]
- [[Diego Llorente]]
- [[Fernando Llorente]]
- [[Marcos Llorente]]
- [[Hugo Lloris]]
- [[Ivan Lobai]]
- [[Stanislav Lobotka]]
- [[Manuel Locatelli]]
- [[Tom Lockyer]]
- [[Robin Lod]]
- [[Renan Lodi]]
- [[Ruben Loftus-Cheek]]
- [[Marcelo Lomba]]
- [[David Lombán]]
- [[Timo Lomp]]
- [[Pavel Londak]]
- [[Shane Long]]
- [[Sean Longstaff]]
- [[Katrin Loo]]
- [[Ademola Lookman]]
- [[Alexandre Lopes]]
- [[Anthony Lopes]]
- [[Diego López]]
- [[Javi López]]
- [[Pau López]]
- [[David López Silva]]
- [[Jhilmar Lora]]
- [[Jürgen Lorenz]]
- [[Anthony Lozano]]
- [[Hirving Lozano]]
- [[Jordan Lotomba]]
- [[Imran Louza]]
- [[Vágner Love]]
- [[Dejan Lovren]]
- [[Shane Lowry]]
- [[Matthew Lowton]]
- [[Edrisa Lubega]]
- [[Cristiano Lucarelli]]
- [[Ayrton Lucas]]
- [[Derrick Luckassen]]
- [[Juan Martín Lucero]]
- [[Lúcio]]
- [[Jhon Lucumí]]
- [[Rasmus Luhakooder]]
- [[Ľubomír Luhový]]
- [[Karl-Eerik Luigend]]
- [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]]
- [[Florentino Luís]]
- [[Luiz Gustavo]]
- [[Romelu Lukaku]]
- [[Saša Lukić]]
- [[Andrus Lukjanov]]
- [[Marco Lukka]]
- [[Aleksandar Luković]]
- [[Adam Lundqvist]]
- [[Massimo Luongo]]
- [[Siim Luts]]
- [[Amor Luup]]
- [[Vanderlei Luxemburgo]]
- [[Silver Lätt]]
- [[Jonas Lössl]]
- [[Joachim Löw]]
- [[Chris Löwe]]

==M==
[[Awer Mabil]]
- [[Alexis Mac Allister]]
- [[Ramūnas Mačežinskas]]
- [[Kōki Machida]]
- [[Jamie Maclaren]]
- [[Krzysztof Mączyński]]
- [[James Maddison]]
- [[Reimo Madissoo]]
- [[Noni Madueke]]
- [[Daizen Maeda]]
- [[Joakim Mæhle]]
- [[Pablo Maffeo]]
- [[Darius Magdišauskas]]
- [[Josh Magennis]]
- [[Christian Maggio]]
- [[Harry Maguire]]
- [[Mehdi Mahdavikia]]
- [[Riyad Mahrez]]
- [[Thiago Maia]]
- [[Maicon]]
- [[Jonatan Maidana]]
- [[Sepp Maier]]
- [[Habib Maïga]]
- [[Mike Maignan]]
- [[Josh Maja]]
- [[Róbert Mak]]
- [[Roy Makaay]] 
- [[Claude Makélélé]]
- [[Nemanja Maksimović]]
- [[Tyrell Malacia]]
- [[Vjatšeslav Malafejev]]
- [[Luis Malagón]]
- [[Paolo Maldini]]
- [[Donyell Malen]]
- [[Aljona Malets]]
- [[Vladimir Malinin]]
- [[Vladimir Malkov]]
- [[Hugo Mallo]]
- [[Florent Malouda]]
- [[Deniss Malov]]
- [[Rameš Mamedov]]
- [[Maksim Mamutov]]
- [[Gianluca Mancini]]
- [[Roberto Mancini]]
– [[Steve Mandanda]]
– [[Aïssa Mandi]]
- [[Mario Mandžukić]]
– [[Eliaquim Mangala]]
- [[Orel Mangala]]
- [[Maniche]] 
- [[Vito Mannone]]
- [[Javier Manquillo]]
- [[İlhan Mansız]]
- [[Diego Maradona]] 
- [[Edu Marangon]]
- [[Carlos Marchena]]
- [[Fernando Marçal]]
- [[Agustín Marchesín]]
- [[Claudio Marchisio]]
- [[Emiliano Marcondes]]
- [[Moussa Marega]]
- [[Pablo Marí]]
- [[Adrian Mariappa]]
- [[Tomislav Marić]]
- [[Marko Marin]]
- [[Răzvan Marin]]
- [[Nicklas Maripuu]]
- [[Reno Mark]]
- [[Eero Markkanen]] 
- [[Andri Markovitš]]
- [[Kristian Marmor]]
- [[Rafael Márquez]]
- [[Jesse Marsch]]
- [[Marta Vieira da Silva|Marta]]
- [[Roger Martí]]
– [[Anthony Martial]]
- [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]]
- [[Henry Martín]]
- [[Russell Martin]]
- [[Gabriel Martinelli]]
- [[Emiliano Martínez]]
- [[Iñigo Martínez]]
- [[Jackson Martínez]]
- [[Osvaldo Martínez]]
- [[Pity Martínez]]
- [[Roberto Martínez]]
- [[Saul Martínez]]
- [[Lucas Martínez Quarta]]
- [[Gerardo Martino]]
- [[André Martins]]
- [[Obafemi Martins]] 
- [[Quenten Martinus]]
- [[Nikita Martõnov]]
- [[Adam Marušić]]
- [[Bert van Marwijk]]
- [[Omar Mascarell]]
- [[Javier Mascherano]]
- [[Nenad Maslovar]]
- [[Josef Masopust]]
- [[Lukáš Masopust]]
- [[Edgaras Mastianica]]
- [[Arthur Masuaku]]
- [[Chikashi Masuda]]
- [[Nikolai Mašitšev]]
- [[Noussair Mazraoui]]
- [[Walter Mazzarri‎]]
- [[Andrei Mazurkevitš]]
- [[Jaime Mata]]
- [[Juan Mata]]
- [[Marco Materazzi]]
- [[Jérémy Mathieu]]
- [[Nemanja Matić]]
- [[Jarmo Matikainen]]
- [[Joël Matip]]
- [[Léo Matos]]
- [[Alessandro Matri]]
- [[Aleksei Matrossov]]
- [[Juho Matsalu]]
- [[Daisuke Matsui]]
- [[Gyōji Matsumoto]]
- [[Lothar Matthäus]]
- [[Blaise Matuidi]] 
- [[Stephy Mavididi]]
- [[Philipp Max]]
- [[Alexandru Maxim]]
- [[Borja Mayoral]]
- [[Emmanuel Mayuka]]
- [[Kevin Mbabu]]
- [[Kylian Mbappé]]
- [[Chancel Mbemba]] 
- [[Bryan Mbeumo]]
- [[Raïs M'Bolhi]]
- [[Patrick M'Boma]]
- [[Réginald Mbu Alidor]]
- [[Oliver McBurnie]]
- [[Alex McCarthy]]
- [[Sean McDermott]]
- [[Josh McEachran]]
- [[Aiden McGeady]]
- [[John McGinn]]
- [[Niall McGinn]]
- [[David McGoldrick]]
- [[Ryan McGowan]]
- [[Riley McGree]]
- [[Allan McGregor]]
- [[Callum McGregor]]
- [[Weston McKennie]]
- [[Mark McKenzie]]
- [[Kenny McLean]]
- [[Paddy McNair]]
- [[Dwight McNeil]]
- [[Scott McTominay]]
- [[Brandon Mechele]]
- [[Dmitrijs Medeckis]]
- [[Gary Medel]]
- [[Facundo Medina]]
- [[Ramón Medina Bello]]
- [[Ben Mee]]
- [[Marko Meerits]]
- [[Rihard Meesit]]
- [[Janek Meet]]
- [[Admir Mehmedi]]
- [[Fernando Meira]] 
- [[Raul Meireles]]
- [[Meelis Meisalu]]
- [[Soualiho Meïté]]
- [[Olof Mellberg]]
- [[Felipe Melo]]
- [[Tanel Melts]]
- [[Nuno Mendes]]
- [[Ryan Mendes]]
- [[Thiago Mendes]]
- [[Brais Méndez]]
- [[Bruno Méndez]]
- [[Édouard Mendy]]
- [[Ferland Mendy]]
- [[Nampalys Mendy]]
- [[Jérémy Ménez]]
- [[Gideon Mensah]]
- [[Chris Mepham]]
- [[Umut Meraş]]
- [[Gabriel Mercado]]
- [[Alex Meret]]
- [[Mikel Merino]]
- [[Dries Mertens]]
- [[Per Mertesacker]]
- [[Illan Meslier]]
- [[Lionel Messi]]
- [[Junior Messias]]
- [[Connor Metcalfe]]
- [[Kiril Metkov]]
- [[Karol Mets]]
- [[Mikk Metsa]]
- [[Christoph Metzelder]]
- [[Thomas Meunier]]
- [[Andy van der Meyde]]
- [[Max Meyer]]
- [[Erik Midtgarden]]
- [[Fredrik Midtsjø]]
- [[Simon Mignolet]]
- [[Nikita Mihhailov]]
- [[Mairo Miil]]
- [[Markus Miiter]]
- [[Tobias Mikkelsen]]
- [[Evald Mikson]]
- [[Nikola Milenković]]
- [[Arkadiusz Milik]]
- [[Sergej Milinković-Savić]]
- [[Vanja Milinković-Savić]]
- [[Željko Milinovič]]
- [[Diego Milito]]
- [[Gabriel Milito]]
- [[Liam Millar]]
- [[Martin Miller]]
- [[Mark Milligan]]
- [[James Milner]]
- [[Mikk Miländer]]
- [[Santi Mina]]
- [[Yerry Mina]]
- [[Tyrone Mings]]
- [[Valeri Minkenen]]
- [[Ignasi Miquel]]
- [[Mirandinha]]
- [[Antonio Mirante]]
- [[Aleksei Mirantšuk]]
- [[Anton Mirantšuk]]
- [[Zvjezdan Misimović]]
- [[Konstantínos Mítroglou]]
- [[Aleksandar Mitrović]]
- [[Hiroyuki Mitsuyama]]
- [[Andrus Mitt]]
- [[Maximilian Mittelstädt]]
- [[Atsuhiro Miura]]
- [[Johan Mjällby]]
- [[Filip Mladenović]]
- [[Mladen Mladenović]]
- [[Jakub Moder]]
- [[Anthony Modeste]]
- [[Luka Modrić]]
- [[Milad Mohammadi]]
- [[Sadegh Moharrami]]
- [[Niklas Moisander]]
- [[Johan Mojica]]
- [[Jorge Molina Vidal]]
- [[Nacho Monreal]]
- [[César Montes]]
- [[Luis Montes]]
- [[Fábio César Montezine]]
- [[Martín Montoya]]
- [[Bobby Moore]]
- [[Aaron Mooy]]
- [[Emre Mor]]
- [[Júnior Moraes]]
- [[Baltazar Maria de Morais Júnior]]
- [[Álvaro Morata]]
- [[Ľubomír Moravčík]]
- [[Jonathan Moreira]]
- [[Alberto Moreno]]
- [[Álex Moreno]]
- [[Héctor Moreno]]
- [[Marcelo Martins Moreno]]
- [[Marlos Moreno]]
- [[Alex Morgan]]
- [[Fernando Morientes]] 
- [[Gustavo Morínigo]]
- [[Steve Morison]]
- [[Anastassia Morkovkina]]
- [[Piermario Morosini]]
- [[Igor Morozov]]
- [[Sam Morsy]]
- [[Olimpiu Moruțan]]
- [[Victor Moses]]
- [[Jean Mota]]
- [[Lebo Mothiba]]
- [[Thiago Motta]]
- [[Harold Moukoudi]]
- [[Steve Mounié]]
- [[Mason Mount]]
- [[Léo Moura]]
- [[Lucas Moura]]
- [[Miljan Mrdaković]]
- [[Youssef Msakni]]
- [[Mõhhailo Mudrõk]]
- [[Davith Mudžiri]]
- [[Deniss Muhametdinov]]
- [[Edin Mujčin]]
- [[Nordi Mukiele]]
- [[Álex Mula]]
- [[Iker Muniain]]
- [[Rasmus Munskind]]
- [[Luis Muriel]]
- [[Michael Amir Murillo]]
- [[Muriqui]]
- [[Mateo Musacchio]]
- [[Yunus Musah]]
- [[Jamal Musiala]]
- [[Juan Musso]]
- [[Shkodran Mustafi]]
- [[Zećira Mušović]]
- [[Momodu Mutairu]]
- [[Jordon Mutch]]
- [[Raiko Mutle]]
- [[Adrian Mutu]]
- [[Phillipp Mwene]]
- [[Enock Mwepu]]
- [[Vitali Mõrnõi]]
- [[Roman Mõtlik]]
- [[Ott Mõtsnik]]
- [[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]]
- [[Andre Mägi]]
- [[Valter Mäng]]
- [[Karl Mööl]]
- [[Mert Müldür]]
- [[Gerd Müller]]
- [[Nicolai Müller]]
- [[Thomas Müller]]
- [[Marten Mütt]]

==N==
[[Andrew Nabbout]]
- [[Antônio Naelson]]
- [[Akihiro Nagashima]]
- [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] 
- [[Ádám Nagy]]
- [[Konstantin Nahk]]
- [[Radja Nainggolan]]
- [[Gerlin Naisson]]
- [[Marvelous Nakamba]]
- [[Keito Nakamura]]
- [[Shunsuke Nakamura]]
- [[Hidetoshi Nakata]]
- [[Nahitan Nández]]
- [[Nani]]
- [[Akira Narahashi]]
- [[Armand Naris]]
- [[Gilberto Carlos Nascimento]]
- [[Samir Nasri]]
- [[Matija Nastasić]]
- [[Atsushi Natori]]
- [[Kyle Naughton]]
- [[Aleksei Naumov]]
- [[Jesús Navas]]
- [[Keylor Navas]]
- [[Mike Trésor Ndayishimiye]]
- [[Cherif Ndiaye]]
- [[Iliman Ndiaye]]
- [[Evan Ndicka]]
- [[Wilfred Ndidi]]
- [[Dan Ndoye]]
- [[Pavel Nedvěd]]
- [[Tarmo Neemelo]]
- [[Valter Neeris]]
- [[Johan Neeskens]]
- [[Álvaro Negredo]]
- [[Heleri-Anete Neider]]
- [[Lucas Neill]]
- [[Reiss Nelson]]
- [[Victor Nelsson]]
- [[David Neres]]
- [[Alessandro Nesta]]
- [[Roman Nesterovski]]
- [[Pedro Neto]]
- [[Igor Netto]]
- [[Manuel Neuer]]
- [[Florian Neuhaus]]
- [[Artur Neuman-Tarimäe]]
- [[Oliver Neuville]]
- [[João Neves]]
- [[Rúben Neves]]
- [[Thiago Neves]]
- [[Gary Neville]] 
- [[Neymar]]
- [[Michael Ngadeu-Ngadjui]]
- [[Moumi Ngamaleu]]
- [[Nguyễn Công Phượng]]
- [[Sikou Niakaté]]
- [[Tanguy Nianzou]]
- [[Mitch Nichols]]
- [[Georg Niedermeier]]
- [[Harald Nielsen (jalgpallur)|Harald Nielsen]]
- [[Håvard Nielsen]]
- [[Richard Møller Nielsen]]
- [[Saúl Ñíguez]]
- [[Mart-Mattis Niinepuu]]
- [[Henry Niinlaub]]
- [[Themistoklís Nikolaḯdis]]
- [[Antonis Nikopolidis]]
- [[Johannes Niks]]
- [[Alexander Nimo]]
- [[Daigo Nishi]]
- [[Akihiro Nishimura]]
- [[Akira Nishino]]
- [[Ruud van Nistelrooij]]
- [[Florin Niță]]
- [[Daiki Niwa]]
- [[Nicolas Nkoulou]]
- [[Christopher Nkunku]]
- [[Christian Noboa]]
- [[Craig Noone]]
- [[Kristoffer Nordfeldt]]
- [[Håvard Nordtveit]]
- [[Martin Normann]]
- [[Jade North]]
- [[Oliver Norwood]]
- [[Akira Nozawa]]
- [[Lassad Nouioui]]
- [[Filip Novák]]
- [[Milivoje Novaković]]
- [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)|Jevgeni Novikov]]
- [[Arvydas Novikovas]]
- [[Nurlan Novruzov]]
- [[Jens Nowotny]]
- [[Fabrice Nsakala]]
- [[Olivier Ntcham]]
- [[Felipe Nunes]]
- [[Matheus Nunes]]
- [[Darwin Núñez]]
- [[Marcelino Núñez]]
- [[Ott Nõmm]]
- [[Mait Nõmme]]
- [[Raivo Nõmmik]]
- [[Alexander Nübel]]
- [[Benjamin Nygren]]
- [[Bengt Nyholm]]
- [[Allan Nyom]]

==O==
[[Gabriel Obertan]]
- [[John Mikel Obi]]
- [[Michael Obiku]]
- [[Jan Oblak]]
- [[Lucas Ocampos]]
- [[Guillermo Ochoa]]
- [[Juan Adriel Ochoa Reyes]]
- [[Massimo Oddo]]
- [[Peter Odemwingie]]
- [[Timur Odinajev]]
- [[Denis Odoi]]
- [[Roy O'Donovan]]
- [[Moses Odubajo]]
- [[Aleksejs Kuplovs-Oginskis]]
- [[Oh Hyeon-gyu]]
- [[Janne Oinas]]
- [[Rait Oja]]
- [[Reimo Oja]]
- [[Henrik Ojamaa]]
- [[Hindrek Ojamaa]]
- [[Noah Okafor]]
- [[Ivan O'Konnel-Bronin]]
- [[Daisuke Oku]]
- [[Maaren Olander]]
- [[Aleksandr Olerski]]
- [[Tanel Olev]]
- [[Ivica Olić]]
- [[Denõss Oliinõk]]
- [[Michael Olise]]
- [[Donizete Oliveira]]
- [[Sérgio Oliveira]]
- [[John Sidney Oliver]]
- [[Mathías Olivera]]
- [[Ervin Ollik]]
- [[Robin Olsen]]
- [[Kristoffer Olsson]]
- [[Indro Olumets]]
- [[Kenneth Omeruo]]
- [[Amadou Onana]]
- [[André Onana]]
- [[Jérôme Onguéné]]
- [[Paul Onuachu]]
- [[Oguchi Onyewu]]
- [[Håkon Opdal]]
- [[Loïs Openda]]
- [[Andres Oper]]
- [[Christopher Opéri]]
- [[Jerome Opoku]]
- [[Willi Orbán]]
- [[Frank Ordenewitz]]
- [[Joel Ordóñez]]
- [[‎Aiko Orgla]]
- [[Divock Origi]]
- [[Andrei Ornat]]
- [[Karl Orren]]
- [[Lale Orta]]
- [[Mislav Oršić]]
- [[José Ortigoza]]
- [[Ángel Ortiz]]
- [[Celso Ortiz]]
- [[Daniel O'Shaughnessy]]
- [[Bright Osayi-Samuel]]
- [[John O'Shea]]
- [[Victor Osimhen]]
- [[Yordan Osorio]]
- [[David Ospina]]
- [[Ilja Ossipov]]
- [[Leo Østigård]]
- [[Magomed Ozdojev]]
- [[Zurab Otšigava]]
- [[Ott Ottis]]
- [[Dango Ouattara]]
- [[Azzedine Ounahi]]
- [[Marc Overmars]]
- [[Bryan Oviedo]]
- [[Igor Ovsjannikov]]
- [[Michael Owen]]
- [[Elisha Owusu]]
- [[Alex Oxlade-Chamberlain]]
- [[Mikel Oyarzabal]]

==P==
[[Ander Paabut]]
- [[Heinrich Paal]]
- [[Rudolf Paal]]
- [[Sten-Egert Paap]]
- [[Erik Paartalu]] 
- [[Willian Pacho]]
- [[Gonçalo Paciência]]
- [[Sergio Padt]]
- [[Marians Pahars]]
- [[Paik Seung-ho]]
- [[Connor Pain]]
- [[Joseph Paintsil]]
- [[Bob Paisley]]
- [[Ave Pajo]]
- [[Märten Pajunurm]]
- [[Maido Pakk]]
- [[Ever Palacios]]
- [[Exequiel Palacios]]
- [[Helibelton Palacios]]
- [[Wilson Palacios]]
- [[Karl Palatu]] 
- [[João Palhinha]]
- [[Siim-Sten Palm]]
- [[Karl-Erik Palmér]]
- [[Emerson Palmieri]]
- [[José Luis Palomino]]
- [[Kevor Palumets]]
- [[Andrej Panadić]]
- [[Goran Pandev]]
- [[Walter Pandiani]]
- [[Antonín Panenka]]
- [[Marko Pantelić]]
– [[Costel Pantilimon]]
- [[Christian Panucci]]
- [[Avraám Papadópoulos]]
- [[Dimítris Papadópoulos]]
- [[Sokrátis Papastathópoulos]]
- [[Novo Papaz]]
- [[Tadas Papečkys]]
- [[Jean-Pierre Papin]]
- [[Ingmar Krister Paplavskis]]
- [[Maksim Paponov]]
- [[Leart Paqarada]]
- [[Egon Parbo]]
- [[Leandro Paredes]]
- [[Sergei Pareiko]]
- [[Daniel Parejo]]
- [[Mati Pari]]
- [[Scott Parker]] 
- [[Petri Pasanen]]
- [[Ezio Pascutti]]
- [[Bernard Pask]]
- [[Maksim Paskotši]]
- [[Gérald Passi]]
- [[Javier Pastore]]
- [[Mario Pašalić]]
- [[Alexandre Pato]]
- [[Hannu Patronen]]
- [[Nathan Patterson]]
- [[Pedro Miguel Pauleta]]
- [[Paulinho (sündinud 2000)|Paulinho]]
- [[Gabriel Paulista]]
- [[Wellington Paulista]]
- [[Anete Paulus]]
- [[Benjamin Pavard]]
- [[Jiří Pavlenka]]
- [[Vangélis Pavlídis]]
- [[Aleksandar Pavlović]]
- [[Roman Pavljutšenko]]
- [[Strahinja Pavlović]]
- [[Cristian Pavón]]
– [[Dimitri Payet]]
- [[Andero Pebre]]
- [[Marcus Holmgren Pedersen]]
- [[Poul Pedersen]]
- [[Tore Pedersen]]
- [[Alfonso Pedraza]]
- [[João Pedro]]
- [[Rasmus Peetson]]
- [[Meelis Peitre]] 
- [[Peter Pekarík]]
- [[Tomáš Pekhart]]
- [[Albin Pelak]]
- [[Pelé]]
– [[Graziano Pellè]]
– [[Lorenzo Pellegrini]]
– [[Facundo Pellistri]]
– [[Sergio Peña]]
- [[Jermaine Pennant]]
- [[Michel Pensée]]
- [[Risto E. J. Penttilä]]
- [[Oribe Peralta]]
- [[Danilo Pereira]]
- [[Matheus Pereira]]
- [[Ricardo Pereira]]
- [[Maicon Pereira de Oliveira]]
- [[Andrejs Perepļotkins]]
- [[Carles Pérez]]
- [[Enzo Pérez]]
- [[Hernán Pérez]]
- [[Rubén Pérez]]
- [[Mattia Perin]]
- [[Ivan Perišić]]
- [[Romain Perraud]]
- [[Simone Perrotta]]
- [[Robin van Persie]]
- [[Matteo Pessina]]
- [[Germán Pezzella]]
- [[Nils Petersen]]
- [[Voldemar Peterson]]
- [[Dimitri Petratos]]
- [[Vadimas Petrenka]]
- [[Martin Petrov]]
- [[Vladimir Pettai]]
- [[Matt Phillips]]
- [[Jordan Pickford]]
- [[Fernando Picún]]
- [[Erik Pieters]]
- [[Arnold Pihlak]]
- [[Kristofer Piht]]
- [[Uno Piir]]
- [[Raio Piiroja]]
- [[Artur Pikk]] 
- [[Priit Pikker]]
- [[Václav Pilař]]
- [[Ethan Pinnock]]
- [[Javier Pinola]]
- [[Gerard Piqué]]
- [[Joaquín Piquerez]]
- [[Robert Pirès]]
- [[Andrea Pirlo]]
- [[Łukasz Piszczek]]
- [[Claudio Pizarro]]
- [[Guido Pizarro]]
- [[Rodolfo Pizarro]]
- [[Andri Pjatov]]
- [[Gonzalo Plata]]
- [[Michel Platini]]
- [[Alassane Pléa]]
- [[Karel Poborský]]
- [[Mauricio Pochettino]]
- [[Tomás Pochettino]]
- [[Gintas Podelis]]
- [[Maksim Podholjuzin]]
- [[Lukas Podolski]]
- [[Paul Pogba]]
- [[Pavel Pogrebnjak]]
- [[Joel Pohjanpalo]] 
- [[Aivar Pohlak]]
- [[Pelle Pohlak]]
- [[Vukašin Poleksić]]
- [[Ezequiel Ponce]]
- [[Leonardo Ponzio]]
- [[Markus Poom]]
- [[Mart Poom]] 
- [[Gabriel Popescu]]
- [[Ivelin Popov]]
- [[Denis Popović]]
- [[Tony Popovic]]
- [[Alexandra Popp]]
- [[Pedro Porro]]
- [[Francisco Portillo]]
- [[Portu]]
- [[Stefan Posch]]
- [[‎Sander Post]]
- [[Hélder Postiga]]
- [[Graham Potter]]
- [[Yussuf Poulsen]]
- [[Nick Powell]]
- [[Dennis Praet]]
- [[Cesare Prandelli]]
- [[Danijel Pranjić]]
- [[Fabio Prates]]
- [[Lucas Pratto]]
- [[Aivar Priidel]]
- [[Aleksandar Prijović]]
- [[Alex Pritchard]]
- [[Quincy Promes]]
- [[Albert Prosa]] 
- [[Dado Pršo]]
- [[Igor Prins]]
- [[Stanislav Prins]]
- [[Grischa Prömel]]
- [[Davy Pröpper]]
- [[Tymoteusz Puchacz]]
- [[Rene Puhke]]
- [[Arūnas Pukelevičius]]
- [[Martti Pukk]]
- [[Teemu Pukki]]
- [[Christian Pulisic]]
- [[Eino Puri]]
- [[Sander Puri]]
- [[Ats Purje]]
- [[Ferenc Puskás]]
- [[Aleksandr Puštov]]
- [[Jorginho Putinatti]]
- [[Marko Putinčanin]]
- [[Carles Puyol]]
- [[Raimond Põder]]
- [[Kristofer Põldme]]

==Q==
[[Robin Quaison]]
- [[Ricardo Quaresma]]
- [[Juan Sebastián Quintero]]
- [[Damiano Quintieri]]
- [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]]

==R==
[[Mohsen Rabiekhah]]
- [[Adrien Rabiot]]
- [[Ivan Radeljić]]
- [[Nemanja Radonjić]]
- [[Ștefan Radu]]
- [[Lukas Raeder]]
- [[Rafael Pereira da Silva]] 
- [[Rafinha]]
- [[Rafinha (sündinud 1993)]]
- [[Baba Rahman]]
- [[Uwe Rahn]]
- [[Jukka Raitala]]
- [[Lembit Rajala]]
- [[Margus Rajaver]]
- [[Predrag Rajković]]
- [[Ivan Rakitić]]
- [[Benito Raman]]
– [[Adil Rami]]
- [[Ramires]]
- [[Gonçalo Ramos]]
- [[Rafael Ramos]]
- [[Sergio Ramos]]
- [[Aaron Ramsey]] 
- [[Claudio Ranieri]]
- [[Krister-Kaspar Rannamaa]]
- [[Milan Rapaić]]
- [[Megan Rapinoe]]
- [[Marcus Rashford]]
- [[Giacomo Raspadori]]
- [[Tomas Ražanauskas]]
- [[Andrei Rațiu]]
- [[Daniil Ratnikov]]
- [[Eduard Ratnikov]] 
- [[Sergei Ratnikov]]
- [[Svajūnas Rauckis]]
- [[Andreas Raudsepp]]
- [[Raúl]]
- [[David Raum]]
- [[Pasi Rautiainen]]
- [[David Raya]]
- [[Rayan]]
- [[Oleg Reabciuk]]
- [[Tim Ream]]
- [[Ante Rebić]]
- [[Harry Redknapp]]
- [[Nathan Redmond]]
- [[Darius Regelskis]]
- [[Walid Regragui]]
- [[Otto Rehhagel]]
- [[Tijjani Reijnders]]
- [[Martin Reim]]
- [[Riido Reiman]]
- [[Bernhard Rein]]
- [[José Manuel Reina]]
- [[Reinaldo]]
- [[Otto Reinfeldt-Reinlo]]
- [[Raido Reinsalu]]
- [[Eerik Reinsoo]]
- [[Mikk Reintam]]
- [[Ott Reinumäe]]
- [[Michael Reiziger]]
- [[Karim Rekik]]
- [[Loïc Rémy]]
- [[Marco Reus]]
- [[Carles Rexach]] 
- [[Diego Antonio Reyes]]
- [[Israel Reyes]]
- [[Giovanni Reyna]]
- [[Chadi Riad]]
- [[Adriano Leite Ribeiro]]
- [[Éverton Ribeiro]]
- [[Franck Ribéry]] 
- [[Hamilton Ricard]]
- [[Declan Rice]]
- [[Chris Richards]]
- [[Micah Richards]]
- [[Jaïro Riedewald]]
- [[Maximilian Riedmüller]]
- [[Søren Rieks]]
- [[Emiliano Rigoni]]
- [[Herol Riiberg]]
- [[John Arne Riise]]
- [[Boris Riisik]]
- [[Frank Rijkaard]]
- [[Tomas Rimas]]
- [[Artūras Rimkevičius]]
- [[Danilo Rinaldi]]
- [[Richard Ríos]]
- [[Josh Risdon]]
- [[Roope Riski]]
- [[Ranet Ristikivi]]
- [[Stefan Ristovski]]
- [[Rivaldo]]
- [[Blas Riveros]]
- [[Arjen Robben]]
- [[Robinho]] 
- [[Antonee Robinson]]
- [[Callum Robinson]]
- [[Jack Robinson]]
- [[Paul Robinson]]
- [[Joel Robles]]
- [[Bobby Robson]]
- [[Hal Robson-Kanu]]
- [[Marcos Rocha]]
- [[Sergio Rochet]]
- [[Hugo Rodallega]]
- [[Sebastian Rode]]
- [[Joe Rodon]]
- [[Garry Rodrigues]]
- [[Jorge Rodrigues]]
- [[Márcio Rodrigues]]
- [[Moacir Rodrigues dos Santos]]
- [[Ángel Rodríguez]]
- [[Guido Rodríguez]]
- [[Jaime Rodríguez]]
- [[James Rodríguez]]
- [[Jay Rodriguez]]
- [[Jonathan Rodríguez]]
- [[Luis Alfonso Rodríguez]]
- [[Maximiliano Rodríguez]]
- [[Óscar Rodríguez]]
- [[Yoel Rodríguez]]
- [[Pedro Rodríguez Ledesma]]
- [[Jack Rodwell]]
- [[Mads Roerslev]]
- [[Morgan Rogers]]
- [[Marcus Rohdén]]
- [[Marco Rojas]]
- [[Robert Rojas]]
- [[Marcos Rojo]]
- [[Simon Rolfes]]
- [[Esteban Rolón]]
- [[Leonardo Rolón]]
- [[Raido Roman]]
- [[Taras Romanczuk]]
- [[Koffi Ndri Romaric]]
- [[Romário]]
- [[Ángel Romero]]
- [[Cristian Romero]]
- [[Luis Alberto Romero]]
- [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]]
- [[Oriol Romeu]]
- [[Ronaldinho]]
- [[Ronaldo]]
- [[Cristiano Ronaldo]]
- [[Salomón Rondón]]
- [[Frederik Rønnow]]
- [[Meelis Rooba]]
- [[Urmas Rooba]] 
- [[Wayne Rooney]] 
- [[Roberto Rosales]]
- [[Tomáš Rosický]]
- [[Diego Rossi]]
- [[Marco Rossi]]
- [[Paolo Rossi]]
- [[Serhi Rožok]]
- [[Alessandro Rottoli]]
- [[James Michael Rowe]]
- [[Mark Rudan]]
- [[Artjoms Rudņevs]]
- [[Fabián Ruiz]]
- [[Marcel Ruiz]]
- [[Víctor Ruiz]]
- [[Gerónimo Rulli]]
- [[Karl-Heinz Rummenigge]]
- [[Lukas Rupp]]
- [[Miguel Ángel Russo]]
- [[Sander Rõivassepp]]
- [[Artur Rättel]] 
- [[Kevin Rääbis]]
- [[Helmuth Räästas]]
- [[Antonio Rüdiger]]
- [[Henri Rüütli]]
- [[Tarmo Rüütli]]
- [[Mathew Ryan]]
- [[Ingvar Rydell]]
- [[Julian Ryerson]]

==S==
[[Kaimar Saag]] 
- [[Elmar Saar]]
- [[Kaarel Saar]]
- [[Tomi Saarelma]]
- [[Youssouf Sabaly]]
– [[Simão Sabrosa]]
– [[Armando Sadiku]]
– [[Michal Sadílek]]
– [[Matvei Safonov]]
- [[Oleksandr Safronov]]
- [[Bacary Sagna]]
- [[Louis Saha]]
- [[Aleksander Saharov]]
- [[Ismael Saibari]]
- [[Trent Sainsbury]]
- [[Allan Saint-Maximin]]
- [[Romain Saïss]]
- [[Bukayo Saka]]
- [[Daisuke Sakata]]
- [[Janno Saks]]
- [[Bartosz Salamon]]
- [[Carlos Salcedo]]
- [[Santiago Salcedo]]
- [[Anton Salétros]]
- [[Nathan Saliba]]
- [[William Saliba]]
- [[Hasan Salihamidžić]]
- [[Julio Salinas]]
- [[Joseph Saliste]]
- [[Mohammed Salisu]]
- [[Roland Sallai]]
- [[Eduardo Salvio]]
- [[Giórgos Samarás]]
- [[Mbwana Samatta]]
- [[Brice Samba]]
- [[Albert Sambi Lokonga]]
- [[César Sampaio]]
- [[Daniel Sanabria]]
- [[Alexis Sánchez]]
- [[Carlos Andrés Sánchez]]
- [[Jorge Sánchez]]
- [[José Enrique Sánchez]]
- [[Oswaldo Sánchez]]
- [[Robert Sánchez]]
- [[Víctor Sánchez Mata]]
- [[Brent Sancho]]
- [[Jadon Sancho]]
- [[Alex Sandro]]
- [[Roque Santa Cruz]]
- [[Federico Santander]]
- [[Andrey Santos]]
- [[Douglas Santos]]
- [[Fábio Santos]]
- [[Fernando Santos]]
- [[Rauno Sappinen]]
- [[Edwin van der Sar]]
- [[Gabriel Sara]]
- [[Pablo Sarabia]]
- [[Josh Sargent]]
- [[Ismaïla Sarr]]
- [[Pape Matar Sarr]]
- [[Aljona Sasova]]
- [[Carlos Saucedo]]
- [[Maarja Saulep]]
- [[Claudius Sava]]
- [[Demba Savage]]
- [[Jefferson Savarino]]
- [[Mantas Savėnas]]
- [[Erko Saviauk]]
- [[Stefan Savić]]
- [[Javier Saviola]]
- [[Aleksei Savitski]]
- [[Daniil Savitski]]
- [[Lionel Scaloni]]
- [[Gianluca Scamacca]]
- [[Gustavo Scarpa]]
- [[Louis Schaub]]
- [[Patrik Schick]]
- [[Salvatore Schillaci]]
- [[Christopher Schindler]]
- [[Alexander Schlager]]
- [[Nico Schlotterbeck]]
- [[Jeffrey Schlupp]]
- [[Kasper Schmeichel]]
- [[Peter Schmeichel]] 
- [[Romano Schmid]]
- [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]]
- [[Bernd Schneider (jalgpallur)|Bernd Schneider]]
- [[Morgan Schneiderlin]]
- [[Paul Scholes]]
- [[Jerdy Schouten]]
- [[Nico Schulz]]
- [[Stefan Schwab]]
- [[Mark Schwarzer]]
- [[Bastian Schweinsteiger]]
- [[Marvin Schwäbe]]
- [[András Schäfer]]
- [[Fabian Schär]]
- [[Lasse Schöne]]
- [[Alessandro Schöpf]]
- [[Rasmus Schüller]]
- [[André Schürrle]]
- [[Luiz Felipe Scolari]]
- [[Goce Sedloski]]
- [[Clarence Seedorf]] 
- [[Sander Seeman]]
- [[Haris Seferović]]
- [[Geórgios Seitarídis]]
- [[Ole Selnæs]]
- [[Matz Sels]]
- [[Antoine Semenyo]]
- [[Philippe Senderos]]
- [[Marcos Senesi]]
- [[Marcos Senna]]
- [[Stefano Sensi]]
- [[Markkus Seppik]]
- [[Suat Serdar]]
- [[Thulani Serero]]
- [[Jean Michaël Seri]]
- [[Ryan Sessegnon]]
- [[Salva Sevilla]]
- [[Lawrence Shankland]]
- [[Bill Shankly]]
- [[Xherdan Shaqiri]]
- [[Luke Shaw]]
- [[Alan Shearer]] 
- [[Rocco Robert Shein]]
- [[Jonjo Shelvey]]
- [[Cillian Sheridan]]
- [[Teddy Sheringham]]
- [[Djibril Sidibé]]
- [[Andrei Sidorenkov]]
- [[Donald-Olivier Sié]]
- [[Viktor Sieger]]
- [[Kolbeinn Sigþórsson]]
- [[Georg Siimenson]]
- [[Paulo Silas]]
- [[August Martin Silber]]
- [[Otto Silber]]
- [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]]
- [[Joonas Sild]]
- [[Kaspar Sillamaa]]
- [[Ramol Sillamaa]]
- [[Annika Sillaots]]
- [[Ats Sillaste]]
- [[Mikk Sillaste]]
- [[Antony Silva]]
- [[Bernardo Fernandes da Silva]]
- [[David Silva]]
- [[Eduardo da Silva]]
- [[Fábio Silva]]
- [[Gilberto Silva]]
- [[Lucas Silva]]
- [[Rafa Silva]]
- [[Thiago Silva]]
- [[Mohamed Simakan]]
- [[René Simões]]
- [[Matt Simon]]
- [[Moses Simon]]
- [[Xavi Simons]]
- [[Wilfried Singo]]
- [[Sander Sinilaid]]
- [[Vlasi Sinjavski]]
- [[Salvatore Sirigu]]
- [[Moussa Sissoko]]
- [[Ellyes Skhiri]]
- [[Dmitri Skiperski]]
- [[Robert Skov]]
- [[Viktor Skrõpnõk]]
- [[Nejc Skubic]]
- [[Naïm Sliti]]
- [[Chris Smalling]]
- [[Valeri Smelkov]]
- [[Maksim Smirnov]]
- [[Roman Smiško]]
- [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]]
- [[Evald Smitt]]
- [[Wesley Sneijder]] 
- [[Cédric Soares]]
- [[Everton Soares]]
- [[Júlio César Soares Espíndola]]
- [[Waldemar Sobota]]
- [[Rubén Sobrino]]
- [[Roman Sobtšenko]]
- [[Sócrates]]
- [[Roberto Soldado]] 
- [[Ola Solbakken]]
- [[Ståle Solbakken]]
- [[Carlos Soler]]
- [[Hope Solo]]
- [[Manor Solomon]]
- [[Ole Gunnar Solskjær]]
- [[Yann Sommer]]
- [[Alex Song]]
- [[Erik Sorga]]
- [[Sebastián Soria]]
- [[Juan Pablo Sorín]]
- [[Alexander Sørloth]]
- [[Vadim Sorokin]]
- [[José Sosa]]
- [[Yeferson Soteldo]]
- [[Tomáš Souček]]
- [[Hillal Soudani]]
- [[Adama Soumaoro]]
- [[Boubakary Soumaré]]
- [[Samuel Souprayen]]
- [[Diego Souza]]
- [[Josef de Souza]]
- [[Harry Souttar]]
- [[John Souttar]]
- [[Djibril Sow]]
- [[Uroš Spajić]]
- [[Luciano Spalletti]]
- [[Silvio Spann]]
- [[Tim Sparv]]
- [[Gary Speed]]
- [[Leonardo Spinazzola]]
- [[Matthew Spiranovic]]
- [[Stefan Spirovski]]
- [[Ron Springett]]
- [[Sébastien Squillaci]] 
- [[Dennis Srbeny]]
- [[Darijo Srna]]
- [[Ádám Szalai]]
- [[Attila Szalai]]
- [[Wojciech Szczęsny]]
- [[Marian Szeja]] 
- [[Dominik Szoboszlai]]
- [[Damian Szymański]]
- [[Sebastian Szymański]]
- [[Jack Stacey]]
- [[Lorenzo Staelens]]
- [[Jaap Stam]]
- [[Benjamin Stambouli]]
- [[Nicolae Stanciu]]
– [[Bogdan Stancu]]
– [[Josip Stanišić]]
- [[Dejan Stanković]]
- [[Carl Starfelt]]
- [[Niklas Stark]]
- [[Tom Starke]]
- [[Tõnis Starkopf]]
- [[Mihhail Starodubtsev]]
- [[Maarten Stekelenburg]]
- [[Alen Stepanjan]]
- [[Andrei Stepanov]]
- [[Jack Stephens]]
- [[Raheem Sterling]]
- [[Enda Stevens]]
- [[Lars Stindl]]
- [[Hristo Stoichkov]]
- [[Petar Stojanović (jalgpallur)|Petar Stojanović]]
- [[Dragan Stojković]]
- [[Vladimir Stojković]]
- [[Modestas Stonys]]
- [[Ilian Stoyanov]]
- [[Carlos Strandberg]]
- [[Stefan Strandberg]]
- [[Sander van de Streek]]
- [[Marco Streller]]
- [[Getriin Strigin]]
- [[Ivan Strinić]]
- [[Kevin Strootman]]
- [[Jens Stryger Larsen]]
- [[Daniel Sturridge]]
- [[Edwin Stüf]]
- [[Ervin Stüf]]
- [[Damián Suárez]]
- [[Luis Suárez (sündinud 1997)|Luis Suárez]]
- [[Luis Alberto Suárez]] 
- [[Luis Suárez Miramontes]]
- [[Gabriel Suazo]]
- [[Igor Subbotin]]
- [[Marek Suchý]]
- [[Petar Sučić]]
- [[Yukinari Sugawara]]
- [[Vitali Sujetov]]
- [[Crysencio Summerville]]
- [[Noah Sonko Sundberg]]
- [[Tomáš Suslov]]
- [[Daisuke Suzuki]]
- [[Kristjan Suurjärv]]
- [[Maarek Suursaar]] 
- [[Mattias Svanberg]]
- [[Jonas Svensson]]
- [[Václav Svěrkoš]]
- [[Karol Świderski]]
- [[Sergi Sõdortšuk]]
- [[Çağlar Söyüncü]]
- [[Niklas Süle]]
- [[Issiaga Sylla]]

==Š==
[[Bojan Šaranov]]
- [[Ľubomír Šatka]]
- [[Maksim Šatskihh]]
- [[Ilja Šesterkov]]
- [[Andri Ševtšenko]]
- [[Roman Širokov]]
- [[Tihhon Šišov]]
- [[Milan Škoda]]
- [[Milan Škriniar]]
- [[Martin Škrtel]]
- [[German Šlein]]
- [[Vladimír Šmicer]]
- [[Michael Špaček]]
- [[Marek Špilár]]
- [[Andraž Šporar]]
- [[Georgi Štšennikov]]
- [[Davor Šuker]]
- [[Pavel Šulc]]
- [[Anton Šunin]]
- [[Josip Šutalo]]
- [[Mark Švets]]

==Z==
[[Pablo Zabaleta]] -
[[Illja Zabarnõi]] -
[[Cristian Zaccardo]] -
[[Mário Zagallo]] -
[[Antônio Carlos Zago]] -
[[Theódoros Zagorákis]] -
[[Eran Zahavi]] -
[[Vjatšeslav Zahovaiko]] - 
[[Nikolajs Zaicevs]] -
[[Miha Zajc]] -
[[Denis Zakaria]] -
[[Aleksandr Zakarljuka]] -
[[Nicola Zalewski]] -
[[Carlos Zambrano]] -
[[Gianluca Zambrotta]] -
[[Iván Zamorano]] -
[[Javier Zanetti]] - 
[[Nicolò Zaniolo]] -
[[Gustavo Zapata]] - 
[[Duván Zapata]] -
[[Davide Zappacosta]] -
[[Matías Zaracho]] -
[[Mauro Zárate]] -
[[Zé Roberto]] -
[[Ned Zelić]] -
[[Indrek Zelinski]] -
[[Boudewijn Zenden]] -
[[Arbër Zeneli]] -
[[Sergei Zenjov]] -
[[Zico]] - 
[[Zinédine Zidane]] -
[[Christian Ziege]] -
[[Piotr Zieliński]] -
[[Hakim Ziyech]] -
[[Roman Zobnin]] -
[[Dino Zoff]] -
[[Kenneth Zohore]] -
[[Marcin Zomerski]] -
[[Bruno Zuculini]] -
[[Steven Zuber]] -
[[Juan Camilo Zúñiga]] -
[[Konstantin Zõrjanov]]

==Ž==
[[Margarita Žernosekova]]
- [[Nikola Žigić]]
- [[Juri Žirkov]]
- [[Aleksandar Živković]]
- [[Andrija Živković]]
- [[Boris Živković]]

==T==
[[Albert Taar]]
- [[Robert Taar]]
- [[Josip Tadič]]
- [[Adam Taggart]]
- [[Nicolás Tagliafico]]
- [[Jonathan Tah]]
- [[Teemu Tainio]]
- [[Taie Taiwo]]
- [[Taye Taiwo]]
- [[Daiki Takamatsu]]
- [[Hideaki Takeda]]
- [[Montassar Talbi]]
- [[Heikki Talimaa]]
- [[Tanel Tamberg]]
- [[Alex Matthias Tamm]]
- [[Heiko Tamm]]
- [[Joonas Tamm]]
- [[Annika Tammela]]
- [[Lisette Tammik]]
- [[Ao Tanaka]]
- [[Renato Tapia]]
- [[Edmond Tapsoba]]
- [[Diego Tardelli]]
- [[Mehdi Taremi]]
- [[James Tarkowski]]
- [[Martin Taska]]
- [[Júlio Tavares]]
- [[Marcus Tavernier]]
- [[Greg Taylor]]
- [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]]
- [[Ryan Taylor]]
- [[‎Ingemar Teever]]
- [[Sten Teino]]
- [[Teitur Þórðarson]]
- [[Alex Teixeira]]
- [[Armando Teixeira]]
- [[Vitali Teleš]]
- [[Vladimir Tell]]
- [[Alex Telles]]
- [[Cristian Tello]]
- [[Taijo Teniste]]
- [[Timo Teniste]] 
- [[Siim Tenno]]
- [[Simo Tenno]]
- [[Bryan Angulo Tenorio]]
- [[Carlos Tenorio]]
- [[Elmar Tepp]]
- [[Marc-André ter Stegen]]
- [[Sergei Terehhov]]
- [[Simon Terodde]]
- [[John Terry]]
- [[Robert Tesche]]
- [[William Tesillo]]
- [[Tetê]]
- [[Kenny Tete]]
- [[Benjamin Tetteh]]
- [[Alexander Tettey]]
- [[Teddy Teuma]]
- [[Carlos Tévez]]
- [[Florian Thauvin]]
- [[Arthur Theate]]
- [[Igor Thiago]]
- [[Malick Thiaw]]
- [[Kristian Thorstvedt]]
- [[Lilian Thuram]]
- [[Marcus Thuram]]
- [[Kieran Tierney]]
- [[Raimond Tiidermann]]
- [[Ronaldo Tiismaa]]
- [[Tiit Tikenberg]]
- [[Annika Tikk]]
- [[Guus Til]]
- [[Malik Tillman]]
- [[Jurriën Timber]]
- [[Paulo César Tinga]]
- [[Anton Tinnerholm]]
- [[Evald Tipner]]
- [[Deniss Tjapkin]]
- [[Ziad Tlemçani]]
- [[Harry Toffolo]]
- [[Toomas Tohver]]
- [[Joona Toivio]]
- [[Miikka Toivola]]
- [[Ola Toivonen]]
- [[Stanislav Tokarev]]
- [[Rafael Tolói]]
- [[Jon Dahl Tomasson]]
- [[Takehiro Tomiyasu]]
- [[Fikayo Tomori]]
- [[Rasmus Tomson]]
- [[Sandro Tonali]]
- [[Ivan Toney]]
- [[Luca Toni]]
- [[Mait Toom]]
- [[Janar Toomet]]
- [[Jens Toornstra]]
- [[Borislav Topić]]
- [[Ömer Toprak]]
- [[Kaarel Torop]] 
- [[Curro Torres]]
- [[Félix Torres]]
- [[Fernando Torres]]
- [[Ferran Torres]]
- [[Roberto Torres]]
- [[Cenk Tosun]]
- [[Francesco Totti]]
- [[Sadio Tounkara]]
- [[Abdoulaye Touré]]
- [[Almamy Touré]]
- [[Kolo Touré]]
- [[Yaya Touré]]
- [[Aleksandar Trajkovski]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1990)]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1996)]]
- [[Bertrand Traoré]]
- [[Hamari Traoré]]
- [[Ibrahima Traoré]] 
- [[Ismaël Traoré]]
- [[Giovanni Trapattoni]]
- [[Taavi Trasberg]]
- [[Gernot Trauner]]
- [[Emma Treiberg]]
- [[Óscar Trejo]]
- [[Santiago Tréllez]]
- [[Marius Trésor]]
- [[David Trézéguet]]
- [[Ivan Tričkovski]]
- [[Francisco Trincão]]
- [[Kieran Trippier]]
- [[James Troisi]]
- [[William Troost-Ekong]]
- [[Auston Trusty]]
- [[Tiina Trutsi]]
- [[Vasíleios Tsiártas]] 
- [[Martin Tšegodajev]]
- [[Igor Tšeminava]]
- [[Marek Tšernjavski]]
- [[Deniss Tšerõšev]]
- [[Arsen Tšilingarjan]]
- [[Sergei Tšopik]]
- [[Anton Tšuikov]]
- [[Georgi Tšutšelov]]
- [[Chrístos Tzólis]]
- [[Carl Tubarik]]
- [[Thomas Tuchel]]
- [[Igor Tudor]]
- [[Ozan Tufan]]
- [[Sakari Tukiainen]]
- [[Sven Tumba]]
- [[Georgi Tunjov]]
- [[Ryan Tunnicliffe]]
- [[Evald Tupits]]
- [[Edgar Tur]]
- [[Arda Turan]]
- [[Almir Turković]]
- [[Ross Turnbull]]
- [[Matt Turner]]
- [[Rauno Tutk]]
- [[Anatoli Tõmoštšuk]]
- [[Erko Jonne Tõugjas]]
- [[Raiko Tähhe]]
- [[Rain Tölpus]]
- [[Janar Tükk]]
- [[Przemysław Tytoń]]

==U==
[[Atsuto Uchida]]
- [[Masao Uchino]]
- [[Atsushi Uchiyama]]
- [[Destiny Udogie]]
- [[Tomáš Ujfaluši]]
- [[Roberts Uldriķis]]
- [[Ivo Ulich]]
– [[Samuel Umtiti]]
- [[Deniz Undav]]
– [[Dayot Upamecano]]
– [[Kacper Urbański]]
– [[Marco Ureña]]
- [[Mateus Uribe]]
– [[Jere Uronen]]
- [[Martin Ustaal]]
- [[Dmitri Ustritski]]
- [[Anatoli Ušanov]]
- [[Peter Utaka]]
- [[Heinrich Uukkivi]]
- [[Rauno Uusküla]]

==V==
[[Rafael van der Vaart]]
- [[Tomáš Vaclík]]
- [[Andreas Vaher]]
- [[Reelika Vaher]]
- [[Vahur Vahtramäe]]
- [[Georg Vain]]
- [[Hendrik Vainu]]
- [[Eimantas Valaitis]]
- [[Mathieu Valbuena]]
- [[Eugeni Valderrama]]
- [[Diego Valdés]]
- [[José Ángel Valdés]]
- [[Victor Valdes]]
- [[Bruno Valdez]]
- [[Nelson Haedo Valdez]]
- [[Jorge Valdivia]]
- [[Richard Valdov]]
- [[Antonio Valencia]]
- [[Filip Valenčič]]
- [[Juan Carlos Valerón]]
- [[Aleksander Valkenpert]]
- [[Virgo Vallik]]
- [[Karl Andre Vallner]]
- [[Elari Valmas]]
- [[Oleg Valov]]
- [[Mikk Valtna]]
- [[Siim Valtna]]
- [[Hendrik Van Crombrugge]]
- [[Hans Vanaken]]
- [[André Vandeweyer]]
- [[Gerald Vanenburg]]
- [[Andris Vaņins]]
- [[Tõnis Vanna]]
- [[Raphaël Varane]]
- [[Guillermo Varela]]
- [[Silvestre Varela]]
- [[Lauri Varendi]]
- [[Camilo Vargas]]
- [[Eduardo Vargas]]
- [[Matías Vargas]]
- [[Tony Varjund]]
- [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]]
- [[Nikola Vasilj]]
- [[Darius Vassell]]
- [[Konstantin Vassiljev]]
- [[Nikita Vassiljev]]
- [[Ivica Vastić]]
- [[Franco Vázquez]]
- [[Sergio Vázquez]]
- [[Jan Važinski]]
- [[Rudi Vata]]
- [[Jürgen Veber]]
- [[Matías Vecino]]
- [[Jaanus Veensalu]]
- [[Robert Veering]]
- [[Monika Vehlmann]] 
- [[Raphael Veiga]]
- [[Renato Veiga]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Carlos Vela]]
- [[Julián Estiven Vélez]]
- [[Miloš Veljković]]
- [[Taavi Vellemaa]]
- [[Micky van de Ven]]
- [[Stylianós Venetídis]]
- [[Alan Ventsel]]
- [[Fausto Vera]]
- [[Bart Verbruggen]]
- [[Jordan Veretout]]
- [[Lucas Veríssimo]]
- [[Thomas Vermaelen]] 
- [[Gabriel Veron]]
- [[Juan Sebastián Verón]]
- [[Māris Verpakovskis]]
- [[Marco Verratti]]
- [[Mikel Vesga]]
- [[Rain Vessenberg]]
- [[Jannik Vestergaard]]
- [[Martin Vetkal]]
- [[Domagoj Vida]]
- [[Arturo Vidal]] 
- [[Nemanja Vidić]]
- [[Aurelio Vidmar]]
- [[Luan Vieira]]
- [[Marcelo Vieira]] 
- [[Patrick Vieira]]
- [[Jonathan Viera]]
- [[Christian Vieri]]
- [[Luciano Vietto]]
- [[Sergei Vihrov]]
- [[Kristen Viikmäe]]
- [[Taavi Viikna]]
- [[Sander Viira]]
- [[Tito Vilanova]]
- [[Sepo Vilderson]]
- [[Tonny Vilhena]]
- [[Anett Vilipuu]]
- [[David Villa]]
- [[Mathias Villota]]
- [[Matías Viña]]
- [[Kayne Vincent]]
- [[Abner Vinícius]]
- [[Carlos Vinícius]]
- [[Felipe Vizeu]]
- [[Dmitri Vjaltšinov]]
- [[Ron Vlaar]]
- [[Odisseas Vlachodímos]]
- [[Dušan Vlahović]]
- [[Kevin Vogt]]
- [[Aleksandr Volkov]]
- [[Yochanan Vollach]]
- [[Kevin Volland]]
- [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)|Aleksandr Volodin]]
- [[Johan Vonlanthen]]
- [[Karel Voolaid]]
- [[Kristjan Vomm]]
- [[Michel Vorm]]
- [[Vladimir Voskoboinikov]]
- [[Denis Vnukov]]
- [[Stefan de Vrij]]
- [[Šime Vrsaljko]]
- [[Dare Vršič]]
- [[Zísis Vrýzas]]
- [[Mirko Vučinić]]
- [[Budimir Vujačić]]
- [[Martin Vunk]] 
- [[Tanel Võtti]] 
- [[Leo Väisänen]]
- [[Hugo-Eugen Väli]]
- [[Henri Välja]]
- [[Rudi Völler]]

==W==

[[Hidetoshi Wakui]]
- [[Theo Walcott]]
- [[Luca Waldschmidt]]
- [[Kyle Walker]]
- [[Jonathan Walters]]
- [[Abby Wambach]]
- [[Aaron Wan-Bissaka]]
- [[Paulo Wanchope]]
- [[Paul Wanner]]
- [[Danny Ward]]
- [[Stephen Ward]]
- [[James Ward-Prowse]]
- [[Amr Warda]]
- [[Adílson Warken]]
- [[Daniel Wass]]
- [[Ronald Waterreus]]
- [[George Weah]]
- [[Wout Weghorst]]
- [[Julian Weigl]]
- [[Patrick Weihrauch]]
- [[Mitchell Weiser]]
– [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1939)|Vladimír Weiss]]
– [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1964)|Vladimír Weiss II]]
– [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1989)|Vladimír Weiss III]]
- [[Danny Welbeck]]
- [[Nahki Wells]]
- [[Wendell]]
- [[Timo Werner]]
- [[Sander Westerveld]]
- [[Sean Tremaine Whalen]]
- [[Connor Wickham]]
- [[Silvan Widmer]]
- [[Felix Wiedwald]]
- [[Georginio Wijnaldum]]
- [[Kamil Wilczek]]
- [[Yanic Wildschut]]
- [[Christian Wilhelmsson]] 
- [[Alex Wilkinson]]
- [[David Williams (jalgpallur)|David Williams]]
- [[Iñaki Williams]]
- [[Willian Borges da Silva]]
- [[Joe Willock]]
- [[Jack Wilshere]]
- [[Callum Wilson]]
- [[Jonas Wind]]
- [[Florian Wirtz]]
- [[Yoane Wissa]]
- [[Axel Witsel]]
- [[Marius Wolf]]
- [[Joe Worrall]]
– [[Bailey Wright]]
- [[Haji Wright]]
- [[Maximilian Wöber]]
- [[Christian Wörns]]

==Õ==
[[Jan Õun]] 
- [[Janar Õunap]]
- [[Kethy Õunpuu]]

==Ä==
[[Mika Ääritalo]]

==Ö==
[[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]]

==Ü==
[[Enes Ünal]]
- [[Cengiz Ünder]]
- [[Oskar Üpraus]]

==X==
[[Granit Xhaka]]

==Y==
[[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Lamine Yamal]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Atsushi Yoneyama]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Yu Hai]]

== Vaata ka ==
*[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]]

[[Kategooria:Jalgpallurid| Jalgpallurid]]
[[Kategooria:Sportlaste loendid]]
[[Kategooria:Jalgpalli loendid]]</text>
      <sha1>rbcxvbbxxlt0hqaq9ie32sk9tyy8xle</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185013</id>
      <parentid>7184998</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T07:05:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>/* K */</comment>
      <origin>7185013</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="76212" sha1="49bgyswmpi2m7dwbhki4kpkja0ey8vr" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[jalgpallur]]eid. 

{{tähed}}

==A==
[[Hans Aabech]]
- [[Harald Aabrekk]]
- [[Kim Aabech]]
- [[Gerard Aafjes]]
- [[Carlos Aalbers]]
- [[Mika Aaltonen]]
- [[Gert Aandewiel]]
- [[Patrick van Aanholt]] 
- [[Signy Aarna]]
- [[Max Aarons]]
- [[Kees Aarts]]
- [[Thelo Aasgaard]]
- [[Liel Abada]]
- [[Ignazio Abate]]
- [[Ali Abdi]]
- [[Besart Abdurahimi]]
- [[Éric Abidal]]
- [[Vincent Aboubakar]]
- [[Tammy Abraham]]
- [[Luis Abram]]
- [[Aleksandrs Abramenko]]
- [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)]]
- [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)]]
- [[Anderson Luís de Abreu Oliveira]]
- [[Francesco Acerbi]]
- [[Gabriel Achilier]]
- [[Alberto Acosta]] 
- [[Marcos Acuña]]
- [[Ché Adams]]
- [[Tyler Adams]]
- [[David Addy]]
- [[Emmanuel Adebayor]]
- [[Karim Adeyemi]]
- [[Simon Adingra]]
- [[Dominic Adiyiah]]
- [[Luis Advíncula]]
- [[Dick Advocaat]]
- [[Ibrahim Afellay]]
- [[Benik Afobe]]
- [[Emmanuel Agbadou]]
- [[Gabriel Agbonlahor]]
- [[Daniel Agger]]
- [[Nayef Aguerd]]
- [[Ruben Aguilar]]
- [[Érick Aguirre]]
- [[Ramón Aguirre Suárez]]
- [[Sergio Agüero]]
- [[Ernest Agyiri]]
- [[Jarmo Ahjupera]]
- [[Anel Ahmedhodžić]]
- [[Kassim Aidara]]
- [[Ola Aina]]
- [[Mihkel Ainsalu]]
- [[Kristoffer Ajer]]
- [[Manuel Akanji]]
- [[Igor Akinfejev]]
- [[Kevin Akpoguma]]
- [[Mihkel Aksalu]]
- [[David Alaba]] 
- [[Richard Aland]]
- [[Oswaldo Alanís]]
- [[Lucas Alario]]
- [[Jordi Alba]]
- [[Flórián Albert]]
- [[Yuri Alberto]]
- [[Raúl Albiol]]
- [[Marc Albrighton]]
- [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]]
- [[Omar Alderete]]
– [[Toby Alderweireld]]
- [[Uota Ale]]
- [[Sergei Aleinikov]]
- [[Iván Alejo]]
- [[Aleksandr Aleksejev (jalgpallur)|Aleksandr Aleksejev]]
- [[Pavel Aleksejev]]
- [[Gustavo Alfaro]]
- [[Rejal Alijev]]
- [[Rene Aljas]]
- [[Teet Allas]]
- [[Markus Allast]]
- [[Marcus Allbäck]]
- [[Joe Allen]]
- [[Martin Allik]]
- [[Rauno Alliku]]
- [[André Almeida]]
- [[Miguel Almirón]]
- [[Manuel Almunia]]
- [[Kevin Aloe]]
- [[Viktor Alonen]]
- [[Júnior Alonso]]
- [[Marcos Alonso]]
- [[Xabier Alonso]]
- [[Hamit Altıntop]]
- [[Roberto Alvarado]]
- [[Guido Alvarenga]]
- [[Edson Álvarez]]
- [[Julián Álvarez]]
- [[Kevin Álvarez]]
- [[Yeray Álvarez]]
- [[Alar Alve]] 
- [[Bruno Alves]]
- [[Dani Alves]] 
- [[Magno Alves]]
- [[Selim Amallah]]
- [[Massimo Ambrosini]]
- [[Sammy Ameobi]]
- [[Shola Ameobi]]
- [[Nadiem Amiri]]
- [[Mohamed Amoura]]
- [[Ethan Ampadu]]
- [[Sofyan Amrabat]]
- [[Carlo Ancelotti]]
- [[Joachim Andersen]]
- [[Peter Ankersen]]
- [[Chris Anderson]]
- [[Elliot Anderson]]
- [[Felipe Anderson]]
- [[Christoffer Andersson]]
- [[Daniel Andersson]]
- [[Florin Andone]]
- [[Jorge Andrade]] 
- [[Benjamin André]]
- [[Kirill Andrejev]]
- [[Nikita Andrejev]]
- [[Keith Andrews]]
- [[Carolus Andriamatsinoro]]
- [[Robert Andrich]]
- [[Nicolas Anelka]]
- [[Wilker Ángel]]
- [[Fabrizio Angileri]]
- [[Hannes Anier]] 
- [[Henri Anier]]
- [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]]
- [[Aleksandr Anjukov]]
- [[Anthony Annan]]
- [[Aivar Anniste]]
- [[Karim Ansarifard]]
- [[Tambet Anso]]
- [[Michail Antonio]]
- [[Ilja Antonov]]
- [[Houssem Aouar]]
- [[Alberto Aquilani]]
- [[Javier Aquino]]
- [[Pedro Aquino]]
- [[Paulus Arajuuri]]
- [[Mauro Arambarri]]
- [[Guilherme Arana]]
- [[Eduardo Aranda]]
- [[Charles Aránguiz]]
- [[Willian Arão]]
- [[Leonardo Araújo]]
- [[Néstor Araujo]]
- [[Ronald Araújo]]
- [[Argo Arbeiter]]
- [[Álvaro Arbeloa]]
- [[Francisco Arce]]
- [[Juan Carlos Arce]]
- [[Alphonse Areola]]
- [[Gabriel Arias]]
- [[Jhon Arias]]
- [[Santiago Arias]]
- [[Joe Aribo]]
- [[Anton Aristov]]
- [[Franco Armani]]
- [[Ionel Armean]]
- [[Pablo Armero]]
- [[Marko Arnautović]]
- [[Graham Arnold]]
- [[Kepa Arrizabalaga]]
- [[Abdiel Arroyo]]
- [[Alan Arruda]]
- [[Axel Rodrigues de Arruda]]
- [[Tolgay Arslan]]
- [[Andrei Aršavin]]
- [[Gerardo Arteaga]]
- [[Artjom Artjunin]] 
- [[Santiago Ascacíbar]]
- [[Kristjan Asllani]]
- [[Iago Aspas]]
- [[Benoît Assou-Ekotto]]
- [[Vitālijs Astafjevs]] 
- [[Taavi Azarov]]
- [[Márcio Azevedo]]
- [[Sardar Azmoun]]
- [[Nathaniel Atkinson]]
- [[Christian Atsu]]
- [[Pierre-Emerick Aubameyang]]
- [[Ludwig Augustinsson]]
- [[Renato Augusto]]
- [[Fredrik Aursnes]]
- [[Charlie Austin]]
- [[Alen Avdić]]
- [[Vlada Avramov]]
- [[Daniel Avramovski]]
- [[Taiwo Awoniyi]]
- [[Roberto Ayala]]
- [[Yasin Ayari]]
- [[André Ayew]]
- [[Kaan Ayhan]]
- [[Luke Ayling]]

==B==
[[Demba Ba]]
- [[Ibrahim Ba]]
- [[Ryan Babel]]
- [[Srđan Babić]]
- [[Boban Babunski]]
- [[Carlos Bacca]]
- [[Irfan Bachdim]]
- [[Fouad Bachirou]]
- [[Daniel Bachmann]]
- [[Hans Backe]]
- [[Pavel Badea]]
- [[Milan Badelj]]
- [[Benoît Badiashile]]
- [[Holger Badstuber]]
- [[Bae Jun-ho]]
- [[Richart Báez]]
- [[Roberto Baggio]]
- [[Karim Bagheri]]
- [[Alexander Bah]]
- [[Stéphane Bahoken]]
- [[Leon Bailey]]
- [[Leighton Baines]]
- [[Emir Bajrami]]
- [[Cédric Bakambu]]
- [[Tiémoué Bakayoko]]
- [[Diego Balbinot]]
- [[Fabián Balbuena]]
- [[Julio César Baldivieso]]
- [[Gareth Bale]]
- [[Mikel Balenziaga]]
- [[Michael Ballack]] 
- [[Iván Balliu]]
- [[Folarin Balogun]]
- [[Leon Balogun]]
- [[Mario Balotelli]] 
- [[Hakan Balta]]
- [[Abudramae Bamba]]
- [[Jonathan Bamba]]
- [[Sol Bamba]]
- [[Robson Bambu]]
- [[Patrick Bamford]]
- [[Nicușor Bancu]]
- [[Éver Banega]]
- [[Gordon Banks]]
- [[Barry Bannan]]
- [[Léo Baptistão]]
- [[Nikita Baranov]]
- [[Kosta Barbarouses]]
- [[Danilo Barbosa]]
- [[Gabriel Barbosa]]
- [[Esequiel Barco]]
- [[Keidi Bare]]
- [[Franco Baresi]]
- [[Dmitri Barinov]]
- [[Borna Barišić]]
- [[Brandon Barker]]
- [[Ross Barkley]]
- [[Tranquillo Barnetta]]
- [[Milan Baroš]]
- [[Antonio Barragán]]
- [[Álvaro Barreal]]
- [[Bismarck Barreto Faria]]
- [[Lucas Barrios]]
- [[Wílmar Barrios]]
- [[Musa Barrow]]
- [[Gareth Barry]] 
- [[Andrea Barzagli]]
- [[Fabien Barthez]]
- [[Kyle Bartley]]
- [[Ángelos Basinás]]
- [[Calvin Bassey]]
- [[Marco van Basten]]
- [[Alessandro Bastoni]]
- [[Maksim Bazjukin]]
- [[Gabriel Batistuta]]
– [[Michy Batshuayi]]
- [[Ivans Baturins]]
- [[Frank Baumann]] 
- [[Oliver Baumann]]
- [[Julian Baumgartlinger]]
- [[Michael Baur]]
- [[Vladlen Baušev]]
- [[Éric Bauthéac]]
- [[Mohamed Bayo]]
- [[Jean Beausejour]]
- [[DaMarcus Beasley]]
- [[Bebeto]]
- [[Aleksandr Bebikh]]
- [[Rodrigo Becão]]
- [[Franz Beckenbauer]]
- [[Alisson Becker]]
- [[David Beckham]]
- [[Jan Bednarek]]
- [[Zakaria Beglarišvili]]
- [[Aziz Behich]]
- [[Valon Behrami]]
- [[Uwe Bein]]
- [[Younès Belhanda]]
- [[Craig Bellamy]]
- [[Jean-Ricner Bellegarde]]
- [[Jude Bellingham]]
- [[Andrea Belotti]]
- [[Aleksei Belov]]
- [[Emre Belözoğlu]]
- [[Hatem Ben Arfa]]
- [[Anis Ben Slimane]]
- [[Wissam Ben Yedder]]
- [[Yohan Benalouane]]
- [[Medhi Benatia]]
- [[Yossi Benayoun]]
- [[Lars Bender]]
- [[Sven Bender]]
- [[Nicklas Bendtner]]
- [[Darío Benedetto]]
- [[László Bénes]]
- [[Pierre Bengtsson]]
- [[Rafael Benítez]]
- [[Fróði Benjaminsen]]
- [[Ismaël Bennacer]]
- [[Ryan Bennett]]
- [[Ramy Bensebaini]]
- [[Owusu Benson]]
- [[Karim Benzema]]
- [[Darren Bent]]
- [[Nabil Bentaleb]]
- [[Christian Benteke]]
- [[Domenico Berardi]]
- [[Dimităr Berbatov]]
- [[Bartosz Bereszyński]]
- [[Vassili Berezutski]]
- [[Henning Berg]]
- [[Marcus Berg]]
- [[Patrick Berg]]
- [[Sander Berge]]
- [[Jo Inge Berget]]
- [[Dennis Bergkamp]]
- [[Giuseppe Bergomi]]
- [[Lucas Bergvall]]
- [[Steven Bergwijn]]
- [[Besart Berisha]]
- [[Veton Berisha]]
- [[Santiago Bernabéu]]
- [[Federico Bernardeschi]]
- [[Orlando Berrío]]
- [[Sergio Bertoni]]
- [[Ryan Bertrand]]
- [[George Best]]
- [[Leon Best]]
- [[Marius Bezykornovas]]
- [[Marcus Bettinelli]]
- [[Jordan Beyer]]
- [[Claudio Biaggio]]
- [[Marco Bianchi]]
- [[Giulian Biancone]]
- [[Ermin Bičakčić]]
- [[Krystian Bielik]]
- [[Marcelo Bielsa]]
- [[Lucas Biglia]]
- [[Justin Bijlow]]
- [[Jaka Bijol]]
- [[Slaven Bilić]]
- [[Philip Billing]]
- [[Matthew Bingley]]
- [[Dragiša Binić]]
- [[Cristiano Biraghi]]
- [[Mihhail Birjukov]]
- [[David Bisconti]]
– [[Birkir Bjarnason]]
- [[Fredrik André Bjørkan]]
- [[Álex Blanco]]
- [[Jakub Błaszczykowski]]
- [[Miha Blažič]]
- [[Wim Bleijenberg]]
- [[Daley Blind]]
- [[Oleg Blohhin]]
- [[Eduard Blossfeldt]]
- [[Jérôme Boateng]] 
- [[Kevin-Prince Boateng]]
- [[Raúl Bobadilla]]
- [[Fredi Bobic]] 
- [[Bobô]]
- [[Frank de Boer]]
- [[Niels Bohr]] 
- [[Dmitri Boiko]]
- [[Nicolai Boilesen]]
- [[Willy Boly]]
- [[Moïse Bombito]]
- [[Mark van Bommel]]
- [[Giacomo Bonaventura]]
- [[Valeri Bondarenko]]
- [[Roly Bonevacia]]
- [[Dante Bonfim Costa Santos]]
- [[Zbigniew Boniek]]
- [[Giampiero Boniperti]]
- [[Aitana Bonmatí]]
- [[Ange-Yoan Bonny]]
- [[Leonardo Bonucci]]
- [[Wilfried Bony]]
- [[Celso Borges]]
- [[Humberlito Borges]]
- [[Dmitrijs Borisovs]]
- [[Andrei Borissov]]
- [[Cristian Borja]]
- [[Miguel Borja]]
- [[Milan Borjan]]
- [[Rafael Santos Borré]]
- [[Marco Borriello]]
- [[Artur Boruc]]
- [[Bartosz Bosacki]] 
- [[Mauro Boselli]]
- [[José Bosingwa]]
- [[Vicente del Bosque]]
- [[Paul Bosvelt]] 
- [[Oliver Bozanic]]
- [[Jay Bothroyd]]
- [[Alberto Botía]]
- [[Sven Botman]]
- [[Ayyoub Bouaddi]]
  [[Hicham Boudaoui]]
- [[Sofiane Boufal]]
- [[Khalid Boulahrouz]]
- [[Wilfred Bouma]]
- [[Yassine Bounou]]
- [[Aaron Boupendza]]
- [[Jarrod Bowen]]
- [[Mark Bowen]]
- [[Dedryck Boyata]]
- [[Lucas Boyé]]
- [[Jakub Brabec]]
- [[Michael Bradley]] 
- [[Tom Bradshaw]]
- [[Robbie Brady]]
- [[Sergei Bragin]]
- [[Yacine Brahimi]]
- [[Julian Brandt]]
- [[Berle Brant]]
- [[David Braz]]
- [[Elton Brauer]]
- [[Claudio Bravo]]
- [[Omar Bravo]]
- [[Thomas Brdaric]]
- [[Paul Breitner]]
- [[Filipp Breitveit]]
- [[Johannes Brenner]]
- [[Renan Bressan]]
- [[Jimmy Briand]]
- [[Algimantas Briaunys]]
- [[Viktoras Bridaitis]]
- [[Miguel Britos]]
- [[Brian Brobbey]]
- [[Armando Broja]]
- [[Giovanni van Bronckhorst]]
- [[Dylan Bronn]]
- [[David Brooks (jalgpallur)|David Brooks]]
- [[John Anthony Brooks]]
- [[Hugo Broos]]
- [[Alex Brosque]]
- [[Carl Brown]]
- [[Scott Brown]]
- [[Wes Brown]]
- [[David Browne]]
- [[Karlo Bručić]]
- [[Jeffrey Bruma]] 
- [[Joe Bryan]]
- [[Tajon Buchanan]]
- [[Guido Buchwald]]
- [[Ante Budimir]]
- [[Emiliano Buendía]]
- [[Gianluigi Buffon]]
- [[Adam Buksa]]
- [[Nino Bule]]
- [[Dave Bulthuis]]
- [[Dmitri Bulõkin]]
- [[Andrei Burcă]]
- [[Dan Burn]]
- [[Nathan Burns]]
- [[Igor Burzanović]]
- [[Sergio Busquets]]
- [[Fabricio Bustos]]
- [[Hans-Jörg Butt]]
- [[Jacob Butterfield]]
- [[Daniel Van Buyten]]
- [[‎Alo Bärengrub]]

==C==
[[Roberto Cabañas]]
- [[Willy Caballero]]
- [[Yohan Cabaye]]
- [[Rémy Cabella]]
- [[Arthur Cabral]]
- [[Jovane Cabral]]
- [[Rafael Cabral]]
- [[Jerônimo Cacau]]
- [[Víctor Cáceres]]
- [[Cafu]]
- [[Manuel Cafumana]]
- [[Gary Cahill]]
- [[Tim Cahill]]
- [[Jordy Caicedo]]
- [[Moisés Caicedo]]
- [[Jens Cajuste]]
- [[Davide Calabria]]
- [[Riccardo Calafiori]]
- [[Mariona Caldentey]]
- [[Duje Ćaleta-Car]]
- [[Hakan Çalhanoğlu]]
- [[Dan Calichman]]
- [[José María Callejón]]
- [[Alexander Callens]]
- [[Jonathan Calleri]]
- [[Lamine Camara]]
- [[Eduardo Camavinga]]
- [[Alessandro Cambalhota]]
- [[Esteban Cambiasso]]
- [[Mauro Camoranesi]]
- [[Sol Campbell]]
- [[Djalma Campos]]
- [[Emre Can]]
- [[Sergio Canales]]
- [[João Cancelo]]
- [[Daniel Candeias]]
- [[Fabio Cannavaro]]
- [[Germán Cano]]
- [[Agustín Canobbio]]
- [[Éric Cantona]]
- [[Todd Cantwell]]
- [[Ander Capa]]
- [[Joan Capdevila]]
- [[Fabio Capello]]
- [[John Carew]]
- [[Graham Carey]]
- [[Rafael Carioca]]
- [[Diego Carlos]]
- [[Roberto Carlos]]
- [[Jamie Carragher]]
– [[Yannick Ferreira Carrasco]]
- [[Michael Carrick]]
- [[Daniel Carriço]]
- [[Guido Carrillo]]
- [[Andy Carroll]] 
- [[Dani Carvajal]]
- [[Ricardo Carvalho]] 
- [[William Carvalho]]
- [[Milton Casco]]
- [[Matty Cash]]
- [[Iker Casillas]]
- [[Antonio Cassano]]
- [[Timothy Castagne]]
- [[Jean-Charles Castelletto]]
- [[Diego Castro]]
- [[Santi Cazorla]]
- [[Ivan Cavaleiro]]
- [[Diego Cavalieri]]
- [[Lucas Cavallini]]
- [[Edinson Cavani]]
- [[Emanuel Cecchini]]
- [[Alvin Ceccoli]]
- [[Petr Čech]]
- [[Yankuba Ceesay]]
- [[Aleksandrs Čekulajevs]]
- [[Billy Celeski]]
- [[Zeki Çelik]]
- [[Bersant Celina]]
- [[Ondřej Čelůstka]]
- [[Rogério Ceni]]
- [[Pavel Černý]]
- [[Murilo Cerqueira]]
- [[Franco Cervi]]
- [[Nacer Chadli]]
- [[Kóstas Chalkías]] 
- [[Nathaniel Chalobah]]
- [[Trevoh Chalobah]]
- [[Marouane Chamakh]]
- [[Yimmi Chará]]
- [[Ángelos Charistéas]]
- [[Bobby Charlton]]
- [[Edvaldo Oliveira Chaves]]
- [[Mateo Chávez]]
- [[Giorgio Chiellini]]
- [[Federico Chiesa]]
- [[Eduardo Chillida]]
- [[Ben Chilwell]]
- [[Pedro Chirivella]]
- [[Cho Gue-sung]]
- [[Tahith Chong]]
- [[Andreas Christensen]]
- [[Oliver Christensen]]
- [[Anders Christiansen]]
- [[Carney Chukwuemeka]]
- [[Samuel Chukwueze]]
- [[Alejandro Chumacero]]
- [[Alexandru Cicâldău]]
- [[José Cifuentes]]
- [[Jasper Cillessen]]
- [[Aliou Cissé]]
- [[Pape Abou Cissé]]
- [[Papiss Cissé]]
- [[Viktor Claesson]]
- [[Ciaran Clark]]
- [[Steve Clarke]]
- [[Tom Cleverley]]
- [[Gaël Clichy]] 
- [[Conor Coady]]
- [[Phillip Cocu]]
- [[Fábio Coentrão]]
- [[Antonio Čolak]]
- [[Jack Colback]]
- [[Andrew Cole]]
- [[Ashley Cole]] 
- [[Joe Cole]]
- [[Maxime Colin]]
- [[Omar Colley]]
- [[Nathan Collins]]
- [[Fabricio Coloccini]]
– [[Kingsley Coman]]
– [[Sérgio Conceição]]
- [[Kévin Constant]] 
- [[Antonio Conte]]
- [[Diego Contento]]
- [[Lewis Cook]]
- [[Steve Cook]]
- [[Jonathan Copete]]
- [[Francis Coquelin]]
- [[Domilson Cordeiro dos Santos]]
- [[Danilson Córdoba]]
- [[Ante Ćorić]]
- [[Steve Corica]]
- [[Jack Cork]]
- [[Andreas Cornelius]]
- [[Maxwel Cornet]]
- [[Jesús Manuel Corona]]
- [[Ángel Correa]]
- [[Joaquín Correa]]
- [[Christian Corrêa Dionisio]]
- [[Bruno Cortez]]
- [[Alex Rodrigo Dias da Costa]] 
- [[Diego Costa]]
- [[Douglas Costa]]
- [[Manuel Rui Costa]]
– [[Benoît Costil]]
- [[Rodolfo Cota]]
- [[Eduardo Coudet]]
– [[Vladimír Coufal]]
– [[Lassana Coulibaly]]
- [[Thibaut Courtois]] 
- [[Philippe Coutinho]]
- [[Fernando Couto]] 
- [[Alessio Cragno]]
- [[Hernán Crespo]]
- [[Aaron Cresswell]]
- [[Peter Crouch]]
- [[Johan Cruijff]]
- [[Juan Cuadrado]]
- [[Pau Cubarsí]]
- [[Teófilo Cubillas]]
- [[Marc Cucurella]]
- [[Gustavo Cuéllar]]
- [[Víctor Cuesta]]
- [[Christian Cueva]]
- [[Nelson Cuevas]]
- [[Mickaël Cuisance]]
- [[Josh Cullen]]
- [[Matheus Cunha]]
- [[Eray Cömert]]

==D==
[[Damien Da Silva]]
- [[Níkos Dabízas]]
- [[Mats Møller Dæhli]]
- [[Johan Dahlin]]
- [[Patson Daka]]
- [[Andrés D'Alessandro]]
- [[Zlatko Dalić]]
- [[Lauri Dalla Valle]]
- [[Stuart Dallas]]
- [[Diogo Dalot]]
- [[Henrik Dalsgaard]]
- [[Leandro Damião]]
- [[Claude Dambury]]
- [[Dejan Damjanović]]
- [[Arnaut Danjuma]]
- [[Kevin Danso]]
- [[Márton Dárdai]]
- [[Sergi Darder]]
- [[Vladimír Darida]]
- [[Matteo Darmian]]
- [[David Luiz]] 
- [[Jonathan David]]
- [[Promise David]]
- [[Edgar Davids]]
- [[Jason Davidson]]
- [[Curtis Davies]]
- [[Steven Davis]]
- [[Paweł Dawidowicz]]
- [[Michael Dawson]] 
- [[Kevin De Bruyne]]
- [[Charles De Ketelaere]]
- [[Ritchie De Laet]]
- [[Rodrigo De Paul]]
- [[Daniele De Rossi]]
- [[Morgan De Sanctis]]
- [[Ciprian Deac]]
- [[Deco]] (Anderson Luis De Souza)
- [[Bobby Decordova-Reid]]
- [[Amar Dedić]]
- [[Jermain Defoe]]
- [[Steven Defour]]
- [[Alessandro Del Piero]]
- [[Thomas Delaney]]
- [[Liam Delap]]
- [[Agustín Delgado]]
- [[Guillermo Delgado]] 
- [[Simon Deli]]
- [[Traianos Dellas]] 
- [[Andy Delort]]
- [[Casiano Delvalle]]
- [[Moussa Dembélé]]
- [[Ousmane Dembélé]]
- [[Jan Demidovitš]]
- [[Merih Demiral]]
- [[Kerem Demirbay]]
- [[Volkan Demirel]]
- [[Diego Demme]]
- [[Clint Dempsey]]
- [[Jason Denayer]]
- [[Leander Dendoncker]]
- [[Denílson Pereira Neves]]
- [[Igor Denissov]]
- [[Emmanuel Dennis]]
- [[Memphis Depay]]
- [[Eren Derdiyok]]
- [[Marcel Desailly]]
- [[Didier Deschamps]]
- [[Kiril Despodov]]
- [[Ranko Despotović]]
- [[Sergiño Dest]]
- [[Kiernan Dewsbury-Hall]]
- [[Giovanni Di Lorenzo]]
- [[Ángel Di María]]
- [[Roberto Di Matteo]]
- [[Alfredo Di Stéfano]]
- [[Ali Dia]]
- [[Boulaye Dia]]
- [[Abdoulay Diaby]]
- [[Abou Diaby]]
- [[Moussa Diaby]]
- [[Mouctar Diakhaby]]
- [[Abdou Diallo]]
- [[Amad Diallo]]
- [[Habib Diallo]]
- [[Alessandro Diamanti]]
- [[Habib Diarra]]
- [[Lassana Diarra]]
- [[Carlos Alberto Dias]]
- [[Rúben Dias]]
- [[Brahim Díaz]]
- [[Luis Díaz]]
- [[Paulo Díaz]]
- [[Ramón Díaz]]
- [[Sergio Díaz]]
- [[Krépin Diatta]]
- [[Dida]]
– [[Lucas Digne]]
- [[Kevin Diks]]
- [[Federico Dimarco]]
– [[Stole Dimitrievski]]
– [[Arley Dinas]]
– [[Ousmane Diomande]]
– [[Yan Diomande]]
- [[Issa Diop]]
- [[Mame Biram Diouf]]
- [[Axel Disasi]]
- [[Mix Diskerud]]
- [[Ivan Djakov]]
- [[Nasser Djiga]]
- [[Alexander Djiku]]
- [[Berat Djimsiti]]
- [[Youri Djorkaeff]]
- [[Johan Djourou]]
- [[Aleksandr Dmitrijev]]
- [[Artjom Dmitrijev]]
- [[Marko Dmitrović]]
- [[Ritsu Doan]]
- [[Kasper Dolberg]]
- [[Cecilio Domínguez]]
- [[Wilfried Domoraud]]
- [[Marco Donadel]]
- [[Jean Marie Dongou]]
- [[Gianluigi Donnarumma]]
- [[Landon Donovan]]
- [[Allan Dorbek]]
- [[Patrick Dorgu]]
- [[Graham Dorrans]]
- [[Niklas Dorsch]]
- [[Bas Dost]]
- [[Abdoulaye Doucouré]]
- [[Cheick Doucouré]]
- [[Guéla Doué]]
- [[Seydou Doumbia]]
- [[Tongo Doumbia]]
- [[Kieran Dowell]]
- [[Radu Drăgușin]]
- [[Julian Draxler]]
- [[Wolfgang Dremmler]]
- [[Royston Drenthe]]
- [[Vanja Drkušić]]
- [[Anto Drobnjak]]
- [[Václav Drobný]]
- [[Didier Drogba]]
- [[Alan Dzagojev]]
- [[Artjom Dzjuba]]
- [[Balázs Dzsudzsák]]
- [[Edin Džeko]]
- [[Georgi Džikija]]
- [[Du Wei]]
- [[Óscar Duarte]]
- [[Slobodan Dubajić]]
- [[Léo Dubois]]
- [[Kaspars Dubra]]
- [[Martin Dúbravka]]
- [[Kevin Dubrovski]]
- [[Marvin Ducksch]]
– [[Ondrej Duda]]
- [[Igor Dudarev]]
- [[Damien Duff]]
- [[Shane Duffy]]
- [[Mitchell Duke]]
- [[Denzel Dumfries]]
- [[Paul Dummett]]
- [[Alfred Duncan]]
- [[Dunga]]
- [[Lewis Dunk]]
- [[Richard Dunne]]
- [[‎Alo Dupikov]]
- [[Jhon Durán]]
- [[Filip Đuričić]]
- [[Paulo Dybala]]

==E==
[[Emmanuel Eboué]] 
- [[Tyronne Ebuehi]]
- [[Richard Eckersley]]
- [[Éder (Portugali jalgpallur)|Éder]]
- [[Jóan Símun Edmundsson]] 
- [[Odsonne Édouard]]
- [[Mark Edur]]
- [[Karel Eerme]]
- [[Eero Eessaar]]
- [[Ergo Eessaar]]
- [[Johannes Eggestein]]
- [[Eiður Smári Guðjohnsen]]
- [[Eugen Einman]]
- [[Raimond Eino]]
- [[Chidera Ejuke]]
- [[Albin Ekdal]]
- [[Verner Eklöf]]
- [[Emmanuel Mbia Ekobena]]
- [[Youssef El-Arabi]]
- [[Neil El Aynaoui]]
- [[Ayoub El Kaabi]]
- [[Omar El Kaddouri]]
- [[Trevor Elhi]]
- [[Eduard Ellman-Eelma]]
- [[Lauri Ellram]] 
- [[Marko Elsner]]
- [[Timi Max Elšnik]]
- [[Nico Elvedi]]
- [[Mohamed Elyounoussi]]
- [[Irié Bi Séhi Elysée]]
- [[Breel Embolo]]
- [[Mahir Emreli]]
- [[Julio Enciso]]
- [[Orlando Engelaar]]
- [[Stanislav Engovatov]]
- [[Robert Enke]]
- [[Tomislav Erceg]] 
- [[Roman Eremenko]]
- [[Christian Eriksen]]
- [[Uwe Erkenbrecher]]
- [[Fabian Ernst]] 
- [[Sergio Escudero]]
- [[Triinu Esken]]
- [[Michael Essien]]
- [[Michael Estrada]]
- [[Pervis Estupiñán]]
- [[Eberechi Eze]]
- [[Abde Ezzalzouli]]
- [[Oghenekaro Etebo]]
- [[Tengiz Eteria]]
- [[Neil Etheridge]]
- [[Samuel Eto'o]]
- [[Beñat Etxebarria]]
- [[Eusébio]] 
- [[Stephen Eustáquio]]
- [[Evair]]
- [[Lucas Evangelista]]
- [[Corry Evans]]
- [[Jonny Evans]]
- [[Patrice Évra]]

==F==
[[Luís Fabiano Clemente]]
- [[Łukasz Fabiański]]
- [[Fábio Pereira da Silva]] 
- [[Frank Fabra]]
- [[Cesc Fàbregas]]
- [[Giacinto Facchetti]]
- [[Emerse Faé]]
- [[Collins Fai]]
- [[Fayçal Fajr]]
- [[Radamel Falcao]] 
- [[Jefferson Farfán]]
- [[Christian Fassnacht]]
- [[Ansu Fati]] 
- [[Adam Federici]]
- [[Sofiane Feghouli]]
- [[Miklós Fehér]]
- [[Nabil Fekir]]
- [[Felipe Felicio]]
- [[Marouane Fellaini]]
- [[Kiko Femenía]]
- [[Leroy Fer]]
- [[Rio Ferdinand]]
- [[Alex Ferguson]]
- [[Lewis Ferguson]]
- [[Bruno Fernandes]]
- [[Danilo Fernandes]]
- [[Gedson Fernandes]]
- [[Manuel Fernandes]]
- [[Mário Figueira Fernandes]]
- [[Álex Fernández]]
- [[Enzo Fernández]]
- [[Federico Fernández]]
- [[Gatito Fernández]]
- [[Matías Fernández]]
- [[Abel Ferreira]]
- [[Képler Laveran Lima Ferreira]]
- [[Paulo Ferreira]]
- [[Facundo Ferreyra]]
- [[Victor Ferreyra]]
- [[Álvaro Fidalgo]]
- [[Luís Figo]]
- [[Roberto Firmino]]
- [[Junior Firpo]]
- [[Michael Fitzgerald]]
- [[Vladislav Fjodorov]]
- [[Mathieu Flamini]]
- [[Mark Flekken]]
- [[Darren Fletcher]] 
- [[Steven Fletcher]]
- [[Hans-Dieter Flick]]
- [[Edison Flores]]
- [[Franco Foda]]
- [[Phil Foden]]
- [[Wesley Fofana]]
- [[Yahia Fofana]]
- [[Youssouf Fofana]]
- [[Daniil Fomin]]
- [[Aslak Fonn Witry]]
- [[Francisco Fonseca]]
- [[Just Fontaine]]
- [[José Fonte]]
- [[Diego Forlán]]
- [[Pablo Fornals]]
- [[Bruno Fornaroli]]
- [[Vegard Forren]]
- [[Emil Forsberg]]
- [[Petteri Forsell]]
- [[Adam Forshaw]]
- [[Marcus Forss]]
- [[Mikael Forssell]]
- [[Fraser Forster]]
- [[Ben Foster]]
- [[Dimitri Foulquier]]
- [[Robbie Fowler]]
- [[Hayden Foxe]]
- [[França]]
- [[Enzo Francescoli]]
- [[Ivan Franjic]]
- [[Przemysław Frankowski]]
- [[Ryan Fraser]]
- [[Fred]]
- [[Alex Freeman]]
- [[Alexander Frei]]
- [[Fabian Frei]]
- [[Marlon Freitas]]
- [[Remo Freuler]]
- [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]]
- [[Brad Friedel]]
- [[Arne Friedrich]] 
- [[Marvin Friedrich]]
- [[Emmanuel Frimpong]]
- [[Torsten Frings]]
- [[Andre Frolov]]
- [[Ray Fränkel]]
- [[Christian Fuchs]]
- [[Argel Fucks]]
- [[Luis de la Fuente]]
- [[Chikara Fujimoto]]
- [[Ramiro Funes Mori]]
- [[Darnell Furlong]]
- [[Timo Furuholm]]
- [[Atsuyoshi Furuta]]
- [[Niclas Füllkrug]]
- [[Takis Fyssas]]

==G==
[[Louis van Gaal]]
- [[Mijat Gaćinović]]
- [[Fernando Gago]]
- [[Adolfo Gaich]]
- [[Nicolás Gaitán]]
- [[Cody Gakpo]]
- [[Pablo Galdames Millán]]
- [[Conor Gallagher]]
- [[Jesús Gallardo]]
- [[William Gallas]]
- [[Carlos Gamarra]]
- [[Cristian Gamboa]]
- [[Kevin Gameiro]]
- [[Luke Garbutt]]
- [[Dani García]]
- [[Luan Garcia]]
- [[Raúl García]]
- [[Rubén García]]
- [[Garrincha]]
- [[Paul Gascoigne]] 
- [[Sergei Gazdanov]]
- [[Federico Gatti]]
- [[Gennaro Gattuso]]
- [[Hernán Gaviria]]
- [[Mario Gavranović]]
- [[Juri Gavrilov]]
- [[Dwight Gayle]]
- [[Jean-Philippe Gbamin]]
- [[David de Gea]]
- [[Theodor Gebre Selassie]]
- [[Lutsharel Geertruida]]
- [[Aleksandr Geinrihh]]
- [[Johannes Geis]]
- [[Giorgios Georgiadis]]
- [[Vladimir Gerassimov]]
- [[Pedro Geromel]]
- [[Steven Gerrard]]
- [[Gervinho]]
- [[Rudy Gestede]]
- [[Stylianós Giannakópoulos]] 
- [[Kieran Gibbs]]
- [[Ben Gibson]]
- [[Ryan Giggs]]
– [[André-Pierre Gignac]]
- [[Bryan Gil]]
- [[Alberto Gilardino]]
- [[Hans Gillhaus]]
- [[Matthias Ginter]]
– [[Olivier Giroud]]
- [[Shay Given]]
- [[Theofánis Gkékas]]
- [[Giánnis Gkoúmas]] 
- [[Romāns Gladiļins]]
- [[Kamil Glik]]
- [[Serge Gnabry]]
- [[Kazimieras Gnedojus]]
- [[Adam Gnezda Čerin]]
- [[Nikita Godenov]]
- [[Diego Godín]]
- [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]]
- [[Stanislav Goldberg]]
- [[Connor Goldson]]
- [[Pierluigi Gollini]]
- [[Arthur Gomes]]
- [[Heurelho Gomes]]
- [[João Gomes]]
- [[Nuno Gomes]]
- [[Diego Gómez]]
- [[Gustavo Gómez]]
- [[Joe Gomez]]
- [[Mario Gómez]] 
- [[Maxi Gómez]]
- [[Papu Gómez]]
- [[Rónald Gómez]]
- [[Sergi Gómez]]
- [[Maxime Gonalons]]
- [[Claude Gonçalves]]
- [[Alfonso González]]
- [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]]
- [[Derlis González]]
- [[Nico González]]
- [[Craig Goodwin]]
- [[Dacosta Goore]]
- [[Jacek Góralski]]
- [[Anthony Gordon]]
- [[Craig Gordon]]
- [[Leon Goretzka]]
- [[Kaspars Gorkšs]]
- [[Néstor Gorosito]]
- [[Robin Gosens]]
- [[Dan Gosling]]
- [[Amine Gouiri]]
- [[Lewis Grabban]]
- [[Jevgeni Grafski]]
- [[Esteban Granero]]
- [[Andreas Granqvist]]
- [[Ryan Gravenberch]]
- [[Jack Grealish]]
- [[Jimmy Greaves]]
- [[Julian Green]]
- [[Mason Greenwood]]
- [[Michael Gregoritsch]]
- [[Clément Grenier]]
– [[Antoine Griezmann]]
- [[Joel Griffiths]]
- [[Erik Grigorjev]]
- [[Florian Grillitsch]]
- [[Álex Grimaldo]]
- [[Joao Grimaldo]]
- [[Marcelo Grohe]]
- [[Jesper Grønkjær]]
- [[Kamil Grosicki]]
- [[Pascal Groß]]
- [[Kevin Großkreutz]]
- [[Fabio Grosso]]
- [[Carlos Gruezo]]
- [[Marko Grujić]]
- [[Maksim Gruznov]]
- [[Evert Grünvald]]
- [[Vicente Guaita]]
- [[Andrés Guardado]]
- [[Josep Guardiola]]
- [[Fredy Guarín]]
- [[Nemanja Gudelj]]
- [[Gabriel Gudmundsson]]
- [[Gonçalo Guedes]]
- [[Róger Guedes]]
- [[Raphaël Guerreiro]]
- [[José Paolo Guerrero]]
- [[Pape Gueye]]
- [[John Guidetti]]
- [[Morgan Guilavogui]]
- [[Hugo Guillamón]]
- [[Bruno Guimarães]]
- [[Everton Luiz Guimarães Bilher]]
- [[Serhou Guirassy]]
- [[Péter Gulácsi]]
- [[Fredrik Gulbrandsen]]
- [[Mihkel Gull]]
- [[Ruud Gullit]]
- [[Aleksandr Gultjajev]]
- [[Angus Gunn]]
- [[Vadim Gurnik]]
- [[Vitali Gussev]] 
- [[Simon Gustafson]]
- [[Malo Gusto]]
- [[Nahuel Guzmán]]
- [[Brian Gutiérrez]]
- [[Érick Gutiérrez]]
- [[Jonás Gutiérrez]]
- [[Teófilo Gutiérrez]]
- [[Joško Gvardiol]]
- [[Mario Götze]]
- [[Daniel Güiza]] 
- [[İlkay Gündoğan]]
- [[Şenol Güneş]]
- [[Emre Güngör]] 
- [[Asamoah Gyan]]
- [[Gylfi Sigurðsson]]
- [[Viktor Gyökeres]]
- [[Norbert Gyömbér]]

==H==
[[Kert Haavistu]]
- [[Mikk Haavistu]] 
- [[Oussama Haddadi]]
- [[Adis Hadžanović]]
- [[Gheorghe Hagi]]
- [[Ianis Hagi]]
- [[Amadou Haidara]]
- [[Ehsan Hajsafi]]
- [[Achraf Hakimi]]
- [[Juha Hakola]]
- [[Sead Hakšabanović]]
- [[Erling Braut Håland]]
- [[Lewis Hall]]
- [[Ben Halloran]]
- [[Marcel Halstenberg]]
- [[Dietmar Hamann]]
- [[Mia Hamm]]
- [[Tor Henning Hamre]]
- [[Marek Hamšík]]
- [[Dávid Hancko]]
- [[Samir Handanović]]
- [[Christopher Handke]]
- [[Henri Hang]]
- [[Grant Hanley]]
- [[André Hansen]]
- [[Arnbjørn Hansen]]
- [[Owen Hargreaves]]
- [[Evelin Harjakas]]
- [[Martin Harnik]] 
- [[Joe Hart]]
- [[Ralph Hasenhüttl]]
- [[Jimmy Floyd Hasselbaink]]
- [[Eden Hazard]]
- [[Thorgan Hazard]]
- [[Hans Hateboer]]
- [[Ando Hausenberg]]
- [[Kai Havertz]]
- [[Isaac Hayden]]
- [[Jan Paul van Hecke]]
- [[Ahmed Hegazi]]
- [[Karl Jakob Hein]]
- [[Kätlin Hein]]
- [[Benjamin Henrichs]]
- [[Marek Heinz]]
- [[Gabriel Heinze]]
- [[John Heitinga]]
- [[Filip Helander]]
- [[Tomer Hemed]]
- [[Jordan Henderson]]
- [[Jeff Hendrick]]
- [[Jorrit Hendrix]]
- [[Jürgen Henn]] 
- [[Markus Henriksen]]
- [[Gustavo Henrique]]
- [[Rico Henry]]
- [[Thierry Henry]]
- [[Janek Hepner]]
- [[Urmas Hepner]]
- [[Mads Hermansen]]
- [[Mario Hermoso]]
- [[Edivaldo Hermoza]]
- [[Abel Hernández]]
- [[Cucho Hernández]]
- [[Lucas Hernández]]
- [[Rodrigo Hernández]]
- [[Theo Hernandez]]
- [[Xavier Hernández]] 
- [[Javier Hernández Balcázar]]
- [[Geir André Herrem]]
- [[Ander Herrera]]
- [[Héctor Herrera]]
- [[Yangel Herrera]]
- [[Patrick Herrmann]]
- [[Emile Heskey]]
- [[Jupp Heynckes]]
- [[Aaron Hickey]]
- [[Guus Hiddink]]
- [[Josef Rudolf Hiden]]
- [[Fernando Hierro]]
- [[Gonzalo Higuaín]]
- [[Henrique Hilário]]
- [[Timo Hildebrand]] 
- [[Piero Hincapié]]
- [[Andreas Hinkel]]
- [[Martin Hinteregger]]
- [[Lukas Hinterseer]]
- [[George Hirst]]
- [[Marwin Hitz]]
- [[Morten Hjulmand]]
- [[Aliaksandr Hleb]]
- [[Adam Hložek]]
- [[Guillaume Hoarau]]
- [[Wesley Hoedt]]
- [[Jonas Hofmann]]
- [[Jonathan Hogg]]
- [[Sergei Hohlov-Simson]]
- [[Junior Hoilett]]
- [[Pierre-Emile Højbjerg]]
- [[Rob Holding]]
- [[José Holebas]]
- [[Sebastian Holmén]]
- [[Markus Holst]]
- [[Vladislav Homutov]]
- [[Keisuke Honda]]
- [[Martin Hongla]]
- [[Pierre van Hooijdonk]]
- [[Ricardo Horta]]
- [[Pavel Horváth]]
- [[Majīd Ḩoseynī]]
- [[Gérard Houllier]]
- [[Even Hovland]]
- [[Tim Howard]] 
- [[Lukáš Hrádecký]]
- [[Branimir Hrgota]]
- [[Patrik Hrošovský]]
- [[Tomáš Hubočan]]
- [[Pieter Huistra]]
- [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]]
- [[Mats Hummels]]
- [[Rimo Hunt]]
- [[Stephen Hunt]]
- [[Klaas-Jan Huntelaar]]
- [[Martin Hurt]]
- [[Paolo Hurtado]]
- [[Etzaz Hussain]]
- [[Kristo Hussar]]
- [[Josef Hušbauer]]
- [[Atiba Hutchinson]]
- [[Omari Hutchinson]]
- [[Robert Huth]]
- [[Hwang Ui-jo]]
- [[Oskar Hõim]]
- [[Elseid Hysaj]]
- [[Sami Hyypiä]]

==I==
[[Vincenzo Iaquinta]]
- [[Renato Ibarra]]
- [[Vedad Ibišević]]
- [[Zlatan Ibrahimović]]
- [[Mauro Icardi]]
- [[Karl-Richard Idlane]]
- [[Brian Idowu]]
- [[Edgar Ié]]
- [[Akihiro Ienaga]]
- [[Edwin Ifeanyi]]
- [[Odion Ighalo]]
- [[Borja Iglesias]]
- [[Matvei Igonen]]
- [[Kelechi Iheanacho]]
- [[Jonathan Ikoné]]
- [[Baže Ilijoski]]
- [[Asier Illarramendi]]
- [[Andre Ilves]]
- [[Indrek Ilves]]
- [[Ciro Immobile]]
- [[Gonçalo Inácio]]
- [[Paul Ince]]
- [[Tom Ince]]
- [[Joel Indermitte]]
- [[Kevin Ingermann]]
- [[Andrés Iniesta]]
- [[Lorenzo Insigne]]
- [[Filippo Inzaghi]]
- [[Aleksei Ionov]]
- [[Jackson Irvine]]
- [[Alexander Isak]]
- [[Andreas Isaksson]]
- [[Mauricio Isla]]
- [[Juan Iturbe]]
- [[Georgi Ivanov]]
- [[Robert Ivanov]]
- [[Vladislav Ivanov]]
- [[Branislav Ivanović]]
- [[Rihards Ivanovs]]
- [[Luka Ivanušec]]
- [[Odd Iversen]]
- [[Daiki Iwamasa]]
- [[Alex Iwobi]]

==J==
[[Aleksei Jablotškin]]
- [[Ryan Jack]]
- [[Phil Jagielka]]
- [[Aleksei Jagudin]]
- [[Aleksei Jahhimovitš]]
- [[Kristijan Jakić]]
- [[Ismail Jakobs]]
- [[Michael Jakobsen]]
- [[Joan Jakovlev]]
- [[Svjatoslav Jakovlev]]
- [[Christophe Jallet]]
- [[Jasse Jalonen]]
- [[Paulo Jamelli]]
- [[Daniel James]]
- [[David James]]
- [[Matty James]]
- [[Paul James]]
- [[Reece James]]
- [[Vitaly Janelt]]
- [[Jakub Jankto]]
- [[Vincent Janssen]]
- [[Erik Janža]]
- [[Tony Jantschke]]
- [[Adnan Januzaj]]
- [[Gonzalo Jara]]
- [[Léo Jardim]]
- [[Roman Jaremtšuk]]
- [[Lev Jašin]]
- [[Julian Jeanvier]]
- [[Mile Jedinak]]
- [[Artur Jędrzejczyk]]
- [[Tin Jedvaj]]
- [[Jefferson (jalgpallur)|Jefferson]]
- [[Kaidi Jekimova]]
- [[Aleksandr Jelisejenok]]
- [[Fredrik Jensen]]
- [[Mathias Jensen]]
- [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] 
- [[Ruben Yttergård Jenssen]]
- [[Jeong Woo-yeong]]
- [[Ignat Jepifanov]]
- [[Anton Jepihhin]]
- [[Hasse Jeppson]]
- [[Jens Jeremies]] 
- [[Aleksandr Jerohhin]]
- [[Jake Jervis]]
- [[Gabriel Jesus]]
- [[Jorge Jesus]]
- [[Jüri Jevdokimov]]
- [[Raúl Jiménez]]
- [[Petr Jiráček]]
- [[Jo Hyeon-woo]]
- [[Ott Joala]]
- [[Jonatan Johansson]]
- [[Frode Johnsen]]
- [[Adam Johnson]]
- [[Fabian Johnson]]
- [[Glen Johnson]]
- [[Alistair Johnston]]
- [[Sam Johnstone]]
- [[Ernst Joll]]
- [[Brad Jones]]
- [[Curtis Jones]]
- [[Jermaine Jones]]
- [[Kenwyne Jones]]
- [[Phil Jones]]
- [[Luuk de Jong]]
– [[Nigel de Jong]]
– [[Siem de Jong]]
- [[Mattias Jonson]] 
- [[Jens Jønsson]]
- [[Joan Jordán]]
- [[Mathias Jørgensen]]
- [[Jorginho]]
- [[Willian José]]
- [[Diogo Jota]]
- [[Luka Jović]]
- [[Jakub Jugas]]
- [[Gerdo Juhkam]]
- [[Jung Woo-young]]
- [[Gideon Jung]]
- [[Sebastian Jung]]
- [[Erkki Junolainen]]
- [[Juninho Pernambucano]]
- [[Zlatko Junuzović]]
- [[Goran Jurić]]
- [[Tomi Juric]]
- [[Eduard Jõepere]]
- [[Martin Jõgi (jalgpallur)|Martin Jõgi]]
- [[Deniss Jõgiste]]
- [[Endrik Jäger]]
- [[Stefan Järv]]
- [[Andre Järva]]
- [[Mihkel Järviste]]
- [[Enar Jääger]]
- [[Enver Jääger]]
- [[Jussi Jääskeläinen]]
- [[Oliver Jürgens]]
- [[Markus Jürgenson]]
- [[Janno Jürisson]]

==K==
[[Urmas Kaal]]
- [[Martin Kaalma]]
- [[Kaarel Kaarlimäe]]
- [[Harald Kaarman]]
- [[Rene Kaas]]
- [[Jevgeni Kabajev]]
- [[Ozan Kabak]]
- [[Christian Kabasele]]
- [[Elbasan Kabashi]]
- [[Issa Kaboré]]
- [[Gojko Kačar]]
- [[Tino Kadewere]]
- [[Ferdi Kadıoğlu]]
- [[Pantelís Kafés]]
- [[Oliver Kahn]]
- [[Kahraba]]
- [[Nihat Kahveci]]
- [[Sotíris Kaïáfas]]
- [[Florian Kainz]]
- [[Carlos Kaiser]]
- [[Kaká]]
- [[Kahha Kaladze]]
- [[Saša Kalajdžić]]
- [[Tomáš Kalas]]
- [[Rauno Kald]]
- [[Janek Kalda]]
- [[Sten Kaldma]]
- [[Sören Kaldma]]
- [[Toomas Kaldma]]
- [[Kaspar Kaldoja]]
- [[Urmas Kaljend]]
- [[Julius Kaljo]]
- [[Elmar Kaljot]]
- [[Marek Kaljumäe]]
- [[Ken Kallaste]]
- [[Risto Kallaste]]
- [[Toomas Kallaste]]
- [[Salomon Kalou]]
- [[Michael Kaltenhauser]]
- [[Samuel Kalu]]
- [[Pierre Kalulu]]
- [[François Kamano]]
- [[Aboubakar Kamara]]
- [[Boubacar Kamara]]
- [[Glen Kamara]]
- [[Hassane Kamara]]
- [[Kei Kamara]]
- [[Marcin Kamiński]]
- [[Thomas Kaminski]]
- [[Kevin Kampl]]
- [[Gert Kams]]
- [[Harry Kane]]
– [[N'Golo Kanté]]
– [[Sander Kapper]]
- [[Michális Kapsís]]
- [[Bartosz Kapustka]] 
- [[Jem Karacan]]
- [[Fran Karačić]]
- [[Giórgos Karagkoúnis]]
- [[Yann Karamoh]]
- [[Vjatšeslav Karavajev]]
- [[Amir Karić]]
- [[Ali Karimi]]
- [[Ramiz Karitšev]]
- [[Loris Karius]]
- [[Jesper Karlström]]
- [[Friedrich Karm]] 
- [[Žan Karničnik]]
- [[Edmund Karp]]
- [[Andra Karpin]]
- [[Valeri Karpin]]
- [[Aleksandr Karpõtšev]] 
- [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]]
- [[Martin Kase]]
- [[Siksten Kasimir]]
- [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]]
- [[Leonhard Kass]]
- [[Osvald Kastanja]]
- [[Flamur Kastrati]]
- [[Sergei Kazakov]]
- [[Colin Kâzım-Richards]]
- [[Šarūnas Kazlauskas]]
- [[Fánis Katergiannákis]]
- [[Nikola Katić]]
- [[Kóstas Katsouránis]]
- [[Kevin Kauber]] 
- [[Tõnis Kaukvere]]
- [[Mihheil Kavelašvili]]
- [[Iván Kaviedes]]
- [[Moise Kean]]
- [[Robbie Keane]]
- [[Roy Keane]]
- [[Tomasz Kędziora]]
- [[Kevin Keegan]]
- [[Sebastian Kehl]]
- [[Thilo Kehrer]]
- [[Naby Keïta]]
- [[Seydou Keita]]
- [[Jaan Kekišev]]
- [[Lloyd Kelly]]
- [[Olivier Kemen]]
- [[Mario Kempes]]
- [[Joshua Kennedy]]
- [[Ryan Kent]]
- [[Andy Keogh]]
- [[Milos Kerkez]]
- [[Aleksandr Keržakov]]
- [[Vladimir Kessarev]]
- [[Franck Kessié]]
- [[Wahbi Khazri]]
- [[Rani Khedira]]
- [[Sami Khedira]]
- [[Isaac Kiese Thelin]]
- [[Kaarel Kiidron]] 
- [[Jorma Kiigemägi]]
- [[Volodõmõr Kilikevitš]]
- [[Kim Kee-hee]]
- [[Kim Kyung-jung]]
- [[Kim Seung-gyu]]
- [[Allan Kimbaloula]]
- [[Joshua Kimmich]]
- [[Presnel Kimpembe]]
- [[Arawa Kimura]]
- [[Andy King]]
- [[Joshua King]]
- [[Tarmo Kink]] 
- [[Helmuth Kippar]]
- [[Dmitri Kirilov]]
- [[Dmitri Kiritšenko]]
- [[Urmas Kirs]]
- [[Robert Kirss]]
- [[Filip Kiss]]
- [[Akira Kitaguchi]]
- [[Sonny Kittel]]
- [[Stanislav Kitto]]
- [[Andero Kivi]]
- [[Sami-Sander Kivi]]
- [[Kaur Kivila]]
- [[Jakub Kiwior]]
- [[Simon Kjær]]
- [[Davy Klaassen]]
- [[Elmar Klaos]]
- [[Ivan Klasnić]]
- [[Dzintar Klavan]]
- [[Ragnar Klavan]]
- [[Tim Kleindienst]]
- [[László Kleinheisler]]
- [[Bert Klemmer]]
- [[Mateusz Klich]]
- [[Jan Kliment]]
- [[Jürgen Klinsmann]] 
- [[Miroslav Klose]]
- [[Timm Klose]]
- [[Lukas Klostermann]]
- [[Vladimir Klotškov]]
- [[Märt Kluge]]
- [[Justin Kluivert]]
- [[Patrick Kluivert]]
- [[Anthony Knockaert]]
- [[Jonas Knudsen]]
- [[Daigo Kobayashi]]
- [[Gregor Kobel]]
- [[Sergei Kobjakov]]
- [[Robin Koch]]
- [[Ronald Koeman]]
- [[Hervé Koffi]]
- [[Nikita Koger]]
- [[Koke (jalgpallur)|Koke]]
- [[Aleksandr Kokko]]
- [[Jan Kokla]]
- [[Aleksandar Kolarov]]
- [[Sead Kolašinac]]
- [[Jan Koller]]
- [[Randal Kolo Muani]]
- [[Mihhail Kolobov]]
- [[Juri Kolomojets]]
- [[Nikita Kolyaev]] 
- [[Vincent Kompany]] 
- [[Ibrahima Konaté]]
- [[Pape Moussa Konaté]] 
- [[Geoffrey Kondogbia]]
- [[Arouna Koné]]
- [[Bakari Koné]]
- [[Ismaël Koné]]
- [[Terence Kongolo]]
- [[Otto Konrad]]
- [[Emmelie Konradsson]]
- [[Ezri Konsa]]
- [[Oliver Konsa]]
- [[Andres Koogas]]
- [[Teun Koopmeiners]]
- [[Raymond Kopa]]
- [[Kaido Koppel]]
- [[Vladimir Kornev]]
- [[Igor Koroljov]]
- [[Mihhail Korotajev]]
- [[Sergei Korsunov]]
- [[Sergei Koršunov]]
- [[Laurent Koscielny]] 
- [[Tristan Koskor]]
- [[Kopel Koslovski]]
- [[Odilon Kossounou]]
- [[Filip Kostić]]
- [[Artur Kotenko]]
- [[Tomáš Koubek]]
- [[Kalidou Koulibaly]]
- [[Jules Koundé]]
- [[Niko Kovač]]
- [[Robert Kovač]]
- [[Mateo Kovačić]]
- [[Dawid Kownacki]]
- [[Arvo Kraam]]
- [[Emil Krafth]]
- [[Alex Král]]
- [[Christoph Kramer]]
- [[Niko Kranjčar]]
- [[Tristan Krass]]
- [[Jean-Philippe Krasso]]
- [[Vladislav Kreida]]
- [[Dario Krešić]]
- [[Rene Krhin]]
- [[Eron Krillo]] 
- [[Roy Krishna]]
- [[Marko Kristal]]
- [[Rasmus Kristensen]]
- [[Ilja Krivošein]]
- [[Bojan Krkić]]
- [[Felix Kroos]]
- [[Toni Kroos]]
- [[‎Dmitri Kruglov]]
- [[Tim Krul]]
- [[Rade Krunić]]
- [[Robbie Kruse]]
- [[Toomas Krõm]]
- [[Maksim Krõtšanov]]
- [[Grzegorz Krychowiak]]
- [[Vlada Kubassova]]
- [[Juraj Kucka]]
- [[Masato Kudō]]
- [[Fjodor Kudrjašov]]
- [[Mohammed Kudus]]
- [[Johannes Kukebal]]
- [[Andre Kukk]]
- [[Aleksandr Kulatšenko]]
- [[Aleksandr Kulik]]
- [[Aleksandr Kulikov]]
- [[Aleksandr Kulinitš]] 
- [[Sergei Kulitšenko]]
- [[Dejan Kulusevski]]
- [[Pierre Kunde]]
- [[Njazi Kuqi]]
- [[Shefki Kuqi]]
- [[Kevin Kurányi]]
- [[Richard Kuremaa]]
- [[Jürgen Kuresoo]]
- [[Layvin Kurzawa]]
- [[Tomasz Kuszczak]]
- [[Ilja Kutepov]]
- [[Ats Kutter]]
- [[Vitali Kutuzov]]
- [[Timo Kuus]]
- [[Reijo Kuusik]]
- [[Dirk Kuyt]]
- [[Ervin Kõll]]
- [[Uku Kõrre]]
- [[Christian Kõrtsmik]] 
- [[Risto Kägo]]
- [[Kristen Kähr]]
- [[Mattias Käit]]
- [[Benjamin Källman]]
- [[Kim Källström]]
- [[Martin Käos]]
- [[Siim Kärson]]
- [[Greger Könninge]]
- [[Karel Kübar]]
- [[Kaarel Kümnik]]
- [[Karli Kütt]]

==L== 
[[Reio Laabus]]
- [[Maario Laansoo]]
- [[Getter Laar]]
- [[Ave-Lii Laas]]
- [[Mikk Laas]]
- [[Arnold Laasner]]
- [[Gaëtan Laborde]]
- [[Alexandre Lacazette]]
- [[Darryl Lachman]]
- [[Maxence Lacroix]]
- [[Gustaf Lagerbielke]]
- [[Philipp Lahm]]
- [[Sander Laht]]
- [[Aïssa Laïdouni]]
- [[Stefan Lainer]]
- [[Tauno Laja]]
- [[Nemanja Lakić-Pešić]]
- [[Vasílios Lákis]] 
- [[Adam Lallana]]
- [[Thomas Lam]]
- [[Rickie Lambert]]
- [[Daniela Mona Lambin]]
- [[Érik Lamela]]
- [[Frank Lampard]] 
- [[Ádám Lang]]
- [[Noa Lang]]
- [[Manuel Lanzini]]
- [[Kristen Lapa]]
- [[Aymeric Laporte]]
- [[Andrei Lapuškin]]
- [[Cyle Larin]]
- [[Glen Atle Larsen]]
- [[Jørgen Strand Larsen]]
- [[Henrik Larsson]] 
- [[Sam Larsson]]
- [[Sebastian Larsson]]
- [[Jamaal Lascelles]]
- [[August Lass]]
- [[Darko Lazović]]
- [[Brian Laudrup]]
- [[Michael Laudrup]]
- [[Ezequiel Lavezzi]]
- [[Mihhail Lavrentjev (jalgpallur)|Mihhail Lavrentjev]]
- [[Klemen Lavrič]]
- [[Stephen Laybutt]]
- [[Miguel Layún]] 
- [[Adam le Fondre]]
- [[Robin Le Normand]]
- [[Rafael Leão]]
- [[Jan Lecjaks]]
- [[Mathew Leckie]]
- [[Ryan Ledson]]
- [[Lee Jae-sung]]
- [[Liivo Leetma]]
- [[Adam Legzdins]]
- [[Jens Lehmann]]
- [[Richard Leht]]
- [[Jaan Leimann]]
- [[Fabiano Leismann]]
- [[Vitali Leitan]]
- [[Moritz Leitner]]
- [[Lucas Leiva]]
- [[Johannes Lello]]
- [[Marko Lelov]]
- [[Thomas Lemar]]
- [[Mati Lember]]
- [[Mario Lemina]]
- [[Mauricio Lemos]]
- [[Marek Lemsalu]]
- [[Aaron Lennon]]
- [[Bernd Leno]]
- [[Raido Leokin]]
- [[Johnny Leoni]]
- [[Sergei Leontovitš]]
- [[Ranet Lepik]]
- [[Sander Lepik]]
- [[Brent Lepistu]]
- [[Sergei Lepmets]]
- [[Jefferson Lerma]]
- [[Artem Levizi]]
- [[Joleon Lescott]]
- [[Robert Lewandowski]]
- [[Myles Lewis-Skelly]]
- [[Philipp Lienhart]]
- [[Frank Liivak]]
- [[Elvis Liivamägi]] 
- [[Lucas Lima]]
- [[Paulo César Lima]]
- [[Robin Limberg]]
- [[Nikolai Linberg]]
- [[Andreas Linde]]
- [[Anders Lindegaard]]
- [[Victor Lindelöf]]
- [[Meelis Lindmaa]]
- [[Åke Lindman]]
- [[Heinz Lindner]]
- [[Joel Lindpere]]
- [[Jesper Lindstrøm]]
- [[Gary Lineker]]
- [[Karol Linetty]]
- [[Jesse Lingard]]
- [[Tarmo Linnumäe]]
- [[Dmitri Lipartov]]
- [[Dmitri Lipetski]]
- [[Marko Lipp]]
- [[Marcello Lippi]]
- [[Érik Lira]]
- [[Jari Litmanen]]
- [[Pierre Littbarski]]
- [[Marko Livaja]]
- [[Dominik Livaković]]
- [[Adem Ljajić]]
- [[Fredrik Ljungberg]]
- [[Diego Llorente]]
- [[Fernando Llorente]]
- [[Marcos Llorente]]
- [[Hugo Lloris]]
- [[Ivan Lobai]]
- [[Stanislav Lobotka]]
- [[Manuel Locatelli]]
- [[Tom Lockyer]]
- [[Robin Lod]]
- [[Renan Lodi]]
- [[Ruben Loftus-Cheek]]
- [[Marcelo Lomba]]
- [[David Lombán]]
- [[Timo Lomp]]
- [[Pavel Londak]]
- [[Shane Long]]
- [[Sean Longstaff]]
- [[Katrin Loo]]
- [[Ademola Lookman]]
- [[Alexandre Lopes]]
- [[Anthony Lopes]]
- [[Diego López]]
- [[Javi López]]
- [[Pau López]]
- [[David López Silva]]
- [[Jhilmar Lora]]
- [[Jürgen Lorenz]]
- [[Anthony Lozano]]
- [[Hirving Lozano]]
- [[Jordan Lotomba]]
- [[Imran Louza]]
- [[Vágner Love]]
- [[Dejan Lovren]]
- [[Shane Lowry]]
- [[Matthew Lowton]]
- [[Edrisa Lubega]]
- [[Cristiano Lucarelli]]
- [[Ayrton Lucas]]
- [[Derrick Luckassen]]
- [[Juan Martín Lucero]]
- [[Lúcio]]
- [[Jhon Lucumí]]
- [[Rasmus Luhakooder]]
- [[Ľubomír Luhový]]
- [[Karl-Eerik Luigend]]
- [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]]
- [[Florentino Luís]]
- [[Luiz Gustavo]]
- [[Romelu Lukaku]]
- [[Saša Lukić]]
- [[Andrus Lukjanov]]
- [[Marco Lukka]]
- [[Aleksandar Luković]]
- [[Adam Lundqvist]]
- [[Massimo Luongo]]
- [[Siim Luts]]
- [[Amor Luup]]
- [[Vanderlei Luxemburgo]]
- [[Silver Lätt]]
- [[Jonas Lössl]]
- [[Joachim Löw]]
- [[Chris Löwe]]

==M==
[[Awer Mabil]]
- [[Alexis Mac Allister]]
- [[Ramūnas Mačežinskas]]
- [[Kōki Machida]]
- [[Jamie Maclaren]]
- [[Krzysztof Mączyński]]
- [[James Maddison]]
- [[Reimo Madissoo]]
- [[Noni Madueke]]
- [[Daizen Maeda]]
- [[Joakim Mæhle]]
- [[Pablo Maffeo]]
- [[Darius Magdišauskas]]
- [[Josh Magennis]]
- [[Christian Maggio]]
- [[Harry Maguire]]
- [[Mehdi Mahdavikia]]
- [[Riyad Mahrez]]
- [[Thiago Maia]]
- [[Maicon]]
- [[Jonatan Maidana]]
- [[Sepp Maier]]
- [[Habib Maïga]]
- [[Mike Maignan]]
- [[Josh Maja]]
- [[Róbert Mak]]
- [[Roy Makaay]] 
- [[Claude Makélélé]]
- [[Nemanja Maksimović]]
- [[Tyrell Malacia]]
- [[Vjatšeslav Malafejev]]
- [[Luis Malagón]]
- [[Paolo Maldini]]
- [[Donyell Malen]]
- [[Aljona Malets]]
- [[Vladimir Malinin]]
- [[Vladimir Malkov]]
- [[Hugo Mallo]]
- [[Florent Malouda]]
- [[Deniss Malov]]
- [[Rameš Mamedov]]
- [[Maksim Mamutov]]
- [[Gianluca Mancini]]
- [[Roberto Mancini]]
– [[Steve Mandanda]]
– [[Aïssa Mandi]]
- [[Mario Mandžukić]]
– [[Eliaquim Mangala]]
- [[Orel Mangala]]
- [[Maniche]] 
- [[Vito Mannone]]
- [[Javier Manquillo]]
- [[İlhan Mansız]]
- [[Diego Maradona]] 
- [[Edu Marangon]]
- [[Carlos Marchena]]
- [[Fernando Marçal]]
- [[Agustín Marchesín]]
- [[Claudio Marchisio]]
- [[Emiliano Marcondes]]
- [[Moussa Marega]]
- [[Pablo Marí]]
- [[Adrian Mariappa]]
- [[Tomislav Marić]]
- [[Marko Marin]]
- [[Răzvan Marin]]
- [[Nicklas Maripuu]]
- [[Reno Mark]]
- [[Eero Markkanen]] 
- [[Andri Markovitš]]
- [[Kristian Marmor]]
- [[Rafael Márquez]]
- [[Jesse Marsch]]
- [[Marta Vieira da Silva|Marta]]
- [[Roger Martí]]
– [[Anthony Martial]]
- [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]]
- [[Henry Martín]]
- [[Russell Martin]]
- [[Gabriel Martinelli]]
- [[Emiliano Martínez]]
- [[Iñigo Martínez]]
- [[Jackson Martínez]]
- [[Osvaldo Martínez]]
- [[Pity Martínez]]
- [[Roberto Martínez]]
- [[Saul Martínez]]
- [[Lucas Martínez Quarta]]
- [[Gerardo Martino]]
- [[André Martins]]
- [[Obafemi Martins]] 
- [[Quenten Martinus]]
- [[Nikita Martõnov]]
- [[Adam Marušić]]
- [[Bert van Marwijk]]
- [[Omar Mascarell]]
- [[Javier Mascherano]]
- [[Nenad Maslovar]]
- [[Josef Masopust]]
- [[Lukáš Masopust]]
- [[Edgaras Mastianica]]
- [[Arthur Masuaku]]
- [[Chikashi Masuda]]
- [[Nikolai Mašitšev]]
- [[Noussair Mazraoui]]
- [[Walter Mazzarri‎]]
- [[Andrei Mazurkevitš]]
- [[Jaime Mata]]
- [[Juan Mata]]
- [[Marco Materazzi]]
- [[Jérémy Mathieu]]
- [[Nemanja Matić]]
- [[Jarmo Matikainen]]
- [[Joël Matip]]
- [[Léo Matos]]
- [[Alessandro Matri]]
- [[Aleksei Matrossov]]
- [[Juho Matsalu]]
- [[Daisuke Matsui]]
- [[Gyōji Matsumoto]]
- [[Lothar Matthäus]]
- [[Blaise Matuidi]] 
- [[Stephy Mavididi]]
- [[Philipp Max]]
- [[Alexandru Maxim]]
- [[Borja Mayoral]]
- [[Emmanuel Mayuka]]
- [[Kevin Mbabu]]
- [[Kylian Mbappé]]
- [[Chancel Mbemba]] 
- [[Bryan Mbeumo]]
- [[Raïs M'Bolhi]]
- [[Patrick M'Boma]]
- [[Réginald Mbu Alidor]]
- [[Oliver McBurnie]]
- [[Alex McCarthy]]
- [[Sean McDermott]]
- [[Josh McEachran]]
- [[Aiden McGeady]]
- [[John McGinn]]
- [[Niall McGinn]]
- [[David McGoldrick]]
- [[Ryan McGowan]]
- [[Riley McGree]]
- [[Allan McGregor]]
- [[Callum McGregor]]
- [[Weston McKennie]]
- [[Mark McKenzie]]
- [[Kenny McLean]]
- [[Paddy McNair]]
- [[Dwight McNeil]]
- [[Scott McTominay]]
- [[Brandon Mechele]]
- [[Dmitrijs Medeckis]]
- [[Gary Medel]]
- [[Facundo Medina]]
- [[Ramón Medina Bello]]
- [[Ben Mee]]
- [[Marko Meerits]]
- [[Rihard Meesit]]
- [[Janek Meet]]
- [[Admir Mehmedi]]
- [[Fernando Meira]] 
- [[Raul Meireles]]
- [[Meelis Meisalu]]
- [[Soualiho Meïté]]
- [[Olof Mellberg]]
- [[Felipe Melo]]
- [[Tanel Melts]]
- [[Nuno Mendes]]
- [[Ryan Mendes]]
- [[Thiago Mendes]]
- [[Brais Méndez]]
- [[Bruno Méndez]]
- [[Édouard Mendy]]
- [[Ferland Mendy]]
- [[Nampalys Mendy]]
- [[Jérémy Ménez]]
- [[Gideon Mensah]]
- [[Chris Mepham]]
- [[Umut Meraş]]
- [[Gabriel Mercado]]
- [[Alex Meret]]
- [[Mikel Merino]]
- [[Dries Mertens]]
- [[Per Mertesacker]]
- [[Illan Meslier]]
- [[Lionel Messi]]
- [[Junior Messias]]
- [[Connor Metcalfe]]
- [[Kiril Metkov]]
- [[Karol Mets]]
- [[Mikk Metsa]]
- [[Christoph Metzelder]]
- [[Thomas Meunier]]
- [[Andy van der Meyde]]
- [[Max Meyer]]
- [[Erik Midtgarden]]
- [[Fredrik Midtsjø]]
- [[Simon Mignolet]]
- [[Nikita Mihhailov]]
- [[Mairo Miil]]
- [[Markus Miiter]]
- [[Tobias Mikkelsen]]
- [[Evald Mikson]]
- [[Nikola Milenković]]
- [[Arkadiusz Milik]]
- [[Sergej Milinković-Savić]]
- [[Vanja Milinković-Savić]]
- [[Željko Milinovič]]
- [[Diego Milito]]
- [[Gabriel Milito]]
- [[Liam Millar]]
- [[Martin Miller]]
- [[Mark Milligan]]
- [[James Milner]]
- [[Mikk Miländer]]
- [[Santi Mina]]
- [[Yerry Mina]]
- [[Tyrone Mings]]
- [[Valeri Minkenen]]
- [[Ignasi Miquel]]
- [[Mirandinha]]
- [[Antonio Mirante]]
- [[Aleksei Mirantšuk]]
- [[Anton Mirantšuk]]
- [[Zvjezdan Misimović]]
- [[Konstantínos Mítroglou]]
- [[Aleksandar Mitrović]]
- [[Hiroyuki Mitsuyama]]
- [[Andrus Mitt]]
- [[Maximilian Mittelstädt]]
- [[Atsuhiro Miura]]
- [[Johan Mjällby]]
- [[Filip Mladenović]]
- [[Mladen Mladenović]]
- [[Jakub Moder]]
- [[Anthony Modeste]]
- [[Luka Modrić]]
- [[Milad Mohammadi]]
- [[Sadegh Moharrami]]
- [[Niklas Moisander]]
- [[Johan Mojica]]
- [[Jorge Molina Vidal]]
- [[Nacho Monreal]]
- [[César Montes]]
- [[Luis Montes]]
- [[Fábio César Montezine]]
- [[Martín Montoya]]
- [[Bobby Moore]]
- [[Aaron Mooy]]
- [[Emre Mor]]
- [[Júnior Moraes]]
- [[Baltazar Maria de Morais Júnior]]
- [[Álvaro Morata]]
- [[Ľubomír Moravčík]]
- [[Jonathan Moreira]]
- [[Alberto Moreno]]
- [[Álex Moreno]]
- [[Héctor Moreno]]
- [[Marcelo Martins Moreno]]
- [[Marlos Moreno]]
- [[Alex Morgan]]
- [[Fernando Morientes]] 
- [[Gustavo Morínigo]]
- [[Steve Morison]]
- [[Anastassia Morkovkina]]
- [[Piermario Morosini]]
- [[Igor Morozov]]
- [[Sam Morsy]]
- [[Olimpiu Moruțan]]
- [[Victor Moses]]
- [[Jean Mota]]
- [[Lebo Mothiba]]
- [[Thiago Motta]]
- [[Harold Moukoudi]]
- [[Steve Mounié]]
- [[Mason Mount]]
- [[Léo Moura]]
- [[Lucas Moura]]
- [[Miljan Mrdaković]]
- [[Youssef Msakni]]
- [[Mõhhailo Mudrõk]]
- [[Davith Mudžiri]]
- [[Deniss Muhametdinov]]
- [[Edin Mujčin]]
- [[Nordi Mukiele]]
- [[Álex Mula]]
- [[Iker Muniain]]
- [[Rasmus Munskind]]
- [[Luis Muriel]]
- [[Michael Amir Murillo]]
- [[Muriqui]]
- [[Mateo Musacchio]]
- [[Yunus Musah]]
- [[Jamal Musiala]]
- [[Juan Musso]]
- [[Shkodran Mustafi]]
- [[Zećira Mušović]]
- [[Momodu Mutairu]]
- [[Jordon Mutch]]
- [[Raiko Mutle]]
- [[Adrian Mutu]]
- [[Phillipp Mwene]]
- [[Enock Mwepu]]
- [[Vitali Mõrnõi]]
- [[Roman Mõtlik]]
- [[Ott Mõtsnik]]
- [[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]]
- [[Andre Mägi]]
- [[Valter Mäng]]
- [[Karl Mööl]]
- [[Mert Müldür]]
- [[Gerd Müller]]
- [[Nicolai Müller]]
- [[Thomas Müller]]
- [[Marten Mütt]]

==N==
[[Andrew Nabbout]]
- [[Antônio Naelson]]
- [[Akihiro Nagashima]]
- [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] 
- [[Ádám Nagy]]
- [[Konstantin Nahk]]
- [[Radja Nainggolan]]
- [[Gerlin Naisson]]
- [[Marvelous Nakamba]]
- [[Keito Nakamura]]
- [[Shunsuke Nakamura]]
- [[Hidetoshi Nakata]]
- [[Nahitan Nández]]
- [[Nani]]
- [[Akira Narahashi]]
- [[Armand Naris]]
- [[Gilberto Carlos Nascimento]]
- [[Samir Nasri]]
- [[Matija Nastasić]]
- [[Atsushi Natori]]
- [[Kyle Naughton]]
- [[Aleksei Naumov]]
- [[Jesús Navas]]
- [[Keylor Navas]]
- [[Mike Trésor Ndayishimiye]]
- [[Cherif Ndiaye]]
- [[Iliman Ndiaye]]
- [[Evan Ndicka]]
- [[Wilfred Ndidi]]
- [[Dan Ndoye]]
- [[Pavel Nedvěd]]
- [[Tarmo Neemelo]]
- [[Valter Neeris]]
- [[Johan Neeskens]]
- [[Álvaro Negredo]]
- [[Heleri-Anete Neider]]
- [[Lucas Neill]]
- [[Reiss Nelson]]
- [[Victor Nelsson]]
- [[David Neres]]
- [[Alessandro Nesta]]
- [[Roman Nesterovski]]
- [[Pedro Neto]]
- [[Igor Netto]]
- [[Manuel Neuer]]
- [[Florian Neuhaus]]
- [[Artur Neuman-Tarimäe]]
- [[Oliver Neuville]]
- [[João Neves]]
- [[Rúben Neves]]
- [[Thiago Neves]]
- [[Gary Neville]] 
- [[Neymar]]
- [[Michael Ngadeu-Ngadjui]]
- [[Moumi Ngamaleu]]
- [[Nguyễn Công Phượng]]
- [[Sikou Niakaté]]
- [[Tanguy Nianzou]]
- [[Mitch Nichols]]
- [[Georg Niedermeier]]
- [[Harald Nielsen (jalgpallur)|Harald Nielsen]]
- [[Håvard Nielsen]]
- [[Richard Møller Nielsen]]
- [[Saúl Ñíguez]]
- [[Mart-Mattis Niinepuu]]
- [[Henry Niinlaub]]
- [[Themistoklís Nikolaḯdis]]
- [[Antonis Nikopolidis]]
- [[Johannes Niks]]
- [[Alexander Nimo]]
- [[Daigo Nishi]]
- [[Akihiro Nishimura]]
- [[Akira Nishino]]
- [[Ruud van Nistelrooij]]
- [[Florin Niță]]
- [[Daiki Niwa]]
- [[Nicolas Nkoulou]]
- [[Christopher Nkunku]]
- [[Christian Noboa]]
- [[Craig Noone]]
- [[Kristoffer Nordfeldt]]
- [[Håvard Nordtveit]]
- [[Martin Normann]]
- [[Jade North]]
- [[Oliver Norwood]]
- [[Akira Nozawa]]
- [[Lassad Nouioui]]
- [[Filip Novák]]
- [[Milivoje Novaković]]
- [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)|Jevgeni Novikov]]
- [[Arvydas Novikovas]]
- [[Nurlan Novruzov]]
- [[Jens Nowotny]]
- [[Fabrice Nsakala]]
- [[Olivier Ntcham]]
- [[Felipe Nunes]]
- [[Matheus Nunes]]
- [[Darwin Núñez]]
- [[Marcelino Núñez]]
- [[Ott Nõmm]]
- [[Mait Nõmme]]
- [[Raivo Nõmmik]]
- [[Alexander Nübel]]
- [[Benjamin Nygren]]
- [[Bengt Nyholm]]
- [[Allan Nyom]]

==O==
[[Gabriel Obertan]]
- [[John Mikel Obi]]
- [[Michael Obiku]]
- [[Jan Oblak]]
- [[Lucas Ocampos]]
- [[Guillermo Ochoa]]
- [[Juan Adriel Ochoa Reyes]]
- [[Massimo Oddo]]
- [[Peter Odemwingie]]
- [[Timur Odinajev]]
- [[Denis Odoi]]
- [[Roy O'Donovan]]
- [[Moses Odubajo]]
- [[Aleksejs Kuplovs-Oginskis]]
- [[Oh Hyeon-gyu]]
- [[Janne Oinas]]
- [[Rait Oja]]
- [[Reimo Oja]]
- [[Henrik Ojamaa]]
- [[Hindrek Ojamaa]]
- [[Noah Okafor]]
- [[Ivan O'Konnel-Bronin]]
- [[Daisuke Oku]]
- [[Maaren Olander]]
- [[Aleksandr Olerski]]
- [[Tanel Olev]]
- [[Ivica Olić]]
- [[Denõss Oliinõk]]
- [[Michael Olise]]
- [[Donizete Oliveira]]
- [[Sérgio Oliveira]]
- [[John Sidney Oliver]]
- [[Mathías Olivera]]
- [[Ervin Ollik]]
- [[Robin Olsen]]
- [[Kristoffer Olsson]]
- [[Indro Olumets]]
- [[Kenneth Omeruo]]
- [[Amadou Onana]]
- [[André Onana]]
- [[Jérôme Onguéné]]
- [[Paul Onuachu]]
- [[Oguchi Onyewu]]
- [[Håkon Opdal]]
- [[Loïs Openda]]
- [[Andres Oper]]
- [[Christopher Opéri]]
- [[Jerome Opoku]]
- [[Willi Orbán]]
- [[Frank Ordenewitz]]
- [[Joel Ordóñez]]
- [[‎Aiko Orgla]]
- [[Divock Origi]]
- [[Andrei Ornat]]
- [[Karl Orren]]
- [[Lale Orta]]
- [[Mislav Oršić]]
- [[José Ortigoza]]
- [[Ángel Ortiz]]
- [[Celso Ortiz]]
- [[Daniel O'Shaughnessy]]
- [[Bright Osayi-Samuel]]
- [[John O'Shea]]
- [[Victor Osimhen]]
- [[Yordan Osorio]]
- [[David Ospina]]
- [[Ilja Ossipov]]
- [[Leo Østigård]]
- [[Magomed Ozdojev]]
- [[Zurab Otšigava]]
- [[Ott Ottis]]
- [[Dango Ouattara]]
- [[Azzedine Ounahi]]
- [[Marc Overmars]]
- [[Bryan Oviedo]]
- [[Igor Ovsjannikov]]
- [[Michael Owen]]
- [[Elisha Owusu]]
- [[Alex Oxlade-Chamberlain]]
- [[Mikel Oyarzabal]]

==P==
[[Ander Paabut]]
- [[Heinrich Paal]]
- [[Rudolf Paal]]
- [[Sten-Egert Paap]]
- [[Erik Paartalu]] 
- [[Willian Pacho]]
- [[Gonçalo Paciência]]
- [[Sergio Padt]]
- [[Marians Pahars]]
- [[Paik Seung-ho]]
- [[Connor Pain]]
- [[Joseph Paintsil]]
- [[Bob Paisley]]
- [[Ave Pajo]]
- [[Märten Pajunurm]]
- [[Maido Pakk]]
- [[Ever Palacios]]
- [[Exequiel Palacios]]
- [[Helibelton Palacios]]
- [[Wilson Palacios]]
- [[Karl Palatu]] 
- [[João Palhinha]]
- [[Siim-Sten Palm]]
- [[Karl-Erik Palmér]]
- [[Emerson Palmieri]]
- [[José Luis Palomino]]
- [[Kevor Palumets]]
- [[Andrej Panadić]]
- [[Goran Pandev]]
- [[Walter Pandiani]]
- [[Antonín Panenka]]
- [[Marko Pantelić]]
– [[Costel Pantilimon]]
- [[Christian Panucci]]
- [[Avraám Papadópoulos]]
- [[Dimítris Papadópoulos]]
- [[Sokrátis Papastathópoulos]]
- [[Novo Papaz]]
- [[Tadas Papečkys]]
- [[Jean-Pierre Papin]]
- [[Ingmar Krister Paplavskis]]
- [[Maksim Paponov]]
- [[Leart Paqarada]]
- [[Egon Parbo]]
- [[Leandro Paredes]]
- [[Sergei Pareiko]]
- [[Daniel Parejo]]
- [[Mati Pari]]
- [[Scott Parker]] 
- [[Petri Pasanen]]
- [[Ezio Pascutti]]
- [[Bernard Pask]]
- [[Maksim Paskotši]]
- [[Gérald Passi]]
- [[Javier Pastore]]
- [[Mario Pašalić]]
- [[Alexandre Pato]]
- [[Hannu Patronen]]
- [[Nathan Patterson]]
- [[Pedro Miguel Pauleta]]
- [[Paulinho (sündinud 2000)|Paulinho]]
- [[Gabriel Paulista]]
- [[Wellington Paulista]]
- [[Anete Paulus]]
- [[Benjamin Pavard]]
- [[Jiří Pavlenka]]
- [[Vangélis Pavlídis]]
- [[Aleksandar Pavlović]]
- [[Roman Pavljutšenko]]
- [[Strahinja Pavlović]]
- [[Cristian Pavón]]
– [[Dimitri Payet]]
- [[Andero Pebre]]
- [[Marcus Holmgren Pedersen]]
- [[Poul Pedersen]]
- [[Tore Pedersen]]
- [[Alfonso Pedraza]]
- [[João Pedro]]
- [[Rasmus Peetson]]
- [[Meelis Peitre]] 
- [[Peter Pekarík]]
- [[Tomáš Pekhart]]
- [[Albin Pelak]]
- [[Pelé]]
– [[Graziano Pellè]]
– [[Lorenzo Pellegrini]]
– [[Facundo Pellistri]]
– [[Sergio Peña]]
- [[Jermaine Pennant]]
- [[Michel Pensée]]
- [[Risto E. J. Penttilä]]
- [[Oribe Peralta]]
- [[Danilo Pereira]]
- [[Matheus Pereira]]
- [[Ricardo Pereira]]
- [[Maicon Pereira de Oliveira]]
- [[Andrejs Perepļotkins]]
- [[Carles Pérez]]
- [[Enzo Pérez]]
- [[Hernán Pérez]]
- [[Rubén Pérez]]
- [[Mattia Perin]]
- [[Ivan Perišić]]
- [[Romain Perraud]]
- [[Simone Perrotta]]
- [[Robin van Persie]]
- [[Matteo Pessina]]
- [[Germán Pezzella]]
- [[Nils Petersen]]
- [[Voldemar Peterson]]
- [[Dimitri Petratos]]
- [[Vadimas Petrenka]]
- [[Martin Petrov]]
- [[Vladimir Pettai]]
- [[Matt Phillips]]
- [[Jordan Pickford]]
- [[Fernando Picún]]
- [[Erik Pieters]]
- [[Arnold Pihlak]]
- [[Kristofer Piht]]
- [[Uno Piir]]
- [[Raio Piiroja]]
- [[Artur Pikk]] 
- [[Priit Pikker]]
- [[Václav Pilař]]
- [[Ethan Pinnock]]
- [[Javier Pinola]]
- [[Gerard Piqué]]
- [[Joaquín Piquerez]]
- [[Robert Pirès]]
- [[Andrea Pirlo]]
- [[Łukasz Piszczek]]
- [[Claudio Pizarro]]
- [[Guido Pizarro]]
- [[Rodolfo Pizarro]]
- [[Andri Pjatov]]
- [[Gonzalo Plata]]
- [[Michel Platini]]
- [[Alassane Pléa]]
- [[Karel Poborský]]
- [[Mauricio Pochettino]]
- [[Tomás Pochettino]]
- [[Gintas Podelis]]
- [[Maksim Podholjuzin]]
- [[Lukas Podolski]]
- [[Paul Pogba]]
- [[Pavel Pogrebnjak]]
- [[Joel Pohjanpalo]] 
- [[Aivar Pohlak]]
- [[Pelle Pohlak]]
- [[Vukašin Poleksić]]
- [[Ezequiel Ponce]]
- [[Leonardo Ponzio]]
- [[Markus Poom]]
- [[Mart Poom]] 
- [[Gabriel Popescu]]
- [[Ivelin Popov]]
- [[Denis Popović]]
- [[Tony Popovic]]
- [[Alexandra Popp]]
- [[Pedro Porro]]
- [[Francisco Portillo]]
- [[Portu]]
- [[Stefan Posch]]
- [[‎Sander Post]]
- [[Hélder Postiga]]
- [[Graham Potter]]
- [[Yussuf Poulsen]]
- [[Nick Powell]]
- [[Dennis Praet]]
- [[Cesare Prandelli]]
- [[Danijel Pranjić]]
- [[Fabio Prates]]
- [[Lucas Pratto]]
- [[Aivar Priidel]]
- [[Aleksandar Prijović]]
- [[Alex Pritchard]]
- [[Quincy Promes]]
- [[Albert Prosa]] 
- [[Dado Pršo]]
- [[Igor Prins]]
- [[Stanislav Prins]]
- [[Grischa Prömel]]
- [[Davy Pröpper]]
- [[Tymoteusz Puchacz]]
- [[Rene Puhke]]
- [[Arūnas Pukelevičius]]
- [[Martti Pukk]]
- [[Teemu Pukki]]
- [[Christian Pulisic]]
- [[Eino Puri]]
- [[Sander Puri]]
- [[Ats Purje]]
- [[Ferenc Puskás]]
- [[Aleksandr Puštov]]
- [[Jorginho Putinatti]]
- [[Marko Putinčanin]]
- [[Carles Puyol]]
- [[Raimond Põder]]
- [[Kristofer Põldme]]

==Q==
[[Robin Quaison]]
- [[Ricardo Quaresma]]
- [[Juan Sebastián Quintero]]
- [[Damiano Quintieri]]
- [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]]

==R==
[[Mohsen Rabiekhah]]
- [[Adrien Rabiot]]
- [[Ivan Radeljić]]
- [[Nemanja Radonjić]]
- [[Ștefan Radu]]
- [[Lukas Raeder]]
- [[Rafael Pereira da Silva]] 
- [[Rafinha]]
- [[Rafinha (sündinud 1993)]]
- [[Baba Rahman]]
- [[Uwe Rahn]]
- [[Jukka Raitala]]
- [[Lembit Rajala]]
- [[Margus Rajaver]]
- [[Predrag Rajković]]
- [[Ivan Rakitić]]
- [[Benito Raman]]
– [[Adil Rami]]
- [[Ramires]]
- [[Gonçalo Ramos]]
- [[Rafael Ramos]]
- [[Sergio Ramos]]
- [[Aaron Ramsey]] 
- [[Claudio Ranieri]]
- [[Krister-Kaspar Rannamaa]]
- [[Milan Rapaić]]
- [[Megan Rapinoe]]
- [[Marcus Rashford]]
- [[Giacomo Raspadori]]
- [[Tomas Ražanauskas]]
- [[Andrei Rațiu]]
- [[Daniil Ratnikov]]
- [[Eduard Ratnikov]] 
- [[Sergei Ratnikov]]
- [[Svajūnas Rauckis]]
- [[Andreas Raudsepp]]
- [[Raúl]]
- [[David Raum]]
- [[Pasi Rautiainen]]
- [[David Raya]]
- [[Rayan]]
- [[Oleg Reabciuk]]
- [[Tim Ream]]
- [[Ante Rebić]]
- [[Harry Redknapp]]
- [[Nathan Redmond]]
- [[Darius Regelskis]]
- [[Walid Regragui]]
- [[Otto Rehhagel]]
- [[Tijjani Reijnders]]
- [[Martin Reim]]
- [[Riido Reiman]]
- [[Bernhard Rein]]
- [[José Manuel Reina]]
- [[Reinaldo]]
- [[Otto Reinfeldt-Reinlo]]
- [[Raido Reinsalu]]
- [[Eerik Reinsoo]]
- [[Mikk Reintam]]
- [[Ott Reinumäe]]
- [[Michael Reiziger]]
- [[Karim Rekik]]
- [[Loïc Rémy]]
- [[Marco Reus]]
- [[Carles Rexach]] 
- [[Diego Antonio Reyes]]
- [[Israel Reyes]]
- [[Giovanni Reyna]]
- [[Chadi Riad]]
- [[Adriano Leite Ribeiro]]
- [[Éverton Ribeiro]]
- [[Franck Ribéry]] 
- [[Hamilton Ricard]]
- [[Declan Rice]]
- [[Chris Richards]]
- [[Micah Richards]]
- [[Jaïro Riedewald]]
- [[Maximilian Riedmüller]]
- [[Søren Rieks]]
- [[Emiliano Rigoni]]
- [[Herol Riiberg]]
- [[John Arne Riise]]
- [[Boris Riisik]]
- [[Frank Rijkaard]]
- [[Tomas Rimas]]
- [[Artūras Rimkevičius]]
- [[Danilo Rinaldi]]
- [[Richard Ríos]]
- [[Josh Risdon]]
- [[Roope Riski]]
- [[Ranet Ristikivi]]
- [[Stefan Ristovski]]
- [[Rivaldo]]
- [[Blas Riveros]]
- [[Arjen Robben]]
- [[Robinho]] 
- [[Antonee Robinson]]
- [[Callum Robinson]]
- [[Jack Robinson]]
- [[Paul Robinson]]
- [[Joel Robles]]
- [[Bobby Robson]]
- [[Hal Robson-Kanu]]
- [[Marcos Rocha]]
- [[Sergio Rochet]]
- [[Hugo Rodallega]]
- [[Sebastian Rode]]
- [[Joe Rodon]]
- [[Garry Rodrigues]]
- [[Jorge Rodrigues]]
- [[Márcio Rodrigues]]
- [[Moacir Rodrigues dos Santos]]
- [[Ángel Rodríguez]]
- [[Guido Rodríguez]]
- [[Jaime Rodríguez]]
- [[James Rodríguez]]
- [[Jay Rodriguez]]
- [[Jonathan Rodríguez]]
- [[Luis Alfonso Rodríguez]]
- [[Maximiliano Rodríguez]]
- [[Óscar Rodríguez]]
- [[Yoel Rodríguez]]
- [[Pedro Rodríguez Ledesma]]
- [[Jack Rodwell]]
- [[Mads Roerslev]]
- [[Morgan Rogers]]
- [[Marcus Rohdén]]
- [[Marco Rojas]]
- [[Robert Rojas]]
- [[Marcos Rojo]]
- [[Simon Rolfes]]
- [[Esteban Rolón]]
- [[Leonardo Rolón]]
- [[Raido Roman]]
- [[Taras Romanczuk]]
- [[Koffi Ndri Romaric]]
- [[Romário]]
- [[Ángel Romero]]
- [[Cristian Romero]]
- [[Luis Alberto Romero]]
- [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]]
- [[Oriol Romeu]]
- [[Ronaldinho]]
- [[Ronaldo]]
- [[Cristiano Ronaldo]]
- [[Salomón Rondón]]
- [[Frederik Rønnow]]
- [[Meelis Rooba]]
- [[Urmas Rooba]] 
- [[Wayne Rooney]] 
- [[Roberto Rosales]]
- [[Tomáš Rosický]]
- [[Diego Rossi]]
- [[Marco Rossi]]
- [[Paolo Rossi]]
- [[Serhi Rožok]]
- [[Alessandro Rottoli]]
- [[James Michael Rowe]]
- [[Mark Rudan]]
- [[Artjoms Rudņevs]]
- [[Fabián Ruiz]]
- [[Marcel Ruiz]]
- [[Víctor Ruiz]]
- [[Gerónimo Rulli]]
- [[Karl-Heinz Rummenigge]]
- [[Lukas Rupp]]
- [[Miguel Ángel Russo]]
- [[Sander Rõivassepp]]
- [[Artur Rättel]] 
- [[Kevin Rääbis]]
- [[Helmuth Räästas]]
- [[Antonio Rüdiger]]
- [[Henri Rüütli]]
- [[Tarmo Rüütli]]
- [[Mathew Ryan]]
- [[Ingvar Rydell]]
- [[Julian Ryerson]]

==S==
[[Kaimar Saag]] 
- [[Elmar Saar]]
- [[Kaarel Saar]]
- [[Tomi Saarelma]]
- [[Youssouf Sabaly]]
– [[Simão Sabrosa]]
– [[Armando Sadiku]]
– [[Michal Sadílek]]
– [[Matvei Safonov]]
- [[Oleksandr Safronov]]
- [[Bacary Sagna]]
- [[Louis Saha]]
- [[Aleksander Saharov]]
- [[Ismael Saibari]]
- [[Trent Sainsbury]]
- [[Allan Saint-Maximin]]
- [[Romain Saïss]]
- [[Bukayo Saka]]
- [[Daisuke Sakata]]
- [[Janno Saks]]
- [[Bartosz Salamon]]
- [[Carlos Salcedo]]
- [[Santiago Salcedo]]
- [[Anton Salétros]]
- [[Nathan Saliba]]
- [[William Saliba]]
- [[Hasan Salihamidžić]]
- [[Julio Salinas]]
- [[Joseph Saliste]]
- [[Mohammed Salisu]]
- [[Roland Sallai]]
- [[Eduardo Salvio]]
- [[Giórgos Samarás]]
- [[Mbwana Samatta]]
- [[Brice Samba]]
- [[Albert Sambi Lokonga]]
- [[César Sampaio]]
- [[Daniel Sanabria]]
- [[Alexis Sánchez]]
- [[Carlos Andrés Sánchez]]
- [[Jorge Sánchez]]
- [[José Enrique Sánchez]]
- [[Oswaldo Sánchez]]
- [[Robert Sánchez]]
- [[Víctor Sánchez Mata]]
- [[Brent Sancho]]
- [[Jadon Sancho]]
- [[Alex Sandro]]
- [[Roque Santa Cruz]]
- [[Federico Santander]]
- [[Andrey Santos]]
- [[Douglas Santos]]
- [[Fábio Santos]]
- [[Fernando Santos]]
- [[Rauno Sappinen]]
- [[Edwin van der Sar]]
- [[Gabriel Sara]]
- [[Pablo Sarabia]]
- [[Josh Sargent]]
- [[Ismaïla Sarr]]
- [[Pape Matar Sarr]]
- [[Aljona Sasova]]
- [[Carlos Saucedo]]
- [[Maarja Saulep]]
- [[Claudius Sava]]
- [[Demba Savage]]
- [[Jefferson Savarino]]
- [[Mantas Savėnas]]
- [[Erko Saviauk]]
- [[Stefan Savić]]
- [[Javier Saviola]]
- [[Aleksei Savitski]]
- [[Daniil Savitski]]
- [[Lionel Scaloni]]
- [[Gianluca Scamacca]]
- [[Gustavo Scarpa]]
- [[Louis Schaub]]
- [[Patrik Schick]]
- [[Salvatore Schillaci]]
- [[Christopher Schindler]]
- [[Alexander Schlager]]
- [[Nico Schlotterbeck]]
- [[Jeffrey Schlupp]]
- [[Kasper Schmeichel]]
- [[Peter Schmeichel]] 
- [[Romano Schmid]]
- [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]]
- [[Bernd Schneider (jalgpallur)|Bernd Schneider]]
- [[Morgan Schneiderlin]]
- [[Paul Scholes]]
- [[Jerdy Schouten]]
- [[Nico Schulz]]
- [[Stefan Schwab]]
- [[Mark Schwarzer]]
- [[Bastian Schweinsteiger]]
- [[Marvin Schwäbe]]
- [[András Schäfer]]
- [[Fabian Schär]]
- [[Lasse Schöne]]
- [[Alessandro Schöpf]]
- [[Rasmus Schüller]]
- [[André Schürrle]]
- [[Luiz Felipe Scolari]]
- [[Goce Sedloski]]
- [[Clarence Seedorf]] 
- [[Sander Seeman]]
- [[Haris Seferović]]
- [[Geórgios Seitarídis]]
- [[Ole Selnæs]]
- [[Matz Sels]]
- [[Antoine Semenyo]]
- [[Philippe Senderos]]
- [[Marcos Senesi]]
- [[Marcos Senna]]
- [[Stefano Sensi]]
- [[Markkus Seppik]]
- [[Suat Serdar]]
- [[Thulani Serero]]
- [[Jean Michaël Seri]]
- [[Ryan Sessegnon]]
- [[Salva Sevilla]]
- [[Lawrence Shankland]]
- [[Bill Shankly]]
- [[Xherdan Shaqiri]]
- [[Luke Shaw]]
- [[Alan Shearer]] 
- [[Rocco Robert Shein]]
- [[Jonjo Shelvey]]
- [[Cillian Sheridan]]
- [[Teddy Sheringham]]
- [[Djibril Sidibé]]
- [[Andrei Sidorenkov]]
- [[Donald-Olivier Sié]]
- [[Viktor Sieger]]
- [[Kolbeinn Sigþórsson]]
- [[Georg Siimenson]]
- [[Paulo Silas]]
- [[August Martin Silber]]
- [[Otto Silber]]
- [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]]
- [[Joonas Sild]]
- [[Kaspar Sillamaa]]
- [[Ramol Sillamaa]]
- [[Annika Sillaots]]
- [[Ats Sillaste]]
- [[Mikk Sillaste]]
- [[Antony Silva]]
- [[Bernardo Fernandes da Silva]]
- [[David Silva]]
- [[Eduardo da Silva]]
- [[Fábio Silva]]
- [[Gilberto Silva]]
- [[Lucas Silva]]
- [[Rafa Silva]]
- [[Thiago Silva]]
- [[Mohamed Simakan]]
- [[René Simões]]
- [[Matt Simon]]
- [[Moses Simon]]
- [[Xavi Simons]]
- [[Wilfried Singo]]
- [[Sander Sinilaid]]
- [[Vlasi Sinjavski]]
- [[Salvatore Sirigu]]
- [[Moussa Sissoko]]
- [[Ellyes Skhiri]]
- [[Dmitri Skiperski]]
- [[Robert Skov]]
- [[Viktor Skrõpnõk]]
- [[Nejc Skubic]]
- [[Naïm Sliti]]
- [[Chris Smalling]]
- [[Valeri Smelkov]]
- [[Maksim Smirnov]]
- [[Roman Smiško]]
- [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]]
- [[Evald Smitt]]
- [[Wesley Sneijder]] 
- [[Cédric Soares]]
- [[Everton Soares]]
- [[Júlio César Soares Espíndola]]
- [[Waldemar Sobota]]
- [[Rubén Sobrino]]
- [[Roman Sobtšenko]]
- [[Sócrates]]
- [[Roberto Soldado]] 
- [[Ola Solbakken]]
- [[Ståle Solbakken]]
- [[Carlos Soler]]
- [[Hope Solo]]
- [[Manor Solomon]]
- [[Ole Gunnar Solskjær]]
- [[Yann Sommer]]
- [[Alex Song]]
- [[Erik Sorga]]
- [[Sebastián Soria]]
- [[Juan Pablo Sorín]]
- [[Alexander Sørloth]]
- [[Vadim Sorokin]]
- [[José Sosa]]
- [[Yeferson Soteldo]]
- [[Tomáš Souček]]
- [[Hillal Soudani]]
- [[Adama Soumaoro]]
- [[Boubakary Soumaré]]
- [[Samuel Souprayen]]
- [[Diego Souza]]
- [[Josef de Souza]]
- [[Harry Souttar]]
- [[John Souttar]]
- [[Djibril Sow]]
- [[Uroš Spajić]]
- [[Luciano Spalletti]]
- [[Silvio Spann]]
- [[Tim Sparv]]
- [[Gary Speed]]
- [[Leonardo Spinazzola]]
- [[Matthew Spiranovic]]
- [[Stefan Spirovski]]
- [[Ron Springett]]
- [[Sébastien Squillaci]] 
- [[Dennis Srbeny]]
- [[Darijo Srna]]
- [[Ádám Szalai]]
- [[Attila Szalai]]
- [[Wojciech Szczęsny]]
- [[Marian Szeja]] 
- [[Dominik Szoboszlai]]
- [[Damian Szymański]]
- [[Sebastian Szymański]]
- [[Jack Stacey]]
- [[Lorenzo Staelens]]
- [[Jaap Stam]]
- [[Benjamin Stambouli]]
- [[Nicolae Stanciu]]
– [[Bogdan Stancu]]
– [[Josip Stanišić]]
- [[Dejan Stanković]]
- [[Carl Starfelt]]
- [[Niklas Stark]]
- [[Tom Starke]]
- [[Tõnis Starkopf]]
- [[Mihhail Starodubtsev]]
- [[Maarten Stekelenburg]]
- [[Alen Stepanjan]]
- [[Andrei Stepanov]]
- [[Jack Stephens]]
- [[Raheem Sterling]]
- [[Enda Stevens]]
- [[Lars Stindl]]
- [[Hristo Stoichkov]]
- [[Petar Stojanović (jalgpallur)|Petar Stojanović]]
- [[Dragan Stojković]]
- [[Vladimir Stojković]]
- [[Modestas Stonys]]
- [[Ilian Stoyanov]]
- [[Carlos Strandberg]]
- [[Stefan Strandberg]]
- [[Sander van de Streek]]
- [[Marco Streller]]
- [[Getriin Strigin]]
- [[Ivan Strinić]]
- [[Kevin Strootman]]
- [[Jens Stryger Larsen]]
- [[Daniel Sturridge]]
- [[Edwin Stüf]]
- [[Ervin Stüf]]
- [[Damián Suárez]]
- [[Luis Suárez (sündinud 1997)|Luis Suárez]]
- [[Luis Alberto Suárez]] 
- [[Luis Suárez Miramontes]]
- [[Gabriel Suazo]]
- [[Igor Subbotin]]
- [[Marek Suchý]]
- [[Petar Sučić]]
- [[Yukinari Sugawara]]
- [[Vitali Sujetov]]
- [[Crysencio Summerville]]
- [[Noah Sonko Sundberg]]
- [[Tomáš Suslov]]
- [[Daisuke Suzuki]]
- [[Kristjan Suurjärv]]
- [[Maarek Suursaar]] 
- [[Mattias Svanberg]]
- [[Jonas Svensson]]
- [[Václav Svěrkoš]]
- [[Karol Świderski]]
- [[Sergi Sõdortšuk]]
- [[Çağlar Söyüncü]]
- [[Niklas Süle]]
- [[Issiaga Sylla]]

==Š==
[[Bojan Šaranov]]
- [[Ľubomír Šatka]]
- [[Maksim Šatskihh]]
- [[Ilja Šesterkov]]
- [[Andri Ševtšenko]]
- [[Roman Širokov]]
- [[Tihhon Šišov]]
- [[Milan Škoda]]
- [[Milan Škriniar]]
- [[Martin Škrtel]]
- [[German Šlein]]
- [[Vladimír Šmicer]]
- [[Michael Špaček]]
- [[Marek Špilár]]
- [[Andraž Šporar]]
- [[Georgi Štšennikov]]
- [[Davor Šuker]]
- [[Pavel Šulc]]
- [[Anton Šunin]]
- [[Josip Šutalo]]
- [[Mark Švets]]

==Z==
[[Pablo Zabaleta]] -
[[Illja Zabarnõi]] -
[[Cristian Zaccardo]] -
[[Mário Zagallo]] -
[[Antônio Carlos Zago]] -
[[Theódoros Zagorákis]] -
[[Eran Zahavi]] -
[[Vjatšeslav Zahovaiko]] - 
[[Nikolajs Zaicevs]] -
[[Miha Zajc]] -
[[Denis Zakaria]] -
[[Aleksandr Zakarljuka]] -
[[Nicola Zalewski]] -
[[Carlos Zambrano]] -
[[Gianluca Zambrotta]] -
[[Iván Zamorano]] -
[[Javier Zanetti]] - 
[[Nicolò Zaniolo]] -
[[Gustavo Zapata]] - 
[[Duván Zapata]] -
[[Davide Zappacosta]] -
[[Matías Zaracho]] -
[[Mauro Zárate]] -
[[Zé Roberto]] -
[[Ned Zelić]] -
[[Indrek Zelinski]] -
[[Boudewijn Zenden]] -
[[Arbër Zeneli]] -
[[Sergei Zenjov]] -
[[Zico]] - 
[[Zinédine Zidane]] -
[[Christian Ziege]] -
[[Piotr Zieliński]] -
[[Hakim Ziyech]] -
[[Roman Zobnin]] -
[[Dino Zoff]] -
[[Kenneth Zohore]] -
[[Marcin Zomerski]] -
[[Bruno Zuculini]] -
[[Steven Zuber]] -
[[Juan Camilo Zúñiga]] -
[[Konstantin Zõrjanov]]

==Ž==
[[Margarita Žernosekova]]
- [[Nikola Žigić]]
- [[Juri Žirkov]]
- [[Aleksandar Živković]]
- [[Andrija Živković]]
- [[Boris Živković]]

==T==
[[Albert Taar]]
- [[Robert Taar]]
- [[Josip Tadič]]
- [[Adam Taggart]]
- [[Nicolás Tagliafico]]
- [[Jonathan Tah]]
- [[Teemu Tainio]]
- [[Taie Taiwo]]
- [[Taye Taiwo]]
- [[Daiki Takamatsu]]
- [[Hideaki Takeda]]
- [[Montassar Talbi]]
- [[Heikki Talimaa]]
- [[Tanel Tamberg]]
- [[Alex Matthias Tamm]]
- [[Heiko Tamm]]
- [[Joonas Tamm]]
- [[Annika Tammela]]
- [[Lisette Tammik]]
- [[Ao Tanaka]]
- [[Renato Tapia]]
- [[Edmond Tapsoba]]
- [[Diego Tardelli]]
- [[Mehdi Taremi]]
- [[James Tarkowski]]
- [[Martin Taska]]
- [[Júlio Tavares]]
- [[Marcus Tavernier]]
- [[Greg Taylor]]
- [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]]
- [[Ryan Taylor]]
- [[‎Ingemar Teever]]
- [[Sten Teino]]
- [[Teitur Þórðarson]]
- [[Alex Teixeira]]
- [[Armando Teixeira]]
- [[Vitali Teleš]]
- [[Vladimir Tell]]
- [[Alex Telles]]
- [[Cristian Tello]]
- [[Taijo Teniste]]
- [[Timo Teniste]] 
- [[Siim Tenno]]
- [[Simo Tenno]]
- [[Bryan Angulo Tenorio]]
- [[Carlos Tenorio]]
- [[Elmar Tepp]]
- [[Marc-André ter Stegen]]
- [[Sergei Terehhov]]
- [[Simon Terodde]]
- [[John Terry]]
- [[Robert Tesche]]
- [[William Tesillo]]
- [[Tetê]]
- [[Kenny Tete]]
- [[Benjamin Tetteh]]
- [[Alexander Tettey]]
- [[Teddy Teuma]]
- [[Carlos Tévez]]
- [[Florian Thauvin]]
- [[Arthur Theate]]
- [[Igor Thiago]]
- [[Malick Thiaw]]
- [[Kristian Thorstvedt]]
- [[Lilian Thuram]]
- [[Marcus Thuram]]
- [[Kieran Tierney]]
- [[Raimond Tiidermann]]
- [[Ronaldo Tiismaa]]
- [[Tiit Tikenberg]]
- [[Annika Tikk]]
- [[Guus Til]]
- [[Malik Tillman]]
- [[Jurriën Timber]]
- [[Paulo César Tinga]]
- [[Anton Tinnerholm]]
- [[Evald Tipner]]
- [[Deniss Tjapkin]]
- [[Ziad Tlemçani]]
- [[Harry Toffolo]]
- [[Toomas Tohver]]
- [[Joona Toivio]]
- [[Miikka Toivola]]
- [[Ola Toivonen]]
- [[Stanislav Tokarev]]
- [[Rafael Tolói]]
- [[Jon Dahl Tomasson]]
- [[Takehiro Tomiyasu]]
- [[Fikayo Tomori]]
- [[Rasmus Tomson]]
- [[Sandro Tonali]]
- [[Ivan Toney]]
- [[Luca Toni]]
- [[Mait Toom]]
- [[Janar Toomet]]
- [[Jens Toornstra]]
- [[Borislav Topić]]
- [[Ömer Toprak]]
- [[Kaarel Torop]] 
- [[Curro Torres]]
- [[Félix Torres]]
- [[Fernando Torres]]
- [[Ferran Torres]]
- [[Roberto Torres]]
- [[Cenk Tosun]]
- [[Francesco Totti]]
- [[Sadio Tounkara]]
- [[Abdoulaye Touré]]
- [[Almamy Touré]]
- [[Kolo Touré]]
- [[Yaya Touré]]
- [[Aleksandar Trajkovski]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1990)]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1996)]]
- [[Bertrand Traoré]]
- [[Hamari Traoré]]
- [[Ibrahima Traoré]] 
- [[Ismaël Traoré]]
- [[Giovanni Trapattoni]]
- [[Taavi Trasberg]]
- [[Gernot Trauner]]
- [[Emma Treiberg]]
- [[Óscar Trejo]]
- [[Santiago Tréllez]]
- [[Marius Trésor]]
- [[David Trézéguet]]
- [[Ivan Tričkovski]]
- [[Francisco Trincão]]
- [[Kieran Trippier]]
- [[James Troisi]]
- [[William Troost-Ekong]]
- [[Auston Trusty]]
- [[Tiina Trutsi]]
- [[Vasíleios Tsiártas]] 
- [[Martin Tšegodajev]]
- [[Igor Tšeminava]]
- [[Marek Tšernjavski]]
- [[Deniss Tšerõšev]]
- [[Arsen Tšilingarjan]]
- [[Sergei Tšopik]]
- [[Anton Tšuikov]]
- [[Georgi Tšutšelov]]
- [[Chrístos Tzólis]]
- [[Carl Tubarik]]
- [[Thomas Tuchel]]
- [[Igor Tudor]]
- [[Ozan Tufan]]
- [[Sakari Tukiainen]]
- [[Sven Tumba]]
- [[Georgi Tunjov]]
- [[Ryan Tunnicliffe]]
- [[Evald Tupits]]
- [[Edgar Tur]]
- [[Arda Turan]]
- [[Almir Turković]]
- [[Ross Turnbull]]
- [[Matt Turner]]
- [[Rauno Tutk]]
- [[Anatoli Tõmoštšuk]]
- [[Erko Jonne Tõugjas]]
- [[Raiko Tähhe]]
- [[Rain Tölpus]]
- [[Janar Tükk]]
- [[Przemysław Tytoń]]

==U==
[[Atsuto Uchida]]
- [[Masao Uchino]]
- [[Atsushi Uchiyama]]
- [[Destiny Udogie]]
- [[Tomáš Ujfaluši]]
- [[Roberts Uldriķis]]
- [[Ivo Ulich]]
– [[Samuel Umtiti]]
- [[Deniz Undav]]
– [[Dayot Upamecano]]
– [[Kacper Urbański]]
– [[Marco Ureña]]
- [[Mateus Uribe]]
– [[Jere Uronen]]
- [[Martin Ustaal]]
- [[Dmitri Ustritski]]
- [[Anatoli Ušanov]]
- [[Peter Utaka]]
- [[Heinrich Uukkivi]]
- [[Rauno Uusküla]]

==V==
[[Rafael van der Vaart]]
- [[Tomáš Vaclík]]
- [[Andreas Vaher]]
- [[Reelika Vaher]]
- [[Vahur Vahtramäe]]
- [[Georg Vain]]
- [[Hendrik Vainu]]
- [[Eimantas Valaitis]]
- [[Mathieu Valbuena]]
- [[Eugeni Valderrama]]
- [[Diego Valdés]]
- [[José Ángel Valdés]]
- [[Victor Valdes]]
- [[Bruno Valdez]]
- [[Nelson Haedo Valdez]]
- [[Jorge Valdivia]]
- [[Richard Valdov]]
- [[Antonio Valencia]]
- [[Filip Valenčič]]
- [[Juan Carlos Valerón]]
- [[Aleksander Valkenpert]]
- [[Virgo Vallik]]
- [[Karl Andre Vallner]]
- [[Elari Valmas]]
- [[Oleg Valov]]
- [[Mikk Valtna]]
- [[Siim Valtna]]
- [[Hendrik Van Crombrugge]]
- [[Hans Vanaken]]
- [[André Vandeweyer]]
- [[Gerald Vanenburg]]
- [[Andris Vaņins]]
- [[Tõnis Vanna]]
- [[Raphaël Varane]]
- [[Guillermo Varela]]
- [[Silvestre Varela]]
- [[Lauri Varendi]]
- [[Camilo Vargas]]
- [[Eduardo Vargas]]
- [[Matías Vargas]]
- [[Tony Varjund]]
- [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]]
- [[Nikola Vasilj]]
- [[Darius Vassell]]
- [[Konstantin Vassiljev]]
- [[Nikita Vassiljev]]
- [[Ivica Vastić]]
- [[Franco Vázquez]]
- [[Sergio Vázquez]]
- [[Jan Važinski]]
- [[Rudi Vata]]
- [[Jürgen Veber]]
- [[Matías Vecino]]
- [[Jaanus Veensalu]]
- [[Robert Veering]]
- [[Monika Vehlmann]] 
- [[Raphael Veiga]]
- [[Renato Veiga]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Carlos Vela]]
- [[Julián Estiven Vélez]]
- [[Miloš Veljković]]
- [[Taavi Vellemaa]]
- [[Micky van de Ven]]
- [[Stylianós Venetídis]]
- [[Alan Ventsel]]
- [[Fausto Vera]]
- [[Bart Verbruggen]]
- [[Jordan Veretout]]
- [[Lucas Veríssimo]]
- [[Thomas Vermaelen]] 
- [[Gabriel Veron]]
- [[Juan Sebastián Verón]]
- [[Māris Verpakovskis]]
- [[Marco Verratti]]
- [[Mikel Vesga]]
- [[Rain Vessenberg]]
- [[Jannik Vestergaard]]
- [[Martin Vetkal]]
- [[Domagoj Vida]]
- [[Arturo Vidal]] 
- [[Nemanja Vidić]]
- [[Aurelio Vidmar]]
- [[Luan Vieira]]
- [[Marcelo Vieira]] 
- [[Patrick Vieira]]
- [[Jonathan Viera]]
- [[Christian Vieri]]
- [[Luciano Vietto]]
- [[Sergei Vihrov]]
- [[Kristen Viikmäe]]
- [[Taavi Viikna]]
- [[Sander Viira]]
- [[Tito Vilanova]]
- [[Sepo Vilderson]]
- [[Tonny Vilhena]]
- [[Anett Vilipuu]]
- [[David Villa]]
- [[Mathias Villota]]
- [[Matías Viña]]
- [[Kayne Vincent]]
- [[Abner Vinícius]]
- [[Carlos Vinícius]]
- [[Felipe Vizeu]]
- [[Dmitri Vjaltšinov]]
- [[Ron Vlaar]]
- [[Odisseas Vlachodímos]]
- [[Dušan Vlahović]]
- [[Kevin Vogt]]
- [[Aleksandr Volkov]]
- [[Yochanan Vollach]]
- [[Kevin Volland]]
- [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)|Aleksandr Volodin]]
- [[Johan Vonlanthen]]
- [[Karel Voolaid]]
- [[Kristjan Vomm]]
- [[Michel Vorm]]
- [[Vladimir Voskoboinikov]]
- [[Denis Vnukov]]
- [[Stefan de Vrij]]
- [[Šime Vrsaljko]]
- [[Dare Vršič]]
- [[Zísis Vrýzas]]
- [[Mirko Vučinić]]
- [[Budimir Vujačić]]
- [[Martin Vunk]] 
- [[Tanel Võtti]] 
- [[Leo Väisänen]]
- [[Hugo-Eugen Väli]]
- [[Henri Välja]]
- [[Rudi Völler]]

==W==

[[Hidetoshi Wakui]]
- [[Theo Walcott]]
- [[Luca Waldschmidt]]
- [[Kyle Walker]]
- [[Jonathan Walters]]
- [[Abby Wambach]]
- [[Aaron Wan-Bissaka]]
- [[Paulo Wanchope]]
- [[Paul Wanner]]
- [[Danny Ward]]
- [[Stephen Ward]]
- [[James Ward-Prowse]]
- [[Amr Warda]]
- [[Adílson Warken]]
- [[Daniel Wass]]
- [[Ronald Waterreus]]
- [[George Weah]]
- [[Wout Weghorst]]
- [[Julian Weigl]]
- [[Patrick Weihrauch]]
- [[Mitchell Weiser]]
– [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1939)|Vladimír Weiss]]
– [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1964)|Vladimír Weiss II]]
– [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1989)|Vladimír Weiss III]]
- [[Danny Welbeck]]
- [[Nahki Wells]]
- [[Wendell]]
- [[Timo Werner]]
- [[Sander Westerveld]]
- [[Sean Tremaine Whalen]]
- [[Connor Wickham]]
- [[Silvan Widmer]]
- [[Felix Wiedwald]]
- [[Georginio Wijnaldum]]
- [[Kamil Wilczek]]
- [[Yanic Wildschut]]
- [[Christian Wilhelmsson]] 
- [[Alex Wilkinson]]
- [[David Williams (jalgpallur)|David Williams]]
- [[Iñaki Williams]]
- [[Willian Borges da Silva]]
- [[Joe Willock]]
- [[Jack Wilshere]]
- [[Callum Wilson]]
- [[Jonas Wind]]
- [[Florian Wirtz]]
- [[Yoane Wissa]]
- [[Axel Witsel]]
- [[Marius Wolf]]
- [[Joe Worrall]]
– [[Bailey Wright]]
- [[Haji Wright]]
- [[Maximilian Wöber]]
- [[Christian Wörns]]

==Õ==
[[Jan Õun]] 
- [[Janar Õunap]]
- [[Kethy Õunpuu]]

==Ä==
[[Mika Ääritalo]]

==Ö==
[[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]]

==Ü==
[[Enes Ünal]]
- [[Cengiz Ünder]]
- [[Oskar Üpraus]]

==X==
[[Granit Xhaka]]

==Y==
[[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Lamine Yamal]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Atsushi Yoneyama]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Yu Hai]]

== Vaata ka ==
*[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]]

[[Kategooria:Jalgpallurid| Jalgpallurid]]
[[Kategooria:Sportlaste loendid]]
[[Kategooria:Jalgpalli loendid]]</text>
      <sha1>49bgyswmpi2m7dwbhki4kpkja0ey8vr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185033</id>
      <parentid>7185013</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T07:37:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* D */</comment>
      <origin>7185033</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="76234" sha1="ebuokh1a80cgbkwibjbskf4yuh412oa" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[jalgpallur]]eid. 

{{tähed}}

==A==
[[Hans Aabech]]
- [[Harald Aabrekk]]
- [[Kim Aabech]]
- [[Gerard Aafjes]]
- [[Carlos Aalbers]]
- [[Mika Aaltonen]]
- [[Gert Aandewiel]]
- [[Patrick van Aanholt]] 
- [[Signy Aarna]]
- [[Max Aarons]]
- [[Kees Aarts]]
- [[Thelo Aasgaard]]
- [[Liel Abada]]
- [[Ignazio Abate]]
- [[Ali Abdi]]
- [[Besart Abdurahimi]]
- [[Éric Abidal]]
- [[Vincent Aboubakar]]
- [[Tammy Abraham]]
- [[Luis Abram]]
- [[Aleksandrs Abramenko]]
- [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)]]
- [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)]]
- [[Anderson Luís de Abreu Oliveira]]
- [[Francesco Acerbi]]
- [[Gabriel Achilier]]
- [[Alberto Acosta]] 
- [[Marcos Acuña]]
- [[Ché Adams]]
- [[Tyler Adams]]
- [[David Addy]]
- [[Emmanuel Adebayor]]
- [[Karim Adeyemi]]
- [[Simon Adingra]]
- [[Dominic Adiyiah]]
- [[Luis Advíncula]]
- [[Dick Advocaat]]
- [[Ibrahim Afellay]]
- [[Benik Afobe]]
- [[Emmanuel Agbadou]]
- [[Gabriel Agbonlahor]]
- [[Daniel Agger]]
- [[Nayef Aguerd]]
- [[Ruben Aguilar]]
- [[Érick Aguirre]]
- [[Ramón Aguirre Suárez]]
- [[Sergio Agüero]]
- [[Ernest Agyiri]]
- [[Jarmo Ahjupera]]
- [[Anel Ahmedhodžić]]
- [[Kassim Aidara]]
- [[Ola Aina]]
- [[Mihkel Ainsalu]]
- [[Kristoffer Ajer]]
- [[Manuel Akanji]]
- [[Igor Akinfejev]]
- [[Kevin Akpoguma]]
- [[Mihkel Aksalu]]
- [[David Alaba]] 
- [[Richard Aland]]
- [[Oswaldo Alanís]]
- [[Lucas Alario]]
- [[Jordi Alba]]
- [[Flórián Albert]]
- [[Yuri Alberto]]
- [[Raúl Albiol]]
- [[Marc Albrighton]]
- [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]]
- [[Omar Alderete]]
– [[Toby Alderweireld]]
- [[Uota Ale]]
- [[Sergei Aleinikov]]
- [[Iván Alejo]]
- [[Aleksandr Aleksejev (jalgpallur)|Aleksandr Aleksejev]]
- [[Pavel Aleksejev]]
- [[Gustavo Alfaro]]
- [[Rejal Alijev]]
- [[Rene Aljas]]
- [[Teet Allas]]
- [[Markus Allast]]
- [[Marcus Allbäck]]
- [[Joe Allen]]
- [[Martin Allik]]
- [[Rauno Alliku]]
- [[André Almeida]]
- [[Miguel Almirón]]
- [[Manuel Almunia]]
- [[Kevin Aloe]]
- [[Viktor Alonen]]
- [[Júnior Alonso]]
- [[Marcos Alonso]]
- [[Xabier Alonso]]
- [[Hamit Altıntop]]
- [[Roberto Alvarado]]
- [[Guido Alvarenga]]
- [[Edson Álvarez]]
- [[Julián Álvarez]]
- [[Kevin Álvarez]]
- [[Yeray Álvarez]]
- [[Alar Alve]] 
- [[Bruno Alves]]
- [[Dani Alves]] 
- [[Magno Alves]]
- [[Selim Amallah]]
- [[Massimo Ambrosini]]
- [[Sammy Ameobi]]
- [[Shola Ameobi]]
- [[Nadiem Amiri]]
- [[Mohamed Amoura]]
- [[Ethan Ampadu]]
- [[Sofyan Amrabat]]
- [[Carlo Ancelotti]]
- [[Joachim Andersen]]
- [[Peter Ankersen]]
- [[Chris Anderson]]
- [[Elliot Anderson]]
- [[Felipe Anderson]]
- [[Christoffer Andersson]]
- [[Daniel Andersson]]
- [[Florin Andone]]
- [[Jorge Andrade]] 
- [[Benjamin André]]
- [[Kirill Andrejev]]
- [[Nikita Andrejev]]
- [[Keith Andrews]]
- [[Carolus Andriamatsinoro]]
- [[Robert Andrich]]
- [[Nicolas Anelka]]
- [[Wilker Ángel]]
- [[Fabrizio Angileri]]
- [[Hannes Anier]] 
- [[Henri Anier]]
- [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]]
- [[Aleksandr Anjukov]]
- [[Anthony Annan]]
- [[Aivar Anniste]]
- [[Karim Ansarifard]]
- [[Tambet Anso]]
- [[Michail Antonio]]
- [[Ilja Antonov]]
- [[Houssem Aouar]]
- [[Alberto Aquilani]]
- [[Javier Aquino]]
- [[Pedro Aquino]]
- [[Paulus Arajuuri]]
- [[Mauro Arambarri]]
- [[Guilherme Arana]]
- [[Eduardo Aranda]]
- [[Charles Aránguiz]]
- [[Willian Arão]]
- [[Leonardo Araújo]]
- [[Néstor Araujo]]
- [[Ronald Araújo]]
- [[Argo Arbeiter]]
- [[Álvaro Arbeloa]]
- [[Francisco Arce]]
- [[Juan Carlos Arce]]
- [[Alphonse Areola]]
- [[Gabriel Arias]]
- [[Jhon Arias]]
- [[Santiago Arias]]
- [[Joe Aribo]]
- [[Anton Aristov]]
- [[Franco Armani]]
- [[Ionel Armean]]
- [[Pablo Armero]]
- [[Marko Arnautović]]
- [[Graham Arnold]]
- [[Kepa Arrizabalaga]]
- [[Abdiel Arroyo]]
- [[Alan Arruda]]
- [[Axel Rodrigues de Arruda]]
- [[Tolgay Arslan]]
- [[Andrei Aršavin]]
- [[Gerardo Arteaga]]
- [[Artjom Artjunin]] 
- [[Santiago Ascacíbar]]
- [[Kristjan Asllani]]
- [[Iago Aspas]]
- [[Benoît Assou-Ekotto]]
- [[Vitālijs Astafjevs]] 
- [[Taavi Azarov]]
- [[Márcio Azevedo]]
- [[Sardar Azmoun]]
- [[Nathaniel Atkinson]]
- [[Christian Atsu]]
- [[Pierre-Emerick Aubameyang]]
- [[Ludwig Augustinsson]]
- [[Renato Augusto]]
- [[Fredrik Aursnes]]
- [[Charlie Austin]]
- [[Alen Avdić]]
- [[Vlada Avramov]]
- [[Daniel Avramovski]]
- [[Taiwo Awoniyi]]
- [[Roberto Ayala]]
- [[Yasin Ayari]]
- [[André Ayew]]
- [[Kaan Ayhan]]
- [[Luke Ayling]]

==B==
[[Demba Ba]]
- [[Ibrahim Ba]]
- [[Ryan Babel]]
- [[Srđan Babić]]
- [[Boban Babunski]]
- [[Carlos Bacca]]
- [[Irfan Bachdim]]
- [[Fouad Bachirou]]
- [[Daniel Bachmann]]
- [[Hans Backe]]
- [[Pavel Badea]]
- [[Milan Badelj]]
- [[Benoît Badiashile]]
- [[Holger Badstuber]]
- [[Bae Jun-ho]]
- [[Richart Báez]]
- [[Roberto Baggio]]
- [[Karim Bagheri]]
- [[Alexander Bah]]
- [[Stéphane Bahoken]]
- [[Leon Bailey]]
- [[Leighton Baines]]
- [[Emir Bajrami]]
- [[Cédric Bakambu]]
- [[Tiémoué Bakayoko]]
- [[Diego Balbinot]]
- [[Fabián Balbuena]]
- [[Julio César Baldivieso]]
- [[Gareth Bale]]
- [[Mikel Balenziaga]]
- [[Michael Ballack]] 
- [[Iván Balliu]]
- [[Folarin Balogun]]
- [[Leon Balogun]]
- [[Mario Balotelli]] 
- [[Hakan Balta]]
- [[Abudramae Bamba]]
- [[Jonathan Bamba]]
- [[Sol Bamba]]
- [[Robson Bambu]]
- [[Patrick Bamford]]
- [[Nicușor Bancu]]
- [[Éver Banega]]
- [[Gordon Banks]]
- [[Barry Bannan]]
- [[Léo Baptistão]]
- [[Nikita Baranov]]
- [[Kosta Barbarouses]]
- [[Danilo Barbosa]]
- [[Gabriel Barbosa]]
- [[Esequiel Barco]]
- [[Keidi Bare]]
- [[Franco Baresi]]
- [[Dmitri Barinov]]
- [[Borna Barišić]]
- [[Brandon Barker]]
- [[Ross Barkley]]
- [[Tranquillo Barnetta]]
- [[Milan Baroš]]
- [[Antonio Barragán]]
- [[Álvaro Barreal]]
- [[Bismarck Barreto Faria]]
- [[Lucas Barrios]]
- [[Wílmar Barrios]]
- [[Musa Barrow]]
- [[Gareth Barry]] 
- [[Andrea Barzagli]]
- [[Fabien Barthez]]
- [[Kyle Bartley]]
- [[Ángelos Basinás]]
- [[Calvin Bassey]]
- [[Marco van Basten]]
- [[Alessandro Bastoni]]
- [[Maksim Bazjukin]]
- [[Gabriel Batistuta]]
– [[Michy Batshuayi]]
- [[Ivans Baturins]]
- [[Frank Baumann]] 
- [[Oliver Baumann]]
- [[Julian Baumgartlinger]]
- [[Michael Baur]]
- [[Vladlen Baušev]]
- [[Éric Bauthéac]]
- [[Mohamed Bayo]]
- [[Jean Beausejour]]
- [[DaMarcus Beasley]]
- [[Bebeto]]
- [[Aleksandr Bebikh]]
- [[Rodrigo Becão]]
- [[Franz Beckenbauer]]
- [[Alisson Becker]]
- [[David Beckham]]
- [[Jan Bednarek]]
- [[Zakaria Beglarišvili]]
- [[Aziz Behich]]
- [[Valon Behrami]]
- [[Uwe Bein]]
- [[Younès Belhanda]]
- [[Craig Bellamy]]
- [[Jean-Ricner Bellegarde]]
- [[Jude Bellingham]]
- [[Andrea Belotti]]
- [[Aleksei Belov]]
- [[Emre Belözoğlu]]
- [[Hatem Ben Arfa]]
- [[Anis Ben Slimane]]
- [[Wissam Ben Yedder]]
- [[Yohan Benalouane]]
- [[Medhi Benatia]]
- [[Yossi Benayoun]]
- [[Lars Bender]]
- [[Sven Bender]]
- [[Nicklas Bendtner]]
- [[Darío Benedetto]]
- [[László Bénes]]
- [[Pierre Bengtsson]]
- [[Rafael Benítez]]
- [[Fróði Benjaminsen]]
- [[Ismaël Bennacer]]
- [[Ryan Bennett]]
- [[Ramy Bensebaini]]
- [[Owusu Benson]]
- [[Karim Benzema]]
- [[Darren Bent]]
- [[Nabil Bentaleb]]
- [[Christian Benteke]]
- [[Domenico Berardi]]
- [[Dimităr Berbatov]]
- [[Bartosz Bereszyński]]
- [[Vassili Berezutski]]
- [[Henning Berg]]
- [[Marcus Berg]]
- [[Patrick Berg]]
- [[Sander Berge]]
- [[Jo Inge Berget]]
- [[Dennis Bergkamp]]
- [[Giuseppe Bergomi]]
- [[Lucas Bergvall]]
- [[Steven Bergwijn]]
- [[Besart Berisha]]
- [[Veton Berisha]]
- [[Santiago Bernabéu]]
- [[Federico Bernardeschi]]
- [[Orlando Berrío]]
- [[Sergio Bertoni]]
- [[Ryan Bertrand]]
- [[George Best]]
- [[Leon Best]]
- [[Marius Bezykornovas]]
- [[Marcus Bettinelli]]
- [[Jordan Beyer]]
- [[Claudio Biaggio]]
- [[Marco Bianchi]]
- [[Giulian Biancone]]
- [[Ermin Bičakčić]]
- [[Krystian Bielik]]
- [[Marcelo Bielsa]]
- [[Lucas Biglia]]
- [[Justin Bijlow]]
- [[Jaka Bijol]]
- [[Slaven Bilić]]
- [[Philip Billing]]
- [[Matthew Bingley]]
- [[Dragiša Binić]]
- [[Cristiano Biraghi]]
- [[Mihhail Birjukov]]
- [[David Bisconti]]
– [[Birkir Bjarnason]]
- [[Fredrik André Bjørkan]]
- [[Álex Blanco]]
- [[Jakub Błaszczykowski]]
- [[Miha Blažič]]
- [[Wim Bleijenberg]]
- [[Daley Blind]]
- [[Oleg Blohhin]]
- [[Eduard Blossfeldt]]
- [[Jérôme Boateng]] 
- [[Kevin-Prince Boateng]]
- [[Raúl Bobadilla]]
- [[Fredi Bobic]] 
- [[Bobô]]
- [[Frank de Boer]]
- [[Niels Bohr]] 
- [[Dmitri Boiko]]
- [[Nicolai Boilesen]]
- [[Willy Boly]]
- [[Moïse Bombito]]
- [[Mark van Bommel]]
- [[Giacomo Bonaventura]]
- [[Valeri Bondarenko]]
- [[Roly Bonevacia]]
- [[Dante Bonfim Costa Santos]]
- [[Zbigniew Boniek]]
- [[Giampiero Boniperti]]
- [[Aitana Bonmatí]]
- [[Ange-Yoan Bonny]]
- [[Leonardo Bonucci]]
- [[Wilfried Bony]]
- [[Celso Borges]]
- [[Humberlito Borges]]
- [[Dmitrijs Borisovs]]
- [[Andrei Borissov]]
- [[Cristian Borja]]
- [[Miguel Borja]]
- [[Milan Borjan]]
- [[Rafael Santos Borré]]
- [[Marco Borriello]]
- [[Artur Boruc]]
- [[Bartosz Bosacki]] 
- [[Mauro Boselli]]
- [[José Bosingwa]]
- [[Vicente del Bosque]]
- [[Paul Bosvelt]] 
- [[Oliver Bozanic]]
- [[Jay Bothroyd]]
- [[Alberto Botía]]
- [[Sven Botman]]
- [[Ayyoub Bouaddi]]
  [[Hicham Boudaoui]]
- [[Sofiane Boufal]]
- [[Khalid Boulahrouz]]
- [[Wilfred Bouma]]
- [[Yassine Bounou]]
- [[Aaron Boupendza]]
- [[Jarrod Bowen]]
- [[Mark Bowen]]
- [[Dedryck Boyata]]
- [[Lucas Boyé]]
- [[Jakub Brabec]]
- [[Michael Bradley]] 
- [[Tom Bradshaw]]
- [[Robbie Brady]]
- [[Sergei Bragin]]
- [[Yacine Brahimi]]
- [[Julian Brandt]]
- [[Berle Brant]]
- [[David Braz]]
- [[Elton Brauer]]
- [[Claudio Bravo]]
- [[Omar Bravo]]
- [[Thomas Brdaric]]
- [[Paul Breitner]]
- [[Filipp Breitveit]]
- [[Johannes Brenner]]
- [[Renan Bressan]]
- [[Jimmy Briand]]
- [[Algimantas Briaunys]]
- [[Viktoras Bridaitis]]
- [[Miguel Britos]]
- [[Brian Brobbey]]
- [[Armando Broja]]
- [[Giovanni van Bronckhorst]]
- [[Dylan Bronn]]
- [[David Brooks (jalgpallur)|David Brooks]]
- [[John Anthony Brooks]]
- [[Hugo Broos]]
- [[Alex Brosque]]
- [[Carl Brown]]
- [[Scott Brown]]
- [[Wes Brown]]
- [[David Browne]]
- [[Karlo Bručić]]
- [[Jeffrey Bruma]] 
- [[Joe Bryan]]
- [[Tajon Buchanan]]
- [[Guido Buchwald]]
- [[Ante Budimir]]
- [[Emiliano Buendía]]
- [[Gianluigi Buffon]]
- [[Adam Buksa]]
- [[Nino Bule]]
- [[Dave Bulthuis]]
- [[Dmitri Bulõkin]]
- [[Andrei Burcă]]
- [[Dan Burn]]
- [[Nathan Burns]]
- [[Igor Burzanović]]
- [[Sergio Busquets]]
- [[Fabricio Bustos]]
- [[Hans-Jörg Butt]]
- [[Jacob Butterfield]]
- [[Daniel Van Buyten]]
- [[‎Alo Bärengrub]]

==C==
[[Roberto Cabañas]]
- [[Willy Caballero]]
- [[Yohan Cabaye]]
- [[Rémy Cabella]]
- [[Arthur Cabral]]
- [[Jovane Cabral]]
- [[Rafael Cabral]]
- [[Jerônimo Cacau]]
- [[Víctor Cáceres]]
- [[Cafu]]
- [[Manuel Cafumana]]
- [[Gary Cahill]]
- [[Tim Cahill]]
- [[Jordy Caicedo]]
- [[Moisés Caicedo]]
- [[Jens Cajuste]]
- [[Davide Calabria]]
- [[Riccardo Calafiori]]
- [[Mariona Caldentey]]
- [[Duje Ćaleta-Car]]
- [[Hakan Çalhanoğlu]]
- [[Dan Calichman]]
- [[José María Callejón]]
- [[Alexander Callens]]
- [[Jonathan Calleri]]
- [[Lamine Camara]]
- [[Eduardo Camavinga]]
- [[Alessandro Cambalhota]]
- [[Esteban Cambiasso]]
- [[Mauro Camoranesi]]
- [[Sol Campbell]]
- [[Djalma Campos]]
- [[Emre Can]]
- [[Sergio Canales]]
- [[João Cancelo]]
- [[Daniel Candeias]]
- [[Fabio Cannavaro]]
- [[Germán Cano]]
- [[Agustín Canobbio]]
- [[Éric Cantona]]
- [[Todd Cantwell]]
- [[Ander Capa]]
- [[Joan Capdevila]]
- [[Fabio Capello]]
- [[John Carew]]
- [[Graham Carey]]
- [[Rafael Carioca]]
- [[Diego Carlos]]
- [[Roberto Carlos]]
- [[Jamie Carragher]]
– [[Yannick Ferreira Carrasco]]
- [[Michael Carrick]]
- [[Daniel Carriço]]
- [[Guido Carrillo]]
- [[Andy Carroll]] 
- [[Dani Carvajal]]
- [[Ricardo Carvalho]] 
- [[William Carvalho]]
- [[Milton Casco]]
- [[Matty Cash]]
- [[Iker Casillas]]
- [[Antonio Cassano]]
- [[Timothy Castagne]]
- [[Jean-Charles Castelletto]]
- [[Diego Castro]]
- [[Santi Cazorla]]
- [[Ivan Cavaleiro]]
- [[Diego Cavalieri]]
- [[Lucas Cavallini]]
- [[Edinson Cavani]]
- [[Emanuel Cecchini]]
- [[Alvin Ceccoli]]
- [[Petr Čech]]
- [[Yankuba Ceesay]]
- [[Aleksandrs Čekulajevs]]
- [[Billy Celeski]]
- [[Zeki Çelik]]
- [[Bersant Celina]]
- [[Ondřej Čelůstka]]
- [[Rogério Ceni]]
- [[Pavel Černý]]
- [[Murilo Cerqueira]]
- [[Franco Cervi]]
- [[Nacer Chadli]]
- [[Kóstas Chalkías]] 
- [[Nathaniel Chalobah]]
- [[Trevoh Chalobah]]
- [[Marouane Chamakh]]
- [[Yimmi Chará]]
- [[Ángelos Charistéas]]
- [[Bobby Charlton]]
- [[Edvaldo Oliveira Chaves]]
- [[Mateo Chávez]]
- [[Giorgio Chiellini]]
- [[Federico Chiesa]]
- [[Eduardo Chillida]]
- [[Ben Chilwell]]
- [[Pedro Chirivella]]
- [[Cho Gue-sung]]
- [[Tahith Chong]]
- [[Andreas Christensen]]
- [[Oliver Christensen]]
- [[Anders Christiansen]]
- [[Carney Chukwuemeka]]
- [[Samuel Chukwueze]]
- [[Alejandro Chumacero]]
- [[Alexandru Cicâldău]]
- [[José Cifuentes]]
- [[Jasper Cillessen]]
- [[Aliou Cissé]]
- [[Pape Abou Cissé]]
- [[Papiss Cissé]]
- [[Viktor Claesson]]
- [[Ciaran Clark]]
- [[Steve Clarke]]
- [[Tom Cleverley]]
- [[Gaël Clichy]] 
- [[Conor Coady]]
- [[Phillip Cocu]]
- [[Fábio Coentrão]]
- [[Antonio Čolak]]
- [[Jack Colback]]
- [[Andrew Cole]]
- [[Ashley Cole]] 
- [[Joe Cole]]
- [[Maxime Colin]]
- [[Omar Colley]]
- [[Nathan Collins]]
- [[Fabricio Coloccini]]
– [[Kingsley Coman]]
– [[Sérgio Conceição]]
- [[Kévin Constant]] 
- [[Antonio Conte]]
- [[Diego Contento]]
- [[Lewis Cook]]
- [[Steve Cook]]
- [[Jonathan Copete]]
- [[Francis Coquelin]]
- [[Domilson Cordeiro dos Santos]]
- [[Danilson Córdoba]]
- [[Ante Ćorić]]
- [[Steve Corica]]
- [[Jack Cork]]
- [[Andreas Cornelius]]
- [[Maxwel Cornet]]
- [[Jesús Manuel Corona]]
- [[Ángel Correa]]
- [[Joaquín Correa]]
- [[Christian Corrêa Dionisio]]
- [[Bruno Cortez]]
- [[Alex Rodrigo Dias da Costa]] 
- [[Diego Costa]]
- [[Douglas Costa]]
- [[Manuel Rui Costa]]
– [[Benoît Costil]]
- [[Rodolfo Cota]]
- [[Eduardo Coudet]]
– [[Vladimír Coufal]]
– [[Lassana Coulibaly]]
- [[Thibaut Courtois]] 
- [[Philippe Coutinho]]
- [[Fernando Couto]] 
- [[Alessio Cragno]]
- [[Hernán Crespo]]
- [[Aaron Cresswell]]
- [[Peter Crouch]]
- [[Johan Cruijff]]
- [[Juan Cuadrado]]
- [[Pau Cubarsí]]
- [[Teófilo Cubillas]]
- [[Marc Cucurella]]
- [[Gustavo Cuéllar]]
- [[Víctor Cuesta]]
- [[Christian Cueva]]
- [[Nelson Cuevas]]
- [[Mickaël Cuisance]]
- [[Josh Cullen]]
- [[Matheus Cunha]]
- [[Eray Cömert]]

==D==
[[Damien Da Silva]]
- [[Níkos Dabízas]]
- [[Mats Møller Dæhli]]
- [[Johan Dahlin]]
- [[Patson Daka]]
- [[Andrés D'Alessandro]]
- [[Zlatko Dalić]]
- [[Lauri Dalla Valle]]
- [[Stuart Dallas]]
- [[Diogo Dalot]]
- [[Henrik Dalsgaard]]
- [[Leandro Damião]]
- [[Claude Dambury]]
- [[Dejan Damjanović]]
- [[Arnaut Danjuma]]
- [[Kevin Danso]]
- [[Márton Dárdai]]
- [[Sergi Darder]]
- [[Vladimír Darida]]
- [[Matteo Darmian]]
- [[David Luiz]] 
- [[Jonathan David]]
- [[Promise David]]
- [[Edgar Davids]]
- [[Jason Davidson]]
- [[Curtis Davies]]
- [[Steven Davis]]
- [[Paweł Dawidowicz]]
- [[Michael Dawson]] 
- [[Kevin De Bruyne]]
- [[Charles De Ketelaere]]
- [[Maxim De Cuyper]]
- [[Ritchie De Laet]]
- [[Rodrigo De Paul]]
- [[Daniele De Rossi]]
- [[Morgan De Sanctis]]
- [[Ciprian Deac]]
- [[Deco]] (Anderson Luis De Souza)
- [[Bobby Decordova-Reid]]
- [[Amar Dedić]]
- [[Jermain Defoe]]
- [[Steven Defour]]
- [[Alessandro Del Piero]]
- [[Thomas Delaney]]
- [[Liam Delap]]
- [[Agustín Delgado]]
- [[Guillermo Delgado]] 
- [[Simon Deli]]
- [[Traianos Dellas]] 
- [[Andy Delort]]
- [[Casiano Delvalle]]
- [[Moussa Dembélé]]
- [[Ousmane Dembélé]]
- [[Jan Demidovitš]]
- [[Merih Demiral]]
- [[Kerem Demirbay]]
- [[Volkan Demirel]]
- [[Diego Demme]]
- [[Clint Dempsey]]
- [[Jason Denayer]]
- [[Leander Dendoncker]]
- [[Denílson Pereira Neves]]
- [[Igor Denissov]]
- [[Emmanuel Dennis]]
- [[Memphis Depay]]
- [[Eren Derdiyok]]
- [[Marcel Desailly]]
- [[Didier Deschamps]]
- [[Kiril Despodov]]
- [[Ranko Despotović]]
- [[Sergiño Dest]]
- [[Kiernan Dewsbury-Hall]]
- [[Giovanni Di Lorenzo]]
- [[Ángel Di María]]
- [[Roberto Di Matteo]]
- [[Alfredo Di Stéfano]]
- [[Ali Dia]]
- [[Boulaye Dia]]
- [[Abdoulay Diaby]]
- [[Abou Diaby]]
- [[Moussa Diaby]]
- [[Mouctar Diakhaby]]
- [[Abdou Diallo]]
- [[Amad Diallo]]
- [[Habib Diallo]]
- [[Alessandro Diamanti]]
- [[Habib Diarra]]
- [[Lassana Diarra]]
- [[Carlos Alberto Dias]]
- [[Rúben Dias]]
- [[Brahim Díaz]]
- [[Luis Díaz]]
- [[Paulo Díaz]]
- [[Ramón Díaz]]
- [[Sergio Díaz]]
- [[Krépin Diatta]]
- [[Dida]]
– [[Lucas Digne]]
- [[Kevin Diks]]
- [[Federico Dimarco]]
– [[Stole Dimitrievski]]
– [[Arley Dinas]]
– [[Ousmane Diomande]]
– [[Yan Diomande]]
- [[Issa Diop]]
- [[Mame Biram Diouf]]
- [[Axel Disasi]]
- [[Mix Diskerud]]
- [[Ivan Djakov]]
- [[Nasser Djiga]]
- [[Alexander Djiku]]
- [[Berat Djimsiti]]
- [[Youri Djorkaeff]]
- [[Johan Djourou]]
- [[Aleksandr Dmitrijev]]
- [[Artjom Dmitrijev]]
- [[Marko Dmitrović]]
- [[Ritsu Doan]]
- [[Kasper Dolberg]]
- [[Cecilio Domínguez]]
- [[Wilfried Domoraud]]
- [[Marco Donadel]]
- [[Jean Marie Dongou]]
- [[Gianluigi Donnarumma]]
- [[Landon Donovan]]
- [[Allan Dorbek]]
- [[Patrick Dorgu]]
- [[Graham Dorrans]]
- [[Niklas Dorsch]]
- [[Bas Dost]]
- [[Abdoulaye Doucouré]]
- [[Cheick Doucouré]]
- [[Guéla Doué]]
- [[Seydou Doumbia]]
- [[Tongo Doumbia]]
- [[Kieran Dowell]]
- [[Radu Drăgușin]]
- [[Julian Draxler]]
- [[Wolfgang Dremmler]]
- [[Royston Drenthe]]
- [[Vanja Drkušić]]
- [[Anto Drobnjak]]
- [[Václav Drobný]]
- [[Didier Drogba]]
- [[Alan Dzagojev]]
- [[Artjom Dzjuba]]
- [[Balázs Dzsudzsák]]
- [[Edin Džeko]]
- [[Georgi Džikija]]
- [[Du Wei]]
- [[Óscar Duarte]]
- [[Slobodan Dubajić]]
- [[Léo Dubois]]
- [[Kaspars Dubra]]
- [[Martin Dúbravka]]
- [[Kevin Dubrovski]]
- [[Marvin Ducksch]]
– [[Ondrej Duda]]
- [[Igor Dudarev]]
- [[Damien Duff]]
- [[Shane Duffy]]
- [[Mitchell Duke]]
- [[Denzel Dumfries]]
- [[Paul Dummett]]
- [[Alfred Duncan]]
- [[Dunga]]
- [[Lewis Dunk]]
- [[Richard Dunne]]
- [[‎Alo Dupikov]]
- [[Jhon Durán]]
- [[Filip Đuričić]]
- [[Paulo Dybala]]

==E==
[[Emmanuel Eboué]] 
- [[Tyronne Ebuehi]]
- [[Richard Eckersley]]
- [[Éder (Portugali jalgpallur)|Éder]]
- [[Jóan Símun Edmundsson]] 
- [[Odsonne Édouard]]
- [[Mark Edur]]
- [[Karel Eerme]]
- [[Eero Eessaar]]
- [[Ergo Eessaar]]
- [[Johannes Eggestein]]
- [[Eiður Smári Guðjohnsen]]
- [[Eugen Einman]]
- [[Raimond Eino]]
- [[Chidera Ejuke]]
- [[Albin Ekdal]]
- [[Verner Eklöf]]
- [[Emmanuel Mbia Ekobena]]
- [[Youssef El-Arabi]]
- [[Neil El Aynaoui]]
- [[Ayoub El Kaabi]]
- [[Omar El Kaddouri]]
- [[Trevor Elhi]]
- [[Eduard Ellman-Eelma]]
- [[Lauri Ellram]] 
- [[Marko Elsner]]
- [[Timi Max Elšnik]]
- [[Nico Elvedi]]
- [[Mohamed Elyounoussi]]
- [[Irié Bi Séhi Elysée]]
- [[Breel Embolo]]
- [[Mahir Emreli]]
- [[Julio Enciso]]
- [[Orlando Engelaar]]
- [[Stanislav Engovatov]]
- [[Robert Enke]]
- [[Tomislav Erceg]] 
- [[Roman Eremenko]]
- [[Christian Eriksen]]
- [[Uwe Erkenbrecher]]
- [[Fabian Ernst]] 
- [[Sergio Escudero]]
- [[Triinu Esken]]
- [[Michael Essien]]
- [[Michael Estrada]]
- [[Pervis Estupiñán]]
- [[Eberechi Eze]]
- [[Abde Ezzalzouli]]
- [[Oghenekaro Etebo]]
- [[Tengiz Eteria]]
- [[Neil Etheridge]]
- [[Samuel Eto'o]]
- [[Beñat Etxebarria]]
- [[Eusébio]] 
- [[Stephen Eustáquio]]
- [[Evair]]
- [[Lucas Evangelista]]
- [[Corry Evans]]
- [[Jonny Evans]]
- [[Patrice Évra]]

==F==
[[Luís Fabiano Clemente]]
- [[Łukasz Fabiański]]
- [[Fábio Pereira da Silva]] 
- [[Frank Fabra]]
- [[Cesc Fàbregas]]
- [[Giacinto Facchetti]]
- [[Emerse Faé]]
- [[Collins Fai]]
- [[Fayçal Fajr]]
- [[Radamel Falcao]] 
- [[Jefferson Farfán]]
- [[Christian Fassnacht]]
- [[Ansu Fati]] 
- [[Adam Federici]]
- [[Sofiane Feghouli]]
- [[Miklós Fehér]]
- [[Nabil Fekir]]
- [[Felipe Felicio]]
- [[Marouane Fellaini]]
- [[Kiko Femenía]]
- [[Leroy Fer]]
- [[Rio Ferdinand]]
- [[Alex Ferguson]]
- [[Lewis Ferguson]]
- [[Bruno Fernandes]]
- [[Danilo Fernandes]]
- [[Gedson Fernandes]]
- [[Manuel Fernandes]]
- [[Mário Figueira Fernandes]]
- [[Álex Fernández]]
- [[Enzo Fernández]]
- [[Federico Fernández]]
- [[Gatito Fernández]]
- [[Matías Fernández]]
- [[Abel Ferreira]]
- [[Képler Laveran Lima Ferreira]]
- [[Paulo Ferreira]]
- [[Facundo Ferreyra]]
- [[Victor Ferreyra]]
- [[Álvaro Fidalgo]]
- [[Luís Figo]]
- [[Roberto Firmino]]
- [[Junior Firpo]]
- [[Michael Fitzgerald]]
- [[Vladislav Fjodorov]]
- [[Mathieu Flamini]]
- [[Mark Flekken]]
- [[Darren Fletcher]] 
- [[Steven Fletcher]]
- [[Hans-Dieter Flick]]
- [[Edison Flores]]
- [[Franco Foda]]
- [[Phil Foden]]
- [[Wesley Fofana]]
- [[Yahia Fofana]]
- [[Youssouf Fofana]]
- [[Daniil Fomin]]
- [[Aslak Fonn Witry]]
- [[Francisco Fonseca]]
- [[Just Fontaine]]
- [[José Fonte]]
- [[Diego Forlán]]
- [[Pablo Fornals]]
- [[Bruno Fornaroli]]
- [[Vegard Forren]]
- [[Emil Forsberg]]
- [[Petteri Forsell]]
- [[Adam Forshaw]]
- [[Marcus Forss]]
- [[Mikael Forssell]]
- [[Fraser Forster]]
- [[Ben Foster]]
- [[Dimitri Foulquier]]
- [[Robbie Fowler]]
- [[Hayden Foxe]]
- [[França]]
- [[Enzo Francescoli]]
- [[Ivan Franjic]]
- [[Przemysław Frankowski]]
- [[Ryan Fraser]]
- [[Fred]]
- [[Alex Freeman]]
- [[Alexander Frei]]
- [[Fabian Frei]]
- [[Marlon Freitas]]
- [[Remo Freuler]]
- [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]]
- [[Brad Friedel]]
- [[Arne Friedrich]] 
- [[Marvin Friedrich]]
- [[Emmanuel Frimpong]]
- [[Torsten Frings]]
- [[Andre Frolov]]
- [[Ray Fränkel]]
- [[Christian Fuchs]]
- [[Argel Fucks]]
- [[Luis de la Fuente]]
- [[Chikara Fujimoto]]
- [[Ramiro Funes Mori]]
- [[Darnell Furlong]]
- [[Timo Furuholm]]
- [[Atsuyoshi Furuta]]
- [[Niclas Füllkrug]]
- [[Takis Fyssas]]

==G==
[[Louis van Gaal]]
- [[Mijat Gaćinović]]
- [[Fernando Gago]]
- [[Adolfo Gaich]]
- [[Nicolás Gaitán]]
- [[Cody Gakpo]]
- [[Pablo Galdames Millán]]
- [[Conor Gallagher]]
- [[Jesús Gallardo]]
- [[William Gallas]]
- [[Carlos Gamarra]]
- [[Cristian Gamboa]]
- [[Kevin Gameiro]]
- [[Luke Garbutt]]
- [[Dani García]]
- [[Luan Garcia]]
- [[Raúl García]]
- [[Rubén García]]
- [[Garrincha]]
- [[Paul Gascoigne]] 
- [[Sergei Gazdanov]]
- [[Federico Gatti]]
- [[Gennaro Gattuso]]
- [[Hernán Gaviria]]
- [[Mario Gavranović]]
- [[Juri Gavrilov]]
- [[Dwight Gayle]]
- [[Jean-Philippe Gbamin]]
- [[David de Gea]]
- [[Theodor Gebre Selassie]]
- [[Lutsharel Geertruida]]
- [[Aleksandr Geinrihh]]
- [[Johannes Geis]]
- [[Giorgios Georgiadis]]
- [[Vladimir Gerassimov]]
- [[Pedro Geromel]]
- [[Steven Gerrard]]
- [[Gervinho]]
- [[Rudy Gestede]]
- [[Stylianós Giannakópoulos]] 
- [[Kieran Gibbs]]
- [[Ben Gibson]]
- [[Ryan Giggs]]
– [[André-Pierre Gignac]]
- [[Bryan Gil]]
- [[Alberto Gilardino]]
- [[Hans Gillhaus]]
- [[Matthias Ginter]]
– [[Olivier Giroud]]
- [[Shay Given]]
- [[Theofánis Gkékas]]
- [[Giánnis Gkoúmas]] 
- [[Romāns Gladiļins]]
- [[Kamil Glik]]
- [[Serge Gnabry]]
- [[Kazimieras Gnedojus]]
- [[Adam Gnezda Čerin]]
- [[Nikita Godenov]]
- [[Diego Godín]]
- [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]]
- [[Stanislav Goldberg]]
- [[Connor Goldson]]
- [[Pierluigi Gollini]]
- [[Arthur Gomes]]
- [[Heurelho Gomes]]
- [[João Gomes]]
- [[Nuno Gomes]]
- [[Diego Gómez]]
- [[Gustavo Gómez]]
- [[Joe Gomez]]
- [[Mario Gómez]] 
- [[Maxi Gómez]]
- [[Papu Gómez]]
- [[Rónald Gómez]]
- [[Sergi Gómez]]
- [[Maxime Gonalons]]
- [[Claude Gonçalves]]
- [[Alfonso González]]
- [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]]
- [[Derlis González]]
- [[Nico González]]
- [[Craig Goodwin]]
- [[Dacosta Goore]]
- [[Jacek Góralski]]
- [[Anthony Gordon]]
- [[Craig Gordon]]
- [[Leon Goretzka]]
- [[Kaspars Gorkšs]]
- [[Néstor Gorosito]]
- [[Robin Gosens]]
- [[Dan Gosling]]
- [[Amine Gouiri]]
- [[Lewis Grabban]]
- [[Jevgeni Grafski]]
- [[Esteban Granero]]
- [[Andreas Granqvist]]
- [[Ryan Gravenberch]]
- [[Jack Grealish]]
- [[Jimmy Greaves]]
- [[Julian Green]]
- [[Mason Greenwood]]
- [[Michael Gregoritsch]]
- [[Clément Grenier]]
– [[Antoine Griezmann]]
- [[Joel Griffiths]]
- [[Erik Grigorjev]]
- [[Florian Grillitsch]]
- [[Álex Grimaldo]]
- [[Joao Grimaldo]]
- [[Marcelo Grohe]]
- [[Jesper Grønkjær]]
- [[Kamil Grosicki]]
- [[Pascal Groß]]
- [[Kevin Großkreutz]]
- [[Fabio Grosso]]
- [[Carlos Gruezo]]
- [[Marko Grujić]]
- [[Maksim Gruznov]]
- [[Evert Grünvald]]
- [[Vicente Guaita]]
- [[Andrés Guardado]]
- [[Josep Guardiola]]
- [[Fredy Guarín]]
- [[Nemanja Gudelj]]
- [[Gabriel Gudmundsson]]
- [[Gonçalo Guedes]]
- [[Róger Guedes]]
- [[Raphaël Guerreiro]]
- [[José Paolo Guerrero]]
- [[Pape Gueye]]
- [[John Guidetti]]
- [[Morgan Guilavogui]]
- [[Hugo Guillamón]]
- [[Bruno Guimarães]]
- [[Everton Luiz Guimarães Bilher]]
- [[Serhou Guirassy]]
- [[Péter Gulácsi]]
- [[Fredrik Gulbrandsen]]
- [[Mihkel Gull]]
- [[Ruud Gullit]]
- [[Aleksandr Gultjajev]]
- [[Angus Gunn]]
- [[Vadim Gurnik]]
- [[Vitali Gussev]] 
- [[Simon Gustafson]]
- [[Malo Gusto]]
- [[Nahuel Guzmán]]
- [[Brian Gutiérrez]]
- [[Érick Gutiérrez]]
- [[Jonás Gutiérrez]]
- [[Teófilo Gutiérrez]]
- [[Joško Gvardiol]]
- [[Mario Götze]]
- [[Daniel Güiza]] 
- [[İlkay Gündoğan]]
- [[Şenol Güneş]]
- [[Emre Güngör]] 
- [[Asamoah Gyan]]
- [[Gylfi Sigurðsson]]
- [[Viktor Gyökeres]]
- [[Norbert Gyömbér]]

==H==
[[Kert Haavistu]]
- [[Mikk Haavistu]] 
- [[Oussama Haddadi]]
- [[Adis Hadžanović]]
- [[Gheorghe Hagi]]
- [[Ianis Hagi]]
- [[Amadou Haidara]]
- [[Ehsan Hajsafi]]
- [[Achraf Hakimi]]
- [[Juha Hakola]]
- [[Sead Hakšabanović]]
- [[Erling Braut Håland]]
- [[Lewis Hall]]
- [[Ben Halloran]]
- [[Marcel Halstenberg]]
- [[Dietmar Hamann]]
- [[Mia Hamm]]
- [[Tor Henning Hamre]]
- [[Marek Hamšík]]
- [[Dávid Hancko]]
- [[Samir Handanović]]
- [[Christopher Handke]]
- [[Henri Hang]]
- [[Grant Hanley]]
- [[André Hansen]]
- [[Arnbjørn Hansen]]
- [[Owen Hargreaves]]
- [[Evelin Harjakas]]
- [[Martin Harnik]] 
- [[Joe Hart]]
- [[Ralph Hasenhüttl]]
- [[Jimmy Floyd Hasselbaink]]
- [[Eden Hazard]]
- [[Thorgan Hazard]]
- [[Hans Hateboer]]
- [[Ando Hausenberg]]
- [[Kai Havertz]]
- [[Isaac Hayden]]
- [[Jan Paul van Hecke]]
- [[Ahmed Hegazi]]
- [[Karl Jakob Hein]]
- [[Kätlin Hein]]
- [[Benjamin Henrichs]]
- [[Marek Heinz]]
- [[Gabriel Heinze]]
- [[John Heitinga]]
- [[Filip Helander]]
- [[Tomer Hemed]]
- [[Jordan Henderson]]
- [[Jeff Hendrick]]
- [[Jorrit Hendrix]]
- [[Jürgen Henn]] 
- [[Markus Henriksen]]
- [[Gustavo Henrique]]
- [[Rico Henry]]
- [[Thierry Henry]]
- [[Janek Hepner]]
- [[Urmas Hepner]]
- [[Mads Hermansen]]
- [[Mario Hermoso]]
- [[Edivaldo Hermoza]]
- [[Abel Hernández]]
- [[Cucho Hernández]]
- [[Lucas Hernández]]
- [[Rodrigo Hernández]]
- [[Theo Hernandez]]
- [[Xavier Hernández]] 
- [[Javier Hernández Balcázar]]
- [[Geir André Herrem]]
- [[Ander Herrera]]
- [[Héctor Herrera]]
- [[Yangel Herrera]]
- [[Patrick Herrmann]]
- [[Emile Heskey]]
- [[Jupp Heynckes]]
- [[Aaron Hickey]]
- [[Guus Hiddink]]
- [[Josef Rudolf Hiden]]
- [[Fernando Hierro]]
- [[Gonzalo Higuaín]]
- [[Henrique Hilário]]
- [[Timo Hildebrand]] 
- [[Piero Hincapié]]
- [[Andreas Hinkel]]
- [[Martin Hinteregger]]
- [[Lukas Hinterseer]]
- [[George Hirst]]
- [[Marwin Hitz]]
- [[Morten Hjulmand]]
- [[Aliaksandr Hleb]]
- [[Adam Hložek]]
- [[Guillaume Hoarau]]
- [[Wesley Hoedt]]
- [[Jonas Hofmann]]
- [[Jonathan Hogg]]
- [[Sergei Hohlov-Simson]]
- [[Junior Hoilett]]
- [[Pierre-Emile Højbjerg]]
- [[Rob Holding]]
- [[José Holebas]]
- [[Sebastian Holmén]]
- [[Markus Holst]]
- [[Vladislav Homutov]]
- [[Keisuke Honda]]
- [[Martin Hongla]]
- [[Pierre van Hooijdonk]]
- [[Ricardo Horta]]
- [[Pavel Horváth]]
- [[Majīd Ḩoseynī]]
- [[Gérard Houllier]]
- [[Even Hovland]]
- [[Tim Howard]] 
- [[Lukáš Hrádecký]]
- [[Branimir Hrgota]]
- [[Patrik Hrošovský]]
- [[Tomáš Hubočan]]
- [[Pieter Huistra]]
- [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]]
- [[Mats Hummels]]
- [[Rimo Hunt]]
- [[Stephen Hunt]]
- [[Klaas-Jan Huntelaar]]
- [[Martin Hurt]]
- [[Paolo Hurtado]]
- [[Etzaz Hussain]]
- [[Kristo Hussar]]
- [[Josef Hušbauer]]
- [[Atiba Hutchinson]]
- [[Omari Hutchinson]]
- [[Robert Huth]]
- [[Hwang Ui-jo]]
- [[Oskar Hõim]]
- [[Elseid Hysaj]]
- [[Sami Hyypiä]]

==I==
[[Vincenzo Iaquinta]]
- [[Renato Ibarra]]
- [[Vedad Ibišević]]
- [[Zlatan Ibrahimović]]
- [[Mauro Icardi]]
- [[Karl-Richard Idlane]]
- [[Brian Idowu]]
- [[Edgar Ié]]
- [[Akihiro Ienaga]]
- [[Edwin Ifeanyi]]
- [[Odion Ighalo]]
- [[Borja Iglesias]]
- [[Matvei Igonen]]
- [[Kelechi Iheanacho]]
- [[Jonathan Ikoné]]
- [[Baže Ilijoski]]
- [[Asier Illarramendi]]
- [[Andre Ilves]]
- [[Indrek Ilves]]
- [[Ciro Immobile]]
- [[Gonçalo Inácio]]
- [[Paul Ince]]
- [[Tom Ince]]
- [[Joel Indermitte]]
- [[Kevin Ingermann]]
- [[Andrés Iniesta]]
- [[Lorenzo Insigne]]
- [[Filippo Inzaghi]]
- [[Aleksei Ionov]]
- [[Jackson Irvine]]
- [[Alexander Isak]]
- [[Andreas Isaksson]]
- [[Mauricio Isla]]
- [[Juan Iturbe]]
- [[Georgi Ivanov]]
- [[Robert Ivanov]]
- [[Vladislav Ivanov]]
- [[Branislav Ivanović]]
- [[Rihards Ivanovs]]
- [[Luka Ivanušec]]
- [[Odd Iversen]]
- [[Daiki Iwamasa]]
- [[Alex Iwobi]]

==J==
[[Aleksei Jablotškin]]
- [[Ryan Jack]]
- [[Phil Jagielka]]
- [[Aleksei Jagudin]]
- [[Aleksei Jahhimovitš]]
- [[Kristijan Jakić]]
- [[Ismail Jakobs]]
- [[Michael Jakobsen]]
- [[Joan Jakovlev]]
- [[Svjatoslav Jakovlev]]
- [[Christophe Jallet]]
- [[Jasse Jalonen]]
- [[Paulo Jamelli]]
- [[Daniel James]]
- [[David James]]
- [[Matty James]]
- [[Paul James]]
- [[Reece James]]
- [[Vitaly Janelt]]
- [[Jakub Jankto]]
- [[Vincent Janssen]]
- [[Erik Janža]]
- [[Tony Jantschke]]
- [[Adnan Januzaj]]
- [[Gonzalo Jara]]
- [[Léo Jardim]]
- [[Roman Jaremtšuk]]
- [[Lev Jašin]]
- [[Julian Jeanvier]]
- [[Mile Jedinak]]
- [[Artur Jędrzejczyk]]
- [[Tin Jedvaj]]
- [[Jefferson (jalgpallur)|Jefferson]]
- [[Kaidi Jekimova]]
- [[Aleksandr Jelisejenok]]
- [[Fredrik Jensen]]
- [[Mathias Jensen]]
- [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] 
- [[Ruben Yttergård Jenssen]]
- [[Jeong Woo-yeong]]
- [[Ignat Jepifanov]]
- [[Anton Jepihhin]]
- [[Hasse Jeppson]]
- [[Jens Jeremies]] 
- [[Aleksandr Jerohhin]]
- [[Jake Jervis]]
- [[Gabriel Jesus]]
- [[Jorge Jesus]]
- [[Jüri Jevdokimov]]
- [[Raúl Jiménez]]
- [[Petr Jiráček]]
- [[Jo Hyeon-woo]]
- [[Ott Joala]]
- [[Jonatan Johansson]]
- [[Frode Johnsen]]
- [[Adam Johnson]]
- [[Fabian Johnson]]
- [[Glen Johnson]]
- [[Alistair Johnston]]
- [[Sam Johnstone]]
- [[Ernst Joll]]
- [[Brad Jones]]
- [[Curtis Jones]]
- [[Jermaine Jones]]
- [[Kenwyne Jones]]
- [[Phil Jones]]
- [[Luuk de Jong]]
– [[Nigel de Jong]]
– [[Siem de Jong]]
- [[Mattias Jonson]] 
- [[Jens Jønsson]]
- [[Joan Jordán]]
- [[Mathias Jørgensen]]
- [[Jorginho]]
- [[Willian José]]
- [[Diogo Jota]]
- [[Luka Jović]]
- [[Jakub Jugas]]
- [[Gerdo Juhkam]]
- [[Jung Woo-young]]
- [[Gideon Jung]]
- [[Sebastian Jung]]
- [[Erkki Junolainen]]
- [[Juninho Pernambucano]]
- [[Zlatko Junuzović]]
- [[Goran Jurić]]
- [[Tomi Juric]]
- [[Eduard Jõepere]]
- [[Martin Jõgi (jalgpallur)|Martin Jõgi]]
- [[Deniss Jõgiste]]
- [[Endrik Jäger]]
- [[Stefan Järv]]
- [[Andre Järva]]
- [[Mihkel Järviste]]
- [[Enar Jääger]]
- [[Enver Jääger]]
- [[Jussi Jääskeläinen]]
- [[Oliver Jürgens]]
- [[Markus Jürgenson]]
- [[Janno Jürisson]]

==K==
[[Urmas Kaal]]
- [[Martin Kaalma]]
- [[Kaarel Kaarlimäe]]
- [[Harald Kaarman]]
- [[Rene Kaas]]
- [[Jevgeni Kabajev]]
- [[Ozan Kabak]]
- [[Christian Kabasele]]
- [[Elbasan Kabashi]]
- [[Issa Kaboré]]
- [[Gojko Kačar]]
- [[Tino Kadewere]]
- [[Ferdi Kadıoğlu]]
- [[Pantelís Kafés]]
- [[Oliver Kahn]]
- [[Kahraba]]
- [[Nihat Kahveci]]
- [[Sotíris Kaïáfas]]
- [[Florian Kainz]]
- [[Carlos Kaiser]]
- [[Kaká]]
- [[Kahha Kaladze]]
- [[Saša Kalajdžić]]
- [[Tomáš Kalas]]
- [[Rauno Kald]]
- [[Janek Kalda]]
- [[Sten Kaldma]]
- [[Sören Kaldma]]
- [[Toomas Kaldma]]
- [[Kaspar Kaldoja]]
- [[Urmas Kaljend]]
- [[Julius Kaljo]]
- [[Elmar Kaljot]]
- [[Marek Kaljumäe]]
- [[Ken Kallaste]]
- [[Risto Kallaste]]
- [[Toomas Kallaste]]
- [[Salomon Kalou]]
- [[Michael Kaltenhauser]]
- [[Samuel Kalu]]
- [[Pierre Kalulu]]
- [[François Kamano]]
- [[Aboubakar Kamara]]
- [[Boubacar Kamara]]
- [[Glen Kamara]]
- [[Hassane Kamara]]
- [[Kei Kamara]]
- [[Marcin Kamiński]]
- [[Thomas Kaminski]]
- [[Kevin Kampl]]
- [[Gert Kams]]
- [[Harry Kane]]
– [[N'Golo Kanté]]
– [[Sander Kapper]]
- [[Michális Kapsís]]
- [[Bartosz Kapustka]] 
- [[Jem Karacan]]
- [[Fran Karačić]]
- [[Giórgos Karagkoúnis]]
- [[Yann Karamoh]]
- [[Vjatšeslav Karavajev]]
- [[Amir Karić]]
- [[Ali Karimi]]
- [[Ramiz Karitšev]]
- [[Loris Karius]]
- [[Jesper Karlström]]
- [[Friedrich Karm]] 
- [[Žan Karničnik]]
- [[Edmund Karp]]
- [[Andra Karpin]]
- [[Valeri Karpin]]
- [[Aleksandr Karpõtšev]] 
- [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]]
- [[Martin Kase]]
- [[Siksten Kasimir]]
- [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]]
- [[Leonhard Kass]]
- [[Osvald Kastanja]]
- [[Flamur Kastrati]]
- [[Sergei Kazakov]]
- [[Colin Kâzım-Richards]]
- [[Šarūnas Kazlauskas]]
- [[Fánis Katergiannákis]]
- [[Nikola Katić]]
- [[Kóstas Katsouránis]]
- [[Kevin Kauber]] 
- [[Tõnis Kaukvere]]
- [[Mihheil Kavelašvili]]
- [[Iván Kaviedes]]
- [[Moise Kean]]
- [[Robbie Keane]]
- [[Roy Keane]]
- [[Tomasz Kędziora]]
- [[Kevin Keegan]]
- [[Sebastian Kehl]]
- [[Thilo Kehrer]]
- [[Naby Keïta]]
- [[Seydou Keita]]
- [[Jaan Kekišev]]
- [[Lloyd Kelly]]
- [[Olivier Kemen]]
- [[Mario Kempes]]
- [[Joshua Kennedy]]
- [[Ryan Kent]]
- [[Andy Keogh]]
- [[Milos Kerkez]]
- [[Aleksandr Keržakov]]
- [[Vladimir Kessarev]]
- [[Franck Kessié]]
- [[Wahbi Khazri]]
- [[Rani Khedira]]
- [[Sami Khedira]]
- [[Isaac Kiese Thelin]]
- [[Kaarel Kiidron]] 
- [[Jorma Kiigemägi]]
- [[Volodõmõr Kilikevitš]]
- [[Kim Kee-hee]]
- [[Kim Kyung-jung]]
- [[Kim Seung-gyu]]
- [[Allan Kimbaloula]]
- [[Joshua Kimmich]]
- [[Presnel Kimpembe]]
- [[Arawa Kimura]]
- [[Andy King]]
- [[Joshua King]]
- [[Tarmo Kink]] 
- [[Helmuth Kippar]]
- [[Dmitri Kirilov]]
- [[Dmitri Kiritšenko]]
- [[Urmas Kirs]]
- [[Robert Kirss]]
- [[Filip Kiss]]
- [[Akira Kitaguchi]]
- [[Sonny Kittel]]
- [[Stanislav Kitto]]
- [[Andero Kivi]]
- [[Sami-Sander Kivi]]
- [[Kaur Kivila]]
- [[Jakub Kiwior]]
- [[Simon Kjær]]
- [[Davy Klaassen]]
- [[Elmar Klaos]]
- [[Ivan Klasnić]]
- [[Dzintar Klavan]]
- [[Ragnar Klavan]]
- [[Tim Kleindienst]]
- [[László Kleinheisler]]
- [[Bert Klemmer]]
- [[Mateusz Klich]]
- [[Jan Kliment]]
- [[Jürgen Klinsmann]] 
- [[Miroslav Klose]]
- [[Timm Klose]]
- [[Lukas Klostermann]]
- [[Vladimir Klotškov]]
- [[Märt Kluge]]
- [[Justin Kluivert]]
- [[Patrick Kluivert]]
- [[Anthony Knockaert]]
- [[Jonas Knudsen]]
- [[Daigo Kobayashi]]
- [[Gregor Kobel]]
- [[Sergei Kobjakov]]
- [[Robin Koch]]
- [[Ronald Koeman]]
- [[Hervé Koffi]]
- [[Nikita Koger]]
- [[Koke (jalgpallur)|Koke]]
- [[Aleksandr Kokko]]
- [[Jan Kokla]]
- [[Aleksandar Kolarov]]
- [[Sead Kolašinac]]
- [[Jan Koller]]
- [[Randal Kolo Muani]]
- [[Mihhail Kolobov]]
- [[Juri Kolomojets]]
- [[Nikita Kolyaev]] 
- [[Vincent Kompany]] 
- [[Ibrahima Konaté]]
- [[Pape Moussa Konaté]] 
- [[Geoffrey Kondogbia]]
- [[Arouna Koné]]
- [[Bakari Koné]]
- [[Ismaël Koné]]
- [[Terence Kongolo]]
- [[Otto Konrad]]
- [[Emmelie Konradsson]]
- [[Ezri Konsa]]
- [[Oliver Konsa]]
- [[Andres Koogas]]
- [[Teun Koopmeiners]]
- [[Raymond Kopa]]
- [[Kaido Koppel]]
- [[Vladimir Kornev]]
- [[Igor Koroljov]]
- [[Mihhail Korotajev]]
- [[Sergei Korsunov]]
- [[Sergei Koršunov]]
- [[Laurent Koscielny]] 
- [[Tristan Koskor]]
- [[Kopel Koslovski]]
- [[Odilon Kossounou]]
- [[Filip Kostić]]
- [[Artur Kotenko]]
- [[Tomáš Koubek]]
- [[Kalidou Koulibaly]]
- [[Jules Koundé]]
- [[Niko Kovač]]
- [[Robert Kovač]]
- [[Mateo Kovačić]]
- [[Dawid Kownacki]]
- [[Arvo Kraam]]
- [[Emil Krafth]]
- [[Alex Král]]
- [[Christoph Kramer]]
- [[Niko Kranjčar]]
- [[Tristan Krass]]
- [[Jean-Philippe Krasso]]
- [[Vladislav Kreida]]
- [[Dario Krešić]]
- [[Rene Krhin]]
- [[Eron Krillo]] 
- [[Roy Krishna]]
- [[Marko Kristal]]
- [[Rasmus Kristensen]]
- [[Ilja Krivošein]]
- [[Bojan Krkić]]
- [[Felix Kroos]]
- [[Toni Kroos]]
- [[‎Dmitri Kruglov]]
- [[Tim Krul]]
- [[Rade Krunić]]
- [[Robbie Kruse]]
- [[Toomas Krõm]]
- [[Maksim Krõtšanov]]
- [[Grzegorz Krychowiak]]
- [[Vlada Kubassova]]
- [[Juraj Kucka]]
- [[Masato Kudō]]
- [[Fjodor Kudrjašov]]
- [[Mohammed Kudus]]
- [[Johannes Kukebal]]
- [[Andre Kukk]]
- [[Aleksandr Kulatšenko]]
- [[Aleksandr Kulik]]
- [[Aleksandr Kulikov]]
- [[Aleksandr Kulinitš]] 
- [[Sergei Kulitšenko]]
- [[Dejan Kulusevski]]
- [[Pierre Kunde]]
- [[Njazi Kuqi]]
- [[Shefki Kuqi]]
- [[Kevin Kurányi]]
- [[Richard Kuremaa]]
- [[Jürgen Kuresoo]]
- [[Layvin Kurzawa]]
- [[Tomasz Kuszczak]]
- [[Ilja Kutepov]]
- [[Ats Kutter]]
- [[Vitali Kutuzov]]
- [[Timo Kuus]]
- [[Reijo Kuusik]]
- [[Dirk Kuyt]]
- [[Ervin Kõll]]
- [[Uku Kõrre]]
- [[Christian Kõrtsmik]] 
- [[Risto Kägo]]
- [[Kristen Kähr]]
- [[Mattias Käit]]
- [[Benjamin Källman]]
- [[Kim Källström]]
- [[Martin Käos]]
- [[Siim Kärson]]
- [[Greger Könninge]]
- [[Karel Kübar]]
- [[Kaarel Kümnik]]
- [[Karli Kütt]]

==L== 
[[Reio Laabus]]
- [[Maario Laansoo]]
- [[Getter Laar]]
- [[Ave-Lii Laas]]
- [[Mikk Laas]]
- [[Arnold Laasner]]
- [[Gaëtan Laborde]]
- [[Alexandre Lacazette]]
- [[Darryl Lachman]]
- [[Maxence Lacroix]]
- [[Gustaf Lagerbielke]]
- [[Philipp Lahm]]
- [[Sander Laht]]
- [[Aïssa Laïdouni]]
- [[Stefan Lainer]]
- [[Tauno Laja]]
- [[Nemanja Lakić-Pešić]]
- [[Vasílios Lákis]] 
- [[Adam Lallana]]
- [[Thomas Lam]]
- [[Rickie Lambert]]
- [[Daniela Mona Lambin]]
- [[Érik Lamela]]
- [[Frank Lampard]] 
- [[Ádám Lang]]
- [[Noa Lang]]
- [[Manuel Lanzini]]
- [[Kristen Lapa]]
- [[Aymeric Laporte]]
- [[Andrei Lapuškin]]
- [[Cyle Larin]]
- [[Glen Atle Larsen]]
- [[Jørgen Strand Larsen]]
- [[Henrik Larsson]] 
- [[Sam Larsson]]
- [[Sebastian Larsson]]
- [[Jamaal Lascelles]]
- [[August Lass]]
- [[Darko Lazović]]
- [[Brian Laudrup]]
- [[Michael Laudrup]]
- [[Ezequiel Lavezzi]]
- [[Mihhail Lavrentjev (jalgpallur)|Mihhail Lavrentjev]]
- [[Klemen Lavrič]]
- [[Stephen Laybutt]]
- [[Miguel Layún]] 
- [[Adam le Fondre]]
- [[Robin Le Normand]]
- [[Rafael Leão]]
- [[Jan Lecjaks]]
- [[Mathew Leckie]]
- [[Ryan Ledson]]
- [[Lee Jae-sung]]
- [[Liivo Leetma]]
- [[Adam Legzdins]]
- [[Jens Lehmann]]
- [[Richard Leht]]
- [[Jaan Leimann]]
- [[Fabiano Leismann]]
- [[Vitali Leitan]]
- [[Moritz Leitner]]
- [[Lucas Leiva]]
- [[Johannes Lello]]
- [[Marko Lelov]]
- [[Thomas Lemar]]
- [[Mati Lember]]
- [[Mario Lemina]]
- [[Mauricio Lemos]]
- [[Marek Lemsalu]]
- [[Aaron Lennon]]
- [[Bernd Leno]]
- [[Raido Leokin]]
- [[Johnny Leoni]]
- [[Sergei Leontovitš]]
- [[Ranet Lepik]]
- [[Sander Lepik]]
- [[Brent Lepistu]]
- [[Sergei Lepmets]]
- [[Jefferson Lerma]]
- [[Artem Levizi]]
- [[Joleon Lescott]]
- [[Robert Lewandowski]]
- [[Myles Lewis-Skelly]]
- [[Philipp Lienhart]]
- [[Frank Liivak]]
- [[Elvis Liivamägi]] 
- [[Lucas Lima]]
- [[Paulo César Lima]]
- [[Robin Limberg]]
- [[Nikolai Linberg]]
- [[Andreas Linde]]
- [[Anders Lindegaard]]
- [[Victor Lindelöf]]
- [[Meelis Lindmaa]]
- [[Åke Lindman]]
- [[Heinz Lindner]]
- [[Joel Lindpere]]
- [[Jesper Lindstrøm]]
- [[Gary Lineker]]
- [[Karol Linetty]]
- [[Jesse Lingard]]
- [[Tarmo Linnumäe]]
- [[Dmitri Lipartov]]
- [[Dmitri Lipetski]]
- [[Marko Lipp]]
- [[Marcello Lippi]]
- [[Érik Lira]]
- [[Jari Litmanen]]
- [[Pierre Littbarski]]
- [[Marko Livaja]]
- [[Dominik Livaković]]
- [[Adem Ljajić]]
- [[Fredrik Ljungberg]]
- [[Diego Llorente]]
- [[Fernando Llorente]]
- [[Marcos Llorente]]
- [[Hugo Lloris]]
- [[Ivan Lobai]]
- [[Stanislav Lobotka]]
- [[Manuel Locatelli]]
- [[Tom Lockyer]]
- [[Robin Lod]]
- [[Renan Lodi]]
- [[Ruben Loftus-Cheek]]
- [[Marcelo Lomba]]
- [[David Lombán]]
- [[Timo Lomp]]
- [[Pavel Londak]]
- [[Shane Long]]
- [[Sean Longstaff]]
- [[Katrin Loo]]
- [[Ademola Lookman]]
- [[Alexandre Lopes]]
- [[Anthony Lopes]]
- [[Diego López]]
- [[Javi López]]
- [[Pau López]]
- [[David López Silva]]
- [[Jhilmar Lora]]
- [[Jürgen Lorenz]]
- [[Anthony Lozano]]
- [[Hirving Lozano]]
- [[Jordan Lotomba]]
- [[Imran Louza]]
- [[Vágner Love]]
- [[Dejan Lovren]]
- [[Shane Lowry]]
- [[Matthew Lowton]]
- [[Edrisa Lubega]]
- [[Cristiano Lucarelli]]
- [[Ayrton Lucas]]
- [[Derrick Luckassen]]
- [[Juan Martín Lucero]]
- [[Lúcio]]
- [[Jhon Lucumí]]
- [[Rasmus Luhakooder]]
- [[Ľubomír Luhový]]
- [[Karl-Eerik Luigend]]
- [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]]
- [[Florentino Luís]]
- [[Luiz Gustavo]]
- [[Romelu Lukaku]]
- [[Saša Lukić]]
- [[Andrus Lukjanov]]
- [[Marco Lukka]]
- [[Aleksandar Luković]]
- [[Adam Lundqvist]]
- [[Massimo Luongo]]
- [[Siim Luts]]
- [[Amor Luup]]
- [[Vanderlei Luxemburgo]]
- [[Silver Lätt]]
- [[Jonas Lössl]]
- [[Joachim Löw]]
- [[Chris Löwe]]

==M==
[[Awer Mabil]]
- [[Alexis Mac Allister]]
- [[Ramūnas Mačežinskas]]
- [[Kōki Machida]]
- [[Jamie Maclaren]]
- [[Krzysztof Mączyński]]
- [[James Maddison]]
- [[Reimo Madissoo]]
- [[Noni Madueke]]
- [[Daizen Maeda]]
- [[Joakim Mæhle]]
- [[Pablo Maffeo]]
- [[Darius Magdišauskas]]
- [[Josh Magennis]]
- [[Christian Maggio]]
- [[Harry Maguire]]
- [[Mehdi Mahdavikia]]
- [[Riyad Mahrez]]
- [[Thiago Maia]]
- [[Maicon]]
- [[Jonatan Maidana]]
- [[Sepp Maier]]
- [[Habib Maïga]]
- [[Mike Maignan]]
- [[Josh Maja]]
- [[Róbert Mak]]
- [[Roy Makaay]] 
- [[Claude Makélélé]]
- [[Nemanja Maksimović]]
- [[Tyrell Malacia]]
- [[Vjatšeslav Malafejev]]
- [[Luis Malagón]]
- [[Paolo Maldini]]
- [[Donyell Malen]]
- [[Aljona Malets]]
- [[Vladimir Malinin]]
- [[Vladimir Malkov]]
- [[Hugo Mallo]]
- [[Florent Malouda]]
- [[Deniss Malov]]
- [[Rameš Mamedov]]
- [[Maksim Mamutov]]
- [[Gianluca Mancini]]
- [[Roberto Mancini]]
– [[Steve Mandanda]]
– [[Aïssa Mandi]]
- [[Mario Mandžukić]]
– [[Eliaquim Mangala]]
- [[Orel Mangala]]
- [[Maniche]] 
- [[Vito Mannone]]
- [[Javier Manquillo]]
- [[İlhan Mansız]]
- [[Diego Maradona]] 
- [[Edu Marangon]]
- [[Carlos Marchena]]
- [[Fernando Marçal]]
- [[Agustín Marchesín]]
- [[Claudio Marchisio]]
- [[Emiliano Marcondes]]
- [[Moussa Marega]]
- [[Pablo Marí]]
- [[Adrian Mariappa]]
- [[Tomislav Marić]]
- [[Marko Marin]]
- [[Răzvan Marin]]
- [[Nicklas Maripuu]]
- [[Reno Mark]]
- [[Eero Markkanen]] 
- [[Andri Markovitš]]
- [[Kristian Marmor]]
- [[Rafael Márquez]]
- [[Jesse Marsch]]
- [[Marta Vieira da Silva|Marta]]
- [[Roger Martí]]
– [[Anthony Martial]]
- [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]]
- [[Henry Martín]]
- [[Russell Martin]]
- [[Gabriel Martinelli]]
- [[Emiliano Martínez]]
- [[Iñigo Martínez]]
- [[Jackson Martínez]]
- [[Osvaldo Martínez]]
- [[Pity Martínez]]
- [[Roberto Martínez]]
- [[Saul Martínez]]
- [[Lucas Martínez Quarta]]
- [[Gerardo Martino]]
- [[André Martins]]
- [[Obafemi Martins]] 
- [[Quenten Martinus]]
- [[Nikita Martõnov]]
- [[Adam Marušić]]
- [[Bert van Marwijk]]
- [[Omar Mascarell]]
- [[Javier Mascherano]]
- [[Nenad Maslovar]]
- [[Josef Masopust]]
- [[Lukáš Masopust]]
- [[Edgaras Mastianica]]
- [[Arthur Masuaku]]
- [[Chikashi Masuda]]
- [[Nikolai Mašitšev]]
- [[Noussair Mazraoui]]
- [[Walter Mazzarri‎]]
- [[Andrei Mazurkevitš]]
- [[Jaime Mata]]
- [[Juan Mata]]
- [[Marco Materazzi]]
- [[Jérémy Mathieu]]
- [[Nemanja Matić]]
- [[Jarmo Matikainen]]
- [[Joël Matip]]
- [[Léo Matos]]
- [[Alessandro Matri]]
- [[Aleksei Matrossov]]
- [[Juho Matsalu]]
- [[Daisuke Matsui]]
- [[Gyōji Matsumoto]]
- [[Lothar Matthäus]]
- [[Blaise Matuidi]] 
- [[Stephy Mavididi]]
- [[Philipp Max]]
- [[Alexandru Maxim]]
- [[Borja Mayoral]]
- [[Emmanuel Mayuka]]
- [[Kevin Mbabu]]
- [[Kylian Mbappé]]
- [[Chancel Mbemba]] 
- [[Bryan Mbeumo]]
- [[Raïs M'Bolhi]]
- [[Patrick M'Boma]]
- [[Réginald Mbu Alidor]]
- [[Oliver McBurnie]]
- [[Alex McCarthy]]
- [[Sean McDermott]]
- [[Josh McEachran]]
- [[Aiden McGeady]]
- [[John McGinn]]
- [[Niall McGinn]]
- [[David McGoldrick]]
- [[Ryan McGowan]]
- [[Riley McGree]]
- [[Allan McGregor]]
- [[Callum McGregor]]
- [[Weston McKennie]]
- [[Mark McKenzie]]
- [[Kenny McLean]]
- [[Paddy McNair]]
- [[Dwight McNeil]]
- [[Scott McTominay]]
- [[Brandon Mechele]]
- [[Dmitrijs Medeckis]]
- [[Gary Medel]]
- [[Facundo Medina]]
- [[Ramón Medina Bello]]
- [[Ben Mee]]
- [[Marko Meerits]]
- [[Rihard Meesit]]
- [[Janek Meet]]
- [[Admir Mehmedi]]
- [[Fernando Meira]] 
- [[Raul Meireles]]
- [[Meelis Meisalu]]
- [[Soualiho Meïté]]
- [[Olof Mellberg]]
- [[Felipe Melo]]
- [[Tanel Melts]]
- [[Nuno Mendes]]
- [[Ryan Mendes]]
- [[Thiago Mendes]]
- [[Brais Méndez]]
- [[Bruno Méndez]]
- [[Édouard Mendy]]
- [[Ferland Mendy]]
- [[Nampalys Mendy]]
- [[Jérémy Ménez]]
- [[Gideon Mensah]]
- [[Chris Mepham]]
- [[Umut Meraş]]
- [[Gabriel Mercado]]
- [[Alex Meret]]
- [[Mikel Merino]]
- [[Dries Mertens]]
- [[Per Mertesacker]]
- [[Illan Meslier]]
- [[Lionel Messi]]
- [[Junior Messias]]
- [[Connor Metcalfe]]
- [[Kiril Metkov]]
- [[Karol Mets]]
- [[Mikk Metsa]]
- [[Christoph Metzelder]]
- [[Thomas Meunier]]
- [[Andy van der Meyde]]
- [[Max Meyer]]
- [[Erik Midtgarden]]
- [[Fredrik Midtsjø]]
- [[Simon Mignolet]]
- [[Nikita Mihhailov]]
- [[Mairo Miil]]
- [[Markus Miiter]]
- [[Tobias Mikkelsen]]
- [[Evald Mikson]]
- [[Nikola Milenković]]
- [[Arkadiusz Milik]]
- [[Sergej Milinković-Savić]]
- [[Vanja Milinković-Savić]]
- [[Željko Milinovič]]
- [[Diego Milito]]
- [[Gabriel Milito]]
- [[Liam Millar]]
- [[Martin Miller]]
- [[Mark Milligan]]
- [[James Milner]]
- [[Mikk Miländer]]
- [[Santi Mina]]
- [[Yerry Mina]]
- [[Tyrone Mings]]
- [[Valeri Minkenen]]
- [[Ignasi Miquel]]
- [[Mirandinha]]
- [[Antonio Mirante]]
- [[Aleksei Mirantšuk]]
- [[Anton Mirantšuk]]
- [[Zvjezdan Misimović]]
- [[Konstantínos Mítroglou]]
- [[Aleksandar Mitrović]]
- [[Hiroyuki Mitsuyama]]
- [[Andrus Mitt]]
- [[Maximilian Mittelstädt]]
- [[Atsuhiro Miura]]
- [[Johan Mjällby]]
- [[Filip Mladenović]]
- [[Mladen Mladenović]]
- [[Jakub Moder]]
- [[Anthony Modeste]]
- [[Luka Modrić]]
- [[Milad Mohammadi]]
- [[Sadegh Moharrami]]
- [[Niklas Moisander]]
- [[Johan Mojica]]
- [[Jorge Molina Vidal]]
- [[Nacho Monreal]]
- [[César Montes]]
- [[Luis Montes]]
- [[Fábio César Montezine]]
- [[Martín Montoya]]
- [[Bobby Moore]]
- [[Aaron Mooy]]
- [[Emre Mor]]
- [[Júnior Moraes]]
- [[Baltazar Maria de Morais Júnior]]
- [[Álvaro Morata]]
- [[Ľubomír Moravčík]]
- [[Jonathan Moreira]]
- [[Alberto Moreno]]
- [[Álex Moreno]]
- [[Héctor Moreno]]
- [[Marcelo Martins Moreno]]
- [[Marlos Moreno]]
- [[Alex Morgan]]
- [[Fernando Morientes]] 
- [[Gustavo Morínigo]]
- [[Steve Morison]]
- [[Anastassia Morkovkina]]
- [[Piermario Morosini]]
- [[Igor Morozov]]
- [[Sam Morsy]]
- [[Olimpiu Moruțan]]
- [[Victor Moses]]
- [[Jean Mota]]
- [[Lebo Mothiba]]
- [[Thiago Motta]]
- [[Harold Moukoudi]]
- [[Steve Mounié]]
- [[Mason Mount]]
- [[Léo Moura]]
- [[Lucas Moura]]
- [[Miljan Mrdaković]]
- [[Youssef Msakni]]
- [[Mõhhailo Mudrõk]]
- [[Davith Mudžiri]]
- [[Deniss Muhametdinov]]
- [[Edin Mujčin]]
- [[Nordi Mukiele]]
- [[Álex Mula]]
- [[Iker Muniain]]
- [[Rasmus Munskind]]
- [[Luis Muriel]]
- [[Michael Amir Murillo]]
- [[Muriqui]]
- [[Mateo Musacchio]]
- [[Yunus Musah]]
- [[Jamal Musiala]]
- [[Juan Musso]]
- [[Shkodran Mustafi]]
- [[Zećira Mušović]]
- [[Momodu Mutairu]]
- [[Jordon Mutch]]
- [[Raiko Mutle]]
- [[Adrian Mutu]]
- [[Phillipp Mwene]]
- [[Enock Mwepu]]
- [[Vitali Mõrnõi]]
- [[Roman Mõtlik]]
- [[Ott Mõtsnik]]
- [[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]]
- [[Andre Mägi]]
- [[Valter Mäng]]
- [[Karl Mööl]]
- [[Mert Müldür]]
- [[Gerd Müller]]
- [[Nicolai Müller]]
- [[Thomas Müller]]
- [[Marten Mütt]]

==N==
[[Andrew Nabbout]]
- [[Antônio Naelson]]
- [[Akihiro Nagashima]]
- [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] 
- [[Ádám Nagy]]
- [[Konstantin Nahk]]
- [[Radja Nainggolan]]
- [[Gerlin Naisson]]
- [[Marvelous Nakamba]]
- [[Keito Nakamura]]
- [[Shunsuke Nakamura]]
- [[Hidetoshi Nakata]]
- [[Nahitan Nández]]
- [[Nani]]
- [[Akira Narahashi]]
- [[Armand Naris]]
- [[Gilberto Carlos Nascimento]]
- [[Samir Nasri]]
- [[Matija Nastasić]]
- [[Atsushi Natori]]
- [[Kyle Naughton]]
- [[Aleksei Naumov]]
- [[Jesús Navas]]
- [[Keylor Navas]]
- [[Mike Trésor Ndayishimiye]]
- [[Cherif Ndiaye]]
- [[Iliman Ndiaye]]
- [[Evan Ndicka]]
- [[Wilfred Ndidi]]
- [[Dan Ndoye]]
- [[Pavel Nedvěd]]
- [[Tarmo Neemelo]]
- [[Valter Neeris]]
- [[Johan Neeskens]]
- [[Álvaro Negredo]]
- [[Heleri-Anete Neider]]
- [[Lucas Neill]]
- [[Reiss Nelson]]
- [[Victor Nelsson]]
- [[David Neres]]
- [[Alessandro Nesta]]
- [[Roman Nesterovski]]
- [[Pedro Neto]]
- [[Igor Netto]]
- [[Manuel Neuer]]
- [[Florian Neuhaus]]
- [[Artur Neuman-Tarimäe]]
- [[Oliver Neuville]]
- [[João Neves]]
- [[Rúben Neves]]
- [[Thiago Neves]]
- [[Gary Neville]] 
- [[Neymar]]
- [[Michael Ngadeu-Ngadjui]]
- [[Moumi Ngamaleu]]
- [[Nguyễn Công Phượng]]
- [[Sikou Niakaté]]
- [[Tanguy Nianzou]]
- [[Mitch Nichols]]
- [[Georg Niedermeier]]
- [[Harald Nielsen (jalgpallur)|Harald Nielsen]]
- [[Håvard Nielsen]]
- [[Richard Møller Nielsen]]
- [[Saúl Ñíguez]]
- [[Mart-Mattis Niinepuu]]
- [[Henry Niinlaub]]
- [[Themistoklís Nikolaḯdis]]
- [[Antonis Nikopolidis]]
- [[Johannes Niks]]
- [[Alexander Nimo]]
- [[Daigo Nishi]]
- [[Akihiro Nishimura]]
- [[Akira Nishino]]
- [[Ruud van Nistelrooij]]
- [[Florin Niță]]
- [[Daiki Niwa]]
- [[Nicolas Nkoulou]]
- [[Christopher Nkunku]]
- [[Christian Noboa]]
- [[Craig Noone]]
- [[Kristoffer Nordfeldt]]
- [[Håvard Nordtveit]]
- [[Martin Normann]]
- [[Jade North]]
- [[Oliver Norwood]]
- [[Akira Nozawa]]
- [[Lassad Nouioui]]
- [[Filip Novák]]
- [[Milivoje Novaković]]
- [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)|Jevgeni Novikov]]
- [[Arvydas Novikovas]]
- [[Nurlan Novruzov]]
- [[Jens Nowotny]]
- [[Fabrice Nsakala]]
- [[Olivier Ntcham]]
- [[Felipe Nunes]]
- [[Matheus Nunes]]
- [[Darwin Núñez]]
- [[Marcelino Núñez]]
- [[Ott Nõmm]]
- [[Mait Nõmme]]
- [[Raivo Nõmmik]]
- [[Alexander Nübel]]
- [[Benjamin Nygren]]
- [[Bengt Nyholm]]
- [[Allan Nyom]]

==O==
[[Gabriel Obertan]]
- [[John Mikel Obi]]
- [[Michael Obiku]]
- [[Jan Oblak]]
- [[Lucas Ocampos]]
- [[Guillermo Ochoa]]
- [[Juan Adriel Ochoa Reyes]]
- [[Massimo Oddo]]
- [[Peter Odemwingie]]
- [[Timur Odinajev]]
- [[Denis Odoi]]
- [[Roy O'Donovan]]
- [[Moses Odubajo]]
- [[Aleksejs Kuplovs-Oginskis]]
- [[Oh Hyeon-gyu]]
- [[Janne Oinas]]
- [[Rait Oja]]
- [[Reimo Oja]]
- [[Henrik Ojamaa]]
- [[Hindrek Ojamaa]]
- [[Noah Okafor]]
- [[Ivan O'Konnel-Bronin]]
- [[Daisuke Oku]]
- [[Maaren Olander]]
- [[Aleksandr Olerski]]
- [[Tanel Olev]]
- [[Ivica Olić]]
- [[Denõss Oliinõk]]
- [[Michael Olise]]
- [[Donizete Oliveira]]
- [[Sérgio Oliveira]]
- [[John Sidney Oliver]]
- [[Mathías Olivera]]
- [[Ervin Ollik]]
- [[Robin Olsen]]
- [[Kristoffer Olsson]]
- [[Indro Olumets]]
- [[Kenneth Omeruo]]
- [[Amadou Onana]]
- [[André Onana]]
- [[Jérôme Onguéné]]
- [[Paul Onuachu]]
- [[Oguchi Onyewu]]
- [[Håkon Opdal]]
- [[Loïs Openda]]
- [[Andres Oper]]
- [[Christopher Opéri]]
- [[Jerome Opoku]]
- [[Willi Orbán]]
- [[Frank Ordenewitz]]
- [[Joel Ordóñez]]
- [[‎Aiko Orgla]]
- [[Divock Origi]]
- [[Andrei Ornat]]
- [[Karl Orren]]
- [[Lale Orta]]
- [[Mislav Oršić]]
- [[José Ortigoza]]
- [[Ángel Ortiz]]
- [[Celso Ortiz]]
- [[Daniel O'Shaughnessy]]
- [[Bright Osayi-Samuel]]
- [[John O'Shea]]
- [[Victor Osimhen]]
- [[Yordan Osorio]]
- [[David Ospina]]
- [[Ilja Ossipov]]
- [[Leo Østigård]]
- [[Magomed Ozdojev]]
- [[Zurab Otšigava]]
- [[Ott Ottis]]
- [[Dango Ouattara]]
- [[Azzedine Ounahi]]
- [[Marc Overmars]]
- [[Bryan Oviedo]]
- [[Igor Ovsjannikov]]
- [[Michael Owen]]
- [[Elisha Owusu]]
- [[Alex Oxlade-Chamberlain]]
- [[Mikel Oyarzabal]]

==P==
[[Ander Paabut]]
- [[Heinrich Paal]]
- [[Rudolf Paal]]
- [[Sten-Egert Paap]]
- [[Erik Paartalu]] 
- [[Willian Pacho]]
- [[Gonçalo Paciência]]
- [[Sergio Padt]]
- [[Marians Pahars]]
- [[Paik Seung-ho]]
- [[Connor Pain]]
- [[Joseph Paintsil]]
- [[Bob Paisley]]
- [[Ave Pajo]]
- [[Märten Pajunurm]]
- [[Maido Pakk]]
- [[Ever Palacios]]
- [[Exequiel Palacios]]
- [[Helibelton Palacios]]
- [[Wilson Palacios]]
- [[Karl Palatu]] 
- [[João Palhinha]]
- [[Siim-Sten Palm]]
- [[Karl-Erik Palmér]]
- [[Emerson Palmieri]]
- [[José Luis Palomino]]
- [[Kevor Palumets]]
- [[Andrej Panadić]]
- [[Goran Pandev]]
- [[Walter Pandiani]]
- [[Antonín Panenka]]
- [[Marko Pantelić]]
– [[Costel Pantilimon]]
- [[Christian Panucci]]
- [[Avraám Papadópoulos]]
- [[Dimítris Papadópoulos]]
- [[Sokrátis Papastathópoulos]]
- [[Novo Papaz]]
- [[Tadas Papečkys]]
- [[Jean-Pierre Papin]]
- [[Ingmar Krister Paplavskis]]
- [[Maksim Paponov]]
- [[Leart Paqarada]]
- [[Egon Parbo]]
- [[Leandro Paredes]]
- [[Sergei Pareiko]]
- [[Daniel Parejo]]
- [[Mati Pari]]
- [[Scott Parker]] 
- [[Petri Pasanen]]
- [[Ezio Pascutti]]
- [[Bernard Pask]]
- [[Maksim Paskotši]]
- [[Gérald Passi]]
- [[Javier Pastore]]
- [[Mario Pašalić]]
- [[Alexandre Pato]]
- [[Hannu Patronen]]
- [[Nathan Patterson]]
- [[Pedro Miguel Pauleta]]
- [[Paulinho (sündinud 2000)|Paulinho]]
- [[Gabriel Paulista]]
- [[Wellington Paulista]]
- [[Anete Paulus]]
- [[Benjamin Pavard]]
- [[Jiří Pavlenka]]
- [[Vangélis Pavlídis]]
- [[Aleksandar Pavlović]]
- [[Roman Pavljutšenko]]
- [[Strahinja Pavlović]]
- [[Cristian Pavón]]
– [[Dimitri Payet]]
- [[Andero Pebre]]
- [[Marcus Holmgren Pedersen]]
- [[Poul Pedersen]]
- [[Tore Pedersen]]
- [[Alfonso Pedraza]]
- [[João Pedro]]
- [[Rasmus Peetson]]
- [[Meelis Peitre]] 
- [[Peter Pekarík]]
- [[Tomáš Pekhart]]
- [[Albin Pelak]]
- [[Pelé]]
– [[Graziano Pellè]]
– [[Lorenzo Pellegrini]]
– [[Facundo Pellistri]]
– [[Sergio Peña]]
- [[Jermaine Pennant]]
- [[Michel Pensée]]
- [[Risto E. J. Penttilä]]
- [[Oribe Peralta]]
- [[Danilo Pereira]]
- [[Matheus Pereira]]
- [[Ricardo Pereira]]
- [[Maicon Pereira de Oliveira]]
- [[Andrejs Perepļotkins]]
- [[Carles Pérez]]
- [[Enzo Pérez]]
- [[Hernán Pérez]]
- [[Rubén Pérez]]
- [[Mattia Perin]]
- [[Ivan Perišić]]
- [[Romain Perraud]]
- [[Simone Perrotta]]
- [[Robin van Persie]]
- [[Matteo Pessina]]
- [[Germán Pezzella]]
- [[Nils Petersen]]
- [[Voldemar Peterson]]
- [[Dimitri Petratos]]
- [[Vadimas Petrenka]]
- [[Martin Petrov]]
- [[Vladimir Pettai]]
- [[Matt Phillips]]
- [[Jordan Pickford]]
- [[Fernando Picún]]
- [[Erik Pieters]]
- [[Arnold Pihlak]]
- [[Kristofer Piht]]
- [[Uno Piir]]
- [[Raio Piiroja]]
- [[Artur Pikk]] 
- [[Priit Pikker]]
- [[Václav Pilař]]
- [[Ethan Pinnock]]
- [[Javier Pinola]]
- [[Gerard Piqué]]
- [[Joaquín Piquerez]]
- [[Robert Pirès]]
- [[Andrea Pirlo]]
- [[Łukasz Piszczek]]
- [[Claudio Pizarro]]
- [[Guido Pizarro]]
- [[Rodolfo Pizarro]]
- [[Andri Pjatov]]
- [[Gonzalo Plata]]
- [[Michel Platini]]
- [[Alassane Pléa]]
- [[Karel Poborský]]
- [[Mauricio Pochettino]]
- [[Tomás Pochettino]]
- [[Gintas Podelis]]
- [[Maksim Podholjuzin]]
- [[Lukas Podolski]]
- [[Paul Pogba]]
- [[Pavel Pogrebnjak]]
- [[Joel Pohjanpalo]] 
- [[Aivar Pohlak]]
- [[Pelle Pohlak]]
- [[Vukašin Poleksić]]
- [[Ezequiel Ponce]]
- [[Leonardo Ponzio]]
- [[Markus Poom]]
- [[Mart Poom]] 
- [[Gabriel Popescu]]
- [[Ivelin Popov]]
- [[Denis Popović]]
- [[Tony Popovic]]
- [[Alexandra Popp]]
- [[Pedro Porro]]
- [[Francisco Portillo]]
- [[Portu]]
- [[Stefan Posch]]
- [[‎Sander Post]]
- [[Hélder Postiga]]
- [[Graham Potter]]
- [[Yussuf Poulsen]]
- [[Nick Powell]]
- [[Dennis Praet]]
- [[Cesare Prandelli]]
- [[Danijel Pranjić]]
- [[Fabio Prates]]
- [[Lucas Pratto]]
- [[Aivar Priidel]]
- [[Aleksandar Prijović]]
- [[Alex Pritchard]]
- [[Quincy Promes]]
- [[Albert Prosa]] 
- [[Dado Pršo]]
- [[Igor Prins]]
- [[Stanislav Prins]]
- [[Grischa Prömel]]
- [[Davy Pröpper]]
- [[Tymoteusz Puchacz]]
- [[Rene Puhke]]
- [[Arūnas Pukelevičius]]
- [[Martti Pukk]]
- [[Teemu Pukki]]
- [[Christian Pulisic]]
- [[Eino Puri]]
- [[Sander Puri]]
- [[Ats Purje]]
- [[Ferenc Puskás]]
- [[Aleksandr Puštov]]
- [[Jorginho Putinatti]]
- [[Marko Putinčanin]]
- [[Carles Puyol]]
- [[Raimond Põder]]
- [[Kristofer Põldme]]

==Q==
[[Robin Quaison]]
- [[Ricardo Quaresma]]
- [[Juan Sebastián Quintero]]
- [[Damiano Quintieri]]
- [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]]

==R==
[[Mohsen Rabiekhah]]
- [[Adrien Rabiot]]
- [[Ivan Radeljić]]
- [[Nemanja Radonjić]]
- [[Ștefan Radu]]
- [[Lukas Raeder]]
- [[Rafael Pereira da Silva]] 
- [[Rafinha]]
- [[Rafinha (sündinud 1993)]]
- [[Baba Rahman]]
- [[Uwe Rahn]]
- [[Jukka Raitala]]
- [[Lembit Rajala]]
- [[Margus Rajaver]]
- [[Predrag Rajković]]
- [[Ivan Rakitić]]
- [[Benito Raman]]
– [[Adil Rami]]
- [[Ramires]]
- [[Gonçalo Ramos]]
- [[Rafael Ramos]]
- [[Sergio Ramos]]
- [[Aaron Ramsey]] 
- [[Claudio Ranieri]]
- [[Krister-Kaspar Rannamaa]]
- [[Milan Rapaić]]
- [[Megan Rapinoe]]
- [[Marcus Rashford]]
- [[Giacomo Raspadori]]
- [[Tomas Ražanauskas]]
- [[Andrei Rațiu]]
- [[Daniil Ratnikov]]
- [[Eduard Ratnikov]] 
- [[Sergei Ratnikov]]
- [[Svajūnas Rauckis]]
- [[Andreas Raudsepp]]
- [[Raúl]]
- [[David Raum]]
- [[Pasi Rautiainen]]
- [[David Raya]]
- [[Rayan]]
- [[Oleg Reabciuk]]
- [[Tim Ream]]
- [[Ante Rebić]]
- [[Harry Redknapp]]
- [[Nathan Redmond]]
- [[Darius Regelskis]]
- [[Walid Regragui]]
- [[Otto Rehhagel]]
- [[Tijjani Reijnders]]
- [[Martin Reim]]
- [[Riido Reiman]]
- [[Bernhard Rein]]
- [[José Manuel Reina]]
- [[Reinaldo]]
- [[Otto Reinfeldt-Reinlo]]
- [[Raido Reinsalu]]
- [[Eerik Reinsoo]]
- [[Mikk Reintam]]
- [[Ott Reinumäe]]
- [[Michael Reiziger]]
- [[Karim Rekik]]
- [[Loïc Rémy]]
- [[Marco Reus]]
- [[Carles Rexach]] 
- [[Diego Antonio Reyes]]
- [[Israel Reyes]]
- [[Giovanni Reyna]]
- [[Chadi Riad]]
- [[Adriano Leite Ribeiro]]
- [[Éverton Ribeiro]]
- [[Franck Ribéry]] 
- [[Hamilton Ricard]]
- [[Declan Rice]]
- [[Chris Richards]]
- [[Micah Richards]]
- [[Jaïro Riedewald]]
- [[Maximilian Riedmüller]]
- [[Søren Rieks]]
- [[Emiliano Rigoni]]
- [[Herol Riiberg]]
- [[John Arne Riise]]
- [[Boris Riisik]]
- [[Frank Rijkaard]]
- [[Tomas Rimas]]
- [[Artūras Rimkevičius]]
- [[Danilo Rinaldi]]
- [[Richard Ríos]]
- [[Josh Risdon]]
- [[Roope Riski]]
- [[Ranet Ristikivi]]
- [[Stefan Ristovski]]
- [[Rivaldo]]
- [[Blas Riveros]]
- [[Arjen Robben]]
- [[Robinho]] 
- [[Antonee Robinson]]
- [[Callum Robinson]]
- [[Jack Robinson]]
- [[Paul Robinson]]
- [[Joel Robles]]
- [[Bobby Robson]]
- [[Hal Robson-Kanu]]
- [[Marcos Rocha]]
- [[Sergio Rochet]]
- [[Hugo Rodallega]]
- [[Sebastian Rode]]
- [[Joe Rodon]]
- [[Garry Rodrigues]]
- [[Jorge Rodrigues]]
- [[Márcio Rodrigues]]
- [[Moacir Rodrigues dos Santos]]
- [[Ángel Rodríguez]]
- [[Guido Rodríguez]]
- [[Jaime Rodríguez]]
- [[James Rodríguez]]
- [[Jay Rodriguez]]
- [[Jonathan Rodríguez]]
- [[Luis Alfonso Rodríguez]]
- [[Maximiliano Rodríguez]]
- [[Óscar Rodríguez]]
- [[Yoel Rodríguez]]
- [[Pedro Rodríguez Ledesma]]
- [[Jack Rodwell]]
- [[Mads Roerslev]]
- [[Morgan Rogers]]
- [[Marcus Rohdén]]
- [[Marco Rojas]]
- [[Robert Rojas]]
- [[Marcos Rojo]]
- [[Simon Rolfes]]
- [[Esteban Rolón]]
- [[Leonardo Rolón]]
- [[Raido Roman]]
- [[Taras Romanczuk]]
- [[Koffi Ndri Romaric]]
- [[Romário]]
- [[Ángel Romero]]
- [[Cristian Romero]]
- [[Luis Alberto Romero]]
- [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]]
- [[Oriol Romeu]]
- [[Ronaldinho]]
- [[Ronaldo]]
- [[Cristiano Ronaldo]]
- [[Salomón Rondón]]
- [[Frederik Rønnow]]
- [[Meelis Rooba]]
- [[Urmas Rooba]] 
- [[Wayne Rooney]] 
- [[Roberto Rosales]]
- [[Tomáš Rosický]]
- [[Diego Rossi]]
- [[Marco Rossi]]
- [[Paolo Rossi]]
- [[Serhi Rožok]]
- [[Alessandro Rottoli]]
- [[James Michael Rowe]]
- [[Mark Rudan]]
- [[Artjoms Rudņevs]]
- [[Fabián Ruiz]]
- [[Marcel Ruiz]]
- [[Víctor Ruiz]]
- [[Gerónimo Rulli]]
- [[Karl-Heinz Rummenigge]]
- [[Lukas Rupp]]
- [[Miguel Ángel Russo]]
- [[Sander Rõivassepp]]
- [[Artur Rättel]] 
- [[Kevin Rääbis]]
- [[Helmuth Räästas]]
- [[Antonio Rüdiger]]
- [[Henri Rüütli]]
- [[Tarmo Rüütli]]
- [[Mathew Ryan]]
- [[Ingvar Rydell]]
- [[Julian Ryerson]]

==S==
[[Kaimar Saag]] 
- [[Elmar Saar]]
- [[Kaarel Saar]]
- [[Tomi Saarelma]]
- [[Youssouf Sabaly]]
– [[Simão Sabrosa]]
– [[Armando Sadiku]]
– [[Michal Sadílek]]
– [[Matvei Safonov]]
- [[Oleksandr Safronov]]
- [[Bacary Sagna]]
- [[Louis Saha]]
- [[Aleksander Saharov]]
- [[Ismael Saibari]]
- [[Trent Sainsbury]]
- [[Allan Saint-Maximin]]
- [[Romain Saïss]]
- [[Bukayo Saka]]
- [[Daisuke Sakata]]
- [[Janno Saks]]
- [[Bartosz Salamon]]
- [[Carlos Salcedo]]
- [[Santiago Salcedo]]
- [[Anton Salétros]]
- [[Nathan Saliba]]
- [[William Saliba]]
- [[Hasan Salihamidžić]]
- [[Julio Salinas]]
- [[Joseph Saliste]]
- [[Mohammed Salisu]]
- [[Roland Sallai]]
- [[Eduardo Salvio]]
- [[Giórgos Samarás]]
- [[Mbwana Samatta]]
- [[Brice Samba]]
- [[Albert Sambi Lokonga]]
- [[César Sampaio]]
- [[Daniel Sanabria]]
- [[Alexis Sánchez]]
- [[Carlos Andrés Sánchez]]
- [[Jorge Sánchez]]
- [[José Enrique Sánchez]]
- [[Oswaldo Sánchez]]
- [[Robert Sánchez]]
- [[Víctor Sánchez Mata]]
- [[Brent Sancho]]
- [[Jadon Sancho]]
- [[Alex Sandro]]
- [[Roque Santa Cruz]]
- [[Federico Santander]]
- [[Andrey Santos]]
- [[Douglas Santos]]
- [[Fábio Santos]]
- [[Fernando Santos]]
- [[Rauno Sappinen]]
- [[Edwin van der Sar]]
- [[Gabriel Sara]]
- [[Pablo Sarabia]]
- [[Josh Sargent]]
- [[Ismaïla Sarr]]
- [[Pape Matar Sarr]]
- [[Aljona Sasova]]
- [[Carlos Saucedo]]
- [[Maarja Saulep]]
- [[Claudius Sava]]
- [[Demba Savage]]
- [[Jefferson Savarino]]
- [[Mantas Savėnas]]
- [[Erko Saviauk]]
- [[Stefan Savić]]
- [[Javier Saviola]]
- [[Aleksei Savitski]]
- [[Daniil Savitski]]
- [[Lionel Scaloni]]
- [[Gianluca Scamacca]]
- [[Gustavo Scarpa]]
- [[Louis Schaub]]
- [[Patrik Schick]]
- [[Salvatore Schillaci]]
- [[Christopher Schindler]]
- [[Alexander Schlager]]
- [[Nico Schlotterbeck]]
- [[Jeffrey Schlupp]]
- [[Kasper Schmeichel]]
- [[Peter Schmeichel]] 
- [[Romano Schmid]]
- [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]]
- [[Bernd Schneider (jalgpallur)|Bernd Schneider]]
- [[Morgan Schneiderlin]]
- [[Paul Scholes]]
- [[Jerdy Schouten]]
- [[Nico Schulz]]
- [[Stefan Schwab]]
- [[Mark Schwarzer]]
- [[Bastian Schweinsteiger]]
- [[Marvin Schwäbe]]
- [[András Schäfer]]
- [[Fabian Schär]]
- [[Lasse Schöne]]
- [[Alessandro Schöpf]]
- [[Rasmus Schüller]]
- [[André Schürrle]]
- [[Luiz Felipe Scolari]]
- [[Goce Sedloski]]
- [[Clarence Seedorf]] 
- [[Sander Seeman]]
- [[Haris Seferović]]
- [[Geórgios Seitarídis]]
- [[Ole Selnæs]]
- [[Matz Sels]]
- [[Antoine Semenyo]]
- [[Philippe Senderos]]
- [[Marcos Senesi]]
- [[Marcos Senna]]
- [[Stefano Sensi]]
- [[Markkus Seppik]]
- [[Suat Serdar]]
- [[Thulani Serero]]
- [[Jean Michaël Seri]]
- [[Ryan Sessegnon]]
- [[Salva Sevilla]]
- [[Lawrence Shankland]]
- [[Bill Shankly]]
- [[Xherdan Shaqiri]]
- [[Luke Shaw]]
- [[Alan Shearer]] 
- [[Rocco Robert Shein]]
- [[Jonjo Shelvey]]
- [[Cillian Sheridan]]
- [[Teddy Sheringham]]
- [[Djibril Sidibé]]
- [[Andrei Sidorenkov]]
- [[Donald-Olivier Sié]]
- [[Viktor Sieger]]
- [[Kolbeinn Sigþórsson]]
- [[Georg Siimenson]]
- [[Paulo Silas]]
- [[August Martin Silber]]
- [[Otto Silber]]
- [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]]
- [[Joonas Sild]]
- [[Kaspar Sillamaa]]
- [[Ramol Sillamaa]]
- [[Annika Sillaots]]
- [[Ats Sillaste]]
- [[Mikk Sillaste]]
- [[Antony Silva]]
- [[Bernardo Fernandes da Silva]]
- [[David Silva]]
- [[Eduardo da Silva]]
- [[Fábio Silva]]
- [[Gilberto Silva]]
- [[Lucas Silva]]
- [[Rafa Silva]]
- [[Thiago Silva]]
- [[Mohamed Simakan]]
- [[René Simões]]
- [[Matt Simon]]
- [[Moses Simon]]
- [[Xavi Simons]]
- [[Wilfried Singo]]
- [[Sander Sinilaid]]
- [[Vlasi Sinjavski]]
- [[Salvatore Sirigu]]
- [[Moussa Sissoko]]
- [[Ellyes Skhiri]]
- [[Dmitri Skiperski]]
- [[Robert Skov]]
- [[Viktor Skrõpnõk]]
- [[Nejc Skubic]]
- [[Naïm Sliti]]
- [[Chris Smalling]]
- [[Valeri Smelkov]]
- [[Maksim Smirnov]]
- [[Roman Smiško]]
- [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]]
- [[Evald Smitt]]
- [[Wesley Sneijder]] 
- [[Cédric Soares]]
- [[Everton Soares]]
- [[Júlio César Soares Espíndola]]
- [[Waldemar Sobota]]
- [[Rubén Sobrino]]
- [[Roman Sobtšenko]]
- [[Sócrates]]
- [[Roberto Soldado]] 
- [[Ola Solbakken]]
- [[Ståle Solbakken]]
- [[Carlos Soler]]
- [[Hope Solo]]
- [[Manor Solomon]]
- [[Ole Gunnar Solskjær]]
- [[Yann Sommer]]
- [[Alex Song]]
- [[Erik Sorga]]
- [[Sebastián Soria]]
- [[Juan Pablo Sorín]]
- [[Alexander Sørloth]]
- [[Vadim Sorokin]]
- [[José Sosa]]
- [[Yeferson Soteldo]]
- [[Tomáš Souček]]
- [[Hillal Soudani]]
- [[Adama Soumaoro]]
- [[Boubakary Soumaré]]
- [[Samuel Souprayen]]
- [[Diego Souza]]
- [[Josef de Souza]]
- [[Harry Souttar]]
- [[John Souttar]]
- [[Djibril Sow]]
- [[Uroš Spajić]]
- [[Luciano Spalletti]]
- [[Silvio Spann]]
- [[Tim Sparv]]
- [[Gary Speed]]
- [[Leonardo Spinazzola]]
- [[Matthew Spiranovic]]
- [[Stefan Spirovski]]
- [[Ron Springett]]
- [[Sébastien Squillaci]] 
- [[Dennis Srbeny]]
- [[Darijo Srna]]
- [[Ádám Szalai]]
- [[Attila Szalai]]
- [[Wojciech Szczęsny]]
- [[Marian Szeja]] 
- [[Dominik Szoboszlai]]
- [[Damian Szymański]]
- [[Sebastian Szymański]]
- [[Jack Stacey]]
- [[Lorenzo Staelens]]
- [[Jaap Stam]]
- [[Benjamin Stambouli]]
- [[Nicolae Stanciu]]
– [[Bogdan Stancu]]
– [[Josip Stanišić]]
- [[Dejan Stanković]]
- [[Carl Starfelt]]
- [[Niklas Stark]]
- [[Tom Starke]]
- [[Tõnis Starkopf]]
- [[Mihhail Starodubtsev]]
- [[Maarten Stekelenburg]]
- [[Alen Stepanjan]]
- [[Andrei Stepanov]]
- [[Jack Stephens]]
- [[Raheem Sterling]]
- [[Enda Stevens]]
- [[Lars Stindl]]
- [[Hristo Stoichkov]]
- [[Petar Stojanović (jalgpallur)|Petar Stojanović]]
- [[Dragan Stojković]]
- [[Vladimir Stojković]]
- [[Modestas Stonys]]
- [[Ilian Stoyanov]]
- [[Carlos Strandberg]]
- [[Stefan Strandberg]]
- [[Sander van de Streek]]
- [[Marco Streller]]
- [[Getriin Strigin]]
- [[Ivan Strinić]]
- [[Kevin Strootman]]
- [[Jens Stryger Larsen]]
- [[Daniel Sturridge]]
- [[Edwin Stüf]]
- [[Ervin Stüf]]
- [[Damián Suárez]]
- [[Luis Suárez (sündinud 1997)|Luis Suárez]]
- [[Luis Alberto Suárez]] 
- [[Luis Suárez Miramontes]]
- [[Gabriel Suazo]]
- [[Igor Subbotin]]
- [[Marek Suchý]]
- [[Petar Sučić]]
- [[Yukinari Sugawara]]
- [[Vitali Sujetov]]
- [[Crysencio Summerville]]
- [[Noah Sonko Sundberg]]
- [[Tomáš Suslov]]
- [[Daisuke Suzuki]]
- [[Kristjan Suurjärv]]
- [[Maarek Suursaar]] 
- [[Mattias Svanberg]]
- [[Jonas Svensson]]
- [[Václav Svěrkoš]]
- [[Karol Świderski]]
- [[Sergi Sõdortšuk]]
- [[Çağlar Söyüncü]]
- [[Niklas Süle]]
- [[Issiaga Sylla]]

==Š==
[[Bojan Šaranov]]
- [[Ľubomír Šatka]]
- [[Maksim Šatskihh]]
- [[Ilja Šesterkov]]
- [[Andri Ševtšenko]]
- [[Roman Širokov]]
- [[Tihhon Šišov]]
- [[Milan Škoda]]
- [[Milan Škriniar]]
- [[Martin Škrtel]]
- [[German Šlein]]
- [[Vladimír Šmicer]]
- [[Michael Špaček]]
- [[Marek Špilár]]
- [[Andraž Šporar]]
- [[Georgi Štšennikov]]
- [[Davor Šuker]]
- [[Pavel Šulc]]
- [[Anton Šunin]]
- [[Josip Šutalo]]
- [[Mark Švets]]

==Z==
[[Pablo Zabaleta]] -
[[Illja Zabarnõi]] -
[[Cristian Zaccardo]] -
[[Mário Zagallo]] -
[[Antônio Carlos Zago]] -
[[Theódoros Zagorákis]] -
[[Eran Zahavi]] -
[[Vjatšeslav Zahovaiko]] - 
[[Nikolajs Zaicevs]] -
[[Miha Zajc]] -
[[Denis Zakaria]] -
[[Aleksandr Zakarljuka]] -
[[Nicola Zalewski]] -
[[Carlos Zambrano]] -
[[Gianluca Zambrotta]] -
[[Iván Zamorano]] -
[[Javier Zanetti]] - 
[[Nicolò Zaniolo]] -
[[Gustavo Zapata]] - 
[[Duván Zapata]] -
[[Davide Zappacosta]] -
[[Matías Zaracho]] -
[[Mauro Zárate]] -
[[Zé Roberto]] -
[[Ned Zelić]] -
[[Indrek Zelinski]] -
[[Boudewijn Zenden]] -
[[Arbër Zeneli]] -
[[Sergei Zenjov]] -
[[Zico]] - 
[[Zinédine Zidane]] -
[[Christian Ziege]] -
[[Piotr Zieliński]] -
[[Hakim Ziyech]] -
[[Roman Zobnin]] -
[[Dino Zoff]] -
[[Kenneth Zohore]] -
[[Marcin Zomerski]] -
[[Bruno Zuculini]] -
[[Steven Zuber]] -
[[Juan Camilo Zúñiga]] -
[[Konstantin Zõrjanov]]

==Ž==
[[Margarita Žernosekova]]
- [[Nikola Žigić]]
- [[Juri Žirkov]]
- [[Aleksandar Živković]]
- [[Andrija Živković]]
- [[Boris Živković]]

==T==
[[Albert Taar]]
- [[Robert Taar]]
- [[Josip Tadič]]
- [[Adam Taggart]]
- [[Nicolás Tagliafico]]
- [[Jonathan Tah]]
- [[Teemu Tainio]]
- [[Taie Taiwo]]
- [[Taye Taiwo]]
- [[Daiki Takamatsu]]
- [[Hideaki Takeda]]
- [[Montassar Talbi]]
- [[Heikki Talimaa]]
- [[Tanel Tamberg]]
- [[Alex Matthias Tamm]]
- [[Heiko Tamm]]
- [[Joonas Tamm]]
- [[Annika Tammela]]
- [[Lisette Tammik]]
- [[Ao Tanaka]]
- [[Renato Tapia]]
- [[Edmond Tapsoba]]
- [[Diego Tardelli]]
- [[Mehdi Taremi]]
- [[James Tarkowski]]
- [[Martin Taska]]
- [[Júlio Tavares]]
- [[Marcus Tavernier]]
- [[Greg Taylor]]
- [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]]
- [[Ryan Taylor]]
- [[‎Ingemar Teever]]
- [[Sten Teino]]
- [[Teitur Þórðarson]]
- [[Alex Teixeira]]
- [[Armando Teixeira]]
- [[Vitali Teleš]]
- [[Vladimir Tell]]
- [[Alex Telles]]
- [[Cristian Tello]]
- [[Taijo Teniste]]
- [[Timo Teniste]] 
- [[Siim Tenno]]
- [[Simo Tenno]]
- [[Bryan Angulo Tenorio]]
- [[Carlos Tenorio]]
- [[Elmar Tepp]]
- [[Marc-André ter Stegen]]
- [[Sergei Terehhov]]
- [[Simon Terodde]]
- [[John Terry]]
- [[Robert Tesche]]
- [[William Tesillo]]
- [[Tetê]]
- [[Kenny Tete]]
- [[Benjamin Tetteh]]
- [[Alexander Tettey]]
- [[Teddy Teuma]]
- [[Carlos Tévez]]
- [[Florian Thauvin]]
- [[Arthur Theate]]
- [[Igor Thiago]]
- [[Malick Thiaw]]
- [[Kristian Thorstvedt]]
- [[Lilian Thuram]]
- [[Marcus Thuram]]
- [[Kieran Tierney]]
- [[Raimond Tiidermann]]
- [[Ronaldo Tiismaa]]
- [[Tiit Tikenberg]]
- [[Annika Tikk]]
- [[Guus Til]]
- [[Malik Tillman]]
- [[Jurriën Timber]]
- [[Paulo César Tinga]]
- [[Anton Tinnerholm]]
- [[Evald Tipner]]
- [[Deniss Tjapkin]]
- [[Ziad Tlemçani]]
- [[Harry Toffolo]]
- [[Toomas Tohver]]
- [[Joona Toivio]]
- [[Miikka Toivola]]
- [[Ola Toivonen]]
- [[Stanislav Tokarev]]
- [[Rafael Tolói]]
- [[Jon Dahl Tomasson]]
- [[Takehiro Tomiyasu]]
- [[Fikayo Tomori]]
- [[Rasmus Tomson]]
- [[Sandro Tonali]]
- [[Ivan Toney]]
- [[Luca Toni]]
- [[Mait Toom]]
- [[Janar Toomet]]
- [[Jens Toornstra]]
- [[Borislav Topić]]
- [[Ömer Toprak]]
- [[Kaarel Torop]] 
- [[Curro Torres]]
- [[Félix Torres]]
- [[Fernando Torres]]
- [[Ferran Torres]]
- [[Roberto Torres]]
- [[Cenk Tosun]]
- [[Francesco Totti]]
- [[Sadio Tounkara]]
- [[Abdoulaye Touré]]
- [[Almamy Touré]]
- [[Kolo Touré]]
- [[Yaya Touré]]
- [[Aleksandar Trajkovski]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1990)]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1996)]]
- [[Bertrand Traoré]]
- [[Hamari Traoré]]
- [[Ibrahima Traoré]] 
- [[Ismaël Traoré]]
- [[Giovanni Trapattoni]]
- [[Taavi Trasberg]]
- [[Gernot Trauner]]
- [[Emma Treiberg]]
- [[Óscar Trejo]]
- [[Santiago Tréllez]]
- [[Marius Trésor]]
- [[David Trézéguet]]
- [[Ivan Tričkovski]]
- [[Francisco Trincão]]
- [[Kieran Trippier]]
- [[James Troisi]]
- [[William Troost-Ekong]]
- [[Auston Trusty]]
- [[Tiina Trutsi]]
- [[Vasíleios Tsiártas]] 
- [[Martin Tšegodajev]]
- [[Igor Tšeminava]]
- [[Marek Tšernjavski]]
- [[Deniss Tšerõšev]]
- [[Arsen Tšilingarjan]]
- [[Sergei Tšopik]]
- [[Anton Tšuikov]]
- [[Georgi Tšutšelov]]
- [[Chrístos Tzólis]]
- [[Carl Tubarik]]
- [[Thomas Tuchel]]
- [[Igor Tudor]]
- [[Ozan Tufan]]
- [[Sakari Tukiainen]]
- [[Sven Tumba]]
- [[Georgi Tunjov]]
- [[Ryan Tunnicliffe]]
- [[Evald Tupits]]
- [[Edgar Tur]]
- [[Arda Turan]]
- [[Almir Turković]]
- [[Ross Turnbull]]
- [[Matt Turner]]
- [[Rauno Tutk]]
- [[Anatoli Tõmoštšuk]]
- [[Erko Jonne Tõugjas]]
- [[Raiko Tähhe]]
- [[Rain Tölpus]]
- [[Janar Tükk]]
- [[Przemysław Tytoń]]

==U==
[[Atsuto Uchida]]
- [[Masao Uchino]]
- [[Atsushi Uchiyama]]
- [[Destiny Udogie]]
- [[Tomáš Ujfaluši]]
- [[Roberts Uldriķis]]
- [[Ivo Ulich]]
– [[Samuel Umtiti]]
- [[Deniz Undav]]
– [[Dayot Upamecano]]
– [[Kacper Urbański]]
– [[Marco Ureña]]
- [[Mateus Uribe]]
– [[Jere Uronen]]
- [[Martin Ustaal]]
- [[Dmitri Ustritski]]
- [[Anatoli Ušanov]]
- [[Peter Utaka]]
- [[Heinrich Uukkivi]]
- [[Rauno Uusküla]]

==V==
[[Rafael van der Vaart]]
- [[Tomáš Vaclík]]
- [[Andreas Vaher]]
- [[Reelika Vaher]]
- [[Vahur Vahtramäe]]
- [[Georg Vain]]
- [[Hendrik Vainu]]
- [[Eimantas Valaitis]]
- [[Mathieu Valbuena]]
- [[Eugeni Valderrama]]
- [[Diego Valdés]]
- [[José Ángel Valdés]]
- [[Victor Valdes]]
- [[Bruno Valdez]]
- [[Nelson Haedo Valdez]]
- [[Jorge Valdivia]]
- [[Richard Valdov]]
- [[Antonio Valencia]]
- [[Filip Valenčič]]
- [[Juan Carlos Valerón]]
- [[Aleksander Valkenpert]]
- [[Virgo Vallik]]
- [[Karl Andre Vallner]]
- [[Elari Valmas]]
- [[Oleg Valov]]
- [[Mikk Valtna]]
- [[Siim Valtna]]
- [[Hendrik Van Crombrugge]]
- [[Hans Vanaken]]
- [[André Vandeweyer]]
- [[Gerald Vanenburg]]
- [[Andris Vaņins]]
- [[Tõnis Vanna]]
- [[Raphaël Varane]]
- [[Guillermo Varela]]
- [[Silvestre Varela]]
- [[Lauri Varendi]]
- [[Camilo Vargas]]
- [[Eduardo Vargas]]
- [[Matías Vargas]]
- [[Tony Varjund]]
- [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]]
- [[Nikola Vasilj]]
- [[Darius Vassell]]
- [[Konstantin Vassiljev]]
- [[Nikita Vassiljev]]
- [[Ivica Vastić]]
- [[Franco Vázquez]]
- [[Sergio Vázquez]]
- [[Jan Važinski]]
- [[Rudi Vata]]
- [[Jürgen Veber]]
- [[Matías Vecino]]
- [[Jaanus Veensalu]]
- [[Robert Veering]]
- [[Monika Vehlmann]] 
- [[Raphael Veiga]]
- [[Renato Veiga]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Carlos Vela]]
- [[Julián Estiven Vélez]]
- [[Miloš Veljković]]
- [[Taavi Vellemaa]]
- [[Micky van de Ven]]
- [[Stylianós Venetídis]]
- [[Alan Ventsel]]
- [[Fausto Vera]]
- [[Bart Verbruggen]]
- [[Jordan Veretout]]
- [[Lucas Veríssimo]]
- [[Thomas Vermaelen]] 
- [[Gabriel Veron]]
- [[Juan Sebastián Verón]]
- [[Māris Verpakovskis]]
- [[Marco Verratti]]
- [[Mikel Vesga]]
- [[Rain Vessenberg]]
- [[Jannik Vestergaard]]
- [[Martin Vetkal]]
- [[Domagoj Vida]]
- [[Arturo Vidal]] 
- [[Nemanja Vidić]]
- [[Aurelio Vidmar]]
- [[Luan Vieira]]
- [[Marcelo Vieira]] 
- [[Patrick Vieira]]
- [[Jonathan Viera]]
- [[Christian Vieri]]
- [[Luciano Vietto]]
- [[Sergei Vihrov]]
- [[Kristen Viikmäe]]
- [[Taavi Viikna]]
- [[Sander Viira]]
- [[Tito Vilanova]]
- [[Sepo Vilderson]]
- [[Tonny Vilhena]]
- [[Anett Vilipuu]]
- [[David Villa]]
- [[Mathias Villota]]
- [[Matías Viña]]
- [[Kayne Vincent]]
- [[Abner Vinícius]]
- [[Carlos Vinícius]]
- [[Felipe Vizeu]]
- [[Dmitri Vjaltšinov]]
- [[Ron Vlaar]]
- [[Odisseas Vlachodímos]]
- [[Dušan Vlahović]]
- [[Kevin Vogt]]
- [[Aleksandr Volkov]]
- [[Yochanan Vollach]]
- [[Kevin Volland]]
- [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)|Aleksandr Volodin]]
- [[Johan Vonlanthen]]
- [[Karel Voolaid]]
- [[Kristjan Vomm]]
- [[Michel Vorm]]
- [[Vladimir Voskoboinikov]]
- [[Denis Vnukov]]
- [[Stefan de Vrij]]
- [[Šime Vrsaljko]]
- [[Dare Vršič]]
- [[Zísis Vrýzas]]
- [[Mirko Vučinić]]
- [[Budimir Vujačić]]
- [[Martin Vunk]] 
- [[Tanel Võtti]] 
- [[Leo Väisänen]]
- [[Hugo-Eugen Väli]]
- [[Henri Välja]]
- [[Rudi Völler]]

==W==

[[Hidetoshi Wakui]]
- [[Theo Walcott]]
- [[Luca Waldschmidt]]
- [[Kyle Walker]]
- [[Jonathan Walters]]
- [[Abby Wambach]]
- [[Aaron Wan-Bissaka]]
- [[Paulo Wanchope]]
- [[Paul Wanner]]
- [[Danny Ward]]
- [[Stephen Ward]]
- [[James Ward-Prowse]]
- [[Amr Warda]]
- [[Adílson Warken]]
- [[Daniel Wass]]
- [[Ronald Waterreus]]
- [[George Weah]]
- [[Wout Weghorst]]
- [[Julian Weigl]]
- [[Patrick Weihrauch]]
- [[Mitchell Weiser]]
– [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1939)|Vladimír Weiss]]
– [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1964)|Vladimír Weiss II]]
– [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1989)|Vladimír Weiss III]]
- [[Danny Welbeck]]
- [[Nahki Wells]]
- [[Wendell]]
- [[Timo Werner]]
- [[Sander Westerveld]]
- [[Sean Tremaine Whalen]]
- [[Connor Wickham]]
- [[Silvan Widmer]]
- [[Felix Wiedwald]]
- [[Georginio Wijnaldum]]
- [[Kamil Wilczek]]
- [[Yanic Wildschut]]
- [[Christian Wilhelmsson]] 
- [[Alex Wilkinson]]
- [[David Williams (jalgpallur)|David Williams]]
- [[Iñaki Williams]]
- [[Willian Borges da Silva]]
- [[Joe Willock]]
- [[Jack Wilshere]]
- [[Callum Wilson]]
- [[Jonas Wind]]
- [[Florian Wirtz]]
- [[Yoane Wissa]]
- [[Axel Witsel]]
- [[Marius Wolf]]
- [[Joe Worrall]]
– [[Bailey Wright]]
- [[Haji Wright]]
- [[Maximilian Wöber]]
- [[Christian Wörns]]

==Õ==
[[Jan Õun]] 
- [[Janar Õunap]]
- [[Kethy Õunpuu]]

==Ä==
[[Mika Ääritalo]]

==Ö==
[[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]]

==Ü==
[[Enes Ünal]]
- [[Cengiz Ünder]]
- [[Oskar Üpraus]]

==X==
[[Granit Xhaka]]

==Y==
[[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Lamine Yamal]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Atsushi Yoneyama]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Yu Hai]]

== Vaata ka ==
*[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]]

[[Kategooria:Jalgpallurid| Jalgpallurid]]
[[Kategooria:Sportlaste loendid]]
[[Kategooria:Jalgpalli loendid]]</text>
      <sha1>ebuokh1a80cgbkwibjbskf4yuh412oa</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185036</id>
      <parentid>7185033</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T07:39:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* D */</comment>
      <origin>7185036</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="76234" sha1="pmyooluskqgxvoz8gm8xj4v37ac1efh" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[jalgpallur]]eid. 

{{tähed}}

==A==
[[Hans Aabech]]
- [[Harald Aabrekk]]
- [[Kim Aabech]]
- [[Gerard Aafjes]]
- [[Carlos Aalbers]]
- [[Mika Aaltonen]]
- [[Gert Aandewiel]]
- [[Patrick van Aanholt]] 
- [[Signy Aarna]]
- [[Max Aarons]]
- [[Kees Aarts]]
- [[Thelo Aasgaard]]
- [[Liel Abada]]
- [[Ignazio Abate]]
- [[Ali Abdi]]
- [[Besart Abdurahimi]]
- [[Éric Abidal]]
- [[Vincent Aboubakar]]
- [[Tammy Abraham]]
- [[Luis Abram]]
- [[Aleksandrs Abramenko]]
- [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)]]
- [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)]]
- [[Anderson Luís de Abreu Oliveira]]
- [[Francesco Acerbi]]
- [[Gabriel Achilier]]
- [[Alberto Acosta]] 
- [[Marcos Acuña]]
- [[Ché Adams]]
- [[Tyler Adams]]
- [[David Addy]]
- [[Emmanuel Adebayor]]
- [[Karim Adeyemi]]
- [[Simon Adingra]]
- [[Dominic Adiyiah]]
- [[Luis Advíncula]]
- [[Dick Advocaat]]
- [[Ibrahim Afellay]]
- [[Benik Afobe]]
- [[Emmanuel Agbadou]]
- [[Gabriel Agbonlahor]]
- [[Daniel Agger]]
- [[Nayef Aguerd]]
- [[Ruben Aguilar]]
- [[Érick Aguirre]]
- [[Ramón Aguirre Suárez]]
- [[Sergio Agüero]]
- [[Ernest Agyiri]]
- [[Jarmo Ahjupera]]
- [[Anel Ahmedhodžić]]
- [[Kassim Aidara]]
- [[Ola Aina]]
- [[Mihkel Ainsalu]]
- [[Kristoffer Ajer]]
- [[Manuel Akanji]]
- [[Igor Akinfejev]]
- [[Kevin Akpoguma]]
- [[Mihkel Aksalu]]
- [[David Alaba]] 
- [[Richard Aland]]
- [[Oswaldo Alanís]]
- [[Lucas Alario]]
- [[Jordi Alba]]
- [[Flórián Albert]]
- [[Yuri Alberto]]
- [[Raúl Albiol]]
- [[Marc Albrighton]]
- [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]]
- [[Omar Alderete]]
– [[Toby Alderweireld]]
- [[Uota Ale]]
- [[Sergei Aleinikov]]
- [[Iván Alejo]]
- [[Aleksandr Aleksejev (jalgpallur)|Aleksandr Aleksejev]]
- [[Pavel Aleksejev]]
- [[Gustavo Alfaro]]
- [[Rejal Alijev]]
- [[Rene Aljas]]
- [[Teet Allas]]
- [[Markus Allast]]
- [[Marcus Allbäck]]
- [[Joe Allen]]
- [[Martin Allik]]
- [[Rauno Alliku]]
- [[André Almeida]]
- [[Miguel Almirón]]
- [[Manuel Almunia]]
- [[Kevin Aloe]]
- [[Viktor Alonen]]
- [[Júnior Alonso]]
- [[Marcos Alonso]]
- [[Xabier Alonso]]
- [[Hamit Altıntop]]
- [[Roberto Alvarado]]
- [[Guido Alvarenga]]
- [[Edson Álvarez]]
- [[Julián Álvarez]]
- [[Kevin Álvarez]]
- [[Yeray Álvarez]]
- [[Alar Alve]] 
- [[Bruno Alves]]
- [[Dani Alves]] 
- [[Magno Alves]]
- [[Selim Amallah]]
- [[Massimo Ambrosini]]
- [[Sammy Ameobi]]
- [[Shola Ameobi]]
- [[Nadiem Amiri]]
- [[Mohamed Amoura]]
- [[Ethan Ampadu]]
- [[Sofyan Amrabat]]
- [[Carlo Ancelotti]]
- [[Joachim Andersen]]
- [[Peter Ankersen]]
- [[Chris Anderson]]
- [[Elliot Anderson]]
- [[Felipe Anderson]]
- [[Christoffer Andersson]]
- [[Daniel Andersson]]
- [[Florin Andone]]
- [[Jorge Andrade]] 
- [[Benjamin André]]
- [[Kirill Andrejev]]
- [[Nikita Andrejev]]
- [[Keith Andrews]]
- [[Carolus Andriamatsinoro]]
- [[Robert Andrich]]
- [[Nicolas Anelka]]
- [[Wilker Ángel]]
- [[Fabrizio Angileri]]
- [[Hannes Anier]] 
- [[Henri Anier]]
- [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]]
- [[Aleksandr Anjukov]]
- [[Anthony Annan]]
- [[Aivar Anniste]]
- [[Karim Ansarifard]]
- [[Tambet Anso]]
- [[Michail Antonio]]
- [[Ilja Antonov]]
- [[Houssem Aouar]]
- [[Alberto Aquilani]]
- [[Javier Aquino]]
- [[Pedro Aquino]]
- [[Paulus Arajuuri]]
- [[Mauro Arambarri]]
- [[Guilherme Arana]]
- [[Eduardo Aranda]]
- [[Charles Aránguiz]]
- [[Willian Arão]]
- [[Leonardo Araújo]]
- [[Néstor Araujo]]
- [[Ronald Araújo]]
- [[Argo Arbeiter]]
- [[Álvaro Arbeloa]]
- [[Francisco Arce]]
- [[Juan Carlos Arce]]
- [[Alphonse Areola]]
- [[Gabriel Arias]]
- [[Jhon Arias]]
- [[Santiago Arias]]
- [[Joe Aribo]]
- [[Anton Aristov]]
- [[Franco Armani]]
- [[Ionel Armean]]
- [[Pablo Armero]]
- [[Marko Arnautović]]
- [[Graham Arnold]]
- [[Kepa Arrizabalaga]]
- [[Abdiel Arroyo]]
- [[Alan Arruda]]
- [[Axel Rodrigues de Arruda]]
- [[Tolgay Arslan]]
- [[Andrei Aršavin]]
- [[Gerardo Arteaga]]
- [[Artjom Artjunin]] 
- [[Santiago Ascacíbar]]
- [[Kristjan Asllani]]
- [[Iago Aspas]]
- [[Benoît Assou-Ekotto]]
- [[Vitālijs Astafjevs]] 
- [[Taavi Azarov]]
- [[Márcio Azevedo]]
- [[Sardar Azmoun]]
- [[Nathaniel Atkinson]]
- [[Christian Atsu]]
- [[Pierre-Emerick Aubameyang]]
- [[Ludwig Augustinsson]]
- [[Renato Augusto]]
- [[Fredrik Aursnes]]
- [[Charlie Austin]]
- [[Alen Avdić]]
- [[Vlada Avramov]]
- [[Daniel Avramovski]]
- [[Taiwo Awoniyi]]
- [[Roberto Ayala]]
- [[Yasin Ayari]]
- [[André Ayew]]
- [[Kaan Ayhan]]
- [[Luke Ayling]]

==B==
[[Demba Ba]]
- [[Ibrahim Ba]]
- [[Ryan Babel]]
- [[Srđan Babić]]
- [[Boban Babunski]]
- [[Carlos Bacca]]
- [[Irfan Bachdim]]
- [[Fouad Bachirou]]
- [[Daniel Bachmann]]
- [[Hans Backe]]
- [[Pavel Badea]]
- [[Milan Badelj]]
- [[Benoît Badiashile]]
- [[Holger Badstuber]]
- [[Bae Jun-ho]]
- [[Richart Báez]]
- [[Roberto Baggio]]
- [[Karim Bagheri]]
- [[Alexander Bah]]
- [[Stéphane Bahoken]]
- [[Leon Bailey]]
- [[Leighton Baines]]
- [[Emir Bajrami]]
- [[Cédric Bakambu]]
- [[Tiémoué Bakayoko]]
- [[Diego Balbinot]]
- [[Fabián Balbuena]]
- [[Julio César Baldivieso]]
- [[Gareth Bale]]
- [[Mikel Balenziaga]]
- [[Michael Ballack]] 
- [[Iván Balliu]]
- [[Folarin Balogun]]
- [[Leon Balogun]]
- [[Mario Balotelli]] 
- [[Hakan Balta]]
- [[Abudramae Bamba]]
- [[Jonathan Bamba]]
- [[Sol Bamba]]
- [[Robson Bambu]]
- [[Patrick Bamford]]
- [[Nicușor Bancu]]
- [[Éver Banega]]
- [[Gordon Banks]]
- [[Barry Bannan]]
- [[Léo Baptistão]]
- [[Nikita Baranov]]
- [[Kosta Barbarouses]]
- [[Danilo Barbosa]]
- [[Gabriel Barbosa]]
- [[Esequiel Barco]]
- [[Keidi Bare]]
- [[Franco Baresi]]
- [[Dmitri Barinov]]
- [[Borna Barišić]]
- [[Brandon Barker]]
- [[Ross Barkley]]
- [[Tranquillo Barnetta]]
- [[Milan Baroš]]
- [[Antonio Barragán]]
- [[Álvaro Barreal]]
- [[Bismarck Barreto Faria]]
- [[Lucas Barrios]]
- [[Wílmar Barrios]]
- [[Musa Barrow]]
- [[Gareth Barry]] 
- [[Andrea Barzagli]]
- [[Fabien Barthez]]
- [[Kyle Bartley]]
- [[Ángelos Basinás]]
- [[Calvin Bassey]]
- [[Marco van Basten]]
- [[Alessandro Bastoni]]
- [[Maksim Bazjukin]]
- [[Gabriel Batistuta]]
– [[Michy Batshuayi]]
- [[Ivans Baturins]]
- [[Frank Baumann]] 
- [[Oliver Baumann]]
- [[Julian Baumgartlinger]]
- [[Michael Baur]]
- [[Vladlen Baušev]]
- [[Éric Bauthéac]]
- [[Mohamed Bayo]]
- [[Jean Beausejour]]
- [[DaMarcus Beasley]]
- [[Bebeto]]
- [[Aleksandr Bebikh]]
- [[Rodrigo Becão]]
- [[Franz Beckenbauer]]
- [[Alisson Becker]]
- [[David Beckham]]
- [[Jan Bednarek]]
- [[Zakaria Beglarišvili]]
- [[Aziz Behich]]
- [[Valon Behrami]]
- [[Uwe Bein]]
- [[Younès Belhanda]]
- [[Craig Bellamy]]
- [[Jean-Ricner Bellegarde]]
- [[Jude Bellingham]]
- [[Andrea Belotti]]
- [[Aleksei Belov]]
- [[Emre Belözoğlu]]
- [[Hatem Ben Arfa]]
- [[Anis Ben Slimane]]
- [[Wissam Ben Yedder]]
- [[Yohan Benalouane]]
- [[Medhi Benatia]]
- [[Yossi Benayoun]]
- [[Lars Bender]]
- [[Sven Bender]]
- [[Nicklas Bendtner]]
- [[Darío Benedetto]]
- [[László Bénes]]
- [[Pierre Bengtsson]]
- [[Rafael Benítez]]
- [[Fróði Benjaminsen]]
- [[Ismaël Bennacer]]
- [[Ryan Bennett]]
- [[Ramy Bensebaini]]
- [[Owusu Benson]]
- [[Karim Benzema]]
- [[Darren Bent]]
- [[Nabil Bentaleb]]
- [[Christian Benteke]]
- [[Domenico Berardi]]
- [[Dimităr Berbatov]]
- [[Bartosz Bereszyński]]
- [[Vassili Berezutski]]
- [[Henning Berg]]
- [[Marcus Berg]]
- [[Patrick Berg]]
- [[Sander Berge]]
- [[Jo Inge Berget]]
- [[Dennis Bergkamp]]
- [[Giuseppe Bergomi]]
- [[Lucas Bergvall]]
- [[Steven Bergwijn]]
- [[Besart Berisha]]
- [[Veton Berisha]]
- [[Santiago Bernabéu]]
- [[Federico Bernardeschi]]
- [[Orlando Berrío]]
- [[Sergio Bertoni]]
- [[Ryan Bertrand]]
- [[George Best]]
- [[Leon Best]]
- [[Marius Bezykornovas]]
- [[Marcus Bettinelli]]
- [[Jordan Beyer]]
- [[Claudio Biaggio]]
- [[Marco Bianchi]]
- [[Giulian Biancone]]
- [[Ermin Bičakčić]]
- [[Krystian Bielik]]
- [[Marcelo Bielsa]]
- [[Lucas Biglia]]
- [[Justin Bijlow]]
- [[Jaka Bijol]]
- [[Slaven Bilić]]
- [[Philip Billing]]
- [[Matthew Bingley]]
- [[Dragiša Binić]]
- [[Cristiano Biraghi]]
- [[Mihhail Birjukov]]
- [[David Bisconti]]
– [[Birkir Bjarnason]]
- [[Fredrik André Bjørkan]]
- [[Álex Blanco]]
- [[Jakub Błaszczykowski]]
- [[Miha Blažič]]
- [[Wim Bleijenberg]]
- [[Daley Blind]]
- [[Oleg Blohhin]]
- [[Eduard Blossfeldt]]
- [[Jérôme Boateng]] 
- [[Kevin-Prince Boateng]]
- [[Raúl Bobadilla]]
- [[Fredi Bobic]] 
- [[Bobô]]
- [[Frank de Boer]]
- [[Niels Bohr]] 
- [[Dmitri Boiko]]
- [[Nicolai Boilesen]]
- [[Willy Boly]]
- [[Moïse Bombito]]
- [[Mark van Bommel]]
- [[Giacomo Bonaventura]]
- [[Valeri Bondarenko]]
- [[Roly Bonevacia]]
- [[Dante Bonfim Costa Santos]]
- [[Zbigniew Boniek]]
- [[Giampiero Boniperti]]
- [[Aitana Bonmatí]]
- [[Ange-Yoan Bonny]]
- [[Leonardo Bonucci]]
- [[Wilfried Bony]]
- [[Celso Borges]]
- [[Humberlito Borges]]
- [[Dmitrijs Borisovs]]
- [[Andrei Borissov]]
- [[Cristian Borja]]
- [[Miguel Borja]]
- [[Milan Borjan]]
- [[Rafael Santos Borré]]
- [[Marco Borriello]]
- [[Artur Boruc]]
- [[Bartosz Bosacki]] 
- [[Mauro Boselli]]
- [[José Bosingwa]]
- [[Vicente del Bosque]]
- [[Paul Bosvelt]] 
- [[Oliver Bozanic]]
- [[Jay Bothroyd]]
- [[Alberto Botía]]
- [[Sven Botman]]
- [[Ayyoub Bouaddi]]
  [[Hicham Boudaoui]]
- [[Sofiane Boufal]]
- [[Khalid Boulahrouz]]
- [[Wilfred Bouma]]
- [[Yassine Bounou]]
- [[Aaron Boupendza]]
- [[Jarrod Bowen]]
- [[Mark Bowen]]
- [[Dedryck Boyata]]
- [[Lucas Boyé]]
- [[Jakub Brabec]]
- [[Michael Bradley]] 
- [[Tom Bradshaw]]
- [[Robbie Brady]]
- [[Sergei Bragin]]
- [[Yacine Brahimi]]
- [[Julian Brandt]]
- [[Berle Brant]]
- [[David Braz]]
- [[Elton Brauer]]
- [[Claudio Bravo]]
- [[Omar Bravo]]
- [[Thomas Brdaric]]
- [[Paul Breitner]]
- [[Filipp Breitveit]]
- [[Johannes Brenner]]
- [[Renan Bressan]]
- [[Jimmy Briand]]
- [[Algimantas Briaunys]]
- [[Viktoras Bridaitis]]
- [[Miguel Britos]]
- [[Brian Brobbey]]
- [[Armando Broja]]
- [[Giovanni van Bronckhorst]]
- [[Dylan Bronn]]
- [[David Brooks (jalgpallur)|David Brooks]]
- [[John Anthony Brooks]]
- [[Hugo Broos]]
- [[Alex Brosque]]
- [[Carl Brown]]
- [[Scott Brown]]
- [[Wes Brown]]
- [[David Browne]]
- [[Karlo Bručić]]
- [[Jeffrey Bruma]] 
- [[Joe Bryan]]
- [[Tajon Buchanan]]
- [[Guido Buchwald]]
- [[Ante Budimir]]
- [[Emiliano Buendía]]
- [[Gianluigi Buffon]]
- [[Adam Buksa]]
- [[Nino Bule]]
- [[Dave Bulthuis]]
- [[Dmitri Bulõkin]]
- [[Andrei Burcă]]
- [[Dan Burn]]
- [[Nathan Burns]]
- [[Igor Burzanović]]
- [[Sergio Busquets]]
- [[Fabricio Bustos]]
- [[Hans-Jörg Butt]]
- [[Jacob Butterfield]]
- [[Daniel Van Buyten]]
- [[‎Alo Bärengrub]]

==C==
[[Roberto Cabañas]]
- [[Willy Caballero]]
- [[Yohan Cabaye]]
- [[Rémy Cabella]]
- [[Arthur Cabral]]
- [[Jovane Cabral]]
- [[Rafael Cabral]]
- [[Jerônimo Cacau]]
- [[Víctor Cáceres]]
- [[Cafu]]
- [[Manuel Cafumana]]
- [[Gary Cahill]]
- [[Tim Cahill]]
- [[Jordy Caicedo]]
- [[Moisés Caicedo]]
- [[Jens Cajuste]]
- [[Davide Calabria]]
- [[Riccardo Calafiori]]
- [[Mariona Caldentey]]
- [[Duje Ćaleta-Car]]
- [[Hakan Çalhanoğlu]]
- [[Dan Calichman]]
- [[José María Callejón]]
- [[Alexander Callens]]
- [[Jonathan Calleri]]
- [[Lamine Camara]]
- [[Eduardo Camavinga]]
- [[Alessandro Cambalhota]]
- [[Esteban Cambiasso]]
- [[Mauro Camoranesi]]
- [[Sol Campbell]]
- [[Djalma Campos]]
- [[Emre Can]]
- [[Sergio Canales]]
- [[João Cancelo]]
- [[Daniel Candeias]]
- [[Fabio Cannavaro]]
- [[Germán Cano]]
- [[Agustín Canobbio]]
- [[Éric Cantona]]
- [[Todd Cantwell]]
- [[Ander Capa]]
- [[Joan Capdevila]]
- [[Fabio Capello]]
- [[John Carew]]
- [[Graham Carey]]
- [[Rafael Carioca]]
- [[Diego Carlos]]
- [[Roberto Carlos]]
- [[Jamie Carragher]]
– [[Yannick Ferreira Carrasco]]
- [[Michael Carrick]]
- [[Daniel Carriço]]
- [[Guido Carrillo]]
- [[Andy Carroll]] 
- [[Dani Carvajal]]
- [[Ricardo Carvalho]] 
- [[William Carvalho]]
- [[Milton Casco]]
- [[Matty Cash]]
- [[Iker Casillas]]
- [[Antonio Cassano]]
- [[Timothy Castagne]]
- [[Jean-Charles Castelletto]]
- [[Diego Castro]]
- [[Santi Cazorla]]
- [[Ivan Cavaleiro]]
- [[Diego Cavalieri]]
- [[Lucas Cavallini]]
- [[Edinson Cavani]]
- [[Emanuel Cecchini]]
- [[Alvin Ceccoli]]
- [[Petr Čech]]
- [[Yankuba Ceesay]]
- [[Aleksandrs Čekulajevs]]
- [[Billy Celeski]]
- [[Zeki Çelik]]
- [[Bersant Celina]]
- [[Ondřej Čelůstka]]
- [[Rogério Ceni]]
- [[Pavel Černý]]
- [[Murilo Cerqueira]]
- [[Franco Cervi]]
- [[Nacer Chadli]]
- [[Kóstas Chalkías]] 
- [[Nathaniel Chalobah]]
- [[Trevoh Chalobah]]
- [[Marouane Chamakh]]
- [[Yimmi Chará]]
- [[Ángelos Charistéas]]
- [[Bobby Charlton]]
- [[Edvaldo Oliveira Chaves]]
- [[Mateo Chávez]]
- [[Giorgio Chiellini]]
- [[Federico Chiesa]]
- [[Eduardo Chillida]]
- [[Ben Chilwell]]
- [[Pedro Chirivella]]
- [[Cho Gue-sung]]
- [[Tahith Chong]]
- [[Andreas Christensen]]
- [[Oliver Christensen]]
- [[Anders Christiansen]]
- [[Carney Chukwuemeka]]
- [[Samuel Chukwueze]]
- [[Alejandro Chumacero]]
- [[Alexandru Cicâldău]]
- [[José Cifuentes]]
- [[Jasper Cillessen]]
- [[Aliou Cissé]]
- [[Pape Abou Cissé]]
- [[Papiss Cissé]]
- [[Viktor Claesson]]
- [[Ciaran Clark]]
- [[Steve Clarke]]
- [[Tom Cleverley]]
- [[Gaël Clichy]] 
- [[Conor Coady]]
- [[Phillip Cocu]]
- [[Fábio Coentrão]]
- [[Antonio Čolak]]
- [[Jack Colback]]
- [[Andrew Cole]]
- [[Ashley Cole]] 
- [[Joe Cole]]
- [[Maxime Colin]]
- [[Omar Colley]]
- [[Nathan Collins]]
- [[Fabricio Coloccini]]
– [[Kingsley Coman]]
– [[Sérgio Conceição]]
- [[Kévin Constant]] 
- [[Antonio Conte]]
- [[Diego Contento]]
- [[Lewis Cook]]
- [[Steve Cook]]
- [[Jonathan Copete]]
- [[Francis Coquelin]]
- [[Domilson Cordeiro dos Santos]]
- [[Danilson Córdoba]]
- [[Ante Ćorić]]
- [[Steve Corica]]
- [[Jack Cork]]
- [[Andreas Cornelius]]
- [[Maxwel Cornet]]
- [[Jesús Manuel Corona]]
- [[Ángel Correa]]
- [[Joaquín Correa]]
- [[Christian Corrêa Dionisio]]
- [[Bruno Cortez]]
- [[Alex Rodrigo Dias da Costa]] 
- [[Diego Costa]]
- [[Douglas Costa]]
- [[Manuel Rui Costa]]
– [[Benoît Costil]]
- [[Rodolfo Cota]]
- [[Eduardo Coudet]]
– [[Vladimír Coufal]]
– [[Lassana Coulibaly]]
- [[Thibaut Courtois]] 
- [[Philippe Coutinho]]
- [[Fernando Couto]] 
- [[Alessio Cragno]]
- [[Hernán Crespo]]
- [[Aaron Cresswell]]
- [[Peter Crouch]]
- [[Johan Cruijff]]
- [[Juan Cuadrado]]
- [[Pau Cubarsí]]
- [[Teófilo Cubillas]]
- [[Marc Cucurella]]
- [[Gustavo Cuéllar]]
- [[Víctor Cuesta]]
- [[Christian Cueva]]
- [[Nelson Cuevas]]
- [[Mickaël Cuisance]]
- [[Josh Cullen]]
- [[Matheus Cunha]]
- [[Eray Cömert]]

==D==
[[Damien Da Silva]]
- [[Níkos Dabízas]]
- [[Mats Møller Dæhli]]
- [[Johan Dahlin]]
- [[Patson Daka]]
- [[Andrés D'Alessandro]]
- [[Zlatko Dalić]]
- [[Lauri Dalla Valle]]
- [[Stuart Dallas]]
- [[Diogo Dalot]]
- [[Henrik Dalsgaard]]
- [[Leandro Damião]]
- [[Claude Dambury]]
- [[Dejan Damjanović]]
- [[Arnaut Danjuma]]
- [[Kevin Danso]]
- [[Márton Dárdai]]
- [[Sergi Darder]]
- [[Vladimír Darida]]
- [[Matteo Darmian]]
- [[David Luiz]] 
- [[Jonathan David]]
- [[Promise David]]
- [[Edgar Davids]]
- [[Jason Davidson]]
- [[Curtis Davies]]
- [[Steven Davis]]
- [[Paweł Dawidowicz]]
- [[Michael Dawson]] 
- [[Kevin De Bruyne]]
- [[Maxim De Cuyper]]
- [[Charles De Ketelaere]]
- [[Ritchie De Laet]]
- [[Rodrigo De Paul]]
- [[Daniele De Rossi]]
- [[Morgan De Sanctis]]
- [[Ciprian Deac]]
- [[Deco]] (Anderson Luis De Souza)
- [[Bobby Decordova-Reid]]
- [[Amar Dedić]]
- [[Jermain Defoe]]
- [[Steven Defour]]
- [[Alessandro Del Piero]]
- [[Thomas Delaney]]
- [[Liam Delap]]
- [[Agustín Delgado]]
- [[Guillermo Delgado]] 
- [[Simon Deli]]
- [[Traianos Dellas]] 
- [[Andy Delort]]
- [[Casiano Delvalle]]
- [[Moussa Dembélé]]
- [[Ousmane Dembélé]]
- [[Jan Demidovitš]]
- [[Merih Demiral]]
- [[Kerem Demirbay]]
- [[Volkan Demirel]]
- [[Diego Demme]]
- [[Clint Dempsey]]
- [[Jason Denayer]]
- [[Leander Dendoncker]]
- [[Denílson Pereira Neves]]
- [[Igor Denissov]]
- [[Emmanuel Dennis]]
- [[Memphis Depay]]
- [[Eren Derdiyok]]
- [[Marcel Desailly]]
- [[Didier Deschamps]]
- [[Kiril Despodov]]
- [[Ranko Despotović]]
- [[Sergiño Dest]]
- [[Kiernan Dewsbury-Hall]]
- [[Giovanni Di Lorenzo]]
- [[Ángel Di María]]
- [[Roberto Di Matteo]]
- [[Alfredo Di Stéfano]]
- [[Ali Dia]]
- [[Boulaye Dia]]
- [[Abdoulay Diaby]]
- [[Abou Diaby]]
- [[Moussa Diaby]]
- [[Mouctar Diakhaby]]
- [[Abdou Diallo]]
- [[Amad Diallo]]
- [[Habib Diallo]]
- [[Alessandro Diamanti]]
- [[Habib Diarra]]
- [[Lassana Diarra]]
- [[Carlos Alberto Dias]]
- [[Rúben Dias]]
- [[Brahim Díaz]]
- [[Luis Díaz]]
- [[Paulo Díaz]]
- [[Ramón Díaz]]
- [[Sergio Díaz]]
- [[Krépin Diatta]]
- [[Dida]]
– [[Lucas Digne]]
- [[Kevin Diks]]
- [[Federico Dimarco]]
– [[Stole Dimitrievski]]
– [[Arley Dinas]]
– [[Ousmane Diomande]]
– [[Yan Diomande]]
- [[Issa Diop]]
- [[Mame Biram Diouf]]
- [[Axel Disasi]]
- [[Mix Diskerud]]
- [[Ivan Djakov]]
- [[Nasser Djiga]]
- [[Alexander Djiku]]
- [[Berat Djimsiti]]
- [[Youri Djorkaeff]]
- [[Johan Djourou]]
- [[Aleksandr Dmitrijev]]
- [[Artjom Dmitrijev]]
- [[Marko Dmitrović]]
- [[Ritsu Doan]]
- [[Kasper Dolberg]]
- [[Cecilio Domínguez]]
- [[Wilfried Domoraud]]
- [[Marco Donadel]]
- [[Jean Marie Dongou]]
- [[Gianluigi Donnarumma]]
- [[Landon Donovan]]
- [[Allan Dorbek]]
- [[Patrick Dorgu]]
- [[Graham Dorrans]]
- [[Niklas Dorsch]]
- [[Bas Dost]]
- [[Abdoulaye Doucouré]]
- [[Cheick Doucouré]]
- [[Guéla Doué]]
- [[Seydou Doumbia]]
- [[Tongo Doumbia]]
- [[Kieran Dowell]]
- [[Radu Drăgușin]]
- [[Julian Draxler]]
- [[Wolfgang Dremmler]]
- [[Royston Drenthe]]
- [[Vanja Drkušić]]
- [[Anto Drobnjak]]
- [[Václav Drobný]]
- [[Didier Drogba]]
- [[Alan Dzagojev]]
- [[Artjom Dzjuba]]
- [[Balázs Dzsudzsák]]
- [[Edin Džeko]]
- [[Georgi Džikija]]
- [[Du Wei]]
- [[Óscar Duarte]]
- [[Slobodan Dubajić]]
- [[Léo Dubois]]
- [[Kaspars Dubra]]
- [[Martin Dúbravka]]
- [[Kevin Dubrovski]]
- [[Marvin Ducksch]]
– [[Ondrej Duda]]
- [[Igor Dudarev]]
- [[Damien Duff]]
- [[Shane Duffy]]
- [[Mitchell Duke]]
- [[Denzel Dumfries]]
- [[Paul Dummett]]
- [[Alfred Duncan]]
- [[Dunga]]
- [[Lewis Dunk]]
- [[Richard Dunne]]
- [[‎Alo Dupikov]]
- [[Jhon Durán]]
- [[Filip Đuričić]]
- [[Paulo Dybala]]

==E==
[[Emmanuel Eboué]] 
- [[Tyronne Ebuehi]]
- [[Richard Eckersley]]
- [[Éder (Portugali jalgpallur)|Éder]]
- [[Jóan Símun Edmundsson]] 
- [[Odsonne Édouard]]
- [[Mark Edur]]
- [[Karel Eerme]]
- [[Eero Eessaar]]
- [[Ergo Eessaar]]
- [[Johannes Eggestein]]
- [[Eiður Smári Guðjohnsen]]
- [[Eugen Einman]]
- [[Raimond Eino]]
- [[Chidera Ejuke]]
- [[Albin Ekdal]]
- [[Verner Eklöf]]
- [[Emmanuel Mbia Ekobena]]
- [[Youssef El-Arabi]]
- [[Neil El Aynaoui]]
- [[Ayoub El Kaabi]]
- [[Omar El Kaddouri]]
- [[Trevor Elhi]]
- [[Eduard Ellman-Eelma]]
- [[Lauri Ellram]] 
- [[Marko Elsner]]
- [[Timi Max Elšnik]]
- [[Nico Elvedi]]
- [[Mohamed Elyounoussi]]
- [[Irié Bi Séhi Elysée]]
- [[Breel Embolo]]
- [[Mahir Emreli]]
- [[Julio Enciso]]
- [[Orlando Engelaar]]
- [[Stanislav Engovatov]]
- [[Robert Enke]]
- [[Tomislav Erceg]] 
- [[Roman Eremenko]]
- [[Christian Eriksen]]
- [[Uwe Erkenbrecher]]
- [[Fabian Ernst]] 
- [[Sergio Escudero]]
- [[Triinu Esken]]
- [[Michael Essien]]
- [[Michael Estrada]]
- [[Pervis Estupiñán]]
- [[Eberechi Eze]]
- [[Abde Ezzalzouli]]
- [[Oghenekaro Etebo]]
- [[Tengiz Eteria]]
- [[Neil Etheridge]]
- [[Samuel Eto'o]]
- [[Beñat Etxebarria]]
- [[Eusébio]] 
- [[Stephen Eustáquio]]
- [[Evair]]
- [[Lucas Evangelista]]
- [[Corry Evans]]
- [[Jonny Evans]]
- [[Patrice Évra]]

==F==
[[Luís Fabiano Clemente]]
- [[Łukasz Fabiański]]
- [[Fábio Pereira da Silva]] 
- [[Frank Fabra]]
- [[Cesc Fàbregas]]
- [[Giacinto Facchetti]]
- [[Emerse Faé]]
- [[Collins Fai]]
- [[Fayçal Fajr]]
- [[Radamel Falcao]] 
- [[Jefferson Farfán]]
- [[Christian Fassnacht]]
- [[Ansu Fati]] 
- [[Adam Federici]]
- [[Sofiane Feghouli]]
- [[Miklós Fehér]]
- [[Nabil Fekir]]
- [[Felipe Felicio]]
- [[Marouane Fellaini]]
- [[Kiko Femenía]]
- [[Leroy Fer]]
- [[Rio Ferdinand]]
- [[Alex Ferguson]]
- [[Lewis Ferguson]]
- [[Bruno Fernandes]]
- [[Danilo Fernandes]]
- [[Gedson Fernandes]]
- [[Manuel Fernandes]]
- [[Mário Figueira Fernandes]]
- [[Álex Fernández]]
- [[Enzo Fernández]]
- [[Federico Fernández]]
- [[Gatito Fernández]]
- [[Matías Fernández]]
- [[Abel Ferreira]]
- [[Képler Laveran Lima Ferreira]]
- [[Paulo Ferreira]]
- [[Facundo Ferreyra]]
- [[Victor Ferreyra]]
- [[Álvaro Fidalgo]]
- [[Luís Figo]]
- [[Roberto Firmino]]
- [[Junior Firpo]]
- [[Michael Fitzgerald]]
- [[Vladislav Fjodorov]]
- [[Mathieu Flamini]]
- [[Mark Flekken]]
- [[Darren Fletcher]] 
- [[Steven Fletcher]]
- [[Hans-Dieter Flick]]
- [[Edison Flores]]
- [[Franco Foda]]
- [[Phil Foden]]
- [[Wesley Fofana]]
- [[Yahia Fofana]]
- [[Youssouf Fofana]]
- [[Daniil Fomin]]
- [[Aslak Fonn Witry]]
- [[Francisco Fonseca]]
- [[Just Fontaine]]
- [[José Fonte]]
- [[Diego Forlán]]
- [[Pablo Fornals]]
- [[Bruno Fornaroli]]
- [[Vegard Forren]]
- [[Emil Forsberg]]
- [[Petteri Forsell]]
- [[Adam Forshaw]]
- [[Marcus Forss]]
- [[Mikael Forssell]]
- [[Fraser Forster]]
- [[Ben Foster]]
- [[Dimitri Foulquier]]
- [[Robbie Fowler]]
- [[Hayden Foxe]]
- [[França]]
- [[Enzo Francescoli]]
- [[Ivan Franjic]]
- [[Przemysław Frankowski]]
- [[Ryan Fraser]]
- [[Fred]]
- [[Alex Freeman]]
- [[Alexander Frei]]
- [[Fabian Frei]]
- [[Marlon Freitas]]
- [[Remo Freuler]]
- [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]]
- [[Brad Friedel]]
- [[Arne Friedrich]] 
- [[Marvin Friedrich]]
- [[Emmanuel Frimpong]]
- [[Torsten Frings]]
- [[Andre Frolov]]
- [[Ray Fränkel]]
- [[Christian Fuchs]]
- [[Argel Fucks]]
- [[Luis de la Fuente]]
- [[Chikara Fujimoto]]
- [[Ramiro Funes Mori]]
- [[Darnell Furlong]]
- [[Timo Furuholm]]
- [[Atsuyoshi Furuta]]
- [[Niclas Füllkrug]]
- [[Takis Fyssas]]

==G==
[[Louis van Gaal]]
- [[Mijat Gaćinović]]
- [[Fernando Gago]]
- [[Adolfo Gaich]]
- [[Nicolás Gaitán]]
- [[Cody Gakpo]]
- [[Pablo Galdames Millán]]
- [[Conor Gallagher]]
- [[Jesús Gallardo]]
- [[William Gallas]]
- [[Carlos Gamarra]]
- [[Cristian Gamboa]]
- [[Kevin Gameiro]]
- [[Luke Garbutt]]
- [[Dani García]]
- [[Luan Garcia]]
- [[Raúl García]]
- [[Rubén García]]
- [[Garrincha]]
- [[Paul Gascoigne]] 
- [[Sergei Gazdanov]]
- [[Federico Gatti]]
- [[Gennaro Gattuso]]
- [[Hernán Gaviria]]
- [[Mario Gavranović]]
- [[Juri Gavrilov]]
- [[Dwight Gayle]]
- [[Jean-Philippe Gbamin]]
- [[David de Gea]]
- [[Theodor Gebre Selassie]]
- [[Lutsharel Geertruida]]
- [[Aleksandr Geinrihh]]
- [[Johannes Geis]]
- [[Giorgios Georgiadis]]
- [[Vladimir Gerassimov]]
- [[Pedro Geromel]]
- [[Steven Gerrard]]
- [[Gervinho]]
- [[Rudy Gestede]]
- [[Stylianós Giannakópoulos]] 
- [[Kieran Gibbs]]
- [[Ben Gibson]]
- [[Ryan Giggs]]
– [[André-Pierre Gignac]]
- [[Bryan Gil]]
- [[Alberto Gilardino]]
- [[Hans Gillhaus]]
- [[Matthias Ginter]]
– [[Olivier Giroud]]
- [[Shay Given]]
- [[Theofánis Gkékas]]
- [[Giánnis Gkoúmas]] 
- [[Romāns Gladiļins]]
- [[Kamil Glik]]
- [[Serge Gnabry]]
- [[Kazimieras Gnedojus]]
- [[Adam Gnezda Čerin]]
- [[Nikita Godenov]]
- [[Diego Godín]]
- [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]]
- [[Stanislav Goldberg]]
- [[Connor Goldson]]
- [[Pierluigi Gollini]]
- [[Arthur Gomes]]
- [[Heurelho Gomes]]
- [[João Gomes]]
- [[Nuno Gomes]]
- [[Diego Gómez]]
- [[Gustavo Gómez]]
- [[Joe Gomez]]
- [[Mario Gómez]] 
- [[Maxi Gómez]]
- [[Papu Gómez]]
- [[Rónald Gómez]]
- [[Sergi Gómez]]
- [[Maxime Gonalons]]
- [[Claude Gonçalves]]
- [[Alfonso González]]
- [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]]
- [[Derlis González]]
- [[Nico González]]
- [[Craig Goodwin]]
- [[Dacosta Goore]]
- [[Jacek Góralski]]
- [[Anthony Gordon]]
- [[Craig Gordon]]
- [[Leon Goretzka]]
- [[Kaspars Gorkšs]]
- [[Néstor Gorosito]]
- [[Robin Gosens]]
- [[Dan Gosling]]
- [[Amine Gouiri]]
- [[Lewis Grabban]]
- [[Jevgeni Grafski]]
- [[Esteban Granero]]
- [[Andreas Granqvist]]
- [[Ryan Gravenberch]]
- [[Jack Grealish]]
- [[Jimmy Greaves]]
- [[Julian Green]]
- [[Mason Greenwood]]
- [[Michael Gregoritsch]]
- [[Clément Grenier]]
– [[Antoine Griezmann]]
- [[Joel Griffiths]]
- [[Erik Grigorjev]]
- [[Florian Grillitsch]]
- [[Álex Grimaldo]]
- [[Joao Grimaldo]]
- [[Marcelo Grohe]]
- [[Jesper Grønkjær]]
- [[Kamil Grosicki]]
- [[Pascal Groß]]
- [[Kevin Großkreutz]]
- [[Fabio Grosso]]
- [[Carlos Gruezo]]
- [[Marko Grujić]]
- [[Maksim Gruznov]]
- [[Evert Grünvald]]
- [[Vicente Guaita]]
- [[Andrés Guardado]]
- [[Josep Guardiola]]
- [[Fredy Guarín]]
- [[Nemanja Gudelj]]
- [[Gabriel Gudmundsson]]
- [[Gonçalo Guedes]]
- [[Róger Guedes]]
- [[Raphaël Guerreiro]]
- [[José Paolo Guerrero]]
- [[Pape Gueye]]
- [[John Guidetti]]
- [[Morgan Guilavogui]]
- [[Hugo Guillamón]]
- [[Bruno Guimarães]]
- [[Everton Luiz Guimarães Bilher]]
- [[Serhou Guirassy]]
- [[Péter Gulácsi]]
- [[Fredrik Gulbrandsen]]
- [[Mihkel Gull]]
- [[Ruud Gullit]]
- [[Aleksandr Gultjajev]]
- [[Angus Gunn]]
- [[Vadim Gurnik]]
- [[Vitali Gussev]] 
- [[Simon Gustafson]]
- [[Malo Gusto]]
- [[Nahuel Guzmán]]
- [[Brian Gutiérrez]]
- [[Érick Gutiérrez]]
- [[Jonás Gutiérrez]]
- [[Teófilo Gutiérrez]]
- [[Joško Gvardiol]]
- [[Mario Götze]]
- [[Daniel Güiza]] 
- [[İlkay Gündoğan]]
- [[Şenol Güneş]]
- [[Emre Güngör]] 
- [[Asamoah Gyan]]
- [[Gylfi Sigurðsson]]
- [[Viktor Gyökeres]]
- [[Norbert Gyömbér]]

==H==
[[Kert Haavistu]]
- [[Mikk Haavistu]] 
- [[Oussama Haddadi]]
- [[Adis Hadžanović]]
- [[Gheorghe Hagi]]
- [[Ianis Hagi]]
- [[Amadou Haidara]]
- [[Ehsan Hajsafi]]
- [[Achraf Hakimi]]
- [[Juha Hakola]]
- [[Sead Hakšabanović]]
- [[Erling Braut Håland]]
- [[Lewis Hall]]
- [[Ben Halloran]]
- [[Marcel Halstenberg]]
- [[Dietmar Hamann]]
- [[Mia Hamm]]
- [[Tor Henning Hamre]]
- [[Marek Hamšík]]
- [[Dávid Hancko]]
- [[Samir Handanović]]
- [[Christopher Handke]]
- [[Henri Hang]]
- [[Grant Hanley]]
- [[André Hansen]]
- [[Arnbjørn Hansen]]
- [[Owen Hargreaves]]
- [[Evelin Harjakas]]
- [[Martin Harnik]] 
- [[Joe Hart]]
- [[Ralph Hasenhüttl]]
- [[Jimmy Floyd Hasselbaink]]
- [[Eden Hazard]]
- [[Thorgan Hazard]]
- [[Hans Hateboer]]
- [[Ando Hausenberg]]
- [[Kai Havertz]]
- [[Isaac Hayden]]
- [[Jan Paul van Hecke]]
- [[Ahmed Hegazi]]
- [[Karl Jakob Hein]]
- [[Kätlin Hein]]
- [[Benjamin Henrichs]]
- [[Marek Heinz]]
- [[Gabriel Heinze]]
- [[John Heitinga]]
- [[Filip Helander]]
- [[Tomer Hemed]]
- [[Jordan Henderson]]
- [[Jeff Hendrick]]
- [[Jorrit Hendrix]]
- [[Jürgen Henn]] 
- [[Markus Henriksen]]
- [[Gustavo Henrique]]
- [[Rico Henry]]
- [[Thierry Henry]]
- [[Janek Hepner]]
- [[Urmas Hepner]]
- [[Mads Hermansen]]
- [[Mario Hermoso]]
- [[Edivaldo Hermoza]]
- [[Abel Hernández]]
- [[Cucho Hernández]]
- [[Lucas Hernández]]
- [[Rodrigo Hernández]]
- [[Theo Hernandez]]
- [[Xavier Hernández]] 
- [[Javier Hernández Balcázar]]
- [[Geir André Herrem]]
- [[Ander Herrera]]
- [[Héctor Herrera]]
- [[Yangel Herrera]]
- [[Patrick Herrmann]]
- [[Emile Heskey]]
- [[Jupp Heynckes]]
- [[Aaron Hickey]]
- [[Guus Hiddink]]
- [[Josef Rudolf Hiden]]
- [[Fernando Hierro]]
- [[Gonzalo Higuaín]]
- [[Henrique Hilário]]
- [[Timo Hildebrand]] 
- [[Piero Hincapié]]
- [[Andreas Hinkel]]
- [[Martin Hinteregger]]
- [[Lukas Hinterseer]]
- [[George Hirst]]
- [[Marwin Hitz]]
- [[Morten Hjulmand]]
- [[Aliaksandr Hleb]]
- [[Adam Hložek]]
- [[Guillaume Hoarau]]
- [[Wesley Hoedt]]
- [[Jonas Hofmann]]
- [[Jonathan Hogg]]
- [[Sergei Hohlov-Simson]]
- [[Junior Hoilett]]
- [[Pierre-Emile Højbjerg]]
- [[Rob Holding]]
- [[José Holebas]]
- [[Sebastian Holmén]]
- [[Markus Holst]]
- [[Vladislav Homutov]]
- [[Keisuke Honda]]
- [[Martin Hongla]]
- [[Pierre van Hooijdonk]]
- [[Ricardo Horta]]
- [[Pavel Horváth]]
- [[Majīd Ḩoseynī]]
- [[Gérard Houllier]]
- [[Even Hovland]]
- [[Tim Howard]] 
- [[Lukáš Hrádecký]]
- [[Branimir Hrgota]]
- [[Patrik Hrošovský]]
- [[Tomáš Hubočan]]
- [[Pieter Huistra]]
- [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]]
- [[Mats Hummels]]
- [[Rimo Hunt]]
- [[Stephen Hunt]]
- [[Klaas-Jan Huntelaar]]
- [[Martin Hurt]]
- [[Paolo Hurtado]]
- [[Etzaz Hussain]]
- [[Kristo Hussar]]
- [[Josef Hušbauer]]
- [[Atiba Hutchinson]]
- [[Omari Hutchinson]]
- [[Robert Huth]]
- [[Hwang Ui-jo]]
- [[Oskar Hõim]]
- [[Elseid Hysaj]]
- [[Sami Hyypiä]]

==I==
[[Vincenzo Iaquinta]]
- [[Renato Ibarra]]
- [[Vedad Ibišević]]
- [[Zlatan Ibrahimović]]
- [[Mauro Icardi]]
- [[Karl-Richard Idlane]]
- [[Brian Idowu]]
- [[Edgar Ié]]
- [[Akihiro Ienaga]]
- [[Edwin Ifeanyi]]
- [[Odion Ighalo]]
- [[Borja Iglesias]]
- [[Matvei Igonen]]
- [[Kelechi Iheanacho]]
- [[Jonathan Ikoné]]
- [[Baže Ilijoski]]
- [[Asier Illarramendi]]
- [[Andre Ilves]]
- [[Indrek Ilves]]
- [[Ciro Immobile]]
- [[Gonçalo Inácio]]
- [[Paul Ince]]
- [[Tom Ince]]
- [[Joel Indermitte]]
- [[Kevin Ingermann]]
- [[Andrés Iniesta]]
- [[Lorenzo Insigne]]
- [[Filippo Inzaghi]]
- [[Aleksei Ionov]]
- [[Jackson Irvine]]
- [[Alexander Isak]]
- [[Andreas Isaksson]]
- [[Mauricio Isla]]
- [[Juan Iturbe]]
- [[Georgi Ivanov]]
- [[Robert Ivanov]]
- [[Vladislav Ivanov]]
- [[Branislav Ivanović]]
- [[Rihards Ivanovs]]
- [[Luka Ivanušec]]
- [[Odd Iversen]]
- [[Daiki Iwamasa]]
- [[Alex Iwobi]]

==J==
[[Aleksei Jablotškin]]
- [[Ryan Jack]]
- [[Phil Jagielka]]
- [[Aleksei Jagudin]]
- [[Aleksei Jahhimovitš]]
- [[Kristijan Jakić]]
- [[Ismail Jakobs]]
- [[Michael Jakobsen]]
- [[Joan Jakovlev]]
- [[Svjatoslav Jakovlev]]
- [[Christophe Jallet]]
- [[Jasse Jalonen]]
- [[Paulo Jamelli]]
- [[Daniel James]]
- [[David James]]
- [[Matty James]]
- [[Paul James]]
- [[Reece James]]
- [[Vitaly Janelt]]
- [[Jakub Jankto]]
- [[Vincent Janssen]]
- [[Erik Janža]]
- [[Tony Jantschke]]
- [[Adnan Januzaj]]
- [[Gonzalo Jara]]
- [[Léo Jardim]]
- [[Roman Jaremtšuk]]
- [[Lev Jašin]]
- [[Julian Jeanvier]]
- [[Mile Jedinak]]
- [[Artur Jędrzejczyk]]
- [[Tin Jedvaj]]
- [[Jefferson (jalgpallur)|Jefferson]]
- [[Kaidi Jekimova]]
- [[Aleksandr Jelisejenok]]
- [[Fredrik Jensen]]
- [[Mathias Jensen]]
- [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] 
- [[Ruben Yttergård Jenssen]]
- [[Jeong Woo-yeong]]
- [[Ignat Jepifanov]]
- [[Anton Jepihhin]]
- [[Hasse Jeppson]]
- [[Jens Jeremies]] 
- [[Aleksandr Jerohhin]]
- [[Jake Jervis]]
- [[Gabriel Jesus]]
- [[Jorge Jesus]]
- [[Jüri Jevdokimov]]
- [[Raúl Jiménez]]
- [[Petr Jiráček]]
- [[Jo Hyeon-woo]]
- [[Ott Joala]]
- [[Jonatan Johansson]]
- [[Frode Johnsen]]
- [[Adam Johnson]]
- [[Fabian Johnson]]
- [[Glen Johnson]]
- [[Alistair Johnston]]
- [[Sam Johnstone]]
- [[Ernst Joll]]
- [[Brad Jones]]
- [[Curtis Jones]]
- [[Jermaine Jones]]
- [[Kenwyne Jones]]
- [[Phil Jones]]
- [[Luuk de Jong]]
– [[Nigel de Jong]]
– [[Siem de Jong]]
- [[Mattias Jonson]] 
- [[Jens Jønsson]]
- [[Joan Jordán]]
- [[Mathias Jørgensen]]
- [[Jorginho]]
- [[Willian José]]
- [[Diogo Jota]]
- [[Luka Jović]]
- [[Jakub Jugas]]
- [[Gerdo Juhkam]]
- [[Jung Woo-young]]
- [[Gideon Jung]]
- [[Sebastian Jung]]
- [[Erkki Junolainen]]
- [[Juninho Pernambucano]]
- [[Zlatko Junuzović]]
- [[Goran Jurić]]
- [[Tomi Juric]]
- [[Eduard Jõepere]]
- [[Martin Jõgi (jalgpallur)|Martin Jõgi]]
- [[Deniss Jõgiste]]
- [[Endrik Jäger]]
- [[Stefan Järv]]
- [[Andre Järva]]
- [[Mihkel Järviste]]
- [[Enar Jääger]]
- [[Enver Jääger]]
- [[Jussi Jääskeläinen]]
- [[Oliver Jürgens]]
- [[Markus Jürgenson]]
- [[Janno Jürisson]]

==K==
[[Urmas Kaal]]
- [[Martin Kaalma]]
- [[Kaarel Kaarlimäe]]
- [[Harald Kaarman]]
- [[Rene Kaas]]
- [[Jevgeni Kabajev]]
- [[Ozan Kabak]]
- [[Christian Kabasele]]
- [[Elbasan Kabashi]]
- [[Issa Kaboré]]
- [[Gojko Kačar]]
- [[Tino Kadewere]]
- [[Ferdi Kadıoğlu]]
- [[Pantelís Kafés]]
- [[Oliver Kahn]]
- [[Kahraba]]
- [[Nihat Kahveci]]
- [[Sotíris Kaïáfas]]
- [[Florian Kainz]]
- [[Carlos Kaiser]]
- [[Kaká]]
- [[Kahha Kaladze]]
- [[Saša Kalajdžić]]
- [[Tomáš Kalas]]
- [[Rauno Kald]]
- [[Janek Kalda]]
- [[Sten Kaldma]]
- [[Sören Kaldma]]
- [[Toomas Kaldma]]
- [[Kaspar Kaldoja]]
- [[Urmas Kaljend]]
- [[Julius Kaljo]]
- [[Elmar Kaljot]]
- [[Marek Kaljumäe]]
- [[Ken Kallaste]]
- [[Risto Kallaste]]
- [[Toomas Kallaste]]
- [[Salomon Kalou]]
- [[Michael Kaltenhauser]]
- [[Samuel Kalu]]
- [[Pierre Kalulu]]
- [[François Kamano]]
- [[Aboubakar Kamara]]
- [[Boubacar Kamara]]
- [[Glen Kamara]]
- [[Hassane Kamara]]
- [[Kei Kamara]]
- [[Marcin Kamiński]]
- [[Thomas Kaminski]]
- [[Kevin Kampl]]
- [[Gert Kams]]
- [[Harry Kane]]
– [[N'Golo Kanté]]
– [[Sander Kapper]]
- [[Michális Kapsís]]
- [[Bartosz Kapustka]] 
- [[Jem Karacan]]
- [[Fran Karačić]]
- [[Giórgos Karagkoúnis]]
- [[Yann Karamoh]]
- [[Vjatšeslav Karavajev]]
- [[Amir Karić]]
- [[Ali Karimi]]
- [[Ramiz Karitšev]]
- [[Loris Karius]]
- [[Jesper Karlström]]
- [[Friedrich Karm]] 
- [[Žan Karničnik]]
- [[Edmund Karp]]
- [[Andra Karpin]]
- [[Valeri Karpin]]
- [[Aleksandr Karpõtšev]] 
- [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]]
- [[Martin Kase]]
- [[Siksten Kasimir]]
- [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]]
- [[Leonhard Kass]]
- [[Osvald Kastanja]]
- [[Flamur Kastrati]]
- [[Sergei Kazakov]]
- [[Colin Kâzım-Richards]]
- [[Šarūnas Kazlauskas]]
- [[Fánis Katergiannákis]]
- [[Nikola Katić]]
- [[Kóstas Katsouránis]]
- [[Kevin Kauber]] 
- [[Tõnis Kaukvere]]
- [[Mihheil Kavelašvili]]
- [[Iván Kaviedes]]
- [[Moise Kean]]
- [[Robbie Keane]]
- [[Roy Keane]]
- [[Tomasz Kędziora]]
- [[Kevin Keegan]]
- [[Sebastian Kehl]]
- [[Thilo Kehrer]]
- [[Naby Keïta]]
- [[Seydou Keita]]
- [[Jaan Kekišev]]
- [[Lloyd Kelly]]
- [[Olivier Kemen]]
- [[Mario Kempes]]
- [[Joshua Kennedy]]
- [[Ryan Kent]]
- [[Andy Keogh]]
- [[Milos Kerkez]]
- [[Aleksandr Keržakov]]
- [[Vladimir Kessarev]]
- [[Franck Kessié]]
- [[Wahbi Khazri]]
- [[Rani Khedira]]
- [[Sami Khedira]]
- [[Isaac Kiese Thelin]]
- [[Kaarel Kiidron]] 
- [[Jorma Kiigemägi]]
- [[Volodõmõr Kilikevitš]]
- [[Kim Kee-hee]]
- [[Kim Kyung-jung]]
- [[Kim Seung-gyu]]
- [[Allan Kimbaloula]]
- [[Joshua Kimmich]]
- [[Presnel Kimpembe]]
- [[Arawa Kimura]]
- [[Andy King]]
- [[Joshua King]]
- [[Tarmo Kink]] 
- [[Helmuth Kippar]]
- [[Dmitri Kirilov]]
- [[Dmitri Kiritšenko]]
- [[Urmas Kirs]]
- [[Robert Kirss]]
- [[Filip Kiss]]
- [[Akira Kitaguchi]]
- [[Sonny Kittel]]
- [[Stanislav Kitto]]
- [[Andero Kivi]]
- [[Sami-Sander Kivi]]
- [[Kaur Kivila]]
- [[Jakub Kiwior]]
- [[Simon Kjær]]
- [[Davy Klaassen]]
- [[Elmar Klaos]]
- [[Ivan Klasnić]]
- [[Dzintar Klavan]]
- [[Ragnar Klavan]]
- [[Tim Kleindienst]]
- [[László Kleinheisler]]
- [[Bert Klemmer]]
- [[Mateusz Klich]]
- [[Jan Kliment]]
- [[Jürgen Klinsmann]] 
- [[Miroslav Klose]]
- [[Timm Klose]]
- [[Lukas Klostermann]]
- [[Vladimir Klotškov]]
- [[Märt Kluge]]
- [[Justin Kluivert]]
- [[Patrick Kluivert]]
- [[Anthony Knockaert]]
- [[Jonas Knudsen]]
- [[Daigo Kobayashi]]
- [[Gregor Kobel]]
- [[Sergei Kobjakov]]
- [[Robin Koch]]
- [[Ronald Koeman]]
- [[Hervé Koffi]]
- [[Nikita Koger]]
- [[Koke (jalgpallur)|Koke]]
- [[Aleksandr Kokko]]
- [[Jan Kokla]]
- [[Aleksandar Kolarov]]
- [[Sead Kolašinac]]
- [[Jan Koller]]
- [[Randal Kolo Muani]]
- [[Mihhail Kolobov]]
- [[Juri Kolomojets]]
- [[Nikita Kolyaev]] 
- [[Vincent Kompany]] 
- [[Ibrahima Konaté]]
- [[Pape Moussa Konaté]] 
- [[Geoffrey Kondogbia]]
- [[Arouna Koné]]
- [[Bakari Koné]]
- [[Ismaël Koné]]
- [[Terence Kongolo]]
- [[Otto Konrad]]
- [[Emmelie Konradsson]]
- [[Ezri Konsa]]
- [[Oliver Konsa]]
- [[Andres Koogas]]
- [[Teun Koopmeiners]]
- [[Raymond Kopa]]
- [[Kaido Koppel]]
- [[Vladimir Kornev]]
- [[Igor Koroljov]]
- [[Mihhail Korotajev]]
- [[Sergei Korsunov]]
- [[Sergei Koršunov]]
- [[Laurent Koscielny]] 
- [[Tristan Koskor]]
- [[Kopel Koslovski]]
- [[Odilon Kossounou]]
- [[Filip Kostić]]
- [[Artur Kotenko]]
- [[Tomáš Koubek]]
- [[Kalidou Koulibaly]]
- [[Jules Koundé]]
- [[Niko Kovač]]
- [[Robert Kovač]]
- [[Mateo Kovačić]]
- [[Dawid Kownacki]]
- [[Arvo Kraam]]
- [[Emil Krafth]]
- [[Alex Král]]
- [[Christoph Kramer]]
- [[Niko Kranjčar]]
- [[Tristan Krass]]
- [[Jean-Philippe Krasso]]
- [[Vladislav Kreida]]
- [[Dario Krešić]]
- [[Rene Krhin]]
- [[Eron Krillo]] 
- [[Roy Krishna]]
- [[Marko Kristal]]
- [[Rasmus Kristensen]]
- [[Ilja Krivošein]]
- [[Bojan Krkić]]
- [[Felix Kroos]]
- [[Toni Kroos]]
- [[‎Dmitri Kruglov]]
- [[Tim Krul]]
- [[Rade Krunić]]
- [[Robbie Kruse]]
- [[Toomas Krõm]]
- [[Maksim Krõtšanov]]
- [[Grzegorz Krychowiak]]
- [[Vlada Kubassova]]
- [[Juraj Kucka]]
- [[Masato Kudō]]
- [[Fjodor Kudrjašov]]
- [[Mohammed Kudus]]
- [[Johannes Kukebal]]
- [[Andre Kukk]]
- [[Aleksandr Kulatšenko]]
- [[Aleksandr Kulik]]
- [[Aleksandr Kulikov]]
- [[Aleksandr Kulinitš]] 
- [[Sergei Kulitšenko]]
- [[Dejan Kulusevski]]
- [[Pierre Kunde]]
- [[Njazi Kuqi]]
- [[Shefki Kuqi]]
- [[Kevin Kurányi]]
- [[Richard Kuremaa]]
- [[Jürgen Kuresoo]]
- [[Layvin Kurzawa]]
- [[Tomasz Kuszczak]]
- [[Ilja Kutepov]]
- [[Ats Kutter]]
- [[Vitali Kutuzov]]
- [[Timo Kuus]]
- [[Reijo Kuusik]]
- [[Dirk Kuyt]]
- [[Ervin Kõll]]
- [[Uku Kõrre]]
- [[Christian Kõrtsmik]] 
- [[Risto Kägo]]
- [[Kristen Kähr]]
- [[Mattias Käit]]
- [[Benjamin Källman]]
- [[Kim Källström]]
- [[Martin Käos]]
- [[Siim Kärson]]
- [[Greger Könninge]]
- [[Karel Kübar]]
- [[Kaarel Kümnik]]
- [[Karli Kütt]]

==L== 
[[Reio Laabus]]
- [[Maario Laansoo]]
- [[Getter Laar]]
- [[Ave-Lii Laas]]
- [[Mikk Laas]]
- [[Arnold Laasner]]
- [[Gaëtan Laborde]]
- [[Alexandre Lacazette]]
- [[Darryl Lachman]]
- [[Maxence Lacroix]]
- [[Gustaf Lagerbielke]]
- [[Philipp Lahm]]
- [[Sander Laht]]
- [[Aïssa Laïdouni]]
- [[Stefan Lainer]]
- [[Tauno Laja]]
- [[Nemanja Lakić-Pešić]]
- [[Vasílios Lákis]] 
- [[Adam Lallana]]
- [[Thomas Lam]]
- [[Rickie Lambert]]
- [[Daniela Mona Lambin]]
- [[Érik Lamela]]
- [[Frank Lampard]] 
- [[Ádám Lang]]
- [[Noa Lang]]
- [[Manuel Lanzini]]
- [[Kristen Lapa]]
- [[Aymeric Laporte]]
- [[Andrei Lapuškin]]
- [[Cyle Larin]]
- [[Glen Atle Larsen]]
- [[Jørgen Strand Larsen]]
- [[Henrik Larsson]] 
- [[Sam Larsson]]
- [[Sebastian Larsson]]
- [[Jamaal Lascelles]]
- [[August Lass]]
- [[Darko Lazović]]
- [[Brian Laudrup]]
- [[Michael Laudrup]]
- [[Ezequiel Lavezzi]]
- [[Mihhail Lavrentjev (jalgpallur)|Mihhail Lavrentjev]]
- [[Klemen Lavrič]]
- [[Stephen Laybutt]]
- [[Miguel Layún]] 
- [[Adam le Fondre]]
- [[Robin Le Normand]]
- [[Rafael Leão]]
- [[Jan Lecjaks]]
- [[Mathew Leckie]]
- [[Ryan Ledson]]
- [[Lee Jae-sung]]
- [[Liivo Leetma]]
- [[Adam Legzdins]]
- [[Jens Lehmann]]
- [[Richard Leht]]
- [[Jaan Leimann]]
- [[Fabiano Leismann]]
- [[Vitali Leitan]]
- [[Moritz Leitner]]
- [[Lucas Leiva]]
- [[Johannes Lello]]
- [[Marko Lelov]]
- [[Thomas Lemar]]
- [[Mati Lember]]
- [[Mario Lemina]]
- [[Mauricio Lemos]]
- [[Marek Lemsalu]]
- [[Aaron Lennon]]
- [[Bernd Leno]]
- [[Raido Leokin]]
- [[Johnny Leoni]]
- [[Sergei Leontovitš]]
- [[Ranet Lepik]]
- [[Sander Lepik]]
- [[Brent Lepistu]]
- [[Sergei Lepmets]]
- [[Jefferson Lerma]]
- [[Artem Levizi]]
- [[Joleon Lescott]]
- [[Robert Lewandowski]]
- [[Myles Lewis-Skelly]]
- [[Philipp Lienhart]]
- [[Frank Liivak]]
- [[Elvis Liivamägi]] 
- [[Lucas Lima]]
- [[Paulo César Lima]]
- [[Robin Limberg]]
- [[Nikolai Linberg]]
- [[Andreas Linde]]
- [[Anders Lindegaard]]
- [[Victor Lindelöf]]
- [[Meelis Lindmaa]]
- [[Åke Lindman]]
- [[Heinz Lindner]]
- [[Joel Lindpere]]
- [[Jesper Lindstrøm]]
- [[Gary Lineker]]
- [[Karol Linetty]]
- [[Jesse Lingard]]
- [[Tarmo Linnumäe]]
- [[Dmitri Lipartov]]
- [[Dmitri Lipetski]]
- [[Marko Lipp]]
- [[Marcello Lippi]]
- [[Érik Lira]]
- [[Jari Litmanen]]
- [[Pierre Littbarski]]
- [[Marko Livaja]]
- [[Dominik Livaković]]
- [[Adem Ljajić]]
- [[Fredrik Ljungberg]]
- [[Diego Llorente]]
- [[Fernando Llorente]]
- [[Marcos Llorente]]
- [[Hugo Lloris]]
- [[Ivan Lobai]]
- [[Stanislav Lobotka]]
- [[Manuel Locatelli]]
- [[Tom Lockyer]]
- [[Robin Lod]]
- [[Renan Lodi]]
- [[Ruben Loftus-Cheek]]
- [[Marcelo Lomba]]
- [[David Lombán]]
- [[Timo Lomp]]
- [[Pavel Londak]]
- [[Shane Long]]
- [[Sean Longstaff]]
- [[Katrin Loo]]
- [[Ademola Lookman]]
- [[Alexandre Lopes]]
- [[Anthony Lopes]]
- [[Diego López]]
- [[Javi López]]
- [[Pau López]]
- [[David López Silva]]
- [[Jhilmar Lora]]
- [[Jürgen Lorenz]]
- [[Anthony Lozano]]
- [[Hirving Lozano]]
- [[Jordan Lotomba]]
- [[Imran Louza]]
- [[Vágner Love]]
- [[Dejan Lovren]]
- [[Shane Lowry]]
- [[Matthew Lowton]]
- [[Edrisa Lubega]]
- [[Cristiano Lucarelli]]
- [[Ayrton Lucas]]
- [[Derrick Luckassen]]
- [[Juan Martín Lucero]]
- [[Lúcio]]
- [[Jhon Lucumí]]
- [[Rasmus Luhakooder]]
- [[Ľubomír Luhový]]
- [[Karl-Eerik Luigend]]
- [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]]
- [[Florentino Luís]]
- [[Luiz Gustavo]]
- [[Romelu Lukaku]]
- [[Saša Lukić]]
- [[Andrus Lukjanov]]
- [[Marco Lukka]]
- [[Aleksandar Luković]]
- [[Adam Lundqvist]]
- [[Massimo Luongo]]
- [[Siim Luts]]
- [[Amor Luup]]
- [[Vanderlei Luxemburgo]]
- [[Silver Lätt]]
- [[Jonas Lössl]]
- [[Joachim Löw]]
- [[Chris Löwe]]

==M==
[[Awer Mabil]]
- [[Alexis Mac Allister]]
- [[Ramūnas Mačežinskas]]
- [[Kōki Machida]]
- [[Jamie Maclaren]]
- [[Krzysztof Mączyński]]
- [[James Maddison]]
- [[Reimo Madissoo]]
- [[Noni Madueke]]
- [[Daizen Maeda]]
- [[Joakim Mæhle]]
- [[Pablo Maffeo]]
- [[Darius Magdišauskas]]
- [[Josh Magennis]]
- [[Christian Maggio]]
- [[Harry Maguire]]
- [[Mehdi Mahdavikia]]
- [[Riyad Mahrez]]
- [[Thiago Maia]]
- [[Maicon]]
- [[Jonatan Maidana]]
- [[Sepp Maier]]
- [[Habib Maïga]]
- [[Mike Maignan]]
- [[Josh Maja]]
- [[Róbert Mak]]
- [[Roy Makaay]] 
- [[Claude Makélélé]]
- [[Nemanja Maksimović]]
- [[Tyrell Malacia]]
- [[Vjatšeslav Malafejev]]
- [[Luis Malagón]]
- [[Paolo Maldini]]
- [[Donyell Malen]]
- [[Aljona Malets]]
- [[Vladimir Malinin]]
- [[Vladimir Malkov]]
- [[Hugo Mallo]]
- [[Florent Malouda]]
- [[Deniss Malov]]
- [[Rameš Mamedov]]
- [[Maksim Mamutov]]
- [[Gianluca Mancini]]
- [[Roberto Mancini]]
– [[Steve Mandanda]]
– [[Aïssa Mandi]]
- [[Mario Mandžukić]]
– [[Eliaquim Mangala]]
- [[Orel Mangala]]
- [[Maniche]] 
- [[Vito Mannone]]
- [[Javier Manquillo]]
- [[İlhan Mansız]]
- [[Diego Maradona]] 
- [[Edu Marangon]]
- [[Carlos Marchena]]
- [[Fernando Marçal]]
- [[Agustín Marchesín]]
- [[Claudio Marchisio]]
- [[Emiliano Marcondes]]
- [[Moussa Marega]]
- [[Pablo Marí]]
- [[Adrian Mariappa]]
- [[Tomislav Marić]]
- [[Marko Marin]]
- [[Răzvan Marin]]
- [[Nicklas Maripuu]]
- [[Reno Mark]]
- [[Eero Markkanen]] 
- [[Andri Markovitš]]
- [[Kristian Marmor]]
- [[Rafael Márquez]]
- [[Jesse Marsch]]
- [[Marta Vieira da Silva|Marta]]
- [[Roger Martí]]
– [[Anthony Martial]]
- [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]]
- [[Henry Martín]]
- [[Russell Martin]]
- [[Gabriel Martinelli]]
- [[Emiliano Martínez]]
- [[Iñigo Martínez]]
- [[Jackson Martínez]]
- [[Osvaldo Martínez]]
- [[Pity Martínez]]
- [[Roberto Martínez]]
- [[Saul Martínez]]
- [[Lucas Martínez Quarta]]
- [[Gerardo Martino]]
- [[André Martins]]
- [[Obafemi Martins]] 
- [[Quenten Martinus]]
- [[Nikita Martõnov]]
- [[Adam Marušić]]
- [[Bert van Marwijk]]
- [[Omar Mascarell]]
- [[Javier Mascherano]]
- [[Nenad Maslovar]]
- [[Josef Masopust]]
- [[Lukáš Masopust]]
- [[Edgaras Mastianica]]
- [[Arthur Masuaku]]
- [[Chikashi Masuda]]
- [[Nikolai Mašitšev]]
- [[Noussair Mazraoui]]
- [[Walter Mazzarri‎]]
- [[Andrei Mazurkevitš]]
- [[Jaime Mata]]
- [[Juan Mata]]
- [[Marco Materazzi]]
- [[Jérémy Mathieu]]
- [[Nemanja Matić]]
- [[Jarmo Matikainen]]
- [[Joël Matip]]
- [[Léo Matos]]
- [[Alessandro Matri]]
- [[Aleksei Matrossov]]
- [[Juho Matsalu]]
- [[Daisuke Matsui]]
- [[Gyōji Matsumoto]]
- [[Lothar Matthäus]]
- [[Blaise Matuidi]] 
- [[Stephy Mavididi]]
- [[Philipp Max]]
- [[Alexandru Maxim]]
- [[Borja Mayoral]]
- [[Emmanuel Mayuka]]
- [[Kevin Mbabu]]
- [[Kylian Mbappé]]
- [[Chancel Mbemba]] 
- [[Bryan Mbeumo]]
- [[Raïs M'Bolhi]]
- [[Patrick M'Boma]]
- [[Réginald Mbu Alidor]]
- [[Oliver McBurnie]]
- [[Alex McCarthy]]
- [[Sean McDermott]]
- [[Josh McEachran]]
- [[Aiden McGeady]]
- [[John McGinn]]
- [[Niall McGinn]]
- [[David McGoldrick]]
- [[Ryan McGowan]]
- [[Riley McGree]]
- [[Allan McGregor]]
- [[Callum McGregor]]
- [[Weston McKennie]]
- [[Mark McKenzie]]
- [[Kenny McLean]]
- [[Paddy McNair]]
- [[Dwight McNeil]]
- [[Scott McTominay]]
- [[Brandon Mechele]]
- [[Dmitrijs Medeckis]]
- [[Gary Medel]]
- [[Facundo Medina]]
- [[Ramón Medina Bello]]
- [[Ben Mee]]
- [[Marko Meerits]]
- [[Rihard Meesit]]
- [[Janek Meet]]
- [[Admir Mehmedi]]
- [[Fernando Meira]] 
- [[Raul Meireles]]
- [[Meelis Meisalu]]
- [[Soualiho Meïté]]
- [[Olof Mellberg]]
- [[Felipe Melo]]
- [[Tanel Melts]]
- [[Nuno Mendes]]
- [[Ryan Mendes]]
- [[Thiago Mendes]]
- [[Brais Méndez]]
- [[Bruno Méndez]]
- [[Édouard Mendy]]
- [[Ferland Mendy]]
- [[Nampalys Mendy]]
- [[Jérémy Ménez]]
- [[Gideon Mensah]]
- [[Chris Mepham]]
- [[Umut Meraş]]
- [[Gabriel Mercado]]
- [[Alex Meret]]
- [[Mikel Merino]]
- [[Dries Mertens]]
- [[Per Mertesacker]]
- [[Illan Meslier]]
- [[Lionel Messi]]
- [[Junior Messias]]
- [[Connor Metcalfe]]
- [[Kiril Metkov]]
- [[Karol Mets]]
- [[Mikk Metsa]]
- [[Christoph Metzelder]]
- [[Thomas Meunier]]
- [[Andy van der Meyde]]
- [[Max Meyer]]
- [[Erik Midtgarden]]
- [[Fredrik Midtsjø]]
- [[Simon Mignolet]]
- [[Nikita Mihhailov]]
- [[Mairo Miil]]
- [[Markus Miiter]]
- [[Tobias Mikkelsen]]
- [[Evald Mikson]]
- [[Nikola Milenković]]
- [[Arkadiusz Milik]]
- [[Sergej Milinković-Savić]]
- [[Vanja Milinković-Savić]]
- [[Željko Milinovič]]
- [[Diego Milito]]
- [[Gabriel Milito]]
- [[Liam Millar]]
- [[Martin Miller]]
- [[Mark Milligan]]
- [[James Milner]]
- [[Mikk Miländer]]
- [[Santi Mina]]
- [[Yerry Mina]]
- [[Tyrone Mings]]
- [[Valeri Minkenen]]
- [[Ignasi Miquel]]
- [[Mirandinha]]
- [[Antonio Mirante]]
- [[Aleksei Mirantšuk]]
- [[Anton Mirantšuk]]
- [[Zvjezdan Misimović]]
- [[Konstantínos Mítroglou]]
- [[Aleksandar Mitrović]]
- [[Hiroyuki Mitsuyama]]
- [[Andrus Mitt]]
- [[Maximilian Mittelstädt]]
- [[Atsuhiro Miura]]
- [[Johan Mjällby]]
- [[Filip Mladenović]]
- [[Mladen Mladenović]]
- [[Jakub Moder]]
- [[Anthony Modeste]]
- [[Luka Modrić]]
- [[Milad Mohammadi]]
- [[Sadegh Moharrami]]
- [[Niklas Moisander]]
- [[Johan Mojica]]
- [[Jorge Molina Vidal]]
- [[Nacho Monreal]]
- [[César Montes]]
- [[Luis Montes]]
- [[Fábio César Montezine]]
- [[Martín Montoya]]
- [[Bobby Moore]]
- [[Aaron Mooy]]
- [[Emre Mor]]
- [[Júnior Moraes]]
- [[Baltazar Maria de Morais Júnior]]
- [[Álvaro Morata]]
- [[Ľubomír Moravčík]]
- [[Jonathan Moreira]]
- [[Alberto Moreno]]
- [[Álex Moreno]]
- [[Héctor Moreno]]
- [[Marcelo Martins Moreno]]
- [[Marlos Moreno]]
- [[Alex Morgan]]
- [[Fernando Morientes]] 
- [[Gustavo Morínigo]]
- [[Steve Morison]]
- [[Anastassia Morkovkina]]
- [[Piermario Morosini]]
- [[Igor Morozov]]
- [[Sam Morsy]]
- [[Olimpiu Moruțan]]
- [[Victor Moses]]
- [[Jean Mota]]
- [[Lebo Mothiba]]
- [[Thiago Motta]]
- [[Harold Moukoudi]]
- [[Steve Mounié]]
- [[Mason Mount]]
- [[Léo Moura]]
- [[Lucas Moura]]
- [[Miljan Mrdaković]]
- [[Youssef Msakni]]
- [[Mõhhailo Mudrõk]]
- [[Davith Mudžiri]]
- [[Deniss Muhametdinov]]
- [[Edin Mujčin]]
- [[Nordi Mukiele]]
- [[Álex Mula]]
- [[Iker Muniain]]
- [[Rasmus Munskind]]
- [[Luis Muriel]]
- [[Michael Amir Murillo]]
- [[Muriqui]]
- [[Mateo Musacchio]]
- [[Yunus Musah]]
- [[Jamal Musiala]]
- [[Juan Musso]]
- [[Shkodran Mustafi]]
- [[Zećira Mušović]]
- [[Momodu Mutairu]]
- [[Jordon Mutch]]
- [[Raiko Mutle]]
- [[Adrian Mutu]]
- [[Phillipp Mwene]]
- [[Enock Mwepu]]
- [[Vitali Mõrnõi]]
- [[Roman Mõtlik]]
- [[Ott Mõtsnik]]
- [[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]]
- [[Andre Mägi]]
- [[Valter Mäng]]
- [[Karl Mööl]]
- [[Mert Müldür]]
- [[Gerd Müller]]
- [[Nicolai Müller]]
- [[Thomas Müller]]
- [[Marten Mütt]]

==N==
[[Andrew Nabbout]]
- [[Antônio Naelson]]
- [[Akihiro Nagashima]]
- [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] 
- [[Ádám Nagy]]
- [[Konstantin Nahk]]
- [[Radja Nainggolan]]
- [[Gerlin Naisson]]
- [[Marvelous Nakamba]]
- [[Keito Nakamura]]
- [[Shunsuke Nakamura]]
- [[Hidetoshi Nakata]]
- [[Nahitan Nández]]
- [[Nani]]
- [[Akira Narahashi]]
- [[Armand Naris]]
- [[Gilberto Carlos Nascimento]]
- [[Samir Nasri]]
- [[Matija Nastasić]]
- [[Atsushi Natori]]
- [[Kyle Naughton]]
- [[Aleksei Naumov]]
- [[Jesús Navas]]
- [[Keylor Navas]]
- [[Mike Trésor Ndayishimiye]]
- [[Cherif Ndiaye]]
- [[Iliman Ndiaye]]
- [[Evan Ndicka]]
- [[Wilfred Ndidi]]
- [[Dan Ndoye]]
- [[Pavel Nedvěd]]
- [[Tarmo Neemelo]]
- [[Valter Neeris]]
- [[Johan Neeskens]]
- [[Álvaro Negredo]]
- [[Heleri-Anete Neider]]
- [[Lucas Neill]]
- [[Reiss Nelson]]
- [[Victor Nelsson]]
- [[David Neres]]
- [[Alessandro Nesta]]
- [[Roman Nesterovski]]
- [[Pedro Neto]]
- [[Igor Netto]]
- [[Manuel Neuer]]
- [[Florian Neuhaus]]
- [[Artur Neuman-Tarimäe]]
- [[Oliver Neuville]]
- [[João Neves]]
- [[Rúben Neves]]
- [[Thiago Neves]]
- [[Gary Neville]] 
- [[Neymar]]
- [[Michael Ngadeu-Ngadjui]]
- [[Moumi Ngamaleu]]
- [[Nguyễn Công Phượng]]
- [[Sikou Niakaté]]
- [[Tanguy Nianzou]]
- [[Mitch Nichols]]
- [[Georg Niedermeier]]
- [[Harald Nielsen (jalgpallur)|Harald Nielsen]]
- [[Håvard Nielsen]]
- [[Richard Møller Nielsen]]
- [[Saúl Ñíguez]]
- [[Mart-Mattis Niinepuu]]
- [[Henry Niinlaub]]
- [[Themistoklís Nikolaḯdis]]
- [[Antonis Nikopolidis]]
- [[Johannes Niks]]
- [[Alexander Nimo]]
- [[Daigo Nishi]]
- [[Akihiro Nishimura]]
- [[Akira Nishino]]
- [[Ruud van Nistelrooij]]
- [[Florin Niță]]
- [[Daiki Niwa]]
- [[Nicolas Nkoulou]]
- [[Christopher Nkunku]]
- [[Christian Noboa]]
- [[Craig Noone]]
- [[Kristoffer Nordfeldt]]
- [[Håvard Nordtveit]]
- [[Martin Normann]]
- [[Jade North]]
- [[Oliver Norwood]]
- [[Akira Nozawa]]
- [[Lassad Nouioui]]
- [[Filip Novák]]
- [[Milivoje Novaković]]
- [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)|Jevgeni Novikov]]
- [[Arvydas Novikovas]]
- [[Nurlan Novruzov]]
- [[Jens Nowotny]]
- [[Fabrice Nsakala]]
- [[Olivier Ntcham]]
- [[Felipe Nunes]]
- [[Matheus Nunes]]
- [[Darwin Núñez]]
- [[Marcelino Núñez]]
- [[Ott Nõmm]]
- [[Mait Nõmme]]
- [[Raivo Nõmmik]]
- [[Alexander Nübel]]
- [[Benjamin Nygren]]
- [[Bengt Nyholm]]
- [[Allan Nyom]]

==O==
[[Gabriel Obertan]]
- [[John Mikel Obi]]
- [[Michael Obiku]]
- [[Jan Oblak]]
- [[Lucas Ocampos]]
- [[Guillermo Ochoa]]
- [[Juan Adriel Ochoa Reyes]]
- [[Massimo Oddo]]
- [[Peter Odemwingie]]
- [[Timur Odinajev]]
- [[Denis Odoi]]
- [[Roy O'Donovan]]
- [[Moses Odubajo]]
- [[Aleksejs Kuplovs-Oginskis]]
- [[Oh Hyeon-gyu]]
- [[Janne Oinas]]
- [[Rait Oja]]
- [[Reimo Oja]]
- [[Henrik Ojamaa]]
- [[Hindrek Ojamaa]]
- [[Noah Okafor]]
- [[Ivan O'Konnel-Bronin]]
- [[Daisuke Oku]]
- [[Maaren Olander]]
- [[Aleksandr Olerski]]
- [[Tanel Olev]]
- [[Ivica Olić]]
- [[Denõss Oliinõk]]
- [[Michael Olise]]
- [[Donizete Oliveira]]
- [[Sérgio Oliveira]]
- [[John Sidney Oliver]]
- [[Mathías Olivera]]
- [[Ervin Ollik]]
- [[Robin Olsen]]
- [[Kristoffer Olsson]]
- [[Indro Olumets]]
- [[Kenneth Omeruo]]
- [[Amadou Onana]]
- [[André Onana]]
- [[Jérôme Onguéné]]
- [[Paul Onuachu]]
- [[Oguchi Onyewu]]
- [[Håkon Opdal]]
- [[Loïs Openda]]
- [[Andres Oper]]
- [[Christopher Opéri]]
- [[Jerome Opoku]]
- [[Willi Orbán]]
- [[Frank Ordenewitz]]
- [[Joel Ordóñez]]
- [[‎Aiko Orgla]]
- [[Divock Origi]]
- [[Andrei Ornat]]
- [[Karl Orren]]
- [[Lale Orta]]
- [[Mislav Oršić]]
- [[José Ortigoza]]
- [[Ángel Ortiz]]
- [[Celso Ortiz]]
- [[Daniel O'Shaughnessy]]
- [[Bright Osayi-Samuel]]
- [[John O'Shea]]
- [[Victor Osimhen]]
- [[Yordan Osorio]]
- [[David Ospina]]
- [[Ilja Ossipov]]
- [[Leo Østigård]]
- [[Magomed Ozdojev]]
- [[Zurab Otšigava]]
- [[Ott Ottis]]
- [[Dango Ouattara]]
- [[Azzedine Ounahi]]
- [[Marc Overmars]]
- [[Bryan Oviedo]]
- [[Igor Ovsjannikov]]
- [[Michael Owen]]
- [[Elisha Owusu]]
- [[Alex Oxlade-Chamberlain]]
- [[Mikel Oyarzabal]]

==P==
[[Ander Paabut]]
- [[Heinrich Paal]]
- [[Rudolf Paal]]
- [[Sten-Egert Paap]]
- [[Erik Paartalu]] 
- [[Willian Pacho]]
- [[Gonçalo Paciência]]
- [[Sergio Padt]]
- [[Marians Pahars]]
- [[Paik Seung-ho]]
- [[Connor Pain]]
- [[Joseph Paintsil]]
- [[Bob Paisley]]
- [[Ave Pajo]]
- [[Märten Pajunurm]]
- [[Maido Pakk]]
- [[Ever Palacios]]
- [[Exequiel Palacios]]
- [[Helibelton Palacios]]
- [[Wilson Palacios]]
- [[Karl Palatu]] 
- [[João Palhinha]]
- [[Siim-Sten Palm]]
- [[Karl-Erik Palmér]]
- [[Emerson Palmieri]]
- [[José Luis Palomino]]
- [[Kevor Palumets]]
- [[Andrej Panadić]]
- [[Goran Pandev]]
- [[Walter Pandiani]]
- [[Antonín Panenka]]
- [[Marko Pantelić]]
– [[Costel Pantilimon]]
- [[Christian Panucci]]
- [[Avraám Papadópoulos]]
- [[Dimítris Papadópoulos]]
- [[Sokrátis Papastathópoulos]]
- [[Novo Papaz]]
- [[Tadas Papečkys]]
- [[Jean-Pierre Papin]]
- [[Ingmar Krister Paplavskis]]
- [[Maksim Paponov]]
- [[Leart Paqarada]]
- [[Egon Parbo]]
- [[Leandro Paredes]]
- [[Sergei Pareiko]]
- [[Daniel Parejo]]
- [[Mati Pari]]
- [[Scott Parker]] 
- [[Petri Pasanen]]
- [[Ezio Pascutti]]
- [[Bernard Pask]]
- [[Maksim Paskotši]]
- [[Gérald Passi]]
- [[Javier Pastore]]
- [[Mario Pašalić]]
- [[Alexandre Pato]]
- [[Hannu Patronen]]
- [[Nathan Patterson]]
- [[Pedro Miguel Pauleta]]
- [[Paulinho (sündinud 2000)|Paulinho]]
- [[Gabriel Paulista]]
- [[Wellington Paulista]]
- [[Anete Paulus]]
- [[Benjamin Pavard]]
- [[Jiří Pavlenka]]
- [[Vangélis Pavlídis]]
- [[Aleksandar Pavlović]]
- [[Roman Pavljutšenko]]
- [[Strahinja Pavlović]]
- [[Cristian Pavón]]
– [[Dimitri Payet]]
- [[Andero Pebre]]
- [[Marcus Holmgren Pedersen]]
- [[Poul Pedersen]]
- [[Tore Pedersen]]
- [[Alfonso Pedraza]]
- [[João Pedro]]
- [[Rasmus Peetson]]
- [[Meelis Peitre]] 
- [[Peter Pekarík]]
- [[Tomáš Pekhart]]
- [[Albin Pelak]]
- [[Pelé]]
– [[Graziano Pellè]]
– [[Lorenzo Pellegrini]]
– [[Facundo Pellistri]]
– [[Sergio Peña]]
- [[Jermaine Pennant]]
- [[Michel Pensée]]
- [[Risto E. J. Penttilä]]
- [[Oribe Peralta]]
- [[Danilo Pereira]]
- [[Matheus Pereira]]
- [[Ricardo Pereira]]
- [[Maicon Pereira de Oliveira]]
- [[Andrejs Perepļotkins]]
- [[Carles Pérez]]
- [[Enzo Pérez]]
- [[Hernán Pérez]]
- [[Rubén Pérez]]
- [[Mattia Perin]]
- [[Ivan Perišić]]
- [[Romain Perraud]]
- [[Simone Perrotta]]
- [[Robin van Persie]]
- [[Matteo Pessina]]
- [[Germán Pezzella]]
- [[Nils Petersen]]
- [[Voldemar Peterson]]
- [[Dimitri Petratos]]
- [[Vadimas Petrenka]]
- [[Martin Petrov]]
- [[Vladimir Pettai]]
- [[Matt Phillips]]
- [[Jordan Pickford]]
- [[Fernando Picún]]
- [[Erik Pieters]]
- [[Arnold Pihlak]]
- [[Kristofer Piht]]
- [[Uno Piir]]
- [[Raio Piiroja]]
- [[Artur Pikk]] 
- [[Priit Pikker]]
- [[Václav Pilař]]
- [[Ethan Pinnock]]
- [[Javier Pinola]]
- [[Gerard Piqué]]
- [[Joaquín Piquerez]]
- [[Robert Pirès]]
- [[Andrea Pirlo]]
- [[Łukasz Piszczek]]
- [[Claudio Pizarro]]
- [[Guido Pizarro]]
- [[Rodolfo Pizarro]]
- [[Andri Pjatov]]
- [[Gonzalo Plata]]
- [[Michel Platini]]
- [[Alassane Pléa]]
- [[Karel Poborský]]
- [[Mauricio Pochettino]]
- [[Tomás Pochettino]]
- [[Gintas Podelis]]
- [[Maksim Podholjuzin]]
- [[Lukas Podolski]]
- [[Paul Pogba]]
- [[Pavel Pogrebnjak]]
- [[Joel Pohjanpalo]] 
- [[Aivar Pohlak]]
- [[Pelle Pohlak]]
- [[Vukašin Poleksić]]
- [[Ezequiel Ponce]]
- [[Leonardo Ponzio]]
- [[Markus Poom]]
- [[Mart Poom]] 
- [[Gabriel Popescu]]
- [[Ivelin Popov]]
- [[Denis Popović]]
- [[Tony Popovic]]
- [[Alexandra Popp]]
- [[Pedro Porro]]
- [[Francisco Portillo]]
- [[Portu]]
- [[Stefan Posch]]
- [[‎Sander Post]]
- [[Hélder Postiga]]
- [[Graham Potter]]
- [[Yussuf Poulsen]]
- [[Nick Powell]]
- [[Dennis Praet]]
- [[Cesare Prandelli]]
- [[Danijel Pranjić]]
- [[Fabio Prates]]
- [[Lucas Pratto]]
- [[Aivar Priidel]]
- [[Aleksandar Prijović]]
- [[Alex Pritchard]]
- [[Quincy Promes]]
- [[Albert Prosa]] 
- [[Dado Pršo]]
- [[Igor Prins]]
- [[Stanislav Prins]]
- [[Grischa Prömel]]
- [[Davy Pröpper]]
- [[Tymoteusz Puchacz]]
- [[Rene Puhke]]
- [[Arūnas Pukelevičius]]
- [[Martti Pukk]]
- [[Teemu Pukki]]
- [[Christian Pulisic]]
- [[Eino Puri]]
- [[Sander Puri]]
- [[Ats Purje]]
- [[Ferenc Puskás]]
- [[Aleksandr Puštov]]
- [[Jorginho Putinatti]]
- [[Marko Putinčanin]]
- [[Carles Puyol]]
- [[Raimond Põder]]
- [[Kristofer Põldme]]

==Q==
[[Robin Quaison]]
- [[Ricardo Quaresma]]
- [[Juan Sebastián Quintero]]
- [[Damiano Quintieri]]
- [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]]

==R==
[[Mohsen Rabiekhah]]
- [[Adrien Rabiot]]
- [[Ivan Radeljić]]
- [[Nemanja Radonjić]]
- [[Ștefan Radu]]
- [[Lukas Raeder]]
- [[Rafael Pereira da Silva]] 
- [[Rafinha]]
- [[Rafinha (sündinud 1993)]]
- [[Baba Rahman]]
- [[Uwe Rahn]]
- [[Jukka Raitala]]
- [[Lembit Rajala]]
- [[Margus Rajaver]]
- [[Predrag Rajković]]
- [[Ivan Rakitić]]
- [[Benito Raman]]
– [[Adil Rami]]
- [[Ramires]]
- [[Gonçalo Ramos]]
- [[Rafael Ramos]]
- [[Sergio Ramos]]
- [[Aaron Ramsey]] 
- [[Claudio Ranieri]]
- [[Krister-Kaspar Rannamaa]]
- [[Milan Rapaić]]
- [[Megan Rapinoe]]
- [[Marcus Rashford]]
- [[Giacomo Raspadori]]
- [[Tomas Ražanauskas]]
- [[Andrei Rațiu]]
- [[Daniil Ratnikov]]
- [[Eduard Ratnikov]] 
- [[Sergei Ratnikov]]
- [[Svajūnas Rauckis]]
- [[Andreas Raudsepp]]
- [[Raúl]]
- [[David Raum]]
- [[Pasi Rautiainen]]
- [[David Raya]]
- [[Rayan]]
- [[Oleg Reabciuk]]
- [[Tim Ream]]
- [[Ante Rebić]]
- [[Harry Redknapp]]
- [[Nathan Redmond]]
- [[Darius Regelskis]]
- [[Walid Regragui]]
- [[Otto Rehhagel]]
- [[Tijjani Reijnders]]
- [[Martin Reim]]
- [[Riido Reiman]]
- [[Bernhard Rein]]
- [[José Manuel Reina]]
- [[Reinaldo]]
- [[Otto Reinfeldt-Reinlo]]
- [[Raido Reinsalu]]
- [[Eerik Reinsoo]]
- [[Mikk Reintam]]
- [[Ott Reinumäe]]
- [[Michael Reiziger]]
- [[Karim Rekik]]
- [[Loïc Rémy]]
- [[Marco Reus]]
- [[Carles Rexach]] 
- [[Diego Antonio Reyes]]
- [[Israel Reyes]]
- [[Giovanni Reyna]]
- [[Chadi Riad]]
- [[Adriano Leite Ribeiro]]
- [[Éverton Ribeiro]]
- [[Franck Ribéry]] 
- [[Hamilton Ricard]]
- [[Declan Rice]]
- [[Chris Richards]]
- [[Micah Richards]]
- [[Jaïro Riedewald]]
- [[Maximilian Riedmüller]]
- [[Søren Rieks]]
- [[Emiliano Rigoni]]
- [[Herol Riiberg]]
- [[John Arne Riise]]
- [[Boris Riisik]]
- [[Frank Rijkaard]]
- [[Tomas Rimas]]
- [[Artūras Rimkevičius]]
- [[Danilo Rinaldi]]
- [[Richard Ríos]]
- [[Josh Risdon]]
- [[Roope Riski]]
- [[Ranet Ristikivi]]
- [[Stefan Ristovski]]
- [[Rivaldo]]
- [[Blas Riveros]]
- [[Arjen Robben]]
- [[Robinho]] 
- [[Antonee Robinson]]
- [[Callum Robinson]]
- [[Jack Robinson]]
- [[Paul Robinson]]
- [[Joel Robles]]
- [[Bobby Robson]]
- [[Hal Robson-Kanu]]
- [[Marcos Rocha]]
- [[Sergio Rochet]]
- [[Hugo Rodallega]]
- [[Sebastian Rode]]
- [[Joe Rodon]]
- [[Garry Rodrigues]]
- [[Jorge Rodrigues]]
- [[Márcio Rodrigues]]
- [[Moacir Rodrigues dos Santos]]
- [[Ángel Rodríguez]]
- [[Guido Rodríguez]]
- [[Jaime Rodríguez]]
- [[James Rodríguez]]
- [[Jay Rodriguez]]
- [[Jonathan Rodríguez]]
- [[Luis Alfonso Rodríguez]]
- [[Maximiliano Rodríguez]]
- [[Óscar Rodríguez]]
- [[Yoel Rodríguez]]
- [[Pedro Rodríguez Ledesma]]
- [[Jack Rodwell]]
- [[Mads Roerslev]]
- [[Morgan Rogers]]
- [[Marcus Rohdén]]
- [[Marco Rojas]]
- [[Robert Rojas]]
- [[Marcos Rojo]]
- [[Simon Rolfes]]
- [[Esteban Rolón]]
- [[Leonardo Rolón]]
- [[Raido Roman]]
- [[Taras Romanczuk]]
- [[Koffi Ndri Romaric]]
- [[Romário]]
- [[Ángel Romero]]
- [[Cristian Romero]]
- [[Luis Alberto Romero]]
- [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]]
- [[Oriol Romeu]]
- [[Ronaldinho]]
- [[Ronaldo]]
- [[Cristiano Ronaldo]]
- [[Salomón Rondón]]
- [[Frederik Rønnow]]
- [[Meelis Rooba]]
- [[Urmas Rooba]] 
- [[Wayne Rooney]] 
- [[Roberto Rosales]]
- [[Tomáš Rosický]]
- [[Diego Rossi]]
- [[Marco Rossi]]
- [[Paolo Rossi]]
- [[Serhi Rožok]]
- [[Alessandro Rottoli]]
- [[James Michael Rowe]]
- [[Mark Rudan]]
- [[Artjoms Rudņevs]]
- [[Fabián Ruiz]]
- [[Marcel Ruiz]]
- [[Víctor Ruiz]]
- [[Gerónimo Rulli]]
- [[Karl-Heinz Rummenigge]]
- [[Lukas Rupp]]
- [[Miguel Ángel Russo]]
- [[Sander Rõivassepp]]
- [[Artur Rättel]] 
- [[Kevin Rääbis]]
- [[Helmuth Räästas]]
- [[Antonio Rüdiger]]
- [[Henri Rüütli]]
- [[Tarmo Rüütli]]
- [[Mathew Ryan]]
- [[Ingvar Rydell]]
- [[Julian Ryerson]]

==S==
[[Kaimar Saag]] 
- [[Elmar Saar]]
- [[Kaarel Saar]]
- [[Tomi Saarelma]]
- [[Youssouf Sabaly]]
– [[Simão Sabrosa]]
– [[Armando Sadiku]]
– [[Michal Sadílek]]
– [[Matvei Safonov]]
- [[Oleksandr Safronov]]
- [[Bacary Sagna]]
- [[Louis Saha]]
- [[Aleksander Saharov]]
- [[Ismael Saibari]]
- [[Trent Sainsbury]]
- [[Allan Saint-Maximin]]
- [[Romain Saïss]]
- [[Bukayo Saka]]
- [[Daisuke Sakata]]
- [[Janno Saks]]
- [[Bartosz Salamon]]
- [[Carlos Salcedo]]
- [[Santiago Salcedo]]
- [[Anton Salétros]]
- [[Nathan Saliba]]
- [[William Saliba]]
- [[Hasan Salihamidžić]]
- [[Julio Salinas]]
- [[Joseph Saliste]]
- [[Mohammed Salisu]]
- [[Roland Sallai]]
- [[Eduardo Salvio]]
- [[Giórgos Samarás]]
- [[Mbwana Samatta]]
- [[Brice Samba]]
- [[Albert Sambi Lokonga]]
- [[César Sampaio]]
- [[Daniel Sanabria]]
- [[Alexis Sánchez]]
- [[Carlos Andrés Sánchez]]
- [[Jorge Sánchez]]
- [[José Enrique Sánchez]]
- [[Oswaldo Sánchez]]
- [[Robert Sánchez]]
- [[Víctor Sánchez Mata]]
- [[Brent Sancho]]
- [[Jadon Sancho]]
- [[Alex Sandro]]
- [[Roque Santa Cruz]]
- [[Federico Santander]]
- [[Andrey Santos]]
- [[Douglas Santos]]
- [[Fábio Santos]]
- [[Fernando Santos]]
- [[Rauno Sappinen]]
- [[Edwin van der Sar]]
- [[Gabriel Sara]]
- [[Pablo Sarabia]]
- [[Josh Sargent]]
- [[Ismaïla Sarr]]
- [[Pape Matar Sarr]]
- [[Aljona Sasova]]
- [[Carlos Saucedo]]
- [[Maarja Saulep]]
- [[Claudius Sava]]
- [[Demba Savage]]
- [[Jefferson Savarino]]
- [[Mantas Savėnas]]
- [[Erko Saviauk]]
- [[Stefan Savić]]
- [[Javier Saviola]]
- [[Aleksei Savitski]]
- [[Daniil Savitski]]
- [[Lionel Scaloni]]
- [[Gianluca Scamacca]]
- [[Gustavo Scarpa]]
- [[Louis Schaub]]
- [[Patrik Schick]]
- [[Salvatore Schillaci]]
- [[Christopher Schindler]]
- [[Alexander Schlager]]
- [[Nico Schlotterbeck]]
- [[Jeffrey Schlupp]]
- [[Kasper Schmeichel]]
- [[Peter Schmeichel]] 
- [[Romano Schmid]]
- [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]]
- [[Bernd Schneider (jalgpallur)|Bernd Schneider]]
- [[Morgan Schneiderlin]]
- [[Paul Scholes]]
- [[Jerdy Schouten]]
- [[Nico Schulz]]
- [[Stefan Schwab]]
- [[Mark Schwarzer]]
- [[Bastian Schweinsteiger]]
- [[Marvin Schwäbe]]
- [[András Schäfer]]
- [[Fabian Schär]]
- [[Lasse Schöne]]
- [[Alessandro Schöpf]]
- [[Rasmus Schüller]]
- [[André Schürrle]]
- [[Luiz Felipe Scolari]]
- [[Goce Sedloski]]
- [[Clarence Seedorf]] 
- [[Sander Seeman]]
- [[Haris Seferović]]
- [[Geórgios Seitarídis]]
- [[Ole Selnæs]]
- [[Matz Sels]]
- [[Antoine Semenyo]]
- [[Philippe Senderos]]
- [[Marcos Senesi]]
- [[Marcos Senna]]
- [[Stefano Sensi]]
- [[Markkus Seppik]]
- [[Suat Serdar]]
- [[Thulani Serero]]
- [[Jean Michaël Seri]]
- [[Ryan Sessegnon]]
- [[Salva Sevilla]]
- [[Lawrence Shankland]]
- [[Bill Shankly]]
- [[Xherdan Shaqiri]]
- [[Luke Shaw]]
- [[Alan Shearer]] 
- [[Rocco Robert Shein]]
- [[Jonjo Shelvey]]
- [[Cillian Sheridan]]
- [[Teddy Sheringham]]
- [[Djibril Sidibé]]
- [[Andrei Sidorenkov]]
- [[Donald-Olivier Sié]]
- [[Viktor Sieger]]
- [[Kolbeinn Sigþórsson]]
- [[Georg Siimenson]]
- [[Paulo Silas]]
- [[August Martin Silber]]
- [[Otto Silber]]
- [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]]
- [[Joonas Sild]]
- [[Kaspar Sillamaa]]
- [[Ramol Sillamaa]]
- [[Annika Sillaots]]
- [[Ats Sillaste]]
- [[Mikk Sillaste]]
- [[Antony Silva]]
- [[Bernardo Fernandes da Silva]]
- [[David Silva]]
- [[Eduardo da Silva]]
- [[Fábio Silva]]
- [[Gilberto Silva]]
- [[Lucas Silva]]
- [[Rafa Silva]]
- [[Thiago Silva]]
- [[Mohamed Simakan]]
- [[René Simões]]
- [[Matt Simon]]
- [[Moses Simon]]
- [[Xavi Simons]]
- [[Wilfried Singo]]
- [[Sander Sinilaid]]
- [[Vlasi Sinjavski]]
- [[Salvatore Sirigu]]
- [[Moussa Sissoko]]
- [[Ellyes Skhiri]]
- [[Dmitri Skiperski]]
- [[Robert Skov]]
- [[Viktor Skrõpnõk]]
- [[Nejc Skubic]]
- [[Naïm Sliti]]
- [[Chris Smalling]]
- [[Valeri Smelkov]]
- [[Maksim Smirnov]]
- [[Roman Smiško]]
- [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]]
- [[Evald Smitt]]
- [[Wesley Sneijder]] 
- [[Cédric Soares]]
- [[Everton Soares]]
- [[Júlio César Soares Espíndola]]
- [[Waldemar Sobota]]
- [[Rubén Sobrino]]
- [[Roman Sobtšenko]]
- [[Sócrates]]
- [[Roberto Soldado]] 
- [[Ola Solbakken]]
- [[Ståle Solbakken]]
- [[Carlos Soler]]
- [[Hope Solo]]
- [[Manor Solomon]]
- [[Ole Gunnar Solskjær]]
- [[Yann Sommer]]
- [[Alex Song]]
- [[Erik Sorga]]
- [[Sebastián Soria]]
- [[Juan Pablo Sorín]]
- [[Alexander Sørloth]]
- [[Vadim Sorokin]]
- [[José Sosa]]
- [[Yeferson Soteldo]]
- [[Tomáš Souček]]
- [[Hillal Soudani]]
- [[Adama Soumaoro]]
- [[Boubakary Soumaré]]
- [[Samuel Souprayen]]
- [[Diego Souza]]
- [[Josef de Souza]]
- [[Harry Souttar]]
- [[John Souttar]]
- [[Djibril Sow]]
- [[Uroš Spajić]]
- [[Luciano Spalletti]]
- [[Silvio Spann]]
- [[Tim Sparv]]
- [[Gary Speed]]
- [[Leonardo Spinazzola]]
- [[Matthew Spiranovic]]
- [[Stefan Spirovski]]
- [[Ron Springett]]
- [[Sébastien Squillaci]] 
- [[Dennis Srbeny]]
- [[Darijo Srna]]
- [[Ádám Szalai]]
- [[Attila Szalai]]
- [[Wojciech Szczęsny]]
- [[Marian Szeja]] 
- [[Dominik Szoboszlai]]
- [[Damian Szymański]]
- [[Sebastian Szymański]]
- [[Jack Stacey]]
- [[Lorenzo Staelens]]
- [[Jaap Stam]]
- [[Benjamin Stambouli]]
- [[Nicolae Stanciu]]
– [[Bogdan Stancu]]
– [[Josip Stanišić]]
- [[Dejan Stanković]]
- [[Carl Starfelt]]
- [[Niklas Stark]]
- [[Tom Starke]]
- [[Tõnis Starkopf]]
- [[Mihhail Starodubtsev]]
- [[Maarten Stekelenburg]]
- [[Alen Stepanjan]]
- [[Andrei Stepanov]]
- [[Jack Stephens]]
- [[Raheem Sterling]]
- [[Enda Stevens]]
- [[Lars Stindl]]
- [[Hristo Stoichkov]]
- [[Petar Stojanović (jalgpallur)|Petar Stojanović]]
- [[Dragan Stojković]]
- [[Vladimir Stojković]]
- [[Modestas Stonys]]
- [[Ilian Stoyanov]]
- [[Carlos Strandberg]]
- [[Stefan Strandberg]]
- [[Sander van de Streek]]
- [[Marco Streller]]
- [[Getriin Strigin]]
- [[Ivan Strinić]]
- [[Kevin Strootman]]
- [[Jens Stryger Larsen]]
- [[Daniel Sturridge]]
- [[Edwin Stüf]]
- [[Ervin Stüf]]
- [[Damián Suárez]]
- [[Luis Suárez (sündinud 1997)|Luis Suárez]]
- [[Luis Alberto Suárez]] 
- [[Luis Suárez Miramontes]]
- [[Gabriel Suazo]]
- [[Igor Subbotin]]
- [[Marek Suchý]]
- [[Petar Sučić]]
- [[Yukinari Sugawara]]
- [[Vitali Sujetov]]
- [[Crysencio Summerville]]
- [[Noah Sonko Sundberg]]
- [[Tomáš Suslov]]
- [[Daisuke Suzuki]]
- [[Kristjan Suurjärv]]
- [[Maarek Suursaar]] 
- [[Mattias Svanberg]]
- [[Jonas Svensson]]
- [[Václav Svěrkoš]]
- [[Karol Świderski]]
- [[Sergi Sõdortšuk]]
- [[Çağlar Söyüncü]]
- [[Niklas Süle]]
- [[Issiaga Sylla]]

==Š==
[[Bojan Šaranov]]
- [[Ľubomír Šatka]]
- [[Maksim Šatskihh]]
- [[Ilja Šesterkov]]
- [[Andri Ševtšenko]]
- [[Roman Širokov]]
- [[Tihhon Šišov]]
- [[Milan Škoda]]
- [[Milan Škriniar]]
- [[Martin Škrtel]]
- [[German Šlein]]
- [[Vladimír Šmicer]]
- [[Michael Špaček]]
- [[Marek Špilár]]
- [[Andraž Šporar]]
- [[Georgi Štšennikov]]
- [[Davor Šuker]]
- [[Pavel Šulc]]
- [[Anton Šunin]]
- [[Josip Šutalo]]
- [[Mark Švets]]

==Z==
[[Pablo Zabaleta]] -
[[Illja Zabarnõi]] -
[[Cristian Zaccardo]] -
[[Mário Zagallo]] -
[[Antônio Carlos Zago]] -
[[Theódoros Zagorákis]] -
[[Eran Zahavi]] -
[[Vjatšeslav Zahovaiko]] - 
[[Nikolajs Zaicevs]] -
[[Miha Zajc]] -
[[Denis Zakaria]] -
[[Aleksandr Zakarljuka]] -
[[Nicola Zalewski]] -
[[Carlos Zambrano]] -
[[Gianluca Zambrotta]] -
[[Iván Zamorano]] -
[[Javier Zanetti]] - 
[[Nicolò Zaniolo]] -
[[Gustavo Zapata]] - 
[[Duván Zapata]] -
[[Davide Zappacosta]] -
[[Matías Zaracho]] -
[[Mauro Zárate]] -
[[Zé Roberto]] -
[[Ned Zelić]] -
[[Indrek Zelinski]] -
[[Boudewijn Zenden]] -
[[Arbër Zeneli]] -
[[Sergei Zenjov]] -
[[Zico]] - 
[[Zinédine Zidane]] -
[[Christian Ziege]] -
[[Piotr Zieliński]] -
[[Hakim Ziyech]] -
[[Roman Zobnin]] -
[[Dino Zoff]] -
[[Kenneth Zohore]] -
[[Marcin Zomerski]] -
[[Bruno Zuculini]] -
[[Steven Zuber]] -
[[Juan Camilo Zúñiga]] -
[[Konstantin Zõrjanov]]

==Ž==
[[Margarita Žernosekova]]
- [[Nikola Žigić]]
- [[Juri Žirkov]]
- [[Aleksandar Živković]]
- [[Andrija Živković]]
- [[Boris Živković]]

==T==
[[Albert Taar]]
- [[Robert Taar]]
- [[Josip Tadič]]
- [[Adam Taggart]]
- [[Nicolás Tagliafico]]
- [[Jonathan Tah]]
- [[Teemu Tainio]]
- [[Taie Taiwo]]
- [[Taye Taiwo]]
- [[Daiki Takamatsu]]
- [[Hideaki Takeda]]
- [[Montassar Talbi]]
- [[Heikki Talimaa]]
- [[Tanel Tamberg]]
- [[Alex Matthias Tamm]]
- [[Heiko Tamm]]
- [[Joonas Tamm]]
- [[Annika Tammela]]
- [[Lisette Tammik]]
- [[Ao Tanaka]]
- [[Renato Tapia]]
- [[Edmond Tapsoba]]
- [[Diego Tardelli]]
- [[Mehdi Taremi]]
- [[James Tarkowski]]
- [[Martin Taska]]
- [[Júlio Tavares]]
- [[Marcus Tavernier]]
- [[Greg Taylor]]
- [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]]
- [[Ryan Taylor]]
- [[‎Ingemar Teever]]
- [[Sten Teino]]
- [[Teitur Þórðarson]]
- [[Alex Teixeira]]
- [[Armando Teixeira]]
- [[Vitali Teleš]]
- [[Vladimir Tell]]
- [[Alex Telles]]
- [[Cristian Tello]]
- [[Taijo Teniste]]
- [[Timo Teniste]] 
- [[Siim Tenno]]
- [[Simo Tenno]]
- [[Bryan Angulo Tenorio]]
- [[Carlos Tenorio]]
- [[Elmar Tepp]]
- [[Marc-André ter Stegen]]
- [[Sergei Terehhov]]
- [[Simon Terodde]]
- [[John Terry]]
- [[Robert Tesche]]
- [[William Tesillo]]
- [[Tetê]]
- [[Kenny Tete]]
- [[Benjamin Tetteh]]
- [[Alexander Tettey]]
- [[Teddy Teuma]]
- [[Carlos Tévez]]
- [[Florian Thauvin]]
- [[Arthur Theate]]
- [[Igor Thiago]]
- [[Malick Thiaw]]
- [[Kristian Thorstvedt]]
- [[Lilian Thuram]]
- [[Marcus Thuram]]
- [[Kieran Tierney]]
- [[Raimond Tiidermann]]
- [[Ronaldo Tiismaa]]
- [[Tiit Tikenberg]]
- [[Annika Tikk]]
- [[Guus Til]]
- [[Malik Tillman]]
- [[Jurriën Timber]]
- [[Paulo César Tinga]]
- [[Anton Tinnerholm]]
- [[Evald Tipner]]
- [[Deniss Tjapkin]]
- [[Ziad Tlemçani]]
- [[Harry Toffolo]]
- [[Toomas Tohver]]
- [[Joona Toivio]]
- [[Miikka Toivola]]
- [[Ola Toivonen]]
- [[Stanislav Tokarev]]
- [[Rafael Tolói]]
- [[Jon Dahl Tomasson]]
- [[Takehiro Tomiyasu]]
- [[Fikayo Tomori]]
- [[Rasmus Tomson]]
- [[Sandro Tonali]]
- [[Ivan Toney]]
- [[Luca Toni]]
- [[Mait Toom]]
- [[Janar Toomet]]
- [[Jens Toornstra]]
- [[Borislav Topić]]
- [[Ömer Toprak]]
- [[Kaarel Torop]] 
- [[Curro Torres]]
- [[Félix Torres]]
- [[Fernando Torres]]
- [[Ferran Torres]]
- [[Roberto Torres]]
- [[Cenk Tosun]]
- [[Francesco Totti]]
- [[Sadio Tounkara]]
- [[Abdoulaye Touré]]
- [[Almamy Touré]]
- [[Kolo Touré]]
- [[Yaya Touré]]
- [[Aleksandar Trajkovski]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1990)]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1996)]]
- [[Bertrand Traoré]]
- [[Hamari Traoré]]
- [[Ibrahima Traoré]] 
- [[Ismaël Traoré]]
- [[Giovanni Trapattoni]]
- [[Taavi Trasberg]]
- [[Gernot Trauner]]
- [[Emma Treiberg]]
- [[Óscar Trejo]]
- [[Santiago Tréllez]]
- [[Marius Trésor]]
- [[David Trézéguet]]
- [[Ivan Tričkovski]]
- [[Francisco Trincão]]
- [[Kieran Trippier]]
- [[James Troisi]]
- [[William Troost-Ekong]]
- [[Auston Trusty]]
- [[Tiina Trutsi]]
- [[Vasíleios Tsiártas]] 
- [[Martin Tšegodajev]]
- [[Igor Tšeminava]]
- [[Marek Tšernjavski]]
- [[Deniss Tšerõšev]]
- [[Arsen Tšilingarjan]]
- [[Sergei Tšopik]]
- [[Anton Tšuikov]]
- [[Georgi Tšutšelov]]
- [[Chrístos Tzólis]]
- [[Carl Tubarik]]
- [[Thomas Tuchel]]
- [[Igor Tudor]]
- [[Ozan Tufan]]
- [[Sakari Tukiainen]]
- [[Sven Tumba]]
- [[Georgi Tunjov]]
- [[Ryan Tunnicliffe]]
- [[Evald Tupits]]
- [[Edgar Tur]]
- [[Arda Turan]]
- [[Almir Turković]]
- [[Ross Turnbull]]
- [[Matt Turner]]
- [[Rauno Tutk]]
- [[Anatoli Tõmoštšuk]]
- [[Erko Jonne Tõugjas]]
- [[Raiko Tähhe]]
- [[Rain Tölpus]]
- [[Janar Tükk]]
- [[Przemysław Tytoń]]

==U==
[[Atsuto Uchida]]
- [[Masao Uchino]]
- [[Atsushi Uchiyama]]
- [[Destiny Udogie]]
- [[Tomáš Ujfaluši]]
- [[Roberts Uldriķis]]
- [[Ivo Ulich]]
– [[Samuel Umtiti]]
- [[Deniz Undav]]
– [[Dayot Upamecano]]
– [[Kacper Urbański]]
– [[Marco Ureña]]
- [[Mateus Uribe]]
– [[Jere Uronen]]
- [[Martin Ustaal]]
- [[Dmitri Ustritski]]
- [[Anatoli Ušanov]]
- [[Peter Utaka]]
- [[Heinrich Uukkivi]]
- [[Rauno Uusküla]]

==V==
[[Rafael van der Vaart]]
- [[Tomáš Vaclík]]
- [[Andreas Vaher]]
- [[Reelika Vaher]]
- [[Vahur Vahtramäe]]
- [[Georg Vain]]
- [[Hendrik Vainu]]
- [[Eimantas Valaitis]]
- [[Mathieu Valbuena]]
- [[Eugeni Valderrama]]
- [[Diego Valdés]]
- [[José Ángel Valdés]]
- [[Victor Valdes]]
- [[Bruno Valdez]]
- [[Nelson Haedo Valdez]]
- [[Jorge Valdivia]]
- [[Richard Valdov]]
- [[Antonio Valencia]]
- [[Filip Valenčič]]
- [[Juan Carlos Valerón]]
- [[Aleksander Valkenpert]]
- [[Virgo Vallik]]
- [[Karl Andre Vallner]]
- [[Elari Valmas]]
- [[Oleg Valov]]
- [[Mikk Valtna]]
- [[Siim Valtna]]
- [[Hendrik Van Crombrugge]]
- [[Hans Vanaken]]
- [[André Vandeweyer]]
- [[Gerald Vanenburg]]
- [[Andris Vaņins]]
- [[Tõnis Vanna]]
- [[Raphaël Varane]]
- [[Guillermo Varela]]
- [[Silvestre Varela]]
- [[Lauri Varendi]]
- [[Camilo Vargas]]
- [[Eduardo Vargas]]
- [[Matías Vargas]]
- [[Tony Varjund]]
- [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]]
- [[Nikola Vasilj]]
- [[Darius Vassell]]
- [[Konstantin Vassiljev]]
- [[Nikita Vassiljev]]
- [[Ivica Vastić]]
- [[Franco Vázquez]]
- [[Sergio Vázquez]]
- [[Jan Važinski]]
- [[Rudi Vata]]
- [[Jürgen Veber]]
- [[Matías Vecino]]
- [[Jaanus Veensalu]]
- [[Robert Veering]]
- [[Monika Vehlmann]] 
- [[Raphael Veiga]]
- [[Renato Veiga]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Carlos Vela]]
- [[Julián Estiven Vélez]]
- [[Miloš Veljković]]
- [[Taavi Vellemaa]]
- [[Micky van de Ven]]
- [[Stylianós Venetídis]]
- [[Alan Ventsel]]
- [[Fausto Vera]]
- [[Bart Verbruggen]]
- [[Jordan Veretout]]
- [[Lucas Veríssimo]]
- [[Thomas Vermaelen]] 
- [[Gabriel Veron]]
- [[Juan Sebastián Verón]]
- [[Māris Verpakovskis]]
- [[Marco Verratti]]
- [[Mikel Vesga]]
- [[Rain Vessenberg]]
- [[Jannik Vestergaard]]
- [[Martin Vetkal]]
- [[Domagoj Vida]]
- [[Arturo Vidal]] 
- [[Nemanja Vidić]]
- [[Aurelio Vidmar]]
- [[Luan Vieira]]
- [[Marcelo Vieira]] 
- [[Patrick Vieira]]
- [[Jonathan Viera]]
- [[Christian Vieri]]
- [[Luciano Vietto]]
- [[Sergei Vihrov]]
- [[Kristen Viikmäe]]
- [[Taavi Viikna]]
- [[Sander Viira]]
- [[Tito Vilanova]]
- [[Sepo Vilderson]]
- [[Tonny Vilhena]]
- [[Anett Vilipuu]]
- [[David Villa]]
- [[Mathias Villota]]
- [[Matías Viña]]
- [[Kayne Vincent]]
- [[Abner Vinícius]]
- [[Carlos Vinícius]]
- [[Felipe Vizeu]]
- [[Dmitri Vjaltšinov]]
- [[Ron Vlaar]]
- [[Odisseas Vlachodímos]]
- [[Dušan Vlahović]]
- [[Kevin Vogt]]
- [[Aleksandr Volkov]]
- [[Yochanan Vollach]]
- [[Kevin Volland]]
- [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)|Aleksandr Volodin]]
- [[Johan Vonlanthen]]
- [[Karel Voolaid]]
- [[Kristjan Vomm]]
- [[Michel Vorm]]
- [[Vladimir Voskoboinikov]]
- [[Denis Vnukov]]
- [[Stefan de Vrij]]
- [[Šime Vrsaljko]]
- [[Dare Vršič]]
- [[Zísis Vrýzas]]
- [[Mirko Vučinić]]
- [[Budimir Vujačić]]
- [[Martin Vunk]] 
- [[Tanel Võtti]] 
- [[Leo Väisänen]]
- [[Hugo-Eugen Väli]]
- [[Henri Välja]]
- [[Rudi Völler]]

==W==

[[Hidetoshi Wakui]]
- [[Theo Walcott]]
- [[Luca Waldschmidt]]
- [[Kyle Walker]]
- [[Jonathan Walters]]
- [[Abby Wambach]]
- [[Aaron Wan-Bissaka]]
- [[Paulo Wanchope]]
- [[Paul Wanner]]
- [[Danny Ward]]
- [[Stephen Ward]]
- [[James Ward-Prowse]]
- [[Amr Warda]]
- [[Adílson Warken]]
- [[Daniel Wass]]
- [[Ronald Waterreus]]
- [[George Weah]]
- [[Wout Weghorst]]
- [[Julian Weigl]]
- [[Patrick Weihrauch]]
- [[Mitchell Weiser]]
– [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1939)|Vladimír Weiss]]
– [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1964)|Vladimír Weiss II]]
– [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1989)|Vladimír Weiss III]]
- [[Danny Welbeck]]
- [[Nahki Wells]]
- [[Wendell]]
- [[Timo Werner]]
- [[Sander Westerveld]]
- [[Sean Tremaine Whalen]]
- [[Connor Wickham]]
- [[Silvan Widmer]]
- [[Felix Wiedwald]]
- [[Georginio Wijnaldum]]
- [[Kamil Wilczek]]
- [[Yanic Wildschut]]
- [[Christian Wilhelmsson]] 
- [[Alex Wilkinson]]
- [[David Williams (jalgpallur)|David Williams]]
- [[Iñaki Williams]]
- [[Willian Borges da Silva]]
- [[Joe Willock]]
- [[Jack Wilshere]]
- [[Callum Wilson]]
- [[Jonas Wind]]
- [[Florian Wirtz]]
- [[Yoane Wissa]]
- [[Axel Witsel]]
- [[Marius Wolf]]
- [[Joe Worrall]]
– [[Bailey Wright]]
- [[Haji Wright]]
- [[Maximilian Wöber]]
- [[Christian Wörns]]

==Õ==
[[Jan Õun]] 
- [[Janar Õunap]]
- [[Kethy Õunpuu]]

==Ä==
[[Mika Ääritalo]]

==Ö==
[[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]]

==Ü==
[[Enes Ünal]]
- [[Cengiz Ünder]]
- [[Oskar Üpraus]]

==X==
[[Granit Xhaka]]

==Y==
[[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Lamine Yamal]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Atsushi Yoneyama]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Yu Hai]]

== Vaata ka ==
*[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]]

[[Kategooria:Jalgpallurid| Jalgpallurid]]
[[Kategooria:Sportlaste loendid]]
[[Kategooria:Jalgpalli loendid]]</text>
      <sha1>pmyooluskqgxvoz8gm8xj4v37ac1efh</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185080</id>
      <parentid>7185036</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T09:15:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* G */</comment>
      <origin>7185080</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="76252" sha1="orzm3e5myr9qwdv270r8sry1sdg6xke" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[jalgpallur]]eid. 

{{tähed}}

==A==
[[Hans Aabech]]
- [[Harald Aabrekk]]
- [[Kim Aabech]]
- [[Gerard Aafjes]]
- [[Carlos Aalbers]]
- [[Mika Aaltonen]]
- [[Gert Aandewiel]]
- [[Patrick van Aanholt]] 
- [[Signy Aarna]]
- [[Max Aarons]]
- [[Kees Aarts]]
- [[Thelo Aasgaard]]
- [[Liel Abada]]
- [[Ignazio Abate]]
- [[Ali Abdi]]
- [[Besart Abdurahimi]]
- [[Éric Abidal]]
- [[Vincent Aboubakar]]
- [[Tammy Abraham]]
- [[Luis Abram]]
- [[Aleksandrs Abramenko]]
- [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)]]
- [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)]]
- [[Anderson Luís de Abreu Oliveira]]
- [[Francesco Acerbi]]
- [[Gabriel Achilier]]
- [[Alberto Acosta]] 
- [[Marcos Acuña]]
- [[Ché Adams]]
- [[Tyler Adams]]
- [[David Addy]]
- [[Emmanuel Adebayor]]
- [[Karim Adeyemi]]
- [[Simon Adingra]]
- [[Dominic Adiyiah]]
- [[Luis Advíncula]]
- [[Dick Advocaat]]
- [[Ibrahim Afellay]]
- [[Benik Afobe]]
- [[Emmanuel Agbadou]]
- [[Gabriel Agbonlahor]]
- [[Daniel Agger]]
- [[Nayef Aguerd]]
- [[Ruben Aguilar]]
- [[Érick Aguirre]]
- [[Ramón Aguirre Suárez]]
- [[Sergio Agüero]]
- [[Ernest Agyiri]]
- [[Jarmo Ahjupera]]
- [[Anel Ahmedhodžić]]
- [[Kassim Aidara]]
- [[Ola Aina]]
- [[Mihkel Ainsalu]]
- [[Kristoffer Ajer]]
- [[Manuel Akanji]]
- [[Igor Akinfejev]]
- [[Kevin Akpoguma]]
- [[Mihkel Aksalu]]
- [[David Alaba]] 
- [[Richard Aland]]
- [[Oswaldo Alanís]]
- [[Lucas Alario]]
- [[Jordi Alba]]
- [[Flórián Albert]]
- [[Yuri Alberto]]
- [[Raúl Albiol]]
- [[Marc Albrighton]]
- [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]]
- [[Omar Alderete]]
– [[Toby Alderweireld]]
- [[Uota Ale]]
- [[Sergei Aleinikov]]
- [[Iván Alejo]]
- [[Aleksandr Aleksejev (jalgpallur)|Aleksandr Aleksejev]]
- [[Pavel Aleksejev]]
- [[Gustavo Alfaro]]
- [[Rejal Alijev]]
- [[Rene Aljas]]
- [[Teet Allas]]
- [[Markus Allast]]
- [[Marcus Allbäck]]
- [[Joe Allen]]
- [[Martin Allik]]
- [[Rauno Alliku]]
- [[André Almeida]]
- [[Miguel Almirón]]
- [[Manuel Almunia]]
- [[Kevin Aloe]]
- [[Viktor Alonen]]
- [[Júnior Alonso]]
- [[Marcos Alonso]]
- [[Xabier Alonso]]
- [[Hamit Altıntop]]
- [[Roberto Alvarado]]
- [[Guido Alvarenga]]
- [[Edson Álvarez]]
- [[Julián Álvarez]]
- [[Kevin Álvarez]]
- [[Yeray Álvarez]]
- [[Alar Alve]] 
- [[Bruno Alves]]
- [[Dani Alves]] 
- [[Magno Alves]]
- [[Selim Amallah]]
- [[Massimo Ambrosini]]
- [[Sammy Ameobi]]
- [[Shola Ameobi]]
- [[Nadiem Amiri]]
- [[Mohamed Amoura]]
- [[Ethan Ampadu]]
- [[Sofyan Amrabat]]
- [[Carlo Ancelotti]]
- [[Joachim Andersen]]
- [[Peter Ankersen]]
- [[Chris Anderson]]
- [[Elliot Anderson]]
- [[Felipe Anderson]]
- [[Christoffer Andersson]]
- [[Daniel Andersson]]
- [[Florin Andone]]
- [[Jorge Andrade]] 
- [[Benjamin André]]
- [[Kirill Andrejev]]
- [[Nikita Andrejev]]
- [[Keith Andrews]]
- [[Carolus Andriamatsinoro]]
- [[Robert Andrich]]
- [[Nicolas Anelka]]
- [[Wilker Ángel]]
- [[Fabrizio Angileri]]
- [[Hannes Anier]] 
- [[Henri Anier]]
- [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]]
- [[Aleksandr Anjukov]]
- [[Anthony Annan]]
- [[Aivar Anniste]]
- [[Karim Ansarifard]]
- [[Tambet Anso]]
- [[Michail Antonio]]
- [[Ilja Antonov]]
- [[Houssem Aouar]]
- [[Alberto Aquilani]]
- [[Javier Aquino]]
- [[Pedro Aquino]]
- [[Paulus Arajuuri]]
- [[Mauro Arambarri]]
- [[Guilherme Arana]]
- [[Eduardo Aranda]]
- [[Charles Aránguiz]]
- [[Willian Arão]]
- [[Leonardo Araújo]]
- [[Néstor Araujo]]
- [[Ronald Araújo]]
- [[Argo Arbeiter]]
- [[Álvaro Arbeloa]]
- [[Francisco Arce]]
- [[Juan Carlos Arce]]
- [[Alphonse Areola]]
- [[Gabriel Arias]]
- [[Jhon Arias]]
- [[Santiago Arias]]
- [[Joe Aribo]]
- [[Anton Aristov]]
- [[Franco Armani]]
- [[Ionel Armean]]
- [[Pablo Armero]]
- [[Marko Arnautović]]
- [[Graham Arnold]]
- [[Kepa Arrizabalaga]]
- [[Abdiel Arroyo]]
- [[Alan Arruda]]
- [[Axel Rodrigues de Arruda]]
- [[Tolgay Arslan]]
- [[Andrei Aršavin]]
- [[Gerardo Arteaga]]
- [[Artjom Artjunin]] 
- [[Santiago Ascacíbar]]
- [[Kristjan Asllani]]
- [[Iago Aspas]]
- [[Benoît Assou-Ekotto]]
- [[Vitālijs Astafjevs]] 
- [[Taavi Azarov]]
- [[Márcio Azevedo]]
- [[Sardar Azmoun]]
- [[Nathaniel Atkinson]]
- [[Christian Atsu]]
- [[Pierre-Emerick Aubameyang]]
- [[Ludwig Augustinsson]]
- [[Renato Augusto]]
- [[Fredrik Aursnes]]
- [[Charlie Austin]]
- [[Alen Avdić]]
- [[Vlada Avramov]]
- [[Daniel Avramovski]]
- [[Taiwo Awoniyi]]
- [[Roberto Ayala]]
- [[Yasin Ayari]]
- [[André Ayew]]
- [[Kaan Ayhan]]
- [[Luke Ayling]]

==B==
[[Demba Ba]]
- [[Ibrahim Ba]]
- [[Ryan Babel]]
- [[Srđan Babić]]
- [[Boban Babunski]]
- [[Carlos Bacca]]
- [[Irfan Bachdim]]
- [[Fouad Bachirou]]
- [[Daniel Bachmann]]
- [[Hans Backe]]
- [[Pavel Badea]]
- [[Milan Badelj]]
- [[Benoît Badiashile]]
- [[Holger Badstuber]]
- [[Bae Jun-ho]]
- [[Richart Báez]]
- [[Roberto Baggio]]
- [[Karim Bagheri]]
- [[Alexander Bah]]
- [[Stéphane Bahoken]]
- [[Leon Bailey]]
- [[Leighton Baines]]
- [[Emir Bajrami]]
- [[Cédric Bakambu]]
- [[Tiémoué Bakayoko]]
- [[Diego Balbinot]]
- [[Fabián Balbuena]]
- [[Julio César Baldivieso]]
- [[Gareth Bale]]
- [[Mikel Balenziaga]]
- [[Michael Ballack]] 
- [[Iván Balliu]]
- [[Folarin Balogun]]
- [[Leon Balogun]]
- [[Mario Balotelli]] 
- [[Hakan Balta]]
- [[Abudramae Bamba]]
- [[Jonathan Bamba]]
- [[Sol Bamba]]
- [[Robson Bambu]]
- [[Patrick Bamford]]
- [[Nicușor Bancu]]
- [[Éver Banega]]
- [[Gordon Banks]]
- [[Barry Bannan]]
- [[Léo Baptistão]]
- [[Nikita Baranov]]
- [[Kosta Barbarouses]]
- [[Danilo Barbosa]]
- [[Gabriel Barbosa]]
- [[Esequiel Barco]]
- [[Keidi Bare]]
- [[Franco Baresi]]
- [[Dmitri Barinov]]
- [[Borna Barišić]]
- [[Brandon Barker]]
- [[Ross Barkley]]
- [[Tranquillo Barnetta]]
- [[Milan Baroš]]
- [[Antonio Barragán]]
- [[Álvaro Barreal]]
- [[Bismarck Barreto Faria]]
- [[Lucas Barrios]]
- [[Wílmar Barrios]]
- [[Musa Barrow]]
- [[Gareth Barry]] 
- [[Andrea Barzagli]]
- [[Fabien Barthez]]
- [[Kyle Bartley]]
- [[Ángelos Basinás]]
- [[Calvin Bassey]]
- [[Marco van Basten]]
- [[Alessandro Bastoni]]
- [[Maksim Bazjukin]]
- [[Gabriel Batistuta]]
– [[Michy Batshuayi]]
- [[Ivans Baturins]]
- [[Frank Baumann]] 
- [[Oliver Baumann]]
- [[Julian Baumgartlinger]]
- [[Michael Baur]]
- [[Vladlen Baušev]]
- [[Éric Bauthéac]]
- [[Mohamed Bayo]]
- [[Jean Beausejour]]
- [[DaMarcus Beasley]]
- [[Bebeto]]
- [[Aleksandr Bebikh]]
- [[Rodrigo Becão]]
- [[Franz Beckenbauer]]
- [[Alisson Becker]]
- [[David Beckham]]
- [[Jan Bednarek]]
- [[Zakaria Beglarišvili]]
- [[Aziz Behich]]
- [[Valon Behrami]]
- [[Uwe Bein]]
- [[Younès Belhanda]]
- [[Craig Bellamy]]
- [[Jean-Ricner Bellegarde]]
- [[Jude Bellingham]]
- [[Andrea Belotti]]
- [[Aleksei Belov]]
- [[Emre Belözoğlu]]
- [[Hatem Ben Arfa]]
- [[Anis Ben Slimane]]
- [[Wissam Ben Yedder]]
- [[Yohan Benalouane]]
- [[Medhi Benatia]]
- [[Yossi Benayoun]]
- [[Lars Bender]]
- [[Sven Bender]]
- [[Nicklas Bendtner]]
- [[Darío Benedetto]]
- [[László Bénes]]
- [[Pierre Bengtsson]]
- [[Rafael Benítez]]
- [[Fróði Benjaminsen]]
- [[Ismaël Bennacer]]
- [[Ryan Bennett]]
- [[Ramy Bensebaini]]
- [[Owusu Benson]]
- [[Karim Benzema]]
- [[Darren Bent]]
- [[Nabil Bentaleb]]
- [[Christian Benteke]]
- [[Domenico Berardi]]
- [[Dimităr Berbatov]]
- [[Bartosz Bereszyński]]
- [[Vassili Berezutski]]
- [[Henning Berg]]
- [[Marcus Berg]]
- [[Patrick Berg]]
- [[Sander Berge]]
- [[Jo Inge Berget]]
- [[Dennis Bergkamp]]
- [[Giuseppe Bergomi]]
- [[Lucas Bergvall]]
- [[Steven Bergwijn]]
- [[Besart Berisha]]
- [[Veton Berisha]]
- [[Santiago Bernabéu]]
- [[Federico Bernardeschi]]
- [[Orlando Berrío]]
- [[Sergio Bertoni]]
- [[Ryan Bertrand]]
- [[George Best]]
- [[Leon Best]]
- [[Marius Bezykornovas]]
- [[Marcus Bettinelli]]
- [[Jordan Beyer]]
- [[Claudio Biaggio]]
- [[Marco Bianchi]]
- [[Giulian Biancone]]
- [[Ermin Bičakčić]]
- [[Krystian Bielik]]
- [[Marcelo Bielsa]]
- [[Lucas Biglia]]
- [[Justin Bijlow]]
- [[Jaka Bijol]]
- [[Slaven Bilić]]
- [[Philip Billing]]
- [[Matthew Bingley]]
- [[Dragiša Binić]]
- [[Cristiano Biraghi]]
- [[Mihhail Birjukov]]
- [[David Bisconti]]
– [[Birkir Bjarnason]]
- [[Fredrik André Bjørkan]]
- [[Álex Blanco]]
- [[Jakub Błaszczykowski]]
- [[Miha Blažič]]
- [[Wim Bleijenberg]]
- [[Daley Blind]]
- [[Oleg Blohhin]]
- [[Eduard Blossfeldt]]
- [[Jérôme Boateng]] 
- [[Kevin-Prince Boateng]]
- [[Raúl Bobadilla]]
- [[Fredi Bobic]] 
- [[Bobô]]
- [[Frank de Boer]]
- [[Niels Bohr]] 
- [[Dmitri Boiko]]
- [[Nicolai Boilesen]]
- [[Willy Boly]]
- [[Moïse Bombito]]
- [[Mark van Bommel]]
- [[Giacomo Bonaventura]]
- [[Valeri Bondarenko]]
- [[Roly Bonevacia]]
- [[Dante Bonfim Costa Santos]]
- [[Zbigniew Boniek]]
- [[Giampiero Boniperti]]
- [[Aitana Bonmatí]]
- [[Ange-Yoan Bonny]]
- [[Leonardo Bonucci]]
- [[Wilfried Bony]]
- [[Celso Borges]]
- [[Humberlito Borges]]
- [[Dmitrijs Borisovs]]
- [[Andrei Borissov]]
- [[Cristian Borja]]
- [[Miguel Borja]]
- [[Milan Borjan]]
- [[Rafael Santos Borré]]
- [[Marco Borriello]]
- [[Artur Boruc]]
- [[Bartosz Bosacki]] 
- [[Mauro Boselli]]
- [[José Bosingwa]]
- [[Vicente del Bosque]]
- [[Paul Bosvelt]] 
- [[Oliver Bozanic]]
- [[Jay Bothroyd]]
- [[Alberto Botía]]
- [[Sven Botman]]
- [[Ayyoub Bouaddi]]
  [[Hicham Boudaoui]]
- [[Sofiane Boufal]]
- [[Khalid Boulahrouz]]
- [[Wilfred Bouma]]
- [[Yassine Bounou]]
- [[Aaron Boupendza]]
- [[Jarrod Bowen]]
- [[Mark Bowen]]
- [[Dedryck Boyata]]
- [[Lucas Boyé]]
- [[Jakub Brabec]]
- [[Michael Bradley]] 
- [[Tom Bradshaw]]
- [[Robbie Brady]]
- [[Sergei Bragin]]
- [[Yacine Brahimi]]
- [[Julian Brandt]]
- [[Berle Brant]]
- [[David Braz]]
- [[Elton Brauer]]
- [[Claudio Bravo]]
- [[Omar Bravo]]
- [[Thomas Brdaric]]
- [[Paul Breitner]]
- [[Filipp Breitveit]]
- [[Johannes Brenner]]
- [[Renan Bressan]]
- [[Jimmy Briand]]
- [[Algimantas Briaunys]]
- [[Viktoras Bridaitis]]
- [[Miguel Britos]]
- [[Brian Brobbey]]
- [[Armando Broja]]
- [[Giovanni van Bronckhorst]]
- [[Dylan Bronn]]
- [[David Brooks (jalgpallur)|David Brooks]]
- [[John Anthony Brooks]]
- [[Hugo Broos]]
- [[Alex Brosque]]
- [[Carl Brown]]
- [[Scott Brown]]
- [[Wes Brown]]
- [[David Browne]]
- [[Karlo Bručić]]
- [[Jeffrey Bruma]] 
- [[Joe Bryan]]
- [[Tajon Buchanan]]
- [[Guido Buchwald]]
- [[Ante Budimir]]
- [[Emiliano Buendía]]
- [[Gianluigi Buffon]]
- [[Adam Buksa]]
- [[Nino Bule]]
- [[Dave Bulthuis]]
- [[Dmitri Bulõkin]]
- [[Andrei Burcă]]
- [[Dan Burn]]
- [[Nathan Burns]]
- [[Igor Burzanović]]
- [[Sergio Busquets]]
- [[Fabricio Bustos]]
- [[Hans-Jörg Butt]]
- [[Jacob Butterfield]]
- [[Daniel Van Buyten]]
- [[‎Alo Bärengrub]]

==C==
[[Roberto Cabañas]]
- [[Willy Caballero]]
- [[Yohan Cabaye]]
- [[Rémy Cabella]]
- [[Arthur Cabral]]
- [[Jovane Cabral]]
- [[Rafael Cabral]]
- [[Jerônimo Cacau]]
- [[Víctor Cáceres]]
- [[Cafu]]
- [[Manuel Cafumana]]
- [[Gary Cahill]]
- [[Tim Cahill]]
- [[Jordy Caicedo]]
- [[Moisés Caicedo]]
- [[Jens Cajuste]]
- [[Davide Calabria]]
- [[Riccardo Calafiori]]
- [[Mariona Caldentey]]
- [[Duje Ćaleta-Car]]
- [[Hakan Çalhanoğlu]]
- [[Dan Calichman]]
- [[José María Callejón]]
- [[Alexander Callens]]
- [[Jonathan Calleri]]
- [[Lamine Camara]]
- [[Eduardo Camavinga]]
- [[Alessandro Cambalhota]]
- [[Esteban Cambiasso]]
- [[Mauro Camoranesi]]
- [[Sol Campbell]]
- [[Djalma Campos]]
- [[Emre Can]]
- [[Sergio Canales]]
- [[João Cancelo]]
- [[Daniel Candeias]]
- [[Fabio Cannavaro]]
- [[Germán Cano]]
- [[Agustín Canobbio]]
- [[Éric Cantona]]
- [[Todd Cantwell]]
- [[Ander Capa]]
- [[Joan Capdevila]]
- [[Fabio Capello]]
- [[John Carew]]
- [[Graham Carey]]
- [[Rafael Carioca]]
- [[Diego Carlos]]
- [[Roberto Carlos]]
- [[Jamie Carragher]]
– [[Yannick Ferreira Carrasco]]
- [[Michael Carrick]]
- [[Daniel Carriço]]
- [[Guido Carrillo]]
- [[Andy Carroll]] 
- [[Dani Carvajal]]
- [[Ricardo Carvalho]] 
- [[William Carvalho]]
- [[Milton Casco]]
- [[Matty Cash]]
- [[Iker Casillas]]
- [[Antonio Cassano]]
- [[Timothy Castagne]]
- [[Jean-Charles Castelletto]]
- [[Diego Castro]]
- [[Santi Cazorla]]
- [[Ivan Cavaleiro]]
- [[Diego Cavalieri]]
- [[Lucas Cavallini]]
- [[Edinson Cavani]]
- [[Emanuel Cecchini]]
- [[Alvin Ceccoli]]
- [[Petr Čech]]
- [[Yankuba Ceesay]]
- [[Aleksandrs Čekulajevs]]
- [[Billy Celeski]]
- [[Zeki Çelik]]
- [[Bersant Celina]]
- [[Ondřej Čelůstka]]
- [[Rogério Ceni]]
- [[Pavel Černý]]
- [[Murilo Cerqueira]]
- [[Franco Cervi]]
- [[Nacer Chadli]]
- [[Kóstas Chalkías]] 
- [[Nathaniel Chalobah]]
- [[Trevoh Chalobah]]
- [[Marouane Chamakh]]
- [[Yimmi Chará]]
- [[Ángelos Charistéas]]
- [[Bobby Charlton]]
- [[Edvaldo Oliveira Chaves]]
- [[Mateo Chávez]]
- [[Giorgio Chiellini]]
- [[Federico Chiesa]]
- [[Eduardo Chillida]]
- [[Ben Chilwell]]
- [[Pedro Chirivella]]
- [[Cho Gue-sung]]
- [[Tahith Chong]]
- [[Andreas Christensen]]
- [[Oliver Christensen]]
- [[Anders Christiansen]]
- [[Carney Chukwuemeka]]
- [[Samuel Chukwueze]]
- [[Alejandro Chumacero]]
- [[Alexandru Cicâldău]]
- [[José Cifuentes]]
- [[Jasper Cillessen]]
- [[Aliou Cissé]]
- [[Pape Abou Cissé]]
- [[Papiss Cissé]]
- [[Viktor Claesson]]
- [[Ciaran Clark]]
- [[Steve Clarke]]
- [[Tom Cleverley]]
- [[Gaël Clichy]] 
- [[Conor Coady]]
- [[Phillip Cocu]]
- [[Fábio Coentrão]]
- [[Antonio Čolak]]
- [[Jack Colback]]
- [[Andrew Cole]]
- [[Ashley Cole]] 
- [[Joe Cole]]
- [[Maxime Colin]]
- [[Omar Colley]]
- [[Nathan Collins]]
- [[Fabricio Coloccini]]
– [[Kingsley Coman]]
– [[Sérgio Conceição]]
- [[Kévin Constant]] 
- [[Antonio Conte]]
- [[Diego Contento]]
- [[Lewis Cook]]
- [[Steve Cook]]
- [[Jonathan Copete]]
- [[Francis Coquelin]]
- [[Domilson Cordeiro dos Santos]]
- [[Danilson Córdoba]]
- [[Ante Ćorić]]
- [[Steve Corica]]
- [[Jack Cork]]
- [[Andreas Cornelius]]
- [[Maxwel Cornet]]
- [[Jesús Manuel Corona]]
- [[Ángel Correa]]
- [[Joaquín Correa]]
- [[Christian Corrêa Dionisio]]
- [[Bruno Cortez]]
- [[Alex Rodrigo Dias da Costa]] 
- [[Diego Costa]]
- [[Douglas Costa]]
- [[Manuel Rui Costa]]
– [[Benoît Costil]]
- [[Rodolfo Cota]]
- [[Eduardo Coudet]]
– [[Vladimír Coufal]]
– [[Lassana Coulibaly]]
- [[Thibaut Courtois]] 
- [[Philippe Coutinho]]
- [[Fernando Couto]] 
- [[Alessio Cragno]]
- [[Hernán Crespo]]
- [[Aaron Cresswell]]
- [[Peter Crouch]]
- [[Johan Cruijff]]
- [[Juan Cuadrado]]
- [[Pau Cubarsí]]
- [[Teófilo Cubillas]]
- [[Marc Cucurella]]
- [[Gustavo Cuéllar]]
- [[Víctor Cuesta]]
- [[Christian Cueva]]
- [[Nelson Cuevas]]
- [[Mickaël Cuisance]]
- [[Josh Cullen]]
- [[Matheus Cunha]]
- [[Eray Cömert]]

==D==
[[Damien Da Silva]]
- [[Níkos Dabízas]]
- [[Mats Møller Dæhli]]
- [[Johan Dahlin]]
- [[Patson Daka]]
- [[Andrés D'Alessandro]]
- [[Zlatko Dalić]]
- [[Lauri Dalla Valle]]
- [[Stuart Dallas]]
- [[Diogo Dalot]]
- [[Henrik Dalsgaard]]
- [[Leandro Damião]]
- [[Claude Dambury]]
- [[Dejan Damjanović]]
- [[Arnaut Danjuma]]
- [[Kevin Danso]]
- [[Márton Dárdai]]
- [[Sergi Darder]]
- [[Vladimír Darida]]
- [[Matteo Darmian]]
- [[David Luiz]] 
- [[Jonathan David]]
- [[Promise David]]
- [[Edgar Davids]]
- [[Jason Davidson]]
- [[Curtis Davies]]
- [[Steven Davis]]
- [[Paweł Dawidowicz]]
- [[Michael Dawson]] 
- [[Kevin De Bruyne]]
- [[Maxim De Cuyper]]
- [[Charles De Ketelaere]]
- [[Ritchie De Laet]]
- [[Rodrigo De Paul]]
- [[Daniele De Rossi]]
- [[Morgan De Sanctis]]
- [[Ciprian Deac]]
- [[Deco]] (Anderson Luis De Souza)
- [[Bobby Decordova-Reid]]
- [[Amar Dedić]]
- [[Jermain Defoe]]
- [[Steven Defour]]
- [[Alessandro Del Piero]]
- [[Thomas Delaney]]
- [[Liam Delap]]
- [[Agustín Delgado]]
- [[Guillermo Delgado]] 
- [[Simon Deli]]
- [[Traianos Dellas]] 
- [[Andy Delort]]
- [[Casiano Delvalle]]
- [[Moussa Dembélé]]
- [[Ousmane Dembélé]]
- [[Jan Demidovitš]]
- [[Merih Demiral]]
- [[Kerem Demirbay]]
- [[Volkan Demirel]]
- [[Diego Demme]]
- [[Clint Dempsey]]
- [[Jason Denayer]]
- [[Leander Dendoncker]]
- [[Denílson Pereira Neves]]
- [[Igor Denissov]]
- [[Emmanuel Dennis]]
- [[Memphis Depay]]
- [[Eren Derdiyok]]
- [[Marcel Desailly]]
- [[Didier Deschamps]]
- [[Kiril Despodov]]
- [[Ranko Despotović]]
- [[Sergiño Dest]]
- [[Kiernan Dewsbury-Hall]]
- [[Giovanni Di Lorenzo]]
- [[Ángel Di María]]
- [[Roberto Di Matteo]]
- [[Alfredo Di Stéfano]]
- [[Ali Dia]]
- [[Boulaye Dia]]
- [[Abdoulay Diaby]]
- [[Abou Diaby]]
- [[Moussa Diaby]]
- [[Mouctar Diakhaby]]
- [[Abdou Diallo]]
- [[Amad Diallo]]
- [[Habib Diallo]]
- [[Alessandro Diamanti]]
- [[Habib Diarra]]
- [[Lassana Diarra]]
- [[Carlos Alberto Dias]]
- [[Rúben Dias]]
- [[Brahim Díaz]]
- [[Luis Díaz]]
- [[Paulo Díaz]]
- [[Ramón Díaz]]
- [[Sergio Díaz]]
- [[Krépin Diatta]]
- [[Dida]]
– [[Lucas Digne]]
- [[Kevin Diks]]
- [[Federico Dimarco]]
– [[Stole Dimitrievski]]
– [[Arley Dinas]]
– [[Ousmane Diomande]]
– [[Yan Diomande]]
- [[Issa Diop]]
- [[Mame Biram Diouf]]
- [[Axel Disasi]]
- [[Mix Diskerud]]
- [[Ivan Djakov]]
- [[Nasser Djiga]]
- [[Alexander Djiku]]
- [[Berat Djimsiti]]
- [[Youri Djorkaeff]]
- [[Johan Djourou]]
- [[Aleksandr Dmitrijev]]
- [[Artjom Dmitrijev]]
- [[Marko Dmitrović]]
- [[Ritsu Doan]]
- [[Kasper Dolberg]]
- [[Cecilio Domínguez]]
- [[Wilfried Domoraud]]
- [[Marco Donadel]]
- [[Jean Marie Dongou]]
- [[Gianluigi Donnarumma]]
- [[Landon Donovan]]
- [[Allan Dorbek]]
- [[Patrick Dorgu]]
- [[Graham Dorrans]]
- [[Niklas Dorsch]]
- [[Bas Dost]]
- [[Abdoulaye Doucouré]]
- [[Cheick Doucouré]]
- [[Guéla Doué]]
- [[Seydou Doumbia]]
- [[Tongo Doumbia]]
- [[Kieran Dowell]]
- [[Radu Drăgușin]]
- [[Julian Draxler]]
- [[Wolfgang Dremmler]]
- [[Royston Drenthe]]
- [[Vanja Drkušić]]
- [[Anto Drobnjak]]
- [[Václav Drobný]]
- [[Didier Drogba]]
- [[Alan Dzagojev]]
- [[Artjom Dzjuba]]
- [[Balázs Dzsudzsák]]
- [[Edin Džeko]]
- [[Georgi Džikija]]
- [[Du Wei]]
- [[Óscar Duarte]]
- [[Slobodan Dubajić]]
- [[Léo Dubois]]
- [[Kaspars Dubra]]
- [[Martin Dúbravka]]
- [[Kevin Dubrovski]]
- [[Marvin Ducksch]]
– [[Ondrej Duda]]
- [[Igor Dudarev]]
- [[Damien Duff]]
- [[Shane Duffy]]
- [[Mitchell Duke]]
- [[Denzel Dumfries]]
- [[Paul Dummett]]
- [[Alfred Duncan]]
- [[Dunga]]
- [[Lewis Dunk]]
- [[Richard Dunne]]
- [[‎Alo Dupikov]]
- [[Jhon Durán]]
- [[Filip Đuričić]]
- [[Paulo Dybala]]

==E==
[[Emmanuel Eboué]] 
- [[Tyronne Ebuehi]]
- [[Richard Eckersley]]
- [[Éder (Portugali jalgpallur)|Éder]]
- [[Jóan Símun Edmundsson]] 
- [[Odsonne Édouard]]
- [[Mark Edur]]
- [[Karel Eerme]]
- [[Eero Eessaar]]
- [[Ergo Eessaar]]
- [[Johannes Eggestein]]
- [[Eiður Smári Guðjohnsen]]
- [[Eugen Einman]]
- [[Raimond Eino]]
- [[Chidera Ejuke]]
- [[Albin Ekdal]]
- [[Verner Eklöf]]
- [[Emmanuel Mbia Ekobena]]
- [[Youssef El-Arabi]]
- [[Neil El Aynaoui]]
- [[Ayoub El Kaabi]]
- [[Omar El Kaddouri]]
- [[Trevor Elhi]]
- [[Eduard Ellman-Eelma]]
- [[Lauri Ellram]] 
- [[Marko Elsner]]
- [[Timi Max Elšnik]]
- [[Nico Elvedi]]
- [[Mohamed Elyounoussi]]
- [[Irié Bi Séhi Elysée]]
- [[Breel Embolo]]
- [[Mahir Emreli]]
- [[Julio Enciso]]
- [[Orlando Engelaar]]
- [[Stanislav Engovatov]]
- [[Robert Enke]]
- [[Tomislav Erceg]] 
- [[Roman Eremenko]]
- [[Christian Eriksen]]
- [[Uwe Erkenbrecher]]
- [[Fabian Ernst]] 
- [[Sergio Escudero]]
- [[Triinu Esken]]
- [[Michael Essien]]
- [[Michael Estrada]]
- [[Pervis Estupiñán]]
- [[Eberechi Eze]]
- [[Abde Ezzalzouli]]
- [[Oghenekaro Etebo]]
- [[Tengiz Eteria]]
- [[Neil Etheridge]]
- [[Samuel Eto'o]]
- [[Beñat Etxebarria]]
- [[Eusébio]] 
- [[Stephen Eustáquio]]
- [[Evair]]
- [[Lucas Evangelista]]
- [[Corry Evans]]
- [[Jonny Evans]]
- [[Patrice Évra]]

==F==
[[Luís Fabiano Clemente]]
- [[Łukasz Fabiański]]
- [[Fábio Pereira da Silva]] 
- [[Frank Fabra]]
- [[Cesc Fàbregas]]
- [[Giacinto Facchetti]]
- [[Emerse Faé]]
- [[Collins Fai]]
- [[Fayçal Fajr]]
- [[Radamel Falcao]] 
- [[Jefferson Farfán]]
- [[Christian Fassnacht]]
- [[Ansu Fati]] 
- [[Adam Federici]]
- [[Sofiane Feghouli]]
- [[Miklós Fehér]]
- [[Nabil Fekir]]
- [[Felipe Felicio]]
- [[Marouane Fellaini]]
- [[Kiko Femenía]]
- [[Leroy Fer]]
- [[Rio Ferdinand]]
- [[Alex Ferguson]]
- [[Lewis Ferguson]]
- [[Bruno Fernandes]]
- [[Danilo Fernandes]]
- [[Gedson Fernandes]]
- [[Manuel Fernandes]]
- [[Mário Figueira Fernandes]]
- [[Álex Fernández]]
- [[Enzo Fernández]]
- [[Federico Fernández]]
- [[Gatito Fernández]]
- [[Matías Fernández]]
- [[Abel Ferreira]]
- [[Képler Laveran Lima Ferreira]]
- [[Paulo Ferreira]]
- [[Facundo Ferreyra]]
- [[Victor Ferreyra]]
- [[Álvaro Fidalgo]]
- [[Luís Figo]]
- [[Roberto Firmino]]
- [[Junior Firpo]]
- [[Michael Fitzgerald]]
- [[Vladislav Fjodorov]]
- [[Mathieu Flamini]]
- [[Mark Flekken]]
- [[Darren Fletcher]] 
- [[Steven Fletcher]]
- [[Hans-Dieter Flick]]
- [[Edison Flores]]
- [[Franco Foda]]
- [[Phil Foden]]
- [[Wesley Fofana]]
- [[Yahia Fofana]]
- [[Youssouf Fofana]]
- [[Daniil Fomin]]
- [[Aslak Fonn Witry]]
- [[Francisco Fonseca]]
- [[Just Fontaine]]
- [[José Fonte]]
- [[Diego Forlán]]
- [[Pablo Fornals]]
- [[Bruno Fornaroli]]
- [[Vegard Forren]]
- [[Emil Forsberg]]
- [[Petteri Forsell]]
- [[Adam Forshaw]]
- [[Marcus Forss]]
- [[Mikael Forssell]]
- [[Fraser Forster]]
- [[Ben Foster]]
- [[Dimitri Foulquier]]
- [[Robbie Fowler]]
- [[Hayden Foxe]]
- [[França]]
- [[Enzo Francescoli]]
- [[Ivan Franjic]]
- [[Przemysław Frankowski]]
- [[Ryan Fraser]]
- [[Fred]]
- [[Alex Freeman]]
- [[Alexander Frei]]
- [[Fabian Frei]]
- [[Marlon Freitas]]
- [[Remo Freuler]]
- [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]]
- [[Brad Friedel]]
- [[Arne Friedrich]] 
- [[Marvin Friedrich]]
- [[Emmanuel Frimpong]]
- [[Torsten Frings]]
- [[Andre Frolov]]
- [[Ray Fränkel]]
- [[Christian Fuchs]]
- [[Argel Fucks]]
- [[Luis de la Fuente]]
- [[Chikara Fujimoto]]
- [[Ramiro Funes Mori]]
- [[Darnell Furlong]]
- [[Timo Furuholm]]
- [[Atsuyoshi Furuta]]
- [[Niclas Füllkrug]]
- [[Takis Fyssas]]

==G==
[[Louis van Gaal]]
- [[Mijat Gaćinović]]
- [[Fernando Gago]]
- [[Adolfo Gaich]]
- [[Nicolás Gaitán]]
- [[Cody Gakpo]]
- [[Pablo Galdames Millán]]
- [[Conor Gallagher]]
- [[Jesús Gallardo]]
- [[William Gallas]]
- [[Carlos Gamarra]]
- [[Cristian Gamboa]]
- [[Kevin Gameiro]]
- [[Luke Garbutt]]
- [[Dani García]]
- [[Luan Garcia]]
- [[Raúl García]]
- [[Rudi Garcia]]
- [[Rubén García]]
- [[Garrincha]]
- [[Paul Gascoigne]] 
- [[Sergei Gazdanov]]
- [[Federico Gatti]]
- [[Gennaro Gattuso]]
- [[Hernán Gaviria]]
- [[Mario Gavranović]]
- [[Juri Gavrilov]]
- [[Dwight Gayle]]
- [[Jean-Philippe Gbamin]]
- [[David de Gea]]
- [[Theodor Gebre Selassie]]
- [[Lutsharel Geertruida]]
- [[Aleksandr Geinrihh]]
- [[Johannes Geis]]
- [[Giorgios Georgiadis]]
- [[Vladimir Gerassimov]]
- [[Pedro Geromel]]
- [[Steven Gerrard]]
- [[Gervinho]]
- [[Rudy Gestede]]
- [[Stylianós Giannakópoulos]] 
- [[Kieran Gibbs]]
- [[Ben Gibson]]
- [[Ryan Giggs]]
– [[André-Pierre Gignac]]
- [[Bryan Gil]]
- [[Alberto Gilardino]]
- [[Hans Gillhaus]]
- [[Matthias Ginter]]
– [[Olivier Giroud]]
- [[Shay Given]]
- [[Theofánis Gkékas]]
- [[Giánnis Gkoúmas]] 
- [[Romāns Gladiļins]]
- [[Kamil Glik]]
- [[Serge Gnabry]]
- [[Kazimieras Gnedojus]]
- [[Adam Gnezda Čerin]]
- [[Nikita Godenov]]
- [[Diego Godín]]
- [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]]
- [[Stanislav Goldberg]]
- [[Connor Goldson]]
- [[Pierluigi Gollini]]
- [[Arthur Gomes]]
- [[Heurelho Gomes]]
- [[João Gomes]]
- [[Nuno Gomes]]
- [[Diego Gómez]]
- [[Gustavo Gómez]]
- [[Joe Gomez]]
- [[Mario Gómez]] 
- [[Maxi Gómez]]
- [[Papu Gómez]]
- [[Rónald Gómez]]
- [[Sergi Gómez]]
- [[Maxime Gonalons]]
- [[Claude Gonçalves]]
- [[Alfonso González]]
- [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]]
- [[Derlis González]]
- [[Nico González]]
- [[Craig Goodwin]]
- [[Dacosta Goore]]
- [[Jacek Góralski]]
- [[Anthony Gordon]]
- [[Craig Gordon]]
- [[Leon Goretzka]]
- [[Kaspars Gorkšs]]
- [[Néstor Gorosito]]
- [[Robin Gosens]]
- [[Dan Gosling]]
- [[Amine Gouiri]]
- [[Lewis Grabban]]
- [[Jevgeni Grafski]]
- [[Esteban Granero]]
- [[Andreas Granqvist]]
- [[Ryan Gravenberch]]
- [[Jack Grealish]]
- [[Jimmy Greaves]]
- [[Julian Green]]
- [[Mason Greenwood]]
- [[Michael Gregoritsch]]
- [[Clément Grenier]]
– [[Antoine Griezmann]]
- [[Joel Griffiths]]
- [[Erik Grigorjev]]
- [[Florian Grillitsch]]
- [[Álex Grimaldo]]
- [[Joao Grimaldo]]
- [[Marcelo Grohe]]
- [[Jesper Grønkjær]]
- [[Kamil Grosicki]]
- [[Pascal Groß]]
- [[Kevin Großkreutz]]
- [[Fabio Grosso]]
- [[Carlos Gruezo]]
- [[Marko Grujić]]
- [[Maksim Gruznov]]
- [[Evert Grünvald]]
- [[Vicente Guaita]]
- [[Andrés Guardado]]
- [[Josep Guardiola]]
- [[Fredy Guarín]]
- [[Nemanja Gudelj]]
- [[Gabriel Gudmundsson]]
- [[Gonçalo Guedes]]
- [[Róger Guedes]]
- [[Raphaël Guerreiro]]
- [[José Paolo Guerrero]]
- [[Pape Gueye]]
- [[John Guidetti]]
- [[Morgan Guilavogui]]
- [[Hugo Guillamón]]
- [[Bruno Guimarães]]
- [[Everton Luiz Guimarães Bilher]]
- [[Serhou Guirassy]]
- [[Péter Gulácsi]]
- [[Fredrik Gulbrandsen]]
- [[Mihkel Gull]]
- [[Ruud Gullit]]
- [[Aleksandr Gultjajev]]
- [[Angus Gunn]]
- [[Vadim Gurnik]]
- [[Vitali Gussev]] 
- [[Simon Gustafson]]
- [[Malo Gusto]]
- [[Nahuel Guzmán]]
- [[Brian Gutiérrez]]
- [[Érick Gutiérrez]]
- [[Jonás Gutiérrez]]
- [[Teófilo Gutiérrez]]
- [[Joško Gvardiol]]
- [[Mario Götze]]
- [[Daniel Güiza]] 
- [[İlkay Gündoğan]]
- [[Şenol Güneş]]
- [[Emre Güngör]] 
- [[Asamoah Gyan]]
- [[Gylfi Sigurðsson]]
- [[Viktor Gyökeres]]
- [[Norbert Gyömbér]]

==H==
[[Kert Haavistu]]
- [[Mikk Haavistu]] 
- [[Oussama Haddadi]]
- [[Adis Hadžanović]]
- [[Gheorghe Hagi]]
- [[Ianis Hagi]]
- [[Amadou Haidara]]
- [[Ehsan Hajsafi]]
- [[Achraf Hakimi]]
- [[Juha Hakola]]
- [[Sead Hakšabanović]]
- [[Erling Braut Håland]]
- [[Lewis Hall]]
- [[Ben Halloran]]
- [[Marcel Halstenberg]]
- [[Dietmar Hamann]]
- [[Mia Hamm]]
- [[Tor Henning Hamre]]
- [[Marek Hamšík]]
- [[Dávid Hancko]]
- [[Samir Handanović]]
- [[Christopher Handke]]
- [[Henri Hang]]
- [[Grant Hanley]]
- [[André Hansen]]
- [[Arnbjørn Hansen]]
- [[Owen Hargreaves]]
- [[Evelin Harjakas]]
- [[Martin Harnik]] 
- [[Joe Hart]]
- [[Ralph Hasenhüttl]]
- [[Jimmy Floyd Hasselbaink]]
- [[Eden Hazard]]
- [[Thorgan Hazard]]
- [[Hans Hateboer]]
- [[Ando Hausenberg]]
- [[Kai Havertz]]
- [[Isaac Hayden]]
- [[Jan Paul van Hecke]]
- [[Ahmed Hegazi]]
- [[Karl Jakob Hein]]
- [[Kätlin Hein]]
- [[Benjamin Henrichs]]
- [[Marek Heinz]]
- [[Gabriel Heinze]]
- [[John Heitinga]]
- [[Filip Helander]]
- [[Tomer Hemed]]
- [[Jordan Henderson]]
- [[Jeff Hendrick]]
- [[Jorrit Hendrix]]
- [[Jürgen Henn]] 
- [[Markus Henriksen]]
- [[Gustavo Henrique]]
- [[Rico Henry]]
- [[Thierry Henry]]
- [[Janek Hepner]]
- [[Urmas Hepner]]
- [[Mads Hermansen]]
- [[Mario Hermoso]]
- [[Edivaldo Hermoza]]
- [[Abel Hernández]]
- [[Cucho Hernández]]
- [[Lucas Hernández]]
- [[Rodrigo Hernández]]
- [[Theo Hernandez]]
- [[Xavier Hernández]] 
- [[Javier Hernández Balcázar]]
- [[Geir André Herrem]]
- [[Ander Herrera]]
- [[Héctor Herrera]]
- [[Yangel Herrera]]
- [[Patrick Herrmann]]
- [[Emile Heskey]]
- [[Jupp Heynckes]]
- [[Aaron Hickey]]
- [[Guus Hiddink]]
- [[Josef Rudolf Hiden]]
- [[Fernando Hierro]]
- [[Gonzalo Higuaín]]
- [[Henrique Hilário]]
- [[Timo Hildebrand]] 
- [[Piero Hincapié]]
- [[Andreas Hinkel]]
- [[Martin Hinteregger]]
- [[Lukas Hinterseer]]
- [[George Hirst]]
- [[Marwin Hitz]]
- [[Morten Hjulmand]]
- [[Aliaksandr Hleb]]
- [[Adam Hložek]]
- [[Guillaume Hoarau]]
- [[Wesley Hoedt]]
- [[Jonas Hofmann]]
- [[Jonathan Hogg]]
- [[Sergei Hohlov-Simson]]
- [[Junior Hoilett]]
- [[Pierre-Emile Højbjerg]]
- [[Rob Holding]]
- [[José Holebas]]
- [[Sebastian Holmén]]
- [[Markus Holst]]
- [[Vladislav Homutov]]
- [[Keisuke Honda]]
- [[Martin Hongla]]
- [[Pierre van Hooijdonk]]
- [[Ricardo Horta]]
- [[Pavel Horváth]]
- [[Majīd Ḩoseynī]]
- [[Gérard Houllier]]
- [[Even Hovland]]
- [[Tim Howard]] 
- [[Lukáš Hrádecký]]
- [[Branimir Hrgota]]
- [[Patrik Hrošovský]]
- [[Tomáš Hubočan]]
- [[Pieter Huistra]]
- [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]]
- [[Mats Hummels]]
- [[Rimo Hunt]]
- [[Stephen Hunt]]
- [[Klaas-Jan Huntelaar]]
- [[Martin Hurt]]
- [[Paolo Hurtado]]
- [[Etzaz Hussain]]
- [[Kristo Hussar]]
- [[Josef Hušbauer]]
- [[Atiba Hutchinson]]
- [[Omari Hutchinson]]
- [[Robert Huth]]
- [[Hwang Ui-jo]]
- [[Oskar Hõim]]
- [[Elseid Hysaj]]
- [[Sami Hyypiä]]

==I==
[[Vincenzo Iaquinta]]
- [[Renato Ibarra]]
- [[Vedad Ibišević]]
- [[Zlatan Ibrahimović]]
- [[Mauro Icardi]]
- [[Karl-Richard Idlane]]
- [[Brian Idowu]]
- [[Edgar Ié]]
- [[Akihiro Ienaga]]
- [[Edwin Ifeanyi]]
- [[Odion Ighalo]]
- [[Borja Iglesias]]
- [[Matvei Igonen]]
- [[Kelechi Iheanacho]]
- [[Jonathan Ikoné]]
- [[Baže Ilijoski]]
- [[Asier Illarramendi]]
- [[Andre Ilves]]
- [[Indrek Ilves]]
- [[Ciro Immobile]]
- [[Gonçalo Inácio]]
- [[Paul Ince]]
- [[Tom Ince]]
- [[Joel Indermitte]]
- [[Kevin Ingermann]]
- [[Andrés Iniesta]]
- [[Lorenzo Insigne]]
- [[Filippo Inzaghi]]
- [[Aleksei Ionov]]
- [[Jackson Irvine]]
- [[Alexander Isak]]
- [[Andreas Isaksson]]
- [[Mauricio Isla]]
- [[Juan Iturbe]]
- [[Georgi Ivanov]]
- [[Robert Ivanov]]
- [[Vladislav Ivanov]]
- [[Branislav Ivanović]]
- [[Rihards Ivanovs]]
- [[Luka Ivanušec]]
- [[Odd Iversen]]
- [[Daiki Iwamasa]]
- [[Alex Iwobi]]

==J==
[[Aleksei Jablotškin]]
- [[Ryan Jack]]
- [[Phil Jagielka]]
- [[Aleksei Jagudin]]
- [[Aleksei Jahhimovitš]]
- [[Kristijan Jakić]]
- [[Ismail Jakobs]]
- [[Michael Jakobsen]]
- [[Joan Jakovlev]]
- [[Svjatoslav Jakovlev]]
- [[Christophe Jallet]]
- [[Jasse Jalonen]]
- [[Paulo Jamelli]]
- [[Daniel James]]
- [[David James]]
- [[Matty James]]
- [[Paul James]]
- [[Reece James]]
- [[Vitaly Janelt]]
- [[Jakub Jankto]]
- [[Vincent Janssen]]
- [[Erik Janža]]
- [[Tony Jantschke]]
- [[Adnan Januzaj]]
- [[Gonzalo Jara]]
- [[Léo Jardim]]
- [[Roman Jaremtšuk]]
- [[Lev Jašin]]
- [[Julian Jeanvier]]
- [[Mile Jedinak]]
- [[Artur Jędrzejczyk]]
- [[Tin Jedvaj]]
- [[Jefferson (jalgpallur)|Jefferson]]
- [[Kaidi Jekimova]]
- [[Aleksandr Jelisejenok]]
- [[Fredrik Jensen]]
- [[Mathias Jensen]]
- [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] 
- [[Ruben Yttergård Jenssen]]
- [[Jeong Woo-yeong]]
- [[Ignat Jepifanov]]
- [[Anton Jepihhin]]
- [[Hasse Jeppson]]
- [[Jens Jeremies]] 
- [[Aleksandr Jerohhin]]
- [[Jake Jervis]]
- [[Gabriel Jesus]]
- [[Jorge Jesus]]
- [[Jüri Jevdokimov]]
- [[Raúl Jiménez]]
- [[Petr Jiráček]]
- [[Jo Hyeon-woo]]
- [[Ott Joala]]
- [[Jonatan Johansson]]
- [[Frode Johnsen]]
- [[Adam Johnson]]
- [[Fabian Johnson]]
- [[Glen Johnson]]
- [[Alistair Johnston]]
- [[Sam Johnstone]]
- [[Ernst Joll]]
- [[Brad Jones]]
- [[Curtis Jones]]
- [[Jermaine Jones]]
- [[Kenwyne Jones]]
- [[Phil Jones]]
- [[Luuk de Jong]]
– [[Nigel de Jong]]
– [[Siem de Jong]]
- [[Mattias Jonson]] 
- [[Jens Jønsson]]
- [[Joan Jordán]]
- [[Mathias Jørgensen]]
- [[Jorginho]]
- [[Willian José]]
- [[Diogo Jota]]
- [[Luka Jović]]
- [[Jakub Jugas]]
- [[Gerdo Juhkam]]
- [[Jung Woo-young]]
- [[Gideon Jung]]
- [[Sebastian Jung]]
- [[Erkki Junolainen]]
- [[Juninho Pernambucano]]
- [[Zlatko Junuzović]]
- [[Goran Jurić]]
- [[Tomi Juric]]
- [[Eduard Jõepere]]
- [[Martin Jõgi (jalgpallur)|Martin Jõgi]]
- [[Deniss Jõgiste]]
- [[Endrik Jäger]]
- [[Stefan Järv]]
- [[Andre Järva]]
- [[Mihkel Järviste]]
- [[Enar Jääger]]
- [[Enver Jääger]]
- [[Jussi Jääskeläinen]]
- [[Oliver Jürgens]]
- [[Markus Jürgenson]]
- [[Janno Jürisson]]

==K==
[[Urmas Kaal]]
- [[Martin Kaalma]]
- [[Kaarel Kaarlimäe]]
- [[Harald Kaarman]]
- [[Rene Kaas]]
- [[Jevgeni Kabajev]]
- [[Ozan Kabak]]
- [[Christian Kabasele]]
- [[Elbasan Kabashi]]
- [[Issa Kaboré]]
- [[Gojko Kačar]]
- [[Tino Kadewere]]
- [[Ferdi Kadıoğlu]]
- [[Pantelís Kafés]]
- [[Oliver Kahn]]
- [[Kahraba]]
- [[Nihat Kahveci]]
- [[Sotíris Kaïáfas]]
- [[Florian Kainz]]
- [[Carlos Kaiser]]
- [[Kaká]]
- [[Kahha Kaladze]]
- [[Saša Kalajdžić]]
- [[Tomáš Kalas]]
- [[Rauno Kald]]
- [[Janek Kalda]]
- [[Sten Kaldma]]
- [[Sören Kaldma]]
- [[Toomas Kaldma]]
- [[Kaspar Kaldoja]]
- [[Urmas Kaljend]]
- [[Julius Kaljo]]
- [[Elmar Kaljot]]
- [[Marek Kaljumäe]]
- [[Ken Kallaste]]
- [[Risto Kallaste]]
- [[Toomas Kallaste]]
- [[Salomon Kalou]]
- [[Michael Kaltenhauser]]
- [[Samuel Kalu]]
- [[Pierre Kalulu]]
- [[François Kamano]]
- [[Aboubakar Kamara]]
- [[Boubacar Kamara]]
- [[Glen Kamara]]
- [[Hassane Kamara]]
- [[Kei Kamara]]
- [[Marcin Kamiński]]
- [[Thomas Kaminski]]
- [[Kevin Kampl]]
- [[Gert Kams]]
- [[Harry Kane]]
– [[N'Golo Kanté]]
– [[Sander Kapper]]
- [[Michális Kapsís]]
- [[Bartosz Kapustka]] 
- [[Jem Karacan]]
- [[Fran Karačić]]
- [[Giórgos Karagkoúnis]]
- [[Yann Karamoh]]
- [[Vjatšeslav Karavajev]]
- [[Amir Karić]]
- [[Ali Karimi]]
- [[Ramiz Karitšev]]
- [[Loris Karius]]
- [[Jesper Karlström]]
- [[Friedrich Karm]] 
- [[Žan Karničnik]]
- [[Edmund Karp]]
- [[Andra Karpin]]
- [[Valeri Karpin]]
- [[Aleksandr Karpõtšev]] 
- [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]]
- [[Martin Kase]]
- [[Siksten Kasimir]]
- [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]]
- [[Leonhard Kass]]
- [[Osvald Kastanja]]
- [[Flamur Kastrati]]
- [[Sergei Kazakov]]
- [[Colin Kâzım-Richards]]
- [[Šarūnas Kazlauskas]]
- [[Fánis Katergiannákis]]
- [[Nikola Katić]]
- [[Kóstas Katsouránis]]
- [[Kevin Kauber]] 
- [[Tõnis Kaukvere]]
- [[Mihheil Kavelašvili]]
- [[Iván Kaviedes]]
- [[Moise Kean]]
- [[Robbie Keane]]
- [[Roy Keane]]
- [[Tomasz Kędziora]]
- [[Kevin Keegan]]
- [[Sebastian Kehl]]
- [[Thilo Kehrer]]
- [[Naby Keïta]]
- [[Seydou Keita]]
- [[Jaan Kekišev]]
- [[Lloyd Kelly]]
- [[Olivier Kemen]]
- [[Mario Kempes]]
- [[Joshua Kennedy]]
- [[Ryan Kent]]
- [[Andy Keogh]]
- [[Milos Kerkez]]
- [[Aleksandr Keržakov]]
- [[Vladimir Kessarev]]
- [[Franck Kessié]]
- [[Wahbi Khazri]]
- [[Rani Khedira]]
- [[Sami Khedira]]
- [[Isaac Kiese Thelin]]
- [[Kaarel Kiidron]] 
- [[Jorma Kiigemägi]]
- [[Volodõmõr Kilikevitš]]
- [[Kim Kee-hee]]
- [[Kim Kyung-jung]]
- [[Kim Seung-gyu]]
- [[Allan Kimbaloula]]
- [[Joshua Kimmich]]
- [[Presnel Kimpembe]]
- [[Arawa Kimura]]
- [[Andy King]]
- [[Joshua King]]
- [[Tarmo Kink]] 
- [[Helmuth Kippar]]
- [[Dmitri Kirilov]]
- [[Dmitri Kiritšenko]]
- [[Urmas Kirs]]
- [[Robert Kirss]]
- [[Filip Kiss]]
- [[Akira Kitaguchi]]
- [[Sonny Kittel]]
- [[Stanislav Kitto]]
- [[Andero Kivi]]
- [[Sami-Sander Kivi]]
- [[Kaur Kivila]]
- [[Jakub Kiwior]]
- [[Simon Kjær]]
- [[Davy Klaassen]]
- [[Elmar Klaos]]
- [[Ivan Klasnić]]
- [[Dzintar Klavan]]
- [[Ragnar Klavan]]
- [[Tim Kleindienst]]
- [[László Kleinheisler]]
- [[Bert Klemmer]]
- [[Mateusz Klich]]
- [[Jan Kliment]]
- [[Jürgen Klinsmann]] 
- [[Miroslav Klose]]
- [[Timm Klose]]
- [[Lukas Klostermann]]
- [[Vladimir Klotškov]]
- [[Märt Kluge]]
- [[Justin Kluivert]]
- [[Patrick Kluivert]]
- [[Anthony Knockaert]]
- [[Jonas Knudsen]]
- [[Daigo Kobayashi]]
- [[Gregor Kobel]]
- [[Sergei Kobjakov]]
- [[Robin Koch]]
- [[Ronald Koeman]]
- [[Hervé Koffi]]
- [[Nikita Koger]]
- [[Koke (jalgpallur)|Koke]]
- [[Aleksandr Kokko]]
- [[Jan Kokla]]
- [[Aleksandar Kolarov]]
- [[Sead Kolašinac]]
- [[Jan Koller]]
- [[Randal Kolo Muani]]
- [[Mihhail Kolobov]]
- [[Juri Kolomojets]]
- [[Nikita Kolyaev]] 
- [[Vincent Kompany]] 
- [[Ibrahima Konaté]]
- [[Pape Moussa Konaté]] 
- [[Geoffrey Kondogbia]]
- [[Arouna Koné]]
- [[Bakari Koné]]
- [[Ismaël Koné]]
- [[Terence Kongolo]]
- [[Otto Konrad]]
- [[Emmelie Konradsson]]
- [[Ezri Konsa]]
- [[Oliver Konsa]]
- [[Andres Koogas]]
- [[Teun Koopmeiners]]
- [[Raymond Kopa]]
- [[Kaido Koppel]]
- [[Vladimir Kornev]]
- [[Igor Koroljov]]
- [[Mihhail Korotajev]]
- [[Sergei Korsunov]]
- [[Sergei Koršunov]]
- [[Laurent Koscielny]] 
- [[Tristan Koskor]]
- [[Kopel Koslovski]]
- [[Odilon Kossounou]]
- [[Filip Kostić]]
- [[Artur Kotenko]]
- [[Tomáš Koubek]]
- [[Kalidou Koulibaly]]
- [[Jules Koundé]]
- [[Niko Kovač]]
- [[Robert Kovač]]
- [[Mateo Kovačić]]
- [[Dawid Kownacki]]
- [[Arvo Kraam]]
- [[Emil Krafth]]
- [[Alex Král]]
- [[Christoph Kramer]]
- [[Niko Kranjčar]]
- [[Tristan Krass]]
- [[Jean-Philippe Krasso]]
- [[Vladislav Kreida]]
- [[Dario Krešić]]
- [[Rene Krhin]]
- [[Eron Krillo]] 
- [[Roy Krishna]]
- [[Marko Kristal]]
- [[Rasmus Kristensen]]
- [[Ilja Krivošein]]
- [[Bojan Krkić]]
- [[Felix Kroos]]
- [[Toni Kroos]]
- [[‎Dmitri Kruglov]]
- [[Tim Krul]]
- [[Rade Krunić]]
- [[Robbie Kruse]]
- [[Toomas Krõm]]
- [[Maksim Krõtšanov]]
- [[Grzegorz Krychowiak]]
- [[Vlada Kubassova]]
- [[Juraj Kucka]]
- [[Masato Kudō]]
- [[Fjodor Kudrjašov]]
- [[Mohammed Kudus]]
- [[Johannes Kukebal]]
- [[Andre Kukk]]
- [[Aleksandr Kulatšenko]]
- [[Aleksandr Kulik]]
- [[Aleksandr Kulikov]]
- [[Aleksandr Kulinitš]] 
- [[Sergei Kulitšenko]]
- [[Dejan Kulusevski]]
- [[Pierre Kunde]]
- [[Njazi Kuqi]]
- [[Shefki Kuqi]]
- [[Kevin Kurányi]]
- [[Richard Kuremaa]]
- [[Jürgen Kuresoo]]
- [[Layvin Kurzawa]]
- [[Tomasz Kuszczak]]
- [[Ilja Kutepov]]
- [[Ats Kutter]]
- [[Vitali Kutuzov]]
- [[Timo Kuus]]
- [[Reijo Kuusik]]
- [[Dirk Kuyt]]
- [[Ervin Kõll]]
- [[Uku Kõrre]]
- [[Christian Kõrtsmik]] 
- [[Risto Kägo]]
- [[Kristen Kähr]]
- [[Mattias Käit]]
- [[Benjamin Källman]]
- [[Kim Källström]]
- [[Martin Käos]]
- [[Siim Kärson]]
- [[Greger Könninge]]
- [[Karel Kübar]]
- [[Kaarel Kümnik]]
- [[Karli Kütt]]

==L== 
[[Reio Laabus]]
- [[Maario Laansoo]]
- [[Getter Laar]]
- [[Ave-Lii Laas]]
- [[Mikk Laas]]
- [[Arnold Laasner]]
- [[Gaëtan Laborde]]
- [[Alexandre Lacazette]]
- [[Darryl Lachman]]
- [[Maxence Lacroix]]
- [[Gustaf Lagerbielke]]
- [[Philipp Lahm]]
- [[Sander Laht]]
- [[Aïssa Laïdouni]]
- [[Stefan Lainer]]
- [[Tauno Laja]]
- [[Nemanja Lakić-Pešić]]
- [[Vasílios Lákis]] 
- [[Adam Lallana]]
- [[Thomas Lam]]
- [[Rickie Lambert]]
- [[Daniela Mona Lambin]]
- [[Érik Lamela]]
- [[Frank Lampard]] 
- [[Ádám Lang]]
- [[Noa Lang]]
- [[Manuel Lanzini]]
- [[Kristen Lapa]]
- [[Aymeric Laporte]]
- [[Andrei Lapuškin]]
- [[Cyle Larin]]
- [[Glen Atle Larsen]]
- [[Jørgen Strand Larsen]]
- [[Henrik Larsson]] 
- [[Sam Larsson]]
- [[Sebastian Larsson]]
- [[Jamaal Lascelles]]
- [[August Lass]]
- [[Darko Lazović]]
- [[Brian Laudrup]]
- [[Michael Laudrup]]
- [[Ezequiel Lavezzi]]
- [[Mihhail Lavrentjev (jalgpallur)|Mihhail Lavrentjev]]
- [[Klemen Lavrič]]
- [[Stephen Laybutt]]
- [[Miguel Layún]] 
- [[Adam le Fondre]]
- [[Robin Le Normand]]
- [[Rafael Leão]]
- [[Jan Lecjaks]]
- [[Mathew Leckie]]
- [[Ryan Ledson]]
- [[Lee Jae-sung]]
- [[Liivo Leetma]]
- [[Adam Legzdins]]
- [[Jens Lehmann]]
- [[Richard Leht]]
- [[Jaan Leimann]]
- [[Fabiano Leismann]]
- [[Vitali Leitan]]
- [[Moritz Leitner]]
- [[Lucas Leiva]]
- [[Johannes Lello]]
- [[Marko Lelov]]
- [[Thomas Lemar]]
- [[Mati Lember]]
- [[Mario Lemina]]
- [[Mauricio Lemos]]
- [[Marek Lemsalu]]
- [[Aaron Lennon]]
- [[Bernd Leno]]
- [[Raido Leokin]]
- [[Johnny Leoni]]
- [[Sergei Leontovitš]]
- [[Ranet Lepik]]
- [[Sander Lepik]]
- [[Brent Lepistu]]
- [[Sergei Lepmets]]
- [[Jefferson Lerma]]
- [[Artem Levizi]]
- [[Joleon Lescott]]
- [[Robert Lewandowski]]
- [[Myles Lewis-Skelly]]
- [[Philipp Lienhart]]
- [[Frank Liivak]]
- [[Elvis Liivamägi]] 
- [[Lucas Lima]]
- [[Paulo César Lima]]
- [[Robin Limberg]]
- [[Nikolai Linberg]]
- [[Andreas Linde]]
- [[Anders Lindegaard]]
- [[Victor Lindelöf]]
- [[Meelis Lindmaa]]
- [[Åke Lindman]]
- [[Heinz Lindner]]
- [[Joel Lindpere]]
- [[Jesper Lindstrøm]]
- [[Gary Lineker]]
- [[Karol Linetty]]
- [[Jesse Lingard]]
- [[Tarmo Linnumäe]]
- [[Dmitri Lipartov]]
- [[Dmitri Lipetski]]
- [[Marko Lipp]]
- [[Marcello Lippi]]
- [[Érik Lira]]
- [[Jari Litmanen]]
- [[Pierre Littbarski]]
- [[Marko Livaja]]
- [[Dominik Livaković]]
- [[Adem Ljajić]]
- [[Fredrik Ljungberg]]
- [[Diego Llorente]]
- [[Fernando Llorente]]
- [[Marcos Llorente]]
- [[Hugo Lloris]]
- [[Ivan Lobai]]
- [[Stanislav Lobotka]]
- [[Manuel Locatelli]]
- [[Tom Lockyer]]
- [[Robin Lod]]
- [[Renan Lodi]]
- [[Ruben Loftus-Cheek]]
- [[Marcelo Lomba]]
- [[David Lombán]]
- [[Timo Lomp]]
- [[Pavel Londak]]
- [[Shane Long]]
- [[Sean Longstaff]]
- [[Katrin Loo]]
- [[Ademola Lookman]]
- [[Alexandre Lopes]]
- [[Anthony Lopes]]
- [[Diego López]]
- [[Javi López]]
- [[Pau López]]
- [[David López Silva]]
- [[Jhilmar Lora]]
- [[Jürgen Lorenz]]
- [[Anthony Lozano]]
- [[Hirving Lozano]]
- [[Jordan Lotomba]]
- [[Imran Louza]]
- [[Vágner Love]]
- [[Dejan Lovren]]
- [[Shane Lowry]]
- [[Matthew Lowton]]
- [[Edrisa Lubega]]
- [[Cristiano Lucarelli]]
- [[Ayrton Lucas]]
- [[Derrick Luckassen]]
- [[Juan Martín Lucero]]
- [[Lúcio]]
- [[Jhon Lucumí]]
- [[Rasmus Luhakooder]]
- [[Ľubomír Luhový]]
- [[Karl-Eerik Luigend]]
- [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]]
- [[Florentino Luís]]
- [[Luiz Gustavo]]
- [[Romelu Lukaku]]
- [[Saša Lukić]]
- [[Andrus Lukjanov]]
- [[Marco Lukka]]
- [[Aleksandar Luković]]
- [[Adam Lundqvist]]
- [[Massimo Luongo]]
- [[Siim Luts]]
- [[Amor Luup]]
- [[Vanderlei Luxemburgo]]
- [[Silver Lätt]]
- [[Jonas Lössl]]
- [[Joachim Löw]]
- [[Chris Löwe]]

==M==
[[Awer Mabil]]
- [[Alexis Mac Allister]]
- [[Ramūnas Mačežinskas]]
- [[Kōki Machida]]
- [[Jamie Maclaren]]
- [[Krzysztof Mączyński]]
- [[James Maddison]]
- [[Reimo Madissoo]]
- [[Noni Madueke]]
- [[Daizen Maeda]]
- [[Joakim Mæhle]]
- [[Pablo Maffeo]]
- [[Darius Magdišauskas]]
- [[Josh Magennis]]
- [[Christian Maggio]]
- [[Harry Maguire]]
- [[Mehdi Mahdavikia]]
- [[Riyad Mahrez]]
- [[Thiago Maia]]
- [[Maicon]]
- [[Jonatan Maidana]]
- [[Sepp Maier]]
- [[Habib Maïga]]
- [[Mike Maignan]]
- [[Josh Maja]]
- [[Róbert Mak]]
- [[Roy Makaay]] 
- [[Claude Makélélé]]
- [[Nemanja Maksimović]]
- [[Tyrell Malacia]]
- [[Vjatšeslav Malafejev]]
- [[Luis Malagón]]
- [[Paolo Maldini]]
- [[Donyell Malen]]
- [[Aljona Malets]]
- [[Vladimir Malinin]]
- [[Vladimir Malkov]]
- [[Hugo Mallo]]
- [[Florent Malouda]]
- [[Deniss Malov]]
- [[Rameš Mamedov]]
- [[Maksim Mamutov]]
- [[Gianluca Mancini]]
- [[Roberto Mancini]]
– [[Steve Mandanda]]
– [[Aïssa Mandi]]
- [[Mario Mandžukić]]
– [[Eliaquim Mangala]]
- [[Orel Mangala]]
- [[Maniche]] 
- [[Vito Mannone]]
- [[Javier Manquillo]]
- [[İlhan Mansız]]
- [[Diego Maradona]] 
- [[Edu Marangon]]
- [[Carlos Marchena]]
- [[Fernando Marçal]]
- [[Agustín Marchesín]]
- [[Claudio Marchisio]]
- [[Emiliano Marcondes]]
- [[Moussa Marega]]
- [[Pablo Marí]]
- [[Adrian Mariappa]]
- [[Tomislav Marić]]
- [[Marko Marin]]
- [[Răzvan Marin]]
- [[Nicklas Maripuu]]
- [[Reno Mark]]
- [[Eero Markkanen]] 
- [[Andri Markovitš]]
- [[Kristian Marmor]]
- [[Rafael Márquez]]
- [[Jesse Marsch]]
- [[Marta Vieira da Silva|Marta]]
- [[Roger Martí]]
– [[Anthony Martial]]
- [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]]
- [[Henry Martín]]
- [[Russell Martin]]
- [[Gabriel Martinelli]]
- [[Emiliano Martínez]]
- [[Iñigo Martínez]]
- [[Jackson Martínez]]
- [[Osvaldo Martínez]]
- [[Pity Martínez]]
- [[Roberto Martínez]]
- [[Saul Martínez]]
- [[Lucas Martínez Quarta]]
- [[Gerardo Martino]]
- [[André Martins]]
- [[Obafemi Martins]] 
- [[Quenten Martinus]]
- [[Nikita Martõnov]]
- [[Adam Marušić]]
- [[Bert van Marwijk]]
- [[Omar Mascarell]]
- [[Javier Mascherano]]
- [[Nenad Maslovar]]
- [[Josef Masopust]]
- [[Lukáš Masopust]]
- [[Edgaras Mastianica]]
- [[Arthur Masuaku]]
- [[Chikashi Masuda]]
- [[Nikolai Mašitšev]]
- [[Noussair Mazraoui]]
- [[Walter Mazzarri‎]]
- [[Andrei Mazurkevitš]]
- [[Jaime Mata]]
- [[Juan Mata]]
- [[Marco Materazzi]]
- [[Jérémy Mathieu]]
- [[Nemanja Matić]]
- [[Jarmo Matikainen]]
- [[Joël Matip]]
- [[Léo Matos]]
- [[Alessandro Matri]]
- [[Aleksei Matrossov]]
- [[Juho Matsalu]]
- [[Daisuke Matsui]]
- [[Gyōji Matsumoto]]
- [[Lothar Matthäus]]
- [[Blaise Matuidi]] 
- [[Stephy Mavididi]]
- [[Philipp Max]]
- [[Alexandru Maxim]]
- [[Borja Mayoral]]
- [[Emmanuel Mayuka]]
- [[Kevin Mbabu]]
- [[Kylian Mbappé]]
- [[Chancel Mbemba]] 
- [[Bryan Mbeumo]]
- [[Raïs M'Bolhi]]
- [[Patrick M'Boma]]
- [[Réginald Mbu Alidor]]
- [[Oliver McBurnie]]
- [[Alex McCarthy]]
- [[Sean McDermott]]
- [[Josh McEachran]]
- [[Aiden McGeady]]
- [[John McGinn]]
- [[Niall McGinn]]
- [[David McGoldrick]]
- [[Ryan McGowan]]
- [[Riley McGree]]
- [[Allan McGregor]]
- [[Callum McGregor]]
- [[Weston McKennie]]
- [[Mark McKenzie]]
- [[Kenny McLean]]
- [[Paddy McNair]]
- [[Dwight McNeil]]
- [[Scott McTominay]]
- [[Brandon Mechele]]
- [[Dmitrijs Medeckis]]
- [[Gary Medel]]
- [[Facundo Medina]]
- [[Ramón Medina Bello]]
- [[Ben Mee]]
- [[Marko Meerits]]
- [[Rihard Meesit]]
- [[Janek Meet]]
- [[Admir Mehmedi]]
- [[Fernando Meira]] 
- [[Raul Meireles]]
- [[Meelis Meisalu]]
- [[Soualiho Meïté]]
- [[Olof Mellberg]]
- [[Felipe Melo]]
- [[Tanel Melts]]
- [[Nuno Mendes]]
- [[Ryan Mendes]]
- [[Thiago Mendes]]
- [[Brais Méndez]]
- [[Bruno Méndez]]
- [[Édouard Mendy]]
- [[Ferland Mendy]]
- [[Nampalys Mendy]]
- [[Jérémy Ménez]]
- [[Gideon Mensah]]
- [[Chris Mepham]]
- [[Umut Meraş]]
- [[Gabriel Mercado]]
- [[Alex Meret]]
- [[Mikel Merino]]
- [[Dries Mertens]]
- [[Per Mertesacker]]
- [[Illan Meslier]]
- [[Lionel Messi]]
- [[Junior Messias]]
- [[Connor Metcalfe]]
- [[Kiril Metkov]]
- [[Karol Mets]]
- [[Mikk Metsa]]
- [[Christoph Metzelder]]
- [[Thomas Meunier]]
- [[Andy van der Meyde]]
- [[Max Meyer]]
- [[Erik Midtgarden]]
- [[Fredrik Midtsjø]]
- [[Simon Mignolet]]
- [[Nikita Mihhailov]]
- [[Mairo Miil]]
- [[Markus Miiter]]
- [[Tobias Mikkelsen]]
- [[Evald Mikson]]
- [[Nikola Milenković]]
- [[Arkadiusz Milik]]
- [[Sergej Milinković-Savić]]
- [[Vanja Milinković-Savić]]
- [[Željko Milinovič]]
- [[Diego Milito]]
- [[Gabriel Milito]]
- [[Liam Millar]]
- [[Martin Miller]]
- [[Mark Milligan]]
- [[James Milner]]
- [[Mikk Miländer]]
- [[Santi Mina]]
- [[Yerry Mina]]
- [[Tyrone Mings]]
- [[Valeri Minkenen]]
- [[Ignasi Miquel]]
- [[Mirandinha]]
- [[Antonio Mirante]]
- [[Aleksei Mirantšuk]]
- [[Anton Mirantšuk]]
- [[Zvjezdan Misimović]]
- [[Konstantínos Mítroglou]]
- [[Aleksandar Mitrović]]
- [[Hiroyuki Mitsuyama]]
- [[Andrus Mitt]]
- [[Maximilian Mittelstädt]]
- [[Atsuhiro Miura]]
- [[Johan Mjällby]]
- [[Filip Mladenović]]
- [[Mladen Mladenović]]
- [[Jakub Moder]]
- [[Anthony Modeste]]
- [[Luka Modrić]]
- [[Milad Mohammadi]]
- [[Sadegh Moharrami]]
- [[Niklas Moisander]]
- [[Johan Mojica]]
- [[Jorge Molina Vidal]]
- [[Nacho Monreal]]
- [[César Montes]]
- [[Luis Montes]]
- [[Fábio César Montezine]]
- [[Martín Montoya]]
- [[Bobby Moore]]
- [[Aaron Mooy]]
- [[Emre Mor]]
- [[Júnior Moraes]]
- [[Baltazar Maria de Morais Júnior]]
- [[Álvaro Morata]]
- [[Ľubomír Moravčík]]
- [[Jonathan Moreira]]
- [[Alberto Moreno]]
- [[Álex Moreno]]
- [[Héctor Moreno]]
- [[Marcelo Martins Moreno]]
- [[Marlos Moreno]]
- [[Alex Morgan]]
- [[Fernando Morientes]] 
- [[Gustavo Morínigo]]
- [[Steve Morison]]
- [[Anastassia Morkovkina]]
- [[Piermario Morosini]]
- [[Igor Morozov]]
- [[Sam Morsy]]
- [[Olimpiu Moruțan]]
- [[Victor Moses]]
- [[Jean Mota]]
- [[Lebo Mothiba]]
- [[Thiago Motta]]
- [[Harold Moukoudi]]
- [[Steve Mounié]]
- [[Mason Mount]]
- [[Léo Moura]]
- [[Lucas Moura]]
- [[Miljan Mrdaković]]
- [[Youssef Msakni]]
- [[Mõhhailo Mudrõk]]
- [[Davith Mudžiri]]
- [[Deniss Muhametdinov]]
- [[Edin Mujčin]]
- [[Nordi Mukiele]]
- [[Álex Mula]]
- [[Iker Muniain]]
- [[Rasmus Munskind]]
- [[Luis Muriel]]
- [[Michael Amir Murillo]]
- [[Muriqui]]
- [[Mateo Musacchio]]
- [[Yunus Musah]]
- [[Jamal Musiala]]
- [[Juan Musso]]
- [[Shkodran Mustafi]]
- [[Zećira Mušović]]
- [[Momodu Mutairu]]
- [[Jordon Mutch]]
- [[Raiko Mutle]]
- [[Adrian Mutu]]
- [[Phillipp Mwene]]
- [[Enock Mwepu]]
- [[Vitali Mõrnõi]]
- [[Roman Mõtlik]]
- [[Ott Mõtsnik]]
- [[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]]
- [[Andre Mägi]]
- [[Valter Mäng]]
- [[Karl Mööl]]
- [[Mert Müldür]]
- [[Gerd Müller]]
- [[Nicolai Müller]]
- [[Thomas Müller]]
- [[Marten Mütt]]

==N==
[[Andrew Nabbout]]
- [[Antônio Naelson]]
- [[Akihiro Nagashima]]
- [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] 
- [[Ádám Nagy]]
- [[Konstantin Nahk]]
- [[Radja Nainggolan]]
- [[Gerlin Naisson]]
- [[Marvelous Nakamba]]
- [[Keito Nakamura]]
- [[Shunsuke Nakamura]]
- [[Hidetoshi Nakata]]
- [[Nahitan Nández]]
- [[Nani]]
- [[Akira Narahashi]]
- [[Armand Naris]]
- [[Gilberto Carlos Nascimento]]
- [[Samir Nasri]]
- [[Matija Nastasić]]
- [[Atsushi Natori]]
- [[Kyle Naughton]]
- [[Aleksei Naumov]]
- [[Jesús Navas]]
- [[Keylor Navas]]
- [[Mike Trésor Ndayishimiye]]
- [[Cherif Ndiaye]]
- [[Iliman Ndiaye]]
- [[Evan Ndicka]]
- [[Wilfred Ndidi]]
- [[Dan Ndoye]]
- [[Pavel Nedvěd]]
- [[Tarmo Neemelo]]
- [[Valter Neeris]]
- [[Johan Neeskens]]
- [[Álvaro Negredo]]
- [[Heleri-Anete Neider]]
- [[Lucas Neill]]
- [[Reiss Nelson]]
- [[Victor Nelsson]]
- [[David Neres]]
- [[Alessandro Nesta]]
- [[Roman Nesterovski]]
- [[Pedro Neto]]
- [[Igor Netto]]
- [[Manuel Neuer]]
- [[Florian Neuhaus]]
- [[Artur Neuman-Tarimäe]]
- [[Oliver Neuville]]
- [[João Neves]]
- [[Rúben Neves]]
- [[Thiago Neves]]
- [[Gary Neville]] 
- [[Neymar]]
- [[Michael Ngadeu-Ngadjui]]
- [[Moumi Ngamaleu]]
- [[Nguyễn Công Phượng]]
- [[Sikou Niakaté]]
- [[Tanguy Nianzou]]
- [[Mitch Nichols]]
- [[Georg Niedermeier]]
- [[Harald Nielsen (jalgpallur)|Harald Nielsen]]
- [[Håvard Nielsen]]
- [[Richard Møller Nielsen]]
- [[Saúl Ñíguez]]
- [[Mart-Mattis Niinepuu]]
- [[Henry Niinlaub]]
- [[Themistoklís Nikolaḯdis]]
- [[Antonis Nikopolidis]]
- [[Johannes Niks]]
- [[Alexander Nimo]]
- [[Daigo Nishi]]
- [[Akihiro Nishimura]]
- [[Akira Nishino]]
- [[Ruud van Nistelrooij]]
- [[Florin Niță]]
- [[Daiki Niwa]]
- [[Nicolas Nkoulou]]
- [[Christopher Nkunku]]
- [[Christian Noboa]]
- [[Craig Noone]]
- [[Kristoffer Nordfeldt]]
- [[Håvard Nordtveit]]
- [[Martin Normann]]
- [[Jade North]]
- [[Oliver Norwood]]
- [[Akira Nozawa]]
- [[Lassad Nouioui]]
- [[Filip Novák]]
- [[Milivoje Novaković]]
- [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)|Jevgeni Novikov]]
- [[Arvydas Novikovas]]
- [[Nurlan Novruzov]]
- [[Jens Nowotny]]
- [[Fabrice Nsakala]]
- [[Olivier Ntcham]]
- [[Felipe Nunes]]
- [[Matheus Nunes]]
- [[Darwin Núñez]]
- [[Marcelino Núñez]]
- [[Ott Nõmm]]
- [[Mait Nõmme]]
- [[Raivo Nõmmik]]
- [[Alexander Nübel]]
- [[Benjamin Nygren]]
- [[Bengt Nyholm]]
- [[Allan Nyom]]

==O==
[[Gabriel Obertan]]
- [[John Mikel Obi]]
- [[Michael Obiku]]
- [[Jan Oblak]]
- [[Lucas Ocampos]]
- [[Guillermo Ochoa]]
- [[Juan Adriel Ochoa Reyes]]
- [[Massimo Oddo]]
- [[Peter Odemwingie]]
- [[Timur Odinajev]]
- [[Denis Odoi]]
- [[Roy O'Donovan]]
- [[Moses Odubajo]]
- [[Aleksejs Kuplovs-Oginskis]]
- [[Oh Hyeon-gyu]]
- [[Janne Oinas]]
- [[Rait Oja]]
- [[Reimo Oja]]
- [[Henrik Ojamaa]]
- [[Hindrek Ojamaa]]
- [[Noah Okafor]]
- [[Ivan O'Konnel-Bronin]]
- [[Daisuke Oku]]
- [[Maaren Olander]]
- [[Aleksandr Olerski]]
- [[Tanel Olev]]
- [[Ivica Olić]]
- [[Denõss Oliinõk]]
- [[Michael Olise]]
- [[Donizete Oliveira]]
- [[Sérgio Oliveira]]
- [[John Sidney Oliver]]
- [[Mathías Olivera]]
- [[Ervin Ollik]]
- [[Robin Olsen]]
- [[Kristoffer Olsson]]
- [[Indro Olumets]]
- [[Kenneth Omeruo]]
- [[Amadou Onana]]
- [[André Onana]]
- [[Jérôme Onguéné]]
- [[Paul Onuachu]]
- [[Oguchi Onyewu]]
- [[Håkon Opdal]]
- [[Loïs Openda]]
- [[Andres Oper]]
- [[Christopher Opéri]]
- [[Jerome Opoku]]
- [[Willi Orbán]]
- [[Frank Ordenewitz]]
- [[Joel Ordóñez]]
- [[‎Aiko Orgla]]
- [[Divock Origi]]
- [[Andrei Ornat]]
- [[Karl Orren]]
- [[Lale Orta]]
- [[Mislav Oršić]]
- [[José Ortigoza]]
- [[Ángel Ortiz]]
- [[Celso Ortiz]]
- [[Daniel O'Shaughnessy]]
- [[Bright Osayi-Samuel]]
- [[John O'Shea]]
- [[Victor Osimhen]]
- [[Yordan Osorio]]
- [[David Ospina]]
- [[Ilja Ossipov]]
- [[Leo Østigård]]
- [[Magomed Ozdojev]]
- [[Zurab Otšigava]]
- [[Ott Ottis]]
- [[Dango Ouattara]]
- [[Azzedine Ounahi]]
- [[Marc Overmars]]
- [[Bryan Oviedo]]
- [[Igor Ovsjannikov]]
- [[Michael Owen]]
- [[Elisha Owusu]]
- [[Alex Oxlade-Chamberlain]]
- [[Mikel Oyarzabal]]

==P==
[[Ander Paabut]]
- [[Heinrich Paal]]
- [[Rudolf Paal]]
- [[Sten-Egert Paap]]
- [[Erik Paartalu]] 
- [[Willian Pacho]]
- [[Gonçalo Paciência]]
- [[Sergio Padt]]
- [[Marians Pahars]]
- [[Paik Seung-ho]]
- [[Connor Pain]]
- [[Joseph Paintsil]]
- [[Bob Paisley]]
- [[Ave Pajo]]
- [[Märten Pajunurm]]
- [[Maido Pakk]]
- [[Ever Palacios]]
- [[Exequiel Palacios]]
- [[Helibelton Palacios]]
- [[Wilson Palacios]]
- [[Karl Palatu]] 
- [[João Palhinha]]
- [[Siim-Sten Palm]]
- [[Karl-Erik Palmér]]
- [[Emerson Palmieri]]
- [[José Luis Palomino]]
- [[Kevor Palumets]]
- [[Andrej Panadić]]
- [[Goran Pandev]]
- [[Walter Pandiani]]
- [[Antonín Panenka]]
- [[Marko Pantelić]]
– [[Costel Pantilimon]]
- [[Christian Panucci]]
- [[Avraám Papadópoulos]]
- [[Dimítris Papadópoulos]]
- [[Sokrátis Papastathópoulos]]
- [[Novo Papaz]]
- [[Tadas Papečkys]]
- [[Jean-Pierre Papin]]
- [[Ingmar Krister Paplavskis]]
- [[Maksim Paponov]]
- [[Leart Paqarada]]
- [[Egon Parbo]]
- [[Leandro Paredes]]
- [[Sergei Pareiko]]
- [[Daniel Parejo]]
- [[Mati Pari]]
- [[Scott Parker]] 
- [[Petri Pasanen]]
- [[Ezio Pascutti]]
- [[Bernard Pask]]
- [[Maksim Paskotši]]
- [[Gérald Passi]]
- [[Javier Pastore]]
- [[Mario Pašalić]]
- [[Alexandre Pato]]
- [[Hannu Patronen]]
- [[Nathan Patterson]]
- [[Pedro Miguel Pauleta]]
- [[Paulinho (sündinud 2000)|Paulinho]]
- [[Gabriel Paulista]]
- [[Wellington Paulista]]
- [[Anete Paulus]]
- [[Benjamin Pavard]]
- [[Jiří Pavlenka]]
- [[Vangélis Pavlídis]]
- [[Aleksandar Pavlović]]
- [[Roman Pavljutšenko]]
- [[Strahinja Pavlović]]
- [[Cristian Pavón]]
– [[Dimitri Payet]]
- [[Andero Pebre]]
- [[Marcus Holmgren Pedersen]]
- [[Poul Pedersen]]
- [[Tore Pedersen]]
- [[Alfonso Pedraza]]
- [[João Pedro]]
- [[Rasmus Peetson]]
- [[Meelis Peitre]] 
- [[Peter Pekarík]]
- [[Tomáš Pekhart]]
- [[Albin Pelak]]
- [[Pelé]]
– [[Graziano Pellè]]
– [[Lorenzo Pellegrini]]
– [[Facundo Pellistri]]
– [[Sergio Peña]]
- [[Jermaine Pennant]]
- [[Michel Pensée]]
- [[Risto E. J. Penttilä]]
- [[Oribe Peralta]]
- [[Danilo Pereira]]
- [[Matheus Pereira]]
- [[Ricardo Pereira]]
- [[Maicon Pereira de Oliveira]]
- [[Andrejs Perepļotkins]]
- [[Carles Pérez]]
- [[Enzo Pérez]]
- [[Hernán Pérez]]
- [[Rubén Pérez]]
- [[Mattia Perin]]
- [[Ivan Perišić]]
- [[Romain Perraud]]
- [[Simone Perrotta]]
- [[Robin van Persie]]
- [[Matteo Pessina]]
- [[Germán Pezzella]]
- [[Nils Petersen]]
- [[Voldemar Peterson]]
- [[Dimitri Petratos]]
- [[Vadimas Petrenka]]
- [[Martin Petrov]]
- [[Vladimir Pettai]]
- [[Matt Phillips]]
- [[Jordan Pickford]]
- [[Fernando Picún]]
- [[Erik Pieters]]
- [[Arnold Pihlak]]
- [[Kristofer Piht]]
- [[Uno Piir]]
- [[Raio Piiroja]]
- [[Artur Pikk]] 
- [[Priit Pikker]]
- [[Václav Pilař]]
- [[Ethan Pinnock]]
- [[Javier Pinola]]
- [[Gerard Piqué]]
- [[Joaquín Piquerez]]
- [[Robert Pirès]]
- [[Andrea Pirlo]]
- [[Łukasz Piszczek]]
- [[Claudio Pizarro]]
- [[Guido Pizarro]]
- [[Rodolfo Pizarro]]
- [[Andri Pjatov]]
- [[Gonzalo Plata]]
- [[Michel Platini]]
- [[Alassane Pléa]]
- [[Karel Poborský]]
- [[Mauricio Pochettino]]
- [[Tomás Pochettino]]
- [[Gintas Podelis]]
- [[Maksim Podholjuzin]]
- [[Lukas Podolski]]
- [[Paul Pogba]]
- [[Pavel Pogrebnjak]]
- [[Joel Pohjanpalo]] 
- [[Aivar Pohlak]]
- [[Pelle Pohlak]]
- [[Vukašin Poleksić]]
- [[Ezequiel Ponce]]
- [[Leonardo Ponzio]]
- [[Markus Poom]]
- [[Mart Poom]] 
- [[Gabriel Popescu]]
- [[Ivelin Popov]]
- [[Denis Popović]]
- [[Tony Popovic]]
- [[Alexandra Popp]]
- [[Pedro Porro]]
- [[Francisco Portillo]]
- [[Portu]]
- [[Stefan Posch]]
- [[‎Sander Post]]
- [[Hélder Postiga]]
- [[Graham Potter]]
- [[Yussuf Poulsen]]
- [[Nick Powell]]
- [[Dennis Praet]]
- [[Cesare Prandelli]]
- [[Danijel Pranjić]]
- [[Fabio Prates]]
- [[Lucas Pratto]]
- [[Aivar Priidel]]
- [[Aleksandar Prijović]]
- [[Alex Pritchard]]
- [[Quincy Promes]]
- [[Albert Prosa]] 
- [[Dado Pršo]]
- [[Igor Prins]]
- [[Stanislav Prins]]
- [[Grischa Prömel]]
- [[Davy Pröpper]]
- [[Tymoteusz Puchacz]]
- [[Rene Puhke]]
- [[Arūnas Pukelevičius]]
- [[Martti Pukk]]
- [[Teemu Pukki]]
- [[Christian Pulisic]]
- [[Eino Puri]]
- [[Sander Puri]]
- [[Ats Purje]]
- [[Ferenc Puskás]]
- [[Aleksandr Puštov]]
- [[Jorginho Putinatti]]
- [[Marko Putinčanin]]
- [[Carles Puyol]]
- [[Raimond Põder]]
- [[Kristofer Põldme]]

==Q==
[[Robin Quaison]]
- [[Ricardo Quaresma]]
- [[Juan Sebastián Quintero]]
- [[Damiano Quintieri]]
- [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]]

==R==
[[Mohsen Rabiekhah]]
- [[Adrien Rabiot]]
- [[Ivan Radeljić]]
- [[Nemanja Radonjić]]
- [[Ștefan Radu]]
- [[Lukas Raeder]]
- [[Rafael Pereira da Silva]] 
- [[Rafinha]]
- [[Rafinha (sündinud 1993)]]
- [[Baba Rahman]]
- [[Uwe Rahn]]
- [[Jukka Raitala]]
- [[Lembit Rajala]]
- [[Margus Rajaver]]
- [[Predrag Rajković]]
- [[Ivan Rakitić]]
- [[Benito Raman]]
– [[Adil Rami]]
- [[Ramires]]
- [[Gonçalo Ramos]]
- [[Rafael Ramos]]
- [[Sergio Ramos]]
- [[Aaron Ramsey]] 
- [[Claudio Ranieri]]
- [[Krister-Kaspar Rannamaa]]
- [[Milan Rapaić]]
- [[Megan Rapinoe]]
- [[Marcus Rashford]]
- [[Giacomo Raspadori]]
- [[Tomas Ražanauskas]]
- [[Andrei Rațiu]]
- [[Daniil Ratnikov]]
- [[Eduard Ratnikov]] 
- [[Sergei Ratnikov]]
- [[Svajūnas Rauckis]]
- [[Andreas Raudsepp]]
- [[Raúl]]
- [[David Raum]]
- [[Pasi Rautiainen]]
- [[David Raya]]
- [[Rayan]]
- [[Oleg Reabciuk]]
- [[Tim Ream]]
- [[Ante Rebić]]
- [[Harry Redknapp]]
- [[Nathan Redmond]]
- [[Darius Regelskis]]
- [[Walid Regragui]]
- [[Otto Rehhagel]]
- [[Tijjani Reijnders]]
- [[Martin Reim]]
- [[Riido Reiman]]
- [[Bernhard Rein]]
- [[José Manuel Reina]]
- [[Reinaldo]]
- [[Otto Reinfeldt-Reinlo]]
- [[Raido Reinsalu]]
- [[Eerik Reinsoo]]
- [[Mikk Reintam]]
- [[Ott Reinumäe]]
- [[Michael Reiziger]]
- [[Karim Rekik]]
- [[Loïc Rémy]]
- [[Marco Reus]]
- [[Carles Rexach]] 
- [[Diego Antonio Reyes]]
- [[Israel Reyes]]
- [[Giovanni Reyna]]
- [[Chadi Riad]]
- [[Adriano Leite Ribeiro]]
- [[Éverton Ribeiro]]
- [[Franck Ribéry]] 
- [[Hamilton Ricard]]
- [[Declan Rice]]
- [[Chris Richards]]
- [[Micah Richards]]
- [[Jaïro Riedewald]]
- [[Maximilian Riedmüller]]
- [[Søren Rieks]]
- [[Emiliano Rigoni]]
- [[Herol Riiberg]]
- [[John Arne Riise]]
- [[Boris Riisik]]
- [[Frank Rijkaard]]
- [[Tomas Rimas]]
- [[Artūras Rimkevičius]]
- [[Danilo Rinaldi]]
- [[Richard Ríos]]
- [[Josh Risdon]]
- [[Roope Riski]]
- [[Ranet Ristikivi]]
- [[Stefan Ristovski]]
- [[Rivaldo]]
- [[Blas Riveros]]
- [[Arjen Robben]]
- [[Robinho]] 
- [[Antonee Robinson]]
- [[Callum Robinson]]
- [[Jack Robinson]]
- [[Paul Robinson]]
- [[Joel Robles]]
- [[Bobby Robson]]
- [[Hal Robson-Kanu]]
- [[Marcos Rocha]]
- [[Sergio Rochet]]
- [[Hugo Rodallega]]
- [[Sebastian Rode]]
- [[Joe Rodon]]
- [[Garry Rodrigues]]
- [[Jorge Rodrigues]]
- [[Márcio Rodrigues]]
- [[Moacir Rodrigues dos Santos]]
- [[Ángel Rodríguez]]
- [[Guido Rodríguez]]
- [[Jaime Rodríguez]]
- [[James Rodríguez]]
- [[Jay Rodriguez]]
- [[Jonathan Rodríguez]]
- [[Luis Alfonso Rodríguez]]
- [[Maximiliano Rodríguez]]
- [[Óscar Rodríguez]]
- [[Yoel Rodríguez]]
- [[Pedro Rodríguez Ledesma]]
- [[Jack Rodwell]]
- [[Mads Roerslev]]
- [[Morgan Rogers]]
- [[Marcus Rohdén]]
- [[Marco Rojas]]
- [[Robert Rojas]]
- [[Marcos Rojo]]
- [[Simon Rolfes]]
- [[Esteban Rolón]]
- [[Leonardo Rolón]]
- [[Raido Roman]]
- [[Taras Romanczuk]]
- [[Koffi Ndri Romaric]]
- [[Romário]]
- [[Ángel Romero]]
- [[Cristian Romero]]
- [[Luis Alberto Romero]]
- [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]]
- [[Oriol Romeu]]
- [[Ronaldinho]]
- [[Ronaldo]]
- [[Cristiano Ronaldo]]
- [[Salomón Rondón]]
- [[Frederik Rønnow]]
- [[Meelis Rooba]]
- [[Urmas Rooba]] 
- [[Wayne Rooney]] 
- [[Roberto Rosales]]
- [[Tomáš Rosický]]
- [[Diego Rossi]]
- [[Marco Rossi]]
- [[Paolo Rossi]]
- [[Serhi Rožok]]
- [[Alessandro Rottoli]]
- [[James Michael Rowe]]
- [[Mark Rudan]]
- [[Artjoms Rudņevs]]
- [[Fabián Ruiz]]
- [[Marcel Ruiz]]
- [[Víctor Ruiz]]
- [[Gerónimo Rulli]]
- [[Karl-Heinz Rummenigge]]
- [[Lukas Rupp]]
- [[Miguel Ángel Russo]]
- [[Sander Rõivassepp]]
- [[Artur Rättel]] 
- [[Kevin Rääbis]]
- [[Helmuth Räästas]]
- [[Antonio Rüdiger]]
- [[Henri Rüütli]]
- [[Tarmo Rüütli]]
- [[Mathew Ryan]]
- [[Ingvar Rydell]]
- [[Julian Ryerson]]

==S==
[[Kaimar Saag]] 
- [[Elmar Saar]]
- [[Kaarel Saar]]
- [[Tomi Saarelma]]
- [[Youssouf Sabaly]]
– [[Simão Sabrosa]]
– [[Armando Sadiku]]
– [[Michal Sadílek]]
– [[Matvei Safonov]]
- [[Oleksandr Safronov]]
- [[Bacary Sagna]]
- [[Louis Saha]]
- [[Aleksander Saharov]]
- [[Ismael Saibari]]
- [[Trent Sainsbury]]
- [[Allan Saint-Maximin]]
- [[Romain Saïss]]
- [[Bukayo Saka]]
- [[Daisuke Sakata]]
- [[Janno Saks]]
- [[Bartosz Salamon]]
- [[Carlos Salcedo]]
- [[Santiago Salcedo]]
- [[Anton Salétros]]
- [[Nathan Saliba]]
- [[William Saliba]]
- [[Hasan Salihamidžić]]
- [[Julio Salinas]]
- [[Joseph Saliste]]
- [[Mohammed Salisu]]
- [[Roland Sallai]]
- [[Eduardo Salvio]]
- [[Giórgos Samarás]]
- [[Mbwana Samatta]]
- [[Brice Samba]]
- [[Albert Sambi Lokonga]]
- [[César Sampaio]]
- [[Daniel Sanabria]]
- [[Alexis Sánchez]]
- [[Carlos Andrés Sánchez]]
- [[Jorge Sánchez]]
- [[José Enrique Sánchez]]
- [[Oswaldo Sánchez]]
- [[Robert Sánchez]]
- [[Víctor Sánchez Mata]]
- [[Brent Sancho]]
- [[Jadon Sancho]]
- [[Alex Sandro]]
- [[Roque Santa Cruz]]
- [[Federico Santander]]
- [[Andrey Santos]]
- [[Douglas Santos]]
- [[Fábio Santos]]
- [[Fernando Santos]]
- [[Rauno Sappinen]]
- [[Edwin van der Sar]]
- [[Gabriel Sara]]
- [[Pablo Sarabia]]
- [[Josh Sargent]]
- [[Ismaïla Sarr]]
- [[Pape Matar Sarr]]
- [[Aljona Sasova]]
- [[Carlos Saucedo]]
- [[Maarja Saulep]]
- [[Claudius Sava]]
- [[Demba Savage]]
- [[Jefferson Savarino]]
- [[Mantas Savėnas]]
- [[Erko Saviauk]]
- [[Stefan Savić]]
- [[Javier Saviola]]
- [[Aleksei Savitski]]
- [[Daniil Savitski]]
- [[Lionel Scaloni]]
- [[Gianluca Scamacca]]
- [[Gustavo Scarpa]]
- [[Louis Schaub]]
- [[Patrik Schick]]
- [[Salvatore Schillaci]]
- [[Christopher Schindler]]
- [[Alexander Schlager]]
- [[Nico Schlotterbeck]]
- [[Jeffrey Schlupp]]
- [[Kasper Schmeichel]]
- [[Peter Schmeichel]] 
- [[Romano Schmid]]
- [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]]
- [[Bernd Schneider (jalgpallur)|Bernd Schneider]]
- [[Morgan Schneiderlin]]
- [[Paul Scholes]]
- [[Jerdy Schouten]]
- [[Nico Schulz]]
- [[Stefan Schwab]]
- [[Mark Schwarzer]]
- [[Bastian Schweinsteiger]]
- [[Marvin Schwäbe]]
- [[András Schäfer]]
- [[Fabian Schär]]
- [[Lasse Schöne]]
- [[Alessandro Schöpf]]
- [[Rasmus Schüller]]
- [[André Schürrle]]
- [[Luiz Felipe Scolari]]
- [[Goce Sedloski]]
- [[Clarence Seedorf]] 
- [[Sander Seeman]]
- [[Haris Seferović]]
- [[Geórgios Seitarídis]]
- [[Ole Selnæs]]
- [[Matz Sels]]
- [[Antoine Semenyo]]
- [[Philippe Senderos]]
- [[Marcos Senesi]]
- [[Marcos Senna]]
- [[Stefano Sensi]]
- [[Markkus Seppik]]
- [[Suat Serdar]]
- [[Thulani Serero]]
- [[Jean Michaël Seri]]
- [[Ryan Sessegnon]]
- [[Salva Sevilla]]
- [[Lawrence Shankland]]
- [[Bill Shankly]]
- [[Xherdan Shaqiri]]
- [[Luke Shaw]]
- [[Alan Shearer]] 
- [[Rocco Robert Shein]]
- [[Jonjo Shelvey]]
- [[Cillian Sheridan]]
- [[Teddy Sheringham]]
- [[Djibril Sidibé]]
- [[Andrei Sidorenkov]]
- [[Donald-Olivier Sié]]
- [[Viktor Sieger]]
- [[Kolbeinn Sigþórsson]]
- [[Georg Siimenson]]
- [[Paulo Silas]]
- [[August Martin Silber]]
- [[Otto Silber]]
- [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]]
- [[Joonas Sild]]
- [[Kaspar Sillamaa]]
- [[Ramol Sillamaa]]
- [[Annika Sillaots]]
- [[Ats Sillaste]]
- [[Mikk Sillaste]]
- [[Antony Silva]]
- [[Bernardo Fernandes da Silva]]
- [[David Silva]]
- [[Eduardo da Silva]]
- [[Fábio Silva]]
- [[Gilberto Silva]]
- [[Lucas Silva]]
- [[Rafa Silva]]
- [[Thiago Silva]]
- [[Mohamed Simakan]]
- [[René Simões]]
- [[Matt Simon]]
- [[Moses Simon]]
- [[Xavi Simons]]
- [[Wilfried Singo]]
- [[Sander Sinilaid]]
- [[Vlasi Sinjavski]]
- [[Salvatore Sirigu]]
- [[Moussa Sissoko]]
- [[Ellyes Skhiri]]
- [[Dmitri Skiperski]]
- [[Robert Skov]]
- [[Viktor Skrõpnõk]]
- [[Nejc Skubic]]
- [[Naïm Sliti]]
- [[Chris Smalling]]
- [[Valeri Smelkov]]
- [[Maksim Smirnov]]
- [[Roman Smiško]]
- [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]]
- [[Evald Smitt]]
- [[Wesley Sneijder]] 
- [[Cédric Soares]]
- [[Everton Soares]]
- [[Júlio César Soares Espíndola]]
- [[Waldemar Sobota]]
- [[Rubén Sobrino]]
- [[Roman Sobtšenko]]
- [[Sócrates]]
- [[Roberto Soldado]] 
- [[Ola Solbakken]]
- [[Ståle Solbakken]]
- [[Carlos Soler]]
- [[Hope Solo]]
- [[Manor Solomon]]
- [[Ole Gunnar Solskjær]]
- [[Yann Sommer]]
- [[Alex Song]]
- [[Erik Sorga]]
- [[Sebastián Soria]]
- [[Juan Pablo Sorín]]
- [[Alexander Sørloth]]
- [[Vadim Sorokin]]
- [[José Sosa]]
- [[Yeferson Soteldo]]
- [[Tomáš Souček]]
- [[Hillal Soudani]]
- [[Adama Soumaoro]]
- [[Boubakary Soumaré]]
- [[Samuel Souprayen]]
- [[Diego Souza]]
- [[Josef de Souza]]
- [[Harry Souttar]]
- [[John Souttar]]
- [[Djibril Sow]]
- [[Uroš Spajić]]
- [[Luciano Spalletti]]
- [[Silvio Spann]]
- [[Tim Sparv]]
- [[Gary Speed]]
- [[Leonardo Spinazzola]]
- [[Matthew Spiranovic]]
- [[Stefan Spirovski]]
- [[Ron Springett]]
- [[Sébastien Squillaci]] 
- [[Dennis Srbeny]]
- [[Darijo Srna]]
- [[Ádám Szalai]]
- [[Attila Szalai]]
- [[Wojciech Szczęsny]]
- [[Marian Szeja]] 
- [[Dominik Szoboszlai]]
- [[Damian Szymański]]
- [[Sebastian Szymański]]
- [[Jack Stacey]]
- [[Lorenzo Staelens]]
- [[Jaap Stam]]
- [[Benjamin Stambouli]]
- [[Nicolae Stanciu]]
– [[Bogdan Stancu]]
– [[Josip Stanišić]]
- [[Dejan Stanković]]
- [[Carl Starfelt]]
- [[Niklas Stark]]
- [[Tom Starke]]
- [[Tõnis Starkopf]]
- [[Mihhail Starodubtsev]]
- [[Maarten Stekelenburg]]
- [[Alen Stepanjan]]
- [[Andrei Stepanov]]
- [[Jack Stephens]]
- [[Raheem Sterling]]
- [[Enda Stevens]]
- [[Lars Stindl]]
- [[Hristo Stoichkov]]
- [[Petar Stojanović (jalgpallur)|Petar Stojanović]]
- [[Dragan Stojković]]
- [[Vladimir Stojković]]
- [[Modestas Stonys]]
- [[Ilian Stoyanov]]
- [[Carlos Strandberg]]
- [[Stefan Strandberg]]
- [[Sander van de Streek]]
- [[Marco Streller]]
- [[Getriin Strigin]]
- [[Ivan Strinić]]
- [[Kevin Strootman]]
- [[Jens Stryger Larsen]]
- [[Daniel Sturridge]]
- [[Edwin Stüf]]
- [[Ervin Stüf]]
- [[Damián Suárez]]
- [[Luis Suárez (sündinud 1997)|Luis Suárez]]
- [[Luis Alberto Suárez]] 
- [[Luis Suárez Miramontes]]
- [[Gabriel Suazo]]
- [[Igor Subbotin]]
- [[Marek Suchý]]
- [[Petar Sučić]]
- [[Yukinari Sugawara]]
- [[Vitali Sujetov]]
- [[Crysencio Summerville]]
- [[Noah Sonko Sundberg]]
- [[Tomáš Suslov]]
- [[Daisuke Suzuki]]
- [[Kristjan Suurjärv]]
- [[Maarek Suursaar]] 
- [[Mattias Svanberg]]
- [[Jonas Svensson]]
- [[Václav Svěrkoš]]
- [[Karol Świderski]]
- [[Sergi Sõdortšuk]]
- [[Çağlar Söyüncü]]
- [[Niklas Süle]]
- [[Issiaga Sylla]]

==Š==
[[Bojan Šaranov]]
- [[Ľubomír Šatka]]
- [[Maksim Šatskihh]]
- [[Ilja Šesterkov]]
- [[Andri Ševtšenko]]
- [[Roman Širokov]]
- [[Tihhon Šišov]]
- [[Milan Škoda]]
- [[Milan Škriniar]]
- [[Martin Škrtel]]
- [[German Šlein]]
- [[Vladimír Šmicer]]
- [[Michael Špaček]]
- [[Marek Špilár]]
- [[Andraž Šporar]]
- [[Georgi Štšennikov]]
- [[Davor Šuker]]
- [[Pavel Šulc]]
- [[Anton Šunin]]
- [[Josip Šutalo]]
- [[Mark Švets]]

==Z==
[[Pablo Zabaleta]] -
[[Illja Zabarnõi]] -
[[Cristian Zaccardo]] -
[[Mário Zagallo]] -
[[Antônio Carlos Zago]] -
[[Theódoros Zagorákis]] -
[[Eran Zahavi]] -
[[Vjatšeslav Zahovaiko]] - 
[[Nikolajs Zaicevs]] -
[[Miha Zajc]] -
[[Denis Zakaria]] -
[[Aleksandr Zakarljuka]] -
[[Nicola Zalewski]] -
[[Carlos Zambrano]] -
[[Gianluca Zambrotta]] -
[[Iván Zamorano]] -
[[Javier Zanetti]] - 
[[Nicolò Zaniolo]] -
[[Gustavo Zapata]] - 
[[Duván Zapata]] -
[[Davide Zappacosta]] -
[[Matías Zaracho]] -
[[Mauro Zárate]] -
[[Zé Roberto]] -
[[Ned Zelić]] -
[[Indrek Zelinski]] -
[[Boudewijn Zenden]] -
[[Arbër Zeneli]] -
[[Sergei Zenjov]] -
[[Zico]] - 
[[Zinédine Zidane]] -
[[Christian Ziege]] -
[[Piotr Zieliński]] -
[[Hakim Ziyech]] -
[[Roman Zobnin]] -
[[Dino Zoff]] -
[[Kenneth Zohore]] -
[[Marcin Zomerski]] -
[[Bruno Zuculini]] -
[[Steven Zuber]] -
[[Juan Camilo Zúñiga]] -
[[Konstantin Zõrjanov]]

==Ž==
[[Margarita Žernosekova]]
- [[Nikola Žigić]]
- [[Juri Žirkov]]
- [[Aleksandar Živković]]
- [[Andrija Živković]]
- [[Boris Živković]]

==T==
[[Albert Taar]]
- [[Robert Taar]]
- [[Josip Tadič]]
- [[Adam Taggart]]
- [[Nicolás Tagliafico]]
- [[Jonathan Tah]]
- [[Teemu Tainio]]
- [[Taie Taiwo]]
- [[Taye Taiwo]]
- [[Daiki Takamatsu]]
- [[Hideaki Takeda]]
- [[Montassar Talbi]]
- [[Heikki Talimaa]]
- [[Tanel Tamberg]]
- [[Alex Matthias Tamm]]
- [[Heiko Tamm]]
- [[Joonas Tamm]]
- [[Annika Tammela]]
- [[Lisette Tammik]]
- [[Ao Tanaka]]
- [[Renato Tapia]]
- [[Edmond Tapsoba]]
- [[Diego Tardelli]]
- [[Mehdi Taremi]]
- [[James Tarkowski]]
- [[Martin Taska]]
- [[Júlio Tavares]]
- [[Marcus Tavernier]]
- [[Greg Taylor]]
- [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]]
- [[Ryan Taylor]]
- [[‎Ingemar Teever]]
- [[Sten Teino]]
- [[Teitur Þórðarson]]
- [[Alex Teixeira]]
- [[Armando Teixeira]]
- [[Vitali Teleš]]
- [[Vladimir Tell]]
- [[Alex Telles]]
- [[Cristian Tello]]
- [[Taijo Teniste]]
- [[Timo Teniste]] 
- [[Siim Tenno]]
- [[Simo Tenno]]
- [[Bryan Angulo Tenorio]]
- [[Carlos Tenorio]]
- [[Elmar Tepp]]
- [[Marc-André ter Stegen]]
- [[Sergei Terehhov]]
- [[Simon Terodde]]
- [[John Terry]]
- [[Robert Tesche]]
- [[William Tesillo]]
- [[Tetê]]
- [[Kenny Tete]]
- [[Benjamin Tetteh]]
- [[Alexander Tettey]]
- [[Teddy Teuma]]
- [[Carlos Tévez]]
- [[Florian Thauvin]]
- [[Arthur Theate]]
- [[Igor Thiago]]
- [[Malick Thiaw]]
- [[Kristian Thorstvedt]]
- [[Lilian Thuram]]
- [[Marcus Thuram]]
- [[Kieran Tierney]]
- [[Raimond Tiidermann]]
- [[Ronaldo Tiismaa]]
- [[Tiit Tikenberg]]
- [[Annika Tikk]]
- [[Guus Til]]
- [[Malik Tillman]]
- [[Jurriën Timber]]
- [[Paulo César Tinga]]
- [[Anton Tinnerholm]]
- [[Evald Tipner]]
- [[Deniss Tjapkin]]
- [[Ziad Tlemçani]]
- [[Harry Toffolo]]
- [[Toomas Tohver]]
- [[Joona Toivio]]
- [[Miikka Toivola]]
- [[Ola Toivonen]]
- [[Stanislav Tokarev]]
- [[Rafael Tolói]]
- [[Jon Dahl Tomasson]]
- [[Takehiro Tomiyasu]]
- [[Fikayo Tomori]]
- [[Rasmus Tomson]]
- [[Sandro Tonali]]
- [[Ivan Toney]]
- [[Luca Toni]]
- [[Mait Toom]]
- [[Janar Toomet]]
- [[Jens Toornstra]]
- [[Borislav Topić]]
- [[Ömer Toprak]]
- [[Kaarel Torop]] 
- [[Curro Torres]]
- [[Félix Torres]]
- [[Fernando Torres]]
- [[Ferran Torres]]
- [[Roberto Torres]]
- [[Cenk Tosun]]
- [[Francesco Totti]]
- [[Sadio Tounkara]]
- [[Abdoulaye Touré]]
- [[Almamy Touré]]
- [[Kolo Touré]]
- [[Yaya Touré]]
- [[Aleksandar Trajkovski]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1990)]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1996)]]
- [[Bertrand Traoré]]
- [[Hamari Traoré]]
- [[Ibrahima Traoré]] 
- [[Ismaël Traoré]]
- [[Giovanni Trapattoni]]
- [[Taavi Trasberg]]
- [[Gernot Trauner]]
- [[Emma Treiberg]]
- [[Óscar Trejo]]
- [[Santiago Tréllez]]
- [[Marius Trésor]]
- [[David Trézéguet]]
- [[Ivan Tričkovski]]
- [[Francisco Trincão]]
- [[Kieran Trippier]]
- [[James Troisi]]
- [[William Troost-Ekong]]
- [[Auston Trusty]]
- [[Tiina Trutsi]]
- [[Vasíleios Tsiártas]] 
- [[Martin Tšegodajev]]
- [[Igor Tšeminava]]
- [[Marek Tšernjavski]]
- [[Deniss Tšerõšev]]
- [[Arsen Tšilingarjan]]
- [[Sergei Tšopik]]
- [[Anton Tšuikov]]
- [[Georgi Tšutšelov]]
- [[Chrístos Tzólis]]
- [[Carl Tubarik]]
- [[Thomas Tuchel]]
- [[Igor Tudor]]
- [[Ozan Tufan]]
- [[Sakari Tukiainen]]
- [[Sven Tumba]]
- [[Georgi Tunjov]]
- [[Ryan Tunnicliffe]]
- [[Evald Tupits]]
- [[Edgar Tur]]
- [[Arda Turan]]
- [[Almir Turković]]
- [[Ross Turnbull]]
- [[Matt Turner]]
- [[Rauno Tutk]]
- [[Anatoli Tõmoštšuk]]
- [[Erko Jonne Tõugjas]]
- [[Raiko Tähhe]]
- [[Rain Tölpus]]
- [[Janar Tükk]]
- [[Przemysław Tytoń]]

==U==
[[Atsuto Uchida]]
- [[Masao Uchino]]
- [[Atsushi Uchiyama]]
- [[Destiny Udogie]]
- [[Tomáš Ujfaluši]]
- [[Roberts Uldriķis]]
- [[Ivo Ulich]]
– [[Samuel Umtiti]]
- [[Deniz Undav]]
– [[Dayot Upamecano]]
– [[Kacper Urbański]]
– [[Marco Ureña]]
- [[Mateus Uribe]]
– [[Jere Uronen]]
- [[Martin Ustaal]]
- [[Dmitri Ustritski]]
- [[Anatoli Ušanov]]
- [[Peter Utaka]]
- [[Heinrich Uukkivi]]
- [[Rauno Uusküla]]

==V==
[[Rafael van der Vaart]]
- [[Tomáš Vaclík]]
- [[Andreas Vaher]]
- [[Reelika Vaher]]
- [[Vahur Vahtramäe]]
- [[Georg Vain]]
- [[Hendrik Vainu]]
- [[Eimantas Valaitis]]
- [[Mathieu Valbuena]]
- [[Eugeni Valderrama]]
- [[Diego Valdés]]
- [[José Ángel Valdés]]
- [[Victor Valdes]]
- [[Bruno Valdez]]
- [[Nelson Haedo Valdez]]
- [[Jorge Valdivia]]
- [[Richard Valdov]]
- [[Antonio Valencia]]
- [[Filip Valenčič]]
- [[Juan Carlos Valerón]]
- [[Aleksander Valkenpert]]
- [[Virgo Vallik]]
- [[Karl Andre Vallner]]
- [[Elari Valmas]]
- [[Oleg Valov]]
- [[Mikk Valtna]]
- [[Siim Valtna]]
- [[Hendrik Van Crombrugge]]
- [[Hans Vanaken]]
- [[André Vandeweyer]]
- [[Gerald Vanenburg]]
- [[Andris Vaņins]]
- [[Tõnis Vanna]]
- [[Raphaël Varane]]
- [[Guillermo Varela]]
- [[Silvestre Varela]]
- [[Lauri Varendi]]
- [[Camilo Vargas]]
- [[Eduardo Vargas]]
- [[Matías Vargas]]
- [[Tony Varjund]]
- [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]]
- [[Nikola Vasilj]]
- [[Darius Vassell]]
- [[Konstantin Vassiljev]]
- [[Nikita Vassiljev]]
- [[Ivica Vastić]]
- [[Franco Vázquez]]
- [[Sergio Vázquez]]
- [[Jan Važinski]]
- [[Rudi Vata]]
- [[Jürgen Veber]]
- [[Matías Vecino]]
- [[Jaanus Veensalu]]
- [[Robert Veering]]
- [[Monika Vehlmann]] 
- [[Raphael Veiga]]
- [[Renato Veiga]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Carlos Vela]]
- [[Julián Estiven Vélez]]
- [[Miloš Veljković]]
- [[Taavi Vellemaa]]
- [[Micky van de Ven]]
- [[Stylianós Venetídis]]
- [[Alan Ventsel]]
- [[Fausto Vera]]
- [[Bart Verbruggen]]
- [[Jordan Veretout]]
- [[Lucas Veríssimo]]
- [[Thomas Vermaelen]] 
- [[Gabriel Veron]]
- [[Juan Sebastián Verón]]
- [[Māris Verpakovskis]]
- [[Marco Verratti]]
- [[Mikel Vesga]]
- [[Rain Vessenberg]]
- [[Jannik Vestergaard]]
- [[Martin Vetkal]]
- [[Domagoj Vida]]
- [[Arturo Vidal]] 
- [[Nemanja Vidić]]
- [[Aurelio Vidmar]]
- [[Luan Vieira]]
- [[Marcelo Vieira]] 
- [[Patrick Vieira]]
- [[Jonathan Viera]]
- [[Christian Vieri]]
- [[Luciano Vietto]]
- [[Sergei Vihrov]]
- [[Kristen Viikmäe]]
- [[Taavi Viikna]]
- [[Sander Viira]]
- [[Tito Vilanova]]
- [[Sepo Vilderson]]
- [[Tonny Vilhena]]
- [[Anett Vilipuu]]
- [[David Villa]]
- [[Mathias Villota]]
- [[Matías Viña]]
- [[Kayne Vincent]]
- [[Abner Vinícius]]
- [[Carlos Vinícius]]
- [[Felipe Vizeu]]
- [[Dmitri Vjaltšinov]]
- [[Ron Vlaar]]
- [[Odisseas Vlachodímos]]
- [[Dušan Vlahović]]
- [[Kevin Vogt]]
- [[Aleksandr Volkov]]
- [[Yochanan Vollach]]
- [[Kevin Volland]]
- [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)|Aleksandr Volodin]]
- [[Johan Vonlanthen]]
- [[Karel Voolaid]]
- [[Kristjan Vomm]]
- [[Michel Vorm]]
- [[Vladimir Voskoboinikov]]
- [[Denis Vnukov]]
- [[Stefan de Vrij]]
- [[Šime Vrsaljko]]
- [[Dare Vršič]]
- [[Zísis Vrýzas]]
- [[Mirko Vučinić]]
- [[Budimir Vujačić]]
- [[Martin Vunk]] 
- [[Tanel Võtti]] 
- [[Leo Väisänen]]
- [[Hugo-Eugen Väli]]
- [[Henri Välja]]
- [[Rudi Völler]]

==W==

[[Hidetoshi Wakui]]
- [[Theo Walcott]]
- [[Luca Waldschmidt]]
- [[Kyle Walker]]
- [[Jonathan Walters]]
- [[Abby Wambach]]
- [[Aaron Wan-Bissaka]]
- [[Paulo Wanchope]]
- [[Paul Wanner]]
- [[Danny Ward]]
- [[Stephen Ward]]
- [[James Ward-Prowse]]
- [[Amr Warda]]
- [[Adílson Warken]]
- [[Daniel Wass]]
- [[Ronald Waterreus]]
- [[George Weah]]
- [[Wout Weghorst]]
- [[Julian Weigl]]
- [[Patrick Weihrauch]]
- [[Mitchell Weiser]]
– [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1939)|Vladimír Weiss]]
– [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1964)|Vladimír Weiss II]]
– [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1989)|Vladimír Weiss III]]
- [[Danny Welbeck]]
- [[Nahki Wells]]
- [[Wendell]]
- [[Timo Werner]]
- [[Sander Westerveld]]
- [[Sean Tremaine Whalen]]
- [[Connor Wickham]]
- [[Silvan Widmer]]
- [[Felix Wiedwald]]
- [[Georginio Wijnaldum]]
- [[Kamil Wilczek]]
- [[Yanic Wildschut]]
- [[Christian Wilhelmsson]] 
- [[Alex Wilkinson]]
- [[David Williams (jalgpallur)|David Williams]]
- [[Iñaki Williams]]
- [[Willian Borges da Silva]]
- [[Joe Willock]]
- [[Jack Wilshere]]
- [[Callum Wilson]]
- [[Jonas Wind]]
- [[Florian Wirtz]]
- [[Yoane Wissa]]
- [[Axel Witsel]]
- [[Marius Wolf]]
- [[Joe Worrall]]
– [[Bailey Wright]]
- [[Haji Wright]]
- [[Maximilian Wöber]]
- [[Christian Wörns]]

==Õ==
[[Jan Õun]] 
- [[Janar Õunap]]
- [[Kethy Õunpuu]]

==Ä==
[[Mika Ääritalo]]

==Ö==
[[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]]

==Ü==
[[Enes Ünal]]
- [[Cengiz Ünder]]
- [[Oskar Üpraus]]

==X==
[[Granit Xhaka]]

==Y==
[[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Lamine Yamal]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Atsushi Yoneyama]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Yu Hai]]

== Vaata ka ==
*[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]]

[[Kategooria:Jalgpallurid| Jalgpallurid]]
[[Kategooria:Sportlaste loendid]]
[[Kategooria:Jalgpalli loendid]]</text>
      <sha1>orzm3e5myr9qwdv270r8sry1sdg6xke</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Välismaa poliitikute loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>10276</id>
    <revision>
      <id>7184816</id>
      <parentid>7183292</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T21:34:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* A */</comment>
      <origin>7184816</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="93479" sha1="r3vajw33p4zn3613fewnaqor458351g" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}}

''Siin loetletakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseid maailma [[poliitik]]uid, välja arvatud [[Eesti]] poliitikud, kes on loetletud [[Eesti poliitikute loend]]is.

{{tähed}}

== A ==
*[[Albert von der Aa]] ([[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]]), [[Rahvusnõukogu]] liige
*[[Per Lennart Aae]] ([[Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei]])
*[[Frank Aaen]] ([[Enhedslisten]]), Taani [[Folketing]]i liige
*[[Jane Aagaard]] ([[Australian Labor Party]]), [[Põhjaterritooriumi Seadusandlik Kogu|Põhjaterritooriumi Seadusandliku Kogu]] spiiker
*[[Bjarne Aagaard Strøm]] ([[Venstre (Norra)|Venstre]]), Norra [[Storting]]i asendusliige
*[[Arvo Aalto]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Soome tööjõuminister]]
*[[Aimo Aaltonen]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Eduskund|Eduskunna]] liige
*[[Laurie Aarons]] ([[Austraalia Kommunistlik Partei]]), partei rahvuslik sekretär
*[[Sani Abacha]], [[Nigeeria Ajutine Valitsev Nõukogu|Nigeeria Ajutise Valitseva Nõukogu]] esimees
*[[Leonid Abalkin]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja 
*[[José Luis Ábalos]]
*[[Aslan Abašidze]] ([[Kogu Gruusia Taassünni Adžaaria Liit]]), Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja  pea, Adžaaria autonoomse piirkonna president  
*[[Ferhat Abbas]]
*[[Tony Abbott]]
*[[Ibrāhīm ‘Abbūd]]
*[[‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī]]
*[[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]]
*[[Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz]]
*[[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]]
*[[Mohamed Ould Abdel Aziz]]
*[[Manal Abdel Samad]]
*[[James Abdnor]]
*[[Mario Abdo Benítez]]
*[[Kairat Abdrahmanov]]
*[[Ābdul Hāmid]]
*[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]]
*[[Zahra Abdulla]]
*[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]]
*[[Mõkdõbek Abdõldajev]]
*[[Shinzō Abe]]
*[[Carmelo Abela]]
*[[George Abela]]
*[[Robert Abela]]
*[[Maliina Abelsen]]
*[[Abhisit Vejjajiva]]
*[[Dzintars Ābiķis]]
*[[Iolu Abil]]
*[[Luis Abinader]]
*[[Solvita Āboltiņa]]
*[[Hovik Abrahamjan]]
*[[Pjotr Abrassimov]]
*[[Hosams Abu Meri]]
*[[Nūrī Abū Sahmīn]]
*[[Alexander Abusch]]
*[[Dean Acheson]]
*[[Anton Ackermann]]
*[[Alexander Acosta]]
*[[Lars Adaktusson]]
*[[Valdas Adamkus]] 
*[[Adámos Adámou]]
*[[Paweł Bogdan Adamowicz]]
*[[Gerry Adams]]
*[[Jānis Ādamsons]]
*[[Lena Adelsohn Liljeroth]] 
*[[Konrad Adenauer]] 
*[[János Áder]]
*[[Rabindra Prasad Adhikari]]
*[[Anders Adlercreutz]]
*[[Isaias Afewerki]]
*[[Ivar Afzelius]]
*[[Naci Ağbal]]
*[[Valērijs Agešins]]
*[[Oihane Agirregoitia]]
*[[Peter Agius]]
*[[Alex Agius Saliba]]
*[[Spiro Agnew]]
*[[Śāhābuddin Āhamed]]
*[[Matti Ahde]]
*[[Bertie Ahern]]
*[[Ahmad Phesal Talib]]
*[[Ahmed Mohamed Ag Hamani]]
*[[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]]
*[[Abiy Ahmed]]
*[[Ahmed Dini Ahmed]] 
*[[Iājuddīn Āhmed]] 
*[[Zubir Ahmed]]
*[[Danijal Ahmetov]] 
*[[Serik Ahmetov]]
*[[Esko Aho]]
*[[Justin Ahomadegbé]]
*[[Kwesi Ahoomey-Zunu]]
*[[Jeannot Ahoussou-Kouadio]]
*[[Lothar Ahrendt]]
*[[Martti Ahtisaari]]
*[[Lionel Aingimea]]
*[[Aksel Airo]]
*[[Paavo Aitio]]
*[[Ara Ajvazjan]]
*[[Askar Akajev]]
*[[Daniel Akaka]]
*[[Hulusi Akar]]
*[[Ryōsei Akazawa]]
*[[Recep Akdağ]]
*[[Jimmie Åkesson]]
*[[Mustafa Akıncı]]
*[[Aivars Aksenoks]]
*[[Nana Akufo-Addo]]
*[[Ofir Akunis]]
*[[Abir Al-Sahlani]]
*[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]]
*[[Efkan Ala]]
*[[Alviina Alametsä]]
*[[Outi Alanko-Kahiluoto]]
*[[Irakli Alasania]]
*[[Anthony Albanese]]
*[[José Manuel Albares]]
*[[Berat Albayrak]]
*[[Ernst Albrecht]] ([[CDU]]), Alam-Saksi peaminister
*[[Madeleine Albright]]
*[[Maria Luís Albuquerque]]
*[[Pilar Alegría]]
*[[Vaida Aleknavičienė]]
*[[Arturo Alessandri Palma]]
*[[Jorge Alessandri Rodríguez]]
*[[Ioánnis Alevrás]]
*[[Angelino Alfano]]
*[[Aires Ali]]
*[[Irfaan Ali]]
*[[Iyād ‘Allāwī]] 
*[[George Allen]]
*[[Salvador Allende]]
*[[Alphonse Alley]]
*[[Esko Almgren]]
*[[Joaquín Almunia]]
*[[Norovõn Altanhujag]]  
*[[Peter Altmaier]]
*[[Carlos Alvarado Quesada]]
*[[Gregorio Álvarez]]
*[[Arif Alvi]]
*[[Hama Amadou]]
*[[Diogo Freitas do Amaral]]
*[[Giuliano Amato]] 
*[[Andris Ameriks]]
*[[David Amess]]
*[[Denis Amici]]
*[[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]]
*[[Idi Amin]]
*[[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]]
*[[Celso Amorim]]
*[[Anita Anand]]
*[[Níkos Anastasiádis]]
*[[Amelia Andersdotter]]
*[[Wendell Anderson]]
*[[Claes Andersson]]
*[[Li Andersson]]
*[[Magdalena Andersson]]
*[[Sten Andersson]]
*[[Ole Andreasen]]
*[[Georgs Andrejevs]]
*[[Giulio Andreotti]]
*[[Laima Andrikienė]]
*[[Vytenis Andriukaitis]]
*[[Ecaterina Andronescu]]
*[[Juri Andropov]]
*[[Mathilde Androuët]]
*[[Adamántios Androutsópoulos]] 
*[[Jeanine Áñez]]
*[[Marc Angel]]
*[[Sávvas Angelídis]]
*[[Nikolina Angelkova]]
*[[Nahas Angula]]
*[[Aleksandr Ankvab]]
*[[Gerolf Annemans]]
*[[Rudolf Anschober]]
*[[Kenny Anthony]]
*[[Ilona Antoniszyn-Klik]]
*[[Johannes Antonsson]]
*[[Sirkka-Liisa Anttila]]
*[[Arvydas Anušauskas]]
*[[Michel Aoun]]
*[[Erich Apel]]
*[[Gheorghe Apostol]]
*[[Hassan Gouled Aptidon]]
*[[Corazon Aquino]]
*[[Noynoy Aquino]]
*[[Davõd Arahhamija]]
*[[Ernesto Araújo]]
*[[Rui Maria de Araújo]]
*[[‘Alī al-‘Arayyiḑ]]
*[[Pjetër Arbnori]]  
*[[Luis Arce]]
*[[Jacinda Ardern]]
*[[Vladislav Ardzinba]]
*[[Maria Arena]]
*[[Andrzej Arendarski]]
*[[Bernardo Arévalo]]
*[[Paavo Arhinmäki]]
*[[Óscar  Arias Sánchez]]  
*[[Pascal Arimont]]
*[[Abdulla Aripov]]
*[[Jean-Bertrand Aristide]]
*[[Tamara van Ark]]
*[[Bartosz Arłukowicz]]
*[[Antoine Armand]]
*[[Aušrinė Armonaitė]]
*[[Jorge Arreaza]]
*[[Inés Arrimadas]]
*[[Giorgi Arsenišvili]]
*[[Aljona Aršinova]]
*[[Xabier Arzalluz]]
*[[Giorgi Arveladze]]
*[[Ḩāfiz̧ al-Asad]]
*[[Christine Aschbacher]]
*[[Ásgeir Ásgeirsson]]
*[[Catherine Ashton]]
*[[Khawaja Muhammad Asif]]
*[[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]]
*[[Tarō Asō]]
*[[Jean Asselborn]]
*[[François Asselineau]]
*[[Francisco Assis]]
*[[Azali Assoumani]]
*[[Ásthildur Lóa Þórsdóttir]]
*[[Radasłaŭ Astroŭski]]
*[[Arvils Ašeradens]]
*[[Alex Azar]]
*[[Mõkola Azarov]]
*[[José Azeredo Lopes]]
*[[Malik Azmani]]
*[[José María Aznar]]
*[[Audrey Azoulay]]
*[[Audronius Ažubalis]]
*[[Almazbek Atambajev]]
*[[Geórgios Athanasiádis-Nóvas]]
*[[Alexandru Athanasiu]]
*[[Jum‘ah ‘Atīqah]]
*[[Gabriel Attal]]
*[[Daniel Attard]]
*[[John Attard-Montalto]]
*[[Clement Attlee]]
*[[Manon Aubry]]
*[[Martine Aubry]]
*[[Uldis Augulis]]
*[[Ida Auken]]
*[[Aung San Suu Kyi]]
*[[Teuvo Aura]]
*[[Bogdan Aurescu]]
*[[Lloyd Austin]]
*[[Ruslan Aušev]]
*[[Petras Auštrevičius]]
*[[Arsen Avakov]]
*[[Nabi Avcı]]
*[[Lina Axelsson Kihlblom]]
*[[Hermann Axen]]
*[[Cabdiweli Shiikh Axmed]]
*[[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]]
*[[Shariif Shiikh Axmed]]
*[[Jean-Marc Ayrault]]

== B ==
*[[Ömürbek Babanov]]
*[[Milan Babić]]
*[[Andrej Babiš]]
*[[Monica Babuc]]
*[[August Bach]]
*[[Michelle Bachelet]]
*[[Herbert Backe]]
*[[Kemi Badenoch]]
*[[Annalena Baerbock]]
*[[Mariela Baeva]]
*[[Natsagiyn Bagabandi]] 
*[[Sergei Bagapš]] 
*[[Jean-Baptiste Bagaza]]
*[[Edminas Bagdonas]]
*[[Egemen Bağiş]]
*[[Hrant Bagratjan]]
*[[Alice Bah Kuhnke]]
*[[Mamuka Bahtadze]]
*[[Nikolai Baibakov]]
*[[Josaia Voreqe Bainimarama]]
*[[Thomas Bajada]]
*[[Gordon Bajnai]]
*[[Edil Bajsalov]]
*[[Andrej Bajuk]]
*[[James Baker]]
*[[Ma‘rūf al-Bakhīt]]
*[[Kurmanbek Bakijev]]
*[[Oleg Baklanov]]
*[[Davith Bakradze]]
*[[José María Balcázar]]
*[[Zigmantas Balčytis]]   
*[[Salomon Banamuhere Baliene]]
*[[Jan Peter Balkenende]]
*[[Édouard Balladur]]
*[[Frederick Ballantyne]]
*[[Ladislav Ballek]]
*[[Nuhu Bamalli]] 
*[[Ban Ki-moon]]
*[[Hastings Kamuzu Banda]]
*[[Joyce Banda]]
*[[Rupiah Banda]]
*[[Sirimavo Bandaranaike]]
*[[Milan Bandić]]
*[[Mamata Banerjee]]
*[[Fátima Báñez]]
*[[Pridi Banomyong]]
*[[Mario Banožić]]
*[[Ehud Barak]]
*[[Giorgi Baramidze]]
*[[Izaskun Bilbao Barandica]]
*[[Florin-Ionuț Barbu]]
*[[Edwin Barclay]]
*[[Stephen Barclay]]
*[[Virgilio Barco Vargas]]
*[[Alben W. Barkley]]
*[[Katarina Barley]]
*[[Luis Barranzuela]]
*[[John Barrasso]]
*[[Maxamed Siyaad Barre]]
*[[Barbara Barrett]]
*[[José Manuel Durão Barroso]]
*[[Jacques Barrot]]
*[[Adama Barrow]]
*[[Dean Barrow]]
*[[Uwe Barschel]]
*[[Mesûd Barzanî]]
*[[Juris Bārzdiņš]]
*[[Aleksandrs Bartaševičs]]
*[[Joseph Barthel]]
*[[Evarist Bartolo]]
*[[Ivan Bartoš]]
*[[Karl-Heinz Bartsch]]
*[[Jaume Bartumeu]]
*[[Nikola Bartůšek]]
*[[Traian Băsescu]]
*[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]]
*[[Muḩammad Bāsindwah]]
*[[Jyoti Basu]]
*[[Sühbaatarõn Batbold]]
*[[Fulgencio Batista]]
*[[Gerard Batliner]]
*[[Jorge Batlle]]  
*[[Jambyn Batmönh]]  
*[[Katerína Batzelí]]
*[[Haltmaagijn Battulga]]
*[[Edit Bauer]]
*[[Edith Baumann]]
*[[Hilmar Baunsgaard]]
*[[Martin Baxa]]
*[[Celâl Bayar]]
*[[Ibrahim Baylan]]
*[[Alparslan Bayraktar]]
*[[Ceyhun Bayramov]]
*[[François Bayrou]]
*[[Luca Beccari]]
*[[Joseph Bech]]
*[[Henri Konan Bédié]]
*[[Bajram Begaj]]
*[[Menaẖem Begin]]
*[[Gerhard Beil]]
*[[Eugen Bejinariu]]
*[[Mikuláš Bek]]
*[[Azimbek Beknazarov]]
*[[Chokri Belaïd]]
*[[Bastiaan Belder]]
*[[Ivo Belet]]
*[[Guntis Belēvičs]]
*[[Alexander van der Bellen]]
*[[Jean-Max Bellerive]]
*[[Irena Belohorská]]
*[[Andrei Beloussov]]
*[[Mehdi Ben Barka]]
*[[Ahmed Ben Bella]]
*[[David Ben-Guriyyon]]
*[[Itamar Ben-Gvir]]
*[[Edvard Beneš]]
*[[Marie Benešová]]
*[[Brando Benifei]]
*[[Hilde Benjamin]]
*[[András Benkei]]
*[[Abdelilah Benkirane]]
*[[Jo Benkow]]
*[[Valdas Benkunskas]]
*[[Tibor Benkő]]
*[[Tony Benn]] 
*[[Naftali Bennett]]
*[[William Bennett]]
*[[Monika Beňová]]
*[[Daniel Bensaïd]]
*[[Robert J. Bentley]]
*[[Hans Bentzien]]
*[[Radu Berceanu]]
*[[John Bercow]]
*[[Gurbanguly Berdimuhammedow]]
*[[Pierre Bérégovoy]]
*[[Tom Berendsen]]
*[[Paul Bérenger]]
*[[Maria Berger]]
*[[Óscar Berger Perdomo]]
*[[Erik Bergkvist]]
*[[Raimonds Bergmanis]]
*[[Sabine Bergmann-Pohl]]
*[[Sandra Bergqvist]]
*[[Lavrenti Beria]]
*[[Sali Berisha]] 
*[[Omer Beriziky]] 
*[[Enrico Berlinguer]]
*[[Silvio Berlusconi]]
*[[Jakub Berman]]
*[[Juozas Bernatonis]]
*[[Anne Berner]]
*[[Lyuben Berov]], Bulgaaria peaminister 1992–1994
*[[Inga Bērziņa]]
*[[Andris Bērziņš]] (Läti president)
*[[Andris Bērziņš (sündinud 1951)]], Läti peaminister 
*[[Andris Bērziņš (sündinud 1955)]], Läti poliitik
*[[Indulis Bērziņš]]
*[[Kenneth Kristensen Berth]]
*[[Andrej Bertoncelj]]
*[[Thamar Berutšašvili]]
*[[Eka Beselia]] 
*[[Fatmir Besimi]]
*[[Scott Bessent]]
*[[Belisario Betancur Cuartas]] 
*[[Xavier Bettel]]
*[[Vjekoslav Bevanda]]
*[[Bidhya Devi Bhandari]]
*[[Shahbaz Bhatti]]
*[[Benazir Bhutto]]
*[[Bilawal Bhutto Zardari]]
*[[Zulfikar Ali Bhutto]]
*[[Patrizio Bianchi]]
*[[Eva Biaudet]]
*[[István Bibó]]
*[[Joe Biden]]
*[[Brigitte Bierlein]]
*[[Andrzej Biernat]]
*[[Bolesław Bierut‎‎]] 
*[[Ank Bijleveld]]
*[[Carl Bildt]]
*[[Tobias Billström]]
*[[Agnė Bilotaitė]]
*[[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]]
*[[Julius Maada Bio]]
*[[Ana Birchall]]
*[[Birgir Ármannsson]]
*[[Birgitta Jónsdóttir]]
*[[Valdis Birkavs]]
*[[Šarūnas Birutis]]
*[[Julie Bishop]]
*[[Kuandõk Bišimbajev]]
*[[Pasteur Bizimungu]]
*[[Badri Bitsadze]]
*[[Kaadõr-ool Bitšeldei]]
*[[Paul Biya]] 
*[[Bjarni Benediktsson (1908–1970)|Bjarni Benediktsson]]
*[[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]]
*[[Malin Björk]]
*[[Ilkka-Christian Björklund]]
*[[Moses Blah]]
*[[Tony Blair]]
*[[Juraj Blanár]]
*[[Salvador Jorge Blanco]]
*[[Mariusz Błaszczak]]
*[[Pavel Blažek]]
*[[Kurt Blecha]]
*[[Antony Blinken]]
*[[Vilija Blinkevičiūtė]]
*[[Georgi Bliznaški]]
*[[Oleg Blohhin]]
*[[Stef Blok]]
*[[Johannes Blokland]]
*[[Thomas Blomqvist]]
*[[Michael Bloomberg]]
*[[Petra Bläss]]
*[[Gernot Blümel]]
*[[Jana Bobošíková]]
*[[Emil Boc]]
*[[Francesco Boccia]]
*[[Tobiasz Bocheński]]
*[[Ilir Boçka]]
*[[Andrea Bocskor]]
*[[Lennart Bodström]]
*[[Sinikka Bohlin]]
*[[Juri Boiko]]
*[[Jean-Bédel Bokassa]]
*[[Giga Bokeria]]
*[[Duma Boko]]
*[[Irina Bokova]]
*[[Enrique Bolaños]]
*[[Félix Bolaños]]
*[[János Boldóczki]]
*[[Jair Bolsonaro]]
*[[Lothar Bolz]]
*[[Dina Boluarte]]
*[[Per Bolund]]
*[[Jorge Bom Jesus]]
*[[Kjell Magne Bondevik]]
*[[Pam Bondi]]
*[[Ali Bongo Ondimba]]
*[[Omar Bongo]]
*[[Yayi Boni]]
*[[Sonny Bono]]
*[[Cory Booker]]
*[[Juan María Bordaberry]]
*[[Jānis Bordāns]]
*[[Anders Borg]]
*[[Ian Borg]]
*[[Mario Borghezio]]
*[[Gabriel Boric]]
*[[Bojko Borisov]]
*[[Élisabeth Borne]]
*[[Josep Borrell]]
*[[Biljana Borzan]]
*[[Kamil Bortniczuk]]
*[[Bogdan Borusewicz]]
*[[Peter Bossman]]
*[[Alfred Bossom]]
*[[Predrag Bošković]]
*[[Bekir Bozdağ]]
*[[François Bozizé]]
*[[Volkan Bozkır]]
*[[Davor Božinović]]
*[[Guillermo Botero]]
*[[Pieter Willem Botha]]
*[[Pik Botha]]
*[[Bouasone Bouphavanh]]
*[[Habib Bourgiba]]  
*[[Abdelaziz Bouteflika]]
*[[Dési Bouterse]]
*[[Mame Badior Boye]]   
*[[Lynn Boylan]]
*[[Richard Brabec]]
*[[Karen Bradley]]
*[[Trine Bramsen]]
*[[Willy Brandt]]
*[[Anne Brasseur]]
*[[Algirdas Brazauskas]] 
*[[Vidmantas Brazys]]
*[[Baiba Braže]]
*[[Trygve Bratteli]]
*[[Alenka Bratušek]]
*[[Suella Braverman]]
*[[Tuija Brax]]
*[[Ruben Brekelmans]]
*[[Tonje Brenna]]
*[[Vilnis Edvīns Bresis]]
*[[Leonid Brežnev]]
*[[Thierry Breton]]
*[[Jan Brewer]]
*[[Milan Brglez]]
*[[Johnny Briceño]]
*[[Jim Bridenstine]]
*[[Kaspars Briškens]]
*[[Ana Brnabić]]
*[[Elmar Brok]]
*[[Baiba Broka]]
*[[Edward Brooke]]
*[[Berit Brørby]]
*[[Flora Brovina]]
*[[Gordon Brown]]
*[[Gaston Browne]]
*[[Harry Browne]]
*[[Zbigniew Brzezinski]]
*[[Joachim Brudziński]]
*[[Hanke Bruins Slot]]
*[[Gro Harlem Brundtland]]
*[[Hans Brunhart]]
*[[Magnus Brunner]]
*[[Gyude Bryant]]
*[[Arto Bryggare]]
*[[Patrick Buchanan]]
*[[Christine Buchholz]]
*[[Robert Buckland]]
*[[Dumitru Budianschi]]
*[[Kęstutis Budrys]]
*[[Muhammadu Buhari]]
*[[Nayib Bukele]]
*[[Vladimir Bukovski]]
*[[Dale Bumpers]]
*[[Gennadi Burbulis]]
*[[Nino Burdžanadze]]
*[[Colm Burke]]
*[[Didier Burkhalter]]
*[[Aaron Burr]]
*[[Džuanšer Burtšuladze]]
*[[Ebba Busch]]
*[[Germán Busch]] 
*[[Marco Buschmann]]
*[[George H. W. Bush]]  
*[[George W. Bush]]  
*[[McKeeva Bush]]
*[[Ditmir Bushati]]
*[[Uriel Buso]]
*[[Jerzy Buzek]]
*[[Diana Buzoianu]]
*[[Mangosuthu Buthelezi]]
*[[Algirdas Butkevičius]]
*[[Pete Buttigieg]]
*[[Pierre Buyoya]]
*[[Kaj Bärlund]]
*[[Siegfried Böhm]]
*[[Ibrahim Böhme]]
*[[Jens Böhrnsen]]
*[[Wolfgang Börnsen]]
*[[Markus Büchel]]
*[[Reinhard Bütikofer]]
*[[Harry F. Byrd, Jr.]]
*[[Robert Byrd]]
*[[Thomas Byrne (Iirimaa poliitik)|Thomas Byrne]]
*[[James F. Byrnes]]

== C ==
*[[Amílcar Cabral]]
*[[Eduardo Cabrita]]
*[[Milan Cabrnoch]]
*[[Marcello Caetano]]
*[[Cai Yingwen]]
*[[Anda Čakša]]
*[[Rafael Caldera]]
*[[Felipe Calderón]]
*[[Armando Calderón Sol]]
*[[Marián Čalfa]]
*[[Cabdiweli Maxamed Cali]]
*[[Micheline Calmy-Rey]]
*[[Nadia Calviño]]
*[[Eduardo Camaño]] 
*[[David Cameron]]
*[[Eduardo Campos]] 
*[[Andrian Candu]]
*[[Gian Carlo Capicchioni]]
*[[Henrique Capriles Radonski]]
*[[Zuzana Čaputová]]
*[[Rodrigo Carazo Odio]]
*[[Antonio Carattoni]]
*[[Moana Carcasses Kalosil]]
*[[Fernando Henrique Cardoso]]
*[[Tiburcio Carías Andino]] 
*[[Gunilla Carlsson]]
*[[Ingvar Carlsson]] 
*[[Anthony Carmona]]
*[[António Óscar Carmona]]
*[[Mark Carney]]
*[[Luis Carrero Blanco]]
*[[Santiago Carrillo]]
*[[Ben Carson]]
*[[Ashton Carter]]
*[[Jimmy Carter]]
*[[Horacio Cartes]]
*[[Matt Carthy]]
*[[Evaristo Carvalho]]
*[[David Casa]]
*[[Leif Cassel]] 
*[[Ignazio Cassis]]
*[[Christophe Castaner]]
*[[Jean Castex]]
*[[Pedro Castillo]]
*[[Fidel Castro]]
*[[Raúl Castro]]
*[[Bernard Cazeneuve]]
*[[Pedro Cateriano]]
*[[Aníbal Cavaco Silva]]
*[[Jean-Marie Cavada]]
*[[Mevlüt Çavuşoğlu]]
*[[Elena Ceaușescu]]
*[[Nicolae Ceaușescu]]
*[[Nicu Ceaușescu]]
*[[Charlotte Cederschiöld]]
*[[Özlem Sara Cekic]]
*[[Faruk Çelik]]
*[[Ömer Çelik]]
*[[Neville Cenac]]
*[[Mário Centeno]]
*[[Miro Cerar]]
*[[Oldřich Černík]]
*[[Jana Černochová]]
*[[Jan Černý]]
*[[Vǎlko Červenkov]] 
*[[Ziedonis Čevers]]
*[[Carme Chacón]]
*[[Mohammed Chahim]]
*[[René Chaloult]]
*[[Violeta Chamorro]]
*[[José Antonio Chang]]
*[[Chang Myon]]
*[[Chaovarat Chanweerakul]]
*[[Elaine Chao]]
*[[Anutin Charnvirakul]]
*[[Sokrátis Chásikos]]
*[[Olivier Chastel]]
*[[Allen Chastanet]]
*[[Christopher Chataway]] 
*[[Tákis Chatzigeorgíou]]
*[[Hugo Chávez]] 
*[[Lars Chemnitz]]
*[[Johannes Chemnitzer]]
*[[Chen Cheng]]
*[[Sean Chen]]
*[[Chen Shui-bian]]
*[[Richard Cheney]]
*[[Cheng Li-wun]]
*[[Ion Chicu]]
*[[Frederick Chiluba]]
*[[Chin Peng]]
*[[Laura Chinchilla]]
*[[Bernadette Chirac]]
*[[Jacques Chirac]] 
*[[Shirley Chisholm]]
*[[Joaquim Chissano]]
*[[Bohuslav Chňoupek]]
*[[Choe Ryong-hae]]
*[[Choe Son-hui]]
*[[Choummaly Sayasone]]
*[[Peter Christensen]]
*[[Peter M. Christian]]
*[[Rudolf Christiani]]
*[[Perry Christie]]
*[[Níkos Christodoulídis]]
*[[Dimítris Christófias]]
*[[Warren Christopher]]
*[[Judy Chu]]
*[[Steven Chu]]
*[[Surayud Chulanont]]
*[[Chung Sye-kyun]]
*[[Chung Un-chan]]
*[[Winston Churchill]]
*[[Matteo Ciacci]]
*[[Carlo Azeglio Ciampi]]
*[[Valeria Ciavatta]]
*[[Milan Čič]]
*[[Siarhiej Cichanoŭski]]
*[[Mustafa Çiftçi]]
*[[Tansu Çiller]]
*[[Włodzimierz Cimoszewicz]]
*[[Sorin Cîmpeanu]]
*[[Joseph Cimpoye]]
*[[Hüsamettin Cindoruk]]
*[[Aureliu Ciocoi]]
*[[Marcel Ciolacu]]
*[[Dacian Cioloș]]
*[[Victor Ciorbea]]  
*[[Stanisław Ciosek]]
*[[Boubou Cissé]]
*[[Diango Cissoko]]
*[[Florin Cîțu]]
*[[Ion Ciubuc]]
*[[Nicolae Ciucă]]
*[[Helen Clark]]
*[[Ramsey Clark]]
*[[Nick Clegg]]
*[[Fridtjov Clemet]]
*[[James Cleverly]]
*[[Bill Clinton]]
*[[Hillary Clinton]]
*[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]]
*[[Marie Louise Coleiro Preca]]
*[[Susan Collins]]
*[[Gérard Collomb]]
*[[Fernando Collor de Mello]]
*[[Álvaro Colom Caballeros]]
*[[Emilio Colombo]]
*[[Catherine Colonna]]
*[[Lazăr Comănescu]]
*[[Antoni Comín]]
*[[Blaise Compaoré]]
*[[Alpha Condé]]
*[[Garry Conille]]
*[[Catherine Connolly]]
*[[Emil Constantinescu]]
*[[Giuseppe Conte]]
*[[Lansana Conté]]
*[[Robin Cook]]
*[[Yvette Cooper]]
*[[Jeremy Corbyn]]
*[[Piedad Córdoba]]
*[[René Cornejo]]
*[[John Cornyn]]
*[[Rafael Correa]]
*[[Ulisses Correia e Silva]]
*[[Erich Correns]]
*[[Catherine Cortez Masto]]
*[[Laurentino Cortizo]]
*[[Luis Corvalán]]
*[[María Dolores de Cospedal]]
*[[Francesco Cossiga]]
*[[António Costa]]
*[[Andrea Cozzolino]]
*[[Tom Cotton]]
*[[Pascal Couchepin]]
*[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]]
*[[Amadou Gon Coulibaly]]
*[[Simon Coveney]]
*[[Dragan Čović]]
*[[Brian Cowen]]
*[[Jo Cox]]
*[[Pat Cox]]
*[[Francisco Craveiro Lopes]]
*[[João Gomes Cravinho]]
*[[George Creel]]
*[[Édith Cresson]]
*[[Nicolae Crețulescu]]
*[[Igor Crnadak]]
*[[Tarja Cronberg]]
*[[Guido Crosetto]]
*[[Ted Cruz]]
*[[Branko Crvenkovski]]
*[[Katalin Cseh]]
*[[Attila Cseke]]
*[[István Csurka]]
*[[Jacek Czaputowicz]]
*[[Włodzimierz Czarzasty]]
*[[Teresa Czerwińska]]
*[[Lajos Czinege]]
*[[Raúl Cubas Grau]]
*[[Raimonds Čudars]]
*[[Eduardo Cunha]]
*[[Andrew Cuomo]]
*[[Mario Cuomo]]
*[[Charles Curtis]]
*[[Mirko Cvetković]]
*[[Željka Cvijanović]]
*[[Józef Cyrankiewicz]]

== D ==
*[[Aden Abdullah Osman Daar]]
*[[Christophe Dabiré]]
*[[Sprent Dabwido]]
*[[Ivica Dačić]]
*[[David Dacko]]
*[[Bob Dadae]]
*[[Nooshi Dadgostar]]
*[[Djimrangar Dadnadji]]
*[[Bente Dahl]]
*[[Franz Dahlem]]
*[[Hans Dahlgren]]
*[[Ints Dālderis]]
*[[Massimo D'Alema]]
*[[Helena Dalli]]
*[[Jack Dalrymple]]
*[[Al D'Amato]]
*[[Mikael Damberg]]
*[[Nicușor Dan]]
*[[Viorica Dăncilă]]
*[[Johan Danielsson]]
*[[Arnaud Danjean]]
*[[Galina Dantšikova]]
*[[Oleksandr Danõljuk]]
*[[Gérald Darmanin]]
*[[Srđan Darmanović]]
*[[Ilia Dartšiašvili]]
*[[Constantin Dăscălescu]]
*[[Gundars Daudze]]
*[[Davíð Oddsson]]
*[[David Davis]]
*[[Koba Davitašvili]]
*[[Ahmet Davutoğlu]]
*[[Bill de Blasio]]
*[[Alexander De Croo]]
*[[Guido de Marco]]
*[[Idriss Déby]]
*[[Beril Dedeoğlu]]
*[[Ludivine Dedonder]]
*[[Irena Degutienė]]
*[[Joseph Deiss]] 
*[[Gavril Dejeu]]
*[[Hatia Dekanoidze]]
*[[Jorge Del Castillo]]
*[[Dolores Delgado]]
*[[Andor Deli]]
*[[Adam Delimhanov]]
*[[Jacques Delors]]
*[[Eric Arturo Delvalle]]
*[[Mady Delvaux-Stehres]]
*[[András Demeter]]
*[[Süleyman Demirel]]
*[[Selahattin Demirtaş]]
*[[Níkos Déndias]]
*[[Deng Xiaoping]]
*[[Nikolaj Denkov]]
*[[Rauf Denktaş]]
*[[Georg Dertinger]]
*[[Hailemariam Desalegn]]
*[[Ron DeSantis]]
*[[Harlem Désir]]
*[[Sher Bahadur Deuba]]
*[[Kalzeubet Pahimi Deubet]]
*[[Tamás Deutsch]]
*[[Ikililou Dhoinine]]
*[[Luigi Di Maio]]
*[[Elio Di Rupo]]
*[[Mamadou Dia]]
*[[Cheick Modibo Diarra]]
*[[Yolanda Díaz]]
*[[Miguel Díaz-Canel]]
*[[Adnan Dibrani]]
*[[Friedrich Dickel]]
*[[Johannes Dieckmann]]
*[[Jiří Dienstbier]]
*[[Matthias Diependaele]]
*[[Eberhard Diepgen]]
*[[Elisabeth Dieringer]]
*[[Alexander Dierks]]
*[[Peter-Michael Diestel]]
*[[Klaas Dijkhoff]]
*[[Marjan Dikaučič]]
*[[Dileita Mohamed Dileita]]
*[[Emil Dimitriev]]
*[[Filip Dimitrov]]
*[[Georgi Dimitrov]]
*[[Nikola Dimitrov]]
*[[Zoran Đinđić]]
*[[Ulf Dinkelspiel]]
*[[Luisa Diogo]]
*[[Bassirou Diomaye Faye]]
*[[Aléxandros Diomídis]]
*[[Mohamed Dionne]]
*[[Jevgeni Ditrihh]]
*[[Blaženka Divjak]]
*[[Ḩassān Diyāb]]
*[[Baciro Djá]]
*[[Abdelaziz Djerad]]
*[[Zoran Djordjević]]
*[[Barnabas Sibusiso Dlamini]]
*[[Themba Dlamini]]
*[[Nkosazana Dlamini-Zuma]]
*[[Alexander Dobrindt]]
*[[Evelina Dobrovolska]]
*[[Milorad Dodik]]
*[[Igor Dodon]]
*[[Horst Dohlus]]
*[[Dragan Đokanović]]
*[[Andrej Doležal]]
*[[Andrzej Domański]]
*[[Jānis Dombrava]]
*[[Valdis Dombrovskis]]
*[[Jeffrey Donaldson]]
*[[Henri-Marie Dondra]]
*[[Galab Donev]]
*[[Jörn Donner]]
*[[Paschal Donohoe]]
*[[Osvaldo Dorticós Torrado]]
*[[Hans Peter Doskozil]]
*[[Susan Dougan]]
*[[Denzil Douglas]]
*[[Paul Doumer]]
*[[Konstantínos Dóvas]]  
*[[Willem Drees]]  
*[[Ruth Dreifuss]]
*[[Janez Drnovšek]]
*[[Thomas Drozda]]
*[[Dimítris Droútsas]]
*[[Ina Druviete]]
*[[Martin Dzúr]]
*[[Šefik Džaferović]]
*[[Mihheil Džanelidze]]
*[[Mindia Džanelidze]]
*[[Sadõr Džaparov]]
*[[Sooronbaj Džeenbekov]]
*[[Nicanor Duarte Frutos]]
*[[Rui Duarte de Barros]]
*[[Alexander Dubček]]
*[[Tammy Duckworth]]
*[[Jean-Yves Duclos]]
*[[Andrzej Duda]]
*[[Džohhar Dudajev]]
*[[Eduardo Duhalde]]
*[[Nicolás Dujovne]]
*[[Milo Đukanović]]
*[[Jānis Dūklavs]]
*[[John Foster Dulles]]
*[[Roland Dumas]]
*[[Daniel Kablan Duncan]]
*[[Jekaterina Duntsova]]
*[[Éric Dupond-Moretti]]
*[[Iván Duque Márquez]]
*[[Dick Durbin]]
*[[Rodrigo Duterte]]
*[[Peter Dutton]]
*[[Jean-Claude Duvalier]]
*[[Herta Däubler-Gmelin]]
*[[Fatih Dönmez]]

== E ==
*[[Angela Eagle]]
*[[Lawrence Eagleburger]]
*[[Werner Eberlein]]
*[[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]]
*[[Marcelo Ebrard]]
*[[Mario Echandi Jiménez]]
*[[Matthias Ecke]]
*[[Yukio Edano]]
*[[Yuli-Yoel Edelstein]]
*[[Karoline Edtstadler]]
*[[Oleg Efrim]]
*[[Vicente Ehate Tomi]]
*[[Bas Eickhout]]
*[[Odvar Voie Eikeland]]
*[[Einar Ágústsson]]
*[[Einar Kristinn Guðfinnsson]]
*[[Dwight D. Eisenhower]]
*[[Kristaps Eklons]]
*[[Anna Ekström]]
*[[Myriam El Khomri]]
*[[Caabi El-Yachroutu Mohamed]] 
*[[Tsahhiagijn Elbegdordž]]
*[[Əbülfəz Elçibəy]]
*[[Max Elger]]
*[[Karen Ellemann]]
*[[Uffe Ellemann-Jensen]] 
*[[Keith Maurice Ellison]]
*[[Kike Elomaa]]
*[[Lütfi Elvan]]
*[[Rahm Emanuel]]
*[[Umaro Sissoco Embaló]]
*[[Jadwiga Emilewicz]]
*[[Indulis Emsis]]
*[[Carl Enckell]]
*[[Tomas Eneroth]]
*[[Jan-Erik Enestam]]
*[[Eliot Engel]]
*[[Jakob Engel-Schmidt]]
*[[Hans Egon Engell]]
*[[Ingrid van Engelshoven]]
*[[Knud Enggaard]]
*[[Bill English]]
*[[Nambar Enhbayar]] 
*[[Karin Enström]]
*[[Rainer Eppelmann]] 
*[[Necmettin Erbakan]]
*[[Ahmet Erdem]]
*[[Eren Erdem]]
*[[Recep Tayyip Erdoğan]]
*[[Sadullah Ergin]]
*[[Ludwig Erhard]]
*[[Erik Eriksen]]
*[[Karl Erjavec]]
*[[Tage Erlander]]
*[[Matilda Ernkrans]]
*[[Derviş Eroğlu]]
*[[Mehmet Ersoy]]
*[[Tahsin Ertuğruloğlu]]
*[[Levi Eshkol]]
*[[Mark Esper]]
*[[Lene Espersen]]
*[[Xavier Espot Zamora]]
*[[Sari Essayah]]
*[[Aitor Esteban]]
*[[Maria da Assunção Esteves]]
*[[Joseph Estrada]]
*[[Ekwee David Ethuro]]
*[[Wendelin Ettmayer]]
*[[Jill Evans]]
*[[Georg Ewald]]
*[[Gnassingbé Eyadéma]]

== F ==
*[[Laurent Fabius]]  
*[[Nancy Faeser]]
*[[Karl-August Fagerholm]]
*[[Charles W. Fairbanks]]
*[[Hynek Fajmon]]
*[[Tanja Fajon]]
*[[Valeri Falkov]]
*[[Michael Fallon]]
*[[Jordanka Fandakova]]
*[[Nigel Farage]]
*[[Khashayar Farmanbar]]
*[[Werner Fasslabend]]
*[[Danny Faure]]
*[[Olivier Faure]]
*[[Werner Faymann]]
*[[Herbert Fechner]]
*[[Max Fechner]]
*[[Matthias Fekl]]
*[[Markus Feldmann]]
*[[Werner Felfe]]
*[[Edward Fenech Adami]]
*[[Alberto Fernández]]
*[[Leonel Fernández Reyna]] 
*[[Marc Ferracci]]
*[[Geraldine Ferraro]]
*[[Elisa Ferreira]]
*[[Manuela Ferreira Leite]]
*[[Benita Ferrero-Waldner]]
*[[Donnchadh Mac Fhionnlaoich]]
*[[Petr Fiala]]
*[[Robert Fico]]
*[[Hakan Fidan]]
*[[Mihai Fifor]]
*[[Ilda Figueiredo]]
*[[Vlad Filat]]
*[[Georgi Filimonov]]
*[[Pavel Filip]]
*[[Vojtěch Filip]]
*[[Griša Filipov]]
*[[François Fillon]]
*[[Bogdan Filov]]
*[[Gianfranco Fini]]
*[[Bashkim Fino]]
*[[Lorenzo Fioramonti]]
*[[Gabriela Firea]]
*[[Andrea Fischer]]
*[[Heinz Fischer]]
*[[Jan Fischer]]
*[[Joschka Fischer]]
*[[Oskar Fischer]]
*[[Mariann Fischer Boel]]
*[[Garret FitzGerald]]
*[[Raffaele Fitto]]
*[[Charles Flanagan]]
*[[Steffen Flath]]
*[[Laura Flessel-Colovic]]
*[[Cilia Flores]]
*[[Peter Florin]]
*[[Jenő Fock]]
*[[Ansgar Focke]]
*[[Ibrahima Kassory Fofana]]
*[[Mohamed Said Fofana]]
*[[Jorge Carlos Fonseca]]
*[[Nicole Fontaine]]
*[[Doug Ford]]
*[[Doug Ford (juunior)]]
*[[Gerald Ford]] 
*[[Rob Ford]]
*[[Arlene Foster]]
*[[Anna Fotyga]] 
*[[Loukás Fourlás]]
*[[Liam Fox]]
*[[Vicente Fox]]  
*[[Mihhail Fradkov]] 
*[[Carlos Alberto França]]
*[[David J. Francis]]
*[[Theo Francken]]
*[[Federico Franco]]
*[[Itamar Franco]]
*[[Cindy Franssen]]
*[[Dawn Fraser]]
*[[Franco Frattini]]
*[[Claus Hjort Frederiksen]]
*[[Mette Frederiksen]]
*[[Chrystia Freeland]]
*[[Eduardo Frei Montalva]]
*[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]]
*[[Daniel Freund]]
*[[Alexander Frick]]
*[[Mario Frick (poliitik)|Mario Frick]]
*[[Luc Frieden]]
*[[Heléne Fritzon]]
*[[Boris Frlec]]
*[[Paul Fröhlich]]
*[[Alberto Fujimori]]
*[[Keiko Fujimori]]
*[[Yasuo Fukuda]]
*[[Mauricio Funes]]
*[[Jekaterina Furtseva]] 
*[[Thorbjörn Fälldin]]
*[[Lajos Für]]

== G ==
*[[Tulsi Gabbard]]
*[[Marija Gabriel]]
*[[Sigmar Gabriel]]
*[[Chiril Gaburici]]
*[[Nikoloz Gagua]]
*[[Giorgi Gahharia]]
*[[Sergiu Gaibu]]
*[[Victor Gaiciuc]]
*[[Jegor Gaidar]]
*[[Māris Gailis]]
*[[Peter Gajdoš]]
*[[Kinga Gajewska]]
*[[Kinga Gál]]
*[[Estrella Galán]]
*[[Jacqueline Galant]]
*[[Andrei Galbur]]
*[[Yoav Gallant]]
*[[Ignacio Gallego]]
*[[Rómulo Gallegos]] 
*[[Max Gallo]] 
*[[Raman Galovtšenka]]
*[[Leopoldo Galtieri]] 
*[[Jaime Gama]]
*[[Ali Badjo Gamatié]]
*[[Davith Gamkrelidze]]
*[[Zviad Gamsahhurdia]] 
*[[Indira Gandhi]] 
*[[Mahatma Gandhi]]
*[[Rajiv Gandhi]] 
*[[Sonia Gandhi]]
*[[Ejup Ganić]]
*[[Gao Gang]]
*[[Benny Gantz]]
*[[Nona Gaphrindašvili]]
*[[Carlos Garaikoetxea]]
*[[Vassili Garbuzov]]
*[[Chuy García]]
*[[Iratxe García]]
*[[Alan García Pérez]]
*[[Alfonso García Robles]]
*[[Irakli Garibašvili]]
*[[Marc Garneau]]
*[[Bratislav Gašić]]
*[[Ivan Gašparovič]]
*[[Petr Gazdík]]
*[[Robert Gates]]
*[[Levan Gatšetšiladze]]
*[[Joachim Gauck]]
*[[Alexander Gauland]]
*[[Charles de Gaulle]]   
*[[César Gaviria Trujillo]] 
*[[Natalia Gavrilița]]
*[[Maumoon Abdul Gayoom]]
*[[Laurent Gbagbo]]
*[[Geadis Geadi]]
*[[Cali Maxamed Geeddi]] 
*[[Koen Geens]]
*[[Molly Geertsema]]  
*[[Artašes Geghamjan]]
*[[Karl Geiler]]
*[[Hage Geingob]]
*[[Kōichirō Genba]]
*[[Teodora Genčovska]]
*[[Annie Genevard]]
*[[Hans-Dietrich Genscher]]
*[[Paolo Gentiloni]]
*[[Simonas Gentvilas]]
*[[Konstantínos Georgakópoulos]]
*[[Călin Georgescu]]
*[[Adonis Georgiadis]]
*[[Cháris Georgiádis]]
*[[Georg Georgiev]]
*[[Kimon Georgiev]] 
*[[Kristalina Georgieva]]
*[[Giórgos Gerapetrítis]]
*[[Bronisław Geremek]]
*[[Kaspars Gerhards]]  
*[[Einar Gerhardsen]]
*[[Manfred Gerlach]]
*[[Donika Gërvalla-Schwarz]]
*[[Ernő Gerő]]
*[[Klara Geywitz]]
*[[Ashraf Ghanī]]
*[[Masud Gharahkhani]]
*[[Mohamed Ould Ghazouani]]
*[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]]
*[[Mihai Ghimpu]]
*[[Alejandro Giammattei]]
*[[Edward Gierek]]
*[[Gabrielle Giffords]]
*[[Nika Gilauri]]
*[[Yousaf Raza Gillani]]
*[[Julia Gillard]]
*[[Kirsten Gillibrand]]
*[[Newt Gingrich]]
*[[Giancarlo Giorgetti]]
*[[Roberto Giorgetti]]  
*[[Sandis Ģirģens]]
*[[Julie Girling]]
*[[Rudy Giuliani]]
*[[Skënder Gjinushi]] 
*[[Etilda Gjonaj]]
*[[Faídon Gkizíkis]] 
*[[Florizel Glasspole]]
*[[Sunčana Glavak]]
*[[Ruxanda Glavan]]
*[[Dimităr Glavtšev]]
*[[Carlyle Glean]] 
*[[John Glenn]]
*[[Manólis Glézos]] 
*[[Kiro Gligorov]]
*[[Piotr Gliński]]
*[[Faure Gnassingbé]]
*[[Charles Albert Gobat]]
*[[Ivars Godmanis]]
*[[John Godson]]
*[[Philippe Goffin]]
*[[Goh Kun]]
*[[Ernst Goldenbaum]]
*[[Bruce Golding]]
*[[Zac Goldsmith]]
*[[Tatjana Golikova]]
*[[Robert Golob]]
*[[Marija Golubeva]]
*[[Vahtang Gomelauri]]
*[[Ana Gomes]]
*[[Aristides Gomes]]
*[[Isilda Gomes]]
*[[Carlos Gomes Júnior]]
*[[Laureano Gómez Castro]]
*[[Władysław Gomułka]]
*[[Ralph Gonsalves]]
*[[Arancha González]]
*[[Ginés González García]]
*[[Luis Ángel González Macchi]] 
*[[Lawrence Gonzi]]
*[[Ganna Gopko]]
*[[Vladislav Goranov]]
*[[Mihhail Gorbatšov]]
*[[Pravin Gordhan]]
*[[Al Gore]]
*[[Aleksei Gorinov]]
*[[Dirk Gotink]]
*[[Klement Gottwald]]
*[[Sylvie Goulard]]
*[[Michael Gove]]
*[[Ian Gow]]
*[[Kolinda Grabar-Kitarović]]
*[[Sanni Grahn-Laasonen]]
*[[Marat Gramov]]
*[[Fernando Grande-Marlaska]]
*[[David Granger]]
*[[Jennifer Granholm]]
*[[Walter Granzow]]
*[[Pavel Gratšov]]
*[[Mike Gravel]]
*[[Chris Grayling]]
*[[German Gref]]
*[[Jules Grévy]]
*[[Nick Griffin]]
*[[Iveta Grigule-Pēterse]]
*[[Beppe Grillo]]
*[[Giulia Grillo]]
*[[Māris Grīnblats]]
*[[Sorin Grindeanu]]
*[[Petras Griškevičius]]
*[[Giánnis Grívas]]
*[[Gordan Grlić Radman]]
*[[Volodõmõr Groisman]]
*[[Andrei Gromõko]]
*[[Elisabeth Grossmann]]
*[[Otto Grotewohl]]
*[[Petru Groza]]
*[[Josip Grubeša]]
*[[Nikola Gruevski]]
*[[Kostjantõn Grõštšenko]]
*[[Boriss Grõzlov]]
*[[Hermann Gröhe]]
*[[Gerhard Grüneberg]]
*[[Dalia Grybauskaitė]]
*[[Gu Zhutong]]
*[[Juan Guaidó]]
*[[Roberto Gualtieri]]
*[[Ignasi Guardans]]
*[[Pavel Gubarev]]
*[[Dmitri Gudkov]]
*[[Gennadi Gudkov]]
*[[Guðlaugur Þór Þórðarson]]
*[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]
*[[Guðrún Hafsteinsdóttir]]
*[[Armando Guebuza]]
*[[Ismail Omar Guelleh]]
*[[Lidia Gueiler Tejada]]
*[[Lorenzo Guerini]]
*[[Didier Guillaume]]
*[[Gunnar Thoroddsen]]
*[[Antanas Guoga]]
*[[Mordekhay Gur]]
*[[Lado Gurgenidze]]
*[[Ameenah Gurib]]
*[[José Ángel Gurría]]
*[[Andrei Guruljov]]
*[[Alfred Gusenbauer]] 
*[[Xanana Gusmão]]
*[[Jeanette Gustafsdotter]]
*[[Maria Guzenina-Richardson]]
*[[Martín Guzmán]]
*[[Victor Guzun]]
*[[António Guterres]]
*[[Francisco Guterres]]
*[[Karl-Theodor zu Guttenberg]]
*[[Evghenia Guțul]]
*[[William L. Guy]]
*[[Árpád Göncz]]
*[[Kinga Göncz]]
*[[Gerald Götting]]
*[[Abdulhamit Gül]]
*[[Abdullah Gül]]
*[[Asım Güzelbey]]
*[[Gregor Gysi]]
*[[Klaus Gysi]]
*[[Ferenc Gyurcsány]]
*[[Márton Gyöngyösi]]
*[[Enikő Győri]]
*[[Vesna Györkös Žnidar]]

== H ==
*[[Deb Haaland]]
*[[Geir Haarde]]
*[[Tuula Haatainen]]
*[[Heikki Haavisto]]
*[[Pekka Haavisto]]
*[[Robert Habeck]]
*[[Levan Habeišvili]]
*[[Otto von Habsburg]]
*[[Pierre Damien Habumuremyi]]
*[[Juvénal Habyarimana]]
*[[Yahya Ould Hademine]]
*[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]]
*[[Goran Hadžić]]
*[[Raul Hadžimba]]
*[[Amīn al-Ḩāfiz̧]]
*[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)]]
*[[Chuck Hagel]]
*[[Magnhild Hagelia]]
*[[Kurt Hager]]
*[[Rune Hagestrand]]
*[[Carl Haglund]]
*[[Anna Hagwall]]
*[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]]
*[[Jörg Haider]]
*[[Alexander Haig]]
*[[Georgi Haindrava]]
*[[Haitham ibn Tāriq]]
*[[Jiří Hájek]]
*[[Irina Hakamada]]
*[[Per Olof Håkansson]]
*[[Teuvo Hakkarainen]]
*[[Hans Hækkerup]]
*[[Nikki Haley]]
*[[Andrzej Halicki]]
*[[Ibrahim Halidi]]
*[[Kristiina Halkola]]
*[[Halla Tómasdóttir]]
*[[Jussi Halla-aho]]
*[[Anna Hallberg]]
*[[Halldór Ásgrímsson]]  
*[[Lena Hallengren]]
*[[Walter Hallstein]]
*[[Tony Halme]] 
*[[Tarja Halonen]] 
*[[Herman Haluštšenko]]
*[[Kristin Halvorsen]]
*[[Jan Hamáček]]
*[[Barkat Gourad Hamadou]]
*[[Jasmin Hamid]]  
*[[Thomas Hammarberg]]
*[[Philip Hammond]]
*[[Matt Hancock]]
*[[Ismāʿīl Hanīyah]]
*[[Tobias Hans]]
*[[Christophe Hansen]]
*[[Hans Christian Hansen]]
*[[Ivar Hansen]]
*[[Ramush Haradinaj]]
*[[Timo Harakka]]
*[[Sa‘d al-Ḩarīrī]]
*[[Milena Harito]]
*[[Hjallis Harkimo]]
*[[Rebecca Harms]]
*[[Stephen Harper]]
*[[Kamala Harris]]
*[[Simon Harris]]
*[[Timothy Harris]]
*[[Francis Burton Harrison]]
*[[Jean-Paul Harroy]] 
*[[Ruslan Hasbulatov]]
*[[Adrian Hasler]]
*[[Otmar Hasler]]
*[[Maggie Hassan]]
*[[Mohammed Waheed Hassan]]
*[[Satu Hassi]]
*[[Kadri Hazbiu]]
*[[Árpád Házi]]
*[[Orrin Hatch]]
*[[Yukio Hatoyama]]
*[[Vahagn Hatšhaturjan]]
*[[Kjell Arild Haugen]]
*[[Heidi Hautala]]
*[[Václav Havel]]
*[[Bob Hawke]]
*[[Josh Hawley]]
*[[Yoshimasa Hayashi]]
*[[John Healey]]
*[[Edward Heath]]
*[[Wegesa Charles Heche]]
*[[Hans Hedtoft]]
*[[Eduard Heger]]
*[[Pete Hegseth]]
*[[Helmut Heiderich]]
*[[Hubertus Heil]]
*[[Thomas Heilmann]]
*[[Hilda Heine]]
*[[Eero Heinäluoma]]
*[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]]
*[[Lennart Heljas]]
*[[Gun Hellsvik]]
*[[Jesse Helms]]
*[[Paulina Hennig-Kloska]]
*[[Jeanine Hennis-Plasschaert]]
*[[Anna-Maja Henriksson]]
*[[Waldemar Herdt]]
*[[Nils Herlitz]]
*[[Clodovil Hernandes]]
*[[Juan Orlando Hernández]]
*[[Rudolf Herrnstadt]]
*[[Isaac Herzog]]
*[[Roman Herzog]] 
*[[Christian Herter]]
*[[Elsi Hetemäki-Olander]]
*[[Hans-Joachim Heusinger]]
*[[Ansgar Heveling]]
*[[Anne Hidalgo]]
*[[Thinathin Hidašeli]]
*[[Michael D. Higgins]]
*[[Riyāḑ Farīd Ḩijāb]]
*[[Alfred Hilbe]]
*[[Jonathan Hill]]
*[[Kaarlo Hillilä]]
*[[Samuel Hinds]]
*[[Aleksandr Hinštein]]
*[[Hiroshi Hiraguchi]]
*[[Mazie Hirono]]
*[[Christian Hirte]]
*[[Thomas Hitschler]]
*[[Helgi Hjörvar]]
*[[Aleksandr Hloponin]]
*[[Hồ Chí Minh]]
*[[Wopke Hoekstra]]
*[[Gleisi Hoffmann]]
*[[Hans-Joachim Hoffmann]]
*[[Heinz Hoffmann]]
*[[Ignas Hofmanas]]
*[[Bent Høie]]
*[[Aleš Hojs]]
*[[Eric Holder]]
*[[Harri Holkeri]]
*[[François Hollande]]
*[[Ernest Hollings]]
*[[Andrew Holness]]
*[[Harold Holt]]
*[[Heinrich Homann]]
*[[Erich Honecker]]
*[[Margot Honecker]]
*[[Hong Nam-ki]]
*[[Jean-Jacques Honorat]]
*[[Oleksi Hontšaruk]]
*[[Jaap de Hoop Scheffer]]
*[[Gyula Horn]]
*[[Nitzan Horowitz]]
*[[Melissa Hortman]]
*[[Imre Horváth]]
*[[Avdullah Hoti]]
*[[Gilbert Houngbo]]
*[[Félix Houphouët-Boigny]]
*[[Vladislav Hovalõg]]
*[[Raffi Hovhannisjan]]
*[[Svend Erik Hovmand]]
*[[John Howard]]
*[[Nils Hønsvald]]
*[[Enver Hoxhaj]]
*[[Dagfinn Høybråten]]
*[[Elias Hrawi]]
*[[Viktar Hrenin]]
*[[Zdeněk Hřib]]
*[[Viktor Hristenko]]
*[[Nikita Hruštšov]]
*[[Hu Jintao]]
*[[Hua Guofeng]]
*[[Huang Hua]]
*[[James Huang]]
*[[Anna Hubáčková]]
*[[Mike Huckabee]]
*[[Ismael Huerta]]
*[[Victoriano Huerta]]
*[[Laura Huhtasaari]]
*[[Anniken Huitfeldt]]
*[[Nicolas Hulot]]
*[[Peter Hultqvist]]
*[[Ollanta Humala]]
*[[John Hume]] 
*[[Peter Hummelgaard]]
*[[Hubert Humphrey]]
*[[Hun Manet]]
*[[Hun Sen]]
*[[Jeremy Hunt]]
*[[Gustáv Husák]]
*[[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]]
*[[Şaddām Ḩusayn]]
*[[Mamnoon Hussain]]
*[[Ahmed Hussen]]
*[[Vadõm Huttsait]]
*[[Hwang Kyo-ahn]]
*[[Antti Häkkänen]]
*[[Jyri Häkämies]]
*[[Zakir Həsənov]]
*[[Ernst Höfner]]
*[[Gunnar Hökmark]]
*[[Danuta Hübner]]
*[[Uhnaagijn Hürelsüh]]
*[[Paavo Hynninen]]
*[[Skënder Hyseni]]

== I ==
*[[Themur Iakobašvili]]
*[[Juan José Ibarretxe]]
*[[Anwar Ibrahim]]
*[[Mūsá Ibrāhīm]]
*[[Delina Ibrahimaj]]
*[[Miquel Iceta]]
*[[Ieng Sary]]
*[[Ieng Thirith]]
*[[Victoria Iftodi]]
*[[Pablo Iglesias Turrión]]
*[[Ivars Ijabs]]
*[[Anna-Kaisa Ikonen]]
*[[Joseph Iléo]]
*[[Ion Iliescu]]
*[[Kirsan Iljumžinov]]
*[[Jorge Illueca]]
*[[Josefa Iloilo]]
*[[Sylvestre Ilunga]]
*[[Ekrem İmamoğlu]]
*[[Josu Jon Imaz]]
*[[Tomomi Inada]]
*[[Evin Incir]]
*[[Reneta Indzhova]], Bulgaaria peaminister 1994–1995
*[[Hubert Ingraham]]
*[[Daniel Inouye]]
*[[Jesús Insausti]]
*[[Klaus Iohannis]]
*[[Stelian Ion]]
*[[Florin Iordache]]
*[[Ahsan Iqbal]]
*[[Selma Irmak]]
*[[Ismail Isakov]]
*[[Mugur Isărescu]]
*[[Shigeru Ishiba]]
*[[Shintarō Ishihara]]
*[[Tytti Isohookana-Asunmaa]]
*[[Mahamadou Issoufou]]
*[[Alija Izetbegović]]
*[[Bakir Izetbegović]]
*[[Iakoba Italeli]]
*[[Daliyya Itsik]]
*[[Ville Itälä]]
*[[Bogdan Ivan]]
*[[Mladen Ivanić]]
*[[Đorge Ivanov]]
*[[Igor Ivanov]]
*[[Dafydd Iwan]]
*[[Tadeusz Iwiński]]

== J ==
*[[Bharrat Jagdeo]]
*[[Thorbjørn Jagland]]
*[[Atifete Jahjaga]]
*[[Subrahmanyam Jaishankar]]
*[[Stasys Jakeliūnas]]
*[[Miloš Jakeš]]
*[[Max Jakobson]]
*[[Aleksandr Jakovlev]]
*[[Wenzel Jaksch]]
*[[Marija Jakubauskienė]]
*[[Vladimir Jakušev]]
*[[Sa‘īd Jālīlī]]
*[[Ruslan Jamadajev]]
*[[Jan Jambon]]
*[[Yahya Jammeh]]
*[[Gennadi Janajev]]
*[[Jakub Janda]]
*[[Zelimhan Jandarbijev]]  
*[[Elvinas Jankevičius]]
*[[Janez Janša]]
*[[Viktor Janukovõtš]]
*[[Ana Jara]]
*[[Natalia Jaresko]]
*[[Lívia Járóka]]
*[[Piotr Jaroszewicz]]
*[[Dmõtro Jaroš]]
*[[Werner Jarowinsky]]
*[[Wojciech Jaruzelski]]
*[[Arseni Jatsenjuk]]
*[[Grigori Javlinski]]  
*[[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]]
*[[Boriss Jeltsin]]
*[[Hans Jendretzky]]
*[[Gordana Jankuloska]]
*[[Kristian Jensen]]
*[[Mogens Jensen]]
*[[Siv Jensen]]
*[[Vuk Jeremić]]
*[[José Jerí]]
*[[Nurlan Jermekbajev]]
*[[Géza Jeszenszky]]
*[[Junus-bek Jevkurov]]
*[[Sally Jewell]]
*[[Jiang Jieshi]]
*[[Jiang Jingguo]]
*[[Jiang Qing]]
*[[Jiang Yi-huah]]
*[[Juan Jiménez Mayor]]
*[[Muhammad Ali Jinnah]]
*[[Anna Johansson]]
*[[Morgan Johansson]]
*[[Ylva Johansson]]
*[[Patrick John]]
*[[Jóhanna Sigurðardóttir]]
*[[Boris Johnson]]
*[[Lyndon B. Johnson]] 
*[[Mike Johnson]]
*[[Ellen Johnson-Sirleaf]] 
*[[Joko Widodo]]
*[[Jadranka Joksimović]]
*[[Jón Baldvin Hannibalsson]]
*[[Goodluck Jonathan]]
*[[Hugo de Jonge]]
*[[Pål Jonson]]
*[[Gísli Jónsson]]
*[[Ljupčo Jordanovski]]
*[[Anker Jørgensen]]
*[[Dan Jørgensen]]
*[[Ivo Josipović]]
*[[Lionel Jospin]]
*[[Věra Jourová]]
*[[Joseph Joute]]
*[[Irena Joveva]]
*[[Ādil al-Jubayr]]
*[[Anerood Jugnauth]]
*[[Pravind Jugnauth]]
*[[Anton Jugov]]
*[[Rasa Juknevičienė]]
*[[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]]
*[[Jean-Claude Juncker]] 
*[[Jung Hong-won]] 
*[[Franz Josef Jung]]
*[[Ulrich Junghanns]]
*[[Tuure Junnila]]
*[[Vilhelm Junnila]]
*[[Alain Juppé]]
*[[Juris Jurašs]]
*[[Marian Jurečka]]
*[[Jānis Jurkāns]]
*[[Česlovas Juršėnas]]
*[[Eugen Jurzyca]]
*[[Viktor Juštšenko]]
*[[Kaisa Juuso]]
*[[Anneli Jäätteenmäki]]

== K ==
*[[Sigrid Kaag]]
*[[Nestori Kaasalainen]]
*[[Alina Kabajeva]]
*[[Ahmad Tejan Kabbah]]
*[[Donald Kaberuka]]
*[[Andrej Kabiakoŭ]]
*[[Joseph Kabila]]
*[[Laurent-Désiré Kabila]]
*[[Roch Marc Christian Kaboré]]
*[[Amata Kabua]] 
*[[David Kabua]]
*[[Ryszard Kaczorowski]]
*[[Jarosław Kaczyński]] 
*[[Lech Kaczyński]]
*[[János Kádár]]
*[[Ahmat Kadõrov]]
*[[Ramzan Kadõrov]]
*[[Michel Kafando]]
*[[Paul Kagame]]
*[[Lazar Kaganovitš]]
*[[Moshe Kahlon]]
*[[İsmail Kahraman]]
*[[Toshiki Kaifu]]
*[[Antti Kaikkonen]]
*[[Eva Kaili]]
*[[Artuss Kaimiņš]]
*[[Tim Kaine]]
*[[Simonas Kairys]]
*[[Gerald Otieno Kajwang]]
*[[Amineh Kakabaveh]]
*[[Kahha Kaladze]]
*[[Abdul Kalam]]
*[[Ivaylo Kalfin]]
*[[Robert Kaliňák]]
*[[Gyula Kállai]]
*[[Antti Kalliomäki]]
*[[Jānis Kalnbērziņš]]
*[[Sandra Kalniete]]
*[[Donald Kalpokas]]
*[[Aigars Kalvītis]]
*[[Yōko Kamikawa]]
*[[Abdallah Mohamed Kamil]]
*[[Mariusz Kamiński]]
*[[Pános Kamménos]]
*[[Viggo Kampmann]]
*[[Oleksandr Kamõšin]]
*[[Naoto Kan]]
*[[Panagiótis Kanellópoulos]]
*[[Ilkka Kanerva]]
*[[Stanisław Kania]]
*[[Toimi Kankaanniemi]]
*[[Assita Kanko]]
*[[Mehmet Kaplan]]
*[[Radovan Karadžić]]
*[[Krasimir Karakatšanov]]
*[[Konstantínos Karamanlís]]
*[[Kóstas Karamanlís]]
*[[Šolban Kara-ool]]
*[[Petko Karavelov]]
*[[Susanna Karawanskij]]
*[[Ramūnas Karbauskis]]
*[[Benjamina Karić]]
*[[Islom Karimov]]
*[[Arturs Krišjānis Kariņš]]
*[[Ahti Karjalainen]]
*[[Ida Karkiainen]]
*[[Karin Karlsbro]]
*[[Tawakul Karmān]]
*[[Raimundas Karoblis]]
*[[Justinas Karosas]]
*[[Włodzimierz Karpiński]]
*[[Aḩmad Walī Karzay]]
*[[Ḩāmid Karzay]]
*[[Fernand Kartheiser]]
*[[Ľubica Karvašová]]
*[[Laurynas Kasčiūnas]]
*[[Mihhail Kasjanov]]
*[[Ioánnis Kasoulídis]]
*[[Paulo Kassoma]] 
*[[Bernhard Nikolaus Kaster]]
*[[Anna-Liisa Kasurinen]] 
*[[Elsi Katainen]]
*[[Jyrki Katainen]]
*[[Satsuki Katayama]]
*[[Ahmed Kathrada]]
*[[Andreja Katič]]
*[[Katrín Jakobsdóttir]]
*[[Moshe Katsav]]
*[[Efrayim Katsir]]
*[[Israel Katz]]
*[[Volker Kauder]]
*[[Robertas Kaunas]]
*[[Kenneth Kaunda]]
*[[Mihheil Kavelašvili]]
*[[Grégoire Kayibanda]]
*[[Vjatšaslau Kebitš]]
*[[Saško Kedev]]
*[[Ólga Kefalogiánni]]
*[[Ibrahim Boubacar Keïta]]
*[[Modibo Keïta]]
*[[Arvind Kejriwal]]
*[[Rachel Keke]]
*[[Urho Kekkonen]]
*[[Ahmatbek Keldibekov]]
*[[Ska Keller]]
*[[Karin Keller-Sutter]]
*[[Mark Kelly]]
*[[Petra Kelly]] 
*[[Martine Kemp]]
*[[Edward Kennedy]] 
*[[John F. Kennedy]]
*[[Robert Kennedy]]
*[[Enda Kenny]]
*[[Jomo Kenyatta]] 
*[[Uhuru Kenyatta]]
*[[Níki Keraméos]]
*[[Srgjan Kerim]]
*[[Suleiman Kerimov]]
*[[Christian Kern]]
*[[John Kerry]]
*[[Heinz Keßler]]
*[[John Key]]
*[[Miraj Khalid]]  
*[[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]]
*[[Ian Khama]]
*[[Seretse Khama]]
*[[‘Alī Khāmene'ī]]
*[[Mojtabá Khāmene'ī]]
*[[Imran Khan]]
*[[Sadiq Khan]]
*[[Moḩammad Khātamī]]
*[[Xasan Cali Khayre]]
*[[Rūḩollāh Khomeynī]] 
*[[Mir Hazar Khan Khoso]]
*[[Robert Khotšharjan]]
*[[Mwai Kibaki]]
*[[Herbert Kickl]]
*[[Walter Kieber]]
*[[Kurt Georg Kiesinger]]
*[[Salva Kiir Mayardit]]
*[[Vasílis Kikílias]]
*[[Jakaya Kikwete]] 
*[[Kemal Kılıçdaroğlu]]
*[[Sato Kilman]]
*[[Kim Chŏng-il]]
*[[Kim Chŏng-un]]
*[[Kim Dae-jung]]
*[[Kim Gu]]  
*[[Kim Hwang-sik]]
*[[Kim Il-sŏng]]
*[[Kim Jae-ryong]]
*[[Kim Jong Pil]]
*[[Kim Seong-su]]
*[[Kim Yŏng-il]]
*[[Kim Yŏng-nam]]
*[[Kim Young-sam]] 
*[[Stephenson King]]
*[[Sylvie Kinigi]] 
*[[Klaus Kinkel]]
*[[Katja Kipping]]
*[[Sophia Kircher]]
*[[Cristina Fernández de Kirchner]]
*[[Néstor Kirchner]]
*[[Augusts Kirhenšteins]]
*[[Vahit Kirişci]]
*[[Gediminas Kirkilas]]
*[[Nobuo Kishi]]
*[[Fumio Kishida]]
*[[Andrej Kiska]]
*[[Károly Kiss]]
*[[Henry Kissinger]]
*[[Niyazi Kızılyürek]]
*[[Krista Kiuru]]
*[[Toivo Kivimäki]]
*[[Mari Kiviniemi]]
*[[Ingvild Kjerkol]]
*[[Václav Klaus]]
*[[Kauno Kleemola]]
*[[Günther Kleiber]]
*[[Kuupik Kleist]]
*[[Frederik Willem de Klerk]]
*[[Bogdan Klich]]
*[[Pavlo Klimkin]]
*[[Nikola Kljusev]]
*[[Ivanna Klõmpuš-Tsintsadze]]
*[[Julia Klöckner]] 
*[[Milan Kňažko]]
*[[Karin Kneissl]]
*[[Irakli Kobahhidze]]
*[[Jossif Kobzon]]
*[[Fahrettin Koca]]
*[[Mimi Kodheli]]
*[[Bert Koenders]]
*[[Simon Kofe]]
*[[Jeppe Kofod]]
*[[Werner Kogler]]
*[[Helmut Kohl]]
*[[Yuriko Koike]]
*[[Girijā Prasād Koīrālā]]
*[[Sushīl Koīrālā]]
*[[Kuniaki Koiso]]
*[[Jun'ichirō Koizumi]]
*[[Ryuji Koizumi]]
*[[Shinjirō Koizumi]]
*[[Mauno Koivisto]]
*[[Wim Kok]]
*[[Arba Kokalari]]
*[[Enn Kokk]]
*[[Eduard Kokoitõ]]
*[[Vasil Kolarov]]
*[[Lothar Kolditz]]
*[[Mária Kolíková]]
*[[André Kolingba]]
*[[Konstantínos Kóllias]] 
*[[Aleksei Kolodeznikov]]
*[[Vladimir Kolokoltsev]]
*[[Saleumxay Kommasith]]
*[[Bronisław Komorowski]]
*[[Konstantínos Kómpos]]
*[[Željko Komšić]]
*[[Dinmuhamed Konajev]]
*[[Elmedin Konaković]]
*[[Alpha Oumar Konaré]]
*[[Tarō Kōno]]
*[[Jioji Konrote]]
*[[Stávros Kontonís]]
*[[Anna Kontula]]
*[[Ewa Kopacz]]
*[[Ivan Korčok]]
*[[Ernest Bai Koroma]]
*[[Fahri Korutürk]]
*[[Janusz Korwin-Mikke]]
*[[Marta Kos]]
*[[Tadeusz Kościński]]
*[[Władysław Kosiniak-Kamysz]]
*[[Vihtori Kosola]]
*[[Hanna Kosonen]]
*[[Jadranka Kosor]]
*[[Aleksei Kossõgin]]
*[[Ivan Kostov]]
*[[Vojislav Koštunica]]
*[[Dmitri Kozak]]
*[[Lilijana Kozlovič]]
*[[Rihards Kozlovskis]]
*[[Leonid Kožara]]
*[[Níkos Kotzías]]
*[[Bernard Kouchner]]
*[[Delwa Kassiré Koumakoye]]
*[[Elena Kountoura]]
*[[László Kovács]] 
*[[Mõhhailo Koval]]
*[[Sergei Kovaljov]]
*[[Ram Nath Kovind]]
*[[Henryk Kowalczyk]]
*[[Erhard Krack]]
*[[Jens Otto Krag]]
*[[Maximilian Krah]]
*[[Annegret Kramp-Karrenbauer]]
*[[Vadim Krasnoselski]]
*[[Guntars Krasts]]
*[[Alexander Gerd Krauß]]
*[[Sergei Kravtsov]]
*[[Bruno Kreisky]]
*[[Dainius Kreivys]]
*[[Egon Krenz]]
*[[Katarina Kresal]]
*[[Günter Krings]]
*[[Henrik Dam Kristensen]]
*[[Ulf Kristersson]]
*[[Kristján Þór Júlíusson]]
*[[Ģirts Valdis Kristovskis]]
*[[Kristrún Frostadóttir]]
*[[Vilis Krištopans]]
*[[Zdravko Krivokapić]]
*[[Vladimir Krjutškov]] 
*[[Neelie Kroes]]
*[[Werner Krolikowski]]
*[[Damir Krstičević]]
*[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]]
*[[Andrius Kubilius]]
*[[Juscelino Kubitschek]]
*[[Ivan Kubrakoŭ]]
*[[Nela Kuburović]]
*[[Milan Kučan]]
*[[Aleksei Kudrin]]
*[[John Agyekum Kufuor]]
*[[Kahha Kukava]]
*[[Linas Kukuraitis]]
*[[Andris Kulbergs]]
*[[Dmõtro Kuleba]]
*[[Jerzy Kulej]]
*[[Katri Kulmuni]]
*[[Feliks Kulov]]
*[[Chandrika Kumaratunga]]
*[[Miapetra Kumpula-Natri]]
*[[Russ Kun]]
*[[Mario Kunasek]]
*[[Algimantas Kuncaitis]]
*[[Arūnas Kundrotas]]
*[[Kostadinka Kuneva]]
*[[Robert Kupiecki]]
*[[Martin Kupka]]
*[[Janīna Kursīte]]
*[[Janīna Kursīte-Pakule]]
*[[Sebastian Kurz]]
*[[Albin Kurti]]
*[[Numan Kurtulmuş]]
*[[Antti Kurvinen]]
*[[Mūsá Kūsā]]
*[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]]
*[[Otto Kuusinen]]
*[[Leonid Kutšma]]
*[[Anna Kuvõtško]]
*[[Mindaugas Kvietkauskas]]
*[[Giorgi Kvirikašvili]]
*[[Kwasi Kwarteng]]
*[[Aleksander Kwaśniewski]]
*[[Seppo Kääriäinen]]
*[[Horst Köhler]]
*[[Elisabeth Köstinger]]
*[[Merja Kyllönen]]
*[[Márkos Kyprianoú]]

== L ==
*[[Luis Alberto Lacalle]]
*[[Luis Alberto Lacalle Pou]]
*[[Vilis Lācis]]
*[[Visvaldis Lācis]]
*[[Panagiótis Lafazánis]]
*[[Oskar Lafontaine]]
*[[Christine Lagarde]]
*[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]]
*[[Ricardo Lagos]]
*[[Hadja Lahbib]]
*[[Armas Lahoniitty]]
*[[Émile Lahoud]]
*[[Lai Ching-te]]
*[[Miroslav Lajčák]]
*[[Boris Lalovac]]
*[[Carrie Lam]]
*[[Werner Lamberz]]
*[[Christine Lambrecht]]
*[[Otto Graf Lambsdorff]]
*[[Norbert Lammert]] 
*[[David Lammy]]
*[[Luciana Lamorgese]]
*[[Laurent Lamothe]]
*[[Jeff Landry]]
*[[Gabrielius Landsbergis]]
*[[Vytautas Landsbergis]]
*[[Ingeburg Lange]]
*[[William Langer]]
*[[Helena Langšádlová]]
*[[Andrew Lansley]]
*[[Ya'ir Lapid]]
*[[Jean-Michel Lapin]]
*[[Joan Laporta]]
*[[Azzeddine Laraki]]
*[[Armin Laschet]]
*[[Guillermo Lasso]]
*[[György Lázár]]
*[[Pavlo Lazarenko]]
*[[Ingrīda Latimira]]
*[[Gérard Latortue]] 
*[[Kjell Eugenio Laugerud García]]
*[[Achille Lauro]]
*[[Frank Lautenberg]]
*[[Karl Lauterbach]]
*[[Sergei Lavrov]]
*[[Henrik Lax]]
*[[Paul Laxalt]]
*[[Caren Lay]]
*[[Albert Lebrun]]
*[[Jean-Yves Le Drian]]
*[[Lê Đức Thọ]]
*[[Bruno Le Maire]]
*[[Lê Minh Hưng]]
*[[Jean-Marie Le Pen]]
*[[Marine Le Pen]]
*[[Bruno Le Roux]]
*[[Patrick Leahy]]
*[[Iurie Leancă]]
*[[Aleksandr Lebedev]]
*[[Lee Hsien Loong]]
*[[Lee Kuan Yew]]
*[[Lee Myung-bak]]
*[[Lee Teng-hui]]
*[[Desmond Lee]]
*[[Lasse Lehtinen]]
*[[Paula Lehtomäki]]
*[[Yrjö Leino]]
*[[Aivars Lembergs]]
*[[Steffi Lemke]]
*[[Paul LePage]]
*[[Jari Leppä]]
*[[Salomón Lerner Ghitis]]
*[[Gabriel-Beniamin Leș]]
*[[Väinö Leskinen]]
*[[Orlando Letelier]]
*[[Yves Leterme]]
*[[Enrico Letta]]
*[[Moritz Leuenberger]]
*[[Bruno Leuschner]]
*[[Doris Leuthard]]
*[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]]
*[[Carl Levin]]
*[[Igor Levitin]]
*[[Brandon Lewis]]
*[[Robert Ley]] 
*[[Ursula von der Leyen]]
*[[Li Keqiang]]
*[[Li Zongren]]
*[[Bogusław Liberadzki]]
*[[Inese Lībiņa-Egnere]]
*[[Martin Lidegaard]]
*[[Trygve Halvdan Lie]]
*[[Avigdor Lieberman]]
*[[Joe Lieberman]]
*[[Ingbert Liebing]]
*[[Erkki Liikanen]]
*[[Keijo Liinamaa]]
*[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]]
*[[Lars Christian Lilleholt]]
*[[Gordon Darcy Lilo]]
*[[Eduard Limonov]]
*[[Lin Biao]]
*[[Simon Lindberg]]
*[[Ann Linde]]
*[[Vladimir Linderman]]
*[[Anna Lindh]]
*[[Christian Lindner]] (1979–), Saksamaa poliitik
*[[Jari Lindström]]
*[[Antti Lindtman]]
*[[Ling Liong Sik]]
*[[Tālis Linkaits]]
*[[Linas Linkevičius]]
*[[Edwin Linkomies]]
*[[Mika Lintilä]]
*[[Jan Lipavský]]
*[[Paavo Lipponen]] 
*[[Pascal Lissouba]]
*[[Sylvi Listhaug]]
*[[Ondřej Liška‎]]
*[[Yaakov Litzman]]
*[[Sergiu Litvinenco]]
*[[Liu Kun]]
*[[Liu Shaoqi]]
*[[Nicholas Liverpool]] 
*[[Tzipi Livni]]
*[[Andrej Ljapčev]]
*[[Olga Ljubimova]]
*[[Porfirio Lobo Sosa]]
*[[Hans Loch]]
*[[Christopher Loeak]]
*[[Kelly Loeffler]]
*[[Anže Logar]]
*[[Agnese Logina]]
*[[Maria Lohela]]
*[[Nathalie Loiseau]]
*[[Inger Haldis Løite]]
*[[Morten Løkkegaard]]
*[[Simon Lokodo]]
*[[Alekhsandre Lomaia]]
*[[Bohumír Lomský]]
*[[Lon Nol]]
*[[Luigi Longo]]
*[[Inge Lønning]]
*[[Baldwin Lonsdale]]
*[[Sander Loones]]
*[[Patxi López]]
*[[Andrés Manuel López Obrador]]
*[[Delfin Lorenzana]]
*[[Pál Losonczi]]
*[[Matti Louekoski]]
*[[Mamadou Lamine Loum]]
*[[João Lourenço]]
*[[Annemarie Lorentzen]]
*[[Aleksejs Loskutovs]]
*[[Edward Lowassa]]
*[[Ruud Lubbers]]
*[[Svein Ludvigsen]]
*[[Richard Lugar]]
*[[Fernando Lugo]]
*[[Andrei Lugovoi]]
*[[Andrej Lukanov]]
*[[Alaksandr Łukašenka]]
*[[Anatoli Lukjanov]]
*[[Peeter Luksep]]
*[[Igor Lukšić]]
*[[Luiz Inácio Lula da Silva]]
*[[Astrid Lulling]]
*[[Patrice Lumumba]]
*[[Ulrike Lunacek]]
*[[Edgar Lungu]]
*[[Luo Shugang]]
*[[Marian Lupu]]
*[[Juri Lužkov]]
*[[Juri Lutsenko]]
*[[Volodõmõr Lõtvõn]]
*[[Stefan Löfven]]
*[[Hartwig Löger]]
*[[Gesine Lötzsch]]
*[[Isabella Lövin]]
*[[Annie Lööf]]
*[[Oumar Tatam Ly]]
*[[Ivar Lykke]]
*[[Mogens Lykketoft]]
*[[John Lyng]]
*[[Audun Lysbakken]]

== M ==
*[[Ma Yingjiu]]
*[[Taneti Maamau]]
*[[Heiko Maas]]
*[[Gloria Macapagal-Arroyo]]
*[[Seán MacBride]]
*[[María Corina Machado]]
*[[Riek Machar]]
*[[Graça Machel]]
*[[Samora Machel]]
*[[Francisco Macías Nguema]]
*[[Antoni Macierewicz]]
*[[Buddy MacKay]]
*[[Harold Macmillan]]
*[[Mauricio Macri]]
*[[Emmanuel Macron]]
*[[Marek Maďarič]]
*[[Muşţafā Madbūlī]]
*[[Ferenc Mádl]]
*[[Miguel de la Madrid]]
*[[Adahhan Madumarov]]
*[[Nicolás Maduro]]
*[[Ricardo Maduro]]
*[[Magid Magid]]
*[[Paul Magnette]]
*[[John Magufuli]]
*[[Yvonne Magwas]]
*[[Péter Magyar]]
*[[John Dramani Mahama]]
*[[Sammy Mahdi]]
*[[Kahhor Mahkamov]]
*[[Ibrāhīm Maḩlab]]
*[[Choguel Kokalla Maïga]]
*[[Ousmane Issoufi Maïga]]
*[[Mmusi Maimane]]
*[[Lothar de Maizière]]
*[[Thomas de Maizière]]
*[[Kassim Majaliwa]]
*[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]]
*[[John Major]] 
*[[Hideki Makihara]]
*[[Uladzimir Makjei]]
*[[Bernard Makuza]]
*[[Jana Maláčová]]
*[[Abubakar Malami]]
*[[Aušra Maldeikienė]]
*[[Georgi Malenkov]]
*[[Günther Maleuda]]
*[[Siniša Mali]]
*[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]]
*[[Nūrī al-Mālikī]]
*[[Reiz Malile]]
*[[Ričardas Malinauskas]]
*[[Nikolai Malinov]]
*[[Andrzej Malinowski]]
*[[Denõss Maljuska]]
*[[Cecilia Malmström]]
*[[Tandja Mamadou]]
*[[Zohran Mamdani]]
*[[Andrejs Mamikins]]
*[[Askar Mamin]]
*[[Anthony Joseph Mamo]]
*[[Ogerta Manastirliu]]
*[[James Mancham]]
*[[Alessandro Mancini]]
*[[Nelson Mandela]]
*[[Peter Mandelson]]
*[[Luiz Henrique Mandetta]]
*[[Manea Mănescu]]
*[[Ramona Mănescu]]
*[[Lucas Mangope]]
*[[Ulsi Manja]]
*[[Florin Manole]]
*[[Deniss Manturov]]
*[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]]
*[[Moussa Mara]]
*[[Roxana Maracineanu]]
*[[Pasqual Maragall i Mira]]
*[[James Marape]]
*[[Kazimierz Marcinkiewicz]]
*[[Bongbong Marcos]]
*[[Ferdinand Marcos]]
*[[Andranik Margarjan]]
*[[Mihhail Margelov]]
*[[Giorgi Margvelašvili]]
*[[Zdravko Marić]]
*[[Sanna Marin]]
*[[Radu Marinescu]]
*[[Mladen Marinov]]
*[[Oksana Markarova]]
*[[Leonid Markelov]] 
*[[Spýros Markezínis]]
*[[Sergei Markov]]
*[[Duško Marković]]
*[[Karl Maron]] ([[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]]), Saksa DV siseminister 
*[[Reyes Maroto]]
*[[Manuel Marrero]]
*[[Thomas R. Marshall]]
*[[Retno Marsudi]]
*[[Al-Munşif al-Marzūqī]]
*[[Michel Martelly]]
*[[Antoni Martí]]
*[[Micheál Martin]]
*[[Paul Martin]]
*[[Ricardo Martinelli]]
*[[Miguel Ángel Martínez]]
*[[János Martonyi]]
*[[Jevgen Martšuk]]
*[[Matias Marttinen]]
*[[Jan Masaryk]]
*[[Aslan Mashadov]]
*[[Mokgweetsi Masisi]]
*[[Rokas Masiulis]]
*[[Sandra Mason]]
*[[Hassoumi Massoudou]]
*[[Tadeusz Mazowiecki]]
*[[Valentinas Mazuronis]]
*[[Kęstutis Mažeika]]
*[[Kalkot Mataskelekele]]
*[[Hermann Matern]]
*[[Matthías Á. Mathiesen]]
*[[Marjo Matikainen-Kallström]]
*[[Anrijs Matīss]]
*[[Igor Matovič]]
*[[Takeaki Matsumoto]]
*[[Ivane Matšavariani]]
*[[Sergio Mattarella]] 
*[[Pirkko Mattila]]
*[[James Mattis]]
*[[Valentina Matvijenko]]
*[[Ion Gheorge Maurer]]
*[[Ueli Maurer]]
*[[Pierre Mauroy]]
*[[Kóstas Mavrídes]]
*[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]]
*[[Axmed Maxamed Maxamuud]]
*[[Xasan Shiikh Maxamuud]]
*[[Theresa May]]
*[[Eva Maydell]]
*[[Stephan Ernst Johann Mayer]]
*[[Alejandro Mayorkas]]
*[[Paul Biyoghé Mba]]
*[[Amama Mbabazi]]
*[[Sghaïr Ould M'Bareck]]
*[[Abdoul Mbaye]]
*[[Thabo Mbeki]] 
*[[Tito Mboweni]]
*[[Nangolo Mbumba]]
*[[Mary McAleese]]
*[[John McCain]]
*[[Joseph McCarthy]]
*[[Joe McCartin]]
*[[Emma McClarkin]]
*[[Mitch McConnell]]
*[[Helen McEntee]]
*[[Pat McFadden]]
*[[Michael McGrath]]
*[[Mairead McGuinness]]
*[[Martin McGuinness]]
*[[Martha McSally]]
*[[Esther McVey]]
*[[Russell Means]] 
*[[Vladimír Mečiar]]
*[[Markus Meckel]]
*[[Ernst Mecklenburg]]
*[[Danilo Medina]]
*[[Vladimir Medinski]]
*[[Dmitri Medvedev]]
*[[Emilie Enger Mehl]]
*[[Rexhep Meidani]]  
*[[Beate Meinl-Reisinger]]
*[[Golda Me'ir]]
*[[Dragan Mektić]]
*[[Dace Melbārde]]
*[[Guri Melby]]
*[[Jean-Luc Mélenchon]]
*[[Teodor Meleșcanu]]
*[[Eleonóra Meléti]]
*[[Nika Melia]]
*[[Kaspars Melnis]]
*[[Nuno Melo]]
*[[Giorgia Meloni]]
*[[Lambert Mende Omalanga]]
*[[Adnan Menderes]]
*[[Idoia Mendia]]
*[[Carlos Menem]]  
*[[Fradique de Menezes]]
*[[Mengistu Haile Mariam]] 
*[[Līga Meņģelsone]]
*[[Robert Menzies]]
*[[Ivane Merabišvili]]
*[[Leena Meri]]
*[[Angela Merkel]]
*[[Nikolai Merkuškin]] 
*[[Friedrich Merz]]
*[[Hans-Rudolf Merz]]
*[[Verena Mertens]]
*[[Carlos Mesa]]
*[[Luka Mesec]]
*[[Stjepan Mesić]]
*[[Ilir Meta]]
*[[Lubomír Metnar]]
*[[Roberta Metsola]]
*[[Tilly Metz]]
*[[Jörg Meuthen]]
*[[Grigol Mgaloblišvili]]
*[[Michaił Miaśnikovič]]
*[[Fu'ād al-Mibaza‘]]
*[[Glenn Micallef]]
*[[Nikolaus Michalek]]
*[[Charles Michel]]
*[[James Michel]]
*[[Roberto Micheletti]]
*[[Adam Michnik]]
*[[Hristijan Mickoski]]
*[[Daiga Mieriņa]]
*[[Juha Mieto]]
*[[Martti Miettunen]]
*[[Zorana Mihajlović]]
*[[MaryAnn Mihychuk]]
*[[Krista Mikkonen]]
*[[Johanna Mikl-Leitner]]
*[[Stanisław Mikołajczyk]]
*[[Roman Mikulec]]
*[[Ignacio Milam Tang]]
*[[Enzo Moavero Milanesi]]
*[[Zoran Milanović]]
*[[Jakov Milatović]]
*[[Vasile Milea]]
*[[Javier Milei]]
*[[David Miliband]]
*[[Ed Miliband]]
*[[Alaksandr Milinkievič]]
*[[Leszek Miller]]
*[[John Atta Mills]]
*[[Slobodan Milošević]]
*[[Antonio Milošoski]]
*[[Vladimir Milov]]
*[[Milan Milutinović]]
*[[Neven Mimica]]
*[[Hilary Minc]]
*[[Ruth Ann Minner]]
*[[Hubert Minnis]]
*[[Marco Minniti]]
*[[Roxana Mînzatu]]
*[[Najīb Mīqātī]]
*[[Paul Mirerekano]]
*[[Sergei Mironov]]
*[[Shavkat Mirziyoyev]]
*[[Ararat Mirzojan]]
*[[Radu Miruță]]
*[[Eimutis Misiūnas]]
*[[Philipp Mißfelder]]
*[[Mihhail Mišustin]]
*[[Notis Mitarachi]]
*[[Keith Mitchell]]
*[[Daniel Mitov]]
*[[Ilinka Mitreva]]
*[[Konstantínos Mitsotákis]]
*[[Kyriákos Mitsotákis]]
*[[Günter Mittag]]
*[[François Mitterrand]] 
*[[Kenji Miyamoto]]
*[[Kiichi Miyazawa]]
*[[Zweli Mkhize]]
*[[Nikolai Mladenov]]
*[[Zdeněk Mlynář]]
*[[Emmerson Mnangagwa]]
*[[Zohrab Mnatsakanjan]]
*[[Steven Mnuchin]]
*[[Mobutu Sese Seko]]
*[[Alois Mock]]
*[[Narendra Modi]] 
*[[Silvia Modig]]
*[[Hans Modrow]]
*[[Nicolae Moga]]
*[[Festus Gontebanye Mogae]]
*[[Federica Mogherini]]
*[[Mahathir Mohamad]]
*[[Abdoulkader Kamil Mohamed]]
*[[Daniel arap Moi]] 
*[[Jovenel Moïse]]
*[[Alfred Moisiu]] 
*[[Ewald Moldt]]
*[[Abdul Quader Molla]]
*[[Per Stig Møller]]
*[[Vjatšeslav Molotov]]
*[[Denõss Monastõrskõi]]
*[[Walter Mondale]]
*[[Algirdas Monkevičius]]
*[[Jean Monnet]]
*[[Amélie de Montchalin]]
*[[Arnaud Montebourg]]
*[[Luís Montenegro]]
*[[Irene Montero]]
*[[María Jesús Montero]]
*[[Mario Monti]]
*[[Dolors Montserrat]]
*[[Moon Jae-in]]
*[[Evo Morales]] 
*[[Jimmy Morales]]
*[[Moisés Hassan Morales]]
*[[Layla Moran]]
*[[Mateusz Morawiecki]]
*[[Penny Mordaunt]]
*[[Alicia Moreau de Justo]]
*[[Pedro Morenés]]
*[[Lenín Moreno]]
*[[Manny Mori]]
*[[Masako Mori]]
*[[Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė]]
*[[Aldo Moro]]
*[[Oleksandr Moroz]]
*[[Scott Morrison]]
*[[Krisztina Morvai]]
*[[Henryka Joanna Mościcka-Dendys]]
*[[Pierre Moscovici]]
*[[Tallis Obed Moses]]
*[[Pakalitha Mosisili]]
*[[Gennadi Moskal]]
*[[Petar Moskov]]
*[[Anna Moskwa]]
*[[Ionuț Moșteanu]]
*[[Toshimitsu Motegi]]
*[[Elisabeth Charlotte Motschmann]]
*[[Aaron Motsoaledi]]
*[[Vivian Motzfeldt]]
*[[Mia Mottley]]
*[[Clément Mouamba]]
*[[Étienne Mourrut]]
*[[Patrick Mphephu]]
*[[Mswati III]]  
*[[Walid Muallem]]
*[[Ḩusnī Mubārak]]
*[[Anna Maria Muccioli]]
*[[Robert Mugabe]] 
*[[André Muhirwa]]
*[[Frederick Muhlenberg]]
*[[Anita Muižniece]]
*[[José Mujica]]
*[[Pranab Mukherjee]]
*[[Antonella Mularoni]]
*[[Mulatu Teshome]]
*[[Hilgard Muller]]
*[[Brian Mullooly]]
*[[Sari Multala]]
*[[Bakili Muluzi]]
*[[E. Harold Munn]]
*[[Alexandru Munteanu]]
*[[Georgi Muradov]]
*[[Anastase Murekezi]]
*[[Frank Murkowski]]
*[[Draupadi Murmu]]
*[[Ināra Mūrniece]]
*[[Chris Murphy]]
*[[Prokop Murra]]
*[[Patty Murray]]
*[[Muḩammad Mursī]]
*[[Joseph Muscat]]
*[[Yoweri Museveni]]
*[[Pervez Musharraf]]
*[[Edmund Muskie]]
*[[Isa Mustafa]]
*[[Besnik Mustafaj]]
*[[Nello Musumeci]]
*[[Adolphe Muzito]]
*[[Bingu wa Mutharika]]
*[[Peter Mutharika]]
*[[Vitali Mutko]]
*[[Levy Mwanawasa]]
*[[Melisbek Mõrzakmatov]]
*[[Novruz Məmmədov]]
*[[Elmar Məmmədyarov]]
*[[Hanna Mäntylä]]
*[[Kärim Mäsimov]]
*[[Erich Mückenberger]]
*[[Mehmet Müezzinoğlu]]
*[[Margarete Müller]]
*[[Ferenc Münnich]]
*[[Ayaz Mütəllibov]]
*[[Kai Mykkänen]]
*[[Alva Myrdal]]

== N ==
*[[Nuno Gomes Nabiam]]
*[[Elvira Nabiullina]]
*[[Jaroslav Naď]]
*[[Emmanuel Nadingar]]
*[[Fadei Nagacevschi]]
*[[Moses Nagamootoo]]
*[[Harish Nagpal]]
*[[Imre Nagy]]
*[[Andrea Nahles]]
*[[Epeli Nailatikau]]
*[[Muḩammad Najīb]]
*[[Najib Razak]]
*[[Moḩammad Najībullāh]]
*[[Yasuhiro Nakasone]]
*[[Gen Nakatani]]
*[[Fatos Nano]]
*[[Janet Napolitano]]
*[[Kocheril Raman Narayanan]]
*[[Jaroslav Narkevič]]
*[[Nesti Nase]]
*[[Mohamed Nasheed]]
*[[Hassan Nasrallah]]
*[[Gamal Abdel Nasser]]
*[[Adrian Năstase]]
*[[Nursultan Nazarbajev]]
*[[Alexandru Nazare]]
*[[Aḩmad Naz̧īf]]
*[[Edward Natapei]]
*[[Šalva Natelašvili]]
*[[Alessandro Natta]]
*[[Joe Natuman]]
*[[Denis Naughten]]
*[[Konrad Naumann]]
*[[Gitanas Nausėda]]
*[[Aleksei Navalnõi]]
*[[Kęstutis Navickas]]
*[[Monika Navickienė]]
*[[Karol Nawrocki]]
*[[Stella Ndabeni-Abrahams]]
*[[Melchior Ndadaye]]  
*[[Domitien Ndayizeye]]
*[[Souleymane Ndéné Ndiaye]]
*[[Jean Eyeghe Ndong]]
*[[Richard Neal]]
*[[Nureddin Nebati]]
*[[Petr Nečas]]
*[[Karl Nehammer]]
*[[Jawaharlal Nehru]]
*[[Zdeněk Nekula]]
*[[Ala Nemerenco]]
*[[Ralfs Nemiro]]
*[[Boriss Nemtsov]]
*[[Benjamin Netanyahu]]
*[[Agostinho Neto]]
*[[Dirk Neubauer]]
*[[Hildigund Neubert]]
*[[Jaroslav Neverovič]]
*[[José Maria Neves]]
*[[Nadezhda Neynski]]
*[[Ngapoi Ngawang Jigme]]
*[[Sangay Ngedup]]
*[[Pierre Ngendandumwe]]
*[[Édouard Ngirente]]
*[[Marien Ngouabi]]
*[[Firmin Ngrébada]]
*[[Joseph Dion Ngute]]
*[[Nguyễn Minh Triết]]
*[[Nguyễn Phú Trọng]]
*[[Nguyễn Tấn Dũng]]
*[[Nguyễn Xuân Phúc]]
*[[Malangatana Ngwenya]]
*[[Manuel Serifo Nhamadjo]]
*[[Moustapha Niasse]]
*[[Uta Nickel]]
*[[Adam Niedzielski]]
*[[Harald Nielsen]]
*[[Holger K. Nielsen]]
*[[Kirstjen Nielsen]]
*[[Jussi Niinistö]]
*[[Sauli Niinistö]] 
*[[Ville Niinistö]]
*[[Aissen Nikolajev]]
*[[Ionás Nikoláou]]
*[[Tomislav Nikolić]]
*[[Marius Nilsen]]
*[[Torsten Nilsson]]
*[[Kornelia Ninova]]
*[[Bujar Nishani]]
*[[Richard Nixon]]
*[[Maite Nkoana-Mashabane]]
*[[Kwame Nkrumah]]
*[[Pierre Nkurunziza]]
*[[Daniel Noboa]]
*[[Gustavo Noboa]]
*[[Yoshihiko Noda]]
*[[Philip Noel-Baker]]
*[[Kristi Noem]]
*[[Zurab Nogaideli]] 
*[[Albert Norden]]
*[[Carlo Nordio]]
*[[Eva Nordmark]]
*[[Lina Nordquist]]
*[[Manuel Noriega]]
*[[Ole Norrback]]
*[[Anatolie Nosatîi]]
*[[Kessai Note]]
*[[Aleksandr Novak]]
*[[Katalin Novák]]
*[[Ljudmila Novak]]
*[[Valerija Novodvorskaja]]
*[[Barbara Nowacka]]
*[[Apolo Nsibambi]]
*[[Blade Nzimande]]
*[[Cyprien Ntaryamira]]  
*[[Sylvestre Ntibantunganya]]
*[[Christian Ntsay]]
*[[Pär Nuder]]
*[[Sam Nujoma]]
*[[Devin Nunes]]
*[[Laurent Nuñez]]
*[[Rašid Nurgalijev]]
*[[Otto Nuschke]]
*[[‘Abd Allāh an-Nusūr]]
*[[Paul Nuttall]]
*[[Jevgen Nõštšuk]]
*[[Julius Nyerere]]
*[[Filipe Nyusi]]
*[[Saparmyrat Nyýazow]]

==O==
*[[Barack Obama]]
*[[Francisco Pascual Obama Asue]]
*[[Olusegun Obasanjo]]
*[[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]]
*[[Milton Obote]]
*[[Jaromír Obzina]]
*[[Yūko Obuchi]]
*[[Alexandria Ocasio-Cortez]]
*[[Edward Ochab]]
*[[Raila Odinga]]
*[[Mirian Odisharia]] 
*[[Luminița Odobescu]]
*[[Nelson Oduber]]
*[[Fred Oelßner]]
*[[Günther Oettinger]]
*[[Sinan Oğan]]
*[[Michael Ogio]]
*[[Maria Ohisalo]]
*[[Bertil Ohlin]]
*[[Monique Ohsan Bellepeau]]
*[[Outi Ojala]]
*[[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]]
*[[Katsuya Okada]]
*[[Gazmend Oketa]]
*[[Okil Okilov]]
*[[Ngozi Okonjo-Iweala]]
*[[Irakli Okruašvili]]
*[[Ólafur Ragnar Grímsson]]
*[[Jan Olbrycht]]
*[[Jan Łukasz Ołdakowski]]
*[[Andrzej Olechowski]]
*[[Juozas Olekas]]
*[[Erich Ollenhauer]]
*[[Kajsa Ollongren]]
*[[Ehud Olmert]]
*[[Jan Olav Olsen]]
*[[Pia Olsen Dyhr]]
*[[Károly Olt]]
*[[Martin O'Malley]]
*[[Ilhan Omar]]
*[[Volodõmõr Omeljan]]
*[[Małgorzata ­Omilanowska]]
*[[Daniel Ona Ondo]]
*[[Ali Bongo Ondimba]]
*[[Michelle O'Neill]]
*[[Peter O'Neill]]
*[[Itsunori Onodera]]
*[[Janusz Onyszkiewicz]]
*[[Šerig-ool Ooržak]]
*[[Anita Orbán]]
*[[Ludovic Orban]]
*[[Viktor Orbán]]
*[[Plamen Orešarski]]
*[[Maksim Oreškin]]
*[[Tihomir Orešković]]
*[[Andrea Orlando]]
*[[Vitālijs Orlovs]]
*[[Beto O'Rourke]]
*[[Petteri Orpo]]
*[[Daniel Ortega]]
*[[Andoni Ortuzar]]
*[[George Osborne]]
*[[Vardan Oskanjan]]
*[[Bujar Osmani]]
*[[Vjosa Osmani]]
*[[Jostein Osnes]]
*[[Miguel Ángel Osorio Chong]]
*[[Jon Ossoff]]
*[[Ranko Ostojić]]
*[[Romualdas Ozolas]]
*[[Saadeddine Othmani]]
*[[Džoomart Otorbajev]]
*[[Harry Ott]]
*[[Henning Otte]]
*[[Roza Otunbajeva]]
*[[Francisco Ou]]
*[[Younes Ouaqasse]]
*[[Alassane Ouattara]]
*[[Sidi Mohamed Ould Boubacar]]
*[[Ahmed Ouyahia]]
*[[Bengt Bengtsson Oxenstierna]]
*[[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]]
*[[Hāsinā Oyājed]]
*[[Ferdinand Oyono]]

== P ==
*[[Juho Kusti Paasikivi]]
*[[Pertti Paasio]]
*[[Rafael Paasio]]
*[[Sirpa Paatero]]
*[[Algimanta Pabedinskienė]]
*[[Artis Pabriks]]
*[[Behgjet Pacolli]]
*[[Pier Carlo Padoan]]
*[[Borut Pahor]]
*[[Antoni Pająk]]
*[[Jussi Pajunen]]
*[[Pak Pong-ju]]
*[[Bekir Pakdemirli]]
*[[Atte Pakkanen]]
*[[Rolandas Paksas]]
*[[Alfredo Palacio]]
*[[Justas Paleckis]]
*[[Sarah Palin]]
*[[Andrius Palionis]]
*[[Stefano Palmieri]]
*[[Páll Pétursson]]
*[[Olof Palme]]
*[[Eero Paloheimo]]
*[[Gintautas Paluckas]]
*[[Fidías Panagiótou]]
*[[Basdeo Panday]]
*[[Naledi Pandor]]
*[[Leon Panetta]]
*[[Boriss Pankin]]
*[[Mathilde Panot]]
*[[David W. Panuelo]]
*[[Antonio Panzeri]]
*[[Geórgios Papadópoulos]]
*[[Tássos Papadópoulos]]
*[[Aléxandros Papágos]]
*[[Andréas Papandréou]]
*[[Geórgios Papandréou]]
*[[Geórgios Papandréou noorem]]
*[[Károlos Papoúlias]]
*[[Šalva Papuašvili]]
*[[Ioánnis Paraskevópoulos]]
*[[Park Geun-hye]]
*[[Park Tae Joon]] 
*[[Vlasta Parkanová]]
*[[Annise Parker]]
*[[Guy Parmelin]]
*[[Sean Parnell]]
*[[Jiří Paroubek]]
*[[Bruno Rodríguez Parrilla]]
*[[Dimítrios Partsalídis]]
*[[Andri Parubi]]
*[[Georgi Pǎrvanov]]
*[[Diego Pary]]
*[[Hafiz Paşayev]]
*[[Solomon Pasi]]
*[[Pedro Passos Coelho]]
*[[Longin Pastusiak]]
*[[Nikol Pašinjan]]
*[[Zianon Paźniak]]
*[[Ange-Félix Patassé]]
*[[Priti Patel]]
*[[Antonio Patriota]]
*[[Dmitri Patrušev]]
*[[John Malcolm Patterson]]
*[[Petra Pau]]
*[[Ana Pauker]]
*[[Rand Paul]]
*[[Ron Paul]] 
*[[Artūras Paulauskas]]
*[[Raimonds Pauls]]  
*[[Dainius Pavalkis]]
*[[Žygimantas Pavilionis]]
*[[Prokópis Pavlópoulos]]
*[[Valentin Pavlov]]
*[[Daniels Pavļuts]]
*[[Waldemar Pawlak]]
*[[Julie Payette]]
*[[Marise Payne]]
*[[Lester B. Pearson]]
*[[Nilo Peçanha]]
*[[Ana Miguel Pedro]]
*[[Eduardo de Pedro]]
*[[Marija Pejčinović Burić]]
*[[Ahti Pekkala]]
*[[Eino Pekkala]]
*[[Mauno Pekkala]]
*[[Mauri Pekkarinen]]
*[[Aino-Kaisa Pekonen]]
*[[Niko Peleshi]]
*[[Jaana Pelkonen]] 
*[[Peter Pellegrini]]
*[[Nancy Pelosi]] 
*[[Eemeli Peltonen]]
*[[Enrique Peña Nieto]]
*[[Mike Pence]]
*[[Stevo Pendarovski]]
*[[Muriel Pénicaud]]
*[[Cvetelina Penkova]]
*[[Risto E. J. Penttilä]]
*[[Domingos Simões Pereira]]
*[[Fernando Pereira]]
*[[Shim'on Peres]]
*[[Tom Perez]]
*[[Otto Pérez Molina]]
*[[Lajla Përnaska]]
*[[Rick Perry]]
*[[Kamla Persad-Bissessar]]
*[[Marte Mjøs Persen]]
*[[Göran Persson]]
*[[Mas‘ūd Pezeshkīān]]
*[[Lojze Peterle]]
*[[Niels Helveg Petersen]]
*[[Kārina Pētersone]]
*[[Kiril Petkov]]
*[[Bratislav Petković]]
*[[Jurgita Petrauskienė]]
*[[Ramona Petraviča]]
*[[Pavlo Petrenko]]
*[[Tomáš Petříček]]
*[[Kharálambos Petrídis]]
*[[Gustavo Petro]]
*[[Frauke Petry]] 
*[[Göran Pettersson]]
*[[Phạm Bình Minh]]
*[[Phạm Minh Chính]]
*[[Maia Phandžikidze]]
*[[Édouard Philippe]]
*[[Danny Philip]]
*[[Jess Phillips]]
*[[Bridget Phillipson]]
*[[Kaysone Phomvihane]]
*[[Matteo Piantedosi]]
*[[Plaek Pibulsonggram]]
*[[Fabian Picardo]]
*[[Tonino Picula]]
*[[Andris Piebalgs]] 
*[[Janusz Piechociński]]
*[[Jacek Piechota]]
*[[Wilhelm Pieck]]
*[[Sirpa Pietikäinen]]
*[[Panagiótis Pikramménos]]
*[[Rihards Pīks]]
*[[Ivan Pilný]]
*[[Søren Pind]]
*[[Mizengo Pinda]]
*[[Marguerite Pindling]]
*[[Sebastián Piñera]]
*[[Augusto Pinochet]]
*[[Lucía Pinochet]]
*[[Alexandru Pînzari]]
*[[Maria de Lourdes Pintasilgo]]
*[[Albert Pintat Santolària]]
*[[Sándor Pintér]]
*[[Manuel Pinto da Costa]]
*[[Panagiótis Pipinélis]]
*[[Nataša Pirc Musar]]
*[[Pedro Pires]]
*[[Kati Piri]]
*[[Dragoș Pîslaru]]
*[[Alois Pisnik]]
*[[Boris Pistorius]]
*[[Vladimir Plahotniuc]]
*[[Ioannis Plakiotakis]]
*[[Nikólaos Plastíras]]
*[[Andrej Plenković]]
*[[Artūrs Toms Plešs]]
*[[Rosen Plevneliev]]
*[[Igor Plotnõtskõi]]
*[[Marek Plura]]
*[[Miroslav Poche]]
*[[Povilas Poderskis]]
*[[Nikolai Podgornõi]]
*[[Hifikepunye Pohamba]]
*[[Toivo T. Pohjala]]
*[[Zack Polanski]]
*[[Pierre Poilievre]]
*[[Pol Pot]]
*[[Genc Pollo]]
*[[Mike Pompeo]]
*[[Georges Pompidou]]
*[[Panteleimon Ponomarenko]]
*[[Ilja Ponomarjov]]
*[[Victor Ponta]]
*[[Augustin Matata Ponyo]]
*[[Nicu Popescu]]
*[[Călin Popescu-Tăriceanu]] 
*[[Nikola Poposki]]
*[[Dimitar Popov]], Bulgaaria peaminister 1990–1991
*[[Nenad Popović]]
*[[Raminta Popovienė]]
*[[Petro Porošenko]]
*[[Alfonso Portillo]]
*[[Soraya Post]]
*[[Juras Požela (poliitik)|Juras Požela]]
*[[Vladimir Potanin]]
*[[Janez Potočnik]]
*[[Pierre Poujade]]
*[[Troels Lund Poulsen]]
*[[Colin Powell]]
*[[Imanol Pradales]]
*[[Prak Sokhonn]]
*[[Don Pramudwinai]]
*[[Vladimir Prebilič]]
*[[Cătălin Predoiu]]
*[[Victoria Prentis]]
*[[Grigore Preoteasa]]
*[[René Préval]] 
*[[Maxime Prévot]]
*[[Tom Price]]
*[[Zahhar Prilepin]] 
*[[Jevgeni Primakov]]
*[[Romano Prodi]]
*[[John Profumo]]
*[[Vladimiras Prudnikovas]]
*[[Kazimira Prunskienė]]
*[[Vadõm Prõstaiko]]
*[[Roman Prymula]]
*[[Juris Pūce]]
*[[Óscar Puente]]
*[[Boriss Pugo]] 
*[[Carles Puigdemont]]
*[[Sakari Puisto]]
*[[Frigyes Puja]]
*[[Nauris Puntulis]]
*[[Ulla Puolanne]]
*[[Hardeep Singh Puri]]
*[[Rajkeswur Purryag]]
*[[Sergiu Pușcuța]]
*[[Aleksei Puškov]]
*[[Vladimir Putin]]
*[[Hans-Gert Pöttering]]

== Q ==
*[[Muammar al-Qaddafi]]
*[[Anwar Muḩammad Qarqāsh]]
*[[Dan Quayle]]
*[[Manuel Quezón]]
*[[Juan Ramón Quintana]]
*[[Bernard Quintin]]
*[[Elpidio Quirino]]
*[[Rəsul Quliyev]]
*[[Vilayət Quliyev]]
*[[İsa Qəmbər]]

== R ==
*[[Dominic Raab]]
*[[Susanne Raab]]
*[[Burhānuddīn Rabbānī]]
*[[Ivica Račan]]
*[[Rumen Radev]]
*[[Iveta Radičová]]
*[[Nebojša Radmanović]]
*[[Konstanty Radziwiłł]]
*[[Đorđe Radulović]]
*[[Jean-Pierre Raffarin]]
*[[Brigi Rafini]]
*[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]]
*[[Virginia Raggi]]
*[[Ragnhildur Helgadóttir]]
*[[Jillur Rahmān]]
*[[Tarique Rahman]]
*[[Emomalii Rahmon]]
*[[Gina Raimondo]]
*[[Kari Rajamäki]]
*[[Hery Rajaonarimampianina]]
*[[Gotabaya Rajapaksa]]
*[[Mahinda Rajapaksa]]
*[[László Rajk]] 
*[[Marin Rajkov]]
*[[Andry Rajoelina]]
*[[Mariano Rajoy]]
*[[Mátyás Rákosi]] 
*[[Vít Rakušan]]
*[[Geórgios Rállis]]
*[[Edi Rama]] 
*[[Sellapan Ramanathan]]
*[[Cyril Ramaphosa]]
*[[Vivek Ramaswamy]]
*[[Franca Rame]]
*[[Navin Ramgoolam]]
*[[José Ramos Horta]]
*[[Donald Ramotar]]
*[[Juris Rancāns]]
*[[Paulo Rangel]]
*[[Lulu Ranne]]
*[[Rannveig Guðmundsdóttir]]
*[[Jarmo Rantanen]]
*[[Mari Rantanen]]
*[[Paavo Rantanen]]
*[[Rose Christiane Raponda]]
*[[Lars Rasch]]
*[[Sharof Rashidov]]
*[[Artur Rasizadə]]
*[[Anders Fogh Rasmussen]]
*[[Lars Løkke Rasmussen]]
*[[Poul Nyrup Rasmussen]]
*[[Dzintars Rasnačs]]
*[[Kohir Rasulzoda]]
*[[Nasima Razmyar]]
*[[Dmõtro Razumkov]]
*[[John Ratcliffe]]
*[[Didier Ratsiraka]]
*[[Heinrich Rau]]
*[[Johannes Rau]]
*[[Zbigniew Rau]]
*[[Marc Ravalomanana]] 
*[[Andris Rāviņš]]
*[[Dixy Lee Ray]]
*[[Angela Rayner]]
*[[Ronald Reagan]] 
*[[Marcelo Rebelo de Sousa]]
*[[Dorin Recean]]
*[[Julia Reda]]
*[[Jack Reed]]
*[[Ilmar Reepalu]]
*[[Jacob Rees-Mogg]]
*[[Rachel Reeves]]
*[[Khil Rāj Regmī]]
*[[Evelyn Regner]]
*[[Elisabeth Rehn]]
*[[Olli Rehn]]
*[[Juha Rehula]]
*[[Katherina Reiche]]
*[[Harry Reid]]
*[[Fredrik Reinfeldt]]
*[[Terry Reintke]]
*[[Rudi Reinwarth]]
*[[Jānis Reirs]]
*[[Dana Reizniece-Ozola]]
*[[Blerim Reka]]
*[[Tommy Remengesau]]
*[[Unai Rementeria]]
*[[Konstantin Remtšugov]]
*[[Jonvic Remulla]]
*[[France-Albert René]]
*[[Matteo Renzi]]
*[[Einars Repše]]
*[[Karlo Ressler]]
*[[Maksim Rešetnikov]]
*[[Carlos Reutemann]]
*[[Ana Revenco]]
*[[Didier Reynders]]
*[[Linda Reynolds]]
*[[Cecil Rhodes]]
*[[Ri Yong-ho (poliitik)]]
*[[Teresa Ribera Rodríguez]]
*[[Condoleezza Rice]] 
*[[George Maxwell Richards]]
*[[Hans-Joachim Riecke]]
*[[Māris Riekstiņš]]
*[[Franck Riester]]
*[[Bernd Riexinger]]
*[[Harald Ringstorff]]
*[[Snyder Rini]]
*[[Edgars Rinkēvičs]]
*[[Antti Rinne]]
*[[Rui Rio]]
*[[Efraín Ríos Montt]]
*[[Daniel Risch]]
*[[Paula Risikko]]
*[[Reuven Rivlin]]
*[[Mary Robinson]]
*[[Margarita Robles]]
*[[Michel Rocard]]
*[[Nelson Rockefeller]]
*[[Adolfo Rodríguez Saá]]
*[[Eduardo Rodríguez]]
*[[Jorge Rodríguez]]
*[[Isabel Rodríguez García]]
*[[Kolo Christopher Laurent Roger]]
*[[Michel Roger]]
*[[William P. Rogers]]
*[[Alexandru Rogobete]]
*[[Rose Francine Rogombé]]
*[[Dmitri Rogozin]] 
*[[Roh Moo-hyun]] 
*[[Roh Tae-woo]]
*[[Antonio Roldán (kirjanik)|Antonio Roldán]]
*[[Petre Roman]]
*[[Gabriel Romanus]]
*[[Walter Romberg]]
*[[Carlos Humberto Romero]]
*[[Manfred Rommel]]
*[[Mitt Romney]]
*[[María Paula Romo]]
*[[Aivis Ronis]]
*[[Marieke Roos]]
*[[Elihu Root]]
*[[Anton Rop]]
*[[Bronis Ropė]]
*[[Henrique Rosa]] 
*[[Carlos Agostinho do Rosário]]
*[[Dariusz Rosati]]
*[[Uri Rosenthal]]
*[[Agustín Rossi]]
*[[Jessika Roswall]]
*[[Mārtiņš Roze]]
*[[Petra Roth]]
*[[Dilma Rousseff]]
*[[Manuel Roxas]]
*[[Ségolène Royal]]
*[[Fernando de la Rúa]]
*[[Alfrēds Rubiks]]
*[[Amber Rudd]]
*[[Kevin Rudd]]
*[[Inga Ruginienė]]
*[[Ibrahim Rugova]]
*[[Ruhakana Rugunda]]
*[[Ḩasan Rūḩānī]]
*[[Siarhiej Rumas]]
*[[Willy Rumpf]]
*[[Donald Rumsfeld]]
*[[Veera Ruoho]]
*[[Liana Ruokytė Jonsson]]
*[[Dean Rusk]]
*[[Jiří Rusnok]]
*[[Branko Ružić]]
*[[Mark Rutte]]
*[[Nikolai Rõžkov]]
*[[Azad Rəhimov]]
*[[Päivi Räsänen]]
*[[Louis Rwagasore]]
*[[Wille Rydman]]
*[[Mauri Ryömä]]

== S ==
*[[Mihheil Saakašvili]]
*[[Vladimir Saar]]
*[[Annika Saarikko]]
*[[Carlos Saavedra Lamas]]  
*[[Nyamko Sabuni]]
*[[Antonio Saca]]
*[[Valeryj Sachaščyk]]
*[[Anwār as-Sadāt]] 
*[[Andri Sadovõi]]
*[[Muqtadā aş-Şadr]]  
*[[Adel Safar]]
*[[Mona Sahlin]]
*[[Ali Saibou]]
*[[Harjit Sajjan]]
*[[Aikateríni Sakellaropoúlou]]
*[[Tammām Salām]]
*[[Anatol Șalaru]]
*[[António de Oliveira Salazar]] 
*[[Ken Salazar]]
*[[Amrullah Saleh]]
*[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]]
*[[Barham Aḩmad Şāliḩ]]
*[[Macky Sall]]
*[[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]]
*[[Olof Salmén]]
*[[Charlot Salwai]]
*[[Jean-Michel Sama Lukonde]]
*[[Salome Samadašvili]]
*[[Antónis Samarás]]
*[[Catherine Samba-Panza]]
*[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]]
*[[Jorge Sampaio]]
*[[Anders Samuelsen]]
*[[Ivo Sanader]]
*[[Pedro Sánchez]]
*[[Salvador Sánchez Cerén]]
*[[Fidel Sánchez Hernández]]
*[[Per Sandberg]]
*[[Bernie Sanders]]
*[[Brian Sandoval]]
*[[Maia Sandu]]
*[[Evelyn Sanguinetti]]
*[[Julio Sanguinetti]]
*[[Artur Sanhá]] 
*[[Malam Bacai Sanhá]]
*[[Thomas Sankara]]
*[[Jan Tore Sanner]]
*[[Nyimasata Sanneh-Bojang]]
*[[Chan Santokhi]]
*[[José Eduardo dos Santos]]
*[[Juan Manuel Santos]]
*[[Augusto Santos Silva]]
*[[Michel Sapin]]
*[[Jussi Saramo]]
*[[Kadõrbek Sarbajev]]
*[[Daciana Sârbu]]
*[[Armen Sargsjan]]
*[[Serž Sargsjan]]
*[[Tigran Sargsjan]]
*[[Temir Sarijev]]
*[[Hanna Sarkkinen]]
*[[Nicolas Sarkozy]]
*[[Marielle de Sarnez]]
*[[Thilo Sarrazin]]
*[[Chrístos Sartzetákis]]
*[[Petri Sarvamaa]]
*[[Jacek Saryusz-Wolski]]
*[[Kimmo Sasi]]
*[[David Sassoli]]
*[[Denis Sassou-Nguesso]] 
*[[Michael Sata]]
*[[Eisaku Satō]]
*[[Arto Satonen]]
*[[Džantörö Satõbaldijev]]
*[[Algirdas Saudargas]]
*[[Charles Savarin]]
*[[Lukas Savickas]]
*[[Jonas Savimbi]]
*[[Fatma Betül Sayan Kaya]]
*[[Oscar Luigi Scalfaro]]
*[[Günter Schabowski]]
*[[Alexander Schallenberg]]
*[[Friedrich Scharf]]
*[[Walter Scheel]]  
*[[Hans Jörg Schelling]]
*[[Silvio Schembri]]
*[[Grzegorz Schetyna]]
*[[Alena Schillerová]]
*[[Lena Schilling]]
*[[Tankred Schipanski]]
*[[Karl Schirdewan]]
*[[Poul Schlüter]]
*[[Samuel Schmid]]
*[[Christian Schmidt]]
*[[Elli Schmidt]]
*[[Helmut Schmidt]]
*[[Thomas Schmidt]]
*[[Wolfgang Schmidt]]
*[[Edzard Schmidt-Jortzig]]
*[[Werner Schmieder]]
*[[Pál Schmitt]]
*[[Olaf Scholz]]
*[[Dick Schoof]]
*[[Margarete Schramböck]]
*[[Gerhard Schröder]]
*[[Martin Schulz]]
*[[Sven Schulze]]
*[[Gerhard af Schultén]]
*[[Kurt Schumacher]]
*[[Chuck Schumer]]
*[[Scott Schwab]]
*[[Karel Schwarzenberg]]
*[[Arnold Schwarzenegger]]
*[[Wolfgang Schäuble]]
*[[Gerhard Schürer]]
*[[Wolfgang Schüssel]]
*[[Gudrun Schyman]]
*[[Guy Scott]]
*[[Luigi Scotti]]
*[[Ludwig Scotty]]
*[[Idrissa Seck]]
*[[Horst Seehofer]]
*[[Gonen Segev]]
*[[Mārīte Seile]]
*[[Helge Seip]]
*[[Fatmir Sejdiu]]
*[[Stéphane Séjourné]]
*[[Nikola Selaković]]
*[[Ziya Selçuk]]
*[[Abdelmalek Sellal]]
*[[Monica Semedo]]
*[[Patrick Sensburg]]
*[[Esko Seppänen]]
*[[Piotr Serafin]]
*[[Anatoli Serdjukov]]
*[[Igor Sergejev]]
*[[Alfred Serreqi]]
*[[Jeff Sessions]]
*[[Ahmet Necdet Sezer]]
*[[Igor Setšin]]
*[[Vitali Sevastjanov]]
*[[Feleti Sevele]]
*[[Tokyo Sexwale]]
*[[Carlo Sforza]]
*[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]]
*[[Yits'ẖak Shamir]]
*[[Grant Shapps]]
*[[Moshe Sharet]]
*[[Nawaz Sharif]]
*[[Shehbaz Sharif]]
*[[Alok Sharma]]
*[[Ariel Sharon]]
*[[Mehmet Shehu]]
*[[Ali Mohamed Shein]]
*[[Claudia Sheinbaum]]
*[[Ardalan Shekarabi]]
*[[Shi Liang]]
*[[John Shimkus]]
*[[Hakubun Shimomura]]
*[[Paetongtarn Shinawatra]]
*[[Thaksin Shinawatra]]
*[[Yingluck Shinawatra]]
*[[Cabdi Faarax Shirdoon]]
*[[Sāmiḩ Shukrī]]
*[[David Shulkin]]
*[[George P. Shultz]]
*[[Maninder Sidhu]]
*[[Mandé Sidibé]]
*[[Modibo Sidibé]]
*[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]]
*[[‘Āţif Şidqī]]
*[[Günter Sieber]]
*[[Tomasz Siemoniak]]
*[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]]
*[[Sigríður Á. Andersen]]
*[[Sigríður Anna Þórðardóttir]]
*[[Sigurður Bjarnason]]
*[[Eva-Riitta Siitonen]]
*[[Endre Sík]]
*[[Jozef Síkela]]
*[[Radosław Sikorski]]
*[[Haris Silajdžić]]
*[[Evika Siliņa]]
*[[Gordana Siljanovska-Davkova]]
*[[Anton Siluanov]]
*[[Marina Silva]]
*[[Raymond Ndong Sima]]
*[[Kóstas Simítis]]
*[[Sven Simon]]
*[[Heide Simonis]]
*[[Vasko Simoniti]]
*[[Portia Simpson-Miller]]
*[[Mehmet Şimşek]]
*[[Horst Sindermann]]
*[[Kyrsten Sinema]]
*[[Manmohan Singh]]
*[[Feridun Sinirlioğlu]]
*[[Taisto Sinisalo]]
*[[Mindaugas Sinkevičius]]
*[[Rimantas Sinkevičius]]
*[[Virginijus Sinkevičius]]
*[[Anni Sinnemäki]]
*[[Fred Sinowatz]]
*[[Helvi Sipilä]]
*[[Juha Sipilä]]
*[[Eino Sirén]]
*[[Maithripala Sirisena]]
*[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]
*[[Thongloun Sisoulith]]
*[[Lindiwe Sisulu]]
*[[Marek Siwiec]]
*[[Sjoerd Sjoerdsma]]
*[[Jonas Sjöstedt]]
*[[Gintarė Skaistė]]
*[[Zorjana Skaletska]]
*[[Phandu Skelemani]]
*[[Roosevelt Skerrit]]
*[[Ville Skinnari]]
*[[Oleksandr Skitško]]
*[[Matvei Skobelev]]
*[[Pános Skourlétis]]
*[[Werner Skowron]]
*[[Krzysztof Skubiszewski]]
*[[Marius Skuodis]]
*[[Saulius Skvernelis]]
*[[Per Edvin Sköld]]
*[[Emilija Slabunova]]
*[[Atis Slakteris]]
*[[Rudolf Slánský]]
*[[Michel Sleiman]]
*[[Ljubov Sliska]]
*[[Aleh Śližeŭski]]
*[[Leonid Slutski]]
*[[Ian Smith]]
*[[Bezalel Smotrich]]
*[[Josef Smrkovský]]
*[[Mircea Snegur]]
*[[Johan Vilhelm Snellman]]
*[[Antanas Sniečkus]]
*[[Sobhuza II]]
*[[Sergei Sobjanin]]
*[[Bohuslav Sobotka]]
*[[Wolfgang Sobotka]]
*[[Anatoli Sobtšak]]
*[[José Sócrates]]
*[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria peaminister 1997
*[[Manasseh Sogavare]]
*[[Nicéphore Soglo]]
*[[Timo Soini]]
*[[Sok Chenda Sophea]]
*[[Tomislav Sokol]]
*[[Maksim Sokolov]]
*[[Julija Sokolovska]]
*[[Włodzimierz Sokorski]]
*[[Felipe Solá]]
*[[Javier Solana]]
*[[Erna Solberg]]
*[[Ibrahim Mohamed Solih]]
*[[Luis Guillermo Solís]]
*[[Mõkola Solskõi]]
*[[László Sólyom]]
*[[Michael Somare]]
*[[Somchai Wongsawat]]
*[[Simonetta Sommaruga]]
*[[Song Ping]]
*[[Ringaudas Songaila]]
*[[Enele Sopoaga]]
*[[Ilan Șor]]
*[[Ine Marie Eriksen Søreide]]
*[[José Manuel Soria]]
*[[Guillaume Soro]]
*[[Kalevi Sorsa]]
*[[Ahmed Tidiane Souaré]]
*[[Anna Soubry]]
*[[Constança Urbano de Sousa]]
*[[Manuel Inocêncio Sousa]]
*[[Villy Søvndal]]
*[[Süleyman Soylu]]
*[[Paul-Henri Spaak]]
*[[Vincenzo Spadafora]]
*[[Jens Spahn]]
*[[Oliver Spasovski]]
*[[Baldwin Spencer]]
*[[Anne Spiegel]]
*[[Michael Spindelegger]]
*[[Andrei Spînu]]
*[[Myriam Spiteri Debono]]
*[[Andris Sprūds]]
*[[Edmunds Sprūdžs]]
*[[Oskars Spurdziņš]]
*[[József Szájer]]
*[[Paweł Szałamacha]]
*[[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]
*[[Edward Szczepanik]]
*[[Alexandra Szentkirályi]]
*[[Szeto Wah]]
*[[Péter Szijjártó]]
*[[Jerzy Szmajdziński]]
*[[Łukasz Szumowski]]
*[[Beata Szydło]]
*[[Jolanta Szymanek-Deresz]]
*[[Konrad Szymański]]
*[[Szymon Szynkowski vel Sęk]]
*[[Jan Szyszko]]
*[[Chrístos Staïkoúras]]
*[[Mārtiņš Staķis]]
*[[Dāvis Stalts]]
*[[Olesea Stamate]]
*[[Stefan Stambolov]]
*[[Sergej Stanišev]]
*[[Zbyněk Stanjura]]
*[[Laurynas Stankevičius]]
*[[Bettina Stark-Watzinger]]
*[[Keir Starmer]]
*[[Roman Starovoit]]
*[[Galina Starovoitova]]
*[[Michaíl Stasinópoulos]]
*[[Ole Stavad]]
*[[Eléni Stávrou]]
*[[Kostís Stefanópoulos]]
*[[Stéfanos Stefanópoulos]]
*[[Nebojša Stefanović]]
*[[Karl Steinhoff]]
*[[Yuval Steinitz]]
*[[Frank-Walter Steinmeier]]
*[[Pär Stenbäck]]
*[[Per Stenmarck]]
*[[Jūlija Stepaņenko]]
*[[Maksõm Stepanov]]
*[[Viktor Stepanov]]
*[[Marcus Stephen]]
*[[Jaroslav Stetsko]]
*[[Max van der Stoel]]
*[[Chivu Stoica]] 
*[[Rasmus Stoklund]]
*[[Jens Stoltenberg]] 
*[[Theodor Stolojan]]
*[[Willi Stoph]]
*[[Jonas Gahr Støre]]
*[[Heinz-Christian Strache]]
*[[Joakim Strand]]
*[[Annika Strandhäll]]
*[[Laimdota Straujuma]]
*[[Dominique Strauss-Kahn]]
*[[Pēteris Strautmanis]]
*[[Svenn Stray]]
*[[Wes Streeting]]
*[[Valeriu Streleț]]
*[[Anna Streżyńska]]
*[[Johannes Gerhardus Strijdom]]
*[[Alfredo Stroessner]]
*[[Jegor Strojev]]
*[[Anne-Grete Strøm-Erichsen]]
*[[Marek Strzaliński]]
*[[Gunnar Sträng]]
*[[Gunnar Strömmer]]
*[[Freundel Stuart]]
*[[Gisela Stuart]]
*[[Graham Stuart]]
*[[Alexander Stubb]]
*[[Sturla Böðvarsson]]
*[[Eugen Sturza]]
*[[Adolfo Suárez]]
*[[Yoshihide Suga]]
*[[Suharto]]
*[[Max Suhrbier]]
*[[Sukarno]]
*[[Megawati Sukarnoputri]]
*[[Vieno Johannes Sukselainen]]
*[[Marat Sultanov]]
*[[Samia Suluhu]]
*[[Tamás Sulyok]]
*[[Judith Suminwa]]
*[[Lorenzo Sumulong]]
*[[Rishi Sunak]]
*[[Samak Sundaravej]]
*[[Per Olof Sundman]]
*[[Gilbert Saboya Sunyé]]
*[[Ilkka Suominen]]
*[[Leo Suonpää]]
*[[Vladislav Surkov]]
*[[Giedrius Surplys]]
*[[Keisuke Suzuki]]
*[[Zenkō Suzuki]]
*[[Svandís Svavarsdóttir]]
*[[Sveinn Björnsson]]
*[[Cyril Svoboda]]
*[[Ludvík Svoboda]]
*[[Sushma Swaraj]]
*[[Jo Swinson]]
*[[Anna-Caren Sätherberg]]
*[[Mintimer Şäymiev]]
*[[Karin Söder]]
*[[Markus Söder]]
*[[Björn von Sydow]]
*[[Jan Peder Syse]]

== Š ==
*[[Rimantas Šadžius]]
*[[Kārlis Šadurskis]]
*[[Rimantė Šalaševičiūtė]]
*[[Michal Šalomoun]]
*[[Sergei Šamba]]
*[[Vilius Šapoka]]
*[[Marjan Šarec]]
*[[Zossima Šaškov]]
*[[Viktors Ščerbatihs]]
*[[Maroš Šefčovič]]
*[[Radmila Šekerinska]]
*[[Aleksandr Šelepin]]
*[[Petro Šelest]]
*[[Dmitri Šepilov]]
*[[Eduard Ševardnadze]]
*[[Jevgeni Ševtšuk]]
*[[Vytautas Šilinskas]]
*[[Remigijus Šimašius]]
*[[Ingrida Šimonytė]]
*[[Ivan Šipić]]
*[[Andrej Šircelj]]
*[[Viliam Široký]]
*[[Jurgita Šiugždinienė]]
*[[Andris Šķēle]]
*[[Nina Škottová]]
*[[Karla Šlechtová]]
*[[Ainārs Šlesers]] 
*[[Sergei Šmatko]]
*[[Didzis Šmits]]
*[[Denõss Šmõgal]]
*[[Sergei Šoigu]]
*[[Vladimír Špidla]] 
*[[Nikola Špirić]]
*[[Lubomír Štrougal]]
*[[Natan Štšaranski]]
*[[Juri Štšekotšihhin]]
*[[Volodõmõr Štšerbõtskõi]]
*[[Nikolai Štšolokov]]
*[[Željko Šturanović]]
*[[Dubravka Šuica]]
*[[Patricija Šulin]]
*[[Olena Šuljak]]
*[[Ilga Šuplinska]]
*[[Stanisłaŭ Šuškievič]]
*[[Ante Šušnjar]]
*[[Matúš Šutaj Eštok]]
*[[Igor Šuvalov]]
*[[Dominika Švarc Pipan]]
*[[Nikolai Švernik]]
*[[Atis Švinka]]

== Z ==
*[[Níkos Zachariádis]]
*[[Alma Zadić]]
*[[Zoran Zaev]]
*[[Grazia Zafferani]]
*[[Albert Zafy]]
*[[Andri Zagorodnjuk]]
*[[Ekaterina Zaharieva]]
*[[Jan Zahradil]]
*[[Wilhelm Zaisser]]
*[[Ewa Zajączkowska-Hernik]]
*[[Ahmad Zakajev]]
*[[Dragomir Zakov]]
*[[August Zaleski]]
*[[Anna Zalewska]]
*[[David Zalkaliani]]
*[[Leyla Zana]]
*[[Bīzhan Nāmdār Zangeneh]]
*[[Guerrino Zanotti]]
*[[Zantānī Muḩammad az-Zantānī]]
*[[Lubomír Zaorálek]]
*[[José Luis Rodríguez Zapatero]]
*[[Antonín Zápotocký]]
*[[Moḩammad Javād Z̧arīf]]
*[[Tatiana Zatîc]]
*[[Valdis Zatlers]]
*[[Zayd ibn Ra‘ad]]
*[[Bogdan Zdrojewski]]
*[[Vicente Zeballos]]
*[[Tobias Josef Zech]]
*[[Jurelang Zedkaia]]
*[[Manuel Zelaya]]
*[[Volodõmõr Zelenskõi]]
*[[Miloš Zeman]]
*[[Meles Zenawi]]
*[[Liamine Zéroual]]
*[[Sahle-Work Zewde]]
*[[Nihat Zeybekçi]]
*[[Rumyana Zheleva]]
*[[Zhou Enlai]]
*[[Yacouba Isaac Zida]]
*[[‘Alī Zīdān]]
*[[Halbe Zijlstra]]
*[[Roberts Zīle]]
*[[Helen Zille]]
*[[Jutta Zilliacus]]
*[[Yeshey Zimba]]
*[[Matthias Zimmer]]
*[[Jevgeni Zinitšev]]
*[[Ryan Zinke]]
*[[Zbigniew Ziobro]]
*[[Murat Zjazikov]]
*[[Gennadi Zjuganov]]
*[[Anatoli Zlenko]]
*[[Robert Zoellick]]
*[[Naira Zograbjan]]
*[[Juan Ignacio Zoido]]
*[[Xenofón Zolótas]]
*[[Tertius Zongo]]
*[[Salomé Zourabichvili]]
*[[Viktor Zubkov]]
*[[Lindiwe Zulu]]
*[[Jacob Zuma]]
*[[Beno Zupančič]]
*[[Denis Zvizdić]]
*[[Sándor Zöld]]
*[[Brigitte Zypries]]
*[[Ben Zyskowicz]]

== Ž ==
*[[Dainius Žalimas]]
*[[Tatjana Ždanoka]]
*[[Andrei Ždanov]]
*[[Rosen Željazkov]]
*[[Vladimir Žirinovski]]
*[[Todor Živkov]]
*[[Zoran Živković]]
*[[Bata Živojinović]]
*[[Georgi Žukov]]
*[[Aleksei Žuravljov]]
*[[Miomir Žužul]]
*[[Zurab Žvania]]

== T ==
*[[Tommy Tabermann]]
*[[Ċensu Tabone]]
*[[Boris Tadić]] 
*[[Antonio Tajani]]
*[[Hadia Tajik]]
*[[Sanae Takaichi]]
*[[Jalāl aţ-Ţalabānī]]
*[[Mehmet Ali Talat]]
*[[Patrice Talon]]
*[[Mari-Leena Talvitie]]
*[[Rita Tamašunienė]]
*[[Oliver Tambo]]
*[[Fernando Tambroni]]
*[[Norihisa Tamura]]
*[[Tony Tan Keng Yam]]
*[[Alexandru Tănase]]
*[[Desislava Taneva]]
*[[Sadakazu Tanigaki]]
*[[Klaudia Tanner]]
*[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]]
*[[Tomáš Taraba]]
*[[Nur Mohammad Taraki]] 
*[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]]
*[[Imangali Tasmagambetov]]
*[[Kamtšõbek Tašijev]]
*[[Ersin Tatar]]
*[[Jean-Baptiste Tati Loutard]]
*[[Peter Tauber]] 
*[[Taur Matan Ruak]]
*[[Edgars Tavars]]
*[[Ville Tavio]]
*[[Christoffer Taxell]]
*[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]] 
*[[Charles Ghankay Taylor]] 
*[[Krzysztof Tchórzewski]]
*[[Abdelmadjid Tebboune]]
*[[Zoran Tegeltija]]
*[[Nelson Teich]]
*[[Andris Teikmanis]]
*[[Grels Teir]]
*[[Ömürbek Tekebajev]]
*[[Yusuf Tekin]]
*[[Willy Telavi]]
*[[Robert Telus]]
*[[Oscar Temaru]]
*[[Michel Temer]]
*[[Alice Teodorescu Måwe]]
*[[Gilberto Teodoro]]
*[[Eugen Teodorovici]]
*[[Gianfranco Terenzi]]
*[[Levon Ter-Petrosjan]]
*[[Adnan Terzić]]
*[[Bülent Tezcan]]
*[[Erwin Teufel]]
*[[Tom Thabane]]
*[[Hashim Thaçi]]
*[[Thongsing Thammavong]]
*[[Than Shwe]]
*[[Givi Thargamadze]]
*[[Margaret Thatcher]]
*[[Srettha Thavisin]]
*[[Thein Sein]]
*[[Roland Theis]] 
*[[Ioánnis Theotókis]]
*[[Habib Thiam]]
*[[Paul Kaba Thieba]]
*[[Ilse Thiele]]
*[[Wolfgang Thierse]]
*[[Jigme Thinley]] 
*[[Tillman Thomas]]
*[[Américo Thomaz]] 
*[[Þorbjörg Sigríður Gunnlaugsdóttir]]
*[[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]]
*[[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]
*[[Astrid Thors]]
*[[Þórunn Sveinbjarnardóttir]]
*[[Karl-Petter Thorwaldsson]]
*[[Róża Thun]]
*[[Nathela Thurnava]]
*[[Nicolas Tiangaye]]
*[[Luc-Adolphe Tiao]]
*[[Kurt Tiedke]]
*[[Nikolai Tihhonov]]
*[[Sulejman Tihić]]
*[[Kimmo Tiilikainen]]
*[[Muhtar Tileuberdi]]
*[[Rex Tillerson]]
*[[Stanislaw Tillich]]
*[[Khalīfah at-Tillīsī]]
*[[Frans Timmermans]]
*[[Nicolae Timofti]]
*[[Leo Tindemans]]
*[[Prem Tinsulanonda]]
*[[Bola Tinubu]]
*[[Harry Tisch]]
*[[Josip Broz Tito]]
*[[Eka Tkešelašvili]]
*[[Rashida Tlaib]]
*[[Tô Lâm]]
*[[Tudorel Toader]]
*[[Maatia Toafa]]
*[[Petre Tobă]]
*[[Tshering Tobgay]]
*[[Stanko Todorov]]
*[[Palmiro Togliatti]]
*[[Oana Țoiu]]
*[[Lenita Toivakka]]
*[[Kasõm-Žomart Tokajev]]
*[[Alejandro Toledo]]
*[[Tomislav Tolušić]]
*[[Valdemar Tomaševski]]
*[[Ruža Tomašić]]
*[[Zala Tomašič]]
*[[Romana Tomc]]
*[[Litokwa Tomeing]]
*[[Anote Tong]]
*[[Matej Tonin]]
*[[David Tonojan]]
*[[Anatolie Topală]]
*[[Bamir Topi]]
*[[Maksim Topilin]]
*[[Mirek Topolánek]]
*[[Kjersti Toppe]]
*[[Ali Ertan Toprak]]
*[[Johnson Toribiong]]
*[[Quim Torra]]
*[[Martín Torrijos]]
*[[Aleksandr Toršin]]
*[[Nils Torvalds]]
*[[Panče Toškovski]]
*[[Faustin-Archange Touadéra]]
*[[Amadou Toumani Touré]]
*[[Marisol Touraine]]
*[[Aminata Touré]]
*[[Pekka Toveri]]
*[[Georgi Trajkov]]
*[[Trần Đại Quang]]
*[[Trần Đức Lương]]
*[[Dioncounda Traoré]]
*[[Moussa Traoré]]
*[[Kęstutis Trečiokas]]
*[[Ramon Tremosa]]
*[[David Trimble]] 
*[[Goran Trivan]]
*[[Nicolás Trotta]]
*[[Patrice Trovoada]]
*[[Justin Trudeau]]
*[[Harry S. Truman]]
*[[Donald Trump]]
*[[Trương Tấn Sang]]
*[[Elizabeth Truss]]
*[[Efkleídis Tsakalótos]]
*[[Konstantínos Tsátsos]]
*[[Klaus Tschütscher]]
*[[Jumdžaagijn Tsedenbal]]
*[[Ivan Tsetserski]]
*[[Lotay Tshering]]
*[[Félix Tshisekedi]]
*[[Aléxis Tsípras]]
*[[Ilías Tsirimókos]]
*[[Maia Tskhitišvili]]
*[[Damdin Tsogtbaatar]]
*[[Marutei Tsurunen]]
*[[Morgan Tsvangirai]]
*[[Konstantin Tšernenko]]
*[[Viktor Tšernomõrdin]]
*[[Dmitri Tšernõšenko]]
*[[Alekhsandre Tšikvaidze]]
*[[Horloogijn Tšojbalsan]]
*[[Anatoli Tšubais]]
*[[Igor Tšudinov]]
*[[Tzanís Tzannetákis]]
*[[Apóstolos Tzitzikóstas]]
*[[Dragoș Tudorache]]
*[[Mihai Tudose]]
*[[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]]
*[[Oleg Țulea]]
*[[Arvo Tuominen]]
*[[Erkki Tuomioja]]
*[[Sakari Tuomioja]]
*[[Tytti Tuppurainen]]
*[[Tupua Tamasese Tupuola Tufuga Efi]]
*[[Filip Turek]]
*[[Bisera Turković]]
*[[Dainis Turlais]]
*[[Claude Turmes]]
*[[Malcolm Turnbull]]
*[[Andrei Turtšak]]
*[[Oleksandr Turtšõnov]]
*[[Donald Tusk]] 
*[[Julija Tõmošenko]]
*[[Taisto Tähkämaa]]
*[[Johanna Töpfer]]
*[[Ralf Törngren]]
*[[Bülent Tüfenkci]]
*[[Danilo Türk]]

== U ==
*[[Feleknas Uca]]
*[[Sergei Udaltsov]]
*[[Zaal Udumašvili]]
*[[Giorgi Ugulava]]
*[[Milan Uhrík]]
*[[Walter Ulbricht]] 
*[[Tudor Ulianovschi]]
*[[Erik Ullenhag]]
*[[Ola Ullsten]]
*[[Knut H. Ulltveit]]
*[[Guntis Ulmanis]]
*[[Kārlis Ulmanis]]
*[[Saži Umalatova]]
*[[Doku Umarov]]
*[[Rustem Umjerov]]
*[[Per Unckel]]
*[[Östen Undén]]
*[[Unnur Brá Konráðsdóttir]]
*[[Riitta Uosukainen]]
*[[Shailendra Kumar Upadhyaya]]
*[[Francisco Urcuyo]]
*[[Torbjørn Urfjell]]
*[[Higinio Uriarte]]
*[[Álvaro Uribe Vélez]]
*[[Iñigo Urkullu]]
*[[Jutta Urpilainen]]
*[[Manuel Urrutia Lleó]]
*[[Ernest Urtasun]]
*[[Joseph John Urusemal]]
*[[Viktor Uspaskich]]
*[[Dmitri Ustinov]]
*[[Davith Usuphašvili]]
*[[Vygaudas Ušackas]]
*[[Nils Ušakovs]]
*[[Reinis Uzulnieks]]
*[[Agathe Uwilingiyimana]]

== V ==
*[[Nicolae Văcăroiu]]
*[[Milán Václavík]]
*[[Gediminas Vagnorius]]
*[[Jānis Vagris]]
*[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]]
*[[Žygimantas Vaičiūnas]]
*[[Inese Vaidere]]
*[[Milda Vainiutė]]
*[[Petras Vaitiekūnas]]
*[[Viktors Valainis]]
*[[Oscar Valdés]]
*[[Giuseppe Valditara]]
*[[Adina Vălean]]
*[[Vlastimil Válek]]
*[[Éamon de Valera]]
*[[Valgerður Sverrisdóttir]]
*[[Antanas Valionis]]
*[[Ely Ould Mohamed Vall]]
*[[Najat Vallaud-Belkacem]]
*[[Matúš Vallo]]
*[[Manuel Valls]]
*[[Elina Valtonen]]
*[[Van Vai-Tšen]]
*[[Marcel Van der Aa]]
*[[Peter Van Loan]]
*[[Vincent Van Quickenborne]]
*[[Herman Van Rompuy]]
*[[Monika Vana]]
*[[Steven Vanackere]]
*[[Cyrus Vance]]
*[[J. D. Vance]]
*[[Matti Vanhanen]]
*[[Ezio Vanoni]]
*[[Alberto Vaquina]]
*[[Jan Vapaavuori]]
*[[Shailesh Vara]]
*[[Leo Varadkar]]
*[[Juan Carlos Varela]]
*[[Judit Varga]]
*[[Getúlio Vargas]]
*[[Péter Várkonyi]]
*[[Giánis Varoufákis]]
*[[Radu Vasile]]
*[[Giórgos Vasileíou]]
*[[Lia Olguța Vasilescu]]
*[[Mirtha Vásquez]]
*[[Grigol Vašadze]]
*[[José Mário Vaz]]
*[[Tabaré Vázquez]]
*[[Ari Vatanen]]
*[[Gianni Vattimo]]
*[[Catherine Vautrin]]
*[[Mihhail Vedernikov]]
*[[Trygve Slagsvold Vedum]]
*[[Anu Vehviläinen]]
*[[Simone Veil]]
*[[Raimonds Vējonis]]
*[[Javier Velásquez]]
*[[Caspar Veldkamp]]
*[[Erion Veliaj]]
*[[George Vella]]
*[[Roland Venetiaan]]
*[[Pirro Vengu]]
*[[Evángelos Venizélos]]
*[[Sofoklís Venizélos]]
*[[Ramaswamy Venkataraman]]
*[[Pekka Vennamo]]
*[[Veikko Vennamo]]
*[[Ilie Verdeț]]
*[[Günter Verheugen]]  
*[[Annelies Verlinden]]
*[[Paul Verner]]
*[[Gianni Vernetti]]
*[[Hendrik Verwoerd]]
*[[Aurelijus Veryga]]
*[[Margrethe Vestager]]
*[[Marko Vešligaj]]
*[[Alejo Vidal-Quadras]]
*[[Jorge Videla]]
*[[Zhan Videnov]], Bulgaaria peaminister 1995–1997
*[[João Bernardo Vieira]]
*[[Vigdís Finnbogadóttir]]
*[[Vaira Vīķe-Freiberga]]
*[[Andris Vilks]]
*[[César Villanueva]]
*[[Dominique de Villepin]]
*[[Emil Vindsetmo]]
*[[Ilze Viņķele]]
*[[Antanas Vinkus]]
*[[Lasse Virén]]
*[[Henna Virkkunen]]
*[[Anne-Mari Virolainen]]
*[[Johannes Virolainen]]
*[[Sofia Virta]]
*[[Veltto Virtanen]]
*[[Martín Vizcarra]]
*[[Jānis Vitenbergs]]
*[[Irina Vlah]]
*[[Pavel Voicu]]
*[[Udo Voigt]]
*[[Adam Vojtěch]]
*[[Knut Vollebæk]]
*[[Vjatšeslav Volodin]]
*[[Alexandr Vondra]]
*[[Bounnhang Vorachith]]
*[[Vladimir Voronin]]
*[[Nikolai Vorontsov]]
*[[Augusts Voss]]
*[[Níkos Voútsis]]
*[[Mateja Vraničar Erman]]
*[[Franz Vranitzky]]
*[[Veronika Vrecionová]]
*[[Jānis Vucāns]]
*[[Aleksandar Vučić]]
*[[Filip Vujanović]]
*[[Dušan Vujović]]
*[[Draginja Vuksanović]]
*[[Aleksandar Vulin]]
*[[Paavo Väyrynen]]

== W ==
*[[Abdoulaye Wade]]
*[[Sahra Wagenknecht]]
*[[Thomas Waitz]]
*[[Werner Walde]]
*[[Kurt Waldheim]]
*[[Lech Wałęsa]]
*[[Ben Wallace (poliitik)|Ben Wallace]]
*[[George Wallace]]
*[[Henry A. Wallace]]
*[[Stefan Wallin]]
*[[Sinuhe Wallinheimo]]
*[[Margot Wallström]]
*[[Maria Walsh]]
*[[Tim Walz]]
*[[Manfred Walther]]
*[[Mike Waltz]]
*[[Nicolai Wammen]]
*[[Paul Wandel]]
*[[Marco Wanderwitz]]
*[[Wang Wentao]]
*[[Wang Yi]]
*[[Khandu Wangchuk]]
*[[Baron Waqa]]
*[[Tor Mikkel Wara]]
*[[Jörgen Warborn]]
*[[Herbert Warnke]]
*[[Raphael Warnock]]
*[[Elizabeth Warren]]
*[[Witold Waszczykowski]]
*[[Halina Wawzyniak]]
*[[George Weah]]
*[[Manfred Weber]]
*[[Paula Mae Weekes]]
*[[Oliver Wehner]]
*[[Wei Fenghe]]
*[[Alice Weidel]]
*[[Ezer Weizmann]]
*[[Richard von Weizsäcker]]
*[[Anders Wenström]]
*[[Alberto Weretilneck]]
*[[Lea Wermelin]]
*[[Guido Westerwelle]]
*[[Wen Jiabao]]
*[[Mark White]]
*[[Roger Wicker]]
*[[Ranil Wickremesinghe]]
*[[Ulla-Maj Wideroos]]
*[[Eveline Widmer-Schlumpf]]
*[[Sarah Wiener]]
*[[Joeri Wiersma]]
*[[Geert Wilders]]
*[[Eliud Williams]]
*[[Rodney Williams]]
*[[Gavin Williamson]]
*[[Kåre Willoch]]
*[[Sophie Wilmès]]
*[[Win Myint]]
*[[Iuliu Winkler]]
*[[Otto Winzer]]
*[[Isabel Wiseler-Lima]]
*[[Volker Wissing]]
*[[Elżbieta Witek]]
*[[Girma Wolde-Giorgis]]
*[[Penny Wong]]
*[[Aldona Wos]]
*[[Michał Woś]]
*[[Klaus Wowereit]]
*[[Christian Wulff]]
*[[Hella Wuolijoki]]
*[[Matti Wuori]]
*[[Ingegerd Wärnersson]]
*[[Kurt Wünsche]]
*[[Hendrik Wüst]]

== Ä ==
*[[Lasse Äikäs]]
*[[Heydər Əliyev]]
*[[İlham Əliyev]]
*[[Əli Əsədov]]

== Ö ==
*[[Lembit Öpik]]
*[[Össur Skarphéðinsson]]
*[[Cem Özdemir]]
*[[Mahinur Özdemir]]
*[[Özgür Özel]]
*[[Mahmut Özer]]
*[[Aydan Özoğuz]]

==Ü==
*[[Danijar Üsönov]]

==X==
*[[Olta Xhaçka]]
*[[Talat Xhaferi]]
*[[Xi Jinping]]
*[[Xie Juezai]]

==Y==
*[[Halimah Yacob]]
*[[Rāmvaraṇ Yādav]]
*[[Tokuo Yamashita]]
*[[Abdulla Yameen]]
*[[Philémon Yang]]
*[[Timothy Yang]]
*[[Yan Jiagan]]
*[[Umaru Yar'Adua]]
*[[Muhyiddin Yassin]]
*[[Mansur Yavaş]]
*[[Hannah Yeoh]]
*[[Ali Yerlikaya]]
*[[Hamza Yerlikaya]]
*[[Dilan Yeşilgöz-Zegerius]]
*[[Anders Ygeman]] 
*[[Binali Yıldırım]]
*[[Cevdet Yılmaz]]
*[[İsmet Yılmaz]]
*[[Mesut Yılmaz]]
*[[Toivo Yläjärvi]]
*[[Pascal Yoadimnadji]]
*[[Yoon Suk-yeol]]
*[[Colville Young]]
*[[Adoum Younousmi]]
*[[Susilo Bambang Yudhoyono]]
*[[İbrahim Yumaklı]]
*[[Figen Yüksekdağ]]

[[Kategooria:Poliitikud]]
[[Kategooria:Biograafiate loendid]]
[[Kategooria:Välismaa loendid]]</text>
      <sha1>r3vajw33p4zn3613fewnaqor458351g</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184826</id>
      <parentid>7184816</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T21:55:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* H */</comment>
      <origin>7184826</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="93507" sha1="1wf9lmhkhqx5gj42s491fp27qkk3uln" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}}

''Siin loetletakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseid maailma [[poliitik]]uid, välja arvatud [[Eesti]] poliitikud, kes on loetletud [[Eesti poliitikute loend]]is.

{{tähed}}

== A ==
*[[Albert von der Aa]] ([[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]]), [[Rahvusnõukogu]] liige
*[[Per Lennart Aae]] ([[Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei]])
*[[Frank Aaen]] ([[Enhedslisten]]), Taani [[Folketing]]i liige
*[[Jane Aagaard]] ([[Australian Labor Party]]), [[Põhjaterritooriumi Seadusandlik Kogu|Põhjaterritooriumi Seadusandliku Kogu]] spiiker
*[[Bjarne Aagaard Strøm]] ([[Venstre (Norra)|Venstre]]), Norra [[Storting]]i asendusliige
*[[Arvo Aalto]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Soome tööjõuminister]]
*[[Aimo Aaltonen]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Eduskund|Eduskunna]] liige
*[[Laurie Aarons]] ([[Austraalia Kommunistlik Partei]]), partei rahvuslik sekretär
*[[Sani Abacha]], [[Nigeeria Ajutine Valitsev Nõukogu|Nigeeria Ajutise Valitseva Nõukogu]] esimees
*[[Leonid Abalkin]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja 
*[[José Luis Ábalos]]
*[[Aslan Abašidze]] ([[Kogu Gruusia Taassünni Adžaaria Liit]]), Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja  pea, Adžaaria autonoomse piirkonna president  
*[[Ferhat Abbas]]
*[[Tony Abbott]]
*[[Ibrāhīm ‘Abbūd]]
*[[‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī]]
*[[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]]
*[[Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz]]
*[[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]]
*[[Mohamed Ould Abdel Aziz]]
*[[Manal Abdel Samad]]
*[[James Abdnor]]
*[[Mario Abdo Benítez]]
*[[Kairat Abdrahmanov]]
*[[Ābdul Hāmid]]
*[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]]
*[[Zahra Abdulla]]
*[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]]
*[[Mõkdõbek Abdõldajev]]
*[[Shinzō Abe]]
*[[Carmelo Abela]]
*[[George Abela]]
*[[Robert Abela]]
*[[Maliina Abelsen]]
*[[Abhisit Vejjajiva]]
*[[Dzintars Ābiķis]]
*[[Iolu Abil]]
*[[Luis Abinader]]
*[[Solvita Āboltiņa]]
*[[Hovik Abrahamjan]]
*[[Pjotr Abrassimov]]
*[[Hosams Abu Meri]]
*[[Nūrī Abū Sahmīn]]
*[[Alexander Abusch]]
*[[Dean Acheson]]
*[[Anton Ackermann]]
*[[Alexander Acosta]]
*[[Lars Adaktusson]]
*[[Valdas Adamkus]] 
*[[Adámos Adámou]]
*[[Paweł Bogdan Adamowicz]]
*[[Gerry Adams]]
*[[Jānis Ādamsons]]
*[[Lena Adelsohn Liljeroth]] 
*[[Konrad Adenauer]] 
*[[János Áder]]
*[[Rabindra Prasad Adhikari]]
*[[Anders Adlercreutz]]
*[[Isaias Afewerki]]
*[[Ivar Afzelius]]
*[[Naci Ağbal]]
*[[Valērijs Agešins]]
*[[Oihane Agirregoitia]]
*[[Peter Agius]]
*[[Alex Agius Saliba]]
*[[Spiro Agnew]]
*[[Śāhābuddin Āhamed]]
*[[Matti Ahde]]
*[[Bertie Ahern]]
*[[Ahmad Phesal Talib]]
*[[Ahmed Mohamed Ag Hamani]]
*[[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]]
*[[Abiy Ahmed]]
*[[Ahmed Dini Ahmed]] 
*[[Iājuddīn Āhmed]] 
*[[Zubir Ahmed]]
*[[Danijal Ahmetov]] 
*[[Serik Ahmetov]]
*[[Esko Aho]]
*[[Justin Ahomadegbé]]
*[[Kwesi Ahoomey-Zunu]]
*[[Jeannot Ahoussou-Kouadio]]
*[[Lothar Ahrendt]]
*[[Martti Ahtisaari]]
*[[Lionel Aingimea]]
*[[Aksel Airo]]
*[[Paavo Aitio]]
*[[Ara Ajvazjan]]
*[[Askar Akajev]]
*[[Daniel Akaka]]
*[[Hulusi Akar]]
*[[Ryōsei Akazawa]]
*[[Recep Akdağ]]
*[[Jimmie Åkesson]]
*[[Mustafa Akıncı]]
*[[Aivars Aksenoks]]
*[[Nana Akufo-Addo]]
*[[Ofir Akunis]]
*[[Abir Al-Sahlani]]
*[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]]
*[[Efkan Ala]]
*[[Alviina Alametsä]]
*[[Outi Alanko-Kahiluoto]]
*[[Irakli Alasania]]
*[[Anthony Albanese]]
*[[José Manuel Albares]]
*[[Berat Albayrak]]
*[[Ernst Albrecht]] ([[CDU]]), Alam-Saksi peaminister
*[[Madeleine Albright]]
*[[Maria Luís Albuquerque]]
*[[Pilar Alegría]]
*[[Vaida Aleknavičienė]]
*[[Arturo Alessandri Palma]]
*[[Jorge Alessandri Rodríguez]]
*[[Ioánnis Alevrás]]
*[[Angelino Alfano]]
*[[Aires Ali]]
*[[Irfaan Ali]]
*[[Iyād ‘Allāwī]] 
*[[George Allen]]
*[[Salvador Allende]]
*[[Alphonse Alley]]
*[[Esko Almgren]]
*[[Joaquín Almunia]]
*[[Norovõn Altanhujag]]  
*[[Peter Altmaier]]
*[[Carlos Alvarado Quesada]]
*[[Gregorio Álvarez]]
*[[Arif Alvi]]
*[[Hama Amadou]]
*[[Diogo Freitas do Amaral]]
*[[Giuliano Amato]] 
*[[Andris Ameriks]]
*[[David Amess]]
*[[Denis Amici]]
*[[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]]
*[[Idi Amin]]
*[[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]]
*[[Celso Amorim]]
*[[Anita Anand]]
*[[Níkos Anastasiádis]]
*[[Amelia Andersdotter]]
*[[Wendell Anderson]]
*[[Claes Andersson]]
*[[Li Andersson]]
*[[Magdalena Andersson]]
*[[Sten Andersson]]
*[[Ole Andreasen]]
*[[Georgs Andrejevs]]
*[[Giulio Andreotti]]
*[[Laima Andrikienė]]
*[[Vytenis Andriukaitis]]
*[[Ecaterina Andronescu]]
*[[Juri Andropov]]
*[[Mathilde Androuët]]
*[[Adamántios Androutsópoulos]] 
*[[Jeanine Áñez]]
*[[Marc Angel]]
*[[Sávvas Angelídis]]
*[[Nikolina Angelkova]]
*[[Nahas Angula]]
*[[Aleksandr Ankvab]]
*[[Gerolf Annemans]]
*[[Rudolf Anschober]]
*[[Kenny Anthony]]
*[[Ilona Antoniszyn-Klik]]
*[[Johannes Antonsson]]
*[[Sirkka-Liisa Anttila]]
*[[Arvydas Anušauskas]]
*[[Michel Aoun]]
*[[Erich Apel]]
*[[Gheorghe Apostol]]
*[[Hassan Gouled Aptidon]]
*[[Corazon Aquino]]
*[[Noynoy Aquino]]
*[[Davõd Arahhamija]]
*[[Ernesto Araújo]]
*[[Rui Maria de Araújo]]
*[[‘Alī al-‘Arayyiḑ]]
*[[Pjetër Arbnori]]  
*[[Luis Arce]]
*[[Jacinda Ardern]]
*[[Vladislav Ardzinba]]
*[[Maria Arena]]
*[[Andrzej Arendarski]]
*[[Bernardo Arévalo]]
*[[Paavo Arhinmäki]]
*[[Óscar  Arias Sánchez]]  
*[[Pascal Arimont]]
*[[Abdulla Aripov]]
*[[Jean-Bertrand Aristide]]
*[[Tamara van Ark]]
*[[Bartosz Arłukowicz]]
*[[Antoine Armand]]
*[[Aušrinė Armonaitė]]
*[[Jorge Arreaza]]
*[[Inés Arrimadas]]
*[[Giorgi Arsenišvili]]
*[[Aljona Aršinova]]
*[[Xabier Arzalluz]]
*[[Giorgi Arveladze]]
*[[Ḩāfiz̧ al-Asad]]
*[[Christine Aschbacher]]
*[[Ásgeir Ásgeirsson]]
*[[Catherine Ashton]]
*[[Khawaja Muhammad Asif]]
*[[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]]
*[[Tarō Asō]]
*[[Jean Asselborn]]
*[[François Asselineau]]
*[[Francisco Assis]]
*[[Azali Assoumani]]
*[[Ásthildur Lóa Þórsdóttir]]
*[[Radasłaŭ Astroŭski]]
*[[Arvils Ašeradens]]
*[[Alex Azar]]
*[[Mõkola Azarov]]
*[[José Azeredo Lopes]]
*[[Malik Azmani]]
*[[José María Aznar]]
*[[Audrey Azoulay]]
*[[Audronius Ažubalis]]
*[[Almazbek Atambajev]]
*[[Geórgios Athanasiádis-Nóvas]]
*[[Alexandru Athanasiu]]
*[[Jum‘ah ‘Atīqah]]
*[[Gabriel Attal]]
*[[Daniel Attard]]
*[[John Attard-Montalto]]
*[[Clement Attlee]]
*[[Manon Aubry]]
*[[Martine Aubry]]
*[[Uldis Augulis]]
*[[Ida Auken]]
*[[Aung San Suu Kyi]]
*[[Teuvo Aura]]
*[[Bogdan Aurescu]]
*[[Lloyd Austin]]
*[[Ruslan Aušev]]
*[[Petras Auštrevičius]]
*[[Arsen Avakov]]
*[[Nabi Avcı]]
*[[Lina Axelsson Kihlblom]]
*[[Hermann Axen]]
*[[Cabdiweli Shiikh Axmed]]
*[[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]]
*[[Shariif Shiikh Axmed]]
*[[Jean-Marc Ayrault]]

== B ==
*[[Ömürbek Babanov]]
*[[Milan Babić]]
*[[Andrej Babiš]]
*[[Monica Babuc]]
*[[August Bach]]
*[[Michelle Bachelet]]
*[[Herbert Backe]]
*[[Kemi Badenoch]]
*[[Annalena Baerbock]]
*[[Mariela Baeva]]
*[[Natsagiyn Bagabandi]] 
*[[Sergei Bagapš]] 
*[[Jean-Baptiste Bagaza]]
*[[Edminas Bagdonas]]
*[[Egemen Bağiş]]
*[[Hrant Bagratjan]]
*[[Alice Bah Kuhnke]]
*[[Mamuka Bahtadze]]
*[[Nikolai Baibakov]]
*[[Josaia Voreqe Bainimarama]]
*[[Thomas Bajada]]
*[[Gordon Bajnai]]
*[[Edil Bajsalov]]
*[[Andrej Bajuk]]
*[[James Baker]]
*[[Ma‘rūf al-Bakhīt]]
*[[Kurmanbek Bakijev]]
*[[Oleg Baklanov]]
*[[Davith Bakradze]]
*[[José María Balcázar]]
*[[Zigmantas Balčytis]]   
*[[Salomon Banamuhere Baliene]]
*[[Jan Peter Balkenende]]
*[[Édouard Balladur]]
*[[Frederick Ballantyne]]
*[[Ladislav Ballek]]
*[[Nuhu Bamalli]] 
*[[Ban Ki-moon]]
*[[Hastings Kamuzu Banda]]
*[[Joyce Banda]]
*[[Rupiah Banda]]
*[[Sirimavo Bandaranaike]]
*[[Milan Bandić]]
*[[Mamata Banerjee]]
*[[Fátima Báñez]]
*[[Pridi Banomyong]]
*[[Mario Banožić]]
*[[Ehud Barak]]
*[[Giorgi Baramidze]]
*[[Izaskun Bilbao Barandica]]
*[[Florin-Ionuț Barbu]]
*[[Edwin Barclay]]
*[[Stephen Barclay]]
*[[Virgilio Barco Vargas]]
*[[Alben W. Barkley]]
*[[Katarina Barley]]
*[[Luis Barranzuela]]
*[[John Barrasso]]
*[[Maxamed Siyaad Barre]]
*[[Barbara Barrett]]
*[[José Manuel Durão Barroso]]
*[[Jacques Barrot]]
*[[Adama Barrow]]
*[[Dean Barrow]]
*[[Uwe Barschel]]
*[[Mesûd Barzanî]]
*[[Juris Bārzdiņš]]
*[[Aleksandrs Bartaševičs]]
*[[Joseph Barthel]]
*[[Evarist Bartolo]]
*[[Ivan Bartoš]]
*[[Karl-Heinz Bartsch]]
*[[Jaume Bartumeu]]
*[[Nikola Bartůšek]]
*[[Traian Băsescu]]
*[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]]
*[[Muḩammad Bāsindwah]]
*[[Jyoti Basu]]
*[[Sühbaatarõn Batbold]]
*[[Fulgencio Batista]]
*[[Gerard Batliner]]
*[[Jorge Batlle]]  
*[[Jambyn Batmönh]]  
*[[Katerína Batzelí]]
*[[Haltmaagijn Battulga]]
*[[Edit Bauer]]
*[[Edith Baumann]]
*[[Hilmar Baunsgaard]]
*[[Martin Baxa]]
*[[Celâl Bayar]]
*[[Ibrahim Baylan]]
*[[Alparslan Bayraktar]]
*[[Ceyhun Bayramov]]
*[[François Bayrou]]
*[[Luca Beccari]]
*[[Joseph Bech]]
*[[Henri Konan Bédié]]
*[[Bajram Begaj]]
*[[Menaẖem Begin]]
*[[Gerhard Beil]]
*[[Eugen Bejinariu]]
*[[Mikuláš Bek]]
*[[Azimbek Beknazarov]]
*[[Chokri Belaïd]]
*[[Bastiaan Belder]]
*[[Ivo Belet]]
*[[Guntis Belēvičs]]
*[[Alexander van der Bellen]]
*[[Jean-Max Bellerive]]
*[[Irena Belohorská]]
*[[Andrei Beloussov]]
*[[Mehdi Ben Barka]]
*[[Ahmed Ben Bella]]
*[[David Ben-Guriyyon]]
*[[Itamar Ben-Gvir]]
*[[Edvard Beneš]]
*[[Marie Benešová]]
*[[Brando Benifei]]
*[[Hilde Benjamin]]
*[[András Benkei]]
*[[Abdelilah Benkirane]]
*[[Jo Benkow]]
*[[Valdas Benkunskas]]
*[[Tibor Benkő]]
*[[Tony Benn]] 
*[[Naftali Bennett]]
*[[William Bennett]]
*[[Monika Beňová]]
*[[Daniel Bensaïd]]
*[[Robert J. Bentley]]
*[[Hans Bentzien]]
*[[Radu Berceanu]]
*[[John Bercow]]
*[[Gurbanguly Berdimuhammedow]]
*[[Pierre Bérégovoy]]
*[[Tom Berendsen]]
*[[Paul Bérenger]]
*[[Maria Berger]]
*[[Óscar Berger Perdomo]]
*[[Erik Bergkvist]]
*[[Raimonds Bergmanis]]
*[[Sabine Bergmann-Pohl]]
*[[Sandra Bergqvist]]
*[[Lavrenti Beria]]
*[[Sali Berisha]] 
*[[Omer Beriziky]] 
*[[Enrico Berlinguer]]
*[[Silvio Berlusconi]]
*[[Jakub Berman]]
*[[Juozas Bernatonis]]
*[[Anne Berner]]
*[[Lyuben Berov]], Bulgaaria peaminister 1992–1994
*[[Inga Bērziņa]]
*[[Andris Bērziņš]] (Läti president)
*[[Andris Bērziņš (sündinud 1951)]], Läti peaminister 
*[[Andris Bērziņš (sündinud 1955)]], Läti poliitik
*[[Indulis Bērziņš]]
*[[Kenneth Kristensen Berth]]
*[[Andrej Bertoncelj]]
*[[Thamar Berutšašvili]]
*[[Eka Beselia]] 
*[[Fatmir Besimi]]
*[[Scott Bessent]]
*[[Belisario Betancur Cuartas]] 
*[[Xavier Bettel]]
*[[Vjekoslav Bevanda]]
*[[Bidhya Devi Bhandari]]
*[[Shahbaz Bhatti]]
*[[Benazir Bhutto]]
*[[Bilawal Bhutto Zardari]]
*[[Zulfikar Ali Bhutto]]
*[[Patrizio Bianchi]]
*[[Eva Biaudet]]
*[[István Bibó]]
*[[Joe Biden]]
*[[Brigitte Bierlein]]
*[[Andrzej Biernat]]
*[[Bolesław Bierut‎‎]] 
*[[Ank Bijleveld]]
*[[Carl Bildt]]
*[[Tobias Billström]]
*[[Agnė Bilotaitė]]
*[[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]]
*[[Julius Maada Bio]]
*[[Ana Birchall]]
*[[Birgir Ármannsson]]
*[[Birgitta Jónsdóttir]]
*[[Valdis Birkavs]]
*[[Šarūnas Birutis]]
*[[Julie Bishop]]
*[[Kuandõk Bišimbajev]]
*[[Pasteur Bizimungu]]
*[[Badri Bitsadze]]
*[[Kaadõr-ool Bitšeldei]]
*[[Paul Biya]] 
*[[Bjarni Benediktsson (1908–1970)|Bjarni Benediktsson]]
*[[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]]
*[[Malin Björk]]
*[[Ilkka-Christian Björklund]]
*[[Moses Blah]]
*[[Tony Blair]]
*[[Juraj Blanár]]
*[[Salvador Jorge Blanco]]
*[[Mariusz Błaszczak]]
*[[Pavel Blažek]]
*[[Kurt Blecha]]
*[[Antony Blinken]]
*[[Vilija Blinkevičiūtė]]
*[[Georgi Bliznaški]]
*[[Oleg Blohhin]]
*[[Stef Blok]]
*[[Johannes Blokland]]
*[[Thomas Blomqvist]]
*[[Michael Bloomberg]]
*[[Petra Bläss]]
*[[Gernot Blümel]]
*[[Jana Bobošíková]]
*[[Emil Boc]]
*[[Francesco Boccia]]
*[[Tobiasz Bocheński]]
*[[Ilir Boçka]]
*[[Andrea Bocskor]]
*[[Lennart Bodström]]
*[[Sinikka Bohlin]]
*[[Juri Boiko]]
*[[Jean-Bédel Bokassa]]
*[[Giga Bokeria]]
*[[Duma Boko]]
*[[Irina Bokova]]
*[[Enrique Bolaños]]
*[[Félix Bolaños]]
*[[János Boldóczki]]
*[[Jair Bolsonaro]]
*[[Lothar Bolz]]
*[[Dina Boluarte]]
*[[Per Bolund]]
*[[Jorge Bom Jesus]]
*[[Kjell Magne Bondevik]]
*[[Pam Bondi]]
*[[Ali Bongo Ondimba]]
*[[Omar Bongo]]
*[[Yayi Boni]]
*[[Sonny Bono]]
*[[Cory Booker]]
*[[Juan María Bordaberry]]
*[[Jānis Bordāns]]
*[[Anders Borg]]
*[[Ian Borg]]
*[[Mario Borghezio]]
*[[Gabriel Boric]]
*[[Bojko Borisov]]
*[[Élisabeth Borne]]
*[[Josep Borrell]]
*[[Biljana Borzan]]
*[[Kamil Bortniczuk]]
*[[Bogdan Borusewicz]]
*[[Peter Bossman]]
*[[Alfred Bossom]]
*[[Predrag Bošković]]
*[[Bekir Bozdağ]]
*[[François Bozizé]]
*[[Volkan Bozkır]]
*[[Davor Božinović]]
*[[Guillermo Botero]]
*[[Pieter Willem Botha]]
*[[Pik Botha]]
*[[Bouasone Bouphavanh]]
*[[Habib Bourgiba]]  
*[[Abdelaziz Bouteflika]]
*[[Dési Bouterse]]
*[[Mame Badior Boye]]   
*[[Lynn Boylan]]
*[[Richard Brabec]]
*[[Karen Bradley]]
*[[Trine Bramsen]]
*[[Willy Brandt]]
*[[Anne Brasseur]]
*[[Algirdas Brazauskas]] 
*[[Vidmantas Brazys]]
*[[Baiba Braže]]
*[[Trygve Bratteli]]
*[[Alenka Bratušek]]
*[[Suella Braverman]]
*[[Tuija Brax]]
*[[Ruben Brekelmans]]
*[[Tonje Brenna]]
*[[Vilnis Edvīns Bresis]]
*[[Leonid Brežnev]]
*[[Thierry Breton]]
*[[Jan Brewer]]
*[[Milan Brglez]]
*[[Johnny Briceño]]
*[[Jim Bridenstine]]
*[[Kaspars Briškens]]
*[[Ana Brnabić]]
*[[Elmar Brok]]
*[[Baiba Broka]]
*[[Edward Brooke]]
*[[Berit Brørby]]
*[[Flora Brovina]]
*[[Gordon Brown]]
*[[Gaston Browne]]
*[[Harry Browne]]
*[[Zbigniew Brzezinski]]
*[[Joachim Brudziński]]
*[[Hanke Bruins Slot]]
*[[Gro Harlem Brundtland]]
*[[Hans Brunhart]]
*[[Magnus Brunner]]
*[[Gyude Bryant]]
*[[Arto Bryggare]]
*[[Patrick Buchanan]]
*[[Christine Buchholz]]
*[[Robert Buckland]]
*[[Dumitru Budianschi]]
*[[Kęstutis Budrys]]
*[[Muhammadu Buhari]]
*[[Nayib Bukele]]
*[[Vladimir Bukovski]]
*[[Dale Bumpers]]
*[[Gennadi Burbulis]]
*[[Nino Burdžanadze]]
*[[Colm Burke]]
*[[Didier Burkhalter]]
*[[Aaron Burr]]
*[[Džuanšer Burtšuladze]]
*[[Ebba Busch]]
*[[Germán Busch]] 
*[[Marco Buschmann]]
*[[George H. W. Bush]]  
*[[George W. Bush]]  
*[[McKeeva Bush]]
*[[Ditmir Bushati]]
*[[Uriel Buso]]
*[[Jerzy Buzek]]
*[[Diana Buzoianu]]
*[[Mangosuthu Buthelezi]]
*[[Algirdas Butkevičius]]
*[[Pete Buttigieg]]
*[[Pierre Buyoya]]
*[[Kaj Bärlund]]
*[[Siegfried Böhm]]
*[[Ibrahim Böhme]]
*[[Jens Böhrnsen]]
*[[Wolfgang Börnsen]]
*[[Markus Büchel]]
*[[Reinhard Bütikofer]]
*[[Harry F. Byrd, Jr.]]
*[[Robert Byrd]]
*[[Thomas Byrne (Iirimaa poliitik)|Thomas Byrne]]
*[[James F. Byrnes]]

== C ==
*[[Amílcar Cabral]]
*[[Eduardo Cabrita]]
*[[Milan Cabrnoch]]
*[[Marcello Caetano]]
*[[Cai Yingwen]]
*[[Anda Čakša]]
*[[Rafael Caldera]]
*[[Felipe Calderón]]
*[[Armando Calderón Sol]]
*[[Marián Čalfa]]
*[[Cabdiweli Maxamed Cali]]
*[[Micheline Calmy-Rey]]
*[[Nadia Calviño]]
*[[Eduardo Camaño]] 
*[[David Cameron]]
*[[Eduardo Campos]] 
*[[Andrian Candu]]
*[[Gian Carlo Capicchioni]]
*[[Henrique Capriles Radonski]]
*[[Zuzana Čaputová]]
*[[Rodrigo Carazo Odio]]
*[[Antonio Carattoni]]
*[[Moana Carcasses Kalosil]]
*[[Fernando Henrique Cardoso]]
*[[Tiburcio Carías Andino]] 
*[[Gunilla Carlsson]]
*[[Ingvar Carlsson]] 
*[[Anthony Carmona]]
*[[António Óscar Carmona]]
*[[Mark Carney]]
*[[Luis Carrero Blanco]]
*[[Santiago Carrillo]]
*[[Ben Carson]]
*[[Ashton Carter]]
*[[Jimmy Carter]]
*[[Horacio Cartes]]
*[[Matt Carthy]]
*[[Evaristo Carvalho]]
*[[David Casa]]
*[[Leif Cassel]] 
*[[Ignazio Cassis]]
*[[Christophe Castaner]]
*[[Jean Castex]]
*[[Pedro Castillo]]
*[[Fidel Castro]]
*[[Raúl Castro]]
*[[Bernard Cazeneuve]]
*[[Pedro Cateriano]]
*[[Aníbal Cavaco Silva]]
*[[Jean-Marie Cavada]]
*[[Mevlüt Çavuşoğlu]]
*[[Elena Ceaușescu]]
*[[Nicolae Ceaușescu]]
*[[Nicu Ceaușescu]]
*[[Charlotte Cederschiöld]]
*[[Özlem Sara Cekic]]
*[[Faruk Çelik]]
*[[Ömer Çelik]]
*[[Neville Cenac]]
*[[Mário Centeno]]
*[[Miro Cerar]]
*[[Oldřich Černík]]
*[[Jana Černochová]]
*[[Jan Černý]]
*[[Vǎlko Červenkov]] 
*[[Ziedonis Čevers]]
*[[Carme Chacón]]
*[[Mohammed Chahim]]
*[[René Chaloult]]
*[[Violeta Chamorro]]
*[[José Antonio Chang]]
*[[Chang Myon]]
*[[Chaovarat Chanweerakul]]
*[[Elaine Chao]]
*[[Anutin Charnvirakul]]
*[[Sokrátis Chásikos]]
*[[Olivier Chastel]]
*[[Allen Chastanet]]
*[[Christopher Chataway]] 
*[[Tákis Chatzigeorgíou]]
*[[Hugo Chávez]] 
*[[Lars Chemnitz]]
*[[Johannes Chemnitzer]]
*[[Chen Cheng]]
*[[Sean Chen]]
*[[Chen Shui-bian]]
*[[Richard Cheney]]
*[[Cheng Li-wun]]
*[[Ion Chicu]]
*[[Frederick Chiluba]]
*[[Chin Peng]]
*[[Laura Chinchilla]]
*[[Bernadette Chirac]]
*[[Jacques Chirac]] 
*[[Shirley Chisholm]]
*[[Joaquim Chissano]]
*[[Bohuslav Chňoupek]]
*[[Choe Ryong-hae]]
*[[Choe Son-hui]]
*[[Choummaly Sayasone]]
*[[Peter Christensen]]
*[[Peter M. Christian]]
*[[Rudolf Christiani]]
*[[Perry Christie]]
*[[Níkos Christodoulídis]]
*[[Dimítris Christófias]]
*[[Warren Christopher]]
*[[Judy Chu]]
*[[Steven Chu]]
*[[Surayud Chulanont]]
*[[Chung Sye-kyun]]
*[[Chung Un-chan]]
*[[Winston Churchill]]
*[[Matteo Ciacci]]
*[[Carlo Azeglio Ciampi]]
*[[Valeria Ciavatta]]
*[[Milan Čič]]
*[[Siarhiej Cichanoŭski]]
*[[Mustafa Çiftçi]]
*[[Tansu Çiller]]
*[[Włodzimierz Cimoszewicz]]
*[[Sorin Cîmpeanu]]
*[[Joseph Cimpoye]]
*[[Hüsamettin Cindoruk]]
*[[Aureliu Ciocoi]]
*[[Marcel Ciolacu]]
*[[Dacian Cioloș]]
*[[Victor Ciorbea]]  
*[[Stanisław Ciosek]]
*[[Boubou Cissé]]
*[[Diango Cissoko]]
*[[Florin Cîțu]]
*[[Ion Ciubuc]]
*[[Nicolae Ciucă]]
*[[Helen Clark]]
*[[Ramsey Clark]]
*[[Nick Clegg]]
*[[Fridtjov Clemet]]
*[[James Cleverly]]
*[[Bill Clinton]]
*[[Hillary Clinton]]
*[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]]
*[[Marie Louise Coleiro Preca]]
*[[Susan Collins]]
*[[Gérard Collomb]]
*[[Fernando Collor de Mello]]
*[[Álvaro Colom Caballeros]]
*[[Emilio Colombo]]
*[[Catherine Colonna]]
*[[Lazăr Comănescu]]
*[[Antoni Comín]]
*[[Blaise Compaoré]]
*[[Alpha Condé]]
*[[Garry Conille]]
*[[Catherine Connolly]]
*[[Emil Constantinescu]]
*[[Giuseppe Conte]]
*[[Lansana Conté]]
*[[Robin Cook]]
*[[Yvette Cooper]]
*[[Jeremy Corbyn]]
*[[Piedad Córdoba]]
*[[René Cornejo]]
*[[John Cornyn]]
*[[Rafael Correa]]
*[[Ulisses Correia e Silva]]
*[[Erich Correns]]
*[[Catherine Cortez Masto]]
*[[Laurentino Cortizo]]
*[[Luis Corvalán]]
*[[María Dolores de Cospedal]]
*[[Francesco Cossiga]]
*[[António Costa]]
*[[Andrea Cozzolino]]
*[[Tom Cotton]]
*[[Pascal Couchepin]]
*[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]]
*[[Amadou Gon Coulibaly]]
*[[Simon Coveney]]
*[[Dragan Čović]]
*[[Brian Cowen]]
*[[Jo Cox]]
*[[Pat Cox]]
*[[Francisco Craveiro Lopes]]
*[[João Gomes Cravinho]]
*[[George Creel]]
*[[Édith Cresson]]
*[[Nicolae Crețulescu]]
*[[Igor Crnadak]]
*[[Tarja Cronberg]]
*[[Guido Crosetto]]
*[[Ted Cruz]]
*[[Branko Crvenkovski]]
*[[Katalin Cseh]]
*[[Attila Cseke]]
*[[István Csurka]]
*[[Jacek Czaputowicz]]
*[[Włodzimierz Czarzasty]]
*[[Teresa Czerwińska]]
*[[Lajos Czinege]]
*[[Raúl Cubas Grau]]
*[[Raimonds Čudars]]
*[[Eduardo Cunha]]
*[[Andrew Cuomo]]
*[[Mario Cuomo]]
*[[Charles Curtis]]
*[[Mirko Cvetković]]
*[[Željka Cvijanović]]
*[[Józef Cyrankiewicz]]

== D ==
*[[Aden Abdullah Osman Daar]]
*[[Christophe Dabiré]]
*[[Sprent Dabwido]]
*[[Ivica Dačić]]
*[[David Dacko]]
*[[Bob Dadae]]
*[[Nooshi Dadgostar]]
*[[Djimrangar Dadnadji]]
*[[Bente Dahl]]
*[[Franz Dahlem]]
*[[Hans Dahlgren]]
*[[Ints Dālderis]]
*[[Massimo D'Alema]]
*[[Helena Dalli]]
*[[Jack Dalrymple]]
*[[Al D'Amato]]
*[[Mikael Damberg]]
*[[Nicușor Dan]]
*[[Viorica Dăncilă]]
*[[Johan Danielsson]]
*[[Arnaud Danjean]]
*[[Galina Dantšikova]]
*[[Oleksandr Danõljuk]]
*[[Gérald Darmanin]]
*[[Srđan Darmanović]]
*[[Ilia Dartšiašvili]]
*[[Constantin Dăscălescu]]
*[[Gundars Daudze]]
*[[Davíð Oddsson]]
*[[David Davis]]
*[[Koba Davitašvili]]
*[[Ahmet Davutoğlu]]
*[[Bill de Blasio]]
*[[Alexander De Croo]]
*[[Guido de Marco]]
*[[Idriss Déby]]
*[[Beril Dedeoğlu]]
*[[Ludivine Dedonder]]
*[[Irena Degutienė]]
*[[Joseph Deiss]] 
*[[Gavril Dejeu]]
*[[Hatia Dekanoidze]]
*[[Jorge Del Castillo]]
*[[Dolores Delgado]]
*[[Andor Deli]]
*[[Adam Delimhanov]]
*[[Jacques Delors]]
*[[Eric Arturo Delvalle]]
*[[Mady Delvaux-Stehres]]
*[[András Demeter]]
*[[Süleyman Demirel]]
*[[Selahattin Demirtaş]]
*[[Níkos Déndias]]
*[[Deng Xiaoping]]
*[[Nikolaj Denkov]]
*[[Rauf Denktaş]]
*[[Georg Dertinger]]
*[[Hailemariam Desalegn]]
*[[Ron DeSantis]]
*[[Harlem Désir]]
*[[Sher Bahadur Deuba]]
*[[Kalzeubet Pahimi Deubet]]
*[[Tamás Deutsch]]
*[[Ikililou Dhoinine]]
*[[Luigi Di Maio]]
*[[Elio Di Rupo]]
*[[Mamadou Dia]]
*[[Cheick Modibo Diarra]]
*[[Yolanda Díaz]]
*[[Miguel Díaz-Canel]]
*[[Adnan Dibrani]]
*[[Friedrich Dickel]]
*[[Johannes Dieckmann]]
*[[Jiří Dienstbier]]
*[[Matthias Diependaele]]
*[[Eberhard Diepgen]]
*[[Elisabeth Dieringer]]
*[[Alexander Dierks]]
*[[Peter-Michael Diestel]]
*[[Klaas Dijkhoff]]
*[[Marjan Dikaučič]]
*[[Dileita Mohamed Dileita]]
*[[Emil Dimitriev]]
*[[Filip Dimitrov]]
*[[Georgi Dimitrov]]
*[[Nikola Dimitrov]]
*[[Zoran Đinđić]]
*[[Ulf Dinkelspiel]]
*[[Luisa Diogo]]
*[[Bassirou Diomaye Faye]]
*[[Aléxandros Diomídis]]
*[[Mohamed Dionne]]
*[[Jevgeni Ditrihh]]
*[[Blaženka Divjak]]
*[[Ḩassān Diyāb]]
*[[Baciro Djá]]
*[[Abdelaziz Djerad]]
*[[Zoran Djordjević]]
*[[Barnabas Sibusiso Dlamini]]
*[[Themba Dlamini]]
*[[Nkosazana Dlamini-Zuma]]
*[[Alexander Dobrindt]]
*[[Evelina Dobrovolska]]
*[[Milorad Dodik]]
*[[Igor Dodon]]
*[[Horst Dohlus]]
*[[Dragan Đokanović]]
*[[Andrej Doležal]]
*[[Andrzej Domański]]
*[[Jānis Dombrava]]
*[[Valdis Dombrovskis]]
*[[Jeffrey Donaldson]]
*[[Henri-Marie Dondra]]
*[[Galab Donev]]
*[[Jörn Donner]]
*[[Paschal Donohoe]]
*[[Osvaldo Dorticós Torrado]]
*[[Hans Peter Doskozil]]
*[[Susan Dougan]]
*[[Denzil Douglas]]
*[[Paul Doumer]]
*[[Konstantínos Dóvas]]  
*[[Willem Drees]]  
*[[Ruth Dreifuss]]
*[[Janez Drnovšek]]
*[[Thomas Drozda]]
*[[Dimítris Droútsas]]
*[[Ina Druviete]]
*[[Martin Dzúr]]
*[[Šefik Džaferović]]
*[[Mihheil Džanelidze]]
*[[Mindia Džanelidze]]
*[[Sadõr Džaparov]]
*[[Sooronbaj Džeenbekov]]
*[[Nicanor Duarte Frutos]]
*[[Rui Duarte de Barros]]
*[[Alexander Dubček]]
*[[Tammy Duckworth]]
*[[Jean-Yves Duclos]]
*[[Andrzej Duda]]
*[[Džohhar Dudajev]]
*[[Eduardo Duhalde]]
*[[Nicolás Dujovne]]
*[[Milo Đukanović]]
*[[Jānis Dūklavs]]
*[[John Foster Dulles]]
*[[Roland Dumas]]
*[[Daniel Kablan Duncan]]
*[[Jekaterina Duntsova]]
*[[Éric Dupond-Moretti]]
*[[Iván Duque Márquez]]
*[[Dick Durbin]]
*[[Rodrigo Duterte]]
*[[Peter Dutton]]
*[[Jean-Claude Duvalier]]
*[[Herta Däubler-Gmelin]]
*[[Fatih Dönmez]]

== E ==
*[[Angela Eagle]]
*[[Lawrence Eagleburger]]
*[[Werner Eberlein]]
*[[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]]
*[[Marcelo Ebrard]]
*[[Mario Echandi Jiménez]]
*[[Matthias Ecke]]
*[[Yukio Edano]]
*[[Yuli-Yoel Edelstein]]
*[[Karoline Edtstadler]]
*[[Oleg Efrim]]
*[[Vicente Ehate Tomi]]
*[[Bas Eickhout]]
*[[Odvar Voie Eikeland]]
*[[Einar Ágústsson]]
*[[Einar Kristinn Guðfinnsson]]
*[[Dwight D. Eisenhower]]
*[[Kristaps Eklons]]
*[[Anna Ekström]]
*[[Myriam El Khomri]]
*[[Caabi El-Yachroutu Mohamed]] 
*[[Tsahhiagijn Elbegdordž]]
*[[Əbülfəz Elçibəy]]
*[[Max Elger]]
*[[Karen Ellemann]]
*[[Uffe Ellemann-Jensen]] 
*[[Keith Maurice Ellison]]
*[[Kike Elomaa]]
*[[Lütfi Elvan]]
*[[Rahm Emanuel]]
*[[Umaro Sissoco Embaló]]
*[[Jadwiga Emilewicz]]
*[[Indulis Emsis]]
*[[Carl Enckell]]
*[[Tomas Eneroth]]
*[[Jan-Erik Enestam]]
*[[Eliot Engel]]
*[[Jakob Engel-Schmidt]]
*[[Hans Egon Engell]]
*[[Ingrid van Engelshoven]]
*[[Knud Enggaard]]
*[[Bill English]]
*[[Nambar Enhbayar]] 
*[[Karin Enström]]
*[[Rainer Eppelmann]] 
*[[Necmettin Erbakan]]
*[[Ahmet Erdem]]
*[[Eren Erdem]]
*[[Recep Tayyip Erdoğan]]
*[[Sadullah Ergin]]
*[[Ludwig Erhard]]
*[[Erik Eriksen]]
*[[Karl Erjavec]]
*[[Tage Erlander]]
*[[Matilda Ernkrans]]
*[[Derviş Eroğlu]]
*[[Mehmet Ersoy]]
*[[Tahsin Ertuğruloğlu]]
*[[Levi Eshkol]]
*[[Mark Esper]]
*[[Lene Espersen]]
*[[Xavier Espot Zamora]]
*[[Sari Essayah]]
*[[Aitor Esteban]]
*[[Maria da Assunção Esteves]]
*[[Joseph Estrada]]
*[[Ekwee David Ethuro]]
*[[Wendelin Ettmayer]]
*[[Jill Evans]]
*[[Georg Ewald]]
*[[Gnassingbé Eyadéma]]

== F ==
*[[Laurent Fabius]]  
*[[Nancy Faeser]]
*[[Karl-August Fagerholm]]
*[[Charles W. Fairbanks]]
*[[Hynek Fajmon]]
*[[Tanja Fajon]]
*[[Valeri Falkov]]
*[[Michael Fallon]]
*[[Jordanka Fandakova]]
*[[Nigel Farage]]
*[[Khashayar Farmanbar]]
*[[Werner Fasslabend]]
*[[Danny Faure]]
*[[Olivier Faure]]
*[[Werner Faymann]]
*[[Herbert Fechner]]
*[[Max Fechner]]
*[[Matthias Fekl]]
*[[Markus Feldmann]]
*[[Werner Felfe]]
*[[Edward Fenech Adami]]
*[[Alberto Fernández]]
*[[Leonel Fernández Reyna]] 
*[[Marc Ferracci]]
*[[Geraldine Ferraro]]
*[[Elisa Ferreira]]
*[[Manuela Ferreira Leite]]
*[[Benita Ferrero-Waldner]]
*[[Donnchadh Mac Fhionnlaoich]]
*[[Petr Fiala]]
*[[Robert Fico]]
*[[Hakan Fidan]]
*[[Mihai Fifor]]
*[[Ilda Figueiredo]]
*[[Vlad Filat]]
*[[Georgi Filimonov]]
*[[Pavel Filip]]
*[[Vojtěch Filip]]
*[[Griša Filipov]]
*[[François Fillon]]
*[[Bogdan Filov]]
*[[Gianfranco Fini]]
*[[Bashkim Fino]]
*[[Lorenzo Fioramonti]]
*[[Gabriela Firea]]
*[[Andrea Fischer]]
*[[Heinz Fischer]]
*[[Jan Fischer]]
*[[Joschka Fischer]]
*[[Oskar Fischer]]
*[[Mariann Fischer Boel]]
*[[Garret FitzGerald]]
*[[Raffaele Fitto]]
*[[Charles Flanagan]]
*[[Steffen Flath]]
*[[Laura Flessel-Colovic]]
*[[Cilia Flores]]
*[[Peter Florin]]
*[[Jenő Fock]]
*[[Ansgar Focke]]
*[[Ibrahima Kassory Fofana]]
*[[Mohamed Said Fofana]]
*[[Jorge Carlos Fonseca]]
*[[Nicole Fontaine]]
*[[Doug Ford]]
*[[Doug Ford (juunior)]]
*[[Gerald Ford]] 
*[[Rob Ford]]
*[[Arlene Foster]]
*[[Anna Fotyga]] 
*[[Loukás Fourlás]]
*[[Liam Fox]]
*[[Vicente Fox]]  
*[[Mihhail Fradkov]] 
*[[Carlos Alberto França]]
*[[David J. Francis]]
*[[Theo Francken]]
*[[Federico Franco]]
*[[Itamar Franco]]
*[[Cindy Franssen]]
*[[Dawn Fraser]]
*[[Franco Frattini]]
*[[Claus Hjort Frederiksen]]
*[[Mette Frederiksen]]
*[[Chrystia Freeland]]
*[[Eduardo Frei Montalva]]
*[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]]
*[[Daniel Freund]]
*[[Alexander Frick]]
*[[Mario Frick (poliitik)|Mario Frick]]
*[[Luc Frieden]]
*[[Heléne Fritzon]]
*[[Boris Frlec]]
*[[Paul Fröhlich]]
*[[Alberto Fujimori]]
*[[Keiko Fujimori]]
*[[Yasuo Fukuda]]
*[[Mauricio Funes]]
*[[Jekaterina Furtseva]] 
*[[Thorbjörn Fälldin]]
*[[Lajos Für]]

== G ==
*[[Tulsi Gabbard]]
*[[Marija Gabriel]]
*[[Sigmar Gabriel]]
*[[Chiril Gaburici]]
*[[Nikoloz Gagua]]
*[[Giorgi Gahharia]]
*[[Sergiu Gaibu]]
*[[Victor Gaiciuc]]
*[[Jegor Gaidar]]
*[[Māris Gailis]]
*[[Peter Gajdoš]]
*[[Kinga Gajewska]]
*[[Kinga Gál]]
*[[Estrella Galán]]
*[[Jacqueline Galant]]
*[[Andrei Galbur]]
*[[Yoav Gallant]]
*[[Ignacio Gallego]]
*[[Rómulo Gallegos]] 
*[[Max Gallo]] 
*[[Raman Galovtšenka]]
*[[Leopoldo Galtieri]] 
*[[Jaime Gama]]
*[[Ali Badjo Gamatié]]
*[[Davith Gamkrelidze]]
*[[Zviad Gamsahhurdia]] 
*[[Indira Gandhi]] 
*[[Mahatma Gandhi]]
*[[Rajiv Gandhi]] 
*[[Sonia Gandhi]]
*[[Ejup Ganić]]
*[[Gao Gang]]
*[[Benny Gantz]]
*[[Nona Gaphrindašvili]]
*[[Carlos Garaikoetxea]]
*[[Vassili Garbuzov]]
*[[Chuy García]]
*[[Iratxe García]]
*[[Alan García Pérez]]
*[[Alfonso García Robles]]
*[[Irakli Garibašvili]]
*[[Marc Garneau]]
*[[Bratislav Gašić]]
*[[Ivan Gašparovič]]
*[[Petr Gazdík]]
*[[Robert Gates]]
*[[Levan Gatšetšiladze]]
*[[Joachim Gauck]]
*[[Alexander Gauland]]
*[[Charles de Gaulle]]   
*[[César Gaviria Trujillo]] 
*[[Natalia Gavrilița]]
*[[Maumoon Abdul Gayoom]]
*[[Laurent Gbagbo]]
*[[Geadis Geadi]]
*[[Cali Maxamed Geeddi]] 
*[[Koen Geens]]
*[[Molly Geertsema]]  
*[[Artašes Geghamjan]]
*[[Karl Geiler]]
*[[Hage Geingob]]
*[[Kōichirō Genba]]
*[[Teodora Genčovska]]
*[[Annie Genevard]]
*[[Hans-Dietrich Genscher]]
*[[Paolo Gentiloni]]
*[[Simonas Gentvilas]]
*[[Konstantínos Georgakópoulos]]
*[[Călin Georgescu]]
*[[Adonis Georgiadis]]
*[[Cháris Georgiádis]]
*[[Georg Georgiev]]
*[[Kimon Georgiev]] 
*[[Kristalina Georgieva]]
*[[Giórgos Gerapetrítis]]
*[[Bronisław Geremek]]
*[[Kaspars Gerhards]]  
*[[Einar Gerhardsen]]
*[[Manfred Gerlach]]
*[[Donika Gërvalla-Schwarz]]
*[[Ernő Gerő]]
*[[Klara Geywitz]]
*[[Ashraf Ghanī]]
*[[Masud Gharahkhani]]
*[[Mohamed Ould Ghazouani]]
*[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]]
*[[Mihai Ghimpu]]
*[[Alejandro Giammattei]]
*[[Edward Gierek]]
*[[Gabrielle Giffords]]
*[[Nika Gilauri]]
*[[Yousaf Raza Gillani]]
*[[Julia Gillard]]
*[[Kirsten Gillibrand]]
*[[Newt Gingrich]]
*[[Giancarlo Giorgetti]]
*[[Roberto Giorgetti]]  
*[[Sandis Ģirģens]]
*[[Julie Girling]]
*[[Rudy Giuliani]]
*[[Skënder Gjinushi]] 
*[[Etilda Gjonaj]]
*[[Faídon Gkizíkis]] 
*[[Florizel Glasspole]]
*[[Sunčana Glavak]]
*[[Ruxanda Glavan]]
*[[Dimităr Glavtšev]]
*[[Carlyle Glean]] 
*[[John Glenn]]
*[[Manólis Glézos]] 
*[[Kiro Gligorov]]
*[[Piotr Gliński]]
*[[Faure Gnassingbé]]
*[[Charles Albert Gobat]]
*[[Ivars Godmanis]]
*[[John Godson]]
*[[Philippe Goffin]]
*[[Goh Kun]]
*[[Ernst Goldenbaum]]
*[[Bruce Golding]]
*[[Zac Goldsmith]]
*[[Tatjana Golikova]]
*[[Robert Golob]]
*[[Marija Golubeva]]
*[[Vahtang Gomelauri]]
*[[Ana Gomes]]
*[[Aristides Gomes]]
*[[Isilda Gomes]]
*[[Carlos Gomes Júnior]]
*[[Laureano Gómez Castro]]
*[[Władysław Gomułka]]
*[[Ralph Gonsalves]]
*[[Arancha González]]
*[[Ginés González García]]
*[[Luis Ángel González Macchi]] 
*[[Lawrence Gonzi]]
*[[Ganna Gopko]]
*[[Vladislav Goranov]]
*[[Mihhail Gorbatšov]]
*[[Pravin Gordhan]]
*[[Al Gore]]
*[[Aleksei Gorinov]]
*[[Dirk Gotink]]
*[[Klement Gottwald]]
*[[Sylvie Goulard]]
*[[Michael Gove]]
*[[Ian Gow]]
*[[Kolinda Grabar-Kitarović]]
*[[Sanni Grahn-Laasonen]]
*[[Marat Gramov]]
*[[Fernando Grande-Marlaska]]
*[[David Granger]]
*[[Jennifer Granholm]]
*[[Walter Granzow]]
*[[Pavel Gratšov]]
*[[Mike Gravel]]
*[[Chris Grayling]]
*[[German Gref]]
*[[Jules Grévy]]
*[[Nick Griffin]]
*[[Iveta Grigule-Pēterse]]
*[[Beppe Grillo]]
*[[Giulia Grillo]]
*[[Māris Grīnblats]]
*[[Sorin Grindeanu]]
*[[Petras Griškevičius]]
*[[Giánnis Grívas]]
*[[Gordan Grlić Radman]]
*[[Volodõmõr Groisman]]
*[[Andrei Gromõko]]
*[[Elisabeth Grossmann]]
*[[Otto Grotewohl]]
*[[Petru Groza]]
*[[Josip Grubeša]]
*[[Nikola Gruevski]]
*[[Kostjantõn Grõštšenko]]
*[[Boriss Grõzlov]]
*[[Hermann Gröhe]]
*[[Gerhard Grüneberg]]
*[[Dalia Grybauskaitė]]
*[[Gu Zhutong]]
*[[Juan Guaidó]]
*[[Roberto Gualtieri]]
*[[Ignasi Guardans]]
*[[Pavel Gubarev]]
*[[Dmitri Gudkov]]
*[[Gennadi Gudkov]]
*[[Guðlaugur Þór Þórðarson]]
*[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]
*[[Guðrún Hafsteinsdóttir]]
*[[Armando Guebuza]]
*[[Ismail Omar Guelleh]]
*[[Lidia Gueiler Tejada]]
*[[Lorenzo Guerini]]
*[[Didier Guillaume]]
*[[Gunnar Thoroddsen]]
*[[Antanas Guoga]]
*[[Mordekhay Gur]]
*[[Lado Gurgenidze]]
*[[Ameenah Gurib]]
*[[José Ángel Gurría]]
*[[Andrei Guruljov]]
*[[Alfred Gusenbauer]] 
*[[Xanana Gusmão]]
*[[Jeanette Gustafsdotter]]
*[[Maria Guzenina-Richardson]]
*[[Martín Guzmán]]
*[[Victor Guzun]]
*[[António Guterres]]
*[[Francisco Guterres]]
*[[Karl-Theodor zu Guttenberg]]
*[[Evghenia Guțul]]
*[[William L. Guy]]
*[[Árpád Göncz]]
*[[Kinga Göncz]]
*[[Gerald Götting]]
*[[Abdulhamit Gül]]
*[[Abdullah Gül]]
*[[Asım Güzelbey]]
*[[Gregor Gysi]]
*[[Klaus Gysi]]
*[[Ferenc Gyurcsány]]
*[[Márton Gyöngyösi]]
*[[Enikő Győri]]
*[[Vesna Györkös Žnidar]]

== H ==
*[[Deb Haaland]]
*[[Geir Haarde]]
*[[Tuula Haatainen]]
*[[Heikki Haavisto]]
*[[Pekka Haavisto]]
*[[Robert Habeck]]
*[[Levan Habeišvili]]
*[[Otto von Habsburg]]
*[[Pierre Damien Habumuremyi]]
*[[Juvénal Habyarimana]]
*[[Yahya Ould Hademine]]
*[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]]
*[[Goran Hadžić]]
*[[Raul Hadžimba]]
*[[Amīn al-Ḩāfiz̧]]
*[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)]]
*[[Chuck Hagel]]
*[[Magnhild Hagelia]]
*[[Kurt Hager]]
*[[Rune Hagestrand]]
*[[Carl Haglund]]
*[[Anna Hagwall]]
*[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]]
*[[Jörg Haider]]
*[[Alexander Haig]]
*[[Georgi Haindrava]]
*[[Haitham ibn Tāriq]]
*[[Jiří Hájek]]
*[[Irina Hakamada]]
*[[Per Olof Håkansson]]
*[[Teuvo Hakkarainen]]
*[[Hans Hækkerup]]
*[[Nikki Haley]]
*[[Andrzej Halicki]]
*[[Ibrahim Halidi]]
*[[Kristiina Halkola]]
*[[Halla Tómasdóttir]]
*[[Jussi Halla-aho]]
*[[Anna Hallberg]]
*[[Halldór Ásgrímsson]]  
*[[Lena Hallengren]]
*[[Walter Hallstein]]
*[[Tony Halme]] 
*[[Tarja Halonen]] 
*[[Herman Haluštšenko]]
*[[Kristin Halvorsen]]
*[[Jan Hamáček]]
*[[Barkat Gourad Hamadou]]
*[[Jasmin Hamid]]  
*[[Thomas Hammarberg]]
*[[Philip Hammond]]
*[[Matt Hancock]]
*[[Ismāʿīl Hanīyah]]
*[[Tobias Hans]]
*[[Christophe Hansen]]
*[[Hans Christian Hansen]]
*[[Ivar Hansen]]
*[[Ramush Haradinaj]]
*[[Timo Harakka]]
*[[Sa‘d al-Ḩarīrī]]
*[[Milena Harito]]
*[[Hjallis Harkimo]]
*[[Rebecca Harms]]
*[[Stephen Harper]]
*[[Kamala Harris]]
*[[Simon Harris]]
*[[Timothy Harris]]
*[[Francis Burton Harrison]]
*[[Jean-Paul Harroy]] 
*[[Ruslan Hasbulatov]]
*[[Adrian Hasler]]
*[[Otmar Hasler]]
*[[Maggie Hassan]]
*[[Mohammed Waheed Hassan]]
*[[Satu Hassi]]
*[[Kadri Hazbiu]]
*[[Árpád Házi]]
*[[Orrin Hatch]]
*[[Yukio Hatoyama]]
*[[Vahagn Hatšhaturjan]]
*[[Michalis Hatzipantelas]]
*[[Kjell Arild Haugen]]
*[[Heidi Hautala]]
*[[Václav Havel]]
*[[Bob Hawke]]
*[[Josh Hawley]]
*[[Yoshimasa Hayashi]]
*[[John Healey]]
*[[Edward Heath]]
*[[Wegesa Charles Heche]]
*[[Hans Hedtoft]]
*[[Eduard Heger]]
*[[Pete Hegseth]]
*[[Helmut Heiderich]]
*[[Hubertus Heil]]
*[[Thomas Heilmann]]
*[[Hilda Heine]]
*[[Eero Heinäluoma]]
*[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]]
*[[Lennart Heljas]]
*[[Gun Hellsvik]]
*[[Jesse Helms]]
*[[Paulina Hennig-Kloska]]
*[[Jeanine Hennis-Plasschaert]]
*[[Anna-Maja Henriksson]]
*[[Waldemar Herdt]]
*[[Nils Herlitz]]
*[[Clodovil Hernandes]]
*[[Juan Orlando Hernández]]
*[[Rudolf Herrnstadt]]
*[[Isaac Herzog]]
*[[Roman Herzog]] 
*[[Christian Herter]]
*[[Elsi Hetemäki-Olander]]
*[[Hans-Joachim Heusinger]]
*[[Ansgar Heveling]]
*[[Anne Hidalgo]]
*[[Thinathin Hidašeli]]
*[[Michael D. Higgins]]
*[[Riyāḑ Farīd Ḩijāb]]
*[[Alfred Hilbe]]
*[[Jonathan Hill]]
*[[Kaarlo Hillilä]]
*[[Samuel Hinds]]
*[[Aleksandr Hinštein]]
*[[Hiroshi Hiraguchi]]
*[[Mazie Hirono]]
*[[Christian Hirte]]
*[[Thomas Hitschler]]
*[[Helgi Hjörvar]]
*[[Aleksandr Hloponin]]
*[[Hồ Chí Minh]]
*[[Wopke Hoekstra]]
*[[Gleisi Hoffmann]]
*[[Hans-Joachim Hoffmann]]
*[[Heinz Hoffmann]]
*[[Ignas Hofmanas]]
*[[Bent Høie]]
*[[Aleš Hojs]]
*[[Eric Holder]]
*[[Harri Holkeri]]
*[[François Hollande]]
*[[Ernest Hollings]]
*[[Andrew Holness]]
*[[Harold Holt]]
*[[Heinrich Homann]]
*[[Erich Honecker]]
*[[Margot Honecker]]
*[[Hong Nam-ki]]
*[[Jean-Jacques Honorat]]
*[[Oleksi Hontšaruk]]
*[[Jaap de Hoop Scheffer]]
*[[Gyula Horn]]
*[[Nitzan Horowitz]]
*[[Melissa Hortman]]
*[[Imre Horváth]]
*[[Avdullah Hoti]]
*[[Gilbert Houngbo]]
*[[Félix Houphouët-Boigny]]
*[[Vladislav Hovalõg]]
*[[Raffi Hovhannisjan]]
*[[Svend Erik Hovmand]]
*[[John Howard]]
*[[Nils Hønsvald]]
*[[Enver Hoxhaj]]
*[[Dagfinn Høybråten]]
*[[Elias Hrawi]]
*[[Viktar Hrenin]]
*[[Zdeněk Hřib]]
*[[Viktor Hristenko]]
*[[Nikita Hruštšov]]
*[[Hu Jintao]]
*[[Hua Guofeng]]
*[[Huang Hua]]
*[[James Huang]]
*[[Anna Hubáčková]]
*[[Mike Huckabee]]
*[[Ismael Huerta]]
*[[Victoriano Huerta]]
*[[Laura Huhtasaari]]
*[[Anniken Huitfeldt]]
*[[Nicolas Hulot]]
*[[Peter Hultqvist]]
*[[Ollanta Humala]]
*[[John Hume]] 
*[[Peter Hummelgaard]]
*[[Hubert Humphrey]]
*[[Hun Manet]]
*[[Hun Sen]]
*[[Jeremy Hunt]]
*[[Gustáv Husák]]
*[[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]]
*[[Şaddām Ḩusayn]]
*[[Mamnoon Hussain]]
*[[Ahmed Hussen]]
*[[Vadõm Huttsait]]
*[[Hwang Kyo-ahn]]
*[[Antti Häkkänen]]
*[[Jyri Häkämies]]
*[[Zakir Həsənov]]
*[[Ernst Höfner]]
*[[Gunnar Hökmark]]
*[[Danuta Hübner]]
*[[Uhnaagijn Hürelsüh]]
*[[Paavo Hynninen]]
*[[Skënder Hyseni]]

== I ==
*[[Themur Iakobašvili]]
*[[Juan José Ibarretxe]]
*[[Anwar Ibrahim]]
*[[Mūsá Ibrāhīm]]
*[[Delina Ibrahimaj]]
*[[Miquel Iceta]]
*[[Ieng Sary]]
*[[Ieng Thirith]]
*[[Victoria Iftodi]]
*[[Pablo Iglesias Turrión]]
*[[Ivars Ijabs]]
*[[Anna-Kaisa Ikonen]]
*[[Joseph Iléo]]
*[[Ion Iliescu]]
*[[Kirsan Iljumžinov]]
*[[Jorge Illueca]]
*[[Josefa Iloilo]]
*[[Sylvestre Ilunga]]
*[[Ekrem İmamoğlu]]
*[[Josu Jon Imaz]]
*[[Tomomi Inada]]
*[[Evin Incir]]
*[[Reneta Indzhova]], Bulgaaria peaminister 1994–1995
*[[Hubert Ingraham]]
*[[Daniel Inouye]]
*[[Jesús Insausti]]
*[[Klaus Iohannis]]
*[[Stelian Ion]]
*[[Florin Iordache]]
*[[Ahsan Iqbal]]
*[[Selma Irmak]]
*[[Ismail Isakov]]
*[[Mugur Isărescu]]
*[[Shigeru Ishiba]]
*[[Shintarō Ishihara]]
*[[Tytti Isohookana-Asunmaa]]
*[[Mahamadou Issoufou]]
*[[Alija Izetbegović]]
*[[Bakir Izetbegović]]
*[[Iakoba Italeli]]
*[[Daliyya Itsik]]
*[[Ville Itälä]]
*[[Bogdan Ivan]]
*[[Mladen Ivanić]]
*[[Đorge Ivanov]]
*[[Igor Ivanov]]
*[[Dafydd Iwan]]
*[[Tadeusz Iwiński]]

== J ==
*[[Bharrat Jagdeo]]
*[[Thorbjørn Jagland]]
*[[Atifete Jahjaga]]
*[[Subrahmanyam Jaishankar]]
*[[Stasys Jakeliūnas]]
*[[Miloš Jakeš]]
*[[Max Jakobson]]
*[[Aleksandr Jakovlev]]
*[[Wenzel Jaksch]]
*[[Marija Jakubauskienė]]
*[[Vladimir Jakušev]]
*[[Sa‘īd Jālīlī]]
*[[Ruslan Jamadajev]]
*[[Jan Jambon]]
*[[Yahya Jammeh]]
*[[Gennadi Janajev]]
*[[Jakub Janda]]
*[[Zelimhan Jandarbijev]]  
*[[Elvinas Jankevičius]]
*[[Janez Janša]]
*[[Viktor Janukovõtš]]
*[[Ana Jara]]
*[[Natalia Jaresko]]
*[[Lívia Járóka]]
*[[Piotr Jaroszewicz]]
*[[Dmõtro Jaroš]]
*[[Werner Jarowinsky]]
*[[Wojciech Jaruzelski]]
*[[Arseni Jatsenjuk]]
*[[Grigori Javlinski]]  
*[[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]]
*[[Boriss Jeltsin]]
*[[Hans Jendretzky]]
*[[Gordana Jankuloska]]
*[[Kristian Jensen]]
*[[Mogens Jensen]]
*[[Siv Jensen]]
*[[Vuk Jeremić]]
*[[José Jerí]]
*[[Nurlan Jermekbajev]]
*[[Géza Jeszenszky]]
*[[Junus-bek Jevkurov]]
*[[Sally Jewell]]
*[[Jiang Jieshi]]
*[[Jiang Jingguo]]
*[[Jiang Qing]]
*[[Jiang Yi-huah]]
*[[Juan Jiménez Mayor]]
*[[Muhammad Ali Jinnah]]
*[[Anna Johansson]]
*[[Morgan Johansson]]
*[[Ylva Johansson]]
*[[Patrick John]]
*[[Jóhanna Sigurðardóttir]]
*[[Boris Johnson]]
*[[Lyndon B. Johnson]] 
*[[Mike Johnson]]
*[[Ellen Johnson-Sirleaf]] 
*[[Joko Widodo]]
*[[Jadranka Joksimović]]
*[[Jón Baldvin Hannibalsson]]
*[[Goodluck Jonathan]]
*[[Hugo de Jonge]]
*[[Pål Jonson]]
*[[Gísli Jónsson]]
*[[Ljupčo Jordanovski]]
*[[Anker Jørgensen]]
*[[Dan Jørgensen]]
*[[Ivo Josipović]]
*[[Lionel Jospin]]
*[[Věra Jourová]]
*[[Joseph Joute]]
*[[Irena Joveva]]
*[[Ādil al-Jubayr]]
*[[Anerood Jugnauth]]
*[[Pravind Jugnauth]]
*[[Anton Jugov]]
*[[Rasa Juknevičienė]]
*[[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]]
*[[Jean-Claude Juncker]] 
*[[Jung Hong-won]] 
*[[Franz Josef Jung]]
*[[Ulrich Junghanns]]
*[[Tuure Junnila]]
*[[Vilhelm Junnila]]
*[[Alain Juppé]]
*[[Juris Jurašs]]
*[[Marian Jurečka]]
*[[Jānis Jurkāns]]
*[[Česlovas Juršėnas]]
*[[Eugen Jurzyca]]
*[[Viktor Juštšenko]]
*[[Kaisa Juuso]]
*[[Anneli Jäätteenmäki]]

== K ==
*[[Sigrid Kaag]]
*[[Nestori Kaasalainen]]
*[[Alina Kabajeva]]
*[[Ahmad Tejan Kabbah]]
*[[Donald Kaberuka]]
*[[Andrej Kabiakoŭ]]
*[[Joseph Kabila]]
*[[Laurent-Désiré Kabila]]
*[[Roch Marc Christian Kaboré]]
*[[Amata Kabua]] 
*[[David Kabua]]
*[[Ryszard Kaczorowski]]
*[[Jarosław Kaczyński]] 
*[[Lech Kaczyński]]
*[[János Kádár]]
*[[Ahmat Kadõrov]]
*[[Ramzan Kadõrov]]
*[[Michel Kafando]]
*[[Paul Kagame]]
*[[Lazar Kaganovitš]]
*[[Moshe Kahlon]]
*[[İsmail Kahraman]]
*[[Toshiki Kaifu]]
*[[Antti Kaikkonen]]
*[[Eva Kaili]]
*[[Artuss Kaimiņš]]
*[[Tim Kaine]]
*[[Simonas Kairys]]
*[[Gerald Otieno Kajwang]]
*[[Amineh Kakabaveh]]
*[[Kahha Kaladze]]
*[[Abdul Kalam]]
*[[Ivaylo Kalfin]]
*[[Robert Kaliňák]]
*[[Gyula Kállai]]
*[[Antti Kalliomäki]]
*[[Jānis Kalnbērziņš]]
*[[Sandra Kalniete]]
*[[Donald Kalpokas]]
*[[Aigars Kalvītis]]
*[[Yōko Kamikawa]]
*[[Abdallah Mohamed Kamil]]
*[[Mariusz Kamiński]]
*[[Pános Kamménos]]
*[[Viggo Kampmann]]
*[[Oleksandr Kamõšin]]
*[[Naoto Kan]]
*[[Panagiótis Kanellópoulos]]
*[[Ilkka Kanerva]]
*[[Stanisław Kania]]
*[[Toimi Kankaanniemi]]
*[[Assita Kanko]]
*[[Mehmet Kaplan]]
*[[Radovan Karadžić]]
*[[Krasimir Karakatšanov]]
*[[Konstantínos Karamanlís]]
*[[Kóstas Karamanlís]]
*[[Šolban Kara-ool]]
*[[Petko Karavelov]]
*[[Susanna Karawanskij]]
*[[Ramūnas Karbauskis]]
*[[Benjamina Karić]]
*[[Islom Karimov]]
*[[Arturs Krišjānis Kariņš]]
*[[Ahti Karjalainen]]
*[[Ida Karkiainen]]
*[[Karin Karlsbro]]
*[[Tawakul Karmān]]
*[[Raimundas Karoblis]]
*[[Justinas Karosas]]
*[[Włodzimierz Karpiński]]
*[[Aḩmad Walī Karzay]]
*[[Ḩāmid Karzay]]
*[[Fernand Kartheiser]]
*[[Ľubica Karvašová]]
*[[Laurynas Kasčiūnas]]
*[[Mihhail Kasjanov]]
*[[Ioánnis Kasoulídis]]
*[[Paulo Kassoma]] 
*[[Bernhard Nikolaus Kaster]]
*[[Anna-Liisa Kasurinen]] 
*[[Elsi Katainen]]
*[[Jyrki Katainen]]
*[[Satsuki Katayama]]
*[[Ahmed Kathrada]]
*[[Andreja Katič]]
*[[Katrín Jakobsdóttir]]
*[[Moshe Katsav]]
*[[Efrayim Katsir]]
*[[Israel Katz]]
*[[Volker Kauder]]
*[[Robertas Kaunas]]
*[[Kenneth Kaunda]]
*[[Mihheil Kavelašvili]]
*[[Grégoire Kayibanda]]
*[[Vjatšaslau Kebitš]]
*[[Saško Kedev]]
*[[Ólga Kefalogiánni]]
*[[Ibrahim Boubacar Keïta]]
*[[Modibo Keïta]]
*[[Arvind Kejriwal]]
*[[Rachel Keke]]
*[[Urho Kekkonen]]
*[[Ahmatbek Keldibekov]]
*[[Ska Keller]]
*[[Karin Keller-Sutter]]
*[[Mark Kelly]]
*[[Petra Kelly]] 
*[[Martine Kemp]]
*[[Edward Kennedy]] 
*[[John F. Kennedy]]
*[[Robert Kennedy]]
*[[Enda Kenny]]
*[[Jomo Kenyatta]] 
*[[Uhuru Kenyatta]]
*[[Níki Keraméos]]
*[[Srgjan Kerim]]
*[[Suleiman Kerimov]]
*[[Christian Kern]]
*[[John Kerry]]
*[[Heinz Keßler]]
*[[John Key]]
*[[Miraj Khalid]]  
*[[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]]
*[[Ian Khama]]
*[[Seretse Khama]]
*[[‘Alī Khāmene'ī]]
*[[Mojtabá Khāmene'ī]]
*[[Imran Khan]]
*[[Sadiq Khan]]
*[[Moḩammad Khātamī]]
*[[Xasan Cali Khayre]]
*[[Rūḩollāh Khomeynī]] 
*[[Mir Hazar Khan Khoso]]
*[[Robert Khotšharjan]]
*[[Mwai Kibaki]]
*[[Herbert Kickl]]
*[[Walter Kieber]]
*[[Kurt Georg Kiesinger]]
*[[Salva Kiir Mayardit]]
*[[Vasílis Kikílias]]
*[[Jakaya Kikwete]] 
*[[Kemal Kılıçdaroğlu]]
*[[Sato Kilman]]
*[[Kim Chŏng-il]]
*[[Kim Chŏng-un]]
*[[Kim Dae-jung]]
*[[Kim Gu]]  
*[[Kim Hwang-sik]]
*[[Kim Il-sŏng]]
*[[Kim Jae-ryong]]
*[[Kim Jong Pil]]
*[[Kim Seong-su]]
*[[Kim Yŏng-il]]
*[[Kim Yŏng-nam]]
*[[Kim Young-sam]] 
*[[Stephenson King]]
*[[Sylvie Kinigi]] 
*[[Klaus Kinkel]]
*[[Katja Kipping]]
*[[Sophia Kircher]]
*[[Cristina Fernández de Kirchner]]
*[[Néstor Kirchner]]
*[[Augusts Kirhenšteins]]
*[[Vahit Kirişci]]
*[[Gediminas Kirkilas]]
*[[Nobuo Kishi]]
*[[Fumio Kishida]]
*[[Andrej Kiska]]
*[[Károly Kiss]]
*[[Henry Kissinger]]
*[[Niyazi Kızılyürek]]
*[[Krista Kiuru]]
*[[Toivo Kivimäki]]
*[[Mari Kiviniemi]]
*[[Ingvild Kjerkol]]
*[[Václav Klaus]]
*[[Kauno Kleemola]]
*[[Günther Kleiber]]
*[[Kuupik Kleist]]
*[[Frederik Willem de Klerk]]
*[[Bogdan Klich]]
*[[Pavlo Klimkin]]
*[[Nikola Kljusev]]
*[[Ivanna Klõmpuš-Tsintsadze]]
*[[Julia Klöckner]] 
*[[Milan Kňažko]]
*[[Karin Kneissl]]
*[[Irakli Kobahhidze]]
*[[Jossif Kobzon]]
*[[Fahrettin Koca]]
*[[Mimi Kodheli]]
*[[Bert Koenders]]
*[[Simon Kofe]]
*[[Jeppe Kofod]]
*[[Werner Kogler]]
*[[Helmut Kohl]]
*[[Yuriko Koike]]
*[[Girijā Prasād Koīrālā]]
*[[Sushīl Koīrālā]]
*[[Kuniaki Koiso]]
*[[Jun'ichirō Koizumi]]
*[[Ryuji Koizumi]]
*[[Shinjirō Koizumi]]
*[[Mauno Koivisto]]
*[[Wim Kok]]
*[[Arba Kokalari]]
*[[Enn Kokk]]
*[[Eduard Kokoitõ]]
*[[Vasil Kolarov]]
*[[Lothar Kolditz]]
*[[Mária Kolíková]]
*[[André Kolingba]]
*[[Konstantínos Kóllias]] 
*[[Aleksei Kolodeznikov]]
*[[Vladimir Kolokoltsev]]
*[[Saleumxay Kommasith]]
*[[Bronisław Komorowski]]
*[[Konstantínos Kómpos]]
*[[Željko Komšić]]
*[[Dinmuhamed Konajev]]
*[[Elmedin Konaković]]
*[[Alpha Oumar Konaré]]
*[[Tarō Kōno]]
*[[Jioji Konrote]]
*[[Stávros Kontonís]]
*[[Anna Kontula]]
*[[Ewa Kopacz]]
*[[Ivan Korčok]]
*[[Ernest Bai Koroma]]
*[[Fahri Korutürk]]
*[[Janusz Korwin-Mikke]]
*[[Marta Kos]]
*[[Tadeusz Kościński]]
*[[Władysław Kosiniak-Kamysz]]
*[[Vihtori Kosola]]
*[[Hanna Kosonen]]
*[[Jadranka Kosor]]
*[[Aleksei Kossõgin]]
*[[Ivan Kostov]]
*[[Vojislav Koštunica]]
*[[Dmitri Kozak]]
*[[Lilijana Kozlovič]]
*[[Rihards Kozlovskis]]
*[[Leonid Kožara]]
*[[Níkos Kotzías]]
*[[Bernard Kouchner]]
*[[Delwa Kassiré Koumakoye]]
*[[Elena Kountoura]]
*[[László Kovács]] 
*[[Mõhhailo Koval]]
*[[Sergei Kovaljov]]
*[[Ram Nath Kovind]]
*[[Henryk Kowalczyk]]
*[[Erhard Krack]]
*[[Jens Otto Krag]]
*[[Maximilian Krah]]
*[[Annegret Kramp-Karrenbauer]]
*[[Vadim Krasnoselski]]
*[[Guntars Krasts]]
*[[Alexander Gerd Krauß]]
*[[Sergei Kravtsov]]
*[[Bruno Kreisky]]
*[[Dainius Kreivys]]
*[[Egon Krenz]]
*[[Katarina Kresal]]
*[[Günter Krings]]
*[[Henrik Dam Kristensen]]
*[[Ulf Kristersson]]
*[[Kristján Þór Júlíusson]]
*[[Ģirts Valdis Kristovskis]]
*[[Kristrún Frostadóttir]]
*[[Vilis Krištopans]]
*[[Zdravko Krivokapić]]
*[[Vladimir Krjutškov]] 
*[[Neelie Kroes]]
*[[Werner Krolikowski]]
*[[Damir Krstičević]]
*[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]]
*[[Andrius Kubilius]]
*[[Juscelino Kubitschek]]
*[[Ivan Kubrakoŭ]]
*[[Nela Kuburović]]
*[[Milan Kučan]]
*[[Aleksei Kudrin]]
*[[John Agyekum Kufuor]]
*[[Kahha Kukava]]
*[[Linas Kukuraitis]]
*[[Andris Kulbergs]]
*[[Dmõtro Kuleba]]
*[[Jerzy Kulej]]
*[[Katri Kulmuni]]
*[[Feliks Kulov]]
*[[Chandrika Kumaratunga]]
*[[Miapetra Kumpula-Natri]]
*[[Russ Kun]]
*[[Mario Kunasek]]
*[[Algimantas Kuncaitis]]
*[[Arūnas Kundrotas]]
*[[Kostadinka Kuneva]]
*[[Robert Kupiecki]]
*[[Martin Kupka]]
*[[Janīna Kursīte]]
*[[Janīna Kursīte-Pakule]]
*[[Sebastian Kurz]]
*[[Albin Kurti]]
*[[Numan Kurtulmuş]]
*[[Antti Kurvinen]]
*[[Mūsá Kūsā]]
*[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]]
*[[Otto Kuusinen]]
*[[Leonid Kutšma]]
*[[Anna Kuvõtško]]
*[[Mindaugas Kvietkauskas]]
*[[Giorgi Kvirikašvili]]
*[[Kwasi Kwarteng]]
*[[Aleksander Kwaśniewski]]
*[[Seppo Kääriäinen]]
*[[Horst Köhler]]
*[[Elisabeth Köstinger]]
*[[Merja Kyllönen]]
*[[Márkos Kyprianoú]]

== L ==
*[[Luis Alberto Lacalle]]
*[[Luis Alberto Lacalle Pou]]
*[[Vilis Lācis]]
*[[Visvaldis Lācis]]
*[[Panagiótis Lafazánis]]
*[[Oskar Lafontaine]]
*[[Christine Lagarde]]
*[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]]
*[[Ricardo Lagos]]
*[[Hadja Lahbib]]
*[[Armas Lahoniitty]]
*[[Émile Lahoud]]
*[[Lai Ching-te]]
*[[Miroslav Lajčák]]
*[[Boris Lalovac]]
*[[Carrie Lam]]
*[[Werner Lamberz]]
*[[Christine Lambrecht]]
*[[Otto Graf Lambsdorff]]
*[[Norbert Lammert]] 
*[[David Lammy]]
*[[Luciana Lamorgese]]
*[[Laurent Lamothe]]
*[[Jeff Landry]]
*[[Gabrielius Landsbergis]]
*[[Vytautas Landsbergis]]
*[[Ingeburg Lange]]
*[[William Langer]]
*[[Helena Langšádlová]]
*[[Andrew Lansley]]
*[[Ya'ir Lapid]]
*[[Jean-Michel Lapin]]
*[[Joan Laporta]]
*[[Azzeddine Laraki]]
*[[Armin Laschet]]
*[[Guillermo Lasso]]
*[[György Lázár]]
*[[Pavlo Lazarenko]]
*[[Ingrīda Latimira]]
*[[Gérard Latortue]] 
*[[Kjell Eugenio Laugerud García]]
*[[Achille Lauro]]
*[[Frank Lautenberg]]
*[[Karl Lauterbach]]
*[[Sergei Lavrov]]
*[[Henrik Lax]]
*[[Paul Laxalt]]
*[[Caren Lay]]
*[[Albert Lebrun]]
*[[Jean-Yves Le Drian]]
*[[Lê Đức Thọ]]
*[[Bruno Le Maire]]
*[[Lê Minh Hưng]]
*[[Jean-Marie Le Pen]]
*[[Marine Le Pen]]
*[[Bruno Le Roux]]
*[[Patrick Leahy]]
*[[Iurie Leancă]]
*[[Aleksandr Lebedev]]
*[[Lee Hsien Loong]]
*[[Lee Kuan Yew]]
*[[Lee Myung-bak]]
*[[Lee Teng-hui]]
*[[Desmond Lee]]
*[[Lasse Lehtinen]]
*[[Paula Lehtomäki]]
*[[Yrjö Leino]]
*[[Aivars Lembergs]]
*[[Steffi Lemke]]
*[[Paul LePage]]
*[[Jari Leppä]]
*[[Salomón Lerner Ghitis]]
*[[Gabriel-Beniamin Leș]]
*[[Väinö Leskinen]]
*[[Orlando Letelier]]
*[[Yves Leterme]]
*[[Enrico Letta]]
*[[Moritz Leuenberger]]
*[[Bruno Leuschner]]
*[[Doris Leuthard]]
*[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]]
*[[Carl Levin]]
*[[Igor Levitin]]
*[[Brandon Lewis]]
*[[Robert Ley]] 
*[[Ursula von der Leyen]]
*[[Li Keqiang]]
*[[Li Zongren]]
*[[Bogusław Liberadzki]]
*[[Inese Lībiņa-Egnere]]
*[[Martin Lidegaard]]
*[[Trygve Halvdan Lie]]
*[[Avigdor Lieberman]]
*[[Joe Lieberman]]
*[[Ingbert Liebing]]
*[[Erkki Liikanen]]
*[[Keijo Liinamaa]]
*[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]]
*[[Lars Christian Lilleholt]]
*[[Gordon Darcy Lilo]]
*[[Eduard Limonov]]
*[[Lin Biao]]
*[[Simon Lindberg]]
*[[Ann Linde]]
*[[Vladimir Linderman]]
*[[Anna Lindh]]
*[[Christian Lindner]] (1979–), Saksamaa poliitik
*[[Jari Lindström]]
*[[Antti Lindtman]]
*[[Ling Liong Sik]]
*[[Tālis Linkaits]]
*[[Linas Linkevičius]]
*[[Edwin Linkomies]]
*[[Mika Lintilä]]
*[[Jan Lipavský]]
*[[Paavo Lipponen]] 
*[[Pascal Lissouba]]
*[[Sylvi Listhaug]]
*[[Ondřej Liška‎]]
*[[Yaakov Litzman]]
*[[Sergiu Litvinenco]]
*[[Liu Kun]]
*[[Liu Shaoqi]]
*[[Nicholas Liverpool]] 
*[[Tzipi Livni]]
*[[Andrej Ljapčev]]
*[[Olga Ljubimova]]
*[[Porfirio Lobo Sosa]]
*[[Hans Loch]]
*[[Christopher Loeak]]
*[[Kelly Loeffler]]
*[[Anže Logar]]
*[[Agnese Logina]]
*[[Maria Lohela]]
*[[Nathalie Loiseau]]
*[[Inger Haldis Løite]]
*[[Morten Løkkegaard]]
*[[Simon Lokodo]]
*[[Alekhsandre Lomaia]]
*[[Bohumír Lomský]]
*[[Lon Nol]]
*[[Luigi Longo]]
*[[Inge Lønning]]
*[[Baldwin Lonsdale]]
*[[Sander Loones]]
*[[Patxi López]]
*[[Andrés Manuel López Obrador]]
*[[Delfin Lorenzana]]
*[[Pál Losonczi]]
*[[Matti Louekoski]]
*[[Mamadou Lamine Loum]]
*[[João Lourenço]]
*[[Annemarie Lorentzen]]
*[[Aleksejs Loskutovs]]
*[[Edward Lowassa]]
*[[Ruud Lubbers]]
*[[Svein Ludvigsen]]
*[[Richard Lugar]]
*[[Fernando Lugo]]
*[[Andrei Lugovoi]]
*[[Andrej Lukanov]]
*[[Alaksandr Łukašenka]]
*[[Anatoli Lukjanov]]
*[[Peeter Luksep]]
*[[Igor Lukšić]]
*[[Luiz Inácio Lula da Silva]]
*[[Astrid Lulling]]
*[[Patrice Lumumba]]
*[[Ulrike Lunacek]]
*[[Edgar Lungu]]
*[[Luo Shugang]]
*[[Marian Lupu]]
*[[Juri Lužkov]]
*[[Juri Lutsenko]]
*[[Volodõmõr Lõtvõn]]
*[[Stefan Löfven]]
*[[Hartwig Löger]]
*[[Gesine Lötzsch]]
*[[Isabella Lövin]]
*[[Annie Lööf]]
*[[Oumar Tatam Ly]]
*[[Ivar Lykke]]
*[[Mogens Lykketoft]]
*[[John Lyng]]
*[[Audun Lysbakken]]

== M ==
*[[Ma Yingjiu]]
*[[Taneti Maamau]]
*[[Heiko Maas]]
*[[Gloria Macapagal-Arroyo]]
*[[Seán MacBride]]
*[[María Corina Machado]]
*[[Riek Machar]]
*[[Graça Machel]]
*[[Samora Machel]]
*[[Francisco Macías Nguema]]
*[[Antoni Macierewicz]]
*[[Buddy MacKay]]
*[[Harold Macmillan]]
*[[Mauricio Macri]]
*[[Emmanuel Macron]]
*[[Marek Maďarič]]
*[[Muşţafā Madbūlī]]
*[[Ferenc Mádl]]
*[[Miguel de la Madrid]]
*[[Adahhan Madumarov]]
*[[Nicolás Maduro]]
*[[Ricardo Maduro]]
*[[Magid Magid]]
*[[Paul Magnette]]
*[[John Magufuli]]
*[[Yvonne Magwas]]
*[[Péter Magyar]]
*[[John Dramani Mahama]]
*[[Sammy Mahdi]]
*[[Kahhor Mahkamov]]
*[[Ibrāhīm Maḩlab]]
*[[Choguel Kokalla Maïga]]
*[[Ousmane Issoufi Maïga]]
*[[Mmusi Maimane]]
*[[Lothar de Maizière]]
*[[Thomas de Maizière]]
*[[Kassim Majaliwa]]
*[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]]
*[[John Major]] 
*[[Hideki Makihara]]
*[[Uladzimir Makjei]]
*[[Bernard Makuza]]
*[[Jana Maláčová]]
*[[Abubakar Malami]]
*[[Aušra Maldeikienė]]
*[[Georgi Malenkov]]
*[[Günther Maleuda]]
*[[Siniša Mali]]
*[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]]
*[[Nūrī al-Mālikī]]
*[[Reiz Malile]]
*[[Ričardas Malinauskas]]
*[[Nikolai Malinov]]
*[[Andrzej Malinowski]]
*[[Denõss Maljuska]]
*[[Cecilia Malmström]]
*[[Tandja Mamadou]]
*[[Zohran Mamdani]]
*[[Andrejs Mamikins]]
*[[Askar Mamin]]
*[[Anthony Joseph Mamo]]
*[[Ogerta Manastirliu]]
*[[James Mancham]]
*[[Alessandro Mancini]]
*[[Nelson Mandela]]
*[[Peter Mandelson]]
*[[Luiz Henrique Mandetta]]
*[[Manea Mănescu]]
*[[Ramona Mănescu]]
*[[Lucas Mangope]]
*[[Ulsi Manja]]
*[[Florin Manole]]
*[[Deniss Manturov]]
*[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]]
*[[Moussa Mara]]
*[[Roxana Maracineanu]]
*[[Pasqual Maragall i Mira]]
*[[James Marape]]
*[[Kazimierz Marcinkiewicz]]
*[[Bongbong Marcos]]
*[[Ferdinand Marcos]]
*[[Andranik Margarjan]]
*[[Mihhail Margelov]]
*[[Giorgi Margvelašvili]]
*[[Zdravko Marić]]
*[[Sanna Marin]]
*[[Radu Marinescu]]
*[[Mladen Marinov]]
*[[Oksana Markarova]]
*[[Leonid Markelov]] 
*[[Spýros Markezínis]]
*[[Sergei Markov]]
*[[Duško Marković]]
*[[Karl Maron]] ([[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]]), Saksa DV siseminister 
*[[Reyes Maroto]]
*[[Manuel Marrero]]
*[[Thomas R. Marshall]]
*[[Retno Marsudi]]
*[[Al-Munşif al-Marzūqī]]
*[[Michel Martelly]]
*[[Antoni Martí]]
*[[Micheál Martin]]
*[[Paul Martin]]
*[[Ricardo Martinelli]]
*[[Miguel Ángel Martínez]]
*[[János Martonyi]]
*[[Jevgen Martšuk]]
*[[Matias Marttinen]]
*[[Jan Masaryk]]
*[[Aslan Mashadov]]
*[[Mokgweetsi Masisi]]
*[[Rokas Masiulis]]
*[[Sandra Mason]]
*[[Hassoumi Massoudou]]
*[[Tadeusz Mazowiecki]]
*[[Valentinas Mazuronis]]
*[[Kęstutis Mažeika]]
*[[Kalkot Mataskelekele]]
*[[Hermann Matern]]
*[[Matthías Á. Mathiesen]]
*[[Marjo Matikainen-Kallström]]
*[[Anrijs Matīss]]
*[[Igor Matovič]]
*[[Takeaki Matsumoto]]
*[[Ivane Matšavariani]]
*[[Sergio Mattarella]] 
*[[Pirkko Mattila]]
*[[James Mattis]]
*[[Valentina Matvijenko]]
*[[Ion Gheorge Maurer]]
*[[Ueli Maurer]]
*[[Pierre Mauroy]]
*[[Kóstas Mavrídes]]
*[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]]
*[[Axmed Maxamed Maxamuud]]
*[[Xasan Shiikh Maxamuud]]
*[[Theresa May]]
*[[Eva Maydell]]
*[[Stephan Ernst Johann Mayer]]
*[[Alejandro Mayorkas]]
*[[Paul Biyoghé Mba]]
*[[Amama Mbabazi]]
*[[Sghaïr Ould M'Bareck]]
*[[Abdoul Mbaye]]
*[[Thabo Mbeki]] 
*[[Tito Mboweni]]
*[[Nangolo Mbumba]]
*[[Mary McAleese]]
*[[John McCain]]
*[[Joseph McCarthy]]
*[[Joe McCartin]]
*[[Emma McClarkin]]
*[[Mitch McConnell]]
*[[Helen McEntee]]
*[[Pat McFadden]]
*[[Michael McGrath]]
*[[Mairead McGuinness]]
*[[Martin McGuinness]]
*[[Martha McSally]]
*[[Esther McVey]]
*[[Russell Means]] 
*[[Vladimír Mečiar]]
*[[Markus Meckel]]
*[[Ernst Mecklenburg]]
*[[Danilo Medina]]
*[[Vladimir Medinski]]
*[[Dmitri Medvedev]]
*[[Emilie Enger Mehl]]
*[[Rexhep Meidani]]  
*[[Beate Meinl-Reisinger]]
*[[Golda Me'ir]]
*[[Dragan Mektić]]
*[[Dace Melbārde]]
*[[Guri Melby]]
*[[Jean-Luc Mélenchon]]
*[[Teodor Meleșcanu]]
*[[Eleonóra Meléti]]
*[[Nika Melia]]
*[[Kaspars Melnis]]
*[[Nuno Melo]]
*[[Giorgia Meloni]]
*[[Lambert Mende Omalanga]]
*[[Adnan Menderes]]
*[[Idoia Mendia]]
*[[Carlos Menem]]  
*[[Fradique de Menezes]]
*[[Mengistu Haile Mariam]] 
*[[Līga Meņģelsone]]
*[[Robert Menzies]]
*[[Ivane Merabišvili]]
*[[Leena Meri]]
*[[Angela Merkel]]
*[[Nikolai Merkuškin]] 
*[[Friedrich Merz]]
*[[Hans-Rudolf Merz]]
*[[Verena Mertens]]
*[[Carlos Mesa]]
*[[Luka Mesec]]
*[[Stjepan Mesić]]
*[[Ilir Meta]]
*[[Lubomír Metnar]]
*[[Roberta Metsola]]
*[[Tilly Metz]]
*[[Jörg Meuthen]]
*[[Grigol Mgaloblišvili]]
*[[Michaił Miaśnikovič]]
*[[Fu'ād al-Mibaza‘]]
*[[Glenn Micallef]]
*[[Nikolaus Michalek]]
*[[Charles Michel]]
*[[James Michel]]
*[[Roberto Micheletti]]
*[[Adam Michnik]]
*[[Hristijan Mickoski]]
*[[Daiga Mieriņa]]
*[[Juha Mieto]]
*[[Martti Miettunen]]
*[[Zorana Mihajlović]]
*[[MaryAnn Mihychuk]]
*[[Krista Mikkonen]]
*[[Johanna Mikl-Leitner]]
*[[Stanisław Mikołajczyk]]
*[[Roman Mikulec]]
*[[Ignacio Milam Tang]]
*[[Enzo Moavero Milanesi]]
*[[Zoran Milanović]]
*[[Jakov Milatović]]
*[[Vasile Milea]]
*[[Javier Milei]]
*[[David Miliband]]
*[[Ed Miliband]]
*[[Alaksandr Milinkievič]]
*[[Leszek Miller]]
*[[John Atta Mills]]
*[[Slobodan Milošević]]
*[[Antonio Milošoski]]
*[[Vladimir Milov]]
*[[Milan Milutinović]]
*[[Neven Mimica]]
*[[Hilary Minc]]
*[[Ruth Ann Minner]]
*[[Hubert Minnis]]
*[[Marco Minniti]]
*[[Roxana Mînzatu]]
*[[Najīb Mīqātī]]
*[[Paul Mirerekano]]
*[[Sergei Mironov]]
*[[Shavkat Mirziyoyev]]
*[[Ararat Mirzojan]]
*[[Radu Miruță]]
*[[Eimutis Misiūnas]]
*[[Philipp Mißfelder]]
*[[Mihhail Mišustin]]
*[[Notis Mitarachi]]
*[[Keith Mitchell]]
*[[Daniel Mitov]]
*[[Ilinka Mitreva]]
*[[Konstantínos Mitsotákis]]
*[[Kyriákos Mitsotákis]]
*[[Günter Mittag]]
*[[François Mitterrand]] 
*[[Kenji Miyamoto]]
*[[Kiichi Miyazawa]]
*[[Zweli Mkhize]]
*[[Nikolai Mladenov]]
*[[Zdeněk Mlynář]]
*[[Emmerson Mnangagwa]]
*[[Zohrab Mnatsakanjan]]
*[[Steven Mnuchin]]
*[[Mobutu Sese Seko]]
*[[Alois Mock]]
*[[Narendra Modi]] 
*[[Silvia Modig]]
*[[Hans Modrow]]
*[[Nicolae Moga]]
*[[Festus Gontebanye Mogae]]
*[[Federica Mogherini]]
*[[Mahathir Mohamad]]
*[[Abdoulkader Kamil Mohamed]]
*[[Daniel arap Moi]] 
*[[Jovenel Moïse]]
*[[Alfred Moisiu]] 
*[[Ewald Moldt]]
*[[Abdul Quader Molla]]
*[[Per Stig Møller]]
*[[Vjatšeslav Molotov]]
*[[Denõss Monastõrskõi]]
*[[Walter Mondale]]
*[[Algirdas Monkevičius]]
*[[Jean Monnet]]
*[[Amélie de Montchalin]]
*[[Arnaud Montebourg]]
*[[Luís Montenegro]]
*[[Irene Montero]]
*[[María Jesús Montero]]
*[[Mario Monti]]
*[[Dolors Montserrat]]
*[[Moon Jae-in]]
*[[Evo Morales]] 
*[[Jimmy Morales]]
*[[Moisés Hassan Morales]]
*[[Layla Moran]]
*[[Mateusz Morawiecki]]
*[[Penny Mordaunt]]
*[[Alicia Moreau de Justo]]
*[[Pedro Morenés]]
*[[Lenín Moreno]]
*[[Manny Mori]]
*[[Masako Mori]]
*[[Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė]]
*[[Aldo Moro]]
*[[Oleksandr Moroz]]
*[[Scott Morrison]]
*[[Krisztina Morvai]]
*[[Henryka Joanna Mościcka-Dendys]]
*[[Pierre Moscovici]]
*[[Tallis Obed Moses]]
*[[Pakalitha Mosisili]]
*[[Gennadi Moskal]]
*[[Petar Moskov]]
*[[Anna Moskwa]]
*[[Ionuț Moșteanu]]
*[[Toshimitsu Motegi]]
*[[Elisabeth Charlotte Motschmann]]
*[[Aaron Motsoaledi]]
*[[Vivian Motzfeldt]]
*[[Mia Mottley]]
*[[Clément Mouamba]]
*[[Étienne Mourrut]]
*[[Patrick Mphephu]]
*[[Mswati III]]  
*[[Walid Muallem]]
*[[Ḩusnī Mubārak]]
*[[Anna Maria Muccioli]]
*[[Robert Mugabe]] 
*[[André Muhirwa]]
*[[Frederick Muhlenberg]]
*[[Anita Muižniece]]
*[[José Mujica]]
*[[Pranab Mukherjee]]
*[[Antonella Mularoni]]
*[[Mulatu Teshome]]
*[[Hilgard Muller]]
*[[Brian Mullooly]]
*[[Sari Multala]]
*[[Bakili Muluzi]]
*[[E. Harold Munn]]
*[[Alexandru Munteanu]]
*[[Georgi Muradov]]
*[[Anastase Murekezi]]
*[[Frank Murkowski]]
*[[Draupadi Murmu]]
*[[Ināra Mūrniece]]
*[[Chris Murphy]]
*[[Prokop Murra]]
*[[Patty Murray]]
*[[Muḩammad Mursī]]
*[[Joseph Muscat]]
*[[Yoweri Museveni]]
*[[Pervez Musharraf]]
*[[Edmund Muskie]]
*[[Isa Mustafa]]
*[[Besnik Mustafaj]]
*[[Nello Musumeci]]
*[[Adolphe Muzito]]
*[[Bingu wa Mutharika]]
*[[Peter Mutharika]]
*[[Vitali Mutko]]
*[[Levy Mwanawasa]]
*[[Melisbek Mõrzakmatov]]
*[[Novruz Məmmədov]]
*[[Elmar Məmmədyarov]]
*[[Hanna Mäntylä]]
*[[Kärim Mäsimov]]
*[[Erich Mückenberger]]
*[[Mehmet Müezzinoğlu]]
*[[Margarete Müller]]
*[[Ferenc Münnich]]
*[[Ayaz Mütəllibov]]
*[[Kai Mykkänen]]
*[[Alva Myrdal]]

== N ==
*[[Nuno Gomes Nabiam]]
*[[Elvira Nabiullina]]
*[[Jaroslav Naď]]
*[[Emmanuel Nadingar]]
*[[Fadei Nagacevschi]]
*[[Moses Nagamootoo]]
*[[Harish Nagpal]]
*[[Imre Nagy]]
*[[Andrea Nahles]]
*[[Epeli Nailatikau]]
*[[Muḩammad Najīb]]
*[[Najib Razak]]
*[[Moḩammad Najībullāh]]
*[[Yasuhiro Nakasone]]
*[[Gen Nakatani]]
*[[Fatos Nano]]
*[[Janet Napolitano]]
*[[Kocheril Raman Narayanan]]
*[[Jaroslav Narkevič]]
*[[Nesti Nase]]
*[[Mohamed Nasheed]]
*[[Hassan Nasrallah]]
*[[Gamal Abdel Nasser]]
*[[Adrian Năstase]]
*[[Nursultan Nazarbajev]]
*[[Alexandru Nazare]]
*[[Aḩmad Naz̧īf]]
*[[Edward Natapei]]
*[[Šalva Natelašvili]]
*[[Alessandro Natta]]
*[[Joe Natuman]]
*[[Denis Naughten]]
*[[Konrad Naumann]]
*[[Gitanas Nausėda]]
*[[Aleksei Navalnõi]]
*[[Kęstutis Navickas]]
*[[Monika Navickienė]]
*[[Karol Nawrocki]]
*[[Stella Ndabeni-Abrahams]]
*[[Melchior Ndadaye]]  
*[[Domitien Ndayizeye]]
*[[Souleymane Ndéné Ndiaye]]
*[[Jean Eyeghe Ndong]]
*[[Richard Neal]]
*[[Nureddin Nebati]]
*[[Petr Nečas]]
*[[Karl Nehammer]]
*[[Jawaharlal Nehru]]
*[[Zdeněk Nekula]]
*[[Ala Nemerenco]]
*[[Ralfs Nemiro]]
*[[Boriss Nemtsov]]
*[[Benjamin Netanyahu]]
*[[Agostinho Neto]]
*[[Dirk Neubauer]]
*[[Hildigund Neubert]]
*[[Jaroslav Neverovič]]
*[[José Maria Neves]]
*[[Nadezhda Neynski]]
*[[Ngapoi Ngawang Jigme]]
*[[Sangay Ngedup]]
*[[Pierre Ngendandumwe]]
*[[Édouard Ngirente]]
*[[Marien Ngouabi]]
*[[Firmin Ngrébada]]
*[[Joseph Dion Ngute]]
*[[Nguyễn Minh Triết]]
*[[Nguyễn Phú Trọng]]
*[[Nguyễn Tấn Dũng]]
*[[Nguyễn Xuân Phúc]]
*[[Malangatana Ngwenya]]
*[[Manuel Serifo Nhamadjo]]
*[[Moustapha Niasse]]
*[[Uta Nickel]]
*[[Adam Niedzielski]]
*[[Harald Nielsen]]
*[[Holger K. Nielsen]]
*[[Kirstjen Nielsen]]
*[[Jussi Niinistö]]
*[[Sauli Niinistö]] 
*[[Ville Niinistö]]
*[[Aissen Nikolajev]]
*[[Ionás Nikoláou]]
*[[Tomislav Nikolić]]
*[[Marius Nilsen]]
*[[Torsten Nilsson]]
*[[Kornelia Ninova]]
*[[Bujar Nishani]]
*[[Richard Nixon]]
*[[Maite Nkoana-Mashabane]]
*[[Kwame Nkrumah]]
*[[Pierre Nkurunziza]]
*[[Daniel Noboa]]
*[[Gustavo Noboa]]
*[[Yoshihiko Noda]]
*[[Philip Noel-Baker]]
*[[Kristi Noem]]
*[[Zurab Nogaideli]] 
*[[Albert Norden]]
*[[Carlo Nordio]]
*[[Eva Nordmark]]
*[[Lina Nordquist]]
*[[Manuel Noriega]]
*[[Ole Norrback]]
*[[Anatolie Nosatîi]]
*[[Kessai Note]]
*[[Aleksandr Novak]]
*[[Katalin Novák]]
*[[Ljudmila Novak]]
*[[Valerija Novodvorskaja]]
*[[Barbara Nowacka]]
*[[Apolo Nsibambi]]
*[[Blade Nzimande]]
*[[Cyprien Ntaryamira]]  
*[[Sylvestre Ntibantunganya]]
*[[Christian Ntsay]]
*[[Pär Nuder]]
*[[Sam Nujoma]]
*[[Devin Nunes]]
*[[Laurent Nuñez]]
*[[Rašid Nurgalijev]]
*[[Otto Nuschke]]
*[[‘Abd Allāh an-Nusūr]]
*[[Paul Nuttall]]
*[[Jevgen Nõštšuk]]
*[[Julius Nyerere]]
*[[Filipe Nyusi]]
*[[Saparmyrat Nyýazow]]

==O==
*[[Barack Obama]]
*[[Francisco Pascual Obama Asue]]
*[[Olusegun Obasanjo]]
*[[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]]
*[[Milton Obote]]
*[[Jaromír Obzina]]
*[[Yūko Obuchi]]
*[[Alexandria Ocasio-Cortez]]
*[[Edward Ochab]]
*[[Raila Odinga]]
*[[Mirian Odisharia]] 
*[[Luminița Odobescu]]
*[[Nelson Oduber]]
*[[Fred Oelßner]]
*[[Günther Oettinger]]
*[[Sinan Oğan]]
*[[Michael Ogio]]
*[[Maria Ohisalo]]
*[[Bertil Ohlin]]
*[[Monique Ohsan Bellepeau]]
*[[Outi Ojala]]
*[[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]]
*[[Katsuya Okada]]
*[[Gazmend Oketa]]
*[[Okil Okilov]]
*[[Ngozi Okonjo-Iweala]]
*[[Irakli Okruašvili]]
*[[Ólafur Ragnar Grímsson]]
*[[Jan Olbrycht]]
*[[Jan Łukasz Ołdakowski]]
*[[Andrzej Olechowski]]
*[[Juozas Olekas]]
*[[Erich Ollenhauer]]
*[[Kajsa Ollongren]]
*[[Ehud Olmert]]
*[[Jan Olav Olsen]]
*[[Pia Olsen Dyhr]]
*[[Károly Olt]]
*[[Martin O'Malley]]
*[[Ilhan Omar]]
*[[Volodõmõr Omeljan]]
*[[Małgorzata ­Omilanowska]]
*[[Daniel Ona Ondo]]
*[[Ali Bongo Ondimba]]
*[[Michelle O'Neill]]
*[[Peter O'Neill]]
*[[Itsunori Onodera]]
*[[Janusz Onyszkiewicz]]
*[[Šerig-ool Ooržak]]
*[[Anita Orbán]]
*[[Ludovic Orban]]
*[[Viktor Orbán]]
*[[Plamen Orešarski]]
*[[Maksim Oreškin]]
*[[Tihomir Orešković]]
*[[Andrea Orlando]]
*[[Vitālijs Orlovs]]
*[[Beto O'Rourke]]
*[[Petteri Orpo]]
*[[Daniel Ortega]]
*[[Andoni Ortuzar]]
*[[George Osborne]]
*[[Vardan Oskanjan]]
*[[Bujar Osmani]]
*[[Vjosa Osmani]]
*[[Jostein Osnes]]
*[[Miguel Ángel Osorio Chong]]
*[[Jon Ossoff]]
*[[Ranko Ostojić]]
*[[Romualdas Ozolas]]
*[[Saadeddine Othmani]]
*[[Džoomart Otorbajev]]
*[[Harry Ott]]
*[[Henning Otte]]
*[[Roza Otunbajeva]]
*[[Francisco Ou]]
*[[Younes Ouaqasse]]
*[[Alassane Ouattara]]
*[[Sidi Mohamed Ould Boubacar]]
*[[Ahmed Ouyahia]]
*[[Bengt Bengtsson Oxenstierna]]
*[[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]]
*[[Hāsinā Oyājed]]
*[[Ferdinand Oyono]]

== P ==
*[[Juho Kusti Paasikivi]]
*[[Pertti Paasio]]
*[[Rafael Paasio]]
*[[Sirpa Paatero]]
*[[Algimanta Pabedinskienė]]
*[[Artis Pabriks]]
*[[Behgjet Pacolli]]
*[[Pier Carlo Padoan]]
*[[Borut Pahor]]
*[[Antoni Pająk]]
*[[Jussi Pajunen]]
*[[Pak Pong-ju]]
*[[Bekir Pakdemirli]]
*[[Atte Pakkanen]]
*[[Rolandas Paksas]]
*[[Alfredo Palacio]]
*[[Justas Paleckis]]
*[[Sarah Palin]]
*[[Andrius Palionis]]
*[[Stefano Palmieri]]
*[[Páll Pétursson]]
*[[Olof Palme]]
*[[Eero Paloheimo]]
*[[Gintautas Paluckas]]
*[[Fidías Panagiótou]]
*[[Basdeo Panday]]
*[[Naledi Pandor]]
*[[Leon Panetta]]
*[[Boriss Pankin]]
*[[Mathilde Panot]]
*[[David W. Panuelo]]
*[[Antonio Panzeri]]
*[[Geórgios Papadópoulos]]
*[[Tássos Papadópoulos]]
*[[Aléxandros Papágos]]
*[[Andréas Papandréou]]
*[[Geórgios Papandréou]]
*[[Geórgios Papandréou noorem]]
*[[Károlos Papoúlias]]
*[[Šalva Papuašvili]]
*[[Ioánnis Paraskevópoulos]]
*[[Park Geun-hye]]
*[[Park Tae Joon]] 
*[[Vlasta Parkanová]]
*[[Annise Parker]]
*[[Guy Parmelin]]
*[[Sean Parnell]]
*[[Jiří Paroubek]]
*[[Bruno Rodríguez Parrilla]]
*[[Dimítrios Partsalídis]]
*[[Andri Parubi]]
*[[Georgi Pǎrvanov]]
*[[Diego Pary]]
*[[Hafiz Paşayev]]
*[[Solomon Pasi]]
*[[Pedro Passos Coelho]]
*[[Longin Pastusiak]]
*[[Nikol Pašinjan]]
*[[Zianon Paźniak]]
*[[Ange-Félix Patassé]]
*[[Priti Patel]]
*[[Antonio Patriota]]
*[[Dmitri Patrušev]]
*[[John Malcolm Patterson]]
*[[Petra Pau]]
*[[Ana Pauker]]
*[[Rand Paul]]
*[[Ron Paul]] 
*[[Artūras Paulauskas]]
*[[Raimonds Pauls]]  
*[[Dainius Pavalkis]]
*[[Žygimantas Pavilionis]]
*[[Prokópis Pavlópoulos]]
*[[Valentin Pavlov]]
*[[Daniels Pavļuts]]
*[[Waldemar Pawlak]]
*[[Julie Payette]]
*[[Marise Payne]]
*[[Lester B. Pearson]]
*[[Nilo Peçanha]]
*[[Ana Miguel Pedro]]
*[[Eduardo de Pedro]]
*[[Marija Pejčinović Burić]]
*[[Ahti Pekkala]]
*[[Eino Pekkala]]
*[[Mauno Pekkala]]
*[[Mauri Pekkarinen]]
*[[Aino-Kaisa Pekonen]]
*[[Niko Peleshi]]
*[[Jaana Pelkonen]] 
*[[Peter Pellegrini]]
*[[Nancy Pelosi]] 
*[[Eemeli Peltonen]]
*[[Enrique Peña Nieto]]
*[[Mike Pence]]
*[[Stevo Pendarovski]]
*[[Muriel Pénicaud]]
*[[Cvetelina Penkova]]
*[[Risto E. J. Penttilä]]
*[[Domingos Simões Pereira]]
*[[Fernando Pereira]]
*[[Shim'on Peres]]
*[[Tom Perez]]
*[[Otto Pérez Molina]]
*[[Lajla Përnaska]]
*[[Rick Perry]]
*[[Kamla Persad-Bissessar]]
*[[Marte Mjøs Persen]]
*[[Göran Persson]]
*[[Mas‘ūd Pezeshkīān]]
*[[Lojze Peterle]]
*[[Niels Helveg Petersen]]
*[[Kārina Pētersone]]
*[[Kiril Petkov]]
*[[Bratislav Petković]]
*[[Jurgita Petrauskienė]]
*[[Ramona Petraviča]]
*[[Pavlo Petrenko]]
*[[Tomáš Petříček]]
*[[Kharálambos Petrídis]]
*[[Gustavo Petro]]
*[[Frauke Petry]] 
*[[Göran Pettersson]]
*[[Phạm Bình Minh]]
*[[Phạm Minh Chính]]
*[[Maia Phandžikidze]]
*[[Édouard Philippe]]
*[[Danny Philip]]
*[[Jess Phillips]]
*[[Bridget Phillipson]]
*[[Kaysone Phomvihane]]
*[[Matteo Piantedosi]]
*[[Plaek Pibulsonggram]]
*[[Fabian Picardo]]
*[[Tonino Picula]]
*[[Andris Piebalgs]] 
*[[Janusz Piechociński]]
*[[Jacek Piechota]]
*[[Wilhelm Pieck]]
*[[Sirpa Pietikäinen]]
*[[Panagiótis Pikramménos]]
*[[Rihards Pīks]]
*[[Ivan Pilný]]
*[[Søren Pind]]
*[[Mizengo Pinda]]
*[[Marguerite Pindling]]
*[[Sebastián Piñera]]
*[[Augusto Pinochet]]
*[[Lucía Pinochet]]
*[[Alexandru Pînzari]]
*[[Maria de Lourdes Pintasilgo]]
*[[Albert Pintat Santolària]]
*[[Sándor Pintér]]
*[[Manuel Pinto da Costa]]
*[[Panagiótis Pipinélis]]
*[[Nataša Pirc Musar]]
*[[Pedro Pires]]
*[[Kati Piri]]
*[[Dragoș Pîslaru]]
*[[Alois Pisnik]]
*[[Boris Pistorius]]
*[[Vladimir Plahotniuc]]
*[[Ioannis Plakiotakis]]
*[[Nikólaos Plastíras]]
*[[Andrej Plenković]]
*[[Artūrs Toms Plešs]]
*[[Rosen Plevneliev]]
*[[Igor Plotnõtskõi]]
*[[Marek Plura]]
*[[Miroslav Poche]]
*[[Povilas Poderskis]]
*[[Nikolai Podgornõi]]
*[[Hifikepunye Pohamba]]
*[[Toivo T. Pohjala]]
*[[Zack Polanski]]
*[[Pierre Poilievre]]
*[[Pol Pot]]
*[[Genc Pollo]]
*[[Mike Pompeo]]
*[[Georges Pompidou]]
*[[Panteleimon Ponomarenko]]
*[[Ilja Ponomarjov]]
*[[Victor Ponta]]
*[[Augustin Matata Ponyo]]
*[[Nicu Popescu]]
*[[Călin Popescu-Tăriceanu]] 
*[[Nikola Poposki]]
*[[Dimitar Popov]], Bulgaaria peaminister 1990–1991
*[[Nenad Popović]]
*[[Raminta Popovienė]]
*[[Petro Porošenko]]
*[[Alfonso Portillo]]
*[[Soraya Post]]
*[[Juras Požela (poliitik)|Juras Požela]]
*[[Vladimir Potanin]]
*[[Janez Potočnik]]
*[[Pierre Poujade]]
*[[Troels Lund Poulsen]]
*[[Colin Powell]]
*[[Imanol Pradales]]
*[[Prak Sokhonn]]
*[[Don Pramudwinai]]
*[[Vladimir Prebilič]]
*[[Cătălin Predoiu]]
*[[Victoria Prentis]]
*[[Grigore Preoteasa]]
*[[René Préval]] 
*[[Maxime Prévot]]
*[[Tom Price]]
*[[Zahhar Prilepin]] 
*[[Jevgeni Primakov]]
*[[Romano Prodi]]
*[[John Profumo]]
*[[Vladimiras Prudnikovas]]
*[[Kazimira Prunskienė]]
*[[Vadõm Prõstaiko]]
*[[Roman Prymula]]
*[[Juris Pūce]]
*[[Óscar Puente]]
*[[Boriss Pugo]] 
*[[Carles Puigdemont]]
*[[Sakari Puisto]]
*[[Frigyes Puja]]
*[[Nauris Puntulis]]
*[[Ulla Puolanne]]
*[[Hardeep Singh Puri]]
*[[Rajkeswur Purryag]]
*[[Sergiu Pușcuța]]
*[[Aleksei Puškov]]
*[[Vladimir Putin]]
*[[Hans-Gert Pöttering]]

== Q ==
*[[Muammar al-Qaddafi]]
*[[Anwar Muḩammad Qarqāsh]]
*[[Dan Quayle]]
*[[Manuel Quezón]]
*[[Juan Ramón Quintana]]
*[[Bernard Quintin]]
*[[Elpidio Quirino]]
*[[Rəsul Quliyev]]
*[[Vilayət Quliyev]]
*[[İsa Qəmbər]]

== R ==
*[[Dominic Raab]]
*[[Susanne Raab]]
*[[Burhānuddīn Rabbānī]]
*[[Ivica Račan]]
*[[Rumen Radev]]
*[[Iveta Radičová]]
*[[Nebojša Radmanović]]
*[[Konstanty Radziwiłł]]
*[[Đorđe Radulović]]
*[[Jean-Pierre Raffarin]]
*[[Brigi Rafini]]
*[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]]
*[[Virginia Raggi]]
*[[Ragnhildur Helgadóttir]]
*[[Jillur Rahmān]]
*[[Tarique Rahman]]
*[[Emomalii Rahmon]]
*[[Gina Raimondo]]
*[[Kari Rajamäki]]
*[[Hery Rajaonarimampianina]]
*[[Gotabaya Rajapaksa]]
*[[Mahinda Rajapaksa]]
*[[László Rajk]] 
*[[Marin Rajkov]]
*[[Andry Rajoelina]]
*[[Mariano Rajoy]]
*[[Mátyás Rákosi]] 
*[[Vít Rakušan]]
*[[Geórgios Rállis]]
*[[Edi Rama]] 
*[[Sellapan Ramanathan]]
*[[Cyril Ramaphosa]]
*[[Vivek Ramaswamy]]
*[[Franca Rame]]
*[[Navin Ramgoolam]]
*[[José Ramos Horta]]
*[[Donald Ramotar]]
*[[Juris Rancāns]]
*[[Paulo Rangel]]
*[[Lulu Ranne]]
*[[Rannveig Guðmundsdóttir]]
*[[Jarmo Rantanen]]
*[[Mari Rantanen]]
*[[Paavo Rantanen]]
*[[Rose Christiane Raponda]]
*[[Lars Rasch]]
*[[Sharof Rashidov]]
*[[Artur Rasizadə]]
*[[Anders Fogh Rasmussen]]
*[[Lars Løkke Rasmussen]]
*[[Poul Nyrup Rasmussen]]
*[[Dzintars Rasnačs]]
*[[Kohir Rasulzoda]]
*[[Nasima Razmyar]]
*[[Dmõtro Razumkov]]
*[[John Ratcliffe]]
*[[Didier Ratsiraka]]
*[[Heinrich Rau]]
*[[Johannes Rau]]
*[[Zbigniew Rau]]
*[[Marc Ravalomanana]] 
*[[Andris Rāviņš]]
*[[Dixy Lee Ray]]
*[[Angela Rayner]]
*[[Ronald Reagan]] 
*[[Marcelo Rebelo de Sousa]]
*[[Dorin Recean]]
*[[Julia Reda]]
*[[Jack Reed]]
*[[Ilmar Reepalu]]
*[[Jacob Rees-Mogg]]
*[[Rachel Reeves]]
*[[Khil Rāj Regmī]]
*[[Evelyn Regner]]
*[[Elisabeth Rehn]]
*[[Olli Rehn]]
*[[Juha Rehula]]
*[[Katherina Reiche]]
*[[Harry Reid]]
*[[Fredrik Reinfeldt]]
*[[Terry Reintke]]
*[[Rudi Reinwarth]]
*[[Jānis Reirs]]
*[[Dana Reizniece-Ozola]]
*[[Blerim Reka]]
*[[Tommy Remengesau]]
*[[Unai Rementeria]]
*[[Konstantin Remtšugov]]
*[[Jonvic Remulla]]
*[[France-Albert René]]
*[[Matteo Renzi]]
*[[Einars Repše]]
*[[Karlo Ressler]]
*[[Maksim Rešetnikov]]
*[[Carlos Reutemann]]
*[[Ana Revenco]]
*[[Didier Reynders]]
*[[Linda Reynolds]]
*[[Cecil Rhodes]]
*[[Ri Yong-ho (poliitik)]]
*[[Teresa Ribera Rodríguez]]
*[[Condoleezza Rice]] 
*[[George Maxwell Richards]]
*[[Hans-Joachim Riecke]]
*[[Māris Riekstiņš]]
*[[Franck Riester]]
*[[Bernd Riexinger]]
*[[Harald Ringstorff]]
*[[Snyder Rini]]
*[[Edgars Rinkēvičs]]
*[[Antti Rinne]]
*[[Rui Rio]]
*[[Efraín Ríos Montt]]
*[[Daniel Risch]]
*[[Paula Risikko]]
*[[Reuven Rivlin]]
*[[Mary Robinson]]
*[[Margarita Robles]]
*[[Michel Rocard]]
*[[Nelson Rockefeller]]
*[[Adolfo Rodríguez Saá]]
*[[Eduardo Rodríguez]]
*[[Jorge Rodríguez]]
*[[Isabel Rodríguez García]]
*[[Kolo Christopher Laurent Roger]]
*[[Michel Roger]]
*[[William P. Rogers]]
*[[Alexandru Rogobete]]
*[[Rose Francine Rogombé]]
*[[Dmitri Rogozin]] 
*[[Roh Moo-hyun]] 
*[[Roh Tae-woo]]
*[[Antonio Roldán (kirjanik)|Antonio Roldán]]
*[[Petre Roman]]
*[[Gabriel Romanus]]
*[[Walter Romberg]]
*[[Carlos Humberto Romero]]
*[[Manfred Rommel]]
*[[Mitt Romney]]
*[[María Paula Romo]]
*[[Aivis Ronis]]
*[[Marieke Roos]]
*[[Elihu Root]]
*[[Anton Rop]]
*[[Bronis Ropė]]
*[[Henrique Rosa]] 
*[[Carlos Agostinho do Rosário]]
*[[Dariusz Rosati]]
*[[Uri Rosenthal]]
*[[Agustín Rossi]]
*[[Jessika Roswall]]
*[[Mārtiņš Roze]]
*[[Petra Roth]]
*[[Dilma Rousseff]]
*[[Manuel Roxas]]
*[[Ségolène Royal]]
*[[Fernando de la Rúa]]
*[[Alfrēds Rubiks]]
*[[Amber Rudd]]
*[[Kevin Rudd]]
*[[Inga Ruginienė]]
*[[Ibrahim Rugova]]
*[[Ruhakana Rugunda]]
*[[Ḩasan Rūḩānī]]
*[[Siarhiej Rumas]]
*[[Willy Rumpf]]
*[[Donald Rumsfeld]]
*[[Veera Ruoho]]
*[[Liana Ruokytė Jonsson]]
*[[Dean Rusk]]
*[[Jiří Rusnok]]
*[[Branko Ružić]]
*[[Mark Rutte]]
*[[Nikolai Rõžkov]]
*[[Azad Rəhimov]]
*[[Päivi Räsänen]]
*[[Louis Rwagasore]]
*[[Wille Rydman]]
*[[Mauri Ryömä]]

== S ==
*[[Mihheil Saakašvili]]
*[[Vladimir Saar]]
*[[Annika Saarikko]]
*[[Carlos Saavedra Lamas]]  
*[[Nyamko Sabuni]]
*[[Antonio Saca]]
*[[Valeryj Sachaščyk]]
*[[Anwār as-Sadāt]] 
*[[Andri Sadovõi]]
*[[Muqtadā aş-Şadr]]  
*[[Adel Safar]]
*[[Mona Sahlin]]
*[[Ali Saibou]]
*[[Harjit Sajjan]]
*[[Aikateríni Sakellaropoúlou]]
*[[Tammām Salām]]
*[[Anatol Șalaru]]
*[[António de Oliveira Salazar]] 
*[[Ken Salazar]]
*[[Amrullah Saleh]]
*[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]]
*[[Barham Aḩmad Şāliḩ]]
*[[Macky Sall]]
*[[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]]
*[[Olof Salmén]]
*[[Charlot Salwai]]
*[[Jean-Michel Sama Lukonde]]
*[[Salome Samadašvili]]
*[[Antónis Samarás]]
*[[Catherine Samba-Panza]]
*[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]]
*[[Jorge Sampaio]]
*[[Anders Samuelsen]]
*[[Ivo Sanader]]
*[[Pedro Sánchez]]
*[[Salvador Sánchez Cerén]]
*[[Fidel Sánchez Hernández]]
*[[Per Sandberg]]
*[[Bernie Sanders]]
*[[Brian Sandoval]]
*[[Maia Sandu]]
*[[Evelyn Sanguinetti]]
*[[Julio Sanguinetti]]
*[[Artur Sanhá]] 
*[[Malam Bacai Sanhá]]
*[[Thomas Sankara]]
*[[Jan Tore Sanner]]
*[[Nyimasata Sanneh-Bojang]]
*[[Chan Santokhi]]
*[[José Eduardo dos Santos]]
*[[Juan Manuel Santos]]
*[[Augusto Santos Silva]]
*[[Michel Sapin]]
*[[Jussi Saramo]]
*[[Kadõrbek Sarbajev]]
*[[Daciana Sârbu]]
*[[Armen Sargsjan]]
*[[Serž Sargsjan]]
*[[Tigran Sargsjan]]
*[[Temir Sarijev]]
*[[Hanna Sarkkinen]]
*[[Nicolas Sarkozy]]
*[[Marielle de Sarnez]]
*[[Thilo Sarrazin]]
*[[Chrístos Sartzetákis]]
*[[Petri Sarvamaa]]
*[[Jacek Saryusz-Wolski]]
*[[Kimmo Sasi]]
*[[David Sassoli]]
*[[Denis Sassou-Nguesso]] 
*[[Michael Sata]]
*[[Eisaku Satō]]
*[[Arto Satonen]]
*[[Džantörö Satõbaldijev]]
*[[Algirdas Saudargas]]
*[[Charles Savarin]]
*[[Lukas Savickas]]
*[[Jonas Savimbi]]
*[[Fatma Betül Sayan Kaya]]
*[[Oscar Luigi Scalfaro]]
*[[Günter Schabowski]]
*[[Alexander Schallenberg]]
*[[Friedrich Scharf]]
*[[Walter Scheel]]  
*[[Hans Jörg Schelling]]
*[[Silvio Schembri]]
*[[Grzegorz Schetyna]]
*[[Alena Schillerová]]
*[[Lena Schilling]]
*[[Tankred Schipanski]]
*[[Karl Schirdewan]]
*[[Poul Schlüter]]
*[[Samuel Schmid]]
*[[Christian Schmidt]]
*[[Elli Schmidt]]
*[[Helmut Schmidt]]
*[[Thomas Schmidt]]
*[[Wolfgang Schmidt]]
*[[Edzard Schmidt-Jortzig]]
*[[Werner Schmieder]]
*[[Pál Schmitt]]
*[[Olaf Scholz]]
*[[Dick Schoof]]
*[[Margarete Schramböck]]
*[[Gerhard Schröder]]
*[[Martin Schulz]]
*[[Sven Schulze]]
*[[Gerhard af Schultén]]
*[[Kurt Schumacher]]
*[[Chuck Schumer]]
*[[Scott Schwab]]
*[[Karel Schwarzenberg]]
*[[Arnold Schwarzenegger]]
*[[Wolfgang Schäuble]]
*[[Gerhard Schürer]]
*[[Wolfgang Schüssel]]
*[[Gudrun Schyman]]
*[[Guy Scott]]
*[[Luigi Scotti]]
*[[Ludwig Scotty]]
*[[Idrissa Seck]]
*[[Horst Seehofer]]
*[[Gonen Segev]]
*[[Mārīte Seile]]
*[[Helge Seip]]
*[[Fatmir Sejdiu]]
*[[Stéphane Séjourné]]
*[[Nikola Selaković]]
*[[Ziya Selçuk]]
*[[Abdelmalek Sellal]]
*[[Monica Semedo]]
*[[Patrick Sensburg]]
*[[Esko Seppänen]]
*[[Piotr Serafin]]
*[[Anatoli Serdjukov]]
*[[Igor Sergejev]]
*[[Alfred Serreqi]]
*[[Jeff Sessions]]
*[[Ahmet Necdet Sezer]]
*[[Igor Setšin]]
*[[Vitali Sevastjanov]]
*[[Feleti Sevele]]
*[[Tokyo Sexwale]]
*[[Carlo Sforza]]
*[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]]
*[[Yits'ẖak Shamir]]
*[[Grant Shapps]]
*[[Moshe Sharet]]
*[[Nawaz Sharif]]
*[[Shehbaz Sharif]]
*[[Alok Sharma]]
*[[Ariel Sharon]]
*[[Mehmet Shehu]]
*[[Ali Mohamed Shein]]
*[[Claudia Sheinbaum]]
*[[Ardalan Shekarabi]]
*[[Shi Liang]]
*[[John Shimkus]]
*[[Hakubun Shimomura]]
*[[Paetongtarn Shinawatra]]
*[[Thaksin Shinawatra]]
*[[Yingluck Shinawatra]]
*[[Cabdi Faarax Shirdoon]]
*[[Sāmiḩ Shukrī]]
*[[David Shulkin]]
*[[George P. Shultz]]
*[[Maninder Sidhu]]
*[[Mandé Sidibé]]
*[[Modibo Sidibé]]
*[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]]
*[[‘Āţif Şidqī]]
*[[Günter Sieber]]
*[[Tomasz Siemoniak]]
*[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]]
*[[Sigríður Á. Andersen]]
*[[Sigríður Anna Þórðardóttir]]
*[[Sigurður Bjarnason]]
*[[Eva-Riitta Siitonen]]
*[[Endre Sík]]
*[[Jozef Síkela]]
*[[Radosław Sikorski]]
*[[Haris Silajdžić]]
*[[Evika Siliņa]]
*[[Gordana Siljanovska-Davkova]]
*[[Anton Siluanov]]
*[[Marina Silva]]
*[[Raymond Ndong Sima]]
*[[Kóstas Simítis]]
*[[Sven Simon]]
*[[Heide Simonis]]
*[[Vasko Simoniti]]
*[[Portia Simpson-Miller]]
*[[Mehmet Şimşek]]
*[[Horst Sindermann]]
*[[Kyrsten Sinema]]
*[[Manmohan Singh]]
*[[Feridun Sinirlioğlu]]
*[[Taisto Sinisalo]]
*[[Mindaugas Sinkevičius]]
*[[Rimantas Sinkevičius]]
*[[Virginijus Sinkevičius]]
*[[Anni Sinnemäki]]
*[[Fred Sinowatz]]
*[[Helvi Sipilä]]
*[[Juha Sipilä]]
*[[Eino Sirén]]
*[[Maithripala Sirisena]]
*[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]
*[[Thongloun Sisoulith]]
*[[Lindiwe Sisulu]]
*[[Marek Siwiec]]
*[[Sjoerd Sjoerdsma]]
*[[Jonas Sjöstedt]]
*[[Gintarė Skaistė]]
*[[Zorjana Skaletska]]
*[[Phandu Skelemani]]
*[[Roosevelt Skerrit]]
*[[Ville Skinnari]]
*[[Oleksandr Skitško]]
*[[Matvei Skobelev]]
*[[Pános Skourlétis]]
*[[Werner Skowron]]
*[[Krzysztof Skubiszewski]]
*[[Marius Skuodis]]
*[[Saulius Skvernelis]]
*[[Per Edvin Sköld]]
*[[Emilija Slabunova]]
*[[Atis Slakteris]]
*[[Rudolf Slánský]]
*[[Michel Sleiman]]
*[[Ljubov Sliska]]
*[[Aleh Śližeŭski]]
*[[Leonid Slutski]]
*[[Ian Smith]]
*[[Bezalel Smotrich]]
*[[Josef Smrkovský]]
*[[Mircea Snegur]]
*[[Johan Vilhelm Snellman]]
*[[Antanas Sniečkus]]
*[[Sobhuza II]]
*[[Sergei Sobjanin]]
*[[Bohuslav Sobotka]]
*[[Wolfgang Sobotka]]
*[[Anatoli Sobtšak]]
*[[José Sócrates]]
*[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria peaminister 1997
*[[Manasseh Sogavare]]
*[[Nicéphore Soglo]]
*[[Timo Soini]]
*[[Sok Chenda Sophea]]
*[[Tomislav Sokol]]
*[[Maksim Sokolov]]
*[[Julija Sokolovska]]
*[[Włodzimierz Sokorski]]
*[[Felipe Solá]]
*[[Javier Solana]]
*[[Erna Solberg]]
*[[Ibrahim Mohamed Solih]]
*[[Luis Guillermo Solís]]
*[[Mõkola Solskõi]]
*[[László Sólyom]]
*[[Michael Somare]]
*[[Somchai Wongsawat]]
*[[Simonetta Sommaruga]]
*[[Song Ping]]
*[[Ringaudas Songaila]]
*[[Enele Sopoaga]]
*[[Ilan Șor]]
*[[Ine Marie Eriksen Søreide]]
*[[José Manuel Soria]]
*[[Guillaume Soro]]
*[[Kalevi Sorsa]]
*[[Ahmed Tidiane Souaré]]
*[[Anna Soubry]]
*[[Constança Urbano de Sousa]]
*[[Manuel Inocêncio Sousa]]
*[[Villy Søvndal]]
*[[Süleyman Soylu]]
*[[Paul-Henri Spaak]]
*[[Vincenzo Spadafora]]
*[[Jens Spahn]]
*[[Oliver Spasovski]]
*[[Baldwin Spencer]]
*[[Anne Spiegel]]
*[[Michael Spindelegger]]
*[[Andrei Spînu]]
*[[Myriam Spiteri Debono]]
*[[Andris Sprūds]]
*[[Edmunds Sprūdžs]]
*[[Oskars Spurdziņš]]
*[[József Szájer]]
*[[Paweł Szałamacha]]
*[[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]
*[[Edward Szczepanik]]
*[[Alexandra Szentkirályi]]
*[[Szeto Wah]]
*[[Péter Szijjártó]]
*[[Jerzy Szmajdziński]]
*[[Łukasz Szumowski]]
*[[Beata Szydło]]
*[[Jolanta Szymanek-Deresz]]
*[[Konrad Szymański]]
*[[Szymon Szynkowski vel Sęk]]
*[[Jan Szyszko]]
*[[Chrístos Staïkoúras]]
*[[Mārtiņš Staķis]]
*[[Dāvis Stalts]]
*[[Olesea Stamate]]
*[[Stefan Stambolov]]
*[[Sergej Stanišev]]
*[[Zbyněk Stanjura]]
*[[Laurynas Stankevičius]]
*[[Bettina Stark-Watzinger]]
*[[Keir Starmer]]
*[[Roman Starovoit]]
*[[Galina Starovoitova]]
*[[Michaíl Stasinópoulos]]
*[[Ole Stavad]]
*[[Eléni Stávrou]]
*[[Kostís Stefanópoulos]]
*[[Stéfanos Stefanópoulos]]
*[[Nebojša Stefanović]]
*[[Karl Steinhoff]]
*[[Yuval Steinitz]]
*[[Frank-Walter Steinmeier]]
*[[Pär Stenbäck]]
*[[Per Stenmarck]]
*[[Jūlija Stepaņenko]]
*[[Maksõm Stepanov]]
*[[Viktor Stepanov]]
*[[Marcus Stephen]]
*[[Jaroslav Stetsko]]
*[[Max van der Stoel]]
*[[Chivu Stoica]] 
*[[Rasmus Stoklund]]
*[[Jens Stoltenberg]] 
*[[Theodor Stolojan]]
*[[Willi Stoph]]
*[[Jonas Gahr Støre]]
*[[Heinz-Christian Strache]]
*[[Joakim Strand]]
*[[Annika Strandhäll]]
*[[Laimdota Straujuma]]
*[[Dominique Strauss-Kahn]]
*[[Pēteris Strautmanis]]
*[[Svenn Stray]]
*[[Wes Streeting]]
*[[Valeriu Streleț]]
*[[Anna Streżyńska]]
*[[Johannes Gerhardus Strijdom]]
*[[Alfredo Stroessner]]
*[[Jegor Strojev]]
*[[Anne-Grete Strøm-Erichsen]]
*[[Marek Strzaliński]]
*[[Gunnar Sträng]]
*[[Gunnar Strömmer]]
*[[Freundel Stuart]]
*[[Gisela Stuart]]
*[[Graham Stuart]]
*[[Alexander Stubb]]
*[[Sturla Böðvarsson]]
*[[Eugen Sturza]]
*[[Adolfo Suárez]]
*[[Yoshihide Suga]]
*[[Suharto]]
*[[Max Suhrbier]]
*[[Sukarno]]
*[[Megawati Sukarnoputri]]
*[[Vieno Johannes Sukselainen]]
*[[Marat Sultanov]]
*[[Samia Suluhu]]
*[[Tamás Sulyok]]
*[[Judith Suminwa]]
*[[Lorenzo Sumulong]]
*[[Rishi Sunak]]
*[[Samak Sundaravej]]
*[[Per Olof Sundman]]
*[[Gilbert Saboya Sunyé]]
*[[Ilkka Suominen]]
*[[Leo Suonpää]]
*[[Vladislav Surkov]]
*[[Giedrius Surplys]]
*[[Keisuke Suzuki]]
*[[Zenkō Suzuki]]
*[[Svandís Svavarsdóttir]]
*[[Sveinn Björnsson]]
*[[Cyril Svoboda]]
*[[Ludvík Svoboda]]
*[[Sushma Swaraj]]
*[[Jo Swinson]]
*[[Anna-Caren Sätherberg]]
*[[Mintimer Şäymiev]]
*[[Karin Söder]]
*[[Markus Söder]]
*[[Björn von Sydow]]
*[[Jan Peder Syse]]

== Š ==
*[[Rimantas Šadžius]]
*[[Kārlis Šadurskis]]
*[[Rimantė Šalaševičiūtė]]
*[[Michal Šalomoun]]
*[[Sergei Šamba]]
*[[Vilius Šapoka]]
*[[Marjan Šarec]]
*[[Zossima Šaškov]]
*[[Viktors Ščerbatihs]]
*[[Maroš Šefčovič]]
*[[Radmila Šekerinska]]
*[[Aleksandr Šelepin]]
*[[Petro Šelest]]
*[[Dmitri Šepilov]]
*[[Eduard Ševardnadze]]
*[[Jevgeni Ševtšuk]]
*[[Vytautas Šilinskas]]
*[[Remigijus Šimašius]]
*[[Ingrida Šimonytė]]
*[[Ivan Šipić]]
*[[Andrej Šircelj]]
*[[Viliam Široký]]
*[[Jurgita Šiugždinienė]]
*[[Andris Šķēle]]
*[[Nina Škottová]]
*[[Karla Šlechtová]]
*[[Ainārs Šlesers]] 
*[[Sergei Šmatko]]
*[[Didzis Šmits]]
*[[Denõss Šmõgal]]
*[[Sergei Šoigu]]
*[[Vladimír Špidla]] 
*[[Nikola Špirić]]
*[[Lubomír Štrougal]]
*[[Natan Štšaranski]]
*[[Juri Štšekotšihhin]]
*[[Volodõmõr Štšerbõtskõi]]
*[[Nikolai Štšolokov]]
*[[Željko Šturanović]]
*[[Dubravka Šuica]]
*[[Patricija Šulin]]
*[[Olena Šuljak]]
*[[Ilga Šuplinska]]
*[[Stanisłaŭ Šuškievič]]
*[[Ante Šušnjar]]
*[[Matúš Šutaj Eštok]]
*[[Igor Šuvalov]]
*[[Dominika Švarc Pipan]]
*[[Nikolai Švernik]]
*[[Atis Švinka]]

== Z ==
*[[Níkos Zachariádis]]
*[[Alma Zadić]]
*[[Zoran Zaev]]
*[[Grazia Zafferani]]
*[[Albert Zafy]]
*[[Andri Zagorodnjuk]]
*[[Ekaterina Zaharieva]]
*[[Jan Zahradil]]
*[[Wilhelm Zaisser]]
*[[Ewa Zajączkowska-Hernik]]
*[[Ahmad Zakajev]]
*[[Dragomir Zakov]]
*[[August Zaleski]]
*[[Anna Zalewska]]
*[[David Zalkaliani]]
*[[Leyla Zana]]
*[[Bīzhan Nāmdār Zangeneh]]
*[[Guerrino Zanotti]]
*[[Zantānī Muḩammad az-Zantānī]]
*[[Lubomír Zaorálek]]
*[[José Luis Rodríguez Zapatero]]
*[[Antonín Zápotocký]]
*[[Moḩammad Javād Z̧arīf]]
*[[Tatiana Zatîc]]
*[[Valdis Zatlers]]
*[[Zayd ibn Ra‘ad]]
*[[Bogdan Zdrojewski]]
*[[Vicente Zeballos]]
*[[Tobias Josef Zech]]
*[[Jurelang Zedkaia]]
*[[Manuel Zelaya]]
*[[Volodõmõr Zelenskõi]]
*[[Miloš Zeman]]
*[[Meles Zenawi]]
*[[Liamine Zéroual]]
*[[Sahle-Work Zewde]]
*[[Nihat Zeybekçi]]
*[[Rumyana Zheleva]]
*[[Zhou Enlai]]
*[[Yacouba Isaac Zida]]
*[[‘Alī Zīdān]]
*[[Halbe Zijlstra]]
*[[Roberts Zīle]]
*[[Helen Zille]]
*[[Jutta Zilliacus]]
*[[Yeshey Zimba]]
*[[Matthias Zimmer]]
*[[Jevgeni Zinitšev]]
*[[Ryan Zinke]]
*[[Zbigniew Ziobro]]
*[[Murat Zjazikov]]
*[[Gennadi Zjuganov]]
*[[Anatoli Zlenko]]
*[[Robert Zoellick]]
*[[Naira Zograbjan]]
*[[Juan Ignacio Zoido]]
*[[Xenofón Zolótas]]
*[[Tertius Zongo]]
*[[Salomé Zourabichvili]]
*[[Viktor Zubkov]]
*[[Lindiwe Zulu]]
*[[Jacob Zuma]]
*[[Beno Zupančič]]
*[[Denis Zvizdić]]
*[[Sándor Zöld]]
*[[Brigitte Zypries]]
*[[Ben Zyskowicz]]

== Ž ==
*[[Dainius Žalimas]]
*[[Tatjana Ždanoka]]
*[[Andrei Ždanov]]
*[[Rosen Željazkov]]
*[[Vladimir Žirinovski]]
*[[Todor Živkov]]
*[[Zoran Živković]]
*[[Bata Živojinović]]
*[[Georgi Žukov]]
*[[Aleksei Žuravljov]]
*[[Miomir Žužul]]
*[[Zurab Žvania]]

== T ==
*[[Tommy Tabermann]]
*[[Ċensu Tabone]]
*[[Boris Tadić]] 
*[[Antonio Tajani]]
*[[Hadia Tajik]]
*[[Sanae Takaichi]]
*[[Jalāl aţ-Ţalabānī]]
*[[Mehmet Ali Talat]]
*[[Patrice Talon]]
*[[Mari-Leena Talvitie]]
*[[Rita Tamašunienė]]
*[[Oliver Tambo]]
*[[Fernando Tambroni]]
*[[Norihisa Tamura]]
*[[Tony Tan Keng Yam]]
*[[Alexandru Tănase]]
*[[Desislava Taneva]]
*[[Sadakazu Tanigaki]]
*[[Klaudia Tanner]]
*[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]]
*[[Tomáš Taraba]]
*[[Nur Mohammad Taraki]] 
*[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]]
*[[Imangali Tasmagambetov]]
*[[Kamtšõbek Tašijev]]
*[[Ersin Tatar]]
*[[Jean-Baptiste Tati Loutard]]
*[[Peter Tauber]] 
*[[Taur Matan Ruak]]
*[[Edgars Tavars]]
*[[Ville Tavio]]
*[[Christoffer Taxell]]
*[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]] 
*[[Charles Ghankay Taylor]] 
*[[Krzysztof Tchórzewski]]
*[[Abdelmadjid Tebboune]]
*[[Zoran Tegeltija]]
*[[Nelson Teich]]
*[[Andris Teikmanis]]
*[[Grels Teir]]
*[[Ömürbek Tekebajev]]
*[[Yusuf Tekin]]
*[[Willy Telavi]]
*[[Robert Telus]]
*[[Oscar Temaru]]
*[[Michel Temer]]
*[[Alice Teodorescu Måwe]]
*[[Gilberto Teodoro]]
*[[Eugen Teodorovici]]
*[[Gianfranco Terenzi]]
*[[Levon Ter-Petrosjan]]
*[[Adnan Terzić]]
*[[Bülent Tezcan]]
*[[Erwin Teufel]]
*[[Tom Thabane]]
*[[Hashim Thaçi]]
*[[Thongsing Thammavong]]
*[[Than Shwe]]
*[[Givi Thargamadze]]
*[[Margaret Thatcher]]
*[[Srettha Thavisin]]
*[[Thein Sein]]
*[[Roland Theis]] 
*[[Ioánnis Theotókis]]
*[[Habib Thiam]]
*[[Paul Kaba Thieba]]
*[[Ilse Thiele]]
*[[Wolfgang Thierse]]
*[[Jigme Thinley]] 
*[[Tillman Thomas]]
*[[Américo Thomaz]] 
*[[Þorbjörg Sigríður Gunnlaugsdóttir]]
*[[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]]
*[[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]
*[[Astrid Thors]]
*[[Þórunn Sveinbjarnardóttir]]
*[[Karl-Petter Thorwaldsson]]
*[[Róża Thun]]
*[[Nathela Thurnava]]
*[[Nicolas Tiangaye]]
*[[Luc-Adolphe Tiao]]
*[[Kurt Tiedke]]
*[[Nikolai Tihhonov]]
*[[Sulejman Tihić]]
*[[Kimmo Tiilikainen]]
*[[Muhtar Tileuberdi]]
*[[Rex Tillerson]]
*[[Stanislaw Tillich]]
*[[Khalīfah at-Tillīsī]]
*[[Frans Timmermans]]
*[[Nicolae Timofti]]
*[[Leo Tindemans]]
*[[Prem Tinsulanonda]]
*[[Bola Tinubu]]
*[[Harry Tisch]]
*[[Josip Broz Tito]]
*[[Eka Tkešelašvili]]
*[[Rashida Tlaib]]
*[[Tô Lâm]]
*[[Tudorel Toader]]
*[[Maatia Toafa]]
*[[Petre Tobă]]
*[[Tshering Tobgay]]
*[[Stanko Todorov]]
*[[Palmiro Togliatti]]
*[[Oana Țoiu]]
*[[Lenita Toivakka]]
*[[Kasõm-Žomart Tokajev]]
*[[Alejandro Toledo]]
*[[Tomislav Tolušić]]
*[[Valdemar Tomaševski]]
*[[Ruža Tomašić]]
*[[Zala Tomašič]]
*[[Romana Tomc]]
*[[Litokwa Tomeing]]
*[[Anote Tong]]
*[[Matej Tonin]]
*[[David Tonojan]]
*[[Anatolie Topală]]
*[[Bamir Topi]]
*[[Maksim Topilin]]
*[[Mirek Topolánek]]
*[[Kjersti Toppe]]
*[[Ali Ertan Toprak]]
*[[Johnson Toribiong]]
*[[Quim Torra]]
*[[Martín Torrijos]]
*[[Aleksandr Toršin]]
*[[Nils Torvalds]]
*[[Panče Toškovski]]
*[[Faustin-Archange Touadéra]]
*[[Amadou Toumani Touré]]
*[[Marisol Touraine]]
*[[Aminata Touré]]
*[[Pekka Toveri]]
*[[Georgi Trajkov]]
*[[Trần Đại Quang]]
*[[Trần Đức Lương]]
*[[Dioncounda Traoré]]
*[[Moussa Traoré]]
*[[Kęstutis Trečiokas]]
*[[Ramon Tremosa]]
*[[David Trimble]] 
*[[Goran Trivan]]
*[[Nicolás Trotta]]
*[[Patrice Trovoada]]
*[[Justin Trudeau]]
*[[Harry S. Truman]]
*[[Donald Trump]]
*[[Trương Tấn Sang]]
*[[Elizabeth Truss]]
*[[Efkleídis Tsakalótos]]
*[[Konstantínos Tsátsos]]
*[[Klaus Tschütscher]]
*[[Jumdžaagijn Tsedenbal]]
*[[Ivan Tsetserski]]
*[[Lotay Tshering]]
*[[Félix Tshisekedi]]
*[[Aléxis Tsípras]]
*[[Ilías Tsirimókos]]
*[[Maia Tskhitišvili]]
*[[Damdin Tsogtbaatar]]
*[[Marutei Tsurunen]]
*[[Morgan Tsvangirai]]
*[[Konstantin Tšernenko]]
*[[Viktor Tšernomõrdin]]
*[[Dmitri Tšernõšenko]]
*[[Alekhsandre Tšikvaidze]]
*[[Horloogijn Tšojbalsan]]
*[[Anatoli Tšubais]]
*[[Igor Tšudinov]]
*[[Tzanís Tzannetákis]]
*[[Apóstolos Tzitzikóstas]]
*[[Dragoș Tudorache]]
*[[Mihai Tudose]]
*[[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]]
*[[Oleg Țulea]]
*[[Arvo Tuominen]]
*[[Erkki Tuomioja]]
*[[Sakari Tuomioja]]
*[[Tytti Tuppurainen]]
*[[Tupua Tamasese Tupuola Tufuga Efi]]
*[[Filip Turek]]
*[[Bisera Turković]]
*[[Dainis Turlais]]
*[[Claude Turmes]]
*[[Malcolm Turnbull]]
*[[Andrei Turtšak]]
*[[Oleksandr Turtšõnov]]
*[[Donald Tusk]] 
*[[Julija Tõmošenko]]
*[[Taisto Tähkämaa]]
*[[Johanna Töpfer]]
*[[Ralf Törngren]]
*[[Bülent Tüfenkci]]
*[[Danilo Türk]]

== U ==
*[[Feleknas Uca]]
*[[Sergei Udaltsov]]
*[[Zaal Udumašvili]]
*[[Giorgi Ugulava]]
*[[Milan Uhrík]]
*[[Walter Ulbricht]] 
*[[Tudor Ulianovschi]]
*[[Erik Ullenhag]]
*[[Ola Ullsten]]
*[[Knut H. Ulltveit]]
*[[Guntis Ulmanis]]
*[[Kārlis Ulmanis]]
*[[Saži Umalatova]]
*[[Doku Umarov]]
*[[Rustem Umjerov]]
*[[Per Unckel]]
*[[Östen Undén]]
*[[Unnur Brá Konráðsdóttir]]
*[[Riitta Uosukainen]]
*[[Shailendra Kumar Upadhyaya]]
*[[Francisco Urcuyo]]
*[[Torbjørn Urfjell]]
*[[Higinio Uriarte]]
*[[Álvaro Uribe Vélez]]
*[[Iñigo Urkullu]]
*[[Jutta Urpilainen]]
*[[Manuel Urrutia Lleó]]
*[[Ernest Urtasun]]
*[[Joseph John Urusemal]]
*[[Viktor Uspaskich]]
*[[Dmitri Ustinov]]
*[[Davith Usuphašvili]]
*[[Vygaudas Ušackas]]
*[[Nils Ušakovs]]
*[[Reinis Uzulnieks]]
*[[Agathe Uwilingiyimana]]

== V ==
*[[Nicolae Văcăroiu]]
*[[Milán Václavík]]
*[[Gediminas Vagnorius]]
*[[Jānis Vagris]]
*[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]]
*[[Žygimantas Vaičiūnas]]
*[[Inese Vaidere]]
*[[Milda Vainiutė]]
*[[Petras Vaitiekūnas]]
*[[Viktors Valainis]]
*[[Oscar Valdés]]
*[[Giuseppe Valditara]]
*[[Adina Vălean]]
*[[Vlastimil Válek]]
*[[Éamon de Valera]]
*[[Valgerður Sverrisdóttir]]
*[[Antanas Valionis]]
*[[Ely Ould Mohamed Vall]]
*[[Najat Vallaud-Belkacem]]
*[[Matúš Vallo]]
*[[Manuel Valls]]
*[[Elina Valtonen]]
*[[Van Vai-Tšen]]
*[[Marcel Van der Aa]]
*[[Peter Van Loan]]
*[[Vincent Van Quickenborne]]
*[[Herman Van Rompuy]]
*[[Monika Vana]]
*[[Steven Vanackere]]
*[[Cyrus Vance]]
*[[J. D. Vance]]
*[[Matti Vanhanen]]
*[[Ezio Vanoni]]
*[[Alberto Vaquina]]
*[[Jan Vapaavuori]]
*[[Shailesh Vara]]
*[[Leo Varadkar]]
*[[Juan Carlos Varela]]
*[[Judit Varga]]
*[[Getúlio Vargas]]
*[[Péter Várkonyi]]
*[[Giánis Varoufákis]]
*[[Radu Vasile]]
*[[Giórgos Vasileíou]]
*[[Lia Olguța Vasilescu]]
*[[Mirtha Vásquez]]
*[[Grigol Vašadze]]
*[[José Mário Vaz]]
*[[Tabaré Vázquez]]
*[[Ari Vatanen]]
*[[Gianni Vattimo]]
*[[Catherine Vautrin]]
*[[Mihhail Vedernikov]]
*[[Trygve Slagsvold Vedum]]
*[[Anu Vehviläinen]]
*[[Simone Veil]]
*[[Raimonds Vējonis]]
*[[Javier Velásquez]]
*[[Caspar Veldkamp]]
*[[Erion Veliaj]]
*[[George Vella]]
*[[Roland Venetiaan]]
*[[Pirro Vengu]]
*[[Evángelos Venizélos]]
*[[Sofoklís Venizélos]]
*[[Ramaswamy Venkataraman]]
*[[Pekka Vennamo]]
*[[Veikko Vennamo]]
*[[Ilie Verdeț]]
*[[Günter Verheugen]]  
*[[Annelies Verlinden]]
*[[Paul Verner]]
*[[Gianni Vernetti]]
*[[Hendrik Verwoerd]]
*[[Aurelijus Veryga]]
*[[Margrethe Vestager]]
*[[Marko Vešligaj]]
*[[Alejo Vidal-Quadras]]
*[[Jorge Videla]]
*[[Zhan Videnov]], Bulgaaria peaminister 1995–1997
*[[João Bernardo Vieira]]
*[[Vigdís Finnbogadóttir]]
*[[Vaira Vīķe-Freiberga]]
*[[Andris Vilks]]
*[[César Villanueva]]
*[[Dominique de Villepin]]
*[[Emil Vindsetmo]]
*[[Ilze Viņķele]]
*[[Antanas Vinkus]]
*[[Lasse Virén]]
*[[Henna Virkkunen]]
*[[Anne-Mari Virolainen]]
*[[Johannes Virolainen]]
*[[Sofia Virta]]
*[[Veltto Virtanen]]
*[[Martín Vizcarra]]
*[[Jānis Vitenbergs]]
*[[Irina Vlah]]
*[[Pavel Voicu]]
*[[Udo Voigt]]
*[[Adam Vojtěch]]
*[[Knut Vollebæk]]
*[[Vjatšeslav Volodin]]
*[[Alexandr Vondra]]
*[[Bounnhang Vorachith]]
*[[Vladimir Voronin]]
*[[Nikolai Vorontsov]]
*[[Augusts Voss]]
*[[Níkos Voútsis]]
*[[Mateja Vraničar Erman]]
*[[Franz Vranitzky]]
*[[Veronika Vrecionová]]
*[[Jānis Vucāns]]
*[[Aleksandar Vučić]]
*[[Filip Vujanović]]
*[[Dušan Vujović]]
*[[Draginja Vuksanović]]
*[[Aleksandar Vulin]]
*[[Paavo Väyrynen]]

== W ==
*[[Abdoulaye Wade]]
*[[Sahra Wagenknecht]]
*[[Thomas Waitz]]
*[[Werner Walde]]
*[[Kurt Waldheim]]
*[[Lech Wałęsa]]
*[[Ben Wallace (poliitik)|Ben Wallace]]
*[[George Wallace]]
*[[Henry A. Wallace]]
*[[Stefan Wallin]]
*[[Sinuhe Wallinheimo]]
*[[Margot Wallström]]
*[[Maria Walsh]]
*[[Tim Walz]]
*[[Manfred Walther]]
*[[Mike Waltz]]
*[[Nicolai Wammen]]
*[[Paul Wandel]]
*[[Marco Wanderwitz]]
*[[Wang Wentao]]
*[[Wang Yi]]
*[[Khandu Wangchuk]]
*[[Baron Waqa]]
*[[Tor Mikkel Wara]]
*[[Jörgen Warborn]]
*[[Herbert Warnke]]
*[[Raphael Warnock]]
*[[Elizabeth Warren]]
*[[Witold Waszczykowski]]
*[[Halina Wawzyniak]]
*[[George Weah]]
*[[Manfred Weber]]
*[[Paula Mae Weekes]]
*[[Oliver Wehner]]
*[[Wei Fenghe]]
*[[Alice Weidel]]
*[[Ezer Weizmann]]
*[[Richard von Weizsäcker]]
*[[Anders Wenström]]
*[[Alberto Weretilneck]]
*[[Lea Wermelin]]
*[[Guido Westerwelle]]
*[[Wen Jiabao]]
*[[Mark White]]
*[[Roger Wicker]]
*[[Ranil Wickremesinghe]]
*[[Ulla-Maj Wideroos]]
*[[Eveline Widmer-Schlumpf]]
*[[Sarah Wiener]]
*[[Joeri Wiersma]]
*[[Geert Wilders]]
*[[Eliud Williams]]
*[[Rodney Williams]]
*[[Gavin Williamson]]
*[[Kåre Willoch]]
*[[Sophie Wilmès]]
*[[Win Myint]]
*[[Iuliu Winkler]]
*[[Otto Winzer]]
*[[Isabel Wiseler-Lima]]
*[[Volker Wissing]]
*[[Elżbieta Witek]]
*[[Girma Wolde-Giorgis]]
*[[Penny Wong]]
*[[Aldona Wos]]
*[[Michał Woś]]
*[[Klaus Wowereit]]
*[[Christian Wulff]]
*[[Hella Wuolijoki]]
*[[Matti Wuori]]
*[[Ingegerd Wärnersson]]
*[[Kurt Wünsche]]
*[[Hendrik Wüst]]

== Ä ==
*[[Lasse Äikäs]]
*[[Heydər Əliyev]]
*[[İlham Əliyev]]
*[[Əli Əsədov]]

== Ö ==
*[[Lembit Öpik]]
*[[Össur Skarphéðinsson]]
*[[Cem Özdemir]]
*[[Mahinur Özdemir]]
*[[Özgür Özel]]
*[[Mahmut Özer]]
*[[Aydan Özoğuz]]

==Ü==
*[[Danijar Üsönov]]

==X==
*[[Olta Xhaçka]]
*[[Talat Xhaferi]]
*[[Xi Jinping]]
*[[Xie Juezai]]

==Y==
*[[Halimah Yacob]]
*[[Rāmvaraṇ Yādav]]
*[[Tokuo Yamashita]]
*[[Abdulla Yameen]]
*[[Philémon Yang]]
*[[Timothy Yang]]
*[[Yan Jiagan]]
*[[Umaru Yar'Adua]]
*[[Muhyiddin Yassin]]
*[[Mansur Yavaş]]
*[[Hannah Yeoh]]
*[[Ali Yerlikaya]]
*[[Hamza Yerlikaya]]
*[[Dilan Yeşilgöz-Zegerius]]
*[[Anders Ygeman]] 
*[[Binali Yıldırım]]
*[[Cevdet Yılmaz]]
*[[İsmet Yılmaz]]
*[[Mesut Yılmaz]]
*[[Toivo Yläjärvi]]
*[[Pascal Yoadimnadji]]
*[[Yoon Suk-yeol]]
*[[Colville Young]]
*[[Adoum Younousmi]]
*[[Susilo Bambang Yudhoyono]]
*[[İbrahim Yumaklı]]
*[[Figen Yüksekdağ]]

[[Kategooria:Poliitikud]]
[[Kategooria:Biograafiate loendid]]
[[Kategooria:Välismaa loendid]]</text>
      <sha1>1wf9lmhkhqx5gj42s491fp27qkk3uln</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Blanšeerimine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>10870</id>
    <revision>
      <id>7184521</id>
      <parentid>5631812</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T12:50:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37505-71</username>
        <id>232679</id>
      </contributor>
      <comment>Eemaldasin tarbetu sõna. Vesi kas keeb või ei kee, &quot;vulisedes keemine&quot; on rohkem proosateksti väljend, jätame Wikipeedia ikkagi faktide jaoks.</comment>
      <origin>7184521</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2310" sha1="enj2eu3isi15dsan6xt8bmavr3zvx4f" xml:space="preserve">[[File:blanching.jpg|thumb|Roheliste ubade blanšeerimise esimene etapp]]
[[File:blanched pistachios.jpg|thumb|Värskelt blanšeeritud pistaatsiapähklid magustoidu valmistaiseks]]
[[File:blanched almonds.jpg|thumb|Blanšeeritud mandlid]]
'''Blanšeerimine''' ([[prantsuse keel]]es ''blanchir'' “valgendama”) on toiduainete (enamasti [[puuviljad|puu-]] ja [[köögiviljad|köögiviljade]], samuti mõnda liiki [[kala]]) lühiajaline (mõnekümnest sekundist mõne minutini) töötlemine (&quot;kuumehmatamine&quot;) keeva vee või auruga ning järgnev külma vee all kastmine keemisprotsessi kiireks peatamiseks.

==Eesmärk==

Blanšeerimise eesmärgiks võib olla erksa värvuse ja värske maitse säilitamine ([[lillkapsas]], [[harilik aeduba|aeduba]], [[spargelkapsas]]), koore eemaldamise hõlbustamine ([[tomatid]], [[mandel|mandlid]], [[virsik|virskud]]), toiduaine pehmendamine enne praadimist, toorelt serveeritavate toiduainete osaline pehmendamine ([[porgand]], [[spargelkapsas|spargel-]] ja [[lillkapsas]]) ning samade köögiviljade ettevalmistav pehmendamine enne [[külmutamine|sügavkülmutamist]]. [[õun|Õunu]] ja [[pirn|pirne]] blanšeeritakse ka enne [[toiduainete kuivatamine|kuivatamist]], et nad tumedaks ei muutuks.

==Meetod==

Blanšeerimiseks tuleb ajada [[vesi]] suuremas keedunõus keema, lisada vastavad toiduained ning lasta neil lühikest aega keeda (umbes 30 sekundit), kuid näiteks [[tomat|tomatitele]] piisab koore lahtilöömiseks juba 20 sekundist. Seejärel tõsta toiduained [[vahukulp|vahukulbiga]] [[sõel|sõelale]] ja jahutada kiiresti külma voolava vee all, et peatada edasine pehmenemine. 

Oluline on korraga panna vette vaid niipalju toiduaineid, et keemisprotsess ei katkeks. Eriti mugav on tõsta blanšeeritavad toiduained vette suure sõela või [[Frittimisrest|frittimisrestiga]].

Külmutamiseks mõeldud köögivili tuleb enne [[külmutamine|külmutamist]] eriti hoolikalt kuivatada, et vältida jää tekkimist.

===Blanšeerimine kui taimekasvatuse termin===

Blanšeerimiseks nimetatakse ka taimekasvatustehnikat, mille abil hoitakse taime lehed valged või välditakse nende roheliseks muutumist, kasvatades neid täielikus pimeduses. Just see tööintensiivne protsess muudab [[belgia endiivia]] hinna niivõrd kõrgeks.

[[Kategooria:Toiduvalmistamine]]</text>
      <sha1>enj2eu3isi15dsan6xt8bmavr3zvx4f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sõlm</title>
    <ns>0</ns>
    <id>11409</id>
    <revision>
      <id>7184548</id>
      <parentid>7184494</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T14:19:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>Nõrgendab</comment>
      <origin>7184548</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3023" sha1="elyjlw1j3kjgbwgzd3yqy0zc41wkxqs" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib kinnitus- või kindlustusmeetodist. Sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Sõlm (täpsustus)]].}}
[[Pilt:SevillaMuseoNavalTorreDelOro10 retouched.jpg|pisi|Erinevad sõlmed]]
'''Sõlm''' on kinnitus- või kindlustusmeetod lineaarset materjali, nagu köis, sidudes või põimides. Põimitis võib koosneda ühest või mitmest jupist köiest, paelast, nöörist, rihmast või isegi ketist seotuna iseenda või mõne objekti külge.&lt;ref&gt;[https://archive.org/details/TheAshleyBookOfKnots The Ashley Book Of Knots] Internet Archive (inglise).&lt;/ref&gt;

Sõlm nõrgendab köit, suurim sõlmeta ja sõlmega köie tugevuste suhe on rehvisõlmel ainult 30%, soodisõlmel 45%, seasõral 65%, paalisõlmel 75% ja kahekordsel kalurisõlmel 79%.&lt;ref&gt;[https://eoceanic.com/sailing/tips/15/159/avoid_knots_as_they_reduce_the_breaking_strength_of_a_line/ Avoid knots, as they reduce the breaking strength of a line] eOceanic (inglise).&lt;/ref&gt;

Tuntakse tuhandeid erinevaid sõlmi.&lt;ref&gt;[https://www.sciencefocus.com/science/how-many-different-types-of-knot-are-there How many different types of knot are there?] BBC (inglise).&lt;/ref&gt;

On leitud 17 000 aasta vanuseid sõlmi, kuid arvatakse et sõlmed olid tuntud palju varem.&lt;ref&gt;[https://www.paracordplanet.com/blog/a-selective-history-of-knots-and-rope/ A Selective History of Knots and Rope] Paracord Planet (inglise).&lt;/ref&gt;

==Erinevaid sõlmi==
===Aasa moodustavad sõlmed===
[[Fail:Palstek innen.jpg|pisi|Paalisõlm]]
Mõned haaravad sõlmed võimaldavad teha reguleeritava pikkusega aasasid.
*[[Austria juhisõlm]]
*[[Paalisõlm]] ehk [[surmasõlm]]
*[[Vahemehe sõlm]]
*[[Ülekäesõlm|Ülekäeaas ehk juhisõlm]]
*[[Ülekäesõlm koos tõmbeaasaga|Ülekäeaas koos tõmbeaasaga]]

===Sõlmed köite ühendamiseks===
[[Pilt:Rehvisõlm.jpg|pisi|[[Rehvisõlm]] ja rehvisõlm aasadega]]
[[Fail:Schotstek rechts.jpg|pisi|Soodisõlm]]
*[[Kalurisõlm]]
*[[Rehvisõlm]]
*[[Soodisõlm]]

===Haaravad sõlmed===
* [[Haarav sõlm]]
* [[Jääpurikasõlm]]
* [[Klemheist]]

===Sõlmed lintidel===

===Julgestus/laskumissõlmed===
* [[Gardasõlm]]
* [[Seasõrg]] ehk vebling
* [[UIAA sõlm]] ehk Itaalia ehk tuletõrjuja sõlm

===Muud sõlmed===
[[Fail:EdioHalveknoop.jpg|pisi|Lihtsõlm]]
* [[Haagisõlm]]
* [[Isteaas]]
* [[Köie puhtimine]]
* [[Malspiigisõlm]]
* [[Rinnaside]]
* [[Silmus]]
* [[Sõlmed lintidel]]
* [[Topisõlm]]
* [[Vargasõlm]]
* [[Lihtsõlm|Ülekäe- ehk lihtsõlm]]

==Vaata ka==
{{Vikitsitaadid}}
* [[Sõlmkiri]]
* [[Topoloogia]]
* [[Sõlmeteooria]]

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* Pawson, D. 2005. ''Sõlmed'' ISBN 9985-62-335-5
* Soles, C. 2004. ''The Outdoor Knots Book (Mountaineers Outdoor Basics)'' ISBN 0-89886-962-5
* Raleigh, D. 1998. ''Knots &amp; Ropes for Climbers'' ISBN 0-8117-2871-4
* Luebben, C. 1998. ''How to Climb: Knots for Climbers'' ISBN 0-934641-58-7
* [[Jaan Künnap|Künnap, J.]] ''Sõlmed ja pleisid''. 2016. ISBN 9789949388738

[[Kategooria:Sõlmed| ]]
[[Kategooria:Kinnitusvahendid]]
[[Kategooria:Merendus]]</text>
      <sha1>elyjlw1j3kjgbwgzd3yqy0zc41wkxqs</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184552</id>
      <parentid>7184548</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T14:41:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>Need arvud on eri allikates väga erinevad, kuid need umbes vastavad nendele arvudele mõnedes teistes allikates</comment>
      <origin>7184552</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2910" sha1="2xghplq8wurfh3rh3gn77c2c4dz52k0" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib kinnitus- või kindlustusmeetodist. Sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Sõlm (täpsustus)]].}}
[[Pilt:SevillaMuseoNavalTorreDelOro10 retouched.jpg|pisi|Erinevad sõlmed]]
'''Sõlm''' on kinnitus- või kindlustusmeetod lineaarset materjali, nagu köis, sidudes või põimides. Põimitis võib koosneda ühest või mitmest jupist köiest, paelast, nöörist, rihmast või isegi ketist seotuna iseenda või mõne objekti külge.&lt;ref&gt;[https://archive.org/details/TheAshleyBookOfKnots The Ashley Book Of Knots] Internet Archive (inglise).&lt;/ref&gt;

Sõlm nõrgendab köit, sõlmeta ja sõlmega köie tugevuste suhe on mõnel hinnangul rehvisõlmel ja soodisõlmel 50%, paalisõlmel 60% ning kalurisõlmel 65%.&lt;ref&gt;[https://igkt-solent.co.uk/knot-strength-chart/ Knot Strength Chart] Solent Branch (inglise).&lt;/ref&gt;

Tuntakse tuhandeid erinevaid sõlmi.&lt;ref&gt;[https://www.sciencefocus.com/science/how-many-different-types-of-knot-are-there How many different types of knot are there?] BBC (inglise).&lt;/ref&gt;

On leitud 17 000 aasta vanuseid sõlmi, kuid arvatakse et sõlmed olid tuntud palju varem.&lt;ref&gt;[https://www.paracordplanet.com/blog/a-selective-history-of-knots-and-rope/ A Selective History of Knots and Rope] Paracord Planet (inglise).&lt;/ref&gt;

==Erinevaid sõlmi==
===Aasa moodustavad sõlmed===
[[Fail:Palstek innen.jpg|pisi|Paalisõlm]]
Mõned haaravad sõlmed võimaldavad teha reguleeritava pikkusega aasasid.
*[[Austria juhisõlm]]
*[[Paalisõlm]] ehk [[surmasõlm]]
*[[Vahemehe sõlm]]
*[[Ülekäesõlm|Ülekäeaas ehk juhisõlm]]
*[[Ülekäesõlm koos tõmbeaasaga|Ülekäeaas koos tõmbeaasaga]]

===Sõlmed köite ühendamiseks===
[[Pilt:Rehvisõlm.jpg|pisi|[[Rehvisõlm]] ja rehvisõlm aasadega]]
[[Fail:Schotstek rechts.jpg|pisi|Soodisõlm]]
*[[Kalurisõlm]]
*[[Rehvisõlm]]
*[[Soodisõlm]]

===Haaravad sõlmed===
* [[Haarav sõlm]]
* [[Jääpurikasõlm]]
* [[Klemheist]]

===Sõlmed lintidel===

===Julgestus/laskumissõlmed===
* [[Gardasõlm]]
* [[Seasõrg]] ehk vebling
* [[UIAA sõlm]] ehk Itaalia ehk tuletõrjuja sõlm

===Muud sõlmed===
[[Fail:EdioHalveknoop.jpg|pisi|Lihtsõlm]]
* [[Haagisõlm]]
* [[Isteaas]]
* [[Köie puhtimine]]
* [[Malspiigisõlm]]
* [[Rinnaside]]
* [[Silmus]]
* [[Sõlmed lintidel]]
* [[Topisõlm]]
* [[Vargasõlm]]
* [[Lihtsõlm|Ülekäe- ehk lihtsõlm]]

==Vaata ka==
{{Vikitsitaadid}}
* [[Sõlmkiri]]
* [[Topoloogia]]
* [[Sõlmeteooria]]

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* Pawson, D. 2005. ''Sõlmed'' ISBN 9985-62-335-5
* Soles, C. 2004. ''The Outdoor Knots Book (Mountaineers Outdoor Basics)'' ISBN 0-89886-962-5
* Raleigh, D. 1998. ''Knots &amp; Ropes for Climbers'' ISBN 0-8117-2871-4
* Luebben, C. 1998. ''How to Climb: Knots for Climbers'' ISBN 0-934641-58-7
* [[Jaan Künnap|Künnap, J.]] ''Sõlmed ja pleisid''. 2016. ISBN 9789949388738

[[Kategooria:Sõlmed| ]]
[[Kategooria:Kinnitusvahendid]]
[[Kategooria:Merendus]]</text>
      <sha1>2xghplq8wurfh3rh3gn77c2c4dz52k0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184553</id>
      <parentid>7184552</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T14:43:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>See umbes vastab nendele numbritele muudes allikates</comment>
      <origin>7184553</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2996" sha1="39iw2k0no5y3oukeh1nmzporsgwbrkb" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib kinnitus- või kindlustusmeetodist. Sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Sõlm (täpsustus)]].}}
[[Pilt:SevillaMuseoNavalTorreDelOro10 retouched.jpg|pisi|Erinevad sõlmed]]
'''Sõlm''' on kinnitus- või kindlustusmeetod lineaarset materjali, nagu köis, sidudes või põimides. Põimitis võib koosneda ühest või mitmest jupist köiest, paelast, nöörist, rihmast või isegi ketist seotuna iseenda või mõne objekti külge.&lt;ref&gt;[https://archive.org/details/TheAshleyBookOfKnots The Ashley Book Of Knots] Internet Archive (inglise).&lt;/ref&gt;

Sõlm nõrgendab köit, sõlmeta ja sõlmega köie tugevuste suhe on ühel hinnangul rehvisõlmel ja soodisõlmel 50%, paalisõlmel 60% ja kalurisõlmel 65%.&lt;ref&gt;[https://eoceanic.com/sailing/tips/15/159/avoid_knots_as_they_reduce_the_breaking_strength_of_a_line/ Avoid knots, as they reduce the breaking strength of a line] eOceanic (inglise).&lt;/ref&gt;

Tuntakse tuhandeid erinevaid sõlmi.&lt;ref&gt;[https://www.sciencefocus.com/science/how-many-different-types-of-knot-are-there How many different types of knot are there?] BBC (inglise).&lt;/ref&gt;

On leitud 17 000 aasta vanuseid sõlmi, kuid arvatakse et sõlmed olid tuntud palju varem.&lt;ref&gt;[https://www.paracordplanet.com/blog/a-selective-history-of-knots-and-rope/ A Selective History of Knots and Rope] Paracord Planet (inglise).&lt;/ref&gt;

==Erinevaid sõlmi==
===Aasa moodustavad sõlmed===
[[Fail:Palstek innen.jpg|pisi|Paalisõlm]]
Mõned haaravad sõlmed võimaldavad teha reguleeritava pikkusega aasasid.
*[[Austria juhisõlm]]
*[[Paalisõlm]] ehk [[surmasõlm]]
*[[Vahemehe sõlm]]
*[[Ülekäesõlm|Ülekäeaas ehk juhisõlm]]
*[[Ülekäesõlm koos tõmbeaasaga|Ülekäeaas koos tõmbeaasaga]]

===Sõlmed köite ühendamiseks===
[[Pilt:Rehvisõlm.jpg|pisi|[[Rehvisõlm]] ja rehvisõlm aasadega]]
[[Fail:Schotstek rechts.jpg|pisi|Soodisõlm]]
*[[Kalurisõlm]]
*[[Rehvisõlm]]
*[[Soodisõlm]]

===Haaravad sõlmed===
* [[Haarav sõlm]]
* [[Jääpurikasõlm]]
* [[Klemheist]]

===Sõlmed lintidel===

===Julgestus/laskumissõlmed===
* [[Gardasõlm]]
* [[Seasõrg]] ehk vebling
* [[UIAA sõlm]] ehk Itaalia ehk tuletõrjuja sõlm

===Muud sõlmed===
[[Fail:EdioHalveknoop.jpg|pisi|Lihtsõlm]]
* [[Haagisõlm]]
* [[Isteaas]]
* [[Köie puhtimine]]
* [[Malspiigisõlm]]
* [[Rinnaside]]
* [[Silmus]]
* [[Sõlmed lintidel]]
* [[Topisõlm]]
* [[Vargasõlm]]
* [[Lihtsõlm|Ülekäe- ehk lihtsõlm]]

==Vaata ka==
{{Vikitsitaadid}}
* [[Sõlmkiri]]
* [[Topoloogia]]
* [[Sõlmeteooria]]

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* Pawson, D. 2005. ''Sõlmed'' ISBN 9985-62-335-5
* Soles, C. 2004. ''The Outdoor Knots Book (Mountaineers Outdoor Basics)'' ISBN 0-89886-962-5
* Raleigh, D. 1998. ''Knots &amp; Ropes for Climbers'' ISBN 0-8117-2871-4
* Luebben, C. 1998. ''How to Climb: Knots for Climbers'' ISBN 0-934641-58-7
* [[Jaan Künnap|Künnap, J.]] ''Sõlmed ja pleisid''. 2016. ISBN 9789949388738

[[Kategooria:Sõlmed| ]]
[[Kategooria:Kinnitusvahendid]]
[[Kategooria:Merendus]]</text>
      <sha1>39iw2k0no5y3oukeh1nmzporsgwbrkb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184555</id>
      <parentid>7184553</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T14:45:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>Viide</comment>
      <origin>7184555</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2907" sha1="brbb36xptuptj1ptfuwd9crgzb3nf9m" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib kinnitus- või kindlustusmeetodist. Sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Sõlm (täpsustus)]].}}
[[Pilt:SevillaMuseoNavalTorreDelOro10 retouched.jpg|pisi|Erinevad sõlmed]]
'''Sõlm''' on kinnitus- või kindlustusmeetod lineaarset materjali, nagu köis, sidudes või põimides. Põimitis võib koosneda ühest või mitmest jupist köiest, paelast, nöörist, rihmast või isegi ketist seotuna iseenda või mõne objekti külge.&lt;ref&gt;[https://archive.org/details/TheAshleyBookOfKnots The Ashley Book Of Knots] Internet Archive (inglise).&lt;/ref&gt;

Sõlm nõrgendab köit, sõlmeta ja sõlmega köie tugevuste suhe on ühel hinnangul rehvisõlmel ja soodisõlmel 50%, paalisõlmel 60% ja kalurisõlmel 65%.&lt;ref&gt;[https://igkt-solent.co.uk/knot-strength-chart/ Knot Strength Chart] Solent Branch (inglise).&lt;/ref&gt;

Tuntakse tuhandeid erinevaid sõlmi.&lt;ref&gt;[https://www.sciencefocus.com/science/how-many-different-types-of-knot-are-there How many different types of knot are there?] BBC (inglise).&lt;/ref&gt;

On leitud 17 000 aasta vanuseid sõlmi, kuid arvatakse et sõlmed olid tuntud palju varem.&lt;ref&gt;[https://www.paracordplanet.com/blog/a-selective-history-of-knots-and-rope/ A Selective History of Knots and Rope] Paracord Planet (inglise).&lt;/ref&gt;

==Erinevaid sõlmi==
===Aasa moodustavad sõlmed===
[[Fail:Palstek innen.jpg|pisi|Paalisõlm]]
Mõned haaravad sõlmed võimaldavad teha reguleeritava pikkusega aasasid.
*[[Austria juhisõlm]]
*[[Paalisõlm]] ehk [[surmasõlm]]
*[[Vahemehe sõlm]]
*[[Ülekäesõlm|Ülekäeaas ehk juhisõlm]]
*[[Ülekäesõlm koos tõmbeaasaga|Ülekäeaas koos tõmbeaasaga]]

===Sõlmed köite ühendamiseks===
[[Pilt:Rehvisõlm.jpg|pisi|[[Rehvisõlm]] ja rehvisõlm aasadega]]
[[Fail:Schotstek rechts.jpg|pisi|Soodisõlm]]
*[[Kalurisõlm]]
*[[Rehvisõlm]]
*[[Soodisõlm]]

===Haaravad sõlmed===
* [[Haarav sõlm]]
* [[Jääpurikasõlm]]
* [[Klemheist]]

===Sõlmed lintidel===

===Julgestus/laskumissõlmed===
* [[Gardasõlm]]
* [[Seasõrg]] ehk vebling
* [[UIAA sõlm]] ehk Itaalia ehk tuletõrjuja sõlm

===Muud sõlmed===
[[Fail:EdioHalveknoop.jpg|pisi|Lihtsõlm]]
* [[Haagisõlm]]
* [[Isteaas]]
* [[Köie puhtimine]]
* [[Malspiigisõlm]]
* [[Rinnaside]]
* [[Silmus]]
* [[Sõlmed lintidel]]
* [[Topisõlm]]
* [[Vargasõlm]]
* [[Lihtsõlm|Ülekäe- ehk lihtsõlm]]

==Vaata ka==
{{Vikitsitaadid}}
* [[Sõlmkiri]]
* [[Topoloogia]]
* [[Sõlmeteooria]]

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* Pawson, D. 2005. ''Sõlmed'' ISBN 9985-62-335-5
* Soles, C. 2004. ''The Outdoor Knots Book (Mountaineers Outdoor Basics)'' ISBN 0-89886-962-5
* Raleigh, D. 1998. ''Knots &amp; Ropes for Climbers'' ISBN 0-8117-2871-4
* Luebben, C. 1998. ''How to Climb: Knots for Climbers'' ISBN 0-934641-58-7
* [[Jaan Künnap|Künnap, J.]] ''Sõlmed ja pleisid''. 2016. ISBN 9789949388738

[[Kategooria:Sõlmed| ]]
[[Kategooria:Kinnitusvahendid]]
[[Kategooria:Merendus]]</text>
      <sha1>brbb36xptuptj1ptfuwd9crgzb3nf9m</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184605</id>
      <parentid>7184555</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T15:44:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>Kuna</comment>
      <origin>7184605</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2988" sha1="jeg4vsennmw6p259pf3hnya93vjxjdg" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib kinnitus- või kindlustusmeetodist. Sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Sõlm (täpsustus)]].}}
[[Pilt:SevillaMuseoNavalTorreDelOro10 retouched.jpg|pisi|Erinevad sõlmed]]
'''Sõlm''' on kinnitus- või kindlustusmeetod lineaarset materjali, nagu köis, sidudes või põimides. Põimitis võib koosneda ühest või mitmest jupist köiest, paelast, nöörist, rihmast või isegi ketist seotuna iseenda või mõne objekti külge.&lt;ref&gt;[https://archive.org/details/TheAshleyBookOfKnots The Ashley Book Of Knots] Internet Archive (inglise).&lt;/ref&gt;

Sõlm nõrgendab köit, kuna nurga all ei ole kõigil köie kiududel ühesugust koormust. Sõlmeta ja sõlmega köie tugevuste tõenäoline suhe on ühel hinnangul rehvisõlmel ja soodisõlmel 50%, paalisõlmel 60% ning kalurisõlmel 65%.&lt;ref&gt;[https://igkt-solent.co.uk/knot-strength-chart/ Knot Strength Chart] Solent Branch (inglise).&lt;/ref&gt;

Tuntakse tuhandeid erinevaid sõlmi.&lt;ref&gt;[https://www.sciencefocus.com/science/how-many-different-types-of-knot-are-there How many different types of knot are there?] BBC (inglise).&lt;/ref&gt;

On leitud 17 000 aasta vanuseid sõlmi, kuid arvatakse et sõlmed olid tuntud palju varem.&lt;ref&gt;[https://www.paracordplanet.com/blog/a-selective-history-of-knots-and-rope/ A Selective History of Knots and Rope] Paracord Planet (inglise).&lt;/ref&gt;

==Erinevaid sõlmi==
===Aasa moodustavad sõlmed===
[[Fail:Palstek innen.jpg|pisi|Paalisõlm]]
Mõned haaravad sõlmed võimaldavad teha reguleeritava pikkusega aasasid.
*[[Austria juhisõlm]]
*[[Paalisõlm]] ehk [[surmasõlm]]
*[[Vahemehe sõlm]]
*[[Ülekäesõlm|Ülekäeaas ehk juhisõlm]]
*[[Ülekäesõlm koos tõmbeaasaga|Ülekäeaas koos tõmbeaasaga]]

===Sõlmed köite ühendamiseks===
[[Pilt:Rehvisõlm.jpg|pisi|[[Rehvisõlm]] ja rehvisõlm aasadega]]
[[Fail:Schotstek rechts.jpg|pisi|Soodisõlm]]
*[[Kalurisõlm]]
*[[Rehvisõlm]]
*[[Soodisõlm]]

===Haaravad sõlmed===
* [[Haarav sõlm]]
* [[Jääpurikasõlm]]
* [[Klemheist]]

===Sõlmed lintidel===

===Julgestus/laskumissõlmed===
* [[Gardasõlm]]
* [[Seasõrg]] ehk vebling
* [[UIAA sõlm]] ehk Itaalia ehk tuletõrjuja sõlm

===Muud sõlmed===
[[Fail:EdioHalveknoop.jpg|pisi|Lihtsõlm]]
* [[Haagisõlm]]
* [[Isteaas]]
* [[Köie puhtimine]]
* [[Malspiigisõlm]]
* [[Rinnaside]]
* [[Silmus]]
* [[Sõlmed lintidel]]
* [[Topisõlm]]
* [[Vargasõlm]]
* [[Lihtsõlm|Ülekäe- ehk lihtsõlm]]

==Vaata ka==
{{Vikitsitaadid}}
* [[Sõlmkiri]]
* [[Topoloogia]]
* [[Sõlmeteooria]]

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* Pawson, D. 2005. ''Sõlmed'' ISBN 9985-62-335-5
* Soles, C. 2004. ''The Outdoor Knots Book (Mountaineers Outdoor Basics)'' ISBN 0-89886-962-5
* Raleigh, D. 1998. ''Knots &amp; Ropes for Climbers'' ISBN 0-8117-2871-4
* Luebben, C. 1998. ''How to Climb: Knots for Climbers'' ISBN 0-934641-58-7
* [[Jaan Künnap|Künnap, J.]] ''Sõlmed ja pleisid''. 2016. ISBN 9789949388738

[[Kategooria:Sõlmed| ]]
[[Kategooria:Kinnitusvahendid]]
[[Kategooria:Merendus]]</text>
      <sha1>jeg4vsennmw6p259pf3hnya93vjxjdg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Baldone</title>
    <ns>0</ns>
    <id>12272</id>
    <revision>
      <id>7184926</id>
      <parentid>7094370</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:55:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184926</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4088" sha1="7bxo2c4m2n9wzkt6374d71i1ewodvyt" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Baldone
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Baldone
|  pilt = Rīgas_iela,_Baldone_(P91).jpg
|  pildiallkiri = Riia tänav Baldones
|  vapp = Baldone.png
|  vapi_link = [[Baldone vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke =  
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Baldone''' ([[saksa keel|saksa]] ''Baldohn'') on linn Lätis [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonnas]]. Baldone asub [[Riia]] kesklinnast 28 km kagus.

Sealne Baldone-80 puurauk on [[Baldone kihistu]] [[stratotüüp|stratotüübiks]]. Ka kihistu on nime saanud Baldone järgi.&lt;ref name=&quot;Geokogud&quot;&gt;{{Geokogud|374}} (vaadatud 07.04.2018)&lt;/ref&gt;

Baldones eristatakse järgmisi linnaosasid: Avoti, Kaķīši, Laiņi, Mežvidi ja Vanagkalni.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?id=0&amp;regionaID=0&amp;rajonaID=100003542&amp;veidi=pils%C4%93tas+da%C4%BCa&amp;nosaukDala=&amp;nosExact=false&amp;citataDala=false&amp;nosOficial=false&amp;nosNonAccent=false&amp;nosLGIAApproved=false&amp;sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; 

==Ajalugu==

Arheoloogiliste andmete põhjal oli Baldone ala asustatud juba kiviajal. Sealseid mineraalveeallikaid on esimest korda kirjalikult mainitud [[XV sajand]]il,&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.baldone.lv/lv/turisms/ko_piedzivot_baldone_/apskates_objekti_/seravots_kirzacina/ |vaadatud=2016-07-01 |arhiivimisaeg=2018-05-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180513022127/http://www.baldone.lv/lv/turisms/ko_piedzivot_baldone_/apskates_objekti_/seravots_kirzacina |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; asulat ennast aga [[XVII sajand]]il. Aastal [[1648]] rajati sinna mõis, mille juures hakkas tegutsema [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa]] alade vanim rauasulatustöökoda, kus valmistati muu seas ka ankruid ja naelu. [[XVIII sajand]]il tekkis sinna [[kuurort]]. Aastal [[1824]] valmis sealse luteri kiriku hoone.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.baldone.lv/lv/turisms/ko_piedzivot_baldone_/apskates_objekti_/baldones_baznica/ |vaadatud=2016-07-01 |arhiivimisaeg=2016-07-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160720020013/http://www.baldone.lv/lv/turisms/ko_piedzivot_baldone_/apskates_objekti_/baldones_baznica/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Aastal [[1901]] valmis Mickeviczite jahiloss, mille ümber rajati mitmete eksootiliste puuliikidega park.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.baldone.lv/lv/turisms/ko_piedzivot_baldone_/apskates_objekti_/balta_pils/ |vaadatud=2016-07-01 |arhiivimisaeg=2018-06-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180602082703/http://www.baldone.lv/lv/turisms/ko_piedzivot_baldone_/apskates_objekti_/balta_pils/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Aastal [[1950]] sai Baldonest [[alev]]. Linn aastast [[1991]].

Kuni 2009. aasta haldusreformini kuulus linn [[Riia rajoon]]i. Aastatel 2008–2021 oli linn [[Baldone piirkond|Baldone piirkonna]] keskus.

==Kaitstavad objektid==
Regionaalse kaitse all olevad muinsusmälestised on väävliallikas&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/90 Sēravots]&lt;/ref&gt; ja Baldone luteri kirik.&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/8486 Baldones luterāņu baznīca]&lt;/ref&gt;

Looduskaitse all on Baldone Valge lossi park, Baldone sanatooriumi park, Baldone luteri kiriku vaher, Viesuļi tamm, Sturme saar ja Kaibalase elupuud. Lisaks kasvab linnas veel 8 looduskaitsealust nimetut põlispuud.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==
&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 73 (1881)
* 307 (1935)
* 1846 (1959)
* 2843 (1970)
* 3183 (1979)
&lt;td&gt;
* 3987 (1989)
* 3549 (2000)
* 3897 (2011)
* 3670 (2021)
* 3771 (2026)
&lt;/table&gt;

&lt;gallery&gt;
Baldones sanatorijas administratīvā ēka 2007-10-14.jpg|Sanatooriumi haldushoone
Baldones Baltā pils 2000-03-05.jpg|Mickewiczite jahiloss
Baldone no Vanagkalna.jpg|Vaade linnale Vanagkalnsilt
Baldone church.jpg|Luteri kirik
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid==
{{commonskat}}
*[http://www.baldone.lv/ Baldone koduleht]

{{Läti linnad}}
{{Ķekava piirkond}}

[[Kategooria:Läti linnad]]
[[Kategooria:Ķekava piirkond]]</text>
      <sha1>7bxo2c4m2n9wzkt6374d71i1ewodvyt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184927</id>
      <parentid>7184926</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:56:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184927</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4065" sha1="0w4i6ovmy2n9fp8xot9frv7wtnhx1at" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Baldone
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Baldone
|  pilt = Rīgas_iela,_Baldone_(P91).jpg
|  pildiallkiri = Riia tänav Baldones
|  vapp = Baldone.png
|  vapi_link = [[Baldone vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke =  
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Baldone''' ([[saksa keel|saksa]] ''Baldohn'') on linn Lätis [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonnas]]. Baldone asub [[Riia]] kesklinnast 28 km kagus.

Sealne Baldone-80 puurauk on [[Baldone kihistu]] [[stratotüüp|stratotüübiks]]. Ka kihistu on nime saanud Baldone järgi.&lt;ref name=&quot;Geokogud&quot;&gt;{{Geokogud|374}} (vaadatud 07.04.2018)&lt;/ref&gt;

Baldone linnaosad on Avoti, Kaķīši, Laiņi, Mežvidi ja Vanagkalni.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?id=0&amp;regionaID=0&amp;rajonaID=100003542&amp;veidi=pils%C4%93tas+da%C4%BCa&amp;nosaukDala=&amp;nosExact=false&amp;citataDala=false&amp;nosOficial=false&amp;nosNonAccent=false&amp;nosLGIAApproved=false&amp;sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; 

==Ajalugu==

Arheoloogiliste andmete põhjal oli Baldone ala asustatud juba kiviajal. Sealseid mineraalveeallikaid on esimest korda kirjalikult mainitud [[XV sajand]]il,&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.baldone.lv/lv/turisms/ko_piedzivot_baldone_/apskates_objekti_/seravots_kirzacina/ |vaadatud=2016-07-01 |arhiivimisaeg=2018-05-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180513022127/http://www.baldone.lv/lv/turisms/ko_piedzivot_baldone_/apskates_objekti_/seravots_kirzacina |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; asulat ennast aga [[XVII sajand]]il. Aastal [[1648]] rajati sinna mõis, mille juures hakkas tegutsema [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa]] alade vanim rauasulatustöökoda, kus valmistati muu seas ka ankruid ja naelu. [[XVIII sajand]]il tekkis sinna [[kuurort]]. Aastal [[1824]] valmis sealse luteri kiriku hoone.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.baldone.lv/lv/turisms/ko_piedzivot_baldone_/apskates_objekti_/baldones_baznica/ |vaadatud=2016-07-01 |arhiivimisaeg=2016-07-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160720020013/http://www.baldone.lv/lv/turisms/ko_piedzivot_baldone_/apskates_objekti_/baldones_baznica/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Aastal [[1901]] valmis Mickeviczite jahiloss, mille ümber rajati mitmete eksootiliste puuliikidega park.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.baldone.lv/lv/turisms/ko_piedzivot_baldone_/apskates_objekti_/balta_pils/ |vaadatud=2016-07-01 |arhiivimisaeg=2018-06-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180602082703/http://www.baldone.lv/lv/turisms/ko_piedzivot_baldone_/apskates_objekti_/balta_pils/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Aastal [[1950]] sai Baldonest [[alev]]. Linn aastast [[1991]].

Kuni 2009. aasta haldusreformini kuulus linn [[Riia rajoon]]i. Aastatel 2008–2021 oli linn [[Baldone piirkond|Baldone piirkonna]] keskus.

==Kaitstavad objektid==
Regionaalse kaitse all olevad muinsusmälestised on väävliallikas&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/90 Sēravots]&lt;/ref&gt; ja Baldone luteri kirik.&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/8486 Baldones luterāņu baznīca]&lt;/ref&gt;

Looduskaitse all on Baldone Valge lossi park, Baldone sanatooriumi park, Baldone luteri kiriku vaher, Viesuļi tamm, Sturme saar ja Kaibalase elupuud. Lisaks kasvab linnas veel 8 looduskaitsealust nimetut põlispuud.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==
&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 73 (1881)
* 307 (1935)
* 1846 (1959)
* 2843 (1970)
* 3183 (1979)
&lt;td&gt;
* 3987 (1989)
* 3549 (2000)
* 3897 (2011)
* 3670 (2021)
* 3771 (2026)
&lt;/table&gt;

&lt;gallery&gt;
Baldones sanatorijas administratīvā ēka 2007-10-14.jpg|Sanatooriumi haldushoone
Baldones Baltā pils 2000-03-05.jpg|Mickewiczite jahiloss
Baldone no Vanagkalna.jpg|Vaade linnale Vanagkalnsilt
Baldone church.jpg|Luteri kirik
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid==
{{commonskat}}
*[http://www.baldone.lv/ Baldone koduleht]

{{Läti linnad}}
{{Ķekava piirkond}}

[[Kategooria:Läti linnad]]
[[Kategooria:Ķekava piirkond]]</text>
      <sha1>0w4i6ovmy2n9fp8xot9frv7wtnhx1at</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Trinidad</title>
    <ns>0</ns>
    <id>12814</id>
    <revision>
      <id>7184590</id>
      <parentid>5580955</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T15:10:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7184590</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1261" sha1="cneyor3ghus38khgdr01ssghhexxdcm" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib saarest Kariibi meres; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Trinidad (täpsustus)]]}}
{{Saar
| nimi         = Trinidad
| pilt         = Td-map-et.png
| pildiallkiri = Kaart
| veekogu      = [[Kariibi meri]]
| saarestik    = [[Väikesed Antillid]]
| pindala      = 
| pikkus       = 
| laius        = 
| rannajoone pikkus = 
| kõrgus            = 940
| kõrgeim koht      = [[Aripo mägi]]
| rahvaarv          = 
| asendikaardi pilt = Caribbean - Tobago.PNG
| osm = pind
}}
'''Trinidad''' on [[saar]] [[Kariibi meri|Kariibi meres]], kuulub [[Väikesed Antillid|Väikeste Antillide]] hulka. 

Trinidad paikneb [[Lõuna-Ameerika manner|Lõuna-Ameerika]] lähedal. Teda eraldavad sellest [[Mao Suu väin|Mao Suu]] ja [[Lohe Suu väin]]. 

Saare pindala on 4768 km². 

Trinidadi põhjaosas kõrguvad mäed ([[Põhjaahelik]]) ulatuvad üle 900 meetri. Kõrgeimad tipud on [[Aripo mägi]] (940 m) ja [[El Tucuche]] (936 m).

Trinidadi edelaosas asub maailma suurim [[asfalt|loodusliku asfaldi]] leiukoht, [[Pitchi asfaldijärv]].

Trinidad kuulub koos [[Tobago]] saarega [[Trinidad ja Tobago|Trinidadile ja Tobagole]].

[[Kategooria:Trinidadi ja Tobago saared]]
[[Kategooria:Kariibi mere saared]]
[[Kategooria:Lõuna-Ameerika saared]]</text>
      <sha1>cneyor3ghus38khgdr01ssghhexxdcm</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184661</id>
      <parentid>7184590</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T17:41:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7184661</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1251" sha1="8jvqv5x2kwoybk6gl8l07dktzvbo5gw" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib saarest Kariibi meres; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Trinidad (täpsustus)]]}}
{{Saar
| nimi         = Trinidad
| pilt         = Td-map-et.png
| pildiallkiri = Kaart
| veekogu      = [[Kariibi meri]]
| saarestik    = [[Väikesed Antillid]]
| pindala      = 
| pikkus       = 
| laius        = 
| rannajoone pikkus = 
| kõrgus            = 940
| kõrgeim koht      = [[Aripo mägi]]
| rahvaarv          = 
| asendikaart = Väikesed Antillid
| osm = pind
}}
'''Trinidad''' on [[saar]] [[Kariibi meri|Kariibi meres]], kuulub [[Väikesed Antillid|Väikeste Antillide]] hulka. 

Trinidad paikneb [[Lõuna-Ameerika manner|Lõuna-Ameerika]] lähedal. Teda eraldavad sellest [[Mao Suu väin|Mao Suu]] ja [[Lohe Suu väin]]. 

Saare pindala on 4768 km². 

Trinidadi põhjaosas kõrguvad mäed ([[Põhjaahelik]]) ulatuvad üle 900 meetri. Kõrgeimad tipud on [[Aripo mägi]] (940 m) ja [[El Tucuche]] (936 m).

Trinidadi edelaosas asub maailma suurim [[asfalt|loodusliku asfaldi]] leiukoht, [[Pitchi asfaldijärv]].

Trinidad kuulub koos [[Tobago]] saarega [[Trinidad ja Tobago|Trinidadile ja Tobagole]].

[[Kategooria:Trinidadi ja Tobago saared]]
[[Kategooria:Kariibi mere saared]]
[[Kategooria:Lõuna-Ameerika saared]]</text>
      <sha1>8jvqv5x2kwoybk6gl8l07dktzvbo5gw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184678</id>
      <parentid>7184661</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:02:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7184678</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1865" sha1="56p9m9zydpk1upkwp5rg21fsmmqur1s" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib saarest Kariibi meres; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Trinidad (täpsustus)]]}}
{{Saar
| nimi         = Trinidad
| pilt         = Td-map-et.png
| pildiallkiri = Kaart
| veekogu      = [[Kariibi meri]]
| saarestik    = [[Väikesed Antillid]]
| pindala      = 
| pikkus       = 
| laius        = 
| rannajoone pikkus = 
| kõrgus            = 940
| kõrgeim koht      = [[Aripo mägi]]
| rahvaarv          = 
| asendikaart = Väikesed Antillid
| osm = pind
}}
'''Trinidad''' on [[saar]] [[Kariibi meri|Kariibi mere]] lõunaosas. See kuulub [[Väikesed Antillid|Väikeste Antillide]] saarestikku ning moodustab koos [[Tobago]] saarega [[Trinidadi ja Tobago]] riigi põhiosa.

Trinidad paikneb [[Lõuna-Ameerika manner|Lõuna-Ameerika]] mandri kirderanniku lähedal. Saart eraldavad [[Venezuela]]st [[Mao Suu väin|Mao Suu]] väin lõunas ja [[Lohe Suu väin]] põhjas. 

Trinidadi pindala on 4768 km². Saar on umbes 80 km pikk ja kuni 59 km lai. See on Kariibi mere saartest pindalalt viies.

Saare põhjaosas paikneb [[Põhjaahelik]], mille kõrgeimad tipud on [[Aripo mägi|Aripo]] (940 m) ja [[El Tucuche]] (936 m). Kesk- ja lõunaosas vahelduvad madalikud, künklikud alad ja tasandikud. Trinidadi pikim jõgi on [[Ortoire jõgi|Ortoire]].

Trinidadi kliima on troopiline ning saart katavad ulatuslikud vihmametsad, mangroovimetsad ja sood. Lõuna-Ameerika läheduse tõttu on saare taimestik ja loomastik mandrilise päritoluga ning liigirikkam kui enamikul [[Kariibi mere saared|Kariibi mere saartel]].

Trinidadi edelaosas asub [[Pitchi asfaldijärv]], mis on maailma suurim looduslik asfaldijärv.

Suurem osa Trinidadi elanikkonnast elab saare lääneosas, kus paikneb ka riigi pealinn [[Port of Spain]].

[[Kategooria:Trinidadi ja Tobago saared]]
[[Kategooria:Kariibi mere saared]]
[[Kategooria:Lõuna-Ameerika saared]]</text>
      <sha1>56p9m9zydpk1upkwp5rg21fsmmqur1s</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184688</id>
      <parentid>7184678</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:10:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7184688</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1864" sha1="0dm6yxkghvcx4ppb7or09nmomjw4j8g" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib saarest Kariibi meres; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Trinidad (täpsustus)]]}}
{{Saar
| nimi         = Trinidad
| pilt         = Td-map-et.png
| pildiallkiri = Kaart
| veekogu      = [[Kariibi meri]]
| saarestik    = [[Väikesed Antillid]]
| pindala      = 
| pikkus       = 
| laius        = 
| rannajoone pikkus = 
| kõrgus            = 940
| kõrgeim koht      = [[Aripo mägi]]
| rahvaarv          = 
| asendikaart = Väikesed Antillid
| osm = pind
}}
'''Trinidad''' on [[saar]] [[Kariibi meri|Kariibi mere]] lõunaosas. See kuulub [[Väikesed Antillid|Väikeste Antillide]] saarestikku ning moodustab koos [[Tobago]] saarega [[Trinidad ja Tobago]] riigi põhiosa.

Trinidad paikneb [[Lõuna-Ameerika manner|Lõuna-Ameerika]] mandri kirderanniku lähedal. Saart eraldavad [[Venezuela]]st [[Mao Suu väin|Mao Suu]] väin lõunas ja [[Lohe Suu väin]] põhjas. 

Trinidadi pindala on 4768 km². Saar on umbes 80 km pikk ja kuni 59 km lai. See on Kariibi mere saartest pindalalt viies.

Saare põhjaosas paikneb [[Põhjaahelik]], mille kõrgeimad tipud on [[Aripo mägi|Aripo]] (940 m) ja [[El Tucuche]] (936 m). Kesk- ja lõunaosas vahelduvad madalikud, künklikud alad ja tasandikud. Trinidadi pikim jõgi on [[Ortoire jõgi|Ortoire]].

Trinidadi kliima on troopiline ning saart katavad ulatuslikud vihmametsad, mangroovimetsad ja sood. Lõuna-Ameerika läheduse tõttu on saare taimestik ja loomastik mandrilise päritoluga ning liigirikkam kui enamikul [[Kariibi mere saared|Kariibi mere saartel]].

Trinidadi edelaosas asub [[Pitchi asfaldijärv]], mis on maailma suurim looduslik asfaldijärv.

Suurem osa Trinidadi elanikkonnast elab saare lääneosas, kus paikneb ka riigi pealinn [[Port of Spain]].

[[Kategooria:Trinidadi ja Tobago saared]]
[[Kategooria:Kariibi mere saared]]
[[Kategooria:Lõuna-Ameerika saared]]</text>
      <sha1>0dm6yxkghvcx4ppb7or09nmomjw4j8g</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184695</id>
      <parentid>7184688</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:16:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7184695</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1820" sha1="po6h2tdcnfxf8pin412jn4akam7v137" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib saarest Kariibi meres; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Trinidad (täpsustus)]]}}
{{Saar
| nimi         = Trinidad
| pilt         = Td-map-et.png
| pildiallkiri = Kaart
| veekogu      = [[Kariibi meri]]
| saarestik    = [[Väikesed Antillid]]
| pindala      = 
| pikkus       = 
| laius        = 
| rannajoone pikkus = 
| kõrgus            = 940
| kõrgeim koht      = [[Aripo mägi]]
| rahvaarv          = 
| asendikaart = Väikesed Antillid
| osm = pind
}}
'''Trinidad''' on [[saar]] [[Kariibi meri|Kariibi mere]] lõunaosas. See kuulub [[Väikesed Antillid|Väikeste Antillide]] saarestikku ning moodustab koos [[Tobago]] saarega [[Trinidad ja Tobago]] riigi põhiosa.

Trinidad paikneb [[Lõuna-Ameerika manner|Lõuna-Ameerika]] mandri kirderanniku lähedal. Saart eraldavad [[Venezuela]]st [[Mao Suu väin|Mao Suu]] väin lõunas ja [[Lohe Suu väin]] põhjas. 

Trinidadi pindala on 4768 km². See on Kariibi mere saartest pindalalt viies.

Saare põhjaosas paikneb [[Põhjaahelik]], mille kõrgeimad tipud on [[Aripo mägi|Aripo]] (940 m) ja [[El Tucuche]] (936 m). Kesk- ja lõunaosas vahelduvad madalikud, künklikud alad ja tasandikud. Trinidadi pikim jõgi on [[Ortoire jõgi|Ortoire]].

Trinidadi kliima on troopiline ning saart katavad ulatuslikud vihmametsad, mangroovimetsad ja sood. Lõuna-Ameerika läheduse tõttu on saare taimestik ja loomastik mandrilise päritoluga ning liigirikkam kui enamikul [[Kariibi mere saared|Kariibi mere saartel]].

Trinidadi edelaosas asub [[Pitchi asfaldijärv]], mis on maailma suurim looduslik asfaldijärv.

Suurem osa Trinidadi elanikkonnast elab saare lääneosas, kus paikneb ka riigi pealinn [[Port of Spain]].

[[Kategooria:Trinidadi ja Tobago saared]]
[[Kategooria:Kariibi mere saared]]
[[Kategooria:Lõuna-Ameerika saared]]</text>
      <sha1>po6h2tdcnfxf8pin412jn4akam7v137</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184704</id>
      <parentid>7184695</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:38:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7184704</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1854" sha1="49j7ggpwes36n8fsujziraebazwlz81" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib saarest Kariibi meres; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Trinidad (täpsustus)]]}}
{{Saar
| nimi         = Trinidad
| pilt         = Td-map-et.png
| pildiallkiri = Kaart
| veekogu      = [[Kariibi meri]]
| saarestik    = [[Väikesed Antillid]]
| pindala      = 
| pikkus       = 
| laius        = 
| rannajoone pikkus = 
| kõrgus            = 940
| kõrgeim koht      = [[Aripo mägi]]
| rahvaarv          = 
| asendikaart = Väikesed Antillid
| osm = pind
}}
'''Trinidad''' on [[saar]] [[Kariibi meri|Kariibi mere]] lõunaosas. See kuulub [[Väikesed Antillid|Väikeste Antillide]] saarestikku ning moodustab koos [[Tobago]] saarega [[Trinidad ja Tobago]] riigi põhiosa.

Trinidad paikneb [[Lõuna-Ameerika manner|Lõuna-Ameerika]] mandri kirderanniku lähedal. Saart eraldavad [[Venezuela]]st [[Mao Suu väin|Mao Suu]] väin lõunas ja [[Lohe Suu väin]] põhjas. 

Trinidadi pindala on 4768 km². See on Kariibi mere saartest pindalalt viies.

Saare põhjaosas paikneb [[Põhjaahelik]], mille kõrgeimad tipud on [[Aripo mägi|Aripo]] (940 m) ja [[El Tucuche]] (936 m). Kesk- ja lõunaosas vahelduvad madalikud, künklikud alad ja tasandikud. Trinidadi pikim jõgi on [[Ortoire jõgi|Ortoire]].

Trinidadi [[kliima]] on [[Troopiline kliima|troopiline]] ning saart katavad ulatuslikud [[vihmamets]]ad, [[mangroov]]imetsad ja sood. Lõuna-Ameerika läheduse tõttu on saare taimestik ja loomastik mandrilise päritoluga ning liigirikkam kui enamikul [[Kariibi mere saared|Kariibi mere saartel]].

Trinidadi edelaosas asub [[Pitchi asfaldijärv]], mis on maailma suurim looduslik asfaldijärv.

Suurem osa Trinidadi elanikkonnast elab saare lääneosas, kus paikneb ka riigi pealinn [[Port of Spain]].

[[Kategooria:Trinidadi ja Tobago saared]]
[[Kategooria:Kariibi mere saared]]
[[Kategooria:Lõuna-Ameerika saared]]</text>
      <sha1>49j7ggpwes36n8fsujziraebazwlz81</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ivano Brugnetti</title>
    <ns>0</ns>
    <id>15203</id>
    <revision>
      <id>7184579</id>
      <parentid>7181107</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T14:57:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <origin>7184579</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1631" sha1="4p8gdcvf192cjk8ls8dj1wq34d9fgfi" xml:space="preserve">{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
'''Ivano Brugnetti''' (sündinud [[1. september|1. septembril]] [[1976]] [[Milano]]s) on [[Itaalia]] [[kergejõustik]]lane ([[Käimine (kergejõustik)|käija]]). Olümpiavõitja [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004]] ja maailmameister [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]].   

Brugnetti käis [[1999. aasta käijate maailmakarikavõistlused|1999. aasta]] [[Käijate maailmakarikavõistlused|maailma karikavõistlustel]] [[50 km käimine|50 km distantsil]] ajaga 3:51.45 end 26. kohale ja samal aastal tuli [[Sevilla]]s [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|MM-il]] maailmameistriks ajaga 3:47.54.

[[2004. aasta käijate maailmakarikavõistlused|2004. aasta maailma karikavõistlustel]] tuli ta [[20 km käimine|20 km käimises]] kuuendaks ajaga 1:20.06. Mõni kuu hiljem [[Ateena]] [[2004. aasta suveolümpiamängud|olümpiamängudel]] tuli ta samal distantsil olümpiavõitjaks tulemusega 1:19.40. 
== Saavutused ==

===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] Olümpiamängudel ===

* [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004]] [[Ateena]]
'''olümpiavõitja''' – 20 km käimine '''1:19.40''' 

=== [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] ===

* [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] [[Sevilla]]
'''maailmameister''' – 50 km käimine '''3:47.54'''

== Välislingid ==
* {{IAAF}}

{{Olümpiavõitjad meeste 20 km käimises}}
{{Maailmameistrid meeste 35 km ja 50 km käimises}}
{{JÄRJESTA:Brugnetti, Ivano}}
[[Kategooria:Itaalia kergejõustiklased]]
[[Kategooria:Sündinud 1976]]</text>
      <sha1>4p8gdcvf192cjk8ls8dj1wq34d9fgfi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Putukate loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>15338</id>
    <revision>
      <id>7184889</id>
      <parentid>7180048</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T03:58:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ojassaar</username>
        <id>206682</id>
      </contributor>
      <comment>/* S */</comment>
      <origin>7184889</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="58363" sha1="g9dtx3hq7vvii6uhzecehkanemtfyu9" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[putukad|putukate]] [[liik (bioloogia)|liik]]e ja teisi [[takson]]eid. 


__NOTOC__{{tähed}}
==A==
*[[aardlane]] (''Buprestis''), perekond, sgk [[hundlased]]
*[[aasakaruslane]] (''Diacrisia sannio''), sgk [[karuslased]], Euroopas ja Aasias, Eestis tavaline
*[[aasasilmik]] (''Coenonympha''), perekond, sgk [[koerlibliklased]]
*[[aasa-verikireslane]] (''Zygaena lonicerae''), sgk [[kireslased]], Euroopas, Eestis tavaline
*[[aasaöölane]] (''Callistege mi''), sgk [[öölased]], Eestis tavaline
*[[aasia arlekiinlepatriinu]] (''Harmonia axyridis''), sgk [[lepatriinulased]], Eestis invasiivne võõrliik   
*[[aasia puidusikk]] (''Anoplophora glabripennis''), sgk [[siklased]]
*''[[Aedes aegypti]]'', sgk [[pistesääsklased]]
*''[[Aedes albopictus]]'', sgk [[pistesääsklased]]
*[[aedkimalane]] (''Bombus hortorum''), sgk [[mesilaslased]]
*''[[Aglais ichnusa]]'' (''Nymphalis ichnusa'', ''Aglais urticae ichnusa''), sgk [[koerlibliklased]], Sardiinias ja Korsikal
*[[ahassirts]] (''Tetrix subulata''), sgk [[sirtslased]]
*[[ahhaat-udeselg]] (''Habrosyne pyritoides''), sgk [[udeselglased]]
*[[aia-eistekedrik]] (''Pharmacis lupulina'', sünonüüm ''Korscheltellus lupulinus''), sgk [[eistekedriklased]]
*[[aia-karussääsk]] (''Bibio hortulanus''), sgk [[karussääsklased]]'
*[[aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), sgk [[põrniklased]] 
*[[aiapõrnikas (perekond)|aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), perekond, sgk [[põrniklased]] 
*''[[Ammophila (putukad)|Ammophila]]'', perekond, sgk [[kevurherilased]]
*''[[Anaceratagallia estonica]]'', sgk [[lehetirtlased]]
*''[[Anopheles gambiae]]'', sgk [[pistesääsklased]]
*''[[Anopheles stephensi]]'', sgk [[pistesääsklased]]
*''[[Anophthalmus hitleri]]'', sgk [[jooksiklased]], [[Sloveenia]] koobastes
*''[[Apis mellifera iberiensis]]'', [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]]
*[[apollo (perekond)|apollo]] (''Parnassius''), perekond, sgk [[ratsulibliklased]]
*[[aruheina-viirgpunnpea]] (''Thymelicus sylvestris''), sgk [[punnpealased]]
*[[arukuklane]] (''Formica rufa''), sgk [[sipelglased]]
*[[astelpaju-kirikärbes]] (''Rhagoletis batava''), sgk [[kirjutiiblased]]
*[[astlalised]] (''Aculeata'')

==B==
*''[[Bupalini]]'', triibus, sgk [[vaksiklased]]

==C==
*''[[Capniidae]]'', sugukond
*''[[Coscinocera]]'', perekond, sgk [[paabusilmlased]]
*''[[Coscinocera hercules]]'', sgk [[paabusilmlased]], Austraalias ja Paapua Uus-Guineas
*''[[Crambidae]]'', sugukond
*''[[Culex quinquefasciatus]]'', sgk [[pistesääsklased]]

==D==
==E==
*[[ebakilptäilased]] (''Coccidae''), sugukond
*[[ebakärsaklased]] (''Anthribidae''), sugukond
*[[ehmes-pehmekoor]] (''Cantharis nigricans''), sgk [[pehmekoorlased]]
*[[ehmestiivalised]] (''Trichoptera''), selts
*[[eremiitpõrnikas]] (''Osmoderma eremita''), sgk [[põrniklased]]
*[[eristiivalised]] (''Anisoptera''), alamselts
*[[euroopa laulusääsk]] (''Culiseta annulata''), sgk [[pistesääsklased]]
*[[euroopa metsaprussakas]] (''Ectobius sylvestris''), sgk ''[[Ectobiidae]]''
*[[euroopa tumemesilane]] (''Apis mellifera mellifera''), [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]]

==F==
*[[Frégate'i süsik]] (''Polposipus herculeanus''), sgk [[süsiklased]]

==G==
* ''[[Gerromorpha]]'', infraselts

==H==
* [[haak-pisiöölane]] (''Deltote uncula'')
* [[haava-keerukärsakas]] (''Byctiscus populi'')
* [[haava-kevadvaksik]] (''Archiearis notha'')
* [[haava-kiirtutlane]] (''Pheosia tremulae'')
* [[haava-liipvaksik]] (''Trichopteryx carpinata'')
* [[haava-noolöölane]] (''Acronicta megacephala'')
* [[haava-võsaöölane]] (''Amphipyra perflua'')
* [[haava-äärisvaksik]] (''Epione vespertaria'')
* [[haavaharpia]] (''Furcula bifida'')
*[[haavalumik]] (''Limenitis populi''), sgk [[koerlibliklased]] 
*[[habesääsklased]] (''Ceratopoginidae''), sugukond
*''[[Haemagogus]]'', perekond, sgk [[pistesääsklased]]
*[[hahkkaruslane]] (''Phragmatobia luctifera''), sgk [[karuslased]]
*[[hahkmärslane]] (''Sterrhopterix fusca''), sgk [[märslased]]
*[[haldjasöölane]] (''Moma alpium''), sgk [[öölased]]
*[[hall kimalane]] (''Bombus veteranus''), sgk [[mesilaslased]]
* [[hall-ebakärsakas]] (''Anthribus nebulosus'')
* [[hall-haavasuru]] (''Laothoe amurensis'')
* [[hall-hammastutlane]] (''Notodonta torva'')
* [[hall-häguöölane]] (''Hoplodrina respersa'')
* [[hall-kirivaksik]] (''Hydriomena ruberata'')
* [[hall-koimärslane]] (''Taleporia tubulosa''), sgk [[märslased]]
* [[hall-lehevaksik]] (''Scopula incanata'')
* [[hall-oksasikk]] (''Pogonocherus decoratus'')
* [[hall-pisivaksik]] (''Eupithecia immundata'')
* [[hall-põõsavaksik]] (''Macaria wauaria'')
* [[hall-saluvaksik]] (''Hydrelia sylvata'')
* [[hall-siidöölane]] (''Platyperigea grisea'')
* [[hall-talivaksik]] (''Agriopis marginaria'')
* [[hall-türnpuuvaksik]] (''Philereme vetulata'')
* [[hall-udeselg]] (''Tethea or'')
* [[hall-varjusikk]] (''Leiopus nebulosus'')
*[[hallasääsk]] (''Anopheles''), perekond, sgk [[pistesääsklased]]
*[[hallkuklane]] (''Formica cinerea'')
*[[hallsambliklane]] (''Eilema griseola'')
*[[hallvööt-kirivaksik]] (''Epirrhoe alternata'')
*[[hambune sirptiib]] (''Falcataria lacertinaria'')
*[[hammashundlane]] (''Dicerca aenea'')
*[[hammasvaksik]] (''Odontopera bidentata'')
*[[hanimaltsavaksik]] (''Pelurga comitata'')
*[[harilik ebakärsakas]] (''Platystomos albinus''), sgk [[ebakärsaklased]]
*[[harilik hallavaksik]] (''Epirrita autumnata'')
*[[harilik harivaablane]] (''Arge ustulata''), sgk [[harivaablased]]
*[[harilik hiilajooksik]] (''Chlaenius nigricornis'')
*[[harilik hiilgekiil]] (''Cordulia aenea'')
*[[harilik jõgihobu]] (''Gomphus vulgatissimus'')
*[[harilik jässaklane]] (''Byrrhus pilula'')
*[[harilik kaelusöölane]] (''Cucullia umbratica'')
*[[harilik kannikesetäpik]] (''Boloria selene''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[harilik kapsalutikas]] (''Eurydema oleracea''), sgk [[kilplutiklased]]
*[[harilik kerasujur]] ehk kerasujur (''Hyphydrus ovatus''), sgk [[ujurlased]]
*[[harilik kevadvaksik]] (''Archiearis parthenias'')
*[[harilik kibuvitsapahklane]] (''Diplolepis rosae''), sgk [[pahkvaablased]]
*[[harilik kiilassilm]] (''Chrysoperla carnea''), sgk [[kiilassilmlased]]
*[[harilik kiitsaksikk]] (''Leptura quadrifasciata'')
*[[harilik kraavivana]] (''Micropterna sequax''), sgk [[järvevanalased]]
*[[harilik koimärslane]] (''Psyche casta''), sgk [[märslased]]
*[[harilik kuldöölane]] (''Diachrysia chrysitis'')
*[[harilik kuuvaksik]] (''Selenia dentaria'')
*[[harilik kõrrevaablane]] (''Cephus pygmeus''), sgk [[kõrrevaablased]] 
*[[harilik kõrvahark]] (''Forficula auricularia''), sgk [[kõrvaharklased]]
*[[harilik kännusikk]] (''Arhopalus rusticus''), sgk [[siklased]]
*[[harilik käätsusikk]] (''Acanthocinus aedilis''), sgk [[siklased]]
*[[harilik külmavaksik]] (''Operophtera brumata'')
*[[harilik küttkärbes]] (''Laphria gibbosa''), sgk [[röövkärblased]]
*[[harilik laikvaksik]] (''Lomaspilis marginata'')
*[[harilik lauluritsikas]] (''Tettigonia cantans''), sgk [[ritsiklased]]
*[[harilik loidtiib]] (''Sialis lutaria''), sgk [[loidtiiblased]]
*[[harilik loigukiil]] (''Sympetrum vulgatum''), sgk [[vesikiillane]]
*[[harilik lottsuru]] (''Hemaris tityus''), sgk [[surulased]]
*[[harilik läikkiil]] (''Somatochlora metallica'')
*[[harilik metsaprussakas]] (''Ectobius lapponicus''), sgk ''[[Ectobiidae]]''
*[[harilik mudajooksik]] (''Oodes helopioides'')
*[[harilik männikärsakas]] (''Hylobius abietis''), sgk [[kärsaklased]]
*[[harilik männivaablane]] (''Diprion pini''), sgk [[männivaablased]]
*[[harilik nõgeseöölane]] (''Abrostola triplasia'')
*[[harilik nõmmesilmik]] (''Hipparchia semele''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[harilik oblikavaksik]] (''Timandra comae'')
*[[harilik ojasäärik]] ehk ojasäärik ehk säärikliidrik (''Platycnemis pennipes''), sgk [[ojasääriklased]]
*[[harilik oksavana]] (''Anabolia nervosa''), sgk [[järvevanalased]]
*[[harilik pisivaksik]] (''Eupithecia vulgata'')
*[[harilik pistekärbes]] (''Stomoxys calcitrans''), sgk [[päriskärblased]]
*[[harilik päevakoer]] (''Arctia caja''), sgk [[karuslased]] 
*[[harilik rabasilmik]] (''Oeneis jutta''), sgk [[koerlibliklased]] 
*[[harilik reseedaliblikas]] (''Pontia edusa'')
*[[harilik rohutirts]] (''Chorthippus biguttulus''), sgk [[tirtslased]]
*[[harilik roojakärbes]] (''Scathophaga stercoraria'') sgk [[roojakärblased]]
*[[harilik salehundlane]] (''Agrilus viridis'')
*[[harilik siidöölane]] (''Caradrina morpheus'')
*[[harilik sinepiliblikas]] (''Leptidea sinapis''), sgk [[põualibliklased]]
*[[harilik sinikiil]] (''Orthetrum cancellatum''), sgk [[vesikiillased]]
*[[harilik sipelgakiil]] (''Myrmeleon formicarius''), sgk [[sipelgakiillased]]
*[[harilik sipelgmardikas]] (''Thanasimus formicarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] 
*[[harilik sirpritsikas]] (''Phaneroptera falcata''), sgk [[ritsiklased]]
*[[harilik sootäpik]] (''Boloria aquilonaris''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[harilik surusääsk]] (''Chironomus plumosus''), sgk [[surusääsklased]]
*[[harilik sõgelane]] (''Haematopota pluvialis''), sgk [[parmlased]]
*[[harilik taevastiib]] (''Polyommatus amandus''), sgk [[sinilibliklased]]
*[[harilik teesklane]] (''Ptinus fur''), sgk [[teesklased]] 
*[[harilik toakärbes]] (''Musca domestica''), sgk [[päriskärblased]]
*[[harilik tolmukavaablane]] (''Xyela julii''), sgk [[tolmukavaablased]]
*[[harilik tumesilmik]] (''Lasiommata maera'')
*[[harilik tõmmusilmik]] (''Erebia ligea'')
*[[harilik valgevaksik]] (''Cabera pusaria'')
*[[harilik vesikiil]] (''Libellula quadrimaculata''), sgk [[vesikiillased]]
*[[harilik vesineitsik]] (''Calopteryx virgo''), sgk [[vesineitsiklased]]
*[[harilik viirgpunnpea]] (''Thymelicus lineola'')
*[[harilik viljalutikas]] (''Eurygaster maura''), sgk [[rüülutiklased]]
*[[harilik võraürask]] (''Pityogenes chalcographus''), sgk [[kärsaklased]] 
*[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster''), sgk [[kõdukärblased]]
*[[harivaablased]] (''Argidae''), sugukond
*[[harjashännalised]] (''Thysanura'', ''Zygentoma''), selts
*[[harjasjooksik]] (''Loricera pilicornis'')
*[[harkkärsakas]] (''Lixus paraplecticus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[harklutiklased]] (''Nepidae''), sugukond
*[[harköölane]] – Polypogon tentacularia'')
* [[heina-kõrrevaablane]] (''Cephus spinipes''), sgk [[kõrrevaablane]]
* [[hele-ehavaksik]] (''Kemtrognophos ambiguata'')
* [[hele-kaelusöölane]] (''Cucullia praecana'')
* [[hele-kevadtutlane]] (''Odontosia sieversi'')
* [[hele-koimärslane]] (''Dahlica triquetrella''), sgk [[märslased]]
* [[hele-kuluvaksik]] (''Idaea pallidata'')
* [[hele-kuuvaksik]] (''Selenia lunularia'')
* [[hele-pisivaksik]] (''Eupithecia centaureata'')
* [[hele-villkäpp]] (''Calliteara pudibunda'')
*[[helevööt-samblikuvaksik]] (''Cleora cinctaria'')
*[[helmika-aasasilmik]] (''Coenonympha glycerion'')
*''[[Hermetia illucens]]'', sgk [[ogakärblased]]
*[[herneripslane]] (''Kakothrips pisivorus''), sgk [[ripslased]]
*[[herne-teramardikas]] (''Bruchus pisorum''), sgk [[poilased]]
*[[hiid-hobusipelgas]] (''Camponotus herculeanus'')
*[[hiidkoor]] (''Peltis grossa''), sgk [[koorlased]]
*[[hiid-samblikuvaksik]] (''Hypomecis roboraria'')
*[[hiid-tüvevaablane]] (''Urocerus gigas'')
*[[hiidhundlane]] (''Chalcophora mariana''), sgk [[hundlased]]
*[[hiidkaruslane]] (''Pericallia matronula''), sgk [[karuslased]]
*[[hiidmesilane]] (''Apis dorasata'')
*[[hiidmärslane]] (''Pachythelia villosella''), sgk [[märslased]]
*[[hiidsambliklane]] (''Lithosia quadra'')
*[[hiidsikk]] (''Ergates faber'')
*[[hiidvaksik (perekond)|hiidvaksik]] (''Geometra''), perekond, sgk [[vaksiklased]]
*[[hiidvaksik]] (''Geometra papilionaria''), sgk [[vaksiklased]]
*[[hiidürask]] (''Dendroconus micans''), sgk [[kärsaklased]]
*[[hiidürask (perekond)|hiidürask]] (''Dendroctonus''), perekond, sgk [[kärsaklased]]
*[[hiilamardiklased]] (''Nitidulidae''), sugukond
*[[hiilgekiillased]] (''Corduliidae''), sugukond
*[[hispaania kärbes]] (''Lytta vesicatoria''), sgk [[villimardiklased]]
*[[hobuse-maokiin]] (''Gasterophilus intestinalis''), sgk [[ninakiinlased]]
*[[hobusetäi]] (''Haematopinus asini'')
*[[humala-eistekedrik]] (''Hepialus humuli''), sgk [[eistekedriklased]]
*[[humala-nokköölane]] (''Hypena proboscidalis'')
*[[humala-pisivaksik]] (''Eupithecia assimilata'')
*[[hundkärsakas]] (''Rhynchites cupreus'')
*[[hundlased]] (''Buprestidae''), sugukond
*[[huulehmeslased]] (''Philopotamidae''), sugukond
*[[hõbelaik-kaelusöölane]] (''Cucullia argentea'')
*[[hõbetäpik]] (''Speyeria aglaja''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[hõbetäpik (perekond)|hõbetäpik]] (''Speyeria''), perekond, sgk [[koerlibliklased]]
*[[hõbevööt-pisiöölane]] (''Deltote bankiana'')
*[[hõõgmardikas]] (''Phosphaenus hemipterus''), sgk [[jaanimardiklased]]
*[[hägune siidöölane]] (''Paradrina selini'')
*[[hämariku-kuluvaksik]] (''Idaea dimidiata'')
*[[hännak-rabakiil]] (''Leucorrhinia caudalis''), sgk [[vesikiillased]]
*[[härgheina-pisivaksik]] (''Eupithecia plumbeolata'')
*[[härmavaksik]] (''Colotois pennaria'')
*[[hääletu toonesepp]] (''Ernobius mollis'')
*''[[Hylastes]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]]

==I==

* [[ida-jõgihobu]] (''Gomphus flavipes'')
* [[ida-laikvaksik]] (''Lomaspilis opis'')
* [[ida-paelöölane]] (''Catocala adultera'')
* [[ida-pisivaksik]] (''Eupithecia sinuosaria'')
* [[ida-pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca'')
* [[ida-tähtöölane]] (''Autographa excelsa'')
* [[ida-võsakedrik]] (''Phyllodesma japonica'')
* [[ida-öövaksik]] (''Eulithis pyropata'')
* [[idasambliklane]] (''Eilema cereola'')
* [[india mesilane]] (''Apis cerana indica'', ''Apis indica'')
* [[inimesekirp]] (''Pulex irritans'')

==J==
*[[jaanikimalane]] (''Bombus humilis''), sgk [[mesilaslased]]
*[[jaanimardikas]] (''Lampyris noctiluca''), sgk [[jaanimardiklased]]
*[[jaanimardikas (perekond)|jaanimardikas]] (''Lampyris''), perekond, sgk [[jaanimardiklased]] 
*[[jahuleedik]] ehk jahukoi (''Ephestia kuehniella''), sgk [[leediklased]]
*[[jalaka-harivaablane]] (''Aproceros leucopoda''), sgk [[harivaablased]]
*[[jalaka-kannustiib]] (''Satyrium w-album'')
*[[jalaka-kobrutäi]] (''Eriosoma ulmi''; sünonüüm ''Schizoneura ulmi''), sgk [[lehetäilased]]
*[[jalakavaksik]] (''Venusia blomeri'')
*[[jaspisöölane]] (''Staurophora celsia''), sgk [[öölased]]
*[[jooksiklased]] (''Carabidae''), sugukond
*[[joonik-kirivaksik]] (''Orthonama vittata'')
*[[joonik-nõmmekaruslane]] (''Spiris striata'')
*[[joonsuru]] (''Hyles lineata'')
*[[joonöölane]] (''Hyppa rectilinea'')
*[[jumika-tähnikvõrkliblikas]] (''Melitaea phoebe'')
*[[juuremurelane]] (''Lasius umbratus'')
*[[juurepahklane]] (''Biorhiza pallida'')
*[[juuresikk]] (''Lamia textor''), sgk [[siklased]]
*[[jõe-ehmeslased]] (''Hydropsychidae''), sugukond
*[[jõeliuskurlased]] (''Veliidae''), sugukond
*[[jõgihobu]] (''Gomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]]
*[[jõgipäeviklased]] (''Potamanthidae''), sugukond
*[[jõhvika-sinitiib]] (''Vacciniina optilete'')
*[[jänesesalati-kaelusöölane]] (''Cucullia lactucae''),. sgk [[öölased]]
*[[järve-ehmeslased]] (''Ecnomidae''), sugukond
*[[järvekibun]] (''Chrysops relictus''), sgk parmlased
*[[järvevana]] (''Limnephilus''), perekond, sgk [[järvevanalased]] 
*[[järvevanalased]] (''Limnephilidae''), sugukond

==K==
*[[kaamelkaelalised]] (''Rhaphidioptera''), selts
*[[kaarsikk]] (''Plagionotus arcuatus''), sgk [[siklased]]
*[[kaarvaksik]] (''Hemistola chrysoprasaria'')
*[[kadaka-kirivaksik]] (''Thera juniperata'')
*[[kadaka-pisivaksik]] (''Eupithecia pusillata'')
*[[kadakkaeraöölane]] (''Panemeria tenebrata'')
*[[kaelusjooksik]] (''Odacantha melanura'')
*[[kaelussikk]] (''Acmaeops collaris'')
*[[kaerasori]] (''Gryllotalpa gryllotalpa''), sgk [[kaerasorilased]]
*[[kaerasorilased]] (''Gryllotalpidae''), sugukond
*[[kaevandikärblased]] (''Agromyzidae''), sugukond
*[[kaevurherilased]] (''Sphecidae''), sugukond 
*[[kahekidane võraürask]] (''Pityogenes bidentatus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[kahetiivalised]] (''Diptera''), selts
*[[kahevärviline pehmekoor]] (''Cantharis nigra'')
*[[kahkjas niiduritsikas]] (''Bicolorana bicolor''), sgk [[ritsiklased]]
*[[kakslaik-kiil]] (''Epitheca bimaculata'')
*[[kakstähn-kirivaksik]] (''Mesotype didymata'')
*[[kakstähn-võsajooksik]] (''Dromius fenestratus'')
*[[kakstäpp-atlasvaksik]] (''Lomographa bimaculata'')
*[[kakstäpp-lepatriinu]] (''Adalia bipunctata''), sgk [[lepatriinulased]]
*[[kaksvööt-kirivaksik]] (''Mesotype parallelolineata'')
*[[kalda-kivijooksik]] (''Nebria livida'')
*[[kalda-rihajooksik]] (''Patrobus atrorufus'')
*[[kalda-sügisjooksik]] (''Pterostichus anthracinus'')
*[[kaldapäeviklased]] (''Siplonuridae''), sugukond
*[[kanakirp]] (''Ceratophyllus gallinae''), sgk ''[[Ceratophyllidae]]''
*[[kannikesetäpik]] (''Boloria''), perekond, sgk [[koerlibliklased]]
*[[kapsakoi]] (''Plutella xylostella''), sgk ''[[Plutellidae]]''
*[[kapsaliblikas]] (''Pieris''), perekond,nsgk [[põualibliklased]]
*[[kapsa-sääriksääsk]] (''Tipula oleracea''), sgk [[sääriksääsklased]]  
*[[kartulimardikas]] (''Leptinotarsa decemlineata''), sgk [[poilased]]
*[[karukimalane]] (''Bombus terrestris''), sgk [[mesilaslased]]
*[[karukuklane]] (''Formica lugubris''), sgk [[sipelglased]]
*[[karuslased]] (''Arctiidae''), sugukond
*[[karusmarja-lehevaablane]] (''Nematus ribesii''), sgk [[lehevaablased]] 
*[[karusmarja-tähnikvaksik]] (''Abraxas grossulariata''), sgk [[vaksiklased]]
*[[karusmesilane]] (''Anthophora''), perekond, sgk [[mesilaslased]]
*[[karuspõrnikas]] (''Trichius fasciatus''), sgk [[kuldpõrniklased]]
*[[karusvaablased]] (''Cimbicidae''), sugukond
*[[karvane algliblikas]] (''Eriocrania semipurpurella''), sgk [[alglibliklased]]
*[[kasekedrik (perekond)|kasekedrik]] (''Eriogaster''), perekond, sgk [[kedriklased]]
*[[kasekedrik]] (''Eriogaster lanestris''), sgk [[kedriklased]] 
*[[kase-kedrikvaksik]] (''Biston betularia'', ''Biston betularius''), sgk [[vaksiklased]]
*[[kase-lehevaablane]] (''Nematus septentrionalis'' või ''Craesus septentrionalis''), sgk [[vaablased]] 
*[[kasepuurlane]] (''Hylecoetus dermestoides''), sgk [[puurlased]] 
*[[kassikirp]] (''Ctenocephalides felis'')
*[[kasukakoi]] (''Tinea pellionella''), sgk [[koilased]]
*[[kasukanäkk]] (''Attagenus pellio''), sgk [[nahanäklased]] 
*[[kasvuhoonekarilane]] (''Trialeurodes vaporariorum''), sgk [[karilased]]
*[[katusvana]] (''Nemotaulius punctatolineatus''), sgk [[järvevanalased]]
*[[kedrikvaksik]] (''Biston''), perekond, sgk [[vaksiklased]]
*[[keldriöölane]] (''Scoliopteryx libatrix''), sgk [[öölased]]
*[[kerasujur]] (''Hyphydrus''), perekond, sgk [[ujurlased]]
*[[kesasilmik]] (''Maniola jurtina''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[kesasilmik (perekond)|kesasilmik]] (''Maniola''), perekond, sgk [[koerlibliklased]]
*[[keskmine ogavaksik]] (''Aplocera plagiata''), sgk [[vaksiklased]] 
*[[keskmine vesimardikas]] (''Hydrochara caraboides''), sgk [[vesimardiklased]]
*[[kevad-rohevaablane]] (''Rhogogaster viridis''), sgk [[lehevaablased]]
*[[keviklased]] (''Nemouridae''), sugukond
*[[kevikulised]] (''Plecoptera''), selts
*[[kihulased]] (''Simuliidae''), sugukond
*[[kiilassilmlased]] (''Chrysopidae''), sugukond
*[[kiililised]] (''Odonata''), selts
*[[kiirgliblikas]] (''Apatura''), perekond, sgk [[koerlibliklased]]
*[[kiletiivalised]] (''Hymenoptera''), selts
*[[kilklased]] (''Gryllidae''), sugukond 
*[[kilklutikas]] (''Geocoris grylloides''), sgk [[pikklutiklased]]
*[[kilpjala-eistekedrik]] (''Pharmacis fusconebulosa''), sgk [[eistekedriklased]]
*[[kilplutiklased]] (''Pentatomidae''), sugukond
*[[kilpmardikas]] (''Cassina''), sgk [[poilased]] 
*[[kilptäilised]] (''Coccoidae''), ülemsugukond
*[[kimalane]] (''Bombus''), perekond, sgk [[mesilaslased]]
*[[kimalas-lottsuru]] (''Hemaris fuciformis''), sgk [[surulased]]
*[[kirbulised]] (''Siphonaptera''), selts
*[[kirburohutäpik]] (''Boloria eunomia''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[kirju-aasasilmik]] (''Coenonympha arcania''), sgk [[koerlibliklased]] 
*[[kirju-haavasikk]] (''Saperda scalaris''), sgk [[siklased]]
*[[kirju-kurvitskärbes]] (''Rhagio scolopaceus''), sgk [[kurvitskärblased]]
*[[kirju-samblasultan]] (''Staphylinus caesareus''), sgk [[lühitiiblased]]
*[[kirjusüsik]] (''Diaperis boleti''), sgk [[süsiklased]]
*[[kirju-tumesilmik]] (''Lasiommata megera''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[kirsipuu-nälkvaablane]] (''Caliroa cerasi''), sgk [[lehevaablased]]
*[[kivikimalane]] (''Bombus lapidarius''), sgk [[mesilaslased]]
*[[kivipäeviklased]] (''Heptageniidae''), sugukond
*[[klaasiksääsklased]] (''Chaoboridae''), sugukond
*[[kodusoomukas]] (''[[Thermobia domestica]]''), sgk [[soomuklased]]
*[[koerakirp]] (''Ctenocephalides canis'')
*[[koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[koerliblikas (perekond)|koerliblikas]] (''Aglais''), perekond või alamperekond, sgk [[koerlibliklased]]
*[[koerlibliklased]] (''Nymphalidae''), sugukond 
*[[koiduliblikas]] (''Anthocharis cardamines''), sgk [[põualibliklased]]
*[[koiduliblikas (perekond)|koiduliblikas]] (''Anthocharis''), perekond, sgk [[põualibliklased]]
*[[koidumardikas]] (''Dictyoptera aurora''), sgk [[purpurlased]]
*[[koilased]] (''Tineidae''), sugukond
*[[kojuselised]] (''Phasmida''), selts
*[[kojuslutikas]] (''Phymata crassipes''), sgk [[röövlutiklased]]
*[[kollakas aasasilmik]] (''Coenonympha pamphilus''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[kollane tähnikpehmekoor]] (''Malthinus punctatus''), sgk [[pehmekoorlased]] 
*[[kollajalg-kasevaablane]] (''Cimbex femoratus''), sgk [[karusvaablased]] 
*[[kollakeviklased]] (''Perlodidae''), sugukond
*[[kollaserv-ujur]] (''Dytiscus marginalis''), sgk [[ujurlased]]
*[[kollatähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus palaemon''), sgk [[punnpealased]]
*[[kollatähn-loigukiil]] ehk kollane loigukiil (''Sympetrum flaveolum''), sgk [[vesikiillased]]
*[[kollatähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis polychloros''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[komapunnpea]] (''Hesperia comma''), sgk [[punnpealased]]
*[[komapunnpea (perekond)|komapunnpea]] (''Hesperia''), perekond, sgk [[punnpealased]]
*[[koonulised]] (''Mecoptera''), selts
*[[kooreürask]] (''Ips''), perekond, sgk [[kärsaklased]]
*[[koorlased]] (''Trogossitidae''), sugukond
*[[kroonkärsakas]] (''Liparus coronatus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[kubemetäi]] (''Pthirus pubis''), sgk ''[[Pthiridae]]''
*[[kuiva-käävikjooksik]] (''Calathus erratus''), sgk [[jooksiklased]]
*[[kukeharja-sinitiib]] (''Scolitantides orion''), sgk [[sinilibliklased]]
*[[kuklane]] (''Formica''), perekond, sgk [[sipelglased]]
*[[kuldherilased]] (''Chrysididae''), sugukond
*[[kuldpunnpea]] (''Carterocephalus''), sgk [[punnpealased]]
*[[kuldpõrnikas]] (''Cetonia aurata''), sgk [[põrniklased]]
*[[kuningkiil]] (''Anax imperator''), sgk [[tondihobulased]]
*[[kuslapuu-sõrmiktiib]] (''Pterotopteryx dodecadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]]
*[[kuuliidrik]] (''Coenagrion lunulatum''), sgk [[liidriklased]]
*[[kuuse-juureürask]] (''Hylastes cunicularius''), sgk [[kärsaklased]]
*[[kuuse-kooreürask]] (''Ips typographus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[kõdukärblased]] (''Drosophilidae''), sugukond
*[[kõdutäilised]] (''Psocoptera''), selts
*[[kõrrevaablased]] (''Cephidae''), sugukond
*[[kõrsiklased]] (''Lestidae''), sugukond
*[[kägu-maaherilane]] (''Vespula austriaca''), sgk [[voltherilased]]
*[[kägumesilane]] (''Nomada''), sgk [[mesilaslased]]
*[[käguvamplased]] ehk käguvaablased (''Ichneumonidae''), sugukond
*[[kännukuklane]] (''Formica truncorum''), sgk [[sipelglased]]
*[[kärbselised]] (''Brachycera''), alamselts
*[[kärbtiib]] (''Polygonia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]]
*[[kärsaklased]] (''Curculionidae''), sugukond
*[[käsnalainelane]] (''Lymantria dispar''), sugukond ''[[Erebidae]]''
*[[kääbuskaruslane]] (''Nola''), perekond, sgk [[kääbuskaruslased]]
*[[kääbuskaruslased]] (''Nolidae''), sugukond
*[[kääbusmärslane]] (''Epichnopterix plumella''), sgk [[märslased]]
*[[käävikjooksik]] (''Calathus''), perekond, sgk [[jooksiklased]]
*[[küttkärbes]] (''Laphria''), perekond, sgk [[röövkärblased]]
*[[küürakteesklane]] (''Niptus hololeucus''), sgk [[teesklased]]
*[[küürtirt]] (''Centrotus cornutus''), sgk [[küürtirtlased]]

==L==
*[[laanekuklane]] (''Formica aquilonia''), sgk [[sipelglased]]
*[[lai-tõmmuujur]] ehk tõmmuujur (''Graphoderus bilineatus''), sgk [[ujurlased]]
*[[laiujur]] (''Dytiscus latissimus''), sgk [[ujurlased]]
*[[lamba-nahakiin]] (''Oestrus ovis''), sgk [[ninakiinlased]]
*[[lapik-vesikiil]] (''Libellula depressa''), sgk [[vesikiillased]]
*[[lapsuliblikas]] (''Gonepteryx rhamni''), sgk [[põualibliklased]]
*[[lapsuliblikas (perekond)|lapsuliblikas]] (''Gonepteryx''), perekond, sgk [[põualibliklased]]
*[[latipihklane]] (''Pissodes piniphilus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[leediklased]] (''Pyralidae''), sugukond
*[[lehekirbulised]] (''Psylloidea''), alamselts või ülemsugukond
*[[lehetäilased]] (''Aphididae''), sugukond
*[[lehetäilised]] (''Aphidoidea''), selts 
*[[lehevaablased]] (''Tenthredinidae''), sugukond
*[[lehviktiivalised]] (''Strepsiptera''), selts
*[[leinaliblikas]] (''Nymphalis antiopa''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[leinasääsklased]] (''Sciaridae''), sugukond
*[[leivakoi]] (''Haplotinea ditella''), sgk [[koilased]]
*[[leivamardikas]] (''Stegobium paniceum''), sgk [[teesklased]] 
*[[leivamardikas (perekond)|leivamardikas]] (''Stegobium''), perekond, sgk [[teesklased]] 
*[[lepakärsakas]] (''Cryptorhynchus lapathi''), sgk [[kärsaklased]]
*[[lepapoi]] (''Agelastica alni''), sgk [[poilased]] 
*[[lepatriinu]] (''Coccinella''), perekond, sgk [[lepatriinulased]]
*[[lepatriinulased]] (''Coccinellidae''), sugukond 
*''[[Lepimormia hemiboreale]]'', sgk [[libliksääsklased]]
*[[liblikalised]] ehk liblikad (''Lepidoptera''), selts
*[[libliksääsk]] (''Lepimormia''), perekond, sgk [[libliksääsklased]]
*[[libliksääsklased]] (''Psychodidae''), sugukond
*[[lidus-hernekärsakas]] (''Sitona lineatus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[liidrik]] (''Coenagrion''), perekond, sgk [[liidriklased]]
*[[liidriklased]] (''Coenagrionidae''), sugukond
*[[liiliakukk]] (''Lilioceris lilii''), sgk [[poilased]]
*[[liivaherilased]] (''Pompilidae''), sugukond
*[[liivakuklane]] (''Formica pratensis''), sgk [[sipelglased]]
*[[lina-tähtöölane]] (''Autographa gamma''), sgk [[öölased]]
*[[liuskurlased]] (''Gerridae''), sugukond
*[[loigukiil]] (''Sympetrum''), perekond, sgk [[vesikiillased]]
*[[lottsuru]] (''Hemaris''), perekond, sgk [[surulased]]
*[[luhatäpik]] (''Brenthis ino''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[luhatäpik (perekond)|luhatäpik]] (''Brenthis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]]
*[[lumik]] (''Limenitis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]]
*[[lutikalised]] (''Heteroptera''), alamselts
*[[lutsernilutikas]] (''Adelphocoris lineolatus''), sgk [[rohulutiklased]]
*[[lõpusehmeslased]] (''Rhyacophilidae''), sugukond
*[[lõuna-näpitspõrnikas]] (''Platycerus caraboides''), sgk [[põderpõrniklased]]
*[[lõuna-sinikiil]] (''Orthetrum coerulescens''), sgk [[vesikiillased]]
*[[lõuna-võrkliblikas]] (''Melitaea didyma''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[lühitiiblased]] (''Staphylinidae''), sugukond

==M==
*[[maakimalane]] (''Bombus lucorum''), sgk [[mesilaslased]]
*[[madagaskari sisiprussakas]] (''Gromphadorhina portentosa''), sgk ''[[Blaberidae]]''
*[[madara-kirivaksik (perekond)|madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe''), perekond, sgk [[vaksiklased]]
*[[madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe galiata''), sgk [[vaksiklased]]
*[[maipõrnikas]] (''Melolontha melolontha''), sgk [[põrniklased]]
*[[majasikk]] (''Hylotrupes bajulus''), sgk [[siklased]]
*[[majasoomukas]] (''Lepisma saccharina''), sgk [[soomuklased]]
*[[marana-täpikpunnpea]] (''Pyrgus serratulae''), sgk [[punnpealased]]
*[[mardikalised]] (''Coleoptera''), selts
*[[marjalutikas]] (''Dolycoris baccarum'')
*[[meemesilane]] (''Apis mellifera''), sgk [[mesilaslased]]
*''[[Meloinae]]'', alamsugukond, sgk [[villimardiklased]]
*''[[Megachile rotundata]]'', sgk ''[[Megachilidae]]''
*[[metsaherilane]] (''Dolichovespula''), perekond, sgk [[voltherilased]]
*[[metsakibun]] (''Chrysops caecutiens''), sgk [[parmlased]] 
*[[metsakimalane]] (''Bombus sylvarum''), sgk [[mesilaslased]]
*[[metsa-külmavaksik]] (''Operophtera fagata''), sgk [[vaksiklased]]
*[[metsaliivikas]] (''Cicindela sylvatica''), sgk [[jooksiklased]] 
*[[metsa-raisamatja]] (''Nicrophorus vespilloides''), sgk [[raisamardiklased]]
*[[metsasitikas]] (''Anoplotrupes stercorosus''), sgk [[sitiklased]]
*[[metsasääsk]] (''Aedes'', ''Ochlerotatus''), perekond, sgk [[pistesääsklased]]
*[[metsavana (putukas)|metsavana]] (''Hydatophylax infumatus''), sgk [[järvevanalased]]
*''[[Molytinae]]'', alamsugukond, sgk [[kärsaklased]]
*[[monarhliblikas]]
*[[mosaiikliblikas]] (''Euphydryas''), perekond, sgk [[koerlibliklased]]
*[[moskiitolased]] (''Phlebotomidae''), sugukond
*[[mudapäeviklased]] (''Caenidae''), sugukond
*[[mullamurelane]] (''Lasius niger''), sgk [[sipelglased]]
*[[mustlaik-apollo]] (''Parnassius mnemosyne''), sgk [[ratsulibliklased]]
*[[must-loigukiil]] (''Sympetrum danae''), sgk [[vesikiillased]]
*[[must-seenesultan]] (''Oxyporus mannerheimii''), sgk [[lühitiiblased]]
*[[musttähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus silvicola''), sgk [[punnpealased]]
*[[mutikirp]] (''Hystrichopsylla talpae''), sgk ''[[Hystrichopsyllidae]]'' 
*[[mõnsskäpalised]] (''Embioptera''), selts
*[[mäestiku-männiürask]] (''Denroctonus ponderosae''), sgk [[kärsaklased]]
*[[mähkurlased]] (''Tortricidae''), sugukond
*[[männi-juureürask]] (''Hylastes brunneus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[männi-koorelutikas]] (''Aradus cinnamomeus''), sgk [[koorelutiklased]]
*[[männi-kooreürask]] (''Ips sexdentatus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[männikärsakas]] (''Hylobeus''), perekond, sgk [[kärsaklased]]
*[[männi-ladvamähkur]] (''Rhyacionia duplana''), sgk [[mähkurlased]]
*[[männipihklane]] (''Pissodes pini''), sgk [[kärsaklased]]
*[[männi-puiduvaablane]] (''Sirex noctilio''), sgk [[puiduvaablased]]
*[[männiritsikas]] (''Barbitistes conscriptus''), sgk [[ritsiklased]]
*[[männisinelane]] (''Boros schneideri'')
*[[männitõusmeöölane]] (''Agrotis vestigialis''), sgk [[öölased]]
*[[männivaablane]] (''Diprion''), perekond, sgk [[männivaablased]]
*[[männivaablased]] (''Diprionidae''), sugukond 
*[[männivaksik]] (''Bupalus piniaria''), sgk [[vaksiklased]]
*[[männivaksik (perekond)|männivaksik]], perekond, sgk [[vaksiklased]]
*[[männi-vaigumähkur]] (''Retinia resinella''), sgk [[mähkurlased]]
*[[männi-virvemähkur]] (''Rhyacionia buoliana''), sgk [[mähkurlased]]  
*[[mööbli-toonesepp]] (''Anobium punctatum'')

==N==
*[[naeri-hiilamardikas]] (''Brassicogethes aeneus'', sünonüüm ''Meligethes aeneus''), sgk [[hiilamardiklased]]
*[[naeri-lehevaablane]] (''Athalia rosae''), sgk [[lehevaablased]]  
*[[naeriliblikas]] (''Pieris napi''), sgk [[põualibliklased]]
*[[nahikulised]] (''Dictyoptera''), selts
*[[nahktiivalised]] (''Dermaptera''), selts
*[[naksurlased]] (''Elateridae''), sugukond
*[[neljakidane võraürask]] (''Pityogenes quadridens''), sgk [[kärsaklased]]
*''[[Nemophora]]'', perekond, sgk [[pikktundelkoilased]]
*''[[Nemophora cupriacella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]]
*''[[Nemophora degeerella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]]
*''[[Nemophora dumerilella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]]
*''[[Nemophora fasciella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]]
*''[[Nemophora metallica]]'', sgk [[pikktundelkoilased]]
*''[[Neodiprion]]'', perekond, sgk [[männivaablased]]
*''[[Neuratelia salmelai]]'', sgk ''[[Mycetophilidae]]''
*[[niidukimalane]] (''Bombus pratorum''), sgk [[mesilaslased]]
*[[niidupunnpea]] (''Ochlodes sylvanus''), sgk [[punnpealased]]
*[[niidupunnpea (perekond)|niidupunnpea]] (''Ochlodes''), perekond, sgk [[punnpealased]]
*[[niidurautsik]] (''Myrmica rubra''), sgk [[sipelglased]]
*[[niidu-rohulutikas]] (''Lygus rugulipennis''), sgk [[rohulutiklased]]
*[[niidu-sinepiliblikas]] (''Leptidea juvernica''), sgk [[põualibliklased]]
*[[niidutäpik]] (''Argynnis laodice''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[niidu-võiliblikas]] (''Colias hyale''), sgk [[põualibliklased]]
*[[niidu-võrkliblikas]] (''Melitaea athalia''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[ninasarvikpõrnikas]] (''Oryctes nasicornis''), sgk [[põrniklased]]
*[[nokalised]] (''Hemiptera''), selts
*''[[Nola estonica]]'', sgk [[kääbuskaruslased]]       
*[[noobelaardlane]] (''Buprestis octoguttata''), sgk [[hundlased]]
*[[norra kannikesetäpik]] (''Boloria frigga''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[nurmenukuliblikas]] (''Hamearis lucina''), sgk [[nurmenukulibliklased]]
*[[nurmenukulibliklased]] (''Riodinidae''), sugukond
*[[nurmikusilmik]] (''Hyponephele lycaon''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[nurmikusilmik (perekond)|nurmikusilmik]] (''Hyponephele''), perekond, sgk [[koerlibliklased]]
*[[nõgeseliblikas]] (''Arachnia levana''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[nõmmekimalane]] (''Bombus jonellus''), sgk [[mesilaslased]]
*[[nõmmeliivikas]] (''Cicindela hybrida''), sgk [[jooksiklased]] 
*[[nõmmesilmik (perekond)|nõmmesilmik]] (''Hipparchia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]]
*[[nõmme-tähniksinitiib]] (''Maculinea arion''), sgk [[sinilibliklased]]
*[[nõmme-võrgendivaablane]] (''Acantholyda posticalis''), sgk [[võrgendivaablased]]
*[[nälkvaablane]] (''Caliroa''), perekond, sgk [[lehevaablased]] 
*[[näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus forcipatus''), sgk [[jõgihobulased]]
*[[näps-jõgihobu (perekond)|näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]]

==O==
*[[oa-lehetäi]] (''Aphis fabae''), sgk [[lehetäilised]] 
*[[oblikalutikas]] (''Coreus marginatus''), sgk ''[[Coreidae]]''
*[[odaliidrik]] (''Coenagrion hastulatum''), sgk [[liidriklased]]
*[[ogakärblased]] (''Stratiomyidae''), sugukond
*[[ogamärslane]] (''Acanthopsyche atra''), sgk [[märslased]]
*[[ohakaliblikas]] (''Vanessa cardui''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[ohakapahakärbes]] (''Urophora cardui''), sgk [[kirjutiiblased]]
*[[ohakasikk]] (''Agapanthia villosoviridescens''), sgk [[siklased]]  
*[[ojapäeviklased]] (''Baetidae''), sugukond
*[[ojasääriklased]] (''Platycnemididae''), sugukond
*[[okaspuu-hiilatriinu]] (''Glischrochilus quadripunctatus''), sgk [[hiilamardiklased]] 
*''[[Olethreutinae]]'', alamsugukond, sgk [[mähkurlased]]
*[[orasheinasilmik]] (''Pararge aegeria''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[orasheinasilmik (perekond)|orasheinasilmik]] (''Pararge''), perekond, sgk [[koerlibliklased]]

==P==
*[[paabusilmlased]] (''Saturniidae''), sugukond 
*[[paaritu puiduüraja]] (''Xyleborus dispar'' ehk ''Anisandrus dispar''), sgk [[kärsaklased]]
*[[paelöölane]] (''Catocala''), perekond, sgk ''[[Erebidae]]''
*[[pahksääsklased]] (''Cecidomyiidae''), sugukond
*[[pahktäi]] (''Adelges''), perekond, sgk [[pahktäilased]]
*[[pahktäilased]] (''Adelgidae''), sugukond
*[[pajuliblikas]] (''Nymphalis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]]
*[[palukuklane]] (''Formica polyctena''), sgk [[sipelglased]]
*[[palvetaja]] (''Mantis religiosa''), sgk [[palvetajalased]]  
*[[parmlased]] (''Tabanidae''), sugukond
*[[paugujooksik]] (''Brachinus crepitans'')
*[[peedi-pitslutikas]] (''Parapiesma quadratum''), sgk [[pitslutiklased]]
*[[peegeltäpik]] (''Issoria lathonia''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[peegeltäpik (perekond)|peegeltäpik]] (''Issoria''), perekond, sgk [[koerlibliklased]]
*[[peitkärsakas]] (''Ceutorhynchus''), perekond, sgk [[kärsaklased]]
*[[pesanäkk]] (''Anthrenus scrophulariae''), sgk [[nahanäklased]]
*''[[Phthiraptera]]'', selts
*[[pidevkehalised]] (''Symphytae''), alamselts
*[[pihklane]] (''Pissodes''), perekond, sgk [[kärsaklased]]
*[[pikktiib-kimalane]] (''Bombus sporadicus''), sgk [[mesilaslased]]
*[[pikktiib-sooritsikas]] (''Conocephalus fuscus''), sgk [[ritsiklased]]
*[[pikktundelkoilased]] (''Adelidae''), sugukond
*[[pikktundel-mesilane]] (''Eucera longicornis''), sgk [[mesilaslased]]
*[[piksepeni]] (''Callimorpha''), sgk ''[[Erebidae]]''
*[[pinelased]] (''Platygastridae''), sugukond
*[[pisikoi]] (''Bucculatrix''), perekond, sgk [[pisikoilased]]
*[[pisikoilased]] (''Bucculatricidae''), sugukond
*[[pisiliidrik]] (''Nehalennia speciosa''), sgk [[liidriklased]]
*[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond
*[[pistesääsklased]] (''Culicidae''), sugukond
*''[[Platystomos]]'', perekond, sgk [[ebakärsaklased]]
*[[poilased]] (''Chrysomelidae''), sugukond
*[[pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca''), sgk [[kõrsiklased]]
*''[[Provespa]]'', perekond, sgk [[voltherilased]]
*''[[Provespa anomala]]'', sgk [[voltherilased]]
*''[[Provespa barthelemyi]]'', sgk [[voltherilased]]
*''[[Provespa nocturna]]'', sgk [[voltherilased]]
*[[pruun-kuldtiib]] (''Lycaena tityrus''), sgk [[sinilibliklased]]
*[[pruunkõrsik]] (''Sympecma fusca''), sgk [[kõrsiklased]]
*[[pruun-tondihobu]] (''Aeshna grandis''), sgk [[tondihobulased]]
*[[puidumesilane]] (''Xylocopa''), perekond, sgk [[mesilaslased]]
*[[puiduvaablane]] (''Sirex''), perekond, sgk [[puiduvaablased]]
*[[puiduvaablased]] (''Siricidae''), sugukond
*[[punakas männivaablane]] (''Neodiprion sertifer''), sgk [[männivaablased]]
*[[punakoor]] (''Ostoma ferruginea''), sgk [[koorlased]]
*[[punalaik-apollo]] (''Parnassius apollo''), sgk [[ratsulibliklased]]
*[[punaliidrik]] (''Pyrrhosoma nymphula''), sgk [[liidriklased]]
*[[puna-loigukiil]] (''Sympetrum sanguineum''), sgk [[vesikiillased]] 
*[[punalutikas]] (''Pyrrhocoris apterus''), sgk [[punalutiklased]]
*[[punapõrnikas]] (''Serica brunnea''), sgk [[põrniklased]]
*[[punaselg-käävikjooksik]] (''Calathus melanocephalus'')
*[[punatulilane]] (''Pyrochroa coccinea''), sgk [[tulilased]]
*[[punavööt-puuvaablane]] (''Xiphydria prolongata''), sgk [[puuvaablased]]
*[[punnpealased]] (''Hesperiidae''), sugukond
*[[puriliblikas]] (''Iphiclides podalirius''), sgk ratsulibliklased
*[[purilutikas]] (''Mesovelia furcata''), sgk [[purilutiklased]]
*[[purpur-pisitiib]] (''Micropterix aureatella''), sgk [[pisitiiblased]]
*[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond
*[[porikärbes]] (''Phormia regina'')
*[[põderpõrnikas]] (''Lucanus cervus''), sgk [[põderpõrniklased]], Eestis looduskaitse all
*[[põderpõrnikas (perekond)|põderpõrnikas]] (''Lucanus''), perekond, sgk [[põderpõrniklased]])
*[[põdrakärbes]] (''Lipoptena cervi''), sgk [[raudkärblased]]
*[[põhja-kannikesetäpik]] (''Boloria freija''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[põhja-tõmmusilmik]] (''Erebia embla''), sgk [[silmiklased]]
*[[põldkimalane]] (''Bombus pascuorum''), sgk [[mesilaslased]]
*[[põlendikuhundlane]] (''Melanophila acuminata''), sgk [[hundlased]]
*[[Põlendikuhundlane (perekond)|põlendikuhundlane]] (''Melanophila''), perekond, sgk [[hundlased]]
*[[põllujooksik]] (''Carabus cancellatus''), sgk [[jooksiklased]]
*[[põlluliivikas]] (''Cicindela campestris''), sgk [[jooksiklased]] 
*[[põlluöölane]] (''Agrotis exclamationis''), sgk [[öölased]] 
*[[põrniklased]] (''Scarabaeidae''), sugukond
*[[põualiblikas]] (''Aporia crataegi''), sgk [[põualibliklased]]
*[[põualiblikas (perekond)|põualiblikas]] (''Aporia''), perekond, sgk [[põualibliklased]]
*[[põualibliklased]] (''Pieridae''), sugukond
*[[põõsa-ebakilptäi]] (''Parthenolecanium corni''), sgk [[ebakilptäilased]]
*[[päevapaabusilm]] (''Inachis io''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[pähklikärsakas]] (''Curculio nucum''), sgk [[kärsaklased]]
*[[päriskärblased]] (''Muscidae''), sugukond
*[[pärlmuttertäpik]] (''Fabriciana''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[pääsukeselutikas]] (''Oeciacus hirundinis''), sgk [[verelutiklased]]
*[[pääsusaba]] (''Papilio machaon''), sgk ratsulibliklased
*[[püksmesilane]] (''Dasypoda hirtipes'', ''Dasypoda altercator''), sgk ''[[Melittidae]]''

==R==
*[[rabamärslane]] (''Phalacropterix graslinella''), sgk [[märslased]]
*[[rabasilmik (perekond)|rabasilmik]] (''Oeneis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] 
*[[raba-võiliblikas]] (''Colias palaeno''), sgk [[põualibliklased]]
*[[raipekärbes]] (''Cynomya mortuorum''), sgk [[lihakärblased]] 
*[[raisamardiklased]] (''Silphidae''), sugukond
*[[ranna-loigukiil]] (''Sympetrum striolatum''), sgk [[vesikiillased]] 
*[[rannalutiklased]] (''Saldidae''), sugukond
*''[[Rathinda]]'', perekond, sgk [[sinilibliklased]]
*''[[Rathinda amor]]'', sgk [[sinilibliklased]]
*[[raudkärblased]] (''Hippoboscidae''), sugukond
*[[reseedaliblikas]] (''Pontia''), perekond, sgk põualibliklased
*''[[Retinia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]]
*''[[Rhyacionia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]]
*[[riidekoi]] (''Tineola bisselliella''), sgk [[koilased]]
*[[rippkehalised]] (''Apocrita''), alamselts
*[[ripslased]]
*[[ripstiivalised]] (''Thysanoptera''), selts
*[[ristikheina-taevastiib]] (''Polyommatus icarus''), sgk [[sinilibliklased]]
*[[ristikukimalane]] (''Bombus distinguendus''), sgk [[mesilaslased]]
*[[risuvana]] (''Chaetopteryx villosa''), sgk [[järvevanalased]]
*[[ritsikalised]] (''Dolichocera'' ehk ''Ensifera''), alamselts
*[[ritsiklased]] (''Tettigoniidae''), sugukond
*[[rohekas õiesikk]] (''Lepturobosca virens''), sgk [[siklased]] 
*[[rohekeviklased]] (''Chloroperlidae''), sugukond
*[[rohekireslane]] (''Adscita statices''), sgk [[kireslased]]
*[[roheline haisulutikas]] (''Palomena prasina''), sgk [[kilplutiklased]]
*[[roheline jalghänd]] (''Sminthurus viridis'')
*[[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''), sgk [[ritsiklased]]
*[[roheline tirt]] (''Cicadella viridis''), sgk [[lehetirtlased]]
*[[rohetiib]] (''Callophrys rubi''), sgk [[sinilibliklased]]
*[[rohe-tondihobu]] (''Aeshna viridis''), sgk [[tondihobulased]]
*[[rohe-vesihobu]] (''Ophiogomphus cecilia''), sgk [[vesihobulased]]
*[[rohetäpik]] (''Argynnis paphia''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[rohukas]] (''Oedemera''), perekond, sgk [[rohuklased]]
*[[rohukedrik]] (''Euthrix potatoria''), sgk [[kedriklased]]
*[[rohuklased]] (''Oedemeridae''), sugukond
*[[rohuleediklased]] (''Crambidae''), sugukond
*[[rohusilmik]] (''Aphantopus hyperantus''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[rohusilmik (perekond)|rohusilmik]] (''Aphantopus''), perekond, sgk [[koerlibliklased]]
*[[rohutirts (perekond)|rohutirts]] (''Chorthippus''), perekond, sgk [[tirtslased]]
*[[roosi-kilptäi]] (''Aulacaspis rosae''), sgk [[kilptäilased]] 
*[[ruuge-jahumardikas]] (''Tribolium confusum''), sgk [[süsiklased]] 
*[[ruuge-küttkärbes]] (''Laphria flava''), sgk [[röövkärblased]]
*[[ruuge-võiliblikas]] (''Colias croceus''), sgk [[põualibliklased]]
*[[rändtirts]] (''Locusta migratoria''), sgk [[tirtslased]]
*[[röövikuhunt]] (''Ammophila sabulosa''), sgk [[kiletiivalised]]
*[[röövkärblased]] (''Asilidae''), sugukond

==S==
*[[saare-salehundlane]] (''Agrilus planipennis''),  sgk [[hundlased]]
*[[saaremaa tondihobu]] (''Aeshna osiliensis''), sgk [[kiililised]]
*[[sadulliidrik]] (''Coenagrion puella''), sgk [[liidriklased]]
*[[salekeviklased]] (''Leuctridae''), sugukond
*[[saluvalvur]] (''Dendroxena quadrimaculata''), sgk [[raisamardiklased]]
*[[samblakimalane]] (''Bombus muscorum''), sgk [[mesilaslased]]
*[[samblapäeviklased]] (''Ephemerellidae''), sugukond
*[[sambliku-koimärslane]] (''Dahlica lichenella''), sgk [[märslased]]
*[[samblikuvaksiklased]] ehk metsavaksiklased (''Ennominae''), alamsugukond, sgk [[vaksiklased]]
*[[sarnastiivalised]] (''Homoptera''), selts 
*[[sarvikliidrik]] (''Coenagrion pulchellum''), sgk [[liidriklased]]
*[[sarviksüsiklane]] (''Gnathocerus cornutus''), sgk [[süsiklased]] 
*[[sarvvälesklane]] (''Notoxus monoceros'')
*[[satelliitöölane]] (''Eupsilia transversa'')
*''[[Scaptia beyonceae]]'', sgk [[parmlased]]
*[[Schrencki kimalane]] (''Bombus schrencki''), sgk [[mesilaslased]]
*''[[Sciara]]'', perekond, sgk [[leinasääsklased]]
*''[[Scythris penicillata]]'', sgk [[tõmmukoilased]], Saaremaa endeem
*[[seenekoi]] (''Nemapogon fungivorellus''), sgk [[koilased]]
*[[seenesultanid]], sgk [[lühitiiblased]]
*[[seenesääsklased]] (''Sciaroidea''), ülemsugukond
*[[seenetriinu]] (''Endomychus coccineus''), sgk [[seenetriinulased]]
*[[seenliidrik]] (''Enallagma cyathigerum''), sgk [[liidriklased]] 
*[[seitsetäpp-lepatriinu]] (''Coccinella septempunctata''), sgk [[lepatriinulased]]
*[[selgsõudurlased]] (''Notonectidae''), sgk
*[[sellerikärbes]] (''Euleia heraclei''), sgk [[kirjutiiblasd]]
*[[sihktiivalised]] (''Orthoptera''), selts
*[[siidikedrik]] ehk siidiliblikas (''Bombyx mori''), sgk [[siidikedriklased]]
*[[siklased]] (''Cerambycidae''), sugukond
*[[sile saareürask]] (''Hylesinus varius''), sgk [[kärsaklased]]
*[[silinderpõrnikas]] (''Sinodendron cylindricum''), sgk [[põderpõrniklased]]
*[[silinderpõrnikas (perekond)|silinderpõrnikas]] (''Sinodendron''), perekond, sgk [[põderpõrniklased]]
*[[silmiklased]] (''Satyridae''), sugukond
*[[silmiksikk]] (''Oberea oculata''), sgk [[siklased]]
*[[silmiksuru]] (''Smerinthus ocellatus''), sgk [[surulased]]
*[[silmiksuru (perekond)|silmiksuru]] (''Smerinthus''), perekond, sgk [[surulased]]
*[[sinepiliblikas]] (''Leptidea''), perekond, sgk [[põualiblikased]]
*[[sinilibliklased]] (''Lycaenidae''), sugukond
*[[sinine puiduvaablane]] (''Sirex juvencus''), sgk [[puiduvaablased]] 
*[[sinine villimardikas]] (''Meloe violaceus''), sgk [[villimardiklased]]
*[[sini-paelöölane]] (''Catocala fraxini''), sgk ''[[Erebidae]]'' 
*[[sipelgmardikas]] (''Thanasimus''), perekond, sgk [[sipelgmardiklased]]
*[[sipelgmardiklased]] (''Cleridae''), sugukond
*[[sirelased]] (''Syrphidae''), sugukond
*[[sirelisuru]] (''Sphinx ligustri''), sgk [[surulased]]
*[[sirtslased]] (''Tetrigidae''), sugukond
*[[soo-kärjeherilane]] (''Polistes nimpha''), sgk [[voltherilased]]
*[[soo-metsasääsk]] (''Ochlerotatus punctor''), sgk [[pistesääsklased]]
*[[soome-koimärslane]] (''Dahlica fennicella''), sgk [[märslased]]
*[[soomukas (perekond)|soomukas]] (''Lepisma''), perekond, sgk [[soomuklased]]
*[[soomuklased]] (''Lepismatidae''), sugukond
*[[sooritsikas]] (''Conocephalus dorsalis''), sgk [[ritsiklased]]
*[[sorokimalane]] (''Bombus soroeensis'), sgk [[mesilaslased]]
*[[spiraal-paunatäi]] (''Pemphigus spyrothecae''), sgk [[lehetäilased]] 
*[[sudeediparm]] (''Tabanus sudeticus''), sgk [[parmlased]] 
*[[suitsjas koimärslane]] (''Dahlica lazuri''), sgk [[märslased]]
*[[surulased]] (''Sphingidae''), sugukond
*[[surusääsk (perekond)|surusääsk]] (''Chironomus''), perekond, sgk [[surusääsklased]]
*[[surusääsklased]] (''Chironomidae''), sugukond
*[[suur-harksaba]] (''Cerura vinula''), sgk [[tutlased]]
*[[suur-kannikesetäpik]] (''Boloria titania''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[suur-kapsaliblikas]] (''Pieris brassicae''), sgk põualibliklased 
*[[suur-kiirgliblikas]] (''Apatura iris''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[suur-kollalaiklane]] (''Badister unipustulatus''), sgk [[jooksiklased]]
*[[suur-kuldtiib]] (''Lycaena dispar''), sgk [[sinilibliklased]]
*[[suur-kärbtiib]] (''Nymphalis vaualbum''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[suur-maltsaürask]] (''Scolytus scolytus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[suur-metsaherilane]] (''Dolichovespula media''), sgk [[voltherilased]]
*[[suur-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas maturna''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[suur-pisimärslane]] (''Psyche crassiorella''), sgk [[märslased]]
*[[suur-punasuru]] (''Deilephila elpenor''), sgk [[surulased]]
*[[suur-pärlmuttertäpik]] (''Fabriciana adippe''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[suur-rabakiil]] (''Leucorrhinia pectoralis''), sgk [[vesikiillased]]
*[[suur-saareürask]] (''Hylesinus crenatus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[suur-säsiürask]] (''Tomicus piniperda''), sgk [[kärsaklased]]
*[[suurtiivalised]] (''Megaloptera''), selts
*[[suur-võrajooksik]] (''Calosoma sycophanta''), sgk [[jooksiklased]] 
*[[sõrmiktiiblased]], (''Alucitidae''), sugukond
*[[sõudurlased]] (''Corixidae''), sugukond
*[[sõõrsilmik]] (''Lopinga achine''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[sõõrsilmik (perekond)|sõõrsilmik]] (''Lopinga''), perekond, sgk [[koerlibliklased]]
*[[säsiürask]] (''Tomicus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[sääriksääsklased]] (''Tipulidae''), sugukond
*[[sääselised]] (''Nematocera''), alamselts
*[[süsiklased]] (''Tenebrionidae''), sugukond

==Z==
*''[[Zyzzyva]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]], Ameerika troopikas
*''[[Zythos (koi)|Zythos]]'', perekond, sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ja [[Malaia]]s
* ''[[Zythos avellanea]]'', sgk [[koilased]], [[Malaia]]s
* ''[[Zythos obliterata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il 
* ''[[Zythos strigata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il 
* ''[[Zythos turbata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il

==T==
*''[[Tabanus]]'', perekond, sgk [[parmlased]]
*[[talikeviklased]] (''Taeniopterygidae''), sugukond
*[[talikoonlane]] (''Boreus hyemalis'') 
*[[talukimalane]] (''Bombus hypnorum''), sgk [[mesilaslased]]
*[[tamme-kedrikvaksik]] (''Biston strataria'', ''Biston stratarius''), sgk [[vaksiklased]]
*[[tamme-kirisikk]] (''Clytus arietis''), sgk siklased
*[[tamme-pahkvaablane]] (''Diplolepis quercus-folii'', ''Diplolepsis quercusfolii''), sgk [[pahklased]]
*[[tammesikk]] (''Phymatodes testaceus''), sgk siklased
*[[taolistiivalised]] (''Zygoptera''), alamselts
*[[tartu-kirivaksik]] (''Epirrhoe tartuensis''), sgk [[vaksiklased]]
*[[tarumardikas]] (''Trichodes apiarius''), sgk [[sipelgmardiklased]]
*[[tavarautsik]] ehk kusirautsik (''Myrmica ruginodis''), sgk [[sipelglased]]
*[[teelehe-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas aurinia''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[teesklased]] (''Ptinidae''), sugukond 
*[[teojooksik]] (''Cychrus caraboides''), sgk [[jooksiklased]]
*[[teotapik]] (''Phosphuga atrata''), sgk [[raisamardiklased]]
*[[terakoi]] (''Nemapogon granellus''), sgk [[koilased]]
*[[termiidilised]] (''Isoptera''), selts
*[[tiigi-klaasiksääsk]] (''Chaoborus crystallinus''), sgk [[klaasiksääsklased]]
*[[timutiripslane]] (''Limothrips cerealium''), sgk [[ripslased]] 
*[[tirdilised]] (''Auchenorrhyncha''), alamselts
*[[tirtslased]] (''Acrididae''), sugukond
*[[tirtsulised]] (''Caelifera''), alamselts
*[[toakilk]] (''Acheta domestica''), sgk [[kilklased]]
*[[toakärbes]] (''Musca''), perekond, sgk [[päriskärblased]]
*[[tondihobu]] (''Aeschna'' (=''Aeshna'')), sgk [[tondihobulased]]
*[[tondihobulased]] (''Aeshnidae''), sugukond
*''[[Troilus luridus]]'', sgk [[kilplutiklased]]
*[[tooneseplased]] (''Anobiidae''), sugukond
*[[triip-vesikiil]] (''Libellula fulva''), sgk [[vesikiillased]]
*[[tsetsekärbes]] (''Glossina''), perekond, sgk ''[[Glossinidae]]''
*[[tuisusikk]] (''Pachyta quadrimaculata''), sgk [[siklased]]
*[[tulilased]] (''Pyrochroidae''), sugukond
*[[tume-kannikesetäpik]] (''Boloria dia''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[tumekimalane]] (''Bombus ruderarius''), sgk [[mesilaslased]]
*[[tumemärslane]] (''Canephora hirsuta''), sgk [[märslased]]
*[[tume-nõlvaöölane]] (''Chersotis andereggii''), sgk [[öölased]]
*[[tumesilmik]] (''Lasiommata''), perekond, sgk [[koerlibliklased]]
*[[tumesäär-karvasvaablane]] (''Trichiosoma tibiale''), sgk [[karusvaablased]]
*[[tume-võrkliblikas]] (''Melitaea diamina''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[tunnelehmeslased]] (''Psychomyiidae''), sugukond
*[[tupekoi]] (''Coleophora''), perekond, sgk [[tupekoilased]]
*[[tupekoilased]] (''Coleophoridae''), sugukond
*[[tutt-kasspunnpea]] (''Carcharodus flocciferus''), sgk [[punnpealased]]
*[[tõmmukoi]] (''Scythris''), perekond, sgk [[tõmmukoilased]]
*[[tõmmukoilased]] (''Scythrididae''), sugukond
*[[tõmmupunnpea]] (''Erynnis tages''), [[punnpealased]]
*[[tõmmupunnpea (perekond)|tõmmupunnpea]] (''Erynnis''), perekond, [[punnpealased]]
*[[tõmmu-saleujur]] (''Colymbetes fuscus''), sgk [[ujurlased]] 
*[[tõmmusilmik]] (''Erebia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]]
*[[tõmmuujur (perekond)|tõmmuujur]] (''Graphoderus''), perekond, sgk [[ujurlased]]
*[[tähnik-mudaujur]] (''Ilybius fenestratus''), sgk [[ujurlased]] 
*[[tähnikpihklane]] (''Pissodes castaneus''), sgk [[kärsaklased]]
*[[tähnik-puuvaablane]] (''Xiphydria camelus''), sgk [[puuvaablased]]
*[[tähniksinitiib]] (''Maculinea''), sgk [[sinilibliklased]]
*[[tähnikvaksik]] (''Abraxas''), perekond, sgk [[vaksiklased]]
*[[tähnik-võrkliblikas]] (''Melitaea cinxia''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[täht-noolöölane]] (''Acronicta psi''), sgk [[öölased]]
*[[tähtpea-sõrmiktiib]] (''Alucita grammodactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] 
*[[täi]] (''Pediculus humanus''), sgk ''[[Pediculidae]]''
*[[täilised]] (''Anoplura''), selts
*[[täkkeline villimardikas]] (''Meloe proscarabaeus''), sgk [[villimardiklased]]
*[[täpik]] (''Argynnis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]]
*[[täpikpunnpea]] (''Pyrgus''), perekond, sgk [[punnpealased]] 
*[[tüve-koimärslane]] (''Dahlica charlottae''), sgk [[märslased]]

==U==
*[[uitöölane]] (''Spodoptera''), perekond, sgk [[öölased]]
*[[ujur]] (''Dytiscus'') perekond, sgk [[ujurlased]]
*[[ujurlased]] (''Dytiscidae''), sugukond
*[[ujurlutiklased]] (''Naucoridae''), sugukond
*[[uneliblikas]] (''Heteropterus morpheus''), sgk [[punnpealased]]
*[[urukimalane]] (''Bombus subterraneus''), sgk [[mesilaslased]]

==V==
*[[vaenusääsk]] (''Sciara militaris''), sgk [[leinasääsklased]]
*[[vahaleedik]] (''Galleria mellonella''), sgk [[leediklased]]
*[[vahklased]]
*[[vahtlased]] (''Cercopidae''), sugukond
*[[vahtra-noolöölane]] (''Acronicta aceris''), sgk [[öölased]]
*[[vaibakoi]] (''Trichophaga tapetzella''), sgk [[koilased]]
*[[vaksiklased]] (''Geometridae''), sugukond 
*[[valgelaup-rabakiil]] (''Leucorrhinia albifrons''), sgk [[vesikiillased]]
*[[valgetähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis xanthomelas''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[vapsik]] (''Vespa crabro''), sgk [[voltherilased]]
*[[vapsik (perekond)|vapsik]] (''Vespa''), perekond, sgk [[voltherilased]] 
*[[vapsikkärbes]] (''Asilus crabroniformis''), sgk [[röövkärblased]]
*[[varane kannikesetäpik]] (''Boloria euphrosyne''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[varane tumesilmik]] (''Lasiommata petropolitana''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[vareskaera-aasasilmik]] (''Coenonympha hero''), sgk [[silmiklased]]
*[[vahulille-täpikpunnpea]] (''Pyrgus alveus''), sgk [[punnpealased]]
*[[veerekuklane]] (''Formica nigricans''), sgk [[sipelglased]]
*[[verikireslane]] (''Zygaena''), perekond, sgk [[kireslased]]
*[[veise-nahakiin]] (''Hypoderma bovis''), sgk [[ninakiinlased]]
*[[veiseparm]] (''Tabanus bovinus''), sgk [[parmlased]]
*[[vesihark]] (''Nepa cinerea''), sgk [[harklutiklased]]
*[[vesihobu]] (''Ophiogomphus''), perekond, sgk [[vesihobulased]]
*[[vesihobulased]] (''Gomphidae''), sugukond 
*[[vesikiillased]] (''Libellulidae''), sugukond
*[[vesimardikas]] (''Hydrophilus piceus''), sgk [[vesimardiklased]]
*[[vesimardiklased]] (''Hydrophilidae''), sugukond
*[[vesineitsik]] (''Calopteryx''), perekond, sgk [[vesineitsiklased]]
*[[vesineitsiklased]] (''Calopterygidae''), sugukond
*[[vesinäkk]] (''Acentria ephemerella''), sgk ''[[Crambidae]]''
*[[vesivaksik]] (''Hydrometra gracilenta''), sgk [[vesivaksurlased]]
*[[vesivaksik (perekond)|vesivaksik]] (''Hydrometra''), perekond, sgk [[vesivaksurlased]]
*[[veskikoorlane]] (''Tenebroides mauritanicus''), sgk [[koorlased]]
*[[viirgpunnpea]] (''Thymelicus''), perekond, sgk [[punnpealased]]
*[[vilja-nokislutikas]] (''Aelia acuminata''), sgk [[kilplutiklased]]
*[[villimardikas]] (''Meloe''), perekond, sgk [[villimardiklased]] 
*[[villimardiklased]] (''Meloidae''), sugukond
*[[villpea-aasasilmik]] (''Coenonympha tullia''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[violettjooksik]] (''Carabus violaceus''), sgk [[jooksiklased]] 
*[[voltherilased]] (''Vespidae''), sugukond
*[[voodilutikas]] (''Cimex lectularius''), sgk [[verelutiklased]]
*[[võiliblikas]] (''Colias''), sgk [[põualibliklased]]
*[[võraürask]] (''Pityogenes''), perekond, sgk [[kärsaklased]]
*[[võrgendehmeslased]] (''Polycentropodidae''), sugukond
*[[võrgendivaablane]] (''Acantholyda''), sgk [[võrgendivaablased]]  
*[[võrgendivaablased]] (''Pamphiliidae''), sugukond
*[[võrkliblikas]] (''Melitaea''), perekond, sgk [[koerlibliklased]]
*[[võrktiivalised]] (''Neuroptera''), selts
*[[võrse-sõrmiktiib]] (''Alucita hexadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]]
*[[võsa-kannikesetäpik]] (''Boloria thore''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[võsaritsikas]] (''Pholidoptera griseoaptera''), sgk [[ritsiklased]] 
*[[väike-kiirgliblikas]] (''Apatura ilia''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[väike-kiitsaksikk]] (''Stenurella melanura''), sgk [[siklased]]
*[[väike-koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerlibliklased]], Eestis tavaline
*[[väike-kärbtiib]] (''Polygonia c-album''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[väikeliivikas]] (''Cylindera germanica'', ''Cicindela germanica''), sgk [[jooksiklased]]
*[[väikelumik]] (''Limenitis camilla''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[väike-punalamesklane]] (''Cucujus cinnaberinus''), sgk [[lamesklased]]
*[[väike-pärlmuttertäpik]] (''Fabriciana niobe''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[väike-rabakiil]] (''Leucorrhinia dubia''), sgk [[vesikiillased]]
*[[väike-saareürask]] (''Hylesinus fraxini''), sgk [[kärsaklased]]
*[[väike-säsiürask]] (''Tomicus minor''), sgk [[kärsaklased]]
*[[väike-toakärbes]] (''Fannia canicularis''), sgk [[lambikärblased]]
*[[väike-täpikpunnpea]] (''Pyrgus malvae''), sgk [[punnpealased]]
*[[väike-võrkliblikas]] (''Melitaea aurelia''), sgk [[koerlibliklased]]
*[[väivilised]] (''Mallophaga''), selts
*[[välesklane]] (''Notoxus''), perekond
*[[vööt-eistekedrik]] (''Triodia sylvina''), sgk [[eistekedriklased]]
*[[vöötkiillased]] (''Cordulegasteridae''), sugukond
*[[vööt-verikireslane]] (''Zygaena fausta''), sgk [[kireslased]]

==Õ==
*[[õiepurpurlane]] (''Lygistopterus sanguineus'') 
*[[õnnetriinu]] (''Psyllobora vigintiduopunctata'')
*[[õrnpäevik]] (''Leptophlebia''), perekond
*[[õrnpäeviklased]] (''Leptophlebiidae''), sugukond
*[[õunapuu-keerdtäi]] (''Dysaphis devecta''), sgk [[lehetäilased]]
*[[õunapuu-lehekirp]] (''Cacopsylla mali''), sgk [[lehekirbulised]]
*[[õunapuu-võrgendikoi]] (''Yponomeuta malinellus''), sgk [[võrgendikoilased]]
*[[õunapuu-õielõikaja]] (''Anthonomus pomorum''), sgk [[kärsaklased]]

==Ä==
* [[ängelheina-öölane]] (''Calyptra thalictri''), sgk [[öölased]]
* [[äädikakärbes (perekond)|äädikakärbes]] (''Drosophila''), perekond, sgk [[kõdukärblased]]
* [[ääris-verevjätklane]] (''Malachius aeneus''), sgk [[verevjätklased]]

==Ö==
* [[öölased]] (''Noctuidae''), sugukond

==Ü==
*[[ühepäeviklased]] (''Ephemeridae''), sugukond
*[[ühepäevikulised]] (''Ephemeroptera''), selts
*[[ühisherilased]] (''Vespinae''), alamsugukond, sgk [[voltherilased]]
*[[ürasklased]] (''Scolytinae''), alamsugukond, sgk [[kärsaklased]]
*[[ürgmärslane]] (''Diplodoma laichartingella''), sgk [[märslased]] 

[[Kategooria:Putukad| ]]
[[Kategooria:Loomade loendid]]</text>
      <sha1>g9dtx3hq7vvii6uhzecehkanemtfyu9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Luhanski oblast</title>
    <ns>0</ns>
    <id>15695</id>
    <revision>
      <id>7185064</id>
      <parentid>6765889</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T08:30:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* Rahvastik */</comment>
      <origin>7185064</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5859" sha1="7zr6nqu6wt5tylfinl5orj9niqwfqwl" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Luhanski oblast
|  nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Луганська область | nimi1_latin = (Luhanska oblast)
|  nimi2_keel = 
|  lipp = Flag of Luhansk Oblast.png
|  lipu_link = [[Luhanski oblasti lipp]]
|  vapp = Coat of Arms Luhansk Oblast.svg
|  vapi_link = [[Luhanski oblasti vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  keskuse_nimi = [[Luhansk]] (''de jure'')&lt;br /&gt;[[Sjevjerodonetsk]] (''de facto'')
|  ametlik_keel = [[ukraina keel|ukraina]]
|  asendikaardi_pilt = Luhansk in Ukraine (claims hatched).svg
}}

'''Luhanski oblast''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Ukraina]] idaosas.

Oblast moodustati 1938. aastal, kui tema ala eraldati vanast [[Donetski oblast (1932–1938)|Donetski oblastist]]. Kuni 1958. aastani ja aastail 1970–1990 kandis ta nime ''Vorošilovgradi oblast''.

[[2014]]. aasta kevadest alates on oblasti lõunaosa Venemaa toetatud mässuliste valduses, kes on oblasti piires välja kuulutanud tunnustamata [[Luhanski Rahvavabariik|Luhanski Rahvavabariigi]]. Oblasti valitsusasutused viidi ajutiselt [[Luhansk]]ist [[Sjevjerodonetsk]]isse kuni [[2022]]. aastal Vene väed ka selle linna okupeerisid ning septembri lõpus kogu oblasti annekteerisid.

== Loodus ==
Oblasti pinnamood on valdavalt tasandikuline. Lõunas ulatub Donetski kõrgustik 367 meetrini. Kliima on mõõdukalt mandriline. Jaanuari keskmine temperatuur jääb –6...–8 °C ja juuli oma 21...23 °C vahele, sademeid on kuni 450 mm aastas. Luhanski oblast asub [[stepp|stepi]] levialal.

Peamiseks maavaraks on [[kivisüsi]].

== Majandus ==
Tegemist on olulise rasketööstuspiirkonnaga, kus juhtivateks majandusharudeks [[söetööstus]], [[metallurgia]], [[masinaehitus]] (transpordi- ja kaevandusmasinaehitus, metallurgia ja keemiatööstuse sisseseade), [[keemiatööstus]], [[naftakeemia]].

=== Transport ===
Oblasti ala läbivad mitmed olulised magistraalid: [[Harkiv]]it [[Volgograd]]iga ühendavad raud- ja maantee, maantee [[Moskva]]st [[Rostov Doni ääres|Rostovisse Doni ääres]].

Luhanski oblasti kaudu tuleb Ukrainasse torujuhtmeid pidi maagaas [[Stavropol]]ist ja [[Orenburg]]ist, nafta Volga-äärsetest piirkondadest ning [[Põhja-Kaukaasia]]st.

== Haldusjaotus ==
Oblast jaguneb halduslikult 8 rajooniks, millest vaid 4 on keskvalitsuse kontrolli all:

* [[Altševski rajoon]] (Алчевський район), keskus [[Altševsk]];
* [[Dovžanski rajoon]] (Довжанський район), keskus [[Dovžansk]] (Sverdlovsk);
* [[Luhanski rajoon]] (Луганський район), keskus [[Luhansk]];
* [[Rovenkõ rajoon]] (Ровеньківський район), keskus [[Rovenkõ]];
* [[Štšastja rajoon]] (Щастинський район), keskus [[Novoaidar]];
* [[Sjevjerodonetski rajoon]] (Сєвєродонецький район), keskus [[Sjevjerodonetsk]];
* [[Starobilski rajoon]] (Старобільський район), keskus [[Starobilsk]];
* [[Svatove rajoon]] (Сватівський район), keskus [[Svatove]].

2020. aastani jagunes 18 rajooniks ja 14 oblastilise alluvusega linnaks:

* [[Antratsõti rajoon]]
* [[Bilokurakõne rajoon]]
* [[Bilovodski rajoon]]
* [[Dovžanski rajoon]]
* [[Krasnodoni rajoon]]
* [[Kreminna rajoon]]
* [[Lutuhõne rajoon]]
* [[Markivka rajoon]]
* [[Milove rajoon]]
* [[Novoaidari rajoon]]
* [[Novopskovi rajoon]]
* [[Perevalski rajoon]]
* [[Popasna rajoon]]
* [[Slovjanoserbski rajoon]]
* [[Stanõtsja Luhanska rajoon]]
* [[Starobilski rajoon]]
* [[Svatove rajoon]]
* [[Trojitske rajoon]]

== Rahvastik ==
Peamiselt kaevanduslinnade rohkuse tõttu ulatub linnarahvastiku osakaal oblastis üle 85%.

Suuremad linnad:
* [[Luhansk]] 445 900 elanikku (2004)
* [[Sjevjerodonetsk]] 111 900
* [[Altševsk]] 112 100
* [[Lõssõtšansk]] 110 500
* [[Hrustalnõi]] 87 300
* [[Kadijivka]] 80 900
* [[Dovžansk]] 67 900
* [[Antratsõt]] 60 300
* [[Rubižne]] 60 200
* [[Brjanka]] 51 400
* [[Rovenkõ]] 51 300
* [[Sorokõne]] 49 400

=== Rahvuslik koosseis ===
Oblasti elanikest on [[ukrainlased|ukrainlasi]] 58%, [[venelased|venelasi]] 39% ning [[valgevenelased|valgevenelasi]] 2%. Neile järgnevad arvukuselt [[tatarlased]] ja [[armeenlased]].

[[Ukraina 2001. aasta rahvaloendus]]e andmetel pidas Luhanski oblasti elanikest emakeeleks [[vene keel]]t 68,84% ja [[ukraina keel]]t 30,01%.&lt;ref&gt;[http://2001.ukrcensus.gov.ua/rus/results/nationality_population/nationality_popul1/select_51/?botton=cens_db&amp;box=5.1W&amp;k_t=44&amp;p=0&amp;rz=1_1&amp;rz_b=2_1%20%20%20%20&amp;n_page=1 Päring Ukraina 2001. aasta rahvaloenduse tulemuste andmebaasist]&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://loga.gov.ua/ Oblasti administratsioon]
* [[11. oktoober]] [[2014]]. ''[[Ukrajinska Pravda]]''. [http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/10/11/7040467/ На Луганщине стреляют. Жертвы - среди военных и мирных жителей] &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;
* [[15. oktoober]] 2014. ''[[Infovastupanu]]''. [http://news.liga.net/news/politics/3678969-v_luganskoy_oblasti_poyavilas_kazatskaya_narodnaya_respublika_is.htm В Луганской области появилась &quot;Казацкая народная республика&quot; - ИС] &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;
* [[16. oktoober]] 2014. ''Liga Novosti''. [http://news.liga.net/news/politics/3691487-avtodoroga_bakhmutovka_lugansk_zakryta_iz_za_boevykh_deystviy_oga.htm Автодорога Бахмутовка-Луганск закрыта из-за боевых действий - ОГА] &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;
* 16. oktoober 2014. ''Liga Novosti''. [http://news.liga.net/news/politics/3703815-poroshenko_podpisal_zakon_ob_osobom_statuse_donbassa.htm Порошенко подписал закон об особом статусе Донбасса] &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;

{{UKR}}

[[Kategooria:Ukraina oblastid]]
[[Kategooria:Luhanski oblast| ]]</text>
      <sha1>7zr6nqu6wt5tylfinl5orj9niqwfqwl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Põualibliklased</title>
    <ns>0</ns>
    <id>19035</id>
    <revision>
      <id>7184973</id>
      <parentid>7182962</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:27:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7184973</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19665" sha1="2cdof8vl5olkhxjjaezw8zm0dupry4y" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Põualibliklased
| staatus = 
| pilt = Gonepteriyx rhamni on cirsium arvense quadratic Richard Bartz.jpg
| pildi_seletus = [[Lapsuliblikas]]
| pildi_laius = 210px
| värvus = putukad
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda''
| klass = [[Putukad]] ''Insecta''
| selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera''
| alamselts = [[Päevaliblikad]] ''Rhopalocera''
| ülemsugukond = ''[[Papilionoidea]]''
| sugukond = '''Põualibliklased''' ''Pieridae''
| alamrühmad = *''[[Coliadinae]]''&lt;br&gt;
*''[[Dismorphiinae]]''&lt;br&gt;
*''[[Pierinae]]''&lt;br&gt;
*''[[Pseudopontiinae]]'' 
| alamrühma_nimetus = Alamsugukonnad
| binaarne = 
| binaarse_autor = 
| leviku_kaart = 
| leviku_kaardi_laius = 
| leviku_kaardi_seletus = 
| sugukonna_autor = [[Philogène Auguste Joseph Duponchel|Duponchel]], 1835
}}

'''Põualibliklased''' (''Pieridae'') on [[Päevaliblikad|päevaliblikate]] hulka kuuluv [[Liblikad|liblikate]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukond]]. 

Teaduskirjanduses hinnatakse sugukonna liigirikkuseks ligikaudu 1100 liiki ja umbes 85 perekonda.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Wei |eesnimi=Fanyu |perekonnanimi2=Huang |eesnimi2=Wenxiang |perekonnanimi3=Fang |eesnimi3=Lin |perekonnanimi4=He |eesnimi4=Bo |perekonnanimi5=Zhao |eesnimi5=Youjie |perekonnanimi6=Zhang |eesnimi6=Yingming |perekonnanimi7=Shu |eesnimi7=Zufei |perekonnanimi8=Su |eesnimi8=Chengyong |perekonnanimi9=Hao |eesnimi9=Jiasheng |kuupäev=2022-12-26 |pealkiri=Spatio-Temporal Evolutionary Patterns of the Pieridae Butterflies (Lepidoptera: Papilionoidea) Inferred from Mitogenomic Data |url=https://www.mdpi.com/2073-4425/14/1/72 |ajakiri=Genes |keel=en |aastakäik=14 |üksiknumber=1 |lehekülg=72 |doi=10.3390/genes14010072 |issn=2073-4425 |pmc=9858963 |pmid=36672814}}&lt;/ref&gt; 

== Nomenklatuur ==
Sugukonna teaduslik nimetus ''Pieridae'' on tuletatud [[Kapsaliblikas|kapsaliblikate]] (''Pieris'') perekonnanimetusest. Ajaloolises nomenklatuuris on nime ''Pieridae'' seostatud Duponcheliga, kes lõi seda 1835. aastal.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=International Commission on Zoological Nomenclature |perekonnanimi2=Hemming |eesnimi2=Francis |kuupäev=1958-01-24 |pealkiri=Opinion 500 Validation under the Plenary Powers of the spelling Pieridae for the name of the family-group Taxon having the genus Pieris Schrank, 1801 as its type Genus (class Insecta, order Lepidoptera) |url=https://www.biodiversitylibrary.org/part/149639 |ajakiri=Opinions and declarations rendered by the International Commission on Zoological Nomenclature |aastakäik=17 |üksiknumber=22 |lehekülg=395–422 |doi=10.5962/p.149639 |issn=3049-5237}}&lt;/ref&gt; 

== Morfoloogia ==
Liblikad on enamasti väikese kuni keskmise suurusega, tavaliselt tiibade siruulatus jääb umbes 36–75 mm vahemikku, kuigi täpne suurus sõltub liigist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pieridae Family |url=https://www.ento.csiro.au/education/insects/lepidoptera_families/pieridae.html |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.ento.csiro.au}}&lt;/ref&gt; Erinevalt [[Koerlibliklased|koerlibliklastest]] on põualibliklaste eesjalad mõlemal sugupoolel hästi arenenud ning küünised on kaheharulised.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Family Pieridae – ENT 425 – General Entomology |url=https://genent.cals.ncsu.edu/insect-identification/order-lepidoptera/family-pieridae/ |vaadatud=2026-06-26 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Tiivad on kaetud soomustega ning värvust neile annavad nii pigmendid kui ka soomuste mikrostruktuurid.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Wijnen |eesnimi=B. |perekonnanimi2=Leertouwer |eesnimi2=H.L. |perekonnanimi3=Stavenga |eesnimi3=D.G. |kuupäev=detsember 2007 |pealkiri=Colors and pterin pigmentation of pierid butterfly wings |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0022191007001497 |ajakiri=Journal of Insect Physiology |keel=en |aastakäik=53 |üksiknumber=12 |lehekülg=1206–1217 |doi=10.1016/j.jinsphys.2007.06.016}}&lt;/ref&gt; Tundlad on hästi arenenud ning väga olulised sugukonna sees, kuna tundlanui, tundlalülid jne on erinevad alamsugukondade vahel.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Castro-Gerardino |eesnimi=Diana Jimena |perekonnanimi2=Llorente-Bousquets |eesnimi2=Jorge |kuupäev=2017-11-14 |pealkiri=Comparative exploration of antennae in Pseudopontia, and antennal clubs of the tribes Leptideini and Dismorphiini (Lepidoptera: Pieridae) |url=https://www.mapress.com/zt/article/view/zootaxa.4347.3.1 |ajakiri=Zootaxa |keel=en |aastakäik=4347 |üksiknumber=3 |lehekülg=401–445 |doi=10.11646/zootaxa.4347.3.1 |issn=1175-5334}}&lt;/ref&gt; 

Tiibade ülapool on sageli valge, kollane või oranž, tumedate serva- või laigutähnidega.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Toonid on seotud [[Pteriinid|pteriin]]&lt;nowiki/&gt;pigmentidega: valgetel liikidel on oluline [[leukopteriin]], kollastel [[ksantopteriin]] ja oranžidel või punakamate aladega liikidel [[erütropteriin]].&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Wijnen |eesnimi=B. |perekonnanimi2=Leertouwer |eesnimi2=H. L. |perekonnanimi3=Stavenga |eesnimi3=D. G. |kuupäev=2007-12-01 |pealkiri=Colors and pterin pigmentation of pierid butterfly wings |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0022191007001497 |ajakiri=Journal of Insect Physiology |aastakäik=53 |üksiknumber=12 |lehekülg=1206–1217 |doi=10.1016/j.jinsphys.2007.06.016 |issn=0022-1910}}&lt;/ref&gt; Liblika tiivasoomus koosneb alumisest ja ülemisest lamellist. Ülemisel lamellil paiknevad pikisuunalised harjad, mida ühendavad risti kulgevad ristiribad, ning alumine ja ülemine lamell on omavahel seotud väikeste sambakujuliste tugistruktuuridega. Paljudel isastel põualibliklastel annavad mitmekihilised harjalamellid tiivasoomustes ultraviolett- või muu sillerdava struktuurvärvuse, mis võib paikneda eriti tiiva ülapoolel või tiivatippudes. &lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Wilts |eesnimi=Bodo D. |perekonnanimi2=Pirih |eesnimi2=Primož |perekonnanimi3=Stavenga |eesnimi3=Doekele G. |kuupäev=2011-06-01 |pealkiri=Spectral reflectance properties of iridescent pierid butterfly wings |url=https://doi.org/10.1007/s00359-011-0632-y |ajakiri=Journal of Comparative Physiology A |keel=en |aastakäik=197 |üksiknumber=6 |lehekülg=693–702 |doi=10.1007/s00359-011-0632-y |issn=1432-1351 |pmc=3098971 |pmid=21344203}}&lt;/ref&gt; Tiivasoomustes võivad paikneda ka väikesed graanulid või terakesed, mis mõjutavad valguse hajumist ja neeldumist. Sellised struktuurid muudavad valged tiivad veelgi heledamaks ning aitavad kaasa nähtava värvuse kujunemisele.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Stavenga |eesnimi=D. G. |perekonnanimi2=Stowe |eesnimi2=S. |perekonnanimi3=Siebke |eesnimi3=K. |perekonnanimi4=Zeil |eesnimi4=J. |perekonnanimi5=Arikawa |eesnimi5=K. |kuupäev=2004-08-07 |pealkiri=Butterfly wing colours: scale beads make white pierid wings brighter |url=https://royalsocietypublishing.org/doi/10.1098/rspb.2004.2781 |ajakiri=Proceedings of the Royal Society of London. Series B: Biological Sciences |keel=en |aastakäik=271 |üksiknumber=1548 |lehekülg=1577–1584 |doi=10.1098/rspb.2004.2781 |issn=0962-8452}}&lt;/ref&gt; 

Põualibliklastel esineb sageli [[sooline dimorfism]]. Isased ja emased võivad erineda tiibade värvuse, tähnide arvu, mustade servaalade ulatuse või ultraviolettmustri poolest.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Giraldo |eesnimi=M.A |perekonnanimi2=Stavenga |eesnimi2=D.G |kuupäev=2007-01-07 |pealkiri=Sexual dichroism and pigment localization in the wing scales of Pieris rapae butterflies |url=https://royalsocietypublishing.org/doi/10.1098/rspb.2006.3708 |ajakiri=Proceedings of the Royal Society B: Biological Sciences |keel=en |aastakäik=274 |üksiknumber=1606 |lehekülg=97–102 |doi=10.1098/rspb.2006.3708 |issn=0962-8452}}&lt;/ref&gt; Mõnel liigil esineb ka [[hooajaline dimorfism]]. Põlvkonnad võivad erineda suuruse, värvuse või mustri poolest. Hooajalised erinevused võivad olla seotud arengutingimustega, näiteks temperatuuri, päevapikkuse või niiskusega, mis mõjutavad liblika arengut nukujärgus ja valmiku lõplikku välimust.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Shkurikhin |eesnimi=A. O. |perekonnanimi2=Oslina |eesnimi2=T. S. |kuupäev=2015-02-20 |pealkiri=Seasonal variation of the forewing in polyvoltine whites Pieris rapae L. and P. napi L. (Lepidoptera: Pieridae) in the forest-steppe zone of the Southern Urals |url=https://link.springer.com/10.1134/S1067413616030115 |ajakiri=Russian Journal of Ecology |keel=en |aastakäik=47 |üksiknumber=3 |lehekülg=296–301 |doi=10.1134/S1067413616030115 |issn=1067-4136}}&lt;/ref&gt;&lt;gallery mode=&quot;packed&quot;&gt;
Fail:Anthocharis.cardamines.mf.mounted.jpg|[[Koiduliblikas|Koiduliblikate]] isastel on erksav ruuge toon ning eestiibade ülaservas väiksem tume laik. Emastel ruuge värvus puudub ja laigud on laiemad.
Fail:Colias croceus plate.jpg|[[Ruuge-võiliblikas|Ruuge-võiliblika]] isastel kollakad servatäpid puuduvad, emastel on need olemas.
Fail:EuremaLaetaFitch.png|''Eurema laeta'' liblikal olemas nii märja kui ka kuiva aastaaja vormid.
&lt;/gallery&gt;

== Arengujärgud ==

=== Munad ===
Põualibliklaste munad on sageli piklikud, koonilised, pudeli- või värtnakujulised. Erinevalt paljude teiste liblikarühmade ümaramatest munadest on põualibliklaste munad tihti kõrgemad kui laiad. Koorioni pinnal paiknevad ribid, sooned ja muud mikroskoopilised struktuurid.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Dias |eesnimi=Fernando Maia Silva |perekonnanimi2=Leviski |eesnimi2=Gabriela Lourenço |perekonnanimi3=Casagrande |eesnimi3=Mirna Martins |perekonnanimi4=Mielke |eesnimi4=Olaf Hermann Hendrik |kuupäev=2016-03-01 |pealkiri=Dismorphia melia (Godart, [1824]) (Pieridae: Dismorphiinae): External Morphology of the Last Instar and Pupa, with Notes on its Taxonomy, Variation and Distribution |url=http://www.bioone.org/doi/10.18473/lepi.70i1.a7 |ajakiri=Journal of the Lepidopterists’ Society |keel=en |aastakäik=70 |üksiknumber=1 |lehekülg=61–71 |doi=10.18473/lepi.70i1.a7 |issn=0024-0966}}&lt;/ref&gt;&lt;gallery mode=&quot;packed&quot;&gt;
Fail:Anthocharis cardamines egg (4582113773).jpg|Koiduliblika muna
Fail:Leptidea sinapis egg.jpg|[[Harilik sinepiliblikas|Hariliku sinepiliblika]] muna
&lt;/gallery&gt;

=== Röövikud ===
Põualibliklaste röövikud on üldiselt piklikud ja silinderja kehaga. Paljudel liikidel on nad suhteliselt siledad või kaetud ainult lühikeste karvakestega. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Värvus varieerub liigiti. Paljudel liikidel on röövikud rohelised, kollakasrohelised või pruunikad ning sulanduvad hästi taimelehtede ja vartega. Mõnel liigil võib röövikutel olla ka tumedamaid täppe, küljejooni või kollakaid vööte.&lt;gallery mode=&quot;packed&quot;&gt;
Fail:Pieris brassicae (caterpillar).jpg|[[Suur-kapsaliblikas|Suur-kapsaliblika]] rööviku kollakas värvus viitab selle söögiks kõlbmatusele ning aitab maskeerida.
Fail:Colias hyale caterpillar.jpg|[[Niidu-võiliblikas|Niidu-võiliblika]] rööviku roheline värvus aitab tal maskeerida taimestikus.
&lt;/gallery&gt;Põualibliklaste toituvad peamiselt [[Liblikõielised|liblikõielistest]], [[Ristõielised|ristõielistest]] ja [[Linalehikulised|linalehikulistest]].&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Braby |eesnimi=M. F. |perekonnanimi2=Trueman |eesnimi2=J. W. H. |kuupäev=2006-09-01 |pealkiri=Evolution of larval host plant associations and adaptive radiation in pierid butterflies |url=https://academic.oup.com/jeb/article/19/5/1677-1690/7324700 |ajakiri=Journal of Evolutionary Biology |keel=en |aastakäik=19 |üksiknumber=5 |lehekülg=1677–1690 |doi=10.1111/j.1420-9101.2006.01109.x |issn=1010-061X}}&lt;/ref&gt; Ristõielistel taimedel toituvad põualibliklased on siiski eriti tuntud, sest sellesse rühma kuuluvad ka kapsaliblikad, kes on suured kahjurid. 

=== Nukud ===
Põualibliklaste nukud on enamasti piklikud, nurgelised või veidi kiilukujulised. Neil võib olla seljaharju, külgmisi servi või teravamaid jätkeid, mis muudavad nuku kuju oksa, varre või leheroo sarnaseks.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Põualibliklaste nukk on tavaliselt kinnitunud aluspinnale nii tagakeha tipu kui ka siidivöö abil. Tagakeha lõpus paiknev [[kremaster]] haakub siidist padjandisse, samal ajal kui keha keskosa ümber paiknev siidivöö toetab nukku ja hoiab seda aluspinna suhtes nurga all. &lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hawes |eesnimi=Timothy C. |kuupäev=2021-07-03 |pealkiri=On the articulation of the pierid silk girdle |url=https://doi.org/10.1080/00305316.2020.1847212 |ajakiri=Oriental Insects |aastakäik=55 |üksiknumber=3 |lehekülg=410–424 |doi=10.1080/00305316.2020.1847212 |issn=0030-5316}}&lt;/ref&gt;

Nukkude värvus võib olla roheline, kollakas, pruunikas, hallikas või kirju. Sageli sobitub nuku värvus ümbritseva taustaga, mistõttu võib nukk olla rohelisel taimel rohekas ja kuivemal või tumedamal aluspinnal pruunikam. Mõnel põualibliklasel on näidatud, et nuku värvus võib olla muutlik ja sõltuda keskkonnast, kus nukkumine toimub &lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Yumnam |eesnimi=Tarunkishwor |perekonnanimi2=Banerjee |eesnimi2=Birupaksha |perekonnanimi3=Kodandaramaiah |eesnimi3=Ullasa |kuupäev=2021-09-10 |pealkiri=Pupal colour plasticity in the butterfly Catopsilia pomona (Lepidoptera: Pieridae) |url=https://academic.oup.com/biolinnean/article/134/2/331/6314023 |ajakiri=Biological Journal of the Linnean Society |keel=en |aastakäik=134 |üksiknumber=2 |lehekülg=331–341 |doi=10.1093/biolinnean/blab087 |issn=0024-4066}}&lt;/ref&gt;.&lt;gallery mode=&quot;packed&quot;&gt;
Fail:Gonepteryx rhamni - pupa 03 (HS).jpg|[[Lapsuliblikas|Lapsuliblika]] nukk näeb välja nagu leht või paksenenud okas.
Fail:Pieris brassicae pupa Bytom.jpg|Suur-kapsaliblika nukk võib hallikatel ja valgetel pindadel kergesti märkamatuks jääda.
&lt;/gallery&gt;Üldiselt on nukk liikumatu arengujärk, kuid samas leidub põualibliklaste seas ka erandeid. Näiteks ''Catopsilia pomona'' nukkudel on kirjeldatud häirimise korral kiiret &quot;jalalöögitaolist&quot; liikumist, mis võib aidata kiskjat eemale peletada.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hawes |eesnimi=Timothy C. |kuupäev=2018-03-01 |pealkiri=A Kicking Butterfly Chrysalis |url=http://www.bioone.org/doi/10.18473/lepi.72i1.a3 |ajakiri=Journal of the Lepidopterists' Society |keel=en |aastakäik=72 |üksiknumber=1 |lehekülg=27–34 |doi=10.18473/lepi.72i1.a3 |issn=0024-0966}}&lt;/ref&gt;

== Talvitumine ==
Parasvöötmes talvituvad põualibliklased enamasti noorjärkudes, eriti nuku- või röövikujärgus. Troopilistes ja soojemates piirkondades võib talvitumine või ebasoodsa perioodi üleelamine toimuda ka valmikuna.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Family Pieridae (Whites and Sulphurs) {{!}} Butterflies and Moths of North America |url=https://www.butterfliesandmoths.org/taxonomy/Pieridae |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260214144531/https://www.butterfliesandmoths.org/taxonomy/Pieridae |arhiivimisaeg=2026-02-14 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.butterfliesandmoths.org |keel=en |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;

Eesti liigid veedavad talve enamasti köidisnukuna, harvem noore rööviku või täiskasvanud liblikana.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=202}}&lt;/ref&gt;

== Kahjurlus ==
Kahjurlus avaldub peamiselt lehtede söömises. Nooremad röövikud võivad närida lehepinda, jättes alles õhukese epidermisekihi, vanemad röövikud aga tekitavad lehtedesse suuremaid auke või söövad lehti servadest. Kui röövikuid on palju, võivad taimed muutuda tugevalt auklikuks või osaliselt paljaks. [[Lehtköögiviljad|Lehtköögiviljade]] puhul vähendab selline kahjustus müügikõlblikkust.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ullah Lone* |eesnimi=Inayat |perekonnanimi2=Kumari |eesnimi2=Anita |perekonnanimi3=Ahmad Khan |eesnimi3=Sajad |kuupäev=2023-09-25 |pealkiri=Impact of Various Brassica species on The Developmental Response of Pieris brassicae (Linnaeus) (Lepidoptera: Pieridae), Its Extent of Damage, And Report of Its Biocontrol Agent In District Rajouri of Pir Panjal Region of Himalaya |url=https://www.agriculturejournal.org/volume11number2/impact-of-various-brassica-species-on-the-developmental-response-of-pieris-brassicae-linnaeus-lepidoptera-pieridae-its-extent-of-damage-and-report-of-its-biocontrol-agent-in-district-rajouri-of/ |ajakiri=Current Agriculture Research Journal |keel=en |aastakäik=11 |üksiknumber=2 |lehekülg=667–679 |doi=10.12944/CARJ.11.2.28}}&lt;/ref&gt;

Ristõielisi kultuure kasvatatakse sageli suurte pindadena, mis loovad toidutaimedest tihedad ja kergesti leitavad alad. Sellistes tingimustes võivad põualibliklastele sobivad taimed olla väga kontsentreeritud ning see soodustab munemist ja röövikute arengut.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Chew |eesnimi=Frances S. |kuupäev=1995 |pealkiri=FROM WEEDS TO CROPS: CHANGING HABITATS OF PIERID BUTTERFLIES (LEPIDOPTERA: PIERIDAE) |url=https://images.peabody.yale.edu/lepsoc/jls/1990s/1995/1995-49(4)285-Chew.pdf |ajakiri=Journal of the Lepidopterists' Society |aastakäik=49 |üksiknumber=4 |lehekülg=285-303}}&lt;/ref&gt;  Nende edukust seletab ka nende keemiline kohastumine toidutaimedega. Ristõieliste kaitsesüsteem põhineb [[Glükosinolaat|glükosinolaatidel]] ja nende laguproduktidel, mis on paljudele taimtoidulistele putukatele mürgised või peletavad. Põualibliklaste röövikutel oskavad neid aineid lagundada nii, et need oleks vähem kahjulikud.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Wheat |eesnimi=Christopher W. |perekonnanimi2=Vogel |eesnimi2=Heiko |perekonnanimi3=Wittstock |eesnimi3=Ute |perekonnanimi4=Braby |eesnimi4=Michael F. |perekonnanimi5=Underwood |eesnimi5=Dessie |perekonnanimi6=Mitchell-Olds |eesnimi6=Thomas |kuupäev=2007-12-18 |pealkiri=The genetic basis of a plant–insect coevolutionary key innovation |url=https://www.pnas.org/doi/full/10.1073/pnas.0706229104 |ajakiri=Proceedings of the National Academy of Sciences |aastakäik=104 |üksiknumber=51 |lehekülg=20427–20431 |doi=10.1073/pnas.0706229104 |pmc=2154447 |pmid=18077380}}&lt;/ref&gt;

Põualibliklaste tõrjes kasutatakse erinevaid võtteid. Keemiliste insektitsiidide kõrval on tähtis roll bioloogilisel ja integreeritud taimekaitsel. Looduslikud vaenlased, näiteks parasiidid, röövtoidulised putukad ja haigustekitajad, võivad vähendada röövikute arvukust. Samuti kasutatakse põllumajanduses seiret, munade ja röövikute varajast avastamist, katteloore, külvikorda, püüniskultuure ja teisi võtteid, mis aitavad kahjustust vähendada ilma liigse keemilise tõrjeta.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Röövikuid tihti kutsutakse &quot;kapsaussideks&quot;.
==Eesti liigid==
[[Pilt:Väike-kapsaliblikas.jpg|pisi|[[Väike-kapsaliblikas]] Pieris rapae]][[Pilt:Naeriliblikas.jpg|pisi|[[Naeriliblikas]] Pae pargis]][[Pilt:Põualiblikad.jpg|pisi|[[Põualiblikas]]]]
* ''Anthocharis cardamines'' (Linnaeus, 1758) ''–'' [[koiduliblikas]] 
* ''Aporia crataegi'' (Linnaeus, 1758) ''–'' [[põualiblikas]] 
* ''Colias crocea ''(Geoffroy, 1785) ''–'' [[ruuge-võiliblikas]]  – haruldane sisserändaja
* ''Colias hyale'' (Linnaeus, 1758) ''–'' [[niidu-võiliblikas]] 
* ''Colias palaeno'' (Linnaeus, 1761) ''–'' [[raba-võiliblikas]] 
* ''Gonepteryx rhamni'' (Linnaeus, 1758) ''–'' [[lapsuliblikas]] 
* ''Leptidea juvernica'' (Williams, 1946) ''–'' [[niidu-sinepiliblikas]]
* ''Leptidea sinapis'' (Linnaeus, 1758) ''–'' [[harilik sinepiliblikas]]
* ''Pieris brassicae'' (Linnaeus, 1758) ''–'' [[suur-kapsaliblikas]] 
* ''Pieris napi'' (Linnaeus, 1758) ''–'' [[naeriliblikas]] 
* ''Pieris rapae'' (Linnaeus, 1758) ''–'' [[väike-kapsaliblikas]] 
* ''Pontia daplidice'' (Linnaeus, 1758) ''–'' [[harilik reseedaliblikas]] – haruldane sisserändaja


== Viited ==
[[Kategooria:Põualibliklased| ]]</text>
      <sha1>2cdof8vl5olkhxjjaezw8zm0dupry4y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Belgia jalgpallikoondis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>21128</id>
    <revision>
      <id>7184806</id>
      <parentid>7177865</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T21:28:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7184806</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15102" sha1="br9ns5s9ne4om9o2izd4e435jkj7t6q" xml:space="preserve">{{Jalgpallikoondis
| pilt                  = 
| pildi allkiri         =
| hüüdnimi              = ''De Rode Duivels''&lt;br&gt;''Les Diables Rouges''&lt;br&gt;''Die Roten Teufel'' ('Punased kuradid')
| jalgpalliliit         = [[Belgia Jalgpalli Liit]]
| liit_asutatud         = 1895
| konföderatsioon       = [[UEFA]] (Euroopa)
| peatreener            = [[Rudi Garcia]]
| abitreener            =
| kapten                = [[Youri Tielemans]]
| rekordinternatsionaal = [[Jan Vertonghen]]
| rekord_mänge          = 157
| parim väravakütt      = [[Romelu Lukaku]]
| parim_väravaid        = 68
| noorim koondislane    =
| kodustaadion          = [[Kuningas Baudouini staadion]]
| FIFA edetabeli koht   = 9.
| FIFA edetabeli aeg    = juuni 2026
| FIFA kõrgeim koht     = 1.
| FIFA kõrgeima aeg     = esimest korda november 2015
| FIFA madalaim koht    = 71.
| FIFA madalaima aeg    = juuni 2007

 |muster_la1=_bel26h|muster_b1=_bel26hA|muster_ra1=_bel26h|muster_sh1=_bel26h|muster_so1=_bel26h1
 |vasakkäsi1=ee3137|kere1=ee3137|paremkäsi1=ee3137|püksid1=000000|sokid1=000000
 |muster_la2=_bel26a|muster_b2=_bel26a|muster_ra2=_bel26a|muster_sh2=_bel26a|muster_so2=_adidasblackl
 |vasakkäsi2=8bddf5|kere2=8bddf5|paremkäsi2=8bddf5|püksid2=FFFFFF|sokid2=FFFFFF

| esimene kohtumine          = '''Belgia''' – {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] 3:3
| esimene koht- ja aeg       = [[Brüssel]], [[Belgia]], [[1. mai]] [[1904]]
| suurim võit                = '''Belgia''' – {{jp|Sambia}} 9:0&lt;br&gt;&lt;small&gt;(Brüssel, Belgia, 4. juuni 1904)&lt;/small&gt;&lt;br&gt;{{nowrap|'''Belgia''' – {{jp|San Marino}} 10:1}}&lt;br&gt;'''Belgia''' – {{jp|Gibraltar}} 9:0 &lt;br&gt;([[Liège]], 31. august 2017)&lt;br&gt;'''Belgia''' – {{jp|San Marino}} 9:0&lt;br&gt;(Brüssel, 10. oktoober 2019)
| suurim võit koht- ja aeg   = Brüssel, Belgia, 28. veebruar 2001
| suurim kaotus              = {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglismaa amatöörjalgpallikoondis|Inglismaa amatöörid]] – '''Belgia''' 11:2
| suurim kaotus koht- ja aeg = [[London]], [[Inglismaa]], 17. aprill 1909

| MM-ile kvalifitseerunud              = 15
| esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1930
| parim tulemus MM-il                  = 3. koht ([[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018]])

| maailmajao meistrivõistlused         = [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]]
| MV-le kvalifitseerunud               = 7
| esmakordselt MV-le kvalifitseerunud  = 1972
| parim tulemus MV-l                   = 2. koht ([[1980. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1980]])

| OM_saavutused                        = Kuldmedal ([[1920. aasta suveolümpiamängud|1920]])
}}
'''Belgia jalgpallikoondis''' on [[Belgia Jalgpalliliit|Belgia jalgpalliliidu]] esindusmeeskond, mis esindab [[Belgia]]t rahvusvahelistel [[jalgpall|jalgpallivõistlustel]].

== Ajalugu ==
Belgia jalgpalli areng on võtnud hea hulga aega. Alaliit rajati [[1895]]. aastal ja kohalik liiga on [[Inglismaa]] järel vanuselt teine. Belgia oli üheks FIFA loomise liikumapanevaks jõuks ja üks neljast [[Euroopa]] koondisest, kes osales [[1930. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1930. aastal esimesel MM-il]] [[Uruguay]]s. Kuid jalgpalli väga madal tase oli edule suureks takistuseks. 

1972. aastast hakkas Belgia rahvuskoondise mängutase paranema. Aastatel [[1972]]–[[1984]] jõudis Belgia neljal aastal järjest [[Jalgpalli Euroopa meistrivõistlused|EM-il]] 16 parima meeskonna hulka ja pääses [[1980. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|1980. aastal]] finaali, kus kaotati [[Saksamaa LV|Saksamaale]]. Neil aastatel tõusis esile mitu head mängijat: väravavaht [[Jean-Marie Pfaff]], keskkaitsija [[Eric Gerets]] ja 96 korda koondisekohtumistes mänginud [[Jen Geulemans]].

Belglaste tähetund maailmameistrivõistlustel saabus [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986 . aastal]] [[Mehhiko]]s, kui jõuti poolfinaali. Seal jäädi küll alla [[Argentina jalgpallikoondis|Argentinale]], kuid mängu tipptegijaks oli [[Enzo Scifo]]. 

[[2000. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|2000. aastal]] tegi Belgia ajalugu ja korraldas koos [[Holland]]iga EM-i, kuid näitas ise kehva mängu. [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002. aasta MM-i]] finaalturniiril jõudis Belgia kaheksandikfinaali, läks vastamisi tulevase maailmameistri [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiiliaga]] ning pidi vastu võtma kaotuse 0:2.

Belgia jäi aastatel 2004–2012 eemale viie järjestikuse suurvõistluse finaalturniiriist ning vahetas selle aja jooksul viis korda ka peatreenerit.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160721102440/http://www.nieuwsblad.be/cnt/dmf20120606_104 Overzicht Belgische bondscoaches&quot; [Overview Belgian national team coaches]] Het Nieuwsblad (in Dutch). Archived from the original on 21 July 2016&lt;/ref&gt;

Seejärel toimus uus tõus. Belgia meeskond võitis [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]] täiseduga alagrupi ja jõudis veerandfinaali, kus kaotas Argentinale 0:1. Belgia tõusis [[FIFA edetabel|FIFA maailma edetabelis]] esimest korda esikohale 2015. aasta novembris,&lt;ref&gt;[https://inside.fifa.com/fifa-world-ranking/men?dateId=id11293 The FIFA/Coca-Cola Men's World Ranking&quot;.]&lt;/ref&gt; püsides esikohal viis kuud. [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlustel 2016. aastal]] langes Belgia välja veerandfinaalis Walesi vastu (1:3).

[[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]] võitis Belgia taas täiseduga alagrupimängud. Kaheksandikfinaalis jäid nad [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapani]] vastu 0:2 kaotusseisu, kuid võitsid lõpuks 3:2. Veerandfinaalis alistati Brasiilia 2:1, langeti aga poolfinaalis välja tulevase meistri Prantsusmaa vastu. Kolmanda koha mängus võideti [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] 3:1. 16. novembril 2019 tõusis meeskond esimest korda oma ajaloos [[World Football Elo Ratings]] edetabeli tippu.&lt;ref&gt;World Football Elo Ratings&quot;. eloratings.net. 20 June 2026&lt;/ref&gt;

[[2021. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2021. aastal toimunud Euroopa meistrivõistlustel]] oli Belgia favoriit, kuid kaotas taas veerandfinaalis nagu 2016. aastal, seekord Itaaliale 1:2.

[[Katar]]is toimunud [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] jäi Belgia [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] ja [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] järel kolmandaks ning langes finaalturniiril välja juba alagrupistaadiumis esimest korda pärast 1998. aastat. [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] kaotati kaheksandikfinaalis Prantsusmaale 0:1.

==Mängijaid==
=== Praegune meeskond ===
Belgia koondis [[UEFA Euro 2020|2020. aasta Euroopa meistrivõistlustel]].

{{nat fs g start}}
{{nat fs g player|nr=1|pos=VV|nimi=[[Thibaut Courtois]]|sorteerinimi=Courtois, Thibaut|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1992|5|11}}|mänge=83|väravaid=0|klubi=[[Madridi Real]]|klubirah=ESP}}
{{nat fs g player|nr=2|pos=KA|nimi=[[Toby Alderweireld]]|sorteerinimi=Alderweireld, Toby|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1989|3|2}}|mänge=108|väravaid=5|klubi=[[Tottenham Hotspur F.C.|Tottenham Hotspur]]|klubirah=ENG}}
{{nat fs g player|nr=3|pos=KA|nimi=[[Thomas Vermaelen]]|sorteerinimi=Vermaelen, Thomas|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1985|11|14}}|mänge=79|väravaid=2|klubi=[[Vissel Kobe]]|klubirah=JPN}}
{{nat fs g player|nr=4|pos=KA|nimi=[[Dedryck Boyata]]|sorteerinimi=Boyata, Dedryck|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1990|11|28}}|mänge=23|väravaid=0|klubi=[[Hertha BSC]]|klubirah=GER}}
{{nat fs g player|nr=5|pos=KA|nimi=[[Jan Vertonghen]]|sorteerinimi=Vertonghen, Jan|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1987|4|24}}|mänge=126|väravaid=9|klubi=[[S.L. Benfica|Benfica]]|klubirah=POR}}
{{nat fs g player|nr=6|pos=PK|nimi=[[Axel Witsel]]|sorteerinimi=Witsel, Axel|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1989|1|12}}|mänge=110|väravaid=10|klubi=[[Dortmundi Borussia]]|klubirah=GER}}
{{nat fs g player|nr=7|pos=PK|nimi=[[Kevin De Bruyne]]|sorteerinimi=De Bruyne, Kevin|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1991|6|28}}|mänge=80|väravaid=21|klubi=[[Manchester City F.C.|Manchester City]]|klubirah=ENG}}
{{nat fs g player|nr=8|pos=PK|nimi=[[Youri Tielemans]]|sorteerinimi=Tielemans, Youri|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1997|5|7}}|mänge=38|väravaid=4|klubi=[[Leicester City F.C.|Leicester City]]|klubirah=ENG}}
{{nat fs g player|nr=9|pos=RÜ|nimi=[[Romelu Lukaku]]|sorteerinimi=Lukaku, Romelu|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1993|5|13}}|mänge=92|väravaid=59|klubi=[[Inter Milan|Internazionale]]|klubirah=ITA}}
{{nat fs g player|nr=10|pos=PK|nimi=[[Eden Hazard]]|sorteerinimi=Hazard, Eden|other=[[Captain (association football)|captain]]|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1991|1|7}}|mänge=106|väravaid=32|klubi=[[Madridi Real]]|klubirah=ESP}}
{{nat fs g player|nr=11|pos=PK|nimi=[[Yannick Carrasco]]|sorteerinimi=Carrasco, Yannick|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1993|9|4}}|mänge=45|väravaid=6|klubi=[[Madridi Atlético]]|klubirah=ESP}}
{{nat fs g player|nr=12|pos=VV|nimi=[[Simon Mignolet]]|sorteerinimi=Mignolet, Simon|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1988|3|6}}|mänge=31|väravaid=0|klubi=[[Club Brugge KV|Club Brugge]]|klubirah=BEL}}
{{nat fs g player|nr=13|pos=VV|nimi=[[Matz Sels]]|sorteerinimi=Sels, Matz|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1992|2|26}}|mänge=1|väravaid=0|klubi=[[RC Strasbourg Alsace|Strasbourg]]|klubirah=FRA}}
{{nat fs g player|nr=14|pos=RÜ|nimi=[[Dries Mertens]]|sorteerinimi=Mertens, Dries|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1987|5|6}}|mänge=97|väravaid=21|klubi=[[S.S.C. Napoli|Napoli]]|klubirah=ITA}}
{{nat fs g player|nr=15|pos=KA|nimi=[[Thomas Meunier]]|sorteerinimi=Meunier, Thomas|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1991|9|12}}|mänge=47|väravaid=7|klubi=[[Dortmundi Borussia]]|klubirah=GER}}
{{nat fs g player|nr=16|pos=PK|nimi=[[Thorgan Hazard]]|sorteerinimi=Hazard, Thorgan|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1993|3|29}}|mänge=34|väravaid=6|klubi=[[Dortmundi Borussia]]|klubirah=GER}}
{{nat fs g player|nr=17|pos=PK|nimi=[[Hans Vanaken]]|sorteerinimi=Vanaken, Hans|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1992|8|24}}|mänge=9|väravaid=2|klubi=[[Club Brugge KV|Club Brugge]]|klubirah=BEL}}
{{nat fs g player|nr=18|pos=KA|nimi=[[Jason Denayer]]|sorteerinimi=Denayer, Jason|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1995|6|28}}|mänge=24|väravaid=1|klubi=[[Olympique Lyonnais|Lyon]]|klubirah=FRA}}
{{nat fs g player|nr=19|pos=PK|nimi=[[Leander Dendoncker]]|sorteerinimi=Dendoncker, Leander|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1995|4|15}}|mänge=16|väravaid=0|klubi=[[Wolverhampton Wanderers F.C.|Wolverhampton Wanderers]]|klubirah=ENG}}
{{nat fs g player|nr=20|pos=RÜ|nimi=[[Christian Benteke]]|sorteerinimi=Benteke, Christian|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1990|12|3}}|mänge=39|väravaid=16|klubi=[[Crystal Palace F.C.|Crystal Palace]]|klubirah=ENG}}
{{nat fs g player|nr=21|pos=KA|nimi=[[Timothy Castagne]]|sorteerinimi=Castagne, Timothy|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1995|12|5}}|mänge=13|väravaid=2|klubi=[[Leicester City F.C.|Leicester City]]|klubirah=ENG}}
{{nat fs g player|nr=22|pos=PK|nimi=[[Nacer Chadli]]|sorteerinimi=Chadli, Nacer|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1989|8|2}}|mänge=63|väravaid=8|klubi=[[İstanbul Başakşehir F.K.|İstanbul Başakşehir]]|klubirah=TUR}}
{{nat fs g player|nr=23|pos=RÜ|nimi=[[Michy Batshuayi]]|sorteerinimi=Batshuayi, Michy|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1993|10|2}}|mänge=34|väravaid=22|klubi=[[Crystal Palace F.C.|Crystal Palace]]|klubirah=ENG}}
{{nat fs g player|nr=24|pos=RÜ|nimi=[[Leandro Trossard]]|sorteerinimi=Trossard, Leandro|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1994|12|4}}|mänge=7|väravaid=2|klubi=[[Brighton &amp; Hove Albion F.C.|Brighton &amp; Hove Albion]]|klubirah=ENG}}
{{nat fs g player|nr=25|pos=RÜ|nimi=[[Jérémy Doku]]|sorteerinimi=Doku, Jeremy|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|2002|5|27}}|mänge=7|väravaid=2|klubi=[[Stade Rennais F.C.|Rennes]]|klubirah=FRA}}
{{nat fs g player|nr=26|pos=PK|nimi=[[Dennis Praet]]|sorteerinimi=Praet, Dennis|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1994|5|14}}|mänge=11|väravaid=1|klubi=[[Leicester City F.C.|Leicester City]]|klubirah=ENG}}
{{nat fs end}}

== Saavutused ==
*[[1972. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|1972 EM]] pronksmedal
*[[1980. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|1980 EM]] hõbemedal
*2018 MM pronksmedal

== Mängud Eesti koondise vastu ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
!width=&quot;15px&quot;|
!width=&quot;125px&quot;|Toimumisaeg
!width=&quot;200px&quot;|Mängupaik
!width=&quot;125px&quot;|Võistlus
!width=&quot;250px&quot;|Tulemus
!width=&quot;250px&quot;|Väravalööjad
|-
|1.
|[[16. oktoober]] [[2002]]
|[[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]]
|[[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 2004 valikmäng]]
|[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] – Belgia 0:1
|2. [[Wesley Sonck|Sonck]]
|-
|2.
|[[11. oktoober]] [[2003]]
|[[Stadé de Sclessin]], [[Liège]]
|[[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 2004 valikmäng]]
|Belgia – [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] 2:0 (2:0)
|45. ov. [[Ott Reinumäe|Reinumäe]], 20. [[Thomas Buffel|Buffel]]
|-
|3.
|[[6. september]] [[2008]]
|[[Stade Maurice Dufrasne]], [[Liège]]
|[[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 2010 valikmäng]]
|Belgia – [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] 3:2 (1:0)
|39., 80. [[Wesley Sonck|Sonck]], 75. [[Steven Defour|Defour]] – 57. [[Sergei Zenjov|Zenjov]], 90+2. [[Andres Oper|Oper]]
|-
|4.
|[[14. oktoober]] [[2009]]
|[[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]]
|[[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 2010 valikmäng]]
|[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] – Belgia 2:0 (1:0)
|30. [[Raio Piiroja|Piiroja]], 67. [[Konstantin Vassiljev|Vassiljev]]
|-
|5.
|[[13. november]] [[2016]]
|[[Koning Boudewijnstadion]], [[Brüssel]]
|[[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste Euroopa valikturniiri alagrupp H|MM 2018 valikmäng]]
|Belgia – [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] 8:1
|
|-
|6.
|[[9. juuni]] [[2017]]
|[[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]]
|[[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste Euroopa valikturniiri alagrupp H|MM 2018 valikmäng]]
|[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] – Belgia 0:2
|
|}

== Vaata ka ==
*[[Belgia jalgpallikoondis 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]]
*[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste meeskonnad#Belgia|Belgia jalgpallikoondis 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.footbel.com Koduleht]
*[http://www.rsssf.com/tablesb/belg-intres.html Belgia koondise mängud]

{{FIFA World Cup 2014 Belgia koondis}}
{{FIFA World Cup 2018 Belgia koondis}}
{{FIFA World Cup 2022 Belgia koondis}}
{{UEFA Euro 2016 Belgia koondis}}
{{FIFA World Cup 2026 Belgia koondis}}
{{UEFA meeskonnad}}

[[Kategooria:Euroopa jalgpallikoondised]]
[[Kategooria:Belgia jalgpall| ]]</text>
      <sha1>br9ns5s9ne4om9o2izd4e435jkj7t6q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (G)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>24926</id>
    <revision>
      <id>7185097</id>
      <parentid>7174636</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T09:40:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <comment>/* Gh */</comment>
      <origin>7185097</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21977" sha1="giyrqwsfmsp4vwm9anxq0i876asicy6" xml:space="preserve">{{BiograafiadIndeks}}

'''Biograafiad (G)''' 

''See loend loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab G-tähega.

==G==
*[[Gina G]], Austraalia laulja
*[[Tony G]], leedu päritolu Austraalia pokkerimängija (1973–) 

==Ga==
''Vaata [[Biograafiad (Ga)]]''

==Gb==
*[[Laurent Gbagbo]], Elevandiluuranniku poliitik (1945–)
*[[Jean-Philippe Gbamin]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1995–) 
*[[Leymah Gbowee]], Aafrika rahuaktivist (1972–)

==Gd==
*[[Jacek Gdański]], poola maletaja (1970–)
*[[Przemysław Gdański]], poola pankur ja maletegelane (1967–)

==Ge== 
''Vaata [[Biograafiad (Ge)]]''

==Gh==
*[[Ehsan Ghaem-Maghami]], iraani maletaja (1982–)
*[[Matt Ghaffari]], Ameerika Ühendriikide maadleja (1961–)
*[[Ashraf Ghanī]], Afganistani poliitik (1949–)
*[[Masud Gharahkhani]], Iraani päritolu Norra poliitik (1982–) 
*[[Jaouad Gharib]], Maroko kergejõustiklane (1972–)
*[[Abū Hāmid al-Ghazālī]], pärsia päritolu teoloog, filosoof, jurist ja müstik (1058–1111)
*[[Mohamed Ould Ghazouani]], Mauritaania poliitik (1956–) 
*[[Ghirmay Ghebreslassie]], Eritrea pikamaajooksja (1995–) 
*[[Bianca Ghelber]], Rumeenia vasaraheitja (1990–) 
*[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]], Rumeenia partei- ja riigitegelane (1901–1965)
*[[Pierre Ghestem]], prantsuse kabetaja ja bridžimängija (1922–2000) 
*[[Dori Ghezzi]], itaalia laulja (1946–)
*[[Azim Gheychisaz]], Iraani alpinist (1981–)
*[[Dimitrie Ghica]], Rumeenia poliitik (1816–1897) 
*[[Ion Ghica]], Rumeenia poliitik (1816–1897)
*[[Mihai Ghimpu]], Moldova poliitik (1951–)
*[[Luca Ghiotto]], itaalia võidusõitja (1995–) 
*[[Aryan Gholami]], iraani maletaja (2001–)
*[[Germán Gholami]], Eesti hispaania ooperilaulja (tenor) (1985–)
*[[Rituparno Ghosh]], India filmirežissöör (1963–2013)
*[[Ghostface Killah]], ameerika räppar (1970–)
*[[Faouzi Ghoulam]], Alžeeria jalgpallur (1991–)

==Gi==
*[[Gia Long]], Annami keiser (1762–1820)
*[[Riccardo Giacconi]], itaalia päritolu Ameerika Ühendriikide astrofüüsik (1931–2018)
*[[Tommaso Giacomel]], itaalia laskesuusataja (2000–) 
*[[Bruno Giacometti]], Šveitsi arhitekt (1907–2012)
*[[Pablo Giacopelli]], tennisetreener (1972–)
*[[Ivar Giaever]], norra füüsik (1929–) 
*[[Paul Giamatti]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1967–) 
*[[Alejandro Giammattei]], Guatemala poliitik (1956–) 
*[[Stylianós Giannakópoulos]], kreeka jalgpallur (1974–)
*[[Alessandro Giardelli]], itaalia piloot (2002–)
*[[Erast Giatsintov]], Tallinna linnapea (1859–1910) 
*[[Robin Gibb]], Briti laulja (1949–2012)
*[[Edward Gibbon]], inglise ajaloolane (1737–1794)
*[[Brian Gibbons]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1988–) 
*[[Orlando Gibbons]], inglise organist ja helilooja (1583–1625)
*[[Kieran Gibbs]], Inglismaa jalgpallur (1989–) 
*[[Giuseppe Gibilisco]], itaalia teivashüppaja (1979–)
*[[Edgar Gibson]], Gloucesteri piiskop (1848–1924)
*[[Khalil Gibran]], Liibanoni päritolu araabia- ja ingliskeelne ameerika kirjanik (1883–1931) 
*[[Ben Gibson]], inglise jalgpallur (1993–) 
*[[Devin Gibson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1989–) 
*[[Eleanor J. Gibson]], Ameerika psühholoog (1910–2002)
*[[Mel Gibson]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja -režissöör (1956–)
*[[Anthony Giddens]], Briti sotsioloog (1938–)
*[[André Gide]], prantsuse kirjanik (1869–1951)
*[[Gideon]], usumees
*[[Letesenbet Gidey]], Etioopia pikamaajooksja (1988–)
*[[Jerzy Giedroyc]], poola kirjastaja, publitsist ja poliitaktivist (1906–2000)
*[[Kurt Gielov]], Eesti vaimulik Austraalias (1895–1957)
*[[Kristin Gierisch]], saksa kolmikhüppaja (1990–)
*[[Alexei Giers]], rootsi päritolu Venemaa riigitegelane (1871—1958)
*[[Ferdinand Giese]], Eesti keemik (1781–1821)
*[[Tiedemann Giese]], Chełmno ja Ermlandi piiskop (1480–1550)
*[[Stefanie Giesinger]], saksa modell (1996–)
*[[Henri Giffard]], prantsuse insener ja dirižaabliehitaja (1825–1882)
*[[Gabrielle Giffords]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja relvakontrolli aktivist (1970–) 
*[[Hansruedi Giger]], Šveitsi kunstnik (1940–2014)
*[[Ryan Giggs]], Walesi jalgpallur (1973–)
*[[Beniamino Gigli]], itaalia tenor (1890–1957)
*[[André-Pierre Gignac]], Prantsusmaa jalgpallur (1985–)
*[[Jean-Sébastien Giguère]], endine Kanada jäähokimängija (1977–) 
*[[Ion Gigurtu]], Rumeenia poliitik (1886–1959) 
*[[Geurt Gijssen]], hollandi malekohtunik (1934–)
*[[Bryan Gil]], hispaania jalgpallur (2001–) 
*[[Julián Gil]], Argentina näitleja ja modell (1970–)
*[[Alberto Gilardino]], Itaalia jalgpallur (1982–)
*[[Nika Gilauri]], Gruusia poliitik (1975–)
*[[Bradford L. Gilbert]], Ameerika Ühendriiide arhitekt (1853–1911) 
*[[Cass Gilbert]], USA arhitekt (1859–1934)
*[[Daniel Gilbert]], USA sotsiaalpsühholoog (1957–)
*[[David Gilbert]], inglise elukutseline snuukrimängija (1981–)
*[[Elizabeth Gilbert]], USA kirjanik (1969–)
*[[Grove Karl Gilbert]], ameerika geoloog (1843–1918)
*[[Jean Gilbert]], Saksa helilooja ja dirigent (1879–1942)
*[[Margaret Gilbert]], Ameerika Ühendriikide filosoof (1942–)
*[[Scott Gilbert]], Ameerika Ühendriikide arengubioloog (1949–)
*[[William S. Gilbert]], inglise luuletaja, näitekirjanik, libretist, illustraator ja produtsent (1836–1911) 
*[[Astrud Gilberto]], Brasiilia laulja (1940–2023)
*[[Mati Gilden]], eesti jalgpallur (1942–2014)
*[[Berend Gildenmann]], eesti koolmeister, kirjanik ja trükkal (1822–1884)
*[[Emil Gilels]], Nõukogude Liidu pianist ja muusikapedagoog (1916–1985)
*[[Alain Giletti]], Prantsusmaa iluuisutaja (1939–) 
*[[Gilgameš]], sumeri linna Uruki valitseja ja eeposekangelane (27. sajand eKr)
*[[Stefano Giliati]], itaalia jäähokimängija (1987–) 
*[[Vladimir Giljarovski]], vene kirjanik, ajakirjanik ja koduloolane (1855–1935)
*[[Ian Gillan]], inglise laulja ja laulukirjutaja (1945–)
*[[Yousaf Raza Gillani]], Pakistani poliitik (1952–)
*[[Julia Gillard]], Austraalia poliitik (1961–)
*[[Dizzy Gillespie]], Ameerika Ühendriikide džässtrompetimängija, -helilooja ja laulja (1917–1993)
*[[King Camp Gillette]], Ameerika Ühendriikide leiutaja (1855–1932) 
*[[Hans Gillhaus]], Hollandi jalgpallur (1963–) 
*[[Elizabeth Gillies]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (1993–)
*[[Jon Gillies]], USA jäähokimängija (1994–) 
*[[Kirsten Gillibrand]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1966–)
*[[Carol Gilligan]], ameerika psühholoog (1936–)
*[[Lyman Gilmore‎]], Ameerika Ühendriikide leidur ja lennunduspioneer (1874–1951) 
*[[Peter Gilmore]], Briti filminäitleja (1931–2013)
*[[David Gilmour]], Briti muusik (1946–) 
*[[John Gilmour]], Kanada jäähokimängija (1993–) 
*[[Gotthard Gilsen]], Saaremaa stiftifoogt 1530–1534 
*[[Étienne Gilson]], prantsuse filosoof ja ajaloolane (1884–1978) 
*[[Johann Werner Gilzebach]], Eesti vaimulik ja Saaremaa superintendent (1757–1814)
*[[Samuel Christoph Gottlieb Gilzebach]], Eesti vaimulik (1788–1839)
*[[Clarence Gilyard]], Ameerika Ühendriikide näitleja, teatripedagoog ja kirjanik (1955–2022) 
*[[Alberto Ginastera]], Argentina helilooja (1916–1983) 
*[[Newt Gingrich]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1943–)
*[[Greg Ginn]], eesti päritolu Ameerika Ühendriikide muusik ja laulja (1954–)
*[[Jaap van Ginneken]], hollandi psühholoog ja meediauurija (1943–) 
*[[Allen Ginsberg]], Ameerika Ühendriikide luuletaja (1926–1997)
*[[Ruth Bader Ginsburg]], Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu kohtunik, naisõiguslane ja inimõigusaktivist (1933–2020) 
*[[Semjon Ginsburg]], Eesti kontrabassimängija (1930–) 
*[[Carlo Ginzburg]], juudi päritolu Itaalia ajaloolane (1939–2026)
*[[Natalia Ginzburg]], Itaalia kirjanik, tõlkija ja poliitik (1916–1991) 
*[[Vitali Ginzburg]], Vene juudi füüsik (1916–2009)
*[[Carri Ginter]], eesti jurist ja õigusteadlane (1978–)
*[[Jaan Ginter]], eesti õigusteadlane (1956–)
*[[Jüri Ginter]], eesti sotsioloog (1954–)
*[[Matthias Ginter]], saksa jalgpallur (1994–) 
*[[Giovanni Giolitti]], itaalia riigitegelane, korduvalt peaminister (1842–1928)
*[[Mark Giordano]], Kanada jäähokimängija (1983–) 
*[[Paolo Giordano]], itaalia kirjanik (1982–)
*[[Giorgi Giorgadze]], gruusia maletegelane ja maletaja (1964–)
*[[Giancarlo Giorgetti]], Itaalia poliitik (1966–) 
*[[Roberto Giorgetti]], San Marino poliitik (1962–) 
*[[Giorgione]], itaalia kunstnik (1477–1510)
*[[Loúkas Giórkas]], kreeka laulja (1986–)
*[[Giotto di Bondone]], itaalia maalikunstnik ja arhitekt (1267–1337)
*[[Antonio Giovinazzi]], itaalia vormelisõitja (1993–) 
*[[Jost Gippert]], saksa keeleteadlane (1956–)
*[[Aivars Ģipslis]], läti maletaja, ajakirjanik ja maletreener (1937–2000)  
*[[Carla Giraldo]], Colombia näitleja, laulja ja modell (1986–) 
*[[Samuel Girard]], Kanada jäähokimängija (1998–) 
*[[William Girard]], Tallinna kaupmees (1874–1919)
*[[Arthur Girard de Soucanton]], ettevõtja (1813–1884)
*[[Johann Karl Girard de Soucanton]], ettevõtja (1785–1868)
*[[John Karl Girard de Soucanton]], ettevõtja ja mõisnik (1826–1896)
*[[Marc Girardelli]], Luksemburgi mäesuusataja (1963–)
*[[Herbert Girardet]], saksa publitsist ja keskkonnakaitsja (1943–)
*[[Robert Girardi]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (1961–) 
*[[François Girardon]], prantsuse skulptor (1628–1715) 
*[[Annie Girardot]], prantsuse näitleja (1931–2011)
*[[Hubert Giraud]], prantsuse helilooja ja laulusõnade autor (1920–2016)
*[[Bernard Giraudeau]], prantsuse filminäitleja ja lavastaja (1947–2010)
*[[Jean Giraudoux]], prantsuse kirjanik ja diplomaat (1882–1944)
*[[Sandis Ģirģens]], Läti jurist ja poliitik (1980–) 
*[[Erich Girgensohn]], Eesti arst (1878–1940)
*[[Heinrich Otto Reinhold Girgensohn]] (1825–1888), Liivimaa vaimulik
*[[Hermann Girgensohn]], Eesti vaimulik (1867–1922)
*[[Julius Leo Immanuel Girgensohn]], Eesti vaimulik (1836–1911)
*[[Karl Girgensohn]], Eesti teoloog (1875–1925)
*[[Otto Christoph Heinrich Girgensohn]], Läti ja Eesti vaimulik (1796–1869) 
*[[Reinhold Ernst Leonhard Girgensohn]], Eesti vaimulik (1827–1886)
*[[Thomas Girgensohn|Paul Julius Thomas Girgensohn]] (1851–1914), baltisaksa vaimulik ja pedagoog
*[[Wilhelm Reinhold Heinrich Girgensohn]], Eesti vaimulik (1835–1902)
*[[Zemgus Girgensons]], läti jäähokimängija (1994–) 
*[[Anish Giri]], Venemaa/Hollandi maletaja (1994–)
*[[Igor Girkin]], Venemaa sõjaväeluure agent (1970–)
*[[Julie Girling]], Suurbritannia poliitik (1956–) 
*[[Lamecha Girma]], Etioopia jooksja (2000–)
*[[Girma Yohannis Iyasu]], Etioopia trooninõudleja (1961–)
*[[Olivier Giroud]], Prantsusmaa jalgpallur (1986–)
*[[Nikolai Girs]], Venemaa poliitik ja diplomaat (1820–1895)
*[[Antonio Gisbert]], hispaania kunstnik (1834–1901)
*[[Valéry Giscard d'Estaing]], prantsuse poliitik, 1974–1981 Prantsusmaa president (1926–2020)
*[[Gisela (Franz Joseph I tütar)|Gisela]], Austria ertshertsoginna (1856–1932) 
*[[Gisela (laulja)|Gisela]], katalaani laulja (1979–)
*[[Lillian Gish]], Ameerika näitleja, lavastaja ja kirjanik (1893–1993)
*[[Lisa Gisler]], Šveitsi jääkeeglimängija (1994–) 
*[[Gísli Guðjónsson]], islandi psühholoog (1947–)
*[[Antoine Gizenga]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (1925–2019) 
*[[Ivri Gitlis]], Iisraeli viiuldaja (1922–2020)
*[[Giorgetto Giugiaro]], itaalia autodisainer (1938–)
*[[Rudy Giuliani]], USA jurist, ärimees ja poliitik (1944–)
*[[Giuseppe (Parma)|Giuseppe]], nominaalne Parma hertsog (1875–1950)
*[[Vincenzo Giustiniani]], dominiiklaste ordumeister, kardinal (1516–1582)
*[[Shay Given]], Iirimaa jalgpallur (1976–)
*[[Hubert de Givenchy]], prantsuse moelooja (1927–2018)

==Gj== 
*[[Anne Cathrine Gjærde]], norra tehnikateadlane
*[[Nikolaj Gjaurov]], bulgaaria ooperilaulja (1929–2004) 
*[[Ola Gjeilo]], norra helilooja ja pianist (1978–) 
*[[Karl Gjellerup]], taani kirjanik (1857–1919) 
*[[Anne Helene Gjelstad]], norra fotograaf (1956–)
*[[Tord Asle Gjerdalen]], norra murdmaasuusataja (1983–)
*[[Skënder Gjinushi]], Albaania poliitik (1949–)
*[[Ella Gjømle]], norra suusataja (1979–)
*[[Etilda Gjonaj]], Albaania poliitik ja jurist (1981–)
*[[Lina Gjortšeska]], Makedoonia tennisist (1994–)

==Gk==
*[[Theofánis Gkékas]], kreeka jalgpallur (1980–)
*[[Faídon Gkizíkis]], Kreeka poliitik (1917–1999)
*[[Giánnis Gkoúmas]], kreeka jalgpallur (1975–)

==Gl==
*[[Vahur Glaase]], Eesti jurist ja poliitik (1960–)
*[[Kazimierz Glabisz]], Poola sõjaväelane ja sporditegelane (1893–1981)
*[[Romāns Gladiļins]], läti jalgpallur (1982–) 
*[[Fjodor Gladkov]], nõukogude vene kirjanik (1883–1958)
*[[William Ewart Gladstone]], Suurbritannia poliitik (1809–1898) 
*[[Malcolm Gladwell]], ajakirjanik (1963–)  
*[[Martina Glagow]], saksa laskesuusataja (1979–)
*[[Christian Jacob Glanström]], Eesti vaimulik (1752–1825)
*[[David Gottlieb Glanström]], Eesti vaimulik (1744–1824)
*[[Jonas Glanström]], Eesti vaimulik (1704–1762)
*[[Johann Friedrich Glanström]], Eesti vaimulik (1742–1820)
*[[Paul August Ferdinand Glanström]], Eesti vaimulik (1788–1829)
*[[Theodor Friedrich Glanström]], Eesti vaimulik (1784–1850)
*[[Ranulph Glanville]], inglise arhitekt (1946–2014)
*[[Peter Wladimir Wassily von Glasenapp]], vene sõjaväelane (1882–1951)
*[[Donald Glaser]], USA füüsik ja neurobioloog (1926–2013)
*[[Cody Glass]], Kanada jäähokimängija (1999–) 
*[[Philip Glass]], USA helilooja (1937–)
*[[Viivi Glass]], eesti ajaloolane (1944–)
*[[Nikki Glaser]], Ameerika Ühendriikide püstijalakoomik ja näitleja (1984–)
*[[Florizel Glasspole]]
*[[Aleksandr Glazunov]] (1865–1936), vene helilooja, muusikapedagoog ja dirigent
*[[Roy Glauber]], Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetik (1925–2018)
*[[Hans Glaubitz]], Hollandi diplomaat
*[[Glaukon]], Sokratese lähikondlane (5.–4. sajand eKr)
*[[Sunčana Glavak]], Horvaatia poliitik (1968–) 
*[[Ruxanda Glavan]], Moldova poliitik (1980–)
*[[Thomas Glavinic]], Austria kirjanik (1972–)
*[[Carlyle Glean]], Grenada poliitik ja pedagoog (1932–2021)
*[[Henry Gleason]], ameerika botaanik ja ökoloog (1882–1975)
*[[Ilja Glebov]], Eesti iluuisutaja (1987–)  
*[[Elena Glebova]], Eesti iluuisutaja (1989–)
*[[Alexander von Glehn]], Eesti mõisnik (1804–1839)
*[[Nikolai von Glehn]], Eesti mõisnik
*[[Peter von Glehn]], baltisaksa päritolu vene botaanik (1835–1876)
*[[James Gleick]], ameerika teaduskirjanik ja teadusajaloolane (1954–)
*[[Georgie Glen]], Briti näitleja (1956–)
*[[John Glen (režissöör)|John Glen]], Briti filmirežissöör ja monteerija (1932–)
*[[John Glenn]], USA astronaut ja poliitik (1921–2016)
*[[Evelyn Glennie]], šoti löökpillimängija (1965–)
*[[Hilda Gleser]], eesti näitleja, lavastaja ja teatripedagoog (1893–1932) 
*[[Lev Glezer]], NSV Liidu kabetaja (1905–1998)
*[[Manólis Glézos]], Kreeka poliitik ja ajakirjanik (1922–2020) 
*[[Charles Gleyre]], Šveitsi kunstnik (1806–1874) 
*[[Svetozar Gligorić]], Serbia maletaja (1923–2012)
*[[Kiro Gligorov]], Makedoonia poliitik (1917–2012)
*[[Kamil Glik]], poola jalgpallur (1988–)
*[[Abram Glikman]], Eesti arst (1897–1994)
*[[Aleksander Glikman]], Eesti advokaat (1929–)
*[[Leon Glikman]], Eesti advokaat
*[[Rosa Glikman]], eesti arst (1896–1994)
*[[Erast Gliner]], vene kosmoloog (1923–2021) 
*[[Dmitri Glinka]], Venemaa riigitegelane (1749–1808)
*[[Mihhail Glinka]], vene helilooja (1804–1857)
*[[Piotr Gliński]], Poola poliitik ja ühiskonnateadlane (1954–)
*[[Gaston Glock]], Austria insener ja ettevõtja (1929–2023)
*[[Timo Glock]], saksa Vormel 1 sõitja (1982–)
*[[Ernst Friedrich Glocker]], saksa mineraloog, geoloog ja paleontoloog (1793–1858)
*[[Constantin Wilhelm Lambert Gloger]], saksa zooloog ja ornitoloog (1803–1863)
*[[Crispin Glover]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1964–) 
*[[Danny Glover]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1946–)  
*[[Victor Glover]], Ameerika Ühendriikide mereväelane ja NASA astronaut (1976–) 
*[[Christoph Willibald Gluck]], saksa helilooja (1714–1787)
*[[André Glucksmann]], juudi päritolu Prantsuse filosoof, politoloog ja esseist (1937–2015) 
*[[Jakob Vang Glud]], taani maletaja (1988–)
*[[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (1935–2026)
*[[Galina Gluhhova]], udmurdi folklorist (1965–)
*[[Dmitri Gluhhovski]], vene kirjanik ja ajakirjanik (1979–)
*[[Valentõn Gluško]], ukraina ja Nõukogude Liidu raketi- ja kosmosetehnikakonstruktor (1908–1989)
*[[Ljudmilla Gluškovskaja]], Eesti ajakirjanik (1937–2023)
*[[Semen Gluzman]], ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (1946–2026)
*[[Karl Fromhold Glöckner]], Eesti vaimulik (1768–1822)
*[[Samuel Benjamin Glöckner]], Eesti vaimulik (1730–1773)
*[[Anders Gløersen]], Norra murdmaasuusataja (1986–)
*[[Curt Albert Glück]], Eesti vaimulik (1911–1961)
*[[Ernst Glück]], baltisaksa haritlane ja piibli läti keelde tõlkija (1654–1705)
*[[Louise Glück]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (1943–2023)

==Gn==
*[[Paul Gnadeberg]], eesti veemootorisportlane (1935–1981) 
*[[Jaan Gnadenteich]], eesti vaimulik (1904–1968)
*[[Oskar Gnadenteich]], eesti vaimulik (1911–2007)
*[[Uwe Gnadenteich]], eesti ajakirjanik
*[[Faure Gnassingbé]], Togo poliitik (1966–)
*[[Boriss Gnedenko]], ukraina päritolu matemaatik (1912–1995)
*[[Kazimieras Gnedojus]], leedu jalgpallur (1986–)
*[[Adam Gnezda Čerin]], Sloveenia jalgpallur (1999–)

==Go==
''Vaata [[Biograafiad (Go)]]''

==Gr==
''Vaata [[Biograafiad (Gr)]]''

==Gs==

*[[Gerhard Gschlößl]], saksa džässmuusik (1967–)
*[[Gerlinde Gschwendtner]], Austria kunstnik (1940–)
*[[Karl Gschwind]], Šveitsi poksija (1943–)
*[[Sieglinde Gstöhl]], Liechtensteini publitsist (1964–)

==Gu==
''Vaata [[Biograafiad (Gu)]]''

==Gv==
*[[Joško Gvardiol]], horvaadi jalgpallur (2002–) 
*[[Sulhan Gvelesiani]], gruusia ooperilaulja (1970–)
*[[Viktor Gvozd]], Ukraina sõjaväelane (1959–2021)
*[[Kuzma Gvozdev]], Vene revolutsionäär ja poliitik (1882–1956)

==Gw==
*[[Gwendolen]], brittide kuninganna
*[[Sim Gwon-Ho]], Korea Kreeka-Rooma maadleja (1972–)
*[[Horace Gwynne]], Kanada poksija (1912–2001)

==Gä==
*[[Georg Gärtner]], Saksamaa sõjaväelane (1920–2013)

==Gö==
*[[Carl Christoph Göbel]], baltisaksa keemik ja farmatseut (1794–1851)
*[[Kurt Gödel]], Austria päritolu loogik, matemaatik ja filosoof (1906–1978)
*[[Robert Gödicke]], saksa päritolu Venemaa arhitekt (1829–1910) 
*[[Sabiha Gökçen]], türgi naislendur (1913–2001) 
*[[Árpád Göncz]], Ungari poliitik ja kirjanik (1922–2015)
*[[Kinga Göncz]], Ungari poliitik (1947–)
*[[Maria Göppert-Mayer]], Saksamaa-USA füüsik (1906–1972)
*[[Sverker Göranson]], Rootsi sõjaväelane (1954–)
*[[Patrik Göransson]], Eestis tegutsev rootsi vaimulik (1967–)
*[[Elisabeth Görgl]], Austria mäesuusataja (1981–)
*[[Hermann Göring]], Saksamaa poliitik ja sõjaväelane (1893–1946)
*[[Max Görtz]], rootsi jäähokimängija (1993–) 
*[[Bettina Göschl]], saksa lastekirjanik (1967–) 
*[[Heinrich Göseken]], saksa päritolu Eestimaa vaimulik ning kirja- ja keelemees (1612–1681)
*[[Miriam Gössner]], Saksamaa laske- ja murdmaasuusataja (1990–)
*[[Renate Götschl]], Austria mäesuusataja (1975–)
*[[Mario Götze]], Saksamaa jalgpallur (1992–) 
*[[Maximilian von Götzen-Itúrbide]], Mehhiko keiserliku perekonna pea (1944–)
*[[Gerald Götting]], Saksa DV riigitegelane (1923–2015)

==Gü==
*[[Daniel Güiza]], Hispaania jalgpallur (1980–)
*[[Abdulhamit Gül]], Türgi poliitik (1977–)
*[[Abdullah Gül]], Türgi poliitik (1950–) 
*[[Alexander von Güldenstubbe (1801−1884)|Alexander von Güldenstubbe]], baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (1801−1884)
*[[Fethullah Gülen]], Türgi imaam ja jutlustaja (1941–2024) 
*[[İlkay Gündoğan]], türgi jalgpallur (1990–)
*[[Şenol Güneş]], türgi jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1952–) 
*[[Emre Güngör]], türgi jalgpallur (1984–) 
*[[Jacob Günterhack]], Eesti vaimulik (suri 1723) 
*[[Christian Günther]], Rootsi poliitik ja diplomaat (1886–1966)
*[[Egon Günther]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (1927–2017)
*[[Werner Günthör]], Šveitsi kergejõustiklane (1961–)
*[[Asım Güzelbey]], Türgi poliitik (1951–)

==Gy==  
*[[Asamoah Gyan]], Ghana jalgpallur (1985–)
*[[Yaa Gyasi]], Ghana ja Ameerika Ühendriikide kirjanik (1989–)
*[[Tenzin Gyatso]], XIV [[dalai-laama]]
*[[Gyda Eiriksdatter]] (sündis 9. sajandil), üks Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] abikaasadest
*[[Nils Gyldenstolpe]], Rootsi diplomaat (1642–1709)
*[[Karl von Gyldenstubbe]], Eesti kohtunik ja advokaat (1862–1944)
*[[Gylfi Sigurðsson]], islandi jalgpallur (1989–) 
*[[Jake Gyllenhaal]], USA filminäitleja (1980–)
*[[Maggie Gyllenhaal]], USA filminäitleja (1977–)
*[[Carl Carlsson Gyllenhielm]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1574–1650)
*[[Sofia Gyllenhielm]], Johan III vallastütar, Pontus De la Gardie abikaasa (1559–1583)
*[[Erik Karlsson Gyllenstierna]], Rootsi riigitegelane (1602–1657)
*[[Richard Gynge]], rootsi jäähokimängija (1987–) 
*[[Gregor Gysi]], Saksa jurist ja poliitik (1948–)
*[[Klaus Gysi]], Saksa DV riigitegelane (1912–1999)
*[[Ferenc Gyurcsány]], Ungari poliitik (1961–) 
*[[Dániel Gyurta]], ungari ujuja (1989–)
*[[Viktor Gyökeres]], Rootsi jalgpallur (1998–) 
*[[Norbert Gyömbér]], Slovakkia jalgpallur (1992–) 
*[[Márton Gyöngyösi]], Ungari poliitik (1977–) 
*[[Paul György]], ungari päritolu USA toitumisteadlane (1893–1976)
*[[Enikő Győri]], Ungari majandusteadlane, diplomaat ja poliitik (1968–) 
*[[Vesna Györkös Žnidar]], Sloveenia jurist ja poliitik (1977–) 

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|G, Biograafiad]]</text>
      <sha1>giyrqwsfmsp4vwm9anxq0i876asicy6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sevastopol</title>
    <ns>0</ns>
    <id>25854</id>
    <revision>
      <id>7184930</id>
      <parentid>6959245</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:58:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184930</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6062" sha1="7udmlzzv25fofhmbji0uqtwrvxfgfww" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib linnast; ristleja kohta vaata artiklit [[Sevastopol (laev)]].}}
{{linn
|  nimi = Sevastopol
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Севастополь | nimi1_latin = (Sevastopol)
|  nimi2_keel = vene | nimi2 = Севастополь | nimi2_latin = (Sevastopol)
|  nimi3_keel = krimmitatari | nimi3 = Aqyar / Акъяр
|  pilt_üldvaade = Sevastopol004.jpg
|  lipp = Flag of Sevastopol.svg
|  lipu_link = [[Sevastopoli lipp]]
|  vapp = COA of Sevastopol.svg
|  vapi_link = [[Sevastopoli vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  ametlik_keel = [[vene keel|vene]] ja [[ukraina keel|ukraina]]
|  asendikaart = Ukraina/Krimm
}}

'''Sevastopol''' (eesti keeles varem ''Sevastoopol'') on ''[[de jure]]'' keskalluvusega linn (1. järgu haldusüksus) [[Ukraina]]s [[Krimm]]i poolsaarel, [[Must meri|Musta mere]] rannikul.

''[[De facto]]'' on Sevastopol ajavahemikus [[27. veebruar]] – 21. märts 2014 [[Venemaa Föderatsioon]]i poolt [[Rahvusvaheline õigus|õigusvastaselt]] [[okupatsioon|okupeeritud]] ja [[anneksioon|annekteeritud]] Ukraina territoorium (vt [[2014. aasta Krimmi kriis]]).

[[Pilt:Balaklava, Sevastopol.jpg|pisi|Balaklava laht]]

Sevastopolis paiknes enne anneksiooni Ukraina mereväe peakorter ja mereväebaas. Seal asus ja asub ka praegu [[Venemaa]] [[Musta mere laevastik]]u peakorter ja mereväebaas. 2010. aastal sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi baas jääma Venemaa käsutusse 2042. aastani.

Sevastopolis asub eesti skulptori [[Amandus Adamson]]i [[uputatud laevade monument]], mida on kujutatud ka linna vapil ja lipul.

[[Ukraina 2001. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Sevastopoli elanikest [[venelased|venelasi]] 71,6%, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 22,4%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 1,6%, [[tatarlased|tatarlasi]] 0,7%, [[krimmitatarlased|krimmitatarlasi]] 0,5%, [[armeenlased|armeenlasi]] 0,3% ja [[juudid|juute]] 0,3%. Vene keelt räägib emakeelena 90,6%, ukraina keelt 6,8% elanikke.&lt;ref&gt;[http://2001.ukrcensus.gov.ua/rus/results/general/language/sevastopol/ Ukraina 2001. aasta rahvaloendus]&lt;/ref&gt;

&lt;gallery&gt;
&quot;Soldier and Sailor&quot; Memorial to Heroic Defenders of Sevastopol.jpg|Memoriaal &quot;Madrus ja Sõdur&quot; Sevastopolis
Monument to Flooded ships 2009 G1.jpg|[[Uputatud laevade monument]] Sevastopolis
&lt;/gallery&gt;

== Ajalugu ==
Praeguse linna alal oli antiikajal Hersonesos rajati aastail 422–421 eKr. See oli algul demokraatlik, kuid alates [[1. sajand]]ist aristokraatlik orjanduslik vabariik.

Esimesed Vene laevad jõudsid Ahtiari sadamasse 1782. aastal ning 1784. aastal asutati Katariina II ukaasiga Sevastopoli linn.&lt;ref&gt;[http://www.sevastopol.info/history/hist_first.htm Sevastopoli linna asutamine]&lt;/ref&gt;

Krimmi sõja ajal linn purustati. Prantsusmaa ja Suurbritannia piirasid kindluslinna, mis pidas piiramisele vastu enam kui aasta. Pärast Sevastopoli langemist algasid rahuläbirääkimised ning [[Pariisi rahu (1856)|rahu]] sõlmiti 1856. aasta märtsis. 1897.aastal taastati admiraliteet.

18. oktoobril 1921 loodi Autonoomne Krimmi Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (1929. aastast [[Krimmi ANSV]]) [[Vene SFNV]] koosseisus. [[Krimmitatarlased]] said [[autonoomia]] ning [[krimmitatari keel]] sai Krimmis [[vene keel]]e kõrval ametliku staatuse.

Aastatel 1941–1944 okupeerisid Krimmi [[Kolmas Riik|Saksamaa]] ja [[Rumeenia]]. Pärast okupatsiooni lõppemist küüditas [[Stalin]]i režiim krimmitatarlased 18. mail [[Usbeki NSV]] kõrbealadele ja mujale, 26. juunil küüditati Krimmist ka [[armeenlased]], [[bulgaarlased]] ja [[kreeklased]].

1945. aastal tühistati krimmitatarlaste autonoomia, Krimmi ANSV-st sai Krimmi oblast.

1948. aastal eraldati Sevastopol Krimmi oblastist, Sevastopolist sai [[Vene NFSV]] keskalluvusega linn.

19. veebruaril 1954 anti Krimmi oblast üle Ukrainale. Koos Krimmi oblastiga sai Ukraina NSV faktiliselt ka Sevastopoli linna, mis juriidiliselt siiski kinnitamist pole leidnud.

1978. aastal võeti vastu Ukraina NSV uus põhiseadus, mille kohaselt Sevastopolist sai Ukraina NSV keskalluvusega linn.

2014. aasta veebruari lõpust ei allunud Sevastopol Kiievile. Kriis algas pärast Ukraina presidendi [[Viktor Janukovõtš]]i põgenemist, tema ametist tagandamist [[Ukraina Ülemraada]] poolt ning valitsuse vahetumist üleminekuvalitsusega. Krimmis puhkesid meeleavaldused. Tänavatele tulid inimesed, kes olid vastu võimuvahetusele Kiievis ning soovisid lähedasemaid sidemeid Venemaaga. Seevastu Krimmi tatarlased ja ukrainlased avaldasid meelt Kiievi uue võimu toetuseks. Venemaa suurendas Ukraina valitsuse nõusolekuta varjatult oma sõjavägede kohalolekut Krimmi poolsaarel. Kasutades oma eraldusmärkideta sõdureid (vt [[Rohelised mehikesed]]) ja relvastades kohalikke võitlejaid, võttis Venemaa oma kontrolli alla valdava osa poolsaarel asuvatest sõjaväeobjektidest ja haldushoonetest. 28. veebruaril hõivati [[Simferopoli lennujaam|Simferopoli]] ja [[Sevastopoli lennujaam]] ning hävitati telekommunikatsiooni- ja internetiside Krimmi ja ülejäänud Ukraina vahel. 16. märtsil korraldas Krimmi Vabariigi Ülemnõukogu ebaseadusliku referendumi Krimmi poolsaare saatuse üle.&lt;ref&gt;[http://www.rada.crimea.ua/news/06_03_2014_111 Ülekrimmiline referendum]&lt;/ref&gt; 20. märtsil kiitis [[Venemaa Riigiduuma]] heaks Sevastopoli liitumise Venemaa Föderatsiooniga föderaalalluvusega linnana. [[ÜRO]] ja enamik maailma riike seda ei tunnista.

== Vaata ka ==
* [[2022. aasta droonirünnak Sevastopoli mereväebaasile]]
* [[2023. aasta raketirünnak Musta mere laevastiku staabile]]
* [[Krimmi khaaniriik]]
* [[Krimmi ANSV]]
* [[Krimmitatarlased]]
* [[Belbeki lennujaam]]
* [[Kasakate laht]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [[9. oktoober]] 2014. ''Liga Novosti''. [http://news.liga.net/news/politics/3604740-gubernatorom_sevastopolya_izbrali_urozhentsa_osetii_menyaylo.htm &quot;Губернатором&quot; Севастополя избрали уроженца Осетии Меняйло] &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;

{{UKR}}

[[Kategooria:Ukraina linnad]]
[[Kategooria:Sevastopol| ]]</text>
      <sha1>7udmlzzv25fofhmbji0uqtwrvxfgfww</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Raasiku vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>27470</id>
    <revision>
      <id>7185035</id>
      <parentid>7036776</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T07:39:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7185035</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22466" sha1="jqjdabw7web3heint164ev86mzz507j" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib praegusest vallast; varasemate valdade kohta vaata artikleid [[Raasiku vald (Harju-Jaani kihelkond)]] ja [[Raasiku vald (1939)]]}}
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}}
{{EestiVald
| nimi = Raasiku vald
| lipp =Flag of Raasiku Parish.svg
| lipu_link = [[Raasiku valla lipp]]
| vapp = Raasiku valla vapp.svg
| vapi_link = [[Raasiku valla vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 
| keskus = [[Aruküla]]
| kaart = Eesti Raasiku vald 2017.svg
| osm = pind
}}

'''Raasiku vald''' on [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Tallinn]]ast kagus.

Raasiku vald piirneb põhjas [[Jõelähtme vald|Jõelähtme]], idas [[Anija vald|Anija]], lõunas [[Kose vald|Kose]] ja läänes [[Rae vald|Rae vallaga]].

Põhimaanteena läbib valda [[Jüri]]–[[Aruküla]]–[[Raasiku]]–[[Jägala]] tee. Valla põhjaserva läbib [[Tallinna–Tapa raudteeliin]].

Raasiku vallavanem on [[Bärbel Salumäe]].

== Loodus ==
[[Pilt:Kukerpuu Aruküla männikus.jpg|alt=Kukerpuu|pisi|[[Kukerpuu]] on üks iseloomulikumaid põõsaliike Aruküla männikus]]
[[Pilt:Leiva jõgi-Raasiku vald.jpg|alt=Leivajõgi|pisi|Leivajõgi on Raasiku ja Rae valla piiriks]]
Raasiku valla pinnamood on [[Põhja-Eesti]] lavamaale iseloomulikult tasane. Valdavalt [[moreentasandik]]ud ja lamedad moreenkattega kõrgustikud. Rohkelt on [[väikevoor]]e Raasiku-Perila-Kiviloo joonel.

Metsad on liigirikkad [[segametsad]]. Raasiku raudteejaama juures kasvavad Eestimaa jämedamad hõbepajud ehk hõberemmelgad. Arukülas kasvab suur [[loopealne]] [[Aruküla männik|männik]], mis on tuntud oma liigirikkuse poolest. Männik on ka Aruküla ja terve Raasiku valla sümboliks ning seetõttu on ka valla sümboolikal kujutatud mändi.

Esineb madalsoid, haruldane on vaid rabaturbast koosnev [[Peningi raba]]. Rae valla piiril madalsoos [[Paraspõllu looduskaitseala]]l kasvavad [[Käpalised|käpaliste]] liigid. Tuntud on ka [[Kurgla raba]], kust 1930. aastatel kaevandati turvast.

Künnimaadel on levinumad põllumajandustegevuseks sobivad saviliiv- ja liivmullad.

Valda läbib oma lisaharudega [[Jõelähtme jõgi|Jõelähtme jõe]] keskjooks, kuhu Raasiku vallast jooksevad [[Mallavere]] külast alguse saav [[Silmsi oja]], sellega [[Rätla]]s ühinev [[Perila peakraav]] ning [[Pikavere]]s ühinev [[Mallavere peakraav]]. Raasiku ja Rae valla piiril jookseb [[Pirita jõgi|Pirita jõe]] parempoolne lisajõgi [[Leivajõgi]]. Raasiku vallast jooksevad Leivajõkke [[Järsi peakraav]], mis saab alguse [[Järsi]] külast, ning [[Igavere peakraav]], mis algab [[Peningi raba]]st. Valda läbib ka [[Jägala-Pirita kanal]].

Raasiku valla ainus looduslik järv on [[Lõilasmäe järv]] [[Peningi raba]]s. Tehisjärved asuvad [[Mallavere tehisjärv|Mallaveres]], [[Järsi tiik|Järsil]] ja [[Kurgla rabajärv|Kurglal]].

== Asustus ==
Raasiku vallas on kaks alevikku ja 13 küla. Alevikud said oma tänapäevase suuruse küll kolhoosiajal, kuid nende arengu oluliseks tõukeks oli ka 1870. aastal rajatud Paldiski–Peterburi raudtee, mis läbis mõlemat alevikku ning mille äärde rajatud raudteepeatused mõjutasid palju kohalikku majanduselu. [[Raasiku raudteejaam|Raasiku]] oli esimene peatus Tallinna–Peterburi liinil. [[Aruküla raudteepeatus|Aruküla peatus]] lisati nõudepeatusena tunduvalt hiljem. Külad on tekkinud kunagiste mõisate asukohtade lähedusse ning arenenud ja väljakujunenud eelkõige nõukogude perioodil seoses väikemajandite loomisega.

=== Alevikud ===
[[Aruküla]] – [[Raasiku]]

Raasiku valla alevikest on suurem Aruküla, mis sai kohaliku elu keskuseks 1970. aastatel loodud Aruküla kolhoosi tõttu, millega liideti ümberkaudsed väikekolhoosid ja -sovhoosid. Aruküla asustus on kujunenud kunagise Raasiku kõrvalmõisa Aruküla mõisa südame, 20. sajandi algul rajatud raudteepeatuse ja 1930. aastatel asustatud Aruküla männiku ümber.

Raasiku asustus on tunduvalt vanem ning on tänapäeval koondunud kunagise muinasasula Mägise küla, Raasiku mõisasüdame ning 19. sajandi lõpul loodud raudteepeatuse ümber.

=== Külad ===
[[Härma (Raasiku)|Härma]] - [[Igavere (Raasiku)|Igavere]] - [[Järsi (Aruküla)|Järsi]]- [[Kalesi]] - [[Kiviloo]] - [[Kulli (Raasiku)|Kulli]] - [[Kurgla]] - [[Mallavere]] - [[Peningi]] - [[Perila]] - [[Pikavere]] - [[Rätla]] - [[Tõhelgi]]

== Rahvastik ==

{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
!Arvestuslik rahvaarv&lt;br&gt;&lt;small&gt;1. jaanuari seisuga&lt;/small&gt; &lt;small&gt;Statistikaameti andmetel&lt;/small&gt;&lt;ref name=&quot;stat.ee&quot; /&gt;
!Rahvastikuregistri järgi
|-
|2001
|4409
|4297
|-
|2002
|4396
|4387
|-
|2003
|4398
|4497
|-
|2004
|4376
|4505
|-
|2005
|4355
|4476
|-
|2006
|4344
|4528
|-
|2007
|4335
|4533
|-
|2008
|4329
|4585&lt;ref name=&quot;6vRDH&quot; /&gt;
|-
|2010
|4358
|4687
|-
|2011
|
|4668
|-
|2012
|4738
|4705
|-
|2013
|4709
|4709
|-
|2014
|4722
|4693
|-
|2015
|4749
|4712
|-
|2016
|4625
|4717
|-
|2017
|4994
|5075
|-
|2018
|4999
|
|-
|2019
|5028
|
|-
|2020
|5094
|
|-
|2021
|5092
|
|-
|2022
|5199
|
|-
|2023
|5284
|
|}
== Ajalugu ==

=== Varasem ajalugu (1241–1992) ===
Esimesi viiteid Raasiku valla alade kohta on [[Taani hindamisraamat]]us [[1241]]. aastast. Samuti on hulgaliselt leitud ja märgistatud muinasaja lõpu kultusekive ja asulakohti.

Aastal [[1933]] on Raasikult leitud [[noorem pronksiaeg|noorema pronksiaja]] sirp, mis on ainulaadne leid Läänemere piirkonnas. Juba varasel rauaajal oli asustus [[Raasiku-Perila-Kiviloo-Pikavere väikevoored|Raasiku-Perila-Kiviloo-Pikavere väikevoortel]], millest saigi [[Harju-Jaani kihelkond|Harju-Jaani kihelkonna]] tuumik. Kui taanlased [[1219]] [[Tallinn]]as maabusid, toimus oletatavasti otsustav lahing harjulaste-revalaste ja taanlaste vahel just [[Peningi]]-[[Raasiku]] ümbruses.

Vanema mõisana on teada [[Kiviloo piiskopimõis]] [[1322]]. aastast. Linnuseks kujunenud mõis hävis [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal. Linnuse asupaik koos [[1905]]. aastal ehitatud [[Kiviloo mõis|Kiviloo mõisahoonega]] moodustavad ühtse ansambli tänapäevalgi.

Raasiku vald asub 13. sajandil kujunenud [[Harju-Jaani kihelkond|Harju-Jaani kihelkonna]] lääneosas. Kihelkonna ajalooliseks keskuseks kujunes Raasiku, kuhu ehitati ka Harju-Jaani kirik. Kirikut mainitakse [[1322]]. aastal. Tänapäeval kasutatav [[Harju-Jaani kirik|kirikuhoone]] ehitati [[1863]]. aastal. Rahvakoolidest on andmeid aastast [[1695]]. Kultuurielu elavnes alles [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] lõpul. Laulu- ja pasunakoor loodi kiriku juurde [[1904]]. aastal. Tänu [[1890. aastad|1890. aastatel]] rajatud [[Peterburi–Paldiski raudtee]]le kasvas nii [[Raasiku]] kui ka [[Aruküla]] tähtsus transpordisõlmena, kuna neisse rajati raudteepeatused.

Kohalikud vallad tekkisid [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] I poolel. [[1938]]. aastal oli Harju-Jaani kihelkonnas kolm valda: [[Peningi vald (Harju-Jaani kihelkond)|Peningi]], [[Raasiku vald (Harju-Jaani kihelkond)|Raasiku]] ja [[Anija vald (Harju-Jaani kihelkond)|Anija vald]]. [[1939]]. aasta [[1939. aasta vallareform|valdade reformi]] järel kuulusid tänapäevase Raasiku valla alad [[Raasiku vald (1939)|Raasiku]], [[Peningi vald|Peningi]], [[Rae vald (1939)|Rae]] ja [[Anija vald (1939)|Anija valla]] koosseisu.

[[1941]]. aasta karmides [[Perila-Kiviloo lahing]]utes hukkunuid meenutab [[Ott Kangilaski]] ja [[Juhan Raudsepp|Juhan Raudsepa]] loodud kaunis [[Perila-Kiviloo lahingu mälestusmärk|mälestusmärk]] [[Pikavere-Perila-Kiviloo teerist]]il.

[[1945]]. aastal loodi Raasiku valla aladel [[külanõukogu]]d. [[1954]]. aastal toimunud [[1954. aasta külanõukogude liitmine|külanõukogude liitmise]] järel tekkis Raasiku valla tänapäevastes piirides [[Raasiku külanõukogu]].
[[Pilt:Raasiku külanõukogu hoone.jpg|alt=Raasiku külanõukogu hoone|pisi|Raasiku vallavalitsus alustas tegevust endises Raasiku külanõukogu hoones Raasiku alevikus Kolhoosi (praeguses Vahtra) tänavas]]

=== Lähiajalugu (alates 1992) ===
[[Pilt:Arukyla_kultuurimaja.JPG|pisi|Raasiku vallavalitsuse hoone Arukülas]]Raasiku vald oma tänapäevase kujul ja tänapäevase nimega sai omavalitsusliku haldusüksuse õigused Eesti Vabariigis [[12. märts]]il [[1992]].&lt;ref name=&quot;riigiteataja1992&quot; /&gt;

Esimese vallavanema ja volikogu esimehena alustas 1992. aastal tööd [[Toivo Veenre]], kes oli vallavanema ametis kuni aastani 1996. Vallavalitsus alustas tööd endises külanõukogu hoones [[Raasiku]] alevikus Kolhoosi (hiljem Vahtra) tänaval. Pärast maja tagastamist omanikule kolis vallamaja [[Aruküla]] alevikku endisse kolhoosikontori hoonesse.

5. novembril [[1992]] asutati valla kütte-, vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise korraldamiseks valla osalusega [[osaühing Raven]].

[[1993]]. aasta lõpus avastati Aruküla alevikus suuremahuline [[Aruküla põhjaveereostus|põhjaveereostus]], mis rikkus joogivee enam kui 200 kaevus. Reostuse likvideerimiseks rajati uus veetrass, mille ehitust toetas Keskkonna Investeeringute Keskus 11 miljoni krooniga.

1994. aastal korraldati valla sümboolika leidmiseks konkurss, mille võitis Ülo Udumäe kavand. Lõplik [[Raasiku valla vapp]] ja [[Raasiku valla lipp|lipp]] kinnitati 1996. aastal.

1996. aastal pärast kohalikke valimisi valiti Raasiku vallavanemaks [[Olev Rähni]].

1999. aastal pärast kohalikke valimisi valiti Raasiku vallavanemaks [[Andre Sepp]], kes valiti tagasi veel kolmel korral. 2011. aasta Riigikogu valimistel pääses [[Andre Sepp]] asendusliikmena Riigikogusse ning vallavanema leidmiseks korraldati avalik konkurss. Konkursi tulemusel asus vallavanemana tööle [[Aare Ets]].

2013. aastal korraldati pärast kohalikke valimisi uus konkurss vallavanema leidmiseks. Konkursi tulemusel asus vallavanemana tööle [[Raivo Uukkivi]].

2017. aasta valimiste järel sai vallavanemaks taas [[Andre Sepp]].

2021. aasta valimiste tulemusel sai vallavanemaks [[Raul Siem]], kes oli ametis septembrini 2023. 

2023–2025 oli vallavanemaks [[Toomas Teeväli]].

== Kodulugu ==
[[Raasiku valla kodulooline tegevus]] sai suurema tõuke [[1987]]. aastal üleriikliku [[Eesti Muinsuskaitse Selts|muinsuskaitseliikumise]] ajal. Sel aastal asutati [[Aruküla Muinsuskaitse Selts]], mis korraldas koduloolisi [[Aruküla memme-taadi õhtud|memme-taadi õhtuid]], kohalike kuulsuste mälestusõhtuid ning Aruküla esmamainimise 700. aastapäeva tähistamise pidustusi [[Aruküla esmamainimise tähistamise pidustused|&quot;Aruküla päevad&quot;]]. Nende pidustuste eeskujul korraldati hiljem mitmel pool valla külade esmamainimise tähistamiseks üritusi.

=== Eestvedajad ===
Alates aastast [[1991]] on Raasiku vallas püstitatud kümmekond mälestuskivi, avatud mälestustahvleid, antud välja koduloolisi raamatuid, rajatud mälestuspinke ning korraldatud mälestusüritusi. Kodulooliste tegevuste suuremateks eestvedajateks on olnud vallavanem [[Toivo Veenre]], [[Aruküla Muinsuskaitse Selts]], õpetajad [[Vaino Napp]], [[Mare Vaarik]], [[Mai Erbe]], apteeker [[Ilse Tudre]], kultuuritöötaja [[Margit Eerik]], abivallavanem [[Ardo Niinre]], ühingud [[MTÜ Aruküla Kultuuriselts|Aruküla Kultuuriselts]], [[MTÜ Tuulekell]], [[Raasiku Rahvaharidusselts]] ja [[Minu Eesti Noored]]. Kohalikke mälestusüritusi on korraldanud ka rahvamajad, külaseltsid, koolid ja raamatukogud.

=== Raasiku valla ajalookonverentsid ===
Aastast 2013 korraldatakse märtsis valla aastapäeva paiku [[Raasiku valla ajalookonverents]]e,&lt;ref name=&quot;em2hw&quot; /&gt; kus saavad sõna kohalikud koduloolased ning ka üle riigi tuntud ajaloolased või ajaloo- ja koduloohuvilised. Internetikeskkonnas Facebook on avatud koduloolisi materjale koondavad lehed &quot;Aruküla ajalugu&quot; ning &quot;Raasiku valla ajalugu&quot;.&lt;ref name=&quot;scUjr&quot; /&gt;

=== Raasiku valla aukodanikke ===
* 1998 – koduloolane ja õpetaja Helvi Vilippus
* 1999 – koduloolise tegevuse eestvedaja Toivo Veenre
* 2006 – koduloolane Ilse Tudre
* 2012 – koduloolane [[Mai Erbe]]
* 2013 – koduloolane [[Vaino Napp]]
* 2014 – Aade Lõng OÜ omanik Peeter Palts
* 2015 – muusika ja laulmise erialal kõrghariduse omandanud Maia-Reta Trampärk
* 2016 – MTÜ Raasiku Tuletõrjeühingu eestvedaja Harri Aljasmäe
* 2017 – kultuuritegija Juhan Trump
* 2018 – kodualeviku kaasaja, arendaja Olavi Liivandi
* 2019 – õpetaja, treener Arry Uska
* 2020 – Aruküla mõisa valitsejamaja ülesehitaja Anne Eenpalu
* 2022 – Raasiku rahvamaja juhataja Helle Vaga.
* 2023 – Raasiku vallavalitsuse liige, vallavolikogu liige ja kahes koosseisus volikogu esimees Ants Kivimäe.
* 2024 – Laili Pallon

== Haridus- ja kultuurielu ==
Raasiku vallas on neli kooli: [[Aruküla Põhikool]], [[Raasiku Põhikool]] ja [[Pikavere Põhikool|Pikavere Mõisakool]] ning [[Aruküla Vaba Waldorfkool]]; kaks lasteaeda: [[Aruküla Lasteaed Rukkilill|Aruküla]] ja [[Raasiku lasteaed Oravake|Raasiku lasteaed]]; kolm raamatukogu: [[Aruküla raamatukogu|Arukülas]], [[Raasiku raamatukogu|Raasikul]] ja [[Pikavere raamatukogu|Pikaveres]] ja kaks rahvamaja: [[Aruküla rahvamaja|Arukülas]] ja [[Raasiku rahvamaja|Raasikul]]. Kunstilist haridust annab soovijatele [[Pääsulind (Aruküla huvialakeskus)|Aruküla Huvialakeskus Pääsulind]].

Kultuurielu korraldamiseks asutati [[1998]]. aastal [[MTÜ Aruküla Kultuuriselts]], mis korraldab lisaks [[Aruküla]] piirkonna kultuuriüritustele ka ülevallalisi kultuuriüritusi. Suuri kultuuriprojekte on korraldanud ka [[2006]]. aastal asutatud [[MTÜ Tuulekell]], mis tegutseb peamiselt [[Raasiku]] piirkonnas. [[Pikavere]] piirkonnas on kultuuriürituste eestvedajaks saanud [[2015]]. aastal asutatud [[MTÜ Pikavere Mõis]], mis arendab kogukonnakeskust [[Pikavere mõis]]ahoones ja selle ümbruses.

Sidet minevikuga on alal hoidnud tegelemine rahvakultuuriga. Järjepidevalt on vallas tegutsenud koorid, näiteringid ja tantsurühmad. Neist parimad on alati osa võtnud vabariiklikest laulu- ja tantsupidudest. Kõigile on meeldinud kalendritähtpäevadega seotud üritused jaanipäeval ja jõulude ajal ning valla laste tantsupäev, külade päev jm.

=== Haridusasutuste juhid/eestvedajad ===
* [[Avo Möls]] – Aruküla Põhikooli direktor
* [[Triin Hallik]] – Raasiku Põhikooli direktor
* [[Helju Kadakas]] – Pikavere Mõisakooli direktor
* [[Kristin Meigas|Kerti Pellmas]] – Aruküla Vaba Waldorfkooli koolijuhataja&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=MTÜ Aruküla Vabakooli Selts|url=http://avw.ee/kontakt/|pealkiri=Kontaktandmed|väljaanne=Aruküla Vaba Waldorfkooli koduleht|vaadatud=07.02.2018}}&lt;/ref&gt;
* [[Maia-Reta Trampärk]] – Aruküla Vaba Waldorfkooli õpetaja
* [[Kerti Pellmas]] – Aruküla Vabakooli Seltsi tegevjuht
* [[Karin Reiska]] – Aruküla lasteaia Rukkilill juhataja
* [[Stella Heiberg]] – Raasiku lasteaia Oravake juhataja
* [[Meriliis Kivila]] – Aruküla waldorflasteaia õpetaja
* [[Malle Jaako|Enno Lepnurm]] – Aruküla Huvialakeskuse Pääsulind direktor

=== Kultuurielu eestvedajad ===
* [[Garina Toomingas]] (end Paiste) – [[MTÜ Aruküla Kultuuriselts]] tegevjuht, [[Aruküla rahvamaja]] perenaine
* [[Helle Vaga]] – [[Raasiku Rahvamaja]] juhataja
* [[Margit Eerik]] – [[MTÜ Tuulekell]] eestvedaja
* [[Juhan Trump]] – muusik, laulukirjutaja, näitekirjanik, muusikaloo õpetaja (kirjutanud muuhulgas Raasiku vallale laulu &quot;[[Koduvald (laul)|Koduvald]]&quot;).

== Külaelu ==
Raasiku vallas on 13 küla ja 2 alevikku. Külaelu edendamiseks on loodud [[külaselts]]e, alevikes kannavad seda rolli nii rahvamajad, koolid kui ka mitmed mittetulundusühingud. Raasiku vallavalitsus toetab eelarveliste vahenditega külaelu edendamist neis külades, kus on valitud külavanem vastavalt Raasiku valla külavanema statuudile, on olemas kehtiv ja küla üldkoosoleku poolt kinnitatud arengukava ja kus tegutseb külaselts.&lt;ref name=&quot;Pd5oZ&quot; /&gt;

Raasiku valla küladest kõige aktiivsemad on seni olnud [[Tõhelgi]], [[Peningi]], [[Pikavere]], [[Mallavere]], [[Härma (Raasiku)|Härma]] ja [[Kiviloo]].&lt;ref name=&quot;Z9DH9&quot; /&gt;

[[Külavanem]] on valitud 9-s külas 13-st. Külaseltsid tegutsevad [[Kiviloo]], [[Härma (Raasiku)|Härma]], [[Pikavere]]-[[Mallavere]], [[Peningi]] ja [[Tõhelgi]] külades. [[Pikavere]]s tegutseb lisaks külaseltsile külaelu arendamisega ka [[MTÜ Pikavere Mõis]]. Alevikes vanemaid valitud ei ole. Raasikul on lisaks [[Raasiku Rahvamaja|rahvamajale]] ja koolile kohaliku elu edendanud [[Raasiku Rahvahariduse Selts]] ning [[Raasiku Kodukandi Selts]]. [[Aruküla]]s on kohaliku elu edendamisega peamiselt tegelenud [[MTÜ Aruküla Kultuuriselts|Aruküla Kultuuriselts]] ning koolid.

=== Raasiku valla külavanemad ja külaelu edendajad ===
* [[Marianne Loik]] – Härma külavanem
* [[Helju Kadakas]] – Härma külaseltsi esimees
* [[Anu Vaarmets]] – Tõhelgi külavanem
* [[Anu Nutt]] – Tõhelgi külaseltsi esimees
* [[Guido Trees]] – Peningi külavanem
* [[Andres Kallaste]] – Pikavere ja Mallavere külade vanem
* [[Alice Suurkuusk]] – MTÜ Pikavere Mõis eestvedaja
* [[Eve-Liis Remmelgas]] – Kiviloo külavanem
* [[Kalev Villem]] – Igavere külavanem
* [[Heiko Vainsalu]] – Kurgla külavanem
* [[Talvi Aruaas]] – Kalesi külavanem

== Juhtimine ==
Raasiku vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem või nende poolt volitatud isikud. Raasiku valla esinduskogu on Raasiku Vallavolikogu, mille valivad Raasiku valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. Volikogu moodustatud täitevorganiks on Raasiku Vallavalitsus, mille tegevust juhib vallavolikogu valitud vallavanem.&lt;ref name=&quot;1AmBg&quot; /&gt;

Raasiku Vallavolikokku valitakse 17 liiget.

=== Raasiku Vallavolikogu liikmed&lt;ref name=&quot;0FvG2&quot; /&gt; ===
* [[Anne Veltmann-Veski]] (Erakond Isamaa ja Res Publika Liit)
* [[Avo Möls]] (VL Kodukoha eest)
* [[Ivar Vilberg]] (Reformierakond)
* [[Andre Sepp]] (Reformierakond)
* [[Tiina Rühka]] (Reformierakond)
* [[Andres Kallaste]]
* [[Ralf Risthein]]
* [[Garina Toomingas]]
* [[Kadi Tammaru]]
* [[Kristi Vader]]
* [[Kadri Kesküla]]
* [[Maarja Sikut]]
* [[Marianne Põld]]
* [[Mihkel Must]]
* [[Reelika Pirson-Heinloo]]
* [[Priit Pebsen]] 
* [[Rene Lill]]

== Tuntud inimesi ==
* Helilooja [[Gustav Ernesaks]] ([[Gustav Ernesaksa sünnikoha mälestuskivi]] asub [[Perila]]s)
* botaanik [[Gustav Vilbaste]]
* kunstnik [[Andrei Jegorov]] (elas endises [[Kangla]] külas, tänapäevase [[Järsi]] küla aladel)
* sportlane [[Erich Veetõusme]] (õppis [[Pikavere Mõisakool|Pikavere koolis]])
* sportlane [[Viljam Suurkuusk]]
* sportlane [[Heino Puuste]] (õppis [[Aruküla Põhikool|Aruküla koolis]])
* vaimulik [[Herbert Kuurme]]
* vaimulik [[Harri Rein|Harry-Johannes Rein]] ([[Harju-Jaani kirik]]u õpetaja aastatel [[1976]]–[[1996]])
* riigivanem [[Kaarel Eenpalu]] (rajas [[Aruküla|Arukülla]] [[Hellema talu]])
* ühiskonnategelane [[Anne Eenpalu]] (elab [[Aruküla]]s)
* poliitik [[Andres Tarand]] (elas [[Tõhelgi]]s, käis [[Aruküla Põhikool|Aruküla koolis]])
* [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] kangelane [[Jaan Lepp]] ([[Jaan Lepa mälestuskivi|mälestuskivi Peningil]]).
* muusik [[Raul Sepper]] (elab [[Aruküla]]s, oma sünnikodus)
* muusik ja laulukirjutaja [[Juhan Trump]] (elab [[Aruküla]]s)
* muusik [[Janno Trump]] ([[Trump Conseption]]) (käinud [[Aruküla Põhikool|Aruküla koolis]])

== Vaatamisväärsed ==
* [[Aruküla hiidrahn]]
* [[Kiviloo Nõiakivi]] (3&amp;nbsp;m kõrge)
* [[Harju-Jaani kirik]] (valminud 1863)
* [[Harju-Jaani pastoraat]]
* [[Aruküla mõis]]ahoone (1820. aastatest, muudetud 19. sajandi lõpul)
* [[Kiviloo mõis]]ahoone (20. sajandi algusest) ja piiskopilinnuse varemed
* [[Peningi mõis]]ahoone varemed (18. sajandi lõpust, pärast 1905. aasta põletamist taastatud, 1990. aastatest taas varemeis)
* [[Raasiku veetorn]] (1870, tuntuks saanud Hardi Volmeri filmist &quot;Minu Leninid&quot;)
* [[Pikavere mõisa]]hoone

== Sõprusvallad ==
* {{riigi ikoon|Rootsi}} [[Norbergi vald]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;stat.ee&quot;&gt;[http://www.stat.ee Statistikaameti koduleht]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6vRDH&quot;&gt;Raasiku valla koduleht http://www.raasiku.ee/?id=251 1. jaanuari seisuga&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;riigiteataja1992&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/13077694 Harju maakonna Raasiku valla ning Saare maakonna Kihelkonna, Kuressaare, Kärla ja Pihtla valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta] (vastu võetud 12.03.1992)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;em2hw&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Aare Ets|url=http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/raasikul-kasitletakse-valla-ajalugu-ja-tulevikku?id=65806350|pealkiri=Raasikul käsitletakse valla ajalugu ja tulevikku|väljaanne=Delfi|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-03-15|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170315101439/http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/raasikul-kasitletakse-valla-ajalugu-ja-tulevikku?id=65806350|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;scUjr&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Marvel Riik|url=http://www.harjuelu.ee/2016/03/6233/pikavere-koolmeistril-oli-soovituskiri-jakob-hurdalt/|pealkiri=Pikavere koolmeistril oli soovituskiri Jakob Hurdalt|väljaanne=Harju Elu|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-03-15|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170315090936/http://www.harjuelu.ee/2016/03/6233/pikavere-koolmeistril-oli-soovituskiri-jakob-hurdalt/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Pd5oZ&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Raasiku Vallavolikogu|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/428122012056?leiaKehtiv|pealkiri=Raasiku valla küladele eraldatud rahaliste vahendite jaotamise kord|väljaanne=Riigi Teataja|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Z9DH9&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Raasiku Vallavalitsus|url=https://raasiku.kovtp.ee/kulad|pealkiri=Külad|väljaanne=Raasiku valla koduleht|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1AmBg&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Raasiku Vallavolikogu|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/428062016006?leiaKehtiv|pealkiri=Raasiku valla põhimäärus|väljaanne=Riigi Teataja|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0FvG2&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Raasiku Vallavalitsus|url=https://raasiku.kovtp.ee/vallavolikogu|pealkiri=Vallavolikogu|väljaanne=Raasiku valla koduleht|vaadatud=|arhiivimisaeg=2016-10-31|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161031145220/http://raasiku.kovtp.ee/vallavolikogu|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [http://www.raasiku.ee Raasiku valla koduleht]
* [http://www.youtube.com/watch?v=fw1o1Z5uj7s J. Trumbi laul &quot;Koduvald&quot;]
* [https://www.facebook.com/raasikuvallalugu/ Raasiku valla ajaloo Facebooki leht]

{{Harjumaa}}

{{koord |NS=59.36638889 |EW=25.18305556 |type=city |region=EE-37}}

[[Kategooria:Harju maakonna vallad]]
[[Kategooria:Raasiku vald| ]]</text>
      <sha1>jqjdabw7web3heint164ev86mzz507j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kodu keset linna</title>
    <ns>0</ns>
    <id>28876</id>
    <revision>
      <id>7184760</id>
      <parentid>6489940</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T20:15:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184760</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10855" sha1="4rcrbhpop8fdxa78reouu00hc7luaj6" xml:space="preserve">{{toimeta}}
{{seriaal

| nimi           = Kodu keset linna
| originaalnimi  = 
| pilt           = 
| pildiallkiri   = 
| žanr           = draama
| režii          = [[Vilja Palm]]
| stsenaarium    = 2003–2010 [[Kerttu Rakke]], 2010– [[Mihkel Ulman]]&lt;br&gt; 2010– [[Livia Ulman]] &lt;br&gt; 2010– [[Andris Feldmanis]]
| operaator      = 
| produtsent     = Raivo Suviste
| peaosades      = [[Martin Veinmann]]&lt;br /&gt;[[Kleer Maibaum]]&lt;br /&gt;[[Indrek Ojari]] jt
| helilooja      = [[Olav Ehala]]&lt;br /&gt;[[Uku Suviste]]
| tunnusmuusika  = 
| esitaja        = 
| riik           = [[Eesti]]
| keel           = [[Eesti keel|eesti]]
| orig. kanal    = [[TV3]]
| tootja         = TV3
| originaal      = 2003–2006, 2007–2011
| hooaegu        = 15
| jagusid        = 1082
| kestus         = 22 minutit 
}}
'''&quot;Kodu keset linna&quot;''' on [[TV3]] [[draamasari]], mille tegevus keerleb [[Tallinn]]a perekonna Uuspere ümber. Sarja stsenaristid olid [[Kerttu Rakke]], [[Mihkel Ulman]] ja [[Livia Ulman]] ning [[Andris Feldmanis]].  

Sarja [[2005]]. aasta sügishooaeg algas ajanihkega: tegevus toimub kaks ja pool aastat hiljem. [[2006]]. aastal lõpetati &quot;Kodu keset linna&quot; näitamine. [[2007]]. aasta sügishooajal alustati taas seriaali näitamist ajanihkega, kus tegevus toimus viis aastat hiljem. 2011. aasta detsembris lõpetati sarja tootmine, kuna alustati uut sarja &quot;[[Elu keset linna]]&quot;, mis on hargnenud välja just sarjast &quot;[[Kodu keset linna]]&quot;. Vana pealkirja ja sisuga tehti kokku 1082 osa. Algul oli sarja režissöör [[Roman Baskin]], kelle vahetas 2003. aasta novembris välja [[Vilja Palm]].&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/news/melu/kodu-keset-linna-kumbleb-menus?id=50968682]&lt;/ref&gt; 2007. aasta sügisest oli režissöör Martin Korjus.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/news/melu/populaarne-telesari-kodu-keset-linna-saab-jalle-eluoiguse?id=51095845]&lt;/ref&gt;

==Tegevuskoht==
Aastatel 2003–2006 elas perekond Uuspere Kristiines Lilleküla eramajas. 2007. aastast toimus tegevus [[Toompea]] korteris, kuhu kolis Hannes, et unustada Heiket.
Hilissuvel [[2010]] kolis tegevus Tallinna kesklinnast [[Pirita]]le Heleni eramajja.

== Tegelased ==
* Hannes Uuspere – [[Martin Veinmann]] (2003–)
* Helen Uuspere – [[Kleer Maibaum-Vihmar]] (2003–2005; 2006–2011)
* Sten Uuspere – [[Indrek Ojari]] (2003–)
* Marina – [[Alina Karmazina]] (2004–)
* Henri Uuspere 3 – [[Marko Leht]] (2011–)
* Karola Uuspere 2 – [[Arina Milišnikova]] (2007–)
* Annika Miller – [[Tiina Tauraite]] (2003–)
* Veronika – [[Kersti Kreismann]] (2003–)
* Krista – [[Diana Klas]] (2003–)
* Felix – [[Jüri Aarma]] (2009–)
* Liis Uuspere – [[Kadri Adamson]] (2003–2006; 2009–2011; 2012–)
* Lembit – [[Guido Kangur]] (2003–2006, 2008–)
* Tom Miller – [[Andres Raag]] (2003–2006, 2009–)
* Betti – [[Marta Laan]] (2009–)
* Renee Õispuu – [[Tiit Sukk]] (2007–)
* Sirje Koristaja – [[Liina Vahtrik]] (2007–)
* Anni – [[Agnes Aaliste]] (2010–)
* Paul – [[Kaido Veermäe]] (2010–2011)
* Rasmus Jaago – [[Üllar Saaremäe]] (2010–)
* Raul – [[Kristjan Sarv]] (2010–)
* Johanna – [[Jaune Kimmel]] (2011–)
* Mariliis – [[Henessi Schmidt]] (2011–)
* Kristo – [[Rene Tammleht]] (2011–)
* Anna – [[Kati Ong]] (2011–)
* Marko – [[Mihkel Kabel]] (2011–)
* Angeelika – [[Kaili Viidas]] (2005–2006; 2011–)
* Joonas – [[Aleksander Supin]] (2011–)
* Fänni – [[Liina Tennosaar]] (2011–)
* Martiina – [[Mairi Jõgi]] (2011–)
* Robin – [[Jüri Tiidus]] (2011–)
* Andres – [[Ingomar Vihmar]] (2011–)
* Eduard – [[Ott Kartau]] (2011–)

== Tegelasi, kes lahkusid sarjast varem ==
* Henri Uuspere 1 – [[Henri Tamm]] (2003–2006)
* Niina – [[Piret Simson]] (2007–2009)
* Marleen – [[Ireen Kennik]] (2007–2008)
* Laura – [[Inga Lunge]] (2007–2008)
* Georg – [[Raimo Pass]] (2007–2009)
* Heike – [[Carmen Mikiver]] (2005–2006; 2008–2009)
* Angela – [[Lenna Kuurmaa]] (2008–2009)
* Ervin – [[Andres Mähar]] (2007–2009)
* Kaisa – [[Ursula Ratasepp]] (2005–2006)
* Maarja – [[Grete Konksi]] (2005–2007)
* Marju – [[Epp Eespäev]] (2003–2004)
* Silver – [[Rasmus Kaljujärv]] (2004)
* Tõnis – [[Raivo Rüütel]] (2004)
* koer Muska – Muska (2003–2006)
* Katariina – [[Triin Tulev]] (2005–2006)
* Andri – [[Tanel Saar]] (2004–2006)
* Lucy – [[Karin Rask]] (2003, 2005–2006)
* Kaido – [[Ivo Uukkivi]] (2004)
* Lauri – [[Taavi Tõnisson]](2004)
* Marcus – [[Argo Aadli]] (2003)
* Tom-Kevin – [[Laurits Laur]] (2004–2005)
* Marko – [[Riho Kutsar]] (2005–2006)
* Sigrid – [[Marin Mägi]] (2004–2006)
* Marek – [[Lauri Lagle]] (2006)
* Robert – [[Karol Kuntsel]] (2006)
* Andri sõber – [[Margo Teder]] (2006)
* müügimees – [[Steiv Silm]]
* Kaarel – [[Raivo Vaikla]]
* Kristjan – [[Mart Toome]]
* Krislin – [[Ingrid Isotamm]] (2003)
* ajakirjanik – [[Piret Laurimaa]]
* kelner – [[Salme-Riine Uibo]]
* Karola Uuspere 1 – [[Karola Suviste]] (2005–2006)
* Lara – [[Tanja Mihhailova]] (2008–2009)
* Berit – [[Mirtel Pohla]] (2003–2004; 2007–2010)
* Kris Moor – [[Erki Laur]] (2008–2010)
* Mati – [[Uku Uusberg]] (2007–2010)
* Töötaja – [[Laine Mägi]] (2009–2010)
* Reelika – [[Liis Proode]] (2009–2010)
* Mikk – [[Kristo Viiding]] (2008–2009)
* Henri Uuspere 2 – [[Sergo Vares]] (2007–2010)
* Lauri – [[Mait Joorits]] (2010)
* Lenka – [[Külli Teetamm]] (2010–2011)
* Cristy – [[Irmeli Saarsalu]] (2011)
* Maria – [[Natali Lohk]] (2011)
* Juhan Piir – [[Andero Ermel]] (2010–2011)

== Tegelastest lähemalt ==
 
'''Hannes''' on Heleni abikaasa, Steni, Liisi, Henri ja Hanna-Hella isa. Eeskujulik ärimees ja isa, kel on kõrgestiarenenud vastutus- ja kohusetunne. Ometi pole temalgi õnnestunud vältida liigseid riske ja tõelisi põrumisi. Pärast eelmise hooaja katsumusi üritab Hannes Heleniga abielu jälle korda saada – plaanis on kolida Saaremaale.

'''Helen''' on Hannese abikaasa, Henri ja pisitütre Hanna-Hella ema. Helen on konkreetne, sihikindel ja tugeva õiglustundega. Pahatihti aga võtavad need iseloomujooned äärmusliku mõõtme ja Helen võib kergesti konfliktidesse sattuda. Eelmisel hooajal langes ta sarmika petturi Rasmuse võlude kütkeisse, ent nüüd üritab Hannesega uut lehte pöörata.

'''Sten''' on 32-aastane. Ta on lahutatud Marinast, kellega tal on tütar – Karola. Stenil on olnud suhe Marleeniga, Beritifa ja Doraga. Sten pidas kesklinnas oma pubi, ta lahkus pubist, sest teda kiusab pubi uus omanik Heike. Uue armastuse Dora leidis Sten siis, kui läks tööle õmblusfirmasse. 13. hooaja lõpus avaldab Marina Stenile armastust, kuid selgub, et nende tunded ei ole vastastikused, ning Sten läheb mõneks ajaks Berliini. Tagasi tulles asub koos sõber Sääsega taas pubi juhtima.

'''Henri''' on Hannese ja Heleni poeg, Hanna-Hella vend. Käib keskkooli viimases klassis ja ühtlasi valmistub isaks saama. Pärast lapse sündi pannakse Henri esimest korda elus tõeliselt proovile ja ta peab aru saama, mida ta elult tõeliselt tahab.

'''Annika''' on Heleni parim sõbranna. Annikal on mees Tom ning nende poeg Kevin, kes on juba 12-aastane. Ta töötab ühe naisteajakirja reklaamiosakonnas. Annika kolis perega maalt ära linna aga maakodu on suvilaks. Teine poeg Ants-Kaspar. Annika tuli töölt ära ja õppis ülikoolis psühholoogiks. Nüüd töötabki psühholoogina.

'''Rasmus''' on Sarmikas pettur, kes on praegu vangis. Üritab endiselt Heleniga kontakti saavutada. Rasmus on ka Cristy kadunud isa, kes hülgas perekonna enam kui 20 aastat tagasi. Rasmus püüab nüüd ka ise aru saada, kas ta on võimeline muutuma.

'''Lenka''' (Jelena) on 32-aastane fotograaf, kes pildistab Bettit ning nö avastab tema modelliande. Tal on vend Raul, kes ei suuda leppida Lenka parema elusaatusega. Lenka ja Henri vahel tekivad tunded ning Lenka jääb Henrist rasedaks. 15. hooajal elab Uusperede majas koos Henriga ning ootab Henrilt viimast kuud last.

'''Raul''' on Lenka poolvend, kes oli elukutseline sõjaväelane. See on muutnud tema psüühikat niivõrd, et ta pandi hullumajja. Nüüd kiusab Lenkat, et too annaks talle pool korterit. Raul armub Bettisse ja noored elavad lausa koos. Raulil on tegelikult oma &quot;eelmisest elust&quot; naine ja laps.

'''Johanna''' Heleni onutütar, kes elab tädi juures. Teismeline tüdruk, kes on otsese ütlemisega. Johanna peab hakkama saama nii eneseleidmise kui ka hirmsate kuulujuttudega, mida tema kohta levitab Mari-Liis.

'''Fänni''' on Lenka ja Anna ema, endine Siluetti modell. Klassikaline kõiketeadjast ema, kes topib oma nina teiste asjadesse, tekitades sellega palju segadust ja intriige. Kergesti solvuv, enda välimuse eest hoolitsev, eluaegne plika.

'''Betti''' on Henri endine tüdruk. Probleemid Henriga muutsid endise naiivse ja leebe tütarlapse tulise iseloomuga nooreks naiseks, kellel on raske inimesi usaldada. Sel hooajal elab koos Rauliga, kes pole just kõige stabiilsemate elukaaslaste killast.

'''Martiina''' on Rauli endine naine. Noor, maalähedane naine, kes unistab kindlast elust, uutest asjadest, ja perekonnast; iseloomult veidi tahumatu ja mitte kuigi peenetundeline.

'''Joonas''' on Anna ja Marko poeg, korralik, armas, veidi nohiklik poiss, keda huvitavad arvutimängud.

'''Anna''' on Lenka õde, abielus Markoga, kellega tal on kuueaastane poeg Joonas. Vabaneb vanglast, kus ta on segaseks jäänud asjaoludel olnud poolteist aastat. Püüab oma abielu päästa, kohaneda uue elu ja töökohaga. 

'''Marko''' on ärimees, Hannese endine ülemus, Anna abikaasa, Joonase isa. Markol on ees tõsine enesesse vaatamine, kas jätkata oma elu Annaga või olla koos Angelikaga.

'''Angeelika''' on Anna kunagine sõbranna, kes Anna vangis oleku ajal oli toeks Markole ja Joonasele. Angelika ja Marko on Anna äraolekuajal lähedaseks saanud, nüüd on Angelikal hirm Markost ilma jääda.

'''Anni''' on Betti sõbranna, kellega ta oli sõbranna juba enne Iirimaale minekut lapsepõlves.

'''Mari-Liis''' on Johanna ja Kristo klassiõde, sõber. Tõeline tibi, kes on endast üliheal arvamusel, sõrmenipsu tegemisel saab kõik, mis tahab. 

'''Kristo''' on Johanna ja Mari-Liisi klassivend. Olles aastaid armunud Mari-Liisi, tundnud tema alandusi, hakkavad tal tunded tekkima hoopis Johanna vastu. 

'''Veronika''' on Heleni ema. Väga läbinägelik ja terava keelega, mis puutub teistesse, aga liiga allaheitlik, kui asi puutub temasse. Eelmisel aastal põdes rinnavähki, aga on täielikult paranenud. Elab juba pikemat aega koos Lembituga.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://www.tv3.ee/kodu Sarja koduleht]
* [http://www.facebook.com/kodukesetlinna Facebookis]
* [http://www.bec.ee/?p=2&amp;id=15 BEC LTD.]

[[Kategooria:Eesti draamasarjad]]
[[Kategooria:Seebiooperid]]
[[Kategooria:TV3 telesaated]]</text>
      <sha1>4rcrbhpop8fdxa78reouu00hc7luaj6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sari Essayah</title>
    <ns>0</ns>
    <id>29450</id>
    <revision>
      <id>7184586</id>
      <parentid>6741559</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T15:07:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <origin>7184586</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3038" sha1="a08qjod5t6vfjuv4nalkau4izffq68f" xml:space="preserve">[[Pilt:Sari Essayah cropped.jpg|pisi|Sari Essayah (2018)]]
'''Sari Miriam Essayah''' (sündinud [[21. veebruar]]il [[1967]] [[Haukivuori vald|Haukivuori vallas]]) on [[Soome]] poliitik ja endine [[kergejõustik]]lane ([[käimine (kergejõustik)|käija]]), maailmameister ([[1993]]) 10 km käimises. Alates 2015. aasta augustist on ta [[Soome Kristlikud Demokraadid|Soome Kristlike Demokraatide]] partei esimees.

== Sportlikud saavutused ==
*[[1991]] – kuldmedal [[universiaad]]il ja pronksmedal [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Tokyo maailmameistrivõistlustel]]
*[[1992]] – 4. koht [[1992. aasta suveolümpiamängud|Barcelona olümpiamängudel]]
*1993 – hõbemedal maailma karikavõistlustel [[Mexico]]s ja kuldmedal [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Stuttgardi maailmameistrivõistlustel]]
*[[1994]] – Euroopa meister
* 1993 ja 1994 – [[Aasta sportlane (Soome)|Soome parim naissportlane]]

==Poliitikukarjäär==
[[2003]]. aastal valiti Sari Essayah [[Soome Kristlikud Demokraadid|Soome Kristlike Demokraatide]] esindajana [[Eduskunta|Eduskunna]] liikmeks. [[2007]]. aasta valimisel ei õnnestunud tal enam parlamenti pääseda. Sügisest 2007 kuni Euroopa Parlamendi valimiseni 2009. aastal oli ta partei peasekretär.

[[2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2009. aasta valimistel]] valiti Sari Essayah [[Euroopa Parlament]]i.

Ta oli Soome Kristlike Demokraatide kandidaat [[2012. aasta Soome presidendivalimised|2012. aasta Soome presidendivalimistel]] ja kogus 1. voorus 2,5% häältest.

[[2015. aasta Soome parlamendivalimised|2015. aasta parlamendivalimistel]] valiti ta uuesti Eduskunna liikmeks ja augustis valiti ta partei esimeheks.

[[2024. aasta Soome presidendivalimised|2024. aasta Soome presidendivalimistel]] kogus ta esimeses voorus 1,5% häältest ja teise vooru edasi ei pääsenud.&lt;ref&gt;[https://vaalit.yle.fi/pv2024-k1/tulospalvelu/fi/ Tulospalvelu] Presidentinvaalit 2024. Vaadatud 3. veebruaril 2024&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Sari Essayah on 162 cm pikk ja kaalub 58 kg. Sari isa on pärit [[Maroko]]st, sealt pärineb ka tema võõrapärane perekonnanimi. Sportimist alustas ta algklassides kooli spordiklubis. Algul harrastas ta [[pikamaajooks]]u ja [[Murdmaasuusatamine|suusatamist]]. Käimisega hakkas Sari tegelema 15-aastaselt, kui tulemas olid noorte EM-võistlused ja talle soovitati seda ala proovida. Ta otsustas katsetada ning tegi kohe kiireid edusamme. Suurest spordist lahkus ta pärast [[1996. aasta suveolümpiamängud|Atlanta olümpiamänge]] [[1996]]. aastal.

1991. aastal abiellus Sari Essayah Robert Matti Hiskias Knappiga, neil on kaks last, Noora (1998) ja Nea (2001).

== Viited ==
{{viited}} 

== Välislingid ==
{{commonscat}}
*[http://wwnet.fi/users/veijone/essay.htm Sari Essayah]

{{Maailmameistrid naiste käimises}}
{{JÄRJESTA:Essayah, Sari}}
[[Kategooria:Soome poliitikud]]
[[Kategooria:Soome kergejõustiklased]]
[[Kategooria:Soomest valitud Euroopa Parlamendi liikmed]]
[[Kategooria:Käijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1967]]</text>
      <sha1>a08qjod5t6vfjuv4nalkau4izffq68f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Hiina Rahvavabariigi haldusjaotus</title>
    <ns>10</ns>
    <id>29481</id>
    <revision>
      <id>7184631</id>
      <parentid>6499715</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T16:47:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>HyBoxwood</username>
        <id>227278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[w:zh:Template_talk:中华人民共和国国徽#編輯請求_2026-04-17_将svg替换为File:中華人民共和國國徽.svg]]</comment>
      <origin>7184631</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1187" sha1="0vedaocljaesomo09f5ouf8qq9rrhcu" xml:space="preserve">{{navmall
| nimi = Hiina Rahvavabariigi haldusjaotus
| päis = [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] provintsid, keskalluvusega linnad, autonoomsed ja erihalduspiirkonnad
| pilt = [[File:中華人民共和國國徽.svg|80px|link=|alt=]]

|grupp1 = Provintsid 
|loend1 = [[Anhui]]{{•}} [[Fujian]]{{•}} [[Gansu]]{{•}} [[Guangdong]]{{•}} [[Guizhou]]{{•}} [[Hainani provints|Hainan]]{{•}} [[Hebei]]{{•}} [[Heilongjiang]]{{•}} [[Henan]]{{•}} [[Hubei]]{{•}} [[Hunan]]{{•}} [[Jiangsu]]{{•}} [[Jiangxi]]{{•}} [[Jilini provints|Jilin]]{{•}} [[Liaoning]]{{•}} [[Qinghai]]{{•}} [[Shaanxi]]{{•}} [[Shandong]]{{•}} [[Shanxi]]{{•}} [[Sichuan]]{{•}} [[Zhejiang]]{{•}} [[Yunnan]]

|grupp2 = Autonoomsed piirkonnad
|loend2 = [[Guangxi]]{{•}} [[Ningxia]]{{•}} [[Sise-Mongoolia]]{{•}} [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibet]]{{•}} [[Xinjiang]]

|grupp3 = Keskalluvusega linnad
|loend3 = [[Beijing Shi]]{{•}} [[Chongqing Shi]]{{•}} [[Shanghai Shi]]{{•}} [[Tianjin Shi]]

|grupp4 = Erihalduspiirkonnad
|loend4 = {{PisiLipp|Macau}}{{•}} {{PisiLipp|Hongkong}}
}}&lt;noinclude&gt;[[Kategooria:Haldusüksuste navigeerimismallid|{{PAGENAME}}]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>0vedaocljaesomo09f5ouf8qq9rrhcu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jefferson Pérez</title>
    <ns>0</ns>
    <id>29790</id>
    <revision>
      <id>7184557</id>
      <parentid>7181105</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T14:47:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <origin>7184557</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1877" sha1="ogz3xaabncev1gjw70g6lv381wce7da" xml:space="preserve">[[Pilt:Osaka07 M20km Jefferson Perez.jpg|thumb|200px|Jefferson Pérez [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007. aasta MM-il]] [[Osaka]]s]]
'''Jefferson Pérez''' (sündinud [[1. juuli]]l [[1974]] [[Cuenca]]s) on [[Ecuador]]i endine [[kergejõustik]]lane ([[20 km käimine|20 km käija]]), olümpiavõitja ([[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]]) ja kolmekordne maailmameister ([[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]], [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]] ja [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]]).

== Saavutused ==

===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]el ===

* [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]] [[Atlanta]]
'''[[olümpiavõitja]]''' [[20 km käimine|20 km käimises]] '''1:20.07''' 

=== [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] ===

* [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] [[Sevilla]]
hõbemedal 20 km käimises '''1:24.19''' 
* [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]] [[Pariis]]
'''maailmameister''' 20 km käimises '''1:17.21'''
* [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]] [[Helsingi]]
'''maailmameister''' 20 km käimises '''1:18.35'''
* [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] [[Osaka]]
'''maailmameister''' 20 km käimises '''1:22.20'''

== Isiklikku ==

[[Image:Jefferson-Perez.jpg|thumb|220px|Jefferson Pérez]]
Jefferson Pérez on 174 cm pikk ja kaalub 59 kg.

== Välislingid ==

*[http://www.jeffersonperez.com/ Jefferson Péreze koduleht]
* {{IAAF}}
*[http://www.racewalk.com/JPerez/JPerez.asp Fotod Jefferson Pérezest]

{{Olümpiavõitjad meeste 20 km käimises}}
{{Maailmameistrid meeste 20 km käimises}}
{{JÄRJESTA:Perez, Jefferson}}
[[Kategooria:Ecuadori sportlased]]
[[Kategooria:Käijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>ogz3xaabncev1gjw70g6lv381wce7da</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Robert Korzeniowski</title>
    <ns>0</ns>
    <id>29793</id>
    <revision>
      <id>7184578</id>
      <parentid>7181106</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T14:57:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <origin>7184578</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3015" sha1="8vwn4kf1goxquuljnbnr61gdvyskofk" xml:space="preserve">[[Image:Robert Korzeniowski (2018).jpg|thumb|Robert Korzeniowski (2018)]]
'''Robert Marek Korzeniowski''' (sündinud [[30. juuli]]l [[1968]] [[Lubaczów]]is) on [[Poola]] endine [[kergejõustik]]lane ([[20 km käimine]] ja [[50 km käimine]]). Neljakordne olümpiavõitja ([[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]], [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000]] ja [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004]]), kolmekordne maailmameister ([[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]], [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]] ja [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]]) ja kahekordne Euroopa meister ([[1998. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1998]] ja [[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2002]]).

Korzeniowski kuulub [[IAAFi kuulsuste hall]]i.

== Saavutused ==
===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]el ===
* [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]] [[Atlanta]]
'''olümpiavõitja''' – [[50 km käimine]] '''3:43.30'''
* [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000]] [[Sydney]]
'''olümpiavõitja''' – [[20 km käimine]] '''1:18.59'''
&lt;br&gt;'''olümpiavõitja''' – 50 km käimine '''3:42.22'''
* [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004]] [[Ateena]]
'''olümpiavõitja''' – 50 km käimine '''3:38.46'''

=== [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] ===
* [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]] [[Göteborg]]
pronksmedal – 50 km käimine '''3:45.57'''
* [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] [[Ateena]]
'''maailmameister''' – 50 km käimine''' 3:44.46 '''
* [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]] [[Edmonton]]
'''maailmameister''' – 50 km käimine '''3:42.8'''
*[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]] [[Pariis]]
'''maailmameister''' – 50 km käimine '''3:36.03'''; maailmarekord

=== [[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlustel]] ===
* [[1993. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|1993]] [[Toronto]]
hõbemedal – 5000 m käimine '''18.35,91'''   

=== [[Käijate maailma karikavõistlused|Maailma karikavõistlustel]] ===
* [[2004. aasta käijate maailmakarikavõistlused|2004]] [[Naumburg]]
hõbemedal – 20 km käimine '''1:19.02'''        

=== [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] ===
* [[1998. aasta  Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1998]] [[Budapest]]
'''Euroopa meister''' – 50 km käimine '''3:43.51'''
* [[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2002]] [[München]]
'''Euroopa meister''' – 50 km käimine '''3:36.39'''

== Välislingid ==
* {{IAAF}}

{{IAAFi kuulsuste halli liikmed}}
{{Olümpiavõitjad meeste 20 km käimises}}
{{Olümpiavõitjad meeste 50 km käimises}}
{{Maailmameistrid meeste 35 km ja 50 km käimises}}
{{JÄRJESTA:Korzeniowski, Robert}}
[[Kategooria:Poola kergejõustiklased]]
[[Kategooria:Käijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1968]]</text>
      <sha1>8vwn4kf1goxquuljnbnr61gdvyskofk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nukitsa konkurss</title>
    <ns>0</ns>
    <id>30184</id>
    <revision>
      <id>7184795</id>
      <parentid>6870489</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T21:10:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184795</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10725" sha1="69k50udgc5porv0bpu4yckrqcw89i3w" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=juuli}}
[[Pilt:Nukits 2014.IMG 0969.JPG|pisi|[[Nartsiss]]id, 2 Nukitsa kuju ja auhinnatavad raamatud 5. aprillil 2014 Nukitsa konkursi auhindade üleandmistseremoonia eel]]
'''Nukitsa konkurss''' on [[Eesti Lastekirjanduse Keskus]]e korraldatav [[Eesti|üle-eestiline]] lugejaküsitlus, kus viimase kahe aasta [[eesti lastekirjandus]]e loomingut hindavad lapsed ise. Laste häälte põhjal, mida kogutakse raamatukogude abiga (võimalik on hääletada ka elektrooniliselt), selgitatakse välja populaarseim lastekirjanik ja lasteraamatukunstnik. [[Konkurss]] toimub alates [[1992]]. aastast. Konkurss on nimetatud kirjanik [[Oskar Luts]]u populaarse raamatu &quot;[[Nukitsamees]]&quot; nimitegelase järgi.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Konkursi võitjad tehakse teatavaks pidulikul lõppüritusel [[Rahvusvaheline lasteraamatupäev|rahvusvahelise lasteraamatupäeva]], 2. aprilli paiku. Tavaliselt kutsututakse konkursi lõpetamisele 70 (aastatel 1992–2006 – 101) hääletuses osalenud last, kes valitakse välja loosi teel.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.elk.ee/?page_id=584 |pealkiri=Nukitsa konkurss. Eesti Lastekirjanduse Keskus. |vaadatud=2020-05-02 |arhiivimisaeg=2020-04-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200415133732/https://www.elk.ee/?page_id=584 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Kõige enam laste hääli kogunud kirjanik ja kunstnik saavad auhinnaks pronksist Nukitsamehe kuju (rätsepistes [[raamat]]ut lugeva sarvikpoisi pronkskujuke), mille autor on skulptor [[Elo Liiv]], tänukirja ja rahalise preemia. Ülejäänud kaks populaarsemat kirjanikku ja [[kunstnik]]ku saavad tänukirja rahalise preemia. Võiduraamatute kirjastajad saavad samuti tänukirja.&lt;ref&gt;[https://www.elk.ee/?page_id=36122 Nukitsa konkursi statuut. Eesti Lastekirjanduse Keskus.]&lt;/ref&gt; 

Aastatel [[2002]]–[[2010]] võtsid hääletusest osa ka täiskasvanud: raamatukoguhoidjad, õpetajad, lapsevanemad ja teised lastekirjanduse sõbrad, kuid parim kirjanik ja kunstnik valiti siiski vaid laste hääli arvestades.

==Laureaadid==
===1992===
'''Kirjanikud'''

#[[Voldemar Miller]], &quot;Tilleprintsess&quot; (1989)
#[[Leelo Tungal]], &quot;Kristiina, see keskmine&quot; (1989)
#[[Henno Käo]], &quot;Oliüks&quot; (1989)

'''Kunstnikud'''

#[[Piret Niinepuu]], &quot;Saladuste puu: prantsuse muinasjutte&quot; (1989)
#[[Lilian Härm]], &quot;Tilleprintsess&quot; (1989; teksti autor Voldemar Miller)
#[[Edgar Valter]], &quot;Suur sõnelus&quot; (1989; teksti autor Ralf Parve)

===1994===
'''Kirjanikud'''

#[[Henno Käo]], &quot;Dondijutud&quot; (1993)
#[[Leelo Tungal]], &quot;Barbara ja suvekoerad&quot; (1991)
#[[Kuulo Kutsar]], &quot;Mõmmikute arstilkäik&quot; (1991)

'''Kunstnikud'''

#[[Ulvi Kuusk]], &quot;Pöial-Liisi&quot; (1993; teksti autor H. C. Andersen)
#[[Ülle Meister]], &quot;Mõmmikute arstilkäik&quot; (1991; teksti autor Kuulo Kutsar)
#[[Ebe Tramberg]], &quot;Kõrkjamüts: inglise muinasjutud&quot; (1992)

===1996===

'''Kirjanikud'''

#[[Edgar Valter]], &quot;Pokuraamat&quot; (1994)
#[[Heljo Mänd]], &quot;Nõiakivi&quot; (1993)
#[[Ira Lember]], &quot;Fantastiline tüdruk&quot; (1994)

'''Kunstnikud'''

#[[Edgar Valter]], &quot;Pokuraamat&quot; (1994; teksti autor Edgar Valter)
#[[Edgar Valter]], &quot;Kassike ja kakuke&quot; (1995; teksti autor Edgar Valter)
#[[Kersti Linnamägi]], &quot;Ei või olla!&quot; (1994; teksti autor Peeter Ernits)

=== 1998 ===

'''Kirjanikud'''

#[[Ene-Maris Tali]], &quot;Suur jõuluraamat&quot; (1997)
#[[Erika Esop]], &quot;Rikas tüdruk&quot; (1995)
#[[Henno Käo]], &quot;Olematu saar?&quot; (1997)

'''Kunstnikud'''

#[[Tarmo Tali]], &quot;Suur jõuluraamat&quot; (1997; teksti autor Ene-Maris Tali)
#[[Ülle Meister]], [[Kirke Kangro]], &quot;Vanad head muinasjutud III&quot; (1996)
#[[Reet Rea]], &quot;Kõik on emadele kallid&quot; (1996, teksti autor Leelo Tungal)

===2000===

'''Kirjanikud'''

# [[Ira Lember]], &quot;Musta Kaarna küüsis&quot; (1998)
# [[Edgar Valter]], &quot;Pintselsabad&quot; (1998)
# [[Artur Jurin]], &quot;Kõiges on süüdi Kotu&quot; (1999)

'''Kunstnikud'''

# [[Edgar Valter]], &quot;Pintselsabad&quot; (1998; teksti autor Edgar Valter)
# [[Edgar Valter]], &quot;Metsa pühapäev&quot; (1999; teksti autor Edgar Valter)
# [[Raivo Tihanov]], &quot;Päikesekell&quot; (1999; teksti autor Arno Kaseniit)

===2002===

'''Kirjanikud'''

# [[Henno Käo]], &quot;Kusagil mujal&quot; (2000)
# [[Aidi Vallik]], &quot;Kuidas elad, Ann?&quot; (2001)
# [[Artur Jurin]], &quot;Piletijaht: uued segadused Kilulibeda teel&quot; (2001)

'''Kunstnikud'''

# [[Karel Korp]], &quot;Tema amet&quot; (2001; teksti autor Leelo Tungal)
# [[Edgar Valter]], &quot;Kuidas õppida vaatama?&quot; (2000; teksti autor Edgar Valter)
# [[Artur Jurin]], &quot;Piletijaht&quot; (2001; teksti autor Artur Jurin)

===2004===

'''Kirjanikud'''

# [[Janno Põldma]], &quot;Lepatriinude jõulud&quot; (2002)
# [[Andrus Kivirähk]], &quot;Lotte reis lõunamaale&quot; (2002)
# [[Aino Pervik]], Paula sarja raamatud (2002–2003): &quot;Paula lõpetab lasteaia&quot;; &quot;Paula läheb linna elama&quot;; &quot;Paula ja Joosep&quot;; &quot;Paula esimene koolipäev&quot;; &quot;Paula jõulud&quot;

'''Kunstnikud'''

# [[Heiki Ernits]], &quot;Lepatriinude jõulud&quot; (2002; teksti autor Janno Põldma)
# [[Regina Lukk-Toompere]], &quot;Lotte reis lõunamaale&quot; (2002; teksti autor Andrus Kivirähk)
# [[Edgar Valter]], &quot;Natuke naljakad pildid&quot; (2003, teksti autor Edgar Valter)

===2006===

'''Kirjanikud'''

# [[Andrus Kivirähk]], &quot;Limpa ja mereröövlid&quot; (2004)
# [[Edgar Valter]], &quot;Pokulood&quot; (2004)
# [[Leelo Tungal]], Siil Felixi sari (2003–2004): &quot;Siil Felix ja päkapliks Kerli&quot;; &quot;Siil Felix ja kriminaalne loomaaed&quot;; &quot;Siil Felix ja sekelduste sügis&quot;

'''Kunstnikud'''

# [[Anni Mäger]], &quot;Limpa ja mereröövlid&quot; (2004; teksti autor Andrus Kivirähk)
# [[Edgar Valter]], &quot;Pokulood&quot; (2004; teksti autor Edgar Valter)
# [[Regina Lukk-Toompere]], Siil Felixi sari: &quot;Siil Felix ja päkapliks Kerli&quot;; &quot;Siil Felix ja kriminaalne loomaaed&quot;; &quot;Siil Felix ja sekelduste sügis&quot; (2004-2005; teksti autor Leelo Tungal)

===2008===

'''Kirjanikud'''

# [[Andrus Kivirähk]], &quot;Leiutajateküla Lotte&quot; (2006)
# [[Aare Toikka]], [[Aarne Mägi]], &quot;Ruudi&quot; (2006)
# [[Kristiina Kass]], &quot;Samueli võlupadi&quot; (2006)

'''Kunstnikud'''

# [[Heiki Ernits]], &quot;Leiutajateküla Lotte&quot; (2006; teksti autor Andrus Kivirähk)
# [[Anni Mäger]], &quot;Sööärasöö&quot; (2007; teksti autor Urmas Lennuk)
# [[Ott Vallik]], &quot;Kapiukse kollid jälle platsis&quot; (2006; teksti autor Heiki Vilep)

===2010===

'''Kirjanikud'''

# [[Andrus Kivirähk]], &quot;Kaka ja kevad&quot; (2009)
# [[Aidi Vallik]], &quot;Pints ja Tutsik&quot; 1. osa (2008)
# [[Ivar Soopan]], &quot;Kõik poisid ei saa suureks&quot; (2008) ja &quot;Head pahad poisid&quot; (2009)

'''Kunstnikud'''

# [[Heiki Ernits]], &quot;Kaka ja kevad&quot; (2009; teksti autor Andrus Kivirähk)
# [[Ott Vallik]], &quot;Pints ja Tutsik&quot; 1. osa (2008; teksti autor Aidi Vallik)
# [[Valdek Alber]], &quot;Päästekoer Walter&quot; (2009, tekst Aimée Beekman)

===2012===

'''Kirjanikud'''
# [[Kristiina Kass]], &quot;Nõianeiu Nöbinina&quot; (2010)
# [[Mika Keränen]], &quot;Peidetud hõbedane aardelaegas&quot; (2009), &quot;Vana roosa maja&quot; (2010) ja &quot;Salapärane lillenäppaja&quot; (2011) (sari „Eesti laste krimka“)
# [[Kristiina Kass]], &quot;Peeter ja mina&quot; (2009)

'''Kunstnikud'''

# [[Heiki Ernits]], &quot;Nõianeiu Nöbinina&quot; (2010; teksti autor Kristiina Kass)
# [[Maigi Magnus]], &quot;Jänku-Jussi lood I–IV&quot; (2010–2011; teksti autorid Jaanus ja Jaanika Leoste, Kati Saara Murutar)
# [[Anni Mäger]], &quot;Mai tänava hiired&quot; (2010, teksti autor Urvi Grossfeldt)

===2014===

'''Kirjanikud'''

# [[Ilmar Tomusk]], Kriminalistide sari: &quot;Kolmanda A kriminalistid&quot;; &quot;Kriminaalsed viineripirukad&quot;; &quot;Kriminaalne koolipapa&quot; (2012-2013)
# [[Kristiina Kass]], &quot;Õpetaja Kusti kummitab ja teisi jutte&quot; (2012)
# [[Janno Põldma]], &quot;Lotte ja kuukivi saladus&quot; (2013)

'''Kunstnikud'''

# [[Heiki Ernits]], &quot;Lotte ja kuukivi saladus&quot; (2013; teksti autor Janno Põldma)
# [[Heiki Ernits]], &quot;Õpetaja Kusti kummitab ja teisi jutte&quot; (2012; teksti autor Kristiina Kass)
# [[Hillar Mets]], Kriminalistide sari: &quot;Kolmanda A kriminalistid&quot;; &quot;Kriminaalsed viineripirukad&quot;; &quot;Kriminaalne koolipapa&quot; (2012–2013; teksti autor Ilmar Tomusk)

===2016===
'''Kirjanikud'''

# [[Ilmar Tomusk]], &quot;Kriminaalne suvevaheaeg&quot;; &quot;Kriminaalsed automatkajad&quot;; &quot;Kriminaalne pangapresidentv (Kriminalistide sari; 2014–2015)
# [[Andrus Kivirähk]], &quot;Karneval ja kartulisalat&quot; (2015)
# [[Mika Keränen]], &quot;Kuldne Lurich&quot;; &quot;Küttepuuvargad&quot; (sari „Eesti laste krimka”; 2014–2015)

'''Kunstnikud'''

# [[Heiki Ernits]], &quot;Karneval ja kartulisalat&quot; (2015; teksti autor Andrus Kivirähk)
# [[Hillar Mets]], &quot;Kriminaalne suvevaheaeg&quot;; &quot;Kriminaalsed automatkajad&quot;; &quot;Kriminaalne pangapresident&quot; (Kriminalistide sari; 2014–2015; teksti autor Ilmar Tomusk)
# [[Heiki Ernits]], &quot;Nõianeiu Nöbinina ja korstnapühkija&quot; (2015; teksti autor Kristiina Kass)

=== 2018 ===
'''Kirjanikud'''

# [[Ilmar Tomusk]], &quot;Algaja ajaränduri seiklused&quot;; &quot;Seiklused paralleelmaailmas&quot; (2016–2017)
# [[Mika Keränen]], &quot;Jõmmu&quot;; &quot;Fantoomrattur&quot; (2016–2017)
# [[Priit Põhjala]], &quot;Mu vanaisa on murdvaras!&quot; (2016)

'''Kunstnikud'''

# [[Hillar Mets]], &quot;Algaja ajaränduri seiklused&quot;; &quot;Seiklused paralleelmaailmas&quot; (2016–2017; teksti autor Ilmar Tomusk)
# [[Marja-Liisa Plats]], &quot;Jõmmu&quot;; &quot;Fantoomrattur&quot; (2016–2017; teksti autor Mika Keränen)
# [[Britt Samoson]], &quot;Hobune Henry unenägu&quot; (2017; teksti autor Margus Karu)

=== 2020 ===
'''Kirjanikud'''

# [[Andrus Kivirähk]], &quot;Tont ja Facebook&quot; (2019)
# [[Anu Aun]], &quot;Eia seiklus Tondikakul&quot; (2019)
# (3.–4.) [[Helen Käit]], &quot;Kummitusmaja&quot; (2018)
# (3.–4.) [[Ilmar Tomusk]], &quot;Päiksemetsa vanadekodu kriminalistid&quot; (2018)

'''Kunstnikud'''

# [[Heiki Ernits]], &quot;Tont ja Facebook&quot; (2019; teksti autor Andrus Kivirähk)
# [[Sirly Oder]], &quot;Eia seiklus Tondikakul&quot; (2019; teksti autor Anu Aun)
# [[Catherine Zarip]], &quot;Väike Vunts&quot; (2018; teksti autor Ilmar Tomusk)

=== 2022 ===
'''Kirjanikud'''

# [[Janno Põldma]], &quot;Leiutajateküla lood&quot; (2021)
# [[Kadri Hinrikus]], &quot;Taks ja Dogi&quot; (2020)
# [[Triinu Laan]], &quot;Luukere Juhani juhtumised&quot; (2020)

'''Kunstnikud'''

# [[Heiki Ernits]], &quot;Leiutajateküla lood&quot; (2021; teksti autor Janno Põldma)
# [[Made Balbat]], &quot;Alice Imedemaal&quot; (2021; teksti autor Lewis Carroll)
# [[Marja-Liisa Plats]], &quot;Luukere Juhani juhtumised&quot; (2020; teksti autor Triinu Laan)

=== 2024 ===
'''Kirjanikud'''

# [[Janno Põldma]], &quot;Leiutajateküla pulmapidu&quot; (2023) – XVII Nukitsa konkursi võitja
# [[Ilmar Tomusk]], &quot;Kullakallis kass&quot; (2022)
# [[Andris Feldmanis]], [[Livia Ulman]], &quot;Erik Kivisüda&quot; (2022)

'''Kunstnikud'''

# [[Heiki Ernits]], Leiutajateküla pulmapidu (2023; teksti autor Janno Põldma) – XVII Nukitsa konkursi võitja
# [[Catherine Zarip]], &quot;Kullakallis kass&quot; (2022; teksti autor Ilmar Tomusk)
# [[Hillar Mets]] &quot;Julius, mida sina suvel tegid?&quot; (2022; teksti autor Ilmar Tomusk)

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==

* [http://www.elk.ee/?page_id=584 Nukitsa konkurss Eesti Lastekirjanduse Keskuse veebisaidil]

[[Kategooria:Eesti kirjandusauhinnad]]
[[Kategooria:Eesti lastekirjandus]]</text>
      <sha1>69k50udgc5porv0bpu4yckrqcw89i3w</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hartwig Gauder</title>
    <ns>0</ns>
    <id>31766</id>
    <revision>
      <id>7184577</id>
      <parentid>7181112</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T14:56:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <origin>7184577</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3600" sha1="cxrkhvrwrfqcvbi5c1zbaioxgjdx6eb" xml:space="preserve">{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
'''Hartwig Gauder''' (sündinud [[10. november|10. novembril]] [[1954]] [[Vaihingen an der Erz]] – [[22. aprill]] [[2020]]) oli [[sakslased|saksa]] [[kergejõustik]]lane, kes saavutas [[1980. aastad|1980.]] ja [[1990. aastad|1990. aastatel]] silmapaistvaid tulemusi [[50 km käimine|50 km käimises]]. 

==Elulugu==

Gauder sündis [[Lääne-Saksamaa|Saksamaa Liitvabariigis]] [[Baden-Württemberg]]i liidumaal, kuid [[1960]]. aastal päris tema ema maja [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlikus Vabariigis]] ja kogu perekond kolis teisele poole piiri [[Tüüring]]i liidumaale. Nii jäid ka tema suurimad sportlikud saavutused perioodi, mil ta võistles Saksa DV eest.

Ta alustas oma karjääri spordiklubi [[Turbine Erfurt]] koosseisus [[20 km käimine|20 km käimises]] ning tuli [[1975]] ja [[1976]] sellel spordialal Saksa DV meistriks. [[1980. aastad|1980. aastatel]] sai temast üks maailma parimaid [[50 km käimine|50 km käijaid]]. [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängudel]] [[1980]] võitis ta kuldmedali ja kaheksa aastat hiljem [[1988. aasta suveolümpiamängud|Souli olümpiamängudel]] pronksmedali 50 km käimises. [[1984]]. aastal toimunud [[1984. aasta suveolümpiamängud|Los Angelese olümpiamängud]] pidi ta vahele jätma, sest Saksa DV boikoteeris neid mänge.

Sportlaskarjääri ajal oli Gauder 1,86 m pikkune ja kaalus keskmiselt 71 kg.

Pärast [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlusi]] tõmbus ta professionaalsest spordist tagasi. [[1994]] hakkas tema füüsiline võimekus oluliselt vähenema ja järgmisel aastal avastati tal südameviirus. [[1996]]. aastal [[südamesiirdamine|siirati]] talle [[kunstsüda]] ja mõni kuu hiljem [[1997]] õnnestus tal saada [[doonorsüda]].

Hartwig Gauder pälvis uuesti rahvusvahelist tähelepanu, kui ta osales vaevalt kaks aastat pärast südamesiirdamist [[1998]]. aasta [[New Yorgi maraton]]il. Aastal [[2003]] õnnestus tal vallutada [[Jaapan]]i kõrgeim mäetipp [[Fuji]] (3776 meetrit). Gauder oli esimene siirdatud südamega inimene, kes nii kõrgele tõusta suutis.

Hariduselt oli Hartwig Gauder diplomeeritud [[arhitekt]]. Alates [[2007]]. aastast töötas ta [[Jena ülikool]]i haiglas.

==Saavutused==

===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]el ===
* [[1980. aasta suveolümpiamängud|1980]] [[Moskva]]
** {{Kuld}} [[olümpiavõitja]] [[50 km käimine|50 km käimises]] ('''3:49.24''')
*[[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]] [[Seoul]]
** {{Pronks}} pronksmedal 50 km käimises ('''3:39.45''')

=== [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] ===
* [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]] [[Rooma]]
** {{Kuld}} maailmameister 50 km käimises ('''3:40.53''')
* [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991]] [[Tokio]]
** {{Pronks}} pronksmedal 50 km käimises ('''3:55.14''')

=== [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] ===
* [[1986. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1986]] [[Stuttgart]]
** {{Kuld}} Euroopa meister 50 km käimises ('''3:40.55''')
* [[1990. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1990]] [[Split]]
** {{Pronks}} pronksmedal 50 km käimises ('''4:00.48''')

{{Olümpiavõitjad meeste 50 km käimises}}
{{Maailmameistrid meeste 35 km ja 50 km käimises}}
{{JÄRJESTA:Gauder, Hartwig}}
[[Kategooria:Saksamaa kergejõustiklased]]
[[Kategooria:Käijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1954]]
[[Kategooria:Surnud 2020]]</text>
      <sha1>cxrkhvrwrfqcvbi5c1zbaioxgjdx6eb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sergei Kirdjapkin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>31776</id>
    <revision>
      <id>7184580</id>
      <parentid>6358527</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T14:58:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <origin>7184580</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1922" sha1="46uzuskte0eungkhg4i120zk9sz42cv" xml:space="preserve">[[Pilt:Sergey Kirdyapkin at Russian 2012 olympians.jpg|pisi|Sergei Kirdjapkin]]
'''Sergei Aleksandrovitš Kirdjapkin''' ([[vene keel|vene]] ''Сергей Александрович Кирдяпкин''; sündinud [[18. juuni]]l [[1980]]) on [[Venemaa]] [[kergejõustik]]lane. Tema edukaimad alad on olnud [[20  km käimine|20 km]] ja [[50 km käimine]]. 

[[Helsingi]]s [[2005]]. aastal peetud [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] tuli Kirdjapkin tulemusega 3:38.08 maailmameistriks 50 km käimises. Sama tulemusega sai ta hakkama ka neli aastat hiljem [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009. aasta MM-il]] [[Berliin]]is, kui võitis kuldmedali tulemusega 3:38.35.

Sergei Kirdjapkin on pärit [[Mordva]]st.

== Saavutused ==

=== [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]] ===

*[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]] {{Riigi ikoon|Soome}} [[Helsingi]]s 
** [[Pilt:Med_1.png|Kuld]] '''maailmameister''' [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km mäimine|50 km käimises]] '''3:38.08'''
*[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Berliin]]is 
** [[Pilt:Med_1.png|Kuld]] '''maailmameister''' [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|50 km käimises]] '''3:38.35'''

== Välislingid ==
* {{IAAF}} ''(inglise keeles)''
*[http://www.peoples.ru/sport/atlete/sergey_kirdyapkin/index.html Sergei Kirdjapkin www.peoples.ru kodulehel] ''(vene keeles)''
*[http://www.gidrm.ru/s_k/ Sergei Kirdjapkin &lt;span style=&quot;color:maroon;&quot;&gt;'''GID'''&lt;/span&gt;&lt;span style=&quot;color:gray;&quot;&gt;'''RM'''&lt;/span&gt;&lt;span style=&quot;color:gray;&quot;&gt;'''.RU'''&lt;/span&gt; kodulehel] ''(vene keeles)''

{{Maailmameistrid meeste 35 km ja 50 km käimises}}
{{JÄRJESTA:Kirdjapkin, Sergei}}
[[Kategooria:Venemaa käijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1980]]</text>
      <sha1>46uzuskte0eungkhg4i120zk9sz42cv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sarov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>41742</id>
    <revision>
      <id>7185016</id>
      <parentid>7104177</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T07:07:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <origin>7185016</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3240" sha1="dh8yro5c9wzy9x7qrk7k8dhr9g2lq7d" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Sarov
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Саров | nimi1_latin = Sarov
|  pilt = Колокольня_Свято-Успенского_мужского_монастыря_Саровская_Пустынь._Город_Саров,_Нижегородская_область.jpg
|  pildisuurus = 260px
|  pildiallkiri = Sarovi kloostri kellatorn
|  lipp = Flag of Sarov (Nizhny Novgorod oblast).png
|  lipu_link = [[Sarovi lipp]] 
|  vapp = Coat of Arms of Sarov (Nizhny Novgorod oblast).svg
|  vapi_link = [[Sarovi vapp]]
|  pindala = 232
|  elanikke = 93 493 (2025)
|  asendikaardi_pilt = 
|  asendikaart = Venemaa (Euroopa)
}}
'''Sarov''' on [[kinnine linn]] [[Venemaa]]l [[Nižni Novgorodi oblast]]is. Suur osa linna territooriumist asub [[Mordva Vabariik|Mordva Vabariigis]].

Sarov on [[kinnine linn]], mille territooriumil on [[Venemaa president|presidendi]] [[ukaas]]iga kehtestatud eriline riigisaladuse hoidmise ja julgeolekurežiim.

Linnas paikneb Venemaa föderaalne tuumakeskus, ülevenemaaline eksperimentaalfüüsika teadusliku uurimise instituut (РФЯЦ-ВНИИЭФ — Российский федеральный ядерный центр, Всероссийский научно-исследовательский институт экспериментальной физики).

Linnas asub tuumapommimuuseum.

Alates 1993. aastast on Sarov [[Los Alamos]]e linna, kus paikneb Ameerika Ühendriikide tuumauuringute keskus, sõpruslinn.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Staff |eesnimi=Bulletin |kuupäev=2017-03-01 |pealkiri=A visit to Russia's secret nuclear labs |url=https://thebulletin.org/2017/03/a-visit-to-russias-secret-nuclear-labs/ |vaadatud=2026-03-02 |väljaanne=Bulletin of the Atomic Scientists |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==
Sarovi kohal asus [[12. sajand]]il [[mordvalased|mordvalaste]] asula. [[1298]]. aastal vallutasid selle [[tatarlased]].

[[17. sajand]]il asusid sinna elama [[munk|mungad]] ja 18. sajandil ehitati kirikud ja [[klooster]]. Sarovi kloostris elas ka Sarovi vaga [[Serafim]]. Vaga Serafimi pühakuks kuulutamise puhul külastas [[1903]]. aastal linna [[Venemaa keiser|keisri]] perekond. Tollal oli kloostris 9 kirikut ja seal elas 320 munka. [[1923]]. aastal klooster suleti, paljud mungad hukati. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal kasutati kloostri ehitisi [[katjuuša]]-tüüpi rakettide tootmiseks. 17. juulil 2006 otsustas [[Vene Õigeusu Kirik]]u Püha Sinod kloostri taastada.

Sarovis loodi [[1939]]. aastal salajane [[tuumafüüsika|tuumauuringute]] keskus '''Arzamass-16''' (Арзамас-16). Sarovi linn kustutati maakaartidelt. [[1954]]. aastal sai Arzamass-16 linnaõigused. 

[[1991]]. aastal nimetati linn ümber '''Kremljov'''iks (seda nime oli kasutatud [[1954]]. aastast salajase koodnimena). Praegust nime kannab taas alates [[1995]]. aastast. Linna on dokumentides nimetatud veel ka Arzamass-60, Arzamass-75, Moskva-300 ja Gorki-130.

Sarovis töötasid [[Igor Kurtšatov]], [[Andrei Sahharov]] ja veel mitu tippfüüsikut.

== Välislingid ==

*[https://adm-sarov.ru/ Sarovi linnavalitsuse koduleht]
*[http://www.sarov.ru/ Sarovi infoportaal]

[[Kategooria:Nižni Novgorodi oblasti linnad]]
[[Kategooria:Mordva linnad]]</text>
      <sha1>dh8yro5c9wzy9x7qrk7k8dhr9g2lq7d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dzeržinsk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>42072</id>
    <revision>
      <id>7185014</id>
      <parentid>6885488</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T07:06:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <origin>7185014</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1356" sha1="jj56ubeaxrj1cztps4rfurbxrrnw4ym" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib Venemaa linnast; Ukraina linna kohta vaata artiklit [[Dzeržõnsk]]; Valgevene linna kohta vaata artiklit [[Dziaržynsk]].}}
{{linn
|  nimi = Dzeržinsk
|  hääldus = 
|  omakeelne_nimi_1 = vene| Дзержинск |
|  pilt = Dzerzhinsk_Montage.png
|  lipp = Flag of Dzerzhinsk (Nizhny Novgorod region).jpg
|  lipu_link = [[Dzeržinski lipp]]
|  vapp = Coat of Arms of Dzerzhinsk.svg
|  vapi_link = [[Dzeržinski vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  asendikaardi_pilt = 
|  asendikaart = Venemaa (Euroopa)
}}
'''Dzeržinsk''' on linn [[Venemaa]]l [[Nižni Novgorodi oblast]]is. Asub [[Oka]] jõe kaldal, 400 km [[Moskva]]st idas ja 35 km [[Nižni Novgorod]]ist läänes.

Asutatud [[1920]]. aastatel '''Rastjapino''' küla kohale. [[1929]]. aastal nimetati [[Feliks Dzeržinski]] järgi Dzeržinskiks. Linnaõigused sai [[1930]]. 

Dzeržinsk on keemiatööstuse keskus. Nõukogude ajal toodeti seal [[keemiarelv]]i. Praegu toodetakse mineraalväetisi, putukatõrjevahendeid ja lõhkeainet.

Linn on kantud [[Guinnessi rekordite raamat]]usse kui maailma kõige saastatum linn. Seal on meeste keskmine eluiga 42 aastat ja naistel 47 aastat.{{lisa viide}}

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==

*[http://www.adm.dzr.nnov.ru/ Dzeržinski ametlik koduleht]
*http://www.dzr.ru/

[[Kategooria:Nižni Novgorodi oblasti linnad]]</text>
      <sha1>jj56ubeaxrj1cztps4rfurbxrrnw4ym</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>84</title>
    <ns>0</ns>
    <id>54510</id>
    <revision>
      <id>7184512</id>
      <parentid>7147470</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T12:11:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184512</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="338" sha1="0ak2zf6oka71mhlnvn7wryf8qe36c2y" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib aastast; Tallinna bussiliini kohta vaata artiklit [[84 (Tallinna bussiliin)]]; Tallinna trolliliini kohta vaata [[84 (Tallinna trolliliin)]].}}
{{aasta artikkel}}
'''84. aasta''' ('''LXXXIV''') oli [[1. sajand]]i 84. aasta.

== Sündmused ==

* ...

== Sündinud ==

* ...

== Surnud ==

* ...

[[Kategooria:84| ]]</text>
      <sha1>0ak2zf6oka71mhlnvn7wryf8qe36c2y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>85</title>
    <ns>0</ns>
    <id>54511</id>
    <revision>
      <id>7184560</id>
      <parentid>7147471</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T14:48:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184560</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="337" sha1="f6uonm3recalxjcs4x29b73mg31vrux" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib aastast; Tallinna bussiliini kohta vaata artiklit [[85 (Tallinna bussiliin)]]; Tallinna trolliliini kohta vaata [[85 (Tallinna trolliliin)]].}}
{{aasta artikkel}}
'''85. aasta''' ('''LXXXV''') oli [[1. sajand]]i 85. aasta.

== Sündmused ==

* ...

== Sündinud ==

* ...

== Surnud ==

* ...

[[Kategooria:85| ]]</text>
      <sha1>f6uonm3recalxjcs4x29b73mg31vrux</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Eesti fotograafide loend</title>
    <ns>1</ns>
    <id>55043</id>
    <revision>
      <id>7184700</id>
      <parentid>7183491</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:27:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <origin>7184700</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8265" sha1="ovg7bfkcvwkaodsijnfm1q15082txl7" xml:space="preserve">Carl Borchardt ei olnud eestlane, vaid sakslane, sellepärast on &quot;Eesti&quot; suure tähega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12. august 2006, kell 10:09 (UTC)

Miks te Jaak Eelmetsa maha võtsite, kes on korduvalt esinenud küll individuaaln- kui grupinäitustel. [[Kasutaja:Akra|Akra]] 12. august 2006, kell 10:27 (UTC)

: See läks kogemata. Panin tähele ainult &quot;Eesti&quot; vahetamist &quot;eesti&quot; vastu. Kas oled kindel, et Isi Trapido ja Gustav German olid eestlased? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12. august 2006, kell 10:41 (UTC)

Ei ole kindel, kui suured ''E'' ära korjasin ei mõelnud ülse sellest vaatevinklist. On veel sellie mees nagu Juhan või Juhannes Lassmann kontrollin nimeõigsuse ja panen sisse. [[Kasutaja:Akra|Akra]] 12. august 2006, kell 10:47 (UTC)
----
Mulle tundub, et see loend oleks asjalikum kui see kaheks jagada: Välismaa fotograafid ja Eesti fotograafid. Siia täpsustuslehekülg.

Ning miks on Astrid Kannel fotograafina üles loetletud? [[Kasutaja:Iffcool|Ivo]] 15. detsember 2009, kell 22:52 (UTC)

:Kordaks oma ettepanekut ja küsimust. [[Kasutaja:Iffcool|Ivo]] 20. detsember 2009, kell 14:59 (UTC)
:: Aga uuri välja, kes selle sinna pani, ja küsi tema arutelulehel. Võib-olla ta käib Vikipeedias harva. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20. detsember 2009, kell 15:04 (UTC)
:::Metsavend pani.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 20. detsember 2009, kell 22:04 (UTC)
Soovitan fotograafide loendi jagada kaheks kohalike ehk eesti ja välismaiste fotograafide vahel. Tulevikus ei leia muidu eestimaiseid teiste hulgast üles.

: Tegin selle nüüd ära, aga ma pole kindel, et ma kõik õigesti jaotasin. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20. detsember 2009, kell 22:24 (UTC)

Isi Trapido ja Gustav German on kindlasti eest fotograafid,küsimus on isegi kohatu,sama hästi võiks esitada küsimuse kas Eri Klas on eesti dirigent.

: Eri Klas kindlasti ei ole eesti dirigent, sest ta ei ole eestlane. 
: Miks küsimus on kohatu?  [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. märts 2010, kell 14:07 (UTC)

baltisaksa fotograafid on ka eesti fotograafid? Ma mõtlen, kui nad tänapäeva Eestis tegutsesid? --[[Kasutaja:Poodu|Poodu]] 1. märts 2010, kell 14:49 (UTC)

: Ei. Küll aga Eesti fotograafid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. märts 2010, kell 14:53 (UTC)

:: Aga sellisel juhul: [[Carl Borchardt]], [[Dénes Farkas]], [[Lewis Hine]], [[Edmund Russow]], [[Carl Van Vechten]]? Osa neist on baltisakslased aga mõned suisa väljamaalased. Aga kui rahvuse alusel sorteerida, siis peaks vist meie kohalikud vähemusrahvused ka välja jätma või? Näiteks [[Mihhail Zaitsev]] ja [[Eduard Zentšik]]? 
::Ma ise tõlgendaks seda mõistet &quot;eesti&quot; natuke laiemalt, mis sisaldaks nii baltisakslasi kui siinseid vene jm. vähemusi--[[Kasutaja:Poodu|Poodu]] 1. märts 2010, kell 15:18 (UTC)
::: Lehekülje alguses on ju öeldud: ''kes on eesti rahvusest või Eestis elanud''. Pealkirjas ei ole näha, kas on &quot;Eesti&quot; või &quot;eesti&quot;. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. märts 2010, kell 15:27 (UTC)

::::aga kui nii on öeldud, pole ju muulased ja baltisakslased üldsegi välistatud. Kui nad on Eestis elanud.  Hine ja Vechteni kohta pole mul õrna aimugi. --[[Kasutaja:Poodu|Poodu]] 1. märts 2010, kell 18:15 (UTC)
::::: Muidugi pole välistatud, kuid nende puhul tuleb kirjutada &quot;Eesti&quot;, mitte &quot;eesti&quot;. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. märts 2010, kell 10:29 (UTC)
----
Kas [[Lewis Hine]]'il ja Van Vechtenil on seos Eestiga? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. märts 2010, kell 15:29 (UTC)
----
Me peame tegema täiendava piirangu. Me ei pane siia ju sisse kõiki neid, kes pildistamisega leiba teenivad. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. aprill 2010, kell 22:44 (EEST)

Tahtsin just sama öelda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. august 2010, kell 17:31 (EEST)
----
Johannes Triefeldt on hoopis Johanna Triefeldt, kes on hoopis [[Carl Sarap]]? Pikne 3. august 2010, kell 10:39 (EEST)
----
Kuna tegemist on &quot;Eesti fotograafide loendiga&quot;, siis miks on üldse fotograafide järel märge, et &quot;eesti pressifotograaf&quot;, &quot;eesti loodusfotograaf&quot; jne. Ega nad ei tohiks ju muidu siin loendis ka olla, kui nad poleks &quot;eesti ...&quot;? (Kuigi ma saan aru, et algselt oli artikli pealkiri &quot;Fotograafide loend&quot; aga need &quot;eestid&quot; oleks võinud teisaldamise järel välja võtta.) [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] 14. september 2010, kell 14:08 (EEST)
: Pealkiri on kahemõtteline: &quot;Eesti&quot; või &quot;eesti&quot;. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 14. september 2010, kell 14:48 (EEST)
::Ma ei näe kahemõttelisuses probleemi. Kui tegemist on näiteks baltisaksalsega vms., siis võib seda ju eraldi märkida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] 14. september 2010, kell 15:10 (EEST)
:::Seega kas sobib, kui ma &quot;eesti&quot; igalt poolt välja võtan? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] 16. september 2010, kell 11:56 (EEST)
:::: Soovitaksin jätta, nii on kindlam. Valesid isikuid tundub loendis ka olevat. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16. september 2010, kell 11:58 (EEST)
:::::Hakkasin loendit üle vaatama ja paistab, et praegu on neid &quot;eestisid&quot; ja &quot;Eestisid&quot; küll üsna suvaliselt kasutatud. Kui mõni on baltisakslane või elab välismaal, tuleks seda eraldi mainida aga praegu näivad need &quot;Eesti&quot; märkused küll täiesti tarbetud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] 16. september 2010, kell 12:09 (EEST)
:::::: muidugi võib täpsustada, kui on rohkem andmeid. Kui mitte midagi tähendab, et pole midagi erilist, siis võib kergesti eksida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16. september 2010, kell 12:11 (EEST)
----
Kuidas esimest lauset nii muuta, et iga kommertsfotograaf sisse ei pääseks? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 8. jaanuar 2011, kell 20:35 (EET)
: Kes on kommertsfotograaf ja miks ta ei tohiks nimekirjas olla? [[Kasutaja:Valju|Valju]] 25. jaanuar 2012, kell 16:03 (EET)
:: Sest me tahaksime, et siin oleks ainult tähelepanuväärsed fotograafid. Kommertsfotograafid on need, kes fotograafiaga leiba teenivad, kuid ei tee avalikkuse tähelepanu väärivaid fotosid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. jaanuar 2012, kell 17:52 (EET)
----
Kas Tiit Räis on tähelepanuväärne? Ma kahtlen selles. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. september 2012, kell 22:02 (EEST)

Siia on lisatud uusi nimesid. Vormistust tuleb parandada ning kontrollida tähelepanuväärsust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. september 2012, kell 22:14 (EEST)

----
Ma arvan, et siia võiks alles jätta ainult need fotograafid, kellest juba on artikkel. Seda loendit on muidu liiga keeruline hallata. Siia lisatakse alatasa fotograafe, kes tõenäoliselt ei ole tähelepanuväärsed. Kui mõni neist siiski on tähelepanuväärne, siis seda võiks kohe näidata, tehes asjaliku sisuga artikli. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 22. veebruar 2025, kell 16:43 (EET)
:Seda nõuet ma pigem ei poolda, kuna see paneb loendi täiendajatele liiga suure koormuse - sel juhul on kergem lüüa käega ja jätta olukord selliseks, et tähelepanuväärset fotograafi pole eesti vikis üldse mainitud. Meil üldiselt ei ole mitte kuskil nõuet, et ei tohi lisada punast linki ja mingi asja mainija peab kohe võtma kaela terve artikli kirjutamise.
:Pean hoopis praktilisemaks, et siia oleks lisatud eluaastad. Vikipeediasse fotosid otsides on tihti puudus kohast, kust saaks fotograafide kohta kiirelt järele vaadata, kelle varalised õigused veel kehtivad ja kellel mitte. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 18:47 (EEST)
:Käisin üle K-täheni, lisasin leitud eluaastad, võimalust mööda kontrollisin tähelepanuväärsust. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 22:19 (EEST)
:: Ma ei mõtle, et kuskile ei tohiks fotograafide kohta punaseid linke lisada. Minu ettepanek puudutab vaid seda loendit. Seda lehte nähtavasti peetakse ühtelugu ekslikult millekski kutseregistri laadseks, kuhu justkui peavad kõik fotograafid ennast kirja panema.
:: Eluaastate kohta tehti meil kuskil teise loendi juures ettepanek need vastupidi ära jätta, kuna loendit on nende tõttu tülikas ajakohasena hoida. Ootus siit kiirelt fotograafide eluaastad leida pole ka täiesti õigustatud, kuna jällegi, see loend pole mõeldud kõigi fotograafide ammendava loeteluna. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. juuli 2026, kell 21:26 (EEST)</text>
      <sha1>ovg7bfkcvwkaodsijnfm1q15082txl7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Püünsi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>56603</id>
    <revision>
      <id>7184996</id>
      <parentid>7159872</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T06:21:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7184996</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6909" sha1="eipoemx9xzttm9eoh5hmqirnq79e9nu" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Püünsi
|  pilt = Pyynsi Pandju.jpg
|  pildiallkiri = Vaade Püünsi promenaadilt
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Harju
}}
[[Fail:Hot dogi valmistamine Püünsi külas.jpg|pisi|[[Hot dog|''Hot dog''&lt;nowiki/&gt;'i]] valmistamine Püünsi külas]]
'''Püünsi''' on [[küla]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]]. See paikneb Viimsi poolsaare läänekaldal [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] ja Rohuneeme põlismetsa vahelisel alal. Naaberkülad on [[Rohuneeme]] küla põhjas ja [[Pringi (Viimsi)|Pringi]] küla lõunas&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Püünsi Küla arengukava 2017-2023&lt;/ref&gt;. 

Küla koosseisu kuulub ka rannikumeres asuv [[Pandju|Pandju laid]], mida võib pidada koos kauni ja ainulaadse rannapromenaadiga üheks küla jaoks oluliseks maamärgiks. Pandju on 0,2 hektari suuruse pindalaga kunagi Aegna saareni ulatunud laidude grupi viimane üle merepinna ulatuv osa. Pandju omapäraks on merepõhja uhtematerjalist moodustunud pikk kaldani ulatuv põhiliselt veerisest koosnev sääreosa, mis madala vee perioodil ulatub rannani ja tõusuvee ajal jälle kaob&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Kuusk, Külvi. Kärginen, Maivi.|pealkiri=Püünsi, Rohuneeme ja Rummu - Viimsi vanad rannakülad|aasta=2017|koht=|kirjastus=Püünsi Külaselts|lehekülg=26}}&lt;/ref&gt;. 

Küla piirides on 1,4 hektariline [[Viikjärv]] – ainus Viimsi poolsaarel säilinud rannajärv&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;. 

Püünsi on elanike arvu poolest Viimsi valla suuruselt kolmas küla [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] ja [[Pärnamäe]] järel. 2020. aasta 1. jaanuari seisuga elab Püünsis 1348 inimest&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Viimsi Vald|url=https://viimsivald.ee/kulad-ja-alevikud|pealkiri=Viimsi valla külad ja alevid|väljaanne=Viimsi Valla koduleht|aeg=01.01.2020|vaadatud=31.01.2020|arhiivimisaeg=15.11.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191115163030/https://viimsivald.ee/kulad-ja-alevikud|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;.

Püünsi on ka tuntud surfipaik.

=== Asutused ===
[[Fail:Sunset in Püünsi.jpg|alt=|pisi|Päikeseloojang Püünsis]]
Püünsi külas asub Harju Tarbijate Ühistule kuuluv Rohuneeme pood, mis rajati juba [[S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos|Kirovi-nimelise kolhoosi]] ajal&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Altsaar, Kristel.|pealkiri=Viimsi S. M. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos ja Omedu valgumarjatsehh tööstuspärandi osana: minevik, olevik ja tuleviku perspektiivid. Magistritöö|aasta=2019|koht=Eesti Maaülikool|kirjastus=|lehekülg=19}}&lt;/ref&gt;.  

Külas on 1993. aastal avatud kogukonnakeskne [[Püünsi Kool]], mis on lasteaed-põhikool. Kooli ruumides töötavad ka [[Viimsi raamatukogu|Viimsi Raamatukogu]] Püünsi harukogu ja [[Viimsi Noortekeskus]]e üksus.

== Nimi ==
Püünsi küla nimetati 1471. aastal Nyby nimega – võib-olla pidi Uusküla nimi eraldama asumi „vanast külast“ ehk Rohuneemest. 1519. aastal on kirjutatud rootslaste külast Bunysz või Bynäs. Püünsi nimi on tulnud ilmselt Külaneeme ehk Bynäsi nimest&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;.

== Ajalugu ==
[[Fail:Püünsi jaanuar 2013.jpg|pisi|Püünsi, jaanuar 2013]]
Esimesed kirjalikud ülestähendused Püünsi küla kohta on 1471. aastast, mil küla kandis Nyby nime ja on märgitud rootslaste rannakülana. Esmaelanikud külas olidki rannarootslased, kes saabusid sinna arvatavasti 13. sajandil. Alles 16. sajandi algusest hakkas sisemaalt poolsaare rannaküladesse elama tulema eestlasi, kes segunesid seal rootslaste ja üksikute soomlastega&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. 1589.–1590. aastatel külas enam rootslasi ei elanud. 1638. aastal on märgitud talu nimega Rootsi, kus elas rootsi rahvas. Rootsi nimega tähistati neid majapidamisi, millele laienesid samad eelised kui rootsi-soome talunikele&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;. 

Püünsi ja Rohuneeme küla kuulusid Rootsi aja lõpul [[Viimsi mõis|Viimsi mõisale]] ja talupojad maksid mõisale vakusemaksu, mis koosnes soolasilgust, kuivatatud kalast ning talukoha suurusele vastavast rahamaksust&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;. 

1726. aastal oli Püünsis 12 talu ja 60 elanikku. 19. sajandil oli elanikke umbes 90 ja Püünsi küla üks Viimsi läänekalda suurimaid&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;. 19. sajandil hakati talusid vabaks ostma&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;.

Püünsi elanikud tegelesid põhiliselt kalapüügi ja [[hülgepüük|hülgepüügiga]]. Rannataludel oli ka veidi kruusasegust põllumaad, mis suure väetamise peale väikest saaki andis&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;. 

Esimesed mootorpaadid sõitsid Viimsis 1910. aasta paiku. 

Nõukogude ajal oli Püünsi küla (nagu ka Pringi ja Rohuneeme) piiritsooni ala, kuhu vastava loata ei pääsenud&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;.

Asustus oli Püünsi külas küllaltki hõre veel 50 aastat tagasi, mil küla koosnes üksikutest rannataludest. S. M. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi õitseajal hakati Püünsi külla kolhoosnikele jagama suvilakrunte ja hiljem ka elamuehituskrunte&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. Püünsi külas paiknes Kirovi kolhoosi mahla-, veini- ja hilisem šampoonitsehh.

== Loodus ==
Viimsi poolsaare rannikupiirkonnad, sealhulgas Püünsi küla piirkond oli üks viimaseid, mis pärast mandrijää eemaldumist merest kerkis. Maapinna tõus ei ole veel lõppenud ning tänapäeval kerkib Viimsi poolsaar umbes 2 mm aastas. Püünsi on pinnavormilt Rohuneeme jäänukplatoo alumine osa, mille maksimumkõrgus on umbes 10 m üle merepinna ning millel on laugjas langus rannikumere suunas&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;.

Pinnas koosneb peamiselt nõrgalt leetunud või leetjatest muldadest, kohati esineb sooldunud gleimullastikku. Tulenevalt sellest iseloomustab pinnast liigniiskus. Püünsi küla pinnakoosluse üheks iseloomulikuks vormiks võib lugeda mandrijää liikumise tagajärjel moodustunud graniitkivimi ladestusi, mis on eriti selgelt nähtavad Rohuneeme metsaalal. Suhteliselt õhukese kõdumullakihi alla jääva osa moodustab valdavalt [[sinisavi]], mida kohati läbivad kruusa ja liiva sooned&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;.

Pandju laid mängib suurt rolli ranniku hüdroloogiliste tingimuste säilitamisel ja merelinnustiku elutingimuste tagamisel. Pandju laiul ja seda ümbritsevates rannavetes asub Tallinna lahe siseala viimane olulise tähtsusega merelindude pesitsuspaik&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;.

== Külaliikumine ==
Püünsis tegutseb külaselts.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200201200137/https://www.viimsivald.ee/uudised/puunsi-kula-uldkoosolek-kulavanema-valimiseks-taiendatud Püünsi küla üldkoosolek külavanema valimiseks! Täiendatud!] Viimsi vald, 7. november 2018&lt;/ref&gt;

Külavanemad:
* 2012–2018 Jüri Kruusvee
* 2018–... Esta Järv 

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.err.ee/1010385/puunsi-elanikud-ehtisid-jouluks-kula-koik-bussiootepaviljonid &quot;Püünsi elanikud ehtisid jõuluks küla kõik bussiootepaviljonid&quot;] ERR, 4. detsember 2019
* [https://www.viimsivald.ee/ Viimsi valla koduleht]

{{Viimsi vald}}

[[Kategooria:Viimsi vald]]
[[Kategooria:Harju maakonna külad]]</text>
      <sha1>eipoemx9xzttm9eoh5hmqirnq79e9nu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Düstoopia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>58039</id>
    <revision>
      <id>7184778</id>
      <parentid>7003216</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T20:44:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184778</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5966" sha1="5q5mj1kwhs6nptp9vd1r4wg6jmqv61z" xml:space="preserve">{{liita|Anti-utoopia}}

'''Düstoopia''' (vanakreeka k. ''δυσ'' (''dus'') 'halb', ''τόπος'' (''tópos'') 'koht'; lähedased mõisted on veel &quot;[[Anti-utoopia|antiutoopia]]“ ja &quot;[[kakotoopia]]“) on (kirjandus)[[žanr]], milles kujutatakse fiktsionaalset ühiskonda, mida iseloomustab [[totalitarism]], sotsiaalne kontroll, [[propaganda]]&lt;nowiki/&gt;vahendid, privaatsuskadu ja ebavõrdsus sotsiaalsetes suhetes.

Düstoopiate keskmes on &quot;vigane“ või ebanormaalne elukeskkond.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kraavi |eesnimi=Janek |kuupäev=7. veebruar 2013 |pealkiri=Post-sõnastik 12: düstoopia |url=https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/post-sonastik-12-duestoopia/ |vaadatud=2. aprillil 2024 |väljaanne=Sirp}}&lt;/ref&gt; Indiviidi vabadust ja privaatsust piiratakse ja kontrollitakse erinevate teaduslik-tehniliste vahenditega, nagu ekraanid, mikrofonid ja kiibid.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Org |eesnimi=Andrus |pealkiri=Eesti ulmekirjanduse žanrid ja nende poeetika |kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus |aasta=2017 |isbn=978-9949-77-406-7 |koht=Tartu |keel=et}}&lt;/ref&gt; Düstoopiaid iseloomustab veel võõrandumistunne, inimese ja looduse lahutatus ning rahulolematus ühiskondliku või poliitilise korraga.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Düstoopiakirjanikud paigutavad sündmustiku sageli (lähi)tulevikku või loovad alternatiivse maailma, mistõttu on paljud neist teostest ühtlasi [[teadusulme]]lised või [[Alternatiivajalugu|alternatiivajaloolised]], sageli [[Postapokalüpsis|postapokalüptilised]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Düstoopiaid on loonud peale kirjanike ka teiste kunstialade esindajad. Düstoopiateemaliste filmide tuntumad näited on &quot;[[Soylent Green]]&quot; (1973), &quot;[[Logani jooks]]&quot; (1976), &quot;[[Blade Runner]]&quot; (1982), &quot;[[Surrogaadid]]&quot; (2009) ja &quot;[[Näljamängud (film)|Näljamängud]]&quot; (2012). Üks tuntumaid düstoopiateemalise muusika näiteid on [[Pink Floyd|Pink Floydi]] [[1979]]. aasta album &quot;[[Pink Floyd – The Wall|The Wall]]&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Düstoopia alaliigid ===
Teose fookusest lähtuvalt võib eristada kas poliitilis-ideoloogilist düstoopiat, teaduslik-tehnilist düstoopia või keskkonnadüstoopiat.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Temaatilise dominandi alusel võib eristada veel teisigi alaliike, näiteks sotsiaalset, poliitilist, majanduslikku, ökoloogilist, religioosset, [[Seksism|seksistlikku]], [[Rassism|rassistlikku]] või muud düstoopiat.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Mitmetest eri tunnustest ja perspektiividest lähtuvalt võib eristada veel teisigi düstoopia alamžanre, näiteks antiutoopiat, [[Kriitiline düstoopia|kriitilist düstoopiat]] ja [[Ekstrapolatiivne düstoopia|ekstrapolatiivset düstoopiat]].

Antiutoopia võib olla määratletud kujutlusena ühiskonnast, milles on püütud luua utoopiat, ent mis on päädinud mingil moel katastroofiliste või ühiskonda rõhuvate tagajärgedega.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Seeger| perekonnanimi2=Davison-Vecchione |eesnimi=Sean |eesnimi2= Daniel |kuupäev=2019 |pealkiri=Dystopian literature and the sociological imagination |url=https://journals.sagepub.com/doi/full/10.1177/0725513619888664 |ajakiri=Thesis Eleven |aastakäik=155 |üksiknumber=1 |lehekülg=45-63}}&lt;/ref&gt; Antiutoopiad on näiteks Jonathan Swifti &quot;Gulliveri reisid“ (1762) ning Aldous Huxley &quot;Hea uus ilm“ (1932). Antiutoopia eesmärk on võtta potentsiaalsete utoopia realiseerimiskatsete nurjumise osas hoiatav positsioon.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Kriitiline düstoopia kujutab fiktiivses ühiskonnas aktuaalsel positsioonil olevat terrorit, pakkudes samas ka lahendusi olukorra parandamiseks. Seeläbi säilib kriitilistes düstoopiates utoopiline element.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Moylan |eesnimi=Thomas |pealkiri=Scraps Of The Untainted Sky Science Fiction, Utopia, Dystopia |kirjastus=Routledge |aasta=2018 |trükk=teine |lehekülg=198-199 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;

Ekstrapolatiivne düstoopia kirjeldab mingit hetkeühiskonnas eksisteerivat nähtust ja sellest tekkida võivat tulevikuvisiooni.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Ekstrapolatiivne düstoopia peab viitama tegelikele negatiivsetele arengutele, mis teose kirjutamise ajal ühiskonnas eksisteerivad, näiteks industriaalsed [[Monopol|monopolid]], digitaalne järelevalve, [[Kliimamuutus|kliimamuutused]], massidega manipuleerimine, [[parempopulism]], [[maavara]]de või muude ressursside nappus ning üleilmne ebavõrdsus. Ekstrapolatiivne düstoopia ühendab eneses nii lugejale tuttava maailma kui ka võõrana kujutatud narratiivi, mille tegevustik sarnaneb osaliselt praeguse maailmaga, ent kujutatakse ka sellest võrsuda võivat tundmatut tulevikku.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Vaata ka ==
* [[Utoopia]]
* [[Anti-utoopia|Antiutoopia]]

==Viited==
{{viited}}

== Eesti düstoopiakirjandust ==
* [[August Gailit]], &quot;Purpurne surm&quot;, 1924
* [[Friedebert Tuglas]], &quot;Viimne tervitus“, 1957
* [[Karl Ristikivi]], &quot;Imede saar&quot;, 1964, antiutoopia
* [[Karin Saarsen]], &quot;Klaaskuused&quot;, 1967
* [[Henn-Kaarel Hellat]], &quot;Naiste maailm“ I, 1976; II, 1978
* [[Nikolai Baturin]], &quot;Apokalüpsis&quot;, 1997
* [[Meelis Friedenthal]], &quot;Kuldne aeg&quot;, 2005
* [[Mari Järve]], &quot;Esimene aasta“, 2011
* [[Armin Kõomägi]], &quot;Lui vutoon&quot;, 2015
* [[Andris Feldmanis]], &quot;Viimased tuhat aastat&quot;, 2016
* [[Katrina Kalda]], &quot;Maa, kus puudel pole varju&quot;, 2017
* [[Taavet Kase]], &quot;Surmamaks&quot;, 2018
* [[Mann Loper]], &quot;Inglite linn&quot;, 2022

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* [[Janek Kraavi]], [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=17147:post-sonastik-12-duestoopia&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13 &quot;Post-sõnastik 12: düstoopia&quot;] – [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 8. veebruar 2013, lk 6
*[[Kalle Kurg]]. [https://www.temuki.ee/archives/4728 !&quot;1984&quot;. Maailma vaevane helin&quot;]. Helilooja [[Mihkel Kerem]]i multidimensioonilisest düstoopiaainelisest teosest George Orwelli romaani &quot;1984&quot; motiividel. – [[Teater. Muusika. Kino]] 4, 2020.

[[Kategooria:Kirjandus]]
[[Kategooria:Muusika]]
[[Kategooria:Ulme]]
[[Kategooria:Futurism]]</text>
      <sha1>5q5mj1kwhs6nptp9vd1r4wg6jmqv61z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Wanradti ja Koelli katekismus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>61203</id>
    <revision>
      <id>7184657</id>
      <parentid>7182867</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T17:40:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184657</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2934" sha1="ouptkq932d2sv7416wwml475dbxffcs" xml:space="preserve">[[File:Wanradti-Koelli katekismus, fragment.jpg|thumb|Wanradti-Koelli katekismus, fragment]]
'''Wanradti ja Koelli katekismus''' oli [[1535]] [[Wittenberg]]is välja antud [[eesti keel|eesti]]- ja [[alamsaksa keel|alamsaksakeelne]] [[luterlus|luterlik]] [[katekismus]], kõige vanem (osaliselt) säilinud&lt;ref&gt;[[Erna Siirak]], Uusi andmeid Eesti vanima trükisõna kohta. Keel ja Kirjandus, 1960, nr 11, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194472/142834/page/65 lk 703]&lt;/ref&gt; [[trükis]], mis sisaldab eestikeelset teksti. 

[[Raamat]]u koostasid [[Tallinna Niguliste kirik]]u [[Tallinna Niguliste kogudus|koguduse]] [[pastor]] [[Simon Wanradt]] ja [[Tallinna Püha Vaimu kirik]]u [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|koguduse]] pastor [[Johann Koell]]. Viimane on ka eestikeelse osa tõlkija. Raamatut trükiti 1500 eksemplari 1535. aastal Saksamaal Wittenbergis Hans Luffti trükikojas.

Raamatu kogumaht oli umbes 140 [[lehekülg]]e. See oli luterlik katekismus, mille alamsaksakeelne tekst oli trükitud raamatu vasakule ja eestikeelne tõlge paremale leheküljele. Varsti pärast raamatu Tallinna jõudmist pani [[Tallinna raad]] selle keelu alla, arvatavasti kõrvalekaldumiste pärast Lutheri katekismusest.

Eestikeelset teksti on leitud 11 lehekatkel, mille avastas [[Eestimaa Kirjanduse Ühing]]u raamatukoguhoidja [[Hellmuth Weiss]] [[1929]]. aastal&lt;ref&gt;[[Hans Treumann]], Trükinduse ja raamatu arheoloogiat. Keel ja Kirjandus, 1959, nr 9, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193218/142624/page/50 lk 560]-568&lt;/ref&gt; [[Eestimaa Üldine Avalik Raamatukogu|Eestimaa Üldise Avaliku Raamatukogu]] ühe koguteose kaane täitematerjali hulgast. Too raamat oli köidetud arvatavasti 1540. aastal Tallinnas. Säilinud lehtede hulgas on lõpulehekülg, millel on andmed trükkija ning trükkimise koha ja aja kohta. 

Raamatu autorsuse andmed on Tallinna rae kohtuotsuste raamatu 17. juuli 1537 sissekandes, kui raamatu koostaja ja tõlkija raamatukaupmees Giesebertus oma kulutiste tagasisaamiseks hagejana toimis, kuna rae poolt raamatu müük Tallinnas temas esinevate paljude „errata’de&quot; tõttu keelati&lt;ref&gt;[[Gunnar Mickwitz]], Uusi andmeid eesti vanima raamatu ajaloo kohta., [[Ajalooline Ajakiri]], [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika?id=2144 1936 nr. 2], lk 62&lt;/ref&gt;. 

== Vaata ka ==
*[[Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]
*[[Agenda parva]]
*[[Kieveli katekismus]]
== Viited ==
{{viited}}
== Kirjandus ==
*[[Gunnar Mickwitz]], Uusi andmeid eesti vanima raamatu ajaloo kohta., [[Ajalooline Ajakiri]], [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika?id=2144 1936 nr. 2], lk 62-65
== Välislingid ==
* [https://vakk.ut.ee/tekstid.php?kood=1535-Koell &quot;Wanradti ja Koelli katekismus&quot; Tartu Ülikooli vana kirjakeele uurimisrühma kodulehel]

[[Kategooria:Raamatud]]
[[Kategooria:Eesti kirjandus]]
[[Kategooria:1535]]
[[Kategooria:16. sajand Tallinnas]]
[[Kategooria:Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]</text>
      <sha1>ouptkq932d2sv7416wwml475dbxffcs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Herkki-Erich Merila</title>
    <ns>0</ns>
    <id>62898</id>
    <revision>
      <id>7184727</id>
      <parentid>7081180</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:59:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>pilt</comment>
      <origin>7184727</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5580" sha1="8tpp2qlussl8o3ncz5npcnbrd7ysq7h" xml:space="preserve">{{lisaviiteid|kuu=märts|aasta=2019}}

[[Fail:Herkki-Erich Merila, eesti kunstnik ja fotograaf 2026.jpg|pisi|Herkki-Erich Merila]]
'''Herkki-Erich Merila''' (sündinud [[6. veebruar]]il [[1964]] [[Tallinn]]as) on eesti kunstnik ja fotograaf.

== Elukäik ==

Erkki-Erich Merila on lõpetanud 1982. aastal [[Tallinna 10. Keskkool]]i.

Aastatel 1982–1983 õppis ta [[Tallinna 2. Tehnikakool|Tallinna 2. Tehnikakoolis]] [[fotograafia]] erialal ning töötas aastail 1984–1991 ajakirjandusfotograafina.{{lisa viide}} 

1992. aastal asutas Merila koos [[Peeter Maria Laurits]]aga rühmituse [[DeStudio]]&lt;ref&gt;[http://www.epl.ee/artikkel/478795] Herkki-Erich Merila teel tagasi klassikalise foto juurde EPL 26.09.2009&lt;/ref&gt; ning oli aastail 1992–1996 üks rühmituse kunstilisi juhte{{lisa viide}}. 

1997. aastast on ta vabakutseline kunstnik ja [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] liige.

==Looming==
===Isikunäitused===
*2009 – &quot;Objects of timeless&quot; (Restoran Lounge Muuseum, Tallinn)
*2008 – &quot;Rütmist väljas&quot; (Kuressaare raamatukogu)
*2008 – &quot;veetlus@õõv&quot; (Destudio, Vaal galerii, Tallinn)
*2007 – &quot;Rütmist väljas&quot; (Galerii M, Tallinn)
*2007 – &quot;Real estate of mind&quot; (Tallinn)
*2006 – &quot;Best of…&quot; (Eesti Panga Galerii, Tallinn)
*2004 – &quot;Welcome to…&quot; (Biedre Bartelt Galerie, Berlin, Saksamaa)
*2004 – &quot;Imaging II&quot; (Eesti Kunstimuuseum, Tartu)
*2003 – &quot;Imaging I&quot;, (Northern Lights Film Festival, Newcastle, Suurbritannia)
*2003 – &quot;Imaging&quot; (Rakvere, Eesti)
*2001 – Sebra Galerii, Tartu, Eesti
*2000 – &quot;Par Avion&quot; koos Peeter Maria Lauritsaga (The Living Art Museum, Reykjavik, Island)
*1999 – &quot;Lunaatika&quot; koos Peeter Maria Lauritsaga (Pärnu Linnagalerii, Eesti)
*1999 – &quot;Unholy&quot; (Tallinna Linnagalerii, Eesti)
*1998 – &quot;EE–LV&quot; koos Peeter Maria Lauritsaga (Eesti saatkond Riias, Läti)
*1997 – &quot;The Suit of Adam&quot; koos Peeter Maria Lauritsaga (Estonian Mission at the European Union, Brüssel, Belgia)
*1996 – &quot;Estonian Architects&quot; koos Peeter Maria Lauritsaga (Eesti Arhitektuurimuuseum, Tallinn)
*1996 – &quot;The Familiy of Adam&quot; koos Peeter Maria Lauritsaga (Tallinna Linnagalerii, Eesti)
*1995 – &quot;Metamorphoses&quot; koos Peeter Maria Lauritsaga (Nordic Council of Ministers Gallery, Kopenhaagen, Taani)
*1995 – &quot;Semi-Dolce Vita&quot; (Tallinna Linnagalerii, Eesti)
*1993 – &quot;Diseases &amp; Metamorphoses II&quot; koos Peeter Maria Lauritsaga (Luum Galerii, Tallinn, Eesti)
*1993 – &quot;Diseases &amp; Metamorphoses I&quot; koos Peeter Maria Lauritsaga (Lee Galerii, Tallinn, Eesti)

===Grupinäitused===
*2008 – &quot;Eskapistid&quot; (Kunstihoone Galerii, Tallinn)
*2007 – &quot;One Shot Each&quot; (Museet för Fotokunst, Odense, Taani)
*2006 – &quot;Europart&quot; (Viin, Austria)
*2004–2007 – &quot;Facing East: Contemporary Landscape Photography from Baltic and Nordic Areas&quot; (Suurbritannia)
*2004 – &quot;Welcome to Europe&quot; (Giedre Bartelt Galerie, Berliin, Saksamaa)
*2004 – &quot;Faster Than History&quot; (Kiasma, Helsingi, Soome)
*2003 – &quot;Imaging I&quot; (Northern Lights Film Festival, Newcastle, Suurbritannia)
*2003 – &quot;Imaging I&quot; (Rakvere Linnagalerii, Eesti)
*2003 – International Art Fair (Moskva, Venemaa)
*2003 – &quot;The fragments of silence&quot; (The Annex, New York, USA)
*2003 – &quot;The fragments of silence&quot; (Pärnu, Eesti)
*2002–2003 – &quot;Body is Required/the permanent collection IV&quot; (Museet for Fotokunst, Odense, Taani)
*2001 – &quot;Summer-Autumn-Winter-Spring&quot; (Deco Gallery, Tallinn, Eesti)
*2000 – &quot;Estonian Photography&quot; (MaiMano Gallery Budapest, Ungari)
*2000 – Grupinäitus Riias Lätis
*1999 – &quot;Erootika&quot; (Tallinna Kunstihoone, Eesti)
*1998 – &quot;Out of the Shadow&quot; (Põhja-Carolina Ülikool, USA)
*1998 – &quot;Freedom of Choice&quot; (Tallinna Kunstihoone, Eesti)
*1997 – &quot;Artsummer&quot; (Endla teater, Pärnu, Eesti)
*1997 – &quot;Persona&quot; (Eesti Kunstimuuseum, Tallinn)
*1995 – &quot;Factory of History&quot; (Saaremaa Muuseum, Kuressaare, Eesti)
*1995 – &quot;Self-Portrait&quot; (Kuznechki Most Gallery, Moskva, Venemaa)
*1994 – &quot;Unexisting Art&quot; (Ajaloo instituut, Tallinn, Eesti)
*1993 – &quot;Substance-Unsubstance&quot; (Tallinna Kunstihoone, Eesti)
*1993 – &quot;Memory of Images&quot; (Kiel, Rostock, Berliin, Saksamaa)
*1993 – &quot;Myra&quot; (Tallinna Kunstihoone, Eesti)
*1992 – &quot;Contemporary Baltic Photography&quot; (Odense Photographic Museum, Taani)
*1992 – &quot;Baltic Pathways&quot; (M/S Tallink, Tallinn–Helsingi)
*1992 – &quot;Always Yours&quot; (Roy Boyd Gallery, Chicago, USA)
*1991 – &quot;Contemporary Soviet Photography&quot; (Rosa Esman Gallery, New York, USA)
*1991 – &quot;Photographers Estoniens&quot; (Charleroi Photographic Museum, Belgia)
*1991 – &quot;Contemporary Soviet Photography&quot; (Roy Boyd Gallery, Chicago, USA)
*1990 – &quot;Iisalmen Camera Festival&quot; (Iisalmi, Soome)
*1990 – &quot;Diffraction Only-Contemporary Lensless Photographers&quot; (Annie Gentils Gallery, Antwerpen, Holland)
*1989 – &quot;Confused Times&quot; (rändav näitus Soomes)
*1988 – &quot;Baltic Photo Trienniale&quot; (A. H. Tammsaare Muuseum, Tallinn, Eesti)

===Teoseid kogudes===
*Eesti Kunstimuuseum, Tallinn
*Tartu Kunstimuuseum
*Eesti Fotomuuseum, Tallinn
*Matti Miliuse kogu, Tartu
*Roy Boyd Gallery, Chicago, USA
*Arkansas Art Center, USA
*Museet för Fotokunst, Odense, Taani

== Tunnustus ==
* 2026 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609927379/president-tunnustab-teenetemargiga-203-inimest &quot;President tunnustab teenetemärgiga 203 inimest&quot;] ERR, 30. jaanuar 2026&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Merila, Herkki-Erich}}
[[Kategooria:Eesti fotograafid]]
[[Kategooria:Eesti kunstnikud]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1964]]</text>
      <sha1>8tpp2qlussl8o3ncz5npcnbrd7ysq7h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Põrgu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>67833</id>
    <revision>
      <id>7184964</id>
      <parentid>6871655</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:22:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7184964</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10206" sha1="t36z4iucuvcfj4yee2a05t4lflbl00c" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib religiooni mõistest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Põrgu (täpsustus)]]}}
{{Toimeta|kuu=veebruar|aasta=2022}}{{Keeletoimeta|kuu=veebruar|aasta=2022}}
[[Fail:William_Bouguereau_-_Dante_and_Virgile_-_Google_Art_Project_2.jpg|pisi|Kunstnik [[William-Adolphe Bouguereau]] nägemus põrgust (&quot;[[Dante ja Vergilius]]&quot;)]]
'''Põrgu''' on [[usund]]eis igavene kannatusseisund või ka paik, kus hukkamõistetud hinged viibivad pärast [[surm]]a. Teiste sõnadega põrgu on allmaailm, kus leidub surnuid ja pahasid vaime.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=p%C3%B5rgu|pealkiri=Põrgu|väljaanne=Eesti keele seletav sõnaraamat|aeg=2009|vaadatud=28.10.2021}}&lt;/ref&gt; Põrgut võib käsitleda kas spirituaalse olekuna või asukohana.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Wall, Alan|url=http://fortnightlyreview.co.uk/2016/05/hells-abolitions/|pealkiri=A Cultural History of Hell|väljaanne=The Fortnightly Review|aeg=2020|vaadatud=27.10.2021|koht=United Kingdom}}&lt;/ref&gt; Asukohana kujutletakse põrgut kui Maapinna alusele, mille eesmärk on vastanduda taevale, mis hõljub Maapinna kohal.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tablott, Thomas|url=https://plato.stanford.edu/entries/heaven-hell/|pealkiri=Heaven and Hell in Christian Thought|väljaanne=Stanford Encyclopedia of Philosophy|aeg=2021|vaadatud=27.10.2021|väljaandja=University of Stanford}}&lt;/ref&gt;

[[Kristlus]]es kujutati põrgut kui lõputute piinade, pimeduse ja igavesti põleva põrgutulega kohta, kus inimhingel ei olnud pääsemist. Põrgusse läksid need, kes surid oma [[Seitse surmapattu|surmapatte]] kahetsemata.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Kurisoo Merike|pealkiri=Ars moriendi - suremise kunst|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstimuuseum}}&lt;/ref&gt; Põrgu kujutlusega käis kaasas ka põrgutule mõiste, mida kirjeldab ka [[Matteuse evangeelium]]:
{{tsitaat|Nõnda on ka selle ajastu lõpul: inglid tulevad ja eraldavad kurjad õigete keselt ning viskavad nad tuleahju. Seal on ulgumine ja hammaste krigistamine.}}

== Põrgu piiblis ==
=== Vanas testamendis ===

==== Seol ====
Sõnaga &quot;põrgu&quot; või [[Seol]] (heebrea keeles ''שְׁאוֹל'' või [[:en:Sheol|''Sheol'']]) tähistatakse [[Vana testament|vanas testamendis]] surnuteriiki. Samas [[Seol]]i kasutatakse tõlgetes kja tähistamiseks sõna &quot;haud&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autorid=Rienecker, Fritz; Maier, Gerhard|pealkiri=Suur Piiblileksikon|aasta=2011|koht=Tallinn|kirjastus=Logos|lehekülg=515}}&lt;/ref&gt; Vanas testamendis on kirjeldatud Seoli kui pimeda paigana, kus otseselt elu ei leidu kui teadlikkus ega mõistus ei ole veel kadunud. See haud või surmavald, mida Seol endast kujutab on sisuliselt elutu, seal pole tööd, toimetust ega tarkust ([https://piibel.net/?q=kg%209%3A10 Kg 9:10]), surnud on vait ([https://piibel.net/?q=ps%2031%3A18 Ps 31:18]) ning ei toimu Jumala ülistamist ([https://piibel.net/?q=Ps%206%3A6 Ps 6:6]; [https://piibel.net/?q=Ps%20115%3A17 115:17]; [https://piibel.net/?q=Js%2038%3A18 Js 38:18]).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; [[Seol]] erineb stereotüüpilisest põrgu kuvand seepoolest, et tegemist ei ole lõputu olekuga, vaid vahepeatusena õigeks mõistetutele või kõigile kuni nende õigeks mõistmiseni.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Thayer, Joseph|url=https://biblehub.com/greek/3857.htm|pealkiri=Definition 3: 'that part of Hades which was thought by the later Jews to be the abode of the souls of the pious until the resurrection'|väljaanne=BibleSoft.com|aeg=2011|vaadatud=02.11.2021}}&lt;/ref&gt; [[Tanah|heebrea piibel]] on võtnud seisukoha, et olenemata inimese või hinge õigustatusest või mitte-õigustatusest lähevad nad esmalt [[Seol]]i&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Henning, Meghan|url=https://www.thetorah.com/article/no-heaven-or-hell-only-sheol|pealkiri=No Heaven or Hell, Only Sheʾol|väljaanne=TheTorah.com|aeg=2021|vaadatud=03.11.2021}}&lt;/ref&gt; ja võimalusel sealt edasi [[Taevavõlv|Paradiisi]].

[[Seol]]i nime kasutust võib leiduda [[Piibel|piiblis]] enamikus keeltes,&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Levenson, Jon Douglas|pealkiri=Resurrection and the Restoration of Israel: The Ultimate Victory of the God of Life|aasta=2006|koht=Connecticut|kirjastus=Yale University Press|lehekülg=35-43}}&lt;/ref&gt; kuid eestikeelses piiblis on see asendatud sünonüümidega nagu põrgu, [[haud]], [[surnuriik]], surmavald jne.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Eesti Piibliselts|url=https://piibel.net/|pealkiri=Piibel.NET|väljaanne=Eesti Piibliselts|aeg=2005–2021|vaadatud=02.11.2021}}&lt;/ref&gt;

==== Hinnomi org ====
Heebrea piiblis esineb [[Hinnomi org|Gehenna]] esialgselt kohana, kus [[Juuda kuningad]] oma järeltulijaid tulega ohverdasid.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autorid=Mills, Watson E.; Bullard, Roger Aubrey|pealkiri=Mercer Dictionary of the Bible|aasta=1990|koht=United States of America, Georgia|kirjastus=Mercer University Press|lehekülg=319}}&lt;/ref&gt; [[Jeruusalemm]]a elanike toimetamise käigus sai [[Hinnomi org|Hinnomi orust]] pidevalt põlev prügi ala ja linna kanalisatsioonitorude lõpp-punkt, mis pärsis kohalikelt ka hüüdnimed nagu &quot;prügi org&quot; või &quot;[[pagan]]ate org&quot;.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Vanas testamendis leidub, et org sai rüüstatud tänu Juuda kuningate paganlike rituaalide, mille kaudu hakati Jumalale vastu.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Black, Edwin|url=https://www.washingtonpost.com/archive/lifestyle/1999/08/29/hell-on-earth/a2777d75-cfa6-4325-814a-0a26c83086c5/|pealkiri=Hell on Earth|väljaanne=Washington Post|aeg=29.08.1999|vaadatud=03.11.2021}}&lt;/ref&gt; Kuid kuna üsna kiiresti olukord Hinnomi orus muutus inimelule kõlbmatuks,&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; siis sai orust &quot;tapaorg&quot; (Jr 19:6).&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== Uues testamendis ===
[[Fail:Eduard_Wiiralt,_Põrgu_(1932).jpg|pisi|[[Põrgu (Wiiralt)|Wiiralti &quot;Põrgu&quot;]]]]

==== Hades ====
Kuigi enamasti kasutatakse nime [[Hades]] (kreeka keeles ''ᾅδης'') [[Vanakreeka mütoloogia|kreeka jumalate]] kontekstis, siis on see [[Kristlus|kristlikus]] tõlgenduses [[Uus testament|uue testamendi]] versioon [[Seol]]ist. Kreeka mütoloogia kadumisel ja kristluse tõusul hakkas sõna sümboliseerima hauda, surma ja põrgut.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Blue Letter Bible|url=http://cf.blueletterbible.org/lang/lexicon/lexicon.cfm?Strongs=G86&amp;t=kjv|pealkiri=&quot;Dictionary and Word Search for hadēs (Strong's 86)&quot;|väljaanne=Blue Letter Bible|aeg=14.04.2013|vaadatud=03.11.2021|arhiivimisaeg=14.04.2013|arhiivimisurl=https://archive.today/20130414074903/http://cf.blueletterbible.org/lang/lexicon/lexicon.cfm?Strongs=G86&amp;t=kjv|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Uue Testamendi kirjelduse järgi on Hades põrguvorm, mis paikneb maa all (Mt 11:23; 16:18; Lk 10:15).

==== Gehenna ====
Põrgu teemana käsitleb uus testament samuti [[Hinnomi org]]u (aramea keeles [[Hinnomi org|''Gehenna'']]). Jeesuse ajaks oli juba [[kreeka keel]]e tõlkes γέεννα [[Hinnomi org|Hinnomi orust]] saanud sünonüüm ''põlevale'' põrgule.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Laan, Ray Vander|url=https://www.thattheworldmayknow.com/jerusalems-hinnom-valley|pealkiri=Jerusalem's Hinnom Valley|väljaanne=That the World May Know|aeg=2021|vaadatud=03.11.2021}}&lt;/ref&gt; [[Sünoptilised evangeeliumid|Sünoptiliste evangeeliumite]] kirjelduste järgi olevat ka [[Jeesus]] ise kasutanud sõna ''Gehenna'', et viidata [[Taevavõlv|Taeva kuningriigi]] vastanduvale paigale (Mk 9:43-49).&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Blue Letter Bible|url=http://cf.blueletterbible.org/lang/lexicon/lexicon.cfm?Strongs=G1067&amp;Version=kjv|pealkiri=&quot;Dictionary and Word Search for geenna (Strong's 1067)&quot;|väljaanne=Blue Letter Bible|aeg=29.06.2012|vaadatud=02.11.2021|arhiivimisaeg=29.06.2012|arhiivimisurl=https://archive.today/20120629084047/http://cf.blueletterbible.org/lang/lexicon/lexicon.cfm?Strongs=G1067&amp;Version=kjv|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; [[Hinnomi org|Gehenna]] stereotüüpilises mõistes kõige lähedasem modernsele arusaamale põrgust (Mk 9:43):

{{Tsitaat|Ja kui su käsi sind ajab patustama, raiu ta ära! Sul on parem minna vigasena ellu kui kahe käega põrgusse kustumatusse tulle.}}[[Kreeka keel]]es on ka varem olnud kasutusel sõna [[Tartaroo|Tartaros]] (''Τάρταρος''), mis [[Vana-Kreeka]]s tähendas pimedat kohta nurjatutele surnutele, kus neid ootasid karistused nende kurjade tegude eest.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Thayer, Joseph Henry|pealkiri=A Greek-English Lexicon of the New Testament|aasta=1998|koht=United States of America|kirjastus=American Book Company|lehekülg=615}}&lt;/ref&gt; See paiknes samuti maa all. Uues testamendis sõna [[Hinnomi org|Gehenna]] ilmub 12 korda (Mt - 7 korda, Mk 3 korda, Lk 1 kord, Jk 1 kord), kuid [[Tartaroo]] ainult ühe korra (2Pt 2:4).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://olli.gmu.edu/docstore/600docs/1109-602-GMHell2.pdf|pealkiri=Gehenna in Christian Scriptures|väljaanne=Osher Lifelong Learning Institute|aeg=2021|vaadatud=03.11.2021}}&lt;/ref&gt;

== Põrgu koraanis ==

[[Islam]]is on sõna [[Hinnomi org|Gehenna]] või [[Jahannam]] (araabia keeles جهنم) [[koraan]]is kasutatud, et märkida igavese piinlemise kohta patustajatele ehk tegemist on [[islam]]i versiooniga põrgust.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/topic/Jahannam|pealkiri=Jahannam|väljaanne=Britannica|aeg=22.08.2019|vaadatud=02.11.2021}}&lt;/ref&gt; [[Jahannam]]il on ka [[islam]]is vastanduv koht, milleks on [[Taevavõlv|Taevariik]] ehk [[Jannah]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Huda|url=https://www.learnreligions.com/definition-of-jannah-2004340|pealkiri=Definition of Jannah in Islam: Muslim Beliefs About the Afterlife|väljaanne=Learn Religions|aeg=08.04.2019|vaadatud=02.11.2021}}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

&lt;gallery&gt;
Fail:Muhammad and &quot;shameless women&quot; in Hell.jpg|Muhamed ja häbematud naised põrgus (Jahannamis) (Pärsia miniatuur, 15. sajand)
Fail:The tree of Zaqqum (2012).jpg#mw-jump-to-license|Zaqqumi puu, mis kasvab Jahannamis (põrgus), mille elanikud on sunnitud sööma kibedaid puuvilju
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==

* [[Allilm]]
* [[Hades]]
* [[Budistlikud põrgud]]
* [[Helme Põrgu]]
* [[Tori põrgu]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commons|Hell}}
{{vikitsitaadid}}
* Artikkel Põrgu 1936. aasta Eesti Entsüklopeedias ([[s:Eesti Entsüklopeedia (1932–1937)/Põrgu|terviktekst]])

[[Kategooria:Religioon]]</text>
      <sha1>t36z4iucuvcfj4yee2a05t4lflbl00c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Surnud 2007</title>
    <ns>0</ns>
    <id>71646</id>
    <revision>
      <id>7185030</id>
      <parentid>7142199</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T07:27:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <comment>/* Märts */</comment>
      <origin>7185030</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="88993" sha1="e5wkp1ybpyxccdbkyot57pw0gr1ef5h" xml:space="preserve">Sellel leheküljel on loetletud [[2007]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2007}}
==Jaanuar==

*[[1. jaanuar]] – [[Ernie Koy]], USA pesapallur (97)
*1. jaanuar – [[Tillie Olsen]], juudi päritolu USA kirjanik ja feminist (94)
*1. jaanuar – [[Del Reeves]], USA kantrilaulja (74, emfüseem)
*1. jaanuar – [[Werner Hollweg]], saksa tenor (70, amüotroofne lateraalskleroos)
*1. jaanuar – [[Sándor Mihályfy]], ungari filmirežissöör (69)
*1. jaanuar – [[Leonard Fraser]], Austraalia sarimõrvar (55, südamerabandus)
*1. jaanuar – [[Darrent Williams]], USA jalgpallur (24, lasti maha)
*[[2. jaanuar]] – [[Teddy Kollek]], Iisraeli poliitik (95)
*2. jaanuar – [[Mauno Jokipii]], soome ajaloolane (82)
*2. jaanuar – [[Paek Nam-sun]], Põhja-Korea diplomaat ja poliitik, välisminister 1998–2007 (78)
*2. jaanuar – [[Vadim Zahhartšenko]], Venemaa näitleja (77, operatsiooni tüsistused)
*2. jaanuar – [[Sergio Jiménez]], mehhiko näitleja (69)
*[[3. jaanuar]] – [[Calvin William Verity]], USA majandustegelane ja poliitik, kaubandusminister 1987–1989 (89)
*3. jaanuar – [[Michael Yeats]], Iirimaa poliitik, kirjanik [[William Butler Yeats]]i poeg (85)
*3. jaanuar – [[János Fürst]], ungari dirigent (71, vähk)
*3. jaanuar – [[Nikolai Merzlikin]], vene näitleja (61, infarkt)
*[[4. jaanuar]] – [[Marais Viljoen]], Lõuna-Aafrika Vabariigi president 1979–1984 (91)
*4. jaanuar – [[Sandro Salvadore]], itaalia jalgpallur (67)
*4. jaanuar – [[Ben Gannon]], Austraalia filmi-, tele- ja teatriprodutsent (54, vähk)
*[[5. jaanuar]] – [[Edward John Hughes]], Kanada maalikunstnik (93)
*5. jaanuar – [[Vladimir Marantsman]], vene filoloog (74)
*5. jaanuar – [[Mihhail Rošal]], Venemaa kunstnik (50)
*[[6. jaanuar]] – [[Alessandro Parronchi]], itaalia luuletaja ja kunstiajaloolane (92) 
*6. jaanuar – [[Charmion King]], Kanada näitleja (81)
*6. jaanuar – [[Yvon Durelle]], Kanada poksija (77)
*6. jaanuar – [[Mohamed Lamine Sanha]], Guinea-Bissau mereväe ülem (lasti maha)
*[[7. jaanuar]] – [[Hugo Tiismus]], eesti tehnikateadlane (82)
*7. jaanuar – [[Kapitolina Lazarenko]], NSV Liidu laulja (81)
*7. jaanuar – [[Joop Wolff]], Hollandi ajakirjanik ja kommunistlik poliitik (79)
*7. jaanuar – [[Magnús Magnússon]], islandi päritolu Suurbritannia ajakirjanik (77, kõhunäärmevähk)
*7. jaanuar – [[Olli-Matti Multamäki]], Soome sõjaväelane, kindralleitnant (58)
*[[8. jaanuar]] – [[Jane Bolin]], USA esimene naissoost neegerkohtunik (98)
*8. jaanuar – [[Francis Cockfield]], Suurbritannia poliitik, Euroopa Komisjoni asepresident 1985–1989 (90)
*8. jaanuar – [[Vladimir Kirillov]], vene arhitektuuriajaloolane (81)
*8. jaanuar – [[Iwao Takamoto]], jaapani päritolu USA animaator, telesaadete produtsent ja režissöör (81, südamepuudulikkus)
*8. jaanuar – [[Jelena Petuškova]], NSV Liidu ratsutaja, kahekordne olümpiavõitja 1972 (66)
*8. jaanuar – [[David Ervine]], Põhja-Iirimaa lojalistlik poliitik (53, südamerabandus)
*[[9. jaanuar]] – [[Jean-Pierre Vernant]], prantsuse klassikaline filoloog, religiooni- ja kultuuriloolane ning antropoloog (93)
*9. jaanuar – [[Ion Dincă]], Rumeenia kommunistlik poliitik (78)
*9. jaanuar – [[John Gould]], USA näitleja (60, aordi rebend)
*[[10. jaanuar]] – [[Bradford Washburn]], USA kartograaf ja mägironija (96)
*10. jaanuar – [[Carlo Ponti]], itaalia filmiprodutsent, [[Sophia Loren]]i abikaasa (94)
*10. jaanuar – [[Andrei Gorlov]], vene telesaadete stsenarist ja -produtsent (44)
*[[11. jaanuar]] – [[Zoja Šebujeva-Tšekmassova]], ukraina päritolu NSV Liidu näitleja (106)
*11. jaanuar – [[Kéba Mbaye]], Senegali jurist, Rahvusvahelise Olümpiakomitee liige (82)
*11. jaanuar – [[Donald Edward Osterbrock]], USA astronoom (82)
*11. jaanuar – [[Rein Metsik]], eesti korrosiooniteadlane ja põlevkivikeemik (77)
*11. jaanuar – [[Bryan Pearce]], briti naivistlik maalikunstnik (77)
*11. jaanuar – [[Robert Anton Wilson]], USA kirjanik, filosoof ja vandenõuteoreetik (74)
*[[12. jaanuar]] – [[Evald Smitt]], eesti jalgpallur (91)
*12. jaanuar – [[Kuno Thomasson]], eesti päritolu Rootsi algoloog (83)
*12. jaanuar – [[James Killen]], Austraalia poliitik, kaitseminister 1975–1982 (81)
*12. jaanuar – [[Bror Wahlroos]], soomerootsi kaubandustegelane ja ärijuht (78)
*12. jaanuar – [[Alice Coltrane]], USA džässpianist ja helilooja (69)
*[[13. jaanuar]] – [[Cho Tat Wah]], Hongkongi näitleja (91, maoverejooks)
*13. jaanuar – [[Boriss Bugajev]], [[lennuväe peamarssal]], tsiviillennunduse minister 1970–1987 (83)
*[[14. jaanuar]] – [[Barbara Kelly]], kanada päritolu briti näitleja (82)
*14. jaanuar – [[Darlene Conley]], USA näitleja (72, maovähk)
*14. jaanuar – [[Vassilis Photopoulos]], kreeka maalikunstnik, filmi- ja teatrilavastaja (72)
*14. jaanuar – [[Andrei Tšerkizov]], Venemaa ajakirjanik, [[Julian Semjonov]]i sekretär (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Bo Yibo]], Hiina revolutsionäär ja poliitik (99)
*15. jaanuar – [[Richard Musgrave]], USA majandusteadlane (96)
*15. jaanuar – [[Vaike Erm]], eesti ihtüoloog (78)
*15. jaanuar – [[Awad Hamad al-Bandar]], Iraagi endine ülemkohtunik (61, hukati poomise läbi)
*15. jaanuar – [[Barzan Ibrahim at-Tikrīti]], Iraagi salateenistuse endine juht, [[Şaddām Ḩusayn]]i poolvend (55, hukati)
*[[16. jaanuar]] – [[Rudolf August Oetker]], saksa toiduainetööstur (90)
*16. jaanuar – [[Ron Carey]], USA näitleja (71)
*16. jaanuar – [[Viktor Lipatov]], vene kirjanik ja ajakirjanik (71, insult)
*16. jaanuar – [[Sinikka Arteva]], Soome Yleisradio esimene täiskohaga Hiina korrespondent (61)
*16. jaanuar – [[Gennadi Šalimov]], NSV Liidu jalgpallur (59)
*16. jaanuar – [[Yuri Stern]], Iisraeli poliitik (57, vähk)
*[[17. jaanuar]] – [[James Hillier]], kanada päritolu USA leiutaja, esimese kõrgeresolutsioonilise elektronmikroskoobi looja (91)
*17. jaanuar – [[Art Buchwald]], juudi päritolu USA humorist ja satiirik (81)
*17. jaanuar – [[Ülle Aaskivi]], Eesti jurist ja poliitik (56)
*17. jaanuar – [[Jevgeni Kušnarjov]], Ukraina poliitik (55, jahiõnnetus)
*17. jaanuar – [[Alice Lakwena]], Uganda mässuliste liider ja prohvet (50)
*17. jaanuar – [[LeRoy Lee]], USA looduskaitsja (50)
*[[18. jaanuar]] – [[Julie Winnefred Bertrand]], kanada päritolu pikaealine (115)
*[[19. jaanuar]] – [[Gerhard Bronner]], austria helilooja ja kabareeartist (84, [[rabandus]])
*19. jaanuar – [[Tom McCormack]], USA spordiajakirjanik (77)
*19. jaanuar – [[Fiama Hasse Pais Brandão]], portugali luuletaja ja tõlkija (68)
*19. jaanuar – [[Denny Doherty]], kanada laulja ansamblist [[The Mamas and The Papas]] (66, kõhuaordi aneurüsm)
*19. jaanuar – [[Hrant Dink]], armeenia päritolu Türgi ajakirjanik (52, mõrvati)
*19. jaanuar – [[Murat Nassõrov]], uiguuri päritolu Venemaa laulja (37, enesetapp)
*[[20. jaanuar]] – [[Anatol Rapoport]], vene-juudi päritolu USA matemaatik ja psühholoog (95)
*20. jaanuar – [[George Smathers]], USA poliitik, senaator 1951–1969 (93)
*20. jaanuar – [[Lloyd Francis]], Kanada poliitik (86, maovähk)
*20. jaanuar – [[Eric Aubijoux]], prantsuse mootorrattur (42, suri Dakari rallil südamerabandusse)
*20. jaanuar – [[Artur Ruuser]], eesti kunstnik (82)
*[[21. jaanuar]] – [[Richard Ollard]], briti ajaloolane ja biograaf (83)
*21. jaanuar – [[Peer Raben]], saksa helilooja (66)
*21. jaanuar – [[Maria Cioncan]], rumeenia naisjooksja (29, autoõnnetus)
*21. jaanuar – [[U;Nee]], korea lauljatar (25, enesetapp)
*21. jaanuar – [[Sebastian Šaumjan]], vene ja ameerika keeleteadlane ja semiootik (90)
*[[22. jaanuar]] – [[Abbé Pierre]] (Henri Antoine Grouès), prantsuse päritolu katoliku vaimulik, liikumise Emmaus asutaja (94)
*22. jaanuar – [[Arnold Kats]], juudi päritolu Venemaa dirigent (82, insult)
*22. jaanuar – [[Ramón Marsal Ribó]], hispaania jalgpallur (72)
*22. jaanuar – [[Klas Bergenstrand]], Rootsi julgeolekupolitsei direktor (61, infarkt)
*[[23. jaanuar]] – [[Leopoldo Pirelli]], itaalia ettevõtja, firma Pirelli president 1965–1996 (81)
*23. jaanuar – [[Ryszard Kapuściński]], poola ajakirjanik, proosakirjanik ja luuletaja (74)
*23. jaanuar – [[Kaarel Pensa]], eesti kalamees ja luhavaht (71)
*[[24. jaanuar]] – [[Emiliano Mercado del Toro]], Puerto Rico päritolu pikaealine (115)
*24. jaanuar – [[Krystyna Feldman]], poola näitleja (86, kopsuvähk)
*24. jaanuar – [[Klara Palankay]], ungari ooperilaulja (85)
*24. jaanuar – [[Wolfgang Iser]], saksa kirjandusteadlane (80)
*24. jaanuar – [[Jean-François Deniau]], prantsuse diplomaat, kirjanik ja akadeemik (78)
*24. jaanuar – [[Georgi Zeleznjov]], vene ooperilaulja (68)
*24. jaanuar – [[İsmail Cem]], Türgi poliitik, välisminister 1997–2002 (66, kopsuvähk)
*24. jaanuar – [[Guadalupe Larriva]], Ecuadori kaitseminister (50, kopteriõnnetus)
*24. jaanuar – [[Bryan Kocis]], USA geipornostuudio Cobra Video omanik (40, mõrvati)
*[[25. jaanuar]] – [[Svjatoslav Mirza]], Venemaa tennisist ja tennisetreener (71)
*25. jaanuar – [[Andrei Žegalov]], vene filmioperaator (42, infarkt)
*[[26. jaanuar]] – [[Hans Wegner]], Taani mööblidisainer (92)
*26. jaanuar – [[Emanuele Luzzatti]], itaalia maalikunstnik ja animaator (85)
*26. jaanuar – [[Glen Tetley]], USA tantsija ja koreograaf (80, melanoom)
*26. jaanuar – [[Genrietta Jegorova]], vene näitleja (78, südamepuudulikkus)
*26. jaanuar – [[David Rattray]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ajaloolane (48, mõrvati)
*[[27. jaanuar]] – [[Mari Kamp]], eesti laulja ja näitleja (91)
*27. jaanuar – [[Bob Carroll]], USA stsenarist, telesarja &quot;I Love Lucy&quot; autor (88)
*27. jaanuar – [[Kamleshwar]], India kirjanik (75, südamerabandus)
*27. jaanuar – [[Paul Channon]], Suurbritannia poliitik (71)
*27. jaanuar – [[Marcheline Bertrand]], USA näitleja, [[Angelina Jolie]] ema (56, vähk)
*[[28. jaanuar]] – [[Emma Tillman]], USA päritolu pikaealine, vanim inimene maailmas (114)
*28. jaanuar – [[Carlo Clerici]], Šveitsi jalgrattur (78, vähk)
*28. jaanuar – [[Karel Svoboda]], tšehhi helilooja (68)
*28. jaanuar – [[Valeri Bartossik]], Venemaa näitleja (62)
*28. jaanuar – [[Werner Hackmann]], Saksamaa jalgpalliliiga (Bundesliga) president (59, vähk)
*28. jaanuar – [[Jelena Romanova]], vene keskmaajooksja, 1992. aasta olümpiavõitja (43)
*[[29. jaanuar]] – [[Robert Meier]], Saksamaa vanim mees, I maailmasõja veteran (109)
*29. jaanuar – [[José D'Elía]], Uruguay poliitik ja ametiühingujuht (90)
*29. jaanuar – [[Mihhail Agejev]], Venemaa kunstnik (88)
*29. jaanuar – [[Mihhail Mtšedlov]], vene usundiloolane ja filosoof (78)
*29. jaanuar – [[Albert Paltser]], eesti õigusteadlane (76)
*29. jaanuar – [[Didier Lefèvre]], prantsuse fotoajakirjanik (50)
*[[30. jaanuar]] – [[Sidney Sheldon]], USA kirjanik, dramaturg ja stsenarist (89)
*30. jaanuar – [[Nikos Kourkoulos]], kreeka näitleja ja teatrilavastaja (72, vähk)
*[[31. jaanuar]] – [[Adelaide Tambo]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kodanikuõiguste aktivist, [[Oliver Tambo]] abikaasa (77)
*31. jaanuar – [[Kirka Babitzin]], soome laulja (56)
*31. jaanuar – [[Olevi Kull]], eesti ökoloog (51)
*31. jaanuar – [[Mohammed Jamal Khalifa]], Saudi Araabia ettevõtja, terrorist [[Usāmah ibn Lādin]]i õemees (49, mõrvati)

== Veebruar == 

*[[1. veebruar]] – [[Gian Carlo Menotti]], itaalia päritolu USA helilooja (95)
*1. veebruar – [[Antonio María Javierre Ortas]], hispaania päritolu roomakatoliku kardinal (85, südame seiskumine)
*[[1. veebruar]] – [[Jaan Remmel]], eesti looduskaitsja (72)
*1. veebruar – [[Dmitri Konovalenko]], vene ajakirjanik (35, südame seiskumine)
*[[2. veebruar]] – [[Masao Takemoto]], jaapani iluvõimleja, 1960. aasta olümpiavõitja (87, sapipõievähk)
*2. veebruar – [[Malle Hämarik]], eesti lastearst (48)
*2. veebruar – [[Gisèle Pascal]], prantsuse näitleja ja seltskonnategelane (83)
*2. veebruar – [[Billy Henderson]], mustanahaline USA laulja (67)
*2. veebruar – [[Vijay Arora]], india filminäitleja ja -režissöör (62)
*2. veebruar – [[Nikolai Gnisjuk]], Venemaa fotograaf (62)
*[[3. veebruar]] – [[Pedro Knight]], kuuba päritolu USA muusik (85)
*3. veebruar – [[George Becker]], USA ametiühingutegelane (78, eesnäärmevähk)
*3. veebruar – [[Ben Kaye]], Kanada helilooja (68, vähk)
*[[4. veebruar]] – [[Jules Olitski]], juudi-ukraina päritolu USA maalikunstnik ja skulptor (84, vähk)
*4. veebruar – [[José Carlos Bauer]], brasiilia jalgpallur (81)
*4. veebruar – [[Barbara McNair]], USA näitleja ja laulja (72, kõrivähk)
*4. veebruar – [[Ilja Kormiltsev]], vene luuletaja ja tõlkija (47, lülisambavähk)
*[[5. veebruar]] – [[Vladimir Bussõgin]], vene ooperilaulja (80)
*5. veebruar – [[George Sadek]], tšehhi päritolu USA graafik (78, vähk)
*5. veebruar – [[Charles Grimes]], USA sõudja, 1956. aasta olümpiavõitja (71, kõhunäärmevähk)
*5. veebruar – [[Alfred Worm]], austria ajakirjanik ja õppejõud (61, südamerabandus)
*[[6. veebruar]] – [[Frankie Laine]], USA laulja (93, operatsiooni tüsistused)
*6. veebruar – [[Willye White]], mustanahaline USA naiskergejõustiklane (68, kõhunäärmevähk)
*6. veebruar – [[Wolfgang Bartels]], saksa mäesuusataja (66)
*6. veebruar – [[Gareth Roberts]], briti arstiteadlane (66)
*6. veebruar – [[Anna Tauriala]], soome lastekirjanik ja raamatukunstnik (65)
*6. veebruar – [[Bent Skovmand]], rootsi taimeteadlane (61, ajukasvaja)
*6. veebruar – [[Reiner Merkel]], Saksa Pressiagentuuri tegevjuht (55, südamerabandus)
*[[7. veebruar]] – [[Aleksandr Nemirovski]], vene ajaloolane, antiikaja spetsialist (88)
*7. veebruar – [[Alan MacDiarmid]], Uus-Meremaa keemik, Nobeli keemiaauhinna laureaat 2000. aastal (79, kukkumisvigastused)
*7. veebruar – [[Abdul Ahmedov]], Dagestani päritolu NSV Liidu ja Venemaa arhitekt (77)
*7. veebruar – [[Fred Mustard Stewart]], USA kirjanik (74, vähk)
*[[8. veebruar]] – [[Antonio Pierro]], USA pikaealine, vanim mees Ameerika Ühendriikides (110)
*8. veebruar – [[Paul Luhtein]], eesti graafik (98)
*8. veebruar – [[Florence Melton]], USA ettevõtja ja filantroop (95)
*8. veebruar – [[Sérgio Vilarigues]], Portugali kommunistlik poliitik (92)
*8. veebruar – [[Anna Nicole Smith]], USA modell (39)
*[[9. veebruar]] – [[Benedict Kiely]], iiri kirjanik ja raadiosaatejuht (87)
*9. veebruar – [[Bruno Ruffo]], itaalia motosportlane (86)
*9. veebruar – [[Viktor Grigorjev]], vene keeleteadlane ja esperantoloog (82, infarkt)
*9. veebruar – [[Ian Richardson]], šoti näitleja (72)
*[[10. veebruar]] – [[Charles R. Walgreen juunior]], USA apteegiketi Walgreens president ja üks omanikke (100)
*10. veebruar – [[Sobron Aidit]], Indoneesia kirjanik (72)
*10. veebruar – [[Pjotr Štein]], Venemaa lavastaja (69)
*[[11. veebruar]] – [[Marianne Fredriksson]], rootsi kirjanik (79)
*11. veebruar – [[Yunus Parvez]], India näitleja (75, diabeet)
*[[12. veebruar]] – [[Thomas E. Fairchild]], USA jurist ja apellatsioonikohtunik (94)
*12. veebruar – [[Georg Buschner]], saksa jalgpallitreener (81, eesnäärmevähk)
*12. veebruar – [[Ellen Hanley]], USA teatrinäitleja (80, ajuinsult)
*12. veebruar – [[Paolo Pileri]], itaalia motosportlane (62)
*12. veebruar – [[Randy Stone]], USA filminäitleja, -lavastaja ja -produtsent (48, südamepuudulikkus)
*[[13. veebruar]] – [[Bruce Metzger]], USA teoloog ja piibliuurija (93)
*13. veebruar – [[Elizabeth Jolley]], Austraalia kirjanik (83)
*13. veebruar – [[Hannu Savola]], soome ajakirjanik, ajalehe Ilta-Sanomat peatoimetaja (57)
*13. veebruar – [[Johanna Sällström]], rootsi näitleja (32)
*[[14. veebruar]] – [[Ryan Larkin]], Kanada animaator (63, kopsuvähk)
*14. veebruar – [[Pál Erdöss]], ungari filmilavastaja (60)
*14. veebruar – [[Steven Pimlott]], briti teatrilavastaja (53, kopsuvähk)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Adler]], austria-juudi päritolu USA leidur (93, südamepuudulikkus)
*15. veebruar – [[Ray Evans]], USA helilooja ja laulusõnade autor (92, südamerabandus)
*15. veebruar – [[Ingrid Nõges]], eesti keraamik (84)
*15. veebruar – [[Igor Feld]], Nõukogude Liidu ja Venemaa kergejõustikutreener (65)
*[[16. veebruar]] – [[Lilli Promet]], eesti kirjanik (85)
*16. veebruar – [[Vladimir Beloussov]], vene jalgpallur (59)
*16. veebruar – [[José Silva de Oliveira]], brasiilia jalgpallur (57, tsirroos)
*[[17. veebruar]] – [[Maurice Papon]], Prantsusmaa poliitik ja sõjakurjategija (96)
*17. veebruar – [[Jakov Lind]], austria-juudi päritolu Briti kirjanik (80)
*17. veebruar – [[Anatoli Aleksejev]], vene küberneetik (78)
*17. veebruar – [[Jurga Ivanauskaitė]], leedu kirjanik ja kunstnik (45)
*17. veebruar – [[Jacob Lekgetho]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (32, autoõnnetus)
*[[18. veebruar]] – [[Bob Oksner]], USA koomiksikunstnik (90, kopsupõletik)
*18. veebruar – [[Barbara Gittins]], USA gay-õiguste aktivist (75, rinnavähk)
*18. veebruar – [[Aleksandr Jartsev]], vene jalgpallitreener (35, mõrvati)
*[[19. veebruar]] – [[Janet Blair]], USA näitleja (85, kopsupõletik)
*19. veebruar – [[Celia Franca]], briti päritolu Kanada tantsija ja lavastaja (85)
*19. veebruar – [[Sergei Burkotov]], Venemaa munitsipaalpoliitik (49, mõrvati)
*[[20. veebruar]] – [[Carl-Henning Pedersen]], taani kunstnik (93)
*20. veebruar – [[Siegfried Landau]], saksa-juudi päritolu USA muusik ja dirigent (85, hukkus tulekahjus)
*20. veebruar – [[Albert Mkrtšjan]], armeenia päritolu NSV Liidu ja Venemaa filmilavastaja (80)
*[[21. veebruar]] – [[Balázs Lengyel]], ungari kirjanik ja tõlkija (88)
*21. veebruar – [[Keith Kyle]], Briti ajakirjanik ja ajaloolane (81)
*[[22. veebruar]] – [[Edgar Evans]], Briti ooperilaulja (94)
*22. veebruar – [[Lothar-Günther Buchheim]], saksa kirjanik ja maalikunstnik (89, südamepuudulikkus)
*22. veebruar – [[Fons Rademakers]], hollandi filmilavastaja (86, emfüseem)
*22. veebruar – [[Nikita Hruštšov (ajakirjanik)|Nikita Hruštšov]], vene ajakirjanik (47, insult)
*[[23. veebruar]] – [[Uwe Soodla]], eesti autoinsener ja soojusenergeetika õppejõud (76)
*23. veebruar – [[Donnie Brooks]], USA laulja (71, südamepuudulikkus)
*23. veebruar – [[Ervin Umerov]], krimmi-tatari kirjanik (66)
*23. veebruar – [[Gennadi Korolkov]], vene filmi- ja teatrinäitleja (65, vähk)
*23. veebruar – [[Pascal Yoadimnadji]], Tšaadi poliitik, peaminister 2005–2007 (56, ajuverejooks)
*23. veebruar – [[Liina Roomet]], eesti keraamik (49)
*[[24. veebruar]] – [[Bruce Bennett]], USA kuulitõukaja ja filminäitleja (100)
*24. veebruar – [[Jock Dodds]], Briti jalgpallur (91)
*[[25. veebruar]] – [[P. Bhaskaran]], India luuletaja (83)
*25. veebruar – [[Juerg Federspiel]], Šveitsi kirjanik ja filmikriitik (76, uppus)
*25. veebruar – [[Iskender Muratalin]], Kõrgõzstani poliitik (72)
*[[26. veebruar]] – [[Vladimir Jurjevitš Martõnov|Vladimir Martõnov]], vene filminäitleja ja -lavastaja (59)
*26. veebruar – [[Ivan Skljarov]], Venemaa poliitik, Nižni Novgorodi oblasti kuberner 1997–2001 (58)
*[[27. veebruar]] – [[Bernd Freytag von Loringhoven]], Saksamaa sõjaväelane (93)
*[[27. veebruar]] – [[Sergei Danilov]], vene rokkmuusik, kitarrist ja helilooja (46) 
*[[28. veebruar]] – [[Charles Forte]], Briti hotelli- ja restoraniettevõtja (98)
*28. veebruar – [[Arthur M. Schlesinger juunior]], juudi päritolu USA ajaloolane (89, infarkt)
*28. veebruar – [[Egon Monk]], saksa teatri- ja filmilavastaja (79)
*28. veebruar – [[Olev Laanjärv]], Eesti poliitik, siseminister 1990–1992, Riigikogu liige 2003–2007 (64)
*28. veebruar – [[Billy Thorpe]], Austraalia rokkmuusik (60, südame seiskumine)
*28. veebruar – [[Aleksandr Grigorjan]], armeenia ajakirjanik, ekspert Mägi-Karabahhi küsimustes (56)

==Märts==

*[[1. märts]] – [[Sydney Gun-Munro]], Saint Vincenti ja Grenadiinide kindralkuberner 1979–1985 (90)
*1. märts – [[Helmut Oruvee]], eesti arhitekt ja ehitusteadlane (83)
*1. märts – [[Marie Adelaide]], Luksemburgi printsess, suurhertsog [[Jean (Luksemburg)|Jeani]] õde (82)
*1. märts – [[Kasampõr Turuganov]], usbeki-kasahhi luuletaja ja tõlkija (74)
*1. märts – [[Otto Brandenburg]], taani tantsija ja näitleja (72)
*1. märts – [[Anatoli Gluškov]], vene ajaloolane (71)
*1. märts – [[Tinos Rusere]], Zimbabwe poliitik ja ametiühingutegelane (61, neerupuudulikkus)
*1. märts – [[Manuel Bento]], portugali jalgpallur, väravavaht (58)
*[[2. märts]] – [[Thomas S. Kleppe]], USA poliitik, siseminister 1975–1977 (87, Alzheimeri tõbi)
*2. märts – [[Doris Anderson]], Kanada feminist (85, kopsufibroos)
*2. märts – [[Meinhard Niglas]], eesti maadleja (74)
*2. märts – [[João Alfacinha da Silva]], portugali kirjanik (58)
*[[3. märts]] – [[Benito Lorenzi]], itaalia jalgpallur (81)
*3. märts – [[Aleksandr Hlebnikov]], vene ulmekirjanik (71)
*3. märts – [[Miroljub Rajić]], Serbia jalgpalliliidu peasekretär (56, infarkt)
*[[4. märts]] – [[Henri Troyat]], prantsuse kirjanik (95)
*4. märts – [[Tadeusz Nalepa]], poola laulja (64)
*[[5. märts]] – [[Ivan Supek]], horvaadi filosoof ja kirjanik (91)
*5. märts – [[Milan Kiš]], slovaki näitleja (72)
*5. märts – [[Gennadi Zolov]], vene teatrinäitleja (59)
*[[6. märts]] – [[Ernest Gallo]], USA veinitööstur (91)
*6. märts – [[Julius Põldmäe]], eesti jurist ja kodu-uurija (96)
*6. märts – [[Moshe Beisky]], Iisraeli jurist, ülemkohtunik 1979–1991 (86)
*6. märts – [[Pierre Moinot]], prantsuse kirjanik (86)
*6. märts – [[Jean Baudrillard]], prantsuse filosoof (77)
*[[7. märts]] – [[Feliks Katsman]], juudi päritolu NSV Liidu ja Venemaa tehnikateadlane (79)
*7. märts – [[Frigyes Hidas]], ungari helilooja (78)
*7. märts – [[Pino Lancetti]], itaalia stilist ja rätsep (78)
*7. märts – [[Andy Sidaris]], USA filmilavastaja (74, kõrivähk)
*7. märts – [[Hinge Brand]], eesti prokurör (66)
*7. märts – [[Sándor Szakácsi]], ungari näitleja (54)
*[[8. märts]] – [[Cruz Hernández]], Salvadori pikaealine, mõnedel andmetel maailma vanim inimene (128?)
*8. märts – [[Vassili Budnik]], NSV Liidu raketiteadlane (93)
*8. märts – [[John Inman]], Briti näitleja (71, maksahaigus)
*8. märts – [[Nadja Pyykkö]], soome näitleja ja grimeerija (60)
*8. märts – [[John Vukovich]], USA pesapallur (59, ajukasvaja)
*[[9. märts]] – [[Gerardo Mello Mourão]], Brasiilia kirjanik (90)
*9. märts – [[Dali Jazi]], Tuneesia poliitik ja jurist, kaitseminister 2001–2004 (64) 
*9. märts – [[Brad Delp]], USA laulja (55, enesetapp)
*9. märts – [[Vladimir Studenetski]], Eesti ühiskonnategelane (49)
*[[10. märts]] – [[Ricardo Espalter]], Uruguay näitleja ja koomik (82, neerupuudulikkus)
*10. märts – [[Endel Kitse]], eesti mullateadlane ja ökoloog (78)
*10. märts – [[Lanna Saunders]], USA näitleja (65, polüskleroos)
*10. märts – [[Richard Jeni]], USA koomik (49, enesetapp)
*[[11. märts]] – [[Betty Hutton]], USA laulja ja näitleja (86, jämesoolevähk)
*[[12. märts]] – [[Antonio Ortíz Mena]], Mehhiko finantsist ja poliitik, rahandusminister 1958–1970 (99, kukkumisel saadud vigastused)
*12. märts – [[Isidoro Vejo Rodríguez]], Uruguay poliitik, riigitööde minister 1963–1967 (92)
*12. märts – [[Preah Maha Ghosananda]], Kambodža budistide vaimne juht (77)
*12. märts – [[Yeap Ghim Guan]], Malaisia jurist ja poliitik (66, insult)
*12. märts – [[Rein Neggo]], eesti kirikuõpetaja ja kirjanik Ameerikas (88)
*[[13. märts]] – [[Marija Hromtsova]], vene polaaruurija (97)
*13. märts – [[Jekaterina Joannovna]], vene vürstinna (91)
*13. märts – [[Endel Kudisiim]], eesti õpetaja ja jurist (85)
*13. märts – [[Nicole Stéphane]], prantsuse näitleja (83)
*13. märts – [[Herbert Fux]], Austria näitleja ja poliitik (79)
*13. märts – [[Jorge Díaz]], Argentina päritolu Tšiili näitekirjanik (77)
*13. märts – [[Karol Spišák]], slovaki filmi- ja teatrilavastaja (65)
*13. märts – [[Vladimir Kozerenko]], ukraina jalgpallitreener (61)
*[[14. märts]] – [[Zygmunt Kęstowicz]], poola näitleja (86)
*14. märts – [[Tommy Cavanagh]], inglise jalgpallur ja jalgpallimänedžer (78)
*14. märts – [[Gareth Hunt]], inglise näitleja (65, kõhunäärmevähk)
*[[15. märts]] – [[Jean Talairach]], prantsuse närvikirurg ja psühhiaater (96)
*15. märts – [[Herman Stein]], juudi päritolu USA filmihelilooja (91)
*15. märts – [[Kurt Rapf]], austria helilooja (85)
*15. märts – [[Blanquita Amaro]], kuuba päritolu Argentina ja USA näitleja ja tantsija (83, südamerabandus)
*15. märts – [[Stuart Rosenberg]], USA filmilavastaja (79, südamerabandus)
*15. märts – [[Nikolai Plate]], vene keemik (72, tromboos)
*15. märts – [[Charles Harrelson]], USA palgamõrvar, näitleja [[Woody Harrelson]]i isa (69, südamerabandus)
*[[16. märts]] – [[Arthur Marshall]], Briti lennundusinsener ja ettevõtja (103)
*16. märts – [[Georges Bordonove]], prantsuse ajaloolane ja kirjanik (86)
*16. märts – [[Luz Franco]], portugali teatrilavastaja ja näitleja (52, vähk)
*[[17. märts]] – [[Valdemar Väli]], eesti kunstnik (97)
*17. märts – [[Vassili Safonov]], vene teatrinäitleja (92)
*17. märts – [[Freddie Francis]], inglise filmilavastaja ja -operaator (89, insult) 
*17. märts – [[Ernst Haefliger]], Šveitsi tenor (87, äge südamepuudulikkus)
*17. märts – [[John Backus]], USA infotehnoloog, programmeerimiskeele Fortran üks loojaid (82)
*17. märts – [[Illarion Golitsõn]], vene maalikunstnik (78, autoõnnetus)
*17. märts – [[Helgi Allik]], eesti kultuuritegelane, tantsujuht ja pedagoog (69)
*[[18. märts]] – [[Bob Woolmer]], Briti kriketimängija ja Pakistani kriketitreener (58, kägistati)
*[[19. märts]] – [[Boonchu Rojanasathien]], Tai finantsist ja poliitik, asepeaminister 1975–1976 (86, vähk)
*19. märts – [[Calvert DeForest]], USA näitleja ja koomik (85)
*19. märts – [[Luther Ingram]], USA soulmuusik, laulja ja helilooja (69, südamepuudulikkus)
*19. märts – [[Robert Dickson]], Kanada luuletaja ja proosakirjanik (62, vähk)
*[[20. märts]] – [[Albert Baez]], mehhiko päritolu USA füüsik (94)
*20. märts – [[Taha Yassin Ramadan]], Iraagi poliitik, asepresident 1991–2003 (69, hukati poomise läbi)
*[[21. märts]] – [[Sven O. Høiby]], norra ajakirjanik, kroonprintsess Mette-Mariti isa (70, kopsuvähk)
*21. märts – [[Uno Valk]], eesti metsateadlane (84)
*[[22. märts]] – [[Genia Walschek]], Šveitsi endine jalgpallur (90)
*22. märts – [[Elbert Tuganov]], Eesti animaator (87)
*22. märts – [[Nisar Bazmi]], Pakistani helilooja (83, neerupuudulikkus)
*22. märts – [[Aleksandr Aksjonov]], vene muusik, ansambli Objekt Nasmešek looja (42) 
*22. märts – [[Ratmir Šiškov]], Venemaa laulja, ansambli Banda solist (19, autoõnnetus)
*[[23. märts]] – [[Bertel Gardberg]], soomerootsi kujunduskunstnik ja hõbesepp (90)
*23. märts – [[Mao Anqing]], hiina kirjanik, [[Mao Zedong]]i poeg (83)
*23. märts – [[Ed Bailey]], USA pesapallur (75, kõrivähk)
*23. märts – [[Paul Cohen]], juudi päritolu USA matemaatik (72, vähk)
*23. märts – [[Damian McDonald]], Austraalia jalgrattur (34, liiklusõnnetus)
*[[24. märts]] – [[Gennadi Bortnikov]], vene näitleja (67, infarkt)
*24. märts – [[Henson Cargill]], USA kantrilaulja (66, operatsiooni tüsistused)
*[[25. märts]] – [[Andranik Margarjan]], Armeenia poliitik, peaminister 2000–2007 (55, infarkt)
*[[26. märts]] – [[Mihhail Uljanov]], vene näitleja (79, sooltehaigus)
*26. märts – [[Beniamino Andreatta]], Itaalia poliitik ja majandusteadlane, mitmekordne minister (78)
*26. märts – [[Heinz Schiller]], Šveitsi autovõidusõitja (77)
*26. märts – [[Mihhail Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, endine kindralstaabi ülem (67, insult)
*[[27. märts]] – [[Joe Sentieri]], itaalia laulja ja näitleja (82, ajuverejooks)
*27. märts – [[Paul Lauterbur]], USA keemik, 2003. aasta [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna]] laureaat (77)
*[[28. märts]] – [[Bill Fisk]], USA endine jalgpallur (90)
*28. märts – [[Jevgeni Merkurjev]], vene näitleja (71, uppus)
*28. märts – [[Jevgeni Kogan]], Eesti ühiskonnategelane ja Nõukogude Liidu poliitik (53)
*[[29. märts]] – [[Maria Sidónio]], portugali näitleja, laulja ja keraamik (86)
*29. märts – [[Adebayo Adefarati]], Nigeeria poliitik (76)
*29. märts – [[Tosiwo Nakayama]], Mikroneesia Föderatsiooni esimene president 1979–1987 (76)
*[[30. märts]] – [[John Roberts (poliitik)|John Roberts]], Kanada poliitik (74, südamerabandus)
*30. märts – [[Fay Coyle]], Põhja-Iirimaa endine jalgpallur (73)
*30. märts – [[Michael Dibdin]], inglise kirjanik (60)
*[[31. märts]] – [[Thomas W. Moore]], USA teleprodutsent, meediakontserni ABC endine tegevjuht (88)
*31. märts – [[Paul Watzlawick]], USA psühholoog, kommunikatsiooniteooria ekspert (85)

==Aprill==

*[[1. aprill]] – [[Hans Filbinger]], Saksa jurist ja poliitik, Baden-Württembergi peaminister 1966–1978 (93)
*1. aprill – [[Laurie Baker]], inglise päritolu India arhitekt (90)
*1. aprill – [[Ladislav Rychman]], tšehhi filmilavastaja (84)
*1. aprill – [[George Sewell]], inglise näitleja (82)
*1. aprill – [[Driss Chraïbi]], maroko kirjanik (80)
*[[2. aprill]] – [[Henry Lee Giclas]], USA astronoom (96)
*2. aprill – [[Enn Vallak]], eesti leidur, ärimees ja metseen (91)
*2. aprill – [[Livio Vacchini]], šveitsi arhitekt (74)
*2. aprill – [[Tadjou Salou]], Togo jalgpallur (32)
*[[3. aprill]] – [[Zoltán Pongrácz]], ungari helilooja (95)
*3. aprill – [[Marion Eames]], Briti kirjanik (85)
*3. aprill – [[Walter Nicks]], USA tantsija ja koreograaf (81)
*3. aprill – [[Nina Wang]], Hongkongi ettevõtja, Aasia rikkaim naine (69)
*[[4. aprill]] – [[Reginald H. Fuller]], inglise päritolu USA piibliteadlane ja anglikaani vaimulik (92)
*4. aprill – [[Edward Mallory]], USA näitleja (76)
*4. aprill – [[Bob Clark]], USA filmilavastaja (67, autoõnnetus)
*4. aprill – [[K. Sivalingam]], india päritolu Malaisia poliitik (59, südamerabandus)
*[[5. aprill]] – [[Maria Gripe]], rootsi laste- ja noortekirjanik (83)
*5. aprill – [[Boriss Durov]], vene filmilavastaja (70)
*5. aprill – [[Igor Frolov]], vene jalgpallur (68)
*5. aprill – [[Mark St. John]], USA kitarrist (51, ajuverejooks)
*[[6. aprill]] – [[Eero Lehtinen]], soome luteri vaimulik ja teoloog, Lapimaa esimene piiskop 1956–1974 (95)
*6. aprill – [[Luigi Comencini]], itaalia filmilavastaja (90)
*6. aprill – [[Colin Graham]], inglise ooperi-, teatri- ja filmilavastaja (75, südame seiskumine)
*6. aprill – [[Vjatšeslav Zahharov]], NSV Liidu rahandustegelane, Riigipanga asepresident 1988–1991 (73)
*[[7. aprill]] – [[Barry Nelson]], USA näitleja (89)
*7. aprill – [[Marià Gonzalvo]], hispaania jalgpallur (85)
*7. aprill – [[Johnny Hart]], USA karikaturist (76)
*7. aprill – [[Brian Miller]], inglise jalgpallur (70)
*[[8. aprill]] – [[Ján Bzdúch]], slovaki näitleja (84)
*8. aprill – [[Osmo Harkimo]], soome filmioperaator (83)
*8. aprill – [[Sol LeWitt]], USA kunstnik (78, vähk)
*[[9. aprill]] – [[Philip Mayne]], viimane elusolev Briti ohvitser I maailmasõjas (107)
*9. aprill – [[Egon Bondy]], tšehhi filosoof ja luuletaja (77)
*9. aprill – [[AJ Carothers]], USA näitekirjanik ja telestsenarist (75, vähk)
*9. aprill – [[Dumitru Pîrvulescu]], Rumeenia maadleja (73)
*9. aprill – [[Alain Etchegoyen]], armeenia päritolu prantsuse filosoof (55, vähk)
*[[10. aprill]] – [[Nikolai Konarjov]], NSV Liidu poliitik, sideminister 1982–1990 (80)
*10. aprill – [[Dakota Staton]], USA džässilaulja (76)
*10. aprill – [[Avdõ Kulijev]], Türkmenistani endine poliitik, välisminister 1990–1992 (71, maooperatsiooni tüsistused)
*[[11. aprill]] – [[Kurt Vonnegut]], USA kirjanik (84, kukkumisel saadud ajukahjustus)
*11. aprill – [[Roscoe Lee Browne]], USA näitleja (81, vähk)
*11. aprill – [[Warren Strelow]], USA hokimängija ja -treener (73, insult)
*11. aprill – [[Loïc Leferme]], prantsuse akvalangist (36, uppus sukeldumisel)
*[[12. aprill]] – [[Alberto Agazzi]], Itaalia üks viimaseid I maailmasõja veterane (108)
*12. aprill – [[Sigrid Aru]], eesti arst (84)
*12. aprill – [[Sándor Szerényi]], Ungari endine poliitik ja maleföderatsiooni president (101)
*12. aprill – [[Veikko Pihlajamäki]], Soome poliitik, kaitseminister 1983–1987 (85)
*[[13. aprill]] – [[Marc Galle]], flaami päritolu Belgia poliitik (76)
*13. aprill – [[Andrzej Kurylewicz]], poola helilooja (75)
*13. aprill – [[Don Selwyn]], Uus-Meremaa näitleja ja filmilavastaja (71, neeruviiruse tüsistused)
*13. aprill – [[Aleksandr Kazantsev]], vene kirjanik (54)
*[[14. aprill]] – [[René Rémond]], prantsuse ajaloolane ja akadeemik (88)
*14. aprill – [[Ladislav Adamec]], Tšehhoslovakkia poliitik, peaminister 1988–1989 (80)
*14. aprill – [[June Callwood]], kanada ajakirjanik ja ühiskonnaaktivist (82, vähk)
*[[15. aprill]] – [[Maria Antonietta Macciocchi]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (84)
*15. aprill – [[Justine Saunders]], austraalia näitleja (54, vähk)
*[[16. aprill]] – [[Maria Lenk]], brasiilia naisujuja (92, aordirebend)
*16. aprill – [[Trần Bạch Đằng]], Vietnami sõjaväelane, poliitik ja ajakirjanik (81)
*16. aprill – [[Jack Wiebe]], Kanada poliitik, senaator 2000–2004 (70, kopsuvähk)
*16. aprill – [[Robert Jones]], Suurbritannia poliitik (56, maksavähk)
*[[17. aprill]] – [[Kitty Carlisle Hart]], USA näitleja ja laulja (92, kopsupõletik)
*17. aprill – [[Nair Bello]], brasiilia näitleja (75, südamepuudulikkus)
*17. aprill – [[Glenn Suttom]], USA kantrihelilooja ja -produtsent (69, südamerabandus)
*17. aprill – [[Roman Solntsev]], vene kirjanik (67)
*[[18. aprill]] – [[Jaak Taul]], eesti luterlik vaimulik ja teoloog (101)
*18. aprill – [[Raymond Kaelbel]], prantsuse jalgpallur (75)
*18. aprill – [[Einar Sanden]], eesti kirjanik (74)
*18. aprill – [[Andrej Kvašňák]], slovaki jalgpallur (70, kopsuvähk)
*18. aprill – [[Itchō Itō]], Jaapani poliitik, Nagasaki linnapea 1995–2007 (61, mõrvati)
*[[19. aprill]] – [[Silvia Rannamaa]], eesti kirjanik (89)
*19. aprill – [[Ken Albers]], USA laulja (82)
*19. aprill – [[Jean-Pierre Cassel]], prantsuse näitleja (74)
*[[20. aprill]] – [[Andrew Hill]], USA džässpianist (69, kopsuvähk)
*20. aprill – [[Jan Kociniak]], poola näitleja (69)
*[[21. aprill]] – [[Ilmar Talve]], eesti kirjanik ja etnoloog (88)
*21. aprill – [[Stanisław Dragan]], poola poksija (65, õnnetus talutöödel)
*[[22. aprill]] – [[Karl Holzamer]], saksa filosoof ja pedagoog, telekanali ZDF esimene peadirektor (100)
*[[23. aprill]] – [[Boriss Jeltsin]], Nõukogude Liidu poliitik, Venemaa president 1991–1999 (76)
*23. aprill – [[David Halberstam]], USA ajakirjanik (73, autoõnnetus)
*23. aprill – [[Michael Smuin]], USA balletitantsija ja koreograaf (68)
*[[24. aprill]] – [[Warren Avis]], USA ettevõtja, Avis autorenditeenuse asutaja (91)
*24. aprill – [[József Madaras]], ungari näitleja (70)
*[[25. aprill]] – [[Alan Ball (jalgpallur)|Alan Ball]], inglise jalgpallur (61, infarkt)
*25. aprill – [[Barbara Blida]], Poola poliitik, ehitusminister 1993–1997 (57, enesetapp)
*[[26. aprill]] – [[Jack Valenti]], USA avalike suhete spetsialist ja kinematograafiategelane, Motion Picture Association of America president 1966–2004 (85)
*26. aprill – [[Pertti Lindfors]], soome filosoof ja ühiskonnateadlane (80)
*26. aprill – [[Florea Dumitrache]], rumeenia jalgpallur (58, kõhuverejooks)
*[[27. aprill]] – [[Karel Dillen]], flaami päritolu Belgia poliitik (81)
*27. aprill – [[Kirill Lavrov]], vene näitleja (81)
*27. aprill – [[Mstislav Rostropovitš]], vene tšellist ja dirigent (80)
*[[28. aprill]] – [[Carl Friedrich von Weizsäcker]], saksa füüsik ja filosoof (94)
*28. aprill – [[Debora Vaarandi]], eesti luuletaja (90)
*28. aprill – [[Laine Mets]], eesti pianist ja klaveriõppejõud (85) 
*28. aprill – [[Luigi Filippo D'Amico]], itaalia filmilavastaja (83)
*28. aprill – [[Horst Dohlus]], Saksa DV riigitegelane (80)
*[[29. aprill]] – [[Arve Opsahl]], norra näitleja ja laulja (85, südamepuudulikkus)
*29. aprill – [[Joseph Nérette]], Haiti kohtunik ja poliitik, president 1991–1992 (83, kopsuvähk) 
*29. aprill – [[Ivica Račan]], Horvaatia poliitik, peaminister 2000–2003 (63, vähk)
*[[30. aprill]] – [[Gordon Scott]], USA näitleja (79, operatsiooni tüsistused)
*30. aprill – [[Zola Taylor]], USA laulja, ansambli [[The Platters]] liige (69, kopsupõletiku tüsistused)
*30. aprill – [[Eeki Mantere]], soome näitleja (58)
*30. aprill – [[Grégory Lemarchal]], prantsuse laulja, &quot;[[Star Academy]] 2004&quot; võitja (23, [[tsüstiline fibroos]])

== Mai ==

*[[1. mai]] – [[Temira Pachmuss]], Eestist pärit USA kirjandusteadlane (79)
*[[2. mai]] – [[Phillip Carter]], Briti ettevõtja, jalgpalliklubi [[FC Chelsea]] auasepresident (44, helikopteriõnnetus)
*2. mai – [[Brad McGann]], Uus-Meremaa filmilavastaja ja stsenarist (43, vähk)
*[[3. mai]] – [[Walter Schirra]], USA kosmonaut (84, südamerabandus)
*3. mai – [[Ivan Tretjak]], NSV Liidu sõjaväelane (84)
*3. mai – [[Nicos Symeonides]], Küprose poliitik, kaitseminister 2006–2007 (68)
*3. mai – [[Abdul Sabur Farid Kuhestani]], Afganistani poliitik, peaminister 1992. aastal (55, mõrvati)
*[[4. mai]] – [[Karl Schlögl]], austria keemik (82)
*[[5. mai]] – [[Gusti Wolf]], austria näitlejanna (95)
*5. mai – [[Theodore Maiman]], USA füüsik, esimese laseri ehitaja (79)
*5. mai – [[Marián Zednikovič]], slovaki näitleja (55, vähk)
*5. mai – [[Mihhail Rudjak]], vene ettevõtja, firma Ingeokom tegevjuht (47)
*5. mai – [[Dan Põldroos]], eesti näitleja (37)
*[[6. mai]] – [[Bernard Weatherill]], Suurbritannia poliitik, Saadikutekoja esimees 1983–1992 (86)
*6. mai – [[Curtis Harrington]], USA filmilavastaja (80)
*6. mai – [[Kazuo Kitamura]], jaapani näitleja (80, kopsupõletik)
*6. mai – [[Enéas Carneiro]], Brasiilia poliitik (68)
*6. mai – [[Đorđe Novković]], horvaadi helilooja (63)
*[[7. mai]] – [[Tomasi Kulimoetoke II]], Wallise kuningas 1959–2007 (88)
*7. mai – [[Yahweh ben Yahweh]], USA sekti Nation of Yahweh asutaja ja juht (71, eesnäärmevähk)
*7. mai – [[Raffi Lavie]], Iisraeli kunstnik (70, kõhunäärmevähk)
*[[8. mai]] – [[Abdullah al-Faisal ibn Abd al-Aziz]], Saudi Araabia prints, ettevõtja ja kirjanik (85)
*8. mai – [[Aigar Vahemetsa]], eesti kirjanik (71) 
*8. mai – [[Philip Craig]], USA kriminaalkirjanik (74)
*8. mai – [[Oskar Gnadenteich]], eesti vaimulik (96)
*[[9. mai]] – [[Alfred Chandler]], USA majandusajaloolane, [[Pulitzeri preemia]] laureaat (88)
*9. mai – [[Ester Roode]], eesti kunstnik (84)
*9. mai – [[Tarja-Tuulikki Tarsala]], soome näitleja (69)
*9. mai – [[Lea Veelma]], eesti ajakirjanik (59)
*[[10. mai]] – [[John Lattimer]], USA uroloog, neerutuberkuloosi ravi avastaja (92)
*[[11. mai]] – [[Malietoa Tanumafili II]], Samoa riigipea 1962–2007 (94)
*11. mai – [[Viktor Kovaljov]], NSV Liidu ja Venemaa hokimängija (53, infarkt)
*[[12. mai]] – [[Astrid Arak]], eesti baleriin ja näitleja (79)
*12. mai – mulla [[Dadullah Akhund]], Afganistani vaimulik ja väepealik, üks islamiliikumise Taliban välikomandöre (41, hukkus lahingus)
*[[13. mai]] – [[Karl Laantee]], eesti päritolu USA luteri pastor ja raadiojaama Ameerika Hääl kauaaegne saatejuht (79)
*13. mai – [[Chen Xiaoxu]], hiina näitleja (41, rinnavähk)
*[[14. mai]] – [[Ülo Jõgi]], [[Erna]] salga liige (86)
*14. mai – [[Colin St John Wilson]], Briti arhitekt, Briti Raamatukogu hoone projekteerija (85)
*14. mai – [[Viktor Tšanov]], endine NSV Liidu jalgpallur (84)
*14. mai – [[Jean Saubert]], USA mäesuusataja (65, rinnavähk)
*[[15. mai]] – [[Giorgio Cavaglieri]], itaalia päritolu USA arhitekt (95)
*15. mai – [[Helmut Puur]], eesti maadleja (84)
*15. mai – [[Jerry Falwell]], USA pastor ja teleevangelist (73, südame arütmia)
*[[16. mai]] – Dame [[Mary Douglas]], briti antropoloog (86)
*16. mai – [[Goar Gasparjan]], armeenia ooperilaulja (83)
*16. mai – [[Tatjana Lavrova]], vene näitleja (69)
*[[17. mai]] – [[Lloyd Alexander]], USA kirjanik (83)
*17. mai – [[Wiktor Zin]], poola arhitekt ja kunstnik (82)
*17. mai – [[Petro Balabujev]], ukraina lennukikonstruktor (76)
*[[18. mai]] – [[Alide Viire-Slet]], Eesti konsulaarametnik (104)
*18. mai – [[Mika Špiljak]], horvaadi päritolu Jugoslaavia poliitik, riigipea 1983–1984 (90)
*18. mai – [[Pierre-Gilles de Gennes]], prantsuse füüsik, [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] laureaat aastal 1991 (74)
*18. mai – [[Yoyoy Villame]], Filipiinide muusik ja koomik (69, südamerabandus)
*18. mai – [[Svetlan Semenenko]], Eesti luuletaja ja tõlkija (68)
*[[19. mai]] – [[Mihhail Nikolajevitš Aleksejev]], vene kirjanik (89)
*19. mai – [[Grigori Grigorenko]], NSV Liidu vastuluure üks juhte, KGB teise peavalitsuse juhataja 1970–1983 (88)
*19. mai – [[Hans Wollschläger]], saksa kirjanik ja kirjandusteadlane (72)
*19. mai – [[Miroslav Deronjić]], serbia päritolu Bosnia poliitik ja sõjakurjategija (52)
*[[20. mai]] – [[Norman Von Nida]], austraalia golfimängija (93)
*20. mai – [[Ben Weisman]], USA helilooja, [[Elvis Presley]] arvukate laulude autor (85, insult)
*20. mai – Dame [[Jean Herbison]], Uus-Meremaa teadlane ja esimene naisrektor riigi ajaloos (84)
*20. mai – [[Valentina Leontjeva]], NSV Liidu teleajakirjanik (84)
*20. mai – [[Stanley Miller]], USA keemik ja bioloog (77, südamepuudulikkus)
*20. mai – [[Guram Šaradze]], Gruusia poliitik ja keeleteadlane (66, mõrvati)
*[[21. mai]] – [[Bruno Mattei]], itaalia filmilavastaja (75)
*21. mai – [[Eha Raend]], eesti nahakunstnik (75) 
*21. mai – [[Aleksandr Rošal]], vene maletaja ja spordiajakirjanik (70)
*21. mai – [[Kenneth Sokoloff]], USA majandusteadlane (54)
*[[22. mai]] – [[Boriss Bunkin]], NSV Liidu relvakonstruktor (84)
*22. mai – [[Jef Planckaert]], flaami päritolu Belgia jalgrattur (73)
*22. mai – [[Pemba Doma Sherpa]], Nepali mägironija (36, kukkus surnuks)
*[[23. mai]] – [[Clyde Robert Bulla]], USA lastekirjanik (93)
*23. mai – [[Kei Kumai]], jaapani filmilavastaja (76)
*23. mai – [[Tron Øgrim]], Norra ajakirjanik ja kommunistlik poliitik (59)
*[[24. mai]] – [[Minako Oba]], jaapani kirjanik (76)
*[[25. mai]] – [[Charles Nelson Reilly]], USA näitleja ja lavastaja (76)
*25. mai – [[Bartholomew Ulufa'alu]], Saalomoni Saarte poliitik, peaminister 1997–2000 (56)
*[[26. mai]] – [[Marek Krejčí]], slovaki jalgpallur (26, autoõnnetus)
*[[27. mai]] – [[Percy Sonn]], Lõuna-Aafrika Vabariigi endine kriketimängija, Rahvusvahelise Kriketi Nõukogu esimees 2006–2007 (57)
*27. mai – [[Izumi Sakai]], jaapani lauljanna (40, ajupõrutus)
*[[28. mai]] – [[David Lane]], USA natsionaalsotsialistlik ideoloog ja aktivist (68)
*28. mai – [[Toshikatsu Matsuoka]], Jaapani poliitik, põllumajandusminister 2006–2007 (62, enesetapp)
*28. mai – [[Jörg Immendorf]], saksa maalikunstnik (61, amüotroofne lateraalskleroos)
*[[29. mai]] – [[Linda Andreste]], eesti lavakunstnik ja dekoraator (81)
*29. mai – Dame [[Lois Browne-Evans]], Bermuda poliitik (79)
*29. mai – [[Tahir Mirzaq]], Pakistani ajakirjanik (70, kopsuvähk)
*[[30. mai]] – [[William Morris Meredith juunior]], USA luuletaja (88)
*30. mai – [[Mark Harris]], USA kirjanik ja kirjandusajaloolane (84)
*30. mai – [[Jean-Claude Brialy]], prantsuse näitleja ja filmilavastaja (74, vähk)
*30. mai – [[Jevgeni Mišakov]], endine NSV Liidu hokimängija (66)
*[[31. mai]] – [[Laimonas Noreika]], leedu näitleja (80)

==Juuni==

*[[1. juuni]] – [[Ernest Hofstetter]], Šveitsi mägironija (95)
*1. juuni – [[Jan Beneš]], tšehhi kirjanik ja stsenarist (71, enesetapp)
*1. juuni – [[Mait Miljan]], eesti majandusteadlane (67)
*1. juuni – [[Karl Evald Johansson]], norra näitleja ja stsenarist (58, vähk)
*1. juuni – [[Tony Thompson]], USA neegerlaulja, ansambli Hi-Five solist (31, narkootikumide üledoos)
*[[2. juuni]] – [[John Moriarty]], iiri luuletaja ja filosoof (69, vähk)
*2. juuni – [[Huang Ju]], Hiina poliitik (68)
*2. juuni – [[Rein Vill]], eesti rahvaharidustegelane, Põlvamaa laulupidude korraldaja (63)
*2. juuni – [[Kentarō Haneda]], jaapani pianist ja helilooja (58, maksavähk)
*[[3. juuni]] – [[Iván Darvas]], ungari näitleja (82)
*3. juuni – [[Leonard Nathan]], USA luuletaja ja retoorika õppejõud (82, Alzheimeri tõbi)
*3. juuni – [[Richard Attipoe]], Togo poliitik, spordiminister (hukkus kopteriõnnetuses)
*[[4. juuni]] – [[Freddie Scott]], USA laulja (74)
*4. juuni – [[Clete Boyer]], endine USA pesapallur (70)
*[[5. juuni]] – [[Edwin Traisman]], juudi päritolu USA toiduteadlane, McDonald'si toiduretseptide väljatöötaja (91, infarkt)
*5. juuni – [[Povel Ramel]], rootsi laulja, helilooja ja pianist (85)
*[[6. juuni]] – [[Warren Bradley]], endine inglise jalgpallur (73)
*[[7. juuni]] – [[Michael Hamburger]], juudi päritolu Briti tõlkija ja luuletaja (83)
*[[8. juuni]] – [[Aden Abdullah Osman Daar]], Somaalia esimene president 1960–1967 (99)
*8. juuni – [[Jaan Toomla]], eesti kirjastaja ja bibliofiil (78)
*8. juuni – [[Richard Rorty]], USA filosoof ja kirjandusteadlane (75, kõhunäärmevähk)
*[[9. juuni]] – [[Rudolf Arnheim]], juudi päritolu USA psühholoog ja filmiteoreetik (102)
*9. juuni – [[Ousmane Sembène]], Senegali filmilavastaja ja stsenarist (84)
*[[10. juuni]] – [[Nikolai Suursööt (vaimulik)|Nikolai Suursööt]], eesti õigeusu preester, [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|EAÕK]] sinodi esimees eksiilis aastast 1976 (83)
*10. juuni – [[John Ostashek]], Kanada poliitik (71)
*10. juuni – [[Vahtang Goguadze]], Gruusia filosoof ja poliitik, parlamendi esimees 1992–1995 (67, infarkt)
*10. juuni – [[Kai Kivi]], Soome hüdrobioloog ja muusik (48)
*[[11. juuni]] – [[Mala Powers]], USA näitlejanna (76, leukeemia)
*[[12. juuni]] – parun [[Guy de Rothschild]], juudi päritolu Prantsusmaa pankur (98)
*12. juuni – [[Wally Herbert]], Briti polaaruurija ja kirjanik (72)
*12. juuni – [[Vello Jürna]], eesti ooperilaulja (47)
*[[13. juuni]] – [[Néstor Rossi]], Argentina endine jalgpallur (82)
*13. juuni – [[Ramchandra Gandhi]], India filosoof, [[Mahatma Gandhi]] lapselaps (70)
*13. juuni – [[Walid Eido]], Liibanoni poliitik (65, mõrvati)
*[[14. juuni]] – [[Kurt Waldheim]], Austria poliitik ja diplomaat, ÜRO peasekretär 1972–1981 (88)
*14. juuni – [[Jacques Simonet]], Belgia poliitik (43, südamerabandus)
*[[15. juuni]] – [[Alex Thomson]], Briti filmioperaator (78)
*15. juuni – [[Francisco Seruca Salgado]], Portugali ajakirjanik ja poliitik, Sotsialistliku Partei asutajaliige (62)
*[[16. juuni]] – [[Muhammad Fazel Lankarani]], aseri päritolu Iraani usujuht, suurajatolla (76)
*16. juuni – [[Thommie Walsh]], USA tantsija ja koreograaf (57, lümfoom)
*[[17. juuni]] – [[Mati Majass]], eesti arst (68, hukkus tulekahjus)
*17. juuni – [[Gianfranco Ferrè]], itaalia moekunstnik (62, ajuverejooks)
*17. juuni – [[Jay Newman]], Kanada filosoof (59, vähk)
*[[18. juuni]] – [[Vilma Espín]], Kuuba Naiste Föderatsiooni president, [[Raúl Castro]] abikaasa (77)
*18. juuni – [[Bernard Manning]], Briti koomik (76, neerupuudulikkus)
*[[19. juuni]] – [[Antonio Aguilar]], Mehhiko näitleja ja laulja (88, kopsupõletik)
*19. juuni – [[Klausjürgen Wussow]], saksa näitleja (78)
*19. juuni – [[El Fary]] (José Luis Cantero Rada), hispaania laulja (69, kopsuvähk)
*[[20. juuni]] – [[Nazik Al-Malaika]], Iraagi luuletaja (84)
*20. juuni – [[Rudy Autio]], USA skulptor (80, leukeemia)
*20. juuni – [[Pille Salveste]], eesti luterlik vaimulik (51)
*[[21. juuni]] – [[Marshall Shulman]], juudi päritolu USA sovetoloog (91)
*21. juuni – [[Georg Danzer]], austria laulja (60, kopsuvähk)
*[[22. juuni]] – [[William L. Hungate]], USA kohtunik ja poliitik (84)
*22. juuni – [[Lenar Gilmullin]], tatari päritolu Venemaa jalgpallur (22, liiklusõnnetus)
*[[23. juuni]] – [[Hans Sennholz]], saksa päritolu USA majandusteadlane (85)
*23. juuni – [[Brevard Childs]], USA teoloog (83)
*[[24. juuni]] – [[Edouard Brunner]], Šveitsi diplomaat (75)
*[[25. juuni]] – [[Nina Võrubova]], vene baleriin (86)
*25. juuni – [[Mahasti]], Iraani poplauljatar (61)
*25. juuni – [[Chris Benoit]], Kanada profimaadleja (40, enesetapp)
*25. juuni – [[Jaak Hion]], eesti matemaatik, üldalgebra uurimissuuna rajaja Eestis
*[[26. juuni]] – [[Lev Bezõmenski]], vene ajaloolane ja kirjanik (86)
*26. juuni – [[Jupp Derwall]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (80, südamerabandus)
*26. juuni – [[Liz Claiborne]], belgia päritolu USA moekunstnik (78)
*26. juuni – [[Peeter Hein]], eesti raadioajakirjanik (68)
*[[27. juuni]] – [[Dragutin Tadijanović]], horvaadi luuletaja (101)
*27. juuni – [[Pēteris Strautmanis]], Läti NSV ja Nõukogude Liidu riigi- ja parteitegelane (88)
*27. juuni – [[William Hutt]], Kanada näitleja (87, leukeemia)
*2?. juuni – [[Merike Pauts]], eesti kopsuarst
*27. juuni – [[Julija Arustamova]], Venemaa jalgrattur (24, enesetapp)
*[[28. juuni]] – [[Kiichi Miyazawa]], Jaapani poliitik, peaminister 1991–1993 (87)
*28. juuni – [[Leo Burmester]], USA näitleja (63, leukeemia)
*[[29. juuni]] – [[Edward Yang]], Taiwani filmilavastaja (59, jämesoolevähk)
*[[30. juuni]] – [[Jan Herman Linge]], norra laevandusinsener (85)
*30. juuni – [[Sahib Singh Verma]], India poliitik, Delhi peaminister 1996–1998 (64)

==Juuli==

*[[1. juuli]] – [[Semjon Saunin]], vene kirjanik ja ajakirjanik (79)
*1. juuli – [[Fjodor Družinin]], vene aldimängija (75) 
*1. juuli – krahv [[Gottfried von Bismarck]], saksa aadlik ja ettevõtja, [[Otto von Bismarck]]i järeltulija (44, heroiini üledoos)
*[[2. juuli]] – [[Hy Zaret]], juudi päritolu USA helilooja ja laulusõnade autor (99)
*2. juuli – [[Beverly Sills]], juudi päritolu USA ooperilaulja (78, kopsuvähk)
*2. juuli – [[Igor Zusman]], Vene treener (71) 
*2. juuli – [[Vladimir Noskov]], vene teatritegelane (65)
*2. juuli – [[Pavel Vassiljev]], vene ihukaitsja (44)
*2. juuli – [[Brahim Déby]], Tšaadi presidendi [[Idriss Déby]] poeg ja endine nõunik (27, mõrvati)
*[[3. juuli]] – [[Claude Pompidou]], Prantsusmaa presidendi [[Georges Pompidou]] lesk (94)
*3. juuli – [[Boots Randolph]], USA saksofonimängija (80, ajuverejooks)
*3. juuli – [[Henrique Viana]], portugali näitleja (71, vähk)
*3. juuli – [[Havaž Daurbekov]], Inguššia omavalitsustegelane (57, mõrvati)
*3. juuli – [[Hannes Voolma]], eesti kasvatusteadlane (46)
*3. juuli – [[Sergei Zolotuhhin]], vene rokktrummar, näitleja [[Valeri Zolotuhhin]]i kasupoeg (27, poos end üles)
*[[4. juuli]] – [[Johnny Frigo]], USA džässviiuldaja ja -basskitarrist (90, infarkt)
*4. juuli – [[Bill Pinkney]], USA laulja ja muusik (81, südamerabandus)
*4. juuli – [[Bars Akarsu]], türgi rokklaulja (28, autoõnnetus)
*4. juuli – [[Liane Bahler]], saksa jalgrattur (25, autoõnnetus)
*[[5. juuli]] – [[Régine Crespin]], prantsuse sopran (80, maksavähk)
*5. juuli – [[George Melly]], inglise džässi- ja bluusilaulja, filmikriitik (80)
*[[6. juuli]] – [[Kaarel Kotsar]], eesti õpetaja, koolijuht ja ajaloolane (85)
*[[7. juuli]] – [[Donald Michie]], Briti geneetik ja tehisintelligentsi uurija (83, autoõnnetus)
*7. juuli – [[Anne McLaren]], Briti geneetik ja arengubioloog, eelmise abikaasa (80, autoõnnetus)
*7. juuli – [[Dmitri Lvov]], vene majandusteadlane ja akadeemik (77)
*7. juuli – [[Sergei Kondakov]], vene rock-muusik (50, infarkt)
*[[8. juuli]] – [[Sigrid Uiga]], eesti maalikunstnik (84)
*8. juuli – [[Chandra Shekhar]], India poliitik, peaminister 1990–1991 (80)
*[[9. juuli]] – [[Charles Lane]], USA näitleja (102)
*9. juuli – [[John Baker]], Austraalia sõjaväelane, kaitseväe juhataja 1995–1998 (71)
*[[10. juuli]] – [[Zheng Xiaoyu]], Hiina riigiametnik (62, hukati)
*10. juuli – [[Doug Marlette]], USA karikaturist, [[Pulitzeri preemia]] laureaat 1988 (57, autoõnnetus)
*[[11. juuli]] – [[Lady Bird Johnson]], USA endise presidendi [[Lyndon Johnson]]i lesk (94)
*11. juuli – [[Alfonso López Michelsen]], Colombia poliitik, president 1974–1978 (94, südamerabandus)
*11. juuli – [[Rod Lauren]], USA näitleja ja laulja (68, enesetapp)
*11. juuli – [[Richard Franklin]], Austraalia päritolu USA filmilavastaja (58, eesnäärmevähk)
*[[12. juuli]] – [[Nigel Dempster]], Briti ajakirjanik ja kirjanik (65)
*[[13. juuli]] – [[Otto von der Gablentz]], Saksa diplomaat ja teadlane (76)
*[[14. juuli]] – [[William LeMessurier]], USA arhitekt (81, kukkumisel saadud vigastused)
*14. juuli – [[Terje Matsik]], eesti vasaraheitja (30)
*[[15. juuli]] – [[Kieron Moore]], iiri näitleja (82)
*15. juuli – [[Schelto Patijn]], Hollandi poliitik, Amsterdami linnapea 1994–2001 (70)
*[[16. juuli]] – [[Rita Tasa]], eesti tõlkija (76)
*16. juuli – [[Mihhail Kononov]], vene näitleja (67)
*16. juuli – [[Dmitri Prigov]], vene luuletaja ja kunstnik (66, südamerabandus)
*[[17. juuli]] – [[Júlio Redecker]], Brasiilia poliitik, üks Sotsiaaldemokraatliku Partei juhte (51, lennuõnnetus)
*[[18. juuli]] – [[Kenji Miyamoto]], Jaapani poliitik, Kommunistliku Partei endine esimees (98)
*18. juuli – [[Jerry Hadley]], USA ooperilaulja (55, enesetapp)
*[[19. juuli]] – [[Roberto Fontanarrosa]], Argentina koomiksikunstnik ja kirjanik (62)
*19. juuli – [[Endel Isop]], eesti spordipedagoog ja -teadlane (85)
*[[20. juuli]] – [[Kai Manne Börje Siegbahn]], rootsi füüsik, [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] laureaat 1981 (89)
*20. juuli – [[Ivor Emmanuel]], kõmri päritolu Briti näitleja ja laulja (80)
*20. juuli – [[Tammy Faye Messner]], USA teleevangelist (65, jämesoolevähi metastaasid)
*[[21. juuli]] – [[Jesús de Polanco]], hispaania meediaettevõtja ja kirjastaja (77)
*21. juuli – [[Jelena Nagovitsina]], vene alpinist (45, hukkus mägedes)
*[[22. juuli]] – [[Ivan Pavlovski (poliitik)|Ivan Pavlovski]], NSV Liidu poliitik, teedeminister 1977–1982 (85)
*22. juuli – [[László Kovács (operaator)|László Kovács]], ungari päritolu USA filmioperaator (74)
*22. juuli – [[André Milongo]], Kongo Vabariigi jurist ja poliitik, peaminister 1991–1992 (71)
*22. juuli – [[Aleksandr Tatarski]], vene animaator (56)
*[[23. juuli]] – [[George Tabori]], ungari-juudi päritolu kirjanik ja teatrilavastaja (93)
*23. juuli – [[Moḩammad Zāher Shāh]], Afganistani viimane kuningas 1933–1973 (92)
*23. juuli – [[Thomas Davis]], Cooki saarte arst ja poliitik, peaminister 1978–1987 (90)
*23. juuli – [[Ernst Otto Fischer]], saksa keemik, Nobeli keemiaauhinna laureaat aastal 1973 (88)
*[[24. juuli]] – [[Charles Whiting]], Briti sõjaajaloolane (80)
* 24. juuli – [[Albert Ellis]], USA psühholoog ja psühhoterapeut (93)
*[[25. juuli]] – [[Lidija Smirnova]], vene näitleja (92)
*25. juuli – [[Väino Leok]], eesti motosportlane (68, uppus)
*[[26. juuli]] – [[Lawton Williams]], USA laulja ja helilooja (85)
*26. juuli – [[Lars Forssell]], rootsi kirjanik ja akadeemik (79)
*[[27. juuli]] – [[Peeter Luiga]], eesti keemik (83)
*27. juuli – [[Eldor Renter]], eesti teatrikunstnik (82)
*27. juuli – [[Lucky Grills]], Austraalia näitleja ja koomik (79)
*27. juuli – [[Dušan Prelević]], serbia laulja, näitleja ja näitekirjanik (59)
*[[28. juuli]] – [[Mihály Gergely]], ungari kirjanik (85)
*28. juuli – [[Karl Istaz]], saksa-ungari päritolu maadleja (82)
*[[29. juuli]] – [[Michel Serrault]], prantsuse näitleja (79)
*29. juuli – [[Mike Reid]], Briti näitleja ja koomik (67, südamerabandus)
*[[30. juuli]] – [[Michelangelo Antonioni]], itaalia filmirežissöör (94)
*30. juuli – [[Teoctist I]] (Toader Arăpaşu), Rumeenia õigeusu kiriku patriarh 1986–2007 (92, infarkt)
*30. juuli – [[Ingmar Bergman]], rootsi filmirežissöör, teatrilavastaja ja stsenarist (89)
*30. juuli – [[Makoto Oda]], jaapani kirjanik (75, vähk)
*30. juuli – [[Mati-Ants Biene]], eesti aerutaja, suusataja ja laskesuusataja (65)
*[[31. juuli]] – [[Giuseppe Baldo]], itaalia jalgpallur, 1936. aasta olümpiavõitja (93)
*[[Heljo Lepp-Roomere]], eesti laulja

==[[August]]==

*[[1. august]] – [[Veikko Karvonen]], soome maratonijooksja (81)
*1. august – [[Ryan Cox]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgrattur (28, veresoonelõikuse tüsistused)
*[[2. august]] – [[Holden Roberto]], Angola poliitik ja vabadusvõitleja (84)
*2. august – [[Igor Plehhanov]], vene motosportlane, kolmekordne NSV Liidu meister (74)
*2. august – [[Evan Enwerem]], Nigeeria poliitik, Senati president aastal 1999 (71)
*[[4. august]] – [[Frank Mancuso]], USA pesapallur (89)
*4. august – [[Lee Hazlewood]], USA kantrimuusik (78, neeruvähk)
*[[5. august]] – [[Amos Manor]], Iisraeli julgeolekuteenistuse ülem 1953–1963 (89)
*5. august – [[Henri Amouroux]], prantsuse ajakirjanik ja ajaloolane (87)
*5. august – [[Jean-Marie Lustiger]], juudi päritolu roomakatoliku vaimulik, Pariisi peapiiskop 1981–2005 (80, vähk)
*5. august – [[Villem Loigom (teadlane)|Villem Loigom]], eesti tehnikateadlane (70)
*[[6. august]] – parun [[Élie de Rothschild]], juudi päritolu Prantsuse pankur (90)
*[[7. august]] – [[Ernesto Alonso]], mehhiko näitleja ja teleprodutsent (90, kopsupõletik)
*7. august – [[Rudolf Pundi]], eesti võrkpallitreener (83)
*[[8. august]] – [[Melville Shavelson]], juudi päritolu USA filmilavastaja ja stsenarist (90)
*8. august – [[Julius Wess]], austria päritolu Saksamaa füüsik (72)
*[[9. august]] – [[Ivar-Heldur Petersen]], eesti matemaatik (78)
*9. august – [[Ulrich Plenzdorf]], saksa kirjanik (72)
*[[10. august]] – [[Jean Rédelé]], prantsuse autovõidusõitja ja automargi [[Alpine]] looja (85)
*10. august – [[Mart Kull (1914)|Mart Kull]], eesti arst ja arstiteadlane (93)
*[[11. august]] – [[Franz Antel]], Austria filmilavastaja (94)
*[[12. august]] – [[Mihhail Potapov]], vene kunstnik ja ikoonimaalija (103)
*12. august – [[Ralph Asher Alpher]], juudi päritolu USA astrofüüsik (86, kopsupuudulikkus)
*12. august – [[Ronald N. Bracewell]], Austraalia füüsik (86, südamepuudulikkus)
*12. august – [[Merv Griffin]], USA telesaatejuht ja kinnisvaraärimees (82, eesnäärmevähk)
*[[13. august]] – [[Yone Minagawa]], jaapani pikaealine, keda tunnustati maailma vanima elanikuna (114)
*[[14. august]] – [[Tihhon Hrennikov]], vene helilooja (94)
*14. august – [[Endel Simmermann]], eesti näitleja (82)
*[[15. august]] – [[Max Roach]], USA džässmuusik (83)
*15. august – [[John Wallowitch]], USA helilooja ja kabareeartist (81, luuvähk)
*15. august – [[Richard Bradshaw]], inglise päritolu Kanada dirigent (63, südamerabandus)
*[[16. august]] – [[Roland Mathias]], kõmri luuletaja (91)
*16. august – [[Vito Pallavicini]], itaalia luuletaja (82)
*16. august – [[Jeroen Boere]], hollandi jalgpallur (39, õnnetusjuhtum)
*[[17. august]] – [[Anne-Marie Hagelin]], rootsi kirjanik, [[August Strindberg]]i tütar (105)
*17. august – [[Jos Brink]], hollandi telesaatejuht, näitleja, kirjanik ja vaimulik (65, pärasoolevähk)
*[[18. august]] – [[Elli Varts]], eesti näitleja (92)
*18. august – [[Viktor Prokopenko]], ukraina jalgpallur ja jalgpallitreener (62)
*[[19. august]] – [[Shitsu Nakano]], jaapani pikaealine (113)
*[[20. august]] – [[Eduard Isabekjan]], armeenia maalikunstnik ja kunstiteadlane (92)
*20. august – [[Ants Tohver]], eesti bioloog (70)
*[[21. august]] – [[Howe Yoon Chong]], Singapuri poliitik (84)
*21. august – [[Qurratulain Hyder]], urdu keeles kirjutanud India kirjanik (81)
*21. august – [[Čabulītis]], Euroopa vanim vangistuses elanud [[ameerika alligaator]] (72)
*21. august – [[Juri Potehhov]], NSV Liidu hokimängija (68)
*[[22. august]] – [[Grace Paley]], juudi päritolu USA kirjanik ja ühiskonnategelane (84, rinnavähk)
*22. august – [[Heino Luik]], eesti looduskaitsja (75)
*[[23. august]] – [[Aimé Avignon]], pikaealine, Prantsusmaa vanim mees (110)
*23. august – [[Martti Pokela]], soome rahvamuusik (83)
*23. august – [[Robert Symonds]], USA näitleja (80, eesnäärmevähk)
*23. august – [[Jacek Chmielnik]], poola näitleja ja lavastaja (54, elektrilöök)
*[[24. august]] – [[Abd ar-Raḥman Ārif]], Iraagi sõjaväelane ja poliitik, president 1966–1968 (91)
*24. august – [[Hansjörg Felmy]], saksa näitleja (76)
*24. august – [[Margus Heek]], eesti jurist (45, diabeet)
*[[25. august]] – [[Édouard Gagnon]], Kanada päritolu roomakatoliku vaimulik, kardinal aastast 1985 (89)
*25. august – [[Raymond Barre]], Prantsusmaa poliitik ja majandusteadlane, peaminister 1976–1981 (83)
*25. august – [[Alberto de Lacerda]], portugali luuletaja (80)
*25. august – [[Ray Jones]], Inglismaa jalgpallur (18)
*[[26. august]] – [[Gaston Thorn]], Luksemburgi poliitik ja diplomaat, Euroopa Komisjoni president 1981–1985 (78)
*[[27. august]] – [[Valter Zapašnõi]], Venemaa tsirkuseartist ja dresseerija (79)
*27. august – [[Emma Penella]], hispaania näitleja (77)
*27. august – [[Francisco Umbral]], hispaania kirjanik (72)
*27. august – [[Driss Basri]], Maroko poliitik, siseminister 1979–1999 (69)
*27. august – [[Galina Džugašvili]], [[Jossif Stalin]]i pojatütar (69, vähk)
*[[28. august]] – [[Anacleto Angelini]], itaalia päritolu Tšiili ärimees, Lõuna-Ameerika rikkaim inimene (93, kopsuemfüseem)
*28. august – [[Juhan Saar]], eesti kirjanik (87)
*28. august – [[Antonio Puerta]], hispaania jalgpallur (22)
*[[29. august]] – [[Pierre Messmer]], Prantsusmaa vabadusvõitleja ja poliitik, peaminister 1972–1974 (91)
*29. august – [[Alfred Peet]], hollandi päritolu USA ettevõtja, firma Peet's Coffee &amp; Tea asutaja (87)
*29. august – [[Šarip Omarov]], Kasahstani poliitik ja diplomaat (58, insult)
*[[30. august]] – [[Charles Vanik]], USA poliitik, Kongressi Esindajatekoja liige 1955–1981 (94)
*30. august – markii [[José Luis de Villalonga]], hispaania kirjanik ja näitleja (87)
*30. august – [[Vello Lattik]], eesti kirjanik (71)
*30. august – [[Michael Jackson (õlleekspert)|Michael Jackson]], inglise õlle- ja viskiekspert (65, Parkinsoni tõbi)
*[[31. august]] – [[Sulev Vahtre]], eesti ajaloolane (81)

==September==

*[[1. september]] – [[Viktor Jegunov]], vene näitleja (78)
*1. september – [[Tomás Medina Caracas]], Colombia mässulise relvarühmituse FARC üks juhte (42, hukkus tulevahetuses)
*[[2. september]] – [[Max McNab]], Kanada endine hokimängija ja -treener (83)
*[[3. september]] – [[Rolf Kullberg]], Soome rahandustegelane, Soome Panga president 1983–1992 (76)
*3. september – [[Janis Martin]], USA laulja (67, vähk)
*3. september – [[Aleksander Vassenin]], Eesti sotsiaaltöötaja ja ajaloolane (54)
*[[4. september]] – [[Ryūzō Sejima]], Jaapani sõjaväelane ja ettevõtja (95)
*4. september – [[Gigi Sabani]], itaalia telesaatejuht (54, infarkt)
*[[5. september]] – [[Edward Gramlich]], USA majandusteadlane (68, leukeemia)
*5. september – [[Níkos Nikolaḯdis]], kreeka filmilavastaja ja kirjanik (68, kopsuturse)
*5. september – [[Aleksei Kazantsev]], vene teatrilavastaja (61)
*[[6. september]] – [[Heino Kersna]], eesti graafik (84)
*6. september – [[Luciano Pavarotti]], itaalia ooperilaulja (71, kõhunäärmevähk)
*[[7. september]] – [[John Compton]], Saint Lucia poliitik, kauaaegne peaminister (86, insult)
*7. september – [[Joseph Rudolph Grimes]], Libeeria poliitik, välisminister 1960–1972 (84)
*7. september – [[Gabriel Baccus Matthews]], Libeeria poliitik, välisminister 1980–1981 ja 1990–1993 (59)
*7. september – [[Mark Vail]], juudi-vene päritolu Usbekistani teatrilavastaja (55, mõrvati)
*[[8. september]] – [[Nicholas Bethell]], Briti ajaloolane (69, Parkinsoni tõbi)
*8. september – [[Kaja Irjas]], eesti muusikaajakirjanik ja -teadlane, Eesti Muusika Infokeskuse direktor 2003–2007 (49)
*8. september – [[Franz (jääkaru)|Franz]], Tallinna Loomaaia jääkaru
*[[9. september]] – [[Helmut Senekowitsch]], austria endine jalgpallur ja jalgpallimänedžer (73)
*[[10. september]] – [[Jane Wyman]], USA näitleja, [[Ronald Reagan]]i esimene abikaasa (90)
*10. september – Dame [[Anita Roddick]], Briti ettevõtja, kaupluseketi The Body Shop asutaja (64, ajuverejooks)
*[[11. september]] – [[Joe Zawinul]], Austria džässmuusik (75, jämesoolevähk)
*11. september – [[Willie Tee]], USA laulja ja muusikaprodutsent (63)
*[[12. september]] – [[Bobby Byrd]], USA soulmuusik, [[James Brown]]i kauaaegne kaasartist (73, vähk)
*12. september – [[Konrad Oberhuber]], Austria kunstiajaloolane, Albertina muuseumi direktor (72)
*12. september – [[Loreida Põder]], eesti zooloog (84)
*[[13. september]] – [[Gaetano Arfé]], Itaalia ajakirjanik ja sotsialistlik poliitik (81)
*[[15. september]] – [[Aldemaro Romero]], Venezuela helilooja, pianist ja dirigent (79)
*15. september – [[Colin McRae]], šoti rallisõitja (39, helikopteriõnnetus)
*[[16. september]] – [[Robert Jordan]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (58)
*[[17. september]] – [[Arvo Alas]], eesti tõlkija ja diplomaat (64)
*17. september – [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]], USA korvpallur (52)
*17. september– [[Toivo Kaunismäe]], eesti poksija (61)
*[[18. september]] – [[Boriss Grušin]], vene sotsioloog ja filosoof (78)
*18. september – [[Stella Pahapill]], eesti ja Kanada muusik (86)
*[[19. september]] – [[Elmar Anniko]], eesti kaugsõidukapten ja loots (101)
*19. september – [[Vlatko Pavletić]], Horvaatia akadeemik ja poliitik, parlamendi esimees 1995–1999 (76)
*19. september – [[Mike Osborne]], Briti džässmuusik (66)
*[[20. september]] – [[Myra Nicholson]], pikaealine, Austraalia vanim inimene (112, bronhiit)
*20. september – [[Kaljo Kiisk]], eesti näitleja ja filmilavastaja (81)
*20. september – [[Viktor Šeršunov]], Venemaa poliitik, [[Kostroma oblast]]i kuberner (56, autoõnnetus)
*[[21. september]] – [[Petar Stambolić]], Serbia poliitik, Serbia peaminister 1978–1982, Jugoslaavia president 1982–1983 (95)
*21. september – [[Hallgeir Brenden]], norra suusataja, 1952. ja 1956. aasta olümpiavõitja (78)
*[[22. september]] – [['Alí-Muhammad Varqá]], Iraani päritolu teadlane, üks [[Baha'i usk|Baha'i usu]] juhtidest (95)
*22. september – [[Jefim Levitan]], juudi päritolu NSV Liidu arhitekt (91)
*22. september – [[Richard Hornsby]], Suurbritannia poliitik ja ettevõtja (85)
*22. september – [[Marcel Marceau]], prantsuse miim (84)
*22. september – [[Karl Hardman]], USA õudusfilmide produtsent ja näitleja (80)
*[[23. september]] – [[Väinö Kirstinä]], soome kirjanik (71)
*23. september – [[Ken Danby]], Kanada maalikunstnik (67)
*[[24. september]] – [[André Gorz]], austria-juudi päritolu Prantsusmaa filosoof (84, enesetapp)
*24. september – [[Natalja Pivovarova]], vene laulja, ansambli Kolibri endine solist (44, autoõnnetus)
*[[25. september]] – [[Jana Krishnamurti]], India poliitik (79)
*[[26. september]] – [[Erik Hazelhoff Roelfzema]], Hollandi luureagent ja kirjanik (90)
*26. september – [[Angela Lambert]], Briti ajakirjanik, kirjanik ja ajaloolane (67)
*26. september – [[Zef Pllumi]], albaania vaimulik ja kirjanik
*[[27. september]] – [[Aleksandr Lemanski]], vene raketikonstruktor (72)
*27. september – [[Marjatta Raita]], soome näitleja (63, vähk)
*27. september – [[Nenad Bogdanović]], Serbia poliitik, Belgradi linnapea 2004–2007 (53, lümfoom)
*[[28. september]] – [[Ain Teppo]], eesti rallisõitja (48)
*28. september – [[Adam Kozłowiecki]], poola päritolu roomakatoliku peapiiskop, kardinal aastast 1998 (96)
*[[29. september]] – [[Lois Maxwell]], Kanada näitleja (80)
*29. september – [[Gyula Zsivótzky]], ungari vasaraheitja, 1968. aasta olümpiavõitja (70)
*[[30. september]] – [[Andres Lutsar]], eesti judoõpetaja (70)

== Oktoober ==

*[[1. oktoober]] – [[Raimond Veenpere]], eesti apteeker ja zooloog (81)
*1. oktoober – [[Ronnie Hazlehurst]], Briti helilooja ja džässmuusik (79, insult)
*1. oktoober – [[Alfred Oerter]], USA kettaheitja (71)
*[[2. oktoober]] – [[Dan Keating]], Iiri iseseisvussõja viimane elusolev veteran (105)
*2. oktoober – [[Elfi von Dassanowsky]], austria ooperilaulja ja näitleja (83)
*2. oktoober – [[Šime Đodan]], Horvaatia poliitik, kaitseminister 1991. aastal (79)
*2. oktoober – [[George Grizzard]], USA näitleja (79, kopsuvähk)
*[[3. oktoober]] – [[Pablo Palazuelo]], hispaania maalikunstnik ja skulptor (90)
*3. oktoober – [[Tony Ryan]], iiri ettevõtja, lennufirma [[Ryanair]] kaasasutaja (71)
*[[4. oktoober]] – [[Leili Andre]], eesti luuletaja ja lastekirjanik (85)
*4. oktoober – [[Antonie Iorgovan]], Rumeenia poliitik, 2003. aasta põhiseaduse üks peamisi koostajaid (59, südamerabandus)
*[[5. oktoober]] – [[Walter Kempowski]], saksa kirjanik ja arhivaar (78)
*5. oktoober – [[Vladimir Kuzin]], NSV Liidu suusataja, 1956. aasta olümpiavõitja (77)
*5. oktoober – [[Heljo Tassa]], eesti tarbekunstnik (69)
*[[6. oktoober]] – [[Terence Wilmot Hutchison]], Briti majandusteadlane (95)
*6. oktoober – [[Rodney Diak]], Briti näitleja (83, vähk)
*6. oktoober – [[Robert W. Bussard]], USA tuumafüüsik (79, vähk)
*6. oktoober – [[Tom Murphy]], iiri näitleja (39, lümfivähk)
*[[7. oktoober]] – [[Stéphane Maurice Bongho-Nouarra]], Kongo Vabariigi poliitik, peaminister 1992. aastal (70)
*[[8. oktoober]] – [[Konstantínos Andréou]], kreeka maalikunstnik ja skulptor (90)
*8. oktoober – [[Fjodor Panko]], ukraina maalikunstnik (83)
*8. oktoober – [[Milan Đukić]], serbia päritolu Horvaatia poliitik, Serblaste Rahvapartei esimees (61)
*[[9. oktoober]] – [[Kurt Schwaen]], saksa helilooja (98)
*9. oktoober – [[Carol Bruce]], USA laulja ja näitleja (87)
*[[10. oktoober]] – [[Ambrose De Paoli]], USA päritolu roomakatoliku piiskop ja nuntsius (73, leukeemia)
*10. oktoober – [[Mehmed Uzun]], kurdi kirjanik (54)
*[[11. oktoober]] – [[Rauni Mollberg]], soome filmirežissöör (78, leukeemia)
*11. oktoober – [[Sri Chinmoy]], India päritolu USA filosoof ja guru (76)
*[[12. oktoober]] – [[Paulo Autran]], brasiilia teatri- ja filmilavastaja (85)
*12. oktoober – [[Kisho Kurokawa]], jaapani arhitekt (73, südamepuudulikkus)
*12. oktoober – [[Soe Win]], Birma sõjaväelane ja poliitik, peaminister 2004–2007 (59, leukeemia)
*[[13. oktoober]] – [[Bob Denard]], prantsuse päritolu palgasõdur (78)
*13. oktoober – [[Juri Sivkov]], Venemaa Föderatsiooninõukogu liige (53, uppus)
*[[14. oktoober]] – [[Frances Rich]], USA näitleja ja skulptor (97)
*14. oktoober – [[Raymond Pellegrin]], prantsuse näitleja (82)
*[[15. oktoober]] – [[Gennadi Pauškin]], vene-tatari luuletaja (86)
*15. oktoober – [[Nicky James]], Briti poplaulja (64, ajukasvaja)
*[[16. oktoober]] – [[Deborah Kerr]], šoti päritolu näitleja (86, Parkinsoni tõbi)
*16. oktoober – [[Rosalio Castillo Lara]], Venezuela kardinal (85)
*16. oktoober – [[Argo Kõvamees]], eesti päritolu Rootsi arstiteadlane (81)
*16. oktoober – [[Jerzy Markuszewski]], poola teatrilavastaja ja dissident (76)
*16. oktoober – [[Toše Proeski]], Makedoonia laulja (26, autoõnnetus)
*16. oktoober – [[Rego Varsamaa]], eesti poksija (66)
*[[17. oktoober]] – [[Joey Bishop]], USA meelelahutaja (89)
*17. oktoober – [[Rüdiger von Wechmar]], Saksamaa diplomaat ja poliitik (83)
*17. oktoober – [[Taivo Arak]], eesti matemaatik (60)
*[[18. oktoober]] – [[William J. Crowe]], USA mereväelane ja diplomaat (82, südame seiskumine)
*[[19. oktoober]] – [[Vello Vare]], eesti päritolu NSV Liidu sõjaväelane (84)
*19. oktoober – [[Jan Wolkers]], hollandi kirjanik, luuletaja ja skulptor (81)
*[[20. oktoober]] – [[Helend Peep]], eesti näitleja (97)
*[[21. oktoober]] – [[Ernst Ehrlich]], juudi päritolu Šveitsi filosoof (86)
*21. oktoober – [[Peter Moffatt]], Briti režissöör (84)
*21. oktoober – [[Heino Teder]], eesti metsandustegelane, Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister 1966–1988 (81)
*21. oktoober – [[Atko Viru]], eesti sporditeadlane (75)
*[[22. oktoober]] – [[Ève Curie]], prantsuse kirjanik, [[Pierre Curie]] ja [[Marie Curie]] tütar (102)
*[[23. oktoober]] – [[Ursula Vaughan Williams]], Briti proosakirjanik ja luuletaja, [[Ralph Vaughan Williams]]i abikaasa (96)
*23. oktoober – [[Lim Goh Tong]], hiina päritolu Malaisia ettevõtja ja miljardär (90)
*23. oktoober – [[David Kendall]], Briti matemaatik (89)
*[[24. oktoober]] – [[Petr Eben]], tšehhi helilooja (78)
*24. oktoober – [[Katja Ogonjok]], vene laulja (30)
*24. oktoober – [[Ališer Saipov]], usbeki päritolu Kõrgõzstani ajakirjanik (26, mõrvati)
*[[25. oktoober]] – [[Meta Selg]], eesti võrkpallur, ratsutaja ja võrkpallitreener (83)
*25. oktoober – [[Puntsagiin Džasrai]], Mongoolia poliitik, peaminister aastatel 1992–1996 (73)
*[[26. oktoober]] – [[Aleksandr Feklissov]], NSV Liidu luuraja (93)
*26. oktoober – [[Arthur Kornberg]], USA biokeemik, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat 1969. aastal (89)
*26. oktoober – [[Khun Sa]], Birma mässuline väepealik ja narkoärimees (73)
*[[27. oktoober]] – [[Henk Vredeling]], Hollandi poliitik, Euroopa Komisjoni volinik 1977–1981 (82)
*27. oktoober – [[Satyen Kappu]], India näitleja (76, südame seiskumine)
*27. oktoober – [[Sven Kuntu]], eesti muusik ja näitleja (39)
*[[28. oktoober]] – [[Porter Wagoner]], USA kantrimuusik (80, kopsuvähk)
*28. oktoober – [[Guido Nicheli]], itaalia näitleja (73, insult)
*[[29. oktoober]] – [[Christian d'Oriola]], prantsuse vehkleja (79)
*29. oktoober – [[Thomas Joseph Meskill]], USA poliitik, Connecticuti kuberner 1971–1975 (79)
*29. oktoober – [[Oskar Kruus]], eesti kirjandusteadlane (78)
*29. oktoober – [[Evelyn Hamann]], saksa näitleja (65)
*[[30. oktoober]] – [[John Woodruff]], USA jooksja, 1936. aasta olümpiavõitja (92, neerupuudulikkus)
*30. oktoober – [[Robert Goulet]], USA laulja ja näitleja (73, kopsufibroos)
*[[31. oktoober]] – [[Erdal İnönü]], Türgi füüsik ja poliitik, välisminister 1995. aastal (81, leukeemia)

==November==

*[[1. november]] – [[Paul Tibbets]], USA õhuväelane, kes heitis 1945. aastal tuumapommi [[Hiroshima]]le (92, südamepuudulikkus)
*1. november – [[Gunnar Vaidla]], eesti spordifotograaf (88)
*[[2. november]] – [[Igor Moissejev]], NSV Liidu ja Venemaa koreograaf (101, südamepuudulikkus)
*2. november – [[Heiki Meeri]], eesti teleajakirjanik (55)
*2. november – [[Mirosław Breguła]], poola laulja (43, enesetapp)
*2. november – [[S. P. Thamilselvan]], Sri Lanka poliitik, Tamili Tiigrite poliitilise tiiva juht (40, hukkus õhurünnakus)
*[[3. november]] – [[Rafael Kazarjan]], armeenia teadlane ja poliitik (83)
*3. november – [[Toomas Randvere]], eesti neurokirurg (74)
*3. november – [[Aleksandr Dedjuško]], vene näitleja (45, autoõnnetus)
*3. november – [[Ryan Shay]], USA pikamaajooksja (28, südamerabandus)
*[[4. november]] – [[Hideo Hagiwara]], jaapani maalikunstnik (94)
*4. november – [[Peter Viertel]], saksa päritolu USA kirjanik ja stsenarist (86)
*4. november – [[Karl Rebane]], eesti füüsik (81)
*4. november – [[Albert Javurjan]], armeenia filmioperaator (71)
*4. november – [[Siim Kärner]], eesti kirjanik ja kunstnik (62)
*[[5. november]] – [[Niels Liedholm]], endine rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*[[6. november]] – [[Juhan Peegel]], eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane (88)
*6. november – [[Hank Thompson]], USA kantrilaulja (82, kopsuvähk)
*6. november – [[Hilda Braid]], Briti näitleja (78)
*6. november – [[Sayed Mustafa Kazemi]], Afganistani poliitik (45, pommiplahvatuses saadud vigastused)
*[[7. november]] – [[Arthur Hezlet]], Briti mereväelane ja mereajaloolane (93)
*7. november – [[Lidija Ivanova]], vene teleajakirjanik (71, diabeet)
*7. november – [[Pekka-Eric Auvinen]], soome massimõrvar (18, enesetapp)
*[[8. november]] – [[Stephen Fumio Hamao]], jaapani päritolu roomakatoliku kardinal (77, kopsuvähk)
*8. november – [[Juri Streltsov]], NSV Liidu sõjaväelane (77)
*8. november – [[John Arpin]], Kanada helilooja ja pianist (70)
*[[9. november]] – [[Luis Herrera Campins]], Venezuela poliitik, president aastatel 1979–1984 (82)
*[[10. november]] – [[Laraine Day]], USA näitleja (87)
*10. november – [[Norman Mailer]], ameerika kirjanik (84)
*10. november – [[John Wilfred Stanier]], Briti sõjaväelane (feldmarssal), kindralstaabi ülem aastatel 1982–1985 (82)
*[[11. november]] – [[Yukio Hayashida]], Jaapani poliitik, justiitsminister aastatel 1987–1988 (91, südamepuudulikkus)
*11. november – [[Delbert Mann]], USA filmilavastaja (87, kopsupõletik)
*[[12. november]] – [[Harald Rajamets]], eesti tõlkija (83)
*12. november – [[Ira Levin]], juudi päritolu USA kirjanik ja dramaturg (78, südamerabandus)
*12. november – [[Žanlavõn Narantsatsaralt]], Mongoolia poliitik, peaminister aastatel 1998–1999 (50, autoõnnetus)
*[[13. november]] – [[Robert Taylor]], USA teatejooksja, 1972. aasta olümpiavõitja (59)
*13. november – [[Erik Kurmangalijev]], kasahhi päritolu Venemaa ooperilaulja (47)
*[[14. november]] – [[Bertha Fry]], USA pikaealine, vanuselt kolmas inimene maailmas (113)
*14. november – [[Lasse Pihlajamaa]], soome helilooja, muusik ja muusikapedagoog (91)
*14. november – [[Ronnie Burns]], USA näitleja (72, vähk)
*14. november – [[Jan Kaczmarek]], poola laulja ja koomik (62, Parkinsoni tõbi)
*[[15. november]] – [[Domokos Kosáry]], ungari ajaloolane, Ungari Teaduste Akadeemia president aastatel 1990–1996 (94)
*15. november – [[Sergio del Valle Jiménez]], Kuuba sõjaväelane ja poliitik (80)
*15. november – [[Nikolai Solovjov]], NSV Liidu maadleja (76)
*15. november – [[Anki Linqvist]], soome muusik (62)
*[[16. november]] – [[Pierre Granier-Deferre]], prantsuse filmilavastaja (80)
*16. november – [[Grethe Kausland]], norra näitleja ja laulja (60, kopsuvähk)
*16. november – [[Juri Borissov]], vene filmilavastaja (50, infarkt)
*[[17. november]] – [[Vernon Scannell]], Briti luuletaja (85)
*17. november – [[Robert Evander McNair]], USA poliitik, Lõuna-Carolina osariigi kuberner 1965–1971 (83, ajuvähk)
*17. november – [[Ambroise Noumazalaye]], Kongo Vabariigi poliitik, peaminister aastatel 1966–1968 (73)
*17. november – [[Aarne Hermlin]], eesti maletaja (67)
*17. november – [[Valeri Ugarov]], vene animaator (66)
*[[18. november]] – [[Ellen Preis]], austria vehkleja, 1932. aasta olümpiavõitja (95, neerupuudulikkus)
*[[19. november]] – [[Magda Szabó]], ungari kirjanik (90)
*19. november – [[André Bettencourt]], Prantsusmaa poliitik (88)
*19. november – [[Nyimpine Chissano]], Mosambiigi ettevõtja, president [[Joaquim Chissano]] poeg (37, südamerabandus)
*19. november – [[Jazep Sažyč]], Valgevene poliitik
*[[20. november]] – [[Ian Smith]], Rodeesia (Zimbabwe) poliitik, peaminister aastatel 1964–1979 (88)
*20. november – [[Vello Rand]], eesti raadioajakirjanik (52)
*[[21. november]] – [[Fernando Fernán Gómez]], hispaania näitleja (86)
*21. november – [[Agassi Aivazjan]], armeenia kirjanik (82)
*21. november – [[Tom Johnson]], Kanada jäähokimängija
*21. november – [[Dmitri Monakov]], Ukraina jahilaskur
*[[22. november]] – [[Maurice Béjart]], prantsuse koreograaf (80)
*22. november – [[Verity Lambert]], Briti teleprodutsent, BBC esimene naisprodutsent (71)
*[[23. november]] – [[Vladimir Krjutškov]], Nõukogude Liidu poliitik (83)
*23. november – [[Francesc Candel Tortajada]], katalaani kirjanik (82)
*[[24. november]] – [[William O'Neill]], USA poliitik, Connecticuti kuberner aastatel 1980–1991 (77, emfüseemi tüsistused)
*24. november – [[Farid Babajev]], Venemaa (Dagestani) poliitik (34, mõrvati)
*[[25. november]] – [[Peter Lipton]], USA filosoof (53, südamerabandus)
*[[26. november]] – [[Herb McKenley]], Jamaica tõkkejooksja, 1952. aasta olümpiavõitja (85)
*26. november – [[Takafumi Isomura]], Jaapani poliitik, Osaka linnapea aastatel 1995–2003 (76, hepatoom)
*[[27. november]] – [[Robert Cade]], USA arst, spordijoogi Gatorade looja (80, neerupuudulikkus)
*27. november – [[Natalja Durova]], vene dresseerija ja kirjanik (73)
*[[28. november]] – [[Elly Beinhorn]], saksa naislendur (100)
*28. november – [[Jeanne Bates]], USA näitleja (89, rinnavähk)
*28. november – [[Tony Holland]], Briti telesaadete stsenarist (67)
*28. november – [[Gudrun Wagner]], saksa muusika- ja seltskonnategelane, [[Wolfgang Wagner]]i abikaasa (63)
*28. november – [[Paul Saar (kunstnik)|Paul Saar]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (61)
*28. november – [[Frédéric Chichin]], prantsuse muusik ja helilooja (53, vähk)
*[[29. november]] – [[Maimu Krinal]], eesti näitleja ja ooperilaulja (80)
*29. november – [[Jim Nesbitt]], USA kantrilaulja (76)
*[[30. november]] – [[François-Xavier Ortoli]], Prantsusmaa poliitik, Euroopa Komisjoni president aastatel 1973–1977 (82)
*30. november – [[Robert Knievel]], USA kaskadöör (69)
*30. november – [[Engin Arık]], türgi füüsik (59, hukkus lennuõnnetuses)

==Detsember==

*[[1. detsember]] – [[Anton Rodgers]], Briti näitleja (74)
*[[2. detsember]] – [[Thomas Torrance]], Briti teoloog (94)
*2. detsember – [[Eleonora Rossi Drago]], itaalia näitleja (82, ajuverejooks)
*2. detsember – [[Heiki Kalaus]], eesti orkestrijuht (57)
*[[3. detsember]] – [[Liliana Macellari]], itaalia tõlkija, kirjanik [[Anthony Burgess]]i lesk (78)
*3. detsember – [[Jaime Fuster]], Puerto Rico poliitik (66, südamerabandus)
*[[4. detsember]] – [[Zara Doluhhanova]], armeenia päritolu NSV Liidu ooperilaulja (89)
*4. detsember – [[Aleksandr Fedoruk]], Venemaa kabetaja (69)
*[[5. detsember]] – [[Andrew Imbrie]], USA helilooja (86)
*5. detsember – [[John Winter]], Austraalia kõrgushüppaja, 1948. aasta olümpiavõitja (83)
*5. detsember – [[Karlheinz Stockhausen]], saksa helilooja (79)
*5. detsember – [[Aleksandr Tkatšenko]], vene proosakirjanik ja luuletaja (62)
*[[6. detsember]] – [[András Szöllősy]], ungari helilooja (86)
*6. detsember – [[Jacques Hébert]], Kanada ajakirjanik, kirjastaja ja poliitik, senaator 1983–1998 (84)
*[[7. detsember]] – [[Kalju Toomara]], eesti purjetaja ja purjetamistreener (91)
*7. detsember – [[Fuad Hassan]], Indoneesia poliitik, haridusminister 1985–1993 (78, vähk)
*[[8. detsember]] – [[Ioan Fiscuteanu]], rumeenia näitleja (70, jämesoolevähk)
*8. detsember – [[Tarmo Vardja]], eesti muusik (autoõnnetus)
*[[9. detsember]] – [[Thore Skogman]], rootsi muusik (76, insult)
*9. detsember – [[Dmitri Havin]], vene teleajakirjanik (58, vähk)
*[[10. detsember]] – [[Grigori Klimov]], vene kirjanik (89)
*10. detsember – [[Valeri Korolenkov]], NSV Liidu jalgpallur (68)
*[[11. detsember]] – [[Nicholas Kao Se Tseien]], hiina pikaealine, maailma vanim katoliku preester (110)
*11. detsember – [[Karl Ludwig (Austria ertshertsog)|Karl Ludwig]], Austria ertshertsog, keiser [[Karl I (Austria-Ungari)|Karl I]] poeg (89)
*11. detsember – [[Tatsuzō Shimaoka]], jaapani keraamik (88)
*11. detsember – [[Christie Hennessy]], iiri laulja (62, vähk)
*11. detsember – [[Boriss Barkass]], vene luuletaja (54, infarkt)
*[[12. detsember]] – [[Alfons Maria Stickler]], austria päritolu roomakatoliku kardinal, Vatikani Raamatukogu direktor 1985–1988 (86)
*12. detsember – [[Hussein Abbaszade]], aserbaidžaani kirjanik (85)
*12. detsember – [[Juri Vorontsov]], NSV Liidu ja Venemaa diplomaat (78)
*12. detsember – [[Ike Turner]], USA muusik ja muusikaprodutsent (76)
*12. detsember – [[Lilian Semper]], pianist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor (74)
*12. detsember – [[Aleksandr Leman]], Venemaa kabetaja ja kabekohtunik (71)
*[[13. detsember]] – [[Julia Tharnish]], USA pikaealine, Nebraska osariigi vanim elanik (110)
*13. detsember – [[Philippe Clay]], prantsuse laulja ja näitleja (80)
*13. detsember – [[Heino Krevald]], endine eesti korvpallur ja korvpallitreener (77)
*13. detsember – [[Akiva Jaglom]], vene füüsik, matemaatik, statistik ja meteoroloog (86)
*[[14. detsember]] – [[Grigori Nestor]], Ukraina pikaealine, väidetavalt maailma vanim inimene (116)
*14. detsember – [[Dmitri Toptši]], ukraina päritolu NSV Liidu raketikonstruktor (78)
*14. detsember – [[Frank Morgan]], USA saksofonimängija (73)
*[[15. detsember]] – [[Taavi Törmälehto]], Soome jätkusõja kangelane (85)
*15. detsember – [[Diane Middlebrook]], USA luuletaja ja proosakirjanik (68, vähk)
*[[16. detsember]] – [[Harald Genzmer]], saksa helilooja (98)
*16. detsember – [[Oscar Verpoest]], Belgia kabetaja (84)
*16. detsember – [[Serge Vinçon]], Prantsuse poliitik, senaator 1989–2007 (58, vähk)
*16. detsember – [[Dan Fogelberg]], USA laulja (56, eesnäärmevähk)
*[[17. detsember]] – [[Jack Zander]], USA animaator (99)
*17. detsember – [[Tom Murphy]], USA poliitik, Georgia Esindajatekoja esimees aastatel 1973–2002 (83)
*[[18. detsember]] – [[Bill Strauss]], USA kirjanik ja satiirik (60, kõhunäärmevähk)
*[[20. detsember]] – [[Peer Hultberg]], taani kirjanik ja psühhoanalüütik (72)
*[[21. detsember]] – [[Hans Imhoff]], saksa ettevõtja, Kölni Imhoffi šokolaadimuuseumi asutaja (85)
*21. detsember – [[Carol Bly]], USA proosakirjanik ja luuletaja (77, munasarjavähk)
*[[22. detsember]] – [[Julien Gracq]], prantsuse kirjanik (97)
*22. detsember – [[Chrysostomos I]], Küprose õigeusu peapiiskop 1977–2006 (80)
*[[23. detsember]] – [[Michael Kidd]], USA koreograaf (92, vähk)
*23. detsember – [[Aloísio Lorscheider]], brasiilia päritolu roomakatoliku kardinal (83, südamepuudulikkus)
*23. detsember – [[Oscar Peterson]], Kanada džässpianist (82, neerupuudulikkus)
*23. detsember – [[Frank Swaelen]], Belgia poliitik, Senati president aastatel 1988–1999 (77)
*23. detsember – [[Igor Vassiljev]], vene näitleja ja teatrilavastaja (69)
*[[24. detsember]] – [[Vilma Tugi]], eesti maalikunstnik (83) 
*24. detsember – [[Reinhard Hess]], saksa suusahüppetreener (62, kõhunäärmevähk)
*24. detsember – [[Andreas Matzbacher]], austria jalgrattur (25, autoõnnetus)
*[[25. detsember]] – [[Gopaldas Parmanand Sippy]], India filmilavastaja ja produtsent (93)
*25. detsember – [[Patricia Kirkwood]], Briti näitleja (86)
*25. detsember – [[Hans Otte]], saksa helilooja ja pianist (81)
*25. detsember – [[Šamil Šarifullin]], tatari helilooja (59)
*[[26. detsember]] – [[Nina Menšikova]], vene näitleja (79)
*26. detsember – [[Joe Dolan]], iiri laulja (68)
*26. detsember – [[Voitto Liukkonen]], soome spordiajakirjanik (67)
*26. detsember – [[István Sándorfi]], ungari maalikunstnik (59)
*[[27. detsember]] – prints [[Pedro Gastão de Orléans e Bragança]], Brasiilia aadlik ja troonipretendent (94)
*27. detsember – [[Jaan Kross]], eesti kirjanik (87)
*27. detsember – [[Jerzy Kawalerowicz]], poola filmilavastaja (85)
*27. detsember – [[Benazir Bhutto]], Pakistani poliitik, peaminister 1988–1990 ja 1993–1996 (54, mõrvati)
*[[28. detsember]] – [[Tab Thacker]], USA maadleja ja näitleja (45, diabeedi tüsistused)
*28. detsember – [[Aidin Nikkhah Bahrami]], Iraani korvpallur (25, autoõnnetus)
*[[29. detsember]] – [[Joseph Dudley Downing]], USA päritolu Prantsusmaa kunstnik ja kirjanik (82)
*29. detsember – [[Boriss Stepanov]], vene päritolu NSV Liidu poksija, kuuekordne NSV Liidu meister (77)
*29. detsember – [[Abdullah ibn Husayn al-Ahmar]], Jeemeni poliitik, parlamendi spiiker aastatel 1993–2007 (74, vähk)
*29. detsember – [[Nonja]], väidetavalt maailma vanim [[orangutan]] (55)
*[[30. detsember]] – [[Willie Robinson]], USA bluusilaulja (81, tulekahjus saadud vigastused)
*30. detsember – [[Jorge Machiñena]], Uruguay poliitik, parlamendi alamkoja esimees 1996–1997 (71, südamerabandus)
*[[31. detsember]] – [[Ettore Sottsass]], itaalia arhitekt ja disainer (90)
*31. detsember – [[Rein Ristlaan]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (74)
*31. detsember – [[Markku Peltola]], soome näitleja ja muusik (51)

==Vaata ka==

*[[Surnud 2008]]


[[Kategooria:2007]]

[[en:Lists of deaths by year#2007]]</text>
      <sha1>e5wkp1ybpyxccdbkyot57pw0gr1ef5h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Priit Ligi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>71933</id>
    <revision>
      <id>7184751</id>
      <parentid>6238872</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T20:02:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7184751</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1180" sha1="st3l5cgxkngsxh192i9jivxubqvii8o" xml:space="preserve">'''Priit Ligi''' ([[24. mai]] [[1958]] [[Tartu]] – [[28. september]] [[1994]] [[parvlaev Estonia]], [[Läänemeri]]) oli [[eesti]] [[arheoloog]].

Ta lõpetas [[1981]]. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo erialal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.sarks.fi/fa/PDF/FA11_113.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-06-30 |arhiivimisaeg=2019-07-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190712104327/http://www.sarks.fi/fa/PDF/FA11_113.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Priit Ligi uuris peamiselt [[Vadjamaa]] muistiseid ning esitas mitu rahvusvahelist vastukaja leidnud teooriat Vadjamaa asustuse ja poliitilise võimukorralduse kohta [[1. aastatuhat|I aastatuhande]] lõpus. Samuti uuris ta [[Eesti rauaaeg|Eestis]] [[Saaremaa]] nooremat [[rauaaeg]]a.

Ligi hukkus parvlaeva [[Estonia (laev)|Estonia]] katastroofis.

==Isiklikku==
Tema isa oli [[Herbert Ligi]], õde on [[Katre Ligi]] ja vend on [[Jürgen Ligi]].

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Ligi, Priit}}
[[Kategooria:Eesti arheoloogid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Estonia katastroofis hukkunud]]
[[Kategooria:Sündinud 1958]]
[[Kategooria:Surnud 1994]]</text>
      <sha1>st3l5cgxkngsxh192i9jivxubqvii8o</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lincoln Burrows</title>
    <ns>0</ns>
    <id>72050</id>
    <revision>
      <id>7185084</id>
      <parentid>3511778</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T09:22:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Annikr</username>
        <id>87690</id>
      </contributor>
      <origin>7185084</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="817" sha1="88e0orz9kx75v81aujaj2hgqgzmpwrn" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2007}}
'''Lincoln Burrows''' on üks peategelasi teleseriaalis &quot;[[Põgenemine (seriaal)|Põgenemine]]&quot;. Tegelaskuju kehastab [[Dominic Purcell]].

Seriaalis nähtavaid klippe noorest Lincolnist mängivad [[Max Kirsch]] ja [[Hunter Jablonski]]. Lincolni noorem vend Michael Scofield, keda kehastab [[Wentworth Miller]], ohverdab ennast, et päästa oma vend Lincoln range süsteemiga [[Fox Riveri]] vanglast, kus too surmasüüdistusega parasjagu istub.

Pärast Lincolni ja Michaeli ema surma sai Lincolnist Michaeli n-ö kaitsja. Lincoln kukkus oma Sofamoori ajal välja Morgan Parki kõrgkoolist ja alustas kuritegevuslikku elu. Peale selle, et teda süüdistatakse asepresidendi venna mõrvas, on Lincolni kaela aetud ka palju teisi kuritegusid.

[[Kategooria:Telesarjade tegelased]]</text>
      <sha1>88e0orz9kx75v81aujaj2hgqgzmpwrn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185085</id>
      <parentid>7185084</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T09:22:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Annikr</username>
        <id>87690</id>
      </contributor>
      <origin>7185085</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="814" sha1="d1k9yaso80sydc1wmsavd63qr3tcyjt" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2007}}
'''Lincoln Burrows''' on üks peategelasi teleseriaalis &quot;[[Põgenemine (seriaal)|Põgenemine]]&quot;. Tegelaskuju kehastab [[Dominic Purcell]].

Seriaalis nähtavaid klippe noorest Lincolnist mängivad [[Max Kirsch]] ja [[Hunter Jablonski]]. Lincolni noorem vend Michael Scofield, keda kehastab [[Wentworth Miller]], ohverdab ennast, et päästa oma vend Lincoln range süsteemiga [[Fox Riveri]] vanglast, kus too surmasüüdistusega parasjagu istub.

Pärast Lincolni ja Michaeli ema surma sai Lincolnist Michaeli n-ö kaitsja. Lincoln kukkus oma Sofamoori ajal välja Morgan Parki kõrgkoolist ja alustas kuritegelikku elu. Peale selle, et teda süüdistatakse asepresidendi venna mõrvas, on Lincolni kaela aetud ka palju teisi kuritegusid.

[[Kategooria:Telesarjade tegelased]]</text>
      <sha1>d1k9yaso80sydc1wmsavd63qr3tcyjt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Stirlingi Ülikool</title>
    <ns>0</ns>
    <id>73011</id>
    <revision>
      <id>7184913</id>
      <parentid>6249558</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:39:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184913</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="459" sha1="neindlgq609u973x04qqff83qq0m5ri" xml:space="preserve">[[Pilt:Fmstirlinguni.jpg|pisi|Ülikooli raamatukogu ja haldushoone]]
[[Pilt:University of Stirling - Dormitories.jpg|pisi|Ühiselamud]]
'''Stirlingi Ülikool''' on [[1967]]. aastal asutatud ülikool [[Šotimaa]]l [[Stirling]]is. 

Ülikoolis õpib 9000 üliõpilast. Ülikoolil on [[üliõpilaslinnak]], kus elab umbes kolmandik üliõpilastest.

{{Suurbritannia Ülikoolid}}

{{koord}}

[[Kategooria:Šotimaa ülikoolid]]
[[Kategooria:Stirlingi omavalitsus]]</text>
      <sha1>neindlgq609u973x04qqff83qq0m5ri</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Salaküla</title>
    <ns>0</ns>
    <id>74055</id>
    <revision>
      <id>7184554</id>
      <parentid>3960042</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T14:43:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <origin>7184554</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="798" sha1="7kvwp1w1p1eik446aqxzacioqrdtmyp" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Salaküla
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Ida-Viru
}}
'''Salaküla''' on [[küla]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Lüganuse vald|Lüganuse vallas]]. Enne Teist maailmasõda paiknes küla põhja pool raudteed, 1970. aastateks jäi põhjapoolne osa Kiviõli tööstuspiirkonna alla ning Sala nimi kandus üle lõuna pool raudteed asuvale Sala-Aru külale (rahvapäraselt Junnküla). Viimane hakkas 1977. aastast kandma Salaküla nime.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kallasmaa |eesnimi=Marja |pealkiri=Salaküla |url=https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=salak%C3%BCla&amp;F=M&amp;C06=et |ajakiri=Eesti kohanimeraamat |aastakäik=2016}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Lüganuse vald}}

[[Kategooria:Lüganuse vald]]
[[Kategooria:Ida-Viru maakonna külad]]</text>
      <sha1>7kvwp1w1p1eik446aqxzacioqrdtmyp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paunküla</title>
    <ns>0</ns>
    <id>74486</id>
    <revision>
      <id>7184900</id>
      <parentid>6356532</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:22:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184900</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1076" sha1="6qc9qo7plngcso66omi7qskki4ik95c" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Paunküla
|  pilt = Pirita jõgi Paunküla mõisa juures.jpg
|  pildiallkiri = [[Pirita jõgi]] [[Paunküla mõis]]a juures
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Harju 
}}
'''Paunküla''' on küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]] [[Pirita jõgi|Pirita jõe]] ääres. Kuni [[2013]]. aastani kuulus küla [[Kõue vald]]a.

Külast on leitud kaks aardeleidu ([[Paunküla aardeleiud]]),

Seal asus [[Paunküla mõis]]. [[Paunküla mõisa park]] on võetud kaitse alla.

Küla järgi on nime saanud läheduses asuv [[Paunküla veehoidla]].

Külas asub kolm [[arheoloogiamälestis]]t (kaks asulakohta ja kalmistu Surnumägi).

Paunkülas asus [[Eesti NSV Siseministeerium]]i ja hiljem [[Politseiamet]]i Objekt P-6-68, haldushoone ja kolm abihoonet.&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/30072 Riigi omandusse jääva vara nimekirja kohta SISEMINISTEERIUMI HALDUSES OLEVAD VARAD], RT I 1993, 70, 999&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
*[[Paunküla maastikukaitseala]]

== Viited ==
{{viited}}

{{Kose vald}}

[[Kategooria:Kose valla külad]]</text>
      <sha1>6qc9qo7plngcso66omi7qskki4ik95c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vastseliina</title>
    <ns>0</ns>
    <id>77635</id>
    <revision>
      <id>7184899</id>
      <parentid>6901871</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:21:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184899</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1574" sha1="egk06iyzffqbstab1l0e1qbfrwb7idw" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Vastseliina
|  pilt = Vastseliina, Southern Estonia.png
|  pildiallkiri = Vastseliina keskväljak
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Võru
}}
'''Vastseliina''' ([[võru keel]]es ''Vahtsõliina''; [[saksa keel]]es ''Neuhausen'') on [[alevik]] Võru maakonnas [[Võru vald|Võru vallas]]. Asub [[Piusa jõgi|Piusa jõe]] ääres.

1991. aastast kuni [[2017. aasta haldusreform]]ini oli alevik [[Vastseliina vald|Vastseliina valla]] [[halduskeskus]].

Seal asuvad [[Vastseliina Gümnaasium]], [[Vastseliina Muusikakool]] ja [[Vastseliina koduloomuuseum]].

Vastseliina oli aastatel 1950–1959 [[Vastseliina rajoon]]i keskus, Vastseliina rajooni ajaleht oli Kolhoosi Küla. Keskuseks olemise ajal ehitati muu hulgas kultuurimaja, haldushoone, saun ja kaubamaja.&lt;ref&gt;Arvamus, kultuur (Postimehe lisa), 15. märts 2015.&lt;/ref&gt;

Alevikus asub [[Vastseliina kalmistu]].

[[Vastseliina kirik]] asub alevikust eemal ja jääb [[Külaoru]] küla territooriumile. Kaugemale jäävad ka [[Vastseliina piiskopilinnus]] ([[Vana-Vastseliina]] külas) ja [[Vastseliina raudteejaam]] ([[Lepassaare]] külas).

&lt;gallery&gt;
Vastseliina rahvamaja 01.JPG|Vastseliina rahvamaja
Vastseliina memorial 01.jpg|[[Vastseliina Vabadussõja mälestussammas]]
Vastseliina kalmistu 2013.jpg|[[Vastseliina kalmistu]] väravad
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
* [[Vastseliina kihelkond]]
* [[Vastseliina alevikukalmistu]]
* [[Traktor (ajaleht)]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

{{Võru vald}}

[[Kategooria:Eesti alevikud]]
[[Kategooria:Võru vald]]</text>
      <sha1>egk06iyzffqbstab1l0e1qbfrwb7idw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Päikesepaneel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>78073</id>
    <revision>
      <id>7184874</id>
      <parentid>7104616</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T01:04:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7184874</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12679" sha1="62jigt6ck07abm1w4czi7htvzrxnqr2" xml:space="preserve">[[Pilt:From a solar cell to a PV system.svg|pisi|350px|Fotoelektrilise süsteemi (''PV-system'') võimalikud komponendid:  ''Solar Cell'' – '''päikeseelement''', ''Solar Module'' – '''päikesemoodul''', ''Solar Panel'' – '''päikesepaneel''', ''Solar Array'' – '''paneelisüsteem''']]
[[Pilt:Polycristalline-silicon-wafer 20060626 578.jpg|pisi|[[Polükristalliline räni|Polükristallilisest ränist]] elementidest koosnev PV-moodul]]

'''Päikesepaneel''' on [[päikesekiirgus]]t muundav [[elektrienergia]] allikas, mis on koostatud [[päikesemoodul]]itest. Moodulid ise on moodustatud [[päikeseelement]]idest ehk fotogalvaanilistest elementidest ([[inglise keel]]es ''photovoltaic cell'', lühend ''PV cell''). Sageli nimetatakse ka päikesemoodulit päikesepaneeliks, nii võib päikesepaneel koosneda ka ühestainsast moodulist.

== Üldiseloomustus ==
Päikesepaneeli algne komponent (vähim koostisosa) on [[päikeseelement]] – suurepinnaline [[fotoelement]], mis muundab [[päikesekiirgus]]e energiat vahetult [[elektrienergia]]ks. Ühe elemendi [[elektripinge|pinge]] on 0,5 V ja saadava [[voolutugevus |elektrivoolu tugevus]] oleneb peamiselt elemendi valgust neelava pinna suurusest, kuid ka kasutatavatest pooljuhtmaterjalidest ja elemendi ehitusest.

Suuremate pinge- ja võimsusväärtustega elektritoiteallika saamiseks ühendatakse elemendid jadamisi päikesemooduliks ja moodulid omakorda [[päikesepaneel]]iks. Moodulite võimsus võib olla mõnest millivatist (nt [[käekell]]as) kuni paarisaja vatini. Paneelid ühendatakse omakorda vajaliku võimsuse saamiseks  paneelisüsteemiks. 

Päikesepaneelidest moodustatud süsteem (PV-süsteem) on võimalik ühendada kohaliku [[vahelduvvool]]uvõrguga. Et päikesemoodulid ja -paneelid on [[alalisvool]]uallikad, ühendatakse nad vahelduvvooluvõrku läbi [[vaheldi]] ehk inverteri. Niisuguse muundusseadme abil on võimalik saada [[elektritarviti]]tele vajalikku vahelduvvoolu ka eraldi paneelisüsteemist. Harilikult kuulub siis fotoelektrilisse süsteemi energiasalvestina [[akupatarei]], samuti mõõte- ja lülitamisseadised. Need kokku võivad moodustada kompaktse (ka teisaldatava, kaasaskantava) [[päikesegeneraator]]i.

== Olulised parameetrid ja omadused ==
Paneelide tunnussuurusi mõõdetakse standardtingimustes: energiatihedus 1000 W/m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;, [[valguskiirgus]]e [[Elektromagnetspekter|spekter]], mis sarnaneb 35. [[laiuskraad]]i suvise päikesevalguse omaga temperatuuril 25 °C.&lt;ref name=&quot;UeWpT&quot; /&gt; 

Päikesepaneelide kõige olulisemad tunnussuurused on järgmised:
*Nimivõimsus väljendab seda, kui palju toodab uus paneel standardsetes tingimustes elektrienergiat. Päikesepaneelid vananevad aja jooksul, tüüpiliselt väheneb maksimaalne võimsus umbes 0,5 protsenti aastas.&lt;ref name=&quot;bsBsy&quot; /&gt; Tihti annavad tootjad garantii, et tootlikkus püsib vähemalt 10 aastat 90% tasemel ja 25 aastat pärast paneeli kasutusse võtmist 80% tasemel.&lt;ref name=&quot;etI3r&quot; /&gt; 
*[[Avaahelapinge]] (pinge koormamata paneelil) näitab seda, kui suur on pinge, mis paneeli väljundis tekkida saab. 
*Lühisvool määrab ära paneeli maksimaalse väljundvoolu. 
*Pinge ja vool maksimaalses võimsuspunktis iseloomustavad paneeli suurimat võimsust.
*Paneeli efektiivsust väljendab energiamuundamise kasutegur (standardtingimustel); reaalses rakenduses sõltub efektiivsus näiteks paneeli töötemperatuurist.

Päikeseelementide tootmiskulu on perioodil 2006–2011 langenud üle kahe korra.&lt;ref name=&quot;B10Ju&quot; /&gt; Sellega kaasnevalt on langenud seadmekomplektide hind ka lõpptarbija jaoks.&lt;ref name=&quot;zfVCD&quot; /&gt;

[[Pilt:Berlin pv-system block-103 20050309 p1010367.jpg|pisi|Katusele paigutatud päikesepaneelid]]

==Katusel paiknevad paneelid==
[[Fail:Päikesepaneelid võrguühenduseta väikeelamul. 2020. aasta suvel..jpg|pisi|Päikesepaneelid võrguühenduseta väikeelamul. 2020. aasta suvel.]]
Üks kõige levinumaid viise paneelide paigaldamiseks on nende [[katus]]ele monteerimine, kuna nii kasutatakse ära muidu tühjalt seisev pind. Võrreldes maapinnal paiknevate paigaldistega on katusele monteeritud päikesepaneelide süsteem odavam, sest kinnitamine on lihtsam. Tihti osutuvad mureallikateks läheduses paiknevad kõrged [[puu]]d, mis paneelid varju jätavad. Et säilitada päikesepaneelide maksimaalset väljundvõimsust, tuleb nende pinda aeg-ajalt puhastada. Tavaliselt piisab sellest, kui paneelidele [[vihm]]a sajab.&lt;ref name=&quot;roofvsground&quot; /&gt;

==Maapealsed paigaldised==
{{vaata|Päikeseelektrijaam}}
Paneelisüsteemide maapealset paigaldust kasutatakse enamasti just päikeseelektrijaamades, mis paiknevad suurel territooriumil ja toodavad energiat kümnetes või sadades megavattides. Niisugustes jaamades võib olla sektsioonidesse ja rühmadesse ühendatuna sadu tuhandeid mooduleid võimsusega 50–1000 W. 

Maapealsetes paigaldistes saab paneelid paigutada maapinna suhtes erinevate nurkade alla ja sellega optimeerida paneelide tootlikkust. Sellistes nn päikeseparkides on tihti kasutusel päikesejärgimissüsteem,&lt;ref name=&quot;roofvsground&quot; /&gt; mis tuvastab päikese asukoha ja korrigeerib paneelide asendit, et need paikneksid alati päikese poole. Nii saadakse suurem kasutegur – kuni 20 %. 

[[Pilt:Estcube-1 2012-12-27.jpg|pisi| Päikesepaneelid [[ESTCube-1]] kere küljes]]
[[Pilt:ROSSA.jpg|pisi|Päikesepaneelid [[Rahvusvaheline kosmosejaam|rahvusvahelise kosmosejaama]] küljes]]

==Päikesepaneelid kosmoseaparaatidel==
Päikesepaneelid on toiteallikaks enamikule meie päikesesüsteemis opereerivatele [[tehiskaaslane|tehiskaaslastele]]. Esimest korda kasutas päikeseenergiat ameeriklaste satelliit Vanguard-1 1958. aastal. [[Vanguard-1]] kere külge kinnitati päikesepaneelid, mille efektiivsus oli 10 % ja koguvõimsus alla 1 W. Esimestel päikeseenergiat kasutavatel tehiskaaslastel olid paneelid kinnitatud kere külge, kuid aja jooksul kasvas vajadus energia järele ja kere pindalast jäi väheseks.&lt;ref name=&quot;ryFAd&quot; /&gt;
Selle probleemi lahendamiseks töötati välja paljudest paneelidest koosnev lahtivolditav süsteem. Viimaste aastakümnete jooksul toimunud tehnoloogiline areng on andnud selleks järjest kergemaid ja töökindlamaid mehhanisme. Suur hüpe on toimunud ka päikesepaneelide tehnoloogias, mille tulemisena on tänapäevastel päikeseelementidel kasutegur üle 35%.&lt;ref name=&quot;dRLmT&quot; /&gt;

==Taaskasutamine==
Päikesepaneelide [[klaas]]ist ja [[metall]]ist detailid on võimalik uuesti kasutusse võtta. Samuti on taaskasutatavad kuni 95% paneelide [[pooljuht]]materja]idest.&lt;ref name=&quot;krueger&quot; /&gt;
* Ränikristallidel põhinevad paneelid purustatakse ning nendest eraldatakse klaas, plast ja metall. Võimalik on taaskasutada üle 80 % päikesepaneelist (massi järgi). Kuna paneele kattev kaitsev klaasikiht sarnaneb ehituses või autotööstuses kasutatava klaasiga, on võimalik seda taaskasutada näiteks klaasvilla või vahtklaasi tootmiseks.&lt;ref name=&quot;krueger&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;wambach&quot; /&gt;
*Ränil mittepõhinevate paneelide taaskasutamine on keerulisem ning nõuab spetsiaalseid tehnoloogiaid. Näiteks [[kaadium|Cd]]-[[telluur|Te]] põhinevad paneelid purustatakse ja sorditakse seejärel erinevateks koostisosadeks. Sellise meetodiga on võimalik uuesti kasutada kuni 90% klaasist ja 95% pooljuhtmaterjalidest.&lt;ref name=&quot;krueger&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;wambach&quot; /&gt;

Alates 2010. aastast toimuvad [[Euroopa]]s iga-aastased konverentsid, mis toovad kokku tootjad, taaskäitlejad ja uurijad, et arutleda taaskasutuse tulevikumeetodite üle.&lt;ref name=&quot;NoFNW&quot; /&gt;

==Vaata ka==
* [[Päikeseelement]]
* [[Päikesemoodul]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;UeWpT&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.solarcontact.com/solar-panels/types/solar-panel-efficiency | pealkiri = How To Compare Solar Panels | autor = SolarContact | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud =7.05.2013 | keel =inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bsBsy&quot;&gt;{{netiviide | url = http://ijuancarlo.wordpress.com/2011/06/03/22/ | pealkiri = The Median Degradation Rate for PV Solar Panel Modules | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = 2011 | koht = | väljaandja = | vaadatud =7.05.2013 | keel =inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;etI3r&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.solarenergy.net/Articles/guide-to-understanding-solar-warranties.aspx | pealkiri = Guide to Understanding Solar Warranties | autor = SolarEnergy | failitüüp =  | täpsustus =  | väljaanne =  | aeg = 2009 | koht =  | väljaandja =  | vaadatud = 7.05.2013 | keel = inglise | arhiivimisaeg = 26.05.2013 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130526061134/http://www.solarenergy.net/Articles/guide-to-understanding-solar-warranties.aspx | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;krueger&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.bnl.gov/pv/files/PRS_Agenda/2_Krueger_IEEE-Presentation-Final.pdf | pealkiri =Overview of First Solar's Module Collection and Recycling Program | autor =Lisa Krueger | failitüüp = PDF | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud =3.05.2013 | keel =inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wambach&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.bnl.gov/pv/files/PRS_Agenda/3_4_PV-Module-RecyclingWambach.pdf | pealkiri =A Voluntary Take Back Scheme and Industrial Recycling of Photovoltaic Modules | autor = K.Wambach, S. Schlenker, A. Müller, B. Konrad | failitüüp = PDF | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud =3.05.2013 | keel =inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NoFNW&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.pvcycle.org/past-events/3rd-international-conference-on-pv-module-recycling/ | pealkiri = 3rd International Conference on PV Module Recycling | autor =  | failitüüp =  | täpsustus =  | väljaanne =  | aeg = 2013 | koht =  | väljaandja =  | vaadatud = 7.05.2013 | keel = inglise| arhiivimisaeg = 3.09.2013 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130903020831/http://www.pvcycle.org/past-events/3rd-international-conference-on-pv-module-recycling/ | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;B10Ju&quot;&gt;{{netiviide | url = http://emp.lbl.gov/sites/all/files/LBNL-5919e.pdf | pealkiri = Tracking the Sun V | autor = Galen Barbose, Naïm Darghouth, Ryan Wiser | failitüüp = PDF | täpsustus =  | väljaanne =  | aeg = 2012 | koht =  | väljaandja =  | vaadatud = 1.05.2013 | keel = inglise | arhiivimisaeg = 18.01.2017 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20170118094620/https://emp.lbl.gov/sites/all/files/lbnl-5919e.pdf | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zfVCD&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.solstats.com/blog/solar-energy/solar-panel-prices-drop-by-half-over-the-last-5-years/ | pealkiri = Solar panel prices – drop by half over the last 5 years | autor = SolStats | failitüüp =  | täpsustus =  | väljaanne =  | aeg = 2012 | koht =  | väljaandja =  | vaadatud = 6.05.2013 | keel = inglise | arhiivimisaeg = 10.06.2013 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130610023807/http://www.solstats.com/blog/solar-energy/solar-panel-prices-drop-by-half-over-the-last-5-years/ | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;roofvsground&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.getsolar.com/residential_Solar-Roof-vs-Ground-Installation.php | pealkiri = Solar Roof vs. Ground Installation | autor = getSolar | failitüüp =  | täpsustus =  | väljaanne =  | aeg =  | koht =  | väljaandja =  | vaadatud = 6.05.2013 | keel = inglise | arhiivimisaeg = 23.02.2014 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20140223091618/http://www.getsolar.com/residential_Solar-Roof-vs-Ground-Installation.php | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ryFAd&quot;&gt;{{netiviide | url =http://123seminarsonly.com/Seminar-Reports/036/47807330-Solar-sails-system-developmentPAJ-IEEE-98.pdf | pealkiri =Spacecraft Solar Array Technology Trends | autor =P. Alan Jones &amp; Brian R. Spence | failitüüp =PDF | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud =3.05.2013 | keel =inglise }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dRLmT&quot;&gt;{{netiviide | url =http://www.azurspace.com/images/pdfs/1BO.10.3_AZUR_SPACE.pdf | pealkiri =ABOUT AZUR’S &quot;3G30-advanced&quot;SPACE SOLAR CELL AND NEXT GENERATION PRODUCT WITH 35% EFFICIENCY | autor =G.F.X.Strobl, D.Fuhrmann, W.Guter, V.Khorenko,W.Köstler, M.Meusel | failitüüp =PDF | täpsustus = | väljaanne = | aeg =2012 | koht = | väljaandja = | vaadatud =3.05.2013 | keel =inglise | arhiivimisaeg =27.09.2021 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20210927070700/http://www.azurspace.com/images/pdfs/1BO.10.3_AZUR_SPACE.pdf | url-olek =ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[https://energiatalgud.ee/P%C3%A4ikesepaneel Päikesepaneel]

[[Kategooria:Päikeseenergeetika]]</text>
      <sha1>62jigt6ck07abm1w4czi7htvzrxnqr2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Erakond Eestimaa Rohelised</title>
    <ns>0</ns>
    <id>78499</id>
    <revision>
      <id>7185072</id>
      <parentid>7184372</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T08:55:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37901-22</username>
        <id>232728</id>
      </contributor>
      <origin>7185072</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="30879" sha1="gyp4e9twsjrd6f809yq2s4j144160a2" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Partei
| partei_nimi = Eestimaa Rohelised
| partei_nimi_keeles = 
| partei_staatus = Eesti erakond
| juhi nimetus = Esinaine/esimees
| esimees = [[Rasmus Lahtvee]] ja [[Kaia Solnik]]
| ajaleht = [[Grüüne]]
| ideoloogia = [[roheline ideoloogia]]
| spekter = [[vasaktsenter]]
| kodulehekülg = [http://rohelised.ee/ rohelised.ee]; [http://erakond.ee/ erakond.ee]
| värvus = green
| värvid = {{Color box|Green|border=silver}} roheline
| koalitsioon = ei ole riigikogus esindatud
| liikmeid = 707 &lt;small&gt;(01.07.2026)&lt;/small&gt;
| asutamine = [[2006]]
| peakorter = Tulika 19, Tallinn 10613
}}
'''Erakond Eestimaa Rohelised''' on [[Roheline ideoloogia|rohelisel ideoloogial]] põhinev Eesti erakond, mis asutati [[Tallinn]]as [[25. november|25. novembril]] [[2006]]. Erakonna moodustamisele eelnes [[Rohelise erakonna algatusgrupp|Rohelise erakonna algatusgrupi]] töö.

==Erakonna juhtkond==
[[25. november|25. novembril]] 2006 Tallinnas toimunud Erakond Eestimaa Rohelised (EER) asutamiskoosolekul valiti erakonnale 13-liikmeline juhatus koosseisus: [[Marek Strandberg]], [[Toomas Trapido]], [[Aleksei Lotman]], [[Tanel Tammet]], [[Maret Merisaar]], [[Anti Poolamets]], [[Ott Köstner]], [[Valdur Lahtvee]], [[Agu Kivimägi]], [[Jaan Tepp]], [[Peeter Jalakas]], [[Ruth Tammeorg]] ja [[Airi Hallik-Konnula]]. EER valis oma sümboliks võilille. Asutamiskoosolekust võttis osa 361 hääleõiguslikku liiget.&lt;ref name=&quot;UcdtV&quot; /&gt; Esimesel juhatuse töökoosolekul valiti erakonnale neli eestkõnelejat: [[Marek Strandberg]], [[Valdur Lahtvee]], [[Peeter Jalakas]] ja [[Maret Merisaar]].

2006. aasta 1. detsembri seisuga oli Erakonnal Eestimaa Rohelised 1264 liiget ja erakonda astumise avalduse oli esitanud veel ligi 300 inimest.&lt;ref name=&quot;LvsAW&quot; /&gt;

[[16. juuni]]l [[2007]] toimus erakonna I korraline suurkogu Saaremaal Leisi koolimajas&lt;ref name=&quot;XuA91&quot; /&gt;. Leisi kooli parki istutati sel puhul kaks tamme. Esimest korda heisati ka erakonna lipp. Senise 13-liikmelise juhatuse asemel valiti ametisse uus 19-liikmeline juhatus, kuhu kuulusid [[Marek Strandberg]], [[Mikk Sarv]], [[Aleksei Lotman]], [[Valdur Lahtvee]], [[Mart Jüssi]], [[Gilleke Kopamees]], [[Paul Tammert]], [[Tanel Tammet]], [[Agu Kivimägi]], [[Maire Forsel]], [[Marina Jannsen]], [[Maret Merisaar]], [[Katrin Idla]], [[Andres Siplane]], [[Jaan Tepp]], [[Jüri Ginter]], [[Ain Kabal]], [[Anti Poolamets]] ja [[Ott Köstner]]&lt;ref name=&quot;zlZpk&quot; /&gt;. Valiti kolm eestkõnelejat: Marek Strandberg esimeseks eestkõnelejaks, Valdur Lahtvee välissuhtluse eestkõnelejaks ja Mikk Sarv kogukonna eestkõnelejaks.

Erakonna II korraline üldkogu toimus [[14. juuni]]l 2008 Rakvere Spordikeskuses. Traditsiooniliselt istutati kohalikku parki kaks tamme. Võeti vastu uus põhikiri mille kohaselt erakond sai endale esimehe ning valiti uus 13-liikmeline juhatus&lt;ref name=&quot;UQNpX&quot; /&gt;. Eelmisest juhatusest valiti tagasi [[Marek Strandberg]], [[Valdur Lahtvee]], [[Mart Jüssi]], [[Mikk Sarv]], [[Katrin Idla]], [[Maire Forsel]], [[Jüri Ginter]], [[Agu Kivimägi]] ja [[Ott Köstner]]. Uute liikmetena pääsesid juhatusse [[Ahto Oja]], [[Peeter Jalakas]], [[Ene Savolainen]] ja [[Riho Raassild]]. Erakonna eestkõnelejateks valiti [[Marek Strandberg]] (esimene eestkõneleja ja esimees), [[Valdur Lahtvee]] (välissuhtluse eestkõneleja) ja [[Mikk Sarv]] (kogukonna ja sisesuhtluse eestkõneleja).

[[21. november|21. novembril]] [[2009]] [[Rapla Maavalitsus]]e saalis toimunud III korralisel üldkogul valiti erakonna juhatusse [[Mikk Sarv]], [[Ott Köstner]], [[Andrus Mäesepp]], [[Riho Raassild]], [[Valdur Lahtvee]], [[Marek Strandberg]], [[Mart Jüssi]], [[Tanel Tammet]], [[Peeter Jalakas]], [[Dagmar Mattiisen]], [[Airi Hallik-Konnula]], [[Peep Tobreluts]] ja [[Elmer Joandi]]. Esimeseks eestkõnelejaks sai [[Peeter Jalakas]].&lt;ref name=&quot;ydc9N&quot; /&gt;

Aprillis 2010 tühistati Harju maakohtu otsusega 2009. aasta novembris toimunud üldkogu otsused hääletuskorra ja häälte lugemise korra rikkumiste tõttu ning erakonna eelmise juhatuse volitused ennistati. &lt;ref name=&quot;8Udje&quot; /&gt; Marek Strandberg otsustas seejärel kohtu poolt ennistatud kohalt tagasi astuda ning ennistatud juhatus otsustas kokku kutsuda uue üldkoosoleku. &lt;ref name=&quot;Uq7m6&quot; /&gt;

[[29. mai]]l [[2010]] Tallinnas Tallinna Tehnikaülikooli aulas toimunud üldkogul valiti juhatusse [[Aleksander Laane]], [[Rasmus Lahtvee]], [[Aleksei Lotman]], [[Tanel Ots]], [[Terje Põvvat]], [[Andres Siplane]], [[Toomas Trapido]], [[Jaan Vaabel]] ja [[Triin Veber]]. Eestkõnelejaks valiti riigikogu liige Aleksei Lotman&lt;ref name=&quot;pMcJQ&quot; /&gt;. Erakonna tipp-poliitikutest riigikogu liikmed Marek Strandberg, Valdur Lahtvee ja Mart Jüssi juhatusse ei kandideerinud.&lt;ref name=&quot;FNEHF&quot; /&gt;

Detsembris 2010 lahkusid juhatusest omal soovil [[Terje Põvvat]] ja [[Andres Siplane]] ning vastavalt viimase üldkogu hääletuse pingereale said jaanuaris 2011 juhatuse liikmeteks [[Andre Zahharov]] ja [[Kai Künnis-Beres]].

2011. aasta Riigikogu valimiste järel astusid erakonna juhatusest tagasi Toomas Trapido, Kai Künnis-Beres ja Aleksei Lotman.

26. novembril 2011 valiti erakonna esimeheks [[Aleksander Laane]]. Erakonnale valiti ka uus juhatus, kuhu kuulusid [[Maigi Käige]], [[Triin Veber]], [[Andrei Gudim]], [[Jaan Vaabel]], [[Kalju Valdmann]], [[Olev-Andres Tinn]] ja [[Aleksander Laane]].&lt;ref name=&quot;6EskD&quot; /&gt;

2017. aastal kuulusid erakonna juhatusse [[Züleyxa Izmailova]] (esimees), [[Aleksander Laane]] (aseesimees), [[Andrei Gudim]] (aseesimees), [[Marko Kaasik]], [[Kaspar Kurve]], [[Joonas Laks]], [[Olev-Andres Tinn]], [[Timur Sagitov]], [[Küllike Reimaa]].

12. septembril 2020 toimunud erakonna üldkogul valisid Rohelised esimese erakonnana Eestis{{lisa viide}} endale kaks juhti (naissoost juhi ehk esinaise ja meessoost juhi ehk esimehe). Valituks osutusid [[Züleyxa Izmailova]] ja [[Kaspar Kurve]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1134394/rohelised-valisid-endale-kaks-juhti Rohelised valisid endale kaks juhti]. [[ERR]]. 12. september 2020&lt;/ref&gt; Uude juhatusse kuulusid ka [[Timur Sagitov]] (aseesimees), [[Johanna Maria Tõugu]] (aseesinaine), [[Marko Kaasik]], [[Aleksander Laane]], [[Olev-Andres Tinn]], [[Helina Tilk]] ja [[Joonas Laks]].

19. veebruaril 2022 toimunud erakonna üldkogul valiti juhtideks [[Johanna Maria Tõugu]] ja [[Marko Kaasik]]. Juhatusse kuulusid veel [[Liina Freivald]], [[Kaspar Kurve]], [[Piret Räni]], [[Aleksander Laane]], [[Helina Tilk]], [[Timur Sagitov]] ja [[Marti Soosaar]]. 

29. aprillil 2023 toimunud erakorralisel üldkogul valiti erakonna juhtideks [[Evelyn Sepp]] ja [[Mihkel Kangur]], uude juhatusse valiti endised erakonna juhid [[Johanna Maria Tõugu]] ja [[Marko Kaasik]], lisaks [[Rasmus Lahtvee]], [[Timur Sagitov]], [[Marti Soosaar]], Alina Lerner-Vilu, Tuula Raidna, Egle Olesk ja Marek Mühlberg.

==Eesti Rohelise Liikumise ja endiste roheliste erakondade ajalugu==
Eesti roheliste erakondade ajalugu on mõne aasta võrra pikem kui taasiseseisvumisjärgsel Eesti Vabariigil. Rohelise maailmavaatega poliitikahuviliste organiseeritum tegevus sai alguse juba 1980. aastate lõpus,{{lisa viide}} kui nn [[fosforiidisõda|fosforiidisõja]] harjal 23. mail 1988 loodi Tallinnas [[Sakala tänav]]a [[Sakala keskus|poliitharidusmajas]] poliitilise rahvaliikumisena [[Eesti Roheline Liikumine]] (ERL). 

ERL registreeriti 20. septembril 1989 tollase [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i esimehe [[Arnold Rüütel]]i poolt kui &quot;poliitilise süsteemi osa&quot; ning nii sai Rohelisest Liikumisest Eestis esimene ametlikult registreeritud, parteile sarnanev poliitiline organisatsioon tolleaegse kommunistliku võimupartei ([[NLKP]]) kõrval. Ehkki [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (ERSP) ning [[Eesti Roheline Partei]] (ERP) loodi küll varem, ei olnud [[Eesti NSV]] võimuorganid neid parteisid selleks ajaks veel registreerinud. Eesti Rohelise Liikumise (ERL) esimesse juhatusse kuulusid tolle aja tuntumatest ühiskonnategelastest parteitud [[Juhan Aare]], [[Lennart Meri]], [[Endel Lippmaa]], [[Andres Tarand]] ja kommunistliku partei liikmed [[Vello Pohla]], [[Tiit Made]] ja [[Ants Paju]].

Ajavahemikus 1989–1991 tegutses Eestis sisuliselt kaks eraldi rohelist erakonda: 1988. aastal loodud ERL-i &quot;poliitiline tiib&quot; (millest hiljem, oktoobris 1990 moodustati Vello Pohla jt juhtimisel ka eraldiseisev partei: [[Eesti Roheline Erakond]]) ning augustis 1989 loodud [[Eesti Roheline Partei]], mis asutati nende &quot;rahulolematute&quot; ERL-i aktivistide ([[Mario Kivistik]], [[Jüri Liim]] jt) eestvedamisel, kelle hinnangul ei olnud tolleaegne ERL-i juhtkond piisavalt aktiivne poliitilises võitluses Nõukogude okupatsioonivõimu vastu.

Vaatamata mõnedele lahkhelidele ja segadusele &quot;rohelise&quot; nime all esinevate poliitikute vahel oli ennast rohelistena üles seatud kandidaatide läbilöök Ülemnõukogu valimistel 1990. aasta märtsis väga suur: ainuüksi ERL-i valimisnimekirjast sai ülemnõukogusse koha 8 saadikut (sh Jüri Liim, Ants Paju, Vello Pohla ja Arnold Rüütel, kes valiti ka Ülemnõukogu esimeheks) ning lisaks ka Andres Tarand, Tiit Made ja mõned teised rohelistena tuntust kogunud poliitikud, kes kandideerisid teistes valimisnimekirjades. Tehti ajalugu ka sellega, et 1990. aastal said esimest korda maailmas{{lisa viide}} rohelised valitsusse – [[Edgar Savisaar]]e juhitud valitsuse keskkonnaministriks kutsuti tollane ERL-i esimees professor [[Toomas Frey]], välisministriks aga endine ERL-i juhatuse liige Lennart Meri. Roheliste selle perioodi olulisemateks teeneteks võib lugeda [[ökosüsteem]]ipõhisele [[keskkonnakaitse]]le aluse panemist ja tollast valitsuse otsust [[tuumaenergia]]moratooriumi kehtestamiseks. 1990. aastal valiti hulganisti rohelisi ka kohalike omavalitsuste rahvasaadikute nõukogudesse.

[[9. detsember|9. detsembril]] [[1991]] kaks ERL-ist välja kujunenud rohelist parteid ([[Eesti Roheline Partei]] ja [[Eesti Roheline Erakond]]) ühinesid. Ühinenud erakonna nimeks valiti [[Eesti Rohelised]] ja esimeheks Jüri Liim. Tekkinud uus erakond Eesti Rohelised registreeriti märtsis 1992; Eesti Roheline Liikumine jätkas pärast seda valitsusvälise mittetulundusühinguna. 

Taasiseseisvunud Eestis Vabariigi esimeste parlamendivalimiste ajaks septembris 1992 olid riigikorra ümberkorralduste, tavapäraste poliitiliste parteide moodustumise, maareformi, erastamise, Nõukogude perioodi &quot;üleliidulise tööstuse&quot; kokkukukkumise ja sellest tuleneva majandussurutise, keskkonnaseisundi paranemise jms tõttu rohelised ideed kaotanud rahva hulgas märgatava kõlapinna ja see peegeldus ka valijaeelistustes. 1992. aasta septembris [[Riigikogu]] valimistel kogus valimisliidu &quot;Eesti Rohelised&quot; nimekiri vaid 2,6% häältest ja sai 101-kohalisse parlamenti vaid ühe saadiku, raadio- ja teleajakirjaniku [[Rein Järlik]]u. Abi polnud ka enne valimisi toimunud kahe rohelise partei ühinemisest.

1992. aastal oli ühinemise järel tekkinud erakonnas Eesti Rohelised ligikaudu 250 liiget, kuni 1994. aastani jätkas erakonna esimehena [[Jüri Liim]]. Aastatel 1994–1995 oli erakonna Eesti Rohelised juht [[Valdur Lahtvee]] ja 1995–1998 akadeemik [[Jüri Martin]]. 

Alates 1989. aasta septembrist oli Eesti Roheline Liikumine üleeuroopalise katusorganisatsiooni Euroopa Roheliste Koordinatsioonikogu liige. See nimetati 1992. aastal ümber Euroopa Roheliste Parteide Liiduks (mille baasil omakorda asutati Roomas veebruaris 2004 esimene üleeuroopaline erakond – Euroopa Roheline Partei (vt [http://www.europeangreens.org www.europeangreens.org]). Selles arengus lõid Eesti rohelised aktiivselt kaasa ja nii tegusana hoitud sidemeid hiljem kasutatud nii mujal Euroopas kui ka kodumaal riigi poliitika paremaks mõjutamiseks.

1995. aasta Riigikogu valimistel saavutas roheliste ja kuningriiklaste ühisnimekiri &quot;Neljas jõud&quot; valimistulemuseks vaid 0,8% vaatamata sellele, et eelnenud avaliku arvamuse küsitlustes oli roheliste toetuseks keskmiselt 3%. Valimiskaotusele aitas väidetavalt kaasa ka asjaolu, et kuningriiklaste juhile (endisele Eesti Rohelise Liikumise aktivistile) [[Kalle Kulbok]]ile &quot;vimma kandva&quot; Riigikogu esimehe [[Ülo Nugis]]e survel jäeti ühisnimekirja avalikkusele tuntumad kandidaadid [[Vabariigi valimiskomisjon]]i poolt formaalsetel põhjustel registreerimata. Ka valimiste järel enam kui aasta hiljem tulnud kandidaatide ebavõrdset kohtlemist tuvastav kohtuotsus valimistulemusi ei muutnud.

=== 1998. aasta erakondade ümberregistreerimine ===
Pärast valitsuserakondade poolset mittetulundusühingute seaduse muutmist, misjärel 1. oktoobrist 1998 nõuti erakondade ümberregistreerimist vähemalt 1000 liikme olemasolu nõudega, kadus selleks ajaks u 250-liikmeline erakond Eesti Rohelised poliitareenilt. Eesti Rohelised ei ühinenud teiste parteidega – erakonna viimane üldkogu otsustas jätkata tegutsemist mittetulundusühinguna seni, kuni saavutatakse nõutav liikmete arv, et erakond kantaks taas registrisse ja saaks erakonnana tegutseda. Sama üldkogu otsustas eelolevatele kohalikele valimistele minna, &quot;laenates&quot; oma aktiivseid liikmeid [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] nimekirjadesse. Ühtegi endistest rohelistest individuaalselt volikogudesse ei valitud.

2003. aasta Riigikogu valimistel rohelis(t)e nime all ükski nimekiri ega üksikkandidaat ei osalenud.

Pärast liitumist Euroopa Liiduga toimusid [[13. juuni]]l 2004 [[2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised (Eesti)|Euroopa Parlamendi valimised]], kus mõjukamad keskkonnaorganisatsioonid avaldasid peaaegu üksmeelselt toetust rohelisi ideid esindanud üksikkandidaadile, [[Eestimaa Looduse Fond]]i nõukogu esimehele [[Marek Strandberg]]ile, kes kogus 5340 häält ehk 2,3% kõigist antud häältest. Selline toetuse kasv rohelistele ideedele andiski vajaliku tõuke rohelise erakonna taasloomiseks Eestis.

=== Preaguse erakonna loomine ===
Praeguse rohelise erakonna asutamisele eelnes [[Rohelise erakonna algatusgrupp|Rohelise erakonna algatusgrupi]] (REAG) asutamine 7. mail 2005 Sangastes, [[Roheliste rattaretk|Roheliste XVII rattaretke]] &quot;Kuidas elad, Otepää?&quot; laagris. Asutamislepingule andsid oma allkirjad Ingrid Kesler, [[Agu Kivimägi]], [[Ott Köstner]], [[Rasmus Lahtvee]], Valdur Lahtvee, [[Maret Merisaar]], Marek Strandberg, [[Tanel Tammet]], [[Peep Tobreluts]], [[Toomas Trapido]]. Algatusgrupp asus kokku kutsuma erakonna liikmeid ja välja töötama erakonna programmi.

17. juunil 2006 Suure-Jaani Gümnaasiumis toimunud REAG üldkoosolekul kinnitati loodava erakonna programmilised seisukohad ja valiti uus juhatus. Esimest korda Eesti poliitilise kultuuri ajaloos rakendati algatusgrupis otsedemokraatlikku otsustusmehhanismi.&lt;ref name=&quot;ifz0p&quot; /&gt;

Erakond Eestimaa Rohelised asutati [[Tallinna Tehnikaülikool]]i aulas toimunud asutamiskoosolekul 25. novembril 2006 ehk pärast seda, kui Rohelise erakonna algatusgrupi töö tulemusena oli kokku saadud toonastes seadustes nõutud 1000 liiget. Erakond kanti registrisse 6. detsembril 2006.

===2007. aasta Riigikogu valimised===
====Kampaania====
Pärast taasregistreerimist jäi Erakonna Eestimaa Rohelised valimiskampaania vaid kolmekuuliseks, sest Riigikogu valimised toimusid juba 2007. aasta märtsis. Kampaanias pandi rõhku avalikele üritustele ning hoiduti lühikestest loosungitest. Kampaaniajuhtideks kinnitas erakonna juhatus [[Katrin Idla]] ja [[Mart Saarso]]o. Erakond kulutas valimiskampaaniale 2 499 960 krooni ja 13 senti.

====Tulemused====
[[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimistel]] kogus erakond 7,1 protsenti häältest ja sai kuus kohta [[XI Riigikogu]]s. Neile kohtadele said [[Mart Jüssi]] (1265 häält), Valdur Lahtvee (475 häält), [[Aleksei Lotman]] (1316 häält), Maret Merisaar (443 häält), Marek Strandberg (5668 häält) ja Toomas Trapido (1691 häält).

====Koalitsiooniläbirääkimised====
[[Eesti Reformierakond]] kutsus roheliste delegatsiooni koalitsiooniläbirääkimistele ning koalitsioonileping koostati roheliste osalusel. Valitsusse pakuti rohelistele portfellita avaliku halduse ministri ametikohta, mis rohelisi ei huvitanud.&lt;ref name=&quot;af1le&quot; /&gt; Läbirääkimiste lõppjärku rohelisi enam ei kaasatud ning nad jäid [[Andrus Ansipi teine valitsus|Andrus Ansipi teisest valitsusest]] välja.

====Rohelise fraktsiooni töö====
Riigikogu rohelise fraktsiooni liikmed tegid tööd järgmistes korralistes komisjonides:
* Mart Jüssi – keskkonnakomisjoni esimees, Balti Assamblee delegatsiooni liige;
* Aleksei Lotman – maaelukomisjoni aseesimees, Euroopa Liidu asjade komisjoni liige ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige;
* Valdur Lahtvee – väliskomisjoni liige, fraktsiooni esimees;
* Marek Strandberg – julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni aseesimees, majanduskomisjoni liige ja fraktsiooni aseesimees;
* Toomas Trapido – rahanduskomisjoni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni liige, OSCE Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni liige;
* Maret Merisaar – sotsiaalkomisjoni ja korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni liige.

Lisaks osalesid mitmed fraktsiooni liikmed Saarte ühenduse, kodanikuühenduste, Tiibeti ja muudes toetusrühmades. Fraktsioon on teinud koostööd nii koalitsiooni kui ka opositsiooni kuuluvate fraktsioonidega, hääletades eelkõige lähtuvalt eelnõude keskkonna-aspektist &lt;ref name=&quot;C5oCQ&quot; /&gt;.

===2011. aasta Riigikogu valimised===
====Kampaania====
2010. aasta novembris kogunenud erakonna volikogu võttis vastu avalduse, millega kutsuti erakonna nimekirjas kandideerima vabasid kandidaate, et murda poliitiliste arutelude seisakut Riigikogus. Valimiskampaania loosungiks kuulutati &quot;On aeg!&quot; ning sõnastati eesmärk: &quot;Terved inimesed tervel maal arvestavad üksteisega, loovad tegusa ja hooliva kogukonna ning moodustavad sidusa ja mitmekesise ühiskonna.&quot;

====Kandidaadid==== 
[[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] kandideerisid roheliste nimekirja esikümnes Aleksei Lotman, [[Eerik-Niiles Kross]], Marek Strandberg, [[Artur Talvik]], Valdur Lahtvee, [[Pille Tomson]], Peep Mardiste, [[Urmas Hallika]], [[Triin Veber]] ja [[Heiki Valner]].

Erakonna üleriikliku valimisnimekirja järjestamine leidis aset 15. jaanuaril toimunud kandidaatide koosolekul. Erakonnaliikmed ja erakonnavälised kandidaadid otsustati nimekirja paigutada vaheldumisi.&lt;ref name=&quot;9XVxN&quot; /&gt;

Kokku oli üldnimekirjas 92 meest ja 33 naist, nende seas ka [[Kaarel Tarand]], [[Jaan Sööt]], [[Üllar Luup]] ja [[Allan Jaakus]].&lt;ref name=&quot;qVLhU&quot; /&gt; Mitmed erakonna endised juhtpoliitikud loobusid erakonna nimekirjas kandideerimisest. Riigikogu liige Toomas Trapido kandideeris üksikkandidaadina.

====Tulemused====
Erakond kogus üle riigi kokku 21 827 häält ehk 3,8% antud häältest ning Riigikokku ei pääsenud. Parima häältesaagi said erakonda mittekuuluvad nn vabatmehed Eerik-Niiles Kross (3579 häält), Artur Talvik (2957) ja Kaarel Tarand (2287). Erakonna liikmetest said enim hääli Aleksei Lotman (1490), Marek Strandberg (795), Peep Mardiste (741), Valdur Lahtvee (457) ja [[Tanel Ots]] (359).

===Lahkhelid===
18. mail 2010 heitis erakonna juhatus erakonnast välja 20 liiget, keda süüdistati &quot;erakonna olulisel määral kahjustamises&quot;. Väljaheidetute seas olid [[Peeter Jalakas]], [[Mikk Sarv]], [[Airi Hallik-Konnula]], [[Andres Laidvee]], [[Andrus Mäesepp]], [[Anti Poolamets]], [[Avo Kask]], [[Dagmar Mattiisen]], [[Egge Kulbok-Lattik]], [[Elmer Joandi]], [[Jaak Hohensee]], [[Juta Luts]], [[Jüri Ginter]], [[Martin Vahi]], [[Olev Leesmend]], Ott Köstner, [[Peep Tobreluts]], [[Riho Raassild]], [[Ruth Randoja]] ja Tanel Tammet.

28.–29. mail 2010 toimunud üldkogul võeti erakonnast väljaheidetud liikmed tagasi. Otsustati, et nii väljaheidetud kui ka väljaheitjad ei kandideeri juhatusse järgmiste korraliste valimisteni. Üldkogu järel teatasid oma otsusest erakonnast lahkuda erakonna endised eestkõnelejad [[Peeter Jalakas]]&lt;ref name=&quot;jN7Vt&quot; /&gt; ja [[Mikk Sarv]].&lt;ref name=&quot;cbThg&quot; /&gt;

Detsembris 2010 Tallinnas toimunud erakonna üldkogu võttis vastu ühiste väärtuste deklaratsiooni, millega mõisteti hukka erakonnasiseste tülide võimendamine ja deklareeriti ühist soovi liikuda ühiselt edasi Riigikogu valimiste poole.

===Üldkogu septembris 2011===
10. septembriks 2011 kutsus juhatus kokku erakonna üldkogu. Et ettenähtud ajaks kell 11 oli kohal vaid kümmekond inimest, korraldati tund hiljem uus üldkogu, kus osales juba 25 rohelist. Valiti 30-liikmeline volikogu. &quot;Erakonnal on 1500 liiget ja ma oletan, et tubli pooled on valmis maksma täna Eestis kõige kõrgemat erakonna liikmemaksu, milleks on 120 eurot aastas,&quot; kommenteeris Marek Strandberg, kelle sõnul oli erakonnale väga oluline leida &quot;tugev ja karismaatiline juht&quot;. Ta ise ei lootnud olla juhi kandidaat, kuid arvas, et kandidaat ei pruugi tulla erakonna seest.&lt;ref name=&quot;9vEKb&quot; /&gt; Juhiks valiti [[Aleksander Laane]].

Liikmemaksudena laekus erakonnale 2011. aastal 6421 eurot ja 2012. aastal 5084 eurot.&lt;ref name=&quot;aaDia&quot; /&gt;

=== 2015. aasta Riigikogu valimised ===
[[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] esitas erakond registreerimiseks 40 kandidaadiga nimekirja.&lt;ref name=&quot;34gyN&quot; /&gt; Nimekiri sai 0,9% valijate häältest (5197 häält) ning valimiskünnist ei ületanud.&lt;ref name=&quot;Fe3Bt&quot; /&gt; [[Valimisringkond nr 2|Valimisringkonnas nr 2]] kandideerinud erakonna esimees Aleksander Laane sai 404 häält.&lt;ref name=&quot;wtrM8&quot; /&gt;

=== 2015. aastal valitud juhatus ===
Juhatusse kuuluvad esimees [[Aleksander Laane]], aseesimehed [[Andrei Gudim]] ja [[Züleyxa Izmailova]] ning juhatuse liikmed [[Olev-Andres Tinn]], [[Marko Kaasik]], [[Joonas Laks]], [[Eero Uustalu]], [[Arvo Kuiv]] ja [[Küllike Reimaa]].

=== 2017. aastal valitud juhatus ===
Züleyxa Izmailova (esimees), Aleksander Laane (aseesimees), Andrei Gudim (aseesimees), Marko Kaasik, [[Kaspar Kurve]], Joonas Laks, [[Olev-Andres Tinn]], [[Timur Sagitov]], Küllike Reimaa.

=== 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimised ===
Erakond Eestimaa Rohelised kogus Eestis kokku 4669 häält (0,8% kõigist häältest), sellest 4621 häält Tallinnas (2,4% Tallinnas antud häältest) ja 48 häält Ida-Virumaal (0,1% Ida-Virumaal antud häältest), ega pääsenud ühessegi volikogusse.&lt;ref name=&quot;KOV2017&quot; /&gt; Küll aga kutsus Tallinnas valimised võitnud Eesti Keskerakond rohelised koalitsiooniläbirääkimistele ja pakkus Züleyxa Izmailovale abilinnapea kohta.&lt;ref name=&quot;Abilinnapeaks&quot; /&gt; Züleyxa Izmailova kui abilinnapea tegevusvaldkondadeks said keskkond, kaasamine, IT-lahenduste kättesaadavuse korraldamine ja linna prügimajandus.&lt;ref name=&quot;valdkond&quot; /&gt; Oma abilisteks palkas Izmailova Eestimaa Roheliste aseesimehe Aleksander Laane, juhatuse liikme [[Olev-Andres Tinn]]i ja parteitu Ada Aimi.&lt;ref name=&quot;abid&quot; /&gt;

=== 2018. aasta üldkogud ===
2018. aasta 7. aprilli üldkogu valis erakonna volikogu järgmise koosseisu: Valdur Lahtvee, [[Mattias Turovski]], [[Kai Künnis-Beres]], [[Lisette Aro]], Mart Jüssi, [[Fideelia-Signe Roots]], [[Laura Lisete Roosaar]], [[Maigi Käige]], [[Hannes Puu]], Jüri Ginter, [[Steve Truumets]], [[Teet Randma]], [[Siiri Rebane]], [[Fredy Bogomolov]] ja [[Arvo Kuiv]].

2018. aasta 1. detsembri erakorralisel üldkogul valiti uus juhatus, kuhu kuuluvad [[Johanna Maria Tõugu]], [[Kai Künnis-Beres]], Fideelia-Signe Roots, [[Ulvi Koop]], [[Helina Tilk]], Marko Kaasik, Timur Sagitov, [[Kaspar Kurve]], [[Steve Truumets]], Joonas Laks, Aleksander Laane, [[Olev-Andres Tinn]] ja Züleyxa Izmailova. Ühtlasi kinnitati uus üldprogramm, mis partei teatel on nende järgmise kümnendi tööplaan.&lt;ref name=&quot;D2Vdv&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;xN6L5&quot; /&gt;

=== 2019. aasta Riigikogu valimised ===
[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] esitas erakond registreerimiseks 125 kandidaadiga nimekirja.&lt;ref name=&quot;wGK7a&quot; /&gt; Nimekiri sai 1,8% valijate häältest (10 226 häält) ning valimiskünnist ei ületanud.&lt;ref name=&quot;hScQE&quot; /&gt;[[Valimisringkond nr 1|Valimisringkonnas nr 1]] kandideerinud erakonna esimees Züleyxa Izmailova sai 923 häält.&lt;ref name=&quot;tTMQJ&quot; /&gt;

==Seos europarteidega==
Erakond on [[Euroopa Roheline Partei|Euroopa Rohelise Partei]] liikmespartei.{{lisa viide}}

==Noortekogu==
Erakonnal on noortekogu [[Noored Rohelised]], mis tegutseb eraldi [[mittetulundusühing]]una.{{lisa viide}}

== Vaata ka ==
*[[Rohelise erakonna algatusgrupp]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ydc9N&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/?id=201385 Rohelised nimetasid kolm uut eestkõnelejat] [[Postimees]], 15. detsember 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6EskD&quot;&gt;(BNS.) Roheliste esimeheks sai Aleksander Laane. ''Postimees'' 28. november 2011, lk 5.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;af1le&quot;&gt;[http://arhiiv.err.ee/vaata/reporteritund-reporteritund-aleksei-lotman-erakond-eestimaa-rohelised Reporteritund: Aleksei Lotman ja Kaja Kärner]. [[Vikerraadio]] 18.02.2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;C5oCQ&quot;&gt;https://spreadsheets.google.com/pub?hl=en&amp;key=0AsTr8ngQqN_5dGZBbVZsd2lfc3ZaYU9RUkloblRPbkE&amp;hl=en&amp;gid=0{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9XVxN&quot;&gt;http://www.postimees.ee/372762/roheliste-esinumbrid-on-lotman-kross-strandberg-ja-talvik/&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qVLhU&quot;&gt;http://www.vvk.ee/riigikogu-valimised-2011/kandidaadid-2011/erakond-eestimaa-rohelised&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jN7Vt&quot;&gt;Veiko Pesur. [http://www.postimees.ee/?id=269928 Jalakas ei näe enam võimalust roheliste seas jätkata] Postimees.ee, [[31. mai]] [[2010]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cbThg&quot;&gt;Veiko Pesur. [http://www.postimees.ee/?id=269867 Mikk Sarv: roheliste seas ei saaks ma enam midagi olulist teha]. Postimees.ee, [[31. mai]] [[2010]].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9vEKb&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/559900/rohelised-lukkasid-uue-juhatuse-valimise-edasi/ &quot;Rohelised lükkasid uue juhatuse valimise edasi&quot;] Postimees, 10.09.2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aaDia&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.erjk.ee/sites/default/files/Ulevaated/erakondade_2012_aastal_laekunud_liikmemaksud_ja_annetused.xlsx |vaadatud=2014-03-27 |arhiivimisaeg=2017-03-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170320232832/http://www.erjk.ee/sites/default/files/Ulevaated/erakondade_2012_aastal_laekunud_liikmemaksud_ja_annetused.xlsx |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;34gyN&quot;&gt;http://info.rk2015.vvk.ee/kandidaadid/0/&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Fe3Bt&quot;&gt;http://rk2015.vvk.ee/voting-results.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wtrM8&quot;&gt;http://rk2015.vvk.ee/detailed-2.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KOV2017&quot;&gt;https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Abilinnapeaks&quot;&gt;http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-videod-ja-fotod-keskerakond-ja-rohelised-kavatsevad-tallinna-viia-euroopa-rohelise-pealinna-tiitli-suunas-zuleyxa-izmailova-on-valmis-minema-abi?id=80040078&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;valdkond&quot;&gt;http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/video-asja-ametisse-nimetatud-abilinnapea-zuleyxa-izmailova-jaab-prugimajandusest-raakides-kidakeelseks?id=80115620&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;abid&quot;&gt;https://tallinn.postimees.ee/4348061/izmailova-palkas-enda-abilisteks-roheliste-juhatuse-liikmed&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UcdtV&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=BNS|URL=https://www.ohtuleht.ee/211504/asutati-uus-partei-erakond-eestimaa-rohelised|Pealkiri=Asutati uus partei: Erakond Eestimaa Rohelised|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LvsAW&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Aivar Pau|URL=http://epl.delfi.ee/news/eesti/roheliste-erakond-valis-eestkonelejad?id=51066389|Pealkiri=Roheliste erakond valis eestkõnelejad|Väljaanne=|Aeg=01.12.2006|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XuA91&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Haldi Ellam|URL=http://epl.delfi.ee/news/eesti/roheliste-erakond-valib-laupaeval-uue-juhatuse?id=51090904|Pealkiri=Roheliste erakond valib laupäeval uue juhatuse|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zlZpk&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Hanneli Rudi|URL=https://www.postimees.ee/1672795/rohelised-paisutasid-valimistele-moeldes-juhatust|Pealkiri=Rohelised paisutasid valimistele mõeldes juhatust|Väljaanne=|Aeg=17. juuni 2007|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UQNpX&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Urmas Seaver|URL=https://www.postimees.ee/1807599/eestimaa-rohelised-said-uue-juhatuse|Pealkiri=Eestimaa Rohelised said uue juhatuse|Väljaanne=|Aeg=15.06.2008|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8Udje&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Veiko Pesur|URL=https://www.postimees.ee/249988/lahtvee-vabanesime-rohelisi-maarivast-kohtuasjast|Pealkiri=Lahtvee: vabanesime rohelisi määrivast kohtuasjast|Väljaanne=|Aeg=14 aprill 2010|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Uq7m6&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Sandra Maasalu|URL=https://www.postimees.ee/253329/strandberg-mul-ei-ole-voimuambitsiooni|Pealkiri=Strandberg: mul ei ole võimuambitsiooni|Väljaanne=|Aeg=22.04.2010|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pMcJQ&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Kadri Ratt|URL=https://www.postimees.ee/273736/roheliste-eestkonelejaks-sai-aleksei-lotman|Pealkiri=Roheliste eestkõnelejaks sai Aleksei Lotman|Väljaanne=|Aeg=8 juuni 2010|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FNEHF&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Veiko Pesur|URL=https://www.postimees.ee/268472/roheliste-tipud-ei-soovi-enam-partei-juhatusse|Pealkiri=Roheliste tipud ei soovi enam partei juhatusse|Väljaanne=|Aeg=27. mai 2010|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ifz0p&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=BNS|URL=https://www.postimees.ee/1554963/rohelise-erakonna-loojad-kinnitasid-programmi-pohialused|Pealkiri=Rohelise erakonna loojad kinnitasid programmi põhialused|Väljaanne=|Aeg=17. juuni 2006|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;D2Vdv&quot;&gt;[https://www.postimees.ee/6467313/rohelised-valisid-uldkogul-uue-juhatuse Rohelised valisid üldkogul uue juhatuse]. [[Postimees]], 1. detsember 2018&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xN6L5&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://erakond.ee/programm/uldprogramm/ |pealkiri=Üldprogramm. Roheliste missioonidokument 2030 |vaadatud=2019-01-10 |arhiivimisaeg=2019-01-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190111060532/http://erakond.ee/programm/uldprogramm/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wGK7a&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/uudised/dokumendid-esitasid-k%C3%BCmme-erakonda-ja-18-%C3%BCksikkandidaati |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-05 |arhiivimisaeg=2019-03-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190306044446/https://www.valimised.ee/et/uudised/dokumendid-esitasid-k%C3%BCmme-erakonda-ja-18-%C3%BCksikkandidaati |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hScQE&quot;&gt;https://rk2019.valimised.ee/et/election-result/election-result.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tTMQJ&quot;&gt;https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-1-voting-result.html&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [http://rohelised.ee Riigikogu valimiste 2019 kampaanialeht]
* [https://www.rohelised.ee Erakonna Eestimaa Rohelised koduleht]
* [[Kärt Anvelt]]. [http://www.epl.ee/artikkel/480965 Rohelisi võib oodata Res Publica saatus] EPL, 24. oktoober 2009
* Erakond Eestimaa Rohelised facebookis: https://www.facebook.com/rohelised/

{{Eesti erakonnad}}

[[Kategooria:Eesti erakonnad]]
[[Kategooria:Rohelised parteid]]
[[Kategooria:Erakond Eestimaa Rohelised| ]]</text>
      <sha1>gyp4e9twsjrd6f809yq2s4j144160a2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kadijivka</title>
    <ns>0</ns>
    <id>83308</id>
    <revision>
      <id>7185061</id>
      <parentid>6483218</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T08:27:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <origin>7185061</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1837" sha1="dezb05vk0xuk530s2z98ypda2hse08d" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Kadijivka
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Кадіївка
|  nimi2_keel = vene | nimi2 = Кадиевка
|  lipp = Flag of Stahanov.png
|  lipu_link = [[Stahhanovi lipp]] 
|  vapp = Stahanov_coa.png
|  vapi_link = [[Stahhanovi vapp]]
|  pindala = 91,8
|  elanikke = 
|  asendikaardi_pilt = 
|  asendikaart = Ukraina
}}
'''Kadijivka''' on [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is. 

1937–1940 oli linna nimi '''Sergo''' ([[Sergo Ordžonikidze]] järgi), enne 1937 ja 1940–1978 '''Kadijivka''' (venepäraselt ''Kadijevka''). 1978–2016 kandis nime '''Stahhanov''' kaevur [[Aleksei Stahhanov]]i järgi. Seda nime kasutavad mässulised nn [[Luhanski Rahvavabariik|Luhanski Rahvavabariigi]] võimud siiani.&lt;ref&gt;https://stakhanov.su/&lt;/ref&gt;

Peamine majandusharu on [[kivisüsi|kivisöe]] kaevandamine. Linnas on ka metallurgiakombinaat ja vaguniehitustehas.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [[14. november]] 2014. ''[[Ukrajinska Pravda]]''. [http://www.pravda.com.ua/news/2014/11/14/7044284/ Valitsus kinnitas riigi kontrolli all mitteolevate asulate nimekirja] &lt;small&gt;(''ukraina keeles'')&lt;/small&gt;
*http://www.stakhanov.org.ua/
* [[31. oktoober]] 2014. ''Liga Novosti''. [http://news.liga.net/news/politics/3879258-terroristy_oborudovali_ognevuyu_pozitsiyu_v_tsentre_stakhanova.htm Террористы оборудовали огневую позицию в центре Стаханова] &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;
* [[1. detsember]] 2014. ''Liga Novosti''. [http://news.liga.net/news/politics/4259811-v_stakhanov_pribylo_spetspodrazdelenie_vympel_fsb_rf_tymchuk.htm В Стаханов прибыло спецподразделение &quot;Вымпел&quot; ФСБ РФ - Тымчук] &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;

[[Kategooria:Ukraina linnad]]
[[Kategooria:Luhanski oblast]]</text>
      <sha1>dezb05vk0xuk530s2z98ypda2hse08d</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185062</id>
      <parentid>7185061</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T08:27:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <origin>7185062</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1835" sha1="ik788822rfu33k8cv4umsab8lul1q9h" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Kadijivka
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Кадіївка
|  nimi2_keel = vene | nimi2 = Кадиевка
|  lipp = Flag of Stahanov.png
|  lipu_link = [[Kadijivka lipp]] 
|  vapp = Stahanov_coa.png
|  vapi_link = [[Kadijivka vapp]]
|  pindala = 91,8
|  elanikke = 
|  asendikaardi_pilt = 
|  asendikaart = Ukraina
}}
'''Kadijivka''' on [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is. 

1937–1940 oli linna nimi '''Sergo''' ([[Sergo Ordžonikidze]] järgi), enne 1937 ja 1940–1978 '''Kadijivka''' (venepäraselt ''Kadijevka''). 1978–2016 kandis nime '''Stahhanov''' kaevur [[Aleksei Stahhanov]]i järgi. Seda nime kasutavad mässulised nn [[Luhanski Rahvavabariik|Luhanski Rahvavabariigi]] võimud siiani.&lt;ref&gt;https://stakhanov.su/&lt;/ref&gt;

Peamine majandusharu on [[kivisüsi|kivisöe]] kaevandamine. Linnas on ka metallurgiakombinaat ja vaguniehitustehas.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [[14. november]] 2014. ''[[Ukrajinska Pravda]]''. [http://www.pravda.com.ua/news/2014/11/14/7044284/ Valitsus kinnitas riigi kontrolli all mitteolevate asulate nimekirja] &lt;small&gt;(''ukraina keeles'')&lt;/small&gt;
*http://www.stakhanov.org.ua/
* [[31. oktoober]] 2014. ''Liga Novosti''. [http://news.liga.net/news/politics/3879258-terroristy_oborudovali_ognevuyu_pozitsiyu_v_tsentre_stakhanova.htm Террористы оборудовали огневую позицию в центре Стаханова] &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;
* [[1. detsember]] 2014. ''Liga Novosti''. [http://news.liga.net/news/politics/4259811-v_stakhanov_pribylo_spetspodrazdelenie_vympel_fsb_rf_tymchuk.htm В Стаханов прибыло спецподразделение &quot;Вымпел&quot; ФСБ РФ - Тымчук] &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;

[[Kategooria:Ukraina linnad]]
[[Kategooria:Luhanski oblast]]</text>
      <sha1>ik788822rfu33k8cv4umsab8lul1q9h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Balti jaam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>84374</id>
    <revision>
      <id>7184630</id>
      <parentid>7151313</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T16:45:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-34651-55</username>
        <id>231505</id>
      </contributor>
      <comment>/* Muud ühisveondusühendused */</comment>
      <origin>7184630</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="40447" sha1="fuxrr11b26vfomngplaxy1nv5hp0vp3" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib Tallinna raudteejaamast; samanimeliste raudteejaamade kohta vaata lehekülge [[Balti jaam (täpsustus)]].}}
{{Head artiklid}}
{{Infokast raudteejaam
| nimi = Balti jaam
| pilt = Elroni rongid Balti jaamas.jpg
| pildiallkiri = Balti jaama perroonid
| pildisuurus = 300px
| teised_nimed = Tallinna reisijaam, Tallinna raudteejaam
| asukoht = [[Tallinn]]
| tüüp = [[reisijaam]] (varikatuseta)
| omanik = [[Eesti Raudtee]] AS
| käitaja = [[Eesti Raudtee]] AS
| liin = '''Riigisisesed:'''&lt;br /&gt;[[Lõunasuund]]&lt;br /&gt;[[Ida- ja lõunasuund]]&lt;br /&gt;[[Edelasuund]]&lt;br /&gt;[[Läänesuund]]&lt;br /&gt;'''Rahvusvahelised:''' [[Tallinn-Tartu-Valga-Riia-Vilnius]] (ümberistumisega Valgas)
| platvormid = 9
| rööpapaare = 13
| avatud = [[5. november]] [[1870]]&lt;ref name=&quot;Go&quot;&gt;https://goproperty.ee/balti-jaama-ajalugu&lt;/ref&gt;
| suletud = 
| ümber_ehitatud = [[1965]]–[[1967]]&lt;ref name=&quot;Go&quot; /&gt;
| kaart = punkt
}}
'''Balti jaam''' ([[vene keel]]es ''Балтийский вокзал'', [[saksa keel]]es ''Baltischer Bahnhof'' / ''Hauptbahnhof von Tallinn'') ehk '''Tallinna reisijaam''' on [[raudteejaam]] [[Põhja-Tallinn]]a linnaosas [[Kelmiküla (Tallinn)|Kelmiküla asumis]]. [[Laiarööpmeline raudtee|Laiarööpmeliste]] [[raudtee]]dega jaam piirneb [[Tallinna vanalinn]]aga ja asub aadressil [[Toompuiestee|Toompuiestee 37]].

Balti jaam on suurim [[reisijaam]] [[Eesti]]s, seal asub kokku 13 [[raudtee]]haru ja 46 [[Pööre (raudtee)|pööret]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20211024124911/https://www.evr.ee/files/OL-Tallinn-Tapa-30-09-2021.xls Ohutud liikumisteed Tapa-Tallinn]; Eesti Raudtee&lt;/ref&gt; Lõppjaamana teenindab see nii [[linnalähirong|linnalähi]]- kui [[kaugrong]]e.&lt;ref name=&quot;Tallinn (Balti jaam)&quot; /&gt; Sealsamas asuvad linnalähiliinide [[bussijaam]] ning linnaliinidele [[bussipeatus|bussi-]], [[trammipeatus|trammi-]] ja [[trollipeatus]]ed.&lt;ref name=&quot;Tallinn : entsüklopeedia&quot; /&gt; Jaamast väljuvate [[rong]]ide esimesed raudteepeatused eri suundades on [[Lilleküla raudteepeatus|Lilleküla]], [[Kitseküla raudteepeatus|Kitseküla]] ja [[Tallinn-Väikse raudteejaam|Tallinn-Väike]], nende kõrval asub idasuuna põhiline peatus [[Ülemiste raudteejaam|Ülemistel]]. Algselt oli tegu [[läbisõidujaam]]aga [[Vanasadam]]asse, tänapäeval on see aga [[tupikjaam]].

[[Go Hotel Shnelli]] ja [[Eesti Raudtee]] peakontori vahel seisab [[auruvedur]] [[L (auruvedur)|L-2317]], mis ehitati [[Kolomna]] tehases aastal [[1953]].&lt;ref name=&quot;HmZ1M&quot; /&gt; [[Toompark]]i pääsevad reisijad [[Toompuiestee]] alla rajatud erisuunaliste sissepääsudega jalakäijatetunnelist. [[2005]]. aastal avati Toompuiestee ja [[Nunne tänav]]a ristmikul lisaks [[valgusfoor|fooriga]] ülekäik jalgsi liiklejatele.&lt;ref name=&quot;XrhD6&quot; /&gt; [[2023]]. aastal valmis moodsa lahendusega [[Balti jaama väljak|väljak]], mis loodi [[Vana-Kalamaja tänav]]a rekonstrueerimise raames pikenduseks [[Rannamäe tee]]ni.&lt;ref name=&quot;Go&quot; /&gt;

Kinnistu, millel asuvad jaamahoone ja linnalähirongide ootepaviljon ning Go Hotel Shnelli, omanik on [[Go Group]]i tütarettevõte [[OÜ RealWay]].&lt;ref name=&quot;jGj0x&quot; /&gt;

== Arhitektuur ==
[[Pilt:TLA 1465 1 2530 Tallinn-Reval Põhja-õhtu- (Balti) raudtee waksal 1910 postkaart.jpg|pisi|vasakul|Postkaart aastast 1910]]
[[Pilt:Железнодорожный вокзал в Ревеле.jpg|pisi|vasakul|[[I klassi raudteejaam|I klassi jaamahoone]]]]
[[Pilt:Balti jaama esikülg.jpg|pisi|vasakul|Esikülje vaade 1920. aastaist]]
[[Pilt:TLA 1465 1 1718 Vaade Toompea poolt Balti jaamale ja Kalamaja, Kopli piirkonnale august 1949.jpg|pisi|vasakul|Ülevaade aastast 1939]]

=== Peahoone ===
[[Pilt:Balti jaam 02.jpg‎|pisi|Balti jaama vaade põhjast, [[Kopli tänav]]a poolt (2009)]]
[[Pilt:Balti jaam 03.jpg‎|pisi|Jaamahoone sisevaade (2009)]]
[[Pilt:Balti jaama peamaja 2016.jpg|pisi|Peahoone trollipeatuste poolt (2016)]]
[[Pilt:Vaade Balti jaamale .jpg|pisi|[[Toompea]]lt avanev vaade Balti jaamale (2017)]]
[[Balti raudtee]] jaamahoone oli algselt planeeritud ehitada [[Lilleküla|Lillekülla]], kuid [[Tallinna linnavalitsus]]e nõudel viidi see kesklinnale ja [[Tallinna sadam]]ale lähemale Schnelli koplisse. Balti jaam oli raudteel ainus [[I klassi jaam]].&lt;ref name=&quot;Tallinn : entsüklopeedia&quot; /&gt;

1870. aastal avati arhitekt [[Rudolf von Knüpffer]]i projekteeritud jaamahoone, kuigi ehitustööd lõppesid alles kevadel 1871. &lt;ref name=&quot;Esimese raudtee nägu ja tegu&quot; /&gt;Hoone avati pidulikult 15. mail 1870. 

1965. aastal osaliselt lammutatud Balti jaama kahekorruseline [[paekivi]]hoone oli sümmeetrilise [[fassaad]]iga. Üldilme kujundasid seinapinda liigendavad [[risaliit|risaliidid]], nurga[[liseen]]id ja suured kaaraknad. Samalaadses stiilis on ehitatud [[Tallinn-Väikse raudteejaam|Tallinn-Väike jaamahoone]].&lt;ref name=&quot;Raudteearhitektuur&quot; /&gt;

Sisenedes jaama peasissepääsust (kesklinna poolt), jõuti [[vestibüül]]i, kus asusid igale reisiklassile eraldi piletikassad ning pagasiruum. Paremasse tiiba jäid I ja II klassi reisijate ootesaal, restoran ja daamide ruum. Vasakus tiivas oli ootesaal III klassile. Mõlemast tiivast pääses otse perroonile. Teisel korrusel paiknesid jaamaülema korter, kontorid kui ka juhatuse ruumid [[Balti Raudtee Selts]]ile.&lt;ref name=&quot;Esimese raudtee nägu ja tegu&quot; /&gt;

1941. aastal pani taganev Punaarmee jaamahoone põlema, kuid hoone taastati osaliselt aastaks 1945. 1965.–1967. aastail ehitati jaamahoone täielikult ümber. Hoone ümberehitamisel ja laiendamisel muudeti selle välisilmet tundmatuseni: aknad ehitati suuremaks, dekoor kadus ja katus muudeti lamedaks.&lt;ref name=&quot;Raudteearhitektuur&quot; /&gt; Esimesele korrusele ehitati kaks uut ootesaali, piletikassad, posti- ja muud ametiruumid. Teisel korrusel asusid restoran, puhkeruumid emadele lastega ja transiitreisijatele.&lt;ref name=&quot;jvfIR&quot; /&gt; Peasissepääsu esist ja ootepaviljoni perroone katab osaliselt varikatus.&lt;ref name=&quot;Tallinn : entsüklopeedia&quot; /&gt;

[[2004]]. aastal toimus jaamahoones taas põhjalik ümberehitus. Toompuiesteelt perroonile ehitati välja otseuksed. Piletikassad koondati ühte kohta. Hoone kõrvale vana taksopeatuse ja parkla kohale ehitati kahetärnihotell, mis on ühendatud tunneli ja kolmanda korruse klaasgaleriiga.&lt;ref name=&quot;nHsq8&quot; /&gt; Ümberehituseks koostas projekti [[OÜ Arhitektid Muru &amp; Pere]] ning sisekujunduse autor oli [[Taisi Kadarik]].&lt;ref name=&quot;gUXXk&quot; /&gt;

Peahoone esimesel korrusel on elektroonsed infotablood ja kassad koos piletimüügiautomaatidega, toidupood ja postkontor.&lt;ref name=&quot;Imc4I&quot; /&gt; Teisel korrusel on restoran Travel, [[meremiin]]iga kaminasaal ja Shnelli Day Spa &amp; Salon.&lt;ref name=&quot;7Kpvb&quot; /&gt; Jaamahoones on [[Wi-Fi]] leviala.&lt;ref name=&quot;Madli Lääne&quot; /&gt;

2005. aasta juulis avas peahoones remondi järel reisikeskuse hoone omandanud aktsiaselts [[Go Group]], kelle juht [[Tiit Pruuli]] tahtis teha Balti jaamast &quot;rahvusvahelise reisimiskeskuse – rännumeeste paradiisi hotelli, reisibüroo, restorani ja [[spaa]]ga&quot;. Jaama kõrval alustas tööd Go Groupile kuuluv hotell Shnelli,&lt;ref name=&quot;Madli Lääne&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;yje4f&quot; /&gt; mille nimekuju tekitas ajakirjanduses poleemikat.&lt;ref name=&quot;tosLN&quot; /&gt; Investeeringu kogumaksumus oli 93 miljonit Eesti krooni.&lt;ref name=&quot;mmylg&quot; /&gt;

Go Groupile tasus ootesaali ülalpidamiskulud samasse kontserni kuuluv [[Edelaraudtee]]. 2014. aasta algusest läks reisirongiliiklus üle riigiettevõttele [[Elron]], kes Go Groupi sõnul pidas piisavaks väiksemat, 73-ruutmeetrist ootesaali; Elroni väitel algatas ootesaali vähendamise aga just Go Group, ehkki Elroni turundusjuhi [[Norbet Kaareste]] hinnangul &quot;kasutatakse ootesaali vähe ning vajadus selle järele võib tekkida vaid eriolukordade puhul&quot;.&lt;ref name=&quot;S9pnh&quot; /&gt; 2013. aastal avati Balti jaama reisikeskuses [[Selver]]i ketti kuuluv toidupood.&lt;ref name=&quot;Nfg9t&quot; /&gt; Sel ajal tegutsesid jaamas ka postkontor, internetipunkt, restoran, reisibüroo ja osutati muid teenuseid.&lt;ref name=&quot;X711p&quot; /&gt;

Balti jaama peahoone on arvel arhitektuurilise kultuurimälestisena.&lt;ref name=&quot;xDRys&quot; /&gt;

=== Linnalähedaste rongide reisijate ootepaviljon ===
[[1962|1965]]. aastal valmis avar, ülalt kaarakendega valgustatud linnalähedaste rongide reisijate paviljon. Saalis olid istekohad ja piletikassa boksid (20×20 meetrit).&lt;ref name=&quot;Tallinn : entsüklopeedia&quot; /&gt; Aastatel 2001–2016 kasutati kahekorruseliseks ehitatud hoonet kogupindalaga 1254 m² müügisaalina. Esimesel korrusel asusid turg ja [[Olympic Casino]] ning teisel tööstuskaupade letid. Keldrikorrusel paiknesid külmkambrid, laod, mänguautomaadid ja WC-d.&lt;ref name=&quot;Ainulaadne koorikkatusega hoone&quot; /&gt;

2014. aasta juuni lõpul teatas ajakirjandus, et Balti jaama kõrvalhoone, kus paiknes ostukeskus, omandas Tartu suurettevõtjate [[Ülo Hage|Ülo]] ja [[Toomas Hage]] ettevõte [[Astri Kinnisvara]] OÜ, kes ostis aasta alguses ka Balti jaama turu ja veel kaks kõrvalkinnistut. Astri oli varem arendanud kaubanduskeskusi Tartus, Narvas ja Pärnus, millest tuntuim on Tartu [[Lõunakeskus]]. Uued omanikud väitsid, et neil pole hoonega kindlaid plaane.&lt;ref name=&quot;or2RI&quot; /&gt; 2014. aasta septembris ostis ootepaviljoni OÜ RealWay.&lt;ref name=&quot;zaSiQ&quot; /&gt;

2016. aastal otsustati maja täielikult renoveerida, kuna juurdeehitatud korrused mõjusid konstruktsioonile ohtlikult. Plaaniti maja taastada nii originaalilähedaselt kui võimalik: renoveerida esimese korruse fassaad nii, et perroonide poole tekivad seal kunagi olnud ajaloolised uksekohad, korrastada terrass ning taastada võimalikult suures mahus kaitse alla kuuluvad terratsopõrandad, mis olid seni olnud PVC- ja plaatkatte all peidus. Tööd loodeti lõpetada 2016. aasta hilissügiseks, kuid augustis polnud veel selge, mis hoones paiknema hakkab.&lt;ref name=&quot;4JKtc&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;1FsUH&quot; /&gt;

Paviljoni ja peahoonet ühendab ühekorruseline osa.&lt;ref name=&quot;Tallinn : entsüklopeedia&quot; /&gt;
[[1997]]. aastal võeti lähirongide paviljon [[arhitektuurimälestis]]ena kaitse alla.&lt;ref name=&quot;knJ3t&quot; /&gt; Ühendavas osas alustas tööd 2015. aastal esimene Statoil (nüüd [[Circle K Eesti|Circle K]]) Eestis, kus ei müüda autokütust. Varem asus seal tšeburekibaar.

Paviljoni on korduvalt kasutatud näituste ja väljapanekute tarbeks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Balti Jaam|url=https://baltijaam.ee/maailma-pressifoto-naitus-2019-jouab-veebruaris-balti-jaama/|pealkiri=Maailma pressifoto näitus 2019 jõuab veebruaris Balti jaama ootepaviljoni|väljaanne=|aeg=23. jaanuar 2020|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Balti jaama ootepaviljon 2016.jpg|pisi|Linnalähedaste rongide ootepaviljon (2016)]]
Ootepaviljonis avati 20. mail 2020 [[Burger King]]i restoran&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Burger King Eesti|url=https://www.facebook.com/burgerkingee/posts/148401606753256|pealkiri=Kuningas tuleb linna|väljaanne=Facebook|aeg=18. mai 2020|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; ning Tallink Ekspressi pood.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Balti Jaam|url=https://baltijaam.ee/balti-jaama-ootepaviljonis-avati-burger-king/|pealkiri=Balti jaama ootepaviljonis avati Burger King|väljaanne=|aeg=25. mai 2020}}&lt;/ref&gt;

=== Kujutav kunst ===
Jaamahoone keskruumi lage kaunistas enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] [[Peet Aren]]i [[pannoo]], kus oli kujutatud kõiki liikumisvõimalusi alates jalakäijatest ja lõpetades rongiga. Einelaua seinal asus [[Roman Nyman]]i maal &quot;Aastaajad&quot;.&lt;ref name=&quot;uihpl&quot; /&gt; Pannoo hävis ümberehituse käigus [[1947]]. aastal. Laemaalingu kavandid asuvad nüüd [[Viinistu Kunstimuuseum]]is [[Jaan Manitski]] kogus. Aastatel 1947–1965 olid peahoone seintel [[Punaarmee]] tagasitulekut jms kujutavad suured maalid. [[2008]]. aastast on reisikeskuses [[Raoul Kurvitz|Raoul Kurvitza]] pannoo &quot;Rong&quot;.&lt;ref name=&quot;MQaqs&quot; /&gt;

[[Pilt:20.05.19 Tallinn 2305, 2234 and 2320 (47961573186).jpg|pisi|[[Stadler FLIRT|Stadler FLIRT-i]] tüüpi [[Elron]]i reisirongid (2019)]]
[[Pilt:16 juuni 2010.DR1Bj-2711 ootab Balti jaamas lubavat tuld depoosse sõiduks peale Valga reisi.jpg|pisi|[[Edelaraudtee]] reisirong [[DR1]]B (2010)]]

==== Tähelepanuväärsed kujunduselemendid ====
* Jaamakell hoone välisseinal
* Kiri &quot;Tallinn&quot; hoone katusel
* Avatud vanast hoonest säilinud müürielemendid
* [[Auruvedur]] [[L (auruvedur)|L]]-2317

=== Ooteplatvormid ===
[[Pilt:Tallinn Electric Train Station.jpg|pisi|AS Elektriraudtee rongid [[ER2]] Balti jaamas (2006)]]
[[Pilt:Baltijaam0808.jpg|pisi|Balti jaama vaade läänest, perroonide lõpust. Esiplaanil paistab hotell [[Go Hotel Shnelli]], mis valmis aastal 2005]]
2012. aastal lammutati Balti jaamas vanad perroonid kõrgusega 110&amp;nbsp;cm ja rajati nende asemel uued perroonid kõrgusega 55&amp;nbsp;cm.&lt;ref name=&quot;avaldamata&quot; /&gt;

Alates 1. novembrist 2021 hakkas Balti jaamas kehtima uus raudteede numeratsioon, kus esimene tee algab [[GO Hotel Shnelli|Go Hotel Shnelli]] juurest ning liigub sealt loogilises järjestuses edasi (vasakult paremale) kuni [[Balti jaama turg|Balti jaama turuni]], kus asub üheksas tee.
Ühes uue teede numeratsiooniga valmis Balti jaamas ka kaks uut (teed nr 8 ja 9) turupoolset ooteplatvormi koos raudteeharudega.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/94962407/novembrist-muutuvad-rongide-soiduplaanid-ning-balti-jaama-rongiteed-saavad-uue-numeratsiooni Novembrist muutuvad rongide sõiduplaanid ning Balti jaama rongiteed saavad uue numeratsiooni]; Ärileht, 26.10.2021&lt;/ref&gt;

Balti jaamas asub kaheksa madalat teedevahelist reisijate [[ooteplatvorm]]i:
* 1. platvorm teede nr 1 ja 2 vahel – 150 m;
* 2. platvorm teede nr 2 ja 3 vahel – 400 m;
* 3. platvorm teede nr 3 ja 4 vahel – 150 m;
* 4. platvorm teede nr 4 ja 5 vahel – 150 m;
* 5. platvorm teede nr 5 ja 6 vahel – 150 m;
* 6. platvorm teede nr 6 ja 7 vahel – 150 m;
* 7. platvorm teede nr 7 ja 8 vahel – 156 m;
* 8. platvorm teede nr 8 ja 9 vahel – 75 m.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20211103103313/https://www.evr.ee/files/Tallinn-Balti-TKA-17-01-2020-2-muud.xls Tallinn-Balti reisijaama tehnokorraldusakt]; Eesti Raudtee&lt;/ref&gt;

Varasemas teede numeratsioonis puudusid teine ja kolmas tee, järjestus oli:
1. platvorm teede nr 4 ja 5 vahel – 150 m, 2. platvorm teede nr 4 ja I vahel – 400 m, 3. platvorm teede nr I ja 6 vahel – 150 m, 4. platvorm teede nr 6 ja 7 vahel – 150 m, 5. platvorm teede nr 7 ja 8 vahel – 150 m, 6. platvorm teede nr 8 ja 9 vahel – 150 m.&lt;ref name=&quot;avaldamata&quot; /&gt;

== Raudteeliiklus ==
[[Pilt:Stadler FLIRT EMU Balti jaamas.JPG|pisi|[[Stadler FLIRT]] elektrirong Balti jaamas]]
Balti jaam kuulub [[Tallinna raudteesõlm]]e koosseisu. Alates 1. jaanuarist 2014 lõpetas [[Edelaraudtee]] AS tegevuse Eesti-sisestel rongiliinidel ning kõiki riigisiseseid rongiliine hakkas teenindama – nii elektri- kui ka diiselrongidega – [[Elron]] (endine Elektriraudtee AS).

=== Riigisisesed rongiliinid: ===
==== [[Elron]] ====
===== Läänesuund: =====
* [[Tallinna–Pääsküla rongiliin]]. See on esimene elektrifitseeritud rongiliin Eestis ja [[Baltimaad]]es, kus elektrirongid sõidavad alates septembrist 1924.&lt;ref name=&quot;pD0F7&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Ajalugu&quot; /&gt; Liini pikkus on 11&amp;nbsp;km. Peatuskohti on 9, mis kõik asuvad I tsoonis. See on ainus rongiliin, mille algus- ja lõpp-punkt asuvad Tallinnas.
* [[Tallinna–Keila rongiliin]]. Reisijatevedu liinil alustati juulis [[1958]].&lt;ref name=&quot;Ajalugu&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;2X5EN&quot; /&gt; Liini pikkus on 26,1&amp;nbsp;km. Peatuskohti on 15. Liin algab I tsoonis ja lõpeb III tsoonis.
* [[Tallinna–Keila raudteekiirliin]]. Liini pikkus on 26,1&amp;nbsp;km. Peatuskohti on 6. Liin algab I tsoonis ja lõpeb III tsoonis.
* [[Tallinna–Kloogaranna rongiliin|Tallinna – Keila – Kloogaranna rongiliin]]. Reisijatevedu liinil alustati juunis [[1960]].&lt;ref name=&quot;Ajalugu&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;FOEgk&quot; /&gt; Liini pikkus on 39&amp;nbsp;km. Peatuskohti on 18. Liin algab I tsoonis ja lõpeb IV tsoonis.
* [[Tallinna–Paldiski rongiliin|Tallinna–Keila–Paldiski rongiliin]]. Reisijatevedu liinil alustati novembris [[1961]]. [[1968]] muudeti [[Pakri poolsaar]] kinniseks alaks ja [[Laoküla raudteepeatus]]se rajati reisijate kontrollpunkt..&lt;ref name=&quot;Ajalugu&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;8z7HU&quot; /&gt; Pärast nõukogude vägede lahkumist [[Paldiski]]st kontrollpunkt likvideeriti. Liini pikkus on 48&amp;nbsp;km. Peatuskohti on 21. Liin algab I tsoonis ja lõpeb IV tsoonis.
* [[Tallinna–Riisipere rongiliin|Tallinna–Keila–Turba rongiliin]]. Reisijatevedu kuni [[Riisipere]]ni algas liinil septembris [[1981]].&lt;ref name=&quot;Ajalugu&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;9Ijxl&quot; /&gt; Enne sõitsid elektrirongid kuni [[Vasalemma raudteepeatus|Vasalemmani]] (liin avati juulis [[1965]]).&lt;ref name=&quot;Ajalugu&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;L66g4&quot; /&gt; Liini pikkus on 51&amp;nbsp;km. Peatuskohti on 21. 8. detsembril 2019 pikendati senist Riisipere rongiliini kuni [[Turba]]ni.&lt;ref&gt;Juhan Hepner: [https://www.err.ee/1011798/elron-avas-rongiliikluse-riisipere-turba-liinil Elron avas rongiliikluse Riisipere – Turba liinil]; ERR uudised, 08.12.2019&lt;/ref&gt; Liin algab I tsoonis ja lõpeb V tsoonis.

===== Edelasuund: =====
* [[Tallinna–Rapla rongiliin]].
* [[Tallinna–Türi rongiliin]].
* [[Tallinna–Viljandi rongiliin]].

===== Idasuund ja lõunasuund: =====
* [[Tallinna–Aegviidu rongiliin]]. Reisijatevedu liinil alustati augustis [[1978]].&lt;ref name=&quot;Ajalugu&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Hhi5x&quot; /&gt; Enne sõitsid elektrirongid kuni [[Kehra raudteepeatus|Kehrani]] (liin avati detsembris [[1973]]).&lt;ref name=&quot;Ajalugu&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;f6rES&quot; /&gt; Liini pikkus on 56&amp;nbsp;km. Peatuskohti on 13. Liin algab I tsoonis ja lõpeb IV/V tsoonis.
* [[Tallinna–Aegviidu raudteekiirliin]]
* [[Tallinna–Tartu rongiliin]].
* [[Tallinna–Tartu kiirrongiliin]].
* [[Tallinna–Narva rongiliin]].

Päevas väljub Balti jaamast umbes 140 [[reisirong]]i.

== Ajalugu ==
[[Fail:TLA 1465 1 4484 repro gravüürist Baltijaama ümbrus.jpg|pisi|Gravüür, mis kujutab algset vaksalihoonet]]
[[Pilt:Balti jaamahoone.png|pisi|Algne vaksalihoone]]
[[Pilt:Balti jaam - vaade Balti jaamahoone katuselt Nõmme elektritrammi ooteplatvormi ümbrusele (Suurtüki tänava juures). Vasakul Kopli tänav., AM 12853-52 F 11687-52.jpg|pisi|Jaama vaade [[sõdadevaheline periood|sõdadevahelisel perioodil]]]]
[[Pilt:Tallinn-Petseri rong Tallinna jaamas.jpg|pisi|Jaamas peatuv reisirong (1932)]]
[[Pilt:TLA 1465 1 4975 Baltijaam 1964.jpg|pisi|Jaama esikülg (1964)]]

Balti jaam ehitati [[1870]]. aastal valminud [[Balti raudtee]] (Paldiski–Tallinna–Peterburi rongiliini) [[peajaam]]aks. Jaam avati 24. oktoobril (uue kalendri järgi [[5. november|5. novembril]]) 1870. Sinna suundus [[Paldiski]]st alanud [[Tallinna–Paldiski rongiliin|rongiliin]], mis jätkus [[Peterburi]] poole uue [[Tallinna–Peterburi rongiliin|rongiliinina]].&lt;ref name=&quot;B8aO3&quot; /&gt;

Balti raudtee Balti jaamast jätkusid raudteeliinid mööda tänapäevast [[Ahtri tänav]]at [[Tallinna sadam]]asse ja [[sadama]] piirkonda, kus olid haruteed: [[Tallinna sadama elevaator|Elevaator]]i rajoonis: [[Clayhills]]i harutee, Elevaatori ([[Baikovi sild|Baikovi]]) silla teedele, [[ETKVL#Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus|ETK]] harutee, [[Firma S. Judeikin &amp; Pojad|Judeikini]] harutee, [[Firma Joachim Christian Koch|Kochi]] harutee, Külmutusmaja harutee, Maieri harutee, [[Maieri kanal]]i harutee, [[B. Minkov ja Pojad|Minkov]]i harutee, Nobeli harutee, Rosen ja Kо harutee, [[Rotermanni Tehased|Rotermanni]] uus ja vana harutee. Kopli rajooni viisid: [[Balti Puuvillavabrik|Balti puuvillavabrik]]u harutee, [[AS Franz Krull|Krulli]] harutee, [[Leesment Saeveski ja ehitusmaterjalide ladu|Leesment]]i harutee, [[Lignumi jahuveski|Lignum]]i harutee, [[Lutheri vabrik|Lutheri]] harutee (Tallinna ja Ülemiste vahel), Rotermanni harutee. Tegutsesid ka [[Arsenali relvatehas|Arsenaali]] harutee ja harutee Uue sadama depoo juurde ([[Erika tänav|Erika]] umbtee)&quot;, [[Riigi Metsatööstus]]e harutee, Oit ja Mäe harutee, Kljas ja Josselsoni harutee, [[Tallinna linnatapamaja|Tapamaja]] harutee&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/01/28/18 Tariifinõukogu otsus 26. novembrist 1937 raudtee kaubaveotariifi nr. 146 muutmise ja täiendamise kohta.], Riigi Teataja, nr. 10, 28 jaanuar 1938&lt;/ref&gt;. 

[[1923]]. aastal alustati Tallinna–Pääsküla raudteelõigu elektrifitseerimist. Elektriraudteel alustati liiklust [[21. september|21. septembril]] [[1924]].&lt;ref name=&quot;Lugusid raudteedest Eestimaal&quot; /&gt;

1924. aasta [[1. detsembri riigipöördekatse]] ajal ründas jaamahoonet paarikümnemeheline lööksalk, mida juhtis [[Jakob Vakker]]. Vallutamise käigus tapeti seal olnud politseinikud ja teedeminister [[Karl Kark]]. Balti jaama tagasivallutamises osalesid 10. rügemendi allohvitseride õppekomando mehed.&lt;ref name=&quot;k0k4D&quot; /&gt; Tagasivallutamise käigus hukkus tagasivallutamist juhtinud [[kolonelleitnant]] [[Hermann Rossländer]].

[[1928]]. aastal ehitati jaama lähirongide platvorm ja Tallinna–Nõmme liinile pandi teine rööpmepaar.&lt;ref name=&quot;Lugusid raudteedest Eestimaal&quot; /&gt;

[[1930. aastad|1930. aastatel]] kolis kaubajaam Balti jaamast [[Kopli]]sse. Vana lammutatud kaubajaama asemele ehitati reisivagunitele reservteed.&lt;ref name=&quot;9MRea&quot; /&gt;

[[1941]]. aasta suvel süütasid taganevad [[NKVD]]-lased insener Jegorovi eestvõttel jaamahoone. [[Politruk]] Žuganov juhtis samal ajal Balti jaama [[telefonikeskjaam]]a hävitamist. Jaama postkontorihoone süüdati kõige viimasena.&lt;ref name=&quot;M2ciw&quot; /&gt;

Rongiliiklus Tallinna–Nõmme liinil taastati [[23. september|23. septembril]] [[1944]], mõni päev hiljem sõitsid rongid ka [[Keila]]ni. Tallinna–Pääsküla [[elektriraudtee]]liini korrastamine lõppes [[1946]].&lt;ref name=&quot;7Z6ph&quot; /&gt;

[[1945]] taastati jaamahoone osaliselt.&lt;ref name=&quot;mBS4J&quot; /&gt;

[[1965]]. aastal valmis lähirongide reisijate ootepaviljon.&lt;ref name=&quot;Tallinn : entsüklopeedia&quot; /&gt; [[1967]]. aasta oktoobris avati täielikult rekonstrueeritud jaamahoone.&lt;ref name=&quot;Ainulaadne koorikkatusega hoone&quot; /&gt;

=== Nimed ===
Balti jaam on kandnud mitut nime: ''Tallinn-Balti vaksal'', ''Balti peajaam'', ''Balti vaksal'', ''Tallinna jaam''.

== Balti jaama piirkond ==
[[File:Russia, with Teheran, Port Arthur, and Peking; handbook for travellers (1914) (14578696217).jpg|pisi|[[Balti raudtee]] liinid [[Tallinna sadam]]asse (kaart aastast 1914)]]
[[Pilt:Balti jaam aastal 2000.jpg|pisi|Balti jaama haruteed (2000)]]
Balti jaamast on kujunenud Põhja-Tallinna linnaosa keskus, millest tulevikus peaks saama Tallinna ühistranspordi terminal.&lt;ref name=&quot;4W1RL&quot; /&gt;

Balti jaama piirkond (ligi 9,3 hektarit) hõlmab [[Toompuiestee]], [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika]], [[Rohu tänav|Rohu]], [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi]], [[Kopli tänav|Kopli]] ja [[Suurtüki tänav]]a ning [[Põhja puiestee]] ja [[Rannamäe tee]] vahelise ala. Piirkonnast põhja pool asub [[Kalamaja]] elamuala, loode ja lääne suunale jäävad [[Pelgulinn]] ja [[Kopli kaubajaam]]. Lõunas asub [[Kelmiküla (Tallinn)|Kelmiküla]]. Kagu ja ida suunal paikneb roheline vöönd. Toompuiestee äärde jääb [[Toompark]] koos [[Snelli tiik|Snelli tiigiga]]. Rannamäe tee ääres on [[Tornide väljak]] ja Suurtüki tänava ääres [[Rannavärava mägi]].

Maa-alal asuvad raudteeinfrastruktuuri rajatised. Suurim neist oli [[Balti Raudtee Peatehased|Balti Raudtee Peatehas]] (rajatud 1871), mis asus Balti jaama vastas. Tehases asus [[Veduridepoo|depoo]] 12 [[vedur]]ile, laod ja töökojad Telliskivi tänaval. Suurem osa nendest ehitistest on lammutatud. Kopli tänava äärsetes hoonetes asub nüüd [[Balti jaama turg]]. Aastatel [[1873]]–[[1874]] rajati juurde töökoda ja kuuekohaline veduridepoo, kus nüüd asub vaguniremonditsehh.&lt;ref name=&quot;qwPxD&quot; /&gt;

Aadressil Tehnika 18 asub [[Tallinna Euroopa Kool]].&lt;ref&gt;[https://www.etsnord.ee/referentsid/tallinna-euroopa-kool Tallinna Euroopa Kool.] ETS Nordi veebisait.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.hm.ee/uudised/tana-avati-tallinna-euroopa-kooli-uus-hoone Täna avati Tallinna Euroopa Kooli uus hoone.] Pressiteade. Haridus- ja Teadusministeeriumi veebisait, 4. september 2018.&lt;/ref&gt;

== Mälestusmärgid ==
[[Pilt:Mälestustahvel kolonelleitnant Hermann Rossländerile ja teedeminister Karl Kargule Balti jaama peahoones.jpg|pisi|Mälestustahvel kolonelleitnant [[Hermann Rossländer]]ile ja teedeminister [[Karl Kark|Karl Kargule]]]]
[[Pilt:Locomotive, tallinn.jpg|pisi|[[L (auruvedur)|L-2317]]]]

Peahoone seinal on mälestustahvel [[1. detsembri riigipöördekatse]] käigus hukkunud kolonelleitnandi [[Hermann Rossländer|Hermann Rossländeri]] ja teedeministri [[Karl Kark|Karl Kargu]] mälestuseks.

Balti jaama vastas üle Toompuiestee asus [[1974]]. aastal püstitatud [[1924. aasta 1. detsembri ülestõusu mälestusmärk|monument 1. detsembri riigipöördekatses osalenuile]]. See monument viidi ära [[1990. aastad|1990. aastate]] algul.&lt;ref name=&quot;6Izr7&quot; /&gt; Aastatel {{kas|[[1888]]–[[1920]]}} asus seal raudteelaste rajatud [[Balti jaama kabel|õigeusu kabel]] ja [[1950. aastad|1950. aastatel]] [[Stalini ausammas Tallinnas|Jossif Stalini kuju]].&lt;ref name=&quot;Tallinn : entsüklopeedia&quot; /&gt;

== Õnnetused ==
[[1932]]. aastal sõitis joobes vedurijuhi süül umbteelt välja 32 täislaaditud kaubavagunit.&lt;ref name=&quot;v4j3t&quot; /&gt;

[[4. oktoober|4. oktoobril]] [[1980]] toimus [[1980. aasta rongiõnnetus Balti jaamas|elektrirongide kokkupõrge]]. Hukkus 9 ja viga sai 46 inimest.&lt;ref name=&quot;BX5hg&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;MAH97&quot; /&gt;

[[19. juuni]]l 2008 sõitis Tallinna–Moskva reisirong rikkis pidurite tõttu jaamas perroonile.&lt;ref name=&quot;cp5JG&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;hwnh9&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;n5jKl /&gt;

== Muud ühisveondusühendused ==
[[Pilt:Balti jaam 01.jpg‎|pisi|Harjumaa linnalähibussiliinide peatused]]
=== Bussid alg- ja lõpp-peatusega Balti jaam ===

* 2, Balti jaam – Lennujaam – Mõigu, &lt;ref name=&quot;Sõiduplaanid&quot; /&gt;
* 21, Balti jaam – Landi&lt;ref name=&quot;Sõiduplaanid&quot; /&gt;
* 21B, Balti jaam – Kakumäe&lt;ref name=&quot;Sõiduplaanid&quot; /&gt;
* 41, Balti jaam – Landi&lt;ref name=&quot;Sõiduplaanid&quot; /&gt;
* 41B, Balti jaam – Kakumäe&lt;ref name=&quot;Sõiduplaanid&quot; /&gt;
* 59, Balti jaam – Pikakari&lt;ref name=&quot;Sõiduplaanid&quot; /&gt;
* 91, Balti jaam – Mustamäe&lt;ref name=&quot;Sõiduplaanid&quot; /&gt;
* 92, Balti jaam – Väike-Õismäe&lt;ref name=&quot;Sõiduplaanid&quot; /&gt;
* 93, Balti jaam – Pelguranna&lt;ref name=&quot;Sõiduplaanid&quot; /&gt;
* 94, Balti jaam – Priisle&lt;ref name=&quot;Sõiduplaanid&quot; /&gt;
* 95, Balti jaam – Viimsi keskus&lt;ref name=&quot;Sõiduplaanid&quot; /&gt;
* 96, Balti jaam – Vana-Pääsküla&lt;ref name=&quot;Sõiduplaanid&quot; /&gt;

=== Balti jaama peatust läbivad bussiiliinid ===

* 3, Vana-Lõuna – Pelguranna&lt;ref name=&quot;Sõiduplaanid&quot; /&gt;
* 8, Väike-Õismäe – Balti jaam – Äigrumäe&lt;ref name=&quot;Sõiduplaanid&quot; /&gt;
* 66, Priisle – Balti jaam – Pelguranna&lt;ref name=&quot;Sõiduplaanid&quot; /&gt;

=== Trollid alg-/lõpp-peatusega Balti jaam ===

* 84, Keskuse – Balti jaam&lt;ref name=&quot;Sõiduplaanid&quot; /&gt;
* 85, Mustamäe – Balti jaam&lt;ref name=&quot;Sõiduplaanid&quot; /&gt;

=== Trollidest ===
[[Pilt:Balti jaama reisikeskus.jpg|pisi|Trolliliini lõpp-peatus [[Toompuiestee]]l]]
Esimesi trolliliine kavandati Balti jaama juba 1940. aastate lõpul marsruutidel Pirita – südalinn – Balti jaam, Kopli – Balti jaam ja Balti jaam – Pirita – Merivälja. [[1954]] kavandati trolliliini Balti jaam – Stalini väljak. Ükski neist ei käivitunud.&lt;ref name=&quot;Troll&quot; /&gt;

Balti jaama liini said trollid hakata proovima alates [[6. november|6. novembrist]] [[1970]]. Et trollipargi ehitus oli pooleli ja 79 trollist käiku antud vaid 56, ei jätkunud esialgu trolle Mustamäe – Balti jaama liini jaoks. Nii hakkas [[15. detsember|15. detsembril]] sõitma liin nr 4 Balti jaamast [[Estonia teater|Estonia teatrini]]. [[24. märts]]il [[1971]] lasti käiku kavandatud Balti jaama liin nr 4, mis viib mööda [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiesteed]] [[Mustamäe|Keskuse]] lõppjaama.&lt;ref name=&quot;68GaR&quot; /&gt;

Trolliliin nr 5 avati [[25. august]]il 1971 ja nr 7 [[10. detsember|10. detsembril]] 1980.&lt;ref name=&quot;Troll&quot; /&gt;.

=== Balti jaama peatust läbivad trammiliinid ===
* 1, Kopli – Kadriorg&lt;ref name=&quot;Sõiduplaanid&quot; /&gt;
* 2, Kopli – Vanasadam – Suur-Paala&lt;ref name=&quot;Sõiduplaanid&quot; /&gt;
* 5, Kopli – Vana-Lõuna&lt;ref name=&quot;Sõiduplaanid&quot; /&gt;

== Tulevik ==
{{pooleli}}
Tallinna üldplaneeringus on kavandatud Balti jaama piirkonda läbima linna põhimagistraal [[Põhjaväil]], mis kulgeks piki [[Põhja puiestee]]d ning Kopli ja Telliskivi tänavat. Telliskivi raudteeülesõidu kohale tuleks mitmetasandiline ristmik. [[Reisijate tänav|Reisijate]] ja Telliskivi tänava äärde kavandatakse [[jalgrattatee]]d.&lt;ref name=&quot;KkiIw&quot; /&gt;

Tulevikus rajatakse bussipeatuste alale maa-alune ühistransporditerminal, mis teenindaks nii linnaliini- ja linnalähibusse kui ka trolliliine.&lt;ref name=&quot;vT7m3&quot; /&gt;

== Vaata ka ==
* [[Balti raudtee]]
* [[Balti jaama kabel]]
* [[Eesti raudteetransport]]
* [[Tallinna–Mõisaküla rongiliin]]
* [[1980. aasta rongiõnnetus Balti jaamas]]

== Viited ==
&lt;div style=&quot;height:20em; overflow:auto; border: 1px solid #F5F5F5&quot;&gt;
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Tallinn (Balti jaam)&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.hot.ee/transportation/est/elektrirong/tallinn.html |pealkiri=Tallinna ja Harjumaa elektriraudtee: Tallinn (Balti jaam) |vaadatud=2009-06-24 |arhiivimisaeg=2009-04-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090415180028/http://www.hot.ee/transportation/est/elektrirong/tallinn.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tallinn : entsüklopeedia&quot;&gt;Tallinn: entsüklopeedia. 1., A-M / (peatoimetaja Jaan Tamm; märksõnastiku koostaja Robert Nerman; eessõna: Hardo Aasmäe). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004. lk 30–31&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HmZ1M&quot;&gt;Tanel Mazur: [http://www.epl.ee/news/eesti/eesti-raudtee-peamaja-naabrust-ehib-auruvedur.d?id=51135882 &quot;Eesti Raudtee peamaja naabrust ehib auruvedur&quot;] Ärileht, 14. juuli 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XrhD6&quot;&gt;[http://www.autonet.ee/uudised/paevauudised/23603 Balti jaama juurde ehitati valgusfoorid ja ülekäigurada.] AutoNet.ee, 31. oktoober 2005&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jGj0x&quot;&gt;[[Erki Freiberg]], [[Peeter Raidla]]: [http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&amp;code=3113/uud_uudidx_311305 &quot;Võlad puukfirmadele närivad Edelaraudtee kasumit&quot;]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Äripäev, 27. jaanuar 2006&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Esimese raudtee nägu ja tegu&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200406204755/http://www.estonica.org/et/Eesti_raudteearhitektuur/Esimese_raudtee_n%25C3%25A4gu_ja_tegu/ Esimese raudtee nägu ja tegu.] Eesti raudteearhitektuur. Kultuur: Estonica.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Raudteearhitektuur&quot;&gt;[http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=1708 Raudteearhitektuuri ajaloost ja säilitamisest.] Muinsuskaitseamet. Tallinn 2006&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jvfIR&quot;&gt;Lugusid raudteedest Eestimaal. Lk 118&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nHsq8&quot;&gt;[http://www.arhliit.ee/et/eesti_arhitektuur/artiklid?news_id=3220 Edelaraudtee ehitab Balti jaama hotelli.]{{Kõdulink|aeg=august 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Arhitektide Liit, 14. oktoober 2004&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gUXXk&quot;&gt;[http://www.aripaev.ee/mod/emb/pressiteade/index.html?ID=174426&amp;ESINDATAV=126481&amp;leht_id=3139 aripaev.ee: Täna avatakse Reisikeskus Balti Jaam ja GoHotel Shnelli], 28. juuli 2005&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Imc4I&quot;&gt;[http://www.baltijaam.ee/index.php?id=1650 I korrusel asuvad.] Welcome to Balti Jaam&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7Kpvb&quot;&gt;[http://www.baltijaam.ee/index.php?id=1651 II korrusel asuvad.] Welcome to Balti Jaam&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Madli Lääne&quot;&gt;Madli Lääne [http://epl.delfi.ee/news/melu/uusromantiline-balti-jaam.d?id=51008221 Uusromantiline Balti jaam]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Päevaleht 15. aprill 2005&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yje4f&quot;&gt;[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/balti-jaam-sai-uue-kuue.d?id=10851198 Balti jaam sai uue kuue]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Päevaleht, 28. juuli 2005&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tosLN&quot;&gt;Helju Vals. [http://www.postimees.ee/1525665/go-busi-lugu Go Busi lugu.] Postimees, 06. veebruar 2006&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mmylg&quot;&gt;Väinu Rozental [http://www.aripaev.ee/?PublicationId=13cae894-448a-4832-97d6-41ca9e4777d0 Täna 5 aastat tagasi avas Go Group reisikeskuse Balti Jaam] Äripäev 28.07.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;S9pnh&quot;&gt;Uwe Gnadenteich [http://tallinncity.postimees.ee/2623188/balti-jaamas-pole-korralikku-ootesaali Balti jaamas pole korralikku ootesaali] Postimees 06.12.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;X711p&quot;&gt;[http://tarbija24.postimees.ee/2613068/pildid-balti-jaamas-avati-selveri-pood Pildid: Balti jaamas avati Selveri pood] Postimees 28. november 2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Nfg9t&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.selver.ee/uudised/balti-jaamas-avati-selver |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-02-04 |arhiivimisaeg=2014-02-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140223084036/http://www.selver.ee/uudised/balti-jaamas-avati-selver |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xDRys&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/majandus/fb4cc4f8-6e57-44e4-a34b-9710310f3ae9 Tartu firma ostab Balti jaama lähirongide jaamahoone] ERR 25.06.2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ainulaadne koorikkatusega hoone&quot;&gt;Jana Kadastik, Siim Sultson. [https://web.archive.org/web/20081006190737/http://www.aripaev.ee/4096/new_eri_artiklid_409628.html Ainulaadne koorikkatusega hoone.] Äripäeva Online – eriväljaanne, 6. oktoober 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;or2RI&quot;&gt;Kadri Paas [https://web.archive.org/web/20140702080147/http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tartu-arimehed-ostavad-balti-jaama-keskuse.d?id=68939747 Tartu ärimehed ostavad Balti jaama keskuse] Päevaleht 25. juuni 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zaSiQ&quot;&gt;[http://latipac.eu/uudised/go-group-hakkab-balti-jaama-arendama Go Group hakkab Balti jaama arendama], latipac.eu, 12. märts 2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4JKtc&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-balti-jaamas-tuli-nahtavale-ajalooline-katusekuppel?id=75385047 FOTOD: Balti jaamas tuli nähtavale ajalooline katusekuppel] Delfi. 19. august 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1FsUH&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160911204454/http://m.postimees.ee/v2/section/1578/3821721 Balti jaama hoone – veel laeta, kuid juba uhke põrandaga], fotod Tallinna Balti jaama raudteepaviljoni remondist, postimees.ee, 2. september 2016.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;knJ3t&quot;&gt;[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=8230 Kultuurimälestiste riiklik register: Tallinna Balti jaama lähirongide paviljon]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uihpl&quot;&gt;Tallinna raudteejaama kaunistatakse. / Postimees, 15. september 1926. Lk 4&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MQaqs&quot;&gt;[http://publik.delfi.ee/news/mitmesugust/raoul-kurvitz-teostas-raudteeunelma.d?id=19738897 Raoul Kurvitz avas Balti jaamas pannoo.]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Welcome to Balti Jaam&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;avaldamata&quot;&gt;AS Eesti Raudtee avaldamata andmed&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pD0F7&quot;&gt;Tõnu Tammearu. Elektriraudtee Eestimaal alates 1924. Tänapäev, 2009. Lk 12&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ajalugu&quot;&gt;[http://www.elektriraudtee.ee/ettevottest/missioon/ajalugu.]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Elektriraudtee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2X5EN&quot;&gt;T. Tammearu. Lk 62&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FOEgk&quot;&gt;T. Tammearu. Lk 72&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8z7HU&quot;&gt;T. Tammearu. Lk 74&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9Ijxl&quot;&gt;T. Tammearu. Lk 102&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;L66g4&quot;&gt;T. Tammearu. Lk 81&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hhi5x&quot;&gt;T. Tammearu. Lk 96&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;f6rES&quot;&gt;T. Tammearu. Lk 88&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;B8aO3&quot;&gt;Sada aastat Eesti raudteed (koostajad Veera Grigorjevna Gussarova, Otto Karma, Georgi Fedulovitš Lukin). Tallinn: Eesti Raamat 1970. Lk 30–31&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Lugusid raudteedest Eestimaal&quot;&gt;Arved Duvin. Lugusid raudteedest Eestimaal. Valga: (Toivo Gulbe), 2007. Lk 44&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;k0k4D&quot;&gt;Toomas Hiio. [http://www.kes-kus.ee/index.php?kategooria=artiklid&amp;action=loe&amp;artikkel_id=2034 &quot;Kuidas kommud mässu tegid&quot;] Kes-Kus.ee; 10/2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9MRea&quot;&gt;Lugusid raudteedest Eestimaal. Lk 47&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Sõiduplaanid&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://soiduplaan.tallinn.ee/#stop/21102-1,21103-1,21104-1 |pealkiri=Sõiduplaanid : Balti jaam |vaadatud=2016-01-13 |arhiivimisaeg=2012-10-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121004201242/http://soiduplaan.tallinn.ee/#stop/21102-1,21103-1,21104-1 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;M2ciw&quot;&gt;Tuudur Tamm: [http://kultuur.elu.ee/ke491_1941.htm &quot;Need teod süüdistavad. Kommunistid varandusi hävitamas&quot;] [[Kultuur ja Elu]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Troll&quot;&gt;[http://www.tttk.ee/index.php?page=74&amp; Troll. Ajalugu.]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} TTTK&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7Z6ph&quot;&gt;Lugusid raudteedest Eestimaal. Lk 117&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Liin #5 YTRA foorumil&quot;&gt;[http://foorum.ytra.eu/showthread.php?tid=179&amp;page=21 Liin #5]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mBS4J&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20070630050904/http://www.infoturism.ee/est/uudis.php?id=3231&amp;cat=29 &quot;Remont muutis Balti jaama moodsaks reisikeskuseks&quot;] Infoturism.ee, 31. mai 2005&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4W1RL&quot;&gt;[http://www.tallinnlv.ee/lvistung/bin/docview1.asp?docid=17138&amp;isbody=1&amp;UK=46698C9B70A2B9E6A533015C6039 Toompuiestee 35/Tehnika tn 16d krundi detailplaneeringu koostamise algatamine] Tallinna Linnavalitsus, aprill 2003&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qwPxD&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151117225223/http://www.tallinn.ee/pohja_tallinn/g6255 Raudtee miljöö vormijana. Pelgulinn.] Põhja-Tallinna veebileht&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6Izr7&quot;&gt;Allar Viivik: [https://www.ohtuleht.ee/166110 &quot;Riigikukutamise kurb grimass&quot;] Õhtuleht, 27. november 2004&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;v4j3t&quot;&gt;&quot;Rongiõnnetus Tallinnas. Joobnud vedurijuhi pärast&quot; Postimees, 24. märts 1932. Lk 1&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BX5hg&quot;&gt;Urmas Vahe: [https://www.ohtuleht.ee/182924 &quot;Raudteekatastroof, mis vaikiti maha&quot;] Õhtuleht, 8. oktoober 2005&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MAH97&quot;&gt;Urmas Vahe: [https://www.ohtuleht.ee/182940 &quot;Aadi Mäe: meie peal korraldati näidisprotsess&quot;] Õhtuleht, 8. oktoober 2005&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cp5JG&quot;&gt;{{cite web |url=https://epl.delfi.ee/eesti/tallinn-moskva-reisirong-porutas-balti-jaamas-perroonile?id=51133769 |title=Tallinn-Moskva reisirong põrutas Balti jaamas perroonile |publisher=Eesti Päevaleht |publication-date=19. juuni 2008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hwnh9&quot;&gt;{{cite web |url=http://ee.euronewspages.com/aripaev/2008-6-19_fotod-rong-sitis-balti-jaamas-perroonile |title=Tallinn-Moskva rongi vedur rammis Balti jaama perrooni |url-status=dead}}{{Dead link|date=July 2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;n5jKl&quot;&gt;{{cite web |url=https://www.postimees.ee/1809221/rong-soitis-balti-jaamas-perroonile |title=Rong sõitis Balti jaamas perroonile |publisher=Postimees |publication-date=19. juuni 2008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;68GaR&quot;&gt;Olander, Aare. Tramm, buss ja troll Tallinnas. Tänapäev 2008, lk 104.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KkiIw&quot;&gt;[http://www.epl.ee/artikkel/304688 &quot;Balti jaama taha uus elurajoon&quot;] Eesti Päevaleht 8. november 2005&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vT7m3&quot;&gt;Kertu Kalmus: [http://www.epl.ee/artikkel/441245 &quot;Tallinn plaanib Balti jaama maa-alust bussiterminali&quot;] Eesti Päevaleht 10. september 2008&lt;/ref&gt;
}}&lt;/div&gt;

== Kirjandus ==
* Balti raudtee plaan koos Tallinna jaama ehitustega (vene). 1870. EAA.2072.2.16
* Tallinna Sadama ja Balti jaama plaan. 1909. ERA.66.17.2622

== Välislingid ==
{{commonskat|Balti jaam}}
* [http://www.baltijaam.ee/ Balti jaama koduleht]
* [http://baltijaamaelu.blogspot.com/ Blogi: Balti Jaam 2010–2021]
* [http://jaakjuske.blogspot.com/2012/03/balti-jaama-ponev-ajalugu.html &quot;Balti jaama põnev ajalugu&quot;] Jaak Juske blogis, 13. märts 2012
* [http://railwayz.info/photolines/station/6179 Infot jaama kohta; fotod] (vene keel)

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;margin: auto; margin-top: 5px; clear: both; font-size:95%; text-align:center&quot;
|-
| style=&quot;width=40%; background-color:#EEC591;&quot; | [[Pilt:Icon train.svg‎|link=|center|40px]] '''Reisirongide&amp;nbsp;alg-&amp;nbsp;ja&amp;nbsp;lõpp-peatus '''
| style=&quot;width=30%; background-color:#EEC591;&quot; | '''Järgnev&amp;nbsp;peatus'''
|-
| rowspan=&quot;6&quot; width=&quot;40%&quot; | [[Pilt:Train station.svg‎|center|link=|40px]] &lt;span style=&quot;color:#00CD00;&quot;&gt;'''Balti Jaam (Tallinn)'''&lt;/span&gt;
| style=&quot;width=30%&quot; | '''Läänesuunalistel reisirongiliinidel'''
|-
| width=&quot;30%&quot; | [[Lilleküla raudteepeatus|Lilleküla]] [[Pilt:Human-go-next.svg|link=|15px]]
|-
| style=&quot;width=30%&quot; | '''Lõunasuunalistel reisirongiliinidel'''
|-
| width=&quot;30%&quot; | [[Tallinn-Väike]] [[Pilt:Human-go-next.svg|link=|15px]]
|-
| style=&quot;width=30%&quot; | '''Idasuunalistel reisirongiliinidel'''
|-
| width=&quot;30%&quot; | [[Kitseküla raudteepeatus|Kitseküla]] [[Pilt:Human-go-next.svg|link=|15px]]
|}

[[Kategooria:Põhja-Tallinna ehitised]]
[[Kategooria:Tallinna ühistransport]]
[[Kategooria:Tallinna raudteejaamad]]
[[Kategooria:Tallinna transporditaristu]]
[[Kategooria:Balti raudtee]]</text>
      <sha1>fuxrr11b26vfomngplaxy1nv5hp0vp3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tšernihiv</title>
    <ns>0</ns>
    <id>89677</id>
    <revision>
      <id>7184919</id>
      <parentid>7137604</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:48:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184919</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4338" sha1="9vookuqz70jsbjlos2klfk93tvx3raf" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Tšernihiv
| hääldus = 
| nimi1_keel = ukraina
| nimi1 = Чернігів
| nimi1_latin = (''Tšernihiv'')
| lipp = Alex K Chernihiv prapor 1992.svg
| lipu_link = [[Tšernihivi lipp]]
| pilt_üldvaade = Троїцький монастир.jpg
| vapp = Coat of Arms of Chernihiv.svg
| vapi_link = [[Tšernihivi vapp]]
| pindala = 79
| elanikke = 282 747 (2022)
| asendikaart = Ukraina
}}
'''Tšernihiv''' (varem eesti keeles venepäraselt ''Tšernigov'') on linn [[Ukraina]]s, [[Tšernihivi oblast]]i keskus. Asub [[Desna]] paremal kaldal.

== Ajalugu ==
Tšernihiv on [[Kiievi-Vene]] vanimaid linnu. [[9. sajand]]il oli see [[severjaanid]]e keskus. Asulat on esmamainitud [[907]]. aastal. [[Jaroslav Tark|Jaroslav Targa]] poja [[Svjatoslav II]] Jaroslavitši, [[Tšernigovi vürst]]i ja [[Rjurikovitšid]]e Tšernigovi vürstidünastia rajaja ajal kujunes vürstiriik ja selle valitsejad üheks olulisemaks dünastiaharuks [[Vana-Vene]] riigi alal, kui Jaroslavi kolm poega valitsesid kolmeks jagatud Vana-Vene alasid. [[1239]]. aastal rüüstasid linna [[mongolid]]. [[1370]]. aastast kuulus Tšernihiv [[Leedu suurvürstiriik]]i, [[1503]]. aastal läks [[Moskva vürstiriik|Moskva vürstiriigile]].

=== Sõjategevus 2022. aastal ===
{{Vaata|Tšernihivi piiramine}}

2022. aastal sai linn kannatada sõjategevuses. 6. märtsil 2022 andis president [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] linnale kangelaslinna tiitli.&lt;ref&gt;[https://korrespondent.net/ukraine/4454754-riadu-ukraynskykh-horodov-prysvoeno-spetsyalnoe-zvanye-horod-heroi Ряду украинских городов присвоено специальное звание Город-герой] - Korrespondent.net, 06.03.2022 (vaadatud: 07.03.2022)&lt;/ref&gt;

== Galerii ==
&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;180px&quot;&gt;
2014 Дитинець літописного міста Чернігів IMG 009.jpg|Vaade [[Tšernihivi detinets]]ilt
Spasopreobrazh-cathedral-chernihiv.JPG|[[Tšernihivi Issandamuutmise peakirik]], ehitatud 1030. aastal
Церква параскеви П'ятниці, Чернігів.jpg|[[Tšernihivi Paraskeva kirik]], 1201
Борисоглебский собор в Чернигове.jpg|[[Borõssi ja Glibi kirik (Tšernihiv)|Borõssi ja Glibi kirik]]
Катерининська церква (Чернігів) 6.jpg|[[Tšernihivi Püha Katariina kirik|Katariina kirik]] 17. sajandist
Введенська церква. Чернігів.jpg|[[Tšernihivi Kolmainsuse klooster|Tšernihivi Kolmainu kloostri]] Jumalaema templisseminemise kirik 1677. aastast
Будинок полкової канцелярії 7359.jpg|[[Tšernihivi rügemendikantselei hoone]], ehitatud 1690. aastatel
Чернігівський колегіум (Чернігів).jpg|[[Tšernihivi kolleegium]]i [[ukraina barokk]]stiilis hoone 18. sajandi algusest
Чернигов. Елецкий монастырь.jpg|[[Tšernihivi Jeletski klooster|Tšernihivi Jeletski kloostri]] [[Tšernigivi Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise kirik]] 
74-101-0020 Troyckiy Sobor 3.jpg|Kolmainsuse kloostri [[Tšernihivi Püha Kolmainsuse katedraal|Püha Kolmainu katedraal]]
Дзвіниця, 5 ярусів,висота 58 метрів, Троїцький монастир.jpg|Kolmainsuse kloostri Püha Kolmainu katedraali [[kellatorn]]
Чернигов, храм Михаила и Федора.JPG|13. sajandi [[Märter|märtritele]] pühitsetud [[Tšernihivi Mihhaili ja Fjodori kirik|Mihhaili ja Fjodori kirik]], püstitatud [[19. sajand]]il
2014 Чернігів Україна Адміністративний будинок.jpg|Haldushoone Tšernihivis
Чернігів. Обласна філармонія.JPG|Oblasti filharmoonia hoone
Chernigiv Desna hotel IMG 8722 74-101-0076.JPG|Hotell Tšernihivis
Драматичний театр ім.Т.Г.Шевченка - Teatro Dramático Shevchenko.jpg|Tarass Ševtšenko nimeline draamateater
BudArhiepiskop.JPG|Peapiiskopi residents
Чернігівський вокзал.JPG|Tšernihivi raudteejaam
&lt;/gallery&gt;

==Vaata ka==
*[[Tšernigivi vürstiriik]]
*[[Tšernihivi piiramine]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commons|category:Chernihiv}}
*[http://www.chernigiv-rada.gov.ua/ Linnavalitsuse koduleht]

[[Kategooria:Tšernihiv]]
[[Kategooria:Ukraina linnad]]
[[Kategooria:Tšernihivi oblast]]</text>
      <sha1>9vookuqz70jsbjlos2klfk93tvx3raf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Oceani kolmteist</title>
    <ns>0</ns>
    <id>91376</id>
    <revision>
      <id>7184788</id>
      <parentid>6559504</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T20:59:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Banks &gt; Bank</comment>
      <origin>7184788</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4388" sha1="r34vlirfcdyyhj8qecoog35y7sq6131" xml:space="preserve">{{filmi_info
| filmi_nimi    = &quot;Oceani kolmteist&quot;
| originaalnimi = &quot;Ocean's Thirteen&quot;
| pilt          = 
| pildiallkiri  = 
| žanr          = kriminaalkomöödia
| lavastaja     = [[Steven Soderbergh]]
| produtsent    = [[Jerry Weintraub]]
| stsenaarium   = [[Brian Koppelman]]&lt;br&gt;[[David Levien]]
| jutustaja     = [[George Clooney]]
| peaosades     = George Clooney&lt;br /&gt;[[Brad Pitt]]&lt;br /&gt;[[Matt Damon]]&lt;br&gt;[[Don Cheadle]]&lt;br /&gt;[[Casey Affleck]]&lt;br /&gt;[[Al Pacino]]
| helilooja     = [[David Holmes]]
| operaator     = Duane Manwiller
| montaaž       = Stephen Mirrione
| toimetaja     = 
| filmistuudio  = [[Warner Bros. Pictures]]
| aasta         = [[2007]]
| esilinastus   = [[8. juuni]] [[2007]]
| pikkus        = 122 minutit
| riik          = [[Ameerika Ühendriigid]]
| keel          = [[inglise keel|inglise]]
| eelarve       = 
| eelnev        = &quot;[[Oceani kaksteist]]&quot;
| järgnev       = 
| koduleht      = http://oceans13.warnerbros.com/
| amg_id        = 1:346640
| imdb_id       = 0496806
| filmiveebi_id  = 2955
}}
'''&quot;Oceani kolmteist&quot;''' ([[inglise keel|inglise]] &quot;Ocean's Thirteen&quot;) on [[2007]]. aasta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[kriminaalfilm|kriminaal]][[komöödiafilm|komöödia]], mille lavastas [[Steven Soderbergh]].  

Film on Soderberghi triloogia kolmas film, sellele eelnesid [[2004]]. aasta &quot;[[Oceani kaksteist]]&quot; ja [[2001]]. aasta &quot;[[Oceani 11 – kõrged panused]]&quot; ning mis algselt põhineb [[1960]]. aasta filmil &quot;[[Ocean's Eleven]]&quot;. 

Filmi iseloomustab suur peaosatäitjate hulk, kust võrreldes triloogia eelmise filmiga puuduvad [[Julia Roberts]] ja [[Catherine Zeta-Jones]], aga lisandunud on [[Al Pacino]], [[Ellen Barkin]] ja [[Eddie Izzard]].

==Süžee==
Danny Oceani ([[George Clooney]]) meeskond haub kättemaksu kasiinoomaniku Willy Banki ([[Al Pacino]]) vastu, kes meeskonnaliikmelt Reubenilt ([[Elliott Gould]]) oma osa investeeringust välja pettis, mille tagajärjelt Reuben südameinfarkti sai. Meeskond plaanib Banki [[hotell]]i ja [[kasiino]] avamise ära rikkuda ja mehe laostada. Eesmärgiks on kasiinomängulauad nii seada, et mängijad alati võidaks ja kasiino seega oma rahast ilma jääks. Lisaks plaanitakse hotelli maine ära rikkuda, takistades Bankil võitmast prestiižikat viie teemandi auhinda.

Plaan on nii suurejooneline, et meeskonnal saab raha enneaegu otsa ja nad peavad abi paluma rivaalitsevalt kasiinoomanikult Terry Benedictilt ([[Andy Garcia]]), (kelle kasiinosid nad [[Oceani 11 – kõrged panused|röövisid varem]]), kes aga vastutasuks nõuab, et meeskond varastaks tema jaoks Banki soetatud 250 miljoni dollarise [[teemant]]kaelakee, mille abil Bank viie teemandi akrediteeringu loodab saada. Oceanil, Rustyl ja Linusel ei jää muud üle kui nõustuda, kuigi ettevõtmine neile ülejõukäivana tundub.

Algab hoolikalt välja töötatud plaani täideviimine, kus igal meeskonnaliikmel on mängida oma roll.

==Osatäitjad==
*[[George Clooney]] – Danny Ocean 
*[[Brad Pitt]] – Rusty Ryan 
*[[Matt Damon]] – Linus Caldwell / Lenny Pepperidge 
*[[Andy Garcia]] – Terry Benedict 
*[[Don Cheadle]] – Basher Tarr / Fender Roads 
*[[Bernie Mac]] – Frank Catton 
*[[Al Pacino]] – Willy Bank 
*[[Casey Affleck]] – Virgil Malloy 
*[[Scott Caan]] – Turk Malloy 
*[[Eddie Jemison]] – Livingston Dell 
*[[Shaobo Qin]] – Yen/Mr. Weng 
*[[Carl Reiner]] – Saul Bloom / Kensington Chubb 
*[[Elliott Gould]] – Reuben Tishkoff 
*[[Michael Mantell]] – Dr. Stan 
*[[David Paymer]] – The V.U.P. 
*[[Luis Chavez]] – Nestor 
*[[Eddie Izzard]] – Roman Nagel 
*[[Ellen Barkin]] – Abigail Sponder

==Välislingid==
* {{mojo nimi|oceans13}}
* [http://movies.aol.com/movie-trailer-clip/oceans-thirteen-quicktime Tutvustav videoklipp]
* [[Andris Feldmanis]]. [http://www.epl.ee/news/kultuur/article.php?id=51092814 &quot;Oceani kolmteist&quot; on meelelahutuse põhjatu ookean]. Eesti Päevaleht, 2. juuli 2007
* [http://veraprima.wordpress.com/2008/07/31/film-oceani-kolmteistocean%E2%80%99s-thirteen/ Film: Oceani kolmteist/Ocean’s Thirteen]. Blogi &quot;Elu ei ole ainult karusselliga sõitmine…&quot;, 31. juuli 2007
* [http://ancientboy.blogspot.com/2007/10/oceani.html Ocean's Thirteen (Oceani kolmteist) (2007)]. Blogi ancientboy sodipodi, 22. oktoober 2007

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide komöödiafilmid]]
[[Kategooria:2007. aasta filmid]]
[[Kategooria:Kriminaalfilmid]]</text>
      <sha1>r34vlirfcdyyhj8qecoog35y7sq6131</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nikolai, Monpezat' krahv</title>
    <ns>0</ns>
    <id>91975</id>
    <revision>
      <id>7184848</id>
      <parentid>6936079</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T22:43:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Urjalan Kakko</username>
        <id>232367</id>
      </contributor>
      <origin>7184848</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2027" sha1="1z9r1zzcxghrcjcd57ilg1kgo6nxa8v" xml:space="preserve">[[Pilt:The Danish Royal Family at Amalienborg - Count Nikolai.jpg|thumb|right|Nikolai (Taani prints), 2023]]

'''Nikolai, [[Monpezat' krahv]]''' (täisnimi '''Nikolai William Alexander Frederik'''; sündinud [[28. august]]il [[1999]]) on [[Taani kuninglik perekond|Taani kuningliku perekonna]] liige. Ta on [[Joachim (Taani prints)|prints Joachimi]] ja [[Alexandra (Frederiksborgi krahvinna)|Frederiksborgi krahvinna Alexandra]] vanem poeg ning kuninganna [[Margrethe II]] vanim lapselaps.

Ta ristiti 6. novembril 1999 [[Fredensborgi palee]]s. Tema ristivanemad on [[Taani kroonprints Frederik]], [[Prints Edward, Wessexi krahv|Wessexi krahv]], [[Peter Steentrup]], [[Nicola Baird]] ja [[Camilla Flint]]. 

Pärast vanemate lahutust 2005. aastal jagavad nad hooldusõigust Nikolai ja tema noorema venna [[Felix, Monpezat' krahv|Felixi]] üle.

Kuni 31. detsembrini 2022 kandis ta Taani printsi tiitlit. Alates 1. jaanuarist 2023 on tema tiitel Monpezat’ krahv ning teda kõnetatakse pöördumisega 'Tema Ekstsellents'.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Prince Joachim of Denmark Says 'We've Moved On' from Queen Margrethe's Decision to Strip His Kids' Titles |url=https://people.com/prince-joachim-denmark-moved-on-queen-margrethe-decision-strip-kids-titles-8638069 |vaadatud=2025-07-22 |väljaanne=People.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

2025. aasta seisuga on Nikolai [[Taani troonipärimisjärjekord|Taani troonipärimisjärjekorras]] kuuendal kohal.

26. mail 2025 autasustas kuningas [[Frederik X]] teda [[Dannebrog'i ordeni suurrist]]iga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Stripped of Their Royal Titles, King Frederick Makes a Surprise Move for His Nephews |url=https://people.com/king-frederik-surprise-move-nephews-stripped-royal-titles-11743310 |vaadatud=2025-07-22 |väljaanne=People.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
*[http://kongehuset.dk/Den-kongelige-familie/Prins-Joachim-og-Prinsesse-Marie/HH-Prins-Nikolai Prints Nikolai koduleht]

[[Kategooria:Sündinud 1999]]
[[Kategooria:Taani kuninglik perekond]]</text>
      <sha1>1z9r1zzcxghrcjcd57ilg1kgo6nxa8v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Prääsä</title>
    <ns>0</ns>
    <id>99673</id>
    <revision>
      <id>7184950</id>
      <parentid>6870070</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:10:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184950</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="629" sha1="763chz5329in3otxif05vqdlc49amt0" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Prääsä
|  hääldus = 
|  omakeelne_nimi_1 = vene | Пряжа |( Prjaža )
|  omakeelne_nimi_2 = soome | Prääsä |
|  omakeelne_nimi_3 = karjala | Priäžü |
|  pilt = Pryazha_town_hall_winter.jpg
|  pildiallkiri = Prääsä haldushoone
|  lipu_pilt = 
|  lipu_link = 
|  vapi_pilt = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 2984 (2023)
|  asendikaart = Venemaa/Karjala
}}
'''Prääsä''' on alev [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Prääsä rajoon]]i keskus.
 
2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli seal 4269 elanikku.

[[Kategooria:Venemaa alevid]]
[[Kategooria:Karjala asulad]]</text>
      <sha1>763chz5329in3otxif05vqdlc49amt0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Leiden</title>
    <ns>0</ns>
    <id>102483</id>
    <revision>
      <id>7184955</id>
      <parentid>6872109</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:13:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184955</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20962" sha1="li0cvh3b1b1mkg5y4pb6n0voejubvfs" xml:space="preserve">{{allikad}}
{{linn
| nimi = Leiden
| hääldus = l'äiden
| nimi1_keel =  | nimi1 = 
| lipp = Flag of Leiden.svg
| lipu_link = [[Leideni lipp]]
| vapp = Arms Leiden.jpg
| vapi_link = [[Leideni vapp]]
| pindala = 23,16
| elanikke = 
| asendikaart = Holland
}}

'''Leiden''' (ajalooline nimekuju ''Leyden''; {{IPA-nl|ˈlɛi̯.də(n)|-|Nl-Leiden.ogg}}) on linn Hollandis [[Lõuna-Hollandi provints]]is. Eelkõige on Leiden tuntud Madalmaade vanima [[Leideni Ülikool|ülikooli]] asukohana (asutatud [[1575]]), aga see on ka linn, kust algas Hollandi tulbikasvatus. Leiden on maalikunstnik [[Rembrandt]]i sünnilinn.

Linn on rajatud [[Oude Rijn]]i jõe äärde.

Leiden on kokku kasvanud [[Leiderdorpi vald|Leiderdorpi]], [[Oegstgeesti vald|Oegstgeesti]], [[Voorschoteni vald|Voorschoteni]] ja [[Zoeterwoude vald|Zoeterwoude vallaga]], millega koos ta moodustab [[Leideni linnastu]], kus elab umbes 200 000 inimest.

== Asukoht ==

Leiden asub Hollandi edelaosas. Leidenist põhja jääb [[Haarlem]], kirdesse [[Amsterdam]], itta [[Utrecht]], lõunasse [[Rotterdam]] ja edelasse [[Haag]]. [[Põhjameri]] jääb paarikümne kilomeetri kaugusele läände.&lt;ref name=SMA&gt;[[Suur maailma atlas]], lk. 56&lt;/ref&gt;

Ajalooliselt rajati Leiden [[Rein]]i [[delta]]sse kohta, kus tollasesse peaharusse [[Oude Rijn]]i suubus kõrvalharu [[Nieuwe Rijn]]. [[Antiikaeg|Antiikajal]] oli Oude Rijn [[Rooma riik|Rooma riigi]] põhjapiir. [[Keskaeg|Keskajal]] täitusid mõlemad jõed [[sete]]tega ja kaotasid [[veetee]]na tähtsuse, muutudes [[17. sajand]]iks delta kõrvalharudeks.

== Rahvastik ==
[[Pilt:Bevolkingspiramide - Gemeente Leiden (2007).png|pisi|Leideni rahvastikupüramiid (2007)]]
Linna elanikkond suurenes 2006. aastani, hakates siis aeglaselt vähenema. 1980. aastal elas linnas hinnanguliselt 103 046, 1990. aastal 110 423 ja 2000. aastal 117 191 elanikku. 1. jaanuaril 2006 hinnati Leideni elanike arvuks 118 069, kuid 1. jaanuariks 2007 oli see vähenenud 117 492. 30. juunil 2008 elas linnas 116 571 inimest. Nüüd on elanike arv jälle suurenema hakanud: 2008. aasta lõpus elas linnas 116 936 inimest.

Rahvuslikus koosseisus domineerivad [[hollandlased]], keda on linna elanikkonnast 73,9%. Suuruselt teise rahvusrühma moodustavad 4,32%-ga [[Maroko]] päritolu elanikud, [[Türgi]] taustaga elanikke on 1,9% ja [[Suriname]] päritolu inimesi 1,7%. Muud väljastpoolt [[lääneriigid|lääneriike]] pärinevad rahvusrühmad moodustavad 6,5% linna rahvaarvust. Leidenis kui ülikoolilinnas on samas keskmisest suurem teistest lääneriikidest pärit elanike arv, mis ulatub 11,87%-ni.

Sooliselt on ülekaalus naised, kes 2007. aasta alguses moodustasid elanikkonnast 51,3%. Ülikoolilinna Leideni elanikkond on üsna noor: kuni 19-aastasi on 21,1%, 20–64-aastasi 67,1% ja üle 65-aastasi inimesi ainult 11,8%. Enam kui pooled – 55,5% – linlastest on vallalised.

== Ajalugu ==
=== Antiigist keskaja lõpuni ===
[[Pilt:De burcht leiden 2003.jpg|pisi|Ringlinnus De Burcht]]
Traditsiooniliselt on Leideni varast ajalugu seostatud [[Vana-Rooma]] asula [[Lugdunum Batavorum]]iga. Nii väidab ka enamus reisijuhte. Tegelikult asus Lugdunum Batavorum ajaloolaste arvates tänase [[Katwijk]]i linna asukohas Oude Rijni [[suue|suudmes]]. Leideni aladel paiknes [[Matilo]]-nimeline asula ja [[4. sajand]]ist pKr on teada tänase Leideni alal asunud Rooma [[kindlus]]. Oude Rijn oli Rooma riigi põhjapiiriks ja seetõttu oli Matilo üks Rooma riigi kõige põhjapoolsemaid asulaid.

Leidenit on esmamainitud [[860]]. aasta paiku ''Leithonina''. Nimi tuleb germaani sõnatüvest ''leitha'', mis tähendab [[kanal]]it.&lt;ref&gt;Etymology Online dictionary. [http://www.etymonline.com/index.php?allowed_in_frame=0&amp;search=Leyden Leiden] Vaadatud 15. augustil 2016&lt;/ref&gt; Kuni [[11. sajand]]i lõpuni allusid Leideni maaisandad ehk [[linnusekrahv]]id Utrechti piiskopile. [[1047]]. aastal vallutas ja rüüstas asula seoses sõjategevusega [[Lotring]]is [[Saksa-Rooma keiser]] [[Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich III]].

1100. aasta paiku läks Leiden [[Hollandi krahvkond|Hollandi krahvkonna]] koosseisu. [[13. sajand]]i alguses oli Leidenil roll Hollandi krahvkonna kodusõjas: linn oli oma onu [[Willem I (Hollandi krahv)|Willemiga]] sõdinud krahvinna [[Ada (Hollandi krahvinna)|Ada]] tugipunktiks. Kodusõja käigus vallutas Willem linna ja võttis Ada vangi.

Linnaõigused sai Leiden [[1266]]. aastal. Oude Rijni sajandeid kestnud muutumisega Reini peaharust kõrvalharuks kaotas Leiden üha enam tähtsust [[kaubandus]]keskusena, kuid taastas osaliselt oma jõukuse [[14. sajand]]il, mil seal leidsid pelgupaiga tänase [[Belgia]] aladelt [[katk]]u eest põgenenud [[kangur|kangrud]], pannes aluse Leideni [[tekstiilitööstus]]ele. 1389. aastaks oli linna elanikkond suurenenud umbes 4000 inimeseni.

Aastal [[1420]] piirasid Leidenit Hollandi sisesõdade ajal kaks kuud [[Baieri]] [[Baieri valitsejate loend#Teine jagunemine, 1349–1503|hertsogi]] [[Johann III (Baieri)|Johann III]] väed. [[17. august]]il 1420 vallutas Johann III linna ja tagandas tema vastu võidelnud [[linnusekrahv]]i Filips van Wassenaari ametist.

=== Õitseng 15.–17. sajandil ===
[[Pilt:Leiden ontzet 1574.jpg|pisi|Leideni linnaplaan (1574)]]
[[15. sajand]]i lõpus oli Leiden tänapäeva Hollandi ala suurim linn.&lt;ref name=Leiden&gt;[https://web.archive.org/web/20160807023731/http://www.visitleiden.nl/en/discover-leiden/highlights/about-the-city Leideni ajalugu linna kodulehel] Vaadatud 20. augustil 2016 (inglise keeles)&lt;/ref&gt; Leideni tähtsus tekstiilitööstuse keskusena püsis 17. sajandini. [[16. sajand]]il lisandusid oluliste tegevusaladena [[trükikoda|trükitööstus]], [[kirjastus|kirjastamine]] ja [[raamat]]ukaubandus.

Leiden kujunes 15.–17. sajandil ka oluliseks kunstielu keskuseks. Seal sündisid ja alustasid oma loominguteed mitmed kunstnikud, kes kuulsuseni jõudsid küll enamasti teistes linnades. Kokkuvõtlikult on neist räägitud kui [[Leideni koolkond|Leideni koolkonnast]]. Kuulsaim nende seas oli kahtlemata [[Rembrandt]], teised koolkonna tuntud esindajad olid [[Geertgen tot Sint Jans]], [[Cornelis Engebrechtszoon]], [[Lucas van Leyden]], [[Jan van Goyen]], [[Gerrit Dou]], [[Gabriel Metsu]] ja [[Jan Steen]].

Aastal [[1572]] liitus Leiden Madalmaade provintside vastupanuga [[Hispaania]] ülemvõimule&lt;ref name=Leiden/&gt; ja sai oluliseks sõjaliseks tugipunktiks [[Madalmaade vabadusvõitlus]]es. Linna piirasid kahel korral Hispaania väed. Esimene piiramine, mis kestis [[1573]]. aasta lõpust märtsini [[1574]], kukkus läbi ega teinud linnale olulist kahju. Hispaanlased pöördusid tagasi juba 1574. aasta mais ja piirasid teisel korral Leidenit sama aasta oktoobrini. Linnaelanikke tabasid nälg ja haigused ning on arvatud, et hukkus vähemalt kolmandik linna 15 000 elanikust. Piiramine õnnestus murda oktoobri alguses, kui [[Oranje Willem]] lasi purustada Leidenit kaitsvad [[tamm]]id ja ujutas linna ümbruse üle. Madala põhjaga laevadel sai nüüd toimetada merelt linna toitu, samuti said hollandlased nende laevadega rünnata hispaanlasi, kes katkestasidki [[3. oktoober|3. oktoobril]] 1574 piiramise.&lt;ref name=Leiden/&gt; Seda päeva pühitsetakse linnas igal aastal [[paraad]]iga.&lt;ref name=Leiden/&gt;

Tänutäheks linna poolt üles näidatud vaprusele ja vastupidavusele asutas Oranje Willem [[1575]]. aastal [[Leideni Ülikool]]i, millest sai Hollandi vanim ülikool ja protestantliku vaimuelu keskus.&lt;ref name=Leiden/&gt; Senine Madalmaade vanim ülikool [[Katholieke Universiteit Leuven|Leuveni ülikool]] jäi Hispaania valduses olevatele aladele ja asub tänapäeval Belgias. Legendi kohaselt lasi Oranje Willem linnakodanikel valida ülikooli asutamise ja teatud maksuvabastuste vahel.

[[Pilt:Blaeu 1652 - Leiden.jpg|pisi|Leideni linnaplaan (1652)]]
Ülikoolis tegutsesid prominentsed teadlased: humanist [[Julius Lipsius]], keeleteadlane [[Daniël Heinsius]], filosoof [[René Descartes]], teoloogid [[Jacobus Arminius]] ja [[Franciscus Gomarus]], füüsik [[Herman Boerhaave]], arst ja füüsik [[Pieter van Musschenbroek]] ning paljud teised. Van Musschenbroek leiutas [[1745]] [[kondensaator]]i, mida hakati nimetama [[Leideni purk|Leideni purgiks]].

16. sajandi lõpul ja 17. sajandi algul immigreerus Leidenisse sealse [[usuvabadus]]e tõttu protestante kõikjalt üle Euroopa, kus neid taga kiusati. Aastal [[1609]] asus sinna Amsterdamist ümber sadakond [[inglased|inglise]] [[puritaanid|puritaani]] eesotsas pastor [[John Robinson]]iga. Nad elasid seal aastani [[1619]], mil otsustasid asuda teele [[Põhja-Ameerika]]sse. Osa sellest seltskonnast saabus detsembris [[1620]] laeva [[Mayflower]] pardal tänase [[Boston]]i lähistele ja asutas [[Plymouthi koloonia]], esimese püsivalt asustatud koloonia [[Uus-Inglismaa]]l.

17. sajandil immigreerus Leidenisse ohtralt tekstiilitöölisi [[Flandria]]st, kes tagasid linna tekstiilitööstuse kasvu ja arengu. Pärast [[1685]]. aastat lisandusid [[Prantsusmaa]]lt usulise tagakiusamise eest põgenenud [[hugenotid]]. Selleks ajaks ületas linna elanikkond 70 000 elaniku piiri.

=== 18. sajandist tänapäevani ===
[[Pilt:Leiden 1868.png|pisi|Leideni linnaplaan (1868)]]
17. sajandi lõpul aeglaselt alanud tekstiilitööstuse allakäik jätkus läbi kogu [[18. sajand]]i ja see tööstusharu kadus linnast peaaegu täielikult [[19. sajand]]iks, muutes linna elanike arvu. Kui [[1670. aastad|1670. aastatel]] oli linnas elanud 70 000 inimest, siis [[1800. aastad|1800. aastateks]] elas Leidenis veel vaid 30 000 inimest.

[[12. jaanuar]]il [[1807]] tabas linna katastroof, kui Leideni kesklinnas lendas õhku laev 17,4 tonni [[püssirohi|püssirohuga]] pardal. Plahvatuses hukkus 151 inimest, enam kui 2000 elanikku sai vigastada ja purunes 220 maja, sealhulgas kirjastajate Elzeviride perekonna maja. Linna saabus olukorraga tutvuma ja ohvreid abistama Hollandi kuningas [[Louis Bonaparte]] isiklikult.

Aprillis [[1848]] kirjutas [[Johan Rudolf Thorbecke]] oma majas Leidenis [[Madalmaade Kuningriigi põhiseadus]]e, mis kuulutati välja sama aasta [[3. november|3. novembril]].

[[Pilt:Leiden centrum 20050928 40391.JPG|pisi|Kesklinn õhust (2005)]]
Leideni ühiskondlik ja majanduslik olukord hakkas paranema 19. sajandi keskel, mil valmis [[raudtee]]ühendus Haarlemi ([[1842]]) ja Haagiga ([[1843]]). Areng kulges aga aeglaselt ja keskaegsetest piiridest väljapoole laienes Leiden alles [[1896]]. aastal. Uut tööstusharu, mis oleks asendanud kadunud tekstiilitööstust, ei tekkinud enne [[20. sajand]]it. Linnaelanike arv suurenes seetõttu aeglaselt, jõudes 1904. aastaks ainult 56 000 inimeseni. Peamised tegevusalad olid seotud ülikooli ja kirjastamisega. Alles [[1920. aastad|1920. aastatel]] hakati linna rajama metalli- ja konservitööstuse ettevõtteid.

[[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] pommitasid Leidenit tugevalt liitlasriikide väed, hävitades suurema osa raudteejaama ümbrusest ja [[Marewijk]]i linnaosast.

== Majandus ==
[[Pilt:Leiden-Meelfabriek.png|pisi|Leideni jahuvabrik (2005)]]
Leideni tähtsus viimastel sajanditel on olnud eelkõige akadeemiline, sest linna üks suurimaid tööandjaid on [[Leideni Ülikool]] ja sellega seotud asutused.

Ajalooliselt oli Leiden tekstiilitööstuse keskus. Tekstiilitööstuse hiilgeaeg oli 14.–17. sajandil, pärast käis see alla ja on tänapäevaks linnast suures osas kadunud.&lt;ref name=Leiden/&gt;

Trükitööstuse, kirjastamise ja raamatukaubanduse areng algas 16. sajandil. Linnas tegutsesid sel ajal trükkalid [[Christoffel Plantijn]] ja [[Lodewijk Elzevir]]. Neist viimase rajatud [[Elzevir]]i kirjastus tegutses aastani [[1712]] ja andis omakorda nime [[1880]]. aastal Amsterdamis asutatud [[Elsevier]]i kirjastusele, millel on tänapäeval harukontor Leidenis. Samuti asub Leidenis rahvusvahelise kirjastuskontserni [[Brill]] peakorter.

Tänapäeval moodustavad valdava osa tööstusest mõned [[konserv]]i- ja [[metallitööstus]]e ettevõtted. Peamine sissetulekuallikas linnas on aga hoopis [[turism]].

Paljud Leideni elanikud käivad tööl Haagis. Haagi, Amsterdami ja Utrechtiga on Leidenil raudtee kaudu otseühendus.&lt;ref name=SMA/&gt; Amsterdami ja Haagi väljuvad rongid keskmiselt iga 10–15 minuti järel.

== Haridus ==
=== Kõrgharidus ===
[[Pilt:Faculteit der Sociale Wetenschappen Leiden.jpg|pisi|Leideni Ülikooli sotsiaalteaduskond]]
Leideni hariduselu keskus on alates asutamisest 1575. aastal olnud [[Leideni Ülikool]].&lt;ref name=Leiden/&gt; See on Hollandi vanim ülikool, mis oli aastasadu kohaliku protestantliku kõrghariduse keskus. Tänapäeval on ülikool sekulaarne. Ülikoolis on 9 [[teaduskond]]a ning selle juures tegutseb umbes 40 teadusasutust ja instituuti. Seal õpib praegu umbes 17 600 üliõpilast, kelle juhendamisega tegeleb ligi 4000 õppejõudu.

Linnas asub alates [[1983]]. aastast ka [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-s [[Missouri]] osariigis tegutseva [[Websteri Ülikool]]i filiaal, mis annab ingliskeelset haridust. Erinevalt Leideni Ülikoolist on tegu eraülikooliga, kus õpetatakse [[juhtimisteooria]]t, [[ettevõtlus]]t, [[meedia]]t, [[psühholoogia]]t, [[kunstiteadus]]t ja [[sotsiaalteadused|sotsiaalteadusi]].

Peale ülikoolide on Leidenis ka mõned [[rakenduskõrgkool]]id. Neist tuntuim on diplomiõppe tasandil pedagoogilist haridust andev [[Leideni Kõrgkool]], kus õpib umbes 6000 üliõpilast.

=== Kutseharidus ===
[[Pilt:Webster University Leiden.jpg|pisi|püsti|Websteri Ülikooli hoone]]
Alates [[1901]]. aastast tegutseb Leidenis [[peenmehaanika]] erialade spetsialiste koolitav [[Leidse Instrumentmakersschool]], kus õpetatakse muu hulgas klaasi- ja metallitööd, optiliste instrumentide valmistamist ja lasertehnoloogiat.

Linnas asub ka üleriigilisse võrgustikku kuuluv piirkondlik kutsehariduskeskus (''regionaal opleidingscentrum'').

=== Keskharidus ===

Leidenis asub mitu [[keskharidus]]asutust. Nende seas on üks Hollandi vanemaid tänini tegutsevaid koole [[Stedelijki gümnaasium]], mis asutati [[1323]]. aastal.

Lisaks ilmalikele ja interkonfessionaalsetele koolidele on linnas ka religioossetel alustel määratletud õppeasutusi. Protestantlikku haridust annab [[Visser 't Hoofti lütseum]] ja [[antroposoofia]] põhimõtete alusel toimub õppetöö [[Marecollege]]{{'}}is.

== Kultuur ==
=== Kino ja teater ===

Leidenis on kolm [[kino]]. Lisaks kavandatakse linna esimese [[kobarkino]] rajamist. Breestraati tänaval asuv kino Trianon on üks Hollandi kolmest seni säilinud Teise maailmasõja eelsest kinohoonest.

Igal sügisel (oktoobri lõpus või novembri alguses) toimub linnas [[Leideni Filmifestival]]. See traditsioon sai alguse [[2006]]. aastal.

Linnas on kolm [[teater|teatrit]]. Neist tähelepanuväärseim on [[1705]]. aastal avatud [[Leideni Teater]] (''Leidse Schouwburg''), mis on Hollandi vanim tegutsev teater.

=== Meedia ===

Leidenis ilmub kolm kohalikku ajalehte: [[Leidsch Dagblad]], [[Leidsch Nieuwsblad]] ja [[Het op Zondag]].

Linnas tegutseb piirkondlik tele- ja raadiojaam [[Holland Centraal]]. Oma saateid edastavad kohalikud raadiojaamad, näiteks [[Koekoe Reedio]] ja [[Super Sound Leiden]].

=== Muuseumid ===
[[Pilt:De Lakenhal Leiden.jpg|pisi|De Lakenhali muuseum]]
[[Rijksmuseum van Oudheden]] on Hollandi riiklik antiigimuuseum, mis loodi Leideni Ülikooli kogude baasil. Seal on rikkalikud [[Vana-Egiptus]]e, [[Lähis-Ida]], [[Vana-Kreeka]] ja Vana-Rooma kunsti kogud.

[[Rijksmuseum voor Volkenkunde]] on Hollandi riiklik [[etnograafia]]- ja [[etnoloogia]]muuseum. See asutati [[1837]]. aastal kuningas [[Willem I]] algatusel ja on tänapäeval jaotatud kümneks kogu maailma hõlmavaks koguks.

[[Hortus Botanicus Leiden]] on Hollandi vanim [[botaanikaaed]], mille rajas Leideni Ülikool juba [[1590]]. aastal. Just seal kasvatati [[1593]]. aastal esimesed Hollandi tulbid.

[[Molenmuseum De Valk]] on viimane Leidenisse alles jäänud [[tuuleveski]]. Hoone pärineb aastast [[1743]] ja oli veskina kasutusel veel aastani [[1964]]. Muuseumis on väljas näitus Hollandi tuuleveskite ajaloost.

[[Museum Boerhaave]] annab ülevaate [[meditsiin]]i ja [[loodusteadused|loodusteaduste]] ajaloost Hollandis. Saab tutvuda [[Christiaan Huygens]]i instrumentidega ja [[Antonie van Leeuwenhoek]]i [[mikroskoop]]idega.

[[Naturalis]] on [[looduslugu|loodusloomuuseum]].

[[Stedlijk Museum De Lakenhal]] on Leideni linnamuuseum, mis annab ülevaate tekstiilitööstuse ajaloost, 1574. aasta piiramisega seotud sündmustest ja linna rikkalikust kunstiajaloost.

=== Raamatukogud ===

Linnas on kolm suurt avalikku raamatukogu: [[Leideni Ülikooli Raamatukogu]], mis on ühtlasi Hollandi vanim ülikooliraamatukogu, ning Leideni ja Leiderdorpi raamatukogud, mis täidavad [[rahvaraamatukogu]] funktsioone.

=== Sport ===

[[Korvpall]]iklubi [[Zorg en Zekerheid Leiden]]i meeskond mängib riigi kõrgeimas liigas [[Eredivisie]]s. Populaarsed spordialad on ka [[ujumine (spordiala)|ujumine]] ja [[veepall]].

Linnas korraldatakse iga aasta juunis [[Leideni maraton]]i.

== Vaatamisväärsused ==
[[Pilt:Leiden Kanaal.jpg|pisi|Vaade ühele Leideni kanalile]]
Leidenit läbib mitu [[kanal]]it, millest kõige maalilisemaks peetakse [[Rapenburg]]i. Kanalit ääristavad [[puu]]d ja üle selle on ehitatud kolme kaarega [[sild|sillad]]. Kanali läänekaldale jäävad mitu kena varauusaegset maja, nende seas 16. sajandist pärinev ülikooli haldushoone (''Academiegebouw'').

Tutvuda tasuks linna peamise kaubandustänava [[Breestraat]]iga, kus asuvad mitu kultuuriasutust. Ajalooliselt viidi sellel tänaval läbi hukkamisi ja vastav koht on tänapäeval märgitud sinise kiviga.

Omaette vaatamisväärsuste rühma moodustavad Leideni vaestemajad (''hofje''), mis on hollandikeelse nime saanud sellest, et need ehitati ümber sisehoovi või aia. Kokku on neid linnas 35 ja enamik on tänapäeval kasutusel kortermajadena. Tutvumiseks sobib näiteks [[1656]]. aastast pärit Loridanshofje aadressil Oude Varkenmarkt 1.

Leideni [[kaalukoda]] (''Waag'') ehitati aastatel [[1657]]–[[1659]] arhitekt [[Pieter Post]]i kavandite järgi Oude Rijni, Nieuwe Rijni ja [[Mare (jõgi)|Mare]] jõe ühinemiskohta ning seda peetakse [[Hollandi klassitsism]]i suurepäraseks näiteks.

[[Pilt:Hooglandse kerk exterieur.jpg|pisi|Hooglandse Kerk (2006)]]
Nieuwstraati ja Burchtsteegi tänavalt pääseb [[De Burcht]]i juurde, mis on üks vanemaid säilinud kindlusehitisi Hollandis. Selle ringlinnuse rajamisest algas 9. sajandil keskaegse Leideni areng. Kindluse säilinud müürid pärinevad aastast [[1203]] ja linnusest avaneb suurepärane panoraamvaade Leidenile.

Leidenis on arvukalt kauneid [[kirik (pühakoda)|kirikuid]]. Nende seas on olulisemad:
* [[Pieterskerk (Leiden)|Pieterskerk]] ehk Peetri kirik, [[1390]]. aastal [[gooti stiil]]is rajatud linna suurim kirik, mida tänapäeval enam kogudusehoonena ei kasutata
* [[Hooglandse Kerk]], [[1470]]. aastal gooti stiilis rajatud ja algselt pühale [[Pankras]]ele pühitsetud kirik, mida kasutab reformeeritud kogudus
* [[Hartebrugkerk]], [[1836]]. aastal ehitatud ja [[neitsi Maarja]] [[pärispatt|pärispatuta]] saamisele pühitsetud katoliku kirik.

== Sümboolika ==

Leiden reklaamib end [[võti|võtmete]] linnana. Võtmete kujutisi kohtab linnas mitmel pool, sealhulgas [[Leideni lipp|lipul]] ja [[Leideni vapp|vapil]]. Selle tavaga viidatakse [[1293]]. aastale, mil linna pitsat kujutas võtit käes hoidvat [[Peetrus]]t. Peetrus oli [[paradiis]]i väravahoidja. Peetrusele on pühitsetud linna vanim säilinud ja ühtlasi suurim kirik.&lt;ref name=Leiden/&gt;

== Kuulsaid linnaelanikke ==
[[Pilt:Rembrandt Self-portrait (Kenwood).jpg|pisi|Rembrandti autoportree]]
* [[Willem II (Hollandi krahv)|Willem II]], Hollandi krahv ([[1228]]–[[1256]])
* [[Cornelis Engebrechtszoon]], maalikunstnik ([[1468]]–[[1533]])
* [[Lucas van Leyden]], maalikunstnik ([[1494]]–1533)
* [[Cornelis Schuyt]], helilooja ja organist ([[1557]]–[[1616]])
* [[Willebrord Snell]], astronoom ja matemaatik ([[1580]]–[[1626]])
* [[Jan van Goyen]], maalikunstnik ([[1596]]–[[1656]])
* [[Rembrandt]] Harmenszoon van Rijn, maalikunstnik ([[1606]]–[[1669]])
* [[Gerrit Dou]], maalikunstnik ([[1613]]–[[1675]])
* [[Jan Steen]], maalikunstnik ([[1626]]–[[1679]])
* [[Gabriel Metsu]], maalikunstnik ([[1629]]–[[1667]])
* [[Herman Boerhaave]], humanist ja arst ([[1668]]–[[1738]])
* [[Heike Kamerlingh Onnes]], füüsik ([[1853]]–[[1926]])
* [[Armin van Buuren]], DJ, produtsent ([[1976]]–)

== Sõpruslinnad ==
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Buffalo City]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]
* {{Riigi ikoon|Nicaragua}} [[Juigalpa]], [[Nicaragua]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Krefeld]], [[Saksamaa]]
* {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Oxford]], [[Inglismaa]]
* {{Riigi ikoon|Poola}} [[Toruń]], [[Poola]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonscat}}
* [http://www.visitleiden.nl/nl/landingpage Leideni linna koduleht] (hollandi ja inglise keeles)

[[Kategooria:Hollandi linnad]]
[[Kategooria:Leiden| ]]</text>
      <sha1>li0cvh3b1b1mkg5y4pb6n0voejubvfs</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184956</id>
      <parentid>7184955</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:15:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184956</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20972" sha1="aptpg3wo5agsirrbry8dkp161rd751q" xml:space="preserve">{{allikad}}
{{linn
| nimi = Leiden
| hääldus = l'äiden
| nimi1_keel =  | nimi1 = 
| lipp = Flag of Leiden.svg
| lipu_link = [[Leideni lipp]]
| vapp = Arms Leiden.jpg
| vapi_link = [[Leideni vapp]]
| pindala = 23,16
| elanikke = 
| asendikaart = Holland
}}

'''Leiden''' (ajalooline nimekuju ''Leyden''; {{IPA-nl|ˈlɛi̯.də(n)|-|Nl-Leiden.ogg}}) on linn Hollandis [[Lõuna-Hollandi provints]]is. Eelkõige on Leiden tuntud Madalmaade vanima [[Leideni Ülikool|ülikooli]] asukohana (asutatud [[1575]]), aga see on ka linn, kust algas Hollandi tulbikasvatus. Leiden on maalikunstnik [[Rembrandt]]i sünnilinn.

Linn on rajatud [[Oude Rijn]]i jõe äärde.

Leiden on kokku kasvanud [[Leiderdorpi vald|Leiderdorpi]], [[Oegstgeesti vald|Oegstgeesti]], [[Voorschoteni vald|Voorschoteni]] ja [[Zoeterwoude vald|Zoeterwoude vallaga]], millega koos ta moodustab [[Leideni linnastu]], kus elab umbes 200 000 inimest.

== Asukoht ==

Leiden asub Hollandi edelaosas. Leidenist põhja jääb [[Haarlem]], kirdesse [[Amsterdam]], itta [[Utrecht]], lõunasse [[Rotterdam]] ja edelasse [[Haag]]. [[Põhjameri]] jääb paarikümne kilomeetri kaugusele läände.&lt;ref name=SMA&gt;[[Suur maailma atlas]], lk. 56&lt;/ref&gt;

Ajalooliselt rajati Leiden [[Rein]]i [[delta]]sse kohta, kus tollasesse peaharusse [[Oude Rijn]]i suubus kõrvalharu [[Nieuwe Rijn]]. [[Antiikaeg|Antiikajal]] oli Oude Rijn [[Rooma riik|Rooma riigi]] põhjapiir. [[Keskaeg|Keskajal]] täitusid mõlemad jõed [[sete]]tega ja kaotasid [[veetee]]na tähtsuse, muutudes [[17. sajand]]iks delta kõrvalharudeks.

== Rahvastik ==
[[Pilt:Bevolkingspiramide - Gemeente Leiden (2007).png|pisi|Leideni rahvastikupüramiid (2007)]]
Linna elanikkond suurenes 2006. aastani, hakates siis aeglaselt vähenema. 1980. aastal elas linnas hinnanguliselt 103 046, 1990. aastal 110 423 ja 2000. aastal 117 191 elanikku. 1. jaanuaril 2006 hinnati Leideni elanike arvuks 118 069, kuid 1. jaanuariks 2007 oli see vähenenud 117 492. 30. juunil 2008 elas linnas 116 571 inimest. Nüüd on elanike arv jälle suurenema hakanud: 2008. aasta lõpus elas linnas 116 936 inimest.

Rahvuslikus koosseisus domineerivad [[hollandlased]], keda on linna elanikkonnast 73,9%. Suuruselt teise rahvusrühma moodustavad 4,32%-ga [[Maroko]] päritolu elanikud, [[Türgi]] taustaga elanikke on 1,9% ja [[Suriname]] päritolu inimesi 1,7%. Muud väljastpoolt [[lääneriigid|lääneriike]] pärinevad rahvusrühmad moodustavad 6,5% linna rahvaarvust. Leidenis kui ülikoolilinnas on samas keskmisest suurem teistest lääneriikidest pärit elanike arv, mis ulatub 11,87%-ni.

Sooliselt on ülekaalus naised, kes 2007. aasta alguses moodustasid elanikkonnast 51,3%. Ülikoolilinna Leideni elanikkond on üsna noor: kuni 19-aastasi on 21,1%, 20–64-aastasi 67,1% ja üle 65-aastasi inimesi ainult 11,8%. Enam kui pooled – 55,5% – linlastest on vallalised.

== Ajalugu ==
=== Antiigist keskaja lõpuni ===
[[Pilt:De burcht leiden 2003.jpg|pisi|Ringlinnus De Burcht]]
Traditsiooniliselt on Leideni varast ajalugu seostatud [[Vana-Rooma]] asula [[Lugdunum Batavorum]]iga. Nii väidab ka enamus reisijuhte. Tegelikult asus Lugdunum Batavorum ajaloolaste arvates tänase [[Katwijk]]i linna asukohas Oude Rijni [[suue|suudmes]]. Leideni aladel paiknes [[Matilo]]-nimeline asula ja [[4. sajand]]ist pKr on teada tänase Leideni alal asunud Rooma [[kindlus]]. Oude Rijn oli Rooma riigi põhjapiiriks ja seetõttu oli Matilo üks Rooma riigi kõige põhjapoolsemaid asulaid.

Leidenit on esmamainitud [[860]]. aasta paiku ''Leithonina''. Nimi tuleb germaani sõnatüvest ''leitha'', mis tähendab [[kanal]]it.&lt;ref&gt;Etymology Online dictionary. [http://www.etymonline.com/index.php?allowed_in_frame=0&amp;search=Leyden Leiden] Vaadatud 15. augustil 2016&lt;/ref&gt; Kuni [[11. sajand]]i lõpuni allusid Leideni maaisandad ehk [[linnusekrahv]]id Utrechti piiskopile. [[1047]]. aastal vallutas ja rüüstas asula seoses sõjategevusega [[Lotring]]is [[Saksa-Rooma keiser]] [[Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich III]].

1100. aasta paiku läks Leiden [[Hollandi krahvkond|Hollandi krahvkonna]] koosseisu. [[13. sajand]]i alguses oli Leidenil roll Hollandi krahvkonna kodusõjas: linn oli oma onu [[Willem I (Hollandi krahv)|Willemiga]] sõdinud krahvinna [[Ada (Hollandi krahvinna)|Ada]] tugipunktiks. Kodusõja käigus vallutas Willem linna ja võttis Ada vangi.

Linnaõigused sai Leiden [[1266]]. aastal. Oude Rijni sajandeid kestnud muutumisega Reini peaharust kõrvalharuks kaotas Leiden üha enam tähtsust [[kaubandus]]keskusena, kuid taastas osaliselt oma jõukuse [[14. sajand]]il, mil seal leidsid pelgupaiga tänase [[Belgia]] aladelt [[katk]]u eest põgenenud [[kangur|kangrud]], pannes aluse Leideni [[tekstiilitööstus]]ele. 1389. aastaks oli linna elanikkond suurenenud umbes 4000 inimeseni.

Aastal [[1420]] piirasid Leidenit Hollandi sisesõdade ajal kaks kuud [[Baieri]] [[Baieri valitsejate loend#Teine jagunemine, 1349–1503|hertsogi]] [[Johann III (Baieri)|Johann III]] väed. [[17. august]]il 1420 vallutas Johann III linna ja tagandas tema vastu võidelnud [[linnusekrahv]]i Filips van Wassenaari ametist.

=== Õitseng 15.–17. sajandil ===
[[Pilt:Leiden ontzet 1574.jpg|pisi|Leideni linnaplaan (1574)]]
[[15. sajand]]i lõpus oli Leiden tänapäeva Hollandi ala suurim linn.&lt;ref name=Leiden&gt;[https://web.archive.org/web/20160807023731/http://www.visitleiden.nl/en/discover-leiden/highlights/about-the-city Leideni ajalugu linna kodulehel] Vaadatud 20. augustil 2016 (inglise keeles)&lt;/ref&gt; Leideni tähtsus tekstiilitööstuse keskusena püsis 17. sajandini. [[16. sajand]]il lisandusid oluliste tegevusaladena [[trükikoda|trükitööstus]], [[kirjastus|kirjastamine]] ja [[raamat]]ukaubandus.

Leiden kujunes 15.–17. sajandil ka oluliseks kunstielu keskuseks. Seal sündisid ja alustasid oma loominguteed mitmed kunstnikud, kes kuulsuseni jõudsid küll enamasti teistes linnades. Kokkuvõtlikult on neist räägitud kui [[Leideni koolkond|Leideni koolkonnast]]. Kuulsaim nende seas oli kahtlemata [[Rembrandt]], teised koolkonna tuntud esindajad olid [[Geertgen tot Sint Jans]], [[Cornelis Engebrechtszoon]], [[Lucas van Leyden]], [[Jan van Goyen]], [[Gerrit Dou]], [[Gabriel Metsu]] ja [[Jan Steen]].

Aastal [[1572]] liitus Leiden Madalmaade provintside vastupanuga [[Hispaania]] ülemvõimule&lt;ref name=Leiden/&gt; ja sai oluliseks sõjaliseks tugipunktiks [[Madalmaade vabadusvõitlus]]es. Linna piirasid kahel korral Hispaania väed. Esimene piiramine, mis kestis [[1573]]. aasta lõpust märtsini [[1574]], kukkus läbi ega teinud linnale olulist kahju. Hispaanlased pöördusid tagasi juba 1574. aasta mais ja piirasid teisel korral Leidenit sama aasta oktoobrini. Linnaelanikke tabasid nälg ja haigused ning on arvatud, et hukkus vähemalt kolmandik linna 15 000 elanikust. Piiramine õnnestus murda oktoobri alguses, kui [[Oranje Willem]] lasi purustada Leidenit kaitsvad [[tamm]]id ja ujutas linna ümbruse üle. Madala põhjaga laevadel sai nüüd toimetada merelt linna toitu, samuti said hollandlased nende laevadega rünnata hispaanlasi, kes katkestasidki [[3. oktoober|3. oktoobril]] 1574 piiramise.&lt;ref name=Leiden/&gt; Seda päeva pühitsetakse linnas igal aastal [[paraad]]iga.&lt;ref name=Leiden/&gt;

Tänutäheks linna poolt üles näidatud vaprusele ja vastupidavusele asutas Oranje Willem [[1575]]. aastal [[Leideni Ülikool]]i, millest sai Hollandi vanim ülikool ja protestantliku vaimuelu keskus.&lt;ref name=Leiden/&gt; Senine Madalmaade vanim ülikool [[Katholieke Universiteit Leuven|Leuveni ülikool]] jäi Hispaania valduses olevatele aladele ja asub tänapäeval Belgias. Legendi kohaselt lasi Oranje Willem linnakodanikel valida ülikooli asutamise ja teatud maksuvabastuste vahel.

[[Pilt:Blaeu 1652 - Leiden.jpg|pisi|Leideni linnaplaan (1652)]]
Ülikoolis tegutsesid prominentsed teadlased: humanist [[Julius Lipsius]], keeleteadlane [[Daniël Heinsius]], filosoof [[René Descartes]], teoloogid [[Jacobus Arminius]] ja [[Franciscus Gomarus]], füüsik [[Herman Boerhaave]], arst ja füüsik [[Pieter van Musschenbroek]] ning paljud teised. Van Musschenbroek leiutas [[1745]] [[kondensaator]]i, mida hakati nimetama [[Leideni purk|Leideni purgiks]].

16. sajandi lõpul ja 17. sajandi algul immigreerus Leidenisse sealse [[usuvabadus]]e tõttu protestante kõikjalt üle Euroopa, kus neid taga kiusati. Aastal [[1609]] asus sinna Amsterdamist ümber sadakond [[inglased|inglise]] [[puritaanid|puritaani]] eesotsas pastor [[John Robinson]]iga. Nad elasid seal aastani [[1619]], mil otsustasid asuda teele [[Põhja-Ameerika]]sse. Osa sellest seltskonnast saabus detsembris [[1620]] laeva [[Mayflower]] pardal tänase [[Boston]]i lähistele ja asutas [[Plymouthi koloonia]], esimese püsivalt asustatud koloonia [[Uus-Inglismaa]]l.

17. sajandil immigreerus Leidenisse ohtralt tekstiilitöölisi [[Flandria]]st, kes tagasid linna tekstiilitööstuse kasvu ja arengu. Pärast [[1685]]. aastat lisandusid [[Prantsusmaa]]lt usulise tagakiusamise eest põgenenud [[hugenotid]]. Selleks ajaks ületas linna elanikkond 70 000 elaniku piiri.

=== 18. sajandist tänapäevani ===
[[Pilt:Leiden 1868.png|pisi|Leideni linnaplaan (1868)]]
17. sajandi lõpul aeglaselt alanud tekstiilitööstuse allakäik jätkus läbi kogu [[18. sajand]]i ja see tööstusharu kadus linnast peaaegu täielikult [[19. sajand]]iks, muutes linna elanike arvu. Kui [[1670. aastad|1670. aastatel]] oli linnas elanud 70 000 inimest, siis [[1800. aastad|1800. aastateks]] elas Leidenis veel vaid 30 000 inimest.

[[12. jaanuar]]il [[1807]] tabas linna katastroof, kui Leideni kesklinnas lendas õhku laev 17,4 tonni [[püssirohi|püssirohuga]] pardal. Plahvatuses hukkus 151 inimest, enam kui 2000 elanikku sai vigastada ja purunes 220 maja, sealhulgas kirjastajate Elzeviride perekonna maja. Linna saabus olukorraga tutvuma ja ohvreid abistama Hollandi kuningas [[Louis Bonaparte]] isiklikult.

Aprillis [[1848]] kirjutas [[Johan Rudolf Thorbecke]] oma majas Leidenis [[Madalmaade Kuningriigi põhiseadus]]e, mis kuulutati välja sama aasta [[3. november|3. novembril]].

[[Pilt:Leiden centrum 20050928 40391.JPG|pisi|Kesklinn õhust (2005)]]
Leideni ühiskondlik ja majanduslik olukord hakkas paranema 19. sajandi keskel, mil valmis [[raudtee]]ühendus Haarlemi ([[1842]]) ja Haagiga ([[1843]]). Areng kulges aga aeglaselt ja keskaegsetest piiridest väljapoole laienes Leiden alles [[1896]]. aastal. Uut tööstusharu, mis oleks asendanud kadunud tekstiilitööstust, ei tekkinud enne [[20. sajand]]it. Linnaelanike arv suurenes seetõttu aeglaselt, jõudes 1904. aastaks ainult 56 000 inimeseni. Peamised tegevusalad olid seotud ülikooli ja kirjastamisega. Alles [[1920. aastad|1920. aastatel]] hakati linna rajama metalli- ja konservitööstuse ettevõtteid.

[[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] pommitasid Leidenit tugevalt liitlasriikide väed, hävitades suurema osa raudteejaama ümbrusest ja [[Marewijk]]i linnaosast.

== Majandus ==
[[Pilt:Leiden-Meelfabriek.png|pisi|Leideni jahuvabrik (2005)]]
Leideni tähtsus viimastel sajanditel on olnud eelkõige akadeemiline, sest linna üks suurimaid tööandjaid on [[Leideni Ülikool]] ja sellega seotud asutused.

Ajalooliselt oli Leiden tekstiilitööstuse keskus. Tekstiilitööstuse hiilgeaeg oli 14.–17. sajandil, pärast käis see alla ja on tänapäevaks linnast suures osas kadunud.&lt;ref name=Leiden/&gt;

Trükitööstuse, kirjastamise ja raamatukaubanduse areng algas 16. sajandil. Linnas tegutsesid sel ajal trükkalid [[Christoffel Plantijn]] ja [[Lodewijk Elzevir]]. Neist viimase rajatud [[Elzevir]]i kirjastus tegutses aastani [[1712]] ja andis omakorda nime [[1880]]. aastal Amsterdamis asutatud [[Elsevier]]i kirjastusele, millel on tänapäeval harukontor Leidenis. Samuti asub Leidenis rahvusvahelise kirjastuskontserni [[Brill]] peakorter.

Tänapäeval moodustavad valdava osa tööstusest mõned [[konserv]]i- ja [[metallitööstus]]e ettevõtted. Peamine sissetulekuallikas linnas on aga hoopis [[turism]].

Paljud Leideni elanikud käivad tööl Haagis. Haagi, Amsterdami ja Utrechtiga on Leidenil raudtee kaudu otseühendus.&lt;ref name=SMA/&gt; Amsterdami ja Haagi väljuvad rongid keskmiselt iga 10–15 minuti järel.

== Haridus ==
=== Kõrgharidus ===
[[Pilt:Faculteit der Sociale Wetenschappen Leiden.jpg|pisi|Leideni Ülikooli sotsiaalteaduskond]]
Leideni hariduselu keskus on alates asutamisest 1575. aastal olnud [[Leideni Ülikool]].&lt;ref name=Leiden/&gt; See on Hollandi vanim ülikool, mis oli aastasadu kohaliku protestantliku kõrghariduse keskus. Tänapäeval on ülikool sekulaarne. Ülikoolis on 9 [[teaduskond]]a ning selle juures tegutseb umbes 40 teadusasutust ja instituuti. Seal õpib praegu umbes 17 600 üliõpilast, kelle juhendamisega tegeleb ligi 4000 õppejõudu.

Linnas asub alates [[1983]]. aastast ka [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-s [[Missouri]] osariigis tegutseva [[Websteri Ülikool]]i filiaal, mis annab ingliskeelset haridust. Erinevalt Leideni Ülikoolist on tegu eraülikooliga, kus õpetatakse [[juhtimisteooria]]t, [[ettevõtlus]]t, [[meedia]]t, [[psühholoogia]]t, [[kunstiteadus]]t ja [[sotsiaalteadused|sotsiaalteadusi]].

Peale ülikoolide on Leidenis ka mõned [[rakenduskõrgkool]]id. Neist tuntuim on diplomiõppe tasandil pedagoogilist haridust andev [[Leideni Kõrgkool]], kus õpib umbes 6000 üliõpilast.

=== Kutseharidus ===
[[Pilt:Webster University Leiden.jpg|pisi|püsti|Websteri Ülikooli hoone]]
Alates [[1901]]. aastast tegutseb Leidenis [[peenmehaanika]] erialade spetsialiste koolitav [[Leidse Instrumentmakersschool]], kus õpetatakse muu hulgas klaasi- ja metallitööd, optiliste instrumentide valmistamist ja lasertehnoloogiat.

Linnas asub ka üleriigilisse võrgustikku kuuluv piirkondlik kutsehariduskeskus (''regionaal opleidingscentrum'').

=== Keskharidus ===

Leidenis asub mitu [[keskharidus]]asutust. Nende seas on üks Hollandi vanemaid tänini tegutsevaid koole [[Stedelijki gümnaasium]], mis asutati [[1323]]. aastal.

Lisaks ilmalikele ja interkonfessionaalsetele koolidele on linnas ka religioossetel alustel määratletud õppeasutusi. Protestantlikku haridust annab [[Visser 't Hoofti lütseum]] ja [[antroposoofia]] põhimõtete alusel toimub õppetöö [[Marecollege]]{{'}}is.

== Kultuur ==
=== Kino ja teater ===

Leidenis on kolm [[kino]]. Lisaks kavandatakse linna esimese [[kobarkino]] rajamist.{{millal}} Breestraati tänaval asuv kino Trianon on üks Hollandi kolmest seni säilinud Teise maailmasõja eelsest kinohoonest.

Igal sügisel (oktoobri lõpus või novembri alguses) toimub linnas [[Leideni Filmifestival]]. See traditsioon sai alguse [[2006]]. aastal.

Linnas on kolm [[teater|teatrit]]. Neist tähelepanuväärseim on [[1705]]. aastal avatud [[Leideni Teater]] (''Leidse Schouwburg''), mis on Hollandi vanim tegutsev teater.

=== Meedia ===

Leidenis ilmub kolm kohalikku ajalehte: [[Leidsch Dagblad]], [[Leidsch Nieuwsblad]] ja [[Het op Zondag]].

Linnas tegutseb piirkondlik tele- ja raadiojaam [[Holland Centraal]]. Oma saateid edastavad kohalikud raadiojaamad, näiteks [[Koekoe Reedio]] ja [[Super Sound Leiden]].

=== Muuseumid ===
[[Pilt:De Lakenhal Leiden.jpg|pisi|De Lakenhali muuseum]]
[[Rijksmuseum van Oudheden]] on Hollandi riiklik antiigimuuseum, mis loodi Leideni Ülikooli kogude baasil. Seal on rikkalikud [[Vana-Egiptus]]e, [[Lähis-Ida]], [[Vana-Kreeka]] ja Vana-Rooma kunsti kogud.

[[Rijksmuseum voor Volkenkunde]] on Hollandi riiklik [[etnograafia]]- ja [[etnoloogia]]muuseum. See asutati [[1837]]. aastal kuningas [[Willem I]] algatusel ja on tänapäeval jaotatud kümneks kogu maailma hõlmavaks koguks.

[[Hortus Botanicus Leiden]] on Hollandi vanim [[botaanikaaed]], mille rajas Leideni Ülikool juba [[1590]]. aastal. Just seal kasvatati [[1593]]. aastal esimesed Hollandi tulbid.

[[Molenmuseum De Valk]] on viimane Leidenisse alles jäänud [[tuuleveski]]. Hoone pärineb aastast [[1743]] ja oli veskina kasutusel veel aastani [[1964]]. Muuseumis on väljas näitus Hollandi tuuleveskite ajaloost.

[[Museum Boerhaave]] annab ülevaate [[meditsiin]]i ja [[loodusteadused|loodusteaduste]] ajaloost Hollandis. Saab tutvuda [[Christiaan Huygens]]i instrumentidega ja [[Antonie van Leeuwenhoek]]i [[mikroskoop]]idega.

[[Naturalis]] on [[looduslugu|loodusloomuuseum]].

[[Stedlijk Museum De Lakenhal]] on Leideni linnamuuseum, mis annab ülevaate tekstiilitööstuse ajaloost, 1574. aasta piiramisega seotud sündmustest ja linna rikkalikust kunstiajaloost.

=== Raamatukogud ===

Linnas on kolm suurt avalikku raamatukogu: [[Leideni Ülikooli Raamatukogu]], mis on ühtlasi Hollandi vanim ülikooliraamatukogu, ning Leideni ja Leiderdorpi raamatukogud, mis täidavad [[rahvaraamatukogu]] funktsioone.

=== Sport ===

[[Korvpall]]iklubi [[Zorg en Zekerheid Leiden]]i meeskond mängib riigi kõrgeimas liigas [[Eredivisie]]s. Populaarsed spordialad on ka [[ujumine (spordiala)|ujumine]] ja [[veepall]].

Linnas korraldatakse iga aasta juunis [[Leideni maraton]]i.

== Vaatamisväärsused ==
[[Pilt:Leiden Kanaal.jpg|pisi|Vaade ühele Leideni kanalile]]
Leidenit läbib mitu [[kanal]]it, millest kõige maalilisemaks peetakse [[Rapenburg]]i. Kanalit ääristavad [[puu]]d ja üle selle on ehitatud kolme kaarega [[sild|sillad]]. Kanali läänekaldale jäävad mitu kena varauusaegset maja, nende seas 16. sajandist pärinev ülikooli haldushoone (''Academiegebouw'').

Tutvuda tasuks linna peamise kaubandustänava [[Breestraat]]iga, kus asuvad mitu kultuuriasutust. Ajalooliselt viidi sellel tänaval läbi hukkamisi ja vastav koht on tänapäeval märgitud sinise kiviga.

Omaette vaatamisväärsuste rühma moodustavad Leideni vaestemajad (''hofje''), mis on hollandikeelse nime saanud sellest, et need ehitati ümber sisehoovi või aia. Kokku on neid linnas 35 ja enamik on tänapäeval kasutusel kortermajadena. Tutvumiseks sobib näiteks [[1656]]. aastast pärit Loridanshofje aadressil Oude Varkenmarkt 1.

Leideni [[kaalukoda]] (''Waag'') ehitati aastatel [[1657]]–[[1659]] arhitekt [[Pieter Post]]i kavandite järgi Oude Rijni, Nieuwe Rijni ja [[Mare (jõgi)|Mare]] jõe ühinemiskohta ning seda peetakse [[Hollandi klassitsism]]i suurepäraseks näiteks.

[[Pilt:Hooglandse kerk exterieur.jpg|pisi|Hooglandse Kerk (2006)]]
Nieuwstraati ja Burchtsteegi tänavalt pääseb [[De Burcht]]i juurde, mis on üks vanemaid säilinud kindlusehitisi Hollandis. Selle ringlinnuse rajamisest algas 9. sajandil keskaegse Leideni areng. Kindluse säilinud müürid pärinevad aastast [[1203]] ja linnusest avaneb suurepärane panoraamvaade Leidenile.

Leidenis on arvukalt kauneid [[kirik (pühakoda)|kirikuid]]. Nende seas on olulisemad:
* [[Pieterskerk (Leiden)|Pieterskerk]] ehk Peetri kirik, [[1390]]. aastal [[gooti stiil]]is rajatud linna suurim kirik, mida tänapäeval enam kogudusehoonena ei kasutata
* [[Hooglandse Kerk]], [[1470]]. aastal gooti stiilis rajatud ja algselt pühale [[Pankras]]ele pühitsetud kirik, mida kasutab reformeeritud kogudus
* [[Hartebrugkerk]], [[1836]]. aastal ehitatud ja [[neitsi Maarja]] [[pärispatt|pärispatuta]] saamisele pühitsetud katoliku kirik.

== Sümboolika ==

Leiden reklaamib end [[võti|võtmete]] linnana. Võtmete kujutisi kohtab linnas mitmel pool, sealhulgas [[Leideni lipp|lipul]] ja [[Leideni vapp|vapil]]. Selle tavaga viidatakse [[1293]]. aastale, mil linna pitsat kujutas võtit käes hoidvat [[Peetrus]]t. Peetrus oli [[paradiis]]i väravahoidja. Peetrusele on pühitsetud linna vanim säilinud ja ühtlasi suurim kirik.&lt;ref name=Leiden/&gt;

== Kuulsaid linnaelanikke ==
[[Pilt:Rembrandt Self-portrait (Kenwood).jpg|pisi|Rembrandti autoportree]]
* [[Willem II (Hollandi krahv)|Willem II]], Hollandi krahv ([[1228]]–[[1256]])
* [[Cornelis Engebrechtszoon]], maalikunstnik ([[1468]]–[[1533]])
* [[Lucas van Leyden]], maalikunstnik ([[1494]]–1533)
* [[Cornelis Schuyt]], helilooja ja organist ([[1557]]–[[1616]])
* [[Willebrord Snell]], astronoom ja matemaatik ([[1580]]–[[1626]])
* [[Jan van Goyen]], maalikunstnik ([[1596]]–[[1656]])
* [[Rembrandt]] Harmenszoon van Rijn, maalikunstnik ([[1606]]–[[1669]])
* [[Gerrit Dou]], maalikunstnik ([[1613]]–[[1675]])
* [[Jan Steen]], maalikunstnik ([[1626]]–[[1679]])
* [[Gabriel Metsu]], maalikunstnik ([[1629]]–[[1667]])
* [[Herman Boerhaave]], humanist ja arst ([[1668]]–[[1738]])
* [[Heike Kamerlingh Onnes]], füüsik ([[1853]]–[[1926]])
* [[Armin van Buuren]], DJ, produtsent ([[1976]]–)

== Sõpruslinnad ==
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Buffalo City]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]
* {{Riigi ikoon|Nicaragua}} [[Juigalpa]], [[Nicaragua]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Krefeld]], [[Saksamaa]]
* {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Oxford]], [[Inglismaa]]
* {{Riigi ikoon|Poola}} [[Toruń]], [[Poola]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonscat}}
* [http://www.visitleiden.nl/nl/landingpage Leideni linna koduleht] (hollandi ja inglise keeles)

[[Kategooria:Hollandi linnad]]
[[Kategooria:Leiden| ]]</text>
      <sha1>aptpg3wo5agsirrbry8dkp161rd751q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Liivika Lukkering</title>
    <ns>0</ns>
    <id>103508</id>
    <revision>
      <id>7184790</id>
      <parentid>6997812</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T21:04:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184790</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6676" sha1="dem25dt5mcbskku66u1ov4rp0yzy0ar" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
'''Liivika Lukkering''' (aastani 2023 '''Liivika Hanstin'''; sündinud [[4. juuli]]l [[1971]] [[Tartu]]s) on eesti [[näitleja]]. 

Ta on lõpetanud [[Gustav Adolfi Gümnaasium|Tallinna 1. Keskkooli]] [[matemaatika]]-[[füüsika]] eriklassi [[1989]]. aastal, [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i kultuuriteaduskonna näitejuhtimise erialal [[Rudolf Allabert|Rudolf Allaberdi]] käe all 1993. aastal ning [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i nukukunsti magistriõppe 2004. aastal. 

Ta oli [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatri]] näitleja aastatel 1995–2021.

==Looming==
=== Rolle Eesti Noorsooteatris ===
* Anu – [[August Kitzberg]] &quot;Tuulte pöörises&quot; (lav. Mihkel Kohava), 2020
* Veronica – [[Jostein Gaarder]] &quot;Apelsinitüdruk&quot; (lav. Sander Pukk), 2019
* Baptista – [[William Shakespeare]] / [[Rein Raud]] &quot;Tõrksa taltsutus&quot; (lav. Merja Pöyhönen), 2019
* Kristiina – [[Jaak Kilmi]], [[Kiur Aarma]], Andris Feldmanis / [[Piret Jaaks]] &quot;Enne meid oli veeuputus&quot; (lav. Jaak Kilmi ja Kiur Aarma), 2018
* Proua Grubach, Josef K ema – [[Franz Kafka]] &quot;Protsess&quot; (lav. [[Taavi Tõnisson]]), 2018 
* Võõrasema – [[James Krüss]] &quot;Timm Thaler ehk Müüdud naer&quot; (lav. Taavi Tõnisson), 2017
* Maret – [[Mehis Heinsaar]] / Aare Toikka &quot;Mees, kes ei teinud mitte midagi&quot; (lav. [[Aare Toikka]]), 2017
* Krahvinna Quintet – Kate DiCamillo &quot;Mustkunstniku elevant&quot; (lav. Sander Pukk), 2016
* Proua Alexander – Mark Haddon / Simon Stephens &quot;Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal&quot; (lav. Sander Pukk), 2015
* Pr Vane – [[Oscar Wilde]] &quot;[[Dorian Gray portree]]&quot; (lav. Vahur Keller), 2015
* Ema; proua Hansson – [[Astrid Lindgren]] &quot;Vaata, Madlike, lund sajab!&quot; (lav. Taavi Tõnisson), 2015
* Hulda, Õuedaam – [[Mihkel Ulman]] &quot;Emma ja ajakivi ehk nukkude teater&quot; (lav. T. Tõnisson, M. Rajas), 2014
* Õnnelik inimene, kuri nõid – D. Lindsay-Abaire, J. Tesori &quot;[[Shrek]]&quot; (lav. A. Mäeots), 2013
* Osatäitja – [[Helle Laas]] &quot;Munatopskid&quot; (lav. H. Laas), 2013
* Cosette, proua Turg – [[Victor Hugo]] – [[Urmas Lennuk]] &quot;Väike Gavroche&quot; (lav. T. Tõnisson), 2013
* Pakzu – [[Vahur Keller]] – A. Roosileht &quot;Õhtusöök vampiiridega&quot; (lav. A. Roosileht), 2012
* Proua Bergman, proua Gabor, proua Bessell, preili Knuppeldick, preili Grossebustenhalter – Frank Wedekind – Steven Sater &quot;[[Kevadine ärkamine]]&quot; (lav. T. Tõnisson ja A. Kobin), 2012
* Erinevad rollid – H. Laas &quot;Käed ja kindad&quot; (lav. H. Laas), 2011
* Perenaine – [[August Kitzberg]], [[Jaagup Kreem]] / T. Kikas &quot;Libahunt&quot; (lav. [[Neeme Kuningas]]), 2011
* Cosette – [[Victor Hugo]] &quot;Cosette&quot; (lav. T. Tõnisson), 2011
* Preili Darbus – [[Walt Disney]] &quot;[[High School Musical]]&quot; (lav. [[Andres Dvinjaninov]]), 2010
* Noor ema – H. Laas &quot;Vurr-vurr vurrkann&quot; (lav. H. Laas), 2010
* Ihharev (käed) – [[Nikolai Gogol]] &quot;Mängurid&quot; (lav. J. Ibragimov), 2008
* Oskar – [[Éric-Emmanuel Schmitt]] &quot;Oskar ja Roosamamma&quot; (lav. J. Ibragimov), 2008
* Perenaine – M. Lado &quot;Väga lihtne lugu&quot; (lavastaja J. Ibragimov), 2007
* Lõunatalu ema, Agda – [[Astrid Lindgren|A. Lindgren]] &quot;[[Bullerby lapsed]]&quot; (lavastaja V. Keller), 2007
* Agda, õpetaja – A. Lindgren / V. Keller &quot;Bullerby jõulud&quot; (lavastaja A. Dvinjaninov), 2007
* Tipprahuvalvaja – V. Keller &quot;Kilplaste Klubi&quot; (lavastaja V. Keller), 2006
* Sinjoora – W. Shakespeare, E. Liitmaa, J. Kreem / A. Dvinjaninov &quot;[[Romeo &amp; Julia|Romeo / Julia]]&quot; (lavastaja A. Dvinjaninov), 2006
* Öökuninganna – [[Wolfgang Amadeus Mozart|W. A. Mozart]] / R. Laasi &quot;[[Võluflööt]]&quot; (lavastaja V. Keller), 2005
* Hiiglane – O. Wilde / M. Usk &quot;Isekas Hiiglane&quot; (lavastaja M. Usk), 2004
* Nukitsamees – [[Oskar Luts|O. Luts]] / A. Dvinjaninov &quot;Nukitsamees&quot; (lavastaja A. Dvinjaninov), 2004
* Jo – J. Upton &quot;Ashes and Sand&quot; (lavastaja A. Comyn), 2003
* Jäätisemüüja, vanainimene, tuletõrjeülem, piimaautojuht jt – [[Eno Raud|E. Raud]] / A. Dvinjaninov &quot;[[Naksitrallid]]&quot; (lavastaja I. Eensalu), 2002
* Äli – [[Andres Dvinjaninov]], [[Elmar Liitmaa]] / [[Jaagup Kreem]] &quot;[[Risk (muusikal)|Risk]]&quot; (lavastaja A. Dvinjaninov), 2001
* Kuninganna – F. K. Waechter &quot;Prints Hamlet&quot; (lavastaja [[Tamur Tohver]]), 2000
* Rosetta – G. Büchner &quot;Leonce ja Lena&quot; (lavastaja E. Hermaküla), 2000
* Kohtunik, poiss – [[Evald Hermaküla]] &quot;Kohtuasi number null&quot; (lavastaja E. Hermaküla), 1999
* Ringla – E. Adamson &quot;Mustlastüdruk Ringla&quot; (lavastaja V. Bluzma), 1998
* Geisha jt – V. Tarassov &quot;Elutarkus või elukartus&quot; (lavastaja [[Eero Spriit]]), 1998
* Elisa – [[Leelo Tungal]] &quot;Luiged, mu vennad&quot; (lavastaja H. Toompere), 1997
* Lumivalgeke – J. ja W. Grimm &quot;Lumivalgeke&quot; (lavastaja E. Spriit), 1996
* Lieschen – [[Johann Wolfgang von Goethe|J. W. Goethe]], E. Spriit &quot;[[Faust]]ike&quot; (lavastaja E. Spriit), 1995
* Punamütsike – [[Charles Perrault]], [[Rein Agur]] &quot;Punamütsike&quot; (lavastaja R. Agur), 1995

=== Rolle telesarjades ja -lavastustes ===
* Irina – &quot;Kättemaksukontor&quot; 2016
* Loore Villems – &quot;[[Kartulid ja apelsinid]]&quot; (2014)
* Iris Lehiste – &quot;[[Viimane võmm]]&quot; (2014)
* Kersti Suislepp – &quot;[[Kelgukoerad (seriaal)]]&quot; (2011-2012)
* Indra Salus – &quot;[[Kättemaksukontor]]&quot; (2011)
* Pr. Lind – &quot;[[Kelgukoerad (seriaal)]]&quot; (2009)
* Elis – &quot;[[Kättemaksukontor]]&quot; (2009)
* Anni – &quot;[[Kelgukoerad (seriaal)]]&quot; (2008)
* Siiri – &quot;[[Ohtlik lend]]&quot; (2007)
* Musimumm – &quot;[[Musimumm ja teised]]&quot;, 2002
* Tutsa – &quot;[[Pintselsabad]]&quot;, 1998
* Kribu – &quot;[[Kribinal-krabinal]]&quot;, 1996–1997
* Luisu-emand – &quot;[[Kadekops]]&quot;, 1990/1995 

== Muud == 
Ta on lugenud raadiojärjejutte ja dubleerinud [[multifilm]]e (sh &quot;Autod&quot;, &quot;Garfield 2&quot;, &quot;Jääaeg 2&quot;, &quot;Charlotte koob võrku&quot;) ning [[audioraamat]]uid.

==Tunnustus== 
* 2013 – [[Raadioteatri näitlejaauhind]] 

== Välislingid == 
* [https://www.spotlight.com/0690-8979-9582]
* [http://www.enliit.ee/?id=1549&amp;member_id=72 Eesti Näitlejate Liidu koduleht] 
* [http://www.imdb.com/name/nm4710842/?ref_=ttfc_fc_cl_t124 IMDb] 
* [http://www.ohtuleht.ee/448352/naitleja-liivika-hanstin-mina-kardan-kaamerat-ja-kaamera-kardab-vist-mind-ka- Intervjuu] 
* [http://www.postimees.ee/080308/esileht/ak/316328.php]
* [http://vooremaa2000.tripod.com/vooremaa_12_02_2000.html/ Intervjuu] 
* [http://www.ekspress.ee/viewdoc/28F2C6C9D6B1F207C22572E900498B92/ Arvustus] 
* [http://www.temuki.ee/arhiiv/2006/01/lugu13.pdf/ Arvustus] 
* [http://www.temuki.ee/arhiiv/2004/07/juuli_t02.pdf/ Arvustus] 

{{JÄRJESTA:Lukkering, Liivika}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1971]]</text>
      <sha1>dem25dt5mcbskku66u1ov4rp0yzy0ar</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184792</id>
      <parentid>7184790</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T21:05:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184792</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6680" sha1="ntvsl5h51q5dfnd31l4dx76725w0cl8" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
'''Liivika Lukkering''' (aastani 2023 '''Liivika Hanstin'''; sündinud [[4. juuli]]l [[1971]] [[Tartu]]s) on eesti [[näitleja]]. 

Ta on lõpetanud [[Gustav Adolfi Gümnaasium|Tallinna 1. Keskkooli]] [[matemaatika]]-[[füüsika]] eriklassi [[1989]]. aastal, [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i kultuuriteaduskonna näitejuhtimise erialal [[Rudolf Allabert|Rudolf Allaberdi]] käe all 1993. aastal ning [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i nukukunsti magistriõppe 2004. aastal. 

Ta oli [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatri]] näitleja aastatel 1995–2021.

==Looming==
=== Rolle Eesti Noorsooteatris ===
* Anu – [[August Kitzberg]] &quot;Tuulte pöörises&quot; (lav. Mihkel Kohava), 2020
* Veronica – [[Jostein Gaarder]] &quot;Apelsinitüdruk&quot; (lav. Sander Pukk), 2019
* Baptista – [[William Shakespeare]] / [[Rein Raud]] &quot;Tõrksa taltsutus&quot; (lav. Merja Pöyhönen), 2019
* Kristiina – [[Jaak Kilmi]], [[Kiur Aarma]], [[Andris Feldmanis]] / [[Piret Jaaks]] &quot;Enne meid oli veeuputus&quot; (lav. Jaak Kilmi ja Kiur Aarma), 2018
* Proua Grubach, Josef K ema – [[Franz Kafka]] &quot;Protsess&quot; (lav. [[Taavi Tõnisson]]), 2018 
* Võõrasema – [[James Krüss]] &quot;Timm Thaler ehk Müüdud naer&quot; (lav. Taavi Tõnisson), 2017
* Maret – [[Mehis Heinsaar]] / Aare Toikka &quot;Mees, kes ei teinud mitte midagi&quot; (lav. [[Aare Toikka]]), 2017
* Krahvinna Quintet – Kate DiCamillo &quot;Mustkunstniku elevant&quot; (lav. Sander Pukk), 2016
* Proua Alexander – Mark Haddon / Simon Stephens &quot;Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal&quot; (lav. Sander Pukk), 2015
* Pr Vane – [[Oscar Wilde]] &quot;[[Dorian Gray portree]]&quot; (lav. Vahur Keller), 2015
* Ema; proua Hansson – [[Astrid Lindgren]] &quot;Vaata, Madlike, lund sajab!&quot; (lav. Taavi Tõnisson), 2015
* Hulda, Õuedaam – [[Mihkel Ulman]] &quot;Emma ja ajakivi ehk nukkude teater&quot; (lav. T. Tõnisson, M. Rajas), 2014
* Õnnelik inimene, kuri nõid – D. Lindsay-Abaire, J. Tesori &quot;[[Shrek]]&quot; (lav. A. Mäeots), 2013
* Osatäitja – [[Helle Laas]] &quot;Munatopskid&quot; (lav. H. Laas), 2013
* Cosette, proua Turg – [[Victor Hugo]] – [[Urmas Lennuk]] &quot;Väike Gavroche&quot; (lav. T. Tõnisson), 2013
* Pakzu – [[Vahur Keller]] – A. Roosileht &quot;Õhtusöök vampiiridega&quot; (lav. A. Roosileht), 2012
* Proua Bergman, proua Gabor, proua Bessell, preili Knuppeldick, preili Grossebustenhalter – Frank Wedekind – Steven Sater &quot;[[Kevadine ärkamine]]&quot; (lav. T. Tõnisson ja A. Kobin), 2012
* Erinevad rollid – H. Laas &quot;Käed ja kindad&quot; (lav. H. Laas), 2011
* Perenaine – [[August Kitzberg]], [[Jaagup Kreem]] / T. Kikas &quot;Libahunt&quot; (lav. [[Neeme Kuningas]]), 2011
* Cosette – [[Victor Hugo]] &quot;Cosette&quot; (lav. T. Tõnisson), 2011
* Preili Darbus – [[Walt Disney]] &quot;[[High School Musical]]&quot; (lav. [[Andres Dvinjaninov]]), 2010
* Noor ema – H. Laas &quot;Vurr-vurr vurrkann&quot; (lav. H. Laas), 2010
* Ihharev (käed) – [[Nikolai Gogol]] &quot;Mängurid&quot; (lav. J. Ibragimov), 2008
* Oskar – [[Éric-Emmanuel Schmitt]] &quot;Oskar ja Roosamamma&quot; (lav. J. Ibragimov), 2008
* Perenaine – M. Lado &quot;Väga lihtne lugu&quot; (lavastaja J. Ibragimov), 2007
* Lõunatalu ema, Agda – [[Astrid Lindgren|A. Lindgren]] &quot;[[Bullerby lapsed]]&quot; (lavastaja V. Keller), 2007
* Agda, õpetaja – A. Lindgren / V. Keller &quot;Bullerby jõulud&quot; (lavastaja A. Dvinjaninov), 2007
* Tipprahuvalvaja – V. Keller &quot;Kilplaste Klubi&quot; (lavastaja V. Keller), 2006
* Sinjoora – W. Shakespeare, E. Liitmaa, J. Kreem / A. Dvinjaninov &quot;[[Romeo &amp; Julia|Romeo / Julia]]&quot; (lavastaja A. Dvinjaninov), 2006
* Öökuninganna – [[Wolfgang Amadeus Mozart|W. A. Mozart]] / R. Laasi &quot;[[Võluflööt]]&quot; (lavastaja V. Keller), 2005
* Hiiglane – O. Wilde / M. Usk &quot;Isekas Hiiglane&quot; (lavastaja M. Usk), 2004
* Nukitsamees – [[Oskar Luts|O. Luts]] / A. Dvinjaninov &quot;Nukitsamees&quot; (lavastaja A. Dvinjaninov), 2004
* Jo – J. Upton &quot;Ashes and Sand&quot; (lavastaja A. Comyn), 2003
* Jäätisemüüja, vanainimene, tuletõrjeülem, piimaautojuht jt – [[Eno Raud|E. Raud]] / A. Dvinjaninov &quot;[[Naksitrallid]]&quot; (lavastaja I. Eensalu), 2002
* Äli – [[Andres Dvinjaninov]], [[Elmar Liitmaa]] / [[Jaagup Kreem]] &quot;[[Risk (muusikal)|Risk]]&quot; (lavastaja A. Dvinjaninov), 2001
* Kuninganna – F. K. Waechter &quot;Prints Hamlet&quot; (lavastaja [[Tamur Tohver]]), 2000
* Rosetta – G. Büchner &quot;Leonce ja Lena&quot; (lavastaja E. Hermaküla), 2000
* Kohtunik, poiss – [[Evald Hermaküla]] &quot;Kohtuasi number null&quot; (lavastaja E. Hermaküla), 1999
* Ringla – E. Adamson &quot;Mustlastüdruk Ringla&quot; (lavastaja V. Bluzma), 1998
* Geisha jt – V. Tarassov &quot;Elutarkus või elukartus&quot; (lavastaja [[Eero Spriit]]), 1998
* Elisa – [[Leelo Tungal]] &quot;Luiged, mu vennad&quot; (lavastaja H. Toompere), 1997
* Lumivalgeke – J. ja W. Grimm &quot;Lumivalgeke&quot; (lavastaja E. Spriit), 1996
* Lieschen – [[Johann Wolfgang von Goethe|J. W. Goethe]], E. Spriit &quot;[[Faust]]ike&quot; (lavastaja E. Spriit), 1995
* Punamütsike – [[Charles Perrault]], [[Rein Agur]] &quot;Punamütsike&quot; (lavastaja R. Agur), 1995

=== Rolle telesarjades ja -lavastustes ===
* Irina – &quot;Kättemaksukontor&quot; 2016
* Loore Villems – &quot;[[Kartulid ja apelsinid]]&quot; (2014)
* Iris Lehiste – &quot;[[Viimane võmm]]&quot; (2014)
* Kersti Suislepp – &quot;[[Kelgukoerad (seriaal)]]&quot; (2011-2012)
* Indra Salus – &quot;[[Kättemaksukontor]]&quot; (2011)
* Pr. Lind – &quot;[[Kelgukoerad (seriaal)]]&quot; (2009)
* Elis – &quot;[[Kättemaksukontor]]&quot; (2009)
* Anni – &quot;[[Kelgukoerad (seriaal)]]&quot; (2008)
* Siiri – &quot;[[Ohtlik lend]]&quot; (2007)
* Musimumm – &quot;[[Musimumm ja teised]]&quot;, 2002
* Tutsa – &quot;[[Pintselsabad]]&quot;, 1998
* Kribu – &quot;[[Kribinal-krabinal]]&quot;, 1996–1997
* Luisu-emand – &quot;[[Kadekops]]&quot;, 1990/1995 

== Muud == 
Ta on lugenud raadiojärjejutte ja dubleerinud [[multifilm]]e (sh &quot;Autod&quot;, &quot;Garfield 2&quot;, &quot;Jääaeg 2&quot;, &quot;Charlotte koob võrku&quot;) ning [[audioraamat]]uid.

==Tunnustus== 
* 2013 – [[Raadioteatri näitlejaauhind]] 

== Välislingid == 
* [https://www.spotlight.com/0690-8979-9582]
* [http://www.enliit.ee/?id=1549&amp;member_id=72 Eesti Näitlejate Liidu koduleht] 
* [http://www.imdb.com/name/nm4710842/?ref_=ttfc_fc_cl_t124 IMDb] 
* [http://www.ohtuleht.ee/448352/naitleja-liivika-hanstin-mina-kardan-kaamerat-ja-kaamera-kardab-vist-mind-ka- Intervjuu] 
* [http://www.postimees.ee/080308/esileht/ak/316328.php]
* [http://vooremaa2000.tripod.com/vooremaa_12_02_2000.html/ Intervjuu] 
* [http://www.ekspress.ee/viewdoc/28F2C6C9D6B1F207C22572E900498B92/ Arvustus] 
* [http://www.temuki.ee/arhiiv/2006/01/lugu13.pdf/ Arvustus] 
* [http://www.temuki.ee/arhiiv/2004/07/juuli_t02.pdf/ Arvustus] 

{{JÄRJESTA:Lukkering, Liivika}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1971]]</text>
      <sha1>ntvsl5h51q5dfnd31l4dx76725w0cl8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Raadi mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>105178</id>
    <revision>
      <id>7185023</id>
      <parentid>7149938</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T07:18:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7185023</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18572" sha1="n7imt7l3lwue7r74ouz0whqfi5o7ooo" xml:space="preserve">[[Pilt:Raadimõis.jpg|pisi|Raadi mõisa [[härrastemaja]] 1927. aastal]]
[[Pilt:Raadi mõis - panoramio.jpg|pisi|Raadi mõisakompleks tänapäeval]]
[[Fail:Drone video of Raadi manor and surroundings in Tartu, Estonia.webm|pisi|Droonivideo Raadi mõisast ja selle ümbrusest 2021. aasta septembris]]
'''Raadi mõis''' ([[saksa keel]]es ''Ratshof'') oli [[rüütlimõis]] ([[fideikomiss]]) [[Tartu-Maarja kihelkond|Tartu-Maarja kihelkonnas]] [[Tartumaa]]l.

Raadi mõisa [[härrastemaja]] oli Lõuna-Eesti mõisate seas üks silmapaistvamaid mõisaarhitektuuri näiteid. See oli [[historitsism|historitsistlik]]ult ehitatud [[uusbarokk]]- ja [[uusrenessanss]]-stiilis. 18. sajandi keskpaigast pärinev [[Raadi park|mõisa park]] on üks eredamaid pargikujunduse näiteid Eesti mõisaparkide ajaloos.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Pärast mõisate võõrandamist 1919. aastal tegutses mõisa härrastemajas alates 1922. aastast [[Eesti Rahva Muuseum]]. 1944. aastal mõisa härrastemaja hävis pommitamisest alanud tulekahju tagajärjel.{{lisa viide}}

Lisaks uhkele härrastemajale oli mõis tuntud ka [[Liphart|von Liphartide]] perekonna suursuguse kunstikogu poolest.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

==Ajalugu==

Mõisa ajalugu ulatub [[keskaeg]]a. Kuna mõis kuulus algselt [[Tartu]] linnale ([[Tartu raad|rae]]le), siis sai mõis selle järgi ka vastava nime - ''Rathshof'', Raadimõisa, Raemõisa. [[Poola aeg|Poola valitsusajal]], [[Poola kuningas]] [[Stefan Batory|Stefan Bathory]] aga vöttis 1584 linnalt mõisa ära&lt;ref&gt;[[Matthias Johann Eisen]], [https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1918/06/11/5  Tartu ümbruse mõisa- ja wallanimed. Raadi], Postimees, nr. 83, 11 juuni 1918&lt;/ref&gt; ja 1584. aastal sai mõisast [[Rzeczpospolita|Poola]] kuninglik [[majandusmõis]]&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; (''folwark Zaieszierze''&lt;ref&gt;Märt Uustalu, Taabri mõisa ajaloost. Tartu Valla Kuukiri, Nr 216. Aprill 2016, [https://dea.digar.ee/article/tartuvalla/2016/04/01/17.1 lk 18-19] (II osa)&lt;/ref&gt;), [[Tartu vojevoodkond|Tartu vojevoodkonna]] [[Tartu staarostkond|Tartu staarostkonnas]]. [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusajal]], 1638. aastal ostis Raadi mõisa [[Bengt Gabrielsson Oxenstierna (1623–1702)|Bengt Gabrielsson Oxenstiern]], kes oli [[Rootsi]] kuninga esindaja ja hilisem [[Eestimaa kuberner]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 17. sajandil kuulus mõis ka [[Fersen|von Fersenite]] perekonnale. 
[[Pilt:Album von Dorpat, TKM 0031H 12.jpg|pisi|[[Louis Höflinger]]i [[litograafia]] Raadi mõisast ([[Album von Dorpat]], 1860)]]
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] järel kinkis Vene keisrinna [[Katariina I]] mõisa kindral [[Ivan Bibikov]]ile. 1751. aastast kuni 1919. aasta mõisate võõrandamiseni kuulus mõis [[Liphart|von Liphartidele]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=9289 Raadi mõis (Tartu-Maarja khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is&lt;/ref&gt; Mõisa ostis 1751. aastal Karl Gotthard von Liphart, kuid mõisasse kolis 1792. aastal alles tema poeg [[Reinhold von Liphart|Reinhold Wilhelm von Liphart]], kes lasi eelmise puidust härrastemaja lammutada&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; ja selle asemele 1783. aastal ehitada uue ja esimese esinduslikuma härrastemaja.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Juba 1776. aastal asutas kaardiväe ratsaväekapten Karl Gotthard von Liphart (1719–1792) testamendiga  [[Liphart]]ide suguvõsa [[fideikomiss]]i Vastseliiina, [[Orava mõis|Orava]] jt selle külge kuuluvatest mõisatest ning Raadi ja selle külge kuuluvatest mõisatest&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17775 Vastseliina mõis (Vastseliina khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is&lt;/ref&gt;. Raadi, Maramaa ja Vastseliina kihelkonna mõisate omanik Gotthard Lionel von Liphart (1804–1885) oli lastetu ja 1885. аastal päris majoraatvalduse tema kadunud vennapoja vanem poeg [[Reinhold von Liphart (1864–1940)|Reinhold Karl von Liphart]] (1864–1940).  Liphartid lahkusid Eestist [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal ja mõis läks võõrandamise järel [[Tartu Ülikool]]i omandisse.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== Eesti Rahva Muuseum ===
{{vaata|Eesti Rahva Muuseum}}

Võõrandamise järel kolis 1922. aastal mõisa härrastemaja ruumidesse [[Eesti Rahva Muuseum]] ja jäi sinna kuni 1944. aastani, mil härrastemaja pommitamise järel varemeteks põles.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 17. aprillil 1988 toimus Raadi varemete juurde Eesti lippudega jalutuskäik, millest võttis osa umbes 7000 inimest. Mõisa varemed olid endiselt Nõukogude armee valduses ja okastraadiga piiratud. Hoolimata rahva soovist [[Eesti Rahva Muuseum]] tagasi Raadi mõisasse kolida, jäi taastamine [[Eesti|Eesti Vabariigi]] taaskehtestamise kõrval teisejärguliseks. Taastamiseks koguti hulk raha, osaliselt ka heategevuslike oksjonite abil. Raadi mõisa härrastemaja siiski ei taastatud, kuna selgus, et lossi varemed olid peaaegu taastamatus seisukorras, Nõukogude majanduslik seisund oli languses ja koos sellega langes ka kogutud raha (rubla) väärtus märgatavalt. 2003. aastal võeti lõplikult vastu otsus, et Raadile ehitatakse Eesti Rahva Muuseumi tarvis uus hoone. 2006. aastal valiti välja rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võidutöö uue muuseumihoone ehitamiseks ja uue hoone nurgakivi pandi 2013. aastal.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Uus muuseumihoone ehitati Raadi mõisa peahoone lähedal asuvale Nõukogude-aegsele sõjaväe lennubaasi alale. Hoone on 355 meetrit pikk ja selle maapealne osa on suuresti klaasist.&lt;ref name=&quot;09EUF&quot; /&gt; Uus Eesti Rahva Muuseumi hoone avati 2016. aastal. Mõisast on säilinud ümberehitatud kujul mõned kõrvalhooned, mida Eesti Rahva Muuseum kasutab hoidlatena. Mõisaaladel on rahvale avatud veetorn ja jääkelder ning korda tehtud pargis peetakse vabaõhuüritusi. Eelmise sajandi lõpus restaureeriti ka mõisa piirdemüür koos väravahoonega.&lt;ref name=&quot;36CRd&quot; /&gt;

Esmakordselt tehti Raadi mõisasüdames arheoloogilisi uuringuid 1989–1990, mille käigus leiti, et arheoloogilist kultuurikihti esineb peamiselt mõisasüdame lääne- ja edelaosas. 2015. aasta uuringutes leiti vähe huvipakkuvat. Mõisaaladelt on leitud üksikuid leide, millest vanimad – enamasti keraamika – pärinesid arvatavasti I aastatuhandest pKr. Rohkem on leitud esemeid hilisrauaajast (11.–13. sajand) ning kesk- ja uusajast.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Esimeste uuringute ajal leitud 11. sajandist pärit asulakoha arvas 1998. aastal [[Muinsuskaitseamet]] [[arheoloogimälestis]]te hulka.&lt;ref name=&quot;Q0Vxt&quot; /&gt;

1997. aastal arvati Raadi mõisa park koos peahoone varemetega [[kultuurimälestis]]te hulka.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Mõisaansambel==
[[Pilt:Raadi mõisa värav.JPG|pisi|Raadi mõisa värav]]
[[Pilt:Raadi mõisa väravahoone 2013.JPG|pisi|Raadi mõisa väravahoone]]
[[Pilt:Raadi mõisa endine veetorn.JPG|pisi|Raadi mõisa endine veetorn]]
Kõige vanem teadaolev kaart Raadi mõisast pärineb 1688. aastast.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;oMq0V&quot; /&gt;

Pärast [[Liivi sõda]] oli Raadi mõis üks kuninga suuremaid ja tulutoovamaid valdusi. 16. sajandi lõpus jäi mõis tolleaegsest Tartu linnapiirist umbes veerand miili kaugusele. Mõisa toonane puidust peahoone oli siis uus, avar ja enam-vähem ruudukujulise põhiplaaniga sõrestikehitis. Sel oli kolm suuremat ja mitu väiksemat ruumi. Selle kõrval asus valitsejamaja, suveköök, juustukoda, karjalaut, ait ja järve kaldal paiknev saun. Hoonetel olid õlgkatused.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Esimene esinduslik peahoone ehitati 1783. aastal von Liphartide tellimusel prantsuse arhitekt Fanguet' projekti järgi. Tolleaegsesse mõisakompleksi kuulus neli hoonet: peahoone, madal vaheehitis, üks raskepärane eenduva keskresaliidi ja kolmnurkviiluga kaunistatud hoone ja veel üks väiksem ehitis. [[Barokk|Baroksel]] peahoonel oli kõrge [[kelpkatus]], nurgatorn ja kõrge [[sokkel]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1840–1842 ehitati mõisa peahoonet ümber ja häärber sai uusrenessanslikus stiilis välisilme. Heinz Pirangi andmete järgi võis ehitusprojekti autor olla itaalia arhitekt Francesco Botta. See on aga kaheldav, sest skulptor tegutses Venemaal alles alates 1850. aastatest ja tema peamised teosed olid aiakujukesed ja purskkaevud.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Samuti on pakutud, et arhitekt võis olla hoopis sarnase nimega Francesco Carlo Boffo, kelle tööalane ja ajalooline taust sobib Botta omast paremini kokku Raadi mõisa ehitusaja ja -projektiga. Ehitustööde tellija oli [[Carl Gotthard von Liphart (1778−1853)|Carl Gotthard von Liphart]] (1778–1853). Raadi mõisahoone fassaadi daatumkivil on valmimisaasta 1841, kuigi sisetöid tehti ka järgnenud aastatel.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Uue projekti järgi ühendati varasemad ehitusosad ja kaunistati dekoratiivelementidega, mille seas on näiteks kaaraknad, [[karniis]]id, neljakandiline nurgatorn ja lamekatuse serval olev [[balustraad]]. Esindusruumid olid põhiplaanilt [[anfilaad]]sed. Siseruumide seinad olid tehtud mitmevärviliselt ''scagliola''-tehnikas (marmori mustri imiteerimine). Ruume kaunistasid stukklaed ja seinamaalingud.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Mõisasse oli projekteeritud Eestis ainulaadsena silmatorkav maaligalerii, kus puudusid aknad ja valgus pääses sisse ruumi katuselt tornilaadselt kerkiva valgusšahti kaudu. Maaligalerii kõrval oli nn varakamber, mis oli ehitatud toonaste residentslosside eeskujul.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 1901.–1905. aastal ehitati peahoone taas ümber. Ehitustööd tellis Reinhold Karl von Liphart.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Peahoone muudeti osaliselt kahekorruseliseks ja hoone keskosa sai suure [[Kuppel|kupli]], mille all paiknes galeriiga raamatukogu – maalingute, peeglite ja kullatud stukkornamentidega [[rokokoo]]stiilis tuba. Kuna mõisa omanikel oli suur kunstikogu, kohandati paljud ruumid selle hoiustamiseks ja olid üliuhke interjööriga.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; [[Vestibüül]]i oli paigutatud hiigellaternad ja antiikkujude kipskoopiad. Vestibüüli kõrval oli valge saal, mida kasutati piduliku söögisaalina ja kus oli galerii Liphartide perekonna portreedest. Söögisaali kõrval oli punane saal, mille seinad olid tehtud ''scagliola''-tehnikas ja seintelt asusid perekonna vapid ning [[Renessanss|renessanslikud]] arabesk- ja groteskimotiivid. Ruumis leidus Jaapani portselanvaase, pronks- ja marmorkujusid, muud kunsti ja uhkeid mööbliesemeid. Saalist edasi pääses maaligaleriisse ja kollasesse ehk muusikasaali. Sealt omakorda sai sinisesse kabinetti, kust edasi sai rokokoosaali. Kõik ruumid olid sisustatud uhke mööbli ja kunstiga. Rooma Panteoni stiilis kujundatud kuppelsaalis leidis koha ligi 30 000 köitest koosnev raamatukogu.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Ümberehitatud mõisahoone oli uhke, ülipika ja rikkalikult kaunistatud [[fassaad]]iga, millel olid [[Pilaster|pilastrid]], [[frontoon]]id ja räästa äärt kaunistas balustraad. Hoone vasakpoolses otsas asus von Liphartide matusekabel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Mõis oli von Liphartide käes kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Aastatel 1922–1944 kasutas peahoonet [[Eesti Rahva Muuseum]] (ERM).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Muuseumi päralt oli Raadi mõisa peahoone ühekorruseline osa, kahekorruseline osa, mis oleks muuseumile paremini sobinud, jäi veel Tartu Ülikooli kasutusse.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 1940. aasta sügisel võeti üle 100&amp;nbsp;ha mõisa maad [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] lennuvälja laiendamiseks. 1944. aastal süttis mõis pommitamise järel põlema&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; ja põlenud mõisasüda jäeti varemetesse. Enne põlengut suudeti päästa umbes 95% muuseumi kogudest. Pärast sõda rajati mõisa lähedusse Nõukogude sõjalennuväli ja varemetes mõisahoone ehitati ümber ühekorruseliseks laohooneks. [[Nõukogude Liit]] tagastas [[Eesti Rahva Muuseum|ERMile]] mõisa jäänused 1986. aastal.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Enne tagastamist oli sõjaväelaoks ümber ehitatud peahoone taas varemetes. Peahoonest ümber ehitatud laohoonel polnud enam katustki. Peahoonet ei ole siiani taastatud, küll aga on mõisahoone konserveeritud.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Mõisa park ==
[[Pilt:Raadi mõisa park 2008-10-17.JPG|pisi|Raadi mõisa park]]
{{Vaata| Raadi mõisa park}}
18. sajandil oli mõisa ümber regulaarse planeeringuga pargiosa, mis paiknes Raadi järve põhjakaldal. Järve juurde viisid terrassidena geomeetriliselt kujundatud trepistik ja parteritega regulaarpark. Peahoone [[Fassaad|põhjafassaadi]] ees oli korrapärase kujuga väljak, millest edasi asus vabakujuline looduspark.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Aastatel 1840–1842 kujundati park saksa pargiarhitekti Peter Joseph Lenne projekti järgi ümber.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

20. sajandi alguses kujundati park uuesti ümber. Parki ilmestasid trepistikud, [[balustraad]]id, aiavaasid ja muud väikevormid. Terrassid kujundas Maximillian von Sievers.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1923. aastal lasi professor [[Andres Mathiesen]] pargi kõrvale rajada üliõpilaste õppebaasiks Raadi dendropargi. 1925. aastast kuulus osa mõisast Tartu Ülikooli põllumajandusosakonnale.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Liphartide kunstikogu ==
Tervet Liphartide suguvõsa iseloomustas keskmisest suurem huvi hariduse ja kultuuri vastu.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Raadi mõis paistis silma oma rikkaliku kunsti- ja raamatukogu poolest. Liphartid olid seotud Tartu Ülikooli ja muude siinsete [[Baltisakslased|baltisaksa]] haritud ringkondadega, olles ka vahendaja suhtlusel [[Peterburi]] aadlikega. 19. sajandi alguses suhtlesid Liphartid paljude nimekate muusikute ja kunstiinimestega.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Arvatakse, et suguvõsa suursugusele kunstikogule pani aluse [[Reinhold Wilhelm von Liphart]]&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;, kes algatas ka nn pühapäevaakadeemia ehk Raadil kooskäimise ning ettekandepäevade traditsiooni, mis tõi kokku kultuurihuvilise Tartu haritud seltskonna. Ta oli tihedalt seotud taasavatud Tartu Ülikooliga ning aitas kaasa ülikooli kogude täiendamisele ja [[Tartu Ülikooli Botaanikaaed|botaanikaaia]] rajamisele.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

Pärast mõisa võõrandamist võttis Reinhold Karl von Liphart 1920. aastal välismaale kolides väärtuslikuma osa suguvõsa kogudest kaasa. Liphartid jätsid väikse osa oma kogust Tartu Ülikoolile, kes omakorda andis selle pärast Eesti Rahva Muuseumi Raadile kolimist muuseumi kasutusse.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Väidetavalt oli Liphartide kunstikogu [[Baltimaad|Baltikumi]] suurim.&lt;ref name=&quot;LxJwx&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[Eesti mõisate loend]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=7088|pealkiri=7088 Raadi mõisa park peahoone varemetega, 19.-20.saj|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Juhan Maiste, jt|pealkiri=Unistuste Raadi|aasta=2015|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20180708015719/http://www.erm.ee/et/content/raadi-m%C3%B5is Raadi mõis] ERM&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.erm.ee/et/muuseum/oma-maja/lugu|pealkiri=Lugu|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-07-08|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180708020106/http://www.erm.ee/et/muuseum/oma-maja/lugu|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide|autor=A.Lillak|url=https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/L-14572_A-eelu-jlg_2015_LillakA_ak-12980_Raadi.pdf|pealkiri=Arheoloogilised uuringud Raadi asulakoha kaguserva piirkonnas|väljaanne=|aeg=2016|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0011680.pdf|pealkiri=Raadi mõisa ajalooline õiend|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;09EUF&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Krista Aru|url=http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/eesti-rahva-muuseumi-ehituslugu-uele-saja-aasta-kestnud-teekond-ja-viies-ueritus/|pealkiri=Eesti Rahva Muuseumi ehituslugu: üle saja aasta kestnud teekond ja viies üritus|väljaanne=Sirp|aeg=28.01.2011|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;36CRd&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Jaak Juske|url=http://forte.delfi.ee/news/juskegaavastamas/jaak-juskega-kadunud-eestit-avastamas-uhke-raadi-moisa-lugu-labi-aastasadade-ja-seos-kuulsa-vene-poeedi-puskini-duellisurmaga?id=77663984|pealkiri=Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: uhke Raadi mõisa lugu läbi aastasadade ja seos kuulsa vene poeedi Puškini duellisurmaga|väljaanne=Forte|aeg=25.03.2017|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Q0Vxt&quot;&gt;[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=12980 12980 Asulakoht] Kultuurimälestiste Riiklik Register&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oMq0V&quot;&gt;Dorpatz Lähn Radts Hoff uthi St.Johannes Kirchspiel Belägit; 1688; EEA-308-2-116-leht 1&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LxJwx&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Vambola Tiik|url=https://tartu.postimees.ee/3073489/vambola-tiik-taastame-raadi-moisa-peahoone|pealkiri=Vambola Tiik: taastame Raadi mõisa peahoone|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=30.01.2015|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*{{cite book |title=Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2 |last=Hagemeister |first=Heinrich von |authorlink=Heinrich von Hagemeister|author2= F. von Buxhovden|year=1836 |publisher=E. Frantzen|location=Riga |isbn= |pages= lk 6–7 |url=http://books.google.com/books?id=JUECAAAAYAAJ&amp;printsec=frontcover&amp;rview=1#PRA5-PA6,M1}}
*Maiste, Juhan. Nutt, Nele. ''Tartumaa mõisad''. Näituse &quot;Kaotatud paradiis&quot; kataloog. − Eesti Põllumajandusülikool. Maastikuarhitektuuri eriala toimetised II. Balti villa rustica II. Tartu: 2005. Lk 66–69.
*Stryk, Leonhard von. ''Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands''. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877. Lk 38-39 [https://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00001239,00054.html?prozent=].
*''Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus''. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 439-440 [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:280193/251963/page/457].
*Maiste, Juhan. jt. (2015). ''Unistuste Raadi''. Tartu. Tartu Ülikooli Kirjastus.

==Välislingid==
{{commonscat|Raadi manor}}
*[http://www.mois.ee/tartu/raadi.shtml Raadi mõisast Eesti mõisaportaalis]
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=9289 Raadi mõis (Tartu-Maarja khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is
{{Tartu-Maarja kihelkond}}

{{koord | NS = 58.39931429610762 | EW = 26.740755876067812 | tüüp = maamärk }} 

[[Kategooria:Tartu ehitised]]
[[Kategooria:Tartumaa mõisad]]
[[Kategooria:Liivimaa fideikomissmõisad]]
[[Kategooria:Oxenstiernade mõisad]]
[[Kategooria:Fersenite mõisad]]
[[Kategooria:Liphartide mõisad]]
[[Kategooria:Tartu-Maarja kihelkond]]</text>
      <sha1>n7imt7l3lwue7r74ouz0whqfi5o7ooo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nathan Deakes</title>
    <ns>0</ns>
    <id>105294</id>
    <revision>
      <id>7184581</id>
      <parentid>6741491</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T14:58:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <origin>7184581</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2494" sha1="76bqtxs164zvmw3lj8z04fhhieob7lj" xml:space="preserve">[[Pilt:Osaka07 D8M Nathan Deakes celebrating.jpg|thumb|200px|Nathan Deakes pärast võitu [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007. aasta MM-il]] [[Osaka]]s]]
'''Nathan Deakes''' (sündinud [[17. august]]il [[1977]] [[Geelong]]is [[Victoria (Austraalia)|Victoria osariigis]]) on [[Austraalia]] [[kergejõustik]]lane ([[Käimine (kergejõustik)|käija]]). 

[[2002]]. aastal võitis Deakes [[Rahvaste Ühenduse mängud]]el [[Manchester]]is [[50 km käimine|50 km käimises]] kuldmedali. [[2004. aasta käijate maailmakarikavõistlused|2004. aasta maailma karikavõistlustel]] sai ta [[20 km käimine|20 km käimises]] kolmanda koha. Samal aastal [[Ateena]] [[2004. aasta suveolümpiamängud|olümpiamängudel]] tuli ta 20 km käimises pronksmedalile. 

[[2006. aasta Rahvaste Ühenduse mängud]]el [[Melbourne|Melbourne'i]]s võitis ta kolm kuldmedalit, olles esimene 10 km, 20 km ja 50 km käimises. Ta on tulnud Austraalia meistriks 20 km käimises aastatel [[2002]]–[[2006]] ning 2006. aastal 30 km ja 50 km käimises. [[2. detsember|2. detsembril]] [[2006]] käis ta [[Geelong]]is 50 km uue maailmarekordi ajaga 3:42.53.

[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Osaka]]s tuli ta maailmameistriks 50 km käimises.

== Saavutused ==

=== [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]el ===

* [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004]] [[Ateena]]
pronksmedal [[20 km käimine]] '''1:20.02'''   

=== [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] ===

* [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] [[Osaka]]
'''maailmameister''' [[50 km käimine]] '''3:43.53'''   

=== [[Käijate maailmakarikavõistlused|Maailma karikavõistlustel]]  ===

* [[2004. aasta käijate maailmakarikavõistlused|2004]] [[Naumburg]]
3. koht 20 km käimine '''1:19.11'''       

=== [[Rahvaste Ühenduse mängud]]el ===

* [[2002. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|2002]] [[Manchester]]
'''kuldmedal''' 50 km käimine '''3:52.40'''   
* [[2006. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|2006]] [[Melbourne]]
'''kuldmedal''' 50 km käimine '''3:42.53'''
&lt;br&gt;'''kuldmedal''' 20 km käimine '''1:19.55'''
&lt;br&gt;'''kuldmedal''' 10 km käimine '''39.36'''     

== Välislingid ==
* [http://www.nathandeakes.com/index.asp Ametlik koduleht]
* {{IAAF}}

{{Maailmameistrid meeste 35 km ja 50 km käimises}}
{{JÄRJESTA:Deakes, Nathan}}
[[Kategooria:Austraalia kergejõustiklased]]
[[Kategooria:Sündinud 1977]]</text>
      <sha1>76bqtxs164zvmw3lj8z04fhhieob7lj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Gregor Arbet</title>
    <ns>0</ns>
    <id>121307</id>
    <revision>
      <id>7184881</id>
      <parentid>7011253</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T03:43:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184881</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3166" sha1="64cnjj2xmw4d0qtdosxb6tldc0tkvmy" xml:space="preserve">{{Korvpallur
| nimi           = Gregor Arbet
| pilt           = Gregor Arbet, Estonia-Latvia, 2006.jpg
| pildisuurus    = 225px
| pildiallkiri   = Arbet Eesti-Läti mängus (2006)
| hüüdnimi       = 
| rahvus         = eestlane
| sünniaeg       = {{sünniaeg ja vanus|1983|6|19}}
| sünnikoht      = [[Tallinn]], [[Eesti]]
| surmaaeg       = 
| surmakoht      = 
| pikkus         = 196 cm
| kaal           = 90 kg
| positsioon     = viskav tagamängija / väike ääremängija
| karjäär        = 2000–2020
| liiga          = 
| klubi          = 
| number         = 
| endised_klubid = [[Kalev/Cramo|Ehitustöörist]] (2000–2002)&lt;br&gt;[[Korvpalliklubi Kalev|Tallinna Kalev]] (2002–2004)&lt;br&gt;[[TSK Würzburg]] (2004–2005)&lt;br&gt;[[Dalkia/Nybit]] (2005–2006)&lt;br&gt;[[Kalev/Cramo]] (2006–2013)&lt;br&gt;[[Kavala BC]] (2013)&lt;br&gt;[[Rethymno Aegean]] (2006–2013)&lt;br&gt;Kalev/Cramo (2014–2018)&lt;br&gt;[[TalTechi korvpalliklubi|TalTech]] (2018–2020)
| koondis        = 
| autasud        = 
}}

'''Gregor Arbet''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1983]] [[Tallinn]]as) on eesti endine elukutseline [[korvpall]]ur, 2020. aastast [[TalTechi korvpalliklubi]] spordidirektor ja meeskonna abitreener.

Aastatel 2002–2019 [[Eesti korvpallikoondis]]se kuulunud Arbet esindas enamiku klubikarjäärist [[BC Kalev/Cramo]]t, kuid mängis ka [[Saksamaa]] ja [[Kreeka]] klubides.

==Klubikarjäär==
Arbet alustas klubikarjääri [[Korvpalli Meistriliiga]]s Ehitustööriistas ja Tallinna Kalevis, kuni siirdus 2004. aastal Saksamaa kõrgliigaklubisse TSK Würzburg. Seejärel naasis Arbet Eestisse, kus pärast ühte hooaega Dalkia/Nybitis liitus BC Kalev/Cramoga, kelle rivistuses mängis aastatel 2006–2013.

Hooajal 2007/08 olid Arbeti keskmised näitajad Kalev/Cramos [[Eesti Korvpalli Meistriliiga]]s 8,9 punkti, Balti liigas 4,2 punkti ning [[ULEB Cup]]il 8,3 punkti mängus.

2013. aasta jaanuaris siirdus Arbet Kreeka kõrgliigasse, kus mängis esmalt Kavalas (2013) ja seejärel Rethymno Aegeanis (2013–2014). Pärast seda naasis Arbet aastateks 2014–2018 Kalev/Cramosse, misjärel esindas profikarjääri viimased kaks hooaega TalTechi korvpalliklubi.

==Koondisekarjäär==
Gregor Arbet kuulus aastatel 2002–2019 [[Eesti korvpallikoondis|Eesti korvpallikoondisse]]. 

[[2015. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2015. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] tõi Arbet koondise resultatiivseimana keskmiselt 11,6 punkti ja 2,4 lauapalli mängus ning Eesti saavutas 20. koha.

==Saavutused==
* [[VTB Ühisliiga]] kuulsuste hall (2019)
* VTB Ühisliiga parim Eesti mängija (2016)
* Kaheksakordne Eesti meister (2003, 2009, 2011, 2012, 2014, 2016–2018)
* Viiekordne Eesti karika võitja (2006–2008, 2015, 2016)
* [[Eesti Korvpalli Meistriliiga]] parim kaitsemängija (2014)

== Välislingid ==
* {{ESBL|Gregor_Arbet}}
* [http://basketball.eurobasket.com/player/Gregor_Arbet/Enosi_Kalathosfairisis_Kavalas/34393 Gregor Arbeti profiil Eurobasketi lehel]

{{JÄRJESTA:Arbet, Gregor}}
[[Kategooria:Eesti korvpallurid]]
[[Kategooria:Tallinna Kalevi korvpallurid]]
[[Kategooria:Nybiti korvpallurid]]
[[Kategooria:BC Kalev/Cramo korvpallurid]]
[[Kategooria:Sündinud 1983]]</text>
      <sha1>64cnjj2xmw4d0qtdosxb6tldc0tkvmy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tallinna ühistranspordiliinid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>122720</id>
    <revision>
      <id>7184653</id>
      <parentid>7184337</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T17:37:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184653</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="29811" sha1="nf46jik27ui6mxm5fzaead51c3ujaoh" xml:space="preserve">'''Tallinna ühistranspordiliinid''' on [[Tallinn]]a-sisesed ja kohati Tallinna lähiümbrust läbivad [[buss]]i-, [[trollibuss|trolli]]-, [[tramm]]i- ja [[rong]]iliinid.

== Bussiliinid ==
Tallinnas on 2026. aasta 1. juulil seisuga 74 bussiliini, millest:
* 12 töötavad vaid tööpäeviti (liinid 8A, 9, 11, 14, 26A, 28, 30, 32, 45, 46, 47, 55);
* 4 on  ekspressliinid (liinid 9, 11, 14, 46);
* 3 on trolliasendusliinid (liinid 72, 81, 83);
* 1 sõidab laupäeviti, kuid mitte pühapäeviti (liin 7);
* kõikidel liinidel on madalapõhjalised järjekorrad;
* kõik 74 on Tallinna Linnatranspordi teenindamisel;
* pikim on liin 13 (Väike-Õismäe – Lennujaam – Priisle), ~54 km;
* lühim on liin 62 (Väike-Õismäe – Mäeküla (Rehelepa)), ~10 km;
* Ööliinid on 91, 92, 93, 94, 95, 96

=== Liinid ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Liin
! Marsruut
! Vedaja
! Puhkepeatus
! Märkmed
|-
|[[1 (Tallinna bussiliin)|1]]
|[[Viru Keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi]] (Krillimäe)
|[[TLT]]
|Viru keskus
|
|-
|[[2 (Tallinna bussiliin)|2]]
|[[Balti jaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Mõigu]]
|TLT 
|Mõigu / Balti jaam
|
|-
|[[3 (Tallinna bussiliin)|3]]
|[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Pelguranna]] (Randla)
|TLT
|Vana-Lõuna (Kitseküla)
|
|-
|[[4 (Tallinna bussiliin)|4]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Tiskre]] 
|TLT
|Väike-Õismäe
|
|-	
|[[5 (Tallinna bussiliin)|5]]
|[[Männiku tee|Männiku]] – [[Viru keskus|Viru]] – [[Metsakooli tee]]
|TLT
|Männiku
|
|-
|[[6 (Tallinna bussiliin)|6]]
|[[Merivälja|Merivälja Pansion]] – [[Metsakooli tee]]
|TLT
|Merivälja Pansion
|
|-
|[[7 (Tallinna bussiliin)|7]]
|[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Sõjamäe]]
|TLT
|Seli
|
|-
|[[8 (Tallinna bussiliin)|8]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]]
|TLT
|Väike-Õismäe 
|
|-
|[[8A (Tallinna bussiliin)|8A]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]]
|TLT
|Viru keskus
|
|- style=&quot;background:pink; color:crimson&quot;
|[[9 (Tallinna bussiliin)|9]]
|[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]]
|TLT
|Priisle / Kadaka
|ekspress
|-
|[[10 (Tallinna bussiliin)|10]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]]
|TLT
|Väike-Õismäe
|
|- style=&quot;background:pink; color:crimson&quot;
|[[11 (Tallinna bussiliin)|11]]
|[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Kaubamaja tänav|Kaubamaja]]
|TLT
|Kadaka
|ekspress
|-
|[[12 (Tallinna bussiliin)|12]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]]
|TLT 
|Seli / Väike-Õismäe
|
|-
|[[13 (Tallinna bussiliin)|13]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Priisle]]
|TLT 
|Priisle / Väike-Õismäe
|Alates 01.08.2026 sõidab liinil [[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]]
|- style=&quot;background:pink; color:crimson&quot;
|[[14 (Tallinna bussiliin)|14]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]]
|TLT
|Viru keskus
|ekspress, uus nr.1
|-
|[[15 (Tallinna bussiliin)|15]]
|[[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Sõjamäe]]
|TLT
|Sõjamäe
|Alates 01.08.2026 sõidab liinil [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Sõjamäe]]
|-
|[[16 (Tallinna bussiliin)|16]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinn-Väike]]
|TLT
|Väike-Õismäe
|
|-
|[[18 (Tallinna bussiliin)|18]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri]] (Nõlvaku)
|TLT
|Viru keskus
|
|-
|[[18A (Tallinna bussiliin)|18A]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Urda]]
|TLT
|Viru keskus
|uus nr.18
|-
|[[20 (Tallinna bussiliin)|20]]
|[[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] – [[Pääsküla raudteepeatus|Pääsküla jaam]]
|TLT 
|Reisisadama D-Terminal
|Alates 01.08.2026 lühendatakse [[Hobujaama tänav|Hobujaamani]] ja pikendatakse [[Pääsküla|Teeliseni]]
|-
|[[20A (Tallinna bussiliin)|20A]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri|Laagri alevik]]
|TLT 
|Viru keskus
|Alates 01.08.2026 muudetakse liiniks 19 ja pikendatakse [[Vanasadam|Reisisadama D-Terminali]]
|-
|[[21 (Tallinna bussiliin)|21]]
|[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]]
|TLT
|Balti jaam
|Alates 01.08.2026 pikendatakse [[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskuseni]]
|-
|[[21A (Tallinna bussiliin)|21A]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]]
|TLT
|Väike-Õismäe
|Alates 01.08.2026 muudetakse liiniks 22
|-
|[[21B (Tallinna bussiliin)|21B]]
|[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]]
|TLT
|Balti jaam
|uus nr.21
|-
|[[23 (Tallinna bussiliin)|23]]
|[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]]
|TLT
|Kadaka
|
|-
|[[24 (Tallinna bussiliin)|24]]
|[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]]
|TLT
|Kadaka
|
|-
|[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]]
|[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]]
|TLT
|Kadaka
|Avatakse alates 01.08.2026
|-
|[[25 (Tallinna bussiliin)|25]]
|[[Tiskre]] – [[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]]
|TLT
|Reisisadama D-Terminal
|
|-
|[[26 (Tallinna bussiliin)|26]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare]] 
|TLT
|Väike-Õismäe
|
|-
|[[26A (Tallinna bussiliin)|26A]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare põik]]
|TLT
|Väike-Õismäe
|
|-
|[[27 (Tallinna bussiliin)|27]]
|[[Harkujärve]] (Oja tee) – [[Laagri|Laagri alevik]] (Laaniku)
|TLT
|Harkujärve (Oja tee)
|
|-
|[[28 (Tallinna bussiliin)|28]]
|[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Väike-Õismäe]] (Sinilille)
|TLT
|Vana-Lõuna (Kitseküla)
|
|-
|[[29 (Tallinna bussiliin)|29]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Hooldekodu tee|Iru Hooldekodu]] – [[Priisle]]
|TLT
|Priisle / Viru keskus
|Alates 01.08.2026 muudetakse liiniks 31A ja pikendatakse [[Teatri väljak|Estoniani]]
|-
|[[30 (Tallinna bussiliin)|30]]
|[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu (Maardu)|Kärmu]]
|TLT
|Seli
|
|-
|[[31 (Tallinna bussiliin)|31]]
|[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]]
|TLT
|Priisle
|
|-
|[[31A (Tallinna bussiliin)|31A]]
|[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]]
|TLT
|Priisle
|Avatakse alates 01.08.2026
|-
|[[32 (Tallinna bussiliin)|32]]
|[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]]
|TLT
|Männiku
|
|-
|[[33 (Tallinna bussiliin)|33]]
|[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] (Maleva)
|TLT
|Männiku
|
|-
|[[34 (Tallinna bussiliin)|34]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee)
|TLT
|Viru keskus / Muuga aedlinn
|
|-
|[[35 (Tallinna bussiliin)|35]]
|[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pelguranna]] (Supelranna)
|TLT
|Seli
|
|-
|[[36 (Tallinna bussiliin)|36]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Viru keskus|Viru]]
|TLT
|Väike-Õismäe
|
|-
|[[37 (Tallinna bussiliin)|37]]
|[[Mustamäe]] – [[Tallinna Loomaaed|Zoo]]
|TLT
|Mustamäe
|
|-
|[[38 (Tallinna bussiliin)|38]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]]
|TLT
|Viru keskus / Muuga
|
|-
|[[39 (Tallinna bussiliin)|39]]
|[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Kurepõllu |Liikuri]]
|TLT
|Vana-Lõuna
|
|-
|[[40 (Tallinna bussiliin)|40]]
|[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Pelguranna]] (Supelranna)
|TLT
|Pelguranna / Priisle
|
|-
|[[41 (Tallinna bussiliin)|41]]
|[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]]
|TLT
|Balti jaam
|Alates 01.08.2026 pikendatakse [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäeni]]
|-
|[[41B (Tallinna bussiliin)|41B]]
|[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]]
|TLT
|Balti jaam
|Alates 01.08.2026 muudetakse liiniks 41
|-
|[[42 (Tallinna bussiliin)|42]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]]
|TLT
|Priisle / Väike-Õismäe
|
|-
|[[44 (Tallinna bussiliin)|44]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]]
|TLT
|Viru keskus
|
|-
|[[45 (Tallinna bussiliin)|45]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama)
|TLT
|Väike-Õismäe
|
|- style=&quot;background:pink; color:crimson&quot;
|[[46 (Tallinna bussiliin)|46]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]]
|TLT
|Väike-Õismäe / Seli
|ekspress
|-
|[[47 (Tallinna bussiliin)|47]]
|[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Peetri Lasteaed-Põhikool|Peetri kool]]
|TLT
|Lennujaam
|
|-
|[[48 (Tallinna bussiliin)|48]]
|[[Pirita|Pirita keskus]] – [[Lasnamäe|Vesse]] (Gaasi)
|TLT 
|Vesse (Gaasi)
|
|-
|[[49 (Tallinna bussiliin)|49]]
|[[Viimsi keskus]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]]
|TLT 
|Lennujaam
|
|-
|[[50 (Tallinna bussiliin)|50]]
|[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pae (Tallinn)|Majaka Põik]]
|TLT
|Seli
|
|-
|[[54 (Tallinna bussiliin)|54]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Priisle]]
|TLT
|Priisle / Väike-Õismäe
|
|-
|[[55 (Tallinna bussiliin)|55]]
|[[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]]
|TLT
|P. Pinna / Hobujaama
|
|-
|[[57 (Tallinna bussiliin)|57]]
|[[Raudalu]] – [[Kitseküla (Tallinn)|Kalev]]
|TLT
|Raudalu
|
|-
|[[58 (Tallinna bussiliin)|58]]
|[[Priisle]] – [[Majaka põik]]
|TLT
|Priisle
|
|-
|[[59 (Tallinna bussiliin)|59]]
|[[Balti jaam]] – [[Pikakari rand|Pikakari]]
|TLT 
|Balti jaam
|
|-
|[[60 (Tallinna bussiliin)|60]]
|[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Kompassi plats|Maneeži]]
|TLT
|Seli
|
|-
|[[61 (Tallinna bussiliin)|61]]
|[[Astangu|Kotermaa]] – [[Ida-Tallinna Keskhaigla|Järve haigla]]
|TLT
|Kotermaa
|
|-
|[[62 (Tallinna bussiliin)|62]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Mäeküla asum|Mäeküla]] (Rehelepa)
|TLT
|Väike-Õismäe
|
|-
|[[63 (Tallinna bussiliin)|63]]
|[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]]
|TLT
|Priisle
|
|-
|[[65 (Tallinna bussiliin)|65]]
|[[Priisle]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]]
|TLT
|Lennujaam / Priisle
|Avatakse alates 01.08.2026
|-
|[[66 (Tallinna bussiliin)|66]]
|[[Priisle]] – [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla)
|TLT
|Pelguranna / Priisle
|
|-
|[[67 (Tallinna bussiliin)|67]]
|[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Juhan Sütiste tee|Sütiste]]
|TLT
|J. Sütiste tee / Seli
|
|-
|[[72 (Tallinna bussiliin)|72]]
|[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Kopli tänav|Kopli]]
|TLT
|Keskuse
|Alates 01.08.2026 muudetakse trolliliiniks ja pikendatakse [[Mustamäe|Mustamäeni]]
|-
|[[73 (Tallinna bussiliin)|73]]
|[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Viru keskus|Viru]] – [[Maleva tänav|Kopli liinid]]
|TLT
|Vana-Lõuna
|
|-
|[[81 (Tallinna bussiliin)|81]]
|[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]]
|TLT
|Mustamäe
|Alates 01.08.2026 muudetakse trolliliiniks
|-
|[[83 (Tallinna bussiliin)|83]]
|[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]]
|TLT
|Mustamäe
|Alates 01.08.2026 muudetakse trolliliiniks
|- style=&quot;background:SkyBlue&quot;
|[[91 (Tallinna bussiliin)|91]]
|ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Mustamäe]]
|TLT
|ÖÖ Balti jaam
|L P (ööliin)
|- style=&quot;background:SkyBlue&quot;
|[[92 (Tallinna bussiliin)|92]]
|ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Väike-Õismäe]] (Rukkilille)
|TLT
|ÖÖ Balti jaam
|L P (ööliin)
|- style=&quot;background:SkyBlue&quot;
|[[93 (Tallinna bussiliin)|93]]
|ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla)
|TLT
|ÖÖ Balti jaam
|L P (ööliin)
|- style=&quot;background:SkyBlue&quot;
|[[94 (Tallinna bussiliin)|94]]
|ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Priisle]]
|TLT
|Priisle / ÖÖ Balti jaam
|L P (ööliin)
|- style=&quot;background:SkyBlue&quot;
|[[95 (Tallinna bussiliin)|95]]
|ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Viimsi keskus]]
|TLT
|ÖÖ Balti jaam
|L P (ööliin)
|- style=&quot;background:SkyBlue&quot;
|[[96 (Tallinna bussiliin)|96]]
|ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]]
|TLT
|ÖÖ Balti jaam
|L P (ööliin)
|}

===Endised bussiliinid===
''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.''
:{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Liin
! Marsruut
! Vedaja
! Puhkepeatus
! Märkmed
|-
|[[1 (Tallinna bussiliin)|1]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Merivälja]]
|[[TAK]]
|Viru keskus
|Suleti augustis 2005
|-
|[[1A (Tallinna bussiliin)|1A]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi Keskus]]
|TLT
|Viru Keskus
|Muudeti juulis 2022 [[1 (Tallinna bussiliin)|liiniks 1]]
|-
|[[1PR (Tallinna bussiliin)|1PR]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pirita]]
|[[TAK]]
|Viru keskus
|Suleti jaanuaris 2009
|-
|[[2 (Tallinna bussiliin)|2]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]]
|TAK 
|Nõmme
|Käis laupäeviti ja pühapäeviti viimati 1991
|-
|[[4 (Tallinna bussiliin)|4]]
|[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Pirita jõgi]]
|TAK
|Pirita jõgi
|Suleti oktoobris 1994
|-
|[[5A (Tallinna bussiliin)|5A]]
|[[Kose (Tallinn)|Metsakooli]] – [[Merivälja|Merivälja Pansion]]
|TAK
|Metsakooli
|Muudeti novembris 2009 [[6 (Tallinna bussiliin)|liiniks 6]]
|-
|[[6 (Tallinna bussiliin)|6]]
|[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Viru väljak]]
|TAK
|Viru väljak
|Suleti jaanuaris 2000
|-
|[[12 (Tallinna bussiliin)|12]]
|[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]]
|TAK
|Viru väljak
|Viimati käigus 1999
|- style=&quot;background:pink; color:crimson&quot;
|[[13A (Tallinna bussiliin)|13A]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]]
|MRP
|Priisle
|ekspress, muudeti jaanuaris 2002 [[12 (Tallinna bussiliin)|liiniks 12]]
|-
|[[17 (Tallinna bussiliin)|17]]
|[[Sõjamäe|Suur-Sõjamäe]] – [[J. Sütiste tee]]
|TAK
|J. Sütiste tee
|Suleti veebruaris 2006
|-
|[[17 (Tallinna bussiliin)|17]]
|[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]]
|TLT
|J. Sütiste tee
|Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023
|-
|[[17A (Tallinna bussiliin)|17A]]
|[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Siselinna kalmistu|Juhkentali]] (Veskiposti)
|TLT
|J. Sütiste tee
|Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023
|-
|[[19 (Tallinna bussiliin)|19]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]]
|TLT
|Viru Keskus
|Suleti veebruaris 2019
|-
|[[22 (Tallinna bussiliin)|22]]
|[[Balti jaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]]
|TAK
|Balti Jaam
|Suleti juunis 1995
|-
|[[22 (Tallinna bussiliin)|22]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]]
|TLT
|Väike-Õismäe
|Suleti 21. oktoobril 2024
|-
|[[23A (Tallinna bussiliin)|23A]]
|[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Autobussijaam]]
|TAK
|Kadaka
|Suleti juunis 2009
|-
|[[24 (Tallinna bussiliin)|24]]
|[[Balti jaam]] – [[Mõigu]]
|TAK
|Balti Jaam
|Suleti juunis 1995
|-
|[[24 (Tallinna bussiliin)|24]]
|[[Mustamäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]]
|TLT
|Mustamäe
|Ühendati [[24A|24A liiniga]] veebruaris 2022
|-
|[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]]
|[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]]
|TLT
|Kadaka
|Muudeti juulis 2022 [[24 (Tallinna bussiliin)|liiniks 24]]
|-
|[[25 (Tallinna bussiliin)|25]]
|[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]]
|TAK
|Hobujaama
|Viimati käigus 1993
|-
|[[25 (Tallinna bussiliin)|25]]
|[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Laagri|Laagri alevik]]
|TLT
|Keskuse
|Ühendati [[20A|20A liiniga]] septembris 2020
|-
|[[29A (Tallinna bussiliin)|29A]]
|[[Seli (Tallinn)|Seli]]  – [[Iru]] – [[Kärmu]]
|TAK
|Seli
|Muudeti juunis 2009 [[30 (Tallinna bussiliin)|liiniks 30]]
|-
|[[29B (Tallinna bussiliin)|29B]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kärmu]]
|TAK
|Hobujaama
|Suleti oktoobris 2006
|-
|[[30 (Tallinna bussiliin)|30]]
|[[Tallinna Teenindusmaja|Teenindusmaja]] – [[Tallinna lauluväljak|Lauluväljak]]
|
|käis suurürituste ajal Lauluväljakul viimati 1994
|
|-
|[[33A (Tallinna bussiliin)|33A]]
|[[Männiku asum|Männiku]] – [[Kopli|Maleva]]
|TAK
|Maleva
|Suleti mais 1994, liin 33 lõpetas sõitmise Kopli poolsaare lõppu, &lt;br /&gt;
suunati 33A marsruudile (seni oli käigus puhkepäeviti)
|-
|[[34 (Tallinna bussiliin)|34]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Ristaia]]
|TAK
|Viru keskus
|Suleti oktoobris 2004
|-
|[[34A (Tallinna bussiliin)|34A]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee)
|TLT
|Viru Keskus
|Muudeti juulis 2022 [[34 (Tallinna bussiliin)|liiniks 34]]
|-
|[[37 (Tallinna bussiliin)|37]]
|[[Järve (Tallinn)|Risti]] – [[Raudalu]]
|MRP
|Raudalu
|Suleti aprillis 2003
|- style=&quot;background:pink; color:crimson&quot;
|[[41 (Tallinna bussiliin)|41]]
|[[Balti jaam]] – [[Mähe aedlinn]]
|TAK
|Balti jaam
|ekspress, viimati käigus 1988
|-
|[[42 (Tallinna bussiliin)|42]]
|[[Kallavere]] – [[Sadama|Petrooleumi]]
|TAK
|Petrooleumi
|Muudeti jaanuaris 1994 liiniks 84
|-
|[[43 (Tallinna bussiliin)|43]]
|[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]]
|TAK
|P. Pinna
|Suleti 1988
|-
|[[43 (Tallinna bussiliin)|43]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]]
|TLT
|Väike-Õismäe
|Ühendati [[8 (Tallinna bussiliin)|8 liiniga]] 1. augustil 2023
|-
|[[45 (Tallinna bussiliin)|45]]
|[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]]
|TAK
|Kakumäe
|Suleti detsembris 1995
|- style=&quot;background:pink; color:crimson&quot;
|[[47 (Tallinna bussiliin)|47]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]]
|TLT
|Väike-Õismäe
|ekspress, ühendati [[54 (Tallinna bussiliin)|54 liiniga]] 21. oktoobril 2024
|-
|[[48 (Tallinna bussiliin)|48]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pelguranna]] (Randla) 
|TLT
|Viru keskus
|Ühendati [[35 (Tallinna bussiliin)|35 liiniga]] 1. augustil 2023
|-
|[[51 (Tallinna bussiliin)|51]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Priisle]]
|TLT
|Priisle / Viru keskus
|Ühendati [[40 (Tallinna bussiliin)|40 liiniga]] 21. oktoobril 2024
|-
|[[52 (Tallinna bussiliin)|52]]
|Ajutine bussiliin trammi- või trolliliinide asendamiseks
|
|
|
|- style=&quot;background:pink; color:crimson&quot;
|[[53 (Tallinna bussiliin)|53]]
|[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]]
|TLT
|Priisle
|ekspress, ühendati [[9 (Tallinna bussiliin)|9 liiniga]] juunis 2020
|-
|[[55 (Tallinna bussiliin)|55]]
|[[Paul Pinna tänav|P. Pinna]] — [[Majaka põik|Pae]]
|TAK
|P. Pinna
|
|- style=&quot;background:pink; color:crimson&quot;
|[[56 (Tallinna bussiliin)|56]]
|[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Teatri väljak|Estonia]]
|TLT
|Seli
|ekspress, ühendati [[46 (Tallinna bussiliin)|46 liiniga]] 1. novembril 2022
|-
|[[62 (Tallinna bussiliin)|62]]
|[[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]]
|TAK
|Lennujaam
|Suleti novembris 2007
|-
|[[63A (Tallinna bussiliin)|63A]]
|[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Pirita]] – [[Priisle]]
|TAK
|Priisle
|Liin sõitis suviti, õhtupoolne ring oli vastupidine, suleti augustis 1997
|-
|[[64 (Tallinna bussiliin)|64]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Vana-Pääsküla]]
|TAK
|Vana-Pääsküla
|Suleti märtsis 2000
|- style=&quot;background:pink; color:crimson&quot;
|[[64 (Tallinna bussiliin)|64]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama)
|TLT
|Väike-Õismäe
|ekspress, suleti 21. oktoobril 2024
|-
|[[65 (Tallinna bussiliin)|65]]
|[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]]
|TLT
|Lennujaam / Seli
|Suleti 21. oktoobril 2024
|-
|[[66 (Tallinna bussiliin)|66]]
|[[Peterburi tee]] – [[Priisle]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Peterburi tee]]
|MRP
|Peterburi tee
|Suleti mais 2003
|-
|[[68 (Tallinna bussiliin)|68]]
|[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]]
|TLT
|Priisle
|Ühendati [[42 (Tallinna bussiliin)|42 liiniga]] 1. augustil 2023
|-
|[[84 (Tallinna bussiliin)|84]]
|[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Balti jaam]]
|TLT
|Keskuse
|Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. juulil 2026
|-
|[[85 (Tallinna bussiliin)|85]]
|[[Mustamäe]] – [[Balti jaam]]
|TLT
|Mustamäe
|Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. juulil 2026
|-
|}

===Kommertsbussiliinid===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Liin
! Marsruut
! Vedaja
! Puhkepeatus
! Märkmed
|-
|200
|[[Tallinn]] ([[Maleva tänav|maleva]]) - [[Kurna]]
|[[Hansabuss]]
|Kurna
|Iga päev
|-
|277
|[[Balti jaam|Balti Jaam]] - [[Tammispea]] - Käsmu - [[Võsu]]
|Ekspressbussiliinid osaühing
|
|Sõidab R-P
|}

===Endised kommertsbussiliinid===
''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.''
:{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Liin
! Marsruut
! Vedaja
! Puhkepeatus
! Märkmed
|-
|[[70 (Tallinna bussiliin)|70]]
|[[Tallinn]] – [[Saue]]
|[[TAK]]
|
|Muudeti juulis 1995 [[liiniks 190]]
|-
|[[71 (Tallinna bussiliin)|71]]
|[[Eesti Kunstiakadeemia|Kunstiülikool]] – [[Kallavere]]
|[[TAK]]
|
|1991–1995
|-
|[[72 (Tallinna bussiliin)|72]]
|[[Kallavere]] – [[Kadaka turg]]
|TAK
|
|1994–1995
|-
|[[73 (Tallinna bussiliin)|73]]
|[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]]
|TAK
|
|1994–1995, liini 25 asemel
|-
|[[74 (Tallinna bussiliin)|74]]
|[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Mähe tee|Pirita]]
|TAK
|
|1992–1994, liini 12 asemel
|-
|[[75 (Tallinna bussiliin)|75]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kammelja tee]]
|TAK
|
|1992–1995
|-	
|[[76 (Tallinna bussiliin)|76]]
|[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] – [[Rohuneeme]]
|TAK
|
|1993–1995
|-
|[[77 (Tallinna bussiliin)|77]]
|[[Merivälja]] – [[Viimsi haigla]]
|TAK
|
|1993–1994
|-
|[[78 (Tallinna bussiliin)|78]]
|[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]]
|TAK
|
|1993–1994
|-
|[[78A (Tallinna bussiliin)|78A]]
|[[Balti jaam]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] – [[Merivälja]] – [[Viru väljak]] – [[TAK]]
|TAK
|
|1993–1994
|-
|[[79 (Tallinna bussiliin)|79]]
|[[Balti jaam]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]]
|TAK
|
|1993–1994
|-
|[[79A (Tallinna bussiliin)|79A]]
|[[Kiisa raudteejaam]] – Loodus
|TAK
|
|1993–1994
|-
|[[80 (Tallinna bussiliin)|80]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Iru soojuselektrijaam|Iru elektrijaam]]
|TAK
|
|1995–1996
|-
|[[81 (Tallinna bussiliin)|81]]
|[[Vabaduse väljak]] – [[Pirita]]
|Eesti Buss
|
|1997–1998
|-
|[[82 (Tallinna bussiliin)|82]]
|[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Olümpia hotell|Hotell Olümpia]]
|TAK
|
|1997–2000
|-
|[[82 (Tallinna bussiliin)|82]]
|[[Patareisadam|Linnahalli sadam]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]]
|MRP
|
|2010–2012 Linda Line'i tellimusel
|-
|[[88 (Tallinna bussiliin)|88]]
|[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Kadaka turg]]
|TAK
|
|1997–2000
|-
|[[89 (Tallinna bussiliin)|89]]
|[[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Linnamäe tee]]
|AS Fomrin
|
|1995–1998
|-
|[[90 (Tallinna bussiliin)|90]]
|[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]]
|MRP
|
|1994–1995
|-
|[[90K (Tallinna bussiliin)|90K]]
|[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]]
|Hansabuss
|
|2011–2012
|-
|[[90A (Tallinna bussiliin)|90A]]
|[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Patareisadam|Linnahall]]
|MRP
|
|1994–1995
|-
|[[91 (Tallinna bussiliin)|91]]
|[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – Tihniku Maksimarket
|MRP
|
|1994–2000
|-	
|[[92 (Tallinna bussiliin)|92]]
|[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Männi (bussipeatus)|Männi]]
|MRP
|
|1995–1999
|-
|[[92A (Tallinna bussiliin)|92A]]
|[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Key Kaubamaja]]
|MRP
|
|1996–1998
|-
|[[94 (Tallinna bussiliin)|94]]
|[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Lasnamäe Maksimarket]]
|MRP
|
|1997–1998
|-
|[[95 (Tallinna bussiliin)|95]]
|[[Lasnamäe Maksimarket]] – [[Priisle]] – [[Kuristiku]]
|MRP
|
|1997–1998
|-
|[[97 (Tallinna bussiliin)|97]]
|[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]]
|MRP
|
|1997
|-
|[[98 (Tallinna bussiliin)|98]]
|[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Priisle]]
|MRP
|
|1995–1999
|-
|[[99 (Tallinna bussiliin)|99]]
|[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Mähe tee]]
|MRP
|
|1997
|-
|[[99A (Tallinna bussiliin)|99A]]
|[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Balti jaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]]
|MRP
|
|1995–1996
|}

== Trammiliinid ==
{{vaata ka|Trammiliiklus Tallinnas}}
:{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Liin
! Marsruut
! Märkmed
|-
|[[1 (Tallinna trammiliin)|1]]
|[[Kopli]] – [[Kadriorg]]
|Alates 01.08.2026 liin T1
|-
|[[2 (Tallinna trammiliin)|2]]
|[[Kopli]] – [[Vanasadam|Vanasadama]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]]
|Alates 01.08.2026 liin T2 ning pikendatakse [[Tallinna lennujaam|Lennujaamani]]
|-
|[[3 (Tallinna trammiliin)|3]]
|[[Tondi]] – [[Kadriorg]]
|Alates 01.08.2026 liin T3
|-
|[[4 (Tallinna trammiliin)|4]]
|[[Tondi]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]]
|Alates 01.08.2026 liin T4 ning pikendatakse [[Tallinna lennujaam|Lennujaamani]]
|-
|[[5 (Tallinna trammiliin)|5]]
|[[Kopli]] – [[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]]
|Alates 01.08.2026 liin T5
|- style=&quot;background:#ccf0d5&quot;
|[[6 (Tallinna trammiliin)|T6]]
|[[Kopli]] – [[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]]
|Avatakse augusti lõpus
|- style=&quot;background:#FFE5B4; color:crimson&quot;
|[[7 (Tallinna trammiliin)|7]]
|[[Kopli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]]
|Ajutine liin 3 ja 4 asendamiseks
|}

=== Kasutatav veerem ===

:{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Tüüp
! Kasutuses
! Märkused
|-
|[[KT4SU]]*
|alates 1980
|51–123
|-
|[[KT4D]]*
|alates 1996
|59 tk 124–182, kasutatud trammid Saksamaalt [[Cottbus]]i, [[Gera]] ja [[Erfurt|Erfurd]]i linnadest
|-
|[[KT6T]]
|alates 2001
|12 tk, koostatud liigendtrammidest KT4
|-
|CAF Urbos
|alates 2015
|20 tk 501–520
|-
|PESA TWIST 147N
|Alates 2024
|23 tk - 521 - 543, esimine sõit 23.08.2024. 540-543 -  Trammid on endiselt tootmises.
|}

* Lõpp mudelinimetusel tähistab regiooni, kuhu tehase toodang suunati. SU – Soviet Union ([[Nõukogude Liit]]); D – Deutschland ([[Saksamaa]])

== Trolliliinid ==
{{Vaata ka|Trollibussiliiklus Tallinnas}}

=== Toimuvad trollibussiliinid ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Liin
!Marsruut
!Märkmed
|-
|[[84 (Tallinna trolliliin)|84]]
|[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Balti jaam]]
|Sama marsruut mis oli liinil [[4 (Tallinna trolliliin)|4]]
|-
|[[85 (Tallinna trolliliin)|85]]
|[[Mustamäe]] — [[Balti jaam]]
|Sama marsruut mis oli liinil [[5 (Tallinna trolliliin)|5]]
|}

=== Tulevased trollibussiliinid ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Liin
!Marsruut
!Märkmed
|-
|[[72 (Tallinna bussiliin)|72]]
|[[Mustamäe]] — [[Kopli]]
|Avatakse 1. augustil
|-
|[[81 (Tallinna bussiliin)|81]]
|[[Mustamäe]] — [[Mustamäe tee]]  — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]]
|Avatakse 1. augustil, sama marsruut mis oli liinil [[1 (Tallinna trolliliin)|1]]
|-
|[[83 (Tallinna bussiliin)|83]]
|[[Mustamäe]] — [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]]
|Avatakse 1. augustil, sama marsruut mis oli liinil [[3 (Tallinna trolliliin)|3]]
|}

=== Endised trollibussiliinid ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Liin
!Marsruut
!Märkmed
|-
|[[1 (Tallinna trolliliin)|1]]
|[[Mustamäe]] — [[Mustamäe tee]]  — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]]
|Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[81 (Tallinna bussiliin)|81]]
|-
|[[2 (Tallinna trolliliin)|2]]
|[[Mustamäe]] — [[Estonia puiestee|Estonia]]
|Suleti 1. detsember 2012, asendati bussiliiniga [[24 (Tallinna bussiliin)|24]]
|-
|[[3 (Tallinna trolliliin)|3]]
|[[Mustamäe]] — [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]]
|Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[83 (Tallinna bussiliin)|83]]
|-
|[[4 (Tallinna trolliliin)|4]]
|[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Balti jaam]]
|Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[84 (Tallinna bussiliin)|84]]
|-
|[[5 (Tallinna trolliliin)|5]]
|[[Mustamäe]] — [[Balti jaam]]
|Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[85 (Tallinna bussiliin)|85]]
|-
|[[6 (Tallinna trolliliin)|6]]
|[[Väike-Õismäe]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]]
|Suleti 1. jaanuaris 2016, asendati bussiliiniga [[42 (Tallinna bussiliin)|42]]
|-
|[[7 (Tallinna trolliliin)|7]]
|[[Väike-Õismäe]] — [[Balti jaam]]
|Suleti 1. jaanuaris 2016, asendati bussiliiniga [[43 (Tallinna bussiliin)|43]]
|-
|[[8 (Tallinna trolliliin)|8]]
|[[Väike-Õismäe]] — [[Vabaduse väljak]]
|Suleti 1. aprillis 2000, asendati bussiliiniga [[22 (Tallinna bussiliin)|22]]
|-
|[[9 (Tallinna trolliliin)|9]]
|[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Kopli]]
|Suleti 2. mail 2017, asendati bussiliiniga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]]
|}

== Tallinna ühtse piletisüsteemi liine teenindavad ühistranspordiettevõtted ==
* [[Tallinna Linnatranspordi AS]]
* [[MRP Linna Liinid]]
* [[Tallinna Autobussikoondis]]
* [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]]&lt;br&gt;

== Rongiliinid ==
:{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
|[[Tallinna–Pääsküla rongiliin|Tallinna – Pääsküla rongiliin]]
|Ainus liin, mis ei ületa Tallinna piire
|-
|[[Tallinna–Keila rongiliin|Tallinna – Keila rongiliin]]
|
|-
|[[Tallinna – Klooga-Ranna rongiliin|Tallinna – Kloogaranna rongiliin]]
|
|-
|[[Tallinna–Paldiski rongiliin|Tallinna – Paldiski rongiliin]]
|
|-
|[[Tallinna–Turba rongiliin|Tallinna – Turba rongiliin]]
|
|-
|[[Tallinna–Aegviidu rongiliin|Tallinna – Aegviidu rongiliin]]
|
|}

==Vaata ka==
*[[Tallinna Linnatranspordi AS]]
*[[Tallinna ühistransport]]

==Välislingid==
* [http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&amp;id=113005 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hindade kehtestamine (al 1.01.2009)]
* [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12796422 Ühistranspordiseadus]
* [http://www.yhistransport.eu yhistransport.eu, Tallinna ühistransporti kirjeldav veebisait]

{{Tallinna bussiliinid}}
{{Tallinna trolliliinid}}
{{Tallinna trammiliinid}}

[[Kategooria:Tallinna ühistransport]]
[[Kategooria:Ühistranspordiliinid]]</text>
      <sha1>nf46jik27ui6mxm5fzaead51c3ujaoh</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184658</id>
      <parentid>7184653</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T17:40:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184658</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="30015" sha1="29cy3910h6emcp38rrtet7pcqc5llkb" xml:space="preserve">'''Tallinna ühistranspordiliinid''' on [[Tallinn]]a-sisesed ja kohati Tallinna lähiümbrust läbivad [[buss]]i-, [[trollibuss|trolli]]-, [[tramm]]i- ja [[rong]]iliinid.

== Bussiliinid ==
Tallinnas on 2026. aasta 1. juulil seisuga 74 bussiliini, millest:
* 12 töötavad vaid tööpäeviti (liinid 8A, 9, 11, 14, 26A, 28, 30, 32, 45, 46, 47, 55);
* 4 on  ekspressliinid (liinid 9, 11, 14, 46);
* 3 on trolliasendusliinid (liinid 72, 81, 83);
* 1 sõidab laupäeviti, kuid mitte pühapäeviti (liin 7);
* kõikidel liinidel on madalapõhjalised järjekorrad;
* kõik 74 on Tallinna Linnatranspordi teenindamisel;
* pikim on liin 13 (Väike-Õismäe – Lennujaam – Priisle), ~54 km;
* lühim on liin 62 (Väike-Õismäe – Mäeküla (Rehelepa)), ~10 km;
* Ööliinid on 91, 92, 93, 94, 95, 96

=== Liinid ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Liin
! Marsruut
! Vedaja
! Puhkepeatus
! Märkmed
|-
|[[1 (Tallinna bussiliin)|1]]
|[[Viru Keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi]] (Krillimäe)
|[[TLT]]
|Viru keskus
|
|-
|[[2 (Tallinna bussiliin)|2]]
|[[Balti jaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Mõigu]]
|TLT 
|Mõigu / Balti jaam
|
|-
|[[3 (Tallinna bussiliin)|3]]
|[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Pelguranna]] (Randla)
|TLT
|Vana-Lõuna (Kitseküla)
|
|-
|[[4 (Tallinna bussiliin)|4]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Tiskre]] 
|TLT
|Väike-Õismäe
|
|-	
|[[5 (Tallinna bussiliin)|5]]
|[[Männiku tee|Männiku]] – [[Viru keskus|Viru]] – [[Metsakooli tee]]
|TLT
|Männiku
|
|-
|[[6 (Tallinna bussiliin)|6]]
|[[Merivälja|Merivälja Pansion]] – [[Metsakooli tee]]
|TLT
|Merivälja Pansion
|
|-
|[[7 (Tallinna bussiliin)|7]]
|[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Sõjamäe]]
|TLT
|Seli
|
|-
|[[8 (Tallinna bussiliin)|8]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]]
|TLT
|Väike-Õismäe 
|
|-
|[[8A (Tallinna bussiliin)|8A]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]]
|TLT
|Viru keskus
|
|- style=&quot;background:pink; color:crimson&quot;
|[[9 (Tallinna bussiliin)|9]]
|[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]]
|TLT
|Priisle / Kadaka
|ekspress
|-
|[[10 (Tallinna bussiliin)|10]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]]
|TLT
|Väike-Õismäe
|
|- style=&quot;background:pink; color:crimson&quot;
|[[11 (Tallinna bussiliin)|11]]
|[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Kaubamaja tänav|Kaubamaja]]
|TLT
|Kadaka
|ekspress
|-
|[[12 (Tallinna bussiliin)|12]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]]
|TLT 
|Seli / Väike-Õismäe
|
|-
|[[13 (Tallinna bussiliin)|13]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Priisle]]
|TLT 
|Priisle / Väike-Õismäe
|Alates 01.08.2026 sõidab liinil [[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]]
|- style=&quot;background:pink; color:crimson&quot;
|[[14 (Tallinna bussiliin)|14]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]]
|TLT
|Viru keskus
|ekspress, uus nr.1
|-
|[[15 (Tallinna bussiliin)|15]]
|[[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Sõjamäe]]
|TLT
|Sõjamäe
|Alates 01.08.2026 sõidab liinil [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Sõjamäe]]
|-
|[[16 (Tallinna bussiliin)|16]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinn-Väike]]
|TLT
|Väike-Õismäe
|
|-
|[[18 (Tallinna bussiliin)|18]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri]] (Nõlvaku)
|TLT
|Viru keskus
|
|-
|[[18A (Tallinna bussiliin)|18A]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Urda]]
|TLT
|Viru keskus
|uus nr.18
|-
|[[20 (Tallinna bussiliin)|20]]
|[[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] – [[Pääsküla raudteepeatus|Pääsküla jaam]]
|TLT 
|Reisisadama D-Terminal
|Alates 01.08.2026 lühendatakse [[Hobujaama tänav|Hobujaamani]] ja pikendatakse [[Pääsküla|Teeliseni]]
|-
|[[20A (Tallinna bussiliin)|20A]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri|Laagri alevik]]
|TLT 
|Viru keskus
|Alates 01.08.2026 muudetakse liiniks 19 ja pikendatakse [[Vanasadam|Reisisadama D-Terminali]]
|-
|[[21 (Tallinna bussiliin)|21]]
|[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]]
|TLT
|Balti jaam
|Alates 01.08.2026 pikendatakse [[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskuseni]]
|-
|[[21A (Tallinna bussiliin)|21A]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]]
|TLT
|Väike-Õismäe
|Alates 01.08.2026 muudetakse liiniks 22
|-
|[[21B (Tallinna bussiliin)|21B]]
|[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]]
|TLT
|Balti jaam
|uus nr.21
|-
|[[23 (Tallinna bussiliin)|23]]
|[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]]
|TLT
|Kadaka
|
|-
|[[24 (Tallinna bussiliin)|24]]
|[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]]
|TLT
|Kadaka
|
|-
|[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]]
|[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]]
|TLT
|Kadaka
|Avatakse alates 01.08.2026
|-
|[[25 (Tallinna bussiliin)|25]]
|[[Tiskre]] – [[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]]
|TLT
|Reisisadama D-Terminal
|
|-
|[[26 (Tallinna bussiliin)|26]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare]] 
|TLT
|Väike-Õismäe
|
|-
|[[26A (Tallinna bussiliin)|26A]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare põik]]
|TLT
|Väike-Õismäe
|
|-
|[[27 (Tallinna bussiliin)|27]]
|[[Harkujärve]] (Oja tee) – [[Laagri|Laagri alevik]] (Laaniku)
|TLT
|Harkujärve (Oja tee)
|
|-
|[[28 (Tallinna bussiliin)|28]]
|[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Väike-Õismäe]] (Sinilille)
|TLT
|Vana-Lõuna (Kitseküla)
|
|-
|[[29 (Tallinna bussiliin)|29]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Hooldekodu tee|Iru Hooldekodu]] – [[Priisle]]
|TLT
|Priisle / Viru keskus
|Alates 01.08.2026 muudetakse liiniks 31A ja pikendatakse [[Teatri väljak|Estoniani]]
|-
|[[30 (Tallinna bussiliin)|30]]
|[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu (Maardu)|Kärmu]]
|TLT
|Seli
|
|-
|[[31 (Tallinna bussiliin)|31]]
|[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]]
|TLT
|Priisle
|
|-
|[[31A (Tallinna bussiliin)|31A]]
|[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]]
|TLT
|Priisle
|Avatakse alates 01.08.2026
|-
|[[32 (Tallinna bussiliin)|32]]
|[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]]
|TLT
|Männiku
|
|-
|[[33 (Tallinna bussiliin)|33]]
|[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] (Maleva)
|TLT
|Männiku
|
|-
|[[34 (Tallinna bussiliin)|34]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee)
|TLT
|Viru keskus / Muuga aedlinn
|
|-
|[[35 (Tallinna bussiliin)|35]]
|[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pelguranna]] (Supelranna)
|TLT
|Seli
|
|-
|[[36 (Tallinna bussiliin)|36]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Viru keskus|Viru]]
|TLT
|Väike-Õismäe
|
|-
|[[37 (Tallinna bussiliin)|37]]
|[[Mustamäe]] – [[Tallinna Loomaaed|Zoo]]
|TLT
|Mustamäe
|
|-
|[[38 (Tallinna bussiliin)|38]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]]
|TLT
|Viru keskus / Muuga
|
|-
|[[39 (Tallinna bussiliin)|39]]
|[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Kurepõllu |Liikuri]]
|TLT
|Vana-Lõuna
|
|-
|[[40 (Tallinna bussiliin)|40]]
|[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Pelguranna]] (Supelranna)
|TLT
|Pelguranna / Priisle
|
|-
|[[41 (Tallinna bussiliin)|41]]
|[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]]
|TLT
|Balti jaam
|Alates 01.08.2026 pikendatakse [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäeni]]
|-
|[[41B (Tallinna bussiliin)|41B]]
|[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]]
|TLT
|Balti jaam
|Alates 01.08.2026 muudetakse liiniks 41
|-
|[[42 (Tallinna bussiliin)|42]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]]
|TLT
|Priisle / Väike-Õismäe
|
|-
|[[44 (Tallinna bussiliin)|44]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]]
|TLT
|Viru keskus
|
|-
|[[45 (Tallinna bussiliin)|45]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama)
|TLT
|Väike-Õismäe
|
|- style=&quot;background:pink; color:crimson&quot;
|[[46 (Tallinna bussiliin)|46]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]]
|TLT
|Väike-Õismäe / Seli
|ekspress
|-
|[[47 (Tallinna bussiliin)|47]]
|[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Peetri Lasteaed-Põhikool|Peetri kool]]
|TLT
|Lennujaam
|
|-
|[[48 (Tallinna bussiliin)|48]]
|[[Pirita|Pirita keskus]] – [[Lasnamäe|Vesse]] (Gaasi)
|TLT 
|Vesse (Gaasi)
|
|-
|[[49 (Tallinna bussiliin)|49]]
|[[Viimsi keskus]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]]
|TLT 
|Lennujaam
|
|-
|[[50 (Tallinna bussiliin)|50]]
|[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pae (Tallinn)|Majaka Põik]]
|TLT
|Seli
|
|-
|[[54 (Tallinna bussiliin)|54]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Priisle]]
|TLT
|Priisle / Väike-Õismäe
|
|-
|[[55 (Tallinna bussiliin)|55]]
|[[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]]
|TLT
|P. Pinna / Hobujaama
|
|-
|[[57 (Tallinna bussiliin)|57]]
|[[Raudalu]] – [[Kitseküla (Tallinn)|Kalev]]
|TLT
|Raudalu
|
|-
|[[58 (Tallinna bussiliin)|58]]
|[[Priisle]] – [[Majaka põik]]
|TLT
|Priisle
|
|-
|[[59 (Tallinna bussiliin)|59]]
|[[Balti jaam]] – [[Pikakari rand|Pikakari]]
|TLT 
|Balti jaam
|
|-
|[[60 (Tallinna bussiliin)|60]]
|[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Kompassi plats|Maneeži]]
|TLT
|Seli
|
|-
|[[61 (Tallinna bussiliin)|61]]
|[[Astangu|Kotermaa]] – [[Ida-Tallinna Keskhaigla|Järve haigla]]
|TLT
|Kotermaa
|
|-
|[[62 (Tallinna bussiliin)|62]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Mäeküla asum|Mäeküla]] (Rehelepa)
|TLT
|Väike-Õismäe
|
|-
|[[63 (Tallinna bussiliin)|63]]
|[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]]
|TLT
|Priisle
|
|-
|[[65 (Tallinna bussiliin)|65]]
|[[Priisle]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]]
|TLT
|Lennujaam / Priisle
|Avatakse alates 01.08.2026
|-
|[[66 (Tallinna bussiliin)|66]]
|[[Priisle]] – [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla)
|TLT
|Pelguranna / Priisle
|
|-
|[[67 (Tallinna bussiliin)|67]]
|[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Juhan Sütiste tee|Sütiste]]
|TLT
|J. Sütiste tee / Seli
|
|-
|[[72 (Tallinna bussiliin)|72]]
|[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Kopli tänav|Kopli]]
|TLT
|Keskuse
|Alates 01.08.2026 muudetakse trolliliiniks ja pikendatakse [[Mustamäe|Mustamäeni]]
|-
|[[73 (Tallinna bussiliin)|73]]
|[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Viru keskus|Viru]] – [[Maleva tänav|Kopli liinid]]
|TLT
|Vana-Lõuna
|
|-
|[[81 (Tallinna bussiliin)|81]]
|[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]]
|TLT
|Mustamäe
|Alates 01.08.2026 muudetakse trolliliiniks
|-
|[[83 (Tallinna bussiliin)|83]]
|[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]]
|TLT
|Mustamäe
|Alates 01.08.2026 muudetakse trolliliiniks
|- style=&quot;background:SkyBlue&quot;
|[[91 (Tallinna bussiliin)|91]]
|ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Mustamäe]]
|TLT
|ÖÖ Balti jaam
|L P (ööliin)
|- style=&quot;background:SkyBlue&quot;
|[[92 (Tallinna bussiliin)|92]]
|ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Väike-Õismäe]] (Rukkilille)
|TLT
|ÖÖ Balti jaam
|L P (ööliin)
|- style=&quot;background:SkyBlue&quot;
|[[93 (Tallinna bussiliin)|93]]
|ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla)
|TLT
|ÖÖ Balti jaam
|L P (ööliin)
|- style=&quot;background:SkyBlue&quot;
|[[94 (Tallinna bussiliin)|94]]
|ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Priisle]]
|TLT
|Priisle / ÖÖ Balti jaam
|L P (ööliin)
|- style=&quot;background:SkyBlue&quot;
|[[95 (Tallinna bussiliin)|95]]
|ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Viimsi keskus]]
|TLT
|ÖÖ Balti jaam
|L P (ööliin)
|- style=&quot;background:SkyBlue&quot;
|[[96 (Tallinna bussiliin)|96]]
|ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]]
|TLT
|ÖÖ Balti jaam
|L P (ööliin)
|}

===Endised bussiliinid===
''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.''
:{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Liin
! Marsruut
! Vedaja
! Puhkepeatus
! Märkmed
|-
|[[1 (Tallinna bussiliin)|1]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Merivälja]]
|[[TAK]]
|Viru keskus
|Suleti augustis 2005
|-
|[[1A (Tallinna bussiliin)|1A]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi Keskus]]
|TLT
|Viru Keskus
|Muudeti juulis 2022 [[1 (Tallinna bussiliin)|liiniks 1]]
|-
|[[1PR (Tallinna bussiliin)|1PR]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pirita]]
|[[TAK]]
|Viru keskus
|Suleti jaanuaris 2009
|-
|[[2 (Tallinna bussiliin)|2]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]]
|TAK 
|Nõmme
|Käis laupäeviti ja pühapäeviti viimati 1991
|-
|[[4 (Tallinna bussiliin)|4]]
|[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Pirita jõgi]]
|TAK
|Pirita jõgi
|Suleti oktoobris 1994
|-
|[[5A (Tallinna bussiliin)|5A]]
|[[Kose (Tallinn)|Metsakooli]] – [[Merivälja|Merivälja Pansion]]
|TAK
|Metsakooli
|Muudeti novembris 2009 [[6 (Tallinna bussiliin)|liiniks 6]]
|-
|[[6 (Tallinna bussiliin)|6]]
|[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Viru väljak]]
|TAK
|Viru väljak
|Suleti jaanuaris 2000
|-
|[[12 (Tallinna bussiliin)|12]]
|[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]]
|TAK
|Viru väljak
|Viimati käigus 1999
|- style=&quot;background:pink; color:crimson&quot;
|[[13A (Tallinna bussiliin)|13A]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]]
|MRP
|Priisle
|ekspress, muudeti jaanuaris 2002 [[12 (Tallinna bussiliin)|liiniks 12]]
|-
|[[17 (Tallinna bussiliin)|17]]
|[[Sõjamäe|Suur-Sõjamäe]] – [[J. Sütiste tee]]
|TAK
|J. Sütiste tee
|Suleti veebruaris 2006
|-
|[[17 (Tallinna bussiliin)|17]]
|[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]]
|TLT
|J. Sütiste tee
|Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023
|-
|[[17A (Tallinna bussiliin)|17A]]
|[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Siselinna kalmistu|Juhkentali]] (Veskiposti)
|TLT
|J. Sütiste tee
|Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023
|-
|[[19 (Tallinna bussiliin)|19]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]]
|TLT
|Viru Keskus
|Suleti veebruaris 2019
|-
|[[22 (Tallinna bussiliin)|22]]
|[[Balti jaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]]
|TAK
|Balti Jaam
|Suleti juunis 1995
|-
|[[22 (Tallinna bussiliin)|22]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]]
|TLT
|Väike-Õismäe
|Suleti 21. oktoobril 2024
|-
|[[23A (Tallinna bussiliin)|23A]]
|[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Autobussijaam]]
|TAK
|Kadaka
|Suleti juunis 2009
|-
|[[24 (Tallinna bussiliin)|24]]
|[[Balti jaam]] – [[Mõigu]]
|TAK
|Balti Jaam
|Suleti juunis 1995
|-
|[[24 (Tallinna bussiliin)|24]]
|[[Mustamäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]]
|TLT
|Mustamäe
|Ühendati [[24A|24A liiniga]] veebruaris 2022
|-
|[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]]
|[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]]
|TLT
|Kadaka
|Muudeti juulis 2022 [[24 (Tallinna bussiliin)|liiniks 24]]
|-
|[[25 (Tallinna bussiliin)|25]]
|[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]]
|TAK
|Hobujaama
|Viimati käigus 1993
|-
|[[25 (Tallinna bussiliin)|25]]
|[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Laagri|Laagri alevik]]
|TLT
|Keskuse
|Ühendati [[20A|20A liiniga]] septembris 2020
|-
|[[29A (Tallinna bussiliin)|29A]]
|[[Seli (Tallinn)|Seli]]  – [[Iru]] – [[Kärmu]]
|TAK
|Seli
|Muudeti juunis 2009 [[30 (Tallinna bussiliin)|liiniks 30]]
|-
|[[29B (Tallinna bussiliin)|29B]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kärmu]]
|TAK
|Hobujaama
|Suleti oktoobris 2006
|-
|[[30 (Tallinna bussiliin)|30]]
|[[Tallinna Teenindusmaja|Teenindusmaja]] – [[Tallinna lauluväljak|Lauluväljak]]
|
|käis suurürituste ajal Lauluväljakul viimati 1994
|
|-
|[[33A (Tallinna bussiliin)|33A]]
|[[Männiku asum|Männiku]] – [[Kopli|Maleva]]
|TAK
|Maleva
|Suleti mais 1994, liin 33 lõpetas sõitmise Kopli poolsaare lõppu, &lt;br /&gt;
suunati 33A marsruudile (seni oli käigus puhkepäeviti)
|-
|[[34 (Tallinna bussiliin)|34]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Ristaia]]
|TAK
|Viru keskus
|Suleti oktoobris 2004
|-
|[[34A (Tallinna bussiliin)|34A]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee)
|TLT
|Viru Keskus
|Muudeti juulis 2022 [[34 (Tallinna bussiliin)|liiniks 34]]
|-
|[[37 (Tallinna bussiliin)|37]]
|[[Järve (Tallinn)|Risti]] – [[Raudalu]]
|MRP
|Raudalu
|Suleti aprillis 2003
|- style=&quot;background:pink; color:crimson&quot;
|[[41 (Tallinna bussiliin)|41]]
|[[Balti jaam]] – [[Mähe aedlinn]]
|TAK
|Balti jaam
|ekspress, viimati käigus 1988
|-
|[[42 (Tallinna bussiliin)|42]]
|[[Kallavere]] – [[Sadama|Petrooleumi]]
|TAK
|Petrooleumi
|Muudeti jaanuaris 1994 liiniks 84
|-
|[[43 (Tallinna bussiliin)|43]]
|[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]]
|TAK
|P. Pinna
|Suleti 1988
|-
|[[43 (Tallinna bussiliin)|43]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]]
|TLT
|Väike-Õismäe
|Ühendati [[8 (Tallinna bussiliin)|8 liiniga]] 1. augustil 2023
|-
|[[45 (Tallinna bussiliin)|45]]
|[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]]
|TAK
|Kakumäe
|Suleti detsembris 1995
|- style=&quot;background:pink; color:crimson&quot;
|[[47 (Tallinna bussiliin)|47]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]]
|TLT
|Väike-Õismäe
|ekspress, ühendati [[54 (Tallinna bussiliin)|54 liiniga]] 21. oktoobril 2024
|-
|[[48 (Tallinna bussiliin)|48]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pelguranna]] (Randla) 
|TLT
|Viru keskus
|Ühendati [[35 (Tallinna bussiliin)|35 liiniga]] 1. augustil 2023
|-
|[[51 (Tallinna bussiliin)|51]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Priisle]]
|TLT
|Priisle / Viru keskus
|Ühendati [[40 (Tallinna bussiliin)|40 liiniga]] 21. oktoobril 2024
|-
|[[52 (Tallinna bussiliin)|52]]
|Ajutine bussiliin trammi- või trolliliinide asendamiseks
|
|
|
|- style=&quot;background:pink; color:crimson&quot;
|[[53 (Tallinna bussiliin)|53]]
|[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]]
|TLT
|Priisle
|ekspress, ühendati [[9 (Tallinna bussiliin)|9 liiniga]] juunis 2020
|-
|[[55 (Tallinna bussiliin)|55]]
|[[Paul Pinna tänav|P. Pinna]] — [[Majaka põik|Pae]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tallinna autobusside sõiduplaanid {{!}} Digar |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:296226/265148/page/1 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=www.digar.ee |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|TAK
|P. Pinna
|
|- style=&quot;background:pink; color:crimson&quot;
|[[56 (Tallinna bussiliin)|56]]
|[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Teatri väljak|Estonia]]
|TLT
|Seli
|ekspress, ühendati [[46 (Tallinna bussiliin)|46 liiniga]] 1. novembril 2022
|-
|[[62 (Tallinna bussiliin)|62]]
|[[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]]
|TAK
|Lennujaam
|Suleti novembris 2007
|-
|[[63A (Tallinna bussiliin)|63A]]
|[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Pirita]] – [[Priisle]]
|TAK
|Priisle
|Liin sõitis suviti, õhtupoolne ring oli vastupidine, suleti augustis 1997
|-
|[[64 (Tallinna bussiliin)|64]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Vana-Pääsküla]]
|TAK
|Vana-Pääsküla
|Suleti märtsis 2000
|- style=&quot;background:pink; color:crimson&quot;
|[[64 (Tallinna bussiliin)|64]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama)
|TLT
|Väike-Õismäe
|ekspress, suleti 21. oktoobril 2024
|-
|[[65 (Tallinna bussiliin)|65]]
|[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]]
|TLT
|Lennujaam / Seli
|Suleti 21. oktoobril 2024
|-
|[[66 (Tallinna bussiliin)|66]]
|[[Peterburi tee]] – [[Priisle]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Peterburi tee]]
|MRP
|Peterburi tee
|Suleti mais 2003
|-
|[[68 (Tallinna bussiliin)|68]]
|[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]]
|TLT
|Priisle
|Ühendati [[42 (Tallinna bussiliin)|42 liiniga]] 1. augustil 2023
|-
|[[84 (Tallinna bussiliin)|84]]
|[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Balti jaam]]
|TLT
|Keskuse
|Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. juulil 2026
|-
|[[85 (Tallinna bussiliin)|85]]
|[[Mustamäe]] – [[Balti jaam]]
|TLT
|Mustamäe
|Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. juulil 2026
|-
|}

===Kommertsbussiliinid===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Liin
! Marsruut
! Vedaja
! Puhkepeatus
! Märkmed
|-
|200
|[[Tallinn]] ([[Maleva tänav|maleva]]) - [[Kurna]]
|[[Hansabuss]]
|Kurna
|Iga päev
|-
|277
|[[Balti jaam|Balti Jaam]] - [[Tammispea]] - Käsmu - [[Võsu]]
|Ekspressbussiliinid osaühing
|
|Sõidab R-P
|}

===Endised kommertsbussiliinid===
''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.''
:{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Liin
! Marsruut
! Vedaja
! Puhkepeatus
! Märkmed
|-
|[[70 (Tallinna bussiliin)|70]]
|[[Tallinn]] – [[Saue]]
|[[TAK]]
|
|Muudeti juulis 1995 [[liiniks 190]]
|-
|[[71 (Tallinna bussiliin)|71]]
|[[Eesti Kunstiakadeemia|Kunstiülikool]] – [[Kallavere]]
|[[TAK]]
|
|1991–1995
|-
|[[72 (Tallinna bussiliin)|72]]
|[[Kallavere]] – [[Kadaka turg]]
|TAK
|
|1994–1995
|-
|[[73 (Tallinna bussiliin)|73]]
|[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]]
|TAK
|
|1994–1995, liini 25 asemel
|-
|[[74 (Tallinna bussiliin)|74]]
|[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Mähe tee|Pirita]]
|TAK
|
|1992–1994, liini 12 asemel
|-
|[[75 (Tallinna bussiliin)|75]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kammelja tee]]
|TAK
|
|1992–1995
|-	
|[[76 (Tallinna bussiliin)|76]]
|[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] – [[Rohuneeme]]
|TAK
|
|1993–1995
|-
|[[77 (Tallinna bussiliin)|77]]
|[[Merivälja]] – [[Viimsi haigla]]
|TAK
|
|1993–1994
|-
|[[78 (Tallinna bussiliin)|78]]
|[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]]
|TAK
|
|1993–1994
|-
|[[78A (Tallinna bussiliin)|78A]]
|[[Balti jaam]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] – [[Merivälja]] – [[Viru väljak]] – [[TAK]]
|TAK
|
|1993–1994
|-
|[[79 (Tallinna bussiliin)|79]]
|[[Balti jaam]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]]
|TAK
|
|1993–1994
|-
|[[79A (Tallinna bussiliin)|79A]]
|[[Kiisa raudteejaam]] – Loodus
|TAK
|
|1993–1994
|-
|[[80 (Tallinna bussiliin)|80]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Iru soojuselektrijaam|Iru elektrijaam]]
|TAK
|
|1995–1996
|-
|[[81 (Tallinna bussiliin)|81]]
|[[Vabaduse väljak]] – [[Pirita]]
|Eesti Buss
|
|1997–1998
|-
|[[82 (Tallinna bussiliin)|82]]
|[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Olümpia hotell|Hotell Olümpia]]
|TAK
|
|1997–2000
|-
|[[82 (Tallinna bussiliin)|82]]
|[[Patareisadam|Linnahalli sadam]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]]
|MRP
|
|2010–2012 Linda Line'i tellimusel
|-
|[[88 (Tallinna bussiliin)|88]]
|[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Kadaka turg]]
|TAK
|
|1997–2000
|-
|[[89 (Tallinna bussiliin)|89]]
|[[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Linnamäe tee]]
|AS Fomrin
|
|1995–1998
|-
|[[90 (Tallinna bussiliin)|90]]
|[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]]
|MRP
|
|1994–1995
|-
|[[90K (Tallinna bussiliin)|90K]]
|[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]]
|Hansabuss
|
|2011–2012
|-
|[[90A (Tallinna bussiliin)|90A]]
|[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Patareisadam|Linnahall]]
|MRP
|
|1994–1995
|-
|[[91 (Tallinna bussiliin)|91]]
|[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – Tihniku Maksimarket
|MRP
|
|1994–2000
|-	
|[[92 (Tallinna bussiliin)|92]]
|[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Männi (bussipeatus)|Männi]]
|MRP
|
|1995–1999
|-
|[[92A (Tallinna bussiliin)|92A]]
|[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Key Kaubamaja]]
|MRP
|
|1996–1998
|-
|[[94 (Tallinna bussiliin)|94]]
|[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Lasnamäe Maksimarket]]
|MRP
|
|1997–1998
|-
|[[95 (Tallinna bussiliin)|95]]
|[[Lasnamäe Maksimarket]] – [[Priisle]] – [[Kuristiku]]
|MRP
|
|1997–1998
|-
|[[97 (Tallinna bussiliin)|97]]
|[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]]
|MRP
|
|1997
|-
|[[98 (Tallinna bussiliin)|98]]
|[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Priisle]]
|MRP
|
|1995–1999
|-
|[[99 (Tallinna bussiliin)|99]]
|[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Mähe tee]]
|MRP
|
|1997
|-
|[[99A (Tallinna bussiliin)|99A]]
|[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Balti jaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]]
|MRP
|
|1995–1996
|}

== Trammiliinid ==
{{vaata ka|Trammiliiklus Tallinnas}}
:{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Liin
! Marsruut
! Märkmed
|-
|[[1 (Tallinna trammiliin)|1]]
|[[Kopli]] – [[Kadriorg]]
|Alates 01.08.2026 liin T1
|-
|[[2 (Tallinna trammiliin)|2]]
|[[Kopli]] – [[Vanasadam|Vanasadama]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]]
|Alates 01.08.2026 liin T2 ning pikendatakse [[Tallinna lennujaam|Lennujaamani]]
|-
|[[3 (Tallinna trammiliin)|3]]
|[[Tondi]] – [[Kadriorg]]
|Alates 01.08.2026 liin T3
|-
|[[4 (Tallinna trammiliin)|4]]
|[[Tondi]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]]
|Alates 01.08.2026 liin T4 ning pikendatakse [[Tallinna lennujaam|Lennujaamani]]
|-
|[[5 (Tallinna trammiliin)|5]]
|[[Kopli]] – [[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]]
|Alates 01.08.2026 liin T5
|- style=&quot;background:#ccf0d5&quot;
|[[6 (Tallinna trammiliin)|T6]]
|[[Kopli]] – [[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]]
|Avatakse augusti lõpus
|- style=&quot;background:#FFE5B4; color:crimson&quot;
|[[7 (Tallinna trammiliin)|7]]
|[[Kopli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]]
|Ajutine liin 3 ja 4 asendamiseks
|}

=== Kasutatav veerem ===

:{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Tüüp
! Kasutuses
! Märkused
|-
|[[KT4SU]]*
|alates 1980
|51–123
|-
|[[KT4D]]*
|alates 1996
|59 tk 124–182, kasutatud trammid Saksamaalt [[Cottbus]]i, [[Gera]] ja [[Erfurt|Erfurd]]i linnadest
|-
|[[KT6T]]
|alates 2001
|12 tk, koostatud liigendtrammidest KT4
|-
|CAF Urbos
|alates 2015
|20 tk 501–520
|-
|PESA TWIST 147N
|Alates 2024
|23 tk - 521 - 543, esimine sõit 23.08.2024. 540-543 -  Trammid on endiselt tootmises.
|}

* Lõpp mudelinimetusel tähistab regiooni, kuhu tehase toodang suunati. SU – Soviet Union ([[Nõukogude Liit]]); D – Deutschland ([[Saksamaa]])

== Trolliliinid ==
{{Vaata ka|Trollibussiliiklus Tallinnas}}

=== Toimuvad trollibussiliinid ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Liin
!Marsruut
!Märkmed
|-
|[[84 (Tallinna trolliliin)|84]]
|[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Balti jaam]]
|Sama marsruut mis oli liinil [[4 (Tallinna trolliliin)|4]]
|-
|[[85 (Tallinna trolliliin)|85]]
|[[Mustamäe]] — [[Balti jaam]]
|Sama marsruut mis oli liinil [[5 (Tallinna trolliliin)|5]]
|}

=== Tulevased trollibussiliinid ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Liin
!Marsruut
!Märkmed
|-
|[[72 (Tallinna bussiliin)|72]]
|[[Mustamäe]] — [[Kopli]]
|Avatakse 1. augustil
|-
|[[81 (Tallinna bussiliin)|81]]
|[[Mustamäe]] — [[Mustamäe tee]]  — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]]
|Avatakse 1. augustil, sama marsruut mis oli liinil [[1 (Tallinna trolliliin)|1]]
|-
|[[83 (Tallinna bussiliin)|83]]
|[[Mustamäe]] — [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]]
|Avatakse 1. augustil, sama marsruut mis oli liinil [[3 (Tallinna trolliliin)|3]]
|}

=== Endised trollibussiliinid ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Liin
!Marsruut
!Märkmed
|-
|[[1 (Tallinna trolliliin)|1]]
|[[Mustamäe]] — [[Mustamäe tee]]  — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]]
|Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[81 (Tallinna bussiliin)|81]]
|-
|[[2 (Tallinna trolliliin)|2]]
|[[Mustamäe]] — [[Estonia puiestee|Estonia]]
|Suleti 1. detsember 2012, asendati bussiliiniga [[24 (Tallinna bussiliin)|24]]
|-
|[[3 (Tallinna trolliliin)|3]]
|[[Mustamäe]] — [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]]
|Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[83 (Tallinna bussiliin)|83]]
|-
|[[4 (Tallinna trolliliin)|4]]
|[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Balti jaam]]
|Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[84 (Tallinna bussiliin)|84]]
|-
|[[5 (Tallinna trolliliin)|5]]
|[[Mustamäe]] — [[Balti jaam]]
|Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[85 (Tallinna bussiliin)|85]]
|-
|[[6 (Tallinna trolliliin)|6]]
|[[Väike-Õismäe]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]]
|Suleti 1. jaanuaris 2016, asendati bussiliiniga [[42 (Tallinna bussiliin)|42]]
|-
|[[7 (Tallinna trolliliin)|7]]
|[[Väike-Õismäe]] — [[Balti jaam]]
|Suleti 1. jaanuaris 2016, asendati bussiliiniga [[43 (Tallinna bussiliin)|43]]
|-
|[[8 (Tallinna trolliliin)|8]]
|[[Väike-Õismäe]] — [[Vabaduse väljak]]
|Suleti 1. aprillis 2000, asendati bussiliiniga [[22 (Tallinna bussiliin)|22]]
|-
|[[9 (Tallinna trolliliin)|9]]
|[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Kopli]]
|Suleti 2. mail 2017, asendati bussiliiniga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]]
|}

== Tallinna ühtse piletisüsteemi liine teenindavad ühistranspordiettevõtted ==
* [[Tallinna Linnatranspordi AS]]
* [[MRP Linna Liinid]]
* [[Tallinna Autobussikoondis]]
* [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]]&lt;br&gt;

== Rongiliinid ==
:{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
|[[Tallinna–Pääsküla rongiliin|Tallinna – Pääsküla rongiliin]]
|Ainus liin, mis ei ületa Tallinna piire
|-
|[[Tallinna–Keila rongiliin|Tallinna – Keila rongiliin]]
|
|-
|[[Tallinna – Klooga-Ranna rongiliin|Tallinna – Kloogaranna rongiliin]]
|
|-
|[[Tallinna–Paldiski rongiliin|Tallinna – Paldiski rongiliin]]
|
|-
|[[Tallinna–Turba rongiliin|Tallinna – Turba rongiliin]]
|
|-
|[[Tallinna–Aegviidu rongiliin|Tallinna – Aegviidu rongiliin]]
|
|}

==Vaata ka==
*[[Tallinna Linnatranspordi AS]]
*[[Tallinna ühistransport]]

==Välislingid==
* [http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&amp;id=113005 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hindade kehtestamine (al 1.01.2009)]
* [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12796422 Ühistranspordiseadus]
* [http://www.yhistransport.eu yhistransport.eu, Tallinna ühistransporti kirjeldav veebisait]

{{Tallinna bussiliinid}}
{{Tallinna trolliliinid}}
{{Tallinna trammiliinid}}

[[Kategooria:Tallinna ühistransport]]
[[Kategooria:Ühistranspordiliinid]]</text>
      <sha1>29cy3910h6emcp38rrtet7pcqc5llkb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Selver</title>
    <ns>0</ns>
    <id>126517</id>
    <revision>
      <id>7184810</id>
      <parentid>7165329</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T21:30:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184810</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="26266" sha1="5wbwr878tpib87d6ckaparfa8fuk2yo" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib ettevõttest; võrkpalliklubi kohta vaata artiklit [[Selver (võrkpalliklubi)]].}}
{{Ettevõte
| nimi = Selver
| logo = Selver Hea Mote.png
| asutamisaeg = 1995
| käive = 602 mln eurot (2022)
| tegevuskasum = 24,6 mln eurot (2019)&lt;ref name=&quot;dv04072019&quot;/&gt;
| peakorter = Pärnu mnt 238, [[Tallinna linn|Tallinn]]
| töötajaid = 3010 (2022)
| tüüp = [[aktsiaselts]]
| valdkonnad = jaemüük
| tooted = toidukaubad, tarbekaubad
| veebileht = http://www.selver.ee
| võtmeisikud = [[Kristi Lomp]] (juhatuse liige, alates 2013)
| puhaskasum = 9,5 mln eurot (2022)
| emafirma = [[Tallinna Kaubamaja Grupp]]
| tütarfirmad = [[Kulinaaria OÜ]]
| tunnuslause = Hea mõte
| börsil = 
}}
 
'''AS''' '''Selver''' on [[Eesti]]s tegutsev [[kaubanduskett]], kuhu kuuluvad [[Supermarket|super]]- ja [[hüpermarket]]id ning väikepoe kontseptsiooniga kauplused Selver ABC kaubamärgi all.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Selveri jaeketti kuulub 71 Selverit, kogu Eestit teenindav e-pood, kaks [[Delice|Delice’i]] kauplust (Viimsi Delice ja Solaris Toidupood), Selveri rändpood Hiiumaal ning kohvik Kadaka Selveris.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.hiiuleht.ee/2021/05/selveri-e-poe-%E2%80%A8teenus-laieneb-kogu-eestile/|pealkiri=Selveri e-poe teenus laieneb kogu Eestile|väljaanne=hiiuleht.ee|aeg=28.05.2021|vaadatud=17.08.2021|arhiivimisaeg=17.08.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210817121707/http://www.hiiuleht.ee/2021/05/selveri-e-poe-%E2%80%A8teenus-laieneb-kogu-eestile/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Selver annab tööd ligikaudu 3200 inimesele.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Birgit Maranik|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/94534971/edukas-aasta-selver-abc-le-vaikepoeformaati-lisandub-neli-uut-kauplust|pealkiri=Edukas aasta Selver ABC-le: väikepoeformaati lisandub neli uut kauplust|väljaanne=Delfi|aeg=08.09.2021|vaadatud=04.10.2021}}&lt;/ref&gt;  

Selver kuulub [[Tallinna Kaubamaja Grupp]]i, mis kuulub [[NG Investeeringud|OÜ NG Investeeringud]] kontserni.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608302295/selver-kasvatas-mullu-kaivet-ja-kaotas-kasumit|pealkiri=Selver kasvatas mullu käivet ja kaotas kasumit|väljaanne=ERR|aeg=09.08.2021|vaadatud=17.08.2021}}&lt;/ref&gt; Selveri tütarettevõte on Kulinaaria OÜ.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 2020. aasta lõpu seisuga oli Selveri turuosa spetsialiseerimata kaupluste hulgas 18,5%.&lt;ref name=&quot;:10&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://majandus.postimees.ee/7311721/selver-kasvatas-mullu-keset-pandeemiat-oma-muugitulu|pealkiri=Selver kasvatas mullu keset pandeemiat oma müügitulu|väljaanne=Postimees online|aeg=9. august 2021|vaadatud=06.10.2021}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Selver on Eestis suuruselt teine jaekett.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

== Ajalugu ==
[[1995]]. aastal avati esimese kauplusena [[Tallinn]]as [[Lasnamäe]]l asuv [[Punane Selver]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=25 aastat häid mõtteid Selveris|pealkiri=25 aastat häid mõtteid Selveris|väljaanne=Geenius.ee|aeg=11. veebruar 2020|vaadatud=04.10.2021}}&lt;/ref&gt;

[[1998]]. aastal avati Kadaka Selver.&lt;ref name=&quot;logistikauudised&quot;&gt;[http://www.logistikauudised.ee/uudised/2011/04/21/kadaka-selver-vottis-kasutusele-aega-saastva-ostutehnoloogia Kadaka Selver võttis kasutusele aega säästva ostutehnoloogia]&lt;/ref&gt; 

1998. aastal alustas Kadaka Selveris tegutsemist Selveri Köök.&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Keian, Allan|url=https://majandus.postimees.ee/2016865/selveri-kook-pakub-ettetellimist-ja-suvemenuud|pealkiri=Selveri Köök pakub ettetellimist ja suvemenüüd|väljaanne=Postimees|aeg=29. aprill 2003|vaadatud=04.10.2021}}&lt;/ref&gt; 

[[2002]]. aasta oli Selveri jaoks aktiivse laienemise ja arengu aasta, mil viie kauplusega Selver kahekordistas oma kaupluste arvu kümnele ning laienes esimest korda pealinnast väljapoole.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Kärssin, Andres|url=Selveri-kett kahekordistab tänavu kaupluste arvu  Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/uudised/2002/05/03/selveri-kett-kahekordistab-tanavu-kaupluste-arvu|pealkiri=Selveri-kett kahekordistab tänavu kaupluste arvu|väljaanne=Äripäev|aeg=03.05.2002|vaadatud=04.10.2021}}&lt;/ref&gt; Esimene kauplus, mis avati väljaspool Tallinna, oli Mai Selver [[Pärnu|Pärnus]]. Samal aastal avati kauplused ka [[Viljandi]]s ja [[Rakvere]]s ning kaks kauplust Tallinnas.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

2002. aastal võeti kasutusele [[Partnerkaart|Partnerkaart.]]&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.tkmgroup.ee/investor/ajalugu|pealkiri=Tallinna Kaubamaja grupi ajalugu|vaadatud=04.10.2021|arhiivimisaeg=26.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210126053824/https://www.tkmgroup.ee/investor/ajalugu|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; 

[[2003]]. aastal toimus esimest korda heategevuskampaania &quot;Koos on kergem&quot;.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Selveri sponsorlus |url=https://www.selver.ee/sponsorlus |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211004131538/https://www.selver.ee/sponsorlus |arhiivimisaeg=04.10.2021 |vaadatud=04.10.2021}}&lt;/ref&gt; 

[[2005]]. aastal avati üheksa uut Selverit. Selver ostis Tartusse laienemiseks Tirsi kauplused.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=[[Andris Feldmanis]]|url=www.aripaev.ee/uudised/2005/05/26/selver-aasta-lopuks-saab-meist-tartu-jaeturu-liider|pealkiri=Selver : Aasta lõpuks saab meist Tartu jaeturu liider|aeg=26. mai 2005|vaadatud=05.10.2021}}&lt;/ref&gt;

[[2007]]. aastal valmis Lasnamäel Selveri Köögi tehas.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Rebane-Mäe, Liisa|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/87264349/kulinaaria-kasvab-baltikumi-moodsaimaks-toidutootmise-linnakuks|pealkiri=Kulinaaria kasvab Baltikumi moodsaimaks toidutootmise linnakuks|väljaanne=Delfi|aeg=28.08.2019|vaadatud=04.10.2021}}&lt;/ref&gt;

[[2008]]. aastal alustas tegevust Hiiumaa rändkauplus.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2008/06/13/hiiumaal-hakkab-vurama-selveri-poebuss|pealkiri=Hiiumaal hakkab vurama Selveri poebuss|väljaanne=Kaubandus|aeg=13. juuni 2008|vaadatud=04.10.2021}}&lt;/ref&gt;

[[2011]]. aastal avati Kadaka Selveris Eesti esimene iseteeninduskassa SelveEkspress.&lt;ref name=&quot;logistikauudised&quot; /&gt;

[[2012]]. aastal kujunes Selveri Köögist iseseisev tütarettevõte Kulinaaria OÜ.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
 
[[2015]]. aastal avati toidukaupade veebipood e-Selver.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; 

[[2020]]. aastal ostis Selver kaupluseketi [[ABC Supermarkets]]. Ostutehinguga sai Selver 16 [[Comarket|Comarketi]] kaupluse, kahe [[Delice|Delice’i]] toidupoe ja [[Solarise keskus|Solarise]] toidukaupluse omanikuks.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Liiva, Siiri|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/91016355/selver-saadab-comarketi-nime-ajalukku-kevadel-omandatud-kauplused-hakkavad-uut-nime-kandma|pealkiri=Selver saadab Comarketi nime ajalukku, kevadel omandatud kauplused hakkavad uut nime kandma|väljaanne=Delfi|aeg=11.09.2020|vaadatud=04.10.2021}}&lt;/ref&gt;

2020. aastal alustas Selver järk-järgult Comarketi kaupluste üleviimist Selveri uuele väikepoe kontseptsioonile, viies Comarketi poed Selver ABC nime alla.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[2021]]. aastal laienes Selveri e-poe kojuvedu. Laienemisega sai e-Selverist ainuke e-toidupood, kus kuller toob kauba koju igasse Mandri-Eesti maakonda ja suursaartele.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2021/05/27/selveri-e-poe-teenus-laieneb-alates-juunist-kogu-eestile|pealkiri=Selveri e-poe teenus laieneb alates juunist kogu Eestile|väljaanne=Kaubandus|aeg=27. mai 2021|vaadatud=04.10.2021}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.hiiuleht.ee/2021/05/selveri-e-poe-%E2%80%A8teenus-laieneb-kogu-eestile/|pealkiri=Selveri e-poe teenus laieneb kogu Eestile|väljaanne=Hiiu Leht|aeg=28.05.2021|vaadatud=04.10.2021|arhiivimisaeg=15.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211015211823/http://www.hiiuleht.ee/2021/05/selveri-e-poe-%e2%80%a8teenus-laieneb-kogu-eestile/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

[[2024]]. aastal avati Selveri uus jaotuskeskus, kuhu kolis jahe-, taara- ja kuivladu, kuid sügavkülmladu jäi endisesse asukohta.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=NG investeeringud |url=https://www.balbiino.ee/ng-investeeringud2023/ |vaadatud=2025-01-06 |väljaanne=Balbiino |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Heategevus ja sponsorlus ==

* &quot;Koos on kergem&quot; on Selveri iga-aastane heategevuskampaania, mis sai alguse 2003. aastal.&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Netiviide |aeg=27.01.2020 |pealkiri=Selveri heategevuskampaaniaga „Koos on kergem“ koguti üle 100 000 euro |url=https://www.ehemaitse.ee/selveri-heategevuskampaaniaga-koos-on-kergem-koguti-ule-100-000-euro/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211004131538/https://www.ehemaitse.ee/selveri-heategevuskampaaniaga-koos-on-kergem-koguti-ule-100-000-euro/ |arhiivimisaeg=04.10.2021 |vaadatud=04.10.2021 |väljaanne=Ehemaitse.ee}}&lt;/ref&gt; Heategevuskampaanias osalevad kõik Selveri kauplused, et koguda annetusi oma maakonna haigla laste- või sünnitusosakonnale.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Aastate jooksul on Selveri eestvedamisel kogutud üle miljoni euro, mis on läinud haiglate vahel jagamisele, et soetada seadmeid ja muud vajalikku.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Selver kogus 2020. aasta jaanuaris lõppenud kampaaniaga 105 400 eurot, mis anti üle 16 Eesti haigla laste- või sünnitusosakonnale.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; 
* [[VK Selver Tallinn]] – Selver on võrkpalliklubi nimisponsor.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;
* [[Tallinna FC Flora|FC Flora]] – Selver on jalgpalliklubi suurtoetaja alates 2014. aastast.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://fcflora.ee/selverist-sai-fc-flora-suursponsor/|pealkiri=Selverist sai FC Flora suursponsor|väljaanne=FC Flora koduleht|aeg=15. mai 2014|vaadatud=04.10.2021}}&lt;/ref&gt; 
*Kultuuriüritused: [[Saaremaa ooperipäevad]], Hiiumaa kirikukontserdid, [[Viljandi pärimusmuusika festival|Viljandi folgifestival]], Järvi Festival, [[Hiiu folk|Hiiu Folk]] ning teatribussi tuur.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=TKM grupi sotsiaalne vastutus |url=https://www.tkmgroup.ee/investor/sotsiaalne-vastutus |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211005080344/https://www.tkmgroup.ee/investor/sotsiaalne-vastutus |arhiivimisaeg=05.10.2021 |vaadatud=05.10.2021}}&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==
* 2023 – Eesti kõige kasutajasõbralikum e-pood toidu ja joogi kategoorias (Äripäeva teemaveebi kaubandus.ee tunnustus)&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-05-10 |pealkiri=Selgusid Eesti kõige kasutajasõbralikumad e-poed 2023 |url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2023/05/10/selgusid-eesti-koige-kasutajasobralikumad-e-poed-2023 |vaadatud=2023-07-03 |väljaanne=www.kaubandus.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2023 – Eesti rahva lemmik e-pood 2023 – konkursi üldvõit&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Eestlased valisid parimaks veebipoeks e-Selveri |url=https://arileht.delfi.ee/a/120131194 |vaadatud=2023-02-16 |väljaanne=Ärileht |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2023 – Eesti rahva lemmik e-pood 2023 toidu- ja tarbekaupade kategoorias
* 2022 – Eesti rahva lemmik e-pood 2022 toidu- ja tarbekaupade kategoorias&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Eesti e-kaubandusliit|url=https://www.e-kaubanduseliit.ee/uudised/rahvas-haaletas-e-poed-pingeritta|pealkiri=Rahvas hääletas e-poed pingeritta|aeg=1. veebruar 2022|vaadatud=15.02.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2021 – aasta logistikategu 2021: e-Selveri üle-eestiline kojuveoteenus&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tõnu Tramm|url=https://www.logistikauudised.ee/uudised/2021/11/25/aasta-logistikategu-on-ule-eestiline-selveri-kojukandeteenus|pealkiri=Aasta logistikategu on üle-Eestiline Selveri kojukandeteenus|väljaanne=Äripäev|aeg=25. november 2021|vaadatud=28. novembril 2021}}&lt;/ref&gt;
* 2021 – aasta kaubandusteo nominent (Selver nomineeriti e-Selveri üle-eestilise kojuveoteenuse eest)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kaubandus.ee|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2021/10/01/aasta-kaubandusteo-finalistid-2021|pealkiri=Aasta kaubandusteo finalistid 2021|väljaanne=Äripäev|aeg=1. oktoober 2021|vaadatud=28. novembril 2021}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Põltsamaa kesklinn, Selveri hoone.JPG|alt=Põltsamaa Selver|pisi|Põltsamaa Selver]]
* 2021 – Eesti konkurentsivõimelisim jaekaubandusettevõte ([[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja]] konkurentsivõime edetabel 2021)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.koda.ee/et/konkurentsivoimeedetabel|pealkiri=Konkurentsivõime Edetabel 2021|aeg=05.10.2021|vaadatud=05.10.2021}}&lt;/ref&gt;
* 2021 – Eesti kõige kasutajasõbralikum e-pood toidu ja joogi kategoorias&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Helen Külaots|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2021/06/02/e-selver-palvis-kasutajasobralikuma-e-poe-tiitli-mida-nad-konkurentidest-paremini-teevad|pealkiri=E-Selver pälvis kasutajasõbralikuma e-poe tiitli. Mida nad konkurentidest paremini teevad?|väljaanne=Kaubandus|aeg=3. juuni 2021|vaadatud=06.10.2021}}&lt;/ref&gt;
* 2020 – Eesti konkurentsivõimelisim jaekaubandusettevõte ([[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja]] konkurentsivõime edetabel 2020)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.koda.ee/et/konkurentsivoimeedetabel/arhiiv|pealkiri=Konkurentsivõime Edetabel 2020|väljaanne=Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|vaadatud=05.10.2021|aeg=2020}}&lt;/ref&gt;
* 2020 – Eesti kõige kasutajasõbralikum e-pood toidu- ja tarbekaupade kategoorias&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Eerme, Maarit|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2020/06/12/kes-on-eesti-kasutajasobralikumad-e-poed-2020|pealkiri=Kes on Eesti kasutajasõbralikumad e-poed 2020?|väljaanne=Kaubandus|aeg=12. juuni 2020|vaadatud=05.10.2021}}&lt;/ref&gt; 
* 2020 – aasta kaubandusteo nominent (Selver nomineeriti koroonakriisis kiire reageerimise eest, värbas koroonakriisi tõttu töötuks jäänud teiste sektorite töötajaid)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2020/10/01/aasta-kaubandusteo-finalistid-2020|pealkiri=Aasta kaubandusteo finalistid 2020|väljaanne=Kaubandus|aeg=1. oktoober 2020|vaadatud=05.10.2021}}&lt;/ref&gt;
* 2019 – kaubanduse mainekaim suurettevõte ([[Kantar Emor|Kantar Emori]] suurettevõtete maineuuring)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2019/12/12/kantar-emor-kaubanduse-mainekaim-suurettevote-on-selver|pealkiri=Kantar Emor: Kaubanduse mainekaim suurettevõte on Selver|väljaanne=Kaubandus|aeg=12. detsember 2019|vaadatud=05.10.2021}}&lt;/ref&gt;
* 2019 – kõige kasutajasõbralikum toidu- ja tarbekaupade e-pood&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Maarit Eerme|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2019/04/11/kes-voitis-baltikumi-e-kaubanduse-auhinna-2019|pealkiri=Kes võitis Baltikumi e-kaubanduse auhinna 2019?|väljaanne=Kaubandus|aeg=11.04.2019|vaadatud=05.10.2021}}&lt;/ref&gt;
* 2017 – kõige kasutajasõbralikum e-pood 2017 (''grand prix''), lisaks parim e-pood toidu- ja tarbekaupade kategoorias&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2017/01/31/kes-voitis-kasutajasobralikuma-e-poe-2017-tiitli|pealkiri=Kes võitis kasutajasõbralikuma e-poe 2017 tiitli?|väljaanne=Kaubandus|aeg=31.01.2017|vaadatud=05.10.2021}}&lt;/ref&gt;
* 2016 – Eesti kõige kasutajasõbralikum toidukaupade e-pood&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2016/01/29/kes-voitis-kasutajasobralikuma-e-poe-tiitli|pealkiri=Kes võitis kasutajasõbralikuma e-poe tiitli?|väljaanne=www.kaubandus.ee/uudised/2016/01/29/kes-voitis-kasutajasobralikuma-e-poe-tiitli|aeg=29.01.2016|vaadatud=05.10.2021}}&lt;/ref&gt;

== Selveri Köök ==
Selveri Köögi tooted valmivad Selveri tütarettevõtte Kulinaaria OÜ tootmislinnakus, mis asub [[Tallinn|Tallinnas]] [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]]. Kulinaaria OÜ brändiportfelli kuuluvad kaubamärgid Van Kook, Selveri Köök ja Gurmee Catering.&lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://majandus.postimees.ee/7262923/kulinaaria-ou-investeeris-17-3-miljonit-eurot-tootmislinnakusse|pealkiri=Kulinaaria OÜ investeeris 17,3 miljonit eurot tootmislinnakusse|väljaanne=Postimees Online|aeg=02.06.2021|vaadatud=05.10.2021}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;{{Netiviide |autor=Kairi Oja |aeg=15.11.2019 |pealkiri=Kulinaaria OÜ pidas uudse tootmislinnaku sarikapidu |url=https://www.ehemaitse.ee/kulinaaria-ou-pidas-uudse-tootmislinnaku-sarikapidu/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211005075312/https://www.ehemaitse.ee/kulinaaria-ou-pidas-uudse-tootmislinnaku-sarikapidu/ |arhiivimisaeg=05.10.2021 |vaadatud=05.10.2021 |väljaanne=Ehe Maitse}}&lt;/ref&gt; Kulinaaria OÜ suurimad kliendid on Selver, [[Tallinna Kaubamaja]], [[Tartu Kaubamaja]], [[AS Olerex|Olerex]] ja [[Alexela|Alexela.]]&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;

Kodumaisel kapitalil põhinev Kulinaaria on Eesti juhtiv toidutööstusettevõte, mis annab tööd ligikaudu 300 inimesele.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt; Kulinaaria OÜ müügitulu oli 2018. aastal üle 20 miljoni euro.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt; Kulinaaria OÜ tootmislinnaku kogupind on 8000 m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;, millest tootmispind on 6000 m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;

Kulinaaria OÜ sortimendis on üle 300 toote. Valikus on valmistoidud, salatid, magustoidud, võileivad, kondiitri- ja pagaritooted ning peolauatooted.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Selveri Köögist |url=https://tellimine.selver.ee/selveri-koogist |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211005075312/https://tellimine.selver.ee/selveri-koogist |arhiivimisaeg=05.10.2021 |vaadatud=05.10.2021}}&lt;/ref&gt; Ettevõte kasutab koduste toitude valmistamisel eelistatult eestimaist toorainet.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kulinaaria tooraine |url=https://www.kulinaariatoit.ee/tooraine/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211005075320/https://www.kulinaariatoit.ee/tooraine/ |arhiivimisaeg=05.10.2021 |vaadatud=05.10.2021}}&lt;/ref&gt; Koduste toitude osakaal moodustab kogu tootmismahust peaaegu 70%. Kulinaaria OÜ väljastab ligikaudu 15 tonni tooteid päevas, jõulude ja aastavahetuse perioodil kasvab nõudlus 30 tonnini päevas.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://raha.geenius.ee/blogi/selveri-blogi/pilguheit-selveri-kooki-mitu-tonni-kartuliputru-aastas-muuakse-ning-mis-on-populaarseimad-valmistoidud/|pealkiri=Pilguheit Selveri Kööki: Mitu tonni kartuliputru aastas müüakse ning mis on populaarseimad valmistoidud?|väljaanne=Geenius|aeg=4. veebruar 2020|vaadatud=05.10.2021}}&lt;/ref&gt;

Selveri Köök sai alguse 1998. aastal Kadaka Selveris.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; Lasnamäel asuv Selveri Köögi tootmishoone valmis 2007. aastal, hoone suurus oli siis 4200 m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; Selveri Köögist sai iseseisev ettevõte 2012. aastal, mil asutati Selveri tütarettevõte Kulinaaria OÜ.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; 

Kulinaaria laiendas 2021. aastal oma tootmislinnakut.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; Kulinaaria OÜ investeeris tootmislinnaku arendusse 17,3 miljonit eurot, millest kaheksa miljonit kulus selleks, et ehitada uus tootmishoone ning renoveerida senine tootmishoone, lisaks kulutati 9,3 miljonit eurot, et täiendada seadmeparki.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; Linnaku pind kasvas varasemast kaks korda suuremaks, st 8000 ruutmeetrini.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;

== Kauplused ==
Selveri ketti kuulub e-toidupood ja 73 kauplust: kaheksa Selveri hüpermarketit, 44 Selveri supermarketit, kaks Delice'i toidukauplust ja 19 Selver ABC väikekauplust. Selveri müügipind on kokku 115 000 ruutmeetrit.

Iga Selveri nimi viitab enamasti piirkonnale või linnajaole, kus kauplus asub. 

Selveri supermarketites on müügil toidu- ja esmatarbekaubad ning igapäevased kodu- ja tööstuskaubad. Hüpermarketites on lisaks lai valik tööstuskaupu. Selveri valikus on Selveri Köögi kaubamärgi all salatid, kulinaaria- ja pagaritooted ning valmistoit. Lisaks on Selveril oma kaubamärki kandvad tooted, mis on valmistatud spetsiaalselt Selverile.&lt;ref name=&quot;SelveEkspress&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.selver.ee/selveekspress |pealkiri=SelveEkspress |vaadatud=2018-08-02 |arhiivimisaeg=2018-08-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180802193114/https://www.selver.ee/selveekspress |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

=== Hüpermarketid ===
[[File:2021 Vesivärava tn - Gonsiori tn ristmik.jpg|pisi|[[Torupilli Selver]], Vesivärava 37]]
[[File:Järve Keskus 2557.JPG|pisi|[[Järve Keskus]] ja [[Järve Selver]], Pärnu maantee 238]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Kauplus
!Linn/asula
!Aadress
!Müügipind m²
!Avamisaeg
|-
|[[Kadaka Selver]]
|Tallinn
|Kadaka tee 56a
|4600
|8. oktoober 1998
|-
|[[Pirita Selver]]
|Tallinn
|Rummu tee 4
|4000
|23. mai 2000
|-
|[[Järve Selver]]
|Tallinn
|Pärnu maantee 238
|7000
|27. september 2000
|-
|[[Tondi Selver]]
|Tallinn
|Tammsaare tee 62
|2800
|17. mai 2001
|-
|[[Torupilli Selver]]
|Tallinn
|Vesivärava 37
|2800
|12. detsember 2002
|-
|[[Peetri Selver]]
|Peetri alevik, Rae vald
|Veesaare tee 2
|3000
|14. november 2013
|-
|[[Viimsi Selver]]
|Haabneeme, Viimsi vald
|Sõpruse tee 15
|2500
|13. august 2015
|-
|[[T1 Selver]]
|Tallinn
|Peterburi tee 2
|3500
|8. november 2018
|}

=== Supermarketid ===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Kauplus
!Linn/asula
!Aadress
!Müügipind m²
!data-sort-type=&quot;date&quot;|Avamisaeg
|-
|Mai Selver
|Pärnu
|Papiniidu 42
|1500
|10. mai 2002
|-
|Merimetsa Selver
|Tallinn
|Paldiski maantee 56
|2300
|30. mai 2002
|-
|Krooni Selver
|Rakvere
|F.G. Adoffi 11
|2300
|5. oktoober 2002
|-
|Männimäe Selver
|Viljandi
|Riia maantee 35
|1200
|17. oktoober 2002
|-
|Saare Selver
|Kuressaare
|Tallinna 67
|2000
|10. juuni 2004
|-
|Anne Selver
|Tartu
|Kalda tee 43
|3200
|26. mai 2005
|-
|Ringtee Selver
|Tartu
|Aardla 114
|2300
|2. juuni 2005
|-
|Suurejõe Selver
|Pärnu
|Suur-Jõe 57
|2000
|18. august 2005
|-
|Valga Selver
|Valga
|Raja 5
|1300
|15. september 2005
|-
|Pelgulinna Selver
|Tallinn
|Sõle 51
|1500
|29. september 2005
|-
|Mustakivi Selver
|Tallinn
|Mustakivi 3a
|2000
|13. oktoober 2005
|-
|Sõbra Selver
|Tartu
|Sõbra 41
|1500
|8. detsember 2005
|-
|Veeriku Selver
|Tartu
|Vitamiini 1
|3200
|15. detsember 2005
|-
|Jõhvi Selver
|Jõhvi
|Narva maantee 8
|1400
|4. mai 2006
|-
|Jaamamõisa Selver
|Tartu
|Jaama 74
|1400
|12. aprill 2007
|-
|Jõgeva Selver
|Jõgeva
|Kesk 3a/4
|800
|19. juuli 2007
|-
|Põltsamaa Selver
|Põltsamaa
|Jõgeva maantee 1a
|1700
|18. detsember 2007
|-
|Kohtla-Järve Selver
|Kohtla-Järve
|Järveküla tee 68
|1300
|13. märts 2008
|-
|Hiiumaa Selver
|Hiiumaa
|Rehemäe, Linnumäe küla
|1900
|29. mai 2008
|-
|Marienthali Selver
|Tallinn
|Mustamäe tee 16
|2000
|19. juuni 2008
|-
|Põlva Selver
|Põlva
|Jaama 12
|1000
|3. juuli 2008
|-
|Ülejõe Selver
|Pärnu
|Tallinna maantee 93a
|1900
|24. juuli 2008
|-
|Paide Selver
|Paide
|Aiavilja 4
|1300
|28. august 2008
|-
|Keila Selver
|Keila
|Piiri tänav 12
|2200
|20. november 2008
|-
|Kakumäe Selver
|Tallinn
|Rannamõisa tee 6
|2000
|19. märts 2009
|-
|Rannarootsi Selver
|Uuemõisa
|Rannarootsi tee 1
|1500
|26. märts 2010
|-
|Saku Selver
|Saku alevik
|Üksnurme tee 2
|1800
|17. mai 2012
|-
|Vahi Selver
|Tartu
|Vahi 62
|1000
|13. detsember 2012
|-
|Rapla Selver
|Rapla
|Tallinna maantee 4
|1700
|20. detsember 2012
|-
|Läänemere Selver
|Tallinn
|Läänemere tee 28
|1400
|7. märts 2013
|-
|Aardla Selver
|Tartu
|Võru 77
|1200
|20. juuni 2013
|-
|Centrumi Selver
|Viljandi
|Tallinna maantee 22
|1000
|1. november 2013
|-
|Astri Selver
|Narva
|Tallinna maantee 41
|1700
|19. juuni 2014
|-
|Kärberi Selver
|Tallinn
|K. Kärberi 20/20a
|1300
|7. aprill 2016
|-
|Arsenali Selver
|Tallinn
|Erika 16
|1500
|27. oktoober 2016
|-
|Tähesaju Selver
|Tallinn
|Tähesaju tee 1/3
|1500
|20. aprill 2017
|-
|Balti Jaama Turu Selver
|Tallinn
|Kopli 1
|1200
|19. mai 2017
|-
|Laagri Selver
|Tallinn
|Pärnu mnt 554
|1800
|14. detsember 2017
|-
|Kolde Selver
|Tallinn
|Sõle 31
|1800
|22. november 2018
|-
|Kagukeskuse Selver
|Võru
|Kooli 6
|1600
|26. märts 2020
|-
|Pärnu Keskuse Selver
|Pärnu
|Lai 5
|1100
|19. märts 2021
|-
|Priisle Selver
|Tallinn
|Priisle 1
|1000
|16. juuni 2022
|-
|Tabasalu Selver
|Tabasalu
|Kallaste 7
|2000
|6. oktoober 2022
|-
|Kurna Selver
|Rae vald
|Kurna küla Kangrumetsa tee 3
|4500
|24. august 2023
|-
|Rocca al Mare Selver
|Tallinn
|Paldiski mnt 102
|3182
|29. august 2024
|-
|Raadi Selver
|Tartu
|Nõlvakaare 4
|3350
|26. september 2024
|}

=== Selver ABC ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Kauplus
!Linn/asula
!Aadress
!Müügipind m²
!Avamisaeg
|-
|Balti jaama Selver ABC
|Tallinn
|Toompuiestee 37
|600
|28. november 2013
|-
|Sepapaja Selver ABC
|Tallinn
|Sepapaja 2
|1000
|8. juuni 2017
|-
|Kotka Selver ABC&lt;ref name=&quot;kotka_selver_avamine&quot;&gt;16. november 2017, [https://web.archive.org/web/20180802162721/https://www.selver.ee/kotka-selver-avab-uksed Kotka Selver avab uksed], Täna kell 13:00 avab uksed 51. Selveri kauplus, mis kannab nime Kotka Selver.&lt;/ref&gt;
|Tallinn
|Kotka 12, Kotka Tervisemaja C-korpus
|500
|16. november 2017
|-
|Valdeku Selver ABC
|Tallinn
|Vabaduse pst 54b
|200
|6. oktoober 2020
|-
|Liivalaia Selver ABC
|Tallinn
|Liivalaia 7
|200
|13. oktoober 2020
|-
|Laulasmaa Selver ABC
|Laulasmaa
|Kloogaranna tee 26
|500
|21. oktoober 2020
|-
|Kadrioru Selver ABC
|Tallinn
|Narva mnt 90
|600
|28. oktoober 2020
|-
|Veskitammi Selver ABC
|Laagri
|Veskitammi 10
|700
|4. november 2020
|-
|Nõmme Selver ABC
|Tallinn
|Jaama 2
|600
|11. november 2020
|-
|Ristiku Selver ABC
|Tallinn
|Telliskivi 24
|300
|18. november 2020
|-
|Kreutzwaldi Selver ABC
|Tallinn
|Kreutzwaldi 21
|600
|26. november 2020
|-
|Vana-Pärnu Selver ABC
|Pärnu
|Haapsalu mnt 41
|800
|2. detsember 2020
|-
|Oja Pärnu Selver ABC
|Pärnu
|Liblika 6
|500
|6. jaanuar 2021
|-
|Raatuse Selver ABC
|Tartu
|Raatuse 20
|500
|13. jaanuar 2021
|-
|Ranna Selver ABC
|Pärnu
|Karusselli 91
|200
|20. jaanuar 2021
|-
|Ümera Selver ABC
|Tartu
|Riia mnt 79
|300
|27. jaanuar 2021
|-
|Rukkilille Selver ABC
|Tartu
|Tuglase 14
|300
|3. veebruar 2021
|-
|Laine Selver ABC
|Pärnu
|Mai 4
|400
|10. veebruar 2021
|}

=== Delice'i toidukauplused ===
 
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Kauplus
!Linn/asula
!Aadress
!Müügipind m²
!Avamisaeg
|-
|Delice Viimsi
|Viimsi
|Randvere tee 6
|1800
|6. august 2015
|-
|Delice Solaris
|Tallinn
|Estonia pst 9
|2280
|10. oktoober 2009
|}

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonscat|Selver in Estonia}}
*[https://selver.ee/ Selveri koduleht]
*[https://www.facebook.com/selvereesti Selveri Facebooki leht]
*[https://www.instagram.com/selvereesti Selveri Instagrami leht]
*[https://www.tarbija24.ee/?id=72152 Selveris maksab toidukaup kuni kolmandiku võrra enam], Postimees Tarbija, 21. jaanuar 2009 
*[https://tarbija24.postimees.ee/2713254/mis-on-saanud-esimestest-eesti-supermarketitest Mis on saanud esimestest Eesti supermarketitest?], Postimees Tarbija, 1. märts 2014

[[Kategooria:Eesti kaubandusettevõtted]]</text>
      <sha1>5wbwr878tpib87d6ckaparfa8fuk2yo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ounasvaara</title>
    <ns>0</ns>
    <id>126793</id>
    <revision>
      <id>7184946</id>
      <parentid>6591279</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:08:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184946</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="484" sha1="03vsu4xz86jx9g3gn1y98sqel6ipqw8" xml:space="preserve">[[Pilt:Rovaniemi 3585 adjusted.jpg|thumb]]
[[Pilt:Lavvu style.jpg|thumb|Ounasvaara suusakeskuse haldushoone]]
'''Ounasvaara''' on [[mägi]] [[Soome]]s [[Lapimaa lään]]is [[Kemijoki]] ääres, veidi [[Rovaniemi]] keskasulast kagu pool. Mäe kõrgus on 204 meetrit.

Ounasvaaral tegutseb populaarne [[suusatamine|suusaspordi]] ja [[turism]]ikeskus.

{{Coordinate |NS=66.50722222 |EW=25.7825 |type=mountain |region=FI-LL |dim=5000}}

[[Kategooria:Soome mäed]]
[[Kategooria:Rovaniemi]]</text>
      <sha1>03vsu4xz86jx9g3gn1y98sqel6ipqw8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>QWERTY</title>
    <ns>0</ns>
    <id>130041</id>
    <revision>
      <id>7185004</id>
      <parentid>6692687</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T06:40:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7185004</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23502" sha1="6cpoq69taef63rk8vja4r6vq6hml4lu" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2013}}
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:QWERTY keyboard.jpg|pisi|QWERTY-klahvipaigutus]]
'''QWERTY''' on tänapäeval kõige levinum klaviatuuri ehk klahvistiku ehk [[sõrmistik]]u klahvipaigutus. Seda kasutatakse ladina tähestikuga klaviatuuridel. Klahvide arv varieerub riigiti sõltuvalt tähestikus olevate tähtede arvust, kuid suurem osa klaviatuuri täheklahvidest on sarnase paigutusega. Nimi QWERTY tuleb klaviatuuri ülemises täheklahvireas kuue vasakpoolse klahvi märkidest: Q-W-E-R-T-Y. QWERTY-klahvipaigutus tehti esmakordselt Sholesi ja Gliddeni [[kirjutusmasin]]ale, mille patent müüdi 1873. aastal Remingtonile. 1878. aastal alguse saanud populaarsus on kestnud tänapäevani, kuna ükski alternatiiv ei ole suutnud pakkuda märgatavaid eeliseid QWERTY ees.&lt;ref name=&quot;1wcHe&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;fact1&quot; /&gt; 
==Ajalugu==
[[Pilt:Typebars.jpg|pisi|Tavalise [[kirjutusmasin]]a kõrvuti asetsevate hoobade liikumisteed kattusid suures osas. Seega kippusid hoovad kinni kiiluma, kui klahve vajutati liiga kiiresti]]
Algse QWERTY-klahvipaigutuse leiutas 1870. aastate alguses USA-s Milwaukees elanud ajalehetoimetaja ja trükkija Christopher Latham Sholes. 1867. aasta oktoobris patenteeris Sholes oma esimese [[kirjutusmasin]]a, mille ta pani kokku oma sõprade Carlos Gliddeni ja Samuel W. Soulé' abiga.&lt;ref name=&quot;fact1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;fact2&quot; /&gt;

Esimene Sholesi mudel nägi välja nagu klaver, millel oli kaks rida numbreid ja tähestiku järjekorras olevaid tähti.&lt;ref name=&quot;fact1&quot; /&gt;

[[Pilt:Klavi1.JPG|pisi|vasakul]]
Kiiremaks tekstisisestuseks mõeldud klaviatuuri koostades sai neile selgeks, et kirjutusmasina ladusa töötamise huvides tuleb vältida rohkesti kasutatavate tähtede asetsemist kõrvuti, kuna kiirel tekstisisestusel võivad kõrvuti asuvad klahvihoovad üksteise vastu minna ning kinni kiiluda. Selle lahendamiseks muudeti klaviatuuri nii, et sageli kasutatavad tähepaarid (näiteks inglise keeles ’th’ ja ’st’) ei asuks üksteise kõrval. Vastupidi levinud arvamusele ei disainitud QWERTY paigutust teksti sisestamise aeglustamiseks, vaid sisestusel esinevate tõrgete vähendamiseks. (Samas on ka mitmeid tõendeid, et tähepaaride lahkupaigutamine kiirendab tekstisisestust, sest siis saavad sõrmed vabamalt liikuda).&lt;ref name=&quot;fact1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;fact2&quot; /&gt;

Järgmised aastad olid Sholesi jaoks rasked, kuna ta üritas oma leiutist täiustada ülima perfektsuseni. Ta proovis mitu korda luua kõige kiiremat ja mugavamat klaviatuuri. 1870. aastatel töötas ta ka koos Amos Densmore’iga, kes aitas Sholesil arendada tähepaaride lahknemisest tulenevat klahvipaigutust.&lt;ref name=&quot;fact1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;fact3&quot; /&gt;

1868. aasta novembris proovis ta sellist klahvipaigutust, kus võttis tähestikust tähed O-st Z-ni ja pööras nende järjestuse ümber. 1870. aasta aprillis otsustas ta proovida klaviatuuri, kus asetab 6 täishäälikut (inglise keeles on need A, E, I, O, U ja Y) ülemisse ritta.&lt;ref name=&quot;fact1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;fact3&quot; /&gt;

[[Pilt:Klavi2.JPG|pisi|vasakul]]
1873. aastal otsustasid Sholes ja tema kaastöötaja James Densmore maha müüa firma, mis selleks ajaks kandis nime Sholes &amp; Glidden Type-Writer. Ostjaks oli firma E. Remington and Sons, kus täiustati klahvide paigutust ja tuldi välja järgmise variandiga:&lt;ref name=&quot;fact1&quot; /&gt;

[[Pilt:Klavi3.JPG|pisi|vasakul]]
Pärast ostu ja oma esimest täiustatud klaviatuuri tegi Remington veel muudatusi, sh vahetas R-tähe ja punkti asukohad, mille tulemuseks oli QWERTY-klahvipaigutus. On väidetud, et viimane muudatus tehti ainult klientidele mulje avaldamiseks, kuna ühel real asetsevate tähtedega oli võimalik kirjutada toonane brändinimi &quot;TYPE WRITER&quot; (eesti keeles KIRJUTUSMASIN), kuid need spekulatsioonid ei vasta tõele.&lt;ref name=&quot;fact1&quot; /&gt;

[[Pilt:Klavi4.JPG|pisi|vasakul]]
1878. aastal leiutatud Remington No. 2 nime kandev klaviatuur sai tuntuks tänu sellele, et seal oli kasutusel Shift-klahv, mis võimaldas registrit muuta ehk kirjutada nii suur- kui ka väiketähti.&lt;ref name=&quot;fact1&quot; /&gt;

==Erinevused võrreldes tänapäevase klaviatuuriga==
===Tähemärkide asendamine===
[[Pilt:QWERTY 1878.png|pisi|1878. aastal Latham Sholesi loodud QWERTY-klahvipaigutus]]
1878. aastal Sholesi patenteeritud klahvipaigutuse kõige suurem erinevus võrreldes kaasaegse klahvipaigutusega oli numbrite 1 ja 0 puudumine. Sholesi jättis need klahvid ära klaviatuuri kompaktsuse huvides. Ühe põhjendusena tõi leiutaja välja asjaolu, et numbreid 1 ja 0 saab moodustada suurtähtede I ja O abil. Lisaks nimetatud numbrite puudumisele olid tähed M, X ja C võrreldes tänapäevase klahvipaigutusega teistel kohtadel.&lt;ref name=&quot;fact1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;fact2&quot; /&gt;

===Tähemärkide kombineerimine===
Nagu tänapäeval kasutatakse näiteks hüüumärgi kirjutamiseks klahvide kombinatsiooni ’SHIFT’ + ’1’, oli ka 19. sajandil leiutatud klaviatuuridel mitmeid sarnaseid kombinatsioone. Üheks selliseks oli samuti hüüumärgi kirjutamiseks loodud funktsioon, mis sisaldas ’ülakoma’, ’tagasilükkeklahvi’ ja ’punkti’. Semikooloni kirjutamiseks kasutati aga klahvide kombinatsiooni, mis sisaldas ’koma’ ja ’koolonit’. Kuna tagasilükkeklahv oli toona väga aeglane, siis loodi kombinatsioonide kirjutamiseks uus moodus: kirjavahemärgi sisestamise kombinatsiooni ajal pidi tühikuklahvi all hoidma ning kui see lõpuks lahti lasta, siis lõpetatakse kirjamärgi sisestus ja liigutakse edasi.&lt;ref name=&quot;fact3&quot; /&gt;

==Omadused==
Klaviatuuri jaoks parema klahvipaigutuse otsimise üks põhjus oli soov saavutada sujuv kahe käega sisestamine ilma rütmi häirimata. Kiireks ja tõhusaks saab nimetada sisestamist, kus ühe klahvi allavajutamisel on teine sõrm juba valmis järgmise klahvi vajutamiseks ja nii edasi kuni sisestatava märgijada lõpuni. Ainult ühe käega sisestades on vea tegemise võimalus suurem. Inglise keeles on näiteks tuhandeid sõnu, mida saab klaviatuuril kirjutada ainult vasaku käega, samal ajal kui ainult parema käega kirjutatavaid sõnu on kõigest mõnisada. See loob kiirema ja tõhusama kirjutamise eeldused just vasakukäelisetele.&lt;ref name=&quot;fact1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;fact3&quot; /&gt;

==Arvutiklaviatuurid==
[[Pilt:Qwerty.svg|pisi|Oranžiga on märgitud funktsiooniklahvid, sinisega QWERTY süsteem ning lillaga eraldiseisev numbristik]]
Esimesed klaviatuurid, mille klahvide abil sai anda arvutiterminalides funktsioonide ja toimingute käske, pani kokku firma Teletype. Need klaviatuurid olid QWERTY-klahvipaigutusega ja neile lisatud klahvid (nt Escape) omasid kindlalt ainulaadset tähendust arvuti jaoks. Hilisematele klaviatuuridele lisati ka funktsiooni- ja navigeerimisklahvid.&lt;ref name=&quot;fact3&quot; /&gt; Alates 1980. aastatest, mil PC-ühilduvad arvutid stagneerusid ja tehnikaturule tuli Windows, hakati tootma tänapäeva mõistes kõige täielikumaid täismõõtmetes klaviatuure. See klahvipaigutus sisaldas eraldi numbriklahvistikku paremal, kahteteist funktsiooniklahvi ja navigeerimisklahve (T-asendis nooleklahvid ja leheküljel navigeerimiseks kasutatavad klahvid Insert, Home, Page Up, Page Down, Delete ja End).

==Täpitähed ja rahvusvahelised klaviatuurid==
[[Pilt:Latin keyboard layouts by country in Europe map.PNG|pisi|Erineva klahvipaigutusega Euroopa klaviatuure. Roheline ala: QWERTY, oranž ala: QWERTZ, tumesinine ala: AZERTY, kollane ala: riiklik klahvipaigutus, hall ala: mitte-ladina tähestik]]
Erinevatel [[operatsioonisüsteem]]idel on kindlas keeles tähemärkide sisestamiseks erinevad meetodid. Näiteks on hiina, heebrea, araabia ja ka paljudes teistes keeltes QWERTY-klahvipaigutust muudetud, et keele kasutajaile klaviatuuril sisestamine võimalikult lihtsaks teha.

===Rahvusvahelise klahvipaigutusega klaviatuurid===
====[[Ameerika Ühendriigid]]====
Ameerika Ühendriikide klahvipaigutusega klaviatuuri peetakse ülemaailmseks malliks. See sarnaneb kõige enam Sholesi ja Gliddeni loodud ning hiljem Remingtoni täiustatud klaviatuuriga.&lt;ref name=&quot;ihYqG&quot; /&gt;

====[[Eesti keel]]====
Eesti klahvipaigutusega klaviatuur on visuaalselt kõige sarnasem rootsi ja soome omaga, ainuke suurem erinevus seisneb selles, et kasutusel on ka täpitähed õ ja ü.&lt;ref name=&quot;8tLT9&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;mIa3U&quot; /&gt;

====[[Hispaania keel]]====
Hispaania klahvipaigutusega klaviatuurile on lisatud tähemärgid Ñ ja Ç, Samasuguse klahvipaigutusega klaviatuuri kasutatakse lisaks Hispaaniale ka mitmel endisel Hispaania asumaal. Samuti on arvuti funktsiooniklahvid (nt Delete, Page Up, Page Down jne) tõlgitud hispaania keelde ning nendest on omakorda tehtud lühendid (vastavalt eelmainitutele 'Supr', 'Re Pág', 'Av Pág').&lt;ref name=&quot;fact4&quot; /&gt;
*'''Hispaania-Ameerika keel'''
Hispaania-Ameerika klahvipaigutusega klaviatuuri kasutavad peamiselt [[Mehhiko]]s ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elavad inimesed. Selle peamine erinevus võrreldes tavalise hispaania klahvipaigutusega on see, et puudub Ç-klahv.&lt;ref name=&quot;fact4&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;GGlEg&quot; /&gt;

====[[Hollandi keel]]====
Tänapäeval on Hollandis üldiselt kasutusel Ameerika Ühendriikide klahvipaigutusega klaviatuurid, kui välja arvata hollandi keelt kõnelevad belglased, kes kasutavad AZERTY-klaviatuuri.&lt;ref name=&quot;uKFpD&quot; /&gt;

====[[Iiri keel]]====
Iiri klaviatuuri klahvipaigutus on sarnane Ühendkuningriigi omaga. Erinevus seisneb vaid selles, et klahvi 'AltGr' ja seejärel 'ülakoma' vajutamisega on võimalik saada täpitäht.&lt;ref name=&quot;bvY90&quot; /&gt;

====[[Islandi keel]]====
Islandi klaviatuuri klahvipaigutus erineb standardsest QWERTY-st, kuna islandi tähestikus (nagu ka teiste Põhjamaade tähestikes) on mitu spetsiifilist tähte, mida ei ole võimalik tavalise klaviatuuriga sisestada. Need on Þ/þ, Ð/ð, Æ/æ, Ö/ö, Á/á, Ý/ý, Ú/ú, Í/í ja É/é.&lt;ref name=&quot;RZtHI&quot; /&gt;

====[[Itaalia keel]]====
Standardne itaalia klahvipaigutus ei võimalda täiesti korrektset itaalia keelt sisestada, kuna sellel puudub suur È täht. Üks võimalus È sisestamiseks on esmalt vajutada ülakoma klahvi ja siis E-klahvi. Teine võimalus on kasutada automaatset parandust.&lt;ref name=&quot;8uAhF&quot; /&gt;

Itaalia klaviatuuril on ka alternatiivne, teistsuguselt paigutatud tähemärkidega variant.

Itaalia masinakirjutajad kasutavad tihti hoopis QZERTY-klaviatuuri.

====Kanada inglise keel====
Inglise keelt rääkivad kanadalased kasutavad tavaliselt sama klahvipaigutuserga klaviatuuri nagu kasutatakse Ameerika Ühendriikides. Nii inglise kui ka prantsuse keelt kõnelevad kanadalased kasutavad aga kanada-prantsuse klahvipaigutusega klaviatuuri.&lt;ref name=&quot;OJODP&quot; /&gt;

====[[Läti keel]]====
Läti klaviatuuri klahvipaigutus on sarnane teiste ladina tähestikuga klaviatuuride klahvipaigutustega, ainukese erinevusena on seal üks &quot;surnud klahv&quot;, tänu millele on võimalik sisestada tähti ā, č, ē, ģ, ī, ķ, ļ, ņ, š, ū, ž, ō ja ŗ.&lt;ref name=&quot;2kokb&quot; /&gt;

====[[Malta keel]]====
Malta keeles kasutatakse Unicode’i (UTF-8), et sisestada täpitähti ċ/Ċ; ġ/Ġ; ħ/Ħ; ż/Ż, à/À; è/È; ì/Ì; ò/Ò ja ù/Ù.&lt;ref name=&quot;3wT1M&quot; /&gt;

====[[Norra keel]]====
Norra keeles kasutatakse samu tähti nagu taani keeleski, kuid norra klaviatuuri klahvipaigutus erineb taani omast niipalju, et märkide Ø, Æ ja \ asukohad on teistsugused.&lt;ref name=&quot;6rFgG&quot; /&gt;

Norras on kasutusel klaviatuur Norra Sámiga, mis võimaldab vajaminevaid tähemärke mugavamalt kasutada.&lt;ref name=&quot;fuegQ&quot; /&gt;

====[[Poola keel]]====
Enamik masinakirjutajaid kasutab poola keeles QWERTZ-klahvipaigutust, kus on olemas kõik poola keeles esinevad tähed, sh ą, ć, ę, ł, ń, ó, ś, ż ja ź (koos vastavate suurtähtedega ning sümbol €.&lt;ref name=&quot;lBsLq&quot; /&gt;

====[[Portugali keel]]====
*'''Brasiilia'''
Brasiilia klaviatuuri klahvipaigutus erineb teistest selle poolest, et seal on &quot;surnud klahvid&quot;, mis võimaldavad kirjutada viit varianti täpitähti.&lt;ref name=&quot;fact5&quot; /&gt;

*'''Portugal'''
20. sajandil oli Portugalis kasutusel HCESAR-klahvipaigutus, kuid tänapäeval on seal üle mindud QWERTY-klahvipaigutusele.&lt;ref name=&quot;fact5&quot; /&gt;

====[[Pärsia keel]] (Farsi)====
Pärsia klaviatuuri on kokku pannud grupp Desphilic. Seda tehti eesmärgiga võimaldada pärsia keelt kasutada rahvusvaheliselt. Klahvipaigutus toetab väiketähti ä, š, ü, ž, ö, ķ, ğ ja suurtähti Ä, Š, Ü, Ž, Ö, Ķ, Ğ. Sellist paigutust on hakatud järjest rohkem kasutama, mistõttu on oodata laiemat levikut.&lt;ref name=&quot;VA4mI&quot; /&gt;

====[[Rootsi keel]]====
Soome ja rootsi klahvipaigutused on väga sarnased, kuid rootsi keele jaoks on lisatud kolm traditsioonilist tähte: Å/å, Ä/ä, and Ö/ö.&lt;ref name=&quot;0cUPZ&quot; /&gt;

====[[Rumeenia keel]] (Rumeenias ja Moldovas)====
Rumeenia rahvusvaheline standard on rumeenia klaviatuuri jaoks kehtestanud kaks klahvipaigutust: lihtkasutajatele mõeldud põhivariant ja peamiselt programmeerijatele mõeldud erivariant, kus ei ole vastuolusid Rumeenia ja Ameerika Ühendriikide klahvipaigutuse vahel.&lt;ref name=&quot;5Ninm&quot; /&gt;

====[[Soome keel]]====
Visuaalselt on soome klaviatuuri klahvipaigutus rootsi omaga sarnane. Nii soome kui rootsi keeles kasutatakse tähemärke Ä/ä ja Ö/ö ning kuna rootsi keeles ei ole tähemärki Å/å tarvis, siis kasutavad sellist klahvipaigutust ka soomlased. Soomlastel esineb rootsipäraseid å-tähega perekonnanimesid ja Soomes kasutatakse sageli rootsi keelt&lt;ref name=&quot;fact6&quot; /&gt;

2008. aastal kehtestati soome mitmekeelse klaviatuuri klahvipaigutuse uued standardid, mis võimaldavad sama klaviatuuriga sisestada mitmes keeles. Üldjoontes on seal klahvipaigutus sama, kuid klahvide funktsionaalsus on laiem, mis lubab sisestada tähti nagu Æ/æ, Ə/ə, Ʒ/ʒ, Ç/ç, Ǥ/ǥ ja Ǯ/ǯ.&lt;ref name=&quot;fact6&quot; /&gt;

====[[Taani keel]]====
Nii taani kui norra klahvipaigutusele on lisatud klaviatuurile tähed Å/å, Æ/æ and Ø/ø (asukoht klaviatuuril on keelte puhul erinev).&lt;ref name=&quot;RvLvY&quot; /&gt;

====[[Tšehhi keel]]====
Kuna kirjutusmasin levis 19. sajandil [[Saksamaa]] aladelt [[Tšehhi]] aladele, siis võtsid ka tšehhi masinakirjutajad kasutusele QWERTZ-klahvipaigutuse. Tšehhi QWERTY-klahvipaigutus erineb QWERTZ-ist selle poolest, kasutusel on ka mõned Ameerika klahvipaigutuses kasutatavad erimärgid, näiteks @ , $ ja &amp;.&lt;ref name=&quot;hohOk&quot; /&gt;

====[[Türgi keel]]====
Suurem osa türklastest kasutab tänapäeval QWERTY-klaviatuuri.&lt;ref name=&quot;5XErm&quot; /&gt;

====[[Vietnami keel]]====
Vietnami klaviatuur põhineb ladina QWERTY-klahvipaigutusel, kuhu on lisatud Ă, Â, Ê ja Ô, mis asetsevad vastavalt numbritel 1–4.&lt;ref name=&quot;Cw5Zn&quot; /&gt;

====[[Ühendkuningriik]]====
Ühendkuningriik ja Iirimaa kasutavad sama klahvipaigutusega klaviatuure, kus on 48 klahvi. See erineb Ameerika Ühendriikide klaviatuuri klahvipaigutusest ainult nii palju, et seal on suurem Enter-klahv ning lisaks klahvid £ ja € jaoks.&lt;ref name=&quot;fact7&quot; /&gt;
*'''Ühendkuningriigi laiendatud klaviatuur'''
[[Microsoft]]i operatsioonisüsteem on alates [[Windows XP]]-st varustanud iga Ühendkuningriigi laiendatud klaviatuuri lisatäpitähtedega, mis on mõeldud selleks, et sama klaviatuuriga oleks võimalik sisestada mitmes keeles. Selline klaviatuur on vajalik näiteks neile, kes teevad tekstitöötlust või tõlgivad. Tähti a, e, i, o, u, w, y (nii suuri kui ka väikseid) on võimalik sisestada järgnevate täpitähtedega: á, è, â. Samuti on tähti a, n, o (nii suuri kui ka väikseid) võimalik sisestada täpitähena ã. Viimaks on võimalik sisestada tähte c tähena ç.&lt;ref name=&quot;fact7&quot; /&gt;

==QWERTY alternatiivid ==
Tänapäevaks on välja töötatud mitmeid, väidetavalt paremaid klaviatuuri klahvipaigutusi kui QWERTY. Kuid selle ülemaailmse leviku tõttu on see siiski kasutusele jäänud&lt;ref name=&quot;NMc5O&quot; /&gt;. Samuti on mõned testid näidanud, et uuendatud klahvipaigutusega paraneb sisestamise kiirus ja efektiivsus, mõned aga väidavad, et mõju on hoopis vastupidine. Leidub ka neid, kelle arvates sõltub sisestamise kiirus metoodikast ega ole klahvide paigutusega üldse seotud. Aja jooksul välja töötatud, kuid laiemat kasutust mitte leidnud klahvipaigutustest on tähelepanuväärsemad [[Dvoraki lihtsustatud klaviatuur|Dvorak]] ja [[Colemak]], mis on QWERTY-st paigutuse poolest lihtsamad, kuid kombinatsioonidelt keerukamad.&lt;ref name=&quot;fact1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;fact2&quot; /&gt;
AZERTY-paigutust kasutatakse peamiselt Prantsusmaal ja Beneluxi riikides.&lt;ref name=&quot;azertyviide1&quot; /&gt; Leedus kasutatakse AZERTY-le sarnast ĄŽERTY paigutust.&lt;ref name=&quot;azertyviide2&quot; /&gt;

==Võrdlus teiste klaviatuuridega==
QWERTY- ja Dvoraki klaviatuuri klahvipaigutusi on võrreldud näiteks Stenotype'i PLOVER-iga. Väidetavalt on PLOVER-i klahvipaigutuse sisestamisefektiivsus QWERTY omast ligi 700% suurem, aga tavakasutajale see ei sobi&lt;ref name=&quot;j2HJp&quot; /&gt;. PLOVER-i süsteemis sisestatakse sõnu korraga mitme klahvi vajutamisega. Seal pole ka tühikuklahvi, mis kiirendab kirjutamist. Sellisel klaviatuuril on kerge sisestada 180–300 ingliskeelset sõna minutis, kui oled selle süsteemiga piisavalt tuttav. Keskmine arvutikasutaja sisestab QWERTY-klaviatuuril 90 ingliskeelset sõna minutis. Suurenenud kiirusest hoolimata ei ole PLOVER tavakasutajale parim variant, kuna vigade tegemise oht on suurem ning tähtede kombinatsioonid keerulisemad.&lt;ref name=&quot;NYxJV&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;nhatH&quot; /&gt;

==Pool-QWERTY==
[[Pilt:Nokia E55 01.jpg|pisi|[[Nokia E55]], mis kasutab pool-QWERTY süsteemi]]
Pool-QWERTY-klaviatuuri kasutavad peamiselt need, kellel pole võimalik mõlemat kätt sisestamisel kasutada. Teise variandina on pool-QWERTY kasutusel mobiiltelefonides, kus üks number ja mitu tähte jagavad sama klahvi.&lt;ref name=&quot;rEKJD&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;2qEu6&quot; /&gt;

== Vaata ka ==
* [[Sõrmistik]]
* [[Dvoraki lihtsustatud sõrmistik]]
* [[Colemak]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;1wcHe&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20131214134328/http://www.webopedia.com/TERM/Q/QWERTY_keyboard.html &quot;QWERTY keyboard&quot;]. webopedia.com Vaadatud: 08.12.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fact1&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/19991110135746/http://home.earthlink.net/~dcrehr/whyqwert.html &quot;QWERTY&quot;]. home.earthlink.net Vaadatud: 08.12.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fact2&quot;&gt;[http://www.howstuffworks.com/question458.htm &quot;Why are the keys arranged the way they are on a QWERTY keyboard?&quot;]. howstuffworks.com Vaadatud: 08.12.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fact3&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20130508141353/http://blogs.smithsonianmag.com/design/2013/05/fact-of-fiction-the-legend-of-the-qwerty-keyboard/ &quot;The legend of QWERTY keyboard&quot;]. blogs.smithsonianmag.com Vaadatud: 08.12.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ihYqG&quot;&gt;[http://www.tavultesoft.com/keymandev/documentation/help/reference/_english.php &quot;US English keyboard layout&quot;]. tavueltesoft.com Vaadatud: 08.12.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8tLT9&quot;&gt;[http://www.eki.ee/itstandard/2000/klaviatuur.shtml &quot;Klaviatuur&quot;]. eki.ee Vaadatud: 08.12.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mIa3U&quot;&gt;[http://www.eki.ee/itstandard/2008/klaviatuur.html &quot;Eesti Klaviatuur2&quot;]. eki.ee Vaadatud: 23.12.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fact4&quot;&gt;[http://spanish.intertype.org/ &quot;Spanish keyboard&quot;]. intertype.org Vaadatud: 08.12.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GGlEg&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20130728191204/http://mylingos.com/keyboards/latinamerican.html &quot;Spanish keyboard Latin American version&quot;]. mylingos.com Vaadatud: 08.12.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uKFpD&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20131213083507/http://ascii-table.com/keyboard.php/143 &quot;Dutch keyboard&quot;]. ascii-table.com Vaadatud: 08.12.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bvY90&quot;&gt;[http://www.evertype.com/celtscript/ga-keys-x.html &quot;Irish keyboard layout&quot;]. evertype.com Vaadatud: 08.12.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RZtHI&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140709032459/http://www.halfdan.is/vestur/alphabet.htm &quot;Icelandic alphabet&quot;]. halfdan.is Vaadatud: 08.12.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8uAhF&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20131207002001/http://symbolcodes.tlt.psu.edu/bylanguage/italian.html &quot;Italian&quot;]. symbolcodes.tlt.psu.edu Vaadatud: 08.12.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OJODP&quot;&gt;[http://www3.uakron.edu/modlang/french/keyboard.html &quot;French keyboard&quot;]. uakron.edu Vaadatud: 08.12.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2kokb&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120911124939/http://frontype.com/keyboard/Latvian-keyboard-layout.html &quot;Latvian keyboards&quot;]. frontype.com Vaadatud:08.12.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3wT1M&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20131213052501/https://www.mita.gov.mt/MediaCenter/PDFs/1_Maltese-Keyboard-Driver-Manual.pdf &quot;Maltese language keyboard driver&quot;]. mita.gov.mt Vaadatud: 08.12.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6rFgG&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20141111080242/http://frontype.com/keyboard/Norwegian-keyboard-layout.html &quot;Norweigen keyboard&quot;]. frontype.com Vaadatud: 08.12.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fuegQ&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20131215044105/http://help.keymandesktop.com/keyboards/keyboard_norwegian_sami.php &quot;Norweigen with Sami&quot;]. help.keymandesktop.com Vaadatud: 08.12.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fact5&quot;&gt;[http://www.branah.com/portuguesebrazilian &quot;Brazilian keyboard&quot;]. branah.com Vaadatud: 08.12.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lBsLq&quot;&gt;[http://polish.intertype.org/ &quot;Polish keyboard&quot;]. polish.intertype.org Vaadatud: 08.12.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fact6&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20131105053246/http://www.cs.tut.fi/~jkorpela/uusinappis.html &quot;Finnish keyboard&quot;]. cs.tut.fi Vaadatud: 08.12.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VA4mI&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20131214055601/http://www.fontfarsi.ir/fontfarsi/kbdchng.asp?act=showdetails &quot;Persian farsi&quot;]. fontfarsi.ir Vaadatud: 08.12.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fact7&quot;&gt;[http://www.zolid.com/uk-intl-kb/index.htm &quot;UK international keyboard&quot;]. zolid.com Vaadatud: 08.12.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0cUPZ&quot;&gt;[http://www.branah.com/swedish &quot;Swedish keyboard&quot;]. branah.com Vaadatud: 08.12.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;azertyviide1&quot;&gt;{{netiviide | http://french.about.com/od/writing/ss/typeaccents_4.htm| pealkiri = AZERTY klaviatuuri erinevused| vaadatud = 12.01.2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5Ninm&quot;&gt;[http://www.branah.com/romanian &quot;Romanian keyboard&quot;]. branah.com Vaadatud: 08.12.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;azertyviide2&quot;&gt;{{netiviide |http://www.likit.lt/all/stand/klaviatura/klav.htm| pealkiri = ĄŽERTY klaviatuuri erinevused| vaadatud = 12.01.2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RvLvY&quot;&gt;[http://www.goodtyping.com/teclatDAN.htm &quot;Denmark keyboard layout&quot;]. goodtyping.com Vaadatud: 08.12.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hohOk&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140110085926/http://fontmeme.com/czech/ &quot;Czech&quot;]. fontmeme.com Vaadatud: 08.12.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5XErm&quot;&gt;[http://www.branah.com/turkish &quot;Turkish keyboard&quot;]. branah.com Vaadatud: 08.12.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Cw5Zn&quot;&gt;[http://gate2home.com/Vietnamese-Keyboard &quot;Vietnamese keyboard&quot;]. gate2home.com Vaadatud: 08.12.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NMc5O&quot;&gt;[http://www.bbc.co.uk/news/technology-10925456 &quot;Why we still use QWERTY&quot;]. bbc.co.uk Vaadatud: 23.12.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;j2HJp&quot;&gt;[http://plover.stenoknight.com/2010/05/ergonomic-argument.html &quot;Plover, the Open Source Steno Program&quot;]. plover.stenoknight.com Vaadatud: 23.12.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NYxJV&quot;&gt;[http://plover.stenoknight.com/ &quot;Plover&quot;]. stenoknight.com Vaadatud: 08.12.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nhatH&quot;&gt;[http://graywolfphoto.com/journal/2011/09/24/designing-a-stenographic-keyboard/ &quot;Designing a stenographic keyboard&quot;]. graywolfphoto.com Vaadatud: 08.12.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rEKJD&quot;&gt;[http://half-qwerty.com/ &quot;Half-QWRTY keyboard&quot;]. half-qwerty.com Vaadatud: 08.12.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2qEu6&quot;&gt;[http://www.phonearena.com/news/Samsung-t349-brings-half-QWERTY-to-T-Mobile-customers_id5120 &quot;Half-QWERY on Samsung t349]. phonearena.com Vaadatud: 08.12.2013&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* G. Milvere. Miks eestlane ei või tulla masinakirja maailmameistriks? [[Uus Eesti]], 13. november 1938, nr 311, lk 3.

[[Kategooria:Sõrmistik]]</text>
      <sha1>6cpoq69taef63rk8vja4r6vq6hml4lu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ilmarine AS</title>
    <ns>0</ns>
    <id>134257</id>
    <revision>
      <id>7184922</id>
      <parentid>6971728</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:51:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184922</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8288" sha1="5by0xuzx6sclb57n728spyqp7typmco" xml:space="preserve">{{toimeta}}
'''Ilmarine''' oli [[Eesti]] [[metallitööstus|metallitööstusettevõte]].
{{Sisukord paremale}}
Ettevõte on saanud nime müütilise Soome ja Eesti [[sepp|sepa]] [[Ilmarinen|Ilmarise]] järgi, kes olevat maailma taeva tagunud [[teras]]est.

[[File:F. Wiegandi masinatehase masinatsehh, 1881–1883.jpg|thumb|F. Wiegandi masinatehase masinatsehh, 1881–1883&lt;ref&gt;{{kultuurimälestis|ID=8193 P. Wiegandi masinatehase masinatsehh, 1881-1883}}&lt;/ref&gt;]]
[[File:F. Wiegandi masinatehase administratiivhoone, 1881–1883.jpg|thumb|F. Wiegandi masinatehase haldushoone, 1881–1883&lt;ref&gt;{{kultuurimälestis|ID=8194 P. Wiegandi masinatehase administratiivhoone, 1881-1883}}&lt;/ref&gt;]]
[[Pilt:F. Wiegandi masinatehase valukoja lõunafassaad.jpg|pisi|F. Wiegandi masinatehase valukoja lõunafassaad&lt;ref&gt;{{kultuurimälestis|ID=8795 P. Wiegandi masinatehase valukoja lõunafassaad, 1881-1883}}&lt;/ref&gt;]]

==Ajalugu==
;Kronoloogia
* [[1859]] – Friedrich Wiegand pani [[Rakvere]]s aluse [[vask]]sepatöökojale
* [[1861]] – töökoda kolis [[Tallinn]]a [[Põhja puiestee|Rannavärava puiestee]]le
* [[1873]] – hakati [[malm]]i valama, töökojast sai [[tehas]]
* [[1883]] – ehitati Fr. Wiegandi Tallinna Masinaehituse-, Malmivalamise- ja Katlatehase tehasehooned Tallinna [[Põhja puiestee|Troonipärija puiestee]] äärde
* [[1885]] – avati müügikontor [[Moskva]]s
* [[1898]] – tehase nimetuseks sai Fr. Wiegandi Tallinna Masinaehitustehas
* [[1912]] – [[Põhja puiestee]] ja [[Suur-Patarei tänav]]a nurgale ehitati kahekorruseline paekivist mehaanikatöökoda
* [[1918]] – märtsi algul asus Fr. Wiegand jun. ümber Saksamaale ning tehas jäi omanikuta.
* [[1920]] – Eesti Vabariigi toonaste juhtfiguuride initsiatiivil reorganiseeriti aktsiaseltsiks Ilmarine, aadressil [[Põhja puiestee|Rannavärava puiestee]] 21
* [[1924]] – algas Ilmarise hiilgeperiood – hakati tootma [[teehöövel|teehöövleid]], [[linttraktor]]eid, [[kaevandusseadmed|kaevandusseadmeid]] jms
* [[1952]] – tootmine spetsialiseerus ümber [[jõujaam]]a[[katel]]de abiseadmete valmistamisele
* [[2006]] – uued tehaseomanikud, agressiivne turuhõivamise strateegia
* [[2009]] – nüüdisaegne tootmishoone, tootmisvõimsuste suurendamine
* [[2012]] – ettevõte kuulutas välja [[Pankrot|pankroti]] 

===1859–1918===
[[1859]]. aastal asutas Friedrich Wiegand [[Rakvere]]s vasksepatöökoja, mis tootis peamiselt Eesti [[viinaköök]]idele piirituse tootmise seadmeid. Varem oli Wiegand tegelenud kaubandusega, importides ja paigaldades analoogilisi seadmeid.

1861. aastal viidi töökoda üle Tallinna, kus aja jooksul hakati valmistama ka [[vesiveski]]te seadmeid, [[aurumasin]]aid, tehaste sisseseadeid, [[rehepeksumasin]]aid ja muid [[põllutööriist]]u.

1889. aastal avas Wiegand müügikontori Moskvas ning hakkas tarnima oma tehase toodangut [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririig]]i viinatehastele. Sajandivahetusel hakati tootma Venemaal kuulsaks saanud naftamootoreid Russ.

Enne I maailmasõda olid peamised toodanguartiklid aurumasinad, suhkruvabrikute seadmed, pumbad, sillakonstruktsioonid. Remonditi ka laevu. Sõja ajal tegevust ei toimunud.

===1919–1938===
1920. aastal moodustati Eesti Vabariigi toonaste juhtfiguuride initsiatiivil tehase baasil aktsiaselts Ilmarine (A/S Ilmarine rauavalamise ja masinaehituse tehas). ASi Ilmarine asutajate seas olid insener [[Karl Ipsberg]], ärimees [[Konrad Mauritz]], Ajutise Valitsuse peaminister [[Konstantin Päts]], [[Madis Jaakson]] jt, juhatuse esimeheks valiti [[Johan Laidoner]]. Hakati valmistama Eestimaa vajadusteks kivipurustus- ja tee-ehitusmasinaid, teehöövleid, põlevkivi- ja fosforiiditööstuse seadmeid ja muid masinaehitustooteid. Jätkus ka naftamootorite Russ valmistamine. 1924 suvel omandas AS-is enamusaktsiad perefirma &quot;[[J. Puhk ja Pojad]]&quot; (vennad [[Joakim Puhk|Joakim]], [[Eduard Puhk|Eduard]], [[Voldemar Puhk|Voldemar]] ja [[Aleksander Puhk]]). ASi Ilmarine edasises arengus sai olulisemaks Joakim Puhki tegevus. 1933. aastal valmistati terasest [[keskkütteradiaator]]eid, toodeti osasid veduritele, vagunirattaid, õlimahuteid, bensiinijaamu, sildade kandekonstruktsioone, kaitseväe tellimusel [[mürsukest]]i jne.

===1939–1968===
II maailmasõja ajal remonditi põhiliselt seadmeid ja masinaid. 22. septembril 1945, [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] &quot;vastu tulles Tallinna II Masinaehitustehase töötajate soovile, määras: Anda Tallinna II Masinaehitustehasele uueks nimeks Masinaehitustehas „Ilmarine&quot;&quot;&lt;ref&gt;EESTI NSV TEATAJA, Nr. 35 26. oktoobril 1945, Art 566. Määrus Tallinna II Masinaehitustehase nime muutmise kohta.&lt;/ref&gt;. 1945. aastal jätkus põlevkivitööstusele ja põllumajandusele vajalike seadmete valmistamine. Koostöös [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] teadlastega konstrueeriti ja toodeti uusi turbakogumismasinaid ja briketitööstusele vajalikke seadmeid. Valmistati ka trammivaguneid. 1951. aastal anti Ilmarise tehas [[NSV Liidu Raskemasinaehitusministeerium]]i alluvusse. 1952. aastal spetsialiseeriti tootmine ümber jõujaamakatelde abiseadmete valmistamisele. Toodeti poolmehaanilisi küttekoldeid ja nende elektromehaanilisi automaatikaseadmeid. 1951–1956 oli tehase Ilmarine direktor [[Vladimir Käo]].

===1969–1988===
Ilmarine oli ainuke tehas NSV Liidus, mis oli spetsialiseerunud katlaagregaatide abiseadmete tootmisele. Valmistati tahmapuhureid, haaveljoapuhasteid, gaasimasuudipõleteid, rotatsioonpihustiga põletusseadmeid, vedelkütusepihusteid, süüte- ja kaitseseadmeid ning nende töö juhtimiseks vajalikke automaatikaseadmeid. Tähtsal kohal tehase toodangus olid ka tarbekaubad ja majapidamisseadmed, näiteks metallist köögipliidid, malmist emailitud kööginõud, juhitavad lastekelgud, murukäärid, soojaveeboilerid.

===1989–2008===
Varises plaanimajandus, kadus hiiglasuur turg. Järgnesid ettevõtte erastamine ning sage omanikevahetus. Tulemuseks oli tootmismahu drastiline vähenemine.
Alles 2006. aastal, pärast aastaid kestnud vaikelu, algas aktiivne tegevus. Kahe aastaga on saavutatud märkimisväärne areng. On lisandunud alumiiniumi töötlemine. Alumiiniumist valmivad tehases busside osad, lootsilaevade roolimajad, kütusemahutid, rambid jm. Masinaehituses on põhitoodanguks paberi- ja puidutöötlemistehaste sisseseaded.
[[File:Ilmarine in 1920.jpg|pisi|Aktsiaseltsi Ilmarine hoone [[Põhja puiestee|Rannavärava puiesteel]], 1920. aastad]]
===F. Wiegandi masinatehase hoone===
F. Wiegandi masinatehase hoone Tallinnas [[Põhja puiestee|Rannavärava puiestee]] 21 rajati kolmnurksele krundile Põhja puiestee ja [[Suur-Patarei tänav]]a vahel aastatel 1881–1883, hoone arhitekt oli [[Nikolai Thamm vanem]]. Tehase hoone on kahekorruseline, masinatsehh ja haldushoone rajati Põhja puiestee äärde. Hoone fassaadid on säilinud esialgsel kujul.

Tehase [[valutöökoda]] asus aga krundi sügavuses. Tehast laiendati aastatel [[1889]] ja 1898–[[1899]] insener [[August Mickwitz]]i juhendamisel, tehasehoonetele lisati katlamaja, uus korsten, tsehhihoone kahekorruseline pealeehitis.

[[1912]]. aastal ehitati insener A. Bürgeri projekti järgi kahekorruseline paekivist mehaanikatöökoda Rannavärava puiestee ja [[Suur-Patarei tänav]]a nurgale. Hoone tänavapoolsete fassaadide mustalt tahutud paest seinapindadega moodustavad kontrasti akende klombitud paest ümarkaarsed rustikaalsed sillused. Hoone nurki rõhutavad puhtalt tahutud paest püstised seinalõigud omapäraste sakmeliste tornikestega.

==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
*[[Tõnis Möldre]], [http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&amp;code=3769/new_eri_artiklid_376919 Ilmarine kujunes Pätsu ajal rahvusliku tööstuse teerajajaks] Äripäev, 14. november 2007
*[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/64354865/taismahus-riigi-toel-pankrotti-uliusinate-ametnike-lemmikettevotte-ilmarise-kurb-lopp Täismahus: Riigi toel pankrotti: üliusinate ametnike lemmikettevõtte Ilmarise kurb lõpp ] Eesti Ekspress, 7. mai 2012

[[Kategooria:Eesti metallitööstus]]
[[Kategooria:Eesti tööstusettevõtted]]
[[Kategooria:Kalamaja]]
[[Kategooria:Põhja-Tallinna ehitised]]
[[Kategooria:Tallinna endised ettevõtted]]
[[Kategooria:Venemaa Keisririigi ettevõtted]]</text>
      <sha1>5by0xuzx6sclb57n728spyqp7typmco</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dvigatel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>141984</id>
    <revision>
      <id>7184914</id>
      <parentid>7079616</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:41:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184914</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16259" sha1="pee5fbaq6gfe1wpn0dn6ftefmqmzmvl" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=oktoober}}{{Vikinda|aasta=2025|kuu=juuli}}
{{ettevõte
| ettevõtte_nimi = Dvigatel
| logo = 
| asutamisaeg = 9. mai [[1899]]
| asutajad = 
| peakorter = Peterburi/Tallinn
| valdkonnad = [[masinatööstus]]
| tooted = 
| teenused = 
| käive = 
| kasum = 
| töötajaid = 
| emafirma = 
| tütarfirmad = 
| lõpetatud = [[2007]]
| võrguleht = 
| märkused = 
}}
'''Dvigatel''' ([[vene keel|venekeelne]] tähendus 'masin', 'mootor') oli [[masinatööstus]]ettevõte [[Tallinn]]as [[Lasnamäe linnaosa]]s [[Suur-Sõjamäe tänav]]al, mis tegutses 9. maist 1899 kuni 2007.
{{Sisukord paremale}}
== Ajalugu ==
[[Pilt:Tehase &quot;Dvigatel&quot; administratiivhoone.jpg|pisi|Dvigateli haldushoone, kultuurimälestis nr 8562&lt;ref&gt;{{kultuurimälestis|ID=8562 Tehase &quot;Dvigatel&quot; administratiivhoone, 1899. a.}}&lt;/ref&gt;, [[Suur-Sõjamäe tänav]] 10a / [[Keevise tänav]] 1]]
[[Pilt:Dvigateli tehasehoone.JPG|pisi|Dvigateli neljalööviline mehaanika-montaažitsehh, kultuurimälestis nr 8564&lt;ref&gt;{{kultuurimälestis|ID=8564 Tehase Dvigatel neljalööviline mehaanika-montaažitsehh, 1899. a.}}&lt;/ref&gt;, [[Keevise tänav]] 6]]
[[Pilt:Dvigateli kesklabor.jpg|pisi|Tehase Dvigatel kesklabor, kultuurimälestis nr 8561&lt;ref&gt;{{kultuurimälestis|ID=88561 Tehase Dvigatel kesklabor, 1899. a.}}&lt;/ref&gt;, [[Sepapaja tänav]] 6]]
===Vaguniehitustehas===
[[1897]]. aasta oktoobris kinnitas [[Venemaa keiser]] [[Nikolai II]] oma [[Tsarskoje Selo]] residentsis uue vaguniehitustehase – aktsiaselts Dvigateli – põhikirja. Tehase ehitamine käis tolle aja kohta imekiiresti: ligikaudu 8000 töölise pingutuse tulemusena valmis Dvigatel kõigest üheksa kuuga. Ettevõtte maa-ala (116 hektarit) oli ümbritsetud ligi nelja kilomeetri pikkuse ja kolme meetri kõrguse kivimüüriga. Lisakruntidega küündis kogu maa-ala suurus 131 hektarini. Aasta jooksul ehitati 220 hoonet (katlamaja, remondi-, montaaži-, trei-, valu- ja sepikoda, saeveski, sadulsepa-, puusepa- ja lukksepakoda, raudteejaam jt)&lt;ref&gt;Rudolf Nerman, [https://www.postimees.ee/1510447/dvigatel-taandus-koos-tsaaririigiga Dvigatel taandus koos tsaaririigiga], Postimees, 18. november 2005&lt;/ref&gt;. Dvigatelile kuulusid ka  elektrijaam, pumbamaja, toormaterjali ja poolvalmissaaduste ladu, tööliste söögimaja, haldushoone ja mitu tehase lähedal ([[Kollane tänav|Kollasel]] ja [[Riesenkampfi tänav|Riesenkampfi tänaval]] ning [[Ülemiste tee]]l&lt;ref&gt;[[Ene_Mäsak]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1971-3-298-318_20240510160931.pdf?v=a57b8491d1d8 Tööliskasarmutest Tallinnas XX sajandi esimesel poolel], [[Eesti_Teaduste_Akadeemia_Toimetised]]. Ühiskonnateadused. Köide 20, 1971, nr 3, lk 299&lt;/ref&gt;) asuvat maja. Peadirektoriks sai endine Riia vagunitehase Phönix direktor August Krüger.
[[Pilt:Реклама завода &quot;Двигатель&quot;, Ревель.jpg|pisi|vasakul|Dvigateli toodete reklaam 1911]]
[[Pilt:Russie d'Europe administrative vers 1880.jpg|pisi|Raudteetaristu Venemaa keisririigi Euroopa osas 1880. aastal]]
[[9. mai]]l [[1899]] toimus tehase pidulik sisseõnnistamine, seda päeva peetaksegi Dvigateli sünniajaks.

Algusaastatel ehitas tehas mitut tüüpi vaguneid. Võeti vastu tellimusi raudsildade, pöörangute, vagonettide, ristmike ja igasuguste metallist varuosade tootmiseks. Toodeti ka tramme, mis realiseeriti [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] piires.&lt;ref&gt;Трамвай. Подвижной Состав. Узкоколейные вагоны, http://gortransport.kharkov.ua/routes/ps.php?ps_id=185&lt;/ref&gt; Dvigateli aastatoodang oli 5000 kauba- ja 600 reisivagunit, lisaks 3 miljonit puuda (48 000 tonni) vagunite tagavaraosi ja raudteevarustust. Ruumid ja sisseseade võimaldasid normaaloludes valmistada 250–300 kauba- ja 20–30 reisivagunit kuus.

Tippajal töötas tehases ligi 4000 inimest. 1901. aastal töötas tehases 2700, 1904. aastal kõigest 1330 töölist. 1906. aastal vallandati uute tellimuste puudumisel veelgi töötajaid ning tööliste arv vähenes ligi tuhandele. 1910. aastal vähenes Dvigateli töötajate arv 700-ni. 1921. aastal oli tehases 400 töölist, 1922. aasta aprillis oli neid vaid 126. 

1911. aastal alustati [[sisepõlemismootor]]ite valmistamist ning tehas hakkas vagunite kõrval valmistama tööstusettevõtetesse ja laevadele sobivaid Orjol- ja Atlant-tüüpi [[kalorisaatormootor]]eid.

[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal tootis Dvigatel, Venemaa keisririigi armeele kolme- ja kuue[[Toll (pikkusühik)|toll]]iseid [[suurtükimürsk]]e, vankreid ja kuulikaste.
[[Pilt:Dvigateli veetorn.jpg|pisi|Dvigateli veetorn]]
Esimese 20 aasta jooksul (kuni [[1918]]. aastani) valmistati tehases Venemaa ja [[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina]] raudteedele 19 673 [[Kaubavagun|kauba]]- ja 2042 [[reisivagun]]it.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210826201040/https://www.aripaev.ee/ Tööstuse parimad päevad Eestis lahkusid koos NSV Liiduga]. Äripäev, 31. august 2005&lt;/ref&gt; Viimaste hulgas oli väga palju I klassi ja [[salongvagun]]eid Hiina raudtee tarvis. Lisaks tehti trammivaguneid mitmele suurlinnale ([[Moskva]], [[Harkov]]), aga ka Tallinna jaoks.

20. sajandi alguses mõjutasid tehase käekäiku Venemaa majanduskriis ja Esimene maailmasõda.

Esimese maailmasõja ajal evakueeriti osa tehase sisseseadest Venemaale [[Rjazani kubermang]]u, kus see töötas kuni [[1929]]. aastani, mil see NSV Liidus riigistati.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.istmz.ru/history/index.html|Pealkiri=Истьинский машиностроительный завод. История|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.ont2007.info/Proza/tchylikanov/9_.htm |pealkiri=ОАО «Истьинский машиностроительный завод». Судьба первенцев частного металлического дела России |vaadatud=2009-01-03 |arhiivimisaeg=2008-03-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080313020127/http://www.ont2007.info/Proza/tchylikanov/9_.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

===Vaguniremonditehas===
Eesti Vabariigi algusaastatel suhted Venemaaga katkesid ning toodangut senises mahus turustada ei olnud võimalik. Töötajate arv Dvigatelis vähenes 90 protsendi võrra. Laiendati puutööosakonda ja spetsialiseeruti kontorimööbli valmistamisele. Suur osa tootmishoonetest oli väljarenditud aktsiaseltsile [[Balti Poolitööstus]].

1922. aastal remonditi Dvigatelis 23 Nõukogude Venemaa vedurit, 1923.–1925. aastal aga oli suurim tellimus Tallinnale nelja [[mootorvagun]]i ja üheksa [[elektritramm]]ivaguni ehitamine. 1928. aastal ehitati veel neli mootorvagunit.
{{Vaata|Trammiliiklus Tallinnas}}
[[Pilt:Aeronaudi angaar Lasnamäel 1925.jpg|pisi|Sablatnig P-III Aeronaudi angaari juures [[Lasnamäe lennuväli|Lasnamäe]]l 1925. aastal]]
1922. aastal alustati Dvigateli vabrikus 6 esimese Eesti aeroplaani ehitust. Lennuki tüübiks oli Saksa päritolu [[Sablatnig P-III]], kõik tähtsamad detailid ja agregaadid toodi Saksamaalt. Ehitustööd toimusid Saksa inseneride ja meistrite juhendamisel, lennukid olid puitkonstruktsiooniga.

=== AS Eesti Dvigatel ===
[[Pilt:Dvigatel tehasehoone 1.JPG|pisi|Tehase Dvigatel raudbetoonist saagkatusega mehaanika-montaažitsehh, 1920.-1930. aastad]]
1931. aasta 29. mail läks Dvigatel pankrotti ja selle ostis Riia sarnase ettevõtte direktor F. Kätte. Uue aktsiaseltsi Vaguni- ja masinatehased AS Eesti Dvigateli eesmärk on igasuguste maismaa-, vee- ja õhusõidukite ehitamine. Vedurite remontimise ja lennukite ehitamise kõrval valmistasid ettevõtte ruumides tegutsevad väiksemad ettevõtted ka tarbekaupu. [[1930. aastad|1930. aastatel]] hakkasid [[Eesti Dvigatel AS]]-i tootmismahud Eestis järjest suurenema. Tehases valmistati eri tüüpi [[reisilennuk|reisi]]- ja [[transpordilennuk]]eid. Aastatel 1936–1937 oli AS Eesti Dvigatel juhatuse esimees [[Romulus Aavakivi]]. 
[[Pilt:Dvigatel tehasehoone.JPG|pisi|Tehase Dvigatel raudbetoonist saagkatusega mehaanika-montaažitsehh, kultuurimälestis nr 8560&lt;ref&gt;{{kultuurimälestis|ID=8560 Tehase Dvigatel raudbetoonist saagkatusega mehaanika-montaažitsehh, 1920.-1930. aastad}}&lt;/ref&gt;, [[Sepise tänav]] 10]]
1937. aastal alguses omandas Dvigateli aktsiad Läti [[riiklik aktsiaselts]]&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1937/02/25/19 Läti riiklikud aktsiaseltsid], Päewaleht, nr. 56, 25 veebruar 1937&lt;/ref&gt; &quot;Wairogs&quot;&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1937/01/03/7 „Dvigate!i&quot; asemel &quot;Wairogs&quot;.], Uus Eesti, nr. 3, 3 jaanuar 1937&lt;/ref&gt;, kuid juba 1937. aastal ostis [[Majandusministeerium]] Läti aktsiaseltsilt Wairogs kõik ettevõtte aktsiad ja müüs need 1938. aastal riiklikule aktsiaseltsile [[Kopli Kinnisvarad]], mis tegeles peamiselt hoonete rentimisega eraettevõtetele. AS Eesti Dvigatel nõukogu esimees oli [[Viktor Päts]]&lt;ref&gt;Kalle Mälberg, [http://www-arhiiv.postimees.ee:8080/luup/96/21/maja3.htmVagunitest tuumaseadmeteni. Dvigateli pööramine Eesti ärimaailma edeneb vaevaliselt], [[Luup (ajakiri)|Luup]], 1996, nr 16.&lt;/ref&gt;.

===Riiklik vaguniehitustehas Dvigatel===
[[1940]]. aastal [[Eesti Dvigatel AS]]-i tehas [[Natsionaliseerimine|natsionaliseer]]iti, 05.08.1940 &quot;Riigi kapitali osavõtul seni eraettevõtetena tegutsevate aktsiaseltside (ühingute) ja osaühisuste riigi ettevõteteks tunnustamise seadusega&quot; ning nimetati [[Riiklik vaguniehitustehas Dvigatel|riiklikuks vaguniehitustehaseks Dvigatel]].

Tehas seisis varemeis kuni 1947. aastani, mil algas NSV Liidu Keskmise Masinaehituse ministeeriumile allutatud tehase ülesehitustöö, kus osalesid nii sõjaväelased kui ka vangid. Kuigi ettevõtte territoorium vähenes, sest osa maad läks [[Tallinna lennuväli|Tallinna lennuväl]]ja ja elamubarakkide alla. 1951. aasta augustiks olid kõik taastamis- ja ehitustööd lõpule viidud. Dvigateli toodanguks olid reaktorid ja geoloogialuure seadmed. 1960. aastatest alates kasutati seal NSV Liidu eesrindlikemat tehnoloogiat, näiteks programmjuhtimisega metallitööpinke, ülisuurte detailide – näiteks tuumaelektrijaamade reaktorite – töötlemiseks valmistatud karussell-, höövel- ja treipinke. Dvigatel kandis 1950. aastate algul nimetust Tehas/Postkast nr 130 ja V-8817&lt;ref&gt;[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=2860 AS &quot;Dvigatel&quot;], www.eha.ee, EAA.624&lt;/ref&gt;.
[[Pilt:Soviet star building in Tallinn (8037151829).jpg|pisi|püsti|[[Tartu maantee]] 26 // [[Liivalaia tänav|Liivalaia]] 44 // [[Lastekodu tänav|Lastekodu]] 1 hoone [[Dvigateli kvartal]]is]]
Aastatel 1947–1956 projekteeris arhitekt A. Vlassov Riiklikus Liidulises Projekteerimisinstituudis nr.11 elamukvartali tehasele Dvigatel, [[Tartu maantee]], [[Lastekodu tänav]]a ja [[Liivalaia tänav|V. Kingissepa tänav]]atega piirneval alal. Dvigateli töötajatele ehitatud elamukvartal on tüüpiline näide sõjajärgse esimese aastakümne üleliiduliste projekteerimistavade rakendamisest Eestis
{{vaata|Dvigateli kvartal}}
1960. aastate alguses arendati Dvigateli tehast järsult keerukama tehnoloogia suunas, valutsehhides tehti 28% niklisisaldusega eriterast, mis kannatas praktiliselt igasugust keskkonda, ka kosmilist ja radioaktiivset. Tehase töötajate arv kasvas 1979. aastaks 5800-ni.

===V. I. Lenini nimeline Riiklik Liidutehas===
[[1970. aastad|1970. aastatest]] oli tehase ametlik nimi V. I. Lenini nimeline Riiklik [[Liidutehas]], tehase direktor oli Boriss Ivani p. Kuznetsov&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:263198/262105/page/73 Boriss Ivani p. Kuznetsov], [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis]] = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 71&lt;/ref&gt;.
[[Pilt:Ülemiste, Tallinn, Estonia - panoramio (17).jpg|pisi|Dvigateli tsehh nr 1]]
[[Pilt:Ülemiste, Tallinn, Estonia - panoramio (18).jpg|pisi|Dvigateli tsehhihoone 2011. aastal (tänaseks lammutatud)]]
Aastatel 1979–1983 ehitati Dvigateli metallitootmishoone, [[Eesti NSV]] ajal asus seal Dvigateli sõjatehase salajane metallitööstus, majal puudusid tegevuse salastatuse tagamiseks [[Tallinna lennujaam|lennujaam]]a poole aknad&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/509510/ulemiste-citys-lammutatakse-dvigateli-metallitootmishoone Ülemiste Citys lammutatakse Dvigateli metallitootmishoone], www.err.ee, 17.03.2014&lt;/ref&gt;. 1980. aastatel ehitati tohutu suur 44. tsehh, Suur-Sõjamäe 14B juures.

1986. aastal direktoriks nimetatud [[Vladimir Jarovoi]] ajal alustati 3. tsehhi, 9. tsehhi ja lõpetamata jäänud 44 000 m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; pinnaga 95. tsehhi ehitust. Tehases valmisid esimesed tuumajõuseadmed Pamir, mis kaalusid 56 tonni. Pamir oli mõeldud kõrbepiirkondade [[Tuumaelektrijaam|energiaallikaks]], samuti sputnikutele jm mõeldud tuumaseade Jenissei 1. Pamire ja Jenisseisid sai valmis mõni üksik, 95. tsehhis valmistada kavatsetud kuni 30 meetrit kõrgete reaktorite valmistamiseni ei jõutud. Suurimatest said valmis [[Voronež]]i ja [[Nižni Novgorod]]i [[tuumasoojusjaam]]adele ning Kaspia [[Vee magestamine|veemagestami]]sseadmele mõeldud [[reaktor]]id. Seadmeid tellisid hiljem ka välisriigid. [[NSV Liidu Aatomienergiatööstuse Ministeerium]]i Dvigateli sõjatehas valmistas [[1991]]. aastani seadmeid NSV Liidu aatomi-, kosmose- ja keemiatööstusele. Dvigateli tehases töötas üle 6000 inimese. 

Salastamise eesmärgil on tehas kandnud ka koodnimesid &quot;postkast nr 130&quot; ja &quot;V-8817&quot;.
[[Pilt:Tallinn-LAS-Suur-Sõjamäe.JPG|pisi|Suur-Sõjamäe, 2009]]
[[Pilt:Demolition in Suur-Sõjamäe.JPG|pisi|Dvigateli tsehhihoone lammutamine 2014. aastal]]

Aastatel [[1992]]–[[1995]] oli Dvigatel riiklik aktsiaselts ehk RAS Dvigatel. 1995. aastal ostis selle konsortsium AS-i Diamark, kuhu kuulusid Mainor (33%), Dvital (25%), Emet (14%), Saksa ettevõtjaid koondav Logit Eesti (14%) ja Tööstuspank (14%). Diamark võitis erastamiskonkursi ja ostis 20 miljoni krooni eest 150 miljoni kroonise omakapitaliga Dvigateli&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1996/04/20/18.1 Dvigatel keiserlik vagunitehas tõuseb tuhast], Sõnumileht : SL, nr. 92, 20 aprill 1996&lt;/ref&gt;. [[2003]]. aastal oli Dvigatelil kuus [[tütarettevõte]]t: Dvigatel-Teno, Dvigatel-Energeetika, Dvigatel-Rakis, Dvigatel-Regital, Dvigatel-Test ja Dv-Metall. [[9. mai]]l [[2004]] täitus ettevõttel 105 tegevusaastat.&lt;ref&gt;{{Netiviide
| URL = http://www.tallinn.ee/est/g1070s16667
| Pealkiri = DVIGATEL sai 105-aastaseks
| Failitüüp = PDF
| Täpsustus = Lasnamäe linnaosa ajaleht, mai 2004
| online = 5.01.2009
}}&lt;/ref&gt;.

[[2005]]. aasta jaanuaris sai uueks suuromanikuks 67,1% aktsiatega [[Mainor|Mainor Grupp]]. [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[2007]] ühines juba [[valdusfirma]]na tegutsev AS Dvigatel, mis sel ajal tegeles kinnisvaraarendusega endise sõjatehase territooriumil, aktsiaseltsiga [[Ülemiste City]] ning endise tehase kinnistule hakati ehitama [[Dvigateli tööstuspark]]i.

==Tehase direktorid==
* Boriss Kuznetsov 1959–1979
* Boriss Svjatšenko 1980–1986
* [[Vladimir Jarovoi]] 1986–1991
*Vladimir Galkin 1991–2007

==Vaata ka==
*[[Eesti raudteetransport]]
*[[Kitsarööpmeline raudtee Eestis]]
*[[Dvigateli tööstuspark]]

==Viited==
{{viited|2}}

==Kirjandus==
*[http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=4549E2B8-B022-43DD-8BEA-6BDFC010A326 Mainor sai Dvigateli suuromanikuks] Äripäev, 11. jaanuar 2005
*[http://www.epl.ee/artikkel/301862 Dvigateli kinnistule kerkib Ülemiste City ärilinnak] Eesti Päevaleht, 30. september 2005
*[https://www.tehnikamaailm.ee/dvigatel-kunagine-majanduse-suur-mootor/ Dvigatel, kunagine majanduse suur mootor] [[Tehnikamaailm]], 1. mai 2009

== Välislingid ==
{{commonskat|Dvigatel factory}}
*{{kultuurimälestis|ID=8563 Tehase Dvigatel valve-eraldusriba rajatised, 1950.-1980. aastad}}, Keevise tänav 6
*{{kultuurimälestis|ID=8562 Tehase Dvigatel administratiivhoone, 1899. a.}}, [[Keevise tänav]] 1
*[http://www.de.ee/ AS Dvigatel - Energeetika koduleht]
*[http://www.moles.ee/99/May/07/2-2.html &quot;Двигателю&quot; - 100]

[[Kategooria:Eesti masinaehitus]]
[[Kategooria:Eesti metallitööstus]]
[[Kategooria:Lasnamäe linnaosa]]
[[Kategooria:Lasnamäe linnaosa ehitised]]
[[Kategooria:Sõjatööstus]]
[[Kategooria:Tallinna endised ettevõtted]]
[[Kategooria:Venemaa Keisririigi ettevõtted]]</text>
      <sha1>pee5fbaq6gfe1wpn0dn6ftefmqmzmvl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Punalipu orden</title>
    <ns>0</ns>
    <id>144653</id>
    <revision>
      <id>7184860</id>
      <parentid>6708585</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T23:14:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7184860</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3994" sha1="6vkwcadjhemhfoi2yhjbm56pls07jr4" xml:space="preserve">{{InfoboxAutasu
|Nimi = Punalipu orden
|Pilt = Order of the Red Banner 1.jpg
|Lint = Order of Red Banner ribbon bar.png
|Riik = [[Nõukogude Liit]]
|Тüüp = [[Orden]]
|Asutamise aeg = [[16. september]] [[1918]]
|Esimene autasustamine = [[30. september]] 1918
|Viimane autasustamine = [[1991]]
|Autasustamiste arv = 581 300
}}
'''Punalipu orden''' ([[vene keel]]es ''орден Крaсного Знамени'', ka ''орден Боевого Красного Знамени'' või ''орден «Красное знамя»'') oli [[Vene SFNV]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] autasu sõjaväeliste teenete eest.

==Vene SFNV Punalipu ordeni asutamine==

Vene SFNV Punalipu ordeni asutas [[Vene SFNV Kesktäitevkomitee]] [[16. september|16. septembril]] [[1918]].

== Esimesed autasustatud ==

Esimesed Vene SNFV Punalipu ordeniga autasustamiseks esitatud olid [[Vassili Blücher]], [[Vassili Panjuškin]] ja Kuzmitš (parteiline [[pseudonüüm]]; kodanikunimi Filipp Mironov) [[28. september|28. septembril]] 1918.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.istrodina.com/rodina_articul.php3?id=1883&amp;n=98 |pealkiri=Bалерий Дуров, Николай Стрекалов. Орден Красного Знамени |vaadatud=2012-12-11 |arhiivimisaeg=2012-03-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120318151505/http://www.istrodina.com/rodina_articul.php3?id=1883&amp;n=98 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Ordeniga autasustamisest teatati avalikult. Sellepärast on üldlevinud arvamus, et Punalipu orden nr 1 ongi välja antud Blücherile. Kuid [[Lev Trotski]]t ei rahuldanud ordenite kvaliteet (oskustööliste sõjaväkke mobiliseerimise tõttu) ja ta esitas Petrogradi mündikojale uue tellimuse. Nii sai Blücher alles [[11. mai]]l [[1919]] oma ordeni kätte. See oli Punalipu orden nr 114. [[1937]]. aastal anti Blücherile ordeni number 1 duplikaat. Kuid juba järgmisel aastal Blücher vahistati ja piinati surnuks.

Vassili Panjuškin, kes pälvis Punalipu ordeni nr 2, oli [[Smolnõi]] kaitse juhataja, [[Venemaa Erakorraline Komitee|Venemaa Erakorralise Komitee]] liige, kes hiilgas [[Kaasan]]i võtmisel. Panjuškin suri [[1960]]. aastal, kui ta oli 23 aastat mitmes vangilaagris karistust kandnud.

Kuid hulk allikaid väidab, et Punalipu ordeniga nr 2 autasustati 1919 [[Jona Jakir]]it [[Liski]], [[Korotojak]]i ja [[Ostrogorsk]]i ümber peetud lahingute eest. Võimalik segadus on seotud sellega, et Blücheri autasustamine Punalipu ordeniga oli tollal üldteada, teiste autasustamine mitte nii väga ja Petrogradi mündikojast polnud ordenid veel välja tulnud. Seetõttu võis paljudel inimestel kujuneda arvamus, et Jakir pälvis Punalipu ordeni nr 2. 1937. aastal Jakir vahistati, mõisteti surma ja lasti maha.

Kuzmitš oli varjunimi, mida kasutas Idarindel võidelnud hilisem 2. ratsaarmee komandör [[Filipp Mironov]]. Tema pälvis Punalipu ordeni kolmandana. Juba järgmisel aastal mõisteti Mironov reeturina surma, talle anti armu ja saadeti uuesti 2. ratsaarmeega rindele, kuid [[1921]]. aastal vahistati ta uuesti [[kontrrevolutsioon]]ilises tegevuses kahtlustatuna ja lasti [[Butõrka vangla]]s maha.

[[Jossif Stalin]]it autasustati [[Tsaritsõn]]i kaitsmise eest 1919. aasta kevadel Punalipu ordeniga nr 400. See number tundus talle liiga suurena ja ta laskis hiljem endale välja anda duplikaadi, mis kandis Mironovist vabaks jäänud numbrit 3.

== NSV Liidu Punalipu orden ==

Pärast NSV Liidu moodustamist asutati [[1. august]]il [[1924]] NSV Liidu Punalipu orden.

Enne [[Lenini orden]]i loomist oli Punalipu orden Nõukogude Liidu kõrgeim (ja praktiliselt ainuke) sõjaliste teenete eest antav orden.

Punalipu ordeneid on välja antud umbes 580 000.

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* СБОРНИК ЛИЦ, НАГРАЖДЕННЫХ ОРДЕНОМ КРАСНОГО ЗНАМЕНИ (РСФСР) и ПОЧЕТНЫМ РЕВОЛЮЦИОННЫМ ОРУЖИЕМ [http://kdkv.narod.ru/WW1/index.html#ABC]

[[Kategooria:Nõukogude Liidu autasud]]</text>
      <sha1>6vkwcadjhemhfoi2yhjbm56pls07jr4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Portaal:Muusika/Sündinud/13. juuni</title>
    <ns>100</ns>
    <id>146403</id>
    <revision>
      <id>7185099</id>
      <parentid>6892071</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T09:43:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <origin>7185099</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="548" sha1="nl3wmhetyun388fsa7pehyxuhu30tbv" xml:space="preserve">&lt;noinclude&gt;''Siin on loetletud [[13. juuni]]l sündinud [[muusik]]uid ja teisi [[muusika]]ga seotud inimesi.'' 
{{:Portaal:Muusika/Sündinud/Juuni}}&lt;/noinclude&gt;

{{Sünnipäev muusikas|Antonio de Torres Jurado|hispaania kitarrist ja pillimeister|1817|1892}}
{{Sünnipäev muusikas|Kristjan Järvi|eesti dirigent|1972}}
{{Sünnipäev muusikas|Selma Björnsdóttir|islandi laulja|1974}}
{{Sünnipäev muusikas|Germán Gholami|Eesti hispaania ooperilaulja (tenor)|1985}}

&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Sünnipäevad muusikas|{{SUBPAGENAME}}]]

&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>nl3wmhetyun388fsa7pehyxuhu30tbv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Brasiilia jiu-jitsu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>148756</id>
    <revision>
      <id>7184643</id>
      <parentid>7182008</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T17:20:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37686-32</username>
        <id>232697</id>
      </contributor>
      <comment>/* Brasiilia jiu-jitsu's musta vööd omavad eestlased[4] */</comment>
      <origin>7184643</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4817" sha1="mq6naecm3lm1refekvwdkz6pb98sjzl" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|kuu=juuli|aasta=2020}}

[[Pilt:Omoplata armlock.jpg|thumb|200px|Brasiilia ''jiu-jits''&lt;nowiki/&gt;''u'''le omane ''omoplata'' õlalukk]]
'''Brasiilia ''jiu-jitsu''''' [{{IPA-pt|ʒuˈʒitsu|lang|LL-Q5146 (por)-NMaia-jiu-jitsu.wav}}] on [[jūjutsu|''jujutsu''&lt;nowiki/&gt;'st]] pärinev [[võitlussport]], kus keskendutakse eelkõige [[maasvõitlus]]ele. Pearõhk on domineeriva asendi saavutamisel ning vastase alistamisel läbi liigeselukkude või kägistuste. Löögid ei ole lubatud.

Spordialale panid aluse [[Brasiilia]]s [[1920]]. aastatel vennad [[Carlos Gracie]] ja [[Hélio Gracie]], lähtudes [[Mitsuyo Maeda]]lt õpitud [[Judo|judotehnikatest]].

BJJ maaletoojaks Eestis võib pidada Priit Mihkelsoni.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://estumjiujitsu.ee/meeskond|pealkiri=Estum jiu-jitsu|vaadatud=15.10.2021}}&lt;/ref&gt; Eestis alustasid BJJ treeninguid Indrek Reiland ja Jorgen Matsi 2003. aasta sügisel Tartus.

2025. aastal toimuvad Eestis Brasiilia ''jiu-jitsu'' treeninguid spordiklubides: Estum jiu-jitsu (kasvanud välja klubist 3D treening), Brazilian Top Team (Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemia juures), Võimla (Tartus), Alistamise Akadeemia (Tartus), BJJ Hapsal (Haapsalus), Node Grappling (Tallinnas), Invicta (Pärnus), Hilti BJJ Pärnu, TapaGym ja Tokon.{{lisa viide}}

Treeningud toimuvad ka lastele ja noortele.

== Liisi Vaht ==
Eesti edukaim jijtsikas on Liisi Vaht (must vöö), kes on saanud no-gi MM-il hõbemedali, no-gi Euroopa meistrivõistluste kuldmedali.{{Citation needed}}

2017. aastal USA-s Dallases peetud NAGA ([[North American Grappling Association]]) maailmameistrivõistlustel Brasiilia ''jiu-jitsu''&lt;nowiki/&gt;'s tuli Liisi Vaht kahekordseks maailmameistriks (nii kimonoga kui ka no-gi arvestuses).&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Värv, Maarja|url=https://sport.err.ee/648837/liisi-vaht-tuli-brasiilia-jiu-jitsus-naga-kahekordseks-maailmameistriks|pealkiri=Liisi Vaht tuli Brasiilia jiu-jitsus NAGA kahekordseks maailmameistriks|väljaanne=ERR Sport|aeg=15. detsember 2017|vaadatud=12.07.2021}}&lt;/ref&gt;

2019. aastal võitis Liisi Vaht Rootsis Stockholmis põhjamaade meistrivõistlustel Brasiilia ''jiu-jitsu''&lt;nowiki/&gt;'s (Nordic BJJ Open) naiste pruunide ja mustade vööde arvestuses avatud kaalu kuldmedali ja krooniti põhjamaade absoluutseks meistriks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kivi, Alver|url=https://saartehaal.postimees.ee/6553523/liisi-vaht-tuli-pohjamaade-absoluutseks-meistriks|pealkiri=Liisi Vaht tuli põhjamaade absoluutseks meistriks|väljaanne=Saarte Hääl|aeg=26. märts 2019|vaadatud=12.07.2021}}&lt;/ref&gt;

== Brasiilia ''jiu-jitsu''&lt;nowiki/&gt;'s musta vööd omavad eestlased&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://bjj.ee/voopuu/|pealkiri=Vööpuu|väljaanne=Eesti Brasiilia Jiu-jitsu Liit|vaadatud=29.07.2021|arhiivimisaeg=28.07.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210728221740/https://bjj.ee/voopuu/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; ==

* Martin Aedma (15.08.2010 John Kavanagh, FX Jiu Jitsu, Soome)
* Priit Mihkelson (01.12.2012 Matt Thornton, 3D Treening)
* Robert Tomingas (21.09.2014 Pedro Duarte, Hilti BJJ Pärnu)
* Ronald Stimmer (24.05.2017 Priit Mihkelson, 3D Treening)
* Harto Vallimägi (24.05.2017 Priit Mihkelson, 3D Treening)
* Mardo Männimägi (29.05.2017 Priit Mihkelson, 3D Treening)
* Harry-Anton Talvik (16.12.2017 Martin Aedma, Võimla)
* Marek Merisalu (22.05.2018 Mikko Rouvali, Hardknocks Training Centre)
* Jorgen Matsi (09.05.2019 Martin Aedma, Võimla)
* Andrei (Andy) Manzolo (05.06.2019 Amaury Bitetti &amp; Roberto Almeida, Bitetti Team / Predators MMA)
* Kristjan Mäe (07.02.2020 Sammy Hämäläinen, GB Gym Helsingi, Soome)
* Liisi Vaht (28.07.2021, Priit Mihkelson, Estum jiu-jitsu). Esimene Brasiilia ''jiu-jitsu'' musta vööd kandev naine Eestis.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=129817342641491&amp;id=110108864612339|pealkiri=Eile õhtul andis Priit Mihkelson välja 2 musta vööd Brasiilia jiu-jitsus.|väljaanne=Estum Jiu-Jitsu Facebook|aeg=29.07.2021|vaadatud=29.07.2021}}&lt;/ref&gt;
* Tõll Simson (25.06.2022, Martin Aedma)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tõll Simson - BJJ Beltchecker |url=https://www.beltchecker.com/profile.php?id=69 |vaadatud=2023-05-06 |väljaanne=www.beltchecker.com}}&lt;/ref&gt;
* Tom Mäenurm (21.12.2022, Priit Mihkelson)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tom Mäenurm - BJJ Beltchecker |url=https://www.beltchecker.com/profile.php?id=4640 |vaadatud=2023-05-06 |väljaanne=www.beltchecker.com}}&lt;/ref&gt;
* [[Tarmo Jüristo]] (21.10.2023, Sergio De Andrade Cabral, [[:en:Brazilian_Top_Team|Brazilian Top Team]] Estonia)
* Martin Orgusaar (13.12.2025, Jorgen Matsi, Võimla)
* Tanel Adson (27.06.2026, Tõll Simson, Alistamise Akadeemia)

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Brazilian_jiu-jitsu}}
* [https://bjj.ee/ Eestis Brasiilia jiu-jitsu Liit]

[[Kategooria:Võitluskunstid]]</text>
      <sha1>mq6naecm3lm1refekvwdkz6pb98sjzl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>9 (Tallinna trolliliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>153753</id>
    <revision>
      <id>7184564</id>
      <parentid>6681014</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T14:50:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184564</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5774" sha1="2p3t4a97lfsb3tck0c0a1cjbzqw8wxe" xml:space="preserve">{{Toimeta|lisaja=Ahsoous|aasta=2018|kuu=jaanuar}}
{{Liin
|uuendus         = 2. mai 2017
|logo            = 
|logo_laius      = 
|logo_alt        = 
|number          = 9
|bgcolor         = #0000ff
|titlecolor      = white
|alapealkiri     = 
|operaatorlogo   = 
|oplogo_laius    = 
|pilt            = Solaris trolleybuses in Tallinn.jpg
|pilt_width      = 250px
|pilt_alt        = 
|operaator       = [[TLT]]
|veerem          = 
|seisund         = asendatud bussiliiniga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]]
|avati           = [[18. detsember]] [[1987]]
|suletakse  =[[2. mai]]&lt;nowiki&gt;  []2017]]&lt;/nowiki&gt;
&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.tallinnlt.ee/ettevottest/veerem/trollibussid/#marsruuditabel |pealkiri=TLT:Tollid |vaadatud=2016-04-07 |arhiivimisaeg=2017-06-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170606015906/http://www.tallinnlt.ee/ettevottest/veerem/trollibussid/#marsruuditabel |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
|suleti          =[[2. mai]] [[2017]] 
|eelkäija        = 
|liinitüüp       = 
|asum            = [[Tallinn]]
|linnaosad       = 
|vaatamisväärsused= 
|algpeatus       = Keskuse
|läbi            = 
|lõpppeatus      = Kopli
|pikkus          = 20 km
|peatusi         = 19/22
|sõsarliinid     = 
|sarnased        = 
|aeg             = 
|päev            = ETKNRLP
|päevane sõitjate arv =
|aastane sõitjate arv =
|sõiduplaan_link = [http://soiduplaan.tallinn.ee/#trol/9/a-b]
|kaart_link      = [http://soiduplaan.tallinn.ee/#trol/9/a-b/02901-1/map]
|kaart           = 
|kaardi nimi     = 
|eelmine liin    = 8
|eelmine         = 8 (Tallinna trolliliin)
|järgmine liin   =72 
|järgmine        =72 (Tallinna trolliliin) 
|märked          =
}}
'''9. trolliliin''' oli [[Tallinn]]a [[trollibuss|trolliliin]], mis liikus marsruudil [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]]a lõppjaam – [[Kopli tänav  (Tallinn)|Kopli tänav]]a lõppjaam. Liin avati [[1987]]. aastal. Enne liini sulgemist olid lõpp-peatused [[Mustamäe linnaosa]]s Keskuse tänaval ([[Männipark|Männipargi]] naabruses) ja [[Põhja-Tallinn|Põhja-Tallinna linnaosa]]s [[Kopli tänav (Tallinn)|Kopli tänaval]], asudes [[Süsta park|Süsta pargi]] ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i hoone naabruses.

Liin suleti 2. mail 2017 seoses Kopli trammitaristu rekonstrueerimisega, selle asemel hakkas liini teenindama [[72 (Tallinna bussiliin)|bussiliin 72]].&lt;ref&gt;[http://tallinncity.postimees.ee/3477019/jargmisel-aastal-kaob-tallinnast-uheksas-trolliliin &quot;Järgmisel aastal kaob Tallinnast üheksas trolliliin&quot;] Postimees, 21. jaanuar 2016&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.pealinn.ee/koik-uudised/trolliliin-number-9-suletakse-alates-maist-n189977 |pealkiri=Pealinn:Trolliliin number 9 suletakse alates maist |vaadatud=2017-03-30 |arhiivimisaeg=2020-11-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201102124847/http://www.pealinn.ee/koik-uudised/trolliliin-number-9-suletakse-alates-maist-n189977 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==Marsruut==
Liin läbis järgmisi linnaosi: [[Põhja-Tallinn]], [[Kristiine linnaosa|Kristiine]] ja [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]]. Marsruut kulges mööda järgmisi tänavaid: [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]], [[Ehitajate tee (Tallinn)|Ehitajate tee]], [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]], [[Tulika tänav (Tallinn)|Tulika tänav]], [[Sõle tänav]], [[Pelguranna tänav]], [[Kopli tänav (Tallinn)|Kopli tänav]].

==Peatused==
[[Pilt:Tallinna_ühistranspordi_lõppjaam_Koplis.jpg|thumb|Tallinna ühistranspordi lõppjaam Koplis. Taamal Tallinna Tehnikaülikooli hoone.]] 
[[Pilt:ŠkodaTr14inTallinn.jpg|pisi|]]
===Keskuse–Kopli===
Keskuse, Liivaku, Vambola, Lepistiku, Siili, Linnu tee, Tedre, Koskla, Taksopark, Ülase, Sõle, Ädala, Kolde puiestee, Nisu, Ehte, Madala, Lõime, Maleva, Sirbi, Marati, Sepa, Kopli

===Kopli–Keskuse ===
Kopli, Sepa, Marati, Sirbi, Maleva, Lõime, Madala, Ehte, Nisu, Kolde puiestee, Ädala, Ülase, Koskla, Tihase, Tedre, Linnu tee, Siili, Lepistiku, Vambola, Liivaku, Ehitajate tee, Männi, Keskuse

==Trolliliini ajalugu==
Koos [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]]a uue lõppjaamaga sai [[1987]]. aastal valmis (avati [[18. detsember|18. detsembril]]) ka [[trollibuss|trolliliin]] mööda K. Marxi puiesteed (tänapäeval [[Sõle tänav]]) [[Kopli]]sse.&lt;ref&gt;Olander, Aare. Tramm, buss ja troll Tallinnas. Tänapäev 2008, lk. 110&lt;/ref&gt;

==Trolliliini ajaloolised marsruudid ==
[[1987]]–[[1992]] sõitis liinil Keskuse–[[Kopli]] [[trollibuss|troll]] marsruudil [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]], [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]], [[Tulika tänav (Tallinn)|Tulika tänav]], K. Marxi puiestee (tänapäeval [[Sõle tänav]]), Kalinini tänav (tänapäeval [[Kopli tänav  (Tallinn)|Kopli tänav]]).

Kuni [[1992]]. aastani sisenesid [[trollibuss|trollid]] uude lõppjaama Keskuse tänaval [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]]lt pärast Liivaku peatust. Alates [[28. november|28. novembrist]] [[1992]] kulgeb liin ümber [[Männipark|Männi pargi]] mööda [[Ehitajate tee (Tallinn)|Ehitajate teed]] ja Keskuse tänavat.&lt;ref&gt;Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk. 172&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.tttk.ee/index.php?page=74&amp; TTTK / Ajalugu / Troll]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Trolliliiklus Tallinnas]]
*[[Tallinna ühistranspordiliinid]]
*[[72 (Tallinna bussiliin)]]

==Viited==
{{Viited}}

==Kirjandus==
* Aare Olander. Tramm, buss ja troll Tallinnas. Tänapäev 2008

==Välislingid==
* [http://soiduplaan.tallinn.ee/#trol/map,tallinna-linn,trol,9 Liini 9 marsruut koos peatustega]
* Urmas Tooming. [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=238136 Kopli trolliliin lüheneb.] Tallinna Postimees, 17. märts 2010

{{tallinna trolliliinid}}[[Kategooria:Tallinna trolliliinid]]</text>
      <sha1>2p3t4a97lfsb3tck0c0a1cjbzqw8wxe</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 13. juunil</title>
    <ns>0</ns>
    <id>155738</id>
    <revision>
      <id>7185098</id>
      <parentid>7171867</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T09:42:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <origin>7185098</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7234" sha1="6qghgya4rnt6lwfso69gg7k8xtx0g4l" xml:space="preserve">{{sündinud juunis}}
''Siin loetletakse [[13. juuni]]l sündinud tuntud inimesi.

*{{tühik}}[[823]] – [[Charles II Paljaspea]], Lääne-Frangi riigi kuningas ja Frangi keiser
*[[1773]] – [[Thomas Young]], [[Inglismaa|inglise]] teadlane 
*[[1808]] – [[Patrice de Mac-Mahon]], [[Prantsusmaa|Prantsuse]] väejuht ja riigitegelane 
*[[1831]] – [[James Clerk Maxwell]], šoti füüsik
*[[1864]] – [[Hans Seyboth]], baltisaksa maletaja
* 1864 – [[Rudolf Kjellén]], rootsi sotsiaalteadlane
*[[1865]] – [[William Butler Yeats]], kirjanik
*[[1870]] – [[Jules Bordet]], Belgia immunoloog ja mikrobioloog
*[[1873]] – [[Enrico (Parma)|Enrico]], nominaalne Parma hertsog
*[[1875]] – [[Paul Neumann]], Austria ujuja
*[[1884]] – [[Anton Drexler]], Saksamaa poliitik
*[[1885]] – [[Jaan Lintrop]], eesti kirjanik
*[[1887]] – [[Bruno Frank]], [[Saksamaa|saksa]] [[kirjanik]] 
*[[1888]] – [[Fernando Pessoa]], [[portugal]]i kirjanik
*[[1893]] – [[Dorothy L. Sayers]], inglise kirjanik ja tõlkija
*[[1897]] – [[Paavo Nurmi]], soome jooksja
*[[1899]] – [[Carlos Chávez]], [[Mehhiko]] helilooja 
*[[1901]] – [[Tage Erlander]], Rootsi poliitik
*[[1902]] – [[August Luur]], Eesti sõjaväelane 
*[[1911]] – [[Luis Walter Alvarez]], USA füüsik ja leiutaja
*[[1912]] – [[Otmar Pello]], eesti kirikuõpetaja
*[[1913]] – [[Arvo Mägi]], eesti kirjanik
* 1913 – [[Roland Buck]], USA pastor
*[[1921]] – [[Karoly Stern]], Tallinna loomaaia direktor 
*[[1922]] – [[Valdek Raiend]], eesti geodeet ja ajakirjanik
*[[1923]] – [[Lembit Pedak]], eesti majandusteadlane
*[[1928]] – [[John Forbes Nash]], USA matemaatik
* 1928 – [[Antanas Barčas]], leedu näitleja
*[[1929]] – [[Made Põlluaas]], eesti moe- ja tekstiilikunstnik 
*[[1931]] – [[Jevgeni Kaljundi]], eesti arhitektuuriajaloolane, muinsuskaitsja ja sporditegelane
*[[1933]] – [[Ülo Tootsen]], eesti ajakirjanik
* 1933 – [[Levente Lengyel]], ungari maletaja
*[[1934]] – [[Janet Pilgrim]], ameerika modell ja näitleja, Playboy kaanetüdruk
* 1934 – [[Ado Köstner]], eesti biokeemik
*[[1935]] – [[Christo]], kunstnik
* 1935 – [[Samak Sundaravej]], Tai poliitik
*[[1936]] – [[Michel Jazy]], Prantsusmaa keskmaajooksja
*[[1937]] – [[Kustav-Agu Püüman]], eesti teatrikunstnik ja balletitantsija
* 1937 – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane
*[[1939]] – [[Aarne Vesilind]], eesti tehnikateadlane, filosoofiadoktor ja professor Ameerika Ühendriikides
*[[1940]] – [[Gojko Mitić]], Serbia filminäitleja
*[[1943]] – [[Malcolm McDowell]], inglise näitleja
* 1943 – [[Ülle Udam (filoloog)|Ülle Udam]], eesti filoloog ja tõlkija
* 1943 – [[Jüri Otsmaa]], eesti kergejõustiklane ja insener
*[[1944]] – [[Ban Ki-moon]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik, ÜRO peasekretär 2007–2016
*[[1946]] – [[Igor Starõgin]], Nõukogude Liidu ja Venemaa teatri- ja filminäitleja
*[[1947]] – [[Linda Kardna]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog
*[[1952]] – [[Ene-Maris Tali]], eesti teleajakirjanik
*[[1953]] – [[Tim Allen]], ameerika näitleja ja koomik
*[[1954]] – [[Vilis Krištopans]], Läti poliitik
* 1954 – [[Sirje Vabrit]], eesti aiandusteadlane
* 1954 – [[Ngozi Okonjo-Iweala]], Nigeeria majandusteadlane ja poliitik
* 1954 – [[Ants Liimets]], eesti munitsipaalpoliitik
*[[1957]] – [[Jaan Kivistik (filosoof)|Jaan Kivistik]], eesti filosoof
*[[1959]] – [[Bojko Borisov]], Bulgaaria poliitik
*1959 – [[Klaus Iohannis]], Rumeenia poliitik
*1959 – [[Mairead McGuinness]], Iirimaa poliitik
*[[1960]] – [[Ago Rinken]], eesti keemik
*[[1961]] – [[Kaire Indrikson]], endine eesti ujuja, treener ja spordipedagoog
*[[1962]] – [[Üllar Põld]], eesti näitleja ja alpinist
*[[1963]] – [[Félix Tshisekedi]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik
*[[1964]] – [[Tamara Tihhonova]], vene murdmaasuusataja
* 1964 – [[Artur Talvik]], eesti filmiprodutsent ja stsenarist
*[[1965]] – [[Jean-Yves Duclos]], Kanada poliitik ja majandusteadlane
*[[1967]] – [[Elmo Tiisvald]], eesti dirigent ja viiuldaja 
*[[1968]] – [[Kairi Kirt-Ende]], eesti arhitekt
*[[1969]] – [[Virginie Despentes]], prantsuse feministlik kirjanik ja filmilavastaja
*[[1970]] – [[Mikael Ljungberg]] Rootsi maadleja
* 1970 – [[Julián Gil]], Argentina näitleja ja modell
* 1970 – [[Kęstutis Navickas]], Leedu keskkonnakaitsja ja poliitik
*[[1971]] – [[Karmen Puis]], eesti ooperilaulja
*[[1972]] – [[Kristjan Järvi]], eesti dirigent
* 1972 – [[Andri Luup]], eesti näitleja ja lavastaja
* 1972 – [[Meelis Aasmäe]], eesti murdmaasuusataja
*[[1973]] – [[Tanner Foust]], rallisõitja
*1973 – [[Kasia Kowalska]], poola laulja
*[[1974]] – [[Selma Björnsdóttir]], islandi laulja
*[[1975]] – [[Jaan Pehk]], eesti kirjanik, laulja ja kitarrist
* 1975 – [[Kristjan Piirimäe]], eesti hüdrobioloog
* 1975 – [[Alexander Ryabchikov]], mari rahvusest Eesti tehnikateadlane
*[[1976]] – [[Mariliin Kindsiko]], eesti kunstnik
*[[1977]] – [[Rainer Schönfelder]], Austria mäesuusataja
* 1977 – [[Tarmo Kikerpill]], eesti korvpallur
* 1977 – [[Aleksei Kelli]], eesti õigusteadlane 
* 1977 – [[Riikka Purra]], Soome poliitik
* 1977 – [[Romain Mesnil]], prantsuse teivashüppaja
*[[1979]] – [[Yoko Alender]], Eesti poliitik
* 1979 – [[Marku Lamp]], Eesti riigiametnik
*[[1980]] – [[Darius Vassell]], inglise jalgpallur
* 1980 – [[Florent Malouda]], prantsuse jalgpallur
* 1980 – [[Darja Saar]] , Eesti iluvõimleja, sporditegelane ja ajakirjanik
* 1980 – [[Sarah Connor]], saksa laulja ja laulukirjutaja
*[[1981]] – [[Chris Evans]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[1982]] – [[Kenenisa Bekele]], Etioopia jooksja
* 1982 – [[Nino Maisuradze]], gruusia päritolu Prantsusmaa maletaja
*[[1983]] – [[Jason Spezza]], Kanada jäähokimängija
*[[1984]] – [[Madis Nurms]], eesti teatrikunstnik
*[[1985]] – [[Züleyxa Izmailova]], Eesti keskkonnaaktivist ja poliitik
* 1985 – [[Germán Gholami]], Eesti hispaania ooperilaulja (tenor)
*[[1986]] – [[Ashley Olsen]], USA näitleja, produtsent ja moedisainer
* 1986 – [[Keisuke Honda]], Jaapani jalgpallur
* 1986 – [[Mary-Kate Olsen]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent, kirjanik ja moedisainer
*[[1987]] – [[Marcin Lewandowski]], poola kergejõustiklane, keskmaajooksja
*[[1988]] – [[Kerttu Niskanen]], soome murdmaasuusataja
*[[1989]] – [[Diana Hacıyeva]], Aserbaidžaani laulja ja laulukirjutaja
* 1989 – [[Ryan McDonagh]], USA jäähokimängija
* 1989 – [[Nejc Skubic]], sloveeni jalgpallur 
*[[1990]] – [[Mateusz Klich]], poola jalgpallur
*[[1991]] – [[Will Claye]], USA kaugus- ja kolmikhüppaja
* 1991 – [[Laila Kaasik]], eesti fotograaf
* 1991 – [[Katie Nageotte]], USA teivashüppaja
*[[1993]] – [[Simona Senoner]], Itaalia naissuusahüppaja
* 1993 – [[Thomas Partey]], Ghana jalgpallur
* 1993 – [[Pity Martínez]], Argentina jalgpallur
*[[1994]] – [[Thomas Bajada]], Malta poliitik
*[[1995]] – [[Petra Vlhová]], slovakki mäesuusataja
*[[1996]] – [[Kingsley Coman]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[1999]] – [[Nathaniel Atkinson]], Austraalia jalgpallur
*[[2001]] – [[Bowen Byram]], Kanada jäähokimängija


[[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Juuni, 13.]]</text>
      <sha1>6qghgya4rnt6lwfso69gg7k8xtx0g4l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 9. juulil</title>
    <ns>0</ns>
    <id>155763</id>
    <revision>
      <id>7185029</id>
      <parentid>7168207</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T07:24:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <origin>7185029</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6258" sha1="kjvhfilmwnt6vmpf23u7hunfik5j3y8" xml:space="preserve">{{sündinud juulis}}
''Siin loetletakse [[9. juuli]]l sündinud tuntud inimesi.

*[[1578]] – [[Ferdinand II (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand II]], Saksa-Rooma keiser
*[[1764]] – [[Ann Radcliffe]], inglise kirjanik
*[[1803]] – [[Josep Caixal i Estradé]], Urgelli piiskop ja Andorra kaasvürst
*[[1834]] – [[Jan Neruda]], tšehhi kirjanik
*[[1858]] – [[Franz Boas]], Saksa juudi päritolu ameerika antropoloog
*[[1860]] – [[Jēkabs Osis]], filosoof
*[[1869]] – [[Julius Kaljuvee]], eesti õpetaja
*[[1878]] – [[Eduard Sõrmus]], eesti viiuldaja ja revolutsionäär
*[[1879]] – [[Ottorino Respighi]], itaalia helilooja, muusikateadlane, pianist ja viiuldaja
*[[1880]] – [[Roy Wood Sellars]], Ameerika Ühendriikide filosoof
*[[1882]] – [[Johan Sihver]], Eesti ettevõtja ja poliitik
*[[1892]] – [[Artur Luha]], eesti geoloog
*[[1894]] – [[Nedo Nadi]], itaalia vehkleja
* 1894 – [[Pjotr Kapitsa]], vene füüsik
*[[1901]] – [[Barbara Cartland]], inglise kirjanik
*[[1902]] – [[Alfred Rebane]], eesti näitleja
*[[1903]] – [[Juhan Madise]], Eesti sõjaväelane
*[[1905]] – [[Alf Henrikson]], rootsi proosakirjanik, luuletaja, tõlkija ja ajakirjanik
*[[1906]] – [[Aleksander Prima]], eesti aiandusteadlane
*[[1908]] – [[Valter Reili]], Eesti sõjaväelane 
*[[1913]] – [[Artur Värik]], eesti viiuldaja
*[[1914]] – [[Willi Stoph]], Saksa DV poliitik ja riigitegelane
* 1914 – [[Enn Koit]], eesti keeleteadlane
*[[1916]] – [[Roland Ilves]], Eesti sõjaväelane 
* 1916 – [[Ralf Fisker]], Eesti ja Saksa sõjaväelane
*[[1923]] – [[Kuno Thomasson]], eesti päritolu Rootsi algoloog, hüdrobioloog, ökoloog
*[[1925]] – [[Betty Lou Oliver]], Empire State Buildingu liftisaatja
*[[1927]] – [[Susan Cabot]], USA näitleja
*[[1929]] – [[Allan Liim]], eesti ajaloolane
* 1929 – [[Hassan II]], Maroko kuningas
* 1929 – [[Lee Hazlewood]], Ameerika Ühendriikide kantri- ja poplaulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent 
*[[1930]] – [[Juhan Maidlo]], eesti spordiajakirjanik
*[[1931]] – [[Anu-Liis Riispere]], eesti bioloog, taimefüsioloog ja -parasitoloog
* 1931 – [[Silvia Kiik]], eesti filmitoimetaja
*[[1932]] – [[Donald Rumsfeld]], USA poliitik
*[[1934]] – [[Uno Heinapuu]], eesti ooperilaulja
*[[1937]] – [[Ljudmilla Priimägi]], eesti viroloog
* 1937 – [[Peet Peters]], eesti päritolu Venemaa filmidokumentalist ja alpinist
* 1937 – [[Helgi Allik]], eesti kultuuritegelane, tantsujuht ja pedagoog 
*[[1938]] – [[Brian Dennehy]], USA näitleja
* 1938 – [[Kaie Tilk]], eesti tarbekunstnik
* 1938 – [[Lija Ahhedžakova]], vene filminäitleja
* 1938 – [[Norma-Amanda Jõekalda]], eesti telerežissöör
* 1938 – [[Vello Viirsalu]], eesti arst, sporditegelane ja spordiajaloolane 
*[[1942]] – [[Edy Williams]], USA näitleja
* 1942 – [[Richard Roundtree]], USA näitleja
*[[1943]] – [[Tiit Randla (majandusteadlane)|Tiit Randla]], eesti majandusteadlane
* 1943 – [[Manfred Eicher]], saksa muusikaprodutsent ja kontrabassimängija
*[[1944]] – [[Eve Hallenberg]], eesti keraamik
*[[1945]] – [[Dean Koontz]], USA kirjanik
*[[1946]] – [[Bon Scott]], [[AC/DC]] laulja
*[[1947]] – [[Mati Kuulberg]], eesti viiuldaja, helilooja ja pedagoog
* 1947 – [[Mitch Mitchell]], inglise trummar ([[Jimi Hendrix Experience]])
* 1947 – [[O. J. Simpson]], [[Ameerika jalgpall]]ur ja filminäitleja
*[[1948]] – [[Guido Ivandi]], eesti tantsija
* 1948 – [[Priit Raik]], eesti helilooja ja dirigent
*[[1950]] – [[Viktor Janukovõtš]], Ukraina poliitik
*[[1951]] – [[Merike Õim]], eesti luuletaja
* 1951 – [[Māris Gailis]], Läti poliitik
* 1951 – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik
*[[1952]] – [[John Tesh]], USA pianist ja helilooja
*[[1955]] – [[Jimmy Smits]], USA näitleja
* 1955 – [[Ago Samoson]], eesti füüsik
*[[1956]] – [[Tom Hanks]], USA näitleja
* 1956 – [[Ain Tammesson]], eesti muusik
*[[1957]] – [[Kelly McGillis]], USA näitleja
* 1957 – [[Tõnis Oja]], eesti geoloog
*[[1959]] – [[Kevin Nash]], USA ''wrestler''
*[[1962]] – [[Aloyzas Kveinys]], leedu maletaja
*[[1963]] – [[Armin Velgre]], eesti laulja ja laululooja
*[[1964]] – [[Courtney Love]], ameerika rokkmuusik ja näitleja
*[[1965]] – [[Frank Bello]], [[Anthrax]]i bassist
*[[1967]] – [[Indrek Taalmaa]], eesti näitleja
* 1967 – [[Michael Carruth]], Iirimaa endine poksija
*[[1969]] – [[Kaja Orupõld]], eesti keskkonnakeemik
*[[1970]] – [[Ilmārs Bricis]], läti laskesuusataja
*[[1972]] – [[Taivo Rist]], eesti kabetaja ja ulmekirjanik
*[[1973]] – [[Merike Ristikivi]], Eesti klassikaline filoloog ja õigusajaloolane
*[[1974]] – [[Kārlis Skrastiņš]], Läti jäähokimängija
*[[1975]] – [[Elo Selirand]], eesti telerežissöör
* 1975 – [[Jack White]], USA muusik ([[The White Stripes]])
* 1975 – [[Jüri Nael]], eesti koreograaf
* 1975 – [[Priit Rooden]], eesti alpinist
* 1975 – [[Alparslan Bayraktar]], Türgi insener ja poliitik
*[[1976]] – [[Fred Savage]], USA näitleja
* 1976 – [[Revo Jõgisalu]], eesti hiphopmuusik
*[[1978]] – [[Gulnara Samitova]], Venemaa kergejõustiklane
* 1978 – [[Linda Park]], Korea päritolu näitleja
* 1978 – [[Marina Kurvits]], Eesti haridustehnoloog
* 1978 – [[Fernando Prass]], Brasiilia jalgpallur
* 1978 – [[Dominika Švarc Pipan]], Sloveenia jurist ja poliitik
*[[1979]] – [[Jussi Saramo]], Soome poliitik
*[[1980]] – [[Svetlana Abrossimova]], Venemaa korvpallur
*[[1981]] – [[Tobias Josef Zech]], Saksa poliitik
*[[1982]] – [[Sakon Yamamoto]], Jaapani Vormel 1 sõitja
* 1982 – [[Julia Musakovska]], ukraina luuletaja ja tõlkija
*[[1984]] – [[Ave Pajo]], eesti jalgpallur
* 1984 – [[Priit Lomp]], Eesti muusik ja poliitik
*[[1985]] – [[Ashley Young]], inglismaa jalgpallur
*[[1988]] – [[Triin Niitoja]], eesti laulja
*[[1989]] – [[Roman Koudelka]], Tšehhi suusahüppaja
*[[1990]] – [[Rafael Pereira da Silva]], brasiilia jalgpallur
* 1990 – [[Fábio Pereira da Silva]], brasiilia jalgpallur
*[[1993]] – [[DeAndre Yedlin]], USA jalgpallur
*[[1995]] – [[Georgie Henley]], inglise filminäitlejatar
* 1995 – [[João Palhinha]], portugali jalgpallur
*[[1999]] – [[Claire Corlett]], Kanada näitleja

[[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Juuli, 09.]]</text>
      <sha1>kjvhfilmwnt6vmpf23u7hunfik5j3y8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Olümpiavõitjad meeste 4×400 m jooksus</title>
    <ns>10</ns>
    <id>156677</id>
    <revision>
      <id>7184738</id>
      <parentid>6711394</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T19:18:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <origin>7184738</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4480" sha1="419r4mi2fnjyptaecsj1u0vyfu2cvl9" xml:space="preserve">{{Navmall
| nimi   = Olümpiavõitjad meeste 4×400 m jooksus
| päis   = Meeste [[4 × 400 meetri teatejooks|4 × 400 m jooksu]] olümpiavõitjad
| loend1 = {{veergude loend|laius=33em|stiil=text-align:left|{{lihtne loend|
* 1908: {{riigi ikoon|USA|1896}} [[William F. Hamilton|Hamilton]], [[Nathaniel Cartmell|Cartmell]], [[John Taylor (kergejõustiklane)|Taylor]], [[Mel Sheppard|Sheppard]]
* 1912: {{riigi ikoon|USA|1912}} [[Mel Sheppard|Sheppard]], [[Edward Lindberg|Lindberg]], [[Ted Meredith|Meredith]], [[Charles Reidpath|Reidpath]]
* 1920: {{riigi ikoon|GBR}} [[Cecil Griffiths|Griffiths]], [[Robert Lindsay (kergejõustiklane)|Lindsay]], [[John Ainsworth-Davis|Ainsworth-Davis]], [[Guy Butler|Butler]]
* 1924: {{riigi ikoon|USA|1912}} [[Commodore Cochran|Cochran]], [[Alan Helffrich|Helffrich]], [[Oliver Macdonald|Macdonald]], [[William Stevenson|Stevenson]]
* 1928: {{riigi ikoon|USA|1912}} [[George Baird|Baird]], [[Emerson Spencer|Spencer]], [[Fred Alderman|Alderman]], [[Ray Barbuti|Barbuti]]
* 1932: {{riigi ikoon|USA|1912}} [[Ivan Fuqua|Fuqua]], [[Ed Ablowich|Ablowich]], [[Karl Warner|Warner]], [[Bill Carr|Carr]]
* 1936: {{riigi ikoon|GBR}} [[Freddie Wolff|Wolff]], [[Godfrey Rampling|Rampling]], [[William Roberts|Roberts]], [[Godfrey Brown|Brown]]
* 1948: {{riigi ikoon|USA|1912}} [[Arthur Harnden|Harnden]], [[Cliff Bourland|Bourland]], [[Roy Cochran|Cochran]], [[Mal Whitfield|Whitfield]]
* 1952: {{riigi ikoon|JAM|1906}} [[Arthur Wint|Wint]], [[Leslie Laing|Laing]], [[Herb McKenley|McKenley]], [[George Rhoden|Rhoden]]
* 1956: {{riigi ikoon|USA|1912}} [[Charlie Jenkins|Jenkins]], [[Lou Jones|Jones]], [[Jesse Mashburn|Mashburn]], [[Tom Courtney|Courtney]]
* 1960: {{riigi ikoon|USA}} [[Jack Yerman|Yerman]], [[Earl Young|Young]], [[Glenn Davis|G. Davis]], [[Otis Davis|O. Davis]]
* 1964: {{riigi ikoon|USA}} [[Ollan Cassell|Cassell]], [[Mike Larrabee|Larrabee]], [[Ulis Williams|Williams]], [[Henry Carr|Carr]]
* 1968: {{riigi ikoon|USA}} [[Vincent Matthews|Matthews]], [[Ron Freeman|Freeman]], [[Larry James|James]], [[Lee Evans (jooksja)|Evans]]
* 1972: {{riigi ikoon|KEN}} [[Charles Asati|Asati]], [[Munyoro Nyamau|Nyamau]], [[Robert Ouko|Ouko]], [[Julius Sang|Sang]]
* 1976: {{riigi ikoon|USA}} [[Herman Frazier|Frazier]], [[Benny Brown|Brown]], [[Fred Newhouse|Newhouse]], [[Maxie Parks|Parks]]
* 1980: {{riigi ikoon|URS}} [[Remigijus Valiulis|Valiulis]], [[Mikhail Linge|Linge]], [[Nikolay Chernetskiy|Chernetskiy]], [[Viktor Markin|Markin]]
* 1984: {{riigi ikoon|USA}} [[Sunder Nix|Nix]], [[Ray Armstead|Armstead]], [[Alonzo Babers|Babers]], [[Antonio McKay|McKay]]
* 1988: {{riigi ikoon|USA}} [[Danny Everett|Everett]], [[Steve Lewis|Lewis]], [[Kevin Robinzine|Robinzine]], [[Butch Reynolds|Reynolds]], [[Antonio McKay|McKay]], [[Andrew Valmon|Valmon]]
* 1992: {{riigi ikoon|USA}} [[Andrew Valmon|Valmon]], [[Quincy Watts|Watts]], [[Michael Johnson|Johnson]], [[Steve Lewis|Lewis]], [[Darnell Hall|Hall]], [[Chip Jenkins|Jenkins]]
* 1996: {{riigi ikoon|USA}} [[LaMont Smith|Smith]], [[Alvin Harrison|Harrison]], [[Derek Mills|Mills]], [[Anthuan Maybank|Maybank]], [[Jason Rouser|Rouser]]
* 2000: {{riigi ikoon|NGR}} [[Clement Chukwu|Chukwu]], [[Jude Monye|Monye]], [[Sunday Bada|Bada]], [[Enefiok Udo-Obong|Udo-Obong]], [[Nduka Awazie|Awazie]], [[Fidelis Gadzama|Gadzama]]
* 2004: {{riigi ikoon|USA}} [[Otis Harris|Harris]], [[Derrick Brew|Brew]], [[Jeremy Wariner|Wariner]], [[Darold Williamson|Williamson]], [[Andrew Rock|Rock]], [[Kelly Willie|Willie]]
* 2008: {{riigi ikoon|USA}} [[LaShawn Merritt|Merritt]], [[Angelo Taylor|Taylor]], [[David Neville|Neville]], [[Jeremy Wariner|Wariner]], [[Kerron Clement|Clement]], [[Reggie Witherspoon|Witherspoon]]
* 2012: {{riigi ikoon|BAH}} [[Chris Brown (jooksja)|Brown]], [[Demetrius Pinder|Pinder]], [[Michael Mathieu|Mathieu]], [[Ramon Miller|Miller]]
* 2016: {{riigi ikoon|USA}} [[Arman Hall|Hall]], [[Tony McQuay|McQuay]], [[Gil Roberts|Roberts]], [[LaShawn Merritt|Merritt]], [[Kyle Clemons|Clemons]], [[David Verburg|Verburg]]
* 2020: {{riigi ikoon|USA}} [[Michael Cherry|Cherry]], [[Michael Norman|Norman]], [[Bryce Deadmon|Deadmon]], [[Rai Benjamin|Benjamin]], [[Trevor Stewart|Stewart]], [[Randolph Ross|Ross]], [[Vernon Norwood|Norwood]]
* 2024: {{riigi ikoon|USA}} [[Christopher Bailey|Bailey]], [[Vernon Norwood|Norwood]], [[Bryce Deadmon|Deadmon]], [[Rai Benjamin|Benjamin]], [[Quincy Wilson|Wilson]]
}}}}
}}&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Kergejõustiku olümpiavõitjate mallid]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>419r4mi2fnjyptaecsj1u0vyfu2cvl9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184747</id>
      <parentid>7184738</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T19:43:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184747</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4483" sha1="re27cwj9z7whcypsncrgv46xx2tdsg8" xml:space="preserve">{{Navmall
| nimi   = Olümpiavõitjad meeste 4×400 m jooksus
| päis   = Meeste [[4 × 400 meetri teatejooks|4 × 400 m jooksu]] olümpiavõitjad
| loend1 = {{veergude loend|laius=33em|stiil=text-align:left|{{lihtne loend|
* 1908: {{riigi ikoon|USA|1896}} [[William F. Hamilton|Hamilton]], [[Nathaniel Cartmell|Cartmell]], [[John Taylor (kergejõustiklane)|Taylor]], [[Mel Sheppard|Sheppard]]
* 1912: {{riigi ikoon|USA|1912}} [[Mel Sheppard|Sheppard]], [[Edward Lindberg|Lindberg]], [[Ted Meredith|Meredith]], [[Charles Reidpath|Reidpath]]
* 1920: {{riigi ikoon|GBR}} [[Cecil Griffiths|Griffiths]], [[Robert Lindsay (kergejõustiklane)|Lindsay]], [[John Ainsworth-Davis|Ainsworth-Davis]], [[Guy Butler|Butler]]
* 1924: {{riigi ikoon|USA|1912}} [[Commodore Cochran|Cochran]], [[Alan Helffrich|Helffrich]], [[Oliver Macdonald|Macdonald]], [[William Stevenson|Stevenson]]
* 1928: {{riigi ikoon|USA|1912}} [[George Baird|Baird]], [[Emerson Spencer|Spencer]], [[Fred Alderman|Alderman]], [[Ray Barbuti|Barbuti]]
* 1932: {{riigi ikoon|USA|1912}} [[Ivan Fuqua|Fuqua]], [[Ed Ablowich|Ablowich]], [[Karl Warner|Warner]], [[Bill Carr|Carr]]
* 1936: {{riigi ikoon|GBR}} [[Freddie Wolff|Wolff]], [[Godfrey Rampling|Rampling]], [[William Roberts|Roberts]], [[Godfrey Brown|Brown]]
* 1948: {{riigi ikoon|USA|1912}} [[Arthur Harnden|Harnden]], [[Clifford Bourland|Bourland]], [[Roy Cochran|Cochran]], [[Mal Whitfield|Whitfield]]
* 1952: {{riigi ikoon|JAM|1906}} [[Arthur Wint|Wint]], [[Leslie Laing|Laing]], [[Herb McKenley|McKenley]], [[George Rhoden|Rhoden]]
* 1956: {{riigi ikoon|USA|1912}} [[Charlie Jenkins|Jenkins]], [[Lou Jones|Jones]], [[Jesse Mashburn|Mashburn]], [[Tom Courtney|Courtney]]
* 1960: {{riigi ikoon|USA}} [[Jack Yerman|Yerman]], [[Earl Young|Young]], [[Glenn Davis|G. Davis]], [[Otis Davis|O. Davis]]
* 1964: {{riigi ikoon|USA}} [[Ollan Cassell|Cassell]], [[Mike Larrabee|Larrabee]], [[Ulis Williams|Williams]], [[Henry Carr|Carr]]
* 1968: {{riigi ikoon|USA}} [[Vincent Matthews|Matthews]], [[Ron Freeman|Freeman]], [[Larry James|James]], [[Lee Evans (jooksja)|Evans]]
* 1972: {{riigi ikoon|KEN}} [[Charles Asati|Asati]], [[Munyoro Nyamau|Nyamau]], [[Robert Ouko|Ouko]], [[Julius Sang|Sang]]
* 1976: {{riigi ikoon|USA}} [[Herman Frazier|Frazier]], [[Benny Brown|Brown]], [[Fred Newhouse|Newhouse]], [[Maxie Parks|Parks]]
* 1980: {{riigi ikoon|URS}} [[Remigijus Valiulis|Valiulis]], [[Mihhail Linge|Linge]], [[Nikolai Tšernetski|Tšernetski]], [[Viktor Markin|Markin]]
* 1984: {{riigi ikoon|USA}} [[Sunder Nix|Nix]], [[Ray Armstead|Armstead]], [[Alonzo Babers|Babers]], [[Antonio McKay|McKay]]
* 1988: {{riigi ikoon|USA}} [[Danny Everett|Everett]], [[Steve Lewis|Lewis]], [[Kevin Robinzine|Robinzine]], [[Harry Reynolds|Reynolds]], [[Antonio McKay|McKay]], [[Andrew Valmon|Valmon]]
* 1992: {{riigi ikoon|USA}} [[Andrew Valmon|Valmon]], [[Quincy Watts|Watts]], [[Michael Johnson|Johnson]], [[Steve Lewis|Lewis]], [[Darnell Hall|Hall]], [[Chip Jenkins|Jenkins]]
* 1996: {{riigi ikoon|USA}} [[LaMont Smith|Smith]], [[Alvin Harrison|Harrison]], [[Derek Mills|Mills]], [[Anthuan Maybank|Maybank]], [[Jason Rouser|Rouser]]
* 2000: {{riigi ikoon|NGR}} [[Clement Chukwu|Chukwu]], [[Jude Monye|Monye]], [[Sunday Bada|Bada]], [[Enefiok Udo-Obong|Udo-Obong]], [[Nduka Awazie|Awazie]], [[Fidelis Gadzama|Gadzama]]
* 2004: {{riigi ikoon|USA}} [[Otis Harris|Harris]], [[Derrick Brew|Brew]], [[Jeremy Wariner|Wariner]], [[Darold Williamson|Williamson]], [[Andrew Rock|Rock]], [[Kelly Willie|Willie]]
* 2008: {{riigi ikoon|USA}} [[LaShawn Merritt|Merritt]], [[Angelo Taylor|Taylor]], [[David Neville|Neville]], [[Jeremy Wariner|Wariner]], [[Kerron Clement|Clement]], [[Reggie Witherspoon|Witherspoon]]
* 2012: {{riigi ikoon|BAH}} [[Chris Brown (jooksja)|Brown]], [[Demetrius Pinder|Pinder]], [[Michael Mathieu|Mathieu]], [[Ramon Miller|Miller]]
* 2016: {{riigi ikoon|USA}} [[Arman Hall|Hall]], [[Tony McQuay|McQuay]], [[Gil Roberts|Roberts]], [[LaShawn Merritt|Merritt]], [[Kyle Clemons|Clemons]], [[David Verburg|Verburg]]
* 2020: {{riigi ikoon|USA}} [[Michael Cherry|Cherry]], [[Michael Norman|Norman]], [[Bryce Deadmon|Deadmon]], [[Rai Benjamin|Benjamin]], [[Trevor Stewart|Stewart]], [[Randolph Ross|Ross]], [[Vernon Norwood|Norwood]]
* 2024: {{riigi ikoon|USA}} [[Christopher Bailey|Bailey]], [[Vernon Norwood|Norwood]], [[Bryce Deadmon|Deadmon]], [[Rai Benjamin|Benjamin]], [[Quincy Wilson|Wilson]]
}}}}
}}&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Kergejõustiku olümpiavõitjate mallid]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>re27cwj9z7whcypsncrgv46xx2tdsg8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Olümpiavõitjad meeste 4x100 m jooksus</title>
    <ns>10</ns>
    <id>156818</id>
    <revision>
      <id>7184748</id>
      <parentid>6701810</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T19:52:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <origin>7184748</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4075" sha1="dmvwv69c3ulkeffupw0ys3trbizndzk" xml:space="preserve">{{Navmall
| nimi   = Olümpiavõitjad meeste 4x100 m jooksus
| päis   = Meeste [[4 × 100 meetri teatejooks|4 × 100 m jooksu]] olümpiavõitjad
| loendistiil = text-align:left;
| loend1 = {{veergude loend|laius=33em|{{lihtne loend|
* 1912: {{riigi ikoon|GBR}} [[David Jacobs|Jacobs]], [[Henry Macintosh|Macintosh]], [[Victor d'Arcy|d'Arcy]], [[Willie Applegarth|Applegarth]]
* 1920: {{riigi ikoon|USA|1912}} [[Charley Paddock|Paddock]], [[Jackson Scholz|Scholz]], [[Loren Murchison|Murchison]], [[Morris Kirksey|Kirksey]]
* 1924: {{riigi ikoon|USA|1912}} [[Loren Murchison|Murchison]], [[Louis Clarke|Clarke]], [[Frank Hussey|Hussey]], [[Al LeConey|LeConey]]
* 1928: {{riigi ikoon|USA|1912}} [[Frank Wykoff|Wykoff]], [[James Quinn|Quinn]], [[Charley Borah|Borah]], [[Henry Russell|Russell]]
* 1932: {{riigi ikoon|USA|1912}} [[Bob Kiesel|Kiesel]], [[Emmett Toppino|Toppino]], [[Hector Dyer|Dyer]], [[Frank Wykoff|Wykoff]]
* 1936: {{riigi ikoon|USA|1912}} [[Jesse Owens|Owens]], [[Ralph Metcalfe|Metcalfe]], [[Foy Draper|Draper]], [[Frank Wykoff|Wykoff]]
* 1948: {{riigi ikoon|USA|1912}} [[Barney Ewell|Ewell]], [[Lorenzo Wright|Wright]], [[Harrison Dillard|Dillard]], [[Mel Patton|Patton]]
* 1952: {{riigi ikoon|USA|1912}} [[Dean Smith|Smith]], [[Harrison Dillard|Dillard]], [[Lindy Remigino|Remigino]], [[Andy Stanfield|Stanfield]]
* 1956: {{riigi ikoon|USA|1912}} [[Ira Murchison|Murchison]], [[Leamon King|King]], [[Thane Baker|Baker]], [[Bobby Morrow|Morrow]]
* 1960: {{riigi ikoon|GER|EUA}} [[Bernd Cullmann|Cullmann]], [[Armin Hary|Hary]], [[Walter Mahlendorf|Mahlendorf]], [[Martin Lauer|Lauer]]
* 1964: {{riigi ikoon|USA}} [[Paul Drayton|Drayton]], [[Gerry Ashworth|Ashworth]], [[Richard Stebbins|Stebbins]], [[Bob Hayes|Hayes]]
* 1968: {{riigi ikoon|USA}} [[Charles Greene|Greene]], [[Mel Pender|Pender]], [[Ronnie Ray Smith|Smith]], [[Jim Hines|Hines]]
* 1972: {{riigi ikoon|USA}} [[Larry Black|Black]], [[Robert Taylor|Taylor]], [[Gerald Tinker|Tinker]], [[Edward Hart|Hart]]
* 1976: {{riigi ikoon|USA}} [[Harvey Glance|Glance]], [[Lam Jones|Jones]], [[Millard Hampton|Hampton]], [[Steve Riddick|Riddick]]
* 1980: {{riigi ikoon|URS}} [[Vladimir Muravjov|Muravjov]], [[Nikolai Sidorov|Sidorov]], [[Aleksandr Aksinin|Aksinin]], [[Andrei Prokofjev|Prokofjev]]
* 1984: {{riigi ikoon|USA}} [[Sam Graddy|Graddy]], [[Ron Brown|Brown]], [[Calvin Smith|Smith]], [[Carl Lewis|Lewis]]
* 1988: {{riigi ikoon|URS}} [[Viktor Brõzgin|Brõzgin]], [[Vladimir Krõlov|Krõlov]], [[Vladimir Muravjov|Muravjov]], [[Vitali Savin|Savin]]
* 1992: {{riigi ikoon|USA}} [[Mike Marsh|Marsh]], [[Leroy Burrell|Burrell]], [[Dennis Mitchell|Mitchell]], [[Carl Lewis|Lewis]], [[James Jett]]
* 1996: {{riigi ikoon|CAN}} [[Robert Esmie|Esmie]], [[Glenroy Gilbert|Gilbert]], [[Bruny Surin|Surin]], [[Donovan Bailey|Bailey]], [[Carlton Chambers|Chambers]]
* 2000: {{riigi ikoon|USA}} [[Jon Drummond|Drummond]], [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Williams]], [[Brian Lewis|Lewis]], [[Maurice Greene|Greene]], [[Tim Montgomery|Montgomery]], [[Kenny Brokenburr|Brokenburr]]
* 2004: {{riigi ikoon|GBR}} [[Jason Gardener|Gardener]], [[Darren Campbell|Campbell]], [[Marlon Devonish|Devonish]], [[Mark Lewis-Francis|Lewis-Francis]]
* 2008: {{riigi ikoon|TTO}} [[Keston Bledman|Bledman]], [[Marc Burns|Burns]], [[Emmanuel Callender|Callender]], [[Richard Thompson|Thompson]], [[Aaron Armstrong|Armstrong]]
* 2012: {{riigi ikoon|JAM}} [[Nesta Carter|Carter]], [[Michael Frater|Frater]], [[Yohan Blake|Blake]], [[Usain Bolt|Bolt]], [[Kemar Bailey-Cole|Bailey-Cole]]
* 2016: {{riigi ikoon|JAM}} [[Asafa Powell|Powell]], [[Yohan Blake|Blake]], [[Nickel Ashmeade|Ashmeade]], [[Usain Bolt|Bolt]], [[Jevaughn Minzie|Minzie]], [[Kemar Bailey-Cole|Bailey-Cole]]
* 2020: {{riigi ikoon|ITA}} [[Lorenzo Patta|Patta]], [[Marcell Jacobs|Jacobs]], [[Fausto Desalu|Desalu]], [[Filippo Tortu|Tortu]]
* 2024: {{riigi ikoon|CAN}} [[Aaron Brown|Brown]], [[Jerome Blake|Blake]], [[Brendon Rodney|Rodney]], [[Andre De Grasse|De Grasse]]
}}}}
}}&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Kergejõustiku olümpiavõitjate mallid]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>dmvwv69c3ulkeffupw0ys3trbizndzk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Okulovka</title>
    <ns>0</ns>
    <id>157116</id>
    <revision>
      <id>7184920</id>
      <parentid>6867869</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:49:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184920</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1000" sha1="e8mebhmruyocy23uws1vrmf491x7hfn" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Okulovka
|  hääldus = 
|  omakeelne_nimi_1 = vene | Окуловка |(Okulovka)
|  pilt = Okulovka houses 02.jpg
|  lipu_pilt = 
|  lipu_link = 
|  vapp = Okulov.png
|  vapi_link = [[Okulovka vapp]]
|  pindala = 29,0
|  elanikke = 
|  asendikaardi_pilt = 
|  asendikaart = Venemaa/Novgorodi oblast
}}
'''Okulovka''' on linn [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Okulovka rajoon]]i keskus. Asub [[Peretna]] jõe ääres [[Novgorod]]ist 140 km ida pool.

Linn tekkis [[1965]]. aastal, kui Okulovka ja Parahhino-Poddubje töölisküla ühendamisel loodi Okulovka linn.

Okulovkat läbib Moskva-Peterburi raudtee.

&lt;gallery&gt;
Pilt:AlexanderNevskiyChurchInOkulovka.JPG|Aleksander Nevski kirik
Pilt:Okulovka railstation.jpg|Okulovka raudteejaam
Pilt:Okulovka administration.jpg|Haldushoone
Pilt:PaperFactoryInOkulovka.JPG|Paberitehas
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Okulovka}}
*http://www.okulovka.com/

[[Kategooria:Novgorodi oblasti linnad]]</text>
      <sha1>e8mebhmruyocy23uws1vrmf491x7hfn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lossi tänav (Tartu)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>163168</id>
    <revision>
      <id>7184696</id>
      <parentid>7150230</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:18:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Helika1</username>
        <id>102976</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184696</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3180" sha1="5cnroqvnj7s6r9yzzj54n754sezmsoq" xml:space="preserve">{{teekaart|suum=15}}
'''Lossi tänav''' ([[saksa keel]]es '''Schlossstrasse''') on tänav [[Tartu]]s, mis ühendab [[Kesklinn (Tartu)|kesklinna]] ja [[Toomemägi|Toomemäge]].

Tänav lähtub [[Ülikooli tänav]]ast, kulgeb edela suunas [[Toomemägi|Toomemäkke]], ristub vasakult [[Uppsala tänav]]aga ja lõpeb ristumisega [[Baeri tänav]]aga. See on 360 m pikk.&lt;ref&gt;[[Ekspresskataloog]] [[2005]].&lt;/ref&gt;

Üle Lossi tänava läheb kaks silda: [[Inglisild]] ja [[Kuradisild]].

Lossi tänaval asuvad [[Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool]] (Lossi 15), Tartu Ülikooli [[Philosophicum]]i üks õppehoone (Lossi 3) ja [[Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut|Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi]] õppehoone (Lossi 36). Tänava äärde jääb ka [[Riigikohtu hoone]].

2018. aasta mais moodustati varem Lossi tänavale kuulunud tänavalõigust, mis ulatub endise sünnitusmaja (Lossi 36) hoonest [[Vana Anatoomikum|vana anatoomikum]]i hooneni, [[Uppsala tänav]], mis ristub nüüd Lossi tänavaga.&lt;ref&gt;[https://tartu.postimees.ee/4493813/tartu-sai-uppsala-tanava Tartu sai Uppsala tänava] Postimees, 24. mai 2018 (vaadatud 02.10.2018)&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
[[Fail:Lossi tänav ja Inglisild Tartus (1991).jpg|pisi|Lossi tänav 1991. aastal]]
Arheoloog [[Vilma Trummal]]i hinnangul oli sel kohal kohal tänav juba [[Eesti muinasaeg|muinasaja]] lõpul, 11.–12. sajandil sai see [[puusillutis]]e. Keskajal algul Toomemäe järgi '''Doomi''' nime kandnud tänava ülemisest osast sai hiljem Schlossstrasse ehk Lossi tänav, alumine ots kandis '''Schmidestrasse''' ehk Sepa tänava nime. 

[[Eesti NSV]] ajal oli Lossi tänava nimeks '''Aleksander Lätte tänav''' (helilooja [[Aleksander Läte|Aleksander Lätte]] järgi) 1. oktoobrist [[1948]]&lt;ref&gt;[[Aili Raendi]] &quot;Isikunimelised tänavad Tartus&quot; Tln: Eesti Raamat, 1987, lk 49&lt;/ref&gt; kuni tagasinimetamiseni [[1987]]. aastal.&lt;ref&gt;[[Edasi]], 13. oktoober 1948.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&amp;lang=et&amp;kohanimi=96021945&amp;f2v=Y&amp;f3v=Y&amp;nimeliik=&amp;maakond=&amp;vald=&amp;kihelkond=&amp;asum=&amp;f10v=Y&amp;x1d=&amp;x1m=&amp;x1s=&amp;x2d=&amp;x2m=&amp;x2s=&amp;y1d=&amp;y1m=&amp;y1s=&amp;y2d=&amp;y2m=&amp;y2s=&amp;f14v=Y&amp;of=tb KNAB]&lt;/ref&gt;

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
Pilt:Vihmane Pirogovi plats Tartus, Lossi ja Ülikooli tänava nurgal, 30. august 2011.jpg|[[Pirogovi plats]] Tartus Lossi 2, [[Ülikooli tänav]]a nurgal, suvi 2011
Pilt:Tartu - Lossi 3.jpg|Tänava algusosa. Paremale jääb Tartu Ülikooli õppehoone ja vasakule [[Pirogovi park]]
Tartu vanalinn.jpg|Lossi tänava algus pildistatuna Inglisillalt
Pilt:Lossi tänav Inglisillalt.JPG|Vaade Inglisillalt
Pilt:Road to kesklinn (city center) under the bridge.jpg|Vaade Toomemäelt, Inglisild
Pilt:Kuradisild varahommikul.JPG|Lossi tänava lõpp ja Kuradisild
Pilt:Lossi tänav 1910.jpg|Lossi tänav 1910. aastal
Lossi 36 hoone.JPG|Lossi 36 hoone, [[Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut|TÜ ühiskonnateaduste instituut]] 
Lossi tänav 21.jpg|Endine kliinikuhoone, Lossi 21
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* [[Aili Raendi]] &quot;Isikunimelised tänavad Tartus&quot; Tln: Eesti Raamat, 1987, lk 49
{{commonscat|Lossi tänav (Tartu)}}

[[Kategooria:Lossi tänav| ]]
[[Kategooria:Tartu tänavad]]</text>
      <sha1>5cnroqvnj7s6r9yzzj54n754sezmsoq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Volta tehas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>163665</id>
    <revision>
      <id>7184917</id>
      <parentid>6837546</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:45:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184917</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13748" sha1="0jn6b8zv8otw06hr9nok0k2eack3nsy" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=jaanuar}}
{{toimeta}}
{{Infokast organisatsioon
| nimi = AS Volta
| omakeelne_nimi = 
| embleem = 
| embleemiallkiri = 
| pilt = 
Volta factory admin building.jpg 
| pildiallkiri = Volta tehase restaureeritud haldushoone, [[Tööstuse tänav]] 47
| lühend = 
| deviis = 
| asutatud = [[1899]]
| asutaja = &lt;!-- või: | asutajad = --&gt;
| lõpp = [[1994]]
| tüüp = 
| staatus = 
| eesmärk = 
| peakorter = Tallinn
| asukoht = [[Tööstuse tänav]] 47, Tallinn
| piirkond = [[Kopli]]
| liikmed = &lt;!-- või: | liikmeid = --&gt;
| keeled = &lt;!-- või: | keel = --&gt;
| peasekretär = 
| juht_nimetus = &lt;!-- vaikimisi &quot;Juht&quot; --&gt;
| juht_nimi = 
| juht2_nimetus = 
| juht2_nimi = 
| juht3_nimetus = 
| juht3_nimi = 
| juht4_nimetus = 
| juht4_nimi = 
| võtmeisikud = 
| peaorgan = 
| emaorg = 
| allorg = 
| eelarve = 
| töötajad = &lt;!-- või: | töötajaid = --&gt;
| vabatahtlikud = &lt;!-- või: | vabatahtlikke = --&gt;
| veebileht = 
| märkused = 
}}

[[Pilt:Volta 1903 mudelitsehh.jpg|alt= Grupp töölisi tehase Volta mudelitsehhis, 1903.a|pisi|Grupp töölisi tehase Volta mudelitsehhis, 1903]]
[[Pilt:1903 Volta montaazitsehh.jpg|alt= Vaade montaažitsehhi tehase Volta peakorpuses, 1903.a|pisi|Vaade montaažitsehhi tehase Volta peakorpuses, 1903]]
'''Volta tehas''' oli [[Tallinn]]as [[1900]]. aastal tööd alustanud tööstuskäitis, mis asub [[Kalamaja asum]]is. Tehas on saanud nime [[Alessandro Volta]] järgi.

== Asutamine ==
Volta tehase ehitamisele eelnes [[Carl Wilhelm Luther]]i ja [[Christian Luther]]i, Girardi, [[Christian Barthold Rotermann]]i, Roseni, Ingmanni ja Riia Kommertspanga (mille üks omanikke oli Saksa [[AEG]] (Allgemaine Elektrizitäts Gesellschaft)) poolt [[15. aprill]] [[1899]] AS Volta asutamine, misjärel hakati Tallinnas [[Kopli|Kopli piirkonnas]] ostetud krundile hooneid ehitama. 

[[5. jaanuar]]il [[1900]] alustas ettevõte tööd, tehast juhtis [[insener]] [[Konrad Schindler]] [[Šveits]]ist, tehases töötas 190 töölist&lt;ref&gt;[[Raimo Pullat]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1965-1-72-82%2020240503143321.pdf?v=a57b8491d1d8 Tallinna töölisklassi formeerumine aastail 1871–1917]{{Kõdulink|aeg=märts 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Eesti NSV. Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateaduste. Seeria, kd 14 1965, nr. 1, lk 74&lt;/ref&gt;. [[1901]]. aasta mais lõpetati projektijärgsed tööd ehitusel – territoorium ligikaudu 10 [[hektar]]it. Tehas oli varustatud kaasaegse Saksa tippseadmestikuga (esimene [[elektrivasar]] Eestis). Vene toormest valmistati [[elektrimootor]]eid ja [[Elektrigeneraator|generaator]]eid Vene turule. 

[[1904]]. aastal alustati oma toodanguga teiste Eesti ettevõtete elektrifitseerimist: [[Lutheri vabrik|Lutheri vineer ja mööbli vabrik]], [[Dvigatel]], [[Kärdla kalevivabrik]], [[Türi paberivabrik]]. 

[[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905. aasta revolutsiooni ajal Eestis]] toimus [[13. oktoober|13. oktoobril]] streik Volta tehases ja 11. detsembril 1905 kogunesid Tallinnas sotsiaal-demokraatide ja [[Aleksander Kesküla]] suunamisel valdade saadikud. Algselt kavandatud [[Estonia selts]]i ruumide asemel koguneti Volta tehases. Õhtusele koosolekule saabusid nii tööliste kui ka valdade saadikud salaja väikestes gruppides, sissepääsu tagas märgusõna. Koosolekut juhatas A. Kesküla ja protokollis [[Friedebert Tuglas]]. Koosoleku päevakorras oli olukorra hindamine ning uus võitluskava linnas ja maal sõjaseisukorra tingimustes.

[[1909]]. aastal ehitati Voltas [[Tallinna elektrijaam]]ale kolm 250 [[hj]] [[auruturbiin]]i ja kolm 250 hj ja 3 [[Volt|kV]] [[vahelduvvoolugeneraator]]it. [[1910]]. aastal müüdi eraomanike poolt osa aktsiaid Peterburi Diskonto ja Laenupangale, mille tulemusena saadi suuri riiklikke tellimusi raudtee ja sõjaliste ametkondade tarvis. [[1913]]. aastal, kui alustas tööd AS [[Noblessneri laevatehas]], valmistati Voltas ehitatavate [[allveelaev]]ade kogu elektriseadmestik. 1913/1914. aastal rajati oma malmivalu osakond ja ehitati juurde hooneid. [[1913]]. aastal oli tehases 760 töölist, 1917. aastal juba 1200 töölist. 

[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal, [[1916]]. aastaks kasvas käive 5,5 miljoni rublani, ettevõttes töötas 860 töölist ja juhatuse asupaigaks sai Peterburi, [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjaväele valmistati 600 000 käsigranaati. 
[[1917]]. aasta suvel evakueeriti tehas Venemaale: töölised, tööpingid ja instrumendid [[Perm]]i, muu vara Moskvasse ning tehas käivitus mõni aeg hiljem [[Uural|Uuralites]] [[Jekaterinburgi kubermang]]us [[Barantšinski]] asulas&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://gerb.rossel.ru/ter/ter54 |pealkiri=Кушвинский городской округ |vaadatud=2009-06-09 |arhiivimisaeg=2011-03-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110318124456/http://gerb.rossel.ru/ter/ter54 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;, kus tekkis Barantšinski elektromehaanika tehas&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.bemz.ru/ |pealkiri=БАРАНЧИНСКИЙ ЭЛЕКТРОМЕХАНИЧЕСКИЙ ЗАВОД |vaadatud=2009-06-09 |arhiivimisaeg=2012-01-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120109004714/http://www.bemz.ru/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;.
[[File:Volta tehase hooned Tallinn 1936 aasta.jpg|pisi|Volta tehase hooned Tallinn 1936 aasta]]
Tallinnas seisis tehas tühjalt ligi viis aastat. Eesti Vabariik kehtestas seejärel oma hoolduse ettevõttele ja andis 15 miljonit marka laenu seadmete muretsemiseks ja tootmise alustamiseks. Osa ruume renditi välja sellistele ettevõtetele nagu Parfümeeriatehas Feival, Šokolaadivabrik [[Kawe]], Kalevivabrik Keila jne. 1925. aastal likvideeriti senine AS Volta ning vara müüdi uuele samal aastal tegevust alustanud seltsile Eesti Elektrimasinate-Ehituse Aktsiaselts, mille asutajaiks olid [[Martin Christian Luther]], [[Konrad Mauritz]] ja Carl (Karl) Stark ja tehas jätkas tööd seniste tööliste ja spetsialistidega. 1935. aastal muudeti AS põhikirja ning samal ajal toimus uuesti firma nimemuutus, seoses uute suuremate ülesannete ja põhikapitali suurendamisega ning tehase uueks nimeks sai Aktsiaselts Volta Tehased. [[1939]]. aastal töötas AS Volta Tehastes, [[Tööstuse tänav#Tänava nimi|Soo tänav]] 27 territooriumil 244 töölist, valmistati tellimuste alusel [[elektrimootor]]eid, [[transformaator]]eid, pumpasid, [[ventilaator]]eid, kütte[[Agregaat (masinaehitus)|agregaat]]e jne. [[File:Volta tehase mootorite monteerimise tsehhis 1948 aasta.jpg|pisi|Volta tehase mootorite monteerimise tsehh (1948)]]
[[File:Volta tehas Tööprotsess valutsehhis.jpg|pisi|left|Volta tehase valutsehh (1950)]]

[[26. juuli]]l [[1940]] tehas natsionaliseeriti, senisest töölisest [[Artur Alu]]st sai tehase direktor, paigale jäi vana juhtkond ja insener-tehniline personal, töölisi jäi alles 164. AS Volta Tehased allutati [[Eesti NSV Kergetööstuse Rahvakomissariaat|Eesti NSV Kergetööstuse Rahvakomissariaadile]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[1941]]. aastal tehas demonteeriti ja saadeti [[NSV Liit]]u, suur osa seadmeid läks aga [[Juminda miinilahing|transportimisel koos laevadega põhja]]. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal 1941–1944 kandis tehas nimetust Aktsiaselts Volta Tehased (Hansa Motorenfabrik Werk Volta).

1944 alustas tehas uuesti tööd riiklikus alluvuses ning aastast 1944 kandis tehas nimetust NSVL Riiklik Elektrimasinate Ehituse Tehas Volta, aastatel 1944–1957 Riiklik Liidu Tehas Volta. [[1947]]. aastal tehas rekonstrueeriti okupeeritud Saksamaalt saadud trofeeseadmetega ja viidi ettevõtte territooriumilt välja Kalevivabrik Keila ja [[AS Kalev|kondiitritoodete vabrik Kalev]]. 1951. aastal anti käiku esimene automaatliin võllide töötlemiseks ja press automaat staatori ja rootorilehtede stantsimiseks. 1953. aastal ehitati uus valutsehh, 1956. aastal võeti kasutusse survevalumasinad rootorite valamiseks.
[[File:TLA 1465 1 9201 Tehas Volta juurdeehitus (Tööstuse tänav 47) 1965 fotogr Hans Veermets.jpg|pisi|Tehase Volta juurdeehitis (Tööstuse tänav 47) 1965. aastal (uus haldushoone ja tsehh)]]

Aastatel 1957–1971 kandis tehas nimetust Tehas Volta ja aastatel 1971–1992 Tallinna Tehas Volta&lt;ref&gt;[https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-1460 Riiklik aktsiaselts Volta, 1901-1994], The National Archives of Estonia, ERA.R-1460&lt;/ref&gt;. 1960. aastal alustati ühtse seeria [[elektrimootor]]ite tootmist ja lõpetati [[Generaator|generaator]]ite tootmine. 1963. aastal valmistati Volta tehases 242 000 elektrimootorit, 70 000 väikemootorit, 190 000 triikrauda, 2000 [[Vahvliküpseti|vahvliküpsetit]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.osta.ee/vahvlikupsetaja-volta-korralik-153131879.html |pealkiri=VAHVLIKÜPSETAJA &quot;VOLTA&quot; |vaadatud=2021-05-23 |arhiivimisaeg=2021-05-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210523120005/https://www.osta.ee/vahvlikupsetaja-volta-korralik-153131879.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; ja 6700 [[elektriradiaator]]it&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.osta.ee/kasutusjuhend-pass-1963-elektriradiaator-volta-tehas-139776018.html |pealkiri=Elektriradiaator, Volta tehas |vaadatud=2021-05-23 |arhiivimisaeg=2021-05-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210523120005/https://www.osta.ee/kasutusjuhend-pass-1963-elektriradiaator-volta-tehas-139776018.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;.

1971. aastal ehitati lao- ja 1972. aastal labori ja garaažihooned. Tootmist laiendati ning 1980. aastate alguseks olid valminud ka kõik praegused tootmiskorpused [[Tööstuse tänav]]a ääres. 1989. aastal ületas Volta tehases toodetud 132 ja 160 mm võllikõrgusega lühisrootoriga asünkroonmootorite tootmisel 300 000 toote piiri ning samal perioodil valmistati koos Türi-Allikul paikneva tsehhiga kokku ligi 70 000 elektriradiaatorit.
[[File:Former canteen of the Volta factory in April of 2017.jpg|pisi|left|Volta tehase sööklahoone]]
[[File:Tallinn Volta tänav 2017 aastal.jpg|pisi|left|[[Volta tänav]]]]
1992. aasta lõpus kuulutas Eesti Erastamisagentuur esimest korda välja ettevõtte erastamine rahvusvahelisel erastamiskonkursil, kuid vaatamata suurele huvile ei tehtud ühtegi lõplikku ostupakkumist ja 1993. aasta lõpul erastati eraldi [[Türi-Alliku]] tsehh.
[[File:Volta factory in April 2017 1.jpg|pisi|Endised tehase tööstushooned 2017. aastal]]

== Volta pärast Eesti taasiseseisvumist ==
[[File:Administrative building of Volta factory.jpg|Volta tehase vana haldushoone (aprill 2017. aastal)|thumb]]
Septembris [[1994]] sõlmiti [[Eesti Erastamisagentuur]]i ja Ravori Investeeringute AS vahel RAS Volta varade ja osade kohustuste ostu-müügileping. Ehitati välja uus elektrimootorite mähkimise tsehh (u 600 m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; ) ja ehitati välja ruumid elektrimootorite remondi osakonnale ning tegutseti elektrimootorite AE 132 ja AE 160 ning ajapidajatele veepumpade ALTAI-M müügiga.

1995. aastal esitas RE Riigiressursside Keskus Tallinna linnakohtusse Eesti Erastamisagentuuri (EEA) ja RAS Volta vastu hagi, milles nõudis Volta vara erastamise käigus riigireservi kaotsimineku hüvituseks ligi seitse miljonit krooni. 1991. aastal Eesti alluvusse antud üleliiduline ettevõte Volta jäi tollal vastavalt lepingule materiaalsete ressursside ministeeriumiga ettevõtte valduses olnud [[Riigireserv|riigireserv]]i vastutavaks hoidjaks. Reservi moodustasid põhiliselt hinnalised metallid. 1993. aasta juulis oli valitsus otsustanud riigireservi komisjoni määrusega Volta halduses olnud osa reservivara ettevõttele maha müüa. Müüdava vara väärtus oli ressursikeskuse hinnangul tollal ligi kuus miljonil krooni. Sama aasta märtsis oli ressursikeskus teinud Voltas kontrolli, mis näitas aga, et riigireservi vara oli seal vaid 530 000 krooni väärtuses. Riigiressursikeskus taotles tagasi riigireservis olnud vara müügist saadud summasi&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/eestisonumid/1995/04/07/13.4 Riigiressursside Keskus käib erastamisagentuuriga kohut], Eesti Sõnumid, nr. 80, 7 aprill 1995&lt;/ref&gt;. 
[[File:Volta factory Tallinn April 2017.jpg|pisi|]]
[[File:Territory of the Volta factory Tallinn.jpg|pisi|]]
Volta erastamise järel jätkas ametis olnud 800 inimese asemel 250 töötajat. Tehas jagati seitsmeks väiksemaks aktsiaseltsiks, kümne hektari suurusel maa-alal paiknevates tsehhides toodeti Voltas allhanke korras [[staator]]eid ja [[Rootor (elektrotehnika)|rootor]]eid.&lt;ref&gt;Sirje Niitra, [https://arileht.delfi.ee/artikkel/50726240/volta-agab-vana-volakoorma-all Volta ägab vana võlakoorma all ], Ärileht, 08.05.1996&lt;/ref&gt; 

[[1998]]. aastal muutis Ravori Investeeringute AS oma ärinime Elektrimasinaehituse AS-iks. [[2003]]. aastal võitis Elektrimasinaehituse AS 1998. aastal alanud kaubamärgi VOLTA omandivaidluse AB Electroluxiga. 
{{commonskat|Volta}}
[[2003]]. aastal muutis Elektrimasinaehituse AS oma ärinime AS-iks Volta. Asukoht on [[Uus-Volta tänav]] 9/1.
== Vaata ka==
*[[Volta kvartal]], [[Krulli kvartal]]&lt;ref&gt;[https://www.aripaev.ee/sisuturundus/2024/03/13/tallinna-kuldne-miil-kas-volta-noblessner-ja-krulli-moodustavad-tulevikus-uue-kesklinna Tallinna kuldne miil: kas Volta, Noblessner ja Krulli moodustavad tulevikus uue kesklinna?], Äripäev, 13. märts. 2024&lt;/ref&gt;
== Viited ==
{{viited}}


== Kirjandus ==
*Veera Gussarova, Tehas «Volta», 188 lk, Eesti Raamat 1968

== Välislingid ==
*[http://www.volta.ee/volta/ajalugu.html Ettevõtte ajaloost AS Volta kodulehel]

[[Kategooria:Eesti masinatööstus]]
[[Kategooria:Eesti tööstusettevõtted]]
[[Kategooria:Kalamaja]]
[[Kategooria:Põhja-Tallinna ehitised]]
[[Kategooria:Tallinna endised ettevõtted]]
[[Kategooria:Venemaa Keisririigi ettevõtted]]</text>
      <sha1>0jn6b8zv8otw06hr9nok0k2eack3nsy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rahvusvaheline Vastupanuliikumiste Föderatsioon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>169405</id>
    <revision>
      <id>7185103</id>
      <parentid>6481781</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T09:50:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7185103</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5418" sha1="6mex54zeu7fz5s89qpdny26uppeuexa" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=mai}}
[[Pilt:Dresden Denkmal Gefängnis Mathildenstrasse.jpg|pisi|Rahvusvahelise Vastupanuliikumiste Föderatsiooni memoriaal vastupanuvõitlejatele, kes olid vangistatud [[Mathildenstraße]] vanglas [[Dresden]]is]]

'''Rahvusvaheline Vastupanuliikumiste Föderatsioon''' (Fédération Internationale des Résistants, Internationale Föderation der Widerstandskämpfer; FIR) on [[Antifašism|antifašistlik]] [[assotsiatsioon|ühendus]], mis asutati [[3. juuli]]l [[1951]] [[Wien|Viinis]] endiste [[Vastupanuliikumine|vastupanuliikumisest]] osavõtjate, [[fašism]]iohvrite ja -vangide kongressil. Uued [[statuut|statuudid]] kinnitati [[Varssavi]]s ([[1962]]) ja [[Veneetsia]]s ([[1969]]). Registreeritud vastavalt [[Austria]] seadustele.&lt;ref name=&quot;fir.at&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.fir.at/about/index.en.php |pealkiri=Fédération Internationale des Résistants – Association antifasciste |vaadatud=2009-04-21 |arhiivimisaeg=2008-09-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080920204847/http://www.fir.at/about/index.en.php |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Tegevuse eesmärgid ==
Föderatsiooni eesmärgid on järgmised: liita vastupanuvõitlejad kodumaa [[iseseisvus|sõltumatus]]e, [[vabadus]]e ja üle[[maailm]]se [[rahu]] kindlustamisel; ühendada [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[natsism]]i- ja [[Antifašism|fašismivastasest]] võitlusest osavõtnute (endiste [[partisan]]ide, vastupanuliikumise võitlejate, hitlerlike [[koonduslaager|koonduslaagrite]] vangide, interneeritute, hukkunute sugulaste) rahvuslikke assotsiatsioone; austada nende mälestust, kes on langenud oma maa ja vabaduse eest; kaitsta vastupanuliikumise vaimu ja väärtusi; teha teatavaks vastupanuliikumise ajalooline osa ja vahendada selle õppetund järgmistele põlvkondadele; võidelda fašismi ja natsismi taassünni ning mis tahes [[rassism|rassilise]], [[poliitika|poliitilise]], [[ideoloogia|ideoloogilise]] ja [[usk|religioosse]] diskrimineerimise ilmingute vastu; toetada [[ÜRO]] põhikirjas välja toodud eesmärkide saavutamist ja tugevdada kõigi maade vastupanuvõitlejate vendlus- ja [[solidaarsus]]sidemeid; võidelda sõjaroimade ja [[inimsusevastane kuritegu|inimsusvastaste kuritegude]] karistamatuse vastu; töötada [[desarmeerimine|desarmeerimise]] ja [[pingelõdvendus]]e heaks. Annab välja kvartaliajakirja &quot;Ühendatud Vastupanuliikumine&quot;. Loob vastupanuvõitlejate lastelastele puhkelaagreid. Korraldab [[Holokaust|uurimistegevust]], endiste koonduslaagrite külastamist, erikohtumisi. Konsultatiivstaatus [[ECOSOC]]-i ja [[UNESCO]] juures.&lt;ref name=&quot;fir.at&quot;/&gt;&lt;ref&gt;[http://www.fir.at/ Fédération Internationale des Résistants – Association antifasciste]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.fir.at/bull/bulletin_14_fr.pdf |pealkiri=Bulletin de la Fédération Internationale des Résistants (FIR) – Association anti-fasciste |vaadatud=2012-12-18 |arhiivimisaeg=2009-10-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091004023436/http://www.fir.at/bull/bulletin_14_fr.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://openlibrary.org/a/OL5455244A/F%C3%A9d%C3%A9ration-internationale-des-r%C3%A9sistants Fédération internationale des résistants]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.cyprusveterans.com.cy/federation-internationale.php |pealkiri=Cyprus Veterans' Association WWII |vaadatud=2009-04-21 |arhiivimisaeg=2010-03-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100308235415/http://www.cyprusveterans.com.cy/federation-internationale.php |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.andrebrie.de/english/Law-by-FIR.pdf |pealkiri=Fédération Internationale des résistants – association antifasciste (FIR) |vaadatud=2006-03-28 |arhiivimisaeg=2006-03-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20060328145518/http://www.andrebrie.de/english/Law-by-FIR.pdf |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.ruvr.ru/main.php?lng=fre&amp;p=27.04.2009&amp;w=70 Fédération Internationale des Résistants]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.geh-denken.de/joomla/aktuelles.html |pealkiri=Fédération Internationale des Résistants (FIR) – Association Antifasciste unterstützt &quot;GEH DENKEN |vaadatud=2009-04-21 |arhiivimisaeg=2009-04-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090419005103/http://geh-denken.de/joomla/aktuelles.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Struktuur ==
Kongress koguneb kord kolme aasta jooksul. Kongressil valitakse [[president]], asepresident ja büroo liikmed ning määratakse kindlaks peanõukogu arvuline koosseis, kuhu kuuluvad rahvuslike organisatsioonide esindajad. Jooksvat tegevust juhib büroo. Täitevorgan on sekretariaat. [[Finants]]eeritakse liikmemaksudest ja subsiidiumidest.&lt;ref name=&quot;fir.at&quot;/&gt;

[[Pilt:Heidefriedhof Obelisk.jpg|pisi|300px|Rahvusvahelise Vastupanuliikumiste Föderatsiooni [[obelisk]] [[Heidefriedhof]]i kalmistul [[Dresden]]is]]

== Liikmed ==
25 riigi rahvuslikud vabastusliikumised 5 miljoni liikmega.&lt;ref name=&quot;fir.at&quot;/&gt;

== Peakorter ==
Asub Viinis Austrias.&lt;ref name=&quot;fir.at&quot;/&gt;

== Allikad ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.fir.at Rahvusvahelise Vastupanuliikumiste Fõderatsiooni koduleht]

[[Kategooria:Antifašism]]
[[Kategooria:Austria]]
[[Kategooria:Organisatsioonid]]
[[Kategooria:Rahvusvahelised organisatsioonid]]
[[Kategooria:Vastupanuliikumine]]</text>
      <sha1>6mex54zeu7fz5s89qpdny26uppeuexa</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rahumäe jaamahoone</title>
    <ns>0</ns>
    <id>174025</id>
    <revision>
      <id>7185071</id>
      <parentid>6220417</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T08:49:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7185071</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3194" sha1="b147e0bx8ohiejs8n05vguaij2wrk16" xml:space="preserve">{{see artikkel|räägib laiarööpmelise raudtee jaamast, kitsarööpmelise raudtee jaamahoone kohta vaata artiklit [[Rahumäe raudteejaam (kitsarööpmeline raudtee)]].}}
[[Pilt:Rahumäe jaamahoone 1.jpg|pisi|]]
[[Pilt:Rahumäe jaamahoone 3.jpg|pisi|]]
[[Pilt:Rahumäe_jaama_hoone.jpg‎|thumb|Rahumäe jaamahoone asub [[Pärnu maantee]] ääres, samas on ka bussipeatus.]]
'''Rahumäe jaamahoone''' on ajalooline [[jaamahoone]] [[Rahumäe raudteepeatus]]es [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]]s. Hoone on [[kultuurimälestis]]. 

==Ajalugu==
Jaamahoone ehitati [[1930]]. aastal. Enne seda (alates [[1926]]) kasutati hoonena ümberehitatud kaubavagunit, mis uue valmimisel transporditi [[Kivimäe raudteepeatus]]se. [[1932]]. aastal avati jaamahoones ka [[postiagentuur]].&lt;ref&gt;Leho Lõhmus. Nõmme läbi aegade. Nõmme Linnaosa Valitsus. 2001. Lk 130-133&lt;/ref&gt; Hoones paikneb nüüd laste mängu- ja vabaajakeskus&lt;ref&gt;Helen Käit. [http://www.tallinn.ee/est/g1510s18305 Rahumäe jaamas avatakse laste mängujaam.] / Nõmme Sõnumid, 15. oktoober 2004, lk 1.&lt;/ref&gt; (Rahumäe Mängujaam), kuhu pääseb ligi ka liikumispuudega inimene&lt;ref&gt;[https://www.tallinn.ee/est/nomme/Uudis-Rahumae-mangujaam-ootab-lapsi-mangima Rahumäe mängujaam ootab lapsi mängima]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;.

==Asukoht==
Rahumäe jaamahoone asub aadressil [[Pärnu maantee]] 288b. 

==Arhitektuur==
Seinad ehitati [[põlevkivituhktellis]]est, nagu [[Hiiu jaamahoone]]lgi. Hoone on ühekorruseline, põrandapinda on ligi 100 m&amp;sup2;.&lt;ref name=&quot;Nõmmel algas Rahumäe jaamahoone rekonstrueerimine&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?0542268 Nõmmel algas Rahumäe jaamahoone rekonstrueerimine] / ERR Uudised. 09. august 2004&lt;/ref&gt;

Vahepeal jäi jaamahoone kasutuseta, sest raudtee otsustas piletimüügi üle viia rongidesse ja loobus jaamahoonest. Aknad ja uksed löödi kinni, seinad soditi täis, hoonet lagastati. Katus sammaldus. Algselt loodeti hoonesse rajada politseikordnikupunkt.&lt;ref&gt;Toomas Pirn. [http://www.epl.ee/news/eesti/linn-votab-raudteelt-hoonete-kaitse-kohustuse.d?id=50754097 Linn võtab raudteelt hoonete kaitse kohustuse.] / Ärileht, 09. aprill 1998&lt;/ref&gt;

[[2004]]. aasta augustis hakati hoonet rekonstrueerima.&lt;ref name=&quot;Nõmmel algas Rahumäe jaamahoone rekonstrueerimine&quot;/&gt; 

Kinniehitatud aknaavad avati, juurdeehitatud vaheseinad võeti maha, fassaad puhastati, ümbrus korrastati.&lt;ref&gt;Avo Suurvärav. [https://web.archive.org/web/20080430214622/http://www.opleht.ee/Arhiiv/2004/10.12.04/aine/koik.shtml Laste mängujaam Rahumäe jaamahoones.] / Õpetajate Leht, 10. detsember 2004&lt;/ref&gt;

==Kultuurimälestised==
Kultuurimälestiseks (nr 8207) tunnistas hoone kultuuriminister [[13. mai]]l [[1997]]&lt;ref&gt;[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=8207 Laiarööpmelise raudtee Rahumäe jaamahoone, 1932. a.] Kultuurimälestiste riiklik register.&lt;/ref&gt;.

==Vaata ka==
*[[Rahumäe raudteepeatus]]
*[[Rahumäe viadukt]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* {{kultuurimälestis}}

{{Coordinate|NS=59.388778|EW=24.704257|type=landmark|region=EE}}

[[Kategooria:Raudteejaama hooned]]
[[Kategooria:Nõmme linnaosa ehitised]]</text>
      <sha1>b147e0bx8ohiejs8n05vguaij2wrk16</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Apollo Raamatud</title>
    <ns>0</ns>
    <id>174673</id>
    <revision>
      <id>7184606</id>
      <parentid>7120811</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T15:48:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>A.Kaibs</username>
        <id>145019</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Lihtsustasin teksti ja muutsin selle loetavaks, täiendasin ajalugu.</comment>
      <origin>7184606</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9720" sha1="ndz96x8ejhqau4hlw6kq6860mtdjk13" xml:space="preserve">{{viita}}
'''Apollo Raamatud''' on suurim ja üks vanemaid samanimelisi raamatupoode Eestis, mis kannab Apollo nim ejuba aastast 2000. Tänaseks on Apollol juba 19 [https://www.apollo.ee/et/kauplused raamatukauplust] üle Eesti ja üks suuremaid [https://www.apollo.ee/ e-poode] ! Apollo Kauplused on Eesti üks suuremaid raamatute jae- ja hulgimüügiga tegelevaid ettevõtteid mille tootesortiment ulatub sadadesse tuhandetesse. Apollo raamatukaupluste ajalugu ulatub tagasi aastasse 1949, mil avati raamatupood [https://www.apollo.ee/et/kauplused Teadus].    

1999. aastal avati juba internetipood ja Apollo oli esimene kauplus mis võttis kasutusele Eesti [[ID-kaart|ID kaardi]] põhise autentimise tavapärase kliendikaardi asemel.    

2000. aastal avati esimene Apollo nimeline uue põlvkonna raamatukauplus [[Apollo Raamatumaja]] Viru tänaval. Täpsemalt saab lugeda ja vaadata [https://www.apollo.ee/ettevottest/ Apollo ajateljelt].   

Apollo raamatupoed asuvad Tallinnas (9), Tartus (3), Pärnus (2), Rakveres, Haapsalus, Viljandis, Kuressaares ja Keilas. Lisaks saab Apollo tooteid soetada Tallinna lennujaama R-Kioskist. Apollo pakub oma klientidele sadu tuhandeid raamatuid, kinketooteid, kooli ja kontoritarbeid ja on olnud pikka aega Eesti suurim muusika, lauamängude ja filmide müüja.  

2010. aastal ühendati AS Apollo Raamatud samasse [[kontsern]]i kuuluva Rautakirja Estonia aktsiaseltsiga (varasema nimega R Kiosk Eesti AS). Lisaks Apollo Raamatutele ühendati Rautakirja Estoniaga samal ajal ettevõtted AS [[Lehepunkt]] ja [[Forum Cinemas Home Entertainment]] AS. Kõigi kolme ühendatud ettevõtte vara, sealhulgas Apollo Raamatute kaubamärk ja raamatupoed, anti toona üle ühendavale ühingule ehk Rautakirja Estonia aktsiaseltsile.&lt;ref name=&quot;register&quot;&gt;[[Inforegister]]. Registreerimise kuupäev 21.03.2012 (13 a.)&lt;/ref&gt;  

2012. liikus Apollo Kauplused OÜ tagasi Eesti omanike kätte ja jätkas laienemist. Avati uued kauplused Tallinnas, Viljandis, Pärnus ja Kohtla-Järvel. 

2015. aasta veebruaris omandas [[MM Grupp kontsern|MM Grupi kontsern]]i kuuluv investeerimisettevõte UP Invest OÜ 50-protsendilise osaluse Apollo Holdingu OÜ-st&lt;ref name=&quot;ajalugu&quot;&gt;[https://www.apollo.ee/ettevottest/]&lt;/ref&gt;. Apollo on eesti kapitalil põhinev ettevõte ning kohaliku loomeelu edendamisse panustame iganädalalselt mõne raamatu- või plaadiesitlusega.

==== Auhinnad ja konkursid ====
Alates 2006. aastast korraldab Apollo igaastast &quot;Parima raamatu&quot; rahvahääletust, kus selgitatakse välja möödunud aasta parimad Eesti autorite raamatud. &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-02-19 |pealkiri=GALERII JA VIDEO &amp;#10217; Hakkame lugema! Need on 2025. aasta parimad Eesti autorite raamatud |url=https://raamatud.postimees.ee/8419051/galerii-ja-video-hakkame-lugema-need-on-2025-aasta-parimad-eesti-autorite-raamatud |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=Raamatud |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Alates 2023. aastast korraldab Apollo igaastast &quot;Parima muusikaplaadi&quot; rahvahääletust, kus selgitatakse välja möödunud aasta parim Eesti artisti plaat.

2016. aastal valiti Apollo raamatupoe- ja kinokett rahvusvahelise konkutsi The Global Service Design Award finaalis maailma parima teenusekontseptsiooniga ettevõtteks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Apollo võitis Global Service Design Awardi |url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2016/10/27/apollo-voitis-global-service-design-awardi |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=Kaubandus |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

==== Apollo raamatuklubi ====
Alates 2025. aasta oktoobrist toimub Apollo Plaza raamatukaupluses igakuine Apollo raamatuklubi &quot;Raamatulood Lauriga&quot;. Raamatuklubi eestvedajaks on kirjanik Lauri Räpp.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-10-13 |pealkiri=GALERII &amp;#10217; Kirjanik Lauri Räpp hakkas vedama uut raamatuklubi |url=https://raamatud.postimees.ee/8341636/galerii-kirjanik-lauri-rapp-hakkas-vedama-uut-raamatuklubi |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=Raamatud |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==== Raamatu ja roosi päev ====
Apollo raamatukauplus tähistab igal aastal 23. aprillil rahvusvahelist Raamatu ja roosi päeva. Sellel päeval jagab Apollo raamatukauplus kõigile roosi kinkijatele tasuta raamatuid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2013-04-23 |pealkiri=Galerii: Apollos sai vahetada roosi raamatu vastu |url=https://kultuur.postimees.ee/1212298/galerii-apollos-sai-vahetada-roosi-raamatu-vastu |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==== Apollo Grupp ja Apollo Raamatud ====
Apollo ettevõtete grupp ehk Apollo Group on arenenud ühest raamatupoest Baltimaade suurimaks meelelahutus- ja restoraniäriks, mille portfelli kuulub üle '''170 asukoha'''. Grupp tegutseb raamatumüügi, kino, toitlustuse ja filmilevi valdkondades. Apollo gruppi ühendab Apollo Klubi lojaalsusprogramm, millel on üle miljoni liikme. 

==== Apollo Klubi ====
Apollo Klubi on ID-kaardi põhine püsikliendiprogramm, mis ühendab enamik Apollo Groupi meelelahutusärid ja restoranid. See võimaldab koguda boonuseid ja saada soodustusi nii poodides, kinodes kui ka söögikohtades. Apollo raamatukauplus võttis esimesena Eestis ID-kaardi kui kliendikaardi kasutusele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kasuta kliendikaardina ID-kaarti |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2006/06/27/kasuta-kliendikaardina-id-kaarti |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}&lt;/ref&gt;

===== Apollo Klubi peamised eelised ja reeglid: =====

* Boonussüsteem: Iga kulutatud 100 € pealt teenid 5 € kinkekaardi, mida saad kasutada kõigis Apollo Klubi lojaalsusprogrammi ettevõtetes.
* Soodustused kauplustes: Sünnipäeval ja sellele järgneval kuuel päeval on tooted Apollo kauplustes ja e-poes 10% soodsamad.

==== Apollo missioon ja visioon ====

* Missioon on pakkuda mugavat ostukeskkonda, sõbralikku ja asjatundlikku teenindust ning suurimat valikt raamatuid, kinketooteid, mänge, kontorikaupu ja muusikat olulisemates sõlmpunktides üle eesti.
* Visioon on olla suurim, effektiivseim ja kaasaegseim meelelahutusettevõte Eestis.

== Apollo Raamatud poed ==
Tallinn

* [[Solarise keskus|Solarise keskuse]] Apollo kauplus
* [[Kristiine keskus|Kristiine keskuse]] Apollo kauplus
* [[Ülemiste keskus|Ülemiste keskuse]] Apollo kauplus
* [[Rocca al Mare kaubanduskeskus|Rocca al Mare keskuse]] Apollo kauplus
* [[Viimsi Keskus|Viimsi keskuse]] Apollo kauplus
* [[Järve keskus|Järve keskuse]] Apollo kauplus
* [[Lasnamäe Centrum|Lasnamäe Centrumi]] Apollo kauplus
* [[Tallinna lennujaam|Tallinna lennujaama]] Apollo kauplus ja R-kiosk

Keila

* Keila keskuse Apollo(UUS!)

Tartu

* [[Lõunakeskus|Tartu Lõunakeskuse]] Apollo
* [[Tartu Kaubamaja|Tartu kaubamaja]] Apollo
* [[Kvartal (kaubanduskeskus)|Tartu Kvartali]] Apollo

Pärnu 

* [[Pärnu Keskus|Pärnu keskuse]] Apollo
* [[Kaubamajakas|Pärnu Kaubamajaka]] Apollo

Rakvere

* [[Kroonikeskus|Kroonikeskuse]] Apollo

Viljandi

* [[Uku Keskuse|Uku keskuse]] Apollo

Haapsalu

* [[Haapsalu Kaubamaja|Haapsalu kaubamaja]] Apollo

Saaremaa

* [[Auriga keskus|Auriga keskuse]] Apollo

== Ajalugu ==
* 1949 ''–'' Apollo eelkäija ''–'' avati raamatupood Teadus.
* 1999 ''–'' alustas tööd e-pood www.raamatud.ee.
* 1999 ''–'' avati Pärnu Rüütli tänava raamatupood.
* 2000 ''–'' avati esimene Apollo Raamatumaja Viru tänaval.
* 2005 ''–'' avati Apollo kauplus Tallinnas Kristiine keskuses.
* 2005 ''–'' avati Apollo kauplus Tartu kaubamajas.
* 2006 ''–'' avati Apollo kauplus Tallinnas Ülemiste keskuses.
* 2007 ''–'' avati Apollo kauplus Pärnu Kaubamajakas.
* 2009 ''–'' avati Apollo esinduskauplus Tallinnas Solarise keskuses.
* 2009 ''–'' avati Apollo kauplus Tartu Lõunakeskuses.
* 2010 ''–'' avati Apollo kauplus Haapsalu kaubamajas.
* 2010 ''–'' avati Apollo kauplus Rakvere Kroonikeskuses.
* 2011 ''–'' avati Apollo kauplus Tallinnas Viimsi keskuses.
* 2012 ''–'' avati uue põlvkonna Apollo e-pood www.apollo.ee.
* 2012 ''–'' avati Apollo kauplus Tallinnas Järve keskuses.
* 2012 ''–'' avati Apollo kauplus Viljandis Uku keskuses.
* 2013 ''–'' alustati esimese eestikeelse Apollo e-lugeri müüki, mis võimaldas ka ühe kliki oste ja kliendituvastust
* 2013 ''–'' esimene Apollo Raamatupoe äpp
* 2014 ''–'' avati Apollo kauplus Pärnu keskuses.
* 2014 ''–'' avati Apollo kauplus Kohtla-Järvel Vironia Keskuses.
* 2014 ''–'' avati Apollo kauplus Tallinnas Lasnamäe Centrumis.
* 2015 ''–'' alustati Apollo e-luger 2 müüki
* 2016 ''–'' avati Apollo Tallinnas Mustamäe keskuses kauplus, kino ja mahlabaar.
* 2016 ''–'' alustati juba kolmanda ehk Apollo e-luger 3 müüki
* 2017 ''–'' avati Apollo kauplus Kuressaares Auriga keskuses.
* 2018 ''–'' Apollo tooted jõudsid müügile Tallinna lennujaama R-Kioskisse.
* 2018 ''–'' Apollo sulges Vironia Keskuse kaupluse.
* 2019 ''–'' avati Apollo kauplus Tartus Kvartali keskuses.
* 2020 ''–'' Uuenes Apollo raamatute e-pood.
* 2020 ''–'' avati Tallinnas Mustamäe keskuses Apollo Outlet.
* 2020 ''–'' avati Apollo kauplus Tallinnas Rocca al Mare keskuses.
* 2025 ''–'' lanseeriti uuendatud Apollo e-pood
* 2025 ''–'' avati Apollo üks suuremaid kaupluseid Tallinnas Apollo Plaza keskuses.
* 2026 ''–'' avati Apollo kauplus Keila keskuses.(UUS!)
* 2026 ''–'' Apollo e-pood pälvis [https://www.e-kaubanduseliit.ee/ Eesti E-kaubanduse Liidu] konkursil &quot;Eesti rahva lemmik e-pood 2026&quot; (kaubamajade kategoorias)  auhinna.

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.apollo.ee Apollo koduleht]
*[https://www.apollo.ee/ettevottest/ Ettevõttest]
*[https://www.apollo.ee/ Apollo e-pood] 
*[https://www.apollo.ee/klubi/ Apollo Klubi]
*[https://www.e-krediidiinfo.ee/12252422-Apollo%20Holding%20O%C3%9C Apollo Kauplused OÜ]

[[Kategooria:Eesti kauplused]]
[[Kategooria:Raamatukauplused]]</text>
      <sha1>ndz96x8ejhqau4hlw6kq6860mtdjk13</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185102</id>
      <parentid>7184606</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T09:46:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>A.Kaibs</username>
        <id>145019</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7185102</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9670" sha1="7xvy84sml5rybplr01m5txvawnn01wu" xml:space="preserve">{{viita}}
'''Apollo Raamatud''' on suurim ja üks vanemaid samanimelisi raamatupoode Eestis, mis kannab Apollo nim ejuba aastast 2000. Tänaseks on Apollol juba 19 [https://www.apollo.ee/et/kauplused raamatukauplust] üle Eesti ja üks suuremaid [https://www.apollo.ee/ e-poode] ! Apollo Kauplused on Eesti üks suuremaid raamatute jae- ja hulgimüügiga tegelevaid ettevõtteid mille tootesortiment ulatub sadadesse tuhandetesse. Apollo raamatukaupluste ajalugu ulatub tagasi aastasse 1949, mil avati raamatupood [https://www.apollo.ee/et/kauplused Teadus].    

1999. aastal avati esimene e-pood ja 2000. aastal avati esimene Apollo nimeline uue põlvkonna raamatukauplus [[Apollo Raamatumaja]] Viru tänaval. Täpsemalt saab lugeda ja vaadata [https://www.apollo.ee/ettevottest/ Apollo ajateljelt].    

Apollo raamatupoed asuvad Tallinnas (9), Tartus (3), Pärnus (2), Rakveres, Haapsalus, Viljandis, Kuressaares ja Keilas. Lisaks saab Apollo tooteid soetada Tallinna lennujaama R-Kioskist. Apollo pakub oma klientidele sadu tuhandeid raamatuid, kinketooteid, kooli ja kontoritarbeid ja on olnud pikka aega Eesti suurim muusika, lauamängude ja filmide müüja.  

2010. aastal ühendati AS Apollo Raamatud samasse [[kontsern]]i kuuluva Rautakirja Estonia aktsiaseltsiga (varasema nimega R Kiosk Eesti AS). Lisaks Apollo Raamatutele ühendati Rautakirja Estoniaga samal ajal ettevõtted AS [[Lehepunkt]] ja [[Forum Cinemas Home Entertainment]] AS. Kõigi kolme ühendatud ettevõtte vara, sealhulgas Apollo Raamatute kaubamärk ja raamatupoed, anti toona üle ühendavale ühingule ehk Rautakirja Estonia aktsiaseltsile.&lt;ref name=&quot;register&quot;&gt;[[Inforegister]]. Registreerimise kuupäev 21.03.2012 (13 a.)&lt;/ref&gt;  

2012. liikus Apollo Kauplused OÜ tagasi Eesti omanike kätte ja jätkas laienemist. Avati uued kauplused Tallinnas, Viljandis, Pärnus ja Kohtla-Järvel. 

2015. aasta veebruaris omandas [[MM Grupp kontsern|MM Grupi kontsern]]i kuuluv investeerimisettevõte UP Invest OÜ 50-protsendilise osaluse Apollo Holdingu OÜ-st&lt;ref name=&quot;ajalugu&quot;&gt;[https://www.apollo.ee/ettevottest/]&lt;/ref&gt;. Apollo on eesti kapitalil põhinev ettevõte ning kohaliku loomeelu edendamisse panustame iganädalalselt mõne raamatu- või plaadiesitlusega.

==== Auhinnad ja konkursid ====
Alates 2006. aastast korraldab Apollo igaastast &quot;Parima raamatu&quot; rahvahääletust, kus selgitatakse välja möödunud aasta parimad Eesti autorite raamatud. &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-02-19 |pealkiri=GALERII JA VIDEO &amp;#10217; Hakkame lugema! Need on 2025. aasta parimad Eesti autorite raamatud |url=https://raamatud.postimees.ee/8419051/galerii-ja-video-hakkame-lugema-need-on-2025-aasta-parimad-eesti-autorite-raamatud |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=Raamatud |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Alates 2023. aastast korraldab Apollo igaastast &quot;Parima muusikaplaadi&quot; rahvahääletust, kus selgitatakse välja möödunud aasta parim Eesti artisti plaat.

2016. aastal valiti Apollo raamatupoe- ja kinokett rahvusvahelise konkutsi The Global Service Design Award finaalis maailma parima teenusekontseptsiooniga ettevõtteks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Apollo võitis Global Service Design Awardi |url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2016/10/27/apollo-voitis-global-service-design-awardi |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=Kaubandus |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

==== Apollo raamatuklubi ====
Alates 2025. aasta oktoobrist toimub Apollo Plaza raamatukaupluses igakuine Apollo raamatuklubi &quot;Raamatulood Lauriga&quot;. Raamatuklubi eestvedajaks on kirjanik Lauri Räpp.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-10-13 |pealkiri=GALERII &amp;#10217; Kirjanik Lauri Räpp hakkas vedama uut raamatuklubi |url=https://raamatud.postimees.ee/8341636/galerii-kirjanik-lauri-rapp-hakkas-vedama-uut-raamatuklubi |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=Raamatud |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==== Raamatu ja roosi päev ====
Apollo raamatukauplus tähistab igal aastal 23. aprillil rahvusvahelist Raamatu ja roosi päeva. Sellel päeval jagab Apollo raamatukauplus kõigile roosi kinkijatele tasuta raamatuid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2013-04-23 |pealkiri=Galerii: Apollos sai vahetada roosi raamatu vastu |url=https://kultuur.postimees.ee/1212298/galerii-apollos-sai-vahetada-roosi-raamatu-vastu |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==== Apollo Grupp ja Apollo Raamatud ====
Apollo ettevõtete grupp ehk Apollo Group on arenenud ühest raamatupoest Baltimaade suurimaks meelelahutus- ja restoraniäriks, mille portfelli kuulub üle '''170 asukoha'''. Grupp tegutseb raamatumüügi, kino, toitlustuse ja filmilevi valdkondades. Apollo gruppi ühendab Apollo Klubi lojaalsusprogramm, millel on üle miljoni liikme. 

==== Apollo Klubi ====
Apollo Klubi on ID-kaardi põhine püsikliendiprogramm, mis ühendab enamik Apollo Groupi meelelahutusärid ja restoranid. See võimaldab koguda boonuseid ja saada soodustusi nii poodides, kinodes kui ka söögikohtades. Apollo raamatukauplus võttis esimesena Eestis ID-kaardi kui kliendikaardi kasutusele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kasuta kliendikaardina ID-kaarti |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2006/06/27/kasuta-kliendikaardina-id-kaarti |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}&lt;/ref&gt;

===== Apollo Klubi peamised eelised ja reeglid: =====

* Boonussüsteem: Iga kulutatud 100 € pealt teenid 5 € kinkekaardi, mida saad kasutada kõigis Apollo Klubi lojaalsusprogrammi ettevõtetes.
* Soodustused kauplustes: Sünnipäeval ja sellele järgneval kuuel päeval on tooted Apollo kauplustes ja e-poes 10% soodsamad.

==== Apollo missioon ja visioon ====

* Missioon on pakkuda mugavat ostukeskkonda, sõbralikku ja asjatundlikku teenindust ning suurimat valikt raamatuid, kinketooteid, mänge, kontorikaupu ja muusikat olulisemates sõlmpunktides üle eesti.
* Visioon on olla suurim, effektiivseim ja kaasaegseim meelelahutusettevõte Eestis.

== Apollo Raamatud poed ==
Tallinn

* [[Solarise keskus|Solarise keskuse]] Apollo kauplus
* [[Kristiine keskus|Kristiine keskuse]] Apollo kauplus
* [[Ülemiste keskus|Ülemiste keskuse]] Apollo kauplus
* [[Rocca al Mare kaubanduskeskus|Rocca al Mare keskuse]] Apollo kauplus
* [[Viimsi Keskus|Viimsi keskuse]] Apollo kauplus
* [[Järve keskus|Järve keskuse]] Apollo kauplus
* [[Lasnamäe Centrum|Lasnamäe Centrumi]] Apollo kauplus
* [[Tallinna lennujaam|Tallinna lennujaama]] Apollo kauplus ja R-kiosk

Keila

* Keila keskuse Apollo(UUS!)

Tartu

* [[Lõunakeskus|Tartu Lõunakeskuse]] Apollo
* [[Tartu Kaubamaja|Tartu kaubamaja]] Apollo
* [[Kvartal (kaubanduskeskus)|Tartu Kvartali]] Apollo

Pärnu 

* [[Pärnu Keskus|Pärnu keskuse]] Apollo
* [[Kaubamajakas|Pärnu Kaubamajaka]] Apollo

Rakvere

* [[Kroonikeskus|Kroonikeskuse]] Apollo

Viljandi

* [[Uku Keskuse|Uku keskuse]] Apollo

Haapsalu

* [[Haapsalu Kaubamaja|Haapsalu kaubamaja]] Apollo

Saaremaa

* [[Auriga keskus|Auriga keskuse]] Apollo

== Ajalugu ==
* 1949 ''–'' Apollo eelkäija ''–'' avati raamatupood Teadus.
* 1999 ''–'' alustas tööd e-pood www.raamatud.ee.
* 1999 ''–'' avati Pärnu Rüütli tänava raamatupood.
* 2000 ''–'' avati esimene Apollo Raamatumaja Viru tänaval.
* 2002 ''–'' Võeti kliendikaardina kasutusele [[Eesti ID-kaart|Eesti ID]] kaart.
* 2005 ''–'' avati Apollo kauplus Tallinnas Kristiine keskuses.
* 2005 ''–'' avati Apollo kauplus Tartu kaubamajas.
* 2006 ''–'' avati Apollo kauplus Tallinnas Ülemiste keskuses.
* 2007 ''–'' avati Apollo kauplus Pärnu Kaubamajakas.
* 2009 ''–'' avati Apollo esinduskauplus Tallinnas Solarise keskuses.
* 2009 ''–'' avati Apollo suurim kauplus Tartu Lõunakeskuses.
* 2010 ''–'' avati Apollo kauplus Haapsalu kaubamajas.
* 2010 ''–'' avati Apollo kauplus Rakvere Kroonikeskuses.
* 2011 ''–'' avati Apollo kauplus Tallinnas Viimsi keskuses.
* 2012 ''–'' avati uue põlvkonna Apollo e-pood www.apollo.ee.
* 2012 ''–'' avati Apollo kauplus Tallinnas Järve keskuses.
* 2012 ''–'' avati Apollo kauplus Viljandis Uku keskuses.
* 2013 ''–'' alustati esimese eestikeelse Apollo e-lugeri müüki, mis võimaldas ka ühe kliki oste ja kliendituvastust
* 2013 ''–'' esimene Apollo Raamatupoe äpp
* 2014 ''–'' avati Apollo kauplus Pärnu keskuses.
* 2014 ''–'' avati Apollo kauplus Kohtla-Järvel Vironia Keskuses.
* 2014 ''–'' avati Apollo kauplus Tallinnas Lasnamäe Centrumis.
* 2015 ''–'' alustati Apollo e-luger 2 müüki
* 2016 ''–'' avati Apollo Tallinnas Mustamäe keskuses kauplus, kino ja mahlabaar.
* 2016 ''–'' alustati juba kolmanda ehk Apollo e-luger 3 müüki
* 2017 ''–'' avati Apollo kauplus Kuressaares Auriga keskuses.
* 2018 ''–'' Apollo tooted jõudsid müügile Tallinna lennujaama R-Kioskisse.
* 2018 ''–'' Apollo sulges Vironia Keskuse kaupluse.
* 2019 ''–'' avati Apollo kauplus Tartus Kvartali keskuses.
* 2020 ''–'' Uuenes Apollo raamatute e-pood.
* 2020 ''–'' avati Tallinnas Mustamäe keskuses Apollo Outlet.
* 2020 ''–'' avati Apollo kauplus Tallinnas Rocca al Mare keskuses.
* 2025 ''–'' lanseeriti uuendatud Apollo e-pood
* 2025 ''–'' avati Apollo üks suuremaid kaupluseid Tallinnas Apollo Plaza keskuses.
* 2026 ''–'' avati Apollo kauplus Keila keskuses.(UUS!)
* 2026 ''–'' Apollo e-pood pälvis [https://www.e-kaubanduseliit.ee/ Eesti E-kaubanduse Liidu] konkursil &quot;Eesti rahva lemmik e-pood 2026&quot; (kaubamajade kategoorias)  auhinna.

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.apollo.ee Apollo koduleht]
*[https://www.apollo.ee/ettevottest/ Ettevõttest]
*[https://www.apollo.ee/ Apollo e-pood] 
*[https://www.apollo.ee/klubi/ Apollo Klubi]
*[https://www.e-krediidiinfo.ee/12252422-Apollo%20Holding%20O%C3%9C Apollo Kauplused OÜ]

[[Kategooria:Eesti kauplused]]
[[Kategooria:Raamatukauplused]]</text>
      <sha1>7xvy84sml5rybplr01m5txvawnn01wu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185130</id>
      <parentid>7185102</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T11:13:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>A.Kaibs</username>
        <id>145019</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7185130</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9971" sha1="przfktgqdu7fycu5vfppe7h5ivfidec" xml:space="preserve">{{viita}}
'''Apollo Raamatud''' on suurim ja üks vanemaid samanimelisi raamatupoode Eestis, mis kannab Apollo nim ejuba aastast 2000. Tänaseks on Apollol juba 19 [https://www.apollo.ee/et/kauplused raamatukauplust] üle Eesti ja üks suuremaid [https://www.apollo.ee/ e-poode] ! Apollo Kauplused on Eesti üks suuremaid raamatute jae- ja hulgimüügiga tegelevaid ettevõtteid mille tootesortiment ulatub sadadesse tuhandetesse. Apollo raamatukaupluste ajalugu ulatub tagasi aastasse 1949, mil avati raamatupood [https://www.apollo.ee/et/kauplused Teadus].    

1999. aastal avati esimene e-pood ja 2000. aastal avati esimene Apollo nimeline uue põlvkonna raamatukauplus [[Apollo Raamatumaja]] Viru tänaval. Täpsemalt saab lugeda ja vaadata [https://www.apollo.ee/ettevottest/ Apollo ajateljelt].    

Apollo raamatupoed asuvad Tallinnas (9), Tartus (3), Pärnus (2), Rakveres, Haapsalus, Viljandis, Kuressaares ja Keilas. Lisaks saab Apollo tooteid soetada Tallinna lennujaama R-Kioskist. Apollo pakub oma klientidele sadu tuhandeid raamatuid, kinketooteid, kooli ja kontoritarbeid ja on olnud pikka aega Eesti suurim muusika, lauamängude ja filmide müüja.  

2010. aastal ühendati AS Apollo Raamatud samasse [[kontsern]]i kuuluva Rautakirja Estonia aktsiaseltsiga (varasema nimega R Kiosk Eesti AS). Lisaks Apollo Raamatutele ühendati Rautakirja Estoniaga samal ajal ettevõtted AS [[Lehepunkt]] ja [[Forum Cinemas Home Entertainment]] AS. Kõigi kolme ühendatud ettevõtte vara, sealhulgas Apollo Raamatute kaubamärk ja raamatupoed, anti toona üle ühendavale ühingule ehk Rautakirja Estonia aktsiaseltsile.&lt;ref name=&quot;register&quot;&gt;[[Inforegister]]. Registreerimise kuupäev 21.03.2012 (13 a.)&lt;/ref&gt;  

2012. liikus Apollo Kauplused OÜ tagasi Eesti omanike kätte ja jätkas laienemist. Avati uued kauplused Tallinnas, Viljandis, Pärnus ja Kohtla-Järvel. 

2015. aasta veebruaris omandas [[MM Grupp kontsern|MM Grupi kontsern]]i kuuluv investeerimisettevõte UP Invest OÜ 50-protsendilise osaluse Apollo Holdingu OÜ-st&lt;ref name=&quot;ajalugu&quot;&gt;[https://www.apollo.ee/ettevottest/]&lt;/ref&gt;. Apollo on eesti kapitalil põhinev ettevõte ning kohaliku loomeelu edendamisse panustame iganädalalselt mõne raamatu- või plaadiesitlusega.

==== Auhinnad ja konkursid ====
Alates 2006. aastast korraldab Apollo igaastast &quot;Parima raamatu&quot; rahvahääletust, kus selgitatakse välja möödunud aasta parimad Eesti autorite raamatud. &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-02-19 |pealkiri=GALERII JA VIDEO &amp;#10217; Hakkame lugema! Need on 2025. aasta parimad Eesti autorite raamatud |url=https://raamatud.postimees.ee/8419051/galerii-ja-video-hakkame-lugema-need-on-2025-aasta-parimad-eesti-autorite-raamatud |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=Raamatud |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Alates 2023. aastast korraldab Apollo igaastast &quot;Parima muusikaplaadi&quot; rahvahääletust, kus selgitatakse välja möödunud aasta parim Eesti artisti plaat.

2016. aastal valiti Apollo raamatupoe- ja kinokett rahvusvahelise konkutsi The Global Service Design Award finaalis maailma parima teenusekontseptsiooniga ettevõtteks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Apollo võitis Global Service Design Awardi |url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2016/10/27/apollo-voitis-global-service-design-awardi |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=Kaubandus |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

==== Apollo raamatuklubi ====
Alates 2025. aasta oktoobrist toimub Apollo Plaza raamatukaupluses igakuine Apollo raamatuklubi &quot;Raamatulood Lauriga&quot;. Raamatuklubi eestvedajaks on kirjanik Lauri Räpp.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-10-13 |pealkiri=GALERII &amp;#10217; Kirjanik Lauri Räpp hakkas vedama uut raamatuklubi |url=https://raamatud.postimees.ee/8341636/galerii-kirjanik-lauri-rapp-hakkas-vedama-uut-raamatuklubi |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=Raamatud |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==== Raamatu ja roosi päev ====
Apollo raamatukauplus tähistab igal aastal 23. aprillil rahvusvahelist Raamatu ja roosi päeva. Sellel päeval jagab Apollo raamatukauplus kõigile roosi kinkijatele tasuta raamatuid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2013-04-23 |pealkiri=Galerii: Apollos sai vahetada roosi raamatu vastu |url=https://kultuur.postimees.ee/1212298/galerii-apollos-sai-vahetada-roosi-raamatu-vastu |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==== Apollo Grupp ja Apollo Raamatud ====
Apollo ettevõtete grupp ehk Apollo Group on arenenud ühest raamatupoest Baltimaade suurimaks meelelahutus- ja restoraniäriks, mille portfelli kuulub üle '''170 asukoha'''. Grupp tegutseb raamatumüügi, kino, toitlustuse ja filmilevi valdkondades. Apollo gruppi ühendab Apollo Klubi lojaalsusprogramm, millel on üle miljoni liikme. 

==== Apollo Klubi ====
Apollo Klubi on ID-kaardi põhine püsikliendiprogramm, mis ühendab enamik Apollo Groupi meelelahutusärid ja restoranid. See võimaldab koguda boonuseid ja saada soodustusi nii poodides, kinodes kui ka söögikohtades. Apollo raamatukauplus võttis esimesena Eestis ID-kaardi kui kliendikaardi kasutusele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kasuta kliendikaardina ID-kaarti |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2006/06/27/kasuta-kliendikaardina-id-kaarti |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}&lt;/ref&gt;

===== Apollo Klubi peamised eelised ja reeglid: =====

* Boonussüsteem: Iga kulutatud 100 € pealt teenid 5 € kinkekaardi, mida saad kasutada kõigis Apollo Klubi lojaalsusprogrammi ettevõtetes.
* Soodustused kauplustes: Sünnipäeval ja sellele järgneval kuuel päeval on tooted Apollo kauplustes ja e-poes 10% soodsamad.

==== Apollo missioon ja visioon ====

* Missioon on pakkuda mugavat ostukeskkonda, sõbralikku ja asjatundlikku teenindust ning suurimat valikt raamatuid, kinketooteid, mänge, kontorikaupu ja muusikat olulisemates sõlmpunktides üle eesti.
* Visioon on olla suurim, effektiivseim ja kaasaegseim meelelahutusettevõte Eestis.

== Apollo Raamatud poed ==
Tallinn

* [[Solarise keskus|Solarise keskuse]] Apollo kauplus
* [[Kristiine keskus|Kristiine keskuse]] Apollo kauplus
* [[Ülemiste keskus|Ülemiste keskuse]] Apollo kauplus
* [[Rocca al Mare kaubanduskeskus|Rocca al Mare keskuse]] Apollo kauplus
* [[Viimsi Keskus|Viimsi keskuse]] Apollo kauplus
* [[Järve keskus|Järve keskuse]] Apollo kauplus
* [[Lasnamäe Centrum|Lasnamäe Centrumi]] Apollo kauplus
* [[Tallinna lennujaam|Tallinna lennujaama]] Apollo kauplus ja R-kiosk

Keila

* Keila keskuse Apollo(UUS!)

Tartu

* [[Lõunakeskus|Tartu Lõunakeskuse]] Apollo
* [[Tartu Kaubamaja|Tartu kaubamaja]] Apollo
* [[Kvartal (kaubanduskeskus)|Tartu Kvartali]] Apollo

Pärnu 

* [[Pärnu Keskus|Pärnu keskuse]] Apollo
* [[Kaubamajakas|Pärnu Kaubamajaka]] Apollo

Rakvere

* [[Kroonikeskus|Kroonikeskuse]] Apollo

Viljandi

* [[Uku Keskuse|Uku keskuse]] Apollo

Haapsalu

* [[Haapsalu Kaubamaja|Haapsalu kaubamaja]] Apollo

Saaremaa

* [[Auriga keskus|Auriga keskuse]] Apollo

== Ajalugu ==
* 1949 ''–'' avati raamatupood Teadus, millest sai ka Apollo alguse.
* 1999 ''–'' alustas tööd esimene e-pood www.raamatud.ee.
* 1999 ''–'' avati Pärnu Rüütli tänava raamatupood.
* 2000 ''–'' avati esimene Apollo Raamatumaja Viru tänaval.
* 2002 ''–'' Võeti kliendikaardina kasutusele [[Eesti ID-kaart|Eesti ID]] kaart.
* 2005 ''–'' avati Apollo kauplus Tallinnas Kristiine keskuses.
* 2005 ''–'' avati Apollo kauplus Tartu kaubamajas.
* 2006 ''–'' avati Apollo kauplus Tallinnas Ülemiste keskuses.
* 2007 ''–'' avati Apollo kauplus Pärnu Kaubamajakas.
* 2009 ''–'' avati Apollo esinduskauplus Tallinnas Solarise keskuses.
* 2009 ''–'' avati Apollo suurim kauplus Tartu Lõunakeskuses.
* 2010 ''–'' avati Apollo kauplus Haapsalu kaubamajas.
* 2010 ''–'' avati Apollo kauplus Rakvere Kroonikeskuses.
* 2011 ''–'' avati Apollo kauplus Tallinnas Viimsi keskuses.
* 2012 ''–'' avati uue põlvkonna Apollo e-pood www.apollo.ee.
* 2012 ''–'' avati Apollo kauplus Tallinnas Järve keskuses.
* 2012 ''–'' avati Apollo kauplus Viljandis Uku keskuses.
* 2013 ''–'' alustati esimese eestikeelse [https://goodnews.ee/apollo-toi-muugile-esimese-eestikeelse-e-lugeri/ Apollo e-lugeri] müüki, mis võimaldas ka ühe kliki oste ja kliendituvastust
* 2013 ''–'' esimene Apollo Raamatupoe äpp
* 2014 ''–'' avati Apollo kauplus ja esimene [https://www.apollokino.ee/ Apollo Kino] Pärnu keskuses.
* 2014 ''–'' avati Apollo kauplus Kohtla-Järvel Vironia Keskuses.
* 2014 ''–'' avati Apollo kauplus Tallinnas Lasnamäe Centrumis.
* 2015 ''–'' alustati Apollo e-luger 2 müüki
* 2016 ''–'' avati Apollo Tallinnas Mustamäe keskuses kauplus, [https://www.apollokino.ee/ Apollo kino] ja [https://blenderjuice.ee/ Blender] mahlabaar.
* 2016 ''–'' alustati juba kolmanda ehk Apollo e-luger 3 müüki
* 2017 ''–'' avati Apollo kauplus Kuressaares Auriga keskuses.
* 2018 ''–'' Apollo tooted jõudsid müügile Tallinna lennujaama R-Kioskisse.
* 2018 ''–'' Apollo sulges Vironia Keskuse kaupluse.
* 2019 ''–'' avati Apollo kauplus Tartus Kvartali keskuses.
* 2020 ''–'' Uuenes Apollo raamatute e-pood.
* 2020 ''–'' avati Tallinnas Mustamäe keskuses Apollo Outlet.
* 2020 ''–'' avati Apollo kauplus Tallinnas Rocca al Mare keskuses.
* 2025 ''–'' lanseeriti uuendatud Apollo e-pood ja [https://play.google.com/store/apps/details?id=ee.apollo&amp;hl=et Apollo Pood] mobiilirakendus
* 2025 ''–'' avati Apollo üks suuremaid kaupluseid Tallinnas Apollo Plaza keskuses.
* 2026 ''–'' avati Apollo kauplus Keila keskuses.(UUS!)
* 2026 ''–'' Apollo e-pood pälvis [https://www.e-kaubanduseliit.ee/ Eesti E-kaubanduse Liidu] konkursil &quot;Eesti rahva lemmik e-pood 2025&quot; (kaubamajade kategoorias) auhinna.

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.apollo.ee Apollo koduleht]
*[https://www.apollo.ee/ettevottest/ Ettevõttest]
*[https://www.apollo.ee/ Apollo e-pood] 
*[https://www.apollo.ee/klubi/ Apollo Klubi]
*[https://www.e-krediidiinfo.ee/12252422-Apollo%20Holding%20O%C3%9C Apollo Kauplused OÜ]

[[Kategooria:Eesti kauplused]]
[[Kategooria:Raamatukauplused]]</text>
      <sha1>przfktgqdu7fycu5vfppe7h5ivfidec</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Armin Karu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>178205</id>
    <revision>
      <id>7184742</id>
      <parentid>6994444</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T19:25:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37795-33</username>
        <id>232707</id>
      </contributor>
      <comment>link</comment>
      <origin>7184742</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5100" sha1="sda21vfnczo8eqm3go7ctq9tvncjtep" xml:space="preserve">[[Pilt:Armin Karu 2018.jpg|pisi|Armin Karu (2018)]]
'''Armin Karu''' (sündinud [[31. juuli]]l [[1965]]) on eesti [[ettevõtja]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Armin Karu maksab pärast Äripäeva lugude ilmumist riigile üle 20 miljoni euro |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2024/01/03/armin-karu-maksab-parast-aripaeva-lugude-ilmumist-riigile-ule-20-miljoni-euro |vaadatud=2024-01-04 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Karu kuulus [[Olympic Entertainment Group]]i suuromanikuna Eesti rikkaimate eraisikutest aktsionäride hulka. Talle kuulub ka hulk [[kinnisvara]]- ja muid ettevõtteid. Ajaleht [[Äripäev]] hindas 2015. aastal tema vara väärtuseks 152 miljonit eurot ja pidas teda sellega Eestis rikkuselt 6. inimeseks.&lt;ref&gt;[http://www.aripaev.ee/rikaste-top/2015/09/29/rikaste-top-sai-uue-voitja Rikaste TOP sai uue võitja] Äripäev, 29. september 2015&lt;/ref&gt; 2025. aastal oli tema varade väärtus Äripäeva hinnangul 169,9
miljonit eurot ning ta paigutus sellega edetabelis 29. kohale.&lt;ref&gt;[https://www.aripaev.ee/suur-top/2025/09/10/rikaste-top-miljardar-vallutas-esikoha-uue-rekordiga &quot;Rikaste TOP: miljardär vallutas esikoha uue rekordiga&quot;] Äripäev, 10. september 2025&lt;/ref&gt;

==Haridus==

Ta lõpetas 1985. aastal Tallinna 1. Õhtukeskkooli. 2005. aastal lõpetas ta Haaga Instituudi [[kutsekõrgkool]]i (MBA) [[Soome]]s.

==Ametikäik==

Ta oli pärast keskkooli lõppu lühikest aega [[Eesti Draamateater|Draamateatris]] [[lavatööline]]. 1987–1988 töötas ta [[kooperatiiv]] Graafis. 1988–1993 oli ta tootmiskooperatiivi E.G.O. aseesimees. 1993–2008 oli ta [[aktsiaselts]]i [[Olympic Casino Group]]i juhatuse esimees. Alates 1995 on ta aktsiaseltsi [[Kungla Investeeringud]] juhatuse esimees. 1999–2008 oli ta AS [[Olympic Entertainment Group]] juhatuse esimees, alates 2008 samas nõukogu esimees. 2003 asutas ta oma investeeringute juhtimiseks OÜ [[HansaAssets]]i, kus ta on nii juhataja kui ka ainuomanik ja millele kuulub enam kui pool Olympicu aktsiatest.

Alates [[23. oktoober|23. oktoobrist]] [[2006]] on [[Baltimaad]]e suurim [[kasiino]]kontsern Olympic Entertainment Group noteeritud Balti börsil. Ettevõtte esimene börsipäev on seni Eesti kõigi aegade edukaim: aktsia kallines viiendiku võrra: 73-krooniselt märkimishinnalt 87,63 kroonini. Sellega tõusis Karu Eesti rikkaimaks aktsionäriks. Ka kogu aktsiaemissioon oli Eesti edukaim: aktsia märgiti 7 korda üle.&lt;ref&gt;&quot;[[Kes? Mis? Kus?]]&quot; 2008, lk 292&lt;/ref&gt;

Ajaleht [[Äripäev]] valis Karu 2006. aasta tegijaks.&lt;ref&gt;&quot;Kes? Mis? Kus?&quot; 2008, lk 298&lt;/ref&gt;

[[1. märts]]il [[2007]] omandas Karu 250,2 miljoni krooni eest 11 kasiinot haldava kasiinoketi [[Kristiine Kasiinod]].&lt;ref&gt;&quot;Kes? Mis? Kus?&quot; 2008, lk 304&lt;/ref&gt;

[[TV3]] saatesarjas &quot;[[Mantlipärija]]&quot; otsis Karu endale töötajat, kelle aastapalk oleks miljon krooni.&lt;ref&gt;&quot;Kes? Mis? Kus?&quot; 2008, lk 433&lt;/ref&gt;

== Poliitiline ja ühiskondlik tegevus ==

Armin Karu on alates 2019. aastast toetanud Reformierakonda, annetades erakonnale viie aasta jooksul kokku 150 000 eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=SALK {{!}} Erakondade rahastamine |url=https://rahapada.salk.ee/?alates=2018-06-29&amp;kuni=2025-06-14&amp;vali=armin%20karu |vaadatud=2025-10-11 |väljaanne=rahapada.salk.ee |keel=en}}&lt;/ref&gt; 2025. aastal tegi ta oma esimese annetuse Isamaale summas 10 000 eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-10-11 |pealkiri=Kolmandas kvartalis kogusid erakonnad annetustena ligi 1,4 miljonit eurot |url=https://www.err.ee/1609826961/kolmandas-kvartalis-kogusid-erakonnad-annetustena-ligi-1-4-miljonit-eurot |vaadatud=2025-10-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Alates [[1997]] on Karu [[Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit|Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu]] juhatuse liige. Alates [[2002]] on ta [[Tabasalu Looduspark|Tabasalu Looduspargi]] juhatuse liige ja alates 2003 [[Suurte Tegude Fond]]i juhatuse liige.

== Tunnustus ==

* 2008 [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia]] (isikliku panuse eest Eesti filmikunsti)
*2017 [[aasta kultuurisõber]]

==Isiklikku==

Karu oskab [[eesti keel|eesti]], [[inglise keel|inglise]], [[soome keel|soome]] ja [[vene keel]]t.

Tema hobid on [[merendus]], [[metsajooks]], [[mootorsaan]]isõit ja [[tennis]].

Armin Karul on kolm last: [[Ines Karu-Salo]], Erik ja Kati.&lt;ref name=&quot;armin-karu-porutab-taiskaigul&quot;&gt;[http://www.aripaev.ee/uudised/2006/10/19/armin-karu-porutab-taiskaigul-edasi &quot;Armin Karu põrutab täiskäigul edasi&quot;] Äripäev, 20. oktoober 2006&lt;/ref&gt;

Tema isa oli [[TTÜ]] õppejõud [[Jaan Karu (õppejõud)|Jaan Karu]], ema oli filmimonteerija [[Tiiu Karu]].&lt;ref name=&quot;armin-karu-porutab-taiskaigul&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|2}}

==Välislingid==
*[https://www.aripaev.ee/opinion/2010/06/11/arvamus-kui-hr-karu-muub-palun-borsiteadet Arvamus: kui hr Karu müüb, palun börsiteadet]
* [https://www.err.ee/831931/armin-karu-pohjendas-olympicu-muuki-riskijulguse-kadumisega &quot;Armin Karu põhjendas Olympicu müüki riskijulguse kadumisega&quot;] ERR, 16. mai 2018

{{JÄRJESTA:Karu, Armin}}
[[Kategooria:Eesti ettevõtjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1965]]</text>
      <sha1>sda21vfnczo8eqm3go7ctq9tvncjtep</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Wang Hao (käija)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>181743</id>
    <revision>
      <id>7184558</id>
      <parentid>4956361</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T14:47:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <origin>7184558</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="653" sha1="hoiown2cq5xcfscqmlzre4jidb3qynd" xml:space="preserve">[[Pilt:Wang Hao 6358.jpg|pisi|Wang Hao]]
'''Wang Hao''' (hiina 王浩, Wáng Hào; sündinud [[16. august]]il [[1989]]) on [[Hiina]] käija.

==Saavutused==
===Olümpiamängudel===
* [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008]] [[Peking]]is
** 4. koht [[20 km käimine|20 km käimises]] '''1:19.47'''

===[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]]===
* [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]] [[Berliin]]is
** [[Pilt:Med_2.png]] hõbemedal 20 km käimises '''1:19.06'''

{{Maailmameistrid meeste 20 km käimises}}
[[Kategooria:Hiina kergejõustiklased]]
[[Kategooria:Sündinud 1989]]
[[Kategooria:Käijad]]</text>
      <sha1>hoiown2cq5xcfscqmlzre4jidb3qynd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tallinna bussijaam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>183158</id>
    <revision>
      <id>7184617</id>
      <parentid>6767295</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T16:21:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-34651-55</username>
        <id>231505</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ühissõidukiühendus */</comment>
      <origin>7184617</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8244" sha1="jfa90ilnavvydyikxrdtykbhv7an7a5" xml:space="preserve">{{See artikkel| on bussijaamast; endise ettevõtte kohta vaata [[Tallinna Bussijaam]].}}
{{Hoone
|Nimi                    = Tallinna bussijaam
|Omakeelne nimi          = 
|Pilt                    = STARÝ AUTOBUS PRED AUTOBUSOVOU STANICOU - OLD BUS AT THE BUS STATION - panoramio.jpg|pildisuurus=300px
|Asukoht                 =
|Stiil                   =
|Ehituse algus           = 1961
|Ehituse lõpp            = 1965
|Sissepühitsemine        =
|Avamine                 = [[1965]]
|Maksumus                = 
|Juurdeehitus            = 
|Renoveeritud            = 2012
|Aadress                 = [[Lastekodu tänav]] 46, Tallinn
|Kõrgus                  = 
|Vundamendi pindala      = 
|Korruseid               = 2
|Lifte                   = 
|Ehitusmaterjal          = 
|Liigitus                =
|Arhitekt                = 
|Omanik                  = 
|Töövõtja                = 
|Ehitusinsener           = 
|Laiuskoord              = &lt;!-- K/M/S (55/44/33.22/N) või kümnendkraadid (55.742561) --&gt;
|Pikkuskoord             = &lt;!-- K/M/S (11/22/33.44/W) või kümnendkraadid (-11.375955) --&gt;
|Veel                    = 
}}
'''Tallinna bussijaam''' on peamine kaugliinibusside peatus Tallinnas. [[Bussijaam]] asub [[Juhkentali]] asumis [[Tallinna Kesklinn|Kesklinna]] linnaosas aadressil [[Lastekodu tänav]] 46. Hoonet haldab Mootor Grupp AS.&lt;ref&gt;{{netiviide|URL=http://www.tallinnapostimees.ee/?id=188711|Pealkiri=Osula: bussijaam jäägu ikka bussijaamaks|Väljaanne=Postimees|Autor=Urmas Tooming|Aeg=16.11.2009|Kasutatud=7. märts 2018|arhiivimisaeg=19.11.2009|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091119125954/http://www.tallinnapostimees.ee/?id=188711|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; 

== Ajalugu ==
Bussijaama ajalugu ulatub aastasse 1922, mil arhitektile ja ettevõtjale [[Fromhold Kangro]]le anti [[Tallinna linnavalitsus|Tallinna Linnavalitsus]]e luba viie [[Tallinna ühistransport|Tallinna ühistranspordi]] bussiliini töös hoidmiseks. Fromhold Kangro avas regulaarse liiniliikluse viie Saksamaalt ostetud bussi abil.&lt;ref name=&quot;tallinncity&quot;&gt;[http://tallinncity.postimees.ee/1538159/fromhold-kangro-taitis-linna-bussiporinaga &quot;Fromhold Kangro täitis linna bussipõrinaga&quot;] Tallinncity. Postimees, 07.04.2006&lt;/ref&gt; [[22. mai]]l [[1922]] andis Tallinna linnavalitsus loa viie bussiliini pidamiseks Tallinnas ja linnalähedastel marsruutidel: Vene turg (praegu Viru väljak) – Tartu maantee, Vabaduse plats – Seevald, Vene turg – Kalamaja, Vene turg – Pirita ja Vene turg – Kose&lt;ref&gt;{{Cite web |url=http://www.tak.ee/index.php?page=157&amp; |title=arhiivikoopia |access-date=12. mai 2011 |archive-date=8. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081208103935/http://www.tak.ee/index.php?page=157&amp; |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;. Kuigi katseid bussiliinide tööshoidmiseks oli Tallinnas tehtud juba varem, võib regulaarse bussiliikluse alguseks lugeda siiski Kangro esimese liini sõitmahakkamist.&lt;ref&gt;[http://www.ohtuleht.ee/3796/esimesed-bussid-tallinna-tanavatel &quot;Esimesed bussid Tallinna tänavatel&quot;] Õhtuleht, 26.05.1997&lt;/ref&gt;

Aastatel 1922–1939 saadeti linna- ja kaugliinibusse teele [[Vene turg|Vene turult]], mida kutsuti rahva seas ka Täituruks ning perioodil 1939–1940 Viru väljakuks. Bussid seisid rivis praeguse Viru hotelli kohal otse Uue turu kõrval. Väikeses kontoris [[Pärnu maantee]] ja Vene turu nurgal töötas liikluskorraldaja, kes ühtlasi müüs pileteid.

Perioodil 1940–1959 jätkus busside väljumine uue nimega [[Stalini väljak]]ult. Maaliinide väljumine viidi 1949. aastal veidi eemale Estonia teatri kõrvale platsile, mis tekkis pärast turuhoone lammutamist ja turu üleviimist Tartu maantee piirkonda. Aasta hiljem leiti maaliinide bussijaamale sobiv koht hiiglasliku Stalini väljaku servas, Tartu maantee alguses, umbkaudu praeguse Radissoni hotelli kohal.

1959. aasta alguses koliti bussijaam tänapäevasesse asukohta [[Lastekodu tänav|Lastekodu]] ja [[Odra tänav (Tallinn)|Odra tänav]]a nurgal, kus senini tegutses täika (vanakraamiturg). Ühekorruseline puust bussijaama ootepaviljon Stalini väljakul võeti tükkideks ja pandi uue bussijaama platsil praeguse 17. bussiliini algpeatuse kohal taas püsti.

Aastatel 1961–1965 toimus bussijaama uue kahekorruselise jaamahoone ehitus. Plaanijärgselt pidi uus bussijaama kompleks valmis saama Eesti NSV 25. aastapäevaks, 21. juuliks 1965. Plaan enam-vähem ka täideti, kuigi ekspluatatsioonisaktis viidati mitmele puudusele.&lt;ref&gt;{{netiviide|URL=http://bussijaam.ee/firmast/ajalugu/|Pealkiri=Bussijaama ajalugu|Väljaanne=Tallinna Bussijaam|4=Kasutatud 7. märts 2018|vaadatud=2013-09-08|arhiivimisaeg=2013-02-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130205081759/http://www.bussijaam.ee/firmast/ajalugu/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Esimeseks nimeks pandi Autobussijaam.

== Tallinna bussijaama piirkond ==
Tallinna bussijaama piirkond hõlmab [[Lastekodu tänav|Lastekodu]], [[Odra tänav (Tallinn)|Odra]] ja [[Juhkentali tänav|Juhkentali tänava]] vahelist ala. Bussijaama peasissepääsu vastas asuvad tasuta kiirparkla (parkimiskella alusel kuni 30 minutit) ning tasuline Europark parkla. Busside väljumisala vastas, aadressil Lastekodu 48, asub tasuline parkla, mida haldab AS Roomet. Lõunasse jäävad [[Liviko]] ajaloolised tootmishooned.&lt;ref&gt;[http://www.tallinnlv.ee/lvistung/bin/docview1.asp?docid=52047&amp;save=1 Tallinna Linnavalitsuse seisukoha esitamine Kesklinna linnaosas Lastekodu tn 46 asuva bussijaama hoone juurdeehitusele ehitusloa väljastamise kohta.] ''Tallinna Linnavalitsus'', 27.04.2006.&lt;/ref&gt;

== Teenused ==
Tallinna bussijaamas asuvad pakiveoteenust osutava Cargobusi ja ekspressliine haldava [[LuxExpress|Lux Expressi]] esindused, samuti T-Kohvik, [[R-kiosk]], sularahaautomaadid ja lillepood.&lt;ref&gt;{{netiviide|URL=http://bussijaam.ee/teenused-ja-majaplaan/|Pealkiri=Bussijaama teenused ja majaplaan|Väljaanne=Tallinna Bussijaam|Kasutatud=7. märts 2018|arhiivimisaeg=2013-09-07|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130907143628/http://bussijaam.ee/teenused-ja-majaplaan/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

== Ühissõidukiühendus ==
Tallinna bussijaamas toimub ümberistumine linnaliinibussidele peatusest Bussijaam. [[Juhkentali tänav]]a peatusest väljuvad liinid [[23 (Tallinna bussiliin)|23 (Kadaka – Bussijaam)]] ja [[54 (Tallinna bussiliin)|54 (Väike-Õismäe – Bussijaam – Priisle)]] ja [[Konstantin Türnpu tänav]]a peatusest väljub liin [[67 (Tallinna bussiliin)|67 (Seli – Bussijaam – Sütiste)]] (peatuvad ka [[Odra tänav (Tallinn)|Odra tänav]]al). [[Tartu maantee]] peatusest väljuvad liinid [[2 (Tallinna bussiliin)|2 (Balti jaam – Mõigu)]], [[15 (Tallinna bussiliin)|15 (Estonia – Bussijaam – Sõjamäe)]] ja [[39 (Tallinna bussiliin)|39 (Vana-Lõuna – Liikuri)]].&lt;ref name=&quot;Sõiduplaanid&quot;&gt;{{netiviide|URL=https://transport.tallinn.ee/|Pealkiri=Sõiduplaanid|Väljaanne=transport.tallinn.ee|Kasutatud=7. märts 2018}}&lt;/ref&gt;

Ümberistumisvõimalus trammidele toimub [[Tartu maantee]]lt trammipeatusest Bussijaam. Bussijaama sõidavad trammiliinid [[2 (Tallinna trammiliin)|2 (Kopli – Suur-Paala)]] ja [[4 (Tallinna trammiliin)|4 (Tondi – Suur-Paala)]].&lt;ref name=&quot;Sõiduplaanid&quot;/&gt;

== Rekonstrueerimine ==
[[File:Tallinn Bus Station.JPG|thumb|Bussijaam pärast rekonstrueerimist]]
25. juunist kuni 19. detsembrini 2012 toimus Tallinna bussijaama rekonstrueerimine. Ehitustööde käigus uuendati nii bussijaama interjööri kui ka välisilmet ning suurendati reisijate kasutuses olevat ootesaali ja kohvikut. Ühtlasi paigaldati hoonesse infolett ja iseteenindusautomaadid.&lt;ref&gt;{{netiviide|URL=https://majandus24.postimees.ee/879994/osula-korrastab-miljoniga-tallinna-bussijaama|Väljaanne=Postimees|Pealkiri=Osula korrastab miljoniga Tallinna bussijaama|Autor=Gert D. Hankewitz|Aeg=18.06.2012|Kasutatud=7. märts 2018}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.kompro.ee/index.php?option=com_content&amp;task=view&amp;id=48&amp;Itemid=67 Tallinna Bussijaam (pildid) – AS Kommunaalprojekt – Ehitusprojekteerimine]

[[Kategooria:Tallinna ühistransport]]
[[Kategooria:Eesti bussijaamad]]
[[Kategooria:Kesklinna linnaosa ehitised]]
[[Kategooria:Juhkentali]]
[[Kategooria:Tallinna transporditaristu]]</text>
      <sha1>jfa90ilnavvydyikxrdtykbhv7an7a5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Reigo Rosenthal</title>
    <ns>0</ns>
    <id>183585</id>
    <revision>
      <id>7184550</id>
      <parentid>6619796</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T14:21:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37756-55</username>
        <id>232683</id>
      </contributor>
      <comment>/* Teoseid */</comment>
      <origin>7184550</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1412" sha1="t3nk2se9n1e0zksz2d4c6i51hag8uvn" xml:space="preserve">'''Reigo Rosenthal''' (sündinud [[6. detsember|6. detsembril]] [[1981]] [[Tallinn]]as) on [[eesti]] ajaloolane.

Rosenthal õppis aastatel [[1988]]–[[2000]] [[Tallinna Nõmme Gümnaasium|Tallinna Nõmme Gümnaasiumis]], seejärel [[Tartu Ülikool]]is ajalugu, ajaloo[[magister]] (2008). Ta tegeleb peamiselt Eesti sõjaajalooga [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] eelse Eesti Vabariigi päevil.

On tegutsenud [[Vikerraadio]]s saate &quot;[[Eesti lugu]]&quot; ühe saatejuhina.

==Tunnustus==
* 2018 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|19682}}&lt;/ref&gt;

==Teoseid==
*''Loodearmee''. Tallinn: Argo, 2006. ISBN 9949415454 (köites)
*''Laidoner - väejuht: Johan Laidoner kõrgema operatiivjuhi ja strateegia kujundajana Eesti Vabadussõjas''. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 9789949438518 (köites) 
*''Sõda pärast rahu''. Tallinn: [[Kirjastus SE&amp;JS]], 2010. ISBN 9789949902729
*Sõda enne sõda. Tallinn: [[Kirjastus SE&amp;JS|SE&amp;JS KIRJASTUS]], 2013. [https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Raamatuotsimine?isbn=9789949940127 ISBN 9789949940127]

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
*{{ETIS}}

{{JÄRJESTA:Rosenthal, Reigo}}
[[Kategooria:Eesti ajaloolased]]
[[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1981]]</text>
      <sha1>t3nk2se9n1e0zksz2d4c6i51hag8uvn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Asko Kase</title>
    <ns>0</ns>
    <id>193010</id>
    <revision>
      <id>7184753</id>
      <parentid>6982788</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T20:07:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184753</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6019" sha1="8l3von8hqe3jxtn21rlglmkkcltds75" xml:space="preserve">{{viita}}
{{toimeta}}

'''Asko Kase''' (sündinud [[26. veebruar]]il [[1979]] [[Tallinn]]as) on [[eesti]] [[filmilavastaja]], tele- ja [[montaaž]]&lt;nowiki/&gt;i[[Lavastaja|režissöör]].

Asko Kase õppis [[Tallinna 20. Keskkool]]is ja gümnasistina [[Akadeemia Nord|Tallinna Bakalaureuse Erakoolis]]. 1997. aastal õppis lühikest aega [[Akadeemia Nord|akadeemias Nord]] majandus- ja õigusteadust. 

1998. aastast õppis Kase [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]is telerežiid [[Toomas Lõhmuste]] ja [[Vilja Palm]]i audiovisuaalse kunsti kursusel. Ülikooli lõputööks valmis lühifilm &quot;Kooma&quot; (2004), mis võitis hobi- ja tudengifilmide festivalidel kokku 27 auhinda.{{Lisa viide}} Aastatel 2006–2008 osales Asko Kase [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut|Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli]] esimese rahvusvahelise filmiõppeprogrammi magistriõppes, režissöör [[:en:Boris_Frumin|Boris Frumini]] mängufilmi režii ja lavastamise meistrikursusel.

Asko Kase on töötanud mitmes filmi- ja teleproduktsioonifirmas [[filmirežissöör]]ina. Tema peamised koostööpartnerid produtsentidena on olnud [[Artur Talvik]], [[Tuuli Roosma]] ja [[Karmo Kaasik]]. Asko Kase on lavastanud reklaamfilme ja telesaateid ning loonud mitmeid [[Lühifilm|lühi]]-, [[Mängufilm|mängu]]- ja [[dokumentaalfilm]]e. Ta on kirjutanud [[stsenaarium]]e ja toimetanud telesaateid. Viimased kümmekond aastat on ta keskendunud peamiselt audiovisuaalse meedia sisu loomisele ja montaažikunstile.

Tema debüütmängufilm &quot;[[Detsembrikuumus]]&quot; räägib 1924. aastal aset leidnud [[1. detsembri riigipöördekatse]]st. Mängufilm &quot;[[imdbtitle:0810905|Hundi agoonia]]&quot; jutustab fiktiivse turvaärimehe Viljar Hundi ([[Raivo E. Tamm]]) võitlusest oma rivaali [[Urmas Sõõrumaa]]ga.&lt;ref&gt;{{Viide |perekonnanimi=Kase |eesnimi=Asko |pealkiri=Hundi agoonia |kuupäev=2006-03-23 |url=https://www.imdb.com/title/tt0810905/ |tüüp=Drama |teised=Raivo E. Tamm, Anne Reemann, Evelin Võigemast |väljaandja=Ruut Pictures |vaadatud=2025-09-21}}&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Asko Kase kasvatab kahte poega, Lars Aureliust ja Franz Aureliust. 2018. aastast on tema elukaaslaseks [[Alisa Verde]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2018-02-27 |pealkiri=Kas nõid Alisa ja südame vallutanud režissöör kolisid kokku? |url=https://elu24.postimees.ee/4423029/kas-noid-alisa-ja-sudame-vallutanud-rezissoor-kolisid-kokku |vaadatud=2025-09-25 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Looming==
=== Filmid ===
* &quot;[https://www.youtube.com/watch?v=rf6DfoWm9UM&amp;t=3s Oopus ajudele]&quot; (lühifilm, 1997)
* &quot;Omadega läbi&quot; (lühifilm,1997)
* &quot;I love running&quot; (joonisfilm, 1997)
* &quot;Werevestern&quot; (animafilm, 1998)
* &quot;[https://www.youtube.com/watch?v=L6Eg51_TWDc&amp;t=3s Buddha Of The North]&quot; (lühimängufilm, 2000)
* &quot;Linnapiloot&quot; (lühidokumentaalfilm, 2001)
* &quot;[https://jupiter.err.ee/1608086983/eesti-lood Konfiskeeritud]&quot; (dokumentaalfilm [[Eesti Televisioon|ETV]] sarjast &quot;[[Eesti lood]]&quot;, 2003)
* &quot;[https://www.youtube.com/watch?v=UG753vlIi64 Kooma]&quot; (lühifilm, 2004)
* &quot;[[imdbtitle:0810905|Hundi agoonia]]&quot; (mängufilm, 2006)
* &quot;[https://www.youtube.com/watch?v=MxmmnGIX94s&amp;t=290s Kõige koledam taldrik]&quot; (lühidokumentaalfilm, 2007)
* &quot;[https://www.efis.ee/film/1965 Katkised suhted]&quot; (tudengifilm, 2006)
* &quot;[https://www.efis.ee/film/2397 Eesti rulett]&quot; (tudengifilm, 2006)
* &quot;Aatom Eestis&quot; (lühifilm, 2007)
* &quot;[https://www.efis.ee/film/401 Zen läbi prügi]&quot; (lühifilm, 2007)
* &quot;Detsembrikuumus&quot; (mängufilm, 2008)
* &quot;[[Tondipoisid]]&quot; (dokumentaalfilm, 2009)

=== Telesaated ===
* &quot;Üle mõistuse&quot; (Kanal2, 2001)
* &quot;[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/anima-tsoon Animatsoon]&quot; (ETV, 2001)
* &quot;[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kulturg Kulturg]&quot; (ETV, 2002)
* &quot;[https://www.efis.ee/en/film/7064 Vanad ja kobedad ilma grimmita]&quot; (TV3, Ruut, 2003)
* &quot;Rolling Estonians&quot; (Kanal2, Allfilm, 2002–2004)
* &quot;[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/motlejad-1 Mõtlejad]&quot; (ETV, Ruut, 2005)
* &quot;[https://epl.delfi.ee/artikkel/51012016/tuuli-koch-hakkab-juhtima-uut-telesaadet Promenaad]&quot; (ETV, Ruut, 2005)
* &quot;Eesti selgeltnägijate tuleproov&quot; 2009 ja 2010 (Kanal2, Osakond)
* &quot;Eesti selgeltnägijate tuleproov&quot; 2016, 2017, 2018 ja 2022 (TV3, Osakond)
* &quot;Eesti tippmodell&quot; 2014 (Kanal2, Osakond)
* &quot;Tätte ja Matvere imeline ilmareis&quot; (TV3, Eetriüksus, 2012–2013)
* &quot;Hummeri jälgedes&quot; (ETV, Eetriüksus, 2012)
* &quot;Tondipüüdjad&quot; (TV3, Reede, 2013)
* &quot;Meie aasta Siberis&quot; (Kanal2, Reede, 2013)
* &quot;Päev, mis muutis mu elu&quot; (Kanal2, Reede, 2014)
* &quot;Saladused&quot; (Kanal2, Reede, 2014)
* &quot;Meie aasta Hiinas&quot; (Kanal2, Reede, 2015)
* &quot;Meie aasta Austraalias&quot; (Kanal2, Reede, 2016–2017)
* &quot;Meie aasta Iraanis&quot; (Kanal2, Reede, 2018)
* &quot;Meie suvi Iraanlastega&quot; (Kanal2, Reede, 2018)
* &quot;Meie aasta Aafrikas&quot; (Kanal2, Reede, 2019)
* &quot;Meie aasta Indias&quot; (Kanal2, Reede, 2020–2021)
* &quot;Tuuli Roosma mees&quot; (Kanal2, Reede, 2021)
* &quot;Kethi emmega Balkanil&quot; (TV3, Stepihunt, 2022)
* &quot;Meie aasta Indoneesias&quot; (Kanal2, Reede, 2023)
* &quot;Meie aasta Jaapanis&quot; (Kanal2, Reede, 2024)
* &quot;Meie aasta Brasiilias&quot; (Kanal2, Reede, 2025)

== Tunnustus ==
* 2008 – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti aastapreemia]] (aasta film &quot;[[Detsembrikuumus]]&quot;)

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Välislingid ==
* [[imdbname:1857733|Asko Kase]] filmi andmekogus [[Internet Movie Database|IMDb]] (inglise)
* [https://www.efis.ee/person/931 Asko Kase] andmekogus [[Eesti filmi andmebaas]]
* [https://www.instagram.com/askokase/ Asko Kase] [[Instagram]]is
* Andris Feldmanis. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51099592/ Vabariigi juubelifilmi režissööriks saab Asko Kase.] / Eesti Päevaleht, 4. september 2007
* Tiit Tuumalu. [http://www.postimees.ee/?id=41518 Asko Kase tegi lihtsalt filmi, mitte juubelifilmi.] / Postimees, 17. oktoober 2008
* Sulev Teinemaa. [http://www.temuki.ee/numbers/2008/12/article4784.pdf Asko Kase. Persona Grata] / Teater. Muusika. Kino, 2008, nr 12, lk 135–137

{{JÄRJESTA:Kase, Asko}}
[[Kategooria:Eesti filmilavastajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1979]]</text>
      <sha1>8l3von8hqe3jxtn21rlglmkkcltds75</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184756</id>
      <parentid>7184753</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T20:10:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184756</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6014" sha1="i1zncu3l1q91yqixs7xs219l84pa35l" xml:space="preserve">{{viita}}
{{toimeta}}

'''Asko Kase''' (sündinud [[26. veebruar]]il [[1979]] [[Tallinn]]as) on [[eesti]] [[filmilavastaja]], tele- ja [[montaaž]]i[[Lavastaja|režissöör]].

Asko Kase õppis [[Tallinna 20. Keskkool]]is ja gümnasistina [[Akadeemia Nord|Tallinna Bakalaureuse Erakoolis]]. 1997. aastal õppis lühikest aega [[Akadeemia Nord|akadeemias Nord]] majandus- ja õigusteadust. 

1998. aastast õppis Kase [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]is telerežiid [[Toomas Lõhmuste]] ja [[Vilja Palm]]i audiovisuaalse kunsti kursusel. Ülikooli lõputööks valmis lühifilm &quot;Kooma&quot; (2004), mis võitis hobi- ja tudengifilmide festivalidel kokku 27 auhinda.{{Lisa viide}} Aastatel 2006–2008 osales Asko Kase [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut|Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli]] esimese rahvusvahelise filmiõppeprogrammi magistriõppes režissöör [[:en:Boris_Frumin|Boris Frumini]] mängufilmi režii ja lavastamise meistrikursusel.

Asko Kase on töötanud mitmes filmi- ja teleproduktsioonifirmas [[filmirežissöör]]ina. Tema peamised koostööpartnerid produtsentidena on olnud [[Artur Talvik]], [[Tuuli Roosma]] ja [[Karmo Kaasik]]. Asko Kase on lavastanud reklaamfilme ja telesaateid ning loonud mitmeid [[Lühifilm|lühi]]-, [[Mängufilm|mängu]]- ja [[dokumentaalfilm]]e. Ta on kirjutanud [[stsenaarium]]e ja toimetanud telesaateid. Viimased kümmekond aastat on ta keskendunud peamiselt audiovisuaalse meedia sisu loomisele ja montaažikunstile.

Tema debüütmängufilm &quot;[[Detsembrikuumus]]&quot; räägib 1924. aastal aset leidnud [[1. detsembri riigipöördekatse]]st. Mängufilm &quot;[[imdbtitle:0810905|Hundi agoonia]]&quot; jutustab fiktiivse turvaärimehe Viljar Hundi ([[Raivo E. Tamm]]) võitlusest oma rivaali [[Urmas Sõõrumaa]]ga.&lt;ref&gt;{{Viide |perekonnanimi=Kase |eesnimi=Asko |pealkiri=Hundi agoonia |kuupäev=2006-03-23 |url=https://www.imdb.com/title/tt0810905/ |tüüp=Drama |teised=Raivo E. Tamm, Anne Reemann, Evelin Võigemast |väljaandja=Ruut Pictures |vaadatud=2025-09-21}}&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Asko Kase kasvatab kahte poega, Lars Aureliust ja Franz Aureliust. 2018. aastast on tema elukaaslane [[Alisa Verde]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2018-02-27 |pealkiri=Kas nõid Alisa ja südame vallutanud režissöör kolisid kokku? |url=https://elu24.postimees.ee/4423029/kas-noid-alisa-ja-sudame-vallutanud-rezissoor-kolisid-kokku |vaadatud=2025-09-25 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Looming==
=== Filmid ===
* &quot;[https://www.youtube.com/watch?v=rf6DfoWm9UM&amp;t=3s Oopus ajudele]&quot; (lühifilm, 1997)
* &quot;Omadega läbi&quot; (lühifilm,1997)
* &quot;I love running&quot; (joonisfilm, 1997)
* &quot;Werevestern&quot; (animafilm, 1998)
* &quot;[https://www.youtube.com/watch?v=L6Eg51_TWDc&amp;t=3s Buddha Of The North]&quot; (lühimängufilm, 2000)
* &quot;Linnapiloot&quot; (lühidokumentaalfilm, 2001)
* &quot;[https://jupiter.err.ee/1608086983/eesti-lood Konfiskeeritud]&quot; (dokumentaalfilm [[Eesti Televisioon|ETV]] sarjast &quot;[[Eesti lood]]&quot;, 2003)
* &quot;[https://www.youtube.com/watch?v=UG753vlIi64 Kooma]&quot; (lühifilm, 2004)
* &quot;[[imdbtitle:0810905|Hundi agoonia]]&quot; (mängufilm, 2006)
* &quot;[https://www.youtube.com/watch?v=MxmmnGIX94s&amp;t=290s Kõige koledam taldrik]&quot; (lühidokumentaalfilm, 2007)
* &quot;[https://www.efis.ee/film/1965 Katkised suhted]&quot; (tudengifilm, 2006)
* &quot;[https://www.efis.ee/film/2397 Eesti rulett]&quot; (tudengifilm, 2006)
* &quot;Aatom Eestis&quot; (lühifilm, 2007)
* &quot;[https://www.efis.ee/film/401 Zen läbi prügi]&quot; (lühifilm, 2007)
* &quot;Detsembrikuumus&quot; (mängufilm, 2008)
* &quot;[[Tondipoisid]]&quot; (dokumentaalfilm, 2009)

=== Telesaated ===
* &quot;Üle mõistuse&quot; (Kanal2, 2001)
* &quot;[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/anima-tsoon Animatsoon]&quot; (ETV, 2001)
* &quot;[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kulturg Kulturg]&quot; (ETV, 2002)
* &quot;[https://www.efis.ee/en/film/7064 Vanad ja kobedad ilma grimmita]&quot; (TV3, Ruut, 2003)
* &quot;Rolling Estonians&quot; (Kanal2, Allfilm, 2002–2004)
* &quot;[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/motlejad-1 Mõtlejad]&quot; (ETV, Ruut, 2005)
* &quot;[https://epl.delfi.ee/artikkel/51012016/tuuli-koch-hakkab-juhtima-uut-telesaadet Promenaad]&quot; (ETV, Ruut, 2005)
* &quot;Eesti selgeltnägijate tuleproov&quot; 2009 ja 2010 (Kanal2, Osakond)
* &quot;Eesti selgeltnägijate tuleproov&quot; 2016, 2017, 2018 ja 2022 (TV3, Osakond)
* &quot;Eesti tippmodell&quot; 2014 (Kanal2, Osakond)
* &quot;Tätte ja Matvere imeline ilmareis&quot; (TV3, Eetriüksus, 2012–2013)
* &quot;Hummeri jälgedes&quot; (ETV, Eetriüksus, 2012)
* &quot;Tondipüüdjad&quot; (TV3, Reede, 2013)
* &quot;Meie aasta Siberis&quot; (Kanal2, Reede, 2013)
* &quot;Päev, mis muutis mu elu&quot; (Kanal2, Reede, 2014)
* &quot;Saladused&quot; (Kanal2, Reede, 2014)
* &quot;Meie aasta Hiinas&quot; (Kanal2, Reede, 2015)
* &quot;Meie aasta Austraalias&quot; (Kanal2, Reede, 2016–2017)
* &quot;Meie aasta Iraanis&quot; (Kanal2, Reede, 2018)
* &quot;Meie suvi Iraanlastega&quot; (Kanal2, Reede, 2018)
* &quot;Meie aasta Aafrikas&quot; (Kanal2, Reede, 2019)
* &quot;Meie aasta Indias&quot; (Kanal2, Reede, 2020–2021)
* &quot;Tuuli Roosma mees&quot; (Kanal2, Reede, 2021)
* &quot;Kethi emmega Balkanil&quot; (TV3, Stepihunt, 2022)
* &quot;Meie aasta Indoneesias&quot; (Kanal2, Reede, 2023)
* &quot;Meie aasta Jaapanis&quot; (Kanal2, Reede, 2024)
* &quot;Meie aasta Brasiilias&quot; (Kanal2, Reede, 2025)

== Tunnustus ==
* 2008 – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti aastapreemia]] (aasta film &quot;[[Detsembrikuumus]]&quot;)

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Välislingid ==
* [[imdbname:1857733|Asko Kase]] filmi andmekogus [[Internet Movie Database|IMDb]] (inglise)
* [https://www.efis.ee/person/931 Asko Kase] andmekogus [[Eesti filmi andmebaas]]
* [https://www.instagram.com/askokase/ Asko Kase] [[Instagram]]is
* [[Andris Feldmanis]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51099592/ Vabariigi juubelifilmi režissööriks saab Asko Kase]. Eesti Päevaleht, 4. september 2007
* [[Tiit Tuumalu]]. [http://www.postimees.ee/?id=41518 Asko Kase tegi lihtsalt filmi, mitte juubelifilmi]. Postimees, 17. oktoober 2008
* [[Sulev Teinemaa]]. [http://www.temuki.ee/numbers/2008/12/article4784.pdf Asko Kase. Persona Grata]. Teater. Muusika. Kino, 2008, nr 12, lk 135–137

{{JÄRJESTA:Kase, Asko}}
[[Kategooria:Eesti filmilavastajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1979]]</text>
      <sha1>i1zncu3l1q91yqixs7xs219l84pa35l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Disko ja tuumasõda</title>
    <ns>0</ns>
    <id>193817</id>
    <revision>
      <id>7184769</id>
      <parentid>5762313</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T20:28:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184769</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3563" sha1="5wozxv8yv93h14375931q8oejvjmiz7" xml:space="preserve">{{filmi info
 | filmi_nimi    = Disko ja tuumasõda
 | originaalnimi = 
 | pilt          = 
 | pildiallkiri  = 
 | žanr          = [[dokumentaalfilm]], [[mängufilm]]
 | lavastaja     = [[Jaak Kilmi]]
 | produtsent    = [[Kiur Aarma]], [[Aleksi Bardy]], [[Annika Sucksdorff]]
 | stsenaarium   = Kiur Aarma, Jaak Kilmi
 | jutustaja     = 
 | peaosades     = 
 | helilooja     = [[Ardo Ran Varres]]
 | operaator     = [[Manfred Vainokivi]]
 | toimetaja     = 
 | montaaž       = [[Lauri Kaasik]]
 | filmistuudio  = [[Eetriüksus]]
 | levitaja      = 
 | aasta         = [[2009]]
 | esilinastus   = [[7. aprill]] [[2009]]
 | kestus        = 80 minutit
 | riik          = [[Eesti]]
 | keel          = [[eesti keel|eesti]]
 | eelarve       = 
 | piletitulu    = 
 | eelnev        = &quot;[[Müümise kunst]]&quot;
 | järgnev       = 
 | koduleht      = 
 | imdb_id       = 1421032
 | filmiveebi_id = 4306
}}

'''&quot;Disko ja tuumasõda&quot;''' on [[2009]]. aasta [[Eesti]] pooldokumentaalne film, mille on lavastanud [[Jaak Kilmi]].

== Festivalidel osalemine ja auhinnad ==
*[[2009]] Helsingi rahvusvaheline filmifestival &quot;[[Armastus ja anarhia]]&quot; ([[Soome]]), alaprogramm &quot;Tere, Eesti!&quot;
*2009 [[Varssavi rahvusvaheline filmifestival]] ([[Poola]]), dokumentaalfilmide võistlus: parim dokumentaalfilm
*2009 [[Jihlava rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival]] ([[Tšehhi]]), täispikkade dokumentaalfilmide võistlusprogramm: parima täispika dokumentaalfilmi auhind Silver Eye
*2009 [[Pärnu rahvusvaheline dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festival]] (Eesti): parim Eesti film
*2009 Leipzigi dokumentaalfilmide festival [[DOKLeipzig]] ([[Saksamaa]])
*2009 [[Tallinna Pimedate Ööde filmifestival]] (Eesti), Balti täispikkade filmide konkurss: äramärkimine, [[Rahvusvaheline Filmikriitikute Ühing|Rahvusvahelise Filmikriitikute Ühingu]] (FIPRESCI) parima Balti filmi auhind

== Välislingid ==
* [[Tarmo Teder]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=8464:soome-televisioon-oli-meile-hea-voorasema&amp;catid=4:film&amp;Itemid=3&amp;issue=3246 &quot;Soome televisioon oli meile hea võõrasema. Intervjuu Jaak Kilmiga&quot;]. Sirp, 2. aprill 2009
* [[Andres Laasik]]. [http://www.epl.ee/artikkel/464761 &quot;Jaak Kilmi: Soome televisioon on meie põlvkonna ajaloo osa&quot;]. Eesti Päevaleht, 8. aprill 2009
* [[Veiko Märka]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=8562:film-paeaestetud-polvkonnast-&amp;catid=4:film&amp;Itemid=3&amp;issue=3247 &quot;Film päästetud põlvkonnast&quot;]. Sirp, 8. aprill 2009
* [[Jaanus Kulli]]. [https://www.ohtuleht.ee/324276 &quot;Jaak Kilmi: &quot;Selle filmiga heastan oma kunagise lubaduse onutütrele.&quot;&quot;]. Õhtuleht, 13. aprill 2009
* [[Andris Feldmanis]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/006B46F5FC7C2799C225759700641C94 &quot;Kilmi ja Aarma isekas põlvkonnaportree&quot;]. Eesti Ekspress, 17. aprill 2009
* [[Raimu Hanson]]. [http://www.tartupostimees.ee/?id=108041 &quot;Lõuna-Eestisse levisid telesarjad kirja teel&quot;]. Postimees, 17. aprill 2009
* [[Jaak Kilmi]]. [http://www.epl.ee/artikkel/466645 &quot;Nõukogude Eesti meie meeltes&quot;]. Eesti Päevaleht, 25. aprill 2009
* [[Anu Aaremäe]], Jaak Kilmi, [[Andres Keil]], [[Leena Hietanen]], [[Kadri Simson]]. [http://www.kes-kus.ee/index.php?kategooria=artiklid&amp;action=loe&amp;artikkel_id=2239 &quot;Diskost ja tuumasõjast&quot;]. KesKus, nr 5, 2009
* Andres Laasik. [http://www.epl.ee/artikkel/471804 &quot;Kalela: Vaino võitlus Soome telega üle lahe ei jõudnud&quot;]. Eesti Päevaleht, 20. juuni 2009

[[Kategooria:2009. aasta filmid]]
[[Kategooria:Eesti dokumentaalfilmid]]
[[Kategooria:Filmid Eesti lähiajaloost]]</text>
      <sha1>5wozxv8yv93h14375931q8oejvjmiz7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tallinna trollibussiliiklus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>194112</id>
    <revision>
      <id>7184713</id>
      <parentid>7183110</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:45:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37788-73</username>
        <id>232704</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7184713</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="31203" sha1="miiv89dhsftxwaoacv7lr5xi7hx5udo" xml:space="preserve">{{Infokast ühistransport
| nimi               = Tallinna trollibussiliiklus
| tüüp               = trollibuss
| pilt               = Tallinn trolejbus 450.jpg
| pildi allkiri      = Trollibuss [[Solaris Trollino 18]]
| asum               = {{PisiLipp|Eesti}}, [[Tallinn]]
| avati              = 1965
| peatati            = 2024
| pikkus             = 39
| peatused           = 
| liinid             = 2
| rööpmelaius        = 
| elektrifitseeritud = 
| omanik             = 
| operaator          = [[Tallinna Linnatranspordi AS]]
| skeem              = 
| skeemi allkiri     = 
}}
'''Trollibussiliiklus''' [[Tallinn]]as algas [[1965]]. aastal. Kõige enam – üheksa – trolliliini on Tallinnas olnud aastatel [[1987]]–[[2000]].

==Liikluse korraldaja==
Trammi ja trolliliiklust Tallinnas korraldas aastatel 1944–1945 Tallinna Liiklustrust, 1945–1947 Tallinna Linna Trammi-Autobussi Trust, 1947–1962 Tallinna Linna Trammi ja Trollibussi Trust, 1962–1988 Tallinna Linna Trammide ja Trollibusside Valitsus.

1997–2012 korraldas trolliliiklust [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]].&lt;ref name=&quot;J1JoO&quot; /&gt; 

18. juulil 2012 ühendati koondis [[Tallinna Autobussikoondise AS]]-iga, mis 19. juulist 2012 kannab nime [[Tallinna Linnatranspordi AS]].&lt;ref name=&quot;tSCod&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;EMyl3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;vICfS&quot; /&gt; 

Alates [[2017]]. aastast töötas Tallinnas neli trolliliini.

Alates 1. novembrist 2024 oli trolliliiklus Tallinnas peatatud kuni uute akutrollide saabumiseni.&lt;ref name=&quot;2AiuU&quot; /&gt;, alates 1. juulist  2026 taastub Tallinnas trolliliiklus, kus esimesena alustavad uued Škoda akutrollid sõitmist liinidel 84 ja 85, seejärel jõuavad need augustis 2026 ka liinidele 81, 83 ja 72.

== Tallinna trollibussiliikluse ajaloost ==
Tallinnas hakati rääkima trollibussiliikluse kavandamisest juba 1946. aastal pärast Tallinna generaalplaani projekti valmimist. Linnatranspordi arengu ühe alternatiivina pakuti ulatusliku trollibussiliinide võrgu rajamist. Ettepanekuid liinide kulgemise kohta oli mitmeid, kuid peamiselt peeti silmas kaht liini: Pirita – Südalinn – Balti jaam ja Kopli – Balti jaam. 1948. aasta mais valmis trollibussiliini projektülesanne marsruudil Balti jaam – Pirita – Merivälja, kuid projekteerimist selle alusel ei alustatud. Põhjusteks olid selleks ette valmistamata tänavad, ettejäävad ja lammutamist nõudvad hooned, finantsvahendite puudumine jms probleemid. 1956. aastaks oli valminud mitmeid uusi projekte trolliliikluse käivitamiseks, kuid asja neist ei saanud ja projektidele kulutatud summad kanti kuluks. &lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212}}&lt;/ref&gt;

Konkreetsemaks muutis trollibussiliinide rajamise Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus 1959. aasta detsembrist. Trolliliini marsruudiks kavandati Estonia pst – Toompuiestee – Paldiski mnt – Rocca al Mare. Lõpuks otsustati, et rajatakse mööda Paldiski maanteed kulgev trollibussiliin Estonia teatri juurest Hipodroomini. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1962. aastal alustati kontaktliini paigaldamist ja liin valmis lõpuks 1965. aasta juuniks. Veel samal kuul saabusid platvormvagunitel Kopli kaubajaama Saraatovi oblastis Engelsis valmistatud üheksa [[ZiU-5|ZIU-5]] trollibussi ja Pärnu maantee trammidepoos valmistati need liinile minekuks ette. Riias, kus oli trollibussiliiklus toiminud juba pikka aega, õpetati välja 27 trollibussijuhti. Liiklust Tallinna esimesel trollibussiliinil nr 1 alustati 1965. aasta juuli algul. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Trollibussiliikluse alustamise ajaks liinil Estonia teater – Hipodroom, samuti järgmiste, Mustamäe ja Väike-Õismäe liinide avamise ajaks polnud ehitatud ühtki trollide dispetšerpunkti. Alustati ajutiste lahendustega, milleks oli enamasti liini lõppu paigaldatud vagunelamu. Trollibusside esimene lõppjaam valmis 1966. aasta lõpus Hipodroomi lähedal aadressil Paldiski mnt 50. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Endla tänava raudteeviadukt valmis 1962. aastal. Selle projekteerimisel ei osatud arvestada võimaliku trammiliiklusega kesklinnast Mustamäele, kuna Mustamäe elurajooni rajamise kava viadukti projekteerimise ajal veel polnud. Tramm vajab auto- ja trollibussist vooluvõtja ja kontaktliini tõttu märksa kõrgemat viaduktiava ning uue viadukti rajamine vastvalminu kõrvale oleks olnud kallis ja ühtlasi ebaotstarbekas. Nii jäi kaalukausile võimalus käivitada kesklinna ja Mustamäe vahel trollibussiliiklus. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Kui 1967. aasta aprillis lõpuks otsustati, et Mustamäele trammiliini ei ehitata, hakati kavandama kiirkorras trolliliini ehitamist Mustamäele mööda Sõpruse puiesteed. Kuna Endla tänav vajas laiendamist, ehitati kontaktliin Paldiski maanteelt mööda Tulika tänavat Sõpruse puiesteeni. Trollibusside seisuplats koos dispetšerpunktiga aadressil Akadeemia tee 29 valmis 1967. aasta detsembris. Aastatel 1977–1981. tehti seal juurdeehitus ja laiendati seisuplatsi. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1967. aastal saabusid esimesed Škoda trollibussid Tšehhoslovakkiast ja trolliliin nr 2 avati sama aasta oktoobri viimasel päeval. Endla tänav ja Akadeemia tee said trolliliikluseks valmis 1969. aasta suvel ja liinil nr 2 hakkasid trollibussid liikuma mööda Endla tänavat alates 26. juunist. Trollibussiliin nr 3 Estonia teatri juurest mööda Sõpruse puiesteed ja Akadeemia teed Mustamäele anti käiku 1969. aasta juulis. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Balti jaama liinil hakkasid trollid tegema proovisõite 1970. aasta novembris. Trollibussipargi ehitamine Paldiski maanteel oli pooleli ja 79-st tellitud trollibussist oli jõudnud kohale vaid 56, mistõttu ei jätkunud neid liikluse alustamiseks Balti jaama ja Mustamäe vahelise liinil. Seetõttu alustati reisijate vedamist ajutisel liinil nr 4 Balti jaam – Estonia teater. 1973. aastaks oli Tallinna tänavatele püstitatud kokku ligi 40 km trollibussi kontaktliini. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Trollibussipargi lõpuni ehitatud kompleks koos administratiivhoonega anti ehitajate poolt Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitsusele (TTTV) üle alles 1973. aasta algul. Senikaua asus depoo ajutiselt läheduses, Ädala tänav 7 asuvates laohoonetes. Vahepeal olid ka kõik tellitud Škoda trollibussid kohale jõudnud ja käiku lasti kaks Balti jaamast alguse saanud Mustamäe liini. Märtsis alustati liiklust liinil nr 4 mööda Sõpruse puisteed ja liinil nr 5 mööda Mustamäe teed Akadeemia tee lõpp-peatuseni. Ajutine liin Balti jaam – Estonia teater suleti, kuna see kattus täies ulatuses bussiliiniga nr 22 Balti jaam – Lennujaam. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Esimene partii [[Škoda 9Tr|Škoda 9T]] trollibusse saabus Tallinna 1966. aasta oktoobris. Kümne ja kahekümne kaupa saabus neid trolle kuni 1971. aasta lõpuni ja Venemaal toodetud kesise kvaliteediga trollibussidest hakati loobuma. Viimane ZIU-5 sõitis viiendal liinil 1973. aasta kevadeni. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Vahepeal oli hakanud kasvama Väike-Õismäe elamurajoon, mida ei suudetud ainult autobussliiklusega teenindada. 1978. aasta peeti linnavalitsuses kõige olulisemaks suurendada trollibusside arvu Mustamäe liinidel, et vabaneks autobusse Õismäe teenindamiseks. Seetõttu tehti Õismäe liini ehitamise otsus suhteliselt ootamatult 1979. aasta algul seoses Eesti Raudtee otsusega likvideerida Harku–Kopli raudtee, mis oli olnud pikka aega takistuseks Õismäele trolliliini rajamise teel. 1980. aasta juulis oli trolliliin Estonia teatri juurest mööda Toompuiesteed ja Paldiski maanteed Õismäele valmis ja Väike-Õismäe suunal hakkasid samal aastal tööle kaks trolliliini – liin nr 6 ja liin nr 7. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Väike-Õismäe trolliliikluse lõppjaam valmis alles seitse aastat pärast liikluse avamist 1. juulil 1987. Vahepeal tuli saada hakkama vagunelamute ja korteripinnaga lähedalasuvas elumajas. Järgneva kahe aasta jooksul pandi Tallinnas tööle veel mitu uut trolliliini. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Pärast 1973. aastat hakkasid Škoda tehasest ette tellitud trollibussid saabuma tehase seiskumise ärahoidmiseks mitu aastat varem kui seda nägid ette varem kokku lepitud tarnetähtajad. 56-st kaheukselisest trollist, mis jõudsid Tallinna aastatel 1974–1978 suunati pärast aasta kestnud seismist liine teenindama 36, ülejäänud 20 pidid ootama depoos liinidele saatmist veel mitu aastat. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1979. aasta sügisel saabusid esimesed kandilise kerega kolmeukselised trollibussid Škoda 9Tr. Õismäe liinile suunati kohe 25 uut kolmeukselist trollibussi. Seisma jäänud ja kasutamist ootavad kaheukselised sõidukid pandi tööle kaksiktrollidena. Kaksiktrollidega hakati katsetama 1981. aasta algul. 1984. aasta veebruariks oli ühendatud kokku 30 paaris sõitvat trollibussi, millest 12 olid oodanud konserveerituna kasutuselevõtmist 3–4 aastat. Trollijuhtidest tunti puudust ja sõitjad vajasid vedamist, mistõttu peeti kahest trollist koosneva veeremi kasutuselevõtmist olukorras sobivaks lahenduseks. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1983. aastast täienes Tallinna trollipark nelja uue põlvkonna Škoda 14Tr trollibussiga. Kuni 1989. aasta lõpuni ostis TTTV Tšehhoslovakkiast kokku 99 Škoda 14 Tr trolli. Aastatel 1988–1990. soetati lisaks 25 Škoda 15Tr lõõtsühendusega trollibussi, mis jäidki viimasteks Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitsusele soetatud Tšehhoslovakkia päritolu trollideks. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1987. aastal valmis lõpuks ka kontaktliin Marxi puisteel (Sõle tänaval) Koplisse ja sõitjaid hakkas teenindama liin nr 9 Mustamäe–Kopli. 1970. ja 1980. aastatel oli saanud trollibussist oluline ühistranspordivahend Mustamäe, Väike-Õismäe, Kristiine, Põhja-Tallinna ja Kesklinna elanikele. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Trolliliikluse korraldajatele olid Eesti iseseisvumise algusaastad keerulised, sest Škoda tehas hakkas nõudma arveldamist trollibusside ja varuosade eest „kõvas valuutas“. Dollareid TTTV-l polnud ning seetõttu ei olnud võimalik hankida uusi trolle ega ka varuosi olemasolevate käigushoidmiseks. Kui trolliliikluse tippaastal 1988. oli liine teenindamas 160 trolli, siis 1991. aastal oli sõidukorras kõigest 108 trollibussi. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

== Tallinna trolliliinid ==
=== Ideekavandid ===
Esimesi [[Balti jaam]]ast lähtuvaid trolliliine kavandati juba [[1940. aastad|1940. aastate]] teisel poolel, marsruutidel ''Pirita – Südalinn – Balti jaam'', ''Kopli – Balti jaam'' ja ''Balti jaam – Pirita – Merivälja''. [[1954]].&amp;nbsp;aastal kavandati trolliliini ''Balti jaam – Stalini väljak''.&lt;ref name=&quot;Troll&quot; /&gt;

=== Väljaehitatud trolliliinid ===

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; border=&quot;1&quot;
|-
! Nr !! 1. lõpp-peatus !! 2. lõpp-peatus !! class=&quot;unsortable&quot; | Marsruut !! Käigus alates !! Praegusel kujul alates !! Suletud !! class=&quot;unsortable&quot; | Märkused
|- 
| [[1 (Tallinna trolliliin)|1]] || [[Mustamäe]] || [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] || E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) ||1965 || [[1977]] || [[2024]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates [[2002]].&amp;nbsp;aastast 
Asendatud bussiliiniga 81 
|- 
| |[[2 (Tallinna trolliliin)|2]] || Mustamäe || [[Estonia (teater)|Estonia]] || E. Vilde tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Teatri väljak ||[[1967]] || [[1969]] || [[2012]] || Asendatud bussiliinidega 24 ja 24A
|- 
| [[3 (Tallinna trolliliin)|3]] || Mustamäe || Kaubamaja || Akadeemia tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) ||[[1969]] || 1977 || [[2024]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates 2002.&amp;nbsp;aastast
Asendatud bussiliiniga 83 
|- 
| [[4 (Tallinna trolliliin)|4]] || [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] || [[Balti jaam]] || Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t (tagasisuunal Tehnika t), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t), Toompuiestee, Rannamäe tee ||[[1970]] || [[1992]] || [[2024]] || Asendatud bussiliiniga 84 
|- 
| [[5 (Tallinna trolliliin)|5]] || Mustamäe || [[Balti jaam]] || E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee ||[[1971]] || [[1971]] || [[2024]] || Asendatud bussiliiniga 85 
|- 
| [[6 (Tallinna trolliliin)|6]] || [[Väike-Õismäe]] || Kaubamaja || Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) ||[[1980]] || [[1983]] || [[2016]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates 2002. aastast. 
Asendatud bussiliiniga 42 
|- 
| [[7 (Tallinna trolliliin)|7]] || Väike-Õismäe || [[Balti jaam]] || Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee
 || 1980 || [[1981]] || 2016 || Asendatud bussiliiniga 43 
|-
| [[8 (Tallinna trolliliin)|8]] || Väike-Õismäe || [[Vabaduse väljak]] || Õismäe tee (läänekaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Vabaduse väljak
 || [[1982]] || 1982 || 2000 ||Asendatud bussiliiniga 22
|- 
| [[9 (Tallinna trolliliin)|9]] || [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] || [[Kopli]] || Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t, Sõle t (tagasisuunal Pelguranna t, Sõle t), Kopli t ||1987 || 1992 || 2017 || Asendatud bussiliiniga 72
|-
|}

== Trollide lõppjaamad ja -peatused ==

[[Fail:Trolliliini lõppjaam. Männipark, Mustamäe.jpg|270px|pisi|Trollide lõppjaam Mustamäe linnaosas, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]] 5]]

=== Lõppjaamad ===

* '''Mustamäe lõppjaam''' (Mustamäe, [[Akadeemia tee]]). Valmis [[28. detsember|28. detsembril]] [[1967]]. Aastatel 1977–1981 lõppjaama laiendati.&lt;ref name=&quot;4eSKN&quot; /&gt;
* '''Väike-Õismäe lõppjaam''' '''(SULETUD)''' (Väike-Õismäe, [[Järveotsa tee]]). Avati 1980.&amp;nbsp;aastal. Esialgu kasutati vagunelamut ja korterit lähedalasuvas elumajas.&lt;ref name=&quot;4eSKN&quot; /&gt; Hoone ehitati välja 1987.&amp;nbsp;aastaks.&lt;ref name=&quot;ro6Qw&quot; /&gt; Asub [[Paldiski maantee (Tallinn)|Paldiski maantee]] ääres [[Harku järv]]e läheduses.
* '''Keskuse tänava lõppjaam''' (Mustamäe, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]]). Avati [[18. detsember|18. detsembril]] 1987. Hoone anti käiku [[juuli]]s [[1991]].&lt;ref name=&quot;lk 109&quot; /&gt; Asub [[Männipark|Männipargi]] naabruses.
* '''Kopli lõppjaam''' '''(SULETUD)''' ([[Kopli]], [[Kopli tänav (Tallinn)|Kopli tänav]]). Trammide ja trollide ühine lõppjaam. Asub [[Süsta park|Süsta pargi]] ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i endise peahoone naabruses.

=== Lõpp-peatused ===

* '''Estonia''' ([[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]], [[Teatri väljak]]). Asub [[Estonia puiestee]] ja Teatri väljaku muruplatsi vahelisel alal, [[Estonia (teater)|Estonia teatri]] vastas. Koos nüüd vahepeatuse Hipodroomiga oli see esimene trollide lõpp-peatus Tallinnas.
* '''Kaubamaja''' (Kesklinn, [[Kaubamaja tänav]]). Asub Tallinna Kaubamaja kõrval.
* '''Balti jaam''' (Kesklinn, [[Toompuiestee]]). Asub [[Balti jaam]]a reisikeskuse ees.
* '''Vabaduse väljak (SULETUD)''' (Kesklinn, Vabaduse väljak). Asus Vabaduse väljakul [[Tallinna Jaani kirik|Jaani kiriku]] ees. Seoses [[8 (Tallinna trolliliin)|8]].&amp;nbsp;liini sulgemisega likvideeritud.

== Trollidepood ==

* '''Paldiski maantee depoo'''
[[1957]]. aastal eraldati trollipargi rajamiseks maa-ala [[Paldiski maantee]] 48A krundile. Et ehitustööd venisid, asuti ajutiselt [[Ädala tänav]] 7 ''Veevarustuse- ja Kanalisatsioonitrusti'' laohoonetes.&lt;ref name=&quot;lk 102&quot; /&gt; Trollipargi töölised said Paldiski maantee hoonetesse kolida [[1970]]. aasta lõpus. Valminud depoos jätkus ruumi 100 trolli teenindamiseks. Administratiivhoone ja söökla Troll valmisid [[1973]]. aastaks.&lt;ref name=&quot;lk 105&quot; /&gt;

* '''Mustamäe tee depoo''' 
Depoo anti käiku [[30. detsember|30. detsembril]] 1982.&lt;ref name=&quot;lk 109&quot; /&gt; [[Mustamäe tee (Tallinn)|Mustamäe tee]] ja [[Linnu tee (Tallinn)|Linnu tee]] nurgal asuv depoo rajati alale, kuhu algselt kavandati Mustamäe trammidepood.&lt;ref name=&quot;lk 105&quot; /&gt; 2001. aastal trollidepoo suleti.

== Veerem ==

Esimesed trollibussid &amp;ndash; [[Saratovi oblast]]is [[Engels]]i linnas valmistatud üheksa [[ZiU-5]] &amp;ndash; saabusid Tallinna [[10. juuni]]l 1965.&lt;ref name=&quot;lk 102&quot; /&gt; Mõni aeg pärast seda asendati need juba Tšehhoslovakkias valmistatud Škoda 9Tr sõidukitega.

'''Tallinnas varem ja praegu kasutatud trollitüüpe'''
&lt;gallery&gt;
Fail:ZiU-5 green trolley.jpg|[[ZiU-5|'''ZiU-5''']]&lt;br/&gt;&lt;small&gt;(Pildil [[Peterburi]]s)&lt;/small&gt;. Tallinnas kasutati neid 1965–1973. Lõpuks asendati need kõik tasapisi Škoda 9Tr trollidega
Fail:Simferopol 04-14 img07 train station square.jpg|2-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]&lt;br/&gt;&lt;small&gt;(pildil [[Simferopol]]is)&lt;/small&gt;. Tallinnas kasutati neid 1966–1996
Fail:Skoda-Vilnius.jpg|3-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]&lt;br/&gt;&lt;small&gt;(pildil [[Vilnius]]es)&lt;/small&gt;. Tallinnas kasutati neid 1979–2000
Fail:Moscow trolleybus 742 2005-01 KTG-2.jpg|'''KTG-2''' oli nõukogude hooldustroll
Fail:ŠkodaTr14inTallinn.jpg|Aastatel 1983–1989 võeti kasutusele 99 [[Škoda 14Tr|'''Škoda 14Tr''']] trolli (garaažinumbrid 210–308) olid kasutusel 1983–2017. Nüüd on neist alles 1, mis on muuseumi troll
Fail:Škoda15trInTallinn.jpg|Aastatel 1989–1990 võeti kasutusele 25 [[Škoda 15Tr|'''Škoda 15Tr''']] trolli (garaažinumbrid 400–424) olid kasutusel 1989–2017.
Fail:JuMZ-T1 (425) &amp; Ikarus-Ganz 280T (427).jpg|[[JuMZ-T1|'''JuMZ-T1''']]. Troll numbriga 425 oli sõidus 1994–2001. 2002 anti üle Päästeametile tuletõrjeõppusteks
Fail:Ikarus-Ganz280T.jpg|[[Ikarus 280T|'''Ikarus-Ganz 280T''']] – 6 sellist trolli (garaažinumbrid 426–431) olid kasutusel 1995–2004
Fail:Ikarus415Tdemolition.jpg|[[Ikarus 415T|'''Ikarus 415T''']] ehitati aastal 1992 prototüübina. Oli ainus seda tüüpi troll maailmas kuni 1997-2002, mil neid tehti kokku 200 tükki. Tallinnas võeti kasutusele koos Ikarus 412T-dega aastal 1999. Viimati sõitis 2005. aasta kevadel. Kandis garaažinumbrit 309
Fail:Ikarus412T@Tallinn.jpg|Aastal 1999 võeti kasutusele 5 [[Ikarus 412T|'''Ikarus 412T''']] trolli (garaažinumbrid 310–314) olid kasutusel 1999–2015
Fail:SolarisT12InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12T''']] 18 trolli garaažinumbritega 315–332 võeti kasutusele aastatel 2002 ja 2004. Nüüd on neist alles oksjonil 2, garaažinumbritega 329, 326 ja 330 
Fail:SolarisT18InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18''']] 5 trolli võeti kasutusele aastal 2003 ja nad kannavad garaažinumbreid 432–436. Need kõik pole enam kasutusel
Fail:SolarisT12ACTallinn.jpg|2007. aastal võeti kasutusele 7 [[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12AC''']] trolli, garaažinumbritega 333–339. 2010. aastal on seni kasutusele võetud 7 trolli garaažinumbritega 340–346. Nüüd on neist alles 1, garaažinumbriga 345, mis on ümberehitatud akutrolliks
Fail:SolarisT18ACInTallinn.jpg|Aastatel 2008–2009 võeti Tallinnas kasutusele 14 [[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18AC''']] lõõtstrolli (437–450). Nüüd on neist alles 1, garaažinumbriga 446
Fail:Bogdan T701.15.jpg|Ukraina tehases valminud '''Bogdan T70115''', mida katsetati Tallinnas 2010. aasta septembris
Fail:Solaris Trollino 24 MetroStyle (2).jpg|Akuga varustatud 2-lõõtsaline trollibuss '''Solaris Trollino IV 24 MetroStyle''', mida katsetati Tallinnas 2021. aasta novembris 
&lt;/gallery&gt;

== Trollibussiliikluse lühendamine ==
* 15. detsembril [[1999]] võttis tollane Tallinna linnapea [[Jüri Mõis]] korduvalt sõna [[ühistransport|ühistranspordi]] vastu, pooldades trollide kaotamist.&lt;ref name=&quot;CVhRy&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;OYE72&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;cdCUO&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;VYF6j&quot; /&gt; 
* 1. aprillist 2000 lõpetati leping linnavalitsuse ja TTTK vahel 8. trolliliini teenindamisega ning see liin asendati bussiga number 22.&lt;ref name=&quot;Olander&quot; /&gt;
* 28. septembril 2000 – Jüri Mõisa linnavalitsus korraldas konkurssi trolliliinide 6 ja 7 teenindamisele, kus vaadati läbi ainult bussifirmade pakkumisi. Hiljem lepingud bussifirmadega siiski tühistati enne teenindamisajastu algamist.&lt;ref name=&quot;Olander&quot; /&gt;
* 1. detsembril 2012 – trolliliin 2 asendati bussiliinidega 24 ja 24A. Põhjuseks nimetati ühistranspordiliikluse puudumist Mäealuse ja Mäepealse tänaval. 
* 1. jaanuaril 2016 – trolliliinid 6 ja 7 asendati bussidega 42 ja 43. Põhjuseks nimetati trollibusside moraalset vananemist, Haabersti ristmiku rekonstrueerimist ning liiklusega seotud ebamugavusi kontaktvõrgust sõltuvuse tõttu. [[Enno Tamm]]e sõnul on hübriidbuss diiselmootoriga (mis vastab Euro-6 normidele) keskkonnasõbralikum võrreldes trollibussidega.
* 2. mail 2017 – trolliliin 9 asendati bussiga 72. Põhjuseks nimetati Kopli trammitaristu renoveerimist ja osati soovi likvideerida Tallinnast Škoda-tüüpi trollibussid. 

Transpordianalüütik [[Hannes Luts]] nimetas elektritranspordi lühendamist kummaliseks. Tema sõnul on pärast Eesti iseseisvumise taastumist toimunud [[TAK|Tallinna Autobussikoondise]] lobi elektritranspordi vastu ning selle survel on linnavalitsus investeerinud rohkem bussiliiklusse ja elektritransport Tallinnas on jäänud investeeringuteta. Pärast TAK ja TTTK liitmist väitis transpordianalüütik Hannes Luts, et uus ettevõtte [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ei tegele trammitaristu hooldustöödega ning paar aastat tagasi renoveeritud trammirööpad [[Tartu maantee]]l on juba kaotanud oma tähtsuse, kuna suured investeeringud läksid ainult bussipargi uuendamiseks. Trollibusside asendamist hübriidbussidega nimetas Hannes Luts [[rohepesu]]ks, kuna hübriidbuss saastab õhku ainult 10% vähem diislibussist ning [[Elektriakumulaator|aku]] hooldusesse kulub võrreldes trollibussi hoolduskuludega rohkem ressurssi. Kriitika osaks said Enno Tamme väited Euro-6 normidest: transpordianalüütiku sõnul saastavad need mootorid ainult veidi vähem ning Euro-6 märgis ei tähenda saastevabadust.&lt;ref name=&quot;Hannes&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Luts&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Valja&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Muudid&quot; /&gt;

* 25. jaanuaril 2022 alustasid esimesed TLT ümberehitatud autonoomsed trollid liinisõite.&lt;ref name=&quot;NBWsU&quot; /&gt;

* 7. veebruaril 2024 avaldas Tallinna linnavalitsus otsuse osta 40 uut akuga varustatud trollibussi, rekonstrueerida trollide võrgutaristu ning teha ka trolliliine juurde.&lt;ref name=&quot;u6HOH&quot; /&gt;

&quot;Kuigi aastat viis tagasi oli Tallinnal plaan trollibussidest loobuda, siis nüüd on plaanid muutunud. Akutrollid võivad kohati sõita ilma sarvedeta, mis annab võimaluse kesklinnas võtta kontaktvõrk maha ja ehitada kontaktvõrk üles ainult sirgetel tänavatel, nagu Mustamäe tee, Sõpruse puiestee, aga ka Paldiski maantee ja Laagna tee. Akutrolli üks tugevusi on vastupidavus - see on üks vastupidavamaid veeremiliike rääkimata sellest, et arv inimesi, mida troll veab, on elektribussist suurem ja läheneb veomahtude osas trammile&quot;. - Tallinna abilinnapea Vladimir Svet&lt;ref name=&quot;amnQQ&quot; /&gt;

* 7. märtsil 2024 lõpetas AS Tallinna Linnatransport (TLT) ühissõidukitel välireklaami eksponeerimise.&lt;ref name=&quot;OjwRI&quot; /&gt;
* 1. novembril 2024 trolliliiklus peatati uute trollide saabumiseni 2026. aastal.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

== Statistika ==

2024. aasta 1. novembril trolliliiklus peatati uute trollide saabumiseni 2026. aastal.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Alles jäid 4 trolli muuseumisõidukitena.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
! Aasta
!Liine
! Trollibusse
! Liinikilomeetreid
! Sõitjaid
|-
| 2006&lt;ref name=&quot;05mqb&quot; /&gt;
|8
| 122 (+1 buss)
| 6,5 mln
| 34 mln
|-
| 2007&lt;ref name=&quot;bzMaZ&quot; /&gt;
|8
| 120 (+1 buss)
| 6,2 mln
| 34 mln
|-
| 2008&lt;ref name=&quot;TGsdq&quot; /&gt;
|8
| 119 (+1 buss)
| 6,3 mln
| 32,6 mln
|-
| 2009
|8
| 119 (+1 buss)
|
|
|-
| 2010
|8
| 112 (+1 buss)
|
|
|-
| 2011
|8
| 104
|
|
|-
| 2012
|8
| 99
|
|
|-
|2013
|7
| 91
|
|
|-
|2014&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
|7
|88
| 4,6 mln
|
|-
|2015&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
|7
|75
|4,4 mln
|
|-
|2016&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|5
|63
|3,0 mln
|
|-
|2017&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|5
|53
|2,4 mln
|
|-
|2018&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|4
|53
|2,2 mln
|
|-
|2019&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|4
|50
|2,2 mln
|
|-
|2020&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|4
|45
|2,2 mln
|
|-
|2021
|4
|45
|~2 mln
|
|-
|2022
|4
|45
|~2 mln
|
|-
|2023
|4
|45
|~2 mln
|10,2 mln
|-
|2024&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
|4
|44
|~2 mln
|
|-
|2025&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
|0
|4
|0
|0
|-
|2026&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
|5
|44
|
|
|}

== Vaata ka == 
* [[Trollibuss]]
* [[Trammiliiklus Tallinnas]] 
* [[Tallinna ühistranspordiliinid]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;J1JoO&quot;&gt;[http://www.tttk.ee/index.php?page=63&amp; Majandusaasta tegevusaruanne. Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tSCod&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484&amp; TAKi &amp; TTTK koondumisteave], tak.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EMyl3&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484&amp;#koondumine &quot;Mis on koondumine?&quot;], tak.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vICfS&quot;&gt;Tallinna abilinnapea [[Arvo Sarapuu]] väitel rahastatakse tallinlastele tasuta pakutavat ühistransporti just aktsiaseltside liitmisega säästetava summaga. – Kai Maran [http://www.pealinn.ee/?pid=119&amp;nid=9774&amp;lang=5 &quot;Buss, troll ja tramm panevad leivad ühte kappi&quot;] Pealinn, 30.04.2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Troll&quot;&gt;[http://www.tttk.ee/index.php?page=74&amp; Troll. Ajalugu.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}} TTTK&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4eSKN&quot;&gt;[http://www.tttk.ee/index.php?page=74&amp; TTTK / Ajalugu / Troll]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ro6Qw&quot;&gt;Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 110&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lk 109&quot;&gt;Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 109&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lk 102&quot;&gt;Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 102&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lk 105&quot;&gt;Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 105&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CVhRy&quot;&gt;[http://www.epl.ee/news/eesti/mois-propageerib-tallinna-uhistranspordi-erastamist.d?id=50817340 &quot;Mõis propageerib Tallinna ühistranspordi erastamist&quot;] Baltic News Service/EPL, 15. detsember 1999&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OYE72&quot;&gt;Kaido Tiits [http://www.ohtuleht.ee/68101 &quot;Mõis pühib trollid tänavalt&quot;] Õhtuleht, 22. detsember 1999&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cdCUO&quot;&gt;[http://www.elu24.ee/317370/juri-mois-nimetas-trammi-lobustusvahendiks/ &quot;Jüri Mõis nimetas trammi lõbustusvahendiks&quot;] Postimees, 24.09.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VYF6j&quot;&gt;[[Toivo Tänavsuu]] [https://web.archive.org/web/20120703005636/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/juri-moisa-hairib-tosiselt-politseiriigi-tekkimine.d?id=64147217 &quot;Jüri Mõisa häirib tõsiselt politseiriigi tekkimine&quot;] Eesti Ekspress, 29. märts 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Olander&quot;&gt;[http://arvamus.postimees.ee/3248877/aare-olander-sarvilise-elektribussi-poolsajand Aare Olander: sarvilise elektribussi poolsajand]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hannes&quot;&gt;[http://pluss.postimees.ee/2672166/hannes-luts-trollide-asemel-rohepesu Hannes Luts: trollide asemel rohepesu?]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Luts&quot;&gt;[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollide-kadu-priisoidu-vili?id=65156252 Hannes Luts. Trollide kadu – priisõidu vili?]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Valja&quot;&gt;[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollid-tallinnast-valja?id=64908048 Hannes Luts. Trollid Tallinnast välja?]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Muudid&quot;&gt;[http://arvamus.postimees.ee/2702340/hannes-luts-linna-transpordi-muudid Hannes Luts: linna­transpordi müüdid]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Saluste&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20081229233004/http://oxygen.pri.ee/index.php?cat=2 Trollid (Tallinna Trammi- ja trollibussikoondise AS)] Ühistranspordi galerii&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;05mqb&quot;&gt;[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna linna 2006. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne – vt]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bzMaZ&quot;&gt;[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2007. aasta aruanne – vt]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TGsdq&quot;&gt;[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2008. aasta aruanne – vt]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tallinn, TLT Trollipark — Veeremi nimekiri |url=https://transphoto.org/list.php?did=46 |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=transphoto.org |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-06-27 |pealkiri=1. novembrist asendatakse trolliliiklus ajutiselt bussiliiklusega uute trollibusside saabumiseni |url=https://www.tlt.ee/1-novembrist-asendatakse-trolliliiklus-ajutiselt-bussiliiklusega-uute-trollibusside-saabumiseni/ |vaadatud=2024-06-27 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;TLT-2018-majandusaasta-aruanne.pdf&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;TLT Majandusaruanne 2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2AiuU&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Merilin Pärli {{!}} |kuupäev=2024-10-31 |pealkiri=Trollid tegid Tallinnas senisel kujul oma viimased sõidud |url=https://www.err.ee/1609508053/trollid-tegid-tallinnas-senisel-kujul-oma-viimased-soidud |vaadatud=2024-10-31 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NBWsU&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=TLT ümberehitatud esimesed autonoomsed trollid alustavad liinisõitudega {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/tlt-umberehitatud-esimesed-autonoomsed-trollid-alustavad-liinisoitudega |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;u6HOH&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Marko Tooming {{!}} |kuupäev=2024-02-07 |pealkiri=Tallinn ostab 40 uut trolli ja kaalub mõne kaotatud trolliliini taasavamist |url=https://www.err.ee/1609244946/tallinn-ostab-40-uut-trolli-ja-kaalub-mone-kaotatud-trolliliini-taasavamist |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;amnQQ&quot;&gt;https://www.err.ee/1609150435/tallinna-liikuvuskava-liiklussurmad-nulli-uhistransport-elektri-peale&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OjwRI&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-05-07 |pealkiri=TLT veerem muutub järk-järgult välireklaamivabaks |url=https://www.tlt.ee/tlt-veerem-muutub-jark-jargult-valireklaamivabaks/ |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et}}&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Allar Viivik [https://www.ohtuleht.ee/177099 &quot;Teaduste akadeemiast trolliga otse hullumajja&quot;] Õhtuleht, 8. juuli 2005 
* Aare Olander. ''Tramm, buss ja troll Tallinnas''. Tänapäev 2008
* Tallinna trolli 45. 2010

== Välislingid ==
{{commonscat|Trolleybuses in Tallinn}}
* [http://www.tttk.ee/ Tallinna trolli- ja trammikoondise koduleht]
* [http://www.tttk.ee/index.php?page=74&amp; Tallinna trolli ajalugu]
* [http://foorum.ytra.eu/index.php Ühistranspordihuviliste foorum]
* Hannes Luts [https://epl.delfi.ee/artikkel/64908048 &quot;Trollid Tallinnast välja?&quot;] EPL, 3. september 2012
* [http://uudised.err.ee/index.php?06265683 Tallinn asendab trollibussi nr 2 bussidega] ERR, 12. november 2012
* [http://tallinncity.postimees.ee/3094539/tallinn-asendab-oismae-suunalised-trollid-hubriidbussidega Tallinn asendab Õismäe-suunalised trollid hübriidbussidega] Tallinn CITY, 17. veebruar 2015
* [http://www.tehnikamaailm.ee/tallinna-troll-50/] Tehnikamaailm, juuli 2015

{{Tallinna trolliliinid}}

[[Kategooria:Tallinna ühistransport]]
[[Kategooria:Trollibussiliiklus]]</text>
      <sha1>miiv89dhsftxwaoacv7lr5xi7hx5udo</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184837</id>
      <parentid>7184713</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T22:23:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184837</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="31188" sha1="pj9pljs8taw3kxf7qpi9z576brhwnf4" xml:space="preserve">{{Infokast ühistransport
| nimi               = Tallinna trollibussiliiklus
| tüüp               = trollibuss
| pilt               = Troll tallinn 2026.png
| pildi allkiri      = Trollibuss Škoda 33Tr
| asum               = {{PisiLipp|Eesti}}, [[Tallinn]]
| avati              = 1965
| peatati            = 2024
| pikkus             = 39
| peatused           = 
| liinid             = 2
| rööpmelaius        = 
| elektrifitseeritud = 
| omanik             = 
| operaator          = [[Tallinna Linnatranspordi AS]]
| skeem              = 
| skeemi allkiri     = 
}}
'''Trollibussiliiklus''' [[Tallinn]]as algas [[1965]]. aastal. Kõige enam – üheksa – trolliliini on Tallinnas olnud aastatel [[1987]]–[[2000]].

==Liikluse korraldaja==
Trammi ja trolliliiklust Tallinnas korraldas aastatel 1944–1945 Tallinna Liiklustrust, 1945–1947 Tallinna Linna Trammi-Autobussi Trust, 1947–1962 Tallinna Linna Trammi ja Trollibussi Trust, 1962–1988 Tallinna Linna Trammide ja Trollibusside Valitsus.

1997–2012 korraldas trolliliiklust [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]].&lt;ref name=&quot;J1JoO&quot; /&gt; 

18. juulil 2012 ühendati koondis [[Tallinna Autobussikoondise AS]]-iga, mis 19. juulist 2012 kannab nime [[Tallinna Linnatranspordi AS]].&lt;ref name=&quot;tSCod&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;EMyl3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;vICfS&quot; /&gt; 

Alates [[2017]]. aastast töötas Tallinnas neli trolliliini.

Alates 1. novembrist 2024 oli trolliliiklus Tallinnas peatatud kuni uute akutrollide saabumiseni.&lt;ref name=&quot;2AiuU&quot; /&gt;, alates 1. juulist  2026 taastub Tallinnas trolliliiklus, kus esimesena alustavad uued Škoda akutrollid sõitmist liinidel 84 ja 85, seejärel jõuavad need augustis 2026 ka liinidele 81, 83 ja 72.

== Tallinna trollibussiliikluse ajaloost ==
Tallinnas hakati rääkima trollibussiliikluse kavandamisest juba 1946. aastal pärast Tallinna generaalplaani projekti valmimist. Linnatranspordi arengu ühe alternatiivina pakuti ulatusliku trollibussiliinide võrgu rajamist. Ettepanekuid liinide kulgemise kohta oli mitmeid, kuid peamiselt peeti silmas kaht liini: Pirita – Südalinn – Balti jaam ja Kopli – Balti jaam. 1948. aasta mais valmis trollibussiliini projektülesanne marsruudil Balti jaam – Pirita – Merivälja, kuid projekteerimist selle alusel ei alustatud. Põhjusteks olid selleks ette valmistamata tänavad, ettejäävad ja lammutamist nõudvad hooned, finantsvahendite puudumine jms probleemid. 1956. aastaks oli valminud mitmeid uusi projekte trolliliikluse käivitamiseks, kuid asja neist ei saanud ja projektidele kulutatud summad kanti kuluks. &lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212}}&lt;/ref&gt;

Konkreetsemaks muutis trollibussiliinide rajamise Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus 1959. aasta detsembrist. Trolliliini marsruudiks kavandati Estonia pst – Toompuiestee – Paldiski mnt – Rocca al Mare. Lõpuks otsustati, et rajatakse mööda Paldiski maanteed kulgev trollibussiliin Estonia teatri juurest Hipodroomini. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1962. aastal alustati kontaktliini paigaldamist ja liin valmis lõpuks 1965. aasta juuniks. Veel samal kuul saabusid platvormvagunitel Kopli kaubajaama Saraatovi oblastis Engelsis valmistatud üheksa [[ZiU-5|ZIU-5]] trollibussi ja Pärnu maantee trammidepoos valmistati need liinile minekuks ette. Riias, kus oli trollibussiliiklus toiminud juba pikka aega, õpetati välja 27 trollibussijuhti. Liiklust Tallinna esimesel trollibussiliinil nr 1 alustati 1965. aasta juuli algul. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Trollibussiliikluse alustamise ajaks liinil Estonia teater – Hipodroom, samuti järgmiste, Mustamäe ja Väike-Õismäe liinide avamise ajaks polnud ehitatud ühtki trollide dispetšerpunkti. Alustati ajutiste lahendustega, milleks oli enamasti liini lõppu paigaldatud vagunelamu. Trollibusside esimene lõppjaam valmis 1966. aasta lõpus Hipodroomi lähedal aadressil Paldiski mnt 50. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Endla tänava raudteeviadukt valmis 1962. aastal. Selle projekteerimisel ei osatud arvestada võimaliku trammiliiklusega kesklinnast Mustamäele, kuna Mustamäe elurajooni rajamise kava viadukti projekteerimise ajal veel polnud. Tramm vajab auto- ja trollibussist vooluvõtja ja kontaktliini tõttu märksa kõrgemat viaduktiava ning uue viadukti rajamine vastvalminu kõrvale oleks olnud kallis ja ühtlasi ebaotstarbekas. Nii jäi kaalukausile võimalus käivitada kesklinna ja Mustamäe vahel trollibussiliiklus. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Kui 1967. aasta aprillis lõpuks otsustati, et Mustamäele trammiliini ei ehitata, hakati kavandama kiirkorras trolliliini ehitamist Mustamäele mööda Sõpruse puiesteed. Kuna Endla tänav vajas laiendamist, ehitati kontaktliin Paldiski maanteelt mööda Tulika tänavat Sõpruse puiesteeni. Trollibusside seisuplats koos dispetšerpunktiga aadressil Akadeemia tee 29 valmis 1967. aasta detsembris. Aastatel 1977–1981. tehti seal juurdeehitus ja laiendati seisuplatsi. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1967. aastal saabusid esimesed Škoda trollibussid Tšehhoslovakkiast ja trolliliin nr 2 avati sama aasta oktoobri viimasel päeval. Endla tänav ja Akadeemia tee said trolliliikluseks valmis 1969. aasta suvel ja liinil nr 2 hakkasid trollibussid liikuma mööda Endla tänavat alates 26. juunist. Trollibussiliin nr 3 Estonia teatri juurest mööda Sõpruse puiesteed ja Akadeemia teed Mustamäele anti käiku 1969. aasta juulis. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Balti jaama liinil hakkasid trollid tegema proovisõite 1970. aasta novembris. Trollibussipargi ehitamine Paldiski maanteel oli pooleli ja 79-st tellitud trollibussist oli jõudnud kohale vaid 56, mistõttu ei jätkunud neid liikluse alustamiseks Balti jaama ja Mustamäe vahelise liinil. Seetõttu alustati reisijate vedamist ajutisel liinil nr 4 Balti jaam – Estonia teater. 1973. aastaks oli Tallinna tänavatele püstitatud kokku ligi 40 km trollibussi kontaktliini. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Trollibussipargi lõpuni ehitatud kompleks koos administratiivhoonega anti ehitajate poolt Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitsusele (TTTV) üle alles 1973. aasta algul. Senikaua asus depoo ajutiselt läheduses, Ädala tänav 7 asuvates laohoonetes. Vahepeal olid ka kõik tellitud Škoda trollibussid kohale jõudnud ja käiku lasti kaks Balti jaamast alguse saanud Mustamäe liini. Märtsis alustati liiklust liinil nr 4 mööda Sõpruse puisteed ja liinil nr 5 mööda Mustamäe teed Akadeemia tee lõpp-peatuseni. Ajutine liin Balti jaam – Estonia teater suleti, kuna see kattus täies ulatuses bussiliiniga nr 22 Balti jaam – Lennujaam. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Esimene partii [[Škoda 9Tr|Škoda 9T]] trollibusse saabus Tallinna 1966. aasta oktoobris. Kümne ja kahekümne kaupa saabus neid trolle kuni 1971. aasta lõpuni ja Venemaal toodetud kesise kvaliteediga trollibussidest hakati loobuma. Viimane ZIU-5 sõitis viiendal liinil 1973. aasta kevadeni. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Vahepeal oli hakanud kasvama Väike-Õismäe elamurajoon, mida ei suudetud ainult autobussliiklusega teenindada. 1978. aasta peeti linnavalitsuses kõige olulisemaks suurendada trollibusside arvu Mustamäe liinidel, et vabaneks autobusse Õismäe teenindamiseks. Seetõttu tehti Õismäe liini ehitamise otsus suhteliselt ootamatult 1979. aasta algul seoses Eesti Raudtee otsusega likvideerida Harku–Kopli raudtee, mis oli olnud pikka aega takistuseks Õismäele trolliliini rajamise teel. 1980. aasta juulis oli trolliliin Estonia teatri juurest mööda Toompuiesteed ja Paldiski maanteed Õismäele valmis ja Väike-Õismäe suunal hakkasid samal aastal tööle kaks trolliliini – liin nr 6 ja liin nr 7. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Väike-Õismäe trolliliikluse lõppjaam valmis alles seitse aastat pärast liikluse avamist 1. juulil 1987. Vahepeal tuli saada hakkama vagunelamute ja korteripinnaga lähedalasuvas elumajas. Järgneva kahe aasta jooksul pandi Tallinnas tööle veel mitu uut trolliliini. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Pärast 1973. aastat hakkasid Škoda tehasest ette tellitud trollibussid saabuma tehase seiskumise ärahoidmiseks mitu aastat varem kui seda nägid ette varem kokku lepitud tarnetähtajad. 56-st kaheukselisest trollist, mis jõudsid Tallinna aastatel 1974–1978 suunati pärast aasta kestnud seismist liine teenindama 36, ülejäänud 20 pidid ootama depoos liinidele saatmist veel mitu aastat. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1979. aasta sügisel saabusid esimesed kandilise kerega kolmeukselised trollibussid Škoda 9Tr. Õismäe liinile suunati kohe 25 uut kolmeukselist trollibussi. Seisma jäänud ja kasutamist ootavad kaheukselised sõidukid pandi tööle kaksiktrollidena. Kaksiktrollidega hakati katsetama 1981. aasta algul. 1984. aasta veebruariks oli ühendatud kokku 30 paaris sõitvat trollibussi, millest 12 olid oodanud konserveerituna kasutuselevõtmist 3–4 aastat. Trollijuhtidest tunti puudust ja sõitjad vajasid vedamist, mistõttu peeti kahest trollist koosneva veeremi kasutuselevõtmist olukorras sobivaks lahenduseks. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1983. aastast täienes Tallinna trollipark nelja uue põlvkonna Škoda 14Tr trollibussiga. Kuni 1989. aasta lõpuni ostis TTTV Tšehhoslovakkiast kokku 99 Škoda 14 Tr trolli. Aastatel 1988–1990. soetati lisaks 25 Škoda 15Tr lõõtsühendusega trollibussi, mis jäidki viimasteks Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitsusele soetatud Tšehhoslovakkia päritolu trollideks. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1987. aastal valmis lõpuks ka kontaktliin Marxi puisteel (Sõle tänaval) Koplisse ja sõitjaid hakkas teenindama liin nr 9 Mustamäe–Kopli. 1970. ja 1980. aastatel oli saanud trollibussist oluline ühistranspordivahend Mustamäe, Väike-Õismäe, Kristiine, Põhja-Tallinna ja Kesklinna elanikele. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Trolliliikluse korraldajatele olid Eesti iseseisvumise algusaastad keerulised, sest Škoda tehas hakkas nõudma arveldamist trollibusside ja varuosade eest „kõvas valuutas“. Dollareid TTTV-l polnud ning seetõttu ei olnud võimalik hankida uusi trolle ega ka varuosi olemasolevate käigushoidmiseks. Kui trolliliikluse tippaastal 1988. oli liine teenindamas 160 trolli, siis 1991. aastal oli sõidukorras kõigest 108 trollibussi. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

== Tallinna trolliliinid ==
=== Ideekavandid ===
Esimesi [[Balti jaam]]ast lähtuvaid trolliliine kavandati juba [[1940. aastad|1940. aastate]] teisel poolel, marsruutidel ''Pirita – Südalinn – Balti jaam'', ''Kopli – Balti jaam'' ja ''Balti jaam – Pirita – Merivälja''. [[1954]].&amp;nbsp;aastal kavandati trolliliini ''Balti jaam – Stalini väljak''.&lt;ref name=&quot;Troll&quot; /&gt;

=== Väljaehitatud trolliliinid ===

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; border=&quot;1&quot;
|-
! Nr !! 1. lõpp-peatus !! 2. lõpp-peatus !! class=&quot;unsortable&quot; | Marsruut !! Käigus alates !! Praegusel kujul alates !! Suletud !! class=&quot;unsortable&quot; | Märkused
|- 
| [[1 (Tallinna trolliliin)|1]] || [[Mustamäe]] || [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] || E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) ||1965 || [[1977]] || [[2024]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates [[2002]].&amp;nbsp;aastast 
Asendatud bussiliiniga 81 
|- 
| |[[2 (Tallinna trolliliin)|2]] || Mustamäe || [[Estonia (teater)|Estonia]] || E. Vilde tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Teatri väljak ||[[1967]] || [[1969]] || [[2012]] || Asendatud bussiliinidega 24 ja 24A
|- 
| [[3 (Tallinna trolliliin)|3]] || Mustamäe || Kaubamaja || Akadeemia tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) ||[[1969]] || 1977 || [[2024]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates 2002.&amp;nbsp;aastast
Asendatud bussiliiniga 83 
|- 
| [[4 (Tallinna trolliliin)|4]] || [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] || [[Balti jaam]] || Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t (tagasisuunal Tehnika t), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t), Toompuiestee, Rannamäe tee ||[[1970]] || [[1992]] || [[2024]] || Asendatud bussiliiniga 84 
|- 
| [[5 (Tallinna trolliliin)|5]] || Mustamäe || [[Balti jaam]] || E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee ||[[1971]] || [[1971]] || [[2024]] || Asendatud bussiliiniga 85 
|- 
| [[6 (Tallinna trolliliin)|6]] || [[Väike-Õismäe]] || Kaubamaja || Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) ||[[1980]] || [[1983]] || [[2016]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates 2002. aastast. 
Asendatud bussiliiniga 42 
|- 
| [[7 (Tallinna trolliliin)|7]] || Väike-Õismäe || [[Balti jaam]] || Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee
 || 1980 || [[1981]] || 2016 || Asendatud bussiliiniga 43 
|-
| [[8 (Tallinna trolliliin)|8]] || Väike-Õismäe || [[Vabaduse väljak]] || Õismäe tee (läänekaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Vabaduse väljak
 || [[1982]] || 1982 || 2000 ||Asendatud bussiliiniga 22
|- 
| [[9 (Tallinna trolliliin)|9]] || [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] || [[Kopli]] || Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t, Sõle t (tagasisuunal Pelguranna t, Sõle t), Kopli t ||1987 || 1992 || 2017 || Asendatud bussiliiniga 72
|-
|}

== Trollide lõppjaamad ja -peatused ==

[[Fail:Trolliliini lõppjaam. Männipark, Mustamäe.jpg|270px|pisi|Trollide lõppjaam Mustamäe linnaosas, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]] 5]]

=== Lõppjaamad ===

* '''Mustamäe lõppjaam''' (Mustamäe, [[Akadeemia tee]]). Valmis [[28. detsember|28. detsembril]] [[1967]]. Aastatel 1977–1981 lõppjaama laiendati.&lt;ref name=&quot;4eSKN&quot; /&gt;
* '''Väike-Õismäe lõppjaam''' '''(SULETUD)''' (Väike-Õismäe, [[Järveotsa tee]]). Avati 1980.&amp;nbsp;aastal. Esialgu kasutati vagunelamut ja korterit lähedalasuvas elumajas.&lt;ref name=&quot;4eSKN&quot; /&gt; Hoone ehitati välja 1987.&amp;nbsp;aastaks.&lt;ref name=&quot;ro6Qw&quot; /&gt; Asub [[Paldiski maantee (Tallinn)|Paldiski maantee]] ääres [[Harku järv]]e läheduses.
* '''Keskuse tänava lõppjaam''' (Mustamäe, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]]). Avati [[18. detsember|18. detsembril]] 1987. Hoone anti käiku [[juuli]]s [[1991]].&lt;ref name=&quot;lk 109&quot; /&gt; Asub [[Männipark|Männipargi]] naabruses.
* '''Kopli lõppjaam''' '''(SULETUD)''' ([[Kopli]], [[Kopli tänav (Tallinn)|Kopli tänav]]). Trammide ja trollide ühine lõppjaam. Asub [[Süsta park|Süsta pargi]] ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i endise peahoone naabruses.

=== Lõpp-peatused ===

* '''Estonia''' ([[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]], [[Teatri väljak]]). Asub [[Estonia puiestee]] ja Teatri väljaku muruplatsi vahelisel alal, [[Estonia (teater)|Estonia teatri]] vastas. Koos nüüd vahepeatuse Hipodroomiga oli see esimene trollide lõpp-peatus Tallinnas.
* '''Kaubamaja''' (Kesklinn, [[Kaubamaja tänav]]). Asub Tallinna Kaubamaja kõrval.
* '''Balti jaam''' (Kesklinn, [[Toompuiestee]]). Asub [[Balti jaam]]a reisikeskuse ees.
* '''Vabaduse väljak (SULETUD)''' (Kesklinn, Vabaduse väljak). Asus Vabaduse väljakul [[Tallinna Jaani kirik|Jaani kiriku]] ees. Seoses [[8 (Tallinna trolliliin)|8]].&amp;nbsp;liini sulgemisega likvideeritud.

== Trollidepood ==

* '''Paldiski maantee depoo'''
[[1957]]. aastal eraldati trollipargi rajamiseks maa-ala [[Paldiski maantee]] 48A krundile. Et ehitustööd venisid, asuti ajutiselt [[Ädala tänav]] 7 ''Veevarustuse- ja Kanalisatsioonitrusti'' laohoonetes.&lt;ref name=&quot;lk 102&quot; /&gt; Trollipargi töölised said Paldiski maantee hoonetesse kolida [[1970]]. aasta lõpus. Valminud depoos jätkus ruumi 100 trolli teenindamiseks. Administratiivhoone ja söökla Troll valmisid [[1973]]. aastaks.&lt;ref name=&quot;lk 105&quot; /&gt;

* '''Mustamäe tee depoo''' 
Depoo anti käiku [[30. detsember|30. detsembril]] 1982.&lt;ref name=&quot;lk 109&quot; /&gt; [[Mustamäe tee (Tallinn)|Mustamäe tee]] ja [[Linnu tee (Tallinn)|Linnu tee]] nurgal asuv depoo rajati alale, kuhu algselt kavandati Mustamäe trammidepood.&lt;ref name=&quot;lk 105&quot; /&gt; 2001. aastal trollidepoo suleti.

== Veerem ==

Esimesed trollibussid &amp;ndash; [[Saratovi oblast]]is [[Engels]]i linnas valmistatud üheksa [[ZiU-5]] &amp;ndash; saabusid Tallinna [[10. juuni]]l 1965.&lt;ref name=&quot;lk 102&quot; /&gt; Mõni aeg pärast seda asendati need juba Tšehhoslovakkias valmistatud Škoda 9Tr sõidukitega.

'''Tallinnas varem ja praegu kasutatud trollitüüpe'''
&lt;gallery&gt;
Fail:ZiU-5 green trolley.jpg|[[ZiU-5|'''ZiU-5''']]&lt;br/&gt;&lt;small&gt;(Pildil [[Peterburi]]s)&lt;/small&gt;. Tallinnas kasutati neid 1965–1973. Lõpuks asendati need kõik tasapisi Škoda 9Tr trollidega
Fail:Simferopol 04-14 img07 train station square.jpg|2-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]&lt;br/&gt;&lt;small&gt;(pildil [[Simferopol]]is)&lt;/small&gt;. Tallinnas kasutati neid 1966–1996
Fail:Skoda-Vilnius.jpg|3-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]&lt;br/&gt;&lt;small&gt;(pildil [[Vilnius]]es)&lt;/small&gt;. Tallinnas kasutati neid 1979–2000
Fail:Moscow trolleybus 742 2005-01 KTG-2.jpg|'''KTG-2''' oli nõukogude hooldustroll
Fail:ŠkodaTr14inTallinn.jpg|Aastatel 1983–1989 võeti kasutusele 99 [[Škoda 14Tr|'''Škoda 14Tr''']] trolli (garaažinumbrid 210–308) olid kasutusel 1983–2017. Nüüd on neist alles 1, mis on muuseumi troll
Fail:Škoda15trInTallinn.jpg|Aastatel 1989–1990 võeti kasutusele 25 [[Škoda 15Tr|'''Škoda 15Tr''']] trolli (garaažinumbrid 400–424) olid kasutusel 1989–2017.
Fail:JuMZ-T1 (425) &amp; Ikarus-Ganz 280T (427).jpg|[[JuMZ-T1|'''JuMZ-T1''']]. Troll numbriga 425 oli sõidus 1994–2001. 2002 anti üle Päästeametile tuletõrjeõppusteks
Fail:Ikarus-Ganz280T.jpg|[[Ikarus 280T|'''Ikarus-Ganz 280T''']] – 6 sellist trolli (garaažinumbrid 426–431) olid kasutusel 1995–2004
Fail:Ikarus415Tdemolition.jpg|[[Ikarus 415T|'''Ikarus 415T''']] ehitati aastal 1992 prototüübina. Oli ainus seda tüüpi troll maailmas kuni 1997-2002, mil neid tehti kokku 200 tükki. Tallinnas võeti kasutusele koos Ikarus 412T-dega aastal 1999. Viimati sõitis 2005. aasta kevadel. Kandis garaažinumbrit 309
Fail:Ikarus412T@Tallinn.jpg|Aastal 1999 võeti kasutusele 5 [[Ikarus 412T|'''Ikarus 412T''']] trolli (garaažinumbrid 310–314) olid kasutusel 1999–2015
Fail:SolarisT12InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12T''']] 18 trolli garaažinumbritega 315–332 võeti kasutusele aastatel 2002 ja 2004. Nüüd on neist alles oksjonil 2, garaažinumbritega 329, 326 ja 330 
Fail:SolarisT18InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18''']] 5 trolli võeti kasutusele aastal 2003 ja nad kannavad garaažinumbreid 432–436. Need kõik pole enam kasutusel
Fail:SolarisT12ACTallinn.jpg|2007. aastal võeti kasutusele 7 [[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12AC''']] trolli, garaažinumbritega 333–339. 2010. aastal on seni kasutusele võetud 7 trolli garaažinumbritega 340–346. Nüüd on neist alles 1, garaažinumbriga 345, mis on ümberehitatud akutrolliks
Fail:SolarisT18ACInTallinn.jpg|Aastatel 2008–2009 võeti Tallinnas kasutusele 14 [[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18AC''']] lõõtstrolli (437–450). Nüüd on neist alles 1, garaažinumbriga 446
Fail:Bogdan T701.15.jpg|Ukraina tehases valminud '''Bogdan T70115''', mida katsetati Tallinnas 2010. aasta septembris
Fail:Solaris Trollino 24 MetroStyle (2).jpg|Akuga varustatud 2-lõõtsaline trollibuss '''Solaris Trollino IV 24 MetroStyle''', mida katsetati Tallinnas 2021. aasta novembris 
&lt;/gallery&gt;

== Trollibussiliikluse lühendamine ==
* 15. detsembril [[1999]] võttis tollane Tallinna linnapea [[Jüri Mõis]] korduvalt sõna [[ühistransport|ühistranspordi]] vastu, pooldades trollide kaotamist.&lt;ref name=&quot;CVhRy&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;OYE72&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;cdCUO&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;VYF6j&quot; /&gt; 
* 1. aprillist 2000 lõpetati leping linnavalitsuse ja TTTK vahel 8. trolliliini teenindamisega ning see liin asendati bussiga number 22.&lt;ref name=&quot;Olander&quot; /&gt;
* 28. septembril 2000 – Jüri Mõisa linnavalitsus korraldas konkurssi trolliliinide 6 ja 7 teenindamisele, kus vaadati läbi ainult bussifirmade pakkumisi. Hiljem lepingud bussifirmadega siiski tühistati enne teenindamisajastu algamist.&lt;ref name=&quot;Olander&quot; /&gt;
* 1. detsembril 2012 – trolliliin 2 asendati bussiliinidega 24 ja 24A. Põhjuseks nimetati ühistranspordiliikluse puudumist Mäealuse ja Mäepealse tänaval. 
* 1. jaanuaril 2016 – trolliliinid 6 ja 7 asendati bussidega 42 ja 43. Põhjuseks nimetati trollibusside moraalset vananemist, Haabersti ristmiku rekonstrueerimist ning liiklusega seotud ebamugavusi kontaktvõrgust sõltuvuse tõttu. [[Enno Tamm]]e sõnul on hübriidbuss diiselmootoriga (mis vastab Euro-6 normidele) keskkonnasõbralikum võrreldes trollibussidega.
* 2. mail 2017 – trolliliin 9 asendati bussiga 72. Põhjuseks nimetati Kopli trammitaristu renoveerimist ja osati soovi likvideerida Tallinnast Škoda-tüüpi trollibussid. 

Transpordianalüütik [[Hannes Luts]] nimetas elektritranspordi lühendamist kummaliseks. Tema sõnul on pärast Eesti iseseisvumise taastumist toimunud [[TAK|Tallinna Autobussikoondise]] lobi elektritranspordi vastu ning selle survel on linnavalitsus investeerinud rohkem bussiliiklusse ja elektritransport Tallinnas on jäänud investeeringuteta. Pärast TAK ja TTTK liitmist väitis transpordianalüütik Hannes Luts, et uus ettevõtte [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ei tegele trammitaristu hooldustöödega ning paar aastat tagasi renoveeritud trammirööpad [[Tartu maantee]]l on juba kaotanud oma tähtsuse, kuna suured investeeringud läksid ainult bussipargi uuendamiseks. Trollibusside asendamist hübriidbussidega nimetas Hannes Luts [[rohepesu]]ks, kuna hübriidbuss saastab õhku ainult 10% vähem diislibussist ning [[Elektriakumulaator|aku]] hooldusesse kulub võrreldes trollibussi hoolduskuludega rohkem ressurssi. Kriitika osaks said Enno Tamme väited Euro-6 normidest: transpordianalüütiku sõnul saastavad need mootorid ainult veidi vähem ning Euro-6 märgis ei tähenda saastevabadust.&lt;ref name=&quot;Hannes&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Luts&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Valja&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Muudid&quot; /&gt;

* 25. jaanuaril 2022 alustasid esimesed TLT ümberehitatud autonoomsed trollid liinisõite.&lt;ref name=&quot;NBWsU&quot; /&gt;

* 7. veebruaril 2024 avaldas Tallinna linnavalitsus otsuse osta 40 uut akuga varustatud trollibussi, rekonstrueerida trollide võrgutaristu ning teha ka trolliliine juurde.&lt;ref name=&quot;u6HOH&quot; /&gt;

&quot;Kuigi aastat viis tagasi oli Tallinnal plaan trollibussidest loobuda, siis nüüd on plaanid muutunud. Akutrollid võivad kohati sõita ilma sarvedeta, mis annab võimaluse kesklinnas võtta kontaktvõrk maha ja ehitada kontaktvõrk üles ainult sirgetel tänavatel, nagu Mustamäe tee, Sõpruse puiestee, aga ka Paldiski maantee ja Laagna tee. Akutrolli üks tugevusi on vastupidavus - see on üks vastupidavamaid veeremiliike rääkimata sellest, et arv inimesi, mida troll veab, on elektribussist suurem ja läheneb veomahtude osas trammile&quot;. - Tallinna abilinnapea Vladimir Svet&lt;ref name=&quot;amnQQ&quot; /&gt;

* 7. märtsil 2024 lõpetas AS Tallinna Linnatransport (TLT) ühissõidukitel välireklaami eksponeerimise.&lt;ref name=&quot;OjwRI&quot; /&gt;
* 1. novembril 2024 trolliliiklus peatati uute trollide saabumiseni 2026. aastal.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

== Statistika ==

2024. aasta 1. novembril trolliliiklus peatati uute trollide saabumiseni 2026. aastal.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Alles jäid 4 trolli muuseumisõidukitena.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
! Aasta
!Liine
! Trollibusse
! Liinikilomeetreid
! Sõitjaid
|-
| 2006&lt;ref name=&quot;05mqb&quot; /&gt;
|8
| 122 (+1 buss)
| 6,5 mln
| 34 mln
|-
| 2007&lt;ref name=&quot;bzMaZ&quot; /&gt;
|8
| 120 (+1 buss)
| 6,2 mln
| 34 mln
|-
| 2008&lt;ref name=&quot;TGsdq&quot; /&gt;
|8
| 119 (+1 buss)
| 6,3 mln
| 32,6 mln
|-
| 2009
|8
| 119 (+1 buss)
|
|
|-
| 2010
|8
| 112 (+1 buss)
|
|
|-
| 2011
|8
| 104
|
|
|-
| 2012
|8
| 99
|
|
|-
|2013
|7
| 91
|
|
|-
|2014&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
|7
|88
| 4,6 mln
|
|-
|2015&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
|7
|75
|4,4 mln
|
|-
|2016&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|5
|63
|3,0 mln
|
|-
|2017&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|5
|53
|2,4 mln
|
|-
|2018&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|4
|53
|2,2 mln
|
|-
|2019&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|4
|50
|2,2 mln
|
|-
|2020&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|4
|45
|2,2 mln
|
|-
|2021
|4
|45
|~2 mln
|
|-
|2022
|4
|45
|~2 mln
|
|-
|2023
|4
|45
|~2 mln
|10,2 mln
|-
|2024&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
|4
|44
|~2 mln
|
|-
|2025&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
|0
|4
|0
|0
|-
|2026&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
|5
|44
|
|
|}

== Vaata ka == 
* [[Trollibuss]]
* [[Trammiliiklus Tallinnas]] 
* [[Tallinna ühistranspordiliinid]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;J1JoO&quot;&gt;[http://www.tttk.ee/index.php?page=63&amp; Majandusaasta tegevusaruanne. Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tSCod&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484&amp; TAKi &amp; TTTK koondumisteave], tak.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EMyl3&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484&amp;#koondumine &quot;Mis on koondumine?&quot;], tak.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vICfS&quot;&gt;Tallinna abilinnapea [[Arvo Sarapuu]] väitel rahastatakse tallinlastele tasuta pakutavat ühistransporti just aktsiaseltside liitmisega säästetava summaga. – Kai Maran [http://www.pealinn.ee/?pid=119&amp;nid=9774&amp;lang=5 &quot;Buss, troll ja tramm panevad leivad ühte kappi&quot;] Pealinn, 30.04.2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Troll&quot;&gt;[http://www.tttk.ee/index.php?page=74&amp; Troll. Ajalugu.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}} TTTK&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4eSKN&quot;&gt;[http://www.tttk.ee/index.php?page=74&amp; TTTK / Ajalugu / Troll]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ro6Qw&quot;&gt;Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 110&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lk 109&quot;&gt;Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 109&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lk 102&quot;&gt;Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 102&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lk 105&quot;&gt;Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 105&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CVhRy&quot;&gt;[http://www.epl.ee/news/eesti/mois-propageerib-tallinna-uhistranspordi-erastamist.d?id=50817340 &quot;Mõis propageerib Tallinna ühistranspordi erastamist&quot;] Baltic News Service/EPL, 15. detsember 1999&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OYE72&quot;&gt;Kaido Tiits [http://www.ohtuleht.ee/68101 &quot;Mõis pühib trollid tänavalt&quot;] Õhtuleht, 22. detsember 1999&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cdCUO&quot;&gt;[http://www.elu24.ee/317370/juri-mois-nimetas-trammi-lobustusvahendiks/ &quot;Jüri Mõis nimetas trammi lõbustusvahendiks&quot;] Postimees, 24.09.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VYF6j&quot;&gt;[[Toivo Tänavsuu]] [https://web.archive.org/web/20120703005636/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/juri-moisa-hairib-tosiselt-politseiriigi-tekkimine.d?id=64147217 &quot;Jüri Mõisa häirib tõsiselt politseiriigi tekkimine&quot;] Eesti Ekspress, 29. märts 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Olander&quot;&gt;[http://arvamus.postimees.ee/3248877/aare-olander-sarvilise-elektribussi-poolsajand Aare Olander: sarvilise elektribussi poolsajand]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hannes&quot;&gt;[http://pluss.postimees.ee/2672166/hannes-luts-trollide-asemel-rohepesu Hannes Luts: trollide asemel rohepesu?]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Luts&quot;&gt;[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollide-kadu-priisoidu-vili?id=65156252 Hannes Luts. Trollide kadu – priisõidu vili?]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Valja&quot;&gt;[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollid-tallinnast-valja?id=64908048 Hannes Luts. Trollid Tallinnast välja?]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Muudid&quot;&gt;[http://arvamus.postimees.ee/2702340/hannes-luts-linna-transpordi-muudid Hannes Luts: linna­transpordi müüdid]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Saluste&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20081229233004/http://oxygen.pri.ee/index.php?cat=2 Trollid (Tallinna Trammi- ja trollibussikoondise AS)] Ühistranspordi galerii&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;05mqb&quot;&gt;[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna linna 2006. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne – vt]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bzMaZ&quot;&gt;[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2007. aasta aruanne – vt]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TGsdq&quot;&gt;[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2008. aasta aruanne – vt]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tallinn, TLT Trollipark — Veeremi nimekiri |url=https://transphoto.org/list.php?did=46 |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=transphoto.org |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-06-27 |pealkiri=1. novembrist asendatakse trolliliiklus ajutiselt bussiliiklusega uute trollibusside saabumiseni |url=https://www.tlt.ee/1-novembrist-asendatakse-trolliliiklus-ajutiselt-bussiliiklusega-uute-trollibusside-saabumiseni/ |vaadatud=2024-06-27 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;TLT-2018-majandusaasta-aruanne.pdf&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;TLT Majandusaruanne 2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2AiuU&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Merilin Pärli {{!}} |kuupäev=2024-10-31 |pealkiri=Trollid tegid Tallinnas senisel kujul oma viimased sõidud |url=https://www.err.ee/1609508053/trollid-tegid-tallinnas-senisel-kujul-oma-viimased-soidud |vaadatud=2024-10-31 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NBWsU&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=TLT ümberehitatud esimesed autonoomsed trollid alustavad liinisõitudega {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/tlt-umberehitatud-esimesed-autonoomsed-trollid-alustavad-liinisoitudega |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;u6HOH&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Marko Tooming {{!}} |kuupäev=2024-02-07 |pealkiri=Tallinn ostab 40 uut trolli ja kaalub mõne kaotatud trolliliini taasavamist |url=https://www.err.ee/1609244946/tallinn-ostab-40-uut-trolli-ja-kaalub-mone-kaotatud-trolliliini-taasavamist |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;amnQQ&quot;&gt;https://www.err.ee/1609150435/tallinna-liikuvuskava-liiklussurmad-nulli-uhistransport-elektri-peale&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OjwRI&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-05-07 |pealkiri=TLT veerem muutub järk-järgult välireklaamivabaks |url=https://www.tlt.ee/tlt-veerem-muutub-jark-jargult-valireklaamivabaks/ |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et}}&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Allar Viivik [https://www.ohtuleht.ee/177099 &quot;Teaduste akadeemiast trolliga otse hullumajja&quot;] Õhtuleht, 8. juuli 2005 
* Aare Olander. ''Tramm, buss ja troll Tallinnas''. Tänapäev 2008
* Tallinna trolli 45. 2010

== Välislingid ==
{{commonscat|Trolleybuses in Tallinn}}
* [http://www.tttk.ee/ Tallinna trolli- ja trammikoondise koduleht]
* [http://www.tttk.ee/index.php?page=74&amp; Tallinna trolli ajalugu]
* [http://foorum.ytra.eu/index.php Ühistranspordihuviliste foorum]
* Hannes Luts [https://epl.delfi.ee/artikkel/64908048 &quot;Trollid Tallinnast välja?&quot;] EPL, 3. september 2012
* [http://uudised.err.ee/index.php?06265683 Tallinn asendab trollibussi nr 2 bussidega] ERR, 12. november 2012
* [http://tallinncity.postimees.ee/3094539/tallinn-asendab-oismae-suunalised-trollid-hubriidbussidega Tallinn asendab Õismäe-suunalised trollid hübriidbussidega] Tallinn CITY, 17. veebruar 2015
* [http://www.tehnikamaailm.ee/tallinna-troll-50/] Tehnikamaailm, juuli 2015

{{Tallinna trolliliinid}}

[[Kategooria:Tallinna ühistransport]]
[[Kategooria:Trollibussiliiklus]]</text>
      <sha1>pj9pljs8taw3kxf7qpi9z576brhwnf4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kättemaksukontor</title>
    <ns>0</ns>
    <id>196511</id>
    <revision>
      <id>7184638</id>
      <parentid>7183835</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T17:05:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>WizardFixes1</username>
        <id>196272</id>
      </contributor>
      <comment>Mõned muudatused.</comment>
      <origin>7184638</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="60490" sha1="2sjwon3rul22bt6jbzd6s2uwz37sg3e" xml:space="preserve">{{Infokast seriaal
| nimi = Kättemaksukontor
| lavastaja = Ain Prosa
| peaosades = [[Marika Vaarik-Soo]]&lt;br&gt;[[Kadri Rämmeld]]&lt;br&gt;[[Elina Pähklimägi]]&lt;br&gt;[[Elina Reinold]]&lt;br&gt;[[Adeele Jaago]]&lt;br&gt;[[Ragne Veensalu]]&lt;br&gt;[[Amanda Hermiine Künnapas]]&lt;br&gt;[[Elisabet Reinsalu]]&lt;br&gt;[[Märten Metsaviir]]
| hooaegu = 33 (on eetrisse jõudnud)
| jagusid = 388 (on eetrisse jõudnud)&lt;br&gt;(33. hooaja seisuga)
| kestus = 40–50, 80 minutit
| kanal = [[TV3]], [[TV3 Gold]], [[Go3]]
| originaal = 2009–2027
| montaaž = [[Ain Prosa]]
| žanr = kriminaalkomöödia
| stsenarist = [[Mihkel Ulman]]&lt;br&gt;[[Mihkel Seeder]]&lt;br&gt;[[Marite Butkaite]]&lt;br&gt;[[Elise Kumm]]&lt;br&gt;[[Roos Lisette Parmas]]
| tunnusmuusika = &quot;[[Saatanlik naine]]&quot;
| riik = {{PisiLipp|Eesti}}
| keel = eesti keel
| produtsent = [[Raivo Suviste]]
| võttekoht = Tallinn, Eesti
| esitaja = [[Uku Suviste]]
| pilt = 
| pildiallkiri = 
| seotud = &quot;[[Ohtlik lend]]&quot;
| koduleht = https://et-ee.facebook.com/KMK.ametlik.lehekylg
| järgnev = 34. hooaeg,&lt;br&gt;sügis 2026
}}

'''&quot;Kättemaksukontor&quot;''' on [[Eesti]]s toodetav algupärane kriminaalkomöödiasari. Selle esimene osa läks TV3-s eetrisse 30. aprillil 2009. '''&quot;Kättemaksukontori&quot;''' viimane hooaeg ehk 34. hooaeg läheb eetrisse 2026. aasta sügisel [[Go3|Go3-s]] ning 2027. aastal TV3-s.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=VIIMASED JUHTUMID! „Kättemaksukontor“ jätab sügisel vaatajatega hüvasti |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1161246/viimased-juhtumid-kattemaksukontor-jatab-sugisel-vaatajatega-huvasti |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;   

Sarja [[stsenarist]] on [[Mihkel Ulman]], režissöör [[Ain Prosa]] ja produtsent [[Raivo Suviste]]. Alates 31. hooajast kuni 34. hooajani olid lisaks Mihkel Ulmanile stsenaristid ka [[Mihkel Seeder]], [[Marite Butkaite]], [[Elise Kumm]] ning alates 33. hooajast kuni 34. hooajani [[Roos Lisette Parmas]]. Sarja tunnuslaul on &quot;[[Devil Woman|Saatanlik naine]]&quot; ja seda esitab [[Uku Suviste]].  

* Sarja formaadiõigused müüdi [[2013]]. aastal rahvusvahelisele televisioonitootjale [[FremantleMedia Ltd]].

* Läti voogedastusplatvorm Tet TV+ soetas &quot;Kättemaksukontori&quot; formaadiõigused 2020. aastal ja tootis sarja &quot;Atriebējas&quot;, mida on kokku kuus jagu. See sarnaneb Eesti omaga.
* Igal aastal on suvel traditsiooniks saanud vanade &quot;Kättemaksukontori&quot; hooaegade näitamine TV3-s. 
* Ka kanal [[TV3 Gold]] näitab &quot;Kättemaksukontori&quot; osasid. 

* &quot;Kättemaksukontor&quot; on seotud teise eesti kriminaalsarjaga &quot;[[Ohtlik lend]]&quot;. Sealt sarjast on toodud üle [[Jaan Rekkor|Jaan Rekkori]] tegelaskuju Rein Pihelgas. 

== Sisu ülevaade ==

* Kättemaksukontori asutajateks on endine mõrvagrupi uurija Frida Arrak ning sekretär Marion Pärn. Hoolimata oma vastandlikest iseloomudest ja maailmavaadetest ühendab neid ühine vimm meessoo vastu, mis viib nad ideeni pakkuda kättemaksuteenust teistele naistele. Kättemaksukontor pakub lahendusi igasugustele probleemidele, seda on näidanud mitukümmend hooaega.

* Hooaegade vältel on aga detektiivide koosseis mitmel korral muutunud. Esimesed viis hooaega on detektiivideks Frida ja Marion, kuid 6. hooajal liitub Frida ja Marioniga kolmanda detektiivina meistervaras Häidi Õigepaulus ning koos ollakse kuni 9. hooaja lõpuni. Kui Frida otsustab 10. hooajal liituda Püha Neitsi Kloostriga ning saab nunnaks, astub tema asemele kolmandaks detektiiviks tema noorem õde, füüsik Freya Narvik. 11. hooajal lahkub Häidi ning tema asemele tuleb endine politseiuurija Kirke Klein. 13. hooaja lõpus, kui Kirke lahkub, liitub teistega endine tänavalaps Luna Haab. 24. hooaja lõpus, kui Luna otsustab hakata ellujäämisinstruktoriks, liitub kolmanda eradetektiivina 25. hooajal noor ja elus kogenematu Lumi-Lee Aigo. 31. hooajal aga selgub, et Freya ja Marion on Kättemaksukontorist lahkunud. Lumi-Leega liituvad detektiividena siis aga endine advokaat Barbara Laando ja Lumi-Lee elukaaslane Madis Toor.
* 31. hooaja alguses selgub, et Freya ja Marion on Kättemaksukontorist lahkunud. Lumi-Lee otsustab kontori sulgeda ning alustada koos elukaaslase Madisega uut elu, kuid järjest saabuvad juhtumid lükkavad seda otsust pidevalt edasi. Ühe uurimise käigus ristub ta tee advokaat Barbara Laando omaga, keda ta esialgu mõrvas kahtlustab. Hooaja vältel tegutseb Lumi-Lee koos Barbara ja Madisega, lahendades erinevaid juhtumeid. Hooaja viimases osas saab Barbara Kättemaksukontori ametlikuks liikmeks. Pärast viimase juhtumi lahendamist otsustab kolmik üheskoos reisile minna. Kui nad lennujaamast lahkuvad, astub samal ajal terminali uksest sisse Freya, kes on ootamatult Eestisse sõitnud.
* 32. hooaja alguses naaseb Freya Eestisse, kuna tema dokumendid on aegunud. Peagi avastab ta, et ka Milana Luuve on tagasi Eestis. Kui Freya koos Barbara ja Lumi-Leega juhtumit uurima asub, selgub, et see on seotud tema abikaasa Emiliga. Pärast aastatepikkust varjul olemist on Emil taas välja ilmunud ning töötab Milana heaks, aidates luua ohtliku relva prototüüpi. Freya abil õnnestub Milana lõpuks tabada ning juhtum saab lahenduse. Seejärel tehakse Freyale ja Emilile ettepanek liituda välismaal uue labori meeskonnaga, mille nad ka vastu võtavad.
* 33. hooajal ilmub välja vana tuttav Martin Arrak, kes palub detektiividelt abi ühe maali varastamise asjus ja veel tahab ta leida kuulsat kunstivahendajat. Barbarast saab Martini turvaja, mis kisub ohtlikuks. Kättemaksukontori abiga saadakse maal kätte ja leitakse samuti kuulus kunstivahendaja.
* 34. hooajal paneb aga Kättemaksukontor oma uksed kinni. Viimaseid juhtumeid aitavad lahendada lisaks Lumi-Leele, Barbarale ning Madisele ka Frida, Marion ja Häidi. Hooaeg on täis üllatusi ning välja ilmuvad ka Gerth ning Kaspar.

==Osatäitjad ja tegelaskujude iseloomustused==
34. hooaja osatäitjate informatsioon.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=VIIMASED JUHTUMID! „Kättemaksukontor“ jätab sügisel vaatajatega hüvasti |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1161246/viimased-juhtumid-kattemaksukontor-jatab-sugisel-vaatajatega-huvasti |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;4&quot; |&lt;big&gt;&quot;Kättemaksukontori&quot; peaosades olnud näitlejad&lt;/big&gt;
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Näitleja
!Sarjas oldud aastad
!Sarjas oldud hooajad
|-
! rowspan=&quot;9&quot; |
|[[Marika Vaarik-Soo|Marika Vaarik–Soo]]
|2009–2013, 2018, 2026
|1–9, 20, 34
|-
|[[Kadri Rämmeld]]
|2009–2023, 2026
|1–30, 34
|-
|[[Elina Pähklimägi]]
|2009–2013, 2018, 2026
|1–10, 20, 34
|-
|[[Elina Reinold]]
|2013–2024
|10–32
|-
|[[Adeele Jaago]]
|2013–2015
|10–13
|-
|[[Ragne Veensalu]]
|2015–2021, 2023
|14–25, 29
|-
|[[Amanda Hermiine Künnapas]]
|2021–2026
|25–34
|-
|[[Elisabet Reinsalu]]
|2024–2026
|31–34
|-
|[[Märten Metsaviir]]
|2023–2026
|29–34
|}
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;5&quot; |&lt;big&gt;&quot;Kättemaksukontori&quot; osatäitjad&lt;/big&gt;
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Näitleja
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa sarjas
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Sarjas oldud aastad
!Sarjas oldud hooajad
|-
! colspan=&quot;5&quot; |Kättemaksukontori eradetektiivid (põhiosatäitjad)
|-
! rowspan=&quot;39&quot; |
|[[Marika Vaarik-Soo|Marika Vaarik–Soo]]
|Frida Arrak (endine Idasaar)
|2009–2013, 2018, 2026
|1–9, 20, 34
|-
|[[Kadri Rämmeld]]
|Marion Pärn
|2009–2023, 2026
|1–30, 34
|-
|[[Elina Pähklimägi]]
|Häidi Õigepaulus
|2009–2013, 2018, 2026
|1–10, 20, 34
|-
|[[Elina Reinold]]
|Freya Narvik (endine Idasaar)
|2013–2024
|10–32
|-
|[[Adeele Jaago]]
|Kirke Klein
|2013–2015
|10–13
|-
|[[Ragne Veensalu]]
|Luna Haab
|2015–2021, 2023
|14–25, 29
|-
|[[Amanda Hermiine Künnapas]]
|Lumi–Lee Aigo
|2021–2026
|25–34
|-
|[[Elisabet Reinsalu]]
|Barbara Laando
|2024–2026
|31–34
|-
|[[Märten Metsaviir]]
|Madis Toor
|2023–2026
|29–34
|-
! colspan=&quot;4&quot; |Politseiuurijad (kõrvalosatäitjad)
|-
|[[Märt Avandi]]
|Gerth Maango
| rowspan=&quot;2&quot; |2009–2011, 2013, 2017–2018, 2021, 2026
|1–5, 9, 17, 20, 26, 34
|-
|[[Ott Sepp]]
|Kaspar Tuvi
|1–5, 9, 17–18, 20, 26, 34
|-
|[[Marilyn Jurman]]
|Sonja Maango (endine Säde)
|2010–2011, 2017
|3–6, 17
|-
|[[Jaan Rekkor]]
|Rein Pihelgas (härra Korralik)
|2010–2013
|4–9
|-
|[[Tarvo Sõmer]]
|Tiit Marvel
|2011–2026
|5–34
|-
|[[Sergo Vares]] 
|Karl Suur
|2012–2013
|8–9
|-
|[[Juss Haasma]]
|Rainis Sõber
|2013–2016, 2018
|10–15, 20
|-
|[[Ireen Kennik]]
|Selene Kronk
|2015–2020
|14–23
|-
|[[Risto Vaidla]]
|Rasmus Uuber
|2016–2017
|16–17
|-
|[[Kristjan Lüüs]]
|Sander Pronks
|2017, 2019–2026
|18, 21–34
|-
|[[Mark Erik Savi]]
|Joosep Liblik
|2024–2026
|31–34
|-
! colspan=&quot;4&quot; |Muud tegelased (kõrvalosatäitjad)
|-
|[[Kristjan Sarv]]
|Kaur Moks
|2009–2013, 2018–2022
|1–10, 20–21, 23, 25, 28
|-
|[[Sepo Seeman]]
|Martin Arrak
|2009–2013, 2025
|1–3, 5–7, 10, 33
|-
|[[Eduard Salmistu]]
|Armin Eila
|2009–2010, 2014, 2016, 2024
|1, 4, 11–12, 16, 32
|-
|[[Guido Kangur]]
|Mart Mesilane (härra Hurmur)
|2009–2013, 2016–2019, 2022–2023
|2–3, 5, 8–9, 15–17, 20, 22, 27, 29
|-
|[[Merle Talvik]]
|Tiiu Pärn
| rowspan=&quot;2&quot; |2009, 2012, 2016, 2020–2023
| rowspan=&quot;2&quot; |2, 8, 16, 24, 26, 28, 30
|-
|[[Heino Seljamaa]]
|Kalju Pärn 
|-
|[[Nikolai Bentsler]]
|Aleksander Vesper
|2010–2022, 2026
|3–5, 8–9, 11, 13–19, 22–23, 25–27, 34
|-
|[[Ain Prosa]]
|Sergei Hämaläinen
|2010, 2013, 2016–2020, 2022–2025
|3–4, 9, 12, 15, 17, 20–22, 24, 29, 32–33
|-
|[[Carmen Mikiver]]
|Ivi Pihelgas
|2011–2013
|6–9
|-
|[[Alo Kurvits]]
|Hardi Noova (endine Taavidson)
|2013–2014, 2017, 2019, 2022
|9, 11, 17, 22–23, 27
|-
|[[Raimo Pass]]
|Emil Narvik
|2013, 2024
|10, 32
|-
|[[Tanel Padar]]
|Daniel Frank
|2014–2015
|11–12
|-
|[[Lauri Kink]]
|Pavel Lust
| rowspan=&quot;2&quot; |2015–2019, 2022
|14–15, 17–19, 22, 27
|-
|[[Liia Kanemägi-Jõerand|Liina Kanemägi–Jõerand]]
|Tuulikki Lust (endine Naves)
|14–16, 18–19, 22, 27
|-
|[[Ivo-Ernesto Reinok|Ivo–Ernesto Reinok]]
|Margus Uniloo (FMR, [[Guy Fawkes]])
|2016–2017, 2022–2023
|15–18, 27, 29
|-
|[[Klaudia Tiitsmaa]]
|Kioko Veega
|2017–2018, 2022–2023
|18–19, 28–29
|-
|[[Nora Reinsalu]]
|Sandra Pronks
|2025–2026
|33–34
|}

== Tegelaskujude iseloomustused ==
'''Kättemaksukontori eradetektiivid'''
* '''Frida Arrak''' (endine Idasaar) (hooajad 1–9, 20, 34) – endine politsei mõrvagrupi liige, hilisem eradetektiiv. Eriti läbinägelik ja taiplik daam, keda loomupärane nutikus ei jäta maha ka kõige keerulisemates olukordades – olgu see näiteks välkarmumine või mõni meditsiiniline juhtum. Lahutatud, õigemini mahajäetud ja seetõttu uute tutvuste loomisel ülimalt ettevaatlik. Ta oli armunud Härra Hurmurisse (Mart Mesilasse) ja Politseimajor Rein Pihelgasse. Selle eest on sattunud mitmetesse segadustesse. Pärast Kättemaksukontorist lahkumist läks Indiasse ja hakkas usklikuks. Praegu Püha Neitsi Kloostri nunn. Huvialad: lugemine ja erialane töö. Frida asutatud on Kättemaksukontor. Fridal oli lapsepõlvest jäänud tuhkrute foobia.
* '''Marion Pärn''' (hooajad 1–30, 34) – Kättemaksukontori teine asutaja. Väga romantilise meelelaadiga ja väga naiselik. Ei loobu unistamast oma härra Õigest, igatseb abielluda ja saada lapsi, kuid paraku kisub alatasa kõik viltu. Kõigest hoolimata usub, et Saatusekirjutajal on tema rolli jaoks varuks õnnelik lõpp. Kergesti armuv. Isegi liiga kergesti, mis on teda tihti ekstreemsetesse olukordadesse viinud. Kalduvus armuda just pahelistesse tüüpidesse. Siiski on tal ka eluarmastus – Aleksander. Huvialad: lõhnad, kaunid rõivad, poodlemine, Facebook, seks ja autod.
* '''Häidi Õigepaulus''' (hooajad 1–10, 20, 34) – Frida eksmehe naine. Häidi on enesekindel, julge ja nahaalne. Teab oma väärtust ja oskab seda meeste puhul hästi ära kasutada. Häidil on ka varjupool – kriminaalne minevik, mis on jäänud õiguskaitseorganitele siiamaani teadmata. Tema asumine eradetektiiviks on Frida soov, kusjuures ei ole aru saada, kas Frida teeb seda kättemaksust või kaastundest. Häidi huvialad: kiired ja võimsad mootorrattad, rikkad mehed, kallid ehted. Seega on tal Marioniga küll palju ühist, kuid paraku toob see kaasa hoopis konflikte. Martin ja Häidi leppisid reisil Marioni, Freya ja Victoria-Rosaliega ära ja jäid koos tütrega Londonisse elama. Ilmus välja viis aastat hiljem, teda palgati maali varastama aga sattus kokku luureagendi juhiga, nad armusid. Osa lõpus Häidi lahkub Eestist.
* '''Freya Narvik''' (endine Idasaar) (hooajad 10–32) – füüsikainstituudi vanemteadur, 42-aastane, Frida noorem õde. Tüüpiline teadlane – veidi hajameelne, eraelus saamatu ja endasse süüvinud. Väljendab harva emotsioone, mistõttu Marion ja Häidi hakkavad teda selja taga kutsuma Kuivikuks. Hobideks ''taiji'' ja matkamine looduses. Pärast Frida lahkumist saab Freyast Kättemaksukontori kaasomanik. Tahab bürood sulgeda, kuid tõmmatakse kaasa ohtlikku intriigi, mis lõpeb talle väga traagiliselt. See muudab Freya arvamust detektiivitöösse ja temast saab Kättemaksukontori uus võitlushimuline juht. Õige pea selgub, et daam saab selle tööga suurepäraselt hakkama. Juhtumiste lahendamisel võtab tihti appi füüsika ja muud fundamentaalteadused. Tema peamiseks elusihiks saab kurjategijate tabamine ja trellide taha suunamine. Pärast oma abikaasa, Emiliga, kokkusaamist ja temaga seotud juhtumi lahendamist, läksid nad koos laborisse tööle.
* '''Kirke Klein''' (hooajad 10–13) – äsja politseikooli lõpetanud nooremuurija, kelle ülimaks unistuseks on pääseda operatiivtööle mõrvagruppi. Lõpuks avanebki tal selleks võimalus Rainis Sõbra paarilisena, kuid liigse ülipüüdlikkuse tõttu sooritab ta teo, mille tagajärjed on ootamatud. Kirke on kaunis ja väga naiselik, kuid ka liigselt äärmustesse kalduv ja teatud mõttes vaimne huligaan, seega olid edasised süžeepöörded vaatajate jaoks põnevad, üllatavad ja väga lõbusad. Kirke jättis Kättemaksukontori ja läks kalifaadi naftapumba turvatöötajaks.
* '''Luna Haab''' (hooajad 14–25, 29) – algul ei taha detektiivitööst kuuldagi, aga kui teda ootab ees valik, kas vangla või detektiivitöö, otsustab ta heade poolele üle tulla. Temast saab Kirke asemele kolmas detektiiv. Luna on tänavatüdruk, kes oskab tulla toime näiteks seifide muukimise ja üliosavate vargustega. Luna on ka üsna maskuliinne naine, sest teda vägistas ta kasuisa ja selle tõttu ei taha ta enam naiseks olemisest esialgu midagi kuulda. Tema asemele tuli Lumi-Lee, sest Luna kehastaja jäi päriselus lapseootele.
* '''Lumi-Lee Aigo''' (hooajad 25–34) – miljonäri tütar, kes ei ole elus veel midagi teinud ning kelle isa sunnib teda päriseluga kohanema. Mitte just lumehelbeke, aga ärahellitatud pirtsakas plika, keda hakatakse ümber kasvatama. Tüdruk hakkab tasapisi Kättemaksukontorisse sisse elama, kuigi ei Freya ega Marion talle seda just ülemäära lihtsaks tee. Detektiividega kohtus ta tänu väikesele intsidendile liikluses. Peale selle oli jäänud Lumi-Lee vahele narkootikumidega. Temast sai Luna asemel kolmas detektiiv.
* '''Barbara Laando''' (hooajad 31–34) – nutikas ja enesekindel naine, kellel on taust advokaadina ning hiljem ka detektiivina. Ta on sihikindel, teravmeelne ja ei karda ebamugavaid küsimusi esitada. Barbara astub alati julgelt oma tõekspidamiste eest välja, eriti kui tegemist on naiste õiguste kaitsmisega. Kuigi ta võib esmapilgul tunduda külm või kahtlustäratav, peitub tema tugeva fassaadi taga soe süda ja õiglustunne. Tema taust ja kogemused annavad Kättemaksukontorile uue hingamise ning lisavad meeskonda küpsust ja tasakaalu. Algul läbisaamine Lumi–Leega polnud kiita, kuid aja jooksul said naised omavahel sõpradeks ja headeks kolleegideks.
* '''Madis Toor''' (hooajad 29–34) – heatahtlik, veidi kohmakas, kuid südamlik mees, kellel on kunagine näitlejataust. Ta on otsekohene, vahel veidi aeglase taibuga, kuid alati siiras ja abivalmis. Madis ei pruugi olla klassikaline detektiiv, kuid tema lojaalsus, huumorimeel ja võime inimesi lugeda teevad temast väärtusliku meeskonnaliikme. Ta on Lumi-Lee elukaaslane ning toob Kättemaksukontorisse soojust ja inimlikkust, olles hea tasakaal keerukamate ja temperamentsemate kolleegide kõrval.
&lt;big&gt;'''Politseiuurijad'''&lt;/big&gt;
* '''Tiit Marvel''' (hooajad 5–34) – väga tõsise ja praktilise ellusuhtumisega uurija. Pärast kooli lõpetamist töötas Rakveres, kuid pärast hiilgavat piinakambriga seotud sarimõrva paljastamist viidi rotatsiooni korras Tallinna. Olemuselt pedant, mis tähendab, et talle ei meeldi, kui keegi oma nina tema asjadesse topib. Pikka aega põhimõtteline vanapoiss kuid hiljem asub koosellu poemüüja Tuulikki Navesiga. Kättemaksukontori kaunitaridesse suhtub tõrjuvalt, kuid Marion suudab pikapeale tema suhtumist muuta. On olnud Freyasse ja Marioni armunud, kuid lõpuks armub Selenesse ja saab temaga lapse, püüdes muuta Selene arvamust, et nende laps peaks elama sooneutraalses ühiskonnas. Huvialad puuduvad (samas ei suuda ta iial ära öelda sumoturniiri jälgimisest ja tantsimisest). Selene sundis Tiitu veganiks hakkama. Kui Sander Pronks aga liha söömisega vahele jäi (ta oli vegan), otsustasid Selene ja Tiit taas liha sööma hakata.
* '''Rainis Sõber''' (hooajad 10–15, 20) – noor nägus mees, kes suundus pärast politseikooli lõpetamist maailma tundmaõppimise eesmärgil vabatahtlikult Afganistani. Veetis seal 2 aastat ja langes taliibide kätte vangi. Imekombel suutis nende käest põgeneda, kuid pärast seda põeb posttraumaatilist sündroomi, mis avaldub väga erinevate hirmude näol. Pärast teenistust Afganistanis asub tööle Põhja Prefektuuri uurijaks, Tiit Marveli käe alla, kes temaga kurja vaeva näeb, kuna Rainis ei pea kinni töödistsipliinist ja tema uurimismeetodid ei mahu seaduse piiridesse. Lisaks on noormehe elustiil enesehävituslik. Rainise peamisteks hobideks on autode tuunimine ja heegeldamine.
* '''Rasmus Uuber''' (hooajad 16–17) – Rainise sugulane, kes asub otse politseikoolist Rainise asemele Tiidu partneriks. Rasmus on sunnitud Põhja Prefektuuris töötama, kuid ei protesti selle vastu. Rasmus teeb põhjalikku tööd, saades vastutasuks kiituseid Selenelt. Rasmus ei püsi Tiidu kõrval kaua ja varsti tõstetakse ta presidendi kaitsemeeskonda ja tema koha saab endale lapseootel Sonja Maango.
* '''Karl Suur''' (hooajad 8–9) – noor ja nägus endine välisluure ohvitser, kes suunatakse teenistuskohustuste rikkumise tõttu tööle kriminaalpolitseisse. Esialgu õhkub tema suhtumisest oma uutesse mõrvagrupi kolleegidesse igal sammul üleolekut, kuid peagi avastab ta, et uus ametipost on tegelikult õnnistus, kuna viib ta kokku Kättemaksukontoriga ja märksa ohtlikuma, vastuolulisema, kohati ka seaduse piirimail balansseeriva politseitööga. Suhted Kättemaksukontoriga on aga keerulised nii professionaalsel kui isiklikul tasandil, sest Karl ei suuda otsustada, kas see, mida ta Häidi vastu tunneb, on viha või armastus. Lihtsamaks ei tee asja ka Karli ego, millel on raskusi etteantud raamidesse ära mahtumisega. Selles võib aga juba süüdistada perekond Suurt, kes oma pisipojale nime valides otsustasid eeskuju võtta just kuulsast frankide kuningast Karl Suurest.
* '''Kaspar Tuvi''' (hooajad 1–5, 9, 17–18, 20, 26, 34) – püüdlik, heatahtlik ja nutikas, kuid vahel lapselikult emotsionaalne politseiuurija. Töötas paar aastat mõrvagrupis Gerthi partneri ja alluvana, kellega nad mõnedest lahkarvamustest hoolimata siiski peamiselt sarnase huvi tõttu märuli- ja õudusfilmide vastu suured sõbrad olid. Erinevalt Gerthist elab Kaspar aga siiani koos emaga ja pole paljudest katsetest hoolimata suutnud eluarmastust veel leida. On asutanud koos Gerthiga eradetektiivibüroo Kättemaksukontor 2, mis ei püsinud kaua.
* '''Gerth Maango''' (hooajad 1–5, 9, 17, 20, 26, 34) – sihikindel, range ja kohusetundlik endine politseiuurija, kes paistab silma oma pedantsuse ja kindlameelsusega. Teda iseloomustab tugev õiglustunne, sirgjoonelisus ja mõnevõrra vanamoodne maailmavaade. Gerth ei karda konflikte, seisab alati tõe eest ja tegutseb sageli jõuliselt, ent õiglaselt. Kuigi ta võib näida karm, peitub selle fassaadi taga soe süda – eriti näha tema pühendumuses perele ja abikaasale Sonjale. Gerth on Kättemaksukontori üks meeldejäävamaid tegelasi, kelle kohalolek tõi sarja nii tõsidust kui ka meelelahutuslikku karikatuursust. Enne, kui ta aga kaaskolleegi Sonja Sädega 2011. aastal abiellus ja maale rantšot pidama asus, töötas ta mõrvagrupis mõnda aega nii Frida alluva, kui ka Kaspari ülemusena, kellest viimasega oli ta mõnedest lahkarvamustest ja ajutistest vimmadest hoolimata peamiselt sarnase huvi tõttu märuli- ja õudusfilmide vastu siiski suur sõber. Lojaalsusest hoolimata ei puudunud ka Gerthil soov ametipostil karjääri teha, ihaldades juba pikemat aega komissari kohta, mis oli aga Rein Pihelga Tallinna saabumisega tema eest ära napsatud. Ei sallinud ta ka oma endist ülemust Fridat, ega üleüldiselt Kättemaksukontorit, kes nende eest oma tegutsemisega pidevalt nii-öelda “töö ära võtsid”. Ta on aastate jooksul saanud seitsme lapse isaks, kellest kaks paari on kaksikud ja ülejäänud kolmikud. Peale selle peab ta linnas ka vagurat kuid võrdlemisi hinnatud lillepoodi, mis tema sõnutsi ei ole aga võrreldavgi “vanade heade aegadega” politseis. On asutanud koos Kaspariga eradetektiivibüroo Kättemaksukontor 2, mis ei püsinud kaua.
* '''Rein Pihelgas (härra Korralik)''' (hooajad 4–9) – Põhja prefektuuri komissar. Töötas pikki aastaid Pärnus, kuid kutsuti Tallinna oma kogemusi jagama. Kunagine Frida kolleeg – töötasid koos miilitsas. Oli 25 aastat tagasi Fridast sügavalt sisse võetud, kuid paraku ei tulnud tõsisemast suhtest midagi välja. Nüüd, pärast paljusid aastaid, avastab Rein ehmatusega, et tunded Frida vastu ei ole kuhugi kadunud. Rein sõidab aga nädalavahetuseti Pärnu lähedale maakoju, oma naise juurde. Reinu hüütakse major Pihelgaks, Kättemaksukontoris kasutatakse aga Härra Korraliku hüüdnime. Läheb hiljem pensionile.
* '''Sander Pronks''' (hooajad 18, 21–34) – pühendunud ja usaldusväärne, sageli abivalmis ning valmis meeskonda toetama. Sandril on tugev õiglustunne ning ta püüab alati tegutseda ausalt ja õiglaselt. Kuigi ta ei pruugi olla sarja kõige säravam või ekstsentrilisem tegelane, on ta oluline ja usaldusväärne osa uurijate tiimist. Endine Narva politseiuurija. Ta oli armunud Kioko Veegasse, kui Kättemaksukontor kord üht juhtumit Narvas lahendamas käis. Sander saabus Narvast perekondlikel põhjustel Tallinna tööle. Sander töötab Selene alluvuses Tiidu partnerina ja on algul radikaalne täistaimetoitlane, kuid muudab toitumisharjumusi, kui tema tüdruksõber ähvardab ta maha jätta. Ta on pühendunud ja usaldusväärne, sageli abivalmis ning valmis meeskonda toetama. Sandril on tugev õiglustunne ning ta püüab alati tegutseda ausalt ja õiglaselt. Kuigi ta ei pruugi olla sarja kõige säravam või ekstsentrilisem tegelane, on ta oluline ja usaldusväärne osa uurijate tiimist.
* '''Sonja Maango (endine Säde)''' (hooajad 3–6, 17) – kriminalist, kes töötab politsei laboris. Koos Gerth Maangoga on neil lapsed, kes on kaksikud ja kolmikud. See sai ka hiljem põhjuseks, miks Gerth lahkus seriaalist. Sonja seevastu on aga endiselt mõnes osas ilmunud. Sonja Maango on väga painduva kehaga ja tugev akrobaatikas. Tänu sellele päästis ta Gerthi ja Kaspari Pommimehe lõksust juhtumis &quot;Pommimees&quot;. Olemuselt on ta julge, uudishimulik ja seiklushimulik. Hüüdnime &quot;Spetsialist-kriminalist-Säde&quot; andis Sonjale tema abikaasa Gerth.
* '''Selene Kronk''' (hooajad 14–23, on mainitud hilisemates hooaegades) – Pärnust pealinna prefektiks toodud naispolitseinik, mõrvagrupi ülemus. Eriti karm ja kõva häälega, meeste suhtes õiglaselt skeptiline. Peamised meetodid alluvate uurijatega suhtlemisel on käega lapiti vastu lauda peksmine ja &quot;Hopp-hopp-hopp!&quot; karjumine. Talle ei meeldi, kui Kättemaksukontor on uurimistel politseist edukam. Politsei koostöölepingu Kättemaksukontoriga on ta korduvalt puruks rebinud, kuid hiljem lepingu siiski taastanud.
* '''Joosep Liblik''' (hooajad 31–34) – saabub 31. hooajal Tallinna praktikandina tööle Tiidu ja Sander juurde. Sander teda aga ei salli, Tiidul pole tema vastu midagi. Armub ära Lumi-Leesse, kui teda esimest korda näeb. Üritab mitu korda enda tundeid talle avaldada, kuid tulutult. Lõpuks saab sellega hakkama, kuid Madis sekkub vahele. Nii lähevad Lumi-Lee ja Joosepi teed lahku. Ta lahkub praktikandi ametikohalt. Ilmub uuesti välja nii 32. kui ka 33. hooaja juhtumitega seoses.
&lt;big&gt;'''Muud tegelaskujud, kõrvaltegelased'''&lt;/big&gt;
* '''Kaur Moks''' (hooajad 1–10, 20–21, 23, 25, 28) – Marioni endine ülemus. Väga mitmekülgsete omaduste ja annetega mees. Figaro ja Casanova ühtekokku – tohutult armusuhteid. Samuti on tal ridamisi palju ameteid, mis kõik kestavad lühikest perioodi. Aja jooksul on ta muutunud Kättemaksukontori asendamatuks abiliseks. Valdab erakordset näitlejameisterlikkust ning vastavalt vajadusele võib mängida keda tahes – isegi omaenda isa. Moraalselt paraku seisab nõrgal platvormil. Huvialad: naised, naised ja veel kord naised.
* '''Aleksander Vesper''' (hooajad 3–5, 8–9, 11, 13–19, 22–23, 25–27, 34) – edukas aktsionär, kellest sai Marioni suur armastus. Mees on üles kasvanud küllaltki kitsastes oludes, kuid sunnitud end ise üles töötama. Paraku tekib tema finantsides suur langus, millest ajendatuna teeb ta koostööd kurikael Morten Wilhelmssoniga. Selle käigus reedab ta Marioni. Aleksandri armastus Marioni vastu oli aga siiras ning aja möödudes suutis naine talle andestada. Nende suhe on läbi hooaegade kujunenud vahelduva eduga. Siiski kipub Aleksander rohkem välja ilmuma just siis, kui ta Marioni abi vajab.
* '''Mart Mesilane (härra Hurmur)''' (hooajad 2–3, 5, 8–9, 15–17, 20, 22, 27, 29) – iga keskmise naise unistus: ta on sarmikas, jõukas ja edukas anestesioloog. Vestluskaaslane, kellega saab rääkida liblikatest, tähtedest, entomoloogiast ning astronoomiast. Huvialadeks on veel ooper ja rabamatkad. Fridaga kohtus härra Hurmur Pärnus, kuhu ta oli sõitnud pärast oma naise matuseid närve puhkama. Mart armus Fridasse hetkega ja tegi talle sama kiiresti ka abieluettepaneku. Enne kui Frida aga oma jah-sõna ütles, sai ta aru, et leinav mees näeb temas oma kadunud abikaasat, ja tegi kurbusega kihlusele lõpu. Mart oli esiti Frida ohtlikust elust šokeeritud, kord sattus Mart nägema, kuidas Morten Wilhelmsson Fridat piinas. Ent pikapeale hakkas meest Frida seiklusterohke elu lummama ja ta sai aru, et naine on siiski ta südame vangistanud. Kui Frida läheb Prantsusmaale kloostrisse nunnaks, leiab Mart endale uue kaaslase: Frida õe Freya, kes samuti kipub teda töö tõttu unarusse jätma, kuid sellegipoolest on ta Freyaga kihlatud.
* '''Daniel Frank''' (hooajad 11–12) – mees, kes pole algul just Marioni maitse, eelkõige sellepärast, et ta pole rikas ja sõidab vana autoga. Marioni üllatuseks selgub, et Daniel polegi tegelikult vaene. Hiljem peab Marion töö huvides Danieli kahtlustama ühes kuriteos. Daniel viimast Marionile ei tahtnud andestada. Lõpuks olid tulemas pulmad, mis ikkagi ei toimunud, kuna Marion ei suutnud otsustada meeste vahel, keda tal tol ajal lausa kolm oli.
* '''Martin Arrak''' (hooajad 1–3, 5–7, 10, 33) – Frida eksabikaasa ja hiljem ka Häidi eksmees. Martin ja Frida tutvusid keset tõsist politseitööd, kui Fridale anti korraldus rannas päikest nautiv nägus meesterahvas arreteerida. Nagu hiljem selgus, ei olnud tegemist mitte puhkehetkelt tabatud maffiapealikuga, vaid Frida kolleegide naljaga. Fridal oli eksimuse pärast kohutavalt piinlik, ta üritas muudkui Martini ees vabandada ja nii nad armusidki. Martin jättis Frida maha liigse töönarkomaania tõttu. Keskeakriisis Martin tutvus Fridast poole noorema Hädiga. Häidi lapse hooldusõigused on Martinil, kuid viimane ei tea seda, et ta pole lapse bioloogiline isa. Hiljem sai Martin sellest ka teada. 33. hooajal ilmub ta uuesti välja ja palub detektiividelt abi ühe maali varastamise asjus ja kuulus a kunstniku leidmisega. Barbarast saab Martini turvaja, mis kukub välja halvasti.
* '''Emil Narvik''' (hooajad 10, 32) – Freya abikaasa, kelle tappis sekretär Milana Luuve. Põhjus oli selles, et Freya ja Emil olid õnnelikus abielus. Ta kohtus Freyaga Tartu Ülikoolis füüsikat õppides. Nad armuvad ja elavad koos, saavad ka lapsed. Freya &quot;kohtus&quot; Emiliga juhtumis &quot;Bermuuda kolmnurk&quot;. Kuid Emil ilmus 32. hooajal välja, samuti Freya ja ka Milana Luuve. Selgus, et Emil pidi ennast varjama. Hiljem saadi kurjategijad kätte ja Emil läks koos Freyaga laborisse tööle ja asi sai lahendatud.
* '''Tiiu ja Kalju Pärn''' (hooajad 2, 8, 16, 24, 26, 28, 30) – Marioni vanemad, kes on ilmunud välja siis, kui tood on hädas olnud. Kättemaksukontor on neid korduvalt aidanud.
* '''Ivi Pihelgas''' (hooajad 6–9) – Ivi on Rein Pihelga abikaasa, kes on pidanud mitmel korral arveid klaarima Fridaga, kui ta sattus peale nende koosolemisele.
* '''Kioko Veega''' (hooajad 18–19, 28–29) – advokaat, kes tegeleb igasuguste asjadega, viimati abieluga seotud asjadega. Ta on nutikas, entusiastlik, rõõmsameelne, tüdrukulik ja kiire taibuga noor advokaat. Temast saab Luna hea sõbranna, ometi oli Kioko sunnitud Lunat ära kasutama oma lapse, Reena, nimel. Freya teda täielikult ei usalda, hiljem selgubki et Kioko on naisi kurjalt ära kasutanud. Varastati Kioko laps, siis kui ta oli oma mehe ja lapsega reisil. Ta palkab Kättemaksukontori, kuid sedamööda, kuidas selgub tema valelikkus, kaotab Kioko Kättemaksukontori usalduse. Kuid siis saavad nad ühiste jõupingutustega kätte Ämbliku, kes oli Kiokot valetama sundinud, ja Kättemaksukontor hakkab teda jälle usaldama. Kioko ilmub paari aasta möödudes jälle välja ja mässib ennast ühte juhtumisse. Ta armub sellega seoses Margus Unilooga, kes osutub kurjategijaks. Oli abiks detektiividele, kui Marion oli Aleksandriga reisil.
* '''Sergei Hämaläinen''' (hooajad 3–4, 9, 12, 15, 17, 20–22, 24, 29, 32–33) – Kättemaksukontori detektiividele ja politseile tuttav asotsiaal, kes ilmub mõningate juhtumite käigus välja.
* '''Armin Eila''' (hooajad 1, 4, 11–12, 16, 32) – õlise maikaga kelm, kelle korteris elas Marion üürilisena enne detektiiviks hakkamist. On olnud seotud mitme kuriteoga ja on vana tuttav detektiividele.
* '''Hardi Noova (endine Taavidson)''' (hooajad 9, 11, 17, 22–23, 27) – karismaatiline ja nutikas hüpnotisöör, kelle oskused mõjutada inimeste mõtteid ja käitumist teevad temast ohtliku ja ettearvamatu tegelase. Tema manipuleerimisvõimed keeravad pea peale paljude Kättemaksukontori tegelaste plaanid ning toovad sarja palju pinget ja draamat. Samas on Hardi karakteri all peidus ka salapära ja sügavust, mis muudab ta keeruliseks ja huvitavaks vastaseks. Puutub nii mõnigi kord Kättemaksukontoriga kokku.
* '''Margus Uniloo (FMR, Guy Fawkes)''' (hooajad 15–18, 27, 29) – kõrge IQ-ga häkker ja psühhopaat. Ta õhutas noori inimesi massiliselt enesetappudele ja oli sarimõrvar, kes jättis mõrvapaigale maha enda IQ numbri, kuid siiski võitis ta Luna usalduse ja oleks vabadusse pääsenud haiglast. Margus aitas otsida üles Lunal oma vanemad.
* '''Pavel Lust''' (hooajad 14–15, 17–19, 22, 27) – Pavel on Narvast pärit narkomaan. Temast on saanud türann, kes oma naisega vägivallatseb. Küll aga suudab ta end sammhaaval parandada ning armastus Tuulikki vastu motiveerib teda asotsiaali saatusest välja astuma. Ka Tuulikki muutub tema suhtes julgemaks ja näitab rohkem iseloomu välja. On seotud olnud mitmete kuritegudega ja ka Kättemaksukontoriga.
* '''Tuulikki Lust (endine Tuulikki Naves)''' (hooajad 14–16, 18–19, 22, 27) – Narvast pärit, vägivaldse mehe käest Tallinna põgenenud naine, kes alustas pealinnas uut elu uue identiteediga. Tuulikki satub enese teadmata suure spioonivõrgustiku teele. Poemüüjana töötades kohtus ta Tiit Marveliga, kes naise enda kaitse alla võttis. Tuulikki on väga hooliv ja armastav. Ta koguni suudab armastada samaaegselt nii uut elukaaslast Tiit Marvelit kui ka oma endist mees Pavel Lusti. Lõpuks otsustab ta siiski Pavel Lusti kasuks, kes on lubanud ennast parandada. Kuid Paveliga probleemid jätkuvad. Pavel on saanud üleöö rikkaks. Koos Tuulikkiga peeti kohvikuid üle Eesti–Lustlikud Lõunad. Lõpuks siiski selgub, et Pavel on mässinud ennast jälle sisse sinna, kuhu poleks vaja olnud.
* '''Sandra Pronks''' (hooajad 33–34) – Sandri õde, kes Sandrile ise meelt mööda aga pole. Sandra satub Kättemaksukontorisse juhuse käigus ühe juhtumiga seoses.

== Hooajad ja osad ==

=== 1. hooaeg, kevad 2009 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;4&quot; |
|01
|01
|30.04.2009
|Inglid ja närukaelad
|-
|02
|02
|07.05.2009
|Kirst
|-
|03
|03
|21.05.2009
|Kulturist ja kummipuu
|-
|04
|04
|28.05.2009
|Strippar
|}

=== 2. hooaeg, sügis 2009 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|05
|01
|01.10.2009
|Vennad lõvisüdamed 1
|-
|06
|02
|08.10.2009
|Vennad lõvisüdamed 2
|-
|07
|03
|15.10.2009
|Modellid ja nohikud
|-
|08
|04
|22.10.2009
|Kui mu ema on armunud
|-
|09
|05
|29.10.2009
|Mees, kes tahtis naisele kasukat
|-
|10
|06
|05.11.2009
|Härra Hurmur 1
|-
|11
|07
|12.11.2009
|Härra Hurmur 2
|-
|12
|08
|19.11.2009
|Peaaegu täiuslik mõrv
|-
|13
|09
|26.11.2009
|Mees, kes ei osanud suureks kasvada 1
|-
|14
|10
|03.12.2009
|Mees, kes ei osanud suureks kasvada 2
|-
|15
|11
|10.12.2009
|Juhukülalised 1
|-
|16
|12
|17.12.2009
|Juhukülalised 2
|}

=== 3. hooaeg, kevad 2010 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|17
|01
|11.03.2010
|Produkt
|-
|18
|02
|18.03.2010
|Tugevad naised
|-
|19
|03
|25.03.2010
|Sinine Draakon
|-
|20
|04
|01.04.2010
|Kõlbeline laostumine
|-
|21
|05
|08.04.2010
|Lõpetamata pala suupillile
|-
|22
|06
|15.04.2010
|Seif
|-
|23
|07
|22.04.2010
|Kuldmees
|-
|24
|08
|29.04.2010
|Pereäri
|-
|25
|09
|06.05.2010
|Illusioon 1
|-
|26
|10
|13.05.2010
|Illusioon 2
|-
|27
|11
|20.05.2010
|Kadunud tüdruk 1
|-
|28
|12
|27.05.2010
|Kadunud tüdruk 2
|}

=== 4. hooaeg, sügis 2010 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|29
|01
|09.09.2010
|Pommimees 1
|-
|30
|02
|16.09.2010
|Pommimees 2
|-
|31
|03
|23.09.2010
|Virtuaalsed ohud
|-
|32
|04
|30.09.2010
|Neli tislerit
|-
|33
|05
|07.10.2010
|Kuidas vähendada mehe intelligentsi?
|-
|34
|06
|14.10.2010
|Liiga vana
|-
|35
|07
|21.10.2010
|Kummitused 1
|-
|36
|08
|28.10.2010
|Kummitused 2
|-
|37
|09
|04.11.2010
|Uuestisünd 1
|-
|38
|10
|11.11.2010
|Uuestisünd 2
|-
|39
|11
|18.11.2010
|Kuidas taastada tundeid?
|-
|40
|12
|25.11.2010
|Patsient
|}

=== 5. hooaeg, kevad 2011 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|41
|01
|03.03.2011
|Õnnelik enesetapja
|-
|42
|02
|10.03.2011
|Piinakamber 1
|-
|43
|03
|17.03.2011
|Piinakamber 2
|-
|44
|04
|24.03.2011
|Bordell 1
|-
|45
|05
|31.03.2011
|Bordell 2
|-
|46
|06
|07.04.2011
|Väike must kleit
|-
|47
|07
|14.04.2011
|Surnud mehe kättemaks 1
|-
|48
|08
|21.04.2011
|Surnud mehe kättemaks 2
|-
|49
|09
|28.04.2011
|Vinged vennad 1
|-
|50
|10
|19.05.2011
|Vinged vennad 2
|-
|51
|11
|26.05.2011
|Tasuja 1
|-
|52
|12
|02.06.2011
|Tasuja 2
|}

=== 6. hooaeg, sügis 2011 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|53
|01
|08.09.2011
|Kaelakeeafäär
|-
|54
|02
|15.09.2011
|Uskumise küsimus 1
|-
|55
|03
|22.09.2011
|Uskumise küsimus 2
|-
|56
|04
|29.09.2011
|Blondid 1
|-
|57
|05
|06.10.2011
|Blondid 2
|-
|58
|06
|13.10.2011
|Lilleäri 1
|-
|59
|07
|20.10.2011
|Lilleäri 2
|-
|60
|08
|27.10.2011
|Aardekütid 1
|-
|61
|09
|03.11.2011
|Aardekütid 2
|-
|62
|10
|10.11.2011
|Aardekütid 3
|-
|63
|11
|17.11.2011
|Näivuse seadus 1
|-
|64
|12
|24.11.2011
|Näivuse seadus 2
|}

=== 7. hooaeg, kevad 2012 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|65
|01
|08.03.2012
|Tiigrijaht 1
|-
|66
|02
|15.03.2012
|Tiigrijaht 2
|-
|67
|03
|22.03.2012
|Stringiteooria 1
|-
|68
|04
|29.03.2012
|Stringiteooria 2
|-
|69
|05
|05.04.2012
|Kangelaseks vastu tahtmist 1
|-
|70
|06
|12.04.2012
|Kangelaseks vastu tahtmist 2
|-
|71
|07
|19.04.2012
|Organiäri 1
|-
|72
|08
|26.04.2012
|Organiäri 2
|-
|73
|09
|03.05.2012
|Elu pärast surma 1
|-
|74
|10
|10.05.2012
|Elu pärast surma 2
|-
|75
|11
|17.05.2012
|Lähedased võõrad 1
|-
|76
|12
|24.05.2012
|Lähedased võõrad 2
|}

=== 8. hooaeg, sügis 2012 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|77
|01
|13.09.2012
|Libahunt 1
|-
|78
|02
|20.09.2012
|Libahunt 2
|-
|79
|03
|27.09.2012
|Lahutus Eesti moodi 1
|-
|80
|04
|04.10.2012
|Lahutus Eesti moodi 2
|-
|81
|05
|11.10.2012
|Maastik laibaga 1
|-
|82
|06
|18.10.2012
|Maastik laibaga 2
|-
|83
|07
|25.10.2012
|Varjud minevikust 1
|-
|84
|08
|01.11.2012
|Varjud minevikust 2
|-
|85
|09
|08.11.2012
|Sulid ja geeniused 1
|-
|86
|10
|15.11.2012
|Sulid ja geeniused 2
|-
|87
|11
|22.11.2012
|Patuoinas 1
|-
|88
|12
|29.11.2012
|Patuoinas 2
|}

=== 9. hooaeg, kevad 2013 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|89
|01
|14.03.2013
|Teadmata kadunud 1
|-
|90
|02
|21.03.2013
|Teadmata kadunud 2
|-
|91
|03
|28.03.2013
|Läbitantsitud kingad 1
|-
|92
|04
|04.04.2013
|Läbitantsitud kingad 2
|-
|93
|05
|11.04.2013
|Minimissid 1
|-
|94
|06
|18.04.2013
|Minimissid 2
|-
|95
|07
|25.04.2013
|Ilusad silmad 1
|-
|96
|08
|02.05.2013
|Ilusad silmad 2
|-
|97
|09
|09.05.2013
|Dopingukütid 1
|-
|98
|10
|16.05.2013
|Dopingukütid 2
|-
|99
|11
|23.05.2013
|Peata ratsanik 1
|-
|100
|12
|30.05.2013
|Peata ratsanik 2
|}

=== 10. hooaeg, sügis 2013 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|101
|01
|12.09.2013
|Absoluutne võim 1
|-
|102
|02
|19.09.2013
|Absoluutne võim 2
|-
|103
|03
|26.09.2013
|Vahendeid valimata 1
|-
|104
|04
|03.10.2013
|Vahendeid valimata 2
|-
|105
|05
|10.10.2013
|Päikesest lummatud 1
|-
|106
|06
|17.10.2013
|Päikesest lummatud 2
|-
|107
|07
|24.10.2013
|Õnne valem 1
|-
|108
|08
|31.10.2013
|Õnne valem 2
|-
|109
|09
|07.11.2013
|Hõbekõri 1
|-
|110
|10
|14.11.2013
|Hõbekõri 2
|-
|111
|11
|21.11.2013
|Elusalt või surnult 1
|-
|112
|12
|28.11.2013
|Elusalt või surnult 2
|}

=== 11. hooaeg, kevad 2014 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;14&quot; |
|113
|01
|27.02.2014
|Kuidas miljonäri ära tunda 1
|-
|114
|02
|06.03.2014
|Kuidas miljonäri ära tunda 2
|-
|115
|03
|13.03.2014
|Kasutatud autod 1
|-
|116
|04
|20.03.2014
|Kasutatud autod 2
|-
|117
|05
|27.03.2014
|Õuduste maja 1
|-
|118
|06
|03.04.2014
|Õuduste maja 2
|-
|119
|07
|10.04.2014
|Olematud mõrvad 1
|-
|120
|08
|17.04.2014
|Olematud mõrvad 2
|-
|121
|09
|24.04.2014
|Surm à la carte 1
|-
|122
|10
|01.05.2014
|Surm à la carte 2
|-
|123
|11
|08.05.2014
|Võrrand kahe tundmatuga 1
|-
|124
|12
|15.05.2014
|Võrrand kahe tundmatuga 2
|-
|125
|13
|22.05.2014
|Tulnukad ja miljonärid 1
|-
|126
|14
|29.05.2014
|Tulnukad ja miljonärid 2
|}

=== 12. hooaeg, sügis 2014 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|127
|01
|11.09.2014
|Ükskord Ameerikas 1
|-
|128
|02
|18.09.2014
|Ükskord Ameerikas 2
|-
|129
|03
|25.09.2014
|Hirmu vald 1
|-
|130
|04
|02.10.2014
|Hirmu vald 2
|-
|131
|05
|09.10.2014
|Pärandus 1
|-
|132
|06
|16.10.2014
|Pärandus 2
|-
|133
|07
|23.10.2014
|Armastuse algoritmid 1
|-
|134
|08
|30.10.2014
|Armastuse algoritmid 2
|-
|135
|09
|06.11.2014
|Küsi surnutelt 1
|-
|136
|10
|13.11.2014
|Küsi surnutelt 2
|-
|137
|11
|20.11.2014
|Kassi-hiire mäng 1
|-
|138
|12
|27.11.2014
|Kassi-hiire mäng 2
|}

=== 13. hooaeg, kevad 2015 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|139
|01
|05.03.2015
|Muusikamõrvad 1
|-
|140
|02
|12.03.2015
|Muusikamõrvad 2
|-
|141
|03
|19.03.2015
|Juhuslikkuse printsiip 1
|-
|142
|04
|26.03.2015
|Juhuslikkuse printsiip 2
|-
|143
|05
|02.04.2015
|Lõvitüdrukud 1
|-
|144
|06
|09.04.2015
|Lõvitüdrukud 2
|-
|145
|07
|16.04.2015
|Veri on paksem kui piim 1
|-
|146
|08
|23.04.2015
|Veri on paksem kui piim 2
|-
|147
|09
|30.04.2015
|Patt 1
|-
|148
|10
|07.05.2015
|Patt 2
|-
|149
|11
|14.05.2015
|Mõrvad mõttejõul 1
|-
|150
|12
|21.05.2015
|Mõrvad mõttejõul 2
|}

=== 14. hooaeg, sügis 2015 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|151
|01
|10.09.2015
|Tüdruk, kes teadis 1
|-
|152
|02
|17.09.2015
|Tüdruk, kes teadis 2
|-
|153
|03
|24.09.2015
|Spioonimängud 1
|-
|154
|04
|01.10.2015
|Spioonimängud 2
|-
|155
|05
|08.10.2015
|Nõiutud 1
|-
|156
|06
|15.10.2015
|Nõiutud 2
|-
|157
|07
|22.10.2015
|Koletise kättemaks 1
|-
|158
|08
|29.10.2015
|Koletise kättemaks 2
|-
|159
|09
|05.11.2015
|Lask 1
|-
|160
|10
|12.11.2015
|Lask 2
|-
|161
|11
|19.11.2015
|Poeedi surm 1
|-
|162
|12
|26.11.2015
|Poeedi surm 2
|}

=== 15. hooaeg, kevad 2016 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;14&quot; |
|163
|01
|25.02.2016
|Vandenõu 1
|-
|164
|02
|03.03.2016
|Vandenõu 2
|-
|165
|03
|10.03.2016
|Orjad ja dominad 1
|-
|166
|04
|17.03.2016
|Orjad ja dominad 2
|-
|167
|05
|24.03.2016
|Tüdruk, keda polnud vaja 1
|-
|168
|06
|31.03.2016
|Tüdruk, keda polnud vaja 2
|-
|169
|07
|07.04.2016
|12 sekundit 1
|-
|170
|08
|14.04.2016
|12 sekundit 2
|-
|171
|09
|21.04.2016
|Üliinimene 1
|-
|172
|10
|28.04.2016
|Üliinimene 2
|-
|173
|11
|05.05.2016
|Seadus on seadus 1
|-
|174
|12
|12.05.2016
|Seadus on seadus 2
|-
|175
|13
|19.05.2016
|Elust välja kirjutatud 1
|-
|176
|14
|26.05.2016
|Elust välja kirjutatud 2
|}

=== 16. hooaeg, sügis 2016 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|177
|01
|08.09.2016
|Droonimõrvad 1
|-
|178
|02
|15.09.2016
|Droonimõrvad 2
|-
|179
|03
|22.09.2016
|Unetus 1
|-
|180
|04
|29.09.2016
|Unetus 2
|-
|181
|05
|06.10.2016
|Viis motiivi mõrvaks 1
|-
|182
|06
|13.10.2016
|Viis motiivi mõrvaks 2
|-
|183
|07
|20.10.2016
|Müsteerium 1
|-
|184
|08
|27.10.2016
|Müsteerium 2
|-
|185
|09
|03.11.2016
|Viikingiaare 1
|-
|186
|10
|10.11.2016
|Viikingiaare 2
|-
|187
|11
|17.11.2016
|Identiteedirööv 1
|-
|188
|12
|24.11.2016
|Identiteedirööv 2
|}

=== 17. hooaeg, kevad 2017 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|189
|01
|02.03.2017
|Bermuda kolmnurk 1
|-
|190
|02
|09.03.2017
|Bermuda kolmnurk 2
|-
|191
|03
|16.03.2017
|Surmav graatsia 1
|-
|192
|04
|23.03.2017
|Surmav graatsia 2
|-
|193
|05
|30.03.2017
|Röövitud 1
|-
|194
|06
|06.04.2017
|Röövitud 2
|-
|195
|07
|13.04.2017
|Alimendid 1
|-
|196
|08
|20.04.2017
|Alimendid 2
|-
|197
|09
|27.04.2017
|Igavene noorus 1
|-
|198
|10
|04.05.2017
|Igavene noorus 2
|-
|199
|11
|11.05.2017
|Tarbetud 1
|-
|200
|12
|18.05.2017
|Tarbetud 2
|}

=== 18. hooaeg, sügis 2017 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|201
|01
|07.09.2017
|Tappev saladus 1
|-
|202
|02
|14.09.2017
|Tappev saladus 2
|-
|203
|03
|21.09.2017
|Kuldne liblikas 1
|-
|204
|04
|28.09.2017
|Kuldne liblikas 2
|-
|205
|05
|05.10.2017
|Kurjad klounid 1
|-
|206
|06
|12.10.2017
|Kurjad klounid 2
|-
|207
|07
|19.10.2017
|Piiri peal 1
|-
|208
|08
|26.10.2017
|Piiri peal 2
|-
|209
|09
|02.11.2017
|Vindicta 1
|-
|210
|10
|09.11.2017
|Vindicta 2
|-
|211
|11
|16.11.2017
|Reedetud 1
|-
|212
|12
|23.11.2017
|Reedetud 2
|}

=== 19. hooaeg, kevad 2018 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|213
|01
|08.03.2018
|Professori kadumine 1
|-
|214
|02
|15.03.2018
|Professori kadumine 2
|-
|215
|03
|22.03.2018
|Operatsioon „Elussööt“ 1
|-
|216
|04
|29.03.2018
|Operatsioon „Elussööt“ 2
|-
|217
|05
|05.04.2018
|Ämblik 1
|-
|218
|06
|12.04.2018
|Ämblik 2
|-
|219
|07
|19.04.2018
|Ämblik 3
|-
|220
|08
|26.04.2018
|Ämblik 4
|-
|221
|09
|03.05.2018
|Ahistajad 1
|-
|222
|10
|10.05.2018
|Ahistajad 2
|-
|223
|11
|17.05.2018
|Mees ratastoolis 1
|-
|224
|12
|24.05.2018
|Mees ratastoolis 2
|}

=== 20. hooaeg, sügis 2018 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|225
|01
|06.09.2018
|Arbuusidieet 1
|-
|226
|02
|13.09.2018
|Arbuusidieet 2
|-
|227
|03
|20.09.2018
|Surmalõks 1
|-
|228
|04
|27.09.2018
|Surmalõks 2
|-
|229
|05
|04.10.2018
|Stressipallid 1
|-
|230
|06
|11.10.2018
|Stressipallid 2
|-
|231
|07
|18.10.2018
|Vastasseis 1
|-
|232
|08
|25.10.2018
|Vastasseis 2
|-
|233
|09
|01.11.2018
|Sõjahaavad 1
|-
|234
|10
|08.11.2018
|Sõjahaavad 2
|-
|235
|11
|15.11.2018
|Nunnad ja kelmid 1
|-
|236
|12
|22.11.2018
|Nunnad ja kelmid 2
|}

=== 21. hooaeg, kevad 2019 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|237
|01
|07.03.2019
|Saatuslikud asjaolud 1
|-
|238
|02
|14.03.2019
|Saatuslikud asjaolud 2
|-
|239
|03
|21.03.2019
|Dehumaniseerimine 1
|-
|240
|04
|28.03.2019
|Dehumaniseerimine 2
|-
|241
|05
|04.04.2019
|Liiga palju naisi 1
|-
|242
|06
|11.04.2019
|Liiga palju naisi 2
|-
|243
|07
|18.04.2019
|Haihtunud 1
|-
|244
|08
|25.04.2019
|Haihtunud 2
|-
|245
|09
|02.05.2019
|Kahtlus 1
|-
|246
|10
|09.05.2019
|Kahtlus 2
|-
|247
|11
|16.05.2019
|Varjumängud 1
|-
|248
|12
|23.05.2019
|Varjumängud 2
|}

=== 22. hooaeg, sügis 2019 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|249
|01
|05.09.2019
|Tätoveeringumõrvad 1
|-
|250
|02
|12.09.2019
|Tätoveeringumõrvad 2
|-
|251
|03
|19.09.2019
|Leping saatanaga 1
|-
|252
|04
|26.09.2019
|Leping saatanaga 2
|-
|253
|05
|03.10.2019
|Naine akna taga 1
|-
|254
|06
|10.10.2019
|Naine akna taga 2
|-
|255
|07
|17.10.2019
|Karm äri 1
|-
|256
|08
|24.10.2019
|Karm äri 2
|-
|257
|09
|31.10.2019
|Mõrv ilma motiivita 1
|-
|258
|10
|07.11.2019
|Mõrv ilma motiivita 2
|-
|259
|11
|14.11.2019
|Kuidas vabaneda iseendast 1
|-
|260
|12
|21.11.2019
|Kuidas vabaneda iseendast 2
|}

=== 23. hooaeg, kevad 2020 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;9&quot; |
|261
|01
|05.03.2020
|Nukumeister 1
|-
|262
|02
|12.03.2020
|Nukumeister 2
|-
|263
|03
|19.03.2020
|Kahevõitlus 1
|-
|264
|04
|26.03.2020
|Kahevõitlus 2
|-
|265
|05
|02.04.2020
|Tango mortale 1
|-
|266
|06
|09.04.2020
|Tango mortale 2
|-
|267
|07
|16.04.2020
|Ohakad sinu hauale 1
|-
|268
|08
|23.04.2020
|Ohakad sinu hauale 2
|-
| colspan=&quot;4&quot; |Hooaeg katkestati koroonapandeemia tõttu.
|}

=== 24. hooaeg, sügis 2020 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|269
|01
|03.09.2020
|Ellujäämisõppused 1
|-
|270
|02
|10.09.2020
|Ellujäämisõppused 2
|-
|271
|03
|17.09.2020
|Kadrina romanss 1
|-
|272
|04
|24.09.2020
|Kadrina romanss 2
|-
|273
|05
|01.10.2020
|Kättemaks boonusega 1
|-
|274
|06
|08.10.2020
|Kättemaks boonusega 2
|-
|275
|07
|15.10.2020
|Vampiirikütid 1
|-
|276
|08
|22.10.2020
|Vampiirikütid 2
|-
|277
|09
|29.10.2020
|Odavalt ei saa 1
|-
|278
|10
|05.11.2020
|Odavalt ei saa 2
|-
|279
|11
|12.11.2020
|Mõrv kaamera ees 1
|-
|280
|12
|19.11.2020
|Mõrv kaamera ees 2
|}

=== 25. hooaeg, kevad 2021 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|281
|01
|04.03.2021
|Raha eest saab kõike 1
|-
|282
|02
|11.03.2021
|Raha eest saab kõike 2
|-
|283
|03
|18.03.2021
|Mõrvar tuleb keskööl 1
|-
|284
|04
|25.03.2021
|Mõrvar tuleb keskööl 2
|-
|285
|05
|01.04.2021
|Armastusest ja surmast 1
|-
|286
|06
|08.04.2021
|Armastusest ja surmast 2
|-
|287
|07
|15.04.2021
|Vereteemant 1
|-
|288
|08
|22.04.2021
|Vereteemant 2
|-
|289
|09
|29.04.2021
|Peegli taga 1
|-
|290
|10
|06.05.2021
|Peegli taga 2
|-
|291
|11
|13.05.2021
|Sünkmetsa saladus 1
|-
|292
|12
|27.05.2021
|Sünkmetsa saladus 2
|}

=== 26. hooaeg, sügis 2021 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|293
|01
|09.09.2021
|Vandenõuteoreetik 1
|-
|294
|02
|16.09.2021
|Vandenõuteoreetik 2
|-
|295
|03
|23.09.2021
|Puuküürnik 1
|-
|296
|04
|30.09.2021
|Puuküürnik 2
|-
|297
|05
|07.10.2021
|Ohtlik lähedus 1
|-
|298
|06
|14.10.2021
|Ohtlik lähedus 2
|-
|299
|07
|21.10.2021
|Kurjuse puudutus 1
|-
|300
|08
|28.10.2021
|Kurjuse puudutus 2
|-
|301
|09
|04.11.2021
|Minevikupatud 1
|-
|302
|10
|11.11.2021
|Minevikupatud 2
|-
|303
|11
|18.11.2021
|Tellimusmõrv 1
|-
|304
|12
|25.11.2021
|Tellimusmõrv 2
|}

=== 27. hooaeg, kevad 2022 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|305
|01
|07.03.2022
|Ma tean sinust kõike 1
|-
|306
|02
|14.03.2022
|Ma tean sinust kõike 2
|-
|307
|03
|21.03.2022
|Seitse aastat kadunud 1
|-
|308
|04
|28.03.2022
|Seitse aastat kadunud 2
|-
|309
|05
|04.04.2022
|Külm kättemaks 1
|-
|310
|06
|11.04.2022
|Külm kättemaks 2
|-
|311
|07
|18.03.2022
|Ringmäng 1
|-
|312
|08
|25.04.2022
|Ringmäng 2
|-
|313
|09
|01.05.2022
|Luigelaul 1
|-
|314
|10
|08.05.2022
|Luigelaul 2
|-
|315
|11
|15.05.2022
|Halval teel 1
|-
|316
|12
|22.05.2022
|Halval teel 2
|}

=== 28. hooaeg, sügis 2022 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|317
|01
|23.09.2022
|Kahtlus 1
|-
|318
|02
|30.09.2022
|Kahtlus 2
|-
|319
|03
|06.10.2022
|Sinine koer 1
|-
|320
|04
|13.10.2022
|Sinine koer 2
|-
|321
|05
|20.10.2022
|Spordi kahjulikkusest 1
|-
|322
|06
|27.10.2022
|Spordi kahjulikkusest 2
|-
|323
|07
|03.11.2022
|Surmad südasuvel 1
|-
|324
|08
|10.11.2022
|Surmad südasuvel 2
|-
|325
|09
|17.11.2022
|Kontakt 1
|-
|326
|10
|24.11.2022
|Kontakt 2
|-
|327
|11
|01.12.2022
|Guru 1
|-
|328
|12
|08.12.2022
|Guru 2
|}

* ''&lt;big&gt;Alates 29. hooajast kuni 34. hooajani esilinastusid uued hooajad esmalt Go3 platvormil ning järgmisel telehooajal tele-eetris.&lt;/big&gt;''

=== 29. hooaeg, kevad 2023 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Go3 eetris
!Tele-eetris
!Pealkiri
|-
| rowspan=&quot;12&quot; style=&quot;background: #5C5C00;&quot; |
|329
|01
|02.03.2023
|07.09.2023
|Viis 1
|-
|330
|02
|09.03.2023
|14.09.2023
|Viis 2
|-
|331
|03
|16.03.2023
|21.09.2023
|Varjatud motiivid 1
|-
|332
|04
|23.03.2023
|28.09.2023
|Varjatud motiivid 2
|-
|333
|05
|30.03.2023
|05.10.2023
|Raibe 1
|-
|334
|06
|06.04.2023
|12.10.2023
|Raibe 2
|-
|335
|07
|13.04.2023
|19.10.2023
|Meeltesegadus 1
|-
|336
|08
|20.04.2023
|26.10.2023
|Meeltesegadus 2
|-
|337
|09
|27.04.2023
|02.11.2023
|Purunenud lootused 1
|-
|338
|10
|04.05.2023
|09.11.2023
|Purunenud lootused 2
|-
|339
|11
|11.05.2023
|16.11.2023
|Jooksus 1
|-
|340
|12
|18.05.2023
|23.11.2023
|Jooksus 2
|}

=== 30. hooaeg, sügis 2023 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Go3 eetris
!Tele-eetris
!Pealkiri
|-
| rowspan=&quot;12&quot; style=&quot;background: #5C5C00;&quot; |
|341
|01
|09.11.2023
|07.03.2024
|Video tappis raadiohääle 1
|-
|342
|02
|16.11.2023
|14.03.2024
|Video tappis raadiohääle 2
|-
|343
|03
|23.11.2023
|21.03.2024
|Surmav vale 1
|-
|344
|04
|30.11.2023
|28.03.2024
|Surmav vale 2
|-
|345
|05
|07.12.2023
|04.04.2024
|Müstilised maitseelamused 1
|-
|346
|06
|14.12.2023
|11.04.2024
|Müstilised maitseelamused 2
|-
|347
|07
|21.12.2023
|18.04.2024
|Maailmakoristaja 1
|-
|348
|08
|28.12.2023
|25.04.2024
|Maailmakoristaja 2
|-
|349
|09
|04.01.2024
|02.05.2024
|Mustkunst 1
|-
|350
|10
|11.01.2024
|09.05.2024
|Mustkunst 2
|-
|351
|11
|18.01.2024
|16.05.2024
|Tehisintellekt 1
|-
|352
|12
|25.01.2024
|23.05.2024
|Tehisintellekt 2
|}

=== 31. hooaeg, kevad 2024 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Go3 eetris
!Tele-eetris
!Pealkiri
|-
| rowspan=&quot;12&quot; style=&quot;background: #5C5C00;&quot; |
|353
|01
|18.04.2024
|05.09.2024
|Pettus 1
|-
|354
|02
|25.04.2024
|12.09.2024
|Pettus 2
|-
|355
|03
|02.05.2024
|19.09.2024
|Eelmised elud 1
|-
|356
|04
|09.05.2024
|26.09.2024
|Eelmised elud 2
|-
|357
|05
|16.05.2024
|03.10.2024
|Kratid, külmkingad ja põhja konn 1
|-
|358
|06
|23.05.2024
|10.10.2024
|Kratid, külmkingad ja põhja konn 2
|-
|359
|07
|30.05.2024
|17.10.2024
|Surmahetk 1
|-
|360
|08
|06.06.2024
|24.10.2024
|Surmahetk 2
|-
|361
|09
|13.06.2024
|31.10.2024
|Tappev meloodia 1
|-
|362
|10
|20.06.2024
|07.11.2024
|Tappev meloodia 2
|-
|363
|11
|27.06.2024
|14.11.2024
|Armunud 1
|-
|364
|12
|04.07.2024
|21.11.2024
|Armunud 2
|}

=== 32. hooaeg, sügis 2024 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Go3 eetris
!Tele-eetris
!Pealkiri
|-
| rowspan=&quot;12&quot; style=&quot;background: #5C5C00;&quot; |
|365
|01
|30.09.2024
|27.02.2025
|Newtoni neljas seadus 1
|-
|366
|02
|07.10.2024
|06.03.2025
|Newtoni neljas seadus 2
|-
|367
|03
|14.10.2024
|13.03.2025
|Mäng mõisa peale 1
|-
|368
|04
|21.10.2024
|20.03.2025
|Mäng mõisa peale 2
|-
|369
|05
|28.10.2024
|27.03.2025
|Üksinda 1
|-
|370
|06
|04.11.2024
|03.04.2025
|Üksinda 2
|-
|371
|07
|11.11.2024
|10.04.2025
|Asjad nii seatud 1
|-
|372
|08
|18.11.2024
|17.04.2025
|Asjad nii seatud 2
|-
|373
|09
|25.11.2024
|24.04.2025
|Ebaõnn on endi kätes 1
|-
|374
|10
|02.12.2024
|01.05.2025
|Ebaõnn on endi kätes 2
|-
|375
|11
|09.12.2024
|08.05.2025
|Rööv 1
|-
|376
|12
|16.12.2024
|15.05.2025
|Rööv 2
|}

=== 33. hooaeg, sügis 2025 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Go3 eetris
!Tele-eetris
!Pealkiri
|-
| rowspan=&quot;12&quot; style=&quot;background: #5C5C00;&quot; |
|377
|01
|27.11.2025
| rowspan=&quot;12&quot; |sügis 2026
|Lõppmäng 1
|-
|378
|02
|04.12.2025
|Lõppmäng 2
|-
|379
|03
|11.12.2025
|Katkenud elulõng 1
|-
|380
|04
|18.12.2025
|Katkenud elulõng 2
|-
|381
|05
|23.12.2025
|Nagu tellitud 1
|-
|382
|06
|31.12.2025
|Nagu tellitud 2
|-
|383
|07
|08.01.2026
|Sünnipäev 1
|-
|384
|08
|15.01.2026
|Sünnipäev 2
|-
|385
|09
|22.01.2026
|Aegluse kunst 1
|-
|386
|10
|29.01.2026
|Aegluse kunst 2
|-
|387
|11
|05.02.2026
|Mitte kunagi päris üksi 1
|-
|388
|12
|12.02.2026
|Mitte kunagi päris üksi 2
|}

=== 34. hooaeg, sügis 2026 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Go3 eetris
!Tele-eetris
!Pealkiri
|-
| rowspan=&quot;12&quot; style=&quot;background: #5C5C00;&quot; |
|389
|01
| rowspan=&quot;12&quot; |sügis 2026
| rowspan=&quot;12&quot; |sügis 2027
| rowspan=&quot;12&quot; |selgumisel
|-
|390
|02
|-
|391
|03
|-
|392
|04
|-
|393
|05
|-
|394
|06
|-
|395
|07
|-
|396
|08
|-
|397
|09
|-
|398
|10
|-
|399
|11
|-
|400
|12
|}

* ''&lt;big&gt;Alates 29. hooajast kuni 34. hooajani esilinastusid uued hooajad esmalt Go3 platvormil ning järgmisel telehooajal tele-eetris.&lt;/big&gt;''

== Hooaegade kokkuvõte ==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Hooaeg
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osasid
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Go3 eetris
! colspan=&quot;2&quot; |Tele-eetris
|-
| rowspan=&quot;36&quot; style=&quot;background: #5C5C00;&quot; |
|1. hooaeg
|4 osa
| colspan=&quot;2&quot; rowspan=&quot;28&quot; |polnud eetris
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2009
|-
|2. hooaeg
| rowspan=&quot;9&quot; |12 osa
|sügis 
|-
|3. hooaeg
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2010
|-
|4. hooaeg
|sügis
|-
|5. hooaeg
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2011
|-
|6. hooaeg
|sügis
|-
|7. hooaeg
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2012
|-
|8. hooaeg
|sügis
|-
|9. hooaeg
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2013
|-
|10. hooaeg
|sügis
|-
|11. hooaeg
|14 osa
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2014
|-
|12. hooaeg
| rowspan=&quot;3&quot; |12 osa
|sügis
|-
|13. hooaeg
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2015
|-
|14. hooaeg
|sügis
|-
|15. hooaeg
|14 osa
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2016
|-
|16. hooaeg
| rowspan=&quot;7&quot; |12 osa
|sügis
|-
|17. hooaeg
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2017
|-
|18. hooaeg
|sügis
|-
|19. hooaeg
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2018
|-
|20. hooaeg
|sügis
|-
|21. hooaeg
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2019
|-
|22. hooaeg
|sügis
|-
|23. hooaeg
|8 osa
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2020
|-
|24. hooaeg
| rowspan=&quot;5&quot; |12 osa
|sügis
|-
|25. hooaeg
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2021
|-
|26. hooaeg
|sügis
|-
|27. hooaeg
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2022
|-
|28. hooaeg
|sügis
|-
! colspan=&quot;6&quot; |
|-
|29. hooaeg
| rowspan=&quot;6&quot; |12 osa
|kevad 
| rowspan=&quot;2&quot; |2023
|sügis
|2023
|-
|30. hooaeg
|sügis
|kevad 
| rowspan=&quot;2&quot; |2024
|-
|31. hooaeg
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2024
|sügis 
|-
|32. hooaeg
|sügis 
|kevad
|2025
|-
|33. hooaeg
|sügis
|2025
|sügis
|2026
|-
|34. hooaeg
| sügis
|2026
| sügis
|2027
|-
! colspan=&quot;3&quot; |Jagusid kokku
! colspan=&quot;3&quot; |400 jagu
|}

== Välislingid ==

* [https://et-ee.facebook.com/KMK.ametlik.lehekylg &lt;big&gt;&quot;Kättemaksukontor&quot; Facebookis&lt;/big&gt;]

* [https://www.imdb.com/title/tt1678635/?ref_=nm_knf_t_3 &lt;big&gt;&quot;Kättemaksukontor&quot; IMDb-s&lt;/big&gt;]

[[Kategooria:Eesti komöödiasarjad]]
[[Kategooria:Eesti kriminaalsarjad]]
[[Kategooria:TV3 telesaated]]</text>
      <sha1>2sjwon3rul22bt6jbzd6s2uwz37sg3e</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185009</id>
      <parentid>7184638</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T06:59:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>WizardFixes1</username>
        <id>196272</id>
      </contributor>
      <comment>Osatäitjate muudatused.</comment>
      <origin>7185009</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="60571" sha1="9ud0qfnuukc75zxejh39je2rn6crgjd" xml:space="preserve">{{Infokast seriaal
| nimi = Kättemaksukontor
| lavastaja = Ain Prosa
| peaosades = [[Marika Vaarik-Soo]]&lt;br&gt;[[Kadri Rämmeld]]&lt;br&gt;[[Elina Pähklimägi]]&lt;br&gt;[[Elina Reinold]]&lt;br&gt;[[Adeele Jaago]]&lt;br&gt;[[Ragne Veensalu]]&lt;br&gt;[[Amanda Hermiine Künnapas]]&lt;br&gt;[[Elisabet Reinsalu]]&lt;br&gt;[[Märten Metsaviir]]
| hooaegu = 33 (on eetrisse jõudnud)
| jagusid = 388 (on eetrisse jõudnud)&lt;br&gt;(33. hooaja seisuga)
| kestus = 40–50, 80 minutit
| kanal = [[TV3]], [[TV3 Gold]], [[Go3]]
| originaal = 2009–2027
| montaaž = [[Ain Prosa]]
| žanr = kriminaalkomöödia
| stsenarist = [[Mihkel Ulman]]&lt;br&gt;[[Mihkel Seeder]]&lt;br&gt;[[Marite Butkaite]]&lt;br&gt;[[Elise Kumm]]&lt;br&gt;[[Roos Lisette Parmas]]
| tunnusmuusika = &quot;[[Saatanlik naine]]&quot;
| riik = {{PisiLipp|Eesti}}
| keel = eesti keel
| produtsent = [[Raivo Suviste]]
| võttekoht = Tallinn, Eesti
| esitaja = [[Uku Suviste]]
| pilt = 
| pildiallkiri = 
| seotud = &quot;[[Ohtlik lend]]&quot;
| koduleht = https://et-ee.facebook.com/KMK.ametlik.lehekylg
| järgnev = 34. hooaeg,&lt;br&gt;sügis 2026
}}

'''&quot;Kättemaksukontor&quot;''' on [[Eesti]]s toodetav algupärane kriminaalkomöödiasari. Selle esimene osa läks TV3-s eetrisse 30. aprillil 2009. '''&quot;Kättemaksukontori&quot;''' viimane hooaeg ehk 34. hooaeg läheb eetrisse 2026. aasta sügisel [[Go3|Go3-s]] ning 2027. aastal TV3-s.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=VIIMASED JUHTUMID! „Kättemaksukontor“ jätab sügisel vaatajatega hüvasti |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1161246/viimased-juhtumid-kattemaksukontor-jatab-sugisel-vaatajatega-huvasti |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;   

Sarja [[stsenarist]] on [[Mihkel Ulman]], režissöör [[Ain Prosa]] ja produtsent [[Raivo Suviste]]. Alates 31. hooajast kuni 34. hooajani olid lisaks Mihkel Ulmanile stsenaristid ka [[Mihkel Seeder]], [[Marite Butkaite]], [[Elise Kumm]] ning alates 33. hooajast kuni 34. hooajani [[Roos Lisette Parmas]]. Sarja tunnuslaul on &quot;[[Devil Woman|Saatanlik naine]]&quot; ja seda esitab [[Uku Suviste]].  

* Sarja formaadiõigused müüdi [[2013]]. aastal rahvusvahelisele televisioonitootjale [[FremantleMedia Ltd]].

* Läti voogedastusplatvorm Tet TV+ soetas &quot;Kättemaksukontori&quot; formaadiõigused 2020. aastal ja tootis sarja &quot;Atriebējas&quot;, mida on kokku kuus jagu. See sarnaneb Eesti omaga.
* Igal aastal on suvel traditsiooniks saanud vanade &quot;Kättemaksukontori&quot; hooaegade näitamine TV3-s. 
* Ka kanal [[TV3 Gold]] näitab &quot;Kättemaksukontori&quot; osasid. 

* &quot;Kättemaksukontor&quot; on seotud teise eesti kriminaalsarjaga &quot;[[Ohtlik lend]]&quot;. Sealt sarjast on toodud üle [[Jaan Rekkor|Jaan Rekkori]] tegelaskuju Rein Pihelgas. 

== Sisu ülevaade ==

* Kättemaksukontori asutajateks on endine mõrvagrupi uurija Frida Arrak ning sekretär Marion Pärn. Hoolimata oma vastandlikest iseloomudest ja maailmavaadetest ühendab neid ühine vimm meessoo vastu, mis viib nad ideeni pakkuda kättemaksuteenust teistele naistele. Kättemaksukontor pakub lahendusi igasugustele probleemidele, seda on näidanud mitukümmend hooaega.

* Hooaegade vältel on aga detektiivide koosseis mitmel korral muutunud. Esimesed viis hooaega on detektiivideks Frida ja Marion, kuid 6. hooajal liitub Frida ja Marioniga kolmanda detektiivina meistervaras Häidi Õigepaulus ning koos ollakse kuni 9. hooaja lõpuni. Kui Frida otsustab 10. hooajal liituda Püha Neitsi Kloostriga ning saab nunnaks, astub tema asemele kolmandaks detektiiviks tema noorem õde, füüsik Freya Narvik. 11. hooajal lahkub Häidi ning tema asemele tuleb endine politseiuurija Kirke Klein. 13. hooaja lõpus, kui Kirke lahkub, liitub teistega endine tänavalaps Luna Haab. 24. hooaja lõpus, kui Luna otsustab hakata ellujäämisinstruktoriks, liitub kolmanda eradetektiivina 25. hooajal noor ja elus kogenematu Lumi-Lee Aigo. 31. hooajal aga selgub, et Freya ja Marion on Kättemaksukontorist lahkunud. Lumi-Leega liituvad detektiividena siis aga endine advokaat Barbara Laando ja Lumi-Lee elukaaslane Madis Toor.
* 31. hooaja alguses selgub, et Freya ja Marion on Kättemaksukontorist lahkunud. Lumi-Lee otsustab kontori sulgeda ning alustada koos elukaaslase Madisega uut elu, kuid järjest saabuvad juhtumid lükkavad seda otsust pidevalt edasi. Ühe uurimise käigus ristub ta tee advokaat Barbara Laando omaga, keda ta esialgu mõrvas kahtlustab. Hooaja vältel tegutseb Lumi-Lee koos Barbara ja Madisega, lahendades erinevaid juhtumeid. Hooaja viimases osas saab Barbara Kättemaksukontori ametlikuks liikmeks. Pärast viimase juhtumi lahendamist otsustab kolmik üheskoos reisile minna. Kui nad lennujaamast lahkuvad, astub samal ajal terminali uksest sisse Freya, kes on ootamatult Eestisse sõitnud.
* 32. hooaja alguses naaseb Freya Eestisse, kuna tema dokumendid on aegunud. Peagi avastab ta, et ka Milana Luuve on tagasi Eestis. Kui Freya koos Barbara ja Lumi-Leega juhtumit uurima asub, selgub, et see on seotud tema abikaasa Emiliga. Pärast aastatepikkust varjul olemist on Emil taas välja ilmunud ning töötab Milana heaks, aidates luua ohtliku relva prototüüpi. Freya abil õnnestub Milana lõpuks tabada ning juhtum saab lahenduse. Seejärel tehakse Freyale ja Emilile ettepanek liituda välismaal uue labori meeskonnaga, mille nad ka vastu võtavad.
* 33. hooajal ilmub välja vana tuttav Martin Arrak, kes palub detektiividelt abi ühe maali varastamise asjus ja veel tahab ta leida kuulsat kunstivahendajat. Barbarast saab Martini turvaja, mis kisub ohtlikuks. Kättemaksukontori abiga saadakse maal kätte ja leitakse samuti kuulus kunstivahendaja.
* 34. hooajal paneb aga Kättemaksukontor oma uksed kinni. Viimaseid juhtumeid aitavad lahendada lisaks Lumi-Leele, Barbarale ning Madisele ka Frida, Marion ja Häidi. Hooaeg on täis üllatusi ning välja ilmuvad ka Gerth ning Kaspar.

==Osatäitjad ja tegelaskujude iseloomustused==
34. hooaja osatäitjate informatsioon.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=VIIMASED JUHTUMID! „Kättemaksukontor“ jätab sügisel vaatajatega hüvasti |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1161246/viimased-juhtumid-kattemaksukontor-jatab-sugisel-vaatajatega-huvasti |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;4&quot; |&lt;big&gt;&quot;Kättemaksukontori&quot; peaosades olnud näitlejad&lt;/big&gt;
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Näitleja
!Sarjas oldud aastad
!Sarjas oldud hooajad
|-
! rowspan=&quot;9&quot; |
|[[Marika Vaarik-Soo|Marika Vaarik–Soo]]
|2009–2013, 2018, 2026
|1–9, 20, 34
|-
|[[Kadri Rämmeld]]
|2009–2023, 2026
|1–30, 34
|-
|[[Elina Pähklimägi]]
|2009–2013, 2018, 2026
|1–10, 20, 34
|-
|[[Elina Reinold]]
|2013–2024
|10–32
|-
|[[Adeele Jaago]]
|2013–2015
|10–13
|-
|[[Ragne Veensalu]]
|2015–2021, 2023
|14–25, 29
|-
|[[Amanda Hermiine Künnapas]]
|2021–2026
|25–34
|-
|[[Elisabet Reinsalu]]
|2024–2026
|31–34
|-
|[[Märten Metsaviir]]
|2023–2026
|29–34
|}
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;5&quot; |&lt;big&gt;&quot;Kättemaksukontori&quot; osatäitjad&lt;/big&gt;
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Näitleja
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa sarjas
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Sarjas oldud aastad
!Sarjas oldud hooajad
|-
! colspan=&quot;5&quot; |Kättemaksukontori eradetektiivid (põhiosatäitjad)
|-
! rowspan=&quot;40&quot; |
|[[Marika Vaarik-Soo|Marika Vaarik–Soo]]
|Frida Arrak (endine Idasaar)
|2009–2013, 2018, 2026
|1–9, 20, 34
|-
|[[Kadri Rämmeld]]
|Marion Pärn
|2009–2023, 2026
|1–30, 34
|-
|[[Elina Pähklimägi]]
|Häidi Õigepaulus
|2009–2013, 2018, 2026
|1–10, 20, 34
|-
|[[Elina Reinold]]
|Freya Narvik (endine Idasaar)
|2013–2024
|10–32
|-
|[[Adeele Jaago]]
|Kirke Klein
|2013–2015
|10–13
|-
|[[Ragne Veensalu]]
|Luna Haab
|2015–2021, 2023
|14–25, 29
|-
|[[Amanda Hermiine Künnapas]]
|Lumi–Lee Aigo
|2021–2026
|25–34
|-
|[[Elisabet Reinsalu]]
|Barbara Laando
|2024–2026
|31–34
|-
|[[Märten Metsaviir]]
|Madis Toor
|2023–2026
|29–34
|-
! colspan=&quot;4&quot; |Politseiuurijad (kõrvalosatäitjad)
|-
|[[Märt Avandi]]
|Gerth Maango
| rowspan=&quot;2&quot; |2009–2011, 2013, 2017–2018, 2021, 2026
|1–5, 9, 17, 20, 26, 34
|-
|[[Ott Sepp]]
|Kaspar Tuvi
|1–5, 9, 17–18, 20, 26, 34
|-
|[[Marilyn Jurman]]
|Sonja Maango (endine Säde)
|2010–2011, 2017
|3–6, 17
|-
|[[Jaan Rekkor]]
|Rein Pihelgas (härra Korralik)
|2010–2013
|4–9
|-
|[[Tarvo Sõmer]]
|Tiit Marvel
|2011–2026
|5–34
|-
|[[Sergo Vares]] 
|Karl Suur
|2012–2013
|8–9
|-
|[[Juss Haasma]]
|Rainis Sõber
|2013–2016, 2018
|10–15, 20
|-
|[[Ireen Kennik]]
|Selene Kronk
|2015–2020
|14–23
|-
|[[Risto Vaidla]]
|Rasmus Uuber
|2016–2017
|16–17
|-
|[[Kristjan Lüüs]]
|Sander Pronks
|2017, 2019–2026
|18, 21–34
|-
|[[Mark Erik Savi]]
|Joosep Liblik
|2024–2026
|31–34
|-
! colspan=&quot;4&quot; |Muud tegelased (kõrvalosatäitjad)
|-
|[[Kristjan Sarv]]
|Kaur Moks
|2009–2013, 2018–2022
|1–10, 20–21, 23, 25, 28
|-
|[[Sepo Seeman]]
|Martin Arrak
|2009–2013, 2025
|1–3, 5–7, 10, 33
|-
|[[Eduard Salmistu]]
|Armin Eila
|2009–2010, 2014, 2016, 2024
|1, 4, 11–12, 16, 32
|-
|[[Guido Kangur]]
|Mart Mesilane (härra Hurmur)
|2009–2013, 2016–2019, 2022–2023
|2–3, 5, 8–9, 15–17, 20, 22, 27, 29
|-
|[[Merle Talvik]]
|Tiiu Pärn
| rowspan=&quot;2&quot; |2009, 2012, 2016, 2020–2023
| rowspan=&quot;2&quot; |2, 8, 16, 24, 26, 28, 30
|-
|[[Heino Seljamaa]]
|Kalju Pärn 
|-
|[[Nikolai Bentsler]]
|Aleksander Vesper
|2010–2022, 2026
|3–5, 8–9, 11, 13–19, 22–23, 25–27, 34
|-
|[[Raivo Rüütel]]
|Morten Wilhelmsson
|2010, 2012, 2016, 2026
|3, 7, 15, 34
|-
|[[Ain Prosa]]
|Sergei Hämaläinen
|2010, 2013, 2016–2020, 2022–2025
|3–4, 9, 12, 15, 17, 20–22, 24, 29, 32–33
|-
|[[Carmen Mikiver]]
|Ivi Pihelgas
|2011–2013
|6–9
|-
|[[Alo Kurvits]]
|Hardi Noova (endine Taavidson)
|2013–2014, 2017, 2019, 2022
|9, 11, 17, 22–23, 27
|-
|[[Raimo Pass]]
|Emil Narvik
|2013, 2024
|10, 32
|-
|[[Tanel Padar]]
|Daniel Frank
|2014–2015
|11–12
|-
|[[Lauri Kink]]
|Pavel Lust
| rowspan=&quot;2&quot; |2015–2019, 2022
|14–15, 17–19, 22, 27
|-
|[[Liia Kanemägi-Jõerand|Liina Kanemägi–Jõerand]]
|Tuulikki Lust (endine Naves)
|14–16, 18–19, 22, 27
|-
|[[Ivo-Ernesto Reinok|Ivo–Ernesto Reinok]]
|Margus Uniloo (FMR, [[Guy Fawkes]])
|2016–2017, 2022–2023
|15–18, 27, 29
|-
|[[Klaudia Tiitsmaa]]
|Kioko Veega
|2017–2018, 2022–2023
|18–19, 28–29
|-
|[[Nora Reinsalu]]
|Sandra Pronks
|2025–2026
|33–34
|}

== Tegelaskujude iseloomustused ==
'''Kättemaksukontori eradetektiivid'''
* '''Frida Arrak''' (endine Idasaar) (hooajad 1–9, 20, 34) – endine politsei mõrvagrupi liige, hilisem eradetektiiv. Eriti läbinägelik ja taiplik daam, keda loomupärane nutikus ei jäta maha ka kõige keerulisemates olukordades – olgu see näiteks välkarmumine või mõni meditsiiniline juhtum. Lahutatud, õigemini mahajäetud ja seetõttu uute tutvuste loomisel ülimalt ettevaatlik. Ta oli armunud Härra Hurmurisse (Mart Mesilasse) ja Politseimajor Rein Pihelgasse. Selle eest on sattunud mitmetesse segadustesse. Pärast Kättemaksukontorist lahkumist läks Indiasse ja hakkas usklikuks. Praegu Püha Neitsi Kloostri nunn. Huvialad: lugemine ja erialane töö. Frida asutatud on Kättemaksukontor. Fridal oli lapsepõlvest jäänud tuhkrute foobia.
* '''Marion Pärn''' (hooajad 1–30, 34) – Kättemaksukontori teine asutaja. Väga romantilise meelelaadiga ja väga naiselik. Ei loobu unistamast oma härra Õigest, igatseb abielluda ja saada lapsi, kuid paraku kisub alatasa kõik viltu. Kõigest hoolimata usub, et Saatusekirjutajal on tema rolli jaoks varuks õnnelik lõpp. Kergesti armuv. Isegi liiga kergesti, mis on teda tihti ekstreemsetesse olukordadesse viinud. Kalduvus armuda just pahelistesse tüüpidesse. Siiski on tal ka eluarmastus – Aleksander. Huvialad: lõhnad, kaunid rõivad, poodlemine, Facebook, seks ja autod.
* '''Häidi Õigepaulus''' (hooajad 1–10, 20, 34) – Frida eksmehe naine. Häidi on enesekindel, julge ja nahaalne. Teab oma väärtust ja oskab seda meeste puhul hästi ära kasutada. Häidil on ka varjupool – kriminaalne minevik, mis on jäänud õiguskaitseorganitele siiamaani teadmata. Tema asumine eradetektiiviks on Frida soov, kusjuures ei ole aru saada, kas Frida teeb seda kättemaksust või kaastundest. Häidi huvialad: kiired ja võimsad mootorrattad, rikkad mehed, kallid ehted. Seega on tal Marioniga küll palju ühist, kuid paraku toob see kaasa hoopis konflikte. Martin ja Häidi leppisid reisil Marioni, Freya ja Victoria-Rosaliega ära ja jäid koos tütrega Londonisse elama. Ilmus välja viis aastat hiljem, teda palgati maali varastama aga sattus kokku luureagendi juhiga, nad armusid. Osa lõpus Häidi lahkub Eestist.
* '''Freya Narvik''' (endine Idasaar) (hooajad 10–32) – füüsikainstituudi vanemteadur, 42-aastane, Frida noorem õde. Tüüpiline teadlane – veidi hajameelne, eraelus saamatu ja endasse süüvinud. Väljendab harva emotsioone, mistõttu Marion ja Häidi hakkavad teda selja taga kutsuma Kuivikuks. Hobideks ''taiji'' ja matkamine looduses. Pärast Frida lahkumist saab Freyast Kättemaksukontori kaasomanik. Tahab bürood sulgeda, kuid tõmmatakse kaasa ohtlikku intriigi, mis lõpeb talle väga traagiliselt. See muudab Freya arvamust detektiivitöösse ja temast saab Kättemaksukontori uus võitlushimuline juht. Õige pea selgub, et daam saab selle tööga suurepäraselt hakkama. Juhtumiste lahendamisel võtab tihti appi füüsika ja muud fundamentaalteadused. Tema peamiseks elusihiks saab kurjategijate tabamine ja trellide taha suunamine. Pärast oma abikaasa, Emiliga, kokkusaamist ja temaga seotud juhtumi lahendamist, läksid nad koos laborisse tööle.
* '''Kirke Klein''' (hooajad 10–13) – äsja politseikooli lõpetanud nooremuurija, kelle ülimaks unistuseks on pääseda operatiivtööle mõrvagruppi. Lõpuks avanebki tal selleks võimalus Rainis Sõbra paarilisena, kuid liigse ülipüüdlikkuse tõttu sooritab ta teo, mille tagajärjed on ootamatud. Kirke on kaunis ja väga naiselik, kuid ka liigselt äärmustesse kalduv ja teatud mõttes vaimne huligaan, seega olid edasised süžeepöörded vaatajate jaoks põnevad, üllatavad ja väga lõbusad. Kirke jättis Kättemaksukontori ja läks kalifaadi naftapumba turvatöötajaks.
* '''Luna Haab''' (hooajad 14–25, 29) – algul ei taha detektiivitööst kuuldagi, aga kui teda ootab ees valik, kas vangla või detektiivitöö, otsustab ta heade poolele üle tulla. Temast saab Kirke asemele kolmas detektiiv. Luna on tänavatüdruk, kes oskab tulla toime näiteks seifide muukimise ja üliosavate vargustega. Luna on ka üsna maskuliinne naine, sest teda vägistas ta kasuisa ja selle tõttu ei taha ta enam naiseks olemisest esialgu midagi kuulda. Tema asemele tuli Lumi-Lee, sest Luna kehastaja jäi päriselus lapseootele.
* '''Lumi-Lee Aigo''' (hooajad 25–34) – miljonäri tütar, kes ei ole elus veel midagi teinud ning kelle isa sunnib teda päriseluga kohanema. Mitte just lumehelbeke, aga ärahellitatud pirtsakas plika, keda hakatakse ümber kasvatama. Tüdruk hakkab tasapisi Kättemaksukontorisse sisse elama, kuigi ei Freya ega Marion talle seda just ülemäära lihtsaks tee. Detektiividega kohtus ta tänu väikesele intsidendile liikluses. Peale selle oli jäänud Lumi-Lee vahele narkootikumidega. Temast sai Luna asemel kolmas detektiiv.
* '''Barbara Laando''' (hooajad 31–34) – nutikas ja enesekindel naine, kellel on taust advokaadina ning hiljem ka detektiivina. Ta on sihikindel, teravmeelne ja ei karda ebamugavaid küsimusi esitada. Barbara astub alati julgelt oma tõekspidamiste eest välja, eriti kui tegemist on naiste õiguste kaitsmisega. Kuigi ta võib esmapilgul tunduda külm või kahtlustäratav, peitub tema tugeva fassaadi taga soe süda ja õiglustunne. Tema taust ja kogemused annavad Kättemaksukontorile uue hingamise ning lisavad meeskonda küpsust ja tasakaalu. Algul läbisaamine Lumi–Leega polnud kiita, kuid aja jooksul said naised omavahel sõpradeks ja headeks kolleegideks.
* '''Madis Toor''' (hooajad 29–34) – heatahtlik, veidi kohmakas, kuid südamlik mees, kellel on kunagine näitlejataust. Ta on otsekohene, vahel veidi aeglase taibuga, kuid alati siiras ja abivalmis. Madis ei pruugi olla klassikaline detektiiv, kuid tema lojaalsus, huumorimeel ja võime inimesi lugeda teevad temast väärtusliku meeskonnaliikme. Ta on Lumi-Lee elukaaslane ning toob Kättemaksukontorisse soojust ja inimlikkust, olles hea tasakaal keerukamate ja temperamentsemate kolleegide kõrval.
&lt;big&gt;'''Politseiuurijad'''&lt;/big&gt;
* '''Tiit Marvel''' (hooajad 5–34) – väga tõsise ja praktilise ellusuhtumisega uurija. Pärast kooli lõpetamist töötas Rakveres, kuid pärast hiilgavat piinakambriga seotud sarimõrva paljastamist viidi rotatsiooni korras Tallinna. Olemuselt pedant, mis tähendab, et talle ei meeldi, kui keegi oma nina tema asjadesse topib. Pikka aega põhimõtteline vanapoiss kuid hiljem asub koosellu poemüüja Tuulikki Navesiga. Kättemaksukontori kaunitaridesse suhtub tõrjuvalt, kuid Marion suudab pikapeale tema suhtumist muuta. On olnud Freyasse ja Marioni armunud, kuid lõpuks armub Selenesse ja saab temaga lapse, püüdes muuta Selene arvamust, et nende laps peaks elama sooneutraalses ühiskonnas. Huvialad puuduvad (samas ei suuda ta iial ära öelda sumoturniiri jälgimisest ja tantsimisest). Selene sundis Tiitu veganiks hakkama. Kui Sander Pronks aga liha söömisega vahele jäi (ta oli vegan), otsustasid Selene ja Tiit taas liha sööma hakata.
* '''Rainis Sõber''' (hooajad 10–15, 20) – noor nägus mees, kes suundus pärast politseikooli lõpetamist maailma tundmaõppimise eesmärgil vabatahtlikult Afganistani. Veetis seal 2 aastat ja langes taliibide kätte vangi. Imekombel suutis nende käest põgeneda, kuid pärast seda põeb posttraumaatilist sündroomi, mis avaldub väga erinevate hirmude näol. Pärast teenistust Afganistanis asub tööle Põhja Prefektuuri uurijaks, Tiit Marveli käe alla, kes temaga kurja vaeva näeb, kuna Rainis ei pea kinni töödistsipliinist ja tema uurimismeetodid ei mahu seaduse piiridesse. Lisaks on noormehe elustiil enesehävituslik. Rainise peamisteks hobideks on autode tuunimine ja heegeldamine.
* '''Rasmus Uuber''' (hooajad 16–17) – Rainise sugulane, kes asub otse politseikoolist Rainise asemele Tiidu partneriks. Rasmus on sunnitud Põhja Prefektuuris töötama, kuid ei protesti selle vastu. Rasmus teeb põhjalikku tööd, saades vastutasuks kiituseid Selenelt. Rasmus ei püsi Tiidu kõrval kaua ja varsti tõstetakse ta presidendi kaitsemeeskonda ja tema koha saab endale lapseootel Sonja Maango.
* '''Karl Suur''' (hooajad 8–9) – noor ja nägus endine välisluure ohvitser, kes suunatakse teenistuskohustuste rikkumise tõttu tööle kriminaalpolitseisse. Esialgu õhkub tema suhtumisest oma uutesse mõrvagrupi kolleegidesse igal sammul üleolekut, kuid peagi avastab ta, et uus ametipost on tegelikult õnnistus, kuna viib ta kokku Kättemaksukontoriga ja märksa ohtlikuma, vastuolulisema, kohati ka seaduse piirimail balansseeriva politseitööga. Suhted Kättemaksukontoriga on aga keerulised nii professionaalsel kui isiklikul tasandil, sest Karl ei suuda otsustada, kas see, mida ta Häidi vastu tunneb, on viha või armastus. Lihtsamaks ei tee asja ka Karli ego, millel on raskusi etteantud raamidesse ära mahtumisega. Selles võib aga juba süüdistada perekond Suurt, kes oma pisipojale nime valides otsustasid eeskuju võtta just kuulsast frankide kuningast Karl Suurest.
* '''Kaspar Tuvi''' (hooajad 1–5, 9, 17–18, 20, 26, 34) – püüdlik, heatahtlik ja nutikas, kuid vahel lapselikult emotsionaalne politseiuurija. Töötas paar aastat mõrvagrupis Gerthi partneri ja alluvana, kellega nad mõnedest lahkarvamustest hoolimata siiski peamiselt sarnase huvi tõttu märuli- ja õudusfilmide vastu suured sõbrad olid. Erinevalt Gerthist elab Kaspar aga siiani koos emaga ja pole paljudest katsetest hoolimata suutnud eluarmastust veel leida. On asutanud koos Gerthiga eradetektiivibüroo Kättemaksukontor 2, mis ei püsinud kaua.
* '''Gerth Maango''' (hooajad 1–5, 9, 17, 20, 26, 34) – sihikindel, range ja kohusetundlik endine politseiuurija, kes paistab silma oma pedantsuse ja kindlameelsusega. Teda iseloomustab tugev õiglustunne, sirgjoonelisus ja mõnevõrra vanamoodne maailmavaade. Gerth ei karda konflikte, seisab alati tõe eest ja tegutseb sageli jõuliselt, ent õiglaselt. Kuigi ta võib näida karm, peitub selle fassaadi taga soe süda – eriti näha tema pühendumuses perele ja abikaasale Sonjale. Gerth on Kättemaksukontori üks meeldejäävamaid tegelasi, kelle kohalolek tõi sarja nii tõsidust kui ka meelelahutuslikku karikatuursust. Enne, kui ta aga kaaskolleegi Sonja Sädega 2011. aastal abiellus ja maale rantšot pidama asus, töötas ta mõrvagrupis mõnda aega nii Frida alluva, kui ka Kaspari ülemusena, kellest viimasega oli ta mõnedest lahkarvamustest ja ajutistest vimmadest hoolimata peamiselt sarnase huvi tõttu märuli- ja õudusfilmide vastu siiski suur sõber. Lojaalsusest hoolimata ei puudunud ka Gerthil soov ametipostil karjääri teha, ihaldades juba pikemat aega komissari kohta, mis oli aga Rein Pihelga Tallinna saabumisega tema eest ära napsatud. Ei sallinud ta ka oma endist ülemust Fridat, ega üleüldiselt Kättemaksukontorit, kes nende eest oma tegutsemisega pidevalt nii-öelda “töö ära võtsid”. Ta on aastate jooksul saanud seitsme lapse isaks, kellest kaks paari on kaksikud ja ülejäänud kolmikud. Peale selle peab ta linnas ka vagurat kuid võrdlemisi hinnatud lillepoodi, mis tema sõnutsi ei ole aga võrreldavgi “vanade heade aegadega” politseis. On asutanud koos Kaspariga eradetektiivibüroo Kättemaksukontor 2, mis ei püsinud kaua.
* '''Rein Pihelgas (härra Korralik)''' (hooajad 4–9) – Põhja prefektuuri komissar. Töötas pikki aastaid Pärnus, kuid kutsuti Tallinna oma kogemusi jagama. Kunagine Frida kolleeg – töötasid koos miilitsas. Oli 25 aastat tagasi Fridast sügavalt sisse võetud, kuid paraku ei tulnud tõsisemast suhtest midagi välja. Nüüd, pärast paljusid aastaid, avastab Rein ehmatusega, et tunded Frida vastu ei ole kuhugi kadunud. Rein sõidab aga nädalavahetuseti Pärnu lähedale maakoju, oma naise juurde. Reinu hüütakse major Pihelgaks, Kättemaksukontoris kasutatakse aga Härra Korraliku hüüdnime. Läheb hiljem pensionile.
* '''Sander Pronks''' (hooajad 18, 21–34) – pühendunud ja usaldusväärne, sageli abivalmis ning valmis meeskonda toetama. Sandril on tugev õiglustunne ning ta püüab alati tegutseda ausalt ja õiglaselt. Kuigi ta ei pruugi olla sarja kõige säravam või ekstsentrilisem tegelane, on ta oluline ja usaldusväärne osa uurijate tiimist. Endine Narva politseiuurija. Ta oli armunud Kioko Veegasse, kui Kättemaksukontor kord üht juhtumit Narvas lahendamas käis. Sander saabus Narvast perekondlikel põhjustel Tallinna tööle. Sander töötab Selene alluvuses Tiidu partnerina ja on algul radikaalne täistaimetoitlane, kuid muudab toitumisharjumusi, kui tema tüdruksõber ähvardab ta maha jätta. Ta on pühendunud ja usaldusväärne, sageli abivalmis ning valmis meeskonda toetama. Sandril on tugev õiglustunne ning ta püüab alati tegutseda ausalt ja õiglaselt. Kuigi ta ei pruugi olla sarja kõige säravam või ekstsentrilisem tegelane, on ta oluline ja usaldusväärne osa uurijate tiimist.
* '''Sonja Maango (endine Säde)''' (hooajad 3–6, 17) – kriminalist, kes töötab politsei laboris. Koos Gerth Maangoga on neil lapsed, kes on kaksikud ja kolmikud. See sai ka hiljem põhjuseks, miks Gerth lahkus seriaalist. Sonja seevastu on aga endiselt mõnes osas ilmunud. Sonja Maango on väga painduva kehaga ja tugev akrobaatikas. Tänu sellele päästis ta Gerthi ja Kaspari Pommimehe lõksust juhtumis &quot;Pommimees&quot;. Olemuselt on ta julge, uudishimulik ja seiklushimulik. Hüüdnime &quot;Spetsialist-kriminalist-Säde&quot; andis Sonjale tema abikaasa Gerth.
* '''Selene Kronk''' (hooajad 14–23, on mainitud hilisemates hooaegades) – Pärnust pealinna prefektiks toodud naispolitseinik, mõrvagrupi ülemus. Eriti karm ja kõva häälega, meeste suhtes õiglaselt skeptiline. Peamised meetodid alluvate uurijatega suhtlemisel on käega lapiti vastu lauda peksmine ja &quot;Hopp-hopp-hopp!&quot; karjumine. Talle ei meeldi, kui Kättemaksukontor on uurimistel politseist edukam. Politsei koostöölepingu Kättemaksukontoriga on ta korduvalt puruks rebinud, kuid hiljem lepingu siiski taastanud.
* '''Joosep Liblik''' (hooajad 31–34) – saabub 31. hooajal Tallinna praktikandina tööle Tiidu ja Sander juurde. Sander teda aga ei salli, Tiidul pole tema vastu midagi. Armub ära Lumi-Leesse, kui teda esimest korda näeb. Üritab mitu korda enda tundeid talle avaldada, kuid tulutult. Lõpuks saab sellega hakkama, kuid Madis sekkub vahele. Nii lähevad Lumi-Lee ja Joosepi teed lahku. Ta lahkub praktikandi ametikohalt. Ilmub uuesti välja nii 32. kui ka 33. hooaja juhtumitega seoses.
&lt;big&gt;'''Muud tegelaskujud, kõrvaltegelased'''&lt;/big&gt;
* '''Kaur Moks''' (hooajad 1–10, 20–21, 23, 25, 28) – Marioni endine ülemus. Väga mitmekülgsete omaduste ja annetega mees. Figaro ja Casanova ühtekokku – tohutult armusuhteid. Samuti on tal ridamisi palju ameteid, mis kõik kestavad lühikest perioodi. Aja jooksul on ta muutunud Kättemaksukontori asendamatuks abiliseks. Valdab erakordset näitlejameisterlikkust ning vastavalt vajadusele võib mängida keda tahes – isegi omaenda isa. Moraalselt paraku seisab nõrgal platvormil. Huvialad: naised, naised ja veel kord naised.
* '''Aleksander Vesper''' (hooajad 3–5, 8–9, 11, 13–19, 22–23, 25–27, 34) – edukas aktsionär, kellest sai Marioni suur armastus. Mees on üles kasvanud küllaltki kitsastes oludes, kuid sunnitud end ise üles töötama. Paraku tekib tema finantsides suur langus, millest ajendatuna teeb ta koostööd kurikael Morten Wilhelmssoniga. Selle käigus reedab ta Marioni. Aleksandri armastus Marioni vastu oli aga siiras ning aja möödudes suutis naine talle andestada. Nende suhe on läbi hooaegade kujunenud vahelduva eduga. Siiski kipub Aleksander rohkem välja ilmuma just siis, kui ta Marioni abi vajab.
* '''Mart Mesilane (härra Hurmur)''' (hooajad 2–3, 5, 8–9, 15–17, 20, 22, 27, 29) – iga keskmise naise unistus: ta on sarmikas, jõukas ja edukas anestesioloog. Vestluskaaslane, kellega saab rääkida liblikatest, tähtedest, entomoloogiast ning astronoomiast. Huvialadeks on veel ooper ja rabamatkad. Fridaga kohtus härra Hurmur Pärnus, kuhu ta oli sõitnud pärast oma naise matuseid närve puhkama. Mart armus Fridasse hetkega ja tegi talle sama kiiresti ka abieluettepaneku. Enne kui Frida aga oma jah-sõna ütles, sai ta aru, et leinav mees näeb temas oma kadunud abikaasat, ja tegi kurbusega kihlusele lõpu. Mart oli esiti Frida ohtlikust elust šokeeritud, kord sattus Mart nägema, kuidas Morten Wilhelmsson Fridat piinas. Ent pikapeale hakkas meest Frida seiklusterohke elu lummama ja ta sai aru, et naine on siiski ta südame vangistanud. Kui Frida läheb Prantsusmaale kloostrisse nunnaks, leiab Mart endale uue kaaslase: Frida õe Freya, kes samuti kipub teda töö tõttu unarusse jätma, kuid sellegipoolest on ta Freyaga kihlatud.
* '''Daniel Frank''' (hooajad 11–12) – mees, kes pole algul just Marioni maitse, eelkõige sellepärast, et ta pole rikas ja sõidab vana autoga. Marioni üllatuseks selgub, et Daniel polegi tegelikult vaene. Hiljem peab Marion töö huvides Danieli kahtlustama ühes kuriteos. Daniel viimast Marionile ei tahtnud andestada. Lõpuks olid tulemas pulmad, mis ikkagi ei toimunud, kuna Marion ei suutnud otsustada meeste vahel, keda tal tol ajal lausa kolm oli.
* '''Martin Arrak''' (hooajad 1–3, 5–7, 10, 33) – Frida eksabikaasa ja hiljem ka Häidi eksmees. Martin ja Frida tutvusid keset tõsist politseitööd, kui Fridale anti korraldus rannas päikest nautiv nägus meesterahvas arreteerida. Nagu hiljem selgus, ei olnud tegemist mitte puhkehetkelt tabatud maffiapealikuga, vaid Frida kolleegide naljaga. Fridal oli eksimuse pärast kohutavalt piinlik, ta üritas muudkui Martini ees vabandada ja nii nad armusidki. Martin jättis Frida maha liigse töönarkomaania tõttu. Keskeakriisis Martin tutvus Fridast poole noorema Hädiga. Häidi lapse hooldusõigused on Martinil, kuid viimane ei tea seda, et ta pole lapse bioloogiline isa. Hiljem sai Martin sellest ka teada. 33. hooajal ilmub ta uuesti välja ja palub detektiividelt abi ühe maali varastamise asjus ja kuulus a kunstniku leidmisega. Barbarast saab Martini turvaja, mis kukub välja halvasti.
* '''Emil Narvik''' (hooajad 10, 32) – Freya abikaasa, kelle tappis sekretär Milana Luuve. Põhjus oli selles, et Freya ja Emil olid õnnelikus abielus. Ta kohtus Freyaga Tartu Ülikoolis füüsikat õppides. Nad armuvad ja elavad koos, saavad ka lapsed. Freya &quot;kohtus&quot; Emiliga juhtumis &quot;Bermuuda kolmnurk&quot;. Kuid Emil ilmus 32. hooajal välja, samuti Freya ja ka Milana Luuve. Selgus, et Emil pidi ennast varjama. Hiljem saadi kurjategijad kätte ja Emil läks koos Freyaga laborisse tööle ja asi sai lahendatud.
* '''Tiiu ja Kalju Pärn''' (hooajad 2, 8, 16, 24, 26, 28, 30) – Marioni vanemad, kes on ilmunud välja siis, kui tood on hädas olnud. Kättemaksukontor on neid korduvalt aidanud.
* '''Ivi Pihelgas''' (hooajad 6–9) – Ivi on Rein Pihelga abikaasa, kes on pidanud mitmel korral arveid klaarima Fridaga, kui ta sattus peale nende koosolemisele.
* '''Kioko Veega''' (hooajad 18–19, 28–29) – advokaat, kes tegeleb igasuguste asjadega, viimati abieluga seotud asjadega. Ta on nutikas, entusiastlik, rõõmsameelne, tüdrukulik ja kiire taibuga noor advokaat. Temast saab Luna hea sõbranna, ometi oli Kioko sunnitud Lunat ära kasutama oma lapse, Reena, nimel. Freya teda täielikult ei usalda, hiljem selgubki et Kioko on naisi kurjalt ära kasutanud. Varastati Kioko laps, siis kui ta oli oma mehe ja lapsega reisil. Ta palkab Kättemaksukontori, kuid sedamööda, kuidas selgub tema valelikkus, kaotab Kioko Kättemaksukontori usalduse. Kuid siis saavad nad ühiste jõupingutustega kätte Ämbliku, kes oli Kiokot valetama sundinud, ja Kättemaksukontor hakkab teda jälle usaldama. Kioko ilmub paari aasta möödudes jälle välja ja mässib ennast ühte juhtumisse. Ta armub sellega seoses Margus Unilooga, kes osutub kurjategijaks. Oli abiks detektiividele, kui Marion oli Aleksandriga reisil.
* '''Sergei Hämaläinen''' (hooajad 3–4, 9, 12, 15, 17, 20–22, 24, 29, 32–33) – Kättemaksukontori detektiividele ja politseile tuttav asotsiaal, kes ilmub mõningate juhtumite käigus välja.
* '''Armin Eila''' (hooajad 1, 4, 11–12, 16, 32) – õlise maikaga kelm, kelle korteris elas Marion üürilisena enne detektiiviks hakkamist. On olnud seotud mitme kuriteoga ja on vana tuttav detektiividele.
* '''Hardi Noova (endine Taavidson)''' (hooajad 9, 11, 17, 22–23, 27) – karismaatiline ja nutikas hüpnotisöör, kelle oskused mõjutada inimeste mõtteid ja käitumist teevad temast ohtliku ja ettearvamatu tegelase. Tema manipuleerimisvõimed keeravad pea peale paljude Kättemaksukontori tegelaste plaanid ning toovad sarja palju pinget ja draamat. Samas on Hardi karakteri all peidus ka salapära ja sügavust, mis muudab ta keeruliseks ja huvitavaks vastaseks. Puutub nii mõnigi kord Kättemaksukontoriga kokku.
* '''Margus Uniloo (FMR, Guy Fawkes)''' (hooajad 15–18, 27, 29) – kõrge IQ-ga häkker ja psühhopaat. Ta õhutas noori inimesi massiliselt enesetappudele ja oli sarimõrvar, kes jättis mõrvapaigale maha enda IQ numbri, kuid siiski võitis ta Luna usalduse ja oleks vabadusse pääsenud haiglast. Margus aitas otsida üles Lunal oma vanemad.
* '''Pavel Lust''' (hooajad 14–15, 17–19, 22, 27) – Pavel on Narvast pärit narkomaan. Temast on saanud türann, kes oma naisega vägivallatseb. Küll aga suudab ta end sammhaaval parandada ning armastus Tuulikki vastu motiveerib teda asotsiaali saatusest välja astuma. Ka Tuulikki muutub tema suhtes julgemaks ja näitab rohkem iseloomu välja. On seotud olnud mitmete kuritegudega ja ka Kättemaksukontoriga.
* '''Tuulikki Lust (endine Tuulikki Naves)''' (hooajad 14–16, 18–19, 22, 27) – Narvast pärit, vägivaldse mehe käest Tallinna põgenenud naine, kes alustas pealinnas uut elu uue identiteediga. Tuulikki satub enese teadmata suure spioonivõrgustiku teele. Poemüüjana töötades kohtus ta Tiit Marveliga, kes naise enda kaitse alla võttis. Tuulikki on väga hooliv ja armastav. Ta koguni suudab armastada samaaegselt nii uut elukaaslast Tiit Marvelit kui ka oma endist mees Pavel Lusti. Lõpuks otsustab ta siiski Pavel Lusti kasuks, kes on lubanud ennast parandada. Kuid Paveliga probleemid jätkuvad. Pavel on saanud üleöö rikkaks. Koos Tuulikkiga peeti kohvikuid üle Eesti–Lustlikud Lõunad. Lõpuks siiski selgub, et Pavel on mässinud ennast jälle sisse sinna, kuhu poleks vaja olnud.
* '''Sandra Pronks''' (hooajad 33–34) – Sandri õde, kes Sandrile ise meelt mööda aga pole. Sandra satub Kättemaksukontorisse juhuse käigus ühe juhtumiga seoses.

== Hooajad ja osad ==

=== 1. hooaeg, kevad 2009 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;4&quot; |
|01
|01
|30.04.2009
|Inglid ja närukaelad
|-
|02
|02
|07.05.2009
|Kirst
|-
|03
|03
|21.05.2009
|Kulturist ja kummipuu
|-
|04
|04
|28.05.2009
|Strippar
|}

=== 2. hooaeg, sügis 2009 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|05
|01
|01.10.2009
|Vennad lõvisüdamed 1
|-
|06
|02
|08.10.2009
|Vennad lõvisüdamed 2
|-
|07
|03
|15.10.2009
|Modellid ja nohikud
|-
|08
|04
|22.10.2009
|Kui mu ema on armunud
|-
|09
|05
|29.10.2009
|Mees, kes tahtis naisele kasukat
|-
|10
|06
|05.11.2009
|Härra Hurmur 1
|-
|11
|07
|12.11.2009
|Härra Hurmur 2
|-
|12
|08
|19.11.2009
|Peaaegu täiuslik mõrv
|-
|13
|09
|26.11.2009
|Mees, kes ei osanud suureks kasvada 1
|-
|14
|10
|03.12.2009
|Mees, kes ei osanud suureks kasvada 2
|-
|15
|11
|10.12.2009
|Juhukülalised 1
|-
|16
|12
|17.12.2009
|Juhukülalised 2
|}

=== 3. hooaeg, kevad 2010 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|17
|01
|11.03.2010
|Produkt
|-
|18
|02
|18.03.2010
|Tugevad naised
|-
|19
|03
|25.03.2010
|Sinine Draakon
|-
|20
|04
|01.04.2010
|Kõlbeline laostumine
|-
|21
|05
|08.04.2010
|Lõpetamata pala suupillile
|-
|22
|06
|15.04.2010
|Seif
|-
|23
|07
|22.04.2010
|Kuldmees
|-
|24
|08
|29.04.2010
|Pereäri
|-
|25
|09
|06.05.2010
|Illusioon 1
|-
|26
|10
|13.05.2010
|Illusioon 2
|-
|27
|11
|20.05.2010
|Kadunud tüdruk 1
|-
|28
|12
|27.05.2010
|Kadunud tüdruk 2
|}

=== 4. hooaeg, sügis 2010 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|29
|01
|09.09.2010
|Pommimees 1
|-
|30
|02
|16.09.2010
|Pommimees 2
|-
|31
|03
|23.09.2010
|Virtuaalsed ohud
|-
|32
|04
|30.09.2010
|Neli tislerit
|-
|33
|05
|07.10.2010
|Kuidas vähendada mehe intelligentsi?
|-
|34
|06
|14.10.2010
|Liiga vana
|-
|35
|07
|21.10.2010
|Kummitused 1
|-
|36
|08
|28.10.2010
|Kummitused 2
|-
|37
|09
|04.11.2010
|Uuestisünd 1
|-
|38
|10
|11.11.2010
|Uuestisünd 2
|-
|39
|11
|18.11.2010
|Kuidas taastada tundeid?
|-
|40
|12
|25.11.2010
|Patsient
|}

=== 5. hooaeg, kevad 2011 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|41
|01
|03.03.2011
|Õnnelik enesetapja
|-
|42
|02
|10.03.2011
|Piinakamber 1
|-
|43
|03
|17.03.2011
|Piinakamber 2
|-
|44
|04
|24.03.2011
|Bordell 1
|-
|45
|05
|31.03.2011
|Bordell 2
|-
|46
|06
|07.04.2011
|Väike must kleit
|-
|47
|07
|14.04.2011
|Surnud mehe kättemaks 1
|-
|48
|08
|21.04.2011
|Surnud mehe kättemaks 2
|-
|49
|09
|28.04.2011
|Vinged vennad 1
|-
|50
|10
|19.05.2011
|Vinged vennad 2
|-
|51
|11
|26.05.2011
|Tasuja 1
|-
|52
|12
|02.06.2011
|Tasuja 2
|}

=== 6. hooaeg, sügis 2011 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|53
|01
|08.09.2011
|Kaelakeeafäär
|-
|54
|02
|15.09.2011
|Uskumise küsimus 1
|-
|55
|03
|22.09.2011
|Uskumise küsimus 2
|-
|56
|04
|29.09.2011
|Blondid 1
|-
|57
|05
|06.10.2011
|Blondid 2
|-
|58
|06
|13.10.2011
|Lilleäri 1
|-
|59
|07
|20.10.2011
|Lilleäri 2
|-
|60
|08
|27.10.2011
|Aardekütid 1
|-
|61
|09
|03.11.2011
|Aardekütid 2
|-
|62
|10
|10.11.2011
|Aardekütid 3
|-
|63
|11
|17.11.2011
|Näivuse seadus 1
|-
|64
|12
|24.11.2011
|Näivuse seadus 2
|}

=== 7. hooaeg, kevad 2012 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|65
|01
|08.03.2012
|Tiigrijaht 1
|-
|66
|02
|15.03.2012
|Tiigrijaht 2
|-
|67
|03
|22.03.2012
|Stringiteooria 1
|-
|68
|04
|29.03.2012
|Stringiteooria 2
|-
|69
|05
|05.04.2012
|Kangelaseks vastu tahtmist 1
|-
|70
|06
|12.04.2012
|Kangelaseks vastu tahtmist 2
|-
|71
|07
|19.04.2012
|Organiäri 1
|-
|72
|08
|26.04.2012
|Organiäri 2
|-
|73
|09
|03.05.2012
|Elu pärast surma 1
|-
|74
|10
|10.05.2012
|Elu pärast surma 2
|-
|75
|11
|17.05.2012
|Lähedased võõrad 1
|-
|76
|12
|24.05.2012
|Lähedased võõrad 2
|}

=== 8. hooaeg, sügis 2012 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|77
|01
|13.09.2012
|Libahunt 1
|-
|78
|02
|20.09.2012
|Libahunt 2
|-
|79
|03
|27.09.2012
|Lahutus Eesti moodi 1
|-
|80
|04
|04.10.2012
|Lahutus Eesti moodi 2
|-
|81
|05
|11.10.2012
|Maastik laibaga 1
|-
|82
|06
|18.10.2012
|Maastik laibaga 2
|-
|83
|07
|25.10.2012
|Varjud minevikust 1
|-
|84
|08
|01.11.2012
|Varjud minevikust 2
|-
|85
|09
|08.11.2012
|Sulid ja geeniused 1
|-
|86
|10
|15.11.2012
|Sulid ja geeniused 2
|-
|87
|11
|22.11.2012
|Patuoinas 1
|-
|88
|12
|29.11.2012
|Patuoinas 2
|}

=== 9. hooaeg, kevad 2013 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|89
|01
|14.03.2013
|Teadmata kadunud 1
|-
|90
|02
|21.03.2013
|Teadmata kadunud 2
|-
|91
|03
|28.03.2013
|Läbitantsitud kingad 1
|-
|92
|04
|04.04.2013
|Läbitantsitud kingad 2
|-
|93
|05
|11.04.2013
|Minimissid 1
|-
|94
|06
|18.04.2013
|Minimissid 2
|-
|95
|07
|25.04.2013
|Ilusad silmad 1
|-
|96
|08
|02.05.2013
|Ilusad silmad 2
|-
|97
|09
|09.05.2013
|Dopingukütid 1
|-
|98
|10
|16.05.2013
|Dopingukütid 2
|-
|99
|11
|23.05.2013
|Peata ratsanik 1
|-
|100
|12
|30.05.2013
|Peata ratsanik 2
|}

=== 10. hooaeg, sügis 2013 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|101
|01
|12.09.2013
|Absoluutne võim 1
|-
|102
|02
|19.09.2013
|Absoluutne võim 2
|-
|103
|03
|26.09.2013
|Vahendeid valimata 1
|-
|104
|04
|03.10.2013
|Vahendeid valimata 2
|-
|105
|05
|10.10.2013
|Päikesest lummatud 1
|-
|106
|06
|17.10.2013
|Päikesest lummatud 2
|-
|107
|07
|24.10.2013
|Õnne valem 1
|-
|108
|08
|31.10.2013
|Õnne valem 2
|-
|109
|09
|07.11.2013
|Hõbekõri 1
|-
|110
|10
|14.11.2013
|Hõbekõri 2
|-
|111
|11
|21.11.2013
|Elusalt või surnult 1
|-
|112
|12
|28.11.2013
|Elusalt või surnult 2
|}

=== 11. hooaeg, kevad 2014 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;14&quot; |
|113
|01
|27.02.2014
|Kuidas miljonäri ära tunda 1
|-
|114
|02
|06.03.2014
|Kuidas miljonäri ära tunda 2
|-
|115
|03
|13.03.2014
|Kasutatud autod 1
|-
|116
|04
|20.03.2014
|Kasutatud autod 2
|-
|117
|05
|27.03.2014
|Õuduste maja 1
|-
|118
|06
|03.04.2014
|Õuduste maja 2
|-
|119
|07
|10.04.2014
|Olematud mõrvad 1
|-
|120
|08
|17.04.2014
|Olematud mõrvad 2
|-
|121
|09
|24.04.2014
|Surm à la carte 1
|-
|122
|10
|01.05.2014
|Surm à la carte 2
|-
|123
|11
|08.05.2014
|Võrrand kahe tundmatuga 1
|-
|124
|12
|15.05.2014
|Võrrand kahe tundmatuga 2
|-
|125
|13
|22.05.2014
|Tulnukad ja miljonärid 1
|-
|126
|14
|29.05.2014
|Tulnukad ja miljonärid 2
|}

=== 12. hooaeg, sügis 2014 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|127
|01
|11.09.2014
|Ükskord Ameerikas 1
|-
|128
|02
|18.09.2014
|Ükskord Ameerikas 2
|-
|129
|03
|25.09.2014
|Hirmu vald 1
|-
|130
|04
|02.10.2014
|Hirmu vald 2
|-
|131
|05
|09.10.2014
|Pärandus 1
|-
|132
|06
|16.10.2014
|Pärandus 2
|-
|133
|07
|23.10.2014
|Armastuse algoritmid 1
|-
|134
|08
|30.10.2014
|Armastuse algoritmid 2
|-
|135
|09
|06.11.2014
|Küsi surnutelt 1
|-
|136
|10
|13.11.2014
|Küsi surnutelt 2
|-
|137
|11
|20.11.2014
|Kassi-hiire mäng 1
|-
|138
|12
|27.11.2014
|Kassi-hiire mäng 2
|}

=== 13. hooaeg, kevad 2015 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|139
|01
|05.03.2015
|Muusikamõrvad 1
|-
|140
|02
|12.03.2015
|Muusikamõrvad 2
|-
|141
|03
|19.03.2015
|Juhuslikkuse printsiip 1
|-
|142
|04
|26.03.2015
|Juhuslikkuse printsiip 2
|-
|143
|05
|02.04.2015
|Lõvitüdrukud 1
|-
|144
|06
|09.04.2015
|Lõvitüdrukud 2
|-
|145
|07
|16.04.2015
|Veri on paksem kui piim 1
|-
|146
|08
|23.04.2015
|Veri on paksem kui piim 2
|-
|147
|09
|30.04.2015
|Patt 1
|-
|148
|10
|07.05.2015
|Patt 2
|-
|149
|11
|14.05.2015
|Mõrvad mõttejõul 1
|-
|150
|12
|21.05.2015
|Mõrvad mõttejõul 2
|}

=== 14. hooaeg, sügis 2015 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|151
|01
|10.09.2015
|Tüdruk, kes teadis 1
|-
|152
|02
|17.09.2015
|Tüdruk, kes teadis 2
|-
|153
|03
|24.09.2015
|Spioonimängud 1
|-
|154
|04
|01.10.2015
|Spioonimängud 2
|-
|155
|05
|08.10.2015
|Nõiutud 1
|-
|156
|06
|15.10.2015
|Nõiutud 2
|-
|157
|07
|22.10.2015
|Koletise kättemaks 1
|-
|158
|08
|29.10.2015
|Koletise kättemaks 2
|-
|159
|09
|05.11.2015
|Lask 1
|-
|160
|10
|12.11.2015
|Lask 2
|-
|161
|11
|19.11.2015
|Poeedi surm 1
|-
|162
|12
|26.11.2015
|Poeedi surm 2
|}

=== 15. hooaeg, kevad 2016 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;14&quot; |
|163
|01
|25.02.2016
|Vandenõu 1
|-
|164
|02
|03.03.2016
|Vandenõu 2
|-
|165
|03
|10.03.2016
|Orjad ja dominad 1
|-
|166
|04
|17.03.2016
|Orjad ja dominad 2
|-
|167
|05
|24.03.2016
|Tüdruk, keda polnud vaja 1
|-
|168
|06
|31.03.2016
|Tüdruk, keda polnud vaja 2
|-
|169
|07
|07.04.2016
|12 sekundit 1
|-
|170
|08
|14.04.2016
|12 sekundit 2
|-
|171
|09
|21.04.2016
|Üliinimene 1
|-
|172
|10
|28.04.2016
|Üliinimene 2
|-
|173
|11
|05.05.2016
|Seadus on seadus 1
|-
|174
|12
|12.05.2016
|Seadus on seadus 2
|-
|175
|13
|19.05.2016
|Elust välja kirjutatud 1
|-
|176
|14
|26.05.2016
|Elust välja kirjutatud 2
|}

=== 16. hooaeg, sügis 2016 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|177
|01
|08.09.2016
|Droonimõrvad 1
|-
|178
|02
|15.09.2016
|Droonimõrvad 2
|-
|179
|03
|22.09.2016
|Unetus 1
|-
|180
|04
|29.09.2016
|Unetus 2
|-
|181
|05
|06.10.2016
|Viis motiivi mõrvaks 1
|-
|182
|06
|13.10.2016
|Viis motiivi mõrvaks 2
|-
|183
|07
|20.10.2016
|Müsteerium 1
|-
|184
|08
|27.10.2016
|Müsteerium 2
|-
|185
|09
|03.11.2016
|Viikingiaare 1
|-
|186
|10
|10.11.2016
|Viikingiaare 2
|-
|187
|11
|17.11.2016
|Identiteedirööv 1
|-
|188
|12
|24.11.2016
|Identiteedirööv 2
|}

=== 17. hooaeg, kevad 2017 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|189
|01
|02.03.2017
|Bermuda kolmnurk 1
|-
|190
|02
|09.03.2017
|Bermuda kolmnurk 2
|-
|191
|03
|16.03.2017
|Surmav graatsia 1
|-
|192
|04
|23.03.2017
|Surmav graatsia 2
|-
|193
|05
|30.03.2017
|Röövitud 1
|-
|194
|06
|06.04.2017
|Röövitud 2
|-
|195
|07
|13.04.2017
|Alimendid 1
|-
|196
|08
|20.04.2017
|Alimendid 2
|-
|197
|09
|27.04.2017
|Igavene noorus 1
|-
|198
|10
|04.05.2017
|Igavene noorus 2
|-
|199
|11
|11.05.2017
|Tarbetud 1
|-
|200
|12
|18.05.2017
|Tarbetud 2
|}

=== 18. hooaeg, sügis 2017 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|201
|01
|07.09.2017
|Tappev saladus 1
|-
|202
|02
|14.09.2017
|Tappev saladus 2
|-
|203
|03
|21.09.2017
|Kuldne liblikas 1
|-
|204
|04
|28.09.2017
|Kuldne liblikas 2
|-
|205
|05
|05.10.2017
|Kurjad klounid 1
|-
|206
|06
|12.10.2017
|Kurjad klounid 2
|-
|207
|07
|19.10.2017
|Piiri peal 1
|-
|208
|08
|26.10.2017
|Piiri peal 2
|-
|209
|09
|02.11.2017
|Vindicta 1
|-
|210
|10
|09.11.2017
|Vindicta 2
|-
|211
|11
|16.11.2017
|Reedetud 1
|-
|212
|12
|23.11.2017
|Reedetud 2
|}

=== 19. hooaeg, kevad 2018 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|213
|01
|08.03.2018
|Professori kadumine 1
|-
|214
|02
|15.03.2018
|Professori kadumine 2
|-
|215
|03
|22.03.2018
|Operatsioon „Elussööt“ 1
|-
|216
|04
|29.03.2018
|Operatsioon „Elussööt“ 2
|-
|217
|05
|05.04.2018
|Ämblik 1
|-
|218
|06
|12.04.2018
|Ämblik 2
|-
|219
|07
|19.04.2018
|Ämblik 3
|-
|220
|08
|26.04.2018
|Ämblik 4
|-
|221
|09
|03.05.2018
|Ahistajad 1
|-
|222
|10
|10.05.2018
|Ahistajad 2
|-
|223
|11
|17.05.2018
|Mees ratastoolis 1
|-
|224
|12
|24.05.2018
|Mees ratastoolis 2
|}

=== 20. hooaeg, sügis 2018 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|225
|01
|06.09.2018
|Arbuusidieet 1
|-
|226
|02
|13.09.2018
|Arbuusidieet 2
|-
|227
|03
|20.09.2018
|Surmalõks 1
|-
|228
|04
|27.09.2018
|Surmalõks 2
|-
|229
|05
|04.10.2018
|Stressipallid 1
|-
|230
|06
|11.10.2018
|Stressipallid 2
|-
|231
|07
|18.10.2018
|Vastasseis 1
|-
|232
|08
|25.10.2018
|Vastasseis 2
|-
|233
|09
|01.11.2018
|Sõjahaavad 1
|-
|234
|10
|08.11.2018
|Sõjahaavad 2
|-
|235
|11
|15.11.2018
|Nunnad ja kelmid 1
|-
|236
|12
|22.11.2018
|Nunnad ja kelmid 2
|}

=== 21. hooaeg, kevad 2019 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|237
|01
|07.03.2019
|Saatuslikud asjaolud 1
|-
|238
|02
|14.03.2019
|Saatuslikud asjaolud 2
|-
|239
|03
|21.03.2019
|Dehumaniseerimine 1
|-
|240
|04
|28.03.2019
|Dehumaniseerimine 2
|-
|241
|05
|04.04.2019
|Liiga palju naisi 1
|-
|242
|06
|11.04.2019
|Liiga palju naisi 2
|-
|243
|07
|18.04.2019
|Haihtunud 1
|-
|244
|08
|25.04.2019
|Haihtunud 2
|-
|245
|09
|02.05.2019
|Kahtlus 1
|-
|246
|10
|09.05.2019
|Kahtlus 2
|-
|247
|11
|16.05.2019
|Varjumängud 1
|-
|248
|12
|23.05.2019
|Varjumängud 2
|}

=== 22. hooaeg, sügis 2019 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|249
|01
|05.09.2019
|Tätoveeringumõrvad 1
|-
|250
|02
|12.09.2019
|Tätoveeringumõrvad 2
|-
|251
|03
|19.09.2019
|Leping saatanaga 1
|-
|252
|04
|26.09.2019
|Leping saatanaga 2
|-
|253
|05
|03.10.2019
|Naine akna taga 1
|-
|254
|06
|10.10.2019
|Naine akna taga 2
|-
|255
|07
|17.10.2019
|Karm äri 1
|-
|256
|08
|24.10.2019
|Karm äri 2
|-
|257
|09
|31.10.2019
|Mõrv ilma motiivita 1
|-
|258
|10
|07.11.2019
|Mõrv ilma motiivita 2
|-
|259
|11
|14.11.2019
|Kuidas vabaneda iseendast 1
|-
|260
|12
|21.11.2019
|Kuidas vabaneda iseendast 2
|}

=== 23. hooaeg, kevad 2020 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;9&quot; |
|261
|01
|05.03.2020
|Nukumeister 1
|-
|262
|02
|12.03.2020
|Nukumeister 2
|-
|263
|03
|19.03.2020
|Kahevõitlus 1
|-
|264
|04
|26.03.2020
|Kahevõitlus 2
|-
|265
|05
|02.04.2020
|Tango mortale 1
|-
|266
|06
|09.04.2020
|Tango mortale 2
|-
|267
|07
|16.04.2020
|Ohakad sinu hauale 1
|-
|268
|08
|23.04.2020
|Ohakad sinu hauale 2
|-
| colspan=&quot;4&quot; |Hooaeg katkestati koroonapandeemia tõttu.
|}

=== 24. hooaeg, sügis 2020 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|269
|01
|03.09.2020
|Ellujäämisõppused 1
|-
|270
|02
|10.09.2020
|Ellujäämisõppused 2
|-
|271
|03
|17.09.2020
|Kadrina romanss 1
|-
|272
|04
|24.09.2020
|Kadrina romanss 2
|-
|273
|05
|01.10.2020
|Kättemaks boonusega 1
|-
|274
|06
|08.10.2020
|Kättemaks boonusega 2
|-
|275
|07
|15.10.2020
|Vampiirikütid 1
|-
|276
|08
|22.10.2020
|Vampiirikütid 2
|-
|277
|09
|29.10.2020
|Odavalt ei saa 1
|-
|278
|10
|05.11.2020
|Odavalt ei saa 2
|-
|279
|11
|12.11.2020
|Mõrv kaamera ees 1
|-
|280
|12
|19.11.2020
|Mõrv kaamera ees 2
|}

=== 25. hooaeg, kevad 2021 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|281
|01
|04.03.2021
|Raha eest saab kõike 1
|-
|282
|02
|11.03.2021
|Raha eest saab kõike 2
|-
|283
|03
|18.03.2021
|Mõrvar tuleb keskööl 1
|-
|284
|04
|25.03.2021
|Mõrvar tuleb keskööl 2
|-
|285
|05
|01.04.2021
|Armastusest ja surmast 1
|-
|286
|06
|08.04.2021
|Armastusest ja surmast 2
|-
|287
|07
|15.04.2021
|Vereteemant 1
|-
|288
|08
|22.04.2021
|Vereteemant 2
|-
|289
|09
|29.04.2021
|Peegli taga 1
|-
|290
|10
|06.05.2021
|Peegli taga 2
|-
|291
|11
|13.05.2021
|Sünkmetsa saladus 1
|-
|292
|12
|27.05.2021
|Sünkmetsa saladus 2
|}

=== 26. hooaeg, sügis 2021 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|293
|01
|09.09.2021
|Vandenõuteoreetik 1
|-
|294
|02
|16.09.2021
|Vandenõuteoreetik 2
|-
|295
|03
|23.09.2021
|Puuküürnik 1
|-
|296
|04
|30.09.2021
|Puuküürnik 2
|-
|297
|05
|07.10.2021
|Ohtlik lähedus 1
|-
|298
|06
|14.10.2021
|Ohtlik lähedus 2
|-
|299
|07
|21.10.2021
|Kurjuse puudutus 1
|-
|300
|08
|28.10.2021
|Kurjuse puudutus 2
|-
|301
|09
|04.11.2021
|Minevikupatud 1
|-
|302
|10
|11.11.2021
|Minevikupatud 2
|-
|303
|11
|18.11.2021
|Tellimusmõrv 1
|-
|304
|12
|25.11.2021
|Tellimusmõrv 2
|}

=== 27. hooaeg, kevad 2022 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|305
|01
|07.03.2022
|Ma tean sinust kõike 1
|-
|306
|02
|14.03.2022
|Ma tean sinust kõike 2
|-
|307
|03
|21.03.2022
|Seitse aastat kadunud 1
|-
|308
|04
|28.03.2022
|Seitse aastat kadunud 2
|-
|309
|05
|04.04.2022
|Külm kättemaks 1
|-
|310
|06
|11.04.2022
|Külm kättemaks 2
|-
|311
|07
|18.03.2022
|Ringmäng 1
|-
|312
|08
|25.04.2022
|Ringmäng 2
|-
|313
|09
|01.05.2022
|Luigelaul 1
|-
|314
|10
|08.05.2022
|Luigelaul 2
|-
|315
|11
|15.05.2022
|Halval teel 1
|-
|316
|12
|22.05.2022
|Halval teel 2
|}

=== 28. hooaeg, sügis 2022 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|317
|01
|23.09.2022
|Kahtlus 1
|-
|318
|02
|30.09.2022
|Kahtlus 2
|-
|319
|03
|06.10.2022
|Sinine koer 1
|-
|320
|04
|13.10.2022
|Sinine koer 2
|-
|321
|05
|20.10.2022
|Spordi kahjulikkusest 1
|-
|322
|06
|27.10.2022
|Spordi kahjulikkusest 2
|-
|323
|07
|03.11.2022
|Surmad südasuvel 1
|-
|324
|08
|10.11.2022
|Surmad südasuvel 2
|-
|325
|09
|17.11.2022
|Kontakt 1
|-
|326
|10
|24.11.2022
|Kontakt 2
|-
|327
|11
|01.12.2022
|Guru 1
|-
|328
|12
|08.12.2022
|Guru 2
|}

* ''&lt;big&gt;Alates 29. hooajast kuni 34. hooajani esilinastusid uued hooajad esmalt Go3 platvormil ning järgmisel telehooajal tele-eetris.&lt;/big&gt;''

=== 29. hooaeg, kevad 2023 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Go3 eetris
!Tele-eetris
!Pealkiri
|-
| rowspan=&quot;12&quot; style=&quot;background: #5C5C00;&quot; |
|329
|01
|02.03.2023
|07.09.2023
|Viis 1
|-
|330
|02
|09.03.2023
|14.09.2023
|Viis 2
|-
|331
|03
|16.03.2023
|21.09.2023
|Varjatud motiivid 1
|-
|332
|04
|23.03.2023
|28.09.2023
|Varjatud motiivid 2
|-
|333
|05
|30.03.2023
|05.10.2023
|Raibe 1
|-
|334
|06
|06.04.2023
|12.10.2023
|Raibe 2
|-
|335
|07
|13.04.2023
|19.10.2023
|Meeltesegadus 1
|-
|336
|08
|20.04.2023
|26.10.2023
|Meeltesegadus 2
|-
|337
|09
|27.04.2023
|02.11.2023
|Purunenud lootused 1
|-
|338
|10
|04.05.2023
|09.11.2023
|Purunenud lootused 2
|-
|339
|11
|11.05.2023
|16.11.2023
|Jooksus 1
|-
|340
|12
|18.05.2023
|23.11.2023
|Jooksus 2
|}

=== 30. hooaeg, sügis 2023 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Go3 eetris
!Tele-eetris
!Pealkiri
|-
| rowspan=&quot;12&quot; style=&quot;background: #5C5C00;&quot; |
|341
|01
|09.11.2023
|07.03.2024
|Video tappis raadiohääle 1
|-
|342
|02
|16.11.2023
|14.03.2024
|Video tappis raadiohääle 2
|-
|343
|03
|23.11.2023
|21.03.2024
|Surmav vale 1
|-
|344
|04
|30.11.2023
|28.03.2024
|Surmav vale 2
|-
|345
|05
|07.12.2023
|04.04.2024
|Müstilised maitseelamused 1
|-
|346
|06
|14.12.2023
|11.04.2024
|Müstilised maitseelamused 2
|-
|347
|07
|21.12.2023
|18.04.2024
|Maailmakoristaja 1
|-
|348
|08
|28.12.2023
|25.04.2024
|Maailmakoristaja 2
|-
|349
|09
|04.01.2024
|02.05.2024
|Mustkunst 1
|-
|350
|10
|11.01.2024
|09.05.2024
|Mustkunst 2
|-
|351
|11
|18.01.2024
|16.05.2024
|Tehisintellekt 1
|-
|352
|12
|25.01.2024
|23.05.2024
|Tehisintellekt 2
|}

=== 31. hooaeg, kevad 2024 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Go3 eetris
!Tele-eetris
!Pealkiri
|-
| rowspan=&quot;12&quot; style=&quot;background: #5C5C00;&quot; |
|353
|01
|18.04.2024
|05.09.2024
|Pettus 1
|-
|354
|02
|25.04.2024
|12.09.2024
|Pettus 2
|-
|355
|03
|02.05.2024
|19.09.2024
|Eelmised elud 1
|-
|356
|04
|09.05.2024
|26.09.2024
|Eelmised elud 2
|-
|357
|05
|16.05.2024
|03.10.2024
|Kratid, külmkingad ja põhja konn 1
|-
|358
|06
|23.05.2024
|10.10.2024
|Kratid, külmkingad ja põhja konn 2
|-
|359
|07
|30.05.2024
|17.10.2024
|Surmahetk 1
|-
|360
|08
|06.06.2024
|24.10.2024
|Surmahetk 2
|-
|361
|09
|13.06.2024
|31.10.2024
|Tappev meloodia 1
|-
|362
|10
|20.06.2024
|07.11.2024
|Tappev meloodia 2
|-
|363
|11
|27.06.2024
|14.11.2024
|Armunud 1
|-
|364
|12
|04.07.2024
|21.11.2024
|Armunud 2
|}

=== 32. hooaeg, sügis 2024 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Go3 eetris
!Tele-eetris
!Pealkiri
|-
| rowspan=&quot;12&quot; style=&quot;background: #5C5C00;&quot; |
|365
|01
|30.09.2024
|27.02.2025
|Newtoni neljas seadus 1
|-
|366
|02
|07.10.2024
|06.03.2025
|Newtoni neljas seadus 2
|-
|367
|03
|14.10.2024
|13.03.2025
|Mäng mõisa peale 1
|-
|368
|04
|21.10.2024
|20.03.2025
|Mäng mõisa peale 2
|-
|369
|05
|28.10.2024
|27.03.2025
|Üksinda 1
|-
|370
|06
|04.11.2024
|03.04.2025
|Üksinda 2
|-
|371
|07
|11.11.2024
|10.04.2025
|Asjad nii seatud 1
|-
|372
|08
|18.11.2024
|17.04.2025
|Asjad nii seatud 2
|-
|373
|09
|25.11.2024
|24.04.2025
|Ebaõnn on endi kätes 1
|-
|374
|10
|02.12.2024
|01.05.2025
|Ebaõnn on endi kätes 2
|-
|375
|11
|09.12.2024
|08.05.2025
|Rööv 1
|-
|376
|12
|16.12.2024
|15.05.2025
|Rööv 2
|}

=== 33. hooaeg, sügis 2025 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Go3 eetris
!Tele-eetris
!Pealkiri
|-
| rowspan=&quot;12&quot; style=&quot;background: #5C5C00;&quot; |
|377
|01
|27.11.2025
| rowspan=&quot;12&quot; |sügis 2026
|Lõppmäng 1
|-
|378
|02
|04.12.2025
|Lõppmäng 2
|-
|379
|03
|11.12.2025
|Katkenud elulõng 1
|-
|380
|04
|18.12.2025
|Katkenud elulõng 2
|-
|381
|05
|23.12.2025
|Nagu tellitud 1
|-
|382
|06
|31.12.2025
|Nagu tellitud 2
|-
|383
|07
|08.01.2026
|Sünnipäev 1
|-
|384
|08
|15.01.2026
|Sünnipäev 2
|-
|385
|09
|22.01.2026
|Aegluse kunst 1
|-
|386
|10
|29.01.2026
|Aegluse kunst 2
|-
|387
|11
|05.02.2026
|Mitte kunagi päris üksi 1
|-
|388
|12
|12.02.2026
|Mitte kunagi päris üksi 2
|}

=== 34. hooaeg, sügis 2026 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Go3 eetris
!Tele-eetris
!Pealkiri
|-
| rowspan=&quot;12&quot; style=&quot;background: #5C5C00;&quot; |
|389
|01
| rowspan=&quot;12&quot; |sügis 2026
| rowspan=&quot;12&quot; |sügis 2027
| rowspan=&quot;12&quot; |selgumisel
|-
|390
|02
|-
|391
|03
|-
|392
|04
|-
|393
|05
|-
|394
|06
|-
|395
|07
|-
|396
|08
|-
|397
|09
|-
|398
|10
|-
|399
|11
|-
|400
|12
|}

* ''&lt;big&gt;Alates 29. hooajast kuni 34. hooajani esilinastusid uued hooajad esmalt Go3 platvormil ning järgmisel telehooajal tele-eetris.&lt;/big&gt;''

== Hooaegade kokkuvõte ==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Hooaeg
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osasid
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Go3 eetris
! colspan=&quot;2&quot; |Tele-eetris
|-
| rowspan=&quot;36&quot; style=&quot;background: #5C5C00;&quot; |
|1. hooaeg
|4 osa
| colspan=&quot;2&quot; rowspan=&quot;28&quot; |polnud eetris
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2009
|-
|2. hooaeg
| rowspan=&quot;9&quot; |12 osa
|sügis 
|-
|3. hooaeg
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2010
|-
|4. hooaeg
|sügis
|-
|5. hooaeg
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2011
|-
|6. hooaeg
|sügis
|-
|7. hooaeg
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2012
|-
|8. hooaeg
|sügis
|-
|9. hooaeg
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2013
|-
|10. hooaeg
|sügis
|-
|11. hooaeg
|14 osa
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2014
|-
|12. hooaeg
| rowspan=&quot;3&quot; |12 osa
|sügis
|-
|13. hooaeg
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2015
|-
|14. hooaeg
|sügis
|-
|15. hooaeg
|14 osa
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2016
|-
|16. hooaeg
| rowspan=&quot;7&quot; |12 osa
|sügis
|-
|17. hooaeg
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2017
|-
|18. hooaeg
|sügis
|-
|19. hooaeg
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2018
|-
|20. hooaeg
|sügis
|-
|21. hooaeg
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2019
|-
|22. hooaeg
|sügis
|-
|23. hooaeg
|8 osa
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2020
|-
|24. hooaeg
| rowspan=&quot;5&quot; |12 osa
|sügis
|-
|25. hooaeg
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2021
|-
|26. hooaeg
|sügis
|-
|27. hooaeg
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2022
|-
|28. hooaeg
|sügis
|-
! colspan=&quot;6&quot; |
|-
|29. hooaeg
| rowspan=&quot;6&quot; |12 osa
|kevad 
| rowspan=&quot;2&quot; |2023
|sügis
|2023
|-
|30. hooaeg
|sügis
|kevad 
| rowspan=&quot;2&quot; |2024
|-
|31. hooaeg
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2024
|sügis 
|-
|32. hooaeg
|sügis 
|kevad
|2025
|-
|33. hooaeg
|sügis
|2025
|sügis
|2026
|-
|34. hooaeg
| sügis
|2026
| sügis
|2027
|-
! colspan=&quot;3&quot; |Jagusid kokku
! colspan=&quot;3&quot; |400 jagu
|}

== Välislingid ==

* [https://et-ee.facebook.com/KMK.ametlik.lehekylg &lt;big&gt;&quot;Kättemaksukontor&quot; Facebookis&lt;/big&gt;]

* [https://www.imdb.com/title/tt1678635/?ref_=nm_knf_t_3 &lt;big&gt;&quot;Kättemaksukontor&quot; IMDb-s&lt;/big&gt;]

[[Kategooria:Eesti komöödiasarjad]]
[[Kategooria:Eesti kriminaalsarjad]]
[[Kategooria:TV3 telesaated]]</text>
      <sha1>9ud0qfnuukc75zxejh39je2rn6crgjd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Prantsusmaa meedia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>212143</id>
    <revision>
      <id>7184730</id>
      <parentid>6603319</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T19:06:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7184730</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13940" sha1="03mzjvrov2y22wajgtm4t8yl093luoy" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2024|kuu=märts}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=märts}}
'''Prantsusmaa meedia''' on üks [[Euroopa]] suurimaid.{{lisa viide}}

== Ajalehed ==

Võrreldes ülejäänud Euroopaga, loevad prantslased vähe ajalehti &lt;ref name=&quot;EJC&quot; /&gt;. Üleriigilised päevalehed kaotasid oma populaarsuse [[20. sajand]]i keskpaiku, kui suur osa neist keelati ära natsi-okupatsiooni tõttu. Tähtsal kohal on ka elektroonilise meedia areng: tänapäeva prantslane eelistab igapäevaseid üleriigilisi uudiseid hankida interneti, televisiooni ja raadio vahendusel. Ajalehtedest otsitakse pigem kohalikke uudiseid, sügavamat analüüsi ja arutelusid. Päevalehtedest populaarsemad on nädalalehed. Piirkondlikud päevalehed on oluliselt loetumad kui üleriigilised &lt;ref name=&quot;EJC2&quot; /&gt;. Päevalehti loeb üle kolmandiku Prantsusmaa elanikkonnast &lt;ref name=&quot;WPT&quot; /&gt;. 61% lehelugejatest on mehed; 2/3 alla 50-aastased. Keskmiselt kulutatakse ajalehtede lugemisele 33 minutit päevas. 

Nagu kõikjal Euroopas, nii on ka [[Prantsusmaa]]l 2008. aastal alanud majanduskriis trükimeediale jälje jätnud: ajalehtede tiraaž on vähenenud, käive ja reklaamitulu vähenenud ja konkurents tihenenud. Kõige raskem on olukord üleriigiliste päevalehtede, sealhulgas ka vanade ja suurte väljaannete nagu [[Le Monde]] ja [[Le Figaro]] jaoks. Ometi on viimasel kahel juhtivate kvaliteetlehtedena endiselt suur mõju avaliku arvamuse kujundamisel. 

Prantsusmaa oli esimene riik, mis võttis 1980. aastatel kasutusele ajalehe veebiversiooni &lt;ref name=&quot;Pressref&quot; /&gt;. Selleks kasutati interneti asemel Minitel-süsteemi. Tänapäevaks on kõigil suurtel ajalehtedel veebiversioon, mis üldjuhul sisaldab nii tasuta kui ka tasulisi artikleid. 

'''Suurima tiraažiga üleriigilised tasulised päevalehed (2009) &lt;ref name=&quot;OJD&quot; /&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Väljaande nimi
! Tiraaž
! Suunitlus
! Veebisait
|- bgcolor=&quot;#FFFAFA&quot;
| Le Figaro
| 314 000  
| üldine
| [http://www.lefigaro.fr/ http://www.lefigaro.fr/]
|- bgcolor=&quot;#F2F2CE&quot;
| [[L'Équipe]]
| 303 000
| sport
| [http://www.lequipe.fr/ http://www.lequipe.fr/]
|- bgcolor=&quot;#FFFAFA&quot;
| Le Monde
| 288 000
| üldine
| [http://www.lemonde.fr/ http://www.lemonde.fr/]
|- bgcolor=&quot;#F2F2CE&quot;
| [[Les Échos]]
| 121 000
| majandus
| [http://www.lesechos.fr/ http://www.lesechos.fr/]
|- bgcolor=&quot;#FFFAFA&quot;
| [[Libération]]
| 112 000
| üldine
| [http://www.liberation.fr/ http://www.liberation.fr/]
|- bgcolor=&quot;#F2F2CE&quot;
| [[France Soir Nouvelle Formule]]
| 105 000
| üldine
| [http://www.francesoir.fr/ http://www.francesoir.fr/]
|- bgcolor=&quot;#FFFAFA&quot;
| [[La Croix]]
| 95 000
| üldine (katoliiklik)
| [http://www.la-croix.com/ http://www.la-croix.com/]
|- bgcolor=&quot;#F2F2CE&quot;
| [[La Tribune]]
| 67 000
| majandus
| [http://www.latribune.fr/ http://www.latribune.fr/]
|- bgcolor=&quot;#FFFAFA&quot;
| [[Paris Turf]]
| 62 000
| sport (ratsavõistlused)
| [http://www.paris-turf.com/ http://www.paris-turf.com/ ]
|- bgcolor=&quot;#F2F2CE&quot;
| [[L'Humanité]]
| 48 000
| üldine (kommunistlik)
| [http://www.humanite.fr/ http://www.humanite.fr/]
|}

'''Suurima tiraažiga piirkondlikud tasulised päevalehed (2008) &lt;ref name=&quot;WPT&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;OJD&quot; /&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Väljaande nimi
! Tiraaž
! Lugejaid
! Veebisait
|- bgcolor=&quot;#FFFAFA&quot;
| [[Ouest-France]]
| 796 000  
| 2 270 000
| [http://www.ouest-france.fr/ http://www.ouest-france.fr/]
|- bgcolor=&quot;#FAEBD7&quot;
| [[Le Parisien]]
| 330 000
| 1 630 000
| [http://www.leparisien.fr/ http://www.leparisien.fr/]
|- bgcolor=&quot;#FFFAFA&quot;
| [[Sud Ouest]]
| 315 000
| –
| [http://www.sudouest.fr/ http://www.sudouest.fr/]
|- bgcolor=&quot;#FAEBD7&quot;
| [[La Voix du Nord]]
| 289 000
| 1 033 000
| [http://www.lavoixdunord.fr/ http://www.lavoixdunord.fr/]
|- bgcolor=&quot;#FFFAFA&quot;
| [[Le Dauphiné libéré]]
| 247 000
| 858 000
| [http://www.ledauphine.com/ http://www.ledauphine.com/]
|}

'''Suurima tiraažiga tasuta päevalehed (2008) &lt;ref name=&quot;WPT&quot; /&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Väljaande nimi
! Tiraaž
! Lugejaid
! Veebisait
|- bgcolor=&quot;#FFFAFA&quot;
| [[Métro]]
| 733 000  
| 2 483 000
| [http://www.metrofrance.com/ http://www.metrofrance.com/]
|- bgcolor=&quot;#F2E0CE&quot;
| 20 Minutes
| 732 000
| 2 721 000
| [http://www.20minutes.fr/ http://www.20minutes.fr/]
|- bgcolor=&quot;#FFFAFA&quot;
| [[Direct Soir]]
| 517 000
| 1 021 000
| [http://directsoir.directmedia.fr/ http://directsoir.directmedia.fr/]
|- bgcolor=&quot;#F2E0CE&quot;
| [[Direct Matin Plus]]
| 436 000
| –
| [http://directmatin.directmedia.fr/ http://directmatin.directmedia.fr/]
|- bgcolor=&quot;#FFFAFA&quot;
| [[Lyon Plus]]
| 81 000
| –
| [http://www.lyonplus.com/ http://www.lyonplus.com/]
|}

== Ajakirjad ==

Prantsusmaa ajakirjade puhul on raske eristada perioodilisi väljaandeid ajalehetaolistest ja mõned ajakirjad pole oma formaati üldse üheselt mõtestanud &lt;!-- vaja oleks näidet--&gt;. 

Prantsuse ajakirjandust kontrollivad suures osas 5 gruppi, millest suurim on [[Franpar-Hachette]], mis on üks suuremaid kirjastusi maailmas. 

'''Paris Match''' on üks juhtivatest uudisteajakirjadest, mille tiraaž on keskmiselt 700 000 eksemplari. Ajakirjas kajastatakse uudiseid peamiselt kuulsuste, kultuuriürituste ja poliitika kohta. Artiklid on rikastatud rohkete piltidega. Ajakirja veebiväljaandes on lisaks artiklitele üleval ka näiteks videod ja blogi.
 
'''ELLE''' on naisteajakiri, mis ilmub ka teistes riikides, näiteks [[Suurbritannia]]s ja [[Saksamaa]]l. Ajakirja põhiteemad on tervis, meelelahutus, ilu ja mood. Tiraaž on ligikaudu miljon eksemplari. 

'''Le Point''' on korra nädalas ilmuv uudisteajakiri, mille tiraaž on umbes 360 000 eksemplari. Ajakiri kajastab nii Prantsusmaa kui ka rahvusvahelisi teemasid ning teadus- ja majandusuudiseid. Le Point on kättesaadav kolmes trükis: äriteemad, haridusteemad ja rahvusvaheline trükk. 

'''Le Nouvel Observateur''' (lühendatult Le Nouvel Obs) on korra nädalas ilmuv uudisteajakiri, mis kajastab rahvusvahelisi poliitikasündmusi, majandusuudiseid, ühiskonna-, kultuuri-, meelelahutus- ja sporditeemasid ning raamatututvustusi. Tiraaž on umbes 540 000 eksemplari.

== Televisioon ==

Prantsuse telemaastik hakkas kiiresti kasvama [[1982]], kui kaotati ringhäälingumonopol. Kümne aastaga kasvas telekanalite arv kolmelt rohkem kui kolmekümneni. Tänapäeval on Prantsusmaal seitse üleriigilist kanalit, millest neli on [[avalik-õiguslik]]ud, ja rohkem kui 200 teemakanalit. Kuigi pakkumine on suur, eelistab 89% vaatajaskonnast üleriigilisi kanaleid, neist 42,3% avalik-õiguslikke ja 46,8% erakanaleid. &lt;ref name=&quot;OJD&quot; /&gt;

[[France 2]] ja [[France 3]] on üldisele vaatajaskonnale suunatud avalik-õiguslikud telekanalid, mis täidavad nii informatiivset, harivat kui ka meelelahutuslikku funktsiooni. Arte ja La Cinquième on eetris ühel ja samal sagedusel, kuid erinevatel kellaaegadel. Arte pakub kõrge kvaliteediga kultuuriprogrammi ja La Cinquième haridusprogrammi. 

Esimene prantsuse erakanal oli [[TF1]], mis on praegugi erakanalitest populaarseim. Kanali [[M6]] programm pakub palju draamat ja muusikat ning on suunatud nooremale vaatajaskonnale. [[Canal Plus|Canal Plusi]] programm keskendub [[film]]idele ja [[sport|spordile]]. 

Prantsusmaa avalik-õiguslikku [[televisioon]]i haldab France Télévisions, mis loodi aastal [[2000]]. Riigitelevisiooni rahastatakse litsentsitasudest, riigitoetusest ning vähemal määral ka [[reklaam]]i müügist.

== Raadio ==

Prantsusmaal tutvuti [[raadio]]ga esimest korda [[1899]]. aastal, kui [[Guglielmo Marconi]] rajas raadioühenduse [[Inglismaa]] ja Prantsusmaa vahel. [[1923]]. aasta jaanuaris alustas Pariisis tööd [[Raadio PTT]], mis lõpetas oma töö [[1940]]. aasta juunis. Esimesed uudised raadio vahendusel edastati [[3. november|3. novembril]] [[1925]]. 

Avalik-õiguslikule assotsiatsioonile [[Radio France]] kuulub umbes 40 raadiojaama, nendest 31 grupile France Bleu. Kõige populaarsemaks raadiojaamaks loetakse NRJ, RTL, France Inter, France Info ja Europe 1. Raadiojaamad saab jagada iseseisvateks raadiojaamadeks (võrgurühma järgi) ja iseseisvateks kohalikeks jaamadeks (piirkonna järgi). Iseseisvate raadiojaamade alla kuuluvad näiteks sellised võrgustikud nagu NextRadio TV, Nova Press, NRJ Group, Legardére Active, Orbus, RTL Group, Sud Communication ja RCF. Iga võrgustik omab vähemalt ühte raadiojaama. Lisaks nendele on olemas viis iseseisvat jaama, mis tegelevad liiklusinfo edastamisega Prantsusmaa suurematelt autoteedelt: Autoroute FM, Autoroute Info, Radio des autoroutes SANEF, Radio Trafic FM ja Rhôn'Alpes 1. 

'''Raadiojaamad piirkonna järgi''' 
* Pariisi piirkond: Ado FM, Beur FM, Music Box jm
* Lääne piirkond: Radio Alpa, Radio G!, Sing Sing jm 
* Põhja piirkond: Contact FM, FCM Radio, Radio Fugi 
* Ida piirkond: Top Music, Accent 4 ja Fréquence Plus FM 
* Kesk Prantsusmaa: Forum, RMB, Bocage jm 
* Kagu piirkond: RTS FM, Divergence FM, Radio Galere jm 
* Edela piirkond: 100% RADIO, Canal Sud, FMR jm 
* prantsuskeelsed välismaised: Free Dom ja Média tropical 

Internetiraadiojaamu on Prantsusmaal enam kui 125 ja osa neist eksisteerib ainult internetis (France Vivance, Radio Blagon ja Frequence 3). Radio Blgaon on veebiraadio, mis edastab prantsuse keeles alternatiivseid muusikavorme. 

'''Avalik-õiguslikud raadiojaamad''' 
* '''FIP''' – väga erinevate muusikastiilide edastaja: [[džäss]], [[hiphop]], [[klassikaline muusika]], [[rokkmuusika|rokk]], [[bluus]], muusikat maailma eri paigust 
* '''France Bleu''' (31 raadiojaama) – piirkondlikud raadiod 
* '''France Culture''' – kultuuriprogrammid, mis kõnelevad muusikast, kunstist, ajaloost, teadusest, filosoofiast 
* '''France Info''' – uudised 24 tundi ööpäevas 
* '''France Inter''' – huumor ja jutustused on segatud muusikaga, hommikul, keskpäeval ja õhtul edastatakse ka uudiseid 
* '''France Musiques''' – klassikaline ja džässmuusika 
* '''Le Mouv'''' – popmuusika

== Internet ==

Prantsusmaa on üks suurema [[internet]]i leviku kasvuga riike Euroopas &lt;ref name=&quot;WorldBank&quot; /&gt;. Interneti kasutajaid on 2008. aasta andmetel 42,3 miljonit ehk 67,9% elanikkonnast ja see on alates 1991. aastast pidevalt kasvanud. Kõige hüppelisem on tõus olnud 2000. aastal (14,4%-lt 28,4%-le) ja 2006. aastal (46,9%-lt 63,3%-le) &lt;ref name=&quot;WorldBank&quot; /&gt;.

Samuti on ADSL interneti püsiühenduste arv on Prantsusmaal üks suurimaid Euroopas. Interneti püsiühendusi on Prantsusmaal 2008. aasta seisuga 17,7 miljonit ning püsiühenduse hind lõpptarbijale oli 2008. aastal keskmiselt 38 [[USA_dollar|USA dollarit]] &lt;ref name=&quot;WorldBank&quot; /&gt;. 

[[Tarkvarapiraatlus|Piraatluse]] määr on Prantsusmaal 42% &lt;ref name=&quot;NationMaster&quot; /&gt;, mis on Euroopa keskmisest kõrgem &lt;ref name=&quot;NationMaster&quot; /&gt;. 2009. aasta mais võttis Prantsusmaa rahvusassamblee vastu eelnõu piraatluse tõkestamiseks, mis teeb võimalikuks kasutaja interneti ühenduse blokeerimise pärast kolmandat korda internetist illegaalsete failide allalaadimist &lt;ref name=&quot;BBC&quot; /&gt;, kuid selle tulemusel on viimase aastaga piraatluse määr hoopis 3% tõusnud &lt;ref name=&quot;Numerama&quot; /&gt;. 

'''Kõige külastatumad [[veebileht|veebilehed]] &lt;!--või veebisaidid?--&gt; Prantsusmaal (jaanuar 2010) &lt;ref name=&quot;Hitwise&quot; /&gt; 
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Koht
! Nimi
! Aadress
! Külastatavus
|- bgcolor=&quot;#FFFAFA&quot;
| 1.
| Google France
| [http://www.google.fr www.google.fr]
| 10,38%
|- bgcolor=&quot;#CEF2F2&quot;
| 2.
| Facebook
| [http://www.facebook.com www.facebook.com]
| 6,83% 
|- bgcolor=&quot;#FFFAFA&quot;
| 3.
| Windows Live Mail
| [http://mail.live.com mail.live.com]
| 3,20% 
|- bgcolor=&quot;#CEF2F2&quot;
| 4.
| YouTube
| [http://www.youtube.com www.youtube.com]
| 2,37% 
|- bgcolor=&quot;#FFFAFA&quot;
| 5.
| Orange France Webmail
| [http://webmail.orange.fr webmail.orange.fr]
| 1,96% 
|- bgcolor=&quot;#CEF2F2&quot;
| 6.
| Orange France
| [http://www.orange.fr www.orange.fr]
| 1,88% 
|- bgcolor=&quot;#FFFAFA&quot;
| 7.
| Google
| [http://www.google.com www.google.com]
| 1,73% 
|- bgcolor=&quot;#CEF2F2&quot;
| 8.
| Skyrock
| [http://www.skyrock.com www.skyrock.com]
| 1,43% 
|- bgcolor=&quot;#FFFAFA&quot;
| 9.
| Leboncoin
| [http://www.lebonscoins.fr www.leboncoin.fr]
| 1,26% 
|- bgcolor=&quot;#CEF2F2&quot;
| 10.
| MSN France
| [http://fr.msn.com fr.msn.com]
| 1,01% 
|}

==Vaata ka==
* [[Prantsusmaa]] 
* [[Meediasüsteem]] 

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;EJC&quot;&gt;&quot;Newspaper Readers in Europe: A Multilevel Study of Individual and National Differences&quot; European Journal of Communication. 2008. https://web.archive.org/web/20100516072926/http://ejc.sagepub.com/cgi/reprint/23/4/425&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EJC2&quot;&gt;&quot;Media Landscape – France&quot;. European Journalism Centre. https://web.archive.org/web/20100523175518/http://www.ejc.net/media_landscape/article/france&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WPT&quot;&gt;World Press Trends, 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Pressref&quot;&gt;&quot;France Press, Media, TV, Radio, Newspapers&quot;. Press Reference. www.pressreference.com/Fa-Gu/France.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OJD&quot;&gt;OJD: https://web.archive.org/web/20100527214242/http://www.ojd.com/chiffres&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WorldBank&quot;&gt;The World Bank. http://data.worldbank.org/country/france&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NationMaster&quot;&gt;&quot;Software piracy rate by country&quot;. NationMaster. http://www.nationmaster.com/graph/cri_sof_pir_rat-crime-software-piracy-rate&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BBC&quot;&gt;&quot;French net piracy bill signed off&quot;. BBC News. 13.05.2009. http://news.bbc.co.uk/2/hi/technology/8046564.stm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Numerama&quot;&gt;&quot;Une étude indique que la loi Hadopi augmente le piratage&quot;. Numerama. 08.03.2010. http://www.numerama.com/magazine/15210-une-etude-indique-que-la-loi-hadopi-augmente-le-piratage.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hitwise&quot;&gt;Experian Hitwise. https://web.archive.org/web/20100212194751/http://weblogs.hitwise.com/robin-goad/2010/02/top_websites_in_france.html&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
* World Press Trends, 2009 
* OJD: www.ojd.com/chiffres 
* European Journalism Centre: http://www.ejc.net/media_landscape/article/france/ 
* Press Reference: http://www.pressreference.com/Fa-Gu/France.html 


{{Euroopa meedia}}

[[Kategooria:Meedia riigiti]]
[[Kategooria:Prantsusmaa]]</text>
      <sha1>03mzjvrov2y22wajgtm4t8yl093luoy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Siparia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>213152</id>
    <revision>
      <id>7184734</id>
      <parentid>6481809</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T19:14:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7184734</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="679" sha1="2jbttvcvtiyr5i4ysvayin3esv7ih59" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Siparia
|  hääldus = 
|  nimi1_keel =
|  pilt = 
|  pildisuurus = 260px
|  pildiallkiri = 
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  asendikaart = Trinidad ja Tobago
}}
'''Siparia''' on [[linn]] [[Trinidad ja Tobago|Trinidadil ja Tobagol]] [[Trinidad]]i saare lõunaosas.

Linna arvestuslik elanike arv on 8321 (2010).&lt;ref&gt;[https://archive.today/20130210013721/http://www.world-gazetteer.com/wg.php?x=&amp;men=gcis&amp;lng=en&amp;des=wg&amp;srt=npan&amp;col=abcdefghinoq&amp;msz=1500&amp;geo=-216 World Gazetteer]&lt;/ref&gt;

Sipariast on pärit poliitik  [[Kamla Persad-Bissessar]].

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Trinidadi ja Tobago linnad]]</text>
      <sha1>2jbttvcvtiyr5i4ysvayin3esv7ih59</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Port of Spain</title>
    <ns>0</ns>
    <id>213161</id>
    <revision>
      <id>7184682</id>
      <parentid>7054268</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:06:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7184682</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="919" sha1="rsjt1d2moiwya7i37kvioebzhx87g93" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Port of Spain
|  hääldus = 
|  omakeelne_nimi_1 =  |  |
|  omakeelne_nimi_2 =  |  |
|  pilt = POS_panorama.JPG
|  lipu_pilt = 
|  lipu_link = 
|  vapi_pilt = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  laius = 
|  pikkus = 
|  asendikaart = Trinidad ja Tobago
}}

'''Port of Spain''' on [[Trinidad ja Tobago|Trinidadi ja Tobago]] pealinn. Asub [[Trinidad]]i saare looderannikul [[Paria laht|Paria lahe]] ääres.

Port of Spain on elanike arvult riigi kolmas omavalitsus [[San Fernando]] ja [[Chaguanas]]e järel. 

Linn asutati [[1560]]. aastal Cumucurapo indiaani küla lähedale. [[1757]]. aastal sai linnast Trinidadi halduskeskus.

[[Pilt:Internationalfinancecentre.JPG|pisi|tühi|Kesklinn]]

== Välislingid ==

{{commonskat-tekstina|Port of Spain}}
* [http://www.cityofportofspain.org.tt/ Port of Spain City Corporation]

[[Kategooria:Pealinnad]]
[[Kategooria:Trinidadi ja Tobago linnad]]</text>
      <sha1>rsjt1d2moiwya7i37kvioebzhx87g93</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184683</id>
      <parentid>7184682</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:06:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7184683</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="942" sha1="3qe1qb01o5xthzvls6rwut1kjpcb32a" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Port of Spain
|  hääldus = 
|  omakeelne_nimi_1 =  |  |
|  omakeelne_nimi_2 =  |  |
|  pilt = POS_panorama.JPG
|  lipu_pilt = 
|  lipu_link = 
|  vapi_pilt = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  laius = 
|  pikkus = 
|  asendikaart = Trinidad ja Tobago
}}
'''Port of Spain''' on [[Trinidad ja Tobago|Trinidadi ja Tobago]] pealinn. Asub [[Trinidad]]i saare looderannikul [[Paria laht|Paria lahe]] ääres.

Port of Spain on elanike arvult riigi kolmas omavalitsus [[San Fernando]] ja [[Chaguanas]]e järel. 

Linn asutati [[1560]]. aastal Cumucurapo indiaani küla lähedale. [[1757]]. aastal sai linnast Trinidadi halduskeskus.

[[Pilt:Internationalfinancecentre.JPG|pisi|tühi|Kesklinn]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Port of Spain}}
* [http://www.cityofportofspain.org.tt/ Port of Spain City Corporation]

[[Kategooria:Pealinnad]]
[[Kategooria:Trinidadi ja Tobago linnad]]</text>
      <sha1>3qe1qb01o5xthzvls6rwut1kjpcb32a</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Indrek Ojari</title>
    <ns>0</ns>
    <id>215486</id>
    <revision>
      <id>7184766</id>
      <parentid>7184335</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T20:24:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37126-11</username>
        <id>232427</id>
      </contributor>
      <comment>/* Rollid mujal */</comment>
      <origin>7184766</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10581" sha1="pljky7ngzjyuivkz3hhxtmigywrcsgf" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2019}}

[[Pilt:Indrek Ojari, Arvamusfestival 2015.jpg|pisi|Indrek Ojari [[Arvamusfestival]]il, 2015]]
'''Indrek Ojari''' (sündinud [[9. oktoober|9. oktoobril]] [[1977]]) on eesti näitleja.

Ta on õppinud [[Tallinna Saksa Gümnaasium|Tallinna 54. keskkoolis]] ja [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]is sotsiaaltööd. [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemasse Lavakunstikooli]] sai ta sisse kolmandal katsel ja õppis seal aastatel 2000–2004. Lõpetas lavakunstikooli 21. lennu. Tema kursuse juhendaja oli [[Ingo Normet]].

Ta töötab [[2004]]. aastast [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]] näitlejana.

Ta mängis aastatel 2003–2008 seriaalis &quot;[[Kodu keset linna]]&quot; Steni.

== Rollid Tallinna Linnateatris ==

* Esitaja - [[Elss Raidmets]] &quot;EXIT!&quot;, lavastaja [[Elss Raidmets]], esietendus 2026
* Ülo - [[Mikk Jürjens]] &quot;Puhkus&quot;, lavastaja [[Mikk Jürjens]], esietendus 2026
* Lee - [[Sam Shepard]] &quot;Tõeline lääs&quot;, lavastaja [[Diana Leesalu]], esietendus 2025
* Philipp - [[Marius von Mayenbrug]] &quot;Nachtland&quot;, lavastaja [[Uku Uusberg]], esietendus 2024
* Esitaja - &quot;Õhtu rannal. Valter Ojakäär 100&quot;, lavastaja [[Riina Roose]], esietendus 2023
* Cornwall / Albany - [[William Shakespeare]] / [[Allan Noormets]] &quot;Lear&quot;, lavastaja [[Allan Noormets]], esietendus 2023
* Osatäitja - [[Priit Võigemast]] / [[Laura Võigemast|Laura Kalle]] / trupp &quot;Suur veeuputus&quot;, lavastaja [[Priit Võigemast]], esietendus 2023
* Isa -  [[Rasa Bugavičute-Pēce]], &quot;Poiss, kes nägi pimeduses&quot;, lavastaja [[Marta Aliide Jakovski]], esietendus 2023
* 451° Fahrenheiti - [[Ray Bradbury]] / [[Diana Leesalu]], lavastaja [[Diana Leesalu]], esietendus 2022
* Ralf Laiasvee - [[Uku Uusberg]] &quot;Kalaranna 28&quot;, lavastaja [[Uku Uusberg]], esietendus 2022
* Osatäitja - [[Jevgeni Vodolazkin]] / [[Elina Petrova]] &quot;Aviaator&quot;, lavastaja [[Boriss Pavlovitš]], esietendus 2022
* Osatäitja - trupi ühisloome &quot;Osnap&quot;, lavastaja [[Riina Roose]], esietendus 2020
* Dr Conrad - Mark Hayhurst &quot;Nad tulid keskööl&quot;, lavastaja Diana Leesalu, esietendus 2020
* Erik - T. Vinterberg, M. Rukov, &quot;Kommuun&quot; lavastaja [[Elmo Nüganen|E. Nüganen]], esietendus 2019
* Scheffner - [[Marius Ivaškevičius|M. Ivaškevičius]], &quot;Kant&quot; lavastaja [[Elmo Nüganen]], esietendus 2019
* Junkur Delvig, Kõrtsmik - [[Eduard Bornhöhe|E. Bornhöhe]] / [[Diana Leesalu]], &quot;Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad&quot;, lavastaja D. Leesalu, esietendus 2018
* Lennox, [[William Shakespeare|W. Shakespeare]]/A. Mikkola, &quot;Macbeth&quot;, lavastaja [[Antti Mikkola]], esietendus 2017
* Mark, Arst, D. Macmillan, &quot;Inimesed, kohad ja asjad&quot;, lavastaja [[Diana Leesalu]], esietendus 2016
* Nick Bottom, W. Shakespeare, &quot;Suveöö unenägu&quot;, lavastaja [[Jaanus Rohumaa]], esietendus 2016
* Judy Garland, T. Rodrigues, &quot;Kurbus ja rõõm kaelkirjakute elus&quot;, lavastaja Diana Leesalu, esietendus 2015
* Juro, O. Preussler, &quot;Krabat&quot;, lavastaja Diana Leesalu, esietendus 2015
* Lennie, J. Steinbeck, &quot;Hiirtest ja inimestest&quot; , lavastaja [[Vallo Kirs]], esietendus 2014
* Mark Styler, [http://www.linnateater.ee/lavastused/lavastuste-nimekiri/aju-jaht &quot;Aju jaht&quot;], A. Horowitz / D. Leesalu, esietendus 2014
* Tvoo, &quot;Skangpoomijad&quot;, K. Campbell / [[Andrus Vaarik]], esietendus 2013
* Boka, &quot;Pál-tänava poisid&quot;, F. Molnár / [[Mart Koldits]], esietendus 2013
* Parun Renne, &quot;Utoopia rannik. I osa. Teekond&quot;, T. Stoppard / [[Priit Pedajas]], esietendus 2013
* Guildenstern, &quot;Hamlet&quot; , W. Shakespeare / [[Priit Võigemast]], esietendus 2012
* Konduktor, Mihhaila Petrovitš, Stepan Stepanovitš Tšubukov, Luka, &quot;Maailmale nähtamatud pisarad&quot;, A. Tšehhonte / [[Elmo Nüganen]], esietendus 2012
* Hertsog ja Salieri, &quot;Mürk&quot;, A. Puškin / [[Kristjan Üksküla]], esietendus 2012
* Esimene valvur, &quot;Vaata, ma kukun&quot;, J. Emanuelsson / D. Leesalu, esietendus 2011
* Melesk, &quot;Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.&quot;, A. H. Tammsaare / E. Nüganen, esietendus 2006, rollis alates 2011
* &quot;Tallinna Linnateater laulab. Õnnelik õhtu&quot;, Esietendus 2010
* Antoine, &quot;Üsna maailma lõpus&quot;, J.-L. Lagarce / [[Uku Uusberg]], esietendus 2010
* &quot;Keskööpäike&quot;, A. Valdes / A. Lamp, esietendus 2010
* Näitleja, Isa vaim, Kultuurihuviline saatejuht, &quot;Hecuba pärast&quot;, näiterupp, M. L. Liivak / P. Võigemast, esietendus 2009
* Mina, &quot;Arbuusisuhkrus&quot;, R. Brautigan, M. L. Liivak / J. Rohumaa, esietendus 2008
* Käba, &quot;Wargamäe Wabariik&quot;, A. H. Tammsaare, U. Lennuk / E. Nüganen, esietendus 2008
* Zakirov, Keegi juhatusest, &quot;Ohvrit mängides&quot;, O. ja V. Presnjakov / M. Koldits, esietendus 2008
* Pantalone, &quot;Ronk&quot;, C. Gozzi / E. Nüganen, esietendus 2007
* Jake Quinn, &quot;Kivid sinu taskutes&quot;, M. Jones / J. Rohumaa, esietendus 2007
* Rümp, &quot;Rätsep&quot;, S. Mrozhek / M. Koldits, esietendus 2006
* Joosep, &quot;Genoom&quot;, J. Rohumaa, T. Sinissaar / J. Rohumaa, esietendus 2006
* Al, &quot;Birdy&quot;, W. Wharton, R. Bergqvist / E. Klemets, esietendus 2005
* Esitaja, &quot;Eesti teatri laulud&quot;, Esietendus 2005
* Osatäitja, &quot;Impro 3 – Punane Hanrahan&quot;, W. B. Yeats, dram. J. Rohumaa / J. Rohumaa, esietendus 2005
* Sikk, &quot;Tõde ja õigus. Teine osa&quot;, A.H. Tammsaare, dram. E. Nüganen / E. Nüganen, esietendus 2005
* Henri, &quot;Boob teab&quot;, U. Lennuk / J. Rohumaa, esietendus 2004
* Ametnik, Kostiline, &quot;Metamorfoos&quot;, F. Kafka / M. Koldits, esietendus 2004
* Maria, &quot;Tšapajev ja Pustota&quot;, V. Pelevin / M. Koldits, esietendus 2004

== Rollid mujal ==

* &quot;Üksildane lääs&quot;, Martin McDonagh, lavastaja Tanel Jonas, Emajõe Suveteater / Karlova Teater, esietendus 2024
* &quot;Üksikud heledad laigud&quot;, Erki Aule, lavastaja Erki Aule, Oma Lava, esietendus 2021
* &quot;Agulihärrad&quot;, lavastaja Diana Leesalu, Lavastusprojektid, esietendus 2020
* &quot;Kastanid tulest ehk Rahvusooperi poistekoori lood&quot;, Andres Lemba, lavastaja Uku Uusberg, Rahvusooper Estonia, esietendus 2017
* &quot;Once Upon a Time in Estonia&quot;, Diana Leesalu / Paavo Piik / Henrik Kalmet / Indrek Ojari / Argo Aadli, lavastaja Diana Leesalu ja Henrik Kalmet, esietendus, Kinoteater, esietendus 2016
* &quot;Meri muigab teitele vasta&quot;, H. Sarapuu / H. Sarapuu, esietendus MTÜ Oad 2016
* &quot;Romeo vs Julia&quot;, W. Shakespeare / L. Sipari / L. Urpelainen, lavastaja I. Normet, esietendus Karlova teatris 2015
* &quot;Vanameestesuvi&quot;, G. Kordemets / G. Kordemets, esietendus Tõstamaa suveteatris 2013
* &quot;Nõiutud kevade&quot;, T. Suuman / M. Kalmet, esietendus Palamuse muuseumis 2012 
* &quot;Türgi oad&quot;, M. Traat, Oma Lava, esietendus 2009
* &quot;Vahepeatus&quot;, U. Uusberg, Hüüru mõisas, MTÜ R.A.A.A.M, esietendus 2008
* &quot;Seitse samuraid&quot;, A. Kurosawa, teater NO 96, esietendus 2005

== Rollid filmides ==
* 2002 &quot;[[Nimed marmortahvlil (film)|Nimed marmortahvlil]]&quot; – Reinok
* 2006 &quot;[[Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas]]&quot; – Jarmo
* 2018 &quot;[[Klassikokkutulek 2. Pulmad ja matused|Klassikokkutulek 2: Pulmad ja matused]]&quot; – Tõnn
* 2018 &quot;[[Võta või jäta (film)|Võta või jäta]]&quot; – Toomas
* 2019 &quot;[[Vanamehe film]]&quot; – Kukk (hääl)
* 2020 &quot;[[Rain (film)|Rain]]&quot; – Rain
* 2020 &quot;[[O2]]&quot; – Andres Piirisild
* 2024 &quot;[[Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas]]&quot; – Jarmo

== Rollid televisioonis ==

* 2003–2008 &quot;[[Kodu keset linna]]&quot; – Sten
* 2006 &quot;[[Ohtlik lend]]&quot; – Rain
* 2006 &quot;[[Õnne 13]]&quot; – Sten
* 2011 &quot;[[IT-planeet]]&quot; – Indrek
* 2013 &quot;[[Kelgukoerad]]&quot; – Sten Korv
* 2013 &quot;[[Kättemaksukontor]]&quot; – Handro
* 2014 &quot;[[Viimane võmm]]&quot; – Hardi Kruus
* 2016 &quot;[[Kättemaksukontor]]&quot; – Axel Salchow
* 2021 &quot;[[Süü (seriaal)|Süü]]&quot; – detektiiv Kaarma
* 2024 &quot;[[Alo (seriaal)|Alo]]&quot; – Rudolf Põder
* 2025 &quot;[[Minu kallis ema]]&quot; – Mart Arman

== Isiklikku ==
Indreku elukaaslane on lavastaja [[Diana Leesalu]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=28. juuli 2021 |pealkiri=Indrek Ojari: mulle heideti isegi lavakoolis ette, et mul on liiga vähe auahnust |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1039667/indrek-ojari-mulle-heideti-isegi-lavakoolis-ette-et-mul-on-liiga-vahe-auahnust |väljaanne=Õhtuleht}}&lt;/ref&gt; Indrekul on koos [[Katrin Vende|Katrin Vendega]] poeg [[Aksel Ojari]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Tunnustus ==
* 2004 Eesti teatri eriauhind sisusügava materjali efektse vormistamise eest teatrisündmuseks – lavastuse &quot;Valgelaev ja taevakäijad&quot; trupile, kuhu kuulus ka Linnateatri näitleja Indrek Ojari
* 2007 &quot;Väike auhind&quot; festivalilt Draama
* 2008, 2015, 2016 AS ESPAKi näitlejapreemia, 
* 2009 Meesnäitleja preemia festivalilt Draama 2009 osatäitmise eest Uku Uusbergi lavastuses „Vahepeatus“ (MTÜ R.A.A.A.M)
* 2014 [[Ants Lauteri nimeline auhind]]
* 2015 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia - parim meespeaosa (Mark Styleri rolli eest lavastuses &quot;Aju jaht&quot; ja Lennie' rolli eest lavastuses &quot;Hiirtest ja inimestest&quot;)
* 2016 Eesti Päevalehe preemia
* 2016 Tallinna Linnateatri publikupreemia (lemmiknäitleja)
* 2017 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima meeskõrvalosa eest
* 2017 Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia enim etendusi andnud näitlejale
* 2020 Rock FMi aasta meesnäitleja auhind
* 2020 [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia]] (parima meesnäitleja preemia – nimiosatäitja rolli eest filmis „[[Rain (film)|Rain]]”)
* 2026 Espaki näitlejapreemia
* 2026 [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]] (parim meesnäitleja sarjas &quot;[[Minu kallis ema]]&quot;)

== Viited ==
&lt;references /&gt;

==Välislingid==
*[[Mari Sarv]]. [http://www.epl.ee/artikkel/276769 Indrek Ojari: näitleja – see on skisofreeniline elukutse]. Eesti Päevaleht, 20. oktoober 2004    
*[[Valner Valme]]. [http://www.postimees.ee/190505/lisad/arter/165812.php Kapuutsiga mees]. Postimees, 14. mai 2005
*[[Liina Metsküla]]. [https://www.ohtuleht.ee/320119 Indrek Ojari põlgab südamepõhjast eksootikareise]. Õhtuleht, 14. märts 2009
* Jaanus Kulli. Indrek Ojari: [http://www.ohtuleht.ee/537424/indrek-ojari-olen-normaalne-mees-normaalsete-kirgedega- Olen normaalne mees normaalsete kirgedega.] Õhtuleht, 17. august 2011
* Liis Auväärt. [http://eestinaine.ee/elud,_inimesed/9953 Indrek Ojari olemise märksõnad. Eesti Naine], 30. oktoober 2011
* Online intervjuu. [http://elu24.postimees.ee/11409/online-intervjuu-kusimustele-vastas-indrek-ojari Küsimustele vastas Indrek Ojari.] ELU24.ee, 3. märts 2008
* Karol Sepik. [https://publik.delfi.ee/artikkel/42129613 Indrek Ojari: igal näitlejal ei ole võimalik tulnukat mängida.] publik.delfi.ee, 15. märts 2011

{{JÄRJESTA:Ojari, Indrek}}
[[Kategooria:Tallinna Linnateatri näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti filminäitlejad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1977]]</text>
      <sha1>pljky7ngzjyuivkz3hhxtmigywrcsgf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Eesti kinode loend</title>
    <ns>1</ns>
    <id>226271</id>
    <revision>
      <id>7184794</id>
      <parentid>2242382</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T21:09:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-33657-65</username>
        <id>231127</id>
      </contributor>
      <origin>7184794</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="320" sha1="3a5ow2s7fgbck5b21kd8d5brzz37sdw" xml:space="preserve">Pealkirjad on huupi pandud? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. november 2010, kell 20:46 (EET)

Modernidest üks oli Suurturu kino. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. november 2010, kell 08:21 (EET)

1938. aasta kinode loend on siin, kui keegi teda sellisena vajab: https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:305308/275345/page/216</text>
      <sha1>3a5ow2s7fgbck5b21kd8d5brzz37sdw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Priit Pallum</title>
    <ns>0</ns>
    <id>232192</id>
    <revision>
      <id>7184697</id>
      <parentid>6814393</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:20:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>pilt</comment>
      <origin>7184697</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2648" sha1="jdif811xgju0pgfj0zcmoxxbk10dmv0" xml:space="preserve">{{viita}}

[[Fail:Priit Pallum 2025.jpg|pisi|Priit Pallum]]
'''Priit Pallum''' (sündinud [[2. veebruar]]il [[1964]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[diplomaat]]. Ta on olnud Eesti [[suursaadik]] [[Ungari]]s, [[Horvaatia]]s ja [[Sloveenia]]s. 

Priit Pallum lõpetas [[1989]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i majandusteaduskonna. 

Alates [[1991]]. aastast töötab ta [[Eesti välisministeerium]]is. Aastatel [[1998]]–[[1999]] oli ta Eesti suursaadik [[ÜRO]] ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide juures [[Genf]]is ning Eesti alaline esindaja [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i juures. Aastatel [[2000]]–[[2002]] oli ta ministeeriumi välismajanduspoliitika ja konsulaarküsimuste asekantsler ning seejärel kuni [[2006]]. aastani suursaadik [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriigis]]. Seejärel oli ta välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö osakonna direktor. 

Augustist [[2010]] oli Priit Pallum Eesti suursaadik Ungaris ning ühtlasi alates detsembrist 2010 suursaadik Horvaatias ja alates jaanuarist 2011 suursaadik Sloveenias. Ta resideeris [[Budapest]]is. 

[[30. mai]]l [[2014]] kutsus president [[Toomas Hendrik Ilves]] Pallumi suursaadiku ametikohalt Ungaris tagasi, kuid see otsus mingil põhjusel ei jõustunud. Uue otsuse väljastas president [[4. märts]]il [[2015]], kui ta nimetas Pallumi asemel suursaadikuks Ungaris [[Eve-Külli Kala]] ja tühistas oma eelmise aasta otsuse.&lt;ref&gt;[http://www.president.ee/et/ametitegevus/otsused/11167-628-e-k-kala-nimetamine-ja-p-pallumi-tagasikutsumine/index.html E.-K. Kala nimetamine ja P. Pallumi tagasikutsumine] Vabariigi Presidendi Kantselei (vaadatud 21.03.2015)&lt;/ref&gt; 

14. augustil 2017 nimetas president [[Kersti Kaljulaid]] Pallumi Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Kreekas, hiljem ka Küprosel ning Albaanias. Ta resideeris Ateenas. 

25. augustil [[2021]] nimetas president [[Kersti Kaljulaid]] Pallumi Eesti Vabariigi alaliseks esindajaks Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni ([[OECD]]) juures ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni ([[UNESCO]]) juures, asukohaga Pariisis. 
6. jaanuaril 2025 kutsus president [[Alar Karis]] ta sellest ametist tagasi.

==Tunnustus==
*2001 [[Riigivapi V klassi teenetemärk]]

==Viited==
{{viited}}
https://web.archive.org/web/20210410192016/https://athens.mfa.ee/ambassador/

{{JÄRJESTA:Pallum, Priit}}
[[Kategooria:Eesti suursaadikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Riigivapi V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Eesti suursaadikud Ungaris]]
[[Kategooria:Sündinud 1964]]</text>
      <sha1>jdif811xgju0pgfj0zcmoxxbk10dmv0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Silvia Ilves</title>
    <ns>0</ns>
    <id>243955</id>
    <revision>
      <id>7185045</id>
      <parentid>7180211</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T08:07:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37856-51</username>
        <id>232727</id>
      </contributor>
      <comment>/* */ Solvia ilvese abielu nimi</comment>
      <origin>7185045</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8031" sha1="tjylfm2505naglgptndmkm3tsh8zfwb" xml:space="preserve">'''Silvia Ilves-Nõmmik''' (sündinud [[31. august]]il [[1992]] [[Pärnu]]s&lt;ref name=&quot;err&quot;&gt;[http://etv.err.ee/l/kultuurisaated/klassikatahed/2016/silvia_ilves Silvia Ilves] ERRi saatesarja &quot;Klassikatähed&quot; kodulehel&lt;/ref&gt;) on eesti [[tšellomängija]]. 

== Elulugu ==
Pärnus sündinud ja [[Rapla|Raplas]] üles kasvanud&lt;ref name=&quot;err&quot; /&gt; Silvia Ilves kuulub muusikute perekonda, ta alustas tšelloõpinguid kuueaastaselt.&lt;ref&gt;[http://www.eesti.ca/muusikute-perekond-ilves/article22668 Muusikute perekond Ilves] Estonian World Review, 30.01.2009&lt;/ref&gt; Algul õppis ta tšellot [[Tallinna Muusikakeskkool]]is [[Mart Laas]]i juures, hiljem jätkas õpinguid [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s.&lt;ref name=&quot;err&quot; /&gt;

Silvia Ilves sai [[Urban Symphony]] liikmeks 2009. aasta lõpus, pärast [[Johanna Mängel|Johanna Mängeli]] lahkumist ansamblist.&lt;ref&gt;[http://www.dcc.ttu.ee/bands/get.asp?ident=4590 Urban Symphony] Eesti ansamblite andmebaasis&lt;/ref&gt; 2015. aastani tegi Ilves koostööd [[Sandra Nurmsalu]]ga, ühiselt anti palju kontserte.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.silviailves.com/ |pealkiri=Silvia Ilvese koduleht |vaadatud=2016-04-11 |arhiivimisaeg=2016-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160402214316/http://www.silviailves.com/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

2015. aasta algusest 2016. aasta alguseni mängis Ilves koos viiuldajate [[Sandra Hiie]] ja [[Johanna Marie Ainomäe]]ga [[keelpillitrio]]s [[La Phoenix]].&lt;ref&gt;Meisi Volt [http://elu24.postimees.ee/3146447/elu24-tutvustab-uus-kaunitaritest-koosnev-instrumentaaltrio-la-phoenix Elu24 tutvustab: uus kaunitaritest koosnev instrumentaaltrio La Phoenix] Postimees, 6. aprill 2015&lt;/ref&gt; Seejärel töötas aasta aega [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester|Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris]].&lt;ref name=&quot;err&quot; /&gt; 2016. aastast on Silvia Ilves endast ja oma neljast õest koosneva ansambli [[The Ilves Sisters]] eestvedaja.&lt;ref name=&quot;Sisters&quot;&gt;[http://menu.err.ee/v/uudised/muusika/f37ad2a2-8e06-418c-871a-b6b1cdd0d0b0/neli-ode-moodustasid-bandi-the-ilves-sisters Neli õde moodustasid bändi &quot;The Ilves Sisters&quot;] ERR, 18.03.2016&lt;/ref&gt;

2016. aastal võistles Silvia Ilves ETV telesaatesarjas &quot;[[Klassikatähed]]&quot;, kus võitis mitu publikuhääletust ning üldkokkuvõttes 2. koha&lt;ref name=&quot;err&quot; /&gt; Ilves võitis seal ka EMTA eripreemia – õppe- ja kontserdireisi vabalt valitud sihtkohta.

Ilves mängis kõrvalosa (Tšikk 5) 2016. aastal linastunud Eesti mängufilmis &quot;[[Klassikokkutulek]]&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.efis.ee/et/inimesed/id/24700/ Silvia Ilves], Eesti Filmi Andmebaas&lt;/ref&gt;

2019. aastal osales Silvia Ilves rahvusvahelisel Arthur Kapi nimelisel tšellistide konkursil ning saavutas seal 2. koha ning 3 eripreemiat.
Silvia Ilves on andnud soolokontserte, kuid tema lavapartneriks on olnud ka näiteks [[Kristjan Järvi]], [[Age Juurikas]], [[Rein Rannap]], [[Birgit Õigemeel]], [[Irina Zahharenkova]], [[Ott Lepland]], [[Paul Neitsov]], [[Disturbed]], [[C-Jam]], [[Johan Randvere]], [[Ithaka Maria]], [[German Gholami]] jt.

==Konkursid==
*2002 – rahvusvaheline noorte muusikute konkurss [[Tallinn]]as – 1. koht
*2003 – rahvusvaheline noorte muusikute konkurss Tallinnas – 1. koht
*2003 – ESTA Eesti ([[Eesti Keelpilliõpetajate Ühing]]u) üleriigiline noorte viiuldajate ja tšellistide konkurss Tallinnas – 1. koht
*2004 – rahvusvaheline noorte muusikute konkurss Eestis – 2. koht
*2005 – Augusta Dombrowska nimeline rahvusvaheline keelpillimängijate konkurss [[Riia]]s – 2. koht
*2005 – Euroopa muusikaperekondade võistlus Prantsusmaal, 1. koht
*2006 – rahvusvaheline tšellistide konkurss [[Liezen]]is, [[Austria]]s – 2. koht
*2007 – ESTA Eesti üleriigiline noorte viiuldajate ja tšellistide konkurss Tallinnas – 1. koht
*2009 – [[Suure-Jaani Muusikafestival]]i raames korraldatud tšellistide konkurss – 1. koht
*2010 – ESTA Eesti üleriigiline noorte keelpillimängijate konkurss-festival – 1. koht&lt;ref&gt;[http://www.eesti.ca/?op=article&amp;articleid=22668 Muusikute perekond Ilves], Eesti elu, 30.01.2009&lt;/ref&gt;
*2015 – Eduard Tubina nimeline keelpillimängijate konkurss – 2. koht
*2016 – EMTA eripreemia telekonkursil &quot;Klassikatähed&quot;

==Isiklikku==
Silvia Ilvesel on viis õde, kolm nooremat ja kaks vanemat&lt;ref&gt;Katharina Toomemets [http://www.ohtuleht.ee/725988/klassikataht-silvia-ilves-valisin-tsellomangu-oma-isa-naljade-tottu KLASSIKATÄHT Silvia Ilves: valisin tšellomängu oma isa naljade tõttu] Õhtuleht, 5. aprill 2016&lt;/ref&gt;, nende ema on klaveriõpetaja ja isa autoinsener. Ehkki varem tegelesid muusikaga kõik kuus õde, on üks praeguseks loobunud ja elab [[Hispaania|Hispaanias]].&lt;ref name=&quot;Sisters&quot; /&gt;

Silvia Ilvesel on neli poega&lt;ref name=&quot;err&quot; /&gt;. Vanim poeg Stefan (sündinud [[2010]]) võitis [[2019]]. aastal võistlusel &quot;Parim noor instrumentalist 2019&quot; II koha, Eesti noorte pianistide konkursil &quot;Eesti kõla&quot; oma vanuserühmas I koha ning eripreemia Eesti pala parima esituse eest. Vanuselt teine poeg Tristan (sündinud [[2012]]) õpib tšellot.

Silvia Ilves on olnud suhtes [[krüptoraha]] edendaja [[Asse Sauga]]ga (kolm kuud).&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Wadowsky |eesnimi=Stella K. |kuupäev=3. märts 2023 |pealkiri=KROONIKA PODCAST {{!}} Suhe sai juba läbi! Silvia Ilves räägib suu puhtaks |url=https://kroonika.delfi.ee/a/120152080 |vaadatud=2023-03-05 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Silvia Ilves on [[kristlane]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

22. juunil 2026 abiellus Silvia kasiinomiljonäri [[Marek Nõmmik|Marek Nõmmikuga]] ning võttis endale nimeks Silvia Ilves-Nõmmik.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=24. juuni 2026 |pealkiri=Vastabiellunud Silvia Ilves võttis endale uue nime |url=https://www.ohtuleht.ee/1160934/vastabiellunud-silvia-ilves-vottis-endale-uue-nime |väljaanne=Õhtuleht}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://www.silviailves.com/ Silvia Ilvese koduleht]
* [https://www.youtube.com/channel/UCInww5ZDM3oid-4sGp5hQsA Silvia Ilvese] kanal [[Youtube|YouTube]]'is
* [http://etv.err.ee/l/kultuurisaated/klassikatahed/2016/silvia_ilves Silvia Ilves] ERRi saatesarja &quot;Klassikatähed&quot; kodulehel
* [http://www.eesti.ca/muusikute-perekond-ilves/article22668 Muusikute perekond Ilves] Estonian World Review, 30. jaanuar 2009
* [http://menu.err.ee/v/klassikatahed/521f3922-5e52-49fb-86d3-82b243342f84/silvia-ilves-scherzo-fuocoso Silvia Ilves - &quot;Scherzo fuocoso&quot;] saatest &quot;Klassikatähed&quot;, ERR, 13. märts 2016
* [http://elu24.postimees.ee/3617553/klassikataht-silvia-ilves-poisid-teeme-katekoverdusi-muidu-saavad-teist-makaronid Klassikatäht Silvia Ilves: poisid, teeme kätekõverdusi, muidu saavad teist makaronid!] Postimees, 14. märts 2016
* [http://menu.err.ee/v/uudised/muusika/f37ad2a2-8e06-418c-871a-b6b1cdd0d0b0/neli-ode-moodustasid-bandi-the-ilves-sisters Neli õde moodustasid bändi &quot;The Ilves Sisters&quot;] ERR, 18. märts 2016
* [http://etv.err.ee/v/308330d5-db06-4407-a477-b9608f09a3c2 &quot;Klassikatähtede&quot; teise saate võitis Silvia Ilves] ERR, 20. märts 2016
* [http://etv.err.ee/v/kultuurisaated/klassikatahed/videod/b1592264-71e5-41a7-bf5e-3b4c5f7caee0/silvia-ilves-esitab-tsellol-c-saint-saensi-heliteose-luik Silvia Ilves esitab tšellol C. Saint-Saënsi heliteose &quot;Luik&quot;] saates &quot;Klassikatähed&quot;, ERR, 20. märts 2016
* Katharina Toomemets [http://www.ohtuleht.ee/725988/klassikataht-silvia-ilves-valisin-tsellomangu-oma-isa-naljade-tottu KLASSIKATÄHT Silvia Ilves: valisin tšellomängu oma isa naljade tõttu] Õhtuleht, 5. aprill 2016
* [http://etv.err.ee/v/kultuurisaated/klassikatahed/videod/214ab693-4804-4636-92c1-121a32dbeea0/klassikatahed--silvia-ilves Silvia Ilves] saates &quot;Klassikatähed&quot;, ERR, 10. aprill 2016
*[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/92933551/vaktsiinivastane-silvia-ilves-nakatus-koroonaga-tsellist-lootiski-viiruse-kulge-saada Vaktsiinivastane Silvia Ilves nakatus koroonaga: tšellist lootiski viiruse külge saada!] Kroonika, 25. märts 2021

{{JÄRJESTA:Ilves, Silvia}}
[[Kategooria:Eesti tšellistid]]
[[Kategooria:Urban Symphony]]
[[Kategooria:Sündinud 1992]]</text>
      <sha1>tjylfm2505naglgptndmkm3tsh8zfwb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185094</id>
      <parentid>7185045</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T09:38:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <comment>/* Elulugu */</comment>
      <origin>7185094</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8032" sha1="5rq1v7f1nixnrwedov16tpatdtpxiow" xml:space="preserve">'''Silvia Ilves-Nõmmik''' (sündinud [[31. august]]il [[1992]] [[Pärnu]]s&lt;ref name=&quot;err&quot;&gt;[http://etv.err.ee/l/kultuurisaated/klassikatahed/2016/silvia_ilves Silvia Ilves] ERRi saatesarja &quot;Klassikatähed&quot; kodulehel&lt;/ref&gt;) on eesti [[tšellomängija]]. 

== Elulugu ==
Pärnus sündinud ja [[Rapla|Raplas]] üles kasvanud&lt;ref name=&quot;err&quot; /&gt; Silvia Ilves kuulub muusikute perekonda, ta alustas tšelloõpinguid kuueaastaselt.&lt;ref&gt;[http://www.eesti.ca/muusikute-perekond-ilves/article22668 Muusikute perekond Ilves] Estonian World Review, 30.01.2009&lt;/ref&gt; Algul õppis ta tšellot [[Tallinna Muusikakeskkool]]is [[Mart Laas]]i juures, hiljem jätkas õpinguid [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s.&lt;ref name=&quot;err&quot; /&gt;

Silvia Ilves sai [[Urban Symphony]] liikmeks 2009. aasta lõpus, pärast [[Johanna Mängel|Johanna Mängeli]] lahkumist ansamblist.&lt;ref&gt;[http://www.dcc.ttu.ee/bands/get.asp?ident=4590 Urban Symphony] Eesti ansamblite andmebaasis&lt;/ref&gt; 2015. aastani tegi Ilves koostööd [[Sandra Nurmsalu]]ga, ühiselt anti palju kontserte.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.silviailves.com/ |pealkiri=Silvia Ilvese koduleht |vaadatud=2016-04-11 |arhiivimisaeg=2016-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160402214316/http://www.silviailves.com/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

2015. aasta algusest 2016. aasta alguseni mängis Ilves koos viiuldajate [[Sandra Hiie]] ja [[Johanna Marie Ainomäe]]ga [[keelpillitrio]]s [[La Phoenix]].&lt;ref&gt;Meisi Volt [http://elu24.postimees.ee/3146447/elu24-tutvustab-uus-kaunitaritest-koosnev-instrumentaaltrio-la-phoenix Elu24 tutvustab: uus kaunitaritest koosnev instrumentaaltrio La Phoenix] Postimees, 6. aprill 2015&lt;/ref&gt; Seejärel töötas aasta aega [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester|Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris]].&lt;ref name=&quot;err&quot; /&gt; 2016. aastast on Silvia Ilves endast ja oma neljast õest koosneva ansambli [[The Ilves Sisters]] eestvedaja.&lt;ref name=&quot;Sisters&quot;&gt;[http://menu.err.ee/v/uudised/muusika/f37ad2a2-8e06-418c-871a-b6b1cdd0d0b0/neli-ode-moodustasid-bandi-the-ilves-sisters Neli õde moodustasid bändi &quot;The Ilves Sisters&quot;] ERR, 18.03.2016&lt;/ref&gt;

2016. aastal võistles Silvia Ilves ETV telesaatesarjas &quot;[[Klassikatähed]]&quot;, kus võitis mitu publikuhääletust ning üldkokkuvõttes 2. koha&lt;ref name=&quot;err&quot; /&gt; Ilves võitis seal ka EMTA eripreemia – õppe- ja kontserdireisi vabalt valitud sihtkohta.

Ilves mängis kõrvalosa (Tšikk 5) 2016. aastal linastunud Eesti mängufilmis &quot;[[Klassikokkutulek]]&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.efis.ee/et/inimesed/id/24700/ Silvia Ilves], Eesti Filmi Andmebaas&lt;/ref&gt;

2019. aastal osales Silvia Ilves rahvusvahelisel Arthur Kapi nimelisel tšellistide konkursil ning saavutas seal 2. koha ning 3 eripreemiat.
Silvia Ilves on andnud soolokontserte, kuid tema lavapartneriks on olnud ka näiteks [[Kristjan Järvi]], [[Age Juurikas]], [[Rein Rannap]], [[Birgit Õigemeel]], [[Irina Zahharenkova]], [[Ott Lepland]], [[Paul Neitsov]], [[Disturbed]], [[C-Jam]], [[Johan Randvere]], [[Ithaka Maria]], [[Germán Gholami]] jt.

==Konkursid==
*2002 – rahvusvaheline noorte muusikute konkurss [[Tallinn]]as – 1. koht
*2003 – rahvusvaheline noorte muusikute konkurss Tallinnas – 1. koht
*2003 – ESTA Eesti ([[Eesti Keelpilliõpetajate Ühing]]u) üleriigiline noorte viiuldajate ja tšellistide konkurss Tallinnas – 1. koht
*2004 – rahvusvaheline noorte muusikute konkurss Eestis – 2. koht
*2005 – Augusta Dombrowska nimeline rahvusvaheline keelpillimängijate konkurss [[Riia]]s – 2. koht
*2005 – Euroopa muusikaperekondade võistlus Prantsusmaal, 1. koht
*2006 – rahvusvaheline tšellistide konkurss [[Liezen]]is, [[Austria]]s – 2. koht
*2007 – ESTA Eesti üleriigiline noorte viiuldajate ja tšellistide konkurss Tallinnas – 1. koht
*2009 – [[Suure-Jaani Muusikafestival]]i raames korraldatud tšellistide konkurss – 1. koht
*2010 – ESTA Eesti üleriigiline noorte keelpillimängijate konkurss-festival – 1. koht&lt;ref&gt;[http://www.eesti.ca/?op=article&amp;articleid=22668 Muusikute perekond Ilves], Eesti elu, 30.01.2009&lt;/ref&gt;
*2015 – Eduard Tubina nimeline keelpillimängijate konkurss – 2. koht
*2016 – EMTA eripreemia telekonkursil &quot;Klassikatähed&quot;

==Isiklikku==
Silvia Ilvesel on viis õde, kolm nooremat ja kaks vanemat&lt;ref&gt;Katharina Toomemets [http://www.ohtuleht.ee/725988/klassikataht-silvia-ilves-valisin-tsellomangu-oma-isa-naljade-tottu KLASSIKATÄHT Silvia Ilves: valisin tšellomängu oma isa naljade tõttu] Õhtuleht, 5. aprill 2016&lt;/ref&gt;, nende ema on klaveriõpetaja ja isa autoinsener. Ehkki varem tegelesid muusikaga kõik kuus õde, on üks praeguseks loobunud ja elab [[Hispaania|Hispaanias]].&lt;ref name=&quot;Sisters&quot; /&gt;

Silvia Ilvesel on neli poega&lt;ref name=&quot;err&quot; /&gt;. Vanim poeg Stefan (sündinud [[2010]]) võitis [[2019]]. aastal võistlusel &quot;Parim noor instrumentalist 2019&quot; II koha, Eesti noorte pianistide konkursil &quot;Eesti kõla&quot; oma vanuserühmas I koha ning eripreemia Eesti pala parima esituse eest. Vanuselt teine poeg Tristan (sündinud [[2012]]) õpib tšellot.

Silvia Ilves on olnud suhtes [[krüptoraha]] edendaja [[Asse Sauga]]ga (kolm kuud).&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Wadowsky |eesnimi=Stella K. |kuupäev=3. märts 2023 |pealkiri=KROONIKA PODCAST {{!}} Suhe sai juba läbi! Silvia Ilves räägib suu puhtaks |url=https://kroonika.delfi.ee/a/120152080 |vaadatud=2023-03-05 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Silvia Ilves on [[kristlane]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

22. juunil 2026 abiellus Silvia kasiinomiljonäri [[Marek Nõmmik|Marek Nõmmikuga]] ning võttis endale nimeks Silvia Ilves-Nõmmik.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=24. juuni 2026 |pealkiri=Vastabiellunud Silvia Ilves võttis endale uue nime |url=https://www.ohtuleht.ee/1160934/vastabiellunud-silvia-ilves-vottis-endale-uue-nime |väljaanne=Õhtuleht}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://www.silviailves.com/ Silvia Ilvese koduleht]
* [https://www.youtube.com/channel/UCInww5ZDM3oid-4sGp5hQsA Silvia Ilvese] kanal [[Youtube|YouTube]]'is
* [http://etv.err.ee/l/kultuurisaated/klassikatahed/2016/silvia_ilves Silvia Ilves] ERRi saatesarja &quot;Klassikatähed&quot; kodulehel
* [http://www.eesti.ca/muusikute-perekond-ilves/article22668 Muusikute perekond Ilves] Estonian World Review, 30. jaanuar 2009
* [http://menu.err.ee/v/klassikatahed/521f3922-5e52-49fb-86d3-82b243342f84/silvia-ilves-scherzo-fuocoso Silvia Ilves - &quot;Scherzo fuocoso&quot;] saatest &quot;Klassikatähed&quot;, ERR, 13. märts 2016
* [http://elu24.postimees.ee/3617553/klassikataht-silvia-ilves-poisid-teeme-katekoverdusi-muidu-saavad-teist-makaronid Klassikatäht Silvia Ilves: poisid, teeme kätekõverdusi, muidu saavad teist makaronid!] Postimees, 14. märts 2016
* [http://menu.err.ee/v/uudised/muusika/f37ad2a2-8e06-418c-871a-b6b1cdd0d0b0/neli-ode-moodustasid-bandi-the-ilves-sisters Neli õde moodustasid bändi &quot;The Ilves Sisters&quot;] ERR, 18. märts 2016
* [http://etv.err.ee/v/308330d5-db06-4407-a477-b9608f09a3c2 &quot;Klassikatähtede&quot; teise saate võitis Silvia Ilves] ERR, 20. märts 2016
* [http://etv.err.ee/v/kultuurisaated/klassikatahed/videod/b1592264-71e5-41a7-bf5e-3b4c5f7caee0/silvia-ilves-esitab-tsellol-c-saint-saensi-heliteose-luik Silvia Ilves esitab tšellol C. Saint-Saënsi heliteose &quot;Luik&quot;] saates &quot;Klassikatähed&quot;, ERR, 20. märts 2016
* Katharina Toomemets [http://www.ohtuleht.ee/725988/klassikataht-silvia-ilves-valisin-tsellomangu-oma-isa-naljade-tottu KLASSIKATÄHT Silvia Ilves: valisin tšellomängu oma isa naljade tõttu] Õhtuleht, 5. aprill 2016
* [http://etv.err.ee/v/kultuurisaated/klassikatahed/videod/214ab693-4804-4636-92c1-121a32dbeea0/klassikatahed--silvia-ilves Silvia Ilves] saates &quot;Klassikatähed&quot;, ERR, 10. aprill 2016
*[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/92933551/vaktsiinivastane-silvia-ilves-nakatus-koroonaga-tsellist-lootiski-viiruse-kulge-saada Vaktsiinivastane Silvia Ilves nakatus koroonaga: tšellist lootiski viiruse külge saada!] Kroonika, 25. märts 2021

{{JÄRJESTA:Ilves, Silvia}}
[[Kategooria:Eesti tšellistid]]
[[Kategooria:Urban Symphony]]
[[Kategooria:Sündinud 1992]]</text>
      <sha1>5rq1v7f1nixnrwedov16tpatdtpxiow</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (Ka)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>250940</id>
    <revision>
      <id>7185017</id>
      <parentid>7178981</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T07:07:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kal */</comment>
      <origin>7185017</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="95096" sha1="80xtycsp022gq5g5nepscnooe83wn6q" xml:space="preserve">{{Mall:BiograafiadIndeks}}


'''Biograafiad (Ka)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle perekonnanimi algab tähtedega &quot;Ka&quot;. 

==Ka==
*[[Ka (kuningas)|Ka]], Vana-Egiptuse kuningas
*[[Ka'ahumanu]]

==Kaa==
*[[Kaido Kaaberma]], eesti epeevehkleja ja treener (1968–)
*[[Tiit Kaadu]], eesti töökaitsespetsialist (1944–)
*[[Ülo Kaadu]], eesti viiuldaja (1957–2013)
*[[Sigrid Kaag]], Hollandi diplomaat ja poliitik (1961–) 
*[[Leo Kaagjärv]], eesti füüsik ja keelekaitsja (1934–)
*[[Aulikki Kaakinen]], soome arstiteadlane (1944–)
*[[Aira Kaal]], eesti kirjanik (1911–1988)
*[[Aleksander Kaal]], Eesti poliitik (1876–1941) 
*[[Anu Kaal]], eesti laulja (1940–)
*[[Hillar Kaal]], eesti alpinist (1930–1982)
*[[Mati Kaal]], eesti zooloog (1946–)
*[[Urmas Kaal]], eesti jalgpallur (1973–) 
*[[Vambo Kaal]], eesti poliitik (1949–)
*[[Ain Kaalep]], eesti luuletaja, tõlkija ja kriitik (1926–2020)
*[[Heiki-Jaan Kaalep]], eesti keeletehnoloog (1962–)
*[[Juhan Kaalep]], eesti metsateadlane (1902–1955) 
*[[Mati Kaalep]], eesti jurist (1988–) 
*[[Ruuben Kaalep]], Eesti poliitik (1993–)
*[[Tiina Kaalep]], eesti ajakirjanik (1964–)
*[[Triin Kaalep]], eesti keeletoimetaja (1956–)
*[[Tõnu Kaalep]], eesti kriitik (1966–)
*[[Mihhail Kaaleste]], Eesti aerutaja, suusataja ja treener (1931–2018) 
*[[Martin Kaalma]], Eesti jalgpallur (sündinud 1977)
*[[Frederik Herman Kaan]], hollandi vaimulik
*[[Aleksander Kaar]], Eesti poliitik (1892–1943)
*[[Elmar Kaar]], eesti bioloog (1928–)
*[[Enn Kaar]], eesti arhitekt (1911–1987) 
*[[Peeter Kaar]], eesti põllumajandusinsener (1968–)
*[[Johannes Kaarde]], eesti loomaarst (1896–1976)
*[[Kai Kaarelson]], Eesti diplomaat (1974–)
*[[Loora-Eliise Kaarelson]], eesti laulja ja näitleja (1997–)
*[[Heino Kaaremäe]], Eesti maadleja (1906–1978)
*[[Endel Kaarep]], eesti fütopatoloog (1914–2018)
*[[Katrin Kaarep]], eesti tõlkija, luuletaja ja zoosemiootik (1980–) 
*[[Rein Kaarepere]], eesti ettevõtja (1954–1998)
*[[Norbert Kaareste]], eesti turundus- ja kommunikatsioonispetsialist (1986–)
*[[Maarja Kaaristo]], eesti tõlkija ja toimetaja (1980–)
*[[Vello Kaaristo]], eesti murdmaasuusataja (1911–1965) 
*[[Kalle Kaarli]], eesti matemaatik (1948–)
*[[Karl Kaarli]], eesti põllumajandusteadlane (1923–2006) 
*[[Juhan Kaarlimäe]], Eesti poliitik (1901–1977)
*[[Ellen Kaarma]], eesti näitleja (1928–1973)
*[[Enn Kaarma]], eesti poksija ja katselendur (1943–1983)
*[[Juvenalius Kaarma]], eesti õigeusu vaimulik (1952–)
*[[Jüri Kaarma]], eesti raamatugraafik (1950–2011) 
*[[Mari Kaarma]], eesti kujundusgraafik (1951–)
*[[Melanie Kaarma]], eesti kostüümikunstnik (1923–2009)
*[[Otto-Eduard Kaarma]], eesti kergejõustiklane ja arst (1905–1975) 
*[[Voldemar Kaarma]], eesti intarsia- ja mööblikunstnik (1908–1976)
*[[Harald Kaarmann]], eesti jalg- ja jääpallur (1901–1942)
*[[Adolf Kaarme]], eesti vaimulik (1914–1986)
*[[Christian Kaarna]], eesti ajakirjanik, poliitik ja pangandustegelane (1882–1943)
*[[Jonas Kaarnamets]], eesti kitarrist ja laulukirjutaja (1993–) 
*[[Maimu Kaarnaväli]], eesti arhitekt (1927–) 
*[[Leonid Kaart]], eesti advokaat (1910–1994)
*[[Imre Kaas]], eesti teletegija (1983–) 
*[[Jeppe Kaas]], taani helilooja ja näitleja
*[[Ludwig Kaas]], Saksamaa poliitik 
*[[Patricia Kaas]], prantsuse laulja
*[[Rene Kaas]], eesti jalgpallur (1982–)
*[[Anneli Kaasa]], eesti sotsiaalteadlane (1975–) 
*[[Nestori Kaasalainen]], Soome poliitik (1915–2016)
*[[Väinö Kaasalainen]], Soome rahvakoolijuhataja ja poliitik (1902–1955) 
*[[Aadu Kaasik]], eesti sporditegelane (1937–2022) 
*[[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane (1934–2026)
*[[Aleksander Kaasik]], eesti skulptor (1908–1994)
*[[Allen Kaasik]], eesti arstiteadlane, biokeemik ja farmakoloog (1970–)
*[[Andras Kaasik]], eesti ettevõtja ja alpinist (1971–)
*[[Ants Kaasik]], eesti astrofüüsik (1950–2020) 
*[[Arne Kaasik]], eesti looduskaitsetegelane ja loodusfotograaf (1947–)  
*[[Ahto Kaasik]], Eesti ühiskonnategelane (1969–)
*[[Elna Kaasik]], eesti tekstiilikunstnik (1957–)
*[[Erna Kaasik]], eesti rahvatantsujuht ja raamatukoguhoidja (1912–2014)  
*[[Friedrich Kaasik]], eesti laulja ja levimuusik (1905–1992)
*[[Hannes Kaasik]], eesti jalgpallur ja jalgpallikohtunik (1978–)
*[[Hans Kaasik (sõjaväelane)|Hans Kaasik]], Eesti sõjaväelane (1885–1969)
*[[Hans Kaasik (purjetaja)|Hans Kaasik]], Eesti purjetaja, treener ja sporditegelane (1929–2001)
*[[Harri Kaasik]], eesti laulja ja näitleja (1910–1994)
*[[Heidi Kaasik]], eesti ujumistreener (1961–)
*[[Igor Kaasik]], eesti õpetaja ja kirjastaja (1959–)
*[[Ilmar Kaasik]], Eesti ja Saksamaa sõjaväelane (1914–1970)
*[[Ilse Kaasik]], Eesti purjetaja (1926–1988)
*[[Ivar Kaasik]], eesti maali- ja ehtekunstnik (1965–)
*[[Kaido Kaasik]], Eesti poliitik (1968–)
*[[Kristiina Kaasik]], eesti maalikunstnik (1943–2024)
*[[Kristjan Kaasik]], eesti kitarrist (1985–)
*[[Laila Kaasik]], eesti fotograaf (1991–)
*[[Leonhard Kaasik]], Eesti kohtunik (1895–1979)
*[[Marko Kaasik]], eesti atmosfäärifüüsik (1966–) 
*[[Markus Kaasik]], eesti arhitekt (1970–)
*[[Mikk Kaasik]], eesti džässmuusik ja klahvpillimängija (2003–)
*[[Nikolai Kaasik]], Eesti diplomaat (1900–1950)
*[[Paul Kaasik]], eesti elektrotehnikateadlane (1925–1985)
*[[Priit Kaasik]], eesti sporditeadlane (1967–)
*[[Renate Kaasik]] (1906–1993) 
*[[Siiri Kaasik]], eesti pedagoog ja koolijuht (1938–2013)
*[[Sirje Kaasik]], eesti helilooja, muusikaõpetaja ja koorijuht (1958–) 
*[[Toomas Kaasik]], Eesti politseinik (1873–1929)
*[[Tõnis Kaasik]], Eesti keskkonnakaitsetegelane ja poliitik (1949–)
*[[Vaike Kaasik]], eesti näitleja (1957–)
*[[Veiko Kaasik]], eesti kohtutäitur (1968–2013)
*[[Veljo Kaasik]], eesti arhitekt ja õppejõud (1938–)
*[[Viktor Kaasik]], Eesti advokaat (1954–)
*[[Ülo Kaasik]], eesti matemaatik (1926–2017)
*[[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]], eesti pankur (1975–)
*[[Evely Kaasiku]], eesti orienteeruja (1993–) 
*[[Keidy Kaasiku]], eesti jooksja ja murdmaasuusataja (2001–) 
*[[Kaidy Kaasiku]], eesti jooksja ja murdmaasuusataja (2001–) 
*[[Marianna Kaat]], režissöör (1957–) 
*[[Anne Kaaver]], eesti maastikuarhitekt (1947–)
*[[Anne Kaaver (bibliograaf)|Anne Kaaver]], eesti raamatukoguhoidja (1936–)
*[[Valter Kaaver]], eesti luuletaja, ajakirjanik ja revolutsioonilise liikumise tegelane (1904–1946)
*[[Vello Kaavere]], eesti teadusajaloolane (1936–1994)

==Kab==
*[[Raina Kabaivanska]], Bulgaaria ooperilaulja ja pedagoog (1934–)
*[[Jevgeni Kabajev]], Venemaa jalgpallur (1988–) 
*[[Alina Kabajeva]], Venemaa Riigiduuma liige ja endine iluvõimleja (1983–)
*[[Ozan Kabak]], türgi jalgpallur (2000–) 
*[[Ain Kabal]], eesti majandustegelane (1962–) 
*[[Dmitri Kabalevski]], vene helilooja
*[[Sergei Kabanov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1901–1973) 
*[[Hilmar Kabas]], Austria poliitik
*[[Christian Kabasele]], Belgia jalgpallur (1991–) 
*[[Oswald Kabasta]], austria poliitik
*[[Jon Kabat-Zinn]], Ameerika Ühendriikide arstiteadlane (1944–) 
*[[Adolf Kabatek]], ärijuht
*[[Ahmad Tejan Kabbah]], Sierra Leone poliitik (1932–2014)
*[[Ferdinand Kabe]], eesti õpetaja (1883–)
*[[Heidi Kabel]], saksa harrastusnäitleja
*[[Johanna-Elise Kabel]], eesti tantsija (2000–)
*[[Mihkel Kabel]], eesti näitleja (1984–)
*[[Ralf Kabelka]], ajakirjanik
*[[Anton Eduard Kaber]], eesti advokaat (1901–1989)
*[[Helmi Kaber]], eesti advokaat (1901–1969)
*[[Peeter Kaber]], eesti laulja ning hääle- ja naeruterapeut (1961–2009)
*[[Donald Kaberuka]], Rwanda majandusteadlane (1951–)
*[[Andrej Kabiakoŭ]], Valgevene diplomaat ja poliitik (1960–)
*[[Joseph Kabila]], Kongo DV poliitik (1971–)
*[[Laurent-Désiré Kabila]], Kongo DV poliitik (1939–2001)
*[[Kabir]], india müstik
*[[Issa Kaborè]], Burkina Faso jalgpallur (2001–) 
*[[Roch Marc Christian Kaboré]], Burkina Faso poliitik ja pankur (1957–) 
*[[Siim Kabrits]] Eesti poliitik (1979–)
*[[Amata Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (1928–1996)
*[[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (1951–1026) 
*[[Frank Kabui]], Saalomoni Saarte kindralkuberner (1946–)
*[[Kabuki (muusik)]], saksa diskor
*[[Kabul Khagan]], türgi-tatari valitseja
*[[Boris Kabur]], eesti kirjanik, tõlkija ja konstruktor-leiutaja (1917–2002)
*[[Vaime Kabur]], eesti bibliograaf (1914–2005)

==Kac==
*[[Natalla Kačanava]], Valgevene poliitik (1960–)
*[[Gojko Kačar]], serbia jalgpallur (1987–)
*[[Slobodan Kačar]], Serbia ja Jugoslaavia FSV endine poksija (1957–)
*[[Tadija Kačar]], Serbia ja Jugoslaavia endine poksija (1956–) 
*[[Jörg Kachelmann]], Šveitsi ajakirjanik 
*[[Jan Kaczmarek]], poola helilooja
*[[Jane Kaczmarek]], USA näitleja
*[[Jacek Kaczmarski]], poola laululooja
*[[Ryszard Kaczorowski]], Poola pagulaspoliitik (1919–2010)
*[[Maria Kaczyńska]], Poola presidendi Lech Kaczyński abikaasa (1942–2010)
*[[Jarosław Kaczyński]], Poola poliitik (1949–)
*[[Lech Kaczyński]], Poola poliitik (1949–2010)
*[[Ted Kaczynski]] (Unabomber), USA terrorist, anarhist ja õppejõud (1942–2023)
*[[Alter Kacyzne]], jidišikeelne kirjanik ja fotograaf (1885–1941)

==Kad==
*[[Eduard Kadai]], eesti majandusteadlane (1903–1944)
*[[Martin Kadai]], (1981–)
*[[Tajo Kadajas]], eesti laulja (1953–)
*[[Kaul Kadak]], eesti pedagoog, metsavend, soomepoiss (1903–1985)
*[[Mati Kadak]], Eesti kohtutäitur (1957–2025)
*[[Anneli Kadakas]], eesti muusik (1976–)
*[[Erich Kadakas]], Eesti ametiühingu- ja töölisliikumise tegelane (1909–1942)
*[[Kalle Kadakas]], eesti luterlik vaimulik (1960–) 
*[[Laine Kadakas]], eesti sotsioloog ja esteetik (1941–)
*[[Villu Kadakas]], eesti arheoloog (1972–)
*[[Velle Kadalipp]], eesti arhitekt (1963–)
*[[János Kádár]], Ungari riigitegelane (1912–1989)
*[[Ismail Kadare]], albaania kirjanik (1936–2024)
*[[Helmut Kadari]], eesti õigusteadlane (1903–1976) 
*[[Felix Kadarik]], eesti vaimulik (1923–2012) 
*[[Jaak Kadarik]], eesti fotograaf (1957–) 
*[[Ott Kadarik]], eesti arhitekt (1976–)
*[[Valter Kadarik]], eesti loomaarst (1898–1975)
*[[Alma Kadastik]], eesti lastepsühhiaater (1925–2014)
*[[Heiti Kadastik]], eesti psühhiaater (1926–1992) 
*[[Kaspar Kadastik]], eesti muusik (1987–)
*[[Mario Kadastik]], eesti füüsik (1981–) 
*[[Mart Kadastik]], eesti ajakirjanik ja meediategelane (1955–)
*[[Simo Andre Kadastu]], eesti näitleja (1993–)
*[[Karl Kaddak]], eesti ettevõtja ja tööstur (1859–1940)
*[[Urve-Anne Kade]], eesti kaubandustegelane (1943–2015)
*[[Vello Kade]], eesti veemotosportlane, poksitreener ja sporditegelane (1937–)
*[[Rebiya Kadeer]], uiguuri poliitaktivist (1948–)
*[[Gerda van der Kade-Koudijs]], Hollandi kergejõustiklane (1923–2015)
*[[Juliusz Kaden-Bandrowski]], Poola kirjanik, publitsist, ühiskonnategelane ja sõjaväelane (1885–1944) 
*[[Jaan Kadever]], Eesti sõjaväelane (1906–?) 
*[[Tino Kadewere]], Zimbabwe jalgpallur (1996–) 
*[[Peter Kadhammar]], rootsi kirjanik ja ajakirjanik (1956–) 
*[[Evdokía Kadí]], Küprose laulja (1981–)
*[[Ferdi Kadıoğlu]], Türgi jalgpallur (1999–) 
*[[Syed Kadir]], Singapuri poksija (1948–) 
*[[Kadiyalur Uruttirangannanar]], tamili luuletaja
*[[Yuka Kado]], jaapani jalgpallur (1990–) 
*[[Kaoru Kadohara]], jaapani endine jalgpallur (1970–)
*[[Nazem Kadri]], Kanada jäähokimängija (1990–) 
*[[Sandesh Kadur]], India loodusfotograaf ja -kineast (1976–)
*[[Ahmat Kadõrov]], tšetšeeni poliitik (1951–2004)
*[[Ramzan Kadõrov]], tšetšeeni poliitik (1976–)
*[[Nadežda Kadõševa]], ersa rahvusest Venemaa laulja (1959–)

==Kae==
*[[Bernhard Kaehlbrandt]], Eesti vaimulik (1840–1883)
*[[Aleksander Kaelas (filosoof)|Aleksander Kaelas]], eesti filosoof ja teoloog (1880–1920)
*[[Aleksander Kaelas (õigusteadlane)|Aleksander Kaelas]], eesti õigusteadlane (1911–1964)
*[[Colin Kaepernick]], USA Ameerika jalgpalli mängija (1987–)
*[[Kaaren Kaer]], eesti tõlkija (1978–)
*[[Kaisa Kaer]], eesti tõlkija ja toimetaja (1981–)
*[[Krista Kaer]], eesti tõlkija ja kirjastaja (1951–)
*[[Raivo Kaer]], eesti ettevõtja ja ürituste korraldaja (1981–2016)
*[[Algur Kaerma]], eesti teoloog ja vaimulik (1962–) 
*[[Mart Kaerma]], Eesti sõjaväelane (1897–1948)
*[[Mihkel Kaevats]], eesti luuletaja, esseist ja kirjanduskriitik (1983–)
*[[Ülo Kaevats]], eesti filosoof, riigitegelane ja kirjastaja (1947–2015)

==Kaf==
*[[Michel Kafando]], Burkina Faso diplomaat ja poliitik (1942–)
*[[Jevgeni Kafelnikov]], Venemaa tennisist (1974–) 
*[[Pantelís Kafés]], kreeka jalgpallur (1978–)
*[[Margit Kaffka]], ungari kirjanik (1880–1918) 
*[[Franz Kafka]], kirjanik (1883–1924)

==Kag==
*[[Alexis Kagame]], Rwanda filosoof, keeleteadlane, ajaloolane, luuletaja ja vaimulik (1912–1981)
*[[Paul Kagame]], Rwanda poliitik (1957–)
*[[Robert Kagan]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja välispoliitika ekspert (1958–)
*[[Ilja Kaganovitš]], Eesti majandusteadlane (1921–2016)
*[[Lazar Kaganovitš]], Nõukogude poliitik (1893–1991)
*[[Etti Kagarov]], Eesti poliitik (1956–)
*[[Sachi Kagawa]], jaapani jalgpallur 
*[[Shinji Kagawa]], jaapani jalgpallur (1989–)
*[[Tarō Kagawa]], jaapani jalgpallur (1922–1990)
*[[Rasmus Kagge]], eesti ajakirjanik (1977–)
*[[Dina Kagramanov]], Kanada maletaja (1986–)

==Kah==
*[[Anne Kahar]], eesti nahakunstnik (1948–2023)
*[[Kurmet Kahju]], eesti muusik
*[[Andres Kahk]], eesti ammulaskur (1987–)
*[[Juhan Kahk]], eesti ajaloolane (1928–1998)
*[[Juhan Kahk (tõlkija)|Juhan Kahk]], eesti tõlkija (1961–)
*[[Merike Kahk]], eesti ammulaskur ja treener (1963–)
*[[Christian Friedrich von Kahlbutz]], Saksa rüütel (1651–1702)
*[[Frida Kahlo]], Mehhiko maalikunstnik (1907–1954)
*[[Moshe Kahlon]], Iisraeli poliitik (1960–)
*[[Andrus Kahn]], eesti buda munk (1971–)
*[[August Kahn]], Eesti politseinik (1897–1942) 
*[[Hubert Kahn]], eesti arstiteadlane ja töötervishoiuarst (1930–)
*[[Jüri Kahn]], Eesti diplomaat (1953–)
*[[Kiira Kahn]], eesti raadioajakirjanik (1932–2012)
*[[Louis Kahn]], Eestist pärit USA arhitekt (1901–1974) 
*[[Oliver Kahn]], Saksamaa jalgpallur (1969–)
*[[Daniel Kahneman]], USA psühholoog (1934–2024)
*[[Hugo Kaho]], eesti bioloog, [[Tartu Ülikool]]i rektor aastail 1938–1940 (1885–1964)
*[[Uldrik Kahperg]], liivi rahvuslane (1873–1932)
*[[İsmail Kahraman]], Türgi jurist ja poliitik (1940–) 
*[[Suzan Kahramaner]], türgi matemaatik (1913–2006) 
*[[Triin Kahre]], eesti psühholoog (1978–)
*[[Marek Kahro]], eesti kirjanik ja blogija (1987–) 
*[[Anne Kahru]], eesti ökotoksikoloog ja akadeemik (1955–) 
*[[Mati Kahru]], eesti okeanograaf (1954–)
*[[Gustav Kahu]], Eesti kohtunik (1899–1942)
*[[Meelik Kahu]], eesti kirjandusteadlane (1935–1991)
*[[Tõnis Kahu]], eesti muusikakriitik (1962–) 
*[[Dominik Kahun]], Saksamaa jäähokimängija (1995–) 
*[[Toomas Kahur]], Eesti diplomaat (1963–)
*[[Nihat Kahveci]], Türgi jalgpallur (1979–)

==Kai==
*[[Kai Kai]], kitsai keelejuht (19.–20. sajand)
*[[Sotíris Kaïáfas]], Küprose jalgpallur (1949–)
*[[Stefan Kaibald]], eesti võrkpallur (1997–)
*[[Georg Kaibel]], saksa klassikaline filoloog (1849–1901)
*[[Rauno Kaibiainen]], eesti näitleja (1986–) 
*[[Gregory Kaidanov]], USA maletaja (1959–)
*[[Aleksandr Kaidanovski]], vene näitleja, filmirežissöör ja stsenarist (1946–1995)
*[[Juta Kaidla]], eesti kirjanik (1923–1968)
*[[Epp Kaidu]], eesti lavastaja ja näitleja (1915–1976)
*[[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (1931–)
*[[Anatoli Kaigorodov]], vene päritolu Eesti maalikunstnik (1878–1945)
*[[Ayumi Kaihori]], jaapani endine jalgpallur (1986–) 
*[[Vladimirs Kaijaks]], läti kirjanik (1930–)
*[[Lembit Kaik]], Eesti NSV riigitegelane (1923–1988)
*[[Maret Kaik]], eesti ajakirjanik, tõlkija ja toimetaja (1955–) 
*[[Petrus Kaikewalde]], Soome päritolu Riia piiskopi preester ja misjonär (12.–13. sajand) 
*[[Antti Kaikkonen]], Soome poliitik (1974–)
*[[Osmo Kaila]], soome maletaja (1916–1991)
*[[Uuno Kailas]], soome luuletaja ja proosakirjanik (1901–1933)
*[[Eva Kaili]], Kreeka poliitik (1978–) 
*[[Enn Kailvee]], Eesti sõjaväelane (1914–2008)
*[[Artuss Kaimiņš]], Läti näitleja, poliitik ja raadiosaatejuht (1980–) 
*[[Keiji Kaimoto]], jaapani endine jalgpallur (1972–) 
*[[Paavo Kaimre]], eesti metsateadlane (1964–)
*[[Kain]], Aadama poeg
*[[Tim Kaine]], Ameerika Ühendriikide advokaat ja poliitik (1958–) 
*[[Muhoozi Kainerugaba]], Uganda sõjaväelane (1974–) 
*[[Florian Kainz]], Austria jalgpallur (1992–)
*[[Holger Kaints]], eesti kirjanik (1957–)
*[[Heidit Kaio]], eesti ajakirjanik (1971–) 
*[[Voldemar Kaio]], Eesti piirivalvur (1902–1938)
*[[Simonas Kairys]], Leedu poliitik (1984–)
*[[Marko Kairjak]], eesti advokaat (1983–) 
*[[Kaarel Kais]], eesti rannavõrkpallur ja advokaat (1974–) 
*[[Kristjan Kais]], eesti rannavõrkpallur (1976–)
*[[Peeter Kais]], eesti võrkpallur ja sporditegelane (1949–)
*[[Otto Kaiser]], saksa teoloog (1924–2017)
*[[Peter Kaiser]], Liechtensteini ajaloolane ja poliitik (1793–1864)
*[[Wilhelm Kaiser]], saksa poksija (1912–1986)
*[[Wyatt Kaiser]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (2002–) 
*[[Hannu Kaislama]], Soome poksija (1956–)
*[[Andrei Kaissarov]], vene filoloog, publitsist, luuletaja (1782–1813)
*[[Pentti Kaitera]], soome hüdroloog ja ingerisoomlaste evakuatsiooni peakorraldaja (1905–1985) 
*[[Hans Kaiva]], eesti poksija ja poksitreener (1932–1999)
*[[Johannes Kaiv]], eesti diplomaat (1898–1965)
*[[Lilyan Kaiv]], eesti koori- ja orkestrijuht (1974–)
*[[Kimmo Kaivanto]], soome kunstnik (1932–2012)
*[[Annekatrin Kaivapalu]], eesti keeleteadlane (1963–)
*[[Karolin Kaivoja]], eesti jalgpallikohtunik ja toimetaja (1992–)
*[[Kevin Kaivoja]]
*[[Raul Kaivoja]]

==Kaj==
*[[Andrus Kajak]], eesti vehkleja (1965–)
*[[Anna Kajalina]], Eesti võrkpallur (1991–) 
*[[Johan Wilhelm Kajander]], soome vaimulik (1873–1925)
*[[Johannes Kajak]], Eesti sõjaväelane (1885–1940)
*[[Uno Kajak]], eesti suusahüppaja, kahevõistleja ja treener (1933–2019)
*[[Krista Kajar]], eesti kirjanik (1943–2013)
*[[Riina Kajari]], eesti kergejõustiklane ja aeroobikatreener (1971–) 
*[[Akira Kaji]], jaapani endine jalgpallur (1980–) 
*[[Mayumi Kaji]], jaapani endine jalgpallur (1964–) 
*[[Tomoyuki Kajino]], jaapani endine jalgpallur (1960–) 
*[[Daniel Kajmakoski]], Makedoonia laulja (1983–)
*[[Gerald Otieno Kajwang]], Keenia poliitik (1959–2014)
*[[Heli Kajo]], soome laulja (1983–)
*[[Andreas Kaju]], Eesti ettevõtja, suhtekorraldaja ja endine riigiametnik (1980–)
*[[Urmas Kaju]], eesti jurist ja majandustegelane (1956–2014)
*[[Indrek Kajupank]], eesti korvpallur (1988–)

==Kak==
*[[Subhash Kak]], India päritolu USA informaatik (1947–) 
*[[Kaká]], Brasiilia jalgpallur (1982–)
*[[Amineh Kakabaveh]], kurdi rahvusest Rootsi poliitik (1970–)
*[[Chrístos Kákalos]], kreeka kaljukitsekütt ja mägijuht (1882–1976)
*[[Gyula Kakas]], ungari võimleja (1876–1928)
*[[Kaoru Kakinami]], jaapani endine jalgpallur (1966–) 
*[[Yōichirō Kakitani]], Jaapani endine jalgpallur (1990–) 
*[[Kaapo Kakko]], soome jäähokimängija (2001–) 
*[[Nikólaos Kaklamanákis]], Kreeka purjesportlane (1969–) 
*[[Kako (kunstnik)|Kako]], kunstnik (1960–) 
*[[George Wilberforce Kakoma]], Uganda helilooja (1925–2012)
*[[Michio Kaku]], USA füüsik (1947–)

==Kal==
*[[August Kala]], Eesti sõjaväelane (1895–1985) 
*[[Eve-Külli Kala]], Eesti diplomaat (1959–)
*[[Ingrit Kala]], setu rahvakultuuri edendaja ja eesti orienteeruja (1968–) 
*[[Kulno Kala]], eesti ajaloolane (1936–2021)
*[[Martin Kala]], eesti publitsist ja tõlkija
*[[Peep Kala]], eesti ajakirjanik ja tippjuht (1961–)
*[[Tiina Kala]], eesti ajaloolane (1967–)
*[[Tiit Kala]], eesti ettevõtja ja poliitik (1954–)
*[[Vassili Kala]], Eesti NSV riigitegelane.
*[[Valeri Kalabugin]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1947–2014)
*[[Amiran Kaladze]], gruusia luuletaja ja tõlkija (1945–1995)
*[[Kahha Kaladze]], gruusia jalgpallur (1978–)
*[[Saša Kalajdžić]], Austria jalgpallur (1997–) 
*[[David Kalākaua]], Hawaii kuningas (1836–1891)
*[[Abdul Kalam]], India poliitik (1931–2015)
*[[Juhan Kalam]], eesti geneetik (1937–2002) 
*[[Mare Kalam]], eesti endine motosportlane (1939–)
*[[Valter Kalam]], eesti kergejõustikutreener ja spordipedagoog (1911–1973) 
*[[Aleksander Kalamees]], eesti spordipedagoog (1897–1987)
*[[Anna Kalamees]], eesti kopsuarst (1900–1992)
*[[Henn Kalamees]], eesti kopsuarst (1895–1972)
*[[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (1939–)
*[[Piia Kalamees]], eesti õigusteadlane (1983–)
*[[Targo Kalamees]], eesti ehitusteadlane (1972–) 
*[[Urve Kalamees]], eesti mükoloog (1936–2016)
*[[Vallo Kalamees]], eesti fotograaf ja fotoõpetaja (1962–) 
*[[Külli Kalamees-Pani]], eesti õpetaja (1960–)
*[[Raivo Kalamäe]], eesti päritolu Austraalia tööstusinsener ja Eesti vabadusvõitleja (1919–)
*[[Tomáš Kalas]], tšehhi jalgpallur (1993–) 
*[[Heiki Kalaus]], eesti tromboonimängija ja pedagoog (1950–2007)
*[[Katri-Evelin Kalaus]], eesti psühholoog
*[[Maie Kalaus]], eesti viiuldaja (1951–)
*[[Mihhail Kalašnikov]], Venemaa sõjaväelane ja relvakonstruktor (1919–2013)
*[[Paul Kalberg]], eesti poksija ja maadleja (1905–1995) 
*[[Teodor Kalberg]], Eesti sõjaväelane (1892–1969)
*[[Tõnis Kalbus]], eesti advokaat ja poliitik (1880–1942)
*[[Sulev Kald]], eesti dirigent, muusikapedagoog ja helilooja (1924–2000) 
*[[Valev Kald]], Eesti poliitik (1984–)
*[[Aino Kalda]], eesti botaanik (1929–2025)
*[[Aino Kalda (rahvatantsujuht)|Aino Kalda]], eesti õpetaja ja rahvatantsujuht (1929–2017)
*[[Anti Kalda]], eesti farmakoloog (1965–)
*[[Eduard Kalda]], eesti vaimulik (1907–1985)
*[[Elo Kalda]], eesti kandlemängija (1977–)
*[[Erik Kalda]], eesti ajakirjanik (1969–)
*[[Helle Kalda]], Eesti poliitik (1950–)
*[[Hillar Kalda]], eesti arst ja poliitik (1932–) 
*[[Indrek Kalda]], eesti muusik (1960–)
*[[Jaan Kalda]], eesti füüsik (1963–)
*[[Janek Kalda]], eesti jalgpallur (1978–)
*[[Katarina Kalda]], eesti seltskonnategelane (1972–)
*[[Katrina Kalda]], eesti kirjanik (1980–)
*[[Kaupo Kalda]], eesti droonifotograaf ja ettevõtja (1973–) 
*[[Madde Kalda]], eesti kirjanik (1903–1984) 
*[[Maie Kalda]], eesti kirjandusteadlane (1929–2013)
*[[Martti Kalda]], eesti indoloog (1973–)
*[[Piret Kalda]], eesti näitleja (1966–) 
*[[Rauno Kalda]], eesti bioloog, terioloog (1987–) 
*[[Romeo Kalda]], eesti kurjategija (1974–)
*[[Ruth Kalda]], eesti arstiteadlane (1965–)
*[[Eljo Kaldalu]], eesti raamatukogundustegelane (1920–2014)
*[[Meelis Kaldalu]], Eesti poliitaktivist (1980–)
*[[Ago Kalde]], eesti võrkpallur, võrkpallitreener ja sporditegelane (1945–2025)
*[[Juhan Kalde]], eesti maadleja ja sporditegelane (1908–1995) 
*[[Kalli Kalde]], eesti maalikunstnik, graafik ja raamatuillustraator (1967–)
*[[Mart Kalde]], eesti maadleja (1869–1951) 
*[[Sten Kalder]], eesti veemotosportlane (1992–) 
*[[Arvo Kaldma]], eesti insener, Eesti NSV riigitegelane (1934–1995)
*[[Helgi Kaldma]], eesti ajakirjanik (1933–2011)
*[[Johannes Kaldma]], Eesti sõjaväelane (1896–1973)
*[[Kalle Kaldma]], eesti näitleja (1947–)
*[[Sten Kaldma]], eesti jalgpallur ja jalgpallikohtunik (1968–) 
*[[Sören Kaldma]], eesti jalgpallur (1996–) 
*[[Tarmo Kaldma]], eesti IT-spetsialist (1965–) 
*[[Tiit Kaldma]], eesti näitleja ja treener (1943–1986)
*[[Toomas Kaldma]], eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (1943–2026)
*[[Väino Kaldma]], eesti vaimulik (1923–1983)
*[[Jüri Kaldmaa]], eesti luuletaja, näitekirjanik, kirjandus- ja teatrikriitik (1968–)  
*[[Kätlin Kaldmaa]], eesti luuletaja, kirjanduskriitik, ajakirjanik ja tõlkija (1970–)
*[[Uno Kaldmäe]], eesti majandustegelane (1956–) 
*[[Evelyn Kaldoja]], eesti politoloog ja ajakirjanik (1980–)
*[[Hans Kaldoja]], eesti näitleja (1942–2017)
*[[Lauri Kaldoja]], eesti näitleja (1987–) 
*[[Väino Kaldoja]], eesti ettevõtja, tippjuht ja filantroop (1956–) 
*[[Aivar Kaldre]], eesti laulja (1965–) 
*[[Ilona Kaldre]], Eesti selgeltnägija (1969–) 
*[[Peeter Kaldre]], eesti ajakirjanik (1954–)
*[[Marko Kaldur]], eesti publitsist (1978–)
*[[Peeter Kaldur]], eesti vaimulik (1954–) 
*[[Martten Kaldvee]], eesti laskesuusataja (1986–)
*[[Urmas Kaldvee]], eesti laskesuusataja (1964–) 
*[[Jaakko Kalela]], Soome diplomaat ja riigiametnik (1944–)
*[[Theodor Kalep]], eesti päritolu Venemaa ehitus- ja masinaehitusinsener ning leiutaja (1866–1913) 
*[[Veljo Kalep]], eesti insener ja dissident (1934–2012)
*[[Aleksandr Kaleri]], Venemaa kosmonaut (1956–)
*[[Maryja Kalesnikava]], Valgevene poliitaktivist ja flötist (1982–)
*[[Slavko Kalezić]], Montenegro laulja, laulukirjutaja ja näitleja (1985–)
*[[Marek Kaleta]], eesti odaviskaja (1961–)
*[[Christopher Kalev]], eesti murdmaasuusataja (1999–)
*[[Leif Kalev]], eesti sotsioloog (1976–)
*[[Ivaylo Kalfin]], Bulgaaria poliitik (1964–) 
*[[Kālidāsa]], Vana-India luule- ja näitekirjanik (arvatavasti 4.–5. sajand)
*[[Nelli Kalikova]], Eesti poliitik ja ühiskonnategelane (1949–)
*[[Robert Kaliňák]], Slovakkia poliitik (1971–) 
*[[Dmitri Kalinin]], vene jäähokimängija (1980–)
*[[Mihhail Kalinin]], Nõukogude riigitegelane (1875–1946) 
*[[Sergei Kalinin]], vene jäähokimängija (1991–) 
*[[Kastuś Kalinoŭski]], valgevene revolutsionäär-demokraat ja publitsist (1838–1864)
*[[Nigul Kaliste]], Eesti poliitik (1884–1942)
*[[Irina Kalits]], Eesti arst ja arstiteadlane (1928–2023)
*[[Johannes Kalits]], eesti sotsioloog (1921–2003)
*[[Ahto Kalja]], eesti tehnikateadlane, informaatik ja õppejõud (1950–2018)
*[[Allan Kaljakin]], eesti pedagoog (1984–)
*[[Priit Kaljapulk]], eesti arhitekt (1954–)
*[[Karl Kaljas]], juudi rahvusest Eesti arst (1902–1941) 
*[[Juhan Kaljaspoolik]], eesti klarnetist (1909–1979)
*[[Urmas Kaljend]], eesti jalgpallur (1964–) 
*[[Aldur Kaljo]], eesti päritolu Austraalia väiketööstur ja Eesti diplomaat (1931–1994)
*[[Dimitri Kaljo]], Eesti geoloog (1928–)
*[[Julius Kaljo]], eesti jalgpallur (1910–1954)
*[[Kai Kaljo]], eesti kunstnik (1959–)
*[[Richard Kaljo]], eesti graafik (1914–1978)
*[[Johannes Kaljola]], eesti näitleja ja lavastaja (1900–1954)
*[[Elmar Kaljot]], eesti jalgpallur, treener ja kohtunik (1901–1969)
*[[Philip Kaljot]], Eesti diplomaat ja konsul (1891–1942)
*[[Jakob Kalju]], Eesti poliitik (1903–1942)
*[[Leelo Kalju]], eesti tennisist ja tennisekohtunik (1949–) 
*[[Hannes Kaljujärv]], eesti näitleja (1957–)
*[[Rasmus Kaljujärv]], eesti näitleja (1981–)
*[[August Kaljukosk]], eesti õigeusu vaimulik ja õigeusu kirikuloo uurija (1921–2003) 
*[[Liisa Kaljula]], eesti kunstikriitik, kuraator ja kunstiajaloolane (1982–) 
*[[Rein Kaljula]], eesti korvpallur ja treener (1942–)
*[[Silver Kaljula]], eesti näitleja, produtsent, lavastaja ja valguskujundaja (1991–)
*[[Avo Kaljulaid]], eesti võrkpallur ja sõudja (1936–2003) 
*[[Eimel Kaljulaid]], eesti trummar (1973–)
*[[Kersti Kaljulaid]], Euroopa Liidu ametnik ja Eesti poliitik (1969–)
*[[Raimond Kaljulaid]], Eesti poliitik (1982–)
*[[Uno Kaljulaid]], eesti matemaatik (1941–1999)
*[[Marek Kaljumäe]], eesti jalgpallur (1991–)
*[[Peeter Kaljumäe]], eesti näitleja ja laulja (1966–)
*[[Jevgeni Kaljundi]], eesti arhitektuuriajaloolane (1931–2011)
*[[Linda Kaljundi]], eesti ajaloolane (1979–) 
*[[Tiit Kaljundi]], eesti arhitekt (1946–2008) 
*[[Ain Kaljurand]], eesti ärijuht (1965–)
*[[Ants Kaljurand]], eesti metsavend (1917–1951) 
*[[Anu Kaljurand]], eesti endine kergejõustiklane (1969–)  
*[[Ivari Kaljurand]], eesti keemik (1975–) 
*[[Kaire Kaljurand]], eesti jalgpallur (1974–) 
*[[Kristjan Kaljurand]], eesti jalgpallur (1992–)
*[[Kuldar Kaljurand]], eesti arstiteadlane (1967–)
*[[Marina Kaljurand]], Eesti diplomaat (1962–)
*[[Mihkel Kaljurand]], eesti keemik (1945–)
*[[Agur Kaljusaar]], eesti maali- ja ehtekunstnik (1979–)
*[[Ahto Kaljusaar]], eesti ühiskonnategelane ja esperantist (1938–2020)
*[[Kristjan Kaljusaar]], eesti ajaloolane (1990–2023)
*[[Andres Kaljuste]], eesti dirigent, viiuldaja ja vioolamängija (1982–) 
*[[Heino Kaljuste]], eesti koorijuht ja pedagoog (1925–1989)
*[[Kalev Kaljuste]], Eesti poliitik (1978–)
*[[Kaupo Kaljuste]], eesti jäähokimängija (1981–)
*[[Lia Kaljuste]], eesti raadiotöötaja 
*[[Maria Kaljuste]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1973–)
*[[Tiina Kaljuste]], eesti keraamik (1969–) 
*[[Tõnu Kaljuste]], eesti koorijuht ja orkestridirigent (1953–)
*[[Ülle Kaljuste]], eesti näitleja (1957–)
*[[Jüri-Hain Kaljusto]], eesti spordipedagoog ja -teadlane (1937–2024)
*[[Lembit Kaljuvee]], eesti poliitik (1952–)
*[[Rando Kaljuvee]], eesti laske- ja murdmaasuusataja (1991–)
*[[Väino Kaljuvee]], eesti põllumajandustegelane, majandijuht ja rahvasaadik (1924–1993) 
*[[Marko Kaljuveer]], eesti spordiajakirjanik (1964–) 
*[[Boris Kaljuveri]], Eesti sõjaväelane (1894–1942)
*[[Karl Friedrich Kalk]], Paldiski kohtufoogt (1804–1886)
*[[Margit Kalk]], eesti kergejõustiklane (1999–)
*[[Paul Kalkbrenner]], Berliini DJ, muusik ja näitleja (1977–) 
*[[Andreas Kalkun]], eesti luuletaja, muusik ja folklorist (1977–)
*[[Gustav Kalkun]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (1898–1972) 
*[[Kalev Kalkun]], eesti tõlkija ja tõlk (1949–2012)
*[[Karl Kalkun]], eesti näitleja (1927–1990)
*[[Kristjan Kalkun]], eesti spordiajakirjanik (1972–)
*[[Mari Kalkun]], eesti muusik (1986–)
*[[Stella Kalkun]], eesti tekstiilikunstnik (1989–)
*[[Kait Kall]], eesti näitleja (1987–) 
*[[Toomas Kall]], eesti näitekirjanik, humorist ja ajakirjanik (1947–)
*[[Charlotte Kalla]], rootsi suusataja (1987–)
*[[Gyula Kállai]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1910–1996)
*[[Henni Kallak]], eesti bioloog (1931–2013)
*[[Arvi Kallakmaa]], eesti põllumajandustegelane ja majandijuht (1937–2020) 
*[[Angelika Kallakmaa-Kapsta]], eesti majandusteadlane (1966–)
*[[Juura Kallari]], eesti maadleja (1941–2005)
*[[Aigar Kallas]], Eesti riigiametnik (1973–) 
*[[Aino Kallas]], eesti-soome kirjanik (1878–1956)
*[[Aksel Kallas]], eesti näitleja ja lavastaja (1910–1975)
*[[Alla Kallas]], Eesti ajakirjanik ja tõlkija (1946–2011)
*[[Elmar Kallas]], eesti põllumajandustegelane, endine majandijuht ja rahvasaadik (1932–) 
*[[Ene Kallas]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1973–)
*[[Henry Kallas]], eesti ettevõtja (1989–) 
*[[Jaan Kallas]], eesti tootmisjuht ja ametnik (1956–) 
*[[Juha Kallas]], eesti tehnikateadlane (1941–) 
*[[Jüri Kallas]], eesti ulmekirjanduse ekspert, tõlkija, kirjastaja ja toimetaja (1967–) 
*[[Kaido Kallas]], eesti majandusteadlane (1939–) 
*[[Kaja Kallas]], eesti jurist ja poliitik (1977–)
*[[Karl Kallas]], eesti muusik ja iluuisutaja (1995–)
*[[Karol Kallas]], eesti kunstikriitik ja ajaloolane (1972–)
*[[Kristina Kallas]], eesti koolijuht (1976–)
*[[Madis Kallas]], eesti mitmevõistleja (1981–)
*[[Madis Kallas (tantsija)|Madis Kallas]], eesti võistlustantsija (1986–)
*[[Mariann Kallas]], eesti tekstiilikunstnik (1949–)
*[[Mart Kallas]], Eesti poliitik (1963–) 
*[[Mihkel Kallas]], eesti köster-koolmeister, rahvaluulekoguja ja rahvusliku liikumise tegelane (1824–1896) 
*[[Miina Kallas]], eesti jalgpallur (1989–)
*[[Olimar Kallas]], eesti karikaturist ja raamatugraafik (1929–2006) 
*[[Oskar Kallas]], Eesti rahvaluuleteadlane ja diplomaat (1868–1946)
*[[Pille Kallas]], eesti laulja  
*[[Raivo Kallas]], Eesti sporditegelane ja poliitik (1957–) 
*[[Reginald Kallas]], spordiajakirjanik ja sporditegelane (1920–1987)
*[[Rudolf Kallas]], eesti pedagoog ja kultuuriloolane (1851–1913)
*[[Siim Kallas]], Eesti ja Euroopa Liidu poliitik (1948–) 
*[[Teet Kallas]], eesti kirjanik (1943–)
*[[Udo Kallas]], eesti klarnetist ja saksofonist (1913–1983)
*[[Vaino Kallas]], Eesti vabadusvõitleja (1927–2019) 
*[[Vello Kallas]], eesti postmargikunstnik (1942–2013)
*[[Marite Kallasma]], eesti raadio ja televisiooni teadustaja, saatejuht ning saatejuhtide koolitaja-eetrinõustaja (1948–)
*[[Rein Kallasma]], eesti sporditegelane ja spordiajakirjanik (1937–2014) 
*[[Albert Kallasmaa]], eesti kunstnik (1915–1969)
*[[Ilme Kallasmaa]], eesti raamatukogutöötaja (1929–2017) 
*[[Marja Kallasmaa]], eesti keeleteadlane (1950)
*[[Riivo Kallasmaa]], eesti oboemängija ja bariton (1981–) 
*[[Maaja Kallast]], eesti etiketiõpetaja (1938–2014) 
*[[Aivar Kallaste]], eesti balletitantsija (1959–)
*[[Arnold Kallaste]], Eesti politseiametnik (1894–1942)
*[[Harmo Kallaste]], eesti muusik (1972–)
*[[Harry Kallaste]], eesti näitleja
*[[Juhan Kallaste]], eesti vaimulik, näitleja ja pikaealine (1891–1999)
*[[Ken Kallaste]], eesti jalgpallur (1988–)
*[[Maria Kallaste]], eesti ooperilaulja (metsosopran) (1983–)
*[[Mihkel Kallaste]], eesti näitleja (1992–) 
*[[Risto Kallaste]], eesti jalgpallur (1971–)
*[[Toomas Kallaste]], eesti jalgpallur (1971–)
*[[Tõnu Kallaste]], eesti muusikapedagoog, helilooja ja koorijuht (1941–2023)
*[[Vivian Kallaste]], eesti laulja ja laulupedagoog (1956–)
*[[Andrus Kallastu]], eesti helilooja ja dirigent (1967–)
*[[Kai Kallastu]], eesti laulja ja muusikapedagoog (1970–)
*[[Teet Kallasvee]], Eesti omavalitsustegelane ja poliitik (1966–2012)
*[[Anu Kallavus]], eesti alpinist (1956–)
*[[Tiina Kallavus]], eesti koolitaja ja koolijuht (1965–2019)
*[[Urve Kallavus]], eesti keemik ja materjaliteadlane (1950–) 
*[[Eedo Kalle]], eesti majandusteadlane ja emeriitdotsent (1949–) 
*[[Heikki Kalle]], eesti ökoloog ja muusik (1968–)
*[[Jakob Kalle]], Eesti poliitik (1896–1942)
*[[Laura Kalle]], eesti näitleja (1989–)
*[[Carmel Kallemaa]], Kanadat esindav eesti iluvõimleja (1997–) 
*[[Kalev Kallemets]], Eesti poliitik (1979–)
*[[Theodor Kallifatides]], kreeka päritolu rootsikeelne kirjanik (1938–)
*[[Alfred-Valdemar Kallikivi]], eesti arst (1907–1943) 
*[[Ahti Kallikorm]], Eesti riigiametnik (1963–)
*[[Ants Kallikorm]], eesti biokeemik (1938–2001)
*[[Arno Kallikorm]], eesti koorijuht (1915–1992) 
*[[Riina Kallikorm]], eesti reumatoloog (1948–)
*[[Anne Kalling]], eesti tõlkija ja toimetaja (1938–2011) 
*[[Ken Kalling]], eesti teadusajaloolane (1963–)
*[[Heikki Kallio]], soome maletaja (1980–)
*[[Mika Kallio]], soome motosportlane (1982–)
*[[Kyösti Kallio]], Soome poliitik (1873–1940)
*[[Antti Kalliomäki]], Soome poliitik ja teivashüppaja (1947–)
*[[Ivar Kallion]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane (1931–2013)
*[[Valdo Kallion]], Eesti ja Saksa sõjaväelane ning eesti ehitusinsener (1923–1997) 
*[[Ain Kallis]], eesti meteoroloog ja publitsist (1942–)
*[[Oskar Kallis]], eesti maalikunstnik (1892–1918)
*[[Kalev Kallo]], Eesti poliitik (1948–2024)
*[[Renata Kallosh]], ameerika füüsik (1943–) 
*[[Aleksander Kallus]], eesti ettevõtja ja trükikoja omanik (1897–1942) 
*[[Kaspar Kalluste]], eesti trummar (1988–)
*[[Tiit Kalluste]], eesti džässakordionist, helilooja, pedagoog ja produtsent (1962–)  
*[[Alfred Kalm]], eesti agronoom ja tööstur (1883–1959)
*[[Anu Kalm]], eesti graafik (1960–)
*[[Hans Kalm]], Eesti ja Soome sõjaväelane (1889–1981)
*[[Jaak Kalm]], eesti majandustegelane (1941–2021)  
*[[Kalle Kalm]], eesti orienteeruja ja kartograaf (1950–) 
*[[Maria Kalm]], eesti teatrikunstnik (1983–)
*[[Mart Kalm]], eesti arhitektuuriajaloolane (1961–)
*[[Rudolf Kalm]], eesti näitleja, insener ja meremees (1944–)
*[[Valdo Kalm]], eesti tippjuht ja ühiskonnategelane (1966–) 
*[[Volli Kalm]], eesti geoloog (1953–2017)
*[[Ivar Kalma]], eesti bridžimängija ja insener (1959–2023)
*[[Valdeko Kalma]], eesti maadlussporditegelane (1950–2019)	
*[[Andrei Kalmakov]], Venemaa kabetaja (1970–)
*[[August Kalman]], eesti põllumajandusteadlane (1896–1981) 
*[[Imre Kálmán]], ungari helilooja (1882–1953)
*[[Erich Kalmar]], eesti maletaja (1916–1973)
*[[Gita Kalmet]], Eesti diplomaat ja näitleja (1959–)
*[[Hanno Kalmet]], eesti näitleja ja lavastaja (1931–1982)
*[[Henrik Kalmet]], eesti näitleja (1986–)
*[[Karl-Andreas Kalmet]], eesti näitleja (1989–)
*[[Leo Kalmet]], eesti lavastaja (1900–1975)
*[[Madis Kalmet]], eesti näitleja ja lavastaja (1955–)
*[[Maria Teresa Kalmet]], eesti näitleja (1996–) 
*[[Richard Kalmet]], eesti põllumajandusteadlane (1911–2006)
*[[Tanel Kalmet]], Eesti riigiametnik (1973–) 
*[[Toomas Kalmet]], eesti näitleja ja lavastaja (1936–1983)
*[[Elle Kalmo]], eesti laulja (1945–) 
*[[Heino Kalmo]], eesti konstruktor (1937–2018) 
*[[Eda Kalmre]], eesti folklorist (1958–)
*[[Vahur Kalmre]], eesti ajakirjanik (1956–)
*[[Ain Kalmus]], eesti kirjanik ja vaimulik (1906–2001)
*[[Andreas Kalmus]], Eesti sõjaväelane (1902–1990)
*[[Anne Kalmus]], eesti haridustöötaja (1970–) 
*[[Arnold Kalmus]], eesti maalikunstnik (1882–1942)
*[[Aron Kalmus]], Eesti sõjaväelane (1974–) 
*[[Jaan Kalmus]], eesti ettevõtja (1958–2022)
*[[Jüri Kalmus]], eesti jalgrattasporditreener (1943–2024)
*[[Kertu Kalmus]], eesti ajakirjanik (1986–)
*[[Marek Kalmus]], eesti kulturist (1971–2023)
*[[Marie Kalmus]], eesti skulptor (1882–1959)
*[[Veronika Kalmus]], eesti sotsioloog-meediateadlane (1973–) 
*[[Jānis Kalnbērziņš]], Läti NSV ja Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (1893–1986)
*[[Sandra Kalniete]], Läti poliitik ja diplomaat (1952–)
*[[Maie Kalnin]], eesti hambaarst ning suu-, näo- ja lõualuukirurg (1932–2015)
*[[Rēzija Kalniņa]], läti näitleja (1970–)
*[[Alfrēds Kalniņš]], läti helilooja ja dirigent (1879–1951)
*[[Bruno Kalniņš]], Läti poliitik ja ajaloolane (1899–1990) 
*[[Ivars Kalniņš]], Läti ja Nõukogude Liidu filmi- ja teatrinäitleja (1948–)
*[[Haralds Kalniņš]], läti luterlik vaimulik (1911–1997)
*[[Jānis Kalniņš]], läti päritolu Kanada dirigent ja helilooja (1904–2000)
*[[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]], läti jäähokimängija (1991–)  
*[[Leonīds Kalniņš]], Läti sõjaväelane, kindralleitnant (1957–) 
*[[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (1922–2022)
*[[Kálmán Kalocsay]], ungari esperantist, luuletaja ja tõlkija (1891–1976)
*[[Salomon Kalou]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1985–)
*[[Kaarlo Julius Kalpa]], Soome ja Eesti vaimulik (1867–1918)
*[[Donald Kalpokas]], Vanuatu poliitik (1943–2019)
*[[Aldo Kals]], eesti ajaloolane (1945–)
*[[Jaak Kals]], eesti arstiteadlane (1977–) 
*[[Peeter Kalt]], eesti karikaturist (1949–2020)
*[[Heinrich von Kaltenbach]], Toolse foogt 16. sajandil
*[[Ernst Kaltenbrunner]], Saksa jurist ja riigiametnik (1903–1946)
*[[Gerlinde Kaltenbrunner]], austria alpinist (1970–)
*[[Samuel Kalu]], Nigeeria jalgpallur (1997–) 
*[[Oleg Kalugin]], Nõukogude Liidu julgeolekutöötaja (1934–)
*[[Theodor Kaluza]], saksa füüsik ja matemaatik (1885–1954)
*[[Peep Kalv]], eesti astronoom (1934–2002)
*[[Jonas Kalvanas (juunior)]], Leedu luterlik vaimulik, piiskop (1948–2003)
*[[Jonas Kalvanas (seenior)]], Leedu luterlik vaimulik, piiskop (1914–1995)
*[[Aadu Kalve]], Eesti sõjaväelane (1899–1941)  
*[[Kristi Kalve]], eesti haridustegelane (1966–)
*[[Mall Kalve]], eesti iluvõimleja, treener ja sporditegelane (1952–2017)
*[[Kaija M Kalvet]], eesti lavastaja ja näitleja (1989–) 
*[[Mart Kalvet]], eesti muusik, tõlkija ja kolumnist (1975–)
*[[Tõnu Kalvet]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1970–)
*[[Mari-Liis Kalvik]], eesti keeleteadlane (1979–)
*[[Jaan Kalviste]], eesti keemik (1898–1936)
*[[Aigars Kalvītis]], Läti poliitik (1966–)
*[[Arved Kalvo]], Eesti NSV riigitegelane (1910–1983)

==Kam==
*[[Endel Kama]], eesti arst (1919–1979)
*[[Endel Kama (ratsaspordikohtunik)|Endel Kama]], ratsaspordiorganisaator ja ratsaspordikohtunik (1925–2017)
*[[Kaido Kama]], Eesti poliitik (1957–)
*[[Mihkel Kama]], eesti astrofüüsik (1984–)
*[[Priit Kama]], eesti jurist (1971–)
*[[Põim Kama]], eesti suhtekorraldaja, autor ja kriitik (1985–) 
*[[Daichi Kamada]], jaapani jalgpallur (1996–) 
*[[Israel Kamakawiwoʻole]], Hawaii muusik (1959–1997)
*[[Kunishige Kamamoto]], Jaapani jalgpallur, jalgpallitreener ja poliitik (1944–2025) 
*[[Chris Kaman]], USA korvpallur (1982–)
*[[Rob Kaman]], hollandi kikkpoksija (1960–2024)
*[[François Kamano]], Guinea jalgpallur (1996–) 
*[[Aboubakar Kamara]], Mauritaania jalgpallur (1995–) 
*[[Boubacar Kamara]], Prantsusmaa jalgpallur (1999–) 
*[[Glen Kamara]], Sierra Leone päritolu Soome jalgpallur (1995–) 
*[[Hassane Kamara]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1994–) 
*[[Kei Kamara]], Sierra Leone jalgpallur (1984–) 
*[[Laimonis Kamara]], läti luuletaja ja tõlkija (1934–1983)
*[[Rein Kamarik]], eesti vehkleja, vehklemistreener ja sporditegelane (1939–)
*[[Mitsuo Kamata]], jaapani endine jalgpallur (1937–)
*[[Kaspars Kambala]], läti korvpallur ja poksija (1978–)
*[[Ditaji Kambundji]], Šveitsi kergejõustiklane (tõkkejooksja) (2002–) 
*[[Mujinga Kambundji]], Šveitsi kergejõustiklane (sprinter) (1992–) 
*[[Kambyses II]], Pärsia valitseja ja Egiptuse vaarao (surnud 522 eKr)
*[[Hilda Kamdron]], eesti kunstnik (1901–1972)
*[[Yusuf Saad Kamel]], Bahreini kergejõustiklane (1983–)
*[[Dean Kamen]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja leiutaja (1951–) 
*[[Lev Kamenev]], Nõukogude poliitik (1883–1936)
*[[Sergei Kamenev]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1881–1936)
*[[Jüri Kamenik]], eesti pilveekspert (1988–)
*[[Fjodor Kamenski]], vene skulptor (1836–1913)
*[[Heike Kamerlingh Onnes]], hollandi füüsik (1853–1926)
*[[Hisao Kami]], jaapani endine jalgpallur (1941–) 
*[[Yōko Kamikawa]], Jaapani poliitik (1953–)
*[[Abdallah Mohamed Kamil]], Djibouti poliitik (1936–)
*[[André Kaminski]], juudi päritolu saksakeelne Šveitsi kirjanik (1923–1991)  
*[[Marcin Kamiński]], Poola jalgpallur (1992–)
*[[Marek Kamiński]], Poola rännumees (1964–) 
*[[Mariusz Kamiński]], Poola poliitik (1965–) 
*[[Thomas Kaminski]], Belgia jalgpallur (1992–)
*[[Valters Kaminskis]], läti orienteeruja ja rogainija (1968–)
*[[Megumi Kamionobe]], jaapani jalgpallur (1986–) 
*[[Paul Kamm]], eesti graafik (1917–1979)
*[[Annelies Kammenhuber]], saksa keeleteadlane (1922–1995)
*[[Pános Kamménos]], kreeka poliitik (1965–)
*[[Arno Kamminga]], hollandi ujuja (1995–) 
*[[Antti Kammiste]], eesti muusik (1966–)
*[[Eric Kammiste]], eesti kitarrist (1991–)
*[[Hans Kammler]], tsiviilinsener ja SS-i ohvitser (1901–1945)
*[[Shōgo Kamo]], jaapani jalgpallur (1915–1977) 
*[[Takeshi Kamo]], jaapani jalgpallur (1915–2004) 
*[[Nikolai Kamov]], vene helikopterikonstruktor (1902–1973)
*[[Mari Kamp]], eesti laulja ja näitleja (1915–2007)
*[[Robin van Kampen]], hollandi maletaja (1994–)
*[[Kevin Kampl]], Sloveenia jalgpallur (1990–)
*[[Mihkel Kampmaa]] (Kampmann), eesti kirjandusloolane, koolikirjanik ja pedagoog (1867–1943) 
*[[Johann Renatus Kampmann]], Eesti vaimulik (1748–1834)
*[[Leopold Kampmann]], Eesti ettevõtja ja riigiametnik (1888–1953)
*[[Viggo Kampmann]], Taani poliitik (1910–1976) 
*[[Ingvar Kamprad]], rootsi ettevõtja (1926–2018)
*[[Evald Kampus]], eesti teatritegelane (1927–2017)
*[[Hans Kampus]], eesti metsateadlane (1897–1938)
*[[Lisette Kampus]], eesti seksuaalvähemuste liikumise aktivist (1984–)
*[[Mart Kampus]], eesti näitleja ja teatrijuht 
*[[Mart-Matteus Kampus]], eesti dramaturg (1991–) 
*[[Eva Kams]], Eesti poliitik (1972–)
*[[Gert Kams]], eesti jalgpallur (1985–)
*[[Reinhold Kamsen]], eesti lastekirjanik, ajakirjanik ja luuletaja (1871–1952)
*[[Gata Kamsky]], USA maletaja (1974–)
*[[Oleksandr Kamõšin]], Ukraina poliitik ja ettevõtja (1984–)
*[[Olga Kamyshleeva]], Hollandi kabetaja (1973–)

==Kan==
*[[Naoto Kan]], Jaapani poliitik (1946–)
*[[Aadu Kana]], eesti insener, poliitik, korvpallur ja sporditegelane (1940–) 
*[[Barsegh Kanahjan]], helilooja ja dirigent (1885–1967)
*[[Norishige Kanai]], jaapani arst, mereväelane ja JAXA astronaut (1976–)
*[[Ivan Kanajev]], vene bioloog ja teadusajaloolane (1893–1983)
*[[Shizo Kanakuri]], jaapani maratonijooksja (1891–1983) 
*[[Madis Kanarbik]] (1962–)
*[[Villem Kanarik]], eesti advokaat (sündis 1892)
*[[Eduard Kanasaar]], eesti tehnikateadlane (1902–1992)
*[[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik ja illustraator (1937–2022) 
*[[August Kanastik]], eesti maadleja (1882–1945)
*[[Mū Kanazaki]], jaapani jalgpallur (1989–) 
*[[Hiroshi Kanazawa]], jaapani jalgpallur
*[[Kaie Kand]], eesti kergejõustiklane (1984–)
*[[Katsuo Kanda]], jaapani endine jalgpallur (1966–) 
*[[Kiyoo Kanda]], Jaapani jalgpallur (1900–1970)
*[[Aleksandr Kandaurov]], Venemaa kabetaja (1956–)
*[[Toomas Kandimaa]], eesti korvpallur (1975–)
*[[Vassili Kandinsky]], vene kunstnik ja graafik (1866–1944)
*[[Mare Kandre]], eesti päritolu rootsi kirjanik (1962–2005) 
*[[Lembit Kandrov]], eesti poksija (1937–2017)
*[[Leonid Kane]], Eesti politseinik (1896–1941)
*[[Patrick Kane]], Ameerika Ühendriikide elukutseline jäähokimängija (1988–)
*[[Mami Kaneda]], jaapani endine jalgpallur (1968–) 
*[[Miho Kaneda]], jaapani endine jalgpallur 
*[[Nobutoshi Kaneda]], jaapani endine jalgpallur (1958–) 
*[[Shiho Kaneda]], jaapani endine jalgpallur (1965–) 
*[[Takaki Kanehiro]], jaapani arst (1849–1920)
*[[Hisashi Kaneko]], jaapani endine jalgpallur (1959–) 
*[[Liia Kanemägi-Jõerand]], eesti näitleja (1974–) 
*[[Teodor Kanemägi]], eesti advokaat (1897–1942)
*[[Hanna Kanep]], eesti kõrgharidustegelane ja majandusteadlane (1978–) 
*[[Karl Kanep]], eesti poliitik (1883–1935)
*[[Konstantin Kanep]], Eesti sõjaväelane (1893–1965)
*[[Meelis Kanep]], Eesti maletaja, suurmeister (1983–)
*[[Anton Kanepi]], eesti poksija (1919–1990) 
*[[Harald Kanepi]], eesti poksija (1921–1975)
*[[Kaia Kanepi]], eesti tennisist (1985–)
*[[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (1948–2022)
*[[Wi Jo Kang]], korea teoloog ja ajaloolane (1930–)
*[[Matti Kangaskoski]], soome luuletaja (1983–)
*[[Kaarlo Kangasniemi]], soome tõstja (1941–)
*[[Karl Kanger]], eesti päritolu Nõukogude sõjaväelane (1898-?)
*[[Tõnis Kanger]], eesti keemik (1959–)
*[[Tanel Kangert]], eesti jalgrattur (1987–)
*[[Gea Kangilaski]], Eesti poliitik (1978–)
*[[Jaak Kangilaski]], eesti kunstiteadlane (1939–2022)
*[[Jaan Kangilaski]], eesti filosoof (1970–)
*[[Juhan Kangilaski]], eesti teatri- ja maalikunstnik, karikaturist ja graafik (1904–1981) 
*[[Kadri Kangilaski]], eesti kunstnik
*[[Mari Kangilaski]], eesti näitleja (1918–1989) 
*[[Ott Kangilaski]], eesti graafik ja publitsist (1911–1975)
*[[Eero Kangor]], eesti kunstikriitik ja -ajaloolane (1982–)
*[[Anna-Magdaleena Kangro]], eesti tõlkija ja kultuuriteoreetik (1979–) 
*[[Bernard Kangro]], eesti kirjanik (1910–1994)
*[[Eva-Maria Kangro]], eesti psühholoog (1980–) 
*[[Evald Kangro]], Eesti sõjaväelane (1913–1941) 
*[[Fromhold Kangro]], eesti ehitusinsener ja ettevõtja (1881–1932)
*[[Gunnar Kangro]], eesti matemaatik (1913–1975)
*[[Helga Kangro]], eesti arst ja kirjanik (1924–1999)
*[[Hilja Kangro]], eesti arst (1922–2001)
*[[Hilja Kangro (pianist)|Hilja Kangro]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1922–2004)
*[[Inga Kangro]], eesti matemaatik (1974–)
*[[Johannes Kangro]], eesti kunstnik, ajakirjanik ja ühiskondliku elu tegelane (1921–1998)
*[[Karl Kangro]], eesti loomaarst (1862–1935)
*[[Kirke Kangro]], eesti kunstnik (1975–) 
*[[Leonhard Kangro]], soomepoiss ja metsavend (1921–2017) 
*[[Maarja Kangro]], eesti tõlkija ja luuletaja (1973–)
*[[Mai Kangro]], eesti laulja ja ajakirjanik (1987–)
*[[Mart Kangro]], eesti tantsija ja koreograaf (1974–)
*[[Peeter Kangro]], Eesti sõjaväelane (1901–1990) 
*[[Raimo Kangro]], eesti helilooja ja pedagoog (1949–2001)
*[[Tauno Kangro]], eesti skulptor (1966–)
*[[Tiina Kangro]], eesti ajakirjanik (1961–) 
*[[Valdeko Kangro]], eesti viiuldaja, vaimulik ja muusikakorraldaja (1916–2019)
*[[Ene Kangron]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1947–) 
*[[Tõnu Kangron]], eesti koorijuht (1941–)
*[[Eva Merike Kangro-Pennar]], eesti ajakirjanik (1950–1997)
*[[Rasmus Kangro-Pool]], eesti kriitik (1890–1963)
*[[Voldemar Kangro-Pool]], eesti kunstnik (1889–1943)
*[[Andreas Kangur]], eesti õigusteadlane, endine lapsnäitleja (1978–)
*[[Guido Kangur]], eesti näitleja (1956–)
*[[Julius Kangur]], eesti ujuja (1918–1972) 
*[[Jüri-Ruut Kangur]], eesti dirigent (1975–)
*[[Kalju Kangur]], eesti luuletaja ja kirjanik (1925–1989)
*[[Kevin Kangur]] (1989–) 
*[[Kristjan Kangur]], eesti korvpallur (1982–)
*[[Kristjan Jaak Kangur]], eesti tõlkija
*[[Ksenja Kangur]], eesti pikaealine (1904–2010)
*[[Külli Kangur]], eesti zooloog ja hüdrobioloog (1949–)
*[[Mart Kangur]], eesti luuletaja, filosoof ja tõlkija (1971–) 
*[[Martin Kangur]], eesti autorallisõitja (1992–)
*[[Mats Kangur]], eesti loodusfotograaf (1976–)
*[[Mihkel Kangur]], eesti ökoloog (1975–) 
*[[Paavo Kangur]], eesti ajakirjanik (1966–)
*[[Pille Kangur]], eesti helilooja (1966–2013)
*[[Valdo Kangur]], eesti matkategelane ja alpinist (1963–)
*[[Villu Kangur]], eesti näitleja, tõlkija, luuletaja ja stsenarist (1957–)
*[[Vladimir Kangur]], Eesti poliitik (sündis 1903)
*[[Ülo Kangur]], eesti matkasportlane ja -aktivist (1943–)
*[[Kangxi]], Hiina keiser (1654–1722)
*[[Stanisław Kania]], Poola poliitik (1927–2020) 
*[[Valentin Kanits]], Eesti sõjaväelane (1902–1941)
*[[Toimi Kankaanniemi]], Soome poliitik (1950–)
*[[Aksel Kankaanranta]], soome laulja (1998–)
*[[Mia Kankimäki]], soome kirjanik (1971–)
*[[Juha Kankkunen]], soome rallisõitja (1959–)
*[[Assita Kanko]], Burkina Faso päritolu Belgia poliitik (1980–) 
*[[Hans Kann]], eesti rahvusliku liikumise tegelane (1849–1932)
*[[Jüri Kann]], keemiateadlane (1938–) 
*[[Kaja Kann]], eesti tantsija ja koreograaf (1973–)
*[[Kallista Kann]], eesti keeleteadlane, romaani ja germaani keelte õppejõud (1895–1983)
*[[Nikolai Kann]], Eesti poliitik (1873–1948)
*[[Peeter Kann]], Eesti sõjaväelane ja riigikohtunik (1883–1943)
*[[Salme Kann]], eesti muusikapedagoog ja koorijuht (1881–1957)
*[[Tuule Kann]], eesti kanneldaja ja laulja (1964–) 
*[[Uku Kann]], eesti trükkal (1965–)
*[[Voldemar Kann]], eesti graafik (1919–2010)
*[[Astrid Kannel]], eesti ajakirjanik (1967–)
*[[Julius Kannelaud]], Eesti sõjaväelane (1896–1980)
*[[Illar Kannelmäe]], eesti arhitekt (1936–2010) 
*[[Indrek Kannik]], Eesti poliitik ja jalgpallitegelane (1965–)
*[[Anu Kannike]], eesti nüüdiskultuuri uurija ja etnoloog (1967–)
*[[Christian Kannike]], eesti kirjanik (1863–1891)
*[[Kristjan Kannike]], eesti füüsik (1978–)
*[[Sulev Kannike]], Eesti diplomaat (1953–) 
*[[Sulev Kannimäe]], Eesti poliitik (1955–)
*[[Jevdokia Kanniste]], setu laulik (1857–1924)
*[[Ülo Kannisto]], eesti ettevõtja (1954–) 
*[[Kristjan Kannukene]], eesti laulja (1996–) 
*[[Leiti Kannukene]], eesti [[brüoloogia|brüoloog]] (1939–) 
*[[Robert Kannukene]], eesti usuteadlane (1910–1992)
*[[Paul Kannuluik]], eesti näitleja (1925–1992)
*[[Anneli Kannus]], eesti pedagoog, rektor ja poliitik (1969–) 
*[[Helena Kannus]], eesti kergejõustiklane (1967–)
*[[Merle Kannus]], eesti klaasikunstnik (1972–) 
*[[Jigoro Kano]], judo rajaja (1860–1938) 
*[[Takashi Kanō]], jaapani jalgpallur (1920–2000) 
*[[Takeshirō Kanokogi]], jaapani maalikunstnik (1874–1941) 
*[[Tapani Kansa]], soome laulja (1949–2025) 
*[[Edgar Kant]], eesti geograaf ja majandusteadlane (1902–1978)
*[[Immanuel Kant]], saksa filosoof (1724–1804)
*[[Johannes Kant]], Eesti ohvitser, laskesportlane, kultuuritegevuse ja väliseestluse edendaja (1904–1984)
*[[Anna Kantane]], poola maletaja (1989–)
*[[Toms Kantāns]], läti maletaja (1994–)  
*[[N'Golo Kanté]], Prantsusmaa jalgpallur (1991–)
*[[Gerd Kanter]], eesti kettaheitja (1979–)
*[[Paul Kantner]], USA kitarrist ja laulja (1941–2016)
*[[Julia Kantor]], venemaa ajaloolane (1972)
*[[Vladimir Kantor]], vene kirjanik, kirjandusteadlane ja filosoof (1945–)
*[[Gia Kantšeli]], gruusia helilooja (1935–2019)
*[[Mark Kantšukov]], Eesti majandusteadlane (1981–)
*[[Igor Kanõgin]], Nõukogude Liidu ja Valgevene maadleja (1956–)

==Kao==
*[[Charles Kao]], hiina füüsik (1933–2018)

==Kap==
*[[Kasperi Kapanen]], soome jäähokimängija (1996–) 
*[[Niko Kapanen]], soome endine jäähokimängija (1978–)
*[[Sigrid Kapanen]], eesti taipoksija (2002–)
*[[Boglárka Kapás]], ungari ujuja (1993–) 
*[[Andrei Kapitsa]], vene geograaf (1931–2011)
*[[Pjotr Kapitsa]], vene füüsik (1894–1984)
*[[Sergei Kapitsa]], vene füüsik ja demograaf (1928–2012)
*[[Fanny Kaplan]], vene revolutsionäär (1890–1918)
*[[Hamit Kaplan]], Türgi maadleja (1934–1976)
*[[Mehmet Kaplan]], türgi päritolu Rootsi poliitik (1971–) 
*[[Jaan Kaplinski]], eesti kirjanik ja tõlkija (1941–2021) 
*[[Jerzy Kaplinski]], poola filoloog (1901–1943)
*[[Lauris Kaplinski]], eesti programmeerija (1971–) 
*[[Lemmit Kaplinski]], Eesti kultuuritegelane ja poliitik (1980–) 
*[[Nora Kaplinski]], eesti tõlkija (1906–1982)
*[[Oskar Kaplur]], eesti maadleja (suri 1962) 
*[[Kareena Kapoor]], India näitleja (1980–) 
*[[Aleksander Kapp]], eesti vaimulik (1874–1940)
*[[Artur Kapp]], eesti helilooja ja pedagoog (1878–1952)
*[[Eugen Kapp]], eesti helilooja ja pedagoog (1908–1996)
*[[Geido Kapp]], eesti iluuisutaja, jäätantsija (1991–) 
*[[Guido Kapp]], eesti riigiametnik ja looduskaitsja (1945–) 
*[[Joosep Kapp]], eesti rahvusliku liikumise tegelane ja kooliõpetaja (1833–1894)
*[[Viktor Kapp]], eesti metsandus- ja sporditegelane (1919–2003)
*[[Villem Kapp]], eesti helilooja ja pedagoog (1913–1964)
*[[Johannes Kappel]], eesti helilooja ja organist (1855–1907)
*[[Margus Kappel]], eesti klahvpillimängija (1956–)
*[[Vladimir Kappel]], Vene valgekaartlane (1883–1920)
*[[Loviise Kapper]], eesti näitleja (1996–) 
*[[Sander Kapper]], eesti jalgpallur (1994–)
*[[Sille Kapper]], eesti rahvatantsujuht (1968–)
*[[Tiina Kapper]], eesti tantsija ja tantsuõpetaja (1895–1947)
*[[Heljut Kapral]], eesti arstiteadlane ja pulmonoloog (1923–2021)
*[[Tiit Kaps]], eesti keemik (1940–2014)
*[[Friedrich Kapsi]], Eesti sõjaväelane (1892–1942)
*[[Michális Kapsís]], kreeka jalgpallur (1973–)
*[[Spyrídon Kapnísis]], kreeka maletaja (1981–)
*[[Ivar Kapsi]], eesti geodeet (1996–) 
*[[Aino Kapsta]], eesti metallehete kunstnik (1935–2024)
*[[Eduard Kapsta]], eesti Poliitilise Politsei ametnik (1893–1941)
*[[Harald Kapsta]], Eesti sõjaväelane (1906–1970) 
*[[Keesi Kapsta]], eesti kunstnik (1969–) 
*[[Meelis Kapstas]], eesti ajakirjanik (1963–)
*[[Aivo Kapten]], Eesti sõjaväelane (1964–)
*[[Helin Kapten]], eesti pianist (1952–)
*[[Liis Kapten]], eesti triatleet (2006–) 
*[[Toomas Kapten]], eesti koorijuht ja dirigent (1957–)
*[[Annu Kapulainen]], soome kunstnik
*[[Arttu Kapulainen]], soome näitleja (1981–) 
*[[Henri Kapulainen]], soome kirjanik (1947–)
*[[Ryszard Kapuściński]], poola kirjanik ja ajakirjanik (1932–2007)
*[[Bartosz Kapustka]], poola jalgpallur (1996–)
*[[Silva Kaputikjan]], armeenia luuletaja ja poliitaktivist (1919–2006)

==Kar==
*[[Vladimir Kara-Murza]], Venemaa opositsiooniline poliitik ja ajakirjanik (1981–)
*[[Jem Karacan]], türgi jalgpallur (1989–) 
*[[Fran Karačić]], Austraalia jalgpallur (1996–)
*[[Radovan Karadžić]], Serblaste Vabariigi poliitik (1945–)  
*[[Sergei Karaganov]], vene politoloog (1952–) 
*[[Giórgos Karagkoúnis]], kreeka jalgpallur (1977–)
*[[Herbert von Karajan]], austria dirigent (1908–1989) 
*[[Krasimir Karakatšanov]], Bulgaaria ajaloolane ja poliitik (1965–)
*[[Gleb Karakulov]], Venemaa eriteenistusväelane (1987–)
*[[Angel Karaliitšev]], Bulgaaria lastekirjanik (1902–1972)
*[[Konstantínos Karamanlís]], Kreeka poliitik (1907–1998) 
*[[Kóstas Karamanlís]], Kreeka poliitik (1956–)
*[[Yann Karamoh]], Prantsusmaa jalgpallur (1998–) 
*[[Nikolai Karamzin]], vene ajaloolane ja kirjanik (1766–1826)
*[[Maria Karamzina]], vene ja Eesti luuletaja, kirjanik, kirjanduskriitik ja tõlkija (1900–1942)
*[[Šolban Kara-ool]], Tõva poliitik (1966–)
*[[Šavarš Karapetjan]], armeenia päritolu allveesportlane (1953–)
*[[Anton Karas]], Austria kandlemängija ja helilooja (1906–1985)
*[[Noboru Karashima]], jaapani orientalist ja kirjanik (1933–2015) 
*[[Kalju Karask]], eesti laulja ja näitleja (1931–2011)
*[[Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar|Vladimir-Georg Karasjov-Orgusaar]], Eesti publitsist ja filmirežissöör (1931–2015)
*[[Grigori Karassin]], Venemaa diplomaat (1949–) 
*[[Uładzimir Karatkievič]], valgevene kirjanik (1930–1984)
*[[Nikolai Karatšentsov]], vene filmi- ja teatrinäitleja (1944–2018)
*[[Andrei Karaulov]], vene ajakirjanik (1958–)
*[[Aleksandr Karavajev]], vene rahvusest Eesti korvpallur (1959–) 
*[[Vjatšeslav Karavajev]], vene jalgpallur (1995–) 
*[[Anu Karavajeva]], eesti endine võrkpallur ja treener (1958–) 
*[[Petko Karavelov]], Bulgaaria poliitik (1843–1903)
*[[Susanna Karawanskij]], Saksa poliitik (1980–) 
*[[Ramūnas Karbauskis]], Leedu poliitik, agronoom ja ettevõtja (1969–) 
*[[Ada Karczmarczyk]], poola kunstnik (1985–) 
*[[Eha Kard]], eesti näitleja (1935–2024)
*[[Elin Kard]], eesti kultuurikorraldaja, kunstnik ja õppejõud (1972–)
*[[Harald Kard]], eesti laulja (bariton) (1932–1995)
*[[Paul Kard]], eesti füüsik (1914–1985)
*[[Peeter Kard]], eesti näitleja (1940–2006)
*[[Roman Kard]], Eesti politseinik (1898–1942)
*[[Murat Kardanov]], Venemaa maadleja (1971–)
*[[Khloé Kardashian]], Ameerika Ühendriikide tõsielusarja tegelane, ettevõtja ja modell (1984)
*[[Kim Kardashian]], Ameerika Ühendriikide modell, näitleja ja ettevõtja (1980–)
*[[Kourtney Kardashian]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, modell ja tõsielusarja tegelane (1979–)
*[[Nikolai Kardašov]], vene kosmoloog (1932–2019) 
*[[Linda Kardna]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1947–)
*[[Endel Kareda]], eesti majandusteadlane (1914–1968)
*[[Enn Kareda]], eesti insener, tehnikateadlane ja ühiskonnategelane (1939–2016)
*[[Saale Kareda]], eesti muusikateadlane (1968–)
*[[Urjo Kareda]], eesti päritolu Kanada teatrikriitik (1944–2001)
*[[Aleksandr Karelin]], vene maadleja ja poliitik (1967–)
*[[Pavel Karelin]], Venemaa suusahüppaja (1990–2011) 
*[[Carl Friedrich Karell]], eesti helilooja ja klaveriõpetaja (1791–1857) 
*[[Endel Karell]], Eesti vabadusvõitleja (1922–1949)
*[[Marii Karell]], eesti ajakirjanik (1980–)
*[[Otto Karell]], Eesti sõjaväelane (1893–1946)
*[[Philipp Karell]], eesti arst (1806–1886)
*[[Ulrich Karell]], eesti arst (1892–1983)
*[[Kristi Karelsohn]], Eesti diplomaat (1968–)
*[[Ello-Rahel Karelson]], eesti biokeemik (1946–) 
*[[Kaupo Karelson]], eesti teleprodutsent (1974–)
*[[Mati Karelson]], eesti keemik (1948–)
*[[Meinhard Karelson]], eesti põllumajandusteadlane (1917–2004) 
*[[Richard Karelson]], Eesti maadleja (1977–)
*[[Rudolf Karelson]], eesti keeleteadlane (1929–2006)
*[[Tiia Karelson]], eesti kunstiettevõtja (1949–) 
*[[Alo Karemaa]], Eesti sõjaväelane (1905–1970)
*[[Rein Karemäe]], eesti teleajakirjanik (1934–2014) 
*[[Ruth Karemäe]], eesti ajakirjanik ja tõlkija (1932–)
*[[Doris Kareva]], eesti luuletaja (1958–)
*[[Hillar Kareva]], eesti helilooja (1931–1992) 
*[[Viktor Kargaja]], Eesti jurist (1886–1968)
*[[Mati Karge]], Eesti sõjaväelane (1893–1972)
*[[Andres Karhu]], eesti lüürik, räppar ja luuletaja (1994–)
*[[Renate Karhu]], eesti laulja (1941–2015)
*[[Madis Kari]], eesti klarnetist (1971–2020)
*[[Amir Karić]], Sloveenia endine jalgpallur (1973–) 
*[[Benjamina Karić]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1991–) 
*[[Toomas Kariis]], eesti gastroenteroloog (1964–)
*[[Hergi Karik]], eesti keemik (1929–2012)
*[[Jaanus Karilaid]], Eesti poliitik (1977–)
*[[Benjamin Karim]] (Benjamin 2X), USA usutegelane (1932–2005)
*[[Nouman Karim]], Pakistani poksija (1983–)
*[[Sardar Fazlul Karim]], bengali filosoof (1925–2014)
*[[Ali Karimi]], Iraani endine jalgpallur (1978–) 
*[[Islom Karimov]], Usbekistani poliitik (1938–2016)
*[[Gulnora Karimova]], Usbekistani diplomaat (1972–)
*[[Aili Karindi]], eesti õpetaja ja koduloolane (1937–)
*[[Alfred Karindi]], eesti helilooja, organist ja koorijuht (1901–1969)
*[[Jüri Karindi]], eesti näitleja ja teatridirektor (1942–2017) 
*[[Laine Karindi]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1926–2002) 
*[[Alo Karineel]], Eesti poliitik (1892–1942)
*[[Villem Karineem]], Eesti sõjaväelane (1895–1982)
*[[Jarmo Karing]], eesti tantsija ja koreograaf
*[[Voldemar Karing]], Eesti sõjaväelane (1895–1942)
*[[Arturs Krišjānis Kariņš]], Läti poliitik (1964–)
*[[Alar Karis]], eesti molekulaargeneetik ja arengubioloog, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli rektor, riigikontrolör, Eesti president (1958–)
*[[Harry Karis]], eesti fütopatoloog (1930–2018) 
*[[Helle Karis]], eesti filmirežissöör (1944–2021)
*[[Martin Karis]], eesti endine saalihokimängija ja tennisetreener (1981–)
*[[Sirje Karis]], eesti muuseumitegelane (1956–)
*[[Katrin Karisma]], Eesti näitleja ja laulja (1947–)
*[[Roman Kariste]], Eesti poksija ja poksitreener (1919–1992)
*[[Henn Karits]], eesti endine võrkpallur, insener ja erusõjaväelane (1941–) 
*[[Nigul Karits]], Eesti poksija (1911–1944)
*[[Ramiz Karitšev]], Nõukogude Liidu jalgpallur (1913–1969)
*[[Loris Karius]], saksa jalgpallur (1993–) 
*[[Kirke Karja]], eesti pianist ja helilooja (1989–) 
*[[Sven Karja]], eesti teatrikriitik ja dramaturg (1968–)
*[[Juri Karjagin]], Eesti arst ja arstiteadlane (1974–2024)
*[[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (1944–)
*[[Sergei Karjakin (sündinud 1964)|Sergei Karjakin]], Eesti maletaja (1964–)
*[[Sergei Karjakin]], malesuurmeister (1990–)
*[[Ahti Karjalainen]], Soome poliitik (1923–1990)
*[[J. Karjalainen]], soome laulja (1957–)
*[[August Karjus]], eesti tšellist ja muusikapedagoog (1906–1970)
*[[Jonatan Karjus]], eesti ajakirjanik (1991–) 
*[[Silver Karjus]], eesti tennisetreener (1975–)
*[[Kristo Karjust]], eesti tehnikateadlane (1979–) 
*[[Feliks Kark]], eesti näitleja (1933–)
*[[Jaan Kark]], eesti mäeinsener ja geoloog (1876–1953) 
*[[Karl Kark]], eesti poliitik (1882–1924)
*[[Maret Kark]], eesti budoloog (1954–)
*[[Tõnis Kark]], eesti vaimulik, politseikaplan (1978–) 
*[[Tõnu Kark]], eesti näitleja (1947–)
*[[Tõnis Karki]], eesti mikrobioloog (1963–)
*[[Ida Karkiainen]], Rootsi poliitik (1988–)
*[[Nikolai Karklin]], eesti maadleja (1911–1999)
*[[Kārlis Kārkliņš]], läti talunik ja II Riigiduuma liige (1865–?)
*[[Karl I (Austria-Ungari)]], Austria-Ungari keiser (1887–1922)
*[[Karl I (Münsterberg)]], Münsterbergi hertsog (1476–1536)
*[[Karl I (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Karl I]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst (1713–1780)
*[[Karl II (Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog)|Karl II]], Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog (1741–1816)
*[[Karl IV (Saksa-Rooma keiser)|Karl IV]], Saksa-Rooma keiser (1316–1378)
*[[Karl V]], Saksa-Rooma riigi valitseja (1500–1558) 
*[[Karl VI]], Saksa-Rooma keiser (1685–1740)
*[[Karl VIII]], Rootsi kuningas (suri 1470)
*[[Karl IX]], Rootsi kuningas
*[[Karl X Gustav]], Rootsi kuningas   
*[[Karl XII]], Rootsi kuningas
*[[Karl XIII]], Rootsi kuningas (1748–1818) 
*[[Karl XIV Johan]], Rootsi ja Norra kuningas (1763–1844) 
*[[Karl XV]], Rootsi ja Norra kuningas (1826–1872) 
*[[Karl XVI Gustav]], Rootsi kuningas 
*[[Karl Filip]], Rootsi prints (1601–1622)
*[[Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf)|Karl Friedrich]], Schleswig-Holsteini hertsog (1700–1739)
*[[Karl Kurt]], Rootsi jarl (suri 1220)
*[[Karl Martell]], Frangi riigi majordoomus (suri 741) 
*[[Karl Paks]], Ida-Frangi kuningas
*[[Karl Suur]], keiser
*[[Karl Sverkersson]], Rootsi kuningas (1130–1167)
*[[Karl Wilhelm Ferdinand]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst (1735–1806)
*[[Jerome Karle]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (1918–2013)
*[[Karl Karlep]], eesti eripedagoog (1939–2018) 
*[[Sten Karling]], rootsi kunstiteadlane (1906–1987)
*[[Erik Axel Karlfeldt]], rootsi luuletaja (1864–)  
*[[Karlmann (majordoomus)|Karlmann]], Frangi majordoomus (suri 754)
*[[Karlmann (Frangi kuningas)|Karlmann]], Frangi kuningas (751–771) 
*[[Karlmann (Baieri kuningas)|Karlmann]], Baieri ja Ida-Frangi kuningas
*[[Boris Karloff]], inglise filminäitleja (1887–1969)
*[[Andrei Karlov]], Venemaa diplomaat (1954–2016)
*[[Ernests Karlsbergs]], Läti talunik, sõjaväelane ja poliitik (1861–?)
*[[Karin Karlsbro]], Rootsi poliitik (1970–)
*[[Ainar Karlson]], eesti poksija (1988–)
*[[Edith Karlson]], eesti skulptor (1983–)
*[[Fred Karlson]], eesti majandusteadlane (1980–)
*[[Gunnar Karlson]], Rootsi sõjaväelane, kindralmajor (1958–)
*[[Johannes Karlson]], eesti metodisti misjonär ja pastor 
*[[Karl Karlson]], eesti luterlik vaimulik (1901–2005)
*[[Karl Ferdinand Karlson]], Eesti advokaat ja poliitik (1875–1941)
*[[Rain Karlson]], eesti poksija (1992–)
*[[Urmas Karlson]], eesti endine jalgrattur (1961–)
*[[Kārlis Karlsons]], läti poliitik ja insener (1907–1962)
*[[Åke Karlsson]], Soome poksija (1911–1958) 
*[[Cay Karlsson]], soomerootsi muusik ja raadioajakirjanik (1945–2025)
*[[Erik Karlsson]], Rootsi jäähokimängija (1990–)
*[[Fred Karlsson]], soomerootsi keeleteadlane (1946–)
*[[Henrik Karlsson]], Rootsi-Kasahstani jäähokimängija (1983–) 
*[[Nils Karlsson]], rootsi suusataja (1917–2012)
*[[Pernilla Karlsson]], soomerootsi päritolu Soome käsipallur ja laulja (1990–)  
*[[William Karlsson]], rootsi jäähokimängija (1993–)
*[[Jesper Karlström]], rootsi jalgpallur (1995–) 
*[[Friedrich Karm]], eesti jalg- ja jääpallur (1907–1980)
*[[Heino Juho Karm]], eesti vaimulik (1909–1943)
*[[Hille Karm]], eesti kirjanik (1949–)
*[[Hille Karm (kunstnik)|Hille Karm]], eesti multimeediakunstnik (1967–)
*[[Jaanus Karm]], Eesti sõjaväelane (1969–)
*[[Kaarel Karm]], eesti näitleja (1906–1979)
*[[Karin Karm]], eesti näitleja (1943–)
*[[Mari Karm]], eesti pedagoogikateadlane ja õppejõud (1956–)
*[[Priit Karm]], eesti näitleja (1967–)
*[[Rait Karm]], eesti pianist (1972–)
*[[Juhan Karma]], eesti õpetaja ja koduloolane (1889–1968) 
*[[Jüri Karma]], eesti arhitekt (1928–2006) 
*[[Otto Karma]], eesti majandusajaloolane (1915–1995) 
*[[Peeter Karma]], eesti vaimulik (1946–2021)
*[[Tõnu Karma]], eesti keele- ja raamatuteadlane (1924–2014)
*[[Tawakul Karmān]], Jeemeni ajakirjanik, poliitik ja inimõiguslane (1979–)
*[[Alina Karmazina]], Eesti näitleja (1981–)
*[[Martin Karmin]], eesti põllumajandusteadlane (1907–1984)
*[[Mati Karmin]], eesti skulptor (1959–)
*[[Eve Karmo]] (1955–) 
*[[Heldur Karmo]], eesti laulusõnade kirjutaja (1927–1997)
*[[Markus Karmo]], eesti muusik (1985–)
*[[Andrus Karnau]], eesti ajakirjanik (1970–) 
*[[Žan Karničnik]], Sloveenia jalgpallur (1994–)
*[[David Karnosky]], USA metsaökoloog
*[[Siim Karnö]], eesti ajakirjanik ja pedagoog (1991–) 
*[[Erkki Karo]], eesti sotsiaalteadlane (1983–) 
*[[Roland Karo]], eesti teoloog (1972–) 
*[[Väino Karo]], eesti laulja (1947–)
*[[Raimundas Karoblis]], Leedu jurist, diplomaat ja poliitik (1968–)
*[[Tina Karol]], ukraina laulja (1985–) 
*[[Boris Karoles]], Eesti kohtunik (1890–?)
*[[Justinas Karosas]], Leedu marksistlik filosoof ja poliitik (1937–2012)
*[[Nikolai Karotamm]], Eesti NSV poliitik (1901–1969)
*[[Evald Karotoom]], Eesti sõjaväelane (1914–1946)
*[[Eduard Julius Karow]], Tartu kommertsbürgermeister (surnud 1874)
*[[Alex Karp]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (1967–)
*[[Atlan Karp]], eesti laulja (1972–)
*[[Edmund Karp]], eesti jalgpallur (1913–2000) 
*[[Kadri Karp]], eesti aiandustegelane (1958–) 
*[[Kenneth Karp]], eesti kabetaja (1979–)
*[[Leelo Karp]], eesti estraadilaulja ja lauluõpetaja (1941–2000)
*[[Paul Karp]], eesti dirigent, tromboonimängija ja muusikapedagoog (1905–1981)
*[[Raine Karp]], eesti arhitekt (1939–)
*[[Kaie Karpa]], eesti õpetaja (1952–)
*[[Deniss Karpak]], Eesti purjesportlane (1986–)
*[[Vitalijus Karpačiauskas]], Leedu poksija (1966–)
*[[Andra Karpin]], eesti jalgpallur (1979–) 
*[[Leo Karpin]], Eesti tele- ja filmirežissöör (1946–2014)
*[[Valeri Karpin]], Venemaa jalgpallur ja treener, ettevõtja (1969–)
*[[Aleksandr Karpinski]], vene geoloog (1847–1936)
*[[Włodzimierz Karpiński]], Poola poliitik (1961–)
*[[Anatoli Karpov]], vene maletaja (1951–)
*[[Dmitri Karpov]], Kasahstani kümnevõistleja (1981–)
*[[Liis Karpov]], eesti näitleja (1984–)
*[[Maksim Karpov]], Eesti politseinik (1975–1999)
*[[Sten Karpov]], eesti näitleja (1984–)
*[[Valeri Karpov]], vene jäähokimängija (1971–2014)
*[[Klaes Karppinen]], soome murdmaasuusataja (1907–1992)
*[[Mika Karppinen]], soome muusik (1971–) 
*[[Pertti Karppinen]], soome sõudja (1953–)
*[[Paul Karrer]], Šveitsi keemik (1889–1971)
*[[Pávlos Karrér]], kreeka helilooja (1829–1896)
*[[Eedo Karrisoo]], eesti laulja (1907–1982)
*[[Enno Karrisoo]], eesti käsipallitreener (1935–2010)
*[[Aleksander Karro]], eesti ajakirjanik (1896–1929)
*[[Harry Karro]], eesti näitleja (1930–2009)
*[[Helle Karro]], eesti günekoloog (1957–)
*[[Ilmari Karro]], eesti astroloog, müstik ja filmikriitik (1932–2011)
*[[Pille-Riin Karro]], eesti laulja (1990–) 
*[[Merle Karro-Kalberg]], eesti ajakirjanik ja maastikuarhitekt (1981–) 
*[[Liina Karron]], eesti müügijuht ja kokk (1974–) 
*[[Tamara Karsavina]], vene balletitantsija (1885–1978)
*[[Johann Daniel Karstens]], Haapsalu raehärra ja linnapea (1763–1803)
*[[Ida Karstoft]], taani jooksja (1995–)
*[[Mārtiņš Karsums]], läti jäähokimängija (1986–)
*[[Aḩmad Walī Karzay]], Afganistani poliitik (1961–2011)
*[[Ḩāmid Karzay]], Afganistani poliitik (1957–)
*[[Jaan Kartau]], eesti jurist ja kohtunik (1938–)
*[[Juhan Kartau]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1883–1964)
*[[Mari Kartau]], kunstnik, kunstiteadlane ja kuraator (1968) 
*[[Ott Kartau]], eesti näitleja (1988–) 
*[[Sanna Kartau]], eesti luuletaja, ajakirjanik ja sõnakunstnik (1993–) 
*[[Tõnis Kartau]], eesti suusahüppaja (1990–) 
*[[Fernand Kartheiser]], Luksemburgi poliitik (1959–) 
*[[Narain Karthikeyan]], India autovõidusõitja (1977–)
*[[Givi Kartozia]], gruusia maadleja (1929–1998)
*[[Mika Karttunen]], soome maletaja (1981–)
*[[Aino Kartul-Najar]], eesti teatritegelane (1954–2019)
*[[Triinu Kartus]], eesti kirjanik ja tõlkija (1932–2003)
*[[Andres Karu]], eesti võrkpallur (1955–2010)
*[[Andres Karu (näitleja)|Andres Karu]], eesti näitleja, raadiosaatejuht, kultuurikorraldaja ja matkaja (1975–) 
*[[Armin Karu]], eesti ettevõtja (1965–)
*[[Arnold Karu (kunstnik)|Arnold Karu]], eesti kunstnik (1917–2001)  
*[[Arnold Karu (linnapea)|Arnold Karu]], Tartu linnajuht (1922–2003)
*[[Arnold Felix Karu]], eesti bibliofiil (1908–1991)
*[[August Karu]], eesti metsateadlane (1907–1956)
*[[Elfriede Karu]], eesti proviisor (1920–)
*[[Elmar Karu]], eesti psühhiaater (1903–1996)
*[[Gunnar-Raimond Karu]], eesti füüsika ja matemaatika õpetaja (1930–2022) 
*[[Jaan Karu]], eesti ajakirjanik (1873–1957)
*[[Jaan Karu (õppejõud)]], eesti tehnikateadlane (1945–2024)
*[[Jaak Karu]], eesti majandusteadlane (1946–) 
*[[Juhan Karu]], eesti haritlane (1897–1923)
*[[Kaimar Karu]], Eesti ettevõtja, Eesti väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister (1980–)
*[[Kallervo Karu]], eesti trummar (1985–)
*[[Katrin Karu]], eesti haridusteadlane ja andragoog (1969–)  
*[[Kersti Karu]], eesti keraamik ja maalikunstnik (1946–) 
*[[Krista Karu]], eesti arhitekt (1950–)
*[[Kristin Karu]], Eesti endine kergejõustiklane (1983–)
*[[Kunnar Karu]], eesti alpinist (1981–)
*[[Külliki Karu]], eesti arstiteadlane (1954–)
*[[Laur Karu]], eesti arstiteadlane ja poliitik (1942–1996)
*[[Margus Karu]], eesti kirjanik (1984–2017)
*[[Paul Karu]], Eesti sõjaväelane (1902–1937)
*[[Peeter Karu]], eesti laskur (1909–1942)
*[[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]], eesti jalgpallur (1992–)
*[[Sander Karu]], eesti juhtimisspetsialist (1959–)
*[[Tiiu Karu]], eesti filmimonteerija (1944–2006) 
*[[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (1935–) 
*[[Kaja Karu-Espenberg]], eesti õpetaja (1973–)
*[[Leontine Karu-Lind]], eesti skulptor (1892–1972)
*[[Ines Karu-Salo]], eesti ettevõtja, koreograaf ja tantsija (1985–)
*[[Dome Karukoski]], soome režissöör (1976–) 
*[[Tiit Karuks]], eesti raadioajakirjanik (1946–)
*[[Urve Karuks]], eesti kirjanik (1936–2015)
*[[Ilona Karula]], eesti esoteeriliste raamatute autor (1983–) 
*[[Ott Karulin]], eesti teatriteadlane (1980–) 
*[[Hatha Karunaratne]], Tseiloni poksija (1941–1983)
*[[Mari-Ann Karupää]], eesti ajakirjanik ja ühiskonnategelane (1937–) 
*[[Leo Karupää]], eesti agronoom ja poliitik (1911–1995)
*[[Rein Karus]], eesti kiviraidur (1965–)
*[[Vahur Karus]], Eesti sõjaväelane (1974–) 
*[[Ester Karuse]], Eesti poliitik (1992–) 
*[[Jaan Karusoo]], eesti arst ja arstiteadlane (1928–1992)
*[[Merle Karusoo]], eesti lavastaja (1944–)
*[[Ľubica Karvašová]], Slovakkia diplomaat ja poliitik (1987–) 
*[[Vladas Karvelis]], Leedu ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1901–1980) 
*[[Börje Karvonen]], Soome poksija (1938–2016)

==Kas==
*[[Takashi Kasahara]], jaapani endine jalgpallur (1918–)
*[[Noriaki Kasai]], jaapani suusahüppaja (1972–)
*[[Yoshie Kasajima]], jaapani endine jalgpallur (1975–) 
*[[August Kasak]], vallasekretär (1895–1942)
*[[Elias Kasak]], Eesti sõjaväelane (1896–1985)
*[[Enn Kasak]], eesti astrofüüsik, astroloogiaajaloolane ja filosoof (1954–)
*[[Kadri Kasak]], eesti laulja
*[[Darja Kassatkina]], vene tennisist (1997–) 
*[[Marina Kasch]], Eesti võrkpallur (1960–)
*[[Artur Kaschan]], Eesti sõjaväelane (1898–1945)
*[[Berit Kaschan]], Eesti muuseumipedagoog ja kirjanik (1986–)
*[[Andrej Kaścicyn]], valgevene jäähokimängija (1985–)
*[[Siarhiej Kaścicyn]], valgevene jäähokimängija (1987–)
*[[Laurynas Kasčiūnas]], Leedu poliitik (1982–)
*[[Artur Kase]], Eesti sõjaväelane (1898–1988)
*[[Asko Kase]], eesti filmilavastaja (1979–)
*[[Jaanus Kase]], eesti päritolu disainer (1980–) 
*[[Johan Kase]], Eesti sõjaväelane (1896–1994)
*[[Kajar Kase]], eesti ajakirjanik (1980–) 
*[[Karin Kase]], eesti suhtekorraldaja, väitlustreener ja ajakirjanik (1982–) 
*[[Martin Kase]], eesti jalgpallur (1993–) 
*[[Flo Kasearu]], eesti performance- ja fotokunstnik (1985–) 
*[[Kairi Kasearu]], eesti sotsioloog (1980–)
*[[Kristjan Kasearu]], eesti laulja (1986–)
*[[Andres Kasekamp]], eesti ajaloolane ja politoloog (1966–)
*[[August Kasekamp]], Eesti sõjaväelane (1889–1942)
*[[Päivo Kasekamp]], eesti metodisti vaimulik ja soomepoiss (1924–2013) 
*[[Totti Kasekamp]], eesti kergejõustiklane (1925–2000)
*[[Konstantin Kasekivi]], eesti laulja (1930–1979)
*[[Hilda Kasela]], eesti pikaealine (1903–2010)
*[[Robert Kasela]], eesti sulgpallur (1993–)
*[[Jass Kaselaan]], eesti skulptor (1981–) 
*[[Mari-Leen Kaselaan]], eesti laulja (1987–)
*[[Casey Kasem]], Liibanoni päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja ja raadiosaatejuht (1932–2014) 
*[[Andrus Kasemaa]], eesti kunstnik (1941–2016)
*[[Andrus Kasemaa (kirjanik)|Andrus Kasemaa]], eesti kirjanik (1984–)
*[[Arno Kasemaa]], eesti õpetaja, koorijuht ja kirjanik (1915–1999)
*[[Kalle Kasemaa]], eesti vaimulik, teoloog ja tõlkija (1942–)
*[[Margus Kasemaa]], eesti orkestrijuht (1968–)
*[[Markus Kasemaa]], eesti kunstnik (1972–) 
*[[Olavi Kasemaa]], eesti saksofonist ja muusikapedagoog (1943–)
*[[Saskia Kasemaa]], eesti maalikunstnik (1945–2019) 
*[[Toomas Kasemaa]], Eesti ametnik ja poliitik (1968–) 
*[[Aare Kasemets]], eesti õigussotsioloog ja riigiametnik (1963–)
*[[Aleksei Kasemets]], eesti pottsepp (sündis 1872)
*[[Anton Kasemets]], Eesti muusikateadlane, koorijuht ja helilooja (1890–1978)
*[[Erki Kasemets]], eesti kunstnik (1969–)
*[[Keit Kasemets]], Eesti ametnik (1976–)
*[[Siiri Kasemets]], eesti arhitekt (1945–2017)
*[[Tõnis Kasemets]], eesti autosportlane (1974–)
*[[Udo Kasemets]], eesti helilooja (1919–2014)
*[[Kalev Kasemägi]], eesti agronoom ja majandijuht (1934–2016) 
*[[Robert Kasemägi]], eesti muusik ja muusikapedagoog (1919–2015) 
*[[Indrek Kaseorg]], Eesti endine kümnevõistleja (1967–)
*[[Kärt Kaseorg]], eesti jalgpallur (1989–)
*[[Õilme Kaseorg]], eesti motosportlane ja -treener (1928–2018) 
*[[Alfred Kasepalu]], eesti põllumajandusteadlane ja kodu-uurija (1927–2013)
*[[Maria Kasepalu]], Eesti poliitik (1988–)
*[[Manivald Kasepõld]], Eesti sõjaväelane (1952–)
*[[Andres Kasesalu]], eesti õpetaja (1962–2009)
*[[Andrus Kasesalu]], eesti muusik (1968–)
*[[Anna Kasesalu]], Eesti jurist (1949–) 
*[[Ants Kasesalu]], eesti karikaturist (1950–2006)
*[[Helmuth Kasesalu]], eesti kirjastustegelane (1929–2007) 
*[[Priit Kasesalu]], eesti programmeerija ja tarkvaraarendaja (1972–) 
*[[Kaire Kasetalu]], eesti baleriin (1975–)
*[[Mari Kaseväli]], eesti orienteeruja (1990–)
*[[Shehroze Kashif]], Pakistani alpinist (2002–)
*[[Yōsuke Kashiwagi]], jaapani endine jalgpallur (1987–)
*[[Reet Kasik]], eesti keeleteadlane (1946–)
*[[Oskar Kasik]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1915–1985)	
*[[Selma Kasik]], eesti arst ja pedagoog (1923–2010) 
*[[Siksten Kasimir]], eesti jalgpallur (1980–)
*[[Sarkis Kasjan]], Nõukogude partei- ja riigitegelane (1876–1937)
*[[Mihhail Kasjanov]], Venemaa peaminister aastatel 2000–2004 (1957–)
*[[Agu Kask]], eesti kirjanik (1906–1977)
*[[Alar Kask]], eesti laevakapten (1957–2010)
*[[Aleksander Kask]], Eesti poliitik (1885–1950)
*[[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]], eesti tõstja ja spordikohtunik (1902–1965)
*[[Aleksander Kask (Soldina jaamaülem)|Aleksander Kask]], Eesti raudteelane ja poliitik (1879–1929)
*[[Alice Kask]], eesti maalikunstnik (1976–)
*[[Andres Kask]], Eesti suusataja ja trummar (1993–)
*[[Arno Kask]], eesti kaugsõidukapten ja merendustegelane (1927–2002)
*[[Arnold Kask]], eesti keeleteadlane (1902–1994)
*[[Edgar Kask]], eesti looduskaitsja (1930–2008)
*[[Elle Kask]], eesti jurist ja kohtunik (1958–)
*[[Erni Kask]], eesti näitleja (1979–)
*[[Eugen Kask]], eesti graafik (1918–1998)
*[[Eve Kask]], eesti graafik (1958–)
*[[Hando Kask]], Eesti päritolu Rootsi arhitekt ja eesti kultuuritegelane Rootsis (1938–) 
*[[Heino Kask (orienteeruja)|Heino Kask]], eesti orienteeruja ja sporditegelane (1932–1993)
*[[Ilmar Kask]], eesti loodusajakrjanik, geograaf ja orienteeruja (1936–) 
*[[Jaanus Kask]], eesti näitleja (1981–)
*[[Jana Kask]], eesti laulja (1991–)
*[[John Laurence Kask]], eesti päritolu Ameerika bioloog ja kalandusteadlane (1906–1998)
*[[Jüri Kask (bioloog)|Jüri Kask]], eesti bioloog
*[[Jüri Kask]], eesti maalikunstnik (1949–)
*[[Kaia Kask]], eesti bioloog
*[[Kaido Kask]], eesti keraamik (1959–) 
*[[Kaljo Kask]], eesti põllumajandusteadlane (1929–2014) 
*[[Kalju Kask]], eesti puuviljandusteadlane ja sordiaretaja (1929–2021)
*[[Kari-Andri Kask]], eesti sporditegelane (1978–) 
*[[Karin Kask]], eesti teatriteadlane ja -kriitik (1919–1998)
*[[Kristiina Kask]], eesti laskur (1981–)
*[[Kristjan Kask]], eesti jooksja (1874–1972)
*[[Leili-Maria Kask]], eesti tõlkija ja toimetaja (1928–1996)
*[[Maret Kask]], eesti botaanik (1926–2016)
*[[Margot Kask]], eesti kunstnik (1974–)
*[[Margus Kask]], eesti baptisti vaimulik, Kõrgema Usuteadusliku Seminari rektor
*[[Mihkel Kask]], eesti arstiteadlane (1903–1968)
*[[Oskar Kask]], Eesti poliitik (1898–1942)
*[[Peet Kask]], eesti füüsik ja politoloog (1948–)
*[[Rahuleid Kask]], eesti insener (1898–1962)
*[[Rain Kask]], eesti kaugushüppaja (1991–) 
*[[Ralf Kask]], eesti ühistegelane (1909–1977)
*[[Rein Kask]], eesti mullateadlane (1926–2017) 
*[[Rein Kask (poliitik)|Rein Kask]], eesti poliitik ja mehaanikainsener (1947–) 
*[[Risto Kask]], eesti aktivist (1985–) 
*[[Rudolf Kask]], Eesti sõjaväelane (1901–1974)
*[[Saskia Kask]], eesti jurist ja endine lapssaatejuht (1978–)
*[[Tarmo Kask]], eesti ettevõtja ja jalgpallitreener (1982–) 
*[[Teet Kask]], eesti koreograaf ja tantsija (1968–)
*[[Tõnis Kask]], eesti filmi- ja telelavastaja (1929–2016)
*[[Ülo Kask]], eesti soojusenergeetik ja tehnikateadlane (1952–)
*[[Juhani Kaskeala]], Soome sõjaväelane (1946–)
*[[Koit Kaskel]], Eesti riigiametnik (1974–) 
*[[Valdis Kaskema]], eesti ettevõtja (1969–2019) 
*[[Aleks Kaskneem]], eesti sporditegelane (1912–1965)
*[[Karl Kaskneem]], eesti trükkal (1885–1945)
*[[Uno Kaskpeit]], Eesti piirivalvespetsialist ja poliitik (1957–)
*[[Anu Kasmel]], eesti psühhiaater ja terviseteadlane (1951–)
*[[Katre Kasmel]], teatri NO99 tegevjuht, Eesti e-residentsuse turundusjuht (1976–2020) 
*[[Ioánnis Kasoulídis]], Küprose poliitik (1948–)
*[[Darius Kasparaitis]], leedu päritolu Venemaa jäähokimängija (1972–)
*[[Siarhiej Kasparaŭ]], Valgevene maletaja (1968–)
*[[Rolf Kasparek]], saksa laulja (1961–) 
*[[Vladimir Kasparjan]], Armeenia riigiametnik (1958–)
*[[Garri Kasparov]], maletaja (1963–) 
*[[Julius Kasper]], Eesti sõjaväelane ja metsavend (1897–1946)
*[[Marco Kasper]], Austria jäähokimängija (2004–) 
*[[Jan Kasprowicz]], poola luuletaja, näitekirjanik, kriitik ja tõlkija (1860–1926) 
*[[Tadeusz Kasprzycki]], Poola sõjaväelane ja poliitik (1891–1978)
*[[Ando Martin Kass]], eesti vaimulik (1961–)
*[[Ants Kass]], eesti ortopeed, sporditraumatoloog ja kergejõustiklane (1951–) 
*[[Asta Kass]], eesti kirjanik (1938–1992)
*[[Carmen Kass]], eesti modell (1978–)
*[[Johannes Kass]], Eesti poliitik (1949–) 
*[[Jüri Kass]], eesti kunstnik (sündinud 1956)
*[[Kadi Kass]], eesti ajaloolane (1978–)
*[[Kalju Kass]], eesti humorist (1938–1989)
*[[Kristiina Kass]], Eesti ja Soome lastekirjanik (1970–) 
*[[Leonhard Kass]], eesti jalgpallur (1911–1985) 
*[[Marko Kass]], Eesti põllumajandusteadlane ja poliitik (1980–)
*[[Martti Kass]], eesti ajakirjanik (1983–) 
*[[Peedu Kass]], eesti muusik (1986–)
*[[Peeter Kass]], Eesti sõjaväelane (1896–1989) 
*[[Viktor Kass]], eesti maletreener (1945–2021)
*[[William Kass]], eesti ekstreemsportlane, sisulooja ja videograaf (1993–) 
*[[Viktor Kassai]], ungari jalgpallikohtunik (1975–)
*[[Lajos Kassák]], ungari kirjanik, tõlkija ja kunstnik (1887–1967)
*[[Darja Kassatkina]], Venemaa tennisist (1997–)
*[[Hugo Kasse]], eesti jurist (1869–1941)
*[[Zack Kassian]], Kanada jäähokimängija (1991–)
*[[Lev Kasso]], vene õigusteadlane ja poliitik (1865–1914)
*[[Paulo Kassoma]], Angola poliitik (1951–)
*[[Jee Kast]], Belgia luuletaja ja slämmpoeet (1977–) 
*[[Osvald Kastanja]], eesti jalgpallur (1910–1993)
*[[Veiko Kastanje]], eesti mükoloog (1970–)
*[[Merike Kaste]], eesti õpetaja ja koolijuht 
*[[Rudolf Kaste]], Eesti sõjaväelane (1883–1952) 
*[[Taivo Kastepõld]], eesti ornitoloog (1942–)
*[[Bernhard Nikolaus Kaster]], Saksa poliitik (1957–)
*[[Artur Kasterpalu]], Eesti poliitik (1897–1942) 
*[[Margus Kasterpalu]], eesti teatrilavastaja (1961–)
*[[Maximilian Kastner]], Saksamaa jäähokimängija (1993–)
*[[August Eduard Kastra]], eesti ajakirjanik, ühiskonnategelane (1878–1941) 
*[[Flamur Kastrati]], Kosovo jalgpallur (1991–) 
*[[Allan Kasuk]], eesti laulja ja muusik (1985–)
*[[Arnold Kasuk]], eesti näitleja (1908–1992)
*[[Ott Kasuri]], eesti munitsipaalpoliitik ja haridustegelane (1955–) 
*[[Anna-Liisa Kasurinen]], Soome poliitik (1940–)
*[[August Kasvand]], eesti matemaatik ja pedagoog (1890–1980) 
*[[Ly Kasvandik]], eesti psühholoog

==Kaš==
*[[Ondřej Kaše]], tšehhi jäähokimängija (1995–) 
*[[Oleg Kašin]], vene ajakirjanik (1980–)
*[[Igor Kašintsev]], vene teatri- ja filminäitleja (1932–2015)
*[[Alina Kašlinskaja]], vene maletaja (1993–)
*[[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa psühhoterapeut (1939–)

==Kaz==
*[[Dmitri Kazakov]], vene füüsik (1951–) 
*[[Jevgeni Kazakov]], vene marodöör (1986–)
*[[Rustam Kazakov]], tatari maadleja (1947–)
*[[Mārtiņš Kazāks]], läti ökonomist (1973–) 
*[[Yahiro Kazama]], Jaapani endine jalgpallur (1961–) 
*[[Tatjana Kazankina]], vene kergejõustiklane, jooksja (1951–)
*[[Aleksei Kazantsev]], vene näitekirjanik, lavastaja ja teatritegelane (1945–2007)
*[[Nikolai Kazantsev]], vene õigusteadlane (1907–1971) 
*[[Artur Kazaritski]], Eesti kokk (1988–)
*[[Ljubov Kazarnovskaja]], vene ooperilaulja (1956–)
*[[Vili Kazasjan]], Bulgaaria helilooja, dirigent ja džässpianist (1934–2008)
*[[Vladimir Kazatšonok]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (1952–2017)
*[[Colin Kâzım-Richards]], Türgi jalgpallur (1986–) 
*[[Kazimierz I]] 
*[[Kazimierz III]] Suur, Poola kuningas (1310–1370) 
*[[Kazimierz IV]], Poola kuningas (1427–1492)
*[[Dilarə Kazımova]], Aserbaidžaani laulja (1984–) 
*[[Šarūnas Kazlauskas]], leedu jalgpallur (1990–) 
*[[Kai Kazmirek]], Saksamaa kümnevõistleja (1991–) 
*[[Wulf Kaznelson]], Eesti advokaat (1864–1940)
*[[Chasper Kazparovich]], eesti muusik

==Kat==
*[[Elsi Katainen]], Soome agronoom, kutseõpetaja ja poliitik (1966–) 
*[[Jyrki Katainen]], Soome poliitik (1971–)
*[[Valentin Katajev]], vene kirjanik (1897–1986)
*[[Aleksandria Katariina]], pühak
*[[Siena Katariina]], itaalia pühak (1347–1380)
*[[Katariina I]], Venemaa keisrinna (1684–1727)
*[[Katariina II]], Venemaa keisrinna (1729–1796)
*[[Katarina Sunesdotter]], Rootsi kuninganna (1215–1252) 
*[[Hiroshi Katayama]], jaapani endine jalgpallur (1940–) 
*[[Satsuki Katayama]], Jaapani poliitik (1959–) 
*[[Pavel Katenin]], vene luuletaja, näitekirjanik, kirjanduskriitik, tõlkija ja teatritegelane (1792–1853) 
*[[Fánis Katergiannákis]], kreeka jalgpallur (1974–)
*[[Katharine, Kenti hertsoginna]], Briti kuningliku perekonna liige (1933–2025)
*[[Ahmed Kathrada]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1929–2017) 
*[[Andreja Katič]], Sloveenia poliitik (1969–) 
*[[Stana Katic]], USA näitleja (1978–) 
*[[Lena Katina]], vene poplaulja (1984–)
*[[Hisashi Katō]], jaapani endine jalgpallur (1956–) 
*[[Nobuyuki Katō]], jaapani endine jalgpallur (1920–) 
*[[Tomoe Kato]], jaapani endine jalgpallur (1978–) 
*[[Yoshio Katō]], jaapani endine jalgpallur (1957–) 
*[[Katri Helena]], soome laulja (1945–)
*[[Katrín Jakobsdóttir]], Islandi poliitik (1976–) 
*[[Michael Kats]], juudi päritolu USA kabetaja ning kabe- ja maletreener (1947–)
*[[Pródromos Katsantónis]], Küprose jooksja (1975–)
*[[Moshe Katsav]], Iisraeli poliitik (1945–)
*[[Efrayim Katsir]], Iisraeli biofüüsik ja poliitik (1916–2009)
*[[Kóstas Katsouránis]], kreeka jalgpallur (1979–)
*[[Toshinobu Katsuya]], jaapani endine jalgpallur (1961–) 
*[[Daniel Katz]], juudi päritolu soome kirjanik (1938–)
*[[Israel Katz]], Iisraeli poliitik (1955–)
*[[Maksim Katz]], Venemaa poliitik (1984–)
*[[Ethan Katzberg]], Kanada vasaraheitja (2002–) 
*[[Gerhard von Katzenelnbogen]], Liivi ordu maamarssal ja ordumeistri kohusetäitja (suri 1280)
*[[Nison Katzenelson]], juudi rahvusest poliitik (I Riigiduuma liige) ja pankur (1864–1923)
*[[Judith Katzir]], Iisraeli kirjanik (1963–)
*[[Neeme Katt]], eesti õpetaja (1962–)
*[[Denes Kattago]]
*[[Henry Kattago]], Eesti riigiametnik
*[[Meelik Kattago]]
*[[Siobhan Kattago]], Ameerika Ühendriikidest pärit Eesti filosoof ja sotsioloog (1966–)
*[[Harry Kattai]], Eesti riigiametnik (1971–)
*[[Juhan Kattai]], Eesti sõjaväelane ja tuletõrjuja (1898–1955)
*[[Mihkel Kattai]], Eesti sõjaväelane (1893–1950)
*[[Tõnu Kattai]], eesti laulja ja näitleja (1951–2023)
*[[Rainer Kattel]], haldusjuhtimispedagoog (sündinud 1974)
*[[Tiina Kattel]], eesti baltist (sündinud 1971)
*[[Kalev Katus]], eesti demograaf (1955–2008)

==Kau==
*[[Felix Kauba]], eesti kirjastus- ja raamatukogundustegelane ning tõlkija (1916–1995)
*[[Johannes Kauba]], eesti sporditegelane (1886–1939)
*[[Tõnu Kauba]], Eesti arst ja poliitik (1952–)
*[[Kevin Kauber]], eesti jalgpallur (1995–) 
*[[Johannes Kaubi]], Eesti maadleja (1917–1980)
*[[Jüri Kaude]], eesti arst-radioloog (1921–2013)
*[[Volker Kauder]], Saksamaa poliitik (1949–)
*[[Matīs Kaudzīte]], läti kirjanik ja kooliõpetaja (1848–1926)
*[[Reinis Kaudzīte]], läti kirjanik ja kooliõpetaja (1839–1920)
*[[Elmar Kauer]], eesti ühiskonnategelane, kommunist ja esperantist (1904–1948)
*[[Stuart Kauffman]], USA bioloog (1939–)
*[[Angelika Kauffmann]], Šveitsi maalikunstnik (1741–1807) 
*[[Alan S. Kaufman]], USA psühholoog (1944–)
*[[Bel Kaufman]], USA kirjanik ja õpetaja (1911–2014)
*[[Smylie Kaufman]], USA golfimängija (1991–)
*[[Aivar Kauge]], eesti matemaatikaõpetaja (1955–) 
*[[Katrin Kaugver]], eesti tõlkija (1950–) 
*[[Raimond Kaugver]], eesti kirjanik (1926–1992)
*[[Severi Kaukiainen]], Soome korvpallur (1998–)
*[[Tõnu Kaukis]], eesti kergejõustiklane ja kergejõustikutreener (1956–)
*[[Yrjö Kauko]], soome keemik (1883–1974)
*[[Kare Kauks]], eesti laulja (1961–)
*[[Helen Kauksi]], eesti tekstiilikunstnik (1950–2008)
*[[Kalle Kauksi]], eesti metsasarvemängija ja pedagoog (1949–1992)
*[[Kauksi Ülle]], võru kirjanik (1962–)
*[[Tõnis Kaukvere]], eesti jalgpallur (1986–) 
*[[Niklas Kaul]], saksa kümnevõistleja (1998–) 
*[[Orme Kaul]], eesti kabetaja (1961–) 
*[[Hugo Kauler]], Eesti sõjaväelane (1893–1942) 
*[[Alexander von Kaulbars]], Venemaa keisririigi sõjaväelane (1844–1925) 
*[[Bill Kaulitz]], saksa poplaulja (1989–)
*[[Tom Kaulitz]], saksa muusik (1983–)
*[[Tõnis Kaumann]], eesti helilooja (1971–)
*[[Robertas Kaunas]], Leedu poliitik (1985–) 
*[[Kenneth Kaunda]], Sambia poliitik (1924–)
*[[Toivo Kaunismäe]], eesti poksija (1946–2007)
*[[Ralf Kaunismäe]], eesti poksija (1917–1972)
*[[Vello Kaunismäe]], eesti poksija (1940–)
*[[Enn Kaup]], eesti Antarktika-uurija (1946–)
*[[Erich Kaup]], eesti ajaloolane (1929–2007) 
*[[Jüri Kaup]], eesti keemik (1932–)
*[[Renārs Kaupers]], läti muusik (1974–)
*[[Oiva Kaupinen]], Eesti näitleja (1954–)
*[[Greta Kaupmees]], eesti ajakirjanik (1974–)
*[[Kalle Kaupmees]], eesti jalgrattur (1950–) 
*[[Uno Kaupmees]], eesti laulja (1950–2024)
*[[Kaupo]], liivlaste vanem (suri 1217)
*[[Kalle Kauppi]], Soome poliitik ja õppejõud (1892––1961)
*[[Minna Kauppi]], soome orienteeruja (1982–)
*[[Ene Kaups]], Eesti poliitik (1963–)
*[[Karl Kaups]], Eesti poliitik ja vaimulik (1888–1968)
*[[Karl Kaur]], eesti lastearst (1900–1972)
*[[Max Kaur]], Eesti poliitik (1969–)
*[[Rahel Ariel Kaur]], eesti kirjandusteadlane ja kultuurikriitik (2001–)
*[[Rupi Kaur]], Kanada kirjanik, luuletaja ja illustraator (1992–) 
*[[Kai Kauramäki]], Soome poksija (1967–)
*[[Hans Kauri]], Eesti zooloog, loomaökoloog ja poliitik (1906–1999)
*[[Jaakko Kaurinkoski]], Soome ajakirjanik ja diplomaat (1934–1998)
*[[Aki Kaurismäki]], soome filmirežissöör (1957–)
*[[Jan Kaus]], eesti kirjanik (1971–)
*[[Albina Kausi]], eesti teatri- ja filminäitleja (1898–1976)
*[[Ellis Kaut]], saksa lastekirjanik (1920–2015)
*[[Martin Kaut]], Tšehhi jäähokimängija (1999–) 
*[[Marek-Andres Kauts]], Eesti poliitik ja ametnik (1985–) 
*[[Moritz Georg von Kautzmann]], Eesti vaimulik (1811–1874)

==Kav==
*[[Juko Kavaguti]], jaapani päritolu Venemaa iluuisutaja (1981–)
*[[Egidijus Kavaliauskas]], Leedu poksija (1988–)
*[[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]], valgevene maletaja (1994–)
*[[Niamh Kavanagh]], iiri laulja (1968–)
*[[Janet Kavandi]], Ameerika Ühendriikide keemik ja endine NASA astronaut (1959–)
*[[Mihheil Kavelašvili]], Gruusia poliitik ja endine elukutseline jalgpallur (1971–) 
*[[Jüri Kaver]], Eesti poliitik (1974–)
*[[Pjotr Kaverin]], Venemaa sõjaväelane (1794–1855)
*[[Venjamin Kaverin]], vene kirjanik (1902–1989)
*[[Iván Kaviedes]], Ecuadori jalgpallur (1977–)
*[[Julie Kavner]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1950–) 
*[[Níkos Kavvadías]], kreeka luuletaja ja proosakirjanik (1910–1975)

==Kaw==
*[[Torashirō Kawabe]], Jaapani sõjaväelane (1890–1960)
*[[Saburō Kawabuchi]], jaapani endine jalgpallur (1936–) 
*[[Katsuyuki Kawachi]], jaapani endine jalgpallur (1955–) 
*[[Yoshimi Kawade]], jaapani biokeemik, viroloog ja biosemiootik (1924–2015) 
*[[Toshikazu Kawaguchi]], jaapani kirjanik (1971–) 
*[[Yoshikatsu Kawaguchi]], jaapani endine jalgpallur (1975–) 
*[[Eri Kawai]], Jaapani lauljatar (1965–2008)
*[[Hiromi Kawakami]], jaapani kirjanik (1958–)
*[[Mieko Kawakami]], jaapani kirjanik ja laulja (1976–)
*[[Naoko Kawakami]], jaapani endine jalgpallur (1977–) 
*[[Nobuo Kawakami]], jaapani endine jalgpallur (1947–) 
*[[Ryōichi Kawakatsu]], jaapani endine jalgpallur (1958–) 
*[[Taeko Kawakatsu]], jaapani endine jalgpallur (1972–)  
*[[Kengo Kawamata]], jaapani jalgpallur (1989–)
*[[Taizō Kawamoto]], jaapani jalgpallur (1914–1985) 
*[[Mari Kawamura]], jaapani endine jalgpallur (1988–) 
*[[Yuri Kawamura]], jaapani endine jalgpallur (1989–)  
*[[Abigail Kapiolani Kawananakoa]], Hawaii kuningliku perekonna pea (1903–1961)
*[[Edward A. Kawananakoa]], Hawaii kuningliku perekonna pea (1924–1997) 
*[[Edward David Kalakaua Kawananakoa]], Hawaii kuningliku perekonna pea (1904–1953)
*[[Quentin Kawananakoa]], Hawaii kuningliku perekonna pea (1961–) 
*[[Takashi Kawanishi]], jaapani jalgpallur 
*[[Takehiko Kawanishi]], jaapani endine jalgpallur (1938–) 
*[[Junji Kawano]], jaapani endine jalgpallur (1945–) 
*[[Ryō Kawasaki]], jaapani muusik (1947–2020)
*[[Eiji Kawashima]], jaapani jalgpallur (1983–)
*[[Nahomi Kawasumi]], jaapani jalgpallur (1985–)

==Kay==
*[[Guy Gavriel Kay]], Kanada ulmekirjanik (1954–)
*[[Sarah Kay]], Ameerika Ühendriikide luuletaja (1988–)
*[[Rıza Kayaalp]], türgi maadleja (1989–)
*[[Marcus Julian Kaye]], inglise produtsent ja DJ (1971–2017)
*[[Stubby Kaye]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1918–1997)
*[[Grégoire Kayibanda]], Rwanda poliitik (1924–1976)

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ka, Biograafiad]]</text>
      <sha1>80xtycsp022gq5g5nepscnooe83wn6q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Privaatpilv</title>
    <ns>0</ns>
    <id>252269</id>
    <revision>
      <id>7184777</id>
      <parentid>6481776</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T20:42:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7184777</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1796" sha1="qmk6m3py7mi0h33llgk6hholcxlyrny" xml:space="preserve">'''Privaatpilv''' (inglise keeles ''private cloud'') on kliendi- või ettevõttepõhine [[pilvandmetöötlus]].
&lt;ref&gt;Einar Aleksejev [https://web.archive.org/web/20140412133220/https://sites.google.com/site/einaraleksejeveestiee/pilvandmetoeoetluse-maeaeratlemine &quot;Pilvandmetöötluse määratlemine&quot;] (vaadatud 04. augustil 2013)&lt;/ref&gt;

Privaatpilv on üheainsa organisatsiooni tarbeks tegutsev [[infrastruktuur]], mida haldab kas sama organisatsioon või teenusepakkuja. See võib asuda nii tarbija pinnal kui ka mujal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20110805123852/http://csrc.nist.gov/publications/drafts/800-145/Draft-SP-800-145_cloud-definition.pdf &quot;The NIST Definition of Cloud Computing (Draft)&quot;] National Institute of Science and Technology (vaadatud 24.07.2011)&lt;/ref&gt;

Privaatpilvi on kritiseeritud, kuna kasutajad peavad [[arvutivõrk]]e endistviisi ostma, ehitama ja haldama ning ei võida niimoodi ehitus- ja hoolduskulude arvelt.&lt;ref&gt;John Foley [https://web.archive.org/web/20110406115807/http://www.informationweek.com/news/services/business/showArticle.jhtml?articleID=209904474 &quot;Private Clouds Take Shape&quot;], InformationWeek (vaadatud 22.08.2010)&lt;/ref&gt; Seetõttu ei rajane privaatpilved samal majandusmudelil kui [[avalik pilv|avalikud pilved]].&lt;ref&gt;Gordon Haff [https://web.archive.org/web/20131104112651/http://news.cnet.com/8301-13556_3-10150841-61.html &quot;Just don't call them private clouds&quot;] CNET News, 27.01.2009 (vaadatud 22.08.2010)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120301045356/http://www.informationweek.com/cloud-computing/blog/archives/2009/01/theres_no_such.html &quot;There's No Such Thing As A Private Cloud&quot;] InformationWeek, 30.06.2010 (vaadatud 22.08.2010)&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Pilvandmetöötlus]]

[[en:Cloud computing#Private cloud]]</text>
      <sha1>qmk6m3py7mi0h33llgk6hholcxlyrny</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Raivo Uukkivi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>253075</id>
    <revision>
      <id>7185132</id>
      <parentid>7165292</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T11:18:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7185132</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8757" sha1="e03x7d4purqlxpa4feo06krmezl4gng" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|kuu=mai|aasta=2019}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=jaanuar}}
'''Raivo Uukkivi''' (sündinud [[9. märts]]il [[1962]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] poliitik.

==Haridus==
Raivo Uukkivi on lõpetanud [[Tallinna Reaalkool|Tallinna 2. Keskkooli]] 1980. aastal, [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] mehaanikainseneri erialal ning omandanud haldusjuhtimises magistrikraadi [[Tallinna Tehnikaülikool]]is.&lt;ref name=&quot;SDEpress&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/raivo-uukkivi-vahetas-keskerakonna-sotside-vastu.d?id=55183344 Raivo Uukkivi vahetas Keskerakonna sotside vastu]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Delfi, 5. august 2011. (Kasutatud 5. augustil 2011.)&lt;/ref&gt; 

==Töö==
Raivo Uukkivi on töötanud [http://www.raekodanik.ee/download.php?aa55ba2a03da526d2d06e15ca56e59ac Jüri sovhoosi peainsenerina]&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.raekodanik.ee/download.php?aa55ba2a03da526d2d06e15ca56e59ac|pealkiri=CV|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;, [http://www.raekodanik.ee/download.php?aa55ba2a03da526d2d06e15ca56e59ac AS Tallinna Vesi juhatuse liikmena] ja ühe direktorina ning [http://www.raekodanik.ee/download.php?aa55ba2a03da526d2d06e15ca56e59ac Tallinna Prügila AS juhatuse liikmena], kelle juhtimisel rajati ja pandi tööle moodne [https://www.postimees.ee/2025187/tana-avatakse-tallinna-uus-prugila Tallinna prügila Jõelähtme vallas]&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Allan Keian|url=https://www.postimees.ee/2025187/tana-avatakse-tallinna-uus-prugila|pealkiri=Täna avatakse uus prügila|väljaanne=Postimees|aeg=2. juuni 2003|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;.

Rae valla volikokku valitud 2002, 2005, 2009, 2013, 2017, 2025. 

[[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Rae vallavanem]]ana oli Raivo Uukkivi ametis [[2004]]. aasta oktoobrist kuni [[2010]]. aasta jaanuarini.&lt;ref name=&quot;SDEpress&quot;/&gt;

Pärast 2009. aasta kohalikke valimisi töötas ta kuni 2010. aasta jaanuarini Rae vallavanemana ning alates 18. oktoobrist 2010 on Raivo Uukkivi [[Rae vald|Rae vallavolikogu]] liige.&lt;ref name=&quot;SDEpress&quot;/&gt; 

Novembrist 2011 kuni novembrini 2013 oli Raivo Uukkivi Lääne-Virumaal Vihula vallavanem ja alates 2013. aasta detsembrist Raasiku vallavanem. Raivo Uukkivi on kirjutanud vallavanemana töötamisest kolm raamatut, seega nii Rae (2009)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=https://nlib-ee-primo.hosted.exlibrisgroup.com/primo-explore/fulldisplay?docid=372NLE_ILS.b2503893x&amp;context=L&amp;vid=372NLE_V1&amp;lang=et_EE&amp;search_scope=all_scope&amp;adaptor=Local%20Search%20Engine&amp;tab=default_tab&amp;query=any,contains,Raivo%20Uukkivi |url=https://nlib-ee-primo.hosted.exlibrisgroup.com/primo-explore/fulldisplay?docid=372NLE_ILS.b2503893x&amp;context=L&amp;vid=372NLE_V1&amp;lang=et_EE&amp;search_scope=all_scope&amp;adaptor=Local%20Search%20Engine&amp;tab=default_tab&amp;query=any,contains,Raivo%20Uukkivi |vaadatud=2023-02-01 |väljaanne=nlib-ee-primo.hosted.exlibrisgroup.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;, Vihula (2013)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Raivo Uukkivi|url=http://www.raivouukkivi.ee/index.php?id=155|pealkiri=Vallavanema aruanne ehk 100 000 kilomeetrit hiljem|väljaanne=|aeg=2013|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-10-14|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171014182815/http://www.raivouukkivi.ee/index.php?id=155|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; kui Raasiku (2017) vallajuhina kogetust. Lisaks on kirjutanud kolm raamatut oma tööst Rae volikogu liikmena (2013&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Raivo Uukkivi|url=http://www.raivouukkivi.ee/index.php?id=153|pealkiri=Aruanne. Mälupildid|väljaanne=|aeg=2013|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-10-14|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171014133825/http://www.raivouukkivi.ee/index.php?id=153|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; , 2017, 2021). 2009&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://vvk.ee/varasemad/kov09/detailed_0653.html|pealkiri=Valimistulemus Rae vallas 2009|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; ja 2013&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://kov2013.vvk.ee/detailed_0653.html|pealkiri=valimistulemus Rae vallas 2013|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;. aasta kohalikel valimistel kogus ta Rae vallas suurima häälte arvu, mis osutus suurimaks ka üleriigiliselt maaomavalitsuste klassis&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Toimunud valimiste arhiiv {{!}} Valimised Eestis |url=https://www.valimised.ee/et/toimunud-valimiste-arhiiv |vaadatud=2023-02-01 |väljaanne=www.valimised.ee}}&lt;/ref&gt;. 2013. aasta detsembrist kuni 2017. aasta oktoobrini oli ta Raasiku vallavanem. Tema juhitud meeskond tagas 2016. aastal Raasiku vallas 5000 elaniku kokkusaamise ja Raasiku valla iseseisvana jätkamise pärast 2017 kohalike volikogude valimisi.

==Poliitiline tegevus== 
Raivo Uukkivi kuulus [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]] aastatel 2011–2017. Varem oli ta ligi kümme aastat [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige, kuid astus erakonnast välja [[9. mai]]l 2011.&lt;ref name=&quot;SDEpress&quot;/&gt; 

[[19. märts|19. märtsil]] [[2016]] valiti Raivo Uukkivi [[Harjumaa]] sotsiaaldemokraatide üldkoosolekul Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Harjumaa piirkonna aseesimeheks.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160319171853/http://uudised.err.ee/v/eesti/599ddf09-42c9-4cb8-8ea9-8dd952a4cedb/harjumaa-sotsiaaldemokraatide-juhiks-valiti-liisa-oviir Harjumaa sotsiaaldemokraatide juhiks valiti Liisa Oviir], ERR (vaadatud 19.3.2016).&lt;/ref&gt; [[31. detsember|31. detsembril]] 2017 lahkus SDE-st.&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/member_history/2000057230?return_page=search&amp;person_name=Raivo+Uukkivi&amp;page=1 Päring Äriregistrist]&lt;/ref&gt; 

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] nimekirjas [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 224 häält ning ei osutunud valituks.

Uukkivi kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta valimistel]] Rae vallas Keskerakonna nimekirjas, kogus 395 häält ning osutus valituks.&lt;ref&gt;{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 1. juuni 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}&lt;/ref&gt;

==Muu==
Raivo Uukkivi ja Ly Uukkivi on oma 35-aastasest kooselust koostanud teose [https://www.mixikirjastus.ee/index.php/aruanne/ &quot;Teekond&quot;] ja 40. kooseluaasta puhul andnud välja täiendatud trüki &quot;Teekond 40&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=https://nlib-ee-primo.hosted.exlibrisgroup.com/primo-explore/fulldisplay?docid=372NLE_ILS.b54967399&amp;context=L&amp;vid=372NLE_V1&amp;lang=et_EE&amp;search_scope=all_scope&amp;adaptor=Local%20Search%20Engine&amp;tab=default_tab&amp;query=any,contains,Raivo%20Uukkivi |url=https://nlib-ee-primo.hosted.exlibrisgroup.com/primo-explore/fulldisplay?docid=372NLE_ILS.b54967399&amp;context=L&amp;vid=372NLE_V1&amp;lang=et_EE&amp;search_scope=all_scope&amp;adaptor=Local%20Search%20Engine&amp;tab=default_tab&amp;query=any,contains,Raivo%20Uukkivi |vaadatud=2023-02-01 |väljaanne=nlib-ee-primo.hosted.exlibrisgroup.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;. Peres on kolm poega.

2018. aastal valiti Raivo Uukkivi aktsiooni &quot;[[Sajandi 100 arukülalast]]&quot; raames toimunud rahvaküsitluse tulemusel saja meeldejäävama arukülalase hulka.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Koppelmaa, Külli|url=https://sonumitooja.ee/aru%C2%ADku%C2%ADla-kul%C2%ADtuu%C2%ADri%C2%ADselt%C2%ADsi-ev100-kin%C2%ADgi%C2%ADtus-ko%C2%ADgu%C2%ADmik-sa%C2%ADjan%C2%ADdi-100-aru%C2%ADku%C2%ADla%C2%ADlast/|pealkiri=Aruküla Kultuuriseltsi EV100 kingitus – kogumik „Sajandi 100 arukülalast“|väljaanne=Sõnumitooja|aeg=5. september 2018|vaadatud=25.04.2020}}&lt;/ref&gt;

Raivo Uukkivi hobideks on tervisesport (ujumine, suusatamine, jalgrattaga sõitmine), käsitöö (metall, puit) ja kodu arendamine. Kodukaunistuskonkursilt on saadud preemiaid nii Rae vallast (1999) kui ka vabariigi tasandil (2000).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti kaunis kodu |url=https://iluskodu.ee/eesti-kaunis-kodu/ |vaadatud=2023-02-01 |väljaanne=Eesti Kodukaunistamise Ühendus MTÜ |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Ago Soasepp]]|nimi=[[Rae vald|Rae]] [[Rae vallavanem|vallavanem]]|aeg=oktoober [[2004]] – jaanuar [[2010]]|järgnev=[[Veigo Gutmann]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Uukkivi, Raivo}}
[[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Rae vallavanemad]]
[[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Maaülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1962]]</text>
      <sha1>e03x7d4purqlxpa4feo06krmezl4gng</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jaanuar 2012</title>
    <ns>0</ns>
    <id>255123</id>
    <revision>
      <id>7184976</id>
      <parentid>6981625</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:29:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184976</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="74642" sha1="67fohvizvvgmuiletep08sg0vh2xjgg" xml:space="preserve">'''Jaanuar 2012''', kroonika

[[2012]]. aasta jaanuar algas pühapäeval ja lõppes 31 ööpäeva pärast teisipäeval.

{{KuupäevadIndeks31|jaanuar}}

==[[1. jaanuar]]==

* [[Argentina]]s hukkus tulirelvaga hooletu ringikäimise tagajärjel [[Río Negro provints]]i kuberner [[Carlos Soria]]. Tema kohuseid asus täitma asekuberner [[Alberto Weretilneck]].
* [[Euroopa kultuuripealinn]]a rolli võtsid [[Tallinn]]alt ja [[Turu]]lt üle [[Portugal]]i linn [[Guimarães]] ja [[Sloveenia]] linn [[Maribor]].
* [[Euroopa Liidu eesistujariik|Euroopa Liidu eesistujariigi]] volitused võttis [[Poola]]lt üle [[Taani]].
* [[Iirimaa]] võttis [[Leedu]]lt üle [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i eesistujamaa kohustused.
* [[Jaapan]]i idarannikul, sealhulgas pealinnas [[Tōkyō]]s toimus maavärin tugevusega 7 palli [[Richteri skaala]]l. Maavärina epitsenter asus Tōkyōst 560 kilomeetri kaugusel lõunas [[Torishima]] saare piirkonnas. Ohvritest ja purustustest esialgu andmeid ei ole.
* [[Nigeeria]] valitsus hakkas ellu viima kava riiklike kütusetoetuste kaotamiseks. Riik kulutas [[2011]]. aastal kütusehindade madalal hoidmiseks ligi 8 miljardit [[USA dollar]]it ja kavatseb edaspidi suunata osa sellest rahast infrastruktuuri arendamisse.
* [[Norra]]s [[Trondheim]]is tekkinud umbes 350 meetri pikkuse ja 50 meetri laiuse [[maalihe|maalihke]] tõttu evakueeriti kümneid inimesi.
* [[Palestiina]] ([[Gaza tsoon]]i) [[Ḩamās]]i valitsuse peaminister [[Ismāʿīl Haniyya]] alustas ametlikku visiiti [[Türgi]]s, kohtudes visiidi esimesel päeval Türgi peaministri [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga.
* [[Šveits]]is astus ametisse [[Šveitsi liidupresident|liidupresident]] [[Eveline Widmer-Schlumpf]]. Uue [[Šveitsi Liidunõukogu|Liidunõukogu]] liikmena astus ametisse [[Alain Berset]].
* [[Transnistria]]s leidis hommikul aset vahejuhtum, kus [[Venemaa]] rahuvalvesõdur avas tule piiripunktis peatumast keeldunud [[Moldova]] kodaniku pihta, kes sai raskelt haavata ja suri hiljem samal päeval haiglas.
* [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] roteeruvateks liikmeteks said [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Brasiilia]], [[Gabon]]i, [[Liibanon]]i ning [[Nigeeria]] asemel [[Aserbaidžaan]], [[Guatemala]], [[Maroko]], [[Pakistan]] ja [[Togo]].
* [[UNESCO]] Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina asus tööle [[Kerli Gutman]].
* [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]] asuv [[Peetri (Rae)|Peetri]] küla sai [[alevik]]u staatuse.
* Eestis tõusis [[alampalk]] 278,12 eurolt 290 euroni.
* [[Eesti Gaas]] tõstis kodutarbijatele müüdava [[maagaas]]i keskmist kaalutud hinda 5 eurosenti ühe kuupmeetri kohta, mis tähendas umbes 15 protsendi suurust hinnatõusu.

==[[2. jaanuar]]==

* [[Bangladesh]]i valitsus kiitis heaks seaduseelnõu, mis keelab riigis igasuguse [[pornograafia|pornograafilise]] sisuga materjali tootmise ja levitamise, nähes selle eest ette kuni 10-aastase vabadusekaotuse ja trahvi summas 6000 [[USA dollar]]it.
* [[Kreeka]]s algas 2012. aasta esimene streik, millest võtsid osa arstid ja apteekrid. Streigi kestuseks kavandati neli päeva.
* [[Küpros]]el [[Suurbritannia]]le kuuluva [[Akrotiri ja Dhekelia|Akrotiri]] lennuväebaasi juures toimunud meeleavaldusel, kus nõuti baasi sulgemist, puhkesid kokkupõrked meeleavaldajate ja politsei vahel. Vahistati kaks inimest, Küprose ajakirjanduse andmetel sai viis inimest vigastada.
* [[Poola]]s vahistati [[Venemaa]] poolt tagaotsitavaks kuulutatud endine [[Moskva oblast]]i aseprokurör [[Aleksandr Ignatenko]], keda kahtlustatakse altkäemaksu võtmises põrandaaluste kasiinode võrgustiku tegevuse lubamise eest.
* [[Senegal]]i muusik [[Youssou N'Dour]] teatas oma kavatsusest kandideerida [[2012. aasta Senegali presidendivalimised|presidendivalimistel]].
* [[Türgi]]s [[Kırıkkale]] provintsis [[Yahşihan]]i ringkonnas asuvas sõjaväe laskemoonalaos toimus kohaliku aja järgi kell 00.30 plahvatus, milles hukkus plahvatuse ajal laohoones viibinud kolm töölist.
* Türgi majandusminister [[Zafer Çağlayan]] avalikustas Türgi 2011. aasta ekspordistatistika, mille kohaselt kasvas Türgi eksport perioodil [[detsember 2010|detsembrist 2010]] kuni [[Detsember 2011|detsembrini 2011]] 18,2 protsenti ja jõudis 134,6 miljardi USA dollarini. Tegemist on suurima ekspordi kasvuga kogu Türgi Vabariigi ajaloos.
* [[Ungari]] pealinnas [[Budapest]]is toimus kümnete tuhandete osavõtjatega meeleavaldus eelmisel päeval jõustunud põhiseaduse paranduste vastu.
* [[Eesti]]s asus [[Estonian Business School]]i rektori kohuseid täitma professor [[Arno Almann]]. Senine rektor [[Peeter Kross]] lahkus tervislikel põhjustel ametist [[November 2011#16. november|16. novembril 2011]].
* [[Eesti Jalgpalliajakirjanike Klubi]] kuulutas 2011. aasta jalgpalliauhinna [[Hõbepall]] võitjaks [[Eesti jalgpallikoondis]]e ründaja [[Konstantin Vassiljev]]i. Auhinna toonud väravaks oli seisuni 2:1 viinud tabamus mängus [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis]]ega [[Oktoober 2011#7. oktoober|7. oktoobril 2011]].

==[[3. jaanuar]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Iowa]] osariigis toimus üks esimesi tähtsamaid [[2012. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2012. aasta presidendivalimiste]] eelvalimiste voorusid, kus osalesid [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] ametlikuks presidendikandidaadiks pürgivad poliitikud. Esimest ja teist kohta asusid jagama [[Mitt Romney]] ja [[Rick Santorum]], kolmandaks jäi [[Ron Paul]].
* [[Burkina Faso]]s vabastati ametist tolliameti ülem [[Ousmane Guiro]], kelle valdusest leiti kohvrid ligi 4 miljoni [[USA dollar]]iga, mille päritolu mees ei suutnud selgitada.
* [[Egiptus]]es algas [[2011. aasta Egiptuse parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] kolmas ja viimane voor.
* [[India]] autotootja [[Bajaj Auto]] esitles uut säästuauto mudelit [[Bajaj RE60]], mis peaks pakkuma konkurentsi seni säästuautode turgu valitsenud [[Tata Nano]]le.
* [[Indoneesia]]s [[Lombok]]i saarel lõppes ülemaailmse füüsikaolümpiaadi finaalvõistlus, kus osales 109 õpilast 15 riigist. [[Eesti]]t esindanud [[Tartu Ülikool]]i füüsikatudeng [[Ants Remm]] pälvis võistluse üldarvestuses teise koha.
* [[Liibüa]] pealinnas [[Tripoli]]s toimusid verised kokkupõrked kahe relvarühmituse võitlejate vahel. Tulevahetuses sai surma neli ja vigastada veel viis inimest.
* [[Läti]] keskvalimiskomisjon määras [[vene keel]]ele teise riigikeele staatuse andmise küsimuses korraldatava rahvahääletuse kuupäevaks [[Veebruar 2012#18. veebruar|18. veebruari]].
* [[Maroko]]s tegi peaminister [[Abdelilah Benkirane]] teatavaks oma valitsuskabineti koosseisu.
* [[Marshalli Saared|Marshalli Saarte]] parlament valis riigi uueks presidendiks [[Christopher Loeak]]i, kes pälvis 21 parlamendiliikme toetuse. Tema vastaskandidaati, senist presidenti [[Jurelang Zedkaia]]t toetas 11 liiget.
* [[Saksamaa]] liidupresident [[Christian Wulff]] sattus meedia terava kriitika alla seoses [[Oktoober 2008|oktoobris 2008]] ühe suurärimehe abikaasa vahendusel saadud soodsa intressiga kodulaenuga suuruses 500 000 eurot. Skandaali võimendas asjaolu, et ajalehe [[Bild]] väitel püüdis Wulff takistada ajalehte informatsiooni avaldamast, ähvardades väljaannet juriidiliste meetmetega.

==[[4. jaanuar]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] lahkus ametist [[katoliku kirik]]u [[Los Angeles]]e vikaarpiiskop [[Gabino Zavala]], kes oli detsembris tunnistanud, et tal on salaperekond, kus kasvab kaks teismelist last.
* Ameerika Ühendriikides teatas [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] presidendikandidaadiks pürginud [[Michele Bachmann]] pärast kesist tulemust [[Iowa]] eelvalimistel, et loobub edasises valimisvõitluses osalemast.
* [[Iraak|Iraagi]] peaminister [[Nūrī al-Mālikī]] vahetas ajutiselt välja ministrid, kes olid otsustanud tema valitsuskabineti tegevust boikoteerida. Peaministriga tülli läinud ministrid kuuluvad [[Iraagi Rahvuslik Liikumine|Iraagi Rahvuslikku Liikumisse]], mille ühte juhti, riigi asepresidenti [[Tariq al-Hashemi]]t soovib peaminister terrorismisüüdistuse alusel vahistada.
* [[Kreeka]] endine peaminister [[Geórgios Papandréou noorem]] teatas, et loobub 2012. aasta suve jooksul oma erakonna [[Panhellenistlik Sotsialistlik Liikumine|Panhellenistliku Sotsialistliku Liikumise]] (PASOK) esimehe ametist.
* [[Saksamaa]] liidupresident [[Christian Wulff]] teatas vastuseks [[Jaanuar 2012#3. jaanuar|eelmisel päeval]] meedias esitatud üleskutsetele, et ei kavatse ametist tagasi astuda.
* [[Venemaa]]l vabastati vahi alt opositsioonilise liikumise [[Vasakrinne]] juht [[Sergei Udaltsov]], kes mõisteti [[Detsember 2011#25. detsember|25. detsembril 2011]] 10 päevaks vangistusse. Tervisliku seisundi tõttu kandis Udaltsov oma karistuse ära haiglas politsei valve all. 
* [[Eesti Ajaloomuuseum]]i [[Maarjamäe loss]]is [[Tallinn]]as avati pidulikult Eesti filmi 100. juubeliaasta. Juubeliaasta avasündmuseks oli [[Eesti Joonisfilmi Stuudio]] koostatud näituse &quot;Inimese ja joone uuringud aastast 1971&quot; avamine, millel osales ka kultuuriminister [[Rein Lang]].

==[[5. jaanuar]]==

* [[Ameerika Ühendriikide president]] [[Barack Obama]] avalikustas Ameerika Ühendriikide uue kaitsestrateegia, mis näeb ette kaitsevägede ulatusliku vähendamise ning tähelepanu keskendamise [[Aasia]]le ja [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] piirkonnale. Kokku kärbitakse riigi sõjalisi kulutusi järgmise kümnendi kestel 450 miljardi [[USA dollar]]i ulatuses.
* [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnias ja Hertsegoviinas]] asus valitsust moodustama [[Vjekoslav Bevanda]].
* [[Egiptus]]es [[Kairo]]s toimunud kohtuprotsessil riigi ekspresidendi [[Ḩusnī Mubārak]]i üle nõudsid prokurörid talle, tema endisele siseministrile ja veel kuuele kõrgele julgeolekuametnikule surmanuhtlust, pidades neid täielikult vastutavaks meeleavaldajate tapmise eest [[Araabia kevad]]e rahutuste ajal.
* [[Filipiinid]]el [[Mindanao]] saare lõunaosas [[Compostela Valley]] provintsis toimus kohaliku aja järgi kella 3 ajal [[maalihe]], milles sai tugevalt kannatada Pantukani küla. Hukkus 25 inimest, veel vähemalt 100 inimest jäi esialgu kadunuks.
* [[Iraak|Iraagi]] lõunaosas ja riigi pealinnas [[Bagdad]]is toimusid mitmed [[šiiidid|šiiitide]] vastu suunatud pommirünnakud, milles hukkus kokku 72 inimest ja sai haavata enam kui 130 inimest.
* [[Jamaica]]l vannutati peaministrina ametisse [[Portia Simpson-Miller]].
* [[Mehhiko]] president [[Felipe Calderón]] avas riigi põhjaosas [[Lääne-Sierra Madre]] mäeahelikus 403 meetri kõrgusel asuva [[Baluarte sild|Baluarte silla]]. Uue silla puhul on tegemist maailma kõrgeimal asuva vantsillaga.
* [[Nigeeria]] põhjaosas [[Gombe]] linnas toimus järjekordne rünnak kristlikule kirikule. Relvastatud mehed tungisid jumalateenistuse ajal kirikusse, tapsid seal kuus ja vigastasid veel kümmet inimest. 
* [[Rootsi]]s sai teatavaks, et valitsus on detsembris 2011 usuühinguna registreerinud 19-aastase filosoofiaüliõpilase [[Isak Gerson]]i asutatud [[Kopimismi kirik]]u, mille keskseks uskumuseks ja veendumuseks on õigus faile vabalt jagada ja levitada.
* [[Saudi Araabia]]s jõustus seadus, mille kohaselt tohivad naistepesu kauplustes töötada edaspidi ainult naistöötajad.
* [[Sloveenia]]s tegi president [[Danilo Türk]] [[2011. aasta Sloveenia parlamendivalimised|valimiste]] võitjale [[Zoran Janković]]ile ülesandeks moodustada uus valitsus.
* [[Somaalia]] pealinnas [[Muqdisho]]s puhkes parlamendi esimehe valimistel tüli parlamendiliikmete vahel, mis kasvas üle vägivaldseks kakluseks. Mitmed liikmed kasutasid oma kolleegide ründamiseks sulepäid; kolm parlamendiliiget said nii tõsiseid vigastusi, et vajasid haiglaravi.
* [[Suurbritannia]] välisminister [[William Hague]] alustas ametlikku visiiti [[Birma]]s, olles esimene Suurbritannia välisminister, kes seda riiki pärast [[1955]]. aastat on külastanud.
* [[Türgi]] kohus väljastas korralduse armee kindralstaabi endise ülema kindral [[İlker Başbuğ]]i vahistamiseks, kahtlustades teda seotuses peaminister [[Recep Tayyip Erdoğan]]i valitsuse vastu kavandatud väidetava [[Ergenekon]]i vandenõuga.
* [[Andrus Ansipi kolmas valitsus|Eesti valitsus]] kiitis heaks maagaasiseaduse muudatused, mis ei luba alates [[2015]]. aastast samal firmal evida kontrolli nii gaasi põhivõrkude kui ka gaasi tootmise või müügi üle. Sisuliselt kohustab seadusemuudatus aktsiaseltsi [[Eesti Gaas]] müüma oma ülekandevõrgu või arvestama selle sundvõõrandamisega riigi poolt.
* Eesti valitsus kiitis heaks mitmed seadusemuudatused, mis võimaldavad edaspidi ülikoolidel sõlmida doktorantidega nooremteaduri töölepinguid ja maksta doktorantidele senisest doktoranditoetusest kõrgemat töötasu.
* Eesti valitsus otsustas avada Eesti suursaatkonna [[India]] pealinnas [[New Delhi]]s.
* [[Eesti Filmiajakirjanike Ühing]] määras 2011. [[aasta film|aasta filmi auhinna]] [[Jaan Tootsen]]i [[dokumentaalfilm|dokumentaalfilmile]] &quot;[[Uus Maailm (film 2011)|Uus Maailm]]&quot;.

==[[6. jaanuar]]==

* [[Aafrika Liit]] kohustas [[Etioopia]]t oma väed [[Somaalia]]st välja viima ja loovutama enda kontrolli all olevad alad Aafrika Liidu väeüksustele.
* [[Argentina]] presidendi [[Cristina Fernández de Kirchner]]i pressiesindaja teatas, et [[Jaanuar 2012#4. jaanuar|4. jaanuaril]] presidendile sooritatud operatsioon näitas, et tal ei olnudki kilpnäärmevähki nagu eelmisel aastal teatati.
* [[Jamaica]] uus peaminister [[Portia Simpson-Miller]] teatas oma valitsuskabineti ametisse vannutamise järel peetud kõnes, et Jamaica peaks loobuma [[Suurbritannia]] monarhi tunnustamisest riigipeana ja kuulutama välja vabariigi.
* [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] valitsev erakond [[Aafrika Rahvuskongress]] alustas oma asutamise 100. aastapäeva pidustusi.
* [[Nigeeria]] põhjaosas korraldas islamiliikumine [[Boko Haram]] seeria rünnakuid kristlaste ja kristlike pühakodade vastu, tulistamistes hukkus vähemalt 17 inimest.
* [[Tšehhi|Tšehhi Vabariigi]] siseministeerium rahuldas [[Ukraina]] endise peaministri [[Julija Tõmošenko]] abikaasa [[Oleksandr Tõmošenko]] taotluse talle poliitilise varjupaiga andmiseks.
* [[Valgevene]]s jõustusid piirangud välismaiste [[internet]]iressursside kasutamisele. Valgevene ettevõtted ja füüsilistest isikutest ettevõtjad on edaspidi kohustatud äritegevuseks kasutama ainult kodumaised veebiservereid ja domeene. 
* [[Eesti]]s [[Vaivara vald|Vaivara vallas]] algas öösel [[Kaitseliit|Kaitseliidu]], [[Erna Selts]]i ja Vaivara vallavalitsuse korraldatav sõjaline mälestusvõistlus [[Utria Dessant]], millel osales seekord 20 võistkonda. [[Jaanuar 2012#7. jaanuar|7. jaanuaril]] lõppenud võistluse võitis [[Scoutspataljon]]i meeskond.
* Eesti välisminister [[Urmas Paet]] andis üle välisministeeriumi 2011. aasta kultuuripreemiad, mille pälvisid [[Aivar Mäe]], [[Aet Maatee]], [[Veronika Portsmuth]], [[Märt Agu]] ja [[Raul Talmar]].
* [[Kaitsepolitsei]] otsis läbi [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] peakontori ja [[Sihtasutus Tallinn 2011|Sihtasutuse Tallinn 2011]] ruumid, samuti Keskerakonna peasekretäri [[Priit Toobal]]i kodu. Läbiotsimise põhjusena on nimetatud kahtlusi, et Priit Toobal ja [[Ester Tuiksoo]] võisid mõjutada kultuuripealinna sihtasutuse tegevust ärimees Jüri Luigele soodsas suunas, nõudes viimaselt selle eest Keskerakonnale rahalist toetust.
* [[Raadio 2 Aastahitt|Raadio 2 Aastahiti]] galal sai 2011. aasta parima Eesti loo auhinna ansambli [[Ewert and the Two Dragons]] laul &quot;Good Man Down&quot; ja parima välismaise loo auhinna [[Adele]] laul &quot;[[Someone Like You (Adele'i laul)|Someone Like You]]&quot;.

==[[7. jaanuar]]==

* [[Fidži]]l lõppes alates [[2009]]. aastast kehtinud sõjaseisukord.
* [[Keenia]] lennuvägi pommitas islamirühmituse [[aş-Şabāb]] positsioone [[Somaalia]] lõunaosas. Keenia armee andmetel tapeti 60 islamiliikumise võitlejat.
* [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]] [[Kirill]] kutsus esimese jõulupüha telepöördumises [[Venemaa]] võime üles muutma oma poliitikat ja mitte eirama valimispettuste vastu meelt avaldavate inimeste seisukohti.
* [[Sudaan]]i president, inimsusvastastes kuritegudes süüdistatav [[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]] alustas visiiti [[Liibüa]]s, kus ta lubas Liibüa valitsusele abi diktaator [[Mu‘ammar al-Qadhdhāfī]] vastu võidelnud relvarühmituste desarmeerimisel.
* [[Uus-Meremaa]]l [[Carteron]]i linna lähistel takerdus kuumaõhupall elektriliinidesse, süttis põlema ja kukkus alla. Kõik õhupalli korvis viibinud 11 inimest hukkusid.
* [[Eesti]]s toimus [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] volikogu. Volikogul teatas [[Riigikogu]] liige [[Urmas Reinsalu]] oma kavatsusest kandideerida erakonna esimeheks. Oma kandideerimist kinnitas ka sellest juba varem teatanud [[Liisa Pakosta]].
* [[Viljandi]] teatri [[Ugala]] loominguline juht [[Indrek Sammul]] teatas avalikult oma otsusest kevadel 2012 ametist lahkuda.

==[[8. jaanuar]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] võimud kuulutasid [[Venezuela]] konsuli [[Miami]]s Livia Acosta Noguera ''[[persona non grata]]''&lt;nowiki/&gt;'ks ja andsid talle kuni [[Jaanuar 2012#10. jaanuar|10. jaanuarini]] aega riigist lahkumiseks. Väidetavalt osales Acosta [[2008]]. aastal Ameerika Ühendriikide vastaste küberrünnakute kavandamises.

==[[9. jaanuar]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] astus tagasi president [[Barack Obama]] administratsiooni ülem [[Bill Daley]]. Tema asemel nimetati administratsiooni juhiks senine Valge Maja eelarvedirektor [[Jack Lew]].
* [[FIFA Ballon d'Or]]i auhinna võitis [[Argentina]] jalgpallur [[Lionel Messi]]. 2011. aasta parimaks jalgpallitreeneriks valiti klubi [[Barcelona FC]] treener [[Pep Guardiola]], teenete eest jalgpallis sai auhinna klubi [[Manchester United]] peatreener [[Alex Ferguson]].
* [[Guinea-Bissau]] president [[Malam Bacai Sanhá]] suri [[Pariis]]i haiglas. Presidendi kohuste täitmist jätkas juba tema haiguse ajal riigipea ülesandeid täitnud parlamendi esimees [[Raimundo Pereira]].
* [[Iraan]]i pealinnas [[Teheran]]is mõistis kohus surma [[Amir Mirzai Hekmati]], keda süüdistati spioneerimises Ameerika Ühendriikide [[Luure Keskagentuur]]i kasuks. Hekmati on Iraani päritolu Ameerika Ühendriikide kodanik.
* [[Kreeka]] pealinnas [[Ateena]]s varastati [[Rahvusgalerii (Ateena)|Rahvusgaleriist]] varastati kolm maali, mille autoriteks olid [[Pablo Picasso]], [[Guglielmo Caccia]] ja [[Piet Mondrian]].
* [[Lõuna-Korea]] president [[Lee Myung-bak]] alustas ametlikku visiiti [[Hiina]]s, et pidada Hiina presidendi [[Hu Jintao]]ga kõnelusi olukorra üle [[Korea poolsaar]]el.
* [[Malaisia]] kohus vabastas opositsioonijuhi [[Anwar Ibrahim]]i tema vastu esitatud süüdistustest [[homoseksuaalsus|homoseksuaalses vahekorras]], mille eest ähvardati teda kuni 20-aastase vanglakaristusega. Ibrahim on ise süüdistusi alati eitanud ja pidanud neid osaks poliitilisest vandenõust.
* [[Malawi]]s peatus kohtusüsteemi töö kohtute nooremametnike tähtajatu üldtsreigi tõttu. Nooremametnikud nõuavad töökatkestusega neile kuus aastat tagasi lubatud palgatõusu.
* [[Poola]]s [[Poznań]]is toimunud sõjaväeprokuratuuri pressikonverentsi järel, kus käsitleti [[2010]]. aasta [[Smolenski lennuõnnetus]]e uurimisega seotud küsimusi, püüdis ajakirjanike küsimustele vastanud sõjaväeprokurör kolonel [[Mikołaj Przybył]] sooritada enesetappu. Mees sai enda tulistamisel raskeid, kuid mitte eluohtlikke vigastusi ja toimetati haiglasse.
* [[Šveits]]i keskpanga president [[Philipp Hildebrand]] astus tagasi oma abikaasa valuutatehingute tõttu. Hildebrandi abikaasa ostis enne [[Šveitsi frank|Šveitsi frangi]] vahetuskursi korrigeerimist keskpanga poolt suures koguses [[USA dollar]]eid, mis võimaldas tal neid hiljem frankidesse tagasi vahetades teenida märkimisväärset tulu.
* [[Venemaa]]l [[Moskva]]s toimus itaalia restoranis Il Pittore plahvatus, mille tagajärjel hukkus 2 ja sai vigastada 40 inimest. Plahvatuse põhjustasid tulekahjus üle kuumenenud gaasiballoonid.
* [[Venemaa president]] [[Dmitri Medvedev]] nimetas oma korraldusega [[2012]]. aasta Venemaa ajaloo aastaks, mille eesmärk on &quot;juhtida avalikkuse tähelepanu Venemaa ajaloole ja Venemaa rollile maailmaajaloo protsessis&quot;.
* [[Eesti]]s algas [[Jaanuar 2012#27. jaanuar|27. jaanuarini]] kestev [[Tallinna Ülikool]]i rahvusvaheline talvekool.
* [[Eesti peaminister]] [[Andrus Ansip]] alustas kahepäevast visiiti [[London]]is, et osaleda [[Euroopa Liberaaldemokraatlik Reformipartei|Euroopa Liberaaldemokraatliku Reformipartei]] juhtide kohtumisel.
* [[Eesti Üliõpilaskondade Liit]] alustas protestiaktsioone, mille raames käivad üliõpilased hommikuti Tallinnas [[Riigikogu]] hoone ees poliitikuid tervitamas. Aktsioonide eesmärgiks on juhtida tähelepanu üliõpilaste rahulolematusele kavandatava kõrgharidusreformiga.

==[[10. jaanuar]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New Hampshire]]'i osariigis toimus [[2012. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2012. aasta presidendivalimiste]] järjekordne eelvalimiste voor, millel osalesid [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] presidendikandidaadiks pürgivad poliitikud. Eelvalimised võitis [[Mitt Romney]], teiseks jäi [[Ron Paul]].
* Ameerika Ühendriikides astus [[Mississippi osariik|Mississippi osariigi]] kubernerina ametisse [[Phil Bryant]].
* [[Belgia]]s [[Brüssel]]is toimub [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] loomemajanduse töörühma koosolek, mida juhatab Eesti [[kultuuriministeerium]]i asekantsler [[Ragnar Siil]].
* [[Marshalli Saared|Marshalli Saarte]] presidendina astus ametisse [[Christopher Loeak]].
* [[Nicaragua]]s vannutati kolmandaks ametiajaks ametisse president [[Daniel Ortega]].
* [[Põhja-Korea]] riiklik uudisteagentuur [[KCNA]] teatas ulatuslikust vangidele antavast amnestiast, mis algab [[Veebruar 2012#1. veebruar|1. veebruaril]] ning millega tähistatakse kommunistlike juhtide [[Kim Il-sŏng]]i ja [[Kim Chŏng-il]]i sünniaastapäevi.
* [[Türgi]] kohus kiitis heaks ametliku süüdistuse esitamise riigi ekspresidendile, 94-aastasele kindral [[Kenan Evren]]ile tema juhtiva rolli eest [[1980]]. aasta riigipöörde ettevalmistamisel ja läbiviimisel.

==[[11. jaanuar]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] rahandusminister [[Timothy Geithner]] viibis ametlikul visiidil [[Hiina]]s eesmärgiga veenda Hiina võime liituma [[Iraan]]i naftatööstusele kehtestatavate sanktsioonidega.
* Ameerika Ühendriikides [[Mississippi osariik|Mississippi osariigis]] blokeeris kohus eelmisel päeval ametist lahkunud kuberner [[Haley Barbour]]i otsuse anda armu 21 mõrvarile. Ametlikult peatati otsuse täitmine, sest armuandmisest ei olnud vastavalt seadusele 30 päeva ette teatatud. Tegelikuks põhjuseks peetakse süüdimõistetute ohvrite ägedaid proteste.
* [[Antarktika]]s [[Rossi meri|Rossi merel]] süttis põlema [[Lõuna-Korea]] kalalaev &quot;Jeong Woo 2&quot;. Põlengus hukkus 2 meeskonnaliiget ja veel 7 said vigastusi.
* [[India]]s [[Jharkhand]]i osariigis põrkasid kokku kauba- ja reisirong. Õnnetuses paiskus ümber reisirongi vagun. Hukkus 5 inimest ja vigastusi sai veel 10 inimest.
* [[Pakistan]]i peaminister [[Yousaf Raza Gillani]] vabastas ametist riigi kaitseministri. Pakistani armee lükkas aga avalikus teates tagasi peaministri väited nagu kavandaks sõjavägi tema võimult kõrvaldamist ja hoiatas taoliste süüdistuste võimalike tagajärgede eest.
* [[Saksamaa]]l [[Baieri]]s [[Dachau]] kohtuhoones avas 54-aastane süüalune tule kohtuniku ja prokuröri pihta, haavates prokuröri surmavalt.
* [[Sloveenia]] parlament ei kinnitanud [[Jaanuar 2012#5. jaanuar|5. jaanuaril]] peaministri kandidaadiks nimetatud [[Zoran Janković]]i ametisse. Teda toetas 42 parlamendiliiget, vajalik oleks olnud vähemalt 46 parlamendiliikme toetus.
* [[Tai]] valitsus kiitis heaks hüvitised viimase kuue aasta kestel Tais toimunud poliitilistes rahutustes kannatanutele ja neis rahutustes hukkunute perekondadele. Hüvitisteks eraldatakse kokku 2 miljardit [[Tai baat|baati]] ehk umbes 63 miljonit [[USA dollar]]it.
* [[Türkmenistan]]i parlament võttis vastu poliitiliste parteide seaduse, mis võimaldab senise ainupartei [[Türkmenistani Demokraatlik Partei|Türkmenistani Demokraatliku Partei]] kõrvale asutada ka uusi erakondi.
* [[Venemaa]] sõjaväeprokurör [[Sergei Fridinski]] avalikustas andmed, mille kohaselt said Venemaa kaitsejõud [[2011]]. aastal korruptsiooni tõttu kahju enam kui kolm miljardit [[Venemaa rubla|rubla]].
* [[Venemaa Föderatsiooni Kommunistlik Partei]] tegi ettepaneku korraldada [[Detsember 2012|detsembris 2012]] ennetähtaegsed parlamendivalimised, muuta [[Föderatsiooninõukogu]] rahva poolt valitavaks ja kehtestada presidendile kahe ametiaja piirang.
* [[Eesti]]s kiitis [[Tallinna Linnavalitsus]] heaks [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] kava [[Loksa Ravikeskus]]e kinnistu omandamiseks.
* Tallinna linnapea [[Edgar Savisaar]] avalikustas kava hakata pakkuma alates [[2013]]. aastast kõigile tallinlastele tasuta ühistransporditeenust. Tasuta ühistranspordile ülemineku osas korraldatakse [[Märts 2012#19. märts|19.]]–[[Märts 2012#25. märts|25. märtsini]] rahvaküsitlus.
* [[Sihtasutus Archimedes]] teatas, et ei saa rahastada [[Eesti Kunstiakadeemia]] uue hoone projekteerimist ja ehitamist, sest tõenäoliselt ei suuda Kunstiakadeemia Euroopa Liidu struktuuritoetuste kasutamise lõpptähtajaks [[2015]]. aastal seda projekti lõpule viia.
* [[Harju Maakohus]] kinnitas prokuratuuri kokkuleppe laulja ja helilooja [[Rein Laaneorg|Rein Laaneoruga]], keda süüdistati [[lapsporno]] omamises. Kokkuleppe kohaselt määrati Laaneorule kaks aastat tingimisi vangistust.

==[[12. jaanuar]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kaitsejõude tabas järjekordne [[Afganistan]]i-missiooniga seotud skandaal kui Internetis avaldati video, kus Ameerika Ühendriikide merejalaväelased urineerivad afgaanide laipade peale. Ameerika Ühendriikide valitsuse esindajad kaitseminister [[Leon Panetta]] ja välisminister [[Hillary Clinton]] mõistsid toimunu kiiresti hukka ning lubasid süüdlaste kiiret väljaselgitamist ja karistamist.
* Ameerika Ühendriikide rahandusminister [[Timothy Geithner]] viibis ametlikul visiidil [[Jaapan]]is eesmärgiga veenda Jaapani võime liituma [[Iraan]]i naftatööstusele kehtestatavate sanktsioonidega. Jaapani rahandusminister [[Jun Azumi]] lubas astuda konkreetseid samme Iraanist nafta sisseveo piiramiseks.
* [[Austraalia]] telekanal [[Channel Seven]] avalikustas materjalid, mille kohaselt pandi [[2011]]. aastal Austraalia kaitsejõududes toime enam kui 100 väidetavat seksuaal- ja narkokuritegu. Muuhulgas oli kuritegude seas seksuaalse ahistamise, vägistamise ja lapsporno omamise juhtumeid.
* [[Birma]] valitsus teatas, et allkirjastas relvarahu leppe mässulise [[Kareni Rahvuslik Liit|Kareni Rahvusliku Liiduga]], mille relvastatud tiib on rahvusliku autonoomia laiendamise nimel valitsuse vastu üle 60 aasta relvastatud võitlust pidanud.
* [[Bosnia ja Hertsegoviina]] parlament kinnitas [[Vjekoslav Bevanda]] peaministriks.
* [[Keenia]] piirialal [[Gerille]] linnas korraldas [[Somaalia]] islamirühmitus [[aş-Şabāb]] rünnaku politsei kontrollpunktile. Rünnakus hukkus 6 inimest ja 3 inimest, nende seas 2 riigiametnikku, võeti pantvangi.
* [[Poola]]s mõisteti riigi endine siseminister, 86-aastane kindral [[Czesław Kiszczak]] [[1981]]. aastal sõjaseisukorra kehtestamise eest kaheks aastaks tingimisi vangi.
* [[Senegal]]i kohus lükkas tagasi [[Belgia]] taotluse [[Tšaad]]i ekspresidendi [[Hissène Habré]] väljaandmiseks. Belgia nõuab tema väljaandmist vastavalt Tšaadi kodanike kaebustele, kes süüdistavad ekspresidenti inimsusvastastes kuritegudes. Tšaadis mõisteti ta [[2008]]. aastal juba tagaselja surma. Habré elab Senegalis alates kukutamisest [[1990]]. aastal.
* [[Suurbritannia]] panganduskontsern [[Royal Bank of Scotland]] avalikustas kava koondada lisaks varem välja kuulutatud personalikärbetele [[2012]]. aasta jooksul täiendavalt 3500 töökohta. Panga tütarettevõttes [[Ulster Bank]] koondatakse 950 töökohta.
* [[Venemaa]] peaminister ja presidendikandidaat [[Vladimir Putin]] avalikustas oma programmi [[2012. aasta Venemaa presidendivalimised|presidendivalimisteks]].
* [[Eesti]]s allkirjastasid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Vene Erakond Eestis]] ühinemislepingu.
* [[Andrus Ansipi kolmas valitsus|Eesti valitsus]] kiitis heaks erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis lubab erakondadel moodustada riiklikult rahastatavaid [[demokraatia arendamise sihtasutus|sihtasutusi demokraatia ja kodanikuühiskonna arendamiseks]].
* [[Eesti Kunstiakadeemia]] otsustas vaidlustada [[Sihtasutus Archimedes]]e otsuse mitte eraldada ülikoolile uue hoone eraldamiseks Euroopa Liidu struktuuritoetust ja küsida tagasi juba ülikoolile eraldatud ettemaks.
* [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] [[Tallinn]]a piirkonnaorganisatsiooni juhatus valis piirkonna esimeheks tagasi [[Siim-Valmar Kiisler]]i, kes sai valimistel 9 häält. Tema vastu kandideerinud [[Andres Herkel]] sai 5 häält.
* [[Riigikogu Kantselei]] sõlmis [[2012]]. aastaks [[Riigikogu]] liikmetele ja ametnikele taksoteenuste osutamise lepingu vastava riigihanke võitnud firmadega [[Tulika Takso]] ja [[Tallink Takso]].
* [[Toila vald|Toila]] vallavolikogu valis uueks vallavanemaks [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] liikme [[Tiit Kuusmik]]u.

==[[13. jaanuar]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] riigisekretär [[Hillary Clinton]] teatas, et USA taastab Birmaga täiemahulised diplomaatilised suhted ja alustab protsessi vastastikuseks suursaadikute ametisse määramiseks.
* Ameerika Ühendriikide finantsteenuste ettevõte [[Standard &amp; Poor's]] alandas üheksa [[eurotsoon]]i kuuluva riigi [[krediidireiting]]ut, sealhulgas langesid [[Austria]] ja [[Prantsusmaa]] reitingud ühe astme võrra tasemelt AAA tasemel AA+; [[Hispaania]], [[Itaalia]] ja [[Portugal]]i reitingut alandati kahe astme võrra.
* [[Birma]]s algas vastavalt president [[Thein Sein]]i armuandmiskorraldusele vangide vabastamine, mis puudutab 651 kinnipeetavat. Esimesel päeval vabastati muuhulgas ka mitmed prominentsed poliitvangid, [[1988]]. ja [[2007]]. aasta meeleavalduste aktivistid.
* [[Guatemala|Guatemala Vabariigi]] pealinnas [[Guatemala (linn)|Guatemalas]] lasti maha parlamendiliige [[Valentin Leal Caal]] ja tema vend, nende ihukaitsja sai haavata. Parlamendiliikme autot tulistati möödasõitnud mootorrattalt, kokku tabas autot 17 kuuli.
* [[Itaalia]] rannikul [[Giglio]] saare lähistel sõitis karile kruiisilaev [[Costa Concordia]] enam kui 3200 reisija ja 1000 meeskonnaliikmega pardal. Esialgsetel andmetel hukkus laevaõnnetuses 3 inimest, hiljem kasvas hukkunute arv 17 inimeseni. [[Jaanuar 2012#14. jaanuar|Järgmisel päeval]] vahistati laeva kapten Francesco Schettino ja talle esitati süüdistus laevalt lahkumises enne reisijate evakueerimist.
* [[Jaapan]]i peaminister [[Yoshihiko Noda]] tegi muudatusi oma valitsuskabinetis, vahetades välja viis ministrit. Teiste seas vabastati ametist kaitseminister [[Yasuo Ichikawa]]; tema asemele nimetati [[Naoki Tanaka]].
* [[Kiribati]]l toimusid [[2012. aasta Kiribati presidendivalimised|presidendivalimised]]. Presidendiks valiti 42,2% häältega tagasi senine riigipea [[Anote Tong]]. Valimisaktiivsus oli umbes 68%.
* [[Leedu]] [[Seim (Leedu)|Seim]] otsustas anda Venemaa inimõiguslasele [[Sergei Kovaljov]]ile Vabaduse preemia suuruses 5000 eurot, millega tunnustati tema panust demokraatia ja inimõiguste arendamisel.
* [[Venemaa]] kuulutas [[Eesti]] diplomaadi ja julgeolekueksperdi [[Eerik-Niiles Kross]]i rahvusvaheliselt tagaotsitavaks, sest soovib ta üle kuulata seoses kaubalaeva [[Arctic Sea]] kaaperdamise juhtumiga [[Juuli 2009|juulis 2009]].
* Venemaa senine esindaja [[NATO]] juures [[Dmitri Rogozin]] lahkus [[Brüssel]]ist, et asuda täitma oma uusi kohustusi Venemaa asepeaministrina.
* [[Venemaa president]] [[Dmitri Medvedev]] vabastas ametist [[Arhangelski oblast]]i kuberneri [[Ilja Mihhaltšuk]]i ja kinnitas kuberneri kohusetäitjaks [[Igor Orlov]]i. 
* Venemaa [[Riigiduuma]] ratifitseeris [[Juuli 2011#14. juuli|14. juulil 2011]] sõlmitud Eesti ja Venemaa pensionikindlustuse lepingu. Eesti [[Riigikogu]] oli selle ratifitseerinud juba [[September 2011#28. september|28. septembril 2011]].
* [[Eesti]]s kogunes [[Tartu Ülikool]]i senat, et muuta ülikooli põhikiri ja viia see vastavusse Tartu Ülikooli seadusega.
* [[Eesti Jahtklubide Liit]] kuulutas välja [[aasta purjetaja]] aunimetuse laureaadid: parimaks meespurjetajaks tunnistati [[Deniss Karpak]], parimateks naispurjetajateks [[Marjaliis Umb]] ja [[Elise Umb]].
* [[Tallinna Tehnikaülikool]]is toimus Eesti muuseumite aastakonverents. Konverentsile järgnes õhtul [[Kumu]] kunstimuuseumis Eesti muuseumite auhinnagala, kus kultuuriminister [[Rein Lang]] kuulutas välja muuseumite aastaauhindade laureaadid.
* [[Võru]]s [[Kubija hotell]]is avati unehäiretega inimeste uuringuteks ja raviks mõeldud unekliinik.

==[[14. jaanuar]]==

* [[Egiptus]]e poliitik [[Muḩammad al-Barāda‘ī]] teatas, et loobub kandideerimast [[2012. aasta Egiptuse presidendivalimised|2012. aasta presidendivalimistel]]. Tema sõnul ei ole riiki valitsevad sõjaväelased suutnud riigis kehtestada demokraatiat, mis üldse võimaldaks vabu valimisi läbi viia.
* [[Guatemala]]s astus ametisse president [[Otto Pérez Molina]].
* [[Iraak|Iraagis]] [[Al-Başrah]]' linnas ründas enesetaputerrorist [[šiiidid|šiiitidest]] palverändureid. Politseivormi kandnud terrorist õhkis end usupidustuste ajal politsei kontrollpunktis, hukkus vähemalt 50 inimest.
* [[Katar]]i emiir [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]] avaldas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] telekanalile [[CBS]] antud intervjuus arvamust, et araabia maad peaksid saatma [[Süüria]]sse tsiviilisikute kaitseks oma väeüksused. Emiirist sai sellega esimene [[Araabia Liiga]] riigipea, kes on avalikult kutsunud üles Süüria rahutustesse sõjaliselt sekkuma.
* [[Kosovo]]s [[Merdare]] piiripunktis püüdsid albaanlastest meeleavaldajad takistada [[Serbia]]st Kosovosse suunduvat liiklust. Kui politsei püüdis meeleavaldajaid laiali ajada, puhkesid vägivaldsed kokkupõrked. Vigastada sai 50 inimest, neist enamus politseinikud. Politsei vahistas enam kui 140 meeleavaldajat.
* [[Rumeenia]] pealinnas [[Bukarest]]is toimusid kolmandat päeva suured meeleavaldused valitsuse kavandatavate eelarvekärbete vastu. Kui demonstrandid hakkasid politseinikke kividega loopima, kasutasid korrakaitsjad pisargaasi. Kokkupõrgetes sai vigastada üheksa inimest, sealhulgas ka politseinikke ja üks ajakirjanik. Vahistati 30 meeleavaldajat.
* [[Taiwan]]il toimusid [[2012. aasta Taiwani parlamendivalimised|parlamendi-]] ja [[2012. aasta Taiwani presidendivalimised|presidendivalimised]]. Parlamendivalimistel võitis [[Kuomintang]]i ümber koondunud koalitsioon, mis sai 51,6% häältest ja 67 kohta 113-liikmelises parlamendis. Presidendivalimised võitis samuti Kuomintangi esindanud senine president [[Ma Yingjiu]], kes kogus 51,6% häältest. Valimisaktiivsus oli 74,4%.
* [[Tuneesia]]s tähistati üleriigiliselt president [[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]] kukutamise esimest aastapäeva. Päev kuulutati riigipühaks ja [[Tunis]]es toimunud üritustel osalesid ka välisriikide esindajad. President [[Al-Munşif al-Marzūqī]] andis tähtpäeva puhul armu 9000 vangile ja tühistas 122 surmaotsust.
* [[Türgi]] suurimas linnas [[İstanbul]]is toimus kohaliku aja järgi kella 13 paiku [[Bursa]] elektrijaama rikke tõttu ulatuslik elektrikatkestus, mille tõttu jäi elektrita 10 rajooni linna 39 rajoonist ning peatus metroo- ja trammiliiklus. Elektrivarustus katkes ka mitmetes väiksemates linnades.
* [[Venemaa]]l asus oma kohuseid täitma Ameerika Ühendriikide uus suursaadik, [[Stanfordi ülikool]]i politoloogiaprofessor [[Michael McFaul]]. Tegemist on ühega vähestest USA suursaadikutest Venemaal viimastel aastakümnetel, kes pole karjääridiplomaat.
* Venemaa pealinnas [[Moskva]]s toimunud opositsiooni meeleavaldusel vahistati erakonna [[Jabloko]] esimees [[Sergei Mitrohhin]]. Talle esitati süüdistus allumatuses politsei korraldustele ja määrati rahatrahv.

==[[15. jaanuar]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Los Angeles]]es toimus [[Kuldgloobus]]e auhinnatseremoonia, mida juhtis Briti koomik [[Ricky Gervais]]. Parima draamafilmi auhinna võitis &quot;[[Järeltulijad (film)|Järeltulijad]]&quot;, parimaks komöödiaks tunnistati mustvalge tummfilm &quot;[[Artist]]&quot;. Parima meesnäitleja auhinnad pälvisid [[George Clooney]] ja [[Jean Dujardin]], parimateks naisnäitlejateks tunnistati [[Meryl Streep]] ja [[Michelle Williams]]. Parima režissööri preemia läks [[Martin Scorsese]]le.
* [[Guatemala]] uus president [[Otto Pérez Molina]] andis armeele korralduse asuda võitlusse organiseeritud kuritegevuse ja [[uimastikaubandus]]ega. Guatemala järgib sellega [[Honduras]]e ja [[Mehhiko]] eeskuju, kus uimastikaubanduse vastasesse võitlusse on politsei suutmatuse ja korruptsiooni tõttu kaasatud ka riigi relvajõud.
* [[Kasahstan]]is toimusid [[2012. aasta Kasahstani parlamendivalimised|parlamendivalimised]], mille võitis ülekaalukalt (81% häältest) valitsev partei [[Nur Otan]]. Valimisaktiivsus oli 75,4%.
* [[Kollane meri|Kollasel merel]] [[Lõuna-Korea]]le kuuluva [[Inch'ŏn]]i sadama lähistel toimus Lõuna-Korea naftatankeri pardal plahvatus, mille tagajärjellaev uppus. Hukkus kolm meeskonnaliiget ja veel kaheksa kuulutati esialgu kadunuks.
* [[Liibanon]]i pealinnas [[Beirut]]is varises kokku viiekorruseline elumaja. Õnnetuses hukkus vähemalt 25 inimest.
* [[Rumeenia]] pealinnas [[Bukarest]]is laienesid veelgi valitsuse kärpekava vastased meeleavaldused. Politsei ja meeleavaldajate kokkupõrgetes sai vigastada 13 inimest, valitsus kogunes seoses meeleavalduste laienemisega erakorralisele istungile.
* [[Süüria]] president [[Bashār al-Asad]] amnesteeris kõik kinnipeetavad, kes on vahistatud seoses osalemisega 10 kuud kestnud rahvarahutustes. [[ÜRO]] andmetel peaks see puudutama enam kui 14 000 vangi.
* [[Venemaa]]l [[Vladivostok]]is toimus veevarustusettevõtte [[Primvodokanal]] põhitrassil avarii, mille tõttu jäid kümned tuhanded linnaelanikud mitmeks tunniks ilma joogiveeta.

==[[16. jaanuar]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] presidendikandidaadiks pürginud [[Jon Huntsman]] teatas oma valimiskampaania lõpetamisest ja kutsus kõiki oma poolehoidjaid toetama edaspidises valimisvõitluses [[Mitt Romney]]t.
* Ameerika Ühendriikide riigisekretär [[Hillary Clinton]] alustas visiiti [[Elevandiluurannik]]ul, kus ta peab läbirääkimisi presidendi [[Alassane Ouattara]]ga ning väljendab Ameerika Ühendriikide toetust poliitilise ja rahvusliku leppimise protsessile.
* Ameerika Ühendriikides avati [[Martin Luther King]]i digitaalarhiiv, mis sisaldab umbes 200 000 kodanikuõiguste liikumise juhi isiklikust arhiivist pärinevat dokumenti.
* [[Etioopia]]s [[Afari osariik|Afari osariigis]] tapsid [[Eritrea]]st riiki saabunud tundmatud relvastatud isikud 5 Euroopa päritolu turisti ja haavasid raskelt veel kahte. Neli turisti võeti pantvangi.
* [[Hiina]] ja [[India]] taasalustavad kahepoolseid kõnelusi piiriküsimuste lahendamiseks. Kahe riigi vaheline piir [[Himaalaja]] mäestikus on olnud alaliseks tüliküsimuseks alates [[1962]]. aastast, mil see tõi kaasa lühiajalise sõjalise konflikti.
* [[Nigeeria]] president [[Goodluck Jonathan]] alistus nädal aega kestnud streikidest ja meeleavaldustest tulenenud survele ning teatas, et alandab kütuse hinda umbes 30 protsenti. Kütusehinnad tõusid oluliselt pärast riiklike kütusetoetuste kaotamist [[Jaanuar 2012#1. jaanuar|1. jaanuaril]].
* [[Pakistan]]i parlament võttis vastu deklaratsiooni demokraatia ja põhiseaduse toetuseks, mida peeti usalduse avaldamiseks peaminister [[Yousaf Raza Gillani]] valitsuskabinetile. Samal päeval süüdistas aga ülemkohus peaministrit soovimatuses menetleda presidendi ja teiste juhtivate poliitikute korruptsioonijuhtumeid.
* [[Põhja-Korea]] pealinnas [[P'yŏngyang]]is avati rahvusvahelise uudisteagentuuri [[Associated Press]] büroo. Tegemist on esimese Läänemaailma uudisteagentuuriga, mis on edaspidi alaliselt Põhja-Koreas esindatud.
* [[Saksamaa]]l [[Köln]]is algas [[Jaanuar 2012#22. jaanuar|22. jaanuarini]] kestev [[Kesk-Euroopa]] suurim mööblimess [[imm cologne]], kus [[Eesti]] [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus]] on väljas Eesti mööblitoodangut tutvustava stendiga.
* [[Transnistria]] president [[Jevgeni Ševtšuk]] lõi peaministri ametikoha ja nimetas sellele [[Pjotr Stepanov]]i. 
* [[Vietnam]]i mereväele anti üle esimene Vietnamis valminud sõjalaev HQ272. Laeva ehitas firma [[Hồng Hà Shipbuilding Company]].
* [[Eesti]]sse saabus visiidile [[Euroopa Komisjon]]i rahvusvahelise koostöö, humanitaarabi ja kriisiohjamise volinik [[Kristalina Georgieva]].
* [[Eesti Arhitektide Liit]] saatis peaminister [[Andrus Ansip]]ile avaliku kirja, milles kritiseeriti valitsuse mitterahuldavat tegevust [[Eesti Kunstiakadeemia]] uue hoone kavandamisel ja rahastamisel.
* [[Eesti Energia]] ja [[Tele2 Eesti]] allkirjastasid lepingu, millega Tele2 omandas Eesti Energia traadita andmesidevõrku [[Kõu (internetiühendus)|Kõu]] haldava firma [[Televõrk]]. Tehingu väärtuseks on 25 miljonit eurot.
* [[Eesti Rahvusringhääling]], [[Avatud Eesti Fond]] ja [[Poliitikauuringute Keskus PRAXIS]] avasid veebikeskkonna [[Valitsemise valvurid]], mille eesmärk on jälgida valitsuse tegevusprogrammi täitmist.
* [[Tartu Ülikool]]i uus nõukogu valis oma esimeheks [[Kersti Kaljulaid]]i.

==[[17. jaanuar]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] presidendikandidaadiks pürgiv [[Texas]]e kuberner [[Rick Perry]] kritiseeris teravalt [[Türgi]]t, väites, et seda riiki valitsevad islamiterroristid, ja tegi ettepaneku Türgi [[NATO]]-st välja heita.
* Ameerika Ühendriikide internetifirma [[Yahoo]] kaasasutaja ja endine tegevjuht [[Jerry Yang]] astus tagasi ettevõtte direktorite nõukogust ja üldse kõigilt oma ametikohtadelt firmas.
* [[Euroopa Komisjon]] alustas õigusmenetlust [[Ungari]] vastu, süüdistades Ungarit Euroopa Liidu seaduste rikkumises keskpanga, kohtusüsteemi ja andmekaitse seaduste reformimisel. Peaminister [[Viktor Orbán]]i valitsus sai süüdistustele vastamiseks aega 1 kuu.
* [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] esimehena astus ametisse [[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsialistliku Partei]] ja [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei]] esindaja [[Martin Schulz]].
* [[Gambia]]s mõisteti riigipöördekatse organiseerimises süüdistatuna eluks ajaks vangi endine informatsiooniminister [[Amadou Scatred Janneh]]. Veel kolm tema kaasosalist mõisteti kolmeks aastaks sunnitööle.
* [[Hispaania]]s algas kohtuprotsess kohtuniku [[Baltasar Garzón]]i üle, keda süüdistatakse volituste ületamises [[Francisco Franco]] režiimi ajal aset leidnud kuritegude uurimisel. Garzón sai rahvusvaheliselt tuntuks kui ta väljastas [[1998]]. aastal korralduse [[Tšiili]] presidendi [[Augusto Pinochet]]i vahistamiseks.
* [[Kanada]] firma [[Africa Oil]] teatas, et alustas [[Somaalia]]s [[Puntland]]is kahe naftapuurtorni rajamist. Tegemist on esimeste uute puurtornidega Somaalias viimase 21 aasta kestel.
* [[Põhja-Küprose Türgi Vabariik|Põhja-Küprose Türgi Vabariigis]] toimusid ekspresident [[Rauf Denktaş]]i riiklikud matused. Matustel osalesid tuhanded inimesed, esindatud oli ka kogu [[Türgi|Türgi Vabariigi]] kõrgem juhtkond.
* [[Rumeenia]] valitsus jõudis kokkuleppele tervishoiuministeeriumi asekantsleri [[Raed Arafat]]i ametisse jäämises. Populaarse ametniku plaan tervishoiu rahastamise kärbete tõttu ametist lahkuda oli üks ajendeid [[Jaanuar 2012#12. jaanuar|12. jaanuaril]] alanud massilisteks meeleavaldusteks.
* [[Türgi]]s mõistis kohus eluks ajaks vangi armeenlasest ajakirjaniku [[Hrant Dink]]i mõrva õhutamises süüdi tunnistatud [[Yasin Hayal]]i. Mõrva toime pannud [[Ogün Samast]] mõisteti juba [[2011]]. aastal 22 aastaks vangi.
* [[Venemaa]] president [[Dmitri Medvedev]] rahuldas [[Volgogradi oblast]]i kuberneri [[Anatoli Brovko]] lahkumisavalduse ja nimetas kuberneri ajutiseks kohusetäitjaks [[Sergei Boženov]]i.
* Venemaa [[Moskva Kurski raudteejaam]]ale tehti pommiähvardus, mille tõttu raudteejaam evakueeriti. Hoone läbiotsimisel pommi ei leitud.

==[[18. jaanuar]]==

* [[ÜRO]] nimetas [[Kambodža]] [[Punased khmeerid|Punaste khmeeride]] kohtuprotsessi juurde erinõunikuks [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] suursaadiku ja sõjakuritegude eksperdi [[David Scheffer]]i.
* [[Prantsusmaa]] parlamendi ülemkoja Senati põhiseaduskomisjon otsustas mitte toetada [[Detsember 2011#22. detsember|22. detsembril]] alamkojas vastu võetud seaduseelnõud, mis kriminaliseerib [[armeenlaste genotsiid]]i eitamise. Komisjon hindas eelnõu vastuolus olevaks Prantsusmaa põhiseadusega, seda seisukohta toetas 23 senaatorit ja vastu oli 9 senaatorit.
* [[Rwanda]]s vahistati &quot;allumatuse&quot; süüdistuse alusel neli tippsõjaväelast – reservvägede staabiülem kindralleitnant [[Fred Ibingira]], sõjaväeluure ülem kindral [[Richard Rutatina]], diviisikomandör kindral [[Wilson Gumisiriza]] ja välisluure ülem kolonel [[Dan Munyuza]]. Kõiki kahtlustatakse ebaseaduslikes äritehingutes [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatlikus Vabariigis]].
* [[Tai]] peaminister [[Yingluck Shinawatra]] tegi mitmeid muudatusi oma valitsuskabinetis. Teiste seas vahetati välja kaitse- ja rahandusminister.
* [[Transnistria]] parlament kinnitas [[Pjotr Stepanov]]i riigi esimeseks peaministriks.
* [[Türkmenistan]]is lõppes kandidaatide registreerimine [[Veebruar 2012#12. veebruar|12. veebruaril]] toimuvateks [[2012. aasta Türkmenistani presidendivalimised|presidendivalimisteks]]. Kokku seadis oma kandidatuuri üles kaheksa inimest.
* [[Ukraina]]s astus tagasi rahandusminister [[Fedir Jarošenko]]. Tema tagasiastumise põhjuseks peetakse president [[Viktor Janukovõtš]]i soovi saada enda kätte tugevam kontroll riigi rahanduspoliitika üle. Uueks rahandusministriks nimetati senine julgeolekuteenistuse ülem [[Valeri Horoškovski]].
* [[Ungari]] peaminister [[Viktor Orbán]] esines [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]], kaitstes oma poliitikat ja lubades, et [[Jaanuar 2012#18. jaanuar|eelmisel päeval]] [[Euroopa Komisjon]]i tõstatatud õiguslikud probleemid on võimalik hõlpsalt lahendada. 
* [[Venemaa]] välisminister [[Sergei Lavrov]] hoiatas lääneriike ennetava sõjalise rünnaku eest [[Iraan]]i vastu ja teatas ühtlasi, et Venemaa ei kavatse kunagi toetada ka sõjalist sekkumist [[Süüria]] riigisisestesse probleemidesse.
* Venemaal [[Moskva]] lähistel [[Novo-Ogarjovo]]s toimunud peaminister [[Vladimir Putin]]i ja 30 meediaväljaande toimetaja kohtumisel süüdistas peaminister opositsioonilist raadiojaama [[Ehho Moskvõ]] &quot;kõhulahtisuses&quot;, millega raadiojaam teda ööle ja päeval üle ujutavat.
* [[Vikipeedia]] sulges protestiks [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]is menetluses olevate seaduseelnõude [[Stop Online Piracy Act]] ja [[PROTECT IP Act]] vastu 24 tunniks oma ingliskeelse portaali. Protestiaktsiooni ajal sai ingliskeelses Vikipeedias lugeda vaid nende seaduseelnõude tekste. Selle ja veel mitme protestiaktsiooni tulemusel teatasid kaheksa seni eelnõusid toetanud Kongressi liiget, et loobuvad nende toetamisest ning leiavad, et protestidega esile tõstetud võimalikke probleeme tuleks seaduseelnõudes arvesse võtta.
* [[Eesti]]s [[Tallinn]]as toimus [[Maailma Energeetikanõukogu]] konverents, mille avas [[Riigikogu]] esimees [[Ene Ergma]].
* Eestis selgus, et [[Kaitsepolitsei]] oli [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] peasekretäri [[Priit Toobal]]i kodust leidnud läbiotsimisel sadu lehekülgi [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] endise poliitiku ja praeguse [[Euroopa Komisjon]]i ametniku [[Hannes Rumm]]u isiklikku ja ametialast kirjavahetust. [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] tegi seoses sellega avalduse, milles nimetas võõra kirjavahetuse omastajaid kurjategijateks.
* [[Riigikohus]] ei võtnud menetlusse endise poliitiku [[Anna-Maria Galojan]]i kaebust ringkonnakohtu otsuse peale, jättes sellega jõusse ringkonnakohtu (ja varasema maakohtu) otsuse, millega Galojanile määrati muuhulgas viis kuud reaalset vanglakaristust.

==[[19. jaanuar]]==

* [[Afganistan]]i lõunaosas kukkus alla [[NATO]] helikopter, õnnetuses hukkus seitse Ameerika Ühendriikide merejalaväelast.
* Afganistani põhjaosas [[Kāpīsā provints]]is avas Afganistani kaitsejõudude sõdur tule [[Prantsusmaa]] sõdurite pihta. Tulistamises hukkus 4 ja sai haavata veel 16 Prantsuse sõdurit. Reaktsioonina rünnakule teatas Prantsusmaa president [[Nicolas Sarkozy]], et peatab kõik prantslaste koordineeritavad sõjalise ettevalmistuse programmid Afganistanis ja ei välista, et olukorras, kus liitlased tulistavad teineteist, võib vajalikuks osutuda Prantsusmaa sõdurite täielik lahkumine riigist.
* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] presidendikandidaadiks pürginud [[Rick Perry]] teatas oma valimiskampaania lõpetamisest ja kutsus kõiki oma poolehoidjaid toetama edaspidises valimisvõitluses [[Newt Gingrich]]i.
* Ameerika Ühendriikides esitas 133-aastase ajalooga fototarvete firma [[Eastman Kodak]] kohtule [[pankrotikaitse]] taotluse.
* [[Bangladesh]]i armee teatas, et hoidis ära riigipöördekatse, mille eesmärk oli kukutada peaminister [[Sheikh Hasina Wazed]]i valitsus. Väidetavalt olid riigipöördekatse taga äärmusreligioossete vaadetega tegevteenistuses ohvitserid.
* [[Gambia]]s vannutati oma neljandaks ametiajaks presidendiametisse [[Yahya Jammeh]]. Oma inauguratsioonikõnes lubas ta vallandada 82% riigi töölistest, sest need olevat liiga laisad.
* [[Suurbritannia]]s [[London]]is lõppes kohtuprotsess, kus hagejaks oli [[Venemaa]] ärimees [[Boriss Berezovski]] ja kostjaks tema rivaal [[Roman Abramovitš]]. Berezovski süüdistas Abramovitšit lepingu rikkumises ja surve avaldamises naftakompanii [[Sibneft]] aktsiate müügiks alla nende tegeliku väärtuse. Kohus oma otsust veel teatavaks ei teinud.
* [[Türgi]]s [[İstanbul]]is toimus 20 000 osavõtjaga mälestusmarss, millel meenutati 5 aasta möödumist armeenlasest ajakirjaniku [[Hrant Dink]]i tapmisest.
* [[Eesti]] põllumajandusminister [[Helir-Valdor Seeder]] alustas neli päeva kestvat visiiti [[Saksamaa]]l [[Berliin]]is, et osaleda maailma suurimal põllumajandusnäitusel [[Internationale Grüne Woche]].
* [[Eesti Ametiühingute Keskliit|Eesti Ametiühingute Keskliidu]] volikogu esimeheks valiti [[Peep Peterson]].
* [[Riigikogu]] esimees [[Ene Ergma]] koos Riigikogu liikmete [[Maret Maripuu]], [[Marko Pomerants]]i, [[Jüri Ratas]]e ja [[Jaan Õunapuu]]ga alustas ametlikku neli päeva kestvat visiiti [[Gruusia]]s.
* [[Eesti Karskusliit]] nimetas 2011. aasta tegijaks oma doktoritöös radikaalset alkoholi maksustamist soovitanud [[Sisekaitseakadeemia]] õppejõu [[Indrek Saar (teadlane)|Indrek Saare]].
* [[Tallinn]]as [[Riigikogu]] hoone ees toimus [[Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing]]u ning [[Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liit|Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liidu]] korraldatud ühismeeleavaldus, millega avaldati toetust päästeteenistuse seaduse muudatustele, mis peaksid tagama eriti ohtlikku tööd teinud päästjatele varasema vanaduspensioni.

==[[20. jaanuar]]==

* [[Boliivia]] allkirjastas lepingu [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ja [[Brasiilia]]ga, mille eesmärk on koordineerida tegevust [[kokaiin]]i tootmise piiramisel. 
* [[Kasahstan]]i president [[Nursultan Nazarbajev]] viis läbi valitsusreformi, likvideerides turismi- ja spordiministeeriumi ning side- ja informatsiooniministeeriumi. Välja vahetati keskkonnakaitse-, majandusliku arengu ja justiitsministeeriumi juhtkonnad.
* [[Lõuna-Sudaan]] peatas pingeliste suhete tõttu [[Sudaan]]iga naftaekspordi. Vastavalt lepetele kasutab Lõuna-Sudaan nafta tarnimiseks Sudaani taristut, kuid taristu kasutamise hinnas ei ole suudetud kokkuleppele jõuda.
* [[Läti]] pealinnas [[Riia]]s põrkasid kokku president [[Andris Bērziņš]]i ja [[Seim (Läti)|seimi]] spiikri [[Solvita Āboltiņa]] ametiautod. Kumbki võimukandja õnnetuses vigastada ei saanud, sest nad olid kokkupõrke ajaks juba autodest väljunud.
* [[Nigeeria]] põhjaosas [[Kano]] linnas toimusid korrakaitse- ja julgeolekuametkondade vastu suunatud pommirünnakud, mille sihtmärkideks olid neli politseijaoskonda, riikliku julgeolekuteenistuse peakorter ja immigratsiooniamet. Kuigi esialgu teatasid meediakanalid vaid 7 inimese hukkumisest, sai täpsustatud andmetel surma umbes 150 inimest. Vastutuse rünnakute eest võttis islamistlik terrorirühmitus [[Boko Haram]].
* [[Somaalia]] ja [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] väed ründasid pealinna [[Muqdisho]] läheduses islamiliikumise [[aş-Şabāb]] positsioone, saavutades kontrolli islamiliikumise kolme baasi üle. Operatsioonis osales umbes 1000 sõdurit ja 20 tanki.
* [[Ungari]] peaminister [[Viktor Orbán]] teatas, et on valmis [[Euroopa Komisjon]]i survel taanduma Ungari keskpanga reformimise kavast.
* [[Venemaa]]l ametlikul visiidil viibinud [[Palestiina omavalitsus]]e president [[Maḩmūd ‘Abbās]] teatas, et [[Jeeriko]] linnas on ühele linna tänavatest antud Venemaa presidendi [[Dmitri Medvedev]]i nimi. Tänava nimi olevat muudetud linnaelanike soovil.
* [[Eesti]]s oli viimane päev [[2012]]. aasta [[riigieksam]]itele registreerumiseks.

==[[21. jaanuar]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Lõuna-Carolina]] osariigis toimusid [[2012. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2012. aasta presidendivalimiste]] eelvalimised, millel osalesid [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] presidendikandidaadiks pürgivad poliitikud. Võidukas oli [[Newt Gingrich]], senine eelvalimiste soosik [[Mitt Romney]] jäi teisele kohale.
* [[Austraalia]] peaministri [[Julia Gillard]]i valitsus kaotas enamuse parlamendis, sest [[Tasmaania]]t esindav sõltumatu saadik [[Andrew Wilkie]] loobus valitsuskoalitsiooni toetamisest. Saadikut pahandas peaministri taganemine lubadusest kehtestada rangemad piirangud mänguautomaatidele.
* [[Egiptus]]es avalikustati [[2011. aasta Egiptuse parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] tulemused. Valimiste võitjaks osutus [[Muslimi Vennaskond|Muslimi Vennaskonnaga]] seotud erakond [[Vabaduse ja Õigluse Partei]], mis kogus umbes 47% antud häältest.
* [[Ekvatoriaal-Guinea]]s [[Bata]] linnas [[Estadio de Bata]] staadionil algasid piduliku avamistseremooniaga [[2012. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis]], mille mängud leiavad aset Ekvatoriaal-Guineas ja [[Gabon]]is.
* [[Holland]]ist pärit 16-aastane [[Laura Dekker]] lõpetas [[Sint Maarten]]il aasta aega kestnud ümbermaailmareisi. Dekker sooritas ümbermaailmareisi üksi jahi pardal ja on teadaolevalt noorim inimene, kes on sellega hakkama saanud.
* [[Jeemen]]i parlament kiitis heaks seaduseelnõu, millega antakse ametist lahkuvale presidendile [[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]]ile immuunsus kriminaalsüüdistuste vastu.
* [[Mehhiko]] lõunaosa tabas kohaliku aja järgi kell 12.27 6,2-pallise magnituudiga maavärin, mille epitsenter asus [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]] 35 kilomeetri kaugusel [[Mapastepec]]i linnast. Põhiliselt oli maavärinat tunda [[Chiapas]]e osariigis, ent tõuked ulatusid ka [[El Salvador]]i pealinna [[San Salvador]]ini.
* [[Rootsi]]s teatas oma tagasiastumisest [[Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] esimees [[Håkan Juholt]], kes oli oma kümnekuise ametiaja kestel segatud arvukatesse skandaalidesse.
* [[Türgi]] kirurgid sooritasid [[Akdenizi Ülikool]]i haiglas riigi esimese eduka näosiirdamisoperatsiooni.
* [[Ungari]] pealinnas [[Budapest]]is toimus vähemalt 100 000 osavõtjaga meeleavaldus, millega avaldati toetust [[Euroopa Komisjon]]i süüdistuste alla sattunud peaminister [[Viktor Orbán]]ile ja tema valitsuskabinetile. Meeleavaldajad nõudsid Euroopa Liidult Ungari iseseisvuse austamist.

==[[22. jaanuar]]==

* [[Bulgaaria]]s astus ametisse [[Bulgaaria president|president]] [[Rosen Plevneliev]].
* [[Horvaatia]]s toimus rahvahääletus [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] ühinemise küsimuses. Liitumise poolt hääletas umbes 66% referendumil osalenutest.
* [[Jeemen]]i president [[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]] lahkus riigist, et suunduda ravile [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidele]]. Lahkumise päeval pidas ta televisioonis üle kantud kõne, milles palus andeks oma 33-aastase võimuperioodi eksimuste ja puuduste pärast.	
* [[Soome]]s toimus [[2012. aasta Soome presidendivalimised|presidendivalimiste]] esimene voor. Valimiste teise vooru pääsesid edasi [[Rahvuslik Koonderakond|Rahvusliku Koonderakonna]] kandidaat [[Sauli Niinistö]] (37% häältest) ja [[Roheline Liit|Rohelise Liidu]] kandidaat [[Pekka Haavisto]] (18,8% häältest).
		 	 	
==[[23. jaanuar]]==
 		 		
* [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] välisministrid kiitsid [[Brüssel]]is heaks naftaembargo [[Iraan]]i suhtes ja tühistasid [[Birma]] juhtivatele poliitikutele kehtinud viisakeelud.
* [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus]] otsustas alustada kohtumenetlust nelja kõrge [[Keenia]] riigiametniku suhtes, keda peetakse vastutavaks [[2007. aasta Keenia parlamendivalimised|2007. aasta valimistele]] järgnenud vägivalla eest. Süüdistatavate seas on ka riigi rahandusminister [[Uhuru Kenyatta]].
* [[Egiptus]]e pealinnas [[Kairo]]s kogunes esimesele istungile Egiptuse parlamendi uus koosseis, mis valiti [[2011. aasta Egiptuse parlamendivalimised|2011. aasta parlamendivalimistel]].	
* [[Prantsusmaa]] parlamendi ülemkoda Senat kiitis häältega 127:86 heaks seaduseelnõu, mis kriminaliseerib [[armeenlaste genotsiid]]i eitamise, nähes selle eest ette kuni üheaastase vanglakaristuse ja rahatrahvi summa 45 000 eurot.	
* [[Venemaa]]l [[Sotši]]s toimus Venemaa presidendi [[Dmitri Medvedev]]i, [[Armeenia]] presidendi [[Serž Sargsjan]]i ja [[Aserbaidžaan]]i presidendi [[İlham Əliyev]]i kohtumine, millel arutati võimalusi [[Mägi-Karabahh]]i konflikti lahendamiseks.
* [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] alustas kahepäevast ametlikku visiiti [[Rootsi]]s.

==[[24. jaanuar]]==

* [[Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee|Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee]] monitooringukomitee esimeheks valiti [[Andres Herkel]].
* [[Rumeenia]]s nimetati eelmisel päeval ametist vabastatud [[Teodor Baconschi]] asemel uueks välisministriks [[Cristian Diaconescu]].
* [[Somaalia]]s [[Beledweyne]] linnas korraldas islamiliikumine [[aş-Şabāb]] rünnaku [[Etioopia]] sõjaväebaasile. Islamiliikumine ise väitis, et tappis 10 Etioopia sõdurit.
* [[Süüria]] nõustus pikendama riigis tegutseva [[Araabia Liiga]] vaatlejate missiooni mandaati kuni [[Veebruar 2012#23. veebruar|23. veebruarini]].
* [[Eesti]] välisminister [[Urmas Paet]] ja [[Soome]] väliskaubandusminister [[Alexander Stubb]] alustasid kolmepäevast ühisvisiiti [[Indoneesia]]s.
* Eestis viibis töövisiidil Soome majandusminister [[Jyri Häkämies]], kes kohtus siin majandus- ja kommunikatsiooniministri [[Juhan Parts]]i, haridus- ja teadusministri [[Jaak Aaviksoo]]ga ning regionaalministri [[Siim-Valmar Kiisler]]iga.
* Eestis viibis töövisiidil [[Tansaania]] siseminister [[Shamsi Vuai Nahodha]], et tutvuda siinsete e-riigi lahendustega.

==[[25. jaanuar]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] merevägi korraldas öösel [[Somaalia]]s sõjalise operatsiooni, millega vabastati kolm kuud varem islamistide poolt pantvangi võetud kaks humanitaarabitöötajat, ameeriklane Jessica Buchanan ja taanlane Poul Thisted.
* [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i Esindajatekojast lahkus [[Arizona]] osariiki esindanud [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] saadik [[Gabrielle Giffords]], kes oli [[Jaanuar 2011#8. jaanuar|8. jaanuaril 2011]] langenud talle raskeid vigastusi põhjustanud tulistamise ohvriks.
* [[Egiptus]]e pealinnas [[Kairo]]s osalesid tuhanded inimesed rahvakogunemistel, millega tähistati president [[Ḩusnī Mubārak]]i kukutamisteni viinud rahvarahutuste puhkemise esimest aastapäeva. 
* [[Lõuna-Sudaan]]i valitsus avalikustas, et on jõudnud [[Keenia]]ga kokkuleppele naftatorujuhtme rajamises Lõuna-Sudaanist Keeniale kuuluvasse [[Lamu]] sadamasse ja plaanib trassi käiku anda umbes aasta pärast.
* [[Nigeeria]] president [[Goodluck Jonathan]] vabastas ametist riigi politseiülema kindral [[Hafiz Ringim]]i ja saatis ta erru.
* [[Šotimaa]] valitsusjuht [[Alex Salmond]] avalikustas küsimuse, mida tema valitsus kavatseb küsida [[2014]]. aastaks kavandataval iseseisvusreferendumil. Küsimus esitatakse kujul: &quot;Kas te olete nõus, et Šotimaa peaks olema iseseisev riik?&quot;
* [[Tadžikistan]]i president [[Emomalii Rahmon]] vahetas välja majandusliku arengu ministeeriumi ja keskpanga juhtkonna.
* [[Ukraina]]s otsustas [[Dnipropetrovsk]]i linnanõukogu anda ühele linna tänavatest [[Leonid Brežnev]]i nime.
* [[Venemaa]]l vabastas [[Orjol]]i linnanõukogu ametist linnapea [[Viktor Safjanov]]i, kelle tegevuses oli oblasti kuberneri algatatud kontroll tuvastanud olulisi rikkumisi ja korruptsiooni elemente.
* Venemaa keskvalimiskomisjon kinnitas miljardär [[Mihhail Prohhorov]]i ametlikult kandidaadiks [[2012. aasta Venemaa presidendivalimised|2012. aasta presidendivalimistel]].
* [[Eesti]]s [[Tallinn]]as, [[Tartu]]s, [[Pärnu]]s ja [[Võru]]s toimusid ulatuslikud õpilaste ja üliõpilaste meeleavaldused, millega avaldati meelt valitsuskoalitsiooni algatatud kõrgharidusreformi eelnõu vastu.

==[[26. jaanuar]]==

* [[Guatemala]]s määrati koduaresti endine diktaator ja sõjaväejuht [[Efraín Ríos Montt]], keda süüdistatakse [[genotsiid]]i korraldamises ja inimsusvastastes kuritegudes, mis pandi toime tema võimuperioodil [[1982]]–[[1983]].
* [[India]]s suri [[Kerala]] osariigi kuberner [[M.O. Hasan Farook Maricar]]. Kuberneri kohusetäitjana jätkas juba alates [[Jaanuar 2012#16. jaanuar|16. jaanuarist]] Kerala kuberneri kohuseid täitnud [[Karnataka]] kuberner [[Hansraj Bhardwaj]].
* [[Keenia]]s astus tagasi rahandusminister [[Uhuru Kenyatta]], kelle üle [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus]] soovib kohut mõista. Rahandusministri kohuseid asus täitma [[Njeru Githae]].
* [[Paapua Uus-Guinea]] pealinnas [[Port Moresby]]s vahistasid tagandatud peaministrile [[Michael Somare]]le ustavad sõjaväelased erukoloneli [[Yaura Sasa]] juhtimisel armee ülemjuhataja [[Francis Agwi]] ja nõudsid Somare ametisse ennistamist. Mäss lõpetati hiljem samal päeval.
* [[Eesti]] majandus- ja kommunikatsiooniminister [[Juhan Parts]] alustas kahepäevast töövisiiti [[Berliin]]is, kus ta kohtus [[Saksamaa]] transpordi- ja ehitusministri [[Peter Ramsauer]]iga.
* [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] võttis vastu [[Angola]] suursaadiku [[Brito Antonio Sozinho]], [[Argentina]] suursaadiku [[Daniel Pierini]] ja [[Egiptus]]e suursaadiku [[Mohamed Abdel Hameed Kassem]]i volikirjad.
* [[Andrus Ansipi kolmas valitsus|Eesti valitsus]] vabastas ametist [[Hiiu maakond|Hiiu]] maavanema [[Hannes Maasel]]i. Maaseli vabastamise põhjuseks sai halb koostöö regionaalministri [[Siim-Valmar Kiisler]]iga.

==[[27. jaanuar]]==

* [[Afganistan]]i president [[Ḩāmid Karzay]] pidas [[Pariis]]is kõnelusi [[Prantsusmaa]] presidendi [[Nicolas Sarkozy]]ga Prantsusmaa vägede Afganistani missiooni lõpetamise üle.
* [[Hispaania]] lennufirma [[Spanair]] teatas tegevuse lõpetamisest, põhjendades seda rahaliste raskustega ja [[Kataloonia]] omavalitsuse otsusega lennufirma tegevuse doteerimine lõpetada.
* [[Holland]]is vabastati ennetähtaegselt vanglast kuritegeliku rühmituse juht [[Willem Holleeder]], kes oli kandnud karistust õlletööstur [[Freddy Heineken]]i röövimise eest [[1983]]. aastal.
* [[Läti]]s arestis Riia ringkonnakohus 47,2% lennufirma [[airBaltic]] aktsiatest, mille omanikuks on Läti riik. Aktsiad arestiti vastavalt nende aktsiate varasema omaniku [[Baltic Aviation Systems]] taotlusele, sest peab aktsiate omandamise viisi riigi poolt ebaseaduslikuks.
* [[Nigeeria]]s tagandas riigi ülemkohus ametist [[Adamawa osariik|Adamawa]], [[Bayelsa osariik|Bayelsa]], [[Cross Riveri osariik|Cross Riveri]], [[Kogi osariik|Kogi]] ja [[Sokoto osariik|Sokoto]] osariikide kubernerid, sest nad olid ületanud oma nelja-aastase ametiaja. 
* [[Norra]] peaminister [[Jens Stoltenberg]] esines rahvusvahelise holokaustipäeva puhul ametliku avaldusega, milles vabandas juutide ees norralaste osaluse pärast Teise maailmasõja ajal juutide vastu suunatud repressioonides.
* [[Senegal]]i ülemkohus otsustas, et riigi president [[Abdoulaye Wade]] võib ka kolmandaks ametiajaks presidendiks kandideerida. Ühtlasi teatas kohus, et tuntud laulja [[Youssou N'Dour]] ei saa nõuetele mittevastavuse tõttu valimistel kandideerida. Kohtu otsuse teatavaks tegemise järel puhkesid riigis ulatuslikud meeleavaldused ja rahutused.
* [[Venemaa]] keskvalimiskomisjon keeldus registreerimast [[2012. aasta Venemaa presidendivalimised|2012. aasta presidendivalimisteks]] opositsioonipoliitikute [[Grigori Javlinski]] ja [[Dmitri Mezentsev]]i kandidatuure. Komisjon põhjendas oma otsust kontrollimisel ilmnenud ulatusliku praagiga kandidaatide toetuseks täidetud allkirjalehtedel.
* [[Eesti]] kaitseminister [[Mart Laar]] viibis ühepäevasel töövisiidil [[Läti]]s, kus ta kohtus Läti kaitseministri [[Artis Pabriks]]i ja [[Seim (Läti)|Seimi]] riigikaitsekomisjoni esimehe [[Ainars Latkovskis]]ega.
* Eesti sotsiaalminister [[Hanno Pevkur]] allkirjastas [[Taani]] pealinnas [[Kopenhaagen]]is kaheaastase lepingu Eesti ja [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i vahel.
* [[Tallinn]]as [[Karu tänav (Tallinn)|Karu tänaval]] [[Eesti Juudi Kogukond|Eesti Juudi Kogukonna]] hoones toimus rahvusvahelise holokaustipäeva puhul memoriaali &quot;Mälestusgalerii&quot; avamine, millel osales ka peaminister [[Andrus Ansip]].

==[[28. jaanuar]]==

* [[Afganistan]]i president [[Ḩāmid Karzay]] pidas [[Suurbritannia]] peaministri [[David Cameron]]iga tema maaresidentsis [[Chequers]]is kõnelusi Suurbritannia vägede Afganistanist lahkumise küsimuses.
* [[Austraalia lahtised meistrivõistlused tennises|Austraalia lahtistel meistrivõistlustel tennises]] võitis valgevenelane [[Viktorija Azarenka]] tulemusega 6:3 – 6:0 finaalmängus [[Marija Šarapova]]t ja tuli sellega naiste üksikmängus Austraalia meistriks.
* [[Etioopia]] pealinnas [[Addis Abeba]]s avati uus [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] haldushoone. Hoone ehitus läks maksma umbes 200 miljonit [[USA dollar]]it ja seda rahastas täies mahus [[Hiina|Hiina Rahvavabariik]]. 
* [[Paapua Uus-Guinea]]s vahistati [[Jaanuar 2012#26. jaanuar|26. jaanuari]] sõjaväelise riigipöördekatse juht kolonel [[Yaura Sasa]]. Järgmisel päeval esitati talle ka ametlik süüdistus mässu organiseerimises.
* [[Sloveenia]] parlament kinnitas häältega 51:39 riigi peaministriks [[Janez Janša]] ja tegi talle ülesandeks valitsuse moodustamise.
* [[Suurbritannia]]s [[Sheffield]]is võitis [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises]] meeste üksiksõidus Venemaa esindaja [[Jevgeni Pljuštšenko]]. Eestit esindanud [[Viktor Romanenkov]] saavutas oma senise karjääri parima tulemuse ja sai 23. koha.
* [[Venemaa]] välisminister [[Sergei Lavrov]] allkirjastas [[Jaapan]]is kokkuleppe, mille kohaselt hakkab kahe riigi vahel kehtima lihtsustatud viisarežiim. 
* [[Eesti]]s [[Tallinn]]as [[Nokia kontserdimaja]]s toimus [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] suurkogu, kus erakonna uueks esimeheks valiti [[Urmas Reinsalu]]. Erakonna aseesimeesteks valiti [[Ene Ergma]], [[Juhan Parts]] ja [[Tõnis Lukas]], senine erakonna esimees [[Mart Laar]] valiti erakonna auesimeheks.
* [[Pärnu]]s teatris [[Endla (teater)|Endla]] toimus [[Eesti Kultuurkapital]]i aastaauhindade üleandmistseremoonia.
* [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Kõpu]]s toimunud suures tulekahjus sai ulatuslikke kahjustusi Kõpu vallavalitsuse hoone, mis tuli põlengu tagajärjel hiljem lammutada.
 
==[[29. jaanuar]]==

* [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] uueks esimeheks valiti [[Benin]]i president [[Yayi Boni]].
* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis [[Oakland]]is puhkesid kokkupõrked politsei ja kapitalismivastastes [[Occupy Oakland]] meeleavaldustes osalejate vahel. Politsei kasutas meeleavaldajate vastu pisargaasi, vahistati enam kui 100 inimest.
* Ameerika Ühendriikides [[Los Angeles]]es toimus [[Ekraaninäitlejate Gildi auhind|Ekraaninäitlejate Gildi auhindade]] üleandmistseremoonia. Parimaks meesnäitlejaks tunnistati [[Jean Dujardin]] rolli eest filmis &quot;[[Artist (film)|Artist]]&quot; ja parimaks naisnäitlejaks [[Viola Davis]] rolli eest filmis &quot;[[Koduabiline (film)|Koduabiline]]&quot;.
* [[Austraalia lahtised meistrivõistlused tennises|Austraalia lahtistel meistrivõistlustel tennises]] võitis serblane [[Novak Đoković]] tulemusega 5:7, 6:4, 6:2, 6:7, 7:5 finaalmängus hispaanlast [[Rafael Nadal]]i ja tuli sellega meeste üksikmängu arvestuses Austraalia meistriks. Finaalmäng kestis kokku 5 tundi 53 minutit.
* [[Egiptus]]es algasid parlamendi ülemkoja valimised.
* [[Kreeka]] valitsus lükkas tagasi [[Saksamaa]] ettepanekud, mille kohaselt saaks [[Euroopa Komisjon]]i eelarvevolinik [[veto]]õiguse Kreeka fiskaalpoliitika üle.
* [[Venemaa]]l [[Moskva ringtee]]l toimus protestiaktsioon, millest võttis eri andmetel osa 300–3000 autojuhti. Valgeid linte, loosungeid ja signaale kasutades nõuti kolme tunni kestel [[2011. aasta Venemaa parlamendivalimised|2011. aasta Riigiduuma valimiste]] tulemuste tühistamist ning peaminister [[Vladimir Putin]]i taandumist [[2012. aasta Venemaa presidendivalimised|presidendivalimistelt]].
* [[Venezuela]] president [[Hugo Chávez]] lubas oma iganädalases raadioesinemises riigistada kõik pangad, mis keelduvad rahastamast tema valitsuse algatatud põllumajanduse arendamise projekte.
* [[Eesti]]s [[Tallinn]]as [[Estonian Business School]]i hoones toimus [[Vene Erakond Eestis|Vene Erakonna Eestis]] kongress, millel otsustati toetada ühinemist [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]].

==[[30. jaanuar]]==

* [[Belgia]]s [[Brüssel]]is toimus [[Euroopa Ülemkogu]] istung. 25 liikmesriiki otsustasid allkirjastada fiskaalkokkuleppe, mille eesmärk on tulevikus [[Euroopa riigivõlakriis]]i taoliste finantskriiside kordumist vältida. [[Suurbritannia]] ja [[Tšehhi]] kokkuleppega ei ühinenud.
* [[India]]s [[Pandžab (India)|Pandžabi]] ja [[Uttarakhand]]i osariikides toimusid kohalikud valimised.
* [[Katar]]is algasid läbirääkimised [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ja [[Afganistan]]i islamiliikumise [[Ţālebān]] vahel.
* [[Somaalia]] islamiliikumine [[aş-Şabāb]] keelustas enda kontrolli all olevatel aladel [[Rahvusvaheline Punane Rist|Rahvusvahelise Punase Risti]] tegevuse. Punasele Ristile pandi süüks kõlbmatu toiduabi jagamist ja islamiliikumise alusetut süüdistamist inimeste abistamise takistamises.
* [[Läti]]s [[Riia]]s toimus [[Baltimaad]]e põllumajandusministrite kohtumine.
* [[Süüria]] valitsus nõustus Venemaa välisministeeriumi ettepanekuga alustada Süüria opositsiooniga [[Moskva]]s rahukõnelusi, kuid Süüria opositsioonilisi jõude esindav Rahvusnõukogu lükkas selle ettepaneku hiljem samal päeval tagasi.
* [[Venemaa]]l [[Amuuri oblast]]is sõitis kohaliku aja järgi kell 23.30 teelt välja naftat vedanud kaubarong ja osad selle vagunid süttisid põlema. Tulekahju õnnestus järgmise päeva hommikuks kustutada, keegi õnnetuses vigastada ei saanud.
* [[Venezuela]] võimud teatasid, et on lõpetanud riigi kullavarude kodumaale tagasitoomise Euroopa ja Ameerika Ühendriikide pankadest. Kokku toodi välispankadest riiki tagasi 176 tonni kulda, mille rahaliseks väärtuseks oli umbes 9 miljardit [[USA dollar]]it.
* [[Eesti]]s viibis lahkumisvisiidil [[Soome]] president [[Tarja Halonen]], kes kohtus siin Eesti presidendi [[Toomas Hendrik Ilves]]ega.
* [[Tallinn]]a linnapea [[Edgar Savisaar]] murdis oma kodutalus [[Hundisilma]]l linde toites jalaluu. 

==[[31. jaanuar]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis toimusid [[2012. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2012. aasta presidendivalimiste]] eelvalimised, millel osalesid [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] presidendikandidaadiks pürgivad poliitikud. Eelvalimised võitis ülekaalukalt [[Mitt Romney]], kogudes umbes 47% häältest. Teiseks jäänud [[Newt Gingrich]] sai 32% häältest.
* [[Eurostat]]i avaldatud andmete kohaselt oli [[tööpuudus]] [[euroala]]l saavutanud [[2011]]. aasta lõpuks rekordilise taseme, ulatudes 10,4 protsendini. [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] tervikuna oli tööta 9,9% tööealisest elanikkonnast.
* [[Iisrael]]i peaminister [[Binyamin Netanyahu]] valiti tagasi parempoolse erakonna [[Likud]] esimeheks.
* [[Poola]] president [[Bronisław Komorowski]] vabastas ametist sõjaväe peaprokuröri [[Krzysztof Parulski]]
* [[Prantsusmaa]]l algatati menetlus [[armeenlaste genotsiid]]i eitamist kriminaliseeriva seaduse jõustamise peatamiseks. Prantsusmaa parlamendi ülemkojas koguti seaduse vastu 76 allkirja ja alamkojas 65 allkirja, mille tulemusel läheb seadus läbivaatamisele [[Prantsusmaa Konstitutsiooninõukogu]]sse.
* [[Türgi]] sadamalinna [[Zonguldak]]i lähistel [[Must meri|Mustal merel]] läks tormis ümber [[Kambodža]] lipu all sõitnud kaubalaev, kadunuks jäi 10 [[Poola]] päritolu meeskonnaliiget.
* [[Venemaa]] ja [[Hiina]] vastuseisu tõttu ei suutnud [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] vastu võtta resolutsiooni, mis oleks kutsunud [[Süüria]] võime üles lõpetama vägivalda riigis ja teinud president [[Bashār al-Asad]]ile ettepaneku tagasi astuda. Mõlemad riigid pidasid lubamatuks rahvusvahelist sekkumist Süüria siseasjadesse.

{{Sündmused kuude kaupa}}

[[Kategooria:2012| 2012-01]]</text>
      <sha1>67fohvizvvgmuiletep08sg0vh2xjgg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Romelu Lukaku</title>
    <ns>0</ns>
    <id>256626</id>
    <revision>
      <id>7184809</id>
      <parentid>6967859</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T21:29:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7184809</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7951" sha1="00moczerlh1413kzukszfyf1ek7m6uo" xml:space="preserve">{{Jalgpallur
| nimi = Romelu Lukaku
| pilt = Romelu Lukaku 27 September 2017 cropped.jpg
| pildi_suurus = 200px
| pildiallkiri = Lukaku [[Manchester United FC|Manchester United]]iga 2017. aastal
| täisnimi = Romelu Menama Lukaku Bolingoli
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1993|05|13}}
| sünnilinn = [[Antwerpen]]
| sünnimaa = [[Belgia]]
| surmaaeg = 
| surmalinn = 
| surmamaa = 
| pikkus = 190 cm
| positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]
| koduklubi = [[AS Roma]] (laenul [[Londoni Chelsea|Chelsea]]st)
| särginumber = 90
| noorteaastad1 = 
| noorteklubi1 = 
| aastad1 = 2008–2011
| mänge1 = 73
| väravaid1 = 33
| klubi1 = [[RSC Anderlecht|Anderlecht]]
| aastad2 = 2011–2014
| mänge2 = 10
| väravaid2 = 0
| klubi2 = [[Chelsea FC|Chelsea]]
| aastad3 = 2012–2013
| mänge3 = 35
| väravaid3 = 17
| klubi3 = → [[West Bromwich Albion FC|West Brom]] (laenul)
| aastad4 = 2013–2014
| mänge4 = 31
| väravaid4 = 15
| klubi4 = → [[Everton FC|Everton]] (laenul)
| aastad5 = 2014–2017
| mänge5 = 110
| väravaid5 = 53
| klubi5 = [[Everton FC|Everton]]
| aastad6 = 2017–2019
| mänge6 = 66
| väravaid6 = 28
| klubi6 = [[Manchester United FC|Manchester United]]
| aastad7 = 2019–2021
| mänge7 = 72
| väravaid7 = 47
| klubi7 = [[Milano Inter]]
| aastad8 = 2021–
| mänge8 = 26
| väravaid8 = 8
| klubi8 = [[Chelsea FC|Chelsea]]
| aastad9 = 2022–2023
| mänge9 = 25
| väravaid9 = 10
| klubi9 = → [[Milano Inter]] (laenul)
| aastad10 = 2023–
| mänge10 = 0
| väravaid10 = 0
| klubi10 = → [[AS Roma]] (laenul)
| mänge_kokku = 
| väravaid_kokku = 
| klubi_seisuga = 1. september 2023
| koondiseaastad1 = 2010–
| koondisemänge1 = 108
| koondiseväravaid1 = 75
| koondis1 = [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]]
| koondis_seisuga = 1. september 2023
| treeneriaastad1 = 
| treeneriklubi1 = 
| medalid = {{MedalVõistlus|[[jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} 
{{Pronksmedal|[[2018. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|2018]]|jalgpall}}
}}
'''Romelu Menama Lukaku Bolingoli''' (sündinud [[13. mai]]l [[1993]] [[Antwerpen]]is) on [[Belgia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründaja]]na [[Serie A|Itaalia kõrgliiga]] klubis [[AS Roma]] (laenul [[Premier League|Inglise kõrgliiga]] klubist [[Londoni Chelsea]]) ja [[Belgia jalgpallikoondis]]es.&lt;ref&gt;{{Netiviide|URL=https://www.transfermarkt.com/romelu-lukaku/profil/spieler/96341|Pealkiri=Lukaku|Väljaanne=Transfermarkt|Kasutatud=6. september 2017}}&lt;/ref&gt;

Varem on ta mänginud [[RSC Anderlecht|Anderlecht]]is, [[West Bromwich Albion FC|West Bromwich Albion]]is, [[Everton FC|Everton]]is, [[Manchester United]]is, Chelseas ja [[Milano Inter]]is.

== Klubikarjäär ==
===Algusaastad===
Romelu Lukaku hakkas jalgpalli mängima viieaastaselt kohalikus klubis [[K. Rupel Boom FC|Rupel Boom]]. 

2003. aastal värbasid poisi [[Lierse SK]] talendiotsijad. Lierse noortevõistkonnas mängis ta kolme aasta jooksul 121 mängu ja lõi 68 väravat. 

2006. aastal ostis [[RSC Anderlecht]] ära 13 Lierse noormängijat, teiste seas Lukaku. Lukaku sõlmis 16-aastaseks saanult Anderlechtiga profilepingu, mis pidi kehtima 2012. aastani.

Hooajal 2009–10 oli ta [[Jupiler Pro League]]'i parim väravakütt.

===Chelsea===
6. augustil 2011 siirdus Lukaku 13 miljoni [[naelsterling|naelsterlingi]] eest Londoni Chelseasse.

Lukaku aitas oma esimesel hooajal Chelseal võita [[FA Cup]]i. 

2012–13 hooajal anti ta laenuks teise [[Premier League]]'i klubisse, [[West Bromwich Albion FC|West Bromwich Albioni]], kus ta lõi 17 liigaväravat.

2013–14 hooaja mängis Lukaku laenumängijana [[Everton FC|Everton]]is.

===Everton===
2014. aastal suvel liitus Lukaku Evertoniga juba põhilepinguga.

Oma esimesel hooajal lõi ta kõikide sarjade peale 48 mängus 20 väravat, sealhulgas oli [[UEFA Euroopa Liiga]] hooaja parim väravakütt.

2016–17 hooajal lõi ta Premier League'is 25 väravat, millega jäi alla ainult [[Inglismaa|inglasele]] [[Harry Kane|Harry Kane'ile]].

===Manchester United===
Lukaku siirdus 10. juulil 2017 75 miljoni naelsterlingi eest [[Manchester United FC|Manchester United]]isse. 

Ta tegi debüüdi 8. augustil mängus [[Madridi Real]]i vastu [[UEFA Superkarikas 2017|UEFA Superkarika]] turniiril, kus lõi ka oma klubi ainsa värava.

=== Milano Inter ===
Aastatel 2019–2021 mängis Lukaku Itaalia kõrgliiga klubis [[Milano Inter]]. Kahe hooaja jooksul lõi ta Itaalia kõrgliigas kokku 47 värvat. Hooajal [[Serie A hooaeg 2020–2021|2020–21]] tuli ta klubiga Itaalia meistriks. Hooajal 2020–21 lõi ta Itaalia kõrgliigas 24 väravat ja andis lisaks 11 väravasöötu ning valiti Itaalia kõrgliiga hooaja kõige väärtuslikumaks mängijaks.

== Koondisekarjäär ==

Lukaku on [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia koondisse]] kuulunud 2008. aastast, kui ta mängis Belgia U15 meeskonnas neljas mängus ja lõi ühe värava. 

Belgia U21 koondises mängis ta viis mängu. Debüütmängus [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]]ga lõi ta oma ainsa värava.

Täiskasvanute koondises on ta mänginud alates 2010. aastast. Esimese värava lõi ta 17. novembril 2010 [[sõprusmäng]]us [[Venemaa jalgpallikoondis|Venemaa]] vastu. 

[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]] lõi ta värava 1. juulil kaheksandikfinaalis [[USA jalgpallikoondis|USA]]ga, kui Belgia võitis [[lisaaeg|lisaajal]] 2:1.

[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] lõi ta kaks väravat grupifaasis mängus [[Iirimaa jalgpallikoondis|Iirimaa]] vastu.

[[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistluste]] esimeses alagrupimängus 18. juunil võitis Belgia [[Panama jalgpallikoondis|Panama koondist]] tulemusega 3:0; Lukaku lõi Belgia kolmest väravast kaks.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/840294/teisel-poolajal-voimu-naidanud-belgia-loi-panamale-kolm-varavat &quot;Teisel poolajal võimu näidanud Belgia lõi Panamale kolm väravat&quot;]. sport.err.ee. 18.6.2018. Vaadatud 19.6.2018&lt;/ref&gt; Teises alagrupimängus võitis Belgia 5:2 [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesiat]] ja Lukaku lõi taas kaks väravat. Ta sai sellega esimeseks mängijaks pärast [[Diego Maradona]]t ([[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986]]), kes on maailmameistrivõistlustel kahes mängus järjest löönud kaks väravat.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/841746/lukaku-kordas-mm-il-maradona-saavutust &quot;Lukaku kordas MM-il Maradona saavutust&quot;]. sport.err.ee. 23.6.2018. Vaadatud 24.6.2018&lt;/ref&gt;

==Saavutused==
;Anderlecht
*[[Jupiler Pro League|Belgia meister]]: 2009–10

;Milano Inter
*[[Serie A|Itaalia meister]]: [[Serie A hooaeg 2020–2021|2020–21]]
*[[UEFA Euroopa Liiga]]: Teine koht [[UEFA Euroopa Liiga 2019–2020|2019–20]]
*[[Supercoppa Italiana|Itaalia superkarikas]]: 2022
*[[Coppa Italia|Itaalia karikas]]: 2022–23
;Chelsea
*[[FIFA Club World Cup|Klubide maailmameistrivõistlused]]: 2021

==Isiklikku==
Tema isa [[Roger Lukaku]] oli [[Sairi jalgpallikoondis]]e mängija, kes osales kahtedel [[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika meistrivõistlustel]], jõudis mõlemal korral veerandfinaali ja lõi ka ühe värava.
 
Romelu Lukaku noorem vend [[Jordan Lukaku]] mängib samuti Belgia koondises.

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
{{commonskat}}

{{FIFA World Cup 2014 Belgia koondis}}
{{UEFA Euro 2016 Belgia koondis}}
{{FIFA World Cup 2018 Belgia koondis}}
{{UEFA Euro 2020 Belgia koondis}}
{{FIFA World Cup 2026 Belgia koondis}}

{{JÄRJESTA:Lukaku, Romelu}}
[[Kategooria:Belgia jalgpallurid]]
[[Kategooria:RSC Anderlechti mängijad]]
[[Kategooria:Chelsea FC mängijad]]
[[Kategooria:West Bromwich Albion FC mängijad]]
[[Kategooria:Everton FC mängijad]]
[[Kategooria:Manchester United FC mängijad]]
[[Kategooria:Milano Internazionale mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Serie A mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1993]]</text>
      <sha1>00moczerlh1413kzukszfyf1ek7m6uo</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184811</id>
      <parentid>7184809</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T21:30:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7184811</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8024" sha1="92rpj0yjk6rnl1t0b70doc13gqhqrpe" xml:space="preserve">{{Jalgpallur
| nimi = Romelu Lukaku
| pilt = Romelu Lukaku 27 September 2017 cropped.jpg
| pildi_suurus = 200px
| pildiallkiri = Lukaku [[Manchester United FC|Manchester United]]iga 2017. aastal
| täisnimi = Romelu Menama Lukaku Bolingoli
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1993|05|13}}
| sünnilinn = [[Antwerpen]]
| sünnimaa = [[Belgia]]
| surmaaeg = 
| surmalinn = 
| surmamaa = 
| pikkus = 190 cm
| positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]
| koduklubi = [[AS Roma]] (laenul [[Londoni Chelsea|Chelsea]]st)
| särginumber = 90
| noorteaastad1 = 
| noorteklubi1 = 
| aastad1 = 2008–2011
| mänge1 = 73
| väravaid1 = 33
| klubi1 = [[RSC Anderlecht|Anderlecht]]
| aastad2 = 2011–2014
| mänge2 = 10
| väravaid2 = 0
| klubi2 = [[Chelsea FC|Chelsea]]
| aastad3 = 2012–2013
| mänge3 = 35
| väravaid3 = 17
| klubi3 = → [[West Bromwich Albion FC|West Brom]] (laenul)
| aastad4 = 2013–2014
| mänge4 = 31
| väravaid4 = 15
| klubi4 = → [[Everton FC|Everton]] (laenul)
| aastad5 = 2014–2017
| mänge5 = 110
| väravaid5 = 53
| klubi5 = [[Everton FC|Everton]]
| aastad6 = 2017–2019
| mänge6 = 66
| väravaid6 = 28
| klubi6 = [[Manchester United FC|Manchester United]]
| aastad7 = 2019–2021
| mänge7 = 72
| väravaid7 = 47
| klubi7 = [[Milano Inter]]
| aastad8 = 2021–
| mänge8 = 26
| väravaid8 = 8
| klubi8 = [[Chelsea FC|Chelsea]]
| aastad9 = 2022–2023
| mänge9 = 25
| väravaid9 = 10
| klubi9 = → [[Milano Inter]] (laenul)
| aastad10 = 2023–
| mänge10 = 0
| väravaid10 = 0
| klubi10 = → [[AS Roma]] (laenul)
| mänge_kokku = 
| väravaid_kokku = 
| klubi_seisuga = 1. september 2023
| koondiseaastad1 = 2010–
| koondisemänge1 = 108
| koondiseväravaid1 = 75
| koondis1 = [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]]
| koondis_seisuga = 1. september 2023
| treeneriaastad1 = 
| treeneriklubi1 = 
| medalid = {{MedalVõistlus|[[jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} 
{{Pronksmedal|[[2018. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|2018]]|jalgpall}}
}}
'''Romelu Menama Lukaku Bolingoli''' (sündinud [[13. mai]]l [[1993]] [[Antwerpen]]is) on [[Belgia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründaja]]na [[Serie A|Itaalia kõrgliiga]] klubis [[AS Roma]] (laenul [[Premier League|Inglise kõrgliiga]] klubist [[Londoni Chelsea]]) ja [[Belgia jalgpallikoondis]]es.&lt;ref&gt;{{Netiviide|URL=https://www.transfermarkt.com/romelu-lukaku/profil/spieler/96341|Pealkiri=Lukaku|Väljaanne=Transfermarkt|Kasutatud=6. september 2017}}&lt;/ref&gt;

Varem on ta mänginud [[RSC Anderlecht|Anderlecht]]is, [[West Bromwich Albion FC|West Bromwich Albion]]is, [[Everton FC|Everton]]is, [[Manchester United]]is, Chelseas ja [[Milano Inter]]is.

== Klubikarjäär ==
===Algusaastad===
Romelu Lukaku hakkas jalgpalli mängima viieaastaselt kohalikus klubis [[K. Rupel Boom FC|Rupel Boom]]. 

2003. aastal värbasid poisi [[Lierse SK]] talendiotsijad. Lierse noortevõistkonnas mängis ta kolme aasta jooksul 121 mängu ja lõi 68 väravat. 

2006. aastal ostis [[RSC Anderlecht]] ära 13 Lierse noormängijat, teiste seas Lukaku. Lukaku sõlmis 16-aastaseks saanult Anderlechtiga profilepingu, mis pidi kehtima 2012. aastani.

Hooajal 2009–10 oli ta [[Jupiler Pro League]]'i parim väravakütt.

===Chelsea===
6. augustil 2011 siirdus Lukaku 13 miljoni [[naelsterling|naelsterlingi]] eest Londoni Chelseasse.

Lukaku aitas oma esimesel hooajal Chelseal võita [[FA Cup]]i. 

2012–13 hooajal anti ta laenuks teise [[Premier League]]'i klubisse, [[West Bromwich Albion FC|West Bromwich Albioni]], kus ta lõi 17 liigaväravat.

2013–14 hooaja mängis Lukaku laenumängijana [[Everton FC|Everton]]is.

===Everton===
2014. aastal suvel liitus Lukaku Evertoniga juba põhilepinguga.

Oma esimesel hooajal lõi ta kõikide sarjade peale 48 mängus 20 väravat, sealhulgas oli [[UEFA Euroopa Liiga]] hooaja parim väravakütt.

2016–17 hooajal lõi ta Premier League'is 25 väravat, millega jäi alla ainult [[Inglismaa|inglasele]] [[Harry Kane|Harry Kane'ile]].

===Manchester United===
Lukaku siirdus 10. juulil 2017 75 miljoni naelsterlingi eest [[Manchester United FC|Manchester United]]isse. 

Ta tegi debüüdi 8. augustil mängus [[Madridi Real]]i vastu [[UEFA Superkarikas 2017|UEFA Superkarika]] turniiril, kus lõi ka oma klubi ainsa värava.

=== Milano Inter ===
Aastatel 2019–2021 mängis Lukaku Itaalia kõrgliiga klubis [[Milano Inter]]. Kahe hooaja jooksul lõi ta Itaalia kõrgliigas kokku 47 värvat. Hooajal [[Serie A hooaeg 2020–2021|2020–21]] tuli ta klubiga Itaalia meistriks. Hooajal 2020–21 lõi ta Itaalia kõrgliigas 24 väravat ja andis lisaks 11 väravasöötu ning valiti Itaalia kõrgliiga hooaja kõige väärtuslikumaks mängijaks.

== Koondisekarjäär ==

Lukaku on [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia koondisse]] kuulunud 2008. aastast, kui ta mängis Belgia U15 meeskonnas neljas mängus ja lõi ühe värava. 

Belgia U21 koondises mängis ta viis mängu. Debüütmängus [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]]ga lõi ta oma ainsa värava.

Täiskasvanute koondises on ta mänginud alates 2010. aastast. Esimese värava lõi ta 17. novembril 2010 [[sõprusmäng]]us [[Venemaa jalgpallikoondis|Venemaa]] vastu. 

[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]] lõi ta värava 1. juulil kaheksandikfinaalis [[USA jalgpallikoondis|USA]]ga, kui Belgia võitis [[lisaaeg|lisaajal]] 2:1.

[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] lõi ta kaks väravat grupifaasis mängus [[Iirimaa jalgpallikoondis|Iirimaa]] vastu.

[[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistluste]] esimeses alagrupimängus 18. juunil võitis Belgia [[Panama jalgpallikoondis|Panama koondist]] tulemusega 3:0; Lukaku lõi Belgia kolmest väravast kaks.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/840294/teisel-poolajal-voimu-naidanud-belgia-loi-panamale-kolm-varavat &quot;Teisel poolajal võimu näidanud Belgia lõi Panamale kolm väravat&quot;]. sport.err.ee. 18.6.2018. Vaadatud 19.6.2018&lt;/ref&gt; Teises alagrupimängus võitis Belgia 5:2 [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesiat]] ja Lukaku lõi taas kaks väravat. Ta sai sellega esimeseks mängijaks pärast [[Diego Maradona]]t ([[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986]]), kes on maailmameistrivõistlustel kahes mängus järjest löönud kaks väravat.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/841746/lukaku-kordas-mm-il-maradona-saavutust &quot;Lukaku kordas MM-il Maradona saavutust&quot;]. sport.err.ee. 23.6.2018. Vaadatud 24.6.2018&lt;/ref&gt;

==Saavutused==
;Anderlecht
*[[Jupiler Pro League|Belgia meister]]: 2009–10

;Milano Inter
*[[Serie A|Itaalia meister]]: [[Serie A hooaeg 2020–2021|2020–21]]
*[[UEFA Euroopa Liiga]]: Teine koht [[UEFA Euroopa Liiga 2019–2020|2019–20]]
*[[Supercoppa Italiana|Itaalia superkarikas]]: 2022
*[[Coppa Italia|Itaalia karikas]]: 2022–23
;Chelsea
*[[FIFA Club World Cup|Klubide maailmameistrivõistlused]]: 2021

==Isiklikku==
Tema isa [[Roger Lukaku]] oli [[Sairi jalgpallikoondis]]e mängija, kes osales kahtedel [[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika meistrivõistlustel]], jõudis mõlemal korral veerandfinaali ja lõi ka ühe värava.
 
Romelu Lukaku noorem vend [[Jordan Lukaku]] mängib samuti Belgia koondises.

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
{{commonskat}}

{{FIFA World Cup 2014 Belgia koondis}}
{{UEFA Euro 2016 Belgia koondis}}
{{FIFA World Cup 2018 Belgia koondis}}
{{UEFA Euro 2020 Belgia koondis}}
{{FIFA World Cup 2022 Belgia koondis}}
{{UEFA Euro 2024 Belgia koondis}}
{{FIFA World Cup 2026 Belgia koondis}}

{{JÄRJESTA:Lukaku, Romelu}}
[[Kategooria:Belgia jalgpallurid]]
[[Kategooria:RSC Anderlechti mängijad]]
[[Kategooria:Chelsea FC mängijad]]
[[Kategooria:West Bromwich Albion FC mängijad]]
[[Kategooria:Everton FC mängijad]]
[[Kategooria:Manchester United FC mängijad]]
[[Kategooria:Milano Internazionale mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Serie A mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1993]]</text>
      <sha1>92rpj0yjk6rnl1t0b70doc13gqhqrpe</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kadaka tee</title>
    <ns>0</ns>
    <id>261272</id>
    <revision>
      <id>7184918</id>
      <parentid>6788985</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:47:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184918</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3184" sha1="0dle815fw2j938q6yubwymexh5ix8gt" xml:space="preserve">{{teekaart}}
[[Pilt:Kadaka tee, Laki.jpg|pisi|Kadaka tee Laki bussipeatuse juures]]
[[Pilt:Laki_I_kvartal_(Kadaka,_Tallinn)_03.jpg‎|thumb|Kadaka tee alguses olevad ärihooned]]
[[Pilt:Eesti Energia.jpg|pisi|[[Eesti Energia]] haldushoone]]
[[Pilt:Tallinna_Autobussikoondise_hoone.jpg|pisi|[[Tallinna Autobussikoondis]]]]
'''Kadaka tee''' on tänav Tallinnas [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Haabersti linnaosa]]s. See kulgeb läbi [[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] ja [[Astangu]] asumi.

Kadaka tee algab [[Mustamäe tee]]lt. Ta ristub [[Artelli tänav]]a (paremalt), [[Laki tänav]]a (paremalt), [[Tuuliku tee]] (paremalt), [[Meistri tänav (Tallinn)|Meistri tänava]] (paremalt), [[Ehitajate tee]] (risti), [[Akadeemia tee]] (risti), [[Iva tänav]]a (paremalt), [[Kassi tänav]]a (paremalt), [[Kadaka puiestee]] (vasakult) ja [[Rehe tänav (Tallinn)|Rehe tänavaga]] (vasakult).

Kadaka tee piirkonda teenindavad bussiliinid 9, 11, 13, 16, 20A, 20, 23, 24 ja 33.

== Ajalugu ==
Aadressil Kadaka tee 8 asus [[Tallinna Liimitehas]].

== Tänava nimi ==
Esimesed teated tänava nime kohta on [[1916]]. aastast ([[vene keel|vene]] ''Каддакская ул.'', ''Кадакская дорога''; [[saksa keel|saksa]] ''Kaddakscher Weg''). Lisaks kasutati ka lihtsat ''Kadaka'' ([[1925]]).&lt;ref&gt;[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&amp;lang=et&amp;kohanimi=96005211&amp;f2v=Y&amp;f3v=Y&amp;nimeliik=&amp;maakond=&amp;vald=&amp;kihelkond=&amp;asum=&amp;f10v=Y&amp;x1d=&amp;x1m=&amp;x1s=&amp;x2d=&amp;x2m=&amp;x2s=&amp;y1d=&amp;y1m=&amp;y1s=&amp;y2d=&amp;y2m=&amp;y2s=&amp;f14v=Y&amp;of=tb Päring kohanimeandmebaasist. Eesti kohanimed]&lt;/ref&gt;

== Hoonestus ==
* Kadaka tee 2, endise [[Tallinna Kalakombinaat|Tallinna Kalakombinaadi]] tootmishooned
* Kadaka tee 4, K1 Ärihoone
* Kadaka tee 36, [[Roman Tavast (ettevõte)|Roman Tavast OÜ]], endine Tallinna Juveelitehas
* Kadaka tee 42, [[Elering]] AS-i peahoone
* Kadaka tee 42A, Automaailm Mustamäe
* Kadaka tee 42K, [[Veskimetsa alajaam]] (220 kV)
* Kadaka tee 56A, Kadaka [[Selver]]
* Kadaka tee 56B, [[Büroomaailm]] (endine Kadaka [[Säästumarket]]i hoone)
* Kadaka tee 62, [[Burmani Willa]], pansionaadihoone, ehitatud 1923, arhitekt [[Karl Burman vanem|Karl Burman]], kuulub [[Tallinna Linnatranspordi AS]]-ile
* Kadaka tee 62A, [[Tallinna Linnatranspordi AS]]-i peahoone ja Kadaka bussipark
* Kadaka tee 62B, [[Kadaka Spordihall]]
* Kadaka tee 63, [[Elektrilevi]] OÜ peahoone
* Kadaka tee 65, [[Ehituse ABC]] ehitusmaterjalide kauplus
* Kadaka tee 70C, Kadaka Keskus ärihoone, kunagine Key Kaubamaja
* Kadaka tee 72A, ärihoone (ABC Motors, Nordauto, Eurostauto)
* Kadaka tee 76F, Akadeemia [[Rimi Eesti Food|Rimi mini]] (endine Akadeemia [[Säästumarket]])
* Kadaka tee 82, [[Eesti Geoloogiateenistus]]e laboratoorium ja geoloogiafond
* Kadaka tee 88B, [[Kadaka alajaam]] (110 kV)
* Kadaka tee 133, K3 ärihoone
* Kadaka tee 153, Tallinna Tugikeskus Juks
* Kadaka tee 155, [[Tallinna Männikäbi Lasteaed]]
* Kadaka tee 181, AS [[Utilitas]]e [[Mustamäe katlamaja]]
* Kadaka tee 183, [[Kannu Kõrts]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

{{Astangu asumi tänavad}}
{{Kadaka asumi tänavad}}

[[Kategooria:Mustamäe linnaosa tänavad]]
[[Kategooria:Haabersti linnaosa tänavad]]</text>
      <sha1>0dle815fw2j938q6yubwymexh5ix8gt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Põhja puiestee</title>
    <ns>0</ns>
    <id>263750</id>
    <revision>
      <id>7184903</id>
      <parentid>7127437</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:26:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184903</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5350" sha1="aeomb708fys4wtdlh30g72mtwesgucw" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib Tallinna tänavast; Tartu tänava kohta vaata artiklit [[Põhja puiestee (Tartu)]]; Viljandi tänava kohta vaata artiklit [[Põhja puiestee (Viljandi)]].}}
{{teekaart}}
[[File:Õhuvaade vanalinna servast.jpg|pisi|Õhuvaade [[Tallinna vanalinn]]a servast ja [[Kalamaja]] Põhja puiesteest]]
[[Fail:Soo-Põhja puiestee intersection in Tallinn.JPG|pisi|Põhja puiestee ja Soo tänava ristmik]]
[[Fail:Eesti Kunstiakadeemia uus õppehoone Kalamajas.jpg|pisi|[[Eesti Kunstiakadeemia peahoone]] (Kotzebue 1 // Põhja puiestee 7), arhitekt [[Eugen Habermann]].]]

'''Põhja puiestee''' on [[tänav]] [[Tallinn]]as [[Kalamaja asum]]is.

Tänav algab [[Balti jaam]]a juures [[Kopli tänav]]a ja [[Kesk-Kalamaja tänav]]a ristmikul ning suundub paralleelselt trammiteega kirdesse, ristub [[Kotzebue tänav]]aga vasakult, [[Suurtüki tänav]]aga paremalt ja [[Niine tänav]]aga vasakult. Pärast [[Soo tänav]]aga ristumist suundub tänav itta ja ristub seejärel vasakult [[Kalasadama tänav]]aga, paremalt [[Suur Rannavärav (tänav)|Suure Rannaväravaga]] ja vasakult [[Kursi tänav]]aga. Põhja puiestee lõpeb ristumisel [[Mere puiestee]] ja [[Sadama tänav (Tallinn)|Sadama tänavaga]].

== Tänava hoonestus ==
Põhja puiestee [[Tallinna vanalinn|vanalinnapoolset]] külge ääristab Tallinna trammitee ning sellel poolel hoonestus puudub.
* [[Skoone bastion]]i ja Põhja puiestee ääres asus [[Balti Laevastiku staadion]]
* Põhja puiestee 7 // Kotzebue 1, [[Eesti Kunstiakadeemia õppehoone]], mis on ajalooline [[trikotaaž]]itööstuse hoone,&lt;ref name=&quot;KRR_8200&quot;&gt;{{kultuurimälestis|8200|Tehasehoone Põhja pst. 7, 1932. a.}} (vaadatud 23.12.2020)&lt;/ref&gt; endine AS [[Rauaniit]] trikootööstuse tehasehoone [[Punane Koit]]
* Põhja puiestee 17, [[Põhja Rimi]] ja Põhja puiestee apteek,
* Põhja puiestee 19 asus enne teist maailmasõda [[J. Puhk &amp; Pojad]] autokauplus
* Põhja puiestee 21, Hotell Domina Inn Ilmarine, endise F. [[Wiegandi masinatehas]]e&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.eestigiid.ee/?CatID=160 |pealkiri=Tehasehoone Põhja puiestee 21 |vaadatud=2022-02-16 |arhiivimisaeg=2022-02-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220216085702/http://www.eestigiid.ee/?CatID=160 |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt; hoonetekvartal
* Põhja puiestee 21A, [[Ilmarise kvartal]],
* Põhja puiestee 21b, Hestia [[Hotel Ilmarine]],
* Põhja puiestee 27 ja 27a, endise [[Tallinna Gaasijaam]]a hoonestus, mille Tallinna gaasijaama vanad gaasimahutid on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 27919&lt;ref&gt;{{kultuurimälestis|27919|Tallinna gaasijaama vana (II) gaasimahuti}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{kultuurimälestis|8199|Tallinna Gaasijaama gaasimahuti Põhja pst. 27, 1926. a.}}&lt;/ref&gt;
* Põhja puiestee 29, endine [[Tallinna Elektrijaam|Tallinna Linna Elektri Keskjaama hoone]]. Tänapäeval [[Energiakeskus]],&lt;ref&gt;[http://www.energiakeskus.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=13&amp;Itemid=26&amp;bd94f1f88a86d2d411e0ac4146b56775=40c6eaf9f2b6fae9146361dd212743ba ENERGIA AVASTUSKESKUS ]&lt;/ref&gt;
* Põhja puiestee 33, [[Kultuurikatel]]
* Põhja puiestee 35, [[Eesti Kaasaegse Kunsti muuseum]]
* [[Rannamägi]], endine [[Skoone bastion]]

== Ajalugu ==
[[Pilt:Reval, general view, 1890 - 1900 - edited.jpg|thumb|Vaade [[Rannamägi|Rannamäe]], endine [[Skoone bastion]]i piirkonnale 19. sajandi lõpul (1890–1900)]]
[[File:Russia, with Teheran, Port Arthur, and Peking; handbook for travellers (1914) (14578696217).jpg|pisi|Tallinna linn ja Troonipärija puiestee, 1914]]

Põhja puiestee on kandnud ka ''Rannavärava puiestee'' ja ''Troonipärija puiestee'' (Troonipärija puiestik) nime.

&lt;gallery&gt;
NesteTallinn.jpg|Neste tankla Põhja puiestee ja Soo tänava nurgal
Tallinn tram - Põhja puiestee.jpg|Trammitee Põhja puiestee ääres, maaliinide bussijaama juures
F. Wiegandi masinatehase valukoja lõunafassaad.jpg|F. Wiegandi masinatehase valukoja lõunafassaad, Põhja puiestee 21&lt;ref&gt;{{kultuurimälestis|8795|F. Wiegandi masinatehase valukoja lõunafassaad, 1881-1883}}&lt;/ref&gt;
F. Wiegandi masinatehase masinatsehh, 1881–1883.jpg|F. Wiegandi masinatehase masinatsehh, 1881–1883, Põhja puiestee 21 hoovis&lt;ref&gt;{{kultuurimälestis|8193|F. Wiegandi masinatehase masinatsehh, 1881-1883}}&lt;/ref&gt;
F. Wiegandi masinatehase administratiivhoone, 1881–1883.jpg|F. Wiegandi masinatehase haldushoone, 1881–1883, Põhja puiestee 23&lt;ref&gt;{{kultuurimälestis|8194|P. Wiegandi masinatehase administratiivhoone, 1881-1883}}&lt;/ref&gt;
P. Wiegandi masinatehase mehaanikatöökoda, 1912. a.jpg|F. Wiegandi masinatehase mehaanikatöökoda, 1912, Põhja puiestee 23&lt;ref&gt;{{kultuurimälestis|8195|P. Wiegandi masinatehase mehaanikatöökoda, 1912. a.}}&lt;/ref&gt;
Asulakoht, 13.-16.s, tänapäeval Ilmarise kvartal..jpg|Ilmarise kvartal, Põhja puiestee 21A
Tallinna Elektrijaama administratiivhoone.jpg|[[Tallinna Elektrijaam]]a haldushoone, 1910–1913, Põhja puiestee 27&lt;ref&gt;{{kultuurimälestis|8197|8197 Tallinna Elektrijaama administratiivhoone, 1910-1913}}&lt;/ref&gt;
EU-EE-TLN-PT-Põhja puiestee tram stop.JPG|Põhja puiestee trammipeatus
Põhja puiestee.JPG|Põhja puiestee – [[Niine tänav]]a ristmik
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
* [[Ilmarine AS]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

{{Vanalinna asumi tänavad}}
{{Kalamaja asumi tänavad}}

[[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]]
[[Kategooria:Põhja-Tallinna tänavad]]</text>
      <sha1>aeomb708fys4wtdlh30g72mtwesgucw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>IPad 2</title>
    <ns>0</ns>
    <id>265226</id>
    <revision>
      <id>7184875</id>
      <parentid>7044093</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T01:21:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>DimiDimi</username>
        <id>160454</id>
      </contributor>
      <comment>replaced with vector file</comment>
      <origin>7184875</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11017" sha1="qqi9w9qzdmol4p77rq00qk01lbz0txn" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
{{lowercase}}
{{Infotehnoloogiline seade
| nimi = iPad 2
| pilt = IPad 2.svg
| pildiallkiri =
| arendaja = [[Apple Inc.]]
| tüüp = tahvelarvuti/meediamängija/[[personaalarvuti]]
| väljalase = '''USA:&lt;br&gt;''' {{Start date|2011|03|11}}&lt;br /&gt;'''veel 25 riigis:&lt;br&gt;''' {{Start date|2011|03|25}}&lt;br /&gt;:Austraalia, Austria, Belgia, Kanada, Tšehhi, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Island, Itaalia, Iirimaa, Ungari, Luksemburg, Mehhiko, Holland, Uus-Meremaa, Norra, Poola, Portugal, Hispaania, Rootsi, Šveits, Suurbritannia
| opsüsteem = iOS 5.0.1 
'''Välja lastud''' 10. novembril 2011 
| kaamera = esi- ja tagakaamera
| toide = sisemine laetav 25 W·h (90 kJ) liitium-ioon-polümeeraku
| protsessor = 1&amp;nbsp;GHz [[Apple A5]]
| graafika = PowerVR SGX 543MP2&lt;ref name=&quot;cTWZK&quot; /&gt;
| salvestusmaht = 16&amp;nbsp;GB, 32&amp;nbsp;GB, või 64&amp;nbsp;GB
| mälu = 512 MB&lt;ref name=&quot;cAEfg&quot; /&gt;
| ekraan = 1024 × 768&amp;nbsp;[[piksel|p]] (kuvasuhtega 4:3), diagonaal 9,7 tolli (25 cm), [[LED]]-tagantvalgustusega 
| ühenduvus = [[Wi-Fi]] (802.11a/b/g/n)
    [[Bluetooth]] 2.1 + [[EDR]]-tehnoloogia&lt;ref name=&quot;specs&quot; /&gt;
| mõõdud =
9,50 tolli (241 mm) &amp;nbsp;''(kõrgus)''&lt;br /&gt;7,31 tolli (186 mm)&amp;nbsp;''(laius)''&lt;br /&gt;0,34 tolli (8,8 mm)&amp;nbsp;''(sügavus)''
| kaal = '''Wi-Fi mudel:''' 601 g&lt;br /&gt;'''Wi-Fi + 3G-mudel:''' 613 g
| veebileht = [http://www.apple.com/ipad/ www.apple.com/ipad]
}}
'''iPad 2''' on [[tahvelarvuti]], mille on välja töötanud ja mida turustab [[Apple]]. iPad 2 on mõeldud eelkõige audiovisuaalmeedia teenuste nagu raamatute, filmide, muusika, mängude ja veebi kasutamiseks. 

Teise põlvkonna [[iPad]] on saadaval nii musta kui ka valge värvusega ning kaalub 601 grammi WiFi mudeli korral ja 613 grammi WiFi+3G-mudeli korral&lt;ref name=&quot;specs&quot; /&gt;. [[Foxconn]]i poolt Hiinas toodetud iPad 2-l on liitum-ioon-polümeeraku, mis kestab kuni 10 tundi, uus kahetuumaline Apple A5 [[protsessor]] ning esi- ja tagakaamera, mis on disainitud [[FaceTime]] videotekõnede tarvis. Saadaval on kolme erineva kõvaketta suurusega versioonid: 16, 32 ja 64 GB&lt;ref name=&quot;specs&quot; /&gt;. Lisaks sisaldab iPad 2 [[güroskoop]]i.

iPad 2 kasutatakse operatsioonisüsteemina [[iOS]] 5 ning sisaldab mitmeid rakendusi, mida on Apple'i rakendusepoest võimalik juurde soetada veel kuni 140 000 tükki&lt;ref name=&quot;LrtZG&quot; /&gt;.

==Ajalugu==
Apple esimene tahvelarvuti oli Newton [[MessagePad 100]], mida tutvustati 1993. aastal&lt;ref name=&quot;bvcSh&quot; /&gt;.

Apple alustas esialgse iPadi müüki USAs 3. aprillil 2010 ning teistes riikides 28. mail 2010. Esimese päevaga müüdi 300 000 eksemplari. 3. maiks 2010 oli juba müüdud miljon iPadi, olles turul olnud alla kuu&lt;ref name=&quot;xz9gt&quot; /&gt;, mis oli pool sellest ajast, mis kulus esialgse iPhone sama arvu müümiseks&lt;ref name=&quot;rGqbK&quot; /&gt;. 2011 aasta juuni seisuga oli ülemaailmselt müüdud umbes 25 miljonit iPadi&lt;ref name=&quot;vcutL&quot; /&gt;.

Apple'i tollane tegevjuht [[Steve Jobs]] teavitas uue iPadi ilmumisest 2. märtsil 2011 ning Apple alustas iPad 2 müüki oma veebilehel ja USAs Apple'i poodides 11. märtsil 2011. 25. märtsil 2011 alustati iPad 2 müüki 25 teises riigis&lt;ref name=&quot;GXw1I&quot; /&gt;.

==Riistvara==
{{vaata|iPad#Riistvara}}
Apple ei ole võrreldes esimese iPadiga iPad 2 puhul väga palju muutnud, vaid teinud üksikuid muudatusi tahvelarvuti kiiremaks muutmiseks.

Põhiline muudatus on aga seotud A5 protsessori kasutuselevõtuga. Uus protsessor on Apple'i väitel kaks korda kiirem kui eelmises iPadis kasutatud A4 protsessor ning töötleb graafikat kuni 9 korda kiiremini. Apple'i sõnul on tegemist on 1&amp;nbsp;GHz [[ARM (arvutiarhitektuur)|ARM]] protsessoriga, kuid paljud testitulemused seavad selle kahtluse alla ning hindavad protsessori taktsageduseks umbes 900&amp;nbsp;MHz. Protsessor on kahetuumaline ning sellel on 32 kB L1-instruktsioonivahemälu, 32 kB L1-andmevahemälu ning 1 MB L2-vahemälu. Arvatakse, et täpsemalt on tegemist ARM Cortex A9 protsessoriga.
&lt;ref name=&quot;AnandTech&quot; /&gt;

====Ekraan ja sisend====
iPad 2 kasutab samasugust ekraani ja eraldusvõimet nagu oma eellanegi. iPad 2 puuteekraan on 9,7-tollise diagonaaliga [[LED]]-tagantvalgustusega ning eraldusvõimega 1024×768 pikslit (132 pikslit tollile)&lt;ref name=&quot;CXoLo&quot; /&gt; [[vedelkristallkuvar]], millel on sõrmejälje- ja kriimustuskindel klaas.

Nii esialgsel iPadil kui ka iPad 2-l on 4 füüsilist lülitit, sealhulgas ka ''kodu'' nupp, mis asub ekraani lähedal, mis viib kasutaja tagasi peamenüüsse. Lisaks on külgedel 3 plastlülitit: sisse- ja väljalülitus, helivaljuseregulaator ja lüliti ekraani lukustamiseks või vaigistamiseks.

iPad 2 ekraan on õhem, kergem ja tugevam kui esialgsel iPadil. Lisaks lubab iPad 2 ekraani peegeldamist digitaalse audiovisuaal adapteri kaudu, mille abil on võimalik näidata suuremal ekraanil seda, mis on iPadi ekraanil&lt;ref name=&quot;sERhg&quot; /&gt;.

====Heli====
iPad 2-l on kaks sisseehitatud kõlarit ning nende asetus on sama, mis originaalilgi&lt;ref name=&quot;Zhdvj&quot; /&gt;, asudes seadme alumises paremas servas. Erinevalt eellasest puudub iPad 2-l akustiliselt seadistatud kanal bassi võimendamiseks&lt;ref name=&quot;N97uY&quot; /&gt;.
Samuti on iPad 2-l sisseehitatud mikrofon.

====Toide====
iPadil on sisseehitatud 25 Wh laetav liitium-ioon-polümeeraku, mis kestab kuni 10 tundi, kui surfata veebis, vaadata filme või kuulata muusikat, nagu ka esimesel iPadil. Akut laetakse [[USB]] kaudu ühendamisel arvutiga või kaasasoleva 10 W toiteadapteriga.&lt;ref name=&quot;specs&quot; /&gt; 10 W USB toiteadapter annab neli korda parema toite kui laadida tavaline USB-pesa kaudu. Aku on 2,5&amp;nbsp;mm paks ja 59% väiksem kui originaalil.

====Kaamerad====
iPad 2-l on 2 kaamerat – üks ees ja teine taga, mis lubavad teha FaceTime'i videokõnesid [[iPhone 4]]-ga, neljanda põlvkonna [[iPod]] Touchiga ja [[Macintosh]]i arvutitega, millel on veebikaamera. Mõlemad kaamerad salvstavad kuni 30 kaadrit sekundis, kusjuures 0,3-megapiksline esikaamera filmib [[VGA]] kvaliteediga ning 0,7-megapiksline tagakaamera 1280×720 [[HD]]-kvaliteediga videoid, mis on viiekordse digitaalse suurendusega ning millega saab lisaks teha fotosid.

====Jõudlus====
iPad 2le lisati 1&amp;nbsp;GHz kahetuumaline Apple A5 protsessor, mis Apple'i väidete kohaselt kahekordistab töötlemise kiirust. Samuti on iPad 2-l kuni 9 korda kiirem graafikatöötlus kui eelmisel iPadil&lt;ref name=&quot;z2Y8V&quot; /&gt;. Samuti on kahekordistatud [[muutmälu]], asendades esialgse 256 MB 512 MB-ga&lt;ref name=&quot;Zhdvj&quot; /&gt;, mis parandab esialgse iPadi kiiruse probleemid.

====Suurus ja kaal====
[[Pilt:IPad 1 and 2 profile-no-background.jpg|pisi|Esialgne iPad vasakul ja iPad 2 paremal]]
iPad 2 on 15% kergem ja 33% õhem kui esialgne iPad, mis kaalub vastavalt 601–613 grammi ning sügavuseks on 8,8&amp;nbsp;mm, ning on isegi iPhone 4-st 0,5&amp;nbsp;mm õhem&lt;ref name=&quot;X2Jw0&quot; /&gt;.[[Pilt:IPad 2 vs iPhone 4.jpg|pisi|iPhone 4 ja iPad 2]]

====Lisaseadmed====
Apple pakub iPad 2-le lisaseadmeid, et iPad 2 pakuks veelgi paremat elamust&lt;ref name=&quot;gH0ek&quot; /&gt;.
*''iPad Smart Cover'' – spetsiaalselt iPad 2 jaoks loodud ekraani kaitsev kate, mis on saadaval 10 värvis&lt;ref name=&quot;gCdAb&quot; /&gt;
*''Apple digitaalne audiovisuaaladapter''
*''iPadi kaamera ühenduskomplekt''
*''iPad 2 dokk''
*''Apple juhtmevaba klaviatuur''
*''Apple 10 W USB toiteadapter''
*''Apple kõrvaklapid mikrofoni ja juhtpuldiga''

==Mängud==
*''Grand Theft Auto 3''
*''Angry Birds''
*''FIFA 12 HD''
*''Infinity Blade 2''
*''Modern Combat 3 : Fallen''
*''NBA 2K12''
*''Plants vs. Zombies''
*''Real Racing 2 HD''
*''World of Goo''
&lt;ref name=&quot;t70LW&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;cTWZK&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://venturebeat.com/2011/03/13/ipad-2-graphics-performance-processor/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-11-27 |arhiivimisaeg=2011-09-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110912074620/http://venturebeat.com/2011/03/13/ipad-2-graphics-performance-processor/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cAEfg&quot;&gt;http://www.tipb.com/2011/03/12/ipad-ipad-2-comparison-ram-performance-mobile-safari/&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;specs&quot;&gt;http://www.apple.com/ipad/specs/&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LrtZG&quot;&gt;http://www.apple.com/ipad/ios/&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bvcSh&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.techrepublic.com/blog/itdojo/cracking-open-apples-first-tablet-the-newton-messagepad/1619 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-11-27 |arhiivimisaeg=2011-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110304204554/http://www.techrepublic.com/blog/itdojo/cracking-open-apples-first-tablet-the-newton-messagepad/1619 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xz9gt&quot;&gt;http://www.cnbc.com/id/36911690&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rGqbK&quot;&gt;http://old.news.yahoo.com/s/ytech_gadg/20100503/tc_ytech_gadg/ytech_gadg_tc1901&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vcutL&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://ipod.about.com/od/ipadmodelsandterms/f/ipad-sales-to-date.htm |vaadatud=2011-11-27 |arhiivimisaeg=2013-05-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130514041121/http://ipod.about.com/od/ipadmodelsandterms/f/ipad-sales-to-date.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GXw1I&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.infosyncworld.com/reviews/cell-phones/ipad-2-release-date-announced/11833.html |vaadatud=2011-11-26 |arhiivimisaeg=2011-11-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111127183657/http://www.infosyncworld.com/reviews/cell-phones/ipad-2-release-date-announced/11833.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AnandTech&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.anandtech.com/show/4215/apple-ipad-2-benchmarked-dualcore-cortex-a9-powervr-sgx-543mp2/2 |title=AnandTech – Apple iPad 2 Preview |publisher=anandtech.com |accessdate=20.12.2010 |archive-date=9.10.2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20151009151249/http://www.anandtech.com/show/4215/apple-ipad-2-benchmarked-dualcore-cortex-a9-powervr-sgx-543mp2/2 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CXoLo&quot;&gt;http://www.arvustus.com/apple-ipad-2/arvustus/2640&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sERhg&quot;&gt;http://www.apple.com/ipad/features/mirroring.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Zhdvj&quot;&gt;http://www.notebookcheck.net/Review-Apple-iPad-2-Tablet-MID.52424.0.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;N97uY&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.macintouch.com/reviews/ipad2/faq.html |vaadatud=2011-11-27 |arhiivimisaeg=2011-11-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111120233931/http://www.macintouch.com/reviews/ipad2/faq.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;z2Y8V&quot;&gt;http://www.apple.com/ipad/features/&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;X2Jw0&quot;&gt;http://www.zdnet.com/blog/hardware/ipad-vs-ipad-2-whats-changed/11725&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gH0ek&quot;&gt;http://www.apple.com/ipad/accessories/&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gCdAb&quot;&gt;http://www.apple.com/ipad/smart-cover/&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t70LW&quot;&gt;http://reviews.cnet.com/8301-31747_7-20003275-243/30-best-ipad-games/&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{commonskat|iPad 2}}
* [https://www.apple.com/ee/ipad/ iPadi ametlik koduleht]
* [https://itunes.apple.com/ee/book/ipad.-nipid-ja-trikid/id912141703 iPad. Nipid ja trikid] (''raamat iPadi huvilisele'')

{{Apple'i riistvara}}

[[Kategooria:Apple'i riistvara]]
[[Kategooria:Tahvelarvutid]]</text>
      <sha1>qqi9w9qzdmol4p77rq00qk01lbz0txn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ežerėlis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>269034</id>
    <revision>
      <id>7184939</id>
      <parentid>6787189</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:03:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184939</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2060" sha1="rkpvxcjjw7y7sjzgktz2nark0rlf357" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Ežerėlis
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = leedu | nimi1 = Ežerėlis
|  pilt = Ežerėlis. Aikštė.JPG
|  pildiallkiri = Skulptuur kooli ees Ežerėlises
|  lipp = Ežerėlio vėliava.svg
|  lipu_link = [[Ežerėlise lipp]]
|  vapp = Ezerelis COA.png
|  vapi_link = [[Ežerėlise vapp]]
|  pindala = 2,26
|  elanikke = 
|  asendikaart = Leedu 
}}
'''Ežerėlis''' ({{Audio|Ezerelis.ogg|leedu}}) on linn [[Leedu]]s endise [[Kaunase maakond|Kaunase maakonna]] aladel [[Kaunase rajoon]]is merepinnast 95 meetri kõrgusel. Linnas on [[keskkool]], [[kultuurimaja]] ja [[raamatukogu]].

==Ajalugu==

Ežerėlis on asutatud [[1915]]. aastal turbatootmisasulana. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal oli seal väike [[mustlased|mustlaste]] geto. Sõja järel tegutsesid asula ümbruses leedu [[metsavennad]], sealne turbatööstus aga kaasajastati ja Ežerėlisest sai [[alev]]. [[1956]] sai Ežerėlis linnaõigused. Sealne kirik valmis aastal [[1998]], mil asulast sai [[kihelkond|kihelkonna]] keskus.

==Elanikkond==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 132 (1923)
* 2189 (1959)
* 1988 (1970)
* 2100 (1974)
* 2060 (1976)
&lt;td&gt;
* 2300(1985)
* 2151 (1989)
* 2051 (2001)
* 1959 (2010)
* 1705 (2011)
&lt;/table&gt;

[[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Ežerėlise elanike seas [[leedulased|leedulasi]] 97,09% ja [[venelased|venelasi]] 1,81%.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://osp.stat.gov.lt/en/2011-m.-surasymas |vaadatud=2016-08-23 |arhiivimisaeg=2015-08-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150801051703/http://osp.stat.gov.lt/en/2011-m.-surasymas |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;gallery&gt;
Ežerėlis. Centre.JPG|Ežerėlise keskus
Ežerėlis. Šv. Antano Paduviečio bažnyčos priekis.JPG|Kirik
Ežerėlis. Durpių įm. adm. pastatas.JPG|Turbatööstuse haldushoone
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
*http://www.ezerelyje.lt/
* [http://www.vietoves.lt/?id=VH35EG4BIL Linn portaalis vietoves.Lt]
{{commons|Ežerėlis}}
{{Kaunase rajoon}}

[[Kategooria:Leedu linnad]]
[[Kategooria:Kaunase rajoon]]</text>
      <sha1>rkpvxcjjw7y7sjzgktz2nark0rlf357</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Gongon-tormilind</title>
    <ns>0</ns>
    <id>269377</id>
    <revision>
      <id>7184618</id>
      <parentid>4722766</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T16:22:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ojassaar</username>
        <id>206682</id>
      </contributor>
      <origin>7184618</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1594" sha1="4odw0ztv4866qvdr2fmci3byxe3avc4" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = Gongon-tormilind
| värvus         = linnud
| pilt           = Feas Petrel From The Crossley ID Guide Eastern Birds.jpg
| pildi_seletus  = 
| seisund        = NT
| seisundi_süsteem = IUCN3.1
| seisundi_ref   = &lt;ref&gt;{{IUCN | nimi = Pterodroma feae | ID = 22728011 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2018 | IUCN_aasta = 2018}}&lt;/ref&gt;
| riik           = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond       = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass          = [[Linnud]] ''Aves''
| selts          = [[Tormilinnulised]] ''Procellariiformes''
| sugukond       = [[Tormilindlased]] ''Procellariidae''
| perekond       = ''[[Pterodroma]]''
| liik           = '''Gongon-tormilind'''
| binaarne       = ''Pterodroma feae''
| binaarse_autor = ([[Tommaso Salvadori|Salvadori]], 1900)
}}
[[Pilt:Pterodroma feae MHNT ZOO 2010 11 42 Ilha do Fago - Cap-vert - Naurois.jpg|pisi|Gongon-tormilinnu muna]]
'''Gongon-tormilind''' (''Pterodroma feae'') on linnuliik [[tormilindlased|tormilindlaste]] sugukonnast.

Linnu üldpikkus on 33–36 cm, tiiva siruulatus 84–91 cm&lt;ref name=&quot;Jonsson, 2000&quot;/&gt;.

Ta pesitseb [[Bugio]] saarel ([[Desertase]] saartest lõunapoolseim, [[Madeira]] lähedal) ja [[Roheneemesaared|Roheneemesaartel]] 300–400 m kõrgusel kaljulõhedes – Bugiol sügisel ja Roheneemesaartel talvel&lt;ref name=&quot;Jonsson, 2000&quot;/&gt;. Ta viibib kogu aasta pesitsusalade ümbruses&lt;ref name=&quot;Jonsson, 2000&quot;/&gt;.

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Jonsson, 2000&quot;&gt;L. Jonsson, 2000. Euroopa linnud. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]&lt;/ref&gt;}}

[[Kategooria:Tormilindlased]]</text>
      <sha1>4odw0ztv4866qvdr2fmci3byxe3avc4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Burhard Sulke</title>
    <ns>0</ns>
    <id>270139</id>
    <revision>
      <id>7184805</id>
      <parentid>7184206</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T21:26:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-33657-65</username>
        <id>231127</id>
      </contributor>
      <origin>7184805</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="962" sha1="4js24pa3lfbo8k8yxjudm86viyighrx" xml:space="preserve">'''Burhard Gustav Theodor Sulke''' (õigesti '''Burchard Gustav Theodor Sulke'''; [[28. mai]] [[1903]] [[Saratov]] – surmaaeg ja -koht teadmata) oli Eesti kohtunik.

Ta õppis 1920. aastal Siberi 1. Kadetikorpuses [[Omsk]]is, 1921–1923 Valdivostoki Kaug-Ida Pedagoogilises Instituudis, 1923–1924 Frankfurdi ülikooli kaubandusteaduskonnas, 1924–1928 (lõpetas ''[[cum laude]]'') [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonnas]].

1923. aastal opteerus ta Eestisse, oli 1929–1938 [[Viljandi Ringkonnakohus|Viljandi Ringkonnakohtu]] [[kohtuameti kandidaat]], alates 1938. aastast [[Petseri 3. jaoskonnakohtunik]]. 

==Isiklikku==
Ta abiellus Tamara Rank'iga 1943 Tallinnas. Neil sündis 1944 Plau linnas Saksamaal poeg Bernd-Michael. 

{{JÄRJESTA:Sulke, Burhard}}
[[Kategooria:Eesti jaoskonnakohtunikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1903]]
[[Kategooria:Surmaaeg puudub]]</text>
      <sha1>4js24pa3lfbo8k8yxjudm86viyighrx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti Assürioloogia Selts</title>
    <ns>0</ns>
    <id>272642</id>
    <revision>
      <id>7184780</id>
      <parentid>6239841</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T20:45:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184780</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2573" sha1="6ewjcjlg4pr64e79f5bquvraias7wml" xml:space="preserve">'''Eesti Assürioloogia Selts''' ([[lühend]] '''EAS''') oli aastatel [[1998]]–[[2016]]&lt;ref name=&quot;ekr&quot;/&gt; tegutsenud akadeemiline [[mittetulundusühing]], mis koondas Eestis [[assürioloogia]]ga tegelejaid. Selts asutati 1998. aastal (äriregistrisse kanti 1999. aasta märtsis&lt;ref name=&quot;ekr&quot;/&gt;).

Seltsi eesmärk oli uurida [[Vana-Lähis-Ida]] rahvaste kultuuri, keeli, ajalugu, religiooni ja nendega seotud valdkondi, ühendada vastavate aladega tegelevaid inimesi ning arendada koostööd erialateadlaste ja harrastajatega mujal maailmas. Selts tegutses [[Tartu Ülikool]]i juures, selle asutasid 2. septembril [[1998]] usuteadlased, [[klassikaline filoloogia|klassikalised filoloogid]] ja assürioloogid. Seltsi peamine tegevus oli aastakonverentside korraldamine ning erialasele publitseerimisele kaasa aitamine.&lt;ref&gt;https://antiik.ut.ee/eas/&lt;/ref&gt;

Seltsi kodulehel paikneb veebiraamatukogu Bibliotheca Paradisiaca, milles on [[Sumeri keel|sumeri]] ja [[akadi keel|akadi keelest]] tehtud tõlked muistse Lähis-Ida tekstidest. Tõlgete autorid on [[Amar Annus]], [[Sven-Erik Soosaar]] ja [[Uku Masing]].&lt;ref&gt;https://antiik.ut.ee/eas/bibliotheca/index.html&lt;/ref&gt;

2001. aastal kuulusid Eesti Assürioloogia Seltsi juhatusse [[Thomas Kämmerer]], [[Kahrut Eller]], [[Enn Kasak]], [[Raul Veede]] ja [[Ivo Volt]].&lt;ref name=&quot;ut&quot;/&gt;

==Liikmeskond==
Eesti Assürioloogia Seltsi liikmed 2001. aasta seisuga&lt;ref name=&quot;ut&quot;/&gt;:
{{col-begin}}
{{col-2}}
*[[Amar Annus]]
*[[Ly Brikkel]]
*[[Kahrut Eller]] 
*[[Andris Feldmanis]]
*[[Enn Kasak]] 
*[[Kalle Kasemaa]]
*[[Thomas Kämmerer]] 
*[[Helena Ligi]]
*[[Liina Ootsing]]
*[[Ave Paulus]] 
*[[Üllar Peterson]]
{{col-break}}
*[[Ave Põlenik]]
*[[Dagmar-Christel Sarap]]
*[[Vladimir Sazonov]]
*[[Sven-Erik Soosaar]]
*[[Jaana Strumpe]]
*[[Eva Tamm]]
*[[Marie Umming]] 
*[[Jaan Unt]] 
*[[Raul Veede]] 
*[[Ivo Volt]] 
*[[Aira Võsa]]
{{col-end}}

====Välisliikmed====
*[[Manfried Dietrich]], [[Münsteri Ülikool]]i professor, hilisem emeriitprofessor
*[[Walter Mayer]], Münsteri Ülikooli professor, hilisem emeriitprofessor

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ut&quot;&gt;[https://antiik.ut.ee/eas/liikmed.html EAS-i liikmed]. ut.ee.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ekr&quot;&gt;[https://www.e-krediidiinfo.ee/80078128-EESTI%20ASS%C3%9CRIOLOOGIA%20SELTS Eesti Assürioloogia Selts]. e-krediidiinfo.ee&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://antiik.ut.ee/eas/ Eesti Assürioloogia Seltsi koduleht]
* [https://antiik.ut.ee/eas/bibliotheca/index.html Bibliotheca Paradisiaca]


[[Kategooria:Eesti teadusseltsid|Assürioloogia Selts]]
[[Kategooria:Orientalistika]]</text>
      <sha1>6ewjcjlg4pr64e79f5bquvraias7wml</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>1 (Tallinna trolliliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>277402</id>
    <revision>
      <id>7184836</id>
      <parentid>6788842</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T22:22:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184836</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3933" sha1="hptlthdu539viqv4vl2hnq69qohn1ws" xml:space="preserve">{{Liin
|uuendus         = 7. aprill 2016
|logo            = 
|logo_laius      = 
|logo_alt        = 
|number          = 1
|bgcolor         = #0000ff
|titlecolor      = white
|alapealkiri     = 
|operaatorlogo   = 
|oplogo_laius    = 
|pilt            = File:Tallinn trolejbus 450.jpg
|pilt_width      = 250px
|pilt_alt        = 
|operaator       = [[TLT]]
|veerem          = 
|seisund         = asendatud bussiliiniga [[81 (Tallinna bussiliin)|81]]
|avati           = [[6. juuli]] [[1965]]&lt;ref&gt;{{Cite web |url=http://www.tallinnlt.ee/ettevottest/veerem/trollibussid/#marsruuditabel |title=TLT:Trollid |access-date=19. märts 2016 |archive-date=6. juuni 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170606015906/http://www.tallinnlt.ee/ettevottest/veerem/trollibussid/#marsruuditabel |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
|suleti          = [[1. november]] [[2024]]
|eelkäija        = 
|liinitüüp       = 
|asum            = 
|linnaosad       = 
|vaatamisväärsused= 
|algpeatus       = [[Akadeemia tee]]
|läbi            = 
|lõpp-peatus      = [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]]
|pikkus          = 15,9 km
|peatusi         = 16/17
|sõsarliinid     = 
|sarnased        = 
|aeg             = ca 0:28
|päev            = ETKNRLP
|päevane sõitjate arv =
|aastane sõitjate arv =
|sõiduplaan_link = [http://soiduplaan.tallinn.ee/#trol/1/a-b] 
|kaart_link      = [http://soiduplaan.tallinn.ee/#trol/1/a-b/03405-1/map]
|kaart           = 
|kaardi nimi     = 
|eelmine liin    = 
|eelmine         = 
|järgmine liin   = 2
|järgmine        = 2 (Tallinna trolliliin)
|märked          = Alates 2002. aastast liini marsruuti muudetud: Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu.
}}
'''1. trolliliin''' oli [[Tallinn]]a [[trollibuss|trolliliin]], mis teenindas reisijaid marsruudil [[Akadeemia tee]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]]. Väljumised 10-20 minuti tagant. 

Liin avati [[1965]]. aastal marsruudil [[Estonia teater]] – [[Tallinna Hipodroom]]. [[Veebruar]]ist [[1975]] pikenes liin [[Mustamäe]]le ja kaks aastat hiljem nihutati kesklinnas Estonia teatri vastas asunud lõpp-peatus praegusele [[Kaubamaja tänav]]ale&lt;ref&gt;{{Cite web |url=http://www.tallinnlt.ee/ettevottest/veerem/trollibussid/#marsruuditabel |title=TLT: Ettevõttest (seisuga 19.03.2016) |access-date=19.03.2016 |archive-date=06.06.2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170606015906/http://www.tallinnlt.ee/ettevottest/veerem/trollibussid/#marsruuditabel |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;. 
Alates 1. novembrist 2024 asendab seda liini ajutiselt buss nr. 81. 

[[File:436,Välja,Mustamäe tee.jpg|thumb|1 Trolliliin Välja peatusel Mustamäe teel]]
[[File:Solaris Trollino 12B 330,Mustamäe tee.jpg|thumb|1 Trolliliin Mustamäe teel]]

== Marsruut ==
Liin läbib [[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]]a, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]] ja [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] linnaosa, kulgeb mööda järgmisi tänavaid: [[E. Vilde tee]], [[Mustamäe tee]], [[Paldiski maantee]] (tagasisuunal [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänav]], Paldiski mnt), [[Toompuiestee]], [[Kaarli puiestee]], [[Estonia puiestee]], [[Kaubamaja tänav]], tagasisuunal [[Rävala puiestee]], [[Teatri väljak]]. Kuni [[2002]]. aastani kulges liin Mustamäele tagasi ümber Kaubamaja.

==Peatused==
===Mustamäe – Kaubamaja===
Akadeemia tee, Kaja, Szolnok, A. H. Tammsaare tee, Sääse, Aiandi, Löwenruh, Marja, Välja, Lille, Ristiku, Tehnika, A. Adamsoni, Tõnismägi, Vabaduse väljak, Estonia, Kaubamaja.

===Kaubamaja – Mustamäe===
Kaubamaja, Estonia, Vabaduse väljak, Tõnismägi, Hotell Tallinn, Kelmiküla, Ristiku, Lille, Hipodroom, Välja, Marja, Löwenruh, Aiandi, Sääse, A. H. Tammsaare tee, Szolnok, Kaja, Akadeemia tee, Mustamäe.

==Vaata ka==
*[[Trolliliiklus Tallinnas]]
*[[Tallinna ühistranspordiliinid]]

==Viited==
{{Viited}}

==Kirjandus==
* Aare Olander. Tramm, buss ja troll Tallinnas. Tänapäev 2008

{{Tallinna trolliliinid}}
[[Kategooria:Tallinna trolliliinid]]</text>
      <sha1>hptlthdu539viqv4vl2hnq69qohn1ws</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>5 (Tallinna trolliliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>278336</id>
    <revision>
      <id>7184584</id>
      <parentid>7184324</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T15:02:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184584</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2698" sha1="h9et7qbigx1ndefqn1zjbvnhdvby3p7" xml:space="preserve">{{Liin
|uuendus         = 7. aprill 2016
|logo            = 
|logo_laius      = 
|logo_alt        = 
|number          = 5
|bgcolor         = #0000ff
|titlecolor      = white
|alapealkiri     = 
|operaatorlogo   = 
|oplogo_laius    = 
|pilt            = TTTK317.JPG
|pilt_width      = 250px
|pilt_alt        = 
|operaator       = [[TLT]]
|veerem          = 
|seisund         = suletud, asendatud bussiliiniga [[85 (Tallinna bussiliin)|85]]
|avati           = [[25. august]] [[1971]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.tallinnlt.ee/ettevottest/veerem/trollibussid/#marsruuditabel |pealkiri=TLT:Tollid |vaadatud=2016-04-07 |arhiivimisaeg=2017-06-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170606015906/http://www.tallinnlt.ee/ettevottest/veerem/trollibussid/#marsruuditabel |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
|suleti          = [[1. november]] [[2024]]
|eelkäija        = 
|liinitüüp       = 
|asum            = [[Tallinn]]
|linnaosad       = 
|vaatamisväärsused= 
|algpeatus       = Mustamäe
|läbi            = 
|lõpp-peatus      = Balti-Jaam
|pikkus          = 
|peatusi         = 14/15
|sõsarliinid     = 
|sarnased        = 
|aeg             = 
|päev            = ETKNRLP
|päevane sõitjate arv =
|aastane sõitjate arv =
|sõiduplaan_link = [http://soiduplaan.tallinn.ee/#trol/5/a-b]
|kaart_link      = [http://soiduplaan.tallinn.ee/#trol/5/a-b/03405-1/map]
|kaart           = 
|kaardi nimi     = 
|eelmine liin    = 4
|eelmine         = 4 (Tallinna trolliliin)
|järgmine liin   = 6
|järgmine        = 6 (Tallinna trolliliin)
|märked          =
}}
[[Fail:5 Balti Jaam, Vilde teel.png|pisi|5 Balti Jaam, [[Kaja bussipeatus]]e juures, Vilde tee]]
'''5. trolliliin''' oli [[Tallinn]]a [[trollibuss|trolliliin]], mis teenindas reisijaid marsruudil [[Akadeemia tee]] – [[Balti jaam]]. Väljumised 8-18 minuti tagant. 

Liin kulges marsruudil [[Akadeemia tee]], [[Eduard Vilde tee]], [[Mustamäe tee]], [[Paldiski maantee]], [[Toompuiestee]]. 
Alates 1. novembrist 2024 asendas seda liini buss nr. 85. 

[[File:306,Mustamäe tee.jpg|thumb|Škoda 14TR 5 Trolliliinil Mustamäe teel]]
[[Fail:Skoda 14Tr Tallinn 2015.jpg|pisi|Škoda 14TR Balti jaamal]]

==Peatused==
===Mustamäe – Balti jaam===
Akadeemia tee, Kaja, Szolnok, A. H. Tammsaare tee, Sääse, Aiandi, Löwenruh, Marja, Välja, Lille, Ristiku, Tehnika, Toompark, Balti jaam.

===Balti jaam – Mustamäe===
Balti jaam, Kelmiküla, Ristiku, Lille, Hipodroom, Välja, Marja, Löwenruh, Aiandi, Sääse, A. H. Tammsaare tee, Szolnok, Kaja, Akadeemia tee, Mustamäe.

==Vaata ka==
*[[Trolliliiklus Tallinnas]]
*[[Tallinna ühistranspordiliinid]]

==Viited==
{{Viited}}

{{Tallinna trolliliinid}}
[[Kategooria:Tallinna trolliliinid]]</text>
      <sha1>h9et7qbigx1ndefqn1zjbvnhdvby3p7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Purjetamine 2012. aasta suveolümpiamängudel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>279722</id>
    <revision>
      <id>7184867</id>
      <parentid>6481957</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T23:54:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7184867</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5937" sha1="l6ve6mihs2qwk4v63m2zzwgcr5d1n8x" xml:space="preserve">{{ajakohasta}}
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:National Sailing centre - geograph.org.uk - 7842.jpg|pisi| Purjetamise Akadeemia uus hoone ]]
[[2012. aasta suveolümpiamängud]]e purjeregatt korraldati [[28. juuli]]st – [[11. august]]ini keskusega [[Weymouthi ja Portlandi Rahvuslik Purjetamise Akadeemia|Weymouthi ja Portlandi Rahvuslikus Purjetamise Akadeemias]] (''Weymouth and Portland National Sailing Academy''). Keskus asus [[Portlandi saar (Suurbritannia)|Portlandi saarel]] [[Dorset]]i Inglismaa lõunarannikul ([[Weymouth ja Portland]]) ja kaugus olümpiastaadionist oli 245 km&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.london2012.com/venues/weymouth-and-portland.php |pealkiri=Where is WPNSA |vaadatud=2012-05-26 |arhiivimisaeg=2009-11-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091123152858/https://www.london2012.com/venues/weymouth-and-portland.php |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.london2012.com/in-your-area/map/index.php?dtend=2009-02&amp;center=50.58988,-2.46649&amp;zoom=12&amp;types=venue&amp;dtstart=2008-02 |pealkiri=Weymouth &amp; Portland @ Map - London 2012 |vaadatud=2009-08-14 |arhiivimisaeg=2009-08-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090814205723/http://www.london2012.com/in-your-area/map/index.php?dtend=2009-02&amp;center=50.58988,-2.46649&amp;zoom=12&amp;types=venue&amp;dtstart=2008-02 |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;. Üks purjetamisrada paigutati [[Portlandi sadam]]a veealale ja kolm [[Weymouthi laht|Weymouthi lahele]]. &lt;ref&gt;[http://www.telegraph.co.uk/sport/olympics/8777721/London-2012-Olympics-storm-blows-up-over-plans-for-sailing-course.html London 2012 Olympics: storm blows up over plans for sailing course], telegraph.co.uk&lt;/ref&gt;. Purjetamise keskus sai valmis 2008. aasta novembris&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.london2012.com/news/media-releases/2008-11/weymouth-portland-sail-to-gold-as-oda-completes-construction-on-first-london.php |pealkiri=28. november 2008 - Weymouth &amp; Portland sail to Gold as ODA completes construction on first London 2012 venue |vaadatud=2008-12-07 |arhiivimisaeg=2008-12-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081207060252/http://www.london2012.com/news/media-releases/2008-11/weymouth-portland-sail-to-gold-as-oda-completes-construction-on-first-london.php |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://mm.gettyimages.com/mm/nicePath/locog?nav=pr119257357 |pealkiri=WPNSA fotodel  |vaadatud=2012-04-02 |arhiivimisaeg=2012-02-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120227235611/http://mm.gettyimages.com/mm/nicePath/locog?nav=pr119257357 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;.

{{-}}

== Klassid ==
Võistlema oodati 380 purjetajat (237 meest, 143 naist) kümnes klassis:&lt;ref&gt;[http://www.sailing.org/london2012/events/index.php ISAF: London 2012 Olympic Games Sailing Competition : Events]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20120909124901/http://www.london2012.com/sailing/ Sailing | Olympic Sport | London 2012]&lt;/ref&gt;
[[Pilt:Olympic Classes 2012.svg|pisi|480px| Klassid: RS:X, Laser Radial, Laser, Finn, 470, 49er, Elliott 6m, Star. ]]
* Meeste üheinimese [[svertpaat]] – [[Laser (svertpaat)|Laser]]
* Meeste üheinimese(raske) [[svertpaat]] – [[Finn]]
* Meeste kaheinimese [[svertpaat]] – [[470 (svertpaat)|470]]
* Meeste &quot;lootsik&quot;(skiff) – [[49er]]
* Meeste purjelaud – [[RS:X]]
* Meeste kiiljaht – [[Star (kiiljaht)|Star]]
* Naiste üheinimese [[svertpaat]] – [[Laser Radial]]
* Naiste kaheinimese [[svertpaat]] – [[470 (svertpaat)|470]]
* Naiste matšpurjetamine – [[Elliott 6m]]
* Naiste purjelaud – [[RS:X]]

== Eesti esindajad ==
Normitäitjad&lt;ref name=&quot;EOK_london2012&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kvalifitseerumine olümpiale toimub purjetamise maailmameistrivõistluste (2011 ja 2012) alusel. |url=http://www.eok.ee/london2012 |vaadatud=2012-06-03 |arhiivimisaeg=2012-03-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120308103253/http://www.eok.ee/london2012 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* Finn - [[Deniss Karpak]]
* Laser - [[Karl-Martin Rammo]]
* Laser Radial - [[Anna Pohlak]]
* RS:X - [[Johannes Ahun]]
* RS:X - [[Ingrid Puusta]]

== Võistlusrajad ==
[[Pilt:Portland Harbour, Venue for 2012 Olympic sailing events - geograph.org.uk - 1757393.jpg|pisi| Portlandi laht ]]

{{-}}

== Viited ==
[[Pilt:Vele londra 2012 orizzontale.JPG|pisi|  ]]
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Sailing at the 2012 Summer Olympics}}
* [https://www.facebook.com/pages/Eesti-purjetajad-Londoni-ol%C3%BCmpial/245543312231739 Eesti purjetajad Londoni olümpiamängudel]
* [http://www.dorsetforyou.com/sailing2012 Olympic sailing in Weymouth &amp; Portland | London 2012 Olympic Games]
* [http://www.sailing.org/olympics/london2012/home.php ISAF: Official Site of Sailing at Weymouth and Portland on Summer Olympic games 2012 in London]
** [http://www.sailing.org/tools/documents/London2012OlympicSailingCompetitionNoticeofRace-[11774].pdf Notice of Race for the 2012 Olympic Sailing Competition] (Võistlusteade)
* [https://archive.today/20120908213657/www.london2012.com/sailing/ Olympic Sailing - Schedule, Results, Medals | London 2012]
** [http://web.archive.org/web/20120501184935/http://www.london2012.com/sailing/schedule-and-results/index.html Sailing - Schedule &amp; Results]
* [http://www.portland-port.co.uk/uploaded_images/files/olympics/olympic%20waters%20schematic.pdf Olympic Chart at website of The Portland Port &amp;amp; Harbour Authority ]
* [http://www.telegraph.co.uk/sport/olympics/sailing/ London 2012 Olympics: Sailing, Telegraph]
* [http://www.youtube.com/watch?v=vlqlW2P7XAI&amp;hl=et&amp;gl=ee&amp;hd=1&amp;t=0s&amp; Sailing at London 2012 - YouTube]
* [http://om.err.ee/3a788ec6-e4ce-483e-8825-2c69c804c4a7 Ajakava - PURJETAMINE (10 medaliala) | London 2012 | ERR ]
* [http://om.err.ee/3a788ec6-e4ce-483e-8825-2c69c804c4a7 purjetamise tulemused, om.err.ee]

{{Spordialad2012Suveolümpiamängudel}}

{{Purjetamine suveolümpiamängudel}}

[[Kategooria:2012. aasta suveolümpiamängud]]
[[Kategooria:Purjetamine olümpiamängudel]]</text>
      <sha1>l6ve6mihs2qwk4v63m2zzwgcr5d1n8x</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pärnu linnapea</title>
    <ns>0</ns>
    <id>285796</id>
    <revision>
      <id>7184877</id>
      <parentid>7180297</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T02:14:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7184877</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7332" sha1="2qvd81ngz4gtxwg85p4urwdc7hz9i4e" xml:space="preserve">'''Pärnu linnapea''' on [[Pärnu linnavalitsus]]e juht. Linnapea valib [[Pärnu linnavolikogu]] ning linnavalitsuse liikmed kinnitatakse linnapea ettepanekul.&lt;ref name=&quot;parnu-linnavalitsus&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://parnu.ee/linnavalitsus |pealkiri=Pärnu linnavalitsus |väljaandja=Pärnu linn |vaadatud=24. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

== Linnapead ==
Järgnevas tabelis on esitatud Pärnu linnapead ning [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude perioodi]] linna täitevkomitee esimehed.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|+ Pärnu linnapead ja linna täitevorgani juhid
|-
! Aeg
! Isik
! Ametinimetus või märkus
! Viide
|-
! colspan=&quot;4&quot; | Varasemad linnapead
|-
| 1649
| [[Gerth Klocke]]
| bürgermeister
| &lt;ref name=&quot;laakmann-3&quot;&gt;Heinrich Laakmann. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b9647330-ac3a-4723-8520-8a760c128a38/content ''Das Bürgerbuch von Pernau 1615–1797'']. Tartu: J. G. Krüger, 1936, lk 3.&lt;/ref&gt;
|-
| teadmata
| [[Joachim Thomas Rump]]
| ''Stadthaupt''
| &lt;ref name=&quot;laakmann-53&quot;&gt;Heinrich Laakmann. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b9647330-ac3a-4723-8520-8a760c128a38/content ''Das Bürgerbuch von Pernau 1615–1797'']. Tartu: J. G. Krüger, 1936, lk 53.&lt;/ref&gt;
|-
| 1774–1780
| [[Martin Niel]]
| ''Stadthaupt''
| &lt;ref name=&quot;laakmann-59&quot;&gt;Heinrich Laakmann. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b9647330-ac3a-4723-8520-8a760c128a38/content ''Das Bürgerbuch von Pernau 1615–1797'']. Tartu: J. G. Krüger, 1936, lk 59.&lt;/ref&gt;
|-
| 1781–1791 / 1787–1796
| [[Hans Diedrich Schmidt]] jun. (1744–1807)
| linnapea
| &lt;ref name=&quot;laakmann-68&quot;&gt;Heinrich Laakmann. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b9647330-ac3a-4723-8520-8a760c128a38/content ''Das Bürgerbuch von Pernau 1615–1797'']. Tartu: J. G. Krüger, 1936, lk 68.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;schmidt-fond&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=2881 |pealkiri=Kaubamaja Hans Diedrich Schmidt Pärnus |väljaandja=Rahvusarhiiv |vaadatud=24. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;bbld-schmidt&quot;&gt;{{BBLD|GND119980178X|Schmidt, Hans Diedrich (1744–1807)}}&lt;/ref&gt;
|-
| 1793–1796
| [[Heinrich Borgheest]]
| linnapea; kasutatud ka nimekuju Borgeest
| &lt;ref name=&quot;laakmann-80&quot;&gt;Heinrich Laakmann. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b9647330-ac3a-4723-8520-8a760c128a38/content ''Das Bürgerbuch von Pernau 1615–1797'']. Tartu: J. G. Krüger, 1936, lk 80.&lt;/ref&gt;
|-
| 1879–1915
| [[Oskar Brackmann|Oscar Alexander Brackmann]] (1841–1927)
| linnapea
| ˇ&lt;ref name=&quot;parnu-linnapead&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.parnu.ee/index.php?id=208 |pealkiri=Pärnu linnapead läbi aegade |väljaandja=Pärnu linn |vaadatud=24. juuni 2026 |arhiivimisaeg=2004-01-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20040104133729/http://www.parnu.ee/index.php?id=208 |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;
|-
| 1917–1918
| [[Jaan Leesment]] (1870–1941)
| linnapea
| &lt;ref name=&quot;parnu-linnapead&quot; /&gt;
|-
| 1918
| [[Oskar Brackmann|Oscar Alexander Brackmann]] (1841–1927)
| linnapea
| &lt;ref name=&quot;parnu-linnapead&quot; /&gt;
|-
| 1918–1919
| [[Hugo Kuusner]] (1887–1942)
| linnapea
| &lt;ref name=&quot;parnu-linnapead&quot; /&gt;
|-
| 1920–1921
| [[Jaan Timusk (Pärnu linnapea)|Jaan Timusk]] (1886–1957)
| linnapea
| &lt;ref name=&quot;parnu-linnapead&quot; /&gt;
|-
| 1921–1924
| [[Hendrik Soo]] (1879–1939)
| linnapea
| &lt;ref name=&quot;parnu-linnapead&quot; /&gt;
|-
| 1924–1936
| [[Oskar Kask]] (1898–1942)
| linnapea
| &lt;ref name=&quot;parnu-linnapead&quot; /&gt;
|-
| 1936–1939
| [[Hendrik Soo]] (1879–1939)
| linnapea
| &lt;ref name=&quot;parnu-linnapead&quot; /&gt;
|-
| 1939–1940
| [[Priit Suve]] (1901–1942)
| linnapea
| &lt;ref name=&quot;parnu-linnapead&quot; /&gt;
|-
| 1940
| [[Robert Terase]]
| linnapea kohusetäitja
| &lt;ref name=&quot;parnu-linnapead&quot; /&gt;
|-
! colspan=&quot;4&quot; | Saksa okupatsiooni aegsed linnapead
|-
| 1941–1942
| [[Arthur Peetre]] (1907–1989)
| linnapea
| &lt;ref name=&quot;parnu-linnapead&quot; /&gt;
|-
| 1942–1944
| [[Voldemar Ernesaks]] (1903–1989)
| linnapea
| &lt;ref name=&quot;parnu-linnapead&quot; /&gt;
|-
! colspan=&quot;4&quot; | Nõukogude perioodi täitevkomitee esimehed
|-
| 1941
| [[Vladimir Saar]]
| Pärnu Linna TSN Täitevkomitee esimees
| &lt;ref name=&quot;parnu-linnapead&quot; /&gt;
|-
| 1941
| [[Jaak Nessler]]
| Pärnu Linna TSN Täitevkomitee esimees
| &lt;ref name=&quot;parnu-linnapead&quot; /&gt;
|-
| 1944–1946
| [[Jaak Nessler]]
| Pärnu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee esimees
| &lt;ref name=&quot;parnu-linnapead&quot; /&gt;
|-
| 1946–1953
| [[Villem Lombak]]
| Pärnu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee esimees
| &lt;ref name=&quot;parnu-linnapead&quot; /&gt;
|-
| 1953–1957
| [[Eduard Mettus]]
| Pärnu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee esimees
| &lt;ref name=&quot;parnu-linnapead&quot; /&gt;
|-
| 1957–1959
| [[Elmar Hallmägi]]
| Pärnu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee esimees
| &lt;ref name=&quot;parnu-linnapead&quot; /&gt;
|-
| 1959–1962
| [[Vladimir Makarov]]
| Pärnu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee esimees
| &lt;ref name=&quot;parnu-linnapead&quot; /&gt;
|-
| 1962–1965
| [[Valter Hallmägi]]
| Pärnu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee esimees
| &lt;ref name=&quot;parnu-linnapead&quot; /&gt;
|-
| 1965–1974
| [[Vladimir Makarov]]
| Pärnu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee esimees
| &lt;ref name=&quot;parnu-linnapead&quot; /&gt;
|-
| 1974–1982
| [[Henn Lõmps]]
| Pärnu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee esimees
| &lt;ref name=&quot;parnu-linnapead&quot; /&gt;
|-
| 1982–1987
| [[Mihhail Trofimov]]
| Pärnu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee esimees
| &lt;ref name=&quot;parnu-linnapead&quot; /&gt;
|-
| 1987–1989
| [[Valeri Dejev]]
| Pärnu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee esimees
| &lt;ref name=&quot;parnu-linnapead&quot; /&gt;
|-
! colspan=&quot;4&quot; | Pärast omavalitsuse taastamist
|-
| 1989–1992
| [[Jaak Saarniit]]
| linnapea
| &lt;ref name=&quot;parnu-linnapead&quot; /&gt;
|-
| 1992–1995
| [[Rein Kask (poliitik)|Rein Kask]]
| linnapea
| &lt;ref name=&quot;parnu-linnapead&quot; /&gt;
|-
| 1995–1996
| [[Väino Linde]]
| linnapea
| &lt;ref name=&quot;parnu-linnapead&quot; /&gt;
|-
| 1996–1999
| [[Vello Järvesalu]] (1953–2019)
| linnapea
| &lt;ref name=&quot;parnu-linnapead&quot; /&gt;
|-
| 1999–2000
| [[Andres Sooniste]]
| linnapea
| &lt;ref name=&quot;parnu-linnapead&quot; /&gt;
|-
| 2000–2002
| [[Einar Kelder]] (1948–2014)
| linnapea
| &lt;ref name=&quot;parnu-linnapead&quot; /&gt;
|-
| 2002–2005
| [[Väino Hallikmägi]]
| linnapea
| &lt;ref name=&quot;parnu-linnapead&quot; /&gt;
|-
| 28. aprill 2005 – 1. november 2005
| [[Ahti Kõo]]
| linnapea
| &lt;ref name=&quot;parnu-linnapead&quot; /&gt;
|-
| 1. november 2005 – 19. november 2009
| [[Mart Viisitamm]]
| linnapea
| &lt;ref name=&quot;parnu-linnapead&quot; /&gt;
|-
| 19. november 2009 – 16. aprill 2015
| [[Toomas Kivimägi]]
| linnapea
| &lt;ref name=&quot;parnu-linnapead&quot; /&gt;
|-
| 30. märts 2015 – 16. aprill 2015
| [[Jane Mets]]
| linnapea kohusetäitja
| &lt;ref name=&quot;parnu-linnavalitsus&quot; /&gt;
|-
| 16. aprill 2015 – 8. detsember 2025
| [[Romek Kosenkranius]]
| linnapea
| &lt;ref name=&quot;parnu-linnapead&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;err-voltenberg&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609879723/parnu-volikogu-valis-kristel-voltenbergi-linnapeaks |pealkiri=Pärnu volikogu valis Kristel Voltenbergi linnapeaks |väljaandja=ERR |kuupäev=8. detsember 2025 |vaadatud=24. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;
|-
| 8. detsember 2025 –
| [[Kristel Voltenberg]]
| linnapea
| &lt;ref name=&quot;err-voltenberg&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;parnu-linnavalitsus&quot; /&gt;
|}

== Vaata ka ==
* [[Pärnu raad]]
* [[Pärnu linnavalitsus]]
* [[Pärnu linnavolikogu]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Pärnu linnapead| ]]</text>
      <sha1>2qvd81ngz4gtxwg85p4urwdc7hz9i4e</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Roman Smiško</title>
    <ns>0</ns>
    <id>292814</id>
    <revision>
      <id>7184882</id>
      <parentid>6886197</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T03:45:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184882</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5143" sha1="9kkt02azo19ffriodt0ls5wk143sxqg" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2013}}
{{Ajakohasta|kuu=aprill|aasta=2020}}
{{Jalgpallur
| nimi        = Roman Smiško
| pilt        = 
| täisnimi    = Смішко Роман Володимирович
| sünniaeg    = {{Sünniaeg ja vanus|1983|3|18}}
| sünnilinn   = [[Cēsis]]
| sünnimaa    = [[Läti]]
| surmaaeg    = 
| surmalinn   = 
| surmamaa    = 
| pikkus      = 199 cm
| positsioon  = [[Väravavaht (jalgpall)|väravavaht]]
| koduklubi   = [[Tallinna FC Levadia]] 
| särginumber = 1
| noorteaastad1 = | noorteklubi1 = 
| aastad1 =2002–2004 | mänge1 =38| väravaid1 =0 | klubi1 ={{riigi ikoon|Ukraina}} [[Dnister Ovidiopol]]
| aastad2 =2005  | mänge2 =12| väravaid2 =0 | klubi2 ={{riigi ikoon|Ukraina}} [[Olimpia Yuzhnoukrainsk]]
| aastad3 =2005  | mänge3 =0| väravaid3 =0 | klubi3 ={{riigi ikoon|Ukraina}} [[Kryvbas Kryviy Rih]]
| aastad4 =2006  | mänge4 =14| väravaid4 =0 | klubi4 ={{riigi ikoon|Ukraina}} [[Zirka Kirovohrad]]
| aastad5 =2007  | mänge5 =10| väravaid5 =0 | klubi5 ={{riigi ikoon|Valgevene}} [[FK Smorgon]]
| aastad6 =2007  | mänge6 =??| väravaid6 =?? | klubi6 ={{riigi ikoon|Ukraina}} [[Real Farm Yuzhne]]
| aastad7 =2008  | mänge7 =5| väravaid7 =0 | klubi7 ={{riigi ikoon|Leedu}} [[FK Vetra]]
| aastad8 =2009  | mänge8 =5| väravaid8 =0 | klubi8 ={{riigi ikoon|Ukraina}} [[FK Mykolaiv]]
| aastad9 =2009  | mänge9 =??| väravaid9 =?? | klubi9 ={{riigi ikoon|Kõrgõzstan}} [[Neftchi Kochkor-Ata]]
| aastad10 =2011-  | mänge10 =127| väravaid10 =0 | klubi10 = [[Tallinna FC Levadia]] 
| aastad11 =2012   | mänge11 =1  | väravaid11 =0 | klubi11 = [[Tallinna FC Levadia II]] 
| mänge_kokku = | väravaid_kokku = 
| klubi_seisuga = 25. september 2014
| koondiseaastad1 = | koondisemänge1 =  | koondiseväravaid1 = | koondis1 = 
| koondis_seisuga = 
| treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = 
}}
'''Roman Smiško''' (sündinud [[18. märts]]il [[1983]]) on [[Ukraina]] [[jalgpallur]] ([[Väravavaht (jalgpall)|väravavaht]]). 

Ta mängib [[Eesti]] klubis [[Tallinna FC Levadia]].

==Klubikarjäär==
Roman Smiško on küll sündinud Lätis, aga tal on Ukraina kodakondsus. Tema hüüdnimi on Roman.

Ta on Levadia esiväravavaht.

Roman Smiško on oma kahe hooaja jooksul Levadias oma värava puhtana hoidnud 31 korda ehk peaaegu pooltes mängudes.

Tema supermäng 17. juulil 2013 jättis Tallinna Levadiale lootuse edasipääsuks Euroopa liigasse. Pärast seda kuulutati Roman Smiško Eesti aasta kodanikuks.

===Statistika===
{| border=1 cellpadding=3 style=&quot;border-collapse: collapse;&quot;
|- align=center style=background:#efefefe
|----- bgcolor=&quot;#F0E68C&quot; align=&quot;center&quot; 
!Hooaeg
!Klubi
!Riik
!Tase
!Mänge
!Väravaid
|- 
|2002/03
|[[Dnister Ovidiopol]]
|align=center|{{riigi ikoon|Ukraina}}
|align=center|'''[[Druha Liga|III]]'''
|align=center|2
|align=center|0
|- bgcolor=#dddddd
|2003/04
|[[Dnister Ovidiopol]]
|align=center|{{riigi ikoon|Ukraina}}
|align=center|'''[[Druha Liga|III]]'''
|align=center|14
|align=center|0
|- 
|rowspan=&quot;2&quot;|2004/05
|[[Dnister Ovidiopol]]
|align=center|{{riigi ikoon|Ukraina}}
|align=center|'''[[Druha Liga|III]]'''
|align=center|10
|align=center|0
|- 
|[[Olimpia Yuzhnoukrainsk]]
|align=center|{{riigi ikoon|Ukraina}}
|align=center|'''[[Druha Liga|III]]'''
|align=center|12
|align=center|0
|- bgcolor=#dddddd
|rowspan=&quot;2&quot;|2005/06
|[[Kryvbas Kryviy Rih]]
|align=center|{{riigi ikoon|Ukraina}}
|align=center|'''[[Vyscha Liga|I]]'''
|align=center|0
|align=center|0
|- bgcolor=#dddddd
|[[Zirka Kirovohrad]]
|align=center|{{riigi ikoon|Ukraina}}
|align=center|'''[[Druha Liga|III]]'''
|align=center|14
|align=center|0
|- 
|2007
|[[FK Smorgon]]
|align=center|{{riigi ikoon|Valgevene}}
|align=center|'''[[Vysshaya Liga|I]]'''
|align=center|10
|align=center|0
|- bgcolor=#dddddd
|2008
|[[Vilniuse FK Vetra]]
|align=center|{{riigi ikoon|Leedu}}
|align=center|'''[[A Lyga|I]]'''
|align=center|13
|align=center|0
|- 
|2008/09
|[[FK Mykolaiv]]
|align=center|{{riigi ikoon|Ukraina}}
|align=center|'''[[Druha Liga|III]]'''
|align=center|5
|align=center|0
|- bgcolor=#dddddd
|2011
|[[Tallinna FC Levadia]]
|align=center|{{riigi ikoon|Eesti}}
|align=center|'''[[Meistriliiga|I]]'''
|align=center|33
|align=center|0
|- 
|rowspan=&quot;2&quot;|2012
|[[Tallinna FC Levadia]]
|align=center|{{riigi ikoon|Eesti}}
|align=center|'''[[Meistriliiga|I]]'''
|align=center|33
|align=center|0
|-
|[[Tallinna FC Levadia II]]
|align=center|{{riigi ikoon|Eesti}}
|align=center|'''[[Esiliiga|II]]'''
|align=center|1
|align=center|0
|- bgcolor=#dddddd
|2013
|[[Tallinna FC Levadia]]
|align=center|{{riigi ikoon|Eesti}}
|align=center|'''[[Meistriliiga|I]]'''
|align=center|32
|align=center|0
|-
|2014
|[[Tallinna FC Levadia]]
|align=center|{{riigi ikoon|Eesti}}
|align=center|'''[[Meistriliiga|I]]'''
|align=center|29
|align=center|0
|-
|}
''Statistika uuendatud seisuga 25. september 2014''

==Välislingid==
*[http://jalgpall.ee/voistlused/player/26918 Roman Smiško] jalgpall.ee

{{JÄRJESTA:Smiško, Roman}}
[[Kategooria:Ukraina jalgpallurid]]
[[Kategooria:Tallinna FCI Levadia jalgpallurid]]
[[Kategooria:Välismaa jalgpallurid Eestis]]
[[Kategooria:Meistriliiga mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1983]]</text>
      <sha1>9kkt02azo19ffriodt0ls5wk143sxqg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kevin De Bruyne</title>
    <ns>0</ns>
    <id>293497</id>
    <revision>
      <id>7184815</id>
      <parentid>6971044</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T21:32:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184815</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6128" sha1="9q8w333s2kcxlw8cpd6wmc5mb10485u" xml:space="preserve">{{Jalgpallur
| nimi        = Kevin de Bruyne
| pilt        = Kevin De Bruyne (24640482031) (cropped).jpg
| pildiallkiri = De Bruyne [[Manchester City FC|Manchester City]] meeskonnas 2016. aastal
| täisnimi    = Kevin De Bruyne
| sünniaeg    = {{Sünniaeg ja vanus|1991|06|28}}
| sünnilinn   = [[Drongen]]
| sünnimaa    = Belgia
| surmaaeg    = 
| surmalinn   = 
| surmamaa    = 
| pikkus      = 181 cm
| positsioon  = [[poolkaitsja]]
| koduklubi   = [[Manchester City FC|Manchester City]]
| särginumber = 17
| noorteaastad1 = 1997–1999| noorteklubi1 = KVV Drongen
| noorteaastad2 = 1999–2005| noorteklubi2 = [[KAA Gent|Gent]]
| noorteaastad3 = 2005–2008| noorteklubi3 = [[KRC Genk|Genk]]
| aastad1 = 2008–2012| mänge1 = 84| väravaid1 = 14| klubi1 = [[KRC Genk|Genk]]
| aastad2 = 2012–2014| mänge2 = 3| väravaid2 = 0| klubi2 = [[Chelsea FC|Chelsea]]
| aastad3 = 2012| mänge3 = 13| väravaid3 = 2| klubi3 = → [[KRC Genk|Genk]] (laenul)
| aastad4 = 2012–2013| mänge4 = 32| väravaid4 = 10| klubi4 =  → [[Bremeni Werder]] (laenul)
| aastad5 = 2014–2015| mänge5 = 51| väravaid5 = 13| klubi5 = [[VfL Wolfsburg]]
| aastad6 = 2015–| mänge6 = 155| väravaid6 = 37| klubi6 = [[Manchester City FC|Manchester City]]
| mänge_kokku = | väravaid_kokku = 
| klubi_seisuga = 3. oktoober 2020
| koondiseaastad1 = 2010–| koondisemänge1 = 75| koondiseväravaid1 = 19| koondis1 = [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]]
| koondis_seisuga = 8. september 2020
| treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = 
| medalid = 
{{MedalVõistlus|[[jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} 
{{Pronksmedal|[[2018. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|2018]]|jalgpall}}
}}
'''Kevin de Bruyne''' ({{IPA-nl|də ˈbrœynə}}; sündinud [[28. juuni]]l [[1991]] [[Drongen]]is) on [[Belgia]] [[jalgpallur]]. 

Ta mängib [[poolkaitsja]]na [[Inglismaa]] [[Premier League|kõrgliiga]] klubis [[Manchester City FC|Manchester City]] ja [[Belgia jalgpallikoondis]]es.&lt;ref&gt;{{Netiviide|URL=https://www.transfermarkt.com/kevin-de-bruyne/profil/spieler/88755|Pealkiri=De Bruyne|Väljaanne=Transfermarkt|Kasutatud=06.09.2017}}&lt;/ref&gt;

Varem on ta mänginud sellistes klubides nagu [[KRC Genk|Genk]], [[Chelsea FC|Chelsea]], [[Bremeni Werder]] ja [[VfL Wolfsburg|Wolfsburg]].

2015. aastal valiti ta Belgia aasta sportlaseks.

== Klubikarjäär ==
De Bruyne alustas elukutselise jalgpalluri karjääri 2008. aastal [[Belgia]] klubis [[GRC Genk|Genk]].

2008–09 hooajal võitis ta klubiga [[Belgoa karikavõistlused jalgpallis|Belgia karika]] ja tuli 2010–11 hooajal [[Jupiler Pro League|Belgia kõrgliiga]] meistriks.

2012. aastal liitus ta Inglismaa klubiga [[Londoni Chelsea|Chelsea]].

Hooaja 2012–13 mängis De Bruyne laenul [[Bundesliga]] klubis [[Bremeni Werder]], kus ta valiti liiga parimaks noormängijaks.

2014. aastal ostis belglase [[VfL Wolfsburg]], kus ta võitis esimesel hooajal [[DFB-Pokal|Saksamaa karika]] ja valiti [[Bundesliga]] hooajal parimaks mängijaks.

2015. aasta [[DFL-Supercup|Saksamaa superkarika turniiril]] aitas De Bruyne oma koduklubil alistada [[Müncheni Bayern]]i [[penaltiseeria]]s.

2015. aasta suvel liitus De Bruyne [[Inglismaa]] [[Premier League|kõrgliiga]] klubiga [[Manchester City FC|Manchester City]], kus kohe esimesel hooajal võitis klubiga [[Football League Cup]]i, kui finaalis alistati [[lisaaeg|lisaajal]] [[Liverpool FC|Liverpool]].

2016. aasta sügisel lõi ta [[UEFA Meistrite Liiga]] grupifaasis värava [[karistuslöök|karistuslöögist]] [[Hispaania]] klubile [[FC Barcelona|Barcelona]], kui inglased võitsid kodus 3:1. [[Premier League'i hooaeg 2016–2017|2016–17 Premier League'i hooajal]] jagas De Bruyne 16 resultatiivset söötu, mis oli terve liiga parim näitaja.

Hooajal 2017–2018 tuli ta Manchester Cityga Inglismaa meistriks. Samal hooajal valiti ta Premier League'i hooaja sümboolsesse koosseisu. [[Premier League'i hooaeg 2018–2019|2018–19]] tuli ta Manchester Cityga teist korda Inglismaa meistriks.

== Koondisekarjäär ==
Debüüdi [[Belgia jalgpallikoondis]]es tegi De Bruyne 11. augustil 2010 [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] vastu.

[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]] lõi ta kaheksandikfinaalis 1. juulil värava [[USA jalgpallikoondis|USA]] vastu, kui Belgia võitis [[lisaaeg|lisaajal]] 2:1.

[[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistluste]] veerandfinaalis lõi ta värava [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] vastu.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/844621/belgia-pidas-brasiilia-voimsale-lopusurvele-vastu-ja-joudis-nelja-sekka &quot;Belgia pidas Brasiilia võimsale lõpusurvele vastu ja jõudis nelja sekka&quot;] sport.err. 6.7.2018. Vaadatud 8.7.2018&lt;/ref&gt;

Samuti on ta koondises mänginud [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel]].

==Saavutused==
===Klubid===
;Genk
*[[Jupiler Pro League|Belgia meister]]: 2010–11
*[[Belgia karikavõistlused jalgpallis|Belgia karikas]]: 2008–09
*[[Belgia superkarikas]]: 2011
;VfL Wolfsburg
*[[DFB-Pokal]]: 2014–15
*[[DFL-Supercup|Saksamaa superkarikas]]: 2015
;Manchester City
*[[Premier League]]: [[Premier League'i hooaeg 2017–2018|2017–18]], [[Premier League'i hooaeg 2018–2019|2018–19]]
*[[FA Cup]]: 2018–19
*[[EFL Cup|Football League Cup/EFL Cup]]: 2015–16, 2017–18, 2018–19, 2019–20

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}

{{Manchester City FC mängijad}}
{{FIFA World Cup 2014 Belgia koondis}}
{{UEFA Euro 2016 Belgia koondis}}
{{FIFA World Cup 2018 Belgia koondis}}
{{UEFA Euro 2020 Belgia koondis}}
{{FIFA World Cup 2022 Belgia koondis}}
{{UEFA Euro 2024 Belgia koondis}}
{{FIFA World Cup 2026 Belgia koondis}}

{{JÄRJESTA:De Bruyne, Kevin}}
[[Kategooria:Belgia jalgpallurid]]
[[Kategooria:KRC Genki jalgpallurid‎]]
[[Kategooria:Chelsea FC mängijad]]
[[Kategooria:Bremeni Werderi mängijad]]
[[Kategooria:VfL Wolfsburgi mängijad]]
[[Kategooria:Manchester City mängijad]]
[[Kategooria:Bundesliga mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1991]]</text>
      <sha1>9q8w333s2kcxlw8cpd6wmc5mb10485u</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184829</id>
      <parentid>7184815</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T22:09:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7184829</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7553" sha1="ti8jgff1smu9fo8x62t32eifs91h1j3" xml:space="preserve">{{Jalgpallur
| nimi        = Kevin de Bruyne
| pilt        = Kevin De Bruyne (24640482031) (cropped).jpg
| pildiallkiri = De Bruyne [[Manchester City FC|Manchester City]] meeskonnas 2016. aastal
| täisnimi    = Kevin De Bruyne
| sünniaeg    = {{Sünniaeg ja vanus|1991|06|28}}
| sünnilinn   = [[Drongen]]
| sünnimaa    = Belgia
| surmaaeg    = 
| surmalinn   = 
| surmamaa    = 
| pikkus      = 181 cm
| positsioon  = [[poolkaitsja]]
| koduklubi   = [[SSC Napoli|Napoli]]
| särginumber = 11
| noorteaastad1 = 1997–1999| noorteklubi1 = KVV Drongen
| noorteaastad2 = 1999–2005| noorteklubi2 = [[KAA Gent|Gent]]
| noorteaastad3 = 2005–2008| noorteklubi3 = [[KRC Genk|Genk]]
| aastad1 = 2008–2012| mänge1 = 84| väravaid1 = 14| klubi1 = [[KRC Genk|Genk]]
| aastad2 = 2012–2014| mänge2 = 3| väravaid2 = 0| klubi2 = [[Chelsea FC|Chelsea]]
| aastad3 = 2012| mänge3 = 13| väravaid3 = 2| klubi3 = → [[KRC Genk|Genk]] (laenul)
| aastad4 = 2012–2013| mänge4 = 32| väravaid4 = 10| klubi4 =  → [[Bremeni Werder]] (laenul)
| aastad5 = 2014–2015| mänge5 = 51| väravaid5 = 13| klubi5 = [[VfL Wolfsburg]]
| aastad6 = 2015–2025| mänge6 = 285| väravaid6 = 72| klubi6 = [[Manchester City FC|Manchester City]]
| aastad7 = 2025–| mänge7 = 18 | väravaid7 = 5 | klubi7 = [[SSC Napoli|Napoli]]
| mänge_kokku = | väravaid_kokku = 
| klubi_seisuga = 24. mai 2026
| koondiseaastad1 = 2010–| koondisemänge1 = 122| koondiseväravaid1 = 38| koondis1 = [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]]
| koondis_seisuga = 27. juuni 2026
| treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = 
| medalid = 
{{MedalVõistlus|[[jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} 
{{Pronksmedal|[[2018. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|2018]]|jalgpall}}
}}
'''Kevin de Bruyne''' ({{IPA-nl|də ˈbrœynə}}; sündinud [[28. juuni]]l [[1991]] [[Drongen]]is) on [[Belgia]] [[jalgpallur]]. 

Ta mängib [[poolkaitsja]]na Itaalia kõrgliigaklubis [[SSC Napoli|Napoli]] ja [[Belgia jalgpallikoondis]]es.&lt;ref&gt;{{Netiviide|URL=https://www.transfermarkt.com/kevin-de-bruyne/profil/spieler/88755|Pealkiri=De Bruyne|Väljaanne=Transfermarkt|Kasutatud=06.09.2017}}&lt;/ref&gt;

Varem on ta mänginud sellistes klubides nagu [[KRC Genk|Genk]], [[Chelsea FC|Chelsea]], [[Bremeni Werder]], [[VfL Wolfsburg|Wolfsburg]] ja 

2015. aastal valiti ta Belgia aasta sportlaseks.

== Klubikarjäär ==
De Bruyne alustas elukutselise jalgpalluri karjääri 2008. aastal [[Belgia]] klubis [[GRC Genk|Genk]].

2008–09 hooajal võitis ta klubiga [[Belgoa karikavõistlused jalgpallis|Belgia karika]] ja tuli 2010–11 hooajal [[Jupiler Pro League|Belgia kõrgliiga]] meistriks.

2012. aastal liitus ta Inglismaa klubiga [[Londoni Chelsea|Chelsea]].

Hooaja 2012–13 mängis De Bruyne laenul [[Bundesliga]] klubis [[Bremeni Werder]], kus ta valiti liiga parimaks noormängijaks.

2014. aastal ostis belglase [[VfL Wolfsburg]], kus ta võitis esimesel hooajal [[DFB-Pokal|Saksamaa karika]] ja valiti [[Bundesliga]] hooajal parimaks mängijaks.

2015. aasta [[DFL-Supercup|Saksamaa superkarika turniiril]] aitas De Bruyne oma koduklubil alistada [[Müncheni Bayern]]i [[penaltiseeria]]s.

2015. aasta suvel liitus De Bruyne [[Inglismaa]] [[Premier League|kõrgliiga]] klubiga [[Manchester City FC|Manchester City]], kus kohe esimesel hooajal võitis klubiga [[Football League Cup]]i, kui finaalis alistati [[lisaaeg|lisaajal]] [[Liverpool FC|Liverpool]].

2016. aasta sügisel lõi ta [[UEFA Meistrite Liiga]] grupifaasis värava [[karistuslöök|karistuslöögist]] [[Hispaania]] klubile [[FC Barcelona|Barcelona]], kui inglased võitsid kodus 3:1. [[Premier League'i hooaeg 2016–2017|2016–17 Premier League'i hooajal]] jagas De Bruyne 16 resultatiivset söötu, mis oli terve liiga parim näitaja.

Hooajal 2017–2018 tuli ta Manchester Cityga Inglismaa meistriks. Samal hooajal valiti ta Premier League'i hooaja sümboolsesse koosseisu. [[Premier League'i hooaeg 2018–2019|2018–19]] tuli ta Manchester Cityga teist korda Inglismaa meistriks.

Manchester City mängis ta aastatel 2015–2025 kokku kümme hooaega. Ta tuli klubiga kuus korda Inglismaa meistriks, kaks korda Inglismaa karikavõitjaks, viis korda Inglismaa liigakarika võitjaks, kolm korda Inglismaa superkarika võitjaks ning ühe korra [[UEFA Meistrite Liiga]], [[UEFA Superkarikas|UEFA Superkarikas]] ja [[FIFA Club World Cup|klubide maailmameistrivõistluste]] võitjaks.

2025. aasta juunis sõlmis ta lepingu Itaalia kõrgliigaklubiga [[SSC Napoli|Napoli]].&lt;ref&gt;{{Cite web |last=Lombardi |first=Giuseppe |date=12 June 2025 |title=SSCN {{!}} Ufficiale l'ingaggio di De Bruyne |url=https://sscnapoli.it/sscn-ufficiale-lingaggio-di-de-bruyne/ |access-date=13 June 2025 |publisher=[[SSC Napoli]] |language=it|trans-title=SSCN {{!}} De Bruyne signing official}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news |last=Smith |first=Emma |url=https://www.bbc.com/sport/football/articles/cx2q3v2re7go |title=De Bruyne completes Napoli move after Man City exit |website=BBC Sport |date=12 June 2025 |access-date=12 June 2025}}&lt;/ref&gt;

== Koondisekarjäär ==
Debüüdi [[Belgia jalgpallikoondis]]es tegi De Bruyne 11. augustil 2010 [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] vastu.

[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]] lõi ta kaheksandikfinaalis 1. juulil värava [[USA jalgpallikoondis|USA]] vastu, kui Belgia võitis [[lisaaeg|lisaajal]] 2:1.

[[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistluste]] veerandfinaalis lõi ta värava [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] vastu.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/844621/belgia-pidas-brasiilia-voimsale-lopusurvele-vastu-ja-joudis-nelja-sekka &quot;Belgia pidas Brasiilia võimsale lõpusurvele vastu ja jõudis nelja sekka&quot;] sport.err. 6.7.2018. Vaadatud 8.7.2018&lt;/ref&gt;

==Saavutused==
===Klubid===
;Genk
*[[Jupiler Pro League|Belgia meister]]: 2010–11
*[[Belgia karikavõistlused jalgpallis|Belgia karikas]]: 2008–09
*[[Belgia superkarikas]]: 2011
;VfL Wolfsburg
*[[DFB-Pokal]]: 2014–15
*[[DFL-Supercup|Saksamaa superkarikas]]: 2015
;Manchester City
*[[Premier League]]: [[Premier League'i hooaeg 2017–2018|2017–18]], [[Premier League'i hooaeg 2018–2019|2018–19]], [[Premier League'i hooaeg  2020–2021|2020–21]], [[Premier League'i hooaeg 2021–2022|2021–22]], [[Premier League'i hooaeg 2022–2023|2022–23]], [[Premier League'i hooaeg 2023–2024|2023–24]]
*[[FA Cup]]: 2018–19, 2022–23
*[[EFL Cup|Football League Cup/EFL Cup]]: 2015–16, 2017–18, 2018–19, 2019–20, 2020–21
*[[FA Community Shield]]: 2018, 2019, 2024
*[[UEFA Meistrite Liiga]]: [[UEFA Meistrite Liiga 2022–2023|2022–23]]
*[[UEFA Superkarikas]]: 2023
*[[FIFA Club World Cup|Klubide maailmameistrivõistlused]]: 2023

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}

{{Manchester City FC mängijad}}
{{FIFA World Cup 2014 Belgia koondis}}
{{UEFA Euro 2016 Belgia koondis}}
{{FIFA World Cup 2018 Belgia koondis}}
{{UEFA Euro 2020 Belgia koondis}}
{{FIFA World Cup 2022 Belgia koondis}}
{{UEFA Euro 2024 Belgia koondis}}
{{FIFA World Cup 2026 Belgia koondis}}

{{JÄRJESTA:De Bruyne, Kevin}}
[[Kategooria:Belgia jalgpallurid]]
[[Kategooria:KRC Genki jalgpallurid‎]]
[[Kategooria:Chelsea FC mängijad]]
[[Kategooria:Bremeni Werderi mängijad]]
[[Kategooria:VfL Wolfsburgi mängijad]]
[[Kategooria:Manchester City mängijad]]
[[Kategooria:SSC Napoli mängijad]]
[[Kategooria:Bundesliga mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Serie A mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1991]]</text>
      <sha1>ti8jgff1smu9fo8x62t32eifs91h1j3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kieveli katekismus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>293955</id>
    <revision>
      <id>7184660</id>
      <parentid>7183323</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T17:40:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184660</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4029" sha1="b9ruzo8v16a2qksno8czasxoyigoiom" xml:space="preserve">'''&quot;Kieveli katekismust&quot;''' on peetud esimeseks [[eesti keel|eestikeelseks]] trükiseks&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kampmann |eesnimi=Mihkel |pealkiri=Eesti ajalugu |kirjastus=Gustav Pihlaka kirjastus |aasta=1919 |koht=Tallinn |lehekülg=101}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Miller |eesnimi=Voldemar |pealkiri=Esimesed eesti raamatud |kirjastus=Eesti Raamat |aasta=1976 |koht=Tallinn |lehekülg=7}}&lt;/ref&gt;, kuid selle kohta konsensus puudub. See võis valmida [[Saare-Lääne piiskop]]i [[Johannes IV (Saare-Lääne piiskop)|Johann IV Kieveli]] (piiskopina ametis [[1515]]–[[1527]]) ettevõtmisel, kuid jäi tõenäoliselt käsikirjaliseks.  

=== Taust ===
Alates 1420. aastatest nõudsid katoliku kiriku juhid [[Vana-Liivimaa]] vaimulikelt kohalike rahvaste usulise harimise parandamist. Sellega seoses nõuti ka eestikeelsete lihtsate usuõpetuste ehk [[katekismus]]te koostamist. On võimalik, et mõnel pool neid ka koostati, kuid kindlaid tõendeid selle kohta pole avastatud. 

=== Viide piiskopi kutses sinodile ===
1517. aastal toimus [[Kuressaare]] [[Kuressaare Laurentiuse kirik|Püha Laurentiuse kirikus]] [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] [[sinod]], mille eesistuja oli piiskop Johann IV Kievel. Kutses sellele kogunemisele teatati spetsiaalse [[Katehheetika|katehheetilise]] abimaterjali olemasolust, mis olevat loodud &quot;koguduseliikmetele täieliku ja seadusliku usuõpetuse edastamiseks&quot;&lt;ref&gt;[[Aleksander Elango]], Eesti pedagoogilise mõtte arengu radadelt, [https://arhmus.tlu.ee/tlibrary/f/text/94/EPAM_0K_0039048-00001_54194.pdf PEDAGOOGILINE MÖTE EESTIS KATOLIIKLUSE AJAL. Katoliku kiriku haridustegevus Eestis], Tallinn, 2002, lk 19 jj&lt;/ref&gt;. Selline kirjanduslik ettevõtmine oli igati kooskõlas piiskop Johann IV Kieveli tegevusega, mis oli sihitud kirikukorralduse parandamisega temale usaldatud piiskopkonnas ja väljendus muuhulgas aktiivses kihelkondade visiteerimises ning sinodaalkohtute pidamisega erinevates piiskopkonna osades. Taoline [[katekismus]] oleks koosnenud traditsioonilistest osadest, tutvustades kasutajale Usutunnistust (dogmaatiline osa), Kümmet Käsku (moraaliteoloogiline osa), [[Meieisapalve]]t (spirituaalne osa) ja [[sakrament]]e (liturgilis-sakramentaalne osa). 
{{vaata|Kullamaa käsikiri|Kullamaa vakuraamat}}
Kieveli katekismuse trükitud versiooni olemasolu on jäänud tänapäevani vaid oletuslikule tasemele. 1517. aasta viide (kutses sinodile) pärineb [[trükikunst]]i ja [[reformatsioon]]i-ideede kiire levimise ajajärgust. 

[[Inna Põltsam-Jürjo|Inna Põltsam]] peab tõenäoliseks võimalust, et Kieveli katekismus oli trükitud, kuigi seda on peetud ka &quot;müütiliseks&quot; või &quot;hüpoteetiliseks&quot;.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Põltsam |eesnimi=Inna |kuupäev=2000 |pealkiri=Eesti raamatu ajaloo algus – kas luterliku või katoliku kirjasõnaga? |ajakiri=Tuna |aastakäik=3 |üksiknumber=2 |lehekülg=}}&lt;/ref&gt; [[Jüri Kivimäe]], [[Voldemar Miller]]&lt;nowiki/&gt;i jt seisukoha järgi on tegu väheusutava oletusega.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kivimäe |eesnimi=Jüri |kuupäev=2025 |pealkiri=Katekismuseajastu. Prelüüd Eesti raamatuaastale |url=https://tuna.ra.ee/katekismuseajastu-preluud-eesti-raamatuaastale-lk-118-126/ |ajakiri=Tuna |üksiknumber=2}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]
*[[Wanradti ja Koelli katekismus]]
== Viited ==
{{viited}}
==Kirjandus==
*[[Toomas Paul]], ''&quot;Eesti piiblitõlke ajalugu&quot;''.Tallinn, 1999.
*[[Artur Võõbus]], ''Studies in the history of the Estonian people. With Reference to Aspects of Social Conditions, in Particular, the Religious and Spiritual Life and the Educational.'' PETSE Scholarly series, Vol. 19. Stockholm 1970, p, 31.

[[Kategooria:Raamatud]]
[[Kategooria:Eesti kirjandus]]
[[Kategooria:Katoliiklus Eestis]]
[[Kategooria:16. sajand Eestis]]
[[Kategooria:Saaremaa ajalugu]]
[[Kategooria:Saare-Lääne piiskopkond]]
[[Kategooria:Läänemaa]]
[[Kategooria:Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]</text>
      <sha1>b9ruzo8v16a2qksno8czasxoyigoiom</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Wéris</title>
    <ns>0</ns>
    <id>296188</id>
    <revision>
      <id>7185105</id>
      <parentid>7137882</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T10:04:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>JackyM59</username>
        <id>217845</id>
      </contributor>
      <comment>Photograph updated</comment>
      <origin>7185105</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1601" sha1="p9tojliz1jyvtgdihrbw9z3bxagavj3" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Wéris
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = hollandi | nimi1 = Wéris
|  nimi2_keel = vallooni | nimi2 = Werisse
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  deviis   =
|  pindala  = 
|  elanikke = 510 (2009)
|  laius  = 50/19/33/
|  pikkus = 5/31/53/
|  asendikaart = Belgia
|  asendikaardi_pilt = }}

'''Wéris''' [ver'iss] ({{IPA-fr|weʀis|lang}}) on küla Belgias [[Valloonia]] piirkonnas [[Luxembourgi provints]]is [[Durbuy vald|Durbuy vallas]].

Kahe kilomeetri kaugusele edelasse jääb [[Oppagne]]'i asula. Lisaks muudele vaatamisväärsustele on mõlemad asulad tuntud ka [[megaliit]]ide poolest.

&lt;gallery&gt;
Fail:Weris2.jpg|Dolmen Wéris 2, Oppagne
Fail:Lit de diable.jpg|&quot;Saatana säng&quot;&lt;!-- mõni Wiki ütleb, et megaliit, &quot;kohalikumad&quot; aga, et lihtsalt kivi--&gt;
Fail:Pierre haina.jpg|Pierre Haina&lt;br /&gt;(looduslik kalju)
Fail:Menhirs du champ de la longue pierre (vue sud-ouest).jpg|Pika kivi välja menhirid
Fail:Dolmen de Wéris I (Vue du nord).jpg|[[Dolmen]]
Fail:Eglise Sainte-Walburge de Wéris 02.jpg|Sainte-Walburge kirik (11.–12. sajand)
Fail:Maison en grès et calcaire - place de la Pierre à Wéris.jpg|alt=
Fail:Maison Hary Cot à Wéris.jpg|Hary Coti maja
Fail:Maison place de la Pierre à Wéris (Durbuy).jpg|Endine taluhoone
&lt;/gallery&gt;

== Välislingid ==
{{Commonskat-tekstina|Wéris}}
* [https://megalithes-weris.be/ Wéris, Capitale belge des mégalithes] (prantsuse keeles)
* [http://www.megalithe.be/monuments/weris Le mégalithisme en Wallonie] (prantsuse keeles)

[[Kategooria:Belgia külad]]
[[Kategooria:Luxembourgi provintsi endised vallad]]</text>
      <sha1>p9tojliz1jyvtgdihrbw9z3bxagavj3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185106</id>
      <parentid>7185105</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T10:04:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>JackyM59</username>
        <id>217845</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7185106</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1528" sha1="sd801iztqhtyfnj33nzrbxtq4zrtj3f" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Wéris
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = hollandi | nimi1 = Wéris
|  nimi2_keel = vallooni | nimi2 = Werisse
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  deviis   =
|  pindala  = 
|  elanikke = 510 (2009)
|  laius  = 50/19/33/
|  pikkus = 5/31/53/
|  asendikaart = Belgia
|  asendikaardi_pilt = }}

'''Wéris''' [ver'iss] ({{IPA-fr|weʀis|lang}}) on küla Belgias [[Valloonia]] piirkonnas [[Luxembourgi provints]]is [[Durbuy vald|Durbuy vallas]].

Kahe kilomeetri kaugusele edelasse jääb [[Oppagne]]'i asula. Lisaks muudele vaatamisväärsustele on mõlemad asulad tuntud ka [[megaliit]]ide poolest.

&lt;gallery&gt;
Fail:Weris2.jpg|Dolmen Wéris 2, Oppagne
Fail:Lit de diable.jpg|&quot;Saatana säng&quot;&lt;!-- mõni Wiki ütleb, et megaliit, &quot;kohalikumad&quot; aga, et lihtsalt kivi--&gt;
Fail:Pierre haina.jpg|Pierre Haina&lt;br /&gt;(looduslik kalju)
Fail:Menhirs du champ de la longue pierre (vue sud-ouest).jpg|Pika kivi välja menhirid
Fail:Dolmen de Wéris I (Vue du nord).jpg|[[Dolmen]]
Fail:Eglise Sainte-Walburge de Wéris 02.jpg|Sainte-Walburge kirik (11.–12. sajand)
Fail:Maison Hary Cot à Wéris.jpg|Hary Coti maja
Fail:Maison place de la Pierre à Wéris (Durbuy).jpg|Endine taluhoone
&lt;/gallery&gt;

== Välislingid ==
{{Commonskat-tekstina|Wéris}}
* [https://megalithes-weris.be/ Wéris, Capitale belge des mégalithes] (prantsuse keeles)
* [http://www.megalithe.be/monuments/weris Le mégalithisme en Wallonie] (prantsuse keeles)

[[Kategooria:Belgia külad]]
[[Kategooria:Luxembourgi provintsi endised vallad]]</text>
      <sha1>sd801iztqhtyfnj33nzrbxtq4zrtj3f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sēja vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>296929</id>
    <revision>
      <id>7184934</id>
      <parentid>7146884</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:01:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184934</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5444" sha1="6xmx5tpgq0qh9bihievsyyl9108m0be" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Sēja vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Sējas pagasts
|  lipp = Flag of Sējas novads.svg
|  lipu_link = 
|  vapp = Sējas novads COA.png
|  vapi_link = 
|  pindala = 227,9
|  elanikke = 
|  keskuse_nimi = [[Loja (Läti)|Loja]]
|  asendikaardi_pilt = Sējas novada karte.png
}}

'''Sēja vald''' ([[läti keel]]es ''Sējas pagasts'') on vald Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Saulkrasti]] linna ja [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallaga]], Ādaži piirkonna [[Ādaži vald|Ādaži vallaga]], [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonna]] [[Skulte vald|Skulte]] ja [[Vidriži vald|Vidriži vallaga]] ning Sigulda piirkonna [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi]] ja [[Krimulda vald|Krimulda vallaga]].

Valla pindala on 227,9 km². 2017. aasta seisuga elas seal 2185 inimest. Valla keskus on [[Loja (Läti)|Loja]] küla.

Vallas on kolm avalikku raamatukogu: Lojas, Pabažis ja Ainavase talu juures.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-07-05 |arhiivimisaeg=2022-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220927083638/https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==

Sēja vald moodustati [[Krimulda kihelkond]]a kuulunud [[Jaunāmuiža mõis (Krimulda kihelkond)|Jaunāmuiža]] ja [[Sēja mõis|Sēja mõisa]] maadele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sējas novads. Vēsture |url=http://www.seja.lv/vesture |vaadatud=2018-11-02 |arhiivimisaeg=2018-11-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181105195900/http://seja.lv/vesture |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Aastal 1935 oli Sēja valla pindala 104,7 km² ja seal oli 1344 elanikku.&lt;ref&gt; Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt; [[1945]]. aastal moodustati selle aladele Sēja ja Loja külanõukogu, vald likvideeriti aastal [[1949]]. Aastal [[1954]] liideti Sēja külanõukoguga likvideeritav Loja külanõukogu, aastal 1977 aga likvideeritav Pabaži külanõukogu ning osa Saulkrasti ja Vidriži külanõukogust.&lt;ref&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt; Aastal [[1990]] moodustati külanõukogust Sēja vald, mis kuulus [[Riia rajoon]]i. 2006. aastal moodustati vallaga samades piirides Sēja piirkond (1. järgu haldusüksus). 2021. aastal liideti Sēja piirkond Saulkrasti piirkonnaga, kus moodustab taas Sēja valla.

==Mälestised==

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Murjāņi muinaskalmed ja  regionaalse kaitse all Stēderi muinaskalmed. Sēja mõisa veetorn on kirjas kultuuriväärtusliku ehitisena.&lt;ref name=&quot;QHUp5&quot; /&gt;

==Loodus==

Vald asub [[Rannikumadalik (Läti)|Rannikumadalikul]], idaosa jääb [[Kesk-Läti madalik]]ule. Kõrgeim koht (68,8 m) asub Loja lähistel. Suuremad jõed on [[Koiva jõgi]], [[Ķīšupe jõgi]] ja [[Pēterupe jõgi]]. Valda jääb [[Pabaži järv]] (38,2 ha), läänepiirile ka [[Lilaste järv]].

Looduskaitse all on Gāršlejase tamm, Gāršmuiža tamm, Murjāņi tamm, Lejasvīlētāji tammed, tamm maantee [[A3 (Läti)|A3]] ääres, Beltese tamm ja Grāvmelderi tammed. Valda jääb ka arvukalt nimeta põlispuid. Vallas asub 2533 ha suurune Dzelvese-Kroņi soo hoiuala. Valla idaosa jääb osaliselt Ādaži kaitstavale maastikule, kaguosa aga [[Gauja rahvuspark]]i.&lt;ref name=&quot;NhMKy&quot; /&gt;

==Asustus==

2011. aastal moodustasid valla elanikest [[lätlased]] 87,8%, [[venelased]] 7,5%, [[valgevenelased]] 1,5% ja [[ukrainlased]] 1%.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-02 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

[[Fail:Loja, Sējas novada pašvaldība.jpg|pisi|Endise piirkonna haldushoone]]

Vallas on järgmised külad.

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt;
|-
| [[Ābelīte]] || ''ciems'' || 118 (2025)
|-
| [[Gāršmuiža]] || ''ciems''  || 64 (2025)
|-
| [[Jaunkrimulda]] || ''mazciems'' || 0 (2019)
|-
| '''[[Loja (Läti)|Loja]]''' || ''ciems''  || 381 (2025)
|-
| [[Murjāņi]] || ''ciems'' || 330 (2025)
|-
| [[Pabaži küla|Pabaži]] || ''ciems'' || 353 (2025)
|-
| [[Sēja]] || ''ciems''  || 109 (2025)
|-
| [[Vaivariņi]] || ''vciems''  || 41 (2025)
|}
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;QHUp5&quot;&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts], vaadatud 27.07 2023&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NhMKy&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS], vaadatud 1.11 2018&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot;&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?id=0&amp;regionaID=0&amp;rajonaID=100016567&amp;veidi=ciems%20Latvij%C4%81&amp;nosaukDala=&amp;nosExact=false&amp;citataDala=false&amp;nosOficial=false&amp;nosNonAccent=false&amp;nosLGIAApproved=false&amp;sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [http://www.seja.lv Piirkonna koduleht]

{{LAT2}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Saulkrasti piirkond]]</text>
      <sha1>6xmx5tpgq0qh9bihievsyyl9108m0be</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Texase Kooliõpikute Hoidla</title>
    <ns>0</ns>
    <id>298497</id>
    <revision>
      <id>7184910</id>
      <parentid>6998829</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:35:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184910</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3006" sha1="dplt4lfcih4ifoa004deae4xvzx0txi" xml:space="preserve">[[Pilt:SchoolbookDepository.jpg|pisi|Dallase Maakonna haldushoone 2005. aastal]]
[[Pilt:Texas School Book Depository from Houston Street, CE360.jpg|pisi|Texase Kooliõpikute Hoidla 1963. aastal]]
[[Pilt:Texas_historical_marker_for_the_Texas_School_Book_Depository.jpg|pisi|Mälestustahvel Texase Kooliõpikute Hoidla seinal]]
'''Texase Kooliõpikute Hoidla''' ([[inglise keel|inglise]] ''Texas School Book Depository''; praegune nimi '''Dallase maakonna haldushoone''' (''Dallas County Administration Building'')) on hoone [[Texas]]es [[Dallas]]e kesklinna lääneosas aadressil Elm Street 411.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://communitylink.com/us/tx/northdallas/profile/government.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-07-26 |arhiivimisaeg=2014-02-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140226015931/http://communitylink.com/us/tx/northdallas/profile/government.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Ametliku versiooni andmetel tulistas [[Lee Harvey Oswald]] [[22. november|22. novembril]] [[1963]] kell 12.30 kohaliku aja järgi Texase Kooliõpikute Hoidla kuuendalt korruselt lahtises autos möödasõitvat presidenti [[John F. Kennedy]]t, haavates teda surmavalt.&lt;ref&gt;http://www.history.com/this-day-in-history/john-f-kennedy-assassinated&lt;/ref&gt;

==Hoone ajalugu==

Hoone ehitati [[1898]]. aastal viiekorruselisena. [[1901]]. aastal tabas maja [[välk]] ja ehitis põles peaaegu täielikult maha.&lt;ref&gt;https://tshaonline.org/handbook/online/articles/jdt01&lt;/ref&gt; Maja ehitati [[1903]]. aastal uuesti üles seitsmekorruselisena.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://openbuildings.com/buildings/texas-school-book-depository-profile-37593?_show_description=1 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-07-26 |arhiivimisaeg=2016-08-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160817180522/http://openbuildings.com/buildings/texas-school-book-depository-profile-37593?_show_description=1 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Texase kooliõpikute hoidla hakkas hoonet rentima [[1962]]. aastal. Texase kooliõpikute hoidla kolis hoonest välja [[1970]]. aastal.&lt;ref&gt;http://www.jfk.org/wp-content/uploads/History_of_411_Elm.pdf&lt;/ref&gt; [[20. juuli]]l [[1972]] püüti hoonet süüdata.&lt;ref&gt;http://jfk.hood.edu/Collection/White%20Materials/White%20Assassination%20Clippings%20Folders/Miscellaneous%20Folders/Miscellaneous%20III/Misc%20III%20112.pdf&lt;/ref&gt; [[Dallase maakond (Texas)|Dallase maakonna]] administratsioon ostis maja [[1977]]. aastal. [[1989]]. aastal avati hoone kuuendal korrusel president John F. Kennedy mõrva teemaline muuseum (&quot;Sixth Floor Museum&quot;).&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.jfk.org/the-assassination/history-of-the-texas-school-book-depository/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-07-26 |arhiivimisaeg=2016-08-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160807180505/http://www.jfk.org/the-assassination/history-of-the-texas-school-book-depository/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Dallas]]
[[Kategooria:Texas]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ehitised]]</text>
      <sha1>dplt4lfcih4ifoa004deae4xvzx0txi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mulla tänav</title>
    <ns>0</ns>
    <id>299476</id>
    <revision>
      <id>7184932</id>
      <parentid>6297674</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:59:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184932</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3006" sha1="792ngyc4qphcwzrrczwfo6wixklchvi" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib Tallinna tänavast; teiste asulate samanimeliste tänavate kohta vaata lehekülge [[Mulla tänav (täpsustus)]]}}

{{teekaart|suum=15}}
[[File:Elamu Mulla tn 2, Tallinn.JPG|pisi|Elamu aadressil Mulla 2]]
[[File:EU-EE-Tallinn-PT-Furniture House.JPG|thumb|left|Mulla tänav 1, [[AS Mööblimaja|Tallinna Mööblimaja]]]]
[[Pilt:Pelgulinna Gümnaasium.jpg|pisi|left|Mulla tänav 7, [[Pelgulinna Gümnaasium]]]]
'''Mulla tänav''' on tänav [[Tallinn]]as [[Põhja-Tallinna linnaosa]]s [[Pelgulinna asum]]is.&lt;ref&gt;http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm&lt;/ref&gt; Tänav algab [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänavalt]], ristub (paremalt) [[Roo tänav]]aga ja lõpeb umbtänavana veidi enne ristumist [[Sõle tänav]]aga.

Mulla tänaval asuvad [[Mööblimaja]] ja [[Pelgulinna Gümnaasium]].
== Ajalugu ==
Mulla tänav on nime saanud [[27. august]]il [[1930]].&lt;ref&gt;[[Aleksander Kivi]]. Tallinna tänavad. Tallinn, 1972, lk. 78&lt;/ref&gt; Tänav sai nime lähikonnas asuva [[Saue tänav]]a mõjul (''sau'' – 'puhas savi').&lt;ref&gt;[[Robert Nerman]], [[Leho Lõhmus]]. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn, 2013, lk. 283, 293&lt;/ref&gt;

Mulla tänav 1 ja [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänav]] 13 asuva [[AS Mööblimaja|Mööblimaja]] tagant kulges vanasti Telliskivi ja Mulla tänavat ühendanud [[Kruusa tänav (endine)|Kruusa tänav]].

Mulla tn 2 asub arhitekt on [[Herbert Johanson]]i projekteeritud ja 1927. aastal valminud linnateenijate elamu&lt;ref&gt;{{kultuurimälestis|8782|8782 Elamu Mulla t. 2 , 1927. a}}&lt;/ref&gt;. Üheaegselt anti luba kahe eraldi elamu (Mulla 2 ja [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku]] 17) ehitamiseks. Mõlemad projektid telliti arhitekt Herbert Johansonilt.

Mulla tänava ning [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänav]]a vaheline ala oli 1930. aastate keskel üks kaunimaid piirkondi Pelgulinnas. Ärimees [[Gustav Treier]]ile kuulus Mulla 7 // Telliskivi 5-7 asunud Pelgulinna suurim viljapuuaed (9280 m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;). Samal krundil asus ka ligi 2170 m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; [[triiphoone]]id. Telliskivi tänav 9/11 oli [[Artur Pullmann]]ile kuulnud, rohkem kui 2500 m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; suurune iluaed. Enamus sellest piirkonnast hävis 9. märtsil 1944.

Telliskivi 15b asub parkla koos nõukogudeaegne kauplus-paviljoniga. 1944. aasta [[Märtsipommitamine Tallinnas|märtsipommitamises]] Mulla tänaval see osa, kus praegu [[Pelgulinna Gümnaasium]] ja [[Mööblimaja]], sai kannatada. Pärast sõda koristati rusud ära ja sinna rajati 1947. aastal Kalinini rajooni kolhoosituru plats. 1950. aastal ehitati turule kahekorruseline haldushoone ning 38 müügikohaga piimapaviljon, 1976. aastal võeti vastu turu sulgemise otsus.

[[Johann Grabby]]le kuulunud ühekorruselises majas, alustas 1912. aastal tööd Pelgulinna algkool. [[Eesti NSV]] ajal asus seal lasteaed, vana maja lammutati 1965. aastal.

==Viited==
{{viited}}
{{commonskat|Mulla tänav}}
{{Pelgulinna asumi tänavad}}
[[Kategooria:Põhja-Tallinna tänavad]]
[[Kategooria:Pelgulinna asum]]</text>
      <sha1>792ngyc4qphcwzrrczwfo6wixklchvi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Servik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>302216</id>
    <revision>
      <id>7185107</id>
      <parentid>7178067</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T10:06:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7185107</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24120" sha1="qmw8pbmovep3epdwpp6n0b0ky8sknpx" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi           = Servik
| värvus         = seened
| pilt           = Austerservik2.jpg
| pildi_seletus  = [[Austerservik]] ''Pleurotus ostreatus''
| pildi_laius    = 250px
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass          = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts          = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond       = [[Servikulised]] ''Pleurotaceae''
| perekond       = '''Servik''' ''Pleurotus''
| perekonna_autor= ([[Elias Magnus Fries|Fr.]]) [[Paul Kummer|P. Kumm.]] 1871
| tüüpliik  = [[Austerservik]]&lt;br&gt;''Pleurotus ostreatus''
| tüüpliigi_autor = ([[Nikolaus Joseph von Jacquin|Jacq.]]) P. Kumm. 1871
}}

'''Servik''' (''Pleurotus'') on [[servikulised|servikuliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seente]] [[perekond]].&lt;ref name=&quot;eElurikkus&quot; /&gt; Selle kõige tuntum esindaja on maailmas üks enim kultiveeritud ja hinnatud söögiseeni [[austerservik]] (''Pleurotus ostreatus'').&lt;ref name=&quot;oOieG&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
Praegu maailmas üks suurimaid serviku tootjaid [[Hiina]] hakkas servikuid tehislikult kasvatama 600–700 aastat tagasi. [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] on servikuid tööstuslikult kultiveeritud enam kui 20 aastat, tehislikult kasvatati neid esmakordselt 1900. aastal. Esimest korda dokumenteeriti servikute kultiveerimine 1935. aastal [[Minnesota ülikool]]is, kus F. Kaufert töötas välja uued meetodid, et kasvatada servikuid metsakõdul.&lt;ref name=&quot;ajalugu&quot; /&gt; Kaufert arvas, et oli kultiveerinud ''Pleurotus corticatus'''e (praegu paremini tuntud kui ''Pleurotus dryinus'').&lt;ref name=&quot;eElurikkus&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Kaufert&quot; /&gt; Paljud teadlased aga kahtlesid selles, arvates, et tegu oli hoopis samasse perekonda kuuluva [[kuningservik]]uga. Kindlalt sai vaid väita, et tehislikult oli kasvatatud servikute perekonda kuuluv liik.&lt;ref name=&quot;Kaufert&quot; /&gt;

== Nimi ==
''Pleurotus'' tähendab kreeka keeles [[väliskõrv]]a [πλευρή ''pleurē'' + οὖς ''ous'', genitiiv ὠτός ''ōtos''].&lt;ref name=&quot;side&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ear&quot; /&gt;

Kreekakeelne nimi viitab seeneperekonna üldisele väljanägemisele. Servikute kübar on tavaliselt karbikujuline ning jalg külgmise asetusega. Servikuid võidakse kutsuda veel [[Austrid|austriteks]] ja [[merikõrv]]adeks, viidates nende välimusele ning maitsele. Mõnedes riikides kutsutakse servikuid [[puuseen]]teks, tulenevalt nende eluviisist, kuna seened kasvavad puule kinnitunult.&lt;ref name=&quot;Stamets1&quot; /&gt;
Näiteks [[Saksamaa]]l nimetatakse austerservikut teokarbiseeneks, sest see meenutab kujult [[teokarp]]e.&lt;ref name=&quot;Servikute&quot; /&gt;

== Välimus ja ehitus ==
Servikute [[viljakeha]]d on värvuselt valkjad (näiteks ''Pleurotus dryinus'') kuni sinakad (näiteks ''Pleurotus ostreatus''). [[Seenekübar]] on tavaliselt suur (läbimõõt kuni 15 cm) ja lihakas.&lt;ref name=&quot;Servikute_välimus&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;seen&quot; /&gt; Seenekübarad võivad kasvada ilma jalata üksteise külge kinnitunult, enamasti kobaratena [[lehtpuu]]de kändudel või tüvedel. Kui seentel on jalg olemas, on see lühikest kasvu, tüse (läbimõõt 3–5 cm) ja pigem külgmise kui ekstsentrilise asetusega. [[Eoslehed]] on heledates toonides ja katavad osaliselt ka [[seenejalg]]a (laskuvad kübaralt jalale).&lt;ref name=&quot;Servikute_välimus&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Bon&quot; /&gt; Seeneliha on hele ja sitke.&lt;ref name=&quot;Servikute_välimus&quot; /&gt; Loor on mõnedel liikidel olemas. Eospulber on servikutel valge, kreemjas või lillakashalli värvusega. Seene eosed on siledad ja pikenenud, tihti nimetatakse neid silinderjateks.&lt;ref name=&quot;Bon&quot; /&gt; Servikutel on [[heilotsüstiid]]id, need on lehikseentel eoslehe servades või torukeste otstes paiknevad seeneniitide tipmised steriilsed rakud.&lt;ref name=&quot;Servikute_välimus&quot; /&gt; Terminit [[pleurotoid]] kasutatakse kirjeldamaks seeni, kellel on sarnane haabitus nagu servikute perekonnal.&lt;ref name=&quot;Bon&quot; /&gt;
[[Hüüf]]id on pannaldega. Pandlad on sillakesed seeneniitidel, mis on tekkinud sugulise paljunemise tagajärjel rakuvaheseinte kohal.&lt;ref name=&quot;Servikute_välimus&quot; /&gt; Enamiku liikide seeneniidistiku süsteem on [[monomiitne]] ehk ühetüübiline, koosnedes ainult [[generatiivhüüf]]idest, mis annavad seenele pehme konsistentsi. Serviku liigi ''Pleurotus dryinus''{{'}}e seeneniidistiku süsteem võib olla kahetüübiline ehk [[dimiitne]]. See tähendab, et [[seeneniit]]ide süsteem koosneb lisaks generatiivhüüfidele ka skeletthüüfidest. [[Skeletthüüf]] annab ''Pleurotus dryinus''{{'}}ele tugevama struktuuri nagu [[torikseen]]tel.&lt;ref name=&quot;Funga&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;myko&quot; /&gt;

== Levila ja eluviis ==
Servikuid on levinud metsades nii [[Troopika|troopilises]] kui ka [[Parasvööde|parasvöötme]] [[kliima]]s üle kogu maailma. Kuigi austerservik (''[[Pleurotus ostreatus]]'') ei kasva Põhja-Ameerika loodeosas, on sealses piirkonnas see laialt levinud liik asendunud teiste servikuliikidega, nt ''Pleurotus pulmonarius'' ja ''Pleurotus populinus''.&lt;ref name=&quot;amm09&quot; /&gt; Servikud on [[Saprobiont|saprotroofid]] ehk nad elavad ja toituvad surnud orgaanilisest ainest. Enamik servikuliike tekitavad lehtpuudel mädanikku, mõned lagundavad ka [[okaspuu|okaspuid]].&lt;ref name=&quot;cohen02&quot; /&gt;
Kui seeneensüümid lagundavad [[tselluloos]]i, [[hemitselluloos]]i ja [[ligniin]]i kõiki ühtemoodi, siis tekib [[korrosioonmädanik]]. Kui aga ligniini lagundatakse pisut kiiremini, tekib [[selektiivne mädanik]]. On olemas ka kolmas valgemädaniku teisend, [[sõelmädanik]], millega tekivad mädaneva puidu sisse väikesed valged laigud. Valgemädanik tekib kiiresti, sellegipoolest võivad nakatunud puud kaua tugevana püsida, lõpuks aga siiski muutuvad pehmeks ja kiuliseks massiks. Valgemädanik on valge kuni helepruun, värvus sõltub seene liigist, mis puitu lagundab.&lt;ref name=&quot;Valgemädanik&quot; /&gt; Serviku perekonna liigid on väga erinevate eluviisidega. Kuningservik elab sümbioosis rohttaimedega ja ''Pleurotus tuber-reginum'' toodab tugevnenud seeneniidistikuga massi, mis sisaldab toitaineid ja asub maa all. Servikuid, mis on võimelised ümarusse liikumatuks muutma, kutsutakse nematofaagideks.&lt;ref name=&quot;thorn00&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;barron87&quot; /&gt;

== Taksonoomia ==
Serviku perekonna liikide klassifitseerimine on keeruline suurte [[Fenotüüp|fenotüübiliste]] erinevuste, laia leviku, pidevalt jätkuva [[evolutsioon]]i, uute liikide kattumise ja tekkimise tõttu. Sellepärast on raske ka hinnata, kui palju servikuliike maailmas eksisteerib. Näiteks algselt liigitati austerservik [[šampinjon]]i perekonna alla (''Agaricus ostreatus'' Jacq. 1774). [[Paul Kummer]] defineeris esimest korda serviku perekonna 1871. aastal – pärast seda on perekonna liigilist koosseisu kitsendatud ja osa liike on tõstetud teistesse perekondadesse: ''[[Favolaschia]]'', ''[[Hohenbuehelia]]'', ''[[Lentinus]]'', ''[[Marasmiellus]]'', ''[[Omphalotus]]'', ''[[Panellus]]'', ''[[Pleurocybella]]'' ja ''[[Resupinatus]]''. [[Rolf Singer]] tegi 1986. aastal uue taksonoomia, toetudes seente morfoloogiale.&lt;ref name=&quot;Singer1986&quot; /&gt;

== Fülogeneetika ==
[[Fenotüüp|Fenotüübilistest]] erinevustest tihti ei piisa, et kindlaks teha, mis serviku liigiga tegemist on. Sellepärast on kasutusele võetud molekulaarne fülogeneetika, et paika panna perekonnasiseste gruppide omavahelised geneetilised ja evolutsioonilised suhted ning piiritleda kindlaid [[klaad]]e.&lt;ref name=&quot;gonzalez&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pnas&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt; On tõestatud, et ''Pleurotus'' koos lähedase perekonna ''Hohenbuehelia''{{'}}ga on [[Monofüleetiline|monofüleetilised]].&lt;ref name=&quot;thorn00&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;barron87&quot; /&gt; Gruppidevahelisi elujõulisuse ristamise teste on kasutatud, et edaspidi eristada, missugused grupid väärivad eraldi liigiks olemist, missugused aga võiksid olla alamliigid, samasse liiki kuuluvad ehk sünonüümsed või varieteedid. Kui kaks ''Pleurotuse'' perekonna seenerühma on selgesti [[Morfoloogiline|morfoloogiliselt]] eristuvad, kuid võimelised ristuma ja tootma paljunemisvõimelisi järglasi, kuuluvad nad ühte liiki. Neid reproduktiivselt eraldiseisvaid gruppe nimetatakse intersteriilseteks gruppideks ning hakatud defineerima kui ''Plerotuse'' perekonna liike.&lt;ref name=&quot;pnas&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;utknox&quot; /&gt;

== Fülogeneetilised liigid ==
Järgnev liikide loend on pandud kokku toetudes: fülogeneetilistele klaadidele&lt;ref name=&quot;gonzalez&quot; /&gt;,&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt; intersteriilsetele gruppidele (grupi number märgitud Rooma numbriga) või alamklaadidele&lt;ref name=&quot;pnas&quot; /&gt;,&lt;ref name=&quot;utknox&quot; /&gt; vanematele binomaalsetele nimedele, mis on leitud olevat lähedalt seotud, reproduktiivselt kokkusobivad, sünonüümid või pole taksonoomiliselt enam kehtivad.
See liikide loend täieneb pidevalt. Intersteriilsete gruppide järele on märgitud, kus piirkonnas seened kasvavad. Samuti on toodud eestikeelsed nimetused.&lt;ref name=&quot;eElurikkus&quot; /&gt;
*'''Klaad ''P. ostreatus'''''&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt;
** I. ''Pleurotus ostreatus'' ([[austerservik]]) – Põhja-Ameerika, Euroopa, Aasia&lt;ref name=&quot;pnas&quot; /&gt; [[Pilt:Pleurotus pulmonarius LC0228.jpg|pisi|''Pleurotus pulmonarius'']]
*** ''[[Pleurotus florida|P. florida]]''&lt;ref name=&quot;gonzalez&quot; /&gt;
** II. ''Pleurotus pulmonarius'' (fööniksservik, india servik või [[kopsservik]]) – Põhja-Ameerika, Euroopa, Aasia ja Australaasia&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;nz&quot; /&gt;
*** ''[[Pleurotus columbinus|P. columbinus]]''&lt;ref name=&quot;gonzalez&quot; /&gt;
*** ''[[Pleurotus sapidus|P. sapidus]]''[[Pilt:Pleurotus dryinus1.jpg|pisi|''Pleurotus dryinus'']]
** III. ''[[Pleurotus populinus|P. populinus]]'' – Põhja-Ameerika&lt;ref name=&quot;pnas&quot; /&gt;
** VI. ''Pleurotus eryngii'' ([[kuningservik]]) – Euroopa ja Aasia&lt;ref name=&quot;pnas&quot; /&gt;
*** ''[[Pleurotus ferulae|P. ferulae]]''
*** ''[[Pleurotus fossulatus|P. fossulatus]]'' – Afganistan&lt;ref name=&quot;pnas&quot; /&gt;
*** ''[[Pleurotus nebrodensis|P. nebrodensis]]''&lt;ref name=&quot;rod10&quot; /&gt;
** XII. ''[[Pleurotus abieticola|P. abieticola]]'' – Aasia&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt;
** XIII. ''[[Pleurotus albidus|P. albidus]]'' või ''[[P. brazil]]'' – Lõuna-Ameerika&lt;ref name=&quot;utknox&quot; /&gt;
*'''Klaad ''P. djamor-cornucopiae'''''&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt; [[Pilt:2008-05-03 Pleurotus calyptratus 1 24551 cropped.jpg|pisi|''Pleurotus calypratus'']]
** IV. ''Pleurotus cornucopiae'' ([[trompetservik]]) – Euroopa ja Aasia
*** ''Pleurotus citrinopileatus'' ([[kuldservik]])
*** ''Pleurotus euosmus'' ([[estragonservik]])
** V. ''Pleurotus djamor'' ([[roosa servik]]) – ülemaailmne
*** ''[[Pleurotus flabellatus|P. flabellatus]]''
*** ''[[Pleurotus salmoneo-stramineus|P. salmoneo-stramineus]]''
*** ''[[Pleurotus salmonicolor|P. salmonicolor]]''
** XI. ''[[Pleurotus opuntiae|P. opuntiae]]''/''[[Pleurotus agaves]]'' – Põhja-Ameerika&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt;
** XVI. ''Pleurotus calyptratus'' ([[rõngasservik]])
*'''Klaad ''P. cystidiosus'''''&lt;ref name=&quot;gonzalez&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;zerv04&quot; /&gt;
** VII. ''[[Pleurotus cystidiosus|P. cystidiosus]]'' – Põhja-Ameerika, Euroopa, Aasia, Australaasia
*** ''[[Pleurotus abalonus|P. abalonus]]''
*** ''[[Pleurotus fuscosquamulosus|P. fuscosquamulosus]]'' – Aafrika, Euroopa
*** ''[[Pleurotus smithii|P. smithii]]''
** IX. ''Pleurotus dryinus'' ([[loorservik]]) – Põhja-Ameerika, Euroopa
** VIII. ''[[Pleurotus levis|P. levis]]'' – Põhja-Ameerika&lt;ref name=&quot;utknox&quot; /&gt;
** X. ''[[Pleurotus tuber-regium|P. tuber-regium]]'' – Aafrika, Aasia, Australaasia&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;hib94&quot; /&gt;
** XIV. ''Pleurotus australis'' ([[pruun servi]]k) – Australaasia&lt;ref name=&quot;utknox&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;nz&quot; /&gt;
** XV. ''[[Pleurotus purpureo-olivaceus|P. purpureo-olivaceus]]'' – Aafrika&lt;ref name=&quot;utknox&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;nz&quot; /&gt;
*** ''[[Pleurotus rattenburyi|P. rattenburyi]]''

'''Raskesti süstematiseeritavad liigid'''
* ''[[Pleurotus gardneri|P. gardneri]]''
* ''[[Pleurotus parsonsii|P. parsonsii]]''&lt;ref name=&quot;nz&quot; /&gt;
* ''[[Pleurotus velatus|P. velatus]]''&lt;ref name=&quot;nz&quot; /&gt;

'''Kuulusid enne servikute perekonna hulka'''
* ''[[Lentinus sajor-caju|P. sajor-caju]]'' kuulub nüüd ''Lentinus'''e perekonda.
* ''[[Omphalotus nidiformis|P. nidiformis]]'' kuulub nüüd ''Omphalotus'''e perekonda alates 1994. aastast&lt;ref name=&quot;miller&quot; /&gt;

== Servikute kasutamine ==
Servikuid on kasutatud [[reostus]]ainete, näiteks [[nafta]] ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike, [[Degradatsioon (keemia)|degradeerimiseks]]. Biopuhastuses saab servikuid kasutada nende omaduse tõttu tekitada valgemädanikku. Austerservik on [[Jaapan]]i, [[Korea]] ja [[Hiina]] kokakunstis delikatess-seen. Seenest tehakse kastmeid, praetakse, serveeritakse omas mahlas või tehakse täidisega seeni. [[Aasia]] köögis tehakse austerservikust vorsti. Seene maitse on mahe ja meenutab kirjelduste kohaselt [[aniis]]i. Austerservik on värskelt parim söögiseen. Tegemist on küll väga hinnatud söögiseenega, aga austerservik sisaldab väikest kogust arabitooli, mis võib põhjustada osadel inimestel seedehäireid.
Meditsiinilised uuringud on tõestanud, et austerserviku tarbimine alandab [[kolesterool]]itaset, sest need seened sisaldavad lovastatiini (2,8% kuivmassist).&lt;ref name=&quot;Rop2009&quot; /&gt;

== Servikud Eestis ==
[[Eesti]]s kasvab 4 [[liik (bioloogia)|liiki]] servikuid, millest kaks liiki on söödavad.
*[[Kopsservik]] (''P. pulmonarius'' Fr.) on Eestis kõige laialdasemalt levinud servikuliik. Kasvab sügisel ja kevadel surnud lehtpuutüvedel lehtmetsades ning parkides. Kopsservik võib olla poolparasiitse eluviisiga. Seenekübar on valkjas kuni kahvatupruun ja suur (läbimõõt kuni 10&amp;nbsp;cm). Seen on söödav värskelt, kuid pole hea söögiseen, vaid pigem vähekvaliteetne.
*[[Austerservik]] (''P. ostreatus'' (Jacq.: Fr.) P. Kumm.) on välimuselt kopsservikuga väga sarnane, mõnikord ristamiskatseteta isegi eristamatu. Eestis on küllaltki haruldane. Kübar on suur (läbimõõt kuni 15&amp;nbsp;cm), kinnitub puidule külgmiselt, on paks ja lihav kreemikashalli kuni hallikaslilla tooniga. Seen lõhnab jahu või värske kala järele. Kasvab metsades ja parkides sügisest kevadeni, eriti hilissügisel ja soojadel talvedel lehtpuupuidul. Kõrgelt hinnatud söögiseen, mida paljudes maades ja ka Eestis viljeletakse. Austerserviku üheks kasvatamise viisiks on nakatada [[mütseel]]iga madalalt mulda kaevatud lehtpuupakke.
*[[Loorservik]]ul (''P. dryinus'' (Pers.: Fr.) P. Kumm.) on loor, millele ka seene nimi viitab. Seenekübar on suur (diameeter kuni 10&amp;nbsp;cm) peenelt kiulis-viltjas kuni kiudsoomuseline valgest hallikaspruuni värvini. Seenejalg on külgmise asetusega, seeneliha on sitke ning ebameeldiva lõhnaga. Loorservik, mis kasvab lehtpuudel sügisel, on mittesöödav ning haruldane.
*[[Rõngasservik]]u (''P. calyptratus'' (Fr.) Sacc.) seenekübar on paljas ja kinnitub substraadile külgmiselt ilma jalata. Seenel on [[loor]]. Rõngasservik on mittesöödav ning Eestis kasvab harva.&lt;ref name=&quot;seen&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;eElurikkus&quot;&gt;{{eElurikkus}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ajalugu&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140508114844/http://wsmbmp.org/proceedings/4th%20international%20conference/Documentos%20Word/B%20WW%20Prod/1WW-98%20Oyster%20OK.doc Kultiveerimise ajalugu] Comparison of oyster mushroom production practices&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kaufert&quot;&gt;Kaufert, F. (1936) The biology of Pleurotus corticatus Fries. Minnesota Agricultural Experiment Station Bulletin 114.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;side&quot;&gt;[http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.04.0073%3Aentry%3Dpleurh%2F πλευρή], Georg Autenrieth, ''A Homeric Dictionary'', on Perseus&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ear&quot;&gt;[http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.04.0057%3Aentry%3Dou%29%3Ds οὖς], Henry George Liddell, Robert Scott, ''A Greek-English Lexicon'', on Perseus&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Stamets1&quot;&gt;{{cite book|last=Stamets|first=Paul|authorlink=Paul Stamets|title=Growing gourmet and medicinal mushrooms = [Shokuyo oyobi yakuyo kinoko no sabai]|url=https://archive.org/details/growinggourmetme0000stam|edition=3rd|year=2000|publisher=Ten Speed Press|location=Berkeley, California, USA|isbn=978-1-58008-175-7|pages=[https://archive.org/details/growinggourmetme0000stam/page/308 308]–315|chapter=Chapter 21: Growth Parameters for Gourmet and Medicinal Mushroom Species}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Servikute&quot;&gt;Engelbrecht, Jolanda Seente kasvatamine kodus ja aias.Sinisukk (2010).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Servikute_välimus&quot;&gt;Kalamees, Kuulo; Liiv, Vello. 400 Eesti seent. Eesti Loodusfoto Tartu (2008).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;seen&quot;&gt;{{netiviide|url =http://et.scribd.com/doc/46092067/Eesti-Seenestik|pealkiri =Servikute välimus| väljaanne = Eesti Seenestiku ülevaade}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bon&quot;&gt;{{cite book |author=Marcel Bon |title=The Mushrooms and Toadstools of Britain and North-Western Europe |year=1987 |url=https://archive.org/details/mushroomstoadsto0000bonm |publisher=Hodder &amp; Stoughton |isbn=0-340-39935-X}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Funga&quot;&gt;{{cite book |last=Knudsen |first=Henning |first2=Jan |last2=Vesterhout |title=Funga Nordica |publisher=Nordsvamp |location=Copenhagen |year=2008 |page=321}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oOieG&quot;&gt;.Chang, Shu-ting; Miles, Philip G. Mushrooms: cultivation, nutritional value, medicinal effect and environmental impact (2nd ed.): CRC Press, 2004&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;myko&quot;&gt;[http://mycology.ee/?page=18 Servikute ehitus] Eesti Seente uuringud&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;amm09&quot;&gt;{{cite book |last=Trudell |first=S. |last2=Ammirati |first2=J. |title=Mushrooms of the Pacific Northwest |url=https://archive.org/details/mushroomsofpacif0000trud |series=Timber Press Field Guides |publisher=Timber Press |location=Portland, Oregon |year=2009 |page=[https://archive.org/details/mushroomsofpacif0000trud/page/134 134] |isbn=0-88192-935-2}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cohen02&quot;&gt;{{cite journal| first=R.| last=Cohen| first2=L.| last2=Persky| first3=Y.| last3=Hadar| title=Biotechnological applications and potential of wood-degrading mushrooms of the genus ''Pleurotus''| journal=Applied Microbiology and Biotechnology| year=2002| volume=58| pages=582–94| doi=10.1007/s00253-002-0930-y| url=http://ftp.tugraz.at/pub/bioTechnology/TechnischeMykologie_2010/Bammer_Bettina_EdibleMushrooms/CohenPleurotusAMBT2002.pdf| format=PDF| pmid=11956739}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Valgemädanik&quot;&gt;Järve, Sulev. Puuseened pargi- ja ilupuudel. Maalehe Raamat (2006).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;thorn00&quot;&gt;{{cite journal| title=Phylogenetic Analyses and the Distribution of Nematophagy Support a Monophyletic Pleurotaceae within the Polyphyletic Pleurotoid-Lentinoid Fungi| url=https://archive.org/details/mycologia_march-april-2000_92_2/page/241| first=R. Greg| last=Thorn| first2=Jean-Marc| last2=Moncalvo| first3=C. A.| last3=Reddy| first4=Rytas| last4=Vilgalys| journal=Mycologia| volume=92| issue=2| date=märts–apr 2000| pages=241–252| doi=10.2307/3761557| jstor=3761557}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;barron87&quot;&gt;{{cite journal| title=Destruction of nematodes by species of ''Pleurotus''| last=Barron| first=GL| last2=Thorn| first2=RG| journal=Canadian Journal of Botany| volume=65| issue=4| pages=774–778| year=1987| doi=10.1139/b87-103}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Singer1986&quot;&gt;{{cite book |author=Singer R. |authorlink=Rolf Singer |title=The Agaricales in Modern Taxonomy |edition=4th |publisher=Koeltz Scientific Books|location=Koenigstein Königstein im Taunus, Germany |year=1986 |page= |isbn=3-87429-254-1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gonzalez&quot;&gt;{{cite journal| journal=Microbiology| volume=146| year=2000| pages=209–221| title=Phylogenetic relationships of ''Pleurotus'' species according to the sequence and secondary structure of the mitochondrial small-subunit rRNA V4, V6 and V9 domains| first=Patrice| last=Gonzalez| first2=Jacques| last2=Labarère| url=http://mic.sgmjournals.org/cgi/content/abstract/146/1/209| issue=1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pnas&quot;&gt;{{cite journal| title=Ancient and recent patterns of geographic speciation in the oyster mushroom ''Pleurotus'' revealed by phylogenetic analysis of ribosomal DNA sequences| last=Vilgalys| first=Rytas| first2=Bao Lin| last2=Sun| journal=[[Proceedings of the National Academy of Sciences|PNAS]]| date=mai 1994| volume=91| issue=10| pages=4599–4603| url=http://www.pnas.org/content/91/10/4599 | pmc=43833 | doi = 10.1073/pnas.91.10.4599 | pmid=8183955}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vil96&quot;&gt;{{cite book| chapter=Recent advances in molecular systematics of the genus ''Pleurotus''| last=Vilgalys| first=R.| last2=Moncalvo| first2=J.M.| last3=Liou| first3=S.R.| last4=Volovsek| first4=M.| publisher=Pennsylvania State University: World Society for Mushroom Biology and Mushroom Products| location=University Park, PA (USA)| year=1996| pages=91–101| editor=Royse, D.J.| title=Mushroom biology and mushroom products: proceedings of the 2nd International Conference, June 9–12, 1996| url=http://wsmbmp.org/proceedings/2nd%20international%20conference/MBMP%20Proceedings%20of%20the%202nd%20International%20Conference%20(White%20book)/8%20Recent%20Advances%20in%20Molecular%20Systematics%20of%20the%20Genus%20Pleurotus.pdf| format=PDF| access-date=2012-11-18| archive-date=2011-09-02| archive-url=https://web.archive.org/web/20110902171924/http://wsmbmp.org/proceedings/2nd%20international%20conference/MBMP%20Proceedings%20of%20the%202nd%20International%20Conference%20(White%20book)/8%20Recent%20Advances%20in%20Molecular%20Systematics%20of%20the%20Genus%20Pleurotus.pdf| url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;utknox&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.bio.utk.edu/mycology/Pleurotus/default.htm|title=Biological Species in ''Pleurotus''|author=Peterson, Ronald H.; Hughes, Karen W.; and Psurtseva, Nadezhda|publisher=The University of Tennessee-Knoxville|accessdate=11.03.2011|archive-date=2.03.2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110302084812/http://www.bio.utk.edu/mycology/Pleurotus/default.htm|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nz&quot;&gt;{{cite journal| title=Studies in the agaricales of New Zealand: New species, new records and renamed species of ''Pleurotus'' (Pleurotaceae)| url=https://archive.org/details/australian-systematic-botany_1995-06-30_8_3/page/453| first=BP |last=Segedin| first2=PK| last2=Buchanan| first3=JP| last3=Wilkie| journal=Australian Systematic Botany| volume=8| issue=3| pages=453–482| doi=10.1071/SB9950453| year=1995}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rod10&quot;&gt;{{cite journal| journal=Fungal Biology| volume=114| issue=5–6| date=mai–juuni 2010| pages=421–428| doi=10.1016/j.funbio.2010.03.003| title=''Pleurotus eryngii'' species complex: Sequence analysis and phylogeny based on partial EF1α and RPB2 genes| url=https://archive.org/details/fungal-biology_may-june-2010_114_5-6/page/421| authors=Alma E. Rodriguez Estrada, Maria del Mar Jimenez-Gasco and Daniel J. Royse}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zerv04&quot;&gt;{{cite journal |title=Molecular phylogeny, biogeography and speciation of the mushroom species ''Pleurotus cystidiosus'' and allied taxa| first=Georgios I. |last=Zervakis| first2=Jean-Marc |last2=Moncalvo| first3=Rytas| last3=Vilgalys| journal=Microbiology| volume=150| year=2004| pages=715–726| doi=10.1099/mic.0.26673-0}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hib94&quot;&gt;{{cite journal| title=Nematode-Trapping in ''Pleurotus tuberregium''| url=https://archive.org/details/sim_mycologia_september-october-1994_86_5/page/n105| first=D. S.| last=Hibbett| first2=R. G.| last2=Thorn| journal=Mycologia| volume=86| issue=5| date=sept–okt 1994| pages=696–699| jstor=3760542}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;miller&quot;&gt;{{cite journal| last=Miller| first=O.K.| authorlink=Orson K. Miller, Jr.| year=1994| title=Observations on the genus ''Omphalotus'' in Australia| journal=Mycologia Helvetica| volume=2| pages=91–100}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rop2009&quot;&gt;{{cite journal |author=Rop O, Mlcek J, Jurikova T. |title=Beta-glucans in higher fungi and their health effects |url=https://archive.org/details/sim_nutrition-reviews_2009-11_67_11/page/624 |journal=Nutrition Reviews |volume=67 |issue=11 |pages=624–31 |year=2009 |pmid=19906249 |doi=10.1111/j.1753-4887.2009.00230.x}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [http://unite.ut.ee/EestiLiigid/otsing.php?qresult=yes&amp;spec1=contains&amp;spec2=&amp;spec3=AND&amp;country1=contains&amp;country2=&amp;country3=AND&amp;tax1=contains&amp;tax2=Pleurotus&amp;tax3=AND&amp;ord1=ord1_opt1&amp;ord2=ASC Eesti Seenekogude Rahvuslik Andmebaas]

[[Kategooria:Servikulised]]</text>
      <sha1>qmw8pbmovep3epdwpp6n0b0ky8sknpx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185108</id>
      <parentid>7185107</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T10:08:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7185108</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24053" sha1="20wvudbuvk0ay568p2folg2biqowzuf" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi           = Servik
| värvus         = seened
| pilt           = Austerservik2.jpg
| pildi_seletus  = [[Austerservik]] ''Pleurotus ostreatus''
| pildi_laius    = 250px
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass          = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts          = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond       = [[Servikulised]] ''Pleurotaceae''
| perekond       = '''Servik''' ''Pleurotus''
| perekonna_autor= ([[Elias Magnus Fries|Fr.]]) [[Paul Kummer|P. Kumm.]] 1871
| tüüpliik  = [[Austerservik]]&lt;br&gt;''Pleurotus ostreatus''
| tüüpliigi_autor = ([[Nikolaus Joseph von Jacquin|Jacq.]]) P. Kumm. 1871
}}

'''Servik''' (''Pleurotus'') on [[servikulised|servikuliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seente]] [[perekond]].&lt;ref name=&quot;eElurikkus&quot; /&gt; Selle kõige tuntum esindaja on maailmas üks enim kultiveeritud ja hinnatud söögiseeni [[austerservik]] (''Pleurotus ostreatus'').&lt;ref name=&quot;oOieG&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
Praegu maailmas üks suurimaid serviku tootjaid [[Hiina]] hakkas servikuid tehislikult kasvatama 600–700 aastat tagasi. [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] on servikuid tööstuslikult kultiveeritud enam kui 20 aastat, tehislikult kasvatati neid esmakordselt 1900. aastal. Esimest korda dokumenteeriti servikute kultiveerimine 1935. aastal [[Minnesota ülikool]]is, kus F. Kaufert töötas välja uued meetodid, et kasvatada servikuid metsakõdul.&lt;ref name=&quot;ajalugu&quot; /&gt; Kaufert arvas, et oli kultiveerinud ''Pleurotus corticatus'''e (praegu paremini tuntud kui [[loorservik]]).&lt;ref name=&quot;eElurikkus&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Kaufert&quot; /&gt; Paljud teadlased aga kahtlesid selles, arvates, et tegu oli hoopis samasse perekonda kuuluva [[kuningservik]]uga. Kindlalt sai vaid väita, et tehislikult oli kasvatatud servikute perekonda kuuluv liik.&lt;ref name=&quot;Kaufert&quot; /&gt;

== Nimi ==
''Pleurotus'' tähendab kreeka keeles [[väliskõrv]]a [πλευρή ''pleurē'' + οὖς ''ous'', genitiiv ὠτός ''ōtos''].&lt;ref name=&quot;side&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ear&quot; /&gt;

Kreekakeelne nimi viitab seeneperekonna üldisele väljanägemisele. Servikute kübar on tavaliselt karbikujuline ning jalg külgmise asetusega. Servikuid võidakse kutsuda veel [[Austrid|austriteks]] ja [[merikõrv]]adeks, viidates nende välimusele ning maitsele. Mõnedes riikides kutsutakse servikuid [[puuseen]]teks, tulenevalt nende eluviisist, kuna seened kasvavad puule kinnitunult.&lt;ref name=&quot;Stamets1&quot; /&gt;
Näiteks [[Saksamaa]]l nimetatakse austerservikut teokarbiseeneks, sest see meenutab kujult [[teokarp]]e.&lt;ref name=&quot;Servikute&quot; /&gt;

== Välimus ja ehitus ==
Servikute [[viljakeha]]d on värvuselt valkjad (näiteks loorservik) kuni sinakad (näiteks austerservik). [[Seenekübar]] on tavaliselt suur (läbimõõt kuni 15 cm) ja lihakas.&lt;ref name=&quot;Servikute_välimus&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;seen&quot; /&gt; Seenekübarad võivad kasvada ilma jalata üksteise külge kinnitunult, enamasti kobaratena [[lehtpuu]]de kändudel või tüvedel. Kui seentel on jalg olemas, on see lühikest kasvu, tüse (läbimõõt 3–5 cm) ja pigem külgmise kui ekstsentrilise asetusega. [[Eoslehed]] on heledates toonides ja katavad osaliselt ka [[seenejalg]]a (laskuvad kübaralt jalale).&lt;ref name=&quot;Servikute_välimus&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Bon&quot; /&gt; Seeneliha on hele ja sitke.&lt;ref name=&quot;Servikute_välimus&quot; /&gt; Loor on mõnedel liikidel olemas. Eospulber on servikutel valge, kreemjas või lillakashalli värvusega. Seene eosed on siledad ja pikenenud, tihti nimetatakse neid silinderjateks.&lt;ref name=&quot;Bon&quot; /&gt; Servikutel on [[heilotsüstiid]]id, need on lehikseentel eoslehe servades või torukeste otstes paiknevad seeneniitide tipmised steriilsed rakud.&lt;ref name=&quot;Servikute_välimus&quot; /&gt; Terminit [[pleurotoid]] kasutatakse kirjeldamaks seeni, kellel on sarnane haabitus nagu servikute perekonnal.&lt;ref name=&quot;Bon&quot; /&gt;
[[Hüüf]]id on pannaldega. Pandlad on sillakesed seeneniitidel, mis on tekkinud sugulise paljunemise tagajärjel rakuvaheseinte kohal.&lt;ref name=&quot;Servikute_välimus&quot; /&gt; Enamiku liikide seeneniidistiku süsteem on [[monomiitne]] ehk ühetüübiline, koosnedes ainult [[generatiivhüüf]]idest, mis annavad seenele pehme konsistentsi. Serviku loorserviku seeneniidistiku süsteem võib olla kahetüübiline ehk [[dimiitne]]. See tähendab, et [[seeneniit]]ide süsteem koosneb lisaks generatiivhüüfidele ka skeletthüüfidest. [[Skeletthüüf]] annab loorservikule tugevama struktuuri nagu [[torikseen]]tel.&lt;ref name=&quot;Funga&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;myko&quot; /&gt;

== Levila ja eluviis ==
Servikuid on levinud metsades nii [[Troopika|troopilises]] kui ka [[Parasvööde|parasvöötme]] [[kliima]]s üle kogu maailma. Kuigi austerservik (''[[Pleurotus ostreatus]]'') ei kasva Põhja-Ameerika loodeosas, on sealses piirkonnas see laialt levinud liik asendunud teiste servikuliikidega, nt ''Pleurotus pulmonarius'' ja ''Pleurotus populinus''.&lt;ref name=&quot;amm09&quot; /&gt; Servikud on [[Saprobiont|saprotroofid]] ehk nad elavad ja toituvad surnud orgaanilisest ainest. Enamik servikuliike tekitavad lehtpuudel mädanikku, mõned lagundavad ka [[okaspuu|okaspuid]].&lt;ref name=&quot;cohen02&quot; /&gt;
Kui seeneensüümid lagundavad [[tselluloos]]i, [[hemitselluloos]]i ja [[ligniin]]i kõiki ühtemoodi, siis tekib [[korrosioonmädanik]]. Kui aga ligniini lagundatakse pisut kiiremini, tekib [[selektiivne mädanik]]. On olemas ka kolmas valgemädaniku teisend, [[sõelmädanik]], millega tekivad mädaneva puidu sisse väikesed valged laigud. Valgemädanik tekib kiiresti, sellegipoolest võivad nakatunud puud kaua tugevana püsida, lõpuks aga siiski muutuvad pehmeks ja kiuliseks massiks. Valgemädanik on valge kuni helepruun, värvus sõltub seene liigist, mis puitu lagundab.&lt;ref name=&quot;Valgemädanik&quot; /&gt; Serviku perekonna liigid on väga erinevate eluviisidega. Kuningservik elab sümbioosis rohttaimedega ja ''Pleurotus tuber-reginum'' toodab tugevnenud seeneniidistikuga massi, mis sisaldab toitaineid ja asub maa all. Servikuid, mis on võimelised ümarusse liikumatuks muutma, kutsutakse nematofaagideks.&lt;ref name=&quot;thorn00&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;barron87&quot; /&gt;

== Taksonoomia ==
Serviku perekonna liikide klassifitseerimine on keeruline suurte [[Fenotüüp|fenotüübiliste]] erinevuste, laia leviku, pidevalt jätkuva [[evolutsioon]]i, uute liikide kattumise ja tekkimise tõttu. Sellepärast on raske ka hinnata, kui palju servikuliike maailmas eksisteerib. Näiteks algselt liigitati austerservik [[šampinjon]]i perekonna alla (''Agaricus ostreatus'' Jacq. 1774). [[Paul Kummer]] defineeris esimest korda serviku perekonna 1871. aastal – pärast seda on perekonna liigilist koosseisu kitsendatud ja osa liike on tõstetud teistesse perekondadesse: ''[[Favolaschia]]'', ''[[Hohenbuehelia]]'', ''[[Lentinus]]'', ''[[Marasmiellus]]'', ''[[Omphalotus]]'', ''[[Panellus]]'', ''[[Pleurocybella]]'' ja ''[[Resupinatus]]''. [[Rolf Singer]] tegi 1986. aastal uue taksonoomia, toetudes seente morfoloogiale.&lt;ref name=&quot;Singer1986&quot; /&gt;

== Fülogeneetika ==
[[Fenotüüp|Fenotüübilistest]] erinevustest tihti ei piisa, et kindlaks teha, mis serviku liigiga tegemist on. Sellepärast on kasutusele võetud molekulaarne fülogeneetika, et paika panna perekonnasiseste gruppide omavahelised geneetilised ja evolutsioonilised suhted ning piiritleda kindlaid [[klaad]]e.&lt;ref name=&quot;gonzalez&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pnas&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt; On tõestatud, et ''Pleurotus'' koos lähedase perekonna ''Hohenbuehelia''{{'}}ga on [[Monofüleetiline|monofüleetilised]].&lt;ref name=&quot;thorn00&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;barron87&quot; /&gt; Gruppidevahelisi elujõulisuse ristamise teste on kasutatud, et edaspidi eristada, missugused grupid väärivad eraldi liigiks olemist, missugused aga võiksid olla alamliigid, samasse liiki kuuluvad ehk sünonüümsed või varieteedid. Kui kaks ''Pleurotuse'' perekonna seenerühma on selgesti [[Morfoloogiline|morfoloogiliselt]] eristuvad, kuid võimelised ristuma ja tootma paljunemisvõimelisi järglasi, kuuluvad nad ühte liiki. Neid reproduktiivselt eraldiseisvaid gruppe nimetatakse intersteriilseteks gruppideks ning hakatud defineerima kui ''Plerotuse'' perekonna liike.&lt;ref name=&quot;pnas&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;utknox&quot; /&gt;

== Fülogeneetilised liigid ==
Järgnev liikide loend on pandud kokku toetudes: fülogeneetilistele klaadidele&lt;ref name=&quot;gonzalez&quot; /&gt;,&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt; intersteriilsetele gruppidele (grupi number märgitud Rooma numbriga) või alamklaadidele&lt;ref name=&quot;pnas&quot; /&gt;,&lt;ref name=&quot;utknox&quot; /&gt; vanematele binomaalsetele nimedele, mis on leitud olevat lähedalt seotud, reproduktiivselt kokkusobivad, sünonüümid või pole taksonoomiliselt enam kehtivad.
See liikide loend täieneb pidevalt. Intersteriilsete gruppide järele on märgitud, kus piirkonnas seened kasvavad. Samuti on toodud eestikeelsed nimetused.&lt;ref name=&quot;eElurikkus&quot; /&gt;
*'''Klaad ''P. ostreatus'''''&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt;
** I. ''Pleurotus ostreatus'' ([[austerservik]]) – Põhja-Ameerika, Euroopa, Aasia&lt;ref name=&quot;pnas&quot; /&gt; [[Pilt:Pleurotus pulmonarius LC0228.jpg|pisi|''Pleurotus pulmonarius'']]
*** ''[[Pleurotus florida|P. florida]]''&lt;ref name=&quot;gonzalez&quot; /&gt;
** II. ''Pleurotus pulmonarius'' (fööniksservik, india servik või [[kopsservik]]) – Põhja-Ameerika, Euroopa, Aasia ja Australaasia&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;nz&quot; /&gt;
*** ''[[Pleurotus columbinus|P. columbinus]]''&lt;ref name=&quot;gonzalez&quot; /&gt;
*** ''[[Pleurotus sapidus|P. sapidus]]''[[Pilt:Pleurotus dryinus1.jpg|pisi|''Pleurotus dryinus'']]
** III. ''[[Pleurotus populinus|P. populinus]]'' – Põhja-Ameerika&lt;ref name=&quot;pnas&quot; /&gt;
** VI. ''Pleurotus eryngii'' ([[kuningservik]]) – Euroopa ja Aasia&lt;ref name=&quot;pnas&quot; /&gt;
*** ''[[Pleurotus ferulae|P. ferulae]]''
*** ''[[Pleurotus fossulatus|P. fossulatus]]'' – Afganistan&lt;ref name=&quot;pnas&quot; /&gt;
*** ''[[Pleurotus nebrodensis|P. nebrodensis]]''&lt;ref name=&quot;rod10&quot; /&gt;
** XII. ''[[Pleurotus abieticola|P. abieticola]]'' – Aasia&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt;
** XIII. ''[[Pleurotus albidus|P. albidus]]'' või ''[[P. brazil]]'' – Lõuna-Ameerika&lt;ref name=&quot;utknox&quot; /&gt;
*'''Klaad ''P. djamor-cornucopiae'''''&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt; [[Pilt:2008-05-03 Pleurotus calyptratus 1 24551 cropped.jpg|pisi|''Pleurotus calypratus'']]
** IV. ''Pleurotus cornucopiae'' ([[trompetservik]]) – Euroopa ja Aasia
*** ''Pleurotus citrinopileatus'' ([[kuldservik]])
*** ''Pleurotus euosmus'' ([[estragonservik]])
** V. ''Pleurotus djamor'' ([[roosa servik]]) – ülemaailmne
*** ''[[Pleurotus flabellatus|P. flabellatus]]''
*** ''[[Pleurotus salmoneo-stramineus|P. salmoneo-stramineus]]''
*** ''[[Pleurotus salmonicolor|P. salmonicolor]]''
** XI. ''[[Pleurotus opuntiae|P. opuntiae]]''/''[[Pleurotus agaves]]'' – Põhja-Ameerika&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt;
** XVI. ''Pleurotus calyptratus'' ([[rõngasservik]])
*'''Klaad ''P. cystidiosus'''''&lt;ref name=&quot;gonzalez&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;zerv04&quot; /&gt;
** VII. ''[[Pleurotus cystidiosus|P. cystidiosus]]'' – Põhja-Ameerika, Euroopa, Aasia, Australaasia
*** ''[[Pleurotus abalonus|P. abalonus]]''
*** ''[[Pleurotus fuscosquamulosus|P. fuscosquamulosus]]'' – Aafrika, Euroopa
*** ''[[Pleurotus smithii|P. smithii]]''
** IX. ''Pleurotus dryinus'' ([[loorservik]]) – Põhja-Ameerika, Euroopa
** VIII. ''[[Pleurotus levis|P. levis]]'' – Põhja-Ameerika&lt;ref name=&quot;utknox&quot; /&gt;
** X. ''[[Pleurotus tuber-regium|P. tuber-regium]]'' – Aafrika, Aasia, Australaasia&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;hib94&quot; /&gt;
** XIV. ''Pleurotus australis'' ([[pruun servi]]k) – Australaasia&lt;ref name=&quot;utknox&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;nz&quot; /&gt;
** XV. ''[[Pleurotus purpureo-olivaceus|P. purpureo-olivaceus]]'' – Aafrika&lt;ref name=&quot;utknox&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;nz&quot; /&gt;
*** ''[[Pleurotus rattenburyi|P. rattenburyi]]''

'''Raskesti süstematiseeritavad liigid'''
* ''[[Pleurotus gardneri|P. gardneri]]''
* ''[[Pleurotus parsonsii|P. parsonsii]]''&lt;ref name=&quot;nz&quot; /&gt;
* ''[[Pleurotus velatus|P. velatus]]''&lt;ref name=&quot;nz&quot; /&gt;

'''Kuulusid enne servikute perekonna hulka'''
* ''[[Lentinus sajor-caju|P. sajor-caju]]'' kuulub nüüd ''Lentinus'''e perekonda.
* ''[[Omphalotus nidiformis|P. nidiformis]]'' kuulub nüüd ''Omphalotus'''e perekonda alates 1994. aastast&lt;ref name=&quot;miller&quot; /&gt;

== Servikute kasutamine ==
Servikuid on kasutatud [[reostus]]ainete, näiteks [[nafta]] ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike, [[Degradatsioon (keemia)|degradeerimiseks]]. Biopuhastuses saab servikuid kasutada nende omaduse tõttu tekitada valgemädanikku. Austerservik on [[Jaapan]]i, [[Korea]] ja [[Hiina]] kokakunstis delikatess-seen. Seenest tehakse kastmeid, praetakse, serveeritakse omas mahlas või tehakse täidisega seeni. [[Aasia]] köögis tehakse austerservikust vorsti. Seene maitse on mahe ja meenutab kirjelduste kohaselt [[aniis]]i. Austerservik on värskelt parim söögiseen. Tegemist on küll väga hinnatud söögiseenega, aga austerservik sisaldab väikest kogust arabitooli, mis võib põhjustada osadel inimestel seedehäireid.
Meditsiinilised uuringud on tõestanud, et austerserviku tarbimine alandab [[kolesterool]]itaset, sest need seened sisaldavad lovastatiini (2,8% kuivmassist).&lt;ref name=&quot;Rop2009&quot; /&gt;

== Servikud Eestis ==
[[Eesti]]s kasvab 4 [[liik (bioloogia)|liiki]] servikuid, millest kaks liiki on söödavad.
*[[Kopsservik]] (''P. pulmonarius'' Fr.) on Eestis kõige laialdasemalt levinud servikuliik. Kasvab sügisel ja kevadel surnud lehtpuutüvedel lehtmetsades ning parkides. Kopsservik võib olla poolparasiitse eluviisiga. Seenekübar on valkjas kuni kahvatupruun ja suur (läbimõõt kuni 10&amp;nbsp;cm). Seen on söödav värskelt, kuid pole hea söögiseen, vaid pigem vähekvaliteetne.
*[[Austerservik]] (''P. ostreatus'' (Jacq.: Fr.) P. Kumm.) on välimuselt kopsservikuga väga sarnane, mõnikord ristamiskatseteta isegi eristamatu. Eestis on küllaltki haruldane. Kübar on suur (läbimõõt kuni 15&amp;nbsp;cm), kinnitub puidule külgmiselt, on paks ja lihav kreemikashalli kuni hallikaslilla tooniga. Seen lõhnab jahu või värske kala järele. Kasvab metsades ja parkides sügisest kevadeni, eriti hilissügisel ja soojadel talvedel lehtpuupuidul. Kõrgelt hinnatud söögiseen, mida paljudes maades ja ka Eestis viljeletakse. Austerserviku üheks kasvatamise viisiks on nakatada [[mütseel]]iga madalalt mulda kaevatud lehtpuupakke.
*[[Loorservik]]ul (''P. dryinus'' (Pers.: Fr.) P. Kumm.) on loor, millele ka seene nimi viitab. Seenekübar on suur (diameeter kuni 10&amp;nbsp;cm) peenelt kiulis-viltjas kuni kiudsoomuseline valgest hallikaspruuni värvini. Seenejalg on külgmise asetusega, seeneliha on sitke ning ebameeldiva lõhnaga. Loorservik, mis kasvab lehtpuudel sügisel, on mittesöödav ning haruldane.
*[[Rõngasservik]]u (''P. calyptratus'' (Fr.) Sacc.) seenekübar on paljas ja kinnitub substraadile külgmiselt ilma jalata. Seenel on [[loor]]. Rõngasservik on mittesöödav ning Eestis kasvab harva.&lt;ref name=&quot;seen&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;eElurikkus&quot;&gt;{{eElurikkus}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ajalugu&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140508114844/http://wsmbmp.org/proceedings/4th%20international%20conference/Documentos%20Word/B%20WW%20Prod/1WW-98%20Oyster%20OK.doc Kultiveerimise ajalugu] Comparison of oyster mushroom production practices&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kaufert&quot;&gt;Kaufert, F. (1936) The biology of Pleurotus corticatus Fries. Minnesota Agricultural Experiment Station Bulletin 114.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;side&quot;&gt;[http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.04.0073%3Aentry%3Dpleurh%2F πλευρή], Georg Autenrieth, ''A Homeric Dictionary'', on Perseus&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ear&quot;&gt;[http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.04.0057%3Aentry%3Dou%29%3Ds οὖς], Henry George Liddell, Robert Scott, ''A Greek-English Lexicon'', on Perseus&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Stamets1&quot;&gt;{{cite book|last=Stamets|first=Paul|authorlink=Paul Stamets|title=Growing gourmet and medicinal mushrooms = [Shokuyo oyobi yakuyo kinoko no sabai]|url=https://archive.org/details/growinggourmetme0000stam|edition=3rd|year=2000|publisher=Ten Speed Press|location=Berkeley, California, USA|isbn=978-1-58008-175-7|pages=[https://archive.org/details/growinggourmetme0000stam/page/308 308]–315|chapter=Chapter 21: Growth Parameters for Gourmet and Medicinal Mushroom Species}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Servikute&quot;&gt;Engelbrecht, Jolanda Seente kasvatamine kodus ja aias.Sinisukk (2010).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Servikute_välimus&quot;&gt;Kalamees, Kuulo; Liiv, Vello. 400 Eesti seent. Eesti Loodusfoto Tartu (2008).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;seen&quot;&gt;{{netiviide|url =http://et.scribd.com/doc/46092067/Eesti-Seenestik|pealkiri =Servikute välimus| väljaanne = Eesti Seenestiku ülevaade}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bon&quot;&gt;{{cite book |author=Marcel Bon |title=The Mushrooms and Toadstools of Britain and North-Western Europe |year=1987 |url=https://archive.org/details/mushroomstoadsto0000bonm |publisher=Hodder &amp; Stoughton |isbn=0-340-39935-X}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Funga&quot;&gt;{{cite book |last=Knudsen |first=Henning |first2=Jan |last2=Vesterhout |title=Funga Nordica |publisher=Nordsvamp |location=Copenhagen |year=2008 |page=321}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oOieG&quot;&gt;.Chang, Shu-ting; Miles, Philip G. Mushrooms: cultivation, nutritional value, medicinal effect and environmental impact (2nd ed.): CRC Press, 2004&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;myko&quot;&gt;[http://mycology.ee/?page=18 Servikute ehitus] Eesti Seente uuringud&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;amm09&quot;&gt;{{cite book |last=Trudell |first=S. |last2=Ammirati |first2=J. |title=Mushrooms of the Pacific Northwest |url=https://archive.org/details/mushroomsofpacif0000trud |series=Timber Press Field Guides |publisher=Timber Press |location=Portland, Oregon |year=2009 |page=[https://archive.org/details/mushroomsofpacif0000trud/page/134 134] |isbn=0-88192-935-2}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cohen02&quot;&gt;{{cite journal| first=R.| last=Cohen| first2=L.| last2=Persky| first3=Y.| last3=Hadar| title=Biotechnological applications and potential of wood-degrading mushrooms of the genus ''Pleurotus''| journal=Applied Microbiology and Biotechnology| year=2002| volume=58| pages=582–94| doi=10.1007/s00253-002-0930-y| url=http://ftp.tugraz.at/pub/bioTechnology/TechnischeMykologie_2010/Bammer_Bettina_EdibleMushrooms/CohenPleurotusAMBT2002.pdf| format=PDF| pmid=11956739}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Valgemädanik&quot;&gt;Järve, Sulev. Puuseened pargi- ja ilupuudel. Maalehe Raamat (2006).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;thorn00&quot;&gt;{{cite journal| title=Phylogenetic Analyses and the Distribution of Nematophagy Support a Monophyletic Pleurotaceae within the Polyphyletic Pleurotoid-Lentinoid Fungi| url=https://archive.org/details/mycologia_march-april-2000_92_2/page/241| first=R. Greg| last=Thorn| first2=Jean-Marc| last2=Moncalvo| first3=C. A.| last3=Reddy| first4=Rytas| last4=Vilgalys| journal=Mycologia| volume=92| issue=2| date=märts–apr 2000| pages=241–252| doi=10.2307/3761557| jstor=3761557}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;barron87&quot;&gt;{{cite journal| title=Destruction of nematodes by species of ''Pleurotus''| last=Barron| first=GL| last2=Thorn| first2=RG| journal=Canadian Journal of Botany| volume=65| issue=4| pages=774–778| year=1987| doi=10.1139/b87-103}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Singer1986&quot;&gt;{{cite book |author=Singer R. |authorlink=Rolf Singer |title=The Agaricales in Modern Taxonomy |edition=4th |publisher=Koeltz Scientific Books|location=Koenigstein Königstein im Taunus, Germany |year=1986 |page= |isbn=3-87429-254-1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gonzalez&quot;&gt;{{cite journal| journal=Microbiology| volume=146| year=2000| pages=209–221| title=Phylogenetic relationships of ''Pleurotus'' species according to the sequence and secondary structure of the mitochondrial small-subunit rRNA V4, V6 and V9 domains| first=Patrice| last=Gonzalez| first2=Jacques| last2=Labarère| url=http://mic.sgmjournals.org/cgi/content/abstract/146/1/209| issue=1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pnas&quot;&gt;{{cite journal| title=Ancient and recent patterns of geographic speciation in the oyster mushroom ''Pleurotus'' revealed by phylogenetic analysis of ribosomal DNA sequences| last=Vilgalys| first=Rytas| first2=Bao Lin| last2=Sun| journal=[[Proceedings of the National Academy of Sciences|PNAS]]| date=mai 1994| volume=91| issue=10| pages=4599–4603| url=http://www.pnas.org/content/91/10/4599 | pmc=43833 | doi = 10.1073/pnas.91.10.4599 | pmid=8183955}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vil96&quot;&gt;{{cite book| chapter=Recent advances in molecular systematics of the genus ''Pleurotus''| last=Vilgalys| first=R.| last2=Moncalvo| first2=J.M.| last3=Liou| first3=S.R.| last4=Volovsek| first4=M.| publisher=Pennsylvania State University: World Society for Mushroom Biology and Mushroom Products| location=University Park, PA (USA)| year=1996| pages=91–101| editor=Royse, D.J.| title=Mushroom biology and mushroom products: proceedings of the 2nd International Conference, June 9–12, 1996| url=http://wsmbmp.org/proceedings/2nd%20international%20conference/MBMP%20Proceedings%20of%20the%202nd%20International%20Conference%20(White%20book)/8%20Recent%20Advances%20in%20Molecular%20Systematics%20of%20the%20Genus%20Pleurotus.pdf| format=PDF| access-date=2012-11-18| archive-date=2011-09-02| archive-url=https://web.archive.org/web/20110902171924/http://wsmbmp.org/proceedings/2nd%20international%20conference/MBMP%20Proceedings%20of%20the%202nd%20International%20Conference%20(White%20book)/8%20Recent%20Advances%20in%20Molecular%20Systematics%20of%20the%20Genus%20Pleurotus.pdf| url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;utknox&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.bio.utk.edu/mycology/Pleurotus/default.htm|title=Biological Species in ''Pleurotus''|author=Peterson, Ronald H.; Hughes, Karen W.; and Psurtseva, Nadezhda|publisher=The University of Tennessee-Knoxville|accessdate=11.03.2011|archive-date=2.03.2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110302084812/http://www.bio.utk.edu/mycology/Pleurotus/default.htm|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nz&quot;&gt;{{cite journal| title=Studies in the agaricales of New Zealand: New species, new records and renamed species of ''Pleurotus'' (Pleurotaceae)| url=https://archive.org/details/australian-systematic-botany_1995-06-30_8_3/page/453| first=BP |last=Segedin| first2=PK| last2=Buchanan| first3=JP| last3=Wilkie| journal=Australian Systematic Botany| volume=8| issue=3| pages=453–482| doi=10.1071/SB9950453| year=1995}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rod10&quot;&gt;{{cite journal| journal=Fungal Biology| volume=114| issue=5–6| date=mai–juuni 2010| pages=421–428| doi=10.1016/j.funbio.2010.03.003| title=''Pleurotus eryngii'' species complex: Sequence analysis and phylogeny based on partial EF1α and RPB2 genes| url=https://archive.org/details/fungal-biology_may-june-2010_114_5-6/page/421| authors=Alma E. Rodriguez Estrada, Maria del Mar Jimenez-Gasco and Daniel J. Royse}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zerv04&quot;&gt;{{cite journal |title=Molecular phylogeny, biogeography and speciation of the mushroom species ''Pleurotus cystidiosus'' and allied taxa| first=Georgios I. |last=Zervakis| first2=Jean-Marc |last2=Moncalvo| first3=Rytas| last3=Vilgalys| journal=Microbiology| volume=150| year=2004| pages=715–726| doi=10.1099/mic.0.26673-0}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hib94&quot;&gt;{{cite journal| title=Nematode-Trapping in ''Pleurotus tuberregium''| url=https://archive.org/details/sim_mycologia_september-october-1994_86_5/page/n105| first=D. S.| last=Hibbett| first2=R. G.| last2=Thorn| journal=Mycologia| volume=86| issue=5| date=sept–okt 1994| pages=696–699| jstor=3760542}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;miller&quot;&gt;{{cite journal| last=Miller| first=O.K.| authorlink=Orson K. Miller, Jr.| year=1994| title=Observations on the genus ''Omphalotus'' in Australia| journal=Mycologia Helvetica| volume=2| pages=91–100}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rop2009&quot;&gt;{{cite journal |author=Rop O, Mlcek J, Jurikova T. |title=Beta-glucans in higher fungi and their health effects |url=https://archive.org/details/sim_nutrition-reviews_2009-11_67_11/page/624 |journal=Nutrition Reviews |volume=67 |issue=11 |pages=624–31 |year=2009 |pmid=19906249 |doi=10.1111/j.1753-4887.2009.00230.x}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [http://unite.ut.ee/EestiLiigid/otsing.php?qresult=yes&amp;spec1=contains&amp;spec2=&amp;spec3=AND&amp;country1=contains&amp;country2=&amp;country3=AND&amp;tax1=contains&amp;tax2=Pleurotus&amp;tax3=AND&amp;ord1=ord1_opt1&amp;ord2=ASC Eesti Seenekogude Rahvuslik Andmebaas]

[[Kategooria:Servikulised]]</text>
      <sha1>20wvudbuvk0ay568p2folg2biqowzuf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185109</id>
      <parentid>7185108</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T10:19:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7185109</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24067" sha1="8fa2gifx1umr260k5jeuqolf3pptmts" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi           = Servik
| värvus         = seened
| pilt           = Austerservik2.jpg
| pildi_seletus  = [[Austerservik]] ''Pleurotus ostreatus''
| pildi_laius    = 250px
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass          = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts          = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond       = [[Servikulised]] ''Pleurotaceae''
| perekond       = '''Servik''' ''Pleurotus''
| perekonna_autor= ([[Elias Magnus Fries|Fr.]]) [[Paul Kummer|P. Kumm.]] 1871
| tüüpliik  = [[Austerservik]]&lt;br&gt;''Pleurotus ostreatus''
| tüüpliigi_autor = ([[Nikolaus Joseph von Jacquin|Jacq.]]) P. Kumm. 1871
}}

'''Servik''' (''Pleurotus'') on [[servikulised|servikuliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seente]] [[perekond]].&lt;ref name=&quot;eElurikkus&quot; /&gt; Selle kõige tuntum esindaja on maailmas üks enim kultiveeritud ja hinnatud söögiseeni [[austerservik]] (''Pleurotus ostreatus'').&lt;ref name=&quot;oOieG&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
Praegu maailmas üks suurimaid serviku tootjaid [[Hiina]] hakkas servikuid tehislikult kasvatama 600–700 aastat tagasi. [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] on servikuid tööstuslikult kultiveeritud enam kui 20 aastat, tehislikult kasvatati neid esmakordselt 1900. aastal. Esimest korda dokumenteeriti servikute kultiveerimine 1935. aastal [[Minnesota ülikool]]is, kus F. Kaufert töötas välja uued meetodid, et kasvatada servikuid metsakõdul.&lt;ref name=&quot;ajalugu&quot; /&gt; Kaufert arvas, et oli kultiveerinud ''Pleurotus corticatus'''e (praegu paremini tuntud kui [[loorservik]]).&lt;ref name=&quot;eElurikkus&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Kaufert&quot; /&gt; Paljud teadlased aga kahtlesid selles, arvates, et tegu oli hoopis samasse perekonda kuuluva [[kuningservik]]uga. Kindlalt sai vaid väita, et tehislikult oli kasvatatud servikute perekonda kuuluv liik.&lt;ref name=&quot;Kaufert&quot; /&gt;

== Nimi ==
''Pleurotus'' tähendab kreeka keeles [[väliskõrv]]a [πλευρή ''pleurē'' + οὖς ''ous'', genitiiv ὠτός ''ōtos''].&lt;ref name=&quot;side&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ear&quot; /&gt;

Kreekakeelne nimi viitab seeneperekonna üldisele väljanägemisele. Servikute kübar on tavaliselt karbikujuline ning jalg külgmise asetusega. Servikuid võidakse kutsuda veel [[Austrid|austriteks]] ja [[merikõrv]]adeks, viidates nende välimusele ning maitsele. Mõnedes riikides kutsutakse servikuid [[puuseen]]teks, tulenevalt nende eluviisist, kuna seened kasvavad puule kinnitunult.&lt;ref name=&quot;Stamets1&quot; /&gt;
Näiteks [[Saksamaa]]l nimetatakse austerservikut teokarbiseeneks, sest see meenutab kujult [[teokarp]]e.&lt;ref name=&quot;Servikute&quot; /&gt;

== Välimus ja ehitus ==
Servikute [[viljakeha]]d on värvuselt valkjad (näiteks loorservik) kuni sinakad (näiteks austerservik). [[Seenekübar]] on tavaliselt suur (läbimõõt kuni 15 cm) ja lihakas.&lt;ref name=&quot;Servikute_välimus&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;seen&quot; /&gt; Seenekübarad võivad kasvada ilma jalata üksteise külge kinnitunult, enamasti kobaratena [[lehtpuu]]de kändudel või tüvedel. Kui seentel on jalg olemas, on see lühikest kasvu, tüse (läbimõõt 3–5 cm) ja pigem külgmise kui ekstsentrilise asetusega. [[Eoslehed]] on heledates toonides ja katavad osaliselt ka [[seenejalg]]a (laskuvad kübaralt jalale).&lt;ref name=&quot;Servikute_välimus&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Bon&quot; /&gt; Seeneliha on hele ja sitke.&lt;ref name=&quot;Servikute_välimus&quot; /&gt; Loor on mõnedel liikidel olemas. Eospulber on servikutel valge, kreemjas või lillakashalli värvusega. Seene eosed on siledad ja pikenenud, tihti nimetatakse neid silinderjateks.&lt;ref name=&quot;Bon&quot; /&gt; Servikutel on [[heilotsüstiid]]id, need on lehikseentel eoslehe servades või torukeste otstes paiknevad seeneniitide tipmised steriilsed rakud.&lt;ref name=&quot;Servikute_välimus&quot; /&gt; Terminit [[pleurotoid]] kasutatakse kirjeldamaks seeni, kellel on sarnane haabitus nagu servikute perekonnal.&lt;ref name=&quot;Bon&quot; /&gt;
[[Hüüf]]id on pannaldega. Pandlad on sillakesed seeneniitidel, mis on tekkinud sugulise paljunemise tagajärjel rakuvaheseinte kohal.&lt;ref name=&quot;Servikute_välimus&quot; /&gt; Enamiku liikide seeneniidistiku süsteem on [[monomiitne]] ehk ühetüübiline, koosnedes ainult [[generatiivhüüf]]idest, mis annavad seenele pehme konsistentsi. Serviku loorserviku seeneniidistiku süsteem võib olla kahetüübiline ehk [[dimiitne]]. See tähendab, et [[seeneniit]]ide süsteem koosneb lisaks generatiivhüüfidele ka skeletthüüfidest. [[Skeletthüüf]] annab loorservikule tugevama struktuuri nagu [[torikseen]]tel.&lt;ref name=&quot;Funga&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;myko&quot; /&gt;

== Levila ja eluviis ==
Servikuid on levinud metsades nii [[Troopika|troopilises]] kui ka [[Parasvööde|parasvöötme]] [[kliima]]s üle kogu maailma. Kuigi austerservik (''[[Pleurotus ostreatus]]'') ei kasva Põhja-Ameerika loodeosas, on sealses piirkonnas see laialt levinud liik asendunud teiste servikuliikidega, nt ''Pleurotus pulmonarius'' ja ''Pleurotus populinus''.&lt;ref name=&quot;amm09&quot; /&gt; Servikud on [[Saprobiont|saprotroofid]] ehk nad elavad ja toituvad surnud orgaanilisest ainest. Enamik servikuliike tekitavad lehtpuudel mädanikku, mõned lagundavad ka [[okaspuu|okaspuid]].&lt;ref name=&quot;cohen02&quot; /&gt;
Kui seeneensüümid lagundavad [[tselluloos]]i, [[hemitselluloos]]i ja [[ligniin]]i kõiki ühtemoodi, siis tekib [[korrosioonmädanik]]. Kui aga ligniini lagundatakse pisut kiiremini, tekib [[selektiivne mädanik]]. On olemas ka kolmas valgemädaniku teisend, [[sõelmädanik]], millega tekivad mädaneva puidu sisse väikesed valged laigud. Valgemädanik tekib kiiresti, sellegipoolest võivad nakatunud puud kaua tugevana püsida, lõpuks aga siiski muutuvad pehmeks ja kiuliseks massiks. Valgemädanik on valge kuni helepruun, värvus sõltub seene liigist, mis puitu lagundab.&lt;ref name=&quot;Valgemädanik&quot; /&gt; Serviku perekonna liigid on väga erinevate eluviisidega. Kuningservik elab sümbioosis rohttaimedega ja ''Pleurotus tuber-reginum'' toodab tugevnenud seeneniidistikuga massi, mis sisaldab toitaineid ja asub maa all. Servikuid, mis on võimelised ümarusse liikumatuks muutma, kutsutakse nematofaagideks.&lt;ref name=&quot;thorn00&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;barron87&quot; /&gt;

== Taksonoomia ==
Serviku perekonna liikide klassifitseerimine on keeruline suurte [[Fenotüüp|fenotüübiliste]] erinevuste, laia leviku, pidevalt jätkuva [[evolutsioon]]i, uute liikide kattumise ja tekkimise tõttu. Sellepärast on raske ka hinnata, kui palju servikuliike maailmas eksisteerib. Näiteks algselt liigitati austerservik [[šampinjon]]i perekonna alla (''Agaricus ostreatus'' Jacq. 1774). [[Paul Kummer]] defineeris esimest korda serviku perekonna 1871. aastal – pärast seda on perekonna liigilist koosseisu kitsendatud ja osa liike on tõstetud teistesse perekondadesse: ''[[Favolaschia]]'', ''[[Hohenbuehelia]]'', ''[[Lentinus]]'', ''[[Marasmiellus]]'', ''[[Omphalotus]]'', ''[[Panellus]]'', ''[[Pleurocybella]]'' ja ''[[Resupinatus]]''. [[Rolf Singer]] tegi 1986. aastal uue taksonoomia, toetudes seente morfoloogiale.&lt;ref name=&quot;Singer1986&quot; /&gt;

== Fülogeneetika ==
[[Fenotüüp|Fenotüübilistest]] erinevustest tihti ei piisa, et kindlaks teha, mis serviku liigiga tegemist on. Sellepärast on kasutusele võetud molekulaarne fülogeneetika, et paika panna perekonnasiseste gruppide omavahelised geneetilised ja evolutsioonilised suhted ning piiritleda kindlaid [[klaad]]e.&lt;ref name=&quot;gonzalez&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pnas&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt; On tõestatud, et ''Pleurotus'' koos lähedase perekonna ''Hohenbuehelia''{{'}}ga on [[Monofüleetiline|monofüleetilised]].&lt;ref name=&quot;thorn00&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;barron87&quot; /&gt; Gruppidevahelisi elujõulisuse ristamise teste on kasutatud, et edaspidi eristada, missugused grupid väärivad eraldi liigiks olemist, missugused aga võiksid olla alamliigid, samasse liiki kuuluvad ehk sünonüümsed või varieteedid. Kui kaks ''Pleurotuse'' perekonna seenerühma on selgesti [[Morfoloogiline|morfoloogiliselt]] eristuvad, kuid võimelised ristuma ja tootma paljunemisvõimelisi järglasi, kuuluvad nad ühte liiki. Neid reproduktiivselt eraldiseisvaid gruppe nimetatakse intersteriilseteks gruppideks ning hakatud defineerima kui ''Plerotuse'' perekonna liike.&lt;ref name=&quot;pnas&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;utknox&quot; /&gt;

== Fülogeneetilised liigid ==
Järgnev liikide loend on pandud kokku toetudes: fülogeneetilistele klaadidele&lt;ref name=&quot;gonzalez&quot; /&gt;,&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt; intersteriilsetele gruppidele (grupi number märgitud Rooma numbriga) või alamklaadidele&lt;ref name=&quot;pnas&quot; /&gt;,&lt;ref name=&quot;utknox&quot; /&gt; vanematele binomaalsetele nimedele, mis on leitud olevat lähedalt seotud, reproduktiivselt kokkusobivad, sünonüümid või pole taksonoomiliselt enam kehtivad.
See liikide loend täieneb pidevalt. Intersteriilsete gruppide järele on märgitud, kus piirkonnas seened kasvavad. Samuti on toodud eestikeelsed nimetused.&lt;ref name=&quot;eElurikkus&quot; /&gt;
*'''Klaad ''P. ostreatus'''''&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt;
** I. ''Pleurotus ostreatus'' ([[austerservik]]) – Põhja-Ameerika, Euroopa, Aasia&lt;ref name=&quot;pnas&quot; /&gt; [[Pilt:Pleurotus pulmonarius LC0228.jpg|pisi|''Pleurotus pulmonarius'']]
*** ''[[Pleurotus florida|P. florida]]''&lt;ref name=&quot;gonzalez&quot; /&gt;
** II. ''Pleurotus pulmonarius'' (fööniksservik, india servik või [[kopsservik]]) – Põhja-Ameerika, Euroopa, Aasia ja Australaasia&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;nz&quot; /&gt;
*** ''[[Pleurotus columbinus|P. columbinus]]''&lt;ref name=&quot;gonzalez&quot; /&gt;
*** ''[[Pleurotus sapidus|P. sapidus]]''[[Pilt:Pleurotus dryinus1.jpg|pisi|''Pleurotus dryinus'']]
** III. ''[[Pleurotus populinus|P. populinus]]'' – Põhja-Ameerika&lt;ref name=&quot;pnas&quot; /&gt;
** VI. ''Pleurotus eryngii'' ([[kuningservik]]) – Euroopa ja Aasia&lt;ref name=&quot;pnas&quot; /&gt;
*** ''[[Pleurotus ferulae|P. ferulae]]''
*** ''[[Pleurotus fossulatus|P. fossulatus]]'' – Afganistan&lt;ref name=&quot;pnas&quot; /&gt;
*** ''[[Pleurotus nebrodensis|P. nebrodensis]]''&lt;ref name=&quot;rod10&quot; /&gt;
** XII. ''[[Pleurotus abieticola|P. abieticola]]'' – Aasia&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt;
** XIII. ''[[Pleurotus albidus|P. albidus]]'' või ''[[P. brazil]]'' – Lõuna-Ameerika&lt;ref name=&quot;utknox&quot; /&gt;
*'''Klaad ''P. djamor-cornucopiae'''''&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt; [[Pilt:2008-05-03 Pleurotus calyptratus 1 24551 cropped.jpg|pisi|Rõngasservik ''Pleurotus calypratus'']]
** IV. ''Pleurotus cornucopiae'' ([[trompetservik]]) – Euroopa ja Aasia
*** ''Pleurotus citrinopileatus'' ([[kuldservik]])
*** ''Pleurotus euosmus'' ([[estragonservik]])
** V. ''Pleurotus djamor'' ([[roosa servik]]) – ülemaailmne
*** ''[[Pleurotus flabellatus|P. flabellatus]]''
*** ''[[Pleurotus salmoneo-stramineus|P. salmoneo-stramineus]]''
*** ''[[Pleurotus salmonicolor|P. salmonicolor]]''
** XI. ''[[Pleurotus opuntiae|P. opuntiae]]''/''[[Pleurotus agaves]]'' – Põhja-Ameerika&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt;
** XVI. ''Pleurotus calyptratus'' ([[rõngasservik]])
*'''Klaad ''P. cystidiosus'''''&lt;ref name=&quot;gonzalez&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;zerv04&quot; /&gt;
** VII. ''[[Pleurotus cystidiosus|P. cystidiosus]]'' – Põhja-Ameerika, Euroopa, Aasia, Australaasia
*** ''[[Pleurotus abalonus|P. abalonus]]''
*** ''[[Pleurotus fuscosquamulosus|P. fuscosquamulosus]]'' – Aafrika, Euroopa
*** ''[[Pleurotus smithii|P. smithii]]''
** IX. ''Pleurotus dryinus'' ([[loorservik]]) – Põhja-Ameerika, Euroopa
** VIII. ''[[Pleurotus levis|P. levis]]'' – Põhja-Ameerika&lt;ref name=&quot;utknox&quot; /&gt;
** X. ''[[Pleurotus tuber-regium|P. tuber-regium]]'' – Aafrika, Aasia, Australaasia&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;hib94&quot; /&gt;
** XIV. ''Pleurotus australis'' ([[pruun servi]]k) – Australaasia&lt;ref name=&quot;utknox&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;nz&quot; /&gt;
** XV. ''[[Pleurotus purpureo-olivaceus|P. purpureo-olivaceus]]'' – Aafrika&lt;ref name=&quot;utknox&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;nz&quot; /&gt;
*** ''[[Pleurotus rattenburyi|P. rattenburyi]]''

'''Raskesti süstematiseeritavad liigid'''
* ''[[Pleurotus gardneri|P. gardneri]]''
* ''[[Pleurotus parsonsii|P. parsonsii]]''&lt;ref name=&quot;nz&quot; /&gt;
* ''[[Pleurotus velatus|P. velatus]]''&lt;ref name=&quot;nz&quot; /&gt;

'''Kuulusid enne servikute perekonna hulka'''
* ''[[Lentinus sajor-caju|P. sajor-caju]]'' kuulub nüüd ''Lentinus'''e perekonda.
* ''[[Omphalotus nidiformis|P. nidiformis]]'' kuulub nüüd ''Omphalotus'''e perekonda alates 1994. aastast&lt;ref name=&quot;miller&quot; /&gt;

== Servikute kasutamine ==
Servikuid on kasutatud [[reostus]]ainete, näiteks [[nafta]] ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike, [[Degradatsioon (keemia)|degradeerimiseks]]. Biopuhastuses saab servikuid kasutada nende omaduse tõttu tekitada valgemädanikku. Austerservik on [[Jaapan]]i, [[Korea]] ja [[Hiina]] kokakunstis delikatess-seen. Seenest tehakse kastmeid, praetakse, serveeritakse omas mahlas või tehakse täidisega seeni. [[Aasia]] köögis tehakse austerservikust vorsti. Seene maitse on mahe ja meenutab kirjelduste kohaselt [[aniis]]i. Austerservik on värskelt parim söögiseen. Tegemist on küll väga hinnatud söögiseenega, aga austerservik sisaldab väikest kogust arabitooli, mis võib põhjustada osadel inimestel seedehäireid.
Meditsiinilised uuringud on tõestanud, et austerserviku tarbimine alandab [[kolesterool]]itaset, sest need seened sisaldavad lovastatiini (2,8% kuivmassist).&lt;ref name=&quot;Rop2009&quot; /&gt;

== Servikud Eestis ==
[[Eesti]]s kasvab 4 [[liik (bioloogia)|liiki]] servikuid, millest kaks liiki on söödavad.
*[[Kopsservik]] (''P. pulmonarius'' Fr.) on Eestis kõige laialdasemalt levinud servikuliik. Kasvab sügisel ja kevadel surnud lehtpuutüvedel lehtmetsades ning parkides. Kopsservik võib olla poolparasiitse eluviisiga. Seenekübar on valkjas kuni kahvatupruun ja suur (läbimõõt kuni 10&amp;nbsp;cm). Seen on söödav värskelt, kuid pole hea söögiseen, vaid pigem vähekvaliteetne.
*[[Austerservik]] (''P. ostreatus'' (Jacq.: Fr.) P. Kumm.) on välimuselt kopsservikuga väga sarnane, mõnikord ristamiskatseteta isegi eristamatu. Eestis on küllaltki haruldane. Kübar on suur (läbimõõt kuni 15&amp;nbsp;cm), kinnitub puidule külgmiselt, on paks ja lihav kreemikashalli kuni hallikaslilla tooniga. Seen lõhnab jahu või värske kala järele. Kasvab metsades ja parkides sügisest kevadeni, eriti hilissügisel ja soojadel talvedel lehtpuupuidul. Kõrgelt hinnatud söögiseen, mida paljudes maades ja ka Eestis viljeletakse. Austerserviku üheks kasvatamise viisiks on nakatada [[mütseel]]iga madalalt mulda kaevatud lehtpuupakke.
*[[Loorservik]]ul (''P. dryinus'' (Pers.: Fr.) P. Kumm.) on loor, millele ka seene nimi viitab. Seenekübar on suur (diameeter kuni 10&amp;nbsp;cm) peenelt kiulis-viltjas kuni kiudsoomuseline valgest hallikaspruuni värvini. Seenejalg on külgmise asetusega, seeneliha on sitke ning ebameeldiva lõhnaga. Loorservik, mis kasvab lehtpuudel sügisel, on mittesöödav ning haruldane.
*[[Rõngasservik]]u (''P. calyptratus'' (Fr.) Sacc.) seenekübar on paljas ja kinnitub substraadile külgmiselt ilma jalata. Seenel on [[loor]]. Rõngasservik on mittesöödav ning Eestis kasvab harva.&lt;ref name=&quot;seen&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;eElurikkus&quot;&gt;{{eElurikkus}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ajalugu&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140508114844/http://wsmbmp.org/proceedings/4th%20international%20conference/Documentos%20Word/B%20WW%20Prod/1WW-98%20Oyster%20OK.doc Kultiveerimise ajalugu] Comparison of oyster mushroom production practices&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kaufert&quot;&gt;Kaufert, F. (1936) The biology of Pleurotus corticatus Fries. Minnesota Agricultural Experiment Station Bulletin 114.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;side&quot;&gt;[http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.04.0073%3Aentry%3Dpleurh%2F πλευρή], Georg Autenrieth, ''A Homeric Dictionary'', on Perseus&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ear&quot;&gt;[http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.04.0057%3Aentry%3Dou%29%3Ds οὖς], Henry George Liddell, Robert Scott, ''A Greek-English Lexicon'', on Perseus&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Stamets1&quot;&gt;{{cite book|last=Stamets|first=Paul|authorlink=Paul Stamets|title=Growing gourmet and medicinal mushrooms = [Shokuyo oyobi yakuyo kinoko no sabai]|url=https://archive.org/details/growinggourmetme0000stam|edition=3rd|year=2000|publisher=Ten Speed Press|location=Berkeley, California, USA|isbn=978-1-58008-175-7|pages=[https://archive.org/details/growinggourmetme0000stam/page/308 308]–315|chapter=Chapter 21: Growth Parameters for Gourmet and Medicinal Mushroom Species}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Servikute&quot;&gt;Engelbrecht, Jolanda Seente kasvatamine kodus ja aias.Sinisukk (2010).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Servikute_välimus&quot;&gt;Kalamees, Kuulo; Liiv, Vello. 400 Eesti seent. Eesti Loodusfoto Tartu (2008).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;seen&quot;&gt;{{netiviide|url =http://et.scribd.com/doc/46092067/Eesti-Seenestik|pealkiri =Servikute välimus| väljaanne = Eesti Seenestiku ülevaade}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bon&quot;&gt;{{cite book |author=Marcel Bon |title=The Mushrooms and Toadstools of Britain and North-Western Europe |year=1987 |url=https://archive.org/details/mushroomstoadsto0000bonm |publisher=Hodder &amp; Stoughton |isbn=0-340-39935-X}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Funga&quot;&gt;{{cite book |last=Knudsen |first=Henning |first2=Jan |last2=Vesterhout |title=Funga Nordica |publisher=Nordsvamp |location=Copenhagen |year=2008 |page=321}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oOieG&quot;&gt;.Chang, Shu-ting; Miles, Philip G. Mushrooms: cultivation, nutritional value, medicinal effect and environmental impact (2nd ed.): CRC Press, 2004&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;myko&quot;&gt;[http://mycology.ee/?page=18 Servikute ehitus] Eesti Seente uuringud&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;amm09&quot;&gt;{{cite book |last=Trudell |first=S. |last2=Ammirati |first2=J. |title=Mushrooms of the Pacific Northwest |url=https://archive.org/details/mushroomsofpacif0000trud |series=Timber Press Field Guides |publisher=Timber Press |location=Portland, Oregon |year=2009 |page=[https://archive.org/details/mushroomsofpacif0000trud/page/134 134] |isbn=0-88192-935-2}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cohen02&quot;&gt;{{cite journal| first=R.| last=Cohen| first2=L.| last2=Persky| first3=Y.| last3=Hadar| title=Biotechnological applications and potential of wood-degrading mushrooms of the genus ''Pleurotus''| journal=Applied Microbiology and Biotechnology| year=2002| volume=58| pages=582–94| doi=10.1007/s00253-002-0930-y| url=http://ftp.tugraz.at/pub/bioTechnology/TechnischeMykologie_2010/Bammer_Bettina_EdibleMushrooms/CohenPleurotusAMBT2002.pdf| format=PDF| pmid=11956739}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Valgemädanik&quot;&gt;Järve, Sulev. Puuseened pargi- ja ilupuudel. Maalehe Raamat (2006).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;thorn00&quot;&gt;{{cite journal| title=Phylogenetic Analyses and the Distribution of Nematophagy Support a Monophyletic Pleurotaceae within the Polyphyletic Pleurotoid-Lentinoid Fungi| url=https://archive.org/details/mycologia_march-april-2000_92_2/page/241| first=R. Greg| last=Thorn| first2=Jean-Marc| last2=Moncalvo| first3=C. A.| last3=Reddy| first4=Rytas| last4=Vilgalys| journal=Mycologia| volume=92| issue=2| date=märts–apr 2000| pages=241–252| doi=10.2307/3761557| jstor=3761557}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;barron87&quot;&gt;{{cite journal| title=Destruction of nematodes by species of ''Pleurotus''| last=Barron| first=GL| last2=Thorn| first2=RG| journal=Canadian Journal of Botany| volume=65| issue=4| pages=774–778| year=1987| doi=10.1139/b87-103}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Singer1986&quot;&gt;{{cite book |author=Singer R. |authorlink=Rolf Singer |title=The Agaricales in Modern Taxonomy |edition=4th |publisher=Koeltz Scientific Books|location=Koenigstein Königstein im Taunus, Germany |year=1986 |page= |isbn=3-87429-254-1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gonzalez&quot;&gt;{{cite journal| journal=Microbiology| volume=146| year=2000| pages=209–221| title=Phylogenetic relationships of ''Pleurotus'' species according to the sequence and secondary structure of the mitochondrial small-subunit rRNA V4, V6 and V9 domains| first=Patrice| last=Gonzalez| first2=Jacques| last2=Labarère| url=http://mic.sgmjournals.org/cgi/content/abstract/146/1/209| issue=1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pnas&quot;&gt;{{cite journal| title=Ancient and recent patterns of geographic speciation in the oyster mushroom ''Pleurotus'' revealed by phylogenetic analysis of ribosomal DNA sequences| last=Vilgalys| first=Rytas| first2=Bao Lin| last2=Sun| journal=[[Proceedings of the National Academy of Sciences|PNAS]]| date=mai 1994| volume=91| issue=10| pages=4599–4603| url=http://www.pnas.org/content/91/10/4599 | pmc=43833 | doi = 10.1073/pnas.91.10.4599 | pmid=8183955}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vil96&quot;&gt;{{cite book| chapter=Recent advances in molecular systematics of the genus ''Pleurotus''| last=Vilgalys| first=R.| last2=Moncalvo| first2=J.M.| last3=Liou| first3=S.R.| last4=Volovsek| first4=M.| publisher=Pennsylvania State University: World Society for Mushroom Biology and Mushroom Products| location=University Park, PA (USA)| year=1996| pages=91–101| editor=Royse, D.J.| title=Mushroom biology and mushroom products: proceedings of the 2nd International Conference, June 9–12, 1996| url=http://wsmbmp.org/proceedings/2nd%20international%20conference/MBMP%20Proceedings%20of%20the%202nd%20International%20Conference%20(White%20book)/8%20Recent%20Advances%20in%20Molecular%20Systematics%20of%20the%20Genus%20Pleurotus.pdf| format=PDF| access-date=2012-11-18| archive-date=2011-09-02| archive-url=https://web.archive.org/web/20110902171924/http://wsmbmp.org/proceedings/2nd%20international%20conference/MBMP%20Proceedings%20of%20the%202nd%20International%20Conference%20(White%20book)/8%20Recent%20Advances%20in%20Molecular%20Systematics%20of%20the%20Genus%20Pleurotus.pdf| url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;utknox&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.bio.utk.edu/mycology/Pleurotus/default.htm|title=Biological Species in ''Pleurotus''|author=Peterson, Ronald H.; Hughes, Karen W.; and Psurtseva, Nadezhda|publisher=The University of Tennessee-Knoxville|accessdate=11.03.2011|archive-date=2.03.2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110302084812/http://www.bio.utk.edu/mycology/Pleurotus/default.htm|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nz&quot;&gt;{{cite journal| title=Studies in the agaricales of New Zealand: New species, new records and renamed species of ''Pleurotus'' (Pleurotaceae)| url=https://archive.org/details/australian-systematic-botany_1995-06-30_8_3/page/453| first=BP |last=Segedin| first2=PK| last2=Buchanan| first3=JP| last3=Wilkie| journal=Australian Systematic Botany| volume=8| issue=3| pages=453–482| doi=10.1071/SB9950453| year=1995}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rod10&quot;&gt;{{cite journal| journal=Fungal Biology| volume=114| issue=5–6| date=mai–juuni 2010| pages=421–428| doi=10.1016/j.funbio.2010.03.003| title=''Pleurotus eryngii'' species complex: Sequence analysis and phylogeny based on partial EF1α and RPB2 genes| url=https://archive.org/details/fungal-biology_may-june-2010_114_5-6/page/421| authors=Alma E. Rodriguez Estrada, Maria del Mar Jimenez-Gasco and Daniel J. Royse}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zerv04&quot;&gt;{{cite journal |title=Molecular phylogeny, biogeography and speciation of the mushroom species ''Pleurotus cystidiosus'' and allied taxa| first=Georgios I. |last=Zervakis| first2=Jean-Marc |last2=Moncalvo| first3=Rytas| last3=Vilgalys| journal=Microbiology| volume=150| year=2004| pages=715–726| doi=10.1099/mic.0.26673-0}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hib94&quot;&gt;{{cite journal| title=Nematode-Trapping in ''Pleurotus tuberregium''| url=https://archive.org/details/sim_mycologia_september-october-1994_86_5/page/n105| first=D. S.| last=Hibbett| first2=R. G.| last2=Thorn| journal=Mycologia| volume=86| issue=5| date=sept–okt 1994| pages=696–699| jstor=3760542}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;miller&quot;&gt;{{cite journal| last=Miller| first=O.K.| authorlink=Orson K. Miller, Jr.| year=1994| title=Observations on the genus ''Omphalotus'' in Australia| journal=Mycologia Helvetica| volume=2| pages=91–100}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rop2009&quot;&gt;{{cite journal |author=Rop O, Mlcek J, Jurikova T. |title=Beta-glucans in higher fungi and their health effects |url=https://archive.org/details/sim_nutrition-reviews_2009-11_67_11/page/624 |journal=Nutrition Reviews |volume=67 |issue=11 |pages=624–31 |year=2009 |pmid=19906249 |doi=10.1111/j.1753-4887.2009.00230.x}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [http://unite.ut.ee/EestiLiigid/otsing.php?qresult=yes&amp;spec1=contains&amp;spec2=&amp;spec3=AND&amp;country1=contains&amp;country2=&amp;country3=AND&amp;tax1=contains&amp;tax2=Pleurotus&amp;tax3=AND&amp;ord1=ord1_opt1&amp;ord2=ASC Eesti Seenekogude Rahvuslik Andmebaas]

[[Kategooria:Servikulised]]</text>
      <sha1>8fa2gifx1umr260k5jeuqolf3pptmts</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185110</id>
      <parentid>7185109</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T10:20:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7185110</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24088" sha1="0ydpulj7ry7u9717skr8vkqrbhsqqr3" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi           = Servik
| värvus         = seened
| pilt           = Austerservik2.jpg
| pildi_seletus  = [[Austerservik]] ''Pleurotus ostreatus''
| pildi_laius    = 250px
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass          = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts          = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond       = [[Servikulised]] ''Pleurotaceae''
| perekond       = '''Servik''' ''Pleurotus''
| perekonna_autor= ([[Elias Magnus Fries|Fr.]]) [[Paul Kummer|P. Kumm.]] 1871
| tüüpliik  = [[Austerservik]]&lt;br&gt;''Pleurotus ostreatus''
| tüüpliigi_autor = ([[Nikolaus Joseph von Jacquin|Jacq.]]) P. Kumm. 1871
}}

'''Servik''' (''Pleurotus'') on [[servikulised|servikuliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seente]] [[perekond]].&lt;ref name=&quot;eElurikkus&quot; /&gt; Selle kõige tuntum esindaja on maailmas üks enim kultiveeritud ja hinnatud söögiseeni [[austerservik]] (''Pleurotus ostreatus'').&lt;ref name=&quot;oOieG&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
Praegu maailmas üks suurimaid serviku tootjaid [[Hiina]] hakkas servikuid tehislikult kasvatama 600–700 aastat tagasi. [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] on servikuid tööstuslikult kultiveeritud enam kui 20 aastat, tehislikult kasvatati neid esmakordselt 1900. aastal. Esimest korda dokumenteeriti servikute kultiveerimine 1935. aastal [[Minnesota ülikool]]is, kus F. Kaufert töötas välja uued meetodid, et kasvatada servikuid metsakõdul.&lt;ref name=&quot;ajalugu&quot; /&gt; Kaufert arvas, et oli kultiveerinud ''Pleurotus corticatus'''e (praegu paremini tuntud kui [[loorservik]]).&lt;ref name=&quot;eElurikkus&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Kaufert&quot; /&gt; Paljud teadlased aga kahtlesid selles, arvates, et tegu oli hoopis samasse perekonda kuuluva [[kuningservik]]uga. Kindlalt sai vaid väita, et tehislikult oli kasvatatud servikute perekonda kuuluv liik.&lt;ref name=&quot;Kaufert&quot; /&gt;

== Nimi ==
''Pleurotus'' tähendab kreeka keeles [[väliskõrv]]a [πλευρή ''pleurē'' + οὖς ''ous'', genitiiv ὠτός ''ōtos''].&lt;ref name=&quot;side&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ear&quot; /&gt;

Kreekakeelne nimi viitab seeneperekonna üldisele väljanägemisele. Servikute kübar on tavaliselt karbikujuline ning jalg külgmise asetusega. Servikuid võidakse kutsuda veel [[Austrid|austriteks]] ja [[merikõrv]]adeks, viidates nende välimusele ning maitsele. Mõnedes riikides kutsutakse servikuid [[puuseen]]teks, tulenevalt nende eluviisist, kuna seened kasvavad puule kinnitunult.&lt;ref name=&quot;Stamets1&quot; /&gt;
Näiteks [[Saksamaa]]l nimetatakse austerservikut teokarbiseeneks, sest see meenutab kujult [[teokarp]]e.&lt;ref name=&quot;Servikute&quot; /&gt;

== Välimus ja ehitus ==
Servikute [[viljakeha]]d on värvuselt valkjad (näiteks loorservik) kuni sinakad (näiteks austerservik). [[Seenekübar]] on tavaliselt suur (läbimõõt kuni 15 cm) ja lihakas.&lt;ref name=&quot;Servikute_välimus&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;seen&quot; /&gt; Seenekübarad võivad kasvada ilma jalata üksteise külge kinnitunult, enamasti kobaratena [[lehtpuu]]de kändudel või tüvedel. Kui seentel on jalg olemas, on see lühikest kasvu, tüse (läbimõõt 3–5 cm) ja pigem külgmise kui ekstsentrilise asetusega. [[Eoslehed]] on heledates toonides ja katavad osaliselt ka [[seenejalg]]a (laskuvad kübaralt jalale).&lt;ref name=&quot;Servikute_välimus&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Bon&quot; /&gt; Seeneliha on hele ja sitke.&lt;ref name=&quot;Servikute_välimus&quot; /&gt; Loor on mõnedel liikidel olemas. Eospulber on servikutel valge, kreemjas või lillakashalli värvusega. Seene eosed on siledad ja pikenenud, tihti nimetatakse neid silinderjateks.&lt;ref name=&quot;Bon&quot; /&gt; Servikutel on [[heilotsüstiid]]id, need on lehikseentel eoslehe servades või torukeste otstes paiknevad seeneniitide tipmised steriilsed rakud.&lt;ref name=&quot;Servikute_välimus&quot; /&gt; Terminit [[pleurotoid]] kasutatakse kirjeldamaks seeni, kellel on sarnane haabitus nagu servikute perekonnal.&lt;ref name=&quot;Bon&quot; /&gt;
[[Hüüf]]id on pannaldega. Pandlad on sillakesed seeneniitidel, mis on tekkinud sugulise paljunemise tagajärjel rakuvaheseinte kohal.&lt;ref name=&quot;Servikute_välimus&quot; /&gt; Enamiku liikide seeneniidistiku süsteem on [[monomiitne]] ehk ühetüübiline, koosnedes ainult [[generatiivhüüf]]idest, mis annavad seenele pehme konsistentsi. Serviku loorserviku seeneniidistiku süsteem võib olla kahetüübiline ehk [[dimiitne]]. See tähendab, et [[seeneniit]]ide süsteem koosneb lisaks generatiivhüüfidele ka skeletthüüfidest. [[Skeletthüüf]] annab loorservikule tugevama struktuuri nagu [[torikseen]]tel.&lt;ref name=&quot;Funga&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;myko&quot; /&gt;

== Levila ja eluviis ==
Servikuid on levinud metsades nii [[Troopika|troopilises]] kui ka [[Parasvööde|parasvöötme]] [[kliima]]s üle kogu maailma. Kuigi austerservik (''[[Pleurotus ostreatus]]'') ei kasva Põhja-Ameerika loodeosas, on sealses piirkonnas see laialt levinud liik asendunud teiste servikuliikidega, nt ''Pleurotus pulmonarius'' ja ''Pleurotus populinus''.&lt;ref name=&quot;amm09&quot; /&gt; Servikud on [[Saprobiont|saprotroofid]] ehk nad elavad ja toituvad surnud orgaanilisest ainest. Enamik servikuliike tekitavad lehtpuudel mädanikku, mõned lagundavad ka [[okaspuu|okaspuid]].&lt;ref name=&quot;cohen02&quot; /&gt;
Kui seeneensüümid lagundavad [[tselluloos]]i, [[hemitselluloos]]i ja [[ligniin]]i kõiki ühtemoodi, siis tekib [[korrosioonmädanik]]. Kui aga ligniini lagundatakse pisut kiiremini, tekib [[selektiivne mädanik]]. On olemas ka kolmas valgemädaniku teisend, [[sõelmädanik]], millega tekivad mädaneva puidu sisse väikesed valged laigud. Valgemädanik tekib kiiresti, sellegipoolest võivad nakatunud puud kaua tugevana püsida, lõpuks aga siiski muutuvad pehmeks ja kiuliseks massiks. Valgemädanik on valge kuni helepruun, värvus sõltub seene liigist, mis puitu lagundab.&lt;ref name=&quot;Valgemädanik&quot; /&gt; Serviku perekonna liigid on väga erinevate eluviisidega. Kuningservik elab sümbioosis rohttaimedega ja ''Pleurotus tuber-reginum'' toodab tugevnenud seeneniidistikuga massi, mis sisaldab toitaineid ja asub maa all. Servikuid, mis on võimelised ümarusse liikumatuks muutma, kutsutakse nematofaagideks.&lt;ref name=&quot;thorn00&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;barron87&quot; /&gt;

== Taksonoomia ==
Serviku perekonna liikide klassifitseerimine on keeruline suurte [[Fenotüüp|fenotüübiliste]] erinevuste, laia leviku, pidevalt jätkuva [[evolutsioon]]i, uute liikide kattumise ja tekkimise tõttu. Sellepärast on raske ka hinnata, kui palju servikuliike maailmas eksisteerib. Näiteks algselt liigitati austerservik [[šampinjon]]i perekonna alla (''Agaricus ostreatus'' Jacq. 1774). [[Paul Kummer]] defineeris esimest korda serviku perekonna 1871. aastal – pärast seda on perekonna liigilist koosseisu kitsendatud ja osa liike on tõstetud teistesse perekondadesse: ''[[Favolaschia]]'', ''[[Hohenbuehelia]]'', ''[[Lentinus]]'', ''[[Marasmiellus]]'', ''[[Omphalotus]]'', ''[[Panellus]]'', ''[[Pleurocybella]]'' ja ''[[Resupinatus]]''. [[Rolf Singer]] tegi 1986. aastal uue taksonoomia, toetudes seente morfoloogiale.&lt;ref name=&quot;Singer1986&quot; /&gt;

== Fülogeneetika ==
[[Fenotüüp|Fenotüübilistest]] erinevustest tihti ei piisa, et kindlaks teha, mis serviku liigiga tegemist on. Sellepärast on kasutusele võetud molekulaarne fülogeneetika, et paika panna perekonnasiseste gruppide omavahelised geneetilised ja evolutsioonilised suhted ning piiritleda kindlaid [[klaad]]e.&lt;ref name=&quot;gonzalez&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pnas&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt; On tõestatud, et ''Pleurotus'' koos lähedase perekonna ''Hohenbuehelia''{{'}}ga on [[Monofüleetiline|monofüleetilised]].&lt;ref name=&quot;thorn00&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;barron87&quot; /&gt; Gruppidevahelisi elujõulisuse ristamise teste on kasutatud, et edaspidi eristada, missugused grupid väärivad eraldi liigiks olemist, missugused aga võiksid olla alamliigid, samasse liiki kuuluvad ehk sünonüümsed või varieteedid. Kui kaks ''Pleurotuse'' perekonna seenerühma on selgesti [[Morfoloogiline|morfoloogiliselt]] eristuvad, kuid võimelised ristuma ja tootma paljunemisvõimelisi järglasi, kuuluvad nad ühte liiki. Neid reproduktiivselt eraldiseisvaid gruppe nimetatakse intersteriilseteks gruppideks ning hakatud defineerima kui ''Plerotuse'' perekonna liike.&lt;ref name=&quot;pnas&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;utknox&quot; /&gt;

== Fülogeneetilised liigid ==
Järgnev liikide loend on pandud kokku toetudes: fülogeneetilistele klaadidele&lt;ref name=&quot;gonzalez&quot; /&gt;,&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt; intersteriilsetele gruppidele (grupi number märgitud Rooma numbriga) või alamklaadidele&lt;ref name=&quot;pnas&quot; /&gt;,&lt;ref name=&quot;utknox&quot; /&gt; vanematele binomaalsetele nimedele, mis on leitud olevat lähedalt seotud, reproduktiivselt kokkusobivad, sünonüümid või pole taksonoomiliselt enam kehtivad.
See liikide loend täieneb pidevalt. Intersteriilsete gruppide järele on märgitud, kus piirkonnas seened kasvavad. Samuti on toodud eestikeelsed nimetused.&lt;ref name=&quot;eElurikkus&quot; /&gt;
*'''Klaad ''P. ostreatus'''''&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt;
** I. ''Pleurotus ostreatus'' ([[austerservik]]) – Põhja-Ameerika, Euroopa, Aasia&lt;ref name=&quot;pnas&quot; /&gt; [[Pilt:Pleurotus pulmonarius LC0228.jpg|pisi|Kopsservik ''Pleurotus pulmonarius'']]
*** ''[[Pleurotus florida|P. florida]]''&lt;ref name=&quot;gonzalez&quot; /&gt;
** II. ''Pleurotus pulmonarius'' (fööniksservik, india servik või [[kopsservik]]) – Põhja-Ameerika, Euroopa, Aasia ja Australaasia&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;nz&quot; /&gt;
*** ''[[Pleurotus columbinus|P. columbinus]]''&lt;ref name=&quot;gonzalez&quot; /&gt;
*** ''[[Pleurotus sapidus|P. sapidus]]''[[Pilt:Pleurotus dryinus1.jpg|pisi|Loorservik''Pleurotus dryinus'']]
** III. ''[[Pleurotus populinus|P. populinus]]'' – Põhja-Ameerika&lt;ref name=&quot;pnas&quot; /&gt;
** VI. ''Pleurotus eryngii'' ([[kuningservik]]) – Euroopa ja Aasia&lt;ref name=&quot;pnas&quot; /&gt;
*** ''[[Pleurotus ferulae|P. ferulae]]''
*** ''[[Pleurotus fossulatus|P. fossulatus]]'' – Afganistan&lt;ref name=&quot;pnas&quot; /&gt;
*** ''[[Pleurotus nebrodensis|P. nebrodensis]]''&lt;ref name=&quot;rod10&quot; /&gt;
** XII. ''[[Pleurotus abieticola|P. abieticola]]'' – Aasia&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt;
** XIII. ''[[Pleurotus albidus|P. albidus]]'' või ''[[P. brazil]]'' – Lõuna-Ameerika&lt;ref name=&quot;utknox&quot; /&gt;
*'''Klaad ''P. djamor-cornucopiae'''''&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt; [[Pilt:2008-05-03 Pleurotus calyptratus 1 24551 cropped.jpg|pisi|Rõngasservik ''Pleurotus calypratus'']]
** IV. ''Pleurotus cornucopiae'' ([[trompetservik]]) – Euroopa ja Aasia
*** ''Pleurotus citrinopileatus'' ([[kuldservik]])
*** ''Pleurotus euosmus'' ([[estragonservik]])
** V. ''Pleurotus djamor'' ([[roosa servik]]) – ülemaailmne
*** ''[[Pleurotus flabellatus|P. flabellatus]]''
*** ''[[Pleurotus salmoneo-stramineus|P. salmoneo-stramineus]]''
*** ''[[Pleurotus salmonicolor|P. salmonicolor]]''
** XI. ''[[Pleurotus opuntiae|P. opuntiae]]''/''[[Pleurotus agaves]]'' – Põhja-Ameerika&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt;
** XVI. ''Pleurotus calyptratus'' ([[rõngasservik]])
*'''Klaad ''P. cystidiosus'''''&lt;ref name=&quot;gonzalez&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;zerv04&quot; /&gt;
** VII. ''[[Pleurotus cystidiosus|P. cystidiosus]]'' – Põhja-Ameerika, Euroopa, Aasia, Australaasia
*** ''[[Pleurotus abalonus|P. abalonus]]''
*** ''[[Pleurotus fuscosquamulosus|P. fuscosquamulosus]]'' – Aafrika, Euroopa
*** ''[[Pleurotus smithii|P. smithii]]''
** IX. ''Pleurotus dryinus'' ([[loorservik]]) – Põhja-Ameerika, Euroopa
** VIII. ''[[Pleurotus levis|P. levis]]'' – Põhja-Ameerika&lt;ref name=&quot;utknox&quot; /&gt;
** X. ''[[Pleurotus tuber-regium|P. tuber-regium]]'' – Aafrika, Aasia, Australaasia&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;hib94&quot; /&gt;
** XIV. ''Pleurotus australis'' ([[pruun servi]]k) – Australaasia&lt;ref name=&quot;utknox&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;nz&quot; /&gt;
** XV. ''[[Pleurotus purpureo-olivaceus|P. purpureo-olivaceus]]'' – Aafrika&lt;ref name=&quot;utknox&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;nz&quot; /&gt;
*** ''[[Pleurotus rattenburyi|P. rattenburyi]]''

'''Raskesti süstematiseeritavad liigid'''
* ''[[Pleurotus gardneri|P. gardneri]]''
* ''[[Pleurotus parsonsii|P. parsonsii]]''&lt;ref name=&quot;nz&quot; /&gt;
* ''[[Pleurotus velatus|P. velatus]]''&lt;ref name=&quot;nz&quot; /&gt;

'''Kuulusid enne servikute perekonna hulka'''
* ''[[Lentinus sajor-caju|P. sajor-caju]]'' kuulub nüüd ''Lentinus'''e perekonda.
* ''[[Omphalotus nidiformis|P. nidiformis]]'' kuulub nüüd ''Omphalotus'''e perekonda alates 1994. aastast&lt;ref name=&quot;miller&quot; /&gt;

== Servikute kasutamine ==
Servikuid on kasutatud [[reostus]]ainete, näiteks [[nafta]] ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike, [[Degradatsioon (keemia)|degradeerimiseks]]. Biopuhastuses saab servikuid kasutada nende omaduse tõttu tekitada valgemädanikku. Austerservik on [[Jaapan]]i, [[Korea]] ja [[Hiina]] kokakunstis delikatess-seen. Seenest tehakse kastmeid, praetakse, serveeritakse omas mahlas või tehakse täidisega seeni. [[Aasia]] köögis tehakse austerservikust vorsti. Seene maitse on mahe ja meenutab kirjelduste kohaselt [[aniis]]i. Austerservik on värskelt parim söögiseen. Tegemist on küll väga hinnatud söögiseenega, aga austerservik sisaldab väikest kogust arabitooli, mis võib põhjustada osadel inimestel seedehäireid.
Meditsiinilised uuringud on tõestanud, et austerserviku tarbimine alandab [[kolesterool]]itaset, sest need seened sisaldavad lovastatiini (2,8% kuivmassist).&lt;ref name=&quot;Rop2009&quot; /&gt;

== Servikud Eestis ==
[[Eesti]]s kasvab 4 [[liik (bioloogia)|liiki]] servikuid, millest kaks liiki on söödavad.
*[[Kopsservik]] (''P. pulmonarius'' Fr.) on Eestis kõige laialdasemalt levinud servikuliik. Kasvab sügisel ja kevadel surnud lehtpuutüvedel lehtmetsades ning parkides. Kopsservik võib olla poolparasiitse eluviisiga. Seenekübar on valkjas kuni kahvatupruun ja suur (läbimõõt kuni 10&amp;nbsp;cm). Seen on söödav värskelt, kuid pole hea söögiseen, vaid pigem vähekvaliteetne.
*[[Austerservik]] (''P. ostreatus'' (Jacq.: Fr.) P. Kumm.) on välimuselt kopsservikuga väga sarnane, mõnikord ristamiskatseteta isegi eristamatu. Eestis on küllaltki haruldane. Kübar on suur (läbimõõt kuni 15&amp;nbsp;cm), kinnitub puidule külgmiselt, on paks ja lihav kreemikashalli kuni hallikaslilla tooniga. Seen lõhnab jahu või värske kala järele. Kasvab metsades ja parkides sügisest kevadeni, eriti hilissügisel ja soojadel talvedel lehtpuupuidul. Kõrgelt hinnatud söögiseen, mida paljudes maades ja ka Eestis viljeletakse. Austerserviku üheks kasvatamise viisiks on nakatada [[mütseel]]iga madalalt mulda kaevatud lehtpuupakke.
*[[Loorservik]]ul (''P. dryinus'' (Pers.: Fr.) P. Kumm.) on loor, millele ka seene nimi viitab. Seenekübar on suur (diameeter kuni 10&amp;nbsp;cm) peenelt kiulis-viltjas kuni kiudsoomuseline valgest hallikaspruuni värvini. Seenejalg on külgmise asetusega, seeneliha on sitke ning ebameeldiva lõhnaga. Loorservik, mis kasvab lehtpuudel sügisel, on mittesöödav ning haruldane.
*[[Rõngasservik]]u (''P. calyptratus'' (Fr.) Sacc.) seenekübar on paljas ja kinnitub substraadile külgmiselt ilma jalata. Seenel on [[loor]]. Rõngasservik on mittesöödav ning Eestis kasvab harva.&lt;ref name=&quot;seen&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;eElurikkus&quot;&gt;{{eElurikkus}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ajalugu&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140508114844/http://wsmbmp.org/proceedings/4th%20international%20conference/Documentos%20Word/B%20WW%20Prod/1WW-98%20Oyster%20OK.doc Kultiveerimise ajalugu] Comparison of oyster mushroom production practices&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kaufert&quot;&gt;Kaufert, F. (1936) The biology of Pleurotus corticatus Fries. Minnesota Agricultural Experiment Station Bulletin 114.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;side&quot;&gt;[http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.04.0073%3Aentry%3Dpleurh%2F πλευρή], Georg Autenrieth, ''A Homeric Dictionary'', on Perseus&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ear&quot;&gt;[http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.04.0057%3Aentry%3Dou%29%3Ds οὖς], Henry George Liddell, Robert Scott, ''A Greek-English Lexicon'', on Perseus&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Stamets1&quot;&gt;{{cite book|last=Stamets|first=Paul|authorlink=Paul Stamets|title=Growing gourmet and medicinal mushrooms = [Shokuyo oyobi yakuyo kinoko no sabai]|url=https://archive.org/details/growinggourmetme0000stam|edition=3rd|year=2000|publisher=Ten Speed Press|location=Berkeley, California, USA|isbn=978-1-58008-175-7|pages=[https://archive.org/details/growinggourmetme0000stam/page/308 308]–315|chapter=Chapter 21: Growth Parameters for Gourmet and Medicinal Mushroom Species}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Servikute&quot;&gt;Engelbrecht, Jolanda Seente kasvatamine kodus ja aias.Sinisukk (2010).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Servikute_välimus&quot;&gt;Kalamees, Kuulo; Liiv, Vello. 400 Eesti seent. Eesti Loodusfoto Tartu (2008).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;seen&quot;&gt;{{netiviide|url =http://et.scribd.com/doc/46092067/Eesti-Seenestik|pealkiri =Servikute välimus| väljaanne = Eesti Seenestiku ülevaade}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bon&quot;&gt;{{cite book |author=Marcel Bon |title=The Mushrooms and Toadstools of Britain and North-Western Europe |year=1987 |url=https://archive.org/details/mushroomstoadsto0000bonm |publisher=Hodder &amp; Stoughton |isbn=0-340-39935-X}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Funga&quot;&gt;{{cite book |last=Knudsen |first=Henning |first2=Jan |last2=Vesterhout |title=Funga Nordica |publisher=Nordsvamp |location=Copenhagen |year=2008 |page=321}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oOieG&quot;&gt;.Chang, Shu-ting; Miles, Philip G. Mushrooms: cultivation, nutritional value, medicinal effect and environmental impact (2nd ed.): CRC Press, 2004&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;myko&quot;&gt;[http://mycology.ee/?page=18 Servikute ehitus] Eesti Seente uuringud&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;amm09&quot;&gt;{{cite book |last=Trudell |first=S. |last2=Ammirati |first2=J. |title=Mushrooms of the Pacific Northwest |url=https://archive.org/details/mushroomsofpacif0000trud |series=Timber Press Field Guides |publisher=Timber Press |location=Portland, Oregon |year=2009 |page=[https://archive.org/details/mushroomsofpacif0000trud/page/134 134] |isbn=0-88192-935-2}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cohen02&quot;&gt;{{cite journal| first=R.| last=Cohen| first2=L.| last2=Persky| first3=Y.| last3=Hadar| title=Biotechnological applications and potential of wood-degrading mushrooms of the genus ''Pleurotus''| journal=Applied Microbiology and Biotechnology| year=2002| volume=58| pages=582–94| doi=10.1007/s00253-002-0930-y| url=http://ftp.tugraz.at/pub/bioTechnology/TechnischeMykologie_2010/Bammer_Bettina_EdibleMushrooms/CohenPleurotusAMBT2002.pdf| format=PDF| pmid=11956739}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Valgemädanik&quot;&gt;Järve, Sulev. Puuseened pargi- ja ilupuudel. Maalehe Raamat (2006).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;thorn00&quot;&gt;{{cite journal| title=Phylogenetic Analyses and the Distribution of Nematophagy Support a Monophyletic Pleurotaceae within the Polyphyletic Pleurotoid-Lentinoid Fungi| url=https://archive.org/details/mycologia_march-april-2000_92_2/page/241| first=R. Greg| last=Thorn| first2=Jean-Marc| last2=Moncalvo| first3=C. A.| last3=Reddy| first4=Rytas| last4=Vilgalys| journal=Mycologia| volume=92| issue=2| date=märts–apr 2000| pages=241–252| doi=10.2307/3761557| jstor=3761557}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;barron87&quot;&gt;{{cite journal| title=Destruction of nematodes by species of ''Pleurotus''| last=Barron| first=GL| last2=Thorn| first2=RG| journal=Canadian Journal of Botany| volume=65| issue=4| pages=774–778| year=1987| doi=10.1139/b87-103}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Singer1986&quot;&gt;{{cite book |author=Singer R. |authorlink=Rolf Singer |title=The Agaricales in Modern Taxonomy |edition=4th |publisher=Koeltz Scientific Books|location=Koenigstein Königstein im Taunus, Germany |year=1986 |page= |isbn=3-87429-254-1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gonzalez&quot;&gt;{{cite journal| journal=Microbiology| volume=146| year=2000| pages=209–221| title=Phylogenetic relationships of ''Pleurotus'' species according to the sequence and secondary structure of the mitochondrial small-subunit rRNA V4, V6 and V9 domains| first=Patrice| last=Gonzalez| first2=Jacques| last2=Labarère| url=http://mic.sgmjournals.org/cgi/content/abstract/146/1/209| issue=1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pnas&quot;&gt;{{cite journal| title=Ancient and recent patterns of geographic speciation in the oyster mushroom ''Pleurotus'' revealed by phylogenetic analysis of ribosomal DNA sequences| last=Vilgalys| first=Rytas| first2=Bao Lin| last2=Sun| journal=[[Proceedings of the National Academy of Sciences|PNAS]]| date=mai 1994| volume=91| issue=10| pages=4599–4603| url=http://www.pnas.org/content/91/10/4599 | pmc=43833 | doi = 10.1073/pnas.91.10.4599 | pmid=8183955}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vil96&quot;&gt;{{cite book| chapter=Recent advances in molecular systematics of the genus ''Pleurotus''| last=Vilgalys| first=R.| last2=Moncalvo| first2=J.M.| last3=Liou| first3=S.R.| last4=Volovsek| first4=M.| publisher=Pennsylvania State University: World Society for Mushroom Biology and Mushroom Products| location=University Park, PA (USA)| year=1996| pages=91–101| editor=Royse, D.J.| title=Mushroom biology and mushroom products: proceedings of the 2nd International Conference, June 9–12, 1996| url=http://wsmbmp.org/proceedings/2nd%20international%20conference/MBMP%20Proceedings%20of%20the%202nd%20International%20Conference%20(White%20book)/8%20Recent%20Advances%20in%20Molecular%20Systematics%20of%20the%20Genus%20Pleurotus.pdf| format=PDF| access-date=2012-11-18| archive-date=2011-09-02| archive-url=https://web.archive.org/web/20110902171924/http://wsmbmp.org/proceedings/2nd%20international%20conference/MBMP%20Proceedings%20of%20the%202nd%20International%20Conference%20(White%20book)/8%20Recent%20Advances%20in%20Molecular%20Systematics%20of%20the%20Genus%20Pleurotus.pdf| url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;utknox&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.bio.utk.edu/mycology/Pleurotus/default.htm|title=Biological Species in ''Pleurotus''|author=Peterson, Ronald H.; Hughes, Karen W.; and Psurtseva, Nadezhda|publisher=The University of Tennessee-Knoxville|accessdate=11.03.2011|archive-date=2.03.2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110302084812/http://www.bio.utk.edu/mycology/Pleurotus/default.htm|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nz&quot;&gt;{{cite journal| title=Studies in the agaricales of New Zealand: New species, new records and renamed species of ''Pleurotus'' (Pleurotaceae)| url=https://archive.org/details/australian-systematic-botany_1995-06-30_8_3/page/453| first=BP |last=Segedin| first2=PK| last2=Buchanan| first3=JP| last3=Wilkie| journal=Australian Systematic Botany| volume=8| issue=3| pages=453–482| doi=10.1071/SB9950453| year=1995}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rod10&quot;&gt;{{cite journal| journal=Fungal Biology| volume=114| issue=5–6| date=mai–juuni 2010| pages=421–428| doi=10.1016/j.funbio.2010.03.003| title=''Pleurotus eryngii'' species complex: Sequence analysis and phylogeny based on partial EF1α and RPB2 genes| url=https://archive.org/details/fungal-biology_may-june-2010_114_5-6/page/421| authors=Alma E. Rodriguez Estrada, Maria del Mar Jimenez-Gasco and Daniel J. Royse}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zerv04&quot;&gt;{{cite journal |title=Molecular phylogeny, biogeography and speciation of the mushroom species ''Pleurotus cystidiosus'' and allied taxa| first=Georgios I. |last=Zervakis| first2=Jean-Marc |last2=Moncalvo| first3=Rytas| last3=Vilgalys| journal=Microbiology| volume=150| year=2004| pages=715–726| doi=10.1099/mic.0.26673-0}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hib94&quot;&gt;{{cite journal| title=Nematode-Trapping in ''Pleurotus tuberregium''| url=https://archive.org/details/sim_mycologia_september-october-1994_86_5/page/n105| first=D. S.| last=Hibbett| first2=R. G.| last2=Thorn| journal=Mycologia| volume=86| issue=5| date=sept–okt 1994| pages=696–699| jstor=3760542}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;miller&quot;&gt;{{cite journal| last=Miller| first=O.K.| authorlink=Orson K. Miller, Jr.| year=1994| title=Observations on the genus ''Omphalotus'' in Australia| journal=Mycologia Helvetica| volume=2| pages=91–100}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rop2009&quot;&gt;{{cite journal |author=Rop O, Mlcek J, Jurikova T. |title=Beta-glucans in higher fungi and their health effects |url=https://archive.org/details/sim_nutrition-reviews_2009-11_67_11/page/624 |journal=Nutrition Reviews |volume=67 |issue=11 |pages=624–31 |year=2009 |pmid=19906249 |doi=10.1111/j.1753-4887.2009.00230.x}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [http://unite.ut.ee/EestiLiigid/otsing.php?qresult=yes&amp;spec1=contains&amp;spec2=&amp;spec3=AND&amp;country1=contains&amp;country2=&amp;country3=AND&amp;tax1=contains&amp;tax2=Pleurotus&amp;tax3=AND&amp;ord1=ord1_opt1&amp;ord2=ASC Eesti Seenekogude Rahvuslik Andmebaas]

[[Kategooria:Servikulised]]</text>
      <sha1>0ydpulj7ry7u9717skr8vkqrbhsqqr3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185111</id>
      <parentid>7185110</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T10:20:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7185111</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24089" sha1="rvep1nacgdc8iynutn03tb9kpdmwoe2" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi           = Servik
| värvus         = seened
| pilt           = Austerservik2.jpg
| pildi_seletus  = [[Austerservik]] ''Pleurotus ostreatus''
| pildi_laius    = 250px
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass          = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts          = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond       = [[Servikulised]] ''Pleurotaceae''
| perekond       = '''Servik''' ''Pleurotus''
| perekonna_autor= ([[Elias Magnus Fries|Fr.]]) [[Paul Kummer|P. Kumm.]] 1871
| tüüpliik  = [[Austerservik]]&lt;br&gt;''Pleurotus ostreatus''
| tüüpliigi_autor = ([[Nikolaus Joseph von Jacquin|Jacq.]]) P. Kumm. 1871
}}

'''Servik''' (''Pleurotus'') on [[servikulised|servikuliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seente]] [[perekond]].&lt;ref name=&quot;eElurikkus&quot; /&gt; Selle kõige tuntum esindaja on maailmas üks enim kultiveeritud ja hinnatud söögiseeni [[austerservik]] (''Pleurotus ostreatus'').&lt;ref name=&quot;oOieG&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
Praegu maailmas üks suurimaid serviku tootjaid [[Hiina]] hakkas servikuid tehislikult kasvatama 600–700 aastat tagasi. [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] on servikuid tööstuslikult kultiveeritud enam kui 20 aastat, tehislikult kasvatati neid esmakordselt 1900. aastal. Esimest korda dokumenteeriti servikute kultiveerimine 1935. aastal [[Minnesota ülikool]]is, kus F. Kaufert töötas välja uued meetodid, et kasvatada servikuid metsakõdul.&lt;ref name=&quot;ajalugu&quot; /&gt; Kaufert arvas, et oli kultiveerinud ''Pleurotus corticatus'''e (praegu paremini tuntud kui [[loorservik]]).&lt;ref name=&quot;eElurikkus&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Kaufert&quot; /&gt; Paljud teadlased aga kahtlesid selles, arvates, et tegu oli hoopis samasse perekonda kuuluva [[kuningservik]]uga. Kindlalt sai vaid väita, et tehislikult oli kasvatatud servikute perekonda kuuluv liik.&lt;ref name=&quot;Kaufert&quot; /&gt;

== Nimi ==
''Pleurotus'' tähendab kreeka keeles [[väliskõrv]]a [πλευρή ''pleurē'' + οὖς ''ous'', genitiiv ὠτός ''ōtos''].&lt;ref name=&quot;side&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ear&quot; /&gt;

Kreekakeelne nimi viitab seeneperekonna üldisele väljanägemisele. Servikute kübar on tavaliselt karbikujuline ning jalg külgmise asetusega. Servikuid võidakse kutsuda veel [[Austrid|austriteks]] ja [[merikõrv]]adeks, viidates nende välimusele ning maitsele. Mõnedes riikides kutsutakse servikuid [[puuseen]]teks, tulenevalt nende eluviisist, kuna seened kasvavad puule kinnitunult.&lt;ref name=&quot;Stamets1&quot; /&gt;
Näiteks [[Saksamaa]]l nimetatakse austerservikut teokarbiseeneks, sest see meenutab kujult [[teokarp]]e.&lt;ref name=&quot;Servikute&quot; /&gt;

== Välimus ja ehitus ==
Servikute [[viljakeha]]d on värvuselt valkjad (näiteks loorservik) kuni sinakad (näiteks austerservik). [[Seenekübar]] on tavaliselt suur (läbimõõt kuni 15 cm) ja lihakas.&lt;ref name=&quot;Servikute_välimus&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;seen&quot; /&gt; Seenekübarad võivad kasvada ilma jalata üksteise külge kinnitunult, enamasti kobaratena [[lehtpuu]]de kändudel või tüvedel. Kui seentel on jalg olemas, on see lühikest kasvu, tüse (läbimõõt 3–5 cm) ja pigem külgmise kui ekstsentrilise asetusega. [[Eoslehed]] on heledates toonides ja katavad osaliselt ka [[seenejalg]]a (laskuvad kübaralt jalale).&lt;ref name=&quot;Servikute_välimus&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Bon&quot; /&gt; Seeneliha on hele ja sitke.&lt;ref name=&quot;Servikute_välimus&quot; /&gt; Loor on mõnedel liikidel olemas. Eospulber on servikutel valge, kreemjas või lillakashalli värvusega. Seene eosed on siledad ja pikenenud, tihti nimetatakse neid silinderjateks.&lt;ref name=&quot;Bon&quot; /&gt; Servikutel on [[heilotsüstiid]]id, need on lehikseentel eoslehe servades või torukeste otstes paiknevad seeneniitide tipmised steriilsed rakud.&lt;ref name=&quot;Servikute_välimus&quot; /&gt; Terminit [[pleurotoid]] kasutatakse kirjeldamaks seeni, kellel on sarnane haabitus nagu servikute perekonnal.&lt;ref name=&quot;Bon&quot; /&gt;
[[Hüüf]]id on pannaldega. Pandlad on sillakesed seeneniitidel, mis on tekkinud sugulise paljunemise tagajärjel rakuvaheseinte kohal.&lt;ref name=&quot;Servikute_välimus&quot; /&gt; Enamiku liikide seeneniidistiku süsteem on [[monomiitne]] ehk ühetüübiline, koosnedes ainult [[generatiivhüüf]]idest, mis annavad seenele pehme konsistentsi. Serviku loorserviku seeneniidistiku süsteem võib olla kahetüübiline ehk [[dimiitne]]. See tähendab, et [[seeneniit]]ide süsteem koosneb lisaks generatiivhüüfidele ka skeletthüüfidest. [[Skeletthüüf]] annab loorservikule tugevama struktuuri nagu [[torikseen]]tel.&lt;ref name=&quot;Funga&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;myko&quot; /&gt;

== Levila ja eluviis ==
Servikuid on levinud metsades nii [[Troopika|troopilises]] kui ka [[Parasvööde|parasvöötme]] [[kliima]]s üle kogu maailma. Kuigi austerservik (''[[Pleurotus ostreatus]]'') ei kasva Põhja-Ameerika loodeosas, on sealses piirkonnas see laialt levinud liik asendunud teiste servikuliikidega, nt ''Pleurotus pulmonarius'' ja ''Pleurotus populinus''.&lt;ref name=&quot;amm09&quot; /&gt; Servikud on [[Saprobiont|saprotroofid]] ehk nad elavad ja toituvad surnud orgaanilisest ainest. Enamik servikuliike tekitavad lehtpuudel mädanikku, mõned lagundavad ka [[okaspuu|okaspuid]].&lt;ref name=&quot;cohen02&quot; /&gt;
Kui seeneensüümid lagundavad [[tselluloos]]i, [[hemitselluloos]]i ja [[ligniin]]i kõiki ühtemoodi, siis tekib [[korrosioonmädanik]]. Kui aga ligniini lagundatakse pisut kiiremini, tekib [[selektiivne mädanik]]. On olemas ka kolmas valgemädaniku teisend, [[sõelmädanik]], millega tekivad mädaneva puidu sisse väikesed valged laigud. Valgemädanik tekib kiiresti, sellegipoolest võivad nakatunud puud kaua tugevana püsida, lõpuks aga siiski muutuvad pehmeks ja kiuliseks massiks. Valgemädanik on valge kuni helepruun, värvus sõltub seene liigist, mis puitu lagundab.&lt;ref name=&quot;Valgemädanik&quot; /&gt; Serviku perekonna liigid on väga erinevate eluviisidega. Kuningservik elab sümbioosis rohttaimedega ja ''Pleurotus tuber-reginum'' toodab tugevnenud seeneniidistikuga massi, mis sisaldab toitaineid ja asub maa all. Servikuid, mis on võimelised ümarusse liikumatuks muutma, kutsutakse nematofaagideks.&lt;ref name=&quot;thorn00&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;barron87&quot; /&gt;

== Taksonoomia ==
Serviku perekonna liikide klassifitseerimine on keeruline suurte [[Fenotüüp|fenotüübiliste]] erinevuste, laia leviku, pidevalt jätkuva [[evolutsioon]]i, uute liikide kattumise ja tekkimise tõttu. Sellepärast on raske ka hinnata, kui palju servikuliike maailmas eksisteerib. Näiteks algselt liigitati austerservik [[šampinjon]]i perekonna alla (''Agaricus ostreatus'' Jacq. 1774). [[Paul Kummer]] defineeris esimest korda serviku perekonna 1871. aastal – pärast seda on perekonna liigilist koosseisu kitsendatud ja osa liike on tõstetud teistesse perekondadesse: ''[[Favolaschia]]'', ''[[Hohenbuehelia]]'', ''[[Lentinus]]'', ''[[Marasmiellus]]'', ''[[Omphalotus]]'', ''[[Panellus]]'', ''[[Pleurocybella]]'' ja ''[[Resupinatus]]''. [[Rolf Singer]] tegi 1986. aastal uue taksonoomia, toetudes seente morfoloogiale.&lt;ref name=&quot;Singer1986&quot; /&gt;

== Fülogeneetika ==
[[Fenotüüp|Fenotüübilistest]] erinevustest tihti ei piisa, et kindlaks teha, mis serviku liigiga tegemist on. Sellepärast on kasutusele võetud molekulaarne fülogeneetika, et paika panna perekonnasiseste gruppide omavahelised geneetilised ja evolutsioonilised suhted ning piiritleda kindlaid [[klaad]]e.&lt;ref name=&quot;gonzalez&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pnas&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt; On tõestatud, et ''Pleurotus'' koos lähedase perekonna ''Hohenbuehelia''{{'}}ga on [[Monofüleetiline|monofüleetilised]].&lt;ref name=&quot;thorn00&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;barron87&quot; /&gt; Gruppidevahelisi elujõulisuse ristamise teste on kasutatud, et edaspidi eristada, missugused grupid väärivad eraldi liigiks olemist, missugused aga võiksid olla alamliigid, samasse liiki kuuluvad ehk sünonüümsed või varieteedid. Kui kaks ''Pleurotuse'' perekonna seenerühma on selgesti [[Morfoloogiline|morfoloogiliselt]] eristuvad, kuid võimelised ristuma ja tootma paljunemisvõimelisi järglasi, kuuluvad nad ühte liiki. Neid reproduktiivselt eraldiseisvaid gruppe nimetatakse intersteriilseteks gruppideks ning hakatud defineerima kui ''Plerotuse'' perekonna liike.&lt;ref name=&quot;pnas&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;utknox&quot; /&gt;

== Fülogeneetilised liigid ==
Järgnev liikide loend on pandud kokku toetudes: fülogeneetilistele klaadidele&lt;ref name=&quot;gonzalez&quot; /&gt;,&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt; intersteriilsetele gruppidele (grupi number märgitud Rooma numbriga) või alamklaadidele&lt;ref name=&quot;pnas&quot; /&gt;,&lt;ref name=&quot;utknox&quot; /&gt; vanematele binomaalsetele nimedele, mis on leitud olevat lähedalt seotud, reproduktiivselt kokkusobivad, sünonüümid või pole taksonoomiliselt enam kehtivad.
See liikide loend täieneb pidevalt. Intersteriilsete gruppide järele on märgitud, kus piirkonnas seened kasvavad. Samuti on toodud eestikeelsed nimetused.&lt;ref name=&quot;eElurikkus&quot; /&gt;
*'''Klaad ''P. ostreatus'''''&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt;
** I. ''Pleurotus ostreatus'' ([[austerservik]]) – Põhja-Ameerika, Euroopa, Aasia&lt;ref name=&quot;pnas&quot; /&gt; [[Pilt:Pleurotus pulmonarius LC0228.jpg|pisi|Kopsservik ''Pleurotus pulmonarius'']]
*** ''[[Pleurotus florida|P. florida]]''&lt;ref name=&quot;gonzalez&quot; /&gt;
** II. ''Pleurotus pulmonarius'' (fööniksservik, india servik või [[kopsservik]]) – Põhja-Ameerika, Euroopa, Aasia ja Australaasia&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;nz&quot; /&gt;
*** ''[[Pleurotus columbinus|P. columbinus]]''&lt;ref name=&quot;gonzalez&quot; /&gt;
*** ''[[Pleurotus sapidus|P. sapidus]]''[[Pilt:Pleurotus dryinus1.jpg|pisi|Loorservik ''Pleurotus dryinus'']]
** III. ''[[Pleurotus populinus|P. populinus]]'' – Põhja-Ameerika&lt;ref name=&quot;pnas&quot; /&gt;
** VI. ''Pleurotus eryngii'' ([[kuningservik]]) – Euroopa ja Aasia&lt;ref name=&quot;pnas&quot; /&gt;
*** ''[[Pleurotus ferulae|P. ferulae]]''
*** ''[[Pleurotus fossulatus|P. fossulatus]]'' – Afganistan&lt;ref name=&quot;pnas&quot; /&gt;
*** ''[[Pleurotus nebrodensis|P. nebrodensis]]''&lt;ref name=&quot;rod10&quot; /&gt;
** XII. ''[[Pleurotus abieticola|P. abieticola]]'' – Aasia&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt;
** XIII. ''[[Pleurotus albidus|P. albidus]]'' või ''[[P. brazil]]'' – Lõuna-Ameerika&lt;ref name=&quot;utknox&quot; /&gt;
*'''Klaad ''P. djamor-cornucopiae'''''&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt; [[Pilt:2008-05-03 Pleurotus calyptratus 1 24551 cropped.jpg|pisi|Rõngasservik ''Pleurotus calypratus'']]
** IV. ''Pleurotus cornucopiae'' ([[trompetservik]]) – Euroopa ja Aasia
*** ''Pleurotus citrinopileatus'' ([[kuldservik]])
*** ''Pleurotus euosmus'' ([[estragonservik]])
** V. ''Pleurotus djamor'' ([[roosa servik]]) – ülemaailmne
*** ''[[Pleurotus flabellatus|P. flabellatus]]''
*** ''[[Pleurotus salmoneo-stramineus|P. salmoneo-stramineus]]''
*** ''[[Pleurotus salmonicolor|P. salmonicolor]]''
** XI. ''[[Pleurotus opuntiae|P. opuntiae]]''/''[[Pleurotus agaves]]'' – Põhja-Ameerika&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt;
** XVI. ''Pleurotus calyptratus'' ([[rõngasservik]])
*'''Klaad ''P. cystidiosus'''''&lt;ref name=&quot;gonzalez&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;zerv04&quot; /&gt;
** VII. ''[[Pleurotus cystidiosus|P. cystidiosus]]'' – Põhja-Ameerika, Euroopa, Aasia, Australaasia
*** ''[[Pleurotus abalonus|P. abalonus]]''
*** ''[[Pleurotus fuscosquamulosus|P. fuscosquamulosus]]'' – Aafrika, Euroopa
*** ''[[Pleurotus smithii|P. smithii]]''
** IX. ''Pleurotus dryinus'' ([[loorservik]]) – Põhja-Ameerika, Euroopa
** VIII. ''[[Pleurotus levis|P. levis]]'' – Põhja-Ameerika&lt;ref name=&quot;utknox&quot; /&gt;
** X. ''[[Pleurotus tuber-regium|P. tuber-regium]]'' – Aafrika, Aasia, Australaasia&lt;ref name=&quot;vil96&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;hib94&quot; /&gt;
** XIV. ''Pleurotus australis'' ([[pruun servi]]k) – Australaasia&lt;ref name=&quot;utknox&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;nz&quot; /&gt;
** XV. ''[[Pleurotus purpureo-olivaceus|P. purpureo-olivaceus]]'' – Aafrika&lt;ref name=&quot;utknox&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;nz&quot; /&gt;
*** ''[[Pleurotus rattenburyi|P. rattenburyi]]''

'''Raskesti süstematiseeritavad liigid'''
* ''[[Pleurotus gardneri|P. gardneri]]''
* ''[[Pleurotus parsonsii|P. parsonsii]]''&lt;ref name=&quot;nz&quot; /&gt;
* ''[[Pleurotus velatus|P. velatus]]''&lt;ref name=&quot;nz&quot; /&gt;

'''Kuulusid enne servikute perekonna hulka'''
* ''[[Lentinus sajor-caju|P. sajor-caju]]'' kuulub nüüd ''Lentinus'''e perekonda.
* ''[[Omphalotus nidiformis|P. nidiformis]]'' kuulub nüüd ''Omphalotus'''e perekonda alates 1994. aastast&lt;ref name=&quot;miller&quot; /&gt;

== Servikute kasutamine ==
Servikuid on kasutatud [[reostus]]ainete, näiteks [[nafta]] ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike, [[Degradatsioon (keemia)|degradeerimiseks]]. Biopuhastuses saab servikuid kasutada nende omaduse tõttu tekitada valgemädanikku. Austerservik on [[Jaapan]]i, [[Korea]] ja [[Hiina]] kokakunstis delikatess-seen. Seenest tehakse kastmeid, praetakse, serveeritakse omas mahlas või tehakse täidisega seeni. [[Aasia]] köögis tehakse austerservikust vorsti. Seene maitse on mahe ja meenutab kirjelduste kohaselt [[aniis]]i. Austerservik on värskelt parim söögiseen. Tegemist on küll väga hinnatud söögiseenega, aga austerservik sisaldab väikest kogust arabitooli, mis võib põhjustada osadel inimestel seedehäireid.
Meditsiinilised uuringud on tõestanud, et austerserviku tarbimine alandab [[kolesterool]]itaset, sest need seened sisaldavad lovastatiini (2,8% kuivmassist).&lt;ref name=&quot;Rop2009&quot; /&gt;

== Servikud Eestis ==
[[Eesti]]s kasvab 4 [[liik (bioloogia)|liiki]] servikuid, millest kaks liiki on söödavad.
*[[Kopsservik]] (''P. pulmonarius'' Fr.) on Eestis kõige laialdasemalt levinud servikuliik. Kasvab sügisel ja kevadel surnud lehtpuutüvedel lehtmetsades ning parkides. Kopsservik võib olla poolparasiitse eluviisiga. Seenekübar on valkjas kuni kahvatupruun ja suur (läbimõõt kuni 10&amp;nbsp;cm). Seen on söödav värskelt, kuid pole hea söögiseen, vaid pigem vähekvaliteetne.
*[[Austerservik]] (''P. ostreatus'' (Jacq.: Fr.) P. Kumm.) on välimuselt kopsservikuga väga sarnane, mõnikord ristamiskatseteta isegi eristamatu. Eestis on küllaltki haruldane. Kübar on suur (läbimõõt kuni 15&amp;nbsp;cm), kinnitub puidule külgmiselt, on paks ja lihav kreemikashalli kuni hallikaslilla tooniga. Seen lõhnab jahu või värske kala järele. Kasvab metsades ja parkides sügisest kevadeni, eriti hilissügisel ja soojadel talvedel lehtpuupuidul. Kõrgelt hinnatud söögiseen, mida paljudes maades ja ka Eestis viljeletakse. Austerserviku üheks kasvatamise viisiks on nakatada [[mütseel]]iga madalalt mulda kaevatud lehtpuupakke.
*[[Loorservik]]ul (''P. dryinus'' (Pers.: Fr.) P. Kumm.) on loor, millele ka seene nimi viitab. Seenekübar on suur (diameeter kuni 10&amp;nbsp;cm) peenelt kiulis-viltjas kuni kiudsoomuseline valgest hallikaspruuni värvini. Seenejalg on külgmise asetusega, seeneliha on sitke ning ebameeldiva lõhnaga. Loorservik, mis kasvab lehtpuudel sügisel, on mittesöödav ning haruldane.
*[[Rõngasservik]]u (''P. calyptratus'' (Fr.) Sacc.) seenekübar on paljas ja kinnitub substraadile külgmiselt ilma jalata. Seenel on [[loor]]. Rõngasservik on mittesöödav ning Eestis kasvab harva.&lt;ref name=&quot;seen&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;eElurikkus&quot;&gt;{{eElurikkus}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ajalugu&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140508114844/http://wsmbmp.org/proceedings/4th%20international%20conference/Documentos%20Word/B%20WW%20Prod/1WW-98%20Oyster%20OK.doc Kultiveerimise ajalugu] Comparison of oyster mushroom production practices&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kaufert&quot;&gt;Kaufert, F. (1936) The biology of Pleurotus corticatus Fries. Minnesota Agricultural Experiment Station Bulletin 114.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;side&quot;&gt;[http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.04.0073%3Aentry%3Dpleurh%2F πλευρή], Georg Autenrieth, ''A Homeric Dictionary'', on Perseus&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ear&quot;&gt;[http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.04.0057%3Aentry%3Dou%29%3Ds οὖς], Henry George Liddell, Robert Scott, ''A Greek-English Lexicon'', on Perseus&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Stamets1&quot;&gt;{{cite book|last=Stamets|first=Paul|authorlink=Paul Stamets|title=Growing gourmet and medicinal mushrooms = [Shokuyo oyobi yakuyo kinoko no sabai]|url=https://archive.org/details/growinggourmetme0000stam|edition=3rd|year=2000|publisher=Ten Speed Press|location=Berkeley, California, USA|isbn=978-1-58008-175-7|pages=[https://archive.org/details/growinggourmetme0000stam/page/308 308]–315|chapter=Chapter 21: Growth Parameters for Gourmet and Medicinal Mushroom Species}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Servikute&quot;&gt;Engelbrecht, Jolanda Seente kasvatamine kodus ja aias.Sinisukk (2010).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Servikute_välimus&quot;&gt;Kalamees, Kuulo; Liiv, Vello. 400 Eesti seent. Eesti Loodusfoto Tartu (2008).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;seen&quot;&gt;{{netiviide|url =http://et.scribd.com/doc/46092067/Eesti-Seenestik|pealkiri =Servikute välimus| väljaanne = Eesti Seenestiku ülevaade}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bon&quot;&gt;{{cite book |author=Marcel Bon |title=The Mushrooms and Toadstools of Britain and North-Western Europe |year=1987 |url=https://archive.org/details/mushroomstoadsto0000bonm |publisher=Hodder &amp; Stoughton |isbn=0-340-39935-X}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Funga&quot;&gt;{{cite book |last=Knudsen |first=Henning |first2=Jan |last2=Vesterhout |title=Funga Nordica |publisher=Nordsvamp |location=Copenhagen |year=2008 |page=321}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oOieG&quot;&gt;.Chang, Shu-ting; Miles, Philip G. Mushrooms: cultivation, nutritional value, medicinal effect and environmental impact (2nd ed.): CRC Press, 2004&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;myko&quot;&gt;[http://mycology.ee/?page=18 Servikute ehitus] Eesti Seente uuringud&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;amm09&quot;&gt;{{cite book |last=Trudell |first=S. |last2=Ammirati |first2=J. |title=Mushrooms of the Pacific Northwest |url=https://archive.org/details/mushroomsofpacif0000trud |series=Timber Press Field Guides |publisher=Timber Press |location=Portland, Oregon |year=2009 |page=[https://archive.org/details/mushroomsofpacif0000trud/page/134 134] |isbn=0-88192-935-2}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cohen02&quot;&gt;{{cite journal| first=R.| last=Cohen| first2=L.| last2=Persky| first3=Y.| last3=Hadar| title=Biotechnological applications and potential of wood-degrading mushrooms of the genus ''Pleurotus''| journal=Applied Microbiology and Biotechnology| year=2002| volume=58| pages=582–94| doi=10.1007/s00253-002-0930-y| url=http://ftp.tugraz.at/pub/bioTechnology/TechnischeMykologie_2010/Bammer_Bettina_EdibleMushrooms/CohenPleurotusAMBT2002.pdf| format=PDF| pmid=11956739}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Valgemädanik&quot;&gt;Järve, Sulev. Puuseened pargi- ja ilupuudel. Maalehe Raamat (2006).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;thorn00&quot;&gt;{{cite journal| title=Phylogenetic Analyses and the Distribution of Nematophagy Support a Monophyletic Pleurotaceae within the Polyphyletic Pleurotoid-Lentinoid Fungi| url=https://archive.org/details/mycologia_march-april-2000_92_2/page/241| first=R. Greg| last=Thorn| first2=Jean-Marc| last2=Moncalvo| first3=C. A.| last3=Reddy| first4=Rytas| last4=Vilgalys| journal=Mycologia| volume=92| issue=2| date=märts–apr 2000| pages=241–252| doi=10.2307/3761557| jstor=3761557}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;barron87&quot;&gt;{{cite journal| title=Destruction of nematodes by species of ''Pleurotus''| last=Barron| first=GL| last2=Thorn| first2=RG| journal=Canadian Journal of Botany| volume=65| issue=4| pages=774–778| year=1987| doi=10.1139/b87-103}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Singer1986&quot;&gt;{{cite book |author=Singer R. |authorlink=Rolf Singer |title=The Agaricales in Modern Taxonomy |edition=4th |publisher=Koeltz Scientific Books|location=Koenigstein Königstein im Taunus, Germany |year=1986 |page= |isbn=3-87429-254-1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gonzalez&quot;&gt;{{cite journal| journal=Microbiology| volume=146| year=2000| pages=209–221| title=Phylogenetic relationships of ''Pleurotus'' species according to the sequence and secondary structure of the mitochondrial small-subunit rRNA V4, V6 and V9 domains| first=Patrice| last=Gonzalez| first2=Jacques| last2=Labarère| url=http://mic.sgmjournals.org/cgi/content/abstract/146/1/209| issue=1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pnas&quot;&gt;{{cite journal| title=Ancient and recent patterns of geographic speciation in the oyster mushroom ''Pleurotus'' revealed by phylogenetic analysis of ribosomal DNA sequences| last=Vilgalys| first=Rytas| first2=Bao Lin| last2=Sun| journal=[[Proceedings of the National Academy of Sciences|PNAS]]| date=mai 1994| volume=91| issue=10| pages=4599–4603| url=http://www.pnas.org/content/91/10/4599 | pmc=43833 | doi = 10.1073/pnas.91.10.4599 | pmid=8183955}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vil96&quot;&gt;{{cite book| chapter=Recent advances in molecular systematics of the genus ''Pleurotus''| last=Vilgalys| first=R.| last2=Moncalvo| first2=J.M.| last3=Liou| first3=S.R.| last4=Volovsek| first4=M.| publisher=Pennsylvania State University: World Society for Mushroom Biology and Mushroom Products| location=University Park, PA (USA)| year=1996| pages=91–101| editor=Royse, D.J.| title=Mushroom biology and mushroom products: proceedings of the 2nd International Conference, June 9–12, 1996| url=http://wsmbmp.org/proceedings/2nd%20international%20conference/MBMP%20Proceedings%20of%20the%202nd%20International%20Conference%20(White%20book)/8%20Recent%20Advances%20in%20Molecular%20Systematics%20of%20the%20Genus%20Pleurotus.pdf| format=PDF| access-date=2012-11-18| archive-date=2011-09-02| archive-url=https://web.archive.org/web/20110902171924/http://wsmbmp.org/proceedings/2nd%20international%20conference/MBMP%20Proceedings%20of%20the%202nd%20International%20Conference%20(White%20book)/8%20Recent%20Advances%20in%20Molecular%20Systematics%20of%20the%20Genus%20Pleurotus.pdf| url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;utknox&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.bio.utk.edu/mycology/Pleurotus/default.htm|title=Biological Species in ''Pleurotus''|author=Peterson, Ronald H.; Hughes, Karen W.; and Psurtseva, Nadezhda|publisher=The University of Tennessee-Knoxville|accessdate=11.03.2011|archive-date=2.03.2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110302084812/http://www.bio.utk.edu/mycology/Pleurotus/default.htm|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nz&quot;&gt;{{cite journal| title=Studies in the agaricales of New Zealand: New species, new records and renamed species of ''Pleurotus'' (Pleurotaceae)| url=https://archive.org/details/australian-systematic-botany_1995-06-30_8_3/page/453| first=BP |last=Segedin| first2=PK| last2=Buchanan| first3=JP| last3=Wilkie| journal=Australian Systematic Botany| volume=8| issue=3| pages=453–482| doi=10.1071/SB9950453| year=1995}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rod10&quot;&gt;{{cite journal| journal=Fungal Biology| volume=114| issue=5–6| date=mai–juuni 2010| pages=421–428| doi=10.1016/j.funbio.2010.03.003| title=''Pleurotus eryngii'' species complex: Sequence analysis and phylogeny based on partial EF1α and RPB2 genes| url=https://archive.org/details/fungal-biology_may-june-2010_114_5-6/page/421| authors=Alma E. Rodriguez Estrada, Maria del Mar Jimenez-Gasco and Daniel J. Royse}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zerv04&quot;&gt;{{cite journal |title=Molecular phylogeny, biogeography and speciation of the mushroom species ''Pleurotus cystidiosus'' and allied taxa| first=Georgios I. |last=Zervakis| first2=Jean-Marc |last2=Moncalvo| first3=Rytas| last3=Vilgalys| journal=Microbiology| volume=150| year=2004| pages=715–726| doi=10.1099/mic.0.26673-0}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hib94&quot;&gt;{{cite journal| title=Nematode-Trapping in ''Pleurotus tuberregium''| url=https://archive.org/details/sim_mycologia_september-october-1994_86_5/page/n105| first=D. S.| last=Hibbett| first2=R. G.| last2=Thorn| journal=Mycologia| volume=86| issue=5| date=sept–okt 1994| pages=696–699| jstor=3760542}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;miller&quot;&gt;{{cite journal| last=Miller| first=O.K.| authorlink=Orson K. Miller, Jr.| year=1994| title=Observations on the genus ''Omphalotus'' in Australia| journal=Mycologia Helvetica| volume=2| pages=91–100}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rop2009&quot;&gt;{{cite journal |author=Rop O, Mlcek J, Jurikova T. |title=Beta-glucans in higher fungi and their health effects |url=https://archive.org/details/sim_nutrition-reviews_2009-11_67_11/page/624 |journal=Nutrition Reviews |volume=67 |issue=11 |pages=624–31 |year=2009 |pmid=19906249 |doi=10.1111/j.1753-4887.2009.00230.x}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [http://unite.ut.ee/EestiLiigid/otsing.php?qresult=yes&amp;spec1=contains&amp;spec2=&amp;spec3=AND&amp;country1=contains&amp;country2=&amp;country3=AND&amp;tax1=contains&amp;tax2=Pleurotus&amp;tax3=AND&amp;ord1=ord1_opt1&amp;ord2=ASC Eesti Seenekogude Rahvuslik Andmebaas]

[[Kategooria:Servikulised]]</text>
      <sha1>rvep1nacgdc8iynutn03tb9kpdmwoe2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Henrik Kalmet</title>
    <ns>0</ns>
    <id>302705</id>
    <revision>
      <id>7184819</id>
      <parentid>7182453</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T21:42:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37126-11</username>
        <id>232427</id>
      </contributor>
      <comment>/* Meelelahutussaated */</comment>
      <origin>7184819</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8219" sha1="9fsg7h1txu0wxgfi6ixkfr4sg2o3ugg" xml:space="preserve">{{viitamata}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
[[Pilt:Kalmet, Henrik.IMG 0536.JPG|pisi|Henrik Kalmet Linnateatri hooaja avamisel 30. augustil 2012]]
'''Henrik Kalmet''' (sündinud [[19. aprill]]il [[1986]]) on eesti näitleja ja saatejuht.

== Haridus ==
Ta on lõpetanud 2005. aastal [[Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium]]i ja 2012. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i näitlejana (25. lend). 
==Töö ja looming==
Aastatel 2012–2017 töötas ta koosseisulise näitlejana [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]]. 

Ta on 2011. aastal loodud [[Kinoteater|Kinoteatri]] asutajaliige{{lisa viide}} ja näitleja.

=== Teatrirolle ===
[[Pilt:Arvamusfestival 2014, Henrik Kalmet.jpg|pisi|Henrik Kalmet 2014. aasta [[Arvamusfestival]]il]]
* „Kinoteatri lühkarid 06&quot; - Kinoteater, [[Andris Feldmanis]], [[Livia Ulman]], [[Heneliis Notton]] ja [[Siim Nurklik]], Kinoteater, 2026
* „Kinoteatri lühkarid 05&quot; - Kinoteater, [[Madleen Maria Kirja]] ja [[Urmas Vadi]], Kinoteater, 2026
* „Kinoteatri lühkarid 04&quot; - Kinoteater, [[Madleen Maria Kirja]] ja [[Andri Luup]], Kinoteater, 2026
* „Kinoteatri lühkarid 03&quot; - Kinoteater, [[Madleen Maria Kirja]] ja [[Elss Raidmets]], Kinoteater, 2025
* „Kinoteatri lühkarid 02&quot;- Kinoteater,  [[Madleen Maria Kirja]] ja [[Roos Lisette Parmas]], Kinoteater, 2025
* „Kinoteatri lühkarid 01&quot; - Kinoteater ja Roos Lisette Parmas, Kinoteater, 2025
* „B-koondis&quot;- [[Paavo Piik]], [[Paul Piik]], Henrik Kalmet, [[Ivo Uukkivi|Ivo Uukivi]], [[Ülle Kaljuste]], [[Marian Eplik]] ja [[Tõnis Niinemets]],  lavastaja Paavo Piik, Eesti Draamateater ja Kinoteater, 2023
* „Sammud&quot; - [[Paavo Piik]], lavastaja [[Mari-Liis Lill]], Eesti Draamateater, 2023
* Uurija - [[Jeton Neziraj]], „Audients&quot;, lavastaja [[Madis Kalmet]], R.A.A.A.M, 2022
* „ROCKY! Luuseri tagasitulek&quot; - [[Tue Biering]], lavastaja [[Tue Biering]], Vaba Lava, 2022
* „Püstijalukomöödia Triigi eri&quot; - Henrik Kalmet, [[Karl-Andreas Kalmet|Karl- Andreas Kalmet]], [[Märt Avandi]], [[Kait Kall]], Kinoteater, 2021
* „Keegi KGB- st&quot; - Danila Privalov, Andres Popov, Aleksandr Špilevoj, [[Dan Jeršov]], lavastaja Dmitri Jegorov, [[Vaba Lava]] ja [[Eesti Rahva Muuseum]], 2021
* „BÄNG&quot; - [[Marius von Mayenburg]], lavastaja [[Priit Võigemast]], Kinoteater ja Nargenfestival, 2021
* „Püstijalukomöödia 2.0&quot; - Henrik Kalmet, [[Karl-Andreas Kalmet|Karl- Andreas Kalmet]], [[Kait Kall]], [[Tõnis Niinemets]] ja [[Paul Piik]], Kinoteater, 2020
* „Mul oli nõbu&quot; - lavastaja [[Valters Sīlis]], Vaba Lava, 2020
* „Kahekesi&quot; - Paavo Piik, lavastaja Paavo Piik, Kinoteater, 2020
* „Titaanide heitlus&quot; - lavastaja [[Birgit Landberg]], Kinoteater, 2019
* „Ice&quot; - Vladimir Sorokin, lavastaja [[Essi Rossi]], Von Krahli Teater ja Klockriketeatern, 2018
* „BB ilmub öösel&quot; - [[Mati Unt]], lavastajad [[Mart Koldits]] ja [[Ivar Põllu]], Tartu Uus Teater ja Von Krahli teater, 2017
* Macbeth - [[William Shakespeare]] / [[Antti Mikkola]], „Macbeth&quot; , lavastaja Antti Mikkola, Tallinna Linnateater, 2017
* „Aadama õunad&quot; - [[Anders Thomas Jensen]] ,lavastajad Henrik Kalmet ja [[Priit Võigemast]], [[Kinoteater]] ja [[Nargenfestival]], 2016
* Peter Quince - [[William Shakespeare]], „Suveöö unenägu&quot; , lavastaja [[Jaanus Rohumaa]], Tallinna Linnateater, 2016
*„A Festival Piece ehk meeleheitlik katse pälvida festivalikutse&quot; - Henrik Kalmet, Kinoteater, 2016
* &quot;Melujanu&quot; – lavastajad Henrik Kalmet, [[Priit Võigemast]], [[Maiken Schmidt]] ja [[Paavo Piik]], Tallinna Linnateater, 2015
* Michal – [[Otfried Preußler|Otfried Preussler]], &quot;Krabat&quot; lavastaja [[Diana Leesalu]], Tallinna Linnateater, 2015
* Tom – Tiit Aleksejev, &quot;Imede aasta&quot;, lavastaja [[Madis Kalmet]], R.A.A.A.M., 2014
* Carlson – [[John Steinbeck]], &quot;Hiirtest ja inimestest&quot;, lavastaja [[Vallo Kirs]], Tallinna Linnateater, 2014
* Carlos, Georg – Paavo Piik / [[Mari-Liis Lill]], &quot;Harakale haigus...&quot;, Tallinna Linnateater, 2014
* Luukas – [[Paavo Piik]] / [[Mari-Liis Lill]], &quot;Varesele valu...&quot;, Tallinna Linnateater, 2014
* Fass – Ken Campbell, &quot;[[Skangpoomijad]]&quot;, lavastaja [[Andrus Vaarik]], Tallinna Linnateater, 2013
* Nagy, vanem Pásztor – [[Ferenc Molnár]], &quot;[[Pál-tänava poisid]]&quot; lavastaja [[Mart Koldits]], 2013
* Ivan Turgenev – [[Tom Stoppard]], &quot;Utoopia rannik. II osa. Laevahukk&quot; [[Elmo Nüganen]], [[Eesti Draamateater]], 2013
* Arvutinohik – [[Diana Leesalu]] / [[Paavo Piik]], &quot;Lantimiskunstnikud&quot;, Tallinna Linnateater, 2012
* aktsioon &quot;Batuudimees&quot; – lavastajad [[Diana Leesalu]] / [[Paavo Piik]], [[Kinoteater]], 2012
* Tigapuu – [[A. H. Tammsaare]] / [[Elmo Nüganen]], &quot;[[Tõde ja õigus II|Tõde ja õigus. Teine osa]]&quot; lavastaja [[Elmo Nüganen]], 2005, rollis alates 2012
* “Püstijalukomöödia” – [[Kinoteater]], 2011
* „Gizzelle&quot; - [[Adolphe Charles Adam|Adolphe Adam]] ja [[Heinrich Heine]], lavastaja [[Aleksandr Pepeljajev]], Tallinna Linnateater ja EMTA Lavakunstikool, 2011
* Géronte – [[Molière]], „Scapini kelmused“ lavastaja [[Elmo Nüganen]], Tallinna Linnateater, 2011
* Roy Selridge – [[Neil Simon]], „Biloxi blues“ lavastaja S. Pukk, Tallinna Linnateater, 2011
* Timo – [[Aleksis Kivi]], „[[Seitse venda]]“ lavastaja [[Priit Pedajas]], Eesti Draamateater, 2011
* Isa Flote – [[Peter Barnes]], „Jumala Narride Vennaskond“, lavastaja [[Elmo Nüganen]], 2010 

=== Filmirolle ===
* Startupper Tõnu – “Uus raha” (režissöör [[Rain Rannu]], 2025)
* Edvin – &quot;[[Sandra saab tööd]]&quot; (režissöör [[Kaupo Kruusiauk]], 2021)
* Meedik – &quot;[[Tenet]]&quot; (režissöör [[Christopher Nolan]], 2020)
* Tõnu – “[[Ükssarvik (film)|Ükssarvik]]” (režissöör [[Rain Rannu]], 2019)
* Mario vend – &quot;[[Sangarid]]&quot; (režissöör [[Jaak Kilmi]], 2017)
* Voldemar Piir – &quot;[[1944 (film)|1944]]&quot; (režissöör [[Elmo Nüganen]], 2015)
* Ants – &quot;Elo&quot; (režissöör [[Helen Takkin]], 2015)
* Esko – &quot;[[Nullpunkt (film 2014)|Nullpunkt]]&quot; (režissöör [[Mihkel Ulk]], 2014)
* Henrik – &quot;Roosa kampsun&quot; (režissöör [[Moonika Siimets]], 2014)
* Mattias – &quot;Renessanss&quot; (tudengifilm, režissöör [[Margus Raid]], 2012)
* Jobu – &quot;Kõks&quot; (tudengifilm, režissöör [[Hardi Keerutaja]], 2011)

=== Lavastused ===
* „Romula ja Julia&quot; - Kinoteater, 2025 (koos Paavo Piigiga)
* „Kohver&quot; - Kinoteater, 2023
* „Pidusöök&quot; - Endla Teater, 2019 (koos Paavo Piigi ja Paul Piigiga)
* „Aadama õunad&quot; -  [[Kinoteater]] ja [[Nargenfestival]], 2016 (koos Priit Võigemastiga)
* „A Festival Piece ehk meeleheitlik katse pälvida festivalikutse&quot; -  Kinoteater, 2016
* &quot;Melujanu&quot; – [[Tallinna Linnateater]], 2015 (koos Maiken Schmidti, Paavo Piigi ja Priit Võigemastiga)
* &quot;Kaota mu naine ära ehk mis tunne on olla mustkunstnik&quot; – Kinoteater, 2014
* „4x10 minutit&quot; - Tallinna Linnateater, 2013 (koos Paavo Piigi, Tõnn Lambi ja Veiko Tubinaga)
* Aktsioonide sari &quot;Manifest&quot; – Kinoteater, 2013–2014

=== Meelelahutussaated ===
2012. aasta sügisel juhtis ta koos vend [[Karl-Andreas Kalmet]]iga telesaadet &quot;[[Eesti otsib superstaari]]&quot; (5. hooaeg). 2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste ajal juhtis ta koos [[Karl-Andreas Kalmet|Karl-Andreas Kalmeti]], [[Tõnis Niinemets|Tõnis Niinemetsa]] ja [[Kait Kall|Kait Kalliga]] telesaadet &quot;Kinoteatri MM katarsis&quot;. Sama koosseis juhtis 2023. aasta talvel saadet &quot;Kinoteatri õhtune vöönd&quot;, mille viimane episood sai ERR-i poolt eetrikeelu. 

== Tunnustus ==
* 2015 – [[Aasta tervisesõber]]
* 2019 – [[Eesti Kultuurkapitali näitekunsti aastapreemia]] (koos [[Alissija-Elisabet Jevtjukova]], [[Paavo Piik|Paavo Piigi]], [[Paul Piik|Paul Piigi]], [[Aivo Rannik]]u ja [[Marta Pulk|Marta Pulgaga]] (Kinoteatri Eksperimendi idee teostuse ja jäädvustamise eest)).

== Isiklikku ==
Tema vanemad on diplomaat [[Gita Kalmet]] ja näitleja [[Madis Kalmet]] ning vend on [[Karl-Andreas Kalmet]].

{{Commons|Category:Henrik Kalmet}}
{{Eesti otsib superstaari}}

{{JÄRJESTA:Kalmet, Henrik}}
[[Kategooria:Tallinna Linnateatri näitlejad]]
[[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1986]]</text>
      <sha1>9fsg7h1txu0wxgfi6ixkfr4sg2o3ugg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jan Kaus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>305616</id>
    <revision>
      <id>7184781</id>
      <parentid>7176572</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T20:53:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184781</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11689" sha1="38v11ml9czlg9pcqel3x643tk0eqv8e" xml:space="preserve">
[[Fail:Jan Kaus 2021. aasta Kirjandustänava festivalil.jpg|pisi|Jan Kaus 2021. aasta Kirjandustänava festivalil]]
[[Pilt:Jan Kaus en 2019.jpg|pisi|Jan Kaus [[HeadRead]]i festivalil Tallinnas 2019. aastal]]
[[Pilt:Kaus, Jan.IMG_8829.JPG|pisi|Jan Kaus [[Tallinna Keskraamatukogu]]s [[rahvusvaheline luulepäev|rahvusvahelisel luulepäeval]] 21. märtsil 2013]] '''Jan Kaus''' (sündinud [[22. jaanuar]]il [[1971]]) on eesti [[kirjanik]] ja esseist.&lt;ref&gt;[https://www.estlit.ee/person/109 Jan Kaus, Estonian Literature Centre]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://sisu.ut.ee/ewod/k/jankaus/ Jan Kaus, Eesti kirjanike e-leksikon]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.goodreads.com/author/list/3021489.Jan_Kaus, Jan Kausi teosed Goodreadsis]&lt;/ref&gt;

Ta on õppinud aastatel 1990–1995 [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]is [[pedagoogika]]t ja 1995–1998 [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudis]] [[filosoofia]]t.&lt;ref&gt;[https://kultuur.postimees.ee/58041/pisike-kool-mis-jattis-20-aastaga-eesti-vaimuelu-jalgi-tais Pisike kool, mis jättis 20 aastaga Eesti vaimuelu jälgi täis] Postimees, 13. detsember 2008.&lt;/ref&gt;

==Töö ja looming==
Aastatel 1998–2001 oli Kaus kultuurilehe [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] esseistika- ja 2007–2010 kirjandustoimetaja.
2004–2007 oli ta [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] juhatuse esimees.
Kaus on töötanud lektorina Eesti Kunstiakadeemias, Tallinna Ülikoolis ning Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias, kõige kauem EMTA lavakunstikoolis, kus ta on olnud kirjanduse õppejõud alates 2005. aastast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://drakadeemia.ee/kursused/kirjandus-piiramatusest-piisab/ |pealkiri=Jan Kausi videoloengute sari &quot;Kirjandus: piiramatusest piisab&quot; Drakadeemia kodulehel |vaadatud=2023-09-08 |arhiivimisaeg=2023-09-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230908090459/https://drakadeemia.ee/kursused/kirjandus-piiramatusest-piisab/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Ta on Tallinna rahvusvahelise kirjandusfestivali [[HeadRead]] üks algatajaid ning intervjueerinud festivali väliskülalisi (nende hulgas [[Sofi Oksanen]]i, [[Julian Barnes]]i ja Tan Twan Engi).&lt;ref&gt;[https://headread.ee/julian-barnes-ja-jan-kaus-etv2s/ Julian Barnes ja Jan Kaus ETV2s]&lt;/ref&gt; 1990. aastatel kuulus Kaus Põhjamaade luulefestivali korraldajate hulka. Kausi ja Triinu Tamme ühisest ideest sai alguse tõlkekirjanduse almanahh [[Tõlkija hääl]], mille esimese numbri koostaja Kaus oli. 

Kausi loomingut on tõlgitud inglise, saksa, vene, soome, rootsi, ungari, läti, prantsuse, hollandi, rumeenia ja korea keelde.&lt;ref&gt;[https://www.lyrikline.org/en/authors/jan-kaus Jan Kausi luule rahvusvahelisel luulesaidil Lyrikline]&lt;/ref&gt; 

Kaus on [[Eesti Filmiajakirjanike Ühing]]u liige. Ta on kuulunud teatri [[NO99]] ja Tallinna Linnateatri loomenõukokku. Ta on [[Eestimaa Looduse Fond]]i nõukogu liige.

Kaus on musitseerinud rokkansamblites Dreamphish (1995–2005) ja Jan Helsing (alates 2012) &lt;ref&gt;[https://janhelsing.bandcamp.com/album/k-ed Jan Helsingi album &quot;Käed&quot; Bandcampis]&lt;/ref&gt; ning esinenud alates 2017. aastast eksperimentaalse džässansambli The Free Musketeers solistina. Kaus on kirjutanud mitu libretot, neist kaks helilooja [[Märt-Matis Lill]]e ooperitele &quot;Indiate uurimine&quot; (Von Krahli Teater, 2009) ja &quot;Tulleminek&quot; (Sadamateater, 2017).&lt;ref&gt;[https://www.vanemuine.ee/repertuaar/tulleminek/ Teater Vanemuine, &quot;Tulleminek&quot;]&lt;/ref&gt;

Kausi eestvõttel tuli kokku kahest kirjanikust (Kaus ja [[Indrek Koff]]) ning kahest teatritegijast ([[Eva Koldits]] ja [[Toomas Täht]]) koosnev seltskond, et tuua lavale Raymond Queneau &quot;Stiiliharjutustest&quot; tõukuv samanimeline lavakava, mis esietendus märtsis 2018. Trupp on andnud{{millal}} üle 50 etenduse Eestis ning külalisetendusi Berliinis, Brüsselis, Luxembourgis ja Pariisis. 

Kaus on teinud koostööd teatriga [[Piip ja Tuut]]: 2024. aastal esietendus teatris tema ideel põhinev &quot;Piip ja Tuut ajajalus&quot; &lt;ref&gt;[https://piipjatuut.ee/lavastused/piip-ja-tuut-ajajalus &quot;Piip ja Tuut ajajalus&quot; Piip ja Tuut Teatri kodulehel]&lt;/ref&gt;, 2025. aastal tõi teater lavale tema novellil &quot;Kangelase võimalus&quot; põhineva lavastuse &quot;Kangelane&quot; &lt;ref&gt;[https://piipjatuut.ee/lavastused/kangelane &quot;Kangelane&quot; Piip ja Tuut Teatri kodulehel]&lt;/ref&gt;.

Kaus on teinud koostööd selliste eesti kunstnikega nagu [[Eve Kask]], [[Flo Kasearu]], Anna Kaarma ja Taavi Suisalu. Kaus oli XVIII [[Veneetsia arhitektuuribiennaal]]i Eesti paviljoni &quot;Kodupeatus&quot; dramaturg.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1608981380/veneetsia-arhitektuuribiennaalil-avab-uksed-eesti-paviljon-kodupeatus Veneetsia arhitektuuribiennaalil avab uksed Eesti paviljon &quot;Kodupeatus&quot;] ERR Kultuur, 18.05.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta aprillis avati Eesti Rahva Muuseumis Kausi kureeritud näitus-audiolavastus &quot;Kaotusest laotusse&quot;, mis käsitleb eesti pagulaskirjandust.&lt;ref&gt;[https://blog.erm.ee/?p=17385/ Labürintlik teekond eesti pagulaskirjanduse radadel] Intervjuu näituse &quot;Kaotusest laotusse&quot; kuraatori Jan Kausiga.&lt;/ref&gt;

==Teoseid==
===Luule===
*&quot;Öösel näeb halvemini kui päeval&quot; (1994, pseudonüüm Kalle Kilokalor)
*&quot;Õigem Valem&quot; – koos [[Juku-Kalle Raid]]i, [[Kalju Kruusa]] ja [[Fagira D. Morti]]ga (2000)
*&quot;Enam Vähem&quot; – koos Juku-Kalle Raidi, Kalju Kruusa ja Fagira D. Mortiga (2003)
*&quot;Aeg on vaha&quot; (2005)
*&quot;Asjaõigusest&quot; – koos Indrek Koffiga (2012)
*&quot;Vasaraheitja&quot; (2013)

===Novelli- ja miniatuurikogud===
*&quot;Üle ja ümber&quot; (2000)
*&quot;Õndsate tund&quot; (2003)
*&quot;Miniatuurid&quot; (2009)
*&quot;Tallinna kaart&quot; (2014, uustrükk 2021, [[Loomingu Raamatukogu kuldsari]])
*&quot;Läheduste raamat&quot; (2016)
*&quot;Enne kui unisusest saab reegel&quot; (2018)
*&quot;Stiiliharjutused&quot; (samuti Indrek Koff, [[Toomas Täht]], [[Liina Vahtrik]] ja [[Eva Koldits]], 2018)
*&quot;Vangerdused&quot; (koos Flo Kasearuga, 2020)

===Romaanid ja jutustused===
*&quot;Maailm ja mõni&quot; (2001)
*&quot;Tema&quot; (2006)
*&quot;Hetk&quot; (2009)
*&quot;Koju&quot; (2012)
*&quot;Ma olen elus&quot; (2014)
*&quot;Tõrv&quot; (2015)
*&quot;Kompass&quot; (2017)
*&quot;Imelik peegel&quot; (2023)

=== Mitteilukirjandus ===
* &quot;Läbi Minotauruse: artikleid aastatest 1998-2002&quot; (2003)
* &quot;Kui mina ei ole mina&quot; (2018; mälestused)
* &quot;Homme tuntud avarus&quot; (2020; esseistika)
* &quot;Vaade&quot; (2022, essee)
* &quot;Kolm punkti&quot; (2022, artiklikogumik)

===Tõlkeid===
*Soome keelest: [[Jari Tervo]] romaan &quot;Minu suguvõsa lugu&quot; (2002); [[Sofi Oksanen]]i romaan &quot;[[Puhastus]]&quot; (2009); [[Riikka Pulkkinen]]i romaan &quot;Tõde&quot; (2011); [[Sofi Oksanen]]i romaan &quot;[[Kui tuvid kadusid]]&quot; (2012); [[Jari Tervo]] romaan &quot;Layla&quot; (2013); Tommi Kinnuneni romaan &quot;Nelja tee rist&quot; (2015); Tommi Kinnuneni romaan &quot;Peraküla&quot; (2017); [[Selja Ahava]] romaan &quot;Taevast pudeneb asju&quot; (2018); Tommi Kinnuneni romaan &quot;Ei öelnud, et kahetseb&quot; (2022) ning Heikki Kännö romaan &quot;Unessaar&quot; (2022).
*Inglise keelest: J. G. Ballardi romaan &quot;Koleduste väljapanek&quot; (2021) ja Joseph Brodsky esseekogu &quot;Veepervel&quot; (2025).

===Toimetatud teoseid===
*Kogumik &quot;Vaikuste varjus&quot; (2003)
*Koostanud, toimetanud ja tõlkinud soome uue luule kogumiku &quot;See sama soolane meri&quot; (2005)
*Toimetanud koos Harri Rinnega soome keeles ilmunud eesti luule kogumiku &quot;Ajattelen koko ajan rahaa. Kivikovaa virolaista runoutta&quot; (2006)
*Toimetanud järgmised teosed: [[Olle Lauli]] &quot;Kodutus&quot; (2011), [[Tõnis Vilu]] &quot;Igavene kevad&quot; (2015), [[Andris Feldmanis]]e &quot;Viimased tuhat aastat&quot; (2016), [[Meelis Friedenthal]]i &quot;Inglite keel&quot; (2016), Katrin Johansoni &quot;Atlantis abajas&quot; (2016), [[Tiina Laanem]]i &quot;Pildilt kukkujad&quot; (2016), [[Mathura]] &quot;Jääminek&quot; (2016), [[Peeter Sauter]]i &quot;Sa pead kedagi teenima&quot; (2016), [[Eva Koff]]i &quot;Sinine mägi&quot; (2017), [[Tiit Pruuli]] &quot;Minu maailm&quot; (2017), [[Vahur Afanasjev]]i &quot;Rail Baltic&quot; (2022), Mario Pulveri &quot;Lokomotiiv&quot; (2022), [[Anu Kree]] &quot;Elu nagides&quot; (2024), [[Jaan Pehk]]i &quot;Saja õhtu lood&quot; (2025, ka koostaja).

===Illustraator===
*Fagira D. Morti, &quot;Normaalsuse etalon&quot; (2001)
*[[Triin Soomets]], &quot;Varjatud ained&quot; (2009)
*Triin Soomets, &quot;Asjade omadused&quot; (2013)

==Tunnustus==
* [[2001]] [[Loomingu aastapreemia]] (arvustused)
* [[2003]] [[Noore kultuuritegelase preemia|Eesti Vabariigi presidendi noore kultuuritegelase preemia]]
* [[2003]] Ponkala Fondi preemia
* [[2004]] [[Loomingu aastapreemia]] (näidend &quot;Püstol&quot;)
* [[2005]] [[Sirbi laureaat]]
* [[2007]] [[stipendium &quot;Ela ja sära&quot;]]
* [[2007]] [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] (romaan &quot;Tema&quot;, 2006)
* [[2014]] [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] („Ma olen elus“ ja „Tallinna kaart“)
* [[2015]] [[Tallinna Ülikooli kirjandusauhind]] (romaan &quot;Ma olen elus&quot;, 2014)
* [[2015]] [[Eesti Kirjanik|aasta kirjanik]] (&quot;Ma olen elus&quot;)
* [[2016]] [[kirjanikupalk]]
* [[2018]] [[Eesti Teatriliidu muusikaauhind]] (koos ooperi &quot;Tulleminek&quot; lavastuse meeskonnaga - [[Märt-Matis Lill]], [[Taago Tubin]], [[Taavi Kull]])
* [[2019]] [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] (&quot;Õnnelik lõpp&quot;, kogumikust &quot;Enne kui unisusest saab reegel&quot;, 2018)
* [[2019]] ajakirja [[Teater. Muusika. Kino]] aastaauhind
* [[2021]] ajakirja [[Akadeemia]] kuldauhind
* [[2022]] [[Sirbi laureaat]]
* [[2025]] [[Tallinna teenetemärk]] (pealinna kirjanduselu elavdamise eest kirjandusfestivali HEADREAD ühe algataja ja korraldajana) 
* [[2026]] [[Loomingu aastapreemia]] (artikkel &quot;Arm ja hirm. Elu ja armastuse irratsionaalsed jõud [[Gert Helbemäe]] &quot;Ohvrilaevas&quot;)

=== Auhinnanominatsioonid ===
* [[2001]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan &quot;Maailm ja mõni&quot;)
* [[2003]] Kultuurkapitali esseistikapreemia nominatsioon (esseekogu &quot;Läbi Minotauruse&quot;)
* [[2006]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan &quot;Tema&quot;)
* [[2009]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan &quot;Hetk&quot;)
* [[2012]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan &quot;Koju&quot;)
* [[2017]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan &quot;Kompass&quot;)
* [[2018]] Kultuurkapitali vabaauhinna nominatsioon (koos Indrek Koffi, Eva Kolditsa, Toomas Tähe ja Liina Vahtrikuga, &quot;Stiiliharjutused&quot;)
* [[2020]] Kultuurkapitali esseistikapreemia nominatsioon (esseekogu &quot;Homme tuntud avarus&quot;)
* [[2022]] Kultuurkapitali esseistikapreemia nominatsioon (esseeraamat &quot;Vaade&quot;)

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commons|Category:Jan Kaus}}
{{Vikitsitaadid}}
* Elle-Mari Talivee. [https://www.utkk.ee/wp-content/uploads/2020/01/elle-mari-talivee-jan-kausi-linn.pdf &quot;Jan Kausi linn&quot;] Keel ja Kirjandus 2015, nr 6
* Tambet Kaugema. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/kauge-kuid-siiski-nii-lahedane/ &quot;Kauge, kuid siiski nii lähedane&quot;] Sirp, 20. aprill 2018
* Joosep Susi. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/suitsu-nurk-vi-jan-kausi-balti-jaam/ &quot;Suitsu nurk VI: Jan Kausi &quot;Balti Jaam&quot;&quot;] Sirp, 18. juuni 2021
* Madli Ehasalu. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/nahtamatu-linn/ &quot;Nähtamatu linn&quot;] Sirp, 5. november 2021
* [[Maia Tammjärv]]. [https://www.muurileht.ee/tundlikkus-inimesena-on-tahtsam-kui-andekus-kirjanikuna-intervjuu-jan-kausiga/ &quot;Tundlikkus inimesena on tähtsam kui andekus kirjanikuna. Intervjuu Jan Kausiga&quot;] Müürileht, 18. märts 2021
* Kristiina Rebane. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/36941 &quot;Aknad, lõpmatuse läved. Parallelismid Giacomo Leopardi, Tõnu Õnnepalu ja Jan Kausi loomingus&quot;] Keel ja Kirjandus 2024, nr 7
* Tiina Saar-Veelmaa. [https://www.sirp.ee/minu-uus-helsingi-jan-kausi-salapaikadega-tajukaardil/ &quot;Minu uus Helsingi - Jan Kausi salapaikadega tajukaardil&quot;] Sirp, 5. juuni 2026

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mati Sirkel]]|nimi=[[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] juhatuse esimees|aeg=[[2004]]–[[2007]]|järgnev=[[Karl Martin Sinijärv]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Kaus, Jan}}
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti toimetajad]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti tõlkijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1971]]</text>
      <sha1>38v11ml9czlg9pcqel3x643tk0eqv8e</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184782</id>
      <parentid>7184781</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T20:53:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184782</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11688" sha1="e3yryn5twn0lee93u4w23fi19v71vlb" xml:space="preserve">
[[Fail:Jan Kaus 2021. aasta Kirjandustänava festivalil.jpg|pisi|Jan Kaus 2021. aasta Kirjandustänava festivalil]]
[[Pilt:Jan Kaus en 2019.jpg|pisi|Jan Kaus [[HeadRead]]i festivalil Tallinnas 2019. aastal]]
[[Pilt:Kaus, Jan.IMG_8829.JPG|pisi|Jan Kaus [[Tallinna Keskraamatukogu]]s [[rahvusvaheline luulepäev|rahvusvahelisel luulepäeval]] 21. märtsil 2013]] '''Jan Kaus''' (sündinud [[22. jaanuar]]il [[1971]]) on eesti [[kirjanik]] ja esseist.&lt;ref&gt;[https://www.estlit.ee/person/109 Jan Kaus, Estonian Literature Centre]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://sisu.ut.ee/ewod/k/jankaus/ Jan Kaus, Eesti kirjanike e-leksikon]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.goodreads.com/author/list/3021489.Jan_Kaus, Jan Kausi teosed Goodreadsis]&lt;/ref&gt;

Ta on õppinud aastatel 1990–1995 [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]is [[pedagoogika]]t ja 1995–1998 [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudis]] [[filosoofia]]t.&lt;ref&gt;[https://kultuur.postimees.ee/58041/pisike-kool-mis-jattis-20-aastaga-eesti-vaimuelu-jalgi-tais Pisike kool, mis jättis 20 aastaga Eesti vaimuelu jälgi täis] Postimees, 13. detsember 2008.&lt;/ref&gt;

==Töö ja looming==
Aastatel 1998–2001 oli Kaus kultuurilehe [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] esseistika- ja 2007–2010 kirjandustoimetaja.
2004–2007 oli ta [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] juhatuse esimees.
Kaus on töötanud lektorina Eesti Kunstiakadeemias, Tallinna Ülikoolis ning Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias, kõige kauem EMTA lavakunstikoolis, kus ta on olnud kirjanduse õppejõud alates 2005. aastast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://drakadeemia.ee/kursused/kirjandus-piiramatusest-piisab/ |pealkiri=Jan Kausi videoloengute sari &quot;Kirjandus: piiramatusest piisab&quot; Drakadeemia kodulehel |vaadatud=2023-09-08 |arhiivimisaeg=2023-09-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230908090459/https://drakadeemia.ee/kursused/kirjandus-piiramatusest-piisab/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Ta on Tallinna rahvusvahelise kirjandusfestivali [[HeadRead]] üks algatajaid ning intervjueerinud festivali väliskülalisi (nende hulgas [[Sofi Oksanen]]i, [[Julian Barnes]]i ja Tan Twan Engi).&lt;ref&gt;[https://headread.ee/julian-barnes-ja-jan-kaus-etv2s/ Julian Barnes ja Jan Kaus ETV2s]&lt;/ref&gt; 1990. aastatel kuulus Kaus Põhjamaade luulefestivali korraldajate hulka. Kausi ja Triinu Tamme ühisest ideest sai alguse tõlkekirjanduse almanahh [[Tõlkija hääl]], mille esimese numbri koostaja Kaus oli. 

Kausi loomingut on tõlgitud inglise, saksa, vene, soome, rootsi, ungari, läti, prantsuse, hollandi, rumeenia ja korea keelde.&lt;ref&gt;[https://www.lyrikline.org/en/authors/jan-kaus Jan Kausi luule rahvusvahelisel luulesaidil Lyrikline]&lt;/ref&gt; 

Kaus on [[Eesti Filmiajakirjanike Ühing]]u liige. Ta on kuulunud teatri [[NO99]] ja Tallinna Linnateatri loomenõukokku. Ta on [[Eestimaa Looduse Fond]]i nõukogu liige.

Kaus on musitseerinud rokkansamblites Dreamphish (1995–2005) ja Jan Helsing (alates 2012) &lt;ref&gt;[https://janhelsing.bandcamp.com/album/k-ed Jan Helsingi album &quot;Käed&quot; Bandcampis]&lt;/ref&gt; ning esinenud alates 2017. aastast eksperimentaalse džässansambli The Free Musketeers solistina. Kaus on kirjutanud mitu libretot, neist kaks helilooja [[Märt-Matis Lill]]e ooperitele &quot;Indiate uurimine&quot; (Von Krahli Teater, 2009) ja &quot;Tulleminek&quot; (Sadamateater, 2017).&lt;ref&gt;[https://www.vanemuine.ee/repertuaar/tulleminek/ Teater Vanemuine, &quot;Tulleminek&quot;]&lt;/ref&gt;

Kausi eestvõttel tuli kokku kahest kirjanikust (Kaus ja [[Indrek Koff]]) ning kahest teatritegijast ([[Eva Koldits]] ja [[Toomas Täht]]) koosnev seltskond, et tuua lavale Raymond Queneau &quot;Stiiliharjutustest&quot; tõukuv samanimeline lavakava, mis esietendus märtsis 2018. Trupp on andnud{{millal}} üle 50 etenduse Eestis ning külalisetendusi Berliinis, Brüsselis, Luxembourgis ja Pariisis. 

Kaus on teinud koostööd teatriga [[Piip ja Tuut]]: 2024. aastal esietendus teatris tema ideel põhinev &quot;Piip ja Tuut ajajalus&quot; &lt;ref&gt;[https://piipjatuut.ee/lavastused/piip-ja-tuut-ajajalus &quot;Piip ja Tuut ajajalus&quot; Piip ja Tuut Teatri kodulehel]&lt;/ref&gt;, 2025. aastal tõi teater lavale tema novellil &quot;Kangelase võimalus&quot; põhineva lavastuse &quot;Kangelane&quot; &lt;ref&gt;[https://piipjatuut.ee/lavastused/kangelane &quot;Kangelane&quot; Piip ja Tuut Teatri kodulehel]&lt;/ref&gt;.

Kaus on teinud koostööd selliste eesti kunstnikega nagu [[Eve Kask]], [[Flo Kasearu]], Anna Kaarma ja Taavi Suisalu. Kaus oli XVIII [[Veneetsia arhitektuuribiennaal]]i Eesti paviljoni &quot;Kodupeatus&quot; dramaturg.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1608981380/veneetsia-arhitektuuribiennaalil-avab-uksed-eesti-paviljon-kodupeatus Veneetsia arhitektuuribiennaalil avab uksed Eesti paviljon &quot;Kodupeatus&quot;] ERR Kultuur, 18.05.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta aprillis avati Eesti Rahva Muuseumis Kausi kureeritud näitus-audiolavastus &quot;Kaotusest laotusse&quot;, mis käsitleb eesti pagulaskirjandust.&lt;ref&gt;[https://blog.erm.ee/?p=17385/ Labürintlik teekond eesti pagulaskirjanduse radadel] Intervjuu näituse &quot;Kaotusest laotusse&quot; kuraatori Jan Kausiga.&lt;/ref&gt;

==Teosed==
===Luule===
*&quot;Öösel näeb halvemini kui päeval&quot; (1994, pseudonüüm Kalle Kilokalor)
*&quot;Õigem Valem&quot; – koos [[Juku-Kalle Raid]]i, [[Kalju Kruusa]] ja [[Fagira D. Morti]]ga (2000)
*&quot;Enam Vähem&quot; – koos Juku-Kalle Raidi, Kalju Kruusa ja Fagira D. Mortiga (2003)
*&quot;Aeg on vaha&quot; (2005)
*&quot;Asjaõigusest&quot; – koos Indrek Koffiga (2012)
*&quot;Vasaraheitja&quot; (2013)

===Novelli- ja miniatuurikogud===
*&quot;Üle ja ümber&quot; (2000)
*&quot;Õndsate tund&quot; (2003)
*&quot;Miniatuurid&quot; (2009)
*&quot;Tallinna kaart&quot; (2014, uustrükk 2021, [[Loomingu Raamatukogu kuldsari]])
*&quot;Läheduste raamat&quot; (2016)
*&quot;Enne kui unisusest saab reegel&quot; (2018)
*&quot;Stiiliharjutused&quot; (samuti Indrek Koff, [[Toomas Täht]], [[Liina Vahtrik]] ja [[Eva Koldits]], 2018)
*&quot;Vangerdused&quot; (koos Flo Kasearuga, 2020)

===Romaanid ja jutustused===
*&quot;Maailm ja mõni&quot; (2001)
*&quot;Tema&quot; (2006)
*&quot;Hetk&quot; (2009)
*&quot;Koju&quot; (2012)
*&quot;Ma olen elus&quot; (2014)
*&quot;Tõrv&quot; (2015)
*&quot;Kompass&quot; (2017)
*&quot;Imelik peegel&quot; (2023)

=== Mitteilukirjandus ===
* &quot;Läbi Minotauruse: artikleid aastatest 1998-2002&quot; (2003)
* &quot;Kui mina ei ole mina&quot; (2018; mälestused)
* &quot;Homme tuntud avarus&quot; (2020; esseistika)
* &quot;Vaade&quot; (2022, essee)
* &quot;Kolm punkti&quot; (2022, artiklikogumik)

===Tõlkeid===
*Soome keelest: [[Jari Tervo]] romaan &quot;Minu suguvõsa lugu&quot; (2002); [[Sofi Oksanen]]i romaan &quot;[[Puhastus]]&quot; (2009); [[Riikka Pulkkinen]]i romaan &quot;Tõde&quot; (2011); [[Sofi Oksanen]]i romaan &quot;[[Kui tuvid kadusid]]&quot; (2012); [[Jari Tervo]] romaan &quot;Layla&quot; (2013); Tommi Kinnuneni romaan &quot;Nelja tee rist&quot; (2015); Tommi Kinnuneni romaan &quot;Peraküla&quot; (2017); [[Selja Ahava]] romaan &quot;Taevast pudeneb asju&quot; (2018); Tommi Kinnuneni romaan &quot;Ei öelnud, et kahetseb&quot; (2022) ning Heikki Kännö romaan &quot;Unessaar&quot; (2022).
*Inglise keelest: J. G. Ballardi romaan &quot;Koleduste väljapanek&quot; (2021) ja Joseph Brodsky esseekogu &quot;Veepervel&quot; (2025).

===Toimetatud teoseid===
*Kogumik &quot;Vaikuste varjus&quot; (2003)
*Koostanud, toimetanud ja tõlkinud soome uue luule kogumiku &quot;See sama soolane meri&quot; (2005)
*Toimetanud koos Harri Rinnega soome keeles ilmunud eesti luule kogumiku &quot;Ajattelen koko ajan rahaa. Kivikovaa virolaista runoutta&quot; (2006)
*Toimetanud järgmised teosed: [[Olle Lauli]] &quot;Kodutus&quot; (2011), [[Tõnis Vilu]] &quot;Igavene kevad&quot; (2015), [[Andris Feldmanis]]e &quot;Viimased tuhat aastat&quot; (2016), [[Meelis Friedenthal]]i &quot;Inglite keel&quot; (2016), Katrin Johansoni &quot;Atlantis abajas&quot; (2016), [[Tiina Laanem]]i &quot;Pildilt kukkujad&quot; (2016), [[Mathura]] &quot;Jääminek&quot; (2016), [[Peeter Sauter]]i &quot;Sa pead kedagi teenima&quot; (2016), [[Eva Koff]]i &quot;Sinine mägi&quot; (2017), [[Tiit Pruuli]] &quot;Minu maailm&quot; (2017), [[Vahur Afanasjev]]i &quot;Rail Baltic&quot; (2022), Mario Pulveri &quot;Lokomotiiv&quot; (2022), [[Anu Kree]] &quot;Elu nagides&quot; (2024), [[Jaan Pehk]]i &quot;Saja õhtu lood&quot; (2025, ka koostaja).

===Illustraator===
*Fagira D. Morti, &quot;Normaalsuse etalon&quot; (2001)
*[[Triin Soomets]], &quot;Varjatud ained&quot; (2009)
*Triin Soomets, &quot;Asjade omadused&quot; (2013)

==Tunnustus==
* [[2001]] [[Loomingu aastapreemia]] (arvustused)
* [[2003]] [[Noore kultuuritegelase preemia|Eesti Vabariigi presidendi noore kultuuritegelase preemia]]
* [[2003]] Ponkala Fondi preemia
* [[2004]] [[Loomingu aastapreemia]] (näidend &quot;Püstol&quot;)
* [[2005]] [[Sirbi laureaat]]
* [[2007]] [[stipendium &quot;Ela ja sära&quot;]]
* [[2007]] [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] (romaan &quot;Tema&quot;, 2006)
* [[2014]] [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] („Ma olen elus“ ja „Tallinna kaart“)
* [[2015]] [[Tallinna Ülikooli kirjandusauhind]] (romaan &quot;Ma olen elus&quot;, 2014)
* [[2015]] [[Eesti Kirjanik|aasta kirjanik]] (&quot;Ma olen elus&quot;)
* [[2016]] [[kirjanikupalk]]
* [[2018]] [[Eesti Teatriliidu muusikaauhind]] (koos ooperi &quot;Tulleminek&quot; lavastuse meeskonnaga - [[Märt-Matis Lill]], [[Taago Tubin]], [[Taavi Kull]])
* [[2019]] [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] (&quot;Õnnelik lõpp&quot;, kogumikust &quot;Enne kui unisusest saab reegel&quot;, 2018)
* [[2019]] ajakirja [[Teater. Muusika. Kino]] aastaauhind
* [[2021]] ajakirja [[Akadeemia]] kuldauhind
* [[2022]] [[Sirbi laureaat]]
* [[2025]] [[Tallinna teenetemärk]] (pealinna kirjanduselu elavdamise eest kirjandusfestivali HEADREAD ühe algataja ja korraldajana) 
* [[2026]] [[Loomingu aastapreemia]] (artikkel &quot;Arm ja hirm. Elu ja armastuse irratsionaalsed jõud [[Gert Helbemäe]] &quot;Ohvrilaevas&quot;)

=== Auhinnanominatsioonid ===
* [[2001]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan &quot;Maailm ja mõni&quot;)
* [[2003]] Kultuurkapitali esseistikapreemia nominatsioon (esseekogu &quot;Läbi Minotauruse&quot;)
* [[2006]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan &quot;Tema&quot;)
* [[2009]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan &quot;Hetk&quot;)
* [[2012]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan &quot;Koju&quot;)
* [[2017]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan &quot;Kompass&quot;)
* [[2018]] Kultuurkapitali vabaauhinna nominatsioon (koos Indrek Koffi, Eva Kolditsa, Toomas Tähe ja Liina Vahtrikuga, &quot;Stiiliharjutused&quot;)
* [[2020]] Kultuurkapitali esseistikapreemia nominatsioon (esseekogu &quot;Homme tuntud avarus&quot;)
* [[2022]] Kultuurkapitali esseistikapreemia nominatsioon (esseeraamat &quot;Vaade&quot;)

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commons|Category:Jan Kaus}}
{{Vikitsitaadid}}
* Elle-Mari Talivee. [https://www.utkk.ee/wp-content/uploads/2020/01/elle-mari-talivee-jan-kausi-linn.pdf &quot;Jan Kausi linn&quot;] Keel ja Kirjandus 2015, nr 6
* Tambet Kaugema. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/kauge-kuid-siiski-nii-lahedane/ &quot;Kauge, kuid siiski nii lähedane&quot;] Sirp, 20. aprill 2018
* Joosep Susi. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/suitsu-nurk-vi-jan-kausi-balti-jaam/ &quot;Suitsu nurk VI: Jan Kausi &quot;Balti Jaam&quot;&quot;] Sirp, 18. juuni 2021
* Madli Ehasalu. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/nahtamatu-linn/ &quot;Nähtamatu linn&quot;] Sirp, 5. november 2021
* [[Maia Tammjärv]]. [https://www.muurileht.ee/tundlikkus-inimesena-on-tahtsam-kui-andekus-kirjanikuna-intervjuu-jan-kausiga/ &quot;Tundlikkus inimesena on tähtsam kui andekus kirjanikuna. Intervjuu Jan Kausiga&quot;] Müürileht, 18. märts 2021
* Kristiina Rebane. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/36941 &quot;Aknad, lõpmatuse läved. Parallelismid Giacomo Leopardi, Tõnu Õnnepalu ja Jan Kausi loomingus&quot;] Keel ja Kirjandus 2024, nr 7
* Tiina Saar-Veelmaa. [https://www.sirp.ee/minu-uus-helsingi-jan-kausi-salapaikadega-tajukaardil/ &quot;Minu uus Helsingi - Jan Kausi salapaikadega tajukaardil&quot;] Sirp, 5. juuni 2026

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mati Sirkel]]|nimi=[[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] juhatuse esimees|aeg=[[2004]]–[[2007]]|järgnev=[[Karl Martin Sinijärv]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Kaus, Jan}}
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti toimetajad]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti tõlkijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1971]]</text>
      <sha1>e3yryn5twn0lee93u4w23fi19v71vlb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Asti ordulinnus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>306573</id>
    <revision>
      <id>7184943</id>
      <parentid>6932322</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:05:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184943</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21868" sha1="sp4wwco873nilaz755goww6a0mlgcqc" xml:space="preserve">{{Kaart
 | lat=57.697222
 | long=25.277778 
 | osm=Q5000760
 | wikidata=Q5000760
 | zoom=7
 | laius=300
 | kõrgus=250
 | värv=#088A08
 | raamita=jah
}}
{{See artikkel| on linnusest; rüütlimõisa kohta vaata artiklit [[Astijärve mõis]] ja kirikumõisa kohta [[Astijärve kirikumõis]].}}

'''Asti ordulinnus''' (saksa ''Ordensburg Burtneck''/''Schloss Burtneck'', läti ''Burtnieki'')&lt;ref name=&quot;vrJtl&quot; /&gt; on [[Liivi ordu]]le kuulunud ja [[Cēsis|Võnnu]] (läti ''Cesis'') [[Võnnu komtuur|komtuuri]] halduses olnud majandus- ja laolinnus, mis asub praegu [[Läti]]s, [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]]&lt;ref name=&quot;p5Fue&quot; /&gt;, [[Burtnieki]] asulas [[Asti järv|Asti (Burtnieki) järve]] lõunakaldal, vanas majandikeskuses mäekünkal ja Burtnieki pargi kõrval.&lt;ref name=&quot;xPXOO&quot; /&gt;
[[Pilt:Asti ordulinnus 1..JPG|pisi|Linnuse idakülje müür, vaade kirdesuunal]]
[[Pilt:Burtnieku novads COA.svg|100px|thumb|vasakul|Vapp]]
Muinasajal kuulus Asti lätlaste [[Tālava]] muinasmaakonna loodepiirkonda. Vene tsaaririigi lõpuni kehtinud ajaloolise haldusjaotuse järgi asus linnus [[Liivimaa kubermang]]u [[Volmari kreis]]i [[Burtnieki kihelkond|Burtnieki kihelkonnas]] (''Kirchspiel Burtneck'').&lt;ref name=&quot;OJqWY&quot; /&gt;

Linnuseala asub umbes 45&amp;nbsp;m kõrgusel üle merepinna.{{lisa viide}}

[[Pilt:Asti ordulinnus 13..JPG|pisi|Tiik linnuse lääneküljel loodest vaadatuna. Vasakule tagaplaanile jäi kunagi väravatorn]]

== Nimekujud ==
[[Pilt:Asti ordulinnus 3..JPG|pisi|Mantelringmüüri kagunurk. Vaade linnusehoovi poolt]]

* 1357 – Burtneck
* 1366 – Burtenik alias Astigerwe
* 1434 – Burtenigh
* XV–XVI sajand – Bortnick, Burthnick, Burtnie, Burtenick, Burtnyck, Burthnig, Burtnicum&lt;ref name=&quot;ti5pe&quot; /&gt;

Lätlaste kohanimel Burtnieki võib olla mingi seos eestlaste Ruhja kandis asunud [[Purke linnus]]e või kihelkonna nimega.&lt;ref name=&quot;efZfh&quot; /&gt; Saksa teoloog ja geograaf [[Anton Friedrich Büsching]] nimetab oma 1770. aastal ilmunud raamatus &quot;Neue Erdbeschreibung&quot; Asti järve ka Buri järveks ja linnuse paralleelnimeks Beverini.&lt;ref name=&quot;sG8mU&quot; /&gt;

[[Pilt:Asti ordulinnus 2..JPG|pisi|Mantelringmüüri ida-kagupoolne väliskülg. Vaade kirdest vallikraavist]]

== Ajalugu ==
=== Asti linnuse piirkond ristisõdade ajal ===

Asti järvele jooksid juba muinasajal kokku eestlaste [[Sakala]], liivlaste [[Metsepole]] ja lätlaste [[Talava]] maakonna piirid. Lätlaste asustus järve lõuna- ja edelakaldal (tänapäeva Burtnieki ja [[Matīši]] ümbruses) moodustas otsekui kiilu läänes ja loodes (Väike-Salatsi) olevate liivlaste ning põhjas ja kirdes (Saardes ja [[Ruhja]]s) elavate eestlaste vahele. Juba ristisõdade varases algusjärgus oli järve lõunakülje läti asustusala pidevate tapluste tallermaa ja kujunes hiljem üheks platsdarmiks sissetungil eestlaste aladele.{{lisa viide}}

[[1208]] detsembris puhkasid lätlased seal saagiga pärast röövretke Sakalasse. [[1211]] veebruaris kogunesid ristisõdijad Asti järve äärde ja pidasid seal lahingu neile vastu tulnud lõunaeestlastega. Pärast [[Viljandi piiramine (1211)|Viljandi linnuse piiramist]] sama aasta märtsis tulid sakalased mitu korda karistusretkele ja põletasid maha kõik lätlaste külad järve ümbruses. 1216. aasta aprillis rüüstasid sealsamas lätlaste külasid Salatsit mööda üles sõitnud saarlased. [[1220]] veebruaris osalesid Asti lätlased ristisõdijate vallutusretkel Järva- ja Harjumaale. [[1223]] detsembris kogunesid ristisõdijad, lätlased ja liivlased jälle Asti äärde ja suundusid siit sõjakäigule Harjumaale.&lt;ref name=&quot;Qver4&quot; /&gt;

[[Pilt:Asti ordulinnus 4..JPG|pisi|Asti mõisa hoone linnuse kunagisel lõuna – edelaküljel]]

=== Linnuse rajamine ===

[[1281]] asutasid Heermeister-Chroniki järgi ordumeister ja peapiiskop ühiselt Asti (''Burtneck'') kihelkonna.&lt;ref name=&quot;lbyH3&quot; /&gt;

[[1284]]. aastal ehitas ordumeister Wilhelm von Schauerburg ([[Wilken von Endorp]]) Asti linnuse. Selle daatumi linnuse tekkeks annavad baltisaksa (J. G. Arndt 1753) ja läti ajaloolased.&lt;ref name=&quot;1yP9O&quot; /&gt;,&lt;ref name=&quot;9XMIJ&quot; /&gt; [[Hermann Warthberge kroonika]]s kirjutatakse, et see ordumeister rajas piirkonda mitmeid kirikuid, mis tollal sageli ehitati linnuste lähedusse. Hilisemate kroonikute väitel olevat see meister ehitanud 3 linnust: [[Volmari ordulinnus|Volmari]], Asti ja [[Trikāta ordulinnus|Trikāta]].&lt;ref name=&quot;h1H3Z&quot; /&gt;

[[1294]] sõlmisid Riia peapiiskop ja [[Saare-Lääne piiskop]] kalastamiskokkuleppe Asti järvel. Kuigi peapiiskopkonna maad sinna ei ulatunud, näitab see seik piirkonna olulisust nii ordule kui ka peapiiskopile ja viimase pretensioone piirkonnale.{{lisa viide}}

[[1305]] kaebab peapiiskop paavstile, et ordu on hõivanud tema linnused ja Asti järve piirkonna, millele peapiiskop nähtavasti pretendeeris, kuna järve põhjaküljele ulatusid Metsepole maakonna liivlaste alad.{{lisa viide}}

1305–[[1366]] vahele paigutab [[Karl von Löwis of Menar|Löwis of Menar]] linnuse rajamise aja.&lt;ref name=&quot;uNmdE&quot; /&gt; Arvatavast aluseks võttes sajandivahetuse suuremat sõjalist konflikti ordu ja peapiiskopi vahel.{{lisa viide}}

[[1357]] esines nimi mõningatel andmetel esimest korda dokumentides.{{lisa viide}}

1366 mainitakse linnust (''castrum Burtnik alias Astiyertwe'') esimest korda kirjalikult peapiiskopi ja ordu vahelises tülis linnuse omandiõiguse üle.&lt;ref name=&quot;HNlbI&quot; /&gt;

[[1434]]. aastal välja antud läänikirja järgi saab järeldada, et Asti linnus kuulus Võnnu komtuurkonda (&quot;''Welker landt und lantgudt belegen is im gerichte to Wenden und im kerspell to Burtenigh''...&quot;).&lt;ref&gt;Die Burgsuchungenin Kurland und Livland vom 13. –16. Jahrhundert, Von Dr. Helene Dopkewitsch, Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde zu Riga, 25. Band, 1. Heft, Riga 1933, lk 60&lt;/ref&gt;

[[15. sajand]]i kroonikates figureerib linnus pidevalt, kuna ordumeister peatus seal tihti ja andis välja hulga dokumente.{{lisa viide}}

[[1523]] esineb [[Wolter von Plettenberg|ordumeister Plettenbergi]] läänikirjas Asti kihelkond kujul ''Parochia Burtnicensis''.&lt;ref name=&quot;lbyH3&quot; /&gt;

[[Pilt:Asti ordulinnus 5..JPG|pisi|Linnuse põhjapoolses küljes asunud haldushoone põhjakülg. Jääb selgusetuks, kas on välikamina puhul kasutatud mingit linnuse ehitusdetaili või on lihtsalt improviseeritud]]

=== Linnus pärast orduriigi lõppu ===

[[1560]]. aasta 15. augustil tuli venelaste väesalk Viljandi alt, põletas hooneid Ruhja ja Asti ümbruses ja liikus edasi Riia Peapiiskopkonda. 18. augustil rüüstasid 40 000 venelast Volmari ja Võnnu ümbruses ja põletasid ka Asti (Burtnieki) mõisa (linnuse) maha.&lt;ref name=&quot;XMFEt&quot; /&gt;

[[1562]] läks Asti piirkond koos suurema osa Vana-Liivimaaga poolakate valdusse. Poola kuningas pantis selle koos kuue muu linnusega (Paide, Karksi, Helme, Ruhja, Härgmäe, Trikata) 8 aastaks [[Soome hertsog]]ile [[Johan III|Johanile]], kes pani neid linnuseid valitsema ühe rahvusvahelise aferisti [[Johann Artz]]i. Kuna Rootsi kuningas, [[Erik XIV]] hakkas Põhja-Liivimaal oma võimu kindlustama, vallutades Pärnu, Paide ja Karksi, hakkas Poola administraator Liivimaal [[Gotthard Kettler]] neid pandilinnuseid 1563. aastal tagasi vallutama.&lt;ref name=&quot;CJ9x5&quot; /&gt;
[[Pilt:Livonian war map (1558-1560).svg|pisi|Vene-Liivi sõja lahingud ja sõjakäigud]]
[[1575]] märtsis hõivasid hertsog [[Magnus]]ele alluvad Vene väed Asti linnuse. Enne seda olid nad vallutanud Pärnu, kust osa sõjaväge suundus Salatsile, kindlustas seal end ja suundus edasi [[Ungurpils]]i ja [[Stabegi]] peale.&lt;ref name=&quot;5DazN&quot; /&gt;

[[1577]] juulis–augustis vallutasid Vene väed Ivan Julma juhtimisel enamiku Põhja-Läti linnuseid, sealhulgas uuesti ka Asti.&lt;ref name=&quot;13fJM&quot; /&gt;

[[1578]]–[[1582]] oli Astis staarostiks rittmeister Johann Buering.&lt;ref name=&quot;fdnBA&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Mikulski, Krzysztof, Rachuba, Andrzej, [http://kpbc.umk.pl/dlibra/plain-content?id=47918 Urzędnicy inflanccy XVI-XVIII wieku: spisy], Tom IX, Biblioteka Kórnicka 1994, lk 177&lt;/ref&gt;

[[1581]] võtsid poolakad linnuse venelaste käest jälle tagasi.{{lisa viide}}

1582 sai linnus Poola kuninga [[Stefan Bathory]] loodud Võnnu piiskopkonna omanduseks.{{lisa viide}} [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkonna]] [[Võnnu vojevoodkond|Võnnu vojevoodkonna]] [[Asti staarostkond|Burtnieki (Asti) staarostkon]]nas (''Starostey Burtneck'') elas ka palju piiskoppi esindanud inimesi&lt;ref&gt;Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II Theil, Heinrich von Hagemeister, Riga 1837, lk. 219&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Asti ordulinnus 7..JPG|pisi|Linnusemäe põhjakülg. Mõisa ajal rajatud eenduv platvorm]]

=== Linnus Poola-Rootsi sõja ajal ja hiljem ===

[[Pilt:Bm05203am.jpg|pisi|Ülemisel pildil vaade linnuseõuelt remonditud läänetiiva poole, vasakul väravatorn. Alumisel pildil vaade edelast väravatornile. Vasakule jääb remonditud hoonetiib. 1790, Brotze]]

[[1601]], [[1624]], [[1638]] on linnust mainitud Rootsi revisjoniaktides ja koostatud kindluse plaan.{{lisa viide}}

[[1606]]. aasta suvel hõivas osad nõrgalt mehitatud Kesk-Liivimaa linnused Rootsi sõjavägi krahv von Mansfeldi juhtimisel. Mõne aja pärast vallutasid poolakad ülem Chodkiewiczi juhatusel pealinnuse Volmari tagasi. Ülejäänud linnused loovutavad rootslased vabatahtlikult.&lt;ref name=&quot;WCtfF&quot; /&gt;

[[1610]]. aasta oktoobris korraldasid rootslased vastuseks poolakate käigule Tallinna lähistele röövretke Asti, Lemsalu ja Sigulda alla.&lt;ref name=&quot;79St7&quot; /&gt;

[[1622]] andis Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] Võnnu peapiiskopkonna riigikantsler Oxiensternale. Sealhulgas ka Asti linnuse koos tema alla kuuluvate Burtnieki ja Mattija kihelkonna mõisatega. Reduktsiooniga läksid need hiljem krooni valdusse jälle tagasi.{{lisa viide}}

[[1688]] on koostatud Asti lossi ja Zaki mõisa maade kaart &quot;Burtnecks Schloß mit Sacken Hoff, beydes in Burtneckischen Kirchspiel und Gebiet belegen&quot; mõõtudega 80 * 62&lt;ref name=&quot;pI6GS&quot; /&gt;.

[[1736]], 23. septembril kinkis keisrinna [[Anna Ivanovna]] Asti ülemõuemeister krahv [[Gustav Reinhold von Löwenwolde]]le (1693–1758), kuid hiljem võeti see temalt jälle tagasi (kui ta pagendati Siberisse) ja [[1744]] kinkis järgmine keisrinna [[Jelizaveta Petrovna]] selle kindral krahv  [[Aleksandr Ivanovitš Rumjantsev]]ile&lt;ref&gt;https://books.google.ee/books?id=259mAAAAcAAJ&amp;pg=PA40&amp;lpg=PA40&amp;dq=Kirchspiel+Burtneck&amp;source=bl&amp;ots=ApbyjCsuCY&amp;sig=ACfU3U2Fe5iZyNyO1PJna4yzA8aLQrXPDQ&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ved=2ahUKEwjr9-Xmna7pAhWLwMQBHYvYBUsQ6AEwCHoECAkQAQ#v=onepage&amp;q&amp;f=false Erste Fortsetzung des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialien zur Gütergeschichte Livlands, C. E. Napiersky, Riga 1843, lk. 40, raamat Austria Rahvusraamatukogus&lt;/ref&gt;. Tolle poeg ehitas ümber linnuse läänepoolsed hoonetiivad.{{lisa viide}}

[[1763]] on linnusest veel ilmselt enamvähem täiskõrguses müürid püsti olnud. Ilmselt on ekslik tolle aja teade, et linnus on võrdkülgse kolmnurga kujuline (võimalik, et linnusealal oleval lossil oli 3 hoonestatud tiiba). Hiljem mingit osa linnust taastati või ehitati uuesti üles. Astis leidus tollal kudumiskäitis, tellisepõletus, vesiveski ja väga ilus aed&lt;ref&gt;https://books.google.ee/books?id=8nFUAAAAcAAJ&amp;pg=PA383&amp;lpg=PA383&amp;dq=Kirchspiel+Burtneck&amp;source=bl&amp;ots=P1jdXYKUWK&amp;sig=ACfU3U2IynP8zx1MEy5zK7knFqYdbIbqDg&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ved=2ahUKEwjr9-Xmna7pAhWLwMQBHYvYBUsQ6AEwCXoECAcQAQ#v=onepage&amp;q=Kirchspiel%20Burtneck&amp;f=false Die gegenwärtige Verfassung der Rigischen und der Revalschen Statthalterschaft, August Wilhelm Hupel, Riga 1789, lk. 384, raamat Austria Rahvusraamatukogust&lt;/ref&gt;

[[1776]]. aastal teatas pastor Bergmann oma ajalooraamatus, et varem purustatud lossi on jälle tublisti remonditud.&lt;ref name=&quot;znraT&quot; /&gt;

[[1790]]. aastast pärinevad [[Johann Christoph Brotze]] joonistused linnusest, mille müüritis on ulatuslikult säilinud. Alles on enamus väravatornist, samuti muud kindlusemüürid ja hoonetiivad. Peaväravast põhja pool on hoonetiib katustatud ja ümber ehitatud&lt;ref&gt;https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Bm05203am.jpg Brotze joonistused Läti Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu hoidlatest&lt;/ref&gt;.

[[1816]]. aastal ostis Asti kaupmees T. H. Schröder, kes ehitas linnuses vanade keldrivaremete peale põhjapoolse hoonekorpuse. XIX sajandi keskel lammutati väravatorni varemed.{{lisa viide}} Mõisa viimane omanik oli Wilhelm Schröder&lt;ref name=&quot;turisms&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20200102224454/https://www.burtniekunovads.lv/public/lat/turisms/kulturvesture_un_muzeji/burtnieku_muizas_parks/ Burtnieku novads, Burtnieku muižas parks&lt;/ref&gt;.

[[XX sajand]]i alguseks oli enamik linnusekehandist hävinenud.&lt;ref name=&quot;ihw12&quot; /&gt;

XX sajandi II poolel olid lossi hoonetiivad ilma katuseta ja lagunesid.{{lisa viide}}

[[1969]]. aastal linnuse müürid lammutati, ilma et seal oleks tehtud mingeidki mõõdistamisi, pildistamisi või väljakaevamisi. Lammutati linnuse põhja-, lääne- ja lõunakülg. Hoonetiibade asemele ehitati mitmekorruselised majandi haldushooned&lt;ref name=&quot;turisms&quot; /&gt;.

[[Pilt:Asti ordulinnus 6..JPG|pisi|Vaade linnuse eest üle järve Burtnieki kiriku poole]]

==Ehitus ==
[[Pilt:Asti ordulinnus 10..JPG|pisi|vasakul|Mäekülg – endine linnuse põhjanurk. Vasakule jääb järv]]

Asti linnus asub Asti järve lõunakaldal 30&amp;nbsp;m kaldast eemal u 16&amp;nbsp;m kõrgusel mäel. Varem asus järv linnusele lähemal, kuid 1928. aastal läbi viidud järvest välja voolava Salatsi jõe süvendustööde tõttu alanes veetase enam kui meetri võrra.{{lisa viide}}

Linnus kujutab endast ehitusstiililt osaliselt loodusega seotud mantelringmüürlinnuse ja edasiarendatud laagerkastelli segu, mis asetab linnuse planeeringult vaba kastellitüübi hulka. Linnus on pindalaga u 6900 m² ja ristkülikukujulise põhiplaaniga, kuid eriti põhja- ja idaküljel tugevasti kumera müüriliini kulgemise ja nurkadega, kusjuures nurgad on orienteeritud põhiilmakaarte järgi. Mantelringmüür on 2,2&amp;nbsp;m paksune ja ehitatud suurtest põllukividest. Linnusemäe lääne ja edelaküljele, vastu peaväravat kaevati tiigid, mis olid ühenduses järvega. Lõuna- ja idaküljele kaevati kaitseks 7 meetri laiune ja 1,5 meetri sügavune vallikraav.{{lisa viide}}

Sissepääs asus linnuse edelanurgas kahe hoonetiiva vahel ja kujutas endast massiivset ettenihutatud eesväravarajatisega väravatorni, meenutades XIV sajandi linnamüüri kaitseehitisele iseloomulikku mitmete tornidega sissekäiku, mis moodustas otsekui väikese eraldi tornlinnuse.{{lisa viide}}

[[Pilt:Asti ordulinnus 15.jpg|pisi|Joonistus XIX sajandist, Mõisahooned ja nende ees vasakul mantelringmüüri varemed]]
Algselt pidi linnusekünkale olema välja ehitatud ainult läänepoolne hoonetiib väikeste kitsaste kivihoonetega, mis mahutas kaitsemeeskonna ja kus sai hoida viljaandameid. See asjaolu algkavatise suhtes paigutaks linnuse varajaste torn- ja majalinnuste sekka, kuid lõpliku selguse tooksid arheoloogilised väljakaevamised. Hiljem asetsesid ülejäänud mantelringmüüri külgedes vähekindlustatud puit- ja palksõrestikhooned, milliseid on Liivimaa keskaegsete linnuste juures ka ürikuliselt kirjeldatud.&lt;ref name=&quot;N1U3N&quot; /&gt;

XVII sajandi linnuseplaanil on kujutatud 5 mantelringmüüri siseküljel asuvat hooneplokki, millest praeguseni pole midagi säilinud. Löwis of Menari andmetel oli läänepoolne hoonetiib kolmekorruseline, 35,5 meetrit pikk ja 12 meetrit lai. Väliskülje seina paksus oli 2,1 ja hoovipoolne seinapaksus 1,5 meetrit. XVIII sajandil ehitati läänepoolne hoonetiib ümber. Linnuseplaanil torkab silma, et peale väravaehitise pole linnusel kujutatud ühtegi torni. On võimalik, et mantelringmüüril kasutati sarnaselt linnamüüridega müüripealsele toetuvaid nn ripptorne. Rootslaste plaanil on ka kavandatava 4 bastioni piirjooned – järelikult oli veel, mida kaitsta. Bastione valmis ei ehitatud.{{lisa viide}}

Otstarbe ja ruumijaotuse järgi on tegemist tüüpilise ordu keskmaa majanduslinnusega. Samasse gruppi kuuluvad ka Karksi, Helme, Ruhja ja Trikata ordulinnused, mis moodustasid koos &quot;aidad&quot; ordualade &quot;viljakambri&quot; – Sakala lõunapiirkonna ja Talava põhjapiirkonna jaoks.&lt;ref name=&quot;G99m3&quot; /&gt;

== Praegune seisukord ==

2012. aasta seisuga on ka pealeehitatud nõukogudeaegsed haldushooned tühjad ja kasutuseta. Linnusest on säilinud idapoolne 100&amp;nbsp;m pikkune ja 2,5–4 meetri kõrgune lõik mantelringmüürist, läänepoolne vallikraav ja osa idapoolsest vallikraavist. Säilinud mantelringmüür on konserveerimata ja laguneb.{{lisa viide}}

Linnusevaremete asukohas mingit infostendi pole, Burtnieki piirkonna kodulehel on siiski lühike tutvustus.&lt;ref name=&quot;1QFzA&quot; /&gt;

Linnuse ala on kultuurimälestisena riikliku kaitse all.&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/2417 Burtnieku viduslaiku pils]&lt;/ref&gt; Ka on riikliku kaitse all säilinud linnusevaremed.&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6892 Burtnieku pilsdrupas]&lt;/ref&gt;

&lt;gallery&gt;
Asti ordulinnus 12..JPG|Mantelringmüüri väliskülg kirdenurgas
Asti ordulinnus 14..JPG|Idaküljel asuv mõisaajal läbimurtud läbikäigukoht
Asti ordulinnus 11..JPG|Maakividest konserveerimata mantelringmüür idaküljel kipub varisema
Asti ordulinnus 8..JPG|Vaade kagunurgale vallikraavist
Asti ordulinnus 9..JPG|Tiigi poolt tulev ja randa viiv munakivitee
Asti ordulinnuse müürid 01.JPG
Asti ordulinnuse müürid 02.JPG
Asti ordulinnuse müürid 06.JPG
Asti ordulinnuse müürid 07.JPG
Asti ordulinnuse müürid 09.JPG
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;vrJtl&quot;&gt;[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&amp;lang=et&amp;kohanimi=96055080&amp;f2v=Y&amp;f3v=Y&amp;nimeliik=&amp;maakond=LV&amp;vald=&amp;kihelkond=&amp;asum=&amp;f10v=Y&amp;f14v=Y&amp;of=tb EKI KNAB]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;p5Fue&quot;&gt;[http://balticmaps.eu/?lang=lv&amp;centerx=580096&amp;centery=6398140&amp;zoom=7&amp;layer=map&amp;ls=c Läti kaart]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xPXOO&quot;&gt;[http://balticmaps.eu/?lang=lv&amp;centerx=576234&amp;centery=6395853&amp;zoom=1&amp;layer=map&amp;ls=c Burtnieki kaart]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OJqWY&quot;&gt;Atlas von Liefland oder von den beiden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief - und Ehstland und der Provinz Oesel, von Ludwig August Graf Mellin, 1796, Riga und Leipzig, J. F. Hartknoch, Der Wolmarsche Kreis, No. III&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ti5pe&quot;&gt;http://www.travelzone.lv/latvija/pils/burtnieki/index.php{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;efZfh&quot;&gt;Henriku Liivimaa Kroonika. Richard Kleis. Tallinn, &quot;Eesti Raamat&quot;, 1982 a. lk 119&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sG8mU&quot;&gt;http://books.google.ee/books?id=POtCAAAAcAAJ&amp;pg=PA701&amp;lpg=PA701&amp;dq=Kirchspiel+Salisburg&amp;source=bl&amp;ots=pENQsQ77aP&amp;sig=798W8950IN2vBwzRGyvjpasdnXI&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ei=yCriUN_6LMrLsgad_oH4Bg&amp;ved=0CDkQ6AEwAg#v=onepage&amp;q=Kirchspiel%20Salisburg&amp;f=false, lk 701&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Qver4&quot;&gt;Henriku Liivimaa Kroonika. Richard Kleis. Tallinn, &quot;Eesti Raamat&quot;, 1982 a. lk 93, 113, 117, 171, 209, 245&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lbyH3&quot;&gt;[http://books.google.ee/books?id=xBlBAAAAcAAJ&amp;pg=PA530&amp;dq=Kirchspiel+Sesswegen&amp;hl=en&amp;sa=X&amp;ei=Q2C7Ut7JF-qv7Aak0IHoAg&amp;ved=0CDwQ6AEwAg#v=onepage&amp;q=Kirchspiel%20Sesswegen&amp;f=false lk 527, Materialen zur Kirchengechichte, E. H. von Busch]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1yP9O&quot;&gt;http://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&amp;printsec=frontcover&amp;source=gbs_ge_summary_r&amp;cad=0#v=snippet&amp;q=Kirchspiel%20Burtneck&amp;f=false&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9XMIJ&quot;&gt;http://www.castle.lv/castles4/orden-lat.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h1H3Z&quot;&gt;Dionysius Fabricius, &quot;Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610&quot;, Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 119&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uNmdE&quot;&gt;Löwis of Menar, Burtneck, 206&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HNlbI&quot;&gt;http://lv.wikipedia.org/wiki/Burtnieki&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XMFEt&quot;&gt;Johann Renner, &quot;Liivimaa ajalugu 1556 – 1561&quot;, Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, lk 152, 153&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CJ9x5&quot;&gt;Dionysius Fabricius, &quot;Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610&quot;, Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 385&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5DazN&quot;&gt;http://www.usti.com.br/DeUngaria/docum/3/002_08_1500_Aus_der_Polen_und_Schwedenzeit-Familienbuch_1875_Band-1_von_A54_bis_A57.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;13fJM&quot;&gt;Dionysius Fabricius, &quot;Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158–1610&quot;, Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 241&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fdnBA&quot;&gt;Dionysius Fabricius, &quot;Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610&quot;, Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 387&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WCtfF&quot;&gt;Dionysius Fabricius, &quot;Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158–1610&quot;, Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 317&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;79St7&quot;&gt;Dionysius Fabricius, &quot;Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158–1610&quot;, Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 359&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pI6GS&quot;&gt;[http://www.arhivi.lv/sitedata/LVVA/dokumenti/Publikacijas/Vidzemes%20Kartes.pdf arhivi.lv, lk 8]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;znraT&quot;&gt;[http://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&amp;pg=PA177&amp;lpg=PA177&amp;dq=Kirchspiel+Berson&amp;source=bl&amp;ots=XW2yAluPCM&amp;sig=YrpXiHxcMirGAbTJkN09EruJ9a8&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ei=NZbMUr_dCqXnygOGl4CgBw&amp;ved=0CDMQ6AEwAjgK#v=onepage&amp;q=Kirchspiel%20Serben&amp;f=false Geschichte von Livland, Bergmann, lk 142]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ihw12&quot;&gt;http://www.castle.lv/latvija/kondicii.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;N1U3N&quot;&gt;VA, Livl. Ritterschaftsarchiv, nr 10 (Ronneburg, Pebalg)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;G99m3&quot;&gt;Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk 243.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1QFzA&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.burtniekunovads.lv/burtnieku-viduslaiku-pilsdrupas |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-11-22 |arhiivimisaeg=2013-01-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130131213525/http://www.burtniekunovads.lv/burtnieku-viduslaiku-pilsdrupas |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{commonskat|Burtnieki Castle ruins}}
{{koord}}

[[Kategooria:Läti linnused]]
[[Kategooria:Vidzeme]]
[[Kategooria:Liivi ordu linnused‎]]
[[Kategooria:Astijärve kihelkond]]</text>
      <sha1>sp4wwco873nilaz755goww6a0mlgcqc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 1985</title>
    <ns>0</ns>
    <id>306629</id>
    <revision>
      <id>7185100</id>
      <parentid>7154122</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T09:45:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuni */</comment>
      <origin>7185100</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10243" sha1="kvppuvtdh4z8czlbgklytbffpizje2j" xml:space="preserve">&lt;noinclude&gt;
Sellel leheküljel on loetletud [[1985]]. aastal sündinud tuntud inimesi.
&lt;/noinclude&gt;
{{Sündinud|1985}}

== Jaanuar ==
*[[7. jaanuar]] – [[Maria Albert]], eesti ujuja
*[[13. jaanuar]] – [[Mairis Briedis]], läti poksija
*[[14. jaanuar]] – [[Nadežda Kossintseva]], Vene maletaja
*[[15. jaanuar]] – [[Harri Olli]], soome suusahüppaja
* 15. jaanuar – [[Elo Ellermaa]], eesti teleajakirjanik
*[[19. jaanuar]] – [[Maria Murumaa-Mengel]], eesti sotsiaalteadlane, sotsiaalmeedia uurija
*[[20. jaanuar]] – [[Eḩsān Ḩadādī]], Iraani kettaheitja
*20. jaanuar – [[Tanel Sokk]], Eesti korvpallur
*[[22. jaanuar]] – [[Jaanus Koort]], eesti teleajakirjanik ja ettevõtja
*[[22. jaanuar]] – [[Mohamed Lamine Sissoko Gillan]], Mali jalgpallur (poolkaitsja) 
*22. jaanuar – [[Karl Siim]], Eesti mäesuusataja
*22. jaanuar – [[Brian Mariano]], Hollandi Antillide sprinter, kes esindab alates 2011. aastast Hollandit
*[[25. jaanuar]] – [[Tina Karol]], ukraina laulja
*[[27. jaanuar]] – [[Gerard Aafjes]], hollandi jalgpallur
*[[28. jaanuar]] – [[Lisbeth Constance Lenton]], Austraalia ujuja 
* 28. jaanuar – [[Lauris Dārziņš]], läti jäähokimängija
* 28. jaanuar – [[Eduardo Aranda]], Paraguay jalgpallur

== Veebruar ==
*[[5. veebruar]] – [[Cristiano Ronaldo]], portugali jalgpallur
*[[14. veebruar]] – [[Philippe Senderos]], šveitsi jalgpallur
*[[19. veebruar]] – [[Haylie Duff]], USA näitleja ja laulja
*[[20. veebruar]] – [[Tamara Sky]], Puerto Rico modell
* 20. veebruar – [[Julia Volkova]], Vene laulja, [[t.A.T.u.]] liige
* 20. veebruar – [[Aleksei Vdovin]], vene filoloog
*[[22. veebruar]] – [[Kein Einaste]], Eesti murdmaasuusataja
*[[23. veebruar]] – [[Vasilis Kostakis]], kreeka teadlane
* 23. veebruar – [[Terje Toomistu]], eesti antropoloog, etnoloog ja filmitegija 
*[[25. veebruar]] – [[Anatoli Tafitšuk]],  ukraina päritolu Eesti näitleja ning telesaatejuht
*[[26. veebruar]] – [[Sanya Richards-Ross]], USA jooksja
* 26. veebruar – [[Aare Külama]], eesti laulja
*[[28. veebruar]] – [[Jelena Janković]], Serbia tennisist

== Märts ==
*[[15. märts]] – [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]], Prantsusmaa kergejõustiklane
*[[19. märts]] – [[Sean Wroe]], Austraalia sprinter
*[[20. märts]] – [[Martin Sildos]], eesti dirigent
*[[25. märts]] – [[Diana Rennik]], Eesti iluuisutaja
*[[26. märts]] – [[Keira Knightley]], Briti näitleja
* 26. märts – [[Prince Octopus Dzanie]], Ghana amatöörpoksija
*[[28. märts]] – [[Steve Mandanda]], Prantsusmaa jalgpallur
*28. märts – [[Nele Trepp]], Eesti ujuja

== Aprill ==
*[[3. aprill]] – [[Tomi Nybäck]], Soome maletaja
* 3. aprill – [[Jari-Matti Latvala]], soome rallisõitja
*[[5. aprill]] – [[Margit Lõhmus]], eesti kunstnik ja kirjanik
* 5. aprill – [[Lembit Aaslav-Kaasik juunior]], eesti veemootorisportlane
*[[17. aprill]] – [[Urmas Põldma]], Eesti motosportlane
*[[20. aprill]] – [[Andrus Niit]], Eesti kergejõustiklane 
* 20. aprill – [[Robert Vaigla]], Eesti kitarrist
* 20. aprill – [[John Francis Daley]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja stsenarist
*[[23. aprill]] – [[Rachel Skarsten]], Kanada näitleja
*[[24. aprill]] – [[Erko Aabrams]], Eesti veemotosportlane
* 24. aprill – [[Flo Kasearu]], Tallinnas tegutsev kunstnik
*[[25. aprill]] – [[Serhi Rožok]], ukraina jalgpallur
*[[27. aprill]] – [[Argo Vooremaa]], Eesti purjetaja ja jääpurjetaja
*[[28. aprill]] – [[Nadežda Tšernobai]], Eesti kunstnik
*[[30. aprill]] – [[Gal Gadot]], Iisraeli näitleja ja modell.

== Mai ==
*[[1. mai]] – [[Maris Jõeveer]], Eesti kikkpoksija
*[[3. mai]] – [[Kadri Lehtla]], Eesti laskesuusataja
*3. mai – [[Miko Mälberg]], Eesti ujuja
*[[4. mai]] – [[Marcin Przybyłowicz]], poola helilooja
*[[6. mai]] – [[Aleksandr Smirnov (lauatennisist)|Aleksandr Smirnov]], Eesti lauatennisist
* 6. mai – [[Chris Paul]], USA korvpallur
*[[7. mai]] – [[Erge Nugis]], Eesti sumomaadleja
*[[10. mai]] – [[Diego Tardelli]], Brasiilia jalgpallur
*[[11. mai]] – [[Breann McGregor]], USA modell
* 11. mai – [[Dana Bjorka]], Läti teatri- ja filminäitleja
*[[16. mai]] – [[Piret Pormeister]], Eesti murdmaasuusataja
*[[17. mai]] – [[Katrina Tang]], eesti lastemoe- ja portreefotograaf 
*[[20. mai]] – [[Marta Laan]], Eesti näitleja 
*[[22. mai]] – [[Tranquillo Barnetta]], Šveitsi jalgpallur
*[[23. mai]] – [[Jaan Laos]], Eesti sõudja
* 23. mai – [[Sander Vaher]], Eesti orienteeruja
*[[28. mai]] – [[Colbie Caillat]], USA laulja ja muusik
*[[30. mai]] – [[Vladimir Latin]], Eesti sõudja
* 30. mai – [[Sergei Rumjantsev]], Eesti tõstja
*[[31. mai]] – [[Uku Vainik]], eesti psühholoog

== Juuni ==
*[[1. juuni]] – [[Tirunesh Dibaba]], Etioopia kergejõustiklane
* 1. juuni – [[Tanel Leok]], Eesti mootorrattasportlane
*[[3. juuni]] – [[Łukasz Piszczek]], Poola jalgpallur 
*3. juuni – [[Johannes Tralla]], Eesti ajakirjanik 
*[[4. juuni]] – [[Lukas Podolski]], saksa jalgpallur
*[[10. juuni]] – [[Kaia Kanepi]], Eesti tennisist
*[[12. juuni]] – [[Liisa Pulk]], eesti näitleja
*[[13. juuni]] – [[Züleyxa Izmailova]], Eesti keskkonnaaktivist ja poliitik
* 13. juuni – [[Germán Gholami]], Eesti hispaania ooperilaulja (tenor)
*[[20. juuni]] – [[Aive Mandel]], eesti keeleteadlane ja tõlkija
*[[21. juuni]] – [[Lana Del Rey]], Ameerika Ühendriikide laulja
*[[23. juuni]] – [[Kristo Aab]], Eesti korvpallur
*23. juuni – [[Kristina Kask]], Eesti laskur
*[[27. juuni]] – [[Svetlana Kuznetsova]], Vene tennisist
*[[30. juuni]] – [[Michael Phelps]], USA ujuja

== Juuli ==
*[[1. juuli]] – [[Léa Seydoux]], Prantsuse näitleja
* 1. juuli – [[Mait Joorits]], eesti näitleja
*[[2. juuli]] – [[Ashley Tisdale]], USA laulja ja näitleja
*[[8. juuli]] – [[Berit Aljand]], Eesti ujuja
* 8. juuli – [[Triin Aljand]], Eesti ujuja
*[[13. juuli]] – [[Piret Laos]], Eesti saatejuht
*[[15. juuli]] – [[Graziano Pellè]], Itaalia jalgpallur
* 15. juuli – [[Adam Cracknell]], Kanada jäähokimängija
*[[25. juuli]] – [[Salomėja Zaksaitė]], leedu maletaja
*[[26. juuli]] – [[Gaël Clichy]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[31. juuli]] – [[Brimin Kiprop Kipruto]], Keenia kergejõustiklane

== August ==
*[[2. august]] – [[Marjaliisa Umb]], eesti purjetaja ja jääpurjetaja
* 2. august – [[Jimmy Briand]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[3. august]] – [[Ats Purje]], eesti jalgpallur
*[[9. august]] – [[Aigar Leok]], eesti mootorrattasportlane
* 9. august – [[Anna Kendrick]], USA filminäitleja
*[[13. august]] – [[Marija Farnosova]], Venemaa jooksja
*[[14. august]] – [[Shea Weber]], Kanada jäähokimängija
*[[15. august]] – [[Emil Jönsson]], rootsi murdmaasuusataja
* 15. august – [[Nipsey Hussle]], Ameerika räppar
*[[18. august]] – [[Polina Kuznetsova (kunstnik)|Polina Kuznetsova]], ukraina kunstnik
*[[23. august]] – [[Juss Haasma]], eesti näitleja ja muusik
*[[25. august]] – [[Igor Burzanović]], Montenegro jalgpallur
*[[30. august]] – [[Leisel Jones]], Austraalia ujuja

== September ==
*[[3. september]] – [[Tagne Tähe]], Eesti laskesuusataja
*[[4. september]] – [[Raúl Albiol]], Hispaania jalgpallur
* 4. september – [[Jekaterina Novosjolova]], Eesti näitleja
* [[9. september]] – [[Luka Modrić]], Horvaatia jalgpallur
*[[10. september]] – [[Laurent Koscielny]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[14. september]] – [[Igor Savvov]], Eesti jäähokimängija
*[[15. september]] – [[Loore Aaslav-Kaasik]], eesti lavastaja ja näitleja
*[[19. september]] – [[Sofia Rubina]], eesti laulja
*[[26. september]] – [[Lenna Kuurmaa]], eesti laulja ([[Vanilla Ninja]])

== Oktoober ==
*[[1. oktoober]] – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane
*[[8. oktoober]] – [[Bruno Mars]], ameerika laulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent
*[[9. oktoober]] – [[Anita Włodarczyk]], poola vasaraheitja
*[[11. oktoober]] – [[Michelle Trachtenberg]], ameerika näitleja
* 11. oktoober – [[Margaret Berger]], Norra laulja
* 11. oktoober – [[Wang Mingjuan]], Hiina tõstja
*[[12. oktoober]] – [[Anna Iljuštšenko]], Eesti kergejõustiklane
* 12. oktoober – [[Michelle Carter]], USA kuulitõukaja
*[[14. oktoober]] – [[Andrea Fischbacher]], Austria mäesuusataja
* 14. oktoober – [[Martial Mbandjock]], Prantsusmaa sprinter
* 14. oktoober – [[Liina Luik]], eesti jooksja
* 14. oktoober – [[Lily Luik]], eesti jooksja
*[[15. oktoober]] – [[Denõss Bigus]], Ukraina ajakirjanik ja saatejuht
*[[21. oktoober]] – [[Dean Lewis]], Austraalia laulja ja laulukirjutaja
*[[22. oktoober]] – [[Silver Laas]], eesti laulja
*[[24. oktoober]] – [[Wayne Rooney]], Inglise jalgpallur
*[[26. oktoober]] – [[Andrea Bargnani]], itaallasest elukutseline korvpallur
* 26. oktoober – [[Tauri Tuvikene]], eesti linnageograaf
*[[30. oktoober]] – [[Ragnar Klavan]], Eesti jalgpallur
*[[31. oktoober]] – [[Kerron Clement]], USA kergejõustiklane

== November ==
*[[17. november]] – [[Edivaldo Hermoza]], Boliivia jalgpallur
*[[18. november]] – [[Tiidrek Nurme]], Eesti kergejõustiklane
* 18. november – [[Allyson Felix]], USA kergejõustiklane
*[[21. november]] – [[Jesús Navas]], Hispaania jalgpallur
*21. november – [[Carly Rae Jepsen]], Kanada laulja ja laulukirjutaja 
*[[23. november]] – [[Hyun-Soo Ahn]], Lõuna-Korea kiiruisutaja (lühidistantsid)
*[[30. november]] – [[Kaley Cuoco]], USA näitleja
*30. november – [[Chrissy Teigen]], USA fotomodell

== Detsember ==
*[[3. detsember]] – [[Amanda Seyfried]], USA filminäitleja
*[[4. detsember]] – [[Krista Siegfrids]], Soome laulja
*[[5. detsember]] – [[André-Pierre Gignac]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[10. detsember]] – [[Vincent Bueno]], filipiini päritolu Austria laulja
*[[13. detsember]] – [[Frida Hansdotter]], Rootsi mäesuusataja
* 13. detsember – [[Vassili Titarenko]], Eesti jäähokimängija
* 13. detsember – [[Tõnis Liinat]], Eesti poliitik
*[[19. detsember]] – [[Lady Sovereign]], Inglise räppar
*[[22. detsember]] – [[Edurne]], hispaania laulja ja näitleja
*[[27. detsember]] – [[Adil Rami]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[30. detsember]] – [[Madis Arro]], eesti laulja

&lt;!--
==Teadmata kuupäev==
--&gt;

[[Kategooria:Sündinud 1985| ]]</text>
      <sha1>kvppuvtdh4z8czlbgklytbffpizje2j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pelikan (perekond)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>308552</id>
    <revision>
      <id>7184981</id>
      <parentid>7116254</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:41:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ojassaar</username>
        <id>206682</id>
      </contributor>
      <origin>7184981</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3697" sha1="3s5nyii23jg1yvwbelcqb00ddn6y0s0" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Pelikan
| värvus = linnud
| pilt = 2005-11-01 Pelecanus crispus.JPG
| pildi_seletus  = [[Käharpelikan]]
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Linnud]] ''Aves''
| selts =  [[Pelikanilised]] ''Pelecaniformes''
| sugukond = [[Pelikanlased]] ''Pelecanidae''
| perekond = '''Pelikan''' ''Pelecanus''
| perekonna_autor = [[Linnaeus]], 1758
}} 
[[File:Baby pelican.ogg|thumb]]
'''Pelikan''' (''Pelecanus'') on [[lind]]ude perekond [[pelikanilised|pelikaniliste]] seltsis.

==Liigid==
Perekonda kuulub 8 liiki:&lt;ref name='IOC'/&gt;

* [[austraalia pelikan]] (''Pelecanus conspicillatus'')
* [[guaanopelikan]] ehk lõuna-pruunpelikan (''Pelecanus thagus'')
* [[käharpelikan]] (''Pelecanus crispus'')
* [[pelikan]] ehk roosapelikan (''Pelecanus onocrotalus'')
* [[pruunpelikan]] (''Pelecanus occidentalis'')
* [[puispelikan]] (''Pelecanus rufescens'')
* [[sarvnokk-pelikan]] (''Pelecanus erythrorhynchos'')
* [[täpiknokk-pelikan]] (''Pelecanus philippensis'')

Eestis on harva eksikülalisena nähtud üht selle perekonna liiki – [[pelikan]]i.&lt;ref name='Kumari'/&gt;

==Morfoloogia==
Pelikanid on suured veelinnud. Pikkus on 105–188 cm, tiibade siruulatus 203–345 cm ja kehamass 4–13 kg. Väikseim liik on pruunpelikan, suurim käharpelikan. Isaslind on tavaliselt emasest veidi suurem.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;{{rp|290}}

Nokk on 25–47 cm pikk. Nokapauna maht on kuni 13,6 l. Lisaks kalade püüdmisele kasutavad pelikanid pauna keha jahutamiseks ja vihmavee kogumiseks. Tänu pikale kaelale saavad pelikanid lennates ja puhates toetada nokka vastu rinda.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;{{rp|291}}

Tiivad on pikad ja laiad. Labahoosulgi on 11, küünrahoosulgi üle 30. Saba on lühike ja ümara otsaga, tüürsulgi on 20–24.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;{{rp|291}}

Jalad on lühikesed. Kõik varbad on suunatud ettepoole ja nende vahel on lestad. Pelikanid võivad ujuda 6 km/h.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;{{rp|291}}

Enamiku liikide sulestik on valge, hoosuled on mustad. Pruun- ja guaanopelikan on peamiselt pruuni värvi. Noorlinnud on tuhmimat tooni kui täiskasvanud. Vastkoorunud pojad on sulgedeta. Udusuled on valged või tumepruunid.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;{{rp|291}}

==Toitumine==
Pelikanid toituvad peamiselt [[kalad]]est.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;{{rp|295}}

Pelikanid võivad kalade püüdmisel koostööd teha. 8–12 lindu moodustavad U-kujulise rea ja ajavad kalu madalamasse vette, kust neid on lihtsam kinni püüda. Iga 15–20 sekundi tagant ajavad nad tiivad laiali ja pistavad samal ajal noka vette. Jõest kala püüdes moodustatakse kaks rühma, mis liiguvad üksteise poole.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;{{rp|296}}

Pruun- ja guaanopelikan püüavad kala sukeldudes.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;{{rp|296}}

==Viited==
{{Viited|allikad=&lt;ref name='IOC'&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ibises, spoonbills, herons, Hamerkop, Shoebill, pelicans |url=https://www.worldbirdnames.org/bow/pelicans/ |vaadatud=2025-05-28 |väljaanne=IOC World Bird List}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name='Kumari'&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kumari |eesnimi=Eerik |pealkiri=Eesti lindude välimääraja |kirjastus=Valgus |aasta=1984 |trükk=neljas |koht=Tallinn |lehekülg=141}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name='del Hoyo'&gt;{{Raamatuviide |url=https://archive.org/details/handbookofbirdso0001unse/ |pealkiri=Handbook of the birds of the world |kuupäev=1992 |kirjastus=Lynx Edicions |isbn=978-84-87334-10-8 |toimetaja-perekonnanimi=del Hoyo |toimetaja-eesnimi=Josep |köide=1 |koht=Barcelona |toimetaja2-perekonnanimi=Elliott |toimetaja2-eesnimi=Andrew |toimetaja3-perekonnanimi=Sargatal |toimetaja3-eesnimi=Jordi |toimetaja4-perekonnanimi=Cabot |toimetaja4-eesnimi=José}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Pelikanlased]]</text>
      <sha1>3s5nyii23jg1yvwbelcqb00ddn6y0s0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Agenda Parva</title>
    <ns>0</ns>
    <id>314296</id>
    <revision>
      <id>7184641</id>
      <parentid>7182869</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T17:16:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <comment>lisatud kirjandust</comment>
      <origin>7184641</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3014" sha1="rtsppdqtpisrf7x1n9jkqqa8j3r1tt4" xml:space="preserve">'''&quot;Agenda Parva&quot;''' on [[1622]]. aastal [[Braunsberg]]is (praegu [[Poola]] linn [[Braniewo]]) [[Warmia piiskopkond|Warmia piiskopkonnas]] trükitud raamat, mis on esimene [[Lõunaeesti murded|lõunaeestimurdelist]] teksti sisaldav säilinud teos.&lt;ref name=&quot;murre.ut.ee&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20160304210414/http://www.murre.ut.ee/vakkur/Korpused/Tekstid/Info/AgendaParva.htm (vaadatud 29.01.2013)&lt;/ref&gt;

Raamat oli kirjutatud [[Liivimaa]] [[preester|preestritele]].&lt;ref name=&quot;murre.ut.ee&quot;/&gt; Raamatus on [[katoliiklus|katoliku]] [[liturgia]] juures vajalikke lauseid [[läti keel|läti]], eesti, [[poola keel|poola]] ja [[saksa keel]]es.&lt;ref name=&quot;murre.ut.ee&quot;/&gt;

Ajaloolane ja arhivaar [[Vello Helk]] oletab, et selle võis tõlkida liivimaalane [[Wilhelm Buccius]], kes oli aastatel 1614–1621 Tartu jesuiitide eesti jutlustaja ja [[Tartu jesuiitide seminar|seminar]]i prefekt ning oskas väga hästi eesti keelt.&lt;ref&gt;[https://tartu.postimees.ee/6449873/haruldane-trukis-jaab-ermi-pusinaitusele-pikemaks-ajaks Haruldane trükis 17. sajandist], Postimees, 9. november 2018&lt;/ref&gt;

&quot;Agenda Parva&quot; ainsa eksemplari leidis 1937. aastal [[Tartu Ülikooli raamatukogu|Tartu ülikooli raamatukogu]] töötaja [[Otto Freymuth]]. Raamat asus Braunsbergi Riikliku Akadeemia raamatukogus. O. Freymuth koostas publikatsiooni &quot;Agenda Parva Brunsbergae [[1622|MDCXXII]]. Eestikeelseid tekste [[vastureformatsioon]]iaegsest katoliku preestrite käsiraamatust&quot; (Tartu, 1938). &quot;Agenda Parva&quot; asub Põhja-Poolas [[Olsztyn]]i vaimuliku seminari Hosianum raamatukogus (Biblioteka Warminskiego Seminarium Duchownego «Hosianum»).&lt;ref&gt;[[Kaja Noodla]], &quot;Agenda Parva&quot; Olsztynis. Keel ja Kirjandus, 1969, nr 10, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193414/142712/page/63 lk 637]&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Kieveli katekismus]]
*[[Wanradti ja Koelli katekismus]]

== Viited ==
{{viited}}

==Kirjandust==
*O. Freymuth. [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:280679 Agenda Parva Brunsbergae M.DC.XXII : eestikeelseid tekste vastureformatsiooniaegsest katoliku preestrite käsiraamatust = Handbüchlein für katholische Geistliche aus Livlands Polenzeit]. Tartu: J. G. Krüger, 1938. 
*A. Saareste, Agenda Parva (1622) keelest. – Eesti Keel 1938
*A. Kask, Eesti kirjakeele ajaloost I. Tartu, 1970, lk 59
*[[Vello Helk]], Jesuiitide tegevusest Tartus. – [[Tulimuld]] 1962, nr 1, lk 14–20
*J. Peebo, Wastse Testamendi lugu, Eesti Keele Sihtasutus, 2001, lk 25
*Péter Pomozi, „AGENDA PARVA” KULTUURILOOLISEST TAUSTAST, ESUKA – JEFUL 2013, 4–3: 145–156

==Välislingid==
*[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/agenda_parva1 Eesti entsüklopeedia artikkel &quot;Agenda Parva&quot; kohta] (vaadatud 29.01.2013)
*[https://vakk.ut.ee/tekstid.php?kood=1622-AgendaParva &quot;Agenda Parva&quot; TÜ vana kirjakeele korpuses] (vaadatud 28.12.2022)

[[Kategooria:Raamatud]]
[[Kategooria:Eesti keel]]
[[Kategooria:1622]]
[[Kategooria:17. sajand Eestis]]
[[Kategooria:Poola valitsusaeg Eestis]]
[[Kategooria:Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]</text>
      <sha1>rtsppdqtpisrf7x1n9jkqqa8j3r1tt4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184642</id>
      <parentid>7184641</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T17:18:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kirjandust */</comment>
      <origin>7184642</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3275" sha1="3mgeq7r1sl4rpqshjal8wzsolqpx0dv" xml:space="preserve">'''&quot;Agenda Parva&quot;''' on [[1622]]. aastal [[Braunsberg]]is (praegu [[Poola]] linn [[Braniewo]]) [[Warmia piiskopkond|Warmia piiskopkonnas]] trükitud raamat, mis on esimene [[Lõunaeesti murded|lõunaeestimurdelist]] teksti sisaldav säilinud teos.&lt;ref name=&quot;murre.ut.ee&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20160304210414/http://www.murre.ut.ee/vakkur/Korpused/Tekstid/Info/AgendaParva.htm (vaadatud 29.01.2013)&lt;/ref&gt;

Raamat oli kirjutatud [[Liivimaa]] [[preester|preestritele]].&lt;ref name=&quot;murre.ut.ee&quot;/&gt; Raamatus on [[katoliiklus|katoliku]] [[liturgia]] juures vajalikke lauseid [[läti keel|läti]], eesti, [[poola keel|poola]] ja [[saksa keel]]es.&lt;ref name=&quot;murre.ut.ee&quot;/&gt;

Ajaloolane ja arhivaar [[Vello Helk]] oletab, et selle võis tõlkida liivimaalane [[Wilhelm Buccius]], kes oli aastatel 1614–1621 Tartu jesuiitide eesti jutlustaja ja [[Tartu jesuiitide seminar|seminar]]i prefekt ning oskas väga hästi eesti keelt.&lt;ref&gt;[https://tartu.postimees.ee/6449873/haruldane-trukis-jaab-ermi-pusinaitusele-pikemaks-ajaks Haruldane trükis 17. sajandist], Postimees, 9. november 2018&lt;/ref&gt;

&quot;Agenda Parva&quot; ainsa eksemplari leidis 1937. aastal [[Tartu Ülikooli raamatukogu|Tartu ülikooli raamatukogu]] töötaja [[Otto Freymuth]]. Raamat asus Braunsbergi Riikliku Akadeemia raamatukogus. O. Freymuth koostas publikatsiooni &quot;Agenda Parva Brunsbergae [[1622|MDCXXII]]. Eestikeelseid tekste [[vastureformatsioon]]iaegsest katoliku preestrite käsiraamatust&quot; (Tartu, 1938). &quot;Agenda Parva&quot; asub Põhja-Poolas [[Olsztyn]]i vaimuliku seminari Hosianum raamatukogus (Biblioteka Warminskiego Seminarium Duchownego «Hosianum»).&lt;ref&gt;[[Kaja Noodla]], &quot;Agenda Parva&quot; Olsztynis. Keel ja Kirjandus, 1969, nr 10, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193414/142712/page/63 lk 637]&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Kieveli katekismus]]
*[[Wanradti ja Koelli katekismus]]

== Viited ==
{{viited}}

==Kirjandust==
*[https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:287685 AGENDA PARVA. In commodiorem usum Sacerdotum Provinciae Livoniae conscripta. BRUNSBERGAE, Typis Georgij Schönfels, Anno M.DC.XXII]. Originaaleksemplari skann. 
*O. Freymuth. [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:280679 Agenda Parva Brunsbergae M.DC.XXII : eestikeelseid tekste vastureformatsiooniaegsest katoliku preestrite käsiraamatust = Handbüchlein für katholische Geistliche aus Livlands Polenzeit]. Tartu: J. G. Krüger, 1938. Sisaldab reproduktsioone eestikeelsetest tekstidest.
*A. Saareste, Agenda Parva (1622) keelest. – Eesti Keel 1938
*A. Kask, Eesti kirjakeele ajaloost I. Tartu, 1970, lk 59
*[[Vello Helk]], Jesuiitide tegevusest Tartus. – [[Tulimuld]] 1962, nr 1, lk 14–20
*J. Peebo, Wastse Testamendi lugu, Eesti Keele Sihtasutus, 2001, lk 25
*Péter Pomozi, „AGENDA PARVA” KULTUURILOOLISEST TAUSTAST, ESUKA – JEFUL 2013, 4–3: 145–156

==Välislingid==
*[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/agenda_parva1 Eesti entsüklopeedia artikkel &quot;Agenda Parva&quot; kohta] (vaadatud 29.01.2013)
*[https://vakk.ut.ee/tekstid.php?kood=1622-AgendaParva &quot;Agenda Parva&quot; TÜ vana kirjakeele korpuses] (vaadatud 28.12.2022)

[[Kategooria:Raamatud]]
[[Kategooria:Eesti keel]]
[[Kategooria:1622]]
[[Kategooria:17. sajand Eestis]]
[[Kategooria:Poola valitsusaeg Eestis]]
[[Kategooria:Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]</text>
      <sha1>3mgeq7r1sl4rpqshjal8wzsolqpx0dv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184656</id>
      <parentid>7184642</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T17:39:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <origin>7184656</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3443" sha1="d5j5mxhjiulunulo6mwiu1wxy1pskpy" xml:space="preserve">'''&quot;Agenda Parva&quot;''' on [[1622]]. aastal [[Braunsberg]]is (praegu [[Poola]] linn [[Braniewo]]) [[Warmia piiskopkond|Warmia piiskopkonnas]] trükitud raamat, mis on esimene [[Lõunaeesti murded|lõunaeestimurdelist]] teksti sisaldav säilinud teos.&lt;ref name=&quot;murre.ut.ee&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20160304210414/http://www.murre.ut.ee/vakkur/Korpused/Tekstid/Info/AgendaParva.htm (vaadatud 29.01.2013)&lt;/ref&gt;

Raamat oli kirjutatud [[Liivimaa]] [[preester|preestritele]].&lt;ref name=&quot;murre.ut.ee&quot;/&gt; Raamatus on [[katoliiklus|katoliku]] [[liturgia]] juures vajalikke lauseid [[läti keel|läti]], eesti, [[poola keel|poola]] ja [[saksa keel]]es.&lt;ref name=&quot;murre.ut.ee&quot;/&gt;

Ajaloolane ja arhivaar [[Vello Helk]] oletab, et selle võis tõlkida liivimaalane [[Wilhelm Buccius]], kes oli aastatel 1614–1621 Tartu jesuiitide eesti jutlustaja ja [[Tartu jesuiitide seminar|seminar]]i prefekt ning oskas väga hästi eesti keelt.&lt;ref&gt;[https://tartu.postimees.ee/6449873/haruldane-trukis-jaab-ermi-pusinaitusele-pikemaks-ajaks Haruldane trükis 17. sajandist], Postimees, 9. november 2018&lt;/ref&gt;

&quot;Agenda Parva&quot; ainsa eksemplari leidis 1937. aastal [[Tartu Ülikooli raamatukogu|Tartu ülikooli raamatukogu]] töötaja [[Otto Freymuth]]. Raamat asus Braunsbergi Riikliku Akadeemia raamatukogus. O. Freymuth koostas publikatsiooni &quot;Agenda Parva Brunsbergae [[1622|MDCXXII]]. Eestikeelseid tekste [[vastureformatsioon]]iaegsest katoliku preestrite käsiraamatust&quot; (Tartu, 1938). &quot;Agenda Parva&quot; asub Põhja-Poolas [[Olsztyn]]i vaimuliku seminari Hosianum raamatukogus (Biblioteka Warminskiego Seminarium Duchownego «Hosianum»).&lt;ref&gt;[[Kaja Noodla]], &quot;Agenda Parva&quot; Olsztynis. Keel ja Kirjandus, 1969, nr 10, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193414/142712/page/63 lk 637]&lt;/ref&gt;

Aasta hiljem trükiti Braunsbergis samuti eestikeelseid tekste sisaldav raamat &quot;[[Institutiones Estonicae Catholicae]]&quot;.

==Vaata ka==
*[[Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]
*[[Kieveli katekismus]]
*[[Wanradti ja Koelli katekismus]]

== Viited ==
{{viited}}

==Kirjandust==
*[https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:287685 AGENDA PARVA. In commodiorem usum Sacerdotum Provinciae Livoniae conscripta. BRUNSBERGAE, Typis Georgij Schönfels, Anno M.DC.XXII]. Originaaleksemplari skann. 
*O. Freymuth. [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:280679 Agenda Parva Brunsbergae M.DC.XXII : eestikeelseid tekste vastureformatsiooniaegsest katoliku preestrite käsiraamatust = Handbüchlein für katholische Geistliche aus Livlands Polenzeit]. Tartu: J. G. Krüger, 1938. Sisaldab reproduktsioone eestikeelsetest tekstidest.
*A. Saareste, Agenda Parva (1622) keelest. – Eesti Keel 1938
*A. Kask, Eesti kirjakeele ajaloost I. Tartu, 1970, lk 59
*[[Vello Helk]], Jesuiitide tegevusest Tartus. – [[Tulimuld]] 1962, nr 1, lk 14–20
*J. Peebo, Wastse Testamendi lugu, Eesti Keele Sihtasutus, 2001, lk 25
*Péter Pomozi, „AGENDA PARVA” KULTUURILOOLISEST TAUSTAST, ESUKA – JEFUL 2013, 4–3: 145–156

==Välislingid==
*[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/agenda_parva1 Eesti entsüklopeedia artikkel &quot;Agenda Parva&quot; kohta] (vaadatud 29.01.2013)
*[https://vakk.ut.ee/tekstid.php?kood=1622-AgendaParva &quot;Agenda Parva&quot; TÜ vana kirjakeele korpuses] (vaadatud 28.12.2022)

[[Kategooria:Raamatud]]
[[Kategooria:Eesti keel]]
[[Kategooria:1622]]
[[Kategooria:17. sajand Eestis]]
[[Kategooria:Poola valitsusaeg Eestis]]
[[Kategooria:Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]</text>
      <sha1>d5j5mxhjiulunulo6mwiu1wxy1pskpy</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184771</id>
      <parentid>7184656</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T20:30:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184771</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3663" sha1="81co9xamwkcimgtrqi9log9dud9w2j3" xml:space="preserve">'''&quot;Agenda Parva&quot;''' on [[1622]]. aastal [[Braunsberg]]is (praegu [[Poola]] linn [[Braniewo]]) [[Warmia piiskopkond|Warmia piiskopkonnas]] trükitud raamat, mis on esimene [[Lõunaeesti murded|lõunaeestimurdelist]] teksti sisaldav säilinud teos.&lt;ref name=&quot;murre.ut.ee&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20160304210414/http://www.murre.ut.ee/vakkur/Korpused/Tekstid/Info/AgendaParva.htm (vaadatud 29.01.2013)&lt;/ref&gt;

Raamat oli kirjutatud [[Liivimaa]] [[preester|preestritele]].&lt;ref name=&quot;murre.ut.ee&quot;/&gt; Raamatus on [[katoliiklus|katoliku]] [[liturgia]] juures vajalikke lauseid [[läti keel|läti]], eesti, [[poola keel|poola]] ja [[saksa keel]]es.&lt;ref name=&quot;murre.ut.ee&quot;/&gt;

Ajaloolane ja arhivaar [[Vello Helk]] oletab, et selle võis tõlkida liivimaalane [[Wilhelm Buccius]], kes oli aastatel 1614–1621 Tartu jesuiitide eesti jutlustaja ja [[Tartu jesuiitide seminar|seminar]]i prefekt ning oskas väga hästi eesti keelt.&lt;ref&gt;[https://tartu.postimees.ee/6449873/haruldane-trukis-jaab-ermi-pusinaitusele-pikemaks-ajaks Haruldane trükis 17. sajandist], Postimees, 9. november 2018&lt;/ref&gt;

&quot;Agenda Parva&quot; ainsa eksemplari leidis 1937. aastal [[Tartu Ülikooli raamatukogu|Tartu ülikooli raamatukogu]] töötaja [[Otto Freymuth]]. Raamat asus Braunsbergi Riikliku Akadeemia raamatukogus. O. Freymuth koostas publikatsiooni &quot;Agenda Parva Brunsbergae [[1622|MDCXXII]]. Eestikeelseid tekste [[vastureformatsioon]]iaegsest katoliku preestrite käsiraamatust&quot; (Tartu, 1938). &quot;Agenda Parva&quot; asub Põhja-Poolas [[Olsztyn]]i vaimuliku seminari Hosianum raamatukogus (Biblioteka Warminskiego Seminarium Duchownego «Hosianum»).&lt;ref&gt;[[Kaja Noodla]], &quot;Agenda Parva&quot; Olsztynis. Keel ja Kirjandus, 1969, nr 10, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193414/142712/page/63 lk 637]&lt;/ref&gt;

Aasta hiljem trükiti Braunsbergis samuti eestikeelseid tekste sisaldav raamat &quot;[[Institutiones Estonicae Catholicae]]&quot;.

==Vaata ka==
*[[Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]
*[[Kieveli katekismus]]
*[[Wanradti ja Koelli katekismus]]

== Viited ==
{{viited}}

==Kirjandust==
*[https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:287685 AGENDA PARVA. In commodiorem usum Sacerdotum Provinciae Livoniae conscripta. BRUNSBERGAE, Typis Georgij Schönfels, Anno M.DC.XXII]. Originaaleksemplari skann. 
*O. Freymuth. [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:280679 Agenda Parva Brunsbergae M.DC.XXII : eestikeelseid tekste vastureformatsiooniaegsest katoliku preestrite käsiraamatust = Handbüchlein für katholische Geistliche aus Livlands Polenzeit]. Tartu: J. G. Krüger, 1938. Sisaldab reproduktsioone eestikeelsetest tekstidest.
*A. Saareste, Agenda Parva (1622) keelest. – Eesti Keel 1938
*A. Kask, Eesti kirjakeele ajaloost I. Tartu, 1970, lk 59
*[[Vello Helk]], Jesuiitide tegevusest Tartus. – [[Tulimuld]] 1962, nr 1, lk 14–20
*J. Peebo, Wastse Testamendi lugu, Eesti Keele Sihtasutus, 2001, lk 25
*Péter Pomozi, „AGENDA PARVA” KULTUURILOOLISEST TAUSTAST, ESUKA – JEFUL 2013, 4–3: 145–156

==Välislingid==
*[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/agenda_parva1 Eesti entsüklopeedia artikkel &quot;Agenda Parva&quot; kohta] (vaadatud 29.01.2013)
*[https://vakk.ut.ee/tekstid.php?kood=1622-AgendaParva &quot;Agenda Parva&quot; TÜ vana kirjakeele korpuses] (vaadatud 28.12.2022)
*[https://www.er500.ee/teemad/vanimad-raamatud-kuni-rootsi-aja-lopuni-1710/vanim-teadaolev-eestikeelset-teksti-sisaldav Vanim teadaolev eestikeelset teksti sisaldav täielikult säilinud raamat] lehel &quot;Eesti raamat 500&quot;

[[Kategooria:Raamatud]]
[[Kategooria:Eesti keel]]
[[Kategooria:1622]]
[[Kategooria:17. sajand Eestis]]
[[Kategooria:Poola valitsusaeg Eestis]]
[[Kategooria:Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]</text>
      <sha1>81co9xamwkcimgtrqi9log9dud9w2j3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kodakondsus- ja Migratsiooniamet</title>
    <ns>0</ns>
    <id>315385</id>
    <revision>
      <id>7184911</id>
      <parentid>6913964</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:37:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184911</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3423" sha1="dookcobsqmj3daas8tkt6pbxkl9mwyy" xml:space="preserve">{{Infokast organisatsioon
| nimi            = Kodakondsus- ja Migratsiooniamet
| omakeelne_nimi  = 
| embleem         = 
| embleemiallkiri = 
| pilt            = 
| pildiallkiri    = 
| lühend          = 
| deviis          = 
| asutatud        = 1993
| asutaja         = &lt;!-- või: | asutajad = --&gt;
| lõpp            = 2010
| tüüp            = 
| staatus         = 
| eesmärk         = 
| peakorter       = Tallinn
| asukoht         = [[Endla tänav]] 13, Tallinn
| liikmed         = &lt;!-- või: | liikmeid = --&gt;
| keeled          = &lt;!-- või: | keel = --&gt;
| võtmeisikud     = 
| peaorgan        = 
| emaorg          = 
| allorg          = 
| eelarve         = 
| töötajad        = &lt;!-- või: | töötajaid = --&gt;
| vabatahtlikud   = &lt;!-- või: | vabatahtlikke = --&gt;
| veebileht       = 
| märkused        =
}}

'''Kodakondsus- ja Migratsiooniamet''' (lühend KMA) oli [[Eesti Siseministeerium]]i halduses töötanud [[asutus]].  

KMA haldushoone asus Tallinnas [[Endla tänav]] 13.

[[28. detsember|28. detsembril]] 1993 vastu võetud EV Valitsuse määruse alusel liitis [[Siseministeerium]] Kodakondsusameti ja [[Migratsiooniamet]]i ühiseks Kodakondsus- ja Migratsiooniametiks.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20150402224609/https://www.politsei.ee/et/organisatsioon/politsei-ja-piirivalveamet/ajalugu/kma-ajalugu/ (vaadatud 23.07.2013)&lt;/ref&gt;

Aastal 2010 liideti viis eraldi asutust – [[Politseiamet]], [[Keskkriminaalpolitsei]], [[Julgestuspolitsei]], [[Piirivalveamet]] ning Kodakondsus- ja Migratsiooniamet – ühiseks [[Politsei- ja Piirivalveamet]]iks.&lt;ref&gt;[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13249880 POLITSEI JA PIIRIVALVE SEADUS]&lt;/ref&gt;

KMA peadirektorid on olnud [[Andres Kollist]] (1990–1994, 1995–2000), [[Mari Pedak]] (2000&lt;ref&gt;[https://www.aripaev.ee/uudised/2000/10/19/kma-peadirektor-on-mari-pedak KMA peadirektor on Mari Pedak], www.aripaev.ee, 19. oktoober 2000&lt;/ref&gt;–2008) ja [[Ene Rebane]] (2008&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/51121334/kma-peadirektori-ulesannetesse-astub-ene-rebane?url=%2Fnews%2Feesti%2Farticle.php KMA peadirektori ülesannetesse astub Ene Rebane], epl.delfi.ee, 29.02.2008&lt;/ref&gt;–2010).
== Ajalugu ==
=== Migratsiooniamet ===
1990. aastal asutati Eesti NSV Riiklik Migratsiooniamet&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;.&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/28881 Eesti NSV riiklike ametite moodustamise kohta], Vabariigi Valitsuse määrus 16.01.1990&lt;/ref&gt;
=== Kodakondsusamet ===
1991. aastal moodustati Migratsiooniametist, Eesti Vabariigi Riiklik [[Kodakondsusamet]]&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/13072051 Eesti Vabariigi Riikliku Kodakondsusameti moodustamise kohta], RT 1991, 30, 370&lt;/ref&gt;.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210606125759/https://www.riigiteataja.ee/akt/29617 &quot;Eesti Vabariigi Riikliku Migratsiooniameti põhimääruse&quot; kinnitamise kohta], Vabariigi Valitsuse	määrus 24.09.1990&lt;/ref&gt;

1992. aastal eraldati Kodakondsusametist ning moodustati Eesti Vabariigi siseministri valitsemisalas Eesti Vabariigi Riikliku Kodakondsusameti ja Eesti Vabariigi [[Riiklik Politseiamet|Riikliku Politseiameti]] Passibüroo baasil Eesti Vabariigi [[Passiamet]].&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/28926 Eesti Vabariigi Passiameti moodustamise kohta], RT 1992, 10, 151&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 229.&lt;/ref&gt;}}

[[Kategooria:Eesti endised riigiametid]]
[[Kategooria:Siseministeerium]]</text>
      <sha1>dookcobsqmj3daas8tkt6pbxkl9mwyy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti Kiviõli</title>
    <ns>0</ns>
    <id>316891</id>
    <revision>
      <id>7184542</id>
      <parentid>6803915</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T13:50:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <comment>täpsustatud nime, lisatud tegevuse kirjeldust</comment>
      <origin>7184542</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1883" sha1="edtlbcp5kpbi4il6dyn4jusnchxvtas" xml:space="preserve">[[Pilt:Kivioli1936.jpg|thumb|Eesti Kiviõli (1936). [[w:en:Ernő Koch|Ernő Koch]]]]
'''Aktsiaühisus &quot;Eesti Kiviõli&quot;''' oli aastatel 1922–1940 tegutsenud [[aktsiaselts]]&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=AIS, ERA.1559: Arhiivimoodustaja ajalugu |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110000010516#archive-creator |vaadatud=01.07.2026}}&lt;/ref&gt;. 
[[Pilt:Tehasehoone Kiviõli jaama juures.jpg|pisi|[[Kiviõli raudteejaam]]a kõrval asetsev [[Kiviõli Keemiatööstus]]]]
Asutamise aastal (1922) rajas Eesti Kiviõli [[Sonda]] juurde oma [[Kiviõli põlevkivikaevandus|põlevkivikaevandus]]e, milleks oli varem riigilt saanud [[kontsessioon]]i&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;. Kaevandatud [[põlevkivi]]ga tehti katseid [[põlevkiviõli]] saamiseks&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;. Põlevkivist toodeti bensiini, põlevkiviõli ja muid tooteid. Ettevõtte juhatus paiknes Tallinnas.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Aastal 1929 asutas ettevõtte [[Kiviõli|Kiviõlli]] [[Kiviõli õlivabrik]]u&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;, 1931. aastal alustas ”Eesti Kiviõli“ põlevkiviõlitehas, tootes päevas 86 tonni [[Kütteõlid|kütteõli]] ja 12 tonni [[bensiin]]i. 

Aastal 1940 ettevõte [[riigistamine|riigistati]] ja selle alusel moodustati [[Kiviõli Põlevkivikeemiatehas]]&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;.

Ettevõtte järgi on nime saanud [[Kiviõli]] linn. 

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 61.&lt;/ref&gt;}}
== Välislingid ==
*[[Kulno Kala]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1974-3-249-272_20240517144959.pdf?v=a57b8491d1d8 A Ü. «Eesti Kiviõli» osa kodanliku Eesti põlevkivitööstuses], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 23, 1974, nr. 3, lk 249–272
[[Kategooria:Eesti endised ettevõtted]]
[[Kategooria:Eesti põlevkivitööstus]]
[[Kategooria:Kiviõli]]
[[Kategooria:Viru maakond]]</text>
      <sha1>edtlbcp5kpbi4il6dyn4jusnchxvtas</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184544</id>
      <parentid>7184542</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T13:54:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <origin>7184544</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2045" sha1="c5czj1jnjs1fo9v0c9r2poy2pm7300v" xml:space="preserve">[[Pilt:Kivioli1936.jpg|thumb|Eesti Kiviõli (1936). [[w:en:Ernő Koch|Ernő Koch]]]]
'''Aktsiaühisus &quot;Eesti Kiviõli&quot;''' oli aastatel 1922–1940 tegutsenud [[aktsiaselts]]&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=AIS, ERA.1559: Arhiivimoodustaja ajalugu |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110000010516#archive-creator |vaadatud=01.07.2026}}&lt;/ref&gt;. 
[[Pilt:Tehasehoone Kiviõli jaama juures.jpg|pisi|[[Kiviõli raudteejaam]]a kõrval asetsev [[Kiviõli Keemiatööstus]]]]
Asutamise aastal (1922) rajas Eesti Kiviõli [[Sonda]] juurde oma [[Kiviõli põlevkivikaevandus|põlevkivikaevandus]]e, milleks oli varem riigilt saanud [[kontsessioon]]i&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;. Kaevandatud [[põlevkivi]]ga tehti katseid [[põlevkiviõli]] saamiseks&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;. Põlevkivist toodeti bensiini, põlevkiviõli ja muid tooteid. Ettevõtte juhatus paiknes Tallinnas.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Aastal 1929 asutas ettevõtte [[Kiviõli|Kiviõlli]] [[Kiviõli õlivabrik]]u&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;, 1931. aastal alustas ”Eesti Kiviõli“ põlevkiviõlitehas, tootes päevas 86 tonni [[Kütteõlid|kütteõli]] ja 12 tonni [[bensiin]]i. 

Aastal 1940 ettevõte [[riigistamine|riigistati]] ja selle alusel moodustati [[Kiviõli Põlevkivikeemiatehas]]&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;. Pärast Teist maailmasõda tegutses Kiviõli Põlevkivikeemia Kombinaadi nime all.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Tänapäeval on ettevõtte nimi [[Kiviõli Keemiatööstus]].

Ettevõtte järgi on nime saanud [[Kiviõli]] linn. 

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 61.&lt;/ref&gt;}}
== Välislingid ==
*[[Kulno Kala]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1974-3-249-272_20240517144959.pdf?v=a57b8491d1d8 A Ü. «Eesti Kiviõli» osa kodanliku Eesti põlevkivitööstuses], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 23, 1974, nr. 3, lk 249–272
[[Kategooria:Eesti endised ettevõtted]]
[[Kategooria:Eesti põlevkivitööstus]]
[[Kategooria:Kiviõli]]
[[Kategooria:Viru maakond]]</text>
      <sha1>c5czj1jnjs1fo9v0c9r2poy2pm7300v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aripo mägi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>322877</id>
    <revision>
      <id>7184672</id>
      <parentid>5325351</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T17:49:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7184672</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="900" sha1="mjic1eykfgy21f229iv7wg1ewgmpa0v" xml:space="preserve">{{Mägi
 | Nimi         = Aripo
 | Pilt         = 
 | Pildiallkiri = 
 | Kõrgus    = 940 m
 | Asukoht   = [[Trinidad]]
 | Tüüp      = 
 | Mäeahelik = 
 | Suhteline kõrgus =
 | Purskas viimati  = 
 | Asendikaardi_pilt = 
 | Asendikaart      = Väikesed Antillid
}}
'''Aripo''' ([[hispaania keel|hispaaniapäraselt]] ka ''El Cerro del Aripo'', [[inglise keel]]es ''Mount Aripo'') on mägi [[Trinidad]]i saare [[Põhjaahelik]]us [[Arima]] linnast kirdes. Mäe kõrgus on 940 meetrit üle merepinna ning see on [[Trinidad ja Tobago|Trinidadi ja Tobago]] kõrgeim tipp.

Mäetippu viib matkarada lähedal asuvast [[Aripo]] külast. Aripo [[vihmamets]]ades elab Trinidadi [[endeem]]ne [[pugal-parukhoko]] (''Pipile pipile''). Mäe [[lubjakivi]]koobastes ja -lõhedes pesitseb öise eluviisiga [[õlilind]] ehk guahaaro.

[[Kategooria:Trinidadi ja Tobago mäed]]
[[Kategooria:Riikide kõrgeimad tipud]]</text>
      <sha1>mjic1eykfgy21f229iv7wg1ewgmpa0v</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184686</id>
      <parentid>7184672</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:09:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7184686</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="896" sha1="jx0efe2bjjr0ct99rb8lsvc0un9lc36" xml:space="preserve">{{Mägi
 | Nimi         = Aripo
 | Pilt         = 
 | Pildiallkiri = 
 | Kõrgus    = 940 m
 | Asukoht   = [[Trinidad]]
 | Tüüp      = 
 | Mäeahelik = 
 | Suhteline kõrgus =
 | Purskas viimati  = 
 | Asendikaardi_pilt = 
 |  asendikaart = Trinidad ja Tobago
}}
'''Aripo''' ([[hispaania keel|hispaaniapäraselt]] ka ''El Cerro del Aripo'', [[inglise keel]]es ''Mount Aripo'') on mägi [[Trinidad]]i saare [[Põhjaahelik]]us [[Arima]] linnast kirdes. Mäe kõrgus on 940 meetrit üle merepinna ning see on [[Trinidad ja Tobago|Trinidadi ja Tobago]] kõrgeim tipp.

Mäetippu viib matkarada lähedal asuvast [[Aripo]] külast. Aripo [[vihmamets]]ades elab Trinidadi [[endeem]]ne [[pugal-parukhoko]] (''Pipile pipile''). Mäe [[lubjakivi]]koobastes ja -lõhedes pesitseb öise eluviisiga [[õlilind]] ehk guahaaro.

[[Kategooria:Trinidadi ja Tobago mäed]]
[[Kategooria:Riikide kõrgeimad tipud]]</text>
      <sha1>jx0efe2bjjr0ct99rb8lsvc0un9lc36</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184706</id>
      <parentid>7184686</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:40:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7184706</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="919" sha1="iwt4sv0embka7jx3y2irznf3fvmb9yp" xml:space="preserve">{{Mägi
 | Nimi         = Aripo
 | Pilt         = Asa Wright Center 2.jpg
 | Pildiallkiri = 
 | Kõrgus    = 940 m
 | Asukoht   = [[Trinidad]]
 | Tüüp      = 
 | Mäeahelik = 
 | Suhteline kõrgus =
 | Purskas viimati  = 
 | Asendikaardi_pilt = 
 |  asendikaart = Trinidad ja Tobago
}}
'''Aripo''' ([[hispaania keel|hispaaniapäraselt]] ka ''El Cerro del Aripo'', [[inglise keel]]es ''Mount Aripo'') on mägi [[Trinidad]]i saare [[Põhjaahelik]]us [[Arima]] linnast kirdes. Mäe kõrgus on 940 meetrit üle merepinna ning see on [[Trinidad ja Tobago|Trinidadi ja Tobago]] kõrgeim tipp.

Mäetippu viib matkarada lähedal asuvast [[Aripo]] külast. Aripo [[vihmamets]]ades elab Trinidadi [[endeem]]ne [[pugal-parukhoko]] (''Pipile pipile''). Mäe [[lubjakivi]]koobastes ja -lõhedes pesitseb öise eluviisiga [[õlilind]] ehk guahaaro.

[[Kategooria:Trinidadi ja Tobago mäed]]
[[Kategooria:Riikide kõrgeimad tipud]]</text>
      <sha1>iwt4sv0embka7jx3y2irznf3fvmb9yp</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184718</id>
      <parentid>7184706</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:48:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7184718</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="896" sha1="jx0efe2bjjr0ct99rb8lsvc0un9lc36" xml:space="preserve">{{Mägi
 | Nimi         = Aripo
 | Pilt         = 
 | Pildiallkiri = 
 | Kõrgus    = 940 m
 | Asukoht   = [[Trinidad]]
 | Tüüp      = 
 | Mäeahelik = 
 | Suhteline kõrgus =
 | Purskas viimati  = 
 | Asendikaardi_pilt = 
 |  asendikaart = Trinidad ja Tobago
}}
'''Aripo''' ([[hispaania keel|hispaaniapäraselt]] ka ''El Cerro del Aripo'', [[inglise keel]]es ''Mount Aripo'') on mägi [[Trinidad]]i saare [[Põhjaahelik]]us [[Arima]] linnast kirdes. Mäe kõrgus on 940 meetrit üle merepinna ning see on [[Trinidad ja Tobago|Trinidadi ja Tobago]] kõrgeim tipp.

Mäetippu viib matkarada lähedal asuvast [[Aripo]] külast. Aripo [[vihmamets]]ades elab Trinidadi [[endeem]]ne [[pugal-parukhoko]] (''Pipile pipile''). Mäe [[lubjakivi]]koobastes ja -lõhedes pesitseb öise eluviisiga [[õlilind]] ehk guahaaro.

[[Kategooria:Trinidadi ja Tobago mäed]]
[[Kategooria:Riikide kõrgeimad tipud]]</text>
      <sha1>jx0efe2bjjr0ct99rb8lsvc0un9lc36</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184726</id>
      <parentid>7184718</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:58:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7184726</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="860" sha1="rofwd56zstsfy5snsg98sg50cigc3ce" xml:space="preserve">{{Mägi
 | Nimi         = Aripo
 | Pilt         = 
 | Pildiallkiri = 
 | Kõrgus    = 940 m
 | Asukoht   = [[Trinidad]]
 | Tüüp      = 
 | Mäeahelik = 
 | Suhteline kõrgus =
 | Purskas viimati  = 
 | Asendikaardi_pilt = 
 |  asendikaart = Trinidad ja Tobago
}}
'''Aripo''' ([[hispaania keel|hispaaniapäraselt]] ka El Cerro del Aripo) on [[mägi]] [[Trinidad]]i saare [[Põhjaahelik]]us [[Arima]] linnast kirdes. Mäe kõrgus on 940 meetrit üle merepinna ning see on [[Trinidad ja Tobago|Trinidadi ja Tobago]] kõrgeim tipp.

Mäetippu viib matkarada lähedal asuvast [[Aripo]] külast. Aripo [[vihmamets]]ades elab Trinidadi [[endeem]]ne [[pugal-parukhoko]] (''Pipile pipile''). Mäe [[lubjakivi]]koobastes ja -lõhedes pesitseb öise eluviisiga [[õlilind]] ehk guahaaro.

[[Kategooria:Trinidadi ja Tobago mäed]]
[[Kategooria:Riikide kõrgeimad tipud]]</text>
      <sha1>rofwd56zstsfy5snsg98sg50cigc3ce</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ortoire</title>
    <ns>0</ns>
    <id>323054</id>
    <revision>
      <id>7184740</id>
      <parentid>6135828</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T19:21:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7184740</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1241" sha1="83w5iur2lwrggsf0o3aealzof8pg39e" xml:space="preserve">'''Ortoire''' on küla [[Trinidad]]i saarel [[Mayaro maakond|Mayaro maakonnas]] [[Ortoire jõgi|Ortoire jõe]] suudmealal. Küla on nime saanud jõe järgi.

Kuni [[19. sajand]]i teise pooleni oli Ortoire koos [[Mayaro]] külaga ülejäänud Trinidadist praktiliselt eraldatud: seda piirasid jõgi, läbimatud metsad ja [[Atlandi ookean]]. Hiljemalt [[1880. aastad|1880. aastatel]] hakati külaga ühenduse pidamiseks kasutama jõeparve. Küla asustasid peamiselt kalamehed, kes kasutasid ära selle soodsat asukohta jõe ja mere ääres. Kuigi 19. sajandi lõpul elas külas tõenäoliselt juba mõnisada inimest, ei käsitletud seda 1901. aasta rahvaloendusel eraldi asulana.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20131012042246/http://www.nalis.gov.tt/Research/SubjectGuide/TownsandVillages/TownsandVillagesJR/tabid/173/Default.aspx?PageContentID=170 Towns and Villages J–R] National Library of Trinidad and Tobago. Vaadatud 9. aprillil 2013.&lt;/ref&gt;

Ka tänapäeval on tegemist peamiselt kalurikülaga.&lt;ref&gt;[http://www.newsday.co.tt/features/0,143873.html Ortoire celebrates St. Peter's Day] Trinidad and Tobago Newsday, 14.07.2011. Vaadatud 9. aprillil 2013.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{koord}}
[[Kategooria:Trinidadi ja Tobago külad]]</text>
      <sha1>83w5iur2lwrggsf0o3aealzof8pg39e</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aripo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>323065</id>
    <revision>
      <id>7184709</id>
      <parentid>6145300</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:44:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7184709</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1140" sha1="ijik0ffqpm91shj4glvo9lrnjwaryyu" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib külast. Trinidadi ja Tobago kõrgeima mäe kohta vaata artiklit [[Aripo mägi]].}}

'''Aripo''' on küla [[Trinidad ja Tobago|Trinidadis ja Tobagos]] [[Trinidad]]i saare põhjaosas [[Põhjaahelik]]us.  

Küla on tähtis peamiselt [[loodusturism]]i sihtkohana, sest sealt kulgeb tee Trinidadi ja Tobago kõrgeima mäe [[Aripo mägi|Aripo]] otsa. Küla läheduses paiknevad [[Aripo koopad]] ja küla läbival [[Aripo jõgi|Aripo jõel]] asuv juga ning teisi looduslikke vaatamisväärsusi.

Aripo külas elab alla 1000 elaniku.&lt;ref name = Homer&gt;Homer, Louis B. [https://web.archive.org/web/20120720112027/http://www.trinidadexpress.com/news/Paradise_waiting_to_be_explored-127703668.html Paradise waiting to be explored] Trinidad Express Newspapers, 14.08.2011. Vaadatud 9. aprillil 2013.&lt;/ref&gt;

Peamine tegevusala on põlluharimine. Seal tegutsevad joogakeskus ja katoliiklik kool.&lt;ref name = Homer /&gt;

Ametlikult asutati küla [[1949]]. aastal, selle esimesteks elanikeks olid [[Caura]] külast ümber asunud inimesed.&lt;ref name = Homer /&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{koord}}
[[Kategooria:Trinidadi ja Tobago külad]]</text>
      <sha1>ijik0ffqpm91shj4glvo9lrnjwaryyu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>El Tucuche</title>
    <ns>0</ns>
    <id>323651</id>
    <revision>
      <id>7184619</id>
      <parentid>3600985</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T16:23:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7184619</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="714" sha1="t3fd8z0ehfx8okbvqo9p0zwssqr34ws" xml:space="preserve">{{Mägi
 | Nimi         = El Tucuche
 | Pilt         = El Tucuche 45.jpg
 | Pildiallkiri = 
 | Kõrgus    = 936 m
 | Asukoht   = [[Trinidad]]
 | Tüüp      = 
 | Mäeahelik = 
 | Suhteline kõrgus =
 | Purskas viimati  = 
 | Asendikaart      =
}}
'''El Tucuche''' on mägi [[Trinidad]]i saare [[Põhjaahelik]]us. 

Mäe kõrgus on 936 meetrit üle merepinna ning see on [[Trinidad ja Tobago|Trinidadi ja Tobago]] kõrguselt teine mäetipp.

El Tucuche on laia ja tasase tipuga mägi. Selle metsades elab Trinidadi [[endeem]]ne konnaliik ''[[Phyllodytes auratus]]''. Mäe jalamil asub [[Loango]] küla, kus elab ligikaudu 2000 inimest.

[[Kategooria:Trinidadi ja Tobago mäed]]
[[Kategooria:Lõuna-Ameerika mäed]]</text>
      <sha1>t3fd8z0ehfx8okbvqo9p0zwssqr34ws</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184620</id>
      <parentid>7184619</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T16:25:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7184620</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="715" sha1="ggkzkxmpnlaxjj47jsto908yvf0uhdz" xml:space="preserve">{{Mägi
 | Nimi         = El Tucuche
 | Pilt         = El Tucuche 45.jpg
 | Pildiallkiri = 
 | Kõrgus    = 936 m
 | Asukoht   = [[Trinidad]]
 | Tüüp      = 
 | Mäeahelik = 
 | Suhteline kõrgus =
 | Purskas viimati  = 
 | Asendikaart      =
}}
'''El Tucuche''' on mägi [[Trinidad]]i saare [[Põhjaahelik]]us. 

Mäe kõrgus on 936 meetrit üle merepinna ning see on [[Trinidad ja Tobago|Trinidadi ja Tobago]] kõrguselt teine mäetipp.

El Tucuche on laia ja tasase tipuga mägi. Selle metsades elab Trinidadi [[endeem]]ne konnaliik ''[[Phytotriades auratus]]''. Mäe jalamil asub [[Loango]] küla, kus elab ligikaudu 2000 inimest.

[[Kategooria:Trinidadi ja Tobago mäed]]
[[Kategooria:Lõuna-Ameerika mäed]]</text>
      <sha1>ggkzkxmpnlaxjj47jsto908yvf0uhdz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184684</id>
      <parentid>7184620</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:08:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7184684</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="730" sha1="ruq34w07oxxd8b0eac9kny9d85byqrd" xml:space="preserve">{{Mägi
 | Nimi         = El Tucuche
 | Pilt         = El Tucuche 45.jpg
 | Pildiallkiri = 
 | Kõrgus    = 936 m
 | Asukoht   = [[Trinidad]]
 | Tüüp      = 
 | Mäeahelik = 
 | Suhteline kõrgus =
 | Purskas viimati  = 
 |  asendikaart = Trinidad ja Tobago
}}
'''El Tucuche''' on mägi [[Trinidad]]i saare [[Põhjaahelik]]us. 

Mäe kõrgus on 936 meetrit üle merepinna ning see on [[Trinidad ja Tobago|Trinidadi ja Tobago]] kõrguselt teine mäetipp.

El Tucuche on laia ja tasase tipuga mägi. Selle metsades elab Trinidadi [[endeem]]ne konnaliik ''[[Phytotriades auratus]]''. Mäe jalamil asub [[Loango]] küla, kus elab ligikaudu 2000 inimest.

[[Kategooria:Trinidadi ja Tobago mäed]]
[[Kategooria:Lõuna-Ameerika mäed]]</text>
      <sha1>ruq34w07oxxd8b0eac9kny9d85byqrd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>La Brea</title>
    <ns>0</ns>
    <id>323840</id>
    <revision>
      <id>7184732</id>
      <parentid>4602952</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T19:12:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7184732</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="981" sha1="0cc7g1woai38wb5nxkvg05m9gzradkv" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib Trinidadi ja Tobago linnast. Teisi samanimelisi kohti on loetletud artiklis [[La Brea (täpsustus)]].}}
{{linn
|  nimi = La Brea
|  hääldus = 
|  nimi1_keel =
|  pilt = STAPP 105 La Brea.jpg
|  pildisuurus = 260px
|  pildiallkiri = Vaade õhust
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  asendikaart = Trinidad ja Tobago
}}
'''La Brea''' on linn [[Trinidad ja Tobago|Trinidadis ja Tobagos]] [[Trinidad]]i saare edelaosas [[Paria laht|Paria lahe]] rannikul. See paikneb [[Point Fortin]]ist põhjas ja [[San Fernando (Trinidad ja Tobago)|San Fernandost]] edelas.

La Brea on tuntud eelkõige selle lähedal asuva [[Pitchi asfaldijärv]]e poolest, mis on maailma suurim looduslik asfaldijärv. Asfaldijärv on kujundanud linna arengut ning olnud piirkonna tähtsaim loodusvara ja vaatamisväärsus.

Halduslikult kuulub linn [[Siparia piirkond]]a.

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Trinidadi ja Tobago linnad]]</text>
      <sha1>0cc7g1woai38wb5nxkvg05m9gzradkv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Põhjaahelik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>323852</id>
    <revision>
      <id>7184693</id>
      <parentid>4109969</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:14:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7184693</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1006" sha1="9sgrzuqxgu7e3c01ivcz2fmohl54r97" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib mäeahelikust Trinidadi saarel. Haiti samanimelise mäeaheliku kohta vaata artiklit [[Põhjaahelik (Haiti)]].}}

[[Pilt:Asa Wright Center 2.jpg|thumb|Vaade Põhjaahelikule Asa Wrighti looduskeskusest.]]

'''Põhjaahelik''' on [[mäeahelik]] [[Trinidad ja Tobago|Trinidadi ja Tobago]] koosseisu kuuluva [[Trinidad]]i saare põhjaosas, kus asuvad ka riigi kaks kõrgeimat mäetippu – [[Aripo mägi]] (940 m) ja [[El Tucuche]] (936 m). Ahelikust saavad alguse mitmed jõed, teiste seas riigi pikkuselt teine jõgi [[Caroni jõgi (Trinidad)|Caroni]].

Põhjaahelik on ida–läänesuunaline, kulgedes Trinidadi saare kõige idapoolsema küla [[Toco]] juurest [[Chaguaramas]]e poolsaare tipuni. Algselt oli ahelik väga metsane, kuid eriti just lääneosas, kus asuvad saare kõige tihedamalt asustatud alad, on metsad raie tulemusel valdavalt hävitatud. [[Metsatustumine|Metsatustumist]] peetakse Trinidadi peamiseks keskkonnaprobleemiks.

{{koord}}
[[Kategooria:Trinidad ja Tobago]]</text>
      <sha1>9sgrzuqxgu7e3c01ivcz2fmohl54r97</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184719</id>
      <parentid>7184693</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:49:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7184719</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1304" sha1="eqaras7um1oh2a40c1p1cywa3hu5nxm" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib mäeahelikust Trinidadi saarel. Haiti samanimelise mäeaheliku kohta vaata artiklit [[Põhjaahelik (Haiti)]].}}
[[Pilt:Asa Wright Center 2.jpg|thumb|Vaade Põhjaahelikule Asa Wrighti looduskeskusest.]]

'''Põhjaahelik''' on [[mäeahelik]] [[Trinidad ja Tobago|Trinidadi ja Tobago]] koosseisu kuuluva [[Trinidad]]i saare põhjaosas. Seal asuvad riigi kaks kõrgeimat mäetippu – [[Aripo mägi|Aripo]] (940 m) ja [[El Tucuche]] (936 m). Ahelikust saavad alguse mitmed jõed, teiste seas riigi pikkuselt teine jõgi [[Caroni jõgi (Trinidad)|Caroni]].

Põhjaahelik kulgeb ida–läänesuunaliselt [[Toco]] piirkonnast saare kirdeosas kuni [[Chaguaramas]]e poolsaareni loodes. Ahelik on geoloogiliselt Venezuela Rannikumäestiku idapoolseim jätk.

Põhjaahelikku katavad troopilised vihmametsad, mis on Trinidadi tähtsaimad metsakooslused ja paljude [[endeem]]sete taime- ja loomaliikide elupaik. Mäestikus asuvad muu hulgas Aripo kõrgustiku looduskaitseala ning El Tucuche metsakaitseala.

Kuigi Põhjaaheliku lääneosas on linnastumise, põllumajanduse ja raiete tõttu metsade pindala vähenenud, on suur osa ahelikust endiselt metsaga kaetud. Metsade hävimine ja killustumine on Trinidadi üks olulisemaid keskkonnaprobleeme.

{{koord}}
[[Kategooria:Trinidad ja Tobago]]</text>
      <sha1>eqaras7um1oh2a40c1p1cywa3hu5nxm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pitchi asfaldijärv</title>
    <ns>0</ns>
    <id>323862</id>
    <revision>
      <id>7184691</id>
      <parentid>7054071</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:12:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7184691</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1479" sha1="axtl1ke1xubwwhu7nstljgkls75qor1" xml:space="preserve">[[Fail:STAPP 114 La Brea Pitch Lake.jpg|pisi]]
[[File:W.H. Whiteman - Pitch Lake, Trinidad circa 1900.jpg|thumb|Pitchi asfaldijärv (ca. 1900)]]
'''Pitchi asfaldijärv''' ([[inglise keel]]es ''Pitch Lake'') on maailma suurim asfaldijärv&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20171124092817/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/td.html Trinidad and Tobago] CIA – The World Factbook. Vaadatud 13. aprillil 2013.&lt;/ref&gt;, mis asub [[Trinidad ja Tobago|Trinidadis ja Tobagos]] [[Trinidad]]i saare edelaosas [[La Brea]] linna lähistel. Järve pindala on umbes 40 ha ja sügavus kuni 80 m.&lt;ref name = Britannica&gt;[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/462000/Pitch-Lake Pitch Lake] Encyclopaedia Britannica. Vaadatud 13. aprillil 2013.&lt;/ref&gt;

Pitchi järv on üks Trinidadi saare vaatamisväärsusi, mida külastab kuni 20 000 turisti aastas. Järvest ammutatakse [[asfalt|looduslikku asfalti]], mille tootmises on Trinidad ja Tobago maailmas esirinnas. Asfaldi kaevandamisega tegeleb ettevõte [[Lake Asphalt of Trinidad and Tobago]]. Järve asfaldivarude suuruseks hinnatakse 6 miljonit tonni, millest peaks praeguste kaevandusmahtude juures jätkuma veel 400 aastaks.

Järve avastas [[1595]]. aastal inglise meresõitja [[Walter Raleigh]], kes kasutas järve asfalti oma laevade tõrvamiseks. Teekattena kasutati sealset asfalti esimest korda [[1815]]. aastal.&lt;ref name = Britannica /&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{koord}}
[[Kategooria:Trinidad ja Tobago]]</text>
      <sha1>axtl1ke1xubwwhu7nstljgkls75qor1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bor</title>
    <ns>0</ns>
    <id>326058</id>
    <revision>
      <id>7185018</id>
      <parentid>6985345</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T07:08:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <origin>7185018</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1023" sha1="4cotisghdaprfmvszbaqe35g9nr7q7g" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib linnast Nižni Novgorodi oblastis; Tšehhi linna kohta vaata artiklit [[Bor (Tšehhi)]]; Lõuna-Sudaani linna kohta vaata artiklit [[Bor (Lõuna-Sudaan)]]; teiste asjade kohta vaata artiklit [[Bor (täpsustus)]].}}
{{linn
|  nimi = Bor
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Бор
|  pilt = View_of_Bor_from_NN_08-2016_img2.jpg
|  lipp = Flag of Bor (Nizhny Novgorod oblast).png
|  lipu_link = [[Bori lipp]] 
|  vapp = Coat of Arms of Bor (Nizhny Novgorod oblast).png
|  vapi_link = [[Bori vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 77 024 (2025)
|  asendikaardi_pilt = 
|  asendikaart = Venemaa (Euroopa)
}}
'''Bor''' on linn [[Venemaa]]l [[Nižni Novgorodi oblast]]is. Asub [[Volga]] jõe ääres, [[Nižni Novgorod]]i vastas.

Esimesed teated asulast pärinevad 14. sajandist. Linnaõigused sai [[1938]]. aastal.

Nižni Novgorodi ühendab Boriga 1608 m pikkune maantee- ja raudteesild.

== Välislingid ==
*[http://www.borcity.ru/ Bori koduleht]

[[Kategooria:Nižni Novgorodi oblasti linnad]]</text>
      <sha1>4cotisghdaprfmvszbaqe35g9nr7q7g</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Ivari Padar</title>
    <ns>1</ns>
    <id>333635</id>
    <revision>
      <id>7184681</id>
      <parentid>7182314</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:05:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <origin>7184681</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9683" sha1="047k1efe0vobq2weunddi3yy369q93e" xml:space="preserve">Kas see on siis nüüd ikka kindel, et vahepeal ministrit polnud? Palun viidet. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 7. aprill 2014, kell 17:17 (EEST)
: Minu arust kohusetäitjat ministriks ei nimetata ja seetõttu on eelmine minister Helir-Valdor Seeder. Igatahes otsing &quot;põllumajandusminister andres anvelt&quot; annab valitsus.ee lehel tühja lehe, kahjuks ei tea, kuidas oli vormistatud see leht eelnevalt [http://valitsus.ee/et/valitsus/Valitsuse-liikmed/Pollumajandusminister-Andres-Anvelt]. &quot;Taavi Rõivas ütles täna Kadrioris uue valitsuse ametissenimetamise tseremoonial, et Andres Anvelt asub uues valitsuses esialgu justiits- ja põllumajandusministri ametisse&quot; [http://eesti.info/uudised/uudis.php?uid=1781599]. Sellest uudisest võiks järeldada nagu Anvelt oli ikkagi minister. Ei oskagi nüüd seisukohta võtta. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiia]] ([[Kasutaja arutelu:Tiuks|arutelu]]) 7. aprill 2014, kell 17:37 (EEST)
:: [http://www.valitsus.ee/et/valitsus/varasemad-valitsused/id/1051 Siin] on igatahes Anvelt mõlemas ametis. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 7. aprill 2014, kell 17:40 (EEST)
::: Siis arvestab teda ikkagi ministrina. Teen mallides vastavad muudatused. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiia]] ([[Kasutaja arutelu:Tiuks|arutelu]]) 7. aprill 2014, kell 17:42 (EEST)
----
&quot;eesti-võro poliitik&quot; Ma ei poolda sellist määratlust. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 25. oktoober 2025, kell 12:23 (EEST)
: Mina jällegi pooldan ja Ivari Padar ise defineerib end võrokesena. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 25. oktoober 2025, kell 19:25 (EEST)
::Kas Padar defineerib end eesti-võro poliitikuna? Nii või teisiti, mida see tähendab? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. oktoober 2025, kell 00:25 (EEST)
::: Et ta on võrukene? Niisamuti nagu me mainime eestlaste kohta nende rahvust ja päritolu? Igati asjakohane asi, mida artiklis välja tuua. &quot;Võro päritolu Eesti poliitik&quot; oleks siis aktsepteeritavam? - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 26. oktoober 2025, kell 12:30 (EET)
:::: Tema võro identiteeti on ka korduvalt allikates mainitud: https://www.postimees.ee/22194/olen-kull-keelatud-aga-vagagi-olemas, https://maaleht.delfi.ee/artikkel/23963919/ivari-padar-parema-meelega-istuksin-siin-navil, https://vorumaateataja.ee/koik-uudised/elu-ja-kultuur/11857-ivari-saarlase-sugemetega-voruke, https://kultuur.postimees.ee/377506/jaan-kaplinski-seotud-kone, https://lounapostimees.postimees.ee/6449265/ivari-padar-opetas-oma-buroo-tootajatele-voru-keelt jne.
:::: - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 26. oktoober 2025, kell 12:42 (EET)
::::Jaa, see oleks selge ja mul ei oleks selle vastu midagi. Tõsi küll, me peaksime võro päritolu mainima ka teiste inimeste puhul, kes on end võrukesena määratlenud. On ka väidetud, et etnilist päritolu ei tohi esimeses lauses mainida, kui see pole isiku tegevuse seisukohast oluline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. oktoober 2025, kell 13:19 (EET)
::::: Võrulased ei ole siiski rahvus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. oktoober 2025, kell 13:59 (EET)
::::: Mis siis? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. oktoober 2025, kell 14:41 (EET)
:::::: Eestlaste grupp või subetnos. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. oktoober 2025, kell 15:09 (EET)
:::::::Seda küll, aga mis sellest on? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. oktoober 2025, kell 15:13 (EET)
:::::::: Põhimõtteliselt me ei peaks selliseid asju liigselt rõhutama. Me ei kirjuta ju eesti-mulgi, eesti-viru, eesti-järva jne. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. oktoober 2025, kell 16:30 (EET)
:::::::::Kas artiklis võib mainida tema võro identiteeti? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. oktoober 2025, kell 16:37 (EET)
:::::::::: Jah, muidugi võib mainida. Küsimus on selles, et kas see peab ilmtingimata esimeses lauses määratlusena olema. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. oktoober 2025, kell 16:40 (EET)
:::::::::: Viru ja järva ei ole võrreldavad. Mitmetes käsitlustes peetakse võrokesi, mulke ja setosid neid eraldi rahvasteks (seejuures on ka võrukesed ja setod ise end eraldi rahvaks kuulutanud), seejuures lõunaeesti keeli eristatakse juhtivate keeleteadlaste poolt ammu ja selgesõnaliselt eesti keelest eraldi soomeugri keelena. Isegi kui eraldi rahvaks on Eestis kuulutanud end ka mõni teine umbmäärasem ryhmitus, siis vahe on selles, et välist tunnustust neile autoriteetsetes allikates ei ole.
:::::::::: Rahvuslik päritolu, seda enam, kui inimesed seda kas enda enda puhul rõhutanud on või seda tuuakse korduvalt kolmandates allikates välja, on ilmselgelt tähelepanuväärne ja ei näe põhjust, miks seda ei peaks esimeses lauses mainima. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 26. oktoober 2025, kell 16:53 (EET)
:::::::::: Ja isegi kui lähtuda käsitlusest (mida ei saa kuidagi pidada yldtunnustatuks), et see on subentos, siis pole nimetatud rahvad ikkagi võrdväärselt käsitletavad &quot;järvalaste&quot; või &quot;virulastega&quot;, kellel pole välispidiselt tunnustatud selgelt eristuvat ja aktiivses kasutuses olevat (kirja)keelt või siiamaani aktiivselt viljeletavat ja unikaalset piirkondlikku kultuuri (vrd setod). Võro või seto päritolu ja identiteedi rõhutamine ei ole sama, mis &quot;Viljandist pärit Eesti poliitik&quot;. Ja oluline on rõhutada, sest paljud nende kogukondade inimesed ise defineerivadki end läbi topeltidentiteedi. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 26. oktoober 2025, kell 16:57 (EET)
:::::::::::Seda, et [[võrukesed]] on rahvas, väidab ka Vikipeedia. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. oktoober 2025, kell 17:17 (EET)
:::::::::::: Üldlevinud käsitluse kohaselt ei ole võrulased omaette läänemeresoome rahvas. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. oktoober 2025, kell 17:53 (EET)
:::::::::::::Seda peaks siis vastava artikli arutelus arutama. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. oktoober 2025, kell 00:12 (EET)
::::::::::::: &quot;Võrulased&quot; ei ole ka õige termin, seega tõepoolest. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 27. oktoober 2025, kell 10:50 (EET)
Ma olen nõus, et avalausesse see kõrvaline &quot;võro päritolu&quot; ei sobi. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. juuli 2026, kell 21:05 (EEST)

----------------
Lp Neptuunium, ei tasu õigeks parandatud grammatikat tagasi valeks parandada. Kirjutate: &quot;siin ei peeta silmas Võru linna&quot;. Keegi pole väitnudki, et suure tähega Võru tähendab ainult ja üheselt Võru linna. Lihtsalt '''praeguste keelereeglite järgi kirjutatakse sellised kohanimelised täiendid suure algustähega''' (vt EKI teatmik: &quot;Kohta või liiki näitav kohanimi kirjutatakse suure algustähega: Muhu sussid, Mulgi kuub, Setu sõlg, Haapsalu sall, Saku õlu, Tallinna kilud, Tori hobune, Saaremaa dolomiit, Kunda lade, Kihnu murrak, Võru murre, Lõuna-Eesti murded, Eesti juust, Soome saun, Rootsi aeg, Rootsi kardinad, Rootsi laud, Vene rulett, Vene saatkond, Prantsuse vein, Prantsuse restoran, Inglise hommikusöök, Inglise nael, Saksa lambakoer, Itaalia köök, Brasiilia kohv, Iiri kohv, Korea auto, Hispaania avang, Türgi saun, Kreeka-Rooma maadlus, Kreeka pähkel, Hiina kapsas, Gordioni sõlm, Paabeli segadus, Rooma õigus, Rooma number, Waldorfi kool, Camemberti juust, Kiievi kotlet, Ebola viirus, Maastrichti leping, Schengeni viisa, Skandinaavia maad, Skandinaavia kultuur, Balti riigid, Briti sõdur, Euroopa film jne&quot;). Ega siis &quot;Haapsalu sall&quot; ei tähenda kitsalt &quot;Haapsalu linna salli&quot; ega &quot;Võru murre&quot; &quot;Võru linna murret&quot;. Kui kirjutate artiklis &quot;võru kultuur&quot; väikese algustähega, siis hakkab see tõesti viitama hoopis väikese algustähega võrule ehk rõnga kujuga või rõngalaadsele esemele – kas tõesti seda eset siis silmas peategi? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 27. juuni 2026, kell 20:12 (EEST)

:Kas &quot;eesti kultuur&quot; tohib kirjutada? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuni 2026, kell 02:28 (EEST)
: Mõeldud on &quot;võru&quot; tähenduses 'võrukeste' ehk 'võrulaste'. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. juuli 2026, kell 21:05 (EEST)</text>
      <sha1>047k1efe0vobq2weunddi3yy369q93e</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185044</id>
      <parentid>7184681</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T08:02:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <origin>7185044</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10190" sha1="h71ietw6x87ondt4kzac1qxdi06wevu" xml:space="preserve">Kas see on siis nüüd ikka kindel, et vahepeal ministrit polnud? Palun viidet. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 7. aprill 2014, kell 17:17 (EEST)
: Minu arust kohusetäitjat ministriks ei nimetata ja seetõttu on eelmine minister Helir-Valdor Seeder. Igatahes otsing &quot;põllumajandusminister andres anvelt&quot; annab valitsus.ee lehel tühja lehe, kahjuks ei tea, kuidas oli vormistatud see leht eelnevalt [http://valitsus.ee/et/valitsus/Valitsuse-liikmed/Pollumajandusminister-Andres-Anvelt]. &quot;Taavi Rõivas ütles täna Kadrioris uue valitsuse ametissenimetamise tseremoonial, et Andres Anvelt asub uues valitsuses esialgu justiits- ja põllumajandusministri ametisse&quot; [http://eesti.info/uudised/uudis.php?uid=1781599]. Sellest uudisest võiks järeldada nagu Anvelt oli ikkagi minister. Ei oskagi nüüd seisukohta võtta. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiia]] ([[Kasutaja arutelu:Tiuks|arutelu]]) 7. aprill 2014, kell 17:37 (EEST)
:: [http://www.valitsus.ee/et/valitsus/varasemad-valitsused/id/1051 Siin] on igatahes Anvelt mõlemas ametis. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 7. aprill 2014, kell 17:40 (EEST)
::: Siis arvestab teda ikkagi ministrina. Teen mallides vastavad muudatused. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiia]] ([[Kasutaja arutelu:Tiuks|arutelu]]) 7. aprill 2014, kell 17:42 (EEST)
----
&quot;eesti-võro poliitik&quot; Ma ei poolda sellist määratlust. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 25. oktoober 2025, kell 12:23 (EEST)
: Mina jällegi pooldan ja Ivari Padar ise defineerib end võrokesena. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 25. oktoober 2025, kell 19:25 (EEST)
::Kas Padar defineerib end eesti-võro poliitikuna? Nii või teisiti, mida see tähendab? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. oktoober 2025, kell 00:25 (EEST)
::: Et ta on võrukene? Niisamuti nagu me mainime eestlaste kohta nende rahvust ja päritolu? Igati asjakohane asi, mida artiklis välja tuua. &quot;Võro päritolu Eesti poliitik&quot; oleks siis aktsepteeritavam? - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 26. oktoober 2025, kell 12:30 (EET)
:::: Tema võro identiteeti on ka korduvalt allikates mainitud: https://www.postimees.ee/22194/olen-kull-keelatud-aga-vagagi-olemas, https://maaleht.delfi.ee/artikkel/23963919/ivari-padar-parema-meelega-istuksin-siin-navil, https://vorumaateataja.ee/koik-uudised/elu-ja-kultuur/11857-ivari-saarlase-sugemetega-voruke, https://kultuur.postimees.ee/377506/jaan-kaplinski-seotud-kone, https://lounapostimees.postimees.ee/6449265/ivari-padar-opetas-oma-buroo-tootajatele-voru-keelt jne.
:::: - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 26. oktoober 2025, kell 12:42 (EET)
::::Jaa, see oleks selge ja mul ei oleks selle vastu midagi. Tõsi küll, me peaksime võro päritolu mainima ka teiste inimeste puhul, kes on end võrukesena määratlenud. On ka väidetud, et etnilist päritolu ei tohi esimeses lauses mainida, kui see pole isiku tegevuse seisukohast oluline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. oktoober 2025, kell 13:19 (EET)
::::: Võrulased ei ole siiski rahvus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. oktoober 2025, kell 13:59 (EET)
::::: Mis siis? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. oktoober 2025, kell 14:41 (EET)
:::::: Eestlaste grupp või subetnos. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. oktoober 2025, kell 15:09 (EET)
:::::::Seda küll, aga mis sellest on? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. oktoober 2025, kell 15:13 (EET)
:::::::: Põhimõtteliselt me ei peaks selliseid asju liigselt rõhutama. Me ei kirjuta ju eesti-mulgi, eesti-viru, eesti-järva jne. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. oktoober 2025, kell 16:30 (EET)
:::::::::Kas artiklis võib mainida tema võro identiteeti? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. oktoober 2025, kell 16:37 (EET)
:::::::::: Jah, muidugi võib mainida. Küsimus on selles, et kas see peab ilmtingimata esimeses lauses määratlusena olema. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. oktoober 2025, kell 16:40 (EET)
:::::::::: Viru ja järva ei ole võrreldavad. Mitmetes käsitlustes peetakse võrokesi, mulke ja setosid neid eraldi rahvasteks (seejuures on ka võrukesed ja setod ise end eraldi rahvaks kuulutanud), seejuures lõunaeesti keeli eristatakse juhtivate keeleteadlaste poolt ammu ja selgesõnaliselt eesti keelest eraldi soomeugri keelena. Isegi kui eraldi rahvaks on Eestis kuulutanud end ka mõni teine umbmäärasem ryhmitus, siis vahe on selles, et välist tunnustust neile autoriteetsetes allikates ei ole.
:::::::::: Rahvuslik päritolu, seda enam, kui inimesed seda kas enda enda puhul rõhutanud on või seda tuuakse korduvalt kolmandates allikates välja, on ilmselgelt tähelepanuväärne ja ei näe põhjust, miks seda ei peaks esimeses lauses mainima. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 26. oktoober 2025, kell 16:53 (EET)
:::::::::: Ja isegi kui lähtuda käsitlusest (mida ei saa kuidagi pidada yldtunnustatuks), et see on subentos, siis pole nimetatud rahvad ikkagi võrdväärselt käsitletavad &quot;järvalaste&quot; või &quot;virulastega&quot;, kellel pole välispidiselt tunnustatud selgelt eristuvat ja aktiivses kasutuses olevat (kirja)keelt või siiamaani aktiivselt viljeletavat ja unikaalset piirkondlikku kultuuri (vrd setod). Võro või seto päritolu ja identiteedi rõhutamine ei ole sama, mis &quot;Viljandist pärit Eesti poliitik&quot;. Ja oluline on rõhutada, sest paljud nende kogukondade inimesed ise defineerivadki end läbi topeltidentiteedi. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 26. oktoober 2025, kell 16:57 (EET)
:::::::::::Seda, et [[võrukesed]] on rahvas, väidab ka Vikipeedia. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. oktoober 2025, kell 17:17 (EET)
:::::::::::: Üldlevinud käsitluse kohaselt ei ole võrulased omaette läänemeresoome rahvas. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. oktoober 2025, kell 17:53 (EET)
:::::::::::::Seda peaks siis vastava artikli arutelus arutama. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. oktoober 2025, kell 00:12 (EET)
::::::::::::: &quot;Võrulased&quot; ei ole ka õige termin, seega tõepoolest. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 27. oktoober 2025, kell 10:50 (EET)
Ma olen nõus, et avalausesse see kõrvaline &quot;võro päritolu&quot; ei sobi. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. juuli 2026, kell 21:05 (EEST)
: Kõrvaline kelle arvates? Võrukesed on soome-ugri rahvas, samuti ennast deklareerinud põlisrahvana, ja see identiteet identiteet on Padari enda jaoks kyllalt keskne. Samamoodi kirjutataks välja &quot;saami päritolu&quot; vmt. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 2. juuli 2026, kell 11:02 (EEST)

----------------
Lp Neptuunium, ei tasu õigeks parandatud grammatikat tagasi valeks parandada. Kirjutate: &quot;siin ei peeta silmas Võru linna&quot;. Keegi pole väitnudki, et suure tähega Võru tähendab ainult ja üheselt Võru linna. Lihtsalt '''praeguste keelereeglite järgi kirjutatakse sellised kohanimelised täiendid suure algustähega''' (vt EKI teatmik: &quot;Kohta või liiki näitav kohanimi kirjutatakse suure algustähega: Muhu sussid, Mulgi kuub, Setu sõlg, Haapsalu sall, Saku õlu, Tallinna kilud, Tori hobune, Saaremaa dolomiit, Kunda lade, Kihnu murrak, Võru murre, Lõuna-Eesti murded, Eesti juust, Soome saun, Rootsi aeg, Rootsi kardinad, Rootsi laud, Vene rulett, Vene saatkond, Prantsuse vein, Prantsuse restoran, Inglise hommikusöök, Inglise nael, Saksa lambakoer, Itaalia köök, Brasiilia kohv, Iiri kohv, Korea auto, Hispaania avang, Türgi saun, Kreeka-Rooma maadlus, Kreeka pähkel, Hiina kapsas, Gordioni sõlm, Paabeli segadus, Rooma õigus, Rooma number, Waldorfi kool, Camemberti juust, Kiievi kotlet, Ebola viirus, Maastrichti leping, Schengeni viisa, Skandinaavia maad, Skandinaavia kultuur, Balti riigid, Briti sõdur, Euroopa film jne&quot;). Ega siis &quot;Haapsalu sall&quot; ei tähenda kitsalt &quot;Haapsalu linna salli&quot; ega &quot;Võru murre&quot; &quot;Võru linna murret&quot;. Kui kirjutate artiklis &quot;võru kultuur&quot; väikese algustähega, siis hakkab see tõesti viitama hoopis väikese algustähega võrule ehk rõnga kujuga või rõngalaadsele esemele – kas tõesti seda eset siis silmas peategi? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 27. juuni 2026, kell 20:12 (EEST)

:Kas &quot;eesti kultuur&quot; tohib kirjutada? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuni 2026, kell 02:28 (EEST)
: Mõeldud on &quot;võru&quot; tähenduses 'võrukeste' ehk 'võrulaste'. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. juuli 2026, kell 21:05 (EEST)</text>
      <sha1>h71ietw6x87ondt4kzac1qxdi06wevu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Põhjasõda Eesti alal</title>
    <ns>0</ns>
    <id>342105</id>
    <revision>
      <id>7185134</id>
      <parentid>7146987</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T11:23:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-38008-75</username>
        <id>232739</id>
      </contributor>
      <origin>7185134</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="71913" sha1="bb26yv7q1gt4hna0drprrusy9yi7f55" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2014}}
[[File:Europe c. 1700.png|pisi|[[Euroopa]] 1700. aasta paiku, enne 1701–1714 [[Hispaania pärilussõda]] ja 1700–1721 [[Põhjasõda]] ]]
[[Põhjasõda|Põhjasõja (1700–1721)]] ajal toimus [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigile]] kuuluval tänapäeva Eesti alal lahingutegevus aastatel [[1700]]–[[1710]], mil kogu Eesti läks [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaari]] [[Peeter I]] võimu alla. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati [[Uusikaupunki rahu]]ga ([[1721]]), mille tulemusel Rootsi loovutas Eesti ja mitmed teised alad Moskva tsaaririigile (uue nimega [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigile]]).&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Jaan Sitska|pealkiri=Ajaloo algõpetus, lõpuosa, viies trükk|aasta=1928|koht=Tallinn|kirjastus=Albert Org-i kirjastus|lehekülg=28-30}}&lt;/ref&gt;

== Eellugu ==
1680. aastal, [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Karl XI]] valitsemisajal võttis [[Rootsi riigipäev (seisuste esindus)|Rootsi riigipäev]] (seisuste esinduskogu) vastu otsuse võõrandatud mõisate riigile tagasivõtmiseks. Selle otsuse tulemusena toimus [[mõisate reduktsioon]], mis viidi läbi terves Rootsi riigis, sealhulgas ka Eesti alal.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Laur |eesnimi=Mati, jt |pealkiri=Eesti ajalugu, kronoloogia |aasta=2015 |leheküljed=89-90, 94-95}}&lt;/ref&gt; [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] moodustatud komisjonis, mis kogus dokumentaalseid tõendeid, millega tõendada rüütelkonna privileege, et nende abil mõjustada Rootsi kuningat [[Karl XI]] loobuma mõisate reduktsioonist.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Viik |eesnimi=Tõnu |pealkiri=Johann Reinhold von Patkul |url=https://viik.planet.ee/Johann%20Reinhold%20von%20Patkul.pdf |vaadatud=22.04.2023}}&lt;/ref&gt; [[Liivimaa]]l osales selles tegevuses [[Johann Reinhold von Patkul]]. Peamiselt Patkuli mõjul asus [[Aadlikonvent|Liivimaa rüütelkonna konvent]] 1692. aastal väga teravasse opositsiooni Rootsi kuninga läbiviidava reduktsiooni vastu.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 1692. aastal esitati Rootsi kuningale uuesti, kuid tunduvalt teravamas toonis: Patkul hoiatas kuningat, et kui mõisnikelt maad ära võetakse, ei saa nad Rootsi riiki enam piisavalt hästi teenida ja võivad viletsusse langemise vältimiseks minna välismaale.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ajaloolaupäevak: Patkul - reetur või kangelane? |url=https://kultuur.err.ee/297636/ajaloolaupaevak-patkul-reetur-voi-kangelane |vaadatud=22.04.2023}}&lt;/ref&gt; Seda pidas Karl XI aga riigireetmiseks, saatis Liivimaa maapäeva 1693. aastal laiali ja lasi Patkuli lähikondlased vangistada. Patkul ise põgenes 1692. aastal [[Kuramaa]]le.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Aastal 1699 astus Patkul [[Saksi kuurvürst]]i ja [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[August Tugev]]a teenistusse. Väidetavalt Liivimaa aadlike aitamise nimel asus ta Augustit innustama, loomaks Rootsi-vastast [[koalitsioon]]i Moskva ja [[Taani]]ga, seega võib Patkulit pidada üheks peamiseks Põhjasõja vallapäästjaks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Tema plaanide järgi pidi Rootsi valdused jagatama Taani kuninga, Poola kuninga ja Moskva tsaari vahel, kusjuures Eesti- ja Liivimaa pidanuks minema Augustile, kes oleks vähemalt Liivimaast moodustanud endale päriliku võimuga Kuramaa-laadse [[hertsog]]konna, kus aadlikel oleks ülimalt laiad privileegid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Liivimaa rüütelkonna esindajana allkirjastas J. R. von Patkul Poola kuninga August II Tugevaga 1699. aastal lepingu, mille kohaselt Liivimaa läks [[Rzeczpospolita]] võimu alla, säilitades oma kohaliku omavalitsuse (aadelkonna [[Liivimaa maapäev]]), seadused, ametiasutused ja õiguse omada oma sõjajõude.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Johann Reinhold von Patkul allkirjastas Poola kuninga August Tugeva esindajaga [[Preobraženski leping|sõjalise lepingu]] Venemaa tsaari [[Peeter I]]-ga 1699. aastal Venemaal Moskva-lähedases [[Preobražensk]]is, mille tulemusena moodustus &quot;[[Põhjaliiga]]&quot;, kuhu kuulusid rootsivastased [[Vene tsaaririik|Venemaa tsaaririik]] – tsaari Peeter I, [[Taani kuningriik]] – [[Frederik IV]] ning personaalunioonis olevad [[Saksimaa kuurvürstiriik]] ja [[Rzeczpospolita]] (Poola) – Poola kuninga August Tugeva juhtimisel.&lt;ref&gt;Bain, Robert Nisbet (1911). &quot;Patkul, Johann Reinhold&quot;. In Chisholm, Hugh (toim.). Encyclopædia Britannica. Vol. 20 (11th ed.). Cambridge University Press. lk. 927–928&lt;/ref&gt;

== Sõja algus ==
Sõda algas Liivimaal 22. veebruaril ([[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 12. veebruaril) [[1700]] [[Saksimaa kuurvürst]]i ja Poola kuninga [[August II Tugev]]a vägede ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga [[Riia]]le ([[Riia piiramine (1700)|Riia piiramine]]) kindralleitnant krahv [[Jakob Heinrich von Flemming]]i ja kindralmajor [[Johann Reinhold von Patkul]]i juhtimisel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Kuulnud Riia ründamisest, otsustas Taani kuningas [[Frederik IV]] rünnata Rootsi liitlast [[Schleswig-Holsteini hertsogiriik]]i. 11. märtsil kuulutas Taani Rootsile sõja ja Taani väed marssisid [[Schleswig-Holstein]]i sisse, vallutades selle osa [[Schleswigi hertsogkond|Schleswigi hertsogkonna]]. Karl XII maabus 23. juulil 1700 koos liitlastega Taani peasaarel [[Sjælland]]il, hõivas sealsed maa-alad ning augustis asus Kopenhaagenit piirama. Pealinna ei vallutatud, sest Frederik IV tunnistas oma kaotust ja soovis alustada rahuläbirääkimisi. 18. augustil sõlmiti Holstein-Gottorpi ja Taani vahel [[Travendali rahu]]leping, mille kohaselt taastati ''status quo'' (rootslased lahkusid Sjællandist ja taanlased Gottorpist) ning Taani lahkus Rootsi-vastasest koalitsioonist.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tsvetkov |eesnimi=Sergei |pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea |leheküljed=42, 46-49}}&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Great Northern War Part1.png|pisi|Lahingutegevus Põhjasõjas aastatel 1700–1709]]
31. (20.) augustil, kohe pärast seda, kui [[Peeter I]] sai teate [[Konstantinoopoli rahu]]lepingu sõlmimisest [[Osmani impeerium]]iga [[Vene-Türgi sõda (1686–1699)|Vene-Türgi sõjas]], [[sõjakuulutamine|kuulutas Venemaa Rootsile sõja]]. Septembri keskpaigas 1700 jõudis Vene tsaaririigi eelvägi [[Novgorod]]ist, läbi [[Ingeri]], vallutadel teel [[Kingissepp|Jama]] ja [[Koporje]], tugevalt kindlustatud Narva alla.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kotšinev |eesnimi=Jüri |pealkiri=Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses |leheküljed=125}}&lt;/ref&gt;

== Narva piiramine ja sõjategevus Kirde-Eestis ==
{{Vaata|Narva piiramine (1700)}}
1700. aasta septembris tungisid Vene rüüstesalgad [[Alutaguse kihelkond|Alutagusesse]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Hilinenud koolitund Jaak Allikule: Venemaa rünnakud Eesti vastu 1030-1944 |url=https://www.delfi.ee/artikkel/65946812/hilinenud-koolitund-jaak-allikule-venemaa-runnakud-eesti-vastu-1030-1944 |vaadatud=25.04.2023}}&lt;/ref&gt; 4. oktoobril 1700 alustasid Vene tsaaririigi väed Narva kindluse piiramist. 29. oktoobriks lõpetasid Vene väed vägede koondamise ja ettevalmistavad piiramistööd ning alustasid [[Narva kindlus]]e tulistamist suurtükkidest. 4. kuni 14. novembrini 1700 pommitasid Vene väed oma [[suurtükk]]idest edutult kindlust. [[Peeter I]] moodustas oma [[peakorter]]i Narva jões asuval [[Kamberholmi saar]]el. Varem tugevdatud Rootsi [[garnison]] Narvas, mida juhtis kindralmajor [[Henning Rudolf Horn]], koosnes 3000 [[jalavägi|jalaväelasest]], 200 [[ratsavägi|ratsaväelasest]] ja 400 relvastatud tsiviilisikust. [[Karl XII]] saabus Rootsi vägede eesotsas [[Liivimaa]]le 6./16. oktoobril [[Pärnu]]s. Sealt liikusid Rootsi väed edasi [[Narva]], algselt oli Karl XII plaan suunduda appi [[Riia piiramine (1700)|piiratavale Riiale]]. Pärast Saksimaa kuurvürsti liitlase Taani alistamist ja Taani väljumist Rootsi-vastasest [[koalitsioon]]ist lõpetas kuurvürst August II Riia piiramise ning Riiale ohu lõppemise järel suundus Karl XII appi piiratavale Narvale.

Narva kindluse piiramise ajal toimusid Alutagusesse ja [[Virumaa]]le tunginud Vene vägede rüüsteretked [[Vaivara kihelkond|Vaivara]], [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse]], [[Jõhvi kihelkond|Jõhvi]] ja [[Viru-Nigula kihelkond|Viru-Nigula kihelkonnas]]. [[Eestimaa kindralkuberner]] [[Axel Julius De la Gardie]] andis korralduse organiseerida kaitsesalku piirkonna &quot;mõisnikest, vaimulikest, [[linnakodanik]]est ja ametnikest ja nendest, kes maal elavad, mis seisusest ja ametist tahes, enda käsu all olevate talunikkude ja sulastega, võimalust mööda end sõdimiseks varustaks, jõgede ja kitsasteede äärde asuks ning vaenlast kinni peaks, kuni kuningas appi tuleb&quot;. [[Rakvere]] linna ning [[Viru-Jaagupi kihelkond|Jakobi]], [[Simuna kihelkond|Simuna]], [[Kadrina kihelkond|Kadrina]] ja [[Haljala kihelkond|Haljala kihelkonna]] elanikud [[Viru-Jaakobi kogudus|Viru-Jaagupi]] pastori [[Christian Kelch]]i ja mõisnik [[Rötger von Tiesenhausen]]i juhtimisel asusid [[Kunda jõgi|Sämi jõe]] kitsasteele ning Narva abiks saadetud ooberst [[Zacharias Aminoff]] (1631–1710) (400 sõjalasega) ja [[Ruhja]]st, Rootsi sõjalaagrist saabunud ooberst [[Reinhold von Liewen]] (200 sõdalasega, [[Eestimaa aadlilipkond|Eestimaa aadlilipkonnast]]) asusid [[Purtse jõgi|Purtse jõele]]. Rootsi kuningaväe jaoks koguti Rakverre suur moonavaru.&lt;ref&gt;Lk 98 (Kelch, 2009)&lt;/ref&gt;

[[Moskva tsaar]]i Peeter I jõudmisel Narva alla, alustasid Vene väed ([[tatarlased]]), [[Boriss Šeremetev]]i juhtimisel uut rüüsteretke Rakvere peale. 30 km enne Narvat toimus [[Pühajõgi|Pühajõe]] juures esimene kokkupõrge Rootsi ja Vene vägede eelsalkade vahel. Purtse jõe ületanud Vene väed sundisid Rootsi väed alguses jõe joonelt taganema, kes taganesid Sämi jõele, kus paiknesid ka Aminoffi üksused. Vene väed põletasid ja rüüstasid [[Uhtna mõis|Uhtna]], [[Pada mõis|Pada]], [[Samma mõis|Samma]] ja mitu muud mõisat ning röövis hobuseid ja muid loomi. 21. oktoobril ületasid nad Sämi jõe ja rüüstasid [[Kohala mõis]]a. Rootsi väed taganesid seejärel [[Sõmeru]]sse, et kaitsta Rakvere moonavarusi.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;Lk 103–104 (Kelch, 2009)&lt;/ref&gt;

26. oktoobril jõudsid Rakvere alla, Ruhjast [[ooberst]] [[Bernhard von Rehbinder]]i väesalk ning Vene rüüstesalgad taganesid uuesti, [[Aa mõis]]a ja seejärel Narva. [[Ontika]] juures lõi ooberst Lieveni salk mahajäänud Vene eelsalka, tappes neist 80 ja vangistades mitukümmend.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

27. oktoobril läksid liikvele [[Dietrich Friedrich von Patkul]]i Uusimaa ratsarügement ja [[Jürgen von Tiesenhausen]]i 600 meest Eestimaa aadlilipkonnast. See vägi läks üle Purtse jõe ja ründas 28. oktoobril venelasi Aa mõisa juures Varja ja Aa külas 15 venelast. See salk tungis veel ühele venelaste üksusele kallale, kuigi laskemoon oli juba lõppemas. Sellele venelaste salgale tuli appi Šeremetjev oma üksusega ning rootslased olid sunnitud taganema. Taganemisel langes üle 30 rootslaste seast vangi.&lt;ref&gt;Lk 105 (Kelch, 2009)&lt;/ref&gt;

Novembri algul saatsid [[Otto von Rehbinder]] ja [[Gustav Christian von der Pahlen]] Rakverest välja ringkirja, milles kutsusid külavanemaid ja talumehi ratsanikena Rootsi armeega liituma. Kuigi moodustati mitu uut lipkonda, polnud vabatahtlikke eriti palju.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;Lk 110–111 (Kelch, 2009)&lt;/ref&gt;

=== Pühajõe lahing ===
{{Vaata|Pühajõe lahing}}
Rootsist Pärnu saabunud ja varem [[Ruhja]] piirkonnas asunud ning lõunas Poola vägede tõkestamiseks koondunud Rootsi väed koondati Rakvere piirkonda, kus nad majutati ümberkaudsetesse küladesse ja määrati ka nende varustamise eest vastutavad mõisad. 13. novembril liikusid Rootsi eelväed [[Aa mõis]]a, kust Vene salgad taganesid nende lähenemisel ning jõudsid seejärel Pühajõeni. Tee kulges sellel ajal kohast, kus kõrged jõekaldad kitsastee moodustasid, mis sõjaliseks kaitseks oli väga soodne kaitsjaile. Kitsastee kaitseks oli Vene vägedest eraldatud B. Šeremetjevi juhtimisel 6000 kaitsjat. Rootsi vägi aga suundus aga mitte mööda teed, mis viis Aa mõisast Jõhvile vaid mööda teed, mis kulges Aa mõisast [[Reite]] kõrtsi lähedalt ranna äärest [[Toila]] peale. Tänapäevaks on tee [[Ontika]] ja [[Valaste]] vahel osaliselt sisse langenud ja rannaga ühes merest kaugemale nihkunud. Tee viis [[Pühajõe kirik]]u ja surnuaja juures üle jõe ning jõudis [[Voka]] koolimaja juures tagasi suurele teele.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Rootsi väed jõudsid Pühajõele 17. novembri õhtul kella 5 paiku ning põrkasid seal kokku umbes 800 Vene ratsaväelasega, kes seal piirkonnas rüüstasid ja moona varusid. Rootsi väed asusid kohe lahingusse ning avasid ka tule 10 kahurist, mille tulemusena Vene väed põgenesid ja jätsid maha ka kaitsepositsioonid teel.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

18. novembril jõudsid Rootsi eelväed Sillamäele ja 19. novembril [[Laagna mõis]]a. Vene väed taganesid nende eest ilma võitlusteta Narva suunas.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

== Narva lahing ==
[[Pilt:Battle of Narva 1700.JPG|pisi|Narva lahing, [[Alexander von Kotzebue]] maal 19. sajandist]]
{{Vaata|Narva lahing (1700)}}
19. novembril 1700 jõudsid Rootsi väed Narva. Rootsi ja Vene vägede lahing leidis aset 30. (19.) novembril (Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700. Vene väge ründas 10 500-meheline Rootsi vägi (lahingus osales kokku 24 000 meest). Rootslaste rünnak oli venelastele ootamatu, sest Vene väed olid sõdurite arvu poolest rootslastest kaugelt üle. Rootslastel õnnestus märkamatult läheneda Vene positsioonidele ja vallutada kindlustused koos suurtükkidega. Vene vägedes algas paanika ja vastuhakk välismaiste palgatud ohvitseride vastu. Veerand tunni pärast valitses Vene vägede leeris kohutav kaos. Enamik [[polk]]e oli laiali jooksnud. Kogu Vene armee oli segaduses ja paanikas. Õhtupimedas või isegi järgmisel päeval kapituleerusid viimased Vene vägede vastupanukolded.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tsvetkov |eesnimi=Sergei |pealkiri=Karl XII, Rootsi Raudpea |leheküljed=77-79}}&lt;/ref&gt;

Narva alt taganesid lüüasaanud Vene väed [[Novgorod]]i, jättes maha [[Ingeri]]s asuvad [[Jama kindlus|Jama]] ja [[Koporje kindlus]]ed.

Pärast Narva lahingut siirdusid rootslased [[Tartu]]sse ja selle ümbrusse talvekorterisse. Kuningas ise talvitus endises [[Laiuse ordulinnus]]es. Talve jooksul suurenes rootslaste [[väliarmee]] 18 000 meheni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Karl XII talvelaagris Laiusel |url=http://aerling.blogspot.com/2011/04/karl-xii-talvelaagris-laiusel.html |vaadatud=25.04.2023}}&lt;/ref&gt;

== Sõjategevuse kandumine Liivimaale ==
[[Pilt:BM01207Am.jpg|pisi|[[Spilve lahing]], [[Johann Christoph Brotze]] kogu]]
Suvel 1701 liikusid Rootsi väed lõunasse, Riia suunas, mida jällegi piirasid ([[Riia piiramine (1701)|Riia piiramine]]) August II Tugeva väed. 19. (8). juulil (Rootsi kalendri järgi 9. juulil) 1701 olid Saksi (20 000 meest) ja Rootsi sõjaväed Riia all [[Daugava]] ääres [[Spilve lahing]]us vastamisi. Saksi vägede ülemjuhataja krahv [[Adam Heinrich von Steinau]] laskis end kõrvalejuhtimismanöövrist ära petta ja killustas oma väeosad. Nii õnnestus Rootsi [[jalavägi|jalaväel]] jõgi ületada ja [[sillapea]] moodustada. Saksi armee kaotas, kuid kogus ennast ja taganes korrapäraselt.

Karl hõivas oma vägedega Miitavi (praegu [[Jelgava]]), Poola vasalliriigi [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigi]] pealinna ning vallutasid seejärel oktoobris kogu [[Kuramaa]]. Jaanuaris 1702 liikusid Rootsi väed kaugemale lõunasse [[Leedu]]sse. 23. märtsil 1702 lahkus Karl XII Leedust talvekorterist ja marssis sisse Päris-Poolasse.

== 1701 ==
Pärast kaotust Narva all hoidsid Vene väed kaitseliini [[Volhovi jõgi|Volhovi jõe]] liinil ja toimusid vaid mõlemapoolsed väikesed sõjaretked vastase territooriumile. Liivimaale jäid kaitseks vaid [[Wolmar Anton von Schlippenbach]]i 2000-meheline välivägi [[Tartu]] piirkonnas ning [[Abraham Kronhjort|Abraham Cronhjorti]] 7000-meheline välivägi, [[Ingerimaa]]l ja [[Karjala]]s. Kasutades ära Karl XII ja Rootsi peaväe seotust Poolas, kus püüti August II troonilt tõugata, ründasid Vene väed Eesti- ja Liivimaad. Aastatel 1701–1703 toimunud Vene vägede rüüstetegevus tabas praegust [[Võrumaa|Võru]]- ja [[Tartumaa]]d, [[Viljandimaa|Viljandi-]] ja Kagu-[[Pärnumaa]]d, seega Lõuna-Eestit peaaegu täies ulatuses. Karli selja taga lõi Venemaa sõjavägi kaks korda väiksemat Rootsi väge, mis [[Läänemereprovintsid]]e kaitseks oli maha jäänud. Hoolimata võitudest Erastvere(1701) ja Hummuli (1702)all ei kontrollinud vene väed Eesti- ja Liivimaa idaosi enne kui 1704.a.olid vallutatud Tartu ja Narva. 1703.a. kevadel ja suvel läks initsiatiiv Liivimaa idapiiril koguni rootsi vägede kätte tagasi.

1701. aasta detsembri algul korraldas [[Magnus von Brömsen]] Schlippenbachi korraldusel 100 traguniga rüüsteretke üle Peipsi, kus ta ründas venelaste talvelaagreid.&lt;ref&gt;Lk 183 (Kelch, 2009)&lt;/ref&gt;

=== Räpina, Kasaritsa ja Rõuge ===
Rootsi välivägede lahkumisel Liivimaale tungisid Vene rüüstesalgad 1701. aastal Lõuna-Eestisse, septembris toimusid lahingud [[Räpina]]s, [[Kasaritsa]]s ja [[Rõuge]]s. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti [[Aluliina]] piirkonda. 3. septembril tungisid Lõuna-Eestisse 3 Vene väesalka: [[Boriss Šeremetev|B. Šeremetevi]] poja, [[kindralmajor]] [[Mihhail Šeremetev]]i ligikaudu 11 000-meheline salk, millest enamuse moodustasid [[kasakad]], [[tatarlased]] ja [[kalmõkid]]; [[polkovnik]] Savva Aigustovi salk umbes 5000 ja [[stolnik]] [[Jakov Rimski-Korsakov]]i salk umbes 3700 mehega. Rünnatavat ja rüüstatavat piirkonda kaitsesid rootslaste väesalgad (u 3000).
[[File:Boris Sheremetyev by I.Argunov (1768, Kuskovo).jpg|pisi|[[Krahv]] [[Boriss Šeremetev]] oli [[kindralfeldmarssal]]]]
M. Šeremetevi salk ründas 5. septembril 1701 major [[Andreas Ludwig von Rosen]]i juhitud Rootsi vägede (umbes 600 meest) positsiooni [[Räpina]] juures, kuid need suutsid kaitsta kindlustatud positsioone ega lasknud Vene ratsaväel [[Võhandu jõgi|Võhandu jõge]] ületada. Ratsaväe [[tiibhaardemanööver|tiibhaardemanöövri]] järel, Räpinast edela pool ründasid Vene väed A. von Roseni salka tagalast ning purustasid selle, tappes von Roseni ja umbes 400 kaitsjat. 80 kaitsjat võeti vangi, sõjasaagiks saadi 3 lippu ja 2 kahurit.

S. Aigustovi salk ründas aga Rootsi vägesid [[Uue-Kastre mõis]]a juures, kus asus kaitsel väesalk (u 160) parun [[Berend von Rehbinder (1671–1729)|Berend von Rehbinderi]] juhtimisel. Rünnaku alguses suutis Rehbinder saata teatise [[Kirumpää]]l põhijõududega asuvale Wolmar Anton von Schlippenbachile. Kuni abivägede kohalejõudmiseni pidas Rehbinderi salk vastu venelaste rünnakule ja abivägede saabumisega aeti S. Aigustovi salk piiri taha.

J. Rimski-Korsakovi salk tungis aga [[Rõuge mõis]]as asuvatele Rootsi vägede kaitsesse, Rootsi 250-mehelist väesalka juhtis major von [[Heimert Johann von Nolcken|Nolcken]] ja rittmeister [[Otto Reinhold Brusin|Brusin]]. Vaatamata ootamatule rünnakule suutsid Rootsi väed end edukalt kaitsta kuni A. Schlippenbachi saadetud abivägede saabumiseni, kellega koos aeti Vene väesalk samuti tagasi üle piiri. ([[:ru:Сражение у мызы Рауге|ru]])

1701. aasta 2. oktoobril (13 ukj) ? kuulutati Venemaal välja uus suurpealetung Liivimaale. Koondati 18 000-meheline väekorpus 26 kahuriga ning 26. detsembril (6. jaanuaril 1702 ukj) vallutasid Vene väed [[Võõpsu]] ja 28. detsembril purustati Rootsi vägede eelsalk.

== 1702 ==
=== Erastvere lahing ===
{{Vaata|Erastvere lahing}}
[[Fail:Mitrophan Grekov 06.jpg|pisi|Jaroslavi tragunite rünnak rootslaste positsioonide vastu Erastvere küla lähedal]]
9. jaanuaril 1702 ([[Juliuse kalender|vana kalendri]] järgi 29. detsembril 1701) peeti [[Magari]] küla juures [[Erastvere]] lähedal Erastvere lahing. Lahingu tulemusel sundis Venemaa vägede korpus [[Boriss Šeremetev]]i juhatusel taanduma [[Wolmar Anton von Schlippenbach]]i [[Rootsi]] väliväe. Rootslased kaotasid lahingus 1000 meest Erastvere lahing oli Vene vägede esimene suurem võit Põhjasõjas. 

==== Vahepealne sõjategevus Eestis, Lätis ja Ingerimaal ====
1702. aasta algul tulid neli lipkonda Vene ratsanikke ja traguneid üle [[Peipsi järv|Peipsi]] ning ründasid [[Alatskivi]]t. Seal paiknenud 60 tragunit ühe leitnandi juhatamisel jätsid asula maha.&lt;ref&gt;Lk 187 (Kelch, 2009)&lt;/ref&gt;

Rootsi vägede ülemjuhataja Soomes, [[Abraham Kronhjort|Abraham Cronhjort]] asus Ingerimaal Retkina mõisa talvelaagrisse koos oma 1500 ratsamehega. Pärast selle üksuse lahkumist tulid venelased Retkina juures üle jõe. Sellele reageerisid seal lähedal paiknevad 150 musketäri de la Gardie rügemendist, kes suundusid Retkina poole ja võtsid seal positsioonid sisse. Vene väed piirasid mõisa. Piiramisest sai teada kapten [[Anders Patkul|Patkul]], kes asus mõne jao tragunitega mõisa läheduses. Ta saatis sõna [[Johannes Heinrich von Tiesenhausen|Tiesenhauseni]] [[Eesti ratsarügement|ratsarügemendile]]. Rügemendi juhatajaks määrati major Glasenapp, kuna kõrgemaid ohvitsere polnud hetkel kohal. Saanud kohe tulevast abist kuulda, läks Patkul rünnakule ja sai selles raskesti haavata. Venelased taganesid.&lt;ref&gt;Lk 188 (Kelch, 2009)&lt;/ref&gt;

===== Vasknarva lahing =====
Et survet Schlippenbachi armeele vähendada, korraldasid Põhja-Eesti jalaväerügemendid ([[Wilhelm Heinrich Hastfer|Wilhelm Heinrich Hastfehr]] – Virumaa jalaväerügement, [[Otto von Rehbinder|Otto Rehbinder]] – Järvamaa jalaväerügement, [[Herman von Fersen]] – Läänemaa jalaväerügement) koos mõne ratsanikuga retke [[Oudova]] poole. Rootsi väed koosnesid 1100 musketärist, 120 tragunist ja 110 muust ratsaväelasest. See vägi kogunes [[Katase]] küla juurde, kuhu maabus 4. juulil ka Peipsi laevastiku juhataja [[Carl Gustav Löschern von Hertzfelt|Carl Gustav Löschern von Herzfelt]] koos kuue laevaga. Pool maavägedest võeti laevade peale, samal ajal kui ülejäänud armee liikus maad mööda. Mõlemad osad liikusid Vasknarva poole, kuid nende liikumine oli aeglustatud sügava liiva ja tugeva tuule tõttu. Lõpuks jõuti Vasknarva alla ning peeti venelastega kahuriduelli. Ka Rootsi laevad alustasid pommitamist. Üksused, mis olid laevadele paigutatud (juhatajad ooberstleitnant [[Eberhart von Strahlborn]] ning kaptenid [[Berndt Johan Scholmann]] ja [[Rutger Johann Baggehufwud]] / [[Jakob Baggehufwud]]), maabusid koos teiste üksustega, kes sinna kalurilootsikutega toimetati. See dessantvägi oli 500-meheline. Vene väed tungisid kindlustustest välja ning kutsusid nüüd rootslasi ründama. Kui Rootsi väed rünnakule asusid, põgenesid venelased metsa. Rootsi ratsavägi major [[Berend von Rehbinder (1671–1729)|Berend Rehbinderi]] ja kapten Helfreichi juhtimisel proovis taganevatel väeosadel tee ära lõigata, kuid see neil ei õnnestunud. Pärast lahingut põletasid rootslased lähikülasid. Rootslaste kaotused olid minimaalsed.&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;Lk 204–106 (Kelch, 2009)&lt;/ref&gt;

===== Sõjategevus Peipsil =====
10. juulil sai Löschern von Hertzfelt teada, et venelased proovivad oma lotjadega hävitada Tartu-aluse puitkindlustuse ning sellega tema laevastikul tagasitee ära lõigata. Selle tõttu hakkasid ka eelmainitud Rootsi maaüksused taganemist planeerima, kuna kardeti, et vaenlane võib nende vastu suurema rünnaku korraldada. 12. juunil kohati juba Vene ohvitsere, kelle pihta tulistati. Sama päeva öösel rajasid venelased siis Vasknarva ümbrusse uue kindlustuse, kust nad rootslasi pommitasid, mis neile aga palju viga ei teinud. Kui osa üksusi oli venelaste angerjatõkke häbitanud, liikus armee Katasesse tagasi. Siiski toimus rootslastel Vene tragunitega Vihtse ümbruses kokkupõrkeid.&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;Lk 206–207 (Kelch, 2009)&lt;/ref&gt;

12. juulil sattusid Rootsi laevad Emajõe suudme juures venelastega võitlusse. Laevastik suutis siiski Tartusse läbi murda. [[Jonas Höckflycht]] ja Thomas Bennet laevaga Vivat taganemist katma, kuni nende laev liiva sisse kinni jäi. Kui venelased juba laevale ronisid, lasi Höckflycht &quot;Vivati&quot; õhku. Mõlema poole kaotused olid selles kokkupõrkes suured.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;Harju maarügement kaotas seal 70 meest.

=== Hummuli lahing ===
{{Vaata|Hummuli lahing}}
1702. aasta suvel tegid Vene väed uue rüüsteretke Liivimaale. 23. juulil (12. vkj) 1702 asus B. Šeremetevi 17 500-meheline korpus teele [[Pihkva]]st ja vallutas [[Vastseliina piiskopilinnus|Vastseliina kindluse]], kuhu jäeti maha varustusevoor, ja suundus [[Kerepäälse]]le. W.A. von Schlippenbach asus sel ajal oma 7000-mehelise väe ja 16 kahuriga [[Sangaste mõis]]a juures, Vene vägede lähenedes taganes aga üle Emajõe ja lõhkus jõesillad. Ületades [[Väike-Emajõgi|Väikse Emajõe]], suundusid Vene väed [[Valgamaa]]le ja 18. juulil (29. vkj) 1702 toimus [[Hummuli]] mõisa lähedal venelaste võiduga lõppenud välilahing, milles venelaste poolel osales 19 000-meheline vägi [[Boriss Šeremetev]]i juhtimisel ja rootslaste poolel 7000-meheline välikorpus [[Wolmar Anton von Schlippenbach]]i juhtimisel. Kahel päeval toimunud lahingutes ei suutnud rootslased Vene väge lüüa ja venelaste vasturünnakul said hävitavalt lüüa, mille tulemusena rootslased põgenesid Pärnu.

Seejärel rüüstasid Vene väed [[Pärnumaa]]l, [[Tartumaa]]l, [[Mõniste]] ja [[Cesis]]e piirkonnas.

==== Sõjategevus Eestis, Lätis ja Ingerimaal ====
14. augustil pidas Cronhjort Loppise juures venelastega lahingu. Lahingu algul oli tema eelvägi sunnitud sealt [[Nyenskansi linnus|Nyenskansi]] pagema, venelased suundusid Inkeri jõele, et hävitada [[Tuterois]]is asuvad Rootsi ratsaüksused. Rootslased paiskasid võitlusse major Bergi ja [[Bernhard Wilhelm von Rehbinder]]i tragunid. See üksus pidas venelasi kolm päeva kinni, kuni 17. augustil jõudis kohale Cronhjort oma ratsaväega ning sundis venelased taganema. Pärast võitlust läks Cronhjort üle Inkeri jõe tagasi.&lt;ref&gt;Lk 217 (Kelch, 2009)&lt;/ref&gt;

25. augustil jõudsid Šeremetjevi väed [[Alūksne]] alla, mida kaitses vaid 300 maakaitseväelast major [[Florian Thilo von Thilau]] juhtimisel. Linn andis alla, kuid venelaste sisenedes süütas üks suurtükiväe allohvitser püssirohulao põlema. Pärast Aluksne vallutamist suundus Šeremetjev Mõniste mõisa vallutama. Mõisa kaitses [[Gotthard Wilhelm von Uexküll]] koos kokku kutsutud talupoegade ja umbes kahesaja musketäriga. Seda mõisa kaitsesid nad kaua, kuid lõpuks saavutasid venelased nende üle võidu ning Üexküll võeti vangi.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Battle of Poltava, Dates and events |url=http://www.battle.poltava.ua/english/dates.htm |vaadatud=27.04.2023}}&lt;/ref&gt;

1702. aastal vallutasid ja hävitasid venelased ka [[Valmiera]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=RUINS OF VALMIERA LIVONIAN ORDER CASTLE |url=https://www.entergauja.com/ee/mida-teha/enter-ajaloosse/ruins-of-valmiera-livonian-order-castle |vaadatud=20.09.2023}}&lt;/ref&gt;

11. oktoobril alistus venelastele [[Schlüsselburgi linnus|Nöteborgi kindlus]], mis oli piiramisele 10 päeva vastu pidanud.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;
== 1703 ==

=== Väiksemad kokkupõrked ja Ingerimaa langemine ===
Aasta algul toimusid Narva ümbruses kokkupõrked venelaste röövjõukudega, kes külasid süütasid ja vange võtsid. Kaks korda tungisid venelased ka Narva eeslinna sisse ja tapsid palju linnaelanikke.&lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;Lk 226–227 (Kelch, 2009)&lt;/ref&gt;

9. märtsil jätkas Vene vägi ka Ingerimaal rüüstamist. Venelased olid [[Taipalsaari vald|Taipala]] juures paiknevatelt Rootsi vägedelt nende varustust varastada kavatsenud. See vägi major Carl von Borckhuseni juhatusel, mis koosnes 30 tragunist ja 65 muust ratsanikust, ruttas venelastele, kes liikusid ringi suuskadel, järele ning ründasid neid ühes külas. Venelaste vägi piirati [[Toksovo]] juures sisse ning peeti lahing, kus hukkus kuskil 30–40 Vene sõdurit.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;

24. märtsil tungisid venelased [[Pungerja]] ja [[Kauksi (Alutaguse)|Kauksini]]. Sealt viisid nad ära mõned hobused ja ka talupoegi.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;

1. mai sündmused põhjustasid Rootsi armee olukorra halvenemist Ingerimaal. Nyenskansi linnus, mida olid piirama läinud ka Šeremetjevi väed, alistus sel päeval Vene armeele. Peeter I alustas oma tulevase pealinna [[Peterburi]] rajamist.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;

=== Venelaste rüüsteretked Eestimaale ===
Kuna nüüd oli suur osa Ingerimaast allutatud, jõudsid Vene üksused ka Narvale lähemale. Üks selline ratsaüksus [[Vassili Grigorov]]i juhtimisel proovis isoleerida ja hävitada ühte 240-mehelist Soome ratsaväge, mida juhtis [[Carl Morath]] ja asus [[Lauga jõgi|Luuga jõe]] ääres. Morath asus aga ise rünnakule ja lõi selle üksuse põgenema, vangistas Grigorovi ja põhjustas venelastele suurt kahju. Varsti pärast seda kokkupõrget langes aga [[Kingissepp|Jami]] kindlus venelastele.&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;Lk 237–239 (Kelch, 2009)&lt;/ref&gt;

Mais tungisid Vene jala- ja ratsaväeüksused [[Andrei Rukavišnikov|Andrei Ivanovitš Rukavišnikovi]] juhatusel Tartumaale, kus põletati maha Antsla ja Vaabina mõisad ning vangistati jällegi talupoegi jt. Kui Tartus sellest teada saadi, saatis linna komandant [[Carl Gustaf Skytte|Carl Gustav Skytte]] major [[Christoffer Freidenfelt (1654–1724)|Freidenfelti]] 169 ratsanikuga Karjala ratsarügemendist ja teiste vabatahtlikega vaenlasele järele. Ka Skytte ise tuli vägedega kuni [[Haaslava]] sillani kaasa. Freidenfelt jälitas venelasi, kuni ta lõpuks 25. mail 600 Vene ratsanikku [[Võhandu jõgi|Võhandu jõe]] ääres kätte sai. Rootsi ratsavägi asus rünnakule ja lõi venelaste väe põgenema, paljud taganejad uppusid ka jõkke. Freidenfelt tõi Tartusse tagasi osad vangistatud talupojad, lisaks veel venelaste varustust. Rukavišnikov langes ka vangi, kuid suri kaks päeva hiljem Tartus.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;

10. juunil sattus 50-meheline traguniüksus kapten Schulmanni juhatusel Dobrowa küla juures venelastega, kes olid üle Luuga jõe tulnud, kokkupõrkesse. Võitluses sai Schulmann kaks korda haavata ning lõpuks ka hukkus. Sõnum lahingust saabus Narva ning linna komandant Horn kogus kokku veel ühe ratsasalga ja saatis selle appi. Rootslased lõid venelased suurte kaotustega tagasi, kuid piirati selle käigus ümber. Rootsi ratsavägi suutis aga piiramisrõngast pääseda. Venelased jälitasid neid kuni [[Jaanilinna linnus|Ivangorodini]], kust nende pihta siis tulistati. Taganedes põletasid venelased ühe laeva ära.&lt;ref&gt;Lk 241 (Kelch, 2009)&lt;/ref&gt;

Arvestades vaenlase suurenevat agressiivsust, otsustas Horn Jami kindluse vastu rünnaku korraldada. Selleks operatsiooniks koguti Eestimaalt kokku ligi 400 ratsanikku, kelle juhiks määrati [[Lorentz Löschern von Hertzfelt]]. Rünnak jäeti aga ära, sest kui vägi Jami kindluse alla jõudis, nähti Vene armeed lahinguks üles rivistatuna. Venelased hakkasid rootslasi taga ajama ning Rootsi ratsaüksused pidid neid tagasi hoidma, et jalavägi ja kahurvägi tagasi Narva jõuaks. Selle retke tõttu kaotas Rootsi pool 50–60 meest. Venelased pommitasid kergelt Narvat ning lahkusid siis.&lt;ref&gt;Lk 242 (Kelch, 2009)&lt;/ref&gt;

=== Sõjategevus Peipsil ===
Juunis jätkus sõjategevus ka Peipsil. 30 Vene laeva käisid Eesti rannikut rüüstamas. Carl Gustav Löschern von Hertzfelt kogus oma laevastiku kokku ja läks juuni lõpus järvele. Sõduritest olid laevadel Harju maarügemendi ja Nõo, Põltsamaa ja Tartu maapataljonide eestlastest sõdurid. Vene laevad olid kogunenud Harjevalli juurde, kuid taganesid siis Mustasaarele (vb. [[Sitno saar]]). Rootslased võtsid seal kuus vangi, kellest üks oli [[Püha Andreas Esmakutsutu orden|Püha Andrease ordu]] kavaler. Edasi rüüstasid rootslased Vene külasid, põletades maha 14 küla. 2. juulil naasid venelased 50 lodjaga järvele, plaanides Harjevalli tagasi võtta, kuid taganesid jällegi rootslaste lähenedes. Mõistes, et venelasi ei saa madala veetaseme tõttu rünnata, asusid Rootsi laevad hoopis maismaal rüüstama, põletades puitu, heina jms. Seejärel liikus laevastik edasi Vasnarva, kuid kui sealt midagi ei leidnud, suubusid tagasi, pannes veel 13 küla põlema. Siis läks Rootsi laevastik Soinasse, kust nad leidsid eest Vene ratsasalga, kes nende eest ära põgenes. Jällegi põletasid rootslased maha mõned külad ja läksid tagasi Vasknarva.&lt;ref&gt;Lk 242–243 (Kelch, 2009)&lt;/ref&gt;

=== Sõjategevus Eestis ja maa rüüstamine ===
[[Fail:Carl Gustaf Skytte.jpg|vasakul|pisi|Carl Gustav Skytte, Tartu komandant]]

==== Rootslaste suur sõjaretk Petserimaale ====
Carl Gustav Skytte otsustas korraldada uue sõjaretke venelaste vastu. Seekord oli rootslaste vägi aga palju suurem: ligi 1000 jalaväelast,neist osa Skytte enda rügemendist, ülejäänud B Taube Põltsamaa maapataljonist ja G.G. Wrangeli Nõo maapataljonist, ning 500 ratsanikku ja kaks kahurit, juhatajaks hakkas Skytte ise. Tema äraoleku ajal jäi linna kamandama [[Magnus Gabriel von Tiesenhausen]]. See vägi lahkus linnast 10. juulil, teejuhtideks tulid Tartu kreisi talupojad. Venelased said rootslaste retkest aga teada, kuna [[Mooste]]s paiknesid 400 Vene ratsanikku, kes kohe Petserisse suundusid. Kuna sillad, mida Rootsi vägi pidi ületama, olid osaliselt lammutatud, oli armee liikumine aeglane, selle tõttu jõudsid nad 14. juuliks vaid 3 km kaugusele Petserist. Skytte, ooberstleitnant [[Gustav Carl von Schreiterfelt (surnud 1711)|Schreiterfelt]], major Freidenfelt jt ohvitserid korraldasid luureretke, millega said rootslased teada, et venelased on viie lipkonnaga nende ees mägedes positsioonile asunud. Skytte andis oma vägedele korralduse ees olev [[Piusa jõgi|jõgi]] ületada. Kuna tee vaenlaseni oli kitsas, läks Skytte koos major [[Carl Gustav von Löwenburg|Löwenburgiga]] ning poole oma jalaväe ja rühma ratsanikega vaenlasele mõlemal tiival vastu ja avas tule. Ka ooberstleitnant Schreitenfelt asus rünnakule venelaste tsentri vastu. Major Freidenfelt ja [[Berend von Rehbinder (1671–1729)|Berend Rehbinder]] asusid taganevaid vaenlasi jälitama, Freidenfelt võttis venelaste käest ka ühe standardi. Rootslased jäid nüüd oma ülejäänud jalaväge ja kahureid ootama. Need üksused ooberstleitnant Wrangelli ja ooberstleitnant [[Bernhard Wilhelm von Taube|Taube]] juhtimisel asusid positsioonile ühel aasal. Rootslased kartsid, et venelased võivad neid metsadest taas rünnata, selle tõttu läks Skytte koos osa jalaväe ja mõne kahuriga edasi metsa poole. Järsku ilmusid Vene väeosad teiselt poolt välja ning ähvardasid Rootsi vasakut tiiba, Skytte saatis oma väed sinna appi. Pärast lühikest tulevahetust jäid mõlemad vaenupooled kolmeks tunniks lahingukorras seisma, kumbki pool ei tahtnud teist rünnata. Lõpuks otsustasid rootslased taganeda, pannes mõne elamu põlema. Retk polnud aga eriti tulukas olnud, kuna vaenlasele suuri inimkaotusi ei tekitatud ning saaki ka palju ei saadud.&lt;ref&gt;Lk 243–244 (Kelch, 2009)&lt;/ref&gt;sellegipoolest olid edasised vene rüüsteretked selles piirkonnas lakanud olemast.Tänu Skytte jalaväele ja Peipsi laevastikule oli initsiatiiv idapiiril läinud rootsi vägede kätte.


==== Šeremetjevi rüüsteretked ====
[[Pilt:Adam Ludvig Lewenhaupt.jpg|thumb|Krahv [[Adam Ludwig Lewenhaupt]]]]

1703. aasta suvel koondas W. A. von Schlippenbach väed Lääne-[[Virumaa]]le [[Kolga]] metsa. Kuna maal levisid kuulujutud venelaste varsti saabuvast suurest armeest, andis Eestimaa kindralkuberner, [[Axel Julius De la Gardie|Axel Julius de la Gardie]], uute vägede kokku kutsumiseks välja korralduse. Sellele lisas ta, et värvatud peavad kogunema [[Kolga]] metsa. See korraldus põhjustas teiste kreiside talupoegades segadust ja viha, kuna nende enda elukohad jääksid ju siis kaitseta.&lt;ref name=&quot;:10&quot;&gt;Lk 246–247 (Kelch, 2009)&lt;/ref&gt;

Jaanipäevast alates tegid Vene väed üksikuid rüüsteretki Alutagusesse, [[Vasknarva]] piirkonda. Augusti lõpul liikusid Rootsi väed [[Sõmeru]] piirkonda, kuid jätsid piiräärsed alad idapoolsed alad Vene vägede meelevalda, kes seal vabalt said rüüstata. Augusti lõpus tulid Vene väed suurel hulgal üle [[parvsild|parvsilla]] Narva jõe, [[Jaama (Illuka)|Jaama]] juures. Rootslased proovisid venelasi rünnata, kuid välja saadetud väeüksustest jõudis kohale vaid üks ooberst [[Carl Otto von Freymann|Freymanni]] juhatusel ning ka see oli sunnitud taganema. Tugipunktist lähtusid Vene vägede edasised rüüsteretked: mööda Peipsi järve äärt [[Avinurme]]ni ja valgusid ka [[Vaivara kihelkond|Vaivara]], [[Jõhvi kihelkond|Jõhvi]] ja [[Lüganuse kihelkond]]a. Augusti lõpus levis kuuldus, et vaenlane tahtvat Vihtse juures üle enda ehitatud silla tulla. Nüüd läksid Adam Ludwig Lewenhaupt 400–500 traguninga [[Mäetaguse]]le, kindralmajor Schlippenbach 800 traguni ja muu ratsanikuga Aa mõisa, reservi jäi ooberst Borckhusen mõnesaja ratsanikuga. See vägi aga tõmbus tagasi, kui oli oma eelvägedelt [[Tärivere]]s kapteni [[Evert Joachim von Jordan|Jordani]] juhtimisel teada saanud, et venelane tuleb kohe 40 000 mehega Vihtse juures üle.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt;

31. augustil tuli Šeremetjev oma vägedega lõpuks Vihtse juures üle ning marssis [[Jõuga]]ni, kuhu rajas oma laagri. Laagrist väljusid mitmed väesalgad, mis asusid Peipsi-äärseid piirkondi rüüstama. 2. septembril põletati maha Avinurme ja Jõhvi ümbrus. Schlippenbach kogus lähedalolevad väed kokku, kuid ei julgenud ikkagi venelaste vastu minna. Et paremat teavet saata, saatis ta 20 meest kord kapten Helffreichi ja siis leitnant Schmidti juhatusel luurele. Teisel korral läks see retk aga valesti, kui kaotati 14 meest.&lt;ref name=&quot;:11&quot;&gt;Lk 248 (Kelch, 2009)&lt;/ref&gt;

5. septembril liikusid Vene väed [[Viru-Nigula kihelkond]]a, Rootsi väed aga taganesid Sõmerult Rakverre ja seejärel Tallinna. Linna jäi veel kaitsma leitnant Frelau kõigest 50 mehega. 5. septembril ületasid Vene väed [[Kunda jõgi|Kunda jõe]] ja eelväed tungisid Rakverre, kus viimased Rootsi väed süütasid linnas asunud moonalaod ja taganesid lahinguta. Rakverre jäänud linnaelanikud tapeti ja [[Rakvere]] linn põletati Vene vägede poolt. Vene väed lõid uue tugipunkti Rakvere juurde, kust suundusid rüüstesalgad ([[kalmõkid]] jt) ümberkaudsetele aladele: [[Haljala kihelkond]]a, [[Kadrina kihelkond|Kadrina]], [[Rakvere kihelkond|Rakvere]], [[Viru-Jaagupi kihelkond|Jakobi]] ja [[Simuna kihelkond]]a, mis järgmise kahe päeva jooksul rüüstati.&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt;

[[Virumaa]] järel tungisid Vene rüüstesalgad [[Järvamaa]]le, siis [[Tartumaa]]le, kust [[Alūksne]]sse (Marienburgi) ning seejärel pöörduti tagasi Venemaale. Eri hinnangutel oli rüüstesalkade suurus 5000–7000 meest, kuid Rootsi vägede paanilise taganemise tõttu ei osutatud neile vastupanu ja võimaldati rüüstata Viru-, Järva- ja Tartumaa. Vallutamata jäi ainult [[Narva kindlus]]. Narva komandant Horn saatis ooberst Marcquardi ühe salgaga venelaste laagrit Rakvere all uurima, tema arvates ei olnud venelaste armee suuruseks rohkem kui 7000 meest. Hummuli lahingu kaotuse järel vältisid Rootsi väed välilahinguid, piirdusid kindlustatud punktide kaitsmisega ning jätsid maapiirkonnad kaitseta ja Vene rüüstevägede meelevalda. Tegevusvabadust maapiirkondades kasutasid Vene rüüsteväed, et laastata 1702. aasta sügisel Liivimaad ja 1703. aastal Eestimaad, eesmärgiga hävitada linnade ja kindluste toidutagavara.&lt;ref&gt;Lk 249 (Kelch, 2009)&lt;/ref&gt;

== 1704 ==
Aastavahetusel 1703/04 toimusid Vene vägede rüüsteretked [[Narva]] ümbruses. Uusaastaööl tungisid Vene väed Joala juures üle jõe ja tungisid Narva alevikku, kus tapsid rootslaste vahisalga ja rüüstasid alevikku. Kindlusest avatud tuli ei tekitanud Vene vägedele kahju. Järgmise päeva hommikusk olid Vene salgad lahkunud. {{Lisa viide}}

1704. aasta alguses tegid Vene väed rüüsteretke nii Laiuse ümbruses kui ka Tartumaal. 15. jaanuaril tuli mitmesajameheline Vene ratsavägi üle Peipsi ning rüüstas Pungerjast kuni Torma kihelkonnani.

Seal lähedal asunud ooberst [[Herman Johan von Borckhusen|Borckhuseni]] 800 ratsanikku olid kaks päeva enne vaenlase tulekut Harjumaale tagasi läinud, kuna sõduritel olnud leivapuudus. Venelaste rüüstamise tõttu said Rootsi välivägedele talvekortereid jagada vaid Harju- ja Läänemaa, mis neile üle jõu käis.&lt;ref&gt;Lk 254 (Kelch, 2009)&lt;/ref&gt;

[[File:Narvas aplenkums (Johans Kristofs Broce; 1704).jpg|pisi|[[Johann Christoph Brotze]] gravüür, Narva piiramine 1704. aastal]]

=== Narva piiramine ===
{{Vaata|Narva piiramine (1704)}}

Narva piiramist alustas maikuus [[Narva jõgi|Narva jõe]] suudmealale saabunud 7500-meheline väesalk [[Pjotr Apraksin]]i juhtimisel. Kuigi Narva ja Tartu võimalikust piiramisest olid [[Otto Johann von Rosen]] ja üks rittmeister nim. Wrangell rootslasi juba ette hoiatanud, oli Narvas siiski suur toiduainete puudus.&lt;ref&gt;Lk 262–263 (Kelch, 2009)&lt;/ref&gt;

Narvat kaitsva [[Rootsi]] väe [[Narva komandant|komandant]] oli [[Henning Rudolf Horn]]. Juuni alguses saabus kohale Vene peavägi koos [[Peeter I]]-ga, kuid Narva pidas piiramisele ja pommitamisele vastu. Piiramise ajal lahkus Narva alt vene tsaar Peeter I Tartu piiramisele ja vallutamisele.

=== Kastre jõelahing ===
{{Vaata|Kastre lahing}}
14. mail (3. vkj/4. [[rootsi kalender|rkj]]) 1704 jõudsid Vene väikelaevad 9000 mehe ja 18 suurtükiga pärast [[jääminek]]ut Emajõel [[Uue-Kastre piiskopilinnus|Uus-Kastre linnuse]] lähedale. Sama päeva hommikul alustas Rootsi Peipsi [[flotill]]i laevastik kapten [[Carl Gustav Löschern von Hertzfelt|Carl Gustav Löscherni]] juhtimisel 14 laevaga liikumist Tartust Peipsi järve suunas. Venelased said rootslaste tulekust teada ja kindlustasid end Kastre juures jõekitsusel. Allavoolu liikuv Rootsi laevastik sattus lõksu ja kaotas kolm tundi kestnud lahingu. Laevastiku juhataja Löschern käskis lipulaeva &quot;Caroluse&quot; koos enda ja kogu meeskonnaga õhku lasta. Venelased said saagiks 12 laeva koos 86 suurtüki ja rikkaliku sõjavarustusega.

=== Tartu piiramine ===
[[Fail:Victims of War 01.jpg|pisi|1704. aastal hukkunute väljakaevamine Tartus Oa tänaval]]
{{Vaata|Tartu piiramine (1704)}}
9. juunil/10. [[rootsi kalender|rkj]]) piirati Tartu linn täielikult sisse, 14. juunil (vkj)/15. [[rootsi kalender|rkj]]) hakkas linna regulaarne pommitamine. 3. juulil (vkj)/4. [[rootsi kalender|rkj]]) saabus piiramisele [[Narva piiramine (1704)|Narva piiramiselt]] Vene tsaar [[Peeter I]]. Tiheda pommitamise tulemusena 7.–13. juulil langes [[Tartu linnamüür]] [[Vene värav|Vene]] ja [[Jakobi värav]]a vahel kohati kokku. 13. juuli õhtul algas venelaste tormijooks, äge võitlus värava ümbruses kestis kella üheksani hommikul. Et vältida venelaste vägivalda linnakodanike vastu linna langemisel, otsustas Skytte kapituleeruda ja 24. juulil (14. juulil vkj / 15. [[rootsi kalender|rkj]]), kuuenädalase piiramise järel alistus Tartu vene piiramisväele.

=== Narva vallutamine ===
{{vaata|Narva piiramine (1704)}}
[[Jaanilinna kindlus]] alistus 28. augustil, Narva vallutati alles 30. augustil (9. augustil vkj/10. [[rootsi kalender|rkj]])), tormijooksu juhtis Peeter I ise, Narva vallutamisele järgnes linna rüüstamine moskoovia sõdurite poolt tsaar Peetri enda juhiste kohaselt.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Narva piiramine 1704 |url=http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/narva_piiramine_17041 |vaadatud=03.05.2023}}&lt;/ref&gt;

Narva vallutamise järel 30. augustil (19. augustil vkj) sõlmis Venemaa [[Rzeczpospolita]]ga [[Narva]]s [[Narva liiduleping|liidulepingu]] ([[Tomasz Działyński|Działyński]] ja [[Fjodor Aleksejevitš Golovin|Golovini]] pakt), millega viimane astus ametlikult Rootsi vastu sõtta.

Venelaste rüüsteretki juhtinud Boriss Šeremetev kirjutas koju:&lt;ref&gt;[[Villem Reiman|Reiman, V]]. Eesti ajalugu. Varrak, Tallinn, 1920. &lt;/ref&gt;
{{tsitaat|Ei ole enam midagi ära rikkuda. Terve maa on kõrb. Paljalt Riia, Pärnu, ja Tallinna linn seisavad veel. Naroovast kuni Väina jõeni ei haugu koer ega kire kukk.||}}1704. aasta talvel kogusid aadlikud Friedrich von Buxhöwden ja Otto von Güldenband Paide lähedal kokku suure salga talupoegi ning läksid nendega Põltsamaa ümbrust rüüstama. Nad sattusid aga ühe Vene väesalga rünnaku alla ning löödi laiali. Buxhöwden hukkus koos ligi 40 talupojaga ning Güldenband langes vangi.&lt;ref name=&quot;:12&quot;&gt;Lk 352 (Kelch, 2009)&lt;/ref&gt;

== 1705 ==
[[File:Kahurikuulid ja Rootsi sõdur.jpg|thumb|Rootsi sõduri vormiriietus Pärnus ja kahurikuulid]]
Eelmise aasta lõppedes oli Eestimaa kindralkuberneri ametikohalt maha astunud Axel Julius de la Gardie, tema asemel sai selle maa asekuberneriks Wolmar Anton von Schlippenbach. Tema ametikoha Eestimaal asuvate Rootsi vägede ülemjuhatajana võttis üle Adam Ludwig Lewenhaupt.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:13&quot;&gt;Lk 390 (Eesti rahva ajaloost, 1960)&lt;/ref&gt;

Narva ja Tartu vallutamise järel tabas lisaks sõjakahjudele Eesti- ja Liivimaad ka 1705. ja 1708. aastal vilja[[ikaldus]]. Sõjakäikude käigus paljaksriisutud Virumaale Vene väge ei jäetud, vägi asus hoopis Narvas, väike salk paiknes Vaivara juures, kus nad sooritasid röövretki, ja kuna mujalt maalt midagi võtta ei olnud: {{tsitaat|tungisid nad üle [[Kunda jõgi|Kunda jõe]] ja viisid ära loomi ja vilja ning muud mida kätte said; ka inimesi surmasid nad, röövisid neilt palju väikeiseid lapsi ja müüsid neid Venemaale orjaks, millega vaestele vanematele parandamatuid haavu lõid.|}}

Jaanuaris tegid Vene väed Narvast röövretke [[Rakvere ajalugu|Rakverele]] ja seejärel [[Simuna kihelkond]]a [[Paasvere]]sse, kus palju hobuseid ja loomi riisusid. 12. märtsil läks üks salk venelasi ka [[Piiumetsa]]. Paide piirkonda naasid venelased veel 9. aprillil.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt;

Sõjategevusele mandril lisandus sõjategevus [[Soome laht|Soome lahel]], kus Rootsi võitis Venemaad [[Suursaar]]e juures 20. augustil 1705. aastal toimunud [[Suursaare lahing (1705)|merelahingus]].&lt;ref&gt;Lk 353 (Kelch, 2009)&lt;/ref&gt;

=== Kokkupõrked Järvamaal ===
Varsti pärast seda merelahingut jõudis [[Kose kihelkond]]a venelaste röövlisalk. Et selliseid röövimisretki tulevikus ära hoida, paigutati [[Mustla (Paide)|Mustla]] juurde [[Joachim Friedrich von Liewen]]i ja major von [[Zöge von Manteuffel|Zöge]] 300–400-meheline ratsasalk. See aitas ning mitu nädalat oli seal maal rahu. Hiljem viidi see salk Põltsamaale. Seejärel tuli ligi 900-meheline Vene ratsasalk Järvamaale, lootes väiksema Rootsi salga hävitada. Rootslased asusid aga ise rünnakule ning võitsid venelasi 28. juunil [[Pikasilla (Järva)|Pikasilla]] juures. Ka Järvamaa talupojad maksid venelastele rüüstamise eest kätte ja tapsid neist paljusid. Pärast seda suurt võitu ei julgenud venelased enam nii sügavale maale rüüstama minna.&lt;ref&gt;Lk 354 (Kelch, 2009)&lt;/ref&gt;

== 1706 ==
See aasta oli Eestis sündmuste poolest rahulikum, kuna Venemaa oli oma peamised jõud Kuramaale ja Leetu viinud. Rootslased hoidsid Tartus asuvate venelaste peal survet ning vahest korraldasid sealsed väed ooberstleitnant Freymanni ja major Freudenfeldti juhtimisel retki ka Petseri ja Pihkva lähedusse.&lt;ref&gt;Lk 379 (Kelch, 2009)&lt;/ref&gt;Jaanuaris saavutati võit venelaste üle lahingus Shartovo all.

=== Müntide tembeldamine ===
Et sõjakorra tõttu halvenevat majanduslikku olu leevendada, lasi Liivimaa kindralkuberner [[Carl Gustaf Frölich]] maal käibivaid Rootsi münte üle tembeldada, see annaks neile kahekordse väärtuse. Paljud ametnikud olid selle otsuse vastu vaenulikud ning Riia kreisi asevalitseja, [[Michael von Strokirch]] andis välja kirja, milles ta hoiatas talupoegi jt, et nad neid kõrgemaid münte kõrgema tasuga, kui enne oli, vastu ei võtaks. Pärast mõningaid lahkhelisid katkestati müntide tembeldamine kuninga käsul ära.&lt;ref&gt;Lk 380 (Kelch, 2009)&lt;/ref&gt;

=== Sõjategevus Eestis ===
Kuna venelased olid oma Kuramaa kindlused maha jätnud, kutsus Lewenhaupt nende mehitamiseks palju sõdureid Eestis ära, nii et Pärnu ja Tartu vahel oli vaid Magnus von Brömsen oma tragunitega, siiski kaitses ta seda piirkonda efektiivselt.&lt;ref name=&quot;:14&quot;&gt;Lk 381 (Kelch, 2009)&lt;/ref&gt;

Siiski kannatas edasi Virumaa piirkond, kus venelased mitmeid retki korraldasid. [[Jaanipäev]]al tegid Vene väed jälle 150 mehega röövretke üle Kunda jõe ning riisusid [[Viru-Jaagupi kihelkond|Jakobi]], [[Rakvere kihelkond|Rakvere]] ja [[Haljala kihelkond|Haljala kihelkonnas]], kellele osutasid vastupanu leitnandid Rehbinder ja Vorgel [[Eestimaa aadlilipkond|Eestimaa aadlilipkonnast]] ja kohalikud talupojad.&lt;ref name=&quot;:14&quot; /&gt;

Suvi möödus Eestimaal rahulikult, kuid lõikusajal asusid venelased jällegi rüüstama. Et viljasaak vaenlase kätte ei jääks, asusid Joachim Friedrich von Liewen koos Eestimaa aadlilipkonnaga Järvamaale ja Magnus von Brömsen Pärnu poole, nii et kui viljasaak valmis on, saab selle ohutult magasinidesse paigutada. Septembris korraldas major von Zöge Tartu alla retke, millega sai suure hulga vilja ning hobuseid.&lt;ref name=&quot;:15&quot;&gt;Lk 382 (Kelch, 2009)&lt;/ref&gt;

=== Kindralkuberneride vahetus ===
Sel aastal sai uueks Liivimaa kindralkuberneriks Adam Ludwig Lewenhaupt, kes jäi ka vägede ülemjuhatajaks. Ka Eestimaal toimusid muudatused, sest uueks kindralkuberneriks sai [[Nils Stromberg|Niels Strömberg]].&lt;ref name=&quot;:15&quot; /&gt; Kuna tema polnud veel Eestis, jäi Wolmar Anton von Schlippenbach asekuberneriks edasi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar |url=http://runeberg.org/karlxiioff/0692.html |vaadatud=03.05.2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt;

== 1707 ==
[[Pilt:Karl XII i Altranstädt 1706-1707 av Johan David Swartz.jpg|pisi|[[Karl XII]], 1707. aastal. [[Johan David Swartz]]]]
1707. aastal alustasid venelased jällegi retke Eestimaale, millele vastas Strömbergi saabumiseni asekuberneri kohuseid täitev von Schlippenbach, kes marssis mitmesaja jala- ja ratsaväelase ning mitme kahuriga [[Kose kirik]]u juurde. Venelased jõudsid aga Peetri kirikuni Järvamaal ning asusid seal kandis rüüstama. 23. jaanuaril tungisid Vene kasakad jälle Jaagupi kihelkonda, rüüstates [[Ubja]]t, [[Rasivere (Vinni)|Rasiveret]] jt. külasid.&lt;ref&gt;Lk 388–389 (Kelch, 2009)&lt;/ref&gt;

Venelased rüüstasid ka Põhja-Tartumaad, Põltsamaad, Sangastet, Pukat, Karulat. Lisaks põletati ka Valga.&lt;ref name=&quot;:16&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Hilinenud koolitund Jaak Allikule: Venemaa rünnakud Eesti vastu 1030-1944 |url=https://www.delfi.ee/artikkel/65946812/hilinenud-koolitund-jaak-allikule-venemaa-runnakud-eesti-vastu-1030-1944 |vaadatud=03.05.2023}}&lt;/ref&gt;

1707. aasta [[mihklipäev]]al tegid Vene väed jällegi retke Virumaale, kellele uus kindralkuberner Strömberg, kogudes kokku 3000-mehelise väe Tallinnast (kuhu oli just saabunud), vastu hakkas. Vene väed, kes olid teinud endale leeri Rakvere alla, taganesid Rootsi vägede lähenedes ning Rootsi väed jälitasid neid kuni Sämi jõeni, kuid [[Narva kindlus]]se varjunud Vene vägesid nad ei rünnanud.&lt;ref name=&quot;:18&quot;&gt;Lk 401 (Kelch, 2009)&lt;/ref&gt;

Enne jõule alustasid venelased Tartu alt uut rüüsteretke. [[Arvid Johann von Kaulbars]] ja Magnus von Brömsen pidasid nendega Antsla all suurete kaotustega lahingu.&lt;ref name=&quot;:18&quot; /&gt;

== 1708 ==
1708. aastal toimus Vene vägede järgmine rüüsteretk Valgamaale.&lt;ref name=&quot;:16&quot; /&gt; 22. jaanuaril rüüstasid venelased ka [[Vaivara]]s ja [[Rahkla (Vinni)|Rahklas]].jaanuaris toimusid tasavägised võitlused Brömseni ja venelaste vahel Antslas. Maikuus võitsid venelased ka von Brömseni väesalka, mille tõttu suurem osa tema sõdureid kas hukkus või langes. Väidetavalt olevat talupojad, keda ta rõhunud oli, ta reetnud.&lt;ref&gt;Lk 402 (Kelch, 2009)&lt;/ref&gt;

=== Tartu laastamine ===
[[Rzeczpospolita]] ja Venemaa vahel sõlmitud [[Birža leping]]uga pidid Baltimaad võidu korral Rootsi üle minema Rzeczpospolitale. Seetõttu käskis Peeter I 1708. aasta suvel hävitada Tartu linna, mis 1704. aastal oli kapituleerunud Vene vägedele. {{Lisa viide}} 1708. aastal [[küüditamine|küüditati]] [[Narva ajalugu|Narva]] ja [[Tartu ajalugu|Tartu]] kodanikkond Venemaale sundasumisele. Paljud surid, osa pääses tagasi viis aastat hiljem. Tartus hävitati suur osa linnast: losse, kirikuid ja müüre lasti õhku. Nendest sündmustest jutustab eestikeelne [[Käsu Hansu nutulaul]], mis algab sõnadega: &quot;Oh! Ma waene Tardo Liin…&quot;. Alles jäid rüüstatud kujul ainult üksikud ehitised.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Rahvusvahelise kuulsusega talupoeg Stefan Raabe. Põhjasõjaaegsetest eestlastest on... |url=https://teele.luts.ee/node/2764 |vaadatud=03.05.2023}}&lt;/ref&gt;

=== Vinni lahing ===
{{Vaata|Vinni lahing}}
1708. aasta sügisel tegid Rootsi väed pealetungikatse Narva suunal, milles osales Eestimaa aadlilipkond ja ooberst [[Hans Heinrich von Liewen (1664–1733)|Lieweni]] rügement. Pealetung oli ajastatud samaaegselt Karjalast Ingerisse tungivate Rootsi vägedega. Lieweni väesalk kogunes Jakobi kihelkonda, Eestimaa aadlilipkond ületas [[Purtse jõgi|Purtse jõe]], kuid neid ründas 9. augustil Vene vägi. 16. augustil tungis üle Kunda jõe 3000 ratsanikku, koos jalaväe ja suurtükkidega ning ründas [[Vinni]] ja [[Pajusti]] vahel paiknenud Rootsi väge. Kolm tundi kestnud lahingu võitsid Vene väed, Rootsi ratsaväelased põgenesid, jalaväe juhid ooberstleitnant [[Heinrich Johann von Schlippenbach|Schlippenbach]] ja kapten Wrangell langesid vangi.&lt;ref name=&quot;:17&quot;&gt;Lk 403–404 (Kelch, 2009)&lt;/ref&gt;

Lahingu järel rüüstasid Vene väed jälle Jakobi, Rakvere, Haljala, Kadrina, Väike-Maarja ja Simuna kihelkonna külasid, misjärel Vene väed taandusid Narva.&lt;ref name=&quot;:17&quot; /&gt;

16. septembril rüüstasid venelased veel Kohalat, Sooalust, Ubjat, Varangut, Pehkat ja muid külasid. Mihklipäeva paiku läks [[Magnus Wilhelm von Nieroth (1663–1740)|Magnus Nieroth]] Tartumaale ja toimetas sealt hulga vilja nii Pärnusse kui ka oma koju [[Albu mõis]]a.&lt;ref name=&quot;:17&quot; /&gt;
[[Pilt:Great Northern War Baltic Theater.png|pisi|Lahingutegevus Põhjasõjas Läänemere piirkonnas, aastatel 1709–1721]]

== 1710 ==
=== Pärnu piiramine ===
{{Vaata|Pärnu piiramine (1710)}}
Juulis 1710 alistus Bauerile Haapsalu ja 22. juulil 1710 saabus kindralleitnant [[Rudolph Felix Bauer]] Pärnu linna alla, koos kuue tragunipolguga. Pärnu linnas, kus oli juba varem puhkenud katk, mis hävitas enamiku linna elanikkonnast, oli linna garnison vähenenud 1000 mehelt 120-le. Pärnu garnison andis alla 12. augustil 1710.

=== Tallinna piiramine ===
{{Vaata|Tallinna piiramine (1710)}}
Tallinna piiramine algas linna ümberpiiramisega Vene vägede poolt 15. augustil 1710 ning lõppes [[Tallinna Rootsi garnison]]i, [[Tallinna all-linn|Tallinna linna]] ja [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] poolt linna loovutamisega 29. septembril 1710, [[Harku mõis]]as sõlmitud [[Harku kapitulatsiooniakt]]iga.

== Eestlased Põhjasõjas ==
Juba sõja algul algas meeste värbamine Rootsi regulaarvägedesse&lt;ref&gt;[[Erna Siirak]], XVII sajandi sõdurimäärustik. Keel ja Kirjandus, 1963, nr 5, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193339/142667/page/59 lk 313]-314&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Kalle Kroon]], Eestlaste vabadusest ja väest Rootsi aja lõpul.  Horisont [https://www.horisont.ee/arhiiv-2013/Horisont-2-2013.pdf 2, 2013], lk 38-47&lt;/ref&gt;, nii vabatahtlikena kui ka sundkorras. 1700. aasta veebruaris moodustati Tartu linnaelanikest linna kaitseosad&lt;ref&gt;[[Otu Ibius]], Tartu eeslinlaste sõjaartiklid aastast 1700. Keel ja Kirjandus, 1965, nr 8, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193362/142681/page/42 lk 488]-491&lt;/ref&gt;. Juba enne Narva lahingut 1700. aastal hakati kuninga käsul moodustama maakaitseväe üksusi. Plaani konkretiseeriti, kui Karl XII 1701. aastal talvel Laiusel viibis ja kuningas andis korraldused nekrutite võtuks talurahva hulgast. Sel viisil loodi Eestimaal neli jalaväe[[rügement]]i. Liivimaal moodustati 12 jalaväe[[pataljon]]i. Ajalookirjanduses on neid väeosi nimetatud ekslikult ka maamiilitsaks. Tegelikult oli tegu tüüpilise konskriptsiooniga (rootsi k. utskrivning, vanas eesti keeles wälla-kirjotus) Rootsi-aegses eesti keeles nimetati neid väeosi maaväeks. Väeosade ülesehitus oli samasugune, nagu teistelgi Rootsi väeosadel. Väeosi täiendati kevaditi, kui teenistusse võeti uusi mehi. Palga maksmiseks ja [[munder|mundri]] muretsemiseks jagati väekohuslased talud rühmadeks ehk roodudeks. Aastapalga suuruseks oli Liivimaal aastal 1704, 8 [[Riigitaaler|riigitaal]]rit. Hiljem, kui maa oli rüüstatud, hakkas sõdureid varustama riik. Aastal 1706 moodustati mitmest Eestimaa maarügemendist Tallinna garnisonipataljon. See väeosa pidi kuninga korraldusel jääma Tallinnasse alaliselt, seega ka siis, kui sõda oleks Rootsile edukalt lõppenud.
{{vaata|:Kategooria:Põhjasõja Rootsi väeüksused|Maamiilits}}
Eestlastest väeosad võtsid lahingutegevusest osa mitmel rindel – 1702 [[Vasknarva lahingus]], mitmetes võitlustes Lõuna-Eestis, [[Tartu]] laevastikus ja eriti paistsid nad silma [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel 1704]]. Saaremaa maapataljon saadeti koos kindral A. L. Lewenhaupti korpusega Karl XII peavägede juurde Venemaal ning osales ka [[Lesnaja lahingus]] 1708 ja kuulsas [[Poltaava lahing]]us 1709.&lt;ref name=&quot;mQpej&quot; /&gt;

Pärast [[Põhjasõda|Põhjasõja]] algust 1701. aastal alustati uute väeosade loomist. Vägesid loodi kahel põhimõttel – kas värbamise teel vabatahtlikkuse alusel või talupoegade nekrutiandmise kohustuse alusel. Eestimaal moodustati nekrutiandmise kohusluse alusel neli jalaväerügementi, Liivimaal kaksteist jalaväepataljoni.
* [[Narva garnisonirügement]] (1400 meest, ülem [[ooberst]] [[Henning Rudolf Horn]]). Rügement moodustati Skånes 1658. aastal ning viidi [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]]le, kus ta moodustas [[Kexholm]]i ja [[Narva]] garnisonid, üksust täiendati Eesti- ja [[Ingerimaa]]lt pärit sõjameestega. Üksuse peaosad kapituleerusid [[Narva piiramine (1704)|Narvas 1704]], [[Kexholm]]is asunud liitusid Rootsi jõududega Soomes;
* [[Eestimaa jalaväerügement (De la Gardie)|Eestimaa jalaväerügement]] (u 1000 meest, ülem ooberstleitnant [[Adam Carl De la Gardie|Adam Carl de la Gardie]]). Rügemendi moodustas [[Eestimaa kindralkuberner]] [[Axel Julius De la Gardie]] 1700. aastal Tallinnas, tuumikuks oli Narva garnisonirügemendi [[Freiburg]]i kompanii. Üks pataljon tegutses [[kindralmajor]] [[Abraham Kronhjort|Abraham Cronhjorti]] armee raames [[Ingerimaa kubermang|Ingeris]], teine allus kindral [[Wolmar Anton von Schlippenbach]]ile ning kandis raskeid kaotusi [[Hummuli lahing]]us. Üksus reformeeriti 1702. aastal, temaga liideti [[major]] [[Andreas Zöge von Manteuffel]]i pataljon. Osa üksusest kapituleerus [[Narva piiramine (1704)|Narvas 1704]], teine osa liideti kindral [[Adam Ludwig Lewenhaupt]]i [[Lewenhaupti armee|armeega]] 1707. aastal. Rügement kandis raskeid kaotusi [[Lesnaja lahing]]us, rivikõlblikud liitusid [[Västerbotten]]i rügemendiga ning üksus lakkas olemast pärast [[Poltava lahing]]ut;
* [[Järvamaa jalaväerügement]] (500 meest, ülem [[ooberst]] [[Otto von Rehbinder]]). Rügement moodustati 1701. aastal talupoegade nekrutikohusluse alusel, kuulus Eestimaa väliväkke ooberst [[Wilhelm Heinrich Hastfer|W.H. Hastfer]]i juhatusel, 1703–1704 Tallinna garnisonis. Enamus rügemendi koosseisust läks kaduma [[Narva piiramine (1704)|lahingus Narva all 1704]], ülejäänud liideti major [[Carl Johan von Hüene]] [[Tallinna Linnamajori pataljon]]iga (mis asutati 1706. aastal, koosseisus 454 meest, põhiülesandeks [[fortifikatsioon]]itööd, pataljoni koosseisus oli palju linna käsitöölisi ning üksust kasutati linna kindlustustöödel);
* [[Virumaa jalaväerügement]] (600–700 meest, ülem ooberstleitnant [[Wilhelm Heinrich Hastfer|Wilhelm Heinrich von Hastfehr]]). Rügement moodustati 1701. aastal, üksus liideti 1704 Järva rügemendiga, kuulus 1701–1702 Eestimaa väliväkke;
* [[Läänemaa jalaväerügement]] (800 meest, ülem – ooberst [[Herman von Fersen]]). Rügement moodustati 1701. aastal ning kapituleerus osaliselt lahingus Narva all 1704, osa aga liitus von Hüene pataljoniga;
* [[Harjumaa jalaväerügement]] (1000 meest, ülem ooberst [[Bogislaus von der Pahlen]]&lt;ref name=&quot;lBc4l&quot; /&gt;). Rügement moodustati aastatel 1701–1702, selle tuumikuks olid 1700. aastal loodud maakaitseüksused, rügement kuulus 1701–1703 Tartu, seejärel Tallinna garnisoni ja kapituleerus seal 1710. aastal;
* [[Eestimaa jalaväerügement (Mellin)|Eestimaa jalaväerügement]] (1000 meest, ülem algselt ooberst, hiljem aga [[kindralmajor]]iks edutatud [[Berend Johann von Mellin]]). Rügement moodustati 1702. aastal Tallinna garnisoni üksusena ja kapituleerus Tallinnas 1710. aastal;
* [[Liivimaa jalaväerügement (Skytte)|Liivimaa jalaväerügement]] (1400 meest, ülemad major [[Erik von Pistohlkors]] ja ooberst [[Carl Gustaf Skytte]]). Rügemendi koosseisu kuulunud mehed kuulusid Tartu, Pärnu (kapituleerus seal 1710, ülem ooberstleitnant [[Jakob Heinrich von Schwengelm]]) ja mitme Ingeri asulate [[garnison]]idesse, rügement kandis kaotusi [[Erastvere lahing]]us (1701) ja viimased riismed kapituleerusid Riias 1710. aastal;
* [[Eesti maatragunieskadron]] (200 meest, ülem major [[Andreas Ludwig von Rosen]]). Rügement moodustati 1700. aastal Eestimaa kodanike, vaimulike ja [[riigirentnik]]e antud [[tragun]]ite poolt. Kuulus kindralmajor Schlippenbachi armeesse, kandis [[Räpina-Lokuta lahing]]us raskeid kaotusi, kus langes rügemendi ülem von Rosen. Pärast seda liideti üksuse riismed Saaremaa rügemendiga;
* [[Eesti ratsarügement]] (800 meest, ülemad ooberstleitnant [[Hans Heinrich von Tiesenhausen (1654-1724)|Hans Heinrich von Tiesenhausen]]. Rügement moodustati 1679 [[Otto Vellingk]]i, ooberstleitnant [[Bernhard Wilhelm von Taube]], Eesti ratsarügemendi ja [[Skanzenstierna]] Ingeri tragunite liitmisel. Rügement võitles Rootsi vägede Ingeri sõjakäigus ooberstleitnant [[Ernst Carl von Glasenapp]]i juhatusel 1708, kapituleerus Tallinnas 1710. aastal;
* [[Eestimaa aadlilipkond|Eesti-Ingeri Aadlilipkond]] (600 meest, ülem [[ooberst]] [[Fritz Wachtmeister]]). Aadlilipkond kuulus nii [[Schlippenbachi armee|Schlippenbachi]] kui [[Lewenhaupti armee]]desse ja moodustas hiljem Tallinna ja Riia garnisoni koosseisu, alistus Venemaa vägedele Tallinnas ja Riias 1710. aastal;
* [[Liivimaa aadlilipkond|Liivi-Saaremaa Aadlilipkond]] (300 meest, ülemad [[Ewold Johann von Vietinghoff|Ewold Johan Vietinghoff]] ja [[Otto Friedrich Brakel|Otto Frederik Brakel]] 1700, [[Gabriel Horn]] 1702, [[Otto Johann von Rosen]] 1705, Ernst Carl von Glasenapp 1710. aastal);
* [[Saaremaa maatragunieskadron]] (200 meest, ülemad: ooberstleitnant [[Heinrich Johan von Brandt]] 1700, ooberstleitnant [[Jakob von Kaulbars]] 1702, major [[Mathias Giezing]] 1705). Kandis kaotusi [[Valmiera lahing (1702)|Valmiera lahingus]] 1702. aastal, kuulus Schlippenbachi armeesse aastatel 1702–1705, kindral Lewenhaupti armeesse 1705. aastal, rügement liideti pärast [[Lesnaja lahing]]ut Schlippenbachi [[tragun]]itega ning rügement kapituleerus Poltavas 1709. aastal;
* [[Liivimaa tragunirügement]], moodustati 1700. aastal, (600 meest, esimene ülem ooberst ning hilisem Rootsi kindralmajor ja Vene kindralleitnant [[Wolmar Anton von Schlippenbach]]) Rügement moodustati peamiselt Pärnumaal ja Viljandimaal värvatud meestest, kandis raskeid kaotusi [[Hummuli lahing]]us (1702), reorganiseeriti Tallinnas 1703. Lewenhaupti armee koosseisus Ukrainasse, langes vangi [[Poltava lahing]]us, kus osa mehi läks koos kindralmajor Schlippenbachiga venelaste poole üle.

Liivimaal 1701. aasta [[nekrutikohustus]]e alusel moodustatud jalaväe[[pataljon]]e [[Liivimaa Eesti distrikt]]is.

{{Pikemalt artiklis|Liivimaa jalaväepataljonid (Põhjasõda)}}
* Põltsamaa pataljon, mis moodustati 1701. aastal, (300 meest, ülem ooberstleitnant [[Bernhard Wilhelm von Taube]]),
* Pärnu pataljon, mis moodustati 1701. aastal (300 meest, ülem ooberstleitnant [[Magnus Friedrich von Wolffelt]]),
* Saaremaa pataljon, mis moodustati 1702. aastal, (500 meest, ülem ooberstleitnant [[Johann Gustav von Osten-Sacken]]),
* Tartu pataljon, mis moodustati 1701. aastal, (300 meest, ülem major [[Heinrich von Hastfehr]]),
* Valga pataljon, mis moodustati 1702. aastal, (300 meest, ülem major [[Reinhold von Lünow]]),
* Viljandi pataljon, mis moodustati 1701. aastal, (300 meest, ülem ooberstleitnant [[Heinrich Johann von Buddenbrock]]).&lt;ref name=&quot;qcUL1&quot; /&gt;

== Eesti ala rahvastik ja katkuepideemia Põhjasõjas ==
Ajaloolase [[Heldur Palli]] hinnangul oli Eesti ala rahvaarv tõusnud 1695. aastaks 350 000–400 000 inimeseni, mis moodustas umbes 10% kogu Rootsi rahvastikust. 1695–1697 suri nälga hinnanguliselt 70 000–75 000 inimest. Seega elas Põhjasõja eel Eestis maksimaalselt 325 000 inimest.

1702–1703 elas Eestis umbes 350 000 inimest. 1708. aastal oli Põhja-Eestis taas ikaldus. Ka 1709 oli ikaldus, seekord kogu Eestis. Kaotused olid umbes 40 000 inimest. [[1710. aasta katkuepideemia]] oli Eestis üks tõsisemaid ja sai alguse 1704 [[Ungari]]st, kust levis edasi [[Poola]]sse. Eesti- ja Liivimaal puhkes katk esmalt Riias, mida samal ajal piirasid venelased. Katku levitajataks olid eelkõige rotid ja sõjamehed. Katku viimased nähud olid 1713. aastal ja sellesse suri inimesi rohkem kui sõjategevuse tõttu. 1712. aasta Eestis tehtud revisjon näitas, et katku suri [[Läänemaa]]l 82,8%, [[Harjumaa]]l 80,3%, [[Järvamaa]]l 70,5%, [[Virumaa]]l 70,4%, [[Hiiumaa]]l 53,2% ja [[Vormsi]]l 24,6% elanikkonnast. Kokku põhjustas katk kuni 200 000 inimese surma. Eesti rahvastik vähenes selle järel umbes 150 000 inimesele (umbes sama palju kui 1200. aasta paiku). See oli rahvastikukatastroof, kuigi puudutas eelkõige Lääne- ja Põhja-Eestit, kus oli lausa inimtühje piirkondi. Aastad 1710–1712 jäid siiski viimaseks suuremaks katkuepideemia levikuperioodiks.

== Sõja tagajärjed ==
Põhjasõja tulemusel sai Venemaa tsaaririik vaba pääsu [[Läänemeri|Läänemerele]]; Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa provintsid läksid Venemaa tsaari (alates 1721. aastast keisri) võimu alla. Eesti sai Põhjasõjas tugevalt kannatada, sest 1700–1710 toimus suur osa selle sõja ohvriterohketest lahingutest Eesti pinnal. Sõjategevus ja sellega kaasnenud [[katk]]u [[epideemia]] hävitasid kuni kaks kolmandikku Eesti rahvastikust. Arvatavalt oli sõja järel ellu jäänud vaid kõigest 150 000 –170 000 [[eestlased|eestlast]].
&lt;ref name=&quot;SEN1v&quot; /&gt;
Sõjategevuse tulemusena hävitati täielikult Tartu linn, sest Peeter I käsul lasti see 1708. aastal õhku. Üks sõja tagajärgi oli ka [[Tartu Ülikool]]i tegevuse lakkamine. Ehkki ülikooli taastamine oli [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] kapitulatsiooni üks tingimusi, kulus terve sajand, enne kui [[Aleksander I]] Tartusse 1802. aastal taas ülikooli rajas.

== Põhjasõja lahingud Eesti alal ==
{{mitu pilti |laius= 200 |pilt1= Great Northern War Part1.png |pilt2= Great Northern War Part2.png |jalus= Põhjasõja lahingutegevus I etapp (1700–1709) ja II etapp 1710–1721}}
* [[Pühajõe lahing]] 26. novembril 1700, [[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 16. novembril 1700
* [[Narva lahing (1700)|Narva lahing]] (30. (19.) novembril 1700, Rootsi kalendri järgi 20. novembril 1700)
* [[Räpina lahing (1701)|Räpina-Lokuta lahing]] (''Rappin'') 4. augustil 1701
* [[Vastse-Kasaritsa lahing]] (''Neu-Kasseritz'') 5. septembril 1701
* [[Rõuge lahing]] (''Rauge'') (15. septembril 1701, Rootsi kalendri järgi 5. septembril 1701)
* [[Erastvere lahing]] 9. jaanuaril 1702 (29. detsembril 1701, Rootsi kalendri järgi 30. detsembril 1701)
Vasknarva lahing 9. juulil 1702
* [[Hummuli lahing]] (29. (18.) juulil 1702, Rootsi kalendri järgi 19. juulil 1702)
Teine Räpina lahing mais 1703
Tartu laevastiku operatsioonid Peipsil ja Pihkva-Petseri piirkonnas.
Petseri lahing 13. juulil 1703.a.
* [[Kastre lahing]] 14. mail 1704
* [[Narva lahing (1704)|Narva lahing]] 10. juulist 27. augustini 1704
* [[Tartu piiramine (1704)]], 12. juulil 1704
Shartovo lahing jaanuaris 1706.
* [[Vinni lahing]] 1708. aastal
* [[Tallinna piiramine (1710)|Tallinna piiramine]], Rootsi garnison Tallinnas alistus ja Tallinn läks Vene võimu alla, 15. augustist 29. septembrini 1710
* [[Saaremaa lahing (1719)|Saaremaa merelahing]] 4. juunil 1719

== Vaata ka ==
* [[Põhjasõda Rootsi Läänemereprovintsides]]
* [[Rootsi aeg]]
* [[Katk Põhjasõja ajal]]
* [[Rootsi sissetung Venemaale]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;mQpej&quot;&gt;[[Kalle Kroon]], Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas, Tallinn, 2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lBc4l&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.kolmekrooniklubi.eu/meist/harju-maarugement |pealkiri=Harju Maarügement |vaadatud=2013-10-09 |arhiivimisaeg=2014-08-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140826160954/http://www.kolmekrooniklubi.eu/meist/harju-maarugement |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qcUL1&quot;&gt;[[Tõnis Nõmmik]]. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/ce5a6303-ff1a-4c98-806b-2f3b4058342b/content Vaimulikud kaitsejõududes. Eesti Kaitseväe kaplaniteenistus ja selle eellugu]. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. Tartu 2005, lk 65–67&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SEN1v&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pohjasoda1_evelin.htm |pealkiri=Põhjasõda @ miksike.ee |vaadatud=2013-08-21 |arhiivimisaeg=2014-04-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140404094324/http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pohjasoda1_evelin.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* &quot;Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni&quot;. Tartu: Ilmamaa, 2003. Lk 18–44 (autor: [[Helmut Piirimäe]]).
* &quot;Eesti rahva ajaloost Põhjasõja aastail 1700–1721&quot;. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 1960.
* &quot;[http://www.digar.ee/id/nlib-digar:965658 Põhjasõja sündmuste jälgedel: 250 aastat Eesti ühendamisest Venemaaga&quot;] Koostaja: [[Lia Oengo]], [[Aleksander Ristkok]], [[Epp Siimo]], Toimetaja: Peet Sillaots, [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]]. Ajaloomuuseum, Eesti Riiklik Kirjastus, 1961
* [[Kalle Kroon]], &quot;Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas&quot; (alapealkiri &quot;Eestlased ja lätlased Rootsi armees, nähtuna sotsiaal-majanduslike muutuste taustal 17. sajandi lõpul – 18. sajandi alguses&quot;); kirjastus [[Argo (kirjastus)|Argo]], [[Tallinn]] 2007, 424 lk.
* [[Margus Laidre]], &quot;Dorpat 1558–1708: linn väe ja vaenu vahel&quot;. Tallinn: [[Argo (kirjastus)|Argo]], 2008.
* Margus Laidre, &quot;Lõpu võidukas algus: Karl XII Eesti- ja Liivimaal 1700–1701&quot;. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 1995.
* [[Aleksander Loit]], &quot;Eesti talupojad Põhjasõjas&quot; (Kalle Krooni raamatu &quot;Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas&quot; arvustus) – [[Tuna]] 2008, nr 3, lk 142–144.
* [[Christian Kelch]]. &quot;Liivimaa kroonika järg&quot;. Tõlkinud [[Ivar Leimus]]. Toimetanud ja registrid koostanud Kai Tafenau. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2009. ISBN 9789985858622

== Välislingid ==
* [[Hendrik Sepp]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=638 Põhjasõja-aegsed operatsioonid Liivimaal 1707. a. lõpul ja 1708. a. I poolel] [[Ajalooline Ajakiri]] nr 1 1939
* [[Kalle Kroon]], [http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel545_520.html Hoiatus minevikust. Eestlaste ja lätlaste massküüditamistest Põhjasõja ajal] [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] 2005/5
* Kalle Kroon, [http://www.horisont.ee/node/1135 300 aastat tagasi Poltava all] Horisont 4/2009
* {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120291996/talunaisi-naelutati-rindupidi-mannilatvade-kulge-miks-jattis-rootsi-kuningas-eesti-koerakoonlaste-ja-peninukkide-meelevalda |pealkiri=„Talunaisi naelutati rindupidi männilatvade külge.“ Miks jättis Rootsi kuningas Eesti koerakoonlaste ja peninukkide meelevalda? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2024-05-12 |vaadatud=2025-07-26 |väljaanne=forte.delfi.ee AJALUGU |keel=et}}

[[Kategooria:Põhjasõda Eesti alal| ]]</text>
      <sha1>bb26yv7q1gt4hna0drprrusy9yi7f55</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kännukuke raamatukogu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>347385</id>
    <revision>
      <id>7184888</id>
      <parentid>6389333</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T03:56:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184888</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4129" sha1="6gh126d7bizqn450f1xbbtfjj0q7uvk" xml:space="preserve">'''Kännukuke raamatukogu''' on [[Tallinna Keskraamatukogu]] [[haruraamatukogu]], mis asub [[Tallinna]]s [[Mustamäe linnaosa]]s aadressil [[E. Vilde tee]] 72. Tegemist on ühega kolmest Mustamäe linnaosas paiknevast raamatukogust.

Teenindus toimub kahel korrusel: esimesel korrusel asub eestikeelne kirjandus, teisel korrusel venekeelne kirjandus ja 14 töökohaga arvutisaal lugejatele. Lisaks on võimalik kasutada lauaskannerit, teha nii must-valgeid kui ka värvilisi väljatrükke. Mõlemal korrusel teenindatakse nii lapsi kui ka täiskasvanud lugejaid. 

Kännukuke raamatukogu on Keskraamatukogu suurim harukogu ning ainus harukogu, mis on ümbritsetud suure aiaga.

Raamatukogu eesmärgiks on tagada piirkonna elanikele vaba juurdepääs informatsioonile, teadmistele ja kultuurile. Raamatukogu teeninduspiirkonnas elas 2014. aasta seisuga 23 077 inimest. 

Tallinna Keskraamatukogu osakondades ja haruraamatukogudes kehtib ühtne lugejakaart.

== Ajalugu ==
Kännukuke raamatukogu asutati endise Mustamäe II Raamatukogu ja Mustamäe Lasteraamatukogu ühinemisel. Raamatukogu avati 2003. aasta augustis Vilde teel kunagises lasteaia hoones. Enne raamatukogu avamist sisestati Mustamäe II Raamatukogu ja Mustamäe Lasteraamatukogu fondi kuuluvad teavikud raamatukoguprogrammi INNOPAC, asendamaks vananenud [[kaartkataloog|kaartkatalooge]].

Uue raamatukogu esimeseks juhatajaks sai Shvea Sogenbits (2002–2004). 2005. aastal sai Kännukuke raamatukogu juhatajaks Reet Ojasoo (2005–2011), kes oli enne raamatukogude ühendamist töötanud Mustamäe Lasteraamatukogu raamatukoguhoidjana. 

=== Mustamäe II Raamatukogu ===
Endine Mustamäe II Raamatukogu asutati 1947. aastal Kohaliku Tööstuse ja Kommunaalelukondlike Ettevõtete Tööliste Ametühingu Vabariikliku Komitee Tallinna Klubi Raamatukogu nime all.

1969. aastal liideti raamatukogu [[Kultuuriministeerium|Kultuuriministeeriumi]] süsteemi ning 1970. aastal alustas tööd Mustamäe II Raamatukogu. Sellega sai raamatukogust Maksim Gorki nimelise Tallinna Keskraamatukogu haruraamatukogu. Raamatukogu sai enda valdusse ruumid Sõpruse pst 219, kus töötati 1985. aastani. Tegemist oli teise Mustamäele asutatud raamatukoguga peale 1964. aastal Nõmmelt Mustamäele kolinud Mustamäe I Raamatukogu, mis tänapäeval kannab [[Männi raamatukogu|Männi Raamatukogu]] nime&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;&quot;Tallinn Keskraamatukogu 1907-2007&quot;, Tallinn: Tallinna Keskraamatukogu, 2007.&lt;/ref&gt;.

1974. aastal algas Keskraamatukogu üleminek tsentraliseeritud raamatukogusüsteemile, mille käigus Mustamäe II Raamatukogu nimetati ümber Mustamäe II Haruraamatukoguks. 1985. aastal koliti raamatukogu ümber E. Vilde teele endistesse Mustamäe Lasteraamatukogu ruumidesse. 1993. aastast kandis raamatukogu taas Mustamäe II Raamatukogu nime. Raamatukogu suleti 2002. aastal.

=== Mustamäe Lasteraamatukogu ===
Endine Mustamäe Lasteraamatukogu alustas tööd 1971. aastal. Kuni 1976. aastani oli raamatukogu juhatajaks Milvi Mägi, kes lõi raamatukogu kataloogide süsteemi.

1977. aastal sai raamatukogu koridorist alguse tulekahju, mille tagajärjel raamatukogu kaheks aastaks suleti. 1979. aastal uuesti avatud raamatukogu juhatajaks oli saanud Mall Makk, kes pidas seda ametit 2000. aastani. 1985. aastal liideti lasteraamatukoguga Mustamäe II Raamatukogu lastefond ning raamatukogu koliti uutesse ruumidesse Sõpruse puiesteel, kus varem oli asunud Mustamäe II Raamatukogu. Uued ruumid võimaldasid moodustada kaks vanusest lähtuvat laenuosakonda. Raamatukogu suleti 2002. aastal.

== Raamatukogu põhiteenused&lt;ref&gt;R. Kukk. &quot;Kännukuke Raamatukogu: minevikust, olevikust ja tulevikust&quot;, 2014&lt;/ref&gt; ==
Raamatute ja ajakirjade kojulaenutus.

Kohapeal värskete ajalehtede, ajakirjade lugemise ja teatmeteoste kasutamise võimalus.

Arvuti ja interneti kasutamise, printimise ja skaneerimise võimalus.

Informatsiooni otsing ja nõustamine.

== Viited ==
&lt;references /&gt;
==Välislingid==
* [http://keskraamatukogu.ee/raamatukogu/kannukuke-raamatukogu/ Kännukuke raamatukogu Tallinna Keskraamatukogu kodulehel]

[[Kategooria:Tallinna Keskraamatukogu haruraamatukogud]]</text>
      <sha1>6gh126d7bizqn450f1xbbtfjj0q7uvk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Edith Karlson</title>
    <ns>0</ns>
    <id>349271</id>
    <revision>
      <id>7184633</id>
      <parentid>7137013</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T16:51:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>pilt</comment>
      <origin>7184633</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10336" sha1="o9yg1z5t9rhz1d95nyxfo2wgatm0h91" xml:space="preserve">{{Kunstnik
| Taustavärv     = #EEDD82
| Nimi           = Edith Karlson
| Pilt           = File:Edith Karlson 2024.jpg
| Pildisuurus    = 
| Pildi info     = 
| Sünninimi      = 
| Sünniaeg       = [[7. veebruar]]il [[1983]]
| Sünnikoht      = 
| Surmaaeg       = 
| Surmakoht      = 
| Rahvus         = [[eestlane]]
| Tegevusala     = [[skulptor]]
| Kunsti õppinud = [[Eesti Kunstiakadeemia]]
| Kunstivool     = 
| Tuntud teoseid = 
| Patroonid      = 
| Mõjutatud      =
| Mõjutanud      =
| Auhinnad       = 
}}
'''Edith Karlson''' (sündinud [[1983|7. veebruaril 1983]]) on eesti [[skulptor]]. 

Ta on lõpetanud 2006. aastal [[Eesti Kunstiakadeemia]] installatsiooni ja skulptuuri osakonna bakalaureuseõppe ja 2008. aastal magistriõppe. 

Edith Karlson valiti üheks [[kunstnikupalk|kunstnikupalga]] saajaks aastatel 2018‒2020&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://kultuur.err.ee/649357/uued-palgalised-kunstnikud-on-tanja-muravskaja-edith-karlson-ja-tonis-saadoja|pealkiri=Uued palgalised kunstnikud on Tanja Muravskaja, Edith Karlson ja Tõnis Saadoja|autor=|väljaanne=ERR kultuur|aeg=18.12.2017}}&lt;/ref&gt; ja 2022‒2024.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://kultuur.err.ee/1608405788/uued-kunstnikupalgalised-on-karlson-kongi-malk-soans-ja-toomik|pealkiri=Uued kunstnikupalgalised on Karlson, Kongi, Mälk, Soans ja Toomik|väljaanne=ERR kultuur|aeg=17.11.2021}}&lt;/ref&gt;

2021. aasta lõpus avati Noblessneri väljakul Edith Karlsoni suuremõõtmeline skulptuur &quot;Vanad head ajad&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://kultuur.err.ee/1608405947/galerii-noblessneris-avati-edith-karlsoni-skulptuur-vanad-head-ajad|pealkiri=Galerii: Noblessneris avati Edith Karlsoni skulptuur &quot;Vanad head ajad&quot;|väljaanne=ERR kultuur|aeg=17.11.2021}}&lt;/ref&gt;

2022. aastal linastus &quot;[[Eesti lood]]&quot; sarjas Karlsonit portreteeriv dokumentaalfilm &quot;Uue ajastu kunstnik Edith Karlson&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://arhiiv.err.ee/guid/2022011015285291720240502090050568500150000015376B00000D0F001259|pealkiri=Eesti lood: Uue ajastu kunstnik Edith Karlson|väljaanne=ERR arhiiv|aeg=25.01.2022}}&lt;/ref&gt;

== Looming ==
Edith Karlsoni loomingu peategelased on enamasti inimesed ja loomad.

=== Isikunäitusi ===
* 2009 &quot;Tsirkus&quot;, [[Hobusepea Galerii|Hobusepea galerii]]
* 2011 &quot;Koertenäitus&quot;, Draakoni galerii
* 2012 &quot;Draama on sinu peas&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kadri Karro|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/63903787/edith-karlson-viib-draama-berliini|pealkiri=Edith Karlson viib draama Berliini|väljaanne=Eesti Ekspress|aeg=15.02.2012}}&lt;/ref&gt;, Sur la Montagne galerii, Berliin
* 2012 &quot;Koos olemine&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.err.ee/344734/edith-karlsoni-ja-kris-lemsalu-uhisnaitus-raagib-koosolemise-mojust|pealkiri=Edith Karlsoni ja Kris Lemsalu ühisnäitus räägib koosolemise mõjust|väljaanne=ERR kultuur|aeg=29.05.2012}}&lt;/ref&gt;, koos [[Kris Lemsalu]]ga, [[Temnikova ja Kasela galerii|Temnikova &amp; Kasela]] galerii
* 2012 &quot;Karma Friends&quot;, koos [[Kris Lemsalu]] ja Maria Aderiga, Notting Hill Arts Club, London
* 2013 &quot;Draama on sinu peas II&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Marge Pervik-Kaal|url=https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/c2-pressiteated/edith-karlsoni-naeitus-qdraama-on-sinu-peas-iidrama-is-in-your-head-iiq-kunstihoone-linnagaleriis/|pealkiri=Edith Karlsoni näitus “Draama on sinu peas II/Drama is in your head II” Kunstihoone Linnagaleriis|väljaanne=Sirp|aeg=21.05.2013}}&lt;/ref&gt;, 2013, [[Tallinna Linnagalerii]]
* 2013 &quot;Draama on sinu peas III&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Maarin Mürk|url=https://ajakirikunst.ee/?c=kunstee-numbrid&amp;l=et&amp;t=meie-igapaevast-draamat-anna-meile-tanapaev&amp;id=765|pealkiri=Meie igapäevast draamat anna meile tänapäev|väljaanne=Kunst.ee|aeg=3/2013}}&lt;/ref&gt;, [[Hobusepea Galerii|Hobusepea galerii]]
* 2013 &quot;Draama on sinu peas&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Reet Varblane|url=https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/karlsoni-teraapiline-dinosaurus/|pealkiri=Karlsoni teraapiline dinosaurus|väljaanne=Sirp|aeg=12.09.2013}}&lt;/ref&gt;, [[Tartu Kunstimaja]]
* 2014 &quot;Draama on sinu peas IV: ära vaata maha&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://kultuur.err.ee/302486/edith-karlson-vaidab-et-draama-on-sinu-peas-ara-vaata-maha|pealkiri=Edith Karlson väidab, et &quot;draama on sinu peas, ära vaata maha&quot;|väljaanne=ERR kultuur|aeg=30.10.2014}}&lt;/ref&gt;, [[Temnikova ja Kasela galerii|Temnikova &amp; Kasela]] galerii
* 2016 &quot;Vox Populi&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://kultuur.err.ee/309879/linnagaleriis-avatakse-edith-karlsoni-installatsioon-vox-populi|pealkiri=Linnagaleriis avatakse Edith Karlsoni installatsioon &quot;Vox populi&quot;|väljaanne=ERR kultuur|aeg=05.01.2016}}&lt;/ref&gt;, [[Tallinna Linnagalerii]]
* 2017‒2018 &quot;Hudnoi&quot;, koos [[Jass Kaselaan|Jass Kaselaanega]], [[Temnikova ja Kasela galerii|Temnikova &amp; Kasela]] galerii
* 2018 &quot;Draama on sinu peas V&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kadri Karro|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/81351799/eesti-skulptor-ehitas-saksamaal-viiemeetrise-dinosauruse|pealkiri=Eesti skulptor ehitas Saksamaal viiemeetrise dinosauruse|väljaanne=Eesti Ekspress|aeg=06.03.2018}}&lt;/ref&gt;, Museum der bildenden Künste Leipzig
* 2019 &quot;Four Letter World&quot;, (AV17) galerii, Vilnius
* 2019 &quot;The End&quot;, koos Dan Mitchelliga, [[Temnikova ja Kasela galerii|Temnikova &amp; Kasela]] galerii
* 2019 &quot;Sisse, sisse – uks on lahti!&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://kultuur.err.ee/1070644/naitus-sisse-sisse-uks-on-lahti-kutsub-vorku|pealkiri=Näitus &quot;Sisse-sisse, uks on lahti&quot; kutsub võrku|väljaanne=ERR kultuur|aeg=30.03.2020}}&lt;/ref&gt;, koos Mary Reid Kelley ja Eva Mustoneniga, [[Kumu|KUMU kunstimuuseum]]
* 2019 &quot;Õed&quot;, koos [[Mall Paris]]ega, [[Tallinna Kunstihoone galerii]]
* 2021 &quot;Süütuse tagasitulek&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kaisa Eiche|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/95186321/edith-karlsoni-ristitee-ja-umbersund|pealkiri=Edith Karlsoni ristitee ja ümbersünd|väljaanne=Eesti Ekspress|aeg=01.12.2021}}&lt;/ref&gt;, [[Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum|EKKM]]

=== Grupinäitusi ===

* 2015 &quot;Beaten Up by a Thug, Saved by Kindness&quot;, Amatorska, London
* 2015 &quot;Köler Prize 2015. Nominentide näitus&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/71287563/koler-prize-2015|pealkiri=Köler Prize 2015|väljaanne=Eesti Ekspress|aeg=24.04.2015}}&lt;/ref&gt;, EKKM
* 2016 &quot;International Fun&quot;, [[Temnikova ja Kasela galerii|Temnikova &amp; Kasela]] galerii
* 2019 &quot;Elavhõbe&quot;, Tallinna Fotokuu'19, [[Tallinna Kunstihoone]]
* 2019 &quot;Kui ütled, et kuulume valgusesse, kuulume äikesesse&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Mike Watson|url=https://www.artforum.com/print/reviews/202001/when-you-say-we-belong-to-the-light-we-belong-to-the-thunder-81790|pealkiri=When You Say We Belong to the Light We Belong to the Thunder|väljaanne=Artforum|aeg=jaanuar 2020|vaadatud=2022-02-10|arhiivimisaeg=2022-02-10|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220210163050/https://www.artforum.com/print/reviews/202001/when-you-say-we-belong-to-the-light-we-belong-to-the-thunder-81790|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;, Tallinna Fotokuu'19, [[Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum|EKKM]]
* 2020 &quot;SEÑORA!&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.artnet.com/galleries/galerie-meyer-kainer/senora-curated-by-sarah-lucas-and-kris-lemsalu|pealkiri=SEÑORA! Curated by Sarah Lucas and Kris Lemsalu|aeg=(vaadatud 10.02.2022)|väljaanne=Artnet}}&lt;/ref&gt;, Meyer Kainer galerii, Viin
* 2020 &quot;Roots and Ruins&quot;, [[Temnikova ja Kasela galerii|Temnikova &amp; Kasela]] galerii
* 2021–2022 &quot;Kunst mugavustsoonis? Nullindad Eesti kunstis&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://kultuur.err.ee/1608401327/galerii-kumus-avati-nullindate-eesti-kunsti-ulevaatenaitus|pealkiri=Galerii: Kumus avati nullindate Eesti kunsti ülevaatenäitus|aeg=12.11.2021|väljaanne=ERR kultuur}}&lt;/ref&gt;, [[Kumu|KUMU kunstimuuseum]]

==Tunnustus==
* [[2006]] [[Eesti Kunstiakadeemia noore kunstniku preemia]]
* [[2015]] [[Köler Prize|Köler Prize'i]] publikupreemia
* [[2019]] [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia]] (tema teoseid iseloomustab psühholoogiline pingestatus ja lembus sürreaalse vormilahenduse järele. Ta esines 2019. aastal silmapaistvate installatsioonide ja objektidega näitustel &quot;Kui ütled, et kuulume valgusesse, kuulume äikesesse&quot; ja &quot;Sisse, sisse – uks on lahti!&quot;)
* [[2021]] [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti aastapreemia]] (särava ja tegusa loomingulise aasta eest – osalemised mitmetel näitustel ja linnaruumiskulptuur &quot;Vanad head ajad&quot;. Eelkõige aga raputas kaasaegse kunsti välja näitus &quot;Süütuse tagasitulek&quot; Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM). Seal toimunud hüpe tundmatusse poeb külastajale naha alla, kummastab ja lepitab. Loomad, linnud, inimesed ja ajaloolised teosed erinevate muuseumite kogudest sulavad kokku üheks totaalseks jutustuseks, kus olemise varjatumad tahud, ihad, mille eest ei ole pääsu, kombekus ja normid, puhastumine ja pattu langemine, keerlevad elu igaveses ringkäigus.)&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Helme |eesnimi=Kristi |autor-link=Kristi Helme |kuupäev=31. jaanuar 2023 |pealkiri=INTERVJUU {{!}} Kunstiasutuste juhid: riik võiks muretseda, kuidas kunstnikud hakkama saavad, mitte pakkuda kuuendat aastat sama suurt toetust |url=https://epl.delfi.ee/a/120136482 |url-ligipääs=tellimus |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230131193542/https://epl.delfi.ee/artikkel/120136482/intervjuu-kunstiasutuste-juhid-riik-voiks-muretseda-kuidas-kunstnikud-hakkama-saavad-mitte-pakkuda-kuuendat-aastat-sama-suurt-toetust |arhiivimisaeg=2023-01-31 |vaadatud=2023-01-31 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* [[2023]] [[Eesti Teatriliidu kunstnikuauhind]] (lavakujundus lavastusele &quot;Melanhoolia&quot; (Von Krahli Teater ja Ekspeditsioon) 
* 2025 [[riiklik kultuuripreemia]]

== Viited ==
{{Viited}}

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
*[https://cca.ee/kunstnike-andmebaas/edith-karlson Edith Karlson] Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus
*[https://epl.delfi.ee/artikkel/66207912 &quot;Edith Karlson: mida hullem piirang, seda paremini liigub mõte&quot;] EPL,  30.05.2013
*[https://kultuur.err.ee/1006084/edith-karlson-mulle-uldse-ei-meeldi-mu-tood-kui-nad-on-valmis-saanud &quot;Edith Karlson: mulle üldse ei meeldi mu tööd, kui nad on valmis saanud&quot;] ERR kultuur, 22.11.2019
*[https://www.muurileht.ee/raja-tanava-savisosistaja-intervjuu-edith-karlsoniga/ &quot;Raja tänava savisosistaja. Intervjuu Edith Karlsoniga&quot;] Müürileht, 8.11.2021

{{JÄRJESTA:Karlson,Edith}}
[[Kategooria:Eesti skulptorid]]
[[Kategooria:Sündinud 1983]]</text>
      <sha1>o9yg1z5t9rhz1d95nyxfo2wgatm0h91</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Marta Vaarik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>349306</id>
    <revision>
      <id>7184724</id>
      <parentid>6988535</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:57:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>pilt</comment>
      <origin>7184724</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2895" sha1="6xnvl5usl2pbjtltkkdmtp6wwl61fbs" xml:space="preserve">{{viita}}
{{toimeta}}

[[Fail:Marta Vaarik, Eesti kunstnik 2026.jpg|pisi|Marta Vaarik]]
'''Marta Vaarik''' (sündinud [[27. september|27. septembril]] [[1986]]) on eesti kunstnik.

Marta Vaarik on interdistsiplinaarne kunstnik, kes kasutab [[maal]]i, videot ja [[performance|''performance''&lt;nowiki/&gt;'it]], et kujutada isiklikke lugusid ning julgeid žeste, mis seavad väljakutse kultuurinormidele, lõhkudes traditsioonilisi narratiive. Suur sotsiaalse tundlikkusega Vaarik uurib vähemuste õigustega seotud probleeme ning töötab vaimse tervise probleemide ja taasintegreerumisega tegelevate riskikäitumisega noortega. Kontrastiks süngetele teemadele näeme Vaariku kunstiteoseid pigem frivoolsetes toonides. Tema teoseid on eksponeeritud paljudes galeriides, kaasa arvatud grupinäitusel [[Tallinna Kunstihoone|Kunstihoones]] ja Heit galeriis Berliinis ning isikunäitustel [[Vabaduse galerii|Vabaduse]], [[Draakoni galerii|Draakoni]] ja [[EKA galerii]]s. 

Vaarik on omandanud [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti Kunstiakadeemias]] bakalaureusekraadi maali erialal ja magistrikraadi [[Fotograafia|fotograafias]] ning omab kogemust filmirežissöörina. Enamik [[Nublu (räppar)|nublu]] muusikavideoid on Marta Vaariku lavastatud ning välja mõeldud, sealhulgas &quot;[https://www.youtube.com/watch?v=fgJqak4BuzQ Für Oksana]&quot;, mis oli ühtlasi tema debüüt [[Lavastaja|režissöörina]]. 

Tal oli Tallinnas Väike-Karja tänaval ''vintage''-toodete pood.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tommy Cash. Kunstnik, kes jättis Eesti vahele |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120356672/tommy-cash-kunstnik-kes-jattis-eesti-vahele |vaadatud=2025-02-21 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

==Isiklikku==
Tema isa on näitleja [[Andrus Vaarik]]&lt;ref name=&quot;ekspress.delfi.ee&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20131105144431/http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/elu/kabid-ja-kannud-andrus-ja-marta-vaarik.d?id=47163018 (vaadatud 05.11.2013)&lt;/ref&gt;, ema on Ülle Vaarik.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://kultuur.err.ee/302987/marta-vaarik-avab-monumendi-vanaemale Marta Vaarik avab monumendi vanaemale]. kultuur.err.ee, 19. november 2014
* Kelly Turk, [https://www.muurileht.ee/marta-vaariku-isikunaitusest-seestunud/ Marta Vaariku isikunäitusest „Seestunud”]. Müürileht, 16. juuni 2017
* Marta Vaarik avab isikunäituse &quot;I sow along a pirate sea and no dick is stopping me&quot;. 7. november 2019
* https://kultuur.err.ee/1000992/galerii-marta-vaarik-avas-eka-galeriis-isikunaituse
* https://www.artun.ee/en/photos-marta-vaarik-i-sow-along-a-pirate-sea-and-no-dick-is-stopping-me-at-eka-gallery-07-30-11-2019/
* https://www.artun.ee/en/calendar/marta-vaarik-i-sow-along-a-pirate-sea-and-no-dick-is-stopping-me/

{{JÄRJESTA:Vaarik, Marta}}
[[Kategooria:Eesti kunstnikud]]
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1987]]</text>
      <sha1>6xnvl5usl2pbjtltkkdmtp6wwl61fbs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Heino Kaljuste nimeline stipendium</title>
    <ns>0</ns>
    <id>353105</id>
    <revision>
      <id>7184674</id>
      <parentid>6695024</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T17:56:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>63547</id>
      </contributor>
      <origin>7184674</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1839" sha1="q4f5dc69h7wnwrtyfg25g07c1rcahtz" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=juuli}}
'''[[Heino Kaljuste]] nimeline stipendium''' on alates 2002. aastast välja antav muusikastipendium, mille pälvib [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] edukas koolimuusika eriala üliõpilane ja silmapaistev muusikaõpetaja. Stipendiumid antakse üle professor [[Heino Kaljuste]] sünniaastapäeval 18. novembril.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[https://emol.ee/organisatsioonist/heino-kaljuste-fond/ Heino Kaljuste fond. Eesti Muusikaõpetajate Liidu koduleht]&lt;/ref&gt; Stipendiumi väljaandmise eesmärk on toetada muu hulgas [[koolimuusika]] arengut.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Stipendiumi annab välja 2000. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|Eesti Muusikaakadeemia]] ja [[Eesti Muusikaõpetajate Liit|Eesti Muusikaõpetajate Liidu]] asutatud '''Heino Kaljuste fond'''.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Stipendiaadid (silmapaistev muusikaõpetaja / koolimuusika üliõpilane) ==

* 2002 – [[Ilme Indas]] / [[Janne Fridolin]]
* 2003 – [[Tiia-Ester Loitme]] / [[Kätlin Puhmaste]]
* 2004 – [[Undel Kokk]] / [[Inna Rüü]]
* 2005 – [[Kadri Leppoja]] / [[Lii Tooming]]
* 2006 – [[Eve Karp]], [[Natalja Kuzina]] / [[Jaanus Kann]]
* 2007 – [[Taavi Esko]], [[Aarne Saluveer]] / [[Kulla-Siiri Sassian]]
* 2008 – [[Lydia Rahula]] / [[Monika Jaagur]]
* 2009 – [[Jaanus Väljaots]]
* 2010 – [[Ene Üleoja]] / [[Kaja Kaus]]
* 2011 – [[Heli Karu]]
* 2012 – [[Annelii Traks]]
* 2013 – [[Mari Ausmees]]
* 2014 – [[Reet Ristmägi]]
* 2015 – [[Ülle Sander]]
* 2016 – [[Roosi Rõõmusaare]]
* 2017 – [[Marit Jalakas]]
* 2018 – [[Anneli Mäeots]]
* 2019 – [[Diana Semikova]]
* 2020 – [[Mall Ney]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://emol.ee/organisatsioonist/heino-kaljuste-fond/ Teave stipendiumi, fondi ja laureaatide kohta] Heino Kaljuste fondi kodulehel

[[Kategooria:Eesti muusika auhinnad]]</text>
      <sha1>q4f5dc69h7wnwrtyfg25g07c1rcahtz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Puur</title>
    <ns>0</ns>
    <id>363001</id>
    <revision>
      <id>7184869</id>
      <parentid>5809346</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T00:07:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7184869</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1695" sha1="d770dackftzpgnkto7xz451uql44noa" xml:space="preserve">{{See artikkel| on tööriistast; ehitise kohta vaata [[Puur (ehitis)]]}}

[[Pilt:Different drill bits.jpg|pisi|''Eriotstarbelised puurid:''&lt;br /&gt;
• A – metallipuur,&lt;br /&gt;
• B – puidupuur,&lt;br /&gt;
• C – betoonipuur,&lt;br /&gt;
• D – lame puidupuur,&lt;br /&gt;
• E – universaalpuur metalli ja betooni puurimiseks,&lt;br /&gt;
• F – plekipuur,&lt;br /&gt;
• G – universaalpuur metalli, puidu ja kunstmaterjalide puurimiseks]]
'''Puur''' on [[lõikeriist]], mida kasutatakse [[puurimine|puurimisel]] materjali eemaldamiseks ja üldjoontes silindriliste aukude saamiseks, aga ka mitmetahuliste (kolmnurksete, ruudukujuliste, viie- ning kuuetahuliste, ovaalsete) aukude jaoks. Aukude tegemiseks on puur üldjoontes kinnitatud [[trell]]i või [[Puurpink|puurpingi]] puurpadruni külge. Puure saab liigitada kuju (keerd, lame, astmeline, forstner tüüpi), materjali, mille puurimiseks need mõeldud on ([[Metallid|metall]], [[puit]], [[Plastmassid|plastmass]], [[betoon]], [[kivi]], [[klaas]]). või puuri valmistamiseks kasutatud materjali ([[süsinikteras]], [[vähelegeeritud teras]], [[kõvasulam]]iga varustatud teras, [[Teemant|teemandiga]] varustatud teras) järgi.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.diynetwork.com/how-to/skills-and-know-how/tools/the-different-types-of-drill-bits-pictures|Pealkiri=The Different Types of Drill Bits|Väljaanne=diy network|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-03-08|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180308232009/https://www.diynetwork.com/how-to/skills-and-know-how/tools/the-different-types-of-drill-bits-pictures|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Vurrpuur]]

== Viited ==
{{commonskat}}
{{viited}}

[[Kategooria:Tööriistad]]</text>
      <sha1>d770dackftzpgnkto7xz451uql44noa</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Krimmi annekteerimine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>363556</id>
    <revision>
      <id>7184951</id>
      <parentid>7141346</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:10:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184951</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="57624" sha1="dt1ymivvyhkm73osvsj775ltoazizwn" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2014}}
[[Pilt:Map of Ukraine political simple Krim alternative.png|pisi|400px|Krimmi asukoht Ukrainas]]
[[Pilt:Karte der Krim.png|400px|pisi|Krimmi poolsaar]]

'''2014. aasta Krimmi annekteerimine''' [[Venemaa]] poolt oli üks osa novembris [[2013]] [[Ukraina]]s puhkenud [[Ukraina kriis|kriisist]], [[Vene-Ukraina sõda]] algas 2014. aasta veebruaris [[anneksioon]]i ettevalmistava relvakonfliktiga Ukrainale kuuluval [[Krimm]]i poolsaarel.

[[Krimm]] [[okupatsioon|okupeeriti]] [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Venemaa relvajõudude]] poolt ja seejärel annekteeriti Venemaa koosseisu [[2014]]. aasta kevadel. Krimmi okupeerimist Venemaa vägede poolt on mitmed vaatlejad nimetanud ka &quot;uue [[Külm sõda|külma sõja]]&quot; alguseks.&lt;ref name=&quot;Rg4Ra&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;eprDr&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;redux&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;29apv&quot; /&gt; Krimmi sündmustele järgnesid rahutused Ukraina ida- ja lõunaosas ning [[sõda Donbassis]].

==Taust==
Krimmi poolsaarel on ajaloo käigus elanud mitmed rahvad ja see on kuulunud erinevate riikide koosseisu. [[Venemaa Keisririigi]]i osaks sai Krimm 1783. aastal, [[Vene-Türgi sõjad|Vene-Türgi sõdade]] tulemusel. 1921. aastal loodi [[Krimmi ANSV]], mis algselt kuulus [[Nõukogude Venemaa]], hiljem [[Vene NFSV]] (osa [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidust]]) koosseisu. Pärast [[Saksa okupatsioon NSV Liidus|Saksa okupatsiooni]] (1941–1944) süüdistas [[Stalin]] [[Krimmitatarlased|krimmitatarlasi]] koostöös okupatsioonivõimudega, lasi nad kõik [[Kesk-Aasia]]sse deporteerida ja likvideeris Krimmi autonoomia. Piirkonda asustati inimesi Venemaalt ja Ukrainast. 1954. aastal viidi Krimm [[Nikita Hruštšov]]i korraldusel üle [[Ukraina NSV]] koosseisu. 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses pöördus enamik ellujäänud krimmitatarlasi Krimmi tagasi.&lt;ref&gt;[[Ivan Katchanovski]] (2015). [https://www.academia.edu/11308968/Crimea_People_and_Territory_before_and_after_Annexation &quot;Crimea: People and Territory before and after Annexation&quot;]. Kogumikus ''Ukraine and Russia: People, Politics, Propaganda and Perspectives''. Toimetajad [[Agnieszka Pikulicka-Wilczewska]] ja [[Richard Sakwa]]. E-international Relations: Bristol, 2015. Lk 81–82&lt;/ref&gt;

Nii Krimmi iseseisvumist kui ka Venemaaga ühendamist pooldavad meeleolud hakkasid levima 1980. aastate teisel poolel, nn [[perestroika]] ja [[glasnost]]i perioodil. 1991. aasta kohalikul [[referendum]]il toetas 93% hääletanutest [[Krimmi oblast]]i asemele [[Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Autonoomse Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]] loomist. Sama aasta Ukraina rahvahääletusel toetas Ukraina iseseisvumist üleriigiliselt 91%, Krimmis aga 54% osalejatest. 1994. aasta [[Krimmi Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu|kohaliku parlamendi]] valimistel sai 67% häältest [[Venemaa Blokk]], mis pooldas Krimmi iseseisvumist või Venemaaga taasühendamist. Nende kandidaat sai sama aasta kohalike presidendivalimiste teises voorus 73% häältest. Toetus separatismile on [[etniline rühm|etniliste gruppide]] lõikes erinenud. 1996. aasta küsitluse järgi soovis piirkonna ühendamist Venemaaga 59% [[venelased|etnilistest venelastest]] (nad moodustasid 2001. aasta seisuga 58% Krimmi rahvastikust), 41% [[ukrainlased|etnilistest ukrainlastest]] (24% Krimmi rahvastikust) ja 8% krimmitatarlastest (10% Krimmi rahvastikust).&lt;ref&gt;Katchanovski 2015, lk 82&lt;/ref&gt;

1995. aastal peatas Ukraina president [[Leonid Kutšma]] ajutiselt Krimmi põhiseaduse kehtivuse ja kaotas Krimmi presidendi ametikoha, suurendades nii keskvalitsuse mõju piirkonna üle. 1990. aastate keskpaigast alates vähenes kohalikel valimistel avalikult separatismimeelsust demonstreerivate kandidaatide häältesaak, mistõttu tekkis arvamusi, et eraldumist taotlev liikumine on ebaõnnestunud ja regioon Ukrainasse integreeritud. Separatismi suhteliselt suure populaarsuse püsimist näitas aga 2001. aasta küsitlus, mille kohaselt pooldas 50% Krimmi rahvast Venemaa osaks saamist ja 9% iseseisvust. Pärast [[Oranž revolutsioon|Oranži revolutsiooni]], läänemeelse rahvuslase [[Viktor Juštšenko]] Ukraina presidendiks saamist ja [[Vene-Gruusia sõda]] läbi viidud 2008. aasta küsitluse järgi toetas 73% kindlat seisukohta omanud vastanutest (sealhulgas 85% venelastest, 65% ukrainlastest ja 17% krimmitatarlastest) Krimmi liitmist Venemaaga ja 47% vastanutest (49% venelastest, 45% ukrainlastest ja 39% krimmitatarlastest) Krimmi iseseisvust. Krimmitatarlastest 59% pooldas krimmitatari autonoomse üksuse loomist Ukraina koosseisus ja 33% Krimmi liitmist [[Türgi]]ga. Edaspidi Ukrainast lahku lüüa soovijate hulk vähenes. 2009. aasta küsitluse järgi oli selliseid inimesi 38% (sealhulgas 43% venelastest, 35% ukrainlastest, 27% krimmitatarlastest) ja 2011. aastal, pärast Venemaa-sõbraliku ja [[vene keel]]e teiseks [[riigikeel]]eks teinud ning separatismi vastu oleva [[Viktor Janukovitš]]i presidendiks saamist, 30% (sealhulgas 35% venelastest, 25% ukrainlastest, 28% krimmitatarlastest). Türgiga liitmist pooldavaid krimmitatarlasi oli 2009. aastal 17% ja 2011. aastal 21%.&lt;ref&gt;Katchanovski 2015, lk 82–84&lt;/ref&gt;

Venemaa kõrgem juhtkond alates [[Boriss Jeltsin]]ist kuni 2014. aastani Krimmi separatismi ei toetanud. Samas oli Venemaa valitsus deklareerinud, et Ukraina liitumine [[NATO]]-ga oleks Venemaa julgeolekule vastuvõetamatu oht. 2008. aasta NATO tippkohtumisel teatas [[Vladimir Putin]], et selline asjade käik tooks kaasa Ukraina lagunemise mööda regionaalseid piire. Lisaks olevat ta öelnud, et Ukraina on ajaloolisi Venemaa regioone sisaldav kunstlik riik. Mõned Venemaa poliitilised liidrid ([[Juri Lužkov]] ning mitmed opositsioonilised [[rahvuslased]] ja [[kommunistid]]) siiski toetasid avalikult [[Sevastopol]]i või kogu Krimmi Venemaaga ühendamist. Sevastopolis asus mereväebaas, mille Ukraina oli pärast Nõukogude Liidu lagunemist Venemaa Musta mere laevastikule rentinud. Janukovitš sõlmis 2010. aastal uue leppe, mille kohaselt 2017. aastal lõppema pidanud rendileping pikenes 25 aasta võrra.&lt;ref&gt;Katchanovski 2015, lk 84–85&lt;/ref&gt;

== Lühikokkuvõte ==
[[Ukraina kriis|Kriis]] algas pärast [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Viktor Janukovõtš]]i põgenemist, [[Ukraina Ülemraada]] poolt ametist tagandamist ning valitsuse vahetumist läänemeelse üleminekuvalitsusega [[2014. aasta Ukraina revolutsioon]]i käigus [[18. veebruar|18]].–[[23. veebruar]]il [[2014]].&lt;ref name=&quot;telegraph10656312&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;2VuGl&quot; /&gt; 

Ukraina autonoomses piirkonnas Krimmis puhkesid meeleavaldused. Tänavatele tulid inimesed, kes olid vastu võimuvahetusele [[Kiiev]]is, soovisid lähedasemaid sidemeid [[Venemaa]]ga, Krimmi autonoomia laiendamist või isegi iseseisvumist. Seevastu Krimmi [[tatarlased]] ja [[ukrainlased]] avaldasid meelt Kiievi uue võimu toetuseks. [[Venemaa]] suurendas Ukraina valitsuse nõusolekuta varjatult oma sõjavägede kohalolekut [[Krimmi poolsaar]]el. Kasutades oma sõdureid ja relvastades kohalikke võitlejaid, võttis Venemaa oma kontrolli alla valdava osa poolsaarel asuvatest sõjaväeobjektidest ja haldushoonetest.&lt;ref name=&quot;b590d&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Unthinkable&quot; /&gt;

[[27. veebruar]]il hõivasid eraldusmärkideta relvastatud mehed, nn &quot;[[rohelised mehikesed]]&quot; (väidetavalt Moskva lähistel dislotseeruva Venemaa erivägede [[45. üksik luurerügement|45. üksiku luurerügemendi]] võitlejad&lt;ref name=&quot;0c20P&quot; /&gt;) mitmeid tähtsaid hooneid, sealhulgas Krimmi parlamendihoone. [[28. veebruar]]il hõivati [[Simferopoli lennujaam|Simferopoli]] ja [[Sevastopoli lennujaam|Sevastopoli]] lennujaam&lt;ref name=&quot;tphmx&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;hqskN&quot; /&gt; ning hävitati [[telekommunikatsioon]]i- ja [[internet]]iside Krimmi ja ülejäänud Ukraina vahel. Eraldusmärkideta relvastatud meestest ümberpiiratud Krimmi seadusandjad valisid Krimmi ministrite nõukogu juhiks Venemaa kodaniku [[Sergei Aksjonov]]i.&lt;ref name=&quot;CoI6l&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;26e83&quot; /&gt;

Kiiev süüdistas Venemaad oma siseasjadesse sekkumises, Venemaa lükkas süüdistused tagasi. Siis esitas Sergei Aksjonov Venemaale abipalve tulla Krimmi rahu tagama ning [[1. märts]]il andis [[Venemaa Riigiduuma]] president Putinile nõusoleku sõjalise jõu kasutamiseks Ukraina territooriumil. 

[[2. märts]]il viis Ukraina oma armee [[lahinguvalmidus]]se&lt;ref name=&quot;zhmq1&quot; /&gt; ja kuulutas välja osalise [[mobilisatsioon]]i&lt;ref name=&quot;V7V7c&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;dYZef&quot; /&gt;. Ukraina õhuruum suleti sõjalennukitele.&lt;ref name=&quot;7ZfQq&quot; /&gt; Ukraina Kaitseministeerium teatas, et Venemaa meedia väited, nagu alistuksid Krimmis baseeruvad Ukraina väeosad massiliselt, ei vasta tõele. 

[[Ameerika Ühendriigid]] ja tema liitlased nõudsid, et Venemaa lõpetaks tegevused Ukraina territooriumil ja kutsuks oma väed tagasi baasidesse. Protestiks Venemaa sissetungi vastu otsustasid [[Kanada]], [[USA]], [[Prantsusmaa]] ja [[Suurbritannia]], et ei osale juunis Venemaal [[Sotši]]s toimuma pidanud [[G8]] tippkohtumisel.&lt;ref name=&quot;9PPMm&quot; /&gt; USA hoiatas, et Venemaa vastu võidakse rakendada majanduslikke ja poliitilisi sanktsioone.&lt;ref name=&quot;LJcm2&quot; /&gt;

[[Krimm]]i pärast on puhkenud [[rahvusvaheline kriis]] [[Venemaa]] ja [[Ukraina]] vahel, millesse on nüüdseks haaratud kogu rahvusvaheline kogukond: [[Euroopa Liit]] ja selle liikmesriigid, [[NATO]] ja selle [[NATO liikmesriigid|liikmesriigid]] eesotsas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]], [[ÜRO]] ja selle [[ÜRO Julgeolekunõukogu|Julgeolekunõukogu]] ja [[ÜRO Peaassamblee|Peaassamblee]], [[Euroopa Nõukogu]] ja selle [[Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee|Parlamentaarne Assamblee]], [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]. Vaatlejate hinnangul on tegemist sügavaima kriisiga lääneriikide ja Venemaa suhetes pärast [[Külm sõda|külma sõda]]. On tõmmatud paralleele [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguse, [[Talvesõda|Talvesõja]] ja [[Baltimaad]]e [[annekteerimine|annekteerimisega]].{{lisa viide}}

==Sündmuste kulg 2014. aastal==
{{main|Venemaa okupatsiooni algus Ukrainas}}
===23. veebruar===

*23. veebruaril toimus [[Simferopol]]is [[Krimmi Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu hoone]] esisel väljakul erinevatel andmetel 5000 – 15&amp;nbsp;000 osavõtjaga [[Krimmitatari Rahva Medžlis]]e korraldatud meeleavaldus [[Noman Çelebicihan]]i hukkumise mälestuseks, millel avaldati toetust Ukraina uutele võimudele ning nõuti [[Krimmi Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu]] laialiminemist ja ümbervalimist, [[Krimm]]i riigiametnike vastutusele võtmist separatismi eest ning Simferopoli keskväljakul oleva Lenini ausamba mahavõtmist. Simferopolist ja mujalt Krimmist pärit krimmitatarlaste kõrval avaldasid meelt Krimmi Euromaidani aktivistid ning jalgpallifännid. Lehvitati Euroopa Liidu, Ukraina ja krimmitatarlaste lippe ning kanti loosungeid krimmitatarlaste õiguste taastamise ja Euromaidani toetuseks. Skandeeriti: &quot;Ukraina&quot;, &quot;Слава Україні! Героям слава!&quot;, &quot;Слава кримськотатарському народу!&quot;, &quot;Банду геть!&quot;, &quot;Millet, vatan, Meclis!&quot; (&quot;Rahvas, isamaa, Medžlis!&quot;). Meeleavaldusest osavõtjad kiitsid heaks pöördumise [[Ukraina Ülemraada]] poole, milles nõuti Krimmi parlamendi kohest laialisaatmist ja ümbervalimist ning vastava seaduse vastuvõtmist krimmitatarlaste esindatuse tagamiseks selles, samuti Krimmi Autonoomse Vabariigi uue, krimmitatarlaste enesemääramisõigust Ukraina riigi koosseisus arvestava põhiseaduse vastuvõtmist. Üleukrainalise ühenduse [[Svoboda]] Krimmi aktivistid olid valmis Lenini ausamba kohe maha võtma, kuid Medžlise juht [[Refat Çubarov]] kuulutas, et annab võimudele 10 päeva samba mahavõtmiseks ja &quot;mineviku muuseumi&quot; viimiseks. 10 päeva pärast tulevat meeleavaldusele 50&amp;nbsp;000&amp;nbsp;– 70 000 inimest, kes pärivad võimudelt aru ning teevad enamuse tahte ausamba suhtes teoks.&lt;ref name=&quot;RE21A&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;hwUxY&quot; /&gt;

*Krimmi Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu hoone vahetus läheduses toimus samal ajal partei [[Vene Ühtsus]] korraldatud Venemaa-meelsete omakaitseüksuste värbamisüritus ja kogunemine Ülemnõukogu toetuseks, milles osales eri andmetel 600–2000 inimest. Lehvitati Venemaa lippe. Kahte miitingut lahutas kaks politseiahelikku. Aeg-ajalt murti neist läbi ning toimusid sõnelused ja kähmlused, kuid otsest kokkupõrget ei olnud. Ukraina-meelsed meeleavaldajad surusid Venemaa-meelseid vähehaaval väljakult ära.&lt;ref name=&quot;RE21A&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;hwUxY&quot; /&gt; 

*Sevastopolis [[Nahhimovi väljak]]ul [[Sevastopoli Linnanõukogu]] hoone lähedal toimus umbes 20 000 osavõtjaga Venemaa-meelne &quot;rahva tahte miiting&quot;, millel avaldati meelt Ukraina uute võimude vastu. Protestijad lehvitasid Venemaa lippe, skandeerisid: &quot;Venemaa, Venemaa, Venemaa&quot; ja &quot;[[Putin]] on meie president!&quot;. Protestijad üritasid vahetada [[Ukraina lipp]]u linnavalitsuse hoonel Venemaa lipu vastu, aga see katse ebaõnnestus{{lisa viide}}. [[Sevastopoli Linna Riiklik Administratsioon|Sevastopoli Linna Riikliku Administratsiooni]] pea [[Volodõmõr Jatsuba]] üritas protestijad hajutada, kuid teda süüdistati riigireetmises{{lisa viide}}. Miiting avaldas Jatsubale umbusaldust ning valis tema asemele Sevastopoli ärimehe, Venemaa kodaniku [[Aleksei Tšalõi]]. Hääletustel otsustati luua omakaitseüksused, allutada miilits uutele linnavõimudele ning lõpetada Ukrainale maksude maksmine.&lt;ref name=&quot;YQknW&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;oJZ7d&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;FHFba&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Y87Yn&quot; /&gt;

===24. veebruar===
*Kui Krimmi peaminister Anatoli Mogiljov teatas 24. veebruaril, et regiooni juhtkond kiidab heaks kõik Kiievi parlamendis vastu võetud seadused, ilmusid Sevastopoli haldushoonete juurde protestijad, kes nõudsid, et linnapeaks peab saama venelane ja heiskasid linnavalitsuse hoonele Venemaa lipu. Inimesi kutsuti üles liituma &quot;omakaitseüksustega&quot; ja hoiatati, et &quot;sini-pruun &quot;eurokatk&quot; koputab uksele&quot;.

*24. veebruaril valiti [[Sevastopol]]i linnapeaks Venemaa kodanik [[Aleksei Tšalõi]]. See oli vastuoluline samm, sest Sevastopolil pole tegelikult linnapead: Sevastopoli linnapea ülesandeid täidab tegelikult linna administratsiooni esimees, kelle määrab Ukraina president. Tuhatkond protestijat linnavalitsuse hoone ees skandeerisid: &quot;Vene linnale Vene linnapea!&quot;. Kui levisid kuulujutud, et Ukraina julgeolekutöötajad võivad Aleksei Tšalõi arreteerida, kuulutas linna politseiülem Aleksandr Kontšarov, et tema töötajad &quot;keskvalitsuse kuritegelikke käske ei täida&quot;, andes sellega mõista, et linna politseinikud on Venemaa-meelsete poolel.

===25. veebruar===
*25. veebruaril blokeeriti Krimmi parlamendihoone ja nõuti Krimmile iseseisvusreferendumit. 

===26. veebruar===

*26. veebruaril kogunesid tuhanded tatarlased ja Ukraina-meelsed protestijad Krimmi Ülemnõukogu juurde Simferopolis, kus sattusid kokku umbes 700 Venemaa-meelse protestijaga. Krimmi Ülemnõukogu esimees Vladimir Konstantinov teatas, et Krimmi parlament ei kavatse arutada Ukrainast eraldumist. Keegi Venemaa-meelne protestija teatas, et ei taha elada riigis &quot;mida juhivad Lääne-Ukraina fašištid, kes tahavad hävitada [[vene keel]]e ja kultuuri&quot;.&lt;ref name=&quot;nEgZE&quot; /&gt; Üks krimmitatarlane ütles, et &quot;nad ei oota Venemaalt midagi head ja et Ukraina ja Krimmi rahvuslastel on üks ja sama vaenlane: Venemaa&quot;. Kui Venemaa-meelsete ja Kiievi pooldajate vahel puhkesid kokkupõrked, suri üks inimene [[infarkt]]i ja üks tallati surnuks.&lt;ref name=&quot;LGeeu&quot; /&gt; Tatarlased moodustasid omakaitseüksused ja kutsusid aktiviste üles nendega liituma, et vältida provokatsioone ja kaitsta [[kirik (pühakoda)|kirik]]uid, [[mošee]]sid, [[sünagoog]]e ja teisi tähtsaid paiku. Öö tulekuga olid tatarlased lahkunud, samas kui Sevastopolist saabunud abijõududega oli Venemaa-meelsete protestijate arv kasvanud 5000-ni.

===27.–28. veebruar===
[[Pilt:VOA-Crimea-Simferopol-airport.jpg|pisi|Eraldusmärkideta relvastatud inimesed (nn &quot;[[rohelised mehikesed]]&quot;) [[Simferopoli lennujaam]]as 28. veebruaril 2014]]
*[[28. veebruar]]il teavitas Ukraina presidendi alaline esindaja Krimmis Sergi Kunitsõn ajakirjanikke 13 [[Venemaa|Venemaa Föderatsioonile]] kuuluva sõjaväetranspordilennuki [[IL-76]] maandumisest [[Gvardiiske sõjalennuväli|Gvardiiske sõjalennuväljale]].&lt;ref name=&quot;LuvBI&quot; /&gt; Iga niisugune lennuk võib pardale võtta umbes 225 inimest või kuni 45 tonni lasti või kuni 3 soomukit.&lt;ref name=&quot;F9Xqc&quot; /&gt;

===3. märts ===
*3. märtsil esitas Venemaa Ukraina vägedele Krimmis [[ultimaatum]]i alistuda hiljemalt 4. märtsi hommikul kella 5:00-ks.&lt;ref name=&quot;BcOxw&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;5znhQ&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;RDxa7&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;AzDtW&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;PobcI&quot; /&gt; Tähtaja möödudes rünnakut siiski ei toimunud. 15. märtsil kanalil [[BBC World News]] näidatud videosalvestistel võis muuhulgas näha nii baaside kaitsjaid kui ka baaside ette kaitsjate perekondadest moodustatud inimkilpi.

===7. märts===
[[Pilt:2014-03-09 - Perevalne military base - 0116.JPG|pisi|Relvastatud eraldusmärkideta mehed Simferopolist 25 km lõunas asuva Perevalne sõjaväebaasi juures 9. märtsil 2014]]
*Suveräänse Ukraina riigi koosseisus oleva [[Krimmi poolsaar]]e ''[[de facto]]'' [[okupatsioon|okupeerimine]] [[Venemaa|Venemaa Föderatsiooni]] relvajõudude poolt jõudis suurema osa maailma riikide teadvusse. Kartus idapoolsete, valdavalt venekeelse elanikkonnaga asustatud Ukraina alade võimaliku [[Anneksioon|annekteerimise]] pärast ei olnud vähenenud, sealhulgas ka Ukraina keskvõimule lojaalse vene keelt kõneleva elanikkonna seas.&lt;ref name=&quot;70Oqn&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;oN6Cy&quot; /&gt;

===11. märts===
* Krimmi parlament võttis vastu deklaratsiooni Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli iseseisvumisest Ukrainast – veel enne 16. märtsil välja kuulutatud referendumit.&lt;ref name=&quot;autogenerated4&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;4MWfA&quot; /&gt; 
* Võeti üle [[Bahtšisarai]] õhukaitsebaas.&lt;ref name=&quot;autogenerated4&quot; /&gt;

===13. märts===
* Taasasutati [[Ukraina Rahvuskaart]], mille esimeseks ülemaks sai [[kindralleitnant]] [[Stepan Poltorak]].

===14. märts===
*USA välisministri [[John Kerry]] ja Venemaa Föderatsiooni välisministri [[Sergei Lavrov]]i kuus tundi kestnud kohtumine [[London]]is ei andnud positiivseid tulemusi.&lt;ref name=&quot;ThGKP&quot; /&gt;

===15. märts===
*Rahumarss [[Moskva]]s Venemaa sekkumise vastu Ukrainas, millest võttis erinevatel hinnangutel osa kuni 50&amp;nbsp;000 inimest. Meeleavaldusest osavõtjad kandsid Ukraina lippe ja loosungeid &quot;Krimmi okupeerimine – häbi Venemaale!&quot;, &quot;Meie ja teie vabaduse eest!&quot;, &quot;Käed eemale Ukrainast!&quot;. Rahumarss lõppes miitinguga [[Andrei Sahharov|Sahharovi]] prospektil. Samal ajal toimus Moskvas ka teine, poolsõjaväeline ja lavastatud marss Venemaa võimude tegevuse toetuseks. Selles osales umbes 10 000 CB pagunitega punastesse jakkidesse riietatud meest ja kremlimeelsete noorteorganisatsioonide liiget, kes kandsid või skandeerisid loosungeid: &quot;Usume Putinisse!&quot;, &quot;Krimm on vene maa!&quot;, &quot;Venemaa, Putin, Krimm!&quot;.&lt;ref name=&quot;hAUR4&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;vrufe&quot; /&gt;

===16. märts===
* Krimmi referendum.&lt;ref name=&quot;Bhzgs&quot; /&gt; Hääletamispäeval käis Lenini väljakul Simferopolis päev läbi kontsert, millest võtsid osa Venemaa estraaditähed.&lt;ref name=&quot;O9qKR&quot; /&gt; Referendumil küsiti: 1) Kas te pooldate Krimmi taasühendamist Venemaaga Venemaa Föderatsiooni subjekti õigustes? 2) Kas te pooldate Krimmi Vabariigi 1992. aasta põhiseaduse kehtivuse taastamist ja Krimmi staatust Ukraina osana? 1992. aasta põhiseadus andis Krimmi parlamendile suuremad õigused, kaasa arvatud õiguse iseseisvalt teiste riikidega suhteid sisse seada. Etteantud valikud ei sisaldanud paraku ''[[status quo]]'' säilitamist. Paljud Lääne ja Ukraina meediavaatlejad on leidnud, et mõlemad valikud oleksid viinud ''[[de facto]]'' eraldumiseni Ukrainast.&lt;ref name=&quot;MDMnb&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;0gMbe&quot; /&gt; [[Krimmitatari Rahva Medžlis]] kutsus üles referendumit boikoteerima.&lt;ref name=&quot;8NnFP&quot; /&gt;&lt;br /&gt;Ametliku versiooni kohaselt hääletas 93% referendumist osavõtnutest hääletas Krimmi Venemaaga taasühendamise poolt.&lt;ref name=&quot;W3XWv&quot; /&gt;&lt;br /&gt;Venemaa Presidendi juures asuva inimõiguste nõukogu (''Council for Civil Society and Human Rights''&lt;ref name=&quot;0xm3K&quot; /&gt;) avalduse kohaselt osales referendumil 30% Krimmi elanikest, kellest pooled olid Venemaaga ühinemise poolt. Kokku pooldas ühinemist Venemaaga 22,5% kogu Krimmi elanikkonnast.&lt;ref name=&quot;LdJYo&quot; /&gt;&lt;br /&gt;Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Jaapan ja paljud teised riigid eesotsas Ukrainaga on pidanud referendumit põhiseadusevastaseks ja seega ebaseaduslikuks. 
*ÜRO Julgeolekunõukogus kukkus resolutsiooni vastuvõtmine referendumi kehtetuks kuulutamiseks läbi, kuna julgeolekunõukogu alalise liikmena kasutas Venemaa talle kuuluvat [[veto]]õigust. Kolmteist liiget viieteistkümnest hääletasid resolutsiooni poolt, [[Hiina]] hoidus hääletamast.&lt;ref name=&quot;VClu0&quot; /&gt;
* Krimmi valitsusjuht Sergei Aksjonov ütles pärast referendumit joovastunud rahvahulgale Lenini väljakul Simferopolis, et Krimm &quot;naaseb koju&quot;.&lt;ref name=&quot;Icyz0&quot; /&gt;
* Ukraina ja Venemaa kaitseministrid leppisid kokku vaherahu kehtestamises Krimmis kuni [[21. märts]]ini.&lt;ref name=&quot;xdbME&quot; /&gt;
* Paljudes Euroopa maades, sealhulgas [[Eesti]]s, toimusid protestiaktsioonid Venemaa sõjalise sekkumise vastu Ukrainas. Toetuskontsert [[Tallinn]]as tõi [[Vabaduse väljak]]ule tuhandeid inimesi.&lt;ref name=&quot;blCMV&quot; /&gt;

===17. märts===
* [[Kasahstan]] ja [[Kõrgõzstan]], niisamuti [[Armeenia]] president tunnistasid Krimmi referendumi [[Krimmi Autonoomne Vabariik|Krimmi Autonoomse Vabariigi]] elanikkonna vabaks tahteavalduseks.&lt;ref name=&quot;hcDYl&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;rVUpX&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;OlapU&quot; /&gt; Referendumi tulemusi tunnustasid ka [[Abhaasia]], [[Lõuna-Osseetia]] ja [[Mägi-Karabahh]].&lt;ref name=&quot;WmPwU&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;g0tmZ&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;22D34&quot; /&gt;
* Vaatamata rahvusvahelisele vastuseisule kuulutas Krimmi parlament 17. märtsil välja iseseisva [[Krimmi Vabariik|Krimmi Vabariigi]] ja palus selle vastuvõtmist Venemaa Föderatsiooni koosseisu.&lt;ref name=&quot;PYIos&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;SYUcm&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;LoZDP&quot; /&gt;
* Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas seaduse, millega tunnustati Krimmi &quot;suveräänse ja iseseisva riigina&quot;.&lt;ref name=&quot;m7VV5&quot; /&gt;
* Krimmi Belogorski piirkonnast leiti piinamisjälgedega ja käeraudades krimmitatarlase Reşat Ametovi surnukeha. Mees oli jäänud kadunuks teel mobilisatsioonipunkti 3. märtsil.&lt;ref name=&quot;x5wrp&quot; /&gt;

===18. märts===
{{vaata|Krimmi liitmine Venemaaga}}
*Hommikul teavitas president Putin Venemaa [[Föderatsiooninõukogu]], [[Riigiduuma]]t ja [[Venemaa Föderatsiooni Valitsus|valitsust]] nn [[Krimmi Vabariik|Krimmi vabariigi]] ja [[Sevastopol]]i ettepanekust nad Venemaa koosseisu vastu võtta ning uute [[Venemaa Föderatsiooni subjektid]]e moodustamisest.&lt;ref name=&quot;03qqi&quot; /&gt;
*Toimus rünnak [[Simferopoli lennujaam]]as dislotseerunud Ukraina sõjaväeüksuse vastu (nn [[Simferopoli intsident]]), mille käigus tulistati surnuks kaks inimest: valvepostil olnud Ukraina lipnik (''Сергій Вікторович Кокурін'') ja nn Krimmi omakaitse liige&lt;!-- Ruslan Cossackov --&gt;. Need olid 2014. aasta Krimmi kriisi esimesed ohvrid.&lt;ref name=&quot;f3oPI&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Y4GQa&quot; /&gt;&lt;!-- en:Simferopol incident --&gt;
*Päeval esines Putin Kremlis Riigiduuma saadikute, Föderatsiooninõukogu liikmete, Venemaa regioonide juhtide ja ühiskonnaesindajate ees kõnega, milles ta põhjendas ja õigustas Krimmi ja Sevastopoli taasühendamist Venemaaga.&lt;ref name=&quot;Ao7vc&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;x65RQ&quot; /&gt;Kõnet katkestasid korduvad tormilised kiiduavaldused.&lt;ref name=&quot;r2IML&quot; /&gt;
*Seejärel kirjutasid Venemaa president Vladimir Putin, Krimmi valitsusjuht [[Sergei Aksjonov]], Krimmi parlamendi spiiker [[Vladimir Konstantinov]] ja Sevastopoli linnapea [[Aleksei Tšalõi]] alla lepingule Krimmi ja Sevastopoli lülitamisest Venemaa koosseisu uute föderatsioonisubjektidena ([[Vabariik (Venemaa haldusüksus)|vabariigi]] ja [[Keskalluvusega linn|keskalluvusega linnana]]).&lt;ref name=&quot;lUAvt&quot; /&gt;

===20. märts===
*Riigiduuma ratifitseeris lepingu Venemaa Föderatsiooni ja Krimmi Vabariigi vahel Krimmi Vabariigi vastuvõtmisest Venemaa Föderatsiooni ja uute subjektide moodustamisest Venemaa Föderatsiooni koosseisus. Ratifitseerimisseaduse poolt hääletas 443 saadikut, vastu oli 1.&lt;ref name=&quot;V35WQ&quot; /&gt; Riigiduuma võttis ka vastu föderaalse konstitutsiooniseaduse Krimmi Vabariigi vastuvõtmisest Venemaa Föderatsiooni ja uute subjektide – Krimmi Vabariigi ja keskalluvusega linna Sevastopoli – moodustamisest Venemaa Föderatsiooni koosseisus.&lt;ref name=&quot;i46lq&quot; /&gt; 

===21. märts===
*President Vladimir Putin kirjutas Kremlis &lt;ref name=&quot;3PPuA&quot; /&gt; alla föderaalsele konstitutsiooniseadusele Krimmi Vabariigi vastuvõtmisest Venemaa Föderatsiooni ja uute subjektide – Krimmi Vabariigi ja keskalluvusega linna Sevastopoli – moodustamisest Venemaa Föderatsiooni koosseisus ning Venemaa Föderatsiooni ja Krimmi Vabariigi vahel sõlmitud lepingu Krimmi Vabariigi vastuvõtmisest Venemaa Föderatsiooni ja uute subjektide moodustamisest Venemaa Föderatsiooni koosseisus föderaalsele ratifitseerimisseadusele.&lt;ref name=&quot;skgMU&quot; /&gt;

===27. märts===
*[[ÜRO peaassamblee]] kiitis heaks resolutsiooni, milles kuulutati Krimmi referendum õigustühiseks ning ei tunnustatud poolsaare annekteerimist Venemaa poolt. Mittesiduva resolutsiooni poolt hääletas 193 riigist koosneval peaassambleel 100 riiki, 11 oli vastu, 58 jäi erapooletuks, 24 jättis hääletamata. Resolutsiooni vastu hääletasid: [[Armeenia]], [[Valgevene]], [[Boliivia]], [[Kuuba]], [[Põhja-Korea]], Venemaa, [[Nicaragua]], [[Sudaan]], [[Süüria]], [[Venezuela]] ja [[Zimbabwe]]. [[Iisrael]], [[Iraan]], [[Serbia]]. Mõned riigid, nt [[Tadžikistan]] ja [[Kõrgõzstan]] ei võtnud hääletamisest osa.&lt;ref name=&quot;Q8ENt&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;JVYaO&quot; /&gt;

===2. aprill===
Krimm ja Sevastopol liideti president Putini dekreediga Venemaa [[Lõuna sõjaväeringkond|Lõuna sõjaväeringkonna]] koosseisu.&lt;ref name=&quot;6ml1B&quot; /&gt;

===17. aprill===
Putin möönis Venemaa televisiooni otsesaates &quot;[[Vladimir Putini otseliin]]&quot; Venemaa sõjajõudude aktiivset osalemist Krimmi sündmustes. Putin tunnistas, et Krimmi omakaitseüksuste selja taga tegutsesid &quot;korrektselt, kuid otsustavalt ja professionaalselt&quot; Venemaa sõjaväelased, et &quot;võimaldada referendumit poolsaarel vabalt läbi viia ning takistada relvade kasutamist tsiviilelanikkonna vastu&quot;.&lt;ref name=&quot;lByhb&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;k6Gor&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;uenO6&quot; /&gt;

===9. mai===
Putin külastas esimest korda pärast annekteerimist Krimmi poolsaart ja Sevastopoli linna.&lt;ref name=&quot;KUH0C&quot; /&gt;

==Rahvusvaheline vastukaja==
[[pilt:Crimea reaction clean.svg|pisi|400px|right|Rahvusvaheline vastukaja 2014. aasta Krimmi kriisile, vastavalt ametlikele riiklikele avaldustele.&lt;ref name=&quot;01mAG&quot; /&gt;
&lt;!--{{legend|#FF0000|Krimmi poolsaar}}--&gt;
{{legend|#497bd7|Ukraina}}
{{legend|#6a1f1f|Venemaa}}
----
{{legend|#57d2d2|Toetus [[Ukraina]] territoriaalsele terviklikkusele}}
{{legend|#289797|[[Venemaa|VF]] tegevuse hukkamõist}}
{{legend|#1b6565|VF tegevuse hukkamõist ja tegevuse käsitlemine sõjalise sekkumisena}}
{{legend|#f08080|Toetus VF huvidele}}
{{legend|#d93cd9|Toetus VF tegevusele ja/või Ukraina üleminekuvalitsuse hukkamõist}}
{{legend|#efef8f|Mure ja/või lootuse väljendamine konflikti rahumeelse lahendamise suhtes}}
{{legend|#CDCDCD|Ametlik avaldus puudub / Andmed puuduvad}}
]]
===Rahvusvahelised organisatsioonid===
* [[NATO]] – NATO kogunes 2. märtsil erakorralisele istungile ja NATO peasekretär [[Anders Fogh Rasmussen]] ütles enne istungit, et &quot;see, mida Venemaa praegu Ukrainas teeb, rikub ÜRO harta põhimõtteid ja ohustab Euroopa julgeolekut ja rahu&quot;&lt;ref name=&quot;0vii9&quot; /&gt;.
* [[OSCE]] – OSCE eesistujariigi [[Šveits]]i välisminister [[Didier Burkhalter]] kutsus &quot;kõiki osapooli üles vastutustundlikkusele, vaoshoitusele ja äärmisele ettevaatusele selles ohtlikkus olukorras ning rakendama kõiki meetmeid vältimaks pingete kogunemist ja vägivalda&quot; &lt;ref name=&quot;Xnkwk&quot; /&gt;
===Riiklikud reaktsioonid===
* {{pisiLipp|Valgevene}} – välisministeerium väljendas muret Ukraina sündmuste üle.
* {{pisiLipp|Kanada}} – peaminister [[Stephen Harper]] teatas, et Kanada diplomaadid kutsuti Venemaalt tagasi ja [[G8]] tippkohtumisel osaleda ei kavatseta.&lt;ref name=&quot;EO0kR&quot; /&gt;
* {{pisiLipp|Eesti}} – välisminister [[Urmas Paet]] nimetas pingelist olukorda Krimmis murettekitavaks ning ütles, et rahvusvahelised organisatsioonid nagu [[Euroopa Liit]], [[Euroopa Nõukogu]] ja [[OSCE]] peavad saatma viivitamatult Krimmi oma vaatlejad.&lt;ref name=&quot;Nrcs6&quot; /&gt;
* {{pisiLipp|Soome}} – välisminister [[Erkki Tuomioja]] ütles, et Venemaa on alustanud Krimmi sõjalist ülevõtmist ning rikub sellega mitmeid rahvusvahelisi seadusi ja kokkuleppeid.
* {{pisiLipp|Gruusia}} – välisminister [[Giorgi Margvelašvili]] kutsus rahvusvahelist kogukonda &quot;mitte lubama Euroopasse uut konflikti ja kasutama kõiki võimalikke vahendeid, et tagada Ukraina terviklikkus ja iseseisvus&quot;.
* {{pisiLipp|Itaalia}} – peaminister [[Matteo Renzi]] nimetas Krimmis toimuvat vastuvõetamatuks. Renzi avaldas lootust rahumeelsele lahendusele.
* {{pisiLipp|Leedu}} – välisministeerium kutsus oma suursaadiku koju, et toimuvat arutada. Peale selle kutsus Välisministeerium vaibale Vene suursaadiku&lt;ref name=&quot;9wHS7&quot; /&gt;.
* {{pisiLipp|Läti}} – president, parlamendi spiiker, peaminister ja välisminister teatasid ühisavalduses, et &quot;Läti toetab Ukraina terviklikkust ja kõik katsed tükeldada Ukraina ühiskonda ja tekitada küsitavusi Ukraina territoriaalses terviklikkuses, tuleb karmimail viisil hukka mõista.&quot;
* {{pisiLipp|Poola}} – välisminister [[Radosław Sikorski]] hoiatas, et niimoodi algavad piirkondlikud konfliktid ja lisas, et &quot;see on väga ohtlik mäng&quot;&lt;ref name=&quot;oo9jK&quot; /&gt;. Poola president [[Bronisław Komorowski]] teatas 1. märtsi hommikul, et nõuab Venemaa vägede Ukrainasse sissetungimise tõttu konsultatsioone NATO asutamisleppe artikkel 4 alusel.&lt;ref name=&quot;5RHqG&quot; /&gt; NATO asutamislepingu artikkel 4 ütleb, et NATO liikmed konsulteerivad üksteisega, kui neist ühe arvates on ohus mis tahes osapoole territoriaalne terviklikkus, poliitiline sõltumatus või julgeolek.
* {{pisiLipp|Suurbritannia}} – välisminister [[William Hague]] väljendas sügavat muret seoses pingete tõusu ja [[Vene Riigiduuma]] otsusega lubada sõjaväe kasutamist Ukraina territooriumil. Hague ütles, et Suurbritannia käsitleb seda agressioonina Ukraina vastu.
* {{pisiLipp|USA}} – kaitseminister [[Chuck Hagel]] kutsus Venemaad üles hoiduma igasugusest tegevusest Ukraina vastu, mida võidaks valesti tõlgendada.&lt;ref name=&quot;DKMIq&quot; /&gt; USA riigisekretär [[John Kerry]] ütles, et „riigi jaoks, kes on nii tihti sõna võtnud välisriikide sekkumise vastu Liibüas, Süürias ja mujal, oleks tähtis nendele hoiatustele tähelepanu pöörata, kui nad mõtlevad valikute üle Ukraina suveräänses riigis“.&lt;ref name=&quot;HiXBI&quot; /&gt; USA Kaitseministeerium saatis Šiauliai lennubaasi kuus [[F-15]] hävitajat ja rohkem kui kahekordistas [[Baltikum]]is õhuturvet teostavate USA hävitajate arvu.&lt;ref name=&quot;PEWHE&quot; /&gt;

==Vaata ka==
* [[Ukraina kriis]]
* [[Uus külm sõda]]
* [[Vene-Ukraina sõda]]
* [[Rohelised mehikesed]]
* [[ÜRO Peaassamblee resolutsioon 68/262]]
* [[Novorossija]]
* [[Infosõda]]
* [[Hübriidsõda]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;redux&quot;&gt;{{cite news|last1=Laudicina|first1=Paul|title=Ukraine: Cold War Redux Or New Global Challenge?|url=http://www.forbes.com/sites/paullaudicina/2014/05/15/ukraine-cold-war-redux-or-new-global-challenge/|accessdate=9. jaanuaril 2015|publisher=Forbes|date=15. mai 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;telegraph10656312&quot;&gt;{{cite web|work=The Daily Telegraph|author=Damien McElroy|url= http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/ukraine/10656312/Ukraine-revolution-live.html|title=Ukraine revolution: live – Ukraine's president has disappeared as world awakes to the aftermath of a revolution|date=23. veebruar 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Unthinkable&quot;&gt;{{cite news|last=Keating|first=Joshua|title=Crimean Foreshadowing|url=http://www.slate.com/blogs/the_world_/2014/03/01/the_wikileaks_cables_that_anticipated_the_russian_invasion_of_crimea.html|accessdate=15. märtsil 2014|newspaper=Slate|date=1. märts 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;autogenerated4&quot;&gt;http://www.rte.ie/news/2014/0311/601408-ukraine/ Yanukovych denounces Ukrainian elections as 'illegitimate'&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rg4Ra&quot;&gt;{{cite web |url=http://foreignpolicy.com/2014/03/04/welcome-to-cold-war-ii/ |title=Welcome to Cold War II |author=Dmitri Trenin |date=4. märts 2014 |website=Foreign Policy |publisher=Graham Holdings |accessdate=4. veebruaril 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eprDr&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.theguardian.com/world/2014/nov/19/new-cold-war-back-to-bad-old-days-russia-west-putin-ukraine |title=The new cold war: are we going back to the bad old days? |author=Simon Tisdall |date=19. november 2014 |website=The Guardian |publisher=Guardian News and Media Limited |accessdate=4. veebruaril 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;29apv&quot;&gt;{{cite web |url=http://news.nationalgeographic.com/news/2014/09/140912-cold-war-geography-russia-ukraine-sanctions/ |title=Is the Cold War Back? |author=Eve Conant |date=12. september 2014 |website=National Geographic |publisher=National Geographic Society |accessdate=4. veebruaril 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2VuGl&quot;&gt;{{cite web|publisher=BBC News|url=http://www.bbc.co.uk/news/world-europe-26302277|title=Ukraine conflict: Tymoshenko speech ends historic day of revolution|date=22. veebruar 2014}}&lt;br&gt;{{cite web|work=Financial Times|url=http://www.ft.com/cms/s/0/8faf984a-9bda-11e3-afe3-00144feab7de.html |title=Yanukovich toppled in new Ukrainian revolution|date=22. veebruar 2014|author=Neil Buckley and Roman Olearchyk}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;b590d&quot;&gt;[http://www.opendemocracy.net/od-russia/taras-kuzio/crimea-%E2%80%93-from-playground-to-battleground Crimea – from playground to battleground], opendemocracy.net, 27 February 2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0c20P&quot;&gt;{{Cite web |url=http://www.suomensotilas.fi/en/artikkelit/crimea-invaded-high-readiness-forces-russian-federation |title=Crimea Invaded By High Readiness Forces Of The Russian Federation |publisher=Suomen Sotilas |date=03.03.2014 |accessdate= |first1=Artto |last1=Pulkki |website= |archive-date=30.03.2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150330124704/http://www.suomensotilas.fi/en/artikkelit/crimea-invaded-high-readiness-forces-russian-federation |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tphmx&quot;&gt;[http://en.interfax.com.ua/news/general/193305.html About 50 armed men in military uniform seize Simferopol Airport in early hours of Friday], [[Interfax-Ukraine]] (28 February 2014).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hqskN&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140307115115/http://www.ukrinform.ua/ukr/news/ozbroe_ni_lyudi_uzyali_pid_kontrol_aeroporti_v_krimu_1912865 Armed people took under control airports in Crimea]. [[Ukrinform]]. 28 February 2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CoI6l&quot;&gt;[http://zn.ua/POLITICS/novym-premerom-kryma-izbran-lider-russkogo-edinstva-sergey-aksenov-139944_.html Новым премьером Крыма избран лидер &quot;Русского единства&quot; Сергей Аксенов] zn.ua (vaadatud 26.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;26e83&quot;&gt;Krimmi separatistide juht sai Venemaa kodakondsuse juba 2003. aastal. Seda tõendab Venemaa presidendi ukaas nr 18 &quot;Venemaa Föderatsiooni kodakondsusesse vastuvõtmisest&quot; 10. jaanuarist 2003. Dokument on vabalt kättesaadav Venemaa Föderatsiooni juriidilises andmebaasis jurbase.ru [http://112.ua/obshchestvo/aksenov-stal-grazhdaninom-rossii-esche-v-2003-godu-38247.html Аксенов стал гражданином России еще в 2003 году] 112.ua (vaadatud 26.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zhmq1&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/2714248/ukraina-armee-viidi-lahinguvalmidusse Ukraina armee viidi lahinguvalmidusse] Postimees, 1. märts 2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;V7V7c&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/2714382/ukraina-kuulutas-valja-mobilisatsiooni Ukraina kuulutas välja mobilisatsiooni] Postimees, 2. märts 2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dYZef&quot;&gt;[http://edition.cnn.com/2014/03/02/world/europe/ukraine-politics/ Ukraine mobilizes troops after Russia's 'declaration of war'], edition.cnn.com, 2. märts 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7ZfQq&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/2714474/ukraina-presidendi-kt-korraldusel-suleti-ohuruum-sojalennukite-jaoks Ukraina presidendi kt korraldusel suleti õhuruum sõjalennukite jaoks], Postimees, 2. märts 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9PPMm&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/2714638/suurbritannia-otsustas-sotsi-eelkonelustelt-lahkuda Suurbritannia otsustas Sotši eelkõnelustelt lahkuda] Postimees, 2. märts 2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LJcm2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140304114150/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/obama-ja-putin-pidasid-90-minutilise-erimeelsusi-tais-vestluse-obama-hoiatas-venemaad-sanktsioonidega.d?id=68134237 Obama ja Putin pidasid 90-minutilise erimeelsusi täis vestluse, Obama hoiatas Venemaad sanktsioonidega] Delfi, 2. märts 2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RE21A&quot;&gt;[http://www.radiosvoboda.org/content/article/25274499.html У Криму вимагають розпуску парламенту автономії і знесення пам’ятника Леніну], radiosvoboda.org, 23. veebruar 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hwUxY&quot;&gt;[http://en.interfax.com.ua/news/general/192882.html Crimean Tatars, pro-Russia supporters approach Crimean parliament building], interfax.com.ua, 26. veebruar 2004&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YQknW&quot;&gt;[[Howard Amos]]. [http://www.theguardian.com/world/2014/feb/23/ukraine-crisis-secession-russian-crimea Ukraine crisis fuels secession calls in pro-Russian south], theguardian.com, 23. veebruar 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oJZ7d&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140224033624/http://blogi.newsweek.pl/Tekst/swiat/684527%2Crosja-przygotowuje-sie-do-zbrojnej-interwencji-na-ukrainie.html Rosja przygotowuje się do zbrojnej interwencji na Ukrainie?] blogi.newsweek.pl (sisaldab meeleavalduse videot)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FHFba&quot;&gt;[http://www.pravda.com.ua/news/2014/02/23/7016000/ У Севастополі загони самооборони формуватиме &quot;Руський блок&quot;, під містом – протитанкові &quot;їжаки&quot;] www.pravda.com.ua&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Y87Yn&quot;&gt;[http://comments.ua/politics/454180-sevastopole-snova-podnimayut-vosstanie.html В Севастополе снова поднимают восстание] comments.ua&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nEgZE&quot;&gt;[http://www.theglobeandmail.com/news/world/tension-in-crimea-as-pro-russia-and-pro-ukraine-groups-stage-competing-rallies/article17110382/#dashboard/follows/ Globe in Ukraine: Russian-backed fighters restrict access to Crimean city]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LGeeu&quot;&gt;[http://www.kyivpost.com/content/ukraine/two-die-in-rallies-outside-crimean-parliament-says-ex-head-of-mejlis-337708.html Two die in rallies outside Crimean parliament, says ex-head of Mejlis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LuvBI&quot;&gt;[http://www.unian.net/politics/891383-13-samoletov-s-rossiyskimi-desantnikami-pribyili-v-kryim-kunitsyin.html 13 самолетов с российскими десантниками прибыли в Крым – Куницын] www.unian.net (vaadatud 2.04.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;F9Xqc&quot;&gt;[http://usa.mfa.gov.ua/en/press-center/news/18929-information-on-developments-in-the-autonomous-republic-of-crimea Information on developments in the Autonomous Republic of Crimea]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BcOxw&quot;&gt;[http://www.bbc.com/news/world-europe-26424738 Russia 'demands surrender' of Ukraine's Crimea forces] [[BBC]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5znhQ&quot;&gt;[http://www.kyivpost.com/content/ukraine/russias-invasion-of-ukraine-march-3-live-updates-338232.html Interfax-Ukraine news reports that Russian military issues ultimatums to Ukraine (March 3 live updates)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RDxa7&quot;&gt;[http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/ukraine/10672417/Ukraine-live.html Ukraine crisis live: 'Russia issues ultimatum to Ukrainian forces – surrender or we attack'] [[The Daily Telegraph|The Telegraph]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AzDtW&quot;&gt;[http://www.foxnews.com/world/2014/03/03/russia-tightens-grip-on-crimea-as-west-scrambles-to-respond/ Russia reportedly gives Ukraine's forces deadline to surrender in disputed Crimea region]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PobcI&quot;&gt;[http://www.bbc.com/news/world-europe-26407604 Ukraine crisis: What next for both sides?] [[BBC]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;70Oqn&quot;&gt;Toetudes erinevalt meelestatud [[massiteabevahendid|massiteabevahendite]] andmetele.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oN6Cy&quot;&gt;{{cite news|title=Russia Warns It Is Ready To Place Eastern Ukraine 'Under Its Protection'|url=http://www.businessinsider.com/russia-warns-eastern-ukraine-over-riots-2014-3|accessdate=15. märtsil 2014|newspaper=Business Insider|date=14. märts 2014|agency=Reuters|archive-date=2014-03-15|archive-url=https://web.archive.org/web/20140315023650/http://www.businessinsider.com/russia-warns-eastern-ukraine-over-riots-2014-3|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4MWfA&quot;&gt;{{cite web|url=http://rt.com/news/crimea-parliament-independence-ukraine-086/ |title=Crimea parliament declares independence from Ukraine ahead of referendum — RT News |publisher=rt.com |date= |accessdate=11.03.2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ThGKP&quot;&gt;[http://www.rte.ie/news/2014/0314/602187-ukraine/ No progress in US-Russian talks on Ukraine] www.rte.ie (vaadatud 31.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hAUR4&quot;&gt;[http://www.bbc.co.uk/russian/international/2014/03/140315_ukraine_moscow_rallies.shtml &quot;Марш мира&quot; в Москве собрал десятки тысяч участников (sisaldab fotosid)] www.bbc.co.uk (vaadatud 25.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vrufe&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/2729080/galerii-moskvas-protestiti-soja-vastu Galerii: Moskvas protestiti sõja vastu] www.postimees.ee (vaadatud 25.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bhzgs&quot;&gt;[http://www.volkskrant.nl/vk/nl/30323/Onrust-in-Oekraine/article/detail/3614101/2014/03/16/Live---Nu-22-000-Russische-soldaten-op-de-Krim.dhtml Teruglezen: Feest op de Krim na eerste uitslagen referendum] www.volkskrant.nl (vaadatud 31.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;O9qKR&quot;&gt;[http://ru.tsn.ua/politika/predyduschie-rezultaty-nezakonnogo-referenduma-v-krymu-obyavyat-cherez-2-5-chasa-355045.html Предварительные результаты незаконного референдума в Крыму объявят через 2,5 часа] ru.tsn.ua (vaadatud 28.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MDMnb&quot;&gt;[http://www.nytimes.com/2014/03/15/world/europe/crimea-vote-does-not-offer-choice-of-status-quo.html?_r=0 2 Choices in Crimea Referendum, but Neither Is ‘No’] www.nytimes.com (vaadatud 28.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0gMbe&quot;&gt;[http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/ukraine/10701676/Crimeans-vote-peacefully-in-referendum-but-have-little-choice.html Crimeans vote peacefully in referendum, but have little choice] www.telegraph.co.uk (vaadatud 28.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8NnFP&quot;&gt;[http://www.ukrinform.ua/eng/news/mejlis_to_boycott_crimean_referendum_318219 Mejlis to boycott Crimean referendum] www.ukrinform.ua (vaadatud 28.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;W3XWv&quot;&gt;[http://ru.tsn.ua/politika/ekzit-poll-naschital-v-krymu-93-zhelayuschih-vossoedinitsya-s-rossiey-355047.html Экзит-полл насчитал в Крыму 93% желающих &quot;воссоединиться с Россией&quot;] ru.tsn.ua (vaadatud 28.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0xm3K&quot;&gt;[http://eng.state.kremlin.ru/council/18/news President of Russia], inglise keeles, vaadatud 30.06.2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LdJYo&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.forbes.com/sites/paulroderickgregory/2014/05/05/putins-human-rights-council-accidentally-posts-real-crimean-election-results-only-15-voted-for-annexation/ |title=Putin's 'Human Rights Council' Accidentally Posts Real Crimean Election Results |last1=Gregory |first1=Paul Roderick |last2= |first2= |authorlink= |publisher=[[Forbes]] |date=5. mai 2014 |website=www.forbes.com |accessdate=30. juunil 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VClu0&quot;&gt;[http://www.bbc.com/news/world-europe-26595776 Ukraine crisis: Russia isolated in UN Crimea vote] www.bbc.com (vaadatud 31.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Icyz0&quot;&gt;[http://www.rte.ie/news/2014/0316/602602-ukraine-crimea-russia/ Crimea 'going home', leader says after vote to join Russia] www.rte.ie (vaadatud 2.04.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xdbME&quot;&gt;[http://www.rte.ie/news/2014/0316/602602-ukraine-crimea-russia/ Otsi tekstist: Kiev and Moscow had declared a truce until 21 March] [[RTÉ]]&lt;!-- Raidió Teilifís Éireann --&gt; (vaadatud 2.04.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;blCMV&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140407052033/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-videod-toetuskontsert-ukrainale-toi-vabaduse-valjakule-tuhanded-inimesed.d?id=68248109 FOTOD ja VIDEOD: Toetuskontsert &quot;Ukrainale&quot; tõi Vabaduse väljakule tuhanded inimesed] www.delfi.ee (vaadatud 25.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hcDYl&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140319204242/http://www.peacekeeper.ru/ru/?module=news&amp;action=view&amp;id=19886 Казахстан признал результаты крымского референдума] www.peacekeeper.ru (vaadatud 1.04.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rVUpX&quot;&gt;[http://www.mfa.kg/mews-of-mfa-kr/zayavlenie-ministerstva-inostrannih-del-kirgizskoi-respubliki-ot-20-marta-2014-goda_en.html Statement of the Ministry of Foreign Affairs of the Kyrgyz Republic on situation in Ukraine and Crimea] www.mfa.kg (vaadatud 1.04.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OlapU&quot;&gt;[http://rus.newsru.ua/ukraine/20mar2014/armenia_krum.html Армения признаёт проведенный в Крыму псевдореферендум] rus.newsru.ua (vaadatud 1.04.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WmPwU&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200807171843/https://old.civil.ge/eng/article.php?id=27044 Sokhumi, Tskhinvali Recognize Crimea Vote] www.civil.ge (vaadatud 1.04.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;g0tmZ&quot;&gt;[http://www.regnum.ru/news/polit/1779241.html Заявления о непризнании воли народа Крыма можно считать признанием плебисцита – посол Южной Осетии в РФ] www.regnum.ru (vaadatud 1.04.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;22D34&quot;&gt;[http://asbarez.com/120687/karabakh-foreign-ministry-issues-statement-on-crimea/ Karabakh Foreign Ministry Issues Statement on Crimea] asbarez.com (vaadatud 1.04.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PYIos&quot;&gt;[http://www.bbc.com/news/world-europe-26609667 Crimean parliament formally applies to join Russia] www.bbc.com (vaadatud 31.03 2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SYUcm&quot;&gt;[http://www.voanews.com/content/voting-under-way-in-crimea-referendum-to-join-russia/1872380.html Crimea Applies to Join Russia] www.voanews.com (vaadatud 31.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LoZDP&quot;&gt;Krimmi Vabariigi iseseisvust tunnustas ainult Venemaa; iseseisvuse väljakuulutamist aga toetasid [[Abhaasia]], [[Lõuna-Osseetia]] ja [[Mägi-Karabahh]]. Krimmi Vabariigi iseseisvus kuulutati välja selleks, et lihtsustada Krimmi liitmist Venemaaga Venemaa Föderatsiooni seaduste järgi. (Vt [http://www.vedomosti.ru/politics/news/23794101/verhovnyj-sovet-kryma-prinyal-deklaraciyu-nezavisimosti Крым определился, каким способом войдет в Россию)] www.vedomosti.ru (vaadatud 1.04.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;m7VV5&quot;&gt;[http://www.bbc.com/news/world-europe-26621726 Russia's Vladimir Putin recognises Crimea as nation] www.bbc.com (vaadatud 1.04.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;x5wrp&quot;&gt;[http://society.lb.ua/life/2014/03/17/259752_pogibshiy_krimskiy_tatarin_shel.html Погибший крымский татарин шел в военкомат, захваченный &quot;дружинниками&quot;] society.lb.ua&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;03qqi&quot;&gt;[http://www.bbc.co.uk/russian/international/2014/03/140318_crimea_putin_treaty.shtml Путин хочет подписать договор о присоединении Крыма к РФ] www.bbc.co.uk/russian (vaadatud 20.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;f3oPI&quot;&gt;[http://www.mil.gov.ua/index.php?lang=ua&amp;part=news&amp;sub=read&amp;id=33142 During the storm of the 13th photogrammetric center of the Main Administration operational support to the Armed Forces of Ukraine in Simferopol, on the post died ensign Serhiy Viktorovych Kokurin]. Ministry of Defense of Ukraine. March 20, 2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Y4GQa&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140322003442/http://voiceofrussia.com/news/2014_03_19/Fatal-incident-in-Simferopol-provocation-Russias-ambassador-to-NATO-3832/ Fatal incident in Simferopol 'provocation' – Russia's ambassador to NATO] voiceofrussia.com (vaadatud 2.04.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ao7vc&quot;&gt;[http://www.kremlin.ru/news/20603 Обращение Президента Российской Федерации (sisaldab kõne videosalvestist)] www.kremlin.ru (vaadatud 20.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;x65RQ&quot;&gt;[http://www.ekburg.ru/news/2/47854-vladimir-putin-vystupit-pered-federalnym-sobraniem-18-marta/ Владимир Путин выступил перед Федеральным Собранием (sisaldab kõne videosalvestist)] www.ekburg.ru (vaadatud 20.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;r2IML&quot;&gt;[http://ru.tsn.ua/politika/otobrav-krym-putin-sorval-masku-i-pokazal-istinnoe-lico-diktatora-355553.html Отобрав Крым, Путин сорвал маску и показал истинное лицо диктатора] ru.tsn.ua (vaadatud 26.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lUAvt&quot;&gt;[http://www.kremlin.ru/news/20607 Митинг «Мы вместе!» в поддержку принятия Крыма в состав Российской Федерации (sisaldab videosalvestist)] www.kremlin.ru (vaadatud 22.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;V35WQ&quot;&gt;[http://lenta.ru/news/2014/03/20/duma/ Госдума ратифицировала договор о присоединении Крыма и Севастополя] lenta.ru (vaadatud 20.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;i46lq&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150923221021/http://www.duma.gov.ru/news/273/633271/ Дополнительное пленарное заседание Госдумы 20 марта] www.duma.gov.ru (vaadatud 20.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3PPuA&quot;&gt;[http://www.kremlin.ru/news/20626 Церемония подписания законов о принятии Крыма и Севастополя в состав России (sisaldab videosalvestist)] www.kremlin.ru (vaadatud 22.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;skgMU&quot;&gt;[http://www.kremlin.ru/news/20625 Подписаны законы о принятии Крыма и Севастополя в состав России] www.kremlin.ru (vaadatud 22.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Q8ENt&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140407045039/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/uro-peaassamblee-kuulutas-krimmi-referendumi-oigustuhiseks-ega-tunnustanud-annekteerimist.d?id=68329927 ÜRO peaassamblee kuulutas Krimmi referendumi õigustühiseks ega tunnustanud annekteerimist] www.delfi.ee (vaadatud 31.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JVYaO&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140330233741/http://www.reuters.com/article/2014/03/27/us-ukraine-crisis-un-idUSBREA2Q1GA20140327 U.N. General Assembly declares Crimea secession vote invalid] www.reuters.com (vaadatud 31.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6ml1B&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140512230809/http://en.itar-tass.com/russia/726332 Crimea, Sevastopol incorporated into Russia’s Southern Military District] [[ITAR-TASS]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lByhb&quot;&gt;[http://www.svoboda.org/content/article/25352506.html Путин: в Крыму действовали российские военные] www.svoboda.org, 17.04.2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;k6Gor&quot;&gt;[http://www.washingtonpost.com/world/putin-changes-course-admits-russian-troops-were-in-crimea-before-vote/2014/04/17/b3300a54-c617-11e3-bf7a-be01a9b69cf1_story.html Putin’s remarks raise fears of future moves against Ukraine] The Washington Post, April 17, 2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uenO6&quot;&gt;{{cite web|url=http://eng.kremlin.ru/news/7034 |title=President of Russia |publisher=eng.kremlin.ru |date=01.06.2010 |accessdate=20.04.2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KUH0C&quot;&gt;[http://www.bbc.com/news/world-europe-27344029 Ukraine crisis: Vladimir Putin visits annexed Crimea] [[BBC World News]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;01mAG&quot;&gt;Juhul kui ametlikku seisukohta võis lahterdada enam kui ühte kategooriasse, on märgitud ära &quot;tugevaim&quot; seisukoht. Allikad on kirjas [https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Crimea_reaction_clean.png faili kirjelduse lehel Commonsis].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0vii9&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/2714490/nato-peasekretar-venemaa-tegevus-ohustab-euroopa-julgeolekut NATO peasekretär: Venemaa tegevus ohustab Euroopa julgeolekut], Postimees, 2. märts 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Xnkwk&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/osce-valjendas-muret-seoses-arengutega-krimmis.d?id=68123233 OSCE väljendas muret seoses arengutega Krimmis]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Delfi, 27. veebruar 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EO0kR&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/a9969fe5-4b07-4f4d-9cc3-9e7554da49c8 Kanada, USA ja Suurbritannia kutsusid oma saadikud Venemaalt tagasi], ERR, 2. märts 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Nrcs6&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/2713808/paet-krimmi-tuleb-saata-rahvusvahelised-vaatlejad Paet: Krimmi tuleb saata rahvusvahelised vaatlejad], Postimees, 1. märts 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9wHS7&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140228112953/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/leedu-kutsus-krimmi-asjus-vaibale-vene-suursaadiku-vilniuses.d?id=68125761 Leedu kutsus Krimmi asjus vaibale Vene suursaadiku Vilniuses], Delfi, 28. veebruar 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oo9jK&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/poola-krimmis-toimuv-on-vaga-ohtlik-mang.d?id=68121579 Poola: Krimmis toimuv on &quot;väga ohtlik mäng&quot;]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Delfi, 27. veebruar 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5RHqG&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140306025910/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/poola-nouab-ukraina-olukorra-tottu-pohja-atlandi-pakti-neljanda-artikli-kaivitamist.d?id=68135955 Poola nõuab Ukraina olukorra tõttu Põhja-Atlandi pakti neljanda artikli käivitamist], Delfi, 2. märts 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DKMIq&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/usa-kaitseminister-kutsus-venemaad-hoiduma-tegevusest-mida-voiks-valesti-tolgendada.d?id=68120971 USA kaitseminister kutsus Venemaad hoiduma tegevusest, mida võiks valesti tõlgendada]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Delfi, 27. veebruar 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HiXBI&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140307200520/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/usa-venemaa-sojaline-sekkumine-ukrainas-oleks-rank-viga.d?id=68116083 USA:Venemaa sõjaline sekkumine Ukrainas oleks ränk viga], Delfi, 27. veebruar 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PEWHE&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/pentagon-saadab-baltikumi-taiendavalt-kuus-havitajat.d?id=68180001 |pealkiri=Pentagon saadab Baltikumi täiendavalt kuus hävitajat |vaadatud=2014-03-18 |arhiivimisaeg=2014-03-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140310004235/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/pentagon-saadab-baltikumi-taiendavalt-kuus-havitajat.d?id=68180001 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{commonskat|2014 Crimean crisis|2014. aasta Krimmi kriis}}
{{vikitsitaadid}}
* [http://www.themoscowtimes.com/opinion/article/from-tuzla-to-great-russia/234950.html 30. Oct. 2003, By Pavel Felgenhauer, From Tuzla to 'Great Russia', The Moscow Times]
* [http://usa.mfa.gov.ua/en/press-center/news Teave Krimmi sündmuste kohta Ukraina Ameerika Ühendriikide saatkonna kodulehel.]
* [http://www.forbes.com/sites/rogerkay/2014/03/10/online-property-exchange-could-help-solve-crimean-crisis/ Online Property Exchange Could Help Solve Crimean Crisis] [[Forbes]] &lt;small&gt;(Inglise keeles, sisaldab kaarti ja asjakohast teemaarendust)&lt;/small&gt;
* [http://www.reuters.com/assets/print?aid=USBREA270PO20140308 Timeline: Political crisis in Ukraine and Russia's occupation of Crimea] reuters.com
* [http://news.liga.net/print/articles/politics/1001892-vtorzhenie_v_ukrainu_poslednie_sobytiya_v_krymu_i_na_yugo_vostoke.htm Вторжение России в Украину: хроника за 14–20 марта] news.liga.net
* 14. aprill 2014, [[Hardo Aasmäe]], [http://www.õhtuleht.ee/575923/kommentaar-miks-vene-vagi-tammub-ukraina-piiril Miks Vene vägi tammub Ukraina piiril?], õhtuleht.ee
* 19. detsember 2014, [[Lauri Laugen]], [http://www.delfi.ee/archive/print.php?id=70402635 Sevastopoli &quot;parlamendi spiiker&quot;: valmistasime Krimmi Venemaaga ühendamist ette juba 2004. ja 2008. aastal], delfi.ee
* [http://www.rferl.org/media/video/russia-ukraine-crimea-interviews/27575495.html Russia &amp; Me: Former Post-Soviet Leaders' Views On Crimea's Annexation] (video 11:21), [[Vabadusraadio]], 26. veebruar 2016 &lt;small&gt;(vene keeles, ingliskeelsed subtiitrid)&lt;/small&gt;
* [http://www.bbc.com/russian/features-39301531 &quot;Недостаточно просто взять все и &quot;залить баблом&quot;: три года после аннексии Крыма], [[BBC]] venekeelne teenistus, 17. märts 2017
* [https://www.propastop.org/2023/06/28/narratiivirontgen-krimm-on-poline-vene-ala/ Narratiiviröntgen: Krimm on põline vene ala?] Propastop 28.06.2023
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/120283647/ajalugu-julgeolekueksperdid-janukovots-istus-veel-oma-residentsis-kui-krimmi-juba-hoivati Eesti Päevaleht AJALUGU | Julgeolekueksperdid: Janukovõtš istus veel oma residentsis, kui Krimmi juba hõivati] Julia Kazdobina, Jakob Hedenskog, Andreas Umland 8. IV 2024 epl.delfi.ee 

[[Kategooria:2014]]
[[Kategooria:2014. aasta Ukrainas]]
[[Kategooria:Krimm]]
[[Kategooria:Venemaa poliitika]]
[[Kategooria:Vene-Ukraina sõda]]</text>
      <sha1>dt1ymivvyhkm73osvsj775ltoazizwn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sjevjerodonetsk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>372345</id>
    <revision>
      <id>7185057</id>
      <parentid>6865525</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T08:24:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <origin>7185057</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8068" sha1="5614wh3ekx9hxlcldsi494b1b1exdqs" xml:space="preserve">{{lahingutegevus2|Sjevjerodonetski lahing (2022)}}
{{linn
| nimi = Sjevjerodonetsk
| hääldus = 
| nimi1_keel = ukraina  | nimi1 = Сєвєродонецьк | nimi1_latin = Sjevjerodonetsk
| nimi2_keel = vene  | nimi2 = Северодонецк | nimi2_latin = Severodonetsk
| pilt = SivHram.JPG
| pildiallkiri = 
| vapp = Severodoneck gerb.png
| vapi_link = [[Sjevjerodonetski vapp]]
| lipp = Severodoneck prapor.png
| lipu_link = [[Sjevjerodonetski lipp]]
| pindala = 42,1
| elanikke = 130 000 (2018)&lt;ref&gt;{{cite web |url=http://worldpopulationreview.com/countries/ukraine-population/cities/ |title=World Population Review {{!}} Population of Cities in Ukraine (2018) |trans-title= |date= |accessdate=4.05.2018 |publisher= |language=en |website=worldpopulationreview.com |archive-date=13.05.2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180513190324/http://worldpopulationreview.com/countries/ukraine-population/cities/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
| asendikaart = Ukraina
| osm = pind
}}

'''Sjevjerodonetsk''' ([[ukraina keel]]es Сєвєродонецьк, varem ka Сєверодонецьк{{lisa viide}} ''Sjeverodonetsk''; [[vene keel]]es Северодонецк, nime etümoloogiat arvestades&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://eki.ee/teatmik/severodonetskist-sjevjerodonetskini/|pealkiri=Severodonetskist Sjevjerodonetskini|autor=Päll, Peeter}}&lt;/ref&gt; eesti keeles võimalik ka ''Severodonetsk)'' on [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, umbes 124 km kaugusel [[Luhansk]]ist loodes.

Sjevjerodonetsk on alates [[22. september|22. septembrist]] [[2014]] [[Luhanski oblast]]i ''de facto'' halduskeskus.&lt;ref&gt;{{Cite news|title = Украинский парламент принял решение об изменении границ Луганской области|author = Оксана Денисова|url = http://ru.rfi.fr/ukraina/20141011-ukrainskii-parlament-prinyal-reshenie-ob-izmenenii-granits-luganskoi-oblasti/|work = RFI|date = 11.10.2014|access-date = 4.11.2014|archive-date = 16.10.2014|archive-url = https://web.archive.org/web/20141016180243/http://ru.rfi.fr/ukraina/20141011-ukrainskii-parlament-prinyal-reshenie-ob-izmenenii-granits-luganskoi-oblasti/|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/11/4/7043228/ |title=Москаль говорит, что Луганская ОГА никуда не переезжает |publisher=[[Ukrajinska Pravda]] |date=4. november 2014 |accessdate=4. novembril 2014}}&lt;/ref&gt;

Sjevjerodonetsk asub 51 meetri [[Kõrgus merepinnast|kõrgusel merepinnast]].

Sjevjerodonetsk asutati [[1934]]. aastal, linnaõigused sai [[1958]]. aastal.

== Rahvastik ==
[[2014]]. aasta [[1. jaanuar]]il elas linnas 108 899 inimest, [[asustustihedus]] {{#expr:108899/42.10 round 0}} inimest ruutkilomeetri kohta.
* [[1939]]. aastal – 5000 inimest
* [[1959]]. aastal – 33 200 inimest
* [[1970]]. aastal – 90 000 inimest
* [[1975]]. aastal – 107 000 inimest
* [[2005]]. aastal – 114 200 inimest
* [[2013]]. aastal – 109 500 inimest
* [[2014]]. aastal – 108 500 inimest

== Ajalugu ==
=== 21. sajand ===
[[Ukraina kriis|2014. aasta Ukraina kriisi]] ajal võtsid keskvalitsuse vastased relvajõud linna oma kontrolli alla.

[[22. juuli]]l heisati linna haldushoonele taas Ukraina lipp.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/07/22/7032664/ |title=Над Северодонецком развевается украинский флаг |publisher=[[Ukrajinska Pravda]] |date=22. juuni 2014, 13:49 |accessdate=22. juuni 2014 |website= }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/2568-severodoneck-osvobozhden-ot-terroristov |title=Северодонецк освобожден от террористов |publisher=[[Infovastupanu]] |date=22.07.2014, 15:00 |accessdate=22.07.2014 }}&lt;/ref&gt;

[[23. august]]il asendati &quot;maha kukkunud&quot; [[Vladimir Uljanov]]i mälestussammas [[Ukraina lipp|Ukraina lipuga]].&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/08/23/7035639/ |title=В Северодонецьке &quot;упал&quot; Ленин |publisher=[[Ukrajinska Pravda]] |date=23. august 2014 |accessdate=23. august 2014 }}&lt;/ref&gt;

[[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungi käigus Ukrainasse]] oli 2022. aasta 1. juuni hommikuks suurem osa linnast langenud Vene relvajõudude kontrolli alla.&lt;ref name=NYT_1_VI /&gt; 25. juunil 2022 vallutasid Vene väed linna täielikult ja tegemist on ajutiselt okupeeritud territooriumiga. Linn on lahingute käigus 90% ulatuses hävinenud.

== Vaata ka ==
* [[Sjevjerodonetski lennujaam]]
* [[Sjevjerodonetski lahing (2022)]]

==Märkus==
== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=NYT_1_VI&gt;{{cite news|url=https://www.nytimes.com/live/2022/06/01/world/russia-ukraine-war-news |title=Ukraine Live Updates: Russia Inches Toward Seizing Key Eastern City |trans-title= |date=2022-06-01 |access-date=2022-06-01 |website=[[The New York Times]] |language=en  |quote=Russian forces have reached the city’s core, Serhiy Haidai, the Ukrainian head of the regional military administration, wrote on Telegram early Wednesday. [Vene väed on jõudnud linna südamesse, kirjutas Ukraina oblasti sõjaväelise administratsiooni juht Serhiy Haidai kolmapäeva varahommikul Telegrammis] }}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{Commonskat|Syevyerodonetsk|Sjevjerodonetsk}}
* [http://www.sed-rada.gov.ua/ www.sed-rada.gov.ua Koduleht] &lt;small&gt;(''ukraina keeles'')&lt;/small&gt;
* [http://www.index.sed.lg.ua/ Сєвєродонецький інформаційний каталог INDEX]&amp;nbsp;. aastal – міські організації, промисловість, культура та інше
* [http://www.severodonetsk.osp-ua.info/ Офіційна сторінка міста Сєвєродонецька на порталі Олега Соскіна]
* [http://www.auc.org.ua/severodonetsk/ Сторінка міста Сєвєродонецька на порталі Асоціації міст України]
* [http://heraldry.com.ua/index.php3?lang=U&amp;context=info&amp;id=694#verh Українська геральдика. Сєвєродонецьк]
* [http://sever-strasti.net/ Северодонецкие страсти]
* [http://uamuseum.com/o12-Luganskaya/g463-Severodoneck.html Историко-культурное наследие Украины]
* [[8. oktoober]] [[2014]]. ''[[Ukrajinska Pravda]]''. [http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/10/8/7040168/ В Северодонецке нашли 20 тонн пороха и снаряды боевиков] &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;
* [[9. oktoober]] 2014. ''Liga Novosti''. [http://news.liga.net/news/politics/3604541-v_severodonetske_otkroyut_edinstvennyy_utselevshiy_aeroport_donbassa.htm В Северодонецке откроют единственный уцелевший аэропорт Донбасса] &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;
* [[10. oktoober]] 2014. ''Liga Novosti''. [http://news.liga.net/news/politics/3629392-poroshenko_prizval_sozdat_v_severodonetske_voennuyu_brigadu.htm Порошенко призвал создать в Северодонецке военную бригаду] &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;
* {{YouTube|id=uXyV4bXZrLA&amp;t=63s|title=Россия бросила все силы на Луганскую область  RFE/RL, 23. mai 2022; video 12:11, vene keeles, }}
* {{YouTube|id=oFRTaTRtubw|title=Ukraine war: Inside Severodonetsk as Russian forces close in  Sky News, 27. mai 2022; video 5:53, inglise keeles, }}
* Alex Crawford. [https://news.sky.com/story/ukraine-war-inside-a-city-torn-apart-by-war-where-even-those-who-live-together-are-turning-against-one-another-12620608 Ukraine war: Inside Severodonetsk, a city torn apart by war - where even those who live together are turning against one another {{!}} World News {{!}} Sky News], 24. mai 2022
* Quentin Sommerville. [https://www.bbc.com/news/world-europe-61634050 'I watched from afar Russia’s latest merciless assault on Severodonetsk']. BBC News, 30. mai 2022

[[Kategooria:Ukraina linnad]]
[[Kategooria:Luhanski oblast]]</text>
      <sha1>5614wh3ekx9hxlcldsi494b1b1exdqs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hrustalnõi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>373374</id>
    <revision>
      <id>7185059</id>
      <parentid>6449224</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T08:26:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <origin>7185059</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5515" sha1="0y7uwxigvvgqs0hd830ymifxn7xvwxz" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Hrustalnõi
| hääldus = 
| nimi1_keel = ukraina  | nimi1 = Хрустальний
| nimi2_keel = vene  | nimi2 = Хрустальный
| pilt = Executive Committee building in Khrustalnyi.jpg
| pildiallkiri = Haldushoone
| vapp = Герб Красного Луча.png
| vapi_link = [[Hrustalnõi vapp]]
| lipp = Krasuy luch prapor.png
| lipu_link = [[Hrustalnõi lipp]]
| pindala  = 153,56
| elanikke = 82 765 &lt;small&gt;(01.01.2013)&lt;/small&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Чисельність наявного населення України на 1 січня 2013 року, Київ-2013&amp;nbsp;— Державний комітет статистики України |url=http://database.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/ukr/publ_new1/index.asp |vaadatud=2014-10-29 |arhiivimisaeg=2014-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140924041031/http://database.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/ukr/publ_new1/index.asp |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
| asendikaart = Ukraina
| asendikaardi_pilt = 
}}

'''Hrustalnõi''' ([[ukraina keel]]es ''Хрустальний''; kuni 2016. aastani ''Красний Луч'') on linn [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, alates [[2014]]. aastast [[Luhanski Rahvavabariik|Luhanski Rahvavabariigi]] mässuliste valduses. Okupatsioonivõimud kasutavad endiselt nimetust '''Krasnõi Lutš'''.

[[1920]]. aastani oli asula nimi ''Krõndatšivka'' (''Криндачівка''). [[1926]]. aastal sai linnaõigused.

Hrustalnõi on üks [[Donbass]]i kivisöe ([[Antratsiit|antratsiidi]]) tootmise keskusi.

Linna elanike arv on 82 800 (2013). Linnavalitsuse haldusalasse kuulub veel 3 linna, 8 alevit ja 9 küla. Koos nendega oli linna 154 km² suuruses haldusalas 2012. aasta seisuga 124 000 elanikku.

[[Sõda Donbassis|Donbassi sõja]] ajal, [[2014]]. aasta kevadel, langes asula valitsusvastaste relvajõudude kontrolli alla.&lt;ref&gt;[http://www.5.ua/2014-02-09-20-22-38/item/382650-krasnyi-luch-na-luhanshchyni-vzhe-pid-rosiiskym-trykolorom Красний Луч на Луганщині вже під російським «триколором»]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.unian.ua/politics/925179-u-krasnomu-luchi-ozbroeni-lyudi-zahopili-podatkovu.html У Красному Лучі озброєні люди захопили податкову]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://ua.korrespondent.net/ukraine/politics/3380250-ozbroieni-luidy-zakhopyly-viiskkomat-u-krasnomu-luchi Озброєні люди захопили військкомат у Красному Лучі]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://espreso.tv/news/2014/08/09/tryvaye_biy_v_centri_krasnoho_lucha_perevaha_na_boci_ukrayinskykh_viyskovykh Триває бій в центрі Красного Луча. Перевага на боці українських військових]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://tyzhden.ua/News/116639 Мешканці Красного Луча масово залишають місто]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.ukrinform.ua/ukr/news/na_luganshchini_perekinulasya_vantagivka_z_rosiyskimi_voyakami___ne_vigiv_nihto_1994207 На Луганщині перекинулася вантажівка з російськими вояками&amp;nbsp;— не вижив ніхто]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://espreso.tv/news/2014/12/09/zmi_z_krasnoho_lucha_znykly_quotkazakyquot__teper_misto_okupovane_rosiyskymy_viyskovymy ЗМІ: З Красного Луча зникли «казаки», тепер місто окуповане російськими військовими]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/9699-boeviki-prevratili-krasnyy-luch-v-voennyy-gorodok |title=Боевики превратили Красный Луч в военный городок |publisher=[[Infovastupanu]] |date=14. detsember 2014 |accessdate=14. detsembril 2014}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{Viited}}

== Välislingid ==
*[http://krasnyluch.su/ Krasnõi Lutši linnavalitsus]
* [[14. november]] 2014. ''[[Ukrajinska Pravda]]''. [http://www.pravda.com.ua/news/2014/11/14/7044284/ Valitsus kinnitas riigi kontrolli all mitteolevate asulate nimekirja] &lt;small&gt;(''ukraina keeles'')&lt;/small&gt;
* [[29. oktoober]] 2014. ''[[Infovastupanu]]''. [http://sprotyv.info/ru/news/7247-rossiyskie-okkupanty-uzhe-ne-skryvayut-svoego-prisutstviya-v-ukraine-foto Российские оккупанты уже не скрывают своего присутствия в Украине. FOTOD] &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;
* [[29. oktoober]] [[2014]]. ''[[Infovastupanu]]''. [http://sprotyv.info/ru/news/7280-biznesmeny-v-lnr-teper-obyazany-udovletvoryat-potrebnosti-terroristov Бизнесмены в ЛНР теперь обязаны удовлетворять потребности террористов] &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;
* [[29. november]] 2014. ''Liga Novosti''. [http://news.liga.net/news/politics/4235709-v_krasnom_luche_proizoshli_razborki_mezhdu_terroristami.htm В Красном Луче произошли разборки между террористами] &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;
* [[13. detsember]] 2014. ''Liga Novosti''. [http://news.liga.net/news/politics/4399950-zhiteli_okkupirovannogo_krasnogo_lucha_vygnali_iz_goroda_kazakov.htm Okupeeritud Krasnõi Lutši elanikud ajasid linnast välja &quot;kasakad&quot;] &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;
* [[24. detsember]] 2014. ''[[Ukrajinska Pravda]]''. [http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/12/24/7053091/ Tõmtšuk: Antratsõtis ja Krasnõi Lutšis on faktiliselt kaksikvõim] &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;

[[Kategooria:Ukraina linnad]]
[[Kategooria:Luhanski oblast]]</text>
      <sha1>0y7uwxigvvgqs0hd830ymifxn7xvwxz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Märt Pius</title>
    <ns>0</ns>
    <id>373704</id>
    <revision>
      <id>7184825</id>
      <parentid>7075726</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T21:52:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37126-11</username>
        <id>232427</id>
      </contributor>
      <comment>/* Rolle */</comment>
      <origin>7184825</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6219" sha1="jr09a9oqcc7pvpqnu0hd7bjoeflex99" xml:space="preserve">'''Märt Pius''' (sündinud [[4. veebruar]]il [[1989]]) on eesti [[näitleja]]. 

Lõpetas 2008. aastal [[Põltsamaa Ühisgümnaasium|Põltsamaa Ühisgümnaasiumi]] ja [[2012]]. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] (25. lend). 

[[2012]]. aastast töötab [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatri]] näitlejana.

==Rolle==
* [[2010]] – [[Peter Barnes]] / [[Elmo Nüganen]] &quot;Jumala narride vennaskond&quot;, EMTA Lavakunstikool ja Linnateater (Frapper, Esimene teener)
* [[2011]] – [[Johanna Emanuelsson]] / [[Diana Leesalu]] &quot;Vaata, ma kukun&quot;, EMTA Lavakunstikool ja Linnateater (Eskil)
* 2011 – [[Molière]] / [[Elmo Nüganen]] &quot;Scapini kelmused&quot;, EMTA Lavakunstikool ja Linnateater (Scapin)
* 2011 – [[Saša Pepeljajev]] &quot;Gizzelle&quot;, EMTA Lavakunstikool ja Linnateater (Albert)
* [[2012]] – [[A. H. Tammsaare]] / [[Elmo Nüganen]] &quot;Tõde ja õigus. Teine osa&quot;, Linnateater (Lible)
* 2012 – [[Diana Leesalu]] / [[Paavo Piik]] &quot;Lantimiskunstnikud&quot;, Linnateater (Priimus)
* 2012 – [[Aleksis Kivi]] / [[Elmo Nüganen]] &quot;Seitse venda&quot;, Eesti Draamateater (Aapo)
* [[2013]] – [[Tom Stoppard]] / [[Elmo Nüganen]] &quot;Utoopia rannik. I osa. Teekond&quot;, Linnateater (Nikolai Sazonov)
* 2013 – [[Ferenc Molnár]] / [[Mart Koldits]] &quot;Pál-tänava poisid&quot;, Linnateater (Kolnay)
* 2013 – [[Diana Leesalu]] &quot;Offline&quot;, Linnateater (-rax-)
* 2013 – [[Mark Twain]] / [[Aapo Ilves]] / [[Andres Puustusmaa]] &quot;Prints ja kerjus&quot;, Rahvusooper Estonia (Prints Edward Tudor)
* 2014 - [[John Steinbeck]] / [[Vallo Kirs]] / [[Tõnis Parksepp]] &quot;Hiirtest ja inimestest&quot;, Linnateater (Curley)
* 2015 - [[Otfried Preußler|Otfried Preussler]] / [[Diana Leesalu]] &quot;Krabat&quot;, Linnateater (Krabat)
* 2015 - [[Henrik Kalmet]] / [[Priit Võigemast]] / [[Maiken Pius]] / [[Paavo Piik]] &quot;Melujanu&quot;, [[Tallinna Linnateater|Linnateater]] (osatäitja)
* 2015 - [[Paavo Piik]] / [[Märt Pius]] / [[Priit Pius]] / [[Kaspar Velberg]] &quot;Impressionistid&quot;, [[Kinoteater]] (esitaja)
* 2016 - [[Paavo Piik]] / [[Mari-Liis Lill]] &quot;Teisest silmapilgust&quot;, Linnateater (osatäitja)
* 2016 - [[William Shakespeare]] / [[Jaanus Rohumaa]] &quot;Suveöö unenägu&quot;, Linnateater (Robin Starveling)
* 2017 - Diana Leesalu / Kaarel B. Väljamäe &quot;Kriipsud uksepiidal&quot;, Linnateater (Mihkel)
* 2017 - [[Renate Keerd]] &quot;Vaimukuskuss&quot;, [[Von Krahli Teater]] (Märt)
* 2017 - [[Henrik Kalmet]] / [[Paul Piik]] / [[Paavo Piik]] &quot;Kuku 2042&quot;, Kinoteater (esitaja)
* 2018 - [[Maksim Gorki]] / [[Uku Uusberg]] &quot;Põhjas&quot;, Linnateater (Aljoška)
* 2018 - [[Paavo Piik]] / [[Elmo Nüganen]] &quot;Miljoni vaade&quot;, Linnateater (Erki Pärn)
* 2018 - [[Annie Baker]] / [[Mehis Pihla]] &quot;John&quot;, Linnateater (Elias Schreiber-Hoffman)
* 2019 - [[Dennis Kelly]] / [[Priit Pius]] &quot;Gorge Mastromase rituaalne tapmine&quot;, Linnateater (Gorge Mastromas)
* 2021 - Siegfried von Vegesack / [[Kertu Moppel]] / [[Karl Laumets]] &quot;Balti tragöödia&quot;, Linnateater (Cristof)
* 2021 - [[Miguel de Unamuno]] / [[Roos Lisette Parmas]] / [[Margaret Sarv]] &quot;Abel Sánchez. Ühe kire lugu&quot;, Linnateater (Abel Sánchez)
* 2022 - [[Uku Uusberg]] &quot;Kalaranna 28&quot;, Linnateater (Märten Mägis)
* 2022 - [[Nikolai Gogol]] / Markus H. Ilves &quot;Revident&quot;, Linnateater (Dobtšinski)
* 2023 - Nina Raine / [[Taago Tubin]] &quot;Nõusolek&quot;, Linnateater (Tim)
* 2024 - [[Marius von Mayenburg]] / [[Uku Uusberg]] &quot;Nachtland&quot;, Linnateater (Fabian/Kahl)
* 2024 - [[Molière]] / [[Priit Strandberg]] &quot;Õpetatud naised&quot;, Linnateater (Clitandre, Henriette'i armsam)
* 2025 - Sam Shepard / [[Diana Leesalu]] &quot;Tõeline Lääs&quot;, Linnateater (Austin)
* 2026 - Henrik Kalmet / Paavo Piik / Paul Piik /  [[Madleen Maria Kirja]] / [[Andri Luup]] &quot;Kinoteatri lühkarid 04&quot;, Kinoteater (esitaja)
* 2026 - [[Elss Raidmets]] &quot;EXIT!&quot;, Linnateater (esitaja)

==Filmirollid==
* [[2014]] – [[Margus Karu]] / [[Mihkel Ulk]] &quot;[[Nullpunkt (film 2014)|Nullpunkt]]&quot; (Johannes)
* 2015 – &quot;[[1944 (film)|1944]]&quot;
* [[2017]] – &quot;[[Sangarid]]&quot; (Ralf)
* 2017 – &quot;[[Rohelised kassid]]&quot; (Justiitsametnik)
* 2018 – &quot;[[Eia jõulud Tondikakul]]&quot; (Moorits)
* 2023 – &quot;[[Vaba raha]]&quot; (Taavi)
* 2024 – &quot;[[Fränk]]&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2023-07-25 |toimetaja-perekonnanimi=Rebane |toimetaja-eesnimi=Karmen |toimetaja-link=Karmen Rebane |pealkiri=Pildid: algasid uue noortefilmi &quot;Frank&quot; võtted |url=https://kultuur.err.ee/1609043303/pildid-algasid-uue-noortefilmi-frank-votted |vaadatud=2023-07-28 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; (Aivar)
* 2025 – &quot;[[Uus raha]]&quot; (Taavi)

== Lavastused ==

* 2026 – &quot;[[Uskuja]]&quot;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=„Seal on väga kohatud naljad, mis teisalt on jällegi nii nauditavad.“ Andres Kõpper oma kunagise sarja huumorit uuesti ei teeks |keel=et |väljaanne=Kroonika |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120430226/andres-kopper-vaevles-aastaid-sundmotete-kuusis-alkohol-mojutab-paratamatult-vaimset-tervist |vaadatud=2026-01-25}}&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
* [[2010]] – [[Voldemar Panso nimeline auhind]]
* 2015 - Eesti Päevalehe näitlejapreemia
* 2026 - Babe näitlejapreemia

==Isiklikku==
Tema kaksikvend on näitleja [[Priit Pius]]. 

Ta abiellus 9. juunil 2019 näitleja [[Saara Pius|Saara Kadakuga]].&lt;ref&gt;[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/palju-onne-naitlejad-saara-kadak-ja-mart-pius-saavad-lapsevanemateks?id=76450213 Palju õnne! Näitlejad Saara Kadak ja Märt Pius saavad lapsevanemateks]&lt;/ref&gt; 25. märtsil 2017 sündis tütar Susanna, 31. mail 2020 poeg Mihkel&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/foto-saara-ja-mart-piusi-perre-sundis-poeg-beebi-sai-endale-ka-juba-nime?id=90044275 FOTO | Saara ja Märt Piusi perre sündis poeg: beebi sai endale ka juba nime!]&lt;/ref&gt;.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://www.linnateater.ee/inimesed/inimesed/mart-pius Märt Pius (Linnateatri kodulehel)]
* [http://www.efis.ee/et/inimesed/id/9803 Märt Pius Eesti filmi andmebaasis]
* https://www.elisa.ee/et/eraklient/tv/elisa-elamus/seriaal/alo

{{JÄRJESTA:Pius, Märt}}
[[Kategooria:Tallinna Linnateatri näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti filminäitlejad]]
[[Kategooria:Põltsamaa Ühisgümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1989]]</text>
      <sha1>jr09a9oqcc7pvpqnu0hd7bjoeflex99</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Raikküla mõisa kalmistu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>376129</id>
    <revision>
      <id>7185115</id>
      <parentid>6726156</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T10:25:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7185115</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3048" sha1="n955kpujt51e9s6m93jmtrcthc28lpc" xml:space="preserve">[[Pilt:Keyserlingide surnuaed 11.08.2007.jpg|pisi|220px|Vaade kalmistu kirdeosale. 11. august 2007]]
[[File:Raikküla mõisa kalmistu.jpg|thumb|Hauatähiseid kalmistul, paremal on kalmistu värav. 28. september 2011]]
[[File:Raikküla mõisa kalmistu 01.JPG|thumb|Kalmistu värav, tagapool on osa hauatähiseid. Foto: [[Robert Treufeldt]], 13. juuni 2015]]
[[File:Raikküla mõisa kalmistu 02.JPG|thumb|Hauatähised kalmistul. Foto: Robert Treufeldt, 13. juuni 2015]]
'''Raikküla mõisa kalmistu''' on [[kalmistu]] [[Rapla kihelkond|Rapla kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l, tänapäevase haldusjaotuse järgi [[Raikküla]] külas [[Rapla vald|Rapla vallas]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]].

==Kirjeldus==
Kalmistu jääb [[Raikküla mõis]]a südamest linnulennult umbes 1,2 [[Kilomeeter|km]] kaugusele [[Lääs|lääneloodesse]]. Kalmistu on jäetud maha ja rüüstatud, kuid seda on 2010. aastatel hakatud võsast puhastama ja korrastama.

==Ajalugu==
Kalmistu rajas mõisa tollane omanik [[Alexander von Keyserling]] 1874. aastal, kui noorelt suri tema tütar Marie.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20201018021353/https://docplayer.org/37589670-Jaervakandi-lipa-ja-raikkuela-ndatel-aastatel-valdo-kallioni-maelestused.html &quot;Järvakandi, Lipa ja Raikküla 1920. – 30.-ndatel aastatel. Valdo Kallioni mälestused&quot;]. Lk 43&lt;/ref&gt; Kalmistule viis sõiduteelt [[allee]]. Selle äärde istutati ka [[Enelas|enelaid]], mis on hiljem hävinenud.

==Kalmistule maetud==
Kalmistule on maetud kokku neli lahkunut.&lt;ref&gt;Ketlin Sirge. &quot;Eesti mõisakalmistud&quot;. Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu 2013. Leht 60&lt;/ref&gt;
*1874 – [[Marie von Keyserling]] (1856–1874)
*1885 – [[Zenaida von Keyserling]] (1821–1885)
*1891 – [[Alexander von Keyserling]] (1815–1891)
*1895 – [[Leo von Keyserling]] (1849–1891)

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[[Taavi Pae]]. &quot;Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemise seaduspärasused&quot;. Magistritöö Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis. Tartu 2002
*[[Alo Särg]]. &quot;Raikküla (''Rayküll'')&quot;. // Raplamaa mõisad ja mõisnikud. [[Argo (kirjastus)|Argo]]. Tallinn 2007. Lk 164
*[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/33529/MA_Ketlin_Sirge2013.pdf?sequence=1 Ketlin Sirge. &quot;Eesti mõisakalmistud&quot;. Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu 2013]

==Välislingid==
*{{kultuurimälestis}}
*[http://register.muinas.ee/?menuID=photolibrary&amp;action=view&amp;id=1089 Raikküla mõisa kalmistu Jaan Vali kogus. Muinsuskaitseameti fotokogu]
*{{EELIS|parandobj|1800701540|Pärandkultuuri objekt: &quot;Hauamets&quot; (654:KON:016)}}
*[http://mois.ee/harju/raikkyla.shtml Raikküla mõis ja selle kalmistu Eesti mõisaportaalis]

{{Coordinate|NS=58.9367333333333|EW=24.7371611111111|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Keyserlingid]]
[[Kategooria:Rapla kihelkonna kalmistud]]
[[Kategooria:Rapla vald]]
[[Kategooria:Rapla maakonna kalmistud]]
[[Kategooria:Rapla maakonna kultuurimälestised]]
[[Kategooria:Eesti mõisakalmistud]]</text>
      <sha1>n955kpujt51e9s6m93jmtrcthc28lpc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kosava loss</title>
    <ns>0</ns>
    <id>376245</id>
    <revision>
      <id>7184944</id>
      <parentid>4825908</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:06:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184944</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2060" sha1="bdmxtleu5cby5tool3m7pb69wi15bym" xml:space="preserve">{{allikad}}
[[Pilt:Kosaŭskі palac, 2016.jpg|pisi|Kosava loss]]
[[Pilt:KosauskiZamak032.Jpeg|pisi|Kosava loss]]
'''Kosava loss''' on endine loss [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Ivacevičy rajoon]]is, [[Kosava külanõukogu]]s [[Kosava]] linna loodepiiri ääres. [[Valgevene keel]]es on paiga nimeks Косаўскі замак.

Kosava loss oli Kosava valduste keskus, valdusi mainitakse esimest korda aastal [[1529]]. Aastal [[1764]] liideti Kosavaga ka [[Mieračoŭščyna mõis]] ja see tegutses edasi Kosava karjamõisana.

[[Uusgooti stiil]]is lossi hakati ehitama aastal [[1838]], mil maade omanikuks olid [[Pusłowski]]d. Hoone ehitamise eestvedajaks oli krahv [[Wandalin Pusłowski]]. [[Kastuś Kalinoŭski]] ülestõusu tõttu konfiskeeriti loss Pusłowskitelt ja uuteks omanikeks said [[Trubetskoi]]d, seejärel aga Oldenburgid.

Lossi arhitekt oli [[Franciszek Jaszczołd]]. Hoone oli üks esimesi uusgooti stiilis hooneid Valgevenes, hoone regulaarne põhiplaan annab veel märku [[klassitsism]]i mõjust, ka on klassitsismipärane domineeriv keskmine [[risaliit]]. Seest kaunistasid hoonet [[fresko]]d ja [[stukk|stukist]] kaunistused. Lossis oli 132 tuba, selle 12 torni sümboliseerisid aasta kahtteist kuud.

Hoone juurde rajati uhke park, kus oli eeskuju võetud [[Itaalia]] [[renessanss]]perioodi aedadest. Pargiga liideti ka vana Mieračoŭščyna mõisa park.

Hoone sai [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal kannatada. Pärast taastamistöid sai sellest [[Poola]] võimu ajal haldushoone.
 
Aastail [[1939]]–[[1941]] oli hoone [[Punaarmee]] valduses. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal oli lossis kohalik [[geto]]. Sõja lõpus põles hoone maha. Tänapäeval on alustatud hoone taastamist.

== Välislingid ==
{{Commonskat-tekstina|Kosava Castle)}}
* [http://www.belarus.by/by/travel/belarus-life/kossovo-palace Kosava loss]
* [http://urban3p.ru/object3139/ Fotod lossi varemetest]

{{Coordinate|NS=52/45/55/N|EW=25/7/18/E|type=landmark|region=BE}}

[[Kategooria:Valgevene mõisad]]
[[Kategooria:Kosava]]</text>
      <sha1>bdmxtleu5cby5tool3m7pb69wi15bym</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jaunpiebalga</title>
    <ns>0</ns>
    <id>378528</id>
    <revision>
      <id>7184908</id>
      <parentid>7050430</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:33:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184908</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3633" sha1="ay7x6uayka4r6mbcsw81olbnd6zsewy" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Jaunpiebalga
|  pindala = 4,42
|  elanikke = 868 (2022)
|  asendikaardi_pilt =
}}

'''Jaunpiebalga''' (vanasti ka ''Kaugurieši'') on asula [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]],&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2126 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; [[Jaunpiebalga vald|Jaunpiebalga valla]] halduskeskus. Küla asub [[Koiva]] jõe kaldal, merepinnast 163 meetri kõrgusel. Asulas oli [[Jaunpiebalga mõis]]a (''Neu-Pebalg'') süda.

Asula tekkis Gauja jõe vasakule kaldale [[Jaunpiebalga mõis]]akompleksi ja [[Piebalga raudteejaam]]a juurde. [[1950]]. aastal sai Jaunpiebalgast alev, [[1990]]. aastast on see jälle küla. Aastail 2009–2021 oli asula [[Jaunpiebalga piirkond|Jaunpiebalga piirkonna]] halduskeskuseks.

Külas on [[raamatukogu]],&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-09-29 |arhiivimisaeg=2022-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220927083638/https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; [[keskkool]], [[kultuurimaja]], seal asuvad piirkonna haldushooned. Jaunpiebalgas valmistatakse õlut (&quot;Piebalgas alus&quot;) ja mööblit (&quot;Wenden Furniture&quot;). Vaatamisväärsusteks on piirkonna muuseum ja [[Jaunpiebalga kirik|luteri kirik]]. Bussipeatustest asuvad seal Piebalgas skola,&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/12690 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; Jaunpiebalgas sākumskola,&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/16169 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; Jaunpiebalgas vidusskola,&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/265 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; Jaunpiebalgas mežniecība,&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/264 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; Jaunpiebalga 2&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/9275 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; ja Jaunpiebalga.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/268 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Jaunpiebalga kõrtsihoone&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/9135 Jaunpiebalgas kroga apbūve]&lt;/ref&gt;, Jaunpiebalga muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/469 Jaunpiebalgas senkapi (Zviedru kapi)]&lt;/ref&gt; ja Jaunpiebalga keskaegne kalmistu koos endiste Ciere mäe kellamändidega. on muinsusmälestistena regionaalse kaitse all.&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/465 Jaunpiebalgas viduslaiku kapsēta ar bij.Zvanu priedi Cieres kalnā]&lt;/ref&gt; Jaunpiebalga luteri kirik&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/8749 Jaunpiebalgas luterāņu baznīca]&lt;/ref&gt; (sh altar,&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/3124 Altāris]&lt;/ref&gt; kantsel&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/3127 Kancele]&lt;/ref&gt; ja orel&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/3125 Ērģeles]&lt;/ref&gt;) on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.

Külas asub teises maailmasõjas hukkunud sõdurite vennaskalmistu. Kalmistul on ka hukkunud sõdurite ühishaual mälestusmärk.&lt;ref&gt;[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 788 (1939)
* 1081 (1959)
* 1170 (1970)
* 1098 (1979)
* 1275 (1989)
* 1178 (2000)
&lt;td&gt;
* 997 (2011)
* 1020 (2015)
* 948 (2018)
* 868 (2022)
* 837 (2025)
&lt;/table&gt;


&lt;gallery&gt;
Jaunpiebalgas_luterāņu_baznīca_2001-04-13.jpg|Jaunpiebalga luteri kirik
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}
{{Jaunpiebalga vald}}

[[Kategooria:Cēsise piirkonna külad]]</text>
      <sha1>ay7x6uayka4r6mbcsw81olbnd6zsewy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ragana</title>
    <ns>0</ns>
    <id>378529</id>
    <revision>
      <id>7184948</id>
      <parentid>7055020</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:09:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184948</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2645" sha1="i1veh49po2n3ply06v6q3foxupk76yn" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Ragana
|  pindala = 3,95
|  elanikke = 1179 (2022)
|  asendikaardi_pilt =
}}

'''Ragana''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]], [[Krimulda vald|Krimulda valla]] halduskeskus.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=2818 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; Küla asub merepinnast 50 meetri kõrgusel ja jääb [[A3 (Läti)|A3]] maantee äärde. Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Krimulda piirkond]]a, olles selle halduskeskuseks.

Raganas asuvad lisaks valla administratsioonile veel [[kultuurimaja]], Krimulda raamatukogu&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-08-06 |arhiivimisaeg=2022-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220927083638/https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; ja [[Krimulda]] [[keskkool]]. Sinna jäävad bussipeatused Krimuldas novada dome&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/4773 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; ja Ragana.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/5212 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; Külas asub Teises maailmasõjas hukkunud sõdurite vennaskalmistu, mis on tähistatud mälestuskiviga.&lt;ref&gt;[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]&lt;/ref&gt;

Asula lähedal paikneb [[Inčukalnsi gaasihoidla]], mis on Baltimaade ainus&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/882767/err-in-ukalnsis-balticconnector-muudab-lati-gaasihoidla-senisest-veel-tahtsamaks &quot;ERR Inčukalnsis: Balticconnector muudab Läti gaasihoidla senisest veel tähtsamaks&quot;] ERR, 6. detsember 2018&lt;/ref&gt; gaasihoidla. 

Raganas asub riikliku kaitse all olev Gavēņi linnamägi.&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/2106 Gavēņu pilskalns]&lt;/ref&gt; Küla jääb osaliselt [[Gauja rahvuspark]]i. Looduskaitse all on Ragana hiidremmelgas, Krimulda vana kooli hiidhaab, [[sinihall ebatsuuga]], tamm, saar ja pärn.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

==Elanikkond==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 100 (1970)
* 517 (1979)
* 1116 (1989)
* 1356 (2000)
* 1168 (2006)
&lt;td&gt;
* 1199 (2011)
* 1194 (2018)
* 1108 (2021)
* 1179 (2022)
* 1225 (2025)
&lt;/table&gt;

[[Pilt:Krimuldas novada dome.jpg|pisi|tühi|Endine Krimulda piirkonna haldushoone]]

== Viited ==
{{Viited}}
{{Krimulda vald}}

[[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]]</text>
      <sha1>i1veh49po2n3ply06v6q3foxupk76yn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kocēni</title>
    <ns>0</ns>
    <id>378533</id>
    <revision>
      <id>7184906</id>
      <parentid>7044324</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:27:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184906</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2232" sha1="i82jn0syh2zx9wxy54lw2x07lw0abnh" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Kocēni
|  pindala = 3,60 
|  elanikke = 909 (2025)&lt;ref &gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=2995 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt =
}}

'''Kocēni''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Valmiera piirkond|Valmiera piirkonnas]], [[Kocēni vald|Kocēni valla]] halduskeskus. Küla asub merepinnast 60 meetri kõrgusel. Asulas oli [[Kokmuiža mõis]]a (''Kokenhof'') süda.

Asulat läbib maantee [[A3 (Läti)|A3]]. Küla on tekkinud Kokmuiža mõisakompleksi juurde. Kocēnis on lisaks haldushoonetele veel [[põhikool]], [[kultuurimaja]] ja [[raamatukogu]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-05-21 |arhiivimisaeg=2022-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220927083638/https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Külas on Silvēni,&lt;ref&gt;[http://www.atd.lv/pieturvietas/15015 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; Kocēnu veikalsi,&lt;ref&gt;[http://www.atd.lv/pieturvietas/13011 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; Kocēnu skola,&lt;ref&gt;[http://www.atd.lv/pieturvietas/5003 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; Kocēnu pagrieziensi&lt;ref&gt;[http://www.atd.lv/pieturvietas/16157 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; ja Kocēni bussipeatus.&lt;ref&gt;[http://www.atd.lv/pieturvietas/3942 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;  

Küla lähedal asub hobusekasvatus Kocēni. Vaatamisväärsusteks on Kokmuiža häärber ja Beste [[rändrahn]]. Looduskaitse all on Ridēni tamm, Robiņi [[künnapuu]], Kokmuiža tamm, veel üksteist tamme ja kaks pärna. Osa külast jääb [[Gauja rahvuspark]]i.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt; 

Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Kocēni piirkond]]a, olles selle halduskeskuseks.

==Elanikkond==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 366 (1970)
* 639 (1979)
* 735 (1989)
* 821 (2000)
&lt;td&gt;
* 937 (2011)
* 1034 (2015)
* 949 (2021)
* 909 (2025)
&lt;/table&gt;

== Viited ==

{{viited}}

&lt;gallery&gt;
Kokmuižas_pils_Kocēnos_2000-04-29.jpg|Kokmuiža häärber, praegune koolimaja
&lt;/gallery&gt;
{{Kocēni vald}}

[[Kategooria:Valmiera piirkonna külad]]</text>
      <sha1>i82jn0syh2zx9wxy54lw2x07lw0abnh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Piret Jaaks</title>
    <ns>0</ns>
    <id>378617</id>
    <revision>
      <id>7184821</id>
      <parentid>7159493</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T21:46:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184821</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23339" sha1="6i5f6l7pq2r3oynp8ciyxxm4grh9nt0" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
[[Pilt:Piret Jaaks3.png|pisi|Piret Jaaks (2014)]]
'''Piret Jaaks''' (sündinud [[5. august]]il [[1980]]) on eesti kirjanik. Ta on ennekõike tuntud näitekirjanikuna, kuid ta on kirjutanud ka proosat, lasteraamatuid, stsenaariume ja kriitikat.

== Haridustee ==
Piret Jaaks on lõpetanud 1998. aastal [[Kohila Gümnaasium]]i ja 2003. aastal [[Tartu Ülikool]]i&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ETIS |url=https://www.etis.ee/CV/Piret_Jaaks/est |vaadatud=2023-02-04 |väljaanne=www.etis.ee}}&lt;/ref&gt; teatriteaduse erialal. 2022. aastal kaitses ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is doktorikraadi teatrikunsti erialal&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=LiinaJ |kuupäev=2022-06-14 |pealkiri=Piret Jaaks kaitses edukalt doktoritöö teatrikunsti alal |url=https://eamt.ee/piret-jaaks-kaitses-edukalt-doktoritoo-teatrikunsti-alal/ |vaadatud=2026-01-13 |väljaanne=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia |keel=et}}&lt;/ref&gt;.

== Kirjanduslik tegevus ==
=== Näidendid ja dramaturgia ===
Piret Jaaks tegi esimesed kirjanduslikud katsetused Tartu ülikoolis õppimise aegu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Teater. Muusika. Kino veebruar 2019 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=AKtmk201902.2.9.1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2024-02-08 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; Näitekirjanikuna tuli ta esile 2011. aastal, kui tema näidend &quot;Näha roosat elevanti&quot; võitis Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistluse&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Näidendivõistluse võitis lugu buumijärgsest ängist |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/57945360/naidendivoistluse-voitis-lugu-buumijargsest-angist |vaadatud=2024-02-08 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}&lt;/ref&gt;. Näidend esietendus 2013. aastal [[PolygonTeater|Polygon Teatris]] (lavastaja Tamur Tohver)&lt;ref name=&quot;lavastused&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2020-12-22 |pealkiri=Lavastused |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/ |vaadatud=2024-02-08 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur |keel=et}}&lt;/ref&gt;. Seejärel liikus Jaaks dokumentaalteatri valdkonda ning oli [[Vaba Lava]] ja ühenduse [[R.A.A.A.M.]] integratsiooniteemalise, eesti ja vene kogukonna suhtlusest kõneleva lavastuse &quot;Ma pigem tantsiksin sinuga&quot; (2016, lavastaja Oleg Soulimenko) [[dramaturg]]&lt;ref name=&quot;lavastused&quot; /&gt;. Seda lavastust on Jaaks oma doktoritöös nimetanud teedrajavaks hilisemale loometeele dramaturgi ja dokumentaalteatri uurijana.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Jaaks |eesnimi=Piret |kuupäev=juuni 2022 |pealkiri=Kirjutada inimesi. Kogukondade uurimine ja dokumentaalteatri loomise vahendid dramaturgi töös |url=https://repo.eamt.ee/r1/2022/05/17/_17.05.2022_10.19.50_Jaaks_P_Kirjutada_inimesi_kogukondade_uurimine.pdf |vaadatud=8. veebruaril 2024 |väljaanne=eamt.ee |arhiivimisaeg=8.02.2024 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240208073623/https://repo.eamt.ee/r1/2022/05/17/_17.05.2022_10.19.50_Jaaks_P_Kirjutada_inimesi_kogukondade_uurimine.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Järgnesid dokumentaallavastused &quot;Plaan T&quot; [[Kanuti Gildi Saal|Kanuti Gildi Saalis]] (2018, lavastajad Siim Tõniste ja Üüve-Lydia Toompere)&lt;ref name=&quot;lavastused&quot; /&gt;, autorilavastus &quot;Ilusad inimesed&quot; [[Tartu Uus Teater|Tartu Uues Teatris]] (2019)&lt;ref name=&quot;lavastused&quot; /&gt;, lavastus iseseisvuse taastamisest &quot;Samad sõnad, teine viis&quot; [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]] (2021, lavastaja Mari-Liis Lill)&lt;ref name=&quot;lavastused&quot; /&gt;, &quot;Minu Narva&quot; Vaba Lava Narva teatrimajas (2021, lavastaja Katrin Nielsen)&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-05-24 |pealkiri=Kogukonnateater toob lavale &quot;Minu Narva – Моя Нарва&quot; |url=https://virumaateataja.postimees.ee/7255375/kogukonnateater-toob-lavale-minu-narva-moya-narva |vaadatud=2024-02-08 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}&lt;/ref&gt; ja 2024. aastal &quot;Lõpp&quot; [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatris]] (lavastaja Marta Aliide Jakovski), mis põhines intervjuudel hingehoidjate ja surijatega&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-01-16 |pealkiri=Vanemuises esietendub surma teemat käsitlev draama &quot;Lõpp&quot; |url=https://kultuur.err.ee/1609223481/vanemuises-esietendub-surma-teemat-kasitlev-draama-lopp |vaadatud=2024-02-08 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;. 

Jaaksi esimene lavale jõudnud lastenäidend oli &quot;Pobiseja&quot; Piip ja Tuut Teatris (2017, lavastaja Marek Demjanov), millele järgnesid tööd [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatris]] (endine NUKU teater): &quot;Elias maa pealt&quot; (2018, lavastaja [[Helen Rekkor]]), eepiline kommunaaldraama 1990. aastatest &quot;Enne meid oli veeuputus&quot; (2018, lavastajad [[Jaak Kilmi]] ja [[Kiur Aarma]]) ning 2022. aastal &quot;Uperpall&quot; koostöös [[ZUGA ühendatud tantsijad|Zuga Ühendatud Tantsijatega]]. 

Piret Jaaks on osalenud ka mitmes rahvusvahelises koostööprojektis, nagu eksperimentaalne lavastus digiriigi ohtudest &quot;Eritunnused&quot; (2017, [[Vaba Lava]], lavastajad Chris Kondek ja Christiane Kühl)&lt;ref name=&quot;lavastused&quot; /&gt;. 2018. aastal jõudis aga Helsingi teatris Viirus lavale Jaaksi dokumentaallavastus &quot;Ehitajad. The Builders&quot; (kaasautor Nina Maria Häggblom, lavastaja David Kozma)&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=kujerruksia |eesnimi=Lähettänyt Linnea / |pealkiri=Lavalta: Rakentajat (European theatre collective/Teater Viirus) |url=http://www.kujerruksia.fi/2019/01/lavalta-rakentajat-european-theatre.html |vaadatud=2024-02-08}}&lt;/ref&gt;. Jaaks on ka lavastanud, näiteks Minski teatris Homo Cosmos tuli 2019. aastal lavale tema esimene draama &quot;Näha roosat elevanti&quot; (lavastaja Kalev Kudu) ja Sloveenia nukuteatris lavastus Jaaksi lasteraamatu &quot;Emme draakon&quot; dramatiseering (2022, lavastaja Katja Povše)&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-09-29 |pealkiri=Sloveenia nukuteatri lavale jõuab Piret Jaaksi &quot;Emme draakon&quot; |url=https://kultuur.err.ee/1608732781/sloveenia-nukuteatri-lavale-jouab-piret-jaaksi-emme-draakon |vaadatud=2024-02-08 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;.

Lisaks dokumentaalteatrile on Piret Jaaks kirjutanud mitmeid ''well made play'' ('hästi tehtud näidendi') žanri kuuluvaid näidendeid. Tema loomingu professionaalsest tasemest annavad tunnistust arvukad auhinnad näidendivõistlustel, Eesti teatriauhindade ja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali auhinna nominatsioonid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=OKIA |perekonnanimi2=merle |kuupäev=2023-10-17 |pealkiri=Öökuninganna ja tema draamamaailmad |url=https://www.looming.ee/arhiiv/ookuninganna-ja-tema-draamamaailmad/ |vaadatud=2024-02-07 |väljaanne=Looming |keel=et}}&lt;/ref&gt; Jaaks on kahel korral võitnud Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistluse, lisaks näidendile &quot;Näha roosat elevanti&quot; (2011) ka leinast rääkiva näidendiga &quot;Siirderiitujad&quot; (2019), mis esietendus [[Ugala]] teatris 2021. aastal pealkirja &quot;Valged põdrad&quot; all (lavastaja Andres Noormets)&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Olev Kenk {{!}} |kuupäev=2020-11-21 |pealkiri=Ugalas esietendus Piret Jaaksi &quot;Valged põdrad&quot; |url=https://kultuur.err.ee/1161820/ugalas-esietendus-piret-jaaksi-valged-podrad |vaadatud=2024-02-08 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;. Raadioteatris on etendunud tema proosanäidend &quot;Aasta pärast&quot; (2017, lavastaja Aare Toikka)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=VIDEO {{!}} Tambet Tuisk: Eesti raadioteater on maailma tipus |url=https://www.ohtuleht.ee/elu/842217/video-tambet-tuisk-eesti-raadioteater-on-maailma-tipus |vaadatud=2024-02-08 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;. Jaaksi enim mängitud näidend on aga draama &quot;Öökuninganna&quot;, millest on tehtud lausa neli lavastust: [[Karlova Teater|Karlova Teatris]]&lt;ref name=&quot;lavastused&quot; /&gt;, [[Vana Baskini Teater|Vana Baskini Teatris]]&lt;ref name=&quot;lavastused&quot; /&gt;, Soomes Turu Teatris&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=admin |kuupäev=2021-10-20 |pealkiri=Eesti teatripublikul võimalus näha Piret Jaaksi &quot;Öökuningannat&quot; Turu Teatri näitlejate esituses |url=https://teater.ee/uudised/eesti-teatripublikul-voimalus-naha-piret-jaaksi-ookuningannat-turu-teatri-naitlejate-esituses/ |vaadatud=2024-02-08 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur |keel=et}}&lt;/ref&gt; ja [[Teater Nuutrum|Teatris Nuutrum]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kristin |kuupäev=2024-06-28 |pealkiri=Piret Jaaks: Olen juba ammu tähele pannud, et meil on Eestis ealine stigma. |url=https://nuutrum.ee/postitus/piret-jaaks-ookuninganna/ |vaadatud=2026-01-09 |väljaanne=Nuutrum |keel=et}}&lt;/ref&gt;.

=== Proosa ===
2015 ilmus Piret Jaaksi novellikogu &quot;Linnalegend&quot; (kirjastus [[Jumalikud Ilmutused]]), mis sai ka [[Betti Alveri kirjandusauhind|Betti Alveri kirjandusauhinna]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2015-11-24 |pealkiri=Betti Alveri debüüdiauhinna võitis Piret Jaaks |url=https://kultuur.err.ee/309203/betti-alveri-debuudiauhinna-voitis-piret-jaaks |vaadatud=2023-05-23 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

2023. aastal ilmus Jaaksi ajalooline romaan &quot;Taeva tütred&quot; ([[Varrak (kirjastus)|Varrak]]), mis pälvis Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel III preemia. Teos põhineb baltisaksa päritolu Eesti misjonäri [[Hedwig Büll]]i elulool, kes suutis oma tegevusega päästa hukust tuhandeid armeenlaste vastu suunatud programmi ohvriks langenud lapsi ja naisi&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Janet Õunapuu {{!}} |kuupäev=2023-11-20 |pealkiri=Piret Jaaks: lihtne oleks olnud kirjutada heroiseeriv romaan |url=https://kultuur.err.ee/1609170712/piret-jaaks-lihtne-oleks-olnud-kirjutada-heroiseeriv-romaan |vaadatud=2023-12-08 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;. 2023. aasta Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse žürii liige Heidi Aadma ütles, et see on haruldase sisendusjõu ja psühholoogilise täpsusega kirjutatud missioonilugu, mis pühendub kõige olulisemale ja välistab ebaolulise, seda ka vormis. Teine žürii liige, ajaloolane ja kirjanik Tiit Aleksejev lausus, et „Taeva tütred“ on lugu tugevast naisest, karjasest, kes ei jäta oma karja. &quot;Teost iseloomustab meisterlikult kujutatud keskkond ning ajastuliselt usutav keel, mis on ajaloolise romaani puhul väärtusteks omaette,&quot; sedastas Aleksejev.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-01-23 |pealkiri=Taeva tütred |url=https://varrak.ee/raamat/taeva-tutred/ |vaadatud=2024-02-07 |väljaanne=Varrak |keel=et}}&lt;/ref&gt; Romaan oli ka [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia|A. H. Tammsaare nimelise kirjanduspreemia]] nominent&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tammsaare kirjanduspreemia laureaat selgub üheksa nominendi seast - Uudised ja teated - Järva vald |url=https://jarvavald.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/JMZZd7N4By63/content/id/39372127 |vaadatud=2024-02-07 |väljaanne=jarvavald.ee |arhiivimisaeg=2024-02-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240203214800/https://jarvavald.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/JMZZd7N4By63/content/id/39372127 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;. 

2024. aastal ilmus Jaaksi romaan &quot;Põdravalgus&quot; (ISBN 9789916426364).

=== Lasteraamatud ===
Jaaksilt on ilmunud viis lasteraamatut. 2017. aastal ilmus &quot;Kadunud soki saladus&quot; (kirjastus [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]), mille on illustreerinud [[Marion Undusk]]. 2019. aastal ilmus lasteraamat &quot;Emme draakon&quot; (kirjastus [[Päike ja Pilv]]), mille illustreeris [[Marju Tammik]] ja mis pälvis n-ö lastekirjanduse Oscari, olles arvatud rahvusvahelise lastekirjanduse kataloogi &quot;The White Ravens&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2020-10-12 |pealkiri=Eesti lasteraamatud valiti maailma parimate hulka |url=https://raamatud.postimees.ee/7083850/eesti-lasteraamatud-valiti-maailma-parimate-hulka |vaadatud=2024-02-08 |väljaanne=Raamatud |keel=et}}&lt;/ref&gt;. 2022. aastal tuli trükist &quot;Härra Maru mustikapood&quot;, mis on lugu suure lugemishuviga poisist ning millele tegi pildid koomiksikunstnik [[Joonas Sildre]]. &quot;Öölaps&quot; (kirjastus [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]]) ilmus 2024. aastal koostöös illustraator Lumimariga, aitab lastel seljatada hirme&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-02-07 |pealkiri=Piret Jaaks avaldas uue lasteraamatu &quot;Öölaps&quot; |url=https://kultuur.err.ee/1609246002/piret-jaaks-avaldas-uue-lasteraamatu-oolaps |vaadatud=2024-02-08 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;. 2024. aastal ilmus ka Jaaksi viies lasteraamat &quot;Suur saladus&quot;, mille on illustreerinud taas Marju Tammik.  

Jaaksi raamatuid on soovitanud lastele ka [[Eesti Lastekirjanduse Keskus]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2020-01-22 |pealkiri=Soovitusi väikestele ja suurtele: põnevad pildiraamatud, mis toovad muige suunurka |url=https://raamatud.postimees.ee/6878606/soovitusi-vaikestele-ja-suurtele-ponevad-pildiraamatud-mis-toovad-muige-suunurka |vaadatud=2024-04-12 |väljaanne=Raamatud |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== Stsenaristika ===
Piret Jaaks on alates 2019. aastast ETV telesarja &quot;[[ENSV (seriaal)|ENSV]]&quot; stsenarist koos [[Villu Kangur]]iga.

== Ajakirjanduslik tegevus ==
Alates 2000. aastast on ta kirjutanud kirjandus- ja teatrikriitikat ning teinud reportaaže, intervjuusid ja persoonilugusid ajalehtedele ja ajakirjadele, nagu [[Eesti Ekspress]], kultuurileht [[Sirp]], [[Postimees]], [[Eesti Päevaleht]], [[Müürileht]], [[Eesti Rahvusringhääling]]u veeb, ajakiri [[Teater. Muusika. Kino]] jpt. Ta on esimene eestlane, kes tegi intervjuu maailmakuulsa filmilavastaja [[Lars von Trier]]iga&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2003-11-25 |pealkiri=Lars von Trier murrab kino ja teatri piire |url=https://www.postimees.ee/1385743/lars-von-trier-murrab-kino-ja-teatri-piire |vaadatud=2023-05-08 |väljaanne=Arhiiv |keel=et}}&lt;/ref&gt;.

== Tunnustus ==
* 2015 – [[Betti Alveri kirjandusauhind]] (novellikogu &quot;Linnalegend&quot;)&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2015-11-24 |pealkiri=Betti Alveri debüüdiauhinna võitis Piret Jaaks |url=https://kultuur.err.ee/309203/betti-alveri-debuudiauhinna-voitis-piret-jaaks |vaadatud=2024-02-14 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2018 – nägemispuudega kuulajate auhind kuuldemängule &quot;Aasta pärast&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiiv {{!}} ERR |url=https://arhiiv.err.ee/ |vaadatud=2023-03-18 |väljaanne=Arhiiv {{!}} ERR |keel=en}}&lt;/ref&gt;
* 2020 – [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Keskuse]] tunnusmärk &quot;Hea lasteraamat&quot; raamatule &quot;Emme draakon&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Raamatud |url=https://elk.ee/raamatud/ |vaadatud=2024-02-14 |väljaanne=Eesti Lastekirjanduse Keskus |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2020 – lasteraamat &quot;Emme draakon&quot; kanti [[Rahvusvaheline Noorteraamatukogu|Rahvusvahelise Noorteraamatukogu]] &quot;The White Ravens&quot; 2020. aasta kataloogi&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Jugendbibliothek |eesnimi=Internationale |url=https://whiteravens.ijb.de/book/1607 |pealkiri=White Ravens Database: Mommy’s dragon |keel=en}}&lt;/ref&gt;
* 2021 – parim teleseriaal &quot;ENSV&quot; (kogu tiimile)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ÕL VIDEO {{!}} Parima teleseriaali „EnsV“ tegijad: tundus, et oleme seda nii kaua teinud ja kõik võtavad meid iseenesestmõistetavalt |url=https://elu.ohtuleht.ee/1043736/ol-video-parima-teleseriaali-ensv-tegijad-tundus-et-oleme-seda-nii-kaua-teinud-ja-koik-votavad-meid-iseenesestmoistetavalt |vaadatud=2023-04-14 |väljaanne=elu.ohtuleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2024 – [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]i teenetemedal Haapsalust pärit väljapaistva misjonäri Hedvig Bülli elu ja tegevust tutvustava romaani &quot;Taeva tütred&quot; eest&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Muinsuskaitse Selts |url=https://muinsuskaitse.ee/ |vaadatud=2024-04-21 |väljaanne=muinsuskaitse.ee |keel=ee}}&lt;/ref&gt;

===Auhinnanominatsioonid===
* 2014 – Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna nominent näidendiga &quot;Näha roosat elevanti&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=OKIA |pealkiri=Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominendid |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/eesti-kultuurkapitali-kirjanduse-sihtkapitali-aastaauhindade-nominendid-2/ |vaadatud=2023-03-18 |väljaanne=Sirp |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2015 – Eesti teatri auhindade nominent näidendiga &quot;Näha roosat elevanti&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2014. aasta teatriauhindade nominendid |url=https://epl.delfi.ee/a/71096141 |vaadatud=2023-04-14 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2019 – Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna nominent näidendiga &quot;Enne meid oli veeuputus&quot; (koos [[Jaak Kilmi]], [[Kiur Aarma]] ja [[Andris Feldmanis]]ega)&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Mari Klein, Priit Mürk {{!}} |kuupäev=2019-03-09 |pealkiri=Kirjanduspreemia nominendid Kilmi ja Aarma: me pole dokumentaalsuse suhtes pühalikud olnud |url=https://kultuur.err.ee/918326/kirjanduspreemia-nominendid-kilmi-ja-aarma-me-pole-dokumentaalsuse-suhtes-puhalikud-olnud |vaadatud=2024-02-08 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2021 – Eesti teatri auhindade nominent näidendiga &quot;Siirderiitujad&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=OKIA |pealkiri=Eesti teatri auhindade nominendid 2020. aasta loomingu või pikaajalise silmapaistva töö eest |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/eesti-teatri-auhindade-nominendid-2020-aasta-loomingu-voi-pikaajalise-silmapaistva-too-eest/ |vaadatud=2023-04-14 |väljaanne=Sirp |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2023 – Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna nominent kogumikuga &quot;Sireenid ja teisi näidendeid&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-02-13 |pealkiri=Selgusid kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominendid |url=https://kultuur.err.ee/1608884141/selgusid-kultuurkapitali-kirjanduse-sihtkapitali-aastaauhindade-nominendid |vaadatud=2023-03-18 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2023 – Tartu lastekirjanduse auhinna nominent raamatuga &quot;Härra Maru mustikapood&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-04-06 |pealkiri=Selgusid Tartu lastekirjanduse auhinna nominendid |url=https://kultuur.err.ee/1608939803/selgusid-tartu-lastekirjanduse-auhinna-nominendid |vaadatud=2023-04-14 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2024 – A. H. Tammsaare nimelise kirjanduspreemia nominent romaaniga &quot;Taeva tütred&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tammsaare kirjanduspreemia laureaat selgub üheksa nominendi seast - Uudised ja teated - Järva vald |url=https://jarvavald.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/JMZZd7N4By63/content/id/39372127 |vaadatud=2024-02-03 |väljaanne=jarvavald.ee |arhiivimisaeg=2024-02-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240203214758/https://jarvavald.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/JMZZd7N4By63/content/id/39372127 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* 2025 – A. H. Tammsaare nimelise kirjanduspreemia nominent romaaniga &quot;Põdravalgus&quot; &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Selgunud on 48. Tammsaare kirjanduspreemia nominendid - Uudised ja teated - Järva vald |url=https://www.jarvavald.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/ItrZiV3D83Jy/content/selgunud-on-48-tammsaare-kirjanduspreemia-nominendid?redirect=https://www.jarvavald.ee/et/uudised-ja-teated?p_p_id=101_INSTANCE_ItrZiV3D83Jy&amp;p_p_lifecycle=0&amp;p_p_state=normal&amp;p_p_mode=view&amp;p_p_col_id=column-1&amp;p_p_col_count=1&amp;_101_INSTANCE_ItrZiV3D83Jy_cur=8&amp;_101_INSTANCE_ItrZiV3D83Jy_keywords=&amp;_101_INSTANCE_ItrZiV3D83Jy_advancedSearch=false&amp;_101_INSTANCE_ItrZiV3D83Jy_delta=20&amp;p_r_p_564233524_resetCur=false&amp;_101_INSTANCE_ItrZiV3D83Jy_andOperator=true |vaadatud=2025-06-12 |väljaanne=www.jarvavald.ee }}{{Kõdulink|aeg=jaanuar 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

===Võistluste auhinnad===
* 2011 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus]]e I preemia (&quot;Näha roosat elevanti&quot;)
* 2017 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus]]e II preemia (&quot;Sireenid&quot;)
* 2019 – Kirjanduskonkursi &quot;Serva pääl&quot; laureaat novelliga &quot;Hernesupp&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-11-23 |pealkiri=Kirjanduskonkursil &quot;Serva pääl&quot; laureaate nii saartelt kui ka mandrilt |url=https://saartehaal.postimees.ee/6833022/kirjanduskonkursil-serva-paal-laureaate-nii-saartelt-kui-ka-mandrilt |vaadatud=2023-03-18 |väljaanne=Maakond |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2019 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus|Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistluse]] I preemia (&quot;Siirderiitujad&quot;)
* 2019 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus|Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistluse]] äramärgitud töö (&quot;Kas loomad oskavad loendada?&quot;)
* 2023 – Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse III koht romaaniga &quot;Taeva tütred&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiiv {{!}} ERR |url=https://arhiiv.err.ee/ |vaadatud=2024-02-07 |väljaanne=Arhiiv {{!}} ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2023 – Põlvepikuraamatu konkursi laureaat käsikirjaga &quot;Suur saladus&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-11-23 |pealkiri=Põlvepikuraamatu konkursi võitis Piret Jaaksi ja Marju Tammiku käsikiri |url=https://kultuur.err.ee/1609173727/polvepikuraamatu-konkursi-voitis-piret-jaaksi-ja-marju-tammiku-kasikiri |vaadatud=2024-02-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Liikmesus==
Ta on [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]], [[Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit|Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu]] ja [[Tartu Noorte Autorite Koondis|Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK)]] liige.

== Kirjandus ==
* [https://online.le.ee/2011/09/09/piret-jaaks-voitis-naidendivoistluse/ &quot;Piret Jaaks võitis näidendivõistluse&quot;], [[Lääne Elu]], Tarmo Õuemaa
* [https://tartu.postimees.ee/558022/tartus-kuulutati-valja-parimad-naidendid &quot;Tartus kuulutati välja parimad näidendid&quot;], [[Postimees]]
* [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/57945360/naidendivoistluse-voitis-lugu-buumijargsest-angist &quot;Näidendivõistluse võitis lugu buumijärgsest ängist&quot;], [[Eesti Päevaleht]], Kaarel Kressa
* [https://tylblog.wordpress.com/2014/02/05/analuutiliselt-piret-jaaksi-naidendist-naha-roosat-elevanti/ &quot;Analüütiliselt Piret Jaaksi näidendist &quot;Näha roosat elevanti&quot;], TÜL-i ajaveeb, Annemari Parmakson
* [https://kultuur.err.ee/296960/selgusid-kultuurkapitali-kirjanduspreemiate-nominendid &quot;Selgusid kultuurkapitali kirjanduspreemiate nominendid&quot;], [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]-i kultuuriuudised
* [https://www.delfi.ee/artikkel/70892771/teatripaev-on-tulemas-loe-kes-kandideerivad-eesti-teatri-aastaauhindadele &quot;Teatripäev on tulemas! Loe, kes kandideerivad Eesti teatri aastaauhindadele!&quot;], Eesti Päevaleht
* [https://kultuur.err.ee/309203/betti-alveri-debuudiauhinna-voitis-piret-jaaks &quot;Betti Alveri debüüdiauhinna võitis Piret Jaaks&quot;], ERR-i kultuuriuudised
* [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/linn-lumm-ang/ &quot;Linn, lumm, äng&quot;], [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], Brita Melts
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/kaunitaride-koletised/ &quot;Kaunitaride koletised&quot;], Sirp, Mario Pulver
*&quot;[http://elm.estinst.ee/interviews/piret-jaaks-you-only-need-one-round-to-shoot-an-elk/ You only need one round to shoot an elk&quot;], intervjuu Piret Jaaksiga, [[Estonian Literary Magazine]] 1/2020, Heidi Aadma
*[https://sirp.ee/s1-artiklid/teater/naitekirjanik-etnodramaturgia-valitool/ &quot;Näitekirjanik etnodramaturgia välitööl&quot;], Sirp, Tambet Kaugema

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
*[https://www.etis.ee/CV/Piret_Jaaks/est Piret Jaaksi lehekülg Eesti teadusinfosüsteemis ETIS.]
*[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-piret-jaaks Plekktrumm]. Intervjuusaade ETV-s, 22.01.2024

{{JÄRJESTA:Jaaks, Piret}}
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti näitekirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti toimetajad]]
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]]
[[Kategooria:Eesti teatrikriitikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1980]]</text>
      <sha1>6i5f6l7pq2r3oynp8ciyxxm4grh9nt0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Anastassia Kovalenko-Kõlvart</title>
    <ns>0</ns>
    <id>386661</id>
    <revision>
      <id>7184636</id>
      <parentid>7000287</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T17:00:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37782-29</username>
        <id>232695</id>
      </contributor>
      <origin>7184636</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17604" sha1="t3zx95tksf2igo3ujlyl8vhrjctmfjf" xml:space="preserve">{{allikad}}
[[File:Kovalenko.IMG 20240420 115456.jpg|thumb|Anastassia Kovalenko-Kõlvart Riigikogu lahtiste uste päeval Keskerakonna fraktsioonis&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Ave Maria Mõistlik, 20. aprill 2024&lt;/small&gt;]]
[[Pilt:Anastassiakovalenko.JPG|pisi|Kovalenko 2014. aastal]]
'''Anastassia Kovalenko-Kõlvart'''&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=TAAVI SEPP|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/96264927/palju-onne-tallinna-linnapea-mihhail-kolvart-abiellus-anastassia-kovalenkoga|pealkiri=Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart abiellus Anastassia Kovalenkoga|väljaanne=delfi.ee|aeg=28.03.2022|vaadatud=28.03.2022}}&lt;/ref&gt; (kuni 2022. aastani '''Anastassia Kovalenko'''; sündinud [[21. september|21. septembril]] [[1991]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.err.ee/k/lasnamae-linnaosa/982-anastassia-kovalenko |pealkiri=ERR Valimised 2017: Anastassia Kovalenko |vaadatud=2017-10-16 |arhiivimisaeg=2017-10-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171016174322/http://www.err.ee/k/lasnamae-linnaosa/982-anastassia-kovalenko |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://kov2017.valimised.ee/kandidaadid?county=784&amp;district=4&amp;candidate=982|pealkiri=Kandidaadi andmed KOV valimistel|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.inforegister.ee/CLLEZGY-ANASTASSIA-KOVALENKO|pealkiri=Inforegister|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-02-09|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190209232015/https://www.inforegister.ee/CLLEZGY-ANASTASSIA-KOVALENKO|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; [[Tallinn]]as) on Vene poliitik, jurist&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-03-29 |pealkiri=Anastassia Kovalenko võitleb miljonite eurode ja sajandiksekundite pärast |url=https://sport.postimees.ee/3887091/anastassia-kovalenko-voitleb-miljonite-eurode-ja-sajandiksekundite-parast |vaadatud=2025-02-03 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2023-03-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230329184156/https://sport.postimees.ee/3887091/anastassia-kovalenko-voitleb-miljonite-eurode-ja-sajandiksekundite-parast |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-03-29 |pealkiri=Motosportlane Anastassia Kovalenko liitus sotsidega |url=https://www.postimees.ee/4145761/motosportlane-anastassia-kovalenko-liitus-sotsidega |vaadatud=2025-02-03 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2023-03-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230329191911/https://www.postimees.ee/4145761/motosportlane-anastassia-kovalenko-liitus-sotsidega |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt; ja [[mootorisport]]lane (mootorrataste ringrajasõitja).

== Haridus ==
Ta on lõpetanud [[2010]]. aastal [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]i.&lt;ref&gt;http://tpl.edu.ee/koolipere/vilistlased/&lt;/ref&gt; Seejärel astus ta [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonda. 2012. aastal läbis ta lisaks [[Cambridge'i Ülikool]]i suveprogrammi, õppides süvendatult äriõigust. 2013. aastal lõpetas ta [[Tartu Ülikool]]i bakalaureuseastme ning astus sama ülikooli õigusteaduse magistriõppesse. Tema 2015. aastal kaitstud töö analüüsis rahapesusüüdistusi ja selle eelkuritegusid, juhendajad olid kriminaalõiguse professor [[Jaan Sootak]] ja vandeadvokaat [[Marko Kairjak]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Anastassia Kovalenko|url=http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/47785/kovalenko_anastassia.pdf|pealkiri=Rahapesu ja selle eristamine eelkuriteost|väljaanne=Magistritöö|aeg=2015|vaadatud=|koht=Tartu|failitüüp=pdf}}&lt;/ref&gt;

2015. aastal astus Kovalenko [[Tartu Ülikooli majandusteaduskond]]a. Ta kaitses 2017. aastal ärijuhtimises dotsent Priit Sanderi juhendamisel magistritöö, mis keskendus vähemusaktsionäride investorkaitse analüüsimisele, tehes seda Eestis esmakordselt õigus-majandusliku vaatenurga alt.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Anastassia Kovalenko|url=http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/57918/kovalenko_anastassia.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y|pealkiri=Vähemusaktsionäride investorkaitse parendamise võimalused eestis|väljaanne=Magistritöö|aeg=2017|vaadatud=|koht=Tartu|failitüüp=pdf}}&lt;/ref&gt; Magistritöös käsitletud suurettevõte BLRT Grupp kaebas Kovalenko kohtusse,&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.aripaev.ee/uudised/2017/12/19/blrt-kaebas-anastassia-kovalenko-kohtusse|pealkiri=BLRT kaebas Anastassia Kovalenko kohtusse|väljaanne=Äripäev|aeg=19. detsember 2017|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; et ta lükkaks ümber nii oma magistritöös kui ka selleteemalises Äripäeva intervjuus esitatud väited BLRT kohta. Kovalenko sõnul on kohtuasi ehe näide vähemusaktsionäri õiguste vähesest kaitsest, mille tulemusel suuraktsionärid kasutavad oma mõjujõudu vähemusaktsionäridega manipuleerimiseks: &quot;Mitu inimest kokku ja milliste tunnihindadega suuraktsionäri palvel seda ligi 100-leheküljelist koolitööd analüüsis, ei ole täpselt teada, kuid päris kindlasti võib väita, et ka need tuhanded eurod tulid pardoksaalsel kombel BLRT arvelt ehk nii suuraktsionäri kui ka kõigi vähemusaktsionäride ühisest rahakotist.&quot; Tema hinnangul leidub Eesti ärimaastikul mitu näidet sellest, kuidas vähemusaktsionäride nõrk juriidiline positsioon ei võimalda neil oma osalusest teenida ega ka osaluse väärtust realiseerida: &quot;Kokkuvõttes mõjutab selline olukord majandust laiemalt, sest riigi poolt kehtestatud seadustel ja reeglitel on investorite käitumisele oluline mõju ning selline ettevõtluskeskkond ei kutsu välisinvestoreid siia investeerima. Kavatsen ka edaspidi oma professionaalses ja ühiskondlikus tegevuses seista selle eest, et vähemusaktsionäride õigused saaksid seadusandja poolt tugevama kaitse.&quot;&lt;ref&gt;[https://elu24.postimees.ee/4350933/suurkontsern-blrt-kaebas-anastassia-kovalenko-magistritoos-avaldatu-eest-kohtusse Suurkontsern BLRT kaebas Anastassia Kovalenko magistritöös avaldatu eest kohtusse] Postimees, 20.12.2017 (vaadatud 24.12.2017).&lt;/ref&gt;

=== Plagiaadisüüdistus ===
2019. aasta veebruaris süüdistati Eesti Päevalehes ilmunud artiklis Kovalenkot plagiaadis, väites, et tema magistritöös on lehekülgede kaupa teistelt autoritelt viitamata kopeeritud materjali.&lt;ref&gt;[http://epl.delfi.ee/news/eesti/sde-nimekirjas-riigikokku-kandideeriva-voidusoitja-anastassia-kovalenko-magistritool-lasub-plagiaadikahtlus?id=85329511 SDE nimekirjas riigikokku kandideeriva võidusõitja Anastassia Kovalenko magistritööl lasub plagiaadikahtlus], EPL, 14. veebruar 2019.&lt;/ref&gt; 19. märtsil 2019 esitas Tartu Ülikooli õppeprorektori [[Aune Valk|Aune Valgu]] moodustatud komisjon oma otsuse, milles seisab, et &quot;Viitamiseeskirjade rikkumist esineb mõlemas magistritöös läbivalt, viitamiseeskirjade rikkumine on ulatuslik, viitamata on jäetud või ebakorrektselt on viidatud lõikude, kohati lehekülgede kaupa. Komisjoni hinnangul on A. Kovalenko rikkunud õigusteaduskonna ja majandusteaduskonna üliõpilastööde juhendite nõudeid ning pannud toime akadeemilise petturluse, minnes vastuollu õppekorralduseeskirja nõuetega. Allikatele viitamata jätmisega on A. Kovalenko rikkunud ka vastavate allikate autorite autoriõigusi&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tartu-ulikool-tunnistas-anastassia-kovalenko-molemad-magistritood-plagiaadiks?id=85646243 Tartu Ülikool tunnistas Anastassia Kovalenko mõlemad magistritööd plagiaadiks], Delfi, 19.03.2019.&lt;/ref&gt; Aprilli lõpus tunnistas Tartu Ülikool Kovalenko magistriõppe lõpudiplomid kehtetuks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/934733/tartu-ulikool-tunnistas-kovalenko-magistrioppe-lopudiplomid-kehtetuks &quot;Tartu ülikool tunnistas Kovalenko magistriõppe lõpudiplomid kehtetuks&quot;] ERR, 29. aprill 2019.&lt;/ref&gt; 2020. aastal sooritas Kovalenko Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas magistrieksami ning sai uuesti magistridiplomi.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.delfi.ee/artikkel/88735855/anastassia-kovalenko-sooritasin-eksami-ja-sain-magistridiplomi-omanikuks|pealkiri=Kovalenko sooritas magistrieksami ja sai magistrikraadi omanikuks|väljaanne=Delfi.ee}}&lt;/ref&gt; 2021. aastal kaitses Kovalenko Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas uue magistritöö ning sai uuesti õigusteaduse magistrikraadi.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/93804001/klops-motokaunitar-anastassia-kovalenko-lopetas-tartu-ulikooli-oigusteaduskonna|pealkiri=Kovalenko lõpetas õigusteaduskonna|väljaanne=Delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

== Töökäik ==
Õigusteaduse bakalaureuseõpingute ajal töötas ta advokaadibüroo [[Sorainen]] vaidluste lahendamise meeskonnas.&lt;ref name=&quot;ut-ee.academia.edu&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://ut-ee.academia.edu/AnastassiaKovalenko/CurriculumVitae |vaadatud=2014-12-16 |arhiivimisaeg=2016-03-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160319111637/https://ut-ee.academia.edu/AnastassiaKovalenko/CurriculumVitae |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Majandusteaduskonna magistriõpingute ajal hakkas ta tegelema oma isa Valeri Kovalenko ja teiste vähemusaktsionäride dividendivaidlusega [[BLRT Grupp|BLRT Grupis]]. Samuti hakkas Anastassia Kovalenko sõna võtma meedias vähemusaktsionäride investorkaitse teemadel, tuues välja kehtiva seadustiku puudujääke.

== Sportlasena ==
[[Pilt:99 Aragon elbow closeup.jpg|pisi|Treening Aragonis 2015. aastal]]
Kovalenko on võistelnud motoringrajas 2012. aastast, mil ta sõitis Kawasaki Ninja 250R rattaga Eesti karikasarja etappidel. 2013. aastal liikus ta edasi suurema võimsusega ratta peale – Kawasaki Ninja 600 – ning võttis osa korraga kahest võistlusklassist – Superstock 600 B ja C-klass. Hooaja üldarvestuses saavutas Kovalenko C-klassis kolmanda ja Superstock 600 B klassis teise koha.

2014. aastal liitus Kovalenko Soome ühe tuntuima motoringraja võistkonnaga – Kallio Racing, mille omanik on [[Grand Prix motorcycle racing|MotoGP]] sõitja [[Mika Kallio]]. 2014 hooajal võistles ta nii Eesti kui ka Soome meistrivõistlustel. Hoolimata hooaja keskel aset leidnud kukkumisest, mille käigus tekkis tal rangluumurd, suutis ta hooaega jätkata, lõpetades Superstock 600 B klassi esikohal. 2015. aastal hakkas Kovalenko võistlema Euroopa juunioride karikasarjas, kus naiste arvestuses tuli teiseks. 2016. aasta alguses alustas Kovalenko treenimist MotoGP kolmekordse maailmameistri [[Jorge Lorenzo]] isa käe all.&lt;ref&gt;http://www.msport.ee/wp-content/uploads/2014/04/Motoringrada-2014-punktitabel-09.09.pdf&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;http://www.kallioracing.com/&lt;/ref&gt; Samal aastal jätkas Kovalenko võistlemist Euroopa juunioride karikasarjas, kus naiste arvestuses tuli neljandaks, jättes paar etappi vahele rahapuuduse ja vigastuse pärast. 2017. aastal alustas Kovalenko võistlemist väiksema kubatuuriga klassis – Itaalia meistrivõistlustel Yamaha R3 sarjas. 2017. ja 2018. aastatel saavutas Kovalenko selles sarjas kolmanda koha naiste arvestuses. 2019. aastal nimetas Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon Kovalenko aasta naismotosportlaseks. 2020. aastal tuli Kovalenko Itaalia Yamaha R3 sarja meistriks naiste arvestuses.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://sport.postimees.ee/7070910/kovalenkol-suruti-selg-vastu-seina-kuid-eestlanna-krooniti-lopuks-ometi-tsempioniks#_ga=2.24668282.1303035080.1647457159-991439479.1603219261|pealkiri=Kovalenko krooniti Misanos tšempioniks|väljaanne=Postimees}}&lt;/ref&gt;

2021. aastal valiti Kovalenko rahvusvahelise Mootorrattaspordi Föderatsiooni komisjoni liikmeks. Samaaegselt valiti Kovalenko Eesti Mootorrattaspordi Föderatsiooni naiste komisjoni juhiks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://msport.ee/2021/02/03/video-anastassia-kovalenko-valiti-rahvusvahelise-motofoderatsiooni-komisjoni/|pealkiri=Motosport|vaadatud=2022-03-24|arhiivimisaeg=2022-08-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220817123708/https://msport.ee/2021/02/03/video-anastassia-kovalenko-valiti-rahvusvahelise-motofoderatsiooni-komisjoni/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

== Poliitiline tegevus ==
Ta oli aastatel 2017–2020 [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] liige.&lt;ref&gt;Andres Einmann, [http://poliitika.postimees.ee/4145761/motosportlane-anastassia-kovalenko-liitus-sotsidega?_ga=2.104743170.368280054.1497758568-1750293588.1467277196 Motosportlane Anastassia Kovalenko liitus sotsidega], Postimees, 14. juuni 2017.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://poliitika.postimees.ee/6987144/anastassia-kovalenko-astus-sotsiaaldemokraatide-ridadest-valja Anastassia Kovalenko astus sotsiaaldemokraatide ridadest välja] Postimees, 02.06.2020 (vaadatud 06.06.2020).&lt;/ref&gt; 

[[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta Tallinna linnas ja osutus 392 häälega valituks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0784|pealkiri=Valimistulemused 2017|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Ta on 2017. aastast [[Tallinna linnavolikogu]] liige ning kuulub volikogu korra- ja tarbijakaitsekomisjoni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/643133/tallinna-volikogu-kinnitas-alaliste-komisjonide-koosseisud Tallinna volikogu kinnitas alaliste komisjonide koosseisud]. ERR Uudised 16.11.2017.&lt;/ref&gt;

[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta Riigikokku [[valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]] ([[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] ).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://rk2019.valimised.ee/et/candidates/candidate-491.html|pealkiri=Riigikogu valimised, 2019 kandidaadid|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Ta kogus 357 häält ega osutunud valituks.&lt;ref&gt;[https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-2-voting-result.html Valimisringkond nr 2. Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa] Riigikogu valimised 2019.&lt;/ref&gt;

[[Erakondade rahastamise järelevalve komisjon]]ile (ERJK) esitatud valimiskampaania aruande kohaselt kulutas Kovalenko valimiskampaaniaks 41 315 eurot isiklikku raha, mis oli teiste kandidaatide kulutustega võrreldes suurim summa. Ühe talle antud hääle kohta kulus tal 115,73 eurot kampaaniaraha.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/news/uudised/graafikud-kes-olid-erakondade-loikes-suurimad-isikliku-kampaaniaraha-kulutajad-kui-palju-neist-jai-riigikogu-ukse-taha-ja-kui-kalliks-saadud-haaled-la?id=85847539 Kes olid erakondade lõikes suurimad isikliku kampaaniaraha kulutajad, kui palju neist jäi riigikogu ukse taha ja kui kalliks saadud hääled läksid?]&lt;/ref&gt;

[[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] nimekirjas ja valiti 339 häälega [[Tallinna linnavolikogu]] liikmeks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://kov2021.valimised.ee/et/election-result/tallinn-mandates.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-10-18 |arhiivimisaeg=2021-10-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211019164041/https://kov2021.valimised.ee/et/election-result/tallinn-mandates.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

2022. aasta aprillis pääses Kovalenko-Kõlvart riigikokku sotsiaaldemokraat [[Jevgeni Ossinovski]] asendusliikmena, kuna viimane lahkus riigikogust, et jätkata tööd [[Tallinna linnavolikogu]] esimehena.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608554221/galerii-kovalenko-kolvartist-sai-riigikogu-liige Galerii: Kovalenko-Kõlvartist sai riigikogu liige] ERR Uudised, 04.04.2022.&lt;/ref&gt;

[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[valimisringkond nr 1|valimisringkonnas nr 1]] ([[Haabersti linnaosa|Haabersti]], [[Põhja-Tallinn]] ja [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]) 2806 häält ja osutus valituks.

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Põhja-Tallinna linnaosas, sai 7953 häält ning osutus valituks.

=== Artikkel ===
* [http://arvamus.postimees.ee/1195050/viljar-veebel-ja-anastassia-kovalenko-millisesse-euroopa-foderatsiooni &quot;Millisesse Euroopa föderatsiooni?&quot;] 08.04.2013, Postimees&lt;ref name=&quot;ut-ee.academia.edu&quot;/&gt;

== Tunnustus ==
* 2019 – aasta parim naismotosportlane Eestis
* 2016 – aasta parim naismotosportlane Eestis
* 2015 – aasta mototegu Eestis
* 2014 – aasta parim naismotosportlane Eestis
[[Pilt:Anastassia Kovalenko on Botniaring.JPG|pisi|Anastassia Kovalenko Botniaringil]]

== Isiklikku ==
Anastassia on pere kuuest lapsest vanim; tal on kaks nooremat venda ja kolm nooremat õde.

Ta on lõpetanud [[Nõmme Muusikakool]]i klaveri erialal. Lisaks on ta kümme aastat tegelenud võistlustantsuga.

2022. aasta märtsi alguses abiellus Anastasia Kovalenko Tallinna linnapea [[Mihhail Kõlvart]]iga.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Triin Sepp|url=https://naine.postimees.ee/7487289/tallinna-linnapea-mihhail-kolvart-abiellus#_ga=2.86014299.2110676492.1648296458-78223124.1592828685|pealkiri=PALJU ÕNNE! ⟩ Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart abiellus|väljaanne=Postimees|aeg=28. märts 2022|vaadatud=28. märts 2022}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Anastassia Kovalenko}}
* [http://sport.err.ee/v/motosport/ec45b4eb-f1f4-4bb9-89b7-bb57285bb049 Anastassia Kovalenko tegi Eesti motospordi ajalugu]
* [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96333769/endised-erakonnakaaslased-iseloomustavad-anastassia-kovalenkot-tal-puudusid-pohimotted &quot;Endised erakonnakaaslased iseloomustavad Anastassia Kova­lenkot: tal puudusid põhimõtted&quot;] Eesti Ekspress, 6. aprill 2022

{{Riigikogu liikmed}}

{{JÄRJESTA:Kovalenko, Anastassia}}
[[Kategooria:Eesti mootorrattasportlased]]
[[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Tallinna Prantsuse Lütseumi vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1991]]</text>
      <sha1>t3zx95tksf2igo3ujlyl8vhrjctmfjf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Smalavičy</title>
    <ns>0</ns>
    <id>386807</id>
    <revision>
      <id>7184962</id>
      <parentid>6499581</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:21:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184962</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3763" sha1="jwp2o2wz5u2lnhf5wtlnt1ne3be7wzy" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Smalavičy
|  hääldus = 
|  omakeelne_nimi_1 = valgevene |Смалявічы * / Smalavičy |*transkriptsioon: Smaljavitšõ
|  omakeelne_nimi_2 = vene | Смолевичи |(Smolevitši)
|  omakeelne_nimi_3 =  |  |
|  pilt = Smolevichi,Post-office.jpg
|  pildiallkiri = Smalavičy postkontor
|  lipp = Flag_of_Smalavičy.svg
|  lipu_link = [[Smalavičy lipp]]
|  vapp = Coat_of_Arms_of_Smalavičy,_Belarus.svg
|  vapi_link = [[Smalavičy vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  asendikaart = Valgevene
}}
'''Smalavičy''' ([[valgevene-eesti transkriptsioon]]is '''Smaljavitšõ''', [[poola keel]]es ''Smolewicze'') on linn [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Smalavičy rajoon]]i halduskeskus. Linn asub [[Plisa (Biarezina lisajõgi)|Plisa]] jõe ääres, 35 kilomeetri kaugusel riigi pealinnast Minskist. Linna läbib [[Orša]] ja [[Minsk]]i vaheline [[raudtee]].

Linna nimi tuleneb [[tõrv]]ast (valgevene keeles ''смала''). Linna elanike peamiseks tegevusalaks on paljude sajandite jooksul olnud tõrvaajamine.

Haridust annavad kolm [[keskkool]]i, muusikakool ja spordikool. Smalavičys on [[kino]], [[kultuurimaja]] ja kolm [[raamatukogu]]. Tööstusest on linnas masinaehituse, puidu töötlemise ja ehitusmaterjalide ([[raudbetoon]]) valmistamisega tegelevad ettevõtted, lisaks veel piimakombinaat.

Vaatamisväärsusteks on vanalinn ja XIX sajandil ehitatud [[sünagoog]].

==Ajalugu==

Smalavičyt mainitakse esmalt aastal [[1448]], toona kuulus see [[Kreva]] vürstidele. Aastal [[1508]] olevat asula [[Konstanty Ostrogski]]le kingitud, ent ajaloolane [[Viačasłaŭ Nasievič]] on tulnud järeldusele, et seda tõendav dokument on võltsitud.

XVI sajandi teisel poolel läks Smalavičy [[Radziwill]]ide valdusse. Aastal [[1586]] asutas [[Krzysztof Radziwiłł]] Smalavičy [[alev]]i. Mõnda aega eksisteeris edasi ka Smalavičy küla. Asulad kuulusid [[Minski vojevoodkond]]a ja [[Minski maakond]]a.

[[Poola]] [[Teine Poola jagamine|teisel]] [[Poola jagamised|jagamisel]] [[1793]]. aastal liideti Smalavičy [[Venemaa]]ga. Ühtlasi läks alev [[Sayn-Wittgenstein]]ide valdusse, XIX sajandi alguses ehitasid Wittgensteinid sinna lossi, ent juba aastal [[1819]] põles see maha. [[1871]] ehitati läbi Smalavičy [[raudtee]], asula juurde tekkis Wittgensteinovski jaam. Aastaks [[1883]] oli alev läinud [[Hohenlohe]]de valdusse. Toona olid suurem osa alevi elanikest [[juudid]].&lt;ref&gt;Słownik geograficzny Królestwa Polskiego i innych krajów słowiańskich. Tom X: Rukszenice — Sochaczew. — Warszawa, 1889.&lt;/ref&gt;

Raudtee tõi kaasa ka tööstusettevõtete tekke. Aastal [[1890]] rajati asulasse veski ja saekaater, aastal [[1894]] teine saekaater ja puidutööstus, aastal [[1895]] kolmas saekaater. Aastal [[1909]] hakati seal valmistama [[klaas]]i.

[[1919]]. aastal hakkas Smalavičy kuuluma [[Valgevene NSV]] koosseisu. Aastal [[1924]] sai alevist rajoonikeskus. Linn aastast [[1968]].

==Pilte==
&lt;gallery&gt;
Smaliavicy.jpg|Haldushoone
Smalavičy-carkva.jpg|Õigeusu kirik
Ghetto Smolevichy 1a.jpg|Mälestusmärk juudi geto asukohas
Smalavičy-vulica.jpg|Smalavičy
&lt;/gallery&gt;

==Tuntud elanikke==
* [[Piatro Kraŭčanka]] – Valgevene diplomaat
* [[Uładzimir Alejnik]] – Valgevene vettehüppaja
* [[Vasil Bandarčyk]] – Valgevene etnoloog ja ajaloolane
* [[Gavriil Tihov]] – Vene astronoom
* [[Nadzieja Trajan]] – Valgevene partisan

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commonskat-tekstina|Category:Smalyavichy}}
*[http://www.fotobel.by/goroda/smolevichi/ Smalavičy Valgevene fotoentsüklopeedias]
*[http://bycity.org/smolevichi/ Smalavičy] (''inglise keeles'')
*[https://www.youtube.com/watch?v=npBBa3x1nl8 Smalavičy YouTube'is]

[[Kategooria:Valgevene linnad]]
[[Kategooria:Smalavičy rajoon]]</text>
      <sha1>jwp2o2wz5u2lnhf5wtlnt1ne3be7wzy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sten Kaldma</title>
    <ns>0</ns>
    <id>399808</id>
    <revision>
      <id>7185011</id>
      <parentid>6807166</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T07:03:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7185011</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="738" sha1="a6mf6z2nc0qo2ci35xopceryj92bxy9" xml:space="preserve">'''Sten Kaldma''' (sündinud [[2. august]]il [[1968]]) on eesti jalgpallur ja [[jalgpallikohtunik]]&lt;ref name=&quot;ESBL&quot;&gt;{{ESBL|id=Sten_Kaldma}} (vaadatud 01.04.2015)&lt;/ref&gt;. 

Ta õppis aastail 1987–1991 Tallinna Kõrgemas Poliitilises Ehitussõjakoolis.{{lisa viide}}

Aastast 1995 on ta olnud teleka ees kohtunik [[Meistriliiga]] mängudes&lt;ref name=&quot;ESBL&quot;/&gt;. 

1998–2009 oli ta [[FIFA]] kohtunik (2007–2008 FIFA II kategooria)&lt;ref name=&quot;ESBL&quot;/&gt;.

== Isiklikku ==
Sten Kaldma isa [[Toomas Kaldma]] oli jalgpallikohtunik ja noortetreener.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{ESBL|id=Sten_Kaldma}}

{{JÄRJESTA:Kaldma, Sten}}
[[Kategooria:Eesti jalgpallurid]]
[[Kategooria:Eesti jalgpallikohtunikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1968]]</text>
      <sha1>a6mf6z2nc0qo2ci35xopceryj92bxy9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti NSV teeneline looduskaitsja</title>
    <ns>0</ns>
    <id>400898</id>
    <revision>
      <id>7185131</id>
      <parentid>6873852</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T11:13:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Looduskaitsja</username>
        <id>232738</id>
      </contributor>
      <comment>Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi SEADLUS Tallinn, 3. juuni 1986 Eesti NSV teenelise looduskaitsja aunimetuse andmise kohta Teenete eest looduskeskkonna hoidmise, kaitse ja kontrolli organiseerimisel anda Eesti NSV teenelise looduskaitsja aunimetus järgmistele töötajatele: Alakivi Uku Juhani p. - Tartu Metsamajandi looduskaitse inspektsiooni juhataja Aleksejeva, Lia Vassili t. - Eesti Vabariikilku Hüdrometeoroloogia ja Looduskeskkonna Kontrolli valitsuse Tallinna Looduskeskkonna Saastumise Jälgi</comment>
      <origin>7185131</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1203" sha1="0eiol5eyn10ypmggfimjvde8iazetdd" xml:space="preserve">'''Eesti NSV teeneline looduskaitsja''' on [[Eesti NSV]]s välja antud [[aunimetus]].

Aunimetust andis [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] teenete eest &quot;looduskeskkonna kaitse ja kontrolli ning loodusvarade ratsionaalse kasutamise korraldamisel, keskkonna  mittesaastava tehnoloogia väljatöötamisel ja juurutamisel ning [[looduskaitse]] propageerimisel.&quot;&lt;ref&gt;[http://www.estlex.ee/tasuta/?id=8&amp;aktid=495&amp;fd=1&amp;grupp=4&amp;leht=74 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 17.02.1989 seadlus &quot;Eesti NSV riiklike autasude süsteemi täiustamise ja autasude andmise korra demokratiseerimise kohta&quot;]&lt;/ref&gt;

== Eesti NSV teenelised looduskaitsjad ==
* [[1985]] [[Jaan Eilart]], [[Heino Luik]], [[Helle Simm]]
* 1986 Uku Alakivi, Lia Aleksejeva, Vello Linnamägi, Erich Rand 
* [[1987]] [[Herbert Viiding]], [[Vello Linnamägi]], [[Vaike Pommer]], [[Mare Muik]], [[Endel Koljat]]
* [[1988]] [[Guido Kapp]], [[Enu Mäela]], [[Eleonora Naskova]]
* [[1989]] [[Veljo Ranniku]], [[Ann Marvet]], [[Lehte Savitskaja]]

==Vaata ka==
*[[Eesti NSV aunimetused]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti NSV aunimetused]]
[[Kategooria:Eesti keskkonna- ja looduskaitse]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised looduskaitsjad| ]]</text>
      <sha1>0eiol5eyn10ypmggfimjvde8iazetdd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Radikaaldemokraatia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>402093</id>
    <revision>
      <id>7185043</id>
      <parentid>6137337</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T08:00:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7185043</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3254" sha1="1wwt0b5ihyj0dumk0ynpgkkx0y9ajmm" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib politoloogias ja poliitikas kasutatavast terminist; Tšiili erakonna kohta vaata artiklit [[Radikaaldemokraatia (Tšiili erakond)]]; erakondade kohta vaata artiklit [[Radikaaldemokraatlik partei]]; väliseesti ajakirja kohta vaata [[Radikaaldemokraat (ajakiri)]]}} 

'''Radikaaldemokraatia''' ehk '''radikaalne demokraatia''' on [[termin]] [[politoloogia]]s ja [[poliitika]]s, mida kasutatakse erinevates tähendustes, kuid rõhutamaks alati [[demokraatia]] olulisust.

[[Ilmar Talve]] ([[Radikaaldemokraatlik Koondis]]) [[definitsioon]]i kohaselt on radikaaldemokraatia &quot;keskvõimust vabana toimiv tsentraliseerimata kohalik demokraatia, mis ainsana inimesi aktiivseteks demokraatideks võib kasvatada.&quot; &lt;ref&gt;&quot;Kuidas kirjanikud kirjutavad&quot; 1992, lk. 105&lt;/ref&gt;

[[Jüri Lipping]]u sõnul tähendab radikaalne demokraatia &quot;demokraatliku revolutsiooni radikaliseerimist selle laiendamise teel üha suuremasse hulka ühiskondliku elu valdkondadesse.&quot; &lt;ref&gt;Jüri Lipping [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/teesid-radikaalsele-demokraatiale/ &quot;Teesid radikaalsele demokraatiale&quot;]&lt;/ref&gt;

[[Peeter Selg]] märgib, et &quot;radikaalset demokraatlikku mõtet esindavad tänapäeval väga eripalgelise taustaga poliitilised teoreetikud: [[Ernesto Laclau]], [[Chantal Mouffe]], [[James Tully]], [[William E. Connolly|William Connolly]], [[Bonnie Honig]], [[David Owen]], [[Aletta Norval]], [[Claude Lefort]] jt. Kõiki neid mõtlejaid iseloomustab nii või teisiti [[liberaalne demokraatia|liberaaldemokraatia]] kriitika ning kõigi nende eesmärk on liberaaldemokraatia potentsiaali süvendada ja radikaliseerida.&quot; &lt;ref&gt;Peeter Selg [https://web.archive.org/web/20160305093239/http://www.page.ee/tiina/okt2011.pdf &quot;Radikaalse demokraatia võimalikkusest&quot;]&lt;/ref&gt;

[[Rein Ruutsoo]] sõnul on radikaalse demokraatia idee kohaselt &quot;peamine eesmärk hoida avatuna mõttevahetuse tingimusi, millele toetub jätkusuutlik demokraatia.&quot; &lt;ref&gt;Rein Ruutsoo [http://kjk.eki.ee/ee/issues/2013/4/340 &quot;Ajaloolane kui elukutse ja kutsumus&quot;]&lt;/ref&gt;

[[Noored Sotsiaaldemokraadid]] rõhutavad, et &quot;radikaalne demokraatia, see tähendab demokraatia rakendamist kõigis tegemistes.&quot; &lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://noorsots.ee/meie/ |pealkiri=Noored Sotsiaaldemokraadid endast |vaadatud=2015-04-18 |arhiivimisaeg=2015-02-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150223142106/http://noorsots.ee/meie/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

[[M. N. Roy]] käsitluse kohaselt: &quot;Radikaalne demokraatia eeldab ühiskonna majanduslikku ümberkorraldamist, et kõrvaldada võimalus inimese ekspluateerimiseks inimese poolt. /---/ Mõistes, et vabadus on kokkusobimatu võimu kontsentreerumisega, taotlevad radikaaldemokraadid võimu laialdasimat hajutamist.&quot; &lt;ref&gt;M. N. Roy [http://infopartisan.blogspot.com/2015/03/m-n-roy-kasitlus-radikaaldemokraatiast.html &quot;Radikaaldemokraatia printsiibid: 22 teesi&quot;]&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
* Peeter Selg [http://www.spe.ut.ee/ojs-2.2.2/index.php/spe/article/view/92 &quot;Sattumuslikkus, hegemoonia ning õiglus: John Rawls ja radikaalne demokraatia&quot;]
* [http://www.academia.edu/Documents/in/Radical_Democracy Academia.edu | Documents in Radical Democracy]

[[Kategooria:Politoloogia]]
[[Kategooria:Poliitika]]</text>
      <sha1>1wwt0b5ihyj0dumk0ynpgkkx0y9ajmm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Riia metsakalmistu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>403712</id>
    <revision>
      <id>7184942</id>
      <parentid>6926145</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:04:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184942</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4756" sha1="log4xe00n8ay0yrvwsl2vf7mlxlfoj0" xml:space="preserve">[[Pilt:J. Chakstes piemineklis.JPG|pisi|Jānis Čakste hauamonument]]
'''Riia metsakalmistu''' ([[läti keel]]es ''Rīgas Meža kapi'') on [[Riia]] linnas asuv kalmistu, mis asub [[Mežaparks]]i ja [[Čiekurkalns]]i asumi vahel. Formaalselt on see jaotatud 1. metsakalmistuks ([[Aizsaules ielā]] 2) ja 2. metsakalmistuks ([[Gaujas ielā]] 12). Metsakalmistu pindala on ligikaudu 85 hektarit.

Riia metsakalmistu avati Riia linna võimude otsusega aastal [[1913]], kalmistu sissepühitsemise tseremoonia toimus 19. juunil. Kalmistu oli mõeldud Riia peakalmistuks, kuna aastal [[1773]] asutatud [[Lielie kapi|Riia Pokrovski kalmistu]] oli kalmistuna oma potentsiaali kaotamas. Kalmistu esialgse projekti autori maastikuarhitekt [[Georg Kuphaldt]]i ideed – Keskallee (''via funeralis''), mitmepoolsed ja paljud väikesed teed – ei teostunud, sest algas [[Esimene maailmasõda]]. Seetõttu ilmusid metsakalmistu kõrvale sõjas langenud sõdurite hauad ja niiviisi kujunes [[Riia Vennaskalmistu]] memoriaal. Ka ei teostunud Hans Werneri algne projekt rajada kalmistule suur kabel, mistõttu viidi matusetseremooniaid läbi [[Wilhelm Neumann]]i projekti järgi aastal [[1913]] valminud kalmistu haldushoones.

Pärast Läti iseseisvumist mattis enamik Riia peresid oma surnuid just sellele kalmistule, erandiks olid vaid [[baltisakslased]], kes kasutasid vana kalmistut edasi. Aastal [[1930]] vajas kalmistu seega laiendamist, nii lisati 2. metsakalmistu, kus valmis arhitekt [[Eižens Laube]] projekti põhjal aastal [[1935]] ka kabel.

Kalmistu muudavad väärtuslikuks arvukad hauamonumendid ja mälestusmärgid. Kalmistule on maetud palju tuntud Läti poliitikuid, sõjaväelasi ja avaliku elu tegelasi.

Kalmistule on teiste seas maetud:

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
*[[Ojārs Ābols]]
*[[Imants Adermanis]]
*[[Dace Akmentiņa]]
*[[Jānis Akuraters]]
*[[Alfreds Amtmanis-Briedītis]]
*[[Ingrīda Andriņa]]
*[[Augusts Annuss]]
*[[Jānis Annuss]]
*[[Arturs Apinis]]
*[[Apsīšu Jēkabs]]
*[[Bruno Artmanis]]
*[[Gunārs Astra]]
*[[Antons Austriņš]]
*[[Imants Auziņš]]
*[[Harijs Avens]]
*[[Jānis Balodis]]
*[[Biruta Baumane]]
*[[Aleksandra Beltsova]]
*[[Antons Benjamiņš]]
*[[Lilita Bērziņa]]
*[[Alfons Bērziņš]]
*[[Boriss Bērziņš]]
*[[Nikolajs Breikšs]]
*[[Kārlis Brencēns]]
*[[Jānis Briedis]]
*[[Anna Brigadere]]
*[[Jānis Buivids]]
*[[Ļevs Bukovskis]]
*[[Gunārs Cilinskis]]
*[[Ansis Cīrulis]]
*[[Māris Čaklais]]
*[[Jānis Čakste]]
*[[Augusts Deglavs]]
&lt;td&gt;
*[[Ausma Derkēvica]]
*[[Nikolajs Dūze]]
*[[Ansis Epners]]
*[[Ernests Felsbergs]]
*[[Jānis Francis]]
*[[Lidija Freimane]]
*[[Lūcija Garūta]]
*[[Leonīds Grabovskis]]
*[[Jānis Graudonis]]
*[[Andris Grūtups]]
*[[Kārlis Irbe]]
*[[Jānis Ivanovs]]
*[[Vaironis Jakāns]]
*[[Alfrēds Jaunušans]]
*[[Andrejs Jurjāns]]
*[[Alfrēds Kalniņš]]
*[[Jānis Kalniņš]]
*[[Valdis Kalnroze]]
*[[Juris Kaminskis]]
*[[Raimonds Karnītis]]
*[[Anta Klints]]
*[[Leo Kokle]]
*[[Dina Kuple]]
*[[Alberts Kviesis]]
*[[Vilis Lācis]]
*[[Leonīds Leimanis]]
*[[Juris Lejaskalns]]
*[[Paulis Lejiņš]]
*[[Antra Liedskalniņa]]
*[[Jānis Liepiņš (kunstnik)|Jānis Liepiņš]]
*[[Jānis Lipke]]
*[[Velta Līne]]
*[[Viktors Lorencs]]
*[[Pēteris Lūcis]]
&lt;td&gt;
*[[Jūlijs Madernieks]]
*[[Aleksandrs Mālmeisters]]
*[[Zigfrīds Anna Meierovics]]
*[[Emilis Melngailis]]
*[[Aleksis Mierlauks]]
*[[Jānis Misiņš]]
*[[Vilhelms Munters]]
*[[Ada Neretniece]]
*[[Andrievs Niedra]]
*[[Vilis Olavs]]
*[[Jānis Osis]]
*[[Valdemārs Ozoliņš]]
*[[Kārlis Padegs]]
*[[Leons Paegle]]
*[[Jānis Pauļuks]]
*[[Jānis Pauļuks (kunstnik)|Jānis Pauļuks]]
*[[Konstantīns Pēkšēns]]
*[[Pēteris Pētersons]]
*[[Valentin Pikul]]
*[[Jānis Poruks]]
*[[Uldis Pūcītis]]
*[[Vilhelms Purvītis]]
*[[Elza Radziņa]]
*[[Teodors Reiters]]
*[[Dzidra Ritenberga]]
*[[Vilis Rīdzenieks]]
*[[Janis Rozentāls]]
*[[Pāvils Rozītis]]
*[[Bruno Rubess]]
*[[Māris Rudzītis]]
*[[Berta Rūmniece]]
*[[Anna Sakse]]
*[[Kārlis Sebris]]
&lt;td&gt;
*[[Ludvigs Sēja]]
*[[Vera Singajevskaja]]
*[[Kārlis Skrastiņš]]
*[[Austra Skujiņa]]
*[[Oto Skulme]]
*[[Uga Skulme]]
*[[Ādolfs Skulte]]
*[[Gvido Skulte]]
*[[Uldis Stabulnieks]]
*[[Margarita Stāraste]]
*[[Elza Stērste]]
*[[Pauls Stradiņš]]
*[[Embrik Strand]]
*[[Gustavs Šķilters]]
*[[Pēteris Šmits]]
*[[Hinrich Schuldt]]
*[[Jānis Roberts Tillbergs]]
*[[Gustavs Turss]]
*[[Konrāds Ubāns]]
*[[Andrejs Upīts]]
*[[Gustavs Vanags]]
*[[Alfrēds Videnieks]]
*[[Edgars Vinters]]
*[[Edvarts Virza]]
*[[Ernests Vīgners]]
*[[Ivars Vīgners]]
*[[Leonīds Vīgners]]
*[[Jāzeps Vītols]]
*[[Indulis Zariņš]]
*[[Rihards Zariņš]]
*[[Gustavs Zemgals]]
*[[Mārtiņš Zīverts]]
*[[Arvīds Žilinskis]]
&lt;/table&gt;

{{koord}}
[[Kategooria:Riia]]
[[Kategooria:Läti kalmistud]]</text>
      <sha1>log4xe00n8ay0yrvwsl2vf7mlxlfoj0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Annarita Sidoti</title>
    <ns>0</ns>
    <id>406481</id>
    <revision>
      <id>7184587</id>
      <parentid>5936793</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T15:07:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <origin>7184587</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="700" sha1="mn6lp0ghpi154hesygxujiag5bcrihj" xml:space="preserve">{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
'''Annarita Sidoti''' ([[25. juuli]] [[1970]] – [[21. mai]] [[2015]]) oli [[itaallased|itaalia]] [[käija]].

Ta tuli [[1990. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1990. aastal]] [[Split]]is ja [[1998. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1998. aastal]] [[Budapest]]is [[10 km käimine|10 km käimises]] Euroopa meistriks ning [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997. aastal]] [[Ateena]]s maailmameistriks.

{{Maailmameistrid naiste käimises}}
{{JÄRJESTA:Sidoti, Annarita}}
[[Kategooria:Itaalia kergejõustiklased]]
[[Kategooria:Käijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1970]]
[[Kategooria:Surnud 2015]]</text>
      <sha1>mn6lp0ghpi154hesygxujiag5bcrihj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Räimesõda</title>
    <ns>0</ns>
    <id>408275</id>
    <revision>
      <id>7184687</id>
      <parentid>7152425</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:10:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <origin>7184687</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21309" sha1="kqymothhuk21ztjmeb9zkvq1275phzd" xml:space="preserve">[[Pilt:Gulf of Riga from space.jpg|pisi|Liivi laht kosmosest pildistatuna. 1990. aastatel olid Eesti ja Läti raskustes selle mereala omavahel jagamisel]]
'''Räimesõda''', tuntud ka kui '''silgu-''', '''kala-''' või '''kilusõda''', oli [[Eesti]] ja [[Läti]] vaheline [[diplomaatiline konflikt]] 1990. aastate teisel poolel, mis tekkis seoses kahe riigi vahelist [[merepiir]]i puudutanud erimeelsuste ja kalapüügiõiguste jaotamisega [[Liivi laht|Liivi lahes]]. 

Liivi lahe kasutusega seotud vastuolud eskaleerusid ja said ajakirjanduses &quot;räimesõja&quot; nime 1995. aasta kevadel. Reaktsioonina Läti kalalaevade sisenemisele vaidlusalustesse vetesse, mille Eesti oli paar aastat varem enda [[territoriaalmeri|territoriaalmereks]] kuulutanud, saatis Eesti piirivalve Liivi lahele patrullima valvelaevad [[PVL-101|101]] ja [[Maru (laev)|Maru]] ning kahuritega relvastatud piirivalvelaeva [[Kõu (laev)|Kõu]]. Kuigi merel toimunud sündmustele järgnes kiirelt kokkulepe edasisi vahejuhtumeid kuni piirilepingu sõlmimiseni vältida, sisenesid Läti kalalaevad sügisel taas vaidlusalustesse vetesse.

Merepiiri lepinguni jõudsid Eesti ja Läti 1996. aasta suvel. Selle kokkuleppega loobus Eesti varem ühepoolselt enda territoriaalmereks kuulutanud ulatuslikust merealast [[Ruhnu|Ruhnust]] ida pool, küll aga hakkas piir kulgema Ruhnust 12 [[meremiil]]i ulatuses idas, lõunas ja läänes ning Liivi lahe põhjapoolsed alad jäid Eesti territoriaalmereks. Kalapüügiõigused jaotati omavahel mõni aeg hiljem (1997. aasta alguses) sõlmitud raamlepinguga.

== Taust ==
1993. aasta märtsis võttis [[Riigikogu]] vastu merealapiiride seaduse, millega pani ühepoolselt paika Eesti merepiiri Liivi lahes. Seaduse järgi oli Eesti territoriaalmeri mereala, mis kulges 12 meremiili kaugusel rannikul määratud punktide vahelistest mõttelistest joontest.&lt;ref name=&quot;RT10393&quot; /&gt; Seadus jättis ulatusliku kalarikka mereala (eelkõige Ruhnu saare ümbruse) Eesti territoriaalveteks. Samas olid nii Eesti kui ka Läti huvitatud, et nende [[kalur]]itele oleks ligipääs võimalikult suurele kalavarule ja seetõttu hakkas merepiiri küsimus edaspidi vastuolusid tekitama.&lt;ref name=&quot;RH21495&quot; /&gt; Läti nägemuse järgi olnuks Liivi laht kahe riigi ühine [[sisemeri (mereõigus)|sisemeri]], kus kalapüügiõigusi vastastikku ei piirata.&lt;ref name=&quot;SL15896&quot; /&gt;

== Konflikti areng ==
=== 1995 ===
{{mitu pilti
 | laius = 
 | pilt1 =
 | allkiri1 = Andres Tarand
 | pilt2 = Māris Gailis 2011-08-20.jpg
 | allkiri2 = Māris Gailis
 | jalus = Kevadel 1995, kui Liivi lahe kasutamisega seotud konflikt eskaleeruma hakkas, olid Eesti ja Läti peaministrid Andres Tarand ja Māris Gailis
}}
Olukord Liivi lahel hakkas eskaleeruma 1995. aasta kevadtalvel. Veebruaris sisenes ühepoolselt Eesti territoriaalmereks määratud piirkonda esimene Läti [[kalalaev]] ja märtsis teine.&lt;ref name=&quot;SL30196&quot; /&gt; Märtsis hakkasid mõlema riigi esindajad läbi rääkima ka tulevase kalapüügikokkuleppe üle ja kumbki pool polnud läbirääkimiste käigus teise poole ettepanekutega nõus. Eesti pool lähtus oma ühepoolselt kindlaks määratud merepiirist, samas kui Läti esindajad oleks soovinud piiranguteta kalapüüki terve Liivi lahe ulatuses. Eesti poole ettepanek, et Läti kalurid võiksid kalastada Ruhnu saare lähedusse Eesti majandusvööndisse jääval alal, Läti poolt ei rahuldanud.&lt;ref name=&quot;RH30395&quot; /&gt;

Märtsi teisel poolel sõlmisid Eesti ja Läti peaministrid [[Andres Tarand]] ja [[Māris Gailis]] vaidlusaluste vete osas ajutise kokkuleppe, mille sisu osas esines järgnevalt vastuolulisi teateid. Mõningate teadete järgi lepiti kokku, et neis &quot;halliks tsooniks&quot; nimetatud vetes, mis ulatuvad Eesti ühepoolsest merepiirist 2–5 meremiili Eesti poole, võivad kuni püsivama kokkuleppeni kalastada mõlema riigi kalurid.&lt;ref name=&quot;VES23395&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ES15395&quot; /&gt; Teisalt esines teateid, et Läti kalalaevad ei tohi kuni merepiirilepinguni jõudmiseni vaidlusalustes vetes kalastada ja kokkuleppe järgi pidi seda ala valvama [[Eesti piirivalve]].&lt;ref name=&quot;PL18495&quot; /&gt; Ühel delegatsioonide kohtumisel olevat Eesti esindajad Läti esindajatele teatanud, et &quot;kuni kokkuleppe saavutamiseni oleks parem hoiduda Eestile kuuluvates Liivi lahe vetes kalapüüdmisest tekkivate intsidentide põhjustamisest&quot;.&lt;ref name=&quot;RH30395&quot; /&gt; 

[[Fail:Merepäästeõppus Bold Mercy.jpg|pisi|vasakul|Piirivalvelaev [[Kõu (laev)|Kõu]]]]
Aprillis sisenes &quot;halli tsooni&quot; mitmeid Läti laevu, mille Eesti piirivalve kinni pidas ja lahkuma sundis. Eesti piiri valvasid Ruhnu ümbruses piirivalvelaevad [[PVL-101|101]] ja [[Kõu (laev)|Kõu]], millest viimane oli relvastatud kahe 23-millimeetrise automaat[[kahur]]iga. [[Sõrve säär]]e ja [[Vilsandi]] vahel patrullis valvelaev [[Maru (laev)|Maru]].&lt;ref name=&quot;PL18495&quot; /&gt; Läti olevat oma kalalaevade kaitseks piirkonda samuti [[sõjalaev]]ad saatnud.&lt;ref name=&quot;SL16396&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;EPL23396&quot; /&gt; Eesti piirivalveameti mereosakonna ülem Jaan Kapi väitel oli Läti kalalaevu aprillis Liivi lahel 40, neist 12 sises Eesti territoriaalvetesse kokku 20 korral. Kapi hinnangul rikkusid nende laevade kaptenid &quot;saagiahnusest&quot; kokkulepet, mille järgi Läti laevad ei oleks tohtinud vaidlusalustesse vetesse siseneda.&lt;ref name=&quot;ES22495&quot; /&gt;{{efn|Hilisemate teadete järgi sisenesid 1995. aasta jooksul Läti kalalaevad vaidlusalustesse vetesse kokku 17 korral, esimest korda 20. veebruaril, korra märtsis, edaspidi intensiivsemalt aprillis, mille järel pärast pikemat pausi uuesti korra septembris ja kuuel korral detsembris.&lt;ref name=&quot;SL30196&quot; /&gt;}}

Läti pool väljendas reaktsioonina Liivi lahel toimuvale arvamust, et Eesti otsus kehtestada Liivi lahes ühepoolselt oma majandusvöönd polnud korrektne samm ja reaalselt merepiiri ei eksisteerivat. Samuti viidati, et 11. aprill toimunud läbirääkimistel oli Läti pool palunud mitte takistada Läti laevade sisenemist vaidlusalustesse vetesse.&lt;ref name=&quot;PL17495&quot; /&gt; 21. aprillil 1995 kohtusid [[Balti Assamblee]] raames Eesti välisminister [[Riivo Sinijärv]] ja [[Läti välisminister]] [[Valdis Birkavs]], kes arutasid muude küsimuste kõrval ka Liivi lahel toimunud sündmusi ja merepiiri küsimust. Kohtumise eesmärgiks ei seatud küll ühegi konkreetsema kokkuleppe allakirjutamist,&lt;ref name=&quot;PL21495&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;RH22495&quot; /&gt; ent kokku lepiti selles, et kuni merepiiri küsimuses kokkuleppeni jõudmiseni hoiduvad mõlemad pooled merel vahejuhtumite põhjustamisest.&lt;ref name=&quot;ES22495&quot; /&gt; 

Assambleel Eesti delegatsiooni juhtinud [[Arnold Rüütel]] väljendas arvamust, et räimesõda on pisitüli, ehkki ajakirjandusest võib jääda mulje, nagu oleks tegemist &quot;vaalasõjaga&quot;. Ühtlasi väljendas ta veendumust, et mõlema riigi valitsused lahendavad probleemi kiiresti.&lt;ref name=&quot;PL22495&quot; /&gt; Ajakirjanduses leiti assamblee järel siiski, et probleem ei ole vaid ajakirjanike välja mõeldud ja toodi esile seegi, et ka Eesti kalalaevad olevat kala püüdnud vetes, mida Läti peab enda omaks. Kohati esines arvamusi, et piirikonflikti algeks on 1993. aastal vastu võetud ühepoolne Eesti merealapiiride seadus&lt;ref name=&quot;ES24495&quot; /&gt; ja teisal jällegi, et probleemi alge seisneb [[merereostus]]es, mis muu hulgas oli vähendanud kalavarusid Läti vetes. Samuti leiti, et Läti kasutab kalalaevu survemeetmena läbirääkimistel endale soodsama tulemuse saavutamiseks.&lt;ref name=&quot;RH26495&quot; /&gt; Sügisel hakati Eesti-Läti merepiirikonflikti ajakirjanduses tõlgendama ka [[Läänemeri|Läänemere]] ja eriti Ruhnu saare ümbruse võimalike [[nafta]]varude valguses.&lt;ref name=&quot;ÄP61195&quot; /&gt;

1995. aasta sügisel alustasid Läti kalalaevad taas püüki Eesti vete läheduses. Ehkki novembri alguse seisuga piiririkkumisi ei tuvastatud,&lt;ref name=&quot;SL11195&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;SL21195&quot; /&gt; sundis Eesti piirivalve detsembris taas Eesti majandusvööndiks kuulutatud vetest lahkuma mitu Läti kalalaeva.&lt;ref name=&quot;SL221295&quot; /&gt;

=== 1996 ===
{{mitu pilti
 | laius = 
 | pilt1 = Eesti peaminister Tiit Vähi kuningalossis Stockholmis '92 (cropped 2).jpg
 | allkiri1 = Tiit Vähi
 | pilt2 = Andris Šķēle, 10. Saeimas portrets.jpg
 | allkiri2 = Andris Šķēle
 | jalus = 1996. aastal tegelesid piiri ja kalapüügiõiguste küsimuste lahendamisega Eesti ja Läti tollased peaministrid Tiit Vähi ja Andris Šķēle
}}
1996. aasta alguses eitas Läti välisminister Valdis Birkavs mistahes silgu- või räimesõda, leides, et tegemist on ajakirjanike väljamõeldud terminiga ning Eesti ja Läti vahelistes suhetes olevat kõigest &quot;lahendamata piiriküsimus&quot;.&lt;ref name=&quot;SL30196&quot; /&gt; Sama seisukohta kordas ta ka sama aasta aprillis enne Balti Assamblee järjekordset istungjärku, millel muu hulgas asuti arutama ka merepiiri küsimust. Siis oli Läti pool juba valmis astuma samme konflikti viimiseks [[Rahvusvaheline Kohus|rahvusvahelisse kohtusse]] ja andma oma sõjalaevadele käsu ületada Eesti 1993. aastal kehtestatud merepiir.&lt;ref name=&quot;SL12496&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;SL13496&quot; /&gt;

Mõni aeg enne seda Birkavsi sõnavõttu, sama aasta märtsis oli Läti teinud kahe riigi ekspertgruppide kohtumisel ettepaneku kehtestada kuni merepiiri määramiseni uuesti &quot;hall tsoon&quot;, milles mõlema riigi kalalaevad võiks kala püüda. Läti esindaja sõnul ei võtnud Eesti seda ettepanekut vastu.&lt;ref name=&quot;SL16396&quot; /&gt; Samas tegi ka Eesti pool ettepaneku ajutise ühtse kalapüügipiirkonna kehtestamiseks, mis ei oleks siiski hõlmanud kummagi riigi territoriaalmerd. Läti ettepanekut arvustati, kuna see jäi ebamääraseks selles osas, kuidas &quot;hallis tsoonis&quot; tegutsevaid kalalaevu kontrollitaks. Ühtlasi levisid nende kõneluste järel teated, et Läti välisministeeriumi kantsler [[Māris Riekstiņš]] olevat ähvardanud, et Läti kehtestab ühepoolse merepiiri, mis oleks ulatunud ka Eesti territoriaalvetesse, ja on valmis seda kaitsma oma [[merevägi|mereväe]] abil.&lt;ref name=&quot;EPL23396&quot; /&gt;

Aprillis 1996 sai teatavaks, et mõlema riigi esindajad on pöördunud konflikti lahendamiseks rahvusvaheliste ekspertide poole, küll aga ei pidanud Eesti tollane peaminister [[Tiit Vähi]] õigeks vahendajate või rahvusvahelise kohtu abil tüli lahendamist. Vähi rõhutas, et Eesti merepiir on kehtestatud 1993. aasta merealapiiride seadusega ja kuna piirivalve on kohustatud Eesti piiri kaitsma, siis on piirivalvelaevade viibimine Liivi lahel õigustatud. Vähi selgituse järgi oli suurimaks küsimuseks piiriläbirääkimiste käigus asjaolu, et Eesti pidas merepiiri kauguseks 12 meremiili baasjoontest, milleks olid [[Kihnu]] ja Ruhnu. Just viimase ümbruse merepiiri ei soovinud Läti pool aktsepteerida.&lt;ref name=&quot;SL9496&quot; /&gt; Nimelt olevat tegemist erijuhtumiga (sarnaselt [[La Manche]]’is asuvate Briti [[Kanalisaared|Kanalisaartega]], mis paiknevad väga lähedal [[Prantsusmaa|Prantsuse]] rannikule), mille puhul ei saa rakendada tavapärast merepiiri määramise loogikat, vaid tuleks küsimus lahendada läbirääkimiste teel.&lt;ref name=&quot;ÄP15496&quot; /&gt; 

1996. aasta Balti Assamblee raames tegi Läti peaminister [[Andris Šķēle]]  Eesti peaministrile Tiit Vähile ettepaneku sõlmida kompromisskokkulepe, mis aitaks vältida uusi konflikte piiriläbirääkimiste ajaks. Ajaleht [[Äripäev]] vahendas sellega seoses Läti ajakirjandust, milles nimetati vastuoluliseks selleks ajaks laialt levinud teateid, et Läti on valmis oma [[Patrullkaater|patrullkaatrid]] Ruhnu ümbruse vetesse saatma.&lt;ref name=&quot;ÄP15496&quot; /&gt; 1996. aasta mais sõlmisid kahe riigi peaministrid merepiiri eelkokkuleppe.&lt;ref name=&quot;SL15596&quot; /&gt; Selle kokkuleppe kohaselt oli Eesti valmis Lätile loovutama 500 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; suuruse ala Ruhnust ida pool. Kalapüügi reguleerimiseks otsustati sügiseks ette valmistada omaette leping.&lt;ref name=&quot;EPL14596&quot; /&gt;

Nende arengute taustaks olid ajakirjanduses levitatud seisukohad, et konflikt kalapüügiõiguste üle kahjustab mõlema riigi rahvusvahelist mainet, takistab nende ühinemist [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]]ga ning lõhub müüdi [[Baltimaad|Balti]] ühtsusest. Seetõttu peeti piiritüli märkimisväärselt ohtlikuks ja oodati selle võimalikult kiiret lahendamist.&lt;ref name=&quot;RH21495&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;SL9496&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ÄP15496&quot; /&gt;

== Lahendus ==
=== Merepiiri määramine ===
12. juulil 1996 kirjutasid Eesti ja Läti peaministrid alla merepiiri lepingule, mille mõlema riigi parlamendid ratifitseerisid sama aasta 22. augustil. Leping sõlmiti [[Rootsi]] vahendusel ja osalusel [[Stockholm]]is. Eesti delegatsiooni juhi [[Raul Mälk|Raul Mälgu]] sõnul oli tegemist mõlema poole kompromissiga. Läti soostus Ruhnu ümbruses 12 meremiili ulatuses Eesti territoriaalvetega, kuigi oli algselt nõudnud 3–4 meremiili. Samas loobus Eesti kalarikkast merealast Ruhnust ida pool.&lt;ref name=&quot;SL13796&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;EPL23896&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;RT12796&quot; /&gt;

Uut merepiiri on ühelt poolt kommenteeritud väitega, et tegemist oli vajaliku leppega, mistõttu kompromisside tegemine oligi lahenduseni jõudmiseks vältimatu. Teisalt leiti selle sõlmimise järel, et Eesti kingib Lätile liialt suure mereala.&lt;ref name=&quot;SL15896&quot; /&gt; [[Eesti Kalurite Liit|Eesti Kalurite Liidu]] juhatuse esimehe Toivo Orgusaare sõnul oli kokku lepitud merepiir olnud kasulik ainult Läti kaluritele ning Eesti oli loobunud oma õiguste kaitsmisest rahvusvahelises kohtus ja andnud ära kalarikka mere, sest 1993. aasta merealapiiride seadus olevat olnud vastuolus [[rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õigusega]] ja seda poleks olnud võimalik kohtus kaitsta.&lt;ref name=&quot;EPL24796&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;SL31796&quot; /&gt;

=== Kalapüügikokkulepped ===
Hoolimata merepiiri lepingu sõlmimisest 1996. aasta suvel registreeriti sama aasta sügisel taas mitme võõra kalalaeva sisenemine Eesti territoriaalvetesse Ruhnu läheduses. Samas kinnitas Eesti piirivalve, et merepiir on kontrolli all.&lt;ref name=&quot;EPL25996&quot; /&gt; Samal ajal toimusid kahe riigi vahel läbirääkimised kalapüügiõiguste jagamise üle. Liivi lahe kalapüüki reguleerinud leping oleks tulnud peaministrite varasema kokkuleppe järgi alla kirjutada sama aasta 1. septembriks, ent jäi venima.&lt;ref name=&quot;EPL7297&quot; /&gt;

Lepingu sõlmimiseni jõudsid Eesti ja Läti peaministrid 6. veebruaril 1997. Kalapüügilepe määras kindlaks Liivi lahe kalapüügikvootide kehtestamise alused ja andis võimaluse mõlema riigi kaluritel püüda kala ka teise riigi vetes. Täpsed püütava kala kogused ja laevad, millel on lubatud teise riigi vetes kalastada, pidi edaspidi kindlaks määratama iga-aastaselt uuendatavas protokollis.&lt;ref name=&quot;ÄP7297&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;EPL7297&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;RT6297&quot; /&gt;

== Märkused ==
{{märkused}}

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ES15395&quot;&gt;Heikki Talving. [https://dea.digar.ee/article/eestisonumid/1995/03/15/6 Merepiir Lätiga võib tänavu paika saada.] – Eesti Sõnumid, 15. märts 1995, lk 1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VES23395&quot;&gt;ETA. [https://dea.digar.ee/page/vabaeestisona/1995/03/23/5 Eesti ja Läti peaministrid arutasid piiriküsimusi.] – Vaba Eesti Sõna, 23. märts 1995, lk 5.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RH30395&quot;&gt;Victoria Näripä. [https://dea.digar.ee/article/rahvahaal/1995/03/30/2 Eesti – Läti tülis kalavarude pärast.] Rahva Hääl, 30. märts 1995, lk 1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PL17495&quot;&gt;[https://dea.digar.ee/article/paevaleht/1995/04/17/3 Läti jaoks on Eesti viis lahendada &quot;räimesõda&quot; vastuvõetamatu.] – Päevaleht, 17. aprill 1997, lk 1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PL18495&quot;&gt;BNS. [https://dea.digar.ee/article/paevaleht/1995/04/18/9.10 Möödunud ööpäev oli Eesti-Läti merepiiril rahulik.] – Päevaleht, 18. aprill 1995, lk 4.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RH21495&quot;&gt;Ain Parmas. [https://dea.digar.ee/article/rahvahaal/1995/04/21/9.3 Eesti-Läti räimesõda – Baltikumi müüdi lõpp.] – Rahva Hääl, 21. aprill 1995, lk 2.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PL21495&quot;&gt;BNS. [https://dea.digar.ee/article/paevaleht/1995/04/21/7.6 Eesti ja Läti välisministrid arutavad täna &quot;räimesõda&quot;.] – Päevaleht, 21. aprill 1995, lk 3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ES22495&quot;&gt;Siim Randla. [https://dea.digar.ee/article/eestisonumid/1995/04/22/2 Eesti ja Läti hoiduvad vahejuhtumitest merel.] – Eesti Sõnumid, 22. aprill 1995, lk 1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PL22495&quot;&gt;BNS. [https://dea.digar.ee/article/paevaleht/1995/04/22/8.10 Arnold Rüütel: Eesti-Läti &quot;räimesõda&quot; ei vääri suhete teravdamist.] – Päevaleht, 22. aprill 1995, lk 7.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RH22495&quot;&gt;BNS. [https://dea.digar.ee/article/rahvahaal/1995/04/22/3 Balti riigid lahendavad piiritülisid.] – Rahva Hääl, 22. aprill 1995, lk 1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ES24495&quot;&gt;Heikki Talving. [https://dea.digar.ee/article/eestisonumid/1995/04/24/8.1.1 Küsimusi rohkem kui vastuseid.] – Eesti Sõnumid, 24. aprill 1995, lk 2.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RH26495&quot;&gt;Evald Ojavee. [https://dea.digar.ee/article/rahvahaal/1995/04/26/10.2 Silgusõja varjatud põhjus on merereostus.] – Rahva Hääl, 26. aprill 1995, lk 2.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SL11195&quot;&gt;BNS. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1995/11/01/6.4 Läti kalalaevad taas Eesti piiri läheduses.] – Sõnumileht, 1. november 1995, lk 3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SL21195&quot;&gt;Ester Vilgats. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1995/11/02/4 Läti kaluritega seni konfliktideta.] – Sõnumileht, 2. november 1995, lk 1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ÄP61195&quot;&gt;[https://dea.digar.ee/article/aripaev/1995/11/06/49.2.1 Kas Läänemeres on naftat?] – Äripäev, 6. november 1995, lk 38.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SL221295&quot;&gt;BNS. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1995/12/22/8.11 Eesti-Läti kalasõda on taas lahti.] – Sõnumileht, 22. detsember 1995, lk 5.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SL30196&quot;&gt;Ester Vilgats. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1996/01/30/7.6 Läti välisministri arvates pole kilusõda olemas.] – Sõnumileht, 30. jaanuar 1996, lk 3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SL16396&quot;&gt;BNS. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1996/03/16/9.6 Räimesõda pole jõudnud rahuranda.] – Sõnumileht, 16. märts 1996, lk 6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EPL23396&quot;&gt;Ain Parmas. [https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/1996/03/23/5.1 Eesti pakub Lätile ühist kalastamispiirkonda.] – Eesti Päevaleht, 23. märts 1996, lk 3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SL9496&quot;&gt;Agnes Kuus. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1996/04/09/7.1 Räimesõja lahendamine on Balti riikide huvides.] – Sõnumileht, 9. aprill 1996, lk 3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SL12496&quot;&gt;BNS. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1996/04/12/6.6 Läti loodab, et piiritüli lahendavad peaministrid.] – Sõnumileht, 12. aprill 1996, lk 3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SL13496&quot;&gt;BNS. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1996/04/13/9.5 Eesti ja Läti loodavad peaministrite kohtumisele.] – Sõnumileht, 13. aprill 1996, lk 7.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EPL14596&quot;&gt;Ain Parmas. [https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/1996/05/14/3 Eesti loovutab poole Hiiumaa jagu merd.] – Eesti Päevaleht, 14. mai 1996, lk 1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ÄP15496&quot;&gt;Juris Kaza (Dienas bizness). [https://dea.digar.ee/article/aripaev/1996/04/15/25.3 Läti peaminister taotleb kalasõjas ajutist kompromissi.] – Äripäev, 15. aprill 1996, lk 12.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SL15596&quot;&gt;BNS. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1996/05/15/6.6 Opositsioon on piirileppega rahul.] – Sõnumileht, 15. mai 1996, lk 4.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SL13796&quot;&gt;Heikki Talving. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1996/07/13/4 Räimesõda on läbi, ees ootab Balti tolliliit.] – Sõnumileht, 13. juuli 1996, lk 3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EPL24796&quot;&gt;Toivo Orgusaar. [https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/1996/07/24/7.3 Kalurid kalast ilma.] – Eesti Päevaleht, 24. juuli 1996, lk 2.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SL31796&quot;&gt;Toivo Orgussaar. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1996/07/31/22.2.8 Kalurid protesteerivad Eesti-Läti merepiirilepingu vastu.] – Sõnumileht, 31. juuli 1996, lk 5.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SL15896&quot;&gt;Toivo Aare. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1996/08/15/5.2 Vette on raske piiri tõmmata.] – Sõnumileht, 15. august 1996, lk 2.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EPL25996&quot;&gt;BNS. [https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/1996/09/25/6.21 Kalapüügihooajaga algas taas räimesõda.] – Eesti Päevaleht, 25. september 1996, lk 4.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EPL23896&quot;&gt;Kristi Malmberg. [https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/1996/08/23/7.3 Eesti ja Läti kinnitasid merepiirileppe.] – Eesti Päevaleht, 23. august 1996, lk 3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ÄP7297&quot;&gt;Tõnis Avikson. [https://dea.digar.ee/article/aripaev/1997/02/07/7.4 Eesti-Läti kalapüügilepe sõlmitud.] Äripäev, 7. veebruar 1997, lk 2.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EPL7297&quot;&gt;Ain Parmas. [https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/1997/02/07/3 Balti tolliliit tulekul.] – Eesti Päevaleht, 7. veebruar 1997, lk 1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RT10393&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/MPS Merealapiiride seadus.] – Riigi Teataja 1993, 14, 217.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RT12796&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/13082873 Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vaheline leping merepiiri kehtestamisest Liivi lahes, Kura kurgus ja Läänemeres.] – Riigi Teataja II 1996, 29, 103.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RT6297&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/78739 Leping Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahel vastastikustest suhetest kalanduse alal.] – Riigi Teataja II 1997, 27, 103.&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:1995. aasta Eestis‎]]
[[Kategooria:20. sajand Lätis]]
[[Kategooria:Liivi laht]]
[[Kategooria:Eesti kalandus]]
[[Kategooria:Läti majandus]]</text>
      <sha1>kqymothhuk21ztjmeb9zkvq1275phzd</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184701</id>
      <parentid>7184687</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:31:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <comment>/* Taust */</comment>
      <origin>7184701</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21316" sha1="85y6dp5js1prr22orlxlgyjrwgo5pc5" xml:space="preserve">[[Pilt:Gulf of Riga from space.jpg|pisi|Liivi laht kosmosest pildistatuna. 1990. aastatel olid Eesti ja Läti raskustes selle mereala omavahel jagamisel]]
'''Räimesõda''', tuntud ka kui '''silgu-''', '''kala-''' või '''kilusõda''', oli [[Eesti]] ja [[Läti]] vaheline [[diplomaatiline konflikt]] 1990. aastate teisel poolel, mis tekkis seoses kahe riigi vahelist [[merepiir]]i puudutanud erimeelsuste ja kalapüügiõiguste jaotamisega [[Liivi laht|Liivi lahes]]. 

Liivi lahe kasutusega seotud vastuolud eskaleerusid ja said ajakirjanduses &quot;räimesõja&quot; nime 1995. aasta kevadel. Reaktsioonina Läti kalalaevade sisenemisele vaidlusalustesse vetesse, mille Eesti oli paar aastat varem enda [[territoriaalmeri|territoriaalmereks]] kuulutanud, saatis Eesti piirivalve Liivi lahele patrullima valvelaevad [[PVL-101|101]] ja [[Maru (laev)|Maru]] ning kahuritega relvastatud piirivalvelaeva [[Kõu (laev)|Kõu]]. Kuigi merel toimunud sündmustele järgnes kiirelt kokkulepe edasisi vahejuhtumeid kuni piirilepingu sõlmimiseni vältida, sisenesid Läti kalalaevad sügisel taas vaidlusalustesse vetesse.

Merepiiri lepinguni jõudsid Eesti ja Läti 1996. aasta suvel. Selle kokkuleppega loobus Eesti varem ühepoolselt enda territoriaalmereks kuulutanud ulatuslikust merealast [[Ruhnu|Ruhnust]] ida pool, küll aga hakkas piir kulgema Ruhnust 12 [[meremiil]]i ulatuses idas, lõunas ja läänes ning Liivi lahe põhjapoolsed alad jäid Eesti territoriaalmereks. Kalapüügiõigused jaotati omavahel mõni aeg hiljem (1997. aasta alguses) sõlmitud raamlepinguga.

== Taust ==
1993. aasta märtsis oli [[Riigikogu]] võtnud vastu merealapiiride seaduse, millega kehtestati ühepoolselt Eesti merepiir Liivi lahes. Seaduse järgi oli Eesti territoriaalmeri mereala, mis kulges 12 meremiili kaugusel rannikul määratud punktide vahelistest mõttelistest joontest.&lt;ref name=&quot;RT10393&quot; /&gt; Seadus jättis ulatusliku kalarikka mereala (eelkõige Ruhnu saare ümbruse) Eesti territoriaalveeks. Samas olid niihästi Eesti kui ka Läti huvitatud, et tema [[kalur]]itele oleks ligipääs võimalikult suurele kalavarule ja seetõttu hakkas merepiiri küsimus edaspidi vastuolusid tekitama.&lt;ref name=&quot;RH21495&quot; /&gt; Läti nägemuse järgi olnuks Liivi laht kahe riigi ühine [[sisemeri (mereõigus)|sisemeri]], kus kalapüügiõigusi vastastikku ei piirata.&lt;ref name=&quot;SL15896&quot; /&gt;

== Konflikti areng ==
=== 1995 ===
{{mitu pilti
 | laius = 
 | pilt1 =
 | allkiri1 = Andres Tarand
 | pilt2 = Māris Gailis 2011-08-20.jpg
 | allkiri2 = Māris Gailis
 | jalus = Kevadel 1995, kui Liivi lahe kasutamisega seotud konflikt eskaleeruma hakkas, olid Eesti ja Läti peaministrid Andres Tarand ja Māris Gailis
}}
Olukord Liivi lahel hakkas eskaleeruma 1995. aasta kevadtalvel. Veebruaris sisenes ühepoolselt Eesti territoriaalmereks määratud piirkonda esimene Läti [[kalalaev]] ja märtsis teine.&lt;ref name=&quot;SL30196&quot; /&gt; Märtsis hakkasid mõlema riigi esindajad läbi rääkima ka tulevase kalapüügikokkuleppe üle ja kumbki pool polnud läbirääkimiste käigus teise poole ettepanekutega nõus. Eesti pool lähtus oma ühepoolselt kindlaks määratud merepiirist, samas kui Läti esindajad oleks soovinud piiranguteta kalapüüki terve Liivi lahe ulatuses. Eesti poole ettepanek, et Läti kalurid võiksid kalastada Ruhnu saare lähedusse Eesti majandusvööndisse jääval alal, Läti poolt ei rahuldanud.&lt;ref name=&quot;RH30395&quot; /&gt;

Märtsi teisel poolel sõlmisid Eesti ja Läti peaministrid [[Andres Tarand]] ja [[Māris Gailis]] vaidlusaluste vete osas ajutise kokkuleppe, mille sisu osas esines järgnevalt vastuolulisi teateid. Mõningate teadete järgi lepiti kokku, et neis &quot;halliks tsooniks&quot; nimetatud vetes, mis ulatuvad Eesti ühepoolsest merepiirist 2–5 meremiili Eesti poole, võivad kuni püsivama kokkuleppeni kalastada mõlema riigi kalurid.&lt;ref name=&quot;VES23395&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ES15395&quot; /&gt; Teisalt esines teateid, et Läti kalalaevad ei tohi kuni merepiirilepinguni jõudmiseni vaidlusalustes vetes kalastada ja kokkuleppe järgi pidi seda ala valvama [[Eesti piirivalve]].&lt;ref name=&quot;PL18495&quot; /&gt; Ühel delegatsioonide kohtumisel olevat Eesti esindajad Läti esindajatele teatanud, et &quot;kuni kokkuleppe saavutamiseni oleks parem hoiduda Eestile kuuluvates Liivi lahe vetes kalapüüdmisest tekkivate intsidentide põhjustamisest&quot;.&lt;ref name=&quot;RH30395&quot; /&gt; 

[[Fail:Merepäästeõppus Bold Mercy.jpg|pisi|vasakul|Piirivalvelaev [[Kõu (laev)|Kõu]]]]
Aprillis sisenes &quot;halli tsooni&quot; mitmeid Läti laevu, mille Eesti piirivalve kinni pidas ja lahkuma sundis. Eesti piiri valvasid Ruhnu ümbruses piirivalvelaevad [[PVL-101|101]] ja [[Kõu (laev)|Kõu]], millest viimane oli relvastatud kahe 23-millimeetrise automaat[[kahur]]iga. [[Sõrve säär]]e ja [[Vilsandi]] vahel patrullis valvelaev [[Maru (laev)|Maru]].&lt;ref name=&quot;PL18495&quot; /&gt; Läti olevat oma kalalaevade kaitseks piirkonda samuti [[sõjalaev]]ad saatnud.&lt;ref name=&quot;SL16396&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;EPL23396&quot; /&gt; Eesti piirivalveameti mereosakonna ülem Jaan Kapi väitel oli Läti kalalaevu aprillis Liivi lahel 40, neist 12 sises Eesti territoriaalvetesse kokku 20 korral. Kapi hinnangul rikkusid nende laevade kaptenid &quot;saagiahnusest&quot; kokkulepet, mille järgi Läti laevad ei oleks tohtinud vaidlusalustesse vetesse siseneda.&lt;ref name=&quot;ES22495&quot; /&gt;{{efn|Hilisemate teadete järgi sisenesid 1995. aasta jooksul Läti kalalaevad vaidlusalustesse vetesse kokku 17 korral, esimest korda 20. veebruaril, korra märtsis, edaspidi intensiivsemalt aprillis, mille järel pärast pikemat pausi uuesti korra septembris ja kuuel korral detsembris.&lt;ref name=&quot;SL30196&quot; /&gt;}}

Läti pool väljendas reaktsioonina Liivi lahel toimuvale arvamust, et Eesti otsus kehtestada Liivi lahes ühepoolselt oma majandusvöönd polnud korrektne samm ja reaalselt merepiiri ei eksisteerivat. Samuti viidati, et 11. aprill toimunud läbirääkimistel oli Läti pool palunud mitte takistada Läti laevade sisenemist vaidlusalustesse vetesse.&lt;ref name=&quot;PL17495&quot; /&gt; 21. aprillil 1995 kohtusid [[Balti Assamblee]] raames Eesti välisminister [[Riivo Sinijärv]] ja [[Läti välisminister]] [[Valdis Birkavs]], kes arutasid muude küsimuste kõrval ka Liivi lahel toimunud sündmusi ja merepiiri küsimust. Kohtumise eesmärgiks ei seatud küll ühegi konkreetsema kokkuleppe allakirjutamist,&lt;ref name=&quot;PL21495&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;RH22495&quot; /&gt; ent kokku lepiti selles, et kuni merepiiri küsimuses kokkuleppeni jõudmiseni hoiduvad mõlemad pooled merel vahejuhtumite põhjustamisest.&lt;ref name=&quot;ES22495&quot; /&gt; 

Assambleel Eesti delegatsiooni juhtinud [[Arnold Rüütel]] väljendas arvamust, et räimesõda on pisitüli, ehkki ajakirjandusest võib jääda mulje, nagu oleks tegemist &quot;vaalasõjaga&quot;. Ühtlasi väljendas ta veendumust, et mõlema riigi valitsused lahendavad probleemi kiiresti.&lt;ref name=&quot;PL22495&quot; /&gt; Ajakirjanduses leiti assamblee järel siiski, et probleem ei ole vaid ajakirjanike välja mõeldud ja toodi esile seegi, et ka Eesti kalalaevad olevat kala püüdnud vetes, mida Läti peab enda omaks. Kohati esines arvamusi, et piirikonflikti algeks on 1993. aastal vastu võetud ühepoolne Eesti merealapiiride seadus&lt;ref name=&quot;ES24495&quot; /&gt; ja teisal jällegi, et probleemi alge seisneb [[merereostus]]es, mis muu hulgas oli vähendanud kalavarusid Läti vetes. Samuti leiti, et Läti kasutab kalalaevu survemeetmena läbirääkimistel endale soodsama tulemuse saavutamiseks.&lt;ref name=&quot;RH26495&quot; /&gt; Sügisel hakati Eesti-Läti merepiirikonflikti ajakirjanduses tõlgendama ka [[Läänemeri|Läänemere]] ja eriti Ruhnu saare ümbruse võimalike [[nafta]]varude valguses.&lt;ref name=&quot;ÄP61195&quot; /&gt;

1995. aasta sügisel alustasid Läti kalalaevad taas püüki Eesti vete läheduses. Ehkki novembri alguse seisuga piiririkkumisi ei tuvastatud,&lt;ref name=&quot;SL11195&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;SL21195&quot; /&gt; sundis Eesti piirivalve detsembris taas Eesti majandusvööndiks kuulutatud vetest lahkuma mitu Läti kalalaeva.&lt;ref name=&quot;SL221295&quot; /&gt;

=== 1996 ===
{{mitu pilti
 | laius = 
 | pilt1 = Eesti peaminister Tiit Vähi kuningalossis Stockholmis '92 (cropped 2).jpg
 | allkiri1 = Tiit Vähi
 | pilt2 = Andris Šķēle, 10. Saeimas portrets.jpg
 | allkiri2 = Andris Šķēle
 | jalus = 1996. aastal tegelesid piiri ja kalapüügiõiguste küsimuste lahendamisega Eesti ja Läti tollased peaministrid Tiit Vähi ja Andris Šķēle
}}
1996. aasta alguses eitas Läti välisminister Valdis Birkavs mistahes silgu- või räimesõda, leides, et tegemist on ajakirjanike väljamõeldud terminiga ning Eesti ja Läti vahelistes suhetes olevat kõigest &quot;lahendamata piiriküsimus&quot;.&lt;ref name=&quot;SL30196&quot; /&gt; Sama seisukohta kordas ta ka sama aasta aprillis enne Balti Assamblee järjekordset istungjärku, millel muu hulgas asuti arutama ka merepiiri küsimust. Siis oli Läti pool juba valmis astuma samme konflikti viimiseks [[Rahvusvaheline Kohus|rahvusvahelisse kohtusse]] ja andma oma sõjalaevadele käsu ületada Eesti 1993. aastal kehtestatud merepiir.&lt;ref name=&quot;SL12496&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;SL13496&quot; /&gt;

Mõni aeg enne seda Birkavsi sõnavõttu, sama aasta märtsis oli Läti teinud kahe riigi ekspertgruppide kohtumisel ettepaneku kehtestada kuni merepiiri määramiseni uuesti &quot;hall tsoon&quot;, milles mõlema riigi kalalaevad võiks kala püüda. Läti esindaja sõnul ei võtnud Eesti seda ettepanekut vastu.&lt;ref name=&quot;SL16396&quot; /&gt; Samas tegi ka Eesti pool ettepaneku ajutise ühtse kalapüügipiirkonna kehtestamiseks, mis ei oleks siiski hõlmanud kummagi riigi territoriaalmerd. Läti ettepanekut arvustati, kuna see jäi ebamääraseks selles osas, kuidas &quot;hallis tsoonis&quot; tegutsevaid kalalaevu kontrollitaks. Ühtlasi levisid nende kõneluste järel teated, et Läti välisministeeriumi kantsler [[Māris Riekstiņš]] olevat ähvardanud, et Läti kehtestab ühepoolse merepiiri, mis oleks ulatunud ka Eesti territoriaalvetesse, ja on valmis seda kaitsma oma [[merevägi|mereväe]] abil.&lt;ref name=&quot;EPL23396&quot; /&gt;

Aprillis 1996 sai teatavaks, et mõlema riigi esindajad on pöördunud konflikti lahendamiseks rahvusvaheliste ekspertide poole, küll aga ei pidanud Eesti tollane peaminister [[Tiit Vähi]] õigeks vahendajate või rahvusvahelise kohtu abil tüli lahendamist. Vähi rõhutas, et Eesti merepiir on kehtestatud 1993. aasta merealapiiride seadusega ja kuna piirivalve on kohustatud Eesti piiri kaitsma, siis on piirivalvelaevade viibimine Liivi lahel õigustatud. Vähi selgituse järgi oli suurimaks küsimuseks piiriläbirääkimiste käigus asjaolu, et Eesti pidas merepiiri kauguseks 12 meremiili baasjoontest, milleks olid [[Kihnu]] ja Ruhnu. Just viimase ümbruse merepiiri ei soovinud Läti pool aktsepteerida.&lt;ref name=&quot;SL9496&quot; /&gt; Nimelt olevat tegemist erijuhtumiga (sarnaselt [[La Manche]]’is asuvate Briti [[Kanalisaared|Kanalisaartega]], mis paiknevad väga lähedal [[Prantsusmaa|Prantsuse]] rannikule), mille puhul ei saa rakendada tavapärast merepiiri määramise loogikat, vaid tuleks küsimus lahendada läbirääkimiste teel.&lt;ref name=&quot;ÄP15496&quot; /&gt; 

1996. aasta Balti Assamblee raames tegi Läti peaminister [[Andris Šķēle]]  Eesti peaministrile Tiit Vähile ettepaneku sõlmida kompromisskokkulepe, mis aitaks vältida uusi konflikte piiriläbirääkimiste ajaks. Ajaleht [[Äripäev]] vahendas sellega seoses Läti ajakirjandust, milles nimetati vastuoluliseks selleks ajaks laialt levinud teateid, et Läti on valmis oma [[Patrullkaater|patrullkaatrid]] Ruhnu ümbruse vetesse saatma.&lt;ref name=&quot;ÄP15496&quot; /&gt; 1996. aasta mais sõlmisid kahe riigi peaministrid merepiiri eelkokkuleppe.&lt;ref name=&quot;SL15596&quot; /&gt; Selle kokkuleppe kohaselt oli Eesti valmis Lätile loovutama 500 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; suuruse ala Ruhnust ida pool. Kalapüügi reguleerimiseks otsustati sügiseks ette valmistada omaette leping.&lt;ref name=&quot;EPL14596&quot; /&gt;

Nende arengute taustaks olid ajakirjanduses levitatud seisukohad, et konflikt kalapüügiõiguste üle kahjustab mõlema riigi rahvusvahelist mainet, takistab nende ühinemist [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]]ga ning lõhub müüdi [[Baltimaad|Balti]] ühtsusest. Seetõttu peeti piiritüli märkimisväärselt ohtlikuks ja oodati selle võimalikult kiiret lahendamist.&lt;ref name=&quot;RH21495&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;SL9496&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ÄP15496&quot; /&gt;

== Lahendus ==
=== Merepiiri määramine ===
12. juulil 1996 kirjutasid Eesti ja Läti peaministrid alla merepiiri lepingule, mille mõlema riigi parlamendid ratifitseerisid sama aasta 22. augustil. Leping sõlmiti [[Rootsi]] vahendusel ja osalusel [[Stockholm]]is. Eesti delegatsiooni juhi [[Raul Mälk|Raul Mälgu]] sõnul oli tegemist mõlema poole kompromissiga. Läti soostus Ruhnu ümbruses 12 meremiili ulatuses Eesti territoriaalvetega, kuigi oli algselt nõudnud 3–4 meremiili. Samas loobus Eesti kalarikkast merealast Ruhnust ida pool.&lt;ref name=&quot;SL13796&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;EPL23896&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;RT12796&quot; /&gt;

Uut merepiiri on ühelt poolt kommenteeritud väitega, et tegemist oli vajaliku leppega, mistõttu kompromisside tegemine oligi lahenduseni jõudmiseks vältimatu. Teisalt leiti selle sõlmimise järel, et Eesti kingib Lätile liialt suure mereala.&lt;ref name=&quot;SL15896&quot; /&gt; [[Eesti Kalurite Liit|Eesti Kalurite Liidu]] juhatuse esimehe Toivo Orgusaare sõnul oli kokku lepitud merepiir olnud kasulik ainult Läti kaluritele ning Eesti oli loobunud oma õiguste kaitsmisest rahvusvahelises kohtus ja andnud ära kalarikka mere, sest 1993. aasta merealapiiride seadus olevat olnud vastuolus [[rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õigusega]] ja seda poleks olnud võimalik kohtus kaitsta.&lt;ref name=&quot;EPL24796&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;SL31796&quot; /&gt;

=== Kalapüügikokkulepped ===
Hoolimata merepiiri lepingu sõlmimisest 1996. aasta suvel registreeriti sama aasta sügisel taas mitme võõra kalalaeva sisenemine Eesti territoriaalvetesse Ruhnu läheduses. Samas kinnitas Eesti piirivalve, et merepiir on kontrolli all.&lt;ref name=&quot;EPL25996&quot; /&gt; Samal ajal toimusid kahe riigi vahel läbirääkimised kalapüügiõiguste jagamise üle. Liivi lahe kalapüüki reguleerinud leping oleks tulnud peaministrite varasema kokkuleppe järgi alla kirjutada sama aasta 1. septembriks, ent jäi venima.&lt;ref name=&quot;EPL7297&quot; /&gt;

Lepingu sõlmimiseni jõudsid Eesti ja Läti peaministrid 6. veebruaril 1997. Kalapüügilepe määras kindlaks Liivi lahe kalapüügikvootide kehtestamise alused ja andis võimaluse mõlema riigi kaluritel püüda kala ka teise riigi vetes. Täpsed püütava kala kogused ja laevad, millel on lubatud teise riigi vetes kalastada, pidi edaspidi kindlaks määratama iga-aastaselt uuendatavas protokollis.&lt;ref name=&quot;ÄP7297&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;EPL7297&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;RT6297&quot; /&gt;

== Märkused ==
{{märkused}}

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ES15395&quot;&gt;Heikki Talving. [https://dea.digar.ee/article/eestisonumid/1995/03/15/6 Merepiir Lätiga võib tänavu paika saada.] – Eesti Sõnumid, 15. märts 1995, lk 1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VES23395&quot;&gt;ETA. [https://dea.digar.ee/page/vabaeestisona/1995/03/23/5 Eesti ja Läti peaministrid arutasid piiriküsimusi.] – Vaba Eesti Sõna, 23. märts 1995, lk 5.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RH30395&quot;&gt;Victoria Näripä. [https://dea.digar.ee/article/rahvahaal/1995/03/30/2 Eesti – Läti tülis kalavarude pärast.] Rahva Hääl, 30. märts 1995, lk 1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PL17495&quot;&gt;[https://dea.digar.ee/article/paevaleht/1995/04/17/3 Läti jaoks on Eesti viis lahendada &quot;räimesõda&quot; vastuvõetamatu.] – Päevaleht, 17. aprill 1997, lk 1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PL18495&quot;&gt;BNS. [https://dea.digar.ee/article/paevaleht/1995/04/18/9.10 Möödunud ööpäev oli Eesti-Läti merepiiril rahulik.] – Päevaleht, 18. aprill 1995, lk 4.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RH21495&quot;&gt;Ain Parmas. [https://dea.digar.ee/article/rahvahaal/1995/04/21/9.3 Eesti-Läti räimesõda – Baltikumi müüdi lõpp.] – Rahva Hääl, 21. aprill 1995, lk 2.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PL21495&quot;&gt;BNS. [https://dea.digar.ee/article/paevaleht/1995/04/21/7.6 Eesti ja Läti välisministrid arutavad täna &quot;räimesõda&quot;.] – Päevaleht, 21. aprill 1995, lk 3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ES22495&quot;&gt;Siim Randla. [https://dea.digar.ee/article/eestisonumid/1995/04/22/2 Eesti ja Läti hoiduvad vahejuhtumitest merel.] – Eesti Sõnumid, 22. aprill 1995, lk 1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PL22495&quot;&gt;BNS. [https://dea.digar.ee/article/paevaleht/1995/04/22/8.10 Arnold Rüütel: Eesti-Läti &quot;räimesõda&quot; ei vääri suhete teravdamist.] – Päevaleht, 22. aprill 1995, lk 7.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RH22495&quot;&gt;BNS. [https://dea.digar.ee/article/rahvahaal/1995/04/22/3 Balti riigid lahendavad piiritülisid.] – Rahva Hääl, 22. aprill 1995, lk 1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ES24495&quot;&gt;Heikki Talving. [https://dea.digar.ee/article/eestisonumid/1995/04/24/8.1.1 Küsimusi rohkem kui vastuseid.] – Eesti Sõnumid, 24. aprill 1995, lk 2.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RH26495&quot;&gt;Evald Ojavee. [https://dea.digar.ee/article/rahvahaal/1995/04/26/10.2 Silgusõja varjatud põhjus on merereostus.] – Rahva Hääl, 26. aprill 1995, lk 2.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SL11195&quot;&gt;BNS. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1995/11/01/6.4 Läti kalalaevad taas Eesti piiri läheduses.] – Sõnumileht, 1. november 1995, lk 3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SL21195&quot;&gt;Ester Vilgats. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1995/11/02/4 Läti kaluritega seni konfliktideta.] – Sõnumileht, 2. november 1995, lk 1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ÄP61195&quot;&gt;[https://dea.digar.ee/article/aripaev/1995/11/06/49.2.1 Kas Läänemeres on naftat?] – Äripäev, 6. november 1995, lk 38.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SL221295&quot;&gt;BNS. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1995/12/22/8.11 Eesti-Läti kalasõda on taas lahti.] – Sõnumileht, 22. detsember 1995, lk 5.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SL30196&quot;&gt;Ester Vilgats. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1996/01/30/7.6 Läti välisministri arvates pole kilusõda olemas.] – Sõnumileht, 30. jaanuar 1996, lk 3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SL16396&quot;&gt;BNS. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1996/03/16/9.6 Räimesõda pole jõudnud rahuranda.] – Sõnumileht, 16. märts 1996, lk 6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EPL23396&quot;&gt;Ain Parmas. [https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/1996/03/23/5.1 Eesti pakub Lätile ühist kalastamispiirkonda.] – Eesti Päevaleht, 23. märts 1996, lk 3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SL9496&quot;&gt;Agnes Kuus. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1996/04/09/7.1 Räimesõja lahendamine on Balti riikide huvides.] – Sõnumileht, 9. aprill 1996, lk 3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SL12496&quot;&gt;BNS. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1996/04/12/6.6 Läti loodab, et piiritüli lahendavad peaministrid.] – Sõnumileht, 12. aprill 1996, lk 3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SL13496&quot;&gt;BNS. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1996/04/13/9.5 Eesti ja Läti loodavad peaministrite kohtumisele.] – Sõnumileht, 13. aprill 1996, lk 7.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EPL14596&quot;&gt;Ain Parmas. [https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/1996/05/14/3 Eesti loovutab poole Hiiumaa jagu merd.] – Eesti Päevaleht, 14. mai 1996, lk 1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ÄP15496&quot;&gt;Juris Kaza (Dienas bizness). [https://dea.digar.ee/article/aripaev/1996/04/15/25.3 Läti peaminister taotleb kalasõjas ajutist kompromissi.] – Äripäev, 15. aprill 1996, lk 12.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SL15596&quot;&gt;BNS. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1996/05/15/6.6 Opositsioon on piirileppega rahul.] – Sõnumileht, 15. mai 1996, lk 4.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SL13796&quot;&gt;Heikki Talving. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1996/07/13/4 Räimesõda on läbi, ees ootab Balti tolliliit.] – Sõnumileht, 13. juuli 1996, lk 3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EPL24796&quot;&gt;Toivo Orgusaar. [https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/1996/07/24/7.3 Kalurid kalast ilma.] – Eesti Päevaleht, 24. juuli 1996, lk 2.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SL31796&quot;&gt;Toivo Orgussaar. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1996/07/31/22.2.8 Kalurid protesteerivad Eesti-Läti merepiirilepingu vastu.] – Sõnumileht, 31. juuli 1996, lk 5.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SL15896&quot;&gt;Toivo Aare. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1996/08/15/5.2 Vette on raske piiri tõmmata.] – Sõnumileht, 15. august 1996, lk 2.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EPL25996&quot;&gt;BNS. [https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/1996/09/25/6.21 Kalapüügihooajaga algas taas räimesõda.] – Eesti Päevaleht, 25. september 1996, lk 4.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EPL23896&quot;&gt;Kristi Malmberg. [https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/1996/08/23/7.3 Eesti ja Läti kinnitasid merepiirileppe.] – Eesti Päevaleht, 23. august 1996, lk 3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ÄP7297&quot;&gt;Tõnis Avikson. [https://dea.digar.ee/article/aripaev/1997/02/07/7.4 Eesti-Läti kalapüügilepe sõlmitud.] Äripäev, 7. veebruar 1997, lk 2.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EPL7297&quot;&gt;Ain Parmas. [https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/1997/02/07/3 Balti tolliliit tulekul.] – Eesti Päevaleht, 7. veebruar 1997, lk 1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RT10393&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/MPS Merealapiiride seadus.] – Riigi Teataja 1993, 14, 217.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RT12796&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/13082873 Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vaheline leping merepiiri kehtestamisest Liivi lahes, Kura kurgus ja Läänemeres.] – Riigi Teataja II 1996, 29, 103.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RT6297&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/78739 Leping Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahel vastastikustest suhetest kalanduse alal.] – Riigi Teataja II 1997, 27, 103.&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:1995. aasta Eestis‎]]
[[Kategooria:20. sajand Lätis]]
[[Kategooria:Liivi laht]]
[[Kategooria:Eesti kalandus]]
[[Kategooria:Läti majandus]]</text>
      <sha1>85y6dp5js1prr22orlxlgyjrwgo5pc5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184773</id>
      <parentid>7184701</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T20:31:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <origin>7184773</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21300" sha1="prsk39262o04wekni6x8e6gelsqflys" xml:space="preserve">[[Pilt:Gulf of Riga from space.jpg|pisi|Liivi laht kosmosest pildistatuna. 1990. aastatel olid Eesti ja Läti raskustes selle mereala omavahel jagamisel]]
'''Räimesõda''', tuntud ka kui '''silgu-''', '''kala-''' või '''kilusõda''', oli [[Eesti]] ja [[Läti]] vaheline [[diplomaatiline konflikt]] 1990. aastate teisel poolel, mille oli põhjustanud kahe riigi [[merepiir]]i erimeelsused ja kalapüügiõiguste jaotamine [[Liivi laht|Liivi lahes]]. 

Liivi lahe kasutusega seotud vastuolud eskaleerusid ja said ajakirjanduses &quot;räimesõja&quot; nime 1995. aasta kevadel. Reaktsioonina Läti kalalaevade sisenemisele vaidlusalustesse vetesse, mille Eesti oli paar aastat varem enda [[territoriaalmeri|territoriaalmereks]] kuulutanud, saatis Eesti piirivalve Liivi lahele patrullima valvelaevad [[PVL-101|101]] ja [[Maru (laev)|Maru]] ning kahuritega relvastatud piirivalvelaeva [[Kõu (laev)|Kõu]]. Kuigi merel toimunud sündmustele järgnes kiiresti kokkulepe edasisi vahejuhtumeid kuni piirilepingu sõlmimiseni vältida, sisenesid Läti kalalaevad sügisel taas vaidlusalustesse vetesse.

Merepiiri lepinguni jõudsid Eesti ja Läti 1996. aasta suvel. Selle kokkuleppega loobus Eesti varem ühepoolselt enda territoriaalmereks kuulutanud ulatuslikust merealast [[Ruhnu|Ruhnust]] ida pool, küll aga hakkas piir kulgema Ruhnust 12 [[meremiil]]i ulatuses idas, lõunas ja läänes ning Liivi lahe põhjapoolsed alad jäid Eesti territoriaalmereks. Kalapüügiõigused jaotati omavahel mõni aeg hiljem (1997. aasta alguses) sõlmitud raamlepinguga.

== Taust ==
1993. aasta märtsis oli [[Riigikogu]] võtnud vastu merealapiiride seaduse, millega kehtestati ühepoolselt Eesti merepiir Liivi lahes. Seaduse järgi oli Eesti territoriaalmeri mereala, mis kulges 12 meremiili kaugusel rannikul määratud punktide vahelistest mõttelistest joontest.&lt;ref name=&quot;RT10393&quot; /&gt; Seadus jättis ulatusliku kalarikka mereala (eelkõige Ruhnu saare ümbruse) Eesti territoriaalveeks. Samas olid niihästi Eesti kui ka Läti huvitatud, et tema [[kalur]]itele oleks ligipääs võimalikult suurele kalavarule ja seetõttu hakkas merepiiri küsimus edaspidi vastuolusid tekitama.&lt;ref name=&quot;RH21495&quot; /&gt; Läti nägemuse järgi olnuks Liivi laht kahe riigi ühine [[sisemeri (mereõigus)|sisemeri]], kus kalapüügiõigusi vastastikku ei piirata.&lt;ref name=&quot;SL15896&quot; /&gt;

== Konflikti areng ==
=== 1995 ===
{{mitu pilti
 | laius = 
 | pilt1 =
 | allkiri1 = Andres Tarand
 | pilt2 = Māris Gailis 2011-08-20.jpg
 | allkiri2 = Māris Gailis
 | jalus = Kevadel 1995, kui Liivi lahe kasutamisega seotud konflikt eskaleeruma hakkas, olid Eesti ja Läti peaministrid Andres Tarand ja Māris Gailis
}}
Olukord Liivi lahel hakkas eskaleeruma 1995. aasta kevadtalvel. Veebruaris sisenes ühepoolselt Eesti territoriaalmereks määratud piirkonda esimene Läti [[kalalaev]] ja märtsis teine.&lt;ref name=&quot;SL30196&quot; /&gt; Märtsis hakkasid mõlema riigi esindajad läbi rääkima ka tulevase kalapüügikokkuleppe üle ja kumbki pool polnud läbirääkimiste käigus teise poole ettepanekutega nõus. Eesti pool lähtus oma ühepoolselt kindlaks määratud merepiirist, samas kui Läti esindajad oleks soovinud piiranguteta kalapüüki terve Liivi lahe ulatuses. Eesti poole ettepanek, et Läti kalurid võiksid kalastada Ruhnu saare lähedusse Eesti majandusvööndisse jääval alal, Läti poolt ei rahuldanud.&lt;ref name=&quot;RH30395&quot; /&gt;

Märtsi teisel poolel sõlmisid Eesti ja Läti peaministrid [[Andres Tarand]] ja [[Māris Gailis]] vaidlusaluste vete osas ajutise kokkuleppe, mille sisu osas esines järgnevalt vastuolulisi teateid. Mõningate teadete järgi lepiti kokku, et neis &quot;halliks tsooniks&quot; nimetatud vetes, mis ulatuvad Eesti ühepoolsest merepiirist 2–5 meremiili Eesti poole, võivad kuni püsivama kokkuleppeni kalastada mõlema riigi kalurid.&lt;ref name=&quot;VES23395&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ES15395&quot; /&gt; Teisalt esines teateid, et Läti kalalaevad ei tohi kuni merepiirilepinguni jõudmiseni vaidlusalustes vetes kalastada ja kokkuleppe järgi pidi seda ala valvama [[Eesti piirivalve]].&lt;ref name=&quot;PL18495&quot; /&gt; Ühel delegatsioonide kohtumisel olevat Eesti esindajad Läti esindajatele teatanud, et &quot;kuni kokkuleppe saavutamiseni oleks parem hoiduda Eestile kuuluvates Liivi lahe vetes kalapüüdmisest tekkivate intsidentide põhjustamisest&quot;.&lt;ref name=&quot;RH30395&quot; /&gt; 

[[Fail:Merepäästeõppus Bold Mercy.jpg|pisi|vasakul|Piirivalvelaev [[Kõu (laev)|Kõu]]]]
Aprillis sisenes &quot;halli tsooni&quot; mitmeid Läti laevu, mille Eesti piirivalve kinni pidas ja lahkuma sundis. Eesti piiri valvasid Ruhnu ümbruses piirivalvelaevad [[PVL-101|101]] ja [[Kõu (laev)|Kõu]], millest viimane oli relvastatud kahe 23-millimeetrise automaat[[kahur]]iga. [[Sõrve säär]]e ja [[Vilsandi]] vahel patrullis valvelaev [[Maru (laev)|Maru]].&lt;ref name=&quot;PL18495&quot; /&gt; Läti olevat oma kalalaevade kaitseks piirkonda samuti [[sõjalaev]]ad saatnud.&lt;ref name=&quot;SL16396&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;EPL23396&quot; /&gt; Eesti piirivalveameti mereosakonna ülem Jaan Kapi väitel oli Läti kalalaevu aprillis Liivi lahel 40, neist 12 sises Eesti territoriaalvetesse kokku 20 korral. Kapi hinnangul rikkusid nende laevade kaptenid &quot;saagiahnusest&quot; kokkulepet, mille järgi Läti laevad ei oleks tohtinud vaidlusalustesse vetesse siseneda.&lt;ref name=&quot;ES22495&quot; /&gt;{{efn|Hilisemate teadete järgi sisenesid 1995. aasta jooksul Läti kalalaevad vaidlusalustesse vetesse kokku 17 korral, esimest korda 20. veebruaril, korra märtsis, edaspidi intensiivsemalt aprillis, mille järel pärast pikemat pausi uuesti korra septembris ja kuuel korral detsembris.&lt;ref name=&quot;SL30196&quot; /&gt;}}

Läti pool väljendas reaktsioonina Liivi lahel toimuvale arvamust, et Eesti otsus kehtestada Liivi lahes ühepoolselt oma majandusvöönd polnud korrektne samm ja reaalselt merepiiri ei eksisteerivat. Samuti viidati, et 11. aprill toimunud läbirääkimistel oli Läti pool palunud mitte takistada Läti laevade sisenemist vaidlusalustesse vetesse.&lt;ref name=&quot;PL17495&quot; /&gt; 21. aprillil 1995 kohtusid [[Balti Assamblee]] raames Eesti välisminister [[Riivo Sinijärv]] ja [[Läti välisminister]] [[Valdis Birkavs]], kes arutasid muude küsimuste kõrval ka Liivi lahel toimunud sündmusi ja merepiiri küsimust. Kohtumise eesmärgiks ei seatud küll ühegi konkreetsema kokkuleppe allakirjutamist,&lt;ref name=&quot;PL21495&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;RH22495&quot; /&gt; ent kokku lepiti selles, et kuni merepiiri küsimuses kokkuleppeni jõudmiseni hoiduvad mõlemad pooled merel vahejuhtumite põhjustamisest.&lt;ref name=&quot;ES22495&quot; /&gt; 

Assambleel Eesti delegatsiooni juhtinud [[Arnold Rüütel]] väljendas arvamust, et räimesõda on pisitüli, ehkki ajakirjandusest võib jääda mulje, nagu oleks tegemist &quot;vaalasõjaga&quot;. Ühtlasi väljendas ta veendumust, et mõlema riigi valitsused lahendavad probleemi kiiresti.&lt;ref name=&quot;PL22495&quot; /&gt; Ajakirjanduses leiti assamblee järel siiski, et probleem ei ole vaid ajakirjanike välja mõeldud ja toodi esile seegi, et ka Eesti kalalaevad olevat kala püüdnud vetes, mida Läti peab enda omaks. Kohati esines arvamusi, et piirikonflikti algeks on 1993. aastal vastu võetud ühepoolne Eesti merealapiiride seadus&lt;ref name=&quot;ES24495&quot; /&gt; ja teisal jällegi, et probleemi alge seisneb [[merereostus]]es, mis muu hulgas oli vähendanud kalavarusid Läti vetes. Samuti leiti, et Läti kasutab kalalaevu survemeetmena läbirääkimistel endale soodsama tulemuse saavutamiseks.&lt;ref name=&quot;RH26495&quot; /&gt; Sügisel hakati Eesti-Läti merepiirikonflikti ajakirjanduses tõlgendama ka [[Läänemeri|Läänemere]] ja eriti Ruhnu saare ümbruse võimalike [[nafta]]varude valguses.&lt;ref name=&quot;ÄP61195&quot; /&gt;

1995. aasta sügisel alustasid Läti kalalaevad taas püüki Eesti vete läheduses. Ehkki novembri alguse seisuga piiririkkumisi ei tuvastatud,&lt;ref name=&quot;SL11195&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;SL21195&quot; /&gt; sundis Eesti piirivalve detsembris taas Eesti majandusvööndiks kuulutatud vetest lahkuma mitu Läti kalalaeva.&lt;ref name=&quot;SL221295&quot; /&gt;

=== 1996 ===
{{mitu pilti
 | laius = 
 | pilt1 = Eesti peaminister Tiit Vähi kuningalossis Stockholmis '92 (cropped 2).jpg
 | allkiri1 = Tiit Vähi
 | pilt2 = Andris Šķēle, 10. Saeimas portrets.jpg
 | allkiri2 = Andris Šķēle
 | jalus = 1996. aastal tegelesid piiri ja kalapüügiõiguste küsimuste lahendamisega Eesti ja Läti tollased peaministrid Tiit Vähi ja Andris Šķēle
}}
1996. aasta alguses eitas Läti välisminister Valdis Birkavs mistahes silgu- või räimesõda, leides, et tegemist on ajakirjanike väljamõeldud terminiga ning Eesti ja Läti vahelistes suhetes olevat kõigest &quot;lahendamata piiriküsimus&quot;.&lt;ref name=&quot;SL30196&quot; /&gt; Sama seisukohta kordas ta ka sama aasta aprillis enne Balti Assamblee järjekordset istungjärku, millel muu hulgas asuti arutama ka merepiiri küsimust. Siis oli Läti pool juba valmis astuma samme konflikti viimiseks [[Rahvusvaheline Kohus|rahvusvahelisse kohtusse]] ja andma oma sõjalaevadele käsu ületada Eesti 1993. aastal kehtestatud merepiir.&lt;ref name=&quot;SL12496&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;SL13496&quot; /&gt;

Mõni aeg enne seda Birkavsi sõnavõttu, sama aasta märtsis oli Läti teinud kahe riigi ekspertgruppide kohtumisel ettepaneku kehtestada kuni merepiiri määramiseni uuesti &quot;hall tsoon&quot;, milles mõlema riigi kalalaevad võiks kala püüda. Läti esindaja sõnul ei võtnud Eesti seda ettepanekut vastu.&lt;ref name=&quot;SL16396&quot; /&gt; Samas tegi ka Eesti pool ettepaneku ajutise ühtse kalapüügipiirkonna kehtestamiseks, mis ei oleks siiski hõlmanud kummagi riigi territoriaalmerd. Läti ettepanekut arvustati, kuna see jäi ebamääraseks selles osas, kuidas &quot;hallis tsoonis&quot; tegutsevaid kalalaevu kontrollitaks. Ühtlasi levisid nende kõneluste järel teated, et Läti välisministeeriumi kantsler [[Māris Riekstiņš]] olevat ähvardanud, et Läti kehtestab ühepoolse merepiiri, mis oleks ulatunud ka Eesti territoriaalvetesse, ja on valmis seda kaitsma oma [[merevägi|mereväe]] abil.&lt;ref name=&quot;EPL23396&quot; /&gt;

Aprillis 1996 sai teatavaks, et mõlema riigi esindajad on pöördunud konflikti lahendamiseks rahvusvaheliste ekspertide poole, küll aga ei pidanud Eesti tollane peaminister [[Tiit Vähi]] õigeks vahendajate või rahvusvahelise kohtu abil tüli lahendamist. Vähi rõhutas, et Eesti merepiir on kehtestatud 1993. aasta merealapiiride seadusega ja kuna piirivalve on kohustatud Eesti piiri kaitsma, siis on piirivalvelaevade viibimine Liivi lahel õigustatud. Vähi selgituse järgi oli suurimaks küsimuseks piiriläbirääkimiste käigus asjaolu, et Eesti pidas merepiiri kauguseks 12 meremiili baasjoontest, milleks olid [[Kihnu]] ja Ruhnu. Just viimase ümbruse merepiiri ei soovinud Läti pool aktsepteerida.&lt;ref name=&quot;SL9496&quot; /&gt; Nimelt olevat tegemist erijuhtumiga (sarnaselt [[La Manche]]’is asuvate Briti [[Kanalisaared|Kanalisaartega]], mis paiknevad väga lähedal [[Prantsusmaa|Prantsuse]] rannikule), mille puhul ei saa rakendada tavapärast merepiiri määramise loogikat, vaid tuleks küsimus lahendada läbirääkimiste teel.&lt;ref name=&quot;ÄP15496&quot; /&gt; 

1996. aasta Balti Assamblee raames tegi Läti peaminister [[Andris Šķēle]]  Eesti peaministrile Tiit Vähile ettepaneku sõlmida kompromisskokkulepe, mis aitaks vältida uusi konflikte piiriläbirääkimiste ajaks. Ajaleht [[Äripäev]] vahendas sellega seoses Läti ajakirjandust, milles nimetati vastuoluliseks selleks ajaks laialt levinud teateid, et Läti on valmis oma [[Patrullkaater|patrullkaatrid]] Ruhnu ümbruse vetesse saatma.&lt;ref name=&quot;ÄP15496&quot; /&gt; 1996. aasta mais sõlmisid kahe riigi peaministrid merepiiri eelkokkuleppe.&lt;ref name=&quot;SL15596&quot; /&gt; Selle kokkuleppe kohaselt oli Eesti valmis Lätile loovutama 500 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; suuruse ala Ruhnust ida pool. Kalapüügi reguleerimiseks otsustati sügiseks ette valmistada omaette leping.&lt;ref name=&quot;EPL14596&quot; /&gt;

Nende arengute taustaks olid ajakirjanduses levitatud seisukohad, et konflikt kalapüügiõiguste üle kahjustab mõlema riigi rahvusvahelist mainet, takistab nende ühinemist [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]]ga ning lõhub müüdi [[Baltimaad|Balti]] ühtsusest. Seetõttu peeti piiritüli märkimisväärselt ohtlikuks ja oodati selle võimalikult kiiret lahendamist.&lt;ref name=&quot;RH21495&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;SL9496&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ÄP15496&quot; /&gt;

== Lahendus ==
=== Merepiiri määramine ===
12. juulil 1996 kirjutasid Eesti ja Läti peaministrid alla merepiiri lepingule, mille mõlema riigi parlamendid ratifitseerisid sama aasta 22. augustil. Leping sõlmiti [[Rootsi]] vahendusel ja osalusel [[Stockholm]]is. Eesti delegatsiooni juhi [[Raul Mälk|Raul Mälgu]] sõnul oli tegemist mõlema poole kompromissiga. Läti soostus Ruhnu ümbruses 12 meremiili ulatuses Eesti territoriaalvetega, kuigi oli algselt nõudnud 3–4 meremiili. Samas loobus Eesti kalarikkast merealast Ruhnust ida pool.&lt;ref name=&quot;SL13796&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;EPL23896&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;RT12796&quot; /&gt;

Uut merepiiri on ühelt poolt kommenteeritud väitega, et tegemist oli vajaliku leppega, mistõttu kompromisside tegemine oligi lahenduseni jõudmiseks vältimatu. Teisalt leiti selle sõlmimise järel, et Eesti kingib Lätile liialt suure mereala.&lt;ref name=&quot;SL15896&quot; /&gt; [[Eesti Kalurite Liit|Eesti Kalurite Liidu]] juhatuse esimehe Toivo Orgusaare sõnul oli kokku lepitud merepiir olnud kasulik ainult Läti kaluritele ning Eesti oli loobunud oma õiguste kaitsmisest rahvusvahelises kohtus ja andnud ära kalarikka mere, sest 1993. aasta merealapiiride seadus olevat olnud vastuolus [[rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õigusega]] ja seda poleks olnud võimalik kohtus kaitsta.&lt;ref name=&quot;EPL24796&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;SL31796&quot; /&gt;

=== Kalapüügikokkulepped ===
Hoolimata merepiiri lepingu sõlmimisest 1996. aasta suvel registreeriti sama aasta sügisel taas mitme võõra kalalaeva sisenemine Eesti territoriaalvetesse Ruhnu läheduses. Samas kinnitas Eesti piirivalve, et merepiir on kontrolli all.&lt;ref name=&quot;EPL25996&quot; /&gt; Samal ajal toimusid kahe riigi vahel läbirääkimised kalapüügiõiguste jagamise üle. Liivi lahe kalapüüki reguleerinud leping oleks tulnud peaministrite varasema kokkuleppe järgi alla kirjutada sama aasta 1. septembriks, ent jäi venima.&lt;ref name=&quot;EPL7297&quot; /&gt;

Lepingu sõlmimiseni jõudsid Eesti ja Läti peaministrid 6. veebruaril 1997. Kalapüügilepe määras kindlaks Liivi lahe kalapüügikvootide kehtestamise alused ja andis võimaluse mõlema riigi kaluritel püüda kala ka teise riigi vetes. Täpsed püütava kala kogused ja laevad, millel on lubatud teise riigi vetes kalastada, pidi edaspidi kindlaks määratama iga-aastaselt uuendatavas protokollis.&lt;ref name=&quot;ÄP7297&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;EPL7297&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;RT6297&quot; /&gt;

== Märkused ==
{{märkused}}

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ES15395&quot;&gt;Heikki Talving. [https://dea.digar.ee/article/eestisonumid/1995/03/15/6 Merepiir Lätiga võib tänavu paika saada.] – Eesti Sõnumid, 15. märts 1995, lk 1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VES23395&quot;&gt;ETA. [https://dea.digar.ee/page/vabaeestisona/1995/03/23/5 Eesti ja Läti peaministrid arutasid piiriküsimusi.] – Vaba Eesti Sõna, 23. märts 1995, lk 5.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RH30395&quot;&gt;Victoria Näripä. [https://dea.digar.ee/article/rahvahaal/1995/03/30/2 Eesti – Läti tülis kalavarude pärast.] Rahva Hääl, 30. märts 1995, lk 1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PL17495&quot;&gt;[https://dea.digar.ee/article/paevaleht/1995/04/17/3 Läti jaoks on Eesti viis lahendada &quot;räimesõda&quot; vastuvõetamatu.] – Päevaleht, 17. aprill 1997, lk 1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PL18495&quot;&gt;BNS. [https://dea.digar.ee/article/paevaleht/1995/04/18/9.10 Möödunud ööpäev oli Eesti-Läti merepiiril rahulik.] – Päevaleht, 18. aprill 1995, lk 4.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RH21495&quot;&gt;Ain Parmas. [https://dea.digar.ee/article/rahvahaal/1995/04/21/9.3 Eesti-Läti räimesõda – Baltikumi müüdi lõpp.] – Rahva Hääl, 21. aprill 1995, lk 2.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PL21495&quot;&gt;BNS. [https://dea.digar.ee/article/paevaleht/1995/04/21/7.6 Eesti ja Läti välisministrid arutavad täna &quot;räimesõda&quot;.] – Päevaleht, 21. aprill 1995, lk 3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ES22495&quot;&gt;Siim Randla. [https://dea.digar.ee/article/eestisonumid/1995/04/22/2 Eesti ja Läti hoiduvad vahejuhtumitest merel.] – Eesti Sõnumid, 22. aprill 1995, lk 1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PL22495&quot;&gt;BNS. [https://dea.digar.ee/article/paevaleht/1995/04/22/8.10 Arnold Rüütel: Eesti-Läti &quot;räimesõda&quot; ei vääri suhete teravdamist.] – Päevaleht, 22. aprill 1995, lk 7.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RH22495&quot;&gt;BNS. [https://dea.digar.ee/article/rahvahaal/1995/04/22/3 Balti riigid lahendavad piiritülisid.] – Rahva Hääl, 22. aprill 1995, lk 1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ES24495&quot;&gt;Heikki Talving. [https://dea.digar.ee/article/eestisonumid/1995/04/24/8.1.1 Küsimusi rohkem kui vastuseid.] – Eesti Sõnumid, 24. aprill 1995, lk 2.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RH26495&quot;&gt;Evald Ojavee. [https://dea.digar.ee/article/rahvahaal/1995/04/26/10.2 Silgusõja varjatud põhjus on merereostus.] – Rahva Hääl, 26. aprill 1995, lk 2.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SL11195&quot;&gt;BNS. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1995/11/01/6.4 Läti kalalaevad taas Eesti piiri läheduses.] – Sõnumileht, 1. november 1995, lk 3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SL21195&quot;&gt;Ester Vilgats. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1995/11/02/4 Läti kaluritega seni konfliktideta.] – Sõnumileht, 2. november 1995, lk 1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ÄP61195&quot;&gt;[https://dea.digar.ee/article/aripaev/1995/11/06/49.2.1 Kas Läänemeres on naftat?] – Äripäev, 6. november 1995, lk 38.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SL221295&quot;&gt;BNS. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1995/12/22/8.11 Eesti-Läti kalasõda on taas lahti.] – Sõnumileht, 22. detsember 1995, lk 5.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SL30196&quot;&gt;Ester Vilgats. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1996/01/30/7.6 Läti välisministri arvates pole kilusõda olemas.] – Sõnumileht, 30. jaanuar 1996, lk 3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SL16396&quot;&gt;BNS. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1996/03/16/9.6 Räimesõda pole jõudnud rahuranda.] – Sõnumileht, 16. märts 1996, lk 6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EPL23396&quot;&gt;Ain Parmas. [https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/1996/03/23/5.1 Eesti pakub Lätile ühist kalastamispiirkonda.] – Eesti Päevaleht, 23. märts 1996, lk 3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SL9496&quot;&gt;Agnes Kuus. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1996/04/09/7.1 Räimesõja lahendamine on Balti riikide huvides.] – Sõnumileht, 9. aprill 1996, lk 3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SL12496&quot;&gt;BNS. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1996/04/12/6.6 Läti loodab, et piiritüli lahendavad peaministrid.] – Sõnumileht, 12. aprill 1996, lk 3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SL13496&quot;&gt;BNS. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1996/04/13/9.5 Eesti ja Läti loodavad peaministrite kohtumisele.] – Sõnumileht, 13. aprill 1996, lk 7.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EPL14596&quot;&gt;Ain Parmas. [https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/1996/05/14/3 Eesti loovutab poole Hiiumaa jagu merd.] – Eesti Päevaleht, 14. mai 1996, lk 1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ÄP15496&quot;&gt;Juris Kaza (Dienas bizness). [https://dea.digar.ee/article/aripaev/1996/04/15/25.3 Läti peaminister taotleb kalasõjas ajutist kompromissi.] – Äripäev, 15. aprill 1996, lk 12.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SL15596&quot;&gt;BNS. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1996/05/15/6.6 Opositsioon on piirileppega rahul.] – Sõnumileht, 15. mai 1996, lk 4.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SL13796&quot;&gt;Heikki Talving. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1996/07/13/4 Räimesõda on läbi, ees ootab Balti tolliliit.] – Sõnumileht, 13. juuli 1996, lk 3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EPL24796&quot;&gt;Toivo Orgusaar. [https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/1996/07/24/7.3 Kalurid kalast ilma.] – Eesti Päevaleht, 24. juuli 1996, lk 2.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SL31796&quot;&gt;Toivo Orgussaar. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1996/07/31/22.2.8 Kalurid protesteerivad Eesti-Läti merepiirilepingu vastu.] – Sõnumileht, 31. juuli 1996, lk 5.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SL15896&quot;&gt;Toivo Aare. [https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1996/08/15/5.2 Vette on raske piiri tõmmata.] – Sõnumileht, 15. august 1996, lk 2.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EPL25996&quot;&gt;BNS. [https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/1996/09/25/6.21 Kalapüügihooajaga algas taas räimesõda.] – Eesti Päevaleht, 25. september 1996, lk 4.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EPL23896&quot;&gt;Kristi Malmberg. [https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/1996/08/23/7.3 Eesti ja Läti kinnitasid merepiirileppe.] – Eesti Päevaleht, 23. august 1996, lk 3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ÄP7297&quot;&gt;Tõnis Avikson. [https://dea.digar.ee/article/aripaev/1997/02/07/7.4 Eesti-Läti kalapüügilepe sõlmitud.] Äripäev, 7. veebruar 1997, lk 2.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EPL7297&quot;&gt;Ain Parmas. [https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/1997/02/07/3 Balti tolliliit tulekul.] – Eesti Päevaleht, 7. veebruar 1997, lk 1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RT10393&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/MPS Merealapiiride seadus.] – Riigi Teataja 1993, 14, 217.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RT12796&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/13082873 Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vaheline leping merepiiri kehtestamisest Liivi lahes, Kura kurgus ja Läänemeres.] – Riigi Teataja II 1996, 29, 103.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RT6297&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/78739 Leping Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahel vastastikustest suhetest kalanduse alal.] – Riigi Teataja II 1997, 27, 103.&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:1995. aasta Eestis‎]]
[[Kategooria:20. sajand Lätis]]
[[Kategooria:Liivi laht]]
[[Kategooria:Eesti kalandus]]
[[Kategooria:Läti majandus]]</text>
      <sha1>prsk39262o04wekni6x8e6gelsqflys</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paul Kangur</title>
    <ns>0</ns>
    <id>409365</id>
    <revision>
      <id>7184941</id>
      <parentid>6418886</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:04:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184941</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1800" sha1="7uzob9vzjf73xmxyvfiwwcm4r2gkd2z" xml:space="preserve">'''Paul Kangur''' ([[29. november]] [[1926]] – [[23. mai]] [[2015]]) oli eesti arhitekt.

Ta õppis mitmes koolis, kuid lõpetas aastal [[1945]] [[Tallinna 2. Keskkool]]i. Seejärel astus ta [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilisse Instituuti]], mille lõpetas aastal {{kas|1952}} arhitektina.

Pärast Instituudi lõpetamist läks ta aastal [[1952]] sundsuunamist eirates [[Tartu]]sse, kus asus tööle RPI [[Eesti Projekt]]i Tartu osakonnas vanemarhitekti ametikohale. Tema töölaual valmisid kauplus-söökla, lasteaed-sõim, staadion ning haldushooned üle Eesti. Võites Eesti Projektis usalduse, sai ta [[Tartu Ülikooli Kliinikum|Tartu Kliinilise Haigla]] projekteerijaks. Kuna aastal [[1966]] pakuti talle [[EKE Projekt]]i Tartu osakonna juhataja ametikohta, jäi haigla projekti lõpetamine arhitekt [[Maie Hansmann]]ile. EKE Projekti Tartu osakonnas töötas Kangur pensionile jäämiseni, aga pensionipõlves lõi kaasa Tareke Projekti töödes, koostades peamiselt eramute projekte. Lisaks oli Kangur väga hea fotograaf.

Ta oli kirglik sportlane, eriti südamelähedased olid talle suusatamise alad – murdmaa, slaalom ja mäehüpped, veel vanas eas sõitis ta Kuutsemäel slaalomit.

Paul Kangur suri [[23. mai]]l [[2015]] ja ta maeti [[13. juuni]]l [[2015]] [[Pärnamäe kalmistu]]le&lt;ref&gt;http://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_hauaplats=114463&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.arhliit.ee/uudised/eal/lahkunud-on-arhitekt-paul-kangur/ Lahkunud on arhitekt Paul Kangur (Eesti Arhitektide Liidu kodulehel)]

{{JÄRJESTA:Kangur, Paul}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1926]]
[[Kategooria:Surnud 2015]]
[[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]]</text>
      <sha1>7uzob9vzjf73xmxyvfiwwcm4r2gkd2z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Zypliai mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>410885</id>
    <revision>
      <id>7184949</id>
      <parentid>6659315</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:09:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184949</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3649" sha1="49yrqbqrqo2jax6v5kh68gx7j7j0jea" xml:space="preserve">[[Pilt:ZypliųDvaras.JPG|pisi|Zypliai mõisa peahoone]]
'''Zypliai mõis''' ([[leedu keel]]es ''Zyplių dvaras'') on endine mõis [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is [[Lukšiai vald|Lukšiai vallas]] [[Lukšiai]] alevi ja Tubeliai küla piiril. Mõisa peahoone jääb Tubeliai külla.

XIX sajandi alguses andis [[Napoleon I]] sealsed maad, mis toona kuulusid [[Varssavi hertsogiriik]]i, [[Józef Poniatowski]]le. Too müüs oma valduse, mille juurde kuulus 155 küla, [[1813]]. aastal Teresė [[Tyszkiewicz]]ite suguvõsast. Toonane mõisasüda asus Zypliais. Uus omanik mõisa vastu suurt huvi ei tundnud, kuna ta elas [[Pariis]]is.

Millalgi aastatel [[1845]]–[[1855]] müüs Teresė mõisa Jonas Bartkovskisele. Uus omanik lasi rajada uue mõisasüdame selle praegusse asukohta. Tema surma järel päris mõisa tema kasutütar Joana Volfersaite-Kučinskiene. Too külastas oma valdust vaid kaks korda: kohaliku kiriku ehitamise alustamisel ja selle sissepühitsemisel.

Vahepeal Ljudvika Ostroskienele kuulunud mõisa ostis krahv Tomas Potocki, kes asus sinna rajama esinduslikku mõisakompleksi. Potockite suguvõsa kätte jäi mõis kuni [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõjani]].

[[Pilt:Zypliu_dvaro_rumai.jpg|pisi|left|Restaureeritud peahoone]]

Tomas Potocki lasi mõisakompleksi aastail [[1891]]–[[1901]] põhjalikult ümber ehitada. Vanale [[klassitsism|klassitsistlikule]] peahoonele ehitati juurde kahekorruselised tiibhooned, ka lasi ta sillutada mõisa pargis olevad alleed ja rajas pargi põhjapoolse osa. [[1897]]. aastal süttisid [[aurumasin]]ast pärit sädemest mõisa puidust kõrvalhooned ja põlesid maha; nende asemele rajas krahv uued kivist hooned.

Peahoone kuulus küll [[1912]]. aastast Tomas Potocki lesele, aga too andis hoone [[1919]]. aastal [[Sejny]] vaimulike seminari käsutusse ning hiljem asus hoones põllumajanduskool. Pärast võõrandamist oli hoone kasutusel haiglana, kohaliku [[kolhoos]]i kontorihoonena ja kohaliku [[külanõukogu]] haldushoonena. [[2012]]. aastal alustati hoone restaureerimist ja [[2014]]. aastast asub hoones muuseum.

Lisaks peahoonele kuuluvad mõisakompleksi veel kaks kontorihoonet, köök (oli kasutusel ka saunana)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.archyvai.lt/exhibitions/dvarai/zypliai.htm |vaadatud=2015-07-21 |arhiivimisaeg=2015-09-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150923173346/http://www.archyvai.lt/exhibitions/dvarai/zypliai.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;, kaks lauta, teenijate maja (kasutusel ka mõisavalitseja majana), ait, hoone koertele, tõllakuur ja galeriiks ümber ehitatud tallihoone. Mõisakompleksi hoonete vahele on hiljem püstitatud mitu uusehitist.

Peahoone juures paikneb park, mille pindala on 21 hektarit. Pargis kasvavad [[hõbevaher]] ja [[mägivaher]], [[harilik tamm|harilik]] ja [[punane tamm]], [[hõbepappel]] ja [[palsamipappel]], [[must mänd]], [[euroopa lehis|Euroopa]] ja Sukatšovi lehis, [[arukask]] ja [[sookask]], [[harilik jalakas]] ja [[korgijalakas]].

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.heritage.lt/dvarai/foto.php?id=754 Sissekanne Leedu mõisate veebisaidil; fotod] (''leedu keeles'')
*[http://www.heritage.lt/dvarai/teritorijos.php?id=754 Sissekanne Leedu mõisate veebisaidil; asendiplaan] (''leedu keeles'')
*[http://kvr.kpd.lt/heritage/Pages/KVRDetail.aspx?lang=lt&amp;MC=1616 Mõisakompleks Leedu kultuuriväärtuste registris] (''leedu keeles'')
*[http://www.apleisti.lt/2011/07/zypliu-dvaras/ Pildid hoonest enne selle restaureerimist]

{{Coordinate|NS=54.940716|EW=23.194676|type=landmark|region=LT}}
[[Kategooria:Šakiai rajoon]]
[[Kategooria:Leedu mõisad]]</text>
      <sha1>49yrqbqrqo2jax6v5kh68gx7j7j0jea</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sergei Kulitšenko</title>
    <ns>0</ns>
    <id>412612</id>
    <revision>
      <id>7184757</id>
      <parentid>5640377</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T20:12:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7184757</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="529" sha1="1d7azqhtnstzsmuqrje5vzuthibaxem" xml:space="preserve">'''Sergei Kulitšenko''' ([[vene keel]]es Сергей Валерьевич Куличенко; [[3. veebruar]] [[1978]] [[Moskva]] – [[1. juuli]] [[2026]]) oli [[Venemaa]] jalgpallur ja spordijuht. Aastatel 2021–2026 oli ta [[Venemaa jalgpallikoondis]]e meeskonna juht.

1999. aastal mängis ta klubis [[FC Lantana Tallinn]].

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Kulitšenko, Sergei}}
[[Kategooria:Venemaa jalgpallurid]]
[[Kategooria:Tallinna FC Lantana jalgpallurid]]
[[Kategooria:Sündinud 1978]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>1d7azqhtnstzsmuqrje5vzuthibaxem</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184758</id>
      <parentid>7184757</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T20:13:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7184758</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="533" sha1="9zxu3jppgzrnmgin4fsok51wzjik4lg" xml:space="preserve">'''Sergei Kulitšenko''' ([[vene keel]]es Сергей Валерьевич Куличенко; [[3. veebruar]] [[1978]] [[Karagandõ]] – [[1. juuli]] [[2026]]) oli [[Venemaa]] jalgpallur ja spordijuht. Aastatel 2021–2026 oli ta [[Venemaa jalgpallikoondis]]e meeskonna juht.

1999. aastal mängis ta klubis [[FC Lantana Tallinn]].

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Kulitšenko, Sergei}}
[[Kategooria:Venemaa jalgpallurid]]
[[Kategooria:Tallinna FC Lantana jalgpallurid]]
[[Kategooria:Sündinud 1978]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>9zxu3jppgzrnmgin4fsok51wzjik4lg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kunda tsemenditehas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>414969</id>
    <revision>
      <id>7184953</id>
      <parentid>7072436</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:12:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184953</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12982" sha1="58nx3sihovwldyrk7yym0znw2kkic2d" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=jaanuar}}
{{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=jaanuar}}
[[Pilt:Kunda tsemendivabrik, 1910.jpg|pisi|Tsemendivabrik 1910. aastal]]
[[Pilt:045 Kunda tsemendivabrik.jpg|pisi|Kunda tsemendivabrik 1930. aastatel]]
[[File:Kunda tsemendivabriku Dietz-ahju korsten nr 1.jpg|pisi|Kunda tsemendivabriku Dietz-ahju korsten nr 1]]
[[Pilt:Kunda tsemendivabriku klinkerveski hoone.jpg|pisi|Kunda tsemendivabriku klinkerveski hoone varemed]]
[[Pilt:Kunda tsemendivabriku pudelahi.jpg|pisi|Kunda tsemenditehase pudelahi]]
'''Kunda tsemenditehas''' (ka '''Kunda tsemendivabrik''') on endine [[tsement]]i tootnud [[tehas]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Kunda]]s.
== Kunda tsemenditehas ==
Tsemenditehase rajas [[Kunda jõgi|Kunda jõe]] äärde [[1870]]. aastal [[Kunda mõis]]nik [[John Girard de Soucanton]]. Algul koosnes tehas 17 niinimetatud [[pudelahi|pudelahjust]] ja [[klinkriveski]]st.&lt;ref name=&quot;Eesti arhitektuur, 1997&quot;&gt;Eesti arhitektuur. 3, Harjumaa. Järvamaa. Raplamaa. Lääne-Virumaa. Ida-Virumaa. [[Villem Raam]] (üldtoimetaja). Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], 1997. Lk 139&lt;/ref&gt; 

Tehase direktor oli aastatel 1869–1881 aastatel [[Viktor Lieven]] (1841–1910).

1882. aastal valmis kaks uue konstruktsiooniga alaliselt töötavat nn Dietz-tüüpi [[Klinker|klinkri]] [[Põletusahi|põletusah]]ju, millest on säilinud [[Kunda tsemendivabriku Dietz-ahju korsten nr 1|korsten nr 1]]&lt;ref name=&quot;KRR_28729&quot;&gt;{{kultuurimälestis|28729|Kunda tsemendivabriku Dietz-ahju korsten nr 1}} (vaadatud 13.02.2020)&lt;/ref&gt;([[Jaama tänav (Kunda)|Jaama tn]] 15) ja [[Kunda tsemendivabriku Dietz-ahju korsten nr 1|korsten nr 2]]&lt;ref name=&quot;KRR_28730&quot;&gt;{{kultuurimälestis|28730|Kunda tsemendivabriku Dietz-ahju korsten nr 2}} (vaadatud 13.02.2020)&lt;/ref&gt;([[Jaama tänav (Kunda)|Jaama tn]] 15). I ja II vabriku klinkripõletamise šahtahjud asusid Kunda jõe kaarjas järsakus. Säilinud kahest Dietz-ahjust asub esimene kaldajärsaku loodenõlval, endiste [[Pudelahi|pudelah]]judega samas reas, teine kirdenõlval [[Klinkriveski|klinkriveski]] taga. Samal jõekääruga piirneval maa-alal asusid ka teised I vabriku aegsed tööstusrajatised (lisaks Dietz-ahjude korstendele endine klinkriveski ja sepikoda). Pudelahjudega samas reas asuva Dietz-ahju korsten on üks pilkupüüdvamaid rajatisi [[Kunda vanalinn]]a siluetis.

I tsemendivabriku peamiseks tehniliseks sõlmeks oli viiekorruseline jahvatusveski/[[Kunda tsemendivabriku klinkerveski hoone|klinkerveski hoone]]&lt;ref name=&quot;KRR_28731&quot;&gt;{{kultuurimälestis|28731|Kunda tsemendivabriku klinkerveski hoone}} (vaadatud 13.02.2020)&lt;/ref&gt;. Veskihoone oli Kunda jõe orgu jõe suurima languse (kärestiku) alla, kus voolava vee energia oli suurim ja seda oli veski käivitamiseks lihtsam kasutusele võtta. Põletatud klinkri jahvatamine toimus veskihoones vertikaalsuunaliselt, kasutades spetsiaalseid veskikive. Algul tarvitati klinkerveskis kogu tööprotsessi ajal veejõudu, töö toimus enam-vähem aasta läbi, kuid hiljem asendati jahvatuskivid kuulveskitega, kuna sel moel sai jahvatada peenemaks ja toota kõrgemat marki tsementi, kuigi kuulveskitega jahvatamine võttis esialgu rohkem aega kui kivipaaridega. Klinkerveski hoone oli jagatud suure kandevõimega puidust vahelagedega tehnoloogilisteks korrusteks, mis olid välja ehitatud vastavalt klinkri jahvatamise tehnoloogiale, kus veskisse sisenes tsemenditoore põletatud klinkri plonnidena ja väljus valmis tsemendina kümnepuudastes (u 160 kg) puittünnides.

1880. aastate II poolel ehitas Kunda vabrik kahele varem rajatud Dietz-ahjule juurde veel 4 Dietz-ahju, tsemenditoodang kasvas 1880.–1890. aastatel rohkem kui kaks korda. 1890. aastaks ulatus Kunda tsemenditehase toodang 113 000 tünnini (19 000 tonni), moodustades 10% Venemaa tolleaegsest tsemenditoodangust&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[[Otto Karma]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1966-4-420-432_20240503163601.pdf?v=a57b8491d1d8 Progress ja tehniline revolutsioon tsemenditehases «Punane Kunda»]. Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 15, 1966, nr. 4, lk 421&lt;/ref&gt;. Venemaa keisririigis tegutses sellel ajal 8 suurt tsemenditehast&lt;ref&gt;[[Niina Torpan]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1988-1-53-74_20240418134728.pdf?v=a57b8491d1d8 Концентрация производства в цементной промышленности России (90-е годы XIX в. - 1917 г.)]. Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 37, 1988, nr. 1, lk 55&lt;/ref&gt;: Riias, 2 tehast Poolas, Port Kunda, Šurovskis, [[Podolsk]]is, [[Novorossiisk]]is, Peterburis.

Aastatel 1885–1886 ehitati juurde [[Kunda tsemendivabriku tünnivabrikuhoone|tünnivabrik]]&lt;ref name=&quot;KRR_28732&quot;&gt;{{kultuurimälestis|28732|Kunda tsemendivabriku tünnivabrikuhoone}} (vaadatud 13.02.2020)&lt;/ref&gt; ja [[saeveski]]. Tünnivabrik kujutas endast pikka madalat 1-korruselist paekivist hoonet, [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] lõpuks töötas tünnivabrikus ja saeveskis umbes 70 töölist. 1898. aastal ehitati [[Kunda tsemendivabriku kontori hoone]]&lt;ref name=&quot;KRR_28733&quot;&gt;{{kultuurimälestis|28733|Kunda tsemendivabriku kontori hoone}} (vaadatud 13.02.2020)&lt;/ref&gt;.

1892. aastal koostati I vabriku rekonstrueerimise projekt, 1893. aastal ehitati tehasest läände juurde teine tehas, millel oli 45 meetri pikkune [[kuivatuskanal]] ja neli [[R-ahi|R-ahju]]. 1892. aastast juurutatud uuele tehnoloogiaga purustati paekivi killustikuks, siis kuivatati, jahvatati terapeeneks ja segati analoogselt ettevalmistatud saviga. Saadud segu jahvatati veel kord, nii et saadi jahutaoline pulber, millest pressiti kuivplonnid.

1896. aastal rajati Kunda tsemenditehase teenindamiseks [[Rakvere–Kunda raudteelõik]].

II vabriku valmis põhiliselt 1898. aasta lõpuks ja alustas tegevust 1899. aasta algul, 1899. aastal tootis tehas 49 200 tonni ja 1911. aastal 51 300 tonni tsementi&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. 1903. aastal - 183 000, 1904 - 170 000, 1905 - 145 000, 1906 - 180 000, 1907 - 211 000, 1908 - 201 000, 1909 - 170 000, 1910 - 2480 000, 1911 - umbes 300 000 tünni&lt;ref&gt;Niina Torpan, Концентрация производства в цементной промышленности России (90-е годы XIX в. - 1917 г.), lk 58&lt;/ref&gt;. Uus tehas oli moodsam nii tehnoloogialt kui ka seadmetelt, senine tooraine asendati [[lubjamergel]] [[lubjakivi]]ga. 1899. aastal asutati Virumaal ka [[Aseri tsemendivabrik]].
== Port Kunda ==
1912. aastal moodustati aktsiaselts '''Port Kunda'''&lt;ref name=&quot;Eesti arhitektuur, 1997&quot;/&gt;, kuhu kaasati ka&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; [[Aasovi-Doni Kommertspank]] ning taani suurtööstur Alexander Foss. Samal aastal ehitati juurde kolmas tehas, millel oli kaks moodsat [[pöördahi|pöördahju]] (21-24 x 43m). Sellega seoses ei olnud enam teist tehast vaja ja seal hakati järk-järgult tööd lõpetama. Kolmanda tehase kütus oli algul [[kivisüsi]], hiljem aga mindi täielikult üle [[põlevkivi]]le. 1913. aastal tootis tehas 101 900 tonni tsementi&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; ja 1914. aastal oli tehases 75 töötajat.
[[File:Kunda tsemenditehase administratiivhoone 1888.jpg|pisi|Kunda tsemenditehase haldushoone]]
Tehase juurde tekkis Kunda tsemenditehase [[töölisasula]]&lt;ref name=&quot;Eesti arhitektuur, 1997&quot;/&gt;.

1922. aastal [[Thomas Clayhills and Son]] Kunda osakond likvideeriti, sadam ja tsemenditehas algul renditi, hiljem aga müüdi Taani firmale. 1938. aastal tootis tehas 78 000 tonni tsementi&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;Otto Karma, Progress ja tehniline revolutsioon tsemenditehases «Punane Kunda», lk 423&lt;/ref&gt;.

1939. aastaks vabrik renoveeriti ja ehitati uus silohoone (säilitamisruumi) ning [[Vakkimine|vakkimisseade]]. Tsemendi pakkimist teostati täiesti mehhaniseeritud kujul. Silohoone ja pakkimisseade valmimise läbi vabrik moderniseeris oma tegevust tunduvalt. Vabriku silohoone ehitati eranditult betoonist, oli põrandast katusetipuni 23,5 m kõrge ja mahutas umbes 3000 tonni tsementi. Vabriku pakkimisseade oli moodsaim, mida oli võimalik ehitada. Pakkimisseade, mis on täiesti mehaaniline, täitis umbes 1000 50 kg tsemendikotti tunnis. 8 tunni jooksul täidetakse seega 400 tonni, milleks varem oli vaja 48 isiku tööjõudu.

Tsemendivabrik &quot;Port-Kunda&quot; peadirektor oli 1920–1940 ja 1942–1943&lt;ref&gt;[https://virumaateataja.postimees.ee/2300735/stipendiumid-edendavad-kunda-noorte-rahvusvahelist-suhtlust Stipendiumid edendavad Kunda noorte rahvusvahelist suhtlust], virumaateataja.postimees.ee, 25. aprill 2007&lt;/ref&gt;) taanlane [[Theodor Hansen]]&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/04/16/29 Peadirektor Th. Hansen'i juubel], Postimees (1886-1944), nr. 101, 16 aprill 1940&lt;/ref&gt;.

1940. aastal vabrik natsionaliseeriti ja Kunda käitise komissariks nimetati [[Bernhard Tinnuri]].
== Tsemenditehas Punane Kunda ==
[[Eesti NSV]] ajal kandis tehas nime '''Punane Kunda.'''&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.knc.ee/et/node/4120|Pealkiri=Kolmas tehas. AS Kunda Nordic Tsement|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt; 1948. aastal tootis tehas 75 000 tonni tsementi ja 1949. aastal 91 000 tonni.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Uue tehase ehitusel aastail 1957–1960 kasutati koos vaba tööjõuga ka kinnipeetavate oma, mis moodustas 25% (331 inimest) ehitajate üldarvust (1318). Kuna kinnipeetavate töö oli ebaefektiivne ja tehase ehitus kuulutati üleliiduliseks komsomoli löökehituseks, lõpetati Eesti NSV Ministrite Nõukogu ning EKP Keskkomitee Büroo 1. märtsi 1960. aasta ühisotsusega kinnipeetavate tööjõu kasutamine ja likvideeriti [[Kunda vangilaager]].&lt;ref&gt;[[Maie Pihlamägi]]. [https://kirj.ee/public/Acta_hist/2013/issue_1/acta-2013-19-115-146.pdf EESTI NSV TÖÖSTUSE ARENG SEITSEAASTAKUL (1959–1965) RAHVAMAJANDUSE NÕUKOGU REFORMI TAUSTAL]. Acta Historica Tallinnensia, 2013, 19, lk 115&lt;/ref&gt; Aastatel 1960–1965 laiendati ja rekonstrueeriti tehast oluliselt.&lt;ref name=&quot;Eesti arhitektuur, 1997&quot;/&gt; 

1960. aasta märtsis kuulutati uue tsemenditehase ehitamine üleliiduliseks komsomoli löökehituseks. Sajad noored läksid Kundasse ehitajaks pärast sõjaväest demobiliseerimist. 

1. septembril 1960 avati Kundas [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]i õhtuse osakonna filiaal eesti- ja venekeelsete rühmadega. Filiaal valmistas ette ehitustehnikuid, tehnik-tehnolooge ja tehnik-mehaanikud. Kõrgharidusega spetsialiste koolitas [[Tallinna Polütehniline Instituut]].

Punase Kunda esimene pöördahi andis esimese [[klinker|klinkri]]toodangu 25. veebruaril 1961 ning teine pöördahi valmis 30. juunil 1961. 1962. aastal läks tehas ajutiselt masuutküttelt üle põlevkiviküttele, 1963. aastal valmis uus pakkimishoone ja 26. juunil 1963 võttis riiklik komisjon vastu uue tehase esimese etapi viimased ehitised. 1962. aastal avati [[Eterniit|eterniidi]]tsehh.

1963. aastast hakati ka tootma [[põlevkivituhk]]-portlandtsementi, Kundas toodetud põlevkivituhka sisaldavast tsemendist on ehitatud [[Tallinna teletorn]] (1980) ja ka [[Leningradi tuumaelektrijaam|Sosnovõi Bori tuumaelektrijaam]] (1973). 1964. aastal valmis tehnohoone ja 1965. aastal mehaanikaosakonna uus hoone. 

1965. aastal suleti lõplikult kolmas tehas, neljas ehk kõige uuem tehas valmis neljas etapis ja lõplikult 1974. aastal. Ahjuliin pandi kokku nii Ida-Saksa kui ka NSV Liidu seadmetest, mille jooniste süsteemid ja markeeringud olid erinevad. Kunda tehas tootis umbes 1% NSV Liidu tsemendist ehk ligikaudu 1 miljon tonni aastas. 
[[File:Kunda Nordic Cement factory1.jpg|pisi| AS Kunda Nordic Tsemendi tehas]]
1967. aastal avati endises Kunda tsemendivabriku kontori hoones [[Kunda tsemendimuuseum]], muuseumihoone (sh kellatorn) restaureeriti 1998. aastal.

1980. aastatel oli vaja vahetada välja tsemendiveskite peamootorid ja reduktorid, kuid probleem tekkis elektrifiltritega, mis vajasid kapitaalremonti. 1980–1982 muutus olukord päris kriitiliseks. Selleks aga ei olnud aega ega võimalusi, mistõttu mattus Kunda 1980. aastate lõpus ja 1990. aastatel paksu tolmukorra alla.

1992. aastal võttis tsemenditehase tootmise üle vana ettevõte väliskapitali osalusega [[AS Kunda Nordic Tsement]]. AS Kunda Nordic Tsement tegutseb praeguseni.

==Muuseum==
[[Pilt:Kunda tsemendivabriku kontori hoone 2007.jpg|pisi|Kunda tsemendivabriku kontorihoone, kus praegu asub [[Kunda tsemendimuuseum]]]]
{{Vaata| Kunda tsemendimuuseum}}

==Vaata ka==
*[[Tsemendivabriku &quot;Port-Kunda&quot; võlatähikud]]

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Kunda cement factory}}
*[[Otto Karma]]. [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1966-4-420-432_20240503163601.pdf?v=a57b8491d1d8 Progress ja tehniline revolutsioon tsemenditehases «Punane Kunda»]. Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 15, 1966, nr 4, lk 420–432

[[Kategooria:Kunda]]
[[Kategooria:Eesti tsemenditööstus]]
[[Kategooria:Eesti endised ettevõtted]]
[[Kategooria:Venemaa Keisririigi ettevõtted]]</text>
      <sha1>58nx3sihovwldyrk7yym0znw2kkic2d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Oktoober 2015</title>
    <ns>0</ns>
    <id>416346</id>
    <revision>
      <id>7184977</id>
      <parentid>7181978</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:30:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184977</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="153647" sha1="8zegqt8dkh7ckul3o2w069h4gl3cez2" xml:space="preserve">'''Oktoober 2015''', kroonika

[[2015]]. aasta oktoober algas [[neljapäev]]al ja lõppes 31 ööpäeva hiljem [[laupäev]]al.

{{KuupäevadIndeks31|oktoober}}

==[[1. oktoober]]==

* [[Afganistan]]i armee vallutas äärmuslikult islamiliikumiselt [[Ţālebān]] tagasi neli päeva varem selle kontrolli alla läinud [[Kondūz]]i kesklinna.&lt;ref name=&quot;1jzr3&quot; /&gt;
* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Oregon|Oregoni osariig]]is jõustus seadus, mis lubab [[kanep (mõnuaine)|kanepit]] müüa ja osta meelelahutuslikel eesmärkidel. Sellega sai Oregonist [[Colorado]] ja [[Washington]]i järel kolmas osariik, kus vastavad seadused on jõustunud.&lt;ref name=&quot;TcQVp&quot; /&gt;
* Ameerika Ühendriikides Oregoni osariigis toimus [[Roseburgi koolitulistamine]]: [[Roseburg]]i linnas [[Umpqua Community College]]'is toimunud tulistamises hukkus 9 inimest ja sai vigastada veel 9 inimest. Tulistajaks osutus sama kolledži 26-aastane õpilane Chris Harper Mercer, kes küsis enne tulistamist inimeste usuliste vaadete kohta ja tulistas vaid neid, kes tunnistasid ennast kristlasteks. Mercer sooritas hiljem enesetapu.&lt;ref name=&quot;to5EK&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;IqX8G&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;QZHHS&quot; /&gt;
* [[Burkina Faso]] septembrikuise riigipöörde üks peamisi organiseerijaid, presidendi kaardiväe kindral [[Gilbert Diendéré]] anti pärast tulutut varjupaiga taotlemist [[Vatikan]]i saatkonnas üle Burkina Faso võimudele.&lt;ref name=&quot;YU8Ex&quot; /&gt;
* Euroopa Komisjoni [[Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat|liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi]] peadirektorina alustas tööd eestlane [[Henrik Hololei]].&lt;ref name=&quot;F9G9A&quot; /&gt;
* [[Gibraltar]]i kuberneriks nimetati senine asekuberner [[Edward Davis]]. Tema ametiaeg algab 2016. aasta alguses.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Guatemala]] pealinna [[Guatemala (linn)|Guatemala]] lähistel toimus paduvihmade tõttu maalihe, milles päästeteenistuste esialgsetel teadetel hukkus vähemalt 9 inimest ja veel ligi 600 inimest jäi kadunuks. Veidi hiljem täpsustatud andmetel oli hukkunuid 79 ja kadumajäänuid 350. 7 päeva hiljem teatati vähemalt 220 hukkunust ja endiselt kadunud ligi 350 inimesest.&lt;ref name=&quot;Hg8Qv&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;rxpOF&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;nGjDd&quot; /&gt;
* [[Mehhiko]]s astus [[Michoacáni osariik|Michoacáni osariigi]] kubernerina ametisse [[Silvano Aureoles Conejo]] ja [[Querétaro osariik|Querétaro osariigi]] kubernerina [[Francisco Domínguez Servién]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[San Marino]] kaptenregentidena astusid ametisse [[Lorella Stefanelli]] ja [[Nicola Renzi]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Süüria kodusõda]]:
** [[Liibanon]]i allikad teatasid, et [[Süüria]]sse on saabunud sajad [[Iraan]]i sõdurid eesmärgiga osaleda president [[Bashār al-Asad]]ile ustavate vägede kavandatavas pealetungis mässuliste positsioonidele.&lt;ref name=&quot;Syria0110&quot; /&gt;
** [[Venemaa]] õhuväed pommitasid Süürias [[Vaba Süüria Armee]] koosseisu kuuluva rühmituse positsioone. Tegemist oli rühmitusega, mille võitlejad on saanud koolitust [[Luure Keskagentuur]]i töötajatelt ja mis võitleb lisaks Süüria valitsusele ka [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriigi]] vastu.&lt;ref name=&quot;Syria0110&quot; /&gt;
* [[Türgi]] pealinnas [[Ankara]]s toimus liiklusõnnetus, kus liinibuss sõitis otsa bussipeatuses seisnud inimestele. Õnnetuses hukkus vähemalt 11 inimest ja veel mitmed inimesed said vigastada.&lt;ref name=&quot;9vSP3&quot; /&gt;
* [[Venemaa]]l valis kohalik parlament [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna]] kuberneriks [[Dmitri Kobõlkin]]i, kes andis samal päeval ka ametivande ja astus sellega ametisse.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Eesti]]s tähistati [[Rahvusvaheline muusikapäev|rahvusvahelist muusikapäeva]]. Selle puhul toimus õhtul [[Estonia kontserdisaal]]is muusikaauhindade pidulik üleandmine, millel osales ka kultuuriminister [[Indrek Saar]].&lt;ref name=&quot;VV40&quot; /&gt;
* Eesti välisminister [[Marina Kaljurand]] esines [[New York|New Yorgis]] [[Demokraatiate Ühendus]]e juhtkomitee kohtumisel, mida juhatas [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]] [[John Kerry]].&lt;ref name=&quot;VV40&quot; /&gt;
* Eestis hakkas kehtima uus [[ühistranspordiseadus]], mis karmistas muuhulgas taksoteenuste osutamise korda ja avas linnadevahelise bussiliinide turu vabale konkurentsile.&lt;ref name=&quot;1V28o&quot; /&gt;

==[[2. oktoober]]==

* [[Afganistan]]is kukkus peatselt pärast õhkutõusmist [[Jalālābād]]i lennuväljalt alla Ameerika Ühendriikide õhujõududele kuulunud transpordilennuk. Kokku hukkus õnnetuses 14 inimest, 11 Ameerika Ühendriikide ja 3 Afganistani kodanikku.&lt;ref name=&quot;c76VA&quot; /&gt;
* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas haridusminister [[Arne Duncan]], et astub detsembris ametist tagasi. Haridusministri kohuseid asub täitma tema senine asetäitja [[John King, Jr.|John King juunior.]]&lt;ref name=&quot;upJhR&quot; /&gt;
* [[Brasiilia]] president [[Dilma Rousseff]] tegi muudatusi valitsuse koosseisus. Riigi uueks kaitseministriks sai [[Aldo Rebelo]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Nepal]]is teatas oma tagasiastumisest peaminister [[Sushīl Koīrālā]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Nigeeria]] pealinnas [[Abuja]] äärelinnades toimunud kahes enesetapurünnakus hukkus 15 ja sai vigastada 41 inimest. Kuigi keegi rünnakute eest vastutust ei võtnud, korraldas need tõenäoliselt äärmuslik islamiorganisatsioon [[Boko Haram]].&lt;ref name=&quot;q1AEh&quot; /&gt;
* [[Prantsusmaa]]l [[Pariis]]is algas niinimetatud [[Normandia nelik]]u kohtumine, millel osalevad Prantsusmaa president [[François Hollande]], [[Saksamaa]] liidukantsler [[Angela Merkel]], Venemaa president [[Vladimir Putin]] ja [[Ukraina]] president [[Petro Porošenko]].&lt;ref name=&quot;6isKU&quot; /&gt;
* [[Soome]]s algas kolm päeva kestev [[Turu raamatumess]], kus on väljas ka Eesti kirjandust tutvustav ekspositsioon ja toimub Eesti-teemaline programm Eesti kirjanike osavõtul.&lt;ref name=&quot;VV40&quot; /&gt;
* Soome ajaleht [[Helsingin Sanomat]] teatas, et Soome ettevõte [[Gasum]] on otsustanud loobuda Eesti-Soome gaasitoru [[Balticconnector]]i ehitamisest ja Lõuna-Soome vedelgaasiterminali rajamisest. Soome valitsus otsustas pärast Gasumi otsust projektiga siiski jätkata ja moodustada selle elluviimiseks uue riigiettevõtte.&lt;ref name=&quot;okmvo&quot; /&gt;
* [[Suurbritannia]]s [[London]]is vahistati korruptsioonikahtlustuse alusel [[Nigeeria]] endine naftatööstuse minister [[Diezani Alison-Madueke]].&lt;ref name=&quot;2chz1&quot; /&gt;
* [[Süüria kodusõda]]: 
** Ameerika Ühendriikide juhitav sõjaline koalitsioon esitas [[Venemaa]]le nõudmise, et see peataks õhurünnakud nendel [[Süüria]] aladel, mis ei ole äärmusliku islamiliikumise [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] kontrolli all.&lt;ref name=&quot;6HBl2&quot; /&gt; Venemaa kaitseministeerium teatas vastusena, et nad on rünnanud eranditult vaid Islamiriigiga seotud sihtmärke.&lt;ref name=&quot;YPBVO&quot; /&gt;
** Süüria opositsioonijõude ühendav [[Süüria Rahvuskoalitsioon]] teatas, et keeldub üleminekuvalitsuse moodustamisel igasugusest koostööst riigi senise presidendi [[Bashār al-Asad]]iga ega näe tal üleminekuvalitsuses mingit rolli.&lt;ref name=&quot;szf83&quot; /&gt;
* [[Tuneesia]] tühistas alates [[Sousse]]'i terrorirünnakute toimumise ajast juunis 2015 riigis kehtinud erakorralise seisukorra.&lt;ref name=&quot;0AmzH&quot; /&gt;
* [[Venemaa]]l vannutati [[Irkutski oblast]]i kubernerina ametisse [[Sergei Levtšenko]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Eesti]] kultuuriminister [[Indrek Saar]] viibis visiidil [[Valga maakond|Valgamaal]].&lt;ref name=&quot;VV40&quot; /&gt;
* Eesti sotsiaalkaitseminister [[Margus Tsahkna]] avas [[Valga]]s [[Kurepesa lastekodu]].&lt;ref name=&quot;VV40&quot; /&gt;
* Eesti ja [[Itaalia]] sõlmisid koostööleppe, milles kajastuvad üldpõhimõtted rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste (pagulaste) ümberpaigutamisel.&lt;ref name=&quot;YTxTT&quot; /&gt;
* Eestis lahkus ametist [[soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik]] [[Mari-Liis Sepper]]. Järgmisel päeval alustas sellel ametikohal tööd [[Liisa Pakosta]].&lt;ref name=&quot;epQeP&quot; /&gt;

==[[3. oktoober]]==

* [[Afganistan]]is [[Kondūz]]i linnas sai Ameerika Ühendriikide korraldatud õhurünnakus tabamuse rahvusvahelisele abiorganisatsioonile [[Piirideta Arstid]] kuuluv haigla. Hukkus 22 inimest. Piirideta Arstid nõudis toimunu osas sõltumatu juurdluse algatamist ja teatas järgmisel päeval, et viib oma töötajad Kondūzi ümbrusest ära.&lt;ref name=&quot;87CHm&quot; /&gt;
* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]]s teatas [[Tuolumne'i maakond|Tuolumne'i maakonna]] politsei, et pidas kinni neli keskkooliõpilast, kes plaanisid korraldada Summerville'i keskkoolis massimõrva.&lt;ref name=&quot;sMrIJ&quot; /&gt;
* [[Ameerika Ühendriikide president]] [[Barack Obama]] kuulutas tugevatest vihmadest tingitud üleujutuste tõttu [[Lõuna-Carolina]] osariigis välja eriolukorra, mis võimaldab osariigil taotleda föderaalabi üleujutuste tekitatud kahjustuste likvideerimiseks.&lt;ref name=&quot;KUbOL&quot; /&gt;
* Ameerika Ühendriikide suurim ametiühing, haridustöötajaid ühendav 3 miljoni liikmega [[National Education Association]] teatas, et toetab [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2016. aasta presidendivalimistel]] [[Hillary Clinton]]i kandidatuuri.&lt;ref name=&quot;dslta&quot; /&gt;
* [[Euroopa rändekriis]]: 
** [[Austria]] pealinnas [[Viin]]is osales enam kui 20 000 inimest demonstratsioonil, millega avaldati toetust immigrantide vastuvõtmisele ja inimväärsele kohtlemisele; ühtlasi protesteeriti immigratsioonivastase erakonna [[Austria Vabaduspartei]] kasvava toetuse vastu.&lt;ref name=&quot;mooan&quot; /&gt;
** [[Saksamaa]] liidukantsler [[Angela Merkel]] rõhutas oma iganädalases videopöördumises vajadust tugevdada kontrolli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] välispiiridel, et tagada Euroopa Liidu immigratsioonipoliitika põhimõtetest kinnipidamine.&lt;ref name=&quot;O5LhK&quot; /&gt;
* [[Iisrael]]is [[Jeruusalemm]]as pussitas palestiinlasest meest surnuks ühe Iisraeli sõduri ja juudi rabi. Lisaks sellele kaks ohvrit nõudnud noarünnakule pussitas samal päeval teine palestiinlane Jeruusalemmas juudi noorukit, kes pääses rünnakust siiski eluga. Politsei lasi mõlemad ründajad maha.&lt;ref name=&quot;oCaAG&quot; /&gt;
* [[Vatikan]]is vabastas [[Rooma kuuria]] ametist [[usudoktriini kongregatsioon]]is töötanud poola preestri ja teoloogi [[Krzysztof Charamsa]], kes oli varem samal nädalal meediale teatanud, et ta on [[homoseksuaalsus|homoseksuaalne]] ja elab koos samast soost partneriga. Ühtlasi kaotas Charamsa õppejõu töö Rooma paavstlikes ülikoolides.&lt;ref name=&quot;d3oOE&quot; /&gt;
* [[Eesti]]s [[Tartu]]s [[Vanemuise Kontserdimaja]]s toimus [[Aasta õpetaja|Aasta Õpetaja]] auhinnagala.&lt;ref name=&quot;VV40&quot; /&gt;

==[[4. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Esindajatekoja]] liige [[Jason Chaffetz]], et kavatseb kandideerida Esindajatekoja spiikri ametikohale.&lt;ref name=&quot;gCqkY&quot; /&gt;
* [[Argentina]]s toimus riigi ajaloo esimene [[2015. aasta Argentina presidendivalimised|presidendikandidaatide]] teledebatt. Valitseva erakonna esindaja, küsitluste järgi populaarseim kandidaat [[Daniel Scioli]] debatil ei osalenud.&lt;ref name=&quot;jN6oF&quot; /&gt;
* [[Euroopa rändekriis]]: [[Saksamaa]] mõjukas poliitik, rahandusminister [[Wolfgang Schäuble]] ütles telekanalile [[ZDF]] antud intervjuus, et edasist sisserännet Euroopasse tuleb piirata.&lt;ref name=&quot;CUmyr&quot; /&gt;
* [[Hispaania]] ja [[Maroko]] teatasid, et vahistasid ühisoperatsiooni tulemusel 10 inimest, keda kahtlustatakse võitlejate värbamises islamistliku äärmusorganisatsiooni [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] ridadesse.&lt;ref name=&quot;NCyyn&quot; /&gt;
* [[Kõrgõzstan]]is toimusid [[2015. aasta Kõrgõzstani parlamendivalimised|parlamendivalimised]].&lt;ref name=&quot;wpSlT&quot; /&gt; Valimised võitis [[Kõrgõzstani Sotsiaaldemokraatlik Partei]], mis sai 27,5% antud häältest. Paremuselt teise tulemuse tegi erakondade [[Respublika]] ja [[Ata-Džurt]] valimisliit, mis sai 20,1% antud häältest. Valimisaktiivsus oli umbes 60%.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Mehhiko]]s astus [[Nuevo Leóni osariik|Nuevo Leóni osariigi]] kubernerina ametisse [[Jaime Rodríguez Calderón]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Moldova]] pealinnas [[Chișinău]]s toimus umbes 20 000 osavõtjaga meeleavaldus, millel avaldati meelt valitsuse tegevusetuse vastu 1 miljardi USA dollari kadumise uurimisel Moldova pankadest ja nõuti ennetähtaegsete valimiste korraldamist. Tegemist oli juba mitmenda taolise meeleavaldusega.&lt;ref name=&quot;PhxYa&quot; /&gt;
* [[Portugal]]is toimusid [[2015. aasta Portugali parlamendivalimised|parlamendivalimised]].&lt;ref name=&quot;5ROuB&quot; /&gt; Valimised võitis ka seni võimul olnud [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Portugal)|Sotsiaaldemokraatliku Partei]] ja [[CDS – Rahvapartei]] paremtsentristlik valimisliit, mis sai 39,8% antud häältest ja 104 kohta 230-kohalises parlamendis. Suurim opositsioonierakond [[Sotsialistlik Partei (Portugal)|Sotsialistlik Partei]] pälvis 33,6% valijate toetuse ja sai parlamendis 85 kohta. Valimisaktiivsus oli 57%.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Prantsusmaa]]l [[Côte d'Azur]]is oli eelmisel päeval alanud üleujutustes hukkunud juba vähemalt 16 inimest, mis sundis valitsust piirkonnas välja kuulutama eriolukorra.&lt;ref name=&quot;wnCYD&quot; /&gt;
* [[Türgi]] president [[Recep Tayyip Erdoğan]] alustas riigivisiiti [[Belgia]]s, et kohtuda nii Belgia kui ka teiste [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriikide juhtidega ning [[Euroopa Komisjon]]i esindajatega. Enne visiiti [[Strasbourg]]is peetud kõnes ja visiidi alguses [[Brüssel]]is peetud kõnes kritiseeris ta Euroopa Liitu suutmatuse eest toime tulla [[Euroopa rändekriis]]iga.&lt;ref name=&quot;lITb9&quot; /&gt; 
* [[Vatikan]]is kogunes [[katoliku kirik]]u piiskoppide sinod, mis keskendub seekord perekonnateemadele. Järgmisel päeval sinodi esimese töösessiooni alguses peetud kõnes ütles [[paavst]] [[Franciscus]], et piiskopid peaksid vabanema oma eelarvamustest ja keskenduma rääkimise asemel nii Jumala hääle kui ka oma kolleegide arvamuse kuulamisele. Paavst manitses nii konservatiive kui ka liberaale, rõhutades ühest küljest, et kirik ei tohi muutuda muuseumiks, teisest küljest aga ei saa joosta kaasa maailma muutuvate arusaamade ja suundumustega.&lt;ref name=&quot;EOGnx&quot; /&gt;
* [[Eesti]]s [[Tallinn]]as algasid nädal aega kestvad [[toompäevad]], mille raames tutvustatakse [[Tallinna toomkirik]]u ajalugu.&lt;ref name=&quot;0dBVs&quot; /&gt;

==[[5. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] Georgia osariigis [[Atlanta]]s allkirjastasid 12 Vaikse ookeani piirkonna riigi esindajad [[Vaikse ookeani ülene vabakaubandusleping|Vaikse ookeani ülese vabakaubanduslepingu]]. Lepinguga ühinesid lisaks Ameerika Ühendriikidele [[Kanada]], [[Jaapan]], [[Malaisia]], [[Vietnam]], [[Singapur]], [[Brunei]], [[Austraalia]], [[Uus-Meremaa]], [[Mehhiko]], [[Peruu]] ja [[Tšiili]].&lt;ref name=&quot;oHfPc&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;3TJ19&quot; /&gt;
* [[India]] pealinnas [[New Delhi]]s kohtusid [[Saksamaa]] liidukantsler [[Angela Merkel]] ja India peaminister [[Narendra Modi]], kes väljendasid mõlemapoolset valmisolekut taasalustada vabakaubanduskõnelusi kahe riigi vahel.&lt;ref name=&quot;68xxZ&quot; /&gt;
* [[Luksemburg]]is algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[euroala]] rahandusministrite kahepäevane kohtumine, kus Eestit esindasid rahandusminister [[Sven Sester]] ja rahandusministeeriumi asekantsler [[Märten Ross]].&lt;ref name=&quot;VV41&quot; /&gt;
* [[Rootsi]]s [[Stockholm]]is kuulutas [[Rootsi Kuninglik Meditsiiniinstituut]] välja [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna]] laureaadid, kelleks said [[William C. Campbell]], [[Satoshi Ōmura]] ja [[Tu Youyou]] parasiitide põhjustatud haiguste ravis tehtud edusammude eest.&lt;ref name=&quot;Okx5s&quot; /&gt;
* [[Ukraina kriis]]: [[Ukraina]] kaitsejõud teatasid, et alustasid vastavalt Minski lepetele kergerelvastuse vähendamist [[Luhanski oblast]]is.&lt;ref name=&quot;PnCHm&quot; /&gt;
* [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] alustas kolmepäevast visiiti [[Itaalia]]s [[Milano]]s eesmärgiga osaleda [[maailmanäitus]]el, avada Eesti IT konverents ja pidada loeng [[Bocconi ülikool]]is.&lt;ref name=&quot;VV41&quot; /&gt;
* Eesti kultuuriminister [[Indrek Saar]] oli visiidil [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]].&lt;ref name=&quot;VV41&quot; /&gt;
* Eestis alustas [[LHV Pank]] oma võlakirjadega kauplemist [[Tallinna börs]]il.&lt;ref name=&quot;Kkea0&quot; /&gt;
* [[Kunda]] linnavolikogu avaldas umbusaldust linnapea [[Jüri Landberg]]ile. Linnapea kohuseid asus ajutiselt täitma linna rahandusosakonna juhataja [[Urmas Lepik]].&lt;ref name=&quot;SdmQ3&quot; /&gt;
* [[Riigi Kinnisvara AS]]-i nõukogu valis ettevõtte uueks juhatuse esimeheks [[Urmas Somelar]]i, kelle ametiaeg algab [[Oktoober 2015#19. oktoober|19. oktoobril]].&lt;ref name=&quot;NtpqS&quot; /&gt;

==[[6. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] riigisekretär [[John Kerry]] külastas [[Haiti]]t, et kutsuda haitilasi üles osalema [[2015. aasta Haiti parlamendivalimised|2015. aasta parlamendivalimistel]] ning hoiduma valimiste ajal korratustest ja vägivallast.&lt;ref name=&quot;yVZt0&quot; /&gt;
* [[Elevandiluurannik]]u opositsioonipoliitik [[Amara Essy]] teatas, et taandab oma kandidatuuri [[2015. aasta Elevandiluuranniku presidendivalimised|2015. aasta presidendivalimistelt]]. Põhjuseks tõi ta valimiste ebademokraatlikkuse, muuhulgas ka ametis oleva presidendi liiga suure mõju valimistele.&lt;ref name=&quot;0MVUp&quot; /&gt;
* [[Etioopia]] peaminister [[Hailemariam Desalegn]] moodustas uue valitsuse. Tähtsamatest ministritest säilitas oma koha välisminister [[Tedros Adhanom]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Guinea-Bissau]] president [[José Mário Vaz]] jättis heaks kiitmata peaminister [[Carlos Correia]] välja pakutud valitsuskabineti koosseisu, tuues põhjuseks valitsusliikmete liiga suure arvu.&lt;ref name=&quot;skF8f&quot; /&gt;
* [[Portugal]]i president [[Aníbal Cavaco Silva]] tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks ka seni peaministri ametit pidanud [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Portugal)|Sotsiaaldemokraatliku Partei]] esimehele [[Pedro Passos Coelho]]le.&lt;ref name=&quot;bEMAw&quot; /&gt;
* [[Rootsi]] [[Kuninglik Teaduste Akadeemia]] kuulutas välja [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] laureaadid, kelleks said [[Takaaki Kajita]] ja [[Arthur B. McDonald]]. Nad avastasid [[neutriino]]de võnkumise, mis võimaldas tõestada, et neutriinodel on mass.&lt;ref name=&quot;IJkFZ&quot; /&gt;
* [[Türgi]] välisministeerium kutsus juba kolmandat korda välja [[Venemaa]] suursaadiku, et nõuda selgitust Türgi õhuruumi korduvate rikkumiste kohta Venemaa sõjalennukite poolt. Venemaa lennukid on alates Venemaa sekkumisest Süüria kodusõtta rikkunud korduvalt Türgi õhupiiri.&lt;ref name=&quot;WQfmn&quot; /&gt;
* [[Ukraina kriis]]: [[Ukraina]]s teatasid separatistlike [[Donetski Rahvavabariik|Donetski]] ja [[Luhanski Rahvavabariik|Luhanski]] rahvavabariigi võimud, et lükkavad oktoobris ja novembris toimuma pidanud kohalikud valimised edasi 2016. aasta veebruari. Separatistide otsus pälvis nii Ukraina kui ka lääneriikide võimude heakskiidu.&lt;ref name=&quot;OpmIP&quot; /&gt;
* [[Eesti]] maaeluminister [[Urmas Kruuse]] oli visiidil [[Järva maakond|Järva]] ja [[Viljandi maakond|Viljandi]] maakonnas.&lt;ref name=&quot;VV41&quot; /&gt;
* Eesti välisminister [[Marina Kaljurand]] külastas [[Ida-Viru maakond]]a, kus ta pidas gümnaasiumiõpilastele loenguid välispoliitikast.&lt;ref name=&quot;VV41&quot; /&gt;

==[[7. oktoober]]==

* [[Belgia]]s [[Brüssel]]is algas [[NATO]] kaitseministrite kahepäevane kohtumine, kus osales ka Eesti kaitseminister [[Hannes Hanso]].&lt;ref name=&quot;VV41&quot; /&gt; Kohtumisel teisel päeval teatas [[Suurbritannia]] kaitseminister [[Michael Fallon]], et Suurbritannia paigutab [[NATO]] idapiiri kindlustamiseks [[Baltimaad]]esse roteeruva jalaväekompanii, kuhu kuulub umbes 130–150 sõdurit.&lt;ref name=&quot;Jrpfy&quot; /&gt;
* [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] pidasid kõne [[Prantsusmaa]] president [[François Hollande]] ja [[Saksamaa]] liidukantsler [[Angela Merkel]].&lt;ref name=&quot;pf1Dk&quot; /&gt;
* [[Iraan]]i kõrgeim usujuht [[ajatolla]] [['Alī Khāmene'ī]] keelas igasugused edasised läbirääkimised [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]].&lt;ref name=&quot;2WfgO&quot; /&gt;
* [[Nigeeria]] kirdeosas [[Damaturu]] linnas toimunud kolmes enesetapurünnakus hukkus 17 inimest. Kuigi rünnakute eest keegi vastutust ei võtnud, oli nende taga tõenäoliselt äärmuslik islamiliikumine [[Boko Haram]].&lt;ref name=&quot;pE6z1&quot; /&gt;
* [[Rootsi]] [[Kuninglik Teaduste Akadeemia]] kuulutas välja [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiaauhinna]] laureaadid, kelleks said [[Tomas Lindahl]], [[Paul Modrich]] ja [[Aziz Sancar]]. Need teadlased kaardistasid molekulaarsel tasandil, kuidas rakud parandavad kahjustatud [[DNA]]-d.&lt;ref name=&quot;p2Uoi&quot; /&gt;
* [[Süüria kodusõda]]:
** [[Süüria]] valitsusväed ja [[Venemaa]] relvaüksused korraldasid esimesed omavahel koordineeritud rünnakud valitsusvastaste mässuliste positsioonidele. Kui Süüria kasutas operatsioonides peamiselt maavägesid, siis Venemaa ründas esmakordselt mässuliste positsioone [[Kaspia meri|Kaspia merel]] asuvalt neljalt sõjalaevalt tulistatud rakettidega.&lt;ref name=&quot;sDKIo&quot; /&gt;
* [[Eesti]]s algas [[Euroopa Teadusnõukogu]] kahepäevane väljasõiduistung. Istungil teisel päeval osalesid seal külalistena ka Eesti peaminister [[Taavi Rõivas]] ning haridus- ja teadusminister [[Jürgen Ligi]].&lt;ref name=&quot;VV41&quot; /&gt;
* [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] nimetas Eesti suursaadikuks [[Ungari]]s [[Rein Oidekivi]] ja kutsus sellelt ametikohalt tagasi [[Eve-Külli Kala]].&lt;ref name=&quot;WXswC&quot; /&gt;
* Eesti rahandusminister [[Sven Sester]] ja rahandusministeeriumi kantsler [[Veiko Tali]] alustasid [[Oktoober 2015#14. oktoober|14. oktoobrini]] kestvat visiiti [[Peruu]] pealinnas [[Lima (Peruu)|Limas]], et osaleda [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] ja [[Maailmapank|Maailmapanga]] aastakoosolekul.&lt;ref name=&quot;VV41&quot; /&gt;

==[[8. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Esindajatekoja]] [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariikliku enamuse]] liider [[Kevin McCarthy]], et loobub kandideerimast Esindajatekoja esimehe ametikohale. McCarthyt peeti seni soosikuks sellele ametikohale, kuid kandidaadi valimistele eelnenud nädalal oli ta silma paistnud mitme keelelise ja poliitilise apsuga avalikes esinemistes, samuti pidas partei konservatiivne tiib teda liiga mõõdukaks kandidaadiks.&lt;ref name=&quot;YUIPo&quot; /&gt;
* [[Itaalia]]s astus ametist tagasi [[Rooma]] linnapea [[Ignazio Marino]], keda kahtlustatakse linna raha kasutamises iseenda ning oma sugulaste ja sõprade toitlustamiskulude katmiseks. Linnapea ise on nimetanud süüdistusi alusetuteks.&lt;ref name=&quot;0V25Q&quot; /&gt;
* [[Liibüa]]s toimuvatel [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i vahendatud läbirääkimistel riigi eri poliitiliste jõudude ja hõimude vahel jõuti põhimõttelisele kokkuleppele rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamises, kuid ei suudetud veel kokku leppida selle moodustamise täpsetes alustes ja ministrikohtade jaotuses.&lt;ref name=&quot;qyyzT&quot; /&gt;
* [[Luksemburg]]is algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] justiits- ja siseministrite kahepäevane kohtumine, kus Eestit esindas justiitsminister [[Urmas Reinsalu]] ja kohtumise esimesel päeval ka siseminister [[Hanno Pevkur]].&lt;ref name=&quot;VV41&quot; /&gt;
* [[Rootsi]]s [[Stockholm]]is kuulutas [[Rootsi Akadeemia]] välja 2015. aasta [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] laureaadi, kelleks sai [[Valgevene]] kirjanik [[Svetlana Aleksijevitš]].&lt;ref name=&quot;1LC43&quot; /&gt;
* [[Eesti]]t külastas [[Hiina]] kultuuriministri asetäitja [[Ding Wei]], kes kohtus visiidi raames Eesti kultuuriministri [[Indrek Saar]]ega.&lt;ref name=&quot;VV41&quot; /&gt;
* Eestit külastas [[Kosovo]] eurointegratsiooniminister [[Bekim Çollaku]], kes kohtus siin Eesti välisministri [[Marina Kaljurand|Marina Kaljurannaga]].&lt;ref name=&quot;VV41&quot; /&gt;
* [[Tallinn]]as toimus ettevõtluskonkursi [[Aasta ettevõte]] auhinnagala, millel andis auhinnad üle peaminister [[Taavi Rõivas]]. Peaauhinna Aasta Ettevõte 2015 pälvis ehitusettevõte [[Kodumaja]].&lt;ref name=&quot;Hl7x0&quot; /&gt;
* Tallinnas [[Riigikogu]] konverentsisaalis toimus [[keelefoorum]], mille avasid president [[Toomas Hendrik Ilves]] ning haridus- ja teadusminister [[Jürgen Ligi]].&lt;ref name=&quot;VV41&quot; /&gt;

==[[9. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Arizona]] osariigis [[Flagstaff]]is asuva [[Põhja-Arizona Ülikool]]i ühiselamu juures toimus tulistamine, mille korraldas 18-aastane üliõpilane Steven Jones. Jones tappis ühe ja haavas veel kolme kaasüliõpilast, politseile ta kinnipidamisel vastupanu ei osutanud.&lt;ref name=&quot;Vrjwa&quot; /&gt;
* Ameerika Ühendriikides [[Texas]]e osariigis [[Houston]]is [[Texase Lõuna Ülikool]]i lähistel toimunud tulistamises hukkus üks ja sai vigastada veel üks inimene.&lt;ref name=&quot;qSZc9&quot; /&gt;
* [[Elevandiluurannik]]u president [[Alassane Ouattara]] alustas oma ametlikku valimiskampaaniat [[2015. aasta Elevandiluuranniku presidendivalimised|presidendivalimistel]] osalemiseks.&lt;ref name=&quot;WkYtB&quot; /&gt;
* [[Euroopa rändekriis]]: [[Saksamaa]]l teatas [[Baieri]] liidumaa valitsus, et kui Saksamaa föderaalvalitsus ei rakenda kohe meetmeid sisserände piiramiseks, kaebavad nad föderaalvalitsuse kohtusse, sest peamiselt [[Austria]] kaudu saabuvad pagulased on ebaproportsionaalselt mõjutanud Austriaga ühist piiri omavat Baieri liidumaad.&lt;ref name=&quot;PiQXT&quot; /&gt;
* [[Guinea]] pealinnas [[Conakry]]s [[2015. aasta Guinea presidendivalimised|presidendivalimiste]] eel vallandunud kokkupõrgetes hukkus 2 ja sai vigastada vähemalt 33 inimest.&lt;ref name=&quot;z3L8E&quot; /&gt;
* [[Norra]]s [[Oslo]]s kuulutas [[Norra Nobeli Komitee]] välja 2015. aasta [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]] laureaadi. Auhinna pälvis 2013. aastal moodustatud [[Tuneesia rahvusliku dialoogi nelik]], mille asutasid pluralistliku demokraatia edendamiseks ja kaitsmiseks [[Tuneesia]]s riigi neli mõjukat ühiskondlikku organisatsiooni.&lt;ref name=&quot;erNzV&quot; /&gt;
* [[Rootsi]] erakond [[Kristlikud Demokraadid (Rootsi)|Kristlikud Demokraadid]] otsustas asuda ametlikult toetama Rootsi liitumist [[NATO]]-ga. Kristlikud Demokraadid oli viimane neljast paremtsentristlikust opositsioonierakonnast, mis võttis NATO-sse astumise oma ametlikku poliitilisse programmi.&lt;ref name=&quot;giWGI&quot; /&gt;
* [[Süüria kodusõda]]: [[Süüria]] inimõiguste jälgimisega tegelev sõltumatu rühmitus teatas, et vaatamata [[Venemaa]] õhurünnakutele on äärmuslik islamiliikumine [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] vallutanud mõõdukatelt mässulistelt mitmed [[Aleppo]] lähedal asuvad külad ja jätkab pealetungi linnale.&lt;ref name=&quot;jwHbU&quot; /&gt;
* [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] alustas kahepäevast visiiti [[Suurbritannia]] pealinnas [[London]]is, kus ta kohtub oma Suurbritannia kolleegi [[David Cameron]]iga ja vaatab Eesti–Inglismaa valikmängu jalgpallis.&lt;ref name=&quot;VV41&quot; /&gt;
* [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] ja [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] jalgpallikoondised pidasid Londoni [[Wembley staadion]]il [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikmängu, mille võitis tulemusega 2:0 Inglismaa. 
* [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonna]] esinduskogu võttis vastu otsuse, mille kohaselt ei toeta erakond [[Eesti-Venemaa piirileping]]u sõlmimist.&lt;ref name=&quot;EsTRH&quot; /&gt;
* [[Estonian Air]]ist lahkus töölt ettevõtte kommertsjuht [[Indrek Randveer]]. Tema lahkumise järel jäi ettevõtte juhatusse vaid Estonian Airi tegevjuht [[Jan Palmér]].&lt;ref name=&quot;j5aXN&quot; /&gt;
* [[Rakvere]]s toimus konverents &quot;Tark maja&quot;, millel osalesid ka keskkonnaminister [[Marko Pomerants]] ja kultuuriminister [[Indrek Saar]].&lt;ref name=&quot;VV41&quot; /&gt;
* [[Tartu]]s kuulutati välja kirjastuse [[Elmatar]] pankrot.&lt;ref name=&quot;R8YfK&quot; /&gt;

==[[10. oktoober]]==

* [[Põhja-Korea]]s tähistati suurte riiklike pidustustega valitseva [[Korea Tööpartei]] asutamise 70. aastapäeva.&lt;ref name=&quot;0fhir&quot; /&gt;
* [[Saksamaa]] pealinnas [[Berliin]]is avaldas umbes 150 000 inimest meelt [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] vahel kavandatava [[Atlandi-ülene vabakaubandusleping|Atlandi-ülese vabakaubanduslepingu]] vastu. Meeleavalduse korraldasid keskkonnakaitseorganisatsioonid ja vasakpoolsed opositsiooniparteid.&lt;ref name=&quot;EP44d&quot; /&gt; 
* [[Tšaad]]is toimunud omavahel koordineeritud viies enesetapurünnakus hukkus 33 ja sai vigastada 51 inimest. Ilmselt korraldas rünnakud äärmuslik islamiliikumine [[Boko Haram]].&lt;ref name=&quot;zrhha&quot; /&gt;
* [[Türgi]] pealinna [[Ankara]] keskraudteejaama juurde kavandatud rahumarsi eel toimus kaks plahvatust. Kui esialgu teatati 20 hukkunust, siis järgmistel päevadel sai teatavaks, et hukkunuid oli 97. Vigastada oli saanud 246 inimest. Mõlemad plahvatused korraldasid enesetaputerroristid. Nädal aega hiljem oli vigastustesse surnud veel 5 inimest, mis tõstis hukkunute arvu 102 inimeseni.&lt;ref name=&quot;krmeM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;MJHZj&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;HzDvA&quot; /&gt; Samal päeval toimus riigi suurimas linnas [[İstanbul]]is sadade osavõtjatega meeleavaldus, millel osalenud süüdistasid rünnakute korraldamises Türgi valitsust.&lt;ref name=&quot;m1Q2d&quot; /&gt;
* [[Valgevene]] pealinnas [[Minsk]]is osales üle 1500 inimese opositsiooni korraldatud meeleavaldusel, millel nõuti president [[Alaksandr Łukašenka]] tagasiastumist ning vabu ja võltsimisteta [[2015. aasta Valgevene presidendivalimised|presidendivalimisi]].&lt;ref name=&quot;k5jDp&quot; /&gt;
* [[Eesti]] kultuuriminister [[Indrek Saar]] alustas kolmepäevast visiiti [[Itaalia]]s [[Torino]]s, et osaleda pealtvaatajana [[Eesti võrkpallikoondis]]e mängudel [[2015. aasta Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015. aasta Euroopa meistrivõistlustel]].&lt;ref name=&quot;VV41&quot; /&gt;
* [[Tallinn]]as toimunud [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] volikogul kinnitati erakonna peasekretäriks [[Kert Karus]].&lt;ref name=&quot;dF9Jm&quot; /&gt;

==[[11. oktoober]]==

* [[Afganistan]]is [[Kabul]]is kukkus alla [[Suurbritannia]] õhujõududele kuulunud helikopter [[Eurocopter AS332 Super Puma]]; õnnetuses hukkus 5 inimest.&lt;ref name=&quot;jIAtP&quot; /&gt;
* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas [[California]] kuberner [[Jerry Brown]], et keelab haridusasutuste spordivõistkondadel indiaanlasi solvava nime ''Redskins'' kasutamise; samal ajal jäeti kohalikele omavalitsustele õigus nimetada ka edaspidi parke ja hooneid [[Ameerika Riikide Konföderatsioon]]i poliitikute ja väejuhtide järgi, mida mõned inimesed ja organisatsioonid on samuti pidanud [[rassism]]i propageerimiseks.&lt;ref name=&quot;y3JCV&quot; /&gt;
* [[Austria]] pealinnas [[Viin]]is toimusid kohalikud valimised, mille võitis ka seni linna valitsenud [[Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei]]. Varasemaga võrreldes oluliselt toetust kaotanud sotsiaaldemokraadid pälvisid 39,44% valijate toetuse, nende peamiseks rivaaliks kujunenud immigrantidevastane [[Austria Vabaduspartei]] aga 32,36% valijate toetuse.&lt;ref name=&quot;f2oOq&quot; /&gt;
* [[Guinea]]s toimusid [[2015. aasta Guinea presidendivalimised|presidendivalimised]]. Valimised võitis 58% häältega senine president [[Alpha Condé]], opositsiooni kandidaat [[Cellou Dalein Diallo]], kes sai 31% häältest, teatas, et ta ei tunnista valimistulemusi.&lt;ref name=&quot;mPrBZ&quot; /&gt;
* [[Iisrael]]i põhjaosas [[H̱adera]] linna lähistel rammis palestiinlasest Iisraeli kodanik autoga bussipeatust ja pussitas seejärel 4 bussipeatuses olnud juuti, kes kõik said eri raskusastmega vigastusi. Viimase 12 päeva jooksul toimunud rünnakutes on palestiinlased tapnud 4 juuti, samal ajal kui Iisraeli politsei ja armee on vastuaktsioonides tapnud 24 palestiinlast.&lt;ref name=&quot;W3uQ5&quot; /&gt;
* [[Iraan]] testis vaatamata [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i keelule uut täpsusraketti [[Emad]]. Tegemist on esimese sellise ballistilise raketiga Iraani arsenalis, mis suudab tabada sihtmärke Iisraeli territooriumil.&lt;ref name=&quot;paVUb&quot; /&gt;
* [[Liibanon]]is [[Beirut]]is avaldasid tuhanded inimesed presidendipalee ees meelt, nõudes kristlasest poliitiku [[Michel Aoun]]i valimist riigi presidendiks. Liibanoni parlament ei ole üle aasta suutnud riigile presidenti valida.&lt;ref name=&quot;PRCCv&quot; /&gt;
* [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] valitsus teatas, et riik kavatseb lahkuda [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus|Rahvusvahelise Kriminaalkohtu]] koosseisust. LAV ja Rahvusvaheline Kriminaalkohus sattusid konflikti suvel, kui LAV võimud keeldusid vahistamast riiki külastanud [[Sudaan]]i presidenti [[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]]i.&lt;ref name=&quot;uWSuH&quot; /&gt;
* [[Nepal]]i parlament valis riigile uue peaministri. Senine peaminister [[Sushīl Koīrālā]] pälvis 249 parlamendiliikme toetuse, valituks osutus 338 parlamendiliikme hääled saanud [[Khadga Prasād Sharma Olī]], kes astus järgmisel päeval ametisse.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Valgevene]]s toimusid [[2015. aasta Valgevene presidendivalimised|presidendivalimised]]. Valimised võitis senine president [[Alaksandr Łukašenka]], kes pälvis 84,1% valijate toetuse. Valimisaktiivsus oli 87,2%.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Venemaa]]l [[Sotši]]s kohtusid Venemaa president [[Vladimir Putin]] ning [[Saudi Araabia]] kaitseminister ja asekroonprints [[Muḩammad ibn Salmān]]. Kohtumisel väljendasid mõlemad osapooled valmisolekut teha [[Süüria]]s koostööd äärmusliku islamiliikumise [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] mõjuvõimu ja edasitungi takistamiseks.&lt;ref name=&quot;t5U0e&quot; /&gt;

==[[12. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] arvutitootja [[Dell]] teatas kavast omandada andmevarundusettevõte [[EMC]]. Tehingu väärtuseks on 67 miljardit USA dollarit ja see peaks lõpule viidama perioodil maist oktoobrini 2016.&lt;ref name=&quot;b7MQD&quot; /&gt;
* [[Euroopa Liit]] otsustas peatada [[Valgevene]]le kehtestatud sanktsioonid, tunnustades sellega eelmisel päeval riigis toimunud [[2015. aasta Valgevene presidendivalimised|presidendivalimiste]] läbipaistvust. Esialgu peatatakse sanktsioonid neljaks kuuks alates 1. jaanuarist 2016.&lt;ref name=&quot;lgHOS&quot; /&gt;
* [[Fidži]] parlament valis 31 poolthäälega riigi uueks presidendiks [[Jioji Konrote]]. Tema vastaskandidaat ''ratu'' [[Epeli Ganilau]] sai 14 häält.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Guinea-Bissau]] president [[José Mário Vaz]] nimetas oma dekreediga ametisse riigi uue valitsuse. President nimetas valitsuse liikmed ametisse dekreediga, sest ei jõudnud peaminister [[Carlos Correia]]ga kokkuleppele ministrikohtade jaotuses.&lt;ref name=&quot;nTIsq&quot; /&gt;
* [[Luksemburg]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] välisministrite kohtumine, mille kesksed teemad olid [[Euroopa rändekriis]] ja olukord [[Süüria]]s. Kohtumisel osales ka Eesti välisminister [[Marina Kaljurand]].&lt;ref name=&quot;VV42&quot; /&gt;
* [[Rootsi]] [[Kuninglik Teaduste Akadeemia]] kuulutas välja [[Nobeli majandusauhind|Nobeli majandusauhinna]] laureaadi, kelleks sai [[Suurbritannia]] mikroökonoomik [[Angus Deaton]]. Ameerika Ühendriikides [[Princetoni Ülikool]]is töötav Deaton on tuntuks saanud eelkõige tarbijakäitumise uurijana.&lt;ref name=&quot;syM4X&quot; /&gt;
* [[Eesti]]s [[Tallinn]]as [[Estonia (teater)|Estonia teatris]] avati teatrifestival &quot;[[Kuldne Mask Eestis]]&quot;. Festivali avas kultuuriminister [[Indrek Saar]].&lt;ref name=&quot;VV42&quot; /&gt;
* Eesti kaitseminister [[Hannes Hanso]] teatas, et esitab [[Teabeamet]]i peadirektori kandidaadiks senise kaitseministeeriumi kantsleri [[Mikk Marran]]i.&lt;ref name=&quot;FNWQg&quot; /&gt;
* Eestis vaidlustas [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] esimees [[Edgar Savisaar]] [[Harju Maakohus|Harju Maakohtu]] otsuse, millega ta tagandati Tallinna linnapea uurimise ajaks ametist.&lt;ref name=&quot;NcIvI&quot; /&gt;

==[[13. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas [[Illinois]]' osariigi kuberner [[Bruce Rauner]], et müüb oksjonil maha [[Chicago]]s asuva osariigi valitsuse peamise haldushoone [[Thompson Center]]i. Hoone müümise põhjusena tõi kuberner esile hoone ebaefektiivsuse, muuhulgas ka selle ülalpidamise liialt suured kulud.&lt;ref name=&quot;5WHEL&quot; /&gt;
* Ameerika Ühendriikides korraldas telekanal [[CNN]] [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] presidendikandidaatide esimese teledebati, mida juhtis populaarne telesaatejuht [[Anderson Cooper]].
* [[Holland]]i transpordiohutuse amet avaldas lõpparuande [[Malaysia Airlinesi lend 17|Malaysia Airlinesi lennu 17]] allakukkumise kohta. Aruande kohaselt põhjustas lennuki allakukkumise juulis 2014 lennuki pihta tulistatud [[Venemaa]] päritolu keskmaarakett [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]. Aruanne ei öelnud midagi siiski selle kohta, kes raketi välja tulistasid.&lt;ref name=&quot;OCWY3&quot; /&gt;
* [[Iisrael]]is [[Jeruusalemm]]as ja [[Tel Aviv]]i lähistel toimunud rünnakutes tapsid palestiinlased 3 ja haavasid veel 10 juuti.&lt;ref name=&quot;DPib2&quot; /&gt;
* [[Iraan]]i parlament kiitis heaks Ameerika Ühendriikidega sõlmitud tuumalepingu. Lõplikuks jõustumiseks peab lepingu ratifitseerima ka riigi kõrgeim usuorgan [[Valvurite Nõukogu]].&lt;ref name=&quot;Z5Un9&quot; /&gt;
* [[Itaalia]] parlamendi ülemkoda kiitis häältega 178:17 heaks oma võimupiiride kitsendamise. Otsus oli suureks võiduks peaminister [[Matteo Renzi]] valitsusele, mis oli selle põhimõtte lülitanud oma riigireformi kavasse.&lt;ref name=&quot;UXOAF&quot; /&gt; 
* [[Luksemburg]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] üldasjade nõukogu, millel keskenduti järgmisel päeval alanud [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumise ettevalmistamisele. Eestit esindas kohtumisel välisminister [[Marina Kaljurand]].&lt;ref name=&quot;VV42&quot; /&gt;
* [[Suurbritannia]] maineka [[Bookeri auhind|Bookeri auhinna]] võitis [[Jamaica]] kirjanik [[Marlon James]] oma teosega &quot;[[A Brief History of Seven Killings]]&quot;.&lt;ref name=&quot;TE73v&quot; /&gt;
* [[Türgi]] siseministeerium teatas, et kõrvaldas ametist pealinna [[Ankara]] politsei-, luure- ja julgeolekuülemad, et viia läbi põhjalik ja takistusteta uurimine [[Oktoober 2015#10. oktoober|10. oktoobril]] toimunud pommiplahvatuste asjus.&lt;ref name=&quot;uxb9f&quot; /&gt;
* [[Venemaa]]l [[Moskva]]s esitleti [[Sirje Kiin]]i koostatud [[Marie Under]]i biograafia &quot;Marie Under. Elu ja luule&quot; venekeelset tõlget.
* [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] külastas [[Paide]]t ja [[Tartu]]t.&lt;ref name=&quot;VV42&quot; /&gt;
* Eesti suursaadik [[Taani]]s [[Märt Volmer]] andis kuninganna [[Margrethe II]] üle oma volikirja.&lt;ref name=&quot;j855X&quot; /&gt;

==[[14. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Barack Obama]] teatas, et saadab [[Kamerun]]i äärmusliku islamiliikumise [[Boko Haram]] vastase võitluse toetamiseks 300 sõjaväelast koos luuredroonidega. Ameerika Ühendriikide sõdurid peaksid toetama Lääne-Aafrika riikide üksusi peamiselt luureandmete kogumisel ega ole mõeldud osalemiseks lahingutegevuses.&lt;ref name=&quot;ZMtt2&quot; /&gt;
* [[Botswana]]s võistlustel viibinud 10 [[Eritrea]] [[Eritrea jalgpallikoondis|jalgpallikoondise]] mängijat keeldusid riigist lahkumast ja esitasid [[asüül]]itaotluse.&lt;ref name=&quot;E3wyu&quot; /&gt;
* [[Euroopa rändekriis]]: 
** [[Norra]] justiitsministeerium teatas, et soovib [[Venemaa]] kaudu riiki saabunud [[Süüria]] pagulased saata tagasi Venemaale. Otsus puudutab neid pagulasi, kes elasid enne Norrasse suundumist pikemat aega Venemaal ja kelle puhul on seetõttu alust väita, et Venemaa on neile turvaline elamispaik.&lt;ref name=&quot;mlcMM&quot; /&gt;
** [[Slovakkia]] valitsus kiitis heaks 50 politseiniku saatmise [[Ungari]]sse. Politseinikud peaksid aitama kaitsta Ungari piiri ebaseaduslike immigrantide eest. Traditsiooniliselt halbades suhetes Slovakkiast ja Ungarist on saanud rändekriisi tõttu liitlased, kes vastustavad Euroopa Liidu immigratsioonikvoote ja nõuavad immigratsiooni piiramist.&lt;ref name=&quot;JsqAe&quot; /&gt;
* [[Guinea]] opositsioonijuht [[Celloun Dalein Diallo]] teatas tagantjärele oma taandumisest presidendikandidaatide seast, protesteerides niiviisi [[Oktoober 2015#11. oktoober|11. oktoobril]] toimunud [[2015. aasta Guinea presidendivalimised|presidendivalimistel]] toime pandud rikkumiste vastu. Kuigi rahvusvahelised vaatlejad tunnistasid valimised vabadeks ja õiglasteks, on opositsioon väitnud, et valimistel esines olulisi rikkumisi ning nõudnud valimistulemuste tühistamist.&lt;ref name=&quot;HAUvB&quot; /&gt;
* [[Iraan]]i kõrgeim usuline võimuorgan [[Valvurite Nõukogu]] ratifitseeris Ameerika Ühendriikidega sõlmitud tuumaleppe.&lt;ref name=&quot;7Cv53&quot; /&gt;
* [[Niger]]i võimud kuulutasid [[Diffa ringkond|Diffa ringkonnas]], kus äärmuslik islamiliikumine [[Boko Haram]] oli mõne nädalaga tapnud 40 inimest, välja erakorralise seisukorra.&lt;ref name=&quot;EUX8A&quot; /&gt;
* [[Eesti]]t külastanud [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] delegatsiooni liikmed kohtusid peaminister [[Taavi Rõivas]]ega.&lt;ref name=&quot;VV42&quot; /&gt;
* Eesti peaminister Taavi Rõivas alustas kolmepäevast visiiti [[Belgia]]s [[Brüssel]]is, et osaleda [[Euroopa Ülemkogu]] istungil.&lt;ref name=&quot;VV42&quot; /&gt;
* Eesti kaitseminister [[Hannes Hanso]] oli ametlikul visiidil [[Soome]]s [[Helsingi]]s, kus ta kohtus Soome kaitseministri [[Jussi Niinistö]]ga. Sealt suundus kaitseminister Hanso samal päeval edasi [[Rootsi]] pealinna [[Stockholm]]i, kus tal oli kohtumine Rootsi kaitseministri [[Peter Hultqvist]]iga.&lt;ref name=&quot;VV42&quot; /&gt;
* Eesti välisminister [[Marina Kaljurand]] alustas kahepäevast ametlikku visiiti [[Suurbritannia]]s. Visiidi esimesel päeval avas ta [[London]]is Eesti saatkonna uue hoone. Visiidi teisel päeval kohtus ta oma Suurbritannia kolleegi [[Philip Hammond]]iga.&lt;ref name=&quot;VV42&quot; /&gt;
* [[Tallinn]]as toimus [[Euroopa Rahvusrinne|Euroopa Rahvusrinde]] korraldatud immigratsioonivastane meeleavaldus, millel osales eri hinnangutel 200–300 inimest. Meeleavaldus algas Saksamaa suursaatkonna juures ja kulges sealt tõrvikurongkäiguna [[Toompea loss]]i ette.&lt;ref name=&quot;vJBpB&quot; /&gt;

==[[15. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriikide president]] [[Barack Obama]] teatas, et peatab Ameerika Ühendriikide vägede väljatoomise [[Afganistan]]ist. Kuni 2017. aasta alguseni jääb Afganistani 9800 Ameerika Ühendriikide sõdurit.&lt;ref name=&quot;oJ4XI&quot; /&gt;
* [[Mehhiko]] ja [[Ameerika Ühendriigid]] leppisid kokku kahe ühiselt mehitatud piiripunkti loomises kahe riigi piiril eesmärgiga tõhustada mõlema riigi föderaalametkondade koostööd.&lt;ref name=&quot;LZ5wD&quot; /&gt;
* [[Myanmar]]i valitsuse ja 8 relvarühmituse esindajad allkirjastasid kokkuleppe vaherahu sõlmimiseks. Kokku tegutseb riigis 15 relvarühmitust, millest 7 keeldusid erimeelsuste tõttu kokkulepet allkirjastamast.&lt;ref name=&quot;ca0tQ&quot; /&gt;
* [[Uganda]] pealinnas [[Kampala]]s vahistas politsei opositsiooni presidendikandidaadi [[Kizza Besigye]]. Besigye plaanis osaleda opositsiooni korraldatud rahvakoosolekul, mille võimud olid kuulutanud ebaseaduslikuks.&lt;ref name=&quot;tU4Th&quot; /&gt;
* [[Venemaa]]l astus [[Kostroma oblast]]i kubernerina ametisse [[Sergei Sitnikov]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Venezuela]] politsei vahistas pärast kuut aastat eksiili [[Peruu]]s kodumaale tagasi pöördunud kunagise presidendikandidaadi [[Manuel Rosales]]e, keda süüdistatakse ebaseaduslikus rikastumises ajal, mil ta oli [[Zulia osariik|Zulia osariigi]] kuberner.&lt;ref name=&quot;6shpO&quot; /&gt;
* [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] ajutisteks liikmeteks said [[Egiptus]], [[Jaapan]], [[Senegal]], [[Ukraina]] ja [[Uruguay]].&lt;ref name=&quot;2vJB5&quot; /&gt;
* [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] võttis vastu [[Türgi]] suursaadiku [[Hayriye Kumaşçioğlu]], [[Venemaa]] suursaadiku [[Aleksandr Petrov (diplomaat)|Aleksandr Petrovi]] ja [[Iraan]]i suursaadiku [[Kambiz Jalal]]i volikirjad.&lt;ref name=&quot;VV42&quot; /&gt;
* [[Taavi Rõivase teine valitsus|Eesti valitsus]] kinnitas [[Teabeamet]]i peadirektoriks senise kaitseministeeriumi kantsleri [[Mikk Marran]]i, kes alustab uuel ametikohal tööd 1. jaanuaril 2016.&lt;ref name=&quot;fKES1&quot; /&gt;
* Eestit külastas [[Moldova]] asejustiitsminister [[Eduard Serbenco]], kes kohtus siin Eesti justiitsministri [[Urmas Reinsalu]]ga.&lt;ref name=&quot;ZqFry&quot; /&gt;
* Eesti valitsus võttis siseminister [[Hanno Pevkur]]i ettepanekul riigireetur [[Aleksei Dressen]]ilt Eesti kodakondsuse.&lt;ref name=&quot;Z6T42&quot; /&gt;
* Eestis suri töökohustusi täites südame seiskumise tagajärjel [[Maardu]] linnapea [[Georgi Bõstrov]].&lt;ref name=&quot;axvKg&quot; /&gt;

==[[16. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] pealinnas [[Washington]]is kohtusid Ameerika Ühendriikide president [[Barack Obama]] ja [[Lõuna-Korea]] president [[Park Geun-hye]]. Peamiselt arutati kohtumisel [[Põhja-Korea]]ga seonduvaid küsimusi.&lt;ref name=&quot;jzuVJ&quot; /&gt;
* [[Filipiinid]]el lõppes kandidaatide esitamine [[2016. aasta Filipiinide presidendivalimised|2016. aasta presidendivalimisteks]]. Kokku seadis oma kandidatuuri üles 130 inimest.&lt;ref name=&quot;TAcEp&quot; /&gt;
* [[Itaalia]] peaminister [[Matteo Renzi]] teatas, et kaalub sõjalise missiooni pikendamist [[Afganistan]]is 2016. aasta lõpuni.&lt;ref name=&quot;itc7z&quot; /&gt;
* [[Nigeeria]]s [[Maiduguri]] linnas toimus neli enesetapurünnakut, mille korraldas ilmselt äärmuslik islamiliikumine [[Boko Haram]]. Kõik rünnakud panid toime naissoost enesetaputerroristid. Suurim rünnak toimus ühes linna mošeedest, kus hukkus 30 ja sai vigastada veel vähemalt 32 inimest.&lt;ref name=&quot;JSmUy&quot; /&gt;
* [[Palestiina]]s [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] süütasid palestiinlased põlema juutide pühapaiga, patriarh [[Joosep]]i väidetava haua.&lt;ref name=&quot;t5e3f&quot; /&gt; 
* [[Saudi Araabia]]s [[Saihat]]i linnas toimunud rünnakus [[šiiidid|šiiitide]] palvemajale hukkus 5 inimest. Politsei lasi rünnaku toime pannud relvastatud mehe hiljem maha. Toimunu eest võttis vastutuse äärmuslik islamiorganisatsioon [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] liikmega.&lt;ref name=&quot;XcJNF&quot; /&gt;
* [[Eesti]]s lahkus välisteenistusest töölt suursaadik [[Jaak Jõerüüt]].&lt;ref name=&quot;pJKRK&quot; /&gt;
* [[Rakvere]]s toimus strateegiliste maavarade konverents, kus osalesid ka keskkonnaminister [[Marko Pomerants]] ning majandus- ja taristuminister [[Kristen Michal]].&lt;ref name=&quot;VV42&quot; /&gt;
* [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] Narva piirkond esitas erakonna esimehe kandidaadiks [[Kadri Simson]]i. Sama piirkond esitas senise esimehe [[Edgar Savisaar]]e erakonna auesimehe kandidaadiks.&lt;ref name=&quot;QCNz3&quot; /&gt;

==[[17. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis [[Fort Myers]]i kesklinnas [[Florida Zombicon]]i festivalil toimunud tulistamises sai surma 1 ja vigastada 5 inimest. Tulistamine põhjustas ligi 20 000 osavõtjaga üritusel suure paanika, tulistajat politseil esialgu tabada ei õnnestunud.&lt;ref name=&quot;AOu80&quot; /&gt;
* [[Argentina]] edelaosa tabas 5,9-magnituudine maavärin, mille epitsenter asus 131 km [[Salta]] linnast kagu suunas. Peamiselt sai maavärinas kannatada [[El Galpon]]i linn, kus hävis umbes 15–20 elumaja. Vähemalt 1 inimene hukkus, veel mitmed said vigastada.&lt;ref name=&quot;DJvQx&quot; /&gt;
* [[Euroopa rändekriis]]: [[Ungari]] sulges südaööl immigrantide voolu pidurdamiseks piiri [[Horvaatia]]ga.&lt;ref name=&quot;Ub8U4&quot; /&gt; Horvaatia suunas seepeale riiki saabunud immigrandid edasi [[Sloveenia]]sse, mis omakorda lubas kõik riiki saabunud immigrandid enne [[Austria]]sse ja [[Saksamaa]]le edasisaatmist registreerida.&lt;ref name=&quot;Dadj6&quot; /&gt;
* [[Hiina Vabariik|Hiina Vabariigi]] valitsev erakond [[Guomindang]] valis erakorralisel kongressil presidendikandidaadiks erakonna esimehe [[Eric Chu]]. [[2016. aasta Hiina Vabariigi presidendivalimised|Presidendivalimised]] toimuvad 2016. aasta jaanuaris.&lt;ref name=&quot;6NWVA&quot; /&gt;
* [[Jeemen]]i sadamalinna [[Aden]]isse saabus [[Sudaan]]i relvajõudude pataljon, et alustada tegevust [[Saudi Araabia]] juhitava sõjalise koalitsiooni koosseisus, mis võitleb Jeemeni [[šiiidid|šiiitlike]] mässuliste vastu.&lt;ref name=&quot;jr4xX&quot; /&gt;
* [[Montenegro]] pealinnas [[Podgorica]]s likvideeris politsei 20 päeva varem parlamendihoone ette püstitatud opositsiooni meeleavaldajate telklaagri. Õhtul korraldas opositsioon protestiks uued meeleavaldused, mis viisid kokkupõrgeteni politseiga. Politsei ajas meeleavalduse pisargaasi ja kumminuiasid kasutades laiali, jõudu kasutati ka opositsioonijuhi [[Nebojša Medojević]]i vastu.&lt;ref name=&quot;Ubjdl&quot; /&gt;
* [[Paavst]] [[Franciscus]] ütles piiskoppide sinodi asutamise 50. aastapäeval peetud kõnes, et [[katoliku kirik]]us on vajalik juhtimise edasine detsentraliseerimine ja rohkem otsustusõigust tuleb anda kohalikele piiskoppide konverentsidele.&lt;ref name=&quot;T6yYr&quot; /&gt;
* [[Saksamaa]]l [[Köln]]is pussitati valimisürituse ajal [[Kristlik-Demokraatlik Liit|Kristlik-Demokraatliku Liidu]] linnapeakandidaati [[Henriette Reker]]it. Politsei pidas 44-aastase pussitaja kinni; tolle sõnul ajendas teda kuritegu toime panema linnapeakandidaadi toetus pagulaste vastuvõtmisele. Lisaks Rekerile said rünnakus vigastada veel talle appi läinud neli inimest.&lt;ref name=&quot;iceoH&quot; /&gt;
* [[Ukraina]] territoriaalvetes [[Odessa]] lähistel läks põhja väike reisilaev 36 inimesega pardal. Hukkus 12 inimest.&lt;ref name=&quot;R6S8T&quot; /&gt;

==[[18. oktoober]]==

* [[Egiptus]]es algas [[2015. aasta Egiptuse parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] esimene voor. 
* [[Euroopa rändekriis]]:
** [[Saksamaa]] liidukantsler [[Angela Merkel]] külastas [[Türgi]] suurimat linna [[İstanbul]]i, kus ta pidas rändekriisi teemadel kohtumise president [[Recep Tayyip Erdoğan]]i ja peaminister [[Ahmet Davutoğlu]]ga. Kohtumistel arutati võimalusi suurendada Türgi panust migratsiooni pidurdamisel ja vastutasuks Türgi kodanikele viisavaba reisimise võimaldamist [[Schengeni viisaruum]]i piires. Samuti teatas Merkel, et on valmis toetama Türgi ühinemist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]].&lt;ref name=&quot;8LeFg&quot; /&gt;
** [[Sloveenia]] teatas, et ei saa [[Horvaatia]]st vastu võtta rohkem immigrante, kui [[Austria]] on valmis omakorda neilt vastu võtma. Kuna Austria oli kehtestanud ühel päeval riiki lubatavate immigrantide ülempiiriks 1500 inimest, kehtestas sama limiidi ka Sloveenia. Horvaatia oli soovinud päevas Sloveeniasse edasi saata kuni 5000 immigranti.&lt;ref name=&quot;vqoMz&quot; /&gt;
* [[Iisrael]]is [[Be'er-Sheva]] linna bussijaamas avas palestiinlane tule. Tulistamises hukkus 1 Iisraeli sõdur, veel 11 inimest said haavata. Tulevahetuses politseiga lasid politseinikud ründaja maha.&lt;ref name=&quot;ZcLcg&quot; /&gt;
* [[Montenegro]] pealinnas [[Podgorica]]s avaldasid tuhanded inimesed taas meelt peaminister [[Milo Đukanović]]i valitsuse vastu, nõudes peaministri tagasiastumist ja üleminekuvalitsuse moodustamist. Meeleavaldajad esitasid valitsusele ultimaatumi seitsme päeva jooksul tagasi astuda või seista silmitsi senisest veelgi ulatuslikumate meeleavaldustega.&lt;ref name=&quot;B4kFN&quot; /&gt;
* [[Paavst]] [[Franciscus]] kuulutas [[Vatikan]]is pühakuteks püha nunna [[Thérèse Lisieux'st]] vanemad [[Louis Martin]]i ja [[Marie-Azélie Guérin]]i. Tegemist oli esimese korraga kiriku ajaloos, kui samal tseremoonial on pühakuks kuulutatud mõlemad abikaasad. Lisaks kuulutas paavst pühakuks ka itaalia preestri [[Vincenzo Grossi]] ja hispaania nunna [[María Isabel Salvat Romero]].&lt;ref name=&quot;vq2ul&quot; /&gt;
* [[Saksamaa]]l [[Köln]]is toimunud kohalikel valimistel valiti linnapeaks [[Kristlik-Demokraatlik Liit|Kristlik-Demokraatliku Liidu]] kandidaat [[Henriette Reker]], kes langes eelmisel päeval pussitamise ohvriks.&lt;ref name=&quot;IIB10&quot; /&gt;
* [[Soome]]s [[Ahvenamaa]]l toimusid [[2015. aasta Ahvenamaa parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Parima tulemuse said [[Ahvenamaa Liberaalid]], kes kogusid 23,3% antud häältest ja 7 kohta 30-liikmelises parlamendis, teiseks jäi [[Ahvenamaa Keskerakond]], mis kogus 21,7% häältest ja sai samuti 7 kohta parlamendis. Valimisaktiivsus oli 70,3%.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Šveits]]is toimusid [[2015. aasta Šveitsi parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis parempoolne [[Šveitsi Rahvapartei]], mis kogus 29,4% antud häältest ja 65 kohta parlamendi alamkojas ([[Rahvusnõukogu]]s). Paremuselt teise tulemuse sai [[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]] 18,8% häälte ja 43 parlamendikohaga. Kolmandaks jäi 16,4% häälte ja 33 kohaga parlamendis erakond [[FDP. Liberaalid]].&lt;ref name=&quot;x5Pl0&quot; /&gt;
* [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]] [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] esimehele [[Edgar Savisaar]]ele kuuluvas [[Hundisilma talu]]s toimus avatud uste päev, millel osales erakonna andmetel umbes 5000 inimest üle Eesti. Päeva raames viidi läbi ka nn puhastusriitused [[Kaitsepolitseiamet]]i läbiotsimise tulemusel tekkinud negatiivse energia likvideerimiseks; muuhulgas õnnistas talu [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] Tallinna praost [[Jaan Tammsalu]].&lt;ref name=&quot;3LSfU&quot; /&gt;

==[[19. oktoober]]==

* [[Euroopa rändekriis]]: 
** [[Horvaatia]] avas piiri [[Serbia]]ga seal Horvaatiasse pääsu oodanud umbes 3000 immigrandile.&lt;ref name=&quot;IUbE8&quot; /&gt;
** [[Saksamaa]]l [[Dresden]]is korraldas radikaalse islami vastane liikumine [[PEGIDA]] umbes 15 000 – 25 000 osavõtjaga meeleavalduse, millega protesteeriti valitsuse immigratsioonipoliitika vastu. Samas toimus ka 14 000 osavõtjaga vastumeeleavaldus, millel osalenud kutsusid üles immigrante avasüli vastu võtma.&lt;ref name=&quot;n570b&quot; /&gt;
** [[Sloveenia]] teatas vaatamata eelmisel päeval kehtestatud piirmääradele, et lubas ühe päeva jooksul riiki vähemalt 5000 immigranti. Riigi siseministeerium kritiseeris teravalt [[Horvaatia]]t, mis ei arvestanud Sloveenia palveid ja jätkas immigrantide saatmist Sloveeniasse.&lt;ref name=&quot;KSTQH&quot; /&gt;
* [[Hiina]] president [[Xi Jinping]] alustas riigivisiiti [[Suurbritannia]]s.&lt;ref name=&quot;TSF05&quot; /&gt;
* [[Kanada]]s toimusid [[2015. aasta Kanada parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis üllatuslikult opositsiooniline [[Kanada Liberaalne Partei]], mis sai 39,5% häältest ja 184 kohta 338-kohalises parlamendis. Valimisaktiivsus oli 68,5%.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt; Sama päeva hilisõhtul teatas senine peaminister [[Stephen Harper]], et astub [[Kanada Konservatiivne Partei|Kanada Konservatiivse Partei]] esimehe ametikohalt tagasi.&lt;ref name=&quot;hvWzz&quot; /&gt;
* [[Liibüa]] rahvusvaheliselt tunnustatud parlament (nn Benghazi parlament) lükkas tagasi [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i ettepaneku rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamiseks. Samas teatas parlament, et jätkab osalemist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni vahendatud läbirääkimistel riikliku ühtsuse taastamiseks.&lt;ref name=&quot;5DaPU&quot; /&gt;
* [[Mehhiko]] parlamendi alamkoda kiitis heaks 2013. aastal suure suhkrusisaldusega karastusjookidele kehtestatud maksude alandamise. Kui seni maksustati taoliste jookide 1 liitrit täiendavalt 1 [[Mehhiko peeso]]ga, siis seadusemuudatusega alandati maksumäära 50%.&lt;ref name=&quot;RcCWR&quot; /&gt;
* [[NATO]] alustas [[Vahemeri|Vahemerel]] ulatuslikke sõjalisi õppusi, millel osaleb kokku 36 000 sõdurit 30 riigist.&lt;ref name=&quot;PPV5x&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ZcKBl&quot; /&gt;
* [[Pakistan]]is [[Quetta]]s liinibussis toimunud pommiplahvatuses hukkus 11 ja sai vigastada veel 21 inimest. Ükski rühmitus plahvatuse korraldamise eest vastutust ei võtnud.&lt;ref name=&quot;Uc1Yg&quot; /&gt;
* [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] alustas koos Eesti äridelegatsiooniga visiiti [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatidesse]] ja [[Omaan]]i.&lt;ref name=&quot;VV43&quot; /&gt;
* Eestit külastas koos valitsusdelegatsiooniga [[Slovakkia]] president [[Andrej Kiska]], kes kohtus siin oma Eesti kolleegi [[Toomas Hendrik Ilves]]e ja kultuuriminister [[Indrek Saar]]ega. Visiidi raames kohtusid omavahel ka Slovakkia majandusminister [[Vazil Hudak]] ning Eesti majandus- ja taristuminister [[Kristen Michal]].&lt;ref name=&quot;VV43&quot; /&gt;
* Eesti ettevõtlusminister [[Liisa Oviir]] alustas kahepäevast töövisiiti [[Võru maakond|Võrumaal]], et tutvuda sealsete puidutöötlemisettevõtetega.&lt;ref name=&quot;VV43&quot; /&gt;

==[[20. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas endine [[Virginia]] osariiki esindanud senaator, [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] liige [[Jim Webb]], et loobub kandideerimast Demokraatliku Partei kandidaadina [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2016. aasta presidendivalimistel]]. Samas ei välistanud Webb, et läheb valimistele sõltumatu kandidaadina.&lt;ref name=&quot;N25Fz&quot; /&gt;
* [[Euroopa rändekriis]]:
** [[Sloveenia]] parlament kiitis heaks seadusemuudatused, mis lubavad kasutada piirivalve ja politsei ülesannete täitmisel ka riigi kaitsejõude. Seadusemuudatused võeti vastu seoses massiliselt kasvanud läbirändega Sloveenias ja kehtivad esialgu kolm kuud.&lt;ref name=&quot;W8Fwt&quot; /&gt;
* [[Lõuna-Korea]]s [[Daejeon]]is toimus [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon]]i liikmesriikide haridusministrite kohtumine, millel osales ka Eesti haridus- ja teadusminister [[Jürgen Ligi]].
* [[Lõuna-Osseetia]] president [[Leonid Tibilov]] teatas, et tema valitsus kavatseb korraldada referendumi ühinemiseks [[Venemaa]]ga. Lõuna-Osseetia on rahvusvaheliselt tunnustamata riik, mis kuulub ''de iure'' [[Gruusia]] koosseisu.&lt;ref name=&quot;0kuUl&quot; /&gt;
* [[Põhja-Iirimaa]] peaminister [[Peter Robinson]] asus taas täitma oma ametikohuseid.&lt;ref name=&quot;4stoI&quot; /&gt;
* [[Venemaa]]le saabus üllatusvisiidile [[Süüria]] president [[Bashār al-Asad]], kes kohtus [[Moskva]]s Venemaa presidendi [[Vladimir Putin]]iga ja tänas viimast Süüriale antud sõjalise abi eest. Tegemist oli Süüria presidendi esimese välisvisiidiga pärast [[Süüria kodusõda|Süüria kodusõja]] algust 2011. aastal.&lt;ref name=&quot;7ZHaV&quot; /&gt;
* [[Eesti]] kultuuriminister [[Indrek Saar]] oli töövisiidil [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]].&lt;ref name=&quot;VV43&quot; /&gt;
* Eestit külastas [[Rootsi]] aserahandusminister [[Per Bolund]], kes kohtus visiidi raames Eesti rahandusministri [[Sven Sester]]iga.&lt;ref name=&quot;VV43&quot; /&gt;

==[[21. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas riigi asepresident [[Joe Biden]], et ta ei kavatse pürgida [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] presidendikandidaadiks. Bideni võimaliku kandideerimise üle oli spekuleeritud mitmeid kuid.&lt;ref name=&quot;LclMh&quot; /&gt;
* [[Kongo Vabariik|Kongo Vabariigi]] pealinnas [[Brazzaville]]'is ajasid julgeolekujõud hoiatuslaskude ja pisargaasiga laiali nädalaid kestnud opositsiooni meeleavaldused. Meeleavalduste eesmärk oli protesteerida rahvahääletuse vastu, millega soovitakse suurendada presidendi ametiaegade arvu ja vanuse ülempiiri, võimaldades senisel presidendil [[Denis Sassou-Nguesso]]l kandideerida presidendiks veel üheks ametiajaks.&lt;ref name=&quot;AHd2W&quot; /&gt;
* [[Liibanon]]i parlamendis ebaõnnestus [[2014. aasta Liibanoni presidendivalimised|presidendivalimiste]] järjekordne voor. Valimiste uus voor määrati [[November 2015#11. november|11. novembrile]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Rumeenia]] ülemkohtus kuulasid prokurörid üle riigi ekspresidendi [[Ion Iliescu]], keda kahtlustatakse inimsusvastastes kuritegudes. Väidetavalt korraldas Iliescu riigipeana juunis 1990 [[Bukarest]]is toimunud rahumeelse meeleavalduse vägivaldse laialiajamise pealinna kutsutud 20 000 kaevuri abil, mille käigus hukkus 4 ja sai vigastada üle 1000 inimese.&lt;ref name=&quot;vcHaJ&quot; /&gt;
* [[Suurbritannia]]s [[London]]ist umbes 110 km põhja pool [[Redmere]]'is kukkus alla Ameerika Ühendriikide merejalaväele kuulunud hävituslennuk [[McDonnell Douglas F/A-18 Hornet]]. Lennukis viibis ainult piloot, kes õnnetuses hukkus.&lt;ref name=&quot;i1sVa&quot; /&gt;
* [[Eesti]]sse saabus kolmepäevasele visiidile [[Jaapan]]i majandus- ja eelarvepoliitika minister [[Akira Amari]]. Visiidi esimesel päeval kohtus ta majandus- ja taristuminister [[Kristen Michal]]i ning ettevõtlusminister [[Liisa Oviir]]iga, visiidi kolmandal päeval peaminister [[Taavi Rõivas]]ega.&lt;ref name=&quot;VV43&quot; /&gt;
* Eestisse saabus visiidile Ameerika Ühendriikide aseriigisekretär [[Judith Gruber]].&lt;ref name=&quot;VV43&quot; /&gt;
* Eesti sotsiaalkaitseminister [[Margus Tsahkna]] alustas kolmepäevast visiiti [[Hispaania]]s, et osaleda [[Euroopa Rahvapartei]] kongressil. Tsahkna osaleb kongressil [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] esimehena.&lt;ref name=&quot;VV43&quot; /&gt;

==[[22. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] riigisekretär [[John Kerry]] oli visiidil [[Iisrael]]is, kus ta pidas läbirääkimisi Iisraeli peaministri [[Binyamin Netanyahu]]ga. Kohtumisel arutati võimalusi ohjeldada Iisraelis juutide ja palestiinlaste vahel puhkenud vägivallalainet.&lt;ref name=&quot;XmHK3&quot; /&gt;
* [[Ameerika Ühendriikide president]] [[Barack Obama]] kohtus [[Washington]]is [[Pakistan]]i peaministri [[Nawaz Sharif]]iga. Kohtumisel väljendas president Obama soovi, et Pakistan piiraks oma tuumarelvade programmi ja mõjutaks islamiliikumist [[Ţālebān]] [[Afganistan]]is rahuläbirääkimistele naasma.&lt;ref name=&quot;1QY4M&quot; /&gt;
* Ameerika Ühendriikides teatas [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Esindajatekoja]] liige, [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariiklikku Parteisse]] kuuluv [[Paul Ryan]], et on kindlustanud endale oma partei peamiste fraktsioonide toetuse ning on seetõttu valmis kandideerima Esindajatekoja esimeheks. Varasemad esimehe kandidaadid ei olnud kõigile fraktsioonidele vastuvõetavad.&lt;ref name=&quot;oRaUe&quot; /&gt;
* Ameerika Ühendriikides [[Tennessee]] osariigis [[Nashville]]'is [[Tennessee Osariigi Ülikool]]i territooriumil toimus tulistamine, milles sai vigastada 3 inimest, kellest üks toimetati kriitilises seisundis haiglasse.&lt;ref name=&quot;WtJE0&quot; /&gt;
* [[Brunei]] sultan [[Hassanal Bolkiah]] tegi muudatusi valitsuse koosseisus, võttes endale muuhulgas välisministri portfelli.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Euroopa rändekriis]]:
** [[Rootsi]] valitsus teatas, et on kavandatust olulist suurema immigrantide hulga tõttu sunnitud kärpima kulusid muudes valdkondades ja tõstma avaliku sektori võlakoormust.&lt;ref name=&quot;SweVK&quot; /&gt;
** [[Sloveenia]]sse saabus võimude teatel [[Horvaatia]]st viimase 24 tunniga vähemalt 12 000 immigranti. Sloveenia valitsus pöördus abipalvega [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] poole saata riiki täiendavaid politseijõude, sest väikeriik ei ole enam võimeline immigrantide vooga omal jõul toime tulema.&lt;ref name=&quot;fxezQ&quot; /&gt;
* [[Iraak|Iraagis]] äärmusliku islamiliikumise [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] kontrollitaval territooriumil läbi viidud erioperatsioonis pantvangide vabastamiseks hukkus 1 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] sõdur. Tegemist oli esimese Iraagis langenud Ameerika Ühendriikide sõjaväelasega pärast sõjalise missiooni lõpetamist seal 2011. aastal. Operatsiooni käigus vabastati organisatsiooni käest 69 pantvangi.&lt;ref name=&quot;ywroa&quot; /&gt;
* [[Luksemburg]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] põllumajandus- ja kalandusnõukogu kohtumine, kus Eestit esindas keskkonnaminister [[Marko Pomerants]].&lt;ref name=&quot;VV43&quot; /&gt;
* [[Portugal]]i president [[Aníbal Cavaco Silva]] nimetas [[Pedro Passos Coelho]] teiseks ametiajaks Portugali peaministriks.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Rootsi]] lääneosas [[Trollhättan]]is ründas mõõgaga relvastatud mees Kronani põhikoolis õpilasi ja õpetajaid. Rünnakus hukkusid üks 11-aastane õpilane ja üks õpetaja. Lisaks sai rünnakus vigastada veel 3 inimest. Politsei haavas ründajat raskelt ja too suri hiljem samal päeval haiglas. Tegemist oli 21-aastase kohaliku mehega, keda ajendasid politsei hinnangul rünnakut toime panema rassistlikud motiivid.&lt;ref name=&quot;j30wQ&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;6ELLl&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;iUfM3&quot; /&gt;
* [[Sloveenia]] konstitutsioonikohus andis loa rahvahääletuse korraldamiseks küsimuses, kas märtsis 2015 parlamendis vastu võetud [[samasooliste abielu]] võimaldav seadus tuleks jõustada või mitte.&lt;ref name=&quot;CVaDr&quot; /&gt;
* [[Soome]]s algas neli päeva kestev [[Helsingi raamatumess]], kus on väljapanekuga esindatud ka Eesti kirjanikud ja kirjastused.&lt;ref name=&quot;VV43&quot; /&gt;
* [[Suurbritannia]] parlamendi alamkoda kiitis häältega 312:270 heaks seadusandlusreformi, millega anti [[Inglismaa]]d esindavatele saadikutele edaspidi võimalus vetostada seadusi, mis kehtivad ainult Inglismaa kohta. Inglismaa on ainus Suurbritannia osa, millel puudub oma parlament.&lt;ref name=&quot;VPoMq&quot; /&gt;
* [[Venemaa]] kaitseminister [[Sergei Šoigu]] teatas, et Venemaa kavatseb rajada vaidlusalustele [[Kuriilid|Kuriili saartele]] sõjaväebaasi. Taoline kava teravdab Venemaa suhteid [[Jaapan]]iga, mis peab Kuriile oma territooriumiks.&lt;ref name=&quot;ptAZ3&quot; /&gt;
* [[Eesti]]sse saabus visiidile [[Valgevene]] haridusministri asetäitja [[Raissa Sidorenko]], et tutvuda siinse üldhariduse rahastamismudeli ja koolide hindamise põhimõtetega.&lt;ref name=&quot;VV43&quot; /&gt;
* Eestis valiti [[pressinõukogu]] esimeheks ajalehe [[Lääne Elu]] peatoimetaja [[Andrus Karnau]].&lt;ref name=&quot;gbFhY&quot; /&gt;
* [[Tallinn]]as [[Miinisadam]]as toimunud tseremoonial võttis major [[Martin Kukk (sõjaväelane)|Martin Kukk]] kolonelleitnant [[Kaido Sirman]]ilt üle [[Vahipataljon]]i juhtimise.&lt;ref name=&quot;VV43&quot; /&gt;

==[[23. oktoober]]==

* [[Austria]]s [[Viin]]is kohtusid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], [[Saudi Araabia]], [[Türgi]] ja [[Venemaa]] välisministrid, et arutada võimalikke poliitilisi lahendusi [[Süüria kodusõda|Süüria kodusõjale]].&lt;ref name=&quot;NoxTB&quot; /&gt;
* [[Euroopa rändekriis]]: [[Rootsi]] valitsus ja paremtsentristlik opositsioon jõudsid kokkuleppele uute immigratsioonireeglite kehtestamises, millega võetakse muuhulgas seni tavapäraste alaliste elamislubade asemel laiemalt kasutusele ajutised kolmeaastased elamisload asüülitaotluse protsessi edukalt läbinud pagulastele.&lt;ref name=&quot;8h3RB&quot; /&gt;
* [[Hispaania]]s [[Oviedo]]s toimus [[Astuuria printsessi auhind|Astuuria printsessi auhinna]] pidulik üleandmistseremoonia. Hispaania kuningas [[Felipe VI|Felipe]] ja kuninganna [[Letizia]] andsid üle 2015. aasta auhinnad märkimisväärsete saavutuste eest. Auhinnasaajate seas olid teiste seas [[Wikipedia]] asutaja [[Jimmy Wales]], prantsuse majandusteadlane [[Esther Duflo]], [[Kuuba]] päritolu kirjanik [[Leonardo Padura]], [[USA]] filmirežišöör [[Francis Ford Coppola]], hispaania filosoof [[Emilio Lledó Íñigo]] jt.&lt;ref name=&quot;Hza9L&quot; /&gt;
* [[Mehhiko]] [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] rannikut tabas orkaan [[Patricia (orkaan)|Patricia]]. Merel oli orkaani tuulekiirus 322 km/h, maal vähenes tuulekiirus 210 km/h. Tegemist on kõige tugevama tormiga, mis Mehhiko läänerannikut on tabanud.&lt;ref name=&quot;B7TBa&quot; /&gt;
* [[Moldova]]s vahistati telefonikõnede pealtkuulamises kahtlustatuna venemeelse opositsioonierakonna [[Meie Partei]] esimees [[Renato Usatîi]].&lt;ref name=&quot;0qsxL&quot; /&gt;
* [[Nigeeria]] kirdeosas toimunud kahes pommiplahvatustes hukkus vähemalt 37 ja sai vigastada 107 inimest. Plahvatused toimusid [[Maiduguri]] ja [[Yola]] mošeedes, ilmselt korraldas rünnakud äärmuslik islamiliikumine [[Boko Haram]].&lt;ref name=&quot;xKxx5&quot; /&gt;
* [[Portugal]]i opositsiooniline [[Sotsialistlik Partei (Portugal)|Sotsialistlik Partei]] teatas, et ei kavatse toetada peaminister [[Pedro Passos Coelho]] paremtsentristlikku vähemusvalitsust parlamendis toimuval usaldushääletusel.&lt;ref name=&quot;nUspy&quot; /&gt;
* [[Prantsusmaa]] edelaosas [[Gironde'i departemang]]us [[Puisseguin]]i lähistel põrkasid maanteel kokku pensionäride gruppi vedanud autobuss ja veoauto. Õnnetuses hukkus 43 ja sai vigastada 8 inimest. Tegemist oli Prantsusmaa viimase 30 aasta ohvriterohkeima liiklusõnnetusega.&lt;ref name=&quot;Omjud&quot; /&gt;
* [[Türgi]]s [[İstanbul]]is mõistis kohus vanglakaristuse 244 inimesele, kes osalesid 2013. aastal [[2013. aasta Türgi meeleavaldused|meeleavaldustel]] [[Taksim Gezi park|Gezi pargis]]. Vanglakaristused olid valdavalt lühikesed, 2–14 kuuni, süüdistuseks enamasti illegaalsetel meeleavaldustel osalemine ja avaliku vara kahjustamine.&lt;ref name=&quot;C898O&quot; /&gt;
* [[Eesti]]s ei rahuldanud [[Tallinna Ringkonnakohus]] [[Edgar Savisaar]]e advokaatide kaebust, millega sooviti tunnistada kehtetuks varasem [[Harju Maakohus|Harju Maakohtu]] otsus Savisaare kõrvaldamiseks Tallinna linnapea ametist tema suhtes algatatud kriminaaluurimise ajaks.&lt;ref name=&quot;tjphy&quot; /&gt;

==[[24. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Louisiana]] osariigis toimus kubernerivalimiste esimene voor. [[November 2015#21. november|21. novembril]] toimuvasse teise vooru pääsesid edasi 39,9% valijate toetuse kogunud [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]] [[John Bel Edwards]] ja 23% valijate toetuse saanud [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] [[David Vitter]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* Ameerika Ühendriikides [[Oklahoma]] osariigis [[Stillwater]]is sõitis joobes naine [[Oklahoma Osariigi Ülikool]]is toimunud paraadi ajal sõiduautoga pealtvaatajate hulka. Hukkus 4 inimest ja veel üle 40 inimese sai vigastada.&lt;ref name=&quot;Rv257&quot; /&gt;
* Ameerika Ühendriikide riigisekretär [[John Kerry]] kohtus [[Saudi Araabia]] pealinnas [[Ar-Riyāḑ]]is kuningas [[Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|Salmāniga]]. Kohtumisel lepiti kokku, et mõlemad riigid suurendavad toetust [[Süüria]] mõõdukale opositsioonile.&lt;ref name=&quot;pYyzj&quot; /&gt;
* [[Bangladesh]]i pealinna [[Dhaka]] vanalinnas toimus [[šiiidid|šiiitide]] marsi eel sari pommiplahvatusi. Plahvatustes hukkus vähemalt 1 ja sai vigastada veel kümneid inimesi. Vastutuse rünnaku eest võttis äärmuslik [[sunniidid|sunniitide]] organisatsioon [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]].&lt;ref name=&quot;wuIMo&quot; /&gt;
* [[Maldiivid]]el vahistati seoses septembri lõpus president [[Abdulla Yameen]]i laeval toimunud pommiplahvatuse uurimisega riigi asepresident [[Ahmed Adheeb]].&lt;ref name=&quot;qnz0E&quot; /&gt;
* [[Montenegro]] pealinnas [[Podgorica]]s algasid taas opositsiooni meeleavaldused, millel nõuti peaminister [[Milo Đukanović]] tagasiastumist. Rahumeelselt alanud meeleavaldus, millel osales umbes 5000 inimest, muutus vägivaldseks, kui inimesed üritasid läbi politseiaheliku tungida parlamendihoone juurde. Politseinike pihta loobiti kive ja ilutulestikurakette, politsei vastas pisargaasi ja kumminuiadega. Vigastada sai 24 meeleavaldajat ja 15 politseiametnikku.&lt;ref name=&quot;GAjX0&quot; /&gt;
* [[Nigeeria]] valimiskohus tunnistas ebaseaduslikuks [[Nyesom Wike]]'i valimise [[Riversi osariik|Riversi osariigi]] kuberneriks ja andis käsu kordusvalimiste korraldamiseks.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;

==[[25. oktoober]]==

* [[Argentina]]s toimus [[2015. aasta Argentina presidendivalimised|presidendivalimiste]] esimene voor.
* [[Elevandiluurannik]]ul toimusid [[2015. aasta Elevandiluuranniku presidendivalimised|presidendivalimised]]. Valimised võitis senine president [[Alassane Ouattara]], kes kogus 83,7% valijate toetuse. Opositsiooni kandidaati [[Affi N'Guessan]]i toetas 9,3% valijatest. Valimisaktiivsus oli 52,9%.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Euroopa rändekriis]]:
** [[Belgia]]s [[Brüssel]]is toimus [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Jean-Claude Juncker]]i algatusel Euroopa rändekriisist enim haaratud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide valitsusjuhtide ja riigipeade kohtumine.&lt;ref name=&quot;JyFJh&quot; /&gt; Kohtumisel lepiti kokku immigrantidele Euroopa riikides täiendava 100 000 majutuskoha loomises, samuti kiideti heaks 400 täiendava politseiniku saatmine abiks Sloveeniale immigrantide vooluga toimetulekuks.&lt;ref name=&quot;T0nXJ&quot; /&gt;
** [[Sloveenia]] peaminister [[Miro Cerar]] ütles, et kui [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] riigid ei suuda kokku leppida ühises plaanis massilise immigratsiooni tõkestamiseks Balkani poolsaarel, on selle tulemuseks Euroopa Liidu lagunemine.&lt;ref name=&quot;5NtZY&quot; /&gt;
* [[Guatemala]]s toimus [[2015. aasta Guatemala presidendivalimised|presidendivalimiste]] teine voor. Valimised võitis ülekaalukalt 46-aastane televisioonikoomik [[Jimmy Morales]], keda toetas 67,4% valijatest; tema vastaskandidaat [[Sandra Torres]] pälvis 32,6% valijate toetuse. Valimisaktiivsus oli 56,3%.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Haiti]]l toimusid [[2015. aasta Haiti üldvalimised|parlamendi- ja presidendivalimised]].
* [[Kanada]]s [[Briti Columbia]] rannikul läks põhja vaalapüügilaev, mille pardal viibis õnnetuse ajal 27 inimest. Õnnetuses hukkus 5 [[Suurbritannia]] kodanikku, veel üks reisija jäi kadunuks ja uppus tõenäoliselt samuti.&lt;ref name=&quot;pLNeG&quot; /&gt;
* [[Kongo Vabariik|Kongo Vabariigis]] toimus rahvahääletus presidendile kehtiva ametiaegade ja eluea ülempiiri tühistamiseks, mille eesmärk oli tagada 71-aastasele presidendile [[Denis Sassou-Nguesso]]le võimalus kandideerida presidendiks ka kolmandaks ametiajaks.&lt;ref name=&quot;kC39X&quot; /&gt; Üle 92% referendumil osalenud inimestest kiitis hääletusele pandud ettepanekud heaks. Referendumil osales umbes 72% hääleõiguslikest kodanikest.&lt;ref name=&quot;9NARX&quot; /&gt;
* [[Omaan]]is toimusid [[2015. aasta Omaani parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Kõik 85 Nõuandvasse Kogusse valitud saadikut olid parteitud. Valimisaktiivsus oli 56,7%.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Poola]]s toimusid [[2015. aasta Poola parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis senine suurim opositsioonierakond [[Õigus ja Õiglus]], mida toetas 37,6% valijatest ja mis sai 460-kohalises parlamendi alamkojas 235 kohta. Teise tulemuse saavutas senine valitsuspartei [[Kodanikuplatvorm]], mis pälvis 24,1% valijate toetuse ja sai parlamendis 138 kohta.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Suurbritannia]] endine peaminister [[Tony Blair]] ütles telekanalile [[CNN]] antud intervjuus, et kahetseb mõningaid [[Iraagi sõda|2003. aasta Iraaki sissetungi]] eel ja ajal tehtud vigu ning tunnistas, et Iraagi sõda oli üks äärmusliku islamiliikumise [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] esilekerkimise põhjuseid.&lt;ref name=&quot;s2zjr&quot; /&gt;
* [[Süüria]] pealinna [[Damaskus]]t külastanud [[Venemaa]] [[Riigiduuma]] delegatsioon kohtus president [[Bashār al-Asad]]iga, kes kinnitas parlamendiliikmetele, et kui Süüria rahvas seda ideed toetab, on ta valmis korraldama riigis parlamendi- ja presidendivalimised. Valimiste eeltingimusena nimetas ta islamiterroristide purustamist Süürias.&lt;ref name=&quot;cOs2J&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;OWzd2&quot; /&gt; 
* [[Tansaania]]s toimusid [[2015. aasta Tansaania üldvalimised|parlamendi- ja presidendivalimised]]. Presidendiks valiti valitseva erakonna kandidaat [[John Magufuli]], kes sai 58,5% häältest. Peamine opositsiooni kandidaat [[Edward Lowassa]] kogus 40% valijate toetuse.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Ukraina]]s toimusid [[2015. aasta Ukraina kohalikud valimised|kohalike omavalitsuste valimised]].

==[[26. oktoober]]==

* [[Afganistan]]i kirdeosa ja [[Pakistan]]i põhjaosa tabas 7,5-magnituudine maavärin, mille epitsenter asus 254 km kaugusel [[Kabul]]ist [[Badakhshāni provints]]is. Kahes riigis hukkus kokku üle 200 inimese, maavärina tõukeid oli tunda isegi [[India]] pealinnas [[New Delhi]]s.&lt;ref name=&quot;HVBWW&quot; /&gt;
* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Washington]]is kohtusid Ameerika Ühendriikide president [[Barack Obama]] ja [[Indoneesia]] president [[Joko Widodo]]. Kohtumisel kinnitas Indoneesia president, et tema riik kavatseb ühineda [[Vaikse ookeani ülene vabakaubandusleping|Vaikse ookeani ülese vabakaubanduslepinguga]].&lt;ref name=&quot;qJ6K9&quot; /&gt;
* [[Belgia]]s [[Brüssel]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] keskkonnanõukogu istung, kus Eestit esindas keskkonnaminister [[Marko Pomerants]].&lt;ref name=&quot;VV44&quot; /&gt;
* Belgia lõunaosas [[Namur]]i lähistel [[Flawinne]]s üritas maskis mees kihutada autoga läbi sõjaväebaasi väravate, kuid sõdurid avasid auto pihta tule, sundides ründaja plaanist loobuma. Kui algul kahtlustati autopommi rünnakut, siis lõhkeainet autost ei leitud. Politsei tabas ja võttis ründaja hiljem samal päeval vahi alla.&lt;ref name=&quot;VTTfF&quot; /&gt;
* [[Colombia]]s [[Boyacá departemang]]us ründas riigi suuruselt teine mässuline relvarühmitus [[Rahvuslik Vabastusarmee (Colombia)|Rahvuslik Vabastusarmee]] kohalike valimiste tulemusi transportinud julgeolekujõudude sõdureid. Rünnakus hukkus 11 sõdurit ja 1 politseinik, 3 sõdurit sai vigastada ja 6 inimest jäi rünnakus kadunuks.&lt;ref name=&quot;oLG1T&quot; /&gt;
* [[Kuuba]]l astus tervislikele põhjustele viidates ametist tagasi riigi siseminister [[Abelardo Colomé Ibarra]]. Uueks ministriks nimetati senine siseministri asetäitja [[Carlos Fernández]].&lt;ref name=&quot;pYLjy&quot; /&gt;
* [[Türgi]] politsei korraldas riigi kaguosas reidi äärmusliku islamiliikumise [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] võitlejate tabamiseks. [[Diyarbakır]]i linnas reidi käigus puhkenud tulevahetuses hukkus 2 politseinikku ja 7 Islamiriigi võitlejat.&lt;ref name=&quot;9utOZ&quot; /&gt;
* [[Eesti]] kultuuriminister [[Indrek Saar]] oli visiidil [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]].&lt;ref name=&quot;VV44&quot; /&gt;
* Eesti siseminister [[Hanno Pevkur]] ja siseministeeriumi kantsler [[Lauri Lugna]] alustasid visiiti Ameerika Ühendriikides, kus nad kohtusid Ameerika Ühendriikide sisejulgeolekuministri [[Jeh Johnson]]iga ja Senati sisejulgeolekukomitee esimehe [[Ron Johnson]]iga.&lt;ref name=&quot;VV44&quot; /&gt;

==[[27. oktoober]]==

* [[Euroopa rändekriis]]: [[Baieri]] liidumaa peaminister [[Horst Seehofer]] kritiseeris [[Saksamaa]] liidukantslerit [[Angela Merkel]]it ja [[Austria]] võime nende suutmatuse pärast immigrantide voogu ohjeldada.&lt;ref name=&quot;OrV1A&quot; /&gt;
* [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] toimunud palestiinlaste noarünnakutes [[Iisrael]]i sõdurite vastu sai vigastada 1 Iisraeli sõdur. Sõdurid lasid kõik kolm ründajat maha.&lt;ref name=&quot;aHSPj&quot; /&gt;
* [[Mehhiko]]s astus [[Guerrero osariik|Guerrero osariigi]] kubernerina ametisse [[Héctor Astudillo Flores]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Türgi]] valitsus võttis oma kontrolli alla 22 firmat, teiste seas 2 ajalehte ja 2 telejaama, mille omanikud on seotud valitseva [[Õigluse ja Arengu Partei]]ga vastuollu sattunud islami õpetlase [[Fethullah Gülen]]iga. Firmade ülevõtmine on seotud Güleni vastu esitatud süüdistustega riigivõimu õõnestamises ja ebaseaduslike maksete vastuvõtmises.&lt;ref name=&quot;PF6kI&quot; /&gt;
* [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] alustas visiiti [[Island]]i pealinnas [[Reykjavík]]is, et osaleda Balti- ja Põhjamaade peaministrite kohtumisel ning [[Põhja tuleviku foorum]]il.&lt;ref name=&quot;VV44&quot; /&gt;
* Eestit külastas [[Euroopa Liidu Siseturu Ühtlustamise Amet]]i president [[António Campinos]].&lt;ref name=&quot;VV44&quot; /&gt;
* Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant [[Riho Terras]] alustas kolmepäevast visiiti [[Belgia]]s [[Brüssel]]is, et osaleda [[Euroopa Liidu Sõjaline Komitee|Euroopa Liidu Sõjalise Komitee]] kohtumisel.&lt;ref name=&quot;VV44&quot; /&gt;
* Eestis pidas politsei kinni 12 inimest, keda kahtlustatakse kuritegelikku ühendusse kuulumises, mille eesmärk oli riiklike dokumentidega äritsemine. Kinnipeetute seas oli 4 [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i töötajat, keda kahtlustataks ebaseaduslikult riiklike dokumentide väljastamises. 12 kinnipeetust 10 olid kesk- ja vanemas eas naised.&lt;ref name=&quot;NgMKV&quot; /&gt;

==[[28. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Boulder]]is [[Colorado Ülikool]]is toimus [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] presidendidikandidaatide kolmas avalik valimisdebatt.&lt;ref name=&quot;C03it&quot; /&gt;
* [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja]] Vabariikliku Partei fraktsioon esitas Esindajatekoja spiikri kandidaadiks [[Wisconsin]]i osariiki esindava [[Paul Ryan]]i.&lt;ref name=&quot;xS1Bx&quot; /&gt;
* Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda kiitis häältega 266:167 heaks kokkuleppe riigieelarve osas, mis peaks tagama föderaalvalitsuse häireteta toimimise vähemalt 2017. aasta märtsini. Muuhulgas tõsteti kokkuleppega föderaalvalitsuse laenulimiiti ja määratleti peamised kuluartiklid.&lt;ref name=&quot;NARzI&quot; /&gt;
* [[Egiptus]]e valitsus pikendas [[Siinai poolsaar]]e põhjaosas islamiterrorismi ohu tõttu kehtivat erakorralist seisukorda veel kolme kuu võrra.&lt;ref name=&quot;mLLtC&quot; /&gt;
* [[Iraan]]i välisministeerium teatas, et nad on valmis saatma oma delegatsiooni [[Viin]]is [[Süüria kodusõda|Süüria kodusõjale]] lahenduse leidmiseks peetavatele rahvusvahelistele läbirääkimistele.&lt;ref name=&quot;PfBU4&quot; /&gt;
* [[Nepal]]i parlament valis 327 häälega riigi presidendiks [[Bidhya Devi Bhandari]], kellest sai järgmisel päeval ametisse astudes riigi ajaloo esimene naisriigipea. Tema vastaskandidaat [[Kul Bahadur Gurung]] sai 214 häält.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Niger]]i edelaosas [[Diffa ringkond|Diffa ringkonnas]] ründasid ilmselt islamiliikumisse [[Boko Haram]] kuuluvad võitlejad öösel Ala küla ning mõrvasid seal vähemalt 14 inimest.&lt;ref name=&quot;rTK73&quot; /&gt;
* [[Sint Maarten]]il astus tagasi peaminister [[Marcel Gumbs]]i valitsus.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Tansaania]] opositsiooni presidendikandidaat [[Edward Lowassa]] kutsus riigi keskvalimiskomisjoni üles [[2015. aasta Tansaania üldvalimised|parlamendi- ja presidendivalimistel]] antud hääli uuesti üle lugema. Keskvalimiskomisjon tühistas ise varem samal päeval ulatuslike rikkumiste tõttu poolautonoomse [[Sansibar]]i liiduriigi valimistulemused.&lt;ref name=&quot;C274D&quot; /&gt;
* [[Eesti]]s alustas [[Küpros]]e aukonsulina tegevust [[Jaanus Rahumägi]].&lt;ref name=&quot;bNsiP&quot; /&gt;
* [[Tallinn]]as [[Eesti Näitused|Eesti Näituste messikeskuses]] algas [[Tallinna toidumess]], mille avas maaeluminister [[Urmas Kruuse]].&lt;ref name=&quot;VV44&quot; /&gt;

==[[29. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda]] valis oma uueks esimeheks [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] kandidaadi [[Paul Ryan]]i.&lt;ref name=&quot;aGc5e&quot; /&gt;
* [[Euroopa Liit]] otsustas peatada neljaks kuuks 170 [[Valgevene]] kodanikule, teiste seas president [[Alaksandr Łukašenka]]le kehtestatud sanktsioonid. Otsusega tühistati neile kehtestatud reisikeeld ja nende varada külmutamine. Ametlikult avaldati otsus järgmisel päeval.&lt;ref name=&quot;4zgEh&quot; /&gt;
* [[Euroopa Parlament]] otsustas anda 2015. aasta [[Sahharovi auhind|Sahharovi auhinna]] kümneaastast vanglakaristust kandvale [[Saudi Araabia]] blogijale [[Rā‘if Badawī]]le.&lt;ref name=&quot;Q3E2J&quot; /&gt;
* [[Hiina]] riiklik uudisteagentuur [[Xinhua]] teatas alates 1979. aastast kehtinud ühe lapse poliitika lõpetamisest. Vastavalt võimude otsusele on edaspidi kõigile Hiina perekondadele lubatud 2 last.&lt;ref name=&quot;7XQA3&quot; /&gt;
* [[Iisrael]]i julgeolekujõud lasid [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] [[Hebron]]is maha kaks juutide vastu noarünnakuid korraldanud palestiinlast.&lt;ref name=&quot;Wypq8&quot; /&gt;
* [[Moldova]] parlament avaldas häältega 65:18 umbusaldust peaminister [[Valeriu Streleț]]i valitsusele.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Nepal]]i presidendina astus ametisse [[Bidhya Devi Bhandari]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Saksamaa]] suurim pank [[Deutsche Bank]] teatas kavast koondada 15% kõigist oma töötajatest ehk 15 000 töötajat. Edaspidine panga restruktureerimine võib töötajate hulka vähendada veel 20 000 inimese võrra.&lt;ref name=&quot;5NB20&quot; /&gt;
* Saksamaa liidukantsler [[Angela Merkel]] alustas ametlikku visiiti Hiinas, mille raames kohtus ta nii Hiina presidendi [[Xi Jinping]]i kui ka peaministri [[Li Keqiang]]iga.&lt;ref name=&quot;OBRYZ&quot; /&gt;
* [[Eesti]]t külastas [[Ukraina]] majandusarengu- ja kaubandusminister [[Aivaras Abromavičius]], keda võõrustas Eestis ettevõtlusminister [[Liisa Oviir]].&lt;ref name=&quot;VV44&quot; /&gt;
* Eestis teatas [[Poliitikauuringute Keskus PRAXIS]], et keskuse juhatuse uueks esimeheks saab [[Kersti Kaljulaid]], kest astub ametisse mais 2016 pärast tema volituste lõppemist [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikojas]].&lt;ref name=&quot;HHenG&quot; /&gt;
* [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] avaldas [[Kolga-Jaani vald|Kolga-Jaani]] vallavolikogu umbusaldust vallavanemale [[Kalevi Kaur]]ile. Kaur oli Viljandimaa kõige kauem ametis olnud vallavanem, kes juhtis Kolga-Jaani valda 23 aastat.&lt;ref name=&quot;zMT5C&quot; /&gt;

==[[30. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] presidendi [[Barack Obama]] administratsioon teatas, et saadab detsembris 2015 [[Süüria]] põhjaossa kuni 50 Ameerika Ühendriikide eriüksuslast, kelle ülesandeks on nõustada ja koolitada opositsiooni väeüksusi võitluses islamistliku äärmusliikumise [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] vastu.&lt;ref name=&quot;wZgxz&quot; /&gt;
* [[Gruusia]]s algatati kriminaaluurimine riigi endise presidendi [[Mihheil Saakašvili]] vastu, keda kahtlustatakse riigipöördekatse kavandamises.&lt;ref name=&quot;6QmPz&quot; /&gt;
* [[Iisrael]]is [[Jeruusalemm]]as ja [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] ründasid nugadega relvastatud palestiinlased taas juute. Iisraeli politsei lasi 2 ründajat maha ja haavas veel ühte. Rünnakutes sai vigastada 3 inimest.&lt;ref name=&quot;7eMLC&quot; /&gt;
* [[Itaalia]] pealinnas [[Rooma]]s esitasid tagasiastumispalve kõik 26 linnavolinikku, sundides sellega ametist lahkuma poliitiliste skandaalide keskmesse sattunud linnapea [[Ignazio Marino]].&lt;ref name=&quot;yjpNT&quot; /&gt;
* [[Moldova]] president [[Nicolae Timofti]] nimetas peaministri kohusetäitjaks seni sotsiaalküsimuste eest vastutanud asepeaministri [[Gheorghe Brega]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Poola]]s [[Kraków]]is otsustas kohus, et ei rahulda Ameerika Ühendriikide taotlust filmilavastaja [[Roman Polanski]] väljaandmiseks. Kohus leidis, et Ameerika Ühendriikides on varem rikutud Polanski õigusi ja need rikkumised võivad tema loovutamisel korduda. Ameerikas soovitakse Polanski üle kohut mõista seoses 1977. aastal aset leidnud seksuaalvahekorraga alaealisega.&lt;ref name=&quot;xe6rO&quot; /&gt;
* [[Eesti]]s teatas ametist lahkumisest raudteetranspordiettevõtte [[EVR Cargo]] juhatuse esimees [[Ahto Altjõe]]. Tema kohuseid asus kuni uue juhatuse esimehe valimiseni täitma juhatuse liige [[Paul Lukka]].&lt;ref name=&quot;zVkTH&quot; /&gt;
* Eestis teatas [[Maanteeamet]], et on väljastanud esimesed liiniload [[David Souter]]i odavbussifirmale [[Superbus]], mis alustab liiklust kolmel Eesti siseliinil [[Detsember 2015#14. detsember|14. detsembril]].&lt;ref name=&quot;MRmNc&quot; /&gt;

==[[31. oktoober]]==

* [[Iisrael]]i julgeolekujõud lasid [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] maha neid noaga rünnata üritanud 18-aastase palestiinlase.&lt;ref name=&quot;zUdV8&quot; /&gt;
* [[Kogalõmavia lend 9268]]: [[Egiptus]]es [[Siinai poolsaar]]el kukkus alla [[Sharm el Sheikh]]ist [[Peterburi]] teel olnud [[Venemaa]] reisilennuk [[Airbus A320|Airbus A321-200]], mis kuulus ettevõttele [[Kogalõmavia]]. Hukkusid kõik lennuki pardal viibinud 224 inimest – 217 reisijat ja 7 meeskonnaliiget. Õnnetuse põhjustas tehniline rike. Venemaa president [[Vladimir Putin]] kuulutas õnnetuse tõttu järgmiseks päevaks välja üleriigilise leina.&lt;ref name=&quot;xcsO6&quot; /&gt;
* [[Pakistan]]is toimusid kohalike omavalitsuste valimised. [[Sindhi provints]]is puhkesid valimiste ajal kokkupõrked rivaalitsevate erakondade liikmete vahel; tulevahetuses hukkus 11 inimest.&lt;ref name=&quot;DW9Vc&quot; /&gt;
* [[Rumeenia]] pealinnas [[Bukarest]]is puhkes öösel ööklubis Colectiv Club toimunud rokk-kontserdi ajal tulekahju. Põlengus hukkus 27 ja sai vigastada 184 inimest. Hiljem suri haiglas vigastustesse veel 18 inimest, millega ohvrite arv suurenes 45 inimeseni. Põlengu põhjustas ilmselt ilutulestikurakettide kasutamine siseruumides. Rumeenia võimud kuulutasid õnnetusega seoses välja kolmepäevase üleriigilise leina.&lt;ref name=&quot;wzWyO&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;RUbTt&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;PiMch&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;1jzr3&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151001042045/http://www.reuters.com/article/2015/10/01/us-afghanistan-attack-idUSKCN0RU07Y20151001 Afghan forces recapture city center amid fierce clashes with Taliban] Reuters, 1.10.2015 (vaadatud 1.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TcQVp&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151001195733/http://www.reuters.com/article/2015/10/01/us-usa-marijuana-oregon-idUSKCN0RV49Q20151001 Oregon becomes third U.S. state to allow recreational marijuana sales] Reuters, 1.10.2015 (vaadatud 1.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;to5EK&quot;&gt;[http://www.nbcnews.com/storyline/oregon-college-shooting/oregon-shooting-umpqua-community-college-gunman-talked-religion-n437051 Oregon Shooting: Umpqua Community College Gunman Talked Religion] NBC News, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IqX8G&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151002221124/http://www.reuters.com/article/2015/10/02/us-usa-shooting-oregon-idUSKCN0RV5EP20151002 Oregon gunman may have killed more if not for hero student] Reuters, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QZHHS&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151004054330/http://www.reuters.com/article/2015/10/04/us-usa-shooting-oregon-idUSKCN0RV5EP20151004 Gunman in Oregon college massacre committed suicide] Reuters, 4.10.2015 (vaadatud 4.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YU8Ex&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/10/01/us-burkina-army-idUSKCN0RV54B20151001 Burkina Faso coup leader handed over to government: sources]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 1.10.2015 (vaadatud 1.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;F9G9A&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/3346839/henrik-hololei-asus-toole-euroopa-komisjoni-transpordi-peadirektorina Henrik Hololei asus tööle Euroopa Komisjoni transpordi peadirektorina] Postimees, 1.10.2015 (vaadatud 16.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rulers&quot;&gt;[http://www.rulers.org/2015-10.html October 2015] Rulers.org (vaadatud 1.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hg8Qv&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/10/02/us-guatemala-mudslide-idUSKCN0RW1Q620151002 Nine dead, up to 600 missing in Guatemala mudslide: authorities]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rxpOF&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/7d791680-349b-418e-a631-6bad289cbf87/guatemala-maalihe-on-tapnud-vahemalt-79-inimest-teadmata-kadunuid-on-350 Guatemala maalihe on tapnud vähemalt 79 inimest, teadmata kadunuid on 350] ERR Uudised, 4.10.2015 (vaadatud 4.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nGjDd&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151012092625/http://www.reuters.com/article/2015/10/08/us-guatemala-mudslide-idUSKCN0S22GN20151008 Guatemala landslide death toll tops 220; another 350 missing] Reuters, 8.10.2015 (vaadatud 9.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Syria0110&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151001234222/http://www.reuters.com/article/2015/10/01/us-mideast-crisis-russia-syria-idUSKCN0RV41O20151001 Iran troops to join Syria war, Russia bombs group trained by CIA] Reuters, 1.10.2015 (vaadatud 1.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9vSP3&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/d1071f36-49be-4d54-b13b-1a4777526c66/ankaras-sai-bussionnetuses-ule-kumne-inimese-surma Ankaras sai bussiõnnetuses üle kümne inimese surma] ERR Uudised, 1.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VV40&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151002054719/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2015-W40 Eelinfo (40. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 5.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1V28o&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/majandus/ae1209f5-805b-4f04-9526-f7b14435d18e/uus-uhistranspordiseadus-jatab-soidujagamise-teenused-endiselt-halli-alasse Uus ühistranspordiseadus jätab sõidujagamise teenused endiselt halli alasse] ERR Uudised, 1.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;c76VA&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151004054155/http://www.reuters.com/article/2015/10/02/us-afghanistan-usa-crash-idUSKCN0RV5V020151002 U.S. military plane crashes in Afghanistan, kills 14] Reuters, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;upJhR&quot;&gt;[http://www.chicagotribune.com/news/nationworld/ct-arne-duncan-resigns-20151002-story.html Arne Duncan stepping down, returning to Chicago] The Chicago Tribune, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;q1AEh&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151007060935/http://www.reuters.com/article/2015/10/03/us-nigeria-violence-idUSKCN0RX0A920151003 Suicide bombings in Nigerian capital kill 15: officials] Reuters, 3.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VV41&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20170318013016/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2015-W41 Eelinfo (41. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 12.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6isKU&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/30c92365-50dd-4a98-8396-e1df538e05fd/pariisis-algas-nn-normandia-neliku-kohtumine Pariisis algas nn Normandia neliku kohtumine] ERR Uudised, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VV42&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20170318023218/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2015-W42 Eelinfo (42. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 19.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;okmvo&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/majandus/8ae6a850-53d1-4fc6-9020-f43f33b79d3d/gasum-loobus-soome-eesti-gaasitoru-plaanist-soome-valitsus-loob-projekti-jaoks-uue-ettevotte Gasum loobus Soome-Eesti gaasitoru plaanist, Soome valitsus loob projekti jaoks uue ettevõtte] ERR Uudised, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VV43&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160304202804/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2015-W43 Nädalainfo (43. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 26.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2chz1&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151003010042/http://www.reuters.com/article/2015/10/02/us-nigeria-oil-arrest-idUSKCN0RW21020151002 Nigeria's former oil minister Alison-Madueke arrested in London: sources] Reuters, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VV44&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20170318031815/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2015-W44 Eelinfo (44. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 2.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6HBl2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151002221059/http://www.reuters.com/article/2015/10/02/us-mideast-crisis-syria-airstrikes-idUSKCN0RW0W220151002 U.S., allies demand Russia halt Syria strikes outside IS areas] Reuters, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YPBVO&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/be87042f-078b-4c57-8d1f-bf7408ba12f3/vene-poole-vaitel-on-runnatud-eranditult-ainult-isis-ele-kuuluvaid-sihtmarke Vene poole väitel on rünnatud eranditult ainult ISIS-ele kuuluvaid sihtmärke] ERR Uudised, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;szf83&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151004053800/http://www.reuters.com/article/2015/10/02/us-mideast-crisis-syria-opposition-idUSKCN0RW25B20151002 Syria's political opposition says rejects transitional role for Assad] Reuters, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0AmzH&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151004111433/http://www.reuters.com/article/2015/10/02/us-tunisia-security-idUSKCN0RW1TB20151002 Tunisia lifts state of emergency imposed after beach attack] Reuters, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YTxTT&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/656527de-adbf-4a57-a1be-1571f74f3a0a/eesti-ja-itaalia-leppisid-kokku-koostoos-pagulaste-umberpaigutamiseks Eesti ja Itaalia leppisid kokku koostöös pagulaste ümberpaigutamiseks] ERR Uudised, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;epQeP&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/88d6e2d5-b06e-4e1e-907b-bfa24a83f353/ametist-lahkuv-vordoiguslikkuse-volinik-koige-raskem-oli-eelarvamusi-murda Ametist lahkuv võrdõiguslikkuse volinik: kõige raskem oli eelarvamusi murda] ERR Uudised, 2.10.2015 (vaadatud 3.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;87CHm&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151006010841/http://www.reuters.com/article/2015/10/05/us-afghanistan-attack-idUSKCN0RW0HC20151005 Medical charity MSF demands independent probe into strike on Afghan hospital] Reuters, 4.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sMrIJ&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151006014140/http://www.reuters.com/article/2015/10/04/us-usa-crime-california-idUSKCN0RY0RB20151004 Four California students arrested for plotting mass shooting] Reuters, 4.10.2015 (vaadatud 4.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KUbOL&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151004215749/http://www.reuters.com/article/2015/10/04/us-usa-weather-floods-idUSKCN0RY0RJ20151004 South Carolina hit by catastrophic floods, hundreds rescued] Reuters, 4.10.2015 (vaadatud 4.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dslta&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151005161735/http://www.reuters.com/article/2015/10/03/us-usa-election-clinton-unions-idUSKCN0RX0S420151003 Clinton gets endorsement of largest U.S. labor union] Reuters, 3.10.2015 (vaadatud 4.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mooan&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151019154510/http://www.reuters.com/article/2015/10/03/us-europe-migrants-austria-politics-idUSKCN0RX0MS20151003 Thousands march in Vienna to show support for migrants] Reuters, 3.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;O5LhK&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151005063732/http://www.reuters.com/article/2015/10/03/us-europe-migrants-germany-merkel-idUSKCN0RX0A020151003 Merkel urges Europe to protect external borders amid refugee crisis] Reuters, 3.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oCaAG&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151004053400/http://www.reuters.com/article/2015/10/04/us-israel-palestinians-idUSKCN0RX0SO20151004 Violence intensifies in Jerusalem, West Bank, raising security concerns] Reuters, 3.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;d3oOE&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151005154145/http://www.reuters.com/article/2015/10/03/us-vatican-preist-gay-idUSKCN0RX0DK20151003 Vatican sacks gay priest after highly public coming out] Reuters, 3.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gCqkY&quot;&gt;[http://www.wsj.com/articles/u-s-rep-jason-chaffetz-says-he-will-run-for-house-speaker-1443967997 Rep. Jason Chaffetz Says He Will Run for House Speaker] The Wall Street Journal, 4.10.2015 (vaadatud 4.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jN6oF&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151016044529/http://www.reuters.com/article/2015/10/05/us-argentina-election-debate-idUSKCN0RZ0B620151005 Rivals blast absent Scioli in Argentina's first presidential vote debate] Reuters, 5.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CUmyr&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/3dea40d4-90e7-4411-9c9e-39f9617ff519/schauble-sisserannet-euroopasse-tuleb-piirata Schäuble: sisserännet Euroopasse tuleb piirata] ERR Uudised, 4.10.2015 (vaadatud 4.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NCyyn&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151009042034/http://www.reuters.com/article/2015/10/04/us-mideast-crisis-spain-morocco-idUSKCN0RY0C520151004 Spain, Morocco arrest suspected Islamic State recruiters] Reuters, 4.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wpSlT&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151002153358/http://www.reuters.com/article/2015/10/01/us-kyrgyzstan-election-idUSKCN0RV42020151001 Kyrgyzstan set to cling to Russia in face of security threats] Reuters, 1.10.2015 (vaadatud 1.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PhxYa&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151012083901/http://www.reuters.com/article/2015/10/04/us-moldova-protests-idUSKCN0RY0IF20151004 Thousands protest in Moldova against $1 billion bank fraud] Reuters, 4.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5ROuB&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151004050516/http://www.reuters.com/article/2015/10/02/us-portugal-election-idUSKCN0RW1K820151002 Portugal election race points to minority government, uncertainty] Reuters, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wnCYD&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151008033853/http://www.reuters.com/article/2015/10/05/us-france-flood-idUSKCN0RY03W20151005 Death toll in French Riviera floods rises to at least 16, natural disaster declared] Reuters, 4.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lITb9&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151008100505/http://www.reuters.com/article/2015/10/05/us-eu-turkey-erdogan-idUSKCN0RZ0Y820151005 Turkey's Erdogan mocks EU migrant efforts on eve of visit] Reuters, 5.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EOGnx&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151005160135/http://www.reuters.com/article/2015/10/05/us-pope-synod-idUSKCN0RZ0PP20151005 Church can't be 'museum of memories', pope tells synod] Reuters, 5.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0dBVs&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/e7e921d0-e58f-425c-8fec-93ab41aa351d/tallinnas-algasid-toompaevad Tallinnas algasid Toompäevad] ERR Uudised, 4.10.2015 (vaadatud 4.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oHfPc&quot;&gt;[http://www.bbc.com/news/business-32498715 TPP: What is it and why does it matter?] BBC News, 6.10.2015 (vaadatud 9.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3TJ19&quot;&gt;[http://www.bbc.com/news/business-34444799 Trans-Pacific free trade deal agreed creating vast partnership] BBC News, 6.10.2015 (vaadatud 9.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;68xxZ&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151005210405/http://www.reuters.com/article/2015/10/05/us-india-germany-eu-trade-idUSKCN0RZ0X720151005 Modi, Merkel push for revival of India-EU trade talks] Reuters, 5.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Okx5s&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151005120222/http://www.reuters.com/article/2015/10/05/us-nobel-prize-medicine-idUSKCN0RZ0U020151005 Beating parasites wins three scientists Nobel prize for medicine] Reuters, 5.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PnCHm&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151009070314/http://www.reuters.com/article/2015/10/05/us-ukraine-crisis-withdrawal-idUSKCN0RZ0SW20151005 Ukraine starts light weapons withdrawal in east: military] Reuters, 5.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kkea0&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/majandus/fe2e430d-0662-4ecf-aa02-8df2c1f20276/lhv-toi-volakirjad-borsile-ja-emiteerib-uusi LHV tõi võlakirjad börsile ja emiteerib uusi] ERR Uudised, 5.10.2015 (vaadatud 8.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SdmQ3&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/aca92503-de4c-40aa-8e6b-a7208d47dc34/kunda-linnapea-tagandati-ametist Kunda linnapea tagandati ametist] ERR Uudised, 5.10.2015 (vaadatud 8.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NtpqS&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/majandus/a9e32262-26df-426c-a8b8-76355387c017/riigi-kinnisvara-juhiks-saab-urmas-somelar Riigi Kinnisvara juhiks saab Urmas Somelar] ERR Uudised, 6.10.2015 (vaadatud 8.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yVZt0&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151011011636/http://www.reuters.com/article/2015/10/06/us-haiti-usa-kerry-idUSKCN0S02QJ20151006 Kerry arrives in Haiti to offer U.S. support ahead of elections] Reuters, 6.10.2015 (vaadatud 7.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0MVUp&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151016065300/http://www.reuters.com/article/2015/10/06/us-ivorycoast-election-opposition-idUSKCN0S02S720151006 Ivory Coast opposition candidate suspends participation in presidential vote] Reuters, 6.10.2015 (vaadatud 7.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;skF8f&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151012003214/http://www.reuters.com/article/2015/10/06/us-bissau-politics-idUSKCN0S02ZT20151006 Guinea-Bissau president rejects proposed governme] Reuters, 6.10.2015 (vaadatud 7.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bEMAw&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151020164043/http://www.reuters.com/article/2015/10/07/us-portugal-government-president-idUSKCN0S01O220151007 Portuguese president asks PM to form government to ensure stability] Reuters, 6.10.2015 (vaadatud 6.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IJkFZ&quot;&gt;[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureates/2015/press.html The Nobel Prize in Physics 2015: Press Release] The Official Web Site of the Nobel Prize, 6.10.2015 (vaadatud 8.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WQfmn&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/10/07/us-mideast-crisis-turkey-russia-idUSKCN0S10OE20151007 Turkey summons Russian ambassador again over air space violations]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 7.10.2015 (vaadatud 7.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OpmIP&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151007013859/http://www.reuters.com/article/2015/10/06/us-ukraine-crisis-election-rebels-idUSKCN0S01GC20151006 West, Ukraine, hail rebel decision to postpone disputed elections] Reuters, 6.10.2015 (vaadatud 7.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Jrpfy&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/451ad2e7-0ccd-4981-83ef-bd2641dc97c6/suurbritannia-toob-balti-riikidesse-oma-jalavaekompanii Suurbritannia toob Balti riikidesse oma jalaväekompanii] ERR Uudised, 8.10.2015 (vaadatud 9.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pf1Dk&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151014024012/http://www.reuters.com/article/2015/10/06/us-europe-eu-germanyfrance-idUSKCN0S033W20151006 Merkel, Hollande to present common front for EU in crisis] Reuters, 6.10.2015 (vaadatud 7.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2WfgO&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151007215729/http://www.reuters.com/article/2015/10/07/us-iran-us-talks-idUSKCN0S10P220151007 Iran's supreme leader bans negotiations with the United States] Reuters, 7.10.2015 (vaadatud 7.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pE6z1&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/10/07/us-nigeria-blast-idUSKCN0S11SV20151007 Suicide bombers kill 17 in Damaturu city in northeastern Nigeria]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 7.10.2015 (vaadatud 7.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;p2Uoi&quot;&gt;[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/chemistry/laureates/2015/press.html The Nobel Prize in Chemistry 2015: Press Release] The Official Web Site of the Nobel Prize, 7.10.2015 (vaadatud 8.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sDKIo&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151007215734/http://www.reuters.com/article/2015/10/07/us-mideast-crisis-syria-strikes-idUSKCN0S10BI20151007 Russia backs Syrian forces in major assault on insurgents] Reuters, 7.10.2015 (vaadatud 7.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WXswC&quot;&gt;[https://www.president.ee/et/ametitegevus/otsused/11631-680-r-oidekivi-nimetamine-ja-e-k-kala-tagasikutsumine/index.html 680. R. Oidekivi nimetamine ja E.-K. Kala tagasikutsumine] Vabariigi Presidendi Kantselei, 7.10.2015 (vaadatud 12.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YUIPo&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151011012617/http://www.reuters.com/article/2015/10/08/us-usa-congress-republicans-mccarthy-idUSKCN0S227G20151008 Republicans in chaos as favorite quits House leadership race] Reuters, 8.10.2015 (vaadatud 9.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0V25Q&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/10/08/us-italy-rome-mayor-idUSKCN0S22DQ20151008 Mayor of Rome resigns over expenses scandal]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 8.10.2015 (vaadatud 9.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qyyzT&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151011012859/http://www.reuters.com/article/2015/10/09/us-libya-security-idUSKCN0S236320151009 U.N. proposes unity government for Libya's warring factions, Tripoli balks] Reuters, 8.10.2015 (vaadatud 9.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1LC43&quot;&gt;[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/2015/press.html The Nobel Prize in Literature 2015: Press release] The Official Web Site of the Nobel Prize, 8.10.2015 (vaadatud 9.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hl7x0&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/majandus/44708c31-ac9b-449a-a074-9d3de93aa49e/aasta-ettevote-2015-on-kodumaja Aasta Ettevõte 2015 on Kodumaja] ERR Uudised, 8.10.2015 (vaadatud 9.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vrjwa&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151010004920/http://www.reuters.com/article/2015/10/09/us-usa-shooting-arizona-idUSKCN0S317G20151009 Student charged with killing one, wounding three at Arizona university] Reuters, 9.10.2015 (vaadatud 10.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qSZc9&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151012010643/http://www.reuters.com/article/2015/10/09/us-usa-shooting-texas-idUSKCN0S322O20151009 One killed, one wounded in shooting near Texas Southern University] Reuters, 9.10.2015 (vaadatud 10.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WkYtB&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151021070008/http://www.reuters.com/article/2015/10/09/us-ivorycoast-election-president-idUSKCN0S32BA20151009 Ivory Coast leader launches re-election bid with pledge on justice] Reuters, 9.10.2015 (vaadatud 10.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PiQXT&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151012005513/http://www.reuters.com/article/2015/10/09/us-europe-migrants-germany-idUSKCN0S31H220151009 Bavaria threatens to take German government to court over refugees] Reuters, 9.10.2015 (vaadatud 10.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;z3L8E&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151009214519/http://www.reuters.com/article/2015/10/09/us-guinea-election-idUSKCN0S31FK20151009 Pre-election clash in Guinea capital kills two, wounds 33] Reuters, 9.10.2015 (vaadatud 10.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;erNzV&quot;&gt;[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/peace/laureates/2015/press.html The Nobel Peace Prize for 2015: Press release] The Official Web Site of the Nobel Prize, 9.10.2015 (vaadatud 9.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;giWGI&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/10/09/us-sweden-nato-idUSKCN0S32HX20151009 Swedish center right in favor of NATO membership]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 9.10.2015 (vaadatud 10.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jwHbU&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151009124807/http://www.reuters.com/article/2015/10/09/us-mideast-crisis-syria-aleppo-idUSKCN0S30J220151009 Islamic State fighters advance in Aleppo outskirts: monitor] Reuters, 9.10.2015 (vaadatud 9.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EsTRH&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/fb6ae27b-56f4-43a4-aa70-f6808f9bd0af/vabaerakond-ei-toeta-piirilepingu-solmimist Vabaerakond ei toeta piirilepingu sõlmimist] ERR Uudised, 10.10.2015 (vaadatud 11.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;j5aXN&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/majandus/35782216-f261-473d-a2b4-11e7ad456c0b/estonian-airist-lahkuv-kommertsjuht-jatab-lennukompanii-juhatusse-vaid-palmeri Estonian Airist lahkuv kommertsjuht jätab lennukompanii juhatusse vaid Palméri] ERR Uudised, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;R8YfK&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/majandus/ca72cfa6-6370-4d61-a58c-139636a4b341/kirjastus-elmatar-laks-pankrotti Kirjastus Elmatar läks pankrotti] ERR Uudised, 12.10.2015 (vaadatud 14.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0fhir&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151010233612/http://www.reuters.com/article/2015/10/10/us-northkorea-anniversary-idUSKCN0S404520151010 Isolated North Korea says ready for war with U.S. as it marks anniversary] Reuters, 10.10.2015 (vaadatud 10.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EP44d&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151013021545/http://www.reuters.com/article/2015/10/10/us-trade-germany-ttip-protests-idUSKCN0S40L720151010 Hundreds of thousands protest in Berlin against EU-U.S. trade deal] Reuters, 10.10.2015 (vaadatud 11.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zrhha&quot;&gt;[https://archive.today/20151011080243/http://www.reuters.com/article/2015/10/10/us-nigeria-violence-chad-idUSKCN0S40OJ20151010 Suspected Boko Haram suicide bombers kill 33 in Chad] Reuters, 10.10.2015 (vaadatud 11.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;krmeM&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151010233604/http://www.reuters.com/article/2015/10/10/us-turkey-explosion-idUSKCN0S407020151010 Blasts in Turkish capital kill at least 20 people: media] Reuters, 10.10.2015 (vaadatud 10.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MJHZj&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151011114921/http://www.reuters.com/article/2015/10/11/us-turkey-explosion-idUSKCN0S407020151011 Turkey mourns bomb blast victims, seeks to identify attackers] Reuters, 11.10.2015 (vaadatud 11.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HzDvA&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/10/16/us-turkey-explosion-idUSKCN0SA23D20151016 Death toll in Turkey's twin bombings rises to 102: prosecutor's office]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 16.10.2015 (vaadatud 17.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;m1Q2d&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151013050026/http://www.reuters.com/article/2015/10/10/us-turkey-explosion-protests-idUSKCN0S40OH20151010 Hundreds of protesters gather in Istanbul after bomb attacks in capital] Reuters, 10.10.2015 (vaadatud 11.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;k5jDp&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/ec14d127-5fc7-43e4-953a-2424099d6ecc/valgevene-pealinnas-avaldati-presidendivalimiste-kunnisel-lukasenka-vastu-meelt Valgevene pealinnas avaldati presidendivalimiste künnisel Lukašenka vastu meelt] ERR Uudised, 10.10.2015 (vaadatud 11.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dF9Jm&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/50bbd1ae-feef-4bd2-996c-ca14eb284fa9/irl-i-peasekretariks-kinnitati-kert-karus IRL-i peasekretäriks kinnitati Kert Karus] ERR Uudised, 10.10.2015 (vaadatud 11.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jIAtP&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151015035836/http://www.reuters.com/article/2015/10/12/us-afghanistan-crash-idUSKCN0S604H20151012 Five killed in British helicopter crash in Afghanistan] Reuters, 11.10.2015 (vaadatud 12.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;y3JCV&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/10/11/us-usa-california-redskins-idUSKCN0S513Y20151011 California to ban 'Redskins' for school sports, keep Confederate building names]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 11.10.2015 (vaadatud 12.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;f2oOq&quot;&gt;[http://www.wienerzeitung.at/nachrichten/wahlen/landtagswahlen/wien/lw_wien_2015/779628_Knappes-Rennen-um-Platz-Eins.html SPÖ bleibt in Wien klare Nummer eins] Wiener Zeitung, 12.10.2015 (vaadatud 12.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mPrBZ&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151018051520/http://www.reuters.com/article/2015/10/17/us-guinea-election-president-idUSKCN0SB0Y720151017 Guinea President Conde wins election with 58 of vote - official] Reuters, 17.10.2015 (vaadatud 18.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;W3uQ5&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151014232644/http://www.reuters.com/article/2015/10/11/us-israel-palestinians-idUSKCN0S501720151011 Arab citizen rams and stabs four Israelis, police stop suspected Palestinian car bomb] Reuters, 11.10.2015 (vaadatud 12.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;paVUb&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151011190415/http://www.reuters.com/article/2015/10/11/us-iran-military-missiles-idUSKCN0S505L20151011 Iran tests new precision-guided ballistic missile] Reuters, 11.10.2015 (vaadatud 12.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PRCCv&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151014123322/http://www.reuters.com/article/2015/10/11/us-lebanon-politics-idUSKCN0S50D920151011 Thousands of Lebanese rally for Christian politician Aoun] Reuters, 11.10.2015 (vaadatud 12.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uWSuH&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151011190440/http://www.reuters.com/article/2015/10/11/us-safrica-icc-idUSKCN0S50HM20151011 South Africa plans to leave International Criminal Court] Reuters, 11.10.2015 (vaadatud 12.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t5U0e&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151013070146/http://www.reuters.com/article/2015/10/11/us-mideast-crisis-russia-saudi-idUSKCN0S50VW20151011 Russia's Putin, Saudi defense minister agree to cooperate in Syria] Reuters, 11.10.2015 (vaadatud 12.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;b7MQD&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/majandus/ef240580-281c-4610-9e5f-5442e0a2e193/dell-ostab-andmevarunduse-ettevotte-emc Dell ostab andmevarunduse ettevõtte EMC] ERR Uudised, 12.10.2015 (vaadatud 14.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lgHOS&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/8b9964a1-7fab-4a8a-8b88-a13387a39ec1/el-otsustas-ajutiselt-peatada-sanktsioonid-valgevene-suhtes EL otsustas ajutiselt peatada sanktsioonid Valgevene suhtes] ERR Uudised, 12.10.2015 (vaadatud 14.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nTIsq&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151017151501/http://www.reuters.com/article/2015/10/13/us-bissau-politics-idUSKCN0S710E20151013 Guinea-Bissau president names new government by decree] Reuters, 13.10.2015 (vaadatud 13.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;syM4X&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/majandus/fbf30a61-ad33-4558-b485-212b7758086b/nobeli-majanduspreemia-voitis-briti-tarbijakaitumise-uurija Nobeli majanduspreemia võitis Briti tarbijakäitumise uurija] ERR Uudised, 12.10.2015 (vaadatud 14.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FNWQg&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/1ac3efe5-8dd5-404c-85e2-2002238dfca0/teabeametit-hakkab-juhtima-mikk-marran Teabeametit hakkab juhtima Mikk Marran] ERR Uudised, 12.10.2015 (vaadatud 14.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NcIvI&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/d6456ad9-087d-4eb0-b31b-1ad1360e4507/savisaar-vaidlustas-ametist-tagandamise Savisaar vaidlustas ametist tagandamise] ERR Uudised, 12.10.2015 (vaadatud 14.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5WHEL&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151017060447/http://www.reuters.com/article/2015/10/13/us-usa-illinois-budget-building-idUSKCN0S728X20151013 Illinois governor will sell government building in Chicago] Reuters, 13.10.2015 (vaadatud 13.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OCWY3&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151013220145/http://www.reuters.com/article/2015/10/13/us-ukraine-crisis-mh-idUSKCN0S71C820151013 Flight MH17 shot down by Russian-built Buk missile, Dutch report says] Reuters, 13.10.2015 (vaadatud 13.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DPib2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151013220129/http://www.reuters.com/article/2015/10/13/us-israel-palestinians-idUSKCN0S70JD20151013 Palestinian 'Day of Rage' attacks kill three: Israeli police] Reuters, 13.10.2015 (vaadatud 13.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Z5Un9&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151013220215/http://www.reuters.com/article/2015/10/13/us-iran-nuclear-parliament-idUSKCN0S70F220151013 Iran parliament approves nuclear deal bill in victory for Rouhani] Reuters, 13.10.2015 (vaadatud 13.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UXOAF&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151016041801/http://www.reuters.com/article/2015/10/13/us-italy-senate-idUSKCN0S722U20151013 Italy's Senate votes to diminish power in boost for Renzi] Reuters, 13.10.2015 (vaadatud 13.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TE73v&quot;&gt;[http://themanbookerprize.com/press-releases/brief-history-seven-killings-wins-2015-man-booker-prize A Brief History of Seven Killings wins 2015 Man Booker Prize]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} The Man Booker Prize, 13.10.2015 (vaadatud 24.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uxb9f&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151017060737/http://www.reuters.com/article/2015/10/14/us-turkey-explosion-security-idUSKCN0S80EH20151014 Turkey suspends Ankara police, intelligence, security chiefs after bombing] Reuters, 13.10.2015 (vaadatud 14.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;j855X&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151015132122/http://www.vm.ee/et/uudised/eesti-suursaadik-taanis-andis-kuninganna-margrethe-ii-le-ule-volikirja Eesti suursaadik Taanis andis kuninganna Margrethe II-le üle volikirja] Välisministeerium, 14.10.2015 (vaadatud 14.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZMtt2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151015200128/http://www.reuters.com/article/2015/10/14/us-nigeria-bokoharam-usa-idUSKCN0S823F20151014 Obama sends U.S. troops, drones to Cameroon in anti-Boko Haram fight] Reuters, 14.10.2015 (vaadatud 15.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;E3wyu&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/10/15/us-eritrea-botswana-asylum-idUSKCN0S929G20151015 Eritrean soccer players seeking asylum in Botswana face deportation]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 15.10.2015 (vaadatud 16.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mlcMM&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151015200329/http://www.reuters.com/article/2015/10/15/us-europe-migrants-norway-russia-idUSKCN0S90E520151015 Norway seeking to return some Syrian asylum seekers to Russia] Reuters, 14.10.2015 (vaadatud 15.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JsqAe&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151017152550/http://www.reuters.com/article/2015/10/14/us-europe-migrants-slovakia-hungary-idUSKCN0S819N20151014 Slovakia sends police to guard Hungary's border against migrants] Reuters, 14.10.2015 (vaadatud 15.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HAUvB&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151015200127/http://www.reuters.com/article/2015/10/14/us-guinea-election-idUSKCN0S81XI20151014 Guinea's main opposition leader Diallo pulls out of election] Reuters, 14.10.2015 (vaadatud 15.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7Cv53&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151014153603/http://www.reuters.com/article/2015/10/14/us-iran-nuclear-law-idUSKCN0S81OW20151014 Iran's Guardian Council passes nuclear bill into law] Reuters, 14.10.2015 (vaadatud 15.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EUX8A&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151015200125/http://www.reuters.com/article/2015/10/14/us-nigeria-violence-niger-idUSKCN0S82WO20151014 Niger imposes state of emergency on region hit by Boko Haram] Reuters, 14.10.2015 (vaadatud 15.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vJBpB&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/b3d8c554-91e3-4b36-b705-1d19daf8707c/fotod-ja-video-tallinnas-toimus-immigratsioonivastane-meeleavaldus Fotod ja video: Tallinnas toimus immigratsioonivastane meeleavaldus] ERR Uudised, 14.10.2015 (vaadatud 15.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oJ4XI&quot;&gt;[http://www.nytimes.com/2015/10/16/world/asia/obama-troop-withdrawal-afghanistan.html In Reversal, Obama Says U.S. Soldiers Will Stay in Afghanistan to 2017] The New York Times, 15.10.2015 (vaadatud 16.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LZ5wD&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151017003512/http://www.reuters.com/article/2015/10/15/us-mexico-usa-border-idUSKCN0S92VD20151015 Mexico, U.S. to open jointly staffed border stations] Reuters, 15.10.2015 (vaadatud 16.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ca0tQ&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151015195749/http://www.reuters.com/article/2015/10/15/us-myanmar-politics-idUSKCN0S82MR20151015 Myanmar signs ceasefire with eight armed groups] Reuters, 15.10.2015 (vaadatud 15.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tU4Th&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151018233243/http://www.reuters.com/article/2015/10/15/us-uganda-politics-idUSKCN0S918Y20151015 Police arrest Ugandan opposition presidential candidate before rally] Reuters, 15.10.2015 (vaadatud 16.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6shpO&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151016123451/http://www.reuters.com/article/2015/10/15/us-venezuela-opposition-idUSKCN0S92UM20151015 Venezuela jails ex-presidential hopeful Rosales on return from exile] Reuters, 15.10.2015 (vaadatud 16.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2vJB5&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/854be29d-36d4-4c8e-bcd4-b49b147d3883/ukraina-sai-uro-julgeolekunoukogu-ajutiseks-liikmeks Ukraina sai ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks] ERR Uudised, 15.10.2015 (vaadatud 16.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fKES1&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/6b3220fb-27a4-454d-b9fb-3fab271e0580/mikk-marran-kinnitati-teabeameti-peadirektoriks Mikk Marran kinnitati teabeameti peadirektoriks] ERR Uudised, 15.10.2015 (vaadatud 15.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZqFry&quot;&gt;[http://www.just.ee/et/uudised/justiitsminister-reinsalu-kutsus-moldovat-uhinema-kommunismikuritegude-uurimise-algatusega Justiitsminister Reinsalu kutsus Moldovat ühinema kommunismikuritegude uurimise algatusega] Justiitsministeerium, 15.10.2015 (vaadatud 27.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Z6T42&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/104d80da-a7fb-4fba-bdfa-e2cca81a0050/eesti-kodakondsusest-vabastatud-dressen-esitas-vastava-avalduse-ise-kuu-aega-enne-valjavahetamist Eesti kodakondsusest vabastatud Dressen esitas vastava avalduse ise kuu aega enne väljavahetamist] ERR Uudised, 15.10.2015 (vaadatud 16.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;axvKg&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/59384273-3b9f-4696-ae33-edd836e9b1ed/suri-maardu-linnapea-georgi-bostrov Suri Maardu linnapea Georgi Bõstrov] ERR Uudised, 15.10.2015 (vaadatud 16.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jzuVJ&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151015195206/http://www.reuters.com/article/2015/10/15/us-usa-southkorea-obama-idUSKCN0S92EC20151015 Obama, South Korea's Park, to discuss North Korea threat: White House] Reuters, 15.10.2015 (vaadatud 16.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TAcEp&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/10/16/us-philippines-election-idUSKCN0SA1K520151016 Record high 130 people want to run for Philippine president]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 16.10.2015 (vaadatud 17.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;itc7z&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151017003001/http://www.reuters.com/article/2015/10/16/us-italy-afghanistan-idUSKCN0SA2K220151016 Italy may keep troops in Afghanistan another year: PM Renzi] Reuters, 16.10.2015 (vaadatud 17.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JSmUy&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/fc66f462-2e6b-49cb-b3e5-fe6d0bc7d9ee/nigeerias-hukkus-pommiplahvatustes-kumneid-inimesi Nigeerias hukkus pommiplahvatustes kümneid inimesi] ERR Uudised, 16.10.2015 (vaadatud 17.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t5e3f&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151017113916/http://www.reuters.com/article/2015/10/16/us-israel-palestinians-idUSKCN0SA0GY20151016 Palestinians set fire to Jewish shrine; Israeli soldier stabbed] Reuters, 16.10.2015 (vaadatud 17.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XcJNF&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151016235932/http://www.reuters.com/article/2015/10/16/us-saudi-security-idUSKCN0SA2CN20151016 Islamic State gunman kills five at Shi'ite center in Saudi Arabia] Reuters, 16.10.2015 (vaadatud 17.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pJKRK&quot;&gt;Pullerits, Priit. Lõuna-Euroopas oli juba ammu halba aimata. – Postimees, 17.10.2015, lk 6–7.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QCNz3&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/18c77db7-8aa0-4c76-85a2-58fa1f85a9ca/kadri-simson-kandideerib-savisaare-vastu-keskerakonna-esimeheks Kadri Simson kandideerib Savisaare vastu Keskerakonna esimeheks] ERR Uudised, 16.10.2015 (vaadatud 17.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AOu80&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151019084723/http://www.reuters.com/article/2015/10/18/us-usa-shooting-florida-zombicon-idUSKCN0SC0QU20151018 Gunfire at Florida Zombicon event leaves one dead, five hurt] Reuters, 18.10.2015 (vaadatud 19.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DJvQx&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151018052229/http://www.reuters.com/article/2015/10/17/us-argentina-quake-idUSKCN0SB0HO20151017 Earthquake hits northwest Argentina, kills 1; injuries reported] Reuters, 17.10.2015 (vaadatud 18.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ub8U4&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/dbaaa574-3473-4c5c-9266-8ce8b8826a6c/ungari-sulgeb-sudaoost-piiri-horvaatiaga Ungari sulgeb südaööst piiri Horvaatiaga] ERR Uudised, 16.10.2015 (vaadatud 17.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Dadj6&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151018043406/http://www.reuters.com/article/2015/10/18/us-europe-migrants-slovenia-idUSKCN0SB06620151018 Croatia diverts migrants to Slovenia after Hungary closes border] Reuters, 17.10.2015 (vaadatud 18.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6NWVA&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/10/17/us-taiwan-election-kmt-idUSKCN0SB0B920151017 Taiwan ruling party replaces presidential pick with party chief]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 17.10.2015 (vaadatud 18.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jr4xX&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151019130526/http://www.reuters.com/article/2015/10/18/us-yemen-security-sudan-idUSKCN0SC0E120151018 Sudan sends ground troops to Yemen to boost Saudi-led coalition] Reuters, 18.10.2015 (vaadatud 19.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ubjdl&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/10/17/us-montenegro-protests-idUSKCN0SB0Y120151017 Montenegro police fire teargas at anti-government protesters]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 17.10.2015 (vaadatud 18.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;T6yYr&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151018000835/http://www.reuters.com/article/2015/10/17/us-pope-synod-idUSKCN0SB0UR20151017 Pope says Church needs more decentralization, changes to papacy] Reuters, 17.10.2015 (vaadatud 18.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iceoH&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/d0e11f90-6d92-4b5c-8933-b03be73e8d6c/kolnis-sai-linnapea-kandidaat-runnakus-raskelt-vigastada Kölnis sai linnapea kandidaat rünnakus raskelt vigastada] ERR Uudised, 17.10.2015 (vaadatud 18.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;R6S8T&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/10/17/us-ukraine-boat-idUSKCN0SB0VK20151017 Twelve dead as small boat sinks near Ukraine port]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 17.10.2015 (vaadatud 18.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8LeFg&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151019085230/http://www.reuters.com/article/2015/10/19/us-europe-migrants-germany-turkey-idUSKCN0SC08B20151019 Merkel, in bind on migrants, ready to back faster Turkish EU bid] Reuters, 18.10.2015 (vaadatud 19.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vqoMz&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151019162420/http://www.reuters.com/article/2015/10/19/us-europe-migrants-balkans-idUSKCN0SC0CP20151019 Migrant backlog builds in Balkans after new diversion] Reuters, 18.10.2015 (vaadatud 19.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZcLcg&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151019085215/http://www.reuters.com/article/2015/10/19/us-israel-palestinians-idUSKCN0SC0JO20151019 Palestinian gunman kills one, wounds 11 in Israeli city of Beersheba] Reuters, 18.10.2015 (vaadatud 19.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;B4kFN&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151021043252/http://www.reuters.com/article/2015/10/18/us-montenegro-protests-idUSKCN0SC0SR20151018 Thousands protest against Montenegro's government] Reuters, 18.10.2015 (vaadatud 19.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vq2ul&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151021043342/http://www.reuters.com/article/2015/10/18/us-pope-saints-idUSKCN0SC0GU20151018 Pope proclaims new saints, calls for humble Church leadership] Reuters, 18.10.2015 (vaadatud 19.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IIB10&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/b665206d-0a30-4c4e-8235-91f318472526/runnakus-raskelt-haavata-saanud-saksa-poliitik-valiti-kolni-linnapeaks Rünnakus raskelt haavata saanud Saksa poliitik valiti Kölni linnapeaks] ERR Uudised, 19.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;x5Pl0&quot;&gt;[http://www.srf.ch/news/wahlen15 Entscheidung 15] SRF: Schweizer Radio und Fernsehen, 19.10.2015 (vaadatud 19.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3LSfU&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/3366189/kirikuopetaja-savisaarele-tema-koduouel-sinus-on-headust-ja-armastust-paris-palju Kirikuõpetaja Savisaarele tema koduõuel: sinus on headust ja armastust päris palju] Postimees, 18.10.2015 (vaadatud 19.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IUbE8&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/de2266cd-f159-4277-9135-a4d9c9e30e25/horvaatia-avas-piiri-serbiast-tulnud-pogenikele Horvaatia avas piiri Serbiast tulnud põgenikele] ERR Uudised, 19.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;n570b&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151020031650/http://www.reuters.com/article/2015/10/19/us-europe-migrants-germany-pegida-idUSKCN0SD11820151019 German anti-Islam protest swells on fears about refugee influx] Reuters, 19.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KSTQH&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/10/19/us-europe-migrants-balkans-slovenia-idUSKCN0SD1KJ20151019 5,000 migrants reach Slovenia on Monday: official]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 19.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TSF05&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151018043122/http://www.reuters.com/article/2015/10/18/us-china-britain-xi-exclusive-idUSKCN0SC03520151018 Exclusive - China's Xi lauds Britain for 'visionary' openness, prods others to emulate] Reuters, 17.10.2015 (vaadatud 18.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hvWzz&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/10/20/us-canada-election-harper-idUSKCN0SE08N20151020 Conservative's Harper to resign as party leader after crushing election defeat]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 20.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5DaPU&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151022071511/http://www.reuters.com/article/2015/10/19/us-libya-security-idUSKCN0SD29620151019 Libya's recognized parliament rejects U.N. proposal for unity government] Reuters, 19.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RcCWR&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151021215441/http://www.reuters.com/article/2015/10/20/us-mexico-beverages-idUSKCN0SE03A20151020 Mexican lower house votes to lower tax on sugary drinks] Reuters, 19.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PPV5x&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151020161110/http://www.reuters.com/article/2015/10/19/us-nato-exercises-idUSKCN0SD1F920151019 As Russia reasserts itself, NATO opens biggest exercises in years] Reuters, 19.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZcKBl&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/61d4c2fe-3b00-48b4-a1fb-20bca06c9313/nato-oppustel-vahemere-maades-osaleb-36-000-sojavaelast-30-riigist NATO õppustel Vahemere maades osaleb 36 000 sõjaväelast 30 riigist] ERR Uudised, 19.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Uc1Yg&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151022002818/http://www.reuters.com/article/2015/10/19/us-pakistan-blast-baluchistan-idUSKCN0SD25N20151019 Bus blast kills 11 in Pakistan's Baluchistan province] Reuters, 19.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;N25Fz&quot;&gt;[http://www.msnbc.com/msnbc/jim-webb-quit-democratic-primary Jim Webb to quit Democratic primary]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} MSNBC, 20.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;W8Fwt&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151021133425/http://www.reuters.com/article/2015/10/20/us-europe-migrant-slovenia-idUSKCN0SE0DS20151020 Slovenia to use army to help guard border in migrant crisis] Reuters, 19.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0kuUl&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151022175855/http://www.reuters.com/article/2015/10/20/us-russia-georgia-ossetia-idUSKCN0SE0W420151020 Georgia's breakaway South Ossetia seeks vote on joining Russia] Reuters, 20.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4stoI&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151021125350/http://www.reuters.com/article/2015/10/20/us-britain-nireland-idUSKCN0SE1MY20151020 Northern Irish First Minister hopes for early sign on talks after paramilitary report] REuters, 20.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7ZHaV&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151021173838/http://www.reuters.com/article/2015/10/21/us-mideast-crisis-assad-putin-idUSKCN0SF0I020151021 Putin uses Assad visit to talk up Kremlin role as Syria broker] Reuters, 21.10.2015 (vaadatud 21.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LclMh&quot;&gt;[http://www.nytimes.com/2015/10/22/us/politics/joe-biden-will-not-run-for-president.html?hp&amp;action=click&amp;pgtype=Homepage&amp;module=a-lede-package-region&amp;region=top-news&amp;WT.nav=top-news&amp;_r=0 Joe Biden Will Not Run for President] The New York Times, 21.10.2015 (vaadatud 21.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AHd2W&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151021215644/http://www.reuters.com/article/2015/10/21/us-congo-politics-idUSKCN0SF0VC20151021 Army disperses anti-government protesters in Congo Republic] Reuters, 21.10.2015 (vaadatud 21.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vcHaJ&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151024034126/http://www.reuters.com/article/2015/10/21/us-romania-iliescu-idUSKCN0SF1TD20151021 Romania's ex-president Iliescu faces prosecutors over killings at 1990 rally] Reuters, 21.10.2015 (vaadatud 21.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;i1sVa&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151021173910/http://www.reuters.com/article/2015/10/21/us-britain-fighter-crash-idUSKCN0SF16O20151021 Pilot killed as U.S. Marine jet crashes in eastern England] Reuters, 21.10.2015 (vaadatud 21.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XmHK3&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151022215814/http://www.reuters.com/article/2015/10/22/us-israel-palestinians-idUSKCN0SG0MZ20151022 After Netanyahu talks, Kerry says may be way to ease Israeli-Palestinian strife] Reuters, 22.10.2015 (vaadatud 22.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1QY4M&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151023031431/http://www.reuters.com/article/2015/10/22/us-usa-pakistan-idUSKCN0SG29020151022 Nuclear weapons, Taliban in focus as Obama meets Pakistan's Sharif] Reuters, 22.10.2015 (vaadatud 22.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oRaUe&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151023023510/http://www.reuters.com/article/2015/10/22/us-usa-congress-speaker-ryan-idUSKCN0SG2VW20151022 Paul Ryan announces candidacy for House Speaker] Reuters, 22.10.2015 (vaadatud 23.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WtJE0&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151025192200/http://www.reuters.com/article/2015/10/23/us-tennessee-shooting-idUSKCN0SH0DJ20151023 Three people hurt in shooting at Tennessee college campus: authorities] Reuters, 22.10.2015 (vaadatud 23.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SweVK&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151023043602/http://www.reuters.com/article/2015/10/22/us-europe-migrants-sweden-forecast-idUSKCN0SG0I220151022 Soaring asylum numbers force Sweden to cut costs, borrow more] Reuters, 22.10.2015 (vaadatud 22.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fxezQ&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151023131733/http://www.reuters.com/article/2015/10/22/us-europe-migrants-slovenia-idUSKCN0SG0DI20151022 12,000 migrants arrive in Slovenia; authorities ask EU for help] Reuters, 22.10.2015 (vaadatud 22.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ywroa&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151022195315/http://www.reuters.com/article/2015/10/22/us-mideast-crisis-iraq-operation-idUSKCN0SG1M520151022 U.S. soldier killed in raid to free hostages of ISIS in Iraq] Reuters, 22.10.2015 (vaadatud 22.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;j30wQ&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151024160753/http://www.reuters.com/article/2015/10/23/us-sweden-attack-idUSKCN0SH0CE20151023 Police says Swedish school killer was driven by 'racist motives': radio] Reuters, 23.10.2015 (vaadatud 23.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6ELLl&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/e82f95ae-eeb7-4f6c-a9e1-18cf640e895b/rootsi-koolis-moogaga-runnanud-mees-vigastas-kolme-ja-tappis-kaks-inimest Rootsi koolis mõõgaga rünnanud mees vigastas kolme ja tappis kaks inimest] ERR Uudised, 22.10.2015 (vaadatud 23.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iUfM3&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151024160753/http://www.reuters.com/article/2015/10/23/us-sweden-attack-idUSKCN0SH0CE20151023 Swedish police say sword-wielding killer sought victims by skin color] Reuters, 23.10.2015 (vaadatud 24.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CVaDr&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/10/22/us-slovenia-rights-idUSKCN0SG1J520151022 Slovenian court allows referendum on same-sex marriages]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 22.10.2015 (vaadatud 22.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VPoMq&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151023124956/http://www.reuters.com/article/2015/10/22/us-britain-politics-scotland-idUSKCN0SG25F20151022 Britain passes lawmaking reforms, deepening divide with Scotland] Reuters, 22.10.2015 (vaadatud 22.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ptAZ3&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151023032157/http://www.reuters.com/article/2015/10/22/us-russia-japan-kuriles-idUSKCN0SG0X520151022 Russia says to build military base on contested Kurile Islands] Reuters, 22.10.2015 (vaadatud 22.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gbFhY&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/b9916da9-86b1-465f-a85b-6b16a3c3ed8f/laane-elu-peatoimetaja-andrus-karnau-valiti-pressinoukogu-esimeheks Lääne Elu peatoimetaja Andrus Karnau valiti Pressinõukogu esimeheks] ERR Uudised, 22.10.2015 (vaadatud 22.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NoxTB&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151024184345/http://www.reuters.com/article/2015/10/23/us-mideast-crisis-talks-kerry-idUSKCN0SH1WD20151023 Kerry says Vienna meeting raised productive ideas on Syria] Reuters, 23.10.2015 (vaadatud 24.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8h3RB&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151102030813/http://www.reuters.com/article/2015/10/23/us-europe-migrants-sweden-agreement-idUSKCN0SH0S120151023 Sweden to tighten immigration laws amid record asylum numbers] Reuters, 23.10.2015 (vaadatud 24.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hza9L&quot;&gt;[http://www.euronews.com/2015/10/23/oviedo-glitters-for-the-2015-princess-of-asturias-awards-ceremony/ Oviedo glitters for the 2015 Princess of Asturias awards ceremony] Euronews, 23.10.2015 (vaadatud 24.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;B7TBa&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151024074204/http://www.reuters.com/article/2015/10/24/us-mexico-storm-patricia-idUSKCN0SH16720151024 Hurricane Patricia batters Mexico as one of strongest storms ever] Reuters, 24.10.2015 (vaadatud 24.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0qsxL&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151024082356/http://www.reuters.com/article/2015/10/23/us-moldova-corruption-arrest-idUSKCN0SH21920151023 Moldovan opposition leader arrested over wiretapping] Reuters, 23.10.2015 (vaadatud 24.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xKxx5&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151025193727/http://www.reuters.com/article/2015/10/23/us-nigeria-violence-idUSKCN0SH0RX20151023 Bombings kill at least 37 in northeast Nigeria: officials] Reuters, 23.10.2015 (vaadatud 24.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nUspy&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151025194939/http://www.reuters.com/article/2015/10/23/us-portugal-government-idUSKCN0SH0XV20151023 Portugal Socialists vow to topple government with no-confidence vote] Reuters, 23.10.2015 (vaadatud 24.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Omjud&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151027141042/http://www.reuters.com/article/2015/10/23/us-france-bus-crash-iduskcn0sh0iq20151023 At least 43 killed in French bus crash, worst in decades] Reuters, 23.10.2015 (vaadatud 24.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;C898O&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151027030015/http://www.reuters.com/article/2015/10/23/us-turkey-protests-court-idUSKCN0SH2FU20151023 Turkish court sentences 244 to jail over 2013 protests: newspaper] Reuters, 23.10.2015 (vaadatud 24.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tjphy&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/3372501/kohus-ei-lubanud-savisaart-linnapea-kohale-tagasi Kohus ei lubanud Savisaart linnapea kohale tagasi] Postimees, 23.10.2015 (vaadatud 24.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rv257&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151025133742/http://www.reuters.com/article/2015/10/25/us-oklahoma-crash-idUSKCN0SI0PT20151025 Car slams into crowd at Oklahoma parade; four killed] Reuters, 24.10.2015 (vaadatud 25.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pYyzj&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151025133730/http://www.reuters.com/article/2015/10/25/us-mideast-crisis-syria-saudi-idUSKCN0SJ06720151025 U.S., Saudi Arabia to bolster support for moderate Syrian opposition] Reuters, 24.10.2015 (vaadatud 25.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wuIMo&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151025141323/http://www.reuters.com/article/2015/10/24/us-bangladesh-bomb-killed-idUSKCN0SI02020151024 Blasts kill one, wound dozens before Shi'ite march in Bangladesh] Reuters, 24.10.2015 (vaadatud 25.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qnz0E&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151027013731/http://www.reuters.com/article/2015/10/24/us-maldives-politics-idUSKCN0SI05E20151024 Maldives vice president arrested in probe of explosion targeting president] Reuters, 24.10.2015 (vaadatud 25.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GAjX0&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151027013754/http://www.reuters.com/article/2015/10/24/us-montenegro-protests-idUSKCN0SI0TN20151024 Montenegrin police fire teargas to disperse opposition] Reuters, 24.10.2015 (vaadatud 25.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JyFJh&quot;&gt;[http://www.france24.com/en/20151025-eu-balkans-refugee-crisis-summit EU crisis talks to consider increasing security on Balkan borders] France 24 / Reuters, 25.10.2015 (vaadatud 25.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;T0nXJ&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151026222033/http://www.reuters.com/article/2015/10/26/us-europe-migrants-plan-idUSKCN0SJ12L20151026 Balkan, EU leaders agree to coordinate on migrants] Reuters, 25.10.2015 (vaadatud 25.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5NtZY&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151025133756/http://www.reuters.com/article/2015/10/25/us-europe-migrants-summit-idUSKCN0SJ0BQ20151025 Slovenia sees end to EU if leaders fail on migrant plan] Reuters, 25.10.2015 (vaadatud 25.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pLNeG&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151027154949/http://www.reuters.com/article/2015/10/27/us-canada-boat-idUSKCN0SK02M20151027 Five Britons killed when Canadian whale-watch boat sinks] Reuters, 26.10.2015 (vaadatud 27.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kC39X&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151025141744/http://www.reuters.com/article/2015/10/25/us-congo-politics-idUSKCN0SJ0A520151025 Congo Republic votes to decide on third term for president] Reuters, 25.10.2015 (vaadatud 25.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9NARX&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151027235331/http://www.reuters.com/article/2015/10/27/us-congo-politics-idUSKCN0SL0JW20151027 Congo votes by landslide to allow third presidential term] Reuters, 26.10.2015 (vaadatud 27.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;s2zjr&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151025133728/http://www.reuters.com/article/2015/10/25/us-mideast-crisis-blair-idUSKCN0SJ0IE20151025 Britain's Blair says 2003 Iraq invasion played role in Islamic State rise] Reuters, 25.10.2015 (vaadatud 25.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cOs2J&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151025133752/http://www.reuters.com/article/2015/10/25/us-mideast-crisis-syria-election-idUSKCN0SJ05R20151025 Syria's Assad says ready to hold presidential election with people's blessing] Reuters, 25.10.2015 (vaadatud 25.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OWzd2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151025133752/http://www.reuters.com/article/2015/10/25/us-mideast-crisis-syria-election-idUSKCN0SJ05R20151025 Assad's priority to defeat 'terrorism' before elections: Russian lawmaker] Reuters, 25.10.2015 (vaadatud 25.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HVBWW&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151027135304/http://www.reuters.com/article/2015/10/26/us-earthquake-afghanistan-idUSKCN0SK0XB20151026 Big quake in Afghanistan and Pakistan kills over 200] Reuters, 26.10.2015 (vaadatud 27.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qJ6K9&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151028110318/http://www.reuters.com/article/2015/10/27/us-usa-indonesia-idUSKCN0SK2JY20151027 President says Indonesia intends to join TPP trade deal] Reuters, 26.10.2015 (vaadatud 27.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VTTfF&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151029011429/http://www.reuters.com/article/2015/10/26/us-belgium-security-idUSKCN0SK0YQ20151026 Belgian military base rammed by car, suspect arrested] Reuters, 26.10.2015 (vaadatud 27.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oLG1T&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151027155112/http://www.reuters.com/article/2015/10/27/us-colombia-rebels-idUSKCN0SL00B20151027 Twelve dead in ELN rebel attack on Colombian troops] Reuters, 26.10.2015 (vaadatud 27.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pYLjy&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151028105402/http://www.reuters.com/article/2015/10/27/us-cuba-minister-idUSKCN0SL04W20151027 Cuba's interior minister resigns due to health, government says] Reuters, 26.10.2015 (vaadatud 27.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9utOZ&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151026182712/http://www.reuters.com/article/2015/10/26/us-mideast-crisis-turkey-syria-idUSKCN0SK0F420151026 Two policemen, seven Islamic State militants killed in Turkey] Reuters, 26.10.2015 (vaadatud 27.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OrV1A&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151028135045/http://www.reuters.com/article/2015/10/27/us-europe-migrants-germany-idUSKCN0SL1EW20151027 Bavarian leader criticizes Austria and Merkel over refugees] Reuters, 27.10.2015 (vaadatud 28.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aHSPj&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151028133110/http://www.reuters.com/article/2015/10/27/us-israel-palestinians-idUSKCN0SL1QY20151027 Three Palestinians shot dead after knife attacks: Israeli army] Reuters, 27.10.2015 (vaadatud 28.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PF6kI&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151104031023/http://www.reuters.com/article/2015/10/27/us-turkey-politics-gulen-idUSKCN0SL23Q20151027 Turkey takes over Gulen-linked firms, intensifying crackdown before election] Reuters, 27.10.2015 (vaadatud 28.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NgMKV&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/745e2957-5550-4e2a-b01a-51733687743a/dokumendipetiste-ruhmitusse-kuulus-kumme-naist-jougu-juht-voeti-vahi-alla Dokumendipetiste rühmitusse kuulus kümme naist, jõugu juht võeti vahi alla] ERR Uudised, 28.10.2015 (vaadatud 29.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;C03it&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151029130600/http://www.reuters.com/article/2015/10/29/us-usa-election-idUSKCN0SM2M820151029 Rubio, Cruz dominate rowdy Republican presidential debate] Reuters, 28.10.2015 (vaadatud 29.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xS1Bx&quot;&gt;[http://www.nytimes.com/2015/10/29/us/politics/republicans-paul-ryan-house-speaker.html?hp&amp;action=click&amp;pgtype=Homepage&amp;module=first-column-region&amp;region=top-news&amp;WT.nav=top-news&amp;_r=0 Republicans Nominate Paul Ryan as House Speaker] The New York Times, 28.10.2015 (vaadatud 29.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NARzI&quot;&gt;[http://www.nytimes.com/2015/10/29/us/politics/house-approves-budget.html?hp&amp;action=click&amp;pgtype=Homepage&amp;module=first-column-region&amp;region=top-news&amp;WT.nav=top-news House Approves Budget, Providing ‘Clean’ Exit That John Boehner Sought] The New York Times, 28.10.2015 (vaadatud 29.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mLLtC&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151031044245/http://www.reuters.com/article/2015/10/28/us-egypt-sinai-idUSKCN0SM12T20151028 Egypt extends state of emergency in North Sinai by three months] Reuters, 28.10.2015 (vaadatud 28.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PfBU4&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151031044616/http://www.reuters.com/article/2015/10/28/us-mideast-crisis-syria-iran-idUSKCN0SM14C20151028 Iran accepts invitation to Syria peace talks in Vienna] Reuters, 28.10.2015 (vaadatud 28.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rTK73&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151031221327/http://www.reuters.com/article/2015/10/28/us-nigeria-boko-haram-idUSKCN0SM13920151028 Suspected Boko Haram militants kill 14 civilians in Niger] Reuters, 28.10.2015 (vaadatud 28.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;C274D&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151029190811/http://www.reuters.com/article/2015/10/28/us-tanzania-election-idUSKCN0SM17320151028 Tanzania opposition calls for vote recount, Zanzibar poll nullified] Reuters, 28.10.2015 (vaadatud 29.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bNsiP&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/b65bdabf-03b1-44d9-9755-7a250c4e6301/jaanus-rahumagi-nimetati-kuprose-aukonsuliks-eestis Jaanus Rahumägi nimetati Küprose aukonsuliks Eestis] ERR Uudised, 30.10.2015 (vaadatud 1.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aGc5e&quot;&gt;[http://www.nytimes.com/2015/10/30/us/politics/paul-ryan-set-to-take-over-as-speaker-hoping-to-manage-the-chaos.html?_r=0 Appealing for Clean Slate as Speaker Gavel Changes Hands] The New York Times, 29.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4zgEh&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/329a7169-0c88-4ba3-b188-edf4194fce3f/reuters-el-peatab-lukasenkale-kehtestatud-sanktsioonid Reuters: EL peatab Lukašenkale kehtestatud sanktsioonid] ERR Uudised, 29.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Q3E2J&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/613d480a-eb2d-46cf-aef5-c5cda9c30a67/tanavuse-sahharovi-auhinna-palvis-vangistatud-saudi-araabia-blogija Tänavuse Sahharovi auhinna pälvis vangistatud Saudi Araabia blogija] ERR Uudised, 29.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7XQA3&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/8fc11f3c-856b-41d6-b2fd-938289a94e0d/hiina-lopetab-aastakumneid-kehtinud-uhe-lapse-poliitika Hiina lõpetab aastakümneid kehtinud ühe lapse poliitika] ERR Uudised, 29.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Wypq8&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/42204de2-cc65-444e-b886-d67124b81564/iisraeli-julgeolekujoud-lasksid-laanekaldal-maha-kaks-palestiinlasest-pussitajat Iisraeli julgeolekujõud lasksid Läänekaldal maha kaks palestiinlasest pussitajat] ERR Uudised, 29.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5NB20&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/majandus/06e71e46-deea-4d6f-b0c5-d95c9e6e6efc/deutsche-bank-koondab-15-000-tootajat Deutsche Bank koondab 15 000 töötajat] ERR Uudised, 29.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OBRYZ&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/45eea90b-a8b1-4e2e-958c-f3a9501ceeea/merkel-alustas-visiiti-hiinas Merkel alustas visiiti Hiinas] ERR Uudised, 29.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HHenG&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/0f72deff-06ab-42f0-a8da-39107296b97c/tuleva-aasta-mais-asub-praxise-juhi-kohale-kersti-kaljulaid Tuleva aasta mais asub Praxise juhi kohale Kersti Kaljulaid] ERR Uudised, 29.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zMT5C&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/a4895a48-e4e1-4636-9653-bd49022d98f2/volikogu-vottis-viljandimaa-kauaaegseima-vallavanema-ametist-maha Volikogu võttis Viljandimaa kauaaegseima vallavanema ametist maha] ERR Uudised, 29.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wZgxz&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151031200448/http://www.reuters.com/article/2015/10/31/us-mideast-crisis-syria-usa-idUSKCN0SO1VD20151031 In policy shift, Obama to send U.S. special forces to Syria] Reuters, 30.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6QmPz&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/8438395a-19db-41d5-aa0c-1db55dd2c339/gruusia-suudistab-saakasvilit-riigipoorde-kavandamises Gruusia süüdistab Saakašvilit riigipöörde kavandamises] ERR Uudised, 30.10.2015 (vaadatud 1.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7eMLC&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151031200017/http://www.reuters.com/article/2015/10/31/us-israeli-palestinians-idUSKCN0SO1HU20151031 Knife-wielding Palestinians strike in West Bank, Jerusalem; two dead] Reuters, 30.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yjpNT&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/10/30/us-italy-rome-mayor-idUSKCN0SO2LV20151030 Rome's mayor ousted, saying PM stabbed him in the back]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 30.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xe6rO&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151031140620/http://www.reuters.com/article/2015/10/30/us-poland-polanski-idUSKCN0SO1N720151030 Film-maker Polanski relieved after court rejects U.S. extradition request in child sex case] Reuters, 30.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zVkTH&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/majandus/69e2264b-037f-4db5-b84a-297b76f32581/evr-cargo-juhatuse-esimees-ahto-altjoe-lahkub-ametist EVR Cargo juhatuse esimees Ahto Altjõe lahkub ametist] ERR Uudised, 30.10.2015 (vaadatud 1.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MRmNc&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/majandus/9707372f-f194-45b6-b802-00ade01da9b3/superbus-sai-maanteeametilt-viimaks-liiniloa Superbus sai maanteeametilt viimaks liiniloa] ERR Uudised, 30.10.2015 (vaadatud 1.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zUdV8&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151101163022/http://www.reuters.com/article/2015/10/31/us-israel-palestinians-idUSKCN0SP0AF20151031 Palestinian wielding knife shot dead: Israeli police] Reuters, 31.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xcsO6&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20240516044337/https://www.reuters.com/article/2015/10/31/us-egypt-crash-idUSKCN0SP06V20151031/ Russian airliner with 224 aboard crashes in Egypt's Sinai, all killed] Reuters, 31.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DW9Vc&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/10/31/us-pakistan-election-idUSKCN0SP0GK20151031 11 killed as Pakistanis vote in local government polls]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 31.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wzWyO&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151101163043/http://www.reuters.com/article/2015/10/31/us-romania-blast-idUSKCN0SP0KM20151031 Romanian nightclub fire kills 27, national mourning declared] Reuters, 31.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RUbTt&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151104022455/http://www.reuters.com/article/2015/11/03/us-romania-fire-idUSKCN0SR1SQ20151103#3RqX6UBP8v2EqetH.97 Thousands march in Romania as toll from nightclub fire reaches 32] Reuters, 3.11.2015 (vaadatud 4.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PiMch&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/11/09/us-romania-fire-idUSKCN0SX10820151109#Q7BtKBuVUWKiAr7P.97 Protests continue in Romania, fire death toll reaches 45]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 8.11.2015 (vaadatud 9.11.2015)&lt;/ref&gt;
}}

{{Sündmused kuude kaupa}}

[[Kategooria:2015| 2015-10]]</text>
      <sha1>8zegqt8dkh7ckul3o2w069h4gl3cez2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maarja kabel (Viru-Nigula)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>416801</id>
    <revision>
      <id>7185124</id>
      <parentid>6752556</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T10:56:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sillerkiil</username>
        <id>58396</id>
      </contributor>
      <origin>7185124</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1274" sha1="0dmstmkuezo80bskjxd10dwcn6rc20q" xml:space="preserve">[[Pilt:Maarja kabeli varemed Viru-Nigulas, 21. juuli 2011.jpg|pisi|Maarja kabeli varemed (juuli 2011)]]
'''Maarja kabel''' on varemetes [[kabel]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] [[Viru-Nigula]] alevikus.&lt;ref name=&quot;Kultuurimälestis&quot;&gt;{{Kultuurimälestis|16056}} (vaadatud 07.09.2015)&lt;/ref&gt; See on [[Virumaa]] vanim kivist [[sakraalehitis]].&lt;ref name=&quot;Kultuurimälestis&quot;/&gt; Kabeli varemed on tunnistatud riiklikuks [[kultuurimälestis]]eks.&lt;ref name=&quot;Kultuurimälestis&quot;/&gt;

Kabel on pühitsetud [[neitsi Maarja]]le.&lt;ref name=&quot;Kultuurimälestis&quot;/&gt; 

Arvatakse, et kabel võis olla mälestustähis [[1268]]. aastal Viru-Nigula lähedal toimunud [[Liivi ordu]] ja Vene vägede lahingule. Pärast [[reformatsioon]]i 16. sajandil kabelit enam ei hooldatud. Kuna kabelit hakati hiljem seostama rahvaliku [[ebausk|ebausuga]],&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maarja kabel |url=https://www.folklore.ee/radar/netlohv/pdf/vnigula/maarja.pdf |väljaanne=Folklore.ee}}&lt;/ref&gt; siis 17. sajandil lammutati kabel osaliselt ja see jäigi lagunema.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{Kultuurimälestis|16056}}

{{koord}}
[[Kategooria:Lääne-Viru maakonna kultuurimälestised]]
[[Kategooria:Eesti kabelid]]
[[Kategooria:Viru-Nigula vald]]</text>
      <sha1>0dmstmkuezo80bskjxd10dwcn6rc20q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (Al)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>417553</id>
    <revision>
      <id>7185031</id>
      <parentid>7183754</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T07:28:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <comment>/* All */</comment>
      <origin>7185031</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="34098" sha1="s6kk63hgyhdo3t7xvsu7hekikwn6m25" xml:space="preserve">{{Mall:BiograafiadIndeks}}

'''Biograafiad (Al)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;Al&quot;.

==Al==
*[[Muḩammad bin Rāshid Āl Maktūm]], Dubai emiir (1949–)
*[[Asmāʾ Āl Thānī]], Katari alpinist (sündinud 20. sajandil)
*[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]], Katari peaminister (1959–)

==Ala==
*[[Efkan Ala]], Türgi poliitik (1965–)
*[[Janar Ala]], eesti semiootik, ajakirjanik ja kirjanik (1979–) 
*[[Siim Ala]], eesti laskesuusataja (1987–)
*[[David Alaba]], Austria jalgpallur (1992–) 
*[[Francišak Alachnovič]], valgevene näitekirjanik, teatritegelane ja publitsist (1883–1944) 
*[[Georgij Alafuzoff]], Soome sõjaväelane (1953–)
*[[Riikka Ala-Harja]], soome kirjanik ja dramaturg (1967–) 
*[[Jehan Alain]], prantsuse organist ja helilooja (1911–1940)
*[[Erkki Alak]], eesti maadleja (1983–) 
*[[Olavi Alakulppi]], Soome ja USA suusataja ning sõjaväelane (1915–1990)
*[[Allan Alaküla]], eesti ajakirjanik (1968–)
*[[Kaljo Alaküla]], eesti lendur, vabadusvõitleja ja tootmisjuht (1923–2016) 
*[[Ruth Alaküla]], eesti teleajakirjanik (1957–)
*[[Erik Alalooga]], eesti tegevus- ja installatsioonikunstnik (1974–) 
*[[Aino Alamaa]], eesti keraamik ja tarbekunstnik (1908–1996)
*[[Alviina Alametsä]], Soome poliitik (1992–) 
*[[Andreas Alamommo]], soome suusahüppaja (1998–)
*[[Kersti Ala-Murr]], eesti laulja (1973–)
*[[Priit Alamäe]], eesti ettevõtja (1978–)
*[[Kurt Aland]], saksa teoloog (1915–1994)
*[[Richard Aland]], eesti jalgpallur (1994–)
*[[Arni Alandi]], eesti ajakirjanik (1969–)
*[[Kalervo Alanenpää]], Rootsi poksija (1956–) 
*[[Raimond Alango]], eesti laulja ja laulupedagoog (1926–2010)
*[[Randar Alango]], eesti näitleja (1914–1980)
*[[Tarsina Alango]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1923–2010)
*[[Oswaldo Alanís]], Mehhiko jalgpallur (1989–) 
*[[Outi Alanko-Kahiluoto]], Soome poliitik (1966–) 
*[[Jaagup Alaots]], eesti loomaarstiteadlane (1940–2012)
*[[Ann Alari]], eesti tõlkija, ajakirjanik ja autor (1954–) 
*[[Rudolf Alari]], eesti laulja (1911–2004)
*[[Victor Alari]], eesti geofüüsik (1989–) 
*[[Alarich I]], läänegootide kuningas (suri 410)
*[[Lucas Alario]], Argentina jalgpallur (1992–)  
*[[Arnold Alas]], eesti aiandusarhitekt ja kunstnik (1911–1990)
*[[Arvo Alas]], Eesti tõlkija ja diplomaat (1943–2007)
*[[Askur Alas]], eesti tõlkija ja ajakirjanik (1973–) 
*[[Juhan Alas]], eesti dendraariumiasutaja (1874–1963)
*[[Kairi Alas]], eesti psühholoog (1991–) 
*[[Ottomar Alas]], eesti arhitekt (1922–1975)
*[[Ruth Alas]], eesti juhtimisteadlane (1960–2018) 
*[[Vello Alas]], Eesti sõjaväelane (1908–1947)
*[[Irakli Alasania]], Gruusia poliitik ja diplomaat (1973–)
*[[Heidi Alasepp]], eesti arst, tervishoiujuht ja riigiametnik (1972–) 
*[[Joe Alaskey]], USA näitleja (1952–2016)
*[[Connaughti prints Alastair]], Briti kuningliku perekonna liige (1914–1943) 
*[[Carlos Alazraqui]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1962–) 
*[[Santeri Alatalo]], Soome-Šveitsi jäähokimängija (1990–) 
*[[Toimi Alatalo]], soome murdmaasuusataja (1929–2014)
*[[Epp Alatalu]], eesti suhtekorraldaja
*[[Kadi Alatalu]], eesti ajakirjanik ja ühiskonnategelane 
*[[Riin Alatalu]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (1968–) 
*[[Toomas Alatalu]], eesti ühiskonnateadlane, ajakirjanik ja poliitik
*[[Vladimir Alatortsev]], vene maletaja (1909–1987)
*[[Apti Alaudinov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa sõjaväelane (1973–)
*[[Pekka Alava]], soome skulptor (1897–1977)
*[[Ave Alavainu]], eesti luuletaja (1942–2022)
*[[Mati Alaver]], eesti suusatreener (1954–)
*[[Bozorg ‘Alavī]], Iraani kirjanik (1904–1997)

==Alb==
*[[Jessica Alba]], USA filminäitleja (1981–)
*[[Jordi Alba|Jordi Alba i Ramos]], Hispaania jalgpallur (1989–)
*[[Anthony Albanese]], Austraalia poliitik (1963–) 
*[[Francesco Albani]], itaalia maalikunstnik (1578–1660)
*[[Muḩammad al-Barāda‘ī]], Egiptuse diplomaat ja jurist (1942–)
*[[Marco Albarello]], itaalia murdmaasuusataja (1960–)
*[[José Manuel Albares]], Hispaania diplomaat ja poliitik (1972–)
*[[Hermanis Albats]], Läti jurist, diplomaat, teadlane ja õppejõud (1879–1942) 
*[[Jevgenija Albats]], Venemaa ajakirjanik, politoloog ja kirjanik (1958–)
*[[Berat Albayrak]], Türgi poliitik
*[[Henrik Otto von Albedyl]], Rootsi sõjaväelane (1666–1738)
*[[Edward Albee]], ameerika näitekirjanik (1928–2016)
*[[Isaac Albéniz]], hispaania helilooja ja pianist (1860–1909) 
*[[Valdek Alber]], eesti kunstnik (1976–)
*[[Eleanor Alberga]], Jamaica helilooja (1949–)
*[[Niccolò Albergati]], itaalia kardinal ja diplomaat (1373–1443)
*[[Franklin Alberger]] 
*[[Valdis Albergs]], läti skulptor (1922–1984)
*[[Arturs Alberings]], Läti agronoom ja poliitik (1876–1934)
*[[Christijan Albers]], hollandi Vormel 1 sõitja (1979–)
*[[Hans Albers]], saksa näitleja ja laulja (1891–1960)
*[[Marcel Albers]], hollandi võidusõitja (1967–1992) 
*[[piiskop Albert]] (Albert von Buxhövden), Liivimaa piiskop (1165–1229)
*[[Albert Aachenist]], ajaloolane (11.–12. sajand)
*[[Albert Suerbeer]] (Albert II), Riia peapiiskop (suri 1273)
*[[Albert Suur]] 
*[[Albert I (Monaco)|Albert I]], Monaco vürst (1848–1922)
*[[Albert II (Belgia)|Albert II]], belglaste kuningas
*[[Albert II (Monaco)|Albert II]], Monaco vürst (1958–) 
*[[prints Albert Victor, Clarence'i hertsog]], Briti kuningliku perekonna liige (1864–1892)
*[[Eugen d'Albert]], helilooja ja pianist (1864–1932)   
*[[Flórián Albert]], ungari jalgpallur (1941–2011)
*[[Maria Albert]], eesti ujuja (1985–) 
*[[Marko Albert]]
*[[Yuri Alberto]], Brasiilia jalgpallur (2001)
*[[Leon Battista Alberti]], itaalia arhitekt (1404–1472)
*[[Domenico Alberti]], itaalia laulja ja helilooja (suri 1740)
*[[Maryse Alberti]], prantsuse päritolu Ameerika Ühendriikide filmioperaator (1954–)
*[[Mariotto Albertinelli]], itaalia kunstnik (1474–1515)
*[[Islam-Beka Albijev]], tšetšeeni rahvusest Venemaa maadleja (1988–)
*[[Tomaso Albinoni]], itaalia helilooja (1671–1751)
*[[Raúl Albiol]], Hispaania jalgpallur (1985–)
*[[Al-Bīrūnī]], pärsia õpetlane (sündis 973)
*[[August Albo]], Eesti maalikunstnik ja skulptor (1893–1963)
*[[Alexander Albon]], tai vormelisõitja (1996–) 
*[[Albrecht (Mainz)|Albrecht]], Mainzi peapiiskop (1490–1545) 
*[[Albrecht (Saksi-Wittenberg)|Albrecht]], Lüneburgi vürst (suri 1385)
*[[Albrecht I (Saksimaa)|Albrecht I]], Saksi krahv (1212–1260)
*[[Albrecht I (Braunschweig)|Albrecht I]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog 
*[[Albrecht I (Braunschweig-Grubenhagen)]]
*[[Albrecht Elsaßist]], Lotringi hertsog 1047–1048
*[[Albrecht I (Saksa kuningas)|Albrecht I]], Saksa kuningas, Austria hertsog (1255–1308)
*[[Albrecht II (Austria)|Albrecht II]], Austria hertsog (1298–1358)
*[[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albrecht II]], Saksa kuningas, Ungari kuningas, Böömimaa kuningas, Austria hertsog (1397–1439)
*[[Albrecht II (Braunschweig-Wolfenbüttel-Göttingen)|Albrecht]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog (u 1268–1318)
*[[Albrecht VI (Austria)|Albrecht VI]], Austria hertsog (1418–1463)
*[[Albrecht (Castell-Castell)|Albrecht]], Castell-Castelli vürst (1925–2016)
*[[Albrecht Mecklenburgist]], Rootsi kuningas ja Mecklenburgi hertsog (suri 1412) 
*[[Andreas Albrecht]], ameerika kosmoloog (1957–) 
*[[Ernst Albrecht]], Saksamaa poliitik (1930–2014)
*[[Gerd Albrecht]], saksa dirigent (1935–2014)
*[[Ingrid Albrecht]], USA filosoof
*[[Johann Friedrich Ernst Albrecht]], saksa arst ja kirjanik (1752–1814)
*[[Zinaida Albrecht]], Eesti entomoloog (1902–1995)
*[[Albrecht Friedrich (Preisimaa)|Albrecht Friedrich]], Preisimaa hertsog (1553–1618)
*[[Johann Georg Albrechtsberger]], austria helilooja, muusikateoreetik ja -pedagoog (1736–1809)
*[[Eik Albri]], eesti poksija (1908–1982) 
*[[Rein Albri]], eesti merendustegelane ja õppejõud (1946–) 
*[[Madeleine Albright]], Ameerika Ühendriikide diplomaat ja poliitik (1937–2022) 
*[[Marc Albrighton]], Inglismaa jalgpallur (1989–)
*[[Afonso de Albuquerque]], Portugali meresõitja, sõjaväelane ja poliitik (suri 1515)

==Alc==
*[[Luna Alcalay]], Austria pianist ja helilooja (1928–) 
*[[Carlos Alcaraz]], Hispaania tennisist (2003–)
*[[Louisa May Alcott]], ameerika kirjanik (1832–1888)

==Ald==
*[[Alan Alda]], USA näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (1936–) 
*[[Mark Aldanov]], emigreerunud vene kirjanik (1886–1957)
*[[Ginger Alden]], USA modell ja näitleja (1956–)
*[[Kurt Alder]], saksa keemik (1902–1958) 
*[[Omar Alderete]], Paraguay jalgpallur (1996–) 
*[[Joey Alders]], hollandi võidusõitja (1999–)
*[[Toby Alderweireld]], Belgia jalgpallur (1989–)
*[[Richard Aldington]], inglise kirjanik (1892–1962)
*[[Brian Aldiss]], inglise kirjanik (1925–2017)
*[[James Aldridge]], inglise kirjanik (1918–2015)
*[[Buzz Aldrin]], USA piloot ja astronaut (1930–)
*[[Fritjof Magnussønn Åldstedt]], norra ajakirjanik

==Ale==
*[[Uota Ale]], Tuvalu jalgpallur (1986–) 
*[[Alebrand]], misjonär ja preester Liivimaal (12.–13. sajand)
*[[Pierre Alechinsky]], Belgia kunstnik (1927–)
*[[Mira Alečković]], serbia luuletaja (1924–2008)
*[[Ciro Alegría]], Peruu kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (1909–1967)
*[[Pilar Alegría]], Hispaania poliitik (1977–)
*[[Aleksandr Alehhin]], maletaja (1892–1946)
*[[Sergei Aleinikov]], valgevene jalgpallur
*[[Vicente Aleixandre]], hispaania luuletaja (1898–1984) 
*[[Iván Alejo]], Hispaania jalgpallur (1995–) 
*[[Franz Alekand]], eesti ühiskonnategelane (1893–1949) 
*[[Koit Alekand]], eesti maaparandusteadlane (1929–2018)
*[[Alekhsandri (Imerethi prints)|Alekhsandri]], Imerethi prints, Venemaa sõjaväelane
*[[Nana Alekhsandria]], gruusia maletaja (1949–)
*[[Arthur Alekhsanjan]], armeenia maadleja (1991–)
*[[Mykolas Alekna]], leedu kettaheitja (2002–)
*[[Virgilijus Alekna]], leedu kettaheitja (1972–)
*[[Vaida Aleknavičienė]], Leedu poliitik (1976–) 
*[[Vagit Alekperov]], aseri päritolu Venemaa ärimees (1950–)  
*[[Aleksander (Poola)|Aleksander]], Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1461–1506)
*[[Aleksandar I Karađorđević]], Jugoslaavia kuningas (1888–1934)  
*[[Aleksander Suur]]
*[[Aleksander I (paavst)|Aleksander I]], paavst 
*[[Aleksander I]], Venemaa keiser
*[[Aleksander II (paavst)|Aleksander II]], paavst
*[[Aleksander II]], Venemaa keiser
*[[Aleksander III]], Venemaa keiser (1845–1894) 
*[[Aleksander III (paavst)|Aleksander III]], paavst (suri 1181)  
*[[Aleksander IV (paavst)|Aleksander IV]], paavst (suri 1261)  
*[[Aleksander VI]] 
*[[Aleksander VII]] 
*[[Aleksander VIII]]
*[[Aleksander Nevski]] 
*[[Aleksandra Fjodorovna (1798–1860)]], Venemaa keisrinna (1798–1860)
*[[Aleksandra Fjodorovna (1872–1918)]], Venemaa keisrinna
*[[Aleksandr Aleksandrov (keeleteadlane)|Aleksandr Aleksandrov]], vene keeleteadlane
*[[Aleksandr Aleksandrov (kosmonaut)|Aleksandr Aleksandrov]], Nõukogude Liidu kosmonaut (1943–)
*[[Aleksandr Vassiljevitš Aleksandrov]], Nõukogude Liidu helilooja (1883–1946) 
*[[Andrei Aleksandrov]], Eesti jäähokimängija (1990–)
*[[Herman Aleksandrov]], Vene sõjaväelane (1879–1927) 
*[[Jelizaveta Aleksandrova-Zorina]], vene kirjanik, publitsist, ajakirjanik ja blogija (1984–)
*[[Ivan Aleksandrovski]], vene kunstnik, fotograaf, leiutaja ja insener (1817–1894)
*[[Sergei Aleksašenko]], Venemaa pankur ja riigimees (1959–) 
*[[Aleksei I Mihhailovitš]]
*[[Aleksei Nikolajevitš (Venemaa troonipärija)|Aleksei Nikolajevitš]], Venemaa troonipärija (1904–1918)
*[[Aleksei Petrovitš]], Venemaa troonipärija (1690–1718)
*[[Kirill Aleksejenko]], vene maletaja (1997–)
*[[Aivar Aleksejev]], eesti munitsipaalpoliitik (1965–) 
*[[Aleksandr Aleksejev]], vene jurist, Tartu ülikooli õigusteaduse professor  
*[[Aleksei Aleksejev]] (1974–), mari päritolu Eesti õpetaja ja filmilavastaja
*[[Aleksei Aleksejev (jalgpallur)|Aleksei Aleksejev]], Eesti jalgpallur (1989–)
*[[Ivan Aleksejev]], Eesti näitleja (1989–) 
*[[Jevgeni Aleksejev]], vene maletaja (1985–)
*[[Marius Aleksejev]], Eesti käsipallur (1982–) 
*[[Marko Aleksejev]], eesti kergejõustiklane (kõrgushüppaja) (1979–)
*[[Mihhail Andrejevitš Aleksejev]], Nõukogude pedagoog
*[[Mihhail Vassiljevitš Aleksejev]], Venemaa sõjaväelane
*[[Mihhail Nikolajevitš Aleksejev]], vene kirjanik
*[[Nikolai Aleksejev]], vene dirigent (1958–)
*[[Pavel Aleksejev]], Eesti jalgpallur (1991–)
*[[Pjotr Aleksejev]], vene luuletaja (19. sajand)
*[[Tiit Aleksejev]], eesti kirjanik ja ajaloolane (1968–)
*[[Vladimir Aleksejev]], Vene sõjaväelane, kindralleitnant (1961)
*[[Viktor Aleksejev]], Eesti kunstnik (1902–1945)
*[[Vissarion Aleksejev]], Eesti matemaatik
*[[Ljudmila Aleksejeva]], vene ajaloolane ja inimõiguslane (1927–2018)
*[[Olga Aleksejeva]], Eesti vehkleja (1982–) 
*[[Anatoli Aleksin]], juudi päritolu vene kirjanik (1924–2017)
*[[Aleksius II]], Moskva ja kogu Venemaa patriarh (1929–2008)
*[[August Alekõrs]], Eesti kohtunik (1898–1989)
*[[Indrek Alekõrs]], Eesti haridustegelane ja koolijuht (1952–) 
*[[Linda Alekõrs]], eesti kunstiajaloolane (1924–2003)
*[[Richard Alekõrs]], eesti kirjandusteadlane ja -kriitik (1914–1973)
*[[Markku Alén]], soome rallisõitja (1951–)
*[[Urmas Alender]], Eesti laulja (1953–1994)
*[[Yoko Alender]], Eesti poliitik (1979–) 
*[[Ivar Alenius-Bjørk|Ivar Johannes Wilhelm Alenius-Bjørk]], taani kunstnik (1905)  
*[[Jean Alesi]] 
*[[Åge M. Åleskjær]], norra pastor ja koguduserajaja
*[[Arturo Alessandri Palma]], Tšiili poliitik (1868–1950)  
*[[Jorge Alessandri Rodríguez]], Tšiili poliitik (1896–1986)
*[[Aleuas I]], Larissa valitseja (6. sajand eKr)
*[[Mall Alev]], eesti suusataja ja orienteeruja (1973–)
*[[Rutter Alev]], Eesti sõjaväelane (1906–1992)
*[[Voldemar Alev]], eesti näitleja (1902–1975)
*[[Ioánnis Alevrás]], Kreeka poliitik (1912–1995) 
*[[Alexander (Tartu piiskop)|Alexander]], Tartu piiskop (suri 1268)
*[[Alexander (Schaumburg-Lippe)|Alexander]], Schaumburg-Lippe vürst (sündinud 1958)
*[[Alexander II]], šotlaste kuningas (1198–1249) 
*[[Christopher Alexander]], Austria päritolu USA arhitekt (1936–2022)
*[[Conel Hugh O'Donel Alexander]], Briti krüptoanalüütik ja maletaja (1909–1974)
*[[Jason Alexander]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1959–)  
*[[Lloyd Alexander]], ameerika ulmekirjanik (1924–2007)
*[[Victoria Nichols Alexander]], ameerika kirjanik ja filosoof
*[[Alexander Friedrich]], Hessen-Kasseli maakrahv (1863–1945)
*[[Kenti printsess Alexandra]] (1936–) 
*[[Printsess Alexandra, Fife'i hertsoginna]], Briti kuningliku perekonna liige (1891–1959) 
*[[Alexandra (Suurbritannia)|Taani Alexandra]], [[Suurbritannia]] kuninganna (1844–1925) 
*[[Alexandra (Frederiksborgi krahvinna)|Alexandra]], Frederiksborgi krahvinna (1964–)
*[[Alexandra Sayn-Wittgenstein-Berleburg]], Pfeili ja Klein-Ellguthi krahvinna (1970–)
*[[Liana Alexandra]], Rumeenia helilooja (1947–2011)
*[[Boniface Alexandre]], Haiti poliitik, president 2004–2006 (1936–2023) 
*[[Alexandrine (Taani kuninganna)|Alexandrine]], Mecklenburg-Schwerini printsess, Taani kuninganna (1879–1952) 
*[[Aléxandros I]], Kreeka kuningas (1893–1920)
*[[Nicoleta Alexandru]], rumeenia laulja (1968–)
*[[Alexia (Kreeka ja Taani printsess)|Alexia]], Kreeka ja Taani printsess (1965–) 
*[[Alexia]], Madalmaade printsess (2005–)
*[[Alexinos]], vanakreeka filosoof (4.–3. sajand eKr)
*[[Alexis]], vanakreeka komöödiakirjanik
*[[Alexius]], kerjus, kristlik pühak (suri 5. sajandil)
*[[Robert Alexy]], saksa õigusteadlane ja filosoof (1945–)

==Alf==
*[[Angelino Alfano]], Itaalia poliitik (1970–)
*[[Franco Alfano]], itaalia helilooja (1875–1954)
*[[Gustavo Alfaro]], Argentina jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1962–) 
*[[José de Jesús Alfaro‎]], Nicaragua poliitik (1800-1855)
*[[Ivan Alfejev]], Eesti arst (1896–1962)
*[[Achilles Alferaki]], kreeka päritolu vene helilooja (1846–1919)
*[[Vittorio Alfieri]], itaalia kirjanik (1749–1803)
*[[Ivan Alfjorov]], Nõukogude Liidu väejuht, kindralleitnant (1897–1979)
*[[Žoress Alfjorov]], valgevene päritolu Venemaa füüsik ja poliitik (1930–2019) 
*[[Alfonso III (Aragón)|Alfonso III]], Aragóni kuningas (1265–1291) 
*[[Alfonso XIII]], Hispaania kuningas (1886–1941)
*[[Alfonso Carlos, San Jaime hertsog]], Hispaania karlistlik trooninõudleja (1849–1936)
*[[Alfred Roman]], Liechtensteini prints (1875–1930)
*[[Julien Alfred]], Saint Lucia sprinter (2001–)
*[[Hannes Alfvén]], rootsi elektriinsener ja plasmafüüsik (1908–1995)
*[[Hugo Alfvén]], Rootsi helilooja (1872–1960)

==Alg==
*[[Ole Ålgård]], Norra diplomaat
*[[Alessandro Algardi]], itaalia kõrgbaroki skulptor, arhitekt ja joonestaja (1595–1654) 
*[[Francesco Algarotti]], itaalia filosoof, kunstikriitik ja graveerija (1712–1764)
*[[Ali Al-Gashamy]], Norra jalgpallur (1989–)
*[[Algirdas]], Leedu suurvürst 
*[[Peeter Algma]], eesti õpetaja (1885–1951)
*[[Toomas Algma]], eesti õpetaja (1896–1971)
*[[Jaime Alguersuari]], hispaania vormelisõitja (1990–)
*[[Martin Algus]], eesti näitleja (1973–)
*[[Aado Algvere]], eesti metallikunstnik (1947–)
*[[Karl Algvere]], eesti metsamees ja metsateadlane (1907–1973)
*[[Peep Algvere]], eesti silmaarst ja arstiteadlane Rootsis (1935–2021)

==Ali==
*[[‘Alī ibn Abī Ţālib]], [[Muḩammad]]i väimees ja neljas kaliif (suri 661)
*[[Aires Ali]], Mosambiigi poliitik (1955–)
*[[Irfaan Ali]], Guyana poliitik (1980–)
*[[Mas‘ūd ‘Alī Moḩammadī]], Iraani füüsik (suri 2010)
*[[Nia Ali]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (1988–)
*[[Sabahattin Ali]], türgi kirjanik ja pedagoog (1907–1948)
*[[Aliaksiej Aliaksandraŭ]], valgevene maletaja (1973–)
*[[Alice (Suurbritannia printsess)|Alice]], Suurbritannia printsess, Hesseni suurhertsoginna (1843–1878) 
*[[printsess Alice, Gloucesteri hertsoginna]] (1901–2004) 
*[[Muhammad al-Idrisi]], araabia kartograaf (12. sajand)
*[[Anton Alihhanov]], Venemaa poliitik (1986–)
*[[Maksud Alihhanov-Avarski]], Venemaa sõjaväelane (1846–1907)
*[[Muhhu Alijev]], Venemaa poliitik (1940–)
*[[Heikki A. Alikoski]], soome astronoom (1912–1997)
*[[Imam Alimsultanov]], tšetšeeni laulja ja laulukirjutaja (1957–1996)
*[[Şirindil Alışanlı]], aserbaidžaani kirjandusteadlane (1952–2024)
*[[Paul Alisch]], baltisaksa tööstusarhitekt (1842 – pärast 1917)
*[[Alizée]], prantsuse laulja (1984–)
*[[Fejzi Alizoti]], Albaania poliitik (1874–1945)

==Alj==
*[[Jüri Aljak]], eesti karikaturist (1954–)
*[[Berit Aljand]], eesti ujuja (1985–)
*[[Martti Aljand]], eesti ujuja (1987–)
*[[Riho Aljand]], eesti ujumistreener (1960–2019) 
*[[Triin Aljand]], eesti ujuja (1985–)
*[[Rene Aljas]], eesti jalgpallur (1986–)
*[[Warda Al-Jazairia]], Alžeeria laulja ja näitleja (1939–2012)
*[[Georgi Aljošin]] (1931–2011), NLKP tegelane
*[[Samuil Aljošin]] (1913–2008), vene näitekirjanik

==Alk== 
*[[Charles-Valentin Alkan]], prantsuse pianist ja helilooja (1813–1888)
*[[Alkidamas]], vanakreeka sofist ja reetor (5.–4. sajand eKr)
*[[Alkiphron]], vanakreeka reetor ja sofist (2. või 3. sajand)
*[[Jēkabs Alksnis (arst)|Jēkabs Alksnis]], läti arst, sõjaväearst ja arstiteadlane (1870–1957)
*[[Jēkabs Alksnis (sõjaväelane)|Jēkabs Alksnis]], läti päritolu Vene keiserliku armee allohvitser, hiljem Punaarmee komandör (1897–1938)

==All==
*[[Heleri All]], eesti ajakirjanik (1995–) 
*[[Tarmo All]], eesti geoloog (1969–)
*[[Rudolf Allabert]], eesti näitleja (1939–2011)
*[[Émile Allais]], prantsuse mäesuusataja (1912–2012)
*[[Lucy Allais]], Lõuna-Aafrika Vabariigi filosoof 
*[[Maurice Allais]], prantsuse majandusteadlane (1911–2010)
*[[Andres Allan]], eesti luuletaja (1965–1988)
*[[Erik Allardt]], soome sotsioloog (1925–2020) 
*[[Ludwig Nicolaus von Allart]], sõjaväelane (1659–1727/1728)
*[[Ain Allas]], eesti teleajakirjanik (1948–)
*[[Aliis Allas]], eesti squash'i-mängija (1983–)
*[[Anti Allas]], Eesti poliitik (1977–)
*[[Teet Allas]], eesti jalgpallur (1977–)
*[[Ülar Allas]], eesti molekulaarbioloog, publitsist ja DJ (1977–)
*[[Olavi Allase]], eesti keskmaajooksja (1993–)
*[[Markus Allast]], eesti jalgpallur (2000–)
*[[Airi-Alina Allaste]], eesti sotsioloog (1967–)
*[[Iyād ‘Allāwī]], Iraagi poliitik (1945–)
*[[Marcus Allbäck]], Rootsi jalgpallitreener ja endine Rootsi jalgpallikoondise ründaja (1973–)
*[[August Alle]], eesti kirjanik (1890–1952)
*[[Arnold Allebras]], Eesti sõjaväelane (kadett) (1905–1924)
*[[Marc Allégret]], prantsuse filmirežissöör (1900–1973)
*[[Yves Allégret]], prantsuse filmirežissöör (1905–1987)
*[[Gregorio Allegri]], itaalia laulja ja helilooja (1582–1652)
*[[David Allen]], USA ajajuhtimiskonsultant (1945–)
*[[Christa B. Allen]], USA näitleja (1991–)
*[[Gene Allen]], USA filmikunstnik (1918–2015)
*[[George Allen]], USA poliitik (1952–) 
*[[Jake Allen]], Kanada jäähokimängija (1990–) 
*[[Joe Allen]], Walesi jalgpallur (1990–) 
*[[Lily Allen]], Briti laulja (1983–)
*[[Patrick Allen]], Jamaica vaimulik ja riigiametnik (1951–)
*[[Paul Allen]], USA ettevõtja (1953–2018)
*[[Ray Allen]], USA korvpallur (1975–)
*[[Rick Allen]], inglise muusik (1963–)
*[[Ross Allen]], Ühendkuningriigi diplomaat (1978–)
*[[Tim Allen]], ameerika näitleja ja koomik (1953–)
*[[Woody Allen]], USA filmirežissöör (1935–)
*[[Isabel Allende]], Tšiili kirjanik (1942–)
*[[Isabel Allende (poliitik)|Isabel Allende]], Tšiili poliitik  
*[[Salvador Allende]], Tšiili poliitik (1908–1973)
*[[Arvo Aller]], Eesti poliitik (1973–) 
*[[Josef Allerberger]], saksa snaiper (1924–2010)
*[[Sophie Allerman]], eesti päritolu kommunistlik poliitik (1890–1938)
*[[Ernst Alles]], eesti põllumees (1904–1941)
*[[Paul Alles]], Eesti mesinik (1921–2009)
*[[Rasmus Alles]], eesti jalgpallur (1992–) 
*[[Alphonse Alley]], Dahomee poliitik (1930–1987)
*[[Alari Allik]], eesti japanoloog ja tõlkija (1973–)
*[[Aleksander Allik]], eesti apteeker ja Kuressaare linnapea (1868–1953)
*[[Arnold Allik]], eesti arst (1899–1948)
*[[August Allik]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1920–1962)
*[[Enn Allik]], eesti kunstnik (1961–)
*[[Enno Allik]], eesti kunstnik (1936–)
*[[Ermil Allik]], eesti õigeusu vaimulik (1917–2003) 
*[[Helgi Allik]], eesti kultuuritegelane, tantsujuht ja pedagoog (1937–2007)  
*[[Heli Allik]], eesti tõlkija (1973–)
*[[Hendrik Allik]], Eesti poliitik (1901–1989)
*[[Jaak Allik]], Eesti teatrikriitik, teatrijuht, lavastaja ja poliitik (1946–) 
*[[Jaan Allik]], Eesti sõjaväelane (1892–1942)
*[[Johanna Allik]], eesti iluuisutaja (1994–)
*[[Jüri Allik]], eesti psühholoog (1949–)
*[[Karli Allik]], eesti võrkpallur (1996–)
*[[Karin Allik]], eesti teatrikriitik (1998–)
*[[Kristi Allik]], Eesti päritolu Kanada helilooja ja pianist (1952–)
*[[Martin Allik]], eesti jalgpallur (1994–)
*[[Mati Allik]], Eesti omavalitsuspoliitik (1956–)
*[[Paul Allik]], eesti kunstnik ja laulja (1946–2003)
*[[Peeter Allik]], eesti kunstnik (1966–2019)
*[[Valev-Heiki Allik]], eesti sõudja (1966–) 
*[[Vladimir Allik]], eesti vaimulik (1883–1938) 
*[[Alma Allika]], eesti õpetaja ja koolijuht (1904–1984) 
*[[Luule Allika]], eesti tööstusjuht ja rahvasaadik (1929–2004) 
*[[Marno Allika]], eesti vehkleja (1982–)
*[[Andrus Allikas]], eesti harrastusfotograaf (1975–)
*[[Georg Allikas]], endine Eesti motokrossisõitja (1986–) 
*[[Johannes Allikas]], Eesti sõjaväelane (1895–1952) 
*[[Karl Allikas]], eesti sõjaväelane (1905–1976)
*[[Margus Allikmaa]], ERR juhatuse esimees (1961–) 
*[[Lembit Allikmets]], eesti arstiteadlane (1936–2025)
*[[Rando Allikmets]], eesti molekulaarbioloog ja geeniteadlane (1960–)
*[[August Allikmäe]], eesti advokaat
*[[Kadri Allikmäe]], eesti keskkonnaaktivist (1981–) 
*[[Merike Allikmäe]], eesti jurist
*[[Mihkel Allikmäe]], eesti maadleja ja treener (1986–) 
*[[Artur Alliksaar]], (1923–1966)
*[[Kristiina Alliksaar]], eesti kultuurispetsialist ja teatrijuht (1980–) 
*[[Rauno Alliksaar]], eesti teoloog, tõlkija, kirjanduskriitik ja kultuurikorraldaja (1992–) 
*[[Merit Alliku]], eesti käsipallur ja treener (1991–2023) 
*[[Rauno Alliku]], eesti jalgpallur (1990–)
*[[Aare Allikvee]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (1921–1994)
*[[Andrus Allikvee]], eesti näitleja (1957–)
*[[Anu Allikvee]], eesti kunstiajaloolane ja kuraator (1960–2024)
*[[Martin Allikvee]], eesti ujuja (1995–) 
*[[Ralf Allikvee]], eesti arst (1952–)
*[[Reet Allikvere]], eesti jurist, endine kohtunik (1951–) 
*[[Jossif Allilujev]], vene arstiteadlane, kardioloog (1945–2008)
*[[Svetlana Allilujeva]], gruusia-vene päritolu filoloog ja kirjanik (1926–2011)
*[[Helga Alling]], eesti tekstiilikunstnik (1925–2001)
*[[Henry Allingham]], Suurbritannia ülipikaealine (1896–2009)
*[[Margery Allingham]], inglise kirjanik (1904–1966)
*[[Vallo Allingu]], eesti korvpallur (1978–)
*[[Mose Allison]], Ameerika Ühendriikide džäss- ja bluusipianist, laulja ning laulukirjutaja (1927–2016)
*[[Duane Allman]], ameerika kitarrist (1946–1971)
*[[Gregg Allman]], Ameerika Ühendriikide rokk- ja bluusimuusik (1947–2017) 
*[[Valarie Allman]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (1995–)
*[[Indrek Allmann]], eesti arhitekt (1972–)
*[[Margus Allmann]], eesti muusikapedagoog ja orkestrijuht (1972–2011)
*[[Jaak Allmere]], eesti majandustegelane ja endine Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1934–) 
*[[Art Allmägi]], eesti skulptor (1983–) 
*[[Alessandro Allori]], itaalia kunstnik (1535–1607)
*[[Cristofano Allori]], itaalia kunstnik (1577–1621)
*[[Enn Allpere]], Eesti kohtunik (1900–1989)
*[[Jaan Allpere]], eesti rahvusest Rootsi arhitekt ja kunstiajaloolane (1923–2000) 
*[[Gordon Allport]], USA psühholoog (1897–1967) 
*[[Hanna Allsaar]], eesti näitleja (1986–)
*[[Hendrik Allsaar]], eesti põllumees ja ettevõtja (1943–) 
*[[Andres Allsalu]], eesti pokkerimängija ja endine tõstja (1988–) 
*[[Efraim Allsalu]], eesti maalikunstnik (1929–2006)
*[[Vano Allsalu]], eesti kunstnik (1967–)
*[[Airi Allvee]], eesti laulja (1972–)

==Alm==
*[[A. H. Almaas]], Kuveidi päritolu müstik
*[[Arno Almann]], eesti haridustegelane (1950–) 
*[[Lauri Almann]], eesti jurist ja riigiametnik (1975–)
*[[André Almeida]], portugali jalgpallur (1990–)
*[[Ivan Almeida]], korvpallur (1989–)
*[[Andreas Almgren]], rootsi jooksja (1995–)
*[[Esko Almgren]], Soome poliitik (1932–)
*[[Mario Almirante]], itaalia filmirežissöör ja -stsenarist (1890–1964)
*[[Miguel Almirón]], Paraguay jalgpallur (1994–)  
*[[Abū al-Ḩasan ‘Alī al-Mas‘ūdī]], araabia geograaf ja ajaloolane (10. sajand)
*[[Franziska van Almsick]], saksa ujuja (1978–)
*[[Pedro Almodóvar]] (1951–), hispaania filmirežissöör ja stsenarist
*[[Carl Jonas Love Almquist]], rootsi kirjanik (1793–1866) 
*[[Adam Almqvist]], rootsi jäähokimängija (1991–) 
*[[Joaquín Almunia]], Hispaania ja Euroopa Liidu poliitik (1948–) 
*[[Manuel Almunia]], hispaania jalgpallur (1977–)

==Aln==
*[[Airi Alnek]], eesti orienteeruja (1963–)
*[[Folke Alnevik]], endine rootsi kergejõustiklane (1919–)

==Alo==
*[[Viktor Alonen]], endine Eesti jalgpallikoondise mängija (sündinud 1969)
*[[Fernando Alonso]], hispaania autovõidusõitja (1981–) 
*[[Júnior Alonso]], Paraguay jalgpallur (1993–) 
*[[Marcos Alonso]], Hispaania jalgpallur (1990–)
*[[Xabier Alonso]], Hispaania jalgpallur (1981–)

==Alp==
*[[Toomas Alp]], eesti advokaat (sündinud 1965) 
*[[Ayşenur Alpaslan]], Türgi diplomaat (1953–)
*[[Jüri Alperten]], Eesti dirigent, pianist ja muusikapedagoog (1957–2020)
*[[Moissei Alperten]], Eesti viiuldaja (1930–2005)
*[[Lagle Alpius]], eesti laulja (1951)

==Alr==
*[[Sydney Alrutz]], rootsi psühholoog (1868–1925)

==Als== 
*[[Muqtada al-Sadr]]
*[[Abir Al-Sahlani]], Iraagi päritolu Rootsi poliitik (1976–) 
*[[Thomas Alsgaard]]
*[[Boshra Alshaebyi]], Jordaania maletaja (1995–)
*[[Heinrich Joachim Alstadius]], Tallinna bürgermeister (1780–1860)
*[[Birgitte Alsted]], Taani viiulimängija, õpetaja ja helilooja (1942–)
*[[Richard Alston]], Briti koreograaf (1948–)
*[[William Alston]], USA filosoof (1921–2009)
*[[Alsou]], Venemaa lauljatar (1983–)
*[[Fail Alsõnov]], baškiiri rahvuslane ja kohalik poliitiline aktivist (1986–)

==Alš==
*[[Arnold Alšvang]], Ukraina muusikateadlane (1898–1960)

==Alz==
*[[Alois Alzheimer]], saksa neuroloog ja psühhiaater (1864–1915)

==Alt==
*[[Eino Alt]], eesti näitekirjanik (1921–1980)
*[[Norovõn Altanhujag]], Mongoolia poliitik (1958–)
*[[Albrecht Altdorfer]], saksa maalikunstnik (suri 1538) 
*[[Martha Alter]], USA pianist ja helilooja (1904–1976)
*[[Theodor Altermann]], eesti näitleja ja lavastaja (1885–1915)
*[[Ülo Altermann]], eesti metsavend
*[[Louis Althusser]], Prantsuse filosoof (1918–1990)
*[[Hamit Altıntop]], Türgi jalgpallur (1982–)
*[[Anna Altleis]], eesti näitleja (1886–1957)
*[[Albrecht Altma]], eesti füüsik (1897–1969)
*[[Peter Altmaier]], Saksamaa poliitik (1958–) 
*[[Robert Altman]], USA filmirežissöör (1925–2006)
*[[Scott Altman]], Ameerika Ühendriikide endine mereväelane, katselendur ja NASA astronaut (1959–) 
*[[Urmas Altmeri]], eesti biotehnoloog ja piimandusteadlane (1918–1982)
*[[Annika Altmäe]], Eesti keskkonnakaitsja ja poliitik (1987–) 
*[[Arvi Altmäe]], eesti kõrgkoolijuht (1942–)
*[[Lea Altnurme]], eesti religioonisotsioloog
*[[Riho Altnurme]], eesti teoloog (1969–)
*[[Toomas Altnurme]], eesti kunstnik (1973–)
*[[Aimar Altosaar]], Eesti poliitik (1959–) 
*[[Enn Altosaar]], eesti tehnikateadlane (1929–1986)
*[[Erich Altosaar]], eesti korv- ja võrkpall (1908–1941)
*[[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (1943–2026)
*[[Keret Altpere]], eesti tekstiilikunstnik (1977–)
*[[Robert Altpere]], Eesti sõjaväelane (1895–1942)
*[[Alan Altraja]], eesti arst ja arstiteadlane (1965–)
*[[Hannes Altrov]], eesti klarnetist ja muusikapedagoog (1944–)
*[[Riho Altrov]], eesti fagotimängija, klarnetist ja muusikategelane (1941–1994)
*[[Eve Alttoa]], eesti kunstiteadlane ja konservaator (1964–) 
*[[Kaur Alttoa]], eesti kunstiajaloolane (1947–)
*[[Leida Alttoa]], eesti õpetaja (1893–1977)
*[[Villem Alttoa]], eesti kirjandusteadlane (1898–1975)
*[[Ömer Altuğ]], Türgi diplomaat (1947–)
*[[Aleksandr Altunin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1921–1989)

==Alu==
*[[Veronika Alu]], eesti nahakunstnik ja kunstipedagoog (1977–)
*[[T. M. Aluko]], Nigeeria kirjanik (1918–2010)
*[[Nikolai Alumäe]], eesti tehnikateadlane (1915–1992) 
*[[Vladimir Alumäe]], eesti viiuldaja (1917–1979)
*[[Ādolfs Alunāns]], läti näitekirjanik, teatrinäitleja ja -direktor (1848–1912) 
*[[Indriķis Alunāns]], läti ajakirjanik (1835–1904)
*[[Juris Alunāns]], läti luuletaja, publitsist ja keeleteadlane (1832–1864)
*[[Anu Aluoja]], eesti psühholoog (1954–)
*[[Kaarel Aluoja]], eesti haridus- ja kultuuritegelane (1958–) 
*[[Kaarli Aluoja]], eesti lavastaja ja näitleja (1899–1975)
*[[Sandra Alusalu]], eesti kiiruisutaja (1987–) 
*[[Saskia Alusalu]], eesti kiiruisutaja (1994–) 
*[[Kalvi Aluve]], eesti arhitekt (1929–2009)
*[[Ilmar Aluvee]], eesti kahevõistleja ja treener (1969–2013)

==Alv==
*[[Roberto Alvarado]], Mehhiko jalgpallur (1998–) 
*[[Carlos Alvarado Quesada]], Costa Rica poliitik, kirjanik, ajakirjanik ja politoloog (1980–)  
*[[Guido Alvarenga]], Paraguay endine jalgpallur (1970–) 
*[[Manuel Álvares]], portugali arst (1545–1612)
*[[Edson Álvarez]], Mehhiko jalgpallur (1997–) 
*[[Elizabeth Álvarez]], Mehhiko näitleja (1977–) 
*[[Gregorio Álvarez]], Uruguay sõjaväelane ja riigitegelane (1925–2016)
*[[Julián Álvarez]], Argentina jalgpallur (2000–) 
*[[Kevin Álvarez]], Mehhiko jalgpallur (1999–) 
*[[Luis Walter Alvarez]], USA füüsik (1911–1988)
*[[Mario Roberto Álvarez]], Argentina arhitekt (1913–2011)
*[[Viridiana Álvarez]], mehhiko alpinist (1984–)
*[[Walter Alvarez]], USA geoloog (1940–)
*[[Yeray Álvarez]], Hispaania jalgpallur (1995–) 
*[[Corrado Alvaro]], itaalia kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (1895–1956)
*[[Alar Alve]], eesti jalgpallur (1988–) 
*[[Ain Alvela]], eesti ajakirjanik (1967–) 
*[[Aleksander Alver]], eesti vaimulik (1890–1949)
*[[Andres Alver]], eesti arst ja kirjanik (1869–1903)
*[[Andres Alver (arhitekt)|Andres Alver]], eesti arhitekt (1953–)
*[[Betti Alver]], eesti kirjanik (1906–1989) 
*[[Eduard Alver]] (1886–1939)
*[[Hans Alver]], Eesti arst ja poliitik (1887–1942)
*[[Jaan Alver (1949)|Jaan Alver]], eesti majandusteadlane (1949–)
*[[Jaan Alver (1952)|Jaan Alver]], eesti munitsipaalpoliitik, muusik ja sportlane (1952–)
*[[Lehte Alver]], eesti majandusteadlane (1960–) 
*[[Natalie Alver]], eesti tõlkija (1928–1989)
*[[Oliver Alver]], eesti arhitekt (1977–)
*[[Tiina Alver]], eesti kunstnik (1951–)
*[[Bruno Alves]], Portugali jalgpallur (1981–) 
*[[Dani Alves]], Brasiilia jalgpallur (1983–) 
*[[Diego Alves]], Brasiilia jalgpallur (1985–) 
*[[Magno Alves]], Brasiilia jalgpallur (1976–) 
*[[Aile Alveus-Krautmann]], eesti laulja (1986–) 
*[[Marek Alveus]], eesti ettevõtja ja luterlik vaimulik (1977–) 
*[[Tõnu Alveus]], eesti filminäitleja (1955–)
*[[Arif Alvi]], Pakistani poliitik (1949–)
*[[Dave Alvin]], USA kitarrist, laulja ja laulukirjutaja (1955–)
*[[Paul Alvre]], eesti keeleteadlane
*[[Kari Mangrud Alvsvåg]], norra luterlik vaimulik ja teoloog, piiskop (1970–)
*[[Karin Alvtegen]], rootsi stsenarist ja kirjanik (1965–)

==Alw==
*[[William Alwyn]], inglise helilooja (1905–1985)

==Alõ==
*[[Ivan Alõpov]], vene murdmaasuusataja (1982–)

==Aly==
*[[Alyona Alyona]], ukraina räppar (1991–)

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Al, Biograafiad]]</text>
      <sha1>s6kk63hgyhdo3t7xvsu7hekikwn6m25</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Myškavičy</title>
    <ns>0</ns>
    <id>419214</id>
    <revision>
      <id>7184961</id>
      <parentid>6370370</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:20:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184961</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2758" sha1="sempyv6ntmd3430cnnu83j0cs41a37r" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Myškavičy
|  hääldus = 
|  omakeelne_nimi_1 = valgevene | Мышкавічы * / Myškavičy |*transkriptsioon: Mõškavitšõ
|  omakeelne_nimi_2 = vene | Мышковичи |(Mõškovitši)
|  omakeelne_nimi_3 =  |  |
|  pindala = 
|  elanikke = 1889 (2010)&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/belarus-census/mahilouskaja.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-11-02 |arhiivimisaeg=2018-08-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180807010320/http://pop-stat.mashke.org/belarus-census/mahilouskaja.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
|  asendikaart = Valgevene
}}
[[Pilt:Kindergarten_Myshkovichi.JPG|left|thumb|Myškavičy lasteaed]]
'''Myškavičy''' ([[valgevene-eesti transkriptsioon|transkribeerituna]] '''Mõškavitšõ''') on [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Kiraŭski rajoon]]is [[Myškavičy külanõukogu]]s. Myškavičy asub [[Kiraŭsk]]ist 6, [[Mahiloŭ]] linnast aga 93 kilomeetri kaugusel 160–170 meetri kõrgusel merepinnast.

Agrolinnake on [[kolhoos]]i «Рассвет» keskuseks. Asulas on [[raamatukogu]]. Haridust annavad [[keskkool]] ja muusikakool.

== Ajalugu ==

Myškavičyt on esimest korda kirjalikult mainitud aastal [[1506]]. Asula kuulus toona [[Babrujski staarostkond]]a. 

Aastal [[1793]] läks küla [[teine Poola jagamine|Poola teisel jagamisel]] [[Venemaa keisririik|Vene impeeriumi]] koosseisu. Mõškavičy hakkas kuuluma [[Minski kubermang]]u. Aastal [[1872]] elas seal 90 inimest. Aastal [[1863]] avati külas kool. Aastal [[1897]] elas seal 499 inimest. Aastal [[1907]] elas Myškavičys 674 inimest.

Aastal [[1919]] läks alev [[Valgevene NSV]] koosseisu. Aastal [[1921]] rajati külla [[vesiveski]]. Aastal [[1931]] asutati seal kolhoos. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] hukkus 132 küla elanikku, küla juures peetud lahingutes langes aga 26 Nõukogude sõdurit.

Aastal [[1967]] sai kolhoos [[Lenini orden]]i. Aastal [[1970]] koostati külale uus generaalplaan. Uude asulakeskusse ehitati kuuekorruseline hotell, kultuurimaja, haldushoone. Myškavičy keskusse rajati ka uus lasteaed, mis sai aastal [[1987]] [[NSVL|NSV Liidu]] parima ehitise preemia. Hoone projekteeris arhitekt [[Toomas Rein]], kunstnik oli [[Leonhard Lapin]].&lt;ref&gt;http://ais.by/story/353&lt;/ref&gt;

== Tuntud elanikke ==
*[[Kiryła Arłoŭski]] – Valgevene poliitik ja kolhoosnik
*[[Vasil Staravojtaŭ]] – Valgevene poliitik
*[[Alaksandr Rabcevič]] – Valgevene partisan
*Vladimir Beljavski – Nõukogude sõjaväelane

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commonskat-tekstina|Myškavičy, Kiraŭsk District}}
*[https://www.youtube.com/watch?v=oE1YcOf90Vg Vaade asula keskusele droonilt]

[[Kategooria:Valgevene asulad]]
[[Kategooria:Kiraŭski rajoon]]</text>
      <sha1>sempyv6ntmd3430cnnu83j0cs41a37r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tagula raamatukogu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>420887</id>
    <revision>
      <id>7184915</id>
      <parentid>7071288</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:41:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184915</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4373" sha1="jvq4cp6t93jivbbnell2hfww6zztr4v" xml:space="preserve">{{vikindada}}
{{Viitamata|aasta=2026|kuu=jaanuar}}
'''Tagula raamatukogu''' on [[Valga vald|Valga valla]] [[rahvaraamatukogu]]. Aastast 2018 tegutseb [[Valga Keskraamatukogu]] haruraamatukoguna.

[[Raamatukogu]] aadress on: Antsla tee 4-5, [[Tagula]] küla, 68315 [[Valga vald]], [[Valga maakond]].

== Ajalugu ==
Varasemad arhiiviandmed [[Tagula Rahvaraamatukogu Selts|Tagula Rahvaraamatukogu Seltsist]] pärinevad 8. detsembrist 1918. 6. jaanuaril 1921 toimus [[Otepää vald|Otepää]] Vallamajas Tagula Rahvaraamatukogu Seltsi korraldatud pidu, mille sissetulek (ligi 6000 [[Eesti mark|marka]]) läks raamatute soetamiseks. 

1925. aastal määras haridusministeerium 15 000-margase riikliku toetuse avalike raamatukogude võrku kuuluvatele Valga maakonna raamatukogudele, kuhu kuulus ka '''Tagula Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu'''. Peale rahalise toetuse kinkis haridusministeerium raamatukogule 7 raamatut.  

28. veebruaril 1926 toimus Tagula Rahvaraamatukogu Seltsi aastakoosolek. Seltsi aasta sissetulek oli 106 618 marka, raamatuid osteti 17 959 marga eest. Valiti seltsi eestseisus ja revisjoni komisjon. 

1927. aastal saadi haridusministeeriumilt toetust 1600 marka. Pärast Tagula uue koolimaja valmimist koondati raamatud kooli ruumidesse ning neid laenutasid õpetaja Rosalie Värnik, õed Liisi ja Salme Elstinid jt. 

1928. aasta jaanuaris tuli Tagula Rahvaraamatukogu Seltsil mõte ühineda [[Korijärve Haridusselts|Korijärve Haridusseltsiga]]. Veebruaris toimunud seltsi peakoosolekul arutati kahe seltsi liitumise küsimust. Liitumine leidis toetust kuna mõlema seltsi siht ja ülesanne oli ühine – tõsta haridust väljaspool kooli. Tagula Rahvaraamatukogu Seltsi hinnati oma suuruse ja väärtuse poolest Valgamaa seltside hulgas esimeseks. 

1929. aasta Tagula Rahvaraamatukogu Seltsi peakoosolekul nenditi, et vaatamata majanduslikult kehvale eelmisele aastale, muretseti lugemisvaraks 1659 raamatut. Valla toetus kirjanduse ostmisel oli 69%. Puudust tunti seltsimajast, ulualust andis endiselt [[Tagula Algkool]]. 

1944. aasta sõjatules hävis Tagula koolimaja ja ühes sellega kogu varem soetatud kirjandus. Pärast sõda alustas raamatukogu tegevust 1946. aastal. Esimene kirjalik aruanne '''Tagula külaraamatukogu''' töö kohta pärineb 1948. aastast. 

27. detsembril 1951 koostatud riikliku rahvaraamatukogu pass annab võrdlemisi detailset informatsiooni. '''Tagula rahvaraamatukogu''' asus Tagula külanõukogu ruumes (põrandapinnaga 20 m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;). Raamatuid oli 1461 eksemplari. Lugejaid oli 192, neist täiskasvanuid 127 ning lapsi 1961. aasta '''Tagula Külaraamatukogu''' pass teavitab, et raamatukogu asub Tagula algkooli [[Ahiküte|ahiküttega]] ruumides (põrandapinda 27 m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;).

1965. aastal oli raamatukogu teeninduspiirkonnaks [[Kalinini-nimeline kolhoos]], Tagula ja Tuulemäe Algkool. 

1974. aastal valmis Kalinini-nimelise kolhoosi haldushoone, kuhu sai kolm ruumi ka raamatukogu (kokku põrandapinda 34 m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;).

1988. aasta mais kolis raamatukogu sama hoone II korruse suurematesse ruumidesse (põrandapinda 55 m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;). 

1993. aastal raamatukogu remonditi. 

Kuni 2009. aastani paiknes raamatukogu endises majandi haldushoones, kus praegu asub [[Tagula kultuurimaja]]. 2009. aasta sügisest sai raamatukogu uued ruumid. Raamatukogu koliti kahekorruselise korterelamu esimesele korrusele (40,1 m²). 

2004. aastal saadi internetiühendus ja lugejaarvuti. 

2008. aastal alustati raamatute kirjete sisestamist programmi RIKS ning elektrooniline laenutus algas septembris. 

== Juhatajad ==
* Rosalie Värnik
* Liisi Elstin
* Salme Elstin
* Helmi Antonova 1948–1951
* Karl Saar 1951–?
* Ljuba Kunerus 1952–1956
* Ilse Tamm 1956
* Helga Harak 1956–2000
* Eve Tiisler alates 2000

== Statistika ==
Statistika 2014. aasta seisuga

Kogusid: 9322

Kasutajaid: 139

Külastusi: 1115

Laenutusi: 4772

Töökohti: 0,6

== Vaata ka ==
* [[Laatre raamatukogu]]
* [[Sooru raamatukogu]]
* [[Tsirguliina raamatukogu]]

== Kirjandus ==
* Valgamaa rahvaraamatukogud 1920–2010. Valga, 2010
* Valga Keskraamatukogu arhiiv. Valga rajooni/maakonna raamatukogude aastaaruanded 1956–2014

== Välislingid ==
* [http://www.tolliste.ee/vallavalitsus/hallatavad-asutused Tõlliste vald – Hallatavad asutused]

{{koord}}
[[Kategooria:Valga maakonna raamatukogud]]
[[Kategooria:Valga vald]]</text>
      <sha1>jvq4cp6t93jivbbnell2hfww6zztr4v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Keeletoimetamine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>431750</id>
    <revision>
      <id>7184628</id>
      <parentid>7184123</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T16:43:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7184628</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5239" sha1="cxcvm1ukpkasnxsdo5ta4582du7ps7g" xml:space="preserve">{{Vikinda|kuu=märts|aasta=2019}} {{Toimeta|kuu=veebruar|aasta=2020}}

'''Keeletoimetamine''' on [[tekst]]i [[toimetamine|toimetamise]] osa, mis seisneb autori kirjutatud valmisteksti muutmises ja korrigeerimises eesmärgiga saavutada teksti [[õigekeelsus]], ühemõttelisus, hõlbus arusaadavus, [[stiil|stiililine]] sobivus, loogilisus ning kasutatud [[termin]]ite ja andmete õigsus. 

==Keeletoimetaja isikuomadused==

Keeletoimetaja amet nõuab laia silmaringi, teravat silma, keelereeglite tundmist, head keeletaju, täpsust, tähelepanelikkust, head keskendumisvõimet, uudishimulikkust{{lisa viide}} ning sageli ka kiirust ja rutiinitaluvust. Kuna tänapäeval tehakse töö enamasti arvutiga ja kasutusel võib olla kümneid arvutiprogramme (nt tõlkebüroos töötades), tuleb kasuks ka hea tehniline taiplikkus, sest iga programm nõuab eraldi väljaõpet ning iga päev võib tulla ette uusi tehnilisi katsumusi. Samas on keeletoimetaja töö väga silmaringi avardav, sobides seega hästi uudishimulikule{{lisa viide}} ja õpihimulisele inimesele.

==Haridus ja töövõimalused==

Keeletoimetamisega tegelevad enamasti kutselised [[keeletoimetaja]]d, kes on saanud selleks vajaliku hariduse näiteks Tartu või Tallinna ülikoolist.

Keeletoimetajaid vajavad näiteks ajalehe- ja ajakirjatoimetused ja raamatukirjastused, tõlkebürood, ministeeriumid ja muud riigiasutused, aga ka muud ettevõtted ja asutused, kus luuakse palju tekste. Ettevõtted, kes pole keeletoimetajat palganud, kuid kes mõistavad korrektse keelekasutuse olulisust ettevõtte kuvandi loojana, ostavad teenust vabakutselistelt keeletoimetajatelt või keeletoimetusbüroodelt.

==Keeletoimetamise piirid==

Piirid keeletoimetamise, [[sisutoimetamine|sisutoimetamise]] ja [[tõlketoimetamine|tõlketoimetamise]] vahel on üsna hägusad. Siiski mõistetakse korrektuuri all peamiselt kirjavigade ja kirjavahemärkide ning pisivigade parandamist juba keeleliselt toimetatud tekstis (sageli ka juba küljendatud PDF-failis või paberil).

Sisuline toimetamine tähendab tihti ka sõnastuse ja lausete struktuuri muutmist ning vajadusel isegi lõikude või peatükkide ümbertõstmist.

Ilukirjandustekstide sisuline toimetamine eeldab tihedat koostööd autoriga ja muudatusi tehakse vaid autori nõusolekul. Seejuures ei pruugi autor üldse soovidagi kõigi vigade parandamist, sest need võivad olla osa tema stiilist. Näiteks Wimbergi &quot;Maaraamatus&quot; ei lennanud mitte &quot;kärbsed&quot;, nagu õige oleks, vaid &quot;kärpsed&quot; (taotluslikult häälduspäraselt kirjutatuna).

Tõlke keeleline toimetamine sisaldab enamasti nii korrektuuri kui ka sisutoimetamist. Tõlgete toimetamisel kasutatakse [[Tõlkeabiprogramm|tõlkeabiprogramme]] (CAT Tools), kus tekst on jaotatud lauseteks või väiksemateks osadeks – stringideks või segmentideks. Korraga on näha nii lähtetekst kui ka tõlgitud tekst, mida toimetaja omavahel võrdleb ja parandab. Tõlkeabiprogrammide suurim kasu seisneb tõlkemälus ja terminibaasides, mida programmid iga kliendi kohta eraldi talletavad, aga nad aitavad tuvastada ka erinevusi lähteteksti ja tõlgitud teksti tühikukasutuses, kirjavahemärgistuses (punktuatsioonis), arvudes jm masinale arusaadavates üksustes.

==Keeletoimetamise astmed==

Üldiselt eristatakse keeletoimetamisel kolme tugevusastet, milles lepitakse töö tellijaga enne kokku, ning sellest sõltub ka töö põhjalikkus ja hind.

* '''Kerge toimetamine''' – parandatakse kirjavahemärgistus, õigekiri, eksitav asesõnade kasutus ja täiesti ebaselged või vale arusaamist soosivad väljendused. Märgitakse ära ilmselged sisulised ebatäpsused, loogikavead, kordused ja kahtlased faktid. Faktikontrolli ei tehta. Tähelepanuta jäetakse kõnekeelsed terminid ja väljendid, mis ei ole küll ideaalsed, kuid mis mõistmist otseselt ei sega. Juhitakse autori tähelepanu tehnilistele ja vormilistele puudustele.
* '''Keskmine toimetamine''' – sisaldab kerget toimetamist ja lisaks parandatakse silmatorkavad sisulised ebatäpsused ja loogikavead, kohendatakse sõnastust, lausestust ja stiili. Kontrollitakse ja parandatakse kahtlased faktid, kasutades käepäraseid allikaid. Osutatakse ebasobivatele väljenditele, kahtlastele terminitele, kordustele ja liigsõnalisusele või parandatakse need. Juhitakse autori tähelepanu tehnilistele ja vormilistele puudustele või parandatakse need.
* '''Tugev toimetamine''' – sisaldab kõike eelnevat ja lisaks tehakse fakti-, termini-, lingi- ja viiteallikate kontroll, milleks kasutatakse autoriteetseid allikaid ja vajadusel kaasatakse eksperte. Likvideeritakse kõik loogika- ja sisuvead ning tehakse korrektne vormistus. Tulemuseks on kõrgeima kvaliteediga ladus, loogiline ja kontrollitud andmetega tekst.

Üldjuhul saab tellija keeletoimetajaga iga eraldi töö puhul ka teisiti kokku leppida. Näiteks et soovitakse kerget toimetamist koos terminite ja viiteallikate kontrolliga.

== Vaata ka ==
* [[Eesti Keeletoimetajate Liit]]
* [[Keeletoimetamistalgud]]

== Kirjandus ==
* Triinu Tamm. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/keeletoimetaja-kui-uliinimene/ Keeletoimetaja kui üliinimene]. Sirp, 2. oktoober 2015

{{Vikitsitaadid}}

[[Kategooria:Keeleteadus]]
[[Kategooria:Kirjastamine]]</text>
      <sha1>cxcvm1ukpkasnxsdo5ta4582du7ps7g</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maive Rute</title>
    <ns>0</ns>
    <id>434604</id>
    <revision>
      <id>7184733</id>
      <parentid>7184229</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T19:13:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7184733</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="27999" sha1="adznceg0wqhv35rkwc8jdueu9lj1b4d" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| sünnikoht = Rapla
| sünniaeg = 7. mai 1966
| pilt = A6A7494-Edit.jpg
| pildiallkiri = Maive Rute 2026. aastal
}}
'''Maive Rute''' (sündinud [[7. mai]]l [[1966]] [[Rapla]]s) on Eesti majanduse ja rahanduse taustaga [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] tippametnik.

==Haridus==

Ta alustas õpinguid alustas [[Käru 8-klassiline Kool|Käru 8-klassilises Koolis]] &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Käru Vallaleht 1 veebruar 2008 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=karuvalla20080201.2.2&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; ning alates 8. klassist õppis 4 aastat [[Türi Keskkool]]is, lõpetas juunis 1984 kuldmedaliga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Võitlev Sõna : EKP Paide Rajoonikomitee ja Paide Rajooni RSN häälekandja 21 september 1985 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=voitlevsona19850921.2.12&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

1991. aastal lõpetas [[Eesti Põllumajandusakadeemia|Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] ökonomist-organisaatori eriala ''[[cum laude]]''.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ETV eetris esilinastub saade &quot;Elu Parimad Aastad&quot; {{!}} Eesti Maaülikool |url=https://www.emu.ee/uudised/etv-eetris-esilinastub-saade-elu-parimad-aastad |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=www.emu.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 1996. aastal sai ärijuhtimise magistri kraadi [[Austria]]s [[Doonau Kremsi ülikool|Doonau Kremsi ülikoolist]] ettevõtluse rahastamise teemal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2015-10-01 |pealkiri=upgrade 3.2015 |url=https://issuu.com/upgrade-online/docs/upgrade3_15_es/66 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Issuu |keel=en}}&lt;/ref&gt;

2004. a. sügissemestril õigusteaduse kursus [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteduskonnas]] Tallinnas.

2009. a. magistrikraad ''[[cum laude]]'' rahvusvahelistes suhetes [[:en:Centre_d'Etudes_Diplomatiques_et_Stratégiques|CERIS diplomaatide koolis]] Brüsselis (koostööpartner [[Université Paris-Sud]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Homepage |url=https://www.ceris.be/ |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=CERIS |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

2012–2013 ''Fellow'' [[Harvardi ülikool|Harvardi Ülikoolis]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Rute |eesnimi=Maive |kuupäev=2013-09-01 |pealkiri=Estonia – an unhappy overachiever in democracy? |url=https://estonianworld.com/opinion/estonia-unhappy-overachiever-democracy/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Estonian World |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=European Conference 2016 at Harvard Kennedy School - |url=https://europeanconference.org/2013-speakers |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=European Conference 2016 at Harvard Kennedy School |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; (uurimisteemad Euroopa konkurentsivõime ja kultuuridevaheline juhtimine), paralleelselt [[:en:Fletcher_School_of_Law_and_Diplomacy|Tufts Ülikooli Fletcheri]] õiguse js diplomaatia koolis&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Homepage {{!}} The Fletcher School at Tufts University |url=https://fletcher.tufts.edu/ |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=fletcher.tufts.edu}}&lt;/ref&gt;.

2024–2026 läbis ''PhD'' õppeprogrammi Tallinna Tehnikaülikooli [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|R. Nurkse Innovatsiooni ja Valitsemise Instituudis]].

==Töökäik==

* Aastail 1992 – sept.1994 [[Ameerika Ühendriigid|USA]] nõuandeorganisatsiooni VOCA (''Volunteers in Overseas Cooperative Assistance'') Eesti direktor.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maive Rute tõi Eestisse laenukäenduse teenuse |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2004/03/31/maive-rute-toi-eestisse-laenukaenduse-teenuse |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 1994–1995 [[PricewaterhouseCoopers]]i assisteeriv audiitor.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Hommikuleht : üle-eestiline päevaleht 20 september 1994 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=hommikuleht19940920.2.15.3&amp;srpos=2&amp;e=------199-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-price+waterhouse----1994-------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;
* 1995–1997 Balti-Ameerika Ettevõtlusfondi (BalAEF) esimene analüütik, ettevõtete arengut toetati USA eelarvest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Õhtuleht (1944-2000) 8 september 1995 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=ohtulehtkoorberg19950908.2.7.4&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;
* 1997–2000 Garantiifond [[Maaelu Laenude Tagamise Sihtasutus]]e juhataja (selle sihtasutuse loomisega võeti Eestis ettevõtluse heaks esmakordselt kasutusse riiklikud laenugarantiid ).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maaelu Edendamise Sihtasutus {{!}} Maaelu Edendamise Sihtasutus |url=https://www.mes.ee/maaelu-edendamise-sihtasutus |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20230924201459/https://www.mes.ee/maaelu-edendamise-sihtasutus |arhiivimisaeg=2023-09-24 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=mes.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2000–2005 sihtasutus [[KredEx]] käivitaja ja juhataja (asutati 25. augustil 2000 kui Ettevõtluse ja Elamumajanduse Laenude Tagamise Sihtasutus, veebruarist 2001 Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Täna 10 aastat tagasi asutati EAS ja KredEx |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2010/08/25/tana-10-aastat-tagasi-asutati-eas-ja-kredex |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}&lt;/ref&gt;).
* 2005–2009 [[:en:Directorate-General_for_Research_and_Innovation|Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi]] (DG ENTR) väikeettevõtluse direktor.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2005-03-05 |pealkiri=Kaamel, kes läks läbi nõelasilma |url=https://www.postimees.ee/1463165/kaamel-kes-laks-labi-noelasilma |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt; Algatas muuhulgas väikeettevõtluse strateegia ''European Small Business Act'' &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=”Think Small First”: A Small Business Act\nfor Europe |url=https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/https:////ec.europa.eu//commission//presscorner//detail//en//ip_08_1003 |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=European Commission - European Commission}}&lt;/ref&gt;, mille kümme printsiipi on jäänud seadusloomes püsima. Samuti oli uue noorte ettevõtjate vahetusprogrammi [https://www.erasmus-entrepreneurs.eu/ ERASMUS for Young Entrepreneurs] eestvedaja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Business Today |url=https://archive.businesstoday.com.mt/2009/02/25/t9.html |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=archive.businesstoday.com.mt}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2008-05-22 |pealkiri=Maive Rute: Eesti ettevõtja on koolitustega kitsi |url=https://majandus.postimees.ee/1798809/maive-rute-eesti-ettevotja-on-koolitustega-kitsi |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Majandus |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Päevaleht 3 detsember 2005 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=eestipaevaleht20051203.2.14.1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Päevaleht 24 aprill 2009 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=eestipaevaleht20090424.2.31.2.11&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;
* 2009–2016 [[:en:Directorate-General_for_Research_and_Innovation|teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi]] (DG RTD) biotehnoloogia ja põllumajandusliku toidutööstuse &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kuhrt |eesnimi=Michael |kuupäev=2012-04-02 |pealkiri=Maive Rute: Your role in establishing the real bioeconomy |url=https://european-biotechnology.com/opinion/maive-rute-your-role-in-establishing-the-real-bioeconomy/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=European Biotechnology Magazine |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; ja hiljem ressursidirektor. Juhtis Euroopa esimese valdkondadevahelise [https://environment.ec.europa.eu/strategy/bioeconomy-strategy_en biomajanduse strateegia] loomist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Towards European Bioeconomy – White Paper Addresses Grand Challenges {{!}} ForestIndustries.EU |url=https://forestindustries.eu/content/towards-european-bioeconomy-%E2%80%93-white-paper-addresses-grand-challenges |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=forestindustries.eu}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERA Portal Austria – European Bioeconomy Strategy |url=https://era.gv.at/horizon-europe/key-enabling-technologies/european-bioeconomy-strategy/ |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=era.gv.at}}&lt;/ref&gt; Algatas 2 miljardi euro suuruse biotööstuse ühendettevõtte ''[https://knowledge4policy.ec.europa.eu/organisation/bbi-ju-bio-based-industries-joint-undertaking_en Biobased Industries JU]'' rajamise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Achievements of a high-impact initiative for a circular Europe {{!}} Science{{!}}Business |url=https://sciencebusiness.net/sponsored-report/achievements-high-impact-initiative-circular-europe |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=sciencebusiness.net |keel=en}}&lt;/ref&gt; Vedas Euroopa teaduskoostööd India, Hiina, Austraalia ja Uus-Meremaaga. Vastutas [[:en:Framework_Programmes_for_Research_and_Technological_Development#Horizon_2020|Horisont 2020]] elluviimise suuremahuliste ümberkorralduste eest &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Final evaluation of Horizon 2020 - Research and innovation |url=https://research-and-innovation.ec.europa.eu/knowledge-publications-tools-and-data/publications/all-publications/final-evaluation-horizon-2020_en |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=research-and-innovation.ec.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt;, sh üle 1200 töötajaga peadirektoraadi ümberstruktureerimiste eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2009-06-05 |pealkiri=Maive Rute: euroametnikke ei kinnita valitsus |url=https://arvamus.postimees.ee/128097/maive-rute-euroametnikke-ei-kinnita-valitsus |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=World |eesnimi=Estonian |kuupäev=2015-03-08 |pealkiri=Top 12 most outstanding Estonian women in the world |url=https://estonianworld.com/people/top-12-outstanding-estonian-women-world/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Estonian World |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;
* 2016–2019 [[:en:Joint_Research_Centre|Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse]] ''DG Joint Research Centre'' peadirektori asetäitja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maive Rutest saab Euroopa teadusuuringute asejuht |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2016/04/13/maive-rutest-saab-euroopa-teadusuuringute-asejuht |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}&lt;/ref&gt; Vastutas Belgias, Hollandis, Hispaanias, Itaalias ja Saksamaal paikneva 2700 töötajaga institutsiooni ühtse juhtimise ning kämpuste strateegilise arendamise eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mõistuse ja tunnetega |url=https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/76350127/moistuse-ja-tunnetega |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Eesti Naine |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2016-04-12 |pealkiri=11 aastat Brüsselis töötanud Maive Rute tegi järjekordse karjäärihüppe |url=https://www.postimees.ee/3652235/11-aastat-brusselis-tootanud-maive-rute-tegi-jarjekordse-karjaarihuppe |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Strategic plan 2020-2024 – Joint Research Centre - European Commission |url=https://commission.europa.eu/publications/strategic-plan-2020-2024-joint-research-centre_en |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=commission.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt;
* 2019–2020 [[Eesti Pank|Eesti Panga]] asepresident.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2019-07-29 |pealkiri=Eesti Panga asepresidendiks saab Maive Rute |url=https://www.err.ee/965781/eesti-panga-asepresidendiks-saab-maive-rute |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Juhatas regulaarset finantsinnovatsiooni ümarlauda, kliimapoliitika mõjude arvestamist keskpanga analüüsides ning digieuro ettevalmistavat projekti &lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bank |eesnimi=European Central |kuupäev=2020-10-02 |pealkiri=EKP intensiivistab tööd seoses digitaalse euroga |url=https://www.ecb.europa.eu/press/pr/date/2020/html/ecb.pr201002~f90bfc94a8.et.html |keel=et}}&lt;/ref&gt;. 
[[Fail:Maive Rute EIB ja EIF juhtidega allkijastamas InvestEU tõirndavat lepingut (ligikaudu 70 miljardit).jpg|pisi|Maive Rute EIB ja EIF juhtidega juunis 2026 Luksemburgis allkirjastamas lepingut, millega lisati InvestEU programmi € 22 miljardit tugevdamaks Euroopa majandust (hinnatav koguinvesteering 70 miljardit) &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joint press release: Commission and EIB Group increase financial support for the EU economy and speed up key transformative investments under InvestEU |url=https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/https:////ec.europa.eu//commission//presscorner//detail//en//ip_26_1329 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=European Commission - European Commission}}&lt;/ref&gt;]]
* Novembrist 2020 [https://commission.europa.eu/about/departments-and-executive-agencies/internal-market-industry-entrepreneurship-and-smes_en Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse ja ettevõtluse peadirektoraadi] (DG GROW) peadirektori asetäitja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maive Rute - European Commission |url=https://commission.europa.eu/persons/maive-rute_en |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=commission.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt; Vastutusvaldkonnad aastail 2020–2025 tööstuspoliitika &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Joakim Klementi {{!}} |kuupäev=2024-11-09 |pealkiri=Maive Rute: mõjus innovatsioon eeldab töötlevat tööstust |url=https://novaator.err.ee/1609516249/maive-rute-mojus-innovatsioon-eeldab-tootlevat-toostust |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;, kriitilised toormed &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-10-14 |pealkiri=Europe’s new magnet plant: A silver bullet for industry, climate and geopolitics? |url=https://www.politico.eu/article/europe-first-magnet-plant-industry-climate-geopolitics-neo-performance-materials/ |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=POLITICO |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;, tarneahelad &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=DG GROW Newsletter Issue #1 - July 2022 |url=https://ec.europa.eu/newsroom/growth/newsletter-archives/40158 |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=ec.europa.eu}}&lt;/ref&gt; ja standardiseerimine &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=CEN and CENELEC met with Maive Rute, the European Commission’s Chief Standardization Officer |url=https://www.cencenelec.eu/news-events/news/2023/brief-news/2023-01-13-maive-rute-meeting/ |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=CEN-CENELEC}}&lt;/ref&gt;. Juhatab Euroopa Liidu ning Ukraina &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=DG GROW Newsletter Issue #1 - July 2022 |url=https://ec.europa.eu/newsroom/growth/newsletter-archives/40158 |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=ec.europa.eu}}&lt;/ref&gt;, samuti Euroopa Liidu ja Taiwani tööstuspoliitika dialoogi Euroopa poolelt &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Team |eesnimi=Internet |pealkiri=Taiwan and the EU held the Industrial Policy Dialogue to deepen the cluster cooperation |url=https://www.taiwanembassy.org/be_en/post/14097.html |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=Taipei Representative Office in the EU and Belgium 駐歐盟兼駐比利時代表處 |keel=en}}&lt;/ref&gt;. Esindas Euroopa Liitu kriitiliste toormete rahvusvahelistel kohtumistel ja läbirääkimistel, muuhulgas koos USA-ga ''Minerals Security Partnership'' raames.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=EU and US welcome new members to Minerals Security Partnership - Trade and Economic Security |url=https://policy.trade.ec.europa.eu/news/eu-and-us-welcome-new-members-minerals-security-partnership-2024-09-27_en |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=policy.trade.ec.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joint Statement of the Minerals Security Partnership Principals’ Meeting 2024 |url=https://2021-2025.state.gov/joint-statement-of-the-minerals-security-partnership-principals-meeting-2024/ |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=United States Department of State |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Elu = Estonian Life : Estonian weekly 17 juuni 2022 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=eestieluweekly20220617.2.40&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lunch with EU’s DG GROW Deputy DG Rute – EUROPEAN CHAMBER OF COMMERCE TAIWAN |url=https://www.ecct.com.tw/lunch-with-eus-dg-grow-deputy-dg-rute/ |vaadatud=2026-06-27 |keel=zh-TW}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Euroopa tööstust suunav Maive Rute: oleme aastaid arvanud, et meil pole tööstust rikkaks eluks vaja |url=https://www.toostusuudised.ee/uudised/2024/05/21/euroopa-toostust-suunav-maive-rute-oleme-aastaid-arvanud-et-meil-pole-toostust-rikkaks-eluks-vaja |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Tööstus |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Gretes |eesnimi=George |kuupäev=2025-09-22 |pealkiri=Neo Opens State-of-the-Art Permanent Magnet Facility in Europe |url=https://www.neomaterials.com/neo-opens-state-of-the-art-magnet-facility-europe/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Neo Performance Materials |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=How Europe could get both, the Green and the Deal - Internal Market, Industry, Entrepreneurship and SMEs |url=https://single-market-economy.ec.europa.eu/publications/how-europe-could-get-both-green-and-deal_en |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=single-market-economy.ec.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt; 
* 2025. a. lõpust peateemad Euroopa Konkurentsivõime Fond, InvestEU, majandusjulgeolek, avaliku sektori reformid ja investeeringud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hänninen |eesnimi=Heli |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Why Competitiveness Now Demands Adaptability |url=https://www.nbforum.com/newsroom/blog/why-competitiveness-now-demands-adaptability/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Nordic Business Forum |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Steering Board - InvestEU - European Union |url=https://investeu.europa.eu/investeu-governance/steering-board_en |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=investeu.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maive Rute valiti Euroopa Investeerimisfondi direktorite nõukogusse |url=https://www.finantsuudised.ee/uudised/2024/04/26/maive-rute-valiti-euroopa-investeerimisfondi-direktorite-noukogusse |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Finantsuudised |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-05-10 |pealkiri=Maive Rute |url=https://cepr.org/about/people/maive-rute |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=CEPR |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Large-scale review of the European Commission - European Commission |url=https://commission.europa.eu/about/service-standards-and-principles/modernising-european-commission/large-scale-review-european-commission_en |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=commission.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti naine Euroopa tipus. Maive Rute: olen sündinud Käru alevis, lihtsas peres, kus pidi kogu aeg tööd tegema |url=https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120439234/edu-soosib-julgeid |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Eesti Naine |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Brussels Playbook – Newsletters |url=https://www.politico.eu/newsletter/brussels-playbook/ |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=POLITICO |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:OECD ministrite koosolek Pariisis.jpg|pisi|OECD ministrite koosolekul Pariisis juunis 2026]]

==Täiendavaid ülesandeid==
*[https://evea.ee/ Eesti Väike- ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Assotsiatsiooni] (EVEA) asepresident 1999–2001.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Äripäev 22 oktoober 1999 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=aripaev19991022.2.43.3.1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;
*2019–2020 [[:en:Supervisory_Board_of_the_European_Central_Bank|Euroopa Keskpanga järelvalvenõukogu]] liige.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bank |eesnimi=European Central |kuupäev=2020-03-19 |pealkiri=ECB Annual Report on supervisory activities 2019 |url=https://www.bankingsupervision.europa.eu/press/other-publications/annual-report/html/ssm.ar2019~4851adc406.en.html |keel=en |üksiknumber=2019 |doi=10.2866/00548 |issn=2443-5805}}&lt;/ref&gt;
*2019–2020 [[Finantsinspektsioon]]i nõukogu liige.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://majandus5.rssing.com/chan-55203733/article32282.html | pealkiri = Eesti Panga asepresidendist saab ka finantsinspektsiooni nõukogu liige |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=majandus5.rssing.com}}&lt;/ref&gt;
*2019. aastast [[Tallinna Tehnikaülikool]]i nõukogu liige (esimees Gunnar Okk, alates 2025. a. Heiti Hääl).&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2020-01-31 |pealkiri=Tehnikaülikooli nõukogu valis esimeheks tagasi Gunnar Oki |url=https://www.err.ee/1030419/tehnikaulikooli-noukogu-valis-esimeheks-tagasi-gunnar-oki |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-03-09 |pealkiri=Nõukogu {{!}} TalTech |url=https://taltech.ee/ulikool/noukogu |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=taltech.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2019–2022 [[Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu|Teadus- ja Arendustegevuse Nõukogu]] liige, alates 2025. a. [https://valitsus.ee/taip Teaduse ja Arendustegevuse ning Innovatsioonipoliitika Nõukogu] liige.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika nõukogu {{!}} Eesti Vabariigi Valitsus |url=https://valitsus.ee/taip |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=valitsus.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Alates 2024. a. Euroopa Investeerimisfondi direktorite nõukogu liige.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=EIF Board of Directors |url=https://www.eif.org/about-us/our-governance/board-of-directors |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=www.eif.org |keel=en}}&lt;/ref&gt; 
* Oktoobris 2025 sai isikliku mandaadi vedada [https://commission.europa.eu/about/service-standards-and-principles/modernising-european-commission/large-scale-review-european-commission_en Euroopa Komisjoni laiaulatuslikku reformi] töösuunda &quot;Eesmärk ja väärtused&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-09-04 |pealkiri=European Commission set to launch restructure within months |url=https://www.politico.eu/article/european-commission-unveil-new-structure-ursula-von-der-leyen/ |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=POLITICO |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;
* Alates 2025 InvestEU juhtnõukogu esimees (InvestEU mobiliseerinud sadu miljardeid eurosid investeeringuid Euroopa majandusse).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=InvestEU - European Commission |url=https://commission.europa.eu/funding-and-tenders/find-funding/eu-funding-programmes/investeu_en |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=commission.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Steering Board - InvestEU - European Union |url=https://investeu.europa.eu/investeu-governance/steering-board_en |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=investeu.europa.eu |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==
* 2002. a. [https://evea.ee/ Eesti Väike- ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Assotsiatsiooni] (EVEA) Kuldmärk.
* [https://jci.cc/ JCI] sertifitseeritud rahvuslik treener (JCI - Worldwide Federation of Young Leaders and Entrepreneurs). Kutsutud juhtimistreener JCI Euroopa Akadeemias Rootsis aastail 2003 ja 2004 ning samuti 2004. a. JCI Maailmakongressil Kopenhaagenis.
* 2005. a. [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja]] III klassi aumärk.&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk |kuupäev=2025-05-30 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_Kaubandus-T%C3%B6%C3%B6stuskoja_aum%C3%A4rk&amp;oldid=6891838 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-06-29}}&lt;/ref&gt;
* 2015. a. veebisait Estonian World valis tosina eesti silmapaistvama ja mõjuka naise hulka.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2015-03-09 |pealkiri=Nimekiri: kas need on 12 kõige väljapaistvamat ja edukamat eesti naist? |url=https://elu24.postimees.ee/3115987/nimekiri-kas-need-on-12-koige-valjapaistvamat-ja-edukamat-eesti-naist |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=World |eesnimi=Estonian |kuupäev=2015-03-08 |pealkiri=Top 12 most outstanding Estonian women in the world |url=https://estonianworld.com/people/top-12-outstanding-estonian-women-world/ |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Estonian World |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;
* 2022–2025 Euroopa Komisjoni ''Chief Standardisation Officer.''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Story 3 - SNV |url=https://www.snv.ch/en/personalities-in-the-field-of-international-standardization/story-3.html |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=www.snv.ch}}&lt;/ref&gt;
* 2026. a. Põhja-Pärnumaa AASTA TEGU 2025 Olev Soansi näituse korraldamise eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Põhja-Pärnumaa tunnustas 2025. aasta silmapaistvamaid tegijaid {{!}} Põhja-Pärnumaa vald |url=https://pparnumaa.ee/uudised/pohja-parnumaa-tunnustas-2025-aasta-silmapaistvamaid-tegijaid |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=pparnumaa.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Eesti piltkaartide suvenäituse avamine Ruhnu tuletorni petrooleumiaidas 16. mail 2026.jpg|pisi|Eesti piltkaartide suvenäituse avamine Ruhnu tuletorni petrooleumiaidas 16. mail 2026, pildistas Reigo Jõe]]

==Isiklikku==
Abikaasa Jüri Rute töötab samuti [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjonis]], tema peamised valdkonnad on olnud Eesti maaelu areng (9 aastat) ning Eesti teadus ja innovatsioon (6). Koos kuulutakse Järvamaa Muuseumi Sõprade Seltsi &lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk |kuupäev=2025-05-30 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_Kaubandus-T%C3%B6%C3%B6stuskoja_aum%C3%A4rk&amp;oldid=6891838 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-06-27}}&lt;/ref&gt; ja EELK Järva-Madise kogudusse (A. H. Tammsaare kodukirik).&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Toimetus |kuupäev=2023-01-25 |pealkiri=Koguduse lugu: Järva-Madise |url=https://e-kirik.eelk.ee/2023/koguduse-lugu-jarva-madise/ |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=e-Kirik |keel=et}}&lt;/ref&gt;  

Brüsselis töötades on osaletud Euroopa Eestlaste Koori koosseisus laulupeol.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2014-02-19 |pealkiri=Laulupidu {{!}} Euroopa Eestlaste Koor |url=https://eestikoor.eu/wordpress.public/leht/category/laulupidu |vaadatud=2026-06-27 |keel=et}}&lt;/ref&gt; Huvi Eesti kultuuriloo väärtustamise vastu on innustanud korraldama Eesti piltkaartide ja graafika näitusi mitmel pool Eestis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-06-13 |pealkiri=Eile nägin ma Eestimaad |url=https://www.sirp.ee/?p=199489 |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Sirp |keel=et-EE}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Sõnumid |eesnimi=Raplamaa |kuupäev=2026-03-31 |pealkiri=Olev Soansi piltkaardid on nagu peitepildid |url=https://sonumid.ee/2026/03/31/olev-soansi-piltkaardid-on-nagu-peitepildid/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Raplamaa Sõnumid |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-05-26 |pealkiri=Veel üks näitus Olev Soansi loomingust, intiimsem kui kõik varasemad |url=https://tartu.postimees.ee/8477768/veel-uks-naitus-olev-soansi-loomingust-intiimsem-kui-koik-varasemad |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt; Koostöös Välisministeeriumiga on näitused olnud ka Eesti suursaatkondades Brüsselis ja  Berliinis.

Lastel Carolinel ja Georgil &lt;ref name=&quot;EPL2013&quot;&gt;[[Ingrid Veidenberg]], [https://epl.delfi.ee/news/lp/maive-rute-karu-alevist-euroopa-tippu?id=66976046 &quot;Maive Rute: Käru alevist Euroopa tippu&quot;], EPL, 26. oktoober 2013.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Äripäev 11 aprill 2014 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=aripaev20140411.2.20.4&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; on omal lapsed.

Keeled: eesti (emakeel), inglise (kõrgtase), prantsuse ja saksa (head), vene ja hispaania (passiivsed).

==Viited==
&lt;references /&gt;

{{JÄRJESTA:Rute, Maive}}
[[Kategooria:Eesti ametnikud]]
[[Kategooria:Eesti Maaülikooli majandusteaduskonna vilistlased‎]]
[[Kategooria:Sündinud 1966]]</text>
      <sha1>adznceg0wqhv35rkwc8jdueu9lj1b4d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Keskväljak (Jõhvi)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>434910</id>
    <revision>
      <id>7184938</id>
      <parentid>6720447</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:02:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184938</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="359" sha1="o9v72oncd557z0dok021co3rgnq7wc4" xml:space="preserve">[[Pilt:Administratiivhoone Jõhvis Keskväljaku 1, 1954, 2010, regnr 13867.jpg|pisi|Haldushoone Jõhvi keskväljakul]]
'''Keskväljak''' on väljak ja aadressikoht [[Jõhvi]]s.

Väljaku ääres asub Ida-Viru maavalitsus ning mitmed toitlustuskohad ja kauplused, samuti [[Jõhvi Issanda Ristimise kirik]].

[[Kategooria:Jõhvi]]
[[Kategooria:Eesti väljakud]]</text>
      <sha1>o9v72oncd557z0dok021co3rgnq7wc4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Minose kultuur</title>
    <ns>0</ns>
    <id>434943</id>
    <revision>
      <id>7184974</id>
      <parentid>7158150</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:27:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184974</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="104924" sha1="r931iecwq1gz41lu2y9b74p81a0nhox" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}}
[[Pilt:Dominios minoicos.PNG|pisi|Minose kultuuri mõjusfäär mükeenelaste invasiooni ajal]]
'''Minose kultuur''' (ka '''minoiline kultuur''' või '''Kreeta kultuur''') oli [[pronksiaeg]]ne kultuur, mis kujunes [[Kreeta]]l ja teistel [[Egeuse meri|Egeuse mere]] saartel ning levis hinnanguliselt aastatel 3650–1400 eKr.&lt;ref name=&quot;0R0QR&quot; /&gt; 

Minose kultuur avastati uuesti [[XX sajand]]i alguses; suure töö tegi selle juures ära briti arheoloog [[Arthur Evans]]. Ajaloolane [[Will Durant]] on sellele kultuurile viidates öelnud, et see on &quot;esimene lüli Euroopa tsivilisatsiooni ahelas&quot;.&lt;ref name=&quot;K8eE7&quot; /&gt; Minose kultuur on osa laiemast [[Egeuse kultuur]]ist.&lt;ref name=&quot;1SIPS&quot; /&gt;
{{Kreeka ajalugu}}
Enne aastat 5000 eKr pole Egeuse piirkonnast leitud arenenud põllumajanduse jälgi, aga pärast nende ilmumist [[neoliitikum]]is tekkisid seal ka esimesed märgid tsivilisatsioonist. Nimetus &quot;Minose kultuur&quot; tuleneb mütoloogilise kuninga [[Minos]]e nimest. Minost seostati [[Kreeka mütoloogia]]s [[Minotauros]]e ja labürindiga, mida Evans seostas suurima Minose kultuuri asulakohaga [[Knossos]]es. [[Homeros]]e järgi olevat Kreetal kunagi asunud 90 linna.&lt;ref name=&quot;l8QWw&quot; /&gt;

Minose kultuuri esindajad olid valdavalt kaupmehed, kes kauplesid meretaguste maadega. Parimaks dateerimisvahendiks on nende [[keraamika]]. Kuna nad olid kaupmehed ja kunstnikud, ulatus nende kultuuri mõju kaugele väljapoole Kreetat: üle [[Küklaadid]]e [[Egiptus]]e [[Vana riik|Vanasse riiki]], vaske tootvale [[Küpros]]e saarele, selle taga asuvasse [[Kaanan]]isse ja [[Levant]]i ning [[Anatoolia]] aladele. [[Santorini]] saarel asuv ja [[Thira vulkaan]]i purske tagajärjel hävinud [[Akrotiri (Minose kultuur)|Akrotiri]] linn on üks selle kultuuri rikkalikumaid leiupaikasid.

Minose kultuuris kasutatud keel ja nende kirjaviis ([[Lineaarkiri A]]) on siiamaani dešifreerimata. Üldiselt arvatakse, et minoilise perioodi Kreetal sisekonflikte enne [[mükeene kultuur]]i praktiliselt ei olnud. Thira vulkaani purse ja mükeenelaste relvastatud sissetung on kaks peamist teooriat, mis seletavad Minose kultuuri kadumist aasta 1400 eKr paiku.

== Nimetus ==
Termin &quot;minoiline&quot; viitab müütilisele [[Knossos]]e kuningale [[Minos]]ele. Pole selge, kes selle termini esimest korda kasutusele võttis. Tavaliselt arvatakse, et termini lõi kultuuri avastanud arheoloog [[Arthur Evans]] (1851–1941) ise. Ta avastas Knossoses suure paleekompleksi, mida seostas mütoloogilise labürindi ja kuningas Minosega.&lt;ref name=&quot;TfN3D&quot; /&gt; Siiski kasutas [[Karl Hoeck]] terminit ''Das Minoische Kreta'' juba aastal [[1825]] oma suurteose &quot;Kreta&quot; teises köites.&lt;ref name=&quot;eFr3e&quot; /&gt; Teadaolevalt on see ka esimene kord, kus Kreeta ajaloo vanimat perioodi kirjeldatakse sellise sõnaga. On tõenäoline, et Evans oli seda raamatut lugenud, ja seega ta ilmselt lihtsalt jätkas omaenda leidude kirjeldamisel selle termini kasutamist.&lt;ref name=&quot;mhFyB&quot; /&gt; Evans ise ütles termini kasutuselevõtu kohta nii:{{tsitaat3|Vana Kreeta tsivilisatsiooni kui terviku puhul olen ma teinud ettepaneku – ja nii selle kui ka teiste riikide arheoloogid on seda ettepanekut üldiselt aktsepteerinud – kasutada selle kohta terminit &quot;minoiline&quot;.|&lt;ref name=&quot;uD0tE&quot; /&gt;}}

Evans ei väida, nagu oleks ta selle termini leiutanud, tema on soovitanud seda terminit kasutada. Hoecki teoses on selle terminiga kirjeldatud Kreeta ajaloo mütoloogilist perioodi. Tal ei olnud aimugi, et selle perioodi kohta võiks olla ka arheoloogilist materjali. Evansi aastal 1931 esitatud väidet, et seda terminit enne teda ei kasutatud, on oma uuringutes vaidlustanud nii Karadimas kui ka Momigliano. Lisaks Hoeckile kasutas seda terminit veel [[Arthur Milchhöfer]] aastal 1883.&lt;ref&gt;Arthur Milchhöfer, Die Anfänge der Kunst in Griechenland, Brockhaus, Leipzig 1883, lk 128.&lt;/ref&gt; Arheoloogilises kontekstis võib Evansi väidet aga tõeseks pidada. Kuna tema selle kultuuri avastas ja nii ei olnud seda terminit kultuuri kohta varem kasutada võimalik, võib teda selle arheoloogilise termini loojaks pidada.

== Kreeta mütoloogias ==
[[Pilt:Idian-Cave-20070814-059834.jpg|pisi|vasakul|Zeusi sünnikohaks peetud koobas Ida mäel]]

Kreeklaste ja kreetalaste seoseid kajastavatest müütidest tuntuim on müüt [[Minos]]est ja [[Theseus]]est, kes käis Kreetal. Seal tuli tal võidelda [[Daidalos]]e rajatud labürindis [[Minotauros]]ega. Daidalos ja tema poeg [[Ikaros]] olevat tasuks tehtud töö eest aga Kreetal vangistatud, kust nad põgenesid Daidalose meisterdatud lennuaparaadi abil.&lt;ref name=&quot;Ktn4F&quot; /&gt; Theseuse loos kirjeldatud Ateena ja Kreeta vahelise konflikti aluseks oli Minose poja [[Androgeos]]e hukk Ateenas toimunud [[panatenaiad]]el; Theseus olevat aga abiellunud Minose tütre [[Ariadne]]ga.&lt;ref name=&quot;O6dbV&quot; /&gt;

Samuti on Kreetaga seotud müüt [[Zeus]]i sünnist Kreetal asuval [[Ida mägi|Ida mäel]], teise loo kohaselt Dikti mäel. On arvatud, et lugu Zeusi ja Kronose vahelisest võimuvõitlusest kajastab [[tume ajajärk|tumedasse ajajärku]] jäänud verist usunditevahelist konflikti ja usuvahetust, mis lõppes Zeusi kummardajate võiduga.&lt;ref name=&quot;fgM3S&quot; /&gt; Vähem tuntud müüdi kohaselt olevat Zeus ka Kreetal surnud; tema haud asuvat [[Juktas]]e mäel, kus asub minose kultuuri tempel.&lt;ref&gt;Antonis Vassilakis: Minoisches Kreta – Vom Mythos zur Geschichte. lk 34.&lt;/ref&gt;

Legendide kohaselt olevat saare esimene kuningas olnud kureetide järglane Cres.&lt;ref&gt;Jerônimo de Estridão. Chronicon.&lt;/ref&gt; Kreeklased olevat saarele viinud ja selle vallutanud [[Dorus]]e poeg [[Tectamus]]. Hilisematest valitsejatest on legendides juttu Minose isast [[Asterion]]ist.&lt;ref&gt;Diodorus Siculus. Historical Library, IV 60, 2&lt;/ref&gt; 

Minose järglasena sai Kreeta valitsejaks [[Katreus]]. Oraakel ennustas talle, et üks ta oma lastest tapab ta. Kuigi ta püüdis seda ennustust salajas hoida, kuulis tema poeg Altaemnes sellest ja lahkus koos oma õega Kreetalt. &lt;ref&gt;Apollodorus, Bibliotheke, 3, 7.&lt;/ref&gt; Diodorus Siculuse variandi kohaselt ennustati hoopis Altaemnesele, et ta oma isa tapab.&lt;ref&gt;Diodorus Siculus, ''Diodorus Siculus: The Library of History.'' Loeb Classical Library. Cambridge, Massachusetts: Harvard University Press; London: William Heinemann, Ltd. 1989. 4. 60. 4&lt;/ref&gt; Katreus purjetas hiljem kadunud poega otsima, ent [[Rhodos]]el peeti tema laeva piraatide laevaks; tekkinud lahingu käigus surmas saarele pagenud Altaemnes oma isa.&lt;ref&gt;Pseudo-Apollodorus . Biblioteca. 3. 1. 3&lt;/ref&gt;

Teine valitseja oli [[Deukalion (Kreeta valitseja)|Deukalion]], kes oli samuti Minose poeg, üks [[argonaudid|argonautidest]]&lt;ref&gt;Hyginus, Fabulae 14.4&lt;/ref&gt; ja üks neist, kes läksid küttima [[Kalydoni metssiga]].&lt;ref&gt;Hyginus, Fabulae 173&lt;/ref&gt; Tema poeg [[Idomeneus]] osales [[Trooja sõda|Trooja sõjas]].&lt;ref&gt;Homeros, Ilias 13.307&lt;/ref&gt; Pärast sõja lõppu jäi Idomeneuse juhitud laevastik koduteel tormi kätte, milles hävisid 79 laeva 80-st. Idomeneus tõotas pääsemise puhul ohverdada [[Poseidon]]ile esimese Kreetal kohatud elusolendi. Selleks osutus ta aga enda poeg [[Idamantes]]. See, kas ta poja ohverdas või mitte, on loo eri versioonides esitatud erinevalt. Ühes versioonis oli kogu ta pere valmis end ohverdama, misjärel Poseidon leebus ja jättis kõik ellu. Enamikus müüdiversioonides pagendati Idomeneus Kreetalt: kas tegeliku pojatapu tõttu&lt;ref&gt;Vergilius, ''Aeneas'' III, 400.&lt;/ref&gt; või seepärast, et vahepeal oli võimu enda kätte haaranud uus valitseja [[Leukos]].&lt;ref&gt;Pseudo-Apollodorus . Biblioteca. 6. 9&lt;/ref&gt;

== Kronoloogia ja ajalugu ==
{|align=right border=&quot;1&quot; cellpadding=&quot;1&quot; cellspacing=&quot;0&quot; style=&quot;font-size: 95%; border: gray solid 1px; border-collapse: collapse; text-align: center; background: white; margin-left: 1em; margin-bottom: 0.5em;&quot;
|- style=&quot;background: #ececec;&quot;
! colspan=&quot;14&quot; style=&quot;background: #f9f9f9; text-align: center;&quot; | &amp;nbsp;'''Minose kultuuri kronoloogia'''
|-
| 3650–3000 eKr
| EMI
| rowspan=4 valign=&quot;top&quot; | '''eelpaleeline'''
|-
| 2900–2300 eKr
| EMII
|-
| 2300–2160 eKr
| EMIII
|-
| 2160–1900 eKr
| MMIA
|-
| 1900–1800 eKr
| MMIB
| rowspan=2 valign=&quot;top&quot; | '''algpaleeline'''
|-
| 1800–1700 eKr
| MMII
|-
| 1700–1640 eKr
| MMIIIA
| rowspan=4 valign=&quot;top&quot; | '''uuspaleeline'''
|-
| 1640–1600 eKr
| MMIIIB
|-
| 1600–1480 eKr
| LMIA
|-
| 1480–1425 eKr
| LMIB
|-
| 1425–1390 eKr
| LMII
| rowspan=5 valign=&quot;top&quot; | '''paleedejärgne'''
|-
| 1390–1370 eKr
| LMIIIA1
|-
| 1370–1340 eKr
| LMIIIA2
|-
| 1340–1190 eKr
| LMIIIB
|-
| 1190–1170 eKr
| LMIIIC
|-
| 1100 eKr
| colspan=&quot;2&quot; | Minose kultuuri järgne ajastu
|}

Selle asemel, et Minose kultuuri leidudele aastaarve määrata, kasutavad arheoloogid hoopis kaht suhtelise [[kronoloogia]] meetodit. Esimese neist lõi Evans ja tänapäeva arheoloogid on seda täpsustanud. Selle aluseks on [[keraamika]]s kasutatavad tehnikad ja leitud Egiptuse päritolu importkaubad, mis võimaldavad seda viia vastavusse [[Vana-Egiptus]]e kronoloogiaga. Evansi skeem jagab Minose kultuuri ajaloo kolmeks perioodiks: varaminoiliseks (EM), keskminoiliseks (MM) ja hilisminoiliseks (LM).&lt;ref name=&quot;0DHSV&quot; /&gt; Neid perioode on hiljem veelgi liigendatud (näiteks varaminoiline periood jaguneb veel omakorda kolmeks Rooma numbritega tähistatavaks perioodiks).

1909. aastal koostas saksa arheoloog Diedrich Fimmen võrdleva tabeli, kus viis minose kultuuri jaotuse vastavusse egiptuse kronoloogiaga.&lt;ref&gt;Diedrich Fimmen: Zeit und Dauer der kretisch-mykenischen Kultur. Teubner, Leipzig 1909, lk 106/107&lt;/ref&gt;

Teise dateeringusüsteemi pakkus välja [[Kreeka]] arheoloog [[Nicolas Platon]], kes võttis aluseks lossidena tuntud [[Knossos]]e, [[Malia]], [[Phaistos]]e ja [[Kato Zakros]]e paleekomplekside arhitektuurilise arengu. Tema jagas Minose kultuuri paleede-eelseks, eelpaleeliseks, uuspaleeliseks ja paleedejärgseks perioodiks.&lt;ref name=&quot;Theseus&quot; /&gt; Nende kahe süsteemi omavahelised suhted on ära toodud kõrvalolevas tabelis; lisatud on ka Warreni ja Hankey aastal 1989 tehtud hinnangud nende perioodide ligilähedaste ajavahemike kohta.

Katastroofiliste tagajärgedega [[Santorini]] ([[Thera]]) vulkaani purse leidis aset perioodis LM IA. Katsed leida vulkaanipurske aeg absoluutses kronoloogias on andnud vastuolulisi tulemusi. [[Radiosüsiniku meetod]] on andnud tulemuseks XVII sajandi lõpu enne Kristust,&lt;ref name=&quot;tRCNC&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;avJqr&quot; /&gt; mis ei ole aga kooskõlas arheoloogide hinnangutega, kes traditsioonilist egiptuse kronoloogiat kasutades paigutaks selle sada aastat hilisemaks, ajavahemikku 1525–1500 eKr.&lt;ref name=&quot;CoG1L&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;lnSpd&quot; /&gt;

=== Ajalugu ===

Hiljuti on leitud kivist tööriistu, mis tõendavad, et inimesed (kas mõned väljasurnud [[Hominini]] triibuse esindajad või varajane [[inimene]] ise) jõudsid [[Kreeta]]le 130 000 aastat tagasi. Viimase viibimine Kreetale on siiski tõendatav alles viimase 10 000 – 12 000 aasta jooksul.&lt;ref name=&quot;woUnu&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;sIOQo&quot; /&gt;

[[Mesoliitikum]]ist on leitud koopamaalinguid, samuti ka esimeste hoonete jäänuseid. toonased asukad olid kütid ja korilased; hiljem lisandus neile ka põlluharimisega tegelevat elanikkonda. kaks kogukonda eksisteerisid kõrvuti veel [[neoliitikum]]iski.&lt;ref&gt;Antonis Vassilakis: Minoisches Kreta – Vom Mythos zur Geschichte. lk 70.&lt;/ref&gt;

Vanimad Kreetalt leitud tänapäeva inimese jäänused pärinevad ligikaudu aastal 7000 eKr elanud neoliitikumi põllumeeste kogukonnast.&lt;ref name=&quot;HNtke&quot; /&gt; Tänapäeva kreetalaste [[DNA]] [[haplogrupp]]ide analüüs näitab, et neil on kreeklastega ühised ja ilmselt kas [[Anatoolia]]st või [[Levant|Levandist]] saabunud esivanemad.&lt;ref name=&quot;LQVh8&quot; /&gt; Neoliitikumis elati külades – kalurite asulad paiknesid mere kaldal, sellal kui viljakas [[Mesara tasandik]] oli põllumeeste asupaigaks.&lt;ref name=&quot;Hermann&quot; /&gt; Tööriistade valmistamiseks kasutati puitu ja laialt levinud kohalikke kive: [[paas]]i, [[serpentiin (mineraal)|serpentiini]], [[kiltkivi]].&lt;ref&gt;Antonis Vassilakis: Minoisches Kreta – Vom Mythos zur Geschichte. lk 76.&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Phaistos_01.jpg|pisi|Phaistose lossikompleksi varemed]]

[[Pronksiaeg]] algas Kreetal ligikaudu aastal 2700 eKr.&lt;ref name=&quot;pqcwS&quot; /&gt; Kolmanda aastatuhande lõpus eKr kujunesid mitmed külad kaubanduse ja käsitöö keskusteks. See võimaldas ülemkihtidel kujuneda ühiskonna liidriteks ja laiendada oma mõjuvõimu. Tõenäoliselt asendusid just sellel perioodil kohalikud võimulolijad monarhistlike võimuesindajatega – mis oli ka suurte lossikomplekside rajamise eelduseks.&lt;ref name=&quot;Karl&quot; /&gt; Juba varajasel pronksiajal (3500–2600 eKr) hakkas Minose kultuur Kreetal kujunema mõjuvõimsaks tsivilisatsiooniks.&lt;ref name=&quot;QXDIg&quot; /&gt;

Algselt erinesid matusetüübid eri Kreeta osades radikaalselt. Kreeta lõunaosas olid valdavad kuppelhauad. Sealt on neid leitud 75, aga kogu saarelt on neid leitud vaid 95. Perioodi MMIA lõpuks oli taoliste haudade rajamine lõppenud.&lt;ref name=&quot;guAOV&quot; /&gt; Kuppelhaudade perioodil võib hauapanuste ja hauastruktuuride sarnasuse tõttu oletada, et enne paleede rajamist puudus Minose kultuuris hierarhia.&lt;ref name=&quot;0DHSV&quot; /&gt;

Ülejäänud Kreetal oli valdav laipade matmine looduslikesse õõnsustesse, nende puudumisel aga rajati tehislikud koopad. [[Agía Photia]] nekropolis on näiteks 250 tehislikult rajatud koobast, mida matustel kasutati. Selle kompleksi juures on märgata [[Küklaadide tsivilisatsioon]]i mõju.&lt;ref name=&quot;W9Tyy&quot; /&gt; Põhja-Kreetal hakati perioodil EMIA rajama täisnurkse põhiplaaniga haudmajasid. Surnu asetati seal pearuumi, hauapanused kõrvalruumi.

MM II ajastu lõpus (aasta 1700 eKr paiku) tabasid Kreetat suured rahutused. Need võisid olla suure maavärina tagajärjed, aga võimalik on ka Anatoolia päritolu invasioon.&lt;ref name=&quot;RhKSr&quot; /&gt; Sel ajal hävisid Knossose, Phaistose, Malia ja Kato Zakrose lossid. Uuspaleelise perioodi alguses kasvas rahvaarv taas, lossid ehitati varasematest uhkematena taas üles ja üle kogu saare tekkisid uued asulad.&lt;ref name=&quot;emAOj&quot; /&gt; See periood (XVII–XVI sajand eKr, MM II, uuspaleeline periood) oli Minose kultuuri tipuks. Aasta 1600 paiku eKr tabas maad taas mingi katastroof, tõenäoliselt Thera vulkaani purse. Minose kultuuri kandjad ehitasid pärast seda lossid taas üles, kuigi muudetud kujul.

Minose kultuuri mõju näitavad arvukad hinnalised Minose kultuuri käsitööesemed, mida võib Kreeka mandriosast leida. Tõenäoliselt olid [[Mükeene]] valitsejad kaubandussidemete kaudu Minose kultuuri ühendatud. Aastaks 1700 oli Kreeka maismaa kultuur Minose tsivilisatsiooni mõjul saavutanud uue arengutaseme.&lt;ref name=&quot;Karl&quot; /&gt; Minose kultuuril olid tihedad sidemed ka Egiptusega. Egiptuse linnadest on leitud minoilist keraamikat ja ka Minose kultuur vedas Egiptusest sisse mitmesuguseid kaupu, sealhulgas [[papüürus]]t, arhitektuurialaseid ja kunstilisi ideid. Egiptuse hieroglüüfid olid ka aluseks [[minose hieroglüüfkiri|Minose hieroglüüfidele]], millest hiljem kujunesid välja ka [[lineaarkiri A]] ja [[lineaarkiri B]].&lt;ref name=&quot;Hermann&quot; /&gt; Bengtson on näidanud ka Minose kultuuri mõju [[Kaanan]]i päritolu esemetele.&lt;ref name=&quot;Hermann&quot;/&gt;

Umbkaudu aastal 1450 eKr saabus minose kultuuri ajalukku oluline murrang, mis oli ilmselt põhjustatud mingi loodusõnnetuse, tõenäoliselt maavärina tõttu. Selle põhjuseks on ka peetud [[Thera]] vulkaani purset, ent nende dateerimine on andnud vastuolulisi tulemusi. Sel ajal hävisid mitmed olulised lossid, sealhulgas Mallia, Tylissos, Phaistos, Hagia Triada; hävisid ka Knossose elurajoonid. Knossose loss näib olevat sellest peaaegu puutumata jäänud. Selle tagajärjel suutis Knossos laiendada oma mõju üle suurte Kreeta alade, kuni selle hävitas [[Mükeene kultuur]].&lt;ref name=&quot;Karl&quot; /&gt;

Aastaks 1420 eKr olid Minose kultuuri lossid langenud mükeenelaste kontrolli alla.&lt;ref name=&quot;St1Vm&quot; /&gt; Teiste allikate kohaselt leidis see aset alles aastaks 1375 eKr.&lt;ref name=&quot;Karl&quot; /&gt; Vallutajad kohandasid ka Minose kultuuri lineaarkirja A oma [[kreeka keel]]ele vastavaks, nii et tekkis [[lineaarkiri B]]. Esimene taoline arhiiv on perioodist LM II pärinev kaarikuteplaatide kamber. Üldiselt kippus mükeene kultuur Minose kultuuri hävitamise asemel seda säilitama, hoides alal ka kreetalaste religiooni ja kunsti. Ka kasutasid nad ära Minose kultuuri bürokraatiat ja majandusstruktuure.&lt;ref name=&quot;y8dl8&quot; /&gt;

Pärast sajandipikkust taastumisaega tabas enamikku Kreeta linnadest ja lossidest XIII sajandil enne Kristust langus (LHIIIB/LMIIIB). Viimased arhiivid, kus kasutati lineaarkirja A, pärinevad perioodist LMIIIA.&lt;ref name=&quot;ihIXa&quot; /&gt;

Knossos jäi saare administratiivseks keskuseks kuni XII sajandi keskpaigani enne Kristust. Viimaseks Minose kultuuri leiupaigaks oli [[Karfi]] kindlustatud mägi, varjupaik, kus Minose kultuur kestis peaaegu [[rauaaeg|rauaajani]] välja.&lt;ref name=&quot;tWkNT&quot; /&gt;

Pärast minose kultuuri kadumist saabus Kreetale nagu ka ülejäänud Kreekasse tume ajajärk (1100–750 eKr), mille kohta meil on vähe teadmisi.&lt;ref name=&quot;53DKr&quot; /&gt;

== Geograafia ==
[[Pilt:Minoan fresco, showing a fleet and settlement Akrotiri.jpg|pisi|Akrotirist leitud fresko linna ja laevastikuga]]

Kreeta on mitmete looduslike sadamakohtadega mägine saar. Paljudes Minose kultuuri leiupaikades on selgeid märke [[maavärin]]ate põhjustatud purustustest, samuti on ka kogu saare randadel tõendeid tektooniliste protsesside käigus aset leidnud maapinna kerkimisest ja vajumisest.&lt;ref name=&quot;i13zT&quot; /&gt;

Homerose järgi olevat Kreetal asunud 90 linna. Lossikomplekside järgi otsustades jagunes saar Minose kultuur haripunktil vähemalt kaheksaks poliitiliseks üksuseks. Arvatakse, et saare põhjapiirkondi valitseti [[Knossos]]est, lõunaosa keskuseks oli [[Phaistos]], saare idaosa kesksed piirkonnad allusid [[Malia]]le, idatippu haldas [[Kato Zakros]] ja saare läänepoolseima osa keskuseks oli [[Chania]]. Lisaks neile on leitud veel ka väiksemaid paleekomplekse.&lt;ref&gt;[http://www.explorecrete.com/archaeology/minoan-palaces.html Minoan palaces in Crete]&lt;/ref&gt;

Tähtsamad Minose kultuuri arheoloogilised leiukohad:
* [[Knossos]]e lossikompleks, suurim pronksiaegne asulakoht Kreetal, mille Evans ostis arheoloogilisteks väljakaevamisteks 19. märtsil 1900
* [[Phaistos]]e lossikompleks, suuruselt teine lossikompleks saarel, mille kaevasid välja itaallased varsti pärast Knossose avastamist.
* [[Malia]] asula ja lossikompleks, prantsuse arheoloogide tööpiirkond, mis annab hea pildi paleede arengust eelpaleelisel perioodil.
* [[Kato Zakros]], Kreeka arheoloogide poolt saare idaosas avastatud lossikompleks. Arheoloogia alases kirjanduses on seda nimetatud ka Zakroks.
* [[Galatas]]e lossikompleks, alles [[20. sajand]]i lõpus avastatud lossikompleks.
* [[Agia Triada]], Phasitose lähistelt avastatud administratiivkeskus.
* [[Gournia]], 20. sajandi alguses USA arheoloogide uuritud linn.
* [[Pyrgos]], üks varasemaid Minose kultuuri asulakohti saare lõunaosas.
* [[Vasiliki]], üks varajasemaid Minose kultuuri asulakohti saare idaosas.
* [[Fournu Korfi]], leiupaik saare lõunaosas.
* [[Pseira]], eraldi saarel asunud mitmete kultuspaikadega linn.
* [[Juktase mägi]], Knossose lossiga seostatud mäel asunud kindlustatud varjupaik, suurim omalaadne varjupaik Kreetal.&lt;ref name=&quot;OIyd5&quot; /&gt;
* [[Arkalochori]], koobas, kust avastati Arkalochori kirves.
* [[Karfi]], kindlustatud varjupaik Minose kultuuri lõpuperioodist.
* [[Akrotiri (Minose kultuur)|Akrotiri]], asula [[Santorini]] saarel.
* [[Zominthos]], [[Ida (Kreeta)|Ida]] jalami põhjaosas asunud mägilinn.

Knossose elanike arvu on hinnatud 1300–2000 inimesele aastal 2500 eKr, 18 000 inimesele aastal 2000 eKr, 20 000 – 100 000 inimesele aastal 1600 eKr, ja 30 000 inimesele aastal 1360 eKr.&lt;ref name=&quot;zWPek&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CL5Bl&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;k6jIE&quot; /&gt;

=== Minose kultuur väljaspool Kreetat ===
[[Pilt:Minoan copper ingot from Zakros, Crete.jpg|pisi|Minose kultuuri leidude seast pärinev vasetükike]]

Minoslased olid kaupmehed ja nii ulatusid nende kultuurilised kontaktid kaugele väljapoole Kreetat – [[Egiptus]]e [[Vana riik|Vanasse riiki]], vaske tootvale [[Küpros]]e saarele, selle taga asuvasse [[Kaanan]]isse ja [[Levant]]i ning [[Anatoolia]] aladele. Aastal [[2009]] avastati [[Iisrael]]ist [[Tel Kabri]] kaananlaste palee väljakaevamistelt minoilises stiilis freskoid ja Minose kultuuri poolt toodetud esemeid. Iisraeli arheoloogide hinnangul oli Minose kultuur selle kaananlaste linnriigi tugevaim väline mõjutaja; küll on see aga ainus Minose kultuuri mõjudega linn Iisraeli aladel.&lt;ref name=&quot;h0QSm&quot; /&gt;

Minose kultuuris kasutatud keraamikastiilid ja tehnoloogiad avaldasid ka mõju ülejäänud [[Hellas]]ele. Minose kultuuri levikualaks on [[Thíra saared]], aga varaseimaks Minose kultuuri &quot;kolooniaks&quot; võib pidada [[Kythera]]l asunud [[Kastri]] linn, EMII perioodil Minose kultuuri mõjusfääri sattunud linna Kreeka maismaa lähistel. See jäi Minose kultuuri leiukohaks tervelt tuhandeks aastaks, kuni viimaks sattus XIII sajandil eKr mükeenelaste okupatsiooni alla. Minose kultuur asendas seal varem õilmitsenud mandrilise päritoluga varajase pronksiaja kultuuri, muutes selle nii esimeseks Minose kultuuri asulapaigaks väljaspool Kreetat.&lt;ref name=&quot;I3xjv&quot; /&gt;

Minose kultuuri mõjusfääris olid ka [[Küklaadid]], neist Kreetale lähemal asunud [[Karpathos]], [[Saria]] ja [[Kasos]] olid samuti pronksiaja keskpaigast alates minoslaste kolooniad või Minose kultuuri kaupmeeste asulakohad (periood MMI–MMII). LMI perioodil enamik neist hüljati, aga Karpathos jäi Minose kultuuri mõjusfääri kuni pronksiaja lõpuni.&lt;ref name=&quot;VTczy&quot; /&gt; [[Adolf Furtwängler]] oletas ka, et Minose kultuuri mõjusfääri kuulus [[Aígina]], ent see oletus on praeguseks kõrvale lükatud.&lt;ref name=&quot;8ueN0&quot; /&gt; Minose kultuuri koloonia asus ka [[Rhodose saar]]el [[Ialysos]]es.&lt;ref name=&quot;QJ1Bd&quot; /&gt;

Minose kultuuri mõjud ei ulatu mitte üksnes Küklaadidele, vaid ka selle mõjusfääri jäid ka [[Melos]]e saar ja [[Mileetos]].&lt;ref&gt;Minoan Colonialism Keith Branigan 1981 lk 23-33&lt;/ref&gt; Kaugemad mõjud ulatusid Küprosele ja Egiptusse. XV sajandil eKr maaliti [[Teeba (Egiptus)|Teeba]]s pilte, kus kujutati minoslaste välimusega inimesi. Nende juures olevad kirjad seletavad, et need inimesed tulid ''Keftiust'' või mere keskel asuvatelt saartelt. Tegemist võib olla kas kinke toovate minose kaupmeeste või ametnikega.&lt;ref name=&quot;LiVlP&quot; /&gt; [[Uus riik|Uue riigi]] ajal (umbes 1400 eKr) rajati [[Avaris]]esse lossikompleks, mis sarnaneb väga Kreeta lossikompleksidega.&lt;ref name=&quot;RDRsJ&quot; /&gt;

Läänes olid Minose kultuuril tihedad sidemed [[Sitsiilia]] ja [[Sardiinia]]ga, mis varustasid Kreetat metallidega, samas kui Kreeta pakkus nende vastu valmistoodangut; vaid väga üksikud sealse päritoluga esemed jõudsid Kreetale.&lt;ref&gt;Birgitta Pålsson Hallager ''Crete and Italy in the Late Bronze Age III Period'' American Journal of Archaeology Vol. 89, No. 2 (Apr., 1985), lk. 293-305&lt;/ref&gt; 

Mitmest Kreetal asuvast leiupaigast on leitud viiteid, et tegemist oli väljapoole suunatud kultuuriga. nii näiteks asub Kato Zakrose lossikompleks 100 meetri kaugusel tänapäeva rannajoonest. See asus lahe kaldal ja sealsed rikkalikud leiud ning töökodade arvukus viitavad sellele, et tegemist oli kaupade importimise ja eksportimise keskusega.&lt;ref name=&quot;qO3Ow&quot; /&gt; Seda rõhutab ka sage mere kujutamine Minose kultuuri kunstis, sealhulgas ka Akrotiri läänepoolseima maja freskol nr 5, mis kujutab laevastikku. Samas on Minose kultuur varasemas järgus siiski saarega seotud ja selle mõju mandrialadele enne [[pronksiaeg]]a puudus.&lt;ref&gt;Coldstream, J.N.; G.L.Huxley (1972). Kythera: Excavations and Studies Conducted by the University of Pennsylvania Museum and the British School at Athens.&lt;/ref&gt; Erandiks on [[Hispaania]] ja [[Portugal]]i lõunarannik, kuhu asusid Minose kultuuri esindajad ligikaudu aastal 5600 eKr.&lt;ref&gt;T. Douglas Price. &quot;Europe's First Farmers&quot;. 2000.&lt;/ref&gt;

== Rahvastik ==
Kreeta oli oma aja kohta väga tihedasti asendatud. [[Rahvastiku tihedus]] oli umbes sama suur kui tänapäeval, kuid linnad olid tunduvalt väiksemad. Knossoses elas eri hinnangute järgi 10 000 – 20 000 inimest.

Palju on tsiteeritud [[Homeros]]e &quot;[[Odüsseia]]st&quot; pärit Kreeta kirjeldust, mille järgi seal oli 90 linna ning mitmesuguseid rahvaid ja keeli:&lt;ref name=&quot;vPAPB&quot; /&gt;

{|
| valign=&quot;top&quot; |
Κρήτη τις γαῖ’ ἔστι μέσῳ ἐνὶ οἴνοπι πόντῳ,&lt;br /&gt;καλὴ καὶ πίειρα, περίρρυτος· ἐν δ’ ἄνθρωποι&lt;br /&gt;πολλοὶ ἀπειρέσιοι, καὶ ἐννήκοντα πόληες· -&lt;br /&gt;ἄλλη δ’ ἄλλων γλῶσσα μεμιγμένη· ἐν μὲν Ἀχαιοί,&lt;br /&gt;ἐν δ’ Ἐτεόκρητες μεγαλήτορες, ἐν δὲ Κύδωνες&lt;br /&gt;Δωριέες τε τριχάικες δῖοί τε Πελασγοί· -&lt;br /&gt;τῇσι δ’ ἐνὶ Κνωσός, μεγάλη πόλις, ἔνθα τε Μίνως&lt;br /&gt;ἐννέωρος βασίλευε Διὸς μεγάλου ὀαριστής,
| valign=&quot;top&quot; |
| valign=&quot;top&quot; |
| valign=&quot;top&quot; |
''Kreeta on maa tumevoogavas meres,&lt;br /&gt;viljakas ja meeldiv ja igast kaarest uhutud. Arvutud inimesed&lt;br /&gt;elavad seal, ja linnu on neil üheksakümmend:&lt;br /&gt;mitut sugu rahvad ja mitut sugu keeled. Seal elavad&lt;br /&gt;[[ahhailased]], küdoonid ja [[eteokreetalased]],&lt;br /&gt;[[doorlased]], kes jagunevad kolmeks, ja õilsad [[pelasgid]].&lt;br /&gt;Nende kuningate linn, kus valitses [[Minos]]&lt;br /&gt;kes üheksa-aastasena kõneles suure jumala [[Zeus]]iga.''
|}

Need värsid käivad küll hilisema aja kohta (umbes 1200 eKr) ning pandi kirja 8. sajandi lõpus eKr, kuid juba Minose kultuuri ajal võisid kaubandussidemete ja sõjaliste kokkupõrgete tõttu olla saarele jõudnud erinevad rahvad. Mainitud on [[eteokreetalased|eteokreetalasi]] (põliskreetalasi), [[küdoonid|küdoone]], [[ahhailased|ahhailasi]], [[pelasgid|pelasge]] ja [[doorlased|doorlasi]]. [[Strabon]] peab oma teoses &quot;[[Geographika]]&quot; eteokreetalasi ja küdoone tõenäolisteks põliselanikeks, doorlasi aga hiljem sisserännanuteks.&lt;ref name=&quot;4y181&quot; /&gt; Tänapäeval arvatakse, et [[doorlaste sissetung]] Kreetale leidis aset pärast 12. sajandit pKr, seega pärast Minose kultuuri ajastut.&lt;ref&gt;Furumark, Arne (1972). Mycenaean Pottery. Svenska institutet i Athen. ISBN 91-85086-03-7.&lt;/ref&gt; Ahhailasi samastatakse sageli [[Mükeene kultuur]]iga, mis võttis 15. sajandi 2. poolel eKr Kreetal võimu üle ning jättis jälje paleedejärgsele ajajärgule.&lt;ref&gt;Windle, Joachim Latacz (2004). ''Troy and Homer: Towards a Solution of an Old Mystery.'' Oxford: Oxford University Press. ISBN 978-0-19-926308-0. lk. 121-122&lt;/ref&gt; Pelasgideks nimetatakse aga Balkani poolsaare lõunaosa tõenäoliselt mittekreeklastest rahvarühmi, kes võisid olla Kreeka põliselanikud.&lt;ref&gt;Rhodios, Apollonios; Green, Peter (2007). ''The Argonautika.'' Berkeley and Los Angeles, California: University of California Press. ISBN 978-0-520-25393-3. lk. 223&lt;/ref&gt;

== Põllumajandus ja elatustase ==

Minoslased kasvatasid [[veis]]eid, [[kodukits]]i, [[lammas|lambaid]] ja [[siga|sigu]], põllukultuuridest aga [[nisu]], [[oder|otra]], [[hiirehernes]]t ja [[kikerhernes]]t. Kultuurtaimedest esinesid neil veel [[viinapuu]]d, [[harilik viigipuu|viigipuu]]d, [[õlipuu]]d ja [[moon]]id, viimaseid kasvatati seemnete ja võib-olla ka [[oopium]]i saamiseks. Minoslased hakkasid kasvatama ka [[mesilased|mesilasi]].&lt;ref name=&quot;Hood&quot; /&gt;
[[Pilt:Terrakotta Ochsenwagen 01.jpg|pisi|Terrakotastiilis härjavankri kujutis]]

Kreetal kasvasid metsikult sellised kultuurtaimed nagu [[spinat]], [[seller]], [[asparaagus]] ja [[porgand]]. Saarel kasvasid ka metsikud [[küdoonia]]d, [[õlipuu]]d ja [[pirnipuu]]d. Sealne rahvas tõi [[Egiptus]]est sisse [[datlipalm]]id ja [[kass]]id (algul kasutati neid küttimiseks). Lähis-Idast tõid nad sisse [[granaatõun]]ad, kuigi mitte [[sidrun]]id ja [[apelsin]]id.&lt;ref name=&quot;Hood&quot; /&gt;

Minoslased arendasid välja ka vahemerelise [[polükultuur]]i, mis tähendab seda, et korraga kasvatati mitut erinevat kultuuri. See tõi kaasa mitmekesisema ja tervislikuma dieeti ja rahvastiku kasvu. Teoreetiliselt võib taoline põllundusvorm tagada pinnase viljakuse säilimise, olles ühtlasi turvalisuse tagaja juhul, kui mõni viljadest peaks ikalduma. Hamilakis esitas siiski aastal 2007 oma kahtlused selles suhtes, kas taoline põllundusviis saarel ikka üldlevinud oli. Lineaarkirjas B kirjatahvlid näitavad aianduse (viinamarjakasvatuse, õlipuude ja viigimarjade suurt tähtsust, kirjeldades teravilju &quot;teisejärgulise toodanguna&quot;.&lt;ref name=&quot;4viAo&quot; /&gt; Oliiviõli roll Kreeta (ja laiemalt ka Vahemere) köögis on võrreldav või osaga Põhjamaade köögis.&lt;ref name=&quot;Hood&quot; /&gt; Viinamarjadest veini kääritamine oli tõenäoliselt &quot;losside&quot; huviorbiidis, kuna taoline kaup oli oluline vahetuskaup ja kuna selle tarbimine oli oluline osa sealsest kultuurist. Samuti on tõenäoline, et kallite ja eksootiliste kaupade tarbimine oli poliitilise ja majandusliku võimu kehtestamisel olulisel kohal.&lt;ref name=&quot;GWzPE&quot; /&gt;

Talumehed kasutasid puust atrasid, mis olid naharibadega puidust käepidemete külge kinnitatud. Atrasid vedasid paar eeslit või härga.&lt;ref name=&quot;AbE9S&quot; /&gt;

Põllumehed kogusid ka inimeste või sigade väljaheiteid (kuid mitte veiste sõnnikut), mida hoiti savist pottides ja kasutati siis põldude väetamiseks.&lt;ref&gt;Gabrielle Walker, ''Minoan farmers were muckspreaders'', NewScientist, 29. aprill 1995.&lt;/ref&gt;

[[Kreeta köök|Kreeta köögis]] olid olulisel kohal ka mereannid. Leiupaikadest leitud massilised söödavate molluskite jäänused ja kalasid ning mereloomi kujutavad kunstiteosed (nende seas ka perioodist LMIIIC pärinev kaheksajala kujutisega anum) vihjavad sellele, et kalu tunti ja vahetevahel kasutati ka toiduks. Arvatakse siiski, et need ei olnud nii olulisel kohal kui teraviljad, oliivid ja karjasaadused. Merest püüti ka [[ogakodalased|ogakodalast]] ''[[Bolinus brandaris]]t'', mida kasutati [[purpur]]i saamiseks.&lt;ref name=&quot;kTcpb&quot; /&gt; Põllumajanduse intensiivistumist näitavad Minose kultuuri lõpuperioodil Pseira ümbruse rajatud terrassid ja tammid.&lt;ref name=&quot;REidK&quot; /&gt;

Kreetalaste toidulaual oli oma koht ka ulukitel. Lisaks kariloomadele sõid nad ka [[metssiga]]de ja metsikute [[hirv]]ede liha. Tänapäeval Kreetal enam ulukeid ei ole.&lt;ref name=&quot;Hood&quot; /&gt;

Mitte kõik kasvatatavad taimed ei olnud otsese majandusliku tähtsusega. Kunstiteostel näidatakse tihti [[liilia]]te korjamist või väljasõite rohelusse. Ühel Knossosest leitud freskol on näiteks kujutatud naiste gruppi, kes vaatavad pildi vasakule küljele, taustaks on aga puudetukk. Mõnede õpetlaste arvates on tegemist lõikuspühadega ehk mulla jätkuva viljakuse austamiseks mõeldud pidustustega. Paleelisest ajast on ka leitud &quot;Viljalõikajate vaas&quot;, kus on kujutatud põllumajanduslikke stseene. See on munakujuline ''rhyton'' ehk valamisnõu, millel on kujutatud hanerivis kõndivat 27 meest, igaüks neist kannab [[kõblas]]t. See näitab, et põllumajandus oli toona oluline kunstimotiiv.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://odysseus.culture.gr/h/4/eh430.jsp?obj_id=7893 |pealkiri=The Harvester Vase |vaadatud=2018-05-24 |arhiivimisaeg=2017-02-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170223215509/http://odysseus.culture.gr/h/4/eh430.jsp?obj_id=7893 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Palju vaidlusi on põhjustanud paleekompleksidest leitud poed või laod. Nii näiteks on Phaistose teise lossi lääneosast leitud terve rida ruume, mida peetakse poodide kompleksiks. Sealsetest ladudest on leitud hulgaliselt purke, anumaid ja kannusid, mis viitavad sellele, et tegemist oli olulise põllumajandussaaduste ümberjagamise kohaga. Sellele on pakutud mitut seletust, sealhulgas ka mudelit, mille järgi kuulusid kõik põllumajandussaadused ja käsitööliste toodang lossile, kust neid rahvale jälle laiali jagati. Sellistest suurematest leiupaikadest nagu Knossos, kus linnad olid omandanud märkimisväärsed mõõtmed, võib leida tõendeid elanikkonna spetsialiseerumise kohta, sealhulgas ka meistrite töötube. Kato Zakrose lossikompleksi juures olid näiteks töötoad kujundatud palee osaks.&lt;ref name=&quot;qO3Ow&quot; /&gt; Taolised tõendid kinnitavad teooriat, et Minose kultuuri lossisüsteem kujunes välja põllumajanduse intensiivistumise tagajärjena, kus suured põllumajandusliku toodangu ülejäägid võimaldasid ülal pidada suurt administraatorite, käsitöömeistrite ja usutegelaste kihti. Losside juures asuvad arvukad elu- ja magamisruumid tõendavad, et neis elas suur hulk inimesi, kes ei pidanud rasket igapäevatööd tegema.

Hilisema Agia Triada kompleksi puhul oli asula jagatud kolmeks, lossikompleks, tüüpprojekti järgi rajatud ladude ja poodide piirkond ning sellest väljakuga eraldatud asula.&lt;ref&gt;John Fisher, Geoff Garvey ''The Rough Guide to Crete''&lt;/ref&gt;

Nii laod kui ka minose lineaarkirja põhiliseks leiupaigaks olevad arhiivid viitavad sellele, et saarel oli arenenud [[bürokraatia]].&lt;ref name=&quot;4ILWO&quot; /&gt;

=== Minose kultuuri tööriistade areng ===

Esimesed tööriistad olid seal valmistatud kas puust või luust ja need kinnitati käepidemete külge nahast rihmadega. Pronksiajal võeti kasutusele [[pronks]]ist tööriistad, ent käepidemed valmistati ikka puidust. Kuna nende kinnitusavad olid ümarad, pöörlesid taolised tööriistad käepideme ümber. Hiljem leiutasid minoslased ovaalsed kinnitusavad ja võtsid kasutusele ovaalse kujundusega käepidemed, mis tegi pöörlemisele lõpu.&lt;ref name=&quot;Hood&quot; /&gt; Vaatamata metallist tööriistade kasutuselevõtule olid nendega paralleelselt kasutusel ka kivist tööriistad.&lt;ref name=&quot;e93e3&quot; /&gt;

Minose kultuuris olid kasutusel [[meisel|meislid]], [[sirp|sirbid]], [[teksel|tekslid]] ja kahe ning ühe teraga [[kirves|kirved]], samuti ka teksli ja kirve hübriidid. Aasta 400 paiku enne Kristust võeti kasutusele suure [[arseen]]isisaldusega vasest saed, mis võimaldasid senisest kergemate laevade ehitamist ja seega intensiivsemat kaubitsemist.&lt;ref&gt; W. Sheppard Baird, ''The Early Minoan Colonization of Spain''&lt;/ref&gt;

== Ühiskond ja kultuur ==
[[Pilt:Knossos women fresco.jpg|pisi|Minose kultuuri fresko Knossosest, kus on kujutatud kolm naist]]

Minoslased olid põhiosas merekaubandusega tegelev rahvas. Alates aastast 1700 eKr ilmutab nende kultuur kõrge organiseerituse tunnusmärke.

Minoslaste [[safran]]ikaubandusest on vähe jäänuseid. Kaubeldi [[safrankrookus]]e emakasuudmetega, mis kujunesid Egeuse mere ümbruskonnas kaubandusartikliks tänu looduslikule [[mutatsioon]]ile. Nii Knossoses&lt;ref name=&quot;yzAqt&quot; /&gt; kui ka Santorinil on säilinud fresko safranikorjajatest.&lt;ref name=&quot;pbi51&quot; /&gt; Safranikaubandus on Minose kultuurist vanem ja selle kasumid olid võrreldavad viirukikaubandusega, hiljem aga pipraga kauplemisest saadavate tuludega. Palju paremini säilivad keraamika, vasest ja tinast esemed, samuti ka kullast ja hõbedast luksuskaubad.

Minose kultuurist pärinevad leiud tõendavad laiade kaubandussidemete olemasolu – kaubeldi Kreeka maismaaga (eriti [[Mükeene]]ga), [[Küpros]]ega, [[Süüria]]ga, [[Anatoolia]]ga, [[Egiptus]]ega, [[Mesopotaamia]]ga, lääne pool ulatusid nende sidemed aga tänapäeva [[Hispaania]] aladele.

Minose kultuuri meeste rõivaesemeteks olid [[niudevöö]]d ja [[kilt|kildid]], Naiste riietuseks olid varrukatega rüüd, samuti ka mitmest kangakihist koosnevaid voldilisi [[seelik]]uid. Rüüd olid naba kohalt avatud ja jätsid rinnad vabaks.&lt;ref name=&quot;V8VvF&quot; /&gt; Naised võisid ka kanda kehaga sobitatud rihmadeta [[pihik]]uid. Riideid kaunistasid sümmeetrilised geomeetrilised kujundid. Kuna orgaanilised materjalid hästi ei säili, võisid vanema perioodi rõivad olla ka teistsugused, sest selle perioodi rõivaesemete kohta arheoloogilisi materjale ei ole. Küll on aga losside juurest leitud arvukalt ''[[Muricidae]]'' sugukonna tigusid, mida kasutati [[purpur]]se värvaine saamiseks, nii et tõenäoliselt kasutati Minose kultuuris värvitud kangaid.&lt;ref name=&quot;Estbest&quot; /&gt;

Teada on, et muusikariistadest olid Minose kultuuris kasutusel [[flööt]], [[lüüra]] ja [[trompet]].&lt;ref name=&quot;Giordani&quot; /&gt;

=== Keel ja kiri ===
[[Pilt:Δίσκος_της_Φαιστού_πλευρά_Α_6380.JPG|pisi|Tundmatute sümbolitega [[Phaistose ketas]]]]

Minose kõne- ja kirjakeele kohta on teadmised vähese leiumaterjali tõttu napid. Alates aastast 3000 eKr on leitud savitahvleid erinevate Kreeta kirjadega. Savitahvlite kasutamine tundub sellest või varasemastki perioodist olevat üldlevinud nähtus. Knossosest on ka leitud kaks savitassi, kus on tindijääke, ja mesopotaamia loomakujuliste tindipottidega sarnanevaid tindipotte.&lt;ref name=&quot;Sinclair&quot; /&gt;

Vahel viidatakse Minose kultuuri keelele kui eteokreeta keelele, ent see on tingitud lineaarkirja A ja [[tume ajajärk|tumeda ajajärgu]] järel [[Euboia]]l koostatud tähestikus kirja pandud tekstide segi ajamisest. Kuigi arvatakse, et [[eteokreeta keel]] on Minose kultuuri keele järeltulija, pole kumbagi keele kohta siiski säilinud piisavalt kirjalikku materjali, et neid võrrelda. Y. Duhoux uuringud mõlema keele [[morfeem]]ide alal viitavad siiski sellele, et tegu on erinevate keeltega.&lt;ref name=&quot;xLFuu&quot; /&gt; Kui eteokreeta keel minoslaste keele järeltulija ei ole, siis kadus viimane tumedal ajajärgul kasutuselt.

Kõige varasemad kirjapandud tekstid Kreetal on Kreeta hieroglüüfid (tegemist on vanima Euroopas kasutusele võetud kirjasüsteemiga).&lt;ref name=&quot;tQHPx&quot; /&gt; Pole teada, kas neis kirja pandud tekst on minoslaste keeles või mitte ja ka selle kirja päritolu on siiamaani tundmatu. Neid hieroglüüfe seostatakse tihti Egiptuse kirjaga, aga neil on ka mitmeid ühiseid tunnusjooni mõningate Mesopotaamia kirjasüsteemidega.&lt;ref name=&quot;Sinclair&quot; /&gt; Hieroglüüfid võeti kasutusele perioodil MMI, neid kasutati paralleelselt [[Lineaarkiri A|lineaarkirja A]] kasutuselevõtmisega XVIII sajandil eKr (MMII). Nad kadusid kasutuselt XVII sajandil eKr (perioodil MMIII).

Lineaarkiri A on seni dešifreerimata ja tundmatus keeles Minose kultuuris kasutusel olnud kirjasüsteem. Minose kultuuri suurt mõjupiirkonda näitab asjaolu, et lineaarkirjas A tekste on leitud koguni tänapäeva [[Bulgaaria]] aladelt [[Rodope mäed|Rodope mägedest]].&lt;ref name=&quot;TcQ8z&quot; /&gt;

Mükeene perioodil vahetas [[lineaarkiri B]] lineaarkirja A välja. Lineaarkiri B on arhailises kreeka keeles ja selle dešifreeris aastal 1952 [[Michael Ventris]], ent varasemate kirjatahvlite sisu on jäänud mõistatuseks.&lt;ref name=&quot;jUNyG&quot; /&gt; Enamik leitud tahvlitest on lineaarkirjas B, olles kas kaupade või ressursside nimestikud. Leitud on ka kultusesemeid, millel on kultusliku sisuga tekste. Kuna enamik kirju on majandusalase sisuga ja muid teemasid ei käsitleta, on minose keelt raske rekonstrueerida. Lineaarkirjas B kasutati 80% ulatuses samu märke nagu lineaarkirjas A.&lt;ref name=&quot;IURHb&quot; /&gt;

Minose kultuurist pärineb ka [[Küpros]]el kasutusel olnud [[lineaarkiri C]]. Juba Arthur Evans oletas visuaalse sarnasuse põhjal, et see on välja arenenud lineaarkirjast A. Seost eeldatakse ka tänapäeval, aga arengu asemel eeldatakse pigem seda, et kreeta kiri on küprose kirja loomisel olnud eeskujuks.&lt;ref name=&quot;6zDDM&quot; /&gt;

=== Usund ===
[[Pilt:Θεά_των_Όφεων_6393.JPG|pisi|Maojumalanna või riitust läbi viiv preestrinna]]

Esimesi oletusi minose kultuuri usundi kohta tegi juba Evans. Ta oletas, et Kreetal oli tegemist [[monoteism|monoteistliku]] religiooniga, kus kummardati ühtset emajumalannat.&lt;ref&gt;J. Lesley Fitton: Die Minoer. Konrad Theiss Verlag, Stuttgart 2004, ISBN 3-8062-1862-5, lk 153–156&lt;/ref&gt;

Minoslaste usund näib olevat austanud põhiliselt jumalannasid ja nende kultuuri aluseks oli matriarhaalne religioon. Professor Nanno Marinatos on öelnud: &quot;Kreeta jumalate hierarhiat ja omavahelisi suhteid on raske lahti mõtestada, kui kasutada on üksnes kujutised&quot;. Ta eitab ka varasemaid minoslaste religiooni primitiivsena kujutavaid väiteid, öeldes: &quot;Tegemist oli keeruka ja linnastunud lossikompleksidele keskenduva kultuuriga, mida iseloomustas kompleksne sotsiaalne hierarhia. Viljakussümbolid ei omanud seal olulisemat kohta, kui ükskõik millises mineviku või tänapäeva religioonis; selle osadeks olid ka sooline identiteet, üleminekuriitused ja surm. On mõistlik eeldada, et see sarnanes nii ühiskonnakorralduselt kui ka riitustelt, tõenäoliselt isegi mütoloogialt analoogsete Lähis-Ida lossikompleksidega kultuuridega&quot;.&lt;ref name=&quot;0eKmr&quot; /&gt; Kuigi on tõendeid ka meessoost jumalate olemasolu kohta, on jumalannade kujutised siiski palju levinumad. Kuigi mõned kujutatud naised võivad olla ka kummardajaid ja preestrinnasid, aga mitte jumalused, on leitud mitmeid pilte, kus tegemist on ilmselt jumalannadega. Kujutistel on viljakuse emajumalanna, loomade emand, linnade, kodukolde ja lõikuse kaitsejumalannad, allilma emand ja neid on veelgi. Neid esindavad sageli linnud, moonid ja maod, vahel on neil ka peas raskesti identifitseeritava looma kujutis.

[[Pilt:The_Bull_Leaper_Knossos_1500BC.jpg|pisi|vasakul|Knossosest leitud üle härja hüppav mees (asub Irákleio ajaloomuuseumis)]]
Üks tähtis usupidustuste osa oli Minose härjatants, mida kujutatakse paljudel Knossose freskodel, aga samuti ka väikestel [[pitsat]]itel. Härjad olid Minose kultuuris tähtsal kohal; neid kujutati peaaegu kõikjal. Samas on autoreid nagu J. Alexander MacGillivray, kes arvavad, et üle härja hüppamine oli tehniliselt võimatu ja et tegemist on pigem astronoomilise sümboolikaga.&lt;ref name=&quot;9YfpV&quot; /&gt;

Pitsatitel on kujutatud ka minoslaste sarvedega altareid, mida juba alates Evansist kutsutakse pühitsussarvedeks. Neist on leitud märke ka [[Küpros]]el. Minose kultuuri olulised ususümbolid olid härg ja selle pühitsussarved, kaksikkirves, sammas, madu, päikeseketas ja puu. Samas on Minose kultuurile omane seda teistest tolla ajastu kultuuridest eristav spetsiifiliselt templiteks kavandatud ehitiste puudumine.&lt;ref name=&quot;Estbest&quot; /&gt;

Haralampos V. Harissis ja Anastasios V. Harissis on pakkunud neile sümbolitele välja täiesti teistsuguse seletuse. Nende väidetel on need seotud mitte religiooni, vaid [[mesindus]]ega.&lt;ref name=&quot;RI3u7&quot; /&gt;

Minose kultuurist on ka mõningaid võimalike inimohvrite leide – Juktase mäe lähistelt [[Anemospilia]]st, kus asub perioodist MMII pärinev tõenäoliselt templina kasutatud hoone, [[Fournou Korifi]] varjupaigast perioodist EMII, Knossose LMIB perioodi &quot;Põhjamajana&quot; tuntud hoonest, samuti ka [[Chania]]st.&lt;ref name=&quot;HMoZW&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;65KcB&quot; /&gt;

Sarnaselt teiste pronksiaja leidudega sisaldavad ka matusepaigad perioodi kohta ohtralt arheoloogilist informatsiooni. Varasemal perioodil maeti surnud tihti koobastesse; hiljem võeti kasutusele kuppelhauad. Osad viimastest olid ehitatud tasasele maale, osad aga osaliselt künkanõlvadesse kaevatud. Enamik neist olid ümmarguse põhiplaaniga, kuigi haruldased ei olnud ka nelinurkse põhiplaaniga kuppelhauad. Suurima leitud kuppelhaua diameetriks on 13 meetrit. Kuna haudadel on säilinud ainult alumine osa, ei või nende kõrguse kohta midagi kindlat väita.&lt;ref name=&quot;minoan&quot; /&gt; Uuspaleelise ajastu lõpuks olid Minose kultuuris valdavad kaks üldisemat matusetüüpi, ümarhauad Lõuna-Kreetal ja haudmajad saare põhja- ning idaosas. Paljud minose surmakultuuri jooned ei lase end siiski nii lihtsalt jagada. Üldiselt oli levinum laibamatus, krematsioon oli haruldasem.&lt;ref name=&quot;Hood&quot; /&gt; Üldiselt oli Minose kultuuris suundumus üksikmatustele, ent on ka märkimisväärseid erandeid. Nende seas on ka Chrysolakkose kompleks Mallias, mis asub sealse kalmetekompleksi keskel, mis võis olla matusetalituste läbiviimise paik või mõne märkimisväärse perekonna hauakamber.

=== Naised ===
[[Pilt:Agia_Triada,_sarcophagus,_long_side_2,_limestone,_frescoes,_1370-1320_BC,_AMH,_145310.jpg|pisi|Naiste rongkäik. Pildil kujutatakse kahest ühiskonnakihist naisi, madalama staatusega naiste nahavärv on tume nagu meestel]]

[[Minose usund]]i keskmeks olid naisjumalused ja jumalateenistusi viisid läbi naised.&lt;ref name=&quot;K1ThC&quot; /&gt; Freskodel on kujutatud arvukalt inimesi, kusjuures erinevad sugupooled on erineva nahavärviga – meeste nahavärv on punakaspruun, naiste oma valge.&lt;ref name=&quot;g76wP&quot; /&gt;

Kuna Minose kultuuri lineaarkiri A on dešifreerimata, on peamiseks Kreeta elu valgustavaks allikaks kunst. Tavaliselt kujutatakse neil kolme naisterühma: eliit, lihtrahvas ja teenrid. Vahel harva on piltidel kujundatud ka neljandat rühma ehk preestrinnasid. Selline jaotus langeb ühte ka lineaarkirjas B kirja panduga. Eliiti kuuluvad naised on tavalistest naistest freskodel poole suuremana kujutatud. Freskodel kujutatakse küll laste eest hoolitsevaid naisi, ent mitte imetavaid või sünnitavaid naisi. Rasedaid naisi kujutatakse freskode asemel pigem keraamikas, kus on valmistatud rasedate naiste kujulisi potte.&lt;ref name=&quot;Budin&quot; /&gt;

Mõneti võib see olla seotud asjaoluga, et sünnitamine oli Minose kultuuris ohtlik protsess: leitud on arvukalt rasedate naiste luustikke.&lt;ref name=&quot;Budin&quot; /&gt; Samas oli laste eest hoolitsemine kirja pandud tekstide põhjal üks olulisemaid naiste tegevusalasid.&lt;ref&gt;Olsen, Barbara A. (February 1998). &quot;Women, children and the family in the Late Aegean Bronze Age: Differences in Minoan and Mycenaean constructions of gender&quot;. World Archaeology. 29 (3) lk. 380–392.&lt;/ref&gt;

Naiste rollid väljaspool koduseid majapidamisi olid kirja pandud tekstide põhjal seotud toiduhankimise ja toiduvalmistamisega, ent kunstis kujutatakse naisi ka keraamikute ja kangavalmistajatena.&lt;ref&gt;Nikolaïdou, Marianna (2012-02-13), &quot;Looking for Minoan and Mycenaean Women&quot;, A Companion to Women in the Ancient World, Blackwell Publishing Ltd, lk. 38–53&lt;/ref&gt; 

Soorollidel ja sugude erisusel oli Minose kultuuris väga tähtis osa. Kirja pandud tekstides loetakse meessoost lapsi tihti isa järeltulijateks, naissoost lapsi aga ema järeltulijateks. Ka loetletakse naiste ja meeste vara eraldi isegi siis, kui nad elasid ühise katuse all.&lt;ref name=&quot;Budin&quot; /&gt;

Freskodelt võib näha, kuidas eristumine ajaga süvenes. Vanematel freskodel on naiste ja meeste rõivad sarnased. Hiljem kujunesid naiste rõivad üha uhkemateks.&lt;ref&gt;Myres, John L. (January 1950). &quot;1. Minoan Dress&quot;. Man. 50: 1–6.&lt;/ref&gt; Rõivastus hakkas rõhutama naiste seksuaalsust. Naised hakkasid kandma [[korsett]]e, et rõhutada oma peenikest pihta, kuigi kõige hilisemal perioodil hakkasid korsette kandma ka mehed.&lt;ref name=&quot;Budin&quot; /&gt; Ka muutus dekoltee lõige üha sügavamaks, mis rõhutas naiste rindu.&lt;ref&gt;Lee, Mireille M. (2000-01-31), &quot;9. Deciphering Gender in Minoan Dress&quot;, Reading the Body, University of Pennsylvania Press,&lt;/ref&gt;

=== Arhitektuur ===

Algselt elasid kreetalased valdavalt koobastes, nende elutegevuse jälgi on leitud eriti ohtralt saare lääneosas. Neoliitikumi lõpus hakkasid nad rajama esimesi algelisi hooneid. Need rajati tahumata kividest ja neis oli tavaliselt mitu kambrikest.&lt;ref name=&quot;9cK8d&quot; /&gt; Kasutati ka päikese käes kuivatatud telliseid. Põrandad valmistati savist, majade kõrval asusid tihti ka abihooned ja loomatarandikud.&lt;ref&gt;Antonis Vassilakis: Minoisches Kreta – Vom Mythos zur Geschichte. lk 73.&lt;/ref&gt; 
[[Pilt:Bath-tub (asaminthos), Late Cycladic I, Phylakopi III, AM Milos, B 885, 152415.jpg|pisi|[[Küklaadid]]elt leitud Minose kultuuri vann]]

Minose kultuuri linnasid ühendasid kividega sillutatud teed, mida katsid pronksist saagidega välja lõigatud kiviplokid. Tänavatelt juhiti liigne vesi ära ja kõrgkihi elamistes olid savist torud, mis tõid puhast vett ning juhtisid reovee ära.&lt;ref name=&quot;l5Mwe&quot; /&gt; Kreetal hakati 18. sajandil eKr kasutama ka [[tualett]]e; tegemist on esimeste teadaolevate sellelaadiliste paikadega inimkonna ajaloos.&lt;ref&gt;Mary Bellis [https://www.thoughtco.com/history-of-plumbing-1992310 The History of Plumbing]&lt;/ref&gt; Reoveel lasti voolata läbi poorsete seintega savitorude; lõpptulemuseks oli puhas vesi. Vihmavee kogumiseks ja säilitamiseks olid nii sisehoovides kui ka majade lamedatel katustel [[tsistern]]id.&lt;ref&gt;J.B, Rose; A.N, Angelakis (2014). Evolution of Sanitation and Wastewater Technologies through the Centuries. London: IWA Publishing. lk 2.&lt;/ref&gt;

Minose kultuuri majadel olid lamedad plaatidega kaetud katused. Põrandad olid kas puidust või krohvitud või kaetud kiviplaatidega. Seinte alumised osad olid tavaliselt kivist, ülemised osad olid laetud [[toortellis]]test. Laed olid tehtud puidust.

Villade ja losside rajamisel kasutati mitmesuguseid materjale ja ehitustehnikaid. Kasutati [[liivakivi]], [[kips]]i ja [[lubjakivi]]. Mõnede losside rajamisel laoti müürid ühesugustest plokkidest, teiste puhul kasutati müüride rajamiseks rohmaka töötlusega [[megaliit]]e, kusjuures mõjutusi saadi Egiptusest.&lt;ref name=&quot;KRj4B&quot; /&gt;

==== Lossid ====
[[Pilt:Palace of Knossus.jpg|pisi|vasakul|Knossose loss]]

Lossid on Kreetal välja kaevatud Minose kultuuri ehitistest tuntuimad. Tegemist on märkimisväärselt suurte ehitistega, mis (nagu arheoloogide poolt välja kaevatud suured [[arhiiv]]id tõendavad) olid kasutusel haldushoonetena. Kõik tänapäeval välja kaevatud lossid on ainulaadsed, kuid neil on ka ühiseid tunnusjooni, mis neid teistest ehitistest eristavad. Lossid on sageli mitmekorruselised, korruseid ühendavad nii sise- kui ka välistrepid. Hooneid iseloomustavad massiivsed sambad ja šahtid ruumide valgustamiseks, hoovid ja poekompleksid. Aknaid neil ei olnud, samas oli lossides küttesüsteem. Põrandatel on sageli polükroomsed [[mosaiik|mosaiigid]], mis on valmistatud vee poolt siledaks lihvitud munakividest.&lt;ref name=&quot;Estbest&quot; /&gt;

Esimesed lossid rajati Minose kultuuri varaminoilise perioodi lõpus kolmandal aastatuhandel enne Kristust ([[Malia]]). Kuigi varem arvati, et esimesed paleed rajati samaaegselt aasta 2000 eKr paiku (umbes samal ajal, kui valmis esimene Knossose loss), siis tänapäeval arvatakse, et losside rajamise periood oli pikem ja et see erines paikkonniti, sõltudes piirkonna majanduslikust arengust. Vanimad lossid asuvad Malias, Knossoses ja Phaistoses. Mõningad keskminolilise perioodi &quot;losside&quot; ehituslikud elemendid pärinevad varaminoilisest arhitektuurist (nii Knossoses, Malias kui ka Phaistoses).&lt;ref name=&quot;gKyux&quot; /&gt; Nendeks on liigendatud läänehoov ja eriliselt välja ehitatud läänefassaad. Samasugune on ka Vasilikis asuv &quot;maja künkal&quot;, ehitis, mis pärineb varaminoilise ajastu teisest perioodist.
[[Pilt:Knossos frise pieuvre edit.jpg|pisi|Knossose &quot;Minose lossist&quot; leitud fresko]]

Lossidel oli hulgaliselt erinevaid otstarbeid. Need olid haldushooneteks, valitsuste residentsideks, pühamuteks, laohooneteks, käsitööliste töötubadeks ja erinevate kaupade, näiteks teravilja, hoiupaikadeks. Minoslaste jaoks võinuks taoline liigitamine aga näida kunstlikuna.

Tänapäeval on vanemate losside puhul termini &quot;loss&quot; kasutamine, kuna sellega mõeldakse dünastiate residentse ja võimukeskusi, sattunud kriitika alla ja välja on pakutud termin &quot;õukonnaehitis&quot;. Ilmselt on aga algne termin keeltes liialt juurdunud, et see võiks käibelt kaduda. Lossiarhitektuuri defineerivad mitmed tunnusjooned nagu tahutud ehituskivide kasutamine, püstkivid, sambad, avatud siseõued, trepikojad (need viitavad kõrgemal asunud korrustele) ja mitmesuguste basseinide olemasolu. Osa ruume olid valgustuseta, puudusid teljed, nii ruumid kui ka koridorid olid planeeritud nii, et puuduks regulaarsus.&lt;ref name=&quot;r21NV&quot; /&gt;

Vanemate losside rekonstrueerimisel kasutatakse sageli rohkem tuntud ja uuemate losside eeskujusid, ent see tava võib varjata olulisi funktsionaalseid erinevusi. Enamik vanematest lossidest olid vaid ühe korrusega ja neil ei olnud pidulikke fassaade. Need olid U-kujulised hooned, millel oli suur sisehoov, ja üldiselt olid need ka hilisematest lossidest väiksemad.&lt;ref name=&quot;Theseus&quot; /&gt;
[[Pilt:Pithoi storage jars at Knossos.jpg|pisi|vasakul|Knossosest leitud anumad varude säilitamiseks]]

Hilisemad lossid olid tüüpiliselt mitmekorruselised hooned. Läänefassaadid olid valmistatud tahutud liivakiviplokkidest. Neist tuntuim on Knossoses asunud loss. Teised uuemad ehituslikud tavad oleks poodide ja ladude olemasolu, hoone põhja-lõunasuunaline orienteeritus, Minose stiilis saalide süsteem, sammastega saali olemasolu, läänepoolne hoov ja sildadega uksed hoone sissepääsude juures. Varasemale lossiarhitektuurile oli omane &quot;ruut ruudus&quot; ehitusstiil, hilisemale lossiarhitektuurile oli aga omane suurem liigendatus ja koridoride kasutamine.&lt;ref name=&quot;Peziozi&quot; /&gt;

Keskminoilise perioodi lossidele oli omane ka nende kooskõla ümbruskonna topograafiaga. Nii näib selle perioodi Phaistose lossikompleks olevat suunatud Ida mäele, Knossose lossikompleks aga Juktase mäele.&lt;ref name=&quot;Peziozi&quot; /&gt; Lisaks olid lossid põhja-lõuna sihis orienteeritud. Arvatakse, et selle suunatuse põhjustas mägede usuline või tseremoniaalne tähtsus, ka on neilt välja kaevatud mitmeid mägivarjupaikasid, kus peeti avalikke üritusi. Neist leitud materjali seas on arvukad savikujukesed ja tõendid loomohvritest.

Lossidele on omane see, et nende seinavahed ja põrandate alused ruumid on täidetud ehitusprahiga. Levinuima teooria kohaselt tehti seda maavärinate mõju vähendamiseks; sealsed lossid on tõepoolest maavärinatele paremini vastu pidanud kui muud selle aja ehitised.&lt;ref&gt;Christopher Muscoto. ''Minoan Civilization: Crafts, Industry &amp; Technology''&lt;/ref&gt;

Ajaloofilosoof [[Oswald Spengler]] oli arvamusel, et kogu kultuur on inimkonna katse olla üle surmahirmust, ning väitis provokatiivselt, et kõik lossikompleksid olid tegelikult surnute templid, kus surnud istusid troonidel.&lt;ref name=&quot;XYtSm&quot; /&gt;

==== Sambad ====
[[Pilt:Lentrée des appartements royaux (Cnossos, Crète) (5743863515).jpg|vasakul|pisi|Minose stiilis sambad Knossose lossis]]

Üks omapärasemaid Minose kultuuri arhitektuuri sümboleid on selle ainulaadsed sambad. Need olid nimelt ülevalt laiemad kui alt. Need on Kreeka sammastega võrreldes pööratud lahendusega (sealsed sambad on ülalt peenemad, mis jätab mulje, et need on kõrgemad, kui nad seda tegelikult on). Ka ei tehtud sealseid sambaid mitte kivist, vaid puust. Üldiselt olid need värvitud punaseks. Sambad asusid lihtsatel kivist alustel ja nende tipus asusid ümmargused padjakujulised kapiitlid.&lt;ref name=&quot;K6jEj&quot; /&gt; Mõnevõrra erandlikuna on Knossoses juba 1850 eKr kasutusel suured porfüürsambad, mille materjal oli kohale toodud [[Egiptus]]est [[Qinā]] lähistelt.&lt;ref name=&quot;rOcxV&quot; /&gt;

==== Villad ====

Kreetal on ka välja kaevatud mitmeid hoonekomplekse, mida nimetatakse villadeks. Neil ehitistel on mitmeid ühiseid tunnusjooni uuspaleelise perioodi kesksete lossikompleksidega (nii on neil silmapaistev läänefassaad, laoruumid ja minose stiilis saal). Need jooned võivad osutada sellele, et villad täitsid samasuguseid funktsioone, või ka sellele, et nende elanikud olid losside ehitusega tuttavad. Need villad on sageli rikkalikult kaunistatud. Villade juures asusid töötoad, laoruumid, kultuspaigad; samuti ka mitmekorruselised elamispinnad.&lt;ref name=&quot;minoan&quot; /&gt;

=== Kunst ===
[[Pilt:Knossos Bull-Leaping Fresco.jpg|pisi|Knossosest leitud fresko, kus on kujutatud traditsioonilist &quot;üle härja hüppamise&quot; sporti või riitust; punaselt on kujutatud mees ja kaks valget figuuri on naised]]

Suurim Minose kultuuri kunstiteoste kogu asub Knossose lähistel Kreeta põhjarannikul [[Irákleio]] ajaloomuuseumis. Minose kultuuri kunstiteoseid koos muude leidudega, eriti aga keraamikastiilide järjestust, kasutavad arheoloogid kolme eelnevalt kirjeldatud Minose kultuuri perioodi (EM, MM, LM) määratlemiseks.

Kuna puit ja tekstiil on aja jooksul kõdunenud ja hävinud, on minose kunsti kõige paremini säilinud ja seega ka kõige kergemini uuritavad vormid selle [[keraamika]], lossikompleksides asuvad [[fresko]]d, nikerdatud kivid ja hoolega välja lõigatud kivist [[pitsat]]id. Peamiseks Minose kultuuri kunstivormiks tunduvad olevat olnud freskod. Minoslased on valmistanud ka kivist (põhiliselt [[steatiit|steatiidist]]) reljeefsete mustritega anumaid.&lt;ref name=&quot;Estbest&quot; /&gt;

==== Freskod ====

Juba alates neoliitikumist esineb Kreetal krohvile tehtud maalinguid. Pronksiaja alguses tehtud freskod olid kõik ühevärvilised – punased. Perioodil MMI võeti esmalt Malias ja Phaistoses kasutusele geomeetrilised mustrid. Tüüpiline Minose kultuuri kujunditega fresko tekkis perioodil MMII.&lt;ref name=&quot;rbuCB&quot; /&gt;

==== Pitsatid ====

Pitsatite kasutamine jõudis Kreetale kas Egiptusest või Babülonist. Pitsatite kasutamine hauapanustena viitab sellele, et nendega märgiti ära omanikule isiklikult kuulunud esemeid.&lt;ref name=&quot;4TfAX&quot; /&gt;

Kivide nikerdamise tehnoloogia arenes välja eelpaleelisel perioodil. Sealjuures kasutati algselt pehmemaid materjale [[serpentiin]]i, [[Süüria]]st toodud [[steatiit]]i ja lisaks veel ka [[vandel|vandlit]] ja luid. Varasematel pitsatitel kujutati valdavalt loomi, harvem ka inimesi. Lisaks olid neil kasutusel ka Kreeta hieroglüüfid. Levinud olid ka S-tähe kujulised või spiraalsed motiivid.&lt;ref name=&quot;alR3O&quot; /&gt;

Peatselt arenesid välja aga tehnoloogiad, mis võimaldasid nikerdada kõvemaid materjale. Nii ilmusid kasutusele [[karneool]]id, [[ahhaat|ahhadid]], [[kvarts]], [[nefriit]], [[jadeiit]], [[hematiit]] ja [[kaltsedon]]. Kuna taolised materjalid esinesid väikeste tükkidena, olid ka nikerdused miniatuursed. Levinud oli hieroglüüfide kasutamine, et Phaistosest leitud pitsatitel olid ka sealse keraamikaga sarnased motiivid. Loomade kõrval hakati kasutama ka lillemotiive.&lt;ref name=&quot;ZPa3k&quot; /&gt;

Uuspaleelisel ajastul ilmusid kasutusele ka fantastilisi olendeid kujutavad motiivid. Pitsatitelt võib leida [[greif]]e, [[sfinks]]e ja minotaurosi. Gourniast on leitud ka Egiptusest imporditud pitsateid.&lt;ref name=&quot;CejXE&quot; /&gt;

Ajal, mil Kreeta oli mükeenelaste võimu all, tabas pitsatite valmistamise kunsti langus. Hilisemal perioodil on levinumad motiivid mereloomad või papüüruselehed, samuti on kujutised varasemast nurgelisemad.&lt;ref name=&quot;uGwnz&quot; /&gt;

==== Keraamika ====

Varaminoilise perioodi keraamikale on omased [[spiraal]]idest, [[kolmnurk]]adest, kõverdatud joontest, [[rist]]idest ja kalaluudesarnastest motiividest lineaarsed jooned. Keskminoilisel perioodil võeti kasutusele loodusmotiivid, kus kujutati molluskeid, kalu, linde ja liiliaid. Ka hilisminoilisel ajastul olid kõige tüüpilisemad kujutatud objektid lilled ja loomad, aga kujutatu oli varasemast mitmekesisem. Kaks tähelepanuväärsemat vormi olid [[Kamarese stiil]]&lt;ref name=&quot;6fRZS&quot; /&gt; ja Vasiliki stiil.
[[Pilt:Minoan Decorated Jug, ca. 1575-1500 B.C.E. 37.13E.jpg|pisi|vasakul|Minose kultuuri kaunistustega kann [[Brooklyni muuseum]]ist]]

Vasakul olev kann dateeritakse hilisminoilise ajajärgu perioodi IB või XVI sajandisse eKr. Minoslased tunduvad olevat elanud merest piiratud Kreetal rahulikku ja jõukat elu. Saare asukate ja nende Vahemere idaosa naabrite vahelisi kontakte tõendab see, et too kann leiti Egiptusest. Selle kannu neli suuremat olendit on [[nautilus]]ed, kes viibutavad oma kombitsaid ebarealistlikul, end rütmilisel moel. Seda merealust kompositsiooni täiendavad ka korallid, vetikad ja muu mereelustik.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.brooklynmuseum.org/opencollection/objects/3931 |pealkiri=Brooklyn Museum |vaadatud=2018-05-24 |arhiivimisaeg=2018-05-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180525063036/https://www.brooklynmuseum.org/opencollection/objects/3931 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Knossose ümbruskonna &quot;lossistiilile&quot; on omane loodusest võetud vormide tugev geomeetriline lihtsustamine ja monokromaatilised maalingud. Märkimisväärne on sarnasus hilisminoilise kunsti ja Mükeene kunsti vahel. Minoslaste teadmisi mere kohta kasutasid ära ka mükeenelased, kelle tarbekunsti ja ehete juures olid paljude teiste loodusmotiivide kõrval levinud ka merelise päritoluga motiivid.&lt;ref name=&quot;cyQke&quot; /&gt;

Minose kultuuri kannudel esinevad ka tilad. Sageli on need kujundatud linnunoka taoliselt.&lt;ref name=&quot;Estbest&quot; /&gt;

==== Ehted ====
[[Pilt:Minoischer Siegelring 02.jpg|pisi|Minose kultuuri pitsat-sõrmus]]

Minoslased lõid sisse toodud vasest ja kullast filigraanseid objekte.&lt;ref name=&quot;OoaCR&quot; /&gt; Freskodel on kujutatud helmestest kaelakeesid, käevõrusid ja peaehteid kandvaid inimesi. Muuseumides on ka arvukalt kaksikkirveste detaile.&lt;ref name=&quot;7WYq0&quot; /&gt; Minoslased tunduvad olevat meisterlikult vallanud granulatsioonitehnoloogiat, mida tõendab leitud mesilasekujuline ripats. Selle valmistamiseks oli vaja meisterlikult kontrollida kulla temperatuuri, et kullaosakesed kokku liidetud saaks, aga et need samas ei hävineks.

=== Metallurgia ===

Kreetal leidub mõnel pool [[vask]]e ja seda ka kaevandati, ent suurem osa kasutusel olnud vasest siiski imporditi kas Väike-Aasiast või Küproselt. Suuremad esemed valmistati Väike-Aasia vasest, milles esines lisandina [[tsink]]i. Luksuslikumad tarbeesemed valmistati vahel ka [[Sitsiilia]]st või [[Küklaadid]]elt toodud [[hõbe]]dast.&lt;ref name=&quot;uGwnz&quot; /&gt; Esimesed märgid metallide kasutamisest ilmnevad eelpaleelise teisest perioodist, toona olid kasutusel pronks ja hõbe.&lt;ref name=&quot;knnxF&quot; /&gt; Oletatavasti on osad sellest perioodist leitud metallanumad siiski varasemast ajast säilinud pärandvara.&lt;ref&gt;Rehak, Paul (1997). &quot;Aegean Art Before and After the LM IB Cretan Destructions&quot;. Koguteoses: Laffineur, Robert; Betancourt, Philip P. TEXNH. Craftsmen, Craftswomen and Craftsmanship in the Aegean Bronze Age / Artisanat et artisans en Égée à l'âge du Bronze: Proceedings of the 6th International Aegean Conference / 6e Rencontre égéenne internationale, Philadelphia, Temple University, 18–21 April 1996. Liège: Université de Liège, Histoire de l'art et archéologie de la Grèce antique. lk 145.&lt;/ref&gt;

[[Kuld]]a importisid kreetalased Egiptusest selle [[Siinai]] või [[Araabia kõrb]]e kaevandustest, vähemal määral ka [[Väike-Aasia]]st.&lt;ref name=&quot;i5Vye&quot; /&gt; Kõige varasemad metalltooted on valmistatud väärismetallidest. Hiljem lisandus neile [[arseen]]i baasil valmistatud [[pronks]], seejärel ka [[tina]] sisaldav pronks.&lt;ref&gt;Clarke, Christina F. (2013). The Manufacture of Minoan Metal Vessels: Theory and Practice. Uppsala: Åströms Förlag. lk 1. ISBN 978-91-7081-249-1.&lt;/ref&gt; Sellal, kui kuld ja hõbe olid luksuskaubad, kasutati pronksi tarbeesemete valmistamiseks ja relvade tootmiseks (põhiline osa vasest tarbeesemeid on siiski leitud lossidest ja villadest).&lt;ref name=&quot;EkJAE&quot; /&gt;

Metallist tarbeesemed on ka paleedejärgse perioodi liigendamise aluseks. Sel perioodil kaunistati neid nurgeliste joonistega, levinud oli ka mükeenepäraste relvade valmistamine. Väärismetallide leiud on haruldased. Vaieldav on see, kas sel perioodil valmistati ka religioosse sisuga toodangut või ei.&lt;ref name=&quot;CXjYm&quot; /&gt;

Minose kultuuri metallitöötlemise traditsioonid on avaldanud suurt mõju [[mükeene kultuur]]ile.&lt;ref&gt;Catling, Hector W. (1964). Cypriot Bronzework in the Mycenaean World. Oxford: Clarendon Press.lk. 187.&lt;/ref&gt; Paljude Kreeka mandriosast leitud väärismetallisdest anumate juures on näha minose kultuuri mõjusid; need võivad olla Kreetalt eksporditud, ent on võimalik, et need on valmistanud mükeenelaste teenistuses olevad Kreeta kullassepad või nende välja õpetatud kohalikud meistrid.&lt;ref&gt;Davis, Ellen N. (1977). The Vapheio Cups and Aegean Gold and Silver Ware. New York: Garland Pub. ISBN 9780824026813. lk 328-352&lt;/ref&gt;

== Merendus ==
[[Pilt:Ship procession fresco, part 2, Akrotiri, Greece.jpg|vasakul|pisi|Purjede ja aerudega liikuvad laevad Akrotirist]]

Kuigi kreetalased ületasid mere juba saarele jõudmiseks, ei olnud neil toona veel merendus kuigi arenenud. Vanimad märgid arenenud merendusest [[Vahemeri|Vahemerel]] on Egeuse mere ümbruskonnast leitud ja [[Melos]]e saarelt pärinevad [[obsidiaan]]iliistakud, millest vanimad pärinevad ajast 13 000 aastat eKr.&lt;ref name=&quot;Ri0vh&quot; /&gt;

Vanimad laevade kujutised pärinevad lisaks Minose kultuurile ka [[Küklaadide kultuur]]ist. Umbkaudu aastast 3000 eKr pärineb [[Palaiokastro]]st leitud kõrge vööri ja ümara ahtriga minoslaste laeva kujutis. Umbkaudu samasse aega jääb poollegendaarse Minose valitsemisaeg, kes olevat rajanud esimese sõjalaevastiku ja selle abil võitnud piraate. Teisel aastatuhandel eKr on pitsatitel ja ehetel kujutatud [[mast]]ide ja [[pori|purjedega]] laevasid.&lt;ref name=&quot;16bAI&quot; /&gt; [[Pilt:Replica Minoan ship.jpg|pisi|Tänapäevane mudel Minose kultuuri laevast]]

Parimad laevade kujutised pärinevad [[Akrotiri]]st, kus on kujutatud kõrge vööriga ja ühe laeva keskel oleva mastiga purjelaevasid. Ühel halvemini säilinud pildil on kujutatud taolist purjekat, mis liigub edasi [[aer]]ude abil, sellal kui pardal on odadega relvastatud mehed ja laeva ümber on surnukehad.&lt;ref name=&quot;GAgJU&quot; /&gt;

Kompassi Minose kultuuris ei tuntud. Navigeerimiseks kasutati teadmisi tuulte ja hoovuste kohta, samuti ka astronoomiaalaseid teadmisi. On andmeid, et just nimelt Minose kultuuris võeti navigeerimiseks kasutusele tähed.&lt;ref name=&quot;KDWwC&quot; /&gt;

== Sõjandus ja &quot;Minose rahu&quot; ==

Kuigi Arthur Evansi loodud kuvandit Pax Minoicast ehk Minose rahust on hiljaaegu kritiseerima hakatud,&lt;ref name=&quot;v33Bg&quot; /&gt; eeldatakse üldiselt siiski seda, et enne Mükeene perioodi ei olnud Kreetal endal kuigi palju relvastatud sisekonflikte.&lt;ref name=&quot;p5rzn&quot; /&gt; Ent nagu on lood Minose kultuuriga üldiselt, nii on ka selles valdkonnas leidude põhjal raske midagi kindlat väita. Uued väljakaevamised annavad meile parema pildi kultuur mõjudest Egeuse mere ümbruskonna aladel.&lt;ref name=&quot;NvP3F&quot; /&gt;

Kuigi Evans ise leidis purustatud vahitorne ja kindlusemüüre, väitis ta siiski, et iidsete Minose kultuuri kindluste kohta on vähe tõendusmaterjali.&lt;ref name=&quot;W78Zo&quot; /&gt; Ent S. Alexiou näitas hiljem oma teoses &quot;Kretologia 8&quot;, et paljud asulakohad, eriti varaminoilisest ja keskminoilisest pärinevad asulad nagu Aghia Photia asuvad kas küngastel või on muidu kindlustatud. Lucia Nixon ütles: &quot;Meid võib ülearu mõjutada ehitiste puudumine, mida võiks otseselt kindlusteks pidada, ja seetõttu ei pruugi me leide õigesti hinnata. Nagu paljudel muudel puhkudel, nii ei pruugi me ka siin tõendeid otsida õigetest kohtadest ja nii pole me võib-olla suutelised minoslasi ja nende oskust sõda vältida adekvaatselt hindama.&quot;&lt;ref name=&quot;8QIiQ&quot; /&gt;
[[Pilt:Young_boxers_fresco,_Akrotiri,_Greece.jpg|pisi|Santorinilt leitud fresko, mis kujutab [[poks]]ivaid lapsi]]

Chester Starr osutab oma teoses &quot;Minose lillearmastajad&quot;, et nii [[Hiina]] [[Shangi dünastia]] kui ka [[maiad]]e kultuuri keskused olid kindlustamata, ent ometi olid neil ägedad piirikonfliktid oma naabritega. Nii pole ka kindluste puudumine iseenesest veel piisav tõend selle kohta, et Minose kultuur oli inimkonna ajaloos pretsedentitu rahuarmastav kultuur.&lt;ref&gt;The Minoan thalassocracy myth and reality : proceedings of the third international symposium at the Swedish Institute in Athens, 1982. Robin Hägg; Nanno Marinatos; Svenska institutet i Athen; Göteborg, Sweden&lt;/ref&gt;

Kui aga Minose kultuuri asjatundjad aastal [[1988]] [[Belgia]]s kogunesid, et arutleda võimaluse üle, et &quot;Pax Minoica&quot; on kontseptsioonina vananenud, olid tõendid minoslaste sõjakäikude kohta ikka veel napid. Nii ütles arheoloog Jan Driessen, et kuigi minose kunstis kujutatakse sageli relvi, näib see seal olevat üksnes rituaalse tähendusega. Ta ütles:{{tsitaat3|Sageli arvatakse, et kindlustatud paikade rajamine viitab ähvardavale sõjaohule, ent taolised kindlustatud keskused olid multifunktsionaalsed: need olid sageli ka piirkonnakeskuste materiaalseks väljenduseks või kehastuseks, ülistades samal ajal ka juhtiva võimu väge ja liites rahvast selle alla.|&lt;ref name=&quot;z6zCU&quot; /&gt;}}

Teisest küljest on Stella Chryssoulaki tööd saare idaosas asuvate väikeste välipostide või &quot;vahimajakeste&quot; juures tõendiks võimaliku kaitserajatiste süsteemi olemasolust. Ekslikud on ka väited, et Minose kultuuris relvi ei toodetud: Minose kultuuri mõõgad tüübist A (leitud Malliast ja Zarkosest) on kvaliteetseimad Egeuse piirkonnast leitud relvad.&lt;ref&gt;Nancy Thomson de Grummond Encyclopedia of the History of Classical Archaeology lk 337&lt;/ref&gt;

Keith Branigan on väitnud, et 95% nõndanimetatud Minose kultuuri relvadest on taolise käepidemega, mis teeb nende relvadena kasutamise võimatuks.&lt;ref&gt;Branigan, Keith (1999). &quot;The Nature of Warfare in the Southern Aegean During the Third Millennium BC&quot;. Teoses Laffineur, Robert. Polemos: Le Contexte Guerrier en Egee a L'Age du Bronze. Actes de la 7e Rencontre egeenne internationale Universite de Liège, 1998. Universite de Liège, Histoire de l'art d'archeologie de la Grece antique. lk 87–94.&lt;/ref&gt; Tänapäeval on aga nende täpsete koopiaga tehtud katseid, mis tõendavad, et see väide pole õige. Need relvad võisid lõikuda vastase ihusse kuni luuni välja ja kahjustada ka luid, ilma et oleks ise sealjuures kannatanud.&lt;ref name=&quot;rXhCt&quot; /&gt; Arheoloog Paul Rehak kinnitab, et Minose kultuuri kaheksakujulisi kilpe ei võidud kasutada ei sõjas ega jahil, kuna need olid selleks liialt kohmakad. Arheoloog Cheryl Floyd on jõudnud järeldusele, et Minose kultuuri &quot;relvad&quot; olid tegelikult igapäevasteks töödeks nagu liha tükeldamine mõeldud tööriistad. Samas muudab selle teooria küsitavaks keskminoilisest ajastust pärinevate &quot;kolme jala pikkuste rapiiride&quot; (0,9 meetrit) esinemine.&lt;ref name=&quot;1BpSq&quot; /&gt;
[[Pilt:Bronze Weapon Messara Crete.jpg|pisi|vasakul|Messarast leitud Minose kultuuri pronksrelv]]

Branigan on minoslaste sõjanduse kohta arvamusel, et &quot;leitud relvade hulk, muljetavaldavad kindlustised ja agressiivse välimusega pikklaevad vihjavad kõik intensiivse vaenutegevuse perioodile. Neid lähemalt uurides võib aga tulla ka järeldusele, et kõik need kolm olulist tegurit võivad samahästi olla ka staatuse sümboliteks, moeks või poosetamiseks ning tegu pole tegeliku agressiivsusega... Varajasel pronksiajal Egeuse mere lõunaosas aset leidnud sõjategevus oli ilmselt kas isikutele keskenduv või ritualiseeritud tegevus (Kreetal) või väikesemõõduline ja pidev majandustegevuse osa ([[Küklaadid]]el, [[Atika]]s ja [[Argolis]]es)&quot;.&lt;ref&gt;Aegean Metalwork of the Early and Middle Bronze Age. Keith Branigan. Clarendon Press, 1974&lt;/ref&gt; Arheoloog Krzyszkowska jõudis järeldusele, et &quot;ilmselge fakt on see, et eelajaloolise Egeuse piirkonna kohta pole meil mingeid otseseid märke ei sõjast ega vaenutegevusest&quot;.&lt;ref name=&quot;djSli&quot; /&gt;

Pole tõendeid ka selle kohta, et Minose kultuuril oleks olnud oma sõjavägi või et nad oleks valitsenud väljaspool Kreetat elavaid rahvaid. Minoslaste kunstist võib leida vaid üksikuid viiteid lahingutegevusele. Studebaker kirjutas aastal 2004, et kuigi mõned arheoloogid näevad mõningatel leitud Minose kultuuri taiestel märke sõjast, tõlgendavad teised neid festivalide, rituaalide või spordiüritustena. Kuigi kujutatud on relvastatud mehi, kellele on mõõgaga kõrri torgatud, võivad need kujutada ka rituaalsetel või veristel spordialadel langenuid.&lt;ref&gt;Studebaker, Jeri, 2004, &quot;A Millennia Without War?&quot; PanGaia 38 lk 27&lt;/ref&gt;

Mükeene kultuuris samal ajal valitsenud šahtmatuste perioodil pole ka mükeenelastel mingeid suuremaid kindlusehitisi (kõik sealsed kuulsamad tsitadellid on rajatud pärast peaaegu kõigi uuspaleelise perioodi Minose kultuuri lossikomplekside hävingut). Teiste Minose kultuuri kaasaegsete tsivilisatsioonide – näiteks egiptlaste või [[hetiidid|hetiitide]] – pidev sõjategevus on aga hästi dokumenteeritud.

Minose kultuuri rahuarmastavat loomust on kõige teravamalt kritiseerinud Barry Molloy, kes leiab, et nii joonistel kujutatud kui ka väljakaevamistel leitud kiivrid on jahipidamiseks sobimatud ja seega võisid olla mõeldud põhiliselt lahingutegevuseks; nende kasutamine jahinduses on tema meelest sekundaarse tähtsusega.&lt;ref&gt;Barry P.C. Molloy. Martial Minoans? War as social process, practice and event in Bronze Age Crete. The Annual of the British School at Athens, 2012; 107&lt;/ref&gt;

== Minose kultuuri langus ==

Kreeka arheoloog Spyridon Marinatos tuli millalgi aastatel 1935–1939 välja teooriaga, et Minose kultuuri hävitas [[Santorin]]i vulkaani purse. [[Santorini purse]], mis toimus Kreetast 100 kilomeetri kaugusel [[Thíra saared|Thíral]], leidis aset hilisminoilise ajastu perioodil IA. See [[vulkaanipurse]] oli üks suuremaid inimkonna ajaloos; selle tagajärjel paiskus välja 63&amp;nbsp;km³ materjali.&lt;ref name=&quot;hxmai&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;YF2bL&quot; /&gt; Vulkaanipurse hävitas täielikult lähedalasunud Minose kultuuri [[Akrotiri]] linna, mis mattus [[pimss|pimsikihi]] alla.&lt;ref name=&quot;cn3t8&quot; /&gt; Arvatakse, et purse mõjutas tugevasti ka Kreeta Minose kultuuri, kuigi see, kui ulatuslikud need mõjud olid, on vaieldavad. Algse teooria kohaselt hävitas langev tuhk Kreeta idaosas kogu taimestiku, mis tõi kaasa elanikkonna näljasurma.&lt;ref name=&quot;P5mKN&quot; /&gt; Põhjalikumad väliuuringud on siiski näidanud, et langenud tuhakihi paksus ei olnud Kreetal mitte üheski kohas suurem kui 5 millimeetrit. Kreetalt leitud arheoloogilised tõendusmaterjalid viisid aga [[XXI sajand]]il teooria loomiseni, mille kohaselt laastas Santorini purske tekitatud võimas [[tsunami]] Kreeta rannikualasid ja hävitas seal paljud Minose kultuuri asulad.&lt;ref name=&quot;8K8DW&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;c4fKM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;VbTjg&quot; /&gt; Purske ja tsunami toimumisajaks peetakse aastat 1625 eKr.&lt;ref&gt;Claus Hammer et al.: The Minoan eruption of Santorini in Greece dated to 1645 BC?. Nature 328, 1987, lk 517–519.&lt;/ref&gt;
[[Pilt:Map of Thera before the Minoan eruption (Druitt, Francaviglia).png|pisi|Thíra enne Santorini purset (rekonstruktsioon)]]

Hilisminoilist perioodi LM IIIA iseloomustab selle jõukus (palju kunstiteoseid, ohtrate panustega hauad), samuti on ka üldlevinud Knossose päritoluga keraamikamotiivid. Perioodiks LM IIIB näib aga Knossose mõju olevat mõnevõrra taandunud.

Hilisminoilise perioodi Santorini purske tuhakihil asuvad mitmed märkimisväärsed Minose kultuuri leiukohad, mis tõendavad seda, et vulkaanipurse ei olnud Minose kultuuri allakäigu otsene põhjustaja.&lt;ref&gt;Walter L. Friedrich: Feuer im Meer. Der Santorin-Vulkan, seine Naturgeschichte und die Atlantis-Legende. Spektrum Akademischer Verlag, Heidelberg 2004 (2. Aufl.). ISBN 3-8274-1582-9.&lt;/ref&gt; Kuna minoslased olid aga mereline suurvõim ja nende jõukus sõltus otseselt nende laevastikust, võis Santorini purse põhjustada neile märkimisväärseid raskusi. See, kas need mõjud olid piisavad, et käivitada kogu nende tsivilisatsiooni langust, on vaieldav. Hilisminoilise ajajärgu perioodil II vallutasid saare aga [[mükeenelased]]. [[Mükeene kultuur]] oli sõjanduslik kultuur. Kasutades oma hästi relvastatud sõjaväge ja korralikku laevastikku olid nad suutelised alustama invasiooni. Kreeta matusepaikadest on leitud mükeene päritolu relvi. See näitab, et varsti pärast vulkaanipurset sattus Kreeta saar mükeenelaste mõju alla.&lt;ref name=&quot;xsxE4&quot; /&gt; Paljude arheoloogide arvates tõi Santorini purse kaasa minose tsivilisatsiooni kriisi, mis muutis nad mükeenelaste sissetungile haavatavaks.&lt;ref name=&quot;rkyWd&quot; /&gt;

[[Sinclair Hood]] leiab, et kõige tõenäolisem Minose kultuuri hävingu põhjus oli just nimelt vallutajate saabumine. Kuigi Santorini purse aitas õitsva tsivilisatsiooni langusele kaasa, tõid lõpliku languse siiski endaga kaasa võõramaised vallutajad. Arheoloogiliste andmete kohaselt hävisid toona saare lossikompleksid tules. Hood märgib, et võrreldes teiste saarelt leitud lossikompleksidega on Knossose lossikompleks märkimisväärselt vähe tules kannatada saanud. Kuna loodusõnnetused sihtmärke ei vali, põhjustas taolist ebaühtlast hävingut just nimelt invasioon. Nende jaoks oli oluline Knossose lossi taoline kompleks säilitada ja see omaenda vajadustele kohandada.&lt;ref name=&quot;Hood&quot; /&gt;

Mõned autorid on ka toonud ära tõendeid, et Minose kultuur jõudis oma [[keskkonnamahutavus]]e piirile. Nii näiteks on Knossose ümbruse maastiku rekonstrueerimisel leitud, et Minose kultuuri hilisemates arengufaasides olid selles Kreeta piirkonnas kõik metsad maha raiutud.&lt;ref name=&quot;21v0c&quot; /&gt;

== Populatsiooni geneetilised uuringud ==

Aastal 2013 viidi läbi Minose kultuuri luustikest võetud [[Mitokondriaalne DNA|mitokondriaalse DNA]] uuringud. Luustikud avastati Kreetalt Lassithi platool asunud koopast ja need on 3700–4400 aastat vanad. Samal ajal analüüsiti ka mujalt Kreekast, Anatooliast, Põhja-Aafrikast, Egiptusest, Lääne- ja Põhja-Euroopast võetud proove.&lt;ref name=&quot;TQnLk&quot; /&gt;

Seejärel võrreldi luustikest võetud ja emaliinis päranduva DNA proove 135 prooviga, mis olid võetud Euroopa ja Aafrika tänapäevaste ja vanemate rahvaste esindajatelt. Uurijad avastasid, et minoslased olid geneetiliselt väga sarnased tänapäeva eurooplastega ja eriti just tänapäeva kreetalastega, kes elasid Lassithi platoo ümbruses. Samuti sarnanesid need mujalt neoliitikumi Euroopa aladelt võetud proovidega, aga erinesid märkimisväärselt Egiptuse või Liibüa proovidest.&lt;ref name=&quot;wks7Z&quot; /&gt; Autorid ütlesid, et need leiud olid kooskõlas hüpoteesiga, mille kohaselt arenes Minose kultuur iseseisvalt esimeste umbes 9000 aastat tagasi [[Anatoolia]]st, Türgist ja [[Iraak|Iraagist]] saabunud neoliitikumi inimeste kultuurist ja vastuolus Evansi algse hüpoteesiga, mille kohaselt minoslased olid kas Põhja-Aafrika või Egiptuse päritolu.&lt;ref name=&quot;FBQtn&quot; /&gt; &quot;Nüüd me teame, et esimese arenenud Euroopa kultuuri rajajateks olid eurooplased&quot;, ütles üks uuringute kaasautoreid, [[Washingtoni ülikool]]i inimgeneetik George Stamatoyannopoulos. &quot;Nad olid väga sarnased neoliitikumi eurooplastega ja tänapäeva kreetalastega.&quot;&lt;ref name=&quot;wks7Z&quot; /&gt;

== Pärand ==

Minose kultuur kui merekaubitsejate kultuur jättis oma jälgi laiale territooriumile. Kaugemate mõjude näiteks on [[Baleaarid]], kus sellega on seostatud saarestikus levinud härjavõitluse tava.&lt;ref name=&quot;FmuWI&quot; /&gt;

Kõige suurem on Minose kultuuri mõju aga kreeka kultuurile. Arvatakse, et see on mõjutanud [[kreeka keel]]t, kirjandust, sporti, teadust, tantsu, muusikat, poliitikat ja usundit. Arvatakse, et just nimelt kreetalastelt said kreeklased algsed teadmised [[hüdraulika]], navigatsiooni ja metallurgia vallas, ka arvatakse, et just nimelt Kreetalt on pärit hiljem Kreeka mandriosas levinud linnaline kultuur ja sealne administratiivne korraldus. Minose kultuuris hakatakse esimest korda kujutama inimese siseelu ja rõhutama näoilmeid, mis tulevad taas esile hilisemate Kreeka teoste puhul. Ka on minoslaste jäljeks mitmete põllukultuuride kasvatamine&lt;ref name=&quot;OoaCR&quot; /&gt; ja viigipuud ning viinamäed.&lt;ref name=&quot;Giordani&quot; /&gt;

==Viited ==
{{viited|1=2|allikad=
&lt;ref name=&quot;0R0QR&quot;&gt;[http://oxfordbibliographiesonline.com/view/document/obo-9780195389661/obo-9780195389661-0071.xml;jsessionid=B1AF198DEB7914F069D4777C25EDC594] &quot;Ancient Crete – Classics – Oxford Bibliographies&quot;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;K8eE7&quot;&gt;Durant, Will (1939). &quot;The Life of Greece&quot;. The Story of Civilization II. New York: Simon &amp; Schuster. lk 21&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1SIPS&quot;&gt;http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/egeuse-kunst.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Budin&quot;&gt;Budin, Stephanie Lynn (2016-08-12). Women in Antiquity.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;l8QWw&quot;&gt;Homeros, Odüsseia xix&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TfN3D&quot;&gt;John Bennet, &quot;Minoan civilization&quot;, Oxford Classical Dictionary, lk 985.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eFr3e&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=r38_AQAAIAAJ&amp;pg=PR38&amp;lpg=PR38&amp;dq=Karl+Hoeck+Das+Minoische+Kreta&amp;source=bl&amp;ots=DDsfAK5uYt&amp;sig=iEBw0iOF9-TjGRJrJ0zt88_96ic&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=Karl%20Hoeck%20Das%20Minoische%20Kreta&amp;f=false] Karl Hoeck, Kreta&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mhFyB&quot;&gt;Karadimas, Nektarios; Momigliano, Nicoletta (2004). &quot;On the Term 'Minoan' before Evans's Work in Crete (1894)&quot;. Studi micenei ed egeo-anatolici (Roma: Edizione del 'Ateneo) 46 (2): 243–258.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uD0tE&quot;&gt;Evans 1921, lk 1&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ktn4F&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.mythweb.com/encyc/entries/daedalus.html |vaadatud=2016-06-09 |arhiivimisaeg=2016-06-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160621161704/http://www.mythweb.com/encyc/entries/daedalus.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;O6dbV&quot;&gt;http://www.greekmythology.com/Myths/The_Myths/Theseus_Adventures/theseus_adventures.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fgM3S&quot;&gt;Kallimachos: Hymnos an Zeus 15&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0DHSV&quot;&gt;http://ancient-greece.org/history/minoan.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Theseus&quot;&gt;http://www.greek-thesaurus.gr/Minoan-civilization.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tRCNC&quot;&gt;Manning, Sturt W; Ramsey, CB; Kutschera, W; Higham, T; Kromer, B; Steier, P; Wild, EM (2006). &quot;Chronology for the Aegean Late Bronze Age 1700–1400 BC&quot;. Science (American Association for the Advancement of Science) 312 (5773): 565–569&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;avJqr&quot;&gt;Friedrich, Walter L; Kromer, B; Friedrich, M; Heinemeier, J; Pfeiffer, T; Talamo, S (2006). &quot;Santorini Eruption Radiocarbon Dated to 1627–1600 B.C&quot;. Science (American Association for the Advancement of Science) 312 (5773): 548.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CoG1L&quot;&gt;Balter, M (2006). &quot;New Carbon Dates Support Revised History of Ancient Mediterranean&quot;. Science 312 (5773): 508–509.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lnSpd&quot;&gt;Warren PM (2006). Czerny E, Hein I, Hunger H, Melman D, Schwab A, ed. Timelines: Studies in Honour of Manfred Bietak (Orientalia Lovaniensia Analecta 149). Louvain-la-Neuve, Belgium: Peeters. lk 2: 305–321.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;woUnu&quot;&gt;[http://www.nytimes.com/2010/02/16/science/16archeo.html?_r=0] Science On Crete, New Evidence of Very Ancient Mariners By JOHN NOBLE WILFORDFEB. 15, 2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sIOQo&quot;&gt;[http://www.wired.com/2010/01/ancient-seafarers/] Bruce Bower, Science News Science Date of Publication: 01.08.10. 01.08.10 Time of Publication: 5:59 pm. 5:59 pm Hominids Went Out of Africa on Rafts&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HNtke&quot;&gt;C. Broodbank, T. Strasser, &quot;Migrant farmers and the Neolithic colonisation of Crete&quot; Antiquity 1991 65: 233–245.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LQVh8&quot;&gt;R.J. King, S.S. Ozcan et al., &quot;Differential Y-chromosome Anatolian influences on the Greek and Cretan Neolithic&quot;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hermann&quot;&gt;Hermann Bengtson: Griechische Geschichte, C.H. Beck, München, 2002. 9th Edition. ISBN 340602503X. lk8–15&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pqcwS&quot;&gt;Carl Roebuck, The World of Ancient Times (Charles Scribner's Sons: New York, 1966) lk 101.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Karl&quot;&gt;Karl-Wilhelm Welwei: Die Griechische Frühzeit, C.H. Beck, München, 2002. ISBN 3406479855. lk 12–18&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QXDIg&quot;&gt;Hermann Kinder &amp; Werner Hilgemann, Anchor Atlas of World History, (Anchor Press: New York, 1974) lk 33.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;guAOV&quot;&gt;J. Lesley Fitton: Die Minoer. Konrad Theiss Verlag, Stuttgart 2004, ISBN 3-8062-1862-5, lk 40&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;W9Tyy&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.crete-today.com/arch/afotia/ |vaadatud=2016-06-09 |arhiivimisaeg=2016-06-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160612151550/http://www.crete-today.com/arch/afotia/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RhKSr&quot;&gt;Beck, Roger B.; Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka, (1999). World History: Patterns of Interaction. Evanston, IL: McDougal Littell.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;emAOj&quot;&gt;&quot;Estimating the Population of Neopalatial Knossos,&quot; G. Cadogan, E. Hatzaki, ja A. Vasilakis (eds.), Knossos: Palace, City, State (British School at Athens Studies 12) (London 2004)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;St1Vm&quot;&gt;Carl Roebuck, The World of Ancient Times lk 77.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;y8dl8&quot;&gt;Carl Roebuck, The World of Ancient Times lk 107&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ihIXa&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://people.ku.edu/~jyounger/LinearA/#7 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-06-10 |arhiivimisaeg=2017-09-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170917122005/http://www.people.ku.edu/~jyounger/LinearA/#7 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tWkNT&quot;&gt;BBC &quot;The Minoan Civilisation of Crete&quot;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;53DKr&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.hellenicfoundation.com/History.htm |vaadatud=2016-06-10 |arhiivimisaeg=2016-12-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161207230729/http://www.hellenicfoundation.com/History.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;i13zT&quot;&gt;L. Stathis, C. Stiros, &quot;The 8.5+ magnitude, AD365 earthquake in Crete: Coastal uplift, topography changes, archaeological and Ihistorical signature,&quot; Quaternary International (23 mai 2009)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OIyd5&quot;&gt;Donald W. Jones (1999) Peak Sanctuaries and Sacred Caves in Minoan Crete ISBN 91-7081-153-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zWPek&quot;&gt;https://books.google.ee/books?id=g8eIAgAAQBAJ&amp;pg=PA68&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q&amp;f=false&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CL5Bl&quot;&gt;https://books.google.ee/books?id=Qcr9AQAAQBAJ&amp;pg=PA172&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q&amp;f=false&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;k6jIE&quot;&gt;https://www.princeton.edu/~pswpc/pdfs/morris/120510.pdf&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h0QSm&quot;&gt;http://www.israelnationalnews.com/News/News.aspx/134292#.VxUoxUdTQbs&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I3xjv&quot;&gt;J. N. Coldstream and G. L. Huxley, Kythera: Excavations and Studies Conducted by the University of Pennsylvania Museum and the British School at Athens (London: Faber &amp; Faber) 1972.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VTczy&quot;&gt;E. M. Melas, The Islands of Karpathos, Saros and Kasos in the Neolithic and Bronze Age (Studies in Mediterranean archaeology 68) (Göteborg) 1985.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8ueN0&quot;&gt;ames Penrose Harland, Prehistoric Aigina: A History of the Island in the Bronze Age, ch. V. (Paris) 1925.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QJ1Bd&quot;&gt;Arne Furumark, &quot;The settlement at Ialysos and Aegean history c. 1500-1400 B.B.&quot;, in Opuscula archaeologica 6 (Lund) 1950;T. Marketou, &quot;New Evidence on the Topography and Site History of Prehistoric Ialysos.&quot; Soren Dietz and Ioannis Papachristodoulou (toim..), Archaeology in the Dodecanese&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LiVlP&quot;&gt;Dickinson, O (1994) lk 248&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RDRsJ&quot;&gt;Manfred Bietak: Der Palastbezirk am Pelusischen Nilarm (Areal H). Die minoischen Wandmalereien. www.auaris.at, abgerufen am 19. April 2015.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qO3Ow&quot;&gt;[http://www.minoancrete.com/zakros.htm Zakros] minoancrete.com&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vPAPB&quot;&gt;''[[Odüsseia]]'', [http://www.gottwein.de/Grie/hom/od19de.php 19. laul, 172–179].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4y181&quot;&gt;[[Strabon]], [[Stefan Radt]]. ''Geographika'', kd 3, Vandenhoeck &amp; Ruprecht: Göttingen 2004, , ISBN=3-525-25952-2, lk 245. [http://books.google.de/books?id=_uKU9OaJVfAC&amp;pg=PA245&amp;lpg=PA245&amp;dq=Kydonen+Strabon&amp;source=bl&amp;ots=4BY-1hoQk-&amp;sig=vDQ7F7QgrObN3Dw4vV63T11Vuc4&amp;hl=de&amp;ei=_hVjTIvCDdygOL3MnYkK&amp;sa=X&amp;oi=book_result&amp;ct=result&amp;resnum=1&amp;ved=0CBYQ6AEwAA#v=onepage&amp;q&amp;f=false Google'i raamat]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hood&quot;&gt;Sinclair Hood (1971) &quot;The Minoans; the story of Bronze Age Crete&quot;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4viAo&quot;&gt;Sherratt, A. (1981) Plough and Pastoralism: Aspects of the Secondary Products Revolution&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GWzPE&quot;&gt;Hamilakis, Y (1999) Food Technologies/Technologies of the Body: The Social Context of Wine and Oil Production and Consumption in Bronze Age Crete&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AbE9S&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.minoan.com/ |pealkiri=Minoan |vaadatud=2016-06-04 |arhiivimisaeg=2016-05-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160523002328/http://www.minoan.com/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kTcpb&quot;&gt;Dickinson, O (1994) The Aegean Bronze Age lk 28)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Estbest&quot;&gt;Juta Piirlaid: [https://web.archive.org/web/20160616001942/http://www.tlu.ee/~pk4900/Tarbekas/tarbekunst/4&amp;#91;1&amp;#93;.antiik.pdf Antiik] Tallinna Ülikool, 2007&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;REidK&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=hM5yCQAAQBAJ&amp;pg=PT491&amp;lpg=PT491&amp;dq=pseira+terrasses&amp;source=bl&amp;ots=H_RPgsu7sK&amp;sig=oHFUglab6QYg2lX1cEJBFCeufdo&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=pseira%20terrasses&amp;f=false] La Civilisation égéenne -: Du Néolithique au Bronze récent, 1. köide Nicolas Platon, Béatrice de Tournay&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Giordani&quot;&gt;Giordani, Mario Curtis (2000). História da Grécia (Petrópolis: Vozes). ISBN 9788532608178.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4ILWO&quot;&gt;«The Palace Society». Minoan Crete. Foundation of Hellenic Word.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Sinclair&quot;&gt;Hood, Sinclair. The Minoans: Crete in the Bronze Age. Thames and Hudson, 1971&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;e93e3&quot;&gt;Heidi M. C Dierckx: [https://web.archive.org/web/20160613143340/http://repository.upenn.edu/dissertations/AAI9227650/ Aspects of Minoan technology, culture, and economy: The Bronze Age stone industry of Crete]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;minoan&quot;&gt;http://ancient-greece.org/architecture/minoan-archi.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yzAqt&quot;&gt;Hogan, C. M. (2007), Knossos Fieldnotes, The Modern Antiquarian&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Peziozi&quot;&gt;Peziosi, D &amp; L.A. Hitchcock (1999)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pbi51&quot;&gt;Honan, W. H. (2004), &quot;Researchers Rewrite First Chapter for the History of Medicine&quot;, The New York Times&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;V8VvF&quot;&gt;[http://www.fashionencyclopedia.com/fashion_costume_culture/The-Ancient-World-Greece/Minoan-Dress.html Minoan Dress] fashionencyclopedia.com&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;K1ThC&quot;&gt;Patricia Rosof Family History lk 12&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;g76wP&quot;&gt;Hood, Sinclair (1985). &quot;The Primitive Aspects of Minoan Artistic Convention&quot;. Bulletin de Correspondence Héllenique. Suppl. 11: 21–26.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xLFuu&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://lila.sns.it/mnamon/index.php?page=Lingua&amp;id=10&amp;lang=en |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-06-09 |arhiivimisaeg=2016-08-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160815134822/http://lila.sns.it/mnamon/index.php?page=Lingua&amp;id=10&amp;lang=en |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tQHPx&quot;&gt;http://www.timemaps.com/civilization/Minoan-civilization&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TcQ8z&quot;&gt;http://kroraina.com/thracia/ovcharov/&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jUNyG&quot;&gt;[http://www.cam.ac.uk/research/news/cracking-the-code-the-decipherment-of-linear-b-60-years-on Cracking the code: the decipherment of Linear B 60 years on] University of Cambridge, 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IURHb&quot;&gt;[http://www.ancientscripts.com/lineara.html Linear A] ancientscripts.com&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6zDDM&quot;&gt;Ferrara, Silvia. (2012) Cypro-Minoan Inscriptions. Vol. 1: Analysis; Vol. 2: The Corpus (2013). Oxford University Press.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0eKmr&quot;&gt;Nanno Marinatos (2004). &quot;Minoan and Mycenaean Civilizations&quot;. In Sarah Isles Johnston. Religions of the Ancient World: A Guide. Harvard University Press. lk 206–207. ISBN 978-0674015173.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9YfpV&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://penn.museum/documents/publications/expedition/pdfs/53-3/mcinerney.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-06-04 |arhiivimisaeg=2016-07-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160705234426/http://penn.museum/documents/publications/expedition/PDFs/53-3/mcinerney.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RI3u7&quot;&gt;Haralampos V. Harissis, Anastasios V. Harissis. Apiculture in the Prehistoric Aegean. Minoan and Mycenaean Symbols Revisited, British Archaeological Reports S1958, 2009 ISBN 978-1-4073-0454-0&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HMoZW&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://archaeologynewsnetwork.blogspot.com.ee/2014/01/possible-evidence-of-human-sacrifice-at.html#0JWSaiYQBG8U0QFo.97 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-06-04 |arhiivimisaeg=2016-06-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160605125910/https://archaeologynewsnetwork.blogspot.com.ee/2014/01/possible-evidence-of-human-sacrifice-at.html#0JWSaiYQBG8U0QFo.97 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;65KcB&quot;&gt;http://history.stackexchange.com/questions/7330/was-there-human-sacrifice-in-ancient-crete&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9cK8d&quot;&gt;Stylianos Alexiou, La Civilisation minoenne, Héraklion lk 17.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;l5Mwe&quot;&gt;Ian Douglas, Cities: An Environmental History, lk 16, I.B. Tauris: London and New York (2013)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KRj4B&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160924232539/https://books.google.ee/books?id=KMle758zXfUC&amp;pg=PA32&amp;lpg=PA32&amp;dq=megalithic+structures+minoan+culture&amp;source=bl&amp;ots=2Y9pKm12YO&amp;sig=K0CRvoCPB0bR130GAOtkJrs9ug4&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=megalithic%20structures%20minoan%20culture&amp;f=false] Grafton Elliot Smith, Egyptology and the Diffusion of Culture&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gKyux&quot;&gt;D. Preziosi ja L.A. Hitchcock Aegean Art and Architecture lk 48-9, Oxford University Press (1999)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;r21NV&quot;&gt;[http://www.visual-arts-cork.com/ancient-art/minoan.htm Minoan Art] visual-arts-cork.com&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XYtSm&quot;&gt;Philip Coppens: [http://philipcoppens.com/crete_dead.html Crete: the Egyptian island of the dead?]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;K6jEj&quot;&gt;Bourbon 1998, lk 34&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rOcxV&quot;&gt;[http://www.themodernantiquarian.com/site/10854/knossos.html#fieldnotes Knossos: Fieldnotes] The Modern Antiquarian&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rbuCB&quot;&gt;J. Lesley Fitton: Die Minoer. Konrad Theiss Verlag, Stuttgart 2004, ISBN 3-8062-1862-5, lk 129&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4TfAX&quot;&gt;C. Davaras, Guide to Cretan Antiquities, lk 280&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;alR3O&quot;&gt;Stylianos Alexiou, La Civilisation minoenne, Héraklion, lk 21–22&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZPa3k&quot;&gt;Stylianos Alexiou, La Civilisation minoenne, Héraklion, lk 28&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CejXE&quot;&gt;Stylianos Alexiou, La Civilisation minoenne, Héraklion, lk 49&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uGwnz&quot;&gt;Stylianos Alexiou, La Civilisation minoenne, Héraklion, lk 64&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6fRZS&quot;&gt;Dickinson, Oliver. 1994. The Aegean Bronze Age. Cambridge University Press.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cyQke&quot;&gt;[http://www.ancient.eu/article/455/ Mycenaean Pottery] ancient.eu&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OoaCR&quot;&gt;[http://ancient-greece.org/art/minoan-art.html &quot;Minoan Art&quot;]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7WYq0&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160423072032/http://university.langantiques.com/index.php/Greek_Jewelry Greek Jewelry] langantiques.com&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;knnxF&quot;&gt;Antonis Vassilakis Knossos: Mythology, History, Guide to the Archaeological Sites, 1994, lk 90&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;i5Vye&quot;&gt;Antonis Vassilakis Knossos: Mythology, History, Guide to the Archaeological Sites, 1994, lk 20&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EkJAE&quot;&gt;Antonis Vassilakis Knossos: Mythology, History, Guide to the Archaeological Sites, 1994, lk 180&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CXjYm&quot;&gt;Antonis Vassilakis Knossos: Mythology, History, Guide to the Archaeological Sites, 1994, lk 235–236&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ri0vh&quot;&gt;N. Laskaris, A. Sampson, F. Mavridis, I. Liritzis, (September 2011) &quot;Late Pleistocene/Early Holocene seafaring in the Aegean: new obsidian hydration dates with the SIMS-SS method&quot; Journal of Archaeological Science, kd 38, lk 2475–2479&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;16bAI&quot;&gt;Georges Blond La mediterrane, Presses de la Cité 1972,1973,1074,1975&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GAgJU&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=6vglAwAAQBAJ&amp;pg=PT93&amp;dq=minos+culture+ships+navigation&amp;hl=en&amp;sa=X&amp;ved=0ahUKEwiOscuEmbjMAhUoEJoKHcSGCS8Q6AEILDAC#v=onepage&amp;q=minos%20culture%20ships%20navigation&amp;f=false] The Sea and Civilization: A Maritime History of the World By Lincoln Paine&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KDWwC&quot;&gt;Evidence for. the Minoan. origins of stellar navigation in the Aegean Mary Blomberg Goran Henriksson Dép. d'Anthropologie Historique, Institut dʹArchéologie de lʹUniversité de Varsovie, 1999&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;v33Bg&quot;&gt;C.G. Starr, &quot;Minoan flower-lovers&quot; in The Minoan Thalassocracy: Myth and Reality R. Hägg and N. Marinatos, eds. (Stockholm) 1994, lk 9–12.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;p5rzn&quot;&gt;W.-B. Niemeier, &quot;Mycenaean Knossos and the Age of Linear B&quot;, Studi micenei ed egeoanatolici 1982:275.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NvP3F&quot;&gt;[http://www.ekathimerini.com/46418/article/ekathimerini/news/pax-minoica-in-aegean Pax Minoica in Aegean]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;W78Zo&quot;&gt;Cathy Gere: &quot;Knossos and the Prophets of Modernism&quot;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8QIiQ&quot;&gt;Nixon, &quot;Changing Views of Minoan Society,&quot; in Minoan Society ed L. Nixon.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;z6zCU&quot;&gt;Driessen 1999, lk 16.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rXhCt&quot;&gt;Early Aegean Warrior 5000–1450 BC Osprey Publishing, 2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1BpSq&quot;&gt;Hood, S. The Minoans, 1971. Thames and Hudson Ltd: London&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;djSli&quot;&gt;Krzszkowska, Olga, 1999. &quot;So Where's the Loot? The Spoils of War and the Archaeological Record,&quot; lk 489–498 Laffineur, Robert, ed., Polemos: Le Contexte Guerrier en Egee a L'Age du Bronze. Actes de la 7e Rencontre egeenne internationale Universite de Liège, 1998. Université de Liège, Histoire de l'art d'archeologie de la Grece antique.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hxmai&quot;&gt;McCoy, FW, &amp; Dunn, SE (2002). &quot;Modelling the Climatic Effects of the LBA Eruption of Thera: New Calculations of Tephra Volumes May Suggest a Significantly Larger Eruption than Previously Reported&quot; (PDF). Chapman Conference on Volcanism and the Earth's Atmosphere. Thera, Greece: American Geographical Union.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YF2bL&quot;&gt;Sigurdsson H, Carey, S, Alexandri M, Vougioukalakis G, Croff K, Roman C, Sakellariou D, Anagnostou C, Rousakis G, Ioakim C, Gogou A, Ballas D, Misaridis T, &amp; Nomikou P (2006). &quot;Marine Investigations of Greece's Santorini or Akrotiri Volcanic Field&quot;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cn3t8&quot;&gt;[http://usatoday30.usatoday.com/tech/science/columnist/vergano/2006-08-27-ancient-volcano_x.htm] Vergano, Dan (2006-08-27). &quot;Ye gods! Ancient volcano could have blasted Atlantis myth&quot;. USA Today.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;P5mKN&quot;&gt;Marinatos, S (1939). &quot;The Volcanic Destruction of Minoan Crete&quot;. Antiquity 13: 425–439.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8K8DW&quot;&gt;Lilley, Harvey (20 April 2007). &quot;The wave that destroyed Atlantis&quot;. BBC Timewatch.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;c4fKM&quot;&gt;Pareschi, MT, Favalli, M &amp; Boschi, E (2006). &quot;Impact of the Minoan tsunami of Santorini: Simulated scenarios in the eastern Mediterranean&quot;. Geophysical Research Letters 33 (18): L18607.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VbTjg&quot;&gt;LaMoreaux, PE (1995). &quot;Worldwide environmental impacts from the eruption of Thera&quot;. Environmental Geology 26 (3): 172–181.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xsxE4&quot;&gt;Bruce Bowen: Mycenae and Minoan Crete, 2000,&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rkyWd&quot;&gt;Antonopoulos, J. (1992). &quot;The great Minoan eruption of Thera volcano and the ensuing tsunami in the Greek Archipelago&quot;. Natural Hazards 5 (2): 153–168.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;21v0c&quot;&gt;C. Michael Hogan, &quot;Knossos fieldnotes&quot;, Modern Antiquarian (2007)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TQnLk&quot;&gt;Hughey, Jeffrey (2013). &quot;A European population in Minoan Bronze Age Crete&quot;. Nature Communications 4.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wks7Z&quot;&gt;Tia Ghose: [http://www.livescience.com/31983-minoans-were-genetically-european.html Mysterious Minoans Were European, DNA Finds] livescience.com, 14. mai 2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FBQtn&quot;&gt;Fernández E, Pérez-Pérez A, Gamba C, Prats E, Cuesta P, et al. (2014) Ancient DNA Analysis of 8000 B.C. Near Eastern Farmers Supports an Early Neolithic Pioneer Maritime Colonization of Mainland Europe through Cyprus and the Aegean Islands. PLoS Genet 10(6): e1004401. doi:10.1371/journal.pgen.1004401, Ancient DNA Analysis of 8000 B.C. Near Eastern Farmers Supports an Early Neolithic Pioneer Maritime Colonization of Mainland Europe through Cyprus and the Aegean Islands&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FmuWI&quot;&gt;Spence, Lewis (2007). The History of Atlantis. ISBN 978-1-60206-835-3.&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==

* Benton, Janetta Rebold and DiYanni, Robert. Arts and Culture: An Introduction to the Humanities. Kd 1. Prentice Hall. New Jersey, 1998.
* T. V. Blavatskaja, V. D. Blavatski, A. G. Bokštšanin ... [jt.] Vana-Kreeka ajalugu : [ülikoolide õpik]; toimetanud V. I. Avdijev ja N. N. Pikus ; [tõlkinud M. Tänava] Tallinn : Eesti Raamat, 1965, 463 lk
* Brinna Otto: König Minos und sein Volk. Das Leben im alten Kreta. Artemis &amp; Winkler Verlag, Düsseldorf 1997, ISBN 3-7608-1219-8.
* Callender, Gae (1999) The Minoans and the Mycenaeans: Aegean Society in the Bronze Age Oxford university press, Victoria 3205, Australia
* Castleden, Rodney (1993). Minoans: Life in Bronze Age Crete. Routledge. ISBN 0415040701. 041508833X.
* Angelos Chaniotis: Das antike Kreta. Verlag C. H. Beck, München 2004, ISBN 3-406-50850-2 (Beck’sche Reihe 2350, C. H. Beck Wissen).
* Costis Davaras, Cnossos et le musée d'Héracleion, Éditions Hannibal, Athènes, 1957.
* Volker J. Dietrich: Die Wiege der abendländischen Kultur und die minoische Katastrophe. Ein Vulkan verändert die Welt. Koprint AG, Alpnach Dorf 2004, (Neujahrsblatt der Naturforschenden Gesellschaft in Zürich 207, ISSN 0379-1327).
* Sir Arthur Evans, 1921–35. The Palace of Minos: A Comparative Account of the Successive Stages of the Early Cretan Civilization as Illustrated by the Discoveries at Knossos, 4 köidet.
* M. I. Finley: Early Greece. The bronze and archaic ages. New and revised Edition. Norton, New York NY 1987, ISBN 0-393-30051-X
* Haralampos V. Harissis, Anastasios V. Harissis. Apiculture in the Prehistoric Aegean. Minoan and Mycenaean Symbols Revisited British Archaeological Reports S1958, 2009 ISBN 978-1-4073-0454-0.
* R. A. Higgins: Minoan and Mycenaean Art. New and revised Edition. Thames &amp; Hudson, London 1997, ISBN 978-0-500-20303-3
* Felix Höflmayer: Ägyptische Skarabäen auf Kreta und ihre Bedeutung für die absolute Chronologie der minoischen Altpalastzeit (MM IB–MM IIB). In: Manfred Bietak (Hrsg.): Ägypten und Levante. Internationale Zeitschrift für ägyptische Archäologie und deren Nachbargebiete, nr XVII, Österreichische Akademie der Wissenschaften, Wien 12. Oktober 2007, ISBN 978-3-7001-4012-2
* Felix Höflmayer: Die Synchronisierung der minoischen Alt- und Neupalastzeit mit der ägyptischen Chronologie. Dissertation, Universität Wien, 2010 
* Kristiansen, Kristiansen &amp; Larsson, Thomas B. (2005) The Rise of Bronze Age Society: Travels, Transmissions and Transformations Cambridge University Press
* Lapatin, Kenneth, 2002. Mysteries of the Snake Goddess: Art, Desire, and the Forging of History. Boston: Houghton Mifflin. ISBN 0-306-81328-9
* E. Lévy (Hrsg.): Le Système palatial en Orient, en Grèce et à Rome. Actes du Colloque de Strasbourg, 19–22 juin 1985. Brill, Leiden 1987, (Travaux du Centre de Recherche sur le Proche-Orient et la Grèce Antiques 9, ISSN 0167-7551).
* Manning, S.W., 1995. &quot;An approximate Minoan Bronze Age chronology&quot; toim. A.B. Knapp, The absolute chronology of the Aegean Early Bronze Age: Archaeology, radiocarbon and history (Lisa 8), sarjas Monographs in Mediterranean Archaeology, kd 1 (Sheffield: Sheffield Academic Press) 
* Marinatos, Nanno, 1993. Minoan Religion: Ritual, Image, and Symbol. Columbia, SC: University of South Carolina Press.
* Mellersh, H.E.L., 1967. Minoan Crete. New York, G.P. Putnam's Sons.
* Pendlebury, J.D.S., 2003. Handbook to the Palace of Minos at Knossos with Its Dependencies, republication of earlier work with contributor Arthur Evans, Kessinger Publishing, ISBN 0-7661-3916-6
* Quigley, Carroll, 1961. The Evolution of Civilizations: An Introduction to Historical Analysis, Indianapolis: Liberty Press.
* Papadopoulos, John K., &quot;Inventing the Minoans: Archaeology, Modernity and the Quest for European Identity&quot;, Journal of Mediterranean Archaeology 18:1:87-149
* ean-Claude Poursat, La Grèce préclassique, des origines à la fin du VIe siècle, Paris, Seuil, coll. « Points Histoire / Nouvelle histoire de l’Antiquité »,‎ 1995 (ISBN 2-02-013127-7).
* Preziosi, Donald &amp; Hitchcock, Louise A. (1999) Aegean Art and Architecture, Oxford History of Art series, Oxford University Press.
* Sakellarakis, Y. ja E. Sapouna-Sakellarakis (1981). &quot;Drama of Death in a Minoan Temple&quot;. National Geographic 159 (2): 205–222.
* Schoep, Ilse, 2004. &quot;Assessing the role of architecture in conspicuous consumption in the Middle Minoan I-II Periods.&quot; Oxford Journal of Archaeology kd 23/3, lk 243–269.
* Soles, Jeffrey S., 1992, The Prepalatial Cemeteries at Mochlos and Gournia and the House Tombs of Bronze Age Crete: And the House Tombs of Bronze Age Crete, ASCSA, 1992.
* Warren P., Hankey V., 1989. Aegean Bronze Age Chronology (Bristol).
* Watrous, L. Vance (1991), &quot;The origin and iconography of the Late Minoan painted larnax&quot;, Hesperia, 60(3): 285–307; JSTOR 148065
* Willetts, R. F., 1976 (1995 edition). The Civilization of Ancient Crete. New York: Barnes &amp; Noble Books. ISBN 1-84212-746-2
* Hans Georg Wunderlich: Wohin der Stier Europa trug. Rowohlt Verlag, Reinbek bei Hamburg 1972, ISBN 3-498-07269-2
* Yule, Paul. Early Cretan Seals: A Study of Chronology. Marburger Studien zur Vor- und Frühgeschichte 4, Mainz 1980 ISBN 3-8053-0490-0

==Välislingid==
{{Commons|Category:Minoan civilization}}
* [http://www.kunstiharidus.ee/opik.pdf Lühidalt kunstist, aga eesti keeles]
* [http://www.sacred-texts.com/cla/moc/index.htm Donald A. MacKenzie, Myths of Crete &amp; Pre-Hellenic Europe, 1917] Põhjalik teos, millesse tuleb selle suure vanuse tõttu aga siiski ettevaatlikult suhtuda
* [http://www.anderegg-web.ch/archaeologie/kreta.htm Kreeta kultuuri ajaloost] (''[[saksa keel]]es'')
* [http://www.antikefan.de/kulturen/Minoisch.html Ülevaade minose kultuurist] (''[[saksa keel]]es'')
* [http://www.palace-malia.de/stadt_minoisches_kreta.htm Ülevaade leiukohtadest] (''[[saksa keel]]es'')
* [http://www.clio.fr/BIBLIOTHEQUE/le_peuple_de_minos.asp Artikkel minoslaste kohta] (''[[prantsuse keel]]es'')

{{A-klassi artikkel}}

[[Kategooria:Vanakreeka kultuur]]
[[Kategooria:Kreeta ajalugu]]
[[Kategooria:Pronksiaeg]]
[[Kategooria:B-klassi artiklid]]</text>
      <sha1>r931iecwq1gz41lu2y9b74p81a0nhox</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Drudkh</title>
    <ns>0</ns>
    <id>436159</id>
    <revision>
      <id>7184891</id>
      <parentid>6940008</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:01:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184891</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4958" sha1="bbg4quxrj3nv2mp73fbuii5u8yig31u" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi                = Drudkh
| pilt                = 
| pildiallkiri     = 
| pildi_suurus        = 
| horisontaalne       = 
| taust               = grupp_või_bänd
| alias               = 
| päritolu            = [[Ukraina]], [[Harkiv]]
| stiil               = ''[[Folk metal]]''&lt;br /&gt;''[[Black metal]]''
| tegev            = alates 2002
| plaadifirma         = [[Supernal Music]]&lt;br /&gt;[[Season of Mist]]
| seotud_esitajad     = 
| URL                 = [https://myspace.com/drudkhofficial]
| koosseis            = [[Roman Sajenko]]&lt;br /&gt;[[Roman Blagihh]] (Thurios)&lt;br /&gt;[[Kretšet]]&lt;br /&gt;[[Vladõslav Petrov]] (Vlad)
| endised_liikmed     = Amorth&lt;br /&gt;[[Juri Sinitski]]
}}

'''Drudkh''' on [[2002]]. aastal loodud [[Ukraina]] ''[[black metal]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i ja ''[[folk metal]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i ansambel. Ansambli asutasid Harkivi linnas Roman Sajenko, Thurios ja Juri Sinitski. 

Bändi nimi pärineb [[sanskriti keel]]est ja tähendab metsa. Esimesed plaadid andis bänd välja [[Suurbritannia]] plaadifirma Supernal Music sildi all. Pärast [[2008]]. aastat andis nende uued plaadid välja [[Prantsusmaa]]-[[Ameerika Ühendriigid|USA]] plaadifirma Season of Mist. Kõik stuudioplaadid on välja antud ka [[vinüülplaat]]idena, väljaandjateks [[Northern Heritage]] ja [[Faustian Distribution]].

Esimene album (&quot;Forgotten Legends&quot;) ilmus 18. augustil 2003 ja seda peetakse ''black metal''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i klassika hulka kuuluvaks.&lt;ref&gt;&quot;Terrorizer Magazine's Top 40 Black Metal Albums&quot;. IGN Boards. October 30, 2009. &lt;/ref&gt; 28. novembril 2004 ilmus album &quot;Autumn Aurora&quot;, kus ansambel hakkas kasutama süntesaatorimuusikat. Kriitikud hindasid seda plaati kõrgelt, nii valis veebiajakiri [[Chronicles of Chaos]] selle aasta parimaks plaadiks.&lt;ref&gt;&quot;CoC : Rant : Best Albums of 2004&quot;. Chronicles of Chaos. February 28, 2005.&lt;/ref&gt; Pärast selle plaadi ilmumist vahetas Amorth välja bändist lahkunud Juri Sinitski.

14. märtsil 2005 ilmus plaat Лебединий Шлях (Luigetee), mille laulutekstid olid ukrainakeelsed. Tekstide autor oli [[Tarass Ševtšenko]].&lt;ref&gt;Polarstern, Smierc (2010). &quot;Drudkh’s anthology of time&quot;. Politosophia.&lt;/ref&gt; Ka järgmise albumi &quot;Кров у Наших Криницях&quot; ('veri meie kaevudes') tekstid olid kirjutatud klassikaliste ukrainakeelsete luuletuste põhjal. Album pühendati [[Stepan Bandera]]le. Pärast selle albumi ilmumist  heideti Amorth bändist välja ja ansambel sai praeguse koosseisu. Alates sellest plaadist on Drudkh kasutanud muusikavideote tegemisel ukraina filme.&lt;ref&gt;http://www.last.fm/ru/music/Drudkh/+wiki&lt;/ref&gt;

19. oktoobril 2006 ilmus Drudkhi uus plaat Пісні Скорботи і Самітності (Kurbuse ja üksinduse laulud), mis märkis muutust muusikalises stiilis – tegu oli nende esimese folk metal plaadiga.

2008. aastal sõlmis Drudkh lepingu plaadifirmaga Season of Mist.&lt;ref&gt;&quot;New Signing&quot;. Season of Mist's News&lt;/ref&gt;

==Diskograafia==

=== Stuudioalbumid ===

* ''Forgotten Legends'' (2003) 
* ''Autumn Aurora'' (2004)
* Лебединий шлях (Luigetee) (2005)
* Кров у наших криницях (Veri meie kaevudes) (2006)
* Пісні Скорботи і Самітності (Kurbuse ja üksinduse laulud) (2006)
* Відчуженість (Võõrandumine) (2007)
* Мікрокосмос (Mikrokosmos) (2009)
* Пригорща Зірок (Peotäis tähti) (2010)
* Вічний оберт колеса (Ratta igavene pöörlemine) (2011)
* Борозна обірвалася (Lühikeseks jäänud vagu) (2015)
* Їм часто сниться капіж (2018)

=== Muud plaadid ===

* ''Anti-Urban'' (2007) – EP
* ''Slavonic Chronicles'' (2010) – EP
* ''Thousands Of Moons Ago / The Gates'' (2014) – koostööplaat [[Winterfylleth]]iga
* Східний фронт у полум'ї (Idarinne leekides) (2014) – kogumik
* ''One Who Talks With The Fog / Pyre Era, Black!'' (2016) koostööplaat [[Hades Almighty]]ga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.metalstorm.net/bands/discography.php?band_id=1746&amp;bandname=Drudkh |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-05-06 |arhiivimisaeg=2016-06-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160604044648/http://www.metalstorm.net/bands/discography.php?band_id=1746&amp;bandname=Drudkh |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==Koosseis==

===Praegused liikmed===
*Roman Sajenko – laulja, kitarrist, basskitarrist
*Roman Blagihh – laulja, süntesaator
*Kretšet –  trummar, süntesaator (aastast 2006)
*Vlad – basskitarrist (aastast 2006)

===Endised liikmed===

* Juri Sinitski – trummar (2002–2004)
* Amorth – trummar (2004–2006)

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://www.metalstorm.net/bands/band.php?band_id=1746&amp;bandname=Drudkh MetalStorm]

[[Kategooria:Ukraina ansamblid]]
[[Kategooria:Folk metal'i ansamblid]]
[[Kategooria:Black metal'i ansamblid]]</text>
      <sha1>bbg4quxrj3nv2mp73fbuii5u8yig31u</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Koporje linnus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>436881</id>
    <revision>
      <id>7184885</id>
      <parentid>7176884</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T03:51:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184885</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3546" sha1="7dkia58ywu5ny2gvcc6yh5ofcbg793c" xml:space="preserve">[[Pilt:Kaprion linna, toukokuu 2006.jpg|pisi|Koporje kindluse sissepääs (mai 2006)]]

'''Koporje linnus''' (ka '''Koporje kindlus''', vene Копорская крепость) on keskaegne [[linnus]] Venemaal [[Leningradi oblast]]is [[Lomonossovi rajoon]]is [[Koporje]]s. Linnus jääb [[Koporka jõgi|Koporka jõe]] kaldale ja [[Isuri kõrgustik]]u servale.
[[Pilt:Koporye.gif|pisi|Koporje linnus 17. sajandil]]
Koporje puitlinnus ehitati [[Liivimaa ordu]] poolt [[1237]]. aastal ja Koporje kivilinnus ehitati uuesti üles [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] aladel 1279. aastal [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri]] [[Vladimiri suurvürst|suurvürst]]i [[Dmitri I (Vladimir)|Dmitri]] [[Aleksander Jaroslavitš|Aleksandrovitš]]i korraldusel piirkonna kontrolliks ja [[13. sajand Eestis#Sõjad Vene vürstiriikidega|kaitseks Saksa ordu lainemise vastu]].

[[Liivi sõda|Liivi sõjas]], [[Kahekümneviieaastane sõda|Kahekümneviieaastases sõjas]] ja [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] oli linnus mitu korda vaheldumisi kas venelaste või rootslaste käes.

Ingerimaa ([[Vadja viiendik]]) ja [[Käkisalmi lään]] läks Rootsi valdusse 1617 [[Ingeri sõda|Ingeri sõja]] lõpetanud [[Stolbovo rahuleping]]u alusel. Stolbovo rahulepinguga sai Venemaa Rootsilt tagasi vene alad, kuid pidi loovutama Rootsile [[Ingerimaa]] koos [[Ivangorodi kindlus]]ega ([[Jaanilinn]]a), [[Kingissepp|Jaama]], [[Koporje]], [[Nöteborgi kindlus]]e ja [[Laadoga]]st läänes oleva [[Laadoga-Karjala]]ga [[Käkisalmi lään]]i, mille tõttu kaotasid venelased täielikult ühenduse [[Soome laht|Soome lahele]] ja [[Läänemeri|Läänemerele]]. [[Rootsi Ingeri]] alad moodustati [[Ingerimaa kubermang]]u.

1617. aastal rentis kuningas Koporje kindluse koos [[lään]]iga võlgade katteks [[Bogislaus von Rosen]]ile, kellest sai ühtlasi ka selle piirkonna valitseja (''Amtmann''). Lisaks rendi tasumisele tuli Rosenil muuhulgas Koporje kindluses ülal pidada ja relvadega varustada sajamehelist [[garnison]]i. Bogislaus von Rosen oli Kaprio ja Jaama asehaldur aastatel 1620–1636. 1620. aastal pikendati tema [[rendileping]]ut piirkonnale ja von Rosen sai rendile ka Jaama ja Jaanilinna läänid ning ta nimetati Kaprio ja Jaama läänide [[asehaldur]]iks.

Koporje linnus oli [[Koporje lään]]i keskus. Linnus vallutati Põhjasõjas Moskva tsaaririigi [[Boriss Ṣ̌eremetjev]]i juhitud vägede poolt 7. juunil 1703.

2001. aastal võeti linnus Venemaal [[muinsuskaitse]] alla.

==Koporje linnusepealike loend==
''Loend on mittetäielik''
*1582 [[Axel Jönsson Kurck]] (suri 1630)
*1582–1590 [[Matts Andersson]] (suri 1590)
*1584–1587 [[Klas Hermansson Fleming]] (u. [[1550]]–[[1616]])&lt;ref&gt;[https://sok.riksarkivet.se/sbl/artikel/14216 Klas Fleming]{{Kõdulink|aeg=veebruar 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Rootsi elulooline leksikon, vaadatud 17.12.2025&lt;/ref&gt;
*1590, Göran Henriksson Horn 
*[[Erik Jönsson Husgafvel]]
*1614 [[Claes Galle]] (suri 1643)
*1623 [[Claes Larsson]]
*1635 [[Adam Richard De la Chapelle]] (suri 1636)
*1637 [[Thomas Kinnemond]] (suri 1657)
*1656–1657 [[Erik Larsson Armfelt]]&lt;ref&gt;[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Armfelt_nr_458#1 Armfelt nr 458], www.adelsvapen.com&lt;/ref&gt; (suri 1659) (rootsi k. ''kommendant på Koporie fästning'')
*[[Heinrich Johann von Schulman]]

== Viited ==
{{viited}}

{{Coordinate|NS=59.70917|EW=29.03222|type=landmark|region=RU}}
{{commonskat|Koporye fortress}}

[[Kategooria:Venemaa linnused]]
[[Kategooria:Leningradi oblast]]
[[Kategooria:Venemaa kultuurimälestised]]</text>
      <sha1>7dkia58ywu5ny2gvcc6yh5ofcbg793c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kinoteater</title>
    <ns>0</ns>
    <id>437706</id>
    <revision>
      <id>7184774</id>
      <parentid>7183017</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T20:39:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184774</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3562" sha1="g82gf4jzzz3ssyj8qzfjlmhuysaffxc" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib trupist; kinoteatriks on nimetatud ka [[kino]].}}
[[Fail:Arvamusfestival 2014, Henrik Kalmet.jpg|pisi|Henrik Kalmet ja Paavo Piik 2014]]
'''Kinoteater''' on Eesti projektiteater, teatrit tegev sõprade rühmitus, mille algse tuumiku moodustasid [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i 25. lennus lõpetanud [[Paavo Piik]], [[Diana Leesalu]] ja [[Henrik Kalmet]] ning [[Paul Piik]] ja [[Alari Rammo]]. 

Kinoteater alustas [[2011]]. aastal tegevust [[püstijalakomöödia]]ga &quot;Püstijalukomöödia&quot;. Repertuaari on kuulunud nii meelelahutuslikke kui ka harivaid lavastusi, aga ka teatrieksperimente (&quot;Manifestide&quot; sari).&lt;ref&gt;Kinoteatri [http://kinoteater.ee koduleht]&lt;/ref&gt;

==Lavastusi==
* &quot;Püstijalukomöödia&quot; – [[Henrik Kalmet]], [[Karl-Andreas Kalmet]], [[Kaspar Velberg]], [[Jörgen Liik]], [[Paavo Piik]] ja [[Diana Leesalu]], 2011
* &quot;Batuudimees&quot; – [[Henrik Kalmet]] ja [[Jörgen Liik]], lavastajad [[Paavo Piik]] ja [[Diana Leesalu]], 2012
* &quot;Jörgen Liik Komeediklubis&quot;, 2013
* &quot;Manifest 1: Haltuurakunst&quot;, 2013
* &quot;Manifest 2: Rajuelu&quot;, 2013
* &quot;Manifest 3: Petitsioon pereväärtuste vastu&quot;, 2014
* &quot;Manifest 4: Arvamusliidrid&quot; – Henrik Kalmet ja Paavo Piik, 2014
* &quot;Kinoteatri Open Mic&quot;, 2014
* &quot;Võidab see, kellel on kõige hullem mees&quot; – Paavo Piik ja Diana Leesalu, 2014
* &quot;Tüdrukud ei nuta ehk Katharina lähetamine&quot; – [[Jarek Kasar]], [[Paul Piik]], Paavo Piik, [[Rasmus Puur]] ja [[Tõnu Kaljuste]], 2015
* “Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine” – Diana Leesalu, [[Priit Kruus]], 2015
* &quot;A Festival Piece ehk meeleheitlik katse pälvida festivalikutse&quot; – Henrik Kalmet, 2016
* &quot;Finding Mr Paramour&quot;, 2017 (koos Theatre of Europe'iga)
* &quot;Murru 422/2&quot; – Paavo Piik ja [[Priit Põldma (dramaturg)|Priit Põldma]], 2017
* &quot;Kaota mu naine ära ehk Mis tunne on olla mustkunstnik&quot;, 2014
* &quot;Ei tao&quot; – Paavo Piik ja [[Sander Rebane]], lavastaja Paavo Piik, 2018
* &quot;Monument&quot; – [[Marius von Mayenbrug]], lavastaja [[Priit Võigemast]]
* &quot;Titaanide heitlus&quot; – trupi ühisloome, lavastaja [[Birgit Landberg]], 2019
* &quot;vihanemees.com&quot; – [[Penelope Skinner]], lavastaja Paavo Piik, 2019
* &quot;Gesamtkunstwerk¹&quot; – Paavo Piik, lavastaja Paavo Piik, 2019
* &quot;Püstijalukomöödia Triigi eri&quot;, 2021
* &quot;Kahekesi&quot; – Paavo Piik, lavastaja Paavo Piik, 2020
* &quot;Niagara ületamine&quot; – Alonso Alegría, lavastaja Priit Põldma, 2020
* &quot;BÄNG&quot; – Marius von Mayenburg, lavastaja Priit Võigemast, 2021
* &quot;Haige mäger&quot; – Priit Põldma, lavastaja [[Ringo Ramul]], 2021 (koos Tartu Uue Teatriga)
* &quot;...Eetika&quot; – Paavo Piik, lavastaja Paavo Piik, 2022
* &quot;Kohver&quot; – [[Eero Epner]], lavastaja Henrik Kalmet, 2023
* &quot;B-koondis&quot; – Henrik Kalmet, Paavo Piik, Paul Piik, lavastaja Paavo Piik, 2023
* &quot;Romula ja Julia&quot; – lavastajad Henrik Kalmet ja Paavo Piik, 2025
* „Kinoteatri lühkarid 01&quot; – Kinoteater ja Roos Lisette Parmas, 2025
* „Kinoteatri lühkarid 02&quot; – Kinoteater, [[Madleen Maria Kirja]] ja [[Roos Lisette Parmas]], 2025
* „Kinoteatri lühkarid 03&quot; – Kinoteater, [[Madleen Maria Kirja]] ja [[Elss Raidmets]], 2025
* „Kinoteatri lühkarid 04&quot; – Kinoteater, [[Madleen Maria Kirja]] ja [[Andri Luup]], 2026
* „Kinoteatri lühkarid 05&quot; – Kinoteater, [[Madleen Maria Kirja]] ja [[Urmas Vadi]], 2026
* „Kinoteatri lühkarid 06&quot; – Kinoteater, [[Andris Feldmanis]], [[Livia Ulman]], [[Heneliis Notton]] ja [[Siim Nurklik]], 2026

==Dokumentaalfilm==
*2019 – &quot;[[Aasta täis draamat]]&quot; (2019, režissöör Marta Pulk)

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti teater]]</text>
      <sha1>g82gf4jzzz3ssyj8qzfjlmhuysaffxc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dotnuva mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>438010</id>
    <revision>
      <id>7184969</id>
      <parentid>7122750</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:24:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184969</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3985" sha1="n9yu9lc4emnjyz1vfd82t9hpcf7y5pw" xml:space="preserve">[[Pilt:Akademija4.jpg|pisi|Dotnuva mõisa vana peahoone]]
'''Dotnuva mõis''' (leedu ''Dotnuvos dvaras'') on endine mõis [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is [[Dotnuva vald|Dotnuva valla]] [[Akademija (Kėdainiai)|Akademija]] alevis.

==Ajalugu==

Dotnuva mõisa mainitakse esimest korda kirjalikult aastal 1545. Toona kuulus see Izakauskitele. [[XVII sajand]]il läks see Mlečkate valdusse. Järgmisteks omanikeks olid Brzostowskid, kes lasid lähedal asuvasse [[Dotnuva]] linna rajada kloostri.

Aastal [[1707]] läks [[Dotnuva mõis]]ale kuulunud linn Brzostowskitelt Sczyttide valdusse. Sajandi lõpus said Dotnuva omanikeks Chrapowickid.
[[jaanuariülestõus (1863)|Jaanuariülestõusu]] järel konfiskeeriti mõis Chrapowickitelt. Aastal [[1867]] läks see Šuvalovite valdusse, aga aastal [[1869]] ostsid selle Kreutzid.&lt;ref&gt;http://dir.icm.edu.pl/pl/Slownik_geograficzny/Tom_I/911&lt;/ref&gt;

Järgmiseks omanikuks sai [[Pjotr Stolõpin]]. Aastal [[1911]] avas ta mõisas keskharidust andva põllumajanduskooli; selle tarbeks lasi ta ka rajada uue peahoone.. Aastal [[1918]] sai mõisa omanikuks Leedu maaviljeleja ja agrokeemik [[Viktoras Ruokis]], kelle eestvedamisel jätkati mõisas põllumajandushariduse andmist. [[1922]] avati seal esimene taimede sordiaretusjaam Leedu aladel. Aastal [[1923]] osales kolm sealset õpilast [[Klaipėda]] ülestõusus ja [[Väike-Leedu]] alade Leedu külge liitmises.&lt;ref&gt;Vincas Brazauskas, Kazys Misius. Dotnuva. Visuotinė lietuvių enciklopedija Kd. V (Dis-Fatva). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2004. 95 lk.&lt;/ref&gt;

Aastail 1924–1945 tegutses alevis põllumajanduskoolist välja kasvanud Leedu Põllumajanduse Akadeemia, nüüdne [[Aleksandras Stulginskise Ülikool]]. Kooli järgi sai alev ka omale nime. Hiljem oli see sunnitud [[Kaunas]]esse asuma, aga aastast [[1956]] tegutseb mõisas Leedu Maaviljelusinstituut,
==Mõisakompleks ==

XIX sajandi alguses kuulus mõisakompleksi lisaks peahoonele veel haldushoone, puidust ait, koolimaja, tall, meierei ja pruulikoda, mis oli kasutusel ka saunana. Sellest perioodist on säilinud vaid peahoone.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.lzi.lt/naujienos/Mokslo_mok_istaigos_Dotn.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-06-04 |arhiivimisaeg=2016-03-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160322103519/http://www.lzi.lt/naujienos/Mokslo_mok_istaigos_Dotn.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Mõisakompleksist on säilinud kaks peahoonet  – vana ja uus. Vana [[klassitsism|klassitsistlik]] peahoone püstitati [[XIX sajand]]il ja see on kolmekorruseline nelinurkse põhiplaaniga hoone. Hoone keskel on [[risaliit]]. Selle tagaküljel asub paisjärv.

Uues peahoones asub Leedu maaviljelusinstituut, ent see ehitati akadeemia eesmärke silmas pidades. Hoones on õpperuumid, auditooriumid, laboratooriumid, raamatukogu, lugemissaalid, õpilasseltside ruumid, ruumid õpilaste toitlustamiseks. Hoone põles [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal praktiliselt maha, hävis ka sealne raamatukogu. See taastati aastal [[1961]]. &lt;ref&gt;https://lietuvosdvarai.wordpress.com/2015/12/11/dotnuvos-dvaras/&lt;/ref&gt;

Hoonekompleksi kuuluvad veel õppehoone, kaks ühiselamut, haigla, esimese selektsioonijaama hoone, Dionizas Rudzinskase ja [[Stasys Nacevičius]]e laboratooriumid.

&lt;gallery&gt;
Akademija.jpg|Maaviljelusinstituudi hoone
Akademija2.JPG|Õppehoone
Akademijos parkas.JPG|Mõisa park
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.heritage.lt/dvarai/teritorijos.php?id=147 Sissekanne Leedu mõisate veebisaidil; skeem] (''leedu keeles'')
*[http://www.heritage.lt/dvarai/foto.php?id=147 Sissekanne Leedu mõisate veebisaidil; fotod] (''leedu keeles'')
*[https://www.youtube.com/watch?v=PjFNVvItQg4 Video Dotnuva mõisast]
*[http://www.miestai.net/forumas/showthread.php?t=10635 Fotoreportaaž Dotnuva mõisast] (''leedu keeles'')

[[Kategooria:Kėdainiai rajooni mõisad]]
{{Coordinate|NS=55/23/42/N|EW=23/51/21/E|type=landmark|region=LT}}</text>
      <sha1>n9yu9lc4emnjyz1vfd82t9hpcf7y5pw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 1993</title>
    <ns>0</ns>
    <id>440306</id>
    <revision>
      <id>7184813</id>
      <parentid>7182311</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T21:31:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>/* Aprill */</comment>
      <origin>7184813</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8062" sha1="t5gc7hbogopxwtc8umw4mwqh94kumyt" xml:space="preserve">{{Sündinud|1993}}
''Siin on loetletud [[1993]]. aastal sündinud tuntud inimesi.
==Jaanuar==
*[[2. jaanuar]] – [[Amela Terzić]], Serbia kergejõustiklane
*[[4. jaanuar]] – [[Martin Paasoja]], eesti korvpallur
*[[6. jaanuar]] – [[Jesús Manuel Corona]], Mehhiko jalgpallur
*[[8. jaanuar]] – [[William Karlsson]], Rootsi jäähokimängija
*[[9. jaanuar]] – [[Kevin Korjus]], eesti autovõidusõitja
*[[12. jaanuar]] – [[Zayn Malik]], Briti laulja ([[One Direction]])
*[[13. jaanuar]] – [[Xénia Krizsán]], ungari seitsmevõistleja
*[[15. jaanuar]] – [[Karl-Eerik Luigend]], Eesti jalgpallur
*[[16. jaanuar]] – [[Hannes Anier]], Eesti jalgpallur

==Veebruar==
*[[3. veebruar]] – [[Getter Jaani]], eesti laulja
* 3. veebruar – [[German Golub]], Eesti filmirežissöör
*[[4. veebruar]] – [[Laura Prits]], eesti laulja
* 4. veebruar – [[Anouk Vetter]], Hollandi seitsmevõistleja
* 4. veebruar – [[Emiliano Rigoni]], Argentina jalgpallur
*[[5. veebruar]] – [[Emma-Leena Koger]], Eesti võistlustantsija
*[[6. veebruar]] – [[Tinashe]], USA laulja
*[[9. veebruar]] – [[Wataru Endō]], Jaapani jalgpallur
*[[11. veebruar]] – [[Rasmus Haugasmägi]], eesti veemootorisportlane
*[[16. veebruar]] – [[Anti Ingel]], Eesti kabetaja
*[[17. veebruar]] – [[Elhaida Dani]], Albaania laulja
*[[19. veebruar]] – [[Victoria Justice]], USA näitleja, laulja, laulukirjutaja ja tantsija
* 19. veebruar – [[Mauro Icardi]], Argentina jalgpallur
*[[23. veebruar]] – [[Karel Reisenbuk]], eesti ajakirjanik
* 23. veebruar – [[Zachery Ziemek]], Ameerika Ühendriikide kümnevõistleja
*[[26. veebruar]] – [[Heike Verheul]], Hollandi kabetaja
*[[28. veebruar]] – [[Emmelie de Forest]], taani laulja
* 28. veebruar – [[Lindon Victor]], Grenada kümnevõistleja

==Märts==
*[[1. märts]] – [[Josh McEachran]], Inglise jalgpallur
*[[3. märts]] – [[Nurlan Novruzov]], Aserbaidžaani jalgpallur
*7. märts – [[Mick Pedaja]], eesti muusik
*[[9. märts]] – [[Roel Boomstra]], Hollandi kabetaja
*[[11. märts]] – [[Anthony Davis]], USA korvpallur
* 11. märts – [[Ott-Henrik Raidmets]], eesti näitleja ja jalgpallur
*[[15. märts]] – [[Paul Pogba]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[26. märts]] – [[Johannes Vetter]], Saksamaa odaviskaja
* 26. märts – [[Brent Lepistu]], eesti jalgpallur
* 26. märts – [[Markus Hännikäinen]], soome jäähokimängija
*[[29. märts]] – [[Izmir Smajlaj]], Albaania kaugushüppaja
*[[30. märts]] – [[Kevin Johannson]], Eesti laulja

==Aprill==
*[[1. aprill]] – [[Nico Schulz]], saksa jalgpallur
* 1. aprill – [[Rene Laur]], eesti klassikaline saksofonist
*[[3. aprill]] – [[Pape Moussa Konaté]], Senegali jalgpallur
*[[6. aprill]] – [[Ignat Jepifanov]], Venemaa jalgpallur
*[[7. aprill]] – [[Irina Štork]], Eesti iluuisutaja
*[[20. aprill]] – [[Filip Ingebrigtsen]], Norra jooksja
*[[27. aprill]] – [[Elvia Sõber]], Eesti kabetaja
*[[30. aprill]] – [[Arnór Ingvi Traustason]], Islandi jalgpallur

==Mai==
*[[5. mai]] – [[Francine Niyonsaba]], Burundi jooksja
*5. mai – [[Rickard Rakell]], rootsi jäähokimängija
*[[11. mai]] – [[Jhon Córdoba]], Colombia jalgpallur
*[[13. mai]] – [[Romelu Lukaku]], Belgia jalgpallur
*13. mai – [[Michael Matt]], Austria mäesuusataja
*[[14. mai]] – [[Miranda Cosgrove]], USA näitleja
*[[16. mai]] – [[IU]], Lõuna-Korea laulja ja näitleja
*16. mai – [[Karol Mets]], Eesti jalgpallur
*[[21. mai]] – [[Grete Gaim]], Eesti laskesuusataja
*21. mai – [[Wouter Sipma]], Hollandi kabetaja
*[[22. mai]] – [[Kaarin Kivirähk]], eesti kultuuriteoreetik, kunstikriitik ja ajakirjanik
*[[28. mai]] – [[Olavi Allase]], Eesti keskmaajooksja 
*[[29. mai]] – [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]], Eesti kergejõustiklane

==Juuni==
*[[5. juuni]] – [[Alina Rotaru-Kottmann]], Rumeenia kaugushüppaja
*[[11. juuni]] – [[Helibelton Palacios]], Colombia jalgpallur
*[[13. juuni]] – [[Simona Senoner]], Itaalia suusahüppaja
*[[14. juuni]] – [[Svetlana Issakova]], Eesti iluuisutaja
* 14. juuni – [[Jaan Lehepuu]], Eesti laulja
*[[16. juuni]] – [[Park Bo-gum]], Lõuna-Korea näitleja
*[[21. juuni]] – [[Erik Janža]], sloveenia jalgpallur
*[[22. juuni]] – [[Helina Rajasalu]], Eesti kabetaja
*[[24. juuni]] – [[Stina Nilsson]], Rootsi murdmaasuusataja
*[[26. juuni]] – [[Ariana Grande]], USA laulja
*[[27. juuni]] – [[Alvar Tiisler]], eesti laulja ja ajakirjanik

==Juuli==
*[[1. juuli]] – [[Anna Kula]], Eesti purjetaja
*[[10. juuli]] – [[Pjotr Degtjarjov]], Eesti ujuja
*[[13. juuli]] – [[Debby Ryan]], USA näitleja ja laulja
*[[17. juuli]] – [[Darren Dietz]], Kasahstani jäähokimängija
*[[20. juuli]] – [[Lucas Digne]], Prantsusmaa jalgpallur
* 20. juuli – [[Wendell]], Saksamaa jalgpallur
* 20. juuli – [[Oscar Klefbom]], Rootsi jäähokimängija
*[[26. juuli]] – [[Elizabeth Gillies]], USA näitleja ja laulja
* 26. juuli – [[Taylor Momsen]], USA näitleja
*[[28. juuli]] – [[Harry Kane]], Inglismaa jalgpallur

==August==
*[[6. august]] – [[Karl Robert Saluri]], eesti kümnevõistleja
*[[11. august]] – [[Alyson Stoner]], USA näitleja ja tantsija
*[[12. august]] – [[Igor Dudarev]], Eesti jalgpallur
*[[15. august]] – [[Robert Täht]], eesti võrkpallur
*[[17. august]] – [[Sarah Sjöström]], rootsi ujuja
*[[22. august]] – [[Laura Dahlmeier]], Saksamaa laskesuusataja 
*[[26. august]] – [[Oliver Mazurtšak]], eesti laulja ja muusik
* 26. august – [[Carl Pihor]], Eesti veemotosportlane
* 26. august – [[Keke Palmer]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja
* 26. august – [[Marko Livaja]], horvaadi jalgpallur
*[[29. august]] – [[Liam James Payne]], Briti laulja (One Direction)

==September==
*[[1. september]] – [[Jack Robinson]], Inglismaa jalgpallur
*[[2. september]] – [[Robert Rooba]], eesti jäähokimängija
*[[4. september]] – [[Yannick Ferreira Carrasco]], Belgia jalgpallur
*[[6. september]] – [[Emili Arm]], Eesti iluuisutaja
*[[7. september]] – [[Andri Aganits]], eesti võrkpallur
*[[13. september]] – [[Niall Horan]], Briti laulja (One Direction)
*[[17. september]] – [[Alfie Deyes]], Inglismaa YouTube'i postitaja, vlogger, kinnisvarainvestor 
*[[20. september]] – [[Julian Draxler]], Saksamaa jalgpallur
*[[24. september]] – [[Jaan Parker]], eesti ettevõtja
* 24. september – [[Liu Shiying]], Hiina odaviskaja
*[[26. september]] – [[Renee Teppan]], eesti võrkpallur
*[[29. september]] – [[Viktor Romanenkov]], Eesti iluuisutaja

==Oktoober==
*[[2. oktoober]] – [[Michy Batshuayi]], Belgia jalgpallur
*2. oktoober – [[Laša Talahhadze]], gruusia tõstja
*[[6. oktoober]] – [[Nail Jakupov]], Venemaa jäähokimängija
*[[8. oktoober]] – [[Angus Turner Jones]], USA näitleja
*8. oktoober – [[Barbara Palvin]], Ungari modell
* [[17. oktoober]] – [[Teele Pärn]], eesti näitleja
*17. oktoober – [[Kenneth Omeruo]], Nigeeria jalgpallur
*17. oktoober – [[Georgia Hunter Bell]], Suurbritannia jooksja

==November==
*[[3. november]] – [[Martina Trevisan]], itaalia tennisist
*[[4. november]] – [[Drew Starkey]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[14. november]] – [[Samuel Umtiti]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[15. november]] – [[Paulo Dybala]], Argentina jalgpallur
*[[24. november]] – [[Ívi Adámou]], Küprose laulja

==Detsember==
*[[1. detsember]] – [[Reena Pärnat]], Eesti vibulaskur
*[[8. detsember]] – [[AnnaSophia Robb]], USA näitleja
* 8. detsember – [[Janari Jõesaar]], eesti korvpallur
*[[11. detsember]] – [[Gerttu Blank]], Eesti riigiametnik
*[[13. detsember]] – [[Sabina Kovalevskaja]], Leedu kabetaja
*[[15. detsember]] – [[Marvin Bracy]], USA sprinter
*[[16. detsember]] – [[Thiago Braz]], Brasiilia teivashüppaja
*[[17. detsember]] – [[Markus Villig]], eesti ettevõtja
* 17. detsember – [[Marta Arula]], eesti muusik
*[[29. detsember]] – [[Ivona Dadic]], Austria kergejõustiklane
*29. detsember – [[Eliise Hollas]], Eesti võrkpallur
*29. detsember – [[Paul Neitsov]], eesti kitarrist ja laulukirjutaja

[[Kategooria:1993]]</text>
      <sha1>t5gc7hbogopxwtc8umw4mwqh94kumyt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Braniewo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>444908</id>
    <revision>
      <id>7184654</id>
      <parentid>6785161</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T17:38:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <origin>7184654</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="905" sha1="0i3mdfulxchnn1q7lgjh56j7sceplwr" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Braniewo
|  hääldus = 
|  omakeelne_nimi_1 = poola | Braniewo |
|  omakeelne_nimi_2 =  |  |
|  pilt = Braniewo_-_Dworzec_PKP.JPG
|  pildiallkiri = Braniewo raudteejaam
|  lipu_pilt = 
|  lipu_link =
|  vapp = POL Braniewo COA old.svg
|  vapi_link = [[Braniewo vapp]]
|  pindala = 12,4
|  elanikke = 16 015 (01.01.2024)
|  asendikaart = Poola
}}
'''Braniewo'''  (saksa: Braunsberg, ladina: Brunsberga, vana-preisi: Brus) on linn [[Poola]] kirdeosas [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Braniewo maakond|Braniewo maakonna]] keskus.

Linnas oli 2004. aastal 18 068 elanikku.

Selles linna [[Jesuiitide kolleegium]]i juures trükiti 1622. aastal ühed esimesed [[eesti keel|eestikeelset]] teksti sisaldavad raamatud &quot;[[Agenda parva|Agenda Parva]]&quot; ning 1623. aastal &quot;[[Institutiones Estonicae Catholicae]]&quot;.

[[Kategooria:Warmia-Masuuria vojevoodkonna linnad]]</text>
      <sha1>0i3mdfulxchnn1q7lgjh56j7sceplwr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Kuu vikipedist</title>
    <ns>4</ns>
    <id>450091</id>
    <revision>
      <id>7184514</id>
      <parentid>7184437</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T12:12:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuni 2026 */</comment>
      <origin>7184514</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16668" sha1="0aw8ls7njn7vy58f1743xnch02cfy3y" xml:space="preserve">{| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;'
! Kuu
! Aasta
! Kasutaja
|-
| Nov
| 2016
| Velirand
|-
| Dets
| 2016
| Cumbril&lt;br /&gt;Melilac
|-
| Jaan
| 2017
| Sacerdos79
|-
| Veeb
| 2017
| Mona
|-
| Märts
| 2017
| Kuuskinen
|-
| Apr
| 2017
| Andres
|-
| Mai
| 2017
| Kuriuss
|-
| Juuni
| 2017
| Taavik27
|-
| Juuli
| 2017
| Adeliine
|-
| Aug
| 2017
| Andrus Kallastu
|-
| Sept
| 2017
| NOSSER
|-
| Okt
| 2017
| Juhan121
|-
| Nov
| 2017
| Iifar
|-
| Dets
| 2017
| The Prince of Tartu
|-
| Jaan
| 2018
| Kruusamägi
|-
| Veeb
| 2018
| Neptuunium
|-
| Märts
| 2018
| Tiuks
|-
| Apr
| 2018
| Metsavend
|-
| Mai
| 2018
| WikedKentaur
|-
| Juuni
| 2018
| Ursus scribens
|-
| Juuli
| 2018
| Pelmeen10
|-
| Aug
| 2018
| Evlper
|-
| Sept
| 2018
| Pikne
|-
| Okt
| 2018
| Ehitaja
|-
| Nov
| 2018
| MirkoM
|-
| Dets
| 2018
| Estopedist
|-
| Jaan
| 2019
| Castellum
|-
| Veeb
| 2019
| Evlper (2)
|-
| Märts
| 2019
| Kuriuss (2)
|-
| Apr
| 2019
| Andres (2)
|-
| Mai
| 2019
| Hirvelaid
|-
| Juuni
| 2019
| Kuuskinen (2)
|-
| Juuli
| 2019
| MirkoM (2)
|-
| Aug
| 2019
| Kalle
|-
| Sept
| 2019
| Krr005
|-
| Okt
| 2019
| Pietadè
|-
| Nov
| 2019
| Kk
|-
| Dets
| 2019
| Merleke5
|-
| Jaan
| 2020
| Lulu
|-
| Veeb
| 2020
| Minnekon
|-
| Märts
| 2020
| Teomees
|-
| Apr
| 2020
| Adeliine (2)
|-
| Mai
| 2020
| Raamaturott
|-
| Juuni
| 2020
| Melilac (2)
|-
| Juuli
| 2020
| Avjoska
|-
| August
| 2020
| Karljohan29
|-
| September
| 2020
| NOSSER (2)
|-
| Oktoober
| 2020
| Velirand (2)
|-
| November
| 2020
| Pietadè (2)
|-
| Detsember
| 2020
| WikedKentaur (2)
|-
| Jaanuar
| 2021
| Sillerkiil
|-
| Veebruar
| 2021
| Le Boréalien
|-
| Märts
| 2021
| Astromaailm
|-
| Aprill
| 2021
| Joonas07
|-
| Mai
| 2021
| Taurus404
|-
| Juuni
| 2021
| Amherst99
|-
| Juuli
| 2021
| Ursus scribens (2)
|-
| August
| 2021
| Sillerkiil (2)
|-
| September
| 2021
| Kuriuss (3)
|-
| Oktoober
| 2021
| Ulrikaekm
|-
| November
| 2021
| Andreas Tamm
|-
| Detsember
| 2021
| Pikne (2)
|-
| Jaanuar
| 2022
| Kruusamägi (2)
|-
| Veebruar
| 2022
| Svencapoeira
|-
| Märts
| 2022
| Juhan121 (2)
|-
| Aprill
| 2022
| Metzziga
|-
| Mai
| 2022
| Evlper (3) 
|-
| Juuni
| 2022
| Andreas003
|-
| Juuli
| 2022
| Sacerdos79 (2)
|-
| August 
| 2022
| TTimmi
|-
| September
| 2022
| Karljohan29 (2)
|-
| Oktoober
| 2022
| Metsavend (2)
|-
| November
| 2022
| Kopo25
|-
| Detsember
| 2022
| Marko.Eesti
|-
| Jaanuar
| 2023
| Darja.Lavogina
|-
| Veebruar
| 2023
| LeeMarx
|-
| Märts
| 2023
| W.A. von Schlippenbach
|-
| Aprill
| 2023
| Hirvelaid (2)
|-
| Mai
| 2023
| Angmar Brekker
|-
| Juuni
| 2023
| Hannesvalk
|-
| Juuli
| 2023
| Andres (3)
|-
| August
| 2023
| Velirand (3)
|-
| September
| 2023
| W.A. von Schlippenbach (2)
|-
| Oktoober
| 2023
| Evlper (4)
|-
| November
| 2023
|LeeMarx (2)
|-
| Detsember
| 2023
|Gert7
|-
| Jaanuar
| 2024
|Mona (2)
|-
| Veebruar
| 2024
| Kaniivel (2)
|-
| Märts
| 2024
| Kalle (2)
|-
| Aprill
| 2024
| Teomees (2)
|-
| Mai
| 2024
| Andreas003 (2)
|-
| Juuni
| 2024
| Trebors
|-
| Juuli
| 2024
| Darja.Lavogina (2)
|-
| August
| 2024
| Taurus404 (2)
|-
| September
| 2024
| Taivo
|-
| Oktoober
| 2024
| Hirvelaid (3)
|-
| November
| 2024
| Sillerkiil (3)
|-
| Detsember
| 2024
| Kuuskinen (3)
|-
| Jaanuar
| 2025
| VillaK
|-
| Veebruar
| 2025
| Darja.Lavogina (3)
|-
| Märts
| 2025
| Ehitaja (2)
|-
| Aprill
| 2025
| Maiemaie
|-
| Mai
| 2025
| Logistikainsener
|-
| Juuni
| 2025
| Evlper (5)
|-
| Juuli
| 2025
| Ojassaar
|-
| August
| 2025
| Melilac (3)
|-
| September
| 2025
| Heakeel
|-
| Oktoober
| 2025
| Kuuskinen (4)
|-
| November
| 2025
| Mona (3)
|-
| Detsember
| 2025
| Hannesvalk (2)
|-
| Jaanuar
| 2026
| LAviki
|-
| Veebruar
| 2026
| Taurus404 (3)
|-
| Märts
| 2026
| Hirvelaid (4)
|-
| Aprill
| 2026
| Evlper (6)
|-
| Mai
| 2026
| IvarGl
|}
'''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. 

Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus.

Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida.

Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena.

MTÜ [[Wikimedia Eesti]] paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning alates 2022. aastast tõusis summa 40 euro peale. Alates 2026. aastast on kinkekaardi väärtus 50 eurot.

&lt;gallery mode=packed heights=75px&gt;
Original Barnstar Hires.png|1. tunnustäht
Azure Barnstar.png|2. tunnustäht
Purple Barnstar Hires.png|3. tunnustäht
Metallic Red Barnstar.svg|4. tunnustäht
Metallic Green Barnstar.svg|5. tunnustäht
Pearl Teal barnstar.png|6. tunnustäht
&lt;/gallery&gt;

== Hääletus ==
Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]].

===Juuni 2026===
Kandidaate saab esitada 25.–30. juunini. Hääletus toimub 1.–7. juulini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 09:21 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kuriuss|kaastöö]]) lugematu hulga artiklite parandamise ja parendamise eest. [[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 26. juuni 2026, kell 12:12 (EEST)

:: Tänan tähelepanu eest, kuid loobun kandideerimast, kuna olen selle tunnustuse juba kolm korda saanud (aitäh!) ning soovin, et selle saaks pigem keegi, keda see rohkem motiveerib. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:46 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]''' ([[Eri:Kaastöö/Raamaturott|kaastöö]]), aktiivse jalgpallialase artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:10 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 12:54 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]''' ([[Eri:Kaastöö/Pikne|kaastöö]]), tarviliku toimetamisalase töö eest, mis ei saa piisavalt väärilist tähelepanu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. juuli 2026, kell 11:03 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Mona|Mona]]''' ([[Eri:Kaastöö/Mona|kaastöö]]), usina ja mitmekülgse artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST) 
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:07 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 10:53 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 15:12 (EEST)

===Mai 2026===
Kandidaate saab esitada 25.–31. maini. Hääletus toimub 1.–7. juunini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Sjur|Sjur]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sjur|kaastöö]]) sporditeemade tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 18:05 (EEST)
:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Koitjarv|Koitjarv]]''' ([[Eri:Kaastöö/Koitjarv|kaastöö]]) Tapa vallaga seotu täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Ο Χριστός είναι βασιλιάς|Ο Χριστός είναι βασιλιάς]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ο Χριστός είναι βασιλιάς|kaastöö]]) oluliste artiklite mahuka täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuni 2026, kell 00:50 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 10:54 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 08:40 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 6. juuni 2026, kell 10:04 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]''' ([[Eri:Kaastöö/IvarGl|kaastöö]]) liblikate tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. mai 2026, kell 04:33 (EEST)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]] ([[Kasutaja arutelu:Ojassaar|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 07:46 (EEST)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 5. juuni 2026, kell 23:36 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 6. juuni 2026, kell 00:20 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Tremulero|Tremulero]] ([[Kasutaja arutelu:Tremulero|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 14:30 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Võrok|Võrok]] ([[Kasutaja arutelu:Võrok|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 15:19 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. juuni 2026, kell 00:08 (EEST)
----
Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 09:21 (EEST)

:Suured tänud!  [[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]] ([[Kasutaja arutelu:IvarGl|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 11:55 (EEST)

===Aprill 2026===
Kandidaate saab esitada 25.–30. aprillini. Hääletus toimub 1.–7. maini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Perüton|Perüton]]''' ([[Eri:Kaastöö/Perüton|kaastöö]]) Ukraina kultuuripärandist kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2026, kell 19:34 (EEST) [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. mai 2026, kell 11:59 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 4. mai 2026, kell 23:34 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Evlper|Evlper]]''' ([[Eri:Kaastöö/Evlper|kaastöö]]) Astuuria-teemaliste artiklite eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 23:47 (EEST)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 08:51 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 21:32 (EEST)
::{{poolt}}  [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. mai 2026, kell 21:42 (EEST)

----
Hääletus oli väga tasavägine, aga sedapuhku sai esimesena hääled kokku [[Kasutaja:Evlper|Evlper]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST)

===Märts 2026===
Kandidaate saab esitada 25.–31. märtsini. Hääletus toimub 1.–7. aprillini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]''' ([[Eri:Kaastöö/Hirvelaid|kaastöö]]) usina artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 08:05 (EEST)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 19:15 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 21:18 (EEST)
::{{poolt}} - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span 
style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 3. aprill 2026, kell 13:21 (EEST)
:: {{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 3. aprill 2026, kell 15:41 (EEST)
:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]]''' ([[Eri:Kaastöö/NOSSER|kaastöö]]) artiklite usina täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Kk|Kk]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kk|kaastöö]]) biolooogiaalase kaastöö eest. {{allkirjata|Melilac}}
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 09:07 (EEST)
----
Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST)
:Aitäh! – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 07:48 (EEST)

===Veebruar 2026===
Kandidaate saab esitada 25.–28. veebruarini. Hääletus toimub 1.–7. märtsini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. veebruar 2026, kell 09:15 (EET)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]''' ([[Eri:Kaastöö/Taurus404|kaastöö]]) pikaajalise usina töö eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 20:15 (EET)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 10:17 (EET)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 14:22 (EET)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:05 (EET)
::{{poolt}} – --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:09 (EET)
:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ojassaar|kaastöö]]) ilusate lindudega tegelemise eest. -
[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 22:03 (EET)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 02:00 (EET)
::{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 05:50 (EET)
----
Sellega on valitud järgmine kuu vikipedist, kes on sedapuhku [[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET)

== Vaata ka ==
* [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]]
* [[Vikipeedia sõber]]

[[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]]</text>
      <sha1>0aw8ls7njn7vy58f1743xnch02cfy3y</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184549</id>
      <parentid>7184514</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T14:21:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuni 2026 */</comment>
      <origin>7184549</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16774" sha1="7vn2giim1k6n64fpet21ib5p557eqt4" xml:space="preserve">{| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;'
! Kuu
! Aasta
! Kasutaja
|-
| Nov
| 2016
| Velirand
|-
| Dets
| 2016
| Cumbril&lt;br /&gt;Melilac
|-
| Jaan
| 2017
| Sacerdos79
|-
| Veeb
| 2017
| Mona
|-
| Märts
| 2017
| Kuuskinen
|-
| Apr
| 2017
| Andres
|-
| Mai
| 2017
| Kuriuss
|-
| Juuni
| 2017
| Taavik27
|-
| Juuli
| 2017
| Adeliine
|-
| Aug
| 2017
| Andrus Kallastu
|-
| Sept
| 2017
| NOSSER
|-
| Okt
| 2017
| Juhan121
|-
| Nov
| 2017
| Iifar
|-
| Dets
| 2017
| The Prince of Tartu
|-
| Jaan
| 2018
| Kruusamägi
|-
| Veeb
| 2018
| Neptuunium
|-
| Märts
| 2018
| Tiuks
|-
| Apr
| 2018
| Metsavend
|-
| Mai
| 2018
| WikedKentaur
|-
| Juuni
| 2018
| Ursus scribens
|-
| Juuli
| 2018
| Pelmeen10
|-
| Aug
| 2018
| Evlper
|-
| Sept
| 2018
| Pikne
|-
| Okt
| 2018
| Ehitaja
|-
| Nov
| 2018
| MirkoM
|-
| Dets
| 2018
| Estopedist
|-
| Jaan
| 2019
| Castellum
|-
| Veeb
| 2019
| Evlper (2)
|-
| Märts
| 2019
| Kuriuss (2)
|-
| Apr
| 2019
| Andres (2)
|-
| Mai
| 2019
| Hirvelaid
|-
| Juuni
| 2019
| Kuuskinen (2)
|-
| Juuli
| 2019
| MirkoM (2)
|-
| Aug
| 2019
| Kalle
|-
| Sept
| 2019
| Krr005
|-
| Okt
| 2019
| Pietadè
|-
| Nov
| 2019
| Kk
|-
| Dets
| 2019
| Merleke5
|-
| Jaan
| 2020
| Lulu
|-
| Veeb
| 2020
| Minnekon
|-
| Märts
| 2020
| Teomees
|-
| Apr
| 2020
| Adeliine (2)
|-
| Mai
| 2020
| Raamaturott
|-
| Juuni
| 2020
| Melilac (2)
|-
| Juuli
| 2020
| Avjoska
|-
| August
| 2020
| Karljohan29
|-
| September
| 2020
| NOSSER (2)
|-
| Oktoober
| 2020
| Velirand (2)
|-
| November
| 2020
| Pietadè (2)
|-
| Detsember
| 2020
| WikedKentaur (2)
|-
| Jaanuar
| 2021
| Sillerkiil
|-
| Veebruar
| 2021
| Le Boréalien
|-
| Märts
| 2021
| Astromaailm
|-
| Aprill
| 2021
| Joonas07
|-
| Mai
| 2021
| Taurus404
|-
| Juuni
| 2021
| Amherst99
|-
| Juuli
| 2021
| Ursus scribens (2)
|-
| August
| 2021
| Sillerkiil (2)
|-
| September
| 2021
| Kuriuss (3)
|-
| Oktoober
| 2021
| Ulrikaekm
|-
| November
| 2021
| Andreas Tamm
|-
| Detsember
| 2021
| Pikne (2)
|-
| Jaanuar
| 2022
| Kruusamägi (2)
|-
| Veebruar
| 2022
| Svencapoeira
|-
| Märts
| 2022
| Juhan121 (2)
|-
| Aprill
| 2022
| Metzziga
|-
| Mai
| 2022
| Evlper (3) 
|-
| Juuni
| 2022
| Andreas003
|-
| Juuli
| 2022
| Sacerdos79 (2)
|-
| August 
| 2022
| TTimmi
|-
| September
| 2022
| Karljohan29 (2)
|-
| Oktoober
| 2022
| Metsavend (2)
|-
| November
| 2022
| Kopo25
|-
| Detsember
| 2022
| Marko.Eesti
|-
| Jaanuar
| 2023
| Darja.Lavogina
|-
| Veebruar
| 2023
| LeeMarx
|-
| Märts
| 2023
| W.A. von Schlippenbach
|-
| Aprill
| 2023
| Hirvelaid (2)
|-
| Mai
| 2023
| Angmar Brekker
|-
| Juuni
| 2023
| Hannesvalk
|-
| Juuli
| 2023
| Andres (3)
|-
| August
| 2023
| Velirand (3)
|-
| September
| 2023
| W.A. von Schlippenbach (2)
|-
| Oktoober
| 2023
| Evlper (4)
|-
| November
| 2023
|LeeMarx (2)
|-
| Detsember
| 2023
|Gert7
|-
| Jaanuar
| 2024
|Mona (2)
|-
| Veebruar
| 2024
| Kaniivel (2)
|-
| Märts
| 2024
| Kalle (2)
|-
| Aprill
| 2024
| Teomees (2)
|-
| Mai
| 2024
| Andreas003 (2)
|-
| Juuni
| 2024
| Trebors
|-
| Juuli
| 2024
| Darja.Lavogina (2)
|-
| August
| 2024
| Taurus404 (2)
|-
| September
| 2024
| Taivo
|-
| Oktoober
| 2024
| Hirvelaid (3)
|-
| November
| 2024
| Sillerkiil (3)
|-
| Detsember
| 2024
| Kuuskinen (3)
|-
| Jaanuar
| 2025
| VillaK
|-
| Veebruar
| 2025
| Darja.Lavogina (3)
|-
| Märts
| 2025
| Ehitaja (2)
|-
| Aprill
| 2025
| Maiemaie
|-
| Mai
| 2025
| Logistikainsener
|-
| Juuni
| 2025
| Evlper (5)
|-
| Juuli
| 2025
| Ojassaar
|-
| August
| 2025
| Melilac (3)
|-
| September
| 2025
| Heakeel
|-
| Oktoober
| 2025
| Kuuskinen (4)
|-
| November
| 2025
| Mona (3)
|-
| Detsember
| 2025
| Hannesvalk (2)
|-
| Jaanuar
| 2026
| LAviki
|-
| Veebruar
| 2026
| Taurus404 (3)
|-
| Märts
| 2026
| Hirvelaid (4)
|-
| Aprill
| 2026
| Evlper (6)
|-
| Mai
| 2026
| IvarGl
|}
'''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. 

Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus.

Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida.

Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena.

MTÜ [[Wikimedia Eesti]] paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning alates 2022. aastast tõusis summa 40 euro peale. Alates 2026. aastast on kinkekaardi väärtus 50 eurot.

&lt;gallery mode=packed heights=75px&gt;
Original Barnstar Hires.png|1. tunnustäht
Azure Barnstar.png|2. tunnustäht
Purple Barnstar Hires.png|3. tunnustäht
Metallic Red Barnstar.svg|4. tunnustäht
Metallic Green Barnstar.svg|5. tunnustäht
Pearl Teal barnstar.png|6. tunnustäht
&lt;/gallery&gt;

== Hääletus ==
Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]].

===Juuni 2026===
Kandidaate saab esitada 25.–30. juunini. Hääletus toimub 1.–7. juulini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 09:21 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kuriuss|kaastöö]]) lugematu hulga artiklite parandamise ja parendamise eest. [[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 26. juuni 2026, kell 12:12 (EEST)

:: Tänan tähelepanu eest, kuid loobun kandideerimast, kuna olen selle tunnustuse juba kolm korda saanud (aitäh!) ning soovin, et selle saaks pigem keegi, keda see rohkem motiveerib. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:46 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]''' ([[Eri:Kaastöö/Raamaturott|kaastöö]]), aktiivse jalgpallialase artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:10 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 12:54 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 17:21 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]''' ([[Eri:Kaastöö/Pikne|kaastöö]]), tarviliku toimetamisalase töö eest, mis ei saa piisavalt väärilist tähelepanu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. juuli 2026, kell 11:03 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Mona|Mona]]''' ([[Eri:Kaastöö/Mona|kaastöö]]), usina ja mitmekülgse artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST) 
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:07 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 10:53 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 15:12 (EEST)

===Mai 2026===
Kandidaate saab esitada 25.–31. maini. Hääletus toimub 1.–7. juunini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Sjur|Sjur]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sjur|kaastöö]]) sporditeemade tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 18:05 (EEST)
:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Koitjarv|Koitjarv]]''' ([[Eri:Kaastöö/Koitjarv|kaastöö]]) Tapa vallaga seotu täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Ο Χριστός είναι βασιλιάς|Ο Χριστός είναι βασιλιάς]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ο Χριστός είναι βασιλιάς|kaastöö]]) oluliste artiklite mahuka täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuni 2026, kell 00:50 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 10:54 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 08:40 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 6. juuni 2026, kell 10:04 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]''' ([[Eri:Kaastöö/IvarGl|kaastöö]]) liblikate tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. mai 2026, kell 04:33 (EEST)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]] ([[Kasutaja arutelu:Ojassaar|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 07:46 (EEST)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 5. juuni 2026, kell 23:36 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 6. juuni 2026, kell 00:20 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Tremulero|Tremulero]] ([[Kasutaja arutelu:Tremulero|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 14:30 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Võrok|Võrok]] ([[Kasutaja arutelu:Võrok|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 15:19 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. juuni 2026, kell 00:08 (EEST)
----
Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 09:21 (EEST)

:Suured tänud!  [[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]] ([[Kasutaja arutelu:IvarGl|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 11:55 (EEST)

===Aprill 2026===
Kandidaate saab esitada 25.–30. aprillini. Hääletus toimub 1.–7. maini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Perüton|Perüton]]''' ([[Eri:Kaastöö/Perüton|kaastöö]]) Ukraina kultuuripärandist kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2026, kell 19:34 (EEST) [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. mai 2026, kell 11:59 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 4. mai 2026, kell 23:34 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Evlper|Evlper]]''' ([[Eri:Kaastöö/Evlper|kaastöö]]) Astuuria-teemaliste artiklite eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 23:47 (EEST)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 08:51 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 21:32 (EEST)
::{{poolt}}  [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. mai 2026, kell 21:42 (EEST)

----
Hääletus oli väga tasavägine, aga sedapuhku sai esimesena hääled kokku [[Kasutaja:Evlper|Evlper]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST)

===Märts 2026===
Kandidaate saab esitada 25.–31. märtsini. Hääletus toimub 1.–7. aprillini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]''' ([[Eri:Kaastöö/Hirvelaid|kaastöö]]) usina artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 08:05 (EEST)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 19:15 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 21:18 (EEST)
::{{poolt}} - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span 
style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 3. aprill 2026, kell 13:21 (EEST)
:: {{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 3. aprill 2026, kell 15:41 (EEST)
:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]]''' ([[Eri:Kaastöö/NOSSER|kaastöö]]) artiklite usina täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Kk|Kk]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kk|kaastöö]]) biolooogiaalase kaastöö eest. {{allkirjata|Melilac}}
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 09:07 (EEST)
----
Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST)
:Aitäh! – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 07:48 (EEST)

===Veebruar 2026===
Kandidaate saab esitada 25.–28. veebruarini. Hääletus toimub 1.–7. märtsini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. veebruar 2026, kell 09:15 (EET)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]''' ([[Eri:Kaastöö/Taurus404|kaastöö]]) pikaajalise usina töö eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 20:15 (EET)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 10:17 (EET)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 14:22 (EET)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:05 (EET)
::{{poolt}} – --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:09 (EET)
:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ojassaar|kaastöö]]) ilusate lindudega tegelemise eest. -
[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 22:03 (EET)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 02:00 (EET)
::{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 05:50 (EET)
----
Sellega on valitud järgmine kuu vikipedist, kes on sedapuhku [[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET)

== Vaata ka ==
* [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]]
* [[Vikipeedia sõber]]

[[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]]</text>
      <sha1>7vn2giim1k6n64fpet21ib5p557eqt4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184626</id>
      <parentid>7184549</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T16:38:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hirvelaid</username>
        <id>32011</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuni 2026 */</comment>
      <origin>7184626</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16897" sha1="s9b6slyd71y503qu0yutt7nrc2np0s7" xml:space="preserve">{| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;'
! Kuu
! Aasta
! Kasutaja
|-
| Nov
| 2016
| Velirand
|-
| Dets
| 2016
| Cumbril&lt;br /&gt;Melilac
|-
| Jaan
| 2017
| Sacerdos79
|-
| Veeb
| 2017
| Mona
|-
| Märts
| 2017
| Kuuskinen
|-
| Apr
| 2017
| Andres
|-
| Mai
| 2017
| Kuriuss
|-
| Juuni
| 2017
| Taavik27
|-
| Juuli
| 2017
| Adeliine
|-
| Aug
| 2017
| Andrus Kallastu
|-
| Sept
| 2017
| NOSSER
|-
| Okt
| 2017
| Juhan121
|-
| Nov
| 2017
| Iifar
|-
| Dets
| 2017
| The Prince of Tartu
|-
| Jaan
| 2018
| Kruusamägi
|-
| Veeb
| 2018
| Neptuunium
|-
| Märts
| 2018
| Tiuks
|-
| Apr
| 2018
| Metsavend
|-
| Mai
| 2018
| WikedKentaur
|-
| Juuni
| 2018
| Ursus scribens
|-
| Juuli
| 2018
| Pelmeen10
|-
| Aug
| 2018
| Evlper
|-
| Sept
| 2018
| Pikne
|-
| Okt
| 2018
| Ehitaja
|-
| Nov
| 2018
| MirkoM
|-
| Dets
| 2018
| Estopedist
|-
| Jaan
| 2019
| Castellum
|-
| Veeb
| 2019
| Evlper (2)
|-
| Märts
| 2019
| Kuriuss (2)
|-
| Apr
| 2019
| Andres (2)
|-
| Mai
| 2019
| Hirvelaid
|-
| Juuni
| 2019
| Kuuskinen (2)
|-
| Juuli
| 2019
| MirkoM (2)
|-
| Aug
| 2019
| Kalle
|-
| Sept
| 2019
| Krr005
|-
| Okt
| 2019
| Pietadè
|-
| Nov
| 2019
| Kk
|-
| Dets
| 2019
| Merleke5
|-
| Jaan
| 2020
| Lulu
|-
| Veeb
| 2020
| Minnekon
|-
| Märts
| 2020
| Teomees
|-
| Apr
| 2020
| Adeliine (2)
|-
| Mai
| 2020
| Raamaturott
|-
| Juuni
| 2020
| Melilac (2)
|-
| Juuli
| 2020
| Avjoska
|-
| August
| 2020
| Karljohan29
|-
| September
| 2020
| NOSSER (2)
|-
| Oktoober
| 2020
| Velirand (2)
|-
| November
| 2020
| Pietadè (2)
|-
| Detsember
| 2020
| WikedKentaur (2)
|-
| Jaanuar
| 2021
| Sillerkiil
|-
| Veebruar
| 2021
| Le Boréalien
|-
| Märts
| 2021
| Astromaailm
|-
| Aprill
| 2021
| Joonas07
|-
| Mai
| 2021
| Taurus404
|-
| Juuni
| 2021
| Amherst99
|-
| Juuli
| 2021
| Ursus scribens (2)
|-
| August
| 2021
| Sillerkiil (2)
|-
| September
| 2021
| Kuriuss (3)
|-
| Oktoober
| 2021
| Ulrikaekm
|-
| November
| 2021
| Andreas Tamm
|-
| Detsember
| 2021
| Pikne (2)
|-
| Jaanuar
| 2022
| Kruusamägi (2)
|-
| Veebruar
| 2022
| Svencapoeira
|-
| Märts
| 2022
| Juhan121 (2)
|-
| Aprill
| 2022
| Metzziga
|-
| Mai
| 2022
| Evlper (3) 
|-
| Juuni
| 2022
| Andreas003
|-
| Juuli
| 2022
| Sacerdos79 (2)
|-
| August 
| 2022
| TTimmi
|-
| September
| 2022
| Karljohan29 (2)
|-
| Oktoober
| 2022
| Metsavend (2)
|-
| November
| 2022
| Kopo25
|-
| Detsember
| 2022
| Marko.Eesti
|-
| Jaanuar
| 2023
| Darja.Lavogina
|-
| Veebruar
| 2023
| LeeMarx
|-
| Märts
| 2023
| W.A. von Schlippenbach
|-
| Aprill
| 2023
| Hirvelaid (2)
|-
| Mai
| 2023
| Angmar Brekker
|-
| Juuni
| 2023
| Hannesvalk
|-
| Juuli
| 2023
| Andres (3)
|-
| August
| 2023
| Velirand (3)
|-
| September
| 2023
| W.A. von Schlippenbach (2)
|-
| Oktoober
| 2023
| Evlper (4)
|-
| November
| 2023
|LeeMarx (2)
|-
| Detsember
| 2023
|Gert7
|-
| Jaanuar
| 2024
|Mona (2)
|-
| Veebruar
| 2024
| Kaniivel (2)
|-
| Märts
| 2024
| Kalle (2)
|-
| Aprill
| 2024
| Teomees (2)
|-
| Mai
| 2024
| Andreas003 (2)
|-
| Juuni
| 2024
| Trebors
|-
| Juuli
| 2024
| Darja.Lavogina (2)
|-
| August
| 2024
| Taurus404 (2)
|-
| September
| 2024
| Taivo
|-
| Oktoober
| 2024
| Hirvelaid (3)
|-
| November
| 2024
| Sillerkiil (3)
|-
| Detsember
| 2024
| Kuuskinen (3)
|-
| Jaanuar
| 2025
| VillaK
|-
| Veebruar
| 2025
| Darja.Lavogina (3)
|-
| Märts
| 2025
| Ehitaja (2)
|-
| Aprill
| 2025
| Maiemaie
|-
| Mai
| 2025
| Logistikainsener
|-
| Juuni
| 2025
| Evlper (5)
|-
| Juuli
| 2025
| Ojassaar
|-
| August
| 2025
| Melilac (3)
|-
| September
| 2025
| Heakeel
|-
| Oktoober
| 2025
| Kuuskinen (4)
|-
| November
| 2025
| Mona (3)
|-
| Detsember
| 2025
| Hannesvalk (2)
|-
| Jaanuar
| 2026
| LAviki
|-
| Veebruar
| 2026
| Taurus404 (3)
|-
| Märts
| 2026
| Hirvelaid (4)
|-
| Aprill
| 2026
| Evlper (6)
|-
| Mai
| 2026
| IvarGl
|}
'''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. 

Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus.

Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida.

Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena.

MTÜ [[Wikimedia Eesti]] paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning alates 2022. aastast tõusis summa 40 euro peale. Alates 2026. aastast on kinkekaardi väärtus 50 eurot.

&lt;gallery mode=packed heights=75px&gt;
Original Barnstar Hires.png|1. tunnustäht
Azure Barnstar.png|2. tunnustäht
Purple Barnstar Hires.png|3. tunnustäht
Metallic Red Barnstar.svg|4. tunnustäht
Metallic Green Barnstar.svg|5. tunnustäht
Pearl Teal barnstar.png|6. tunnustäht
&lt;/gallery&gt;

== Hääletus ==
Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]].

===Juuni 2026===
Kandidaate saab esitada 25.–30. juunini. Hääletus toimub 1.–7. juulini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 09:21 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kuriuss|kaastöö]]) lugematu hulga artiklite parandamise ja parendamise eest. [[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 26. juuni 2026, kell 12:12 (EEST)

:: Tänan tähelepanu eest, kuid loobun kandideerimast, kuna olen selle tunnustuse juba kolm korda saanud (aitäh!) ning soovin, et selle saaks pigem keegi, keda see rohkem motiveerib. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:46 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]''' ([[Eri:Kaastöö/Raamaturott|kaastöö]]), aktiivse jalgpallialase artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:10 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 12:54 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 17:21 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 19:38 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]''' ([[Eri:Kaastöö/Pikne|kaastöö]]), tarviliku toimetamisalase töö eest, mis ei saa piisavalt väärilist tähelepanu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. juuli 2026, kell 11:03 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Mona|Mona]]''' ([[Eri:Kaastöö/Mona|kaastöö]]), usina ja mitmekülgse artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST) 
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:07 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 10:53 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 15:12 (EEST)

===Mai 2026===
Kandidaate saab esitada 25.–31. maini. Hääletus toimub 1.–7. juunini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Sjur|Sjur]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sjur|kaastöö]]) sporditeemade tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 18:05 (EEST)
:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Koitjarv|Koitjarv]]''' ([[Eri:Kaastöö/Koitjarv|kaastöö]]) Tapa vallaga seotu täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Ο Χριστός είναι βασιλιάς|Ο Χριστός είναι βασιλιάς]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ο Χριστός είναι βασιλιάς|kaastöö]]) oluliste artiklite mahuka täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuni 2026, kell 00:50 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 10:54 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 08:40 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 6. juuni 2026, kell 10:04 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]''' ([[Eri:Kaastöö/IvarGl|kaastöö]]) liblikate tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. mai 2026, kell 04:33 (EEST)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]] ([[Kasutaja arutelu:Ojassaar|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 07:46 (EEST)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 5. juuni 2026, kell 23:36 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 6. juuni 2026, kell 00:20 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Tremulero|Tremulero]] ([[Kasutaja arutelu:Tremulero|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 14:30 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Võrok|Võrok]] ([[Kasutaja arutelu:Võrok|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 15:19 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. juuni 2026, kell 00:08 (EEST)
----
Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 09:21 (EEST)

:Suured tänud!  [[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]] ([[Kasutaja arutelu:IvarGl|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 11:55 (EEST)

===Aprill 2026===
Kandidaate saab esitada 25.–30. aprillini. Hääletus toimub 1.–7. maini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Perüton|Perüton]]''' ([[Eri:Kaastöö/Perüton|kaastöö]]) Ukraina kultuuripärandist kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2026, kell 19:34 (EEST) [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. mai 2026, kell 11:59 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 4. mai 2026, kell 23:34 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Evlper|Evlper]]''' ([[Eri:Kaastöö/Evlper|kaastöö]]) Astuuria-teemaliste artiklite eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 23:47 (EEST)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 08:51 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 21:32 (EEST)
::{{poolt}}  [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. mai 2026, kell 21:42 (EEST)

----
Hääletus oli väga tasavägine, aga sedapuhku sai esimesena hääled kokku [[Kasutaja:Evlper|Evlper]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST)

===Märts 2026===
Kandidaate saab esitada 25.–31. märtsini. Hääletus toimub 1.–7. aprillini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]''' ([[Eri:Kaastöö/Hirvelaid|kaastöö]]) usina artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 08:05 (EEST)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 19:15 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 21:18 (EEST)
::{{poolt}} - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span 
style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 3. aprill 2026, kell 13:21 (EEST)
:: {{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 3. aprill 2026, kell 15:41 (EEST)
:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]]''' ([[Eri:Kaastöö/NOSSER|kaastöö]]) artiklite usina täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Kk|Kk]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kk|kaastöö]]) biolooogiaalase kaastöö eest. {{allkirjata|Melilac}}
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 09:07 (EEST)
----
Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST)
:Aitäh! – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 07:48 (EEST)

===Veebruar 2026===
Kandidaate saab esitada 25.–28. veebruarini. Hääletus toimub 1.–7. märtsini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. veebruar 2026, kell 09:15 (EET)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]''' ([[Eri:Kaastöö/Taurus404|kaastöö]]) pikaajalise usina töö eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 20:15 (EET)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 10:17 (EET)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 14:22 (EET)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:05 (EET)
::{{poolt}} – --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:09 (EET)
:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ojassaar|kaastöö]]) ilusate lindudega tegelemise eest. -
[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 22:03 (EET)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 02:00 (EET)
::{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 05:50 (EET)
----
Sellega on valitud järgmine kuu vikipedist, kes on sedapuhku [[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET)

== Vaata ka ==
* [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]]
* [[Vikipeedia sõber]]

[[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]]</text>
      <sha1>s9b6slyd71y503qu0yutt7nrc2np0s7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (Ku)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>450230</id>
    <revision>
      <id>7184765</id>
      <parentid>7165352</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T20:22:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kul */</comment>
      <origin>7184765</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="41182" sha1="ctivzg0vilgt4qcn9dyubvbd1n8q164" xml:space="preserve">{{BiograafiadIndeks}}

'''Biograafiad (Ku)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;Ku&quot;.
==Kub==
*[[Dominik Kubalík]], Tšehhi jäähokimängija (1995–)
*[[Christian Kuband]], Saare-Lääne piiskop (suri 1432)
*[[Vlada Kubassova]], Eesti naisjalgpallur (1995–) 
*[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1978–)
*[[Eduard-Alfred Kubbo]], Eesti sõjaväelane (1887–1941)
*[[Hans Kuben]], Eesti politseinik (1878–1942)
*[[Elju Kubi]], Eesti kettaheitja (1951–) 
*[[Robert Kubica]], Poola vormelisõitja (1984–)
*[[Petras Kubiliūnas]], Leedu sõjaväelane (1894–1946)
*[[Andrius Kubilius]], Leedu poliitik (1956–)
*[[Jonas Kubilius]], leedu matemaatik (1921–2011) 
*[[August Kubizek]], Adolf Hitleri noorpõlvesõber (1888–1956)
*[[Juscelino Kubitschek]], Brasiilia poliitik, riigi president 1956–1961 (1902–1976)
*[[Juta Kubja]], eesti õpetaja ja koolijuht (1916–1985) 
*[[Emiko Kubo]], Jaapani endine jalgpallur (1966–) 
*[[Meelis Kubo]], eesti mustkunstnik (1982–)
*[[Märt Kubo]], Eesti teatri- ja poliitikategelane (1944–) 
*[[Otto Kubo]], eesti giid ja kondiiter (1932–2021)
*[[Takefusa Kubo]], jaapani jalgpallur (2001–) 
*[[Tatsuhiko Kubo]], jaapani endine jalgpallur (1976–) 
*[[Yūya Kubo]], jaapani jalgpallur (1993–) 
*[[Ivan Kubrakoŭ]], Valgevene riigitegelane (1975–) 
*[[Stanley Kubrick]], filmirežissöör (1928–1999)
*[[Epp Kubu]], eesti kunstnik (1982–)
*[[Hans Kubu]], eesti vaimulik ja haridustegelane (1892–1942)
*[[Nela Kuburović]], Serbia jurist ja poliitik (1982–)

==Kuc==
*[[Milan Kučan]], Sloveenia poliitik (1941–)
*[[Nadzieja Kučar]], valgevene ooperilaulja (1983–)
*[[Jan Křtitel Kuchař]], tšehhi organist, helilooja ja õpetaja (1751–1829)
*[[John Kuck]], USA kergejõustiklane (1905–1986)
*[[Juraj Kucka]], slovaki jalgpallur (1987–)
*[[Gabriele Kucsko-Stadlmayer]], Austria jurist (1955–)

==Kud==
*[[Arvo Kuddo]], eesti majandusteadlane (1954–) 
*[[Karolina Kudelina]], eesti energeetik ja teaduse populariseerija (1997–) 
*[[Wojciech Kuderski]], poola löökriistamängija ja laulja (1972–)
*[[Aldo Kudevita]], Eesti sõjaväelane (1900–1947)
*[[August Kudi]], Eesti politseinik (1905–1938)
*[[Vincas Kudirka]], leedu kirjanik ja publitsist (1858–1899)
*[[Endel Kudisiim]], eesti õpetaja ja jurist (1921–2007)
*[[Inge Kudisiim]], eesti kunstnik (1950–)
*[[Leida Kudisiim]] (Leida Rebane), eesti õpetaja ja kirjanik (1923–2021)
*[[Alla Kudlai]], ukraina laulja (1954–) 
*[[Jan Kudlička]], Tšehhi teivashüppaja (1988–)
*[[Masato Kudō]], jaapani jalgpallur (1990–2022) 
*[[Daisy Kudre]], eesti orienteeruja (1993–)
*[[Doris Kudre]], eesti orienteeruja (1997–)
*[[Raul Kudre]], eesti munitsipaalpoliitik ja orienteeruja (1970–)
*[[Veli Kudres]], eesti näitleja ja kirjanik (1903–1967) 
*[[Aleksei Kudrin]], Venemaa poliitik (1960–)
*[[Fjodor Kudrjašov]], vene jalgpallur (1987–) 
*[[Juri Kudrjašov]], Eesti poksija ja poksitreener (1946–2001)
*[[Dmitri Kudrjavski]], vene keeleteadlane ja indoloog (1867–1920)
*[[Demjan Kudrjavtsev]], vene meediajuht (1971–)
*[[Deniss Kudrjavtsev]], Venemaa kergejõustiklane (1992–)
*[[Viktor Kudrjavtsev]], vene füüsik (1943–2021)
*[[Lisa Kudrow]], USA filminäitleja (1963–)
*[[Fred Kudu]], eesti treener (1917–1988)
*[[Ilmar Kudu]], eesti kultuuritegelane (1936–) 
*[[Kalev Kudu]], eesti teatrilavastaja (1961–)
*[[Kalju Kudu]], eesti füüsik (1930–2001) 
*[[Reet Kudu]], eesti ajakirjanik, kirjanik ja koreograaf (1949–)
*[[Bessik Kuduhhov]], Venemaa maadleja (1986–2013)
*[[Mohammed Kudus]], Ghana jalgpallur (2000–)

==Kue==
*[[Darcy Kuemper]], Kanada jäähokimängija (1990–)

==Kuf==
*[[John Agyekum Kufuor]], Ghana poliitik (1938–)

==Kug==
*[[Otto Mauritz Kugelberg]], rootsi genealoog (1843–1916)

==Kuh==
*[[Johan Kuhhi]], eesti kaupmees (1865–1939)
*[[Friedrich Kuhlbars]], eesti kirjanik (1841–1924)
*[[Lembit Kuhlberg]], eesti nõelraviarst (1951–2013)
*[[Thomas Samuel Kuhn]], Ameerika Ühendriikide teadusloolane ja teadusfilosoof (1922–1996)

==Kui==
*[[Valerian Kuibõšev]], Nõukogude Liidu poliitik (1888–1935) 
*[[Rein Kuik]], eesti spordiarst (1970–)
*[[Tiiu Kuik]], eesti modell (1987–)
*[[Valentin Kuik]], eesti stsenarist ja filmirežissöör (1943–2025)
*[[Paul Kuimet]], eesti kunstnik (1984–)
*[[Arhip Kuindži]], maalikunstnik (suri 1910) 
*[[Gerard Kuiper]], Hollandi – Ameerika Ühendriikide astronoom, selenograaf ja planetoloog (1905–1973)
*[[André Kuipers]], Hollandi arst ja Euroopa Kosmoseagentuuri astronaut (1958–)
*[[Björn Kuipers]], Hollandi jalgpallikohtunik (1973–)
*[[Virpi Kuitunen]], soome murdmaasuusataja (1976–)
*[[Elar Kuiv]], eesti viiuldaja (1959–2018)
*[[Kari Kuivalainen]], soome laulja (1960–) 
*[[Märt Kuivas]], eesti loomaarst (1889–1940)
*[[Asta Kuivjõgi]], eesti helirežissöör (1923–1995) 
*[[Heino Kuivjõgi]], Eesti sõjaväelane (1915–1987)
*[[Veljo Kuivjõgi]], eesti ajakirjanik (1951–)
*[[Milvi Kuivkaev]], eesti lauatennisist ja lauatennisetreener (1949–)

==Kuj==
*[[Pentti Kujala]], soome tehnikateadlane (laevaehitusinsener) (1954–)

==Kuk==
*[[Dean Kukan]], Šveitsi jäähokimängija (1993–) 
*[[Kahha Kukava]], Gruusia poliitik (1976–)
*[[Maret Kuke]], eesti nahakunstnik (1926–2002)
*[[Johannes Kukebal]], eesti jalgpallur (1993–) 
*[[Vladimir Kukel]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1885–1938)
*[[Hasso Kukemelk]], eesti pedagoog ja pedagoogikateadlane (1957–) 
*[[Marian Kukiel]], Poola kindral ja sõjaajaloolane (1885–1973)
*[[Juri Kukin]], vene luuletaja ja laulja (1932–2011)
*[[Aino Kukk]], eesti maletaja (1930–2006) 
*[[Airi Kukk]], eesti kasvatusteadlane (1970–)
*[[Aleksander Kukk]], Venemaa keisririigi ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1886–1932)
*[[Andre Kukk]], eesti jalgpallur (1995–) 
*[[Arno Kukk]], eesti botaanik (1936–1963) 
*[[Artur Kukk]], eesti kiiruisutaja, maadleja, poksija ja sporditegelane (1889–1958)
*[[August Kukk]], eesti maadleja (1908–1988)
*[[Erich Kukk]], eesti algoloog ja looduskaitsja (1928–2017)
*[[Helja-Amanda Kukk]], eesti õpetaja ja tõlkija (1924–2022)
*[[Henn Kukk]], eesti bioloog (1942–) 
*[[Hugo Kukk]], Eesti politseinik (1905–1976) 
*[[Ille Kukk]], Eesti kergejõustiklane (1957–)
*[[Jaak Kukk]], Eesti sõjaväelane (1904–2001)
*[[Jaan Kukk]], eesti arst (1887–1947)
*[[Jaana Kukk]], eesti grimeerija ja näitleja (1975–)
*[[Jaanus Kukk]], eesti turundus- ja teatrijuht (1969–) 
*[[Jakob Kukk]], eesti vaimulik, E.E.L.K. piiskop (1870–1933)
*[[Janis Kukk]], Eesti riigiametnik (1980–)
*[[Juhan Kukk]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1885–1942)
*[[Jüri Kukk]], eesti keemik ja vabadusvõitleja (1940–1981)
*[[Kalev Kukk]], Eesti poliitik (1951–) 
*[[Karli Kukk]], Eesti kaitseliitlane ja Saksamaa sõjaväelane (1921–2015) 
*[[Kati Kukk]], eesti purjetaja [1958–)
*[[Kunnar Kukk]], eesti andmeteadlane
*[[Laura Kukk]], eesti näitleja (1989–) 
*[[Marta Lotta Kukk]], eesti laulja ja lauluõpetaja (1999–)
*[[Martin Kukk]], Eesti poliitik (1987–)
*[[Meelis Kukk]], eesti noorsootöötaja, eripedagoog ja aktivist (1982–) 
*[[Melanie Kukk]], eesti kunstnik (1903–2000)
*[[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]], eesti odaviskaja (1983–)
*[[Peeter-Enn Kukk]], eesti füüsikateadlane (1934–2003) 
*[[Sigvard Kukk]], eesti jalgrattasportlane (1972–)
*[[Tiit Kukk]], eesti keeleteadlane, fennougrist (1959–1989) 
*[[Toomas Kukk]], eesti botaanik (1971–)
*[[Tõnu-Reid Kukk]], Eesti poliitik (1939–2011) 
*[[Urmas Kukk]], eesti advokaat (1965–)
*[[Õilme Kukk]], eesti sõudja ja koroonamängija (1928–2007) 
*[[Ülle Kukk]], eesti botaanika ja looduskaitsja (1937–)
*[[Hugo Kukke]], Eesti poliitik (1898–1942)
*[[Antti Kukkonen]], Soome vaimulik ja poliitik (1889–1978)
*[[Kaupo Kukli]], eesti materjaliteadlane (1967–)
*[[Tiina Kukli]], eesti näitleja (1945–)
*[[Roman Kuklin]], Läti poksija (1974–)
*[[Endel Kukner]], eesti õpetaja ja koolijuht (1924–1995)
*[[Toni Kukoč]], horvaadi endine elukutseline korvpallur (1968–) 
*[[Vilma Kukrus]], eesti füüsik ja õpetaja (1948–1999)
*[[Jerzy Kukuczka]], poola alpinist (1948–1989)
*[[Arvo Kukumägi]], eesti näitleja (1958–2017)
*[[Linas Kukuraitis]], Leedu poliitik ja sotsiaaltöötaja (1978–)
*[[Merili Kukuškin]], eesti purjetaja ja jääpurjetaja (1985–)

==Kul== 
*[[Anna Kula]], eesti purjetaja (1993–)
*[[Dainis Kūla]], läti odaviskaja (1959–) 
*[[Brett Kulak]], Kanada jäähokimängija (1994–) 
*[[Galina Kulakova]], vene suusataja (1942–)
*[[Žanna Kulakova]], Läti poliitik (1965–)
*[[Juris Kulakovs]], läti muusik ja helilooja (1958–2024)
*[[Aleksei Kulakovski]], jakuudi kirjanik (1877–1926) 
*[[Jüri Kulasalu]], eesti insener ja kultuuritegelane (1940–) 
*[[Aleksandr Kulatšenko]], Eesti jalgpallur (1987–)
*[[Valdek Kulbach]], eesti ehitusteadlane ja -insener (1927–2020)
*[[Serhi Kulbatš]], Ukraina iluuisutaja (1992–2023)
*[[Andris Kulbergs]], Läti poliitik (1979–) 
*[[Jakob Kulbin]], Eesti laskesuusataja (2005–)
*[[Hugo Kulbok]], Eesti sõjaväelane (1890–1942)
*[[Kalle Kulbok]], Eesti poliitik (1956–)
*[[Egge Kulbok-Lattik]], eesti kultuuripoliitika uurija (1966–)
*[[Peeter Kulbusch]], eesti õigeusu köster-kooliõpetaja (1843–1925) 
*[[Győző Kulcsár]], Ungari vehkleja (1940–2018)
*[[Ergo Kuld]], eesti filmirežissöör, operaator ja produtsent (1976–)
*[[Ilme Kuld]], eesti skulptor (1938–)
*[[Peep Kuld]], eesti ettevõtja (1972–)
*[[Riho Kuld]], eesti skulptor ja sõudja (1936–) 
*[[Anton Kuldner]], eesti kaugesõidukapten (1882–1961)
*[[Leili Kuldkepp]], eesti ehtekunstnik ja kunstipedagoog (1931–2008)
*[[Mart Kuldkepp]], eesti skandinavist ja tõlkija (1983–)
*[[Paul Kuldkepp]], eesti põllumajandusteadlane ja maadleja (1934–2020)
*[[Martti Kuldma]], eesti majandustegelane (1971–)
*[[Katrin Kuldmaa]], eesti moekunstnik
*[[Voldemar Kuldvere]], Eesti sõjaväelane (1889–1980) 
*[[Dmõtro Kuleba]], Ukraina poliitik (1981–) 
*[[Jerzy Kulej]], Poola poliitik ja endine poksija (1940–)
*[[Artur Kulgma]], Eesti sõjaväelane (1907–1981)
*[[Aleksander Kulgver]], Eesti sõjaväelane (1888–1941)
*[[Joanna Kulig]], poola näitleja (1982–) 
*[[Aleksandr Kulik]], Eesti jalgpallur (1981–) 
*[[Grigori Kulik]], NSV Liidu sõjaväelane (1890–1950)
*[[Leonid Kulik]], Eestis sündinud Venemaa teadlane (1883–1942)
*[[Viktor Kulikov]], NSV Liidu sõjaväelane (1921–2013)
*[[Aleksandr Kulinitš]], Eesti jalgpallur (1992–) 
*[[Pēteris Kūlis]], läti alpinist (1941–)
*[[Savva Kuliš]], vene filmilavastaja, stsenarist ja operaator (1936–2001)
*[[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (1978–2026)
*[[Nikolai Kuljomin]], vene jäähokimängija (1986–) 
*[[Kalev Kuljus]], eesti oboemängija (1975–)
*[[Ain Kull]], eesti geograaf (1973–) 
*[[Aivar Kull]], eesti kultuurikriitik (1955–)
*[[Andres Kull]], eesti laskur (1970–)
*[[Anne Kull (teoloog)|Anne Kull]], eesti teoloog (1959–)
*[[Anne Kull (geoinformaatik)|Anne Kull]], eesti geoinformaatik (1977–)
*[[Anne Kull (tõlkija)|Anne Kull]], eesti tõlkija
*[[Ants Kull]], Eesti kohtunik (1961–)
*[[Avo Kull]], eesti kirjanik, ehitaja ja ettevõtja (1945–2019) 
*[[Clyde Kull]], Eesti diplomaat (1959–)
*[[Eduard Kull]], eesti õpetaja (1905–1988)
*[[Elle Kull]], Eesti näitleja ja poliitik (1952–)
*[[Elmar Kull]], eesti vaimulik (1914–2004) 
*[[Elmar Kull (metsaülem)|Elmar Kull]], Eesti metsaametnik (1898–1949)
*[[Ernst Kull (sõjaväelane)|Ernst Kull]], Eesti sõjaväelane (1894–1985)
*[[Ernst Voldemar Kull]], Eesti poliitik (1903–1964)
*[[Feliks-Juhan Kull]], Eesti sõjaväelane (1903–1942)
*[[Ferdinand Kull]], eesti diplomaat ja riigiametnik (1884–1957)
*[[Georg Kull]], eesti arst (1904–1970)
*[[Helle Kull]], eesti õpetaja ja kodu-uurija (1927–1994)
*[[Hilja Kull]], eesti pedagoog (1924–2019) 
*[[Irene Kull]], eesti õigusteadlane (1961–)  
*[[Ivar Kull]], eesti loogik (1928–1989)
*[[Jako Kull ]], eesti religiooniantropoloog (1961–) 
*[[Kalevi Kull]], eesti bioloog ja semiootik (1952–)
*[[Karl Kull]], eesti arst ja arstiteadlane (1930–2021)
*[[Karl Kull (ettevõtja)|Karl Kull]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1989–)
*[[Kärt Kull]], eesti näitleja (1991–) 
*[[Lembit Kull]], eesti mehaanikateadlane ja õppejõud (1921–2019)
*[[Mart Kull (1914)|Mart Kull]], eesti arstiteadlane (1914–2007) 
*[[Mart Kull (1956)|Mart Kull]], eesti arst ja arstiteadlane (1956–2008)
*[[Nikolai Kull]], eesti maalikunstnik (1894–1945)
*[[Olevi Kull]], eesti ökoloog (1955–2007)
*[[Raimund Kull]], eesti dirigent ja helilooja (1882–1942)
*[[Rasmus Kull]], eesti ooperilaulja (1984–) 
*[[Taavi Kull]], eesti dirigent (1984–) 
*[[Tarvi Kull]], eesti klahvpillimängija (1987–) 
*[[Tiiu Kull]], eesti botaanik (1958–)
*[[Väino Kull]], Eesti poliitik (1943–2025)
*[[Gregor Kulla]], Eesti helilooja, muusik ja luuletaja (2000–)
*[[Hannes Kulla]], eesti näitleja (1961–2021) 
*[[Kaia Kulla]], eesti ujuja (1961–)
*[[Theodor Kullak]], saksa pianist, klaveriõpetaja ja helilooja (1818–1882)
*[[Ilmar Kullam]], eesti korvpallur ja korvpallitreener (1922–2011)
*[[Valentina Kullam]], korvpallur (1930–2014) 
*[[Helle Kullamaa]], eesti koorijuht ja lauluseltside edendaja (1940–) 
*[[Gert Kullamäe]], eesti korvpallur (1971–)
*[[Kristian Kullamäe]], eesti profikorvpallur (1999–) 
*[[Harras Kullango]], eesti ehitusinsener (1904–1968)
*[[Konrad Kullango]], eesti raamatukogundustegelane (1906–1986) 
*[[Arvo Kullapere]], eesti bioloog ja ornitoloog (1951–) 
*[[Harri Kullas]], eesti päritolu Soome motokrossisõitja (1992–)
*[[Tõnis Kullasepp]], eesti notar (1874–?)
*[[Aleksander Kuller]], Sindi alevivanem (1886–1937)
*[[Alo Kullerkann]], eesti arst
*[[Ingrid Kullerkann]], eesti jurist (1972–) 
*[[Kadi Kullerkann]], eesti võrkpallur (1992–) 
*[[Liis Kullerkann]], eesti võrkpallur (1991–) 
*[[Alma Kullerkupp]], eesti kergejõustiklane ja spordiinstruktor (1935–2022) 
*[[Arda Kullerkupp]], eesti arhitekt (1928–2013)
*[[Kai Kullerkupp]], eesti jurist, kohtunik (1975–) 
*[[Richard Kullerkupp]], eesti kirjanik (1891–1931)
*[[Hilja Kulles]], eesti tekstiilikunstnik (1921–2013)
*[[Toivo Kulles]], eesti graafik (1918–1984)
*[[Jaanus Kulli]], eesti ajakirjanik ja kultuurikriitik (1955–)
*[[Karl Kullisaar]], eesti maadleja (1905–1942)
*[[Bellis Kullman]], eesti mükoloog (1947–)
*[[Leen Kullman]], eesti päritolu Nõukogude Liidu luuraja (1920–1943)
*[[Tarmo Kulmar]], eesti usuteadlane (1950–)
*[[Katri Kulmuni]], Soome poliitik (1987–) 
*[[Ants Kulo]], eesti majandustegelane ja kollektsionäär (1932–2019)
*[[Feliks Kulov]], Kõrgõzstani poliitik (1948–) 
*[[Rudolf Kulpa]], eesti filosoof (1906–1997)
*[[Vjatšeslav Kulpin]], endine Eesti jäähokimängija (1965–) 
*[[Lauri Kulpsoo]], eesti fotograaf ja muusik (1978–)
*[[Oliver Kulpsoo]], eesti valguskunstnik (1982–) 
*[[Nikolai Kultas]], eesti äri- ja kultuuritegelane (1908–1995)
*[[Kristi Kultas-Ilinsky]], eesti arstiteadlane (1937–)
*[[Olga Kultšõnska]], ukraina ooperilaulja (1990–) 
*[[Priit Kulu]], eesti tehnikateadlane (1945–)
*[[Tiit Kulu]], Eesti munitsipaalpoliitik (1943–) 
*[[Dejan Kulusevski]], Rootsi jalgpallur (2000–) 
*[[Timur Kulõbajev]], Kasahstani äritegelane (1966–)

==Kum==
*[[Helene Kuma]], eesti keraamik ja kunstiteadlane (1921–2009)
*[[Roobet Kuma]], eesti metroloog ja esperantist (1882–1945)
*[[Saki Kumagai]], jaapani jalgpallur (1990–) 
*[[Shunichi Kumai]], jaapani jalgpallur 
*[[Chandrika Kumaratunga]], Sri Lanka poliitik (1945–)
*[[Aino Kumari]], eesti ornitoloog (1908–2004)
*[[Eerik Kumari]], eesti looduskaitsja (1912–1984)
*[[Elmar Kumari]], Eesti sõjaväelane (1907–1936)
*[[Krista Kumberg]], eesti bibliograaf ja lastekirjanik (1959–)
*[[Johannes Kumel]], Eesti politseinik (1868–1924)
*[[Boris Kumm]], Eesti poliitik (1897–1958) 
*[[Kaupo Kumm]], eesti majandusteadlane (1931–)
*[[Martin Kummets]], Eesti poliitik (1979–)
*[[Nikolai Kummits]], eesti kunstnik (1897–1944)
*[[Katrin Kumpan]], eesti näitleja ja kultuuritöötaja (1947–)
*[[Ave Kumpas]], eesti muusikapedagoog (1936–2025)
*[[Jan Kumpas]], eesti fraktaalkunstnik, helitehnik ja IT-spetsialist (1964–2016)
*[[Michael Kumpfmüller]], saksa kirjanik ja ajakirjanik (1961–)
*[[Miapetra Kumpula-Natri]], Soome poliitik (1972–)

==Kun==
*[[Béla Kun]], Ungari jurist ja kommunistlik poliitik (1886–1938)
*[[Juli Kun]], Eestis tegutsenud filmirežissöör, stsenarist ja operaator (1914–1980) 
*[[Mario Kunasek]], Austria poliitik ja sõjaväelane (1976–)
*[[Algimantas Kuncaitis]], leedu insener ja poliitik (1958–) 
*[[Jurgis Kunčinas]], leedu luuletaja, esseist, tõlkija ja prosaist (1947–2002) 
*[[Pierre Kunde]], Kameruni jalgpallur (1995–) 
*[[Juhan Kunder]], eesti luuletaja, näitekirjanik ja pedagoog (1852–1888)
*[[Milan Kundera]], tšehhi kirjanik (1929–2023)
*[[Jaan Kundla]], Eesti poliitik (1937–)
*[[Tomáš Kundrátek]], tšehhi jäähokimängija (1989–) 
*[[Arūnas Kundrotas]], Leedu poliitik (1963–)
*[[Kārlis Kundziņš]], läti luterlik vaimulik (1850–1937) 
*[[Kostadinka Kuneva]], bulgaaria päritolu Kreeka poliitik (1964–)
*[[Tsuyoshi Kunieda]], jaapani endine jalgpallur (1944–) 
*[[Enn Kunila]], eesti kunstikollektsionäär ja majandustegelane (1950–) 
*[[Aleksander Kunileid]], eesti helilooja (1845–1875)
*[[Jevgeni Kunin]], USA ja Nõukogude Liidu bioloog (1956–) 
*[[Annely Kuningas]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1966–)
*[[Helle Kuningas]], eesti näitleja (1949–2014) 
*[[Marten Kuningas]], eesti poplaulja (1985–)
*[[Neeme Kuningas]], eesti lavastaja ja laulja (1955–)
*[[Oskar Kuningas]], eesti kirjandusteadlane, koduloolane ja tõlkija (1911–1997)
*[[Tiit Kuningas]], eesti spordiajakirjanik ja mälumängur (1949–2023)
*[[Mila Kunis]], USA filminäitleja (1983–)
*[[Aimi Kunitake]], jaapani jalgpallur (1997–) 
*[[Stanislav Kunjajev]], vene luuletaja, publitsist ja kirjanduskriitik (1932–) 
*[[Leo Kunnas]], Eesti sõjaväelane ja kirjanik (1967–)
*[[Mauri Kunnas]], Soome karikaturist ja lastekirjanik (1950–) 
*[[Laine Kunnberg-Bortnikov]], eesti kunstnik (1961–)
*[[Gustav Kunnos]], Eesti sõjaväelane (1878–1926)
*[[Mihkel Kunnus]], eesti kirjanduskriitik (1982–)
*[[Kuno (maamarssal)|Kuno]], Liivi ordu maamarssal 1306
*[[Fubuki Kuno]], jaapani jalgpallur (1989–) 
*[[Tiiu Kunst]], eesti muuseumitöötaja (1958–)
*[[William Kunstler]], USA advokaat (1919–1995)
*[[Robert Kunzing]], Briti teaduskirjanik (?–)
*[[Karol Kuntsel]], eesti näitleja (1979–)
*[[Otto Kuntze]], saksa botaanik (1843–1907)
*[[Ester Kuntu]], eesti näitleja (1990–) 
*[[Sven Kuntu]], eesti helilooja, lavastaja ja näitleja (1968–2007)

==Kuo==
*[[Janne Kuokkanen]], Soome jäähokimängija (1998–) 
*[[Aatami Kuortti]], Soome vaimulik (1903–1997)

==Kup==
*[[Janka Kupała]], valgevene kirjanik (1882–1942) 
*[[Ieva Kupce]], Läti riigiametnik (1977–)
*[[Karyn Kupcinet]], ameerika näitleja (1941–1963)
*[[Alice Kuperjanov]], eesti ühistegelane (1894–1942)
*[[Andres Kuperjanov]], eesti folklorist (1958–) 
*[[Julius Kuperjanov]], eesti sõjakangelane (1894–1919)
*[[Iser Kuperman]], kabetaja (1922–2006)
*[[Carl Victor Kupffer]], Tartu linnapea (19. sajand)
*[[Carl Wilhelm von Kupffer]], baltisaksa arstiteadlane (1829–1902)
*[[Heinrich Christian Gustav Kupffer]], Eesti ja Läti vaimulik (1814–1898)
*[[Georg Kuphaldt]], saksa maastikuarhitekt ja dendroloog (1853–1938)
*[[Robert Kupiecki]], Poola poliitik (1967–)
*[[Martin Kupka]], Tšehhi poliitik (1975–)
*[[Martin Kupper]], eesti kettaheitja (1989–) 
*[[Viktar Kuprejčyk]], valgevene maletaja (1949–2017)
*[[Aleksandr Kuprin]], vene kirjanik (1870–1938)
*[[Mindaugas Kupšas]], leedu korvpallur (1991–)
*[[Irina Kuptšenko]], vene filmi- ja teatrinäitleja (1948–)

==Kuq==
*[[Njazi Kuqi]], albaania päritolu Soome jalgpallur (1983–)
*[[Shefki Kuqi]], Kosovo päritolu Soome jalgpallur ja jalgpallitreener (1976–)

==Kur==
*[[Andrei Kurajev]], vene teoloog, vaimulik ja publitsist (1963–)
*[[Dmitri Kurakin]], eesti iluuisutaja (1975–) 
*[[Juri Kurakin]], Eesti iluuisutaja (1987–) 
*[[Sean Kuraly]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1993–) 
*[[Kevin Kurányi]], Saksamaa jalgpallur (1982–) 
*[[Shū Kurata]], jaapani jalgpallur (1988–) 
*[[Yasuharu Kurata]], jaapani endine jalgpallur (1963–) 
*[[Ivan Kuratov]], komi luuletaja ja proosakirjanik (1839–1875)
*[[Kazimierz Kuratowski]], poola matemaatik ja loogik (1896–1980)
*[[Helmi Kurba]], Eesti poliitik (1920–2006)
*[[Tanel Kurbas]], eesti korvpallur (1988–) 
*[[Andrei Kurbski]], vene vürst (1528–1583)
*[[Nigul Kurdve]], eesti arst (1911–1976)
*[[Kristjan Kure]], Eesti NSV haridustegelane (1890–1961)
*[[Urve Kure]], eesti maletaja (1931–2016)
*[[Hanif Kureishi]], Briti kirjanik ja stsenarist (1954–)
*[[Jānis Kurelis]], Läti sõjaväelane (1882–1954)
*[[Nadia Kurem]], eesti laulja (1960–) 
*[[Kadi Kurema]], eesti graafik ja illustraator (1963–)
*[[Kristiine Kurema]], eesti kirjanik (1990–)
*[[Raivo Kuremaa]], eesti näitleja ja lavastaja (1924–1983)
*[[Richard Kuremaa]], eesti jalgpallur (1912–1991)
*[[Aleksandr Kurenkov]], Venemaa riigitegelane (1972–)
*[[Erkki Kurenniemi]], soome disainer, filosoof ja kunstnik (1941–2017)
*[[Kalju Kurepõld]], eesti karikaturist ja filmitegija (1937–2010)
*[[Voldemar Kures]], eesti ajakirjanik (1893–1987)
*[[Andres Kuresoo]], eesti ornitoloog (1954–)
*[[Jürgen Kuresoo]], eesti jalgpallur (1987–)
*[[Liis Kuresoo]], eesti looduskaitsja (1984–) 
*[[Rein Kuresoo]], eesti bioloog, looduskaitsja, looduskunstnik ja -esseist (1959–)
*[[Aita Kurfeldt]], eesti tõlkija ja balletitantsija (1901–1979)
*[[Andres Kurg]], eesti kunstiteadlane (1975–) 
*[[Ants Kurg]], eesti biokeemik (1962–)
*[[Friedrich Kurg]], Eesti sõjaväelane (1898–1945)
*[[Henn-Ants Kurg]], Eesti sõjaväelane (1898–1943)
*[[Ilmar Kurg]], eesti baptisti vaimulik ja soomepoiss (1922–2003)
*[[Ingmar Kurg]], eesti teoloog, vaimulik ja kirjastaja (1955–)
*[[Kalle Kurg]], eesti kirjanik, kriitik, tõlkija ja toimetaja (1942–)
*[[Kustav Kurg]], Eesti advokaat ja poliitik (1902–1992)
*[[Rain Kurg]], eesti ragbimängija ja sporditegelane (1980–) 
*[[Regina-Nino Kurg]], eesti kunstnik (1979–)
*[[Toivo Kurg]], eesti tõstja (1946–2021)
*[[Vambola Kurg]], eesti näitleja (1898–1981) 
*[[Õnne Kurg]], eesti suusataja (1973–) 
*[[Aleksei Kurgvel]], Eesti, Soome ja Saksamaa ajaloolane (1904–1982)
*[[Karmo Kuri]], Eesti poliitik (1987–) 
*[[Yūzō Kurihara]], jaapani endine jalgpallur (1983–) 
*[[Elga Kurik]], eesti geoloog ja paleontoloog (paleoihtüoloog) (1928–2016)
*[[Tiina Kurik]], eesti klaveripedagoog (1941–) 
*[[Dmitri Kurilov]], Eesti laulja (1989–) 
*[[Olavi Kurina]], eesti entomoloog (1966–)
*[[Egidijus Kūris]], Leedu jurist (1961–) 
*[[Meelis Kuris]], eesti alpinist (1973–)
*[[Kaarel Kurismaa]], eesti maali- ja installatsioonikunstnik (1939–)
*[[Mari Kurismaa]], eesti sisearhitekt ja kunstnik (1956–) 
*[[Merike Kurisoo]], eesti kunstiteadlane (1977–) 
*[[Voldemar Kuristik]], eesti hammasatleet (1946–2022) 
*[[Larissa Kurkina]], vene murdmaasuusataja (1973–)
*[[Semjon Kurkotkin]], NSV Liidu sõjaväelane (1917–1990)
*[[Andrei Kurkov]], ukraina kirjanik (1961–)
*[[Ravšana Kurkova]], Venemaa filminäitleja (1980–)
*[[Alfred Kurlents]], eesti rahvaluuleteadlane, kirjandusteadlane ja tõlkija (1902–1990)
*[[Helga Kurm]], eesti pedagoogikateadlane (1920–2011)
*[[Margus Kurm]], eesti jurist (1976–)
*[[Juta Kurman]], eesti laulja (1912–2015)
*[[Jüri Kurman]], eesti kirjandusteadlane ja tõlkija (1942–1994) 
*[[Toivo Kurmet]], eesti helilooja, muusik ja ettevõtja (1949–2003)
*[[Jaan Kurn]], eesti õpetaja (1893–1981)
*[[Anna Kurnikova]], vene tennisist ja fotomodell (1981–)
*[[Jarek Kurnitski]], eesti tehnikateadlane (1970–) 
*[[Teruaki Kurobe]], jaapani endine jalgpallur (1978–) 
*[[Kyoko Kuroda]], jaapani endine jalgpallur (1969–) 
*[[Aleksei Kuropatkin]], Vene sõjaväelane ja poliitik (1848–1925) 
*[[Hisashi Kurosaki]], jaapani endine jalgpallur (1968–) 
*[[Akira Kurosawa]], jaapani filmirežissöör (1903–1981)
*[[Andrei Kurotškin]], Eesti sõjaväelane (1986–2023) 
*[[Elisabeth Kurre]], eesti maalikunstnik (1903–1981) 
*[[Ede Kurrel]], eesti metalli- ja ehtekunstnik (1909–1991) 
*[[Jari Kurri]], soome jäähokimängija (1960–)
*[[Helmi Kurrik]], eesti etnograaf (1883–1960) 
*[[Juhan Kurrik]], eesti koolmeister (1849–1922)
*[[Andreas Kurrikoff]], eesti vaimulik ja rahvuslane (1848–1904)
*[[Agne Kurrikoff-Herman]], eesti koreograaf ja rahvatantsujuht (1975–) 
*[[Johann Theodor Kurs]], Eesti kohtunik (1888–1969)
*[[Kalmar Kurs]], Eesti riigiametnik (1973–) 
*[[Ott Kurs]], eesti geograaf (1939–)
*[[Voldemar Kurs]], Vabadusristi kavaler (1898–1988)
*[[Minni Kurs-Olesk]], Eesti poliitik ja seltskonnategelane (1879–1940)
*[[Harry Kurschat]], Saksamaa poksija (1933–) 
*[[Christopher Engelbrecht von Kursell]], baltisaksa poliitik (1685–1756)
*[[Klaus Kursell]], Rootsi sõjaväelane (−1570)
*[[Moritz Engelbrecht von Kursell]], baltisaksa poliitik (1744–1799)
*[[Janīna Kursīte]], Läti poliitik (1964–)
*[[Janīna Kursīte-Pakule]], Läti kirjandusteadlane ja poliitik (1952–)
*[[Emil Kursk]], Eesti sõjaväelane (1893–?) 
*[[Nikolai Kursmann]], eesti maadleja, maadlustreener ja sporditegelane (1896–1954)
*[[Maria Kursova]], Armeenia maletaja (1986–)
*[[Sebastian Kurz]], Austria poliitik (1986–)
*[[Ray Kurzweil]], USA arvutiteadlane (1948–)
*[[Sabahudin Kurt]], Bosnia ja Hertsegoviina laulja (1935–2018) 
*[[Seyhan Kurt]], türgi päritolu prantsuskeelne kirjanik (1971–)
*[[György Kurtág]], ungari helilooja ja pianist (1926–)
*[[Albin Kurti]], Kosovo poliitik (1975–)
*[[Tinka Kurti]], Albaania näitleja (1932–) 
*[[Aleksander Kurtna]], eesti tõlkija (1914–1983)
*[[Keijo Kurttila]], soome murdmaasuusataja (1975–)
*[[Mihhail Kurtšinski]], Eesti majandusteadlane (1876–1939)
*[[Numan Kurtulmuş]], Türgi poliitik ja majandusteadlane (1959–)
*[[Wojciech Kurtyka]], poola alpinist (1947–)
*[[Ilja Kurucs]], läti korvpallur (2007–) 
*[[Rodions Kurucs]], läti korvpallur (1998–)
*[[Jüri Kurul]], eesti sõudja ja sõudetreener (1924–2005) 
*[[Jüri Kurul (poliitik)|Jüri Kurul]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1872–1937)
*[[Shintaro Kurumaya]], jaapani jalgpallur (1992–) 
*[[Kurupt]], USA räppar (1972–)
*[[Ann Kurval]], eesti pikaealine (1863–1972) 
*[[Anna-Liisa Kurve]], eesti näitleja ja tõlkija (1973–)
*[[Igor Kurve]], eesti näitleja ja sportlane (1945–2009)
*[[Kaspar Kurve]], Eesti poliitik (1986–) 
*[[Heino Kurvet]], eesti aerutaja (1941–2020)
*[[Heinrich Kurvet]], eesti poksija, poksikohtunik ja sporditegelane (1924–1978) 
*[[Johann Julius Kurvet]], eesti fotograaf (1882–1942)
*[[Antti Kurvinen]], Soome poliitik (1986–)
*[[Aleksander Kurvits (1885–1970)|Aleksander Kurvits]], eesti pedagoog ja sordiaretaja (1885–1970)
*[[Aleksander Kurvits (1896–1958)|Aleksander Kurvits]], Eesti riigiametnik (1896–1958)
*[[Alo Kurvits]], eesti näitleja (1980–)
*[[Ants Kurvits]], Eesti sõjaväelane (1887–1943)
*[[Elmar Kurvits]], eesti vabadusvõitleja (sündis 1909)
*[[Jaan Kurvits]], Eesti sõjaväelane (1893–1942)
*[[Johan Kurvits]], eesti omavalitsustegelane (1872–1926)
*[[Johannes Kurvits]], Eesti poliitik (1894–1941)
*[[Juhan Kurvits]], eesti advokaat (1895–1953)
*[[Jüri Kurvits]], Eesti sõjaväelane (1898–1942)
*[[Karmo Kurvits]], eesti koolijuht (1986–) 
*[[Lembit Kurvits]], eesti kirjanik (1954–2017)
*[[Marina Kurvits]], Eesti haridustehnoloog (1978–) 
*[[Oskar Kurvits]], Eesti sõjaväelane (1888–1940)
*[[Peeter Kurvits]], Eesti sõjaväelane, poliitik ja majandustegelane (1891–1962)
*[[Richard Kurvits]], Eesti NSV parteitegelane (1909–1967)
*[[Ülo Kurvits]], eesti jurist ja tõlkija (1920–2006)
*[[Raoul Kurvitz]], eesti kunstnik (1961–)
*[[Robert Kurvitz]], eesti stsenarist (1984–)
*[[Ewa Kuryluk]], poola kunstnik (1946–)

==Kus==
*[[Rudolf Kus]], Slovakkia ja Tšehhoslovakkia poksija (1915–2006)
*[[Mūsá Kūsā]], Liibüa diplomaat ja poliitik (1950–)
*[[Katsuhiro Kusaki]], jaapani endine jalgpallur (1962–) 
*[[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik, proosakirjanik ja luuletaja (1929–)
*[[Balduin Kusbock]], Eesti filmimees (1892–1933) 
*[[Polykarp Kusch]], USA füüsik (1911–1993)
*[[Jared Kushner]], Ameerika Ühendriikide investor, kinnisvaraarendaja ja kirjastaja (1981–) 
*[[Malcolm Kushner]], Ameerika Ühendriikide kõnemees ja -kirjutaja, konsultant, humorist ning jurist (1952–) 
*[[Tony Kushner]], USA näitekirjanik (1956–)
*[[Alla Kushnir]], Iisraeli maletaja (1941–2013)
*[[Alo Kuslap]], eesti sõudja (1987–)
*[[Juhan Kuslap]], eesti kinokroonika režissöör ja operaator (1910–1990)
*[[Kaur Kuslap]], eesti sõudja (1990–) 
*[[Voldemar Kuslap]], eesti laulja ja näitleja (1937–)
*[[Aavo Kuslapuu]], eesti elektroonik (1953–2010)
*[[Kaisa Kuslapuu]], eesti muusik ja luuletaja (1995–) 
*[[Grigori Kusmin]], Eesti astronoom (1917–1988)  
*[[Nikolai Kusmin]], Eesti arhitekt (1906–1994)
*[[Nikolai Kusmin (kartograaf)|Nikolai Kusmin]], Venemaa sõjaväelane ja Eesti topograaf (1875–1940)
*[[Toivo Kusmin]], eesti filmirežissöör ja -operaator (1938–2014) 
*[[Albert Kusnets]], eesti maadleja (1904–1942)
*[[Marika Kusnets]], eesti ajakirjanik
*[[Tamur Kusnets]], Eesti sõjaväelane ja kirjanik (1975–)
*[[Tiit Kusnets]], eesti ajakirjanik
*[[Tomasz Kuszczak]], Poola jalgpallur (1982–)
*[[Eduard Kussal]], Eesti kaitseliitlane (1895–1949) 
*[[Monika Kuszyńska]], poola laulja (1980–)
*[[Aita Kustin]], eesti arheoloog (1930–1970) 
*[[Boriss Kustodijev]], vene maalikunstnik (1878–1927)
*[[Emir Kusturica]], Serbia filmirežissöör (1954–)

==Kuz==
*[[Kuzebai Gerd]], udmurdi kirjanik (1898–1937)
*[[Olga Kuzenkova]], Venemaa vasaraheitja (1970–) 
*[[Vladimir Kuzin]], vene suusataja (1930–2007)
*[[Krystian Kuźmicz]], poola maletaja (1987–)
*[[Dmitri Kuzmin]], Eesti NSV parteitegelane (1908–1998)
*[[Gennadi Kuzmin]], Ukraina maletaja ja maletreener (1946–2020)
*[[Mihhail Kuzmin]], vene kirjanik (1872–1936)
*[[Roman Kuzmin]], vene arhitekt (1811–1867)
*[[Vilja Kuzmin]], Eesti riigiametnik (1944–)
*[[Anastassija Kuzmina]], Slovakkia laskesuusataja (1984–)
*[[Anna Kuzmina]], jakuudi näitleja (1933–2017)
*[[Zemfira Kuzmina]], jakuudi arst (1942–)
*[[Aleksandr Kuznetsov]], Eesti jäähokimängija (1985–)
*[[Aleksandr Ivanovitš Kuznetsov]], Sahha näitleja ja lavastaja (1946–)
*[[Aleksei Kuznetsov]], Nõukogude riigitegelane (1905–1950)
*[[Aleksei Kuznetsov (majandusgeograaf)]], vene majandusteadlane majandusgeograaf (1978–)
*[[Anatoli Kuznetsov (kirjanik)|Anatoli Kuznetsov]], vene kirjanik (1929–1979)
*[[Artur Kuznetsov]], Eesti füüsik, Eesti NSV ja Eesti poliitik ning Venemaa riigiametnik (1945–2025)
*[[Filimon Kuznetsov]], Eesti poliitik (1939–)
*[[Lev Kuznetsov]], vene vehkleja (1930–2015)
*[[Nikolai Kuznetsov (botaanik)|Nikolai Kuznetsov]], vene botaanik (1864–1932)
*[[Nikolai Kuznetsov (sõjaväelane)|Nikolai Kuznetsov]], nõukogude admiral (1904–1974)
*[[Nikolai Kuznetsov (folklorist)|Nikolai Kuznetsov]], komi folklorist (1976–)
*[[Nikolai Kuznetsov (luuraja)|Nikolai Kuznetsov]], nõukogude luuraja (1911–1944)
*[[Pavel Kuznetsov]], vene filosoof, kirjanik, kirjanduskriitik ja publitsist (1956–) 
*[[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]], Nõukogude Liidu kümnevõistleja (1932–2001) 
*[[Vladimir Kuznetsov]], Eesti poliitik (1957–)  
*[[Polina Kuznetsova (kunstnik)|Polina Kuznetsova]], ukraina kunstnik (1985–)
*[[Polina Viktorovna Kuznetsova]], Venemaa käsipallur (1987–)
*[[Svetlana Kuznetsova]], Venemaa tennisist (1985–)
*[[Ilze Ķuzule-Skrastiņa]], läti näitleja (1985–)

==Kut==
*[[Ashton Kutcher]], USA näitleja ja modell (1978–)
*[[Ilja Kutepov]], Venemaa jalgpallur (1993–)
*[[Toomas Kuter]], eesti kirjanik ja laulja (1975–) 
*[[Fela Kuti]], Nigeeria muusik (1938–1997)
*[[Boris Kutin]], sloveenia maletegelane (1947–)
*[[Martin Kutman]], eesti kergejõustiklane ja treener (1928–2012)
*[[Vladimir Kuts]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane (1927–1975)
*[[Dagmar Kutsar]], eesti sotsioloog (1951–) 
*[[Eduard Kutsar]], eesti kunstnik (1902–1970)
*[[Gustav Kutsar]], Eesti sõjaväelane ja vaimulik (1965–)
*[[Kuulo Kutsar]], Eesti riigiametnik (1939–) 
*[[Priit Kutser]], Eesti poliitikategelane (1979–)
*[[Tiit Kutser]], eesti okeanoloog (1964–)
*[[Stanislav Kutšer]], vene ajakirjanik (1972–)
*[[Oleg Kutšerenko]], NSV Liidu ja Saksamaa maadleja (1971–)
*[[Marija Kutšina]], vene kõrgushüppaja (1993–)
*[[Leonid Kutšma]], Ukraina poliitik (1938–)
*[[Martin Kutti]], eesti advokaat (1888–1941)
*[[Nora Kutti]], eesti ujuja ja kergejõustiklane (1922–2020)
*[[Rauno Kutti]], eesti kitarrist (1988–)
*[[Valter Kutti]], eesti loomakasvatusteadlane (1911–1994)
*[[Mihhail Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane (1745–1813)
*[[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane (1969–2022) 
*[[Vitali Kutuzov]], vene jalgpallur (1990–)

==Kuu==
*[[Gregor Kuuba]], eesti korvpallur (2003–)
*[[Kristin Kuuba]], eesti sulgpallur (1997–)
*[[Rainer Kuuba]], eesti maastikuökoloog, metsandustegelane ja looduskaitsja (1971–)
*[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]], Namiibia poliitik (1967–)
*[[Aarre Kuukauppi]], ingerisoome luterlik vaimulik (1953–)
*[[Ants Kuul]], Eesti loomaarst ja poliitik (1937–) 
*[[Kalju Kuul]], eesti ehitusinsener
*[[Marek Kuul]]
*[[Margus Kuul]], Eesti kaitseväelane (1979–)
*[[Oskar Kuul]], eesti kolhoosiesimees (1924–1992)
*[[Roman Kuul]], Eesti sõjaväelane (1897–1962)
*[[Alma Kuula]], soome laulja (1884–1941)
*[[Sinikka Kuula]], soome pianist (1917–1981)
*[[Toivo Kuula]], soome helilooja (1883–1918)
*[[Mati Kuulberg]], eesti viiuldaja, helilooja ja pedagoog (1947–2001)
*[[Priit Kuulberg]], eesti muusik ja helirežissöör (1955–)
*[[Aime Kuulbusch-Mölder]], eesti skulptor (1942–)
*[[Olaf Kuuli]], eesti ajaloolane (1929–2012)
*[[Arnold Kuulman]], eesti jalgpallur (1895–1926)
*[[Mati Kuulmann]], eesti jääpurjetaja (1941–2004)
*[[Rene Kuulmann]], eesti ettevõtja (1969–)
*[[Silvia Kuulpak]], eesti ajakirjanik (1931–2015)
*[[Ellen Kuum]], eesti õpetaja (1926–)
*[[Jaanus Kuum]], eesti jalgrattur (1964–1998)
*[[Jüri Kuum]], eesti põllumajandusteadlane (1922–2009)
*[[Leev Kuum]], eesti majandusanalüütik (1930–2024)
*[[Toomas Kuum]], eesti tennisetreener (1967–)
*[[Roman Kuura]], eesti poksija ja poksitreener (1906–1941)
*[[Lenna Kuurmaa]], eesti muusik (1985–)
*[[Herbert Kuurme]], eesti vaimulik (1911–2005)
*[[Mart Kuurme]], eesti õpetaja (1948–)
*[[Tiiu Kuurme]], eesti kasvatusteadlane (1953–)
*[[Anti Kuus]], eesti ettevõtja ja fotograaf (1956–)
*[[Elar Kuus]], eesti kirjanik (1899–1988)
*[[Timo Kuus]], eesti jalgpallur (1987–)
*[[Berta Kuusberg]], eesti tõlkija ja toimetaja (1921–1998)
*[[Paul Kuusberg]], eesti kirjanik ja toimetaja (1916–2003)
*[[Jaak Kuuse]], Eesti sõjaväelane (1893–1981)
*[[Lembitu Kuuse]], eesti spordiajakirjanik (1950–2017)
*[[Margus-Hans Kuuse]], eesti autoajakirjanik
*[[Sulev Kuuse]], eesti raku- ja molekulaarbioloog (1962–) 
*[[Friedrich Kuusekänd]], eesti jurist ja riigiametnik (1898–194?)
*[[Eino Kuusela]], Soome sõjaväelane (1899–1970)
*[[Kristian Kuusela]], Soome jäähokimängija (1983–) 
*[[Ilmar Kuusemets]], eesti laulja (1919–2014)
*[[Johannes Kuusemets]], eesti kontrabassimängija ja muusikapedagoog (1900–1968)
*[[Veljo Kuusemäe]], eesti kergejõustiklane (1947–)
*[[Ada Kuuseoks]], eesti pianist ja pedagoog (1941–) 
*[[Eino Kuusi]], soome sotsiaalpoliitika teadlane ja riigiametnik (1880–1936)
*[[Matti Kuusi]], soome folklorist ja pedagoog (1914–1998)
*[[Aare Kuusik]], eesti entomoloog (1929–2022)
*[[Andres Kuusik]], eesti majandusteadlane (1975–) 
*[[Aleksander Kuusik]], eesti vaimulik (1893–1946)
*[[Aleksis Kuusik]], eesti kooliõpetaja ja koolijuht (1886–1956)
*[[Edgar Kuusik]], eesti arhitekt ja pedagoog (1888–1974)
*[[Heino Kuusik]], eesti põllumajandustegelane, koolijuht ja omavalitsustegelane (1931–2007) 
*[[Jaanika Kuusik]], eesti koorijuht, laulja (sopran) ja pedagoog (1986–)
*[[Juuro Kuusik]], eesti kunstnik ja karikaturist (1928–2012)
*[[Kaido Kuusik]], eesti laulja, režissöör, stsenarist ja produtsent (1943–)
*[[Mart Kuusik]], eesti sõudja (1877–1965)
*[[Marti Kuusik]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1970–)
*[[Niina Kuusik]], eesti tantsija ja balletipedagoog (1924–1984) 
*[[Oliver Kuusik]], eesti laulja (1980–)
*[[Otto Kuusik]], eesti spordiajakirjanik (1930–2016)
*[[Paul Kuusik]], eesti näitleja (1912–1989)
*[[Paul Voldemar Kuusik]], eesti vaimulik (1890–1963)
*[[Reijo Kuusik]], eesti jalgpallur (1987–)
*[[Rein Kuusik]], eesti informaatikateadlane (1954–)
*[[Silver Kuusik]], Eesti poliitik ja kodanikuaktivist (1983–)
*[[Taimo Kuusik]], eesti kunstiajaloolane (1934–)
*[[Taivo Kuusik]], Eesti omavalitsustegelane (1973–)
*[[Tiit Kuusik]], eesti laulja (1911–1990)
*[[Timotheus Kuusik]], eesti kooli- ja kirjamees (1862–1940)
*[[Votele Kuusik]], eesti nukulavastaja (1923–2020)
*[[Ülle Kuusik]], eesti eripedagoog ja haridustegelane (1956–)
*[[Otto Kuusinen]], Soome päritolu Nõukogude poliitik (1881–1964) 
*[[Toomas Kuusing]], eesti graafik ja maalikunstnik (1976–) 
*[[Aivar Kuusk]], eesti meelelahutustegelane (1979–) 
*[[Albert Kuusk]], Eesti sõjaväelane (1892–1941)
*[[Andres Kuusk]], eesti atmosfäärifüüsik (1947–)
*[[Andres Kuusk (ajakirjanik)|Andres Kuusk]], eesti teleajakirjanik (1947–)
*[[Anneli Kuusk]], eesti flötist ja muusikapedagoog (1958–) 
*[[Einar Kuusk]], eesti näitleja, režissöör, produtsent ja kirjanik (1989–)
*[[Ivo Kuusk]], eesti ooperilaulja, lavastaja ja muusikapedagoog (1937–2023) 
*[[Janeli Kuusk]], eesti muusik, lauluõpetaja ja jumestuskunstnik (1990–)
*[[Kaimo Kuusk]], Eesti diplomaat (1975–) 
*[[Ken Kuusk]], eesti jäähokimängija (1992–) 
*[[Kersti Kuusk]], eesti laulja ja muusikapedagoog (1968–)
*[[Kristina Kuusk]], eesti vehkleja (1985–)
*[[Külliki Kuusk]], eesti kirjandusteadlane (1975–)
*[[Leho Kuusk]], eesti elektroonikainsener (1970–) 
*[[Märten Kuusk]], eesti jalgpallur (1996–)
*[[Oliver Kuusk]]
*[[Piret Kuusk]], eesti füüsik (1947–)
*[[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane (1938–2022)
*[[Priit Kuusk (ajakirjanik)|Priit Kuusk]], eesti ajakirjanik (1973–)
*[[Vilma Kuusk]], eesti botaanik (1931–)
*[[Betty Kuuskemaa]], eesti näitleja (1879–1966)
*[[Jüri Kuuskemaa]], eesti kunstiajaloolane (1942–)
*[[Rudolf Kuuskmaa]], eesti advokaat (1888–1955)
*[[Helve Kuuskmann]], eesti klaveriõpetaja (1945–)
*[[Martin Kuuskmann]], eesti fagotimängija (1971–)
*[[Sirje Kuuskmann]], eesti keraamik (1945–)
*[[Henn Kuuskme]], eesti poksija (1905–?)
*[[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (1918–2022) 
*[[Kustav Kuuskvere]], Eesti kohtunik (1901–1982)
*[[Eela Kuusküll]], eesti kirjastustegelane ja tõlkija (1921–2003) 
*[[Elmar Kuusler]], eesti vaimulik (1913–1986)
*[[Hannes Kuusma]], eesti ajakirjanik (1969–2010)
*[[Laili Kuusma]], eesti tekstiilikonservaator (1965–2018)  
*[[Aivar Kuusmaa]], eesti korvpallur (1967–)
*[[Teet Kuusmaa]], eesti kunstnik ja karikaturist (1931–2004)
*[[Ilmar Kuusmann]], eesti füüsik (1938–2010) 
*[[Tiit Kuusmik]], Eesti poliitik (1950–)
*[[Hugo Kuusner]], Eesti poliitik ja advokaat (1887–1942)
*[[Kaisa Kuusnõmm]], eesti fitnessisportlane ja -treener (1991–)
*[[Anton Kuuspalu]], Eesti sõjaväelane (1902–1945) 
*[[Rando Kuustik]], eesti õpetaja ja koolijuht (1977–) 
*[[Mati Kuusvere]], Eesti sõjaväelane (1970–) 
*[[Marju Kuut]], eesti laulja (1946–2022)
*[[Martin Kuut]], eesti helilooja, muusikaprodudutsent, muusik ja DJ (1985–)
*[[Uku Kuut]], eesti muusik (1966–2017) 
*[[Kristin Kuutma]], eesti etnoloog ja folklorist (1959–2025)
*[[Peeter Kuutma]], eesti tekstiilikunstnik (1938–)

==Kuv==
*[[Pekka Kuvaja]], soome suusataja (1921–2003)
*[[Juri Kuvaldin]], vene kirjanik, kirjastaja ja ajakirjanik (1946–2023)
*[[Anna Kuvõtško]], Vene poliitik ja jurist (1979–)

==Kuw==
*[[Katsuyoshi Kuwahara]], jaapani endine jalgpallur (1944–) 
*[[Yasuyuki Kuwahara]], jaapani jalgpallur (1942–2017)
*[[Takayuki Kuwata]], jaapani endine jalgpallur (1941–)

==Kuy==
*[[Tim Kuypers]], hollandi laulja
*[[Dirk Kuyt]], Hollandi jalgpallur (1980–)

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ku, Biograafiad]]</text>
      <sha1>ctivzg0vilgt4qcn9dyubvbd1n8q164</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>18 (Tallinna bussiliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>452419</id>
    <revision>
      <id>7184608</id>
      <parentid>7149208</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T16:00:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <comment>mall</comment>
      <origin>7184608</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3324" sha1="cxqo61l4o75z1n386xqox7uipyphr6o" xml:space="preserve">{{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 3|lõpppeatus=Nõlvaku|avati=1954|number=18|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/18/a-b/21213-1/map|eelmine liin=17A|järgmine liin=18A|järgmine=18A|eelmine=17A|läbi=Vabaduse pst|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/18/a-b|uuendus=1. juuli 2026|pilt=Buss 18 laagri suunes.png}}
{{Toimeta|aasta=2024|kuu=märts}}
[[Pilt:15-08-14-Tallinn-RalfR-034.jpg|pisi|Buss nr 18 [[Viru Keskus|Viru keskus]]e juures{{teekaart}}]]
'''18''' on [[Tallinn]]a [[bussiliin]], mis sõidab [[Viru keskus]]est [[Laagri]]sse. Väljumised 15–40 minuti tagant 

== Ajalugu ==
Bussiliin rajati 1954. aastal, mil see sõitis kesklinnast Jannseni peatusse. 1950. ja 1960. aastatel läbis bussiliin ka [[Pelgulinna asum|Pelgulinna]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Klemet, Andrus|url=http://nommesonumid.blogspot.com/2011/02/nomme-bussiliiklusest.html|pealkiri=Nõmme bussiliiklusest|väljaanne=Nõmme Sõnumid|aeg=14. veebruar 2011|vaadatud=26.02.2020}}&lt;/ref&gt;

1966. aastal hakkas sõitma ekspressliin [[14 (Tallinna bussiliin)|14]], mille marsruut kattub suures osas 18 omaga.

[[2019]]. aastal muutus bussiliini lõpp-peatuseks Nõlvaku seoses Veskitammi ristmiku ümberehitusega ja endine lõpp-peatus Laagri suleti. Kohalike nõudmistele vastu tulles otsustati luua liin [[18A (Tallinna bussiliin)|18A]], mille lõpp-peatuseks on Urda ja mis teeb ümberpöörde Topi viaduktil.
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Avati
!Marsruut
!Märkused
|-
|1954
|Viru - Vabaduse pst - Jannseni
|
|-
|1957
|Rukki - Ristiku - Balti Jaam - Viru - Vabaduse pst - Jannseni
|
|-
|1959
|Rukki - Ristiku - Balti Jaam - Viru - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla
|
|-
|1965
|Viru - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla
|
|-
|1978
|Uus-Sadama - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla
|
|-
|1982
|Uus-Sadama - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla - Laagri
|
|-
|1984
|Hobujaama - Vabaduse pst - Laagri
|
|-
|2004
|Viru Keskus - Vabaduse pst - Laagri
|
|-
|2019
|Viru Keskus - Vabaduse pst - Laagri (Nõlvaku)
|Sama marsruut, mis praegu
|-
|2023
|Viru - Vabaduse pst - Laagri (Nõlvaku)
|
|-
|2024
|Viru Keskus - Vabaduse pst - Laagri (Nõlvaku)
|Praegune marsruut
|-
|2026
|Viru Keskus - Vabaduse pst - Urda
|Suunatakse 18A marsruudile&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Nõmme {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/nomme |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
|}

==Peatuste loend==
{{veerud}}
===Viru keskus &gt; Laagri===
*Viru keskus, 1. Peatus
*Viru
*Vabaduse väljak
*Kosmos
*Vineeri
*Tallinn-Väike
*Kalev
*Hallivanamehe
*Järve
*Virve
*Risti
*Liiva
*Näituse
*Haava
*Valdeku
*Nurme
*Kaare
*Hiiu
*J. V. Jannseni
*Hõimu
*Vikerkaare
*Raba
*Naaritsa
*Pärnu maantee
*Vana-Pääsküla
*Sillaotsa
*Nõlvaku
{{veerud-piir}}

===Laagri &gt; Viru keskus===
*Nõlvaku
*Nõlvaku
*Vana-Pääsküla
*Pärnu maantee
*Naaritsa
*Raba
*Vikerkaare
*Hõimu
*J. V. Jannseni
*Hiiu
*Kaare
*Nurme
*Valdeku
*Haava
*Näituse
*Liiva
*Risti
*Järve
*Hallivanamehe
*Kalev
*Tallinn-Väike
*Vineeri
*Kosmos
*Vabaduse väljak
*Estonia
*A. Laikmaa
{{veerud-lõpp}}

&lt;center&gt;&lt;gallery&gt;
File:Tallin bus 1.jpg
File:15-08-14-Tallinn-RalfR-030.jpg
&lt;/gallery&gt;&lt;/center&gt;
&lt;references /&gt;
{{Tallinna bussiliinid}}
&lt;br /&gt;
[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>cxqo61l4o75z1n386xqox7uipyphr6o</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Marati tänav</title>
    <ns>0</ns>
    <id>452787</id>
    <revision>
      <id>7184916</id>
      <parentid>6923016</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:43:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184916</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5680" sha1="f6mr9cvot6ejw4vn2xuk9t7fvyrftsb" xml:space="preserve">{{teekaart|suum=15}}
[[File:Marati tn in Kopli Tallinn 1 March 2016.JPG|thumb|Vaade Marati tänavale 2016. aastal]]
'''Marati tänav''' on [[tänav]] [[Tallinn]]as [[Põhja-Tallinna linnaosa]]s [[Kopli]] asumis.&lt;ref&gt;http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm (vaadatud 24.12.2016)&lt;/ref&gt;
[[File:Marati 4 190556.jpg|thumb|Marati 4, endine [[Bekkeri laevatehas]]e peahoone]]
[[File:Marati 4 190655.jpg|thumb|Marati 4, endine [[Bekkeri laevatehas]]e peahoone]]
[[File:Tallinn, Bekkeri laevatehase politseijaoskond, 1912-1916 (2).jpg|pisi|Endine Bekkeri laevatehase politseijaoskonna  hoone, Marati tänav //  [[Kopli tänav]] 85]]
== Hoonestus ==
:  [[Kopli tänav]] 85 // Marati tänava nurgahoone, algne Bekkeri laevatehase politseijaoskonna hoone&lt;ref&gt;[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=8618 Kultuurimälestis nr 8618 &quot;Bekkeri laevatehase politseijaoskond, 1912-1916&quot;], Kultuurimälestiste riiklik register&lt;/ref&gt;
*Marati tänav 4, endine [[Bekkeri laevatehas]]e peahoone&lt;ref&gt;[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=8620 Kultuurimälestis nr 8620 &quot;Bekkeri laevatehase haldushoone, 1912-1914&quot;], Kultuurimälestiste riiklik register&lt;/ref&gt;. Hoones on tegutsenud  venekeelne põhikool ja [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise instituudi]] keemia teaduskond&lt;ref&gt;Oliver Orro, [https://web.archive.org/web/20211025183753/https://pealinn.ee/2021/10/24/bekkeri-laevatehas-mojutas-sajandi-valtel-pohja-tallinna-elurutmi/ Bekkeri laevatehas mõjutas sajandi vältel Põhja-Tallinna elurütmi], pealinn.ee, 24. oktoober 2021&lt;/ref&gt;. Tänapäeval renoveeritud korterelamu.
*Marati tänav 5, endine [[Põhjala tehas]], tänapäeval arenev kogukonnakeskus&lt;ref&gt;[https://www.pohjalatehas.ee/ Põhjala tehas]&lt;/ref&gt;
*Marati tänav 7, endise Bekkeri laevatehase laevaehitustsehh&lt;ref&gt;[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=8614 Kultuurimälestis nr 8614 &quot;Bekkeri laevatehase laevaehitustsehh, 1912-1916&quot;], Kultuurimälestiste riiklik register&lt;/ref&gt;
*Marati tänav 12 hoones tegutses tehas [[Tarbeklaas]].
*Marati tänav 14 [[kinnistu]]l, endise [[Bekkeri laevatehase slipp]]&lt;ref&gt;[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=8622 Kultuurimälestis nr 8622 &quot;Bekkeri laevatehase slipp, 1912-1914&quot;], Kultuurimälestiste riiklik register&lt;/ref&gt; ja [[Bekkeri sadam]]a haldushoone. [[Eesti NSV]] ajal söökla Ankur.

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
File:Marati tn in Kopli Tallinn 1 March 2016.JPG|Vaade Marati tänavale, [[Bekkeri sadam]]a poolt: [[Bekkeri laevatehase veetorn]]&lt;ref&gt;[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=8623 Kultuurimälestis nr 8623 &quot;Bekkeri laevatehase veetorn, 1914. a.&quot;], Kultuurimälestiste riiklik register&lt;/ref&gt;, endine [[Bekkeri laevatehas]]e peahoone, 
File:Pohjala Building Marati tn 5 in Kopli Tallinn 1 March 2016.JPG|Marati 5, endine [[Põhjala tehas]]
File:Põhjala tehas.jpg|Marati tn 7, endise Bekkeri laevatehase  nelja [[lööv]]iga laevaehitustsehh 
File:Bekker Port2.jpg|Marati tn 14, [[Bekkeri sadam]]a  haldushoone
Pilt:Tallinn, Bekkeri laevatehase mehaanika- ja turbiinitsehh, 1912-1914 (1).jpg|Marati tn 14, endise [[Bekkeri laevatehase mehaanika- ja turbiinitsehh]]&lt;ref&gt;[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=8621 Kultuurimälestis nr 8621 &quot;Bekkeri laevatehase mehaanika- ja turbiinitsehh, 1912-1914&quot;], Kultuurimälestiste riiklik register&lt;/ref&gt;
File:Tallinn, Bekkeri laevatehase mehaanika- ja turbiinitsehh, 1912-1914 (2).jpg|Endise  [[Bekkeri laevatehase mehaanika- ja turbiinitsehh]], Marati tn 14
File:Bekkeri laevatehase mehaanika- ja turbiinitsehh.jpg|Endise [[Bekkeri laevatehase mehaanika- ja turbiinitsehh]], Marati tn 14
File:Bekkeri laevatehase mehaanika- ja turbiinitsehh 2.jpg|Sisevaade endise [[Bekkeri laevatehase mehaanika- ja turbiinitsehh]]i, Marati tn 14
File:Bekkeri laevatehase mehaanika- ja turbiinitsehh 3.jpg|Sisevaade endise [[Bekkeri laevatehase mehaanika- ja turbiinitsehh]]i, Marati tn 14
File:Slipway in Bekkeri Sadam Marati 14 in Tallinn 1 March 2016.jpg|Marati tn 14, endise [[Bekkeri laevatehase slipp]]
&lt;/gallery&gt;
== Ajalugu ==
Marati tänav sai nime [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[1951]]. Tänav on nimetatud prantsuse revolutsionääri [[Jean Paul Marat]]' nime kandva trikotaažitootmiskoondise [[Marat (ettevõte)|Marat]] järgi.&lt;ref&gt;[[Aleksander Kivi]]. Tallinna tänavad. Tallinn, 1972, lk. 75.&lt;/ref&gt;

[[Bekkeri asundus]]es ei olnud tänavatel nimesid ja majadel tänavapõhiseid numbreid (nagu [[Vene-Balti laevaehitustehas]]e asulaski), vaid kogu [[Bekkeri laevatehas]]e ala ulatuses oli ehitistel ühtne numeratsioon. Tänavanimed ja tänavapõhised majanumbrid pandi alles 1951. aastal.

1999. aastal toimus Marati tänava [[Bekkeri sadam]]a raudtee-ehitustöödel konflikt, millesse oli kaasatud [[Kaitseliidu Harju malev]]. Omandivaidluses Bekkeri sadama ühe haldaja, Kaitseliiduga koostööleppe sõlminud OÜ RasmusSoni palvel käskis [[Benno Leesik]] Harju maleva kaitseliitlastel laupäeva õhtul sulgeda Marati tänav ja asuda julgestama üle tee rajatava raudtee ehitamist.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/50777981/kaitseliit-osanik-firmade-sojas? Kaitseliit osanik firmade sõjas], epl.delfi.ee, 19.10.1999&lt;/ref&gt; 
{{commonscat|Marati tänav}}
2008. aastal lammutati [[Bekkeri laevatehas]]e suur sepi- ja katlakoda (Bekkeri nr 84) tänapäeval Marati tänav 12 alal, kus enne [[Eesti Teises maailmasõjas|teist maailmasõda]] tegutses asus [[Johannes Lorupi klaasivabrik]].
{{vaata|Bekkeri laevatehas|Bekkeri sadam|Bekkeri asundus}}

==Viited==
{{viited}}
{{Kopli asumi tänavad}}
[[Kategooria:Põhja-Tallinna tänavad]]</text>
      <sha1>f6mr9cvot6ejw4vn2xuk9t7fvyrftsb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rīga Krasta raudteejaam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>455243</id>
    <revision>
      <id>7184940</id>
      <parentid>6293095</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:04:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184940</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2706" sha1="stnkc6i65x3o7geb74stvf8bkf1jws0" xml:space="preserve">[[Fail:Former railway station Rīga-Krasta.jpg|pisi|300px|Jaamahoone]]
'''Rīga Krasta raudteejaam''' on endine [[raudteejaam]] [[Čiekurkalnsi raudteejaam]]ast Riia sadamasse viival raudteel [[Riia]] [[linn]]a [[Pētersala-Andrejsala]] asumis. Jaamahoone asub aadressil Andrejostas iela 27.&lt;ref&gt;[https://www.ldz.lv/lv/r%C4%ABgas-krasta-stacijas-dzelzce%C4%BCa-infrastrukt%C5%ABra Latvian Railways. Infrastructure of station Riga Krasta] (lv)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.diena.lv/raksts/uznemeja-diena/intervijas/vieta-gan-vesturiskam-ekam-gan-jaunbuvem-14245658 Diena. Place for historical and new buildings] (lv)&lt;/ref&gt;

Tegemist on [[kaubajaam]]aga, mis ühendab Läti raudteevõrku [[Riia sadam]]aga. Jaam asub [[Daugava]] kaldal, mis kajastub ka jaama nimes ([[läti keel]]es tähendab ''krasta'' kallast, randa).

Jaam rajati aastal [[1889]]. Algne jaamahoone oli puidust, selles asus ka [[telegraafside|telegraafijaam]]. [[Riia keskraudteejaam]]ast viis sinna mööda Daugava kaldapealset kulgev raudtee, mis hiljem Riia raudteesõlme ehitustööde käigus likvideeriti.&lt;ref&gt;http://zurbu.net/f/2&lt;/ref&gt; Aastal [[1903]] valmis [[Brasa raudteepeatus]]est sinna viiv laiarööpmeline raudtee, mille ääres asus varem [[Rīga-Preču I raudteejaam|Riia I kaubajaam]]. Jaama juurde tekkis suur haruteede võrgustik, nii näiteks rajati aastal [[1901]] kolm kõrvalteed, mis viisid sadama [[viljaelevaator]]ini, nende juurest rajati hiljem ka [[Pihkva–Riia raudtee|Riia–Pihkva raudtee]]le viiv raudteeharu. Aastal [[1911]] valmis Andrejsala põhjatippu viiv raudtee.

Aastal [[1903]] valmis uus jaamahoone,&lt;ref&gt;[https://estatelatvia.com/lv/pirkt/?act=a&amp;id=20613 Estate Latvia. Krasta station - a unique investment object in the port]&lt;/ref&gt; mida renoveeriti aastal [[1947]]. Lisaks peahoonele kuulus jaamakompleksi toone veel kümme hoonet. Tänapäeval on vana jaamahoone kasutusel haldushoonena.&lt;ref&gt;Andrejsala. IV daļa. DZELZCEĻŠ. STACIJA RĪGA-KRASTA.&lt;/ref&gt;

Jaam suleti 29. juulil 2020.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210428230934/https://ldzcargo.ldz.lv/lv/content/sia-%E2%80%9Cldz-cargo%E2%80%9D-inform%C4%93-par-darba-procesa-organiz%C4%93%C5%A1anu-p%C4%93c-r%C4%ABga-krasta-stacijas-sl%C4%93g%C5%A1anas SIA “LDZ CARGO” informē par darba procesa organizēšanu pēc Rīga Krasta stacijas slēgšanas], 13. 08 2020&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==

* [http://railwayz.info/photolines/station/1789 Infot jaama kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')
* [https://vesture.dodies.lv/#13/57.6136/24.8425&amp;m=14/56.96250/24.10702&amp;l=O/7 Jaam ja selle teedevõrk vanal kaardil]

{{Coordinate | NS = 56/57/56/N | EW = 24/5/49/E |type=landmark |region=LV}}

[[Kategooria:Riia raudteejaamad]]</text>
      <sha1>stnkc6i65x3o7geb74stvf8bkf1jws0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pugatšov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>456307</id>
    <revision>
      <id>7184838</id>
      <parentid>6721905</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T22:27:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7184838</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1091" sha1="0v9yr4fuskboo9li91ct03qdwl6je46" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Pugatšov
| omakeelne_nimi_1 = vene | Пугачёв |
| pilt = (Group 0)- MG 6078 MG 6093-16 images.jpg
| lipu_pilt = 
| vapp = Coat of Arms of Pugachyov (Saratov oblast).png
| vapi_link = Pugatšovi vapp
| pindala  = 
| elanikke = 
| laius  =
| pikkus =
| asendikaart = Venemaa (Euroopa)
}}
'''Pugatšov''' (vene keeles Пугачёв; kuni [[1918]]. aastani '''Nikolajevsk''') on linn [[Saratovi oblast]]is Venemaal, [[Pugatšovi rajoon]]i halduskeskus.

Linnas on sündinud kirjanik [[Aleksei Tolstoi]] ([[1883]]–[[1945]]).&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20240907085123/http://muzey-pugachjov.ru/%D0%B0%D0%BB%D0%B5%D0%BA%D1%81%D0%B5%D0%B9-%D0%BD%D0%B8%D0%BA%D0%BE%D0%BB%D0%B0%D0%B5%D0%B2%D0%B8%D1%87-%D1%82%D0%BE%D0%BB%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B9.html Алексей Николаевич Толстой] МБУК &quot;Пугачевский краеведческий музей им. К.И. Журавлева&quot; Город Пугачёв, Саратовская область. Vaadatud 7. septembril 2024&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}
[[Kategooria:Saratovi oblasti linnad]]</text>
      <sha1>0v9yr4fuskboo9li91ct03qdwl6je46</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Panemunė regionaalpark</title>
    <ns>0</ns>
    <id>457173</id>
    <revision>
      <id>7184968</id>
      <parentid>6515739</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:24:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184968</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3977" sha1="ttt33eg5pc33sp7v23woupembbhjzpl" xml:space="preserve">[[Pilt:Panemuniu_regioninis_2010.jpg|pisi|Regionaalpargi haldushoone]]
'''Panemunė regionaalpark''' ([[leedu keel]]es ''Panemunių regioninis parkas'') on [[regionaalpark]] [[Leedu]]s [[Jurbarkase rajoon|Jurbarkase]], [[Kaunase rajoon|Kaunase]] ja [[Šakiai rajoon]]is.

Panemunė regionaalpark asub [[Nemunas]]e jõe orus ja selle ümbruses. Regionaalpark asutati [[1992]]. aastal, et kaitsta Nemunase alamjooksu loodust, sealseid maastikke, ökosüsteemi ning kultuuripärandit.

Regionaalpark asub ümber Nemunase oru, selle ümbrust liigendavad ka Nemunase lisajõgede orud, mille nõlvadel on mitmeid [[paljand]]eid.  Oru kuivadel nõlvadel kasvavad ainulaadsed taimekooslused. Seal on tavalised taolised Leedu punase raamatu liigid nagu [[laukapuu]], [[valge vesiroos]], [[õõnes lõokannus]] ja [[vahelmine lõokannus]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://prpd.am.lt/VI/index.php#a/133 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-02-03 |arhiivimisaeg=2017-02-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170204085453/http://prpd.am.lt/VI/index.php#a/133 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Regionaalparki kuuluvad ka mitmed pargid, sealhulgas [[Gelgaudiškise mõis]]a park, ja arvukad põlispuud. Pargi aladel on 15 põlist tamme, kolm põlist saart ja valgepööki, kaks põlist mändi ja pärna, üks põline vaher, üks must pappel ja üks kadakas.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://prpd.am.lt/VI/index.php#r/175 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-02-03 |arhiivimisaeg=2017-02-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170204085453/http://prpd.am.lt/VI/index.php#r/175 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Regionaalpargis elab 113 liiki linde, neist 17 on Leedus haruldased. Punase raamatu liikidest pesitsevad seal igal aastal neli - [[rukkirääk]], [[jäälind]], [[jõgitiir]] ja [[väiketiir]]. Selgrootutest on märkimisväärseim [[tähniksinitiib]] ''Maculinea teleius''.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://prpd.am.lt/VI/index.php#r/176 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-02-03 |arhiivimisaeg=2017-02-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170204085453/http://prpd.am.lt/VI/index.php#r/176 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
[[Pilt:Seredzius002.JPG|pisi|vasakul|Seredžius]]

Regionaalpargi territooriumil asub 15 [[linnamägi|linnamäge]], mis olid ristisõdade ajal oluliseks kaitseliiniks. Tähtsamad neist asuvad [[Pilis I]]-s, [[Seredžius]]es, [[Veliuona]]s, [[Kartupėnai]]s ja [[Žemoji Panemunė]]s. Regionaalpargis on ka mitmeid muinasasulaid ja [[muinaskalme]]id. Hilisemal ajal ehitati sinna [[Raudonė loss]] ja [[Panemunė loss]]. Regionaalparki jäävad ka mitmed mõisad, millest uhkemad on [[Belvederise mõis]] ja Gelgaudiškise mõis. Kirikuid on regionaalpargi aladel kaheksa. Tähelepanuväärne on veel [[Plokščiai]] küla oma püha grotiga ja tänavana kasutusel oleva jõega. [[Klangiai]] külas asub [[Petras Cvirka]] isamaja.

Panemunė regionaalpargi halduskeskus asub [[Šilinė]] külas aadressil Raseinių g. 2.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://prpd.am.lt/VI/index.php#r/45 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-02-03 |arhiivimisaeg=2017-02-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170204085453/http://prpd.am.lt/VI/index.php#r/45 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Tähtsamad asulad regionaalpargi territooriumil on Žemoji Panemunė, [[Kriūkai]], Veliuona, Plokščiai, Pilis I ja Seredžius.

Panemunė regionaalpargi pindala on 10 163 hektarit. Eri liiki kaitsealade all on sellest 65,7%, reservaatide alla jääb 71 hektarit maad.

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://prpd.am.lt/VI/files/File/image002.gif Regionaalpargi kaart]
* [http://prpd.am.lt/VI/index.php?act=1 Panemunė regionaalpargi koduleht]
* [http://www.vstt.lt/VI/index.php#r/142 Regionaalpark Leedu kaitsealade registris] (''leedu keeles'')
* [https://www.youtube.com/watch?v=Y8XqNYA1P8s Regionaalpark YouTube'is]

{{koord}}

[[Kategooria:Leedu regionaalpargid]]
[[Kategooria:Jurbarkase rajoon]]
[[Kategooria:Kaunase rajoon]]
[[Kategooria:Šakiai rajoon]]</text>
      <sha1>ttt33eg5pc33sp7v23woupembbhjzpl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>René Laane</title>
    <ns>0</ns>
    <id>458365</id>
    <revision>
      <id>7184539</id>
      <parentid>7176555</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T13:46:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Renku3</username>
        <id>96707</id>
      </contributor>
      <comment>Parandasin viite ära</comment>
      <origin>7184539</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11524" sha1="91n6ooeur16cuku0oaz4ugxjn0x88q5" xml:space="preserve">{{allikad}}
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2017}}
[[Fail:René Laane profiilifoto.jpg|alt=René Laane on Fitlap OÜ omanik, mentor ja investor|pisi|René Laane]]
'''René Laane''' (sündinud '''René Poljakov'''; [[30. juuni]]l [[1977]] [[Paide]]s) on Eesti endine kaitseväelane, ettevõtja, mentor ja sportlane.

==Haridus==
* 1984–1992 põhikooli osa [[Lähte Keskkool]]is{{lisa viide}}
* 1992–1995 [[Tartu Ehitus- ja Kergetööstuskool]], kust sai lisaks keskharidusele ka müürsepp-puussepp-betoneerija kutse{{lisa viide}}
* 1998–2003 [[Kaitseväe Akadeemia|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli]] põhikursus (rakenduslik kõrgharidus)
* 2005 [[Kaitseväe Akadeemia|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis]] keskastmekursused{{lisa viide}}
* 2017 sai magistrikraadi (''cum laude'') [[Tartu Ülikool]]i sotsiaalteaduste valdkonnas strateegilise juhtimise erialal. Magistritöö teema oli &quot;Kasutajate kaasamine ettevõtte internetiturunduse tõhustamisse OÜ Fitlap näitel&quot;.

==Teenistus Eesti Kaitseväes==
[[Fail:René Laanele nooremleitnanti auastme andmine ja Kaitseväe akadeemia lõpetamine 2003. aastal.jpg|alt=René Laanele nooremleitnanti auastme andmine ja Kaitseväe akadeemia lõpetamine 2003. aastal|pisi|René Laanele nooremleitnandi auastme andmine 2003. aastal]]

René Laane teenis [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväes]] aastatel 1995–2008.
* 1996. aastal läbis Kaitseväe [[Lahingukool]]is ajateenijate allohvitseride kursuse, sai nooremseersandi auastme.{{lisa viide}}
* 1997. aastal läbis Kaitseväe [[Lahingukool]]is kaadrikaitseväelaste nooremallohvitseride kursuse, sai nooremveebli auastme.{{lisa viide}}
* 1998. aastal läbis Taani Kuningriigis demineerimise C-kategooria kursuse.{{lisa viide}}
* Õppis 1998–2003 KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursustel&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.sojakool.ee/tule-oppima/rakenduskorgharidus/ |pealkiri=KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursused |vaadatud=2017-05-22 |arhiivimisaeg=2017-06-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170618220646/http://www.sojakool.ee/tule-oppima/rakenduskorgharidus/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;, sai 31. augustil 2000 nooremleitnandi auastme ja 2003. aastal rakendusliku kõrghariduse.
* Õpingute käigus täiendas end [[Soome kaitsevägi|Soome Kaitseväe]] logistika kõrgkoolis [[Lahti]]s (Hämeen Rykmentti).
* Pärast õpingute lõpetamist asus teenistusse Tagalapataljonis.
* 2003. aastal sai leitnandi auastme&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/625794?tegevus=salvesta-link leitnandi auastme]&lt;/ref&gt;.
* Täitis 2005. aastal Logistikakeskuse Tagalapataljoni&lt;ref&gt;[http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/maavagi/1-jalavaebrigaad/tagalapataljon Tagalapataljon]&lt;/ref&gt; ülema ülesandeid.
* Astus 2006. aastal KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli keskastmekursusele&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.sojakool.ee/tule-oppima/magistriope/ |pealkiri=KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli keskastmekursus |vaadatud=2017-05-22 |arhiivimisaeg=2017-06-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170618043306/http://www.sojakool.ee/tule-oppima/magistriope/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;.
* Läks reservi 2008. aastal
* Tal on reservleitnandi auaste

==Ettevõtlus==
* Asutas 2005. aastal ettevõtte AR Partnerid OÜ, mis tegeleb ärinõustamise ja investeeringute juhtimisega.
* Asutas 2015. aastal ettevõtte Fitlap OÜ, mis haldab kaubamärki Fitlap&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=OÜ Fitlap koduleht|url=https://fitlap.ee|vaadatud=|väljaanne=Fitlap.ee|keel=et}}&lt;/ref&gt; ja tegutseb nii Eestis kui ka USAs. 
* Asutas 2019. aastal ettevõtte Fitlap kaubandus OÜ, mis tegeleb turundusteenuse pakkumisega.

==Sport==
[[Fail:Fitlap OÜ omanik, investor ja mentor René Laane.jpg|alt=Endine poksija ja ja jõutõstja René Laane|pisi|Endine poksija ja jõutõstja René Laane]]René Laane on tegelenud tugevalt spordiga alates algklassidest peale.

Ta on saavutanud parimaid tulemusi kergejõustikus, poksis, jõutõstmises ja Fitness challenges.

'''Kergejõustik'''
* Kooli ajal tuli palju kordi Tartumaa meistriks odaviskes ja kettaheites.{{lisa viide}}
'''Poks'''
* 2003 võitis poksis üle 91 kg meeste seas Eesti meistrivõistlustel pronksmedali,{{lisa viide}}
* 2004 võitis poksis üle 91 kg meeste seas rahvusvahelisel poksiturniiril &quot;Olümpiakinnas&quot; hõbemedali.
'''Jõutõstmine (rinnalt surumine)'''
* I koht, 2008
* I koht, 2009
* I koht, 2010
Ta on püstitanud rinnalt surumises üle 125 kg meeste seas 4 Eesti rekordit. Rinnalt surumises on ta parim tulemus 255 kg.

'''Fitness challenge rahvusvahelised võistlused'''
* 2022 oktoober, &quot;Arnold Classic Europe &amp; Fitness Sports Games&quot; (Sevilla)
** I koht (mehed, kuldtase, paarisvõistlus)
** III koht (mehed, kuldtase, individuaalvõistlus)
* 2023 oktoober &quot;Arnold Classic Europe &amp; Fitness Sports Games&quot; (Madrid)
** I koht (mehed, hõbetase, individuaalvõistlus), tulemus 442 punkti.
* 2023 oktoober maailmameistrivõistlused (Kõrgõžtan, Bishkek)
** I koht (masters, hõbetase, individuaalvõistlus), tulemus 459 punkti
** I koht (masters, hõbetase, paarisvõistlus), tulemus 664 punkti
* 2023 november World cup (Santa Susanna)
** I koht (masters, hõbetase, individuaalvõistlus), tulemus 470 punkt
** I koht (mehed, kuldtase paarisvõistlus), tulemus 482 punkti
** II koht (absoluutarvestus, hõbetase, individuaalvõistlus), tulemus 470 punkti
** III koht (mehed, hõbetase, paarisvõistlus), tulemus 621 punkti
*2024 aprill IFFB Fitness challenge President cup (Tbilisi)
**II koht (mehed, hõbetase, individuaalvõistlus), tulemus 478 punkti
*2024 aprill Lithuanian Fitness challenge championchip
**I koht (mehed, hõbetase, individuaalvõistlus), tulemus 505 punkti
*2024 mai Euroopa meistrivõistlused Fitness challenges (Santa Susanna)
**III koht (mehed, hõbetase, individuaalvõistlus), tulemus 455 punkti
**III koht (mehed, kuldtase, paarisvõistlus), tulemus 461 punkti
**III koht (mehed, hõbetase, paarisvõistlus), tulemus 629 punkti
**III koht (segapaar, hõbetase, paarisvõistlus), tulemus 616 punkti
**III koht (meeskondlik Speedfit), aeg 19:21:08
*2024 mai IFBB International grand prix Romania (Cluj-Napoca)
**II koht (mehed, hõbetase, individuaal)
*2024 IFBB Diamond cup (Budapest)
**II koht (mehed, hõbetase, individuaal), tulemus 519 punkti

* 2024 IFBB Asian cup (Uzbekistan)
**I koht (mehed, hõbetase, individuaal)

*2024 august grand prix (Miami)
**I koht (mehed, hõbetase, individuaal), tulemus 553 punkti

* 2024 august IFBB Tiger classic diamond cup (Bukarest):
** III koht (mehed, hõbetase, individuaal), tulermus 504 punkti
* 2024 september Maailmameistrivõistlused Fitness challenges
** I koht (masters, hõbetase, individuaal), tulemus 468 punkti
** III koht (mehed, hõbetase, paarisvõistlus)
*2025 mai Euroopa meistrivõistlused Fitness challenge (Santa Susanna)
**I koht (masters, kuldtase, individuaal), tulemus 293 punkti
**I koht (masters, hõbedase, individuaal), tulemus 485 punkti
**I koht (segapaaris, hõbetase), tulemus 763 punkti
*2025 november World cup Fitness challenge (Santa Susanna)
**I koht (mehed, hõbedase, individuaal), tulemus 534 punkti
**I koht (mehed, pronks tase, individuaal), tulemus 555 punkti
*2025 november maailmameistrivõistlused Fitness challenge (Saudi Araabia, Khobar)
**III koht (mehed, hõbedase, individuaal), tulemus 489 punkti
**I koht (segapaar, hõbedase), tulemus 659 punkti
*2026 mai Euroopa meistrivõistlused Fitness challenge (Santa Susanna)
**I koht (mehed, pronks tase, individuaal), tulemus 522 punkti
**I koht (segapaar, hõbedase), tulemus 655 punkti
**I koht (meeskond, speedfit kuldtase), aeg 05.23.44

'''Fitness challenge EMV ja EKV'''

*2023 aprill, Eesti karikavõistlused
** I koht (masters, kuldtase, individuaalvõistlus), tulemus 275 punkti
*2023 september, Eesti meistrivõistlused
** I koht (mehed, hõbetase, individuaalvõistlus), tulemus 428 punkti
** I koht (mehed, hõbetase paarisvõistlus), tulemus 564 punkti
*2024 aprill Eesti karikavõistlused
**I koht (mehed, hõbetase, individuaalvõistlus), tulemus 533 punkti
**I koht (mehed, kuldtase, paarisvõistlus), tulemus 433 punkti
**I koht (mehed, hõbetase, paarisvõistlus), tulemus 663 punkti
**I koht (segapaar, hõbetase, paarisvõistlus), tulemus 638 punkti
*2024 sügis Eesti meistrivõistlused
**I koht (mehed, hõbedase, individuaal), tulemus 498 punkti
**I koht (segapaar, hõbedase), tulemus 785 punkti
**II koht (mehed, kuldtase, paarisvõistlus), tulemus 459 punkti
*2025 märts Eesti karikavõistlused
**II koht (masters, kuldtase, individuaal), tulemus 276 punkti
**I koht (masters, hõbetase, individuaal), tulemus 497 punkti
**I koht (segapaar, hõbetase), tulemus 653 punkti
**I koht (mehed, hõbetase, paarisvõistlus), tulemus 654 punkti
*2025 oktoober Eesti meistrivõistlused
**I koht (mehed, pronkstase, individuaal), tulemus 510 punkti
*2026 Eesti karikavõistlused
**I koht (mehed, pronkstase, individuaal)

===Muud harrastused===
Ta tegeleb ekstreemspordiga, näiteks langevarjuhüpete, sukeldumise, köiega laskumisega. Harrastab laskesporti. 

René Laane on jõllitamise Eesti meister tulemusega 42 minutit ja 15 sekundit. Võistlused toimusid 22. augustil 2015 ning tulemus oli teadaolevalt sel ajal ka maailmarekord.

==Vabatahtlik tegevus==
[[Fail:René Laane, ENTRUM programmi mentor.jpg|alt=René Laane, ENTRUM programmi mentor|pisi|René Laane, ENTRUM programmi mentor]]

===Mentorlus===
René Laane on tegutsenud mentorina 2014. aastast.
* René Laane on aidanud arendada koolinoorte ettevõtlikkust koolinoorte arenguprogrammis [[ENTRUM]].
* 2014. aastal saavutas René abistamisel start-up &quot;Terviselaager&quot; Järvamaa parima tiimi auhinna.
* Ta on aastaid aidanud alustavaid ettevõtjaid mentorina EASi mentorprogrammis&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.eas.ee/teenus/arimentorid/ |pealkiri=EAS-i mentorprogramm |vaadatud=2017-05-22 |arhiivimisaeg=2017-06-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170605195031/http://www.eas.ee/teenus/arimentorid/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;.
* On olnud Tartu Ärinõuandla mentorklubi&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.eas.ee/teenus/mentorklubid/ |pealkiri=Tartu Ärinõuandla mentorklubi |vaadatud=2017-05-22 |arhiivimisaeg=2017-06-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170605194040/http://www.eas.ee/teenus/mentorklubid/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; mentor.
* 2022. aastal juhendas mentorina ettevõtlikke noori Tartu Ülikooli mentorprogrammis.

==Raamatud==
[[Fail:René Laane avalikul esinemisel.jpg|alt=René Laane avalikul esinemisel|pisi|René Laane avalikul esinemise]]

===Raamatute kaasautor===
* &quot;60 minutiga nädalas vormi&quot;, 2016 – kaasautor
* &quot;Magusaga kaalust alla&quot;, 2016 – kaasautor
* &quot;Lihtsad kodused toidud kaalu langetamiseks&quot;, 2019 – kaasautor

==Isiklikku==
* Tema emapoolne vanaisa [[Aleksander Rudolf Laane]] (1910–1973) oli [[Tõstesport|tõstja]] ja tõstespordikohtunik&lt;ref&gt;http://www.esbl.ee/biograafia/Aleksander+Rudolf_Laane&lt;/ref&gt;
* Tema vend{{lisa viide}} Marek Laane (1969–2021) oli tõlkija.
* Tütar{{lisa viide}} Crisgel-Berit Poljakov on Eesti meister klassikalises jõutõstmises nii noorte kui naiste avatud kategoorias

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&amp;id=320347 Rene Laane (Rene Poljakovi) sporditulemused]

{{JÄRJESTA:Laane, Rene}}
[[Kategooria:Eesti raskejõustiklased]]
[[Kategooria:Eesti jõutõstjad]]
[[Kategooria:Eesti poksijad]]
[[Kategooria:Eesti ettevõtjad]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1977]]</text>
      <sha1>91n6ooeur16cuku0oaz4ugxjn0x88q5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Projektijuht</title>
    <ns>0</ns>
    <id>460122</id>
    <revision>
      <id>7184786</id>
      <parentid>6695026</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T20:59:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7184786</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12043" sha1="jqw2yabnwwbmse901zoqbbpcpirtcfm" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2017}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=detsember}}
'''Projektijuht''' on isik, kes vastutab [[projekt]]i läbiviimise ehk projekti juhtimise eest. Isikul on reeglina juhatuse luba ja vastutus tegeleda projektiga iga päev &lt;ref name=&quot;5oYuA&quot; /&gt;. 

Projektijuht peab tagama, et projekt saab õigel ajal valmis ja vastab eelarvele. Samuti peab ta jälgima, et tema projekti eesmärgid on täidetud ja kontrollima alluvate tööülesannete täitmist. Projektijuhil on reeglina oma meeskond, mille liikmed täidavad projektijuhi ülesandeid ja töötavad projekti eesmärkide täitmise nimel.

Heal projektijuhil peavad olema järgmised oskused:&lt;ref name=&quot;10fVd&quot; /&gt;
* organisatsioonilised oskused;
* analüütilised oskused;
* arvutioskus;
* suhtlusoskus;
* meeskonnatöö oskus;
* läbirääkimisoskus:
* motiveerimisoskus;
* juhtimis- ja eestvedamisoskus.

Kõik eelnimetatud omadused aitavad projektijuhil täita professionaalselt enda tööülesandeid ja saavutada soovitud tulemusi. Projektijuhil on võimalik pälvida enda karjääri jooksul ka erinevaid sertifikaate, näiteks PMT [[sertifikaat]] ehk maailma mõistes &quot;kuldne standard&quot;.&lt;ref name=&quot;10fVd&quot; /&gt;

Positsiooni võib reklaamida erinevate tiitlite all, näiteks:&lt;ref name=&quot;KiU7b&quot; /&gt;
* Projektijuhi assistent;
* Noorem/vanem projektijuht;
* Projekti koordinaator;
* Projektiametnik;
* Äri muutusjuht.

== Projektijuhi ülesanded ==
Projektijuht on isik, kes on vastutav projekti alustamise ja lõpuni viimise eest. Lähtudes projektijuhi neljast funktsioonist, siis selle kohaselt on projektijuhi kõige olulistemaks ülesanneteks projekti: planeerimine, organiseerimine, juhtimine ja kontrollimine. Planeerides loob projektijuht: projekti plaani, ajakava, projekti poliitika ja selle protseduurid. Organiseerides valib projektijuht endale meeskonna; määratleb nende rollid ja positsioonid jm. 
Juhtides tulevad mängu projektijuhul ka enda isiklikud isikuomadused (see, kuidas ta suudab meeskonda motiveerida, suhtlusoskused jne). Juhtimisoskus tuleneb tihti kogemuste arvelt, mis noortele projektijuhtidele võib kujuneda komistuskiviks. Võtmetegurid juhtimises on: meeskonna juhtimine; tegevuste kooskõlastamine organisatsiooniliste funktsioonide vahel; meeskonnaliikmete motiveerimine; personalijuhtimine. Projektijuht peab tegelema ka kontrollimehhanismiga. Projektijuhtimise kontrolli saab teostada kolmeastmelisel protsessil ehk mõõdetakse projekti edenemist; hinnatakse kõrvalekallete põhjuseid ja võetakse kasutusele parandusmeetmeid. Juht jälgib projekti arengut ja kinnipidamist tähtaegadega; annab projekti käigust aru ja võtab meetmeid vajalike paranduste tegemiseks.&lt;ref name=&quot;2VBeM&quot; /&gt;

== Projektijuhi kohustused ==
Projektijuhil on ka kindlad kohustused, millega ta enda töös kokku puutuma peab. Nendeks on:&lt;ref name=&quot;v6Gma&quot; /&gt;
* Projekti alustamine;
* Projekti missiooni, visiooni määratlemine;
* Ettevõtte või kliendi huvide esindamine;
* Ärimudeli loomine, investeeringu õigustamiseks;
* Rahastuse leidmine;
* Vajadusel olla abiks projekti nõustamisel;
* Personali valimine ametikohtadele;
* Riskianalüüsi läbiviimine;
* Eesmärkide õigeaegne tagamine;
* Kvaliteedi standardite täitmise tagamine;
* IT süsteemide kasutamine inimeste ja edusammude jälgimiseks;
* Alltöövõtjate jälgimine, et tähtaegadest kinnipidamine säilitada;
*Raamatupidamise, kuluarvestuse ja arvelduse jälgimine.

== Projektijuhtide tüübid ==

=== Ehitusprojekti juht ===
Iga ehitis, olgu see siis väike või suur, vajab kedagi, kes tagaks selle ehitamise algusest lõpuni, võttes arvesse ajakava ja eelarvet. Ehitusprojekti juhi määrab projekti sponsor, kelle ülesanneteks on kõigi asjakohaste eesmärkide täitmine. Juhil on kõige suurem vastutus ja seda kõigi ehitise aspektide juures. Tüüpiliselt teeb ehitusprojektide juht tihedalt koostööd arhitektide ja inseneridega.
Ehitusprojekti juhi tööülesannete juurde kuulub planeerimine, kus ta loob ajakava erinevate eesmärkide täitmiseks, mis aitab projektil õigeaegselt valmis saada. Selleks saab ta kasutada kriitilise teekonna meetodit (CPM) või kriitilise teekonna analüüsi (CPA), mõlemad on aja planeerimiseks. Projektijuht peab oskama samuti ka ressursse jaotada. Ta peab olema oma valdkonnaga hästi kursis ja tagama vajalike toorainete, tööriistade kättesaadavuse. Juhi ülesanneteks on ka tööliste värbamine ja tööülesannete jaotamine. Viimaseks peab projektijuht tegelema ka projekti rahalise poolega, finantsplaneerimisega. Peab hoidma kinni eelarvest ja hoidma tiimi kursis muutuste, kulutuste ja prognoosidega.
Ehitusprojektijuhina töötamine annab võimaluse mitmekülgsele karjäärile. Lisaks annab see võimaluse näha selgelt enda töö vilju. Töö võib esitada ka palju väljakutseid, näiteks tähtaegadest kinnipidamine võib mõjutada suurelt töö- ja eraelu tasakaalu. Töö võib nõuda head stressitaluvust, eriti kokku puutudes huvirühmadega jt.&lt;ref name=&quot;SpFhV&quot; /&gt;

=== Arhitekt-projektijuht ===
[[Arhitekt]] projektijuhid on tavaliselt kõrgharidusega arhitektid, kes on omandanud juhendamise oskused. Nad teostavad järelevalvet teiste arhitektide üle, samal ajal kui nad planeerivad arhitektuurilisi ja ehitamis projekte. Juhid peavad vastutama ja organiseerima oma alluvate tööd nii, et nad püsiksid motiveerituna. Ülesannete hulka kuuluvad ka klientidega kohtumised; tiimide loomine ehk töötajate värbamine; projektide ajakava- ja eelarve koostamine ja ehitusprojektide loomine.&lt;ref name=&quot;EekxV&quot; /&gt;

=== Insener-projektijuht ===
Erinevalt projektijuhist, insener-projektijuhi leiab reeglina ehitusplatsilt. Tegeledes aktiivselt jooksvate ülesannetega. Juht peab kiiresti reageerima probleemidele, pakkuma kohapealset väljaõpet, juhtima töötajaid, leidma innovaatilisi lahendusi ja suhtlema projekti- ja ettevõtte juhtidega. Tagades ressursid, mis on vajalikud projekti edasiviimiseks. Projektiinsenerid võivad: omada otsest kontrolli projekti kaasatud inimressursi üle; planeerida ajakavasid; määrata tehniliste ressursside nõudlust; teha kvaliteedikontrolli jt. Edukas insener-projektijuht teeb tihedat koostööd organisatsiooni juhtidega, et saavutada lihtsamate vahenditega projekti edukas täitmine, parandada kvaliteeti ja pidada kinni tähtaegadest.&lt;ref name=&quot;lQ6lC&quot; /&gt;

=== IT projektijuht ===
IT projektijuht on osa projektijuhtimisest, pooleldi tehnoloogiline tegevus kui ka osati üldjuhtimine. IT projektijuhid hõlmavad infotehnoloogilisi projekte, kus nad: kavandavad, organiseerivad ja integreerivad neid. Nende ülesandeks on koordineerida teiste IT spetsialistide ja teiste töötajate tööd, uue [[tarkvara]] väljatöötamise jaoks. Nagu ka teiste projektijuhtide puhul, peavad ka nemad looma tähaajad ja neist kinni pidama, värbama töötajaid ja viima projekti algusest lõpuni välja. Väga suur vastutus on ka klientide ees, kus nad peavad nende nõudmised täide viima.

IT projektijuhi tööülesannete hulka kuuluvad ka:&lt;ref name=&quot;wYDCb&quot; /&gt;
* Projektiplaanide, eesmärkide väljatöötamine;
* Ressursside kindlakstegemine;
* Ajakava ja meetodite välja töötamine, tulemuste mõõtmiseks;
* Projekti strateegilise analüüsi välja töötlemine;
* Projekti kõigi etappide korraldamine ja haldamine, tähtaegadest kinni hoidmine;
* Meeskonnaliikmete valimine;
* Koosolekute läbiviimine;
* Projektijuhiste koostamine ja järelevalve teostamine.

Eriala lõpetanud peavad reeglina kolm kuni neli aastat omandama töökogemusi, enne kui nad saavad hakata tööle täiskohaga insener-projektijuhina. Samuti on paljudel projektijuhtidel varasemaid insener-projektijuhi töökogemusi, mis aitab neil paremini suhelda klientidega ja muudab tööd paindlikumaks.&lt;ref name=&quot;wYDCb&quot; /&gt;

=== Turunduse projektijuht ===
Turunduse projektijuht on projektijuht, kes on spetsialiseerunud planeerimisele, juhtimisele ja turunduskampaaniate loomisele. Nad on vastutavad isikud strateegilise visiooni reaalsuseks muutmise ees. Turunduse projektijuht teeb tihedalt koostööd turundusjuhiga, et luua turundusstrateegia. Juhid tuvastavad kõik ülesanded, mis tuleb turunduskampaania raames lõpuni viia ja seejärel jaotavad nad ülesanded enda alluvatele edasi. Turunduse projektijuht peab samuti teostama järelevalvet ja on vastutavad isikud inimeste ja projektide juhtimise eest. Tööiseloomult töötavad nad reeglina kontoris, suurettevõtete turundusosakonnas või turundusettevõtetes, mis teenindavad väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid. Lisaks kuuluvad turunduse projektijuhi tööülesannete hulka ka: ajakava loomine ja selle haldamine; koostöö kirjanike ja disaineritega; eelarvete loomine; tarnijate suhete arendamine ja hoidmine. Isikuomaduste poole pealt hinnatakse kui projektijuhil on hea suhtlus- ja organiseerimisoskus, prioriseerimise ja analüüsimise oskus.&lt;ref name=&quot;c4AO0&quot; /&gt;

== Projektijuhi tööaeg ==
Projektijuhilt võib oodata, et ta töötab tavalistel tööpäevadel, kuid see võib tuleneda ka töösektorist. Vahel võib olla oodatud, et töötatakse ka ületunde, tähtaja lähenedes, ning ületundide eest ei maksta. Töötunnid võivad tuleneda ka lepingust või spetsiifilisest projektist.&lt;ref name=&quot;KiU7b&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[Projektijuhtimine]]
*[[Projekt]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;5oYuA&quot;&gt;{{Netiviide|URL=https://targetjobs.co.uk/careers-advice/job-descriptions/278215-project-manager-job-description|Pealkiri=Project management: job description|Väljaanne=|Aeg=n.d.|Kasutatud=23.11.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;10fVd&quot;&gt;{{Netiviide|URL=https://www.pmi.org/certifications/types/project-management-pmp |Autor: Project Management Institute| Pealkiri= Project Management Professional (PMP)|Väljaanne=|Aeg=n.d.|Kasutatud=23.11.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KiU7b&quot;&gt;{{Netiviide|URL=https://www.prospects.ac.uk/job-profiles/project-manager| Pealkiri=Project manager|Väljaanne=|Aeg=2017|Kasutatud=21.11.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2VBeM&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Project Management Skills|URL=|Pealkiri= Project Manager Duties|Väljaanne=https://www.project-management-skills.com/project-manager-duties.html|Aeg=2017|Kasutatud=22.11.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;v6Gma&quot;&gt;{{Netiviide|URL=https://www.project-management-skills.com/project-manager-duties.html |Autor: Project Management Skills| Pealkiri= Project Management Duties|Väljaanne=|Aeg= 2017|Kasutatud=23.11.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SpFhV&quot;&gt;{{Netiviide |URL=https://jobs.telegraph.co.uk/article/construction-project-manager-job-description/ |2=Autor: The Telegraph |Pealkiri=Construction Project Manager Job Description |Väljaanne= |Aeg=2015 |Kasutatud=23.11.2017 |arhiivimisaeg=6.09.2015 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150906101223/https://jobs.telegraph.co.uk/article/construction-project-manager-job-description/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EekxV&quot;&gt;{{Netiviide|URL=https://learn.org/articles/Architectural_Project_Manager_Your_Career_and_Salary_Questions_Answered.html|Autor: Learn org| Pealkiri= Architectural Project Manager: Career and Salary Facts|Kasutatud=23.11.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lQ6lC&quot;&gt;{{Netiviide|URL=https://esub.com/resources/project-engineer-vs-project-manager/|2=Autor: ESub|Pealkiri=Project Engineer vs project manager|Kasutatud=23.11.2017|arhiivimisaeg=1.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201030949/https://esub.com/resources/project-engineer-vs-project-manager/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wYDCb&quot;&gt;{{Netiviide|URL=https://gradireland.com/careers-advice/job-descriptions/it-project-manager|Autor: Gradireland| Pealkiri= IT project manager|Kasutatud=23.11.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;c4AO0&quot;&gt;{{Netiviide|URL=http://www.jobhero.com/marketing-project-manager-job-description/|2=Autor: Jobhero|Pealkiri=Marketing Project Manager Job Description|Kasutatud=21.11.2017|arhiivimisaeg=16.11.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171116023317/http://www.jobhero.com/marketing-project-manager-job-description/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Projektijuhtimine]]
[[Kategooria:Ametid]]</text>
      <sha1>jqw2yabnwwbmse901zoqbbpcpirtcfm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti filmi- ja teleauhinnad</title>
    <ns>0</ns>
    <id>460255</id>
    <revision>
      <id>7184797</id>
      <parentid>7139157</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T21:14:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184797</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22053" sha1="tsqzsvy798p6p1ho9wuflrjltd5r0p1" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
'''Eesti filmi- ja teleauhinnad''' ('''EFTA''') on auhinnad parimatele Eesti filmi- ja televisioonitöötajatele.

Esimene EFTA gala toimus [[12. märts]]il [[2017]] [[Nordea Kontserdimaja]]s. Kokku jagati 24 auhinda. Võitjad selgitas välja ekspertide žürii. Auhinnagalat kandis üle [[Kanal 2]]. Õhtujuht oli [[Katariina Tamm]].

24. märtsil 2018 toimus teine EFTA gala, mida kandis üle korraga kolm telekanalit: [[Eesti Televisioon]] (ETV), [[Kanal 2]] ja [[TV3]]. Õhtujuht oli [[Marta Laan]]. Välja jagati 29 auhinda.

EFTA galat 2019. aastal juhtis [[Tõnis Niinemets]].

2020. aasta EFTA galal kandideeris kokku 213 teost ja tegijat (filmiauhindadele 113 ja teleauhindadele 100). 3. septembril [[Alexela Kontserdimaja]]s toimunud üritusel jagati auhindu kokku 30 kategoorias, millest pooled on tele- ja pooled filmikategooriad. Õhtut juhtis Tõnis Niinemets, kes oli ka ise nomineeritud auhinnale parima meelelahutussaate juhi ja parima sarjanäitleja kategoorias.&lt;ref&gt;[https://menu.err.ee/1126142/efta-2020-gala-saatejuht-tonis-niinemets-loodab-jargmisel-aastal-olla-rohkem-nomineeritud Tõnis Niinemets loodab järgmisel aastal olla rohkem nomineeritud.] err.ee, 21. august 2020.&lt;/ref&gt;

== EFTA laureaadid ==
===2017===
* Parim naisnäitleja (tele) – [[Helene Vannari]] (&quot;[[ENSV (seriaal)|ENSV]]&quot;, [[Eesti Televisioon|ETV]])
* Parim uus saade – &quot;[[Roaldi nädal]]&quot; ([[Kanal 2]])
* Parim stsenarist – [[Livia Ulman]] ja [[Andris Feldmanis]] (&quot;[[Teesklejad]]&quot;)
* Parim dokumentaalfilm – &quot;[[Armastuse maa]]&quot;
* Parim tõsielusaade – &quot;[[Eesti lood]]&quot; ([[Eesti Televisioon|ETV]])
* Parim filmikunstnik – [[Jaagup Roomet]] (&quot;[[Polaarpoiss]]&quot;)
* Parim meesnäitleja (film) – [[Hendrik Toompere juunior juunior|Hendrik Toompere jr jr]] (&quot;[[Päevad, mis ajasid segadusse]]&quot;)
* Parim helirežissöör – [[Matis Rei]] (&quot;[[Päevad, mis ajasid segadusse]]&quot;)
* Parim montaažirežissöör – [[Hendrik Mägar]] (&quot;[[Päevad, mis ajasid segadusse]]&quot;)
* Parim toimetaja – [[Mihkel Kärmas]] (&quot;[[Pealtnägija]]&quot;) [[Eesti Televisioon|ETV]]
* Parim meessaatejuht – [[Joonas Hellerma|Joonas Hellermaa]] (&quot;[[Plekktrumm (saade)|Plekktrumm]]&quot;, [[Eesti Televisioon|ETV]])
* Parim lühifilm – &quot;[[Habras Maailm]]&quot;
* Parim infosaade või publitsistika – &quot;[[Pealtnägija]]&quot; ([[Eesti Televisioon|ETV]])
* Parim animafilm – &quot;[[Tühi ruum]]&quot;
* Parim naissaatejuht – [[Anu Välba]] (&quot;[[Hommik Anuga]]&quot;) [[Eesti Televisioon|ETV]]
* Parim naisnäitleja (film) – [[Tiina Mälberg]] (&quot;[[Ema (film 2015)|Ema]]&quot;)
* Parim meelelahutussaade – &quot;[[Su nägu kõlab tuttavalt]]&quot; ([[TV3]])
* Parim operaator (tele) – [[Margus Malm]] (&quot;[[Su nägu kõlab tuttavalt]]&quot;, &quot;[[Me armastame Eestit]]&quot;, [[TV3]])
* Parim operaator (film) – [[Sten-Johan Lill]] (&quot;[[Päevad, mis ajasid segadusse]]&quot;)
* Parim režissöör (tele) – [[Ove Musting]] (&quot;[[Eesti Laul]]&quot;) [[Eesti Televisioon|ETV]]
* Parim teleseriaal – &quot;[[ENSV (seriaal)|ENSV]]&quot; ([[Eesti Televisioon|ETV]])
* Parim režissöör (film) – [[Triin Ruumet]] (&quot;[[Päevad, mis ajasid segadusse]]&quot;)
* Parim meesnäitleja (tele) – [[Argo Aadli]] (&quot;[[ENSV (seriaal)|ENSV]]&quot;) [[Eesti Televisioon|ETV]]
* Parim mängufilm – &quot;[[Päevad, mis ajasid segadusse]]&lt;ref&gt;[http://elu24.postimees.ee/4037573/taeielik-uelevaade-ajaloo-esimesel-efta-galal-riisus-koore-paeevad-mis-ajasid-segadusse Täispikk esimese EFTA gala otseülekanne] Elu24, 12. märts 2017.&lt;/ref&gt;

===2018===
* Parim telerežissöör – [[Villem Tarvas]] (&quot;[[Kaks kanget Kagu-Aasias]]&quot;) [[Kanal 2]]
* Parim teletoimetaja – [[Õie Arusoo]] (&quot;[[Osoon (saade)|Osoon]]&quot;) [[Eesti Televisioon|ETV]]
* Aasta tegija filmikunstis – [[Taivo Tenso]]
* Parim kostüümikunstnik filmis – [[Jaanus Vahtra]] (&quot;[[November (film 2017)|November]]&quot;)
* Parim helirežissöör filmis – [[Marvo Vermaas]] (&quot;[[November (film 2017)|November]]&quot;)
* Parim teleoperaator – [[Madis Reimund]] (&quot;[[Merivälja (seriaal)|Merivälja]]&quot;) [[TV3]]
* Parim telestsenarist – [[Villu Kangur]] ja [[Gert Kiiler]] (&quot;[[ENSV (seriaal)|ENSV]]&quot;) [[Eesti Televisioon|ETV]]
* Parim filmimonteerija – [[Martin Männik]] (&quot;[[Nõukogude hipid (film)|Nõukogude hipid]]&quot;)
* Pärim lühifilm – &quot;[[Jää (film)|Jää]]&quot;
* Parim uus saade – &quot;[[Suud puhtaks]]&quot; ([[Eesti Televisioon|ETV]])
* Parim meessaatejuht – [[Roald Johannson]] (&quot;[[Roaldi nädal]]&quot;) [[Kanal 2]]
* Parim filmistsenarist – [[Sulev Keedus]] (&quot;[[Mehetapja/Süütu/Vari|Mehetapja / Süütu / Vari]]&quot;)
* Parim animafilm – &quot;[[Manivald (animafilm)|Manivald]]&quot;
* Parim ajakirjanduslik lugu – Haigekassale võltsarvete esitamine (&quot;[[Pealtnägija]]&quot;), autor [[Kristjan Pihl]] ([[Eesti Televisioon|ETV]])
* Parim filmikunstnik – [[Jaagup Roomet]] ja [[Matis Mäesalu]] (&quot;[[November (film 2017)|November]]&quot;)
* Parim dokumentaalfilm – &quot;[[Armastus... (film)|Armastus...]]&quot;
* Parim naissaatejuht – [[Grete Lõbu]] (&quot;[[Ringvaade (saade)|Ringvaade]]&quot;) [[Eesti Televisioon|ETV]]
* Parim meelelahutussaade – &quot;[[Eesti Laul 2018|Eesti Laul]]&quot; ([[Eesti Televisioon|ETV]])
* Parim naisnäitleja filmis – [[Rea Lest]] (&quot;[[November (film 2017)|November]]&quot;)
* Parim naisnäitleja televisioonis – [[Luule Komissarov]] (&quot;[[Õnne 13]]&quot;) [[Eesti Televisioon|ETV]]
* Parim filmioperaator – [[Mart Taniel]] (&quot;[[November (film 2017)|November]]&quot;)
* Parim erisaade – &quot;[[Inglite aeg (saade)|Inglite aeg]]&quot; ([[TV3]])
* Parim meesnäitleja televisioonis – [[Mait Malmsten]] (&quot;[[ENSV (seriaal)|ENSV]]&quot;) [[Eesti Televisioon|ETV]]
* Parim meesnäitleja filmis – [[Tõnu Kark]] (&quot;[[Rohelised kassid]]&quot;)
* Parim filmihelilooja – [[Michał Jacaszek]] (&quot;[[November (film 2017)|November]]&quot;)
* Parim tõsielusaade – &quot;[[Roaldi nädal]]&quot; ([[Kanal 2]])
* Parim teleseriaal – &quot;[[Siberi võmm]]&quot; ([[Kanal 2]])
* Parim filmirežissöör – [[Rainer Sarnet|Rainer Sarnlet]] (&quot;[[November (film 2017)|November]]&quot;)
* Parim mängufilm – &quot;[[November (film 2017)|November]]&quot;

=== 2019 ===

* Parim mängufilm – &quot;[[Seltsimees laps]]&quot;
* Parim filmirežissöör – [[Moonika Siimets]] (&quot;[[Seltsimees laps]]&quot;)
* Parim meesnäitleja filmis – [[Reimo Sagor]] (&quot;[[Võta või jäta (film)|Võta või jäta]]&quot;)
* Parim naisnäitleja filmis – [[Ingrid Isotamm]] (&quot;[[Tuliliilia (film)|Tuliliilia]]&quot;)
* Parim teleseriaal – &quot;[[Litsid]]&quot;
* Parim meesnäitleja televisioonis – [[Priit Võigemast]] (&quot;[[Alo (seriaal)|Alo]]&quot;)
* Parim naisnäitleja televisioonis – [[Laine Mägi]] (&quot;[[ENSV (seriaal)|ENSV]]&quot;)&lt;ref&gt;[https://eftagala.ee/voitjad-2019/ EFTA 2019. aasta võitjad.]&lt;/ref&gt;

=== 2020 ===
* Parim mängufilm – &quot;[[Tõde ja õigus (film)|Tõde ja õigus]]&quot;
* Parim dokumentaalfilm – &quot;[[Aasta täis draama]]t&quot;
* Parim animafilm – &quot;[[Toomas teispool metsikute huntide orgu]]&quot;
* Parim lühifilm – &quot;[[Karv]]&quot;
* Parim naisnäitleja filmis – [[Ester Kuntu]] (&quot;Tõde ja õigus&quot;)
* Parim meesnäitleja filmis – [[Priit Loog]] (&quot;Tõde ja õigus&quot;)
* Parim filmirežissöör – [[Tanel Toom]] (&quot;Tõde ja õigus&quot;)
* Parim filmistsenarist – Tanel Toom (&quot;Tõde ja õigus&quot;)
* Parim filmioperaator – [[Erik Põllumaa]] ja [[Sten-Johan Lill]] (&quot;[[Skandinaavia vaikus]]&quot;)
* Parim filmihelilooja – [[Mick Pedaja]] (&quot;Skandinaavia vaikus&quot;)
* Parim filmikunstnik – [[Triin Paumer]], [[Sven-Tõnis Puskar]] (&quot;[[Vanamehe film]]&quot;)
* Parim helirežissöör filmis – [[Tanel Kadalipp]] (&quot;Vanamehe film&quot;)
* Parim filmimonteerija – [[Oskar Lehemaa]] (&quot;Vanamehe film&quot;)
* Parim kostüümikunstnik filmis – [[Kristiina Ago]] (&quot;Tõde ja õigus&quot;)
* Aasta tegija – [[Karin Tetsmann]] (&quot;Tõde ja õigus&quot;)
* Parim teleseriaal – &quot;[[Lahutus Eesti moodi]]&quot; (ETV)
* Parim tõsielusaade – &quot;Üle noatera&quot; (ETV)
* Parim reality-show – &quot;Üle parda&quot; (ETV)
* Parim meelelahutussaade – &quot;Kaks kanget Sovetistanis&quot; (TV3)
* Parim uus saade – &quot;Roaldi retked&quot; (Kanal 2)
* Parim erisaade – Laulu- ja tantsupidu 2019 &quot;Minu arm&quot; (ETV)
* Parim intervjueerija – [[Marko Reikop]] (&quot;Intervjuu president Kersti Kaljulaidiga&quot;)
* Parim meelelahutussaate juht – [[Kristjan Jõekalda]] ja [[Teet Margna]] (&quot;Kaks kanget LIVE)&quot; (TV3)
* Parim sarjanäitleja – [[Tambet Tuisk]] (&quot;[[Reetur]]&quot;) (ETV)
* Parim reporter – [[Marian Võsumets]] (&quot;Reporter&quot;) (Kanal 2)
* Aasta sisulooja – [[Mihkel Ulman]]
* Aasta vormilooja – [[Anna Stepanova]]
* Parim päevakajasaade – &quot;[[Esimene stuudio]]&quot;
* Parim ajakirjanduslik lugu – &quot;[[Pealtnägija]]&quot; – Jane Paberiti lood (autor [[Taavi Eilat]]) [[Eesti Televisioon|ETV]]
* Panus Eesti televaldkonda – [[Marite Kallasma]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://eftagala.ee/voitjad2020/ |pealkiri=EFTA 2020. Võitjad. |vaadatud=2023-04-15 |arhiivimisaeg=2023-03-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230325135859/https://eftagala.ee/voitjad2020/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

=== 2021 ===
* Parim mängufilm – &quot;[[Viimased]]&quot;
* Parim dokumentaalfilm – &quot;[[Üht kaotust igavesti kandsin]]&quot;
* Parim animafilm – &quot;[[Toonekurg (film)|Toonekurg]]&quot;
* Parim lühifilm – &quot;[[Kilpkonn ja jänes]]&quot;
* Parim naisnäitleja filmis – [[Mari Lill]] (&quot;[[Kratt (film)|Kratt]]&quot;)
* Parim meesnäitleja filmis – [[Tommi Korpela]] (&quot;Viimased&quot;)
* Parim filmirežissöör – [[Veiko Õunpuu]] (&quot;Viimased&quot;)
* Parim filmistsenarist – [[Lauri Randla]] (&quot;[[Hüvasti, NSVL]]&quot;)
* Parim filmioperaator – [[Sten-Johan Lill]] (&quot;Viimased&quot;)
* Parim filmihelilooja – [[Timo Steiner]] (&quot;Ülo Sooster. Mees, kes kuivatas rätikut tuule käes&quot;)
* Parim filmikunstnik – [[Eugen Tamberg]] (&quot;[[Vee peal]]&quot;)
* Parim helirežissöör filmis – Külli Tüli, [[Fred Jüssi]], [[Henri Kuus]], [[Horret Kuus]] (&quot;[[Fred Jüssi. Olemise ilu]]&quot;)
* Parim montaažirežissöör – [[Hendrik Mägar]] (&quot;Üht kaotust igavesti kandsin&quot;)
* Parim kostüümikunstnik filmis – [[Liis Plato]] (&quot;[[Rain (film)|Rain]]&quot;)
* Aasta tegija – grimmikunstnik [[Kaire Hendrikson]]
* Parim teleseriaal – &quot;[[ENSV (seriaal)|EnsV]]&quot; (ETV)
* Parim tõsielusaade – &quot;Kaks kanget Jaapanis&quot; (TV3)
* Parim päevakajasaade – &quot;[[Aktuaalne kaamera]]&quot;
* Parim meelelahutussaade – &quot;Meie aasta Indias&quot; (Kanal2)
* Parim erisaade – &quot;Narkomuulad&quot; (TV3)
* Parim ajakirjanduslik lugu – &quot;Sõda nähtamatu vaenlasega: 60 päeva koroonaepideemia eesliinil&quot;, &quot;[[Pealtnägija]]&quot; (ETV)
* Parim intervjueerija – [[Roald Johannson]], &quot;Roaldi retked&quot; (Kanal 2)
* Parim reporter – [[Anton Aleksejev]], &quot;Aktuaalne kaamera&quot; (ETV)
* Parim meelelahutussaate juht – [[Jüri Butšakov]], [[Piret Laos]] ja [[Robert Rool]], &quot;Õhtu!&quot; (Kanal 2)
* Parim naisnäitleja sarjas – [[Epp Eespäev]], &quot;[[Valguses ja varjus]]&quot; (Elisa Huub)
* Parim meesnäitleja sarjas – [[Kaspar Velberg]], &quot;[[Tulejoonel (telesari)|Tulejoonel]]&quot; (Elisa Huub)
* Aasta uus tulija – &quot;Maailma kõige targem rahvas&quot; (ETV)
* Aasta sisulooja – stsenarist [[Martin Algus]], &quot;Valguses ja varjus&quot; (Elisa Huub)
* Aasta vormilooja – kunstnik [[Liisi Eesmaa]], &quot;[[Maskis laulja]]&quot; (TV3)
* Panus Eesti televaldkonda – [[Hagi Šein]]&lt;ref&gt;[https://eftagala.ee/voitjad2021/ EFTA 2021. Võitjad.]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

=== 2022 ===

* Parim mängufilm – &quot;[[Kõrb (film)|Kõrb]]&quot;
* Parim dokumentaalfilm – &quot;[[Vaino Vahingu päevaraamat]]&quot;
* Parim animafilm – &quot;Taaskohtumine&quot;
* Parim lühifilm – &quot;Mia ja Liki&quot;
* Parim naisnäitleja filmis – Alice Siil (&quot;Öölapsed&quot;)
* Parim meesnäitleja filmis – [[Peeter Oja]] (&quot;Öölapsed&quot;)
* Parim filmirežissöör – [[Rainer Sarnet]] ( &quot;[[Vaino Vahingu päevaraamat]]&quot;)
* Parim filmistsenarist – Ewert Kivi ja [[Mart Raun]] (&quot;Öölapsed&quot;)
* Parim filmioperaator – Sten-Johan Lill (&quot;Kõrb&quot;)
* Parim filmihelilooja – Mati Uprus (&quot;Pingeväljade aednik&quot;)
* Parim filmikunstnik – Anu Laura Tuttelberg (&quot;Taaskohtumine&quot;)
* Parim helirežissöör filmis – Markku Tiidumaa (&quot;u.Q“)
* Parim montaažirežissöör – Ivar Murd (&quot;u.Q“)
* Parim kostüümikunstnik filmis – Anu Lensment (&quot;Sandra saab tööd&quot;)
* Aasta tegija filmivaldkonnas – Mängufilmi „Kupee nr. 6“ meeskond
* Parim teleseriaal – &quot;[[Sassis]]&quot;
* Parim tõsielusaade – &quot;Metsavennad&quot;
* Parim päevakajasaade – &quot;[[Pealtnägija]]&quot;
* Parim meelelahutussaade – &quot;Reede ÕHTU!&quot;
* Parim erisaade – &quot;KolmeDOK: Koroonavalede TOP10&quot;
* Parim ajakirjanduslik lugu – &quot;Isa ja tütre kokkuviimine&quot;, &quot;Sotid selgeks&quot;
* Parim intervjueerija – [[Mirko Ojakivi]], &quot;[[Esimene stuudio]]&quot;
* Parim reporter – [[Heleri All]], &quot;[[Ringvaade (saade)|Ringvaade]]&quot;, &quot;Maahommik&quot;
* Parim meelelahutussaate juht – [[Jüri Butšakov]], [[Piret Laos]] ja [[Robert Rool]], &quot;Õhtu!&quot;
* Parim naisnäitleja sarjas – [[Ragne Pekarev]], &quot;[[Sassis]]&quot;
* Parim meesnäitleja sarjas – [[Egon Nuter]], &quot;[[ENSV (seriaal)|ENSV]]&quot;
* Aasta uus tulija – &quot;[[Sinu uus sugulane]]&quot;
* Aasta sisulooja – Kai Väärtnõu, &quot;Ringvaade&quot;, &quot;Siin me oleme&quot;, &quot;Ühe maja lugu&quot;
* Aasta vormilooja – Marek Miil, &quot;[[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti muusikaauhinnad]]&quot;, &quot;Laulud sõdurile&quot;
* Panus Eesti televaldkonda – [[Toomas Kirss]] ja [[Raivo Suviste]]

=== 2023 ===

* Parim mängufilm – &quot;[[Kalev (film)|Kalev]]&quot;
* Parim dokumentaalfilm – &quot;[[Machina Faust]]&quot;
* Parim animafilm – &quot;[[Koerkorter]]&quot;
* Parim lühifilm – &quot;[[Kallid reisijad]]&quot;
* Parim naisnäitleja filmis – [[Maarja Johanna Mägi]] (&quot;[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]&quot;)
* Parim meesnäitleja filmis – [[Mait Malmsten]] (&quot;[[Kalev (film)|Kalev]]&quot;)
* Parim filmirežissöör – [[Ove Musting]] (&quot;[[Kalev (film)|Kalev]]&quot;)
* Parim filmistsenarist – [[Aidi Vallik]] (&quot;[[Tagurpidi torn]]&quot;)
* Parim filmioperaator – Max Golomidov (&quot;Hipodroom&quot;)
* Parim filmihelilooja – Mihkel Zilmer (&quot;[[Kalev (film)|Kalev]]&quot;)
* Parim filmikunstnik – Matis Mäesalu (&quot;[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]&quot;)
* Parim helirežissöör filmis – Matis Rei (&quot;[[Kalev (film)|Kalev]]&quot;)
* Parim filmimonteerija – Andris Grants (&quot;[[Tagurpidi torn]]&quot;)
* Parim kostüümikunstnik filmis – Mare Raidma (&quot;[[Kalev (film)|Kalev]]&quot;)
* Parim grimmikunstnik filmis – Gristina Pahmann (&quot;[[Apteeker Melchior. Viirastus]]&quot;)
* Panus Eesti filmivaldkonda – Ave Kuik
* Parim teleseriaal – &quot;[[Homme põgeneme]]&quot;
* Parim tõsielusaade – &quot;Siin me oleme&quot;
* Parim meelelahutussaade – &quot;[[MasterChef Eesti]]&quot;
* Parim päevakajasaade – &quot;Täistund&quot;
* Parim erisaade – Heategevuskontsert &quot;Slava Ukraini&quot;
* Parim teleajakirjanik – [[Mihkel Kärmas]], &quot;[[Pealtnägija]]&quot;
* Parim saatejuht – Piret Laos, &quot;Ma näen su häält&quot;
* Parim teletoimetaja – Marili Kobin, &quot;Õhtu!&quot;
* Parim telerežissöör – Andžei Matsukevits, &quot;Pöördes&quot;
* Parim naisnäitleja sarjas – [[Elina Reinold]], &quot;[[Kättemaksukontor]]&quot;
* Parim meesnäitleja sarjas – [[Tiit Sukk]], &quot;[[ENSV (seriaal)|EnsV]]&quot;
* Aasta sisulooja televisioonis – Triin Luhats, &quot;[[MasterChef Eesti]]&quot;
* Aasta vormilooja televisioonis – Vahur Daum ja Ringo Muhhin, &quot;[[Tantsud tähtedega]]&quot;
* Aasta uus tulija televisioonis – &quot;Salalaul&quot;
* Panus Eesti televaldkonda – [[Juhan Paadam]]

=== 2024 ===

* Parim mängufilm – &quot;[[Nähtamatu võitlus]]&quot;
* Parim dokumentaalfilm – &quot;[[Savvusanna sõsarad]]&quot;
* Parim animafilm – &quot;[[Kadunud sokid]]&quot;
* Parim lühifilm – &quot;A nagu armastus&quot;
* Parim naisnäitleja filmis – [[Ester Kuntu]] (&quot;[[Nähtamatu võitlus]]&quot;)
* Parim meesnäitleja filmis – [[Ursel Tilk]] (&quot;[[Nähtamatu võitlus]]&quot;)
* Parim filmirežissöör – [[Anna Hints]] (&quot;[[Savvusanna sõsarad]]&quot;)
* Parim filmistsenarist – [[Rainer Sarnet]] (&quot;[[Nähtamatu võitlus]]&quot;)
* Parim filmioperaator – [[Ants Tammik]] (&quot;[[Savvusanna sõsarad]]&quot;)
* Parim filmihelilooja – [[Hino Koshiro]] (&quot;[[Nähtamatu võitlus]]&quot;)
* Parim filmikunstnik – [[Jaagup Roomet]] (&quot;[[Nähtamatu võitlus]]&quot;)
* Parim helirežissöör filmis – [[Huldar Freyr Arnarson]] (&quot;[[Savvusanna sõsarad]]&quot;)
* Parim filmimonteerija – [[Jussi Rautaniemi]] (&quot;[[Nähtamatu võitlus]]&quot;)
* Parim kostüümikunstnik filmis – [[Jaanus Vahtra]] (&quot;[[Nähtamatu võitlus]]&quot;)
* Parim grimmikunstnik filmis – [[Anu Konze]] (&quot;[[Nähtamatu võitlus]]&quot;)
* Panus Eesti filmivaldkonda – [[Kersti Miilen]]
* Parim teleseriaal – “[https://www.elisa.ee/et/eraklient/tv/elisa-elamus/seriaal/papsid Papsid]”
* Parim tõsielusaade – “Kuidas meist said sõdurid?”
* Parim meelelahutussaade – &quot;Ma näen su häält”
* Parim päevakajasaade – “Laser”
* Parim erisaade – KolmeDok „Laudalüürika ehk minu 142 lehma ja 38 kassi“
* Parim teleajakirjanik – [[Astrid Kannel]]
* Parim saatejuht – [[Taavi Libe]]
* Parim teletoimetaja – [[Kaidi Klein]]
* Parim telerežissöör – [[Märten Vaher]]
* Parim naisnäitleja sarjas – [[Evelin Võigemast]]
* Parim meesnäitleja sarjas – [[Priit Loog]]
* Aasta sisulooja televisioonis – [[Katariina Libe]] &amp; [[Reeli Reinaus]]
* Aasta vormilooja televisioonis – [[Villem Tarvas]]
* Aasta uus tulija televisioonis – “Zevakin ja Valting vs. Ameerika”
* Panus Eesti televaldkonda – [[Vahur Kersna]]

=== 2025 ===
* Parim mängufilm – &quot;[[Emalõvi]]&quot;
* Parim dokumentaalfilm – &quot;[[Vara küps]]&quot;
* Parim animafilm – &quot;[[Luna Rossa]]&quot;
* Parim lühifilm – &quot;[[Õmblusmasin (film)|Õmblusmasin]]&quot;
* Parim filmirežissöör – [[Marko Raat]] (&quot;[[Biwa järve 8 nägu]]&quot;)
* Parim filmistsenarist – [[Liina Triškina-Vanhatalo]] (&quot;[[Emalõvi]]&quot;)

* Parim filmioperaator – [[Sten-Johan Lill]] (&quot;[[Biwa järve 8 nägu]]&quot;)

* Parim filmimonteerija – [[Sander Maran]] (&quot;[[Mootorsaed laulsid]]&quot;)

* Parim helirežissöör filmis – [[Horret Kuus]] (&quot;[[Elu ja armastus (film)|Elu ja arnastus]]&quot;)

* Parim filmihelilooja – [[Jakob Juhkam]] (&quot;[[Biwa järve 8 nägu]]&quot;)
* Parim filmikunstnik – [[Kristina Lõuk]] (&quot;[[Biwa järve 8 nägu]]&quot;)

* Parim kostüümikunstnik filmis – [[Reet Aus]] (&quot;[[Biwa järve 8 nägu]]&quot;)
* Parim grimmikunstnik filmis – [[Liisi Põllumaa]] (&quot;[[Biwa järve 8 nägu]]&quot;)

* Parim naisnäitleja filmis – [[Tiina Tauraite]] (&quot;[[Biwa järve 8 nägu]]&quot;)
* Parim meesnäitleja filmis – [[Pääru Oja]] (&quot;[[Vari (film 2024)|Vari]]&quot;)
* Parim teleseriaal – &quot;[[Reetur]]&quot;

* Parim tõsielusaade – &quot;[[Bellingshauseniga Artikas: Loodeväli]]&quot;

* Parima päevakajasaade – &quot;[[Täistund]]&quot;

* Parim meelelahutussaade – &quot;[[Eesti (täielik ja kontrollitud) ajalugu]]&quot;

* Parim erisaade – &quot;[[Ukraina stuudio. Päev Volodõmõr Zelenskiga]]&quot;

* Parim teleajakirjanik – [[Marii Karell]] (&quot;[[Laser (telesaade)|Laser]]&quot;)

* Parim saatejuht – [[Anu Välba]] (&quot;[[Hommik Anuga]]&quot;)

* Parim teletoimetaja – [[Kai Väärtnõu]] (&quot;[[Ringvaade (saade)|Ringvaade]]&quot;, &quot;[[Eesti (täielik ja kontrollitud) ajalugu]]&quot;, &quot;[[Ainulaadne aastakäik|Ainulaadne]] [[Ainulaadne aastakäik|aastakäik]]&quot;)

* Parim telerežissöör – [[Ove Musting]] (&quot;[[Reetur]]&quot;)

* Parim naisnäitleja sarjas – [[Julia Aug]] (&quot;[[Reetur]]&quot;)

* Parim meesnäitleja sarjas – [[Tõnis Niinemets]] (&quot;[[Alo (telesari)|Alo]]&quot;)
* Aasta uus tulija televisioonis – &quot;[[Telehommik]]&quot;

* Aasta sisulooja televisioonis – [[Tauno Vahter]] (&quot;[[Eesti (täielik ja kontrollitud) ajalugu]]&quot;, &quot;[[Kirjandusministri juures]]&quot;)
* Aasta vormilooja televisioonis – [[Raivo Maripuu]] (&quot;[[Eesti (täielik ja kontrollitud) ajalugu]]&quot;, &quot;[[Pealtnägija]]&quot;)
* Panus Eesti televaldkonda – [[Enn Eesmaa]]
* Panus filmivaldkonda – [[Frost Films]]

=== 2026 ===

* Parim mängufilm – &quot;[[Fränk]]&quot;
* Parim dokumentaalfilm – &quot;[[Torn (film)|Torn]]&quot;
* Parim animafilm – &quot;[[Lumi saadab meid]]&quot;
* Parim lühifilm – &quot;[[Arütmia (lühifilm)|Arütmia]]&quot;
* Parim filmirežissöör – [[Tõnis Pill]] (&quot;[[Fränk]]&quot;)
* Parim filmistsenarist – [[Tõnis Pill]], [[Laura Raud]] (&quot;[[Fränk]]&quot;)
* Parim filmioperaator – [[Peter Kollanyi]] (&quot;[[Fränk]]&quot;)
* Parim filmimonteerija – [[Martin Männik]] (&quot;[[Kikilipsuga mässaja]]&quot;)
* Parim helirežissöör filmis – [[Joonas Taimla]] (&quot;[[Pikad paberid|Pikad Paberid]]&quot;)
* Parim filmihelilooja – [[Erki Pärnoja]] (&quot;[[Torn (film)|Torn]]&quot;)
* Parim filmikunstnik – [[Kaia Tungal]] (&quot;[[Fränk]]&quot;)
* Parim kostüümikunstnik filmis – [[Liis Plato]] (&quot;[[Must auk (film)|Must auk]]&quot;)
* Parim grimmikunstnik filmis – [[Liisi Põllumaa]] (&quot;[[Must auk (film)|Must auk]]&quot;)
* Parim naisnäitleja filmis – [[Maarja Johanna Mägi]] (&quot;[[Aurora (film 2025)|Aurora]]&quot;)
* Parim meesnäitleja filmis – [[Jarmo Reha]] (&quot;[[Mo Papa]]&quot;)
* Parim teleseriaal – &quot;[[Minu kallis ema]]&quot;
* Parim tõsielusaade – &quot;[[Roaldiga trellide taga]]&quot;
* Parima päevakajasaade – &quot;[[Laser (saade)|Laser]]&quot;
* Parim meelelahutussaade – &quot;[[Lühhike öppetus Eesti kultuurist]]&quot;
* Parim erisaade – &quot;[[Vaikusest sündinud. Arvo Pärt]]&quot;
* Parim teleajakirjanik – [[Laura Kalam]]
* Parim saatejuht – [[Karl-Erik Taukar]] (&quot;[[Su nägu kõlab tuttavalt]]&quot;)
* Parim teletoimetaja – [[Kajar Kase]] (&quot;[[Telehommik]]&quot;, &quot;[[Silmast silma]]&quot;)
* Parim telerežissöör – [[Doris Kartau]] (&quot;[[Minu kallis ema]]&quot;)
* Parim naisnäitleja sarjas – [[Doris Tilk]] (&quot;[[Minu kallis ema]]&quot;)
* Parim meesnäitleja sarjas – [[Indrek Ojari]] (&quot;[[Minu kallis ema]]&quot;)
* Aasta uus tulija televisioonis – &quot;[[Lühhike öppetus Eesti kultuurist]]&quot;
* Aasta sisulooja televisioonis – [[Kaidi Klein]] (&quot;[[MasterChef Eesti|MasterChef Eesti: professionaalid]]&quot;, &quot;[[Muusikast Mihkel Rauaga]]&quot;)
* Aasta vormilooja televisioonis – [[Gristina Pahmann]] (&quot;[[Minu kallis ema]]&quot;)
* Panus Eesti televaldkonda – [[Reet Linna]]
* Panus filmivaldkonda – [[Jörgen Liik]] (postuumselt)

== Viited ==
&lt;references/&gt; 

== Välislingid ==
* [http://eftagala.ee/ EFTA koduleht]
* [https://www.youtube.com/watch?v=pOuBdKklL7k EFTA 2019: Tõnis Niinemetsa intervjuu Priit Piusiga.] youtube.com.
* [https://jupiter.err.ee/1130971/eesti-filmi-ja-teleauhinnad-2020 Eesti filmi- ja teleauhinnad 2020.] jupiter.ee.ee.
* [https://www.youtube.com/watch?v=r9NcWhs2GP4 EFTA 2021, Tõnis Niinemets näitab, kuidas avada kidakeelseid intervjueeritavaid (Margus Saart).] youtube.com.
* [https://www.imdb.com/event/ev0022540 Estonian Film and TV Awards (EFTA)] andmekogus [[Internet Movie Database|IMDb]] (inglise).

[[Kategooria:Eesti filmiauhinnad]]
[[Kategooria:Televisioon Eestis]]</text>
      <sha1>tsqzsvy798p6p1ho9wuflrjltd5r0p1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Troika (hobuveok)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>460724</id>
    <revision>
      <id>7184754</id>
      <parentid>7183499</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T20:07:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-27419-55</username>
        <id>228786</id>
      </contributor>
      <origin>7184754</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="92303" sha1="suw8pc69zk7qzlgwx7q9dw9v87absld" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}}

'''Troika''' ja ka '''Vene troika''' (vene keeles ''Русская тройка'') on [[Venemaa]]l ja selle lähikonnas kasutuses olev kolme hobuserakend. Klassikaline Vene troika on maailmas ainuke [[Allüür|mitmeallüürne]] rakend. Troika loogahobune (vene keeles ''коренник'') paikneb troika rakendis keskel. Troikarakendis peab loogahobune jooksma täpset ja kiiret [[traav]]i. Troikarakendis nimetatakse loogahobuse kõrval olevaid hobuseid priipassihobusteks (vene keeles ''пристяжные''). Priipassihobused peavad troikarakendis jooksma [[Galopp|galoppi]].  

Troikarakendi loogahobune rakendatakse [[Aisad|ais]]ade ja [[rangid]]ega, priipassihobused rangide või [[sori]]dega. Eelistakse sorirakendeid, sest sorid annavad priipassi hobustele dekoratiivsuse. Priipassihobused rakendatakse saani või suvise neljarattalise loomveoki ette [[treng|trengide]] ja [[kolk]]ide abil.  

== Ajalugu ==
=== Narva ja Peterburi vaheline postitee ===
[[Pilt:Orlowski podrozny.jpg|pisi|[[Aleksandr Orlovski]]. &quot;Reisija [[kibitka]]s&quot;. Litograafia, 1819]]
[[Narva]] ja [[Peterburi]] vaheline postitee oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] esimene regulaarposti näidispostiliin. Seoses sellega koostas Narva posti peajärelevaataja, [[polkovnik]] A. M. Volkov 3. novembril 1770&lt;ref name=&quot;p7pnI&quot; /&gt; järgmise dokumendi: &quot;Расписание в какое время по скольку почтовых лошадей в упряжки брать проезжающим по Нарвской дороге по новоучрежденным почтовым станам&quot; ('sõidu plaan, mis ajal mitu postihobust rakendisse võtta, mis sõidavad Narva maanteel vastasutatud postijaamade kaudu'). See nägi ette, et talveperioodil (1. detsembrist kuni 15. märtsini) ja suveperioodil (15. maist kuni 15. septembrini) oli ühele või kahele reisijale ette nähtud posti[[kibitka]] ette rakendada kaks hobust, kolmele reisijale aga kolm hobust. Ülejäänud aastaaegadel oli ette nähtud ühele reisijale kaks hobust ja kahele reisijale kolm hobust ning kolmele reisijale neli hobust &lt;ref name=&quot;p7pnI&quot; /&gt;. Peterburi ja Narva vahelise postitee kohta käiv dokument on esimene Venemaa keisririigi postialane dokument, kus lubatakse postiveoks kolm hobust ette rakendada. Hobused rakendati postikibitka ette järgmiselt: keskele loogahobune ja tema kõrvale priipassihobused. Nii sündiski klassikaline Vene troika.&lt;ref name=&quot;nGKIA&quot; /&gt;

=== Troikast kui Venemaa Keisririigi peamisest postiveo vahendist ===
Troikarakendist kujunes Venemaa keisririigi [[feldjääger|feldjäägrite]] ja postikullerite sõiduvahend, kellel oli vaja kiiresti postisaadetis adressaadini viia. Esialgu sõideti troikadega [[Peterburi]]st [[Tsarskoje Selo]]sse ja [[Narva]], aga edaspidi jõudis troikasõit inimeste igapäevaellu.&lt;ref name=&quot;PrgYv&quot; /&gt;Termin &quot;troika&quot; võeti Venemaa keisririigi postidokumentides kasutusele 1807. aastal.&lt;ref name=&quot;qhYhf&quot; /&gt; 1808. aastal laiendati Narva ja Peterburi vahelise postitee kohta käivat dokumenti sättega, kui palju hobuseid võtta rakendisse kõikidele Vene keisririigi postitraktidele.&lt;ref name=&quot;shangina-i&quot;&gt;Шангина Изабелла Иосифовна. &quot;Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь&quot;. Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003 ISBN 5-352-00337-Х&lt;/ref&gt; [[Postipoiss|Postipoisid]] sõitsid troikadega suhteliselt kiiresti. Venemaa keisririigis oli postiveoreeglites ette nähtud troika keskmine kiirus postiteedel: sügisel kaheksa [[Verst|versta]] tunnis, kevadel kümme versta tunnis, aga talvel, kui troikarakendit kasutati [[saan]]i ees, kaksteist versta tunnis. Need kiiruse piirangud ei kehtinud feldjäägritele ja kulleritele, nemad võisid kihutada nii kiiresti, kui võimalik&lt;ref name=&quot;GsBnG&quot; /&gt;. [[Aleksandr Puškin]]i andmetel võis väga hea ja kiire troika arendada kiirust 45 kilomeetrit tunnis ja vahel rohkemgi.&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot; /&gt; Muidugi ei jõua ükski troika pidevalt sellist maksimaalset kiirust hoida, aga lühikest aega võib see sõitjatele anda sellise tunde, et troika &quot;lendab&quot; teel – sellest on tulnudki [[Nikolai Gogol]]i poolt vene keeles kasutusele võetud troika kirjanduslik nimetus &quot;troikalind&quot;.

Troikadega sõit muutus Venemaal väga populaarseks – troikadega sõitsid riigiametnikud, eraisikud ja kõik, kes hindasid kiiret sõitu. Aga lõpuks tekitas see Venemaa teedel paraja segaduse, [[postijaam]]ade ülemad ja personal ei saanud enam aru, kas maanteel sõidab kulleritroika või teeb kohalik mõisnik oma isikliku troikaga lõbusõitu. Nimelt oli probleemiks see, et kõik ühiskonnakihid soovisid sõita loogakelladega kaunistatud hoburakenditega.

Selleks, et olukorda kontrolli alla saada, võttis [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat]] 18. detsembril 1836 vastu seaduse, et postiveokid varustatakse alates 1837. aastast loogakelladega ja eraisikutel keelatakse loogakellade kasutamine. Selle seaduse järgi kohustati eraisikuid vabastama tee postiveokile ning hoidma end teepeenra parempoolsele küljel.&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. издательство Советская Россия, 1990&lt;/ref&gt;

Venemaa keisririigis rajati [[Postijaam|postijaamade]] hooned [[klassitsism]]iajastul, lähtudes ülevenemaalistest tüüpfassaadidest. Selliseid hooneid leidub ka Eestis, sest [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] läbis Venemaa keisririigi suur postitee ehk Miitavi–Riia–Peterburi postitee pikkusega 335 versta. Sellel teel oli 17 postijaama. [[Pilt:Nikolai Sverchkov - Troika (5).jpg|pisi|Postitroika]]

Postijaamas teenindati eelisjärjekorras feldjäägreid ja postikullereid. Hobuseid anti reisijatele vastavalt sellele, missugune oli nende ühiskondlik positsioon, kõik olenes inimese seisusest, mille määratles [[Teenistusastmete tabel]]. Postitroikade rakendites olid levinumateks hobusteks [[:ru:Вятская_лошадь|Vjatka tõugu]] hobused. Rikkad mõisnikud ja kaupmehed eelistasid troikarakendis suursuguseid [[Orlovi traavel|Orlovi traavleid]].

Postitroikade hiilgeaja lõpetas Venemaal [[raudtee]]de ehitamine, mis viis selleni, et paljud postijaamad suleti ning postijaamapidajad ja postipoisid kaotasid oma igapäevase töö. Paljud postipoisid ehk venepäraselt ''jamžik''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;id suundusid linnadesse, kus vajati iga päev [[Voorimees|voorimehi]]. Aga osa endiseid postipoisse sulandus pärast postijaamade sulgemist [[Talupoeg|talupoegkonna]] hulka.

=== Troikad 19. sajandi II poole ja 20. sajandi alguse Vene Keisririigis ===
[[Pilt:Horse drawn sledge, in Russia LCCN2001705701.tif|pisi|Venemaa keisririigi aegne foto: paraadtroikarakmetega esinduslik troika hoovis]]

Seoses massilise raudteede rajamisega kaotas loogakellade kasutamise piirang oma tähtsuse ja eraisikud hakkasid oma troikade lookadele kinnitama loogakellasid. Troika [[traavel|traavlite]] kaela riputati [[kuljus]]ed. Kuljused olid levinud sellepärast, et kuljustele ei rakendunud riiklikud kasutuspiirangud. Sellel ajastul kujunes troikast niinimetatud ''ямская гармонь'', mida võiks eesti keelde tõlkida kui 'postipoisi [[karmoška]]' – rikkalikult kuljuste ja loogakelladega ehitud paraadrakmetes troika. 19. sajandi lõpus lõppes postiteedel hobustega posti ja reisijate vedu&lt;ref name=&quot;shangina-i&quot; /&gt;. Troikasid hakati kasutama rikaste linlaste ja mõisnike sõidutamisel võinädalal ja muudel talvistel rahvaürituste rongkäikudel.&lt;ref name=&quot;shangina-i&quot; /&gt; Vanasti oli Venemaal kombeks, et noored tegid hommikusi [[võinädal]]a, kirikupühadega seotud ja [[Svjatkad|svjatkade]] saanisõite; noored naised võisid sõita pidude ajal saaniga igal ajal, aga abielupaarid ja eriti rikkad talupojad sõitsid pidude ajal saaniga õhtupoolsel ajal.&lt;ref&gt;  Шангина Изабелла Иосифовна, &quot;Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия&quot;  Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003, ISBN: 5-352-00650-6 &lt;/ref&gt;

[[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõda]] ja sellele järgnenud [[Venemaa kodusõda|Venemaa Kodusõda]] vähendas Venemaa külades noorte inimeste hulka ja see aitas sellele kaasa et vene troikade sõidu kultuur hakkas hääbuma.

=== Troikade võiduajamised Venemaa Keisririigis ===
Umbes 200 aastat tagasi hakati [[Peterburi]]s ja [[Moskva]]s korraldama troikade võiduajamisi. Neid korraldati kinnikülmunud jõel ja [[hipodroom]]idel või linnast väljas olevatel aladel 15–45 versta pikkustel distantsidel. 1847. aastal asutati Vene troikade jaoks keiserlik auhind (''Императорский приз'').&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot;&gt;Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6&lt;/ref&gt;
 
2. juulil 1847 toimusid Moskvas [[Hodõnka väli|Hodõnka väljal]] Vene troikade võiduajamised. Selleks puhuks oli Hodõnka väljale maha pandud kolme versta pikkune ringtee. Sellest sündmusest on säilinud V. Kopteva kirjeldus&lt;ref&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. издательство Аквариум Принт 2015&lt;/ref&gt;:

:''&quot;Peaaegu et iga päev sõitsid ja läksid Moskva elanikud avarale Hodõnka väljale, et imetleda väga häid traavleid, kes kaunilt ja kiirelt kihutasid jooksu ajal. Aga 2. juulil tuli väljale ja sõitis kohale veelgi rohkem uudishimulikke: nad täitsid tihedalt kogu välja, nad ronisid majade katustele, mis asusid raja ääres, ronisid korstnatele, hõivasid tarad, ja kõik nad ootasid üksmeelselt kõrgendatud tähelepanuga rahvalikku vaatemängu – tuliste ja kiirete troikade sõitu. Sõit koosnes üheteistkümnest ringist, see teeb 33 versta. Esimeseks tuli nelja pretendendi hulgast kaupmees Karaulovile kuuluv postitroika, läbides distantsi ajaga 1 tund, 21 minutit ja 11 sekundit.&quot;''

1911&lt;ref&gt;Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8&lt;/ref&gt;. aasta [[:en:Festival_of_Empire|Festival of Empire]]'l võisid londonlased näha kahte troikarakendit&lt;ref&gt;Игорь Бобылев. &quot;Ветер в гриве. Horses&quot;. Москва: издательство Планета. 1976&lt;/ref&gt;. Üks troikarakend oli helehallide hobustega troika ja teiseks oli ronkmustade hobustega troika.&lt;ref&gt;Игорь Бобылев. &quot;Ветер в гриве. Horses&quot;. Москва: издательство  Планета. 1976&lt;/ref&gt;. Londonlastele esitletud troikad oli suurepärased. Helehallide hobustega troika loogahobuseks oli 13 aasta vanune&lt;ref&gt;Игорь Бобылев. &quot;Ветер в гриве. Horses&quot;. Москва: издательство  Планета. 1976&lt;/ref&gt;, Hrenovi hobusekasvanduses sündinud Orlovi traavel Ratnik Turetski (''Ратник Турецкий''), kes oli eelnevalt võitnud võiduajamistel Venemaa keiserliku auhinna&lt;ref&gt;Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8&lt;/ref&gt;ja priipassihobusteks olid streletski tõugu hobused&lt;ref&gt;Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8&lt;/ref&gt;. [[London|Londoni]] näitusel sai see troika esimese auhinna&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot; /&gt;. Sellest troikast maalis pildi [[Sergei Vorošilov]] (''Сергей Семёнович Ворошилов'')&lt;ref&gt;Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8&lt;/ref&gt;. Praegu võib näha seda pilti [[K. Timirjazevi nimeline Moskva Põllumajanduse Akadeemia|K. Timirjazevi nimelise Moskva Põllumajanduse Akadeemia]] juures olevas Hobusekasvanduse muuseumis&lt;ref&gt;Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8&lt;/ref&gt;. Aga ronkmustadega hobustega troika loogahobuseks oli Orlovi traavel Mutsii (''Муций'') ja see troika sai Londoni näitusel teise auhinna&lt;ref&gt;Игорь Бобылев. &quot;Ветер в гриве. Horses&quot;. Москва: издательство  Планета. 1976&lt;/ref&gt;. Aga neid kahte troikarakendit pidi Festival of Empire'l näitama külastajate huvi tõttu iga päev, vaatamata sellele et näituse programmis oli ettenähtud see, et troikasid demonstreeritakse ainult üks kord&lt;ref&gt;Игорь Бобылев. &quot;Ветер в гриве. Horses&quot;. Москва: издательство  Планета. 1976&lt;/ref&gt;. 

=== Troikad Nõukogude Liidus ===
[[Jossif Stalin|Jossiv Stalini]] valitsemise ajal oli Vene troika kultuur põlu all kui tsarismi ja aadlikultuuri sümbol. Kuid [[Nikita Hruštšov]]&lt;nowiki/&gt;i valitsemise ajal toimunud [[Sulaaeg]], võimaldas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] taaselustada Vene troika kultuuri.

[[Vladimir Fomin|Vladimir Fominiga]] (''Владимир Иванович Фомин, tegelikult sündis 1927 aastal, kuid ametlikesse dokumentidesse pandi aasta 1928–2010'') on seotud Vene troika kultuuri taaselustamine Nõukogude Liidus. 1954. aasta alguses tuli Vladimiri Riikliku Hobusekasvatuse Talli direktor M. A Mogilevkin (''М. А. Могилевкин'') Moskvast koju [[Vladimir]]i lähedal olevasse [[Zakljazmenski]] (''Заклязьменский'') asulasse. Direktor tuli ettepanekuga taastada Vene troika kultuur ja valmistada ette 1955. aastal Moskvas toimuva Üleliidulise Põllumajandusenäituse jaoks ette troikarakend. Sellel ajal olid troikad säilinud võibolla ainult [[Siber|Siberis]], aga Venemaa keskosas oli sellajal troikade kultuur väljasurnud. Direktori meelest oli ainult Vladimir Fomin võimeline troikaga ümber käima. Taastatava Vene troika eeskujuks võeti vanade piltide [[Reproduktsioon|reproduktsioonid]], kus oli kujutatud Vene troikade rakmeid&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X&lt;/ref&gt; ja hobuserakmete müügikataloog &quot;Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова&quot;. Taastatava Vene troika väljanägemise kiitis heaks Fomini vanaisa.&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt; Vene troika sai valmis, et esineda Moskvas [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus|Üleliidulisel Põllumajandusnäitusel]] ja troikat juhtis Vladimir Fomin. 

1959. aastal kinkis Nikita Hruštšov [[Filantroopia|filantroobile]] ja ettevõtjale, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ohio|Ohio osariigi]] senaatorile&lt;ref&gt;https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html&lt;/ref&gt; [[Cyrus Stephen Eaton]]ile (1883–1979) Orlovi traavlitega&lt;ref&gt;https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au&lt;/ref&gt; Vene troika,&lt;ref&gt;https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html&lt;/ref&gt; mille oli välja õpetanud ja treeninud Vladimir Fomin.&lt;ref&gt;https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html&lt;/ref&gt;

1959. aastal tegi Vladimir Fomin Ameerika Ühendriikides ja Euroopa suurlinnades troikaga näidissõite, esinedes [[New York|New Yorgis]], [[Ottawa]]s, [[Leipzig]]is ja [[Budapest]]is.&lt;ref name=&quot;1sjNT&quot; /&gt;
Kümme aastat hiljem esines ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] edukalt enda väljaõpetatud helehallide Orlovi traavlite troikaga. Ajakirjandus nimetas troikat &quot;hallideks liiliateks aasal&quot;&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot; /&gt; ja Fominit Vene troikade kuningaks&lt;ref name=&quot;j5Ho4&quot; /&gt;.

1957. aastal toimuski [[Moskva hipodroom]]il esimene Nõukogude Liidu Vene troikade võiduajamiste tšempionaat. Tšempionaadi võitjaks tuli Moskva hipodroomi troika, mille loogahobuseks oli Nagib (''Нагиб'') ja sõitjaks oli [[Aleksandr Roštšin]]&lt;ref name=&quot;evckv&quot; /&gt; (''Александр Романович Рощин, 1907–1977''). Hipodroomidel nimetatakse kutsarit sõitjaks. Mitte ametlikult kasutatakse Venemaa hipodroomidel ametialases [[žargoon]]is troikasõitja tähenduses, ka nimetust ''troetšnik'' (vene keeles ''Троечник).'' Ka Vene Keisririigis oli kasutuses sõna ''troetšnik.'' Tol ajal tähistati sellise rahva keelse sõnaga, sellist [[Voorimees|voorimeest]] ja [[Kutsar|kutsarit]] ning eelkõige [[Postipoiss|postipoissi]], kel olid head [[Pädevus|pädevused]] Vene troika rakendi juhtimisel.

1958 aastal sai Moskva hipodroomi direktoriks [[Jevgeni Dolmatov]] (''Евгений Николаевич Долматов 1899–1977''), kes viibis aastatel 1937-1940 GULAG is arreteerituna.&lt;ref&gt;https://vgulage.name/authors/dolmatov-evgenij-nikolaevich/&lt;/ref&gt; Tema teeneks on see, et Moskva hipodroomil hakati regulaarselt korraldama traditsionaalseid hobuvõistlusi&lt;ref&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2&lt;/ref&gt;. Siia kuulus ka Vene troikade võiduajamiste taaselustamine Nõukogude Liidus&lt;ref&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2&lt;/ref&gt;. Ja ka [[Tatšanka|tatšankade]] võiduajamiste korraldamine- mille ette oli traditsionaalselt rakendatud neli hobust ning muud etnograafilised hobuvõistlused&lt;ref&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2&lt;/ref&gt;. Tema initsiatiivi toetas Nõukogude Liidu Põllumajanduse Ministeerium&lt;ref&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2&lt;/ref&gt;. Tema ettevõtmised Moskva Hipodroomil viisid selleni, et paljudes Nõukogude Liidu hipodroomidel ja riiklikes hobusekasvandustes hakati tegelema regulaarselt Vene troikadega ning tatšanka rakenditega&lt;ref&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2&lt;/ref&gt;. 

[[Vene NFSV]] hakati korraldama üritusi nimega &quot;Pidu Vene talv&quot;- nendest üritusest pidi kujunema välja [[Sovetiseerimine|sovetlik]] [[Võinädal|Võinädala]] asendus&lt;ref&gt;Надежда Рычкова, Вера Комарова, &quot;Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами&quot;. Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8&lt;/ref&gt;. Kus müüdi rahvale pannkooke, esinesid folkloori kollektiivid ja ka Vene troikad pidid osalema nende pidustuste teatraalse osana&lt;ref&gt;Надежда Рычкова, Вера Комарова, &quot;Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами&quot;. Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8&lt;/ref&gt;. Esimene &quot;Pidu Vene talv&quot; toimus 1957 aastal [[Sarapul|Sarapuli]] linnas&lt;ref&gt;Надежда Рычкова, Вера Комарова, &quot;Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами&quot;. Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8&lt;/ref&gt;. Aga Moskvas toimus samasugune üritus nimega &quot;Pidu Vene talv&quot;, [[Lužniki staadion|Lužniki staadionil]] 23. veebruaril 1958 aasal&lt;ref&gt;Надежда Рычкова, Вера Комарова, &quot;Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами&quot;. Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8&lt;/ref&gt;. Nendel üritustel said Vene troikadega sõita ainult väljavalitud persoonid, näiteks tööeesrindlased&lt;ref&gt;Надежда Рычкова, Вера Комарова, &quot;Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами&quot;. Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8&lt;/ref&gt; ja ülejäänud rahvas sai troika sõite ainult pealtvaatajatena jälgida&lt;ref&gt;Надежда Рычкова, Вера Комарова, &quot;Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами&quot;. Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8&lt;/ref&gt;. See eristas neid üritusi Vene Keisririigi aegsest Võinädalast, kus said ka tavalised külaelanikud troikaga sõita&lt;ref&gt;Надежда Рычкова, Вера Комарова, &quot;Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами&quot;. Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8&lt;/ref&gt;.  

1982. aastal esindas [[Essen]]is [[Saksamaa]]l Nõukogude Liitu rahvusvahelisel hobuste müüginäitusel Equitana helehall Moskva hobusekasvanduse troika. Aga loogahobuseks oli Hrenovi hobusekasvanduses sündinud Orlovi traavel Pjostrõi Palas (''Пёстрый Палас'') ja priipassihobusteks terski tõugu hobused&lt;ref&gt;Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8&lt;/ref&gt;. Vene troika juhiks oli [[Timofei Poljakov]] (''Тимофей Прокопьевич Поляков'')&lt;ref&gt;Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8&lt;/ref&gt;. See troika tunnistati Essenis mitmikrakendite meistriks.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;

1989. aastal esines Essenis hõbehall troika&lt;ref&gt;Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8&lt;/ref&gt;. Loogahobuseks oli 1983 aastal sündinud Orlovi traavel Valss (''Вальс'') ja kelle vanemateks olid traavlid Lukavõi (''Лукавыи'') ning Vnutška (''Внучка'')&lt;ref&gt;Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8&lt;/ref&gt;. Troika priipassi hobusteks olid terski tõugu Tsegel (''Цегель'') ja Tsiemir (''Циэмир'')&lt;ref&gt;Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8&lt;/ref&gt;. Selle Vene troika valmistas näituse jaoks ette [[Mihhail Pupko]] (''Михаил Гидальевич Пупко'' ''1933-1995'')&lt;ref&gt;Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8&lt;/ref&gt;. Aga sama aasta sügistalvise hooaja rahvusvahelisel hobuste näitusel [[Pariis]]is tekitas see troika suure sensatsiooni – Prantsusmaal nähti esimest korda troikat.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;
=== Troikad tänapäeva Venemaa Föderatsioonis ===
[[Pilt:Troika akron.jpg|pisi|[[Venemaa]] praeguse aja troikarakend. Tegu on Moskvast pärineva troikaga, mis esineb [[Vologda]] hipodroomil]]

1990. aastatel oli [[Venemaa|Venemaa Föderatsioonis]] Orlovi traavlite kasvatuses suur langus.&lt;ref&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Бега и Рысаки. История и современность&quot; Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6&lt;/ref&gt; Sellel ajal olid Orlovi traavlid väljasuremise äärel&lt;ref&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Бега и Рысаки. История и современность&quot; Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6&lt;/ref&gt; ja ka Vene troikade kultuur oli suures kriisis&lt;ref&gt;Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6&lt;/ref&gt;. 1997. aastal oli Orlovi traavli [[Mära|märade]] arvukus kukkunud 800 piirile&lt;ref&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Бега и Рысаки. История и современность&quot; Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6&lt;/ref&gt; - teadlaste arvates peab tõu säilimise puhul olema vähemalt 1000 mära.&lt;ref&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Бега и Рысаки. История и современность&quot; Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6&lt;/ref&gt; Sel ajal olid paljud Venemaa hobusekasvandused niivõrd laostunud, et nendes olevad Orlovi traavlid surid nälga või viidi lihaks&lt;ref&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Бега и Рысаки. История и современность&quot; Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6&lt;/ref&gt;. 

1997 aastal toimus Moskva hipodroomil Vene Föderatsiooni esimene Vene troikade võiduajamine&lt;ref&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2&lt;/ref&gt;, mille teeb erakordseks see, et see oli esimene troikade võiduajamine, pärast Nõukogude Liidu kollapsit ja see toimus Orlovi traavlite kasvatuse kriisi ajal. Aga selle võiduajamise võitjaks tuli troika, mille loogahobuseks oli Moskva Hobusekasvatuse nr 1 traavel Aleksandrit (''Александрит'') ja troikajuhiks oli [[Aleksander Pankov]] (''Александр Николаевич Панков 1946'')&lt;ref&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2&lt;/ref&gt; 

Suured teened Orlovi traavli tõu ja Vene troika kultuuri päästmisel, nendel rasketel aastatel oli Venemaa Traavli Hobusekasvatuse Assotsiatsioonil Содружества (vene keeles 'koostöö')&lt;ref&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Бега и Рысаки. История и современность&quot; Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6&lt;/ref&gt;. Väga tähtis tegelane oli selles organisatsioonis Moskva hipodroomi töötaja , [[Alla Polzunova]] ''(Алла Михайловна Ползунова 1937-2021''), kel olid suured teened Orlovi traavlite tõu päästmisel ja ka Vene troikade kultuuri elushoidmisel nendel aastatel&lt;ref&gt;В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. &quot;Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников&quot; Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0&lt;/ref&gt;.See organisatsioon alustas koostööd Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooniga. Prantsusmaa poolelt oli Orlovi traavli tõu päästmisel väga oluline persoon krahv [[Dominique de Bellaigue]], kes oli aastatel 1997-2019 Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooni juht.   

1997 aastal külastasid selle [[Prantsusmaa]] organisatsiooni esindajad, Venemaa hobusekasvandusi, kus kasvatati Orlovi traavleid.&lt;ref&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Бега и Рысаки. История и современность&quot; Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6&lt;/ref&gt; Need Venemaa ja Prantsusmaa organisatsioonid leppisid omavahel kokku, et Prantsusmaa hipodroomil [[:fr:Hippodrome_de_Vincennes|Hippodrome de Vincennes]]s hakatakse korraldama üritust &quot;Venemaa päevad&quot; ja [[Moskva hipodroom|Moskva Hipodroomil]] hakatakse korraldama üritust &quot;Prantsusmaa päevad&quot; – kokkuleppe järgi pidid nendel üritustel kindlasti olema Orlovi traavlid.&lt;ref&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Бега и Рысаки. История и современность&quot; Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6&lt;/ref&gt; Nende kokkulepitud ürituste [[sponsor]] oli Prantsusmaa Traavi Assotsiatsioon&lt;ref&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Бега и Рысаки. История и современность&quot; Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6&lt;/ref&gt;. Nendel üritustel toimusid Orlovi traavlite klassikalised võiduajamised [[võidusõidukaarik]]utega ja ka vene troikade sõidud. 1999 aastal toimusid Moskva hipodroomil esimesed &quot;Prantsusmaa päevad&quot;&lt;ref&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Бега и Рысаки. История и современность&quot; Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6&lt;/ref&gt;. Ning 2000. aasta detsembris ja 2001. aastal esinesid [[Pariis]]i hipodroomil Hippodrome de Vincennes &quot;Venemaa päevadel&quot; korraga kolm Vene troikat. Troikad demonstreerisid Pariisis &quot;Vene troikade balletti&quot; – troikade sünkroonitud vigursõitu ja demonstratiivset troikade võidusõitu.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;  [[Pilt:Тройка МКЗ 1 .jpg|pisi|&quot;Moskva Hobusekasvatuse Nr 1&quot;, (vene keeles &quot;Московский конный завод № 1&quot;) Orlovi traavlitega troika 2018 aasta augustis looduses.]]  

2004. aastal tegi Prantsusmaa telekanal [[:fr:Equidia|Equidia]] Vene troikadest filmi. Filmis ei pööratud tähelepanu mitte ainult Vene troikale kui välimuselt väga efektsele rakendile, vaid ka Vene troika rakendi kirjeldamisele ja sellele, kuidas troikat juhitakse &lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot;&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6&lt;/ref&gt;.
Tänu nendele pingutustele saabus 2000 aastatel uus tõus Venemaa troika kultuuris ja Orlovi traavlite kasvatuses.&lt;ref&gt;Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6&lt;/ref&gt;

Venemaal kasutati stiliseeritud Vene-troika kujutist televisioonikanali Rossia-1 uudiste teleprogrammi „Vesti„ (''Вести'') alguse videovinjetis, aastatel 1991-1993. Aga hiljem kasutas Rossia-1 oma uudiste alguse videovinjetis Vene Föderatsiooni kõige kuulsamat hallikas-valget Vene-troikat, mille loogahobuseks on eelmainitud, 28. märtsil 1992 aastal Moskva Hobusekasvatus Nr 1 sündinud Vene-traavli täkk Aleksandrit&lt;ref&gt;https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246&lt;/ref&gt;. Aleksandridi isaks on Regbi`s Star (Рагби’с Стар) ja tema emaks on Assambleja (''Ассамблея'') ning ta kannab identifitseerimise mikrokiipi numbriga, 643098100001388&lt;ref&gt;https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246&lt;/ref&gt;. Ja selle kuulsa Vene-troika priipassihobusteks on Orlovi traavlid Priz (''Приз'') ja и Vitok (''Виток'')&lt;ref&gt;https://myseldon.com/ru/news/index/256896920&lt;/ref&gt;. Seda legendaarset Vene-troikat juhtis Venemaa seitsme kordne&lt;ref&gt;http://pokrovmedia.ru/kubok-gubernatora-bolshoj-vladimirskij-trakt-2015-zavoeval-semikratnyj-chempion-po-gonkam-na-russkix-trojkax-a-pankov/?ysclid=mlgwff2azh692009109&lt;/ref&gt; Vene troikade võiduajamiste võitja Aleksander Pankov &lt;ref&gt;https://myseldon.com/ru/news/index/256896920&lt;/ref&gt;.

Tänapäeval peetakse Venemaal hipodroomidel võistlusi, mille komponentideks on troikade võidusõit ja vigursõit. Aga 23. jaanuaril 2026. võttis Venemaa Spordi Ministeeriumi komisjon vastu otsuse, et Vene troikade võiduajamised lisatakse ametlikult spordiliikide registrisse, kui Venemaa rahvusport&lt;ref&gt;https://dzen.ru/a/aYoV-hD7Vhuwa9cL&lt;/ref&gt;. 

== Troikarakendi komponendid ==

=== Troika rakmed ===
Troika [[rakmed]] valmistati Venemaal reeglina musta värvi naharibadest. Rakmed kaunistati väikeste metallplaadikestega ja sadade metall-litritega. Troikarakmete kõige iseloomulikumaks detailiks olid nahkribade otsas olevad [[Tutt|tutid]]. Rikkalikult kaunistatud rakmeid kutsutigi Venemaal paraadtroikarakmeteks (''упряжь троечная парадная'').
[[Pilt:Кучер 13.jpg|pisi|Vene keisririigi aegne foto: Kalessi ette rakendatud esinduslik troika. ]]

Troikarakmete metalldetailid tehti vasesulamitest. [[Sulam]]id, millest tehti rakmete ehisdetailid, kandsid järgmisi nimetusi: niinimetatud Poola hõbe (''польское серебро'') ja roheline vask (''зеленая медь'') ja [[tombak]].&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot;&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 ISBN 978-5-4238-0321-6&lt;/ref&gt; Poola hõbedaks nimetati [[melhior]]i, mis koosnes vasest (79%) ja niklist (21%). Tombak ja niinimetatud roheline vask on [[Vask|vase]] ja [[Tsink|tsingi]] sulamid. Tombak, millest tehti rakmete ehisdetaile, sisaldas 15% tsinki, aga roheline vask sisaldas 30% tsinki.&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt; Algul tehti rakmete metalldetailid [[Metallivalu|valumeetodil]], hiljem aga hakati neid [[Stantsimine|stantsima]].&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt; Poola hõbedast detailid on hõbedase läikega, tombakist ja rohelisest vasest detailid on aga kollase läikega. 

=== Rangid ===
Tänapäeval valmistatakse [[Venemaa|Vene Föderatsioonis]] troikarakmeid koos loogahobuse [[Rangid|rangidega]]. Venemaal on kasutusel järgmine rangisuuruste numeratsioon (vahemikus 0–11)&lt;ref&gt; А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 &lt;/ref&gt;. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate rangide mõõdud millimeetrites &lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot;&gt;Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. &quot;Коневодство. Справочник&quot;. Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7&lt;/ref&gt;
|-
! Rangi number !! Rangi pikkus !! Rangi laius 
|-
|  0 || 440 || 210
|-
|  1 || 460 || 230
|-
|  2 || 485 || 240
|-
|  3 || 510 || 250
|-
|  4 || 535 || 260
|-
|  5 || 555 || 270
|-
|  6 || 585 || 280
|-
|  7 || 610 || 310
|-
|  8 || 640 || 340
|-
|  9 || 670 || 360
|-
|  10|| 710 || 380
|-
|  11|| 740 || 400
|}
=== Valjad ===
Paraadtroikarakmeid iseloomustavad plaadikeste ja litritega kaunistatud valjad. Väga iseloomulik on Vene troika valjastele lõuaalune dekoratiivne lisarihm mille küljes on ilututt. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Venemaal kasutatavate valjaste mõõtmed millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Valjaste number !! Põserihma pikkus 
|-
| 0 || –
|-
| 1 || 415
|-
| 2 || 435
|-
| 3 || 455
|-
| 4 || 475
|}
 
=== Sorid ===
Vene troika rakendis kasutatakse sorisid priipassi hobuste rakendamisel. Sorid koosnevad rinnarihmast ja kanderihmast. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate soride mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Soride number !! Kanderihma pikkus !! Rinnarihma pikkus
|-
| 1 || 450 || 800
|-
| 2 || 580 || 1100
|}
=== Sedelgad ===
Vene troika rakendis hoiab [[sedelgas]] koos sedelgarihmaga loogahobuse rangid, looga ja aisad õiges asendis. Sõltuvalt hobuse turja kujust kasutatakse lame- või looksedelgat. Looksedelgat kasutatakse rohkem loogahobuse rakendamisel. Kui on tegu paraadtroikarakmetega siis on ka loogahobusel dekoratiivne lamesedelgas. Priipassihobuste turjadele pannakse dekoratiivsed lamesedelgad. Vene troika lamesedelgate otstes on dekoratiivrihmad koos tuttidega. Paraadtroikarakmete puhul kinnitatakse priipassihobuste lamesedelgate külge sedelgakellad.
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate lamesedelgate mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Lamesedelga number !! Lamesedelga katteosa 
(''покрышка'') pikkus
! Lamesedelga katteosa 
(''покрышка'') laius
|-
| 1 || 650 || 150
|-
| 2 || 750 || 180
|}
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate looksedelgate mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Looksedelga number !! Looksedelga katteosa 
(''покрышка'') pikkus
! Looksedelga katteosa 
(''покрышка'') laius
|-
| 1 || 440 || 185
|-
| 2 || 440 || 185
|}

=== Leid ===
Vene troika rakendis on tähtsal kohal leid. Leide abil saavad hobused pidurdada ja tagurdada. Leid koosnevad küljerihmast, mis paikneb ümber hobuse keha ja kinnitub roomadele. Leide seljarihm ja põikrihmad hoiavad küljerihma õiges asendis. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate leide mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Leide number !! Küljerihma pikkus !! Põikrihma pikkus
|-
| 1 || 4000 || 980
|-
| 2 || 4400 || 1030
|-
| 3 || 4900 || 1080
|-
| 4 || 5400 || 1180
|}

=== ''Peremjot''{{'}}id ===
Paraadtroikarakmetele on iseloomulik priipassi hobuste leide külge kinnitatavad ja vajadusel eemaldatavad kolmnurgakujulised nahkribadest valmistatud rippekaunistused ''peremjot''{{'}}id (vene keeles ''перемёт''). Kolmnurgakujulisest ''peremjot''{{'}}ist ripnevad kolm nahkriba, mille otsas on tutid. Aga ''peremjot''{{'}}i keskel olevad nahkribad moodustavad dekoratiivse ruudu. ''Peremjot'' kinnitatakse priipassi hobuse välispoolsete leide külge. Kokku on Vene troika paraadtroikarakmete komplektis kaks ''peremjot''{{'}}i mis paiknevad priipassi hobuste leide väliskülgedel.
[[Pilt:In joyful Russia (1897) (14597353090).jpg|pisi|1897. aastast pärit troika foto. Külgmisel priipassi hobusel on näha tüüpiline rippekaunistus ''peremjot.'']]

=== Look ===
Vene troika kõige esinduslikum ja pilkupüüdvaim detail on loogahobuse [[look]]. Hästi valmistatud look teenis omanikku mitukümmend või koguni sada aastat ning pärandati isalt pojale.

Hobuseloogad valmistatakse noorepuutüvest. Vanasti valmistati hobuseloogad ainult teatud puuliikidest. Nendeks puuliikideks olid [[harilik jalakas]], [[harilik tamm]], [[hõberemmelgas]] ja [[harilik toomingas]]. Loogameistrid arvestasid puude valikul paljusid peeneid nüansse. Näiteks aega kuna võib puud langetada ja kasvupinnase niiskuse omadusi. Harilikust jalakast ja harilikust tammest, sai väga vastupidavaid hobuselookasid, kuid need olid rasked. Hõberemmelgast ja harilikust toomingast sai kergemaid hobuselookasid. Harilikust toomingast valmistatud loogad kippusid külma talvekorral suurte koormuste korral purunema. Seega sai harilikust toomingast valmistatud lookasid kasutada ainult suvel ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lõuna kubermangudes.&lt;ref&gt; А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт &lt;/ref&gt; 

Kõige vanemad troikarakendi rangid olid kaunistatud sisselõigatud geomeetriliste kujunditega, milleks olid rombid, kolmnurgad, ringid ja jooned. 

19. sajandil oli Venemaa postipoiste hulgas suur nõudlus ilusate ja dekoratiivsete lookade järele. 1840. aastatel lauldi Venemaal populaarset rahvalaulu, mis algas sõnadega: &quot;Золотую дугу заложить не могу&quot;. Sel ajal olid moes kullaläikelised loogad. Need pidid visuaalselt looma efekti, et look nagu põleks kauguses ja eristuks hästi metsa või põllu taustal. Hiljem hakati kuldsetele lookadele kandma musta ja punase värviga taimornamente, mis kujutasid lillevarsi ja sakilisi taimelehti.&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot; /&gt;

1860. aastatel toimus lookade moes muutus: kuldset värvi loogad suruti välja maalingutega lookadega. Maalingutega lookadel kujutati siniseid viinamarjakobaraid, punaseid roose ja rohelisi lehti&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot; /&gt;. [[Pilt:Deutscher Photograph - Russen im Ausland - Fürst Menschikow in seiner Troika in Baden-Baden (Zeno Fotografie).jpg|pisi|Venelased välismaal: vürst Menšikov oma troikaga [[Baden-Baden]]is]]

19. sajandi lõpus maitse jälle muutus: raske look asendati peenikese loogaga. Selliste lookade puhul jäi vähe ruumi sisselõigetele ja kunstilisele puulõikele. Sel ajal kujutati musta värvi loogal värvikirevaid lillekimpe. Kokkuvõttes halvenes sel ajal maitse ja asi läks koguni niikaugele, et ühevärviline look kaunistati lihtsalt erivärviliste lintidega.&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot; /&gt;

=== Loogakellad, kuljused ja sedelgakellad ===

====== Loogakellad ======
Eesti rahva kultuuris tuntakse loogakella (vene keeles ''поддужный колокольчик'') [[aisakell|aisakellan]]a. Aga kui juttu tuleb Vene troikast, siis peaks kasutama sõna &quot;loogakell&quot;, sest troikarakendis kinnitati loogakellad nahkribaga loogahobuse looga ülemise osa külge.

Posti-loogakell võeti kasutusele Venemaa keisririigi senati kindral-prokuröri vürst [[Aleksandr Vjazemski]] (''Александр Алексеевич Вяземский, 1727−1793'') ettepanekul 1770. aastal.&lt;ref&gt; Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. &quot;Большой филателистический словарь&quot;. Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2&lt;/ref&gt; Esialgu üritati Venemaa postipoistele õpetada ka [[postisarv]]e kasutamist. Selleks kutsuti kohale koguni [[Klaipeda]]st pärit postipoiss, kelle ülesandeks oli õpetada oma Peterburi kolleegidele postisarve kasutamist. Aga postisarve kasutuselevõtmine edenes visalt – Venemaa postipoisid armastasid teatada oma kohalejõudmisest endiselt vilega. Neid trahviti küll selle eest, aga ikkagi läks nii, et postisarv jäi pelgalt sümboolseks elemendiks Venemaa postitalituses.&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot;&gt;Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. &quot;Колокола: История и современность&quot;. издательство Наука, 1985&lt;/ref&gt;

Loogakellad võeti Venemaa postipoiste poolt suure vaimustusega omaks ja need asendasid edukalt postisarve. Venemaal räägiti loogakellade kohta rahvalikke legende: postipoisikellad pärinevat [[Novgorod]]i [[veetše]] kella tükkidest. Seega sümboliseeris loogakell rahvale vabadust ja sõltumatust&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot;/&gt;.

Venemaa kõige kuulsam loogakellade valmistamise keskus oli [[Valdai]]. Valdai loogakellade edu põhjuseks oli see, et Valdai asus Peterburi ja Moskva postitee keskel. Aastatel 1817–1834 sai see tee esimese kõvakatte.&lt;ref name=&quot;qhYhf&quot; /&gt;

Troika looga külge kinnitati reeglina kolm loogakella: looga keskele kinnitati suurem kell ja tema kõrvale seoti väiksemad&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;/&gt;. Loogakellad valmistati vasesulamist. &lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263&lt;/ref&gt; Kaasajal loetakse parimaks kirikukella sulamiks sellist [[Pronks|pronksi]], mis koosneb 78–80% [[Vask|vasest]] ja 20–22% [[Tina|tinast]], ning lisandeid on mitte üle 1–2% (vastutusrikastel juhtudel ei tohi olla üle 1% lisandeid).&lt;ref&gt; Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. &quot;Колокола: История и современность&quot;. Москва: издательство Наука, 1985 &lt;/ref&gt; Loogakellad jagunesid tüüpideks, eri tüüpe iseloomustas vorm ja kella seina paksus. Tihti said loogakellad valamise käigus omale numbri. Ühesugust tüüpi loogakellasid eristasid numbrid. Numbrid iseloomustasid loogakella läbimõõtu ja kõrgust: mida suurem oli number, seda väiksem oli kella suurus. Mõnedel loogakelladel oli peal märge ''С серебром'' (vene keeles hõbedaga). Loogakellade [[spektraalanalüüs]] on aga näidanud, et hõbeda sisaldus loogakellades, millel oli märge ''С серебром'' on enam-vähem samasugune kui neil, millel polnud seda märget. Hõbeda kogus sulamis oli nii väike, et see näitab, et hõbe oli sulamisse sattunud lisandina&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; (venekeelne sõna ''примесь'' ('lisand') tähendab siin metallivalu tehnoloogilises protsessis sulamisse sattunud metalli). On pakutud välja palju seletusi, mida tähendas loogakelladel märge ''С серебром''. Kõige tõenäolisemaks peetakse versiooni, et loogakellad olid alguses [[Hõbetamine|hõbetatud]]. Aja jooksul on hõbedakiht kelladelt ära kulunud, kuid kiri ''С серебром'' on säilinud. Sellepärast nimetati preiskurantides (Venemaa keisririigis nimetati hinnakirja preiskurandiks) loogakellasid kollasteks ja valgeteks. Valged loogakellad olid meie versiooni järgi hõbetatud, kollased aga hõbetamata&lt;ref&gt;А. К. Ганулич. &quot;Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательавда Правда,ISSN 0028-1263
&lt;/ref&gt;. 

====== Kuljused ======
[[Pilt:Troika of W. Winans LOC 2162668551.jpg|pisi|W. Winansi troika.]]

Kuljuserihma külge kinnitati 7, 9 või 11 [[Kuljus|kuljust]]&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;/&gt;. Kuljused valmistati vasesulamist. &lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; Vasesulamist kuljuseid oli mitut tüüpi. Valmistati kollaseid (hõbetamata) ja valgeid (hõbetatud) kuljuseid. Vasesulamist kuljuste tüüpe tähistati numbritega; mida suurem number, seda suurem oli kuljuse suurus. Kõige väiksemad hobuse kuljuserihma kuljused kandsid numbreid 1 kuni 4/0, kõige suuremad kuljused numbreid 7 kuni 14.&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; Rauast valmistatud kuljustel oli numeratsioon vastupidine: kuljuse suurenedes number vähenes kolmest või kahest kuni üheni või nullini.&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt;

====== Sedelgakellad ======
Kõige hiljem võeti kasutusele sedelgakellad (vene keeles, ''седёлочные колокольчики''&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}&lt;/ref&gt; ehk ''седёлочные звонки'')&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X&lt;/ref&gt;'','' inglise keeles ''Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lot - Antique Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells |url=https://www.onesourceauctions.com/auction-lot/antique-horse-harness-sleigh-saddle-chimes-bells_0ed45f9928 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.onesourceauctions.com}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-10-03 |pealkiri=How to Attach Harness Bells – Chimacum Tack |url=https://chimacumtack.com/blog/2019/10/03/how-to-attach-your-bells/ |vaadatud=2025-12-14 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;) – siis, kui troikasõidu kultuur hakkas juba hääbuma&lt;ref&gt;А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X&lt;/ref&gt;. Troikarakendis kasutati sedelgakellasid priipassihobuste sedelgate küljes&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;.  

Sedelgakellad leiutas Ameerika Ühendriikides [[Charles Kirchhof]]. Ta elas [[Newark|Newarki]] linnas [[Essexi maakond (New Jersey)|Essexi]] maakonnas [[New Jersey]] osariigis. Talle väljastati 29. septembril [[1863]] aastal sedelgakellade kohta Ameerika Ühendriikide patent, mille numbriks oli 40 108&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Alarm chime-bells for horses |url=https://patents.google.com/patent/US40108A/en?q=(horse+bells)&amp;before=priority:18631231&amp;after=priority:18630101&amp;oq=1863+horse+bells |keel=en |vaadatud=2025-12-14}}&lt;/ref&gt;. Ameerika Ühendriikides tuntakse sedelgakellasid ka rahvaliku nimega, milleks on Vene sadulakellad (''Russian Saddle Bells'')&lt;ref&gt;[https://americanbell.org/wp-content/uploads/2024/01/Mar-Apr-2019-Article.pdf ABA Mar-Apr 2019.indd]&lt;/ref&gt;. Ka Venemaal võeti sedelgakellad kasutusele Vene troika rakendites 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses&lt;ref&gt;А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X&lt;/ref&gt;. Sedelgakellade kohta on teada, et Moskva voorimehed sõitsid nendega veel 1930. aastatel.&lt;ref&gt;А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X&lt;/ref&gt; Aga 21. sajandil on jälle Venemaal hakatud valmistama Vene troika rakmeid, mille komplekti kuuluvad sedelgad koos sedelgakelladega. 

Sedelgakella heliorgan oli metallist (pronksist või terasest) sfääriline 6–8&amp;nbsp;cm läbimõõduga poolkera, mille sees olid heli tekitavad tilad. Valmistati kahe, kolme ja koguni nelja helielemendiga sedelgakellasid&lt;ref&gt;А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X&lt;/ref&gt;. Kolme või nelja helielemendiga sedelgakella kaunistuselemendiks oli varda otsas tiibu sirutav kotkakuju või lüüra ja hobusejõhvidest valmistatud tutid&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;.

=== Ilulindid ===
Troika hobuste lakkadese punutakse värvilised lindid. Lintide värvus valitakse nõnda, et need sobiksid rakmetega. Lakkadesse punutud lindid annavad troikale võluva väljanägemise&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt;.

=== Pinded ===
Pinded peavad olema sellist värvi, et nad sobiksid troika rakmetega.&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt; 

== Troikade võistlused tänapäeval ==

=== Venemaal korraldatavad troikade võistlused ===
Venemaal korraldatavad troikade võistlused koosnevad kahest osast, troikade vigursõidust ja võidusõidust. Suvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalselt valmistatud nelja rattaga võidusõiduvankri ette. Talvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalse troikasaani ette. Venemaal valmistatakse troikade jaoks spetsiaalseid saane. Suvised ja talvised Vene troikade tšempionaadid toimuvad näiteks sellistes Venemaa linnades nagu näiteks [[Jaroslavl|Jaroslavlis]], [[Kostroma|Kostromas]], [[Moskva|Moskvas]], [[Vologda|Vologdas]] jne. Aga absoluutne Venemaa Vene troikade tšempion selgitatakse välja, kogu aasta hooaja võistlustel kogutud punktide koondsumma tulemuste põhjal. 

=== Troikade vigursõit ===
Troikade vigursõit toimub 200 × 20 meetrisel, ristkülikukujulisel alal.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Troika peab sellel alal tegema kohustuslikud vigurelemendid ettenähtud skeemi järgi. Troikajuht ja tema kaks abilist riietuvad tavaliselt traditsioonilistesse Vene rahvariietesse. Mehed riietuvad suvel Vene rahvariietele iseloomulikku särki, püksid on ilusti saapasääres.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Peas on Vene rahvariietele iseloomulik nokkmüts.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Troika kutsar võib mütsi külge kinnitada tuti või lille&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Naised kannavad [[Sarafan|sarafani]] ja peas on neil [[Kokošnik|kokošnikud]] või mõnikord lillepärjad.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Talvel kannab vigursõidu ajal troikajuht uhket tulup-kasukat, mille peale on seotud lai vöö ja peas on tal karvamüts ning käes on kindad.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Kui talvel istuvad saani tagaistmel vigursõidu ajal nais- või meesabilised, siis riietuvad nad ka talvistesse Vene rahvariietesse. Vigursõidu ajal istuvad ekipaažis kaks abilist, kellel on keelatud osa võtta troika juhtimisest.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Troikajuht ei tohi vigursõidu ajal kasutada piitsa.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;

=== Troikade võidusõit ===
Troikade võidusõit toimub 1800-meetrisel distantsil.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Ühe sõidu ajal lastakse rajale korraga ainult neli troikarakendit. Selle piiranguga soovitakse vältida kokkupõrkeid ja muid ebameeldivusi.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Võidusõidu ajal riietuvad troikajuht ja ta kaks abilist spetsiaalsetesse võidusõidukombinesoonidesse, peas on neil kiivrid ja jalas mugavad jalatsid. Võidusõidu ajal peab ekipaažis olema troikajuht ja tema kaks abilist&lt;ref&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова.А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6&lt;/ref&gt;. Võidusõidu reeglid näevad ette seda, et troikajuht juhib loogahobust ja tema abilised kes istuvad tagaistmel juhivad pikkade ohjadega priipassihobuseid. Piitsa võib kasutada ainult troikajuht.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt;

== Troika väljaõpetamine == 
=== Traavlite valik ===
Hobused rakendatakse troika rakendisse ainult alates 4.–5. eluaastast. Sest sellises vanuses on traavleid juba treenitud ja katsetatud hipodroomidel [[võidusõidukaarik]]u (Eesti traavisportlaste žargoonis nimetatakse võidusõidukaarikut traavlikäruks) ees ning loogarakendis (Venemaa autorid nimetavad loogarakendid Vene rakendiks)&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Troikad mille eesmärk on sport, seal valitakse hobused nõnda, et nad oleksid sama stiili. See tähendab seda et hobused valitakse troikarakendisse nõnda, et nad oleksid enamvähem ühte värvi ja suurusega. Ning vanus oleks ka enamvähem samasugune. Tähtis on see, et troikas olevatel hobustel oleks omavahel hea läbisaamine&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. 

=== Esimest korda troika rakendis ===
Enne troikarakendisse panekut priipassi hobuseid [[Kordetamine|kordestatakse]] või õpetatakse töötama saduldatuna, nii et hobune on rakendatud troika sorirakmetesse. Seda tehakse selleks, et priipassihobune harjuks rakmetega&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Enne troika rakendisse panekut hobuseid harjutatakse loogakelladega ja kuljuste helinaga. Ning hobuseid harjutatakse voogavate ja lipendavate erivärviliste troika kaunistus lintidega. Ja harjutatakse vilega ning hõigetega toime tulema. Alguses rakendatakse hobused üheviisi rakendisse ja hobused töötavad eraldi, kuid üksteise lähedal &lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Enne seda, kui hobused pannakse kõik korraga Vene troika rakendisse, peab kutsar olema veendunud, et loogahobuse valik on õige. Selleks rakendab ta loogahobuseks valitud hobuse saani või [[Tarantass|tarantassi]] ette ja sõidab temaga ühe nädala või kaks nädalat. Sõita tuleb loogahobusega eri allüüre&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;.

Esimest korda kolme hobuse rakendamisel troika rakendisse väsitatakse loogahobust natukene aega ekipaaži ees sõites. Aga priipassi hobuseid kordestatakse pool tundi, ajades neid ringi joostes [[Traav|traavi]] ja [[Galopp|galoppi]]. Seda tehakse selleks, et nad poleks rakendisse paneku ajal väga tulised ja närvilised. Ja seejärel rakendatakse nad ettevaatlikult troikarakendisse. Seejärel võtab kutsar loogahobuse ja priipassi hobuste ohjad kätte. Priipassi hobuseid võivad juhtida ka kaks ekipaaži istunud abilist – kumbki juhib omapoolset priipassi hobust. Abilised, kui nad ei istu veel kutsari taga, võivad joosta priipassi hobuste kõrval, ja kui näevad et kõik on korras, istuvad ekipaaži&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. 

== Troika Venemaa kultuuriloos ==

=== Troika Vene Keisririigi kultuuris ===
Kihutavast Vene troikast sai Venemaa kultuuri sümbol tänu [[Ukraina]] päritolule [[Venemaa|Vene]] kirjanikule [[Nikolai Gogol]]ile. Sest Vene troikaga sõitis Nikolai Gogoli raamatu &quot;Surnud hinged&quot; peategelane, endine maksuametnik ja kolleegiuminõunik Pavel Ivanovitš Tšitšikov&lt;ref&gt;https://sirp.ee/s1-artiklid/film/vene-telesarjad-s-naga-sirbis-xii/&lt;/ref&gt; (''Павел Иванович Чичиков'').&lt;ref&gt;https://dzen.ru/a/Yv3og_6uHT-p_fs_&lt;/ref&gt; Kuulsaks on saanud sellest raamatust pärit järgmine [[Eshatoloogia|eshatoloogiline]]&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=AKlooming202305.2.14&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt; Vene troika kirjeldus: 

:''&quot;Eh, troika''',''' linnutiivuline troika''',''' kes on su välja mõelnud? Teadagi, ainult elavaloomulise rahva juures sa võisidki sündida, sellel maal, mis ei armasta nalja heita, vaid on enese avara lagendikuna üle poole maailma välja sirutanud, ja mine katsu lugeda tema versti. . . Kas mitte sinagi, Venemaa, ei torma nii nagu nobe, kinnipüüdmatu troika? Venemaa, kuhu sa ometi kihutad''&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=kommunismikoitvaikem19590331.2.46&amp;srpos=4&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+gogol------------&lt;/ref&gt;''? Vasta! Ta ei vasta. Imekaunilt tiliseb aisakell; mühiseb ja muutub tuuleks tükkideks rebitud õhk; lendab mööda kõik, mis maailmas iganes on, ja kõõrdi vaadates astuvad eest kõrvale ning annavad talle teed teised rahvad ja riigid&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=AKlooming202305.2.14&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt;.&quot;''

Troika oli Vene Keisririigis 19 saj II poolel populaarne motiiv, sest sel ajal toimus ka Venemaal tööstusrevolutsioon, mis võimaldas troika [[Motiiv|motiiviga]] trükiseid tuhandetes eksemplarides [[Tiraaž|tiražeerida]]. 1860 aastatel hakkasid Peterburi ja Moskva fotograafid valmistama piltpostkaarte mille sarja nimeks oli &quot;Vene tüübid&quot; (vene keeles “''Русские типы“'')&lt;ref&gt;https://www.stena.ee/blog/russkie-tipy-xix-veka-prostoj-lyud-moskvy-i-peterburga-foto&lt;/ref&gt;, kus kujutati ka Vene troikasid koos troikajuhtidega&lt;ref&gt;https://etoretro.ru/pic134350.htm&lt;/ref&gt;. 

19. sajandil ja 20. sajandi alguses loodi Vene Keisririigi intelligentsi poolt umbes sadakond [[Romanss|romanssi]] Vene troikadest ja postipoistest.&lt;ref&gt;Ираклий Луарсабович Андроников. &quot;К музыке. Собрание устных рассказов&quot; Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0&lt;/ref&gt; Need laulud ja romansid said Vene Keisririigis niivõrd populaarseks, et rahvas hakkas neid pidama Vene [[rahvalaul]]udeks.&lt;ref&gt;Ираклий Луарсабович Андроников. &quot;К музыке. Собрание устных рассказов&quot; Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0&lt;/ref&gt; Ka Nõukogude Liidu [[vinüülplaat]]idel vaikiti üpristihti maha, nende Vene troika teemaliste romansside sõnade ja muusika autorid. 

Tänu sellele et troika on väga efektne visuaalina, kasutati Vene Keisririigis väga laialdaselt Vene troika motiivi kaubandusliku [[reklaam]]i postkaartidel&lt;ref&gt;http://rusacademfilately.ru/article/philately/45279/istoriya-otkritki-reklamnie-otkritki-tovarishchestva-eynem/&lt;/ref&gt; ja plakatitel. Resultaadiks oli see, et tol ajal troika motiiv, ka teatud mõttes [[Kommertsiaalsus|kommertsialiseerus]]. 
[[File:Pyotr Nikolayevich Gruzinsky - Maslenitsa.jpg|pisi|Venemaa Keisririigi aegne [[Pjotr Gruzinski]] maal &quot;Võinädal&quot;: vene talupojad võinädalal troikadega lustimas. Maail on kujutatud tüüpilist Venemaa [[tänavküla]].]]

Troika motiivi kasutati ka laialdaselt Vene rahvalikes [[ristpiste]] tikandites&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;. Näiteks 1886 aastal anti Peterburis V. Banneri kirjastuse poolt välja &quot;Teine käsitöö album&quot; (&quot;''Второй альбом рукоделий''&quot;).&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt; Milles olid näiteks sellised [[Rahvalik|rahvalikud]] ristpiste mustrid, mis kujutasid lillesid, kukkesid, geomeetrilisi kujundeid jne&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;. Ja albumis oli ka muidugi Vene troika motiiviga tikkimise skeem&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;. See album sai Vene Keisririigi ajal rahva seas väga populaarseks, sest tikandid olid selles raamatus pärit Venemaa rahvarõivastelt. 

Vene Keisririigis valmistasid rahvapärase käsitöö meistrid lastele puidust ja ka savist stiliseeritud Vene troika, teemalisi, [[Mänguasi|mänguasju]]. Troikad ja hobused olid Vene Keisririigis vägagi populaarsed mänguasjade teemad. Sest, mänguasjade eesmärk on lapse ette valmistamine, täiskasvanu eaks, kui ta hakkab sotsiaalselt ja majanduslikult, end teostama, teatud ametis, -Vene Keisririigis olid enamik [[Agraarühiskond|agraarühiskondliku]] küla ja ka osaliselt linna ameteid seotud hobustega. 

=== Troika Nõukogude Liidu kultuuris ===
Nõukogude Liidu kultuuriruumis oli helehallide Orlovi traavlitega troika rituaalsete tegelaskujude [[Näärivana]] ja tema abilise [[Lumehelbeke|Lumehelbekese]] (ka Snegurotška) sõiduvahend&lt;ref&gt;https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au&lt;/ref&gt;. Esimene kujutis Nõukogude Liidus, kus on Näärivana Vene troika saanis, pärineb aastast 1948. Ja selleks trükiseks on 1948 uusaasta peokutse pileti trükis. Sellel trükisel on kujutatud ka tegelaskuju Karu (''Медведь'') juhtimas troikat.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}&lt;/ref&gt;    

Nõukogude Liidus oli troika, mille saanis istusid näärivana ja Lumehelbeke populaarne [[uusaasta]] õnnitlus [[Postkaart|postkaartide]]&lt;ref&gt;https://www.osta.ee/naarivana-troika-tervikkaart-1981-226167775.html&lt;/ref&gt; ja [[Postmark|postmarkide]] motiiv. Esimese Nõukogude Liidu uusaasta õnnitlus postkaart kus kujutatakse Vene-troika saanis, seisvat näärivana koos punase viisnurgaga nääripeo kuusega pärineb aastast 1959&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}&lt;/ref&gt;, ja selle postkaardi autor oli Jevgenija Venediktovna Paškova-Selivanova&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}&lt;/ref&gt; (''Евгения Венедиктовна Пашкова-Селиванова, 1917–1971''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Пашкова-Селиванова Евгения Венедиктовна - Электронный архив Фонда Иофе |url=https://arch2.iofe.center/person/29612 |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=arch2.iofe.center}}&lt;/ref&gt;). Sellel postkaardil on kujutatud ka stiliseeritud Nõukogude Liidu kosmoseraketti&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}&lt;/ref&gt;. [[Fail:Почтовая открытка СССР &quot;С Новым годом&quot;, худ. А. Семенов, 1988, лицевая сторона.png|pisi|Nõukogude Liidu postkaart, aastast 1988, &quot;Head uut aastat!&quot;, kunstnik A. Semenov. Selle postkaardi tellimuse number Nõukogude Liidus oli 2326. ja tiraaž oli 10 miljonit eksemplari. ]]    

Nõukogude Liidus oli üks tuntumaid filme, kus oli näha Orlovi traavlitega Vene troikat&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}&lt;/ref&gt;, oli 1964&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм &quot;Морозко&quot; стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}&lt;/ref&gt;. aastal linastanud muinasjutufilm, mille pealkiri on Eesti kultuuriruumis tuntud, kui “Külmataat“&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 23 oktoober 1965 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=kommunistvalga19651023.2.22&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; (Venemaal on filmi nimi ''„Морозко“''&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм &quot;Морозко&quot; стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}&lt;/ref&gt;). Selle filmi [[Filmirežissöör|režissöör]] oli [[Aleksander Rou]] (''Александр Артурович Роу, 1906–1973'').&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм &quot;Морозко&quot; стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}&lt;/ref&gt; Filmi “Külmataat“ kõige andunumad [[Fänn|fännid]] elasid omaaegses [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkias]]-ka praegustes [[Tšehhi|Tšehhis]] ja [[Slovakkia|Slovakkias]], on see film populaarne&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм &quot;Морозко&quot; стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}&lt;/ref&gt;. Selle filmi jaoks valmistas Orlovi traavlitega troika ette Vladimir Fomin&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}&lt;/ref&gt;. Seoses sellega et selles filmis on ka [[Siga|kodusigadega]] (''Sus domestica'' või ''Sus scrofa domestica'') troika [[stseen]], tuli Vladmir Fominil valmistada ka sigaderakendile väikesed troikarakmed&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}&lt;/ref&gt;...     

Nõukogude Liidus said mütologiseeritud, Näärivana Vene troika Orlovi traavlite nimedeks Detsember (''Декабрь''), Jaanuar (''Январь'') ja Veebruar (''Февраль'')&lt;ref&gt;https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au&lt;/ref&gt;. Näärivana traavlite nimed pärinesid 1982&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}&lt;/ref&gt; aasta muusika-komöödia filmist “Tšarodei“ (vene keeles ''Чародеи'')&lt;ref&gt;https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au&lt;/ref&gt;, pärit laulust “Kolm valget hobust“ (''„Три белых коня“'')&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}&lt;/ref&gt;. Selle laulu sõnade autor oli poeet [[Leonid Derbenjov]] (''Леони́д Петро́вич Дербенёв, 1931–1995'')&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}&lt;/ref&gt;, aga viisi kirjutas sellele laulule helilooja [[Jevgeni Krõlatov]] (''Евгений Павлович Крылатов,'' ''1934–2019'').&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}&lt;/ref&gt;   

=== Troika tänapäeva Vene Föderatsiooni kultuuris ===
Troika, Näärivana ja Lumehelbeke, on ka kaasaegsel Venemaal jäänud lahutamatuteks tegelaskujudeks, venemaalaste uusaasta pidude elementidena. Moskvas tegutseb ka “Orlovi traavli ja Vene troika muuseum“ (vene keeles ''Музей Орловского рысака и Русской Тройки'')&lt;ref&gt;http://museum-trotter.ru/&lt;/ref&gt;. Aga tänapäeval võib näha Moskva hipodroomil ja muudel Moskvas toimuvatel hobušõudel Venemaa kõige ilusamaid Vene troikasid, sest Moskvasse tuuakse kokku Venemaa kõige esinduslikumad Vene troika rakendid.  [[Fail:Ramenskoye racecourse 2024-07 1721496720.jpg|pisi|“Orlovi traavli ja Vene troika muuseumi“, Orlovi traavlitega Vene troika, tegemas [[Ramenskoje|Ramenskoe]] hipodroomil, demonstratsioon sõitu. Pildil, on tegu 21. saj pärineva Vene troika [[Replika|replikaga]], mis jäljendab Vene Keisririigi lõpuepohhi Vene troika rakmeid ja troikakutsari ning reisija riietust.]]

=== Troika Venemaa kommenteeritud anekdootides ===

==== Teel ====
19. sajandi II poolel oli Moskvas populaarne järgmine poliitiline [[anekdoot]]&lt;ref&gt;Михаил Вострышев. &quot;Москва разгульная&quot;, Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0&lt;/ref&gt;. Selle anekdoodi puhul peab arvestama seda, et vene keeles kasutatakse sõnade “hobusõidukis reisija“, tähenduses sõna “''седок''“.

:''&quot;VOORIMEES. Sellepärast et te, härra, sõidate linnavalitsusest, julgen ma teilt küsida: Mille pärast soovitakse linnavalitsusse panda veel kümnes liige&lt;ref&gt;Михаил Вострышев. &quot;Москва разгульная&quot;, Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0&lt;/ref&gt;?''
:''HOBUSÕIDUKIS REISIJA. Kuidas, milleks? No, näiteks, sul on raske koorem ja sa näed et troika vaevu-vaevu (jeeli-jeeli) jöntsib. Arusaadav, et kui on võimalus, siis sa rakendad veel ühe priipassihobuse abiks. Kas, ei ole nii&lt;ref&gt;Михаил Вострышев. &quot;Москва разгульная&quot;, Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0&lt;/ref&gt;?''
:''VOORIMEES. Ei, mitte nii&lt;ref&gt;Михаил Вострышев. &quot;Москва разгульная&quot;, Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0&lt;/ref&gt;.''
:''HOBUSÕIDUKIS REISIA. Mida sa siis teed&lt;ref&gt;Михаил Вострышев. &quot;Москва разгульная&quot;, Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0&lt;/ref&gt;?''
:''VOORIMEES. Loogahobuse vahetan välja- nii on odavam ja kindlam&quot;.''&lt;ref&gt;Михаил Вострышев. &quot;Москва разгульная&quot;, Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0&lt;/ref&gt;

==== Nõukogude Liidu aegne troikaanekdoot ====
“Maisi“ all mõeldakse anekdoodis [[Nikita Hruštšov]]i, kes Nõukogude Liidus kampaaniate korras populariseeris [[Harilik mais|hariliku maisi]] kasvatust. “Tatra“ all mõeldakse anekdoodis [[Nõukogude Liidu marssal|marssal]] [[Andrei Gretško|Andrei Gretškot]], kes oli aastatel 1967–1976 [[NSV Liidu Kaitseministeerium|NSV Liidu kaitseminister]].-sest tema perekonna nimi tähendab vene keeles [[Harilik tatar|hariliku tatart]].

:''&quot;[[Leonid Brežnev|Brežnevi]] ajal oli kaitseministriks Gretško. Linnast väljas peeti tema jaoks troikat ja saani [[Harilik ilves|ilvesenahkadest]] [[Tekk|tekiga]]. Armees räägiti: “Elasime maisi üle, elame ka tatra üle&lt;ref&gt;Juri Borev. &quot;Kurjast võimust vaevatud&quot;. Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1&lt;/ref&gt;.“''

== Troika Eestis ==
[[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaa kubermangude]] postijaamades olid ka kasutuses kibitkad ja postisaanid. Postisaanid olid ka postijaamdes kasutusel reisijate veol ja selle ette rakendati kolm hobust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2007-11-24 |pealkiri=Täna räägime postipoistest ja -jaamadest |url=https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt; Kibitkasse võis võta kaks kuni kolm reisijat ja postivankrisse kuni neli reisijat ning postisaani võis võta ka kuni neli reisijat&lt;ref&gt;https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest&lt;/ref&gt;. Postisaanid olid kas kinnised või lahtised&lt;ref&gt;https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest&lt;/ref&gt;. 

[[Walter Dehio]] kirjeldab oma raamatus &quot;Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas&quot; Vene keisririigi aegsel [[Tallinna–Peterburi postimaantee|Tallinna–Peterburi postimaanteel]] toimunud troikadega kauba vedu järgmiselt&lt;ref&gt;Walter Dehio. &quot;Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas.&quot; Tallinn. kirjastus Argo, 2021 ISBN 978-9949-688-44-9&lt;/ref&gt;: 

:''&quot;Peenemad toidu- ja luksuskaubad, mida Eestis ei toodetud, toodi sisse Peterburist, Moskvast või välismaalt. [[Erhard Arnold Julius Dehio|Erhard Dehio]] ülestähendustes on kirjas, et 1860. aastal käis koguni [[Flensburg|Flensburgist]] Tallinna regulaarselt purjekas, pardal värsked [[austrid]], mis läksid gurmaanide seas ülihästi müügiks. Ka [[Apelsin|apelsinid]] toodi kiire [[Taani]] purjekaga kohale ja enne [[Balti raudtee|Peterburi raudtee]] avamist saadeti neid talvel külma eest [[Vilt|viltkatetesse]] pakitud kastides kolmehobuserakendite ehk troikadega Peterburi''&lt;ref&gt;Walter Dehio. &quot;Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas.&quot; Tallinn. kirjastus Argo, 2021 ISBN 978-9949-688-44-9&lt;/ref&gt;''.&quot;''

1893. aasta 7. juulil ilmunud ''Лифляндские губернские въедомости'', mille number oli 74, mainib troikat seoses sellega, et lehes avaldati vene, saksa ja eesti keeles [[Tartu]] linna [[Voorimees|voorimeestele]] esitatud uued nõuded&lt;ref name=&quot;dea&quot;&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=livzeitung18930707.2.6&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt;. Lehe eestikeelses osas kandsid nõuded pealkirja: &quot;''Reeglid Jurjewa linna woorimeestele''&quot;. Sõna &quot;troika&quot; esineb voorimeestele esitatud nõuete kolmandas punktis&lt;ref name=&quot;dea&quot; /&gt;: 

:''&quot;3) Kutsar sab politseist sõidokarti; ühhe hobuse woorimehed ei tohi, kahhe hobuste troskadega sõita, aga kahe hobuse woorimeestel on kül se õigus, kaa ühe hobuse troskat sõitma sada. Kutsarid kes troikasid ja suurembad sõidud söidawad peawad kaa Politseist endale sõidu karti muretsema.&quot;&lt;ref name=&quot;dea&quot; /&gt;''

[[Baltisakslased|Baltisaksa]] üliõpilase [[Clas von Ramm]]i mälestustes meenutatakse [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] aegse [[Tartu Ülikool]]i baltisaksa üliõpilaste [[talv|talviseid]] troikasõite järgmiselt: „Uljaid saanisõite troikaga mööda [[Emajõgi|Emajõge]] kihutades.&quot;&lt;ref&gt;https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2019/11/RBender3_14.pdf&lt;/ref&gt; Vene keisririigi ajal oli troikadega sõitmine moes, näiteks Tartu voorimees hüüdnimega Vana Naelapea võis korraga välja panna kolm või neli troikat.&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=tartumaateataja19400807.1.8&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt; 

[[Petserimaa]]l sõideti troikadega kuni 1940. aastani [[Petseri]] linnas [[võinädal]]al – tol ajal kuulus troikadega sõitmine võinädalal petserimaalaste võinädala tähistamise kultuuri juurde.&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=uuseesti19400206.2.104&amp;srpos=1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+petserimaa------------ &lt;/ref&gt; Petseri linnas sõitsid võinädalal hobusaanidega noored poisid ja tüdrukud.&lt;ref name=&quot;uus-eesti&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 6 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=uuseesti19400206.2.104&amp;srpos=1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-troika+petserimaa------------ |vaadatud=2024-08-12 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; Petserimaal oli levinud rahvapärimus, et mida pikemad sõidud tehti hobustega võinädalal, seda pikemaks kasvab suvel põllupeal [[harilik lina]].&lt;ref name=&quot;uus-eesti&quot; /&gt; 

1983. aastal, kui tähistati [[Tallinna Hipodroom|Tallinna hipodroomi]] 60. aastapäeva, demonstreeriti hipodroomi juubelipidustustel kolme pruuni&lt;ref name=&quot;oma-hobu-v&quot;&gt;Oma Hobu, veebruar, nr 1 (52) 2012 aasta, Tallinna hipodroomi lugu&lt;/ref&gt; traavli täkuga&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sirpjavasar19830909.1.5&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt; klassikalist troikat&lt;ref name=&quot;oma-hobu-v&quot; /&gt;. Kui 2006. aasta 18. juunil tähistati [[Tori Hobusekasvandus|Tori hobusekasvanduse]] 150. aastapäeva, siis seal näidati ka troikat,&lt;ref&gt;https://epl.delfi.ee/kultuur/tori-hobusekasvandus-8212-150?id=51042226&lt;/ref&gt; mille ette olid rakendatud [[Eesti hobune|eesti hobused]]. 

21. sajandil on Eestis Vene troika sõidu kultuur väljasurnud. Väljasurmise põhjusteks on 20. sajandil toimunud Nõukogude Liidu okupatsioon, mille tulemusena Nõukogude Liit eemaldas Eestilt Petseri maakonna alad. Ka Petserimaad tabas pärast Teist maailmasõda kollektiviseerimine, ning sovetlik religioonivastane poliitika, mis hävitas praktiliselt seto ja ka selle piirkonna vene talukultuuri ning õigeusu kalendrit jälginud Petseri linna kultuuri. 20. sajandil tabas Eestit ka baltisaksa kultuuri hääbumine, mille tõttu hääbus baltisaksa mõisakultuur ja kõik need eeltoodud tegurid tekitasid Eestis Vene troika kultuuri hääbumise. 
[[Pilt:Hoffmann saanisõit.jpg|pisi|Baltisaksa kunstniku [[Oskar Hoffmann|Oskar Georg Adolf Hoffmanni]] pilt &quot;Saanisõit&quot;. Troikat juhtiva postipoisi müts on tüüpiline Venemaa Keisririigi aja postipoisi punase ülaosaga müts]]

=== Varia ===

Eesti NSV-s valmistas [[Liviko]] [[Viin (jook)|viina]] Sibirskaja vodka (''Сибирская водка'' – 'Siberi viin'). Viin oli 45% ja pudel pooleliitrine. Viinapudeli etikett oli venekeelne. Etiketil oli kujutatud talvist Vene troikat kihutamas majade taustal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191027151033/https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |arhiivimisaeg=2019-10-27 |vaadatud=2019-10-27}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Orlovi traavel]]
* [[Eesti hobune]]
* [[Orlov]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;p7pnI&quot;&gt;Александр Николаевич Вигилев. &quot;История отечественной почты&quot; (Вторая часть). Издательство Связь,1979&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nGKIA&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Поддужный колокольчик&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 7, 1982 год, издательство Правда&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PrgYv&quot;&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики&quot; издательство Серебряный век 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qhYhf&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Поддужный колокольчик&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GsBnG&quot;&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики&quot;. издательство Серебряный век 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot;&gt;Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. издательство Астрель, 2004&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;evckv&quot;&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. издательство Аквариум Принт, 2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1sjNT&quot;&gt;Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;j5Ho4&quot;&gt;Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. издательство АСТ-ПРЕСС СКД,2003&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot;&gt;. Ганулич, А. М. ПолзуноваА. А. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot; издательство Аквариум Принт, 2016&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8
* Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6
* А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6
* А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2
* А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Бега и Рысаки. История и современность&quot; Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6
* В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. &quot;Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников&quot; Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0
* А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X
* Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2008, ISBN 978-5-902238-42-3
* Публ. и авт. вступ. ст. О. В. Фомина &quot;Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова&quot;. Москва: издательство Грифон, 2014, ISBN 978-5-98862-163-8
* Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. &quot;Коневодство. Справочник&quot;. Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7
* Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. &quot;Большой филателистический словарь&quot;. Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2
* Шангина Изабелла Иосифовна. &quot;Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь&quot;. Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00337-x
* Шангина Изабелла Иосифовна, &quot;Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия&quot;. Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00650-6
* Надежда Рычкова, Вера Комарова, &quot;Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами&quot;. Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8
* Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. &quot;Колокола: История и современность&quot;. Москва: издательство Наука, 1985
* Александр Николаевич Вигилев. &quot;История отечественной почты&quot; (Вторая часть). Москва: издательство Связь, 1979
* Игорь Бобылев. &quot;Ветер в гриве. Horses&quot;. Москва: издательство Планета. 1976
* А. К. Ганулич. &quot;Поддужный колокольчик&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263
* Ираклий Луарсабович Андроников. &quot;К музыке. Собрание устных рассказов&quot; Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0
* А. К. Ганулич. &quot;Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263
* Михаил Вострышев. &quot;Москва разгульная&quot;, Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0
* Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8
* Walter Dehio. &quot;Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas.&quot; Tallinn. kirjastus Argo, 2021 ISBN 978-9949-688-44-9
* Juri Borev. &quot;Kurjast võimust vaevatud&quot;. Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1 

[[Kategooria:Sõidukid]]
[[Kategooria:Venemaa kultuur]]
[[Kategooria:Etnograafia]]</text>
      <sha1>suw8pc69zk7qzlgwx7q9dw9v87absld</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rachel Corrie</title>
    <ns>0</ns>
    <id>460740</id>
    <revision>
      <id>7185040</id>
      <parentid>7075255</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T07:47:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7185040</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2527" sha1="5x9inpsbldl2ytv6fqxywlm2mo4gd3c" xml:space="preserve">[[Pilt:RachelCorrieSt.jpg|pisi|Rachel Corrie tänav Ramallah' linnas]]

'''Rachel Aliene Corrie''' ([[10. aprill]] [[1979]] – [[16. märts]] [[2003]]) oli ameerika aktivist ja kirjanik.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.haaretz.com/american-peace-activist-killed-by-army-bulldozer-in-rafah-1.16010 |pealkiri=American Peace Activist Killed by Army Bulldozer in Rafah |vaadatud=2017-03-18 |arhiivimisaeg=2017-03-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170319113612/http://www.haaretz.com/american-peace-activist-killed-by-army-bulldozer-in-rafah-1.16010 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Ta oli [[Palestiina|pro-Palestiina]] grupist, mille nimi oli International Solidarity Movement (ISM).&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/world/2012/aug/28/rachel-corrie-verdict-accident-judge Rachel Corrie's death was an accident, Israeli judge rules]&lt;/ref&gt; Ta tapeti 2003. aasta 16. märtsil Iisraeli kaitseväe poolt Rafah' linnas, mis asub Gaza lõunaosas. Sel ajal oli teise Palestiina intifada kõrghetk.{{lisa viide}} Täpseid asjaolusid ning seda, kes oli toimunus süüdi, on mitmel korral vaidlustatud.&lt;ref name=&quot;ProPilt: Rachel Corrie&quot;&gt;[http://www.bbc.co.uk/news/world-middle-east-19395651 ProPilt: Rachel Corrie]&lt;/ref&gt;

==Lapse- ja noorpõlv==
Rachel Corrie sündis 1979. aastal ning kasvas üles Olympia linnas, mis asub Washingtoni osariigis [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20060204124721/http://www.post-gazette.com/pg/05336/616048.stm &quot;Parents speaking out to keep alive memory of child killed in Gaza]&lt;/ref&gt; 
Evergreeni State'i ülikoolis sai Corriest pühendunud aktivist, kes võitles rahu eest. Ta liitus peagi International Solidarity Movementiga (ISM), mis vaidlustab Iisraeli vägede tegusid Läänekaldal ja Gazas.&lt;ref name=&quot;ProPilt: Rachel Corrie&quot;/&gt; 
Ülikooli viimasel aastal tegi Corrie ettepaneku iseseisvaks õppevisiidiks, mille käigus ta reisiks Gazasse, liituks ISMi meeleavaldajatega, sealhulgas pannes aluse ka Olympia ja Rafah' linna sõpruslinna projektile.&lt;ref&gt;[http://www.motherjones.com/politics/2003/09/death-rachel-corrie &quot;The Death of Rachel Corrie&quot;. Mother Jones.]&lt;/ref&gt; Enne lahkumist organiseeris ta kirjavahetuse Olympia ja Rafah' laste vahel.&lt;ref&gt;Klein (22. mai 2003), avaldanud Flanders, 2004, p. 182.&lt;/ref&gt;

{{pooleli}}

==Viited==
{{Reflist|30em}}

{{JÄRJESTA:Corrie, Rachel}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimõiguslased]]
[[Kategooria:Sündinud 1979]]
[[Kategooria:Surnud 2003]]</text>
      <sha1>5x9inpsbldl2ytv6fqxywlm2mo4gd3c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2026</title>
    <ns>0</ns>
    <id>462381</id>
    <revision>
      <id>7184516</id>
      <parentid>7184225</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T12:15:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sündmused Eestis */</comment>
      <origin>7184516</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="33173" sha1="pt2stogpcxif1hr7cj9nw0ae12yengn" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga.

==Vasted teistes kalendrites==
*[[Juudi kalender]]: 5786–5787
*[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128
*[[Islami kalender]]: 1447–1448
*[[Iraani kalender]]: 1404–1405
*[[Sirvikalender]]: 10239

== Sündmused maailmas == 
* 1. jaanuar – [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. 
* 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. 
* 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest.
* 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.&lt;ref name=&quot;Peetud&quot; /&gt;
* 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.&lt;ref name=&quot;Relocated&quot; /&gt;
* 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks.
* 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]].
* 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised.
* 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]].
* 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. 
* 19.–23. jaanuar – Šveitsis Davosis toimus 56. [[Maailma Majandusfoorum]]. 
* 23. jaanuar – Bulgaaria president [[Rumen Radev]] astus tagasi, uueks presidendiks valiti Iliana Yotova.
* 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. 
* 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. 
* 17. veebruar – [[Peruu]] president [[José Jeri]] tagandati ametist seoses uurimisega ebaseadusliku rikastumise ja mõjuvõimu kuritarvitamise süüdistustega. Temast sai neljas riigipea, kes on viimase kuue aasta jooksul tagandatud. Tema asemele asus [[José María Balcázar]]. 
* 19. veebruar – [[Lõuna-Korea]] kohus mõistis endise presidendi [[Yun Seok-yul]]i mässu korraldamise katse eest eluks ajaks vangi. 
* 22. veebruar – [[Kim Jong-un]] valiti 9. partei kongressil tagasi Korea Töölispartei peasekretäriks. 
* 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. 
* 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. 
* 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks 
* 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised.  
* 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. 
* 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. 
* 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile.
* 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. 
* 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks.
* 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. 
* 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi.  
* 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. 
* 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. 
* 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. 
* 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. 
* 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. 
* 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. 
* 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. 
* 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]].
* 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. 
* 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. 
* 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. 
* 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus.
* 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. 
* 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal 
* 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. 
* 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial 
* 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el 
* 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s 
* 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s 
* 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s 
* 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. 
* 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega 
* 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5
* 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised 
* 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks 
* 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised.
* 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress 
* 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes 
* 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s 
* 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste  esimene voor 
* 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised 
* 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised 
* 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised 
* 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes 
* 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s 
* 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas 
* 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat 
* 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal  
* 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised 
* 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal)
* 3. november – vahevalimised USA-s 
* 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais

==Sündmused Eestis==
* 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik]] 
* 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil 
* 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda 
* 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse 
* 16. märts – Postimees teatas, et 4 aastat ERRi juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina 
* 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef 
* 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast 
* 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks  
* 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise 
* 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati 
* 1. aprill – heliloojast [[Piret Rips]]ist sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk MUBA direktor 
* 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee  erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks 
* 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel 
* 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik 
* 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil 
* 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule 
* 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal 
* aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina 
* 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] 
* 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline [[Maamess]] 
* 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale 
* 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks
* 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26
* 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] 
* 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud 6 aastat ja hakkab vabakutseliseks 
* 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is 
* 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga 
* 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht
* 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot 
* 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena 
* 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]]
* 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] 
* 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris
* 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga 
* 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks 
* 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] 
* 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel 
* 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada 
* 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris 
* 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks 
* 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat 
* 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale 
* 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustas tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada 
* 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] 
* 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande  
* 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist 
* 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») 
* 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist 
* 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust
* 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s 
* 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 
* 20.-22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda 
* 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a 
* 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus &quot;Kaval Kilk ja kaksteist lolli&quot;, kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata 
* 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema 5-aastane ametiaeg algab 1. septembril   
* 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]]  
* 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et TÜ raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel TÜ-le annetatud 
* 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis 
* 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] 
* 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s 
* 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega 
* 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule 
* 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] 
* 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina 
* 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] 
* 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 
* 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis 
* 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut 
* 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks 
* 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] 
* 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris 
* 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028. 
* 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee 
* 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] 
* 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s
* 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe 
* 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema 
* 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest 
* 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks 
* 1. juuli - asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] 
* 1. august – Tallinnas taastub trammiühendus linna ja lennujaama vahel 
* 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] 
* 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust (21 saadikut). Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus (vähemalt 68 saadikut). Kui ühegi kandidaadi poolt ei anta nii palju hääli, seatakse üles uued kandidaadid ja korraldatakse teine hääletamisvoor. Kui ka seekord ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel kolmas hääletamisvoor. Mõlemas voorus on valituks osutumiseks nõutav kahekolmandikuline häälteenamus. Kui president ei osutu ka kolmandas hääletamisvoorus valituks, kutsutakse kokku [[valimiskogu]]  
* 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]]
* 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid. 

===Kohaliku tähtsusega===
* 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist
* 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]]
* 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar 
* 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]]
* 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet
* 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist 
* 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini 
* 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud
* 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil 
* 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) 
* 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu 
* 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti 
* 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal 
* 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt 
* 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada 
* 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga 
* 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i 
* 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest 
* 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] 
* 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi 
* 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus 
* 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse 
* 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad  
* 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta 
* 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]]
* 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] 
* 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus &quot;Türi linn 100&quot; 
* 2. juuni – 2 aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i juht olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega 
* 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva 
* 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile 
* 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest 
* 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha  
* 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor 
* 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas  
* 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortetiime 
* 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel 
* 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile 
* 29. juuni – [[Tartu linna päev]] 
* 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i 
* 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asub ametisse 1. juulil 
* 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es.

==Surnud==
{{Vaata ka|In memoriam 2026}}
*[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja
*[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik
*[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog
*[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane
*[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik
*[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik
*[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog
*[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane
*[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik
*[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht
*[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik 
*[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik
*[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik 
*[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja
*[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik
*[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik
*[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst
*[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof 
*[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja
*[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja
*[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja
*[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog
*[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik
*[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister
*[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht
*[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja
*[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur
*[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog
*19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja
*[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent
*[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik 
*[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik
*[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane
*[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja 
*[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan 
*[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane
*[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik 
*[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog
*[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane
*[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja
*[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane
*[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik
*26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik

==Pühendused==
Eestis:
* [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] 
* [[aasta lind]] – [[piiritaja]] 
* [[aasta loom]] – [[siil]] 
* [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] 
* [[aasta puu]] – [[harilik haab]] 
* [[aasta seen]] – [[limatünnik]] 
* 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]])

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Peetud&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Relocated&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:2026| ]]</text>
      <sha1>pt2stogpcxif1hr7cj9nw0ae12yengn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rohesein</title>
    <ns>0</ns>
    <id>462476</id>
    <revision>
      <id>7184957</id>
      <parentid>7053232</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:15:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184957</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11045" sha1="j16337v06sk8kppxwodose9ca1wszol" xml:space="preserve">{{vikinda}}
[[Fail:Vertikaalhaljastuse näide kaubanduskeskuses.jpg|pisi]]
[[Fail:Maia Noorsalu taimevaip Tartus Lõunakeskuses.jpg|pisi|Taimetrepp Pärnus Pärnu Keskuses (autor Maia Noorsalu)|alt=Maia Noorsalu loodud taimetrepp Tartus Lõunakeskuses]]
[[Fail:Maia Noorsalu taimevaip Tartus Lõunakeskuses.png|pisi|Taimevaip Tartus Lõunakeskuses (autor Maia Noorsalu)]]{{viita}}'''Rohesein''' on [[sein]], mis on osaliselt või üleni kaetud [[taimestik]]uga ja sisaldab [[kasvusubstraat]]i, näiteks mulda. See meetod sobib taimekasvatuseks väikeses aias või linnakeskkonnas, kuna vertikaalpinnal kasvatamiseks on vaja vähem maapinda.

Roheseintel kasvatatakse taimi selleks ette nähtud konstruktsioonidel väikestes konteinerites, kuhu on sisse ehitatud kastmissüsteem. See annab hooldusel rohkem vabadust, kuna taimed ei vaja pidevat järelevalvet. Kasutatakse ka tugiraame, sõrestikke, kaari jne, et taimedel oleks võimalik üles- või allapoole kasvada või rippuda.  

Enamikul roheseintel on integreeritud veesüsteem. Roheseinu nimetatakse ka elavateks seinteks või vertikaalaedadeks. Need tekitavad hoonetes eraldatud ruume ja lisavad hubasust.

Roheseina tuleks eristada rohefassaadist. Roheseinal paikneb kasvusubstraat tervel esiseinal, aga rohefassaadil on muld ainult seina alumises servas konteineris või maapinnal ning ronitaimi toestatakse seina esipinnal, et tekiks rohe- ehk taimefassaad.

Eri suurusega roheseinad võivad paikneda nii siseruumides kui ka õues, olla eraldiseisvad või kinnitatud olemasolevale seinale.

Illinois' ülikooli maastikuarhitektuuri professor Stanley Hart White patenteeris 1938. aastal leiutise nimetusega ''vegetation-bearing architectonic structure and system'' ('arhitektuurne taimekonstruktsioon ja -süsteem'), kuid see ei jõudnud tema tagahoovis olevatest prototüüpidest kaugemale.

Troopilise metsa alustaimestikule spetsialiseerunud botaanik Patrick Blanc töötas 1986. aastal koos arhitekt Adrien Fainsilberi ja insener Peter Rice'iga välja esimese suure roheseina, mis oli mõeldud Pariisi teadusmuuseumi (Cité des Sciences et de l'Industrie) siseruumi. 2005. aastal lõi Patrick Blanc koos arhitekt Jean Nouveliga taimedest välisseina Pariisi põliskultuuride muuseumi (Musée du Quai Branly – Jacques Chirac) haldushoonele.

Viimastel aastakümnetel{{millal}} on roheseinad muutunud üha populaarsemaks. Veebiandmebaasis greenroof.com on registreeritud 61 suuremõõtmelist õueroheseina. Nendest 80% on ehitatud 2009. aastal või hiljem ning 93% on rajatud 2007. aastal või hiljem. Paljud roheseinad on ehitatud avalikesse kohtadesse ja hoonetesse, näiteks lennujaamadesse, kuid nüüd on neid hakatud rajama ka mujale.

2015. aasta andmetel asub suurim rohesein pindalaga 2700 m&lt;sup&gt;&lt;small&gt;2&lt;/small&gt;&lt;/sup&gt; Los Cabose rahvusvahelises messikeskuses; selle autor on mehhiklasest arhitekt Fernando Romero.

== Roheseinte tüübid ==
Roheseinu valmistatakse enamasti moodulpaneelidest, kuhu on paigutatud kasvusubstraat, mille järgi jagatakse paneelid järgmiselt: lahtine substraat, mattsubstraat ja struktuurne substraat.

=== Lahtine substraat ===
Lahtise substraadi korral kasutatakse huumuseriiulite ja -kotikeste lahendust. Muld koos istikuga asetatakse riiulile või kotti ja kinnitatakse siis seinale. Seda laadi seintel tuleb vahetada taimi õues kord aastas ja siseruumides iga kahe aasta tagant. Lahtise substraadiga lahendus ei ole sobilik piirkondades, kus võib esineda maavärinaid. Sellise roheseina soovitatav kõrgus on kuni 2,5 m, kuna tugev tuul ja vihm võivad taimedele liiga teha. On olemas ka maavärinakindlaid roheseinte lahendusi. Aasias on välja arendatud viis, mis hoiab substraati roheseina küljes isegi siis, kui pinnas maavärina tõttu veeldub. Erosioonitõkkega süsteemis suudavad taimed uuesti juurduda isegi pärast mulla veeldumist. Roheseinad, kus ei ole kasutatud mulla erodeerumise vastast süsteemi, sobivad koduaedadesse, kus taimi niikuinii aeg-ajalt välja vahetatakse. Lahtise substraadi ja erosioonivastase kaitsega süsteem sobib kõikidele seinatüüpidele.

=== Mattsubstraat ===
Roheseinamatte valmistatakse kookoskangast ja vildist. Mati kasutamisel tuleks arvestada sellega, et taimestik püsib seal 3–5 aastat. Selle aja jooksul muutub taimede juurestik matil valdavaks. Kui mati pindala on väiksem kui juurte maht, tekib probleeme veerežiimiga – matt ei suuda vett imada ega hoida. Probleemi lahendamiseks tuleb aeg-ajalt lõigata matist mõni tükk välja ja asendada see uuega. Osa asendatud tüki lähedal olevatest taimedest sureb, kuna uuendamise käigus lõigatakse läbi olemasolev juurestik. Matisüsteem sobib hästi sisekujundusse. Matile tuleks istutada taimed, mis suureks kasvades ei muutu raskeks. Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et rohematt vajab pidevat kastmist, kuna õhuke materjal ei ole suuteline endas vett hoidma. Probleemi lahendamiseks tuleks koos rohematiga mõelda kohe kastmissüsteemidele. Mati soovitatav kõrgus on kuni 2,5 m.

=== Taskutega matt ===
Poolavatud pooridega polüuretaanist valmistatud taskutega matt on viimastel aastatel{{millal}} olnud populaarne ja edukas roheseina meetod nii õues kui ka siseruumides. Taskutega matti saab kasutada roheseinte ja -katuste rajamisel. Kui eespool kirjeldatud matisüsteem vajas pidevat kastmist, siis taskutega mati veepidavus on märkimisväärselt suurem. Taskute sees on kookoskanga- ja vildisüsteemid, mis tänu polüuretaankattest ümbrisele hoiavad endas hästi vett. Polüuretaan pole biolagunev ja seetõttu püsib substraat elujõulisena üle 20 aasta. Roheseina jaoks pannakse taskute tagumisele küljele veekindel materjal, et maja fassaad ei saaks niiskuskahjustusi. Majale paigaldatakse võrk või konksud, millele saab kinnitada taskutega roheseinapaneeli. Taimed istutatakse ilma mullata. Niiskusrežiimi parandamiseks võib sama materjali purustada ja lisada taskutesse.

=== Struktuurse substraadi plokid ===
Struktuursest moodulist moodustatakse plokid, mis oma omadustelt ei sarnane lahtise substraadi ega mattsubstraadi moodulitega. Struktuurse substraadi moodulis on mõlema eespool kirjeldatud substraadi head omadused. Plokid peavad vastu 10–15 aastat ning neid valmistatakse eri suuruse ja kujuga. Struktuurset substraati saab kohandada vastavalt taime vajadustele. Plokid saab kohandada sobivaks taimedele vajaliku veehulga ja pH alusel.

== Funktsioon ==
Roheseinu võib kõige sagedamini leida linnakeskkonnas, kus taimed langetavad hoonete üldtemperatuuri. Linnas põhjustavad soojuse kogunemist eelkõige isolatsioon, päikesekiirguse neeldumine tänavatel ja hoonetel ning ehitusmaterjalidesse salvestuv kuumus ja neilt tagasi peegelduv kiirgus. Taimepinna temperatuur ei tõuse transpiratsiooni tõttu ümbritseva keskkonna temperatuurist kõrgemale kui 4–5 °C ning on mõnikord isegi jahedam.
 
Elavate seinte abil saab ka vett taaskasutada. Taimed võivad puhastada kergelt saastunud vett (nt hallveesüsteemid), imades endasse lahustunud toitaineid. Bakterid mineraliseerivad orgaanilisi ühendeid, muutes need seeläbi taimedele omastatavaks. Washingtoni osariigis Seattle'is Bertschi koolis tehakse praegu uuringut GSky Pro Walli süsteemiga, kuid tulemusi ei ole veel avaldatud.
 
Roheseinad sobivad eriti hästi linnadesse, sest neid on võimalik kasutada vertikaalsetel pindadel.

Samuti on need sobilikud kuivades piirkondades, sest ringluses olev vesi aurustub vertikaalsetel seintel vähem kui horisontaalaedades.
 
Elavad seinad täidavad linnapõllunduses ja -aianduses ka esteetilist funktsiooni. Seinu ehitatakse vahel ka hoonete sisse, et leevendada kinnise ruumi sündroomi.

Lisaks aitavad roheseinad nii sees kui ka väljas õhku puhastada.

== Taimed ==
Vertikaalselt on võimalik kasvatada peaaegu kõiki taimi. Kõige levinumad ronitaimed on metsviinapuu, elulõng, [[tobiväät]], [[Harilik humal|humal]], lillhernes, [[Suur mungalill|mungalill]] ja õisuba.&lt;ref&gt;[https://www.seemnemaailm.ee/public/2/160_1.php Vertikaalhaljastus], seemnemaailm.ee, vaadatud 13. mai 2017 &lt;/ref&gt; Vään- ja ronitaimed katavad suuri kõrgeid seinu, summutades linnamüra ja parandades õhku.&lt;ref&gt;[http://megleelupeenar.blogspot.com.ee/2016/02/vertikaalhaljastus.html Vertikaalhaljastus] Megle elupeenar, 23. veebruar 2016.&lt;/ref&gt; 

Ka paljusid [[Köögiviljade loend|köögivilju]], mis aias ohtralt kasvuruumi võtavad ([[Kõrvitsalised|kõrvits]], [[Harilik kurk|kurk]], [[Aedmaasikas|maasikas]] jne), saab kasvatada vertikaalpinnal. Nii kasvatades on saagikus tänu paremale õhuvahetusele suurem, [[Lemmikloom|lemmikloomad]] ja haigustekitajad ei ulatu kõrgele taimi kahjustama ning saagikoristus on lihtsam.

== Ajalugu ==
Linnaruumi sobiva haljastus- ja aiandusvormina on vertikaal- ehk korrusaiandus vaid mõnekümneaastase ajalooga nähtus. Iidsetes Vahemere-äärsetes aedades on vertikaalhaljastust aga kasutatud juba aastatuhandeid.&lt;ref&gt;[http://juhendaja.ee/vertikaalaianduse-boonused/ Vertikaalaianduse boonused], juhendaja.ee, 11. mai 2015&lt;/ref&gt; Tuntuim vertikaalhaljastuse näide vanaaja ajaloost on Babüloni ehk [[Semiramise rippaiad]], mis ehitati umbes 500 eKr. 

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* Hindle, Richard L. &quot;Reconstructing the 'Vegetation-Bearing Architectonic Structure and System (1938)'&quot;. Graham Foundation. Retrieved February 20, 2013.
* Richard L. Hindle (2012): A vertical garden: origins of the Vegetation-Bearing Architectonic Structure and System (1938), Studies in the History of Gardens &amp; Designed Landscapes: An International Quarterly, 32:2, 99–110
* &quot;Vertical gardens a green solution for urban setting&quot;. The Times of India. Bennett, Coleman &amp; Co., Ltd. Feb 14, 2013. Retrieved February 20, 2013.
* http://www.verticalgardenpatrickblanc.com/?_ga=1.1418609.1566044096.1483650856
* &quot;The International Greenroof &amp; Greenwall Projects Database!&quot;. greenroofs.com. Greenroofs.com, LLC. Retrieved 17 October 2013. select 'green wall' as type and 'living wall' under 'greenroof type'
* &quot;Upwards trend&quot;. www.airport-world.com. Airport World. Retrieved 29 March 2013. An increasing number of airports are investing in vertical gardens and living walls to create a unique setting
* For largest wall as of 2012, see Eric Martin; Nacha Cattan (Jun 20, 2012). &quot;Calderon Fetes G-20 as Sun Sets on Mexico Ruling Party&quot;. bloomberg.com. Bloomberg LP. Retrieved 17 October 2013.
* For size of wall, see &quot;Los Cabos International Convention Center (ICC)&quot;. greenroofs.com. Greenroofs.com, LLC. Retrieved 17 October 2013.
* http://www.wolvertonenvironmental.com/bcw.htm
* Indoor Air |Darlington, A.; Chan, M.; Malloch, D.; Dixon, M. A. Indoor Air 2000, 10, 39–46
* &quot;The Effect of Indoor Foliage Plants on Health and Discomfort Symptoms among Office Workers&quot;. Retrieved 2010-12-23.
* Ong, B. (2003). Green plot ratio: an ecological measure for architecture and urban planning. Landscape and Urban Planning, 63 (4). Retrieved June 19, 2009, from ScienceDirect database.

[[Kategooria:Jätkusuutlik areng]]
[[Kategooria:Arhitektuur]]</text>
      <sha1>j16337v06sk8kppxwodose9ca1wszol</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ngerulmud</title>
    <ns>0</ns>
    <id>464264</id>
    <revision>
      <id>7184923</id>
      <parentid>6614755</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:53:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184923</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1285" sha1="08j96rawyp5k3sq3leabim7qm9ckk1t" xml:space="preserve">'''Ngerulmud''' on [[Belau]] pealinn.&lt;ref&gt;[http://palaugov.pw/rop-statistical-yearbooks/ &quot;Belau statistika aastaraamat 2015. aasta kohta&quot;. Republic of Palau Bureau of Budget and Planning Ministry of Finance.]&lt;/ref&gt; Ngerulmud asub [[Babelthuap]]i saarel [[Melekeoki osariik|Melekeoki osariigis]] 2 kilomeetrit [[Melekeok]]ist [[loe|loodes]]. 

Ngerulmud sai Belau pealinnaks [[2006]]. aastal, kui presidendi korraldusel hakati rajama haldushooneid. See on maailma riikide pealinnadest [[rahvaarv]]ult väikseim. Pealinna täpne rahvaarv pole teada, kuid 2015. aasta Belau statistika aastaraamatu andmetel elas Melekeoki osariigis kokku 277 inimest.

Belau kapitooliumi kompleksi arhitekt on Joe Farrell. Kogu kompleks läks maksma 45 miljonit USA dollarit. [[7. oktoober|7. oktoobril]] 2006 kogunes kompleksi pidulikule avamisele 5000 inimest. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mike Leidemann. &quot;Pride in Palau for new Capitol.&quot; honoluluadvertiser.com |url=http://the.honoluluadvertiser.com/article/2006/Nov/12/il/FP611120310.html |vaadatud=2017-04-24 |arhiivimisaeg=2012-10-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121008223110/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2006/Nov/12/il/FP611120310.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Belau]]
{{koord}}</text>
      <sha1>08j96rawyp5k3sq3leabim7qm9ckk1t</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Päikesejälgija</title>
    <ns>0</ns>
    <id>464646</id>
    <revision>
      <id>7184873</id>
      <parentid>6954581</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T00:58:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7184873</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21437" sha1="stk0par3ba3gl3s4irzz0emm10xoti6" xml:space="preserve">[[File:CPV dual axis tracker.JPG|thumb|upright=1.3|3-megavatine CPV-elektrijaam, mis kasutab kaheteljelisi jälgijaid Golmudis Hiinas&lt;ref&gt;http://www.suntrix.cn/home-en/projects/golmud-3mw-hcpv.aspx&lt;/ref&gt;]]

'''Päikesejälgija''' ehk '''päikesejälitaja''' on seade, mis suunab oma koormust päikse suunas või muudab suunda päikese trajektoori põhjal. Selliste jälgijate koormuseks on tavaliselt [[Päikesepatarei|päiksepaneelid]], [[Peegel|peeglid]], [[Lääts|läätsed]], [[paraboolne küna|paraboolsed künad]] või [[Fresneli peegel|fresneli peegeldid]].

Lamedapinnaliste fototundlike paneelide puhul kasutatakse jälgimissüsteeme, et vähendada päikse langemisnurka paneelil. See suurendab ühe paneeli energia tootmismahtu võrreldes tavalise fikseeritud paneeliga. 

Tavakasutuses prognoositi aastatel 2008–2009, et päikesejälgijaid on võimalik rakendada aastatel 2009–2012 enam kui 85% rakenduslikes paigaldistes, mis toodavad energiat enam kui üks megavatt.&lt;ref&gt;[http://www.redorbit.com/news/business/1580656/customers_recognize_the_power_of_solar_tracking_by_selecting_raytracker/index.html Customers Recognize the Power of Solar Tracking] Accessed 4-3-2012&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120208200829/http://solar.coolerplanet.com/News/4080902-tracking-systems-vital-to-solar-success.aspx Tracking Systems Vital to Solar Success] Accessed 4-3-2012&lt;/ref&gt; Alates aprillist 2014 ei ole tekkinud täiendavat infot, mis toetaks neid prognoose, kuna päikesepaneelide hinna languse tõttu on päikesejälgijate kasutamine nüüd vähem efektiivne. 

Koondavate fotovaaniliste elementide (CPV) ja koondatud päikeseenergia (CSP) rakendustes kasutatakse jälgijaid, et ergutada optilisi komponente. Jälgimissüsteemid eksisteerivad kõigis koondavates süsteemides, kuna need ei tooda energiat, kui nad ei ole suunatud täpselt päikese poole. Selliste süsteemide puhul kasutab optika päikesevalgusest ainult sirgjoonelist komponenti, mis tähendab, et nad peavad olema alati suunatud päikese poole. &lt;ref&gt;{{cite book| author = Antonio L. Luque|author2=Viacheslav M. Andreev | title = Concentrator Photovoltaics| url = https://archive.org/details/concentratorphot0000unse| date = 2007| publisher = Springer Verlag| isbn = 978-3-540-68796-2 }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Ignacio Luque-Heredia et al., &quot;The Sun Tracker in Concentrator Photovoltaics&quot; in Cristobal, A.B.,Martí, A.,and Luque, A. ''Next Generation Photovoltaics'', Springer Verlag, 2012 [ISBN 978-3642233692]&lt;/ref&gt;

==Otsevalgus==
Fototundlike elementide jaoks koosneb päikese valgus kahest põhi komponendist. Otse valgus, mis kannab 90% päikese energiast, ja hajutatud valgus, mis kannab ülejäänud 10%. Paneelide ja teiste valgustundlike süsteemide töö maksimeerimiseks tuleb nad suunata päikese poole nii palju kui võimalik.
Otsevalgusest tuleva energia hulk, mis langeb paneelidele, sõltub valguse langemise nurgast paneeli suhtes. See sõltuvus ei ole tingitud ainult vähendatud pindalast, millele valgus langeb, vaid ka paneeli peegeldustegurist. Kuni 50° nurgani on peegeldushulk paneelil konstantne ja pärast seda väheneb see kiirelt.&lt;ref&gt;For example Figure 6 (Si+SiO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; SLAR) at [http://users.ecs.soton.ac.uk/dmb/reports/allpdf/Paper%20-%20Durham%20-%20Biomimetic%20surfaces.pdf Bio-mimetic nanostructured surfaces for near-zero reflection sunrise to sunset], Stuart A. Boden, Darren M. Bagnall, University of Southampton, retrieved 5-June-2011&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center; width: 400px;&quot;
|+ Energiakaod, kui paneel on ''i'' kraadi valesti suunatud. Paneelile langev energia hulk on leitav kui [[Cosine|cos]](''i'').
|-
! ''i''
! Kadu
! 
! ''i''
! Kadu
|-
| 0°
| 0%
|
| 15°
| 3,4%
|-
| 1°
| 0,015%
|
| 30°
| 13,4%
|-
| 3°
| 0,14%
|
| 45°
| 30%
|-
| 8°
| 1%
|
| 60°
| &gt;50%&lt;ref name=&quot;extra reflect&quot;&gt;Greater due to higher reflectance at high angles of incidence.&lt;/ref&gt;
|-
| 23,4°&lt;ref&gt;Maximum seasonal variation (at summer or winter [[solstice]]), as compared with ''accurate'' alignment at [[equinox]].&lt;/ref&gt;
| 8,3%
|
| 75°
| &gt;75%&lt;ref name=&quot;extra reflect&quot; /&gt;
|}

Kuna päike liigub ühe päeva jooksul 360° idast läände, tähendab see iga paigaloleva seadme jaoks 180° nähtavat valgust päevas. Lisades veel horisondi efektid, pinna reljeefid ja päikese teekonna sõltuvuse aastaajast, jääb efektiivseks vahemikuks keskmiselt 150°. Sel juhul näeb optimaalselt suunatud paigalolev päiksepaneel ühe ööpäeva jooksul kuni 75° nurka kummaski suunas. See tähendab, et paigalolev paneel kaotab kuni 75% energiast hommikul ja õhtul ning töötab täies mahus ainult keskpäeval.&lt;ref&gt;Table at [[Air mass coefficient#Solar intensity|Air mass coefficient]]&lt;/ref&gt; Selliste kadude likvideerimiseks rakendatakse vertikaalteljel pöörlevaid jälgijaid. Ühe aasta jooksul säästavad üheteljelised jälgijad kuni 24–32% energiakadudest võrreldes paigalolevate süsteemidega.&lt;ref&gt;William David Lubitz, &quot;Effect of Manual Tilt Adjustments on Incident Irradiance on Fixed and Tracking Solar Panels&quot;, ''Applied Energy'', Volume 88 (2011), pp. 1710–1719&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;David Cooke, [http://altenergymag.com/emagazine/2011/04/single-vs-dual-axis-solar-tracking/1690 &quot;Single vs. Dual Axis Solar Tracking&quot;], ''Alternate Energy eMagazine'', April 2011&lt;/ref&gt;

Päike liigub 46° põhja ja lõuna suunas ühe aasta jooksul. Selle tõttu näeb sarnaselt paigaldatud päikesepaneel päikest kuni 23° nurga all olenevalt aastaajast. Arvestades päikesepaneelide efektiivsust, tähendab see kuni 8,3% kadusid kaks korda aastas. 
Jälgijad, mis likvideerivad nii päevast kui ka aastaajast sõltuvat päikese liikumist, on kaheteljelised päikesejälgijad. 
Kaheteljeliste jälgijate eelis üheteljeliste ees on ainult 4% energiakadu. Selle tõttu on nad tihti vaidluse all, et kas tehnika on väärt nii väikest energiasäästu. Lisaks veel sõltuvalt seadme asukohast planeedil saab paneel erineva hulga valgust erineval aastaajal. Need vahekorrad saavad muutuda nii ekstreemseks, et ühe- ja kaheteljelisel jälgijal ei olegi enam märkimisväärset vahet.
==Alusraamitüübid==
Päikesepaneeli liikumisvabaduse valik sõltub selle asukohast ja koormuse tüübist. Peamised kasutatavad tüübid on paigalolevad, üheteljelised ja kaheteljelised.

===Paigalolev===
[[File:Photovoltaik Dachanlage Hannover - Schwarze Heide - 1 MW.jpg|thumb|left|290px|Paigaloleva raamiga päikesepaneelid hoone katusel]]

Kõige tavalisem ja odavam rakendus hoonete katustel on paigalolev päikesepaneel. Need paneelid on tihti paigutatud ühtlaselt kaldus oleva katusega.
Paigalolevatel süsteemidel on suuri eeliseid võrreldes jälgimisrakendustega. 
* '''Mehaaniliselt lihtsamad''' – neid on lihtsam toota, paigaldada ja ülal pidada.
* '''Tuulekindlamad''' – neile on kergem luua kindlad kinnitused, kõigil teistel tüüpidel peab arvestama tuulekindlusega, kuna nad ei ole nii kaitstud.
* '''Päikesepaneeli suunakindlus''' – tavaliste siledapinnaliste paneelide puhul isegi suuremad valgusenurgad mõjutavad paneeli tootmisedukust väga vähe. Hajutatud valgusest on ikka võimalik saada üle 10% otsevalgusest&lt;ref name=&quot;NREL&quot;&gt;900&amp;nbsp;W/m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; direct out of 1000&amp;nbsp;W/m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; total as per [https://web.archive.org/web/20190512190812/https://rredc.nrel.gov/solar//spectra/am1.5/ Reference Solar Spectral Irradiance: Air Mass 1.5] NREL, retrieved 1 May 2011&lt;/ref&gt;, ja selle tõttu kaod ei ole väga suured.
Tähtis on mainida, et paigalolevad süsteemid toimivad hästi ainult mittekoondavate süsteemide puhul, mis vajavad päikese valguse sirgjoonelist komponenti.
* Suunavad peeglid
Üldjuhul suurem osa jälgimissüsteemidest suunavad koormust ennast päikese poole aga on ka olukordi, kus see ei ole lihtsalt võimalik. Mitmed kogujad on liiga massiivsed, et neid realistlikult liigutada. Kõrge temperatuuri kogujad, kus energiat hoitakse kuuma vedeliku või gaasina, vajavad sirgjoonelist valgust ja neid endid ei saa päikese poole suunata. Otsekütte süsteemid, valgustussüsteemid hoonetele ja fikseeritud sisseehitatud päikeseenergial töötavad küpsetid nagu Scheffleri peegeldi kuuluvad kõik selle sama kategooria alla. Selliste olukordade puhul peab rakendama liikuvaid peegleid, mis alati suunavad päikese valgust kogujale. 
Päikese keerulise teekonna ja täpsusnõuete tõttu rakendavad heliostaatpeegelsüsteemid üldiselt kaheteljelist jälgijat. Teistes sama eesmärgiga süsteemides, kus piisab lamedapinnalisest või kumerast peeglist, rakendatakse üheteljelisi jälgijaid.

===Üheteljeline===
Üheteljelistel päikesejälgijatel on ainult üks telg, mille ümber nad ennast pööravad. Tavarakendustes suunatakse see telg paralleelseks põhjasuuna meridiaaniga. Paremate jälgimisalgoritmidega on neid võimalik suunata mistahes ilmakaare järgi. On palju erinevaid üheteljelisi jälgimissüsteeme ning nende peamised vahed tulenevad sellest, mille suhtes nende pöördenurk on seatud.
* Horisontaaltelg
[[File:4MW single axis horizontal tracker in Vellakoil, Tamil Nadu, India.jpg|thumb|left|4 MW horisontaalteljeline jälgija Vellakoil Tamil Nadus Indias&lt;ref&gt;https://www.facebook.com/media/set/?set=a.734789869874356.1073741841.234143546605660&amp;type=3&lt;/ref&gt;
]]
[[File:Suntrix Horizontal Single Axis tracker with Tilted Modules.JPG|thumb|left|Horisontaalteljelised kaldega moodulid Hiinas Xitieshan lähedal]]

Üheteljelised horisontaalpäikesejälgijad jagunevad omakorda kaheks peamiseks tüübiks. Esimese puhul paigaldatakse paneelid ühtlaselt 0° all. Selliste süsteemide puhul on suure alalised paigaldused väga paindlikud. Lihtsa geomeetria tõttu on väga lihtne hoida kõiki telgi paralleelsena teineteise suhtes. Õige vahe määramisega on lisaks veel võimalik maksimeerida toodetava energia hulka, mis sõltub peamiselt pinna reljeefist ja varju tingimustest. Selliseid süsteeme on võimalik rakendada ainult väikestel [[Geograafiline_laius|laiuskraadidel]].
Teises horisontaalpaigaldussüsteemis on paneel paigaldatud väikese kaldenurgaga. Selliseid süsteeme rakendatakse suurematel laiuskraadidel, kus 0° nurk ei ole enam väga efektiivne. 
Horisontaalteljelisi süsteeme eelistatakse suuremate installatsioonide puhul, kuna need kulutavad vähem ruumi kui vertikaalteljelised süsteemid, see omakorda vähendab projektide kulusid.&lt;ref&gt;http://www.suntrix.cn/home-en/news-events/company-news/xitieshan-solar-tracker.aspx&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.suntrix.cn/home-en/news-events/company-news/xitieshan-solar-tracker.aspx example of HTSAT]&lt;/ref&gt;
* Vertikaaltelg
Vertikaalteljeliste jälgijate puhul on pöörlemistelg suunatud risti maa pinnaga. Sellised jälgijad pööravad ennast lääne suunas ja olenevalt süsteemi ehitusest pööravad ennast öösel tagasi algusolekusse või teevad täisringe.
Kõige paremad kasutusalad selliste jälgijate puhul on suurtel laiuskraadidel, kus horisontaalteljelised ei saa enam hakkama. Suurematel laiuskraadidel peab arvestama ka varjudega, mis on sellel jälgimissüsteemil suurem probleem kui horisontaaljälgijatel. 
Selle tõttu muutub kogujate tihedalt pakkimine keeruliseks optimeerimisprobleemiks. Vertikaalteljeliste jälgijate puhul on paneelid alati kinnitatud nurga all pöörlemistelje suhtes.
* Kaldtelg
[[File:Suntrix tilt single axis tracker- Siziwangqi.JPG|thumb|Kaldteljega jälgimissüsteem Siziwangqis Hiinas]]

Kõik üheteljelised jälgijad, mille pöörlemistelg ei ole horisontaalne ega vertikaalne maa suhtes kutsutakse kaldteljelisteks jälgijateks. Jälgijate kaldenurga valikud on tavaliselt piiratud tuule profiili ja süsteemi kõrguse tõttu. 
Tagurdamismeetodiga on võimalik kaldteljelisi süsteeme paigaldada pöördtelje suhtes risti kõigil tihedustel, nii et varje ei tekiks. Kahjuks selline pakkimine sõltub kaldenurgast ja laiuskraadist ja ei ole sobilik igas konfiguratsioonis. Kaldnurgalistel jälgijatel on mooduli esikülg tavaliselt suunatud paralleelseks pöördteljega. Selle tõttu, kui süsteem jälgib päikest, siis seadme liikumine kujutab silindrit, mis on pöördelt sümmeetriline ümber pöördtelje.
* Polaartelg
Polaarteljeline jälgija on kõige tuntum [[teleskoop|teleskoobi]] tugistruktuuri meetod. Selliste jälgijate puhul on kallakuga telg ühtsustatud Põhjanaelaga ehk kallak on võrdne asukoha laiuskraadiga. Selle tõttu on jälgija pöördtelg sarnane maa pöördteljega.
===Kaheteljeline===
Kaheteljelistel jälgijatel on kaks telge, mille ümber on võimalik koormust liigutada. Tavarakendustes on need kaks telge teineteise suhtes risti. Maaga ühendatud telg on primaartelg ja teine telg, mille nurk sõltub esimesest teljest on sekundaartelg. On mitmesuguseid kaheteljelisi jälgimissüsteeme, üldiselt neid klassifitseeritakse primaartelje nurga järgi maa suhtes. Kaks kõige tuntumat tüüpi on ots-kallak- ja asimuut-altituud-jälgijad. 
Koormuse suund jälgija suhtes on väga tähtis seadme efektiivsuse arvutamisel. Tavaolukordades on koormused suunatud paralleelselt teise pöördteljega. Kaheteljelised süsteemid lubavad optimaalse energiahulga kogumist, kuna nende puhul on koguja alati suunatud päikese poole, sõltumata päikese asukohast taevas.
* Ots-kallak
[[File:Solar trackers 2010-by-RaBoe-17.jpg|thumb|Kaheteljeline ots-kallak-jälgimissüsteem posti otsas]]

Kaheteljelised ots-kallak-jälgijad on posti otsa paigaldatud süsteemid. Posti ümber pöörlemine tagab ida-Läänesuunalise liikumise ja posti otsas olev T- või H-kujuline mehhanism lubab horisontaalteljelist liikumist. H-kujuliste süsteemide puhul võivad sekundaarsed teljed olla omavahel ühendatud, vähendades paigaldamiskulusid.
Teiste sarnaste süsteemide puhul võivad vertikaalteljed olla fikseeritud asimuudiga ning sõltuda horisontaalteljest. Selliste süsteemide puhul on kergem koormus ühendada maaga, kuna jälgija ei keera kaableid ümber primaartelje.
Paigalduse mõttes on ots-kallak-päikesejälgijad väga paindlikud. Lihtsa geomeetria tõttu tuleb seadmete pöördtelgi hoida lihtsalt paralleelsena parima paigalduse jaoks. Teiste päikesejälgimissüsteemide puhul tuleb kasutada väiksemat paigaldustihedust, et üks jälgija ei kataks teist oma varjuga. Ots-kallak-jälgijad saavad seda kompenseerida, suunates ennast rohkem horisondi järgi, parandades sellega kogutud energia hulka.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170516143617/http://www.lauritzen.biz/static/solutions/backtracking.pdf &quot;Backtracking&quot;], Lauritzen Inc.&lt;/ref&gt;
* Asimuut-altituud
[[File:Adlershof photovoltaic power station (2).jpg|thumb|Väikse alusega asimuut-altituud-jälgimissüsteem]]
Kaheteljelisel asimuut-altituud-jälgijal on peatelg vertikaalne maaga. Teist telge kutsutakse tavaliselt kõrguse teljeks. Tööpõhimõttelt sarnanevad need väga ots-kallak-süsteemidega, aga erinevus seisneb selles, kuidas paneele pööratakse päevasel jälgimisel. Asimuut-altituud-süsteemid kasutavad suurt maas olevat rõngast, mis lubab paremat raskuse jaotust kui ots-kallak-süsteemides olevad pulgad. Selle tõttu võivad asimuut-altituud-süsteemid kanda palju suuremaid koormusi. Tähtis on märkida, et asimuut-altituud-süsteeme ei saa sama tihedalt paigaldada kui ots-kallak-süsteeme puhtalt rõnga diameetri tõttu.

==Jälgimissüsteemid==
Peamised tegurid, millega peab arvestama jälgimissüsteemi valides, on installatsiooni suurus, kohalikud elektrihinnad, valitsuse pakutavad stiimulid, maapinna piirangud, laiuskraad ja kohalikud ilmaolud. Üheteljelisi horisontaaltüüpi jälgijaid rakendatakse tavaliselt suuremates hajustootmisprojektides ja rajatisesuurustes projektides. Üheteljelise süsteemi mehaaniline lihtsus ja robustsus hoiavad selle ülalpidamiskulud väiksena, mis on väga ahvatlev suuremate projektide korral. Kuna paneelid paigaldatakse horisontaalselt, ei ole neil iseenda varjamise probleeme ja nad on hooldamiseks kergesti ligipääsetavad. 
Vertikaalteljelised jälgijad, mis pöörlevad ainult ümber vertikaaltelje, on väga ahvatlevad suurtel laiuskraadidel, kus päike liigub pikalt mööda madalat kaart. Selliseid jälgijaid on tihti võimalik aastaaja järgi nihutada, kui nurk muutub liiga suureks. 
Kaheteljelisi päikesepaneelidega süsteeme rakendatakse väiksemates elamuinstallatsioonides ja kohtades, kus on väga suured valitsuse soodustariifid. Kaheteljelisi kasutatakse ka koondavate kogujate puhul, kus täpsus on väga tähtis.
===Aktiivne jälgija===
[[Image:PS10 solar power tower 2.jpg|thumb|right|290px|11MW PS10 Sevilla lähedal Hispaanias. Pildi tegemise ajal oli õhus tolm, mis tegi valguskiired nähtavaks]]
Aktiivsed jälgijad rakendavad mootoreid ja hammasülekandeid, et suunata koormust päikese suunas. Jälgimissüsteemides rakenduvad tehnoloogiad arenevad pidevalt ja uued läbimurded Google'i ja Eternity poolt on võtnud kasutusele terastrossid ja vintsid, et vahetada välja kallimaid ja õrnemaid komponente.
Kaheteljelisi aktiivjälgijaid kasutatakse valdavalt heliostaatide suunamisel, kus valgus peab olema väga täpselt suunatud keskse koguja suunas. Kuna heliostaatsüsteemides on kõigil peeglitel erinevad orientatsioonid, kasutatakse sellistes kohtades tavaliselt keskseid juhtimissüsteeme.
Valgustundlikel päikesejälgijatel on tavaliselt kaks või enam fotosensorit, olenevalt sellest, mitme teljega on tegemist. Need fotosensorid on tavaliselt paigaldatud jälgijal nii, et kui nendelt loeatavate väärtuste erinevus on null, on seade on päikese poole suunatud. 
Kuna aktiivsete jälgijate puhul rakendatavad mootorid tarbivad energiat suunamise ajal, on tähtis neid kasutada ainult siis, kui selleks on vajadus. Seetõttu aktiivjälgijad orienteerivad ennast diskreetsete sammudena ainult siis, kui mootori kasutus säästab rohkem energiat kui ta seda kulutab. Tähtis on ka arvestada pilviste ilmadega, kus vahetute varjude teke võib jälgija segadusse ajada.
===Passiivne jälgija===
Kõige tuntum passiivjälgimissüsteem rakendab surve all olevaid keevaid vedelikke. Sellistes süsteemides liiguvad vedelikud ühest otsast teise, kasutades päikese energiast tingitud rõhku, mis omakorda suunab jälgijat. Kuna selline süsteem ei ole ilmselgelt kuigi täpne, ei rakendata seda koondavates süsteemides. Passiivsetel jälgijatel on lisaks vaja kasutada summutusseadmeid, et kaitsta süsteemi tuule mõju eest. 
Passiivjälgijad on väga aeglased võrreldes teiste süsteemidega ja kulutavad kuni tunni hommikusest valgusest, et ennast tööle ajada.
Uuemat tüüpi passiivjälgimissüsteemid kasutavad päikesepaneelide taga olevat hologrammi, mis peegeldavad paneelidest läbinud valgust tagasi süsteemi, et suurendada selle efektiivsust. Sellised süsteemid ei pea liikuma, kuna hologramm suunab valguse alati õiges suunas.
===Kronoloogiline jälgija===
[[File:Swedish Solar Telescope.jpg|thumb|right|150px|Rootsis asuv päikeseteleskoop, mis rakendab asimuut-altituud-jälgijat]]
Kronoloogilised jälgijad kasutavad lihtsat ja potentsiaalselt väga täpset süsteemi. Kronoloogiline jälgija pöörab ennast sama kiirusega ja samal teljel, nagu maa pöörab ennast päikese suhtes, ainult vastassuunas. Selle saavutamiseks rakendatakse lihtsaid pööramismehhanisme, mis pööravad seadet konstantse kiirusega 15° tunnis. Tavaliste päikesepaneelide puhul sellisest süsteemist piisab, aga teleskoopide suunamisel on tähtis kasutada ilmset päikeseaega või päikesekella aega. See on tähtis, kuna päikese trajektoor taevas sõltub aastaajast, mis võib tavalise kronoloogilise jälgija puhul tekitada mitmekraadise suunamisvea.
Mõned kronoloogilised päikesejälgijad kasutavad GPS-süsteeme, et määrata päikese suund väga täpselt nende enda asukoha, kuupäeva ja aja järgi. 

===Käsitsi juhitav jälgimine===
Mitmel arengumaal kasutatakse automatiseeritud suunamise asemel operaatoreid, kes suunavad süsteeme käsitsi. Sellised süsteemid on tihti palju robustsemad ja kasulikud ümbruskonna elanikele, kuna see tekitab uusi töökohti.

==Probleemid==

Päikesejälgimissüsteemide kasutamisel on suureks probleemiks nende tootmis- ja hoolduskulud. Jälgimissüsteemid olid valdavalt kasulikumad, kui fototundlikud paneelid olid kallimad. Kallimate paneelide puhul on mõistlikum ühe paneeli efektiivsust parandada, selle asemel et lihtsalt rohkem paneele kasutada, mis tänapäeval kehtib palju vähem. Uute fikseeritud paneelide lisamine jälgija asemel teeb ka hoolduskulud väiksemaks.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20190222214509/http://solarpowergeneration.ca/solar-trackers-pros-a-cons Solar Trackers: Pros &amp; Cons] Accessed 4-3-2012&lt;/ref&gt; 
Jälgimissüsteemid ei sobi ka elamute katustele, kuna nende puhul peab arvestama paneeli liikumisruumi ja tuule tingimustega. Selle tõttu on jälgimissüsteemid pigem kasutusel maapinnal, kus süsteemil on rohkem ruumi end keerata, ja tunneb vähem tuule mõju.
Suur probleem jälgijatega tekib siis, kui neid kasutatakse tihedalt ja need hakkavad üksteist varjama. Keskpäeval ei ole see tihti ilmne, aga hommikul ja õhtul võivad lähestikku asuvad paneelid, mis on paigaldatud ida-lääne teljele, üksteist peaaegu täiesti varjata. See tähendab, et jälgimissüsteemid peavad olema hõredalt paigutatud, see aga võib vähendada kogutud energiat ruutmeetri kohta. Suuremate maa-alade puhul ei tekita see probleeme.

==Vaata ka==
* [[Päikeseelement]]
* [[Päikesepatarei]]
* [[Päikesekollektor]]

==Kirjandus==
{{reflist}}

[[Kategooria:Päikeseenergeetika]]</text>
      <sha1>stk0par3ba3gl3s4irzz0emm10xoti6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kadzina</title>
    <ns>0</ns>
    <id>470057</id>
    <revision>
      <id>7184935</id>
      <parentid>7068710</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:02:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184935</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1742" sha1="1mqxn6scsf8qz0vehme5ux7nmes1h1g" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Kadzina
|  hääldus = 
|  omakeelne_nimi_1 = valgevene | Кадзіна * / Kadzina |*transkriptsioon: Kadzina
|  omakeelne_nimi_2 = vene | Кадино |(Kadino)
|  omakeelne_nimi_3 =  |  |
|  lipu_pilt = 
|  lipu_link = 
|  vapi_pilt = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 1781 (2010)&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/belarus-census/mahilouskaja.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-07-05 |arhiivimisaeg=2018-08-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180807010320/http://pop-stat.mashke.org/belarus-census/mahilouskaja.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
|  laius = 53/52/46
|  pikkus = 30/30/14
|  asendikaart = Valgevene
}}
'''Kadzina''' on [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Mahiloŭ rajoon]]is, [[Kadzina külanõukogu]] halduskeskus. Asula asub [[Mahiloŭ]] linnast 7 kilomeetrit lõuna pool. Külas tegutsevad endise [[sovhoos]]i baasil loodud põllumajandusettevõte «Кадино», maitseaineid ja kastmeid valmistav «Бубенько», kondiitrifirma «Фиеста» ja pudelivee villimise vabrik Vkus leta. 

XX sajandi alguses asusid sinna elanikud praeguse [[Čavusy rajoon]]i alale jäävad Kadzinast, pannes oma asulale nimeks Novaje Kadzina ehk Uus Kadzina. Küla tekkis 1939. aastal, mil liideti Novy Lubuž ja Novaje Kadzina. Ühtlasi sai külast kohaliku [[kolhoos]]i keskasula, aastast [[1958]] aga kohaliku sovhoosi keskasula. Aastal [[1983]] sai Kadzinast külanõukogu halduskeskus, haldushoonena võeti kasutusele sovhoosi kontor. Aastal 2008 valmis Kadzina õigeusu kirik.

== Viited ==
 {{viited}}

== Välislingid ==
*[https://globustut.by/kadino/ Fotod agrolinnakesest]

[[Kategooria:Valgevene asulad]]
[[Kategooria:Magiljovi rajoon]]</text>
      <sha1>1mqxn6scsf8qz0vehme5ux7nmes1h1g</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184936</id>
      <parentid>7184935</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:02:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184936</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1780" sha1="kamnbfqmbprwn5iyvb1yzy66p0gcafs" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
{{linn
|  nimi = Kadzina
|  hääldus = 
|  omakeelne_nimi_1 = valgevene | Кадзіна * / Kadzina |*transkriptsioon: Kadzina
|  omakeelne_nimi_2 = vene | Кадино |(Kadino)
|  omakeelne_nimi_3 =  |  |
|  lipu_pilt = 
|  lipu_link = 
|  vapi_pilt = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 1781 (2010)&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/belarus-census/mahilouskaja.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-07-05 |arhiivimisaeg=2018-08-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180807010320/http://pop-stat.mashke.org/belarus-census/mahilouskaja.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
|  laius = 53/52/46
|  pikkus = 30/30/14
|  asendikaart = Valgevene
}}
'''Kadzina''' on [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Mahiloŭ rajoon]]is, [[Kadzina külanõukogu]] halduskeskus. Asula asub [[Mahiloŭ]] linnast 7 kilomeetrit lõuna pool. Külas tegutsevad endise [[sovhoos]]i baasil loodud põllumajandusettevõte «Кадино», maitseaineid ja kastmeid valmistav «Бубенько», kondiitrifirma «Фиеста» ja pudelivee villimise vabrik Vkus leta. 

XX sajandi alguses asusid sinna elanikud praeguse [[Čavusy rajoon]]i alale jäävad Kadzinast, pannes oma asulale nimeks Novaje Kadzina ehk Uus Kadzina. Küla tekkis 1939. aastal, mil liideti Novy Lubuž ja Novaje Kadzina. Ühtlasi sai külast kohaliku [[kolhoos]]i keskasula, aastast [[1958]] aga kohaliku sovhoosi keskasula. Aastal [[1983]] sai Kadzinast külanõukogu halduskeskus, haldushoonena võeti kasutusele sovhoosi kontor. Aastal 2008 valmis Kadzina õigeusu kirik.

== Viited ==
 {{viited}}

== Välislingid ==
*[https://globustut.by/kadino/ Fotod agrolinnakesest]

[[Kategooria:Valgevene asulad]]
[[Kategooria:Magiljovi rajoon]]</text>
      <sha1>kamnbfqmbprwn5iyvb1yzy66p0gcafs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Raimo Tann</title>
    <ns>0</ns>
    <id>473151</id>
    <revision>
      <id>7185120</id>
      <parentid>7169608</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T10:35:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7185120</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8827" sha1="ph149vyxxwgles6bvaakmy73wownbcz" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|aasta=2023|kuu=veebruar}} {{Toimeta|aasta=2024|kuu=märts}}
'''Raimo Tann''' (sündinud Läänemaal [[22. mai]]l [[1954]]) on eesti omavalitsustegelane.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;iIfmK&quot; /&gt;

Viimsis elab ta 1960. aastast, on seal koolis käinud ja töötanud [[S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos|S. M. Kirovi nimelises näidiskalurikolhoosis]] elektriku ja sidetehnikuna. 

2004. aastal rajas ta oma ettevõtte, mis tegeleb side-, elektri-, valve- ja arvutitöödega.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Tegevus poliitikuna ==
Viimsi vallavolikogusse valiti Raimo Tann 2005. aastal, kui ta kandideeris Viimsi Ettevõtjate Liidu nimekirjas ja kogus 72 häält. 

2009. aastal toimunud valimistel kandideeris ta samuti Viimsi Ettevõtjate Liidu nimekirjas ja kogus 134 häält.&lt;ref name=&quot;2JJkm&quot; /&gt; 

2013. aastal kandideeris ta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] nimekirjas ja sai 131 häält. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige oli ta aastatel 2013–2020.&lt;ref name=&quot;ZwlnQ&quot; /&gt; Raimo Tann teatas ka 3. augustil 2017, et kandideerib sügisel toimuvatel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas.&lt;ref name=&quot;I40zp&quot; /&gt; Aastal 2020 astus ta [[Eesti Keskerakond]]a.

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta valimistel]] Viimsi vallas, kogus 178 häält ning osutus valituks.&lt;ref&gt;{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. juuni 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}&lt;/ref&gt;

== Tegevus külavanemana ==
9. juunist 2009 sai ta [[Lubja]] külavanemaks.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Tema südameasjaks on muuta Lubja klindiastang (tuntud ka kui [[Lubjamägi]]) turismimagnetiks.&lt;ref name=&quot;elBgb&quot; /&gt; Raimo Tanni eestvedamisel on Viimsisse rajatud kelgu- ja suusamägi.&lt;ref name=&quot;gKbP6&quot; /&gt; Ta ka Viimsi Lumepark OÜ juhatuse liige.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Raimo Tann on eest vedanud Karulaugu terviseraja ja Põhja konna muinasjutuallee rajamist.&lt;ref name=&quot;Y62Xz&quot; /&gt;

Raimo Tann on ka Põhja-Harju Koostöökogu juhatuse liige.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Ta on seisnud hea selle eest, et Viimsisse ehitati [[Põhjakonna trepp]] – kõrgeima kõrguste vahega trepp Eestis, mis ühendab klindiastangul asuvaid Lubja ja Pärnamäe küla Haabneeme keskusega, vähendades seega elanike jalavaeva kahelt kilomeetrilt poole kilomeetrini.&lt;ref name=&quot;SL3j8&quot; /&gt;

Juba 2009. aastal kirjutas Raimo Tann Viimsi Teatajas ja 2012. aastal Delfis, et valda on vaja rajada kultuurikeskus.&lt;ref name=&quot;1z4UM&quot; /&gt; Arhitektid on teinud Viimsi kaunite kunstide koolile, millest on plaanis kujundada kogukonna kooskäimiskoht, renoveerimisprojekti.&lt;ref name=&quot;tK5ly&quot; /&gt;

Külaaktivistina aitab ta realiseerida kohalike noorte ideed rajada Viimsisse kettagolfipark ja kogub selleks toetust nii eraisikutelt kui ka ettevõtjatelt.&lt;ref name=&quot;XBFBp&quot; /&gt;

== Tegevus staadionivalvurina ==
29. juulil 2015 tekitati talle töökoht Viimsi staadioni haldurina.

&quot;Siis nad saidki nii-öelda selle koalitsiooni tsementeerimiseks teha selliseid töölepinguid, nagu nüüd on välja tulnud Raimo Tanni puhul, et lihtne staadioni projektijuht, kes isegi ei tegele mingisuguse arendustegevusega, vaid lihtsalt on objekti dispetšer, saab kuus 3000 eurot,&quot; Ivo Rull.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Fred Püss|url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ivo-rull-viimsis-puudus-opositsioon-sestap-saigi-teha-staadioni-dispetserile-3000-eurose-palgaga-tookoha?id=81010971|pealkiri=Ivo Rull: Viimsis puudus opositsioon, sestap saigi teha staadioni dispetšerile 3000-eurose palgaga töökoha|väljaanne=Delfi|aeg=05.02.2018|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Raimo Tann on abielus Merle Tanniga. Neil on neli last.&lt;ref name=&quot;CWyjK&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.inforegister.ee/en/EYNGXNZ-RAIMO-TANN|title=Raimo Tann - Board member overview @ Inforegister.ee|website=inforegister.ee|accessdate=16.08.2017|language=et}}{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.viimsivald.ee/lubja-kula/|title=Viimsi valla koduleht|website=www.viimsivald.ee|accessdate=16.08.2017|language=et|archive-date=17.08.2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170817124727/http://www.viimsivald.ee/lubja-kula/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iIfmK&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.viimsivald.ee/11064/|title=Viimsi valla koduleht|website=www.viimsivald.ee|accessdate=16.08.2017|language=et|archive-date=17.08.2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170817124332/http://www.viimsivald.ee/11064/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2JJkm&quot;&gt;{{Cite web|url=http://vvk.ee/varasemad/kov09/detailed_0890.html|title=KOHALIKU OMAVALITSUSE VOLIKOGU VALIMISED 2009|website=vvk.ee|accessdate=16.08.2017|language=en}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZwlnQ&quot;&gt;{{Cite web|last=Keskus|first=Registrite ja Infosüsteemide|url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=raimo+tann|title=Äriregistri teabesüsteem|website=ariregister.rik.ee|accessdate=16.08.2017|language=et|archive-date=17.08.2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170817161659/https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=raimo%20tann|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I40zp&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.sotsid.ee/annika-vaikla-ja-urve-palo-soovivad-viimsi-valda-juhtima-hakata/|title=Annika Vaikla ja Urve Palo soovivad Viimsi valda juhtima hakata - Sotsiaaldemokraatlik Erakond|website=www.sotsid.ee|accessdate=16.08.2017|language=et-EE}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;elBgb&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.raimotann.ee/lubja-magi|title=Lubja mägi — Raimo Tann - Viimsi külavanem, vallavolinik ja ettevõtja|website=Raimo Tann - Viimsi külavanem, vallavolinik ja ettevõtja|accessdate=16.08.2017|language=et|archive-date=17.08.2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170817122631/http://www.raimotann.ee/lubja-magi|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gKbP6&quot;&gt;{{Cite news|url=http://tallinncity.postimees.ee/947654/viimsisse-rajatakse-suusamagi|title=Viimsisse rajatakse suusamägi|work=Tallinn|accessdate=16.08.2017|language=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Y62Xz&quot;&gt;{{Cite web|last=DELFI|url=http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/lubja-viimsi-parima-merevaatega-kula-mille-rahvast-uhendab-klindiastang?id=70448745|title=Lubja: Viimsi parima merevaatega küla, mille rahvast ühendab klindiastang - Eesti Elu|website=eestielu.delfi.ee|accessdate=16.08.2017|archive-date=17.08.2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170817161609/http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/lubja-viimsi-parima-merevaatega-kula-mille-rahvast-uhendab-klindiastang?id=70448745|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SL3j8&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.viimsivald.ee/viimsisse-ehitatakse-korgeima-korguste-vahega-trepp-eestis/|title=Viimsi valla koduleht|website=www.viimsivald.ee|accessdate=16.08.2017|language=et|archive-date=17.08.2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170817123923/http://www.viimsivald.ee/viimsisse-ehitatakse-korgeima-korguste-vahega-trepp-eestis/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1z4UM&quot;&gt;{{Cite web|last=DELFI|url=http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/raimo-tann-viimsis-voiks-olla-kultuurikeskus?id=65302426|title=Raimo Tann: Viimsis võiks olla kultuurikeskus - Eesti Elu|website=eestielu.delfi.ee|accessdate=16.08.2017|archive-date=17.08.2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170817161832/http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/raimo-tann-viimsis-voiks-olla-kultuurikeskus?id=65302426|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tK5ly&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.raimotann.ee/kaunite-kunstide-kool|title=Kaunite kunstide kool — Raimo Tann - Viimsi külavanem, vallavolinik ja ettevõtja|website=Raimo Tann - Viimsi külavanem, vallavolinik ja ettevõtja|accessdate=16.08.2017|language=et|archive-date=17.08.2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170817122210/http://www.raimotann.ee/kaunite-kunstide-kool|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XBFBp&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.hooandja.ee/projekt/viimsisse-disc-golfi-park|title=Viimsisse disc-golfi park|website=Hooandja|accessdate=16.08.2017|language=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CWyjK&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.raimotann.ee/minust|title=Minust — Raimo Tann - Viimsi külavanem, vallavolinik ja ettevõtja|website=Raimo Tann - Viimsi külavanem, vallavolinik ja ettevõtja|accessdate=16.08.2017|language=et|archive-date=17.08.2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170817122936/http://www.raimotann.ee/minust|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
}}

{{DEFAULTSORT:Tann, Raimo}}
[[Kategooria:Eesti ettevõtjad]]
[[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1954]]</text>
      <sha1>ph149vyxxwgles6bvaakmy73wownbcz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>17A</title>
    <ns>0</ns>
    <id>475340</id>
    <revision>
      <id>7184851</id>
      <parentid>7184265</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T22:45:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184851</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1394" sha1="9cw0hcly0sj3t6gpgbmlh3n8cqub0nx" xml:space="preserve">{{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=J. Sütiste tee|lõpppeatus=Veskiposti|avati=1991|number=17A|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://web.archive.org/web/20210304004114/https://transport.tallinn.ee/#bus/17a/a-b/02907-1/map|eelmine liin=17|järgmine liin=18|järgmine=18 (Tallinna bussiliin)|eelmine=17 (Tallinna bussiliin)|läbi=Bussijaam|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://web.archive.org/web/20210304004114/https://transport.tallinn.ee/#bus/17a/a-b|uuendus=30. juuni 2026|pilt=Buss 17A Juhkentali suunes.png|suleti=2023}}
[[Fail:Ikarus 280 bus of TAK,Tallinna Autobussikoondis AS, 133TAK Route 17A, Tallinn, Estonia May 1996.jpg|pisi|Buss nr 17A Estonia puiesteel aastal 1996]]
'''Tallinna bussiliin 17A''' sõitis, J. Sütiste teest kuni Juhkentalini (Veskiposti bussipeatuseni). Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani [[Tallinna Autobussikoondis]]) ning liiklus toimus iga päeviti. Bussiliin nr. 17A koos 17-ga liideti 1 augustil 2023 aastal, bussiliiniga nr [[67 (Tallinna bussiliin)|67]].

== Ajalugu ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Avati
!Marsruut
!Märkused
|-
|1991
|Bussijaam - V.Väljak - Nõmme tee - Keskuse
|
|-
|2009
|Sütiste tee - Nõmme tee - V.Väljak - Bussijaam - Juhkentali
|
|-
|2023
|
|Suleti ja liideti liiniga 67
|}
{{Tallinna bussiliinid}}
&lt;br /&gt;
[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>9cw0hcly0sj3t6gpgbmlh3n8cqub0nx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184852</id>
      <parentid>7184851</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T22:46:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184852</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1409" sha1="tgum20szn86m49n79obwlvxodtk0iez" xml:space="preserve">{{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=J. Sütiste tee|lõpppeatus=Veskiposti|avati=1991|number=17A|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://web.archive.org/web/20210304004114/https://transport.tallinn.ee/#bus/17a/a-b/02907-1/map|eelmine liin=17|järgmine liin=18|järgmine=18 (Tallinna bussiliin)|eelmine=17 (Tallinna bussiliin)|läbi=Bussijaam|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://web.archive.org/web/20210304004114/https://transport.tallinn.ee/#bus/17a/a-b|uuendus=30. juuni 2026|pilt=Buss 17A Juhkentali suunes.png|suleti=2023}}
[[Fail:Ikarus 280 bus of TAK,Tallinna Autobussikoondis AS, 133TAK Route 17A, Tallinn, Estonia May 1996.jpg|pisi|Buss nr 17A Estonia puiesteel aastal 1996]]
'''Tallinna bussiliin 17A''' sõitis, J. Sütiste teest kuni Juhkentalini (Veskiposti bussipeatuseni). Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani [[Tallinna Autobussikoondis]]) ning liiklus toimus iga päeviti. Bussiliin nr. 17A koos 17-ga liideti 1 augustil 2023 aastal, bussiliiniga nr [[67 (Tallinna bussiliin)|67]].

== Ajalugu ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Avati
!Marsruut
!Märkused
|-
|1991
|Bussijaam - V.Väljak - Nõmme tee - Sütiste tee - Keskuse
|
|-
|2009
|Sütiste tee - Nõmme tee - V.Väljak - Bussijaam - Juhkentali
|
|-
|2023
|
|Suleti ja liideti liiniga 67
|}
{{Tallinna bussiliinid}}
&lt;br /&gt;
[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>tgum20szn86m49n79obwlvxodtk0iez</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Birštonase omavalitsus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>476982</id>
    <revision>
      <id>7184905</id>
      <parentid>6726664</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:27:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184905</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1912" sha1="6tsywdl2d022d744k0ik6cpgxcmg0b6" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Birštonase omavalitsus
|  nimi1_keel = leedu | nimi1 = Birštono savivaldybė
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 124
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Birštonas]]
|  haldusüksuse tüüp = Q1363145
|  asendikaart = Leedu
}}
'''Birštonase omavalitsus''' ([[leedu keel]]es ''Birštono savivaldybė'') on 1. järgu haldusüksus Leedus endise [[Kaunase maakond|Kaunase maakonna]] aladel. 

Omavalitsuses on kaks haldusüksust, selle pindala on 124 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; ja elanike arv oli 2014. aastal 4370 inimest.

Aastal 1966 sai [[Birštonas]]e linn vabariikliku alluvusega linna staatuse. Aastal 1995 loodi sellest '''Birštonase linna omavalitsus'''. Aastal 1999 liideti sellega osa [[Prienai rajoon]]ist ja ühtlasi sai omavalitsus tänapäevase nimekuju. Birštonase omavalitsusse kuulub [[Birštonase vald]], omaette haldusüksuse moodustab veel Birštonase linn.

[[Pilt:BirstonoSeniunija.png|pisi|tühi|Birštonase omavalitsuse haldusüksused]]

Suurim asula on halduskeskus Birštonas (2422 inimest), suuruselt teine asula omavalitsuses on [[Birštonas (huutor)|Birštonase]] [[huutor]]. 2011. aasta seisuga olid elanikest 97,92% [[leedulased]], 0,71% [[venelased]], 0,35% [[poolakad]] ja 1,02% oli teistest rahvustest.

Omavalitsuse suurim jõgi on [[Nemunas]], selle territoorium kuulub [[Nemunase loogete regionaalpark]]i.

&lt;gallery&gt;
Birstono_savivaldybe.2011-06-15.jpg|Omavalitsuse haldushoone
Škėvonių_atodanga,_iš_Giraitiškės_pusės.JPG|Škėvonysi paljand
Nemajūnai,_piliakalnis.JPG|Nemajūnai linnamägi
Škėvonys1.JPG|Škėvonys
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commonskat|Birštonas Municipality|Birštonase omavalitsus}}
* [http://birstonas.lt/ Birštonase omavalitsuse koduleht]

{{Leedu 1. järgu haldusüksused}}

[[Kategooria:Leedu omavalitsused]]
[[Kategooria:Birštonase omavalitsus| ]]</text>
      <sha1>6tsywdl2d022d744k0ik6cpgxcmg0b6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Psühhoakustika</title>
    <ns>0</ns>
    <id>477997</id>
    <revision>
      <id>7184835</id>
      <parentid>7104517</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T22:15:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7184835</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9134" sha1="0mmny76dmcyx8fzcbphljrbqc73semt" xml:space="preserve">{{Toimeta|lisaja=Andres|aasta=2017|kuu=oktoober}}{{Keeletoimeta|lisaja=Andres|aasta=2017|kuu=oktoober}}
'''Psühhoakustika''' on teadusharu, mis uurib [[kuulmistaju]] ja [[Audioloogia|audioloogiat]] ehk seda, kuidas tajuvad inimesed erinevaid helisid. Sealhulgas uuritakse [[heli]] inimeste tajutavate omaduste ([[helikõrgus]], [[helivaljus]], [[tämber]] jne) seost helide mõõdetavate füüsikaliste suurustega ([[helisagedus]], [[helitugevus]], [[helispekter]] jne)&lt;ref name=&quot;Sound Engineers 2008&quot;&gt;[[Glen Ballou]] (toim). ''Handbook for Sound Engineers'', 4. trükk, Burlington: Focal Press 2008, lk 43.&lt;/ref&gt; ning heli psühholoogilist ja füsioloogilist mõju{{lisa viide}}. Psühhoakustika on [[interdistsiplinaarsus|interdistsiplinaarne]] valdkond, milles kohtuvad [[psühholoogia]], [[akustika]], [[elektrotehnika]], [[bioloogia]], [[füsioloogia]] ja [[arvutiteadus]].&lt;ref name=&quot;Sound Engineers 2008&quot;/&gt; Psühhoakustika on üks [[psühhofüüsika]] valdkondi{{lisa viide}}.

== Ajalugu ==
[[Fail:Gustav Fechner.jpg|pisi|218x218px|Gustav Fechner]]
Esimesed avastused psühhoakustikas tegi tänu 19. sajandi uurimistööle [[Gustav Fechner]], kes oli üks esimesi [[Eksperimentaalpsühholoogia|eksperimentaalpsühholooge]] ning psühhofüüsika ja [[psühhofüsioloogia]] loojaid ja teerajajaid.

Gustav Fechner pakkus välja idee ühendada füüsikalised ja tajutavad suurused. Fechenri &quot;psühhofüüsiline seadus&quot; väidab, et inimtaju on logaritmiline. See tähendab, et tajutava suuruse poole suuremaks muutumine vastab füüsikalise suuruse astme muutumisele. Fechneri &quot;seadus&quot; peab paika mitme helisignaali liitumise tajul ning sealhulgas [[Helikõrgus|helikõrguste]] ja -[[Helivaljus|valjuste]] korral.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://acousticslab.org/psychoacoustics/PMFiles/Module01.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-10-06 |arhiivimisaeg=2017-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170924054619/http://acousticslab.org/psychoacoustics/PMFiles/Module01.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Saksa füüsik [[Hermann von Helmholtz]] oli esimesi teadlasi, kes avastas seoseid tämbri ja füüsikaliste suuruste vahel.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.syos.co/en/blog/psychoacoustics|Pealkiri=La psychoacoustique|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-10-16|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171016071843/https://www.syos.co/en/blog/psychoacoustics|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Akustika paljud suured probleemide lahendused esitas [[John William Strutt, kolmas parun Rayleigh|John William Strutt (lord Rayleigh)]] oma 1877. aastal avaldatud raamatus &quot;Theory of Sound&quot;. Lord Rayleigh' esitatud süstemaatiline akustika käsitlus esitas paljusid akustika põhiprintsiipe ja uurimismeetodeid, võimaldades seeläbi paljude kuuldetaju ilmingute teaduslike uuringute plahvatuslikku arengut. 1879. aastal asutas [[Wilhelm Wundt]] Leipzigis psühholoogialabori, mis hiljem sai tuntuks ka eksperimentaalpsühholoogia keskusena. Wilhelm Wundt uuris peamiselt helivaljust ning komplekssete helide ja müra helitaju.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=August Schick|URL=https://www.researchgate.net/publication/268063454_History_of_Psychoacoustics|Pealkiri=History of Psychoacoustics|Väljaanne=|Aeg=26.03.2015|Kasutatud=16.10.2017}}&lt;/ref&gt;

20. sajandi lõpuks on psühhoakustika juba arenenud teadus. Tehnoloogia areng on hõlbustanud heliga töötamist. Arvutite kasutuselevõtt ning muusika salvestamise ja esitamise tehnoloogia areng on võimaldanud uurida üha uusi aspekte. See oli tugevaks aluseks nii helitehnika kui ka ruumiliste helitehnoloogiate arendamiseks. Siiski pole ruumiliste helide loomise probleemid praeguseni täielikult lahendatud.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Uurimise põhjus ==
Paljudes akustika rakendustes ja helisignaalide töötluses on vaja arvestada inimeste helitajuga. Helide füüsikalised omadused on tänapäevaste seadmete abil täpselt mõõdetavad, kuid nende omaduste tajumisviisid inimeste poolt mitte. Heli võib vaadelda [[Analoogsignaal|analoogsignaalina]], mis võib teoreetiliselt edastada piiramatul hulgal informatsiooni (iga signaali lõik sisaldab lõpmatu arv eri amplituudiga harmoonikuid, millest igaühel on [[amplituud]] ja [[faas]]). Tajuprotsesside mõistmine võimaldab teadlastel ja inseneridel keskenduda kuuldava intensiivsuse ja sagedusega helidele. Mida inimene kuuleb ei sõltu ainult kõrva füsioloogiast vaid paljudest teistest aspektides, sealhulgas ka psühholoogilistest teguritest.

== Kuulmistaju piirid ==
Keskmiselt on inimese kuulmine tundlik [[Sagedusriba|sagedusribas]] 20 – 20 000 [[Herts|Hz]]. Kõrgemate sageduste kuuldetundlikkus vananedes väheneb ja enamik täiskasvanute kuulmine ei ole tundlik helide suhtes sagedustel üle 16 000&amp;nbsp;Hz. Inimkõrv ei ole üldiselt tundlik sagedustele alla 20&amp;nbsp;Hz, kuid lihthelisid vahemikus 4–16 Hz on tuvastatud somatosensoorselt tajutavatena.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://books.google.com/books?id=RUDTFBbb7jAC|Pealkiri=Music, Physics and Engineering|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=06.10.2017}}&lt;/ref&gt;

Inimese tajutavate heliintensiivsuste vahemik on väga lai. Kõrvakile on tundlik [[Helirõhk|helirõhu]] muutuste suhtes. Helitugevusele vastavat helitaset mõõdetakse tavaliselt [[detsibell]]ides (dB). Tundlikkuse alumine piirang on defineeritud kui 0&amp;nbsp;dB. See piir sõltub sellest, kui kaua heliallikat kuuldakse. Kõrv suudab taluda lühiajalist helivaljust kuni 120&amp;nbsp;dB ilma kahjustavate tagajärgedeta, kuid pikaajaline viibimine alates 80&amp;nbsp;dB helikeskkonnas võib põhjustada kuulmistundlikkuse vähenemist.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Irina Aldoshina|URL=. http://www.625-net.ru|Pealkiri=Основы психоакустики|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=06.10.2017}}&lt;/ref&gt;

== Fletcheri-Munsoni kurv ==
[[Fail:FletcherMunson.gif|pisi|229x229px|Joonis 1. Samavaljuskõverad, mis on tuletatud Fletcheri-Munsoni töö põhjal
]]
Teadlased [[Harvey Fletcher|Fletcher]] ja [[Wilden A. Munson|Munson]] andsid eksperimendi käigus inimgrupile kuulata erinevaid helisid, muutes helitugevust, kuni rühm kinnitas, et need helid sarnanevad esialgse heliga. Sellest tulenevalt selgus, et inimkõrva kuulmine ei ole tegelikult lineaarne kõikide sageduste suhtes. Heli mõnel sagedusel tundub inimkõrvale valjem kui samal rõhuamplituudil teine sagedus. Fechneri seadus kehtib mitme helisignaali muutuja kohta, sealhulgas pikkuse ja valjuse kohta.

Graafikust (joonisel 1) on võimalik järeldada, mida madalama helirõhuga on heliallikas seda vaiksem kuuldavus kõrgemate ja madalate sageduste suhtes, mistõttu tuleb nende helinivoo taset tõsta, et inimesele tajutav sagedusriba oleks ühtlane.

Üks Fletcheri-Munsoni nähtuse põhjus on meie kõrvalesta mehaanilise konstruktsiooni eripära. Kõhred, millest kõrvalest on ehitatud, aitab sagedusi filtreerida. Selle nähtuse evolutsiooniline põhjus seisneb selles, et isegi kõige vaiksemal tasemel oleks keskmisi sagedusi kuulda, mis on ühtlasi ka kõnetuvastuse aluseks. &lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Manifold-Studio|URL=https://manifold-studio.com/krivaya-fletchera-mensona|Pealkiri=Кривая Флетчера-Мэнсона|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-10-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171017145540/https://manifold-studio.com/krivaya-fletchera-mensona/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Tänapäeval on standardiks samavaljuskõverad (ISO 226:2003), mis nüüdisaegsete katsetuste alusel sisaldavad täpsemaid tulemusi.

== Psühhoakustilised nähtused ==
=== Maskeeringuefekt ===
[[Maskeeringuefekt]] on valjude helide võime varjutada vaiksemaid. Kui kaks heli paiknevad ühes ja samas sagedusvahemikus, siis suurema helinivooga heliallikas maskeerib vaiksema. Lisaks sellele madalama sagedusega helid maskeerivad kõrgema sagedusega helisid. Näitena saab tuua rongi möödasõidu inimeste kõne ajal, kus rongi heli maskeerib teise. Helitöötlemises, et vältida maskeeringu efekti, peab oskuslikult kasutama ekvalisatsiooni ja panoraami.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Alexander Kovalenko|URL=http://fierymusic.ru/teoriya-zvuka/effekt-maskirovki|Pealkiri=Эффект маскировки звука|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-10-16|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171016174620/http://fierymusic.ru/teoriya-zvuka/effekt-maskirovki|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

=== Haasi efekt ===
[[Haasi efekt]] on psühhoakustiline nähtus, mis hõlmab heliallika lokaliseerimist. Kui kaks heliallikat esitatakse meie kõrvadele samal helinivoo tasemel, aga üks saabub vaid mõni millisekund hiljem, siis kuulmismehhanism hindab heli suunaks suuna, mis varem kõrva saabus.&lt;ref&gt;https://www.sweetwater.com/insync/haas-effect/&lt;/ref&gt;

=== Levitini efekt ===
[[Levitini efekt]] kirjeldab fenomeni inimeste (ka muusikaliselt treenimata) tendentsist mäletada laule õiges või ligilähedases muusikalises võtmes.&lt;ref&gt;http://edoc.ku-eichstaett.de/9977/&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Kõrvapete]]
* [[Helivaljus]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* {{Commonsi kategooria tekstina}}

[[Kategooria:Akustika]]
[[Kategooria:Heli]]
[[Kategooria:Psühholoogia]]</text>
      <sha1>0mmny76dmcyx8fzcbphljrbqc73semt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Põhja-Pärnumaa vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>479106</id>
    <revision>
      <id>7184886</id>
      <parentid>6916874</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T03:52:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 4 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7184886</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7135" sha1="byrzu2qxady3e1gond9v5ylkhs1bzwv" xml:space="preserve">{{EestiVald
| nimi = Põhja-Pärnumaa vald
| lipp = Põhja-Pärnumaa valla lipp.svg
| lipu_link = [[Põhja-Pärnumaa valla lipp]]
| vapp = Põhja-Pärnumaa valla vapp.svg
| vapi_link = [[Põhja-Pärnumaa valla vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 
| keskus = [[Vändra]]
| kaart = Eesti Põhja-Pärnumaa vald 2017.svg
| osm = pind
}}

'''Põhja-Pärnumaa vald''' on [[omavalitsusüksus]] ([[vald]]) [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]].

2023. aasta augustist on vallavanem [[Madis Koit]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Põhja-Pärnumaa vallavanemaks valiti Madis Koit - Uudised ja teated - Põhja-Pärnumaa vald |url=https://www.pparnumaa.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/jrpICZ9zgasZ/content/pohja-parnumaa-vallavanemaks-valiti-madis-koit |vaadatud=2024-09-18 |väljaanne=www.pparnumaa.ee |arhiivimisaeg=2024-09-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240918113750/https://www.pparnumaa.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/jrpICZ9zgasZ/content/pohja-parnumaa-vallavanemaks-valiti-madis-koit |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
22. detsembril 2016 kinnitasid [[Vändra|Vändra alevi]], [[Vändra vald|Vändra valla]], [[Halinga vald|Halinga valla]] ja [[Tootsi|Tootsi valla]] volikogud ühinemislepingu, mille tulemusena moodustatakse Põhja-Pärnumaa vald.&lt;ref name=&quot;Ühinemislabiraakimised&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Koduleht&quot; /&gt; Ühinemislepingu järgi tegutseb Põhja-Pärnumaa vald struktuuriüksustena kolmes keskuses: kaks [[halduskeskus]]t asuvad Vändras ja [[Pärnu-Jaagupi]]s ning üks teeninduskeskus Tootsis.&lt;ref name=&quot;ühinemisleping&quot; /&gt; Liitumine jõustus pärast [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimist]].

== Juhtimine ==
16. augustist 2023 on Põhja-Pärnumaa vallavanem [[Madis Koit]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

27. juulist 2022 kuni 16. augustini 2023 oli vallavanem [[Aivar Mäe]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Põhja-Pärnumaa uueks vallavanemaks valiti Aivar Mäe - Uudised ja teated - Põhja-Pärnumaa vald |url=https://www.pparnumaa.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/jrpICZ9zgasZ/content/pohja-parnumaa-uueks-vallavanemaks-valiti-aivar-mae |vaadatud=2024-09-18 |väljaanne=www.pparnumaa.ee |arhiivimisaeg=2024-09-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240918113752/https://www.pparnumaa.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/jrpICZ9zgasZ/content/pohja-parnumaa-uueks-vallavanemaks-valiti-aivar-mae |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

15. juunist 2022 kuni 27. juulini 2022 täitis asendajana vallavanema ülesandeid [[Tarvi Tasane]].&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kokkuvõte ja video 15. juuni volikogu istungist - Uudised ja teated - Põhja-Pärnumaa vald |url=https://www.pparnumaa.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/jrpICZ9zgasZ/content/kokkuvote-ja-video-15-juuni-kuu-volikogu-istungist |vaadatud=2024-09-18 |väljaanne=www.pparnumaa.ee |arhiivimisaeg=2024-09-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240918113749/https://www.pparnumaa.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/jrpICZ9zgasZ/content/kokkuvote-ja-video-15-juuni-kuu-volikogu-istungist |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

23. novembrist 2021 kuni 15. juunini 2022 oli vallavanem [[Rein Kontus]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kokkuvõte 23. novembri volikogu istungist - Uudised ja teated - Põhja-Pärnumaa vald |url=https://www.pparnumaa.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/jrpICZ9zgasZ/content/kokkuvote-23-novembri-volikogu-istungist |vaadatud=2024-09-18 |väljaanne=www.pparnumaa.ee |arhiivimisaeg=2024-09-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240918113751/https://www.pparnumaa.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/jrpICZ9zgasZ/content/kokkuvote-23-novembri-volikogu-istungist |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Põhja-Pärnumaa esimene vallavanem oli 31. novembrist 2017 kuni 23. novembrini 2021 [[Jane Mets]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2017-12-01 |pealkiri=Senisest abilinnapeast sai vallavanem |url=https://parnu.postimees.ee/4329213/senisest-abilinnapeast-sai-vallavanem |vaadatud=2024-09-18 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Asulad ==
Põhja-Pärnumaa vallas asub 86 [[küla]] ja kolm [[alev]]it.&lt;ref name=&quot;ühinemisleping&quot; /&gt; Asulatest on suurimad [[Vändra]] (elanikke 2161), [[Pärnu-Jaagupi]] (1110) ja [[Tootsi]] alev (763).

Külad: [[Aasa]], [[Allikõnnu]], [[Altküla (Põhja-Pärnumaa)|Altküla]], [[Aluste]], [[Anelema]], [[Arase]], [[Eametsa (Põhja-Pärnumaa)|Eametsa]], [[Eense]], [[Eerma]], [[Enge]], [[Ertsma]], [[Halinga]], [[Helenurme]], [[Kaansoo]], [[Kablima]], [[Kadjaste]], [[Kaelase]], [[Kaisma]], [[Kalmaru]], [[Kangru (Põhja-Pärnumaa)|Kangru]], [[Kergu]], [[Kirikumõisa]], [[Kobra küla|Kobra]], [[Kodesmaa]], [[Kose (Põhja-Pärnumaa)|Kose]], [[Kullimaa (Põhja-Pärnumaa)|Kullimaa]], [[Kuninga (Põhja-Pärnumaa)|Kuninga]], [[Kurgja]], [[Kõnnu (Põhja-Pärnumaa)|Kõnnu]], [[Langerma]], [[Leetva]], [[Lehtmetsa (Põhja-Pärnumaa)|Lehtmetsa]], [[Lehu]], [[Libatse]], [[Loomse]], [[Luuri]], [[Lüüste]], [[Maima]], [[Massu (Põhja-Pärnumaa)|Massu]], [[Metsaküla (Põhja-Pärnumaa)|Metsaküla]], [[Metsavere]], [[Mustaru]], [[Mõisaküla (Põhja-Pärnumaa)|Mõisaküla]], [[Mädara]], [[Mäeküla (Põhja-Pärnumaa)|Mäeküla]], [[Naartse]], [[Oese (Põhja-Pärnumaa)|Oese]], [[Oriküla]], [[Pallika (Põhja-Pärnumaa)|Pallika]], [[Pereküla]], [[Pitsalu]], [[Pärnjõe]], [[Pööravere]], [[Rae (Põhja-Pärnumaa)|Rae]], [[Rahkama]], [[Rahnoja]], [[Reinumurru]], [[Roodi]], [[Rukkiküla]], [[Rõusa]], [[Rätsepa (Põhja-Pärnumaa)|Rätsepa]], [[Salu (Põhja-Pärnumaa)|Salu]], [[Samliku]], [[Sepaküla (Põhja-Pärnumaa)|Sepaküla]], [[Sikana]], [[Sohlu]], [[Soosalu (Põhja-Pärnumaa)|Soosalu]], [[Suurejõe]], [[Sõõrike]], [[Säästla]], [[Tagassaare]], [[Tarva (Põhja-Pärnumaa)|Tarva]], [[Tõrdu]], [[Tühjasma]], [[Vahenurme]], [[Vakalepa]], [[Vaki]], [[Valistre]], [[Vee]], [[Venekuusiku]], [[Veskisoo]], [[Vihtra]], [[Viluvere]], [[Võidula]], [[Võiera]], [[Ünnaste]]

== Pilte ==
&lt;gallery&gt;
Kaisma hoiuala 2018 01.jpg|[[Kaisma hoiuala]]
Kurgja talu häärber 2020.jpg|[[Kurgja talu]] häärber
Pärnu-Jaagupi kirik.jpg|[[Pärnu-Jaagupi kirik]]
Pööravere estate viewed from east.jpg|[[Pööravere mõis]]a viinavabriku varemed
Viluvere raudteepeatus.jpg|[[Viluvere raudteepeatus]]
Võidula mõis 2008.JPG|[[Võidula mõis]]a peahoone
&lt;/gallery&gt;
==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ühinemisleping&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20171016174125/http://pol.parnumaa.ee/content/editor/files/P%C3%B5hja-P%C3%A4rnumaa%20%C3%BChinemisleping.pdf Vändra alevi, Vändra valla, Tootsi valla ja Halinga valla ühinemisleping] (PDF) pol.parnumaa.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ühinemislabiraakimised&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20171016174002/http://pol.parnumaa.ee/haldusreform/uhinemislabiraakimised/vandra-jaagupi-vald Põhja-Pärnumaa vald] pol.parnumaa.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Koduleht&quot;&gt;[http://www.pparnumaa.ee Põhja-Pärnumaa vald] www.pparnumaa.ee&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Põhja-Pärnumaa Parish}}
* [https://www.pparnumaa.ee/ Valla koduleht]

{{Pärnumaa}}

[[Kategooria:Pärnu maakonna vallad]]
[[Kategooria:Põhja-Pärnumaa vald| ]]</text>
      <sha1>byrzu2qxady3e1gond9v5ylkhs1bzwv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hispaania ooperilauljate loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>480209</id>
    <revision>
      <id>7185101</id>
      <parentid>4847566</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T09:45:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <comment>/* G */</comment>
      <origin>7185101</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="577" sha1="c3zdc0ucn94nl6ilbr2olnge038rp9v" xml:space="preserve">== A ==
* [[Victoria de los Ángeles]]

== B ==
* [[Teresa Berganza]]
* [[Lucrezia Bori]]
	
== C ==
* [[Montserrat Caballé]]
* [[Mercedes Capsir]]

== D ==
* [[Plácido Domingo]]

== F ==
* [[Miguel Fleta]]

== G ==
* [[Manuel del Pópulo Vicente García|Manuel García]]
* [[Maria Gay]]
* [[Germán Gholami]]

== K ==
* [[Alfredo Kraus]]

== L ==
* [[Pilar Lorengar]]

== M ==
* [[Maria Malibran]]
* [[Carlos Marín]]

== S ==
*[[Vicente Sardinero]]
[[Kategooria:Hispaania ooperilauljad| ]]
[[Kategooria:Hispaania loendid|Ooperilauljad]]
[[Kategooria:Ooperilauljate loendid]]</text>
      <sha1>c3zdc0ucn94nl6ilbr2olnge038rp9v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>481585</id>
    <revision>
      <id>7184952</id>
      <parentid>7144240</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:11:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7184952</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3240" sha1="fp8vgwgp1uxy4sno6a4ab82mo4k4oqc" xml:space="preserve">[[File:Põlva Kultuurikeskus.jpg|thumb|Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus|269x269px]]
'''Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus''' on Põlva maakonna keskuses, Põlva linna südames asuv Kagu-Eesti suurim, parimate tehniliste tingimustega kontserdi- ja teatrimaja. Keskus asub [[Põlva|Põlvas linnas]], aadressil [[Kesk tänav (Põlva)|Kesk tänav]] 15.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Üldinfo |url=https://www.kultuurikeskus.ee/uldinfo/ |vaadatud=2025-11-23 |väljaanne=Põlva Kultuurikeskus |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

'''Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses''' toimuvad kultuuriüritused ja tegutsevad huviringid. Keskuses on teatri ja kino, näituste ja kontsertide jaoks kaks saali: '''suur pöördlavaga teatrisaal''' (394 istekohta) ja '''väike pikendusega tantsusaal'''. Lisaks on majas seminari-, galerii- kohvikuruumid ning pöördlavaalune Underground.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Hetkel tegutseb keskuses üheksa huviringi: 3 laulukoori, 5 tantsukollektiivi ja majabänd.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus |url=https://www.kultuurikeskus.ee/ |vaadatud=2025-11-23 |väljaanne=Põlva Kultuurikeskus |keel=et}}&lt;/ref&gt; Keskuse majas tegutsevad ka Põlva Kunstikool&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ajalugu |url=https://kunstikool.polva.ee/index.php/et/ajalugu/ |vaadatud=2025-11-23 |väljaanne=kunstikool.polva.ee}}&lt;/ref&gt; ja Põlva Noortekeskus&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Põlva Noortekeskus |url=https://noorsootookeskus.ee/polva-noortekeskus/ |vaadatud=2025-11-23 |väljaanne=Põlva valla Noorsootöö Keskus |keel=et}}&lt;/ref&gt; ning keskuse katusealal asub '''Taevapark'''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Taevapark - Põlva vald |url=https://www.polva.ee/taevapark |vaadatud=2025-11-23 |väljaanne=www.polva.ee }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;. See on avalik multifunktsionaalne vaba aja veetmise ja sündmuste korraldamise paik (mahutab 200 inimest), kust avaneb vaade Põlva linnale ja selle ümbrusele. 

'''Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse''' kõrval asub 1989. aastal avatud [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] kuju&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Jakob Hurda monument Põlvas |url=https://puhkaeestis.ee/et/jakob-hurda-monument-polvas |vaadatud=2025-11-23 |väljaanne=puhkaeestis.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;, mis seisab Hurda tiigi kaldal, näoga keskuse poole. Põlva kultuurikeskuse hallata on ka [[Intsikurmu parkmets|Intsikurmu laululava]] koos metsapargiga.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== '''Ajalugu''' ==
Põlva Kultuuri- ja huvikeskus avati 28. juunil 1991. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kultuurikava.ee |url=https://www.kultuurikava.ee/places/polva-kultuuri-ja-huvikeskus |vaadatud=2025-11-23 |väljaanne=Kultuurikava.ee |keel=en |arhiivimisaeg=2021-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210304030221/https://www.kultuurikava.ee/places/polva-kultuuri-ja-huvikeskus/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Hoone projekteeris arhitekt [[Hans Kõll]], kasutades [[Paide kultuurimaja]] projekti.

Aastal 2008 renoveeriti Põlva kultuurikeskuse teatri- ja tantsusaal ning aastal 2024 valmis keskuse katusele Taevapark. Aastast 2021 tegutseb kultuurikeskuses ka Põlva Jazziklubi, mis kuulub üle-eestilisse jazziklubide võrgustikku.

== '''Viited''' ==
{{viited}}
[[Kategooria:Põlva]]
[[Kategooria:Eesti kultuurikeskused]]</text>
      <sha1>fp8vgwgp1uxy4sno6a4ab82mo4k4oqc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Puiatu raamatukogu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>491099</id>
    <revision>
      <id>7184846</id>
      <parentid>7011191</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T22:39:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7184846</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="599" sha1="htlhydln536tli1r6u6onp2d8ojm8r6" xml:space="preserve">'''Puiatu haruraamatukogu''' on [[raamatukogu]] [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] [[Puiatu (Viljandi)|Puiatu]] külas. Raamatukoguhoidja on Kristiina Mitt&lt;ref name=&quot;raamatukogu.viljandi.ee&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20171222154805/http://raamatukogu.viljandi.ee/kontaktandmed (vaadatud 22.12.2017)&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.viljandivald.ee/kultuur-sport-kogukonnad/kultuur/raamatukogud#puiatu-haruraamatuko Raamatukogust Viljandi valla kodulehel]

[[Kategooria:Viljandi maakonna raamatukogud]]
[[Kategooria:Viljandi vald]]</text>
      <sha1>htlhydln536tli1r6u6onp2d8ojm8r6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Päri raamatukogu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>491100</id>
    <revision>
      <id>7184876</id>
      <parentid>7011194</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T01:24:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7184876</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="597" sha1="08608179wku5u4hi8513rivs6gals0b" xml:space="preserve">'''Päri haruraamatukogu''' on [[raamatukogu]] [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] [[Päri (Viljandi)|Päri]] külas. Raamatukoguhoidja on Kristiina Mitt.&lt;ref name=&quot;raamatukogu.viljandi.ee&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20171222154805/http://raamatukogu.viljandi.ee/kontaktandmed (vaadatud 22.12.2017)&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.viljandivald.ee/kultuur-sport-kogukonnad/kultuur/raamatukogud#pari-haruraamatukogu Raamatukogust Viljandi valla kodulehel]

[[Kategooria:Viljandi maakonna raamatukogud]]
[[Kategooria:Viljandi vald]]</text>
      <sha1>08608179wku5u4hi8513rivs6gals0b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>19 (Tallinna bussiliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>493470</id>
    <revision>
      <id>7184623</id>
      <parentid>5296666</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T16:34:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <comment>mall</comment>
      <origin>7184623</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1299" sha1="jc8peipgyast5q59jrm65ds2t6nuum5" xml:space="preserve">{{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 3|lõpppeatus=Vana-Pääsküla|avati=1966|number=14|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=18A|järgmine liin=20|järgmine=20 (Tallinna bussiliin)|eelmine=18A|läbi=Kristiine|päev=ETKNR|uuendus=1. juuli 2026|pilt=15-08-14-Tallinn-RalfR-032.jpg}}

'''Tallinna bussiliin 19''' sõitis [[Viru keskuse bussiterminal]]i ja [[Paul Pinna tänav]]a lähedal asuva bussipeatuse vahel. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani [[Tallinna Autobussikoondis]]) ning liiklus toimus kõigil päevadel. Liin suleti 1. veebruaril 2019. 

==Peatuste loend==
{{col-begin}}
{{col-2}}

===Viru keskus &gt; P. Pinna===
* '''Viru keskus''' 2
* Pronksi
* L. Koidula
* J. Poska
* Oru
* Lasnamägi
* Lillepi
* Kalevipoja
* P. Pinna

{{col-break}}

===P. Pinna &gt; Viru keskus===

* P. Pinna
* Lasnamäe turg
* Pikri
* Varraku
* Virbi
* Loitsu
* Vana-Kuuli
* Lasnamägi
* Oru
* J. Poska
* F. R. Kreutzwaldi
* Pronksi
* '''Hobujaama'''

{{col-end}}

== Välislingid ==
* [https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Muudatused-Tallinna-uhistranspordiliinidel-alates-1.-veebruarist-2019 Muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel alates 1. veebruarist 2019]

{{Tallinna bussiliinid}}

[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>jc8peipgyast5q59jrm65ds2t6nuum5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184624</id>
      <parentid>7184623</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T16:36:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184624</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1301" sha1="102550lk1f5rf6d0c0kg3vlt4j9jmcm" xml:space="preserve">{{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 3|lõpppeatus=Vana-Pääsküla|number=19|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=18A|järgmine liin=20|järgmine=20 (Tallinna bussiliin)|eelmine=18A|läbi=Kristiine|päev=ETKNR|uuendus=1. juuli 2026|pilt=15-08-14-Tallinn-RalfR-032.jpg|suleti=2019}}

'''Tallinna bussiliin 19''' sõitis [[Viru keskuse bussiterminal]]i ja [[Paul Pinna tänav]]a lähedal asuva bussipeatuse vahel. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani [[Tallinna Autobussikoondis]]) ning liiklus toimus kõigil päevadel. Liin suleti 1. veebruaril 2019. 

==Peatuste loend==
{{col-begin}}
{{col-2}}

===Viru keskus &gt; P. Pinna===
* '''Viru keskus''' 2
* Pronksi
* L. Koidula
* J. Poska
* Oru
* Lasnamägi
* Lillepi
* Kalevipoja
* P. Pinna

{{col-break}}

===P. Pinna &gt; Viru keskus===

* P. Pinna
* Lasnamäe turg
* Pikri
* Varraku
* Virbi
* Loitsu
* Vana-Kuuli
* Lasnamägi
* Oru
* J. Poska
* F. R. Kreutzwaldi
* Pronksi
* '''Hobujaama'''

{{col-end}}

== Välislingid ==
* [https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Muudatused-Tallinna-uhistranspordiliinidel-alates-1.-veebruarist-2019 Muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel alates 1. veebruarist 2019]

{{Tallinna bussiliinid}}

[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>102550lk1f5rf6d0c0kg3vlt4j9jmcm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kaunase veehoidla regionaalpark</title>
    <ns>0</ns>
    <id>497142</id>
    <revision>
      <id>7184979</id>
      <parentid>6332852</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:31:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184979</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4946" sha1="9zz6psvasy4p1cqrtcgblu31dhrms93" xml:space="preserve">[[Pilt:Vaišvydava_(Samylų_sen.).JPG|pisi|Regionaalpargi haldushoone]]
'''Kaunase veehoidla regionaalpark''' ([[leedu keel]]es ''Kauno marių regioninis parkas'') on [[regionaalpark]] [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon|Kaunase]] ja [[Kaišiadoryse rajoon]]is, lisaks veel [[Kaunas]]e linnas.

Kaunase veehoidla regionaalpark asub [[Nemunas]]e jõe orus [[Kaunase veehoidla]] ümbruses. Regionaalpark asutati [[1992]]. aastal, et kaitsta Kaunase veehoidlat ja selle ümbruse metsasid, sealseid maastikke, ökosüsteemi ning kultuuripärandit.

Regionaalpargile alluvad mitmed kaitsealad. Nende seas on 119 hektari suurune Strėva maastikukaitseala ja 1850 hektari suurune Kaunase veehoidla maastikukaitseala, 86 hektari suurune Karčiupise hüdrograafiline kaitseala, 68 hektari suurune Uolė hüdrograafiline kaitseala, 49 hektari suurune Pravena hüdrograafiline kaitseala, 430 hektari suurune Dabinta botaanilis-zooloogiline kaitseala, 260 hektari suurune Piliuona botaanilis-zooloogiline kaitseala, 230 hektari suurune Gastilonysi botaanilis-zooloogiline kaitseala, 110 hektari suurune Arlaviškėse botaaniline kaitseala, 13 hektari suurune Arlaviškėse ornitoloogiline kaitseala, 37 hektari suurune Pažaislise arhitektuuriline kaitseala, 21 hektari suurune [[Kaunase kindlus]]e V fordi arhitektuuriline kaitseala, 34 hektari suurune Palemonase kindlustiste arhitektuuriline kaitseala, 36 hektari suurune Surgantiškėse arheoloogiline kaitseala, 11 hektari suurune Kapitoniškise/Dovainonysi neeme arheoloogiline kaitseala ja 67 hektari suurune Kapitoniškise etnokultuuriline kaitseala.
[[Pilt:Kadagių_slėnis._Pažintinis_takas.JPG|pisi|vasakul|Arlaviškėse kadastik]]

Girionysis asub Leedu suurim dendropark. Leedu mõttes unikaalsed on Arlaviškėse kadastik ja Dabinta ürgmets.

Veehoidlas elavad [[särg]], [[haug]], [[linask]], [[latikas]], [[koha]] ja [[säga]], lisaks võib sealt leida [[mudamaim]]u, [[tõugjas|tõugjat]], [[vimb]]a ja [[euroopa mõrukas|mõrukat]]. Regionaalpargis elavad ka [[kõre]], [[suur seatigu]], [[esparseti-sinitiib]] ja [[pääsusaba]]. [[Imetajad|Imetajatest]] elab pargis 8 Leedu punase raamatu liiki ([[tiigilendlane]], [[suurvidevlane]], [[kääbus-nahkhiir]], [[hilis-nahkhiir]], [[põhja-nahkhiir]], [[valgejänes]], [[saarmas]] ja [[kunel]]), sealt on leitud 70% Leedu imetajaliikidest. Suuremate kiskjate ja sõraliste püsielupaigaks regionaalpark ei sobi, kuna selle metsad on liiga väikesed. Sealne kunelipopulatsioon on aga üks Leedu suuremaid.&lt;ref&gt;http://www.kaunomarios.lt/21031/gamta/gyvunija/zinduoliai.html&lt;/ref&gt;  Regionaalpargist on leitud 86 liiki linde, neist 40 läbirändel. Leedu siseveekogudest on Kaunase veehoidla tähtsaim veelindude talvitumispaik.  Punase raamatu liikidest pesitsevad seal [[hüüp]], [[väikehüüp]], [[jääkoskel]], [[merikotkas]], [[täpikhuik]], [[väikehuik]], [[kormoran]], [[soorüdi]], [[väiketiir]], [[punajalg-tilder]], [[jäälind]] ja [[must-harksaba]].&lt;ref&gt;http://www.kaunomarios.lt/21028/gamta/gyvunija/pauksciai.html&lt;/ref&gt;
[[Pilt:Kauno_mariu_pakrante.jpg|pisi|Vaade Kaunase veehoidlalt]]
[[Pilt:Pažaislio_ansamblis.Ensemble_of_Pažaislis.jpg|pisi|Pažaislise klooster]]

Kultuurilises plaanis on regionaalpargis tähtsamad kaks perioodi. Veehoidla alla on jäänud 13 muinasasulat. Hiljem kujunes Nemunase jõgi [[leedulased|leedulaste]] ja [[jatvingid|jatvingite]] asuala piiriks. Ristisõdade ajal oli jõe kallastel erisugune saatus - jatvingite ala laastati, leedulaste kaldale rajati aga arvukatest linnamägedest kindlustiste vöönd. Hiljem lubasid suurvürstid jõe vasakkaldale asukaid [[Preisimaa]]lt, kes tegelesid söepõletamise, metsanduse ja [[tõrv]]a tootmisega. Üks varasemaid saksa asundusi Leedus - Smalakalnis - jääb regionaalparki. Teine oluline vanem mälestis on [[Pažaislise klooster]]. Kaunase veehoidla rajamisel jäid vee alla arvukad muinasasulad ja mitmed külad. Nende elanikud asustati ümber, teise kohta viidi ka mitmed hooned.&lt;ref&gt;http://www.kaunomarios.lt/20724/kultura.html&lt;/ref&gt;

Kaunase veehoidla regionaalpargi halduskeskus asub [[Vaišvydava küla]]s aadressil Miškininkų g. 2.&lt;ref&gt;http://www.kaunomarios.lt/20736/virsutinis/struktura-ir-kontaktai.html&lt;/ref&gt; Tähtsamad asulad regionaalpargi territooriumil on Kaunas (osaliselt), [[Samylai]] ja [[Piliuona]].

Kaunase veehoidla regionaalpargi pindala on 9 868 hektarit. Sellest 63,5&amp;nbsp;km² võtab enda alla Kaunase veehoidla.

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.kaunomarios.lt/20726/zemelapiai/specialieji-planai.html Regionaalpargi kaart]
* [http://www.kaunomarios.lt/ Kaunase veehoidla regionaalpargi koduleht]
* [http://www.vstt.lt/VI/index.php#r/131 Regionaalpark Leedu kaitsealade registris] (''leedu keeles'')
* [https://www.youtube.com/watch?v=iG8oi46z51E Regionaalpark YouTube'is]

[[Kategooria:Leedu regionaalpargid]]
[[Kategooria:Kaunas]]
[[Kategooria:Kaunase rajoon]]
[[Kategooria:Kaišiadoryse rajoon]]</text>
      <sha1>9zz6psvasy4p1cqrtcgblu31dhrms93</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>If P&amp;C Insurance AS</title>
    <ns>0</ns>
    <id>497307</id>
    <revision>
      <id>7185066</id>
      <parentid>6977812</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T08:34:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37650-30</username>
        <id>232730</id>
      </contributor>
      <origin>7185066</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3662" sha1="55uo4mptg8202qw2b72dp7q1foq4p22" xml:space="preserve">{{Ettevõte
| nimi = If P&amp;C Insurance AS
| pilt = [[File:If P&amp;C Insurance AS 2023.jpg|250px]]
| logo = [[File:Logo If Skadeförsäkring.svg|180px]]
| peakorter = Lõõtsa 8a, Tallinn
| emafirma = If P&amp;C Insurance Holding Ltd
| kodulehekülg = {{URL|https://www.if.ee}}
| valdkonnad = Vara- ja kahjukindlustus
| käive = 250 mln € {{small|(2025)}}
| töötajaid = 1338 {{small|(2025)}}
}}

'''If P&amp;C Insurance AS''' (kaubamärk '''If Kindlustus''') on Eestis registreeritud vara- ja 

kahjukindlustusselts, mis tegutseb Eestis, Lätis ja Leedus'''.''' &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2016-09-27 |pealkiri=Lühidalt Ifist – If Kindlustus ja If Grupp {{!}} If.ee |url=https://www.if.ee/ifist/meist |vaadatud=2025-09-19 |väljaanne=www.if.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Ettevõte pakub kindlustusteenuseid nii era- kui äriklientidele ning teenindab Balti riikides ligikaudu 380 000 klienti. Juhatuse esimees on Andris Morozovs.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Omanik ja grupikuuluvus ==
If P&amp;C Insurance AS kuulub täielikult ettevõttele If P&amp;C Insurance Holding Ltd, mis on osa Soome börsiettevõttest '''Sampo Group'''.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-09-27 |pealkiri=Legal Structure |url=https://www.if-insurance.com/about-if/about-us/legal-structure |vaadatud=2025-09-19 |väljaanne=www.if-insurance.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; 

[[If (ettevõte)|If]] on ka Põhjamaade (Norra, Rootsi, Soome, Taani) suurim kahjukindlustuse pakkuja, teenindades enam kui 4,6 miljonit klienti ja lahendades igal aastal ligi 1,4 miljonit kahjujuhtumit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2018-03-02 |pealkiri=Facts about If {{!}} If |url=https://www.if-insurance.com/about-if/about-us/facts-about-if |vaadatud=2025-09-19 |väljaanne=www.if-insurance.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Tänapäevase If P&amp;C Insurance AS-i eelkäijaks on nõukogude ajal tegutsenud ENSV Riiklik Kindlustus, mis reorganiseeriti 15. juulil 1991 riiklikuks aktsiaseltsiks (RAS) Eesti Kindlustus. Ettevõte jätkas tegevust nii elu- kui ka kahjukindlustuse valdkonnas kuni 1995.–1996. aastani, mil tegevusalad eraldati kaheks tütarettevõtteks: kahjukindlustusega tegelevaks Eesti Varakindlustuse AS-iks ja elukindlustusega tegelevaks Eesti Elukindlustuse AS-iks.

1996. aastal erastati RAS Eesti Kindlustus ning ettevõtte uueks nimeks sai AS Eesti Kindlustus. Selle enamusomanikuks sai Eesti Hoiupank. Pärast Hansapanga ja Hoiupanga ühinemist 1998. aastal läks ettevõtte enamusosalus üle Hansapangale. 1999. aastal omandas Soome kindlustusettevõte Vakuutusosakeyhtiö Yritys Sampo Eesti Varakindlustuse AS-i. Sama aasta detsembris ühines Eesti Varakindlustuse AS Sampo Kindlustuse AS-iga. Ühinenud ettevõtte uueks ärinimeks sai AS Sampo Eesti Varakindlustus.

2. jaanuaril 2002 sai ettevõttest osa If P&amp;C Insurance Holding Ltd kontsernist. Sama aasta 23. jaanuaril muudeti ettevõtte ärinimeks AS If Eesti Kindlustus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-04-10 |pealkiri=🟢 IF P&amp;C INSURANCE AS (10100168) - Firma Ülevaade @ Inforegister.ee |url=https://www.inforegister.ee/10100168-IF-P-C-INSURANCE-AS/ |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=Inforegister |keel=et}}&lt;/ref&gt;

26. märtsil 2003 läks ettevõtte omand kontserni sees üle ettevõttele If P&amp;C Insurance Company (Soome). Alates 12. juunist 2009 on ettevõtte ärinimi If P&amp;C Insurance AS.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-04-10 |pealkiri=🟢 IF P&amp;C INSURANCE AS (10100168) - Firma Ülevaade @ Inforegister.ee |url=https://www.inforegister.ee/10100168-IF-P-C-INSURANCE-AS/ |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=Inforegister |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.if.ee/ Ettevõtte koduleht]

[[Kategooria:Eesti kindlustusettevõtted]]</text>
      <sha1>55uo4mptg8202qw2b72dp7q1foq4p22</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185068</id>
      <parentid>7185066</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T08:35:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37650-30</username>
        <id>232730</id>
      </contributor>
      <origin>7185068</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3726" sha1="547vchkapqzni6h4s2w77j2zqluw8if" xml:space="preserve">{{Ettevõte
| nimi = If P&amp;C Insurance AS
| pilt = [[File:If P&amp;C Insurance AS 2023.jpg|250px]]
| logo = [[File:Logo If Skadeförsäkring.svg|180px]]
| peakorter = Lõõtsa 8a, Tallinn
| emafirma = If P&amp;C Insurance Holding Ltd
| kodulehekülg = {{URL|https://www.if.ee}}
| valdkonnad = Vara- ja kahjukindlustus
| käive = 250 mln € {{small|(2025)}}
| töötajaid = 1338 {{small|(2025)}}
| tunnuslause = If aitab palju
| piirkond = Eesti, Läti, Leedu
}}

'''If P&amp;C Insurance AS''' (kaubamärk '''If Kindlustus''') on Eestis registreeritud vara- ja 

kahjukindlustusselts, mis tegutseb Eestis, Lätis ja Leedus'''.''' &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2016-09-27 |pealkiri=Lühidalt Ifist – If Kindlustus ja If Grupp {{!}} If.ee |url=https://www.if.ee/ifist/meist |vaadatud=2025-09-19 |väljaanne=www.if.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Ettevõte pakub kindlustusteenuseid nii era- kui äriklientidele ning teenindab Balti riikides ligikaudu 380 000 klienti. Juhatuse esimees on Andris Morozovs.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Omanik ja grupikuuluvus ==
If P&amp;C Insurance AS kuulub täielikult ettevõttele If P&amp;C Insurance Holding Ltd, mis on osa Soome börsiettevõttest '''Sampo Group'''.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-09-27 |pealkiri=Legal Structure |url=https://www.if-insurance.com/about-if/about-us/legal-structure |vaadatud=2025-09-19 |väljaanne=www.if-insurance.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; 

[[If (ettevõte)|If]] on ka Põhjamaade (Norra, Rootsi, Soome, Taani) suurim kahjukindlustuse pakkuja, teenindades enam kui 4,6 miljonit klienti ja lahendades igal aastal ligi 1,4 miljonit kahjujuhtumit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2018-03-02 |pealkiri=Facts about If {{!}} If |url=https://www.if-insurance.com/about-if/about-us/facts-about-if |vaadatud=2025-09-19 |väljaanne=www.if-insurance.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Tänapäevase If P&amp;C Insurance AS-i eelkäijaks on nõukogude ajal tegutsenud ENSV Riiklik Kindlustus, mis reorganiseeriti 15. juulil 1991 riiklikuks aktsiaseltsiks (RAS) Eesti Kindlustus. Ettevõte jätkas tegevust nii elu- kui ka kahjukindlustuse valdkonnas kuni 1995.–1996. aastani, mil tegevusalad eraldati kaheks tütarettevõtteks: kahjukindlustusega tegelevaks Eesti Varakindlustuse AS-iks ja elukindlustusega tegelevaks Eesti Elukindlustuse AS-iks.

1996. aastal erastati RAS Eesti Kindlustus ning ettevõtte uueks nimeks sai AS Eesti Kindlustus. Selle enamusomanikuks sai Eesti Hoiupank. Pärast Hansapanga ja Hoiupanga ühinemist 1998. aastal läks ettevõtte enamusosalus üle Hansapangale. 1999. aastal omandas Soome kindlustusettevõte Vakuutusosakeyhtiö Yritys Sampo Eesti Varakindlustuse AS-i. Sama aasta detsembris ühines Eesti Varakindlustuse AS Sampo Kindlustuse AS-iga. Ühinenud ettevõtte uueks ärinimeks sai AS Sampo Eesti Varakindlustus.

2. jaanuaril 2002 sai ettevõttest osa If P&amp;C Insurance Holding Ltd kontsernist. Sama aasta 23. jaanuaril muudeti ettevõtte ärinimeks AS If Eesti Kindlustus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-04-10 |pealkiri=🟢 IF P&amp;C INSURANCE AS (10100168) - Firma Ülevaade @ Inforegister.ee |url=https://www.inforegister.ee/10100168-IF-P-C-INSURANCE-AS/ |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=Inforegister |keel=et}}&lt;/ref&gt;

26. märtsil 2003 läks ettevõtte omand kontserni sees üle ettevõttele If P&amp;C Insurance Company (Soome). Alates 12. juunist 2009 on ettevõtte ärinimi If P&amp;C Insurance AS.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-04-10 |pealkiri=🟢 IF P&amp;C INSURANCE AS (10100168) - Firma Ülevaade @ Inforegister.ee |url=https://www.inforegister.ee/10100168-IF-P-C-INSURANCE-AS/ |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=Inforegister |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.if.ee/ Ettevõtte koduleht]

[[Kategooria:Eesti kindlustusettevõtted]]</text>
      <sha1>547vchkapqzni6h4s2w77j2zqluw8if</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185069</id>
      <parentid>7185068</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T08:38:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37650-30</username>
        <id>232730</id>
      </contributor>
      <origin>7185069</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3724" sha1="ja366xigp25jmei1gfisp8hp8bmq7rd" xml:space="preserve">{{Ettevõte
| nimi = If P&amp;C Insurance AS
| pilt = [[File:If P&amp;C Insurance AS 2023.jpg|250px]]
| logo = [[File:Logo If Skadeförsäkring.svg|180px]]
| peakorter = Lõõtsa 8a, Tallinn
| emafirma = If P&amp;C Insurance Holding Ltd
| kodulehekülg = {{URL|https://www.if.ee}}
| valdkonnad = Vara- ja kahjukindlustus
| käive = 250 mln € {{small|(2025)}}
| töötajaid = 1338 {{small|(2025)}}
| tunnuslause = If aitab palju
| piirkond = Eesti, Läti, Leedu
}}

'''If P&amp;C Insurance AS''' (kaubamärk '''If Kindlustus''') on Eestis registreeritud vara- ja kahjukindlustusselts, mis tegutseb Eestis, Lätis ja Leedus'''.''' &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2016-09-27 |pealkiri=Lühidalt Ifist – If Kindlustus ja If Grupp {{!}} If.ee |url=https://www.if.ee/ifist/meist |vaadatud=2025-09-19 |väljaanne=www.if.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Ettevõte pakub kindlustusteenuseid nii era- kui äriklientidele ning teenindab Balti riikides ligikaudu 380 000 klienti. Juhatuse esimees on Andris Morozovs.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Omanik ja grupikuuluvus ==
If P&amp;C Insurance AS kuulub täielikult ettevõttele If P&amp;C Insurance Holding Ltd, mis on osa Soome börsiettevõttest '''Sampo Group'''.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-09-27 |pealkiri=Legal Structure |url=https://www.if-insurance.com/about-if/about-us/legal-structure |vaadatud=2025-09-19 |väljaanne=www.if-insurance.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; 

[[If (ettevõte)|If]] on ka Põhjamaade (Norra, Rootsi, Soome, Taani) suurim kahjukindlustuse pakkuja, teenindades enam kui 4,6 miljonit klienti ja lahendades igal aastal ligi 1,4 miljonit kahjujuhtumit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2018-03-02 |pealkiri=Facts about If {{!}} If |url=https://www.if-insurance.com/about-if/about-us/facts-about-if |vaadatud=2025-09-19 |väljaanne=www.if-insurance.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Tänapäevase If P&amp;C Insurance AS-i eelkäijaks on nõukogude ajal tegutsenud ENSV Riiklik Kindlustus, mis reorganiseeriti 15. juulil 1991 riiklikuks aktsiaseltsiks (RAS) Eesti Kindlustus. Ettevõte jätkas tegevust nii elu- kui ka kahjukindlustuse valdkonnas kuni 1995.–1996. aastani, mil tegevusalad eraldati kaheks tütarettevõtteks: kahjukindlustusega tegelevaks Eesti Varakindlustuse AS-iks ja elukindlustusega tegelevaks Eesti Elukindlustuse AS-iks.

1996. aastal erastati RAS Eesti Kindlustus ning ettevõtte uueks nimeks sai AS Eesti Kindlustus. Selle enamusomanikuks sai Eesti Hoiupank. Pärast Hansapanga ja Hoiupanga ühinemist 1998. aastal läks ettevõtte enamusosalus üle Hansapangale. 1999. aastal omandas Soome kindlustusettevõte Vakuutusosakeyhtiö Yritys Sampo Eesti Varakindlustuse AS-i. Sama aasta detsembris ühines Eesti Varakindlustuse AS Sampo Kindlustuse AS-iga. Ühinenud ettevõtte uueks ärinimeks sai AS Sampo Eesti Varakindlustus.

2. jaanuaril 2002 sai ettevõttest osa If P&amp;C Insurance Holding Ltd kontsernist. Sama aasta 23. jaanuaril muudeti ettevõtte ärinimeks AS If Eesti Kindlustus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-04-10 |pealkiri=🟢 IF P&amp;C INSURANCE AS (10100168) - Firma Ülevaade @ Inforegister.ee |url=https://www.inforegister.ee/10100168-IF-P-C-INSURANCE-AS/ |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=Inforegister |keel=et}}&lt;/ref&gt;

26. märtsil 2003 läks ettevõtte omand kontserni sees üle ettevõttele If P&amp;C Insurance Company (Soome). Alates 12. juunist 2009 on ettevõtte ärinimi If P&amp;C Insurance AS.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-04-10 |pealkiri=🟢 IF P&amp;C INSURANCE AS (10100168) - Firma Ülevaade @ Inforegister.ee |url=https://www.inforegister.ee/10100168-IF-P-C-INSURANCE-AS/ |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=Inforegister |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.if.ee/ Ettevõtte koduleht]

[[Kategooria:Eesti kindlustusettevõtted]]</text>
      <sha1>ja366xigp25jmei1gfisp8hp8bmq7rd</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185070</id>
      <parentid>7185069</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T08:39:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37650-30</username>
        <id>232730</id>
      </contributor>
      <origin>7185070</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3726" sha1="kd85kl43mwwuy5egnk3qaadirh6z216" xml:space="preserve">{{Ettevõte
| nimi = If P&amp;C Insurance AS
| pilt = [[File:If P&amp;C Insurance AS 2023.jpg|250px]]
| logo = [[File:Logo If Skadeförsäkring.svg|180px]]
| peakorter = Lõõtsa 8a, Tallinn
| emafirma = If P&amp;C Insurance Holding Ltd
| kodulehekülg = {{URL|https://www.if.ee}}
| valdkonnad = Vara- ja kahjukindlustus
| käive = 250 mln € {{small|(2025)}}
| töötajaid = 1338 {{small|(2025)}}
| tunnuslause = &quot;If aitab palju&quot;
| piirkond = Eesti, Läti, Leedu
}}

'''If P&amp;C Insurance AS''' (kaubamärk '''If Kindlustus''') on Eestis registreeritud vara- ja kahjukindlustusselts, mis tegutseb Eestis, Lätis ja Leedus'''.''' &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2016-09-27 |pealkiri=Lühidalt Ifist – If Kindlustus ja If Grupp {{!}} If.ee |url=https://www.if.ee/ifist/meist |vaadatud=2025-09-19 |väljaanne=www.if.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Ettevõte pakub kindlustusteenuseid nii era- kui äriklientidele ning teenindab Balti riikides ligikaudu 380 000 klienti. Juhatuse esimees on Andris Morozovs.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Omanik ja grupikuuluvus ==
If P&amp;C Insurance AS kuulub täielikult ettevõttele If P&amp;C Insurance Holding Ltd, mis on osa Soome börsiettevõttest '''Sampo Group'''.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-09-27 |pealkiri=Legal Structure |url=https://www.if-insurance.com/about-if/about-us/legal-structure |vaadatud=2025-09-19 |väljaanne=www.if-insurance.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; 

[[If (ettevõte)|If]] on ka Põhjamaade (Norra, Rootsi, Soome, Taani) suurim kahjukindlustuse pakkuja, teenindades enam kui 4,6 miljonit klienti ja lahendades igal aastal ligi 1,4 miljonit kahjujuhtumit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2018-03-02 |pealkiri=Facts about If {{!}} If |url=https://www.if-insurance.com/about-if/about-us/facts-about-if |vaadatud=2025-09-19 |väljaanne=www.if-insurance.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Tänapäevase If P&amp;C Insurance AS-i eelkäijaks on nõukogude ajal tegutsenud ENSV Riiklik Kindlustus, mis reorganiseeriti 15. juulil 1991 riiklikuks aktsiaseltsiks (RAS) Eesti Kindlustus. Ettevõte jätkas tegevust nii elu- kui ka kahjukindlustuse valdkonnas kuni 1995.–1996. aastani, mil tegevusalad eraldati kaheks tütarettevõtteks: kahjukindlustusega tegelevaks Eesti Varakindlustuse AS-iks ja elukindlustusega tegelevaks Eesti Elukindlustuse AS-iks.

1996. aastal erastati RAS Eesti Kindlustus ning ettevõtte uueks nimeks sai AS Eesti Kindlustus. Selle enamusomanikuks sai Eesti Hoiupank. Pärast Hansapanga ja Hoiupanga ühinemist 1998. aastal läks ettevõtte enamusosalus üle Hansapangale. 1999. aastal omandas Soome kindlustusettevõte Vakuutusosakeyhtiö Yritys Sampo Eesti Varakindlustuse AS-i. Sama aasta detsembris ühines Eesti Varakindlustuse AS Sampo Kindlustuse AS-iga. Ühinenud ettevõtte uueks ärinimeks sai AS Sampo Eesti Varakindlustus.

2. jaanuaril 2002 sai ettevõttest osa If P&amp;C Insurance Holding Ltd kontsernist. Sama aasta 23. jaanuaril muudeti ettevõtte ärinimeks AS If Eesti Kindlustus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-04-10 |pealkiri=🟢 IF P&amp;C INSURANCE AS (10100168) - Firma Ülevaade @ Inforegister.ee |url=https://www.inforegister.ee/10100168-IF-P-C-INSURANCE-AS/ |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=Inforegister |keel=et}}&lt;/ref&gt;

26. märtsil 2003 läks ettevõtte omand kontserni sees üle ettevõttele If P&amp;C Insurance Company (Soome). Alates 12. juunist 2009 on ettevõtte ärinimi If P&amp;C Insurance AS.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-04-10 |pealkiri=🟢 IF P&amp;C INSURANCE AS (10100168) - Firma Ülevaade @ Inforegister.ee |url=https://www.inforegister.ee/10100168-IF-P-C-INSURANCE-AS/ |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=Inforegister |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.if.ee/ Ettevõtte koduleht]

[[Kategooria:Eesti kindlustusettevõtted]]</text>
      <sha1>kd85kl43mwwuy5egnk3qaadirh6z216</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vaitkuškise mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>503720</id>
    <revision>
      <id>7184967</id>
      <parentid>6743369</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:24:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184967</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3861" sha1="etfh2g45bus7r9kin3vtx1e6dr1d241" xml:space="preserve">[[Pilt:Palace_of_Kasakovskiai,_Vaitkuškis_19th_c..jpg|pisi|Vaitkuškise mõisa peahoone [[Napoleon Orda]] maalil]]
'''Vaitkuškise mõis''' ehk '''Pašilė mõis''' ([[leedu keel]]es ''Vaitkuškio dvaras'' või ''Pašilės dvaras'') on endine mõis [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is [[Pabaiskase vald|Pabaiskase vallas]] [[Vaitkuškis]]es. Peahoone asub aadressil Parko g. 2, muinsuskaitse all on nii mõisa park kui ka peahoone varemed.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kultūros vertybių registras |url=https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/f7553104-6b4d-4a3f-81b6-a49e2f4acb02 |vaadatud=2018-04-05 }}&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==

[[XVI sajand]]i alguses rajasid Vaitkused mõisa kohta, kus varem oli mitu väikemaavaldust. 1550. aastal läks mõis Skorulskiste valdusse.

1764. aastal müüs Mykolas Skorulskis mõisa 160 000 kuldmündi eest [[Kossakowski]]tele.&lt;ref&gt;[http://vilkmerge.lt/vieta-kur-nebevaiksto-skrybeletos-ponios-vaitkuskio-dvaro-istorija-2/ Vieta, kur nebevaikšto skrybėlėtos ponios (Vaitkuškio dvaro istorija)]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Kui 1862. aastal valmis [[Uusgootika|uusgooti stiilis]] peahoone, oli mõisa omanik fotograaf Stanislovas Kosakovskis. Tema tädi [[Ewelina Hańska]] oli kirjavahetuses [[Honoré de Balzac]]iga, nii säilis mõisas asunud Kossakowskite suguvõsa arhiivis osa kirjaniku kirjavahetusest. Mõisas asus ka 12 000 teosega raamatukogu. Stanislovase surma järel jagati tema vanavarakogu laiali, uus omanik annetas sealjuures 2277 raamatut ka kohaliku raamatukogu tarbeks. Suur osa mõisa varadest sattus sealjuures [[Lyduokiai mõis]]a, sealhulgas 1347 raamatut. Vaitkuškise mõisa jäi alles 8032 raamatut.&lt;ref&gt;“Magazyn Wilenski” 1999 m. Nr. 2 – 5&lt;/ref&gt; Tänapäeval on [[Vilnius]]es [[Leedu rahvusraamatukogu]]s hoiul üle 5000 mõisast pärineva raamatu; tegemist on suurima ühest mõisast pärineva raamatukoguga, mis seal hoiul on.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.vaitkuskis.com/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-04-05 |arhiivimisaeg=2018-04-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180406041408/https://www.vaitkuskis.com/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Mõisa paigutati 1939. aastal Teise maailmasõja tõttu Leedus interneeritud Poola sõdurid. Mõis ise võõrandati 1940. aastal. Teise maailmasõja ajal rajasid Saksa okupatsiooniväed mõisa territooriumile [[juudid|juutide]] [[geto]].&lt;ref&gt;[https://turizmogidas.lt/lt/lankytinos-vietos/ukmerges-rajono-savivaldybe/vaitkuskio-dvaras-410 Vaitkuškio dvaras]&lt;/ref&gt;

==Mõisakompleks==

Mõisa peahoone oli pikk ja oli kokku ehitatud kontorihoonega, kus asusid mitmed ametiruumid. Peahoone paraadosas asusid kaks suurt nelinurkset saali. Peahoone vastas asus haldushoone, kus paiknesid ka tõllakuur, pesuköök ja piimaladu. Kokku koosnes mõisakompleks 22 ehitisest.&lt;ref&gt;[http://ciurlioniopaveldas.eu/geguzes-12-d-vaitkuskio-dvaras-ukmerges-raj/ JOLITA ŽALGIRYTĖ. DIDINGOS PRAEITIES PĖDSAKAI VAITKUŠKYJE]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

Vaitkuškise mõisa peahoone põles II maailmasõja ajal maha ja säilinud on vaid selle varemed (mõisa torn on siiski taastatud). Varemeis on ka mõisa laut ja tallid. Osaliselt on säilinud mõisakompleksi ümbritsenud [[betoon]]ist müür ja väravad, samuti on säilinud mõisa [[kuur]].
&lt;gallery&gt;
Vaitkuskis.jpg|Peahoone varemed
Vaitkuskis manor stables ruins - panoramio.jpg|Talli varemed
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.heritage.lt/dvarai/foto.php?id=86 Sissekanne Leedu mõisate veebisaidil; fotod] (''leedu keeles'')
*[http://www.heritage.lt/dvarai/teritorijos.php?id=86 Sissekanne Leedu mõisate veebisaidil; asendiplaan] (''leedu keeles'')

[[Kategooria:Ukmergė rajooni mõisad]]
{{Coordinate|NS=55/08/54/N|EW=24/34/10/E|type=landmark|region=LT}}</text>
      <sha1>etfh2g45bus7r9kin3vtx1e6dr1d241</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused</title>
    <ns>0</ns>
    <id>513533</id>
    <revision>
      <id>7184531</id>
      <parentid>7184156</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T13:08:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <comment>/* Väljalangemismängud */</comment>
      <origin>7184531</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="88314" sha1="mio9l704jdxxyje58xjhl1c8x8vd1zq" xml:space="preserve">{{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus
| turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused
| aasta =
| muu_nimi = 2026 FIFA World Cup&lt;br&gt;Copa Mundial de la FIFA 2026&lt;br&gt;Coupe du Monde de la FIFA 2026
| pilt = 2026 FIFA World Cup emblem.svg
| pildisuurus = 150px
| pildiallkiri = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistluste logo
| võõrustaja = [[Kanada]]&lt;br&gt;[[Mehhiko]]&lt;br&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| kuupäev = 11. juuni – 19. juuli 2026
| võistkondi = 48
| konföderatsioone = 6
| väljakud = 16
| linnad = 16
| meister =
| teine =
| kolmas =
| neljas =
| mänge =
| väravaid =
| pealtvaatajaid =
| parim_väravakütt =
| mängija =
| noormängija =
| väravavaht =
| aus_mäng =
| eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]]
| järgmine = ''[[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]]''
| uuendatud =
}}
'''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. [[jalgpalli maailmameistrivõistlused]], mis toimuvad 11. juunist 19. juulini 2026 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Tegemist on esimese meeste jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiriga, mida korraldavad kolm riiki. Mänge peetakse 16 [[Põhja-Ameerika]] linnas: üheteistkümnes võistluspaigas Ameerika Ühendriikides, kolmes Mehhikos ja kahes Kanadas.&lt;ref name=&quot;SoccernetEelvaade&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Turniir on esimene [[FIFA]] maailmameistrivõistluste finaalturniir, kus osaleb senise 32 asemel 48 koondist. Seetõttu on tegemist seni suurima osalejate arvuga jalgpalli maailmameistrivõistlustega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/koondis/uudised/eesti-kuulub-mm-valikturniiril-uhte-alagruppi-neljakordse-n24138 |pealkiri=Eesti kuulub MM-valikturniiril ühte alagruppi neljakordse maailmameistriga |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Finaalturniiril peetakse kokku 104 mängu, mis jõuavad Eesti vaatajateni [[TV3]], [[Go3]] ja [[Eesti Rahvusringhääling]]u vahendusel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609980570/jalgpalli-mm-finaalturniiri-ulekandeid-naitavad-tv3-go3-ja-err |pealkiri=Jalgpalli MM-finaalturniiri ülekandeid näitavad TV3, Go3 ja ERR |väljaanne=ERR Sport |aeg=28. märts 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l, kus kohtuvad korraldajamaa [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] ja [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609878100/jalgpalli-mm-i-avavad-mehhiko-ja-lav-prantsusmaa-ja-norra-on-uhes-grupis |pealkiri=Jalgpalli MM-i avavad Mehhiko ja LAV, Prantsusmaa ja Norra on ühes grupis |väljaanne=ERR Sport |aeg=5. detsember 2025 |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Finaal toimub 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.&lt;ref name=&quot;SoccernetEelvaade&quot; /&gt;

Tiitlikaitsjana osaleb turniiril [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]], kes võitis [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlused]] [[Katar]]is. Kolm korraldajariiki – [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] – pääsesid finaalturniirile automaatselt korraldajamaadena.

== Võistluste korraldamine ==
Ameerika Ühendriikide ühine pakkumine koos Mehhiko ja Kanadaga kuulutati ametlikult välja 10. aprillil 2017.&lt;ref&gt;[https://www.si.com/soccer/2017/04/10/2026-world-cup-usa-mexico-canada-host-bid USA, Mexico, Canada announce joint bid to host 2026 World Cup] Sports Illustrated. April 10, 2017.&lt;/ref&gt;

13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US &amp; Mexico joint bid wins right to host tournament]  BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021&lt;/ref&gt; See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates 2002. aastast, mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud 1970. ja 1986. aasta turniiri ning temast saab esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem 1994. aastal. Seevastu on see Kanadale esimene kord, kui ta meeste turniiri võõrustab.

== Kvalifitseerumine ==
Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem on maailmameistrivõistlustel võistelnud 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] teevad kõik oma MM-debüüdi. [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal.

[[Katari jalgpallikoondis|Katar]] pääses turniirile esimest korda kvalifikatsiooni kaudu, olles varem osalenud 2022. aastal kui korraldaja. [[Kongo DV jalgpallikoondis|Kongo DV]] ja [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] naasevad turniirile pärast seda, kui nad osalesid oma esimesel turniiril [[FIFA World Cup 1974|1974]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/football/2025/nov/19/curacao-complete-fairytale-with-battling-draw-in-jamaica-to-qualify-for-world-cup Curaçao complete fairytale with battling draw in Jamaica to qualify for World Cup] The Guardian. Retrieved November 19, 2025.&lt;/ref&gt; [[Austria jalgpallikoondis|Austria]], [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] ja [[šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] naasevad turniirile pärast viimast osalemist [[FIFA World Cup 1998|1998]]. aastal.

Neljakordne maailmameister [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] jäi turniirilt eemale pärast seda, kui ta kaotas Euroopa regiooni valiksarja finaalmängus [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosniale ja Hertsegoviinale]] penaltiseerias, olles esimeseks endiseks maailmameistriks, kes on finaalturniiri kohast jäänud ilma kolmel korral järjest.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/football/2026/mar/31/bosnia-herzegovina-italy-world-cup-2026-qualifying-playoff-match-report Italy miss out on World Cup again after Bosnia and Herzegovina’s shootout triumph] The Guardian. Retrieved April 3, 2026&lt;/ref&gt; Sarnaselt 2018. ja 2022. aastaga oli Itaalia ka ainus endine maailmameister, kes ei kvalifitseerunud.

Mängitavate mängude koguarv suureneb 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta 32-päevased turniirid.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian. Archived from the original on April 11, 2023. &lt;/ref&gt; Iga meeskond mängib endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil on 24. mai 2026, klubid peavad oma mängijad vabastama 25. maiks.

== Võistluskohad ==
2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused peetakse 16 linnas kolmes riigis. Võistluspaikadest üksteist asub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kolm [[Mehhiko]]s ja kaks [[Kanada]]s.&lt;ref name=&quot;Soccernet2026&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l ning finaal 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.&lt;ref name=&quot;Soccernet2026&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth]]i linnastu&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Arlington]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]]
! {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[East Rutherford]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]]
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]]
|-
| [[AT&amp;T Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Dallase staadion)}}'''
| [[Estadio Azteca]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Estadio Banorte)}}'''
| [[MetLife Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}'''
| [[Mercedes-Benz Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Atlanta staadion)}}'''
| [[Arrowhead Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Kansas City staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''94 000'''
| Mahutavus: '''83 000'''
| Mahutavus: '''82 500'''
| Mahutavus: '''75 000'''
| Mahutavus: '''73 000'''
|-
| [[Fail:Cowboys stadium inside view 4.JPG|160px]]
| [[Fail:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|160px]]
| [[Fail:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|160px]]
| [[Fail:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|160px]]
| [[Fail:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|160px]]
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]]
| colspan=&quot;3&quot; rowspan=&quot;12&quot; | {{Asendikaart+|Põhja-Ameerika
|muu_kaart=Canada USA Mexico laea location map.svg
|ujuvjoondus=keskel
|laius=560
|seletus=
|kohad=
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=49.28|long=-123.12|silt='''[[Vancouver]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=43.7|long=-79.4|silt='''[[Toronto]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=19.302911|long=-99.150442|silt='''[[México]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.722806|long=-100.312056|silt='''[[Monterrey]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=20.681667|long=-103.462778|silt='''[[Guadalajara]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=33.755|long=-84.39|silt='''[[Atlanta]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=42.065278|long=-71.248333|silt='''[[Boston]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=32.775833|long=-96.796667|silt='''[[Dallas]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=29.762778|long=-95.383056|silt='''[[Houston]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.099722|long=-94.578333|silt='''[[Kansas City (Missouri)|Kansas City]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=34.05|long=-118.25|silt='''[[Los Angeles]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.775278|long=-80.208889|silt='''[[Miami]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=40.817097|long=-74.085024|silt='''[[New York]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.9500|long=-75.1667|silt={{Nowrap|'''[[Philadelphia]]'''}}|paigutus=all}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=37.4032|long=-121.9698|silt='''[[San Francisco]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=47.5952|long=-122.3316|silt='''[[Seattle]]'''|paigutus=vasakul}}
}}
! {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Santa Clara]])&lt;/small&gt;
|-
| [[NRG Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Houstoni staadion)}}'''
| [[Levi's Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''72 000'''
| Mahutavus: '''71 000'''
|-
| [[Fail:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|160px]]
| [[Fail:Entering Levi's Stadium.JPG|160px]]
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Inglewood]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]]
|-
| [[SoFi Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Los Angelese staadion)}}'''
| [[Lincoln Financial Field]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Philadelphia staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''70 000'''
| Mahutavus: '''69 000'''
|-
| [[Fail:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|160px]]
| [[Fail:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|160px]]
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]]
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Foxborough]])&lt;/small&gt;
|-
| [[Lumen Field]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Seattle'i staadion)}}'''
| [[Gillette Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Bostoni staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''69 000'''
| Mahutavus: '''65 000'''
|-
| [[Fail:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|160px]]
| [[Fail:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|160px]]
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Miami Gardens]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]]
! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Zapopan]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]]
|-
| [[Hard Rock Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Miami staadion)}}'''
| [[BC Place Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(BC Place Vancouver)}}'''
| [[Estadio BBVA]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Estadio Monterrey)}}'''
| [[Estadio Akron]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}'''
| [[BMO Field]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Toronto staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''65 000'''
| Mahutavus: '''54 000'''
| Mahutavus: '''53 500'''
| Mahutavus: '''48 000'''
| Mahutavus: '''45 000'''
|-
| [[Fail:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|160px]]
| [[Fail:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|160px]]
| [[Fail:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|160px]]
| [[Fail:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|160px]]
| [[Fail:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|160px]]
|}

== Avatseremooniad ==
Võistlustel peeti kolm avatseremooniat, igas riigis eraldi. Mehhikos toimus avatseremoonia 11. juunil 2026 [[Estadio Azteca]]l (Estadio Banorte) ja seal esinesid Mehhiko rokkbänd [[Maná]], Mehhiko lauljad [[Alejandro Fernández]], [[Belinda]] ja [[Lila Downs]] ning teised Ladina-Ameerika artistid. Kanadas toimus avatseremoonia 12. juunil 2026 [[Toronto]]s [[BMO Field]]i staadionil ja seal esinesid Kanada lauljad [[Alanis Morissette]], [[Alessia Cara]], [[Jessie Reyez]], [[Michael Bublé]] ja teised. Samal päeval toimus Los Angelese [[SoFi Stadium|SoFi staadionil]] Ameerika Ühendriikide avatseremoonia, kus esinesid Ameerika laulja [[Katy Perry]], Ameerika räppar [[Future]], Tai räppar ja [[Blackpink]]i liige [[Lalisa Manoban|Lisa]], Brasiilia laulja [[Anitta]], Nigeeria laulja [[Rema]] ja Lõuna-Aafrika laulja [[Tyla]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20260518204056/https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/united-states-welcomes-world-opening-ceremony-los-angeles The United States Welcomes the World with an All-Star FIFA World Cup 2026™ Opening Ceremony in Los Angeles] FIFA. May 8, 2026.&lt;/ref&gt; Turniirile eelneval päeval, 10. juunil, toimusid samades linnades eelkontserdid teiste artistide osavõtul.

== Alagrupimängud ==
Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024.

Meistrivõistluste avamängus, mis toimus 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]] staadionil, kus Mehhiko on vastaseks [[Lõuna-Aafrika jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimub 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks on [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng toimub samal päeval [[Inglewood]]is [[SoFi Stadiu|SoFi staadionil]], vastaseks [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]]. Iga korraldajamaa saab alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed]  via NYTimes.com.&lt;/ref&gt;

Alagrupimänge mängitakse 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad on jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängivad omavahel ringturniiril. Alagrupis antakse võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei anta. Pärast alagrupimängude lõppu pääsevad iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi.
=== Alagrupiturniiri paremusjärjestuse kriteeriumid ===
Meeskondade paremusjärjestus igas alagrupis määratakse kõigis alagrupimängudes kogutud punktide põhjal. Kui kahel või enamal meeskonnal on võrdne punktisumma, kasutatakse paremusjärjestuse määramiseks järgmisi kriteeriume:&lt;ref&gt;[https://digitalhub.fifa.com/m/636f5c9c6f29771f/original/FWC2026_regulations_EN.pdf FIFA World Cup 2026 Regulations (PDF)] FIFA. May 2025&lt;/ref&gt; &lt;br&gt;a. Vastavate meeskondade omavahelistes alagrupimängudes teenitud punktid;&lt;br&gt; b. Parem väravate vahe alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses;&lt;br&gt; c. Enim löödud väravate arv alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses.
&lt;br&gt;Kui pärast kriteeriumide a kuni c rakendamist on meeskondadel endiselt võrdne seis, rakendatakse kriteeriume a kuni c uuesti ainult nende meeskondade vahelistes mängudes, kes on endiselt viigis, et määrata kindlaks nende lõplik järjestus. Kui see protseduur ei määra järjestust, kohaldatakse kriteeriume d kuni g.
&lt;br&gt;d. Suurem väravate vahe kõigis alagrupimängudes;
&lt;br&gt;e. Kõige rohkem väravaid kõigis alagrupimängudes;
&lt;br&gt;f. Parim meeskonna käitumise (&quot;ausa mängu&quot;) tulemus kõigis alagrupimängudes:
&lt;br&gt;Kollane kaart: −1 punkt;
&lt;br&gt;Kaudne punane kaart (teine ​​kollane kaart): −3 punkti;
&lt;br&gt;Otsepunane kaart: −4 punkti;
&lt;br&gt;Kollane kaart ja otsene punane kaart: −5 punkti;
&lt;br&gt;g. Parem positsioon viimases FIFA meeste maailma edetabelis ;

=== A alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;200&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Mehhiko}} '''K''', '''Q'''
| 3
|| 3
|| 0
|| 0
|| 6
|| 0
|| +6
||'''9'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 3
|| –1
||'''4'''
|-
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Lõuna-Korea }}
| 3
|| 1
|| 0
|| 2
|| 2
|| 3
|| –1
||'''3'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Tšehhi}}
| 3
|| 0
|| 1
|| 2
|| 2
|| 6
|| –4
||'''1'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=11. juuni 2026
|aeg=13:00
|meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}}
|tulemus=2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12452/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}
|väravad1=[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|9}}&lt;br&gt;[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|67}}
|väravad2=
|staadion=[[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid=80 824
|kohtunik=[[Wilton Sampaio]] (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=11. juuni 2026
|aeg=20:00
|meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Korea}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12450/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Tšehhi}}
|väravad1= [[Hwang In-beom]] {{värav|67}}&lt;br&gt;[[Oh Hyeon-gyu]] {{värav|80}}
|väravad2= [[Ladislav Krejčí|Krejčí]] {{värav|59}}
|staadion=[[Estadio Akron]], [[Zapopan]]
|pealtvaatajaid= 44 985
|kohtunik= [[Amin Mohamed Omar]] (Egiptus)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1=  {{jp-p|Tšehhi}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12449/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}
|väravad1= [[Michal Sadílek|Sadílek]] {{värav|6}}
|väravad2= [[Teboho Mokoena|Mokoena]] {{värav|83|[[penalti|pen.]]}}
|staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 67 442
|kohtunik=  Tori Penso (USA)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1=  {{jp-p|Mehhiko}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12451/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}}
|väravad1= [[Luis Romo|Romo]] {{värav|50}}
|väravad2=
|staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]]
|pealtvaatajaid= 45 522
|kohtunik=Gustavo Tejera (Uruguay) 
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}}
|tulemus= 0:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12453/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Mehhiko}}
|väravad1=
|väravad2= [[Mateo Chávez|Chávez]] {{värav|55}}&lt;br&gt;[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|61}} &lt;br&gt;[[Álvaro Fidalgo|Fidalgo]] {{värav|90+4}}
|staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid= 80 824
|kohtunik= Yael Falcón (Argentina)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1= {{jp-p|LAV}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12454/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}}
|väravad1= [[Thapelo Maseko|Maseko]] {{värav|63}}
|väravad2=
|staadion=[[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]]
|pealtvaatajaid= 51 243
|kohtunik= Facundo Tello (Argentina)
}}

=== B alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;200&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; | {{jp|Šveits}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 7
|| 3
|| +4
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; | {{jp|Kanada}} '''K''', '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 8
|| 3
|| +5
||'''4'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;

|3.
| align=&quot;left&quot; | {{jp| Bosnia ja Hertsegoviina}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 5
|| 6
|| -1
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; | {{jp|Katar}}
| 3
|| 0
|| 1
|| 2
|| 2
|| 10
|| -8
||'''1'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Kanada – Bosnia ja Hertsegoviina 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Kanadal +5.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=12. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Kanada}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12458/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}}
|väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|78}}
|väravad2= [[Jovo Lukić|Lukić]] {{värav|21}}
|staadion=[[BMO Field]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43 002
|kohtunik= Facundo Tello (Argentina)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=13. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Katar}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12456/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Šveits}}
|väravad1= [[Miro Muheim|Muheim]] {{värav|90+4|[[omavärav|o.v.]]}} 
|väravad2= [[Breel Embolo|Embolo]] {{värav|17|[[penalti|pen.]]}}
|staadion=[[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 67 966
|kohtunik= Saíd Martínez (Honduras)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1= {{jp-p|Šveits}}
|tulemus= 4:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12455/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}}
|väravad1= [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|74||90}} &lt;br&gt; [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|84}} &lt;br&gt; [[Granit Xhaka|Xhaka]] {{värav|90+7|[[penalti|pen.]]}}
|väravad2= [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|90+3}}
|staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70 026
|kohtunik= João Pinheiro (Portugal)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2026
|aeg=15:00
|meeskond1= {{jp-p|Kanada}}
|tulemus= 6:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12459/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}}  [[Katari jalgpallikoondis|Katar]]
|väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|16}} &lt;br&gt; [[Jonathan David|J. David]] {{värav|29||45+3||90+2}} &lt;br&gt; [[Nathan Saliba|Saliba]] {{värav|44}} &lt;br&gt; [[Mohamed Manai|Manai]] {{värav|75|[[omavärav|o.v.]]}} 
|väravad2=
|staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52 497
|kohtunik=Cristián Garay (Tšiili) 
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1=  {{jp-p|Šveits}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12460/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}}  [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]]
|väravad1= [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|46}} &lt;br&gt; [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|57}}
|väravad2= [[Promise David|P. David]] {{värav|76}}
|staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52 497
|kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1= {{jp-p|Bosnia ja Hertsegoviina}}
|tulemus= 3:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12457/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Katar}}
|väravad1= [[Kerim Alajbegović|Alajbegović]] {{värav|29}} &lt;br&gt; [[Mahmud Abunada|Abunada]] {{värav|34|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|80}}
|väravad2= [[Hassan Al-Haydos|Al-Haydos]] {{värav|42}}
|staadion=[[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66 925
|kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela)
}}

=== C alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Brasiilia}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 7
|| 1
|| +6
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Maroko}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 6
|| 3
|| +3
||'''7'''
|-
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Šotimaa}}
| 3
|| 1
|| 0
|| 2
|| 1
|| 4
|| -3
||'''3'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Haiti}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 2
|| 8
|| -6
||'''0'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Brasiilia – Maroko 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Brasiilial +6.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=13. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12465/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Maroko}}
|väravad1= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|32}}
|väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|21}}
|staadion=[[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80 663
|kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=13. juuni 2026
|aeg=21:00
|meeskond1= {{jp-p|Haiti}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12462/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Šotimaa}}
|väravad1=
|väravad2= [[John McGinn|McGinn]]  {{värav|28}}
|staadion=[[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 64 146
|kohtunik=  Mustapha Ghorbal (Alžeeria)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=19. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1=  {{jp-p|Šotimaa}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12463/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Maroko}} 
|väravad1=
|väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|2}}
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 64 146
|kohtunik=  Ilgiz Tantashev (Uzbekistan)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=19. juuni 2026
|aeg=20:30
|meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12466/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Haiti}}
|väravad1= [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|23||36}} &lt;br&gt; [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|45+3}}
|väravad2=
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68 324
|kohtunik= Alejandro Hernández Hernández (Hispaania)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1=  {{jp-p|Šotimaa}}
|tulemus= 0:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12464/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Brasiilia}}
|väravad1=
|väravad2= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|7||45+3}} &lt;br&gt; [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|60}}
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 64 478
|kohtunik=  César Arturo Ramos (Mehhiko)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1=  {{jp-p|Maroko}}
|tulemus= 4:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12461/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Haiti}}
|väravad1= [[Achraf Hakimi|Hakimi]] {{värav|39}} &lt;br&gt; [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|45+1}} &lt;br&gt; [[Soufiane Rahimi|Rahimi]] {{värav|78}}&lt;br&gt; [[Gessime Yassine|Yassine]] {{värav|89}}
|väravad2= [[Yassine Bounou|Bounou]] {{värav|10|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Wilson Isidor|Isidor]] {{värav|43}}
|staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 68 239
|kohtunik= Danny Makkelie (Holland)
}}

=== D alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;200&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Ameerika Ühendriigid}} '''K''', '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 8
|| 4
|| +4
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Austraalia}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 2
|| 0
||'''4'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Paraguay}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 4
|| -2
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Türgi}}
| 3
|| 1
|| 0
|| 2
|| 3
|| 5
|| -2
||'''3'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Paraguay – Austraalia 0:0; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austraalial 0.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=12. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}}
|tulemus= 4:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12467/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Paraguay}}
|väravad1= [[Damián Bobadilla|Bobadilla]] {{värav|7|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|31||45+5}} &lt;br&gt; [[Giovanni Reyna|Reyna]] {{värav|90+8}}
|väravad2= [[Maurício]] {{värav|73}}
|staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70492
|kohtunik= Danny Makkelie (Holland)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=13. juuni 2026
|aeg=21:00
|meeskond1= {{jp-p|Austraalia}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12472/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Türgi}}
|väravad1= [[Nestory Irankunda|Irankunda]] {{värav|27}} &lt;br&gt; [[Connor Metcalfe|Metcalfe]] {{värav|75}}
|väravad2=
|staadion=[[BC Place Stadium]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52 497
|kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=19. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1=  {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12471/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Austraalia}}
|väravad1= [[Cameron Burgess|Burgess]] {{värav|11|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Alex Freeman|Freeman]] {{värav|43}}
|väravad2=
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66 925
|kohtunik=  Felix Zwayer (Saksamaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=19. juuni 2026
|aeg=20:00
|meeskond1=  {{jp-p|Türgi}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Paraguay}}
|väravad1=
|väravad2= [[Matías Galarza|Galarza]] {{värav|2}}
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68 827
|kohtunik= Iván Barton (Salvador)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1=  {{jp-p|Türgi}}
|tulemus= 3:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12468/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}}  [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]]
|väravad1= [[Arda Güler|Güler]] {{värav|10}} &lt;br&gt; [[Barış Alper Yılmaz|Yılmaz]] {{värav|31}} &lt;br&gt; [[Kaan Ayhan|Ayhan]] {{värav|90+8}}
|väravad2= [[Auston Trusty|Trusty]] {{värav|3}} &lt;br&gt; [[Sebastian Berhalter|Berhalter]] {{värav|49}}
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70 492
|kohtunik= Mustapha Ghorbal (Alžeeria)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1= {{jp-p|Paraguay}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12469/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}}  [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]]
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68 827
|kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa)
}}

=== E alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Saksamaa}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 10
|| 4
|| +6
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Elevandiluurannik}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 4
|| 2
|| +2
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Ecuador}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 2
|| 0
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Curaçao}}
| 3
|| 0
|| 1
|| 2
|| 1
|| 9
|| -8
||'''1'''
|}
Märkus: a. Omavaheline mäng Saksamaa – Elevandiluurannik 2:1
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}}
|tulemus= 7:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12473/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Curaçao}}
|väravad1= [[Felix Nmecha|Nmecha]] {{värav|6}} &lt;br&gt; [[Nico Schlotterbeck|Schlotterbeck]] {{värav|38}}  &lt;br&gt; [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|45+5|[[penalti|pen.]]|88}} &lt;br&gt; [[Jamal Musiala|Musiala]] {{värav|47}} &lt;br&gt; [[Nathaniel Brown|Brown]] {{värav|68}} &lt;br&gt; [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|78}}
|väravad2= [[Livano Comenencia|Comenencia]] {{värav|21}} 
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68 021
|kohtunik=  Jalal Jayed (Maroko)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12476/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Ecuador}}
|väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|90}}
|väravad2=
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68 274
|kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=20. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12478/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}}  [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]]
|väravad1= [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|68||90+4}}
|väravad2= [[Franck Kessié|Kessié]] {{värav|30}}
|staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43 036
|kohtunik=  Juan Gabriel Benítez (Paraguay)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=20. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Ecuador}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12474/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Curaçao}}
|väravad1=
|väravad2= 
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 68 598
|kohtunik= Ma Ning (Hiina)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1=  {{jp-p|Curaçao}}
|tulemus= 0:2
|Protokoll=
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}}  [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]]
|väravad1= 
|väravad2= [[Nicolas Pépé|Pépé]] {{värav|7||64}}
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;324
|kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Ecuador}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll=
|meeskond2=  {{jp|Saksamaa}}
|väravad1= [[Nilson Angulo|Angulo]] {{värav|9}} &lt;br&gt; [[Gonzalo Plata|Plata]] {{värav|77}}
|väravad2= [[Leroy Sané|Sané]] {{värav|2}}
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80&amp;nbsp;663
|kohtunik= Tori Penso (USA)
}}

=== F alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Holland}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 10
|| 4
|| +6
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Jaapan}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 2
|| 0
|| 7
|| 3
|| +4
||'''5'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Rootsi}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 7
|| 7
|| 0
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Tuneesia}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 2
|| 12
|| -10
||'''0'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Holland}}
|tulemus= 2:2
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Jaapan}}
|väravad1= [[Virgil van Dijk|van Dijk]] {{värav|50}} &lt;br&gt; [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|64}}
|väravad2= [[Keito Nakamura|Nakamura]] {{värav|57}} &lt;br&gt; [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|88}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 69 285 
|kohtunik=  Ismail Elfath (USA)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Rootsi}}
|tulemus= 5:1
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Tuneesia}}
|väravad1= [[Yasin Ayari|Ayari]] {{värav|7||90+6}} &lt;br&gt; [[Alexander Isak|Isak]] {{värav|30}} &lt;br&gt; [[Viktor Gyökeres|Gyökeres]] {{värav|59}}  &lt;br&gt; [[Mattias Svanberg|Svanberg]] {{värav|84}}
|väravad2= [[Omar Rekik|Rekik]] {{värav|43}}
|staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] 
|pealtvaatajaid= 50 987
|kohtunik= Yael Falcón (Argentina)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=20. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Holland}}
|tulemus= 5:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12481/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Rootsi}}
|väravad1= [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|5||17}} &lt;br&gt; [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|47||54}} &lt;br&gt; [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|89}}
|väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|59}}
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68 777
|kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=20. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}}
|tulemus= 0:4
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Jaapan}}
|väravad1=
|väravad2= [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|4}} &lt;br&gt; [[Ayase Ueda|Ueda]] {{värav|31||83}} &lt;br&gt; [[Junya Itō|Itō]] {{värav|69}}
|staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]]
|pealtvaatajaid= 51 243
|kohtunik= István Kovács (Rumeenia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Jaapan}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12479/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Rootsi}}
|väravad1= [[Daizen Maeda|Maeda]] {{värav|56}}
|väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|62}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70 137
|kohtunik= Iván Barton (Salvador)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}}
|tulemus= 1:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12482/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Holland}}
|väravad1= [[Hazem Mastouri|Mastouri]] {{värav|54}}
|väravad2= [[Ellyes Skhiri|Skhiri]] {{värav|3|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|7}} &lt;br&gt; [[Jan Paul van Hecke|van Hecke]] {{värav|62}}
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 68 391
|kohtunik= Katia Itzel García (Mehhiko)
}}

=== G alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Belgia}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 2
|| 0
|| 6
|| 2
|| +4
||'''5'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Egiptus}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 2
|| 0
|| 5
|| 3
|| +2
||'''5'''
|-
|3. 
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Iraan}}
| 3
|| 0
|| 3
|| 0
|| 3
|| 3
|| 0
||'''3'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Uus-Meremaa }}
| 3
|| 0
|| 1
|| 2
|| 4
|| 10
|| -6
||'''1'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Belgia – Egiptus 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Belgial +4.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Belgia}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12488/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Egiptus}}
|väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] {{värav|66|[[omavärav|o.v.]]}}
|väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|19}}
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66 775
|kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Iraan}}
|tulemus= 2:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12485/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Uus-Meremaa}}
|väravad1= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|32}} &lt;br&gt; [[Mohammad Mohebi|Mohebi]] {{värav|64}}
|väravad2= [[Elijah Just|Just]] {{värav|7||54}} 
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70 108
|kohtunik= César Arturo Ramos (Mehhiko)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=21. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Belgia}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12486/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}}  [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]]
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid=70 317
|kohtunik= Darío Herrera (Argentina)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=21. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}}
|tulemus= 1:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12489/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Egiptus}}
|väravad1= [[Finn Surman|Surman]] {{värav|15}}
|väravad2= [[Mostafa Ziko|Ziko]] {{värav|58}} &lt;br&gt; [[Mohamed Salah|Salah]] {{värav|67}} &lt;br&gt; [[Trézéguet]] {{värav|82}}
|staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52 497
|kohtunik= Omar Al Ali (Araabia Ühendemiraadid)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Egiptus}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021479 Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}}  [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]]
|väravad1= [[Mahmoud Saber|Saber]] {{värav|5}}
|väravad2= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|14}}
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66&amp;nbsp;925
|kohtunik= Szymon Marciniak (Poola)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}}
|tulemus= 1:5
|Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021481 Potokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}}  [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]]
|väravad1= [[Elijah Just|Just]] {{värav|84}}
|väravad2= [[Leandro Trossard|Trossard]] {{värav|28||50}} &lt;br&gt; [[Kevin De Bruyne|De Bruyne]] {{värav|66}} &lt;br&gt; [[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|86}} &lt;br&gt; [[Alexis Saelemaekers|Saelemaekers]] {{värav|90+4}}
|staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52&amp;nbsp;497
|kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania)
}}

=== H alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Hispaania}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 5
|| 0
|| +5
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Roheneemesaared}} '''Q'''
| 3
|| 0
|| 3
|| 0
|| 2
|| 2
|| 0
||'''3'''
|-
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Uruguay }}
| 3
|| 0
|| 2
|| 1
|| 3
|| 4
|| −1
||'''2'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Saudi Araabia}}
| 3
|| 0
|| 2
|| 1
|| 1
|| 5
|| −4
||'''2'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Saudi Araabia – Uruguay 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Uruguayl -1.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Hispaania}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12492/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 67 640
|kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Saudi Araabia}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12495/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Uruguay}}
|väravad1= [[Abdulelah Al-Amri|Al-Amri]] {{värav|41}}
|väravad2= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|80}}
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 62 764
|kohtunik=  Maurizio Mariani (Itaalia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=21. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Hispaania}}
|tulemus= 4:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12491/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}}  [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]]
|väravad1= [[Lamine Yamal|Yamal]] {{värav|10}} &lt;br&gt; [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|21||24}} &lt;br&gt; [[Hassan Al-Tambakti|Al-Tambakti]] {{värav|49|[[omavärav|o.v.]]}} 
|väravad2=
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 68 239
|kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=21. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Uruguay}}
|tulemus= 2:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12496/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}}
|väravad1= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|44}} &lt;br&gt; [[Agustín Canobbio|Canobbio]] {{värav|45+6}}
|väravad2= [[Kevin Pina|Pina]] {{värav|21}} &lt;br&gt; [[Hélio Varela|Varela]] {{värav|61}}
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 64 003
|kohtunik= Espen Eskås (Norra)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Roheneemesaared}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12494/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}}  [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]]
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;278
|kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Uruguay}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12493/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Hispaania}}
|väravad1=
|väravad2= [[Álex Baena|Baena]] {{värav|42}}
|staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]]
|pealtvaatajaid= 45&amp;nbsp;065
|kohtunik= Ismail Elfath (USA)
}}

=== I alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Prantsusmaa}} '''Q'''
| 3
|| 3
|| 0
|| 0
|| 10
|| 2
|| +8
||'''9'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Norra}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 8
|| 7
|| +1
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Senegal}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 0
|| 2
|| 8
|| 6
|| +2
||'''3'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Iraak}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 1
|| 12
|| -11
||'''0'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=16. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}}
|tulemus= 3:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12499/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Senegal}}
|väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|66||90+6}} &lt;br&gt; [[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|82}}
|väravad2= [[Ibrahim Mbaye|Mbaye]] {{värav|90+5}}
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80 545
|kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=16. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Iraak}}
|tulemus= 1:4
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Norra}}
|väravad1= [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|39}}
|väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|29||43}} &lt;br&gt; [[Leo Østigård|Østigård]] {{värav|76}} &lt;br&gt; [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|90+6|[[omavärav|o.v.]]}}
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 63 106
|kohtunik= Pierre Atcho (Gabon)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=22. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12501/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Iraak}}
|väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|14||54}} &lt;br&gt; [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|66}}
|väravad2=
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68 324
|kohtunik= Drew Fischer (Kanada)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=22. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Norra}}
|tulemus= 3:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12500/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Senegal}}
|väravad1= [[Marcus Holmgren Pedersen|Pedersen]] {{värav|43}} &lt;br&gt; [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|48||58}} 
|väravad2= [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|53||90+3}}
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80 663
|kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Norra}}
|tulemus= 1:4
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12498/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2=  {{jp|Prantsusmaa}}
|väravad1= [[Thelo Aasgaard|Aasgaard]] {{värav|21}} 
|väravad2= [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|7||20||32}} &lt;br&gt; [[Désiré Doué|Doué]] {{värav|90+4}} 
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 64 146
|kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Senegal}}
|tulemus= 5:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12502/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Iraak}}
|väravad1= [[Habib Diarra|Diarra]] {{värav|4}} &lt;br&gt; [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|56}} &lt;br&gt; [[Pape Gueye|Gueye]] {{värav|59||71}} &lt;br&gt; [[Iliman Ndiaye|Ndiaye]] {{värav|82}}
|väravad2=
|staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43 036
|kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa)
}}

=== J alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Argentina}} '''Q'''
| 3
|| 3
|| 0
|| 0
|| 8
|| 1
|| +7
||'''9'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Austria}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 6
|| 6
|| 0
||'''4'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Alžeeria }} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 5
|| 7
|| -2
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Jordaania}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 3
|| 8
|| -5
||'''0'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Austria – Alžeeria 3:3; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austrial 0.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=16. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Argentina}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Alžeeria}}
|väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|17||60||76}}
|väravad2=
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 69 045
|kohtunik= Szymon Marciniak (Poola)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=16. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Austria}}
|tulemus= 3:1
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Jordaania}}
|väravad1= [[Romano Schmid|Schmid]] {{värav|20}} &lt;br&gt; [[Yazan Al-Arab|Al-Arab]] {{värav|76|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|90+12|[[penalti|pen.]]}}
|väravad2=  [[Ali Olwan|Olwan]] {{värav|50}}
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68 527
|kohtunik= Dahane Beida (Mauritaania)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=22. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Argentina}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12504/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}}  [[Austria jalgpallikoondis|Austria]]
|väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|36||90+5}} 
|väravad2=
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70 649
|kohtunik= Amin Omar (Egiptus)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=22. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Jordaania}}
|tulemus= 1:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12507/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Alžeeria}}
|väravad1= [[Nizar Al-Rashdan|Al-Rashdan]] {{värav|36}} 
|väravad2= [[Nadhir Benbouali|Benbouali]] {{värav|69}} &lt;br&gt; [[Amine Gouiri|Gouiri]] {{värav|82}}
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68 371
|kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Alžeeria}}
|tulemus= 3:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12505/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}}  [[Austria jalgpallikoondis|Austria]]
|väravad1= [[Rafik Belghali|Belghali]] {{värav|45}} &lt;br&gt; [[Riyad Mahrez|Mahrez]] {{värav|60||90+3}}
|väravad2= [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|28}} &lt;br&gt; [[Marcel Sabitzer|Sabitzer]] {{värav|55}} &lt;br&gt; [[Saša Kalajdžić|Kalajdžić]] {{värav|90+6}}
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 69 045
|kohtunik=  Ilgiz Tantashev (Uzbekistan)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Jordaania}}
|tulemus= 1:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12503/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Argentina}}  [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]]
|väravad1= [[Musa Al-Taamari|Al-Taamari]] {{värav|55}}
|väravad2= [[Giovani Lo Celso|Lo Celso]] {{värav|19}} &lt;br&gt; [[Lautaro Martínez|Martínez]] {{värav|31|[[penalti|pen.]]}} &lt;br&gt; [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|80}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70 649
|kohtunik= István Kovács (Rumeenia)
}}

=== K alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Colombia}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 4
|| 1
|| +3
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Portugal}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 2
|| 0
|| 6
|| 1
|| +5
||'''5'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Kongo DV}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 4
|| 3
|| +1
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Usbekistan}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 2
|| 11
|| −9
||'''0'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=17. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Portugal}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12511/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Kongo DV}}
|väravad1= [[João Neves|Neves]] {{värav|6}}
|väravad2= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|45+5}}
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68 777
|kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=17. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Usbekistan}}
|tulemus= 1:3
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Colombia}}
|väravad1= [[Abbosbek Fayzullaev|Fayzullaev]] {{värav|60}}
|väravad2=  [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|40}} &lt;br&gt; [[Luis Díaz|Díaz]] {{värav|65}} &lt;br&gt; [[Jaminton Campaz|Campaz]] {{värav|90+9}}
|staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid= 80 824
|kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=23. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Portugal}}
|tulemus= 5:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12512/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}}  [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]]
|väravad1=  [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|6||39}} &lt;br&gt; [[Nuno Mendes|Mendes]] {{värav|17}} &lt;br&gt; [[Abduvohid Nematov|Nematov]] {{värav|60|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Rafael Leão|Leão]] {{värav|87}}
|väravad2=
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68 777
|kohtunik= Jalal Jayed (Maroko)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=23. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Colombia}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12510/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Kongo DV}}
|väravad1=  [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|76}}
|väravad2=
|staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]]
|pealtvaatajaid= 45 358
|kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Colombia}}
|tulemus=0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12514/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2=  {{jp|Portugal}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid=64&amp;nbsp;478
|kohtunik=Alireza Faghani (Austraalia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Kongo DV}}
|tulemus=3:1
|Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12509/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}}  [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]]
|väravad1= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|68|[[penalti|pen.]]|90+1}} &lt;br&gt; [[Fiston Mayele|Mayele]] {{värav|78}}
|väravad2= [[Eldor Shomurodov|Shomurodov]] {{värav|10}}
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid=68&amp;nbsp;239
|kohtunik=Felix Zwayer (Saksamaa)
}}

=== L alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Inglismaa}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 6
|| 2
|| +4
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Horvaatia}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 5
|| 5
|| 0
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Ghana}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 2
|| 0
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Panama }}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 0
|| 4
|| -4
||'''0'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=17. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}}
|tulemus= 4:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12516/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Horvaatia}}
|väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|12|[[penalti|pen.]]|42}} &lt;br&gt; [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|47}} &lt;br&gt; [[Marcus Rashford|Rashford]] {{värav|85}}
|väravad2= [[Martin Baturina|Baturina]] {{värav|36}} &lt;br&gt; [[Petar Musa|Musa]] {{värav|45+5}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70 389
|kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=17. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Ghana}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12519/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Panama}}
|väravad1= [[Caleb Yirenkyi|Yirenkyi]] {{värav|90+5}}
|väravad2=
|staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 42 942
|kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=23. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12515/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Ghana}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 63 983
|kohtunik= Saíd Martínez (Honduuras)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=23. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1=  {{jp-p|Panama}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12520/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Horvaatia}}
|väravad1=
|väravad2= [[Ante Budimir|Budimir]] {{värav|54}}
|staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43 036
|kohtunik= Pierre Atcho (Gabon)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Panama}}
|tulemus= 0:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12517/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Inglismaa}}
|väravad1=
|väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|62}} &lt;br&gt; [[Harry Kane|Kane]] {{värav|67}} 
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80 663
|kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Horvaatia}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12518/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Ghana}}
|väravad1= [[Petar Sučić|Sučić]] {{värav|31}} &lt;br&gt; [[Nikola Vlašić|Vlašić]] {{värav|83}} 
|väravad2=  [[Derrick Luckassen|Luckassen]] {{värav|73}}
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68 324
|kohtunik= Drew Fischer (Kanada)
}}

=== Kolmanda koha meeskondade võrdlus ===
&lt;small&gt;28. juuni 2026&lt;/small&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Koht !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Alagrupp !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Meeskond !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Mängude arv !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Võidud !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Viigid !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Kaotused !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Löödud &lt;br&gt; väravad !!style=&quot;background:#efefef;&quot; | Vastaste &lt;br&gt; väravad !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Väravate &lt;br&gt;  vahe !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Punktid  
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 1. || style=&quot;text-align:center;&quot;| K || style=&quot;text-align:left|{{jp|Kongo DV}}  || 3 || 1 || 1 || 1 || 4 || 3 || +1 || 4 
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 2. || style=&quot;text-align:center;&quot;| F || style=&quot;text-align:left|{{jp|Rootsi}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 7 || 7 || 0 || 4  
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 3. || style=&quot;text-align:center;&quot;| L || style=&quot;text-align:left|{{jp|Ghana}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4 
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 4. || style=&quot;text-align:center;&quot; | E || style=&quot;text-align:left|{{jp|Ecuador}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 5. || style=&quot;text-align:center;&quot; | B || style=&quot;text-align:left|{{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 6 || -1 || 4  
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 6. || style=&quot;text-align:center;&quot; | J || style=&quot;text-align:left|{{jp|Alžeeria}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 7 || -2 || 4  
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 7. || style=&quot;text-align:center;&quot; | D || style=&quot;text-align:left|{{jp|Paraguay}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 4 || -2 || 4 
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 8. || style=&quot;text-align:center;&quot; | I || style=&quot;text-align:left|{{jp|Senegal}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 8 || 6 || +2 || 3  
|-
| 9. || style=&quot;text-align:center;&quot; | G || style=&quot;text-align:left|{{jp|Iraan}} || 3 || 0 || 3 || 0 || 3 || 3 || 0 || 3
|-
| 10. || style=&quot;text-align:center;&quot; | A || style=&quot;text-align:left|{{jp|Lõuna-Korea}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 2 || 3 || -1 || 3   
|-
| 11. || style=&quot;text-align:centert;&quot; | C || style=&quot;text-align:left|{{jp|Šotimaa}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 1 || 4 || -3 || 3  
|-
| 12. || style=&quot;text-align:center;&quot; | H || style=&quot;text-align:left|{{jp|Uruguay}} || 3 || 0 || 2 || 1 || 3 || 4 || -1 || 2 
|}
Järjestuse reeglid: 1) Punktid; 2) Väravate vahe; 3) Löödud väravad; 4) Meeskonna käitumise (&quot;ausa mängu&quot;) tulemus; 5) Viimane FIFA edetabel (11. juuni 2026); 6) Eelmine FIFA edetabel.

Märkus: 3. ja 4. koha määramisel oli aluseks &quot;fair play&quot; tulemus, Ghana −3, Ecuador −5.

== Väljalangemismängud ==
=== Kuueteistkümnendikfinaalid ===
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=28. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Aafrika Vabariik}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12527/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Kanada}}
|väravad1=
|väravad2= [[Stephen Eustáquio|Eustáquio]] {{värav|90+2}}
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid=  69&amp;nbsp;237
|kohtunik= João Pinheiro (Portugal)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=29. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}}
|tulemus= 1:1, [[penalti|pen.]] 3:4
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12522/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Paraguay}}
|väravad1= [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|54}}
|väravad2= [[Julio Enciso|Enciso]] {{värav|42}}
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 63&amp;nbsp;945
|kohtunik=  Jalal Jayed (Maroko) 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=29. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Holland}}
|tulemus= 1:1, [[penalti|pen.]] 2:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12531/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Maroko}}
|väravad1= [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|72}}
|väravad2= [[Issa Diop|Diop]] {{värav|90+1}}
|staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]]
|pealtvaatajaid= 51&amp;nbsp;243
|kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=29. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12525/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Jaapan}}
|väravad1= [[Casemiro]] {{värav|56}}&lt;br&gt;[[Gabriel Martinelli|Martinelli]] {{värav|90+5}}
|väravad2= [[Kaishū Sano|Sano]] {{värav|29}}
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68777
|kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=30. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}}
|tulemus= 1:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12523/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Norra}}
|väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|74}}
|väravad2= [[Antonio Nusa|Nusa]] {{värav|39}}&lt;br&gt;[[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|86}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 69&amp;nbsp;665
|kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=30. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12532/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Rootsi}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80&amp;nbsp;663
|kohtunik= Danny Makkelie (Holland)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=30. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12529/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] 
|meeskond2= {{jp|Ecuador}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid= 80&amp;nbsp;824
|kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=1. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Kongo DV}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=1. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Belgia}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Senegal}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=1. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|USA}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=2. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Hispaania}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Austria}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=2. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Portugal}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Horvaatia}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=2. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Šveits}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Alžeeria}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=3. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Austraalia}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Egiptus}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=3. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Argentina}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=3. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Colombia}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Ghana}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}
=== Kaheksandikfinaalid ===
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=4. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Kanada}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Maroko}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=4. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Paraguay}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Prantsusmaa}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=5. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Norra}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[New Jersey]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=5. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2=Inglismaa või Kongo DV
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik=
}}

== Statistika ==
=== Väravakütid ===
;5 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lionel Messi]]
{{Div col end}}
;4 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Ousmane Dembélé]]
* {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Vinícius Júnior]]
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Erling Haaland]]
* {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Kylian Mbappé]]
{{Div col end}}
;3 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Matheus Cunha]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Brian Brobbey]]
* {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Harry Kane]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Jonathan David]]
* {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Yoane Wissa]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Ismael Saibari]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Deniz Undav]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ismaïla Sarr]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Johan Manzambi]]
* {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Elijah Just]]
{{Div col end}}
;2 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Riyad Mahrez]]
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marko Arnautović]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Leandro Trossard]]
* {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Ermin Mahmić]]
* {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Daniel Muñoz]]
* {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Nicolas Pépé]]
* {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Oyarzabal]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Cody Gakpo]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Crysencio Summerville]]
* {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Jude Bellingham]]
* {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Ramin Rezaeian]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daichi Kamada]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Ayase Ueda]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Cyle Larin]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Julián Quiñones]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Cristiano Ronaldo]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Yasin Ayari]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Anthony Elanga]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Kai Havertz]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Pape Gueye]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Rubén Vargas]]
* {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Maximiliano Araújo]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Folarin Balogun]]
{{Div col end}}
;1 värav
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Rafik Belghali]]
* {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Nadhir Benbouali]]
* {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Amine Gouiri]]
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Giovani Lo Celso]]
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lautaro Martínez]]
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Saša Kalajdžić]]
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marcel Sabitzer]]
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Romano Schmid]]
* {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Nestory Irankunda]]
* {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Connor Metcalfe]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Kevin De Bruyne]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Romelu Lukaku]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Alexis Saelemaekers]]
* {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Kerim Alajbegović]]
* {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Jovo Lukić]]
* {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Jaminton Campaz]]
* {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Luis Díaz]]
* {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Livano Comenencia]]
* {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Nilson Angulo]]
* {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Gonzalo Plata]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Emam Ashour]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mahmoud Saber]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Salah]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Trézéguet]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mostafa Ziko]]
* {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Amad Diallo]]
* {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Franck Kessié]]
* {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Derrick Luckassen]]
* {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Caleb Yirenkyi]]
* {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Wilson Isidor]]
* {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Álex Baena]]
* {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Lamine Yamal]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Virgil van Dijk]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Jan Paul van Hecke]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Martin Baturina]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ante Budimir]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Musa]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Sučić]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Nikola Vlašić]]
* {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Marcus Rashford]]
* {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Mohammad Mohebi]]
* {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Junya Itō]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daizen Maeda]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Keito Nakamura]]
* {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Nizar Al-Rashdan]]
* {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Ali Olwan]]
* {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Musa Al-Taamari]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Promise David]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Nathan Saliba]]
* {{Riigi ikoon|Katar}} [[Hassan Al-Haydos]]
* {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Fiston Mayele]]
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Thapelo Maseko]]
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Teboho Mokoena]]
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Hwang In-beom]]
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Oh Hyeon-gyu]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Achraf Hakimi]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Soufiane Rahimi]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Gessime Yassine]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mateo Chávez]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Álvaro Fidalgo]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Raúl Jiménez]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Luis Romo]]
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Thelo Aasgaard]]
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Leo Østigård]]
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Marcus Holmgren Pedersen]]
* {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Matías Galarza]]
* {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Maurício]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Rafael Leão]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Nuno Mendes]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[João Neves]]
* {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Bradley Barcola]]
* {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Désiré Doué]]
* {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Kevin Pina]]
* {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Hélio Varela]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Viktor Gyökeres]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Alexander Isak]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Mattias Svanberg]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nathaniel Brown]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Jamal Musiala]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Felix Nmecha]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Leroy Sané]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nico Schlotterbeck]]
* {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Abdulelah Al-Amri]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Habib Diarra]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ibrahim Mbaye]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Iliman Ndiaye]]
* {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[John McGinn]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Breel Embolo]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Granit Xhaka]]
* {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Ladislav Krejčí]]
* {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Michal Sadílek]]
* {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Hazem Mastouri]]
* {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Omar Rekik]]
* {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Kaan Ayhan]]
* {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Arda Güler]]
* {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Barış Alper Yılmaz]]
* {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Agustín Canobbio]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Sebastian Berhalter]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Alex Freeman]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Giovanni Reyna]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Auston Trusty]]
* {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abbosbek Fayzullayev]]
* {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Finn Surman]]
{{Div col end}}
;Omavärav
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Cameron Burgess]] (mängus USA vastu)
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Hany]] (mängus Belgia vastu)
* {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]] (mängus Norra vastu)
* {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Yazan Al-Arab]] (mängus Austria vastu)
* {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mohamed Manai]] (mängus Kanada vastu)
* {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mahmud Abunada]] (mängus Bosnia ja Hertsegoviina vastu)
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Yassine Bounou]] (mängus Haiti vastu)
* {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Damián Bobadilla]] (mängus USA vastu)
* {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Hassan Al-Tambakti]] (mängus Hispaania vastu)
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Miro Muheim]] (mängus Katari vastu)
* {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Ellyes Skhiri]] (mängus Hollandi vastu)
* {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abduvohid Nematov]] (mängus Portugali vastu)
{{Div col end}}

== Auhinnarahad ==
2026. aasta aprillis kinnitas FIFA kõigi osalevate riikide auhinnarahad. Selle turniiri koguauhinnafond on 871 miljonit dollarit, mis on 431 miljonit dollarit suurem kui eelmise turniiri auhinnafond. Lisaks tulemuspõhisele auhinnarahale sai iga kvalifitseerunud meeskond enne võistlust ka 10 miljoni dollari suuruse kvalifikatsioonitasu ja 2,5 miljoni dollari suuruse ettevalmistustasu.&lt;ref&gt;[https://inside.fifa.com/organisation/fifa-council/media-releases/council-increases-record-financial-distribution-member-associations-world-cup-2026 FIFA Council increases record financial distribution to all 48 Participating Member Associations at the FIFA World Cup 2026] FIFA. Retrieved May 3, 2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://worldcuplocaltime.com/2026-fifa-world-cup-prize-money/ 2026 FIFA World Cup Prize Money: How Much Will the Champions Really Earn?] World Cup Local Time. Retrieved May 3, 2026.&lt;/ref&gt; 
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Koht !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Meeskonnad !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Summa &lt;br&gt; (milj. dollarit) 
|-
| - style=&quot;background:gold;&quot;| Maailmameistrid ||  1 || 50 
|-
| - style=&quot;background:silver;&quot;| Teine koht ||  1 || 33   
|-
| - style=&quot;background:#CC9966;&quot;| Kolmas koht ||  1 || 29  
|-
| Neljas koht ||  1 || 27  
|-
| 5.–8. koht &lt;br&gt; (veerandfinaalid) ||  4 || 19 
|-
| 9.–16. koht &lt;br&gt; (kaheksandikfinaalid) || 8 || 15 
|-
| 17.–32. koht &lt;br&gt; (kuueteistkümnendikfinaalid) || 16 || 11 
|-
| 33.–48. koht &lt;br&gt; (alagrupiturniir)  || 16 || 9  
|-
| Kokku|| 48 || 665 
|}

== Sümboolika ==

=== Maskotid ===
Turniiri ametlikud maskotid avalikustati 25. septembril 2025 ning need on Maple, Zayu ja Clutch. Maple on [[põder]], Zayu on [[jaaguar]] ja Clutch on [[valgepea-merikotkas]], kes esindavad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Hernandez|first=Cesar|url=https://www.espn.com/soccer/story/_/id/46377619/who-2026-fifa-world-cup-mascots-maple-zayu-clutch|title=Who are the 2026 World Cup mascots? Maple, Zayu and Clutch!|website=ESPN.com|date=September 25, 2025|access-date=September 25, 2025|language=en}}&lt;/ref&gt; Need on loodud kajastama vastavate riikide kultuuripärandit.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.fifa.com/en/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/clutch-maple-zayu-mascots-unveiled|title=Colourful trio of mascots unveiled for FIFA World Cup 26|publisher=[[FIFA]]|access-date=September 25, 2025}}&lt;/ref&gt;

=== Matšipall ===
[[Fail:FIFA_World_Cup_2026_Draw_Reception_(54972841852).jpg|pisi|Adidas Trionda, mängupall]]
2. mail 2025 levisid teated, et mängupalli nimeks saab Adidas Trionda. Kujunduses on kasutatud punast, rohelist ja sinist (kolm värvi, mis sümboliseerivad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike, mis esindab korraldajariikide lippe) ning igat värvi ühendab ka valge laine. [[Hispaania keel|Hispaaniakeelsetest]] sõnadest kolme (''tri'') ja laine (''onda'') kohta tuleneb ka mängupalli nimi.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Steiner|first=Ben|url=https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|title=FIFA World Cup 2026 'Trionda' Match Ball Leaks, Featuring U.S., Mexico and Canada Colors|date=May 2, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250502232842/https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|archive-date=May 2, 2025}}&lt;/ref&gt; Kujundusel on ka kolme korraldajariigi rahvuslikud sümbolid ([[vahtraleht]] Kanada jaoks, [[kaljukotkas]] Mehhiko jaoks ja viieharuline täht Ameerika Ühendriikide jaoks) ning kuldsed kaunistused, mis sümboliseerivad maailmameistrivõistluste trofeed.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/fifa-celebrates-launch-official-match-ball-world-cup-26-trionda|title=FIFA celebrates launch of Official Match Ball of FIFA World Cup 26™: TRIONDA|website=FIFA|date=October 2, 2025|access-date=October 2, 2025}}&lt;/ref&gt;

11. juunil 2025 viis [[NASA]] [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelises kosmosejaamas]] läbi katseid jalgpallipallidega, et uurida, kuidas massijaotus ja lisatud andurid mõjutavad palli liikumist ja stabiilsust mikrogravitatsioonis. NASA andmetel aitas see uuring kaasa 2026. aasta FIFA maailmameistrivõistluste ametlikus mängupallis kasutatavate tehnoloogiate väljatöötamisele ja hindamisele.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.nasa.gov/image-article/soccer-meets-space-science/|title=Soccer Meets Space Science|publisher=NASA|access-date=June 20, 2026}}&lt;/ref&gt;

=== Muusika ===
Turniiri ametliku instrumentaalse tunnusmuusika lõi Zachary Aaron Golden. 2025. aasta märtsikuu jooksul andis FIFA välja iga korraldajalinna tunnusmuusika remikse, mille koostasid kohalikud produtsentid.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Sáenz|first=Lissete Lanuza|url=https://remezcla.com/sports/2026-fifa-world-cup-theme-to-get-a-different-remix-for-every-host-city/|title=2026 FIFA World Cup Theme To Get a Different Remix For Every Host City|website=Remezcla|date=February 27, 2025|access-date=June 14, 2026|language=en}}&lt;/ref&gt;

Kolumbia laulja [[Shakira]] ja Nigeeria laulja Burna Boy loodud võistluse ametlik laul &quot;Dai Dai&quot; tuli välja 15. mail 2026,  millele järgnes 10. juunil 2026 prantsuse produtsendi [[David Guetta]] võistluse ametlik hümn &quot;DNA (More Than a Game)&quot;, kus osalevad Itaalia tenor [[Andrea Bocelli]], Lõuna-Korea-Ameerika lauljanna [[Ejae]] ja Ameerika räppar [[Megan Thee Stallion]]. 

Ametlik muusikaalbum ilmus 5. juunil 2026, mille esimene singel oli &quot;Lighter&quot; Jelly Rolli ja Carín Leóni esituses 20. märtsil 2026. Laul sai kuulajatelt ja kriitikutelt vastaka vastuvõtu, mõned olid ekslikult eeldanud, et see pidi olema turniiri ametlik laul enne &quot;Dai Dai&quot; ilmumist.&lt;ref name=&quot;Conversation&quot;&gt;{{Cite web|last=Keogh|first=Brent|url=https://theconversation.com/a-bible-belt-track-without-a-pulse-its-no-surprise-fans-hate-the-2026-fifa-world-cup-song-lighter-279111|title=A Bible Belt track without a pulse – it's no surprise fans hate the 2026 FIFA World Cup song Lighter|website=The Conversation|date=March 26, 2026|access-date=March 26, 2026|language=en-US}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Cite news|last=Zeglinski|first=Robert|url=https://ftw.usatoday.com/story/sports/soccer/2026/05/07/shakira-world-cup-song-teaser-better-jelly-roll-forget/89984860007/|title=Shakira is releasing a new World Cup song so we can forget the other terrible one|publisher=USA Today|work=For The Win|date=May 7, 2026|access-date=June 10, 2026}}&lt;/ref&gt; 

Briti [[Rokkmuusika|rokkbändi]] Alan Parsons Project instrumentaallaul &quot;Sirius&quot; on tunnuslauluks rahvuskoondiste sisseastumistel enne iga mängu alagrupiturniiri esimesel mängupäeval, samuti USA koondise sisseastumistel järgnevatel mängupäevadel. See muusikapala on ühtlasi tuntud selle poolest, et laulu on mängitud [[Chicago Bulls]]i kodumängudel alates 1984. aastast.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.nytimes.com/athletic/7364664/2026/06/16/world-cup-sirius-michael-jordan/|title=Why the 2026 World Cup chose 'Sirius' as its walkout music|publisher=The Athletic|date=June 16, 2026|access-date=June 18, 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.foxsports.com/watch-vertical/fmc-2g4zwhtae8h4xnez|title=The Chicago Bulls intro music to welcome Mexico and South Africa to the pitch is EPIC|website=www.foxsports.com|access-date=June 12, 2026|language=en-US}}&lt;/ref&gt; Kõigil teistel mängudel kasutatakse spetsiaalset &quot;Dai Dai&quot; remiksi.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://bolavip.com/en/world-cup/what-is-the-song-played-before-games-in-2026-world-cup|title=2026 World Cup: What is the song played as players walk onto the pitch?|website=Bolavip US|date=June 12, 2026|access-date=June 24, 2026|language=en-US}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* https://www.fifa.com/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026

{{JalgpalliMM}}

[[Kategooria:2026. aasta spordis|Jalgpalli maailmameistrivõistlused]]
[[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]]</text>
      <sha1>mio9l704jdxxyje58xjhl1c8x8vd1zq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184534</id>
      <parentid>7184531</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T13:33:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Teomees</username>
        <id>97479</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kuueteistkümnendikfinaalid */</comment>
      <origin>7184534</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="88496" sha1="5ajt8rb5ltyzwl2bdmdfkk2teafylll" xml:space="preserve">{{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus
| turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused
| aasta =
| muu_nimi = 2026 FIFA World Cup&lt;br&gt;Copa Mundial de la FIFA 2026&lt;br&gt;Coupe du Monde de la FIFA 2026
| pilt = 2026 FIFA World Cup emblem.svg
| pildisuurus = 150px
| pildiallkiri = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistluste logo
| võõrustaja = [[Kanada]]&lt;br&gt;[[Mehhiko]]&lt;br&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| kuupäev = 11. juuni – 19. juuli 2026
| võistkondi = 48
| konföderatsioone = 6
| väljakud = 16
| linnad = 16
| meister =
| teine =
| kolmas =
| neljas =
| mänge =
| väravaid =
| pealtvaatajaid =
| parim_väravakütt =
| mängija =
| noormängija =
| väravavaht =
| aus_mäng =
| eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]]
| järgmine = ''[[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]]''
| uuendatud =
}}
'''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. [[jalgpalli maailmameistrivõistlused]], mis toimuvad 11. juunist 19. juulini 2026 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Tegemist on esimese meeste jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiriga, mida korraldavad kolm riiki. Mänge peetakse 16 [[Põhja-Ameerika]] linnas: üheteistkümnes võistluspaigas Ameerika Ühendriikides, kolmes Mehhikos ja kahes Kanadas.&lt;ref name=&quot;SoccernetEelvaade&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Turniir on esimene [[FIFA]] maailmameistrivõistluste finaalturniir, kus osaleb senise 32 asemel 48 koondist. Seetõttu on tegemist seni suurima osalejate arvuga jalgpalli maailmameistrivõistlustega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/koondis/uudised/eesti-kuulub-mm-valikturniiril-uhte-alagruppi-neljakordse-n24138 |pealkiri=Eesti kuulub MM-valikturniiril ühte alagruppi neljakordse maailmameistriga |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Finaalturniiril peetakse kokku 104 mängu, mis jõuavad Eesti vaatajateni [[TV3]], [[Go3]] ja [[Eesti Rahvusringhääling]]u vahendusel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609980570/jalgpalli-mm-finaalturniiri-ulekandeid-naitavad-tv3-go3-ja-err |pealkiri=Jalgpalli MM-finaalturniiri ülekandeid näitavad TV3, Go3 ja ERR |väljaanne=ERR Sport |aeg=28. märts 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l, kus kohtuvad korraldajamaa [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] ja [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609878100/jalgpalli-mm-i-avavad-mehhiko-ja-lav-prantsusmaa-ja-norra-on-uhes-grupis |pealkiri=Jalgpalli MM-i avavad Mehhiko ja LAV, Prantsusmaa ja Norra on ühes grupis |väljaanne=ERR Sport |aeg=5. detsember 2025 |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Finaal toimub 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.&lt;ref name=&quot;SoccernetEelvaade&quot; /&gt;

Tiitlikaitsjana osaleb turniiril [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]], kes võitis [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlused]] [[Katar]]is. Kolm korraldajariiki – [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] – pääsesid finaalturniirile automaatselt korraldajamaadena.

== Võistluste korraldamine ==
Ameerika Ühendriikide ühine pakkumine koos Mehhiko ja Kanadaga kuulutati ametlikult välja 10. aprillil 2017.&lt;ref&gt;[https://www.si.com/soccer/2017/04/10/2026-world-cup-usa-mexico-canada-host-bid USA, Mexico, Canada announce joint bid to host 2026 World Cup] Sports Illustrated. April 10, 2017.&lt;/ref&gt;

13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US &amp; Mexico joint bid wins right to host tournament]  BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021&lt;/ref&gt; See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates 2002. aastast, mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud 1970. ja 1986. aasta turniiri ning temast saab esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem 1994. aastal. Seevastu on see Kanadale esimene kord, kui ta meeste turniiri võõrustab.

== Kvalifitseerumine ==
Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem on maailmameistrivõistlustel võistelnud 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] teevad kõik oma MM-debüüdi. [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal.

[[Katari jalgpallikoondis|Katar]] pääses turniirile esimest korda kvalifikatsiooni kaudu, olles varem osalenud 2022. aastal kui korraldaja. [[Kongo DV jalgpallikoondis|Kongo DV]] ja [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] naasevad turniirile pärast seda, kui nad osalesid oma esimesel turniiril [[FIFA World Cup 1974|1974]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/football/2025/nov/19/curacao-complete-fairytale-with-battling-draw-in-jamaica-to-qualify-for-world-cup Curaçao complete fairytale with battling draw in Jamaica to qualify for World Cup] The Guardian. Retrieved November 19, 2025.&lt;/ref&gt; [[Austria jalgpallikoondis|Austria]], [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] ja [[šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] naasevad turniirile pärast viimast osalemist [[FIFA World Cup 1998|1998]]. aastal.

Neljakordne maailmameister [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] jäi turniirilt eemale pärast seda, kui ta kaotas Euroopa regiooni valiksarja finaalmängus [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosniale ja Hertsegoviinale]] penaltiseerias, olles esimeseks endiseks maailmameistriks, kes on finaalturniiri kohast jäänud ilma kolmel korral järjest.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/football/2026/mar/31/bosnia-herzegovina-italy-world-cup-2026-qualifying-playoff-match-report Italy miss out on World Cup again after Bosnia and Herzegovina’s shootout triumph] The Guardian. Retrieved April 3, 2026&lt;/ref&gt; Sarnaselt 2018. ja 2022. aastaga oli Itaalia ka ainus endine maailmameister, kes ei kvalifitseerunud.

Mängitavate mängude koguarv suureneb 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta 32-päevased turniirid.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian. Archived from the original on April 11, 2023. &lt;/ref&gt; Iga meeskond mängib endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil on 24. mai 2026, klubid peavad oma mängijad vabastama 25. maiks.

== Võistluskohad ==
2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused peetakse 16 linnas kolmes riigis. Võistluspaikadest üksteist asub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kolm [[Mehhiko]]s ja kaks [[Kanada]]s.&lt;ref name=&quot;Soccernet2026&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l ning finaal 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.&lt;ref name=&quot;Soccernet2026&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth]]i linnastu&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Arlington]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]]
! {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[East Rutherford]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]]
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]]
|-
| [[AT&amp;T Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Dallase staadion)}}'''
| [[Estadio Azteca]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Estadio Banorte)}}'''
| [[MetLife Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}'''
| [[Mercedes-Benz Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Atlanta staadion)}}'''
| [[Arrowhead Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Kansas City staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''94 000'''
| Mahutavus: '''83 000'''
| Mahutavus: '''82 500'''
| Mahutavus: '''75 000'''
| Mahutavus: '''73 000'''
|-
| [[Fail:Cowboys stadium inside view 4.JPG|160px]]
| [[Fail:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|160px]]
| [[Fail:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|160px]]
| [[Fail:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|160px]]
| [[Fail:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|160px]]
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]]
| colspan=&quot;3&quot; rowspan=&quot;12&quot; | {{Asendikaart+|Põhja-Ameerika
|muu_kaart=Canada USA Mexico laea location map.svg
|ujuvjoondus=keskel
|laius=560
|seletus=
|kohad=
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=49.28|long=-123.12|silt='''[[Vancouver]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=43.7|long=-79.4|silt='''[[Toronto]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=19.302911|long=-99.150442|silt='''[[México]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.722806|long=-100.312056|silt='''[[Monterrey]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=20.681667|long=-103.462778|silt='''[[Guadalajara]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=33.755|long=-84.39|silt='''[[Atlanta]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=42.065278|long=-71.248333|silt='''[[Boston]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=32.775833|long=-96.796667|silt='''[[Dallas]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=29.762778|long=-95.383056|silt='''[[Houston]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.099722|long=-94.578333|silt='''[[Kansas City (Missouri)|Kansas City]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=34.05|long=-118.25|silt='''[[Los Angeles]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.775278|long=-80.208889|silt='''[[Miami]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=40.817097|long=-74.085024|silt='''[[New York]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.9500|long=-75.1667|silt={{Nowrap|'''[[Philadelphia]]'''}}|paigutus=all}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=37.4032|long=-121.9698|silt='''[[San Francisco]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=47.5952|long=-122.3316|silt='''[[Seattle]]'''|paigutus=vasakul}}
}}
! {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Santa Clara]])&lt;/small&gt;
|-
| [[NRG Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Houstoni staadion)}}'''
| [[Levi's Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''72 000'''
| Mahutavus: '''71 000'''
|-
| [[Fail:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|160px]]
| [[Fail:Entering Levi's Stadium.JPG|160px]]
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Inglewood]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]]
|-
| [[SoFi Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Los Angelese staadion)}}'''
| [[Lincoln Financial Field]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Philadelphia staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''70 000'''
| Mahutavus: '''69 000'''
|-
| [[Fail:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|160px]]
| [[Fail:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|160px]]
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]]
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Foxborough]])&lt;/small&gt;
|-
| [[Lumen Field]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Seattle'i staadion)}}'''
| [[Gillette Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Bostoni staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''69 000'''
| Mahutavus: '''65 000'''
|-
| [[Fail:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|160px]]
| [[Fail:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|160px]]
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Miami Gardens]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]]
! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Zapopan]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]]
|-
| [[Hard Rock Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Miami staadion)}}'''
| [[BC Place Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(BC Place Vancouver)}}'''
| [[Estadio BBVA]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Estadio Monterrey)}}'''
| [[Estadio Akron]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}'''
| [[BMO Field]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Toronto staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''65 000'''
| Mahutavus: '''54 000'''
| Mahutavus: '''53 500'''
| Mahutavus: '''48 000'''
| Mahutavus: '''45 000'''
|-
| [[Fail:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|160px]]
| [[Fail:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|160px]]
| [[Fail:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|160px]]
| [[Fail:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|160px]]
| [[Fail:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|160px]]
|}

== Avatseremooniad ==
Võistlustel peeti kolm avatseremooniat, igas riigis eraldi. Mehhikos toimus avatseremoonia 11. juunil 2026 [[Estadio Azteca]]l (Estadio Banorte) ja seal esinesid Mehhiko rokkbänd [[Maná]], Mehhiko lauljad [[Alejandro Fernández]], [[Belinda]] ja [[Lila Downs]] ning teised Ladina-Ameerika artistid. Kanadas toimus avatseremoonia 12. juunil 2026 [[Toronto]]s [[BMO Field]]i staadionil ja seal esinesid Kanada lauljad [[Alanis Morissette]], [[Alessia Cara]], [[Jessie Reyez]], [[Michael Bublé]] ja teised. Samal päeval toimus Los Angelese [[SoFi Stadium|SoFi staadionil]] Ameerika Ühendriikide avatseremoonia, kus esinesid Ameerika laulja [[Katy Perry]], Ameerika räppar [[Future]], Tai räppar ja [[Blackpink]]i liige [[Lalisa Manoban|Lisa]], Brasiilia laulja [[Anitta]], Nigeeria laulja [[Rema]] ja Lõuna-Aafrika laulja [[Tyla]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20260518204056/https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/united-states-welcomes-world-opening-ceremony-los-angeles The United States Welcomes the World with an All-Star FIFA World Cup 2026™ Opening Ceremony in Los Angeles] FIFA. May 8, 2026.&lt;/ref&gt; Turniirile eelneval päeval, 10. juunil, toimusid samades linnades eelkontserdid teiste artistide osavõtul.

== Alagrupimängud ==
Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024.

Meistrivõistluste avamängus, mis toimus 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]] staadionil, kus Mehhiko on vastaseks [[Lõuna-Aafrika jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimub 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks on [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng toimub samal päeval [[Inglewood]]is [[SoFi Stadiu|SoFi staadionil]], vastaseks [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]]. Iga korraldajamaa saab alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed]  via NYTimes.com.&lt;/ref&gt;

Alagrupimänge mängitakse 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad on jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängivad omavahel ringturniiril. Alagrupis antakse võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei anta. Pärast alagrupimängude lõppu pääsevad iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi.
=== Alagrupiturniiri paremusjärjestuse kriteeriumid ===
Meeskondade paremusjärjestus igas alagrupis määratakse kõigis alagrupimängudes kogutud punktide põhjal. Kui kahel või enamal meeskonnal on võrdne punktisumma, kasutatakse paremusjärjestuse määramiseks järgmisi kriteeriume:&lt;ref&gt;[https://digitalhub.fifa.com/m/636f5c9c6f29771f/original/FWC2026_regulations_EN.pdf FIFA World Cup 2026 Regulations (PDF)] FIFA. May 2025&lt;/ref&gt; &lt;br&gt;a. Vastavate meeskondade omavahelistes alagrupimängudes teenitud punktid;&lt;br&gt; b. Parem väravate vahe alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses;&lt;br&gt; c. Enim löödud väravate arv alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses.
&lt;br&gt;Kui pärast kriteeriumide a kuni c rakendamist on meeskondadel endiselt võrdne seis, rakendatakse kriteeriume a kuni c uuesti ainult nende meeskondade vahelistes mängudes, kes on endiselt viigis, et määrata kindlaks nende lõplik järjestus. Kui see protseduur ei määra järjestust, kohaldatakse kriteeriume d kuni g.
&lt;br&gt;d. Suurem väravate vahe kõigis alagrupimängudes;
&lt;br&gt;e. Kõige rohkem väravaid kõigis alagrupimängudes;
&lt;br&gt;f. Parim meeskonna käitumise (&quot;ausa mängu&quot;) tulemus kõigis alagrupimängudes:
&lt;br&gt;Kollane kaart: −1 punkt;
&lt;br&gt;Kaudne punane kaart (teine ​​kollane kaart): −3 punkti;
&lt;br&gt;Otsepunane kaart: −4 punkti;
&lt;br&gt;Kollane kaart ja otsene punane kaart: −5 punkti;
&lt;br&gt;g. Parem positsioon viimases FIFA meeste maailma edetabelis ;

=== A alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;200&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Mehhiko}} '''K''', '''Q'''
| 3
|| 3
|| 0
|| 0
|| 6
|| 0
|| +6
||'''9'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 3
|| –1
||'''4'''
|-
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Lõuna-Korea }}
| 3
|| 1
|| 0
|| 2
|| 2
|| 3
|| –1
||'''3'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Tšehhi}}
| 3
|| 0
|| 1
|| 2
|| 2
|| 6
|| –4
||'''1'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=11. juuni 2026
|aeg=13:00
|meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}}
|tulemus=2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12452/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}
|väravad1=[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|9}}&lt;br&gt;[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|67}}
|väravad2=
|staadion=[[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid=80 824
|kohtunik=[[Wilton Sampaio]] (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=11. juuni 2026
|aeg=20:00
|meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Korea}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12450/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Tšehhi}}
|väravad1= [[Hwang In-beom]] {{värav|67}}&lt;br&gt;[[Oh Hyeon-gyu]] {{värav|80}}
|väravad2= [[Ladislav Krejčí|Krejčí]] {{värav|59}}
|staadion=[[Estadio Akron]], [[Zapopan]]
|pealtvaatajaid= 44 985
|kohtunik= [[Amin Mohamed Omar]] (Egiptus)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1=  {{jp-p|Tšehhi}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12449/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}
|väravad1= [[Michal Sadílek|Sadílek]] {{värav|6}}
|väravad2= [[Teboho Mokoena|Mokoena]] {{värav|83|[[penalti|pen.]]}}
|staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 67 442
|kohtunik=  Tori Penso (USA)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1=  {{jp-p|Mehhiko}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12451/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}}
|väravad1= [[Luis Romo|Romo]] {{värav|50}}
|väravad2=
|staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]]
|pealtvaatajaid= 45 522
|kohtunik=Gustavo Tejera (Uruguay) 
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}}
|tulemus= 0:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12453/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Mehhiko}}
|väravad1=
|väravad2= [[Mateo Chávez|Chávez]] {{värav|55}}&lt;br&gt;[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|61}} &lt;br&gt;[[Álvaro Fidalgo|Fidalgo]] {{värav|90+4}}
|staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid= 80 824
|kohtunik= Yael Falcón (Argentina)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1= {{jp-p|LAV}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12454/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}}
|väravad1= [[Thapelo Maseko|Maseko]] {{värav|63}}
|väravad2=
|staadion=[[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]]
|pealtvaatajaid= 51 243
|kohtunik= Facundo Tello (Argentina)
}}

=== B alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;200&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; | {{jp|Šveits}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 7
|| 3
|| +4
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; | {{jp|Kanada}} '''K''', '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 8
|| 3
|| +5
||'''4'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;

|3.
| align=&quot;left&quot; | {{jp| Bosnia ja Hertsegoviina}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 5
|| 6
|| -1
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; | {{jp|Katar}}
| 3
|| 0
|| 1
|| 2
|| 2
|| 10
|| -8
||'''1'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Kanada – Bosnia ja Hertsegoviina 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Kanadal +5.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=12. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Kanada}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12458/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}}
|väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|78}}
|väravad2= [[Jovo Lukić|Lukić]] {{värav|21}}
|staadion=[[BMO Field]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43 002
|kohtunik= Facundo Tello (Argentina)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=13. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Katar}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12456/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Šveits}}
|väravad1= [[Miro Muheim|Muheim]] {{värav|90+4|[[omavärav|o.v.]]}} 
|väravad2= [[Breel Embolo|Embolo]] {{värav|17|[[penalti|pen.]]}}
|staadion=[[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 67 966
|kohtunik= Saíd Martínez (Honduras)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1= {{jp-p|Šveits}}
|tulemus= 4:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12455/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}}
|väravad1= [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|74||90}} &lt;br&gt; [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|84}} &lt;br&gt; [[Granit Xhaka|Xhaka]] {{värav|90+7|[[penalti|pen.]]}}
|väravad2= [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|90+3}}
|staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70 026
|kohtunik= João Pinheiro (Portugal)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2026
|aeg=15:00
|meeskond1= {{jp-p|Kanada}}
|tulemus= 6:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12459/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}}  [[Katari jalgpallikoondis|Katar]]
|väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|16}} &lt;br&gt; [[Jonathan David|J. David]] {{värav|29||45+3||90+2}} &lt;br&gt; [[Nathan Saliba|Saliba]] {{värav|44}} &lt;br&gt; [[Mohamed Manai|Manai]] {{värav|75|[[omavärav|o.v.]]}} 
|väravad2=
|staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52 497
|kohtunik=Cristián Garay (Tšiili) 
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1=  {{jp-p|Šveits}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12460/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}}  [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]]
|väravad1= [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|46}} &lt;br&gt; [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|57}}
|väravad2= [[Promise David|P. David]] {{värav|76}}
|staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52 497
|kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1= {{jp-p|Bosnia ja Hertsegoviina}}
|tulemus= 3:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12457/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Katar}}
|väravad1= [[Kerim Alajbegović|Alajbegović]] {{värav|29}} &lt;br&gt; [[Mahmud Abunada|Abunada]] {{värav|34|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|80}}
|väravad2= [[Hassan Al-Haydos|Al-Haydos]] {{värav|42}}
|staadion=[[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66 925
|kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela)
}}

=== C alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Brasiilia}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 7
|| 1
|| +6
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Maroko}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 6
|| 3
|| +3
||'''7'''
|-
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Šotimaa}}
| 3
|| 1
|| 0
|| 2
|| 1
|| 4
|| -3
||'''3'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Haiti}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 2
|| 8
|| -6
||'''0'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Brasiilia – Maroko 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Brasiilial +6.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=13. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12465/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Maroko}}
|väravad1= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|32}}
|väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|21}}
|staadion=[[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80 663
|kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=13. juuni 2026
|aeg=21:00
|meeskond1= {{jp-p|Haiti}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12462/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Šotimaa}}
|väravad1=
|väravad2= [[John McGinn|McGinn]]  {{värav|28}}
|staadion=[[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 64 146
|kohtunik=  Mustapha Ghorbal (Alžeeria)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=19. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1=  {{jp-p|Šotimaa}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12463/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Maroko}} 
|väravad1=
|väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|2}}
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 64 146
|kohtunik=  Ilgiz Tantashev (Uzbekistan)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=19. juuni 2026
|aeg=20:30
|meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12466/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Haiti}}
|väravad1= [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|23||36}} &lt;br&gt; [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|45+3}}
|väravad2=
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68 324
|kohtunik= Alejandro Hernández Hernández (Hispaania)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1=  {{jp-p|Šotimaa}}
|tulemus= 0:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12464/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Brasiilia}}
|väravad1=
|väravad2= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|7||45+3}} &lt;br&gt; [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|60}}
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 64 478
|kohtunik=  César Arturo Ramos (Mehhiko)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1=  {{jp-p|Maroko}}
|tulemus= 4:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12461/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Haiti}}
|väravad1= [[Achraf Hakimi|Hakimi]] {{värav|39}} &lt;br&gt; [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|45+1}} &lt;br&gt; [[Soufiane Rahimi|Rahimi]] {{värav|78}}&lt;br&gt; [[Gessime Yassine|Yassine]] {{värav|89}}
|väravad2= [[Yassine Bounou|Bounou]] {{värav|10|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Wilson Isidor|Isidor]] {{värav|43}}
|staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 68 239
|kohtunik= Danny Makkelie (Holland)
}}

=== D alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;200&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Ameerika Ühendriigid}} '''K''', '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 8
|| 4
|| +4
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Austraalia}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 2
|| 0
||'''4'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Paraguay}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 4
|| -2
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Türgi}}
| 3
|| 1
|| 0
|| 2
|| 3
|| 5
|| -2
||'''3'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Paraguay – Austraalia 0:0; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austraalial 0.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=12. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}}
|tulemus= 4:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12467/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Paraguay}}
|väravad1= [[Damián Bobadilla|Bobadilla]] {{värav|7|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|31||45+5}} &lt;br&gt; [[Giovanni Reyna|Reyna]] {{värav|90+8}}
|väravad2= [[Maurício]] {{värav|73}}
|staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70492
|kohtunik= Danny Makkelie (Holland)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=13. juuni 2026
|aeg=21:00
|meeskond1= {{jp-p|Austraalia}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12472/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Türgi}}
|väravad1= [[Nestory Irankunda|Irankunda]] {{värav|27}} &lt;br&gt; [[Connor Metcalfe|Metcalfe]] {{värav|75}}
|väravad2=
|staadion=[[BC Place Stadium]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52 497
|kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=19. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1=  {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12471/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Austraalia}}
|väravad1= [[Cameron Burgess|Burgess]] {{värav|11|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Alex Freeman|Freeman]] {{värav|43}}
|väravad2=
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66 925
|kohtunik=  Felix Zwayer (Saksamaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=19. juuni 2026
|aeg=20:00
|meeskond1=  {{jp-p|Türgi}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Paraguay}}
|väravad1=
|väravad2= [[Matías Galarza|Galarza]] {{värav|2}}
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68 827
|kohtunik= Iván Barton (Salvador)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1=  {{jp-p|Türgi}}
|tulemus= 3:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12468/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}}  [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]]
|väravad1= [[Arda Güler|Güler]] {{värav|10}} &lt;br&gt; [[Barış Alper Yılmaz|Yılmaz]] {{värav|31}} &lt;br&gt; [[Kaan Ayhan|Ayhan]] {{värav|90+8}}
|väravad2= [[Auston Trusty|Trusty]] {{värav|3}} &lt;br&gt; [[Sebastian Berhalter|Berhalter]] {{värav|49}}
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70 492
|kohtunik= Mustapha Ghorbal (Alžeeria)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1= {{jp-p|Paraguay}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12469/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}}  [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]]
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68 827
|kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa)
}}

=== E alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Saksamaa}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 10
|| 4
|| +6
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Elevandiluurannik}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 4
|| 2
|| +2
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Ecuador}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 2
|| 0
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Curaçao}}
| 3
|| 0
|| 1
|| 2
|| 1
|| 9
|| -8
||'''1'''
|}
Märkus: a. Omavaheline mäng Saksamaa – Elevandiluurannik 2:1
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}}
|tulemus= 7:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12473/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Curaçao}}
|väravad1= [[Felix Nmecha|Nmecha]] {{värav|6}} &lt;br&gt; [[Nico Schlotterbeck|Schlotterbeck]] {{värav|38}}  &lt;br&gt; [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|45+5|[[penalti|pen.]]|88}} &lt;br&gt; [[Jamal Musiala|Musiala]] {{värav|47}} &lt;br&gt; [[Nathaniel Brown|Brown]] {{värav|68}} &lt;br&gt; [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|78}}
|väravad2= [[Livano Comenencia|Comenencia]] {{värav|21}} 
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68 021
|kohtunik=  Jalal Jayed (Maroko)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12476/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Ecuador}}
|väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|90}}
|väravad2=
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68 274
|kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=20. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12478/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}}  [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]]
|väravad1= [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|68||90+4}}
|väravad2= [[Franck Kessié|Kessié]] {{värav|30}}
|staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43 036
|kohtunik=  Juan Gabriel Benítez (Paraguay)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=20. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Ecuador}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12474/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Curaçao}}
|väravad1=
|väravad2= 
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 68 598
|kohtunik= Ma Ning (Hiina)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1=  {{jp-p|Curaçao}}
|tulemus= 0:2
|Protokoll=
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}}  [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]]
|väravad1= 
|väravad2= [[Nicolas Pépé|Pépé]] {{värav|7||64}}
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;324
|kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Ecuador}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll=
|meeskond2=  {{jp|Saksamaa}}
|väravad1= [[Nilson Angulo|Angulo]] {{värav|9}} &lt;br&gt; [[Gonzalo Plata|Plata]] {{värav|77}}
|väravad2= [[Leroy Sané|Sané]] {{värav|2}}
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80&amp;nbsp;663
|kohtunik= Tori Penso (USA)
}}

=== F alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Holland}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 10
|| 4
|| +6
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Jaapan}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 2
|| 0
|| 7
|| 3
|| +4
||'''5'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Rootsi}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 7
|| 7
|| 0
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Tuneesia}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 2
|| 12
|| -10
||'''0'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Holland}}
|tulemus= 2:2
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Jaapan}}
|väravad1= [[Virgil van Dijk|van Dijk]] {{värav|50}} &lt;br&gt; [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|64}}
|väravad2= [[Keito Nakamura|Nakamura]] {{värav|57}} &lt;br&gt; [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|88}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 69 285 
|kohtunik=  Ismail Elfath (USA)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Rootsi}}
|tulemus= 5:1
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Tuneesia}}
|väravad1= [[Yasin Ayari|Ayari]] {{värav|7||90+6}} &lt;br&gt; [[Alexander Isak|Isak]] {{värav|30}} &lt;br&gt; [[Viktor Gyökeres|Gyökeres]] {{värav|59}}  &lt;br&gt; [[Mattias Svanberg|Svanberg]] {{värav|84}}
|väravad2= [[Omar Rekik|Rekik]] {{värav|43}}
|staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] 
|pealtvaatajaid= 50 987
|kohtunik= Yael Falcón (Argentina)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=20. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Holland}}
|tulemus= 5:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12481/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Rootsi}}
|väravad1= [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|5||17}} &lt;br&gt; [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|47||54}} &lt;br&gt; [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|89}}
|väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|59}}
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68 777
|kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=20. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}}
|tulemus= 0:4
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Jaapan}}
|väravad1=
|väravad2= [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|4}} &lt;br&gt; [[Ayase Ueda|Ueda]] {{värav|31||83}} &lt;br&gt; [[Junya Itō|Itō]] {{värav|69}}
|staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]]
|pealtvaatajaid= 51 243
|kohtunik= István Kovács (Rumeenia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Jaapan}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12479/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Rootsi}}
|väravad1= [[Daizen Maeda|Maeda]] {{värav|56}}
|väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|62}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70 137
|kohtunik= Iván Barton (Salvador)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}}
|tulemus= 1:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12482/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Holland}}
|väravad1= [[Hazem Mastouri|Mastouri]] {{värav|54}}
|väravad2= [[Ellyes Skhiri|Skhiri]] {{värav|3|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|7}} &lt;br&gt; [[Jan Paul van Hecke|van Hecke]] {{värav|62}}
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 68 391
|kohtunik= Katia Itzel García (Mehhiko)
}}

=== G alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Belgia}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 2
|| 0
|| 6
|| 2
|| +4
||'''5'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Egiptus}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 2
|| 0
|| 5
|| 3
|| +2
||'''5'''
|-
|3. 
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Iraan}}
| 3
|| 0
|| 3
|| 0
|| 3
|| 3
|| 0
||'''3'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Uus-Meremaa }}
| 3
|| 0
|| 1
|| 2
|| 4
|| 10
|| -6
||'''1'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Belgia – Egiptus 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Belgial +4.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Belgia}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12488/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Egiptus}}
|väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] {{värav|66|[[omavärav|o.v.]]}}
|väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|19}}
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66 775
|kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Iraan}}
|tulemus= 2:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12485/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Uus-Meremaa}}
|väravad1= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|32}} &lt;br&gt; [[Mohammad Mohebi|Mohebi]] {{värav|64}}
|väravad2= [[Elijah Just|Just]] {{värav|7||54}} 
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70 108
|kohtunik= César Arturo Ramos (Mehhiko)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=21. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Belgia}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12486/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}}  [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]]
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid=70 317
|kohtunik= Darío Herrera (Argentina)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=21. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}}
|tulemus= 1:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12489/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Egiptus}}
|väravad1= [[Finn Surman|Surman]] {{värav|15}}
|väravad2= [[Mostafa Ziko|Ziko]] {{värav|58}} &lt;br&gt; [[Mohamed Salah|Salah]] {{värav|67}} &lt;br&gt; [[Trézéguet]] {{värav|82}}
|staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52 497
|kohtunik= Omar Al Ali (Araabia Ühendemiraadid)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Egiptus}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021479 Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}}  [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]]
|väravad1= [[Mahmoud Saber|Saber]] {{värav|5}}
|väravad2= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|14}}
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66&amp;nbsp;925
|kohtunik= Szymon Marciniak (Poola)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}}
|tulemus= 1:5
|Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021481 Potokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}}  [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]]
|väravad1= [[Elijah Just|Just]] {{värav|84}}
|väravad2= [[Leandro Trossard|Trossard]] {{värav|28||50}} &lt;br&gt; [[Kevin De Bruyne|De Bruyne]] {{värav|66}} &lt;br&gt; [[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|86}} &lt;br&gt; [[Alexis Saelemaekers|Saelemaekers]] {{värav|90+4}}
|staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52&amp;nbsp;497
|kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania)
}}

=== H alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Hispaania}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 5
|| 0
|| +5
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Roheneemesaared}} '''Q'''
| 3
|| 0
|| 3
|| 0
|| 2
|| 2
|| 0
||'''3'''
|-
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Uruguay }}
| 3
|| 0
|| 2
|| 1
|| 3
|| 4
|| −1
||'''2'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Saudi Araabia}}
| 3
|| 0
|| 2
|| 1
|| 1
|| 5
|| −4
||'''2'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Saudi Araabia – Uruguay 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Uruguayl -1.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Hispaania}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12492/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 67 640
|kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Saudi Araabia}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12495/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Uruguay}}
|väravad1= [[Abdulelah Al-Amri|Al-Amri]] {{värav|41}}
|väravad2= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|80}}
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 62 764
|kohtunik=  Maurizio Mariani (Itaalia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=21. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Hispaania}}
|tulemus= 4:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12491/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}}  [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]]
|väravad1= [[Lamine Yamal|Yamal]] {{värav|10}} &lt;br&gt; [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|21||24}} &lt;br&gt; [[Hassan Al-Tambakti|Al-Tambakti]] {{värav|49|[[omavärav|o.v.]]}} 
|väravad2=
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 68 239
|kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=21. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Uruguay}}
|tulemus= 2:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12496/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}}
|väravad1= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|44}} &lt;br&gt; [[Agustín Canobbio|Canobbio]] {{värav|45+6}}
|väravad2= [[Kevin Pina|Pina]] {{värav|21}} &lt;br&gt; [[Hélio Varela|Varela]] {{värav|61}}
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 64 003
|kohtunik= Espen Eskås (Norra)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Roheneemesaared}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12494/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}}  [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]]
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;278
|kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Uruguay}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12493/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Hispaania}}
|väravad1=
|väravad2= [[Álex Baena|Baena]] {{värav|42}}
|staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]]
|pealtvaatajaid= 45&amp;nbsp;065
|kohtunik= Ismail Elfath (USA)
}}

=== I alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Prantsusmaa}} '''Q'''
| 3
|| 3
|| 0
|| 0
|| 10
|| 2
|| +8
||'''9'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Norra}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 8
|| 7
|| +1
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Senegal}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 0
|| 2
|| 8
|| 6
|| +2
||'''3'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Iraak}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 1
|| 12
|| -11
||'''0'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=16. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}}
|tulemus= 3:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12499/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Senegal}}
|väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|66||90+6}} &lt;br&gt; [[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|82}}
|väravad2= [[Ibrahim Mbaye|Mbaye]] {{värav|90+5}}
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80 545
|kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=16. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Iraak}}
|tulemus= 1:4
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Norra}}
|väravad1= [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|39}}
|väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|29||43}} &lt;br&gt; [[Leo Østigård|Østigård]] {{värav|76}} &lt;br&gt; [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|90+6|[[omavärav|o.v.]]}}
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 63 106
|kohtunik= Pierre Atcho (Gabon)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=22. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12501/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Iraak}}
|väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|14||54}} &lt;br&gt; [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|66}}
|väravad2=
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68 324
|kohtunik= Drew Fischer (Kanada)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=22. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Norra}}
|tulemus= 3:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12500/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Senegal}}
|väravad1= [[Marcus Holmgren Pedersen|Pedersen]] {{värav|43}} &lt;br&gt; [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|48||58}} 
|väravad2= [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|53||90+3}}
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80 663
|kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Norra}}
|tulemus= 1:4
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12498/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2=  {{jp|Prantsusmaa}}
|väravad1= [[Thelo Aasgaard|Aasgaard]] {{värav|21}} 
|väravad2= [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|7||20||32}} &lt;br&gt; [[Désiré Doué|Doué]] {{värav|90+4}} 
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 64 146
|kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Senegal}}
|tulemus= 5:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12502/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Iraak}}
|väravad1= [[Habib Diarra|Diarra]] {{värav|4}} &lt;br&gt; [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|56}} &lt;br&gt; [[Pape Gueye|Gueye]] {{värav|59||71}} &lt;br&gt; [[Iliman Ndiaye|Ndiaye]] {{värav|82}}
|väravad2=
|staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43 036
|kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa)
}}

=== J alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Argentina}} '''Q'''
| 3
|| 3
|| 0
|| 0
|| 8
|| 1
|| +7
||'''9'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Austria}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 6
|| 6
|| 0
||'''4'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Alžeeria }} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 5
|| 7
|| -2
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Jordaania}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 3
|| 8
|| -5
||'''0'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Austria – Alžeeria 3:3; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austrial 0.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=16. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Argentina}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Alžeeria}}
|väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|17||60||76}}
|väravad2=
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 69 045
|kohtunik= Szymon Marciniak (Poola)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=16. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Austria}}
|tulemus= 3:1
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Jordaania}}
|väravad1= [[Romano Schmid|Schmid]] {{värav|20}} &lt;br&gt; [[Yazan Al-Arab|Al-Arab]] {{värav|76|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|90+12|[[penalti|pen.]]}}
|väravad2=  [[Ali Olwan|Olwan]] {{värav|50}}
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68 527
|kohtunik= Dahane Beida (Mauritaania)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=22. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Argentina}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12504/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}}  [[Austria jalgpallikoondis|Austria]]
|väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|36||90+5}} 
|väravad2=
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70 649
|kohtunik= Amin Omar (Egiptus)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=22. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Jordaania}}
|tulemus= 1:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12507/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Alžeeria}}
|väravad1= [[Nizar Al-Rashdan|Al-Rashdan]] {{värav|36}} 
|väravad2= [[Nadhir Benbouali|Benbouali]] {{värav|69}} &lt;br&gt; [[Amine Gouiri|Gouiri]] {{värav|82}}
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68 371
|kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Alžeeria}}
|tulemus= 3:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12505/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}}  [[Austria jalgpallikoondis|Austria]]
|väravad1= [[Rafik Belghali|Belghali]] {{värav|45}} &lt;br&gt; [[Riyad Mahrez|Mahrez]] {{värav|60||90+3}}
|väravad2= [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|28}} &lt;br&gt; [[Marcel Sabitzer|Sabitzer]] {{värav|55}} &lt;br&gt; [[Saša Kalajdžić|Kalajdžić]] {{värav|90+6}}
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 69 045
|kohtunik=  Ilgiz Tantashev (Uzbekistan)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Jordaania}}
|tulemus= 1:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12503/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Argentina}}  [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]]
|väravad1= [[Musa Al-Taamari|Al-Taamari]] {{värav|55}}
|väravad2= [[Giovani Lo Celso|Lo Celso]] {{värav|19}} &lt;br&gt; [[Lautaro Martínez|Martínez]] {{värav|31|[[penalti|pen.]]}} &lt;br&gt; [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|80}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70 649
|kohtunik= István Kovács (Rumeenia)
}}

=== K alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Colombia}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 4
|| 1
|| +3
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Portugal}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 2
|| 0
|| 6
|| 1
|| +5
||'''5'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Kongo DV}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 4
|| 3
|| +1
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Usbekistan}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 2
|| 11
|| −9
||'''0'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=17. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Portugal}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12511/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Kongo DV}}
|väravad1= [[João Neves|Neves]] {{värav|6}}
|väravad2= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|45+5}}
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68 777
|kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=17. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Usbekistan}}
|tulemus= 1:3
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Colombia}}
|väravad1= [[Abbosbek Fayzullaev|Fayzullaev]] {{värav|60}}
|väravad2=  [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|40}} &lt;br&gt; [[Luis Díaz|Díaz]] {{värav|65}} &lt;br&gt; [[Jaminton Campaz|Campaz]] {{värav|90+9}}
|staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid= 80 824
|kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=23. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Portugal}}
|tulemus= 5:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12512/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}}  [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]]
|väravad1=  [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|6||39}} &lt;br&gt; [[Nuno Mendes|Mendes]] {{värav|17}} &lt;br&gt; [[Abduvohid Nematov|Nematov]] {{värav|60|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Rafael Leão|Leão]] {{värav|87}}
|väravad2=
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68 777
|kohtunik= Jalal Jayed (Maroko)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=23. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Colombia}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12510/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Kongo DV}}
|väravad1=  [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|76}}
|väravad2=
|staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]]
|pealtvaatajaid= 45 358
|kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Colombia}}
|tulemus=0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12514/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2=  {{jp|Portugal}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid=64&amp;nbsp;478
|kohtunik=Alireza Faghani (Austraalia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Kongo DV}}
|tulemus=3:1
|Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12509/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}}  [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]]
|väravad1= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|68|[[penalti|pen.]]|90+1}} &lt;br&gt; [[Fiston Mayele|Mayele]] {{värav|78}}
|väravad2= [[Eldor Shomurodov|Shomurodov]] {{värav|10}}
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid=68&amp;nbsp;239
|kohtunik=Felix Zwayer (Saksamaa)
}}

=== L alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Inglismaa}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 6
|| 2
|| +4
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Horvaatia}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 5
|| 5
|| 0
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Ghana}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 2
|| 0
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Panama }}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 0
|| 4
|| -4
||'''0'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=17. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}}
|tulemus= 4:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12516/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Horvaatia}}
|väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|12|[[penalti|pen.]]|42}} &lt;br&gt; [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|47}} &lt;br&gt; [[Marcus Rashford|Rashford]] {{värav|85}}
|väravad2= [[Martin Baturina|Baturina]] {{värav|36}} &lt;br&gt; [[Petar Musa|Musa]] {{värav|45+5}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70 389
|kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=17. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Ghana}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12519/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Panama}}
|väravad1= [[Caleb Yirenkyi|Yirenkyi]] {{värav|90+5}}
|väravad2=
|staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 42 942
|kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=23. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12515/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Ghana}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 63 983
|kohtunik= Saíd Martínez (Honduuras)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=23. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1=  {{jp-p|Panama}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12520/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Horvaatia}}
|väravad1=
|väravad2= [[Ante Budimir|Budimir]] {{värav|54}}
|staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43 036
|kohtunik= Pierre Atcho (Gabon)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Panama}}
|tulemus= 0:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12517/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Inglismaa}}
|väravad1=
|väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|62}} &lt;br&gt; [[Harry Kane|Kane]] {{värav|67}} 
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80 663
|kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Horvaatia}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12518/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Ghana}}
|väravad1= [[Petar Sučić|Sučić]] {{värav|31}} &lt;br&gt; [[Nikola Vlašić|Vlašić]] {{värav|83}} 
|väravad2=  [[Derrick Luckassen|Luckassen]] {{värav|73}}
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68 324
|kohtunik= Drew Fischer (Kanada)
}}

=== Kolmanda koha meeskondade võrdlus ===
&lt;small&gt;28. juuni 2026&lt;/small&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Koht !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Alagrupp !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Meeskond !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Mängude arv !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Võidud !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Viigid !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Kaotused !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Löödud &lt;br&gt; väravad !!style=&quot;background:#efefef;&quot; | Vastaste &lt;br&gt; väravad !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Väravate &lt;br&gt;  vahe !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Punktid  
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 1. || style=&quot;text-align:center;&quot;| K || style=&quot;text-align:left|{{jp|Kongo DV}}  || 3 || 1 || 1 || 1 || 4 || 3 || +1 || 4 
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 2. || style=&quot;text-align:center;&quot;| F || style=&quot;text-align:left|{{jp|Rootsi}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 7 || 7 || 0 || 4  
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 3. || style=&quot;text-align:center;&quot;| L || style=&quot;text-align:left|{{jp|Ghana}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4 
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 4. || style=&quot;text-align:center;&quot; | E || style=&quot;text-align:left|{{jp|Ecuador}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 5. || style=&quot;text-align:center;&quot; | B || style=&quot;text-align:left|{{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 6 || -1 || 4  
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 6. || style=&quot;text-align:center;&quot; | J || style=&quot;text-align:left|{{jp|Alžeeria}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 7 || -2 || 4  
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 7. || style=&quot;text-align:center;&quot; | D || style=&quot;text-align:left|{{jp|Paraguay}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 4 || -2 || 4 
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 8. || style=&quot;text-align:center;&quot; | I || style=&quot;text-align:left|{{jp|Senegal}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 8 || 6 || +2 || 3  
|-
| 9. || style=&quot;text-align:center;&quot; | G || style=&quot;text-align:left|{{jp|Iraan}} || 3 || 0 || 3 || 0 || 3 || 3 || 0 || 3
|-
| 10. || style=&quot;text-align:center;&quot; | A || style=&quot;text-align:left|{{jp|Lõuna-Korea}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 2 || 3 || -1 || 3   
|-
| 11. || style=&quot;text-align:centert;&quot; | C || style=&quot;text-align:left|{{jp|Šotimaa}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 1 || 4 || -3 || 3  
|-
| 12. || style=&quot;text-align:center;&quot; | H || style=&quot;text-align:left|{{jp|Uruguay}} || 3 || 0 || 2 || 1 || 3 || 4 || -1 || 2 
|}
Järjestuse reeglid: 1) Punktid; 2) Väravate vahe; 3) Löödud väravad; 4) Meeskonna käitumise (&quot;ausa mängu&quot;) tulemus; 5) Viimane FIFA edetabel (11. juuni 2026); 6) Eelmine FIFA edetabel.

Märkus: 3. ja 4. koha määramisel oli aluseks &quot;fair play&quot; tulemus, Ghana −3, Ecuador −5.

== Väljalangemismängud ==
=== Kuueteistkümnendikfinaalid ===
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=28. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Aafrika Vabariik}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12527/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Kanada}}
|väravad1=
|väravad2= [[Stephen Eustáquio|Eustáquio]] {{värav|90+2}}
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid=  69&amp;nbsp;237
|kohtunik= João Pinheiro (Portugal)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=29. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}}
|tulemus= 1:1, [[penalti|pen.]] 3:4
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12522/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Paraguay}}
|väravad1= [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|54}}
|väravad2= [[Julio Enciso|Enciso]] {{värav|42}}
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 63&amp;nbsp;945
|kohtunik=  Jalal Jayed (Maroko) 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=29. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Holland}}
|tulemus= 1:1, [[penalti|pen.]] 2:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12531/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Maroko}}
|väravad1= [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|72}}
|väravad2= [[Issa Diop|Diop]] {{värav|90+1}}
|staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]]
|pealtvaatajaid= 51&amp;nbsp;243
|kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=29. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12525/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Jaapan}}
|väravad1= [[Casemiro]] {{värav|56}}&lt;br&gt;[[Gabriel Martinelli|Martinelli]] {{värav|90+5}}
|väravad2= [[Kaishū Sano|Sano]] {{värav|29}}
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68777
|kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=30. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}}
|tulemus= 1:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12523/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Norra}}
|väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|74}}
|väravad2= [[Antonio Nusa|Nusa]] {{värav|39}}&lt;br&gt;[[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|86}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 69&amp;nbsp;665
|kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=30. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12532/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Rootsi}}
|väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|45||74}}&lt;br&gt;[[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|53}}
|väravad2=
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80&amp;nbsp;663
|kohtunik= Danny Makkelie (Holland)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=30. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12529/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] 
|meeskond2= {{jp|Ecuador}}
|väravad1= [[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|22}}&lt;br&gt;[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|31}}
|väravad2=
|staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid= 80&amp;nbsp;824
|kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=1. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Kongo DV}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=1. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Belgia}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Senegal}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=1. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|USA}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=2. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Hispaania}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Austria}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=2. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Portugal}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Horvaatia}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=2. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Šveits}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Alžeeria}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=3. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Austraalia}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Egiptus}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=3. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Argentina}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=3. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Colombia}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Ghana}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}

=== Kaheksandikfinaalid ===
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=4. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Kanada}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Maroko}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=4. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Paraguay}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Prantsusmaa}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=5. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Norra}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[New Jersey]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=5. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2=Inglismaa või Kongo DV
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik=
}}

== Statistika ==
=== Väravakütid ===
;5 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lionel Messi]]
{{Div col end}}
;4 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Ousmane Dembélé]]
* {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Vinícius Júnior]]
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Erling Haaland]]
* {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Kylian Mbappé]]
{{Div col end}}
;3 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Matheus Cunha]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Brian Brobbey]]
* {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Harry Kane]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Jonathan David]]
* {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Yoane Wissa]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Ismael Saibari]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Deniz Undav]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ismaïla Sarr]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Johan Manzambi]]
* {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Elijah Just]]
{{Div col end}}
;2 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Riyad Mahrez]]
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marko Arnautović]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Leandro Trossard]]
* {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Ermin Mahmić]]
* {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Daniel Muñoz]]
* {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Nicolas Pépé]]
* {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Oyarzabal]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Cody Gakpo]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Crysencio Summerville]]
* {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Jude Bellingham]]
* {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Ramin Rezaeian]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daichi Kamada]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Ayase Ueda]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Cyle Larin]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Julián Quiñones]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Cristiano Ronaldo]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Yasin Ayari]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Anthony Elanga]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Kai Havertz]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Pape Gueye]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Rubén Vargas]]
* {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Maximiliano Araújo]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Folarin Balogun]]
{{Div col end}}
;1 värav
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Rafik Belghali]]
* {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Nadhir Benbouali]]
* {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Amine Gouiri]]
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Giovani Lo Celso]]
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lautaro Martínez]]
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Saša Kalajdžić]]
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marcel Sabitzer]]
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Romano Schmid]]
* {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Nestory Irankunda]]
* {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Connor Metcalfe]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Kevin De Bruyne]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Romelu Lukaku]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Alexis Saelemaekers]]
* {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Kerim Alajbegović]]
* {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Jovo Lukić]]
* {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Jaminton Campaz]]
* {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Luis Díaz]]
* {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Livano Comenencia]]
* {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Nilson Angulo]]
* {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Gonzalo Plata]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Emam Ashour]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mahmoud Saber]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Salah]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Trézéguet]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mostafa Ziko]]
* {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Amad Diallo]]
* {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Franck Kessié]]
* {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Derrick Luckassen]]
* {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Caleb Yirenkyi]]
* {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Wilson Isidor]]
* {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Álex Baena]]
* {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Lamine Yamal]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Virgil van Dijk]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Jan Paul van Hecke]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Martin Baturina]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ante Budimir]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Musa]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Sučić]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Nikola Vlašić]]
* {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Marcus Rashford]]
* {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Mohammad Mohebi]]
* {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Junya Itō]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daizen Maeda]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Keito Nakamura]]
* {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Nizar Al-Rashdan]]
* {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Ali Olwan]]
* {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Musa Al-Taamari]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Promise David]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Nathan Saliba]]
* {{Riigi ikoon|Katar}} [[Hassan Al-Haydos]]
* {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Fiston Mayele]]
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Thapelo Maseko]]
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Teboho Mokoena]]
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Hwang In-beom]]
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Oh Hyeon-gyu]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Achraf Hakimi]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Soufiane Rahimi]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Gessime Yassine]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mateo Chávez]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Álvaro Fidalgo]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Raúl Jiménez]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Luis Romo]]
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Thelo Aasgaard]]
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Leo Østigård]]
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Marcus Holmgren Pedersen]]
* {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Matías Galarza]]
* {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Maurício]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Rafael Leão]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Nuno Mendes]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[João Neves]]
* {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Bradley Barcola]]
* {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Désiré Doué]]
* {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Kevin Pina]]
* {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Hélio Varela]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Viktor Gyökeres]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Alexander Isak]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Mattias Svanberg]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nathaniel Brown]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Jamal Musiala]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Felix Nmecha]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Leroy Sané]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nico Schlotterbeck]]
* {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Abdulelah Al-Amri]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Habib Diarra]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ibrahim Mbaye]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Iliman Ndiaye]]
* {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[John McGinn]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Breel Embolo]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Granit Xhaka]]
* {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Ladislav Krejčí]]
* {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Michal Sadílek]]
* {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Hazem Mastouri]]
* {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Omar Rekik]]
* {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Kaan Ayhan]]
* {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Arda Güler]]
* {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Barış Alper Yılmaz]]
* {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Agustín Canobbio]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Sebastian Berhalter]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Alex Freeman]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Giovanni Reyna]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Auston Trusty]]
* {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abbosbek Fayzullayev]]
* {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Finn Surman]]
{{Div col end}}
;Omavärav
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Cameron Burgess]] (mängus USA vastu)
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Hany]] (mängus Belgia vastu)
* {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]] (mängus Norra vastu)
* {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Yazan Al-Arab]] (mängus Austria vastu)
* {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mohamed Manai]] (mängus Kanada vastu)
* {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mahmud Abunada]] (mängus Bosnia ja Hertsegoviina vastu)
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Yassine Bounou]] (mängus Haiti vastu)
* {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Damián Bobadilla]] (mängus USA vastu)
* {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Hassan Al-Tambakti]] (mängus Hispaania vastu)
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Miro Muheim]] (mängus Katari vastu)
* {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Ellyes Skhiri]] (mängus Hollandi vastu)
* {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abduvohid Nematov]] (mängus Portugali vastu)
{{Div col end}}

== Auhinnarahad ==
2026. aasta aprillis kinnitas FIFA kõigi osalevate riikide auhinnarahad. Selle turniiri koguauhinnafond on 871 miljonit dollarit, mis on 431 miljonit dollarit suurem kui eelmise turniiri auhinnafond. Lisaks tulemuspõhisele auhinnarahale sai iga kvalifitseerunud meeskond enne võistlust ka 10 miljoni dollari suuruse kvalifikatsioonitasu ja 2,5 miljoni dollari suuruse ettevalmistustasu.&lt;ref&gt;[https://inside.fifa.com/organisation/fifa-council/media-releases/council-increases-record-financial-distribution-member-associations-world-cup-2026 FIFA Council increases record financial distribution to all 48 Participating Member Associations at the FIFA World Cup 2026] FIFA. Retrieved May 3, 2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://worldcuplocaltime.com/2026-fifa-world-cup-prize-money/ 2026 FIFA World Cup Prize Money: How Much Will the Champions Really Earn?] World Cup Local Time. Retrieved May 3, 2026.&lt;/ref&gt; 
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Koht !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Meeskonnad !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Summa &lt;br&gt; (milj. dollarit) 
|-
| - style=&quot;background:gold;&quot;| Maailmameistrid ||  1 || 50 
|-
| - style=&quot;background:silver;&quot;| Teine koht ||  1 || 33   
|-
| - style=&quot;background:#CC9966;&quot;| Kolmas koht ||  1 || 29  
|-
| Neljas koht ||  1 || 27  
|-
| 5.–8. koht &lt;br&gt; (veerandfinaalid) ||  4 || 19 
|-
| 9.–16. koht &lt;br&gt; (kaheksandikfinaalid) || 8 || 15 
|-
| 17.–32. koht &lt;br&gt; (kuueteistkümnendikfinaalid) || 16 || 11 
|-
| 33.–48. koht &lt;br&gt; (alagrupiturniir)  || 16 || 9  
|-
| Kokku|| 48 || 665 
|}

== Sümboolika ==

=== Maskotid ===
Turniiri ametlikud maskotid avalikustati 25. septembril 2025 ning need on Maple, Zayu ja Clutch. Maple on [[põder]], Zayu on [[jaaguar]] ja Clutch on [[valgepea-merikotkas]], kes esindavad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Hernandez|first=Cesar|url=https://www.espn.com/soccer/story/_/id/46377619/who-2026-fifa-world-cup-mascots-maple-zayu-clutch|title=Who are the 2026 World Cup mascots? Maple, Zayu and Clutch!|website=ESPN.com|date=September 25, 2025|access-date=September 25, 2025|language=en}}&lt;/ref&gt; Need on loodud kajastama vastavate riikide kultuuripärandit.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.fifa.com/en/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/clutch-maple-zayu-mascots-unveiled|title=Colourful trio of mascots unveiled for FIFA World Cup 26|publisher=[[FIFA]]|access-date=September 25, 2025}}&lt;/ref&gt;

=== Matšipall ===
[[Fail:FIFA_World_Cup_2026_Draw_Reception_(54972841852).jpg|pisi|Adidas Trionda, mängupall]]
2. mail 2025 levisid teated, et mängupalli nimeks saab Adidas Trionda. Kujunduses on kasutatud punast, rohelist ja sinist (kolm värvi, mis sümboliseerivad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike, mis esindab korraldajariikide lippe) ning igat värvi ühendab ka valge laine. [[Hispaania keel|Hispaaniakeelsetest]] sõnadest kolme (''tri'') ja laine (''onda'') kohta tuleneb ka mängupalli nimi.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Steiner|first=Ben|url=https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|title=FIFA World Cup 2026 'Trionda' Match Ball Leaks, Featuring U.S., Mexico and Canada Colors|date=May 2, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250502232842/https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|archive-date=May 2, 2025}}&lt;/ref&gt; Kujundusel on ka kolme korraldajariigi rahvuslikud sümbolid ([[vahtraleht]] Kanada jaoks, [[kaljukotkas]] Mehhiko jaoks ja viieharuline täht Ameerika Ühendriikide jaoks) ning kuldsed kaunistused, mis sümboliseerivad maailmameistrivõistluste trofeed.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/fifa-celebrates-launch-official-match-ball-world-cup-26-trionda|title=FIFA celebrates launch of Official Match Ball of FIFA World Cup 26™: TRIONDA|website=FIFA|date=October 2, 2025|access-date=October 2, 2025}}&lt;/ref&gt;

11. juunil 2025 viis [[NASA]] [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelises kosmosejaamas]] läbi katseid jalgpallipallidega, et uurida, kuidas massijaotus ja lisatud andurid mõjutavad palli liikumist ja stabiilsust mikrogravitatsioonis. NASA andmetel aitas see uuring kaasa 2026. aasta FIFA maailmameistrivõistluste ametlikus mängupallis kasutatavate tehnoloogiate väljatöötamisele ja hindamisele.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.nasa.gov/image-article/soccer-meets-space-science/|title=Soccer Meets Space Science|publisher=NASA|access-date=June 20, 2026}}&lt;/ref&gt;

=== Muusika ===
Turniiri ametliku instrumentaalse tunnusmuusika lõi Zachary Aaron Golden. 2025. aasta märtsikuu jooksul andis FIFA välja iga korraldajalinna tunnusmuusika remikse, mille koostasid kohalikud produtsentid.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Sáenz|first=Lissete Lanuza|url=https://remezcla.com/sports/2026-fifa-world-cup-theme-to-get-a-different-remix-for-every-host-city/|title=2026 FIFA World Cup Theme To Get a Different Remix For Every Host City|website=Remezcla|date=February 27, 2025|access-date=June 14, 2026|language=en}}&lt;/ref&gt;

Kolumbia laulja [[Shakira]] ja Nigeeria laulja Burna Boy loodud võistluse ametlik laul &quot;Dai Dai&quot; tuli välja 15. mail 2026,  millele järgnes 10. juunil 2026 prantsuse produtsendi [[David Guetta]] võistluse ametlik hümn &quot;DNA (More Than a Game)&quot;, kus osalevad Itaalia tenor [[Andrea Bocelli]], Lõuna-Korea-Ameerika lauljanna [[Ejae]] ja Ameerika räppar [[Megan Thee Stallion]]. 

Ametlik muusikaalbum ilmus 5. juunil 2026, mille esimene singel oli &quot;Lighter&quot; Jelly Rolli ja Carín Leóni esituses 20. märtsil 2026. Laul sai kuulajatelt ja kriitikutelt vastaka vastuvõtu, mõned olid ekslikult eeldanud, et see pidi olema turniiri ametlik laul enne &quot;Dai Dai&quot; ilmumist.&lt;ref name=&quot;Conversation&quot;&gt;{{Cite web|last=Keogh|first=Brent|url=https://theconversation.com/a-bible-belt-track-without-a-pulse-its-no-surprise-fans-hate-the-2026-fifa-world-cup-song-lighter-279111|title=A Bible Belt track without a pulse – it's no surprise fans hate the 2026 FIFA World Cup song Lighter|website=The Conversation|date=March 26, 2026|access-date=March 26, 2026|language=en-US}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Cite news|last=Zeglinski|first=Robert|url=https://ftw.usatoday.com/story/sports/soccer/2026/05/07/shakira-world-cup-song-teaser-better-jelly-roll-forget/89984860007/|title=Shakira is releasing a new World Cup song so we can forget the other terrible one|publisher=USA Today|work=For The Win|date=May 7, 2026|access-date=June 10, 2026}}&lt;/ref&gt; 

Briti [[Rokkmuusika|rokkbändi]] Alan Parsons Project instrumentaallaul &quot;Sirius&quot; on tunnuslauluks rahvuskoondiste sisseastumistel enne iga mängu alagrupiturniiri esimesel mängupäeval, samuti USA koondise sisseastumistel järgnevatel mängupäevadel. See muusikapala on ühtlasi tuntud selle poolest, et laulu on mängitud [[Chicago Bulls]]i kodumängudel alates 1984. aastast.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.nytimes.com/athletic/7364664/2026/06/16/world-cup-sirius-michael-jordan/|title=Why the 2026 World Cup chose 'Sirius' as its walkout music|publisher=The Athletic|date=June 16, 2026|access-date=June 18, 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.foxsports.com/watch-vertical/fmc-2g4zwhtae8h4xnez|title=The Chicago Bulls intro music to welcome Mexico and South Africa to the pitch is EPIC|website=www.foxsports.com|access-date=June 12, 2026|language=en-US}}&lt;/ref&gt; Kõigil teistel mängudel kasutatakse spetsiaalset &quot;Dai Dai&quot; remiksi.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://bolavip.com/en/world-cup/what-is-the-song-played-before-games-in-2026-world-cup|title=2026 World Cup: What is the song played as players walk onto the pitch?|website=Bolavip US|date=June 12, 2026|access-date=June 24, 2026|language=en-US}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* https://www.fifa.com/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026

{{JalgpalliMM}}

[[Kategooria:2026. aasta spordis|Jalgpalli maailmameistrivõistlused]]
[[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]]</text>
      <sha1>5ajt8rb5ltyzwl2bdmdfkk2teafylll</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184680</id>
      <parentid>7184534</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:05:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <comment>/* Väljalangemismängud */</comment>
      <origin>7184680</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="88608" sha1="qu6as93y87wdo4v4usejpqx4fjppsv4" xml:space="preserve">{{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus
| turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused
| aasta =
| muu_nimi = 2026 FIFA World Cup&lt;br&gt;Copa Mundial de la FIFA 2026&lt;br&gt;Coupe du Monde de la FIFA 2026
| pilt = 2026 FIFA World Cup emblem.svg
| pildisuurus = 150px
| pildiallkiri = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistluste logo
| võõrustaja = [[Kanada]]&lt;br&gt;[[Mehhiko]]&lt;br&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| kuupäev = 11. juuni – 19. juuli 2026
| võistkondi = 48
| konföderatsioone = 6
| väljakud = 16
| linnad = 16
| meister =
| teine =
| kolmas =
| neljas =
| mänge =
| väravaid =
| pealtvaatajaid =
| parim_väravakütt =
| mängija =
| noormängija =
| väravavaht =
| aus_mäng =
| eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]]
| järgmine = ''[[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]]''
| uuendatud =
}}
'''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. [[jalgpalli maailmameistrivõistlused]], mis toimuvad 11. juunist 19. juulini 2026 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Tegemist on esimese meeste jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiriga, mida korraldavad kolm riiki. Mänge peetakse 16 [[Põhja-Ameerika]] linnas: üheteistkümnes võistluspaigas Ameerika Ühendriikides, kolmes Mehhikos ja kahes Kanadas.&lt;ref name=&quot;SoccernetEelvaade&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Turniir on esimene [[FIFA]] maailmameistrivõistluste finaalturniir, kus osaleb senise 32 asemel 48 koondist. Seetõttu on tegemist seni suurima osalejate arvuga jalgpalli maailmameistrivõistlustega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/koondis/uudised/eesti-kuulub-mm-valikturniiril-uhte-alagruppi-neljakordse-n24138 |pealkiri=Eesti kuulub MM-valikturniiril ühte alagruppi neljakordse maailmameistriga |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Finaalturniiril peetakse kokku 104 mängu, mis jõuavad Eesti vaatajateni [[TV3]], [[Go3]] ja [[Eesti Rahvusringhääling]]u vahendusel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609980570/jalgpalli-mm-finaalturniiri-ulekandeid-naitavad-tv3-go3-ja-err |pealkiri=Jalgpalli MM-finaalturniiri ülekandeid näitavad TV3, Go3 ja ERR |väljaanne=ERR Sport |aeg=28. märts 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l, kus kohtuvad korraldajamaa [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] ja [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609878100/jalgpalli-mm-i-avavad-mehhiko-ja-lav-prantsusmaa-ja-norra-on-uhes-grupis |pealkiri=Jalgpalli MM-i avavad Mehhiko ja LAV, Prantsusmaa ja Norra on ühes grupis |väljaanne=ERR Sport |aeg=5. detsember 2025 |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Finaal toimub 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.&lt;ref name=&quot;SoccernetEelvaade&quot; /&gt;

Tiitlikaitsjana osaleb turniiril [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]], kes võitis [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlused]] [[Katar]]is. Kolm korraldajariiki – [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] – pääsesid finaalturniirile automaatselt korraldajamaadena.

== Võistluste korraldamine ==
Ameerika Ühendriikide ühine pakkumine koos Mehhiko ja Kanadaga kuulutati ametlikult välja 10. aprillil 2017.&lt;ref&gt;[https://www.si.com/soccer/2017/04/10/2026-world-cup-usa-mexico-canada-host-bid USA, Mexico, Canada announce joint bid to host 2026 World Cup] Sports Illustrated. April 10, 2017.&lt;/ref&gt;

13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US &amp; Mexico joint bid wins right to host tournament]  BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021&lt;/ref&gt; See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates 2002. aastast, mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud 1970. ja 1986. aasta turniiri ning temast saab esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem 1994. aastal. Seevastu on see Kanadale esimene kord, kui ta meeste turniiri võõrustab.

== Kvalifitseerumine ==
Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem on maailmameistrivõistlustel võistelnud 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] teevad kõik oma MM-debüüdi. [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal.

[[Katari jalgpallikoondis|Katar]] pääses turniirile esimest korda kvalifikatsiooni kaudu, olles varem osalenud 2022. aastal kui korraldaja. [[Kongo DV jalgpallikoondis|Kongo DV]] ja [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] naasevad turniirile pärast seda, kui nad osalesid oma esimesel turniiril [[FIFA World Cup 1974|1974]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/football/2025/nov/19/curacao-complete-fairytale-with-battling-draw-in-jamaica-to-qualify-for-world-cup Curaçao complete fairytale with battling draw in Jamaica to qualify for World Cup] The Guardian. Retrieved November 19, 2025.&lt;/ref&gt; [[Austria jalgpallikoondis|Austria]], [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] ja [[šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] naasevad turniirile pärast viimast osalemist [[FIFA World Cup 1998|1998]]. aastal.

Neljakordne maailmameister [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] jäi turniirilt eemale pärast seda, kui ta kaotas Euroopa regiooni valiksarja finaalmängus [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosniale ja Hertsegoviinale]] penaltiseerias, olles esimeseks endiseks maailmameistriks, kes on finaalturniiri kohast jäänud ilma kolmel korral järjest.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/football/2026/mar/31/bosnia-herzegovina-italy-world-cup-2026-qualifying-playoff-match-report Italy miss out on World Cup again after Bosnia and Herzegovina’s shootout triumph] The Guardian. Retrieved April 3, 2026&lt;/ref&gt; Sarnaselt 2018. ja 2022. aastaga oli Itaalia ka ainus endine maailmameister, kes ei kvalifitseerunud.

Mängitavate mängude koguarv suureneb 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta 32-päevased turniirid.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian. Archived from the original on April 11, 2023. &lt;/ref&gt; Iga meeskond mängib endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil on 24. mai 2026, klubid peavad oma mängijad vabastama 25. maiks.

== Võistluskohad ==
2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused peetakse 16 linnas kolmes riigis. Võistluspaikadest üksteist asub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kolm [[Mehhiko]]s ja kaks [[Kanada]]s.&lt;ref name=&quot;Soccernet2026&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l ning finaal 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.&lt;ref name=&quot;Soccernet2026&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth]]i linnastu&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Arlington]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]]
! {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[East Rutherford]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]]
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]]
|-
| [[AT&amp;T Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Dallase staadion)}}'''
| [[Estadio Azteca]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Estadio Banorte)}}'''
| [[MetLife Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}'''
| [[Mercedes-Benz Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Atlanta staadion)}}'''
| [[Arrowhead Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Kansas City staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''94 000'''
| Mahutavus: '''83 000'''
| Mahutavus: '''82 500'''
| Mahutavus: '''75 000'''
| Mahutavus: '''73 000'''
|-
| [[Fail:Cowboys stadium inside view 4.JPG|160px]]
| [[Fail:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|160px]]
| [[Fail:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|160px]]
| [[Fail:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|160px]]
| [[Fail:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|160px]]
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]]
| colspan=&quot;3&quot; rowspan=&quot;12&quot; | {{Asendikaart+|Põhja-Ameerika
|muu_kaart=Canada USA Mexico laea location map.svg
|ujuvjoondus=keskel
|laius=560
|seletus=
|kohad=
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=49.28|long=-123.12|silt='''[[Vancouver]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=43.7|long=-79.4|silt='''[[Toronto]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=19.302911|long=-99.150442|silt='''[[México]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.722806|long=-100.312056|silt='''[[Monterrey]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=20.681667|long=-103.462778|silt='''[[Guadalajara]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=33.755|long=-84.39|silt='''[[Atlanta]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=42.065278|long=-71.248333|silt='''[[Boston]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=32.775833|long=-96.796667|silt='''[[Dallas]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=29.762778|long=-95.383056|silt='''[[Houston]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.099722|long=-94.578333|silt='''[[Kansas City (Missouri)|Kansas City]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=34.05|long=-118.25|silt='''[[Los Angeles]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.775278|long=-80.208889|silt='''[[Miami]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=40.817097|long=-74.085024|silt='''[[New York]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.9500|long=-75.1667|silt={{Nowrap|'''[[Philadelphia]]'''}}|paigutus=all}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=37.4032|long=-121.9698|silt='''[[San Francisco]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=47.5952|long=-122.3316|silt='''[[Seattle]]'''|paigutus=vasakul}}
}}
! {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Santa Clara]])&lt;/small&gt;
|-
| [[NRG Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Houstoni staadion)}}'''
| [[Levi's Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''72 000'''
| Mahutavus: '''71 000'''
|-
| [[Fail:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|160px]]
| [[Fail:Entering Levi's Stadium.JPG|160px]]
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Inglewood]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]]
|-
| [[SoFi Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Los Angelese staadion)}}'''
| [[Lincoln Financial Field]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Philadelphia staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''70 000'''
| Mahutavus: '''69 000'''
|-
| [[Fail:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|160px]]
| [[Fail:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|160px]]
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]]
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Foxborough]])&lt;/small&gt;
|-
| [[Lumen Field]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Seattle'i staadion)}}'''
| [[Gillette Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Bostoni staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''69 000'''
| Mahutavus: '''65 000'''
|-
| [[Fail:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|160px]]
| [[Fail:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|160px]]
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Miami Gardens]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]]
! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Zapopan]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]]
|-
| [[Hard Rock Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Miami staadion)}}'''
| [[BC Place Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(BC Place Vancouver)}}'''
| [[Estadio BBVA]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Estadio Monterrey)}}'''
| [[Estadio Akron]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}'''
| [[BMO Field]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Toronto staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''65 000'''
| Mahutavus: '''54 000'''
| Mahutavus: '''53 500'''
| Mahutavus: '''48 000'''
| Mahutavus: '''45 000'''
|-
| [[Fail:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|160px]]
| [[Fail:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|160px]]
| [[Fail:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|160px]]
| [[Fail:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|160px]]
| [[Fail:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|160px]]
|}

== Avatseremooniad ==
Võistlustel peeti kolm avatseremooniat, igas riigis eraldi. Mehhikos toimus avatseremoonia 11. juunil 2026 [[Estadio Azteca]]l (Estadio Banorte) ja seal esinesid Mehhiko rokkbänd [[Maná]], Mehhiko lauljad [[Alejandro Fernández]], [[Belinda]] ja [[Lila Downs]] ning teised Ladina-Ameerika artistid. Kanadas toimus avatseremoonia 12. juunil 2026 [[Toronto]]s [[BMO Field]]i staadionil ja seal esinesid Kanada lauljad [[Alanis Morissette]], [[Alessia Cara]], [[Jessie Reyez]], [[Michael Bublé]] ja teised. Samal päeval toimus Los Angelese [[SoFi Stadium|SoFi staadionil]] Ameerika Ühendriikide avatseremoonia, kus esinesid Ameerika laulja [[Katy Perry]], Ameerika räppar [[Future]], Tai räppar ja [[Blackpink]]i liige [[Lalisa Manoban|Lisa]], Brasiilia laulja [[Anitta]], Nigeeria laulja [[Rema]] ja Lõuna-Aafrika laulja [[Tyla]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20260518204056/https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/united-states-welcomes-world-opening-ceremony-los-angeles The United States Welcomes the World with an All-Star FIFA World Cup 2026™ Opening Ceremony in Los Angeles] FIFA. May 8, 2026.&lt;/ref&gt; Turniirile eelneval päeval, 10. juunil, toimusid samades linnades eelkontserdid teiste artistide osavõtul.

== Alagrupimängud ==
Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024.

Meistrivõistluste avamängus, mis toimus 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]] staadionil, kus Mehhiko on vastaseks [[Lõuna-Aafrika jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimub 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks on [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng toimub samal päeval [[Inglewood]]is [[SoFi Stadiu|SoFi staadionil]], vastaseks [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]]. Iga korraldajamaa saab alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed]  via NYTimes.com.&lt;/ref&gt;

Alagrupimänge mängitakse 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad on jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängivad omavahel ringturniiril. Alagrupis antakse võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei anta. Pärast alagrupimängude lõppu pääsevad iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi.
=== Alagrupiturniiri paremusjärjestuse kriteeriumid ===
Meeskondade paremusjärjestus igas alagrupis määratakse kõigis alagrupimängudes kogutud punktide põhjal. Kui kahel või enamal meeskonnal on võrdne punktisumma, kasutatakse paremusjärjestuse määramiseks järgmisi kriteeriume:&lt;ref&gt;[https://digitalhub.fifa.com/m/636f5c9c6f29771f/original/FWC2026_regulations_EN.pdf FIFA World Cup 2026 Regulations (PDF)] FIFA. May 2025&lt;/ref&gt; &lt;br&gt;a. Vastavate meeskondade omavahelistes alagrupimängudes teenitud punktid;&lt;br&gt; b. Parem väravate vahe alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses;&lt;br&gt; c. Enim löödud väravate arv alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses.
&lt;br&gt;Kui pärast kriteeriumide a kuni c rakendamist on meeskondadel endiselt võrdne seis, rakendatakse kriteeriume a kuni c uuesti ainult nende meeskondade vahelistes mängudes, kes on endiselt viigis, et määrata kindlaks nende lõplik järjestus. Kui see protseduur ei määra järjestust, kohaldatakse kriteeriume d kuni g.
&lt;br&gt;d. Suurem väravate vahe kõigis alagrupimängudes;
&lt;br&gt;e. Kõige rohkem väravaid kõigis alagrupimängudes;
&lt;br&gt;f. Parim meeskonna käitumise (&quot;ausa mängu&quot;) tulemus kõigis alagrupimängudes:
&lt;br&gt;Kollane kaart: −1 punkt;
&lt;br&gt;Kaudne punane kaart (teine ​​kollane kaart): −3 punkti;
&lt;br&gt;Otsepunane kaart: −4 punkti;
&lt;br&gt;Kollane kaart ja otsene punane kaart: −5 punkti;
&lt;br&gt;g. Parem positsioon viimases FIFA meeste maailma edetabelis ;

=== A alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;200&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Mehhiko}} '''K''', '''Q'''
| 3
|| 3
|| 0
|| 0
|| 6
|| 0
|| +6
||'''9'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 3
|| –1
||'''4'''
|-
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Lõuna-Korea }}
| 3
|| 1
|| 0
|| 2
|| 2
|| 3
|| –1
||'''3'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Tšehhi}}
| 3
|| 0
|| 1
|| 2
|| 2
|| 6
|| –4
||'''1'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=11. juuni 2026
|aeg=13:00
|meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}}
|tulemus=2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12452/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}
|väravad1=[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|9}}&lt;br&gt;[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|67}}
|väravad2=
|staadion=[[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid=80 824
|kohtunik=[[Wilton Sampaio]] (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=11. juuni 2026
|aeg=20:00
|meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Korea}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12450/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Tšehhi}}
|väravad1= [[Hwang In-beom]] {{värav|67}}&lt;br&gt;[[Oh Hyeon-gyu]] {{värav|80}}
|väravad2= [[Ladislav Krejčí|Krejčí]] {{värav|59}}
|staadion=[[Estadio Akron]], [[Zapopan]]
|pealtvaatajaid= 44 985
|kohtunik= [[Amin Mohamed Omar]] (Egiptus)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1=  {{jp-p|Tšehhi}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12449/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}
|väravad1= [[Michal Sadílek|Sadílek]] {{värav|6}}
|väravad2= [[Teboho Mokoena|Mokoena]] {{värav|83|[[penalti|pen.]]}}
|staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 67 442
|kohtunik=  Tori Penso (USA)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1=  {{jp-p|Mehhiko}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12451/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}}
|väravad1= [[Luis Romo|Romo]] {{värav|50}}
|väravad2=
|staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]]
|pealtvaatajaid= 45 522
|kohtunik=Gustavo Tejera (Uruguay) 
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}}
|tulemus= 0:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12453/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Mehhiko}}
|väravad1=
|väravad2= [[Mateo Chávez|Chávez]] {{värav|55}}&lt;br&gt;[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|61}} &lt;br&gt;[[Álvaro Fidalgo|Fidalgo]] {{värav|90+4}}
|staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid= 80 824
|kohtunik= Yael Falcón (Argentina)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1= {{jp-p|LAV}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12454/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}}
|väravad1= [[Thapelo Maseko|Maseko]] {{värav|63}}
|väravad2=
|staadion=[[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]]
|pealtvaatajaid= 51 243
|kohtunik= Facundo Tello (Argentina)
}}

=== B alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;200&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; | {{jp|Šveits}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 7
|| 3
|| +4
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; | {{jp|Kanada}} '''K''', '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 8
|| 3
|| +5
||'''4'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;

|3.
| align=&quot;left&quot; | {{jp| Bosnia ja Hertsegoviina}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 5
|| 6
|| -1
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; | {{jp|Katar}}
| 3
|| 0
|| 1
|| 2
|| 2
|| 10
|| -8
||'''1'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Kanada – Bosnia ja Hertsegoviina 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Kanadal +5.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=12. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Kanada}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12458/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}}
|väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|78}}
|väravad2= [[Jovo Lukić|Lukić]] {{värav|21}}
|staadion=[[BMO Field]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43 002
|kohtunik= Facundo Tello (Argentina)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=13. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Katar}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12456/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Šveits}}
|väravad1= [[Miro Muheim|Muheim]] {{värav|90+4|[[omavärav|o.v.]]}} 
|väravad2= [[Breel Embolo|Embolo]] {{värav|17|[[penalti|pen.]]}}
|staadion=[[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 67 966
|kohtunik= Saíd Martínez (Honduras)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1= {{jp-p|Šveits}}
|tulemus= 4:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12455/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}}
|väravad1= [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|74||90}} &lt;br&gt; [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|84}} &lt;br&gt; [[Granit Xhaka|Xhaka]] {{värav|90+7|[[penalti|pen.]]}}
|väravad2= [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|90+3}}
|staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70 026
|kohtunik= João Pinheiro (Portugal)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2026
|aeg=15:00
|meeskond1= {{jp-p|Kanada}}
|tulemus= 6:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12459/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}}  [[Katari jalgpallikoondis|Katar]]
|väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|16}} &lt;br&gt; [[Jonathan David|J. David]] {{värav|29||45+3||90+2}} &lt;br&gt; [[Nathan Saliba|Saliba]] {{värav|44}} &lt;br&gt; [[Mohamed Manai|Manai]] {{värav|75|[[omavärav|o.v.]]}} 
|väravad2=
|staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52 497
|kohtunik=Cristián Garay (Tšiili) 
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1=  {{jp-p|Šveits}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12460/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}}  [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]]
|väravad1= [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|46}} &lt;br&gt; [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|57}}
|väravad2= [[Promise David|P. David]] {{värav|76}}
|staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52 497
|kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1= {{jp-p|Bosnia ja Hertsegoviina}}
|tulemus= 3:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12457/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Katar}}
|väravad1= [[Kerim Alajbegović|Alajbegović]] {{värav|29}} &lt;br&gt; [[Mahmud Abunada|Abunada]] {{värav|34|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|80}}
|väravad2= [[Hassan Al-Haydos|Al-Haydos]] {{värav|42}}
|staadion=[[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66 925
|kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela)
}}

=== C alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Brasiilia}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 7
|| 1
|| +6
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Maroko}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 6
|| 3
|| +3
||'''7'''
|-
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Šotimaa}}
| 3
|| 1
|| 0
|| 2
|| 1
|| 4
|| -3
||'''3'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Haiti}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 2
|| 8
|| -6
||'''0'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Brasiilia – Maroko 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Brasiilial +6.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=13. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12465/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Maroko}}
|väravad1= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|32}}
|väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|21}}
|staadion=[[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80 663
|kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=13. juuni 2026
|aeg=21:00
|meeskond1= {{jp-p|Haiti}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12462/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Šotimaa}}
|väravad1=
|väravad2= [[John McGinn|McGinn]]  {{värav|28}}
|staadion=[[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 64 146
|kohtunik=  Mustapha Ghorbal (Alžeeria)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=19. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1=  {{jp-p|Šotimaa}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12463/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Maroko}} 
|väravad1=
|väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|2}}
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 64 146
|kohtunik=  Ilgiz Tantashev (Uzbekistan)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=19. juuni 2026
|aeg=20:30
|meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12466/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Haiti}}
|väravad1= [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|23||36}} &lt;br&gt; [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|45+3}}
|väravad2=
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68 324
|kohtunik= Alejandro Hernández Hernández (Hispaania)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1=  {{jp-p|Šotimaa}}
|tulemus= 0:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12464/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Brasiilia}}
|väravad1=
|väravad2= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|7||45+3}} &lt;br&gt; [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|60}}
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 64 478
|kohtunik=  César Arturo Ramos (Mehhiko)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1=  {{jp-p|Maroko}}
|tulemus= 4:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12461/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Haiti}}
|väravad1= [[Achraf Hakimi|Hakimi]] {{värav|39}} &lt;br&gt; [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|45+1}} &lt;br&gt; [[Soufiane Rahimi|Rahimi]] {{värav|78}}&lt;br&gt; [[Gessime Yassine|Yassine]] {{värav|89}}
|väravad2= [[Yassine Bounou|Bounou]] {{värav|10|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Wilson Isidor|Isidor]] {{värav|43}}
|staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 68 239
|kohtunik= Danny Makkelie (Holland)
}}

=== D alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;200&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Ameerika Ühendriigid}} '''K''', '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 8
|| 4
|| +4
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Austraalia}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 2
|| 0
||'''4'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Paraguay}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 4
|| -2
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Türgi}}
| 3
|| 1
|| 0
|| 2
|| 3
|| 5
|| -2
||'''3'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Paraguay – Austraalia 0:0; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austraalial 0.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=12. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}}
|tulemus= 4:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12467/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Paraguay}}
|väravad1= [[Damián Bobadilla|Bobadilla]] {{värav|7|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|31||45+5}} &lt;br&gt; [[Giovanni Reyna|Reyna]] {{värav|90+8}}
|väravad2= [[Maurício]] {{värav|73}}
|staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70492
|kohtunik= Danny Makkelie (Holland)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=13. juuni 2026
|aeg=21:00
|meeskond1= {{jp-p|Austraalia}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12472/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Türgi}}
|väravad1= [[Nestory Irankunda|Irankunda]] {{värav|27}} &lt;br&gt; [[Connor Metcalfe|Metcalfe]] {{värav|75}}
|väravad2=
|staadion=[[BC Place Stadium]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52 497
|kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=19. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1=  {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12471/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Austraalia}}
|väravad1= [[Cameron Burgess|Burgess]] {{värav|11|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Alex Freeman|Freeman]] {{värav|43}}
|väravad2=
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66 925
|kohtunik=  Felix Zwayer (Saksamaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=19. juuni 2026
|aeg=20:00
|meeskond1=  {{jp-p|Türgi}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Paraguay}}
|väravad1=
|väravad2= [[Matías Galarza|Galarza]] {{värav|2}}
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68 827
|kohtunik= Iván Barton (Salvador)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1=  {{jp-p|Türgi}}
|tulemus= 3:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12468/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}}  [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]]
|väravad1= [[Arda Güler|Güler]] {{värav|10}} &lt;br&gt; [[Barış Alper Yılmaz|Yılmaz]] {{värav|31}} &lt;br&gt; [[Kaan Ayhan|Ayhan]] {{värav|90+8}}
|väravad2= [[Auston Trusty|Trusty]] {{värav|3}} &lt;br&gt; [[Sebastian Berhalter|Berhalter]] {{värav|49}}
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70 492
|kohtunik= Mustapha Ghorbal (Alžeeria)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1= {{jp-p|Paraguay}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12469/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}}  [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]]
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68 827
|kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa)
}}

=== E alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Saksamaa}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 10
|| 4
|| +6
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Elevandiluurannik}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 4
|| 2
|| +2
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Ecuador}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 2
|| 0
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Curaçao}}
| 3
|| 0
|| 1
|| 2
|| 1
|| 9
|| -8
||'''1'''
|}
Märkus: a. Omavaheline mäng Saksamaa – Elevandiluurannik 2:1
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}}
|tulemus= 7:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12473/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Curaçao}}
|väravad1= [[Felix Nmecha|Nmecha]] {{värav|6}} &lt;br&gt; [[Nico Schlotterbeck|Schlotterbeck]] {{värav|38}}  &lt;br&gt; [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|45+5|[[penalti|pen.]]|88}} &lt;br&gt; [[Jamal Musiala|Musiala]] {{värav|47}} &lt;br&gt; [[Nathaniel Brown|Brown]] {{värav|68}} &lt;br&gt; [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|78}}
|väravad2= [[Livano Comenencia|Comenencia]] {{värav|21}} 
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68 021
|kohtunik=  Jalal Jayed (Maroko)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12476/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Ecuador}}
|väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|90}}
|väravad2=
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68 274
|kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=20. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12478/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}}  [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]]
|väravad1= [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|68||90+4}}
|väravad2= [[Franck Kessié|Kessié]] {{värav|30}}
|staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43 036
|kohtunik=  Juan Gabriel Benítez (Paraguay)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=20. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Ecuador}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12474/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Curaçao}}
|väravad1=
|väravad2= 
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 68 598
|kohtunik= Ma Ning (Hiina)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1=  {{jp-p|Curaçao}}
|tulemus= 0:2
|Protokoll=
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}}  [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]]
|väravad1= 
|väravad2= [[Nicolas Pépé|Pépé]] {{värav|7||64}}
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;324
|kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Ecuador}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll=
|meeskond2=  {{jp|Saksamaa}}
|väravad1= [[Nilson Angulo|Angulo]] {{värav|9}} &lt;br&gt; [[Gonzalo Plata|Plata]] {{värav|77}}
|väravad2= [[Leroy Sané|Sané]] {{värav|2}}
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80&amp;nbsp;663
|kohtunik= Tori Penso (USA)
}}

=== F alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Holland}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 10
|| 4
|| +6
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Jaapan}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 2
|| 0
|| 7
|| 3
|| +4
||'''5'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Rootsi}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 7
|| 7
|| 0
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Tuneesia}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 2
|| 12
|| -10
||'''0'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Holland}}
|tulemus= 2:2
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Jaapan}}
|väravad1= [[Virgil van Dijk|van Dijk]] {{värav|50}} &lt;br&gt; [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|64}}
|väravad2= [[Keito Nakamura|Nakamura]] {{värav|57}} &lt;br&gt; [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|88}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 69 285 
|kohtunik=  Ismail Elfath (USA)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Rootsi}}
|tulemus= 5:1
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Tuneesia}}
|väravad1= [[Yasin Ayari|Ayari]] {{värav|7||90+6}} &lt;br&gt; [[Alexander Isak|Isak]] {{värav|30}} &lt;br&gt; [[Viktor Gyökeres|Gyökeres]] {{värav|59}}  &lt;br&gt; [[Mattias Svanberg|Svanberg]] {{värav|84}}
|väravad2= [[Omar Rekik|Rekik]] {{värav|43}}
|staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] 
|pealtvaatajaid= 50 987
|kohtunik= Yael Falcón (Argentina)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=20. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Holland}}
|tulemus= 5:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12481/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Rootsi}}
|väravad1= [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|5||17}} &lt;br&gt; [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|47||54}} &lt;br&gt; [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|89}}
|väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|59}}
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68 777
|kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=20. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}}
|tulemus= 0:4
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Jaapan}}
|väravad1=
|väravad2= [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|4}} &lt;br&gt; [[Ayase Ueda|Ueda]] {{värav|31||83}} &lt;br&gt; [[Junya Itō|Itō]] {{värav|69}}
|staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]]
|pealtvaatajaid= 51 243
|kohtunik= István Kovács (Rumeenia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Jaapan}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12479/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Rootsi}}
|väravad1= [[Daizen Maeda|Maeda]] {{värav|56}}
|väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|62}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70 137
|kohtunik= Iván Barton (Salvador)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}}
|tulemus= 1:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12482/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Holland}}
|väravad1= [[Hazem Mastouri|Mastouri]] {{värav|54}}
|väravad2= [[Ellyes Skhiri|Skhiri]] {{värav|3|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|7}} &lt;br&gt; [[Jan Paul van Hecke|van Hecke]] {{värav|62}}
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 68 391
|kohtunik= Katia Itzel García (Mehhiko)
}}

=== G alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Belgia}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 2
|| 0
|| 6
|| 2
|| +4
||'''5'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Egiptus}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 2
|| 0
|| 5
|| 3
|| +2
||'''5'''
|-
|3. 
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Iraan}}
| 3
|| 0
|| 3
|| 0
|| 3
|| 3
|| 0
||'''3'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Uus-Meremaa }}
| 3
|| 0
|| 1
|| 2
|| 4
|| 10
|| -6
||'''1'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Belgia – Egiptus 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Belgial +4.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Belgia}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12488/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Egiptus}}
|väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] {{värav|66|[[omavärav|o.v.]]}}
|väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|19}}
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66 775
|kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Iraan}}
|tulemus= 2:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12485/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Uus-Meremaa}}
|väravad1= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|32}} &lt;br&gt; [[Mohammad Mohebi|Mohebi]] {{värav|64}}
|väravad2= [[Elijah Just|Just]] {{värav|7||54}} 
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70 108
|kohtunik= César Arturo Ramos (Mehhiko)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=21. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Belgia}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12486/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}}  [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]]
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid=70 317
|kohtunik= Darío Herrera (Argentina)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=21. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}}
|tulemus= 1:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12489/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Egiptus}}
|väravad1= [[Finn Surman|Surman]] {{värav|15}}
|väravad2= [[Mostafa Ziko|Ziko]] {{värav|58}} &lt;br&gt; [[Mohamed Salah|Salah]] {{värav|67}} &lt;br&gt; [[Trézéguet]] {{värav|82}}
|staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52 497
|kohtunik= Omar Al Ali (Araabia Ühendemiraadid)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Egiptus}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021479 Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}}  [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]]
|väravad1= [[Mahmoud Saber|Saber]] {{värav|5}}
|väravad2= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|14}}
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66&amp;nbsp;925
|kohtunik= Szymon Marciniak (Poola)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}}
|tulemus= 1:5
|Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021481 Potokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}}  [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]]
|väravad1= [[Elijah Just|Just]] {{värav|84}}
|väravad2= [[Leandro Trossard|Trossard]] {{värav|28||50}} &lt;br&gt; [[Kevin De Bruyne|De Bruyne]] {{värav|66}} &lt;br&gt; [[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|86}} &lt;br&gt; [[Alexis Saelemaekers|Saelemaekers]] {{värav|90+4}}
|staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52&amp;nbsp;497
|kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania)
}}

=== H alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Hispaania}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 5
|| 0
|| +5
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Roheneemesaared}} '''Q'''
| 3
|| 0
|| 3
|| 0
|| 2
|| 2
|| 0
||'''3'''
|-
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Uruguay }}
| 3
|| 0
|| 2
|| 1
|| 3
|| 4
|| −1
||'''2'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Saudi Araabia}}
| 3
|| 0
|| 2
|| 1
|| 1
|| 5
|| −4
||'''2'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Saudi Araabia – Uruguay 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Uruguayl -1.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Hispaania}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12492/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 67 640
|kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Saudi Araabia}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12495/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Uruguay}}
|väravad1= [[Abdulelah Al-Amri|Al-Amri]] {{värav|41}}
|väravad2= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|80}}
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 62 764
|kohtunik=  Maurizio Mariani (Itaalia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=21. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Hispaania}}
|tulemus= 4:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12491/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}}  [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]]
|väravad1= [[Lamine Yamal|Yamal]] {{värav|10}} &lt;br&gt; [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|21||24}} &lt;br&gt; [[Hassan Al-Tambakti|Al-Tambakti]] {{värav|49|[[omavärav|o.v.]]}} 
|väravad2=
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 68 239
|kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=21. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Uruguay}}
|tulemus= 2:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12496/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}}
|väravad1= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|44}} &lt;br&gt; [[Agustín Canobbio|Canobbio]] {{värav|45+6}}
|väravad2= [[Kevin Pina|Pina]] {{värav|21}} &lt;br&gt; [[Hélio Varela|Varela]] {{värav|61}}
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 64 003
|kohtunik= Espen Eskås (Norra)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Roheneemesaared}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12494/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}}  [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]]
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;278
|kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Uruguay}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12493/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Hispaania}}
|väravad1=
|väravad2= [[Álex Baena|Baena]] {{värav|42}}
|staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]]
|pealtvaatajaid= 45&amp;nbsp;065
|kohtunik= Ismail Elfath (USA)
}}

=== I alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Prantsusmaa}} '''Q'''
| 3
|| 3
|| 0
|| 0
|| 10
|| 2
|| +8
||'''9'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Norra}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 8
|| 7
|| +1
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Senegal}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 0
|| 2
|| 8
|| 6
|| +2
||'''3'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Iraak}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 1
|| 12
|| -11
||'''0'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=16. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}}
|tulemus= 3:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12499/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Senegal}}
|väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|66||90+6}} &lt;br&gt; [[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|82}}
|väravad2= [[Ibrahim Mbaye|Mbaye]] {{värav|90+5}}
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80 545
|kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=16. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Iraak}}
|tulemus= 1:4
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Norra}}
|väravad1= [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|39}}
|väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|29||43}} &lt;br&gt; [[Leo Østigård|Østigård]] {{värav|76}} &lt;br&gt; [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|90+6|[[omavärav|o.v.]]}}
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 63 106
|kohtunik= Pierre Atcho (Gabon)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=22. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12501/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Iraak}}
|väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|14||54}} &lt;br&gt; [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|66}}
|väravad2=
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68 324
|kohtunik= Drew Fischer (Kanada)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=22. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Norra}}
|tulemus= 3:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12500/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Senegal}}
|väravad1= [[Marcus Holmgren Pedersen|Pedersen]] {{värav|43}} &lt;br&gt; [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|48||58}} 
|väravad2= [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|53||90+3}}
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80 663
|kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Norra}}
|tulemus= 1:4
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12498/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2=  {{jp|Prantsusmaa}}
|väravad1= [[Thelo Aasgaard|Aasgaard]] {{värav|21}} 
|väravad2= [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|7||20||32}} &lt;br&gt; [[Désiré Doué|Doué]] {{värav|90+4}} 
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 64 146
|kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Senegal}}
|tulemus= 5:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12502/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Iraak}}
|väravad1= [[Habib Diarra|Diarra]] {{värav|4}} &lt;br&gt; [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|56}} &lt;br&gt; [[Pape Gueye|Gueye]] {{värav|59||71}} &lt;br&gt; [[Iliman Ndiaye|Ndiaye]] {{värav|82}}
|väravad2=
|staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43 036
|kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa)
}}

=== J alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Argentina}} '''Q'''
| 3
|| 3
|| 0
|| 0
|| 8
|| 1
|| +7
||'''9'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Austria}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 6
|| 6
|| 0
||'''4'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Alžeeria }} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 5
|| 7
|| -2
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Jordaania}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 3
|| 8
|| -5
||'''0'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Austria – Alžeeria 3:3; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austrial 0.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=16. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Argentina}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Alžeeria}}
|väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|17||60||76}}
|väravad2=
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 69 045
|kohtunik= Szymon Marciniak (Poola)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=16. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Austria}}
|tulemus= 3:1
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Jordaania}}
|väravad1= [[Romano Schmid|Schmid]] {{värav|20}} &lt;br&gt; [[Yazan Al-Arab|Al-Arab]] {{värav|76|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|90+12|[[penalti|pen.]]}}
|väravad2=  [[Ali Olwan|Olwan]] {{värav|50}}
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68 527
|kohtunik= Dahane Beida (Mauritaania)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=22. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Argentina}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12504/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}}  [[Austria jalgpallikoondis|Austria]]
|väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|36||90+5}} 
|väravad2=
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70 649
|kohtunik= Amin Omar (Egiptus)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=22. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Jordaania}}
|tulemus= 1:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12507/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Alžeeria}}
|väravad1= [[Nizar Al-Rashdan|Al-Rashdan]] {{värav|36}} 
|väravad2= [[Nadhir Benbouali|Benbouali]] {{värav|69}} &lt;br&gt; [[Amine Gouiri|Gouiri]] {{värav|82}}
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68 371
|kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Alžeeria}}
|tulemus= 3:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12505/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}}  [[Austria jalgpallikoondis|Austria]]
|väravad1= [[Rafik Belghali|Belghali]] {{värav|45}} &lt;br&gt; [[Riyad Mahrez|Mahrez]] {{värav|60||90+3}}
|väravad2= [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|28}} &lt;br&gt; [[Marcel Sabitzer|Sabitzer]] {{värav|55}} &lt;br&gt; [[Saša Kalajdžić|Kalajdžić]] {{värav|90+6}}
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 69 045
|kohtunik=  Ilgiz Tantashev (Uzbekistan)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Jordaania}}
|tulemus= 1:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12503/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Argentina}}  [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]]
|väravad1= [[Musa Al-Taamari|Al-Taamari]] {{värav|55}}
|väravad2= [[Giovani Lo Celso|Lo Celso]] {{värav|19}} &lt;br&gt; [[Lautaro Martínez|Martínez]] {{värav|31|[[penalti|pen.]]}} &lt;br&gt; [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|80}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70 649
|kohtunik= István Kovács (Rumeenia)
}}

=== K alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Colombia}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 4
|| 1
|| +3
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Portugal}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 2
|| 0
|| 6
|| 1
|| +5
||'''5'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Kongo DV}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 4
|| 3
|| +1
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Usbekistan}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 2
|| 11
|| −9
||'''0'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=17. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Portugal}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12511/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Kongo DV}}
|väravad1= [[João Neves|Neves]] {{värav|6}}
|väravad2= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|45+5}}
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68 777
|kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=17. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Usbekistan}}
|tulemus= 1:3
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Colombia}}
|väravad1= [[Abbosbek Fayzullaev|Fayzullaev]] {{värav|60}}
|väravad2=  [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|40}} &lt;br&gt; [[Luis Díaz|Díaz]] {{värav|65}} &lt;br&gt; [[Jaminton Campaz|Campaz]] {{värav|90+9}}
|staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid= 80 824
|kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=23. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Portugal}}
|tulemus= 5:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12512/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}}  [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]]
|väravad1=  [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|6||39}} &lt;br&gt; [[Nuno Mendes|Mendes]] {{värav|17}} &lt;br&gt; [[Abduvohid Nematov|Nematov]] {{värav|60|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Rafael Leão|Leão]] {{värav|87}}
|väravad2=
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68 777
|kohtunik= Jalal Jayed (Maroko)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=23. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Colombia}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12510/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Kongo DV}}
|väravad1=  [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|76}}
|väravad2=
|staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]]
|pealtvaatajaid= 45 358
|kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Colombia}}
|tulemus=0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12514/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2=  {{jp|Portugal}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid=64&amp;nbsp;478
|kohtunik=Alireza Faghani (Austraalia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Kongo DV}}
|tulemus=3:1
|Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12509/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}}  [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]]
|väravad1= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|68|[[penalti|pen.]]|90+1}} &lt;br&gt; [[Fiston Mayele|Mayele]] {{värav|78}}
|väravad2= [[Eldor Shomurodov|Shomurodov]] {{värav|10}}
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid=68&amp;nbsp;239
|kohtunik=Felix Zwayer (Saksamaa)
}}

=== L alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Inglismaa}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 6
|| 2
|| +4
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Horvaatia}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 5
|| 5
|| 0
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Ghana}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 2
|| 0
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Panama }}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 0
|| 4
|| -4
||'''0'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=17. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}}
|tulemus= 4:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12516/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Horvaatia}}
|väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|12|[[penalti|pen.]]|42}} &lt;br&gt; [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|47}} &lt;br&gt; [[Marcus Rashford|Rashford]] {{värav|85}}
|väravad2= [[Martin Baturina|Baturina]] {{värav|36}} &lt;br&gt; [[Petar Musa|Musa]] {{värav|45+5}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70 389
|kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=17. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Ghana}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12519/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Panama}}
|väravad1= [[Caleb Yirenkyi|Yirenkyi]] {{värav|90+5}}
|väravad2=
|staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 42 942
|kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=23. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12515/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Ghana}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 63 983
|kohtunik= Saíd Martínez (Honduuras)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=23. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1=  {{jp-p|Panama}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12520/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Horvaatia}}
|väravad1=
|väravad2= [[Ante Budimir|Budimir]] {{värav|54}}
|staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43 036
|kohtunik= Pierre Atcho (Gabon)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Panama}}
|tulemus= 0:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12517/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Inglismaa}}
|väravad1=
|väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|62}} &lt;br&gt; [[Harry Kane|Kane]] {{värav|67}} 
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80 663
|kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Horvaatia}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12518/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Ghana}}
|väravad1= [[Petar Sučić|Sučić]] {{värav|31}} &lt;br&gt; [[Nikola Vlašić|Vlašić]] {{värav|83}} 
|väravad2=  [[Derrick Luckassen|Luckassen]] {{värav|73}}
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68 324
|kohtunik= Drew Fischer (Kanada)
}}

=== Kolmanda koha meeskondade võrdlus ===
&lt;small&gt;28. juuni 2026&lt;/small&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Koht !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Alagrupp !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Meeskond !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Mängude arv !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Võidud !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Viigid !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Kaotused !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Löödud &lt;br&gt; väravad !!style=&quot;background:#efefef;&quot; | Vastaste &lt;br&gt; väravad !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Väravate &lt;br&gt;  vahe !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Punktid  
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 1. || style=&quot;text-align:center;&quot;| K || style=&quot;text-align:left|{{jp|Kongo DV}}  || 3 || 1 || 1 || 1 || 4 || 3 || +1 || 4 
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 2. || style=&quot;text-align:center;&quot;| F || style=&quot;text-align:left|{{jp|Rootsi}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 7 || 7 || 0 || 4  
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 3. || style=&quot;text-align:center;&quot;| L || style=&quot;text-align:left|{{jp|Ghana}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4 
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 4. || style=&quot;text-align:center;&quot; | E || style=&quot;text-align:left|{{jp|Ecuador}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 5. || style=&quot;text-align:center;&quot; | B || style=&quot;text-align:left|{{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 6 || -1 || 4  
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 6. || style=&quot;text-align:center;&quot; | J || style=&quot;text-align:left|{{jp|Alžeeria}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 7 || -2 || 4  
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 7. || style=&quot;text-align:center;&quot; | D || style=&quot;text-align:left|{{jp|Paraguay}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 4 || -2 || 4 
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 8. || style=&quot;text-align:center;&quot; | I || style=&quot;text-align:left|{{jp|Senegal}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 8 || 6 || +2 || 3  
|-
| 9. || style=&quot;text-align:center;&quot; | G || style=&quot;text-align:left|{{jp|Iraan}} || 3 || 0 || 3 || 0 || 3 || 3 || 0 || 3
|-
| 10. || style=&quot;text-align:center;&quot; | A || style=&quot;text-align:left|{{jp|Lõuna-Korea}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 2 || 3 || -1 || 3   
|-
| 11. || style=&quot;text-align:centert;&quot; | C || style=&quot;text-align:left|{{jp|Šotimaa}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 1 || 4 || -3 || 3  
|-
| 12. || style=&quot;text-align:center;&quot; | H || style=&quot;text-align:left|{{jp|Uruguay}} || 3 || 0 || 2 || 1 || 3 || 4 || -1 || 2 
|}
Järjestuse reeglid: 1) Punktid; 2) Väravate vahe; 3) Löödud väravad; 4) Meeskonna käitumise (&quot;ausa mängu&quot;) tulemus; 5) Viimane FIFA edetabel (11. juuni 2026); 6) Eelmine FIFA edetabel.

Märkus: 3. ja 4. koha määramisel oli aluseks &quot;fair play&quot; tulemus, Ghana −3, Ecuador −5.

== Väljalangemismängud ==
=== Kuueteistkümnendikfinaalid ===
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=28. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Aafrika Vabariik}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12527/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Kanada}}
|väravad1=
|väravad2= [[Stephen Eustáquio|Eustáquio]] {{värav|90+2}}
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid=  69&amp;nbsp;237
|kohtunik= João Pinheiro (Portugal)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=29. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}}
|tulemus= 1:1, [[penalti|pen.]] 3:4
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12522/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Paraguay}}
|väravad1= [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|54}}
|väravad2= [[Julio Enciso|Enciso]] {{värav|42}}
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 63&amp;nbsp;945
|kohtunik=  Jalal Jayed (Maroko) 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=29. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Holland}}
|tulemus= 1:1, [[penalti|pen.]] 2:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12531/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Maroko}}
|väravad1= [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|72}}
|väravad2= [[Issa Diop|Diop]] {{värav|90+1}}
|staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]]
|pealtvaatajaid= 51&amp;nbsp;243
|kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=29. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12525/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Jaapan}}
|väravad1= [[Casemiro]] {{värav|56}}&lt;br&gt;[[Gabriel Martinelli|Martinelli]] {{värav|90+5}}
|väravad2= [[Kaishū Sano|Sano]] {{värav|29}}
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68777
|kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=30. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}}
|tulemus= 1:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12523/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Norra}}
|väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|74}}
|väravad2= [[Antonio Nusa|Nusa]] {{värav|39}}&lt;br&gt;[[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|86}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 69&amp;nbsp;665
|kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=30. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12532/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Rootsi}}
|väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|45||74}}&lt;br&gt;[[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|53}}
|väravad2=
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80&amp;nbsp;663
|kohtunik= Danny Makkelie (Holland)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=30. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12529/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] 
|meeskond2= {{jp|Ecuador}}
|väravad1= [[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|22}}&lt;br&gt;[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|31}}
|väravad2=
|staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid= 80&amp;nbsp;824
|kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=1. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Kongo DV}}
|väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|75||86}}
|väravad2= [[Brian Cipenga|Cipenga]] {{värav|7}}
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;239
|kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=1. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Belgia}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Senegal}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=1. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|USA}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=2. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Hispaania}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Austria}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=2. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Portugal}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Horvaatia}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=2. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Šveits}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Alžeeria}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=3. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Austraalia}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Egiptus}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=3. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Argentina}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=3. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Colombia}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Ghana}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}

=== Kaheksandikfinaalid ===
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=4. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Kanada}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Maroko}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=4. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Paraguay}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Prantsusmaa}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=5. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Norra}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[New Jersey]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=5. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Inglismaa}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik=
}}

== Statistika ==
=== Väravakütid ===
;5 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lionel Messi]]
{{Div col end}}
;4 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Ousmane Dembélé]]
* {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Vinícius Júnior]]
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Erling Haaland]]
* {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Kylian Mbappé]]
{{Div col end}}
;3 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Matheus Cunha]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Brian Brobbey]]
* {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Harry Kane]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Jonathan David]]
* {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Yoane Wissa]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Ismael Saibari]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Deniz Undav]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ismaïla Sarr]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Johan Manzambi]]
* {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Elijah Just]]
{{Div col end}}
;2 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Riyad Mahrez]]
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marko Arnautović]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Leandro Trossard]]
* {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Ermin Mahmić]]
* {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Daniel Muñoz]]
* {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Nicolas Pépé]]
* {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Oyarzabal]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Cody Gakpo]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Crysencio Summerville]]
* {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Jude Bellingham]]
* {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Ramin Rezaeian]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daichi Kamada]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Ayase Ueda]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Cyle Larin]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Julián Quiñones]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Cristiano Ronaldo]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Yasin Ayari]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Anthony Elanga]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Kai Havertz]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Pape Gueye]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Rubén Vargas]]
* {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Maximiliano Araújo]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Folarin Balogun]]
{{Div col end}}
;1 värav
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Rafik Belghali]]
* {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Nadhir Benbouali]]
* {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Amine Gouiri]]
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Giovani Lo Celso]]
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lautaro Martínez]]
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Saša Kalajdžić]]
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marcel Sabitzer]]
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Romano Schmid]]
* {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Nestory Irankunda]]
* {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Connor Metcalfe]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Kevin De Bruyne]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Romelu Lukaku]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Alexis Saelemaekers]]
* {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Kerim Alajbegović]]
* {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Jovo Lukić]]
* {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Jaminton Campaz]]
* {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Luis Díaz]]
* {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Livano Comenencia]]
* {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Nilson Angulo]]
* {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Gonzalo Plata]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Emam Ashour]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mahmoud Saber]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Salah]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Trézéguet]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mostafa Ziko]]
* {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Amad Diallo]]
* {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Franck Kessié]]
* {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Derrick Luckassen]]
* {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Caleb Yirenkyi]]
* {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Wilson Isidor]]
* {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Álex Baena]]
* {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Lamine Yamal]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Virgil van Dijk]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Jan Paul van Hecke]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Martin Baturina]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ante Budimir]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Musa]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Sučić]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Nikola Vlašić]]
* {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Marcus Rashford]]
* {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Mohammad Mohebi]]
* {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Junya Itō]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daizen Maeda]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Keito Nakamura]]
* {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Nizar Al-Rashdan]]
* {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Ali Olwan]]
* {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Musa Al-Taamari]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Promise David]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Nathan Saliba]]
* {{Riigi ikoon|Katar}} [[Hassan Al-Haydos]]
* {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Fiston Mayele]]
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Thapelo Maseko]]
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Teboho Mokoena]]
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Hwang In-beom]]
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Oh Hyeon-gyu]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Achraf Hakimi]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Soufiane Rahimi]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Gessime Yassine]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mateo Chávez]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Álvaro Fidalgo]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Raúl Jiménez]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Luis Romo]]
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Thelo Aasgaard]]
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Leo Østigård]]
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Marcus Holmgren Pedersen]]
* {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Matías Galarza]]
* {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Maurício]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Rafael Leão]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Nuno Mendes]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[João Neves]]
* {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Bradley Barcola]]
* {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Désiré Doué]]
* {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Kevin Pina]]
* {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Hélio Varela]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Viktor Gyökeres]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Alexander Isak]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Mattias Svanberg]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nathaniel Brown]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Jamal Musiala]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Felix Nmecha]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Leroy Sané]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nico Schlotterbeck]]
* {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Abdulelah Al-Amri]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Habib Diarra]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ibrahim Mbaye]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Iliman Ndiaye]]
* {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[John McGinn]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Breel Embolo]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Granit Xhaka]]
* {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Ladislav Krejčí]]
* {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Michal Sadílek]]
* {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Hazem Mastouri]]
* {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Omar Rekik]]
* {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Kaan Ayhan]]
* {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Arda Güler]]
* {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Barış Alper Yılmaz]]
* {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Agustín Canobbio]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Sebastian Berhalter]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Alex Freeman]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Giovanni Reyna]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Auston Trusty]]
* {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abbosbek Fayzullayev]]
* {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Finn Surman]]
{{Div col end}}
;Omavärav
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Cameron Burgess]] (mängus USA vastu)
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Hany]] (mängus Belgia vastu)
* {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]] (mängus Norra vastu)
* {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Yazan Al-Arab]] (mängus Austria vastu)
* {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mohamed Manai]] (mängus Kanada vastu)
* {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mahmud Abunada]] (mängus Bosnia ja Hertsegoviina vastu)
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Yassine Bounou]] (mängus Haiti vastu)
* {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Damián Bobadilla]] (mängus USA vastu)
* {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Hassan Al-Tambakti]] (mängus Hispaania vastu)
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Miro Muheim]] (mängus Katari vastu)
* {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Ellyes Skhiri]] (mängus Hollandi vastu)
* {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abduvohid Nematov]] (mängus Portugali vastu)
{{Div col end}}

== Auhinnarahad ==
2026. aasta aprillis kinnitas FIFA kõigi osalevate riikide auhinnarahad. Selle turniiri koguauhinnafond on 871 miljonit dollarit, mis on 431 miljonit dollarit suurem kui eelmise turniiri auhinnafond. Lisaks tulemuspõhisele auhinnarahale sai iga kvalifitseerunud meeskond enne võistlust ka 10 miljoni dollari suuruse kvalifikatsioonitasu ja 2,5 miljoni dollari suuruse ettevalmistustasu.&lt;ref&gt;[https://inside.fifa.com/organisation/fifa-council/media-releases/council-increases-record-financial-distribution-member-associations-world-cup-2026 FIFA Council increases record financial distribution to all 48 Participating Member Associations at the FIFA World Cup 2026] FIFA. Retrieved May 3, 2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://worldcuplocaltime.com/2026-fifa-world-cup-prize-money/ 2026 FIFA World Cup Prize Money: How Much Will the Champions Really Earn?] World Cup Local Time. Retrieved May 3, 2026.&lt;/ref&gt; 
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Koht !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Meeskonnad !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Summa &lt;br&gt; (milj. dollarit) 
|-
| - style=&quot;background:gold;&quot;| Maailmameistrid ||  1 || 50 
|-
| - style=&quot;background:silver;&quot;| Teine koht ||  1 || 33   
|-
| - style=&quot;background:#CC9966;&quot;| Kolmas koht ||  1 || 29  
|-
| Neljas koht ||  1 || 27  
|-
| 5.–8. koht &lt;br&gt; (veerandfinaalid) ||  4 || 19 
|-
| 9.–16. koht &lt;br&gt; (kaheksandikfinaalid) || 8 || 15 
|-
| 17.–32. koht &lt;br&gt; (kuueteistkümnendikfinaalid) || 16 || 11 
|-
| 33.–48. koht &lt;br&gt; (alagrupiturniir)  || 16 || 9  
|-
| Kokku|| 48 || 665 
|}

== Sümboolika ==

=== Maskotid ===
Turniiri ametlikud maskotid avalikustati 25. septembril 2025 ning need on Maple, Zayu ja Clutch. Maple on [[põder]], Zayu on [[jaaguar]] ja Clutch on [[valgepea-merikotkas]], kes esindavad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Hernandez|first=Cesar|url=https://www.espn.com/soccer/story/_/id/46377619/who-2026-fifa-world-cup-mascots-maple-zayu-clutch|title=Who are the 2026 World Cup mascots? Maple, Zayu and Clutch!|website=ESPN.com|date=September 25, 2025|access-date=September 25, 2025|language=en}}&lt;/ref&gt; Need on loodud kajastama vastavate riikide kultuuripärandit.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.fifa.com/en/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/clutch-maple-zayu-mascots-unveiled|title=Colourful trio of mascots unveiled for FIFA World Cup 26|publisher=[[FIFA]]|access-date=September 25, 2025}}&lt;/ref&gt;

=== Matšipall ===
[[Fail:FIFA_World_Cup_2026_Draw_Reception_(54972841852).jpg|pisi|Adidas Trionda, mängupall]]
2. mail 2025 levisid teated, et mängupalli nimeks saab Adidas Trionda. Kujunduses on kasutatud punast, rohelist ja sinist (kolm värvi, mis sümboliseerivad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike, mis esindab korraldajariikide lippe) ning igat värvi ühendab ka valge laine. [[Hispaania keel|Hispaaniakeelsetest]] sõnadest kolme (''tri'') ja laine (''onda'') kohta tuleneb ka mängupalli nimi.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Steiner|first=Ben|url=https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|title=FIFA World Cup 2026 'Trionda' Match Ball Leaks, Featuring U.S., Mexico and Canada Colors|date=May 2, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250502232842/https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|archive-date=May 2, 2025}}&lt;/ref&gt; Kujundusel on ka kolme korraldajariigi rahvuslikud sümbolid ([[vahtraleht]] Kanada jaoks, [[kaljukotkas]] Mehhiko jaoks ja viieharuline täht Ameerika Ühendriikide jaoks) ning kuldsed kaunistused, mis sümboliseerivad maailmameistrivõistluste trofeed.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/fifa-celebrates-launch-official-match-ball-world-cup-26-trionda|title=FIFA celebrates launch of Official Match Ball of FIFA World Cup 26™: TRIONDA|website=FIFA|date=October 2, 2025|access-date=October 2, 2025}}&lt;/ref&gt;

11. juunil 2025 viis [[NASA]] [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelises kosmosejaamas]] läbi katseid jalgpallipallidega, et uurida, kuidas massijaotus ja lisatud andurid mõjutavad palli liikumist ja stabiilsust mikrogravitatsioonis. NASA andmetel aitas see uuring kaasa 2026. aasta FIFA maailmameistrivõistluste ametlikus mängupallis kasutatavate tehnoloogiate väljatöötamisele ja hindamisele.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.nasa.gov/image-article/soccer-meets-space-science/|title=Soccer Meets Space Science|publisher=NASA|access-date=June 20, 2026}}&lt;/ref&gt;

=== Muusika ===
Turniiri ametliku instrumentaalse tunnusmuusika lõi Zachary Aaron Golden. 2025. aasta märtsikuu jooksul andis FIFA välja iga korraldajalinna tunnusmuusika remikse, mille koostasid kohalikud produtsentid.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Sáenz|first=Lissete Lanuza|url=https://remezcla.com/sports/2026-fifa-world-cup-theme-to-get-a-different-remix-for-every-host-city/|title=2026 FIFA World Cup Theme To Get a Different Remix For Every Host City|website=Remezcla|date=February 27, 2025|access-date=June 14, 2026|language=en}}&lt;/ref&gt;

Kolumbia laulja [[Shakira]] ja Nigeeria laulja Burna Boy loodud võistluse ametlik laul &quot;Dai Dai&quot; tuli välja 15. mail 2026,  millele järgnes 10. juunil 2026 prantsuse produtsendi [[David Guetta]] võistluse ametlik hümn &quot;DNA (More Than a Game)&quot;, kus osalevad Itaalia tenor [[Andrea Bocelli]], Lõuna-Korea-Ameerika lauljanna [[Ejae]] ja Ameerika räppar [[Megan Thee Stallion]]. 

Ametlik muusikaalbum ilmus 5. juunil 2026, mille esimene singel oli &quot;Lighter&quot; Jelly Rolli ja Carín Leóni esituses 20. märtsil 2026. Laul sai kuulajatelt ja kriitikutelt vastaka vastuvõtu, mõned olid ekslikult eeldanud, et see pidi olema turniiri ametlik laul enne &quot;Dai Dai&quot; ilmumist.&lt;ref name=&quot;Conversation&quot;&gt;{{Cite web|last=Keogh|first=Brent|url=https://theconversation.com/a-bible-belt-track-without-a-pulse-its-no-surprise-fans-hate-the-2026-fifa-world-cup-song-lighter-279111|title=A Bible Belt track without a pulse – it's no surprise fans hate the 2026 FIFA World Cup song Lighter|website=The Conversation|date=March 26, 2026|access-date=March 26, 2026|language=en-US}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Cite news|last=Zeglinski|first=Robert|url=https://ftw.usatoday.com/story/sports/soccer/2026/05/07/shakira-world-cup-song-teaser-better-jelly-roll-forget/89984860007/|title=Shakira is releasing a new World Cup song so we can forget the other terrible one|publisher=USA Today|work=For The Win|date=May 7, 2026|access-date=June 10, 2026}}&lt;/ref&gt; 

Briti [[Rokkmuusika|rokkbändi]] Alan Parsons Project instrumentaallaul &quot;Sirius&quot; on tunnuslauluks rahvuskoondiste sisseastumistel enne iga mängu alagrupiturniiri esimesel mängupäeval, samuti USA koondise sisseastumistel järgnevatel mängupäevadel. See muusikapala on ühtlasi tuntud selle poolest, et laulu on mängitud [[Chicago Bulls]]i kodumängudel alates 1984. aastast.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.nytimes.com/athletic/7364664/2026/06/16/world-cup-sirius-michael-jordan/|title=Why the 2026 World Cup chose 'Sirius' as its walkout music|publisher=The Athletic|date=June 16, 2026|access-date=June 18, 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.foxsports.com/watch-vertical/fmc-2g4zwhtae8h4xnez|title=The Chicago Bulls intro music to welcome Mexico and South Africa to the pitch is EPIC|website=www.foxsports.com|access-date=June 12, 2026|language=en-US}}&lt;/ref&gt; Kõigil teistel mängudel kasutatakse spetsiaalset &quot;Dai Dai&quot; remiksi.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://bolavip.com/en/world-cup/what-is-the-song-played-before-games-in-2026-world-cup|title=2026 World Cup: What is the song played as players walk onto the pitch?|website=Bolavip US|date=June 12, 2026|access-date=June 24, 2026|language=en-US}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* https://www.fifa.com/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026

{{JalgpalliMM}}

[[Kategooria:2026. aasta spordis|Jalgpalli maailmameistrivõistlused]]
[[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]]</text>
      <sha1>qu6as93y87wdo4v4usejpqx4fjppsv4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184690</id>
      <parentid>7184680</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:11:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <comment>/* Väljalangemismängud */</comment>
      <origin>7184690</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="88892" sha1="b4gf7v4x8seldbmobyn8gb9c8vosapu" xml:space="preserve">{{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus
| turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused
| aasta =
| muu_nimi = 2026 FIFA World Cup&lt;br&gt;Copa Mundial de la FIFA 2026&lt;br&gt;Coupe du Monde de la FIFA 2026
| pilt = 2026 FIFA World Cup emblem.svg
| pildisuurus = 150px
| pildiallkiri = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistluste logo
| võõrustaja = [[Kanada]]&lt;br&gt;[[Mehhiko]]&lt;br&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| kuupäev = 11. juuni – 19. juuli 2026
| võistkondi = 48
| konföderatsioone = 6
| väljakud = 16
| linnad = 16
| meister =
| teine =
| kolmas =
| neljas =
| mänge =
| väravaid =
| pealtvaatajaid =
| parim_väravakütt =
| mängija =
| noormängija =
| väravavaht =
| aus_mäng =
| eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]]
| järgmine = ''[[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]]''
| uuendatud =
}}
'''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. [[jalgpalli maailmameistrivõistlused]], mis toimuvad 11. juunist 19. juulini 2026 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Tegemist on esimese meeste jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiriga, mida korraldavad kolm riiki. Mänge peetakse 16 [[Põhja-Ameerika]] linnas: üheteistkümnes võistluspaigas Ameerika Ühendriikides, kolmes Mehhikos ja kahes Kanadas.&lt;ref name=&quot;SoccernetEelvaade&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Turniir on esimene [[FIFA]] maailmameistrivõistluste finaalturniir, kus osaleb senise 32 asemel 48 koondist. Seetõttu on tegemist seni suurima osalejate arvuga jalgpalli maailmameistrivõistlustega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/koondis/uudised/eesti-kuulub-mm-valikturniiril-uhte-alagruppi-neljakordse-n24138 |pealkiri=Eesti kuulub MM-valikturniiril ühte alagruppi neljakordse maailmameistriga |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Finaalturniiril peetakse kokku 104 mängu, mis jõuavad Eesti vaatajateni [[TV3]], [[Go3]] ja [[Eesti Rahvusringhääling]]u vahendusel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609980570/jalgpalli-mm-finaalturniiri-ulekandeid-naitavad-tv3-go3-ja-err |pealkiri=Jalgpalli MM-finaalturniiri ülekandeid näitavad TV3, Go3 ja ERR |väljaanne=ERR Sport |aeg=28. märts 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l, kus kohtuvad korraldajamaa [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] ja [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609878100/jalgpalli-mm-i-avavad-mehhiko-ja-lav-prantsusmaa-ja-norra-on-uhes-grupis |pealkiri=Jalgpalli MM-i avavad Mehhiko ja LAV, Prantsusmaa ja Norra on ühes grupis |väljaanne=ERR Sport |aeg=5. detsember 2025 |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Finaal toimub 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.&lt;ref name=&quot;SoccernetEelvaade&quot; /&gt;

Tiitlikaitsjana osaleb turniiril [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]], kes võitis [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlused]] [[Katar]]is. Kolm korraldajariiki – [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] – pääsesid finaalturniirile automaatselt korraldajamaadena.

== Võistluste korraldamine ==
Ameerika Ühendriikide ühine pakkumine koos Mehhiko ja Kanadaga kuulutati ametlikult välja 10. aprillil 2017.&lt;ref&gt;[https://www.si.com/soccer/2017/04/10/2026-world-cup-usa-mexico-canada-host-bid USA, Mexico, Canada announce joint bid to host 2026 World Cup] Sports Illustrated. April 10, 2017.&lt;/ref&gt;

13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US &amp; Mexico joint bid wins right to host tournament]  BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021&lt;/ref&gt; See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates 2002. aastast, mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud 1970. ja 1986. aasta turniiri ning temast saab esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem 1994. aastal. Seevastu on see Kanadale esimene kord, kui ta meeste turniiri võõrustab.

== Kvalifitseerumine ==
Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem on maailmameistrivõistlustel võistelnud 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] teevad kõik oma MM-debüüdi. [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal.

[[Katari jalgpallikoondis|Katar]] pääses turniirile esimest korda kvalifikatsiooni kaudu, olles varem osalenud 2022. aastal kui korraldaja. [[Kongo DV jalgpallikoondis|Kongo DV]] ja [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] naasevad turniirile pärast seda, kui nad osalesid oma esimesel turniiril [[FIFA World Cup 1974|1974]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/football/2025/nov/19/curacao-complete-fairytale-with-battling-draw-in-jamaica-to-qualify-for-world-cup Curaçao complete fairytale with battling draw in Jamaica to qualify for World Cup] The Guardian. Retrieved November 19, 2025.&lt;/ref&gt; [[Austria jalgpallikoondis|Austria]], [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] ja [[šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] naasevad turniirile pärast viimast osalemist [[FIFA World Cup 1998|1998]]. aastal.

Neljakordne maailmameister [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] jäi turniirilt eemale pärast seda, kui ta kaotas Euroopa regiooni valiksarja finaalmängus [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosniale ja Hertsegoviinale]] penaltiseerias, olles esimeseks endiseks maailmameistriks, kes on finaalturniiri kohast jäänud ilma kolmel korral järjest.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/football/2026/mar/31/bosnia-herzegovina-italy-world-cup-2026-qualifying-playoff-match-report Italy miss out on World Cup again after Bosnia and Herzegovina’s shootout triumph] The Guardian. Retrieved April 3, 2026&lt;/ref&gt; Sarnaselt 2018. ja 2022. aastaga oli Itaalia ka ainus endine maailmameister, kes ei kvalifitseerunud.

Mängitavate mängude koguarv suureneb 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta 32-päevased turniirid.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian. Archived from the original on April 11, 2023. &lt;/ref&gt; Iga meeskond mängib endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil on 24. mai 2026, klubid peavad oma mängijad vabastama 25. maiks.

== Võistluskohad ==
2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused peetakse 16 linnas kolmes riigis. Võistluspaikadest üksteist asub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kolm [[Mehhiko]]s ja kaks [[Kanada]]s.&lt;ref name=&quot;Soccernet2026&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l ning finaal 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.&lt;ref name=&quot;Soccernet2026&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth]]i linnastu&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Arlington]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]]
! {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[East Rutherford]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]]
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]]
|-
| [[AT&amp;T Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Dallase staadion)}}'''
| [[Estadio Azteca]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Estadio Banorte)}}'''
| [[MetLife Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}'''
| [[Mercedes-Benz Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Atlanta staadion)}}'''
| [[Arrowhead Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Kansas City staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''94 000'''
| Mahutavus: '''83 000'''
| Mahutavus: '''82 500'''
| Mahutavus: '''75 000'''
| Mahutavus: '''73 000'''
|-
| [[Fail:Cowboys stadium inside view 4.JPG|160px]]
| [[Fail:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|160px]]
| [[Fail:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|160px]]
| [[Fail:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|160px]]
| [[Fail:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|160px]]
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]]
| colspan=&quot;3&quot; rowspan=&quot;12&quot; | {{Asendikaart+|Põhja-Ameerika
|muu_kaart=Canada USA Mexico laea location map.svg
|ujuvjoondus=keskel
|laius=560
|seletus=
|kohad=
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=49.28|long=-123.12|silt='''[[Vancouver]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=43.7|long=-79.4|silt='''[[Toronto]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=19.302911|long=-99.150442|silt='''[[México]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.722806|long=-100.312056|silt='''[[Monterrey]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=20.681667|long=-103.462778|silt='''[[Guadalajara]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=33.755|long=-84.39|silt='''[[Atlanta]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=42.065278|long=-71.248333|silt='''[[Boston]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=32.775833|long=-96.796667|silt='''[[Dallas]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=29.762778|long=-95.383056|silt='''[[Houston]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.099722|long=-94.578333|silt='''[[Kansas City (Missouri)|Kansas City]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=34.05|long=-118.25|silt='''[[Los Angeles]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.775278|long=-80.208889|silt='''[[Miami]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=40.817097|long=-74.085024|silt='''[[New York]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.9500|long=-75.1667|silt={{Nowrap|'''[[Philadelphia]]'''}}|paigutus=all}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=37.4032|long=-121.9698|silt='''[[San Francisco]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=47.5952|long=-122.3316|silt='''[[Seattle]]'''|paigutus=vasakul}}
}}
! {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Santa Clara]])&lt;/small&gt;
|-
| [[NRG Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Houstoni staadion)}}'''
| [[Levi's Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''72 000'''
| Mahutavus: '''71 000'''
|-
| [[Fail:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|160px]]
| [[Fail:Entering Levi's Stadium.JPG|160px]]
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Inglewood]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]]
|-
| [[SoFi Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Los Angelese staadion)}}'''
| [[Lincoln Financial Field]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Philadelphia staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''70 000'''
| Mahutavus: '''69 000'''
|-
| [[Fail:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|160px]]
| [[Fail:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|160px]]
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]]
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Foxborough]])&lt;/small&gt;
|-
| [[Lumen Field]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Seattle'i staadion)}}'''
| [[Gillette Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Bostoni staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''69 000'''
| Mahutavus: '''65 000'''
|-
| [[Fail:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|160px]]
| [[Fail:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|160px]]
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Miami Gardens]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]]
! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Zapopan]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]]
|-
| [[Hard Rock Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Miami staadion)}}'''
| [[BC Place Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(BC Place Vancouver)}}'''
| [[Estadio BBVA]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Estadio Monterrey)}}'''
| [[Estadio Akron]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}'''
| [[BMO Field]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Toronto staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''65 000'''
| Mahutavus: '''54 000'''
| Mahutavus: '''53 500'''
| Mahutavus: '''48 000'''
| Mahutavus: '''45 000'''
|-
| [[Fail:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|160px]]
| [[Fail:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|160px]]
| [[Fail:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|160px]]
| [[Fail:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|160px]]
| [[Fail:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|160px]]
|}

== Avatseremooniad ==
Võistlustel peeti kolm avatseremooniat, igas riigis eraldi. Mehhikos toimus avatseremoonia 11. juunil 2026 [[Estadio Azteca]]l (Estadio Banorte) ja seal esinesid Mehhiko rokkbänd [[Maná]], Mehhiko lauljad [[Alejandro Fernández]], [[Belinda]] ja [[Lila Downs]] ning teised Ladina-Ameerika artistid. Kanadas toimus avatseremoonia 12. juunil 2026 [[Toronto]]s [[BMO Field]]i staadionil ja seal esinesid Kanada lauljad [[Alanis Morissette]], [[Alessia Cara]], [[Jessie Reyez]], [[Michael Bublé]] ja teised. Samal päeval toimus Los Angelese [[SoFi Stadium|SoFi staadionil]] Ameerika Ühendriikide avatseremoonia, kus esinesid Ameerika laulja [[Katy Perry]], Ameerika räppar [[Future]], Tai räppar ja [[Blackpink]]i liige [[Lalisa Manoban|Lisa]], Brasiilia laulja [[Anitta]], Nigeeria laulja [[Rema]] ja Lõuna-Aafrika laulja [[Tyla]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20260518204056/https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/united-states-welcomes-world-opening-ceremony-los-angeles The United States Welcomes the World with an All-Star FIFA World Cup 2026™ Opening Ceremony in Los Angeles] FIFA. May 8, 2026.&lt;/ref&gt; Turniirile eelneval päeval, 10. juunil, toimusid samades linnades eelkontserdid teiste artistide osavõtul.

== Alagrupimängud ==
Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024.

Meistrivõistluste avamängus, mis toimus 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]] staadionil, kus Mehhiko on vastaseks [[Lõuna-Aafrika jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimub 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks on [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng toimub samal päeval [[Inglewood]]is [[SoFi Stadiu|SoFi staadionil]], vastaseks [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]]. Iga korraldajamaa saab alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed]  via NYTimes.com.&lt;/ref&gt;

Alagrupimänge mängitakse 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad on jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängivad omavahel ringturniiril. Alagrupis antakse võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei anta. Pärast alagrupimängude lõppu pääsevad iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi.
=== Alagrupiturniiri paremusjärjestuse kriteeriumid ===
Meeskondade paremusjärjestus igas alagrupis määratakse kõigis alagrupimängudes kogutud punktide põhjal. Kui kahel või enamal meeskonnal on võrdne punktisumma, kasutatakse paremusjärjestuse määramiseks järgmisi kriteeriume:&lt;ref&gt;[https://digitalhub.fifa.com/m/636f5c9c6f29771f/original/FWC2026_regulations_EN.pdf FIFA World Cup 2026 Regulations (PDF)] FIFA. May 2025&lt;/ref&gt; &lt;br&gt;a. Vastavate meeskondade omavahelistes alagrupimängudes teenitud punktid;&lt;br&gt; b. Parem väravate vahe alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses;&lt;br&gt; c. Enim löödud väravate arv alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses.
&lt;br&gt;Kui pärast kriteeriumide a kuni c rakendamist on meeskondadel endiselt võrdne seis, rakendatakse kriteeriume a kuni c uuesti ainult nende meeskondade vahelistes mängudes, kes on endiselt viigis, et määrata kindlaks nende lõplik järjestus. Kui see protseduur ei määra järjestust, kohaldatakse kriteeriume d kuni g.
&lt;br&gt;d. Suurem väravate vahe kõigis alagrupimängudes;
&lt;br&gt;e. Kõige rohkem väravaid kõigis alagrupimängudes;
&lt;br&gt;f. Parim meeskonna käitumise (&quot;ausa mängu&quot;) tulemus kõigis alagrupimängudes:
&lt;br&gt;Kollane kaart: −1 punkt;
&lt;br&gt;Kaudne punane kaart (teine ​​kollane kaart): −3 punkti;
&lt;br&gt;Otsepunane kaart: −4 punkti;
&lt;br&gt;Kollane kaart ja otsene punane kaart: −5 punkti;
&lt;br&gt;g. Parem positsioon viimases FIFA meeste maailma edetabelis ;

=== A alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;200&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Mehhiko}} '''K''', '''Q'''
| 3
|| 3
|| 0
|| 0
|| 6
|| 0
|| +6
||'''9'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 3
|| –1
||'''4'''
|-
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Lõuna-Korea }}
| 3
|| 1
|| 0
|| 2
|| 2
|| 3
|| –1
||'''3'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Tšehhi}}
| 3
|| 0
|| 1
|| 2
|| 2
|| 6
|| –4
||'''1'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=11. juuni 2026
|aeg=13:00
|meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}}
|tulemus=2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12452/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}
|väravad1=[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|9}}&lt;br&gt;[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|67}}
|väravad2=
|staadion=[[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid=80 824
|kohtunik=[[Wilton Sampaio]] (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=11. juuni 2026
|aeg=20:00
|meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Korea}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12450/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Tšehhi}}
|väravad1= [[Hwang In-beom]] {{värav|67}}&lt;br&gt;[[Oh Hyeon-gyu]] {{värav|80}}
|väravad2= [[Ladislav Krejčí|Krejčí]] {{värav|59}}
|staadion=[[Estadio Akron]], [[Zapopan]]
|pealtvaatajaid= 44 985
|kohtunik= [[Amin Mohamed Omar]] (Egiptus)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1=  {{jp-p|Tšehhi}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12449/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}
|väravad1= [[Michal Sadílek|Sadílek]] {{värav|6}}
|väravad2= [[Teboho Mokoena|Mokoena]] {{värav|83|[[penalti|pen.]]}}
|staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 67 442
|kohtunik=  Tori Penso (USA)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1=  {{jp-p|Mehhiko}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12451/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}}
|väravad1= [[Luis Romo|Romo]] {{värav|50}}
|väravad2=
|staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]]
|pealtvaatajaid= 45 522
|kohtunik=Gustavo Tejera (Uruguay) 
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}}
|tulemus= 0:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12453/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Mehhiko}}
|väravad1=
|väravad2= [[Mateo Chávez|Chávez]] {{värav|55}}&lt;br&gt;[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|61}} &lt;br&gt;[[Álvaro Fidalgo|Fidalgo]] {{värav|90+4}}
|staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid= 80 824
|kohtunik= Yael Falcón (Argentina)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1= {{jp-p|LAV}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12454/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}}
|väravad1= [[Thapelo Maseko|Maseko]] {{värav|63}}
|väravad2=
|staadion=[[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]]
|pealtvaatajaid= 51 243
|kohtunik= Facundo Tello (Argentina)
}}

=== B alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;200&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; | {{jp|Šveits}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 7
|| 3
|| +4
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; | {{jp|Kanada}} '''K''', '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 8
|| 3
|| +5
||'''4'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;

|3.
| align=&quot;left&quot; | {{jp| Bosnia ja Hertsegoviina}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 5
|| 6
|| -1
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; | {{jp|Katar}}
| 3
|| 0
|| 1
|| 2
|| 2
|| 10
|| -8
||'''1'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Kanada – Bosnia ja Hertsegoviina 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Kanadal +5.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=12. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Kanada}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12458/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}}
|väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|78}}
|väravad2= [[Jovo Lukić|Lukić]] {{värav|21}}
|staadion=[[BMO Field]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43 002
|kohtunik= Facundo Tello (Argentina)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=13. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Katar}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12456/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Šveits}}
|väravad1= [[Miro Muheim|Muheim]] {{värav|90+4|[[omavärav|o.v.]]}} 
|väravad2= [[Breel Embolo|Embolo]] {{värav|17|[[penalti|pen.]]}}
|staadion=[[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 67 966
|kohtunik= Saíd Martínez (Honduras)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1= {{jp-p|Šveits}}
|tulemus= 4:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12455/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}}
|väravad1= [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|74||90}} &lt;br&gt; [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|84}} &lt;br&gt; [[Granit Xhaka|Xhaka]] {{värav|90+7|[[penalti|pen.]]}}
|väravad2= [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|90+3}}
|staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70 026
|kohtunik= João Pinheiro (Portugal)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2026
|aeg=15:00
|meeskond1= {{jp-p|Kanada}}
|tulemus= 6:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12459/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}}  [[Katari jalgpallikoondis|Katar]]
|väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|16}} &lt;br&gt; [[Jonathan David|J. David]] {{värav|29||45+3||90+2}} &lt;br&gt; [[Nathan Saliba|Saliba]] {{värav|44}} &lt;br&gt; [[Mohamed Manai|Manai]] {{värav|75|[[omavärav|o.v.]]}} 
|väravad2=
|staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52 497
|kohtunik=Cristián Garay (Tšiili) 
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1=  {{jp-p|Šveits}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12460/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}}  [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]]
|väravad1= [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|46}} &lt;br&gt; [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|57}}
|väravad2= [[Promise David|P. David]] {{värav|76}}
|staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52 497
|kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1= {{jp-p|Bosnia ja Hertsegoviina}}
|tulemus= 3:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12457/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Katar}}
|väravad1= [[Kerim Alajbegović|Alajbegović]] {{värav|29}} &lt;br&gt; [[Mahmud Abunada|Abunada]] {{värav|34|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|80}}
|väravad2= [[Hassan Al-Haydos|Al-Haydos]] {{värav|42}}
|staadion=[[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66 925
|kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela)
}}

=== C alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Brasiilia}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 7
|| 1
|| +6
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Maroko}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 6
|| 3
|| +3
||'''7'''
|-
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Šotimaa}}
| 3
|| 1
|| 0
|| 2
|| 1
|| 4
|| -3
||'''3'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Haiti}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 2
|| 8
|| -6
||'''0'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Brasiilia – Maroko 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Brasiilial +6.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=13. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12465/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Maroko}}
|väravad1= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|32}}
|väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|21}}
|staadion=[[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80 663
|kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=13. juuni 2026
|aeg=21:00
|meeskond1= {{jp-p|Haiti}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12462/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Šotimaa}}
|väravad1=
|väravad2= [[John McGinn|McGinn]]  {{värav|28}}
|staadion=[[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 64 146
|kohtunik=  Mustapha Ghorbal (Alžeeria)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=19. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1=  {{jp-p|Šotimaa}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12463/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Maroko}} 
|väravad1=
|väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|2}}
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 64 146
|kohtunik=  Ilgiz Tantashev (Uzbekistan)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=19. juuni 2026
|aeg=20:30
|meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12466/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Haiti}}
|väravad1= [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|23||36}} &lt;br&gt; [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|45+3}}
|väravad2=
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68 324
|kohtunik= Alejandro Hernández Hernández (Hispaania)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1=  {{jp-p|Šotimaa}}
|tulemus= 0:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12464/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Brasiilia}}
|väravad1=
|väravad2= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|7||45+3}} &lt;br&gt; [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|60}}
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 64 478
|kohtunik=  César Arturo Ramos (Mehhiko)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1=  {{jp-p|Maroko}}
|tulemus= 4:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12461/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Haiti}}
|väravad1= [[Achraf Hakimi|Hakimi]] {{värav|39}} &lt;br&gt; [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|45+1}} &lt;br&gt; [[Soufiane Rahimi|Rahimi]] {{värav|78}}&lt;br&gt; [[Gessime Yassine|Yassine]] {{värav|89}}
|väravad2= [[Yassine Bounou|Bounou]] {{värav|10|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Wilson Isidor|Isidor]] {{värav|43}}
|staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 68 239
|kohtunik= Danny Makkelie (Holland)
}}

=== D alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;200&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Ameerika Ühendriigid}} '''K''', '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 8
|| 4
|| +4
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Austraalia}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 2
|| 0
||'''4'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Paraguay}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 4
|| -2
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Türgi}}
| 3
|| 1
|| 0
|| 2
|| 3
|| 5
|| -2
||'''3'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Paraguay – Austraalia 0:0; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austraalial 0.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=12. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}}
|tulemus= 4:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12467/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Paraguay}}
|väravad1= [[Damián Bobadilla|Bobadilla]] {{värav|7|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|31||45+5}} &lt;br&gt; [[Giovanni Reyna|Reyna]] {{värav|90+8}}
|väravad2= [[Maurício]] {{värav|73}}
|staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70492
|kohtunik= Danny Makkelie (Holland)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=13. juuni 2026
|aeg=21:00
|meeskond1= {{jp-p|Austraalia}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12472/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Türgi}}
|väravad1= [[Nestory Irankunda|Irankunda]] {{värav|27}} &lt;br&gt; [[Connor Metcalfe|Metcalfe]] {{värav|75}}
|väravad2=
|staadion=[[BC Place Stadium]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52 497
|kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=19. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1=  {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12471/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Austraalia}}
|väravad1= [[Cameron Burgess|Burgess]] {{värav|11|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Alex Freeman|Freeman]] {{värav|43}}
|väravad2=
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66 925
|kohtunik=  Felix Zwayer (Saksamaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=19. juuni 2026
|aeg=20:00
|meeskond1=  {{jp-p|Türgi}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Paraguay}}
|väravad1=
|väravad2= [[Matías Galarza|Galarza]] {{värav|2}}
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68 827
|kohtunik= Iván Barton (Salvador)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1=  {{jp-p|Türgi}}
|tulemus= 3:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12468/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}}  [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]]
|väravad1= [[Arda Güler|Güler]] {{värav|10}} &lt;br&gt; [[Barış Alper Yılmaz|Yılmaz]] {{värav|31}} &lt;br&gt; [[Kaan Ayhan|Ayhan]] {{värav|90+8}}
|väravad2= [[Auston Trusty|Trusty]] {{värav|3}} &lt;br&gt; [[Sebastian Berhalter|Berhalter]] {{värav|49}}
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70 492
|kohtunik= Mustapha Ghorbal (Alžeeria)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1= {{jp-p|Paraguay}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12469/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}}  [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]]
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68 827
|kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa)
}}

=== E alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Saksamaa}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 10
|| 4
|| +6
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Elevandiluurannik}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 4
|| 2
|| +2
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Ecuador}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 2
|| 0
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Curaçao}}
| 3
|| 0
|| 1
|| 2
|| 1
|| 9
|| -8
||'''1'''
|}
Märkus: a. Omavaheline mäng Saksamaa – Elevandiluurannik 2:1
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}}
|tulemus= 7:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12473/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Curaçao}}
|väravad1= [[Felix Nmecha|Nmecha]] {{värav|6}} &lt;br&gt; [[Nico Schlotterbeck|Schlotterbeck]] {{värav|38}}  &lt;br&gt; [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|45+5|[[penalti|pen.]]|88}} &lt;br&gt; [[Jamal Musiala|Musiala]] {{värav|47}} &lt;br&gt; [[Nathaniel Brown|Brown]] {{värav|68}} &lt;br&gt; [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|78}}
|väravad2= [[Livano Comenencia|Comenencia]] {{värav|21}} 
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68 021
|kohtunik=  Jalal Jayed (Maroko)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12476/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Ecuador}}
|väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|90}}
|väravad2=
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68 274
|kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=20. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12478/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}}  [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]]
|väravad1= [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|68||90+4}}
|väravad2= [[Franck Kessié|Kessié]] {{värav|30}}
|staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43 036
|kohtunik=  Juan Gabriel Benítez (Paraguay)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=20. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Ecuador}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12474/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Curaçao}}
|väravad1=
|väravad2= 
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 68 598
|kohtunik= Ma Ning (Hiina)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1=  {{jp-p|Curaçao}}
|tulemus= 0:2
|Protokoll=
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}}  [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]]
|väravad1= 
|väravad2= [[Nicolas Pépé|Pépé]] {{värav|7||64}}
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;324
|kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Ecuador}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll=
|meeskond2=  {{jp|Saksamaa}}
|väravad1= [[Nilson Angulo|Angulo]] {{värav|9}} &lt;br&gt; [[Gonzalo Plata|Plata]] {{värav|77}}
|väravad2= [[Leroy Sané|Sané]] {{värav|2}}
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80&amp;nbsp;663
|kohtunik= Tori Penso (USA)
}}

=== F alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Holland}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 10
|| 4
|| +6
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Jaapan}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 2
|| 0
|| 7
|| 3
|| +4
||'''5'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Rootsi}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 7
|| 7
|| 0
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Tuneesia}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 2
|| 12
|| -10
||'''0'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Holland}}
|tulemus= 2:2
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Jaapan}}
|väravad1= [[Virgil van Dijk|van Dijk]] {{värav|50}} &lt;br&gt; [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|64}}
|väravad2= [[Keito Nakamura|Nakamura]] {{värav|57}} &lt;br&gt; [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|88}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 69 285 
|kohtunik=  Ismail Elfath (USA)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Rootsi}}
|tulemus= 5:1
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Tuneesia}}
|väravad1= [[Yasin Ayari|Ayari]] {{värav|7||90+6}} &lt;br&gt; [[Alexander Isak|Isak]] {{värav|30}} &lt;br&gt; [[Viktor Gyökeres|Gyökeres]] {{värav|59}}  &lt;br&gt; [[Mattias Svanberg|Svanberg]] {{värav|84}}
|väravad2= [[Omar Rekik|Rekik]] {{värav|43}}
|staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] 
|pealtvaatajaid= 50 987
|kohtunik= Yael Falcón (Argentina)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=20. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Holland}}
|tulemus= 5:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12481/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Rootsi}}
|väravad1= [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|5||17}} &lt;br&gt; [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|47||54}} &lt;br&gt; [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|89}}
|väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|59}}
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68 777
|kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=20. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}}
|tulemus= 0:4
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Jaapan}}
|väravad1=
|väravad2= [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|4}} &lt;br&gt; [[Ayase Ueda|Ueda]] {{värav|31||83}} &lt;br&gt; [[Junya Itō|Itō]] {{värav|69}}
|staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]]
|pealtvaatajaid= 51 243
|kohtunik= István Kovács (Rumeenia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Jaapan}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12479/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Rootsi}}
|väravad1= [[Daizen Maeda|Maeda]] {{värav|56}}
|väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|62}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70 137
|kohtunik= Iván Barton (Salvador)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}}
|tulemus= 1:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12482/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Holland}}
|väravad1= [[Hazem Mastouri|Mastouri]] {{värav|54}}
|väravad2= [[Ellyes Skhiri|Skhiri]] {{värav|3|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|7}} &lt;br&gt; [[Jan Paul van Hecke|van Hecke]] {{värav|62}}
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 68 391
|kohtunik= Katia Itzel García (Mehhiko)
}}

=== G alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Belgia}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 2
|| 0
|| 6
|| 2
|| +4
||'''5'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Egiptus}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 2
|| 0
|| 5
|| 3
|| +2
||'''5'''
|-
|3. 
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Iraan}}
| 3
|| 0
|| 3
|| 0
|| 3
|| 3
|| 0
||'''3'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Uus-Meremaa }}
| 3
|| 0
|| 1
|| 2
|| 4
|| 10
|| -6
||'''1'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Belgia – Egiptus 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Belgial +4.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Belgia}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12488/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Egiptus}}
|väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] {{värav|66|[[omavärav|o.v.]]}}
|väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|19}}
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66 775
|kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Iraan}}
|tulemus= 2:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12485/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Uus-Meremaa}}
|väravad1= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|32}} &lt;br&gt; [[Mohammad Mohebi|Mohebi]] {{värav|64}}
|väravad2= [[Elijah Just|Just]] {{värav|7||54}} 
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70 108
|kohtunik= César Arturo Ramos (Mehhiko)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=21. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Belgia}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12486/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}}  [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]]
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid=70 317
|kohtunik= Darío Herrera (Argentina)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=21. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}}
|tulemus= 1:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12489/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Egiptus}}
|väravad1= [[Finn Surman|Surman]] {{värav|15}}
|väravad2= [[Mostafa Ziko|Ziko]] {{värav|58}} &lt;br&gt; [[Mohamed Salah|Salah]] {{värav|67}} &lt;br&gt; [[Trézéguet]] {{värav|82}}
|staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52 497
|kohtunik= Omar Al Ali (Araabia Ühendemiraadid)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Egiptus}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021479 Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}}  [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]]
|väravad1= [[Mahmoud Saber|Saber]] {{värav|5}}
|väravad2= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|14}}
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66&amp;nbsp;925
|kohtunik= Szymon Marciniak (Poola)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}}
|tulemus= 1:5
|Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021481 Potokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}}  [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]]
|väravad1= [[Elijah Just|Just]] {{värav|84}}
|väravad2= [[Leandro Trossard|Trossard]] {{värav|28||50}} &lt;br&gt; [[Kevin De Bruyne|De Bruyne]] {{värav|66}} &lt;br&gt; [[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|86}} &lt;br&gt; [[Alexis Saelemaekers|Saelemaekers]] {{värav|90+4}}
|staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52&amp;nbsp;497
|kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania)
}}

=== H alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Hispaania}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 5
|| 0
|| +5
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Roheneemesaared}} '''Q'''
| 3
|| 0
|| 3
|| 0
|| 2
|| 2
|| 0
||'''3'''
|-
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Uruguay }}
| 3
|| 0
|| 2
|| 1
|| 3
|| 4
|| −1
||'''2'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Saudi Araabia}}
| 3
|| 0
|| 2
|| 1
|| 1
|| 5
|| −4
||'''2'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Saudi Araabia – Uruguay 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Uruguayl -1.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Hispaania}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12492/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 67 640
|kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Saudi Araabia}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12495/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Uruguay}}
|väravad1= [[Abdulelah Al-Amri|Al-Amri]] {{värav|41}}
|väravad2= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|80}}
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 62 764
|kohtunik=  Maurizio Mariani (Itaalia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=21. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Hispaania}}
|tulemus= 4:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12491/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}}  [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]]
|väravad1= [[Lamine Yamal|Yamal]] {{värav|10}} &lt;br&gt; [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|21||24}} &lt;br&gt; [[Hassan Al-Tambakti|Al-Tambakti]] {{värav|49|[[omavärav|o.v.]]}} 
|väravad2=
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 68 239
|kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=21. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Uruguay}}
|tulemus= 2:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12496/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}}
|väravad1= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|44}} &lt;br&gt; [[Agustín Canobbio|Canobbio]] {{värav|45+6}}
|väravad2= [[Kevin Pina|Pina]] {{värav|21}} &lt;br&gt; [[Hélio Varela|Varela]] {{värav|61}}
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 64 003
|kohtunik= Espen Eskås (Norra)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Roheneemesaared}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12494/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}}  [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]]
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;278
|kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Uruguay}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12493/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Hispaania}}
|väravad1=
|väravad2= [[Álex Baena|Baena]] {{värav|42}}
|staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]]
|pealtvaatajaid= 45&amp;nbsp;065
|kohtunik= Ismail Elfath (USA)
}}

=== I alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Prantsusmaa}} '''Q'''
| 3
|| 3
|| 0
|| 0
|| 10
|| 2
|| +8
||'''9'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Norra}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 8
|| 7
|| +1
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Senegal}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 0
|| 2
|| 8
|| 6
|| +2
||'''3'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Iraak}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 1
|| 12
|| -11
||'''0'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=16. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}}
|tulemus= 3:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12499/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Senegal}}
|väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|66||90+6}} &lt;br&gt; [[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|82}}
|väravad2= [[Ibrahim Mbaye|Mbaye]] {{värav|90+5}}
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80 545
|kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=16. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Iraak}}
|tulemus= 1:4
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Norra}}
|väravad1= [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|39}}
|väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|29||43}} &lt;br&gt; [[Leo Østigård|Østigård]] {{värav|76}} &lt;br&gt; [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|90+6|[[omavärav|o.v.]]}}
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 63 106
|kohtunik= Pierre Atcho (Gabon)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=22. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12501/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Iraak}}
|väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|14||54}} &lt;br&gt; [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|66}}
|väravad2=
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68 324
|kohtunik= Drew Fischer (Kanada)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=22. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Norra}}
|tulemus= 3:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12500/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Senegal}}
|väravad1= [[Marcus Holmgren Pedersen|Pedersen]] {{värav|43}} &lt;br&gt; [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|48||58}} 
|väravad2= [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|53||90+3}}
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80 663
|kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Norra}}
|tulemus= 1:4
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12498/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2=  {{jp|Prantsusmaa}}
|väravad1= [[Thelo Aasgaard|Aasgaard]] {{värav|21}} 
|väravad2= [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|7||20||32}} &lt;br&gt; [[Désiré Doué|Doué]] {{värav|90+4}} 
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 64 146
|kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Senegal}}
|tulemus= 5:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12502/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Iraak}}
|väravad1= [[Habib Diarra|Diarra]] {{värav|4}} &lt;br&gt; [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|56}} &lt;br&gt; [[Pape Gueye|Gueye]] {{värav|59||71}} &lt;br&gt; [[Iliman Ndiaye|Ndiaye]] {{värav|82}}
|väravad2=
|staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43 036
|kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa)
}}

=== J alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Argentina}} '''Q'''
| 3
|| 3
|| 0
|| 0
|| 8
|| 1
|| +7
||'''9'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Austria}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 6
|| 6
|| 0
||'''4'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Alžeeria }} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 5
|| 7
|| -2
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Jordaania}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 3
|| 8
|| -5
||'''0'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Austria – Alžeeria 3:3; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austrial 0.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=16. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Argentina}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Alžeeria}}
|väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|17||60||76}}
|väravad2=
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 69 045
|kohtunik= Szymon Marciniak (Poola)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=16. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Austria}}
|tulemus= 3:1
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Jordaania}}
|väravad1= [[Romano Schmid|Schmid]] {{värav|20}} &lt;br&gt; [[Yazan Al-Arab|Al-Arab]] {{värav|76|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|90+12|[[penalti|pen.]]}}
|väravad2=  [[Ali Olwan|Olwan]] {{värav|50}}
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68 527
|kohtunik= Dahane Beida (Mauritaania)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=22. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Argentina}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12504/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}}  [[Austria jalgpallikoondis|Austria]]
|väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|36||90+5}} 
|väravad2=
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70 649
|kohtunik= Amin Omar (Egiptus)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=22. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Jordaania}}
|tulemus= 1:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12507/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Alžeeria}}
|väravad1= [[Nizar Al-Rashdan|Al-Rashdan]] {{värav|36}} 
|väravad2= [[Nadhir Benbouali|Benbouali]] {{värav|69}} &lt;br&gt; [[Amine Gouiri|Gouiri]] {{värav|82}}
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68 371
|kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Alžeeria}}
|tulemus= 3:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12505/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}}  [[Austria jalgpallikoondis|Austria]]
|väravad1= [[Rafik Belghali|Belghali]] {{värav|45}} &lt;br&gt; [[Riyad Mahrez|Mahrez]] {{värav|60||90+3}}
|väravad2= [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|28}} &lt;br&gt; [[Marcel Sabitzer|Sabitzer]] {{värav|55}} &lt;br&gt; [[Saša Kalajdžić|Kalajdžić]] {{värav|90+6}}
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 69 045
|kohtunik=  Ilgiz Tantashev (Uzbekistan)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Jordaania}}
|tulemus= 1:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12503/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Argentina}}  [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]]
|väravad1= [[Musa Al-Taamari|Al-Taamari]] {{värav|55}}
|väravad2= [[Giovani Lo Celso|Lo Celso]] {{värav|19}} &lt;br&gt; [[Lautaro Martínez|Martínez]] {{värav|31|[[penalti|pen.]]}} &lt;br&gt; [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|80}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70 649
|kohtunik= István Kovács (Rumeenia)
}}

=== K alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Colombia}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 4
|| 1
|| +3
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Portugal}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 2
|| 0
|| 6
|| 1
|| +5
||'''5'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Kongo DV}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 4
|| 3
|| +1
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Usbekistan}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 2
|| 11
|| −9
||'''0'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=17. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Portugal}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12511/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Kongo DV}}
|väravad1= [[João Neves|Neves]] {{värav|6}}
|väravad2= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|45+5}}
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68 777
|kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=17. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Usbekistan}}
|tulemus= 1:3
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Colombia}}
|väravad1= [[Abbosbek Fayzullaev|Fayzullaev]] {{värav|60}}
|väravad2=  [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|40}} &lt;br&gt; [[Luis Díaz|Díaz]] {{värav|65}} &lt;br&gt; [[Jaminton Campaz|Campaz]] {{värav|90+9}}
|staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid= 80 824
|kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=23. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Portugal}}
|tulemus= 5:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12512/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}}  [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]]
|väravad1=  [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|6||39}} &lt;br&gt; [[Nuno Mendes|Mendes]] {{värav|17}} &lt;br&gt; [[Abduvohid Nematov|Nematov]] {{värav|60|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Rafael Leão|Leão]] {{värav|87}}
|väravad2=
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68 777
|kohtunik= Jalal Jayed (Maroko)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=23. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Colombia}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12510/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Kongo DV}}
|väravad1=  [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|76}}
|väravad2=
|staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]]
|pealtvaatajaid= 45 358
|kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Colombia}}
|tulemus=0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12514/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2=  {{jp|Portugal}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid=64&amp;nbsp;478
|kohtunik=Alireza Faghani (Austraalia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Kongo DV}}
|tulemus=3:1
|Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12509/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}}  [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]]
|väravad1= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|68|[[penalti|pen.]]|90+1}} &lt;br&gt; [[Fiston Mayele|Mayele]] {{värav|78}}
|väravad2= [[Eldor Shomurodov|Shomurodov]] {{värav|10}}
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid=68&amp;nbsp;239
|kohtunik=Felix Zwayer (Saksamaa)
}}

=== L alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Inglismaa}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 6
|| 2
|| +4
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Horvaatia}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 5
|| 5
|| 0
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Ghana}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 2
|| 0
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Panama }}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 0
|| 4
|| -4
||'''0'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=17. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}}
|tulemus= 4:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12516/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Horvaatia}}
|väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|12|[[penalti|pen.]]|42}} &lt;br&gt; [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|47}} &lt;br&gt; [[Marcus Rashford|Rashford]] {{värav|85}}
|väravad2= [[Martin Baturina|Baturina]] {{värav|36}} &lt;br&gt; [[Petar Musa|Musa]] {{värav|45+5}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70 389
|kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=17. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Ghana}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12519/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Panama}}
|väravad1= [[Caleb Yirenkyi|Yirenkyi]] {{värav|90+5}}
|väravad2=
|staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 42 942
|kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=23. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12515/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Ghana}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 63 983
|kohtunik= Saíd Martínez (Honduuras)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=23. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1=  {{jp-p|Panama}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12520/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Horvaatia}}
|väravad1=
|väravad2= [[Ante Budimir|Budimir]] {{värav|54}}
|staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43 036
|kohtunik= Pierre Atcho (Gabon)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Panama}}
|tulemus= 0:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12517/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Inglismaa}}
|väravad1=
|väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|62}} &lt;br&gt; [[Harry Kane|Kane]] {{värav|67}} 
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80 663
|kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Horvaatia}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12518/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Ghana}}
|väravad1= [[Petar Sučić|Sučić]] {{värav|31}} &lt;br&gt; [[Nikola Vlašić|Vlašić]] {{värav|83}} 
|väravad2=  [[Derrick Luckassen|Luckassen]] {{värav|73}}
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68 324
|kohtunik= Drew Fischer (Kanada)
}}

=== Kolmanda koha meeskondade võrdlus ===
&lt;small&gt;28. juuni 2026&lt;/small&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Koht !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Alagrupp !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Meeskond !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Mängude arv !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Võidud !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Viigid !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Kaotused !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Löödud &lt;br&gt; väravad !!style=&quot;background:#efefef;&quot; | Vastaste &lt;br&gt; väravad !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Väravate &lt;br&gt;  vahe !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Punktid  
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 1. || style=&quot;text-align:center;&quot;| K || style=&quot;text-align:left|{{jp|Kongo DV}}  || 3 || 1 || 1 || 1 || 4 || 3 || +1 || 4 
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 2. || style=&quot;text-align:center;&quot;| F || style=&quot;text-align:left|{{jp|Rootsi}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 7 || 7 || 0 || 4  
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 3. || style=&quot;text-align:center;&quot;| L || style=&quot;text-align:left|{{jp|Ghana}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4 
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 4. || style=&quot;text-align:center;&quot; | E || style=&quot;text-align:left|{{jp|Ecuador}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 5. || style=&quot;text-align:center;&quot; | B || style=&quot;text-align:left|{{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 6 || -1 || 4  
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 6. || style=&quot;text-align:center;&quot; | J || style=&quot;text-align:left|{{jp|Alžeeria}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 7 || -2 || 4  
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 7. || style=&quot;text-align:center;&quot; | D || style=&quot;text-align:left|{{jp|Paraguay}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 4 || -2 || 4 
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 8. || style=&quot;text-align:center;&quot; | I || style=&quot;text-align:left|{{jp|Senegal}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 8 || 6 || +2 || 3  
|-
| 9. || style=&quot;text-align:center;&quot; | G || style=&quot;text-align:left|{{jp|Iraan}} || 3 || 0 || 3 || 0 || 3 || 3 || 0 || 3
|-
| 10. || style=&quot;text-align:center;&quot; | A || style=&quot;text-align:left|{{jp|Lõuna-Korea}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 2 || 3 || -1 || 3   
|-
| 11. || style=&quot;text-align:centert;&quot; | C || style=&quot;text-align:left|{{jp|Šotimaa}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 1 || 4 || -3 || 3  
|-
| 12. || style=&quot;text-align:center;&quot; | H || style=&quot;text-align:left|{{jp|Uruguay}} || 3 || 0 || 2 || 1 || 3 || 4 || -1 || 2 
|}
Järjestuse reeglid: 1) Punktid; 2) Väravate vahe; 3) Löödud väravad; 4) Meeskonna käitumise (&quot;ausa mängu&quot;) tulemus; 5) Viimane FIFA edetabel (11. juuni 2026); 6) Eelmine FIFA edetabel.

Märkus: 3. ja 4. koha määramisel oli aluseks &quot;fair play&quot; tulemus, Ghana −3, Ecuador −5.

== Väljalangemismängud ==
=== Kuueteistkümnendikfinaalid ===
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=28. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Aafrika Vabariik}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12527/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Kanada}}
|väravad1=
|väravad2= [[Stephen Eustáquio|Eustáquio]] {{värav|90+2}}
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid=  69&amp;nbsp;237
|kohtunik= João Pinheiro (Portugal)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=29. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}}
|tulemus= 1:1, [[penalti|pen.]] 3:4
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12522/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Paraguay}}
|väravad1= [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|54}}
|väravad2= [[Julio Enciso|Enciso]] {{värav|42}}
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 63&amp;nbsp;945
|kohtunik=  Jalal Jayed (Maroko) 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=29. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Holland}}
|tulemus= 1:1, [[penalti|pen.]] 2:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12531/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Maroko}}
|väravad1= [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|72}}
|väravad2= [[Issa Diop|Diop]] {{värav|90+1}}
|staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]]
|pealtvaatajaid= 51&amp;nbsp;243
|kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=29. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12525/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Jaapan}}
|väravad1= [[Casemiro]] {{värav|56}}&lt;br&gt;[[Gabriel Martinelli|Martinelli]] {{värav|90+5}}
|väravad2= [[Kaishū Sano|Sano]] {{värav|29}}
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68777
|kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=30. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}}
|tulemus= 1:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12523/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Norra}}
|väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|74}}
|väravad2= [[Antonio Nusa|Nusa]] {{värav|39}}&lt;br&gt;[[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|86}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 69&amp;nbsp;665
|kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=30. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12532/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Rootsi}}
|väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|45||74}}&lt;br&gt;[[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|53}}
|väravad2=
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80&amp;nbsp;663
|kohtunik= Danny Makkelie (Holland)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=30. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12529/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] 
|meeskond2= {{jp|Ecuador}}
|väravad1= [[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|22}}&lt;br&gt;[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|31}}
|väravad2=
|staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid= 80&amp;nbsp;824
|kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=1. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12521/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Kongo DV}}
|väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|75||86}}
|väravad2= [[Brian Cipenga|Cipenga]] {{värav|7}}
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;239
|kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=1. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Belgia}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Senegal}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= Saíd Martínez (Honduras)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=1. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|USA}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=2. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Hispaania}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Austria}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=2. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Portugal}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Horvaatia}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= Espen Eskås (Norra)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=2. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Šveits}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Alžeeria}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= Yael Falcón (Argentina)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=3. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Austraalia}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Egiptus}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= Gustavo Tejera (Uruguay)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=3. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Argentina}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= Drew Fischer (Kanada)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=3. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Colombia}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Ghana}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa)
}}

=== Kaheksandikfinaalid ===
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=4. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Kanada}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Maroko}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=4. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Paraguay}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Prantsusmaa}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=5. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Norra}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[New Jersey]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=5. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Inglismaa}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik=
}}

== Statistika ==
=== Väravakütid ===
;5 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lionel Messi]]
{{Div col end}}
;4 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Ousmane Dembélé]]
* {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Vinícius Júnior]]
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Erling Haaland]]
* {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Kylian Mbappé]]
{{Div col end}}
;3 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Matheus Cunha]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Brian Brobbey]]
* {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Harry Kane]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Jonathan David]]
* {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Yoane Wissa]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Ismael Saibari]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Deniz Undav]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ismaïla Sarr]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Johan Manzambi]]
* {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Elijah Just]]
{{Div col end}}
;2 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Riyad Mahrez]]
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marko Arnautović]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Leandro Trossard]]
* {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Ermin Mahmić]]
* {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Daniel Muñoz]]
* {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Nicolas Pépé]]
* {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Oyarzabal]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Cody Gakpo]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Crysencio Summerville]]
* {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Jude Bellingham]]
* {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Ramin Rezaeian]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daichi Kamada]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Ayase Ueda]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Cyle Larin]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Julián Quiñones]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Cristiano Ronaldo]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Yasin Ayari]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Anthony Elanga]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Kai Havertz]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Pape Gueye]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Rubén Vargas]]
* {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Maximiliano Araújo]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Folarin Balogun]]
{{Div col end}}
;1 värav
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Rafik Belghali]]
* {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Nadhir Benbouali]]
* {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Amine Gouiri]]
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Giovani Lo Celso]]
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lautaro Martínez]]
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Saša Kalajdžić]]
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marcel Sabitzer]]
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Romano Schmid]]
* {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Nestory Irankunda]]
* {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Connor Metcalfe]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Kevin De Bruyne]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Romelu Lukaku]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Alexis Saelemaekers]]
* {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Kerim Alajbegović]]
* {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Jovo Lukić]]
* {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Jaminton Campaz]]
* {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Luis Díaz]]
* {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Livano Comenencia]]
* {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Nilson Angulo]]
* {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Gonzalo Plata]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Emam Ashour]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mahmoud Saber]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Salah]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Trézéguet]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mostafa Ziko]]
* {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Amad Diallo]]
* {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Franck Kessié]]
* {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Derrick Luckassen]]
* {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Caleb Yirenkyi]]
* {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Wilson Isidor]]
* {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Álex Baena]]
* {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Lamine Yamal]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Virgil van Dijk]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Jan Paul van Hecke]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Martin Baturina]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ante Budimir]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Musa]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Sučić]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Nikola Vlašić]]
* {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Marcus Rashford]]
* {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Mohammad Mohebi]]
* {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Junya Itō]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daizen Maeda]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Keito Nakamura]]
* {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Nizar Al-Rashdan]]
* {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Ali Olwan]]
* {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Musa Al-Taamari]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Promise David]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Nathan Saliba]]
* {{Riigi ikoon|Katar}} [[Hassan Al-Haydos]]
* {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Fiston Mayele]]
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Thapelo Maseko]]
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Teboho Mokoena]]
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Hwang In-beom]]
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Oh Hyeon-gyu]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Achraf Hakimi]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Soufiane Rahimi]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Gessime Yassine]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mateo Chávez]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Álvaro Fidalgo]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Raúl Jiménez]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Luis Romo]]
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Thelo Aasgaard]]
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Leo Østigård]]
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Marcus Holmgren Pedersen]]
* {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Matías Galarza]]
* {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Maurício]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Rafael Leão]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Nuno Mendes]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[João Neves]]
* {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Bradley Barcola]]
* {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Désiré Doué]]
* {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Kevin Pina]]
* {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Hélio Varela]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Viktor Gyökeres]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Alexander Isak]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Mattias Svanberg]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nathaniel Brown]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Jamal Musiala]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Felix Nmecha]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Leroy Sané]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nico Schlotterbeck]]
* {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Abdulelah Al-Amri]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Habib Diarra]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ibrahim Mbaye]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Iliman Ndiaye]]
* {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[John McGinn]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Breel Embolo]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Granit Xhaka]]
* {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Ladislav Krejčí]]
* {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Michal Sadílek]]
* {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Hazem Mastouri]]
* {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Omar Rekik]]
* {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Kaan Ayhan]]
* {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Arda Güler]]
* {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Barış Alper Yılmaz]]
* {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Agustín Canobbio]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Sebastian Berhalter]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Alex Freeman]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Giovanni Reyna]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Auston Trusty]]
* {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abbosbek Fayzullayev]]
* {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Finn Surman]]
{{Div col end}}
;Omavärav
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Cameron Burgess]] (mängus USA vastu)
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Hany]] (mängus Belgia vastu)
* {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]] (mängus Norra vastu)
* {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Yazan Al-Arab]] (mängus Austria vastu)
* {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mohamed Manai]] (mängus Kanada vastu)
* {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mahmud Abunada]] (mängus Bosnia ja Hertsegoviina vastu)
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Yassine Bounou]] (mängus Haiti vastu)
* {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Damián Bobadilla]] (mängus USA vastu)
* {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Hassan Al-Tambakti]] (mängus Hispaania vastu)
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Miro Muheim]] (mängus Katari vastu)
* {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Ellyes Skhiri]] (mängus Hollandi vastu)
* {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abduvohid Nematov]] (mängus Portugali vastu)
{{Div col end}}

== Auhinnarahad ==
2026. aasta aprillis kinnitas FIFA kõigi osalevate riikide auhinnarahad. Selle turniiri koguauhinnafond on 871 miljonit dollarit, mis on 431 miljonit dollarit suurem kui eelmise turniiri auhinnafond. Lisaks tulemuspõhisele auhinnarahale sai iga kvalifitseerunud meeskond enne võistlust ka 10 miljoni dollari suuruse kvalifikatsioonitasu ja 2,5 miljoni dollari suuruse ettevalmistustasu.&lt;ref&gt;[https://inside.fifa.com/organisation/fifa-council/media-releases/council-increases-record-financial-distribution-member-associations-world-cup-2026 FIFA Council increases record financial distribution to all 48 Participating Member Associations at the FIFA World Cup 2026] FIFA. Retrieved May 3, 2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://worldcuplocaltime.com/2026-fifa-world-cup-prize-money/ 2026 FIFA World Cup Prize Money: How Much Will the Champions Really Earn?] World Cup Local Time. Retrieved May 3, 2026.&lt;/ref&gt; 
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Koht !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Meeskonnad !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Summa &lt;br&gt; (milj. dollarit) 
|-
| - style=&quot;background:gold;&quot;| Maailmameistrid ||  1 || 50 
|-
| - style=&quot;background:silver;&quot;| Teine koht ||  1 || 33   
|-
| - style=&quot;background:#CC9966;&quot;| Kolmas koht ||  1 || 29  
|-
| Neljas koht ||  1 || 27  
|-
| 5.–8. koht &lt;br&gt; (veerandfinaalid) ||  4 || 19 
|-
| 9.–16. koht &lt;br&gt; (kaheksandikfinaalid) || 8 || 15 
|-
| 17.–32. koht &lt;br&gt; (kuueteistkümnendikfinaalid) || 16 || 11 
|-
| 33.–48. koht &lt;br&gt; (alagrupiturniir)  || 16 || 9  
|-
| Kokku|| 48 || 665 
|}

== Sümboolika ==

=== Maskotid ===
Turniiri ametlikud maskotid avalikustati 25. septembril 2025 ning need on Maple, Zayu ja Clutch. Maple on [[põder]], Zayu on [[jaaguar]] ja Clutch on [[valgepea-merikotkas]], kes esindavad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Hernandez|first=Cesar|url=https://www.espn.com/soccer/story/_/id/46377619/who-2026-fifa-world-cup-mascots-maple-zayu-clutch|title=Who are the 2026 World Cup mascots? Maple, Zayu and Clutch!|website=ESPN.com|date=September 25, 2025|access-date=September 25, 2025|language=en}}&lt;/ref&gt; Need on loodud kajastama vastavate riikide kultuuripärandit.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.fifa.com/en/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/clutch-maple-zayu-mascots-unveiled|title=Colourful trio of mascots unveiled for FIFA World Cup 26|publisher=[[FIFA]]|access-date=September 25, 2025}}&lt;/ref&gt;

=== Matšipall ===
[[Fail:FIFA_World_Cup_2026_Draw_Reception_(54972841852).jpg|pisi|Adidas Trionda, mängupall]]
2. mail 2025 levisid teated, et mängupalli nimeks saab Adidas Trionda. Kujunduses on kasutatud punast, rohelist ja sinist (kolm värvi, mis sümboliseerivad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike, mis esindab korraldajariikide lippe) ning igat värvi ühendab ka valge laine. [[Hispaania keel|Hispaaniakeelsetest]] sõnadest kolme (''tri'') ja laine (''onda'') kohta tuleneb ka mängupalli nimi.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Steiner|first=Ben|url=https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|title=FIFA World Cup 2026 'Trionda' Match Ball Leaks, Featuring U.S., Mexico and Canada Colors|date=May 2, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250502232842/https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|archive-date=May 2, 2025}}&lt;/ref&gt; Kujundusel on ka kolme korraldajariigi rahvuslikud sümbolid ([[vahtraleht]] Kanada jaoks, [[kaljukotkas]] Mehhiko jaoks ja viieharuline täht Ameerika Ühendriikide jaoks) ning kuldsed kaunistused, mis sümboliseerivad maailmameistrivõistluste trofeed.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/fifa-celebrates-launch-official-match-ball-world-cup-26-trionda|title=FIFA celebrates launch of Official Match Ball of FIFA World Cup 26™: TRIONDA|website=FIFA|date=October 2, 2025|access-date=October 2, 2025}}&lt;/ref&gt;

11. juunil 2025 viis [[NASA]] [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelises kosmosejaamas]] läbi katseid jalgpallipallidega, et uurida, kuidas massijaotus ja lisatud andurid mõjutavad palli liikumist ja stabiilsust mikrogravitatsioonis. NASA andmetel aitas see uuring kaasa 2026. aasta FIFA maailmameistrivõistluste ametlikus mängupallis kasutatavate tehnoloogiate väljatöötamisele ja hindamisele.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.nasa.gov/image-article/soccer-meets-space-science/|title=Soccer Meets Space Science|publisher=NASA|access-date=June 20, 2026}}&lt;/ref&gt;

=== Muusika ===
Turniiri ametliku instrumentaalse tunnusmuusika lõi Zachary Aaron Golden. 2025. aasta märtsikuu jooksul andis FIFA välja iga korraldajalinna tunnusmuusika remikse, mille koostasid kohalikud produtsentid.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Sáenz|first=Lissete Lanuza|url=https://remezcla.com/sports/2026-fifa-world-cup-theme-to-get-a-different-remix-for-every-host-city/|title=2026 FIFA World Cup Theme To Get a Different Remix For Every Host City|website=Remezcla|date=February 27, 2025|access-date=June 14, 2026|language=en}}&lt;/ref&gt;

Kolumbia laulja [[Shakira]] ja Nigeeria laulja Burna Boy loodud võistluse ametlik laul &quot;Dai Dai&quot; tuli välja 15. mail 2026,  millele järgnes 10. juunil 2026 prantsuse produtsendi [[David Guetta]] võistluse ametlik hümn &quot;DNA (More Than a Game)&quot;, kus osalevad Itaalia tenor [[Andrea Bocelli]], Lõuna-Korea-Ameerika lauljanna [[Ejae]] ja Ameerika räppar [[Megan Thee Stallion]]. 

Ametlik muusikaalbum ilmus 5. juunil 2026, mille esimene singel oli &quot;Lighter&quot; Jelly Rolli ja Carín Leóni esituses 20. märtsil 2026. Laul sai kuulajatelt ja kriitikutelt vastaka vastuvõtu, mõned olid ekslikult eeldanud, et see pidi olema turniiri ametlik laul enne &quot;Dai Dai&quot; ilmumist.&lt;ref name=&quot;Conversation&quot;&gt;{{Cite web|last=Keogh|first=Brent|url=https://theconversation.com/a-bible-belt-track-without-a-pulse-its-no-surprise-fans-hate-the-2026-fifa-world-cup-song-lighter-279111|title=A Bible Belt track without a pulse – it's no surprise fans hate the 2026 FIFA World Cup song Lighter|website=The Conversation|date=March 26, 2026|access-date=March 26, 2026|language=en-US}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Cite news|last=Zeglinski|first=Robert|url=https://ftw.usatoday.com/story/sports/soccer/2026/05/07/shakira-world-cup-song-teaser-better-jelly-roll-forget/89984860007/|title=Shakira is releasing a new World Cup song so we can forget the other terrible one|publisher=USA Today|work=For The Win|date=May 7, 2026|access-date=June 10, 2026}}&lt;/ref&gt; 

Briti [[Rokkmuusika|rokkbändi]] Alan Parsons Project instrumentaallaul &quot;Sirius&quot; on tunnuslauluks rahvuskoondiste sisseastumistel enne iga mängu alagrupiturniiri esimesel mängupäeval, samuti USA koondise sisseastumistel järgnevatel mängupäevadel. See muusikapala on ühtlasi tuntud selle poolest, et laulu on mängitud [[Chicago Bulls]]i kodumängudel alates 1984. aastast.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.nytimes.com/athletic/7364664/2026/06/16/world-cup-sirius-michael-jordan/|title=Why the 2026 World Cup chose 'Sirius' as its walkout music|publisher=The Athletic|date=June 16, 2026|access-date=June 18, 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.foxsports.com/watch-vertical/fmc-2g4zwhtae8h4xnez|title=The Chicago Bulls intro music to welcome Mexico and South Africa to the pitch is EPIC|website=www.foxsports.com|access-date=June 12, 2026|language=en-US}}&lt;/ref&gt; Kõigil teistel mängudel kasutatakse spetsiaalset &quot;Dai Dai&quot; remiksi.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://bolavip.com/en/world-cup/what-is-the-song-played-before-games-in-2026-world-cup|title=2026 World Cup: What is the song played as players walk onto the pitch?|website=Bolavip US|date=June 12, 2026|access-date=June 24, 2026|language=en-US}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* https://www.fifa.com/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026

{{JalgpalliMM}}

[[Kategooria:2026. aasta spordis|Jalgpalli maailmameistrivõistlused]]
[[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]]</text>
      <sha1>b4gf7v4x8seldbmobyn8gb9c8vosapu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184725</id>
      <parentid>7184690</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:57:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <comment>/* Statistika */</comment>
      <origin>7184725</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="89420" sha1="2nzax9kvoi37jqf2vn7px0g2fngxom0" xml:space="preserve">{{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus
| turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused
| aasta =
| muu_nimi = 2026 FIFA World Cup&lt;br&gt;Copa Mundial de la FIFA 2026&lt;br&gt;Coupe du Monde de la FIFA 2026
| pilt = 2026 FIFA World Cup emblem.svg
| pildisuurus = 150px
| pildiallkiri = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistluste logo
| võõrustaja = [[Kanada]]&lt;br&gt;[[Mehhiko]]&lt;br&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| kuupäev = 11. juuni – 19. juuli 2026
| võistkondi = 48
| konföderatsioone = 6
| väljakud = 16
| linnad = 16
| meister =
| teine =
| kolmas =
| neljas =
| mänge =
| väravaid =
| pealtvaatajaid =
| parim_väravakütt =
| mängija =
| noormängija =
| väravavaht =
| aus_mäng =
| eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]]
| järgmine = ''[[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]]''
| uuendatud =
}}
'''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. [[jalgpalli maailmameistrivõistlused]], mis toimuvad 11. juunist 19. juulini 2026 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Tegemist on esimese meeste jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiriga, mida korraldavad kolm riiki. Mänge peetakse 16 [[Põhja-Ameerika]] linnas: üheteistkümnes võistluspaigas Ameerika Ühendriikides, kolmes Mehhikos ja kahes Kanadas.&lt;ref name=&quot;SoccernetEelvaade&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Turniir on esimene [[FIFA]] maailmameistrivõistluste finaalturniir, kus osaleb senise 32 asemel 48 koondist. Seetõttu on tegemist seni suurima osalejate arvuga jalgpalli maailmameistrivõistlustega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/koondis/uudised/eesti-kuulub-mm-valikturniiril-uhte-alagruppi-neljakordse-n24138 |pealkiri=Eesti kuulub MM-valikturniiril ühte alagruppi neljakordse maailmameistriga |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Finaalturniiril peetakse kokku 104 mängu, mis jõuavad Eesti vaatajateni [[TV3]], [[Go3]] ja [[Eesti Rahvusringhääling]]u vahendusel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609980570/jalgpalli-mm-finaalturniiri-ulekandeid-naitavad-tv3-go3-ja-err |pealkiri=Jalgpalli MM-finaalturniiri ülekandeid näitavad TV3, Go3 ja ERR |väljaanne=ERR Sport |aeg=28. märts 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l, kus kohtuvad korraldajamaa [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] ja [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609878100/jalgpalli-mm-i-avavad-mehhiko-ja-lav-prantsusmaa-ja-norra-on-uhes-grupis |pealkiri=Jalgpalli MM-i avavad Mehhiko ja LAV, Prantsusmaa ja Norra on ühes grupis |väljaanne=ERR Sport |aeg=5. detsember 2025 |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt; Finaal toimub 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.&lt;ref name=&quot;SoccernetEelvaade&quot; /&gt;

Tiitlikaitsjana osaleb turniiril [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]], kes võitis [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlused]] [[Katar]]is. Kolm korraldajariiki – [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] – pääsesid finaalturniirile automaatselt korraldajamaadena.

== Võistluste korraldamine ==
Ameerika Ühendriikide ühine pakkumine koos Mehhiko ja Kanadaga kuulutati ametlikult välja 10. aprillil 2017.&lt;ref&gt;[https://www.si.com/soccer/2017/04/10/2026-world-cup-usa-mexico-canada-host-bid USA, Mexico, Canada announce joint bid to host 2026 World Cup] Sports Illustrated. April 10, 2017.&lt;/ref&gt;

13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US &amp; Mexico joint bid wins right to host tournament]  BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021&lt;/ref&gt; See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates 2002. aastast, mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud 1970. ja 1986. aasta turniiri ning temast saab esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem 1994. aastal. Seevastu on see Kanadale esimene kord, kui ta meeste turniiri võõrustab.

== Kvalifitseerumine ==
Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem on maailmameistrivõistlustel võistelnud 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] teevad kõik oma MM-debüüdi. [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal.

[[Katari jalgpallikoondis|Katar]] pääses turniirile esimest korda kvalifikatsiooni kaudu, olles varem osalenud 2022. aastal kui korraldaja. [[Kongo DV jalgpallikoondis|Kongo DV]] ja [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] naasevad turniirile pärast seda, kui nad osalesid oma esimesel turniiril [[FIFA World Cup 1974|1974]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/football/2025/nov/19/curacao-complete-fairytale-with-battling-draw-in-jamaica-to-qualify-for-world-cup Curaçao complete fairytale with battling draw in Jamaica to qualify for World Cup] The Guardian. Retrieved November 19, 2025.&lt;/ref&gt; [[Austria jalgpallikoondis|Austria]], [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] ja [[šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] naasevad turniirile pärast viimast osalemist [[FIFA World Cup 1998|1998]]. aastal.

Neljakordne maailmameister [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] jäi turniirilt eemale pärast seda, kui ta kaotas Euroopa regiooni valiksarja finaalmängus [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosniale ja Hertsegoviinale]] penaltiseerias, olles esimeseks endiseks maailmameistriks, kes on finaalturniiri kohast jäänud ilma kolmel korral järjest.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/football/2026/mar/31/bosnia-herzegovina-italy-world-cup-2026-qualifying-playoff-match-report Italy miss out on World Cup again after Bosnia and Herzegovina’s shootout triumph] The Guardian. Retrieved April 3, 2026&lt;/ref&gt; Sarnaselt 2018. ja 2022. aastaga oli Itaalia ka ainus endine maailmameister, kes ei kvalifitseerunud.

Mängitavate mängude koguarv suureneb 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta 32-päevased turniirid.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian. Archived from the original on April 11, 2023. &lt;/ref&gt; Iga meeskond mängib endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil on 24. mai 2026, klubid peavad oma mängijad vabastama 25. maiks.

== Võistluskohad ==
2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused peetakse 16 linnas kolmes riigis. Võistluspaikadest üksteist asub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kolm [[Mehhiko]]s ja kaks [[Kanada]]s.&lt;ref name=&quot;Soccernet2026&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l ning finaal 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.&lt;ref name=&quot;Soccernet2026&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth]]i linnastu&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Arlington]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]]
! {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[East Rutherford]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]]
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]]
|-
| [[AT&amp;T Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Dallase staadion)}}'''
| [[Estadio Azteca]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Estadio Banorte)}}'''
| [[MetLife Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}'''
| [[Mercedes-Benz Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Atlanta staadion)}}'''
| [[Arrowhead Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Kansas City staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''94 000'''
| Mahutavus: '''83 000'''
| Mahutavus: '''82 500'''
| Mahutavus: '''75 000'''
| Mahutavus: '''73 000'''
|-
| [[Fail:Cowboys stadium inside view 4.JPG|160px]]
| [[Fail:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|160px]]
| [[Fail:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|160px]]
| [[Fail:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|160px]]
| [[Fail:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|160px]]
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]]
| colspan=&quot;3&quot; rowspan=&quot;12&quot; | {{Asendikaart+|Põhja-Ameerika
|muu_kaart=Canada USA Mexico laea location map.svg
|ujuvjoondus=keskel
|laius=560
|seletus=
|kohad=
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=49.28|long=-123.12|silt='''[[Vancouver]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=43.7|long=-79.4|silt='''[[Toronto]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=19.302911|long=-99.150442|silt='''[[México]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.722806|long=-100.312056|silt='''[[Monterrey]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=20.681667|long=-103.462778|silt='''[[Guadalajara]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=33.755|long=-84.39|silt='''[[Atlanta]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=42.065278|long=-71.248333|silt='''[[Boston]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=32.775833|long=-96.796667|silt='''[[Dallas]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=29.762778|long=-95.383056|silt='''[[Houston]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.099722|long=-94.578333|silt='''[[Kansas City (Missouri)|Kansas City]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=34.05|long=-118.25|silt='''[[Los Angeles]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.775278|long=-80.208889|silt='''[[Miami]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=40.817097|long=-74.085024|silt='''[[New York]]'''|paigutus=paremal}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.9500|long=-75.1667|silt={{Nowrap|'''[[Philadelphia]]'''}}|paigutus=all}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=37.4032|long=-121.9698|silt='''[[San Francisco]]'''|paigutus=vasakul}}
{{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=47.5952|long=-122.3316|silt='''[[Seattle]]'''|paigutus=vasakul}}
}}
! {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Santa Clara]])&lt;/small&gt;
|-
| [[NRG Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Houstoni staadion)}}'''
| [[Levi's Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''72 000'''
| Mahutavus: '''71 000'''
|-
| [[Fail:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|160px]]
| [[Fail:Entering Levi's Stadium.JPG|160px]]
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Inglewood]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]]
|-
| [[SoFi Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Los Angelese staadion)}}'''
| [[Lincoln Financial Field]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Philadelphia staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''70 000'''
| Mahutavus: '''69 000'''
|-
| [[Fail:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|160px]]
| [[Fail:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|160px]]
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]]
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Foxborough]])&lt;/small&gt;
|-
| [[Lumen Field]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Seattle'i staadion)}}'''
| [[Gillette Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Bostoni staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''69 000'''
| Mahutavus: '''65 000'''
|-
| [[Fail:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|160px]]
| [[Fail:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|160px]]
|-
! {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Miami Gardens]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]]
! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Zapopan]])&lt;/small&gt;
! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]]
|-
| [[Hard Rock Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Miami staadion)}}'''
| [[BC Place Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(BC Place Vancouver)}}'''
| [[Estadio BBVA]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Estadio Monterrey)}}'''
| [[Estadio Akron]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}'''
| [[BMO Field]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Toronto staadion)}}'''
|-
| Mahutavus: '''65 000'''
| Mahutavus: '''54 000'''
| Mahutavus: '''53 500'''
| Mahutavus: '''48 000'''
| Mahutavus: '''45 000'''
|-
| [[Fail:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|160px]]
| [[Fail:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|160px]]
| [[Fail:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|160px]]
| [[Fail:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|160px]]
| [[Fail:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|160px]]
|}

== Avatseremooniad ==
Võistlustel peeti kolm avatseremooniat, igas riigis eraldi. Mehhikos toimus avatseremoonia 11. juunil 2026 [[Estadio Azteca]]l (Estadio Banorte) ja seal esinesid Mehhiko rokkbänd [[Maná]], Mehhiko lauljad [[Alejandro Fernández]], [[Belinda]] ja [[Lila Downs]] ning teised Ladina-Ameerika artistid. Kanadas toimus avatseremoonia 12. juunil 2026 [[Toronto]]s [[BMO Field]]i staadionil ja seal esinesid Kanada lauljad [[Alanis Morissette]], [[Alessia Cara]], [[Jessie Reyez]], [[Michael Bublé]] ja teised. Samal päeval toimus Los Angelese [[SoFi Stadium|SoFi staadionil]] Ameerika Ühendriikide avatseremoonia, kus esinesid Ameerika laulja [[Katy Perry]], Ameerika räppar [[Future]], Tai räppar ja [[Blackpink]]i liige [[Lalisa Manoban|Lisa]], Brasiilia laulja [[Anitta]], Nigeeria laulja [[Rema]] ja Lõuna-Aafrika laulja [[Tyla]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20260518204056/https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/united-states-welcomes-world-opening-ceremony-los-angeles The United States Welcomes the World with an All-Star FIFA World Cup 2026™ Opening Ceremony in Los Angeles] FIFA. May 8, 2026.&lt;/ref&gt; Turniirile eelneval päeval, 10. juunil, toimusid samades linnades eelkontserdid teiste artistide osavõtul.

== Alagrupimängud ==
Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024.

Meistrivõistluste avamängus, mis toimus 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]] staadionil, kus Mehhiko on vastaseks [[Lõuna-Aafrika jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimub 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks on [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng toimub samal päeval [[Inglewood]]is [[SoFi Stadiu|SoFi staadionil]], vastaseks [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]]. Iga korraldajamaa saab alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed]  via NYTimes.com.&lt;/ref&gt;

Alagrupimänge mängitakse 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad on jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängivad omavahel ringturniiril. Alagrupis antakse võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei anta. Pärast alagrupimängude lõppu pääsevad iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi.
=== Alagrupiturniiri paremusjärjestuse kriteeriumid ===
Meeskondade paremusjärjestus igas alagrupis määratakse kõigis alagrupimängudes kogutud punktide põhjal. Kui kahel või enamal meeskonnal on võrdne punktisumma, kasutatakse paremusjärjestuse määramiseks järgmisi kriteeriume:&lt;ref&gt;[https://digitalhub.fifa.com/m/636f5c9c6f29771f/original/FWC2026_regulations_EN.pdf FIFA World Cup 2026 Regulations (PDF)] FIFA. May 2025&lt;/ref&gt; &lt;br&gt;a. Vastavate meeskondade omavahelistes alagrupimängudes teenitud punktid;&lt;br&gt; b. Parem väravate vahe alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses;&lt;br&gt; c. Enim löödud väravate arv alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses.
&lt;br&gt;Kui pärast kriteeriumide a kuni c rakendamist on meeskondadel endiselt võrdne seis, rakendatakse kriteeriume a kuni c uuesti ainult nende meeskondade vahelistes mängudes, kes on endiselt viigis, et määrata kindlaks nende lõplik järjestus. Kui see protseduur ei määra järjestust, kohaldatakse kriteeriume d kuni g.
&lt;br&gt;d. Suurem väravate vahe kõigis alagrupimängudes;
&lt;br&gt;e. Kõige rohkem väravaid kõigis alagrupimängudes;
&lt;br&gt;f. Parim meeskonna käitumise (&quot;ausa mängu&quot;) tulemus kõigis alagrupimängudes:
&lt;br&gt;Kollane kaart: −1 punkt;
&lt;br&gt;Kaudne punane kaart (teine ​​kollane kaart): −3 punkti;
&lt;br&gt;Otsepunane kaart: −4 punkti;
&lt;br&gt;Kollane kaart ja otsene punane kaart: −5 punkti;
&lt;br&gt;g. Parem positsioon viimases FIFA meeste maailma edetabelis ;

=== A alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;200&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Mehhiko}} '''K''', '''Q'''
| 3
|| 3
|| 0
|| 0
|| 6
|| 0
|| +6
||'''9'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 3
|| –1
||'''4'''
|-
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Lõuna-Korea }}
| 3
|| 1
|| 0
|| 2
|| 2
|| 3
|| –1
||'''3'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Tšehhi}}
| 3
|| 0
|| 1
|| 2
|| 2
|| 6
|| –4
||'''1'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=11. juuni 2026
|aeg=13:00
|meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}}
|tulemus=2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12452/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}
|väravad1=[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|9}}&lt;br&gt;[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|67}}
|väravad2=
|staadion=[[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid=80 824
|kohtunik=[[Wilton Sampaio]] (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=11. juuni 2026
|aeg=20:00
|meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Korea}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12450/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Tšehhi}}
|väravad1= [[Hwang In-beom]] {{värav|67}}&lt;br&gt;[[Oh Hyeon-gyu]] {{värav|80}}
|väravad2= [[Ladislav Krejčí|Krejčí]] {{värav|59}}
|staadion=[[Estadio Akron]], [[Zapopan]]
|pealtvaatajaid= 44 985
|kohtunik= [[Amin Mohamed Omar]] (Egiptus)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1=  {{jp-p|Tšehhi}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12449/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}
|väravad1= [[Michal Sadílek|Sadílek]] {{värav|6}}
|väravad2= [[Teboho Mokoena|Mokoena]] {{värav|83|[[penalti|pen.]]}}
|staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 67 442
|kohtunik=  Tori Penso (USA)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1=  {{jp-p|Mehhiko}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12451/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}}
|väravad1= [[Luis Romo|Romo]] {{värav|50}}
|väravad2=
|staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]]
|pealtvaatajaid= 45 522
|kohtunik=Gustavo Tejera (Uruguay) 
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}}
|tulemus= 0:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12453/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Mehhiko}}
|väravad1=
|väravad2= [[Mateo Chávez|Chávez]] {{värav|55}}&lt;br&gt;[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|61}} &lt;br&gt;[[Álvaro Fidalgo|Fidalgo]] {{värav|90+4}}
|staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid= 80 824
|kohtunik= Yael Falcón (Argentina)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1= {{jp-p|LAV}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12454/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}}
|väravad1= [[Thapelo Maseko|Maseko]] {{värav|63}}
|väravad2=
|staadion=[[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]]
|pealtvaatajaid= 51 243
|kohtunik= Facundo Tello (Argentina)
}}

=== B alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;200&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; | {{jp|Šveits}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 7
|| 3
|| +4
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; | {{jp|Kanada}} '''K''', '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 8
|| 3
|| +5
||'''4'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;

|3.
| align=&quot;left&quot; | {{jp| Bosnia ja Hertsegoviina}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 5
|| 6
|| -1
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; | {{jp|Katar}}
| 3
|| 0
|| 1
|| 2
|| 2
|| 10
|| -8
||'''1'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Kanada – Bosnia ja Hertsegoviina 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Kanadal +5.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=12. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Kanada}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12458/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}}
|väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|78}}
|väravad2= [[Jovo Lukić|Lukić]] {{värav|21}}
|staadion=[[BMO Field]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43 002
|kohtunik= Facundo Tello (Argentina)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=13. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Katar}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12456/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Šveits}}
|väravad1= [[Miro Muheim|Muheim]] {{värav|90+4|[[omavärav|o.v.]]}} 
|väravad2= [[Breel Embolo|Embolo]] {{värav|17|[[penalti|pen.]]}}
|staadion=[[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 67 966
|kohtunik= Saíd Martínez (Honduras)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1= {{jp-p|Šveits}}
|tulemus= 4:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12455/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}}
|väravad1= [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|74||90}} &lt;br&gt; [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|84}} &lt;br&gt; [[Granit Xhaka|Xhaka]] {{värav|90+7|[[penalti|pen.]]}}
|väravad2= [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|90+3}}
|staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70 026
|kohtunik= João Pinheiro (Portugal)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2026
|aeg=15:00
|meeskond1= {{jp-p|Kanada}}
|tulemus= 6:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12459/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}}  [[Katari jalgpallikoondis|Katar]]
|väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|16}} &lt;br&gt; [[Jonathan David|J. David]] {{värav|29||45+3||90+2}} &lt;br&gt; [[Nathan Saliba|Saliba]] {{värav|44}} &lt;br&gt; [[Mohamed Manai|Manai]] {{värav|75|[[omavärav|o.v.]]}} 
|väravad2=
|staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52 497
|kohtunik=Cristián Garay (Tšiili) 
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1=  {{jp-p|Šveits}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12460/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}}  [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]]
|väravad1= [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|46}} &lt;br&gt; [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|57}}
|väravad2= [[Promise David|P. David]] {{värav|76}}
|staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52 497
|kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1= {{jp-p|Bosnia ja Hertsegoviina}}
|tulemus= 3:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12457/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Katar}}
|väravad1= [[Kerim Alajbegović|Alajbegović]] {{värav|29}} &lt;br&gt; [[Mahmud Abunada|Abunada]] {{värav|34|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|80}}
|väravad2= [[Hassan Al-Haydos|Al-Haydos]] {{värav|42}}
|staadion=[[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66 925
|kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela)
}}

=== C alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Brasiilia}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 7
|| 1
|| +6
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Maroko}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 6
|| 3
|| +3
||'''7'''
|-
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Šotimaa}}
| 3
|| 1
|| 0
|| 2
|| 1
|| 4
|| -3
||'''3'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Haiti}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 2
|| 8
|| -6
||'''0'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Brasiilia – Maroko 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Brasiilial +6.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=13. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12465/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Maroko}}
|väravad1= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|32}}
|väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|21}}
|staadion=[[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80 663
|kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=13. juuni 2026
|aeg=21:00
|meeskond1= {{jp-p|Haiti}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12462/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Šotimaa}}
|väravad1=
|väravad2= [[John McGinn|McGinn]]  {{värav|28}}
|staadion=[[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 64 146
|kohtunik=  Mustapha Ghorbal (Alžeeria)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=19. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1=  {{jp-p|Šotimaa}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12463/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Maroko}} 
|väravad1=
|väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|2}}
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 64 146
|kohtunik=  Ilgiz Tantashev (Uzbekistan)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=19. juuni 2026
|aeg=20:30
|meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12466/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Haiti}}
|väravad1= [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|23||36}} &lt;br&gt; [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|45+3}}
|väravad2=
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68 324
|kohtunik= Alejandro Hernández Hernández (Hispaania)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1=  {{jp-p|Šotimaa}}
|tulemus= 0:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12464/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Brasiilia}}
|väravad1=
|väravad2= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|7||45+3}} &lt;br&gt; [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|60}}
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 64 478
|kohtunik=  César Arturo Ramos (Mehhiko)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1=  {{jp-p|Maroko}}
|tulemus= 4:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12461/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Haiti}}
|väravad1= [[Achraf Hakimi|Hakimi]] {{värav|39}} &lt;br&gt; [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|45+1}} &lt;br&gt; [[Soufiane Rahimi|Rahimi]] {{värav|78}}&lt;br&gt; [[Gessime Yassine|Yassine]] {{värav|89}}
|väravad2= [[Yassine Bounou|Bounou]] {{värav|10|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Wilson Isidor|Isidor]] {{värav|43}}
|staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 68 239
|kohtunik= Danny Makkelie (Holland)
}}

=== D alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;200&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Ameerika Ühendriigid}} '''K''', '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 8
|| 4
|| +4
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Austraalia}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 2
|| 0
||'''4'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Paraguay}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 4
|| -2
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Türgi}}
| 3
|| 1
|| 0
|| 2
|| 3
|| 5
|| -2
||'''3'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Paraguay – Austraalia 0:0; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austraalial 0.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=12. juuni 2026
|aeg=18:00
|meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}}
|tulemus= 4:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12467/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Paraguay}}
|väravad1= [[Damián Bobadilla|Bobadilla]] {{värav|7|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|31||45+5}} &lt;br&gt; [[Giovanni Reyna|Reyna]] {{värav|90+8}}
|väravad2= [[Maurício]] {{värav|73}}
|staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70492
|kohtunik= Danny Makkelie (Holland)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=13. juuni 2026
|aeg=21:00
|meeskond1= {{jp-p|Austraalia}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12472/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Türgi}}
|väravad1= [[Nestory Irankunda|Irankunda]] {{värav|27}} &lt;br&gt; [[Connor Metcalfe|Metcalfe]] {{värav|75}}
|väravad2=
|staadion=[[BC Place Stadium]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52 497
|kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=19. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1=  {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12471/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Austraalia}}
|väravad1= [[Cameron Burgess|Burgess]] {{värav|11|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Alex Freeman|Freeman]] {{värav|43}}
|väravad2=
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66 925
|kohtunik=  Felix Zwayer (Saksamaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=19. juuni 2026
|aeg=20:00
|meeskond1=  {{jp-p|Türgi}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Paraguay}}
|väravad1=
|väravad2= [[Matías Galarza|Galarza]] {{värav|2}}
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68 827
|kohtunik= Iván Barton (Salvador)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1=  {{jp-p|Türgi}}
|tulemus= 3:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12468/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}}  [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]]
|väravad1= [[Arda Güler|Güler]] {{värav|10}} &lt;br&gt; [[Barış Alper Yılmaz|Yılmaz]] {{värav|31}} &lt;br&gt; [[Kaan Ayhan|Ayhan]] {{värav|90+8}}
|väravad2= [[Auston Trusty|Trusty]] {{värav|3}} &lt;br&gt; [[Sebastian Berhalter|Berhalter]] {{värav|49}}
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70 492
|kohtunik= Mustapha Ghorbal (Alžeeria)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1= {{jp-p|Paraguay}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12469/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}}  [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]]
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68 827
|kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa)
}}

=== E alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Saksamaa}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 10
|| 4
|| +6
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Elevandiluurannik}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 4
|| 2
|| +2
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Ecuador}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 2
|| 0
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Curaçao}}
| 3
|| 0
|| 1
|| 2
|| 1
|| 9
|| -8
||'''1'''
|}
Märkus: a. Omavaheline mäng Saksamaa – Elevandiluurannik 2:1
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}}
|tulemus= 7:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12473/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Curaçao}}
|väravad1= [[Felix Nmecha|Nmecha]] {{värav|6}} &lt;br&gt; [[Nico Schlotterbeck|Schlotterbeck]] {{värav|38}}  &lt;br&gt; [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|45+5|[[penalti|pen.]]|88}} &lt;br&gt; [[Jamal Musiala|Musiala]] {{värav|47}} &lt;br&gt; [[Nathaniel Brown|Brown]] {{värav|68}} &lt;br&gt; [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|78}}
|väravad2= [[Livano Comenencia|Comenencia]] {{värav|21}} 
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68 021
|kohtunik=  Jalal Jayed (Maroko)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12476/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Ecuador}}
|väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|90}}
|väravad2=
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68 274
|kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=20. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12478/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}}  [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]]
|väravad1= [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|68||90+4}}
|väravad2= [[Franck Kessié|Kessié]] {{värav|30}}
|staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43 036
|kohtunik=  Juan Gabriel Benítez (Paraguay)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=20. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Ecuador}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12474/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Curaçao}}
|väravad1=
|väravad2= 
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 68 598
|kohtunik= Ma Ning (Hiina)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1=  {{jp-p|Curaçao}}
|tulemus= 0:2
|Protokoll=
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}}  [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]]
|väravad1= 
|väravad2= [[Nicolas Pépé|Pépé]] {{värav|7||64}}
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;324
|kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Ecuador}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll=
|meeskond2=  {{jp|Saksamaa}}
|väravad1= [[Nilson Angulo|Angulo]] {{värav|9}} &lt;br&gt; [[Gonzalo Plata|Plata]] {{värav|77}}
|väravad2= [[Leroy Sané|Sané]] {{värav|2}}
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80&amp;nbsp;663
|kohtunik= Tori Penso (USA)
}}

=== F alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Holland}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 10
|| 4
|| +6
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Jaapan}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 2
|| 0
|| 7
|| 3
|| +4
||'''5'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Rootsi}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 7
|| 7
|| 0
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Tuneesia}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 2
|| 12
|| -10
||'''0'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Holland}}
|tulemus= 2:2
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Jaapan}}
|väravad1= [[Virgil van Dijk|van Dijk]] {{värav|50}} &lt;br&gt; [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|64}}
|väravad2= [[Keito Nakamura|Nakamura]] {{värav|57}} &lt;br&gt; [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|88}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 69 285 
|kohtunik=  Ismail Elfath (USA)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=14. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Rootsi}}
|tulemus= 5:1
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Tuneesia}}
|väravad1= [[Yasin Ayari|Ayari]] {{värav|7||90+6}} &lt;br&gt; [[Alexander Isak|Isak]] {{värav|30}} &lt;br&gt; [[Viktor Gyökeres|Gyökeres]] {{värav|59}}  &lt;br&gt; [[Mattias Svanberg|Svanberg]] {{värav|84}}
|väravad2= [[Omar Rekik|Rekik]] {{värav|43}}
|staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] 
|pealtvaatajaid= 50 987
|kohtunik= Yael Falcón (Argentina)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=20. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Holland}}
|tulemus= 5:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12481/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Rootsi}}
|väravad1= [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|5||17}} &lt;br&gt; [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|47||54}} &lt;br&gt; [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|89}}
|väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|59}}
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68 777
|kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=20. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}}
|tulemus= 0:4
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Jaapan}}
|väravad1=
|väravad2= [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|4}} &lt;br&gt; [[Ayase Ueda|Ueda]] {{värav|31||83}} &lt;br&gt; [[Junya Itō|Itō]] {{värav|69}}
|staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]]
|pealtvaatajaid= 51 243
|kohtunik= István Kovács (Rumeenia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Jaapan}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12479/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Rootsi}}
|väravad1= [[Daizen Maeda|Maeda]] {{värav|56}}
|väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|62}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70 137
|kohtunik= Iván Barton (Salvador)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}}
|tulemus= 1:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12482/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Holland}}
|väravad1= [[Hazem Mastouri|Mastouri]] {{värav|54}}
|väravad2= [[Ellyes Skhiri|Skhiri]] {{värav|3|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|7}} &lt;br&gt; [[Jan Paul van Hecke|van Hecke]] {{värav|62}}
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 68 391
|kohtunik= Katia Itzel García (Mehhiko)
}}

=== G alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Belgia}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 2
|| 0
|| 6
|| 2
|| +4
||'''5'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Egiptus}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 2
|| 0
|| 5
|| 3
|| +2
||'''5'''
|-
|3. 
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Iraan}}
| 3
|| 0
|| 3
|| 0
|| 3
|| 3
|| 0
||'''3'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Uus-Meremaa }}
| 3
|| 0
|| 1
|| 2
|| 4
|| 10
|| -6
||'''1'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Belgia – Egiptus 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Belgial +4.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Belgia}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12488/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Egiptus}}
|väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] {{värav|66|[[omavärav|o.v.]]}}
|väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|19}}
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66 775
|kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Iraan}}
|tulemus= 2:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12485/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Uus-Meremaa}}
|väravad1= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|32}} &lt;br&gt; [[Mohammad Mohebi|Mohebi]] {{värav|64}}
|väravad2= [[Elijah Just|Just]] {{värav|7||54}} 
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 70 108
|kohtunik= César Arturo Ramos (Mehhiko)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=21. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Belgia}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12486/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}}  [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]]
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid=70 317
|kohtunik= Darío Herrera (Argentina)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=21. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}}
|tulemus= 1:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12489/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Egiptus}}
|väravad1= [[Finn Surman|Surman]] {{värav|15}}
|väravad2= [[Mostafa Ziko|Ziko]] {{värav|58}} &lt;br&gt; [[Mohamed Salah|Salah]] {{värav|67}} &lt;br&gt; [[Trézéguet]] {{värav|82}}
|staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52 497
|kohtunik= Omar Al Ali (Araabia Ühendemiraadid)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Egiptus}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021479 Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}}  [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]]
|väravad1= [[Mahmoud Saber|Saber]] {{värav|5}}
|väravad2= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|14}}
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 66&amp;nbsp;925
|kohtunik= Szymon Marciniak (Poola)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}}
|tulemus= 1:5
|Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021481 Potokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}}  [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]]
|väravad1= [[Elijah Just|Just]] {{värav|84}}
|väravad2= [[Leandro Trossard|Trossard]] {{värav|28||50}} &lt;br&gt; [[Kevin De Bruyne|De Bruyne]] {{värav|66}} &lt;br&gt; [[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|86}} &lt;br&gt; [[Alexis Saelemaekers|Saelemaekers]] {{värav|90+4}}
|staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 52&amp;nbsp;497
|kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania)
}}

=== H alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Hispaania}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 5
|| 0
|| +5
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Roheneemesaared}} '''Q'''
| 3
|| 0
|| 3
|| 0
|| 2
|| 2
|| 0
||'''3'''
|-
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Uruguay }}
| 3
|| 0
|| 2
|| 1
|| 3
|| 4
|| −1
||'''2'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Saudi Araabia}}
| 3
|| 0
|| 2
|| 1
|| 1
|| 5
|| −4
||'''2'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Saudi Araabia – Uruguay 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Uruguayl -1.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Hispaania}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12492/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 67 640
|kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Saudi Araabia}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12495/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Uruguay}}
|väravad1= [[Abdulelah Al-Amri|Al-Amri]] {{värav|41}}
|väravad2= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|80}}
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 62 764
|kohtunik=  Maurizio Mariani (Itaalia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=21. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Hispaania}}
|tulemus= 4:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12491/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}}  [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]]
|väravad1= [[Lamine Yamal|Yamal]] {{värav|10}} &lt;br&gt; [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|21||24}} &lt;br&gt; [[Hassan Al-Tambakti|Al-Tambakti]] {{värav|49|[[omavärav|o.v.]]}} 
|väravad2=
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 68 239
|kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=21. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Uruguay}}
|tulemus= 2:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12496/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}}
|väravad1= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|44}} &lt;br&gt; [[Agustín Canobbio|Canobbio]] {{värav|45+6}}
|väravad2= [[Kevin Pina|Pina]] {{värav|21}} &lt;br&gt; [[Hélio Varela|Varela]] {{värav|61}}
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 64 003
|kohtunik= Espen Eskås (Norra)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Roheneemesaared}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12494/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}}  [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]]
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;278
|kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Uruguay}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12493/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Hispaania}}
|väravad1=
|väravad2= [[Álex Baena|Baena]] {{värav|42}}
|staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]]
|pealtvaatajaid= 45&amp;nbsp;065
|kohtunik= Ismail Elfath (USA)
}}

=== I alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp| Prantsusmaa}} '''Q'''
| 3
|| 3
|| 0
|| 0
|| 10
|| 2
|| +8
||'''9'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Norra}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 8
|| 7
|| +1
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Senegal}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 0
|| 2
|| 8
|| 6
|| +2
||'''3'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Iraak}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 1
|| 12
|| -11
||'''0'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=16. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}}
|tulemus= 3:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12499/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Senegal}}
|väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|66||90+6}} &lt;br&gt; [[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|82}}
|väravad2= [[Ibrahim Mbaye|Mbaye]] {{värav|90+5}}
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80 545
|kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=16. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Iraak}}
|tulemus= 1:4
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Norra}}
|väravad1= [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|39}}
|väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|29||43}} &lt;br&gt; [[Leo Østigård|Østigård]] {{värav|76}} &lt;br&gt; [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|90+6|[[omavärav|o.v.]]}}
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 63 106
|kohtunik= Pierre Atcho (Gabon)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=22. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12501/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Iraak}}
|väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|14||54}} &lt;br&gt; [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|66}}
|väravad2=
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68 324
|kohtunik= Drew Fischer (Kanada)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=22. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Norra}}
|tulemus= 3:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12500/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Senegal}}
|väravad1= [[Marcus Holmgren Pedersen|Pedersen]] {{värav|43}} &lt;br&gt; [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|48||58}} 
|väravad2= [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|53||90+3}}
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80 663
|kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Norra}}
|tulemus= 1:4
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12498/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2=  {{jp|Prantsusmaa}}
|väravad1= [[Thelo Aasgaard|Aasgaard]] {{värav|21}} 
|väravad2= [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|7||20||32}} &lt;br&gt; [[Désiré Doué|Doué]] {{värav|90+4}} 
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 64 146
|kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=26. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Senegal}}
|tulemus= 5:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12502/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Iraak}}
|väravad1= [[Habib Diarra|Diarra]] {{värav|4}} &lt;br&gt; [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|56}} &lt;br&gt; [[Pape Gueye|Gueye]] {{värav|59||71}} &lt;br&gt; [[Iliman Ndiaye|Ndiaye]] {{värav|82}}
|väravad2=
|staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43 036
|kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa)
}}

=== J alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Argentina}} '''Q'''
| 3
|| 3
|| 0
|| 0
|| 8
|| 1
|| +7
||'''9'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Austria}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 6
|| 6
|| 0
||'''4'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Alžeeria }} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 5
|| 7
|| -2
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Jordaania}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 3
|| 8
|| -5
||'''0'''
|}
Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Austria – Alžeeria 3:3; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austrial 0.
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=16. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Argentina}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Alžeeria}}
|väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|17||60||76}}
|väravad2=
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 69 045
|kohtunik= Szymon Marciniak (Poola)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=16. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Austria}}
|tulemus= 3:1
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Jordaania}}
|väravad1= [[Romano Schmid|Schmid]] {{värav|20}} &lt;br&gt; [[Yazan Al-Arab|Al-Arab]] {{värav|76|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|90+12|[[penalti|pen.]]}}
|väravad2=  [[Ali Olwan|Olwan]] {{värav|50}}
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68 527
|kohtunik= Dahane Beida (Mauritaania)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=22. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Argentina}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12504/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}}  [[Austria jalgpallikoondis|Austria]]
|väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|36||90+5}} 
|väravad2=
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70 649
|kohtunik= Amin Omar (Egiptus)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=22. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Jordaania}}
|tulemus= 1:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12507/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Alžeeria}}
|väravad1= [[Nizar Al-Rashdan|Al-Rashdan]] {{värav|36}} 
|väravad2= [[Nadhir Benbouali|Benbouali]] {{värav|69}} &lt;br&gt; [[Amine Gouiri|Gouiri]] {{värav|82}}
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 68 371
|kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Alžeeria}}
|tulemus= 3:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12505/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}}  [[Austria jalgpallikoondis|Austria]]
|väravad1= [[Rafik Belghali|Belghali]] {{värav|45}} &lt;br&gt; [[Riyad Mahrez|Mahrez]] {{värav|60||90+3}}
|väravad2= [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|28}} &lt;br&gt; [[Marcel Sabitzer|Sabitzer]] {{värav|55}} &lt;br&gt; [[Saša Kalajdžić|Kalajdžić]] {{värav|90+6}}
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 69 045
|kohtunik=  Ilgiz Tantashev (Uzbekistan)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Jordaania}}
|tulemus= 1:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12503/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Argentina}}  [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]]
|väravad1= [[Musa Al-Taamari|Al-Taamari]] {{värav|55}}
|väravad2= [[Giovani Lo Celso|Lo Celso]] {{värav|19}} &lt;br&gt; [[Lautaro Martínez|Martínez]] {{värav|31|[[penalti|pen.]]}} &lt;br&gt; [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|80}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70 649
|kohtunik= István Kovács (Rumeenia)
}}

=== K alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Colombia}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 4
|| 1
|| +3
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Portugal}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 2
|| 0
|| 6
|| 1
|| +5
||'''5'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Kongo DV}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 4
|| 3
|| +1
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Usbekistan}}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 2
|| 11
|| −9
||'''0'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=17. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Portugal}}
|tulemus= 1:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12511/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Kongo DV}}
|väravad1= [[João Neves|Neves]] {{värav|6}}
|väravad2= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|45+5}}
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68 777
|kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=17. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Usbekistan}}
|tulemus= 1:3
|Protokoll=
|meeskond2= {{jp|Colombia}}
|väravad1= [[Abbosbek Fayzullaev|Fayzullaev]] {{värav|60}}
|väravad2=  [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|40}} &lt;br&gt; [[Luis Díaz|Díaz]] {{värav|65}} &lt;br&gt; [[Jaminton Campaz|Campaz]] {{värav|90+9}}
|staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid= 80 824
|kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=23. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Portugal}}
|tulemus= 5:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12512/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}}  [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]]
|väravad1=  [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|6||39}} &lt;br&gt; [[Nuno Mendes|Mendes]] {{värav|17}} &lt;br&gt; [[Abduvohid Nematov|Nematov]] {{värav|60|[[omavärav|o.v.]]}} &lt;br&gt; [[Rafael Leão|Leão]] {{värav|87}}
|väravad2=
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68 777
|kohtunik= Jalal Jayed (Maroko)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=23. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Colombia}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12510/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Kongo DV}}
|väravad1=  [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|76}}
|väravad2=
|staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]]
|pealtvaatajaid= 45 358
|kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Colombia}}
|tulemus=0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12514/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2=  {{jp|Portugal}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid=64&amp;nbsp;478
|kohtunik=Alireza Faghani (Austraalia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Kongo DV}}
|tulemus=3:1
|Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12509/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}}  [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]]
|väravad1= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|68|[[penalti|pen.]]|90+1}} &lt;br&gt; [[Fiston Mayele|Mayele]] {{värav|78}}
|väravad2= [[Eldor Shomurodov|Shomurodov]] {{värav|10}}
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid=68&amp;nbsp;239
|kohtunik=Felix Zwayer (Saksamaa)
}}

=== L alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|Koht}}
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|1.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Inglismaa}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 1
|| 0
|| 6
|| 2
|| +4
||'''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|2.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Horvaatia}} '''Q'''
| 3
|| 2
|| 0
|| 1
|| 5
|| 5
|| 0
||'''6'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
|3.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Ghana}} '''Q'''
| 3
|| 1
|| 1
|| 1
|| 2
|| 2
|| 0
||'''4'''
|-
|4.
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Panama }}
| 3
|| 0
|| 0
|| 3
|| 0
|| 4
|| -4
||'''0'''
|}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=17. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}}
|tulemus= 4:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12516/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Horvaatia}}
|väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|12|[[penalti|pen.]]|42}} &lt;br&gt; [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|47}} &lt;br&gt; [[Marcus Rashford|Rashford]] {{värav|85}}
|väravad2= [[Martin Baturina|Baturina]] {{värav|36}} &lt;br&gt; [[Petar Musa|Musa]] {{värav|45+5}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 70 389
|kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=17. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Ghana}}
|tulemus= 1:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12519/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Panama}}
|väravad1= [[Caleb Yirenkyi|Yirenkyi]] {{värav|90+5}}
|väravad2=
|staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 42 942
|kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=23. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}}
|tulemus= 0:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12515/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Ghana}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 63 983
|kohtunik= Saíd Martínez (Honduuras)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=23. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1=  {{jp-p|Panama}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12520/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Horvaatia}}
|väravad1=
|väravad2= [[Ante Budimir|Budimir]] {{värav|54}}
|staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 43 036
|kohtunik= Pierre Atcho (Gabon)
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Panama}}
|tulemus= 0:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12517/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Inglismaa}}
|väravad1=
|väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|62}} &lt;br&gt; [[Harry Kane|Kane]] {{värav|67}} 
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80 663
|kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=27. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Horvaatia}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12518/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Ghana}}
|väravad1= [[Petar Sučić|Sučić]] {{värav|31}} &lt;br&gt; [[Nikola Vlašić|Vlašić]] {{värav|83}} 
|väravad2=  [[Derrick Luckassen|Luckassen]] {{värav|73}}
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 68 324
|kohtunik= Drew Fischer (Kanada)
}}

=== Kolmanda koha meeskondade võrdlus ===
&lt;small&gt;28. juuni 2026&lt;/small&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Koht !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Alagrupp !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Meeskond !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Mängude arv !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Võidud !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Viigid !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Kaotused !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Löödud &lt;br&gt; väravad !!style=&quot;background:#efefef;&quot; | Vastaste &lt;br&gt; väravad !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Väravate &lt;br&gt;  vahe !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Punktid  
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 1. || style=&quot;text-align:center;&quot;| K || style=&quot;text-align:left|{{jp|Kongo DV}}  || 3 || 1 || 1 || 1 || 4 || 3 || +1 || 4 
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 2. || style=&quot;text-align:center;&quot;| F || style=&quot;text-align:left|{{jp|Rootsi}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 7 || 7 || 0 || 4  
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 3. || style=&quot;text-align:center;&quot;| L || style=&quot;text-align:left|{{jp|Ghana}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4 
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 4. || style=&quot;text-align:center;&quot; | E || style=&quot;text-align:left|{{jp|Ecuador}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 5. || style=&quot;text-align:center;&quot; | B || style=&quot;text-align:left|{{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 6 || -1 || 4  
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 6. || style=&quot;text-align:center;&quot; | J || style=&quot;text-align:left|{{jp|Alžeeria}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 7 || -2 || 4  
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 7. || style=&quot;text-align:center;&quot; | D || style=&quot;text-align:left|{{jp|Paraguay}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 4 || -2 || 4 
|-style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 8. || style=&quot;text-align:center;&quot; | I || style=&quot;text-align:left|{{jp|Senegal}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 8 || 6 || +2 || 3  
|-
| 9. || style=&quot;text-align:center;&quot; | G || style=&quot;text-align:left|{{jp|Iraan}} || 3 || 0 || 3 || 0 || 3 || 3 || 0 || 3
|-
| 10. || style=&quot;text-align:center;&quot; | A || style=&quot;text-align:left|{{jp|Lõuna-Korea}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 2 || 3 || -1 || 3   
|-
| 11. || style=&quot;text-align:centert;&quot; | C || style=&quot;text-align:left|{{jp|Šotimaa}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 1 || 4 || -3 || 3  
|-
| 12. || style=&quot;text-align:center;&quot; | H || style=&quot;text-align:left|{{jp|Uruguay}} || 3 || 0 || 2 || 1 || 3 || 4 || -1 || 2 
|}
Järjestuse reeglid: 1) Punktid; 2) Väravate vahe; 3) Löödud väravad; 4) Meeskonna käitumise (&quot;ausa mängu&quot;) tulemus; 5) Viimane FIFA edetabel (11. juuni 2026); 6) Eelmine FIFA edetabel.

Märkus: 3. ja 4. koha määramisel oli aluseks &quot;fair play&quot; tulemus, Ghana −3, Ecuador −5.

== Väljalangemismängud ==
=== Kuueteistkümnendikfinaalid ===
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=28. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Aafrika Vabariik}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12527/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Kanada}}
|väravad1=
|väravad2= [[Stephen Eustáquio|Eustáquio]] {{värav|90+2}}
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid=  69&amp;nbsp;237
|kohtunik= João Pinheiro (Portugal)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=29. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}}
|tulemus= 1:1, [[penalti|pen.]] 3:4
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12522/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Paraguay}}
|väravad1= [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|54}}
|väravad2= [[Julio Enciso|Enciso]] {{värav|42}}
|staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]]
|pealtvaatajaid= 63&amp;nbsp;945
|kohtunik=  Jalal Jayed (Maroko) 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=29. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Holland}}
|tulemus= 1:1, [[penalti|pen.]] 2:3
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12531/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Maroko}}
|väravad1= [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|72}}
|väravad2= [[Issa Diop|Diop]] {{värav|90+1}}
|staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]]
|pealtvaatajaid= 51&amp;nbsp;243
|kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=29. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12525/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Jaapan}}
|väravad1= [[Casemiro]] {{värav|56}}&lt;br&gt;[[Gabriel Martinelli|Martinelli]] {{värav|90+5}}
|väravad2= [[Kaishū Sano|Sano]] {{värav|29}}
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 68777
|kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=30. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}}
|tulemus= 1:2
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12523/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Norra}}
|väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|74}}
|väravad2= [[Antonio Nusa|Nusa]] {{värav|39}}&lt;br&gt;[[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|86}}
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 69&amp;nbsp;665
|kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=30. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}}
|tulemus= 3:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12532/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Rootsi}}
|väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|45||74}}&lt;br&gt;[[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|53}}
|väravad2=
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]]
|pealtvaatajaid= 80&amp;nbsp;663
|kohtunik= Danny Makkelie (Holland)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=30. juuni 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}}
|tulemus= 2:0
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12529/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] 
|meeskond2= {{jp|Ecuador}}
|väravad1= [[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|22}}&lt;br&gt;[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|31}}
|väravad2=
|staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid= 80&amp;nbsp;824
|kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=1. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}}
|tulemus= 2:1
|Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12521/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll]
|meeskond2= {{jp|Kongo DV}}
|väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|75||86}}
|väravad2= [[Brian Cipenga|Cipenga]] {{värav|7}}
|staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid= 68&amp;nbsp;239
|kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=1. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Belgia}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Senegal}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= Saíd Martínez (Honduras)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=1. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|USA}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=2. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Hispaania}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Austria}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=2. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Portugal}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Horvaatia}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= Espen Eskås (Norra)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=2. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Šveits}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Alžeeria}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= Yael Falcón (Argentina)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=3. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Austraalia}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Egiptus}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[AT&amp;T Stadium]], [[Arlington]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= Gustavo Tejera (Uruguay)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=3. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Argentina}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= Drew Fischer (Kanada)
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=3. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Colombia}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Ghana}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa)
}}

=== Kaheksandikfinaalid ===
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=4. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Kanada}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Maroko}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=4. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Paraguay}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Prantsusmaa}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=5. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Norra}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[MetLife Stadium]], [[New Jersey]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik= 
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=5. juuli 2026
|aeg=
|meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}}
|tulemus= 
|Protokoll= 
|meeskond2= {{jp|Inglismaa}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]]
|pealtvaatajaid= 
|kohtunik=
}}

== Statistika ==
1. juuli seisuga, kui on peetud 80 mängu, on löödud 234 väravat.

=== Väravakütid ===
;6 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lionel Messi]]
* {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Kylian Mbappé]]
{{Div col end}}

;5 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Harry Kane]]
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Erling Haaland]]
{{Div col end}}

;4 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Vinícius Júnior]]
* {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Ousmane Dembélé]]
{{Div col end}}

;3 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Matheus Cunha]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Brian Brobbey]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Cody Gakpo]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Jonathan David]]
* {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Yoane Wissa]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Ismael Saibari]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Julián Quiñones]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Deniz Undav]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Kai Havertz]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ismaïla Sarr]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Johan Manzambi]]
* {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Elijah Just]]
{{Div col end}}

;2 väravat
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Riyad Mahrez]]
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marko Arnautović]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Leandro Trossard]]
* {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Ermin Mahmić]]
* {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Daniel Muñoz]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Cyle Larin]]
* {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Jude Bellingham]]
* {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Bradley Barcola]]
* {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Ramin Rezaeian]]
* {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Amad Diallo]]
* {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Nicolas Pépé]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daichi Kamada]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Ayase Ueda]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Raúl Jiménez]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Crysencio Summerville]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Cristiano Ronaldo]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Pape Gueye]]
* {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Oyarzabal]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Yasin Ayari]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Anthony Elanga]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Rubén Vargas]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Folarin Balogun]]
* {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Maximiliano Araújo]]
{{Div col end}}

;1 värav
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Rafik Belghali]]
* {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Nadhir Benbouali]]
* {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Amine Gouiri]]
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Giovani Lo Celso]]
* {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lautaro Martínez]]
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Saša Kalajdžić]]
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marcel Sabitzer]]
* {{Riigi ikoon|Austria}} [[Romano Schmid]]
* {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Nestory Irankunda]]
* {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Connor Metcalfe]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Kevin De Bruyne]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Romelu Lukaku]]
* {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Alexis Saelemaekers]]
* {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Kerim Alajbegović]]
* {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Jovo Lukić]]
* {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Casemiro]]
* {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Gabriel Martinelli]]
* {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Jaminton Campaz]]
* {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Luis Díaz]]
* {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Livano Comenencia]]
* {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Nilson Angulo]]
* {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Gonzalo Plata]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Emam Ashour]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mahmoud Saber]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Salah]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Trézéguet]]
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mostafa Ziko]]
* {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Franck Kessié]]
* {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Derrick Luckassen]]
* {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Caleb Yirenkyi]]
* {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Wilson Isidor]]
* {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Álex Baena]]
* {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Lamine Yamal]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Virgil van Dijk]]
* {{Riigi ikoon|Holland}} [[Jan Paul van Hecke]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Martin Baturina]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ante Budimir]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Musa]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Sučić]]
* {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Nikola Vlašić]]
* {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Marcus Rashford]]
* {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Mohammad Mohebi]]
* {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Junya Itō]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daizen Maeda]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Keito Nakamura]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Kaishū Sano]]
* {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Nizar Al-Rashdan]]
* {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Ali Olwan]]
* {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Musa Al-Taamari]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Promise David]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Stephen Eustáquio]]
* {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Nathan Saliba]]
* {{Riigi ikoon|Katar}} [[Hassan Al-Haydos]]
* {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Brian Cipenga]]
* {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Fiston Mayele]]
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Thapelo Maseko]]
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Teboho Mokoena]]
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Hwang In-beom]]
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Oh Hyeon-gyu]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Issa Diop]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Achraf Hakimi]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Soufiane Rahimi]]
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Gessime Yassine]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mateo Chávez]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Álvaro Fidalgo]]
* {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Luis Romo]]
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Thelo Aasgaard]]
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Antonio Nusa]]
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Leo Østigård]]
* {{Riigi ikoon|Norra}} [[Marcus Holmgren Pedersen]]
* {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Julio Enciso]]
* {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Matías Galarza]]
* {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Maurício]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Rafael Leão]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Nuno Mendes]]
* {{Riigi ikoon|Portugal}} [[João Neves]]
* {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Désiré Doué]]
* {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Kevin Pina]]
* {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Hélio Varela]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Viktor Gyökeres]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Alexander Isak]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Mattias Svanberg]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nathaniel Brown]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Jamal Musiala]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Felix Nmecha]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Leroy Sané]]
* {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nico Schlotterbeck]]
* {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Abdulelah Al-Amri]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Habib Diarra]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ibrahim Mbaye]]
* {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Iliman Ndiaye]]
* {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[John McGinn]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Breel Embolo]]
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Granit Xhaka]]
* {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Ladislav Krejčí]]
* {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Michal Sadílek]]
* {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Hazem Mastouri]]
* {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Omar Rekik]]
* {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Kaan Ayhan]]
* {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Arda Güler]]
* {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Barış Alper Yılmaz]]
* {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Agustín Canobbio]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Sebastian Berhalter]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Alex Freeman]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Giovanni Reyna]]
* {{Riigi ikoon|USA}} [[Auston Trusty]]
* {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abbosbek Fayzullayev]]
* {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Eldor Shomurodov]]
* {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Finn Surman]]
{{Div col end}}

;Omavärav
{{div col|laius=25em}}
* {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Cameron Burgess]] (mängus USA vastu)
* {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Hany]] (mängus Belgia vastu)
* {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]] (mängus Norra vastu)
* {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Yazan Al-Arab]] (mängus Austria vastu)
* {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mohamed Manai]] (mängus Kanada vastu)
* {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mahmud Abunada]] (mängus Bosnia ja Hertsegoviina vastu)
* {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Yassine Bounou]] (mängus Haiti vastu)
* {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Damián Bobadilla]] (mängus USA vastu)
* {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Hassan Al-Tambakti]] (mängus Hispaania vastu)
* {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Miro Muheim]] (mängus Katari vastu)
* {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Ellyes Skhiri]] (mängus Hollandi vastu)
* {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abduvohid Nematov]] (mängus Portugali vastu)
{{Div col end}}

== Auhinnarahad ==
2026. aasta aprillis kinnitas FIFA kõigi osalevate riikide auhinnarahad. Selle turniiri koguauhinnafond on 871 miljonit dollarit, mis on 431 miljonit dollarit suurem kui eelmise turniiri auhinnafond. Lisaks tulemuspõhisele auhinnarahale sai iga kvalifitseerunud meeskond enne võistlust ka 10 miljoni dollari suuruse kvalifikatsioonitasu ja 2,5 miljoni dollari suuruse ettevalmistustasu.&lt;ref&gt;[https://inside.fifa.com/organisation/fifa-council/media-releases/council-increases-record-financial-distribution-member-associations-world-cup-2026 FIFA Council increases record financial distribution to all 48 Participating Member Associations at the FIFA World Cup 2026] FIFA. Retrieved May 3, 2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://worldcuplocaltime.com/2026-fifa-world-cup-prize-money/ 2026 FIFA World Cup Prize Money: How Much Will the Champions Really Earn?] World Cup Local Time. Retrieved May 3, 2026.&lt;/ref&gt; 
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Koht !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Meeskonnad !! style=&quot;background:#efefef;&quot; | Summa &lt;br&gt; (milj. dollarit) 
|-
| - style=&quot;background:gold;&quot;| Maailmameistrid ||  1 || 50 
|-
| - style=&quot;background:silver;&quot;| Teine koht ||  1 || 33   
|-
| - style=&quot;background:#CC9966;&quot;| Kolmas koht ||  1 || 29  
|-
| Neljas koht ||  1 || 27  
|-
| 5.–8. koht &lt;br&gt; (veerandfinaalid) ||  4 || 19 
|-
| 9.–16. koht &lt;br&gt; (kaheksandikfinaalid) || 8 || 15 
|-
| 17.–32. koht &lt;br&gt; (kuueteistkümnendikfinaalid) || 16 || 11 
|-
| 33.–48. koht &lt;br&gt; (alagrupiturniir)  || 16 || 9  
|-
| Kokku|| 48 || 665 
|}

== Sümboolika ==

=== Maskotid ===
Turniiri ametlikud maskotid avalikustati 25. septembril 2025 ning need on Maple, Zayu ja Clutch. Maple on [[põder]], Zayu on [[jaaguar]] ja Clutch on [[valgepea-merikotkas]], kes esindavad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Hernandez|first=Cesar|url=https://www.espn.com/soccer/story/_/id/46377619/who-2026-fifa-world-cup-mascots-maple-zayu-clutch|title=Who are the 2026 World Cup mascots? Maple, Zayu and Clutch!|website=ESPN.com|date=September 25, 2025|access-date=September 25, 2025|language=en}}&lt;/ref&gt; Need on loodud kajastama vastavate riikide kultuuripärandit.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.fifa.com/en/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/clutch-maple-zayu-mascots-unveiled|title=Colourful trio of mascots unveiled for FIFA World Cup 26|publisher=[[FIFA]]|access-date=September 25, 2025}}&lt;/ref&gt;

=== Matšipall ===
[[Fail:FIFA_World_Cup_2026_Draw_Reception_(54972841852).jpg|pisi|Adidas Trionda, mängupall]]
2. mail 2025 levisid teated, et mängupalli nimeks saab Adidas Trionda. Kujunduses on kasutatud punast, rohelist ja sinist (kolm värvi, mis sümboliseerivad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike, mis esindab korraldajariikide lippe) ning igat värvi ühendab ka valge laine. [[Hispaania keel|Hispaaniakeelsetest]] sõnadest kolme (''tri'') ja laine (''onda'') kohta tuleneb ka mängupalli nimi.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Steiner|first=Ben|url=https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|title=FIFA World Cup 2026 'Trionda' Match Ball Leaks, Featuring U.S., Mexico and Canada Colors|date=May 2, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250502232842/https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|archive-date=May 2, 2025}}&lt;/ref&gt; Kujundusel on ka kolme korraldajariigi rahvuslikud sümbolid ([[vahtraleht]] Kanada jaoks, [[kaljukotkas]] Mehhiko jaoks ja viieharuline täht Ameerika Ühendriikide jaoks) ning kuldsed kaunistused, mis sümboliseerivad maailmameistrivõistluste trofeed.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/fifa-celebrates-launch-official-match-ball-world-cup-26-trionda|title=FIFA celebrates launch of Official Match Ball of FIFA World Cup 26™: TRIONDA|website=FIFA|date=October 2, 2025|access-date=October 2, 2025}}&lt;/ref&gt;

11. juunil 2025 viis [[NASA]] [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelises kosmosejaamas]] läbi katseid jalgpallipallidega, et uurida, kuidas massijaotus ja lisatud andurid mõjutavad palli liikumist ja stabiilsust mikrogravitatsioonis. NASA andmetel aitas see uuring kaasa 2026. aasta FIFA maailmameistrivõistluste ametlikus mängupallis kasutatavate tehnoloogiate väljatöötamisele ja hindamisele.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.nasa.gov/image-article/soccer-meets-space-science/|title=Soccer Meets Space Science|publisher=NASA|access-date=June 20, 2026}}&lt;/ref&gt;

=== Muusika ===
Turniiri ametliku instrumentaalse tunnusmuusika lõi Zachary Aaron Golden. 2025. aasta märtsikuu jooksul andis FIFA välja iga korraldajalinna tunnusmuusika remikse, mille koostasid kohalikud produtsentid.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Sáenz|first=Lissete Lanuza|url=https://remezcla.com/sports/2026-fifa-world-cup-theme-to-get-a-different-remix-for-every-host-city/|title=2026 FIFA World Cup Theme To Get a Different Remix For Every Host City|website=Remezcla|date=February 27, 2025|access-date=June 14, 2026|language=en}}&lt;/ref&gt;

Kolumbia laulja [[Shakira]] ja Nigeeria laulja Burna Boy loodud võistluse ametlik laul &quot;Dai Dai&quot; tuli välja 15. mail 2026,  millele järgnes 10. juunil 2026 prantsuse produtsendi [[David Guetta]] võistluse ametlik hümn &quot;DNA (More Than a Game)&quot;, kus osalevad Itaalia tenor [[Andrea Bocelli]], Lõuna-Korea-Ameerika lauljanna [[Ejae]] ja Ameerika räppar [[Megan Thee Stallion]]. 

Ametlik muusikaalbum ilmus 5. juunil 2026, mille esimene singel oli &quot;Lighter&quot; Jelly Rolli ja Carín Leóni esituses 20. märtsil 2026. Laul sai kuulajatelt ja kriitikutelt vastaka vastuvõtu, mõned olid ekslikult eeldanud, et see pidi olema turniiri ametlik laul enne &quot;Dai Dai&quot; ilmumist.&lt;ref name=&quot;Conversation&quot;&gt;{{Cite web|last=Keogh|first=Brent|url=https://theconversation.com/a-bible-belt-track-without-a-pulse-its-no-surprise-fans-hate-the-2026-fifa-world-cup-song-lighter-279111|title=A Bible Belt track without a pulse – it's no surprise fans hate the 2026 FIFA World Cup song Lighter|website=The Conversation|date=March 26, 2026|access-date=March 26, 2026|language=en-US}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Cite news|last=Zeglinski|first=Robert|url=https://ftw.usatoday.com/story/sports/soccer/2026/05/07/shakira-world-cup-song-teaser-better-jelly-roll-forget/89984860007/|title=Shakira is releasing a new World Cup song so we can forget the other terrible one|publisher=USA Today|work=For The Win|date=May 7, 2026|access-date=June 10, 2026}}&lt;/ref&gt; 

Briti [[Rokkmuusika|rokkbändi]] Alan Parsons Project instrumentaallaul &quot;Sirius&quot; on tunnuslauluks rahvuskoondiste sisseastumistel enne iga mängu alagrupiturniiri esimesel mängupäeval, samuti USA koondise sisseastumistel järgnevatel mängupäevadel. See muusikapala on ühtlasi tuntud selle poolest, et laulu on mängitud [[Chicago Bulls]]i kodumängudel alates 1984. aastast.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.nytimes.com/athletic/7364664/2026/06/16/world-cup-sirius-michael-jordan/|title=Why the 2026 World Cup chose 'Sirius' as its walkout music|publisher=The Athletic|date=June 16, 2026|access-date=June 18, 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.foxsports.com/watch-vertical/fmc-2g4zwhtae8h4xnez|title=The Chicago Bulls intro music to welcome Mexico and South Africa to the pitch is EPIC|website=www.foxsports.com|access-date=June 12, 2026|language=en-US}}&lt;/ref&gt; Kõigil teistel mängudel kasutatakse spetsiaalset &quot;Dai Dai&quot; remiksi.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://bolavip.com/en/world-cup/what-is-the-song-played-before-games-in-2026-world-cup|title=2026 World Cup: What is the song played as players walk onto the pitch?|website=Bolavip US|date=June 12, 2026|access-date=June 24, 2026|language=en-US}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* https://www.fifa.com/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026

{{JalgpalliMM}}

[[Kategooria:2026. aasta spordis|Jalgpalli maailmameistrivõistlused]]
[[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]]</text>
      <sha1>2nzax9kvoi37jqf2vn7px0g2fngxom0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Kergejõustiku alad</title>
    <ns>10</ns>
    <id>514065</id>
    <revision>
      <id>7184858</id>
      <parentid>6333138</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T23:08:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <origin>7184858</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3053" sha1="nnm2r7yanmarwpwyrhzjnx1m68sr26c" xml:space="preserve">{{Navmall
| nimi = Kergejõustiku alad
| päis = [[Kergejõustik]]u alad
| grupp1 = Olümpiaalad
| loend1 = Mehed: [[100 meetri jooks|100 m jooks]]{{·}} [[200 meetri jooks|200 m jooks]]{{·}} [[400 meetri jooks|400 m jooks]]{{·}} [[800 meetri jooks|800 m jooks]]{{·}} [[1500 meetri jooks|1500 m jooks]]{{·}} [[5000 meetri jooks|5000 m jooks]]{{·}} [[10 000 meetri jooks|10 000 m jooks]]{{·}} [[maraton]]ijooks{{·}} [[110 meetri tõkkejooks|110 m tõkkejooks]]{{·}} [[400 meetri tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]{{·}} [[3000 meetri takistusjooks|3000 m takistusjooks]]{{·}} [[4 × 100 meetri teatejooks|4 × 100 m teatejooks]]{{·}} [[4 × 400 meetri teatejooks|4 × 400 m teatejooks]]{{·}} [[kõrgushüpe]]{{·}} [[teivashüpe]]{{·}} [[kaugushüpe]]{{·}} [[kolmikhüpe]]{{·}} [[kuulitõuge]]{{·}} [[kettaheide]]{{·}} [[vasaraheide]]{{·}} [[odavise]]{{·}} [[kümnevõistlus]]{{·}} [[20 km käimine]] &lt;br/&gt;Naised: [[100 meetri jooks|100 m jooks]]{{·}} [[200 meetri jooks|200 m jooks]]{{·}} [[400 meetri jooks|400 m jooks]]{{·}} [[800 meetri jooks|800 m jooks]]{{·}} [[1500 meetri jooks|1500 m jooks]]{{·}} [[5000 meetri jooks|5000 m jooks]]{{·}} [[10 000 meetri jooks|10 000 m jooks]]{{·}} [[maraton]]ijooks{{·}} [[100 meetri tõkkejooks|100 m tõkkejooks]]{{·}} [[400 meetri tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]{{·}} [[3000 meetri takistusjooks|3000 m takistusjooks]]{{·}} [[4 × 100 meetri teatejooks|4 × 100 m teatejooks]]{{·}} [[4 × 400 meetri teatejooks|4 × 400 m teatejooks]]{{·}} [[kõrgushüpe]]{{·}} [[teivashüpe]]{{·}} [[kaugushüpe]]{{·}} [[kolmikhüpe]]{{·}} [[kuulitõuge]]{{·}} [[kettaheide]]{{·}} [[vasaraheide]]{{·}} [[odavise]]{{·}} [[seitsmevõistlus]]{{·}} [[20 km käimine]]

| grupp2 = Muud
| loend2 =[[50 meetri jooks|50 m jooks]]{{·}} [[60 meetri jooks|60 m jooks]]{{·}} [[300 meetri jooks|300 m jooks]]{{·}} [[1000 meetri jooks|1000 m jooks]]{{·}} [[miilijooks]]{{·}} [[2000 meetri jooks]]{{·}} [[3000 meetri jooks|3000 m jooks]]{{·}} [[20 km jooks]]{{·}} [[tunnijooks]]{{·}} [[poolmaraton]]{{·}} [[30 km jooks]]{{·}} [[50 meetri tõkkejooks|50 m tõkkejooks]]{{·}} [[60 meetri tõkkejooks|60 m tõkkejooks]]{{·}} [[80 meetri tõkkejooks|80 m tõkkejooks]]{{·}} [[200 meetri tõkkejooks|200 m tõkkejooks]]{{·}} [[2000 meetri takistusjooks|2000 m takistusjooks]]{{·}} [[meeste seitsmevõistlus]]{{·}} [[naiste viievõistlus]]{{·}} [[3000 meetri käimine|3000 m käimine]]{{·}} [[5000 meetri käimine|5000 m käimine]]{{·}} [[5 km käimine]]{{·}} [[10 000 meetri käimine|10 000 m käimine]]{{·}} [[10 km käimine]]{{·}} [[20 000 meetri käimine|20 000 m käimine]]{{·}} [[30 km käimine]]{{·}} [[35 km käimine]]{{·}} [[50 km käimine]]{{·}} [[4 × 200 meetri teatejooks|4 × 200 m teatejooks]]{{·}} [[4 × 800 meetri teatejooks|4 × 800 m teatejooks]]{{·}} [[4 × 1500 meetri teatejooks|4 × 1500 m teatejooks]]{{·}} [[ekiden]]{{·}} [[ultrajooks]]{{·}} [[krossijooks]]
| grupp3 = 
| loend3 = 
}}&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Spordi navigeerimismallid]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>nnm2r7yanmarwpwyrhzjnx1m68sr26c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Välisturistide arv Eestis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>520593</id>
    <revision>
      <id>7184884</id>
      <parentid>7036169</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T03:48:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184884</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11633" sha1="qsyi4vz566j6d0v98y3hj4gcnpezlhg" xml:space="preserve">{{liita| Eesti turism}}

{{vaidlustatud}}
'''Välisturistide arv Eestis''' näitab [[Eesti Statistikaamet]]i esitatavaid aastaseid majutatud välisturistide koondarve riikide kaupa. Statistikaameti andmebaasis&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TU131&amp;lang=2 |pealkiri=TU131 andmebaas |vaadatud=2018-08-31 |arhiivimisaeg=2018-08-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180831141753/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TU131&amp;lang=2 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; on arvud nii välisturistide majutatute kui ka ööbimiste arvu kohta, kuid siin tabelis on ainult majutatud. See tähendab, et pole vahet, kui mitu ööd välisturist [[Eesti]]s viibides on, kirja läheb ta kui 1 majutatu. Kui välisturist Eestis viibides ei ööbi, siis turistina ta kirja ei lähe, vaid on külastaja. Seega tabelis olevad arvud ei kajasta kruiisituriste ja päevaseid külastajaid.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! bgcolor=&quot;#c0c0c0&quot; | '''Riik'''
! bgcolor=&quot;#c0c0c0&quot; | '''2002'''
! bgcolor=&quot;#c0c0c0&quot; | '''2003'''
! bgcolor=&quot;#c0c0c0&quot; | '''2004'''
! bgcolor=&quot;#c0c0c0&quot; | '''2005'''
! bgcolor=&quot;#c0c0c0&quot; | '''2006'''
! bgcolor=&quot;#c0c0c0&quot; | '''2007'''
! bgcolor=&quot;#c0c0c0&quot; | '''2008'''
! bgcolor=&quot;#c0c0c0&quot; | '''2009'''
! bgcolor=&quot;#c0c0c0&quot; | '''2010'''
! bgcolor=&quot;#c0c0c0&quot; | '''2011'''
! bgcolor=&quot;#c0c0c0&quot; | '''2012'''
! bgcolor=&quot;#c0c0c0&quot; | '''2013'''
! bgcolor=&quot;#c0c0c0&quot; | '''2014'''
! bgcolor=&quot;#c0c0c0&quot; | '''2015'''
! bgcolor=&quot;#c0c0c0&quot; | '''2016'''
! bgcolor=&quot;#c0c0c0&quot; | '''2017'''
|-
| {{PisiLipp|Albaania}}
| ...
| ...
| ...
| 0,141
| 0,092
| 0,113
| 0,159
| 0,094
| 0,173
| 0,198
| 0,303
| 0,162
| 0,180
| 0,184
| 0,224
| 0,392
|-
| {{PisiLipp|Austria}}
| 2,682
| 3,337
| 5,757
| 9,368
| 9,559
| 6,085
| 8,561
| 6,859
| 5,473
| 7,841
| 8,293
| 6,297
| 8,634
| 8,023
| 9,661
| 12,059
|-
| {{PisiLipp|Belgia}}
| ...
| 2,752
| 4,043
| 4,940
| 5,886
| 6,094
| 6,860
| 6,077
| 6,418
| 9,197
| 8,312
| 7,855
| 8,247
| 8,390
| 10,195
| 15,216
|-
| {{PisiLipp|Bulgaaria}}
| ...
| ...
| ...
| 0,688
| 0,913
| 0,847
| 0,993
| 1,005
| 1,625
| 1,668
| 1,640
| 1,499
| 1,709
| 1,870
| 1,896
| 2,822
|-
| {{PisiLipp|Hispaania}}
| ...
| 7,751
| 12,177
| 15,533
| 15,148
| 17,454
| 17,844
| 15,707
| 16,860
| 27,106
| 25,003
| 22,926
| 25,929
| 27,665
| 32,194
| 36,107
|-
| {{PisiLipp|Holland}}
| ...
| 7,315
| 10,490
| 12,714
| 13,688
| 12,229
| 12,533
| 11,595
| 11,713
| 17,968
| 18,279
| 16,358
| 16,543
| 17,315
| 21,005
| 21,870
|-
| {{PisiLipp|Horvaatia}}
| ...
| ...
| ...
| 0,416
| 0,573
| 0,944
| 0,660
| 0,526
| 0,719
| 1,232
| 1,124
| 0,727
| 0,761
| 1,068
| 1,284
| 2,069
|-
| {{PisiLipp|Iirimaa}}
| ...
| 7,751
| 12,177
| 15,533
| 15,148
| 17,454
| 17,844
| 15,707
| 16,860
| 27,106
| 25,003
| 22,926
| 25,929
| 27,665
| 32,194
| 36,107
|-
| {{PisiLipp|Island}}
| ...
| 0,609
| 0,916
| 2,209
| 1,742
| 2,159
| 1,082
| 0,588
| 0,761
| 0,994
| 0,890
| 1,222
| 0,871
| 1,063
| 1,070
| 1,639
|-
| {{PisiLipp|Itaalia}}
| 8,119
| 12,701
| 25,642
| 26,712
| 26,753
| 24,901
| 26,280
| 19,959
| 23,017
| 33,618
| 30,574
| 26,506
| 26,968
| 29,521
| 33,508
| 34,657
|-
| {{PisiLipp|Kreeka}}
| 0,591
| 1,214
| 1,564
| 1,696
| 1,731
| 2,712
| 2,535
| 2,337
| 3,447
| 2,711
| 2,586
| 2,082
| 2,541
| 2,910
| 2,855
| 4,263
|-
| {{PisiLipp|Küpros}}
| ...
| ...
| ...
| 0,223
| 0,251
| 0,549
| 0,580
| 0,326
| 0,414
| 0,479
| 0,661
| 0,363
| 0,548
| 0,415
| 0,620
| 1,065
|-
| {{PisiLipp|Leedu}}
| 14,405
| 13,756
| 20,555
| 24,703
| 29,889
| 35,561
| 41,396
| 33,441
| 34,107
| 47,003
| 47,397
| 52,201
| 52,522
| 54,743
| 61,111
| 64,369
|-
| {{PisiLipp|Luksemburg}}
| ...
| 0,333
| 0,454
| 0,561
| 0,584
| 0,590
| 0,779
| 0,890
| 0,902
| 0,992
| 1,469
| 1,042
| 1,039
| 0,976
| 1,246
| 1,764
|-
| {{PisiLipp|Läti}}
| 28,154
| 27,580
| 40,956
| 51,558
| 65,559
| 74,667
| 79,527
| 68,320
| 72,684
| 85,229
| 100,638
| 105,480
| 112,703
| 127,864
| 142,043
| 161,250
|-
| {{PisiLipp|Malta}}
| ...
| ...
| ...
| 0,169
| 0,127
| 0,118
| 0,271
| 0,248
| 0,315
| 0,314
| 0,403
| 0,417
| 0,505
| 0,587
| 0,729
| 1,443
|-
| {{PisiLipp|Norra}}
| 21,142
| 28,674
| 35,798
| 41,273
| 48,863
| 55,999
| 47,240
| 40,915
| 40,414
| 51,510
| 48,479
| 36,918
| 36,272
| 37,064
| 37,725
| 35,784
|-
| {{PisiLipp|Poola}}
| 7,340
| 10,042
| 11,301
| 14,194
| 14,240
| 18,555
| 20,859
| 17,062
| 19,522
| 27,093
| 25,513
| 26,001
| 25,652
| 22,728
| 27,237
| 29,527
|-
| {{Flagicon|POR}} [[Portugal]]
| ...
| 1,104
| 2,781
| 3,488
| 2,697
| 2,763
| 2,644
| 2,617
| 2,471
| 3,026
| 3,010
| 2,990
| 3,800
| 3,447
| 3,152
| 3,856
|-
| {{PisiLipp|Prantsusmaa}}
| 5,831
| 7,981
| 15,086
| 16,921
| 16,510
| 17,813
| 18,522
| 16,864
| 19,319
| 22,301
| 24,089
| 22,780
| 24,058
| 24,718
| 28,605
| 33,767
|-
| {{PisiLipp|Rootsi}}
| 54,429
| 63,482
| 89,042
| 108,234
| 105,939
| 90,221
| 86,308
| 77,470
| 81,196
| 86,287
| 78,412
| 74,313
| 71,963
| 71,087
| 74,415
| 73,296
|-
| {{PisiLipp|Rumeenia}}
| ...
| ...
| ...
| 0,800
| 0,708
| 1,033
| 1,136
| 1,167
| 1,343
| 2,295
| 2,326
| 2,717
| 2,861
| 3,441
| 3,114
| 4,459
|-
| {{PisiLipp|Saksamaa}}
| 47,722
| 64,997
| 85,643
| 109,346
| 90,073
| 87,109
| 91,915
| 75,966
| 84,454
| 103,559
| 111,251
| 101,596
| 112,877
| 116,088
| 125,942
| 125,660
|-
| {{PisiLipp|Šveits}}
| 2,774
| 3,624
| 4,694
| 5,258
| 5,202
| 5,364
| 6,680
| 5,809
| 7,124
| 9,083
| 10,365
| 9,213
| 9,860
| 12,301
| 13,151
| 15,355
|-
| {{PisiLipp|Slovakkia}}
| ...
| 0,496
| 0,564
| 1,255
| 0,830
| 0,909
| 1,362
| 0,978
| 1,643
| 1,860
| 2,812
| 2,148
| 2,178
| 2,420
| 2,540
| 3,062
|-
| {{PisiLipp|Sloveenia}}
| 0,246
| 0,465
| 0,740
| 1,298
| 2,206
| 1,171
| 1,262
| 0,974
| 1,330
| 1,335
| 1,724
| 1,612
| 1,985
| 1,964
| 2,018
| 3,325
|-
| {{PisiLipp|Soome}}
| 586,731
| 676,636
| 843,871
| 799,139
| 749,132
| 707,124
| 728,181
| 750,984
| 832,874
| 840,714
| 829,225
| 894,504
| 915,540
| 907,052
| 951,025
| 916,241
|-
| {{Flagicon|GBR}} [[Suurbritannia]]
| 27,056
| 28,687
| 38,903
| 62,926
| 61,393
| 56,113
| 46,575
| 33,395
| 35,692
| 69,912
| 54,305
| 43,109
| 46,189
| 48,061
| 48,733
| 58,402
|-
| {{Flagicon|DEN}} [[Taani]]
| 10,938
| 12,208
| 13,915
| 15,407
| 16,206
| 14,053
| 14,281
| 12,036
| 11,140
| 13,902
| 14,091
| 11,900
| 11,729
| 14,202
| 15,236
| 15,964
|-
| {{Flagicon|CZE}} [[Tšehhi]]
| 1,407
| 2,045
| 4,433
| 5,046
| 4,696
| 5,465
| 5,113
| 5,232
| 4,550
| 5,669
| 6,474
| 6,184
| 6,210
| 5,580
| 6,943
| 7,262
|-
| {{Flagicon|TUR}} [[Türgi]]
| ...
| 0,170
| 0,461
| 0,475
| 0,579
| 0,980
| 2,861
| 2,745
| 3,560
| 4,729
| 5,159
| 5,811
| 6,271
| 6,521
| 6,925
| 7,492
|-
| {{Flagicon|UKR}} [[Ukraina]]
| ...
| ...
| ...
| 1,861
| 3,192
| 3,648
| 4,919
| 4,016
| 5,270
| 7,806
| 9,389
| 11,181
| 11,931
| 12,392
| 12,716
| 15,175
|-
| {{Flagicon|HUN}} [[Ungari]]
| 1,110
| 1,454
| 2,267
| 3,464
| 3,322
| 3,638
| 3,648
| 2,306
| 2,800
| 3,694
| 3,540
| 3,871
| 3,470
| 3,921
| 4,621
| 5,305
|-
| {{Flagicon|RUS}} [[Venemaa]]
| 28,436
| 33,122
| 42,348
| 53,427
| 67,201
| 56,407
| 82,280
| 93,947
| 141,964
| 203,204
| 266,192
| 304,644
| 275,405
| 186,061
| 200,972
| 238,636
|-
| Muud Euroopa riigid
| ...
| 5,302
| 9,873
| 10,778
| 12,480
| 15,711
| 19,226
| 17,368
| 24,522
| 28,721
| 32,574
| 39,688
| 41,328
| 14,645
| 12,556
| 13,841
|-
| {{Flagicon|RSA}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]
| ...
| ...
| ...
| 0,334
| 0,158
| 0,266
| 0,268
| 0,258
| 0,259
| 0,433
| 0,460
| 0,410
| 0,449
| 0,594
| 0,374
| 0,534
|-
| Aafrika riigid kokku
| ...
| 0,531
| 0,641
| 1,033
| 0,723
| 1,013
| 1,152
| 1,031
| 1,221
| 2,057
| 2,039
| 1,636
| 1,896
| 2,141
| 2,117
| 2,579
|-
| Aasia riigid kokku
| ...
| 8,403
| 10,342
| 11,351
| 12,640
| 11,335
| 12,810
| 15,416
| 17,126
| 22,908
| 29,649
| 36,961
| 50,098
| 63,182
| 73,093
| 86,647
|-
| {{Flagicon|CHN}} [[Hiina]]
| ...
| ...
| ...
| 0,804
| 1,152
| 1,020
| 1,895
| 2,058
| 2,823
| 5,549
| 5,934
| 7,806
| 11,689
| 12,027
| 14,167
| 19,698
|-
| {{Flagicon|JPN}} [[Jaapan]]
| 6,380
| 6,755
| 7,362
| 8,066
| 8,093
| 6,799
| 6,862
| 7,253
| 7,235
| 8,732
| 8,778
| 10,768
| 17,303
| 22,865
| 23,953
| 28,831
|-
| {{Flagicon|KOR}} [[Lõuna-Korea]]
| ...
| ...
| ...
| 0,360
| 0,746
| 0,762
| 0,717
| 1,352
| 2,005
| 2,411
| 4,318
| 6,925
| 8,297
| 11,730
| 14,024
| 16,275
|-
| {{Flagicon|USA}} [[Ameerika Ühendriigid]]
| 12,721
| 12,358
| 19,411
| 19,506
| 19,856
| 22,169
| 19,185
| 16,284
| 20,503
| 23,824
| 29,601
| 27,442
| 32,261
| 44,202
| 37,865
| 38,381
|-
| {{Flagicon|CAN}} [[Kanada]]
| 1,886
| 1,514
| 2,981
| 3,254
| 2,931
| 3,677
| 3,347
| 4,580
| 3,239
| 4,271
| 4,513
| 3,823
| 5,401
| 4,685
| 4,718
| 5,518
|-
| {{Flagicon|BRA}} [[Brasiilia]]
| ...
| ...
| ...
| 0,450
| 0,435
| 0,842
| 0,878
| 1,162
| 1,899
| 1,985
| 3,167
| 2,975
| 2,522
| 3,431
| 3,017
| 3,609
|-
| Lõuna- ja Kesk-Ameerika riigid kokku
| ...
| 0,485
| 1,056
| 1,277
| 1,572
| 1,941
| 2,458
| 2,159
| 3,471
| 4,359
| 5,494
| 5,715
| 6,374
| 7,186
| 7,852
| 8,183
|-
| {{Flagicon|AUS}} [[Austraalia]]
| ...
| 1,574
| 2,457
| 3,174
| 4,002
| 4,799
| 4,171
| 3,849
| 3,695
| 5,472
| 5,516
| 5,981
| 7,710
| 5,846
| 6,888
| 7,431
|-
| Okeaania riigid kokku
| ...
| 1,986
| 3,114
| 3,779
| 5,023
| 5,766
| 5,354
| 4,794
| 4,561
| 6,440
| 6,715
| 7,205
| 9,059
| 7,336
| 8,376
| 9,002
|-
| Muud riigid
| 12,893
| 5,272
| 2,890
| 2,156
| 2,695
| 1,624
| 0,839
| 3,941
| 11,823
| 12,567
| 13,647
| 7,713
| 5,964
| 20,820
| 21,236
| 33,614
|}

{| class=&quot;wikitable&quot;
! bgcolor=&quot;#c0c0c0&quot; | 
! bgcolor=&quot;#c0c0c0&quot; | '''2002'''
! bgcolor=&quot;#c0c0c0&quot; | '''2003'''
! bgcolor=&quot;#c0c0c0&quot; | '''2004'''
! bgcolor=&quot;#c0c0c0&quot; | '''2005'''
! bgcolor=&quot;#c0c0c0&quot; | '''2006'''
! bgcolor=&quot;#c0c0c0&quot; | '''2007'''
! bgcolor=&quot;#c0c0c0&quot; | '''2008'''
! bgcolor=&quot;#c0c0c0&quot; | '''2009'''
! bgcolor=&quot;#c0c0c0&quot; | '''2010'''
! bgcolor=&quot;#c0c0c0&quot; | '''2011'''
! bgcolor=&quot;#c0c0c0&quot; | '''2012'''
! bgcolor=&quot;#c0c0c0&quot; | '''2013'''
! bgcolor=&quot;#c0c0c0&quot; | '''2014'''
! bgcolor=&quot;#c0c0c0&quot; | '''2015'''
! bgcolor=&quot;#c0c0c0&quot; | '''2016'''
! bgcolor=&quot;#c0c0c0&quot; | '''2017'''
|-
| '''Välisturistid kokku'''
| 908,360
| 1,057,672
| 1,374,414
| 1,453,418
| 1,427,583
| 1,380,323
| 1,433,346
| 1,380,540
| 1,563,952
| 1,807,919
| 1,873,519
| 1,940,130
| 1,983,315
| 1,929,164
| 2,056,526
| 2,156,147
|}

=== Märkused tabeli kohta ===
Alates 2003. aastast sisaldavad andmed majutusteenust osutavate taastusravikeskuste andmeid.
Kuna 2002. aastal on järgmiste riikide andmed koos:
[[Belgia]], [[Holland]] ja [[Luksemburg]];
[[Hispaania]] ja [[Portugal]];
[[Suurbritannia]] ja [[Iirimaa]];
[[Tšehhi]] ja [[Slovakkia]];
Muud Euroopa riigid, [[Island]] ja [[Türgi]], siis segaduse vältimise huvides pole nende riikide välisturistide arvud vastavatel aastatel tabelisse kantud. Küll aga on need arvud arvestatud sisse &quot;Välisturistid kokku&quot; tabelis.

Sama põhimõte kehtib ka 2002.–2004. aasta [[Albaania]], [[Bulgaaria]] ja [[Rumeenia]] kohta, sest need riigid on Statistikaameti andmebaasis arvutatud kokku.

Statistikaameti andmebaasis esineb 2002.–2004. aastal [[SRÜ]] riigid, mille hulgas on ka [[Venemaa]] andmed. Siin tabelis pole [[SRÜ]] riike nendel kolmel aastal eraldi välja toodud, sest järgmistel aastatel [[SRÜ]] andmeid Statistikaameti poolt eraldi ei esitata. [[Venemaa]] andmed on aga 2002.–2004. aastal eraldi tabelis olemas.

Statistikaameti andmebaasis esitati aastatel 2003 ja 2004 [[Uus-Meremaa]] andmeid eraldi, kuid hiljem on need pandud [[Okeaania]] alla. Siin tabelis ei ole seda kahte aastat eraldi välja toodud.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TU131&amp;lang=2 MAJUTATUD JA MAJUTATUTE ÖÖBIMISED MAAKONNA JA ELUKOHARIIGI JÄRGI], Statistikaamet Tatari 51, 10134 Tallinn

[[Kategooria:Eesti turism]]</text>
      <sha1>qsyi4vz566j6d0v98y3hj4gcnpezlhg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Erakond Parempoolsed</title>
    <ns>0</ns>
    <id>521552</id>
    <revision>
      <id>7184647</id>
      <parentid>7184377</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T17:29:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Velirand|Velirand]] ([[User talk:Velirand|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Kruusamägi|Kruusamägi]].</comment>
      <origin>7181832</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16525" sha1="osse9x76appd0dw80sktsje2imz1i5u" xml:space="preserve">{{Suunamine|Parempoolsed (erakond)|Aastatel 1994–1998 tegutsenud ajaloolise erakonna|Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond}}

{{Partei
| nimi = Erakond Parempoolsed
| nimi_keeles = 
| logo = Parempoolsed logo.png
| logo_suurus = 
| staatus = Eesti erakond
| juhi nimetus = &lt;!-- vaikimisi &quot;Esimees&quot; --&gt;
| juht = [[Lavly Perling]]
| peasekretär = 
| asutamine = 2022
| lõpetamine = 
| peakorter = [[Leesika tänav]] 12, [[Tallinn]]
| ideoloogia = [[parempoolsus]]&lt;br&gt;[[neoliberalism]]&lt;br&gt;[[konservatiivne liberalism]]&lt;br&gt;[[populism]]
| koalitsioon = 
| kohti1_kus = Riigikogus
| kohti1 = 0
| kohti2_kus = 
| kohti2 = 
| liikmeid = 837 &lt;small&gt;(01.03.2026)&lt;/small&gt;
| meediakanal = 
| kodulehekülg = [https://parempoolsed.ee/ parempoolsed.ee]
| värvus = orange
}}

[[File:Lavly Perling 2021-10-14.jpg|thumb|Erakonna esimees Lavly Perling]]

'''Erakond Parempoolsed''' on 2022. aastal asutatud [[Eesti]] [[erakond]].

Erakonna asutamisel valiti partei esimeheks [[Lavly Perling]].&lt;ref name=AsutamineERR&gt;[https://www.err.ee/1608689149/parempoolsetest-sai-erakond-juhiks-valiti-perling Parempoolsetest sai erakond, juhiks valiti Perling]. ERR, 18. august 2022&lt;/ref&gt;

==Vaated==
Erakonna asutamise järel teatas Parempoolsete esimeheks valitud Lavly Perling, et nad on Eesti ainus parempoolne erakond.&lt;ref name=AsutamineDelfi&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120053314/video-ja-fotod-parempoolsed-tegid-erakonna-lavly-perling-oleme-nuud-eestis-ainuke-toeliselt-parempoolne-erakond VIDEO ja FOTOD | Parempoolsed tegid erakonna. Lavly Perling: oleme nüüd Eestis ainuke tõeliselt parempoolne erakond]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 18. august 2022&lt;/ref&gt; Tema sõnul keskenduvad Parempoolsed ennekõike [[majanduskasv]]ule ja Eesti inimeste varalise jõukuse kasvule ning seda soovitakse saavutada parempoolse majanduspoliitikaga, vastanduses nõnda toetuste ja raha lauskülvamisele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608689149/parempoolsetest-sai-erakond-juhiks-valiti-perling Parempoolsetest sai erakond, juhiks valiti Perling]. [[ERR]], 18. august 2022&lt;/ref&gt;

[[Politoloog]] [[Tõnis Saarts]]i hinnangul on erakond maailmavaateliselt [[parempoolsus|parempoolne]] ja paistab lubavat &quot;tagasi tuua vanas stiilis [[neoliberalism]]i oma [[kasinuspoliitika]] ja [[minimaalriik|minimaalriigiga]]&quot;.&lt;ref&gt;[[Tõnis Saarts]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/120043176/tonis-saarts-parempoolsed-sisenevad-vaga-konkurentsitihedasse-sektorisse Tõnis Saarts: Parempoolsed sisenevad väga konkurentsitihedasse sektorisse]. [[Eesti Päevaleht]], 29. juuli 2022&lt;/ref&gt; Tema arvates sarnanevad Parempoolsed profiililt eelkõige erakonnaga [[Eesti 200]] ja selle toetajad võiks olla vanades erakondades pettunud [[liberalism|liberaalsemad]] inimesed.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608534031/saarts-parempoolsed-hakkavad-voistlema-eesti-200-ja-reformierakonnaga Saarts: Parempoolsed hakkavad võistlema Eesti 200 ja Reformierakonnaga]. [[ERR]], 16. märts 2022&lt;/ref&gt;

Politoloog [[Martin Mölder]]i hinnangul on partei parempoolne ja [[sotsiaalliberaalne]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608703447/martin-molder-poliitikud-stardipakkudel Martin Mölder: poliitikud stardipakkudel]. [[ERR]], 2. september 2022&lt;/ref&gt; ning selle sõnum langeb suuresti kokku Eesti 200 omaga.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/96172163/politoloog-martin-molder-parempoolsed-toenaoliselt-valimistel-kunnist-ei-uleta-moistlikum-oleks-liituda-olemasoleva-erakonnaga Politoloog Martin Mölder: Parempoolsed tõenäoliselt valimistel künnist ei ületa, mõistlikum oleks liituda olemasoleva erakonnaga]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 16. märts 2022&lt;/ref&gt;

Politoloog [[Rein Toomla]] on Parempoolsete manifesti põhjal järeldanud, et erakond peab suurimaks probleemiks riiklikke toetusi ning soovib, et inimestel oleks rohkem omavastutust, selle asemel, et riigile lootma jääda. Partei valijad võiksid seega olla inimesed, kes nõustuvad, et riik toetab ja sekkub liiga palju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120054998/rein-toomla-parempoolsetele-suurt-edu-ei-ennusta-neil-tuleb-vaest-lavly-perlingut-niivord-ara-kasutada-kui-vahegi-voimalik Rein Toomla Parempoolsetele suurt edu ei ennusta: neil tuleb vaest Lavly Perlingut niivõrd ära kasutada kui vähegi võimalik]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 22. august 2022&lt;/ref&gt;

Politoloog [[Andres Reiljan]], toetudes 2023. aasta Riigikogu valimiste eel [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudisteportaali ja Tartu Ülikooli [[Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituut|Johan Skytte poliitikauuringute instituudi]] koostöös valminud Valijakompassile, on hinnanud Parempoolsete ideoloogiat majandusküsimustes selgelt neoliberalistlikuks ja väärtusküsimustes pigem liberaalseks, ehkki hägusaks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608904418/andres-reiljan-mida-raagib-valijakompass-eesti-parteimaastiku-kohta Andres Reiljan: mida räägib Valijakompass Eesti parteimaastiku kohta?]. [[ERR]], 4. märts 2023&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==
=== Eellugu erakonna loomisele ===
2020. aasta 23. juulil lõid 111 Erakond Isamaa liiget parteisisese ühenduse Parempoolsed. Avaldatud manifestis teatati, et &quot;liikmeühenduse eesmärk on seista läänelike väärtuste ja parempoolse maailmavaate eest ning astuda vastu äärmuslusele Eesti poliitikas&quot;. Parempoolsete eestvedaja [[Kaido Kukk]] ütles, et nende soov on suunata erakonna poliitikat. Ühendusega liitusid teiste hulgas ka [[Riigikogu]] liikmed [[Siim Kiisler]] ja [[Mihhail Lotman]], mitmed kohalike omavalitsuste juhid ning kunagine [[Erakond Res Publica|Res Publica]] eestvedaja [[Tõnis Kons]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1115760/111-isamaa-liiget-loid-uhenduse-mis-lubab-kaitsta-parempoolsust-ja-astuda-vastu-aarmuslusele 111 Isamaa liiget lõid ühenduse, mis lubab kaitsta parempoolsust ja astuda vastu äärmuslusele]. [[ERR]], 23. juuli 2020&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/90528177/isamaa-sees-asutati-parempoolne-liikumine-eestvedaja-koik-parteikaaslased-on-oodatud-liituma Isamaa sees asutati parempoolne liikumine! Eestvedaja: kõik parteikaaslased on oodatud liituma]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 23. juuli 2020&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/90529415/kas-res-publicale-edu-toonud-ettevotja-tonis-kons-on-isamaa-sisese-uhenduse-parempoolsed-aju Kas Res Publicale edu toonud ettevõtja Tõnis Kons on Isamaa-sisese ühenduse Parempoolsed aju?]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 23. juuli 2020&lt;/ref&gt; Isamaa esimees [[Helir-Valdor Seeder]] ütles, et tal on ühenduse sünni üle hea meel, kuid pidas küsimusi tekitavaks, et see loodi tema ja enamuse parteiliikmete teadmata.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1121617/seeder-parempoolsete-uhendus-loodi-minu-selja-taga Seeder: Parempoolsete ühendus loodi minu selja taga]. [[ERR]], 7. august 2020&lt;/ref&gt; Ühenduse esimeheks valiti [[Kristjan Vanaselja]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1142387/parempoolsed-valisid-esimeheks-kristjan-vanaselja Parempoolsed valisid esimeheks Kristjan Vanaselja]. [[ERR]], 2. oktoober 2020&lt;/ref&gt;

Parteisisese konflikti tekitas Parempoolsete rahulolematus [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase valitsuse]] (kuhu kuulus ka Isamaa) plaanitud [[rahvahääletus]]ega teemal, kas [[abielu]] peaks olema [[Eesti põhiseadus|põhiseaduses]] määratletud vaid mehe ja naise liiduna. Parempoolsed teatasid, et riik ei peaks isiklikku ellu sekkuma ja nad ei toeta põhiseaduse avamist päevapoliitilistel kaalutlustel ega seaduste kehtestamist rahvahääletuse teel.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/90530843/isamaa-raagib-koalitsioonilepingule-vastu-parempoolsete-manifest-teeb-rahvahaaletuse-idee-maatasa Isamaa räägib koalitsioonilepingule vastu: parempoolsete manifest teeb rahvahääletuse idee maatasa]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 23. juuli 2020&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1157332/tuli-isamaas-konservatiivid-rundavad-parempoolsete-uhenduse-uht-liidrit Tüli Isamaas: konservatiivid ründavad Parempoolsete ühenduse üht liidrit]. [[ERR]], 10. november 2020&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/91637799/isamaa-parempoolsed-ei-toeta-abielureferendumi-korraldamist Isamaa Parempoolsed ei toeta abielureferendumi korraldamist]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 11. november 2020&lt;/ref&gt; Kui referendumi korraldamise [[eelnõu]] parlamenti jõudis, väljendasid Parempoolsed toetust Isamaa riigikogulastele, kes referendumit ei pooldanud&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/91665483/parempoolsete-juht-seisame-isamaa-riigikogulaste-taga-kes-referendumi-korraldamist-ei-toeta Parempoolsete juht: seisame Isamaa riigikogulaste taga, kes referendumi korraldamist ei toeta]. [[Eesti Päevaleht]], 13. november 2020&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/91971759/kes-kuidas-haaletas-koalitsiooni-voit-abielureferendumi-esimeses-lahingus-oli-ulinapp Kes kuidas hääletas? Koalitsiooni võit abielureferendumi esimeses lahingus oli ülinapp]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 14. detsember 2020&lt;/ref&gt; ning tegid enne otsustavat hääletust Isamaa ja Keskerakonna [[Riigikogu fraktsioon|Riigikogu fraktsioonidele]] avalduse, kus kutsuti abieluküsitluse eelnõu Riigikogu menetlusest tagasi võtma.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/92222115/parempoolsed-kutsuvad-isamaad-ja-keskerakonda-abielukusitluse-eelnoud-tagasi-votma Parempoolsed kutsuvad Isamaad ja Keskerakonda abieluküsitluse eelnõud tagasi võtma]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 11. jaanuar 2021&lt;/ref&gt;

Politoloogide Tõnis Saartsi ja Martin Mölderi hinnangul esindasid Parempoolsed erakonna mõõdukamat ja liberaalsemat tiiba, kellel partei sees siiski väga laia kandepinda polnud. Mölder märkis, et Parempoolsete seas andsid tooni endised [[Erakond Res Publica|Res Publica]] liikmed ja ka Saarts nägi erakonna sisepingete allikana isikutevaheliste vastuolude kõrval ka 2006. aastal toimunud konservatiivsema [[Isamaaliit|Isamaaliidu]] ja liberaalsema Res Publica ühinemist.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/90617777/tagatuba-isamaa-parempoolsed-labi-ja-lohki-res-publica TAGATUBA | Isamaa Parempoolsed. Läbi ja lõhki Res Publica]. [[Eesti Päevaleht]], 5. august 2020&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608198871/politoloogid-isamaa-jaoks-pole-enam-haid-lahendusi Politoloogid: Isamaa jaoks pole enam häid lahendusi]. [[ERR]], 2. mai 2021&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/93320611/martin-molder-isamaa-karistamine-partei-saab-nuhelda-konservatiivsuse-eest Martin Mölder: Isamaa karistamine. Partei saab nuhelda konservatiivsuse eest]. [[Eesti Päevaleht]], 4. mai 2021&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608249285/saarts-ei-perling-ega-seeder-suuda-praeguses-seisus-isamaad-suureks-teha Saarts: ei Perling ega Seeder suuda praeguses seisus Isamaad suureks teha]. [[ERR]], 16. juuni 2021&lt;/ref&gt;

2021. aasta juunis toimunud Isamaa suurkogul kandideeris partei esimeheks senise juhi Helir-Valdor Seedri kõrval ka Parempoolsete esindaja [[Lavly Perling]],&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608232512/lavly-perling-kandideerib-isamaa-esimeheks Lavly Perling kandideerib Isamaa esimeheks]. [[ERR]], 2. juuni 2021&lt;/ref&gt; kes sai 367 häält Seedri 784 vastu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608252864/isamaa-esimeheks-valiti-tagasi-helir-valdor-seeder Isamaa esimeheks valiti tagasi Helir-Valdor Seeder]. [[ERR]], 20. juuni 2021&lt;/ref&gt;

2022. aasta märtsis heitis Isamaa eestseisus erakonnast välja 4 juhtivat Parempoolsete liiget (Lavly Perling, Siim Kiisler, Kristjan Vanaselja ja Tõnis Kons). Helir-Valdor Seeder ütles, et need inimesed olid erakonna poliitikat järjepidevalt avalikult rünnates parteid kahjustanud.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/96112667/isamaa-eestseisus-viskas-parempoolsete-juhid-erakonnast-valja Isamaa eestseisus viskas Parempoolsete juhid erakonnast välja]. [[Eesti Päevaleht]], 8. märts 2022&lt;/ref&gt; Seejärel kokku kutsutud Parempoolsete üldkogu otsustas Isamaa koosseisus tegevuse lõpetada, jätkata iseseisvalt ja võtta plaani uue erakonna loomise.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608525866/parempoolsed-otsustavad-uhenduse-jatkamise-uldkogul Parempoolsed otsustavad ühenduse jätkamise üldkogul]. [[ERR]], 9. märts 2022&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608541810/isamaa-parempoolsed-jatkavalt-iseseisvalt Isamaa Parempoolsed jätkavalt iseseisvalt]. [[ERR]], 23. märts 2022&lt;/ref&gt; Väljaheidetud kritiseerisid ka [[Parvel Pruunsild|Parvel Pruunsilla]] mõju Isamaa erakonnale ja väidetavat suunda vasakpopulismi ning avaldasid lootust, et õigussüsteem hakkab selle erakonna suurrahastaja tegevusele tähelepanu pöörama.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120045502/endised-isamaalased-kes-jaavad-parast-pruunsilla-moju-paljastamist-isamaasse-noustuvad-manipuleerimisega &quot;Endised isamaalased: kes jäävad pärast Pruunsilla mõju paljastamist Isamaasse, nõustuvad manipuleerimisega&quot;] Delfi, 3. august 2022&lt;/ref&gt;

=== Erakonna asutamine ===
Erakond Parempoolsed asutati 18. augustil 2022. Esimeheks valiti Lavly Perling, kes oli ka ainus kandidaat.&lt;ref name=AsutamineERR /&gt;&lt;ref name=AsutamineDelfi /&gt;

Erakonna juhatuse liikmeteks said [[Siim Kiisler]], [[Kristjan Vanaselja]], [[Tõnis Kons]], Kati Kuusk, Indrek Luberg, Inga Kupp-Silberg, Andres Kaarmann, Kadri Tillemann, Merle Raun, Henrik Aavik, Andero Laur, Karel Kuningas, Jaagup Ainsalu ja Ann Räämet.&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/company/80608655 Erakond Parempoolsed]. [[Äriregister]]. Vaadatud 23. oktoobril 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://parempoolsed.ee/kontakt/ Juhatuse liikmed Parempoolsete kodulehel]. Vaadatud 23. oktoobril 2023&lt;/ref&gt;

=== 2023. aasta Riigikogu valimised ===
[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimisteks]] seadsid Parempoolsed üles täisnimekirja ehk 125 kandidaati.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608856619/valimistele-esitasid-nimekirjad-uheksa-erakonda-ja-11-uksikkandidaati Valimistele esitasid nimekirjad üheksa erakonda ja 11 üksikkandidaati]. [[ERR]], 19. jaanuar 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608857549/parempoolsete-valimisnimekirjad Parempoolsete valimisnimekirjad]. [[ERR]], 20. jaanuar 2023&lt;/ref&gt; Kampaaniat tehti loosungi &quot;Mõistuse hääl&quot; all ja põhisõnumiks seati, et ümberjagamise asemel tuleb keskenduda majanduskasvule. Eesmärgiks seati 7 parlamendikoha saamine.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608858794/parempoolsed-loodavad-riigikogus-saada-seitse-kohta Parempoolsed loodavad riigikogus saada seitse kohta]. [[ERR]], 21. jaanuar 2023&lt;/ref&gt; Valimistel said Parempoolsed 2,3% häältest, millega jäädi alla [[valimiskünnis]]e ja riigikogukohtadeta, kuid kvalifitseeruti riiklikule toetusele 30 000 eurot aastas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608905651/vasakpartei-ja-parempoolsed-hakkavad-saama-riigitoetust Vasakpartei ja Parempoolsed hakkavad saama riigitoetust]. [[ERR]], 6. märts 2023&lt;/ref&gt;

=== 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised ===
[[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks]] esitasid Parempoolsed täisnimekirja 9 kandidaadiga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-04-13 |pealkiri=Parempoolsed avalikustasid Euroopa Parlamendi kandidaadid |url=https://www.err.ee/1609312482/parempoolsed-avalikustasid-euroopa-parlamendi-kandidaadid |vaadatud=2025-08-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Erakond kasutas valimistel loosungit &quot;Kaitseme vabadust!&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Programm |url=https://parempoolsed.ee/vabadust/programm/ |vaadatud=2025-08-04 |väljaanne=Parempoolsed |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Parempoolsed said Euroopa Parlamendi valimistel kokku 6,8% häältest, ületades valimiskünnise, kuid mandaadi saamisest jäi puudu ligikaudu 10 000 häält.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Urmet Kook {{!}} |kuupäev=2024-06-10 |pealkiri=Euroopa Parlamendi valimised Eestis võitis Isamaa |url=https://www.err.ee/1609366127/euroopa-parlamendi-valimised-eestis-voitis-isamaa |vaadatud=2025-08-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Parempoolsete valmisreklaam Tallinnas.jpg|pisi|Parempoolsete valmisreklaam Tallinnas 2025. aastal]]
=== 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised ===
[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kogus erakond 4,7% häältest. Kõige edukamad oldi Tallinnas, kus koguti 7,6% hääletest. Samuti koguti Harju maakonnas 6,6% häältest.&lt;ref&gt;[https://kov2025.valimised.ee/et/election-result-by-party Hääletamistulemus erakonniti] kov2025.valimised.ee&lt;/ref&gt; Erakond kasutas valimistel loosungit &quot;Kindlalt paremaks!&quot;.&lt;ref&gt;[https://parempoolsed.ee/kov-2025/ KOV-valimised 2025 : AEG PAREMPÖÖRDEKS] parempoolsed.ee&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://parempoolsed.ee/ Erakonna Parempoolsed koduleht]
{{Teemalehed}}

{{Eesti erakonnad}}
[[Kategooria:Eesti erakonnad]]</text>
      <sha1>osse9x76appd0dw80sktsje2imz1i5u</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184649</id>
      <parentid>7184647</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T17:31:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7184649</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16525" sha1="eiloexv4mg212ye04zm5isplkkacbhx" xml:space="preserve">{{Suunamine|Parempoolsed (erakond)|Aastatel 1994–1998 tegutsenud ajaloolise erakonna|Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond}}

{{Partei
| nimi = Erakond Parempoolsed
| nimi_keeles = 
| logo = Parempoolsed logo.png
| logo_suurus = 
| staatus = Eesti erakond
| juhi nimetus = &lt;!-- vaikimisi &quot;Esimees&quot; --&gt;
| juht = [[Lavly Perling]]
| peasekretär = 
| asutamine = 2022
| lõpetamine = 
| peakorter = [[Leesika tänav]] 12, [[Tallinn]]
| ideoloogia = [[parempoolsus]]&lt;br&gt;[[neoliberalism]]&lt;br&gt;[[konservatiivne liberalism]]&lt;br&gt;[[populism]]
| koalitsioon = 
| kohti1_kus = Riigikogus
| kohti1 = 0
| kohti2_kus = 
| kohti2 = 
| liikmeid = 843 &lt;small&gt;(01.07.2026)&lt;/small&gt;
| meediakanal = 
| kodulehekülg = [https://parempoolsed.ee/ parempoolsed.ee]
| värvus = orange
}}

[[File:Lavly Perling 2021-10-14.jpg|thumb|Erakonna esimees Lavly Perling]]

'''Erakond Parempoolsed''' on 2022. aastal asutatud [[Eesti]] [[erakond]].

Erakonna asutamisel valiti partei esimeheks [[Lavly Perling]].&lt;ref name=AsutamineERR&gt;[https://www.err.ee/1608689149/parempoolsetest-sai-erakond-juhiks-valiti-perling Parempoolsetest sai erakond, juhiks valiti Perling]. ERR, 18. august 2022&lt;/ref&gt;

==Vaated==
Erakonna asutamise järel teatas Parempoolsete esimeheks valitud Lavly Perling, et nad on Eesti ainus parempoolne erakond.&lt;ref name=AsutamineDelfi&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120053314/video-ja-fotod-parempoolsed-tegid-erakonna-lavly-perling-oleme-nuud-eestis-ainuke-toeliselt-parempoolne-erakond VIDEO ja FOTOD | Parempoolsed tegid erakonna. Lavly Perling: oleme nüüd Eestis ainuke tõeliselt parempoolne erakond]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 18. august 2022&lt;/ref&gt; Tema sõnul keskenduvad Parempoolsed ennekõike [[majanduskasv]]ule ja Eesti inimeste varalise jõukuse kasvule ning seda soovitakse saavutada parempoolse majanduspoliitikaga, vastanduses nõnda toetuste ja raha lauskülvamisele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608689149/parempoolsetest-sai-erakond-juhiks-valiti-perling Parempoolsetest sai erakond, juhiks valiti Perling]. [[ERR]], 18. august 2022&lt;/ref&gt;

[[Politoloog]] [[Tõnis Saarts]]i hinnangul on erakond maailmavaateliselt [[parempoolsus|parempoolne]] ja paistab lubavat &quot;tagasi tuua vanas stiilis [[neoliberalism]]i oma [[kasinuspoliitika]] ja [[minimaalriik|minimaalriigiga]]&quot;.&lt;ref&gt;[[Tõnis Saarts]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/120043176/tonis-saarts-parempoolsed-sisenevad-vaga-konkurentsitihedasse-sektorisse Tõnis Saarts: Parempoolsed sisenevad väga konkurentsitihedasse sektorisse]. [[Eesti Päevaleht]], 29. juuli 2022&lt;/ref&gt; Tema arvates sarnanevad Parempoolsed profiililt eelkõige erakonnaga [[Eesti 200]] ja selle toetajad võiks olla vanades erakondades pettunud [[liberalism|liberaalsemad]] inimesed.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608534031/saarts-parempoolsed-hakkavad-voistlema-eesti-200-ja-reformierakonnaga Saarts: Parempoolsed hakkavad võistlema Eesti 200 ja Reformierakonnaga]. [[ERR]], 16. märts 2022&lt;/ref&gt;

Politoloog [[Martin Mölder]]i hinnangul on partei parempoolne ja [[sotsiaalliberaalne]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608703447/martin-molder-poliitikud-stardipakkudel Martin Mölder: poliitikud stardipakkudel]. [[ERR]], 2. september 2022&lt;/ref&gt; ning selle sõnum langeb suuresti kokku Eesti 200 omaga.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/96172163/politoloog-martin-molder-parempoolsed-toenaoliselt-valimistel-kunnist-ei-uleta-moistlikum-oleks-liituda-olemasoleva-erakonnaga Politoloog Martin Mölder: Parempoolsed tõenäoliselt valimistel künnist ei ületa, mõistlikum oleks liituda olemasoleva erakonnaga]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 16. märts 2022&lt;/ref&gt;

Politoloog [[Rein Toomla]] on Parempoolsete manifesti põhjal järeldanud, et erakond peab suurimaks probleemiks riiklikke toetusi ning soovib, et inimestel oleks rohkem omavastutust, selle asemel, et riigile lootma jääda. Partei valijad võiksid seega olla inimesed, kes nõustuvad, et riik toetab ja sekkub liiga palju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120054998/rein-toomla-parempoolsetele-suurt-edu-ei-ennusta-neil-tuleb-vaest-lavly-perlingut-niivord-ara-kasutada-kui-vahegi-voimalik Rein Toomla Parempoolsetele suurt edu ei ennusta: neil tuleb vaest Lavly Perlingut niivõrd ära kasutada kui vähegi võimalik]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 22. august 2022&lt;/ref&gt;

Politoloog [[Andres Reiljan]], toetudes 2023. aasta Riigikogu valimiste eel [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudisteportaali ja Tartu Ülikooli [[Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituut|Johan Skytte poliitikauuringute instituudi]] koostöös valminud Valijakompassile, on hinnanud Parempoolsete ideoloogiat majandusküsimustes selgelt neoliberalistlikuks ja väärtusküsimustes pigem liberaalseks, ehkki hägusaks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608904418/andres-reiljan-mida-raagib-valijakompass-eesti-parteimaastiku-kohta Andres Reiljan: mida räägib Valijakompass Eesti parteimaastiku kohta?]. [[ERR]], 4. märts 2023&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==
=== Eellugu erakonna loomisele ===
2020. aasta 23. juulil lõid 111 Erakond Isamaa liiget parteisisese ühenduse Parempoolsed. Avaldatud manifestis teatati, et &quot;liikmeühenduse eesmärk on seista läänelike väärtuste ja parempoolse maailmavaate eest ning astuda vastu äärmuslusele Eesti poliitikas&quot;. Parempoolsete eestvedaja [[Kaido Kukk]] ütles, et nende soov on suunata erakonna poliitikat. Ühendusega liitusid teiste hulgas ka [[Riigikogu]] liikmed [[Siim Kiisler]] ja [[Mihhail Lotman]], mitmed kohalike omavalitsuste juhid ning kunagine [[Erakond Res Publica|Res Publica]] eestvedaja [[Tõnis Kons]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1115760/111-isamaa-liiget-loid-uhenduse-mis-lubab-kaitsta-parempoolsust-ja-astuda-vastu-aarmuslusele 111 Isamaa liiget lõid ühenduse, mis lubab kaitsta parempoolsust ja astuda vastu äärmuslusele]. [[ERR]], 23. juuli 2020&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/90528177/isamaa-sees-asutati-parempoolne-liikumine-eestvedaja-koik-parteikaaslased-on-oodatud-liituma Isamaa sees asutati parempoolne liikumine! Eestvedaja: kõik parteikaaslased on oodatud liituma]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 23. juuli 2020&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/90529415/kas-res-publicale-edu-toonud-ettevotja-tonis-kons-on-isamaa-sisese-uhenduse-parempoolsed-aju Kas Res Publicale edu toonud ettevõtja Tõnis Kons on Isamaa-sisese ühenduse Parempoolsed aju?]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 23. juuli 2020&lt;/ref&gt; Isamaa esimees [[Helir-Valdor Seeder]] ütles, et tal on ühenduse sünni üle hea meel, kuid pidas küsimusi tekitavaks, et see loodi tema ja enamuse parteiliikmete teadmata.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1121617/seeder-parempoolsete-uhendus-loodi-minu-selja-taga Seeder: Parempoolsete ühendus loodi minu selja taga]. [[ERR]], 7. august 2020&lt;/ref&gt; Ühenduse esimeheks valiti [[Kristjan Vanaselja]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1142387/parempoolsed-valisid-esimeheks-kristjan-vanaselja Parempoolsed valisid esimeheks Kristjan Vanaselja]. [[ERR]], 2. oktoober 2020&lt;/ref&gt;

Parteisisese konflikti tekitas Parempoolsete rahulolematus [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase valitsuse]] (kuhu kuulus ka Isamaa) plaanitud [[rahvahääletus]]ega teemal, kas [[abielu]] peaks olema [[Eesti põhiseadus|põhiseaduses]] määratletud vaid mehe ja naise liiduna. Parempoolsed teatasid, et riik ei peaks isiklikku ellu sekkuma ja nad ei toeta põhiseaduse avamist päevapoliitilistel kaalutlustel ega seaduste kehtestamist rahvahääletuse teel.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/90530843/isamaa-raagib-koalitsioonilepingule-vastu-parempoolsete-manifest-teeb-rahvahaaletuse-idee-maatasa Isamaa räägib koalitsioonilepingule vastu: parempoolsete manifest teeb rahvahääletuse idee maatasa]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 23. juuli 2020&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1157332/tuli-isamaas-konservatiivid-rundavad-parempoolsete-uhenduse-uht-liidrit Tüli Isamaas: konservatiivid ründavad Parempoolsete ühenduse üht liidrit]. [[ERR]], 10. november 2020&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/91637799/isamaa-parempoolsed-ei-toeta-abielureferendumi-korraldamist Isamaa Parempoolsed ei toeta abielureferendumi korraldamist]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 11. november 2020&lt;/ref&gt; Kui referendumi korraldamise [[eelnõu]] parlamenti jõudis, väljendasid Parempoolsed toetust Isamaa riigikogulastele, kes referendumit ei pooldanud&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/91665483/parempoolsete-juht-seisame-isamaa-riigikogulaste-taga-kes-referendumi-korraldamist-ei-toeta Parempoolsete juht: seisame Isamaa riigikogulaste taga, kes referendumi korraldamist ei toeta]. [[Eesti Päevaleht]], 13. november 2020&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/91971759/kes-kuidas-haaletas-koalitsiooni-voit-abielureferendumi-esimeses-lahingus-oli-ulinapp Kes kuidas hääletas? Koalitsiooni võit abielureferendumi esimeses lahingus oli ülinapp]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 14. detsember 2020&lt;/ref&gt; ning tegid enne otsustavat hääletust Isamaa ja Keskerakonna [[Riigikogu fraktsioon|Riigikogu fraktsioonidele]] avalduse, kus kutsuti abieluküsitluse eelnõu Riigikogu menetlusest tagasi võtma.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/92222115/parempoolsed-kutsuvad-isamaad-ja-keskerakonda-abielukusitluse-eelnoud-tagasi-votma Parempoolsed kutsuvad Isamaad ja Keskerakonda abieluküsitluse eelnõud tagasi võtma]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 11. jaanuar 2021&lt;/ref&gt;

Politoloogide Tõnis Saartsi ja Martin Mölderi hinnangul esindasid Parempoolsed erakonna mõõdukamat ja liberaalsemat tiiba, kellel partei sees siiski väga laia kandepinda polnud. Mölder märkis, et Parempoolsete seas andsid tooni endised [[Erakond Res Publica|Res Publica]] liikmed ja ka Saarts nägi erakonna sisepingete allikana isikutevaheliste vastuolude kõrval ka 2006. aastal toimunud konservatiivsema [[Isamaaliit|Isamaaliidu]] ja liberaalsema Res Publica ühinemist.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/90617777/tagatuba-isamaa-parempoolsed-labi-ja-lohki-res-publica TAGATUBA | Isamaa Parempoolsed. Läbi ja lõhki Res Publica]. [[Eesti Päevaleht]], 5. august 2020&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608198871/politoloogid-isamaa-jaoks-pole-enam-haid-lahendusi Politoloogid: Isamaa jaoks pole enam häid lahendusi]. [[ERR]], 2. mai 2021&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/93320611/martin-molder-isamaa-karistamine-partei-saab-nuhelda-konservatiivsuse-eest Martin Mölder: Isamaa karistamine. Partei saab nuhelda konservatiivsuse eest]. [[Eesti Päevaleht]], 4. mai 2021&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608249285/saarts-ei-perling-ega-seeder-suuda-praeguses-seisus-isamaad-suureks-teha Saarts: ei Perling ega Seeder suuda praeguses seisus Isamaad suureks teha]. [[ERR]], 16. juuni 2021&lt;/ref&gt;

2021. aasta juunis toimunud Isamaa suurkogul kandideeris partei esimeheks senise juhi Helir-Valdor Seedri kõrval ka Parempoolsete esindaja [[Lavly Perling]],&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608232512/lavly-perling-kandideerib-isamaa-esimeheks Lavly Perling kandideerib Isamaa esimeheks]. [[ERR]], 2. juuni 2021&lt;/ref&gt; kes sai 367 häält Seedri 784 vastu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608252864/isamaa-esimeheks-valiti-tagasi-helir-valdor-seeder Isamaa esimeheks valiti tagasi Helir-Valdor Seeder]. [[ERR]], 20. juuni 2021&lt;/ref&gt;

2022. aasta märtsis heitis Isamaa eestseisus erakonnast välja 4 juhtivat Parempoolsete liiget (Lavly Perling, Siim Kiisler, Kristjan Vanaselja ja Tõnis Kons). Helir-Valdor Seeder ütles, et need inimesed olid erakonna poliitikat järjepidevalt avalikult rünnates parteid kahjustanud.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/96112667/isamaa-eestseisus-viskas-parempoolsete-juhid-erakonnast-valja Isamaa eestseisus viskas Parempoolsete juhid erakonnast välja]. [[Eesti Päevaleht]], 8. märts 2022&lt;/ref&gt; Seejärel kokku kutsutud Parempoolsete üldkogu otsustas Isamaa koosseisus tegevuse lõpetada, jätkata iseseisvalt ja võtta plaani uue erakonna loomise.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608525866/parempoolsed-otsustavad-uhenduse-jatkamise-uldkogul Parempoolsed otsustavad ühenduse jätkamise üldkogul]. [[ERR]], 9. märts 2022&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608541810/isamaa-parempoolsed-jatkavalt-iseseisvalt Isamaa Parempoolsed jätkavalt iseseisvalt]. [[ERR]], 23. märts 2022&lt;/ref&gt; Väljaheidetud kritiseerisid ka [[Parvel Pruunsild|Parvel Pruunsilla]] mõju Isamaa erakonnale ja väidetavat suunda vasakpopulismi ning avaldasid lootust, et õigussüsteem hakkab selle erakonna suurrahastaja tegevusele tähelepanu pöörama.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120045502/endised-isamaalased-kes-jaavad-parast-pruunsilla-moju-paljastamist-isamaasse-noustuvad-manipuleerimisega &quot;Endised isamaalased: kes jäävad pärast Pruunsilla mõju paljastamist Isamaasse, nõustuvad manipuleerimisega&quot;] Delfi, 3. august 2022&lt;/ref&gt;

=== Erakonna asutamine ===
Erakond Parempoolsed asutati 18. augustil 2022. Esimeheks valiti Lavly Perling, kes oli ka ainus kandidaat.&lt;ref name=AsutamineERR /&gt;&lt;ref name=AsutamineDelfi /&gt;

Erakonna juhatuse liikmeteks said [[Siim Kiisler]], [[Kristjan Vanaselja]], [[Tõnis Kons]], Kati Kuusk, Indrek Luberg, Inga Kupp-Silberg, Andres Kaarmann, Kadri Tillemann, Merle Raun, Henrik Aavik, Andero Laur, Karel Kuningas, Jaagup Ainsalu ja Ann Räämet.&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/company/80608655 Erakond Parempoolsed]. [[Äriregister]]. Vaadatud 23. oktoobril 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://parempoolsed.ee/kontakt/ Juhatuse liikmed Parempoolsete kodulehel]. Vaadatud 23. oktoobril 2023&lt;/ref&gt;

=== 2023. aasta Riigikogu valimised ===
[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimisteks]] seadsid Parempoolsed üles täisnimekirja ehk 125 kandidaati.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608856619/valimistele-esitasid-nimekirjad-uheksa-erakonda-ja-11-uksikkandidaati Valimistele esitasid nimekirjad üheksa erakonda ja 11 üksikkandidaati]. [[ERR]], 19. jaanuar 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608857549/parempoolsete-valimisnimekirjad Parempoolsete valimisnimekirjad]. [[ERR]], 20. jaanuar 2023&lt;/ref&gt; Kampaaniat tehti loosungi &quot;Mõistuse hääl&quot; all ja põhisõnumiks seati, et ümberjagamise asemel tuleb keskenduda majanduskasvule. Eesmärgiks seati 7 parlamendikoha saamine.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608858794/parempoolsed-loodavad-riigikogus-saada-seitse-kohta Parempoolsed loodavad riigikogus saada seitse kohta]. [[ERR]], 21. jaanuar 2023&lt;/ref&gt; Valimistel said Parempoolsed 2,3% häältest, millega jäädi alla [[valimiskünnis]]e ja riigikogukohtadeta, kuid kvalifitseeruti riiklikule toetusele 30 000 eurot aastas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608905651/vasakpartei-ja-parempoolsed-hakkavad-saama-riigitoetust Vasakpartei ja Parempoolsed hakkavad saama riigitoetust]. [[ERR]], 6. märts 2023&lt;/ref&gt;

=== 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised ===
[[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks]] esitasid Parempoolsed täisnimekirja 9 kandidaadiga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-04-13 |pealkiri=Parempoolsed avalikustasid Euroopa Parlamendi kandidaadid |url=https://www.err.ee/1609312482/parempoolsed-avalikustasid-euroopa-parlamendi-kandidaadid |vaadatud=2025-08-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Erakond kasutas valimistel loosungit &quot;Kaitseme vabadust!&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Programm |url=https://parempoolsed.ee/vabadust/programm/ |vaadatud=2025-08-04 |väljaanne=Parempoolsed |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Parempoolsed said Euroopa Parlamendi valimistel kokku 6,8% häältest, ületades valimiskünnise, kuid mandaadi saamisest jäi puudu ligikaudu 10 000 häält.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Urmet Kook {{!}} |kuupäev=2024-06-10 |pealkiri=Euroopa Parlamendi valimised Eestis võitis Isamaa |url=https://www.err.ee/1609366127/euroopa-parlamendi-valimised-eestis-voitis-isamaa |vaadatud=2025-08-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Parempoolsete valmisreklaam Tallinnas.jpg|pisi|Parempoolsete valmisreklaam Tallinnas 2025. aastal]]
=== 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised ===
[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kogus erakond 4,7% häältest. Kõige edukamad oldi Tallinnas, kus koguti 7,6% hääletest. Samuti koguti Harju maakonnas 6,6% häältest.&lt;ref&gt;[https://kov2025.valimised.ee/et/election-result-by-party Hääletamistulemus erakonniti] kov2025.valimised.ee&lt;/ref&gt; Erakond kasutas valimistel loosungit &quot;Kindlalt paremaks!&quot;.&lt;ref&gt;[https://parempoolsed.ee/kov-2025/ KOV-valimised 2025 : AEG PAREMPÖÖRDEKS] parempoolsed.ee&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://parempoolsed.ee/ Erakonna Parempoolsed koduleht]
{{Teemalehed}}

{{Eesti erakonnad}}
[[Kategooria:Eesti erakonnad]]</text>
      <sha1>eiloexv4mg212ye04zm5isplkkacbhx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184716</id>
      <parentid>7184649</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:47:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>pildi nimi</comment>
      <origin>7184716</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16529" sha1="6yjq6rv4vdpw4lgowzbfxfiao8y2dfy" xml:space="preserve">{{Suunamine|Parempoolsed (erakond)|Aastatel 1994–1998 tegutsenud ajaloolise erakonna|Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond}}

{{Partei
| nimi = Erakond Parempoolsed
| nimi_keeles = 
| logo = Parempoolsed logo.png
| logo_suurus = 
| staatus = Eesti erakond
| juhi nimetus = &lt;!-- vaikimisi &quot;Esimees&quot; --&gt;
| juht = [[Lavly Perling]]
| peasekretär = 
| asutamine = 2022
| lõpetamine = 
| peakorter = [[Leesika tänav]] 12, [[Tallinn]]
| ideoloogia = [[parempoolsus]]&lt;br&gt;[[neoliberalism]]&lt;br&gt;[[konservatiivne liberalism]]&lt;br&gt;[[populism]]
| koalitsioon = 
| kohti1_kus = Riigikogus
| kohti1 = 0
| kohti2_kus = 
| kohti2 = 
| liikmeid = 843 &lt;small&gt;(01.07.2026)&lt;/small&gt;
| meediakanal = 
| kodulehekülg = [https://parempoolsed.ee/ parempoolsed.ee]
| värvus = orange
}}

[[File:Lavly Perling 2021-10-14.jpg|thumb|Erakonna esimees Lavly Perling]]

'''Erakond Parempoolsed''' on 2022. aastal asutatud [[Eesti]] [[erakond]].

Erakonna asutamisel valiti partei esimeheks [[Lavly Perling]].&lt;ref name=AsutamineERR&gt;[https://www.err.ee/1608689149/parempoolsetest-sai-erakond-juhiks-valiti-perling Parempoolsetest sai erakond, juhiks valiti Perling]. ERR, 18. august 2022&lt;/ref&gt;

==Vaated==
Erakonna asutamise järel teatas Parempoolsete esimeheks valitud Lavly Perling, et nad on Eesti ainus parempoolne erakond.&lt;ref name=AsutamineDelfi&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120053314/video-ja-fotod-parempoolsed-tegid-erakonna-lavly-perling-oleme-nuud-eestis-ainuke-toeliselt-parempoolne-erakond VIDEO ja FOTOD | Parempoolsed tegid erakonna. Lavly Perling: oleme nüüd Eestis ainuke tõeliselt parempoolne erakond]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 18. august 2022&lt;/ref&gt; Tema sõnul keskenduvad Parempoolsed ennekõike [[majanduskasv]]ule ja Eesti inimeste varalise jõukuse kasvule ning seda soovitakse saavutada parempoolse majanduspoliitikaga, vastanduses nõnda toetuste ja raha lauskülvamisele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608689149/parempoolsetest-sai-erakond-juhiks-valiti-perling Parempoolsetest sai erakond, juhiks valiti Perling]. [[ERR]], 18. august 2022&lt;/ref&gt;

[[Politoloog]] [[Tõnis Saarts]]i hinnangul on erakond maailmavaateliselt [[parempoolsus|parempoolne]] ja paistab lubavat &quot;tagasi tuua vanas stiilis [[neoliberalism]]i oma [[kasinuspoliitika]] ja [[minimaalriik|minimaalriigiga]]&quot;.&lt;ref&gt;[[Tõnis Saarts]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/120043176/tonis-saarts-parempoolsed-sisenevad-vaga-konkurentsitihedasse-sektorisse Tõnis Saarts: Parempoolsed sisenevad väga konkurentsitihedasse sektorisse]. [[Eesti Päevaleht]], 29. juuli 2022&lt;/ref&gt; Tema arvates sarnanevad Parempoolsed profiililt eelkõige erakonnaga [[Eesti 200]] ja selle toetajad võiks olla vanades erakondades pettunud [[liberalism|liberaalsemad]] inimesed.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608534031/saarts-parempoolsed-hakkavad-voistlema-eesti-200-ja-reformierakonnaga Saarts: Parempoolsed hakkavad võistlema Eesti 200 ja Reformierakonnaga]. [[ERR]], 16. märts 2022&lt;/ref&gt;

Politoloog [[Martin Mölder]]i hinnangul on partei parempoolne ja [[sotsiaalliberaalne]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608703447/martin-molder-poliitikud-stardipakkudel Martin Mölder: poliitikud stardipakkudel]. [[ERR]], 2. september 2022&lt;/ref&gt; ning selle sõnum langeb suuresti kokku Eesti 200 omaga.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/96172163/politoloog-martin-molder-parempoolsed-toenaoliselt-valimistel-kunnist-ei-uleta-moistlikum-oleks-liituda-olemasoleva-erakonnaga Politoloog Martin Mölder: Parempoolsed tõenäoliselt valimistel künnist ei ületa, mõistlikum oleks liituda olemasoleva erakonnaga]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 16. märts 2022&lt;/ref&gt;

Politoloog [[Rein Toomla]] on Parempoolsete manifesti põhjal järeldanud, et erakond peab suurimaks probleemiks riiklikke toetusi ning soovib, et inimestel oleks rohkem omavastutust, selle asemel, et riigile lootma jääda. Partei valijad võiksid seega olla inimesed, kes nõustuvad, et riik toetab ja sekkub liiga palju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120054998/rein-toomla-parempoolsetele-suurt-edu-ei-ennusta-neil-tuleb-vaest-lavly-perlingut-niivord-ara-kasutada-kui-vahegi-voimalik Rein Toomla Parempoolsetele suurt edu ei ennusta: neil tuleb vaest Lavly Perlingut niivõrd ära kasutada kui vähegi võimalik]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 22. august 2022&lt;/ref&gt;

Politoloog [[Andres Reiljan]], toetudes 2023. aasta Riigikogu valimiste eel [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudisteportaali ja Tartu Ülikooli [[Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituut|Johan Skytte poliitikauuringute instituudi]] koostöös valminud Valijakompassile, on hinnanud Parempoolsete ideoloogiat majandusküsimustes selgelt neoliberalistlikuks ja väärtusküsimustes pigem liberaalseks, ehkki hägusaks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608904418/andres-reiljan-mida-raagib-valijakompass-eesti-parteimaastiku-kohta Andres Reiljan: mida räägib Valijakompass Eesti parteimaastiku kohta?]. [[ERR]], 4. märts 2023&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==
=== Eellugu erakonna loomisele ===
2020. aasta 23. juulil lõid 111 Erakond Isamaa liiget parteisisese ühenduse Parempoolsed. Avaldatud manifestis teatati, et &quot;liikmeühenduse eesmärk on seista läänelike väärtuste ja parempoolse maailmavaate eest ning astuda vastu äärmuslusele Eesti poliitikas&quot;. Parempoolsete eestvedaja [[Kaido Kukk]] ütles, et nende soov on suunata erakonna poliitikat. Ühendusega liitusid teiste hulgas ka [[Riigikogu]] liikmed [[Siim Kiisler]] ja [[Mihhail Lotman]], mitmed kohalike omavalitsuste juhid ning kunagine [[Erakond Res Publica|Res Publica]] eestvedaja [[Tõnis Kons]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1115760/111-isamaa-liiget-loid-uhenduse-mis-lubab-kaitsta-parempoolsust-ja-astuda-vastu-aarmuslusele 111 Isamaa liiget lõid ühenduse, mis lubab kaitsta parempoolsust ja astuda vastu äärmuslusele]. [[ERR]], 23. juuli 2020&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/90528177/isamaa-sees-asutati-parempoolne-liikumine-eestvedaja-koik-parteikaaslased-on-oodatud-liituma Isamaa sees asutati parempoolne liikumine! Eestvedaja: kõik parteikaaslased on oodatud liituma]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 23. juuli 2020&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/90529415/kas-res-publicale-edu-toonud-ettevotja-tonis-kons-on-isamaa-sisese-uhenduse-parempoolsed-aju Kas Res Publicale edu toonud ettevõtja Tõnis Kons on Isamaa-sisese ühenduse Parempoolsed aju?]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 23. juuli 2020&lt;/ref&gt; Isamaa esimees [[Helir-Valdor Seeder]] ütles, et tal on ühenduse sünni üle hea meel, kuid pidas küsimusi tekitavaks, et see loodi tema ja enamuse parteiliikmete teadmata.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1121617/seeder-parempoolsete-uhendus-loodi-minu-selja-taga Seeder: Parempoolsete ühendus loodi minu selja taga]. [[ERR]], 7. august 2020&lt;/ref&gt; Ühenduse esimeheks valiti [[Kristjan Vanaselja]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1142387/parempoolsed-valisid-esimeheks-kristjan-vanaselja Parempoolsed valisid esimeheks Kristjan Vanaselja]. [[ERR]], 2. oktoober 2020&lt;/ref&gt;

Parteisisese konflikti tekitas Parempoolsete rahulolematus [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase valitsuse]] (kuhu kuulus ka Isamaa) plaanitud [[rahvahääletus]]ega teemal, kas [[abielu]] peaks olema [[Eesti põhiseadus|põhiseaduses]] määratletud vaid mehe ja naise liiduna. Parempoolsed teatasid, et riik ei peaks isiklikku ellu sekkuma ja nad ei toeta põhiseaduse avamist päevapoliitilistel kaalutlustel ega seaduste kehtestamist rahvahääletuse teel.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/90530843/isamaa-raagib-koalitsioonilepingule-vastu-parempoolsete-manifest-teeb-rahvahaaletuse-idee-maatasa Isamaa räägib koalitsioonilepingule vastu: parempoolsete manifest teeb rahvahääletuse idee maatasa]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 23. juuli 2020&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1157332/tuli-isamaas-konservatiivid-rundavad-parempoolsete-uhenduse-uht-liidrit Tüli Isamaas: konservatiivid ründavad Parempoolsete ühenduse üht liidrit]. [[ERR]], 10. november 2020&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/91637799/isamaa-parempoolsed-ei-toeta-abielureferendumi-korraldamist Isamaa Parempoolsed ei toeta abielureferendumi korraldamist]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 11. november 2020&lt;/ref&gt; Kui referendumi korraldamise [[eelnõu]] parlamenti jõudis, väljendasid Parempoolsed toetust Isamaa riigikogulastele, kes referendumit ei pooldanud&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/91665483/parempoolsete-juht-seisame-isamaa-riigikogulaste-taga-kes-referendumi-korraldamist-ei-toeta Parempoolsete juht: seisame Isamaa riigikogulaste taga, kes referendumi korraldamist ei toeta]. [[Eesti Päevaleht]], 13. november 2020&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/91971759/kes-kuidas-haaletas-koalitsiooni-voit-abielureferendumi-esimeses-lahingus-oli-ulinapp Kes kuidas hääletas? Koalitsiooni võit abielureferendumi esimeses lahingus oli ülinapp]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 14. detsember 2020&lt;/ref&gt; ning tegid enne otsustavat hääletust Isamaa ja Keskerakonna [[Riigikogu fraktsioon|Riigikogu fraktsioonidele]] avalduse, kus kutsuti abieluküsitluse eelnõu Riigikogu menetlusest tagasi võtma.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/92222115/parempoolsed-kutsuvad-isamaad-ja-keskerakonda-abielukusitluse-eelnoud-tagasi-votma Parempoolsed kutsuvad Isamaad ja Keskerakonda abieluküsitluse eelnõud tagasi võtma]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 11. jaanuar 2021&lt;/ref&gt;

Politoloogide Tõnis Saartsi ja Martin Mölderi hinnangul esindasid Parempoolsed erakonna mõõdukamat ja liberaalsemat tiiba, kellel partei sees siiski väga laia kandepinda polnud. Mölder märkis, et Parempoolsete seas andsid tooni endised [[Erakond Res Publica|Res Publica]] liikmed ja ka Saarts nägi erakonna sisepingete allikana isikutevaheliste vastuolude kõrval ka 2006. aastal toimunud konservatiivsema [[Isamaaliit|Isamaaliidu]] ja liberaalsema Res Publica ühinemist.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/90617777/tagatuba-isamaa-parempoolsed-labi-ja-lohki-res-publica TAGATUBA | Isamaa Parempoolsed. Läbi ja lõhki Res Publica]. [[Eesti Päevaleht]], 5. august 2020&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608198871/politoloogid-isamaa-jaoks-pole-enam-haid-lahendusi Politoloogid: Isamaa jaoks pole enam häid lahendusi]. [[ERR]], 2. mai 2021&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/93320611/martin-molder-isamaa-karistamine-partei-saab-nuhelda-konservatiivsuse-eest Martin Mölder: Isamaa karistamine. Partei saab nuhelda konservatiivsuse eest]. [[Eesti Päevaleht]], 4. mai 2021&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608249285/saarts-ei-perling-ega-seeder-suuda-praeguses-seisus-isamaad-suureks-teha Saarts: ei Perling ega Seeder suuda praeguses seisus Isamaad suureks teha]. [[ERR]], 16. juuni 2021&lt;/ref&gt;

2021. aasta juunis toimunud Isamaa suurkogul kandideeris partei esimeheks senise juhi Helir-Valdor Seedri kõrval ka Parempoolsete esindaja [[Lavly Perling]],&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608232512/lavly-perling-kandideerib-isamaa-esimeheks Lavly Perling kandideerib Isamaa esimeheks]. [[ERR]], 2. juuni 2021&lt;/ref&gt; kes sai 367 häält Seedri 784 vastu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608252864/isamaa-esimeheks-valiti-tagasi-helir-valdor-seeder Isamaa esimeheks valiti tagasi Helir-Valdor Seeder]. [[ERR]], 20. juuni 2021&lt;/ref&gt;

2022. aasta märtsis heitis Isamaa eestseisus erakonnast välja 4 juhtivat Parempoolsete liiget (Lavly Perling, Siim Kiisler, Kristjan Vanaselja ja Tõnis Kons). Helir-Valdor Seeder ütles, et need inimesed olid erakonna poliitikat järjepidevalt avalikult rünnates parteid kahjustanud.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/96112667/isamaa-eestseisus-viskas-parempoolsete-juhid-erakonnast-valja Isamaa eestseisus viskas Parempoolsete juhid erakonnast välja]. [[Eesti Päevaleht]], 8. märts 2022&lt;/ref&gt; Seejärel kokku kutsutud Parempoolsete üldkogu otsustas Isamaa koosseisus tegevuse lõpetada, jätkata iseseisvalt ja võtta plaani uue erakonna loomise.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608525866/parempoolsed-otsustavad-uhenduse-jatkamise-uldkogul Parempoolsed otsustavad ühenduse jätkamise üldkogul]. [[ERR]], 9. märts 2022&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608541810/isamaa-parempoolsed-jatkavalt-iseseisvalt Isamaa Parempoolsed jätkavalt iseseisvalt]. [[ERR]], 23. märts 2022&lt;/ref&gt; Väljaheidetud kritiseerisid ka [[Parvel Pruunsild|Parvel Pruunsilla]] mõju Isamaa erakonnale ja väidetavat suunda vasakpopulismi ning avaldasid lootust, et õigussüsteem hakkab selle erakonna suurrahastaja tegevusele tähelepanu pöörama.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120045502/endised-isamaalased-kes-jaavad-parast-pruunsilla-moju-paljastamist-isamaasse-noustuvad-manipuleerimisega &quot;Endised isamaalased: kes jäävad pärast Pruunsilla mõju paljastamist Isamaasse, nõustuvad manipuleerimisega&quot;] Delfi, 3. august 2022&lt;/ref&gt;

=== Erakonna asutamine ===
Erakond Parempoolsed asutati 18. augustil 2022. Esimeheks valiti Lavly Perling, kes oli ka ainus kandidaat.&lt;ref name=AsutamineERR /&gt;&lt;ref name=AsutamineDelfi /&gt;

Erakonna juhatuse liikmeteks said [[Siim Kiisler]], [[Kristjan Vanaselja]], [[Tõnis Kons]], Kati Kuusk, Indrek Luberg, Inga Kupp-Silberg, Andres Kaarmann, Kadri Tillemann, Merle Raun, Henrik Aavik, Andero Laur, Karel Kuningas, Jaagup Ainsalu ja Ann Räämet.&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/company/80608655 Erakond Parempoolsed]. [[Äriregister]]. Vaadatud 23. oktoobril 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://parempoolsed.ee/kontakt/ Juhatuse liikmed Parempoolsete kodulehel]. Vaadatud 23. oktoobril 2023&lt;/ref&gt;

=== 2023. aasta Riigikogu valimised ===
[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimisteks]] seadsid Parempoolsed üles täisnimekirja ehk 125 kandidaati.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608856619/valimistele-esitasid-nimekirjad-uheksa-erakonda-ja-11-uksikkandidaati Valimistele esitasid nimekirjad üheksa erakonda ja 11 üksikkandidaati]. [[ERR]], 19. jaanuar 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608857549/parempoolsete-valimisnimekirjad Parempoolsete valimisnimekirjad]. [[ERR]], 20. jaanuar 2023&lt;/ref&gt; Kampaaniat tehti loosungi &quot;Mõistuse hääl&quot; all ja põhisõnumiks seati, et ümberjagamise asemel tuleb keskenduda majanduskasvule. Eesmärgiks seati 7 parlamendikoha saamine.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608858794/parempoolsed-loodavad-riigikogus-saada-seitse-kohta Parempoolsed loodavad riigikogus saada seitse kohta]. [[ERR]], 21. jaanuar 2023&lt;/ref&gt; Valimistel said Parempoolsed 2,3% häältest, millega jäädi alla [[valimiskünnis]]e ja riigikogukohtadeta, kuid kvalifitseeruti riiklikule toetusele 30 000 eurot aastas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608905651/vasakpartei-ja-parempoolsed-hakkavad-saama-riigitoetust Vasakpartei ja Parempoolsed hakkavad saama riigitoetust]. [[ERR]], 6. märts 2023&lt;/ref&gt;

=== 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised ===
[[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks]] esitasid Parempoolsed täisnimekirja 9 kandidaadiga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-04-13 |pealkiri=Parempoolsed avalikustasid Euroopa Parlamendi kandidaadid |url=https://www.err.ee/1609312482/parempoolsed-avalikustasid-euroopa-parlamendi-kandidaadid |vaadatud=2025-08-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Erakond kasutas valimistel loosungit &quot;Kaitseme vabadust!&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Programm |url=https://parempoolsed.ee/vabadust/programm/ |vaadatud=2025-08-04 |väljaanne=Parempoolsed |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Parempoolsed said Euroopa Parlamendi valimistel kokku 6,8% häältest, ületades valimiskünnise, kuid mandaadi saamisest jäi puudu ligikaudu 10 000 häält.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Urmet Kook {{!}} |kuupäev=2024-06-10 |pealkiri=Euroopa Parlamendi valimised Eestis võitis Isamaa |url=https://www.err.ee/1609366127/euroopa-parlamendi-valimised-eestis-voitis-isamaa |vaadatud=2025-08-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Parempoolsete valimisreklaam Tallinnas.jpg|pisi|Parempoolsete valimisreklaam Tallinnas 2025. aastal]]

=== 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised ===
[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kogus erakond 4,7% häältest. Kõige edukamad oldi Tallinnas, kus koguti 7,6% hääletest. Samuti koguti Harju maakonnas 6,6% häältest.&lt;ref&gt;[https://kov2025.valimised.ee/et/election-result-by-party Hääletamistulemus erakonniti] kov2025.valimised.ee&lt;/ref&gt; Erakond kasutas valimistel loosungit &quot;Kindlalt paremaks!&quot;.&lt;ref&gt;[https://parempoolsed.ee/kov-2025/ KOV-valimised 2025 : AEG PAREMPÖÖRDEKS] parempoolsed.ee&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://parempoolsed.ee/ Erakonna Parempoolsed koduleht]

{{Teemalehed}}
{{Eesti erakonnad}}

[[Kategooria:Eesti erakonnad]]</text>
      <sha1>6yjq6rv4vdpw4lgowzbfxfiao8y2dfy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>20 (Tallinna bussiliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>522555</id>
    <revision>
      <id>7184634</id>
      <parentid>6896672</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T16:55:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <comment>Mall</comment>
      <origin>7184634</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1671" sha1="o36yqc977tv0c2atrg0o41rs0gc1jsq" xml:space="preserve">{{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Reisisadama D-Terminal|lõpppeatus=Pääsküla jaam|avati=2000|number=20|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/20/a-b/10706-1/map|eelmine liin=19|järgmine liin=20А|järgmine=20A|eelmine=19 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/20/a-b|uuendus=1. juuli 2026|pilt=Buss 20 Pääsküla jaam suunes.png}}
[[File:MRP 400.JPG|thumb|Varasema operaatori MRP buss [[Gonsiori tänav]]al]]
'''Liin 20''' on [[Tallinn|Tallinna]] bussiliin, mis sõidab Reisisadama [[Tallinna sadam|D-terminalist]] [[Pääsküla raudteejaam|Pääsküla jaamani]]. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumisintervallid on 30–60 minutit.

1976. aastal liikus bussiliin marsruudil Kadaka–Kopli.{{Lisa viide}}
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Avati
!Marsruut
!Märkused
|-
|2000
|[[Kivisilla tänav|Kivisilla]] – [[Pärnu maantee|Pärnu mnt]] – [[A. H. Tammsaare tee|Tammsaare tee]] – Szolnok – [[Kadaka puiestee|Kadaka pst]] – Laane – [[Pääsküla raudteejaam|Pääsküla jaam]] 
| –
|-
|2005
|D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laane – Pääsküla jaam
|Sama marsruut, mis praegu
|-
|2024
|D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Tähetorni – Kivimäe jaam – Laane – Pääsküla jaam
|
|-
|2025
|D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laane – Pääsküla jaam
|Praegune marsruut
|}{{teekaart}}{{Tallinna bussiliinid}}
[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>o36yqc977tv0c2atrg0o41rs0gc1jsq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>20A</title>
    <ns>0</ns>
    <id>522605</id>
    <revision>
      <id>7184635</id>
      <parentid>7149207</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T16:59:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <comment>mall</comment>
      <origin>7184635</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4429" sha1="2puh0jbsn0snix0f6w3so1vkb4m0ngm" xml:space="preserve">{{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 1|lõpppeatus=Vana-Pääsküla|avati=2004|number=20A|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/20a/a-b/21213-1/map|eelmine liin=20|järgmine liin=21|järgmine=21 (Tallinna bussiliin)|eelmine=20 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/20a/a-b|uuendus=1. juuli 2026|pilt=TLT 20A.jpg}}

'''20A''' on Tallinna bussiliin, mis teenindab reisijaid marsruudil [[Viru Keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri alevik]]. Väljumised 30-70 minuti tagant 

Bussiliini teenindas bussifirma [[MRP Linna Liinid]] liinil Kunstiakadeemia – Laagri alevik kuni 2019. aasta 1. veebruarini, kui [[Tallinna linnavalitsus]] otsustas lõpetada sõlmitud lepingu.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Indrek Kruus, Toomas Pott, Merili Nael|URL=https://www.err.ee/898889/tallinn-lopetab-ettevottega-mrp-linna-liinid-solmitud-leppe|Pealkiri=Tallinn lõpetab ettevõttega MRP Linna Liinid sõlmitud leppe|Väljaanne=Eesti Rahvusringhääling|Aeg=16.01.2019|Kasutatud=7.08.2019}}&lt;/ref&gt; Alates sellest kuupäevast võttis liini teenindamise üle [[Tallinna Linnatranspordi AS]]. Uus teenindaja tegi liinil 20A mitu muudatust: 15. veebruarist sai kesklinnas asunud lõpp-peatuse asemel lõpp-peatuseks [[Ants Laikmaa tänav|Ants Laikmaa tänava]] peatus, liin sai alguse Viru keskuse bussiterminalist ja lisati uus peatus Akadeemia tee [[Eduard Vilde tee]]le.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.tallinn.ee/est/Uudis-Alates-15.-veebruarist-2019-muutub-bussiliini-nr-20A-liikumistee-ja-muutuvad-soiduplaanid-bussiliinidel-nr-9,-11,-20,-20A,-25,-35-ja-46|Pealkiri=Alates 15. veebruarist 2019 muutub bussiliini nr 20A liikumistee ja muutuvad sõiduplaanid bussiliinidel nr 9, 11, 20, 20A, 25, 35 ja 46|Väljaanne=Tallinna Transpordiamet|Aeg=13.02.2019|Kasutatud=7.08.2019}}&lt;/ref&gt;

Bussiliin teenindab tööpäeviti iga tund ja tipptundidel iga pooltund, laupäeval ja alates 1. maist 2019 ka pühapäeval ning riiklikul pühal iga 2 tunni tagant.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://transport.tallinn.ee/#bus/20a/a-b|Pealkiri=Sõiduplaanid|Väljaanne=Tallinna Transpordiamet|Aeg=|Kasutatud=7.08.2019}}&lt;/ref&gt;

1. septembrist 2020 tihendati bussiliini seoses [[25 (Tallinna bussiliin)|bussiliini 25]] sulgemisega.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/uudised?tyyp=external&amp;id=36834|pealkiri=Muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel alates 01.09.2020|väljaanne=tallinn.ee|aeg=27.08.2020|vaadatud=31.08.2020|arhiivimisaeg=24.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201124110012/https://www.tallinn.ee/est/uudised?tyyp=external&amp;id=36834|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Alates 1. augustist 2026 marsruut muutub ja liin hakkab kandma numbrit 19.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Nõmme {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/nomme |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Marsruut ==
Liini 20A pikkus on ligikaudu 17 kilomeetrit ning buss läbib Tallinnas [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Kristiine linnaosa|Kristiine]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] linnaosa. Liini lõpp-peatus on [[Saue vald|Saue vallas]] Laagri alevikus. Bussiliini marsruut on Viru keskusest järgmine: Narva mnt, Pärnu mnt, A. H. Tammsaare tee, Sõpruse pst, E. Vilde tee, Kadaka tee, Kadaka pst, Möldre tee.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;{{teekaart}}
== Ajalugu ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Avati
!Marsruut
!Märkused
|-
|2004
|Kivisilla – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik
|
|-
|2019
|Viru Keskus – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik
|
|-
|2023
|D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik
|
|-
|2024
|D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Tähetorni – Kivimäe jaam – Laaniku – Laagri alevik
|
|-
|2024
|Viru Keskus – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik
|Praegune marsruut
|-
|2026
|D-Terminal – Liivalaia tn – Pärnu mnt – Tondi tn – Sõpruse pst – Mäepealse – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik
|Nimetatakse ümber liiniks 19&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|}

== Viited ==
&lt;references /&gt;

{{Tallinna bussiliinid}}

[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>2puh0jbsn0snix0f6w3so1vkb4m0ngm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Voronja galerii</title>
    <ns>0</ns>
    <id>522732</id>
    <revision>
      <id>7185113</id>
      <parentid>7124531</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T10:22:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Tuks22</username>
        <id>118932</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Lisasin 2026. a näituse</comment>
      <origin>7185113</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7288" sha1="2k46ztfnsz4iydn4rngnpk2ak3qqw68" xml:space="preserve">[[Pilt:Voronja galerii 2021. aasta augustis.jpg|pisi|Voronja galerii 2021. aasta augustis]]
[[Pilt:Voronja gallery in Varnja, Estonia.jpg|pisi|Voronja galerii varese vaatenurgast 2021. aasta augustis]]
'''Voronja galerii'''&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Lauri Kulpsoo|URL=https://kroonika.delfi.ee/news/mitmesugust/fotod-avasta-punki-kunsti-ja-eestimaad-peipsi-aares-avati-voronja-suvegalerii?id=68967633|Pealkiri=Avasta punki, kunsti ja Eestimaad – Peipsi ääres avati Voronja suvegalerii|Väljaanne=Delfi|Aeg=29.06.2014|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt; on [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] [[Varnja]] külas asuv suvegalerii, mille [[2013]]. aastal asutasid [[Kaili Kask]] ja [[Raul Oreškin]]. Galeriiks on kohandatud tüüpilise [[vanausulised|vanausuliste]] elamu juurde kuuluv [[paadikuur]]. Igal suvel pannakse üles uus näitus, mille koostab iga kord erinev [[kuraator]]. Viimastel aastatel on näitus laienenud ka aeda.

Alates [[2016]]. aastast korraldatakse [[Tartu]]s korterinäitusi. 

[[2018]]. aasta veebruaris algatas galerii kunstiprogrammi &quot;Lätted&quot;, mille osana avati üle Eesti 9 näitust kunstnike sünni- või lapsepõlvekodudes. &quot;Lätted&quot; kuulus [[Eesti Vabariik 100|EV100]] kunstiprogrammi.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://voronjagalerii.ee/korternaitused|pealkiri=Korternäitused|väljaanne=Voronja galerii|vaadatud=27.08.2021}}&lt;/ref&gt;

[[2019]]. aastal kasvas Voronja galerii aastalõpunäitusest &quot;tARTu pood&quot; välja samanimeline galerii, mis [[2023]]. aastal nimetati [[HAKI galerii]]ks ning mis tegutses [[Aparaaditehas]]es [[2024]]. aasta lõpuni.

[[2020]]. aastal alustas galerii Skulptuuride aia rajamist Peipsiveerele. Samal aastal ilmus [[Petrone Print|Petrone Prindi]] kirjastuse eestvedamisel Raul Oreškini raamat &quot;Minu Peipsiveer. Unes ja ilmsi&quot; Voronja galerii tegevusest. 

Alates [[2022]]. aastast kuulub Voronja galerii [[Kunstiasutuste Liit]]u, olles ise üks selle asutajaliikmetest. 

Alates 2023. aastast pakub Voronja galerii talveperioodil kunstnikele residentuuriprogrammi. 

Alates [[2025]]. aastast arendavad galeristid Kaili Kask ja Raul Oreškin Tartus [[Lubja tänav (Tartu)|Lubja tänaval]] uue kontseptsiooniga [[Mikrogalerii]]d.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mikrogalerii – Esileht |url=https://mikrogalerii.ee/ |vaadatud=2025-02-28 |väljaanne=Mikrogalerii |keel=et}}&lt;/ref&gt; Nõukogudeaegset garaažikompleksi kutsutakse Mikro-Veneetsiaks&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-12-18 |pealkiri=ELU ISE &amp;#10217; Ülejõel kerkib nõukogudeaegsete garaažilobudike asemele Mikro-Veneetsia |url=https://tartu.postimees.ee/8156333/elu-ise-ulejoel-kerkib-noukogudeaegsete-garaazilobudike-asemele-mikro-veneetsia |vaadatud=2025-02-28 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;. 

== Näitused ==
* 2014 [[Kiwa]]: &quot;Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Tõnu Pedaru|URL=https://kultuur.err.ee/299881/nadala-parast-avab-kiwa-voronja-galeriis-naituse-punk-kultuurist|Pealkiri=Nädala pärast avab Kiwa Voronja galeriis näituse punk-kultuurist|Väljaanne=ERR uudised|Aeg=19.06.2014|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
* 2015 [[Mari Kartau]]: &quot;Comeback&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Raimu Hanson|URL=https://tartu.postimees.ee/3237359/voronja-galeriis-votab-ilmet-kadunud-kunstnike-naitus|Pealkiri=Voronja galeriis võtab ilmet kadunud kunstnike näitus|Väljaanne=Tartu Postimees|Aeg=26.06.2015|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
* 2016 [[Sandra Jõgeva]]: &quot;Usu küsimus&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Mari Kartau|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/74973947/usukusimused-kolkalehe-votmes|pealkiri=Usuküsimused kolkalehe võtmes|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=05.07.2016|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
* 2017 [[Peter Belyi]]: &quot;Avatud piirid&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Sandra Jõgeva|url=https://kultuur.postimees.ee/4154773/kammerlik-vastamata-armastus|pealkiri=Kammerlik vastamata armastus|väljaanne=Postimees|aeg=25.07.2017}}&lt;/ref&gt;
* 2018 [[Otso Kantokorpi]]: &quot;Seitse õde&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Raimu Hanson|url=https://tartu.postimees.ee/4364049/soome-kuraator-toob-voronja-galeriisse-seitse-kunstiode|pealkiri=Soome kuraator toob Voronja galeriisse seitse kunstiõde|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=4.01.2018}}&lt;/ref&gt;
*2019 [[Indrek Grigor]] ja [[Valts Miķelsons]]: &quot;Wanderlust&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Raimu Hanson|url=https://tartu.postimees.ee/6708135/voronja-galeriis-muutub-tajutavaks-aurustunud-info|pealkiri=Voronja galeriis muutub tajutavaks aurustunud info|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=16.06.2019}}&lt;/ref&gt;
*2020 [[Vahur Afanasjev]]: &quot;Kättemaks. Mесть. Revenge&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Krista Piirimäe|url=https://kultuur.postimees.ee/7022705/no-see-teeb-ikka-vihaseks-kull|pealkiri=No see teeb ikka vihaseks küll!|väljaanne=Postimees|aeg=22.07.2020}}&lt;/ref&gt;
*2021 [[Kaija Põhako-Esko]] ja [[Tõnu Esko]]: &quot;Kolmainsus – Teadus. Kunst. Ulme“&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://voronjagalerii.ee/suvenaitused|pealkiri=Suvenäitused|väljaanne=Voronja galerii|vaadatud=27.08.2021}}&lt;/ref&gt;
*2022 [[Kadri Noormets]]: &quot;IKOONILINE. eesmärk ja ettekääne&quot;
*2023 [[Stina Leek]]: &quot;Ajuokse tagurpidi suvetuur&quot;
*2024 Kaili Kask ja Raul Oreškin: &quot;Tulevikuvaated&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kaili Kask ja Raul Oreškin &quot;Tulevikuvaated&quot; |url=https://voronjagalerii.ee/suvenaitused/kaili-kask-ja-raul-oreskin-tulevikuvaated |vaadatud=2025-03-03 |väljaanne=Voronja galerii |keel=et}}&lt;/ref&gt;
*2025 [[Kalli Kalde]]: Metsik aed, metsik aeg&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kalli Kalde Metsik aed, metsik aeg |url=https://voronjagalerii.ee/suvenaitused/kalli-kalde-metsik-aed-metsik-aeg |vaadatud=2025-03-03 |väljaanne=Voronja galerii |keel=et}}&lt;/ref&gt;
*2026 Tuuli Vahesaar ja Martin Laiapea: Imelikud inimesed&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-06-09 |pealkiri=Voronja galerii avab 13. suvehooaja näitusega &quot;Imelikud inimesed&quot; |url=https://kultuur.err.ee/1610050249/voronja-galerii-avab-13-suvehooaja-naitusega-imelikud-inimesed |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==

* 2016 Tartu [[Kultuurikandja]] auhind (kultuurikorraldaja: Voronja galerii korterinäituste meeskond – Kaili Kask ja Raul Oreškin)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kalle Paas|url=https://www.tartu2024.ee/uudised/tartu-jagas-kultuuripreemiaid-ja-soovib-saada-euroopa-kultuuripealinnaks|pealkiri=Tartu jagas kultuuripreemiaid ja soovib saada Euroopa kultuuripealinnaks|väljaanne=Tartu2024|aeg=14. veebruar 2017|vaadatud=27.08.2021|arhiivimisaeg=27.08.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210827034505/https://www.tartu2024.ee/uudised/tartu-jagas-kultuuripreemiaid-ja-soovib-saada-euroopa-kultuuripealinnaks|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
* 2016 [[Kultuurkapital]]i Tartumaa ekspertgrupi aastapreemia – Voronja galerii, aasta kultuuritegija
* 2017 Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupi aastapreemia – Kaili Kask ja Raul Oreškin, aasta kultuuritegijad
* 2020 Peipsimaa Turism – Voronja galerii, Peipsimaa aasta turismitegu
* 2021 Eesti Teadusagentuur – Voronja galerii suvenäitus &quot;KOLMAINSUS – Kunst. Teadus. Ulme&quot;, teaduse populariseerimise I auhind
* 2023 Kultuurkapitali aastapreemia – Kaili Kask ja Raul Oreškin, Voronja galerii ellukutsumine ja käimashoidmine ning koostöö erinevate kogukondadega

== Viited ==
{{viited}}

{{koord||NS=58.49598563866963|EW=27.237493830683277|tüüp=maamärk|name=/|article=/}}

[[Kategooria:Peipsiääre vald]]
[[Kategooria:Eesti galeriid]]</text>
      <sha1>2k46ztfnsz4iydn4rngnpk2ak3qqw68</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut</title>
    <ns>0</ns>
    <id>523512</id>
    <revision>
      <id>7184937</id>
      <parentid>7083857</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:02:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Helika1</username>
        <id>102976</id>
      </contributor>
      <comment>Keeletoimetasin teksti.</comment>
      <origin>7184937</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19358" sha1="3u9laf39sdz4v2skwrnj5ytnzye3430" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|kuu=veebruar|aasta=2020}} {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuli}}
[[Fail:Lossi 36 hoone.JPG|pisi|Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi hoone aadressil Lossi 36, Tartu]]
'''[[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] ühiskonnateaduste instituut (ÜTI)''' on [[Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkond|Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_Ülikooli_sotsiaalteaduskond|pealkiri=Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkond|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; üks instituute, kus saab õppida kokku üheksa õppekava alusel. Ühiskonnateaduste instituut moodustati Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi ning [[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia|Viljandi Kultuuriakadeemia]] raamatukogunduse eriala liitmisel. ÜTI alustas tegevust 1. jaanuaril 2014. Instituudi hoone asub aadressil [[Lossi tänav (Tartu)|Lossi]] 36. 

== Õppekavad ==
Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi õppekavad 2018. aasta seisuga:&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.yti.ut.ee/et/uhiskonnateaduste-instituut|pealkiri=Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi koduleht.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=29.09.2018}}&lt;/ref&gt;

'''Rakenduskõrgharidusõpe'''
* infokorraldus

'''Bakalaureuseõpe'''
* ajakirjandus ja kommunikatsioon
* infoühiskond ja sotsiaalne heaolu 

'''Magistriõpe''' 
* ajakirjanduse ja kommunikatsioon 
* info- ja teadmusjuhtimine
* sotsioloogia
* sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 

'''Doktoriõpe''' 
* meedia ja kommunikatsioon
* sotsioloogia 

== Juhatus ==
Ühiskonnateaduste instituudi juhatusse kuulus 2018. aasta seisuga neli liiget. Instituudi juhataja oli aastatel 2016–2022 [[Margit Keller]], aastast 2022 on juhataja [[Ragne Kõuts-Klemm]] ning asejuhataja rahanduse ja planeerimise alal [[Avo Trumm]]. Administratiivjuht oli [[Karin Saarepuu]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
[[Fail:Tartu ülikooli ühiskonnateaduste insituudi hoone 2017. aasta talvel vaadatuna Inglisillalt..jpg|pisi|Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi hoone 2017. aasta talvel vaadatuna [[Inglisild|Inglisillalt]] ]]
Ühiskonnateaduste instituut on oma tänapäevasel kujul mitme liitmise tulemus ning selle nime all loodud alles 2014. aastal, kuid nende erialade õpetamise ja uurimise ajalugu ulatub aastatesse 1954 (ajakirjandusõpetuse algusaasta [[Juhan Peegel|Juhan Peegli]] juhtimisel) ja 1966 (alustas sotsioloogialabor [[Ülo Vooglaid|Ülo Vooglaiuga]] eesotsas). Ühiskonnateaduste instituut on kujunenud pädevuskeskuseks, mille erialad ja teadustöö koonduvad kolme peamise teema ümber: ajakirjandus ja kommunikatsioon; sotsioloogia, sotsiaaltöö ning sotsiaalpoliitika ja infoteadused. Tänapäeval jaguneb see töö üheksa õppekava vahel. Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut on sotsiaalteaduste valdkonna üks suuremaid üksusi ning koostööd tehakse nii majandusteadlaste, haridusteadlaste, politoloogide, psühholoogidega kui ka teiste erialade esindajatega (näiteks humanitaarteaduste ja kunstide või loodus- ja täppisteaduste valdkonnast). 

== Juhan Peegel ==
[[Juhan Peegel]] ([[19. mai]] [[1919]] [[Saaremaa]] – [[6. november]] [[2007]]) oli üks olulisemaid inimesi ÜTI ajaloos. Ta oli Eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane, akadeemik, kirjanik ning ühtlasi Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonna looja.
[[Fail:Juhan Peegel.jpg|vasakul|pisi|Juhan Peegel]]

Juhan Peegli eestvedamisel hakati Tartu Riiklikus Ülikoolis ette valmistama kõrgharidusega ajakirjanikke. Peegel asutas 1976. aastal ülikooli juurde ajakirjandusosakonna ja 1979. aastal sai temast ka vastloodud ajakirjanduskateedri juhataja. 1. septembril 1954 avati tema algatusel Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia osakonnas žurnalistika eriharu, kus oli alates kolmandast kursusest võimalik spetsialiseeruda ka ajakirjanduserialale. Seda kuupäeva peetaksegi akadeemilise ajakirjandushariduse alguseks Eestis. 1976. aastal asutas Peegel ülikooli juurde ajakirjandusosakonna&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Peeter Vihalemm|pealkiri=&quot;Alguses oli Juhan&quot;|aasta=2012|koht=Tartu|kirjastus=Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts|lehekülg=}}&lt;/ref&gt; ja aastast 1987 kuni emeriteerumiseni 1994. aastal jätkas ta sama kateedri juures tööd professor-konsultandina.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Ise alustas Juhan Peegel õpinguid 1946. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, töötades paralleelselt ajalehe [[Postimees]] (1948. aastast [[Edasi]]) juures kirjandusliku kaastöötaja ja kultuuriosakonna juhatajana. Ta lõpetas ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal aastal 1951 ja jätkas Edasi toimetuses töötamist. 1952. aastal sai temast Tartu Riikliku Ülikooli aspirant ja õppejõud. 1954. aastal kaitses ta Tartus kandidaadiväitekirja ja 1973. aastal Moskvas doktoriväitekirja Eesti ajakirjanduse algusperioodi teemal. Sellega sai Juhan Peeglist Eesti esimene ajakirjandusdoktor. Professorikutse sai ta 1976. aastal ja aasta hiljem valiti ta [[Eesti Teaduste Akadeemia]] korrespondentliikmeks. Aastatel 1964–1967 oli Juhan Peegel ajaloo-keeleteaduskonna dekaan.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.tartu.ee/ru/node/5085|pealkiri=Juhan Peegel|väljaanne=Tartu linna koduleht|aeg=|vaadatud=02.10.2018}}&lt;/ref&gt;

Teadlasena on Juhan Peegel uurinud eesti rahvalaulude keelt ja eesti ajakirjanduse ajalugu ning avaldanud, koostanud või toimetanud nendes valdkondades põhjapanevaid monograafiaid, kogumikke ja õpikuid. Tema suurimad tööd selles vallas on viieosaline sõnaraamat &quot;Nimisõna poeetilised sünonüümid eesti regivärssides&quot; ja &quot;Eesti vanade rahvalaulude keel&quot;. Ta osales ka eesti rahvuseepose [[Kalevipoeg|“Kalevipoeg”]] teadusliku väljaande ning eesti rahvalaulude antoloogia väljaandmises. Kirjanikuna on Juhan Peegel andnud välja näiteks sõjaraamatu &quot;Ma langesin esimesel sõjasuvel&quot;, Saaremaast inspireeritud lühiproosakogumikke ja valikkogu &quot;Tuli koduaknas&quot;.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

1975. aastal sai Juhan Peegel [[Nõukogude Eesti]] teaduspreemia, 1979. aastal anti talle [[Eesti NSV]] teenelise teadlase aunimetus.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Juhan Peegel on Tartu linna aukodanik aastast 1999.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; 

23. septembril 2011 otsustas [[Tartu Ülikooli nõukogu]] anda peatselt valmiva sotsiaal- ja haridusteaduskonna õppehoone Lossi 36 auditooriumile 215 Juhan Peegli nime. Auditoorium asub endiselt samas majas, kuuludes nüüd ühiskonnateaduste instituudile.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; 

== Lossi 36 maja ajalugu ==
[[Toomemägi|Toomemäel]] asuval Lossi 36 hoonel on pikk ja sündmusterohke ajalugu. 
[[Fail:Varasemalt Lossi 36 aadressil asunud naistekliinik.png|pisi|Varem aadressil Lossi 36 asunud naistekliinik, mis valmis [[Reinhold Guleke]]se projekti järgi 1886)]]
Aastatel 1809–1810 ehitas [[Johann Wilhelm Krause]] Toomele väikese kahekorruselise hoone vallivahi ja ülikooli sulaste jaoks. Aastatel 1840–1842 ehitati maja ümber naistekliinikuks ja sünnitusmajaks. Projekti autor oli Riia kooliarhitekt [[Heinrich Löwener]]. Ta lisas eelnevalt ehitatud hoonele tiibehitised ja muutis pisut fassaadi.

Peagi kasvas Tartu rahvaarv veelgi ja sünnitusmaja jäi väikeseks. Seetõttu sai hoone arhitekt [[Carl Rathhaus|Carl Rathhausi]] projekti põhjal aastal 1861 majale puust juurdeehitise.

Uuesti laiendati sünnitusmaja paarikümne aasta pärast, aastatel 1885–1886. Arhitekt oli seekord [[Reinhold Guleke]], kes tegi naistekliiniku tolleaegse direktori [[Max Runge]] ja ehitusmeister [[Friedrich Hübbe]] plaane aluseks võttes majale kahekorruselise tellistest juurdeehitise. Alumisel korrusel oli 150 kuulajale ettenähtud auditoorium, üleval olid operatsioonisaalid ja palatid.

Aastatel 1911–1913 tehti sünnitusmaja veel kord ümber (Suur, 1968).&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Suur, A.|pealkiri=Toomemägi|aasta=1968|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Raamat|lehekülg=lk 43–45}}&lt;/ref&gt; Arhitekt [[Rudolf-Morits Engelhard]] andis majale uue välimuse Müncheni modernismi vaimus (Salupere, 2004).&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Salupere, M.|pealkiri=Tuhandeaastane Tartu – nooruse ja heade mõtete linn|aasta=2004|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=lk 80–81}}&lt;/ref&gt; See säilis aastani 2008, mil maja hakati renoveerima ja ümber ehitama Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna jaoks.

8. veebruaril 2012 avatud ligi 4800-ruutmeetrisesse õppehoonesse kolis osa sotsiaal- ja haridusteaduskonnast, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut, riigiteaduste instituut, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut ja [[Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž]]. Majas on 12 auditooriumi, viis seminariruumi ning tipptasemel varustusega raadio- ja telestuudio.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Mets, R.|url=https://tartu.postimees.ee/729370/tartu-ulikool-avab-sotsiaal-ja-haridusteaduskonna-hoone|pealkiri=Tartu Postimees. Tartu Ülikool avab sotsiaal- ja haridusteaduskonna hoone.|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=06.02.2012|vaadatud=30.09.2018}}&lt;/ref&gt;

== Raamatukogu ==
Sotsiaalteaduste raamatukogu loodi endise ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi, sotsiaal- ja haridusteaduskonna ja Euroopa Kolledži raamatukogude ühendamisel 2012. aasta jaanuaris ning see asub Lossi 36 hoone kolmandal korrusel.

Raamatukogus leidub kirjandust näiteks ajakirjanduse, avalikkussuhete, kommunikatsiooni, sotsioloogia, sotsiaalpoliitika, sotsiaaltöö, riigiteaduste (sh [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] temaatika), avalik halduspsühholoogia, pedagoogika ja ajaloo valdkondadest.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.yti.ut.ee/et/instituut/tu-sotsiaalteaduste-raamatukogu|pealkiri=Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi koduleht.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-10-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181002020043/https://www.yti.ut.ee/et/instituut/tu-sotsiaalteaduste-raamatukogu|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Kohapeal on kasutatavad üliõpilastööd, teatmekirjandus, statistilised materjalid ja meediauuringud. Raamatukogus on võimalus kasutada arvutit, teha koopiaid, printida ja skaneerida.

== Koostöö ==
Ühiskonnateaduste instituut teeb koostööd paljude organisatsioonide, ettevõtete, liitude ja ühingutega, sealhulgas ministeeriumide ja muude riigiasutustega.

Instituudi teadlased on oluliselt panustanud seaduste ja riiklike arengudokumentide koostamisse ja riigi jaoks oluliste alus- ja rakendusuuringute kavandamisse, läbiviimisse ja tulemuste analüüsimisse. Ühist teadustööd tehakse ka [[Eesti Rahva Muuseum]]i, [[Inimõiguste Instituut|Inimõiguste Instituudi]] ja erasektorist näiteks [[Cybernetica AS|AS Cyberneticaga]]. Strateegilise Jätkusuutlikkuse Kompetentsikeskuse raames on instituudil ka pikaajaline koostööleping [[Kaitseministeerium]]i ja selle haldusalasse kuuluvate asutustega.

Tihe koostöö toimub ka meediaväljaannete ja -ettevõtetega, mis on ühtlasi üliõpilastele praktikabaasideks. Samuti kuuluvad instituudi koostööpartnerite sekka meediavaldkonnas tegutsevad liidud ja organisatsioonid, näiteks [[Eesti Meediakoolitajate Liit]], [[Noorte Meediaklubi]] ning kommunikatsioonibürood.

Ühistööd tehakse ka mitmete liitude ja MTÜdega, näiteks vabaühenduste liiduga ([[Vabaühenduste Liit|EMSL]]), naistevarjupaikade organisatsioonide, SA Naisteühenduste Ümarlaua, Living for Tomorrow inimkaubanduse organisatsiooni ning [[Eesti Seksuaaltervise Liit|Seksuaaltervise Liidu]] ja Tartu Laste Tugikeskusega.

Lisaks tehakse paljude organisatsioonidega koostööd kursuste raames. Strateegiapraktika aines teevad üliõpilased igal õppeaastal kommunikatsioonistrateegia konkreetsele organisatsioonile. Projektipraktika kursusel teeb aga iga üliõpilane individuaalselt ühele organisatsioonile konkreetse projekti (üritustesari, trükis, konverents jne).

Instituut teeb koostööd ka teiste kõrgkoolidega. Bakalaureuseastmes on lisaks Tartu Ülikooli pakutavatele ainetele võimalik täiendada teadmisi ka [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut|Balti Filmi- ja Meediakoolis]] ja [[Tartu Kõrgem Kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.yti.ut.ee/et/instituut/koostoo|pealkiri=Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi koduleht. Koostöö|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-10-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181002020035/https://www.yti.ut.ee/et/instituut/koostoo|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

=== Strateegilise Jätkusuutlikkuse Kompetentsikeskus ===
Strateegilise Jätkusuutlikkuse Kompetentsikeskus (SJKK) loodi 2014. aasta jaanuaris Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ja [[Tervise Arengu Instituut|Tervise Arengu Instituudi]] (TAI) koostöös, vastamaks [[Kaitseministeerium]]i vajadusele täiendada inimressursiga seotud kompetentsi ja teadmist kaitsevaldkonnas.

Kompetentsi koondamine ja loomine toimub kolmel põhiteljel: demograafiliste ja sotsiaalsete muutuste seire ja prognoos; tervis ja füüsiline võimekus ning kaitsetahe, moraal ja valmisolek. SJKK tegevuse tulemina on Kaitseministeeriumil, [[Kaitseväe Peastaap|Kaitseväel]], [[Kaitseliit|Kaitseliidul]] ja [[Kaitseressursside Amet|Kaitseressursside Ametil]] võimalik parandada ja kohandada oma tegevust seoses inimressursiga lähtuvalt kogutud ja analüüsitud informatsioonist.

SJKK tegutseb õppe-, teadus- ja arendustegevusse riigikaitse inimfaktoriga seotud jätkusuutlikkuse valdkonnas. SJKK tegevuse tulem on pikas plaanis kriitiliselt oluline nii riigikaitse- kui ka julgeolekuvaldkonnale ning vajalik Eesti kaitsevõime arendamisel.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.yti.ut.ee/et/strateegilise-jatkusuutlikkuse-kompetentsikeskus|pealkiri=Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi koduleht. SJKK|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-10-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181002020059/https://www.yti.ut.ee/et/strateegilise-jatkusuutlikkuse-kompetentsikeskus|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

== Klubid ja seltsid ==

Ühiskonnateaduste instituudis tegutsevad klubid ja seltsid, mis toovad kokku instituudi akadeemilise personali, vilistlased, üliõpilased ja kõik teised huvilised. Vilistlastele ning töötavatele praktikutele on klubid ja seltsid suurepäraseks võimaluseks end erialase diskussiooniga kursis hoida ning regulaarselt akadeemilises keskkonnas kokku saada ja mõtteid vahetada. Üliõpilastele pakuvad klubid ja seltsid huvitavat erialast õppetöövälist kogemust ja tegevust.

Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis tegutsevad klubid ja seltsid: &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.yti.ut.ee/et/instituut/klubid-seltsid|pealkiri=Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi koduleht. Klubid, seltsid.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=14.11.2018|arhiivimisaeg=12.10.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181012175443/https://www.yti.ut.ee/et/instituut/klubid-seltsid|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

*[[Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts]]

*[[Akadeemilise kommunikatsiooni klubi]]

*[[Sotsioloogia Üliõpilaste Liit Eestimaal]] (SÜLEM)

*[[Eesti Sotsiaaltöö Üliõpilaste Selts]]

*[[Ühiskonnateaduste Üliõpilaste Ühing]]

== Väljaanded ==

* [[Peegel (veebiajakiri)|Peegel]]. Veebiajakiri, mida koostavad instituudi üliõpilased.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://peegel.ut.ee/|pealkiri=Peegel|väljaanne=Peegel|vaadatud=14.03.2021|arhiivimisaeg=6.02.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210206032208/http://peegel.ut.ee/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
* [[Neljas Dimensioon]]. Instituudi üliõpilaste loodud veebiväljaanne. Alates 2018. aastast kord kuus [[Vikerraadio]] saates Vähemolijad. Alates 2020. aasta sügisest [[Postimees|Postimehe]] lisana 4jaleht.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://4jaleht.postimees.ee/term/624931/4dimensioon|pealkiri=4dimensioon - 4jaleht|väljaanne=Postimees|vaadatud=14.03.2021}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://4dimensioon.org/4-dimensioon/|pealkiri=4dimensioon|väljaanne=4dimensioon|vaadatud=14.03.2021}}&lt;/ref&gt;

== Vilistlased ==
[[Fail:Juur Rahva Raamatus.IMG 0919.JPG|pisi|Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi vilistlane ajakirjanik [[Mart Juur]].]]
[[Fail:Vahur Kersna.JPG|pisi|Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi vilistlane ajakirjanik [[Vahur Kersna]].]]
Vilistlased osalevad instituudi traditsioonilistel üritustel nagu õppeaasta avaaktus, rebaste tutvumisõhtu, rebaseks löömine, jõulupidu, kevadgrill, konverentsid jpm.

ÜTI vilistlaste hulgas leidub:
* ajakirjanikke – [[Mart Juur]], [[Madis Jürgen]], [[Vahur Kersna]], [[Enno Tammer]] jt
* suhtekorraldajaid – [[Hanna Hinrikus]], [[Ivo Rull]], [[Daniel Vaarik]] jt
* meediaettevõtjaid ja peatoimetajaid – [[Tiina Kaalep]], [[Mart Kadastik]], [[Aavo Kokk]], [[Väino Koorberg]], [[Hans H. Luik]], [[Margus Mets]], [[Ain Saarna]] jt
* kirjanikke – [[Maimu Berg]], [[Andrus Kivirähk]], [[Mihkel Mutt]], [[Olev Remsu]], [[Jüri Tuulik]], [[Ülo Tuulik]], [[Mati Unt]] jt
* poliitikuid – [[Jüri Luik]], [[Tiit Matsulevitš]], [[Katrin Saks]] jt
* teadlasi – [[Krista Aru]], [[Mare Leino]], [[Margit Sutrop]] jt
* uurimiskeskustes osalejaid – [[Marre Karu]], [[Märt Masso]], [[Helen Biin]], [[Liina Osila]] (Praxis) ja [[Mai Beilmann]], [[Oliver Nahkur]], [[Sille Vahaste]] (RAKE) jt
* linna- ja vallajuhte ja spetsialiste, hoolekandeasutuste juhte, kaitseväe tippjuhte jpt.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.yti.ut.ee/et/instituut/vilistlased|pealkiri=Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi koduleht. Vilistlased|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-10-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181002020112/https://www.yti.ut.ee/et/instituut/vilistlased|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==
Ühiskonnateaduste instituut tunnustab igal kevadel toimuval Kevadgrillil parimaid üliõpilasi (Tubli tudeng) ja lemmikõppejõude. Parim ajakirjanduse eriala üliõpilane pälvib [[Kuldsulg (auhind)|Kuldsule]], ühiskonnas positiivset muudatust loonud üliõpilased saavad tiitli Värske Tegu.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.yti.ut.ee/et/instituut/meie-tunnustame|pealkiri=Meie tunnustame|väljaanne=TÜ Ühiskonnateaduste instituut|vaadatud=14.03.2021|arhiivimisaeg=13.04.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210413023322/https://www.yti.ut.ee/et/instituut/meie-tunnustame|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
*[[Peegel (veebiajakiri)]]
*[[Neljas Dimensioon]]
*[[Juhan Peegel]]
*[[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut|BFM]] 

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* {{Koduleht}}
* [https://uhiskond.ut.ee/et/sisu/sotsiaalteaduste-raamatukogu Sotsiaalteaduste raamatukogu]
* {{Netiviide |perekonnanimi=Kohler |eesnimi=Vilja |kuupäev=2012-02-09 |pealkiri=Vanas sünnitusmajas algas uus elu |url=https://tartu.postimees.ee/733196/vanas-sunnitusmajas-algas-uus-elu |väljaanne=[[Tartu Postimees]] |keel=et}}
* {{Netiviide |perekonnanimi=Mets |eesnimi=Risto |kuupäev=2012-02-06 |pealkiri=Tartu Ülikool avab sotsiaal- ja haridusteaduskonna hoone |url=https://tartu.postimees.ee/729370/tartu-ulikool-avab-sotsiaal-ja-haridusteaduskonna-hoone |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}

{{Tartu Ülikool}}
{{koord | NS = 58.379107880791814 | EW = 26.71704336653686 | tüüp = maamärk }}

[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkond|Ühiskonnateaduste instituut]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli struktuuriüksused|Ühiskonnateaduste instituut]]</text>
      <sha1>3u9laf39sdz4v2skwrnj5ytnzye3430</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Krasnoje Selo rajoon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>524404</id>
    <revision>
      <id>7184925</id>
      <parentid>6872334</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:55:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184925</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="658" sha1="n50j02ke6hnp7ik2uogt6u2h5t0ryij" xml:space="preserve">{{Infokast asula
|  nimi = Krasnoje Selo rajoon
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Красносельский район
|  pilt = Krasnoselsky_District_Council.jpg
|  pildiallkiri = Krasnoje Selo rajooni haldushoone
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 115
|  elanikke = 440817
|  elanikke_seis = 2025
|  asendikaardi_pilt = Spb krasnoselsky.svg
|  osm = pind
}}
'''Krasnoje Selo rajoon''' on haldusüksus ([[rajoon (Venemaa)|rajoon]]) Venemaal [[Peterburi]]s. 

Rajooni kuulub seitse munitsipaalringkonda, sealhulgas [[Krasnoje Selo]].

Rajoon moodustati 1973. aastal.

{{Peterburi rajoonid}}

[[Kategooria:Peterburi linnaosad]]</text>
      <sha1>n50j02ke6hnp7ik2uogt6u2h5t0ryij</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Węgorzewo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>524724</id>
    <revision>
      <id>7184645</id>
      <parentid>6785072</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T17:24:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7184645</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="786" sha1="sl0xlyo8aa6ifkknm2s3aanvzdwy6mb" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Węgorzewo
|  hääldus = vengorzevo
|  omakeelne_nimi_1 = poola | Węgorzewo |
|  omakeelne_nimi_2 = saksa | Angerburg |
|  pilt = Węgorzewo.jpg
|  pildiallkiri = Węgorzewo kesklinn
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = POL Węgorzewo COA.svg
|  vapi_link = [[Węgorzewo vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 10 488 (01.01.2025)
|  asendikaart = Poola
}}

'''Węgorzewo''' (saksa keeles Angerburg) on linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Węgorzewo maakond|Węgorzewo maakonna]] ja [[Węgorzewo vald|Węgorzewo valla]] keskus.

Ajalooliselt on see olnud [[Preisimaa]] linnasid.

Linnaõigused sai asula [[1571]].

Linnas elab 12 186 inimest (2005).

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Warmia-Masuuria vojevoodkonna linnad]]</text>
      <sha1>sl0xlyo8aa6ifkknm2s3aanvzdwy6mb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Võru adventkirik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>526324</id>
    <revision>
      <id>7184933</id>
      <parentid>7069226</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:00:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184933</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="766" sha1="84e3xd8cyzepv1swu1wb9z7jfwb0h82" xml:space="preserve">[[AKEL]] '''Võru adventkoguduse hoone''' on [[palvemaja]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru]]s aadressil [[Linda tänav (Võru)|Linda tänav]] 1a.&lt;ref name=&quot;Teeliste kirikud&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20181102085828/http://www.teelistekirikud.ekn.ee/2018/kirik.php?id=296&amp;mk=V%C3%B5rumaa (vaadatud 02.11.2018)&lt;/ref&gt;. Maja kasutab [[Võru adventkogudus]].

Maja ehitati 1980. aastatel ning seda kasutati elumajana ja haldushoonena. Hiljem ehitati maja ümber palvemajaks.&lt;ref name=&quot;Teeliste kirikud&quot;/&gt; 

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.teelistekirikud.ekn.ee/2018/kirik.php?id=296&amp;mk=V%C3%B5rumaa Palvemajast] &quot;[[Teeliste kirikud|Teeliste kirikute]]&quot; andmebaasis

{{koord}}

[[Kategooria:Võru kirikud]]
[[Kategooria:Adventism Eestis]]</text>
      <sha1>84e3xd8cyzepv1swu1wb9z7jfwb0h82</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kiviõli Keemiatööstus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>527435</id>
    <revision>
      <id>7184545</id>
      <parentid>7031902</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T13:54:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184545</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6041" sha1="dkydk94y76ihhwg6xqnnjbgeh3e68wn" xml:space="preserve">{{ettevõte
 | nimi         = Kiviõli Keemiatööstuse OÜ
 | logo         = 
 | tüüp         = 
 | börsil       =
 | asutamisaeg  = 1997
 | lõpetatud    = 
 | asutaja      = &lt;!-- või | asutajad = --&gt;
 | peakorter    = [[Turu tänav (Kiviõli)|Turu tn]] 3, [[Kiviõli]] linn, [[Lüganuse vald]], [[Ida-Viru maakond]]
 | piirkond     = 
 | võtmeisikud  = Toomas Tamm
 | valdkonnad   = põlevkivi kaevandamine ja toornafta tootmine, killustiku tootmine, elektrienergia tootmine mittetaastuvast energiaallikast, mootorikütuse hulgimüük
 | tooted       = 
 | teenused     = 
 | käive        = 
 | tegevuskasum = 
 | puhaskasum   = 
 | vara         = 
 | omakapital   = 3 195 582,00
 | omanik       = &lt;!-- või | omanikud = --&gt;
 | töötajaid    = 
 | emafirma     = 
 | allüksused   = 
 | tütarfirmad  = 
 | tunnuslause  = 
 | kodulehekülg = https://www.keemiatoostus.ee/
 | märkused     = 
}}
[[Pilt:Tehasehoone Kiviõli jaama juures.jpg|pisi|[[Kiviõli raudteejaam]]a kõrval asetsev Kiviõli Keemiatööstus]]
'''Kiviõli Keemiatööstus''' (lühendatult KKT) on [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Kiviõli]]s tegutsev ettevõte ([[osaühing]]), mis toodab peamiselt [[põlevkiviõli]] ning [[soojusenergia|soojus-]] ja [[elektrienergia]]t. Ettevõte kuulub [[Alexela Grupp]]i.&lt;ref name=&quot;keemiatoostus.ee&quot;&gt;[https://www.keemiatoostus.ee/ettevottest/ Ettevõttest]. Kiviõli Keemiatööstus, vaadatud 1.09.2021.&lt;/ref&gt;

Ettevõte saab toorme [[Põhja-Kiviõli karjäär]]ist.&lt;ref name=&quot;keemiatoostus.ee&quot;/&gt; Kiviõli Keemiatööstus kasutab lisaks [[Moldova karjäär|Moldova kruusakarjääri]]le ka [[Kolustre karjäär|Kolustre kruusakarjääri]] ning Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri. 

Aastas toodetakse ettevõttes kuni 65 000 tonni toorpõlevkiviõli.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/81301419/ Kiviõli Keemiatööstus kasvatab riigi toel kasumit]. Ärileht, 1. märts 2018&lt;/ref&gt; 2022. aastal toodeti ettevõttes 102&amp;nbsp;000 tonni [[põlevkiviõli]], mis oli senine rekord.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609038215/eesti-energia-toodab-polevkivioli-rekordkogustes &quot;Eesti Energia toodab põlevkiviõli rekordkogustes&quot;] ERR, 19. juuli 2023&lt;/ref&gt;

Ettevõttes toodetud soojus- ja elektrienergiat kasutatakse nii ettevõtte enda käitamiseks kui ka kaetakse Kiviõli soojusenergia vajadused.&lt;ref name=&quot;keemiatoostus.ee&quot;/&gt;

Ettevõttes töötab umbes 600 inimest. Töötajatest suurem osa on [[Lüganuse vald|Lüganuse valla]] elanikud.&lt;ref name=&quot;keemiatoostus.ee&quot;/&gt;

== Ajalugu ==
[[Pilt:Kivioli1936.jpg|thumb|Eesti Kiviõli (1936). [[w:en:Ernő Koch|Ernő Koch]]]]
[[Eesti põlevkivitööstus]]e ettevõte [[Eesti Kiviõli]] loodi [[1922]]. aastal.&lt;ref name=&quot;keemiatoostus.ee&quot; /&gt; 1920. aastal andis Eesti [[Mäeamet]] Saksa kapitalil põhinevale AS [[Põhja Paberi- ja Puupapivabrik|Põhja paberi- ja puupapivabrik]]ule loa alustada “luuretöid” [[Sonda raudteejaam|Sonda]] ja [[Püssi raudteejaam]]a vahelisel maa-alal. 1922. aastal andis vabrik kõik õigused ja kohustused üle aktsiaseltsile [[Eesti Kiviõli]], mis rajas [[Erra]]-[[Salaküla|Sala]] küla maadele [[Kiviõli põlevkivikaevandus|põlevkivikarjääri]], kus alustati põlevkivi ava[[Kaevandus|kaevandamist]]. 1927. aastal ehitati Eesti Kiviõli esimene katseline [[tunnelahi]] võimsusega 75 tonni põlevkivi ööpäevas. 1928. aastal hakati tööstuse läheduses jõudsalt kasvanud asulat nimetama [[Kiviõli]]ks. 1931. aastal valmis [[AS Franz Krull|Franz Krulli tehasest]] pärit esimene kahe tunnelahjuga õli- ja bensiinitehas, millest sai Kiviõli Põlevkivikeemiatehase eelkäija. 1938. aastal sai Kiviõli kaevandus suurimaks Eestis; kaevanduse toodang oli üle 0,5 miljoni tonni aastas. [[Eesti Teises maailmasõjas|Teises maailmasõjas]], 10. augustil 1941 hõivasid Saksa väed tehase, ja kogu põlevkivibassein läks üle firmale Baltische Ölgesellschaft in Estland. Sakslased ehitasid suurejoonelise tööstuskompleksi koos kahe uue tunneahju, kaheksa [[gaasigeneraator]]i ja jõujaamaga. Sellel ajal olid tehases tööl ka sisse toodud eri rahvusest inimesed ning sõjavangid, viimased töötasid eraldi jaoskondades. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal rajati Kiviõli kaevandusse uus ringliiklusega šahtiõu, mis pidas remontimata vastu kuni kaevanduse sulgemiseni. Saksa vägede lahkumisel purustati kaevandus ja tehas ning uputati [[Kiviõli kaevandus|Kiviõli]] ja [[Küttejõu karjäär|Küttejõu kaevandus]]ed.

1944. aastal hakkas Nõukogude armee kaevandust ja tehast taastama, 1945. aastal alustasid tööd kaks uut tunnelahju ning esimese toodangu andis uuesti ka bensiinitsehh. 1947. aastal anti tehases käiku veel üks tunnelahi ja soojuselektrijaam. 1951. aastal ühendati Kiviõli ja Küttejõu kaevandus. 1952. aastal hakati kaevanduse tarbeks uut administratiiv-olmehoonet ehitama, see valmis 1955. aastal. 1953. aastaks oli töös kuus generaatorit ning valmis sai uus katseseade võimsusega 200 tonni peenpõlevkivi ööpäevas. 1960.–1970. aastatel anti käiku pesemisvahendite tsehh ja [[formaliin]]i&lt;nowiki/&gt;tsehh. 1980. aastatel sisaldas Kiviõli tehases toodetavate [[põlevkiviõli]]de ja vees lahustuvate põlevkivisulfinoolide baasil valmistatavate toodete nimekiri üle 30 nimetuse, sh [[mastiks]]id, lakid, epoksü- ja muud vaigud.

1998. aastal [[Kiviter|Kiviter AS]] pankrotistus ning tehas suleti kümneks kuuks, 1999. aastal ostis tehase T. R. Tamme Auto OÜ.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://www.keemiatoostus.ee Koduleht]
* [https://pohjarannik.postimees.ee/6962294/kivioli-keemiatoostus-tombab-olitootmist-koomale Kiviõli Keemiatööstus tõmbab õlitootmist koomale]. Põhjarannik, 30. aprill 2020.
* [https://majandus.postimees.ee/7439110/vkg-ja-kivioli-keemiatoostus-asuvad-plastjaatmetest-oli-ja-gaasi-tootma VKG ja Kiviõli Keemiatööstus asuvad plastjäätmetest õli ja gaasi tootma], postimees.ee, 26. jaanuar 2022

[[Kategooria:Eesti energeetikaettevõtted]]
[[Kategooria:Eesti põlevkivitööstus]]
[[Kategooria:Kiviõli]]</text>
      <sha1>dkydk94y76ihhwg6xqnnjbgeh3e68wn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Youri Tielemans</title>
    <ns>0</ns>
    <id>538082</id>
    <revision>
      <id>7184808</id>
      <parentid>6422908</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T21:29:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7184808</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2999" sha1="9murwl5lzpsqdswd9hqsufiziro0ijc" xml:space="preserve">{{medalitabel|nimi=ei
| pilt = Youri_Tielemans_2018_(cropped).jpg
| pildisuurus = 200px
| medalid = 
{{MedalVõistlus|[[jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Pronksmedal|[[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018]]|}}
}}
'''Youri Marion A. Tielemans''' (sündinud [[7. mai]]l [[1997]] [[Sint-Pieters-Leeuw]]'s) on [[Belgia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[poolkaitsja]]na [[Premier League]]'i klubis [[Aston Villa FC|Aston Villa]] ja [[Belgia jalgpallikoondis]]es.

Ta alustas klubikarjääri kodumaal [[RSC Anderlecht|Anderlechtis]], mille noorteakadeemiaga liitus ta 2002. aastal. 16-aastaselt sõlmis ta kluiga esimese profilepingu. 2013. aastal debüteeris ta klubi põhimeeskonnas. 2. oktoobril 2013 sai ta 16 aasta ja 148 päeva vanuselt kõige nooremaks Belgia mängijaks, kes on [[UEFA Meistrite Liiga]]s mänginud. Hooaegadel 2013–14 ja 2016–17 tuli ta Anderlechtiga Belgia meistriks. Hooaegadel 2013–14 ja 2014–15 valiti ta Belgia parimaks nooreks jalgpalluriks. Hooajal 2016–17 lõi ta liigas 13 väravat ja valiti ta kogu liiga parimaks mängijaks.

2017. aasta mais sõlmis ta viieaastase lepingu valitseva Prantsusmaa meistriga [[AS Monaco FC|AS Monacoga]]. Üleminekusumma oli umbes 25 miljonit eurot.

Hooaja 2018–19 teises pooles suundus ta Monacost laenule Leicester Citysse. 2019. aasta juulis sõlmis ta Leicester Cityga püsilepingu. Üleminekusumma Monacost oli 40 miljonit eurot, mis oli Leicester City ajaloo suurim ost.&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/sport/football/48913144 &quot;Youri Tielemans: Leicester sign Monaco midfielder&quot;]. bbc.com. 8.7.2019. Vaadatud 9.7.2019.&lt;/ref&gt; 2021. aasta mais võitis Leicester City Tielemansi väravast klubi ajaloos esimest korda Inglismaa karikavõistluste finaali, kui [[Chelsea FC|Chelsea]] alistati tulemusega 1:0. 2021. aastal valiti Tielemans Leicester City aasta mängijaks.

Belgia jalgpallikoondises tegi Tielemans debüüdi 9. novembril 2016 [[sõprusmäng]]us [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 21. märtsil 2019 EM-i valikmängus [[Venemaa jalgpallikoondis|Venemaa]] vastu. Ta kuulus Belgia koondisse [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]] ja [[UEFA Euro 2020|2021. aasta Euroopa meistrivõistlustel]].

== Saavutused ==
;Anderlecht
*[[Jupiler Pro League|Belgia liiga]]: 2013–14, 2016–17
*[[Belgia superkarikas jalgpallis|Belgia superkarikas]]: 2013, 2014
;Leicester City
*[[FA Cup]]: 2020–21

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

{{FIFA World Cup 2018 Belgia koondis}}
{{UEFA Euro 2020 Belgia koondis}}
{{FIFA World Cup 2026 Belgia koondis}}

{{JÄRJESTA:Tielemans, Youri}}
[[Kategooria:Belgia jalgpallurid]]
[[Kategooria:RSC Anderlechti mängijad]]
[[Kategooria:AS Monaco FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:Leicester City FC mängijad]]
[[Kategooria:Ligue 1 mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>9murwl5lzpsqdswd9hqsufiziro0ijc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Punahunt</title>
    <ns>0</ns>
    <id>542935</id>
    <revision>
      <id>7184859</id>
      <parentid>7144151</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T23:11:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7184859</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24495" sha1="3qy08ecmwamqgvtinlai1eicnfdivvz" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Punahunt (perekond)]]}}
{{Taksonitabel 
 | nimi           = Punahunt
 | värvus         = loomad
 | seisund          = EN
 | seisundi_süsteem = IUCN3.1
 | seisundi_ref     = &lt;ref name=&quot;cuon-alpin&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Kamler, J.F., Songsasen, N., Jenks, K., Srivathsa, A., Sheng, L., Kunkel, K.|url=https://www.iucnredlist.org/species/5953/72477893|pealkiri=Cuon alpinus|väljaanne=[[IUCNi punane nimestik]]|aeg=2015|vaadatud=17.01.2020}}&lt;/ref&gt;
 | pilt           = 2010-kabini-dhole.jpg
 | pildi_seletus  = 
 | riik           = [[Loomad]] ''Animalia''
 | hõimkond       = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
 | klass          = [[Imetajad]] ''Mammalia''
 | selts          = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
 | sugukond       = [[Koerlased]] ''Canidae''
 | perekond       = [[Punahunt (perekond)|Punahunt]] ''Cuon''
 | liik           = '''Punahunt'''
 | binaarne       = ''Cuon alpinus''
 | binaarse_autor = [[Peter Simon Pallas|Pallas]], 1811
 | levikukaart          = Cuon-alpinus-map.png
 | levikukaardi_seletus = Punahundi levila
 | levikukaardi_laius   = 250px
 | sünonüümid     = 
}}
[[Fail:นักล่า.jpg|pisi|Punahunt saagiga Tais]]

'''Punahunt''' (''Cuon alpinus'') on koerlaste sugukonda kuuluv imetaja, kes elab [[Kesk-Aasia|Kesk-]], [[Lõuna-Aasia|Lõuna-]] ja [[Kagu-Aasia]]s.

==Nomenklatuur, taksonoomia, evolutsioon ja süstemaatika==
Liiki kirjeldas esimesena [[Peter Simon Pallas]] ([[1811]]). Perekonna [[punahunt (perekond)|punahunt]] (''[[Cuon]]'') autor on [[Brian Houghton Hodgson]] (1838). Punahunt on perekonna ainus liik.

Punahundil on perekonna ''[[Canis]]'' liikidest mitu anatoomilist erinevust. Tema [[kolju]] on profiilis kumer, mitte nõgus, tal puudub kolmas alumine [[purihammas]] ja ülemistel purihammastel on ainult üks [[sakk]], mitte kaks kuni neli. 

[[Pleistotseen]]is oli punahunt levinud kogu [[Aasia]]s, leviala ulatus ka [[Euroopa]]sse (üks väidetav vastuoluline leid on kirjeldatud ka [[Põhja-Ameerika]]st). Umbes 12 000–18 000 aastat tagasi piirdus levila ajaloolise levilaga. Tänapäeval on punahunt Kesk- ja [[Sise-Aasia]]s, osas [[Kagu-Aasia]]st ning võib-olla ka [[Korea poolsaar]]el ja [[Venemaa]]l välja surnud.{{lisa viide}}

== Kirjeldus ==
Punahundi [[tüvepikkus]] on 88–113 cm, [[turjakõrgus]] keskmiselt 50 cm. Kehamass on 12–20 kg. Punahunt meenutab välimuselt [[Koer|koera]] või [[Rebane|rebast]], kuid erineb anatoomiliselt mõneti teistest koerlastest. Esijalgade [[Varbapadjand|varbapadjandid]] on erinevalt kodukoerast liitunud. Koerlaste seas ainsana on punahundil alalõuas üks paar [[Purihambad|purihambaid]] vähem (kolme paari asemel kaks). [[Imeti|Imeteid]] on kuus või seitse paari, teistel koerlastel on tavaliselt viis.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Durbin, L. S., Venkataraman, A., Hedges, S., Duckworth, W.|pealkiri=Canids: Foxes, Wolves, Jackals and Dogs|aasta=2004|koht=Gland; Cambridge|kirjastus=IUCN/SSC Canid Specialist Group|lehekülg=210–219|url=http://www.carnivoreconservation.org/files/actionplans/canids.pdf|artikkel=Dhole (Cuon alpinus)|toimetaja=Sillero-Zubiri, C., Hoffmann, M., Macdonald, D.W.}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://animaldiversity.org/accounts/Cuon_alpinus/|pealkiri=Cuon alpinus|väljaanne=Animal Diversity Web|aeg=|vaadatud=17.01.2020}}&lt;/ref&gt;

== Käitumine ==
===Kommunikatsioon===
Punahundid vilistavad [[Rebane|rebaste]] sarnaselt. Seda on edasi antud häälikutena &quot;kuu-kuu&quot;. Ei ole teada, kuidas täpselt need viled tekivad. Arvatakse, et need aitavad koordineerida karja liikumist tihedas võsas. Saaki rünnates hüüavad punahundid kriiskavalt &quot;kakakakaa&quot;.&lt;ref name=&quot;f93&quot;&gt;Fox 1984: 93.&lt;/ref&gt; Teiste häälitsuste seas on vingumine (toidu küsimiseks), urin (hoiatuseks), karjed ja sädin (mõlemad on alarmhüüud) ja klähvimine.&lt;ref name=&quot;f95&quot;&gt; Fox 1984: 95.&lt;/ref&gt; Erinevalt huntidest punahundid ei [[ulgumine|ulu]] ega [[haukumine|haugu]].&lt;ref name=&quot;heptner1998&quot;/&gt; &lt;ref name=&quot;f95&quot;&gt;Fox 1984: 95.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;heptner1998&quot;&gt;Heptner, V. G., Naumov, N. P. (toim). Genus ''Cuon'' Hodgson, 1838. – ''Mammals of the Soviet Union'', Vol. (II. Part 1A: Sirenia and Carnivora (Sea Cows, Wolves, and Bears)). Washington, DC: Smithsonian Institution and National science Foundation 1998, lk 566–586, ISBN 1-886106-81-9. [https://archive.org/details/mammalsofsov211998gept/page/566/mode/2up Täistekst.]&lt;/ref&gt; 

Punahuntidel on keeruline [[kehakeel]]. Sõbralikku või alistuvat tervitust saadab huulte horisontaalne tahapoole tõmbamine ja saba langetamine ning teise looma lakkumine. Mängivad punahundid hoiavad suud lahti, huuled tahapoole tõmmatud, saba püsti, ja võtavad mängukummarduse poosi. Agressiivsed või ähvardavad punahundid suruvad huuled irvituseks ettepoole, tõstavad seljal karvad turri ning hoiavad saba horisontaalselt või püsti. Hirmu korral tõmbavad nad huuled horisontaalselt tahapoole, hoiavad saba jalge vahel ja suruvad kõrvad vastu koljut.&lt;ref name=&quot;f97&quot;&gt;Fox 1984, lk 97.&lt;/ref&gt;

===Sotsiaalne ja territoriaalne käitumine===
Punahundid on sotsiaalsemad kui [[Hunt|hundid]]&lt;ref name=&quot;heptner1998&quot;/&gt;. Neil on vähem [[domineerimishierarhia]]t, sest toidu hooajaline nappus ei ole neile tavaliselt tõsine probleem. Selles suhtes on nende sotsiaalsed suhted väga sarnased [[hüäänkoer]]tega.&lt;ref name=&quot;f85&quot;&gt;Fox 1984: 85.&lt;/ref&gt; Nad elavad [[klann (koerlased)|klannidena]], mitte [[kari (koerlased)|karjadena]], sest karja loomad peavad alati koos jahti. Punahuntide klannid jagunevad sageli väiksemateks, kolme kuni viie loomaga karjadeks, eriti kevadel, sest see on sobivaim rühma suurus hirvevasikate püüdmiseks.&lt;ref name=&quot;f81&quot;&gt;Fox 1984: 81–82.&lt;/ref&gt; 

Dominantseid punahunte on raske kindlaks teha, sest nad ei demonstreeri oma üleolekut nii selgelt nagu hundid, kuigi teised klanniliikmed  käituvad nende suhtes alistuvalt.&lt;ref name=&quot;f86&quot;/&gt; Klannisiseseid kaklusi on harva täheldatud.&lt;ref name=&quot;&quot;&gt;Walker, E. P., Nowak, R. M. ja Warnick, F. '' Walker's Mammals of the World, 4. trükk, Baltimore: Johns Hopkins University Press 1983.&lt;/ref&gt;

[[Pilt:20140303 7687 Pench Dhole.jpg|pisi|Punahundid mängimas, [[Penchi rahvuspark]]]]
[[Pilt:Asiatic Wild Dogs (43518944044).jpg|pisi|Punahuntide kari]]
Punahundid on palju vähem [[reviir|territoriaalsed]] kui [[Hunt|hundid]]. Ühe klanni kutsikad võivad pärast suguküpseks saamist sageli probleemideta liituda teise klanniga.&lt;ref name=&quot;f92&quot;&gt; Fox 1984: 92.&lt;/ref&gt; [[India]]s koosnevad klannid tavaliselt 5–12 isendist, kuigi on teateid ka kuni 40-liikmelistest klannidest. [[Tai]]s ületab klanni suurus harva kolme isendit.&lt;ref name=&quot;cohen1978&quot;&gt;Cohen 1978.&lt;/ref&gt; Erinevalt teistest koerlastest ei ole tõendeid, et punahundid kasutaksid territooriumi või liikumisteede märgistamiseks [[uriin]]i. Urineerides võivad punahundid, eriti isased, tõsta ühe või mõlemad tagajalad üles, nii et kehaasend meenutab [[kätelseis]]u. Sellist kätelseisus urineerimist on täheldatud ka [[võsakoer]]tel&lt;ref&gt;R. Keller. Einige beobachtungen zum verhalten des Dekkan-Rothundes (Cuon alpinus dukhunensis Sykes) im Kanha National Park. – ''Vierteljahresschrift. Naturf. Ges. Zürich'', 1973, kd 118, lk 129–135. [https://web.archive.org/web/20190812095239/https://www.ngzh.ch/archiv/1973_118/118_1/118_13.pdf Täistekst.]&lt;/ref&gt; ja koertel.&lt;ref&gt;Sharon Cudd Wirant, McGuire Betty. Urinary behavior of female domestic dogs (''Canis familiaris''): influence of reproductive status, location, and age. – ''Applied Animal Behaviour Science'', kd 85, nr 3–4, 2004, lk 335–348.[https://www.researchgate.net/publication/248335168 Täistekst.]&lt;/ref&gt;
Nad võivad roojata silmatorkavatesse kohtadesse, kuid sellel ei ole tõenäoliselt territoriaalset funktsiooni, sest [[väljaheited]] jäetakse enamasti klanni territooriumi sisse, mitte selle piiridele. Väljaheited jäetakse sageli kohtadesse, mis paistavad olevat ühised [[loomade käimla|käimla]]d. Erinevalt paljudest teistest koerlastest ei kraabi nad territooriumi märgistamiseks maad jalgadega.&lt;ref name=&quot;f97&quot;/&gt;

===Urud===
On kirjeldatud nelja tüüpi [[urg]]usid: lihtsad ühe sissepääsuga mulla-urud (sageli ümberkujundatud [[vööthüään]]i või [[Okassiga|okassea]] urud); keerulised rohkem kui ühe sissepääsuga koopataolised mulla-urud; lihtsad koopa-urud, mis on kaevatud kivide alla või vahele; ja keerulised koopa-urud, mille lähedal on veel mitu urgu, millest osa on omavahel ühendatud. Urud on tavaliselt tiheda põõsastiku all või kuivade jõgede ja ojade kallastel. Punahundi uru sissepääs võib olla peaaegu vertikaalne ning teha umbes meetri sügavusel järsu pöörde. Tunnel avaneb eeskambrisse, millest hargneb rohkem kui üks käik. Mõnel urul võib olla kuni kuus sissepääsu, mis viivad kuni 30 m pikkuse omavahel ühendatud tunnelite süsteemini. Sellised linnakud võivad kujuneda punahuntide mitme põlvkonna jooksul ning need on klanni emastel ühised, kui nad koos poegi kasvatavad.&lt;ref name=&quot;f43&quot;&gt;Fox 1984: 43–49.&lt;/ref&gt; Nagu [[hüäänkoer]]ad ja [[dingo]]d, väldivad punahundid saagi tapmist oma uru läheduses.&lt;ref name=&quot;f80&quot;/&gt;

===Paljunemine ja areng===
[[Pilt:Cuon alpinus alpinus puppy.jpg|pisi|Punahundi kutsikas, [[Kolmårdeni loomaaed]]]]
[[India]]s on punahuntide [[paarimisaeg]] oktoobri keskpaigast kuni jaanuarini. [[Moskva loomaaed|Moskva loomaaias]] peetavad punahundid sigivad enamasti veebruaris.&lt;ref name=cohen1978/&gt; Erinevalt hundikarjadest võib punahuntide klannis olla rohkem kui üks sigiv emane.&lt;ref name=f86/&gt; Samuti võivad mitu emast punahunti oma pesakonnad koos samas urus üles kasvatada.&lt;ref name=nowak1983/&gt; 

[[Paaritumine|Paaritumise]] ajal võtab emane kükitava, kassilaadse asendi. Erinevalt paljudest teistest koerlastest ei esine isase eemaldumisel kinnijäämist. Selle asemel lamavad paarilised külili, näod vastamisi, moodustades poolringi.&lt;ref name=f79&gt;Fox|1984|p=79}}&lt;/ref&gt; [[Tiinus]] kestab 60–63 ööpäeva. Pesakonnas on keskmiselt neli kuni kuus kutsikat.&lt;ref name=cohen1978/&gt;

Uuriti [[hormoon]]ide metaboliite viiel isasel ja kolmel emasel punahundil, keda peeti [[Tai]] loomaaedades. Sigivatel isastel täheldati [[testosteroon]]i taseme tõusu oktoobrist jaanuarini. Vangistuses peetavate emaste [[östrogeen]]i tase suureneb jaanuaris umbes kaheks nädalaks, millele järgneb [[progesteroon]]i taseme tõus. Emastel esines seksuaalne käitumine östrogeeni taseme tipuperioodil.&lt;ref&gt;'Khonmee, J., Rojanasthien, S., Thitaram, C..Sumretprasong, J., A. Aunsusin, C.  Chaisongkram, Songsasen, N.  Non-invasive endocrine monitoring indicates seasonal variations in gonadal hormone metabolites in dholes (''Cuon alpinus''). – ''Conservation Physiology'', 2017, kd 5, nr 1, [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC5570072/Täistekst.]{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

Kutsikaid imetatakse vähemalt 58 ööpäeva. Selle aja jooksul toidab kari ema uru juures. Punahundid ei kasuta kutsikatega kohtumiseks eraldi kohtumispaiku nagu [[Hunt|hundid]], kuigi üks või mitu täiskasvanud looma jääb kutsikate juurde urgu, samal ajal kui ülejäänud kari jahil käib. Kui algab [[võõrutamine]], oksendavad klanni täiskasvanud liikmed kutsikatele toitu, kuni need on piisavalt vanad, et jahil osaleda. Nad jäävad uru juurde 70–80 päevaks. Kuue kuu vanuselt hakkavad kutsikad täiskasvanuid jahil saatma ning umbes kaheksa kuu vanuselt aitavad nad juba tappa suurt saaki, näiteks [[sambar]]it.&lt;ref name=f80&gt;Fox 1984: 80.&lt;/ref&gt;

Vangistuses võib punahunt elada maksimaalselt 15–16 aastat.&lt;ref name=nowak1983/&gt;

=== Eluviis ===
Punahunt on võrreldes [[Hunt|hallhundiga]] sotsiaalsem. Nad elavad 5–10-liikmelistes (või umbes 12-liikmelistes{{lisa viide}}) gruppides, millel on kindel hierarhia. On esinenud ka kuni 40-liikmelisi gruppe. Karjas on üks dominantne emane ja isane, kes saavad ainsana järglasi. Karja dominantset paari võib olla raske tuvastada, kuna nad näitavad harva oma dominantsust käitumisega välja.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Fox, M. W.|pealkiri=The Whistling Hunters: Field Studies of the Asiatic Wild Dog (Cuon Alpinus)|aasta=1984|koht=Albany|kirjastus=SUNY Press|lehekülg=|url=https://books.google.ee/books?id=V8qMs6x-PhUC&amp;printsec=frontcover&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q&amp;f=false}}&lt;/ref&gt; Teistel andmetel on ei ole punahundil rangeid [[domineerimishierarhia]]id ja grupis on mitu paljunevat emast.{{lisa viide}} Punahuntide gruppi võib nimetada klanniks, sest karja all peetakse tavaliselt silmas ühiselt jahti pidavaid loomi, kuid punahundid otsivad sageli süüa väiksemate klannisiseste gruppidena. Punahundid mängivad omavahel palju ja agressiivsust esineb karjasiseselt väga harva.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Ühe klanni kutsikas võib probleemideta liituda teise klanniga, sest punahundid ei ole võrreldes hundiga eriti territoriaalsed.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

=== Paljunemine ===
Tavaliselt saab järglasi vaid klanni dominantne emane, kuid on täheldatud erandeid. Ühe klanni emased võivad kutsikaid kasvatada samas [[Urg|urus]]. Punahundi tiinus kestab 60–63 päeva ja pesakonnas on kaks kuni kuus kutsikat. Kutsikad kasvavad kiiresti ja võivad esimese 10 elupäeva jooksul oma kehakaalu kahekordistada. Kolmenädalaselt hakkavad kutsikad sööma teiste klanniliikmete oksendatud liha ja 6–7-nädala vanuselt võõrutatakse nad täielikult piimast.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Kutsikad püsivad uru juures 70–80 päeva ja neid jääb alati valvama vähemalt üks täiskasvanud loom. Kuuekuuselt hakkavad kutsikad koos täiskasvanutega jahti pidama ja kaheksakuuselt suudavad nad osaleda suurte loomade murdmises.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

===Jahikäitumine===
Enne jahile minekut teevad klannid keerulisi jahieelseid sotsiaalseid rituaale, mille seas on koonuga nügimine, kehade üksteise vastu hõõrumine ja üksteise selga ronimine.&lt;ref name=&quot;f100&quot;&gt;Fox 1984: 100–101}}&lt;/ref&gt; Punahundid on peamiselt [[päevane aktiivsus|päevased]] jahipidajad. Nad peavad jahti varajastel hommikutundidel. Öösel jahivad nad harva, välja arvatud kuuvalgetel öödel. See näitab, et nad toetuvad jahil suurel määral [[nägemine|nägemisele]].&lt;ref name=&quot;f50&quot;&gt;Fox 1984: 50}}&lt;/ref&gt; Nad võivad saaki taga ajada mitu tundi.&lt;ref name=&quot;heptner1998&quot;/&gt;

Jälitamise ajal ajab üks või mitu punahunti saaki taga, ülejäänud kari liigub veidi aeglasemas, ühtlases tempos järel ja võtab jälitamise üle, kui esimene rühm väsib. Enamik tagaajamisi on lühikesed ja kestavad umbes 500 m jagu.&lt;ref name=&quot;f73&quot;&gt;Fox 1984: 73.&lt;/ref&gt; Kiiresti liikuvat saaklooma jälitades võivad punahundid joosta kiirusega umbes 50 km/h.&lt;ref name=&quot;heptner1998&quot;/&gt; Punahundid ajavad saaklooma sageli veekogusse, kus tema liikumine on raskendatud.&lt;ref name=&quot;f67&quot;&gt;Fox 1984: 67.&lt;/ref&gt;
[[Pilt:2012-bandipur-dhole-sambar.jpg|pisi|Punahundid ründavad sambarit. [[Bandipuri rahvuspark]]]]
Kui suur saakloom on kätte saadud, haarab üks punahunt teda ninast, ülejäänud kari tirib looma külgedest ja tagakehast maha. Nad ei kasuta tapmiseks kõrihammustust.&lt;ref name=&quot;f61&quot;&gt;Fox 1984: 61.&lt;/ref&gt; Mõnikord pimestavad nad saaklooma, rünnates silmi.&lt;ref&gt;L. I. Grassman, Jr., M. E. Tewes, N. J. Silvy, K. Kreetiyutanont. Spatial ecology and diet of the dhole ''Cuon alpinus'' (Canidae, Carnivora) in north central Thailand. –  ''Mammalia'', kd 69, nr 1, 2005: 11–20. [https://web.archive.org/web/20061123090326/http://www.mnhn.fr/museum/front/medias/publication/6555_m05n1a2 Täistekst.]&lt;/ref&gt; [[Serau]]d kuuluvad väheste sõraliste hulka, kes suudavad end punahuntide rünnakute eest tõhusalt kaitsta: neil on paks kaitsekarv ja lühikesed teravad sarved, mis võivad punahundi kergesti läbi torgata.&lt;ref name=&quot;lydekker1907&quot;&gt;Richard Lydekker. The game animals of India, Burma, Malaya, and Tibet. London, UK: R. Ward Limited 1907. [https://archive.org/details/gameanimalsofind00lyde/page/360/mode/2up Täistekst.]&lt;/ref&gt;

Punahundid rebivad saagi külje lahti ja [[sisikonna eemaldamine|roogivad]] selle, süües ära [[süda|südame]], [[maks|maksa]], [[kopsud]] ja osa [[soolestik]]ust. [[magu|Magu]] ja [[vats]] jäetakse tavaliselt puutumata.&lt;ref name=&quot;f63&quot;&gt;Fox 1984: 63.&lt;/ref&gt; Alla 50 kg  kaaluva saagi tapmine võtab tavaliselt vähem kui kaks minutit, kuna aga  suured hirvepullid võivad surra alles umbes 15 minuti pärast. Kui saak on kindlalt käes, rebivad punahundid korjusest tükke ja söövad neid omaette.&lt;ref name=&quot;f70&quot;&gt;Fox 1984: 70.&lt;/ref&gt; Nad lubavad kutsikaid saagi juurde.&lt;ref name=&quot;f86&quot;&gt;Fox 1984: 86–87.&lt;/ref&gt; Tavaliselt taluvad nad oma saagi juures ka [[raipesööja]]id.&lt;ref name=&quot;f51&quot;&gt;Fox 1984: 51.&lt;/ref&gt; Nii emale kui ka poegadele toovad teised karjaliikmed toitu, oksendades selle välja.&lt;ref name=&quot;nowak1983&quot;/&gt;

==Ökoloogia==
===Toitumisökoloogia===

Nad eelistavad murda suuri ja keskmise suurusega [[sõralised|sõralisi]].{{lisa viide}} Punahundid murravad grupina näiteks [[Aksishirv|aksishirvi]], [[Muntjak|muntjakke]], [[Metssiga|metssigu]], [[Barasinga|barasingasid]], [[Gaur|gaure]], [[Jäneselised|jäneseid]] ja [[Kariloom|kariloomi]]. Nad söövad ka marju ja taimi, putukaid, närilisi ja sisalikke. Teadaolevalt ei ole punahunt kunagi rünnanud inimest.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Pocock, R. I.|pealkiri=Fauna of British India: Mammals|aasta=1941|koht=|kirjastus=Taylor &amp; Francis|lehekülg=146–163|url=https://archive.org/stream/PocockMammalia2/pocock2#page/n163/mode/2up}}&lt;/ref&gt;

[[India]]s kuuluvad punahuntide [[saakloom]]ade hulka [[aksishirv]] , [[sambar]], [[muntjak]]id, [[hirviklased]], [[barasinga]], [[metsiga]], [[gaur]], [[vesipühvel]], [[banteng]], [[koduveis]], [[nilgau]], [[kodukits]], [[mustkael-jänes]], rott ''[[Rattus nitidus]]'' ja [[koolobuslased]].&lt;ref name=&quot;cohen1978&quot;/&gt;&lt;ref name=Pocock1941/&gt;&lt;ref name=&quot;f58&quot;&gt;Fox 1984: 58–60.&lt;/ref&gt; On teada üks juhtum, kus punahundid murdsid [[Assam]]is maha [[India elevant|india elevandi]] poja, hoolimata ema meeleheitlikust kaitsmisest, mille käigus hukkus ka mitu punahunti.&lt;ref name=&quot;perry1965&quot;&gt;R. Perry. ''The World of the Tiger'',  London: Cassell 1964.&lt;/ref&gt; [[Kashmir]]is peavad nad jahti [[keerdsarvkits]]edele,&lt;ref name=Pocock1941/&gt; [[Myanmar]]is [[lüürahirv]]edele,&lt;ref name=&quot;cohen1978&quot;/&gt; [[Sumatra]]l ja [[Malaka poolsaar]]el [[aasia taapir]]ile ja [[Sumatra serau]]le ning [[Jaava]]l [[lakksambar]]ile.&lt;ref name=&quot;Durbin2004&quot;&gt;Durbin jt 2004.&lt;/ref&gt; [[Tian Shan]]is ja [[Tarbagataj]] mägedes jahivad punahundid [[siberi kaljukits]]i, [[uriaal]]e, [[metskits]]i, [[maral]]eid ja [[metssiga|metssigu]]. [[Altai]]s ja [[Sajaanid]]es on nende saagiks [[muskushirv]]ed ja [[põhjapõder]]. [[Ida-Siber]]is jahivad nad metskitsi, [[kaugida hirv]]i, metssigu, muskushirvi ja põhjapõtru, [[Primorje]]s toituvad nad [[tähnikhirv]]est ja [[goral]]itest. [[Mongoolia]]s jahivad nad [[arhaar]]i ja harvem siberi kaljukitse.&lt;ref name=&quot;heptner1998&quot;/&gt;

Nagu [[võsakoer]]tele, kuid erinevalt [[Hunt|huntidest]], ei ole teada, et punahundid oleksid pidanud aktiivselt jahti inimestele.&lt;ref name=&quot;heptner1998&quot;/&gt;&lt;ref name=Pocock1941/&gt; On täheldatud, et nad söövad ka [[putukad|putukaid]] ja [[sisalikulised|sisalikke]].&lt;ref&gt;Raquel Chacon.  h[ttps://animaldiversity.org/accounts/Cuon_alpinus/ Cuon alpinus (dhole)], Animal Diversity Web, animaldiversity.org.&lt;/ref&gt; 
Punahundid söövad [[puuviljad|puuvilju]] ja taimset ainet meelsamini kui teised koerlased. Vangistuses söövad nad mitmesuguseid rohttaimi, ürte ja lehti, nähtavasti lõbu pärast, mitte ainult haiguse korral.&lt;ref name=&quot;mivart1890&quot;&gt;George Mivart. ''Dogs, Jackals, Wolves and Foxes: A Monograph of the Canidæ'', R.H. Porter : London 1890, lk 177–188, ptk  Genus ''Cyon'', Hodgson (1838). [https://archive.org/stream/dogsjackalswolve00mivauoft#page/n307/mode/2up Täistekst.] &lt;/ref&gt; Suvel söövad nad [[Tian Shan]]i mägedes suurtes kogustes mägirabarberit.&lt;ref name=&quot;heptner1998&quot;/&gt; Kuigi punahundid on [[oportunistlik kiskja|oportunistlikud kiskjad]], paistavad nad vältivat [[koduveis]]te ja nende vasikate küttimist.&lt;ref name=&quot;f71&quot;&gt;1984: 71.&lt;/ref&gt; Punahuntide rünnakud [[kariloomad]]ele on olnud probleemiks [[Bhutan]]is alates 1990ndate lõpust, sest koduloomad jäetakse sageli metsas karjatamiseks järelevalveta, mõnikord isegi nädalateks. Ööseks lauta viidud ja kodude lähedal karjatatavaid loomi ei ründa punahundid peaaegu kunagi. [[Härg]]i tapetakse sagedamini kui [[lehm]]i, tõenäoliselt seetõttu, et neid kaitstakse vähem.&lt;ref&gt;Johnsingh, A. J. T.,  Yonten, D.; Wangchuck, S. Livestock-Dhole Conflict in Western Bhutan. – ''Journal of the Bombay Natural History Society'', kd 104, nr 2, 2007, lk 201–202. [https://www.biodiversitylibrary.org/page/48380954 Täistekst.]&lt;/ref&gt;

===Vaenlased ja konkurendid===
Troopilistes metsades konkureerib punahunt [[tiiger|tiigri]] ja [[leopard]]iga. Nende saakloomad kattuvad suures osas.{{lisa viide}}

== Liigikaitse ==
[[India|Indias]] on punahunt kaitse all 1972. aastast. [[Venemaa|Venemaal]] on punahunt kaitse all 1974. aastast. [[Hiina|Hiinas]] on punahunt II kaitsekategooria liik 1988. aastast. [[Kambodža|Kambodžas]] on punahundi küttimine keelatud, [[Vietnam|Vietnamis]] seda aga piiratakse.

Punahunte kütitakse peamiselt kariloomade kaitseks. Neid tapetakse sageli mürgitatud korjuste abil. Kuigi Venemaal on punahunt kaitsealune liik, ohustavad neid seal siiski huntidele jäetud mürgitatud toidupalad. Punahundi nahka ega liha ei peeta väärtuslikuks, mistõttu ei ohusta neid kaubanduslikel eesmärkidel küttimine.

Liik on kantud [[IUCN Red List|ohustatud]] liikide nimekirja, sest nende arv väheneb ja hinnanguliselt on alles alla 2500 täiskasvanud isendi.&lt;ref name=&quot;cuon-alpin&quot; /&gt;   

Suurim oht punahuntide jaoks on saakloomade arvukuse vähenemine. Eriti nende levila lõunaosas on [[Sõralised|sõraliste]] arvukus üleküttimise tõttu kiiresti vähenenud. Kuna küttimine toimub ka kaitsealadel, on raske punahundi kaitseks midagi ette võtta.

Lisaks ohustavad punahunti elupaikade hävimine, haigused ning konkurents teiste kiskjatega ja hulkuvate koertega,&lt;ref name=&quot;cuon-alpin&quot; /&gt; samuti tagakiusamine kariloomade kahjustamise tõttu. Haigused kanduvad üle [[koer]]telt.{{lisa viide}}

== Viited ==
{{Viited}}

{{commonskat|Cuon alpinus}}

==Kirjandus==
*James A. Cohen. Cuon alpinus. – ''Mammalian Species'', 1978 (100): 1–3.[https://watermark02.silverchair.com/100-1.pdf?token=AQECAHi208BE49Ooan9kkhW_Ercy7Dm3ZL_9Cf3qfKAc485ysgAAA1gwggNUBgkqhkiG9w0BBwagggNFMIIDQQIBADCCAzoGCSqGSIb3DQEHATAeBglghkgBZQMEAS4wEQQM3Dt5GjJud4mKsfrhAgEQgIIDC0UBgQ3hr-9KcLNInV_-Xn0Rg7D8jOpSQiZDfApSU2ET63B8N5-0GzCuP_FYWB9zbq23RyfG3e5UrlG5myhehQbpcayqQ5LZ6FCib-nzwbXX2qg_DnjcLxyVEgdeiUDWW8PZpPJ_pwztOPnmFZPTlwPTEn0u5u6GTyXd54OJfjbC-d9lRb6HNTf0kRfuLGDGEXuexriaRVmuHAi_WxuNyIA5qQi1Wx415_5W0V8N-lqMQlqmTUUS443asPxDhDxgDcIcqMvjUkh61MP3HIT5wjqt7sWdbsq3IythZuworjk2MdItpFckDqLorDBaIr_fB22nzfO4ZFfG4D6rCQkvuwBp-idEnD0NzsWbcI0RwMztGIaxj14FReS6UXn0XvbnqdUosZi-Ez-zC6Y7SkSZXSOgaeYnxFG-SxmgsbnS6dg3Llw6wcY5dL4iVj5FBUZ4K9P6pD-mXfGHHYPa8kMjaeAPNdXYS0xuDIySyTOJKJiZTOuNImcUNy77sZk-Xsx_D6XEk3-vyx0pezSha0kscBgYU5-zH0GdobfVJzQ2FNn8vdElUGxCpKFuW4iffvVTaCir7Kh9ZmuQg-PeHCmgqlVUK-osScGhfNuO5c_POMh89qOGTIwnm0UOjzU2q4arth60HMLlRSET6Hjlm6MjzJQWF1ctTtDlKKycWI2o-5jNvxRG5P7nEtXJ8hp4c3hYNKE9dNDnJhdOXz4XMWqnPou4PguzM9xRmivvXOXVH2wkkCpfyE9ym-5KvudY2etAgwJFB1KRPP-LDH7T93A5m5n180o0GQ6xXAYClM19SpuatpLXukhxmuConT7585lPhZPESPl8eWdZyj14tOYWYw0dpAUJf3Sw5PcJnuA5wmcL6wydROIySlXNpO-o8dN46GT3kbPlklbxkf50oQHcu8AqkxrdZouIgHG7z8Jzlv4CJg67VVQZCo--Vc5LN-TZM241FoTac4x4_RSRMzggJHH7wG3Lchs-4Eiwr9nYTKkbu0km4g_Xk-j69ms-qI-p6ARba9bDjIx__Mst Täistekst.]
*M. W. Fox. ''The Whistling Hunters: Field Studies of the Asiatic Wild Dog (''Cuon alpinus''), Albany: State University of New York Press 1984,  ISBN 978-0-9524390-6-6.
*Durbin, D.L.; Venkataraman, A.; Hedges, S. &amp; Duckworth, W. 8.1–Dhole. –Sillero-Zubiri, C.; Hoffmann, M. &amp; Macdonald, D.W. (toim). ''Canids: Foxes, Wolves, Jackals, and Dogs: Status Survey and Conservation Action Plan'', IUCN The World Conservation Union 2004, lk 211, ISBN 978-2-8317-0786-0. [https://web.archive.org/web/20061013041056/http://www.carnivoreconservation.org/files/actionplans/canids.pdf Täistekst.]
*Johnsingh, A. J. T.,  Yonten, D.; Wangchuck, S. Livestock-Dhole Conflict in Western Bhutan. – ''Journal of the Bombay Natural History Society'', kd 104, nr 2, 2007, lk 201–202. [https://www.biodiversitylibrary.org/page/48380954 Täistekst.]

[[Kategooria:Koerlased]]</text>
      <sha1>3qy08ecmwamqgvtinlai1eicnfdivvz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kohtla-Järve linnapea</title>
    <ns>0</ns>
    <id>543849</id>
    <revision>
      <id>7184723</id>
      <parentid>6551779</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:56:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andreas003</username>
        <id>7485</id>
      </contributor>
      <origin>7184723</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6281" sha1="t6sz2vi9m9w5hvxpsnc3wt12og607t5" xml:space="preserve">'''Kohtla-Järve linnapea''' on [[Kohtla-Järve]] linna ja [[Kohtla-Järve Linnavalitsus|linnavalitsuse]] juht.

== Kohtla-Järve linnapeade loend ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aastad
!Kohtla-Järve Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimees&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kohtla-Järve Linnajuhid |url=https://kohtla-jarve.ee/kohtla-jarve-linnajuhid/ |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=Kohtla-Järve linn}}&lt;/ref&gt;
|-
|1946–1947
|Vassili Peskov
|-
|1947
|Mihhail Kargopolov
|-
|1947–1949
|Foma Burõh&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=1948-02-05 |pealkiri=Kohtla-Järve Linna Töörahva Saadikute Nõukogu (esimese koosseisu) esimene istungjärk |leheküljed=1 |väljaanne=[[Kaevur (ajaleht)|Kaevur]] |url=https://dea.digar.ee/article/kaevur/1948/02/05/2}}&lt;/ref&gt;
|-
|1950–1951
|[[Nikolai Sevastjanov]]&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=1950-08-22 |pealkiri=Kõrge autasu |leheküljed=2 |väljaanne=[[Kaevur (ajaleht)|Kaevur]] |url=https://dea.digar.ee/article/kaevur/1950/08/22/10}}&lt;/ref&gt;
|-
|1951–1965
|Nikolai Makarov&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=1974-12-27 |pealkiri=Nikolai Vassili p. MAKAROV |leheküljed=4 |väljaanne=[[Leninlik Lipp (Kohtla-Järve)|Leninlik Lipp]] |url=https://dea.digar.ee/article/leninliklipp/1974/12/27/19}}&lt;/ref&gt;
|-
|1965–1973
|Anna Tsõganova&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=1979-11-24 |pealkiri=A. TSÕGANOVA |leheküljed=4 |väljaanne=[[Leninlik Lipp (Kohtla-Järve)|Leninlik Lipp]] |url=https://dea.digar.ee/article/leninliklipp/1979/11/24/16}}&lt;/ref&gt;
|-
|1973–1978
|[[Nikolai Dudkin]]&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=1980-02-22 |pealkiri=Nikolai DUDKIN |leheküljed=2 |väljaanne=[[Leninlik Lipp (Kohtla-Järve)|Leninlik Lipp]] |url=https://dea.digar.ee/article/leninliklipp/1980/02/22/8.3}}&lt;/ref&gt;
|-
!Aastad
!Kohtla-Järve Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee esimees
|-
|1978–1979
|[[Jevgeni Filatov]]&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=1980-02-20 |pealkiri=Jevgeni FILATOV |leheküljed=1 |väljaanne=[[Leninlik Lipp (Kohtla-Järve)|Leninlik Lipp]] |url=https://dea.digar.ee/article/leninliklipp/1980/02/20/2.1}}&lt;/ref&gt;
|-
|1980–1985
|[[Roman Šeremeta]]&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=1985-02-14 |pealkiri=EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU SAADIKUKANDIDAAT VIIVIKONNA VALIMISRINGKONNAS NR. 103 R. ŠEREMETA |leheküljed=1 |väljaanne=[[Leninlik Lipp (Kohtla-Järve)|Leninlik Lipp]] |url=https://dea.digar.ee/article/leninliklipp/1985/02/14/5}}&lt;/ref&gt;
|-
|1985–1986
|[[Gennadi Smirnov]]&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=1986-09-25 |pealkiri=Tootmiskoondise «Eesti Põlevkivi» parteikomitee sekretär Gennadi SMIRNOV |leheküljed=1 |väljaanne=[[Leninlik Lipp (Kohtla-Järve)|Leninlik Lipp]] |url=https://dea.digar.ee/article/leninliklipp/1986/09/25/3.2}}&lt;/ref&gt;
|-
|1986–1987
|[[Georgi Konov]]&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=1987-06-11 |pealkiri=GEORGI KONOV Eesti NSV Riikliku Ehituskomitee esimehe esimene asetäitja — Eesti NSV minister |leheküljed=1 |väljaanne=[[Rahva Hääl]] |url=https://dea.digar.ee/article/rahvahaal/1987/06/11/12}}&lt;/ref&gt;
|-
|1987–1990
|[[Valeri Loidap]]&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=1987-07-03 |pealkiri=LINNA TÄITEVKOMITEE ESIMEES Valeri LOIDAP |leheküljed=1 |väljaanne=[[Leninlik Lipp (Kohtla-Järve)|Leninlik Lipp]] |url=https://dea.digar.ee/article/leninliklipp/1987/07/03/3}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kokk |eesnimi=Monika |kuupäev=1990-01-19 |pealkiri=KA LINNAPEAKS TKÜN-i ESINDAJA |leheküljed=2 |väljaanne=[[Rahva Hääl]] |url=https://dea.digar.ee/article/rahvahaal/1990/01/19/16}}&lt;/ref&gt;
|-
!Aastad
!Linnapea&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|-
|1990–1992
|[[Valeri Korb]]&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kokk |eesnimi=Monika |kuupäev=1990-02-02 |pealkiri=TAGASILÜKATU ASEMELE UUS LINNAPEA |leheküljed=2 |väljaanne=[[Rahva Hääl]] |url=https://dea.digar.ee/article/rahvahaal/1990/02/02/12}}&lt;/ref&gt;
|-
|1992–1996
|[[Ain Kalmaru]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |autor=Erik Gamzejev |aeg=29.08.2017 |pealkiri=Suri Eesti taasiseseisvumise poolt hääletanud endine koolijuht Helgi Viirelaid |url=https://dea.digar.ee/article/pohjarannik/2017/08/29/9.1 |väljaanne=Põhjarannik}}&lt;/ref&gt;
|-
|1996–1999
|Valeri Korb&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |aeg=17.06.2022 |pealkiri=Suri Kohtla-Järve endine linnapea Jüri Kollo |url=https://pohjarannik.postimees.ee/7547046/suri-kohtla-jarve-endine-linnapea-juri-kollo |väljaanne=Põhjarannik}}&lt;/ref&gt;
|-
|1999–2002
|Jüri Kollo&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
|-
|2002–2003
|Valeri Korb&lt;ref&gt;{{Netiviide |autor=ERIK GAMZEJEV |aeg=15.11.2002 |pealkiri=Kohtu all olev Valeri Korb valiti Kohtla-Järve linnapeaks |url=http://arhiiv.pohjarannik.ee/article.php?sid=2724 |väljaanne=Põhjarannik}}&lt;/ref&gt;
|-
|2003
|Hants Hint&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2003-09-25 |pealkiri=Hants Hint kukutati Kohtla-Järve linnapea kohalt |väljaanne=[[Põhjarannik]]}}&lt;/ref&gt;
|-
|2003–2016
|[[Jevgeni Solovjov]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Tooman |eesnimi=Artur |kuupäev=2016-09-08 |pealkiri=Kohtla-Järve volikogu vabastas Solovjovi linnapea ametist |url=https://www.err.ee/573480/kohtla-jarve-volikogu-vabastas-solovjovi-linnapea-ametist |vaadatud= |väljaanne=[[ERR]] |keel=et}}&lt;/ref&gt;
|-
|2016–2021
|[[Ljudmila Jantšenko]]
|-
|2021–2022
|Toomas Nael&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2021-11-22 |pealkiri=Kohtla-Järve linnapeaks valiti Toomas Nael |url=https://www.err.ee/1608411743/kohtla-jarve-linnapeaks-valiti-toomas-nael |vaadatud= |väljaanne=[[ERR]] |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |autor=Erik Gamzejev |aeg=29.10.2022 |pealkiri=Kohtla-Järve linnavõimu kukutajad asuvad kokku panema uut võimuliitu |url=https://pohjarannik.postimees.ee/7636529/kohtla-jarve-linnavoimu-kukutajad-asuvad-kokku-panema-uut-voimuliitu |väljaanne=Põhjarannik}}&lt;/ref&gt;
|-
|2022–2023
|[[Virve Linder]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |aeg=28.11.2022 |pealkiri=Kohtla-Järve linnapeaks sai Virve Linder |url=https://www.err.ee/1608803308/kohtla-jarve-linnapeaks-sai-virve-linder |väljaanne=ERR}}&lt;/ref&gt;
|-
|2023–2025
|[[Henri Kaselo]]&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2023-11-28 |pealkiri=Võimupööre Kohtla-Järvel: uueks linnapeaks valis volikogu Henri Kaselo |väljaanne=[[ERR]] |url=https://www.err.ee/1609178506/voimupoore-kohtla-jarvel-uueks-linnapeaks-valis-volikogu-henri-kaselo}}&lt;/ref&gt;
|-
|2025–2026
|[[Max Kaur]]
|-
|alates 2026
|[[Evelyn Danilov]]
|}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Kohtla-Järve linnapead| ]]</text>
      <sha1>t6sz2vi9m9w5hvxpsnc3wt12og607t5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Transpordilennuk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>543958</id>
    <revision>
      <id>7184604</id>
      <parentid>6993538</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T15:33:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-33780-85</username>
        <id>231153</id>
      </contributor>
      <comment>Kirjaviga.</comment>
      <origin>7184604</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17860" sha1="g7b7j313k18l1ess79qqn9ybdo7c9z9" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=juuni}}
[[Fail:An-124_ready.jpg|pisi| [[Antonov An-124|An-124]] on laadimiseks valmis]]
'''Transpordilennuk''', ka '''kaubalennuk''' ''(''ingl.k. ''cargo aircraft)'' on õhu teel [[last]]i transportimiseks ehitatud või kohandatud [[lennuk]]. 

Nüüdisaegsed transpordilennukid on varustatud 2–6 [[Reaktiivmootor#Turboreaktiivmootor|turboreaktiiv]]- või [[turbopropellermootor]]iga. Transpordilennukite lennukiirus on enamasti 400–880 km/h (110–245 m/s). Transpordilennukid on tavalistest reisilennukitest laiema kere, tugevama [[telik]]u ja ühe või mitme [[ramp|rambiga]]. Transpordilennukitele on sageli omane tiiva ülemine (kere suhtes) asetus, mis võimaldab veoste kiireks peale- ja mahalaadimiseks ühtlase kõrgusega lastiruumi.    

== Ülevaade ==
Kaubalennukid on ehitatud ainult kauba vedamiseks. Kaubalennukid veavad lennusaadetisi konteinerites, [[Lennualus|lennualustel]] või lahtiselt, tükikaubana. Kaubalennukitel on üldjuhul kaks tekki - peatekk ja [[alumine tekk]]. Toodetakse ka ühe tekiga kaubalennukeid suuregabariidiliste ja/või raskete saadetiste transportimiseks. Kaubalennukitega teenindatakse nii regulaarset, sõiduplaani kohaselt toimuvat kaubavedu kui ka tellimusvedusid ehk tšartervedusid. &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Transport ja transporditehnoloogiad |kirjastus=Seilecs |aasta=2021 |isbn=9789916960035 |lehekülg=233-234}}&lt;/ref&gt;    

Tellimusvedude tegemiseks pakuvad mõned lennufirmad ka nn konventsionaalseid kaubalennukeid (ingl.k. ''conventional cargo aircraft''). Konventsionaalsel kaubalennukil on üksainus kõrge tekk, mis ulatub läbi kogu lennukikere. Lennuki laaditakse sabaosas paikneva allalastava rambi kaudu. Enamik sõjaväe transpordilennukitest ja tsiviil-militaarseks ühiskasutuseks mõeldud kaubaveolennukitest on ühe tekiga lennukid. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Kaubalennukid jaotatakse kitsa kerega kaubalennukiteks ja laia kerega lennukeiks. Kitsa kerega kaubalennuk (''narrow-body cargo aircraft'') on lühikesteks ja keskmise pikkusega lendude jaoks mõeldud kaubalennuk, mille kere läbimõõt on tavaliselt 3–4 m. Laia kerega kaubalennuk (''wide-body cargo aircraft'') on ette nähtud pikkadeks lendudeks. Sellel on lai (5–6 m) lennukikere ja kõrge peatekk. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Suurte lennukitootjate Boeing ja Airbus suured kaubalennukid on eranditult turboreaktiivlennukid ehk gaasiturbiinmootoritega lennukid, mille mootoris on turbiiniga käitatav kompressor. Sissetõmmatav õhk segatakse sobivas vahekorras lennukikütusega, mille põlemisel suurel kiirusel liikuvad gaasid tekitavad tõukejõu ja ühtlasi hoiavad turbiini pöörlemas. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Kuller- ja postivedude tarbeks kasutatakse mõnetonniste kaubakoguste ja suhteliselt lühikeste marsruutide korral ka [[Turbopropellerlennuk|turbopropellerlennukeid]]. Tegemist on gaasiturbiinmootoriga lennuvahendiga, mille reaktiivmootori gaasid panevad pöörlema propelleri kasutades aeglustavat ülekannet (reduktorit). Reaktiivjõul liikuvad gaasid tekitavad ka teatud määral tõukejõudu. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Vähesel määral kasutatakse kaubaveoks [[Kombilennuk|kombilennukeid]]. Kombilennuk (ingl.k''. combi aircraft)'' on hübriidlennuk, mis pakub võimalust reisijate ja kauba samaaegseks veoks ühel lennureisil. Lennuki peatekk on jaotatud kaheks osaks – eesmises osas paiknevad reisijad, tagumises kaubasaadetised. Vahesein reisijate salongi ja lastiruumi vahel on teisaldatav vastavalt reisijate arvule ja veetavale kaubakogusele. Kombilennukeid on ehitatud Airbus A 330, A 340, Boeing 737, Boeing 747 ja Boeing 757 lennukiperekondade baasil. Kombilennukeid kasutatakse Alaska ja USA muude osariikide vahel lendamiseks, samuti lendamiseks Vaikse ookeani saartele. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Väikestes kogustes on tellitud suurtelt lennukitootjatelt ka [[Konverteeritav lennuk|konverteeritavaid lennukeid]] ''(''ingl.k. ''quick change aircraft; QC),'' mida on võimalik muuta reisilennukist kaubalennukiks ja vastupidi. Konverteerimisel kaubalennukiks demonteeritakse lennuki istmed ja reisijate salongi seinad kaetakse kaitsvate paneelidega. Kasutatakse üksikute lennufirmade poolt, kes veavad samade lennukitega kord reisijaid, korda kaubasaadetisi. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Boeing 767-300BCF ''(Boeing Converted Freighter)'' on reisilennukist kaubalennukiks ja vastupidi muudetav lennuk. Boeing 737-700C ''(Convertible)'' on ainuke ühe vahekoridoriga konverteeritav lennuk maailmas. Konverteerimine reisilennukist kaubalennukiks ja vastupidi võtab aega keskmiselt 5–6 tundi. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Airbus toodab kaht tüüpi konverteeritavaid lennukeid. Lennuki Airbus A330-200P2F konverteeriva lennuki maksimaalne stardikaal on 230 t, maksimaalne maandumiskaal 180 t, lastikaal 60 t ja lennukaugus 7 000 km. Teise konverteeritava lennuki A330-300P2F lastikaal on 61 t ja lennukaugus 6 500 km. Lennukitel on suletavad aknaavad, tugevdatud seintega kere ja kauba laadimise süsteem. Reisijasalongi uksed ja avariiväljapääsud deaktiveeritakse kaubaveo ajaks. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Kui enamiku kaubaveolennukite prototüüpideks on olnud reisilennukid, millest on arendatud välja kaubaveo versioonid, siis varem tegutsenud lennukitootja McDonnell Douglas on läinud teist teed. 1990. aastal projekteeriti spetsiaalselt kaubaveoks laia kerega lennuk MD 11F lastikandevõimega 80 t. Lennuk kavandati ainult standardse (kaup laadimisühikutes) lennukauba veoks ning väljaarendamisel pöörati suurt tähelepanu vajadusele vähendada lennuki kütuse- ja ekspluatatsioonikulusid. Konstruktorite püüdlused kandsid vilja ja MD 11F-ist sai lühikese aja jooksul populaarne kaubalennuk. Lennuki lastiruumi maht on 534 m&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;, peateki kõrgus 2,54 m ja alumise teki kõrgus 1,63 m. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

45% kaubalennukitest moodustavad keskmise suurusega, 30–80 t lastikandevõimega lennukid. Seejuures on 60% kaubalennukitest ehitatud ümber reisilennukitest. Sel põhjusel on kaubalennukite keskmine vanus kõrge. Keskmiselt ainult neljandiku kaubalennukite vanus on väiksem kui 15 aastat. Majanduslanguse mõjud ja lennukikütuse suhteliselt kõrged hinnad on tinginud paljude vanade kaubalennukite ekspluatatsioonist kõrvaldamise ja asendamise uute ning tõhusamate ja keskkonnasõbralikumatega. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;    

Prognoositakse, et aastatel 2015–2035 peaks kaubalennukite arv maailmas suurenema rohkem kui 80%. Kõige suuremat kasvu prognoositakse eeskätt suurte (lasti kandevõime suurem kui 80 t) kaubalennukite sektoris. Vaatamata kaubalennukite arvu kasvule peaks kaubalennukite osakaal kogu lennukipargist samal perioodil vähenema 8%-ni. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Kuigi ca 65% lisanduvatest kaubalennukitest moodustavad reisilennukitest ümber ehitatud lennukid, on uued ning efektiivsemad kaubalennukid paljudele lennufirmadele atraktiivne valik. Suurem osa lisanduvatest kaubalennukitest tellitakse ekspress-transporti teenindavate ettevõtete, peamiselt kullerfirmade poolt ning suuremalt jaolt eelistavad need firmad reisilennukitest ümber ehitatud, keskmise suurusega kaubalennukeid. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
Lennukeid on kasutatud posti vedamiseks alates 1911. aastast. Esimesed transpordilennukid ei olnud mõeldud ainult kaubaveoks. 1920. aastatel hakkasid lennukiehitajad projekteerima spetsiaalselt veoste jaoks mõeldud lennukeid.   
 
1920. aastate alguses tekkis [[Suurbritannia|Suurbritannial]] vajadus vägede ja sõjaväevarustuse kiire transportimise järele, et suruda maha kohalike rahvaste rünnakuid äsja okupeeritud [[Lähis-Ida]] aladel. [[Vickers Vernon]], [[Vickers Vimy|Vickers Vimy Commerciali]] arendus, alustas [[Suurbritannia kuninglik õhuvägi|Suurbritannia kuningliku õhuväe]] teenistuses esimese vägede transpordiks mõeldud lennukina 1921. aastal. 1923. aasta veebruaris võttis selle lennuki kasutusele Suurbritannia kuningliku õhuväe Iraagi üksus, kes lennutas ligi 500 [[Sikhism|sikhide]] sõjaväeüksust [[Kingarban|Kingarbanist]] [[Kirkūk|Kirkūki]]. See oli ajaloo esimene vägede strateegiline transportimine õhu teel.&lt;ref&gt;Wragg, David. ''Airlift A History of Military Air Transport'' Shrewsbury Airlife Publishing 1986 ISBN|0-906393-61-2 p. 13&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Johnson, Brian &amp; Cozens, H. I. ''Bombers The Weapon of Total War'' London Methuen 1984 ISBN|0-423-00630-4 p. 38&lt;/ref&gt; [[Vickers Victoria]] lennukitel oli oluline osa Kabuli operatsioonis, mis kestis 1928. aasta novembrist 1929. aasta veebruarini, mil need evakueerisid kodusõja tõttu ohtu sattunud diplomaatilise personali koos perekondade ja Afganistani kuningliku perekonna liikmetega.&lt;ref name=&quot;Andrews p158-92&quot;&gt;Andrews and Morgan 1988, pp. 158–159.&lt;/ref&gt;
[[Fail:Arado_Ar_232B-0_RAE.jpg|pisi| Arado Ar 232 oli esimene just transpordiks ehitatud lennuk]]
Üheks oluliseks innovatsiooniks tuleviku kaubalennukite projekteerimisel võeti kasutusele 1939. aastal, kui Junkers Ju 90 prototüübile loodi esmakordselt tagumine laadimisluuk. Nagu enamik selle ajastu lennukeid, oli see sabarattaga, mis põhjustas lennuki maapeal olles, põranda kallaku tahapoole. Nendele lennukitele lisati ''Trapoklappe''{{'}}d, võimsad hüdraulilised tõukurid, millega tõsteti lennuki tagaosa kõrgemale ja seati põrand laadimiseks sobivamaks.&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Kay|first=Anthony|year=2004|title=Junkers Aircraft and Engines 1913–1945|publisher=Putnam Aeronautical Books|location=London|isbn=0-85177-985-9|page=|pages=|url=}}&lt;/ref&gt;    

Sõjajärgsel Euroopal oli ka oluline osa kaasaegse õhutranspordi arendamisel. Hüppeline arenguperiood oli [[Berliini blokaad]]i ajal, kui [[Läänemaailm|lääneriigid]] korraldasid [[Lääne-Berliin]]i varustamiseks massiivse transpordilennukite mobiliseerimise, mille tulemusena varustati Lääne-Berliini ööpäev läbi toidu ja muu eluks vajalikuga. Blokaadi ajal töötati välja tänapäevalgi lennunduses kasutusel olevad kauba laadimise viisid. 

Sõjaajajärgsetel aastatel võeti kasutusele mitmeid uusi kohandatud lennukeid, mis sageli sisaldasid eksperimentaalseid funktsioone. Näiteks USA C-82 Packetil oli eemaldatav kaubaruum ja [[C-123 Provider]]il oli kere tagumine osa diagonaalselt ülespoole lõikega, et võimaldada palju suuremat tagumist rampi kui tavaline laadimisluuk. [[Turbopropellermootor|Turbopropelleri]] kasutuselevõtt oli üks tähtsamaid uuendusi, mis võimaldas transpordilennukitele suuremat erivõimsust õhkutõusmiseks ja maandumiseks mitmesuguse pinnasega lennuväljadele.

== Transpordilennukite areng ==
Lennuvedudega kaasnevateks halvimateks keskkonda mõjutavaiks tegureiks on atmosfäärisaaste (väävel- ja lämmastikoksiidid, süsihappegaas, tahked osakesed) ja müra. Uute lennukimudelite väljatöötamisel on suurt tähelepanu pööratud eelkõige õhusaaste ja müra vähendamisele. Uued kaubalennukid tarbivad tonnkilomeetri kohta vähem kütust, kütuse põlemisprotsess mootoreis tekitab vähem saasteaineid ja lennukimootorid tekitavad vähem müra. EL juhtorganid on kehtestanud liikmesmaadele ranged müra- ja saastenormid, mistõttu pole võimalik maanduda liikmesriikide lennuväljadel lennukitel, mis nendele normidele ei vasta. 

Transpordilennukite arendamisel omandatud teadmised ja kogemused viitavad selgelt vajadusele luua laia kerega, väikese suhtelise kütusekuluga, madalate opereerimiskuludega, väikese müratasemega ja heitgaaside madala kahjulike ühendite määraga, keskmise suurusega kesk- ja pikamaalendusid sooritav lennuk. Boeing’i hinnangul hakkavad tulevikus õhulaevastikes domineerima keskmise suurusega laia kerega kaubalennukid (Boeing 767; Boeing 787; A300; A330). See lennukitüüp on optimaalse suurusega ja ökonoomsena kaubavedude sektoris kõige konkurentsivõimelisem.

Lähiaastakümneteks prognoositakse laia kerega kaubalennukite osakaalu olulist kasvu. Eksperdid on seisukohal, et 2025. aastaks saab standardkerega (kuni 45 t) lennukite osakaal maailmas olema 36%, keskmise laia kerega kaubalennukite osakaal 30% ja suurte, laia kerega lennukite suhteline arv kõikidest suurtest kaubalennukitest 34%.

=== Varajased lennuposti- ja transpordilennukid ===
[[Fail:Avro_York.jpg|pisi| [[Avro York|Type 158 York]] ]]

* [[Avro Lancastrian]] (transatlantiline post) 
* [[Avro York]] ([[Berliini blokaad]])
* [[Boeing C-700|Boeing C-7000]] 
* [[Curtiss JN-4]] 
* [[Douglas Aircraft Company|Douglas]] [[Douglas M-2|M-2]] 

=== Tsiviiltranspordilennukid ===
{{Veergude loend|* [[Aero Spacelines Mini Guppy]]
* [[Aero Spacelines Pregnant Guppy]]
* [[Aero Spacelines Super Guppy]]
* [[Airbus A300]]
* [[Airbus Beluga]] A300B4-608ST
* [[Airbus Beluga XL]] A330-743L
* [[Airbus A310]]
* [[Airbus A320 family]]{{efn|name=Conversions|Conversions}}
* [[Airbus A330]]
* [[Airbus A380|Airbus A380F]]
* [[Antonov An-12]]
* [[Antonov An-26]]
* [[Antonov An-32]]
* [[Antonov An-124]]
* [[Antonov An-225]] {{efn|largest and heaviest aircraft in the world}}
* [[Boeing 727]]{{efn|name=Conversions}}
* [[Boeing 737]]{{efn|name=Conversions}}
* [[Boeing 747-8]] Freighter
* [[Boeing 747]] Freighter
* [[Boeing 747 LCF]] Dreamlifter
* [[Boeing 757]]
* [[Boeing 767]]
* [[Boeing 777]] Freighter
* [[Bombardier Dash 8]]-100&lt;ref&gt;[http://wwwapps.tc.gc.ca/saf-sec-sur/2/nico-celn/c_d.aspx?lang=eng&amp;aprv_num=SA17-51&amp;ISU_NUM=1&amp;START_DATE=2017-05-10&amp;AUTH_DESC=TC&amp;DESC=Cabin+reconfiguration+to+Class+E+cargo+compartment+and+supernumerary+area.&amp;FRGN_NUM=&amp;aprv_type=STA&amp;PARTS_NUM=&amp;id_num=49905 tc.gc.ca]&lt;/ref&gt;/-300&lt;ref&gt;[http://wwwapps.tc.gc.ca/saf-sec-sur/2/nico-celn/c_d.aspx?lang=eng&amp;amp%3baprv_num=Q-LSA10-040&amp;amp%3bISU_NUM=4&amp;amp%3bSTART_DATE=2014-01-20&amp;amp%3bAUTH_DESC=TC&amp;amp%3bDESC=Passenger+to+Class+E+Cargo+Conversion&amp;amp%3bFRGN_NUM=&amp;amp%3baprv_type=LSTA&amp;amp%3bPARTS_NUM=&amp;amp%3bid_num=37745 tc.gc.ca]&lt;/ref&gt;{{efn|name=Conversions}}
* [[British Aerospace 146]]QT{{efn|name=Conversions}}
* [[British Aerospace ATP]]F{{efn|name=Conversions}}
* [[Douglas DC-3]]
* [[Douglas DC-8]]
* [[Douglas DC-9]]
* [[Ilyushin Il-76]]
* [[Ilyushin Il-96]]
* [[Lockheed L-100]]
* [[McDonnell Douglas DC-10]]
* [[McDonnell Douglas MD-11]]
* [[Tupolev Tu-204]]}}

=== Kerged õhusõidukid ===

* [[CASA C-212 Aviocar]] 
* [[Cessna 208|Cessna Caravan]] 
* [[Fairchild Swearingen Metroliner]] 
* [[Let L-410|LET 410]] 
* [[Shorts 330]] – kasutusel Eesti kaitseväes

=== Eksperimentaalsed kaubalennukid ===
{{Veergude loend|* [[Airbus A330 MRTT]]
* [[Airbus A400M Atlas]]
* [[Alenia C-27J Spartan]]
* [[Antonov An-178]]
* [[Antonov An-124 Ruslan]]
* [[Antonov An-225 Mriya|Antonov An-225 ''Mriya'']]
* [[Boeing C-17 Globemaster III]]
* [[Embraer KC-390]]
* [[Ilyushin Il-76]]
* [[Ilyushin Il-76|Ilyushin ll-76-MD-90A]]
* [[Kawasaki C-2]]
* [[Lockheed C-5 Galaxy]]
* [[Lockheed C-141 Starlifter]]
* [[Shaanxi Y-9]]
* [[Xian Y-20]]}}

=== Eksperimentaalsed kaubalennukid ===

* [[Hughes H-4 Hercules]]  
* [[Lockheed R6V]] 
* [[LTV XC-142]] 

=== Võrdlustabel ===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Lennuk
! data-sort-type=&quot;number&quot; |Maht
! data-sort-type=&quot;number&quot; |Koormus
! data-sort-type=&quot;number&quot; |Kruiisi kiirus
! data-sort-type=&quot;number&quot; |Ulatus
!Kasutus
|-
|[[Airbus A400M]]
|270 m³
|37 000 kg (82 000 lb)
|780&amp;nbsp;km/h (420 kn)
|6390&amp;nbsp;km (3450&amp;nbsp;nmi)
|militaar
|-
|[[Airbus A300]]-600F
|391.4 m³
|48 000 kg (106 000 lb)
|–
|7400&amp;nbsp;km (4 000&amp;nbsp;nmi)
|tsiviil
|-
|[[Airbus A330]]-200F
|475 m³
|70 000 kg (154 000 lb)
|871 km/h
(470 kn)
|7400&amp;nbsp;km (4000&amp;nbsp;nmi)
|tsiviil
|-
|[[Airbus Beluga]]
|1210 m³
|47 000 kg (104 000 lb)
|–
|4632&amp;nbsp;km (2500&amp;nbsp;nmi)
|tsiviil
|-
|[[Airbus Beluga XL]]
|2615 m³
|53 000 kg (117 000 lb)
|–
|4074&amp;nbsp;km (2200&amp;nbsp;nmi)
|tsiviil
|-
|[[Antonov An-124]]
|1028 m³
|150 000 kg (331 000 lb)
|800&amp;nbsp;km/h (430 kn)
|5400&amp;nbsp;km (2900&amp;nbsp;nmi)
|mõlemad
|-
|[[Antonov An-225]]
|1300 m³
|250 000 kg (551 000 lb)
|800&amp;nbsp;km/h (430 kn)
|15400&amp;nbsp;km (8316 nmi)
|tsiviil
|-
|[[Boeing C-17 Globemaster III|Boeing C-17]]
|–
|77 519 kg (170 900 lb)
|830&amp;nbsp;km/h (450 kn)
|4482&amp;nbsp;km (2420 nmi)
|militaar
|-
|[[Boeing 737]]-700C
|107,6 m³
|18 200 kg (40 000 lb)
|931&amp;nbsp;km/h (503 kn)
|5330&amp;nbsp;km (2880 nmi)
|tsiviil
|-
|[[Boeing 757]]-200F
|239 m³
|39 780 kg (87 700 lb)
|955&amp;nbsp;km/h (516 kn)
|5834&amp;nbsp;km (3150 nmi)
|tsiviil
|-
|[[Boeing 747-8|Boeing 747-8F]]
|854,5 m³
|134 200 kg (295 900 lb)
|908&amp;nbsp;km/h (490 kn)
|8288&amp;nbsp;km (4475 nmi)
|tsiviil
|-
|[[Boeing 747 LCF]]
|1840 m³
|83 325 kg (183 700 lb)
|878&amp;nbsp;km/h (474 kn)
|7800&amp;nbsp;km (4200 nmi)
|tsiviil
|-
|[[Boeing 767]]-300F
|438,2 m³
|52 700 kg (116 200 lb)
|850&amp;nbsp;km/h (461 kn)
|6025&amp;nbsp;km (3225 nmi)
|tsiviil
|-
|[[Boeing 777]]F
|653 m³
|103 000 kg (227 000 lb)
|896&amp;nbsp;km/h (484 kn)
|9070&amp;nbsp;km (4900 nmi)
|tsiviil
|-
|[[Bombardier Q|Bombardier Dash 8]]-100
|39 m³
|4700 kg (10 400 lb)
|491&amp;nbsp;km/h (265 kn)
|2039&amp;nbsp;km (1100 nmi)
|tsiviil
|-
|[[Lockheed C-5]]
|–
|122 470 kg (270 000 lb)
|919&amp;nbsp;km/h
|4440&amp;nbsp;km (2400 nmi)
|militaar
|-
|[[Lockheed C-130]]
|–
|20 400 kg (45 000 lb)
|540&amp;nbsp;km/h (292 kn)
|3800&amp;nbsp;km (2050&amp;nbsp;nmi)
|militaar
|-
|[[Douglas DC-10]]-30
|–
|77 000 kg (170 000 lb)
|908&amp;nbsp;km/h (490 kn)
|5790&amp;nbsp;km (3127&amp;nbsp;nmi)
|tsiviil
|-
|[[McDonnell Douglas MD-11]]
|440 m³
|91 670 kg (202 100 lb)
|945&amp;nbsp;km/h (520 kn)
|7320&amp;nbsp;km (3950 nmi)
|tsiviil
|-
|}

== Vaata ka ==
* [[Lennundus]]
* [[Lennukauba vedu]]

== Viited ==
{{Viited|2
}}

== Välislingid ==
* [http://www.fas.org/man/dod-101/sys/ac/lift_comp.htm Airlift Cargo Aircraft] 
* [https://web.archive.org/web/20050906123324/http://airmailpioneers.org/history/Sagahistory.htm Lennupostiteenuse ajalugu] 
* [https://www.youtube.com/watch?v=oRZ6oZcx8Q8 Indo-Vene transpordilennukid (IRTA)] 

[[Kategooria:Transpordilennukid| ]]
[[Kategooria:Transport]]
[[Kategooria:Lennundus]]
[[Kategooria:Ülevaatamata tõlgetega leheküljed]]</text>
      <sha1>g7b7j313k18l1ess79qqn9ybdo7c9z9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Poznańi Tehnikaülikool</title>
    <ns>0</ns>
    <id>553412</id>
    <revision>
      <id>7184958</id>
      <parentid>7051222</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:16:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184958</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="474" sha1="qs5eilrag3f291ukboda93hnuxtopio" xml:space="preserve">[[Fail:Politechnika Poznańska - gmach rektoratu (6) (cropped).jpg|pisi|Ülikooli haldushoone]]
'''Poznańi Tehnikaülikool''' (poola keeles ''Politechnika Poznańska'') on [[tehnikaülikool]] [[Poola]]s [[Poznań]]is.

Ülikool on asutatud [[1919]]. aastal.

Ülikoolis õpib üle 20 500 üliõpilase (2014. aasta seisuga).

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.put.poznan.pl/ Koduleht]

[[Kategooria:Poola ülikoolid]]
[[Kategooria:Tehnikaülikoolid]]</text>
      <sha1>qs5eilrag3f291ukboda93hnuxtopio</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Macau ülikool</title>
    <ns>0</ns>
    <id>553803</id>
    <revision>
      <id>7184971</id>
      <parentid>5912369</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:26:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184971</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1408" sha1="so2lzv54ltchsspdoflh6aalg88iezg" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
[[Fail:University of Macau 5.jpg|pisi|Ülikooli haldushoone]]
'''Macau ülikool''' ([[portugali keel]]es ''Universidade de Macau'', inglise keeles ''University of Macau'' lühend '''UM'''; [[hiina keel]]es 澳門大學) on [[ülikool]] [[Hiina]]s [[Macau]]s.

Ülikool asutati [[1981]]. aastal. Ülikoolis õpib üle 10 700 üliõpilase.

Alates 2018. on ülikooli rektor Yonghua Song. Tartu Ülikool on maailma 1% viidatuimate ülikoolide ja teadusasutuste hulgas 10 teadusvaldkonnas.

Macau Ülikoolil on kahepoolsed koostöökokkulepped ligi 250 eri ülikooliga. 

== Struktuur==
Kunsti- ja humanitaarteaduskond

Äriteaduskond

Haridusteaduskond

Terviseteaduskond

Õigusteaduskond

Loodus- ja tehnoloogiateaduskond

Sotsiaalteaduskond

Autasude kolledž

Humanitaar- ja sotsiaalteaduste täiendõppe instituut

Rakendusfüüsika ja materjalitehnika instituut

Hiina meditsiiniteaduste instituut

Koostööinnovatsiooni instituut

Mikroelektroonika instituut

Macau uuringute keskus

Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna majandus- ja juhtimisakadeemia

Hiina meditsiini riiklik kvaliteediuuringute labor

Riiklik analoog- ja segasignaalide võtmelabor Väga ulatuslik integreerimine

Targa linna asjade interneti riiklik labor
== Välislingid ==
*{{Commonsi kategooria tekstina}}
*[https://www.um.edu.mo/ Koduleht]

[[Kategooria:Hiina ülikoolid]]
[[Kategooria:Macau]]</text>
      <sha1>so2lzv54ltchsspdoflh6aalg88iezg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Montpellier' Ülikool</title>
    <ns>0</ns>
    <id>554001</id>
    <revision>
      <id>7184928</id>
      <parentid>5378814</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:57:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184928</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="408" sha1="5oyuy3q27w3cc7q1bzjrwxyv08qtpny" xml:space="preserve">[[Fail:Rectoratmontpelleir.JPG|pisi|Ülikooli haldushoone]]
'''Montpellier' Ülikool''' ([[prantsuse keel]]es ''Université de Montpellier'') on [[ülikool]] [[Prantsusmaa]]l [[Montpellier]]'s.

Ülikool on asutatud [[1289]]. astal.

Ülikoolis õpib üle 50 000 üliõpilase (2009).

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.umontpellier.fr/ Koduleht]

[[Kategooria:Prantsusmaa ülikoolid]]</text>
      <sha1>5oyuy3q27w3cc7q1bzjrwxyv08qtpny</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hokkaidō Ülikool</title>
    <ns>0</ns>
    <id>554009</id>
    <revision>
      <id>7184947</id>
      <parentid>5359037</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:08:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184947</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="454" sha1="8x7pvhfah0kpg6yn9zdiijwh66608ro" xml:space="preserve">[[Fail:Hokkaido-Univ-Adm-Bureau-01.jpg|pisi|Ülikooli haldushoone]]
'''Hokkaidō ülikool''' ([[jaapani keel]]es 北海道大学 ''Hokkaidō daigaku'' või lühemalt 北大 ''Hokudai'') on [[ülikool]] [[Jaapan]]is [[ Hokkaidō prefektuur]]is [[Sapporo]]s.

Ülikool asutati [[1876]].

Ülikoolis õpib üle 11 000 üliõpilase.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.global.hokudai.ac.jp/ Koduleht]

[[Kategooria:Jaapani ülikoolid]]</text>
      <sha1>8x7pvhfah0kpg6yn9zdiijwh66608ro</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Suan Mokkh</title>
    <ns>0</ns>
    <id>558561</id>
    <revision>
      <id>7184972</id>
      <parentid>6433723</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:27:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184972</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4785" sha1="qwtvsg6binbr108qy5e0xow1tn8y0ek" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
[[Fail:Spiritual_Theater1.jpg|pisi|304x304px]]
{{Asendikaart|Tai|silt=Wat Suan Mokkh|punkt=Green pog.svg|lat=9.360567|long=99.171293|paigutus=paremal|laius=300|ujuvjoondus=paremal}}

'''Wat Suan Mokkh Phalaram'''&lt;ref&gt;[https://www.suanmokkh.org/ Suan Mokkh. Koduleht.]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.google.co.th/maps/place/Wat+Suan+Mok+Phalaram/@9.3544892,99.1732942,15.1z/data=!4m12!1m6!3m5!1s0x3056a0be21d7838f:0x1d0223bd14fa9fd0!2sWat+Suan+Mok+Phalaram!8m2!3d9.3602426!4d99.1712609!3m4!1s0x3056a0be21d7838f:0x1d0223bd14fa9fd0!8m2!3d9.3602426!4d99.1712609 Suan Mokkh. Info: Google Maps.]&lt;/ref&gt; ([[tai keel]]es ''วัดสวนโมกขพลาราม'', 'vabanemise aed') on [[Budism|budistlik]] klooster ehk [[vihaara]] Lõuna-[[Tai]]s [[Surat Thani provints]]is Chaiya ringkonnas.

Suan Mokkhi asutas 1932. aastal [[Buddhadasa|Buddhadasa Bhikkhu]], järgides [[Tai metsatraditsioon]]i.

Suan Mokkh on üks tuntumaid ja austatumaid kloostreid Lõuna-Tais ja mujalgi. Paljude Tai kloostrite praegused juhid on seal viibinud Buddhadasa Bhikkhu õpilastena.

==Retriidikeskused==

Suan Mokkhi kui peakloostriga on seotud [[Bangkok]]is asuv haruklooster ''Buddhadasa Indapanno Archives (Suan Mokkh Bangkok)''&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.bia.or.th/en/index.php/contact-us |pealkiri=Suan Mokkh Bangkok. Kontaktandmed kodulehel. |vaadatud=2019-07-10 |arhiivimisaeg=2019-06-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190630224545/http://www.bia.or.th/en/index.php/contact-us |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;, peakloostrist paar km idas asuv [[Retriit|retriidikeskus]] International Dharma Hermitage&lt;ref&gt;[http://www.suanmokkh-idh.org/ &quot;Nanachat&quot;. Retriidikeskuse koduleht.]&lt;/ref&gt; ja selle ümbruse eraklad (''Dhamma Mata'' naistele ja ''Don Kiem Dhamma Hermitage''&lt;ref&gt;[https://www.google.co.th/maps/place/Don+Kiem+Dhamma+Hermitage/@9.320091,99.1212473,11.91z/data=!4m12!1m6!3m5!1s0x3056a0be21d7838f:0x1d0223bd14fa9fd0!2sWat+Suan+Mok+Phalaram!8m2!3d9.3602426!4d99.1712609!3m4!1s0x0:0xf25ffe3df29736db!8m2!3d9.3469817!4d99.1848707 Don Kiem. Info: Google Maps.]&lt;/ref&gt; meestele) ning [[Samui]] saarel asuv retriidikeskus Dipabhāvan Meditation Center.&lt;ref&gt;[https://dipabhavan.weebly.com/ Dipabhavan. Retriidikeskuse koduleht.]&lt;/ref&gt;.

===Suan Mokkh International===

Peakloostrist paar kilomeetrit idas asuva retriidikeskuse Suan Mokkh International ehk International Dharma Hermitage, taipäraselt ''&quot;Nanachat&quot;''&lt;ref&gt;[http://www.suanmokkh-idh.org/ &quot;Nanachat&quot;]&lt;/ref&gt;, asutas 1993. aastal Buddhadasa Bhikkhu eesmärgiga pakkuda välismaalastele võimalust õppida ja praktiseerida Buddha õpetust. Retriidikeskusse kuulub viis meditatsioonihalli, neli majutushoonet kuni 240 osavõtjale, söökla jm rajatisi, muuhulgas looduslikke kuumaveeallikaid.

Tänapäeval toimub seal igal kuul ingliskeelne kümnepäevane vaikimise retriit välismaalastele ja seitsmepäevane retriit tai inimestele. Lisaks neile võib toimuda veel mitmesuguseid üritusi.

Retriidikeskuse läheduses on kaks eraklat, ''Dhamma Mata'' nunnadele ja naistele ning ''Don Kiem''&lt;ref&gt;[https://www.google.co.th/maps/place/Don+Kiem+Dhamma+Hermitage/@9.320091,99.1212473,11.91z/data=!4m12!1m6!3m5!1s0x3056a0be21d7838f:0x1d0223bd14fa9fd0!2sWat+Suan+Mok+Phalaram!8m2!3d9.3602426!4d99.1712609!3m4!1s0x0:0xf25ffe3df29736db!8m2!3d9.3469817!4d99.1848707 Don Kiem]&lt;/ref&gt; munkadele ja meestele, kus on võimalik pikemalt peatuda ja süvenenult praktiseerida.

===Dipabhāvan Meditation Center===

Samui saarel asuva Dipabhavani retriidikeskuse&lt;ref&gt;[https://dipabhavan.weebly.com/ Dipabhavan]&lt;/ref&gt; asutas 2004. aastal Ajahn Poh, praegune Suan Mokkhi kloostriülem. Selle eesmärk on pakkuda välismaalastele võimalust õppida ja praktiseerida Buddha õpetust.

Tänapäeval ajal toimub seal igal kuul kaks ingliskeelset seitsmepäevast vaikimisretriiti ja üks venekeelne. Lisaks neile toimub retriite ja muid üritusi tai inimestele.

==Pildigalerii==
&lt;gallery&gt;
Pilt:Suan Mokkh Sala.jpg|Meditatsioonihall retriidikeskuses
Pilt:Suan Mokkh.jpg|Retriidikeskuse söökla ja haldushoone
Pilt:Spiritual Theater2.jpg|Pildigalerii peakloostris
Pilt:Quarters for international laymen.jpg|Don Kiemi peahoone
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* Buddhadasa Bhikkhu, 1980. The First Ten Years of Suan Mokkh.

==Välislingid==
* [https://www.suanmokkh.org/suanmokkh Wat Suan Mokkh Peakloostri veebileht]
* [http://www.bia.or.th/en/index.php/contact-us# Buddhadasa Indapanno Archives Suan Mokkh Bangkok]
* [http://www.suanmokkh-idh.org/ International Dharma Hermitage Retriidikeskus peakloostri juures]
* [https://dipabhavan.weebly.com/ Dipabhāvan Meditation Center Retriidikeskus Samui saarel]

[[Kategooria:Theravaada]]
[[Kategooria:Budistlikud ehitised]]
[[Kategooria:Tai kloostrid]]</text>
      <sha1>qwtvsg6binbr108qy5e0xow1tn8y0ek</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ervin László</title>
    <ns>0</ns>
    <id>562191</id>
    <revision>
      <id>7184613</id>
      <parentid>7183923</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T16:12:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7184613</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="675" sha1="03cw6limxomn730b26uc1oqby408mxi" xml:space="preserve">[[Fail:Laszlo Ervin.jpg|pisi]]
'''Ervin László''' ([[12. juuni]] [[1932]] [[Budapest]] – [[29. juuni]] [[2026]]) oli ungari süsteemiteoreetik ja [[teadusfilosoof]].

László oli rahvusvahelise mõttekoja [[Rooma Klubi]] liige ning selle [[1977]]. aasta aruande &quot;Goals for Mankind&quot; peamine autor. Ta asutas mitmeid teadus- ja mõttekodasid, sealhulgas [[Budapesti Klubi]] (Club of Budapest), ning avaldas üle 80 raamatu, milles käsitles süsteemimõtlemist, teadvust, kestlikku arengut ja tsivilisatsiooni tulevikku.

{{JÄRJESTA:László, Ervin}}
[[Kategooria:Ungari teadlased]]
[[Kategooria:Teadusfilosoofid]]
[[Kategooria:Sündinud 1932]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>03cw6limxomn730b26uc1oqby408mxi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Yūsuke Suzuki</title>
    <ns>0</ns>
    <id>567570</id>
    <revision>
      <id>7184582</id>
      <parentid>6741551</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T14:58:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <origin>7184582</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3102" sha1="bw3hil1a5n2aqhev303rdbcs2q651xz" xml:space="preserve">{{Sportlane
| nimi = Yusuke Suzuki
| pilt = Yusuke Suzuki 20140216.jpg 
| pildisuurus = 
| pildiallkiri   =  
| riik = {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapan]]
| sünniaeg  = {{süv|1988|1|2}}
| sünnikoht = [[Nomi]], [[Ishikawa prefektuur|Ishikawa]]
| surmaaeg  =   
| surmakoht = 
| pikkus    = 169 cm
| kaal      = 57 kg
| spordiklubi= 		
| treener = 
| märkus_silt  = 
| märkus = 
| medalid =
{{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku  maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|50 km käimine]]}}
}}
'''Yūsuke Suzuki''' ([[jaapani keel]]es 鈴木 雄介 ''Suzuki Yūsuke''; sündinud [[2. jaanuar]]il [[1988]] [[Nomi]]s [[Ishikawa prefektuur|Ishikawas]]) on [[Jaapan]]i [[kergejõustik]]lane. 

Ta on esindanud Jaapanit [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused|kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] 20 km distantsil kaks korda ja võistelnud [[2012. aasta suveolümpiamängud]]el. Ta püstitas 2015. aastal oma kodulinnas Nomis toimunud võistlustel 20 km käimises ajaga 1:16.36 [[kergejõustiku maailmarekordid|maailmarekordi]]. Ta võitis [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s 50 km käimises kuldmedali.

Suzuki võistles juba noorelt ja tema rahvusvaheline debüüt oli 2004. aasta kergejõustiku juunioride maailmameistrivõistlustel. Ta sai 10 000 meetri käimises pronksmedali 2005. aasta [[Noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|kergejõustiku noorte maailmameistrivõistlustel]] ja kergejõustiku 2006. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel. Ta alustas võistlust seenioride arvestuses aasta hiljem ja tuli Aasia meistrivõistlustel 20 km käimises kuuendaks ja 2007. aasta suveuniversioonil neljandaks. Järgneva kahe aasta jooksul jäi ta Aasia meistrivõistlustel kümnendaks ja viiendaks. Isiklik parim aeg oli tal 1:22.05, kui ta osales [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]], kuid ta oli viimaste käijate hulgas, kes 20 km distantsil finišeerus. 

Ta tuli 2010. aastal Aasia meistriks uue isikliku rekordiga 1:20.06, kuid ei löönud taas läbi ülemaailmsel areenil, saades 2010. aasta IAAFi käimise maailma karikavõistlustel 40. koha. Ta oli aasta lõpus Aasia mängudel viiendal kohal. [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] tõusis ta maailma parimate käijate hulka, kui oli 20 km käimises üldarvestuses kaheksas. [[2012. aasta suveolümpiamängud]]el [[London]]is, lõpetas ta 36. kohal. 2013. aasta hooaja alguses ületas Suzuki Jaapani rekordi kaks korda: ta tuli Jaapani meistriks ajaga 1:19.02. Samal aastal tuli ta ka teist korda Aasia meistriks, finišeerides ajaga 1:18.34 kodulinnas Nomis Ishikawas.

{{Maailmameistrid meeste 35 km ja 50 km käimises}}
{{JÄRJESTA:Suzuki, Yusuke}}
[[Kategooria:Jaapani kergejõustiklased]]
[[Kategooria:Käijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1988]]</text>
      <sha1>bw3hil1a5n2aqhev303rdbcs2q651xz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>18A</title>
    <ns>0</ns>
    <id>567627</id>
    <revision>
      <id>7184614</id>
      <parentid>7149209</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T16:12:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <comment>mall</comment>
      <origin>7184614</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1907" sha1="l6nu1q9wc20yyxmrdrdtzw93v7bwt78" xml:space="preserve">{{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 3|lõpppeatus=Urda|avati=2019|number=18A|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/18/a-b/21213-1/map|eelmine liin=18|järgmine liin=19|järgmine=19 (Tallinna bussiliin)|eelmine=18 (Tallinna bussiliin)|läbi=Vabaduse pst|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/18/a-b|uuendus=1. juuli 2026|pilt=Buss 18 laagri suunes.png}}

'''18A''' on Tallinna bussiliin, mis avati 1. oktoobril 2019 ning sõidab [[Viru Keskuse bussiterminal|Viru Keskusest]] [[Urda raudteepeatus|Urdasse]].

Liin avati pikendusena bussiliinile [[18 (Tallinna bussiliin)|18]], sõites Nõlvaku peatusest edasi kuni Urda peatuseni ning tehes tagasipöörde Tallinna suunas Topi liiklussõlmel.

Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning on käigus kõigil nädalapäevadel. Väljumised 30-55 minuti tagant.

1. augustil 2026 pikendatakse liin 18 18A marsruudile.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Nõmme {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/nomme |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;{{teekaart}}
== Peatuste loend ==
&lt;br /&gt;{{veerud}}
===Viru keskus &gt; Urda===
*Viru keskus 1
*Viru
*Vabaduse väljak
*Kosmos
*Vineeri
*Tallinn-Väike
*Kalev
*Hallivanamehe
*Järve
*Virve
*Risti
*Liiva
*Näituse
*Haava
*Valdeku
*Nurme
*Kaare
*Hiiu
*J. V. Jannseni
*Hõimu
*Vikerkaare
*Raba
*Naaritsa
*Pärnu maantee
*Vana-Pääsküla
*Sillaotsa
*Nõlvaku
*Urda
{{veerud-piir}}

===Urda &gt; Viru keskus===
*Urda
*Laagri
*Nõlvaku
*Vana-Pääsküla
*Pärnu maantee
*Naaritsa
*Raba
*Vikerkaare
*Hõimu
*J. V. Jannseni
*Hiiu
*Kaare
*Nurme
*Valdeku
*Haava
*Näituse
*Liiva
*Risti
*Järve
*Hallivanamehe
*Kalev
*Tallinn-Väike
*Vineeri
*Kosmos
*Vabaduse väljak
*Estonia
*A. Laikmaa
{{veerud-lõpp}}
&lt;br /&gt;

{{Tallinna bussiliinid}}[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>l6nu1q9wc20yyxmrdrdtzw93v7bwt78</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184616</id>
      <parentid>7184614</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T16:16:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184616</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1910" sha1="eqdn2hvee880f00qg9bxnkgvbkaxkyc" xml:space="preserve">{{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 3|lõpppeatus=Urda|avati=2019|number=18A|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/18/a-b/21213-1/map|eelmine liin=18|järgmine liin=19|järgmine=19 (Tallinna bussiliin)|eelmine=18 (Tallinna bussiliin)|läbi=Vabaduse pst|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/18/a-b|uuendus=1. juuli 2026|pilt=Buss 18A Kalevi peatuses.png}}

'''18A''' on Tallinna bussiliin, mis avati 1. oktoobril 2019 ning sõidab [[Viru Keskuse bussiterminal|Viru Keskusest]] [[Urda raudteepeatus|Urdasse]].

Liin avati pikendusena bussiliinile [[18 (Tallinna bussiliin)|18]], sõites Nõlvaku peatusest edasi kuni Urda peatuseni ning tehes tagasipöörde Tallinna suunas Topi liiklussõlmel.

Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning on käigus kõigil nädalapäevadel. Väljumised 30-55 minuti tagant.

1. augustil 2026 pikendatakse liin 18 18A marsruudile.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Nõmme {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/nomme |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;{{teekaart}}
== Peatuste loend ==
&lt;br /&gt;{{veerud}}
===Viru keskus &gt; Urda===
*Viru keskus 1
*Viru
*Vabaduse väljak
*Kosmos
*Vineeri
*Tallinn-Väike
*Kalev
*Hallivanamehe
*Järve
*Virve
*Risti
*Liiva
*Näituse
*Haava
*Valdeku
*Nurme
*Kaare
*Hiiu
*J. V. Jannseni
*Hõimu
*Vikerkaare
*Raba
*Naaritsa
*Pärnu maantee
*Vana-Pääsküla
*Sillaotsa
*Nõlvaku
*Urda
{{veerud-piir}}

===Urda &gt; Viru keskus===
*Urda
*Laagri
*Nõlvaku
*Vana-Pääsküla
*Pärnu maantee
*Naaritsa
*Raba
*Vikerkaare
*Hõimu
*J. V. Jannseni
*Hiiu
*Kaare
*Nurme
*Valdeku
*Haava
*Näituse
*Liiva
*Risti
*Järve
*Hallivanamehe
*Kalev
*Tallinn-Väike
*Vineeri
*Kosmos
*Vabaduse väljak
*Estonia
*A. Laikmaa
{{veerud-lõpp}}
&lt;br /&gt;

{{Tallinna bussiliinid}}[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>eqdn2hvee880f00qg9bxnkgvbkaxkyc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ligatuur (kiri)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>568548</id>
    <revision>
      <id>7185051</id>
      <parentid>6840127</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T08:13:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kontributor 2K</username>
        <id>183181</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>([[c:GR|GR]]) [[c:COM:FR|File renamed]]: [[File:Berliner Strassenschilder.jpg]] → [[File:Berliner Straßenschild Petersburger Straße – Bersarinplatz.jpg]] [[c:COM:FR#FR2|Criterion 2]] (meaningless or ambiguous name)</comment>
      <origin>7185051</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3878" sha1="mpz2b21ytbtgpsi2wp2xopexopaasew" xml:space="preserve">[[File:LigaturesManutius.jpg|thumb|Ligatuurid co, ci, ta, tu [[Aldus Manutius]]e trükises]]
[[File:Ligatures.svg|thumb|Näiteid ligatuuridest [[Ladina kiri|ladina kirjas]] ([[humanistikursiiv]])]]
[[File:Szlig.svg|thumb|Ss-ligatuur [[antiikva]]s, [[Tekstuur (kiri)|tekstuur]]is ja [[fraktuur]]is]]
[[File:Caslon Pro Ligatures.svg|thumb|Adobe Caslon Pro [[Font|fondi]] ligatuurid]]
'''Ligatuur''' [[kirjakunst]]is ja [[tüpograafia]]s on kahe või enama tähe ühendamine üheks märgiks, nii et mõlema algupärast kuju on muudetud.

== Ligatuurid käsikirjades ==
Käsikirjade puhul tingis ligatuuride kasutamise soov kallist [[pärgament]]i kokku hoida (tähed kirjutati kokku, nagu [[æ]] või [[œ]], või kirjutati üksteise kohale, näiteks märgiti järgnev n või m sageli märgina vokaali kohale, samal viisil kujunes kahekordsest n-ist [[ñ]]. Ligatuuride kasutus oli erinevates ajaloolistes kirjastiilides erinev, näiteks kasutab [[karolingide minuskel]] vähem ligatuure kui [[untsiaal]]kiri või hilisemad [[gooti kirjad]]. Bütsantsi ja vene [[kalligraafia]]s on aga kirjastiile, milles ligatuuride kasutamine on omaette eesmärk ja kujundus ornamenditaoline (näiteks slaavi [[vjaz|sidekiri]]). Ka [[iiri-anglosaksi käsikirjad]]es on ''[[incipit]]''-leheküljel sageli kasutatud tervet lehte täitva ornamentaalse initsiaalina mitmest tähest moodustatud ligatuuri.

== Ligatuurid tüpograafias ==
Tüpograafiasse jõudsid ligatuurid käsikirja eeskujul. Tinalao algusaegadel olid nad vajalikud rööpjoondusega toimetulekuks. [[Johannes Gutenberg]] lõi lausa 290 tähelühendit erijuhtude tarvis. Hilisemad tüpograafid leidsid, et palju tähemärke või tähemärkide paare olid ebapraktilised, ning tänapäevaks on valdavalt kasutusel ligatuurid nagu ff, fi, fl, ffi, ffl. Nende puhul on tegemist ühendatud tähtedega, mis annab võimaluse ruumi kokku hoida. Tänapäeval kasutatakse ligatuure (kui nad on kirjatüübis defineeritud) kujunduse esiletõstmiseks. Mõnikord kasutatakse ligatuure ka selliste tähepaaride puhul nagu AA ,HE, LAOC, OO, TR, TT või fj, gi, ky. Ligatuure kasutatakse väga palju ka [[logo]]de disainis. Kui trükisega on tarvis tekitada muljet konservatiivsest, traditsioonidel põhinevast ja samas ka elegantsest disainist, siis võiks kaaluda ligatuuride kasutamist. Siiski on nad tänapäeva digitaalse küljenduse puhul pigem ebapraktilised ja võivad mõjuda liigse peenutsemisena.&lt;ref&gt;M. Levin. Tüpograafia alused. Tallinn, 2011&lt;/ref&gt;

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
LindisfarneFol27rIncipitMatt.jpg|Lindisfarne'i evangeeliumid. Ligatuuri moodustavad tähed LIB (''Liber generationis...'')
Long S-I Garamond sort 001.png|Minuskeltähtede s ja i ligatuur Garamond [[Kirjatüüp|kirjatüübis]] (s tipukaar moodustab i täpi). [[Trükitüüp]] ja selle jäljend
Apostol 1564 Frontispis.jpg|1564. aastal trükitud &quot;Apostli&quot; [[frontispiss]] ja esileht, pealkiri on sidekirjas
Provisoire 2 titre 2.jpg|1500. aastal ilmunud raamatu tiitelleht
Von den Jueden vnd jren Luegen. -, D. M. Luth (3586406160).jpg|Martin Lutheri &quot;Von den Jueden...&quot; tiitelleht
O containing E ligature.jpg|Sõnas Koeln (Köln) on e paigutatud o sisse
Berliner Straßenschild Petersburger Straße – Bersarinplatz.jpg|Ligatuurid ss ja tz Berliini tänavasiltidel
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
* [[Monogramm]]
* [[Digraaf]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.typolexikon.de/ligatur/ Ligatur. – TYPOLEXIKON (saksa keeles)]
* [https://www.typografie.info/3/artikel.htm/wissen/ligaturen-alles-was-man-wissen-muss-r96 Ligaturen - Alles, was man wissen muss. – Typografie.info]
* [http://daten.digitale-sammlungen.de/0003/bsb00038447/images/index.html?fip=193.174.98.30&amp;id=00038447&amp;seite=25 F. Sylburg. Rudimenta Graecae linguae, Francofurti, 1582 (kreeka keele ligatuurid)]

{{tüpograafia}}
[[Kategooria:Kiri]]
[[Kategooria:Ligatuurid| ]]</text>
      <sha1>mpz2b21ytbtgpsi2wp2xopexopaasew</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>November 2019</title>
    <ns>0</ns>
    <id>569916</id>
    <revision>
      <id>7184965</id>
      <parentid>7127986</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:23:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184965</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="44681" sha1="9bqd7igxopk6xhfin0a4mprlfk7juox" xml:space="preserve">'''November 2019''', kroonika.

[[2019]]. aasta [[november]] algas [[reede]]l ja lõppes 30 ööpäeva hiljem [[laupäev]]al.

{{KuupäevadIndeks30|november}}

==[[1. november]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] nimetas president [[Donald Trump]] sisejulgeoleku ministri kohusetäitjaks [[Chad Wolf]]i, kes pidi ametisse astuma pärast [[November 2019#11. november|11. novembrit]].&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised]]: [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] presidendikandidaadiks pürginud [[Beto O'Rourke]] teatas, et lõpetab oma valimiskampaania.&lt;ref&gt;[https://www.vox.com/policy-and-politics/2019/11/1/20944401/beto-o-rourke-presidential-bid-end-2020-democratic-primary Beto O’Rourke drops out of the 2020 Democratic primary] Vox, 1.11.2019.&lt;/ref&gt;
* Ameerika Ühendriikide tehnoloogiaettevõte [[Google]] teatas, et omandab 2,1 miljardi USA dollari eest inimeste füüsilist aktiivsust jälgivaid nutiseadmeid tootva ettevõtte [[Fitbit]].&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/article/us-fitbit-m-a-alphabet/google-taps-fitness-tracker-market-with-2-1-billion-bid-for-fitbit-idUSKBN1XB47G Google taps fitness tracker market with $2.1 billion bid for Fitbit] Reuters, 1.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Holland]]is vabastati haiguse tõttu ametist siseminister [[Kajsa Ollongren]]. Uueks siseministriks nimetati [[Raymond Knops]].&lt;ref name=rulers&gt;[http://rulers.org/2019-11.html November 2019] Rulers.org (vaadatud 6.11.2019).&lt;/ref&gt;
* [[Mali]] põhjaosas [[Ménaka piirkond|Ménaka piirkonnas]] sõjaväe kontrollpostile korraldatud rünnakus hukkus 53 sõjaväelast ja üks tsiviilisik. Vastutuse rünnaku eest võttis äärmuslik islamiorganisatsioon [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]].&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/article/us-mali-security/mali-says-at-least-15-soldiers-killed-in-militant-attack-idUSKBN1XB4W7 Militants kill 54 in attack on Mali army post; IS claims responsibility] Reuters, 1.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Eesti]]s teatas tagasiastumisest ajalehe [[Postimees]] peatoimetaja [[Peeter Helme]], kes oli tööstiili ja väidetavate arvamusvabaduse piiramise katsete tõttu sattunud vastuollu paljude oma toimetuse ajakirjanikega.&lt;ref&gt;[https://majandus24.postimees.ee/6816172/postimehe-peatoimetaja-peeter-helme-otsustas-tagasi-astuda Postimehe peatoimetaja Peeter Helme otsustas tagasi astuda] Postimees Majandus, 1.11.2019.&lt;/ref&gt;

==[[2. november]]==

* [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] nimetas peaminister [[Jüri Ratas]]e ettepanekul uueks väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministriks [[Kaimar Karu]].&lt;ref&gt;[https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/15520-vabariigi-president-nimetas-ametisse-vaeliskaubandus-ja-infotehnoloogiaministri/index.html Vabariigi President nimetas ametisse väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri] Vabariigi Presidendi Kantselei, 2.11.2019.&lt;/ref&gt;

==[[4. november]]==

* [[Belgia]]s teatasid [[Geert Bourgeois]] ja [[Rudy Demotte]], et ei suuda uut valitsust moodustada ja tagastasid oma mandaadi kuningale.&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Jordaania]]s astus tagasi peaminister [[‘Umar ar-Razzāz]]i valitsus, et peaminister saaks hõlpsamini teha muudatusi valitsuse koosseisus.&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Rumeenia]] parlament kinnitas 240 poolthäälega riigi uueks peaministriks [[Ludovic Orban]]i, samal päeval andis Orbani valitsus parlamendi ees ametivande ja astus sellega ametisse.&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] alustas koos teda saatva äridelegatsiooniga kolmepäevast riigivisiiti [[Kuveit|Kuveidis]]. Visiidi raames kohtus president Kuveidi emiiri [[Şabāḩ IV al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]]iga ja Kuveidi peaministri [[Jābir Mubārak al-Ḩamad aş-Şabāḩ]]iga.&lt;ref&gt;[https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/15513-president-kaljulaid-laeheb-aeridelegatsiooniga-riigivisiidile-kuveiti/index.html President Kaljulaid läheb äridelegatsiooniga riigivisiidile Kuveiti] Vabariigi Presidendi Kantselei, 31.10.2019.&lt;/ref&gt;

==[[5. november]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Kentucky]] ja [[Mississippi osariik|Mississippi]] osariigis toimusid kubernerivalimised. Kentucky kuberneriks valiti 49,2% häältest saanud [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]] [[Andy Beshear]] ja Mississippi kuberneriks 52% häältest saanud [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] [[Tate Reeves]].&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Belgia]] kuningas [[Philippe I (Belgia)|Philippe I]] tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks [[Paul Magnette]]'ile.&lt;ref name=rulers/&gt;

==[[6. november]]==

* [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatide]] parlament valis presidendiks tagasi [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]]i.&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Botswana]] president [[Mokgweetsi Masisi]] tegi teatavaks oma uue valitsuse koosseisu.&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Colombia]]s astus ametist tagasi kaitseminister [[Guillermo Botero]].&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Liechtenstein]]i parlament valis 18 poolthäälega uueks välisministriks [[Katrin Eggenberger]]i.&lt;ref name=rulers/&gt;

==[[7. november]]==

* [[Mauritius]]el toimusid [[2019. aasta Mauritiuse parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis ülekaalukalt ka seni võimul olnud vasaktsentristlik [[Mouvement Socialiste Militant]], mis sai 69-liikmelises parlamendis 38 kohta. Valimisaktiivsus oli 76,8%.&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Eesti]]s teatas [[Tartu]] abilinnapea [[Monica Rand]], et on valmis lahkuma abilinnapea ametist. Ranna lahkumist oli nõudnud Keskerakonna Tartu piirkonna uus esimees [[Jaan Toots]] ja sellest tekkinud sisekonflikti lahendamisse sekkus ka erakonna esimees [[Jüri Ratas]] . Järgmisel päeval teatas Rand, et tema otsust ametist lahkuda oli mõjutanud talle erakonnakaaslase tehtud ähvarduskõne, mille asjus ta pöördus ka politseisse.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1001081/monica-rand-ahvarduskone-mojutas-mind-abilinnapea-kohalt-lahkuma Monica Rand: ähvarduskõne mõjutas mind abilinnapea kohalt lahkuma] ERR Uudised, 8.11.2019.&lt;/ref&gt;
* Eestis andis [[XIV Riigikogu]] ees ametivande ja astus sellega ametisse väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister [[Kaimar Karu]].&lt;ref&gt;[https://poliitika.postimees.ee/6820271/pildid-valiskaubanduse-ja-it-minister-kaimar-karu-andis-ametivande  Pildid: väliskaubanduse ja IT-minister Kaimar Karu andis ametivande] Postimees, 7.11.2019.&lt;/ref&gt;

==[[8. november]]==

* [[Brasiilia]]s vabastati vanglast korruptsiooni eest karistust kandnud endine president [[Luiz Inácio Lula da Silva]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1001258/brasiilia-endine-president-lahkus-vanglast Brasiilia endine president lahkus vanglast] ERR Uudised, 9.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Guinea-Bissau]]s astus ametist tagasi vaid paar nädalat varem valitsusjuhiks saanud peaminister [[Faustino Imbali]].&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Iisrael]]i peaministri kohusetäitja [[Binyamin Netanyahu]] nimetas oma ajutise valitsuse uueks kaitseministriks [[Naftali Bennett]]i.&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Läti]] [[Seim (Läti)|parlament]] kiitis esimesel lugemisel heaks haldusreformi seaduse eelnõu, kuid suunas selle enne edasist menetlemist komisjoni, mis peab kaaluma ka omavalitsuste poolt eelnõule esitatud vastuargumente. Vastavalt eelnõule peaks Läti kohalike omavalitsusüksuste arv vähenema 80 võrra (119 asemel 39).&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1001135/lati-parlament-kiitis-protestidest-hoolimata-haldusreformi-heaks Läti parlament kiitis protestidest hoolimata haldusreformi heaks] ERR Uudised, 8.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Poola]] peaminister [[Mateusz Morawiecki]] tegi teatavaks oma uue valitsuse koosseisu. Võtmekohtadest vahetus vaid rahandusminister, kelleks sai [[Tadeusz Kościński]].&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Tšiili]] pealinnas [[Santiago]]s toimunud meeleavaldusel majandusliku ebavõrdsuse vastu muutus rühm meeleavaldajaid vägivaldseks. Nad süütasid põlema Pedro de Valdivia nimelise eraülikooli haldushoone puitkatuse ja rüüstasid läheduses asunud katoliku kiriku.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1001257/protestijad-suutasid-tsiilis-ulikoolihoone-ja-ruustasid-kirikut Protestijad süütasid Tšiilis ülikoolihoone ja rüüstasid kirikut] ERR Uudised, 9.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Eesti]]s teatas ametist lahkumisest maaeluministri [[Mart Järvik (poliitik)|Mart Järvik]]u nõunik, advokaat [[Urmas Arumäe]], kelle suhtes oli algatatud uurimine seoses väidetava huvide konfliktiga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1001053/arumae-lahkus-jarviku-nouniku-ametist Arumäe lahkus Järviku nõuniku ametist] ERR Uudised, 8.11.2019.&lt;/ref&gt;
* Eestis esitas [[Coop Pank]] taotluse oma aktsiate noteerimiseks [[Tallinna börs]]il.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1000926/coop-pank-esitas-taotluse-borsile-minekuks Coop pank esitas taotluse börsile minekuks] ERR Uudised, 8.11.2019.&lt;/ref&gt;

==[[9. november]]==

* [[Tšiili]] pealinnas [[Santiago]]s tungisid meeleavaldajad öösel [[Argentina]] saatkonda ja süütasid selle põlema, kuna Argentina võimud olid avalikult teatanud toetusest Tšiili presidendile [[Sebastián Piñera]]le.&lt;ref&gt;[https://www.mdzol.com/mundo/bordon-fue-muy-duro-ingresaron-rompiendo-todos-los-vidrios-20191109-51612.html Bordón: &quot;Fue muy duro, ingresaron rompiendo todos los vidrios&quot;] MDZ, 9.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Eesti]]s [[Tartu]]s kogunes erakonna [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] volikogu. Volikogu tegi ettepaneku luua keeleinspektsiooni asemele laiemate volitustega keeleamet ja astuda samme vältimaks Eesti kõrgkoolides hiilivat üleminekut eesti keelelt inglise keelele kui akadeemilisele ja töökeelele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1001297/isamaa-tahab-keeleinspektsiooni-asemel-mojuvoimsamat-keeleametit Isamaa tahab keeleinspektsiooni asemel mõjuvõimsamat keeleametit] ERR Uudised, 9.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Tallinna lennujaam]]as andis kümnetunnise pausideta kontserdi pianist [[Arko Narits]], esitades selle aja vältel korduvalt ainult ühte muusikapala, helilooja [[Erik Satie]] teost &quot;Vexations&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1001455/noor-pianist-pani-inimvoimed-proovile Noor pianist pani inimvõimed proovile] ERR Uudised, 10.11.2019.&lt;/ref&gt;

==[[10. november]]==

* [[Boliivia]]s astus massimeeleavalduste tulemusel tagasi president [[Evo Morales]], keda kahtlustati valimispettuse korraldamises. Kuna koos temaga astusid tagasi ka asepresident, parlamendi ülemkoja ja parlamendi alamkoja esimees, teatas presidendi kohuste täitma asumisest ülemkoja teine aseesimees [[Jeanine Áñez]].&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Hispaania]]s toimusid [[2019. aasta novembri Hispaania parlamendivalimised|erakorralised parlamendivalimised]]. Valimised võitis ka seni võimul olnud [[Hispaania Sotsialistlik Töölispartei]], saades 28,8% häältest. See tulemus tagas erakonnale vaid 120 kohta 350-liikmelises parlamendis, mis ei lahendanud valimiste korraldamise peamist põhjust – luua võimalused toimiva valitsuskoalitsiooni moodustamiseks. Valimisaktiivsus oli 69,9%.&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Rumeenia]]s toimus [[2019. aasta Rumeenia presidendivalimised|presidendivalimiste]] esimene voor. Teise vooru, mis toimub [[24. november|24. novembril]], pääsesid edasi senine president [[Klaus Iohannis]] (38% häältest) ja endine peaminister [[Viorica Dăncilă]] (23% häältest). Valimisaktiivsus oli umbes 51%.&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Eesti]]s tähistati [[isadepäev]]a. [[Tallinn]]as [[Estonia kontserdisaal]]is kuulutas [[Eesti Naisliit]] [[aasta isa]]ks meestelaulu eestvedaja ja endise [[Anija vald (2002)|Anija]] vallavanema, 2 lapse isa [[Arvi Karotam]]e.&lt;ref&gt;[https://menu.err.ee/1001449/aasta-isa-on-arvi-karotam Aasta isa on Arvi Karotam] ERR Menu, 10.11.2019.&lt;/ref&gt;

==[[11. november]]==

* [[Boliivia]] endine president [[Evo Morales]] asus [[Chimore]] linnas lennukile, et suunduda eksiili [[Mehhiko]]sse.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20191112040852/https://uk.reuters.com/article/uk-bolivia-election/bolivias-morales-boards-plane-to-mexico-as-protests-rage-in-la-paz-idUKKBN1XL1DZ Bolivia's Morales boards plane to Mexico as protests rage in La Paz] Reuters, 11.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Liechtenstein]]is astus ametisse välisminister [[Katrin Eggenberger]].&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Prantsusmaa]] lõunaosas oli maavärin 5,4 [[Maavärina magnituud|magnituud]]i, mida oli tunda linnades [[Montpellier]], [[Lyon]], [[Saint-Étienne|St Etienne]], [[Grenoble]], [[Avignon]] ja [[Marseille]].&lt;ref&gt;[https://apnews.com/5f6418c00c5c460f825ad8dee271b66e Magnitude-5.4 earthquake felt in southern France], AP, 11.11.2019.&lt;/ref&gt;

==[[12. november]]==

* [[Bangladesh]]is [[Brahmanbaria]]s põrkasid kohaliku aja järgi kl 3 paiku kokku kaks reisirongi. Õnnetuses hukkus vähemalt 16 ja sai vigastada 40 inimest.&lt;ref&gt;[https://uk.reuters.com/article/uk-bangladesh-trains-accident/head-on-collision-of-bangladesh-trains-kills-16-injures-40-idUKKBN1XM05Z?il=0 Head-on collision of Bangladesh trains kills 16, injures 40]{{Kõdulink|aeg=september 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 12.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Boliivia]]s kuulutas senati teine aseesimees [[Jeanine Áñez]] ennast ametlikult presidendi kohusetäitjaks. Samal päeval tunnustas teda selles ametis ka Boliivia konstitutsioonikohus.&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Iisrael]]i kaitsejõud tapsid suunatud õhulöögiga [[Gaza tsoon]]ile äärmusliku islamiorganisatsiooni [[Islamidžihaad]] komandöri [[Baha Abu al-Atta]]. Ühtlasi korraldas Iisrael õhurünnaku ka sama rühmituse teise juhi kodule [[Süüria]] pealinnas [[Damaskus]]es.&lt;ref&gt;[https://uk.reuters.com/article/uk-israel-palestinians-blast/israel-kills-islamic-jihad-commander-in-gaza-another-targeted-in-damascus-idUKKBN1XM088?il=0 Israel kills Islamic Jihad commander in Gaza, another targeted in Damascus]{{Kõdulink|aeg=september 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 12.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[India]]s kehtestas president [[Ram Nath Kovind]] otsevalitsuse [[Maharashtra]] osariigi üle, sest osariigi parlament ei suutnud nõutud aja jooksul moodustada uut valitsust.&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Mauritius]]el vannutati [[2019. aasta Mauritiuse parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] järel ametisse [[Pravind Jugnauth]]i uus valitsus.&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Moldova]]s avaldas parlament 63 poolthäälega umbusaldust peaminister [[Maia Sandu]] valitsusele.&lt;ref name=rulers/&gt; 

==[[13. november]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] astus sisejulgeolekuministri kohusetäitjana ametisse [[Chad Wolf]].&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Boliivia]]s teatas [[November 2019#10. november|10. novembril]] enda tagasiastumisest teatanud senati esimees [[Adriana Salvatierra]], et kuna ta ei ole ametlikult tagasiastumisavaldust esitanud, on ta endiselt oma ametikohustes ja saab pretendeerida riigipea kohuste täitmisele. Parlamendihoonesse Salvatierral aga siseneda ei võimaldatud. Samal päeval nimetas eelmisel päeval ametlikult presidendi kohusetäitjaks kinnitatud [[Jeanine Áñez]] ametisse oma valitsuskabineti.&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Moldova]] president [[Igor Dodon]] nimetas peaministrikandidaadiks [[Ion Chicu]].&lt;ref name=rulers/&gt;

==[[14. november]]==

* [[Kuveit|Kuveidis]] astus ametist tagasi peaminister [[Jābir Mubārak al-Ḩamad aş-Şabāḩ]]i valitsus.&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Moldova]] parlament kinnitas 62 poolthäälega peaministriks [[Ion Chicu]]. Samal päeval andis tema valitsus ka ametivande ja astus sellega ametisse. Välisministriks sai [[Aureliu Ciocoi]], siseministriks [[Pavel Voicu]], kaitseministriks [[Victor Gaiciuc]] ja rahandusministriks [[Sergiu Puscuta]].&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Poola]]s nimetati valitsusjuht [[Mateusz Morawiecki]] [[2019. aasta Poola parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] järel uuesti ametlikult peaministrikandidaadiks.&lt;ref name=rulers/&gt;

==[[15. november]]==

* [[Poola]]s astus ametisse peaminister [[Mateusz Morawiecki]] uus valitsus.&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Tuneesia]] president [[Qais Su‘ayyid]] tegi ettepaneku uue valitsuse moodustamiseks [[Habib Jemli]]le.&lt;ref name=rulers/&gt;

==[[16. november]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Louisiana]] osariigis toimusid kubernerivalimised. 51% valijate toetusel valiti ametisse tagasi senine kuberner, [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]] [[John Bel Edwards]].&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Hongkong]]is toimus vaatamata kestvatele ja isegi laienenud meeleavaldustele [[geiparaad]]. Kuna meeleavalduste tõttu kehtestatud politseipiirangud keelasid tänavatel marssimise, toimus paraad rahumeelse kogunemisena Hongkongi sadamaalal.&lt;ref&gt;[https://www.smh.com.au/world/asia/hong-kong-s-pride-parade-marches-on-despite-city-wide-protests-20191116-p53b9t.html Hong Kong holds gay pride rally as police ban march] The Sydney Morning Herald, 16.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Sri Lanka]]s toimusid [[2019. aasta Sri Lanka presidendivalimised|presidendivalimised]]. Valimised võitis esimeses voorus [[Gotabaya Rajapaksa]], kes kogus 52,2% valijate toetuse. Valimisaktiivsus oli 83,7%.&lt;ref name=rulers/&gt;

==[[17. november]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis [[Fresno]] linnas ühe eramaja tagahoovis toimunud perekondliku koosviibimise ajal avas relvastatud isik seal tule, hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.&lt;ref&gt;[https://edition.cnn.com/2019/11/18/us/fresno-mass-shooting-football-party/index.html At least 10 people were shot, 4 fatally, at a backyard football watch party in Fresno, California] CNN, 18.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Gruusia]] pealinnas [[Thbilisi]]s toimus opositsiooni korraldatud meeleavaldus, millel osalenud tuhanded inimesed nõudsid uute parlamendivalimiste korraldamist. Meeleavaldused on Gruusias toimunud sellest ajast alates kui valitsev erakond [[Gruusia Unistus]] loobus eelmiste parlamendivalimiste eel lubatud valimisreformi läbiviimisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1004039/gruusias-nouavad-tuhanded-opositsiooni-toetajad-uusi-valimisi Gruusias nõuavad tuhanded opositsiooni toetajad uusi valimisi] ERR Uudised, 17.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Hongkong]]is [[Hongkongi Polütehniline Ülikool|Polütehnilise Ülikooli]] juures vallandusid kokkupõrked peamiselt üliõpilastest meeleavaldajate ja politsei vahel. Politsei kasutas paiguti vägivaldseks muutunud meeleavaldajate vastu veekahureid ja pisargaasi. Meeleavaldajad vastasid politsei rünnakutele omakorda vibunoolte tulistamise ja süütepommidega.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/article/us-hongkong-protests/hong-kong-campus-protesters-fire-bows-and-arrows-set-fires-idUSKBN1XQ0OJ Hong Kong campus protesters fire arrows as anti-government unrest spreads] Reuters, 17.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Tai]] pealinnas [[Bangkok]]is toimunud pressikonverentsil teatasid Ameerika Ühendriikide kaitseminister [[Mark Esper]] ja [[Lõuna-Korea]] kaitseminister [[Jeong Kyeong-doo]], et kaks riiki peatavad ajutiselt oma traditsioonilise ühise õhuväeõppuse, mida [[Põhja-Korea]] on nimetanud provokatiivseks. Otsus peaks aitama kaasa rahuprotsessi edasiliikumisele Põhja- ja Lõuna-Korea vahel.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20191117061650/https://www.sfchronicle.com/news/us/article/US-S-Korea-postpone-joint-exercise-criticized-by-14841116.php US, S Korea postpone joint exercise criticized by N Korea] San Francisco Chronicle, 17.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Valgevene]]s toimusid [[2019. aasta Valgevene parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. [[Valgevene Kommunistlik Partei]] sai 11 kohta, kõik muud parteid kokku 10 kohta, ülejäänud 89 kohta läksid sõltumatutele kandidaatidele. Valimisaktiivsus oli 77,2%.&lt;ref name=rulers/&gt;

==[[18. november]]==

* [[Hispaania]] [[Barcelona]]s algas kohtuprotsess [[Kataloonia]] autonoomse piirkonna presidendi [[Quim Torra]] üle, keda süüdistatakse allumatuses keskvalitsuse korraldustele eemaldada ühiskondlikelt hoonetelt Kataloonia iseseisvusliikumise sümbolid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1004183/hispaanias-algab-kohtuprotsess-kataloonia-regionaalvalitsuse-juhi-ule Hispaanias algab kohtuprotsess Kataloonia regionaalvalitsuse juhi üle] ERR Uudised, 18.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Hongkong]]i ülemkohus kuulutas valitsuse poolt suurte meeleavalduste tõttu kehtestatud maskikandmise keelu avalikes kohtades põhiseadusega vastuolus olevaks.&lt;ref&gt;[https://www.scmp.com/news/hong-kong/politics/article/3038184/anti-mask-law-quell-hong-kong-protests-ruled Anti-mask law to quell Hong Kong protests ruled unconstitutional by High Court] South China Post, 18.11.2019.&lt;/ref&gt;
* Hongkongi politsei piiras sisse [[Hognkongi Polütehniline Ülikool|Hongkongi Polütehnilise Ülikooli]] linnaku, kuhu olid varjunud arvukad meeleavaldustel osalenud noored.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/article/us-hong-kong-protests/hong-kong-police-seal-off-university-amid-fears-of-crackdown-idUSKBN1XR0O2 Hong Kong protesters pinned back on campus amid fears of crackdown] Reuters, 18.11.2019.&lt;/ref&gt; Hiljem samal päeval tungis politsei linnakusse, kuid kohtas seal meeleavaldajate raevukat vastupanu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1004144/marulipolitsei-tungis-hongkongi-ulikoolilinnakusse Märulipolitsei tungis Hongkongi ülikoolilinnakusse] ERR Uudised, 18.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Marshalli Saared|Marshalli Saartel]] toimusid [[2019. aasta Marshalli Saarte parlamendivalimised|parlamendivalimised]].
* [[Montserrat]]is toimusid [[2019. aasta Montserrati parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimisaktiivsus oli 62,5%.&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Sri Lanka]]s vannutati ametisse president [[Gotabaya Rajapaksa]].&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] on ametlikul visiidil [[Brüssel]]is, kus ta kohtub [[NATO]] peasekretäri [[Jens Stoltenberg]]i, [[Belgia]] peaministri kohusetäitja [[Sophie Wilmès]]i, [[Euroopa Komisjon]]i tulevase presidendi [[Ursula von der Leyen]]i ja [[Euroopa Ülemkogu]] tulevase eesistuja [[Charles Michel]]iga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1004147/kaljulaid-kohtub-stoltenbergi-ja-el-i-uute-liidritega Kaljulaid kohtub Stoltenbergi ja EL-i uute liidritega] ERR Uudised, 18.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Eesti]]s teatas kalatööstusettevõte [[M. V. Wool]], et seiskab alates 2020. aastast ajutiselt kogu tootmise. Kalatööstus on sattunud rahvusvahelisse skandaali seoses [[listeeriabakter]]i leidumusega nende toodetes ja soovib kõik tootmisüksused kolmeks nädalaks sulgeda, et viia läbi suurpuhastus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1004181/m-v-wool-sulgeb-uuest-aastast-ajutiselt-tootmise M.V.Wool sulgeb uuest aastast ajutiselt tootmise] ERR Uudised, 18.11.2019.&lt;/ref&gt;

==[[19. november]]==

* [[Bosnia ja Hertsegoviina]] presidentuur nimetas peaministrikandidaadiks [[Zoran Tegeltija]].&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Kuveit|Kuveidi]] peaministriks sai šeik [[Şabāḩ al-Khālid aş-Şabāḩ]].&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Montserrat]]i peaministrina astus ametisse [[Easton Taylor-Farrell]].&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Eesti]]s selgusid [[kunstnikupalk|kunstnikupalga]] saajad aastateks 2020–2022, kelleks on [[Merike Estna]], [[Raul Keller]], [[Karel Koplimets]], [[Paul Kuimet]] ja [[Kristina Norman]].&lt;ref name=&quot;kunstnikupalgalised&quot;&gt;[https://kultuur.err.ee/1004513/selgusid-uued-kunstnikupalgalised Selgusid uued kunstnikupalgalised] ERR kultuur, 19. november 2019&lt;/ref&gt;
* [[Eesti Ametiühingute Keskliit]] ja [[Eesti Tööandjate Keskliit]] nõustusid [[riiklik lepitaja|riikliku lepitaja]] ettepanekuga, et 2020. aastast on [[Alampalk Eestis|Eesti alampalk]] 3,48 eurot tunnis ja 584 eurot kuus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1004587/ametiuhingud-ja-tooandjad-joudsid-alampalgas-kokkuleppele Ametiühingud ja tööandjad jõudsid alampalgas kokkuleppele] ERR, 19. november 2019&lt;/ref&gt;

==[[20. november]]==

* [[Iisrael]]is teatas peaministrikandidaat [[Benny Gantz]], et ei suuda valitsust moodustada ja tagastas oma mandaadi president [[Reuven Rivlin]]ile. Järgmisel päeval pöördus president parlamendi [[Knesset]]i poole, paludes parlamendil leida uus peaministrikandidaat ja vältida sellega juba kolmandate parlamendivalimiste korraldamist alates kevadest 2019.&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Kanada]]s astus ametisse peaminister [[Justin Trudeau]] uus valitsus. Võtmekohtadest vahetus võrreldes eelmise valitsusega vaid välisminister, kellena alustas tööd [[François-Philippe Champagne]].&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Paavst]] [[Franciscus]] saabus [[Bangkok|Bangkokk]]i, alustades neli päeva kestnud ametlikku visiiti [[Tai]]s.&lt;ref name=paavstivisiit/&gt;
* [[Sri Lanka]]s astus ametist tagasi peaminister [[Ranil Wickremesinghe]].&lt;ref name=rulers/&gt;

==[[21. november]]==

* [[Sri Lanka]]s astus ametisse peaminister [[Mahinda Rajapaksa]], riigi endine president ja uue presidendi [[Gotabaya Rajapaksa]] vanem vend.&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Eesti]]s esitas riigisekretär [[Taimar Peterkop]] peaminister [[Jüri Ratas]]ele uurimiskomisjoni aruande, mille kohaselt ületas maaeluminister [[Mart Järvik (poliitik)|Mart Järvik]] nii kalatööstuses [[M. V. Wool]] avastatud [[listeeria]]bakteri kui ka [[Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet]]i toetustega seotud juhtumites oma ametialast pädevust. Vastavalt varasemale lubadusele avalikustas peaminister samal päeval uurimiskomisjoni aruande ja teatas, et teeb otsuse maaeluministri ametis jätkamise osas hiljemalt järgmisel nädalal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1005374/riigikantselei-jarviku-raport-minister-on-uletanud-oma-padevust Riigikantselei Järviku-raport: minister on ületanud oma pädevust] ERR Uudised, 21.11.2019.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1005390/ratas-lubab-jarviku-osas-otsust-uuel-nadalal Ratas lubab Järviku osas otsust uuel nädalal] ERR Uudised, 21.11.2019.&lt;/ref&gt;
* Eestis teatas [[Viimsi vald|Viimsi vallavalitsus]], et loobus varasemast otsusest vabastada ametist [[Haabneeme Kool]]i direktor [[Sirje Toomla]]. Vald oli süüdistanud direktorit suutmatuses ohjeldada koolis töötanud vägivaldset õpetajat, kuid tema vallandamine kutsus esile laste ja lapsevanemate tugeva meelepaha.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1005240/viimsi-vallavalitsus-taganes-otsusest-vallandada-haabneeme-kooli-direktor Viimsi vallavalitsus taganes otsusest vallandada Haabneeme kooli direktor] ERR Uudised, 21.11.2019.&lt;/ref&gt; 

==[[22. november]]==

* [[Saksamaa]]l [[Leipzig]]is algas valitseva [[Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit|Kristlik-Demokraatliku Liidu]] kongress, millel valiti [[Ursula von der Leyen]]i asemel erakonna uueks aseesimeheks [[Silvia Breher]].

==[[23. november]]==

* [[Paapua Uus-Guinea]] koosseisu kuuluvas [[Bougainville'i autonoomne piirkond|Bougainville'i autonoomses piirkonnas]] algas kaks nädalat kestev iseseisvusreferendum.
* [[Paavst]] [[Franciscus]] alustas neli päeva kestnud ametlikku visiiti [[Jaapan]]is, mille raames ta külastas pealinna [[Tōkyō]]t, [[Hiroshima]]t ja [[Nagasaki]]t. Tegemist on maailma ajaloos paavsti teise visiidiga Jaapanisse, esimese ja enne Franciscust ainsa paavstina külastas Jaapanit 1981. aastal [[Johannes Paulus II]].&lt;ref name=paavstivisiit&gt;[https://press.vatican.va/content/salastampa/en/bollettino/pubblico/2019/10/28/191028a.html Apostolic Trip of His Holiness Francis to Thailand and Japan (19 to 26 November 2019) – Updated Programme] Holy See Press Office, 28.10.2019.&lt;/ref&gt;

==[[24. november]]==

* [[2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised]]: Ameerika Ühendriikides teatas ettevõtja ja endine [[New York|New Yorgi]] linnapea [[Michael Bloomberg]] oma kavatsusest pürgida [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] presidendikandidaadiks.&lt;ref&gt;[https://www.npr.org/2019/11/24/782096579/former-new-york-mayor-michael-bloomberg-is-running-for-president?t=1574667715383 Former New York Mayor Michael Bloomberg Is Running For President] NPR, 24.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Austria]]s [[Steiermark|Steiermarg]]i liidumaal toimusid [[2019. aasta Steiermarki parlamendivalimised|liidumaa parlamendi valimised]]. Valimistel oli 36,1% häältega edukaim [[Austria Rahvapartei]], saades 48-liikmelises parlamendis 18 kohta. Valimisaktiivsus oli 63,5%.&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Boliivia]] parlament annulleeris oktoobris 2019 toimunud [[2019. aasta Boliivia üldvalimised|parlamendi- ja presidendivalimiste]] tulemused ja andis välja seaduse uute valimiste korraldamiseks. Endisel presidendil [[Evo Morales]]el keelati uutel valimistel osalemine.&lt;ref&gt;[https://www.dw.com/en/bolivia-approves-new-elections-excluding-evo-morales/a-51387746 Bolivia approves new elections excluding Evo Morales] Deutsche Welle, 24.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Guinea-Bissau]]s toimus [[2019. aasta Guinea-Bissau presidendivalimised|presidendivalimiste]] esimene voor. Teise vooru, mis toimub [[Detsember 2019#29. detsember|29. detsembril]], pääsesid edasi endine peaminister [[Domingos Simões Pereira]] (40,1% häältest) ja samuti endine peaminister [[Umaro Sissoco Embaló]] (27,6% häältest). Valimisaktiivsus oli 74,4%.&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Hongkong]]is toimusid kohalike omavalitsuste valimised. Valimistel, milles osales umbes 71% hääleõiguslikust elanikkonnast, saatis edu demokraatiameelseid ja laialdast autonoomiat toetavaid kandidaate, kes said piirkonnanõukogudes üle 50% kohtadest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1006654/demokraatiameelseid-kandidaate-saatis-hongkongi-valimistel-edu Demokraatiameelseid kandidaate saatis Hongkongi valimistel edu] ERR Uudised, 25.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Iraak|Iraagi]] pealinnas [[Bagdad]]is ja mitmetes lõunaosa linnades jätkusid valitsusvastased meeleavaldused. Julgeolekujõud avasid meeleavaldajate pihta tule, hukkus vähemalt üheksa inimest ja veel kümned inimesed said vigastada. Alates oktoobrist kestnud meeleavaldustel on sõltumatutel andmetel hukkunud juba ligi 340 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/article/us-iraq-protests/security-forces-kill-nine-in-iraq-protests-idUSKBN1XY04Z Security forces kill nine in Iraq protests] Reuters, 24.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Rumeenia]]s toimus [[2019. aasta Rumeenia presidendivalimised|presidendivalimiste]] teine voor, mille võitis 66,1% häältega senine president [[Klaus Iohannis]].&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Uruguay]]s toimus [[2019. aasta Uruguay presidendivalimised|presidendivalimiste]] teine voor. Valimised võitis napi häälteenamusega, 50,6% häältega [[Luis Alberto Lacalle Pou]]. Valimisaktiivsus oli 90,1%.&lt;ref name=rulers/&gt;

==[[25. november]]==

* [[Mali]] põhjaosas põrkasid lahingoperatsiooni ajal kokku kaks [[Prantsusmaa]] kaitsejõududele kuulunud helikopterit, kokkupõrkes hukkus 13 Prantsuse sõdurit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1007164/malis-hukkus-helikopterite-kokkuporkes-13-prantsuse-sodurit Malis hukkus helikopterite kokkupõrkes 13 Prantsuse sõdurit] ERR Uudised, 26.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Soome]] peaminister [[Antti Rinne]] oli ametlikul visiidil [[Venemaa]] pealinnas [[Moskva]]s, kus kohtus Venemaa peaministri [[Dmitri Medvedev]]iga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1006652/soome-peaminister-teeb-visiidi-moskvasse Soome peaminister teeb visiidi Moskvasse] ERR Uudised, 25.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Eesti]]s oli ametlikul visiidil [[Soome]] parlamendi [[Eduskund|Eduskunna]] esimees [[Matti Vanhanen]], kes kohtus Riigikogu esimehe [[Henn Põlluaas]]a ja presidendi [[Kersti Kaljulaid]]iga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1006667/soome-parlamendi-spiiker-matti-vanhanen-kulastab-eestit Soome parlamendi spiiker Matti Vanhanen külastab Eestit] ERR Uudised, 25.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Jüri Ratase teine valitsus|Eesti valitsus]] vabastas ametist maaeluministeeriumi kantsleri [[Illar Lemetti]]. Samas tegi peaminister [[Jüri Ratas]] ühtlasi presidendile ettepaneku maaeluminister [[Mart Järvik (poliitik)|Mart Järvik]]u ametist vabastamiseks, mille president ka samal päeval kinnitas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1006712/ratas-tegi-ettepaneku-jarviku-ametist-vabastamiseks Ratas tegi ettepaneku Järviku ametist vabastamiseks] [https://www.err.ee/1006688/valitsus-vabastas-lemetti-ametist Valitsus vabastas Lemetti ametist] ERR Uudised, 25.11.2019.&lt;/ref&gt;
* Eesti kultuuriminister [[Tõnis Lukas]] kuulutas [[kodanikupäev]]a puhul välja [[aasta kodanik]]u, kelleks sai muusikapedagoog [[Riina Roose]].&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/6834530/aasta-kodanikuks-sai-riina-roose Aasta kodanikuks sai Riina Roose] Postimees, 25.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Veterinaar- ja toiduamet]] peatas [[listeeria]]bakteri jätkuva leidumuse ja leviku tõttu tootmise ettevõttele [[M. V. Wool]] kuuluvates Harku ja Vihterpalu kalatehastes.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1006786/veterinaar-ja-toiduamet-peatas-tegevuse-m-v-wooli-tehastes Veterinaar- ja toiduamet peatas tegevuse M.V. Wooli tehastes] ERR Uudised, 25.11.2019.&lt;/ref&gt;

==[[26. november]]==

* [[Albaania]]s toimus öösel maavärin, mille tugevuseks mõõdeti 6,4 magnituudi Richteri skaalal ja mille kese asus pealinnast [[Tirana]]st 30 km loodes. Maavärin tekitas ulatuslikke purustusi, kokku varises vähemalt kolm korterelamut. Esialgsetel andmetel hukkus 14 ja vigastada sai veel umbes 600 inimest, hiljem kasvas hukkunute arv 50 inimeseni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1007133/albaania-maavarinas-hukkus-vahemalt-14-sai-viga-600-inimest Albaania maavärinas hukkus vähemalt 14, sai viga 600 inimest] ERR Uudised, 26.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Donald Trump]] teatas kavatsusest kanda [[Mehhiko]] narkokartellid terroriorganisatsioonide nimekirja.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1007475/usa-kannab-mehhiko-narkokartellid-terroriorganisatsioonide-nimekirja USA kannab Mehhiko narkokartellid terroriorganisatsioonide nimekirja] ERR Uudised, 27.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Boliivia]] nimetas pärast 11-aastast pausi suursaadiku Ameerika Ühendriikidesse, kelleks sai [[Walter Oscar Serrate Cuellar]]. Diplomaatilised suhted olid katkenud president [[Evo Morales]]e valitsusajal 2008. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.france24.com/en/20191127-bolivia-picks-first-us-ambassador-in-11-years Bolivia picks first US ambassador in 11 years] France24, 27.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Mauritius]]el astus ametist tagasi presidendi kohusetäitja [[Barlen Vyapoory]]. Presidendi kohuseid asus täitma ülemkohtu esimees [[Eddy Balancy]].&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Eesti]]s oli ametlikul visiidil [[Ukraina]] president [[Volodõmõr Zelenskõi]], kes kohtus visiidi raames nii Eesti presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i kui ka peaministri [[Jüri Ratas]]ega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1007225/zelenski-loodab-eestilt-toetust-uro-julgeolekunoukogus Zelenski loodab Eestilt toetust ÜRO Julgeolekunõukogus] ERR Uudised, 26.11.2019.&lt;/ref&gt;

==[[27. november]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Donald Trump]] allkirjastas varem [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i mõlema koja heakskiidu saanud kaks seadust, mis näevad ette sanktsioonide kehtestamise inimõigiuste rikkumisi toime pannud [[Hiina]] ja [[Hongkong]]i ametnike suhtes ning relvastuse müügi Hongkongi politseile. Seadused võeti vastu eesmärgiga avaldada toetust Hongkongi demokraatia ja autonoomia säilitamise eest võitlevatele meeleavaldajatele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1007807/trump-allkirjastas-hongkongi-meeleavaldajaid-toetavad-seadused Trump allkirjastas Hongkongi meeleavaldajaid toetavad seadused] ERR Uudised, 28.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Bangladesh]]i pealinnas [[Dhaka]]s langetas kohus surmaotsuse seitsmele islamistliku äärmusrühmituse liikmele, kes olid seotud 2016. aastal ühes Dhaka restoranis toimunud terrorirünnaku korraldamise ja läbiviimisega.&lt;ref&gt;[https://www.france24.com/en/20191127-bangladesh-tribunal-sentences-seven-militants-to-death-for-2016-cafe-attack Bangladesh sentences seven militants to death for 2016 cafe attack] France24, 27.11.2019.&lt;/ref&gt; 
* [[Euroopa Parlament]] kinnitas ametisse [[Euroopa Komisjon]]i uue koosseisu, niinimetatud [[Von der Leyeni esimene komisjon|von der Leyeni komisjoni]]. Uue komisjoni koosseisu poolt hääletas 461 parlamendiliiget, vastu hääletas 157 ja erapooletuks jäi 89 parlamendiliiget.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1007529/europarlament-kinnitas-uue-euroopa-komisjoni-ametisse Europarlament kinnitas uue Euroopa Komisjoni ametisse] ERR Uudised, 27.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Hispaania]]s nimetati kaitseminister [[Margarita Robles]] ühtlasi välisministriks, tema uued volitused jõustuvad [[Detsember 2019#1. detsember|1. detsembril]].&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Namiibia]]s toimusid [[2019. aasta Namiibia üldvalimised|parlamendi- ja presidendivalimised]]. Presidendiks valiti tagasi 56,3% häältega [[Hage Geingob]]. Parlamendivalimised võitis ülekaalukalt tema erakond [[Edela-Aafrika Rahvaorganisatsioon]] (SWAPO), mis sai 65,5% häältest ja 63 kohta 96-liikmelises parlamendis. Valimisaktiivsus oli presidendivalimistel 60,8%, parlamendivalimistel 60,4%.&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Soome]]s jõudsid posti- ja logistikavaldkonna ametiühing [[PAU]] ning teenindusala tööandjate liit [[PALTA]] riikliku lepitaja [[Vuokko Piekkala]] vahendusel kokkuleppele, mille kohaselt säilitatakse [[Posti Group]]ile teenuseid osutava 700 pakisorteerija endised töötingimused, vaatamata nende üleviimisele uue ettevõtte alla. Postisorteerijate töötingimuste pärast olid kaks nädalat toimunud ulatuslikud toetusstreigid, mis halvasid lisaks posti- ja logistikateenustele osaliselt ka lennu-, laeva- ja rongiliikluse.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1007543/soome-postitootajate-toovaidlus-sai-lahenduse-streik-loppeb Soome postitöötajate töövaidlus sai lahenduse, streik lõppeb] ERR Uudised, 27.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Eesti]]sse saabus kahepäevasele ametlikule visiidile [[Kanada]] kindralkuberner [[Julie Payette]]. Visiidi esimesel päeval kohtus ta president [[Kersti Kaljulaid]]iga ja osales [[Laulasmaa]]l [[Arvo Pärdi Keskus]]es toimunud kontserdil, kus eesti muusikute kõrval esines ka kindralkuberneri visiidil saatnud Kanada viiuldaja [[Kerson Leong]].&lt;ref&gt;[https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/15576-president-kaljulaid-kohtus-kanada-kindralkuberneri-julie-payettega/index.html President Kaljulaid kohtus Kanada kindralkuberneri Julie Payettega] Vabariigi Presidendi Kantselei, 27.11.2019.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.arvopart.ee/arvo-pardi-keskus/sundmused/sundmus/kontsert-kanada-kindralkuberneri-julie-payettei-auks/ Kontsert Kanada kindralkuberneri Julie Payette’i auks] Arvo Pärdi Keskus (vaadatud 28.11.2019).&lt;/ref&gt;
* Eesti president Kersti Kaljulaid kutsus tagasi mitmed suursaadikud ja nimetas nende asemele uued suursaadikud: Eesti suursaadikuks [[Paapua Uus-Guinea]]s sai [[Kersti Eesmaa]], [[Sri Lanka]]st ja [[Bangladesh]]ist kutsuti tagasi [[Riho Kruuv]] ja tema asemele nimetati [[Katrin Kivi]], [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] juurest kutsuti tagasi [[Kaja Tael]] ja tema asemele nimetati [[Rein Tammsaar]].&lt;ref&gt;[https://www.president.ee/et/ametitegevus/otsused/15573-k-eesmaa-nimetamine/index.html K. Eesmaa nimetamine] [https://www.president.ee/et/ametitegevus/otsused/15574-512-k-kivi-nimetamine-ja-r-kruuvi-tagasikutsumine/index.html K. Kivi nimetamine ja R. Kruuvi tagasikutsumine] [https://www.president.ee/et/ametitegevus/otsused/15575-513-r-tammsaare-nimetamine-ja-k-taela-tagasikutsumine/index.html R. Tammsaare nimetamine ja K. Taela tagasikutsumine] Vabariigi Presidendi Kantselei, 27.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] peapiiskop [[Urmas Viilma]] koos saatjaskonnaga alustas töövisiiti [[Venemaa]] pealinnas [[Moskva]]s, mille raames kohtus ta [[November 2019#29. november|29. novembril]] ka [[Vene Õigeusu Kirik]]u pea, [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]]i [[Kirill]]iga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1007912/peapiiskop-viilma-kohtub-moskvas-patriarh-kirilliga Peapiiskop Viilma kohtub Moskvas patriarh Kirilliga] ERR Uudised, 28.11.2019.&lt;/ref&gt;

==[[28. november]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Donald Trump]] tegi üllatusivisiidi [[Afganistan]]i.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/article/us-usa-trump-afghanistan-taliban/after-trumps-kabul-visit-taliban-says-ready-to-resume-peace-talks-idUSKBN1Y30GR After Trump's Afghan visit, Taliban say they are ready to resume peace talks] Reuters, 29.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Benin]]i valitsus andis [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] suursaadikule [[Oliver Nette]]le aega kuni [[Detsember 2019#1. detsember|1. detsembrini]] riigist lahkumiseks. Benini võimud süüdistasid Nettet riigi siseasjadesse sekkumises, kuna ta oli korduvalt ülesa kutsunud valitsusvastastele meeleavaldustele.&lt;ref&gt;[https://www.dw.com/en/benin-orders-eu-ambassador-to-leave-reports/a-51441422 Benin orders EU ambassador to leave: reports] Deutsche Welle, 28.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Boliivia]] välisministeerium teatas diplomaatiliste suhete taastamisest [[Iisrael]]iga. Boliivia president [[Evo Morales]] oli katkestanud need 2009. aastal reaktsioonina [[Operatsioon Sulatina|operatsioonile Sulatina]].&lt;ref&gt;[https://www.jpost.com/Israel-News/Bolivia-renews-ties-with-Israel-609316 Bolivia renews ties with Israel] The Jerusalem Post, 28.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Iraak|Iraagi]] lõunaosas [[An-Nāşirīyah]]' linnas lasid julgeolekujõud kokkupõrgetes meeleavaldajatega maha 14 inimest. Samuti riigi lõunaosas asuvas [[An-Najaf]]i linnas süütasid meeleavaldajad põlema [[Iraan]]i konsulaadi, reaktsioonina sellele kehtestasid võimud linnas komandanditunni.&lt;ref&gt;[https://www.france24.com/en/20191128-iraq-curfew-implemented-after-security-forces-kill-protesters Iraq curfew implemented after security forces kill protesters] France24, 28.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Liibanon]]is algas bensiinijaamade töötajate tähtajatu streik, mida põhjendati majanduskriisi ning sellest tingitud ebasoodsa valuutakursiga. Liibanoni bensiinijaamad tohivad klientidelt makseid vastu võtta vaid kohalikus valuutas, kuid kütust peavad sisse ostma USA dollarites.&lt;ref&gt;[https://www.france24.com/en/20191128-lebanon-strike-petrol-economic-crisis-banking-currency-deficit Lebanon faces nationwide petrol workers' strike amid economic crisis] France24, 28.11.2019.&lt;/ref&gt;

==[[29. november]]==

* [[Iraak|Iraagis]] teatas tagasiastumisest peaminister [[‘Ādil ‘Abd al-Mahdī]].&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Malta]] peaminister [[Joseph Muscat]] teatas kavatsusest tagasi astuda. Peaministri tagasiastumine on seotud ajakirjanik [[Daphne Caruana Galizia]] mõrva ümber jätkuvate vastuolude ja skandaalidega.&lt;ref&gt;[https://www.dw.com/en/maltas-prime-minister-joseph-muscat-to-resign/a-51471942 Malta's Prime Minister Joseph Muscat to resign] Deutsche Welle, 29.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Sudaan]]i valitsus tühistas kõik seni riiklikul tasandil kehtinud islami seadustest tulenenud piirangud naiste riietusele, liikumisvabadusele, õppimisele ja töötamisele. Samuti saadeti valitsuse otsusega laiali endine võimupartei [[Rahvuskongress (Sudaan)|Rahvuskongress]].&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/world/2019/nov/29/sudan-dissolves-ex-ruling-party-and-repeals-morality-law Sudan ‘on path to democracy’ as ex-ruling party is dissolved] The Guardian, 29.11.2019.&lt;/ref&gt;

==[[30. november]]==

* [[Belgia]]s astus ajutise valitsuse välis- ja kaitseministrina ametisse [[Philippe Goffin]].&lt;ref name=rulers/&gt;
* [[Gruusia]] pealinnas [[Thbilisi]]s toimunud kohtumisel valitseva erakonna [[Gruusia Unistus]] ja opositsioonierakondade esindajate vahel ei jõutud kokkuleppele valimissüsteemi muutmises, mille opositsioon on seadnud 14. novembril alanud massimeeleavalduste lõpetamise peamiseks tingimuseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1009068/gruusia-voimupartei-ja-opositsioon-ei-joudnud-valimissusteemi-muutmises-uksmeelele Gruusia võimupartei ja opositsioon ei jõudnud valimissüsteemi muutmises üksmeelele] ERR Uudised, 30.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Saksamaa]]l toimusid [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|Sotsiaaldemokraatliku Partei]] esimehe valimised. 53,06% häältega valiti erakonna kaasesimeesteks [[Norbert Walter-Borjans]] ja [[Saskia Essen]], kes on väljendanud kahtlusi erakonna osalemise üle valitsuskoalitsioonis [[Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit|Kristlik-Demokraatliku Liiduga]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1009125/saksa-rahandusminister-sai-spd-juhivalimistel-luua Saksa rahandusminister sai SPD juhivalimistel lüüa] ERR Uudised, 30.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Eesti]]s algas [[Tartu Ülikool]]i kui eestikeelse rahvusülikooli asutamise 100. aastapäeva kahepäevane pidulik tähistamine. Pidustused avati helilooja [[Pärt Uusberg]]i uue teose esiettekande ja traditsioonilise tõrvikurongkäiguga.&lt;ref&gt;[https://novaator.err.ee/1009060/galerii-rahvusulikooli-100-aastapaeva-rongkaik Galerii: rahvusülikooli 100. aastapäeva rongkäik] ERR Novaator, 30.11.2019.&lt;/ref&gt;
* [[Tallinn]]as lõppes 23. [[Pimedate Ööde filmifestival]], mis püstitas enam kui 90 000 külastajaga festivali ajaloo publikurekordi. [[Vene Teater|Vene Teatris]] toimunud auhinnatseremoonial kuulutati festivali peaauhinna võitjaks režissöör [[Anshul Chauhan]]i film &quot;[[Vastupidi]]&quot;, parima režissööri auhinna võitis [[Filipiinid]]e filmilavastaja [[Jun Robles Lana]] filmiga &quot;[[Kalel (15)]]&quot;.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1009100/voimsa-publikurekordi-pustitanud-poff-kuulutas-valja-voitjad Võimsa publikurekordi püstitanud PÖFF kuulutas välja võitjad] ERR Kultuur, 30.11.2019.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Sündmused kuude kaupa}}

[[Kategooria:2019| 11]]</text>
      <sha1>9bqd7igxopk6xhfin0a4mprlfk7juox</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Päikeseenergia Eestis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>571693</id>
    <revision>
      <id>7184872</id>
      <parentid>7124795</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T00:58:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7184872</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8831" sha1="68yfxsqe0hwbjocmcqz9xq5et2po7vw" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2022|kuu=september}}
[[Fail:Solar park panels.jpg|pisi|Päikesepaneelid Paldiskis]]
'''[[Päikeseenergia]] on [[Eesti]]s''' osatähtsuselt kolmas [[Taastuv energiaressurss|taastuvenergia ressurss]] [[tuuleenergia]] ja [[biomass]]i järel ning see moodustas 2018. aastal 19% Eesti taastuvenergia tootmisvõimsusest.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Eesti Taastuvenergia Koda|url=http://www.taastuvenergeetika.ee/wp-content/uploads/2019/06/ETEK-Taastuvenergia-aastaraamat-2018.pdf|pealkiri=Taastuvenergia aastaraamat 2018|väljaanne=|aeg=2019|vaadatud=02.12.2019}}&lt;/ref&gt; Eestis toodetakse päikeseenergiast [[Elektrienergia|elektrienergiat]].

Päikeseenergiast [[elektrienergia tootmine]] hakkas Eestis arenema 2000. aastatel ning kasv kiirenes 2010. aastatel. Näiteks 2018. aastal päikeseenergia tootmisvõimsus kuuekordistus.

2022. aasta alguseks oli Eestis ligi 10 000 päikeseenergia väiketootjat ning jaamade võimsus ligines 500 megavatile (MW).&lt;ref&gt;[https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/taastuvenergia/paikeseenergia Päikeseenergia] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (vaadatud 16. septembril 2022)&lt;/ref&gt; Augustis 2022 andsid tippajal päikeseelektrijaamad ühes tunnis võrku 402 MW.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608718357/augustis-uletas-paikese-ja-tuuleenergia-voimsus-vorgus-esmakordselt-400-mw &quot;Augustis ületas päikese- ja tuuleenergia võimsus võrgus esmakordselt 400 MW&quot;] ERR, 16. september 2022&lt;/ref&gt; 2023. aastal oli võrku ühendatud päikeseparkide koguvõimsus 812 MW&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609521502/visioon-2035-5600-mw-taastuvelektrit-ja-1250-mw-juhitavat-tootmist &quot;Visioon 2035: 5600 MW taastuvelektrit ja 1250 MW juhitavat tootmist&quot;] ERR, 14. november 2024&lt;/ref&gt;, 2024. aastal 1210 MW&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Toodang ja prognoos {{!}} Elering |url=https://www.elering.ee/toodang-ja-prognoos |vaadatud=2025-02-13 |väljaanne=www.elering.ee |keel=et |arhiivimisaeg=2025-02-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250213231834/https://elering.ee/toodang-ja-prognoos |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;.

== Geograafiline asukoht päikeseenergia tootmiseks ==
Eestis jõuab aastas maapinnale ühe [[Ruutmeeter|ruutmeetri]] kohta ~3500 [[Džaul|MJ]] päikeseenergiat, mis vastab 969,2 kWh/m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/publikatsioonid/eesti-kiirguskliima-teatmik/ Viivi Russak, Ain Kallis (toimetajad). Eesti kiirguskliima teatmik. EMHI, Tallinn 2003, 384 lk.]&lt;/ref&gt;. Aastaaegade vaheldumine põhjustab väga suurt varieeruvust, näiteks toodavad 90% aasta kogutoodangust päikesepaneelid märtsi ja oktoobri vahel. Talvekuudel on tootlikkus väike. 

Kuigi Eesti asub suurel [[Geograafiline laius|laiuskraadil]] ning [[Päikesekiirgus|päikesekiirguse]] hulk pole võrdlemisi suur, tasub siin päikeseenergiat siiski toota{{lisa viide}}. Arvutuste kohaselt on päikesepaneelide tootlikkus sama suur kui [[Saksamaa]]l, mis on Euroopas päikeseenergia tootmises esirinnas. Vaatamata sellele, et Eesti saab vähem energiat [[Päike]]selt kui Saksamaa, tõstab keskmisest madalam õhutemperatuur päikesepaneelide efektiivsust, mis võrdsustab Eesti ja Saksamaa tootlikkuse. &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4034|pealkiri=Päikeseenergia|väljaanne=Digiõppevaramu|aeg=15. november 2017|vaadatud=02.12.2019}}&lt;/ref&gt;

== Statistika ==
2017. aasta lõpuks moodustas päikeseelektri installeeritud võimsus 4% Eesti taastuvenergia koguvõimsusest, 2018. aasta lõpuks oli selle osakaal peaaegu viiekordistunud ehk 19%. 6–7 aasta jooksul on päikeseenergia osakaal hüppeliselt tõusnud ning tootmisvõimsused on suurenenud sadades kordades. Reaalne elektrienergia toodang päikesest on veelgi suurem, kuna osa toodetud elektrist läheb kasutusse kohapeal ning ei suundu [[Elektrivõrk|elektrivõrku]]. Samuti jäi 2018. aastal paljude päikeseelektrijaamade valmimine ja ühendamine elektrivõrku aasta teise poolde, mistõttu kajastub hüppeline võimsuste ning tootlikkuse kasv 2019. aasta elektritoodangu statistikas.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Päikeseenergia tootmine Eestis&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Eesti Taastuvenergia Koda|url=http://www.taastuvenergeetika.ee/taastuvenergia-aastaraamat-2013-2/|pealkiri=Taastuvenergia aastaraamat 2013|väljaanne=|aeg=2014|vaadatud=02.12.2019}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Eesti Taastuvenergia Koda|url=http://www.taastuvenergeetika.ee/taastuvenergia-aastaraamat-2014/|pealkiri=Taastuvenergia aastaraamat 2014|väljaanne=|aeg=2015|vaadatud=02.12.2019}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Eesti Taastuvenergia Koda|url=http://www.taastuvenergeetika.ee/taastuvenergia-aastaraamat-2015/|pealkiri=Taastuvenergia aastaraamat 2015|väljaanne=|aeg=2016|vaadatud=02.12.2019}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Eesti Taastuvenergia Koda|url=http://www.taastuvenergeetika.ee/aastaraamat2016/|pealkiri=Taastuvenergia aastaraamat 2016|väljaanne=|aeg=2017|vaadatud=02.12.2019}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Eesti Taastuvenergia Koda|url=http://www.taastuvenergeetika.ee/taastuvenergia-aastaraamat-2017-2/|pealkiri=Taastuveneriga aastaraamat 2017|väljaanne=|aeg=2018|vaadatud=02.12.2019}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Statistikaamet|url=https://www.stat.ee/et/uudised/taastuvenergiast-elektri-tootmine-kasvab-joudsalt |pealkiri= Taastuvenergiast elektri tootmine kasvab jõudsalt|väljaanne=|aeg=2021|vaadatud=06.09.2021}}&lt;/ref&gt;
!Aasta
!Tootmisvõimsus (MW)
!Toodetud elektrienergia (GWh)
!Toodetud elektrienergia (GWh)&lt;ref name=&quot;stat&quot;&gt;
{{Netiviide|autor=Statistikaamet|url=https://andmed.stat.ee/et/stat|pealkiri=Statistika andmebaas. Toodetud elektrienergia, GWh|väljaanne=|aeg=2025|vaadatud=19.11.2025}}&lt;/ref&gt;
!Osatähtsus kogu elektrienergia brutotootmises (%)
!Osatähtsus kogu elektrienergia brutotootmises (%)&lt;ref name=&quot;stat&quot; /&gt;
|-
|2011
|0,2
| –
| –
| –
| –
|-
|2012
|0,38
| –
| –
| –
| –
|-
|2013
|1,5
|0,45
| –
|0,003
| –
|-
|2014
|3,34
| –
| –
| –
| –
|-
|2015
|6,5
|1,5
| –
|0,014
| –
|-
|2016
|11,04
|3,0
|9,7
|0,025
|0,08
|-
|2017
|18,36
|5,0
|14,5
|0,041
|0,11
|-
|2018
|110
|13,0
|30,8
|0,105
|0,25
|-
|2019
|42
|42
|73,5
|
|0,97
|-
|2020
|170
|119
|245
|
|4,11
|-
|2021
|395
|305
|354
|
|5,00
|-
|2022
|520
|596
|596
|
|6,69
|-
|2023
|812&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Madis Hindre {{!}} |kuupäev=2024-11-14 |pealkiri=Visioon 2035: 5600 MW taastuvelektrit ja 1250 MW juhitavat tootmist |url=https://www.err.ee/1609521502/visioon-2035-5600-mw-taastuvelektrit-ja-1250-mw-juhitavat-tootmist |vaadatud=2024-11-15 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
|651&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-02-06 |pealkiri=Päikesepargid kataksid isegi rekordiliselt elektrit tootes kõigest kolmandiku Eesti elektrivajadusest |url=https://sakala.postimees.ee/7954241/paikesepargid-kataksid-isegi-rekordiliselt-elektrit-tootes-koigest-kolmandiku-eesti-elektrivajadusest |vaadatud=2024-11-14 |väljaanne=Sakala |keel=et}}&lt;/ref&gt;
|721
|
|12,62
|-
|2024
|1210&lt;ref name = &quot;elering&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Toodang ja prognoos {{!}} Elering |url=https://www.elering.ee/toodang-ja-prognoos |vaadatud=2025-02-13 |väljaanne=www.elering.ee |keel=et |arhiivimisaeg=2025-02-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250213231834/https://elering.ee/toodang-ja-prognoos |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
|1005&lt;ref name = &quot;elering&quot; /&gt;
|1032
|
|16,86
|}
== Päikeseenergiaga tegelevad ettevõtted ==
Eesti päikeseenergiaettevõtteid:

* Nevid Grupp OÜ (päikeseelektrijaamade täislahendused, akusalvestussüsteemid)
* Smartecon OÜ (päikeseelektrijaamade täislahendused)
* SolarStone OÜ (integreeritavad päikesepaneelid)
* Solarstreet OÜ (päikeseelektrijaamad)
* [[AS Eesti Gaas]] (lahendused korteriühistutele ja ettevõtetele)
* [[Eesti Energia|AS Eesti Energia]] (erinevad lahendused)
* Energiapartner OÜ (lahendused era- ja äriklientidele)
* Energogen OÜ (erilahendused hoonetele)
* Solar Light OÜ (päikeseelektrijaamad)&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Merilin Pärli {{!}} |kuupäev=2025-11-19 |pealkiri=Ühe suurima päikeseenergia tootja omavoliline tegevus on probleemiks mitmel pool Eestis |url=https://www.err.ee/1609862070/uhe-suurima-paikeseenergia-tootja-omavoliline-tegevus-on-probleemiks-mitmel-pool-eestis |vaadatud=2025-11-20 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Sunergia OÜ (päikeseenergialahendused era- ja ärikliendile)
* Enery Estonia OÜ&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Rohegeenius |kuupäev=2023-10-06 |pealkiri=Rummus alustas energiatootmist 35 hektaril laiuv liikuvate paneelidega päikesepark |url=https://rohe.geenius.ee/rubriik/rohetehnoloogia/rummus-alustas-energiatootmist-35-hektaril-laiuv-liikuvate-paneelidega-paikesepark/ |vaadatud=2026-01-28 |väljaanne=Rohegeenius}}&lt;/ref&gt; (päikeseelektrijaamad)

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Päikeseenergeetika]]
[[Kategooria:Eesti energeetika]]</text>
      <sha1>68yfxsqe0hwbjocmcqz9xq5et2po7vw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Patrik Sebastian Unt</title>
    <ns>0</ns>
    <id>575753</id>
    <revision>
      <id>7184856</id>
      <parentid>6929090</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T22:55:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Urjalan Kakko</username>
        <id>232367</id>
      </contributor>
      <origin>7184856</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10585" sha1="r4qrtib475ev6d73p0ydvqft32eeh7e" xml:space="preserve">'''Patrik Sebastian Unt''' (sündinud 20. septembril 1999 Tallinnas) on eesti [[helilooja]] ja [[dirigent]].

[[Fail:Patrik Sebastian Unt.jpg|pisi|271x271px|Patrik Sebastian Unt (Foto: Rene Jakobson, 2022)]]

== Elukäik ==
Unt lõpetas 2017. aastal [[Rapla Muusikakool]]i [[saksofon]]i (juhendaja Jandra Puusepp) ja [[klaver]]i erialal ning 2018. aastal [[Rapla ühisgümnaasium|Rapla Ühisgümnaasium]]i kuldmedaliga. 2023. aastal lõpetas Unt [[Eesti Lennuakadeemia]] õhusõiduki juhtimise eriala kiitusega (''[[cum laude]]'').&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vilistlased — Eesti Lennuakadeemia |url=https://lennuakadeemia.ee/akadeemiast/ajalugu/vilistlased |vaadatud=2024-03-13 |väljaanne=lennuakadeemia.ee |arhiivimisaeg=2024-03-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240313114331/https://lennuakadeemia.ee/akadeemiast/ajalugu/vilistlased |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Unt on heliloomingut õppinud nii [[Tauno Aints|Tauno Aintsi]] juhendamisel kui ka saanud koorimuusikaalaseid näpunäiteid [[Pärt Uusberg|Pärt Uusbergilt]], kuid eelkõige on omandanud kompositsiooni iseseisvalt. Ta on olnud lauljana seotud mitme kollektiiviga: [[Veronika Portsmuth|Veronika Portsmuthi]] Kooriakadeemia vokaalgrupp RING ning kammerkoor ja [[Eesti Noorte Segakoor]] ning [[Mitte-Riinimanda]] kooride juures teinud tööd ka koormeistrina. 2015. aastal osales ta Saksamaal Eurotreff'15 koorifestivalil kooritöötoas kontsertmeistrina (dirigent [[:de:Franz_M._Herzog|Franz M. Herzog]]).{{lisa viide}} 

2018. aastal juhatas Unt Raplamaa laulu- ja tantsupeol meeskoore.{{Citation needed}} 

2019. aasta sügisest on ta [[Luuska lauluühing|Luuska Lauluühingu]] peadirigent.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Luuska_laulu%C3%BChing|pealkiri=Luuska lauluühing}}&lt;/ref&gt;

2021. aasta alguses lõi ta Vokaalkammeransambli Vox pUNT, mille juures töötab dirigendi ja kunstilise juhina.{{lisa viide}}

== Looming ==
Unt on loonud üle paarisaja muusikateose nii sooloinstrumentidele ja ansamblitele kui ka sümfooniaorkestrile. Suurem osa koorilauludest on kirjutatud sega- ja naiskoorile ning valdavalt eesti autorite luulele. Undi loomingut on esitatud nii Eestis kui ka välismaal.{{lisa viide}}

Esimesed teosed kirjutas Unt juba 12-aastaselt. Üks tema esimestest segakooriteostest &quot;Viimased lumeta päevad&quot; (2014) [[Kristiina Ehin|Kristiina Ehini]] tekstile valiti tärkavate kooriheliloojate programmi &quot;Sahtlist saali&quot; lõpugalale&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.sahtlistsaali.ut.ee/|pealkiri=Sahtlist saali. Tärkavate kooriheliloojate programm.|autor=|aeg=|vaadatud=2020-01-30|arhiivimisaeg=2020-01-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200130142637/http://www.sahtlistsaali.ut.ee/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;, kus selle esitas [[Tartu Ülikooli Kammerkoor]] (dirigent [[Triin Koch]]); teos võitis karusepäeva preemia.{{lisa viide}}

2019. aasta juunis külastas seoses Taani riigilipu [[Taani lipp|Dannebrogi]] 800. aastapäeva ja [[Eesti lipp|Eesti riigilipu]] 135. aastapäeva raames Eestit Taani kuninganna [[Margrethe II]], mille puhuks telliti Undilt teos &quot;Dannebrog&quot; koorile ja puhkpilliorkestrile&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Siim Jõgis|url=https://xn--snumid-pxa.ee/2019/06/taani-kuninganna-visiidi-auks-tuleb-esitlusele-patrik-sebastian-undi-uudisteos/|pealkiri=Taani kuninganna visiidi auks tuleb esitlusele Patrik Sebastian Undi uudisteos|väljaanne=Raplamaa Sõnumid|vaadatud=2020-01-30|arhiivimisaeg=2020-01-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200130142634/https://xn--snumid-pxa.ee/2019/06/taani-kuninganna-visiidi-auks-tuleb-esitlusele-patrik-sebastian-undi-uudisteos/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;, mis kõlas dirigent Veronika Portsmuthi juhatamisel mitme Eesti ja Taani segakoori, Politsei- ja Piirivalveameti puhkpilliorkestri ning Kopenhaageni Politseiorkestri esituses. Sama ürituse jaoks arranžeeris ta lisaks ka Taani Eurovisiooni võiduloo [[:en:Fly_on_the_Wings_of_Love|&quot;Fly on the wings of love&quot;]] segakoorile ja puhkpilliorkestrile.{{lisa viide}}

Ta on osalenud mitmel Eesti ja rahvusvahelisel omaloomingukonkursil (nt &quot;Noor helilooja&quot;, &quot;Charles B. Olson Young Composer Contest&quot;), kus pälvinud eripreemiaid ja auhinnalisi kohti.{{lisa viide}}

== Teoseid&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Eesti Muusika- ja Infokeskus|url=https://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&amp;mid=32&amp;id=201&amp;lang=est&amp;action=view&amp;method=teosed|pealkiri=Teosed. Patrik Sebastian Unt.|väljaanne=EMIK|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; ==

* &quot;Mäed ja orud&quot; saksofonikvartetile (2013)
* &quot;Viimased lumeta päevad&quot; segakoorile (2014)
* &quot;Étude romantique&quot; klaverile (2015)
*&quot;Klaverikontsert nr. 1. A-moll&quot; sümfooniaorkestrile ja sooloklaverile (2015)
* &quot;Serenaad keelpillikvartetile ja klavessiinile&quot; (2016)
* &quot;Nüüd õhtu on&quot; segakoorile (2018)
* &quot;Järv leegib eha paistel&quot; naiskoorile (2018)
* &quot;Samba de Tartaruga Marinha&quot; akordionile (2019)
* &quot;Dannebrog&quot; koorile ja puhkpilliorkestrile (2019)
*&quot;Typhlochactas mitchelli&quot; sooloflöödile (2020)
*&quot;Mere värvid&quot; mudilaskoorile klaverisaatega (2020)
*&quot;Öö&quot; segakoorile ja saksofonikvartetile (2021)
*&quot;Fragmentation&quot; klaverile, flöödile ja fagotile (2022)

== Saavutused ja tunnustus ==
2014. aastal sai Unt Maxima tulevikutalendi stipendiumi kultuuri kategoorias.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Jõgis, Siim|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=raplamaasonumid20141112.2.4.13|pealkiri=Rapla Ühisgümnaasiumi õpilane säras Maxima tulevikutalendi konkursil|väljaanne=|aeg=12. november 2014|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; 

2017. aastal valiti tema segakooriteos &quot;Viimased lumeta päevad&quot; tärkava koorihelilooja programmi &quot;sahtlist saali&quot; lõppgalale, mille eest andis žürii ka karusepäeva preemia.{{lisa viide}} 

2018. aastal sai Unt Rapla [[Rotary klubi|Rotary]] humanitaarstipendiumi loomingulise tegevuse arendamiseks ja teostamiseks ning Rapla valla kultuuriauhinna &quot;Valla vedur&quot; silmapaistvate loominguliste saavutuste ja kultuurilise panuse eest. Samal aastal võitis ta vabariikliku muusikaolümpiaadi ja rahvusvahelisel muusikaolümpiaadil saavutas kuldmedali ning mõlemal olümpiaadil tunnistati ta parimaks noodistlugejaks ning anti parima omaloomingu eripreemia segakooriteose &quot;Nüüd õhtu on&quot; (tekst [[Kersti Merilaas]]) eest, mida esitas Veronika Portsmuthi kooriakadeemia vokaalgrupp RING.{{lisa viide}} 

2019. aastal saavutas Patrik Sebastian Unt konkursil &quot;Noor helilooja 2019&quot; 3. koha teosega &quot;Samba de Tartaruga Marinha&quot; akordionile, mida esitas [[Henri Zibo]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://kultuur.postimees.ee/6682841/selgus-noore-helilooja-konkursi-voitja|pealkiri=Selgus &quot;Noor helilooja 2019&quot; konkursi võitja|väljaanne=Postimees kultuur|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

2020. aasta septembris kõlasid 3 Undi lastelaulu &quot;Kummaline väikseke&quot; (tekst Taili Vahesaar), &quot;Vihmal on ilus hääl&quot; (tekst [[Jaan Kaplinski]]) ja &quot;Kõnelemise laul&quot; (tekst [[Sulev Oll]]) Eesti Lasterikaste Perede Liidu laulukonkursi &quot;Lasterikkuse võlumaailm&quot; finaalkontserdil Mooste folgikojas. &quot;Noor helilooja 2020&quot; omaloomingukonkursil pälvis ta Klassikaraadio eripreemia teose &quot;Typhlochactas mitchelli&quot; eest sooloflöödile, mida esitas [[Marion Strandberg]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://kultuur.err.ee/1134780/noor-helilooja-2020-on-kristo-klaus|pealkiri=Noor helilooja 2020 on selgunud|väljaanne=ERR|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; [[Eesti Kooriühing|Eesti Kooriühingu]] korraldatud uue koorimuusika kontserdil tuli esiettekandele Patrik Sebastiani teos &quot;Mere värvid&quot; (tekst [[Ilmar Trull]]) mudilaskoorile, mida esitas [[ETV mudilaskoor]] (dirigent [[Silja Uhs]], klaveril [[Aare Külama]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://klassikaraadio.err.ee/1154672/kontserdisaalis-uue-koorimuusika-kontsert-viie-koori-ja-9-uudisteosega|pealkiri=Kontserdisaalis. Uue koorimuusika kontsert viie koori ja 9 uudisteosega.|väljaanne=Klassikaraadio|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

2021. aasta alguses nimetati Unt Tartu 2020. aasta noore kultuurikandja nominendiks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.tartu.ee/et/kultuuritunnustused|pealkiri=Kultuuri aasta aunimetused 2020|väljaanne=Tartu Linn|aeg=10. märts 2021|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

Eesti Kooriühingu koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiatele 2021 nomineeriti Patrik kahes kategoorias: aasta noor dirigent ning aasta koori/orkestrihelilooja.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://kooriyhing.ee/selgunud-on-koori-ja-puhkpillimuusika-aastapreemiate-nominendid-2021/|pealkiri=Kooriühingu aastapreemiate nominendid 2021.|väljaanne=Eesti Kooriühing}}&lt;/ref&gt;

2022. aasta veebruaris toimunud segakooride võistulaulmisel &quot;Tuljak&quot; saavutas ta vokaalkammeransambliga Vox pUNT esikoha vokaalansamblite kategoorias ning pälvis eripreemia parima &quot;Tuljaku&quot; esituse eest ja samuti esikoha Luuska lauluühinguga C-kategoorias.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.segakoorideliit.ee/tuljak/2022/|pealkiri=XXIII segakooride võistulaulmine Tuljak tulemused|väljaanne=Eesti Segakooride Liit}}&lt;/ref&gt;

Eesti Muusika Päevad 2022 raames toimunud konkursil &quot;Noor helilooja 2022&quot; võitis Unt peapreemia flöödile, fagotile ja klaverile kirjutatud teose &quot;Fragmentation&quot; eest. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.helilooja.ee/selgusid-noore-helilooja-konkursi-voitjad/|pealkiri=Noor helilooja 2022 võitjad|väljaanne=Helilooja.ee}}&lt;/ref&gt; 

2023. aasta juulis Saksamaal 12. korda toimunud Johannes Brahmsi nimelisel koorifestival-konkursil autasustas rahvusvaheline žürii vokaalkammeransambli Vox pUNT dirigenti Patrik Sebastian Unti parima dirigendi eripreemiaga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=9. juuli 2023 |pealkiri=ALL GOOD THINGS COME IN FOURS. Vocal Chamber Ensemble Vox pUNT from Estonia wins four awards in Wernigerode. |url=https://www.interkultur.com/newsroom/competitions-festivals/details/news/all-good-things-come-in-fours/ |väljaanne=INTERKULTUR}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.emic.ee/patrik-sebastian-unt-est Heliloojad: Patrik Sebastian Unt. ''EMIK'']
* [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=raplateataja20180511.2.16.10 Patrik Sebastian Unt võitis IX üleriigilise muusikaolümpiaadi. ''Rapla Teataja'']
* [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=raplateataja20170609.2.4 Patrik Sebastianile on noodikiri kui teine emakeel. ''Rapla Teataja'']
* [https://xn--snumid-pxa.ee/2018/02/rapla-rotary-klubi-tunnustas-kogukonna-noori/ Rapla Rotary Klubi tunnistas kogukonna noori. ''Raplamaa Sõnumid'']
* [https://rapla.kovtp.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/sJPTmAKPg162/content/rapla-vald-tanab Rapla vald tänab ja tunnustab 2017. aastal silmapaistvaid isikuid]

[[Kategooria:Eesti heliloojad|Unt_Patrik_Sebastian]]
[[Kategooria:Sündinud 1999]]
{{DEFAULTSORT:Unt_Patrik_Sebastian}}</text>
      <sha1>r4qrtib475ev6d73p0ydvqft32eeh7e</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Elektrėnai omavalitsus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>581960</id>
    <revision>
      <id>7184904</id>
      <parentid>6726658</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:26:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184904</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2505" sha1="h16hostj1tmzs29l3uiwblhb2h1y203" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Elektrėnai omavalitsus
|  nimi1_keel = leedu | nimi1 = Elektrėnų savivaldybė
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 509
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Elektrėnai]]
|  asendikaart = Leedu
}}
'''Elektrėnai omavalitsus''' ([[leedu keel]]es ''Elektrėnų savivaldybė'') on 1. järgu haldusüksus Leedus endise [[Vilniuse maakond|Vilniuse maakonna]] aladel. 

Omavalitsuses on kaks haldusüksust, selle pindala on 509 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; ja elanike arv oli 2020. aastal 23 992 inimest.

Elektrėnai omavalitsus moodustati [[1999]]. aastal [[Trakai rajoon|Trakai]] ja [[Kaišiadoryse rajoon|Kaišiadoryse rajooni]] asulatest. Rajoon koosneb järgmistest valdadest: [[Beižionysi vald|Beižionysi]], [[Elektrėnai vald|Elektrėnai]], [[Gilučiai vald|Gilučiai]], [[Kazokiškėse vald|Kazokiškėse]], [[Kietaviškėse vald|Kietaviškėse]], [[Pastrėvysi vald|Pastrėvysi]], [[Semeliškėse vald|Semeliškėse]] ja [[Vievise vald]].

[[Pilt:ElektrenuSeniunijos.png|pisi|tühi|Elektrėnai omavalitsuse haldusüksused]]

Suurim asula on halduskeskus Elektrėnai linn, teine linn omavalitsuses on [[Vievis]]. Omavalitsuse aladele jääb veel [[Semeliškės]]e [[alev]]. 2011. aasta seisuga oli elanike seas 83,42% [[leedulased|leedulasi]], 7,08% [[poolakad|poolakaid]], 5,86% [[venelased|venelasi]], 1,16% [[valgevenelased|valgevenelasi]], 0,87% [[ukrainlased|ukrainlasi]], 0,15% [[Tatarlased|tatarlasi]] ja 1,46% oli muid rahvusi.

Omavalitsus jääb [[Dzūkija kõrgustik]]ule. Suurim jõgi on loodepiiril voolav [[Neris]], teine tähtsam jõgi on selle lisajõgi [[Strėva]]. Suuremad järved on [[Vievise järv]] ja [[Monis]], selle territooriumile jääb ka [[Elektrėnai veehoidla]]. Osa omavalitsuse territooriumist kuulub [[Nerise regionaalpark]]i, osa aga [[Trakai rahvuspark]]i.

&lt;gallery&gt;
Elektrėnų savivaldybė.JPG|Omavalitsuse haldushoone
Alkų_ąžuolas.JPG|Alkase tamm
Bražuolės_atodanga.JPG|Bražuolė tufipaljand
Ausiutiškių_konglomeratas_-_panoramio_(1).jpg|Ausiutiškėse konglomeraat
Paneriškių_ąžuolas.JPG|Paneriškėse tamm
Mustenių_akmuo,_tvora.JPG|Musteniai rahn
Aleksandriškių_eglė.JPG|Aleksandriškėse kuusk
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commonskat|Elektrėnai Municipality|Elektrėnai omavalitsus}}
* [http://elektrenai.lt/ Elektrėnai omavalitsuse koduleht]

{{Leedu 1. järgu haldusüksused}}

[[Kategooria:Leedu omavalitsused]]
[[Kategooria:Elektrėnai omavalitsus| ]]</text>
      <sha1>h16hostj1tmzs29l3uiwblhb2h1y203</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sigulda vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>584306</id>
    <revision>
      <id>7184912</id>
      <parentid>7146099</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:38:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184912</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5203" sha1="1nrr8p260clangixmjtkxc0wzt1kppf" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Sigulda vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Siguldas pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = LVA Siguldas pagasts COA.png
|  vapi_link = 
|  pindala = 96,3
|  elanikke = 4024
|  elanikke_seis = 2016
|  keskuse_nimi = [[Peltes]]
|  asendikaardi_pilt = Siguldas pagasts LocMap.png
}}
[[Pilt:Kalns un pļava - mikroskops - Panoramio.jpg|pisi|Valla maastik]]
'''Sigulda vald''' ([[läti keel]]es ''Siguldas pagasts'') on vald Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Sigulda]] linnaga, [[More vald|More]], [[Allaži vald|Allaži]], [[Krimulda vald|Krimulda]] ja [[Mālpilsi vald|Mālpilsi vallaga]] ning Cēsise piirkonna [[Līgatne vald|Līgatne vallaga]].

Valla pindala on 96,3&amp;nbsp;km². 2016. aasta seisuga elas seal 4024 inimest.&lt;ref name=&quot;UYU4n&quot; /&gt; Valla keskus on [[Sigulda]] linn, mis aga valla koosseisu ei kuulu. Vallamaja asus aadressil Zinātnes ielā 7, tänapäeval haldab valda piirkonna administratsioon ja vallamaja on üks piirkonna haldushoonetest.&lt;ref&gt;[https://www.sigulda.lv/public/lat/jaunumi/12660/ Siguldas novads]&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Sigulda vallaga liideti aastal 1876 Lorupmuiža piirkond, aastal 1896 aga Jūdaži vald. Aastal 1926 eraldati sellest Sigulda alev, mis kaks aastat hiljem sai linnaõigused. Aastal 1935 oli Sigulda valla pindala 96,8 km².&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt;

1945. aastal moodustati vallas Sigulda ja Jūdaži külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Sigulda külanõukoguga Nurmiži külanõukogu, aastal 1954 aga osa Vildoga külanõukogust. Aastal 1958 liideti külanõukoguga osa Jūdaži külanõukogust, väike osa külanõukogu maadest arvati aga Līgatne külanõukogu koosseisu. Aastal 1974 liideti osa külanõukogust Sigulda linnaga, aastal 1977 aga Krimulda külanõukoguga.&lt;ref name=&quot;mCoDM&quot; /&gt; Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald, mis 2003. aastal Sigulda piirkonna koosseisu arvati. Aastal 2020 liideti osa vallast Sigulda linnaga.&lt;ref&gt;[http://www.aprinkis.lv/index.php/sabiedriba/pasvaldibas/19723-siguldas-pilsetas-teritorija-ieklauj-peltes-kiparus-un-kalnabeites  Siguldas pilsētas teritorijā iekļauj Peltes, Ķiparus un Kalnabeites]&lt;/ref&gt;

== Loodus ==

Suurim jõgi on valla põhjapiiril voolav [[Koiva jõgi|Koiva]]. Looduskaitse all on Nurmiži park, Sauta mägi, Lorupe tamm, Sigulda Beitese allee,Saltavotsi allikas, Külmallikas, Vaimukuusk, Kalnaklaukase künnapuu, Svīķupīte ja Kautraksi kraav, Kaktiņi kraav, Dauda ja Jodupīte org, Kalna Klaukase koobas ning allikad ja üheksa nimetut põlispuud. Valla ja Sigulda linna piirile jääb Kraukļi kuristik. Valla põhjaosa jääb [[Gauja rahvuspark]]i.&lt;ref name=&quot;aC9JE&quot; /&gt;

== Kaitstavad objektid ==

Kultuurimälestistest on regionaalse kaitse all [[Nurmiži mõis]]a hoonetekompleks, sealhulgas kasvuhoone ja talli varemed. Riikliku kaitse all on Vildoga linnamägi ehk Kautraksi mägi.&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]&lt;/ref&gt;

== Asustus ==

2011. aastal elas vallas 1535 [[lätlased|lätlast]], 201 [[venelased|venelast]], 24 [[valgevenelased|valgevenelast]], 20 [[ukrainlased|ukrainlast]], 22 [[poolakad|poolakat]] ja 21 [[leedulased|leedulast]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2020-05-23 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Valla külad:

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt;
|-
| [[Jūdaži]] || ''ciems'' || 257 (2025)
|-
| [[Matiņi]] || ''ciems'' || 144 (2025)
|-
| [[Nurmiži]] ||  ''mazciems''  || 87 (2025)
|-
| [[Vējupīte]] || ''mazciems'' || 97 (2025)
|}
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt;
&lt;gallery&gt;
Gauja - mikroskops - Panoramio (2).jpg|Koiva jõgi
Daudas ūdenskritums.jpg|Dauda jõe org
Krauklu aiza - panoramio.jpg|Kraukļi kuristik
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;UYU4n&quot;&gt;[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde, vaadatud 01.01.2016.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mCoDM&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aC9JE&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS], vaadatud 11.08 2018&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot;&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?id=0&amp;regionaID=0&amp;rajonaID=100013721&amp;veidi=ciems%20Latvij%C4%81&amp;nosaukDala=&amp;nosExact=false&amp;citataDala=false&amp;nosOficial=false&amp;nosNonAccent=false&amp;nosLGIAApproved=false&amp;sortInfo=1 Vietvārdu datubāze], vaadatud 27.12 2018&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

{{Sigulda piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Sigulda piirkond]]</text>
      <sha1>1nrr8p260clangixmjtkxc0wzt1kppf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rovenkõ</title>
    <ns>0</ns>
    <id>584916</id>
    <revision>
      <id>7185063</id>
      <parentid>6483547</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T08:29:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <origin>7185063</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="898" sha1="iz0ijn7o5zbm65gre5952b0zvw7to72" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Rovenkõ
| hääldus = 
| nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Ровеньки
| nimi2_keel = vene | nimi2 = Ровеньки
| lipp = Flag of Rovenki.gif
| lipu_link = [[Rovenkõ lipp]] 
| vapp = Герб_Ровенек.png
| vapi_link = [[Rovenkõ vapp]]
| pindala  = 21,7
| elanikke = 45 900 (2019)
|  asendikaart = Ukraina
}}
'''Rovenkõ''' on [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, 53 km [[Luhansk]]ist lõunas.

==Ajalugu==
Rovenkõd on mainitud [[1705]]. aastal, linnaõigused sai [[1934]]. aastal.

[[Sõda Donbassis|Donbassi sõja]] ajal, [[2014]]. aasta kevadel võtsid keskvalitsuse vastased relvajõud asula oma kontrolli alla.

2013. aastal oli linnas 47 800 elanikku.

Linna läbib raudtee.

Rovenkõst on pärit kosmonaut [[Georgi Šonin]].

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commonskat|Rovenky}}

[[Kategooria:Ukraina linnad]]
[[Kategooria:Luhanski oblast]]</text>
      <sha1>iz0ijn7o5zbm65gre5952b0zvw7to72</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Christian Nodal</title>
    <ns>0</ns>
    <id>586280</id>
    <revision>
      <id>7184850</id>
      <parentid>5787253</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T22:44:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Urjalan Kakko</username>
        <id>232367</id>
      </contributor>
      <origin>7184850</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="464" sha1="ll7jf838hd3rw5r2wzcrtnwzvu3p92u" xml:space="preserve">[[Fail:Christian_Nodal_invitación.jpg|pisi|Christian Nodal (2018)]]

'''Christian Jesús González Nodal''' (sündinud [[11. jaanuar]]il [[1999]] Caborcas [[Sonora osariik|Sonora osariigis]]) on Mehhiko laulja ja laulukirjutaja. 

Tema esimest singlit &quot;Adiós amor&quot;, mis ilmus 2016. aastal Fonovisa plaadifirma kaudu, on YouTube'is vaadatud enam kui 910 miljonit korda.

{{JÄRJESTA:Nodal, Christian}}
[[Kategooria:Mehhiko muusikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1999]]</text>
      <sha1>ll7jf838hd3rw5r2wzcrtnwzvu3p92u</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Reszel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>586438</id>
    <revision>
      <id>7184646</id>
      <parentid>6785084</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T17:27:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7184646</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1198" sha1="4dsp818pgg6aly3j5t1o0f17qq3yz9w" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Reszel
| hääldus = 
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Reszel
| nimi2_keel = saksa | nimi2 = Rößel
| pilt = Reszel_widok_Starego_Miasta_i_Zamku_05.JPG
| pildiallkiri = Reszeli vanalinn
| lipp = POL gmina Reszel flag.svg
| lipu_link = [[Reszeli lipp]]
| vapp = POL_Reszel_COA.svg
| vapi_link = [[Reszeli vapp]]
| pindala =
| elanikke = 4006 (31.12.2024)
| asendikaart = Poola
}}
'''Reszel''' ([[saksa keel|saksa]] ''Rößel'') on linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Kętrzyni maakond|Kętrzyni maakonnas]], [[Reszeli vald|Reszeli valla]] halduskeskus. Reszel asub [[Kętrzyn]]ist umbes 15 km läänes ja [[Olsztyn]]ist ligikaudu 53 km idakirdes.

Reszel asutati [[1241]]. aastal, linnaõigused sai [[1337]]. aastal. [[1466]]. aastal läks [[Poola Kuningriik|Poola Kuningriigi]] koosseisu. [[Esimene Poola jagamine|Esimese Poola jagamise]] tulemusel läks [[1772]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla. Tagasi Poola piires alates [[1945]]. aastast.&lt;ref&gt;[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Reszel;3967329.html Reszel] Encyklopedia PWN&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Warmia-Masuuria vojevoodkonna linnad]]</text>
      <sha1>4dsp818pgg6aly3j5t1o0f17qq3yz9w</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mrągowo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>587278</id>
    <revision>
      <id>7184692</id>
      <parentid>6794021</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:14:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7184692</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1155" sha1="edud98300gdicnz7dsuvke22fmua3s2" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Mrągowo
| hääldus = 
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Mrągowo
| nimi2_keel = saksa | nimi2 = Sensburg
| pilt = 20230809 Rathaus Mrągowo (Sensburg).jpg
| pildiallkiri = Mrągowo raekoda
| lipp = POL_Mrągowo_flag.svg
| lipu_link = [[Mrągowo lipp]]
| vapp = POL_Mrągowo_COA.svg
| vapi_link = [[Mrągowo vapp]]
| pindala =
| elanikke = 19 084 (31.12.2025)
| asendikaart = Poola
}}
'''Mrągowo''' (aastatel [[1945]]–[[1947]] '''Ządźbork''', [[saksa keel|saksa]] ''Sensburg'') on linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Mrągowo maakond|Mrągowo maakonna]] halduskeskus. Mrągowo asub [[Olsztyn]]ist umbes 55 km idas.

Asula on rajatud [[1348]]. aastal, linnaõigused sai ajavahemikul [[1404]]–[[1407]]. [[1920]]. aastal jäi linn rahvahääletuse tulemusel [[Weimari vabariik|Saksamaa]] võimu alla. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] hävis umbes 45% linnast. Alates [[1945]]. aastast on linn Poola koosseisus.&lt;ref&gt;[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Mragowo;3944014.html Mrągowo] Encyklopedia PWN&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Warmia-Masuuria vojevoodkonna linnad]]</text>
      <sha1>edud98300gdicnz7dsuvke22fmua3s2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tulevikuerakond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>589591</id>
    <redirect title="Eesti Rahvusliberaalid – Vabaerakond" />
    <revision>
      <id>7184528</id>
      <parentid>6671800</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T13:04:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>EmausBot</username>
        <id>25097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Eesti Rahvusliberaalid – Vabaerakond]]</comment>
      <origin>7184528</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="49" sha1="f5jvzm4qfflvcilval5wvk13v2zuufk" xml:space="preserve">#suuna [[Eesti Rahvusliberaalid – Vabaerakond]]</text>
      <sha1>f5jvzm4qfflvcilval5wvk13v2zuufk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>TULE</title>
    <ns>0</ns>
    <id>589592</id>
    <redirect title="Eesti Rahvusliberaalid – Vabaerakond" />
    <revision>
      <id>7184527</id>
      <parentid>6671801</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T13:03:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>EmausBot</username>
        <id>25097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Eesti Rahvusliberaalid – Vabaerakond]]</comment>
      <origin>7184527</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="49" sha1="f5jvzm4qfflvcilval5wvk13v2zuufk" xml:space="preserve">#suuna [[Eesti Rahvusliberaalid – Vabaerakond]]</text>
      <sha1>f5jvzm4qfflvcilval5wvk13v2zuufk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti aastapreemia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>590021</id>
    <revision>
      <id>7184767</id>
      <parentid>6320817</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T20:25:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184767</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3703" sha1="f7v3a2gbb6abzwn0suue0c6rkgjhrrg" xml:space="preserve">{{Mitte segi ajada|[[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia]]ga}}

'''Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti aastapreemia''' on üks kaheksast [[Eesti Kultuurkapital]]i välja antavast [[Eesti Kultuurkapitali aastapreemia]]st. Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti aastapreemia määratakse aasta jooksul enim silma paistnud audiovisuaalse kunsti valdkonna tegelastele.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[https://www.kulka.ee/meist/aastapreemiad Aastapreemiad. Eesti Kultuurkapitali veebisait]&lt;/ref&gt;

Audiovisuaalse kunsti aastapreemia nominendid esitab arhitektuuri sihtkapital ja laureaadi valib välja Eesti Kultuurkapitali nõukogu.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Audiovisuaalse kunsti aastapreemia laureaadid ==
* 1995 – [[Mark Soosaar]] (Eesti filmikunsti arendamine ja propageerimine)
* 1996 –
* 1997 – [[Mark Soosaar]] (film &quot;[[Isa, poeg ja püha Toorum]]&quot;)
* 1998 – [[Sulev Keedus]], [[Rein Kotov]], [[Evald Aavik]] (mängufilm &quot;[[Georgica (film)|Georgica]]&quot;)
* 1999 – [[Peep Puks]] (tõsielufilmide &quot;Partituur neuroni genotüübile&quot; ja &quot;Eha fenomen&quot; looja)
* 2000 – [[Heiki Ernits]], [[Janno Põldma]], [[Andrus Kivirähk]], [[Regina Lukk-Toompere]], [[Olav Ehala]] (südamliku huumoriga joonisfilmi “Lotte” loojad)
* 2001 – [[Jüri Sillart]], [[Peeter Tooming]] (dokumentaalfilm &quot;Peeter&quot;)
* 2002 – [[Marko Raat]], [[Arko Okk]], [[Mait Malmsten]] (mängufilm &quot;[[Agent Sinikael]]&quot;)
* 2003 – [[Sulev Keedus]], [[Rein Kotov]], [[Katariina Unt|Katariina Lauk]] (mängufilm &quot;[[Somnambuul]]&quot;)
* 2004 – [[Priit Pärn]], [[Kaspar Jancis]], [[Ülo Pikkov]], [[Priit Tender]] (2004. aasta parim animafilm &quot;[[Frank ja Wendy]]&quot;)
* 2005 – [[Hardi Volmer]], [[Arko Okk]], [[Toomas Kall]] (aasta film &quot;Pärnograafia&quot;)
* 2006 – [[Raimo Jõerand]] (aasta film &quot;Sinimäed&quot;)
* 2007 – [[Veiko Õunpuu]], [[Mart Taniel]], [[Ülo Krigul]], [[Katrin Kissa]] (aasta filmi &quot;[[Sügisball (film)|Sügisball]]&quot; loominguline kollektiiv)
* 2008 – [[Asko Kase]] (aasta film &quot;[[Detsembrikuumus]]&quot;)
* 2009 – [[Kiur Aarma]], [[Jaak Kilmi]] (dokumentaalfilm &quot;[[Disko ja tuumasõda]]&quot;)
* 2010 – [[Mati Kütt]] (animatsioonifilmi &quot;[[Taevalaul]]“ eest)
* 2011 – [[Rainer Sarnet]], [[Mart Taniel]] (mängufilmi „[[Idioot (film 2011)|Idioot]]“ eest)
* 2012 – [[Sulev Keedus]] (dokumentaalfilmi „[[Varesesaare venelased]]“ eest)
* 2013 – [[Zaza Urushadze]], [[Ivo Felt]], [[Rein Kotov]] (aasta film 2013 – mängufilm „[[Mandariinid]]“)
* 2014 – [[Olga Pärn]], [[Priit Pärn]] (aasta film 2014 „[[Lendurid koduteel]]“)
* 2015 – [[Riho Unt]] (aasta film 2015 – nukufilm „[[Isand (film)|Isand]]“)
* 2016 – [[Triin Ruumet]], [[Sten-Johan Lill]], [[Matis Rei]], [[Maie Rosmann-Lill]] (mängufilm &quot;[[Päevad, mis ajasid segadusse]]&quot;)
* 2017 – [[Katrin Kissa]], [[Rainer Sarnet]] (aasta mängufilm &quot;[[November (film 2017)|November]]&quot;)
* 2018 – [[Moonika Siimets]], [[Riina Sildos]], [[Rein Kotov]] (aasta film 2018 – mängufilm &quot;[[Seltsimees laps]]&quot;)
* 2019 – [[Tanel Toom]], [[Ivo Felt]] (aasta film 2019 – &quot;[[Tõde ja õigus (film)|Tõde ja õigus]]&quot;)
*2020 – [[Veiko Õunpuu]] (aasta film 2020 – mängufilm „[[Viimased (film)|Viimased]]”)
*2021 – [[Andris Feldmanis]], [[Dione-Livia Ulman]], [[Juho Kuosmanen]] (mängufilmi &quot;[[Kupee nr 6]]&quot; loominguline koostöö)
*2022 – [[Jaak Kilmi]] (mängufilmi &quot;[[Tagurpidi torn]]&quot; looja)

== Vaata ka ==
* [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==

* [https://www.kulka.ee/meist/aastapreemiad Aastapreemiad. Eesti Kultuurkapitali veebisait]
[[Kategooria:Eesti Kultuurkapital]]
[[Kategooria:Eesti filmiauhinnad]]</text>
      <sha1>f7v3a2gbb6abzwn0suue0c6rkgjhrrg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Piiprellid (tantsurühm)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>590323</id>
    <revision>
      <id>7185026</id>
      <parentid>6707665</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T07:20:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <origin>7185026</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2208" sha1="3r1n4138xpc9fjp2j4ybsv907w1bwo2" xml:space="preserve">[[Pilt:Piiprellid.20260625 180129.jpg|pisi|Piiprellid Neljapäevasel Labajalal]]
'''Piiprellid''' on rahvatantsuselts, mis tegutseb alates [[1989]]. aastast [[Kuressaare]]s.  

[[2006]]. aastal moodustati rühma juurde gümnaasiumiõpilastest noorterühm Öieti. 

Seltsi eesmärgiks on arendada Kuressaares [[rahvatants]]u ja seltsielu. Rühma esinemisprogrammi kuuluvad nii [[folkloor]]sed kui ka autoritantsud. Pidevalt on programmis üle 20 tantsu, nende hulgas eesti rahvatantsu hümn &quot;[[Tuljak (tants)|Tuljak]]&quot;. Rühma hümn on Helgi Alliku seatud tants &quot;Autojuhtide polka&quot;. Rühma juhendaja on Eena Mark.&lt;ref name=&quot;Helmes&quot;&gt;[https://piiprellid.wordpress.com/about/ Tantsurühm Piiprellid. Vaadatud 05.09.2020]&lt;/ref&gt;

==Tähtsamaid tantsuettevõtmisi==
*1994 üldlaulu- ja tantsupidu
*1996 [[Europeade]] ’96 Itaalias
*1998 folklooriüritus Taanis
*[[1999. aasta üldtantsupidu]] &quot;Talismani tantsud&quot;
*2000 Saaremaa laulu- ja tantsupidu
*2001 Jaanipäeva festival Portugalis
*2002 Eesti päevad Rootsis
*2003 Saaremaa laulu- ja tantsupidu
*[[2004. aasta üldtantsupidu]] &quot;Las jääda ükski mets&quot;
*2004 Kuressaare esindamine Soomes Naantalis
*2005 Eesti-Soome laulu- ja tantsupidu
*2007 üleriigiline &quot;Tuljaku&quot; võistutantsimine
*2007 [[X noorte laulu- ja tantsupidu]] &quot;Ilmapuu lävel&quot;
*2007 Roja merepäevad Saaremaa sõprusrajoon Talsis (Läti)
*2008 International Country-Wandering Festival Lõuna-Ungaris
*[[2009. aasta üldtantsupidu]] &quot;Üheshingamine&quot;
*2011 Europeade 2011 Tartus
*2013 võistutantsimine &quot;Pärnu Labajalg 2013&quot;
*[[XIX üldtantsupidu|2014. aasta üldtantsupidu]] &quot;Puudutus&quot; 
*2016 Võrumaa öötantsupidu &quot;Kohtumised ristteel&quot;
*2018 Saare maakonna 46. tantsupidu &quot;Tuhande tunde saar&quot;
*[[XX üldtantsupidu|2019. aasta üldtantsupidu]] &quot;Minu arm&quot;
*2019 [[Ilma Adamson]]i tantsude võistutantsimine&lt;ref name=&quot;Helmes&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://arhiiv.saartehaal.ee/2015/04/15/piiprellid-tahistasid-sunnipaeva-heade-tantsude-poorises/ Piiprellid tähistasid sünnipäeva...] [[Saarte Hääl]] 15.04.2015
* [https://www.youtube.com/watch?v=MkImOmXJpQ4 Autojuhtide polka - Piiprellid].

[[Kategooria:Eesti rahvatantsurühmad]]
[[Kategooria:Saare maakond]]</text>
      <sha1>3r1n4138xpc9fjp2j4ybsv907w1bwo2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185027</id>
      <parentid>7185026</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T07:21:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <origin>7185027</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2212" sha1="54hw8z0b43w0mdjvf2sxoerikb1s3f3" xml:space="preserve">[[Pilt:Piiprellid.20260625 180129.jpg|pisi|Piiprellid Neljapäevasel Labajalal]]
'''Piiprellid''' on rahvatantsuselts, mis tegutseb alates [[1989]]. aastast [[Kuressaare]]s.  

[[2006]]. aastal moodustati rühma juurde gümnaasiumiõpilastest noorterühm Öieti. 

Seltsi eesmärgiks on arendada Kuressaares [[rahvatants]]u ja seltsielu. Rühma esinemisprogrammi kuuluvad nii [[folkloor]]sed kui ka autoritantsud. Pidevalt on programmis üle 20 tantsu, nende hulgas eesti rahvatantsu hümn &quot;[[Tuljak (tants)|Tuljak]]&quot;. Rühma hümn on [[Helgi Allik]]u seatud tants &quot;Autojuhtide polka&quot;. Rühma juhendaja on Eena Mark.&lt;ref name=&quot;Helmes&quot;&gt;[https://piiprellid.wordpress.com/about/ Tantsurühm Piiprellid. Vaadatud 05.09.2020]&lt;/ref&gt;

==Tähtsamaid tantsuettevõtmisi==
*1994 üldlaulu- ja tantsupidu
*1996 [[Europeade]] ’96 Itaalias
*1998 folklooriüritus Taanis
*[[1999. aasta üldtantsupidu]] &quot;Talismani tantsud&quot;
*2000 Saaremaa laulu- ja tantsupidu
*2001 Jaanipäeva festival Portugalis
*2002 Eesti päevad Rootsis
*2003 Saaremaa laulu- ja tantsupidu
*[[2004. aasta üldtantsupidu]] &quot;Las jääda ükski mets&quot;
*2004 Kuressaare esindamine Soomes Naantalis
*2005 Eesti-Soome laulu- ja tantsupidu
*2007 üleriigiline &quot;Tuljaku&quot; võistutantsimine
*2007 [[X noorte laulu- ja tantsupidu]] &quot;Ilmapuu lävel&quot;
*2007 Roja merepäevad Saaremaa sõprusrajoon Talsis (Läti)
*2008 International Country-Wandering Festival Lõuna-Ungaris
*[[2009. aasta üldtantsupidu]] &quot;Üheshingamine&quot;
*2011 Europeade 2011 Tartus
*2013 võistutantsimine &quot;Pärnu Labajalg 2013&quot;
*[[XIX üldtantsupidu|2014. aasta üldtantsupidu]] &quot;Puudutus&quot; 
*2016 Võrumaa öötantsupidu &quot;Kohtumised ristteel&quot;
*2018 Saare maakonna 46. tantsupidu &quot;Tuhande tunde saar&quot;
*[[XX üldtantsupidu|2019. aasta üldtantsupidu]] &quot;Minu arm&quot;
*2019 [[Ilma Adamson]]i tantsude võistutantsimine&lt;ref name=&quot;Helmes&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://arhiiv.saartehaal.ee/2015/04/15/piiprellid-tahistasid-sunnipaeva-heade-tantsude-poorises/ Piiprellid tähistasid sünnipäeva...] [[Saarte Hääl]] 15.04.2015
* [https://www.youtube.com/watch?v=MkImOmXJpQ4 Autojuhtide polka - Piiprellid].

[[Kategooria:Eesti rahvatantsurühmad]]
[[Kategooria:Saare maakond]]</text>
      <sha1>54hw8z0b43w0mdjvf2sxoerikb1s3f3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>José Luis Ábalos</title>
    <ns>0</ns>
    <id>595632</id>
    <revision>
      <id>7184538</id>
      <parentid>6917955</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T13:44:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andreas003</username>
        <id>7485</id>
      </contributor>
      <origin>7184538</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9684" sha1="fm030ugd4m1t47ewpu5oi08wlvd8xsa" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| pilt = José Luis Ábalos 2020 (cropped).jpg
| pildiallkiri = José Luis Ábalos (2020)
| partei = [[Hispaania Sotsialistlik Tööpartei]] (1981–2024)&lt;br&gt;[[Hispaania Kommunistlik Partei]] (1978–1981)
| amet = [[Hispaania transpordiminister]]
| järgmine = [[Raquel Sánchez]]
| ametiajaalgus = 7. juuni 2018
| ametiajalõpp = 12. juuli 2021
| eelmine2 = 
| sünnikoht = [[Torrent (Valencia)|Torrent]], [[Valencia provints]], [[Hispaania]]
| rahvus = [[hispaanlane]]
| nimi = José Luis Ábalos Meco
| eelmine = [[Iñigo de la Serna]]
| alma_mater = [[Valencia ülikool]]
| elukoht = [[Valencia]]
| lapsed = viis last
| elukutse = algklasside õpetaja
| tegevusala = [[poliitika]]
}}

'''José Luis Ábalos Meco''' (sündinud [[9. detsember|9. detsembril]] [[1959]] [[Torrent (Valencia)|Torrentis]]) on [[Hispaania]] endine poliitik. Ta oli aastatel [[2018]]–[[2020]] Hispaania arenguminister ja ministeeriumi ümberkorraldamise järel aastatel 2020–[[2021]] [[Hispaania transpordiminister]]. Ta kannab 2026. aastast korruptsiooni eest 24-aastast vanglakaristust.

== Elulugu ==
Ábalos sündis [[matadoor]]i &quot;Carbonerito&quot; peres. Keskkooli kõrvalt töötas ta suveniiripoes. Pärast keskkooli lõpetamist astus Ábalos [[Valencia ülikool]]i, kus õppis algklasside õpetajaks. Enne poliitikasse siirdumist aitas ta kõigepealt oma vanemaid pereettevõttes, mis valmistas käsitööna valminud [[nukk]]usid, seejärel töötas ta õpetajana kolm kuud [[Quart de Poblet]]is koolis.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Quintanilla |eesnimi=Berta F. |kuupäev=2024-10-11 |pealkiri=Currículum de José Luis Ábalos: el exministro al borde la imputación por el 'caso Koldo' |väljaanne=NoticiasTrabajo |väljaandja=[[HuffPost]] |url=https://noticiastrabajo.huffingtonpost.es/politica/estos-son-todos-trabajos-jose-luis-abalos-nivel-estudios/}}&lt;/ref&gt;

=== Poliitiline karjäär ===
Ábalose poliitiline karjäär algas [[1976]]. aastal [[Hispaania Kommunistlik Noorsooliit|Hispaania Kommunistlikus Noorsooliidus]]. 1978. aastal astus ta [[Hispaania Kommunistlik Partei|Hispaania Kommunistlikku Parteisse]], kuid juba 1981. aastal vahetas ta erakonda ja liitus [[Felipe González]]e juhitud [[Hispaania Sotsialistlik Tööpartei|Hispaania Sotsialistliku Tööparteiga]] (tegutsedes peamiselt selle harus [[Valencia Sotsialistlik Partei|Valencia Sotsialistlikus Parteis]] (PSPV)).&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Gil |eesnimi=Iván |kuupäev=2018-06-05 |pealkiri=José Luis Ábalos, una juventud comunista y una carrera socialista peldaño a peldaño |väljaanne=[[El Confidencial]] |url=https://www.elconfidencial.com/espana/2018-06-05/abalos-psoe-pedro-sanchez-gobierno-ministro-fomento_1573856/}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=José Luis Abalos |url=https://pspv-psoevalencia.org/archivos/documentos/232/jose-luis-abalos.pdf |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=[[Partido Socialista del País Valenciano]]}}&lt;/ref&gt;

Saades heakskiidu õpetajatöölt eemalolekuks, töötas Ábalos aastatel 1983–1988 [[Valencia valitsus]]e esindaja kabinetiülemana. Aastatel 1988–1991 töötas ta Valencia tööministri kabineti juhina.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Sellele lisaks oli ta aastatel 1989–1992 vastutav Valencia rahvusvahelise koostööprogrammi eest.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ábalos Meco, José Luis |url=https://www.congreso.es/en/busqueda-de-diputados?p_p_id=diputadomodule&amp;p_p_lifecycle=0&amp;p_p_state=normal&amp;p_p_mode=view&amp;_diputadomodule_mostrarFicha=true&amp;codParlamentario=127&amp;idLegislatura=XV&amp;mostrarAgenda=false |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=[[Saadikute Kongress]]}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 1992–1999 oli ta [[Valencia linnavolikogu]] sotsialistliku rühma nõunik. Seejärel oli Ábalos ise aastatel 1999–2003, 2003–2007 ja 2007–2009 Valencia linnavolikogu liige. Aastatel 2003–2007 oli ta samuti Valencia provintsi volikogu liige.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; [[2009]]. aastast sai temast [[Valencia autonoomne piirkond|Valencia]] esindajana [[Hispaania parlament|Hispaania parlamendi]] liige ja ta oli parlamendi alamkojas [[Saadikute Kongress]]is [[IX Saadikute Kongress|IX]], [[X Saadikute Kongress|X]], [[XI Saadikute Kongress|XI]], [[XII Saadikute Kongress|XII]], [[XIII Saadikute Kongress|XIII]], [[XIV Saadikute Kongress|XIV]] ja [[XV Saadikute Kongress|XV]] koosseisu liige.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Pärast tema kolleegi [[Antonio Hernando]] lahkumist valiti ta tööpartei pressiesindajaks alamkojas.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Samaaegselt tegi Ábalos karjääri erakonnas. Ta oli aastatel 1988–2004 PSPV riikliku komitee liige, aastatel 1997–1999 ka komitee esimees. 1999. aastast oli ta tööpartei föderaalkomitees. Ta oli ka PSPV asepeasekretär ja riikliku täitevkomitee pressiesindaja aastatel 2000–2004.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Aastatel 2012–2017 oli ta Valencia Sotsialistliku Partei sekretär ja PSPV peasekretär Valencia provintsis. 2017. aastal sai ta PSOE organisatsioonisekretäriks, olles sellega erakonna tähtsuselt teine mees.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Ta oli sellel ametil 2021. aasta juulini.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Antich |eesnimi=José |kuupäev=2026-06-22 |pealkiri=La sentencia a Ábalos y el efecto llamada del Supremo a colaborar con la Justicia |väljaanne=[[El Nacional (Kataloonia)|El Nacional]] |url=https://www.elnacional.cat/es/editorial/sentencia-abalos-efecto-llamada-supremo-colaborar-con-justicia-jose-antich_1658723_102.html}}&lt;/ref&gt;

Ta toetas 2014. aastal erakonna erakonna etteotsa jõudnud [[Pedro Sánchez]]t, saades sellega tema lähikondlaseks. Ábalos määrati [[7. juuni]]l [[2018]] Hispaania arenguministriks. Ta oli ametikohal [[13. jaanuar]]ini [[2020]].&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Seejärel korraldati ministeerium ümber ja Ábalos nimetati Hispaania transpordi-, liikuvus- ja linnapoliitikaministriks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Ta vabastati 12. juulil 2021 ministri ametikohalt.&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Cuesta |eesnimi=Carlos |kuupäev=2025-10-25 |pealkiri=El cachondeo de Koldo y Ábalos con la &quot;ejemplaridad&quot; de Sánchez mientras la UCO les investigaba |väljaanne=[[Libertad Digital]] |url=https://www.libertaddigital.com/espana/politica/2025-10-21/el-cachondeo-de-koldo-y-abalos-con-la-ejemplaridad-de-sanchez-mientras-la-uco-les-investigaba-7310120/}}&lt;/ref&gt;

Sánchez ei põhjendanud otsust ametlikult, kuid tõenäoliselt on see seotud nuhist [[Guardia Civil]]i ohvitseriga, kes kandis Ábalosele ette õigusasutuste tegevusest, et vältida uurimist ja kohtulikku kontrolli.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Ábalos sattus korruptsioonikriisi 2023. aastal, mil tema nõuniku ja assistendi [[Koldo süüasi|Koldo Garcia]] vastu algatati uurimine.&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2026-05-29 |pealkiri=The court cases plaguing Spain's ruling Socialist Party |väljaanne=[[Reuters]] |url=https://www.reuters.com/world/court-cases-plaguing-spains-ruling-socialist-party-2026-06-22/}}&lt;/ref&gt; 2024. aasta lõpus algatati uurimine ka Ábalose enda suhtes.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Ta jätkas parlamendisaadikuna, kuni erakond andis talle 26. veebruaril 2024 24 tunnise ultimaatumi, nõudes poliitiku tagasiastumist Saadikute Kongressist.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2024-02-26 |pealkiri=Spain’s Socialists tell ex-minister to quit over alleged masks scandal |väljaanne=[[SWI swissinfo]] |url=https://www.swissinfo.ch/eng/spain%27s-socialists-tell-ex-minister-to-quit-over-alleged-masks-scandal/73049252}}&lt;/ref&gt; Ábalos ei allunud nõudmisele ja 27. veebruaril 2024 arvati ta välja tööpartei fraktsioonist. Samuti visati ta välja erakonnast.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; Ta jätkas fraktsioonitu parlamendiliikmena, kuni  tema õigused ja kohustused peatati 10. detsembril 2025 juhatuse otsusega.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

22. juunil 2026 mõistis [[Hispaania ülemkohus]] Ábalose süüdi [[altkäemaks]]u võtmises seoses [[COVID-19 pandeemia]] ajal sõlmitud riigihankelepingutega, mis puudutasid 13 miljoni [[Näomask (isikukaitsevahend)|näomaski]] ja meditsiiniseadmete hulgioste, ning muudes kuritegudes (lähedaste tööle võtmine, enda igapäevakulude katmine, võimu kuritarvitamine), mõistes talle 24 aastat vangistust.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2026-06-22 |pealkiri=Hispaania endine minister sai korruptsiooni eest 24-aastase vanglakaristuse |väljaanne=[[ERR]] |url=https://www.err.ee/1610061268/hispaania-endine-minister-sai-korruptsiooni-eest-24-aastase-vanglakaristuse}}&lt;/ref&gt; [[Hispaania üleminekuperiood|Demokraatia taastamisest]] saati on Ábalos viies lõplikult süüdi mõistetud Hispaania minister, kes saadeti vangi. Ühelgi varasematest ei olnud karistus nii pikk. Samuti ei olnud varem kohtuotsust langetatud ajal, mil ametis oli sama peaminister, kes ministri ametisse nimetas.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

=== Isiklikku ===
Ábalos on olnud kaks korda abielus ja tal on kokku viis last. Esimesest abielust Pilar Aguadoga sündis kaks last. Teisest abielust on ta üks poeg. Kolmanda kaaslase Carolina Perlesega oli Ábalos, suhtest sündis kaks last. Paar lahutas 2021. aastal.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Ortiz |eesnimi=Marina |kuupäev=2026-06-22 |pealkiri=La vida personal de José Luis Ábalos: sus exmujeres, sus hijos y su exnovia de 28 años |väljaanne=[[ABC (Hispaania ajaleht)|ABC]] |url=https://www.abc.es/gente/vida-personal-jose-luis-abalos-exmujeres-hijos-20260622172423-nt.html}}&lt;/ref&gt;

Omas 2018. aasta seisuga kolme elamut ja kahte äripinda, teenides üüritulu üle 5000 [[euro]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Abalos Meco, Jose Luis}}

[[Kategooria:Hispaania poliitikud]]
[[Kategooria:Transpordiministrid]]
[[Kategooria:Pedagoogid]]
[[Kategooria:Sündinud 1959]]</text>
      <sha1>fm030ugd4m1t47ewpu5oi08wlvd8xsa</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Larissa Joonas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>601645</id>
    <revision>
      <id>7184883</id>
      <parentid>7030949</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T03:47:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184883</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2338" sha1="5syhfytkn4y2oj54gaw44d2xa3coghi" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=oktoober}}
'''Larissa Joonas''' (sündinud [[4. juuni]]l [[1960]] [[Tatarstan]]is) on Eesti luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija. 

Ta lõpetas Kržižanovski-nimelise Moskva Energeetikainstituudi 1983. aastal. Samast aastast elab Eestis [[Kohtla-Järve]]l.&lt;ref&gt;[http://articulationproject.net/2242 Лариса Йоонас.]&lt;/ref&gt;&lt;ref name='ISIK'&gt;[https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/ISIK/Item/212d9354-101d-4df5-bfd4-b247d3f5d19a Tallinna Tehnikaülikooli teadusportaal]&lt;/ref&gt;

Ta läbis [[Tartu Ülikool]]is kutseõpetaja koolituse 2002–2004 ning töötab [[Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledž]]is lektorina 2005. aastast.&lt;ref name='ISIK' /&gt;

Tema luulekogu &quot;Lennuradari tühikud&quot; (&quot;Пустоши флайтрадара&quot;) sai 2021. aastal Eesti Kultuurkapitali venekeelse kirjanduse аastaauhinna.

==Teoseid==
*2006. ''Самый белый свет. Стихи и проза''. Москва: Memories.
*2017. ''Кодумаа. Москва:'' Русский Гулливер.
*2019. ''Мировое словесное электричество.'' Чебоксары: Free Poetry.
*2019. ''Un quanto perso in strada'' (tõlkinud Paolo Galvagni). Bologna: Arcipelago itaca Edizioni.
*2020. ''Человеческое кино''. Peterburi: Borej Art.
*2021. ''Пустоши флайтрадара: Книга стихов.'' М: Книжное обозрение (АРГО-РИСК).
*2022. ''Inhimillinen kino'' (tõlkinud Jukka Mallinen). ntamo, Helsinki. 
*2023. ''Красная точка на горизонте''. Tallinn, Avenarius. 

===Eesti keeles===
*Joonas, Larissa 2020. ''Arütmia või ööbikud''. (Tõlkinud [[Aare Pilv]].) Tallinn: Tuum.

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* Aare Pilv. [http://www.vikerkaar.ee/archives/26254 Larissa Joonas – tundmatu suurus Eesti luules] Vikerkaar 4-5/2020
* Katrin Väli. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/94270441/larissa-joonas-sonaelektri-maandaja Larissa Joonas, sõnaelektri maandaja] Eesti Ekspress, 1. september 2021
* Eda Ahi. [https://kultuur.err.ee/1608318407/arvustus-see-mis-seisab-sonade-taga Arvustus. See, mis seisab sõnade taga] ERR Kultuur, 26. august 2021

{{JÄRJESTA:Joonas, Larissa}}
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]]
[[Kategooria:Sündinud 1960]]</text>
      <sha1>5syhfytkn4y2oj54gaw44d2xa3coghi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Taurus404/Hiina Rahvavabariigi president</title>
    <ns>2</ns>
    <id>604164</id>
    <revision>
      <id>7184985</id>
      <parentid>7002665</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:56:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>HyBoxwood</username>
        <id>227278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[w:zh:Template_talk:中华人民共和国国徽#編輯請求_2026-04-17_将svg替换为File:中華人民共和國國徽.svg]]</comment>
      <origin>7184985</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11917" sha1="m1sf1n1n7w2y1e022fq705vi3ywetss" xml:space="preserve">{{infokast ametikoht
| nimetus         = Hiina Rahvavabariigi president &lt;br/&gt; 中华人民共和国主席
| embleem         = 中華人民共和國國徽.svg
| embleemiallkiri = [[Hiina Rahvavabariigi vapp]]
| lipp            = Flag of the People's Republic of China.svg
| lipuallkiri     = [[Hiina Rahvavabariigi lipp]]
| pilt            = Xi Jinping 2019.jpg
| pildilaius      = 220px
| ametis          = [[Xi Jinping]]
| ametisalates    = 14. märtsist 2013
| üksus           = 
| kõnetlussõnad   = [[President|Härra/Proua president]] (主席) / ''[[Tongzhi (termin)|Tongzhi]]'' ([[seltsimees]]) (formaalne) &lt;br/&gt; [[ekstsellents|Tema ekstsellents]] (阁下) (rahvusvahelises suhtluses)
| tüüp            = [[Riigipea]]
| staatus         = 
| lühend          = 
| liikmesus       = 
| residents       = [[Zhongnanhai]]
| asukoht         = [[Zhongnanhai]] Lääne hoone, [[Peking]] (''de jure'')
| esitaja         = [[Riikliku Rahvakongressi presiidium]]
| nimetaja        = [[Riiklik Rahvakongress]]
| ametiaeg        = 5 aastat, piiramatult uuendatav
| dokument        = [[Hiina Rahvavabariigi põhiseadus]]
| moodustatud     = 27. september 1954 &lt;br/&gt; 18. juuni 1983
| esimene         = [[Mao Zedong]] (esimees 1954. aasta põhiseaduse järgi) &lt;br/&gt; [[Li Xiannian]] (president 1982. aasta põhiseaduse järgi)
| viimane         = 
| kaotatud        = jaanuar 1975 – detsember 1982
| asetäitja       = [[Hiina Rahvavabariigi asepresident]]
}}
'''Hiina Rahvavabariigi president''' on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tseremoniaalne riigipea|tseremoniaalne]] [[Riigipea|riigipea]]. Hiina RV praeguse [[Hiina Rahvavabariigi põhiseadus|põhiseaduse]] järgi on president peamiselt tseremoniaalne ametnik, kellel on väga piiratud võim.&lt;ref name=&quot;figurehead&quot;&gt;{{Cite news|last=Chris Buckley and Adam Wu|url=https://www.nytimes.com/2018/03/10/world/asia/china-xi-jinping-term-limit-explainer.html|title=Ending Term Limits for China's Xi Is a Big Deal. Here's Why. - Is the presidency powerful in China?|work=[[New York Times]]|date=10. märts 2018|access-date=1. detsember 2019|quote=In China, the political job that matters most is the general secretary of the Communist Party. The party controls the military and domestic security forces, and sets the policies that the government carries out. China’s presidency lacks the authority of the American and French presidencies.|archive-url=https://web.archive.org/web/20180312103512/https://www.nytimes.com/2018/03/10/world/asia/china-xi-jinping-term-limit-explainer.html|archive-date=12. märts 2018}}&lt;/ref&gt; Kuid alates 1993. aastast on president olnud pidanud samal ajal ka [[Hiina Kommunistliku Partei peasekretär|Hiina Kommunistliku Partei peasekretäri]], riigi [[Paramount juht|kõrgeima juhi]] ametis. Presidenti peetakse ametlikult pigem riigiinstitutsiooniks kui haldusametiks; teoreetiliselt teenib president [[Riiklik Rahvakongress|Riiklikku Rahvakongressi]], seadusandlikku võimu, ning tal ei ole täidesaatvat võimu.

Presidendiamet kehtestati esimest korda Hiina Rahvavabariigi põhiseadusega 1954. aastal ja seda pidasid esimestena [[Mao Zedong]] ja [[Liu Shaoqi]]. Liu sattus [[Kultuurirevolutsioon|kultuurirevolutsiooni]] ajal poliitilise põlu alla ning presidendi positsioon jäi vabaks. Presidendi institutsioon kaotati 1975. aasta põhiseadusega ja taastati piiratud mandaadiga 1982. aasta põhiseadusega.

Praeguse, 1982. aasta põhiseadusega kujundati presidendi roll suures osas tseremoniaalseks, tegelik võim koondus kõrgeimale juhile, kes kontrollib [[Hiina Kommunistlik Partei|parteid]] ja [[Hiina sõjavägi|sõjaväge]]. Presidendid [[Li Xiannian]] (1983–1988) ja [[Yang Shangkun]] (1988–1993) olid siiski riigis väga mõjuvõimsad tegelased, kuid seda tänu kuulumisele [[Kaheksa vanemat|kaheksa vanema]] sekka.

Kui välja arvata [[Võimu pärimine Hiinas|lühikesed üleminekuperioodid]], on Hiina kõrgeim juht alates 1993. aastast olnud samaaegselt ka [[Hiina Kommunistliku Kartei juht|Kommunistliku Partei juht]] (peasekretär) ja [[Hiina Rahvavabariigi kõrgeim sõjaline väejuhatus|sõjaväe ülemjuhataja]] ([[Kesksõjakomisjoni esimees]]). S.t, et sama isik täidab erinevate ametinimetuste all erinevaid ülesandeid. Näiteks kohtub ta välisriikide esindajatega ja võtab presidendina vastu suursaadikud, annab Kesksõjakomisjoni esimehena sõjalisi käskkirju ja juhib Kommunistliku Partei peasekretärina partei valitsemist.

Mao ajal ei olnud presidendil ametiaja piirangut. Aastatel 1982–2018 nägi põhiseadus ette, et president ei saa teenida rohkem kui kaks järjestikust ametiaega. 2018. aastal kaotati ametiaja piirangud, kuid presidendi volitused ja tseremooniline roll jäeti samaks.

== Riigipeade loend ==
=== Esimehed/presidendid ===
&lt;gallery perrow=&quot;5&quot;&gt;
Fail:DONGBIWU.JPG|'''[[Dong Biwu]]'''&lt;br /&gt;Esimehe kohusetäitja&lt;br /&gt;&lt;small&gt;(24. veebruar 1972 – 17. jaanuar 1975)&lt;/small&gt;
Fail:Soong Ching-ling 1937.jpg|'''[[Soong Ching-ling|Song Qingling]]'''&lt;br /&gt;Aupresident&lt;br /&gt;&lt;small&gt;(16–28. mai 1981)&lt;/small&gt;
Fail:Li Xiannian - 1974.jpg|'''[[Li Xiannian]]'''&lt;br&gt;President&lt;br&gt;&lt;small&gt;(18. juuni 1983 – 8. aprill 1988)&lt;/small&gt;
Fail:YangShangkun1958.png|'''[[Yang Shangkun]]'''&lt;br /&gt;President&lt;br /&gt;&lt;small&gt;(8. aprill 1988 – 27. märts 1993)&lt;/small&gt;
Fail:Jiang Zemin at Hickam Air Base, October 26, 1997, cropped.jpg|'''[[Jiang Zemin]]'''&lt;br&gt;President&lt;br /&gt;&lt;small&gt;(27. märts 1993 – 15. märts 2003)&lt;/small&gt;
Fail:Hu Jintao Cannes2011.jpg|'''[[Hu Jintao]]'''&lt;br /&gt;President&lt;br /&gt;&lt;small&gt;(15. märts 2003 – 14. märts 2013)&lt;/small&gt;
Fail:Xi Jinping 2016.jpg|'''[[Xi Jinping]]'''&lt;br /&gt;Peasekretär&lt;br /&gt;&lt;small&gt;(14. märts 2013–present)&lt;/small&gt;
&lt;/gallery&gt;

===Muud riigipead===
&lt;gallery perrow=&quot;5&quot;&gt;
Fail:Zhu De.jpg|'''[[Zhu De]]'''&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Riikliku Rahvakongressi Alalise Komitee esimees (1975–1976)&lt;/small&gt;
Fail:Soong Ching-ling 1937.jpg|'''[[Soong Ching-ling|Song Qingling]]'''&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Riikliku Rahvakongressi Alalise Komitee esimehe kohusetäitja (1976–1978)&lt;/small&gt;
Fail:Ye Jianying.jpg|'''[[Ye Jianying]]'''&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Riikliku Rahvakongressi Alalise Komitee esimees (1978–1983)&lt;/small&gt;
&lt;/gallery&gt;

=== Statistika ===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;&quot;
!Nr
!President
!Sünniaeg
!Vanus ametisse nimetamisel&lt;br /&gt;&lt;br /&gt;&lt;small&gt;(esimene ametiaeg)&lt;/small&gt;
!Ametiaja pikkus&lt;br /&gt;&lt;br /&gt;&lt;small&gt;(kokku)&lt;/small&gt;
!Vanus ametist lahkumisel&lt;br /&gt;&lt;br /&gt;&lt;small&gt;(viimane ametiaeg)&lt;/small&gt;
!Surmaaeg
|-
| align=&quot;center&quot; |1.
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;Zedong, Mao&lt;/span&gt;[[Mao Zedong]]
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;18931226&lt;/span&gt;26. detsember 1893&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;(&lt;span class=&quot;bday&quot;&gt;26. detsember 1893&lt;/span&gt;)&lt;/span&gt;
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;60 275&lt;/span&gt;60 aastat, 275 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;04 212&lt;/span&gt;4 aastat, 212 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;64 122&lt;/span&gt;64 aastat, 122 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;19760909&lt;/span&gt;9. september 1976
|-
| align=&quot;center&quot; |2.
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;Shaoqi, Liu&lt;/span&gt;[[Liu Shaoqi]]
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;18981124&lt;/span&gt;24. november 1898&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;(&lt;span class=&quot;bday&quot;&gt;24. november 1898&lt;/span&gt;)&lt;/span&gt;
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;60 154&lt;/span&gt;60 aastat, 154 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;09 187&lt;/span&gt;9 aastat, 187 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;69 342&lt;/span&gt;69 aastat, 342 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;19691112&lt;/span&gt;12. november 1969
|-
| colspan=&quot;8&quot; align=&quot;center&quot; |''Ametikoht vaba''
|-
| align=&quot;center&quot; |''Kt''
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;Biwu, Dong&lt;/span&gt;[[Dong Biwu]]
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;18860305&lt;/span&gt;5. märts 1886&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;(&lt;span class=&quot;bday&quot;&gt;5. märts 1886&lt;/span&gt;)&lt;/span&gt;
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;85 356&lt;/span&gt;85 aastat, 356 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;02 327&lt;/span&gt;2 aastat, 327 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;88 318&lt;/span&gt;88 aastat, 318 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;19750402&lt;/span&gt;2. aprill 1975
|-
| align=&quot;center&quot; |''Kt''
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;Ching-ling, Soong&lt;/span&gt;[[Soong Ching-ling]]
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;18930127&lt;/span&gt;27. jaanuar 1893&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;(&lt;span class=&quot;bday&quot;&gt;27. jaanuar 1893&lt;/span&gt;)&lt;/span&gt;
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;83 161&lt;/span&gt;83 aastat, 161 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;01 242&lt;/span&gt;1 aasta, 242 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;85 037&lt;/span&gt;85 aastat, 37 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;19810529&lt;/span&gt;29. mai 1981
|-
| colspan=&quot;8&quot; align=&quot;center&quot; |''Ametikoht kaotati''
|-
| align=&quot;center&quot; |3.
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;Xiannian, Li&lt;/span&gt;[[Li Xiannian]]
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;19090623&lt;/span&gt;23. juuni 1909&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;(&lt;span class=&quot;bday&quot;&gt;23. juuni 1909&lt;/span&gt;)&lt;/span&gt;
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;73 360&lt;/span&gt;73 aastat, 360 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;04 295&lt;/span&gt;4 aastat, 295 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;78 290&lt;/span&gt;78 aastat, 290 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;19920621&lt;/span&gt;21. juuni 1992
|-
| align=&quot;center&quot; |4.
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;Shangkun, Yang&lt;/span&gt;[[Yang Shangkun]]
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;19070803&lt;/span&gt;3. august 1907&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;(&lt;span class=&quot;bday&quot;&gt;3. august 1907&lt;/span&gt;)&lt;/span&gt;
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;80 250&lt;/span&gt;80 aastat, 250 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;04 352&lt;/span&gt;4 aastat, 352 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;85 236&lt;/span&gt;85 aastat, 236 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;19980914&lt;/span&gt;14. september 1998
|-
| align=&quot;center&quot; |5.
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;Zemin, Jiang&lt;/span&gt;[[Jiang Zemin]]
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;19260817&lt;/span&gt;17. august 1926&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;(&lt;span class=&quot;bday&quot;&gt;17. august 1926&lt;/span&gt;)&lt;/span&gt;
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;66 222&lt;/span&gt;66 aastat, 222 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;09 353&lt;/span&gt;9 aastat, 353 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;76 210&lt;/span&gt;76 aastat, 210 päeva
|''Elus''
|-
| align=&quot;center&quot; |6.
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;Jintao, Hu&lt;/span&gt;[[Hu Jintao]]
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;19421221&lt;/span&gt;21. detsember 1942&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;(&lt;span class=&quot;bday&quot;&gt;21. detsember 1942&lt;/span&gt;)&lt;/span&gt;
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;60 084&lt;/span&gt;60 aastat, 84 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;09 364&lt;/span&gt;10 aastat, 0 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;70 084&lt;/span&gt;70 aastat, 84 päeva
|''Elus''
|-
| align=&quot;center&quot; |7.
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;Jinping, Xi&lt;/span&gt;[[Xi Jinping]]
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;19530615&lt;/span&gt;15. juuni 1953&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;(&lt;span class=&quot;bday&quot;&gt;15. juuni 1953&lt;/span&gt;)&lt;/span&gt;
| align=&quot;left&quot; |59 aastat, 272 päeva
| align=&quot;left&quot; |''Ametis''
|''Ametis''
|''Elus''
|}

== Presidendi abikaasa ==
Alates esimesest presidendist on ametis olemise ajal olnud abielus kuus presidenti. Praegune presidendiproua on president [[Xi Jinping|Xi Jinpingi]] naine [[Peng Liyuan]].
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Nr
! Abikaasa
! President
! Ametis
|-
| 1.
| [[Jiang Qing]]
| [[Mao Zedong]]
| 27. september 1954 – 27. aprill 1959
|-
| 2.
| [[Wang Guangmei]]
| [[Liu Shaoqi]]
| 27. aprill 1959 – 31. oktoober 1968
|-
| 3.
| [[Lin Jiamei]]
| [[Li Xiannian]]
| 18. juuni 1983 – 8. aprill 1988
|-
|-
| ''puudus''
|
| [[Yang Shangkun]]
| 8. aprill 1988 – 27. märts 1993
|-
| 4.
| [[Wang Jeping]]
| [[Jiang Zemin]]
| 27. märts 1993 – 15. märts 2003
|-
| 5.
| [[Liu Yongqing]]
| [[Hu Jintao]]
| 15. märts 2003 – 14. märts 2013
|-
| 6.
| [[Peng Liyuan]]
| [[Xi Jinping]]
| 14. märts 2013 – ''ametis''
|}

== Vaata ka ==
* [[Hiina juhtide loend]]
* [[Hiina Rahvavabariigi juhtide loend]]
* [[Hiina võimuhierarhia]]
* [[Kõrgeim juht]]
* [[Hiina Kommunistliku Partei peasekretär]]
* [[Hiina Rahvavabariigi peaminister]]
* [[Hiina Rahvavabariigi asepresident]]
* [[Hiina Vabariigi president]]
* [[Riigipeade ja valitsusjuhtide õhutransport]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://web.archive.org/web/20080512074841/http://english.gov.cn/links/presidency.htm Presidendi ametlik veebisait] (inglise keeles)
&lt;!---
[[Kategooria:Hiina presidendid| ]]
--&gt;</text>
      <sha1>m1sf1n1n7w2y1e022fq705vi3ywetss</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hiina Rahvavabariigi president</title>
    <ns>0</ns>
    <id>604171</id>
    <revision>
      <id>7184986</id>
      <parentid>7002666</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:56:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>HyBoxwood</username>
        <id>227278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[w:zh:Template_talk:中华人民共和国国徽#編輯請求_2026-04-17_将svg替换为File:中華人民共和國國徽.svg]]</comment>
      <origin>7184986</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12236" sha1="m5i57y2gz3n9ghf9h1475lfbn0xjmsp" xml:space="preserve">{{See Artikkel|Hiina Rahvavabariigi tseremoniaalsest riigipeast|Hiina Vabariigi ehk Taiwani riigipea|Hiina Vabariigi president|Hiina ''de facto'' juhi|Kõrgeim juht}}
{{infokast ametikoht
| nimetus         = Hiina Rahvavabariigi president &lt;br/&gt; 中华人民共和国主席
| embleem         = 中華人民共和國國徽.svg
| embleemiallkiri = [[Hiina Rahvavabariigi vapp]]
| lipp            = Flag of the People's Republic of China.svg
| lipuallkiri     = [[Hiina Rahvavabariigi lipp]]
| pilt            = Xi Jinping 2019.jpg
| pildilaius      = 220px
| ametis          = [[Xi Jinping]]
| ametisalates    = 14. märtsist 2013
| üksus           = 
| kõnetlussõnad   = [[President|Härra/Proua president]] (主席) / ''[[Tongzhi (termin)|Tongzhi]]'' ([[seltsimees]]) (formaalne) &lt;br/&gt; [[ekstsellents|Tema ekstsellents]] (阁下) (rahvusvahelises suhtluses)
| tüüp            = [[Riigipea]]
| staatus         = 
| lühend          = 
| liikmesus       = 
| residents       = [[Zhongnanhai]]
| asukoht         = [[Zhongnanhai]] Lääne hoone, [[Peking]] (''de jure'')
| esitaja         = [[Ülehiinalise Rahvaesindajate Kogu presiidium]]
| nimetaja        = [[Ülehiinaline Rahvaesindajate Kogu]]
| ametiaeg        = 5 aastat, piiramatult uuendatav
| dokument        = [[Hiina Rahvavabariigi põhiseadus]]
| moodustatud     = 27. september 1954 &lt;br/&gt; 18. juuni 1983
| esimene         = [[Mao Zedong]] (esimees 1954. aasta põhiseaduse järgi) &lt;br/&gt; [[Li Xiannian]] (president 1982. aasta põhiseaduse järgi)
| viimane         = 
| kaotatud        = jaanuar 1975 – detsember 1982
| asetäitja       = [[Hiina Rahvavabariigi asepresident]]
}}
'''Hiina Rahvavabariigi president''' on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tseremoniaalne riigipea|tseremoniaalne]] [[Riigipea|riigipea]]. Hiina RV praeguse [[Hiina Rahvavabariigi põhiseadus|põhiseaduse]] järgi on president peamiselt tseremoniaalne ametnik, kellel on väga piiratud võim.&lt;ref name=&quot;figurehead&quot;&gt;{{Cite news|last=Chris Buckley and Adam Wu|url=https://www.nytimes.com/2018/03/10/world/asia/china-xi-jinping-term-limit-explainer.html|title=Ending Term Limits for China's Xi Is a Big Deal. Here's Why. - Is the presidency powerful in China?|work=[[New York Times]]|date=10. märts 2018|access-date=1. detsember 2019|quote=In China, the political job that matters most is the general secretary of the Communist Party. The party controls the military and domestic security forces, and sets the policies that the government carries out. China’s presidency lacks the authority of the American and French presidencies.|archive-url=https://web.archive.org/web/20180312103512/https://www.nytimes.com/2018/03/10/world/asia/china-xi-jinping-term-limit-explainer.html|archive-date=12. märts 2018}}&lt;/ref&gt; Kuid alates 1993. aastast on president olnud samal ajal ka [[Hiina Kommunistliku Partei peasekretär|Hiina Kommunistliku Partei peasekretäri]], riigi [[Paramount juht|kõrgeima juhi]] ametis. Presidenti peetakse ametlikult pigem riigiinstitutsiooniks kui haldusametiks; teoreetiliselt teenib president [[Ülehiinaline Rahvaesindajate Kogu|Ülehiinalise Rahvaesindajate Kogu]], seadusandlikku võimu, ning tal ei ole täidesaatvat võimu.

Presidendiamet kehtestati esimest korda Hiina Rahvavabariigi põhiseadusega 1954. aastal ja seda pidasid esimestena [[Mao Zedong]] ja [[Liu Shaoqi]]. Liu sattus [[Kultuurirevolutsioon|kultuurirevolutsiooni]] ajal poliitilise põlu alla ning presidendi positsioon jäi vabaks. Presidendi institutsioon kaotati 1975. aasta põhiseadusega ja taastati piiratud mandaadiga 1982. aasta põhiseadusega.

Praeguse, 1982. aasta põhiseadusega kujundati presidendi roll suures osas tseremoniaalseks, tegelik võim koondus kõrgeimale juhile, kes kontrollib [[Hiina Kommunistlik Partei|parteid]] ja [[Hiina sõjavägi|sõjaväge]]. Presidendid [[Li Xiannian]] (1983–1988) ja [[Yang Shangkun]] (1988–1993) olid siiski riigis väga mõjuvõimsad tegelased, kuid seda tänu kuulumisele [[Kaheksa vanemat|kaheksa vanema]] sekka.

Kui välja arvata [[Võimu pärimine Hiinas|lühikesed üleminekuperioodid]], on Hiina kõrgeim juht alates 1993. aastast olnud samaaegselt ka [[Hiina Kommunistliku Kartei juht|Kommunistliku Partei juht]] (peasekretär) ja [[Hiina Rahvavabariigi kõrgeim sõjaline väejuhatus|sõjaväe ülemjuhataja]] ([[Kesksõjakomisjoni esimees]]). S.t, et sama isik täidab erinevate ametinimetuste all erinevaid ülesandeid. Näiteks kohtub ta välisriikide esindajatega ja võtab presidendina vastu suursaadikud, annab Kesksõjakomisjoni esimehena sõjalisi käskkirju ja juhib Kommunistliku Partei peasekretärina partei valitsemist.

Mao ajal ei olnud presidendil ametiaja piirangut. Aastatel 1982–2018 nägi põhiseadus ette, et president ei saa teenida rohkem kui kaks järjestikust ametiaega. 2018. aastal kaotati ametiaja piirangud, kuid presidendi volitused ja tseremooniline roll jäeti samaks.

== Riigipeade loend ==
{{vaata|Hiina Rahvavabariigi presidentide loend}}
=== Esimehed/presidendid ===
&lt;gallery perrow=&quot;5&quot;&gt;
Fail:DONGBIWU.JPG|'''[[Dong Biwu]]'''&lt;br /&gt;Esimehe kohusetäitja&lt;br /&gt;&lt;small&gt;(24. veebruar 1972 – 17. jaanuar 1975)&lt;/small&gt;
Fail:Soong Ching-ling 1937.jpg|'''[[Soong Ching-ling|Song Qingling]]'''&lt;br /&gt;Aupresident&lt;br /&gt;&lt;small&gt;(16–28. mai 1981)&lt;/small&gt;
Fail:Li Xiannian - 1974.jpg|'''[[Li Xiannian]]'''&lt;br&gt;President&lt;br&gt;&lt;small&gt;(18. juuni 1983 – 8. aprill 1988)&lt;/small&gt;
Fail:YangShangkun1958.png|'''[[Yang Shangkun]]'''&lt;br /&gt;President&lt;br /&gt;&lt;small&gt;(8. aprill 1988 – 27. märts 1993)&lt;/small&gt;
Fail:Jiang Zemin at Hickam Air Base, October 26, 1997, cropped.jpg|'''[[Jiang Zemin]]'''&lt;br&gt;President&lt;br /&gt;&lt;small&gt;(27. märts 1993 – 15. märts 2003)&lt;/small&gt;
Fail:Hu Jintao Cannes2011.jpg|'''[[Hu Jintao]]'''&lt;br /&gt;President&lt;br /&gt;&lt;small&gt;(15. märts 2003 – 14. märts 2013)&lt;/small&gt;
Fail:Xi Jinping 2016.jpg|'''[[Xi Jinping]]'''&lt;br /&gt;Peasekretär&lt;br /&gt;&lt;small&gt;(14. märts 2013–present)&lt;/small&gt;
&lt;/gallery&gt;

===Muud riigipead===
&lt;gallery perrow=&quot;5&quot;&gt;
Fail:Zhu De.jpg|'''[[Zhu De]]'''&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Ülehiinaline Rahvaesindajate Kogu Alalise Komitee esimees (1975–1976)&lt;/small&gt;
Fail:Soong Ching-ling 1937.jpg|'''[[Soong Ching-ling|Song Qingling]]'''&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Ülehiinaline Rahvaesindajate Kogu Alalise Komitee esimehe kohusetäitja (1976–1978)&lt;/small&gt;
Fail:Ye Jianying.jpg|'''[[Ye Jianying]]'''&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Ülehiinaline Rahvaesindajate Kogu Alalise Komitee esimees (1978–1983)&lt;/small&gt;
&lt;/gallery&gt;

=== Statistika ===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;&quot;
!Nr
!President
!Sünniaeg
!Vanus ametisse nimetamisel&lt;br /&gt;&lt;br /&gt;&lt;small&gt;(esimene ametiaeg)&lt;/small&gt;
!Ametiaja pikkus&lt;br /&gt;&lt;br /&gt;&lt;small&gt;(kokku)&lt;/small&gt;
!Vanus ametist lahkumisel&lt;br /&gt;&lt;br /&gt;&lt;small&gt;(viimane ametiaeg)&lt;/small&gt;
!Surmaaeg
|-
| align=&quot;center&quot; |1.
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;Zedong, Mao&lt;/span&gt;[[Mao Zedong]]
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;18931226&lt;/span&gt;26. detsember 1893&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;(&lt;span class=&quot;bday&quot;&gt;26. detsember 1893&lt;/span&gt;)&lt;/span&gt;
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;60 275&lt;/span&gt;60 aastat, 275 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;04 212&lt;/span&gt;4 aastat, 212 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;64 122&lt;/span&gt;64 aastat, 122 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;19760909&lt;/span&gt;9. september 1976
|-
| align=&quot;center&quot; |2.
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;Shaoqi, Liu&lt;/span&gt;[[Liu Shaoqi]]
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;18981124&lt;/span&gt;24. november 1898&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;(&lt;span class=&quot;bday&quot;&gt;24. november 1898&lt;/span&gt;)&lt;/span&gt;
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;60 154&lt;/span&gt;60 aastat, 154 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;09 187&lt;/span&gt;9 aastat, 187 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;69 342&lt;/span&gt;69 aastat, 342 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;19691112&lt;/span&gt;12. november 1969
|-
| colspan=&quot;8&quot; align=&quot;center&quot; |''Ametikoht vaba''
|-
| align=&quot;center&quot; |''Kt''
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;Biwu, Dong&lt;/span&gt;[[Dong Biwu]]
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;18860305&lt;/span&gt;5. märts 1886&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;(&lt;span class=&quot;bday&quot;&gt;5. märts 1886&lt;/span&gt;)&lt;/span&gt;
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;85 356&lt;/span&gt;85 aastat, 356 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;02 327&lt;/span&gt;2 aastat, 327 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;88 318&lt;/span&gt;88 aastat, 318 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;19750402&lt;/span&gt;2. aprill 1975
|-
| align=&quot;center&quot; |''Kt''
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;Ching-ling, Soong&lt;/span&gt;[[Soong Ching-ling]]
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;18930127&lt;/span&gt;27. jaanuar 1893&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;(&lt;span class=&quot;bday&quot;&gt;27. jaanuar 1893&lt;/span&gt;)&lt;/span&gt;
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;83 161&lt;/span&gt;83 aastat, 161 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;01 242&lt;/span&gt;1 aasta, 242 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;85 037&lt;/span&gt;85 aastat, 37 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;19810529&lt;/span&gt;29. mai 1981
|-
| colspan=&quot;8&quot; align=&quot;center&quot; |''Ametikoht kaotati''
|-
| align=&quot;center&quot; |3.
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;Xiannian, Li&lt;/span&gt;[[Li Xiannian]]
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;19090623&lt;/span&gt;23. juuni 1909&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;(&lt;span class=&quot;bday&quot;&gt;23. juuni 1909&lt;/span&gt;)&lt;/span&gt;
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;73 360&lt;/span&gt;73 aastat, 360 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;04 295&lt;/span&gt;4 aastat, 295 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;78 290&lt;/span&gt;78 aastat, 290 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;19920621&lt;/span&gt;21. juuni 1992
|-
| align=&quot;center&quot; |4.
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;Shangkun, Yang&lt;/span&gt;[[Yang Shangkun]]
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;19070803&lt;/span&gt;3. august 1907&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;(&lt;span class=&quot;bday&quot;&gt;3. august 1907&lt;/span&gt;)&lt;/span&gt;
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;80 250&lt;/span&gt;80 aastat, 250 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;04 352&lt;/span&gt;4 aastat, 352 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;85 236&lt;/span&gt;85 aastat, 236 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;19980914&lt;/span&gt;14. september 1998
|-
| align=&quot;center&quot; |5.
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;Zemin, Jiang&lt;/span&gt;[[Jiang Zemin]]
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;19260817&lt;/span&gt;17. august 1926&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;(&lt;span class=&quot;bday&quot;&gt;17. august 1926&lt;/span&gt;)&lt;/span&gt;
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;66 222&lt;/span&gt;66 aastat, 222 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;09 353&lt;/span&gt;9 aastat, 353 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;76 210&lt;/span&gt;76 aastat, 210 päeva
|''Elus''
|-
| align=&quot;center&quot; |6.
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;Jintao, Hu&lt;/span&gt;[[Hu Jintao]]
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;19421221&lt;/span&gt;21. detsember 1942&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;(&lt;span class=&quot;bday&quot;&gt;21. detsember 1942&lt;/span&gt;)&lt;/span&gt;
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;60 084&lt;/span&gt;60 aastat, 84 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;09 364&lt;/span&gt;10 aastat, 0 päeva
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;70 084&lt;/span&gt;70 aastat, 84 päeva
|''Elus''
|-
| align=&quot;center&quot; |7.
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;Jinping, Xi&lt;/span&gt;[[Xi Jinping]]
|&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;19530615&lt;/span&gt;15. juuni 1953&lt;span style=&quot;display:none&quot;&gt;(&lt;span class=&quot;bday&quot;&gt;15. juuni 1953&lt;/span&gt;)&lt;/span&gt;
| align=&quot;left&quot; |59 aastat, 272 päeva
| align=&quot;left&quot; |''Ametis''
|''Ametis''
|''Elus''
|}

== Presidendi abikaasa ==
{{vaata|Hiina Rahvavabariigi presidendi abikaasa}}
Alates esimesest presidendist on ametis olemise ajal olnud abielus kuus presidenti. Praeguse presidendi [[Xi Jinping|Xi Jinpingi]] abikaasa on [[Peng Liyuan]].
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Nr
! Abikaasa
! President
! Ametis
|-
| 1.
| [[Jiang Qing]]
| [[Mao Zedong]]
| 27. september 1954 – 27. aprill 1959
|-
| 2.
| [[Wang Guangmei]]
| [[Liu Shaoqi]]
| 27. aprill 1959 – 31. oktoober 1968
|-
| 3.
| [[Lin Jiamei]]
| [[Li Xiannian]]
| 18. juuni 1983 – 8. aprill 1988
|-
|-
| ''puudus''
|
| [[Yang Shangkun]]
| 8. aprill 1988 – 27. märts 1993
|-
| 4.
| [[Wang Jeping]]
| [[Jiang Zemin]]
| 27. märts 1993 – 15. märts 2003
|-
| 5.
| [[Liu Yongqing]]
| [[Hu Jintao]]
| 15. märts 2003 – 14. märts 2013
|-
| 6.
| [[Peng Liyuan]]
| [[Xi Jinping]]
| 14. märts 2013 – ''ametis''
|}

== Vaata ka ==
* [[Hiina juhtide loend]]
* [[Hiina Rahvavabariigi juhtide loend]]
* [[Hiina võimuhierarhia]]
* [[Kõrgeim juht]]
* [[Hiina Kommunistliku Partei peasekretär]]
* [[Hiina Rahvavabariigi peaminister]]
* [[Hiina Rahvavabariigi asepresident]]
* [[Hiina Vabariigi president]]
* [[Riigipeade ja valitsusjuhtide õhutransport]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://web.archive.org/web/20080512074841/http://english.gov.cn/links/presidency.htm Presidendi ametlik veebisait] (inglise keeles)

[[Kategooria:Hiina presidendid| ]]</text>
      <sha1>m5i57y2gz3n9ghf9h1475lfbn0xjmsp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ülehiinaline Rahvaesindajate Kogu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>604469</id>
    <revision>
      <id>7184987</id>
      <parentid>6614031</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:56:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>HyBoxwood</username>
        <id>227278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[w:zh:Template_talk:中华人民共和国国徽#編輯請求_2026-04-17_将svg替换为File:中華人民共和國國徽.svg]]</comment>
      <origin>7184987</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7051" sha1="24jsxjnmfiy6cac8h1dsotmvkyf0f8k" xml:space="preserve">{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
{{suunamine|Hiina parlament|Hiina Vabariigi parlamendi|Seadusandlik Yuan}}
{{mitte segi ajada|[[Rahva Riigikongress]]iga}}
{{Infokast organisatsioon
| nimi            = Ülehiinaline Rahvaesindajate Kogu
| omakeelne_nimi  = 中华人民共和国全国人民代表大会
| embleem         = 中華人民共和國國徽.svg
| embleemiallkiri = 
| pilt            = 13th PRC National People's Congress Diagram.svg
| pildiallkiri    = 28. veebruarist 2021:&lt;br/&gt;
'''Valitsus (2097)''':
* {{värviruut|#FF0000}} [[Hiina Kommunistlik Partei]] (2097)

'''[[Ühendrinne (Hiina)|Ühendrinne]] ja parteitud (856)''':
* {{värviruut|#33E6CC}} [[Jiusani Ühing]] (63)
* {{värviruut|#FFB232}} [[Hiina Demokraatia Edendamise Ühing]] (58)
* {{värviruut|#2A52BE}} [[Hiina Demokraatialiiga]] (57)
* {{värviruut|#F17C67}} [[Hiina Riiklik Demokraatia Ehitamise Ühing]] (57)
* {{värviruut|#2C8FDB}} [[Hiina Talupoegade ja Tööliste Demokraatlik Partei]] (54)
* {{värviruut|#0800FF}} [[Kuomintangi Revolutsiooniline Komitee]] (44)
* {{värviruut|#1E90FF}} [[Hiina Zhi Gongi Partei]] (38)
* {{värviruut|#003153}} [[Taiwani Demokraatlik Isevalitsusliiga]] (13)
* {{värviruut|#C2C2C2}} Parteitu (472)

'''Vabad kohad (27)''':
* {{värviruut|white|border=#000000}} Vabad kohad (27)
| lühend          = 
| deviis          = 
| asutatud        = 1954
| asutaja         = &lt;!-- või: | asutajad = --&gt;
| lõpp            = 
| tüüp            = [[Ühekojalisus (parlament)|Ühekojaline]]
| staatus         = 
| eesmärk         = 
| peakorter       = 
| asukoht         = [[Suur rahvasaal]], Lääne-Rendahuitangi tee 1, [[Xicheng]], [[Peking]], [[Hiina Rahvavabariik]]
| piirkond        = 
| liikmeid = 5 märtsist 2018: 2980 &lt;br/&gt; [[Riikliku Rahvakongressi Alaline Komitee|Alalises Komitees]] 175
| keeled          = &lt;!-- või: | keel = --&gt;
| peasekretär     = 
| juht_nimetus    = Presiidium
| juht_nimi       = [[Riikliku Rahvakongressi Presiidium]] (valitakse ajutiselt igaks istungjärguks)&lt;ref&gt;{{cite web |url=http://www.npc.gov.cn/npc/xinwen/2018-03/04/content_2041137.htm |script-title=zh:第十三届全国人民代表大会第一次会议主席团和秘书长名单 |date=4. märts 2018 |access-date=16. märts 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180316214000/http://www.npc.gov.cn/npc/xinwen/2018-03/04/content_2041137.htm |archive-date=16. märts 2018 |url-status=dead |title=Archived copy}}&lt;/ref&gt;
| juht2_nimetus   = [[Riikliku Rahvakongressi Alalise Komitee esimees|AK esimees]]
| juht2_nimi      = [[Li Zhanshu]], [[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]]
| juht3_nimetus   = [[Riikliku Rahvakongressi peasekretär|AK peasekretär]]
| juht3_nimi      = [[Yang Zhenwu]], [[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]]
| juht4_nimetus   = [[Hiina Kommunistliku Partei peasekretär|Võimupartei juht]]
| juht4_nimi      = [[Xi Jinping]], [[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]]
| võtmeisikud     = 
| peaorgan        = 
| emaorg          = 
| allorg          = 
| eelarve         = 
| töötajad        = &lt;!-- või: | töötajaid = --&gt;
| vabatahtlikud   = &lt;!-- või: | vabatahtlikke = --&gt;
| veebileht       = {{URL|www.npc.gov.cn}}
| märkused        =
}}
'''Ülehiinaline Rahvaesindajate Kogu''' ([[lihtsustatud hiina kiri|lihtsustatud hiina kirjas]] 全国人民代表大会, ''[[pinyin]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;is ''Quánguó Rénmín Dàibiǎo Dàhuì'') on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] riigivõimu kõrgeim organ ja seadusandlik kogu. 2018. aastal oli selles 2980 saadikut, mis teeb ÜRK-st maailma suurima parlamendi. Ülehiinaline Rahvaesindajate Kogu täiskogu tuleb igal aastal kokku umbes kaheks nädalaks ning hääletab läbi tähtsamad seadused. Liikmed on osalise tööajaga ning neile ei maksta palka.

Suuremat osa ÜRK võimust teostab [[Ülehiinalise Rahvaesindajate Kogu Alaline Komitee]], mis koosneb umbes 170 liikmest ning koguneb siis, kui ei toimu täiskogu istungjärku. Ülehiinalise Rahvaesindajate Kogu liikmetel on lubatud pidada teisi riigi- ja [[Hiina Kommunistlik Partei|parteiameteid]] ning üldiselt figureerivad nad mujal kõrgetes poliitsfäärides. Siiski ei ole neil lubatud töötada täitev- või kohtuvõimu struktuurides.

[[Hiina Rahvavabariigi põhiseadus|Põhiseadus]]e järgi on ÜRK ühekojaline parlament, mis ''de jure'' teostab kontrolli [[Hiina valitsus|valitsuse]], [[Kõrgeim Rahvakohus|ülemkohtu]], erikomiteede, [[Kõrgeim Rahvaprokuratuur|ülemprokuratuuri]] ja [[Hiina Rahvavabariigi Sõjaline Keskkomisjon|sõjalise keskkomisjoni]] üle ning valib kõrged riigiametnikud. Välismaised meediaväljaanded on ÜRK-d nimetanud ''de facto'' [[Kummitempel (poliitika)|võimutuks parlamendiks]].

ÜRK valitakse viieks aastaks. Istungjärk toimub kevaditi [[Suur rahvasaal|Suures rahvasaalis]] [[Tiananmeni väljak]]u lääneosas [[Peking]]is ning kestab üldiselt 10–14 päeva. Ülehiinalise Rahvaesindajate Kogu istungid on üldiselt pandud samale ajale [[Hiina Rahva Poliitiline Konsultatiivkonverents|Rahva Poliitilise Konsultatiivkonverentsi]] Riikliku Komitee, mis on erinevate sotsiaalsete gruppide esindajatest koosnev nõuandev keha, kohtumistega. Kuna Poliitiline Konsultatiivkonverents ja ÜRK on Hiina kaks põhilist nõuandvat organit, kutsutakse neid koos nimega ''[[Kaks istungjärku|lianghui]]'' (kaks istungjärku).

ÜRK enda sõnul on selle istungid riigiametnikele võimaluseks hinnata senist poliitikat ning esitleda riigi tulevasi plaane.

==Vaata ka==
* [[Parlamentide loend]]
* [[Hiina Riikliku Rahvakongressi hääletustulemuste loend]]
* [[Hiina poliitika]]
* [[Kõrgeim Rahvaassamblee]]
* [[Nõukogude Liidu Ülemnõukogu]] ([[NSVL]]-i vaste) 

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
===Inglise keeles===
* [https://npcobserver.com/ NPC observer]
* [http://www.china.org.cn/china/NPC_CPPCC_2016/node_7234650.htm Full coverage of the 2016 NPC &amp; CPPCC sessions] - [http://www.china.org.cn/index.htm China.org.cn]
* [http://www.china.org.cn/china/NPC_CPPCC_2014/node_7200270.htm Full coverage of the 2014 NPC &amp; CPPCC sessions] - [http://www.china.org.cn/index.htm China.org.cn]
* [https://web.archive.org/web/20090224121521/http://www.npc.gov.cn/englishnpc/news/ English version of the Official website of the NPC]
* [https://www.nytimes.com/2009/03/09/world/asia/09jails.html NY Times article on the detainment of would-be petitioners to the NPC]
* [https://web.archive.org/web/20130729193916/http://www.chinafulblog.com/blog/2012/3/6/chinese-government-101-chinas-national-peoples-congress-and.html Information on National People's Congress and Standing Committee]
* [http://www.bjrd.gov.cn/en/ English version of the Standing Committee of Beijing Municipal People's Congress]

===Hiina keeles===
* [http://www.npc.gov.cn/ RRK koduleht]
* [http://npc.people.com.cn/GB/index.html RRK uudised], [[Renmin Ribao]]
* [http://www.gov.cn/test/2010-07/20/content_18181.htm RRK-ga seotud poliitika]
* [http://www.bjrd.gov.cn/ Pekingi Munitsipaalse Rahvakongressi Alaline Komitee]
* [http://www.renmindahuitang.cn/ Suure rahvasaali koduleht]

[[Kategooria:Hiina poliitika]]</text>
      <sha1>24jsxjnmfiy6cac8h1dsotmvkyf0f8k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lentvarise mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>604537</id>
    <revision>
      <id>7184975</id>
      <parentid>6743362</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:28:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184975</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12005" sha1="4n6edr4uz4hn15u64gja97mfmude99k" xml:space="preserve">[[Pilt:Architecture, Lithuania (7628648126).jpg|pisi|Mõisa häärber]]
'''Lentvarise mõis''' ([[leedu keel]]es ''Lentvario dvaras'') on endine mõis [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]i [[Lentvarise vald|Lentvarise vallas]] [[Lentvaris]]e linnas. Mõisakompleks asub aadressil Klevų al. 48, Lentvarise järve kaldal.

Esimesed teated mõisa kohta pärinevad aastast 1596, mil see doneeriti Kuncevičiustele. 1604. aastal müüs Beata Komorovska (sünd. Kuncevičius) mõisa Adomas Kijanovskile, 1618. aastal ostis selle aga Povilas Steponas [[Sapiega]]. 1670. aastal jättis Ona Sapiegaitė Naruševičienė oma testamendis mõisa Vilniuse [[benediktlased|benediktlaste]] kloostrile. [[XVIII sajand]]i keskpaiku ostis mõisa Mykolas Antonievičius, kes kinkis selle 1772. aastal õde Hrinevičiūtėle.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lentvario dvaras |url=https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/EB1D7209-D0E7-4997-9A28-C352755C94B3/true |vaadatud=2021-03-20 }}&lt;/ref&gt; 1819. aastal oli mõis A. Lappo, Hrinevičiūtė ja Šachnode ühisomandis. Mõisakompleksi kuulusid toona üks kivihoone, veski, kaks aeda ja väravad.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lentvario dvaras |url=http://www.archyvai.lt/exhibitions/dvarai/lentvaris.htm |vaadatud=2021-03-20 |arhiivimisaeg=2016-08-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160813132925/http://www.archyvai.lt/exhibitions/dvarai/lentvaris.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Aastal 1850 ostis mõisa Izdebskitelt ja Šahnodelt Józef [[Tyszkiewicz]].&lt;ref&gt;[http://dir.icm.edu.pl/pl/Slownik_geograficzny/Tom_V/75 Słownik geograficzny Królestwa Polskiego i innych krajów słowiańskich, Tom V]&lt;/ref&gt; Aastail 1855–1865 rajas ta uue peahoone ja selle juurde pargi. Tänapäevase ilme sai häärber aastal 1891, mil mõisa omanik oli Władysław Tyszkiewicz. Tyszkiewiczite suguvõsale kuulus mõis kuni võõrandamiseni aastal 1939.

Aastal 2007 omandas mõisakompleksi ärimees Laimutis Pinkevičius, kes aga juba samal aastal pankrotti läks. Mõisakompleks arestiti aastal 2012. Aastal 2016 omandas mõisakompleksi Ugnius Kiguolis, kes sai aastal 2018 mõisakompleksi restaureerimiseks Euroopa Liidult 673 000 eurot toetusraha.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200804193643/https://verslas.lrytas.lt/mano-pinigai/2018/03/20/news/lentvario-dvarui-pinigu-injekcija-bet-muziejaus-jame-dar-teks-palaukti-5285618/ Lentvario dvarui – pinigų injekcija, bet muziejaus jame dar teks palaukti] lrytas.lt 2018.03.20&lt;/ref&gt;
[[Pilt:Landvarova, Tyškievič. Ляндварова, Тышкевіч (A. Römer, 1869).jpg|pisi|left|Mõisakompleks aastal 1869]]

Mõisa häärber asub aadressil Klevų al. 48. Häärberi projekteeris arhitekt Gustaw Schacht. Hilisemad ümberehitused tehti arhitektide de Waegh ja [[Tadeusz Maria Rostworowski]] projekti järgi, ehitus kestis 1891–1899. Nõukogude perioodil asus hoones Lentvarise vaibavabriku juhtkond. Hoone on [[uusgooti stiil]]is, osalt kahe, osalt kolme korrusega. Seda kaunistavad kaks kolmnurkse [[frontoon]]iga [[risaliit]]i ja kaheksanurkne torn. Loodefassaadil asuvad betoonist Tyskiewiczite ja Ljubomirskite suguvõsa vapid. Esimesel korrusel on ruumid lõuna- ja idaküljel paigutatud [[anfilaad]]ina, loodeküljel asub sissepääs [[vestibüül]]i. Teine korrus oli kavandatud vestibüüli ja kõrvalsaalidena. Seal on säilinud algsed aknaorvad ja nišid, nelinurksed [[sillus]]ega ukseavad ja poolkaarekujulised sillused.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lentvario dvaro sodybos rūmai |url=https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/11DD9233-6788-4B22-B3A0-9D111005B9C4/true |vaadatud=2021-03-20 }}&lt;/ref&gt;
[[Pilt:Lentvario dvaro administracija2016.jpg|pisi|Haldushoone]]

Kompleksi kuulub ka H-kujulise põhiplaaniga haldushoone. See koosneb põhiosast ja neljast nelinurkse põhiplaaniga risaliidist. Selles hoones asus ka kelder. Loode- ja kagufassaade ehivad poolkaarekujulised sillused, kaguküljel asub [[lodža]]. Hoone alumine osa on kivist, ülemine puidust. Alumises osas on nurkades [[pilaster|pilastrid]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lentvario dvaro sodybos administracijos namas |url=https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/26FA8B0A-C3E6-40E7-A4AA-BCD1855FCB1F/true |vaadatud=2021-03-20 }}&lt;/ref&gt;

Tänu [[Vilnius]]e lähedusele kujunes Lentvaris kuurordiks. Nii avati mõisa juures [[XIX sajand]]i lõpus üks Leedu esimesi kohvikuid – Cafe Riviera.&lt;ref&gt;[http://www.klevualeja.lt/2019/02/28/kavine-rivjera-pramogu-oaze-kurortiniame-lentvaryje/ Kavinė Rivjera - pramogų oazė kurortiniame Lentvaryje]&lt;/ref&gt; Selle kagufassaadi ehib tornikestega frontoon, seal asuvad ka kaks stiliseeritud betoonist [[kapiteel]]idega [[atlant]]i.&lt;ref&gt;http://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/C89A60A8-F8B2-4C71-A2B1-8335E0FF4C7C/true Lentvario dvaro sodybos kavinė &quot;Rivjera&quot;]&lt;/ref&gt;

Mõisavalitseja maja on nelinurkne ühekorruseline hoone. Selle edelaküljel asub soklikorrus, kirdeosas aga kelder. Korruseid eristavad [[karniis]]id. Nii edela- kui ka kirdefassaadi ehivad tornikesed.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lentvario dvaro sodybos valdytojo namas |url=https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/3D238FE4-D88F-4936-8222-844753282B98/true |vaadatud=2021-03-20 }}&lt;/ref&gt;

Mõisa [[vesiveski]] valmis [[XIX sajand]]i keskpaigas. Hoone on ühekorruseline soklikorruse ja pööninguga ehitis. Kagus toestavad soklit [[kontraforss|kontraforsid]]. Hoonet ehivad karniisid, [[pilaster|pilastrid]] ja tornikesed.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lentvario dvaro sodybos vandens malūnas |url=https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/66661924-8973-484B-9E55-E7D508C5A427/true |vaadatud=2021-03-20 }}&lt;/ref&gt;

Aadressil Klevų al. 46 asub umbkaudu 1870. aastal rajatud naelavabriku hoone. Tegemist on kahekorruselise ehitisega, millel on nii kelder kui ka pööning. Selle loodeküljel on teise maailmasõja paiku rajatud veranda. Katus on kahe viiluga. Hoonet kaunistavad nelinurksed tornikesed ja tellistest frontoon.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lentvario dvaro sodybos vinių fabriko pastatas |url=https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/DF3CA72A-AB69-4CFE-B8E6-62670A46FBE1/true |vaadatud=2021-03-20 }}&lt;/ref&gt;
[[Pilt:Lentvario dvaro kavine rivjera2016.jpg|pisi|left|Mõisa kohvik]]

Mõisa teenijate maja valmis aastail 1850–1873. Tegemist on ühekorruselise puidust ehitisega, millel on pööning ja ''[[mezzanino]]''. Hoone edela- ja kirdeküljel on frontoonid. Teenijatemaja ehivad horisontaalsed profileeritud puitlauad.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lentvario dvaro sodybos tarnų namas |url=https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/5E86827C-E53C-47A1-81BA-1018D6920B16/true |vaadatud=2021-03-20 }}&lt;/ref&gt;

Mõisa tall valmis [[XX sajand]]i algusaastatel. Hoone koosneb kahest korpusest. Kagukorpus on ''mezzanino'' ja pööninguga ühekorruseline hoone, loodekorpus aga pööninguga ühekorruseline hoone, millest suurema osa moodustab [[maneež]]. Kagukorpuse kagufassaadi ning loodekorpuse kirde- ja edelafassaadi kaunistavad tornikestega frontoonid. Edelafassaadil on ka karniis. Loodekorpuse edelafassaadi portaali ehivad betoonist Tyskiewiczite ja Ljubomirskite suguvõsade vapid. Betoonist bareljeefid on ka kagukorpuse frontoonil.&lt;ref&gt;[http://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/0EEF975C-AAE7-417E-A666-AD9047CDF4B8/true Lentvario dvaro sodybos arklidė}&lt;/ref&gt;

Tall-elumaja rajati XIX sajandi keskpaigas. See on kahekorruseline pööningu ja ''mezzanino''&lt;nowiki/&gt;'ga hoone. Alumise korruse moodustavad kolm üksteisega ühendatud ruumi, teine korrus koosneb keskest koridorist, mille mõlemal küljel on toad. Edelaküljel on nelinurksete tornikestega frontoon, loode- ja kagufrontoonil on lisaks nelinurksetele veel kaheksanurksed tornikesed, loodefrontooni ehib karniis. Kaguküljel asub graniidist trepi ja graniidist sambakestega sissepääs.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lentvario dvaro sodybos arklidė-namas |url=https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/51943051-4FB0-4FFA-AA97-2B9897E13113/true |vaadatud=2021-03-20 }}&lt;/ref&gt;

XIX sajandi keskpaiku rajatud aiamaja on varemeis. Hoone oli T-kujulise põhiplaaniga. Säilinud on sambad, edelafassaadi keskrisaliit, kagupoolne eeshoone (vanades inventarides nimetatud koertemajaks), kagukülje tornikestega frontoon ning seda liigendavad tellistest [[pilaster|pilastrid]]. Nii kagu- kui ka kirdefassaadi liigendavad karniisid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lentvario dvaro sodybos daržinės liekanos |url=https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/A34C6FB4-64CB-414A-BF77-DE243A2D2808/true |vaadatud=2021-03-20 }}&lt;/ref&gt;

Mõisakompleksi kuulub ka umbkaudu aastal 1900 valminud maja. See on ühekorruseline soklikorruse ja katusealusega ehitis. Selle kaguküljel asub viilkatusega nelinurksetele tellistest sammastele toetuv veranda.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lentvario dvaro sodybos namas |url=https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/6B1D3928-4B69-4FEE-A920-504E87A2D7E7/true |vaadatud=2021-03-20 }}&lt;/ref&gt;

Mõisa veetorn rajati XIX sajandi keskpaigas. See on kaheksanurkse põhiplaaniga kolmekorruseline pööninguga hoone. Hoone vundament on tellistest ja maakividest, seinad punastest tellistest. Kolmandal korrusel asub algne metallist veepaak.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lentvario dvaro sodybos bokštas |url=https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/96162CBE-C210-4BA0-A062-83FC934BC34B/true |vaadatud=2021-03-20 }}&lt;/ref&gt;

Mõisa sepikoda valmis XIX sajandi teisel poolel. Aastal 1956 ehitati see elumajaks ümber. Tegemist on kahekorruselise pööninguga ehitisega, mille seinu ehib tellistest dekoratiivornament.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lentvario dvaro sodybos kalvė |url=https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/F8F00290-6991-4010-A729-3DF4AAA82758/true |vaadatud=2021-03-20 }}&lt;/ref&gt;

Mõisa pargi kujundas [[Édouard André]]. Selle pindala on 12,7 hektarit. Esimese maailmasõja eel kasvas seal ligi 60 liiki puid ja põõsaid. Pargis olid sillakesed, kaskaadid ja stukist grotid.&lt;ref&gt;Irena Diugielewicz, Z przeszłości Landwarowa, Nasz Czas&lt;/ref&gt; XIX sajandi lõpuaastatel rekonstrueeriti park Rene Andrė projekti järgi. Park on vabakujundusega, välja arvatud geomeetriliselt kujundatud [[Parter (aiakunst)|parter]]. Pargi keskosas asuvale betoonsillale on antud puitsilla ilme. Pargi põhjaosas asub [[pjedestaal]]il dekoratiivne betoonsammas, millel kohalike elanike mälestuste kohaselt asus [[Tadeusz Kościuszko]] [[büst]]. Betoonist sambad kaunistavad ka parterit. Pargis asub tellistest [[parapett]], millel on avatud [[terrass]]. Selle juurde viib betoonist trepp. Pargi loodeosas asub kaks skulptuuri, mis sarnanevad kohviku atlantidega. Seal asub ka tugimüüriga looduslikest ning murtud kividest trepp. Park on kujundatud looduslikult künklikule maastikule; selle põhjaosas asub vaateküngas, kus XX sajandi alguses asus puidust lehtla. Puudest kasvavad seal harilik ja [[hõbevaher]], tamm, kuusk, arukask, [[läänepärn]], [[Euroopa lehis]], [[hall pähklipuu]], [[sinihall ebatsuuga]], [[harilik elupuu]]. Pargi madalamas osas kasvavad lehtpuud, kõrgemates kohtades okaspuud. Pargi keskosas asub Lentvarise järv, põhjaosas paisjärvekeste kompleks, mis asub XIX sajandi teisel poolel Baltise ja Lentvarise järve ühendamiseks rajatud kanalil.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lentvario dvaro sodybos parkas |url=https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/5293B700-6C30-4D4B-BA12-EAB5ED4C559E/true |vaadatud=2021-03-20 }}&lt;/ref&gt;

&lt;gallery&gt;
Architecture in Vilnius (7628645088).jpg|Veetorn
Lentvario dvaro arklides2016.jpg|Tall
Lentvario dvaro malunas2016.jpg|Vesiveski
Lentvario dvaro arklide namas2016.jpg|Tall-elumaja
Lentvariodvarodarzine1.JPG|Aiamaja varemed
Park made by Edouard André (7922813840).jpg|Mõisa park
Ляндварава. Маёнтак Тышкевіча. Tyszkiewicz's Estate in Lentvaris - panoramio (8).jpg|Grott mõisa pargis
Lentvariodvaroparkas2.JPG|Kaskaad mõisa pargis
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{commonskat|Lentvaris manor|Lentvarise mõis}}

[[Kategooria:Trakai rajoon]]
[[Kategooria:Leedu mõisad]]
{{koord | NS = 54.658296 | EW = 25.039488 | tüüp = maamärk |region=LT}}</text>
      <sha1>4n6edr4uz4hn15u64gja97mfmude99k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ülehiinalise Rahvaesindajate Kogu Alaline Komitee</title>
    <ns>0</ns>
    <id>604556</id>
    <revision>
      <id>7184988</id>
      <parentid>6614390</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:56:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>HyBoxwood</username>
        <id>227278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[w:zh:Template_talk:中华人民共和国国徽#編輯請求_2026-04-17_将svg替换为File:中華人民共和國國徽.svg]]</comment>
      <origin>7184988</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6030" sha1="skqkibu8ue6yq1tgvvl1n7ukozq1080" xml:space="preserve">{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
{{Infokast organisatsioon
| nimi            = Ülehiinalise Rahvaesindajate Kogu Alaline Komitee
| omakeelne_nimi  = 中华人民共和国全国人民代表大会 常务委员会
| embleem         = 中華人民共和國國徽.svg
| embleemiallkiri = 
| pilt            = 13th PRC NPCSC.svg
| pildiallkiri    = Märtsist 2018: &lt;br /&gt;
'''Valitsus (121): '''&lt;br /&gt;
* {{värviruut|#DD0000}} [[Hiina Kommunistlik Partei]] (121) &lt;br /&gt;

'''[[Ühendrinne (Hiina Rahvavabariik)|Ühendrinne]] ja parteitud (54): '''&lt;br /&gt;
* {{värviruut|#2A52BE}} [[Hiina Demokraatialiiga]] (9)
* {{värviruut|#FFB232}} [[Hiina Demokraatia Edendamise Ühing]] (7)
* {{värviruut|#FF6F00}} [[Hiina Talupoegade ja Tööliste Demokraatlik Partei]] (7)
* {{värviruut|#0800FF}} [[Kuomintangi Revolutsiooniline Komitee]] (6)
* {{värviruut|#33E6CC}} [[Jiusani Ühing]] (5)
* {{värviruut|#F17C67}} [[Hiina Riiklik Demokraatia Ehitamise Ühing]] (3)
* {{värviruut|#1E90FF}} [[Hiina Zhi Gongi Partei]] (3)
* {{värviruut|#003153}} [[Taiwani Demokraatlik Isevalitsusliiga]] (3)
* {{värviruut|#C2C2C2}} Parteitu (11)
| lühend          = 
| deviis          = 
| asutatud        = 
| asutaja         = &lt;!-- või: | asutajad = --&gt;
| lõpp            = 
| tüüp            = 
| staatus         = 
| eesmärk         = 
| peakorter       = 
| asukoht         = [[Suur rahvasaal]], [[Xicheng]], [[Peking]], [[Hiina Rahvavabariik]]
| piirkond        = 
| liikmeid = 175
| keeled          = &lt;!-- või: | keel = --&gt;
| peasekretär     = 
| juht_nimetus    = [[Riikliku Rahvakongressi Alalise Komitee esimees|Esimees]]
| juht_nimi       = [[Li Zhanshu]] ([[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]])
| juht2_nimetus   = [[Riikliku Rahvakongressi aseesimehed|Aseesimehed]]
| juht2_nimi      = [[Wang Chen (poliitik)|Wang Chen]], [[Cao Jianming]], [[Zhang Chunxian]], [[Shen Yueyue]], [[Ji Bingxuan]], [[Arken Imirbaki]], [[Wang Dongming]], [[Padma Choling]] ([[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]])&lt;br /&gt;
[[Wan Exiang]] ([[Kuomintangi Revolutsiooniline Komitee|KRK]])&lt;br /&gt;
[[Chen Zhu]] ([[Hiina Talupoegade ja Tööliste Demokraatlik Partei|HTTDP]])&lt;br /&gt;
[[Ding Zhongli]] ([[Hiina Demokraatialiiga|HDL]])&lt;br /&gt;
[[Hao Mingjin]] ([[Hiina Riiklik Demokraatia Ehitamise Ühing|HRDEÜ]])&lt;br /&gt;
[[Cai Dafeng]] ([[Hiina Demokraatia Edendamise Ühing|HDEÜ]])&lt;br /&gt;
[[Wu Weihua]] ([[Jiusani Ühing|JÜ]])
| juht3_nimetus   = [[Riikliku Rahvakongressi peasekretär|Peasekretär]]
| juht3_nimi      = [[Yang Zhenwu]] ([[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]])
| juht4_nimetus   = Enamuse juht
| juht4_nimi      = [[Li Zhanshu]] ([[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]])
| juht5_nimetus   = [[Hiina Kommunistliku Partei peasekretär|Võimupartei juht]]
| juht5_nimi      = [[Xi Jinping]] ([[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]])
| võtmeisikud     = 
| peaorgan        = 
| emaorg          = 
| allorg          = [[Riiklik Rahvakongress]]
| eelarve         = 
| töötajad        = &lt;!-- või: | töötajaid = --&gt;
| vabatahtlikud   = &lt;!-- või: | vabatahtlikke = --&gt;
| veebileht       = 
| märkused        =
}}
'''Ülehiinalise Rahvaesindajate Kogu Alaline Komitee''' (edaspidi RRKAK)' on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Ülehiinaline Rahvaesindajate Kogu|Ülehiinalise Rahvaesindajate Kogu]] (RRK) alaline osa. Hiina Rahvavabariigi seadusandlik võim on RRKAK ja RRK käes.&lt;ref name=&quot;constitution&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.npc.gov.cn/englishnpc/Constitution/2007-11/15/content_1372965.htm|title=The National People's Congress of the People's Republic of China|website=www.npc.gov.cn|access-date=19. aprill 2019|archive-date=2019-02-11|archive-url=https://web.archive.org/web/20190211112810/http://www.npc.gov.cn/englishnpc/Constitution/2007-11/15/content_1372965.htm|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;

RRKAK viib läbi RRK valimisi ning saab kahekolmandikulise häälteenamusega valimisi kuni ühe aasta võrra edasi lükata.&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Li|first=Cheng|url=https://books.google.com/books?id=3NKACwAAQBAJ|title=Chinese Politics in the Xi Jinping Era: Reassessing Collective Leadership|date=18. oktoober 2016|publisher=Brookings Institution Press|isbn=978-0-8157-2694-4|pages=69|language=en}}&lt;/ref&gt; RRKAK koguneb iga kahe kuu tagant üheks nädalaks. RRKAK kutsub RRK kokku korra aastas ning siis, kui seda pooldab vähemalt viiendik saadikutest. RRKAK ametiaeg kestab, kuni uus RRK on enda alalise komitee valinud.

RRKAK saadikud ei tohi komiteesse kuulumise ajal olla ametis täidesaatva- või kohtuvõimu juures ega mõnes järelevalveametis. RRK liikmetel sellist piirangut ei ole.

RRKAK-l on [[seaduse tõlgendamine|seaduse tõlgendamise]], ka [[Hiina põhiseadus|põhiseaduse]], pädevus. Hiina seaduste kohaselt on seadusandlik võim Riiklikul Rahvakongressil ning kõrgeim kohtuvõim [[Kõrgeim Rahvakohus|Kõrgeimal Rahvakohtul]].

Põhiseaduse tõlgendamise märkimisväärne instants oli 1999. aastal seoses [[Hongkong]]i [[Hiina erihalduspiirkonnad|erihalduspiirkonna]] [[Hongkongi elamisõigus|elamisõigusega]] kaasuses [[Lau Kong Yung vs immigratsioonidirektor|Lau Kong Yung ''vs'' immigratsioonidirektor]]. RRKAK jõudis Hongkongis alalise elamisõiguse saamise küsimust arutades [[Hongkongi põhiseadus]]e tõlgendamise kaudu [[Hongkongi valitsus]]ega samale seisukohale.&lt;ref&gt;{{cite web |url = http://legalref.judiciary.gov.hk/lrs/common/search/search_result_detail_frame.jsp?DIS=18930&amp;QS=%2B&amp;TP=JU |title = FACV Nos 10 and 11 of 1999 |publisher = Judiciary of Hong Kong |date=3. detsember 1999 |access-date=11. märts 2016}}&lt;/ref&gt;

RRKAK-d juhib [[Riikliku Rahvakongressi Alalise Komitee esimees|esimees]], keda peetakse [[Hiina võimuhierarhia|poliitilises võimuhierarhias]] [[Hiina Kommunistliku Partei peasekretär]]i ja [[Hiina Rahvavabariigi peaminister|Hiina Rahvavabariigi peaministri]] järel tähtsuselt kolmandaks isikuks. Praegune esimees on [[Li Zhanshu]].

==Vaata ka==
* [[Riikliku Rahvakongressi Alalise Komitee esimees]]
* [[Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]
* [[Seadusandlik Yuan]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Hiina poliitika]]</text>
      <sha1>skqkibu8ue6yq1tgvvl1n7ukozq1080</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ülehiinalise Rahvaesindajate Kogu Alalise Komitee esimees</title>
    <ns>0</ns>
    <id>604707</id>
    <revision>
      <id>7184989</id>
      <parentid>7002667</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:56:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>HyBoxwood</username>
        <id>227278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[w:zh:Template_talk:中华人民共和国国徽#編輯請求_2026-04-17_将svg替换为File:中華人民共和國國徽.svg]]</comment>
      <origin>7184989</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7734" sha1="rjug2rroibva6hqgwfj1uov3ikizr7f" xml:space="preserve">{{infokast ametikoht
| nimetus         = Ülehiinalise Rahvaesindajate Kogu Alalise Komitee esimees
| embleem         = 中華人民共和國國徽.svg
| embleemiallkiri = [[Hiina Rahvavabariigi vapp]]
| lipp            = 
| lipuallkiri     = 
| pilt            = Li Zhanshu in 2016.jpg
| pildilaius      = 200px
| ametis          = [[Li Zhanshu]]
| ametisalates    = 17. märtsist 2018
| üksus           = 
| kõnetlussõnad   = 
| tüüp            = 
| staatus         = 
| lühend          = 
| liikmesus       = 
| residents       = 
| asukoht         = 
| esitaja         = 
| nimetaja        = [[Riiklik Rahvakongress]]
| ametiaeg        = 5 aastat; pikendatav järjest ühe korra
| dokument        = 
| moodustatud     = 27. september 1954
| esimene         = [[Liu Shaoqi]]
| viimane         = 
| kaotatud        = 
| asetäitja       = 
}}
'''Ülehiinalise Rahvaesindajate Kogu Alalise Komitee esimees''' on ametnik, kes juhatab [[Riikliku Rahvakongressi Alaline Komitee|Riikliku Rahvakongressi Alalist Komiteed]], [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] kõrgeimat seadusandlikku kogu. Alates 17. märtsist 2018 on ametis [[Li Zhanshu]].

Aastatel 1998–2013 oli RRKAK esimees [[Hiina võimuhierarhia]]s teisel kohal, kuna [[Li Peng]] ei saanud 1998. aastal kolmandat ametiaega [[Hiina Rahvavabariigi peaminister|peaminister]] olla. Hiljem oli RRKAK esimees pärast [[Hiina Kommunistlik Partei|Kommunistliku Partei]] [[Hiina Kommunistliku Partei peasekretär|peasekretäri]] ja [[Hiina Rahvavabariigi president|riigi president]]i hierarhias kolmas. Peaminister [[Li Keqiang]]i ajal on RRKAK esimees langenud hierarhias neljandaks. Asetus võimuhierarhias ei peegelda tingimata tegelikkust, mis sõltub suuresti ametis olevatest isikutest.

==Volitused==
Alates 1982. aastast võivad RRKAK esimehel [[Hiina Rahvavabariigi põhiseadus]]ega tekkida laialdased volitused. Arikkel 84 järgi hakkab RRKAK esimees täitma riigi presidendi kohuseid, kui nii president kui [[Hiina Rahvavabariigi asepresident|asepresident]] peaksid olema võimetud oma ülesandeid täitma ning [[Riiklik Rahvakongress]] ei suuda aegsasti asendajat valida.&lt;ref&gt;{{Cite web |url=http://www.asianlii.org/cn/legis/const/2004/1.html#S001 |title=HRV põhiseadus |access-date=10. märts 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20081120012624/http://www.asianlii.org/cn/legis/const/2004/1.html#S001 |archive-date=20. november 2008 |url-status=live }}&lt;/ref&gt;

Aastatel 1975–1983 oli RRKAK esimees Hiina Rahvavabariigi riigipea, kuna presidendi institutsioon puudus [[Hiina Rahvavabariigi põhiseadus (1975)|1975. aasta põhiseadusest]]. Teoreetiliselt oli [[1989. aasta Tian'anmeni meeleavaldused|1989. aasta Tian'anmeni meeleavalduste]] ajal toonasel RRKAK esimehel [[Wan Li]]l võimalik kokku kutsuda RRK erakorraline istung ning olukord põhiseaduspäraselt lahendada. Tegelikult oli Wani liikumisvabadust piiratud ning ta oli tol hetkel hambutu.

==Esimeeste loend==
{{värviruut|gold}} [[Hiina Rahvavabariigi president|Riigipea]] ([[Hiina Rahvavabariigi põhiseadus (1975)|1975.]] ja [[Hiina Rahvavabariigi põhiseadus (1978)|1978. aasta põhiseaduste]] järgi)

; [[Hiina juhtkondade põlvkonnad|Juhtkondade põlvkonnad]]:
{{värviruut|#FFB6B6}}[[Mao Zedong]]i administratsioon
{{värviruut|#CCEEFF}}[[Deng Xiaoping]]i administratsioon
{{värviruut|#D8BFD8}}[[Jiang Zemin]]i administratsioon&lt;br/&gt;{{värviruut|#CCFFCC}}[[Hu-Weni administratsioon|Hu Jintao administratsioon]]
{{värviruut|#FBCEB1}}[[Xi-Li administratsioon|Xi Jinpingi administratsioon]]

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center; border-collapse: collapse;&quot;
! width=&quot;20&quot; |Nr
! colspan=&quot;2&quot; width=&quot;150&quot; | Esimees
! align=&quot;left&quot; width=&quot;20&quot; | Ametiaeg
! align=&quot;center&quot; width=&quot;140&quot; | Ametiaja algus
! align=&quot;center&quot; width=&quot;140&quot; | Ametiaja lõpp
|-
| align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;#FFB6B6&quot; | '''1.'''
| align=&quot;center&quot; | 
| align=&quot;center&quot; | [[Liu Shaoqi]]&lt;br /&gt;刘少奇
| align=&quot;center&quot; |[[I Riiklik Rahvakongress|I]]
| align=&quot;center&quot; | 15. september 1954
| align=&quot;center&quot; | 28. aprill 1959
|-
| rowspan=&quot;3&quot; align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;#FFB6B6&quot; | '''2.'''
| rowspan=&quot;3&quot; align=&quot;center&quot; |[[Pilt: Zhu De.jpg|80px]]
| rowspan=&quot;3&quot; align=&quot;center&quot; | [[Zhu De]]&lt;br /&gt;朱德
| align=&quot;center&quot; |[[II Riiklik Rahvakongress|II]]
| align=&quot;center&quot; | 28. aprill 1959
| align=&quot;center&quot; | 4. jaanuar 1965
|-
| align=&quot;center&quot; | [[III Riiklik Rahvakongress|III]]
| align=&quot;center&quot; | 4. jaanuar 1965
| align=&quot;center&quot; | 17. jaanuar 1975
|- bgcolor=&quot;gold&quot;
| rowspan=&quot;2&quot; align=&quot;center&quot; | [[IV Riiklik Rahvakongress|IV]]
| align=&quot;center&quot; | 17. jaanuar 1975
| align=&quot;center&quot; | 6. juuli 1976
|-
| align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;#CCEEFF&quot; | '''-'''
| align=&quot;center&quot; |[[Pilt: Soong Ching-ling 1937.jpg|80px]]
| align=&quot;center&quot; | [[Laul Qingling]]&lt;br /&gt;宋庆龄
| align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;gold&quot; |6. juuli 1976&lt;br /&gt;(kohusetäitja)
| align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;gold&quot; | 5. märts 1978
|-
| align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;#CCEEFF&quot; | '''3.'''
| align=&quot;center&quot; |[[Pilt: Ye Jianying.jpg|80px]]
| align=&quot;center&quot; | [[Te Jianying]]&lt;br /&gt;叶剑英
| align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;gold&quot; |[[V Riiklik Rahvakongress|V]]
| align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;gold&quot; | 5. märts 1978
| align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;gold&quot; | 18. juuni 1983
|-
| align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;#CCEEFF&quot; | '''4.'''
| align=&quot;center&quot; |[[Pilt: Peng Zhen 1956.jpg|80px]]
| align=&quot;center&quot; | [[Peng Zhen]]&lt;br /&gt;彭真
| align=&quot;center&quot; |[[VI Riiklik Rahvakongress|VI]]
| align=&quot;center&quot; | 18. juuni 1983
| align=&quot;center&quot; | 13. aprill 1988
|-
| align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;#CCEEFF&quot; | '''5.'''
| align=&quot;center&quot; |
| align=&quot;center&quot; | [[Wan Li]]&lt;br /&gt;万里
| align=&quot;center&quot; |[[VII Riiklik Rahvakongress|VII]]
| align=&quot;center&quot; | 13. aprill 1988
| align=&quot;center&quot; | 27. märts 1993
|-
| align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;#D8BFD8&quot; | '''6.'''
| align=&quot;center&quot; |
| align=&quot;center&quot; | [[Qiao Shi]]&lt;br /&gt;乔石
| align=&quot;center&quot; |[[VIII Riiklik Rahvakongress|VIII]]
| align=&quot;center&quot; | 27. märts 1993
| align=&quot;center&quot; | 15. märts 1998
|-
| align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;#D8BFD8&quot; | '''7.'''
| align=&quot;center&quot; |[[Pilt: Li Peng.png|80px]]
| align=&quot;center&quot; | [[Li Peng]]&lt;br /&gt;&lt;br /&gt;李鹏
| align=&quot;center&quot; |[[IX Riiklik Rahvakongress|IX]]
| align=&quot;center&quot; | 15. märts 1998
| align=&quot;center&quot; | 15. märts 2003
|-
| rowspan=&quot;2&quot; align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;#CCFFCC&quot; | '''8.'''
| rowspan=&quot;2&quot; align=&quot;center&quot; |[[Pilt: Wu Bangguo Beijing2011.jpg|80px]]
| rowspan=&quot;2&quot; align=&quot;center&quot; | [[Wu Bangguo]]&lt;br /&gt;&lt;br /&gt;吴邦国
| align=&quot;center&quot; |[[X Riiklik Rahvakongress|X]]
| align=&quot;center&quot; | 15. märts 2003
| align=&quot;center&quot; | 15. märts 2008
|-
| align=&quot;center&quot; | [[XI Riiklik Rahvakongress|XI]]
| align=&quot;center&quot; | 15. märts 2008
| align=&quot;center&quot; | 14. märts 2013
|-
| rowspan=&quot;1&quot; align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;#FBCEB1&quot; | '''9.'''
| rowspan=&quot;1&quot; align=&quot;center&quot; |[[Pilt: Zhang Dejiang.jpg|80px]]
| rowspan=&quot;1&quot; align=&quot;center&quot; |{{Murdmata|[[Zhang Dejiang]]}}&lt;br /&gt;张德江
| align=&quot;center&quot; |[[XII Riiklik Rahvakongress|XII]]
| align=&quot;center&quot; | 14. märts 2013
| align=&quot;center&quot; | 17. märts 2018
|-
| rowspan=&quot;1&quot; align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;#FBCEB1&quot; | '''10.'''
| rowspan=&quot;1&quot; align=&quot;center&quot; |[[Pilt: Li Zhanshu in 2016.jpg|80px]]
| rowspan=&quot;1&quot; align=&quot;center&quot; |{{Murdmata|[[Li Zhanshu]]}}&lt;br /&gt;栗 战 书
| align=&quot;center&quot; |[[XIII Riiklik Rahvakongress|XIII]]
| align=&quot;center&quot; | 17. märts 2018
| align=&quot;center&quot; |
|}

==Viited==
{{viited}}

==Vaata ka==
* [[Riikliku Rahvakongressi Alaline Komitee]]
** [[Riikliku Rahvakongressi Alalise Komitee aseesimees|Aseesimehed]]
** [[Riikliku Rahvakongressi Alalise Komitee peasekretär|Peasekretär]]
* [[Hiina Rahva Poliitilise Konsultatiivkonverentsi Riiklik Komitee]]
** [[Hiina Rahva Poliitilise Konsultatiivkonverentsi esimees|Esimees]]
* [[Seadusandliku Yuani president]]
* [[Hiina Rahvavabariigi juhtide loend]]

[[Kategooria:Hiina poliitika]]</text>
      <sha1>rjug2rroibva6hqgwfj1uov3ikizr7f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kõrgeim juht</title>
    <ns>0</ns>
    <id>604962</id>
    <revision>
      <id>7184990</id>
      <parentid>7141771</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:57:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>HyBoxwood</username>
        <id>227278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[w:zh:Template_talk:中华人民共和国国徽#編輯請求_2026-04-17_将svg替换为File:中華人民共和國國徽.svg]]</comment>
      <origin>7184990</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18654" sha1="fwagvha9n2yl9xvt2vv3f6ye4n5yaqd" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib Hiina kõrgeimast juhist; Iraani kõrgeima juhi kohta vaata artiklit [[Iraani kõrgeim juht]]}}
{{infokast ametikoht
| nimetus         = Hiina Rahvavabariigi kõrgeim juht &lt;br/&gt; 中华人民共和国最高领导人
| embleem         = 中華人民共和國國徽.svg
| embleemiallkiri = [[Hiina Rahvavabariigi vapp]]
| lipp            = 
| lipuallkiri     = 
| pilt            = Xi Jinping 2019.jpg
| pildilaius      = 220px
| ametis          = [[Xi Jinping]]
| ametisalates    = 15. novembrist 2012
| üksus           = 
| kõnetlussõnad   = [[Seltsimees]]
| tüüp            = 
| staatus         = 
| lühend          = 
| liikmesus       = 
| residents       = [[Zhongnanhai]], [[Peking]], [[Hiina Rahvavabariik]] &lt;br/&gt; [[Yuquan Shan]], [[Peking]], [[Hiina]]
| asukoht         = 
| esitaja         = 
| nimetaja        = [[Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee]]
| ametiaeg        = 
| dokument        = 
| moodustatud     = 
| esimene         = [[Mao Zedong]]
| viimane         = 
| kaotatud        = 
| asetäitja       = 
}}
'''Kõrgeim juht''' ([[Hiina lihtsustatud kiri|lihtsustatud hiina kirjas]] 最高领导人, [[Hiina traditsiooniline kiri|traditsioonilises hiina kirjas]] 最高領導人, ''[[pinyin]]''is ''Zuìgāo Lǐngdǎorén'') on kaasaegses [[Hiina poliitika]]s [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] kõige mõjuvõimsama poliitilise juhi mitteametlik tiitel.&lt;ref name=&quot;BBC: How China is ruled&quot;&gt;[http://news.bbc.co.uk/2/shared/spl/hi/in_depth/china_politics/government/html/4.stm &quot;How China is ruled&quot;] .&lt;/ref&gt; Kõrgeim juht juhib [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistlikku Parteid]] (edaspidi HKP), [[Hiina valitsus]]t ja Hiina Rahvavabariiki (HRV). Kõrgeim juht on tavaliselt [[Hiina Kommunistliku Partei peasekretär]] ja [[Sõjaline Keskkomisjon|Sõjalise Keskkomisjoni]] (SKK) [[Sõjalise Keskkomisjoni esimees (Hiina)|esimees]].&lt;ref&gt;{{Cite web|title=Party Congress Reshuffle Strengthens Xi's Hold on Central Military Commission|url=https://jamestown.org/program/party-congress-reshuffle-strengthens-xis-hold-central-military-commission/|date=26. veebruar 2018|publisher=[[The Jamestown Foundation ]]|first=Nan|last=Li|access-date=27. mai 2020|quote=Xi Jinping has introduced major institutional changes to strengthen his control of the PLA in his roles as Party leader and chair of the Central Military Commission (CMC)...}}&lt;/ref&gt; Kõrgeim juht ei ole ametlikult eraldi ametikoht. Mõiste kogus tuntust [[Deng Xiaoping]]i ajal (1978–1989), kuna ta oli riigi mõjukaim poliitik ka ametlikult kõrgel riigi- või parteikohal töötamata (ta ei olnud ei [[Hiina Rahvavabariigi president]], [[Hiina Rahvavabariigi peaminister|peaminister]] ega HKP peasekretär).&lt;ref&gt;{{cite news|title=Xi's here to stay: China leader tipped to outstay term|url=https://www.businessinsider.com/afp-xis-here-to-stay-china-leader-tipped-to-outstay-term-2016-8|work=[[Business Insider]]|date=9. august 2016|quote=A lot of analysts now see it as a given&quot; that Xi will seek to stay party general secretary, the country's most powerful post, said Christopher K. Johnson, a former CIA analyst and now China specialist at the Washington-based [[Center for Strategic and International Studies]].|access-date=23. september 2017}}.&lt;/ref&gt;

Kuigi kõrgeima juhi ja [[juhtkonna tuum]]a positsioonid on sisuliselt erinevad, on nende hoidjad tihtipeale kattunud, enamik, kuid mitte kõik kõrgematest juhtidest on samal ajal olnud ka juhtkonna tuumaks. Dengi järeltulijaid [[Jiang Zemin]]i, [[Hu Jintao]]d ja [[Xi Jinping]]i on kõrgeimaks juhiks harvem nimetatud, kuna nad on ka ''de jure'' olnud HKP peasekretärid, HRV presidendid ja SKK esimehed. Jiangi, Hud ja Xid on rahvusvaheliselt nimetatud presidendiks, kuigi nad on oma võimu ''de facto'' teostanud HKP peasekretäri, [[Hiina võimuhierarhia]] kõrgeima positsiooni kaudu.&lt;ref&gt;{{cite news|title=Ending Term Limits for China's Xi Is a Big Deal. Here's Why. - Is the presidency powerful in China|url=https://www.nytimes.com/2018/03/10/world/asia/china-xi-jinping-term-limit-explainer.html|date=10. märts 2018|work=[[The New York Times]]|author=Chris Buckley and Adam Wu|quote=In China, the political job that matters most is the general secretary of the Communist Party. The party controls the military and domestic security forces, and sets the policies that the government carries out. China's presidency lacks the authority of the American and French presidencies|access-date=12. märts 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180312103512/https://www.nytimes.com/2018/03/10/world/asia/china-xi-jinping-term-limit-explainer.html|archive-date=12. märts 2018|url-status=live}}.&lt;/ref&gt; Asjatundjate hinnangul võib Hiina Rahvavabariigi kõrgeimaks juhiks pidada Hiina Kommunistliku Partei peasekretäri (ehk [[Hiina Kommunistliku Partei juht|juhti]]).

[[Hiina Rahvavabariigi põhiseadus]]e järgi on presidendi ametikoht tseremoniaalne.&lt;ref group=&quot;märkus&quot;&gt;[[Hiina Rahvavabariigi president|Presidendi]] prestiižne ametikoht, mida esimesena pidas [[Mao Zedong]] ja mida võõrkeeltesse tõlgiti &quot;esimees&quot;, kaotati [[Kultuurirevolutsioon|kultuurirevolutsiooni]] käigus. [[Hiina Rahvavabariigi põhiseadus (1982)|1982. aasta põhiseadus]] taastas Hiina Rahvavabariigi presidendi ametikoha ning tegi temast riigipea; täpsustati ka, et ametlik tõlge on &quot;president&quot;, kuigi [[Hiina keel|hiinakeelne]] nimi (主席, ''Zhǔxí''), mis tähendab mujal esimeest (vrd ''zǒngtǒng'' (总统; 總統), mida kasutatakes teiste riikide presidentide kohta), jäeti muutmata. Presidendil ei ole täitevvõimu (vrd [[USA president) ning tema ülesanded on pigem tseremoniaalsed. Sisuliselt võib HRV presidendi ametikohta võrrelda [[Eesti president|Eesti presidendiga]].&lt;/ref&gt; [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[USA Kongress|Kongressi]] [[Ameerika Ühendriikide-Hiina Majanduse ja Julgeoleku Ülevaatekomisjon]] on Xi Jinpingi soovitanud kutsuda &quot;peasekretäriks&quot;, mitte &quot;presidendiks&quot;, kuna viimane jätab mulje nagu ta oleks valitud demokraatlikul teel.&lt;ref&gt;{{cite news |title = Stop Calling China's Xi Jinping 'President,' U.S. Panel Says |url = https://www.wsj.com/articles/stop-calling-chinas-xi-jinping-president-u-s-panel-says-11573740000 |date=14. november 2019 |newspaper = [[The Wall Street Journal]] |first1=Kate |last1= O'Keeffe and |first2 = Katy Stech |last2 = Ferek |access-date=16. november 2019 |archive-url = https://web.archive.org/web/20191115142227/https://www.wsj.com/articles/stop-calling-chinas-xi-jinping-president-u-s-panel-says-11573740000 |archive-date=15. november 2019 |url-status=live }}.&lt;/ref&gt; Augustis 2020 esitas USA Kongress eelnõu, millega taheti [[Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsus|USA valitsusel]] keelata HKP peasekretäri &quot;presidendiks&quot; nimetamine.&lt;ref&gt;{{cite news |title = President no more? A US bill would ban the title for China's leader |url = https://www.scmp.com/news/china/diplomacy/article/3098225/president-no-more-us-bill-would-ban-title-chinas-leader |date=21. august 2020 |newspaper = [[South China Morning Post]] |first1=Owen |last1= Churchill |access-date=23. august 2020}}.&lt;/ref&gt;

Praegune kõrgeim juht, Xi Jinping, sai sellele positsioonile novembris 2012, kui ta tõusis HKP peasekretäriks, mitte märtsis 2013, kui temast sai riigi president.&lt;ref&gt;{{cite web |url = https://multimedia.scmp.com/widgets/china/cpc-primer/ |title = A simple guide to the Chinese government |work = [[South China Morning Post]] |quote = Xi Jinping is the most powerful figure in the Chinese political system. He is the President of the People's Republic of China|President of China, but his real influence comes from his position as the General Secretary of the Chinese Communist Party. |access-date = 12. mai 2018 |archive-url = https://web.archive.org/web/20180513080847/https://multimedia.scmp.com/widgets/china/cpc-primer/ |archive-date = 13. mai 2018 |url-status = live }}.&lt;/ref&gt; Xi [[Xi Jinpingi administratsioon|administratsiooni]] ajal on HKP peasekretär sisuliselt juhtinud ka [[Ülehiinaline Rahvaesindajate Kogu|Ülehiinalist Rahvaesindajate Kogu]], [[Hiina Rahva Poliitiline Konsultatiivkonverents|Rahva Poliitilist Konsultatiivkonverentsi]], [[Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu|Riiginõukogu]], [[Rahva Ülemkohus|Rahva Ülemkohut]] ja [[Rahva Ülemprokuratuur|Rahva Ülemprokuratuuri]].

==Kõrgeimate juhtide loend==
{{Vaata|Hiina juhtkondade põlvkonnad}}

{{Värviruut|#FFB6B6}} Esimene administratsioon
{{Värviruut|#CCEEFF}} Teine administratsioon
{{Värviruut|#D8BFD8}} Kolmas administratsioon
{{Värviruut|#CCFFCC}} [[Hu-Weni administratsioon]]&lt;br/&gt;{{Värviruut|#FBCEB1}} [[Xi-Li administratsioon]]/[[Xi Jinpingi administratsioon|Xi administratsioon]]

:Tumedalt on [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei]] kõrgeim ametikoht.
{| class=&quot;wikitable&quot; border=1 style=&quot;font-size:90%;&quot;
! align=center width=100 | Pilt
! align=center width=120 | Nimi
! align=left | Ametid
! align=center colspan=2 |Periood
! align=center | Ideoloogia
! align=center width=100 | [[Hiina Kommunistliku Partei juht|HKP juhid]]
! align=center width=100 | [[Hiina Rahvavabariigi president|Presidendid]]
! align=center width=100 | [[Hiina Rahvavabariigi peaminister|Peaministrid]]

|-
| align=center rowspan=7 bgcolor=#FFB6B6 | 
| rowspan=7 bgcolor=#FFB6B6 | '''[[Mao Zedong]]'''&lt;br/&gt;&lt;span style=&quot;font-size:125%;&quot;&gt;毛泽东&lt;/span&gt;&lt;br/&gt;(1893–1976)
| '''[[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei]] [[Hiina Kommunistliku Partei Poliitbüroo Alaline Komitee|Keskpoliitbüroo]] [[Hiina Kommunistliku Partei esimees|esimees]]'''
| rowspan=2 | 20. märts 1943 – 28. september 1956
| align=center rowspan=7 | 1. oktoober 1949&lt;br/&gt;↓&lt;br/&gt;9. september 1976&lt;br/&gt;(26 aastat, 344 päeva)
| align=center rowspan=7 | [[Maoism]]
| align=center rowspan=7 | ''Tema ise''
| align=center rowspan=7 | ''Tema ise''&lt;br/&gt;[[Liu Shaoqi]]&lt;br/&gt;''Ametikoht kaotati''
| align=center rowspan=7 | [[Zhou Enlai]]&lt;br/&gt;[[Hua Guofeng]]
|-
| [[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]] [[Hiina Kommunistliku Partei Sekretariaat|Kesksekretariaadi]] [[Hiina Kommunistliku Partei esimees|esimees]]
|-
| '''[[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]] [[Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee|Keskkomitee]] [[Hiina Kommunistliku Partei esimees|esimees]]'''
| 19. juuni 1945 – 9. september 1976
|-
| [[Hiina|HRV]] [[Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu|Rahva Keskvalitsuse]] esimees
| 1. oktoober 1949 – 27. september 1954
|-
| [[Hiina Rahva Poliitiline Konsultatiivkonverents|Hiina Rahva Poliitilise Konsultatiivkonverentsi]] Riikliku Komitee esimees
| 9. oktoober 1949 – 25. detsember 1954
|-
| '''[[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]] [[Sõjaline Keskkomisjon (Hiina)|Sõjalise Keskkomisjoni]] [[Sõjalise Keskkomisjoni esimees (Hiina)|esimees]]'''
| 8. september 1954 – 9. september 1976
|-
| [[Hiina|HRV]] [[Hiina Rahvavabariigi president|esimees]]
| 27. september 1954 – 27. aprill 1959

|-
| align=center rowspan=4 bgcolor=#FFB6B6 | [[File:Hua Guofeng-1.jpg|100px]]
| rowspan=4 bgcolor=#FFB6B6 | '''[[Hua Guofeng]]'''&lt;br/&gt;&lt;span style=&quot;font-size:125%;&quot;&gt;华国锋&lt;/span&gt;&lt;br/&gt;(1921–2008)
| [[Hiina|HRV]] [[Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu|Riiginõukogu]] [[Hiina Rahvavabariigi peaminister|peaminister]]
| 4. veebruar 1976 – 10. september 1980
| align=center rowspan=4 | 7. oktoober 1976&lt;br/&gt;↓&lt;br/&gt;22. detsember 1978&lt;br/&gt;(2 aastat, 104 päeva)
| align=center rowspan=4 | [[Kaks absoluutset]]&lt;br/&gt;([[maoism]])
| align=center rowspan=4 | ''Tema ise''
| align=center rowspan=4 | ''Ametikoht kaotatud''
| align=center rowspan=4 | ''Tema ise''
|-
| [[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]] [[Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee|Keskkomitee]] esimene [[Hiina Kommunistliku Partei aseesimees|aseesimees]]
| 7. aprill 1976 – 7. oktoober 1976
|-
| '''[[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]] [[Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee|Keskkomitee]] [[Hiina Kommunistliku Partei esimees|esimees]]'''
| rowspan=2 | 7. oktoober 1976 – 28. juuni 1981
|-
| '''[[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]] [[Sõjaline Keskkomisjon (Hiina)|Sõjalise Keskkomisjoni]] [[Sõjalise Keskkomisjoni esimees (Hiina)|esimees]]'''
|-
| align=center rowspan=5 bgcolor=#CCEEFF | [[File:Deng Xiaoping and Jimmy Carter at the arrival ceremony for the Vice Premier of China. - NARA - 183157-restored(cropped).jpg|center|frameless|126x126px]]
| rowspan=5 bgcolor=#CCEEFF | '''[[Deng Xiaoping]]'''&lt;br/&gt;&lt;span style=&quot;font-size:125%;&quot;&gt;邓小平&lt;/span&gt;&lt;br/&gt;(1904–1997)
| [[Hiina|HRV]] [[Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu|Riiginõukogu]] esimene [[Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu asepeaminister|asepeaminister]]
| 17. jaanuar 1975 – 18. juuni 1983
| align=center rowspan=5 | 22. detsember 1978&lt;br/&gt;↓&lt;br/&gt;9. november 1989&lt;br/&gt;(10 aastat, 322 päeva)
| align=center rowspan=5 | [[Deng Xiaopingi teooria]]&lt;br/&gt;([[Hiina tunnustega sotsialism]])
| align=center rowspan=5 |[[Hua Guofeng]]&lt;br/&gt;[[Hu Yaobang]]&lt;br/&gt;[[Zhao Ziyang]]&lt;br/&gt;[[Jiang Zemin]]
| align=center rowspan=5 |''Ametikoht kaotatud''&lt;br/&gt;[[Li Xiannian]]&lt;br/&gt;[[Yang Shangkun]]
| align=center rowspan=5 |[[Hua Guofeng]]&lt;br/&gt;[[Zhao Ziyang]]&lt;br/&gt;[[Li Peng]]
|-
| [[Hiina Rahva Poliitiline Konsultatiivkonverents|Hiina Rahva Poliitilise Konsultatiivkonverentsi]] Riikliku Komitee esimees
| 8. märts 1978 – 17. juuni 1983
|-
| '''[[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]] [[Sõjaline Keskkomisjon (Hiina)|Sõjalise Keskkomisjoni]] [[Sõjalise Keskkomisjoni esimees (Hiina)|esimees]]'''
| 28. juuni 1981 – 9. november 1989
|-
| [[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]] [[Kesknõuandekomisjon]]i esimees
| 13. september 1982 – 2 . nvember 1987
|-
| [[Hiina|HRV]] [[Sõjaline Keskkomisjon (Hiina)|Sõjalise Keskkomisjoni]] [[Sõjalise Keskkomisjoni esimees (Hiina)|esimees]]
| 6. juuni 1983 – 19. märts 1990
|-
| align=center rowspan=4 bgcolor=#D8BFD8 | [[File:Jiang Zemin St. Petersburg.jpg|center|frameless|117x117px]]
| rowspan=4 bgcolor=#D8BFD8 | '''[[Jiang Zemin]]'''&lt;br/&gt;&lt;span style=&quot;font-size:125%;&quot;&gt;江泽民&lt;/span&gt;&lt;br/&gt;(1926–)
| '''[[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]] [[Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee|Keskkomitee]] [[Hiina Kommunistliku Partei peasekretär|peasekretär]]'''
| 24. juuni 1989 – 15. november 2002
| align=center rowspan=4 | 9. november 1989 &lt;br/&gt;↓&lt;br/&gt;19. september 2004&lt;br/&gt;(14 aastat, 315 päeva)
| align=center rowspan=4 | [[Kolmekordne esindatus]]
| align=center rowspan=4 | ''Tema ise''
| align=center rowspan=4 | [[Yang Shangkun]]&lt;br/&gt;''Tema ise''
| align=center rowspan=4 | [[Li Peng]]&lt;br/&gt;[[Zhu Rongji]]
|-
| '''[[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]] [[Sõjaline Keskkomisjon (Hiina)|Sõjalise Keskkomisjoni]] [[Sõjalise Keskkomisjoni esimees (Hiina)|esimees]]'''
| 9. november 1989 – 19. september 2004
|-
| [[Hiina|HRV]] [[Sõjaline Keskkomisjon (Hiina)|Sõjalise Keskkomisjoni]] [[Sõjalise Keskkomisjoni esimees (Hiina)|esimees]]
| 19 March 1990 – 13 March 2005
|-
| [[Hiina|HRV]] [[Hiina Rahvavabariigi president|president]]
| 27. märts 1993 – 15. märts 2003

|-
| align=center rowspan=4 bgcolor=#CCFFCC | [[File:Hu Jintao at White House 2011.jpg|center|frameless|124x124px|alt=]]
| rowspan=4 bgcolor=#CCFFCC | '''[[Hu Jintao]]'''&lt;br/&gt;&lt;span style=&quot;font-size:125%;&quot;&gt;胡锦涛&lt;/span&gt;&lt;br/&gt;(1942–)
| '''[[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]] [[Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee|Keskkomitee]] [[Hiina Kommunistliku Partei peasekretär|peasekretär]]'''
| 15. november 2002 – 15. november 2012
| align=center rowspan=4 | 19. september 2004&lt;br/&gt;↓&lt;br/&gt;15. november 2012&lt;br/&gt;(8 aastat, 57 päeva)
| align=center rowspan=4 | [[Teaduslik väljavaade arengule]]&lt;br/&gt;([[Harmooniline ühiskond|sotsialistlik harmooniline ühiskond]])
| align=center rowspan=4 colspan=2 | ''Tema ise''
| align=center rowspan=4 | [[Wen Jiabao]]
|-
| [[Hiina|HRV]] [[Hiina Rahvavabariigi president|president]]
| 15. märts 2003 – 14. märts 2013
|-
| '''[[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]] [[Sõjaline Keskkomisjon (Hiina)|Sõjalise Keskkomisjoni]] [[Sõjalise Keskkomisjoni esimees (Hiina)|esimees]]'''
| 19 September 2004 – 15 November 2012
|-
| [[Hiina|HRV]] [[Sõjaline Keskkomisjon (Hiina)|Sõjalise Keskkomisjoni]] [[Sõjalise Keskkomisjoni esimees (Hiina)|esimees]]
| 13. märts 2005 – 14. märts 2013

|-
| align=center rowspan=6 bgcolor=#FBCEB1 | [[File:Xi Jinping 2019.jpg|frameless|133x133px]]
| rowspan=6 bgcolor=#FBCEB1 | '''[[Xi Jinping]]'''&lt;br/&gt;&lt;span style=&quot;font-size:125%;&quot;&gt;习近平&lt;/span&gt;&lt;br/&gt;(1953–)
| '''[[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]] [[Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee|Keskkomitee]] [[Hiina Kommunistliku Partei peasekretär|peasekretär]]'''
| rowspan=2 | 15. november 2012 – 
| align=center rowspan=6 | 15. november 2012&lt;br/&gt;↓&lt;br/&gt;''Ametis''
| align=center rowspan=6 | [[Xi Jinpingi teooria|Xi Jinping teooria&lt;br/&gt;uue ajastu&lt;br/&gt;Hiina tunnustega sotsialismi kohta]]&lt;br/&gt;([[Hiina unistus]])
| align=center rowspan=6 colspan=2 | ''Tema ise''
| align=center rowspan=6 | [[Li Keqiang]]
|-
| '''[[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]] [[Sõjaline Keskkomisjon (Hiina)|Sõjalise Keskkomisjoni]] [[Sõjalise Keskkomisjoni esimees (Hiina)|esimees]]'''
|-
| [[Hiina|HRV]] [[Hiina Rahvavabariigi president|president]]
| rowspan=2 | 14. märts 2013 –
|-
| [[Hiina|HRV]] [[Sõjaline Keskkomisjon (Hiina)|Sõjalise Keskkomisjoni]] [[Sõjalise Keskkomisjoni esimees (Hiina)|esimees]]
|-
| [[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]] [[Reformide Põhjaliku Süvendamise Keskkomisjon]]i esimees
| 30. detsember 2013 –
|-
| [[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]] [[Hiina Kommunistliku Partei Riiklik Julgeolekukomisjon|Riikliku Julgeolekukomisjoni]] esimees
| 25. jaanuar 2014 –
|}

==Kõrgeima juhi abikaasa==
Kõik kõrgeimad juhid on ametis olemise ajal olnud abielus. Xi Jinpingi abikaasa on [[Peng Liyuan]].
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Nr
!Abikaasa
!Juht
!Ametiaeg
|-
|1
|[[Jiang Qing]] (1914–1991)
|[[Mao Zedong]]
|1. oktoober 1949 – 9. september 1976
|-
|2
|[[Han Zhijun]] (1930–)
|[[Hua Guofeng]]
|7. oktoober 1976 – 22. detsember 1978
|-
|3
|[[Zhuo Lin]] (1916–2009)
|[[Deng Xiaoping]]
|22. detsember 1978 – 9. november 1989
|-
|4
|[[Wang Yeping]] (1928–)
|[[Jiang Zemin]]
|9. november 1989 – 19. september 2004
|-
|5
|[[Liu Yongqing]] (1940–)
|[[Hu Jintao]]
|19- september 2004 – 15. november 2012
|-
|6
|[[Peng Liyuan]] (1962–)
|[[Xi Jinping]]
|15. november 2012 –
|}

==Märkused==
&lt;references group=&quot;märkus&quot;/&gt;

==Vaata ka==
* [[Sõjalise Keskkomisjoni esimees (Hiina)]]
* [[Hiina juhtkondade põlvkonnad]]
* [[Juhtkonna tuum]]
* [[Hiina juhtide loend]]
* [[Hiina Kommunistliku Partei juht]]
** [[Hiina Kommunistliku Partei esimees]]
** [[Hiina Kommunistliku Partei peasekretär]]
* ''[[Primus inter pares]]''
* [[Hiina võimuhierarhia]]


==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Hiina poliitika]]</text>
      <sha1>fwagvha9n2yl9xvt2vv3f6ye4n5yaqd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hiina valitsus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>605048</id>
    <revision>
      <id>7184991</id>
      <parentid>6721161</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:57:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>HyBoxwood</username>
        <id>227278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[w:zh:Template_talk:中华人民共和国国徽#編輯請求_2026-04-17_将svg替换为File:中華人民共和國國徽.svg]]</comment>
      <origin>7184991</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4957" sha1="js7sc6cncd4rf89aducmpu4j464dlbs" xml:space="preserve">{{See Artikkel|Hiina Rahvavabariigi valitsusest|Taiwani ehk Hiina Vabariigi valitsuse|Hiina Vabariigi valitsus|Ajalooliste Hiina valitsuste|Hiina valitsus (täpsustus)|Praeguse Hiina keskvalitsuse|Li Keqiangi valitsus}}
[[Pilt:中華人民共和國國徽.svg|[[Hiina Rahvavabariigi vapp]]|pisi]]
'''Hiina Rahvavabariigi valitsus''' ([[hiina keel]]es 中华人民共和国政府, ''[[pinyin]]''is ''Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó Zhèngfǔ'') tähendab [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] (HRV) riigivõimu, mida teostab [[Hiina Kommunistlik Partei]] (HKP).&lt;ref name=&quot;Wang2015ch1&quot;&gt;{{cite book |last = Wang |first = Peijie |title = China's governance: Across vertical and horizontal connexions |year = 2015 |publisher = Springer |location = Plymouth |isbn = 9783319459127 |chapter = State structure and organs of state power |series = SpringerBriefs in Political Science |pages = 3–12 |doi = 10.1007/978-3-319-45913-4_1 }}&lt;/ref&gt; See koosneb seadusandlikust, täidesaatvast, sõjalisest ning järelevalve- ja prokuratuuriharust.

Ametlikult on kõrgeim riigiorgan [[Riiklik Rahvakongress]] (RRK), millel on kontroll [[Hiina Rahvavabariigi põhiseadus|põhiseaduse]], tavaseaduste ja teiste valitsusasutuste ametnike määramise üle. Seadusandlik kogu koguneb iga aasta märtsis kaheks nädalaks ning vaatab üle suuremad muudatused poliitikas, seadustes, eelarves ning tähtsamad personalimuudatused. Põhiseaduslikkuse järelevalve, põhiseaduse ja muude seaduste tõlgendamise ja enamiku seaduste vastuvõtmisega tegeleb permanentne seadusandlik kogu, [[Riikliku Rahvakongressi Alaline Komitee]] (RRKAK). [[Hiina Rahvavabariigi president|President]] on tseremoniaalne riigipea, kes teeb RRKAK-ga koostööd, kuid määrab iseseisvalt [[Hiina Rahvavabariigi peaminister|peaministri]]. RRK valib [[Hiina Rahvavabariigi asepresident|asepresidendi]], kellel ei ole endal mingit võimu ning kes tegeleb presidendi toetamisega.

[[Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu|Riiginõukogu]] ehk Rahva Keskvalitsus on HRV täitevorgan, mida juhib peaminister. Peale peaministri on riiginõukogus [[Hiina Rahvavabariigi asepeaminister|asepeaministrid]], viis [[Riiginõunik (Hiina)|riiginõunikku]], [[Riiginõukogu peasekretär|peasekretär]], 26 [[Hiina Rahvavabariigi ministrid|ministrit]] ja muud valitsustasemel asutuse juhti. Riiginõukogu esitab RRK-le enamuse seaduseelnõudest, eelnõud on eelnevalt saanud ka [[Hiina Kommunistliku Partei poliitbüroo alaline komitee|Hiina Kommunistliku Partei Poliitbüroo Alalise Komitee]], mida juhib [[Hiina Kommunistliku Partei peasekretär]], heakskiidu. Kuigi RRK võtab üldiselt keskvalitsuse eelnõud automaatselt vastu, on RRK viimastel aegadel hakanud enda võimu rohkem peale suruma ning seadustesse omapoolseid muudatusi pakkunud. Näiteks pole Riiginõukogul ja HKP-l õnnestunud RRK-st läbi suruda kütuseaktsiisi, millega tahetakse rahastada [[Hiina kiirteed|kiirteede]] ehitust.&lt;ref&gt;[http://www.rsc.org/chemistryworld/Issues/2009/January/ChinaBitesTheBulletOnFuelTax.asp China bites the bullet on fuel tax]. Rsc.org (2009-01-01). Vaadatud 21. juulil 2013.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://news.bbc.co.uk/2/shared/spl/hi/in_depth/china_politics/government/html/7.stm Bbc News]. BBC News. Vaadatud 21. juulil 2013.&lt;/ref&gt;

Hiina õiguskaitsesüsteem teostab prokuratuuri ja kohtu ülesandeid. Hiina kohtusüsteemi haldab [[Rahva Ülemkohus]] (RÜK), mida juhib ülemkohtunik. [[Rahva Ülemprokuratuur]] (RÜP) viib läbi riiklikku süüdistust. 2018. aastal asutati RÜK ja RÜP-ga samal tasemel olev [[Riiklik Järelevalvekomisjon]] (RJK), mille ülesandeks on pidada järelevalvet HKP ja riigiorganite sisesele korruptsioonile.

1980. aastatel tõusis teemaks partei ja riigi funktsioonide eraldamine, otsustati, et partei seab paika liikumissuunised ning riigivõim viib need täide. 1990. aastatel jäeti need püüdlused kõrvale ning sellest ajast on partei juhid ka riigi juhid, kahest paralleelvõimust tehti üks keskvõim. Madalamatel haldustasemetel on proovitud parteid ja riiki lahutada ning kahe konkureeriva võimu ametnike vahel tekib tihti tülisid, see aitab mõnes mõttes kaasa võimude tasakaalustamisele.

Riigihaldus toimub omal viisil [[Hiina erihalduspiirkonnad|erihalduspiirkondades]] [[Hongkong]]is ja [[Macau]]s, kus riiklikke seadusi üldiselt ei kohaldata, ning [[Hiina autonoomsed piirkonnad|autonoomsetes piirkondades]], kus [[NSVL|Nõukogude Liidu]] eeskujul on kohalik riiklik tippametnik [[Hiina rahvusrühmad|kohalikust rahvusrühmast]] ning kohalik partei tippametnik [[hiinlased|hiinlane]].

==Vaata ka==
* [[Hiina Rahvavabariigi Rahva Keskvalitsus (1949–1954)]]
* [[Hiina Vabariigi valitsus]]
* [[Hiina erakondade ajalugu]]
* [[Keisri-Hiina poliitilised süsteemid]]
* [[Hiina poliitika]]
** [[Hiina valimised]]
** [[Hiina võimuhierarhia]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://english.gov.cn/ Hiina keskvalitsuse koduleht] ([[inglise keel]]es)

[[Kategooria:Hiina poliitika]]</text>
      <sha1>js7sc6cncd4rf89aducmpu4j464dlbs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hiina Rahvavabariigi peaminister</title>
    <ns>0</ns>
    <id>605052</id>
    <revision>
      <id>7184992</id>
      <parentid>6614050</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:58:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>HyBoxwood</username>
        <id>227278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[w:zh:Template_talk:中华人民共和国国徽#編輯請求_2026-04-17_将svg替换为File:中華人民共和國國徽.svg]]</comment>
      <origin>7184992</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5841" sha1="i5t6bijwz9qur2no1dxvmw2q00y88oz" xml:space="preserve">: ''Mitte segi ajada [[Hiina Vabariigi peaminister|Hiina Vabariigi peaministriga]].''
{{infokast ametikoht
| nimetus           = Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu peaminister &lt;br/&gt; 中华人民共和国国务院总理
| embleem           = 中華人民共和國國徽.svg
| embleemiallkiri   = [[Hiina Rahvavabariigi vapp]]
| lipp              = 
| lipuallkiri       = 
| pilt              = Li Qiang 2022.jpg
| pildilaius        = 220px
| ametis            = [[Li Qiang]]
| ametisalates      = 11. märtsist 2023
| üksus             = 
| kõnetlussõnad     = Hr peaminister (总理; formaalselt) &lt;br/&gt; [[Ekstsellents|Tema ekstsellents]] (阁下; rahvusvaheliselt)
| tüüp              = [[Valitsusjuht]]
| staatus           = 
| lühend            = 
| liikmesus         = [[Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee|HKP Keskkomitee]] &lt;br/&gt; [[Hiina Kommunistliku Partei poliitbüroo alaline komitee|HKP Poliitbüroo Alaline Komitee]] &lt;br/&gt; [[Hiina Kommunistliku Partei Riiklik Julgeolekukomisjon|HKP Riiklik Julgeolekukomisjon]] &lt;br/&gt; [[Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu|HRV Riiginõukogu]]
| residents         = [[Zhongnanhai]], [[Peking]], [[Hiina Rahvavabariik]]
| asukoht           = 
| esitaja           = [[Hiina Rahvavabariigi president|HRV president]]
| nimetaja          = [[Hiina Rahvavabariigi president|HRV president]], [[Ülehiinaline Rahvaesindajate Kogu|Ülehiinalise Rahvaesindajate Kogu]] kinnitusel
| ametiaeg          = 5 aastat, pikendatav ühe korra
| dokument          = 
| moodustatud       = 1. oktoober 1949 (Rahva Keskvalitsuse Valitsuse Haldusnõukogu) &lt;br/&gt; 27. september 1954 (HRV Riiginõukogu)
| esimene           = [[Zhou Enlai]]&lt;ref group=&quot;märkus&quot;&gt;Alguses esimene ja ainuke Rahva Keskvalitsuse Valitsuse Haldusnõukogu peaminister (1949–1954) ning seejärel esimene Riiginõukogu peaminister (1954–1976).&lt;/ref&gt;
| viimane           = 
| kaotatud          = 
| asetäitja         = [[Hiina Rahvavabariigi asepeaminister|Asepeaminister]] &lt;br/&gt; [[Riiginõunik (Hiina)|Riiginõunik]]
}}
'''Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu peaminister''' on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu|keskvalitsuse]] juht ja kõrgeim [[Hiina Rahvavabariigi avalik teenistus|avalik teenistuja]]. Enne tänapäevast valitsusjuhi institutsiooni täitis selle kohuseid aastatel 1949–1954 Rahva Keskvalitsuse Valitsuse Haldusnõukogu peaminister.

Ametlikult valib peaministri [[Hiina Rahvavabariigi president|president]] ja [[Ülehiinaline Rahvaesindajate Kogu]] kinnitab ta ametisse. Praktikas valitakse peaminister [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistlikus Parteis]] samamoodi nagu [[Hiina Kommunistliku Partei Poliitbüroo|HKP Poliitbüroo]]. Nii presidenti kui peaministrit valitakse iga viie aasta tagant, peaminister saab oma ametiaega pikendada ühe korra, presidendil sellist piirangut ei ole. Peaminister on alati kuulunud ka [[Hiina Kommunistliku Partei poliitbüroo alaline komitee|Hiina Kommunistliku Partei Poliitbüroo Alalisse Komiteesse]].

11. märtsist 2023 on peaministrina ametis [[Li Qiang]].

==Peaministrite loend==
{{Vaata|Hiina Rahvavabariigi peaministrite loend}}
&lt;gallery perrow=&quot;5&quot;&gt;
File:Cropped ZhouAndDeng.png|'''1. — [[Zhou Enlai]]'''&lt;br /&gt;&lt;small&gt;(ametis: 1949–1976)&lt;/small&gt;
File:Hua Guofeng-1.jpg|'''2. — [[Hua Guofeng]]'''&lt;br /&gt;&lt;small&gt;(ametis: 1976–1980)&lt;/small&gt;	
File:Zhao Ziyang (1985).jpg|'''3. — [[Zhao Ziyang]]'''&lt;br /&gt;&lt;small&gt;(ametis: 1980–1987)&lt;/small&gt;	
File:Lipeng.jpg|'''4. — [[Li Peng]]'''&lt;br /&gt;&lt;small&gt;(ametis: 1987–1998)&lt;/small&gt;
File:Prem. Rongji at a Press Conference (1999) (cropped).jpg|'''5. — [[Zhu Rongji]]'''&lt;br /&gt;&lt;small&gt;(ametis: 1998–2004)&lt;/small&gt;
File:Wen Jiabao (Cropped).jpg|'''6. — [[Wen Jiabao]]'''&lt;br /&gt;&lt;small&gt;(ametis: 2004–2013)&lt;/small&gt;
File:Li Keqiang (cropped).jpg|'''7. — [[Li Keqiang]]'''&lt;br /&gt;&lt;small&gt;(ametis: 2013–2023)&lt;/small&gt;
&lt;/gallery&gt;
&lt;timeline&gt;
ImageSize = width:800 height:auto barincrement:12
PlotArea  = top:10 bottom:50 right:130 left:20
AlignBars = late

DateFormat = dd/mm/yyyy
Period     = from:01/01/1949 till:01/01/2020
TimeAxis   = orientation:horizontal
ScaleMajor = unit:year increment:5 start:1949

Colors =
  id:pres value:rgb(1,0,0) 
  id:vac value:rgb(0,1,0)

BarData =
  barset:PM

PlotData=
  width:8 align:left fontsize:S shift:(5,-4) anchor:till
  barset:PM

 from: 01/10/1949 till: 08/01/1976 color:pres text:&quot;[[Zhou Enlai|Zhou]]&quot; fontsize:10
 from: 08/01/1976 till: 04/02/1976 color:vac text:&quot;puudus&quot; fontsize:10
 from: 04/02/1976 till: 10/09/1980 color:pres text:&quot;[[Hua Guofeng|Hua]]&quot; fontsize:10
 from: 10/09/1980 till: 24/11/1987 color:pres text:&quot;[[Zhao Ziyang|Zhao]]&quot; fontsize:10
 from: 24/11/1987 till: 17/03/1998 color:pres text:&quot;[[Li Peng|Li P.]]&quot; fontsize:10
 from: 17/03/1998 till: 19/09/2004 color:pres text:&quot;[[Zhu Rongji|Zhu]]&quot; fontsize:10
 from: 19/09/2004 till: 15/03/2013 color:pres text:&quot;[[Wen Jiabao|Wen]]&quot; fontsize:10
 from: 15/03/2013 till: 15/03/2018 color:pres text:&quot;[[Li Keqiang|Li K.]]&quot; fontsize:10
&lt;/timeline&gt;

==Elusolevad ekspeaministrid==
Märtsis 2023 oli ekspeaministritest elus kolm.
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Peaminister
! Ametiaeg
! Sünniaeg
|-
| [[Zhu Rongji]]
| style=&quot;text-align: center;&quot; | 1998–2004
| {{sünniaeg ja vanus|1928|10|23}}
|-
| [[Wen Jiabao]]
| style=&quot;text-align: center;&quot; | 2004–2013
| {{sünniaeg ja vanus|1942|9|15}}
|}

==Vaata ka==
* [[Hiina peaministrite loend]]
* [[Hiina Rahvavabariigi peaministrite loend]]
* [[Hiina Rahvavabariigi juhtide loend]]
* [[Hiina Rahvavabariigi asepeaminister]]
* [[Hiina Rahvavabariigi president]]
* [[Hiina peaminister (täpsustus)]]
* [[Hiina juhtide loend]]
* [[Kõrgeim juht]]
* [[Hiina võimuhierarhia]]

==Märkused==
&lt;references group=&quot;märkus&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://www.gov.cn/ Official HRV valitsuse koduleht]

[[Kategooria:Hiina poliitika]]</text>
      <sha1>i5t6bijwz9qur2no1dxvmw2q00y88oz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>605084</id>
    <revision>
      <id>7184993</id>
      <parentid>6499719</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:58:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>HyBoxwood</username>
        <id>227278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[w:zh:Template_talk:中华人民共和国国徽#編輯請求_2026-04-17_将svg替换为File:中華人民共和國國徽.svg]]</comment>
      <origin>7184993</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13418" sha1="asj9mwsk9x237nj286jvzez1iogjx3s" xml:space="preserve">{{suunamine|Rahva Keskvalitsus|Hiina Rahvavabariigi keskvalitsuse aastatel 1949–1954|Hiina Rahvavabariigi Rahva Keskvalitsus (1949–1954)}}
'''Riiginõukogu''', alates 1954. aastast [[Hiina Rahvavabariigi põhiseadus|põhiseaduse]] mõistes '''Rahva Keskvalitsus''', on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] valitsus.&lt;ref&gt;{{cite web |url = http://english.peopledaily.com.cn/data/organs/statecouncil.shtml |title = The State Council |website = English.peopledaily.com.cn |access-date = 18. jaanuar 2018 |archive-url = https://web.archive.org/web/20141122210947/http://english.peopledaily.com.cn/data/organs/statecouncil.shtml |archive-date = 22. november 2014 |url-status = live }}&lt;/ref&gt; Seda juhib [[Hiina RV peaminister|peaminister]] ning sellesse kuuluvad [[Hiina Rahvavabariigi ministrid|valitsustasemel täitevorganite juhid]].&lt;ref&gt;{{cite web |url = http://www.gov.cn/english/2005-08/05/content_20763.htm |title = The State Council |website = Gov.cn |access-date = 18. jaanuar 2018 |archive-url = https://web.archive.org/web/20171114022240/http://www.gov.cn/english/2005-08/05/content_20763.htm |archive-date = 14. november 2014 |url-status = live }}&lt;/ref&gt; Praegu on Riiginõukogus 35 liiget: peaminister, üks [[Hiina Rahvavabariigi asepeaminister|täitev-asepeaminister]], kolm muud asepeaministrit, viis [[Riiginõunik (Hiina)|riiginõunikku]] (kellest kolm on ühtlasi ministrid ning üks [[Riiginõukogu peasekretär|peasekretär]]) ja 26 Riiginõukogu organite juhti.&lt;ref&gt;{{cite web |url = http://www.brookings.edu/~/media/Files/rc/articles/2010/0517_china_cabinet_members_li/0517_china_cabinet_members_li.pdf |title = Archived copy |access-date = 4. detsember 2011 |url-status = dead |archive-url = http://webarchive.loc.gov/all/20111024005715/http://www.brookings.edu/~/media/Files/rc/articles/2010/0517_china_cabinet_members_li/0517_china_cabinet_members_li.pdf |archive-date = 24. oktoober 2011 }}&lt;/ref&gt; [[Hiina poliitika]]s on Riiginõukogu üks kolmest teineteist tasakaalustavast võimuharust, teised kaks on [[Hiina Kommunistlik Partei]] (HKP) ja [[Rahvavabastusarmee]]. Riiginõukogu korraldab [[Hiina provintsid|provintsivalitsuste]] tööd ning selle liikmed on kõrged ametnikud ka HKP-s.

==Riiginõukogu organid (ministeeriumid)==
{{Vaata|Hiina Rahvavabariigi ministrid}}
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|+ XIII Riiginõukogu osakonnad (märts 2018 – märts 2023)
|-
! [[Hiina võimuhierarhia|Nr]]
! Logo
! Ministeeriumi või ameti nimi 
! Asutatud
! Praegune juht
! colspan=2 | Erakond
! Allub
|-
! 1
| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[File:中華人民共和國國徽.svg|50px]]
| [[Hiina Rahvavabariigi välisministeerium|Välisministeerium]]
| 1949 &lt;small&gt;([[Hiina Rahvavabariigi Rahva Keskvalitsus (1949–1954)|RKV]])&lt;/small&gt;&lt;br /&gt;1954 &lt;small&gt;([[Hiina|HRV]])&lt;/small&gt;
| [[Wang Yi (poliitik)|Wang Yi]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;[[Riiginõunik (Hiina)|riiginõunik]] ja [[Hiina Rahvavabariigi välisminister|välisminister]]&lt;/small&gt;
| style=&quot;background:#FF3333;&quot;|  || [[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]]
| [[Hiina Kommunistliku Partei peasekretär|Peasekretär]] [[Xi Jinping]] &lt;small&gt;([[Välisasjade Keskkomisjon]]i direktor)&lt;/small&gt;&lt;br /&gt;∟ [[Yang Jiechi]] &lt;small&gt;([[Välisasjade Keskkomisjon]]i büroo direktor)&lt;/small&gt;
|-
! 2
| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[File:中華人民共和國國徽.svg|50px]]
| [[Hiina Rahvavabariigi riigikaitseministeerium|Kaitseministeerium]]
| 1954
| &lt;small&gt;[[Jiang (auaste)|Kindral]]&lt;/small&gt;&lt;br /&gt;[[Wei Fenghe]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Sõjaline Keskkomisjon|Sõjalise Keskkomisjoni]] liige)&lt;br /&gt;[[Riiginõunik (Hiina)|riiginõunik]] ja kaitseminister&lt;/small&gt;
| style=&quot;background:#FF3333;&quot;| || [[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]]
| [[Hiina Kommunistliku Partei peasekretär|Peasekretär]] [[Xi Jinping]] &lt;small&gt;([[Sõjaline Keskkomisjon|Sõjalise Keskkomisjoni]] [[Sõjalise keskkomisjoni esimees (Hiina)|esimees]])&lt;/small&gt;
|-
! 3
| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[File:中華人民共和國國徽.svg|50px]]
| [[Riikliku Arengu ja Reformi Komisjon]]
| 2003
| [[He Lifeng]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Hiina Rahva Poliitilise Konsultatiivkonverentsi aseesimees]])&lt;/small&gt;&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Riikliku Arengu ja Reformi Komisoni eest vastutav minister&lt;/small&gt;
| style=&quot;background:#FF3333;&quot;| || [[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]]
| [[Hiina Rahvavabariigi asepeaminister|Asepeaminister]] [[Han Zheng]]
|-
! 4
| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[File:中華人民共和國國徽.svg|50px]]
| [[Hiina Rahvavabariigi haridusministeerium|Haridusministeerium]]
| 1949 &lt;small&gt;([[Hiina Rahvavabariigi Rahva Keskvalitsus (1949–1954)|RKV]])&lt;/small&gt;&lt;br /&gt;1954 &lt;small&gt;([[Hiina|HRV]])&lt;/small&gt;
| [[Chen Baosheng]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;haridusminister&lt;/small&gt;
| style=&quot;background:#FF3333;&quot;| || [[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]]
| [[Hiina Rahvavabariigi asepeaminister|Asepeaminister]] [[Sun Chunlan]]
|-
! 5
| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[File:中華人民共和國國徽.svg|50px]]
| [[Teadus- ja tehnoloogiaministeerium (Hiina)|Teadus- ja tehnoloogiaminister]]
| 1998
| [[Wang Zhigang]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;teadus- ja tehnoloogiaminister&lt;/small&gt;
| style=&quot;background:#FF3333;&quot;| || [[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]]
| rowspan=2 | [[Hiina Rahvavabariigi asepeaminister|Asepeaminister]] [[Liu He (poliitik)|Liu He]]
|-
! 6
| style=&quot;text-align:center;&quot;| 
| [[Tööstus- ja infotehnoloogiaministeerium]]
| 2008
| [[Xiao Yaqing]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;tööstus- ja infotehnoloogiaminister&lt;/small&gt;
| style=&quot;background:#FF3333;&quot;| || [[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]]
|-
! 7
| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[File:中華人民共和國國徽.svg|50px]]
| [[Riigi Rahvusasjade Komisjon]]
| 1949 &lt;small&gt;([[Hiina Rahvavabariigi Rahva Keskvalitsus (1949–1954)|RKV]])&lt;/small&gt;&lt;br /&gt;1954 &lt;small&gt;([[Hiina|HRV]])&lt;/small&gt;
| [[Chen Xiaojiang]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Riigi Rahvusasjade Komisjoni eest vastutav minister&lt;/small&gt;
| style=&quot;background:#FF3333;&quot;| || [[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]]
| [[You Quan]] &lt;small&gt;([[Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee]] [[Ühendatud Töörinde Osakond|Ühendatud Töörinde Osakonna]] juht)&lt;/small&gt;
|-
! 8
| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[File:Police Badge,P.R.China.svg|50px]]
| [[Avaliku julgeoleku ministeerium (Hiina)|Avaliku julgeoleku ministeerium]]
| 1949 &lt;small&gt;([[Hiina Rahvavabariigi Rahva Keskvalitsus (1949–1954)|RKV]])&lt;/small&gt;&lt;br /&gt;1954 &lt;small&gt;([[Hiina|HRV]])&lt;/small&gt;
| &lt;small&gt;Politseijuht&lt;/small&gt;&lt;br /&gt;[[Zhao Kezhi]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;[[Riiginõunik (Hiina)|riiginõunik]] ja avaliku julgeoleku minister&lt;/small&gt;
| style=&quot;background:#FF3333;&quot;| || [[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]]
| rowspan=2 | [[Guo Shengkun]] &lt;small&gt;([[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]] [[Poliit- ja Õigusasjade Keskkomisjon]]i sekretär)&lt;/small&gt;
|-
! 9
| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Fail:China Ministry of State Security insignia.png|50x50px]]
| [[Riikliku julgeoleku ministeerium (Hiina)|Riikliku julgeoleku ministeerium]]
| 1983
| [[Chen Wenqing]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;riikliku julgeoleku minister&lt;/small&gt;
| style=&quot;background:#FF3333;&quot;| || [[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]]
|-
! 10
| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[File:中華人民共和國國徽.svg|50px]]
| [[Tsiviilasjade ministeerium]]
| 1978
| [[Li Jiheng]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;tsiviilasjade minister&lt;/small&gt;
| style=&quot;background:#FF3333;&quot;| || [[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]]
| 
|-
! 11
| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[File:JUSTICE OF P.R.CHINA badge.svg|50px]]
| [[Hiina Rahvavabariigi justiitsministeerium|Justiitsministeerium]]
| 1949 &lt;small&gt;([[Hiina Rahvavabariigi Rahva Keskvalitsus (1949–1954)|RKV]])&lt;/small&gt;&lt;br /&gt;1954 &lt;small&gt;([[Hiina|HRV]])&lt;/small&gt;&lt;br /&gt;1979 &lt;small&gt;(taasasutatud)&lt;/small&gt;
| [[Tang Yijun]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;justiitsminister&lt;/small&gt;
| style=&quot;background:#FF3333;&quot;| || [[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]]
| [[Guo Shengkun]] &lt;small&gt;([[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]] [[Poliit- ja Õigusasjade Keskkomisjon]]i sekretär)&lt;/small&gt;
|-
! 12
| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[File:中華人民共和國國徽.svg|50px]]
| [[Hiina Rahvavabariigi rahandusministeerium|Rahandusministeerium]]
| 1949 &lt;small&gt;([[Hiina Rahvavabariigi Rahva Keskvalitsus (1949–1954)|RKV]])&lt;/small&gt;&lt;br /&gt;1954 &lt;small&gt;([[Hiina|HRV]])&lt;/small&gt;
| [[Liu Kun]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;rahandusminister&lt;/small&gt;
| style=&quot;background:#FF3333;&quot;| || [[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]]
| [[Hiina Rahvavabariigi asepeaminister|Asepeaminister]] [[Han Zheng]]
|-
! 13
| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[File:中華人民共和國國徽.svg|50px]]
| [[Inimressursside ja sotsiaalkindlustusminister]]
| 2008 
| [[Zhang Jinan]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;inimressursside ja sotsiaalkindlustusminister&lt;/small&gt;
| style=&quot;background:#FF3333;&quot;| || [[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]]
| [[Hiina Rahvavabariigi asepeaminister|Asepeaminister]] [[Hu Chunhua]]
|-
! 14
| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[File:中華人民共和國國徽.svg|50px]]
| [[Hiina Rahvavabariigi loodusvaradeministeerium|Loodusvaradeministeerium]] 
| 2018
| [[Lu Hao (sündinud 1967)|Lu Hao]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;loodusvarademinister&lt;/small&gt;
| style=&quot;background:#FF3333;&quot;| || [[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]]
| rowspan=3 | [[Hiina Rahvavabariigi asepeaminister|Asepeaminister]] [[Han Zheng]]
|-
! 15
| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[File:中華人民共和國國徽.svg|50px]]
| [[Ökoloogia- ja keskkonnaministeerium]]
| 2018
| [[Huang Runqiu]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;ökoloogia- ja keskkonnaminister&lt;/small&gt;
| style=&quot;background:#cd5c5c;&quot;| || [[Jiusani Selts|JS]]
|-
! 16
| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[File:中華人民共和國國徽.svg|50px]]
| [[Elamispindade ja linna-maapiirkondade ministeerium]]
| 2008
| [[Wang Menghui]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;elamispindade ja linna-maapiirkondade minister&lt;/small&gt;
| style=&quot;background:#FF3333;&quot;| || [[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]]
|-
! 17
| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[File:Traffic law enforcement signs of the P.R.China.svg|50px]]
| [[Hiina Rahvavabariigi transpordiministeerium|Transpordiministeerium]]
| 2008
| [[Li Xiaopeng (poliitik)|Li Xiaopeng]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;transpordiminister&lt;/small&gt;
| style=&quot;background:#FF3333;&quot;| || [[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]]
| [[Hiina Rahvavabariigi asepeaminister|Asepeaminister]] [[Liu He (poliitik)|Liu He]]
|-
! 18
| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[File:中華人民共和國國徽.svg|50px]]
| [[Hiina Rahvavabariigi veeressurssideministeerium|Veeressurssideministeerium]]
| 1949 &lt;small&gt;([[Hiina Rahvavabariigi Rahva Keskvalitsus (1949–1954)|RKV]])&lt;/small&gt;&lt;br /&gt;1954 &lt;small&gt;([[Hiina|HRV]])&lt;/small&gt;
| [[E Jingping]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;veeressurssideminister&lt;/small&gt;
| style=&quot;background:#FF3333;&quot;| || [[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]]
| rowspan=3 | [[Hiina Rahvavabariigi asepeaminister|Asepeaminister]] [[Hu Chunhua]]
|-
! 19
| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[File:中華人民共和國國徽.svg|50px]]
| [[Põllumajandus- ja maaeluministeerium]]
| 2018
| [[Han Changfu]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;põllumajandus- ja maaeluminister&lt;/small&gt;
| style=&quot;background:#FF3333;&quot;| || [[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]]
|-
! 20
| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[File:MINISTRY OF COMMERCE,P.R.CHINA badge.svg|50px]]
| [[Kaubandusministeerium (Hiina)|Kaubandusministeerium]]
| 2003
| [[Wang Wentao]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;kaubandusminister&lt;/small&gt;
| style=&quot;background:#FF3333;&quot;| || [[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]]
|-
! 21
| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[File:中華人民共和國國徽.svg|50px]]
| [[Hiina Rahvavabariigi kultuuri- ja turismiminister|Kultuuri- ja turismiminister]]
| 2018
| [[Hu Heping]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;kultuuri- ja turismiminister&lt;/small&gt;
| style=&quot;background:#FF3333;&quot;| || [[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]]
| [[Huang Kunming]] &lt;small&gt;([[Hiina Kommunistliku Partei Reklaamiosakond|Hiina Kommunistliku Partei Reklaamiosakonna]] juht)&lt;/small&gt;
|-
! 22
| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[File:中華人民共和國國徽.svg|50px]]
| [[Riiklik Tervisekomisjon]]
| 2018
| [[Ma Xiaowei]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Riikliku Tervisekomisjoni eest vastutav minister&lt;/small&gt;
| style=&quot;background:#FF3333;&quot;| || [[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]]
| rowspan=2 | [[Hiina Rahvavabariigi asepeaminister|Asepeaminister]] [[Sun Chunlan]]
|-
! 23
| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[File:中華人民共和國國徽.svg|50px]]
| [[Veteraniasjade ministeerium]]
| 2018
| [[Sun Shaocheng]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;veteraniasjade minister&lt;/small&gt;
| style=&quot;background:#FF3333;&quot;| || [[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]]
|-
! 24
| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[File:中華人民共和國國徽.svg|50px]]
| [[Hädaolukordade juhtimise ministeerium]]
| 2018
| ''Viimati [[Wang Yupu]], kes suri 2020. aastal vähki''
| style=&quot;background:#FF3333;&quot;| || [[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]]
| [[Riiginõunik (Hiina)|Riiginõunik]] [[Wang Yong (poliitik)|Wang Yong]]
|-
! 25
| style=&quot;text-align:center;&quot;| 
| [[Hiina Rahvapank]]
| 1948
| [[Yi Gang]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Hiina Rahvapanga juht&lt;/small&gt;
| style=&quot;background:#FF3333;&quot;| || [[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]]
| [[Hiina Rahvavabariigi asepeaminister|Asepeaminister]] [[Liu He (poliitik)|Liu He]] &lt;small&gt;([[Rahandus- ja Majandusasjade Keskkomisjon]]i direktor)&lt;/small&gt;
|-
! 26
| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[File:中華人民共和國國徽.svg|50px]]
| [[Riiklik Auditibüroo (Hiina)|Riiklik Auditibüroo]]
| 1983
| [[Hou Kai]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;Riikliku Auditibüroo ülemaudiitor&lt;/small&gt;
| style=&quot;background:#FF3333;&quot;| || [[Hiina Kommunistlik Partei|HKP]]
| [[Hiina RV peaminister|Peaminister]] [[Li Keqiang]]&lt;br /&gt;∟ [[Hiina Rahvavabariigi asepeaminister|Asepeaminister]] [[Han Zheng]]
|}

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://web.archive.org/web/20120229100121/http://english.gov.cn/links/statecouncil.htm Koduleht]
* [http://english.gov.cn/links.htm Organisatsiooniline struktuur]

[[Kategooria:Hiina poliitika]]</text>
      <sha1>asj9mwsk9x237nj286jvzez1iogjx3s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kaunase kindlus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>606288</id>
    <revision>
      <id>7184963</id>
      <parentid>6498344</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:22:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184963</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17877" sha1="an1cpr6odgml5vu8qgvmsdxakxxrccs" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
[[File:Kauno_tvirtove.Kaunas_Fortress.jpg|pisi|Kindluse skeem [[XIX sajand]]ist]]
'''Kaunase kindlus''' on kindlus [[Leedu]]s [[Kaunas]]e linnas ja selle ümbruskonnas. [[Vladimir Orlov (1979)|Vladimir Orlovi]] arvamuse kohaselt on tegemist on kõige paremini säilinud [[Venemaa keisririik|Venemaa Keisririigi]] kindlusarhitektuuri näitega.&lt;ref&gt;Orlov, Vladimir (2007), Kauno tvirtovės istorija, Kaunas: Arx Baltica, lk. 12, ISBN 978-9955-638-97-1&lt;/ref&gt;

==Kaunase kindluse rajatised==

Kindluse komandandi peakorter asus aadressil Gedimino g. 25. See valmis aastail 1890–1891. Kahekorruselist nelinurkse põhiplaaniga ehitist remonditi aastal 1925, see restaureeriti aga aastail 1997 ja 2009–2017. II korruse idaosas paiknevad ruumid [[anfilaad]]ina, muidu paiknevad need koridoride ümber. Idaküljel asub metallpiirdega rõdu.&lt;ref&gt;[http://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/813A1B82-3B1E-4CFF-8F3F-8720308E1B2A/true Kauno tvirtovės vadavietės pastatų komplekso tvirtovės komendanto rūmai]&lt;/ref&gt;
[[Pilt:Kauno_tvirtove_2007-08-10.jpg|pisi|left|Komandandi peakorter]]

Sellesse kompleksi kuulus veel intendantuur aadressil Gedimino g. 27/Kęstučio g. 25. See kahekorruseline U-kujulise põhiplaaniga hoone valmis aastal 1890.&lt;ref&gt;[http://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/B6CE5273-B526-4890-8FCC-3C819B9C7873/true Kauno tvirtovės vadavietės pastatų komplekso intendantūros pastatas]&lt;/ref&gt; 28. diviisi staabihoone aadressil Kęstučio g. 27 valmis aastail 1890–1891 ja rekonstrueeriti aastail 1937–1938. Selles neljakorruselises hoones on asunud põllumajandusministeerium, põllumajandusakadeemia, seal asub [[Kaunase Tehnikaülikool]]i mehaanikateaduskond.&lt;ref&gt;[http://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/BCA18E94-63DC-4723-8986-031D21C4BAF4/true Kauno tvirtovės vadavietės pastatų komplekso 28-osios divizijos štabo pastatas]&lt;/ref&gt; Kompleksis olid ka staabiülema maja, kaks tall-tõllakuuri, intendantuur, vahimajake ja sandarmiteenistus.&lt;ref&gt;[http://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/B255548C-738F-488D-91C4-D7626DC02FFB/true Kauno tvirtovės vadavietės pastatų kompleksas]&lt;/ref&gt;

Teine administratiivkompleks asus aadressil K. Donelaičio g. 25. Sinna kuulusid sõjaväe telegraafijaam, insenerikorpuse staap ja insenerikorpuse ohvitseride maja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kauno tvirtovės administracinių pastatų kompleksas |url=https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/D6AF9B15-A84C-4B5D-9BFA-2DC09255E3CB/true |vaadatud=2021-04-25 }}&lt;/ref&gt; Endise ohvitseride maja kompleksi ehitustööd algasid aastal 1860, lõppesid aga aastal 1937.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lietuvos karininkų ramovės pastatų kompleksas |url=https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/704E496B-44FE-4094-AECA-05D60C65B59B/true |vaadatud=2021-04-25 }}&lt;/ref&gt;

Sõdurite tarbeks oli rajatud kuus kirikut; neist tähtsaim oli [[Kaunase Peaingel Miikaeli kirik]]. Valmis neli [[sõjaväelinnak]]ut, lisaks asus [[Freda]]s suurtükiväelaste linnak. Kindlusel oli kolm kalmistut.

Säilinud on arvukad kindluse kaitseotstarbelised ja tsiviilrajatised. Kindluse sisemise kaitseliini moodustasid neli [[reduut]]i. Ka on säilinud reduut Nemunase paremkalda VI fordi taga ja kaks reduuti asus [[Linkuva (Kaunas)|Linkuva]] kaitsevööndis.
[[Pilt:St._Michael_the_Archangel_Church_1,_Kaunas,_Lithuania_-_Diliff.jpg|pisi|Peaingel Miikaeli kirik oli kindluse tähtsaim kirik]]

=== Fordid ===

Kaunase kindluse valmis aegade jooksul üheksa forti:
*[[Kaunase kindluse I fort]] (rajatud 1883–1889)
*[[Kaunase kindluse II fort]] (rajatud 1883–1888)
*[[Kaunase kindluse III fort]] (rajatud 1883–1889)
*[[Kaunase kindluse IV fort]] (rajatud 1883–1888)
*[[Kaunase kindluse V fort]] (rajatud 1883–1889)
*[[Kaunase kindluse VI fort]] (rajatud 1883–1889)
*[[Kaunase kindluse VII fort]] (rajatud 1884–1889)
*[[Kaunase kindluse VIII fort]] (rajatud 1890–1907)
*[[Kaunase kindluse IX fort]] (rajatud 1903–1911)&lt;ref&gt;Orlov, Vladimir (2007), Kauno tvirtovės istorija, Kaunas: Arx Baltica, lk. 52–54, ISBN 978-9955-638-97-1&lt;/ref&gt;

Osade fortide ehitus jäi pooleli:
*[[Palemonase fort]]
*[[Romainiai fort]]
*[[Marva fort]]
*[[Domeikava fort]]

Esimesed seitse forti rajati tüüpprojekti kohaselt ja olid väga sarnased punastest tellistest ja kokku kuhjatud pinnasest hooned, mis olid sobitatud ümbritsevasse masstikku. Fortide erinevused olid tingitud peamiselt piirkonna reljeefist ja hilisematest uuendustest.

===Patareid===
[[Pilt:Kauno_meno_mokykla.jpg|pisi|Kaunase Kunstikool on rajatud IX patarei aladele]]

Kaunase kindluse valmis aegade jooksul üheksa patareid:
*I patarei (rajatud 1882–1889)
*II patarei (rajatud 1883–1889)
*III patarei (rajatud 1883–1889)
*IV patarei (rajatud 1884–1888)
*V patarei (rajatud 1884–1888)
*VI patarei (rajatud 1883–1888)
*VII patarei (rajatud 1884–1888)
*VIII patarei (rajatud 1883–1888)
*IX patarei (rajatud 1883–1888)

Patareid rajati kõrgematesse paikadesse fortidest kaitseliini vahel.

I patarei asub aadressil S. Dariaus ir S. Girėno g. 100. Sellesse kuuluvad patarei ise ja neli laohoonet. Selle kompleks on aastast 2002 muinsuskaitse all.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kauno tvirtovės 1-osios baterijos kompleksas |url=https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/DA5C1DEE-F7C9-4456-BD6E-9EB4CFED5582/true |vaadatud=2021-04-25 }}&lt;/ref&gt; 

V patarei asub aadressil Marijampolės pl. 40. Sellesse kuuluvad patarei ise koos juurde ehitatud laoga ja laskemoonaladu. Selle kompleks on aastast 2002 muinsuskaitse all.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kauno tvirtovės 5-osios baterijos su šaudmenų sandėliu kompleksas |url=https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/21CD0EF0-9040-4421-BE5F-AD779E025CC7/true |vaadatud=2021-04-25 }}&lt;/ref&gt; 

VI patarei asub aadressil Kiškių g. 22. Sellesse kuuluvad patarei ise ja kaks moonaladu. Selle kompleks on aastast 2002 muinsuskaitse all.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=6-oji baterija |url=https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/ADA91132-017C-4D18-8043-A512A2BC2E92/true |vaadatud=2021-04-25 }}&lt;/ref&gt; 

IX patarei asub aadressidel A. Mackevičiaus g. 27 ja 27a. Selle kohale ehitati aastail 1922–1928 Kaunase kunstikool.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kauno meno mokyklos statinių ir Kauno tvirtovės 9-tosios baterijos liekanų kompleksas |url=https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/BE21BF3E-24B6-480F-B067-C43D27A1006E/true |vaadatud=2021-04-25 }}&lt;/ref&gt; 

II, III, IV ja VII patarei on hävinud. VIII patareist on säilinud kolm laohoonet, mis on aastast 2002 muinsuskaitse all.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kauno tvirtovės 8-osios baterijos sandėlių kompleksas |url=https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/A1C3E45B-1035-42EA-A4D0-C6D577B5134B/true |vaadatud=2021-04-25 }}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==

===Venemaa Keisririigi kindlus===

Kindlust hakati rajama aastal [[1882]], kuigi plaanid pärinevad juba varasemast ajast. Aastal 1812 tungis [[Napoleon I]] [[Kaunas]]e kaudu [[Venemaa]]le, kohtamata piirkonnas vastupanu.&lt;ref&gt;Pociūnas, Arvydas (2008), Kauno tvirtovės gynyba 1915 metais, Vilnius: Generolo Jono Žemaičio Lietuvos karo akademija, lk. 14, ISBN 978-9955-423-64-5&lt;/ref&gt; Korralduse rajada Kaunasesse kindlus andis [[Aleksander II]] aastal 1879. Esialgse kaitseplaani autorid olid Nikolai Obrutšev, Konstantin Zverev ja Ivan Volberg.&lt;ref&gt;Orlov, Vladimir (2007), Kauno tvirtovės istorija, Kaunas: Arx Baltica, lk. 15, ISBN 978-9955-638-97-1&lt;/ref&gt;
[[Pilt:Kauno_soboras.St._Michael_the_Archangel's_Church.Kaunas.jpg|pisi|Garnisoni kirik]]

Algne kaitseplaan nägi ette kontsentrilise ringina rajatud seitsmest [[fort|fordist]] ja üheksast [[Patarei (sõjandus)|patareist]] kaitseliini, mille sees pidid asuma kindluse infrastruktuuri elemendid nagu kasarmaud, laskemoonalaod ja ühendusteed. Nende rajamiseks eraldati 4000 töölist.&lt;ref&gt;Pociūnas, Arvydas (2008), Kauno tvirtovės gynyba 1915 metais, Vilnius: Generolo Jono Žemaičio Lietuvos karo akademija, lk. 14, ISBN 978-9955-423-64-5,&lt;/ref&gt; Tööd kindluse juures peatas alanud esimene maailmasõda.&lt;ref&gt;Nijolė Steponaitytė (2007), Kauno tvirtovė&lt;/ref&gt; Kindlus muutus Kaunase elu oluliseks elemendiks; eksisteerisid lausa plaanid luua linna ümbruskonnas uus administratiivüksus, mis oleks allunud sõjaväele ja kindlusele.&lt;ref&gt;Neringa, Jarmalavičiutė; Rimvydas Strazdas (2007), &quot;The Fortress of Kaunas: History Present Situation and Conversion Challenges&quot;, Environmental Security and Public Safety, NATO Security through Science Series: 127–145&lt;/ref&gt; 

Esimene ehitustööde faas loeti lõppenuks aastal 1887, mil kindluse komandandiks sai Otto Klem.&lt;ref&gt;Zinkus, Jonas (1979), Lietuviškoji tarybinė enciklopedija (in Lithuanian), V, Vilnius: Vyriausioji enciklopedijų redakcija, lk. 395, OCLC 20017802&lt;/ref&gt; Toona seati sisse kindluse ja linna suhete reeglistik ja piirati kindluse haldushoonete kõrgust.

Aastal 1890 alustati uue kaheksanda fordi rajamist, mille ehitamisel kasutati [[betoon]]i. Reaalselt lõppesid esimese staadiumi tööd aastaks 1890, mil teedevõrk ja ehitustööd olid lõplikult valmis ja üle [[Nemunas]]e viiv raudteesild oli sõjaväeešelonide tarbeks ümber ehitatud. Aastal 1891 algas [[Kaunase Peaingel Miikaeli kirik]]u ehitus; see kindluse garnisonile mõeldud kirik valmis aastal 1893. Veel aasta hiljem algas kindlust teenindava kitsarööpmelise raudtee ehitus.

Aastal 1903 algas IX fordi rajamine.

Kindluse struktuur oli kujunenud komplekssemaks ja nii jaotati selle kindlustised kaitsesektoritesse. I sektor asus Nemunase ja [[Jiesia]] jõe vahel, seal asusid kindluse kolm esimest forti. Teine sektor ulatus Jiesia jõest [[Pažaislise klooster|Pažaislise kloostrini]] ja sinna jäid IV ning V fort. VI ja VII fordiga kolmas sektor ulatus kloostrist Nemunase jõeni, sulgedes ringi. Neljanda sektori moodustasid [[Neris]]e ja Nemunase jõe vahelise ala kindlustised, sealhulgas VIII ja IX fort.

Aastal 1912 valmis kindluse uuendamise kava, mis nägi ette selle ala laiendamist, kaheteistkümne uue fordi ja nende vahele jäävate patareide rajamist ning nende tarbeks infrastruktuuri ehitust. Uued rajatised pidid vastu seisma uuemate suurtükkide tulele. Uuendustööde käigus nähti ette ka vanade fortide moderniseerimist ja uute betoonstruktuuride rajamist. Moderniseerimine pidi lõppema aastaks 1917.&lt;ref&gt;Pociūnas, Arvydas (2008), Kauno tvirtovės gynyba 1915 metais, Vilnius: Generolo Jono Žemaičio Lietuvos karo akademija, lk. 18, ISBN 978-9955-423-64-5&lt;/ref&gt; Fordid pidid asuma vanast kaitsevööndist 2–4 kilomeetrit eespool; need oli kavas ehitada [[Konstantin Velitško]] tüüpprojekti põhjal. Esimese maailmasõja puhkemine tõi aga kaasa ehitustööde aeglustumise. Aastaks 1915 oli teises kaitseliinis lõplikult valminud vaid üks fort. Toona oli kindluse pindala 65 km². Selle aladel oli 30 kilomeetrit kitsarööpmelisi raudteid. Kindlusel oli oma telegraafiside, pruulikoda, veski, elektrijaam, pagaritöökoda, veevarustus ja toiduladude süsteem.&lt;ref&gt;Neringa, Jarmalavičiutė; Rimvydas Strazdas (2007), &quot;The Fortress of Kaunas: History Present Situation and Conversion Challenges&quot;, Environmental Security and Public Safety, NATO Security through Science Series: 127–145, doi:10.1007/978-1-4020-5644-4_11, ISBN 978-1-4020-5642-0&lt;/ref&gt;

=== Kindlus I maailmasõjas ===
[[Pilt:42_cm_Gamma_Mörser_AWM_A02560.jpeg|pisi|left|Saksa suurte piiramissuurtükkide tuli mõjus kindlusele laastavalt]]

Aastal 1915 vallutasid Saksa väed 11 päevaga sealse kindluse.&lt;ref&gt;Kauno tvirtovės istorija, Gintaras Česonis, 2004&lt;/ref&gt; Juulis 1915 jõudsid Saksa väed [[Kaunas]]eni. Kindluses oli toona 90 000 kaitsjat, keda juhatas Vladimir Grigorjev. Sakslased viisid lahingusse neli diviisi, rünnakut juhatas [[Karl Litzmann]].&lt;ref&gt;Kviklys, Bronius (1991), Mūsų Lietuva (in Lithuanian), II, Vilnius: Mintis, lk. 242–243, ISBN 978-9955-638-97-1&lt;/ref&gt; Kindluseni rajati raudtee, mis võimaldas kohale toimetada Saksa 42 cm kaliibriga Gamma haubitsad. Nende haubitsate mürsud kaalusid ligi tonni, laskeulatus oli 14 kilomeetrit.&lt;ref&gt;Romanych, Marc &amp; Rupp, Martin (2013). 42cm &quot;Big Bertha&quot; and German Siege Artillery of World War I. Illustrated by Henry Morshead. Osprey Publishing. lk. 21–22 ISBN 978-1-78096-017-3.&lt;/ref&gt; Hiljem liitusid kindluse pommitamisega ka teised suurtükid.

Kindlust ei asutud piirama; rünnak keskendus kindluse kolmele esimesel fordile. Nii said kindluse kaitsjad vägesid vabalt ümber paigutada ja varusid täiendada. Vaatamata intensiivsele pommitamisele lõid fordis asuvad väed tagasi mitu sakslaste pealetungi. 15. augustiks oli aga I fordi kaitsevõime peaaegu hävitatud ja rünnak koondus II fordile. Seal toimus ka läbimurre. Vaatamata kaitsjate suurtele kaotustele ei suutnud sakslased III forti vallutada, ent viimaks jätsid selle kaitsjad fordi ise maha. Järgmisel päeval hüljati IV fort ja sakslased vallutasid V fordi. Komandant Grigorjev pages [[Žiežmariai]]sse ja langema hakkasid ka ülejäänud fordid. Kindluse kaitsjad kaotasid kokku 20 000 meest.&lt;ref&gt;Cornish, Nik; Karachtchouk, Andrei (2001), The Russian Army 1914–18, Osprey Publishing, lk. 7, ISBN 978-9955-638-97-1&lt;/ref&gt;

Kindluse kiire languse põhjusteks peetakse seda, et see oli lõpetamata, ka ei olnud sealsed sõdurid kaua kindluses olnud, mistõttu neil puudus ülevaade kohalikest tingimustest. Lisaks olid nad õppinud pidama kaitselahingut, ent reaalselt pidid nad osalema ka välilahingutes. Kindlus ei saanud ka piisavalt abi väljastpoolt. Kindluse intensiivne pommitamine rikkus ka sealsed kommunikatsiooniliinid, mida ei jõutud taastada.&lt;ref&gt;Pociūnas, Arvydas (2008), Kauno tvirtovės gynyba 1915 metais, Vilnius: Generolo Jono Žemaičio Lietuvos karo akademija, lk. 121, ISBN 978-9955-423-64-5&lt;/ref&gt;

Saksa väed jätkasid Palemonase fordi juures ehitustöid aastani 1917.&lt;ref&gt;[https://www.9fortomuziejus.lt/wp-content/uploads/2020/02/KAUNO-TVIRTOV%C4%96S-OBJEKT%C5%B2-S%C4%84RA%C5%A0AS.pdf KAUNO TVIRTOVĖS OBJEKTŲ SĄRAŠAS]&lt;/ref&gt;

===Hilisem ajalugu ===
[[Pilt:Kaunas_Fortress_IX_fort_2006.jpg|pisi|Mälestusmärk IX fordis hukatud inimestele]] 

Kui Leedu oli iseseisvunud, kasutati fordi varusid, ehitamaks Leedu oma Gediminase-nimelist [[soomusrong]]i. Aastal 1920 moodustati kindluse haldamiseks komitee. See leidis, et kindlus on suures osas aegunud ja selle taastamine pole otstarbekas. Nii algas kindluse ehitiste lammutamine ja kaitsekraavide täitmine. Leedu sõjavägi võttis kasutusele 28. diviisi barakid ja esimene fort oli kasutusel laskemoonalaona. Kindluse struktuuri kasutasid Leedu riigiarhiiv ja riiklik [[raadioringhääling]]. IX ja VI fort võeti kasutusele vanglatena, osadesse fortidesse rajati odavad üürikorterid. Kaunase laienedes võeti kindluse teed kasutusele linnatänavatena.

Nõukogude võimud kasutasid osa kindluse rajatistest oma vangilaagrite süsteemi tarbeks. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal asus kindluses Saksa [[Sõjavangilaager|sõjavangide laager]], ka kasutasid sakslased kindluse rajatisi [[juudid|juutide]] hukkamiseks. 6. juulil 1941 hukkas Leedu julgeolekupolitsei VII fordis 3999 juuti.&lt;ref&gt;Gitelman, Zvi (1997), Bitter Legacy: Confronting the Holocaust in the USSR, Indiana: Indiana University Press, lk. 208, ISBN 0-253-33359-8&lt;/ref&gt; IX fordis hukatute täpne arv pole teada, kuna seal hävitati hukatute jäänuseid.&lt;ref&gt;Andrej Angrick: „Aktion 1005“ – Spurenbeseitigung von NS-Massenverbrechen 1942–1945. Göttingen 2018, ISBN 978-3-8353-3268-3, Bd. 2, lk. 695–717.&lt;/ref&gt;

Teise maailmasõja järel rajati kindluse komandantuuri [[7. kaardiväed dessandiviis]]i staap. Kasarmutes paiknes 108. langevarjurite rügement, V fordis oli samuti sõjaväeosa. Enamikus fortidest paiknesid aga laskemoonalaod või muud majandusüksused. Osa kindluse struktuuridest hävis linna laienedes. IX fordis avati aastal 1958 muuseum. Enamik fortidest jäi aga Nõukogude sõjaväe käsutusse ja osalt kasutas neid hiljem ka taasiseseisvunud Leedu sõjavägi.&lt;ref&gt;Frucht, Richard (2005), Eastern Europe: An Introduction to the People, Lands, and Culture, ABC-CLIO, lk. 201, ISBN 1-57607-800-0&lt;/ref&gt; Osa fortidest on võetud nahkhiirte kaitseks looduskaitse alla, renoveeritud on IX ja VII fort.

== Kindluse juhtkond ==

Leedu entsüklopeedia andmetel oli kindluse esimene komandant Otto Klem. Hilisemad komandandid:
*31.08.1892–17.06.1899 – [[kindralleitnant]] (14. maist 189 [[inseneriväekindral]]) Aleksandr Tšemerzin 
*26.07.1899–5.03.1904 – kindralleitnant Jakov Grebenštšikov
*22.12.1906–14.02.1907 – kindralleitnant Nikolai Bobõr
*27.11.1908–6.02.1909 – kindralleitnant Nikolai Aleksandrov
*7.03.1909–? kindralleitnant (5. detsembrist 1912 [[ratsaväekindral]] Vladimir Grigorjev

Kindluse staabiülemad
*27.05–10.07.1891 – [[kindralmajor]] Konstantin Stavrovski
*27.09.1899–24.07.1900 – [[polkovnik]] (6. detsembrist 1899 kindralmajor) Nikolai Bobõr 
*11.02.1903–17.10.1904 – kindralmajor Gvido Rihter
*24.05–7.08.1912 – [[polkovnik]] Abram Dragomirov 
*7.08.1912–1.01.1916 – kindralmajor Vladimir Burkovski

Aastail 1906–1913 oli kindluse suurtükiväe ülem kindralmajor Solomon Abamelnikov. Inseneriteenistuse ülem oli aastail 1900–1903 polkovnik Nil Šelkovnikov, aastast 1910 aga kindralmajor Ivan Zaslavski. Kindluse intendant oli aastail 1904–1907 polkovnik Gerassim Pavlovski.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Russkaja imperatorskaja armija |url=http://regiment.ru/upr/B/4/2/1.htm |vaadatud=2021-04-25 |arhiivimisaeg=2020-09-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200928115847/http://www.regiment.ru/upr/B/4/2/1.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Kaunas fortress}}

{{koord|NS=54.8989|EW=23.8854|type=landmark|region=LV}}

[[Kategooria:Venemaa keisririigi militaarehitised]]
[[Kategooria:Leedu militaarehitised]]
[[Kategooria:Kaunas]]</text>
      <sha1>an1cpr6odgml5vu8qgvmsdxakxxrccs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tairi Rõõm</title>
    <ns>0</ns>
    <id>610817</id>
    <revision>
      <id>7184887</id>
      <parentid>7020492</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T03:54:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184887</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2058" sha1="9kaqqge91t0lwcwygdbgpusduic3ms2" xml:space="preserve">'''Tairi Rõõm''' (sündinud [[15. veebruar]]il [[1972]] [[Tallinn]]as) on [[eestlased|eesti]] majandusteadlane ja õppejõud. &lt;ref name=&quot;etis&quot;/&gt;

==Haridus==
Ta omandas bakalaureusekraadi rahvusvahelise majanduse alal [[Tartu Ülikool]]is [[1994]], magistrikraadi rahvusvahelise majanduse ja rahanduse alal [[:en:Brandeis University|Brandeisi Ülikoolis]] USA-s [[1998]] ning majandusteaduse doktori kraadi Boston College'is USA-s [[2004]] väitekirjaga &quot;Essays on Labor Markets and Empirical Finance&quot; (juhendaja Peter Ireland).&lt;ref name=&quot;etis&quot;/&gt;

==Töökäik==
Tairi Rõõm töötab [[Eesti Pank|Eesti Pangas]] 2002. aastast, alates 2011. aastast on ta rahapoliitika ja majandusuuringute osakonnas majandusuuringute allosakonna juhataja.&lt;ref name='CV'&gt;[https://www.eestipank.ee/tairi-room-cv Tairi Rõõmu CV Eesti Panga kodulehel]&lt;/ref&gt;

Ta oli [[Eesti Erastamisagentuur]]i haldusüksuse spetsialist [[1993]]–[[1994]]; Boston College'i uurimisassistent ja lektor 1998–2001; Federal Reserve Bank of Bostoni uurimisassistent [[2000]] ja [[Estonian Business School]]i külalisõppejõud 2002–2004.&lt;ref name='CV' /&gt;

Ta töötab [[2008]]. aastast [[Tallinna Tehnikaülikool]]is: rahanduse ja majandusteooria instituudi erakorraline dotsent [[2008]]–[[2010]], külalisprofessor [[2010]]–[[2016]]; majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi külalisprofessor [[2017]]–[[2018]] ning kaasatud professor [[2018]]–…&lt;ref name=&quot;etis&quot;/&gt;

==Teadustöö põhisuunad==
Majandusteadus, tööturg, ökonomeetrika, töö-ökonoomika.&lt;ref name=&quot;etis&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;etis&quot;&gt;{{ETIS|Tairi Rõõm}}&lt;/ref&gt;
}}
== Välislingid ==
*[https://www.etis.ee/CV/Tairi_Rõõm/est Tairi Rõõm Eesti Teadusinfosüsteemis]
*Tairi Rõõmu [https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/Publ/Search/Index?RegisterId=15242 publikatsioone]

{{JÄRJESTA:Rõõm, Tairi}}
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Eesti majandusteadlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased‎]]
[[Kategooria:Sündinud 1972]]</text>
      <sha1>9kaqqge91t0lwcwygdbgpusduic3ms2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Boreaali meri</title>
    <ns>0</ns>
    <id>611414</id>
    <revision>
      <id>7184785</id>
      <parentid>5920691</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T20:56:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7184785</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="546" sha1="4l7bnfwteg9z5q98cwaokv0xqpfuddp" xml:space="preserve">'''Boreaali meri''' oli [[Mesosoikum]]i aegne madalmeri, mis ulatus piki [[Lauraasia]] põhjapiiri ja oli ühenduses [[Tethyse ookean]]iga. See kattis eri ajastutel suuri alasid tänapäeva Euroopa, Põhja-Aasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas.

Boreaali meri kujunes [[Juura (geoloogia)|juura]] ajastul ning püsis [[Kriit (ajastu)|kriidiajastu]] lõpuni. Selle kaudu toimus veevahetus põhjapoolsete merede ja Tethyse ookeani vahel ning see mõjutas oluliselt mesosoikumi mereelustiku levikut ja setete kujunemist.

[[Kategooria:Paleogeograafia]]</text>
      <sha1>4l7bnfwteg9z5q98cwaokv0xqpfuddp</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184787</id>
      <parentid>7184785</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T20:59:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7184787</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="592" sha1="jya9bkuco7yjyxfeq08oww9q11xfm4r" xml:space="preserve">[[Pilt:Laurasia-Gondwana-et.svg|right|thumb]]
'''Boreaali meri''' oli [[Mesosoikum]]i aegne madalmeri, mis ulatus piki [[Lauraasia]] põhjapiiri ja oli ühenduses [[Tethyse ookean]]iga. See kattis eri ajastutel suuri alasid tänapäeva Euroopa, Põhja-Aasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas.

Boreaali meri kujunes [[Juura (geoloogia)|juura]] ajastul ning püsis [[Kriit (ajastu)|kriidiajastu]] lõpuni. Selle kaudu toimus veevahetus põhjapoolsete merede ja Tethyse ookeani vahel ning see mõjutas oluliselt mesosoikumi mereelustiku levikut ja setete kujunemist.

[[Kategooria:Paleogeograafia]]</text>
      <sha1>jya9bkuco7yjyxfeq08oww9q11xfm4r</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184789</id>
      <parentid>7184787</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T21:03:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7184789</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="601" sha1="qzgx3gehcx13qaegaoiyis36j13ush0" xml:space="preserve">[[Pilt:Laurasia-Gondwana-et.svg|right|thumb]]
'''Boreaali meri''' oli [[Mesosoikum]]i aegne madalmeri, mis ulatus piki [[Lauraasia]] lõunapiiri ja oli ühenduses [[Tethyse ookean]]iga. See ulatus eri ajastutel üle suurte alade tänapäeva Euroopa, Põhja-Aasia ja Põhja-Ameerika territooriumil.

Boreaali meri kujunes [[Juura (geoloogia)|juura]] ajastul ning püsis [[Kriit (ajastu)|kriidiajastu]] lõpuni. Selle kaudu toimus veevahetus põhjapoolsete merede ja Tethyse ookeani vahel ning see mõjutas oluliselt mesosoikumi mereelustiku levikut ja setete kujunemist.

[[Kategooria:Paleogeograafia]]</text>
      <sha1>qzgx3gehcx13qaegaoiyis36j13ush0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184799</id>
      <parentid>7184789</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T21:19:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7184799</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="601" sha1="ghrzt7m2mchfafhn8cycmhiqpbnyeqs" xml:space="preserve">[[Pilt:Laurasia-Gondwana-et.svg|right|thumb]]
'''Boreaali meri''' oli [[Mesosoikum]]i aegne madalmeri, mis ulatus piki [[Lauraasia]] põhjapiiri ja oli ühenduses [[Tethyse ookean]]iga. See ulatus eri ajastutel üle suurte alade tänapäeva Euroopa, Põhja-Aasia ja Põhja-Ameerika territooriumil.

Boreaali meri kujunes [[Juura (geoloogia)|juura]] ajastul ning püsis [[Kriit (ajastu)|kriidiajastu]] lõpuni. Selle kaudu toimus veevahetus põhjapoolsete merede ja Tethyse ookeani vahel ning see mõjutas oluliselt mesosoikumi mereelustiku levikut ja setete kujunemist.

[[Kategooria:Paleogeograafia]]</text>
      <sha1>ghrzt7m2mchfafhn8cycmhiqpbnyeqs</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184800</id>
      <parentid>7184799</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T21:20:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7184800</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="636" sha1="k46z9thqr3wak6jnis3ywt061pz7h0y" xml:space="preserve">{{Viitamata|aasta=2026|kuu=juuli}}
[[Pilt:Laurasia-Gondwana-et.svg|right|thumb]]
'''Boreaali meri''' oli [[Mesosoikum]]i aegne madalmeri, mis ulatus piki [[Lauraasia]] põhjapiiri ja oli ühenduses [[Tethyse ookean]]iga. See ulatus eri ajastutel üle suurte alade tänapäeva Euroopa, Põhja-Aasia ja Põhja-Ameerika territooriumil.

Boreaali meri kujunes [[Juura (geoloogia)|juura]] ajastul ning püsis [[Kriit (ajastu)|kriidiajastu]] lõpuni. Selle kaudu toimus veevahetus põhjapoolsete merede ja Tethyse ookeani vahel ning see mõjutas oluliselt mesosoikumi mereelustiku levikut ja setete kujunemist.

[[Kategooria:Paleogeograafia]]</text>
      <sha1>k46z9thqr3wak6jnis3ywt061pz7h0y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Hiina Rahvavabariigi ajalugu</title>
    <ns>10</ns>
    <id>612444</id>
    <revision>
      <id>7184632</id>
      <parentid>7065578</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T16:48:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>HyBoxwood</username>
        <id>227278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[w:zh:Template_talk:中华人民共和国国徽#編輯請求_2026-04-17_将svg替换为File:中華人民共和國國徽.svg]]</comment>
      <origin>7184632</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4257" sha1="fgo0e7as0c8mnj9iqmkxcxnovq2crt7" xml:space="preserve">{{Külgteemakast peidetava loendiga
| name = Hiina Rahvavabariigi ajalugu
| class = plainlist
| title = [[Hiina Rahvavabariigi ajalugu|Hiina Rahvavabariigi (HRV) &lt;br/&gt; ajalugu]]
| imagestyle = padding-bottom:1.0em;
| image = [[File:中華人民共和國國徽.svg|75px|National emblem of the People's Republic of China]]
| headingstyle = border-top:1px solid #707070;padding-top:0.2em;background:white;
| listtitlestyle = border-top:1px solid #707070;padding-top:0.2em;background:white;

| heading1 = [[Hiina Rahvavabariigi ajalugu (1949–1976)|{{resize|105%|1949–1976}}]]
| content1 = 
| list1title = Mao aeg
| list1 = [[Hiina kommunistlik revolutsioon|Revolutsioon]] {{·}} [[Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamine|Väljakuulutamine]] {{·}} [[Korea sõda]] {{·}} [[Maareformi liikumine (Hiina)|Maareformi liikumine]] {{·}} [[Revolutsioonivastaste mahasurumise kampaania|Zhen Fan]] {{·}} [[Kolme ja viie pahe kampaaniad|Kolm ja viis pahe]] {{*}} [[Sufani liikumine|Sufan]] {{*}} [[Saja õie kampaania|Sada õit]] {{*}} [[Parempoolsete vastane kampaania|Parempoolsete-vastasus]] {{·}} [[Kaks pommi, üks satelliit]] {{·}} [[Suur hüpe]] &lt;small&gt;([[Hiina suur näljahäda]])&lt;/small&gt; {{·}} [[Seitsme tuhande kaadri konverents]] {{·}} [[Sotsialistliku hariduse liikumine]] {{·}} [[Kultuurirevolutsioon]]

| heading2 = [[Hiina Rahvavabariigi ajalugu (1976–1989)|{{resize|105%|1976–1989}}]]
| content2 = 
| list2title = Ülemineku- ja Dengi aeg
| list2= [[Boluan Fanzheng]] {{·}} [[Hiina majandusreform|Reformid ja avanemine]] {{·}} [[Neli moderniseerimist]] {{·}} [[Hiina-Vietnami sõda]] {{·}} [[Pekingi kevad]] {{·}} [[1983. aasta &quot;Tugeva löögi&quot; kuritegevusvastane kampaania|&quot;Tugeva löögi&quot; kuritegevusvastane kampaania]] {{·}} [[Vaimuvastase reostuse vastane kampaania]] {{·}} [[Buržui liberaliseerimine|Buržui-vastane liberaliseerimiskampaania]] {{·}} [[863 programm]] {{·}} [[1986- aasta Hiina õpilasmeeleavaldused]] {{·}} [[1989. aasta Tian'anmeni meeleavaldused|Tiananmeni väljaku meeleavaldused]]

| heading3 = [[Hiina Rahvavabariigi ajalugu (1989–2002)|{{resize|105%|1989–2002}}]]
| content3 = 
| list3title= Jiang ja kolmas põlvkond
| list3 = [[Deng Xiaopingi ringreis lõunas]] {{·}} [[Projekt 211]] {{·}} [[Projekt 985]] {{·}} [[Üks riik, kaks süsteemi]] &lt;small&gt;([[Hongkongi üleandmine|Hongkong]] {{·}} [[Macau suveräänsuse üleminek|Macau]])&lt;/small&gt; {{·}} [[1998. aasta Hiina üleujutused]] {{·}} [[Falun Gongi tagakiusamine]] {{·}} [[Hiina Lääne arendamine]]

| heading4 = [[Hiina Rahvavabariigi ajalugu (2002–)|{{resize|105%|2002–2012}}]]
| content4 = 
| list4title = Hu ja neljas põlvkond
| list4 = [[SARSi haiguspuhang]] {{·}} [[Shenzhou 5]] {{·}} [[Lõuna-põhja veeprojekt]] {{·}} [[2008. aasta Sichuani maavärin|Sichuani maavärin]] {{·}} [[2008. aasta suveolümpiamängud|Pekingi olümpia]] {{·}} [[Expo 2010|2010 Expo Shanghais]] {{·}} [[Kolme Kuristiku tamm]]

| heading5 = [[Hiina Rahvavabariigi ajalugu (2002–)|{{resize|105%|2012–&amp;nbsp;}}]]
| content5 = 
| list5title = Xi ja viies põlvkond
| list5 = [[Xi Jinpingi korruptsioonivastane kampaania|Korruptsioonivastane kampaania]] {{·}} [[Vöö ja Tee algatus]] {{·}} [[Chang'e 3]] {{·}} [[Xinjiangi koonduslaagrid]] ([[Uiguuri genotsiid]]) {{·}} [[Hiina-Ameerika Ühendriikide kaubandussõda]] {{·}} [[2019.–2020. aasta Hongkongi meeleavaldused]] {{·}} [[Sotsiaalkrediidi süsteem]] {{·}} [[Koroonapandeemia Mandri-Hiinas|Koroonapandeemia]]

| heading6 = Ajalooartiklid
| content6 = [[Hiina ajalugu|Hiina]] {{*}} [[Hiina Rahvavabariigi põhiseaduse ajalugu|HRV põhiseadus]] {{*}} [[Pekingi ajalugu|Peking]] {{*}} [[Shanghai ajalugu|Shanghai]]

| heading7 = [[Hiina juhtkonna põlvkonnad|Juhtkonna põlvkonnad]]
| content7 = 1.&amp;nbsp;[[Mao Zedong|Mao]] {{*}} 2.&amp;nbsp;[[Deng Xiaoping|Deng]] {{*}} 3.&amp;nbsp;[[Jiang Zemin|Jiang]] {{*}} 4.&amp;nbsp;[[Hu Jintao|Hu]] {{*}} 5.&amp;nbsp;[[Xi Jinping|Xi]]

| content8style = border-top:1px solid #707070;padding:0.3em 0.3em 0.5em;font-weight:bold;border-bottom:1px solid #707070;
| content8 = [[Hiina Rahvavabariigi kultuur|Kultuur]] {{*}} [[Hiina majandus|Majandus]] {{*}} [[Haridus Hiinas|Haridus]] {{*}} [[Hiina geograafia|Geograafia]] {{*}} [[Hiina poliitika|Poliitika]]

}}</text>
      <sha1>fgo0e7as0c8mnj9iqmkxcxnovq2crt7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kurortnõi rajoon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>612707</id>
    <revision>
      <id>7184924</id>
      <parentid>6872337</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:54:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184924</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="875" sha1="3tq12hvvn8y6wqk70xzfo5l8etchlwg" xml:space="preserve">{{Infokast asula
|  nimi = Kurortnõi rajoon
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Курортный район 
|  pilt_üldvaade = Исполком Сестрорецка.JPG
|  pildiallkiri = Kurortnõi rajooni haldushoone [[Sestroretsk]]is
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 267,9177  
|  elanikke = 84309
|  elanikke_seis = 2025
|  asendikaardi_pilt = Spb_kurortny.svg
|  osm = pind
}}
'''Kurortnõi rajoon''' ([[vene keel]]es ''Курортный район'') on haldusüksus ([[rajoon (Venemaa)|rajoon]]) [[Venemaa]]l [[Peterburi]]s. 

Rajoon asub linna loodeosas [[Soome laht|Soome lahe]] rannikul ja on pindala poolest suurim Peterburi rajoon. Rajooni kuulub 11 munitsipaalringkonda.

Rajoon moodustati [[1946]]. aastal ja kandis kuni [[1994]]. aastani Sestroretski rajooni nime.

{{Peterburi rajoonid}}

[[Kategooria:Peterburi linnaosad]]</text>
      <sha1>3tq12hvvn8y6wqk70xzfo5l8etchlwg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kučkuriškės</title>
    <ns>0</ns>
    <id>614273</id>
    <revision>
      <id>7184898</id>
      <parentid>6231238</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:20:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184898</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1309" sha1="1zppo9n8d4jal9fshb8tlw3svw9jree" xml:space="preserve">'''Kučkuriškės''' on [[Vilnius]]e linnaosa, mis asub linna idaosas [[Naujoji Vilnia vald|Naujoji Vilnia valla]] territooriumil. Kučkuriškės piirneb idas [[Naujoji Vilnia]]ga, lõunas [[Pūčkoriai]]ga, läänes [[Lyglaukiai]]ga ja põhjas [[Rokantiškės]]ega.

[[Vilnia]] jõel asub Rokantiškėse paisjärv. Seal asuvad Ažuolija parkmets ja Barsukynė mets. Linnaosa jääb [[Pavilniai regionaalpark]]i, sealhulgas Ancučiai maastikukaitsealale.&lt;ref&gt;https://www.geoportal.lt/map/&lt;/ref&gt; 

Linnaosa on tekkinud aastail 1823–2001 tegutsenud Kučkuriškėse paberivabriku juurde. Sellest põhja pool on elamukrundid.

Muinsuskaitse all on Naujoji Vilnia [[tumulus]]ed, Kučkuriškėse ehk Naujoji Vilnia linnamägi ja Kučkuriškėse paberivabriku hoonetekompleks, sealhulgas haldushoone, tootmishoone ja esimene ladu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Leedu kultuurimälestiste register |url=https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-search |vaadatud=2021-08-25 }}&lt;/ref&gt;

&lt;gallery&gt;
Kučkuriškės_1.JPG|Kučkuriškės
Kučkuriškių_piliakalnis.JPG|Linnamägi
N_Vilnios_pilkapynas.JPG|Naujoji Vilnia tumulused
02kuckuriskiu_popieriaus_fabrikas_2017.jpg|Paberivabriku haldushoone
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}
{{Vilnius}}
{{koord | NS = 54/41/38/N | EW = 25/21/46/E | tüüp = linn }} 

[[Kategooria:Vilnius]]</text>
      <sha1>1zppo9n8d4jal9fshb8tlw3svw9jree</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Naujoji Vilnia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>614328</id>
    <revision>
      <id>7184907</id>
      <parentid>6805013</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:30:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184907</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4423" sha1="t63lzzvvckw883m846kycohgqw4ityp" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
[[Pilt:Naujoji_Vilnia_panorama.jpg|pisi|]]
'''Naujoji Vilnia''' ([[poola keel]]es ''Nowa Wilejka'') on [[Vilnius]]e linnaosa (endine [[alev]] ja [[linn]]), mis asub linna idaosas [[Naujoji Vilnia vald|Naujoji Vilnia valla]] territooriumil. Naujoji Vilnia piirneb kagus [[Didieji Karklėnai]]ga, edelas [[Strielčiukai]]ga, läänes [[Kučkuriškės]]ega, loodes [[Rokantiškės]]ega ja [[Didieji Pupojai]]ga, aga põhjas [[Mažieji Pupojai]]ga ja [[Galgiai]]ga.

Linnaossa jäävad Naujoji Vilnia vana ja uus kalmistu ning Pupojai (Mažieji Pupojai) kalmistu. Seal asuvad Ažuolija parkmets, Pilise parkmets ja Viktariškėse parkmets ning Gerovė ja Pilaitė pargid. Linnaosa läänepoolsem osa jääb [[Pavilniai regionaalpark]]i, põhjaossa ulatub Dvarčionysi geomorfoloogiline kaitseala.&lt;ref&gt;https://www.geoportal.lt/map/&lt;/ref&gt; 

Naujoji Vilnial on oma raamatukogud, koolid, postkontor ja kultuurimaja. Seal on kaks katoliku kirikut ja õigeusu kirik. Naujoji Vilnias asuvad riiklik kohtumeditsiini instituut ja riiklik psühhiaatriahaigla. Kõrgemat haridust annab [[Vilniuse kolleegium]]i pedagoogikafakulteet.

Linnaosa on saanud nime seda läbiva [[Vilnia]] jõe järgi, ent on võimalik, et see tuleneb ka Vilniusest, mida vanasti ka Vilniaks kutsuti. Tsaariajal oli asula venekeelne nimekuju ''Нововилейск''. See tuleneb omakorda [[Vilejka]] nimest, mis omakorda on saanud nime [[Neris]]e [[valgevene keel|valgevenekeel]]se nimekuju Vilija järgi.&lt;ref&gt;Vidugiris, Aloyzas. ''Naujosios Vilnios vardas ir jos apylinkių etnolingvistinė raida'', 1939, Kalbos kultūra. – Nr. 56 (1989), lk. 73-78.&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Novaja_Vilnia._Новая_Вільня_(1901-14).jpg|pisi|left|Alev XX sajandi alguses]]

Naujoji Vilnia on kujunenud töölisasulana. Esimene tööstusettevõte selle aladel oli 1630. aastal rajatud paberivabrik. 1860. aastal valmis [[Peterburi–Varssavi raudtee]] ja seal avati [[Naujoji Vilnia raudteejaam]]. Jaama juurde tekkis ka raudteelaste linnak. Raudtee ääres asuvasse alevisse hakati rajama ka uusi tööstusettevõtteid, kus töödeldi nahka ja puitu, toodeti pärmi, vikateid, nuge ja hobuseraudu. Alev sai aastal 1903 esimest korda linnaõigused.

1908. aastal rajati sinna õigeusu kirik ja 1911. aastal katoliku kirik. Poola võimu all suleti paljud sealsed tööstusettevõtted. 1933. aastal liideti Naujoji Vilniaga viis ümbruskonna küla: Jabłonówka, Wierzby Polskie, Poręby Górańskie, Żwirble Dolne ja Żwirble Górne. 1939. aastal rajasid Nõukogude väed sinna sõjaväebaasi.

Aastail 1940–1941 kasutati jaama küüditamiseks; jaama juures kivil asuv auruvedur on selle sündmuse mälestuseks. Aastal 1942 õhkisid Vilniuse geto [[juudid]] linna läbiva raudtee. 1942. aastani asus seal Nõukogude sõjavangide laager. 7. juulil 1944 sisenesid Vilniusse Nõukogude väed, samas alustas rünnakut linnale ka [[Armija Krajowa]]. Naujoji Vilniat kaitsnud Saksa vägedega peetavates lahingutes hävis suur osa sealseid maju.

12. novembril 1947 liideti Naujoji Vilnia Vilniusega, ent aastal 1950 sai sellest taas iseseisev linn. Uuesti ühendati sealsed alad Vilniusega 16. detsembril 1957.

Nõukogude ajal rajati Naujoji Vilniasse uusi tööstusettevõtteid ja korterelamuid. Leedu taasiseseisvumise järel suurem osa sealsetest tööstusettevõtetest pankrotistus.&lt;ref&gt;Naujoji Vilnia. Visuotinė lietuvių enciklopedija, Kd. XVI (Naha-Omuta). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2009&lt;/ref&gt;

Muinsuskaitse all on Nõukogude sõjavangide laagri asupaik, psühhiaatriahaigla hoonetekompleks, Rokantiškėse linnuse ase, Peeter-Pauli kirik, kino Draugystė hoone, küüditamise mälestusmärk ja vendade Mozerite õmblusvabriku haldushoone.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Leedu kultuurimälestiste register |url=https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-search |vaadatud=2021-08-27 }}&lt;/ref&gt;

==Elanikkond==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 10 500 (1903)
* 6961 (1923)
* 7247 (1931)
&lt;td&gt;
* 7712 (1939)
* 10 000 (1940)
* 17 903 (1959)
&lt;/table&gt;

&lt;gallery&gt;
N._Vilnia,_Pergales_gatve.JPG|Naujoji Vilnia
N._Vilnia,_Garvezys-paminklas.JPG|Küüditamise mälestusmärk
Vilnius_Psychiatric_Hospital_4.jpg|Psühhiaatriahaigla hoone
Lithuania._Vilnius._Naujoji_Vilnia_006.JPG|Õigeusu kirik
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}
{{Vilnius}}
{{koord | NS = 54/42/0/N | EW = 25/25/0/E | tüüp = linn }} 

[[Kategooria:Vilnius]]</text>
      <sha1>t63lzzvvckw883m846kycohgqw4ityp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Antakalnis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>614439</id>
    <revision>
      <id>7184909</id>
      <parentid>7013221</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:33:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184909</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5741" sha1="1zjysptvanbrg7g33ee8y4ye33fwbmg" xml:space="preserve">[[Pilt:Antakalnis_hills.jpg|pisi|]]
'''Antakalnis''' ([[poola keel]]es ''Antokol'') on [[Vilnius]]e linnaosa, mis asub linna kirdeosas [[Antakalnise vald|Antakalnise valla]] territooriumil. Antakalnis piirneb edelas [[Vilniuse vanalinn]]aga, lõunas [[Užupis]]ega, kagus [[Belmontas]]ega ja [[Lyglaukiai]]ga, idas [[Sapieginė]] ja [[Mileišiškės]]ega, kirdes [[Saulėtekis]]ega, põhjas [[Valakampiai]]ga, läänes aga üle [[Neris]]e [[Žirmūnai]]ga.

Linnaossa jääb osaliselt Kalnai park, seal asuvad Sapiega park ja Spalvotieji šaltiniai park. Sinna ulatuvad Antakalnise männiku, Sapieginė ja Šveicarija parkmets. Antakalnis jääb osaliselt [[Pavilniai regionaalpark]]i, samuti [[Vilniuse linnuse kaitseala]]le, Antakalnise maastikukaitsealale ja Lyglaukiai geomorfoloogilisele kaitsealale.&lt;ref&gt;https://www.geoportal.lt/map/&lt;/ref&gt; Looduskaitse all on veel Leedu vanim pärn Sapiega pargis, Juozas Leleika dendroloogiakogu, Antakalnise pargi seedermänd ja [[Petras Vileišis]]e lossi juures kasvav kaheksast vahtrast sõõr.

Linnaossa jäävad mitmed saatkonnad. Seal asuvad [[Antakalnise kalmistu]] ja [[Saulė]] kalmistu.

Antakalnis on üks vanemaid Vilniuse eeslinnu. See kujunes [[Viršupise mõis]]a juurde viiva tee äärde; mõis oli [[Leedu suurvürst]]ide suveresidentsiks. Mõisakompleks jäänused olid tuvastatavad veel [[XIX sajand]]i keskpaiku.&lt;ref&gt;Vykintas Vaitkevičius. Neris. 2007 metų ekspedicija. Trečia knyga. Vilnius: Mintis, 2013.&lt;/ref&gt; 1956. aastal avastati Kalnai pargist [[XIV sajand]]il ja [[XV sajand]]il kasutusel olnud majapidamiste jäänused, kus oli töödeldud rauda ja [[messing]]it. [[Maciej Stryjkowski]] kinnitab ka, et Antakalnises olevat olnud leedulaste pühamu, mis oli pühitsetud kõigile taevastele olenditele. Aastal 1500 rajati Antakalnisesse ka katoliku kirik.

[[Zygmunt III Waza]] andis Antakalnise alal osa mõisa majandushooneid ja alasid Vilniuse kapiitli käsutusse. [[XVII sajand]]il läksid need alad [[Sapieha]]de valdusse. Hiljem kuulusid need [[Pac]]idele, [[Słuszka]]dele, [[Radziwill]]idele. Aastail 1677–1682 valmis vana kiriku juurde ka kloostrikompleks, mis suleti [[Jaanuariülestõus (1863)|jaanuariülestõusu]] järel. Aastal 1693 rajas [[Kazimierz Jan Sapieha]] Antakalnisesse ka [[trinitariaanid]]e kloostri, mille juurde ehitati aastail 1694–1717 teine kirik. See kirik muudeti aastal 1864 õigeusu kirikuks, ent kloostrisse rajati kasarmud. Kirik läks aastal 1919 taas katoliiklaste kätte, kloostrihoonetes asus aga aastail 1993–1998 Vilniuse [[vaimulik seminar]].

Antakalnisesse rajasid oma residentsid nii [[Słuszka]]d kui ka [[Sapieha]]d. Słuszkade residents muudeti [[XIX sajand]]il poliitvangide kinnipidamisasutuseks, kus hoiti nii [[novembriülestõus]]us kui ka jaanuariülestõusus osalenuid. Hoone jäi kinnipidamisasutuseks ka Poola ja NSV Liidu võimuperioodil. Sapiehade residents muudeti aastal 1809 sõjaväehaiglaks, ent kui aastal 1848 valmis uus sõjaväehaigla, tagastati hoone Sapiehadele. Aastail 1904–1906 rajas Antakalnisesse lossi ka insener [[Petras Vileišis]]. Aastal 1907 korraldas ta seal esimese leedu kunstinäituse. Poola võimu ajal tegutsesid seal Leedu haridusselts Rytas ja Leedu teadlaste ühendus. Aastast 1941 asuvad hoones Leedu Keeleinstituut ja Leedu Kirjanduse Instituut. Antakalnise venekeelne nimekuju oli tsaariajal Антоколь.&lt;ref&gt;Антоколь. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 1 (Аа — Гямъ-маликъ). СПб, 1862, 107 lk.&lt;/ref&gt;

[[XX sajand]]il rajati sinna mitmeid haridusastutusi: 1927. aastal avati kõrgem tehnikakool, 1948. aastal muusikakool, 1953. aastal praegune [[Vilniuse Tehnoloogia ja Disaini Kolledž]] ja 1957. aastal Elektrograafia Instituut. Ka rajati piirkonda haiglaid: aastal 1945 valmis tuberkuloosidispanser, aastal 1958 avati 400 kohaga haigla, aastail 1960–1967 asus seal ka psühhoneuroloogiahaigla. Aastail 1940–2012 asus Antakalnise vana Vilniuse [[tuletõrjehoone]].

Aastal 1960 algas Antakalnises intensiivsem ehitustegevus, sinna asuti rajama korterelamuid. Aastal 1964 rajati sinna [[Leedu Filmistuudio]] võttepaviljonid.

Osa Antakalnisest on muinsuskaitsealune tsoon. Muinsuskaitse all on Žirmūnai sild, Tehnikakooli hoonetekompleks, kolledži hoonetekompleks, muusikakooli hoonetekompleks, Antakalnise kalmistu koos arvukate sealsete haudadega, psühhoneuroloogiahaigla hoonetekompleks, Saulė kalmistu, selle väravad, kabel, mausoleumid ja arvukad hauad, Antakalnise Peeter-Pauli kirik koos selle juures asuva kloostrikompleksi ja muude rajatistega, Petras Vileišise loss, haldushoone, postitöötajate maja hoonetekompleks, [[Vilniuse piiskop]]pide suvemõisa hoonetekompleks, Sapiehade residents koos selle juures asuva kiriku ja kloostrikompleksiga, Justin Konopacki hiina villa, tuletõrjehoone, endine mõisahäärber, helilooja [[Vytautas Klova]] elumaja, [[Adolfas Jucys]]i elumaja, [[Püha Faustina]] elumaja, skulptuur Moteris (Ema) ja kolmteist elamut.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Leedu kultuurimälestiste register |url=https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-search |vaadatud=2021-08-29 }}&lt;/ref&gt; 
&lt;gallery&gt;
2010_04_20Antakalnis2.JPG|Uuselamud
National_M._K._Ciurlionis_School_of_Art.jpg|Muusikakooli hoone
Sv_Vincento_Pauliecio_koplycia_Saules_kapines.JPG|Saulė kalmistu
Lithuania_Vilnius_Antakalnis_Cemetery_Musoleum.jpg|Antakalnise kalmistu
Church of Jesus the Redeemer and the Trinitarian Monastery in Vilnius, Lithuania in 2008.jpg|Trinitariaanide kloostrikompleks
Aštuonių_klevų_ratas.JPG|Petras Vileišise lossi vahtrasõõr
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==

{{viited}}
{{Vilnius}}
{{koord | tüüp = linn }} 

[[Kategooria:Vilnius]]</text>
      <sha1>1zjysptvanbrg7g33ee8y4ye33fwbmg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Turniškės (Antakalnise vald)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>614484</id>
    <revision>
      <id>7184902</id>
      <parentid>7012988</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:25:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184902</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2684" sha1="4luw1uyscw45eb2dk6jgpw03t8z3203" xml:space="preserve">[[Pilt:Turniškės_1.JPG|pisi|]]
'''Turniškės''' on [[Vilnius]]e linnaosa, mis asub linna kirdeosas [[Antakalnise vald|Antakalnise valla]] territooriumil. Turniškės piirneb läänes [[Valakampiai]]ga, lõunas [[Aukštagiris]]ega, kirdes [[Smėlynė]]ga ning põhjas üle [[Neris]]e jõe [[Verkiai vald|Verkiai valla]] [[Turniškės]]ega ja [[Staviškės]]ega.

Linnaossa jääb Valakampiai parkmets. Osa Turniškėse territooriumist kuulub Valakupia lohkude geomorfoloogilise kaitseala koosseisu.&lt;ref&gt;https://www.geoportal.lt/map/&lt;/ref&gt;

Linnaosa on prestiižikas elurajoon, kus asuvad nii Leedu presidendi kui ka paljude suursaadikute residentsid.

Linnaosa nimi on sõna lõpu järgi otsustades leedu päritolu. Keeleteadlase Jonas Jurkštase arvates tuleneb nimetus isikunimest, ent tegemist võib olla ka [[hüdronüüm|veekogu nimega]] – Nerise teisel kaldal voolab Turniškė oja.&lt;ref&gt;Jurkštas, Jonas. Vilniaus vietovardžiai. – Vilnius, 1985, lk. 10–13.&lt;/ref&gt;

Turniškėse kohal asus mesoliitikumis laagripaik, kust on leitud sarvest kirves. Kirjalikes allikates on Turniškėst esmamainitud 1780. aastal.&lt;ref&gt;Stasys Bilys. ''Hidroelektrinių miražai Lietuvoje 1909–2009''. Trys žvaigždutės, 2010. lk. 35.&lt;/ref&gt; XX sajandi alguses oli praeguse linnaosa kohal neli asulat. 1905. aastal oli selle aladel Mickūnai vallas Kontrverkiai asulas 9 elanikku, Piliakalnise asulas 26 elanikku, kahes Rulekiškėse nime kandvas asulas oli aga kokku 20 elanikku.&lt;ref&gt;Гошкевич И.И. Виленская губерния: Полный список населенных мест со статистическими данными о каждом поселении, составленный по официальным сведениям. Вильна, 1905.&lt;/ref&gt; 

1938. aastal rajati Turniškėse hüdroelektrijaam. Seda ühendas Vilniusega läbi [[Antakalnis]]e kulgev [[kitsarööpmeline raudtee]]. Teise maailmasõja ajal lasid Saksa väed sealse paisu õhku. Elektrijaama haldushoone ja inseneride maja on tänapäeval kasutusel Leedu presidendi ja peaministri residentsidena.&lt;ref&gt;Dumalakas, Arūnas (2016-01-21). [https://web.archive.org/web/20210829185504/https://bustas.lrytas.lt/nekilnojamasis-turtas/turniskese-vietoj-politiku-rezidenciju-galejo-telksoti-tvenkinys.htm „Turniškėse vietoj politikų rezidencijų galėjo telkšoti tvenkinys“.] lrytas.lt.&lt;/ref&gt;

1969. aastal oli Turniškėses 223 elanikku. Piirkond liideti Vilniusega 1969. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.vilnijosvartai.lt/vietoves/turniskes/ Vilnijos vartai]&lt;/ref&gt;
== Viited ==

{{viited}}
{{Vilnius}}
{{koord | NS = 54/44/40/N | EW = 25/20/5/E | tüüp = linn }} 

[[Kategooria:Vilnius]]</text>
      <sha1>4luw1uyscw45eb2dk6jgpw03t8z3203</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kairėnai mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>614868</id>
    <revision>
      <id>7184970</id>
      <parentid>6388427</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:25:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184970</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7534" sha1="723ldt61p9kjntg79zghh4j9unmsf04" xml:space="preserve">[[Pilt:Vilniaus_universiteto_botanikos_sodas._Arklides.jpg|pisi|Mõisa tall]]
'''Kairėnai mõis''' (leedu ''Kairėnų dvaras'') on endine mõis [[Leedu]]s [[Vilnius]]es [[Antakalnise vald|Antakalnise vallas]] [[Kairėnai]] linnaosas. Mõisakompleks asub Kairėnai linnamäe jalamil.

Piirkonnas asus [[XIV sajand|XIV]]–[[XVI sajand]]ini küla, mille kalmistu asukoht on veel tuvastatav. Mõis rajati [[XVI sajand]]il. Seda on esmamainitud 1545. aastal, mil [[Zygmunt I]] selle Jarmalaste suguvõsast pärinevale kolmele kaupmehest vennale annetas. 1586. aastal omandas mõisa Mikalojus [[Kiszka]], kes selle aga 10 aastat hiljem Jonas Issakovskisele müüs. See oli ka esimene isik, kes sinna mõisakompleksi rajas. Hiljem päris selle Francišekas Dolmat-Isaikovskis, kes üritas saada [[Smolenski piiskop]]iks, ent edutult, ja asus hoopis mõisa majandama. Toona rajati ka terrassidega ja veekogudega park. Aastal 1655 põletasid Moskva väed vana häärberi maha.

Aastal 1695 müüsid Isaikovskised mõisa Schröderitele. Aastal 1692 ostis mõisa Kazimieras Jonas [[Sapieha]]. Tol perioodil mõisaomanikud seal ei elanud. Mõisa aladel olid tööliste elamud, majapidamishooned, kõrts ja pruulikoda.

Aastal 1699 ostis mõisa Mykolas Jonas [[Tiesenhausen]], aastal [[1700]] [[Breslau]]st tulnud Vaina, aastal 1703 Steponas Tiesenhausen. Aastal 1705 ostis mõisa [[Hrodna]] tallmeister Kazimieras Piontkovskis, kes valduse aastal 1730 Antakalnise trinitariaanide kloostrile andis. Toona kuulusid mõisakompleksi haldushoone, juustukoda, pruulikoda, kaks kuuri, küün, tall ja tiigi ääres asuv saun. Tolleaegne veekogude paigutus on säilinud tänapäevani.

Klooster rajas vana peahoone asukohta puidust kabeli, mida mainitakse viimast korda aastal 1839, hiljem põles see maha. Aastal 1759 omandas mõisa vaimulik Jonas Dominykas Lopacinskis. Lopacinskiste ajal taastati peahoone, rajati kontorihoone, mis oli kasutusel ka aidana, uuendati majapidamishooneid. Aastal 1817 kujunes mõis üheks Vilniuse seltsielu keskuseks. [[XVIII sajand]]i lõpus vana häärber põles, nii rajati [[XIX sajand]]i esimesel poolel uus häärber. Parki rajati suveteatri tarbeks paviljonid, häärberi ette rajati purskkaev. XIX sajandi keskpaiku asusid häärberi juures kaks kontorihoonet, suveköök, piljardisaaliga kõrts ja aiamajake. XIX sajandi teisel poole rajati vana kabeli asemele uus, mis põles maha aastal 1982.&lt;ref&gt;[https://www.vilnijosvartai.lt/vietoves/kairenai/ Vilnijos vartai]&lt;/ref&gt; Kuna Ignotas Lopacinskis osales [[Jaanuariülestõus (1863)|jaanuariülestõusus]], siis konfiskeerisid tsaarivõimud mõisa.

Aastal 1870 omandas mõisa Juozapas [[Tiškevičius]], kes rajas mõisa uusi põllumajandushooneid. Aastal 1899 ostsid mõisa vennad Stolõpinid, kes rajasid uue teenijate maja. I maailmasõja lahingutes sai mõisakompleks rängalt kannatada – maha põlesid kontorihooned, paljud abihooned, tules sai kannatada häärber, rikutud sai park, hävisid pargirajatised. Aastal 1920 omandasid mõisa, millele kuulus 50 hektarit maad, Leleikad. Aastal 1927 omandas mõisa riik, sinna rajati aastal 1933 psühhoneuroloogiahaigla. Aastal 1931 oli mõisas 71 elanikku.&lt;ref&gt;Wykaz miejscowości Rzeczypospolitej Polskiej, Kd. 1, Warszawa 1938.&lt;/ref&gt; Aastal 1945 suleti sealne kabel. Aastal 1974 omandas mõisasüdame [[Vilniuse Ülikool]], et rajada sinna botaanikaaed.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=„Kairėnų dvaras“ |url=http://www.archyvai.lt/exhibitions/dvarai/kairenai.htm |vaadatud=2021-09-07 |arhiivimisaeg=2016-04-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160406032518/http://www.archyvai.lt/exhibitions/dvarai/kairenai.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Mõisakompleksist on kaitse all kahe häärberi varemed, tall, veski, küün, kelder, teenijate maja, park ja tõllakuur. Leitav on ka endise kontorihoone asukoht kompleksi keskosas. Mõisasüdame aladele jäävad ka muinsuskaitse all olevad Kairėnai linnamägi ja Kairėnai tumulused.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Leedu kultuurimälestiste register |url=https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-search |vaadatud=2021-09-07 }}&lt;/ref&gt;

Mõisakompleks jaguneb kaheks. Esindusossa jäävad park, häärberite ja kontorite varemed, kelder (rajatud XIX sajandi esimesel poolel, tegemist on endise kontorihoone keldriga) ja purskkaevuga [[Parter (aiakunst)|parter]]. Ülejäänud rajatised jäävad majapidamisalale.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kairėnų dvaro sodyba |url=https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/DB3E6146-9F3C-4C46-ADAC-63AEC350CB74/true |vaadatud=2021-09-07 }}&lt;/ref&gt;

Tall asub aadressil Kairėnų g. 45. See rajati XIX sajandi keskpaiku, ent ehitati aastal 1934 haigla vajadusteks ümber. Hoone restaureeriti aastal 2003 Audronė Lainauskaitė projekti kohaselt. Tegemist on ühekorruselise katusealusega majaga. Seda liigendavad sambad ja nišid. Keskel ja külgedel asuvad kahekorruselised [[frontoon]]idega [[risaliit|risaliidid]] Külgmised frontoonid on kolmnurksed. Idafassaadi ehib [[liseen]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kairėnų dvaro sodybos arklidė |url=https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/4560B4A6-78B6-4298-975D-E655072E43C2/true |vaadatud=2021-09-07 }}&lt;/ref&gt;

Veski asub aadressil Kairėnų g. 53. See rajati XIX sajandi keskpaiku viinavabrikuks, ent XX sajandi esimesel poole ehitati see ümber auru jõul töötavaks veskiks. Aastal 1933 sai sellest haigla köök. Botaanikaaed võttis sealsed ruumid kasutusele õppenäituste korraldamiseks. Ehitis restaureeriti aastail 2007–1008, projekti autoriks oli Asta Meškauskienė. Tegemist on kahekorruselise hoonega, mille kohal asub [[mansardkorrus]]. Lääneküljel asub kolmekorruseline kolmnurkse frontooniga risaliit. Idaküljel asub frontoon ''[[mezzanino]]'' kohal. Maakividest hoonet katab tellistest katus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kairėnų dvaro sodybos malūnas |url=https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/6C0ADD99-2EED-4C42-9B3D-EC3B52180E38/true |vaadatud=2021-09-07 }}&lt;/ref&gt;

Teenijate maja aadress on Kairėnų g. 41. Tegemist on sajandivahetusel rajatud ühekorruselise pööninguga hoonega, mis [[XX sajand]]i keskpaiku haigla tarbeks ümber ehitati.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kairėnų dvaro sodybos kumetynas |url=https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/4506459D-FBBB-4EFC-A97C-F1D334F6A33B/true |vaadatud=2021-09-07 }}&lt;/ref&gt; XIX sajandi keskpaiku rajatud tõllakuur kohandati XX sajandi algusaastatel ümber autodele. See asub aadressil Kairėnų g. 57. Hoone restaureeriti aastal 2007 Judita Olšauskienė projekti kohaselt.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kairėnų dvaro sodybos vežiminė |url=https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/108ECA5A-2607-4B9A-9316-5B94C585ED70/true |vaadatud=2021-09-07 }}&lt;/ref&gt; Küün asub aadressil Kairėnų g. 69A.

Pargi vanemad osad pärinevad [[XVII sajand]]ist, nii XVIII sajandil kui ka XIX sajandil seda uuendati. Esindusosas asub purskkaevuga nelinurkne parter, ülejäänud osa on vabakujundusega ja jaguneb terrassideks. Pargis on kümme veekogu. Selle pindala on 22 hektarit. Valdavad kohalikud puuliigid, pärnadest on kujundatud allee. Võõrliikidest kasvavad seal [[euroopa lehis]], [[torkav kuusk]], [[suurelehine pärn]], [[hall pappel]], [[hiina haab]] ja [[euroameerika pappel]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kairėnų dvaro sodybos parkas |url=https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/A5CC251B-9AD8-4E51-BE6C-17ED01A95E1A/true |vaadatud=2021-09-07 }}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Vilniuse mõisad]]
{{koord | NS = 54.733333 | EW = 25.401667 | tüüp = maamärk |region=LT}}</text>
      <sha1>723ldt61p9kjntg79zghh4j9unmsf04</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Pärnusse kavandatav sild</title>
    <ns>1</ns>
    <id>616120</id>
    <redirect title="Arutelu:Rääma sild" />
    <revision>
      <id>7184530</id>
      <parentid>5970580</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T13:04:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>EmausBot</username>
        <id>25097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Arutelu:Rääma sild]]</comment>
      <origin>7184530</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="31" sha1="jpdlwnrjgszx6h46tncjnz4mw4c7419" xml:space="preserve">#suuna [[Arutelu:Rääma sild]]</text>
      <sha1>jpdlwnrjgszx6h46tncjnz4mw4c7419</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Andressarapuu</title>
    <ns>2</ns>
    <id>617214</id>
    <revision>
      <id>7184592</id>
      <parentid>5983623</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T15:10:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-31487-49</username>
        <id>230361</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7184592</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="41" sha1="mh08cyu7oxxjbzhu1yah5ikc3079srm" xml:space="preserve">Andres Sarapuu on siuke pederast et oudne</text>
      <sha1>mh08cyu7oxxjbzhu1yah5ikc3079srm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pandeemiaprognoosid ja ettevalmistused enne COVID-19 pandeemiat</title>
    <ns>0</ns>
    <id>619428</id>
    <revision>
      <id>7184897</id>
      <parentid>7059341</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:18:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184897</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23169" sha1="et7ho22g4wkjm7l0eh6a8wd93et4j6l" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2023|kuu=september}} {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=september}}
Pandeemiate planeerimine ja nendeks valmistumine on toimunud riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides. Maailma Terviseorganisatsioon koostab soovitusi ja suuniseid, kuigi puudub püsiv mehhanism, et vaadata üle riikide valmisolekut epideemiateks ja nende kiirreageerimisvõimet. Riiklik tegevus sõltub riikide valitsustest. Aastatel 2005–2006, enne 2009. aasta seagripipandeemiat ja sellele järgnenud kümne aasta jooksul haldasid Ameerika Ühendriikide, Prantsusmaa, Ühendkuningriigi ja teiste riikide valitsused strateegilisi tervishoiutehnika varusid, kuid pärast 2009. aasta pandeemiat vähendasid nad sageli varusid, et vähendada kulusid.

2018. aasta juunis avaldatud ülevaates öeldi, et pandeemiaplaanid olid kõikjal ebapiisavad, sest looduslikud viirused võivad tekkida üle 50% suremusega, kuid tervishoiutöötajad ja poliitikakujundajad planeerisid nii, nagu ei ületaks pandeemia kunagi 1918. aasta Hispaania gripipandeemia 2,5% suremuse määra. Koroonapandeemiale eelnenud aastatel korraldasid mitmed valitsused näidisõppusi (sealhulgas Crimson Contagion), mis tõestasid, et enamik riike on selleks liiga vähe ette valmistatud. Ei valitsused ega suurettevõtted ei võtnud meetmeid. Mitmetes aruannetes rõhutati riikide valitsuste suutmatust õppida varasematest haiguspuhangutest, epideemiatest ja pandeemiatest. The Lanceti peatoimetaja Richard Horton kirjeldas &quot;ülemaailmset reageerimist SARS-CoV-2-le [kui] suurima teaduspoliitika ebaõnnestumist viimase põlvkonna jooksul&quot;.

Varajased haiguspuhangud Hubeis, Itaalias ja Hispaanias näitasid, et mitme jõuka riigi tervishoiusüsteemid olid ülekoormatud. Arenguriikides, kus on nõrgem meditsiiniline infrastruktuur, intensiivravi voodite seadmed ja muud meditsiinilised vajadused, eeldati, et puudujäägid tekivad varem.

== Rahvusvaheline ==

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja Maailmapank hoiatasid pandeemiariski eest juba 2000. ja 2010. aastatel, eriti pärast 2002.–2004. aasta SARS-i puhangut. Ülemaailmne valmisoleku järelevalvenõukogu avaldas oma esimese aruande 2019. aasta lõpus. Ka eraalgatused tõstsid teadlikkust pandeemiaohust ja vajadusest parema valmisoleku järele. 2018. aastal võttis WHO kasutusele termini &quot;Haigus X&quot;, mis &quot;tähistab teadmist, et tõsine rahvusvaheline epideemia võib olla põhjustatud patogeenist, mida praegu ei ole teada, et põhjustada inimeste haigusi&quot;, et suunata teadus- ja arendustegevus järgmise, hetkel tundmatu pandeemia tõenäolistele kandidaatidele.

Rahvusvaheline lõhestatus ja sobiva koostöö puudumine piirasid valmisolekut. WHO gripipandeemiaks valmisoleku projektile oli kahe aasta jooksul ette nähtud 39 miljonit USA dollarit WHO 2020–2021. aasta 4. miljardi USA dollari suurusest eelarvest.

Mitmed organisatsioonid on juba aastaid tegelenud maailma ettevalmistamisega epideemiateks ja pandeemiateks. Nende hulgas on epideemiaks valmisoleku uuenduste koalitsioon, mille asutajateks on Bill &amp; Melinda Gatesi fond, Wellcome Trust ja Euroopa Komisjon. Alates 2017. aastast on koalitsioon püüdnud koostada platvormipõhist lähenemist tekkivate epideemiate, näiteks COVID-19, käsitlemiseks, mis võimaldaks kiiret vaktsiinide väljatöötamist ja immuunsusuuringuid vastuseks puhangutele.

== Riigid ==

=== Prantsusmaa ===

Pärast hoiatusi ja suuremat valmisolekut 2000. aastatel viis 2009. aasta seagripipandeemia lääneriikide seas kiirete pandeemiavastaste reaktsioonideni. H1N1/09 viirusetüvi, millel olid kerged sümptomid ja vähene letaalsus, tõi lõpuks kaasa tagasilöögi avaliku sektori liigse reageerimise, kulutuste ja 2009. aasta gripivaktsiini kõrge maksumuse tõttu. Järgnenud aastatel ei uuendatud süstemaatiliselt riiklikke strateegilisi meditsiinivarusid. Prantsusmaal kritiseeriti laialdaselt tervishoiuminister Roselyne Bachelot' vastutusel tehtud 382 miljoni euro suurust maskide, vaktsiinide jm H1N1-ga seotud ostu.

Prantsusmaa tervishoiuasutused otsustasid 2011. aastal oma varusid mitte täiendada, et vähendada soetamis- ja ladustamiskulusid ning toetuda rohkem Hiinast pärit tarnetele ja just-in-time logistikale ning jagada vastutus vabatahtlikkuse alusel eraettevõtetele. Prantsusmaa strateegiline varu vähenes selle aja jooksul miljardilt kirurgilise maski ja 600 miljonilt FFP2 maskilt 2010. aastal vastavalt 150 miljonile ja nullile 2020. aasta alguses.

=== Ühendkuningriik ===

Ühendkuningriigi riiklik tervishoiuteenistus (NHS) on alates 2007. aasta H5N1-gripipuhangust (&quot;linnugripp&quot;) teinud gripilaadsete pandeemiate simulatsioone. Russell King, NHS-i vastupidavusjuht, ütles toona, et &quot;kabinetiamet oli tuvastanud isikukaitsevahendite kättesaadavuse ja levitamise kui pandeemia korral kitsaskoha&quot;.

Harjutus Cygnus oli kolmepäevane simulatsiooniharjutus, mille NHS England viis 2016. aasta oktoobris läbi, et hinnata hüpoteetilise H2N2-gripipandeemia mõju Ühendkuningriigile. Selle viis läbi tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande ministeeriumi esindav Public Health England. Osales kaksteist valitsusasutust Šotimaal, Walesis ja Põhja-Iirimaal ning kohalikud vastupanuvõimefoorumid (LRF). Kolmepäevase simulatsiooni käigus osales rohkem kui 950 töötajat nendest organisatsioonidest, vanglatest ja kohalikust või keskvalitsusest ning testiti nende võimet tulla toime suure meditsiinilise stressi olukorras. Osalejad paigutati pandeemia seitsmendale nädalale – kriisi tippajale, mil on suurim nõudlus tervishoiuteenuste järele. Selles etapis oli hinnanguliselt 50% elanikkonnast nakatunud ja ligi 400 000 inimest oli surnud. Hüpoteetiline olukord oli selline, et vaktsiin oli valmistatud ja ostetud, kuid seda ei olnud veel Ühendkuningriiki toimetatud. Haigla- ja sotsiaalhoolekandeametnikud pidid välja töötama hädaolukorra lahendamise plaanid, mis haldavad ressursside koormust, samas kui valitsuse ametnikud olid avatud kiiret otsustamist nõudvatele olukordadele. Olukorra realistlikumaks muutmiseks toimusid COBRA-kohtumised ministrite ja ametnike vahel. Fiktiivsete ajakohastuste andmiseks kasutati simuleeritud uudisteagentuure ja sotsiaalmeediat. Ühendkuningriigi pandeemiaks valmisoleku veebisaidil avaldatud valitsuse avalduses märgiti, et õppuse eesmärk ei olnud tulla toime tulevaste eri liiki pandeemiate haldamisega ega määrata kindlaks, milliseid meetmeid tuleks võtta, et vältida laialdast levikut.

Õppuse tulemused näitasid, et pandeemia põhjustab riigi tervishoiusüsteemi kokkuvarisemist ressursside puudumise tõttu, kusjuures toonane peaarst Sally Davies teatas, et tõsisteks probleemideks on meditsiiniliste ventilaatorite puudumine ja surnukehade kõrvaldamise logistika. Õppuse täielikud tulemused olid algselt salastatud, kuid hiljem avalikustati need pärast avalikku uurimist ja survet. Novembris 2020 teatas Ühendkuningriigi valitsus, et kõiki tuvastatud õppetunde on vastavalt arutatud ja neid on pandeemiaks valmisoleku plaanides asjakohaselt arvesse võetud.

The Daily Telegraph teatas, et üks valitsuse allikas ütles, et simulatsiooni tulemused olid &quot;liiga hirmuäratavad&quot;, et neid avalikustada. The Telegraphi sõnul andis õppus alust arvata, et sarnase epideemia korral oleks parim lahendus &quot;karjaimmuunsus&quot;. Hiljem avaldas Briti ajaleht The Guardian osalise aruande tulemuste kohta, mis tõi kaasa avaliku rahulolematuse selle üle, kuidas seda hallati. 2020. aasta mais ütles The Guardianile antud intervjuus Ühendkuningriigi ühe suurima eraõigusliku hooldekoduettevõtte Care England tegevjuht Martin Green, et valitsus ei olnud varem hoiatanud eraõiguslikke tervishoiusektoreid suutlikkuse puudumise eest pandeemia korral.

Harjutus Alice oli 2016. aasta Briti MERS-koroonaviiruse pandeemia modelleerimisõppus, milles osalesid Public Health Englandi ning tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande ministeeriumi ametnikud. Moosa Qureshi, haigla konsultant, kes sai 2021. aastal varem avalikustamata teavet Alice'i kohta, ütles, et õppus &quot;oleks pidanud meid ette valmistama viiruseks, mille inkubatsiooniaeg on pikem kui gripi, mis võib saastunud pindadel elada palju kauem kui gripp, mis nõuab tervishoiutöötajate kõrgetasemelist kaitset ja mille vastu ei saa vaktsineerida enne teist laineperioodi. See oleks pidanud kaasa tooma gripistrateegiast erinevad strateegiad isikukaitsevahendite ja karantiini osas.&quot;

The Lanceti peatoimetaja Richard Horton oletas, et majandussäästupoliitika mängis rolli selles, et Ühendkuningriik &quot;ei suutnud 2002–2004 SARSi puhangu õppetunde rakendada&quot; ja et Ühendkuningriik oli koroonapandeemiaks &quot;halvasti ette valmistatud&quot;. The Guardiani uuringus märgiti, et erastamine ja kärped, samuti valitsuse tuginemine eraettevõtjatele koroonapandeemia ajal oli Inglismaa viirusele &quot;avatud&quot;: &quot;infrastruktuur, mis oli kunagi olemas rahvatervise kriisidele reageerimiseks, oli hiljutiste konservatiivsete valitsuste kehtestatud poliitika tõttu purunenud ja mõnes kohas hävitatud, kusjuures mõned muudatused ulatuvad tagasi kuni leiboristide võimuaastateni.&quot;

=== Ameerika Ühendriigid ===

Vastavalt ülemaailmsele terviseohutuse indeksile, mis on Ameerika-Britannia hinnang, mis reastab 195 riigi terviseohutuse võimekust, oli USA 2020. aastal &quot;kõige paremini ettevalmistatud&quot; riik need hinnangud põhinevad kuuel kategoorial. Peamised kategooriad, mis on seotud koroonapandeemiaga, on järgmised: Kiire reageerimine, tervishoiusüsteem ja ennetamine. Hoolimata sellest hinnangust ei suutnud Ameerika Ühendriigid valmistada ette kriitilisi varusid, mida nad planeerimisõppuste kohaselt vajaksid, ning ei järginud oma planeerimisdokumente koroonapandeemiaga seotud meetmete rakendamisel.

==== Ülemaailmseid pandeemiaid ennustavad aruanded ====

Ameerika Ühendriigid on oma ajaloo jooksul kannatanud pandeemiate ja epideemiate all, sealhulgas 1918. aasta Hispaania gripp, mille hinnanguline ohvrite arv oli 550 000, 1957. aasta Aasia gripp, mille hinnanguline ohvrite arv oli 70 000, ja 1968. aasta Hongkongi gripp, mille hinnanguline ohvrite arv oli 100 000. Viimane pandeemia enne COVID-19 oli 2009. aasta seagripipandeemia, mis nõudis ligikaudu ühe aasta jooksul rohkem kui 12 000 ameeriklase elu ja veel 270 000 inimese haiglaravi.

Ameerika Ühendriikide luurekogukond ütles oma 2017. ja 2018. aasta ülemaailmse ohu hindamise aastaaruandes, et kui sellega seotud koroonaviirus &quot;omandaks tõhusa inimeselt inimesele ülekanduvuse&quot;, oleks sellel &quot;pandeemiapotentsiaal&quot;. 2018. aasta ülemaailmses ohuhinnangus öeldi ka, et uut tüüpi mikroobid, mis on &quot;inimestevaheliselt kergesti ülekantavad&quot;, on endiselt &quot;suur oht&quot;. Samuti hoiatati 2019. aasta ülemaailmses ohuhinnangus, et &quot;Ameerika Ühendriigid ja maailm jäävad haavatavaks järgmise gripipandeemia või nakkushaiguse ulatusliku puhangu suhtes, mis võib põhjustada massilist surma ja invaliidsust, mõjutada tõsiselt maailmamajandust, koormata rahvusvahelisi ressursse ja suurendada Ameerika Ühendriikidele suunatud toetustaotlusi&quot;.

==== Ajakohastatud kavad ja suunised ====

USA valitsus ajakohastas oma pandeemiaplaani ja avalikke suuniseid 2017. aasta aprillis. 2017. aasta jaanuaris oli see ajakohastanud oma hinnangut ressursside puudujäägi kohta ja loetelu küsimustest, mida USA valitsus peaks kaaluma (nn mängukava). Plaan ja suunised olid avalikud. Ressursside hinnang ja küsimuste loetelu ei olnud avalikud, kuigi need ei olnud salastatud ja ajakirjanikud on need kätte saanud ja avalikustanud.

Sõjaväe hinnangus ressursside puudujääkide kohta 2017. aasta jaanuaris märgiti &quot;Puudujäägid ja haavatavused ... infrastruktuuri ja isikukaitsevahendite puudumine ... ja piiratud laboratoorsed kinnituskatsed...&quot;. Meditsiinisüsteemid võivad olla ülekoormatud patsientide arvu järsu suurenemise tõttu. Ka personali kättesaadavus võib olla piiratud, kui meditsiinitöötajad nakatuvad.&quot; George W. Bushi valitsemise viimasel aastal hindas Biomedical Advanced Research and Development Authority (tervishoiu- ja tervishoiuteenuste ministeeriumi osakond), et mõõduka gripipandeemia korral oleks vaja 70 000 täiendavat masinat [ventilaatorit]&quot;.

Probleemide loetelu ehk mängukiri hõlmas nii tavatingimusi kui ka pandeemiatingimusi. Normaaltingimustes ei käsitletud hädaolukorras kasutatavate varude hindamist ja kogumist. Ameerika Ühendriikides; strateegilise riikliku varu 2009. aasta gripipandeemia vastu kasutatud maskide varusid ei täiendanud ei Obama administratsioon ega ka Trumpi administratsioon.

2017. aasta suunistes märgitakse, et 2009. aasta H1N1pdm09 seagripiviiruse vastu mõeldud vaktsiin kulus kaheksa kuud, enne kui see oli 2009. aasta lõpus levitamiseks kättesaadav. 2003. aasta SARS-viiruse vaktsiini väljatöötamine võttis 13 aastat ja see oli valmis inimkatseteks 2016. aastal, mida ei ole veel toimunud. Vaktsiini väljatöötamine 2009. aasta MERS-viiruse vastu võttis kümme aastat ja sellega alustati inimkatsetusi 2019. aastal. Sellegipoolest öeldi suunistes, et järgmise pandeemia vaktsiini väljatöötamiseks ja levitamiseks on vaja vaid kuus kuud, teatades koolidele ja lasteaedadele, et nad võivad selle aja jooksul sulgeda. Samas öeldi suunistes ettevõtjatele, et nad peaksid koolide sulgemisega arvestama vaid kuni kaks nädalat, öeldes, et töötajad võivad olla sunnitud kaks nädalat koos lastega kodus olema.

Suunistes ei oodatud ettevõtete sulgemist, kuigi uuringud olid juba ammu ennustanud 80% langust kunsti, meelelahutuse ja vaba aja veetmise valdkonnas ning 5–10% langust muus majandustegevuses aasta jooksul, kusjuures tippkuudel on langus veelgi suurem. Pandeemiaks valmistumise uuringutes ei käsitletud valitsuse meetmeid ettevõtete abistamiseks ega taastumise teed.

Suunistes eeldati, et &quot;pandeemia ajal võib nakkus kohalikus piirkonnas kesta umbes kuus kuni kaheksa nädalat&quot;.

2017. aasta suunistes loetleti meetmeid, mis võiksid toimuda, kuni haigete inimeste vabatahtliku koduse isolatsiooni ja nende kontaktide vabatahtliku koduse karantiinini kuni kolmeks päevaks. Ettevõtete sulgemist või inimeste kojujäämise korraldamist ei arutatud ega planeeritud, mis võib selgitada ametnike viivitusi kojujäämise korralduste üle otsustamisel 2020. aasta koroonapandeemia puhul ning ettevalmistuse puudumist, et eristada mittevajalikke töötajaid olulistest töötajatest ja kaitsta olulisi töötajaid. 1918. aasta gripipandeemia ajal sulgesid paljud linnad vähemalt baarid kuni kuueks nädalaks ning enamikus linnades oli haigete ja nende kontaktisikute kohustuslik isolatsioon ja karantiin. Kõige rangemate sulgemistega linnad taastusid majanduslikult kõige paremini. 

Suunistes öeldi ettevõtetele, et nad peaksid olema valmis hoidma töötajad üksteisest 3 jalga eemal, kuigi suunistes öeldi, et köha ja aevastamine võib saata viirused 6 jalga. Uuringud näitavad, et aevastamine võib saata tilkasid 27 meetri kaugusele ja need võivad jääda ventilatsioonisüsteemidesse. Suunistes ei arvestatud klientide või nende ja töötajate vahelisi vahemaid.

Alates külma sõja lõpust on Venemaa viinud valeinformatsioonikampaaniaid, et suurendada usaldamatust rahvaterviseasutuste vastu ning väita, et AIDSi pandeemia, 2009. aasta seagripipandeemia, Ebola puhangud ja koroonapandeemia olid Ameerika loodud biorelvad.

==== Ümberkorraldused ja lahkumised ====

2018. aasta mais korraldas riikliku julgeoleku nõunik John Bolton Ameerika Ühendriikide täitevvõimu riikliku julgeolekunõukogu (NSC) ümber, ühendades suures osas ülemaailmse terviseohutuse ja biokaitse eest vastutava rühma – mille Obama administratsioon asutas pärast 2014. aasta ebolaepideemiat – suuremaks rühmaks, mis vastutab massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja biokaitse eest. Koos ümberkorraldamisega lahkus ülemaailmse terviseohutuse ja biokaitse rühma juht kontradmiral Timothy Ziemer, kes läks teise föderaalasutusse, samas kui Tim Morrisonist sai ühendatud rühma juht. Selle ümberkorraldamise kriitikud nimetasid seda pandeemiaks valmisoleku rühma &quot;laialisaatmiseks&quot;.

Pärast koroonaviiruse puhangut küsisid ajakirjanikud korduvalt Trumpilt selle reorganiseerimise kohta ja Trump andis vastuolulisi vastuseid. Kui 6. märtsil 2020 küsiti pressibriifingul, kas ta &quot;vaatab uuesti läbi&quot; 2018. aasta otsuse, et pandeemiaks valmisoleku büroo ei ole, vihjas Trump, et ümberkorraldamine oli tol ajal mõistlik valik, sest &quot;sa ei saa kunagi arvata, et [pandeemia] juhtub ... kes oleks arvanud, et meil üldse on see teema?&quot;. Kui PBS NewsHouri Valge Maja korrespondent Yamiche Alcindor küsis 13. märtsil, kas ümberkorraldamine oli takistanud valitsuse reageerimist koroonaviiruse puhangule, sõimas Trump teda &quot;vastiku küsimuse&quot; esitamise eest ja lisas: &quot;Ma ei teinud seda ... Lagundamine, ei, ma ei tea sellest midagi ... See on administratsioon, võib-olla nad teevad seda, lasevad inimestel minna ... sellised asjad juhtuvad.&quot; 1. aprillil alustas Fox Newsi ajakirjanik John Roberts küsimust, öeldes: &quot;Te vabanesite riikliku julgeolekunõukogu pandeemiakabinetist&quot;, ja Trump vastas: &quot;Me ei teinud seda,&quot; nimetades väidet neli korda &quot;valeks&quot;, kuid ei täpsustanud seda lähemalt. Alates 2020. aasta juulist kavatses administratsioon luua uue pandeemiaks valmisoleku büroo välisministeeriumi juurde.

Samuti lahkus 2018. aastal administratsioonist sisejulgeoleku nõunik Tom Bossert, väidetavalt Boltoni palvel. Bossert oli aidanud luua Trumpi administratsiooni biokaitsekavasid ning tema ülesanne oli koordineerida valitsuse reageerimist bioloogilise kriisi korral. Bosserti järeltulija Doug Fears ja Fearsi järeltulija Peter J. Brown võtsid üle DHSi biokaitsealased kohustused. Bloomberg News teatas 2020. aasta jaanuaris, et biokaitse oli selleks ajaks &quot;vähem silmapaistev&quot; osa sisejulgeoleku nõuniku ülesannetest. Teise lahkumise puhul lahkus 2019. aasta märtsis oma ametikohalt Luciana Borio, kes oli riikliku julgeolekunõukogu meditsiini- ja biokaitsevalmiduse direktor. Washington Post teatas 2020. aasta märtsis, et Valge Maja ei kinnitanud Borio asendaja isikut.

Reuters teatas 2020. aasta märtsis, et Trumpi administratsioon oli koroonaviiruse puhkemisele eelnenud aastatel vähendanud järsult USA CDC Pekingi kontoris töötavate töötajate arvu 47-lt 14-le. Reutersi andmetel oli üks 2019. aasta juulis kaotatud töötajatest Hiina väliepidemioloogide koolitamine, et reageerida haiguspuhangutele nende levikualadel. Trump väitis, et raport koolitajate koondamise kohta oli &quot;100% vale&quot;, kuid USA CDC tunnistas, et raport vastab tõele. Trumpi administratsioon kinnitas ka, et ta sulges riikliku teadusfondi (NSF) ja [[USA rahvusvahline arenguagentuur|USA rahvusvahelise arenguagentuur]]i (USAID) Pekingi bürood; neid büroosid oli mõlemas mehitanud üks USA ametnik. Lisaks tunnistas Trumpi administratsioon, et on kaotanud ühe juhtiva ametikoha USA põllumajandusministeeriumi Pekingi kontorist; Reuters teatas, et see ametikoht jälgis loomahaiguste seireprogrammi.

Trumpi administratsioon lõpetas ka Hiina pandeemia varajase hoiatamise programmi PREDICT rahastamise, mis koolitas ja toetas 60 välislabori töötajaid, kusjuures välitöö lõpetatakse 2019. aasta septembris. Võimalike pandeemiate tuvastamisega tegelevad teadlased olid juba niigi liialt ülekoormatud ja hõredad.

==== Püüdlused maskide ja ventilaatorite varustuse parandamiseks ====

Alates 2015. aastast on föderaalvalitsus kulutanud 9 miljonit dollarit kahele projektile, et vältida maskide puudust, kuid loobus mõlemast projektist enne lõpetamist. Teine BARDA leping sõlmiti Albuquerque'i Applied Research Associatesiga, et töötada välja N95-klassi maski, mida saaks hädaolukordades uuesti kasutada ilma tõhususe vähenemiseta. Kuigi föderaalsetes aruannetes oli sellist projekti nõutud juba 2006. aastast alates, allkirjastati ARA leping alles 2017. aastal ja jäeti 15-kuuline valmimistähtaeg vahele, mille tulemusel jõudis 2020. aasta pandeemia Ameerika Ühendriikidesse enne, kui disain oli valmis.

Varasemad hingamisteede epideemiad ja valitsuse planeerimine viitasid vajadusele ventilaatorite varu järele, mida vähem koolitatud meditsiinipersonalil oleks lihtsam kasutada. BARDA projekt Aura esitas 2008. aastal pakkumiskutse, mille eesmärk oli saada FDA heakskiit 2010. või 2011. aastal. Leping kuni 40 000 ventilaatori tootmiseks sõlmiti väikese ventilaatoritootja Newport Medical Instrumentsiga, mille sihthind oli 3000 dollarit, mis on palju madalam kui keerulisemate, üle 10 000 dollari maksvate masinate hind, ja see tootis prototüüpe, mille FDA heakskiitmise eesmärk oli 2013. aastal. Covidien ostis NMI ja pärast seda, kui ta taotles projekti lõpuleviimiseks rohkem raha (mis tõstis kogumaksumuse umbes 8 miljoni dollarini), palus valitsusel leping tühistada, öeldes, et see ei ole kasumlik. Valitsus sõlmis 2014. aastal uue 13. miljoni dollari suuruse lepingu Philipsiga. Juulis 2019 sai Trilogy Evo Universali disain FDA heakskiidu. Valitsus tellis 2019. aasta septembris 10 000 ventilaatorit, kusjuures esimesed tarned pidid toimuma 2020. aasta keskpaigaks ja kõigi 10 000 tarnimise tähtaeg 2022. aastaks. Hoolimata epideemia algusest detsembris, ettevõtte võimest toota piisavalt, et täita kogu tellimus, ja valitsuse võimest sundida kiiremat tootmist, jõudis valitsus Philipsiga kokkuleppele kiirendatud tarnimise osas alles 10. märtsil 2020. aastal. Märtsi keskpaigaks oli vajadus täiendavate ventilaatorite järele muutunud otseseks ning isegi valitsuse lepingute puudumisel teatasid teised tootjad plaanidest toota palju kümneid tuhandeid. Vahepeal oli Philips müünud kommertsversiooni Trilogy Evo palju kõrgema hinnaga, nii et 15. märtsi seisuga oli strateegilises riiklikus varus vaid 12 700.

Võrreldes pandeemia jaoks soovitatud varustuse jaoks kulutatud väikese summaga, oli strateegiline riiklik varu kulutanud miljardeid dollareid, et luua ja ladustada vaktsiini Siberi katku vastu ning piisavalt rõugete vaktsiini kogu riigi jaoks.

==== Võimalikud reageerimisstrateegiad ====

2016. aastal esitas NSC pandeemiastrateegiad ja soovitused, sealhulgas kiire tegutsemine võimalike haiguspuhangute täielikuks avastamiseks, täiendava rahastamise tagamine, kaitsetootmise seaduse kasutamise kaalumine ja tervishoiutöötajatele piisava kaitsevarustuse kättesaadavuse tagamine. Trumpi administratsioonile tehti sellest 2017. aastal ettekanne, kuid keeldus selle ametlikuks poliitikaks muutmisest.

== Vaata ka ==
* [[ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus|HERA]]

== Välislingid ==

=== Meditsiiniajakirjad ===
&lt;!-- TÄHESTIKU JÄRJESTUSES --&gt;
* [https://www.bmj.com/coronavirus Coronavirus: News and Resources], [[BMJ (ettevõte)|BMJ Publishing Group]]
* [https://www.elsevier.com/connect/coronavirus-information-center Novel Coronavirus Information Center], [[Elsevier]]
* [https://jamanetwork.com/journals/jama/pages/coronavirus-alert Coronavirus Disease 2019 (COVID-19)], ''[[JAMA (ajakiri)|JAMA]]''&lt;!--The Journal of the American Medical Association--&gt;

{{COVID-19}}

[[Kategooria:Koroonapandeemia]]</text>
      <sha1>et7ho22g4wkjm7l0eh6a8wd93et4j6l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Põhja-Makedoonia ajalugu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>621985</id>
    <revision>
      <id>7184879</id>
      <parentid>7097454</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T03:30:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7184879</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="33432" sha1="7hhrh4z4rdyx1ul7hn8szf60cuiec45" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=jaanuar}}
{{See Artikkel|Põhja-Makedoonia ajaloost|Ajaloolise Makedoonia piirkonna|Makedoonia (piirkond)|Makedoonlaste rahva ajaloo|Makedoonlaste ajalugu}}
{{Põhja-Makedoonia ajalugu}}
'''Põhja-Makedoonia ajalugu''' on tänapäevase [[Põhja-Makedoonia]] riigi ja selle alade ajalugu.

==Eelajalugu==
{{Vaata|Kagu-Euroopa eelajalugu}}

==Antiikaeg==
{{Vaata|Paioonia (kuningriik)|Vana-Makedoonia|Dardaania Kuningriik}}
:''Vaata ka: [[Vana-Makedoonia ajalugu]]''
[[File:Ancient Regions Mainland Greece-es.svg|right|thumb|215px|[[Makedoonia (piirkond)|Makedoonia]] antiikajal]]
Antiikajal kuulus enamik tänapäeva Põhja-Makedoonia aladest [[Paioonia (kuningriik)|Paioonia Kuningriigi]] koosseisu ning seal elasid [[Traaklased|traaklastest]] põlvnenud paioonlased. Osaliselt oldi ka [[Illüüria]] osa, lõunapoolsetel aladel elasid [[Vana-Makedoonia|vanamakedoonlased]]. [[Dardaanid|Dardaanias]] elasid mitmed [[illüürlased|illüürlaste]] hõimud, [[Lynkestis]]es ja [[Pelagoonia]]s elasid [[Vana-Kreeka]] [[molossid]]. Hõimudel ei olnud kindlaid piire, vahel olid nad allutatud Makedoni kuningale ning vahel iseseisvad.&lt;ref&gt;Bauer, Susan Wise: ''The History of the Ancient World: From the Earliest Accounts to the Fall of Rome'' (2007), ISBN 0-393-05974-X, page 518: &quot;... Italy); to the north, Thracian tribes known collectively as the Paeonians.&quot;&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://books.google.com/books?id=4Nv6SPRKqs8C&amp;pg=PA170 Wilkes, John: ''The Illyrians''], Wiley-Blackwell, 1996, ISBN 0-631-19807-5, p. 49.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Raphael Sealey|Sealey, Raphael]], [https://books.google.com/books?id=kAvbhZrv4gUC&amp;pg=PA442 ''A history of the Greek city states, ca. 700-338 B.C.''], p. 442]. [[University of California Press]], 1976. ISBN 0-520-03177-6.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://books.google.com/books?id=4CpYot4N2PUC&amp;pg=RA1-PA13 Evans, Thammy, ''Macedonia''], Bradt Travel Guides, 2007, ISBN 1-84162-186-2, p. 13&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://books.google.com/books?id=614pd07OtfQC&amp;pg=PA99 Borza, Eugene N., ''In the shadow of Olympus: the emergence of Macedon''], Princeton University Press, 1992, ISBN 0-691-00880-9, pp. 74-75.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://books.google.com/books?id=vx251bK988gC&amp;pg=RA6-PA750 Lewis, D.M. et al. (ed.), ''The Cambridge ancient history: The fourth century B.C.''], Cambridge University Press, 2000, ISBN 0-521-23348-8, pp. 723-724.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;The Cambridge Ancient History Volume 3, Part 3: The Expansion of the Greek World, Eighth to Sixth Centuries BC by John Boardman and N. G. L. Hammond, 1982, ISBN 0-521-23447-6, page 284&lt;/ref&gt;

6. sajandi lõpus eKr vallutasid Põhja-Makedoonia territooriumi kuningas [[Dareios I]] juhtimisel pärslased, kes liitsid selle enda [[Ahhemeniidide riik|suurriigiga]].&lt;ref&gt;Timothy Howe, Jeanne Reames. [https://books.google.com/books?id=uuwTAQAAMAAJ&amp;q=persians+conquered+paeonia&amp;dq=persians+conquered+paeonia&amp;hl=nl&amp;sa=X&amp;ved=0CE0Q6AEwCWoVChMIt-mdv9q7yAIVAaEaCh3f9g9y &quot;Macedonian Legacies: Studies in Ancient Macedonian History and Culture in Honor of Eugene N. Borza&quot;] Regina Books, 2008
Originally from the [[Indiana University]]. Digitalised 3 Nov 2010
ISBN 9781930053564. p 239&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;A Companion to Ancient Macedonia&quot;&gt;{{cite book|url=https://books.google.com/books?id=QsJ183uUDkMC&amp;pg=PA345|title=A Companion to Ancient Macedonia|isbn=9781444351637|access-date=17. detsember 2014|last1=Roisman|first1=Joseph|last2=Worthington|first2=Ian|date=7. juuli 2011}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.livius.org/ia-in/influence/influence02.html|title=Persian influence on Greece (2)|access-date=17. detsember 2014|archive-date=24. juuli 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200724223725/https://www.livius.org/ia-in/influence/influence02.html|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; Pärast lüüasaamist [[Teine Pärsia sissetung Kreekasse|teisel sissetungil Kreekasse]] 479. aastal eKr otsustasid pärslased Euroopast taganeda ning jätsid muuhulgas ka Põhja-Makedoonia alad maha.

Aastal 336 eKr vallutas Makedoonia kuningas [[Philippos II]] kogu [[Ülem-Makedoonia]] koos selle tänapäeva Põhja-Makedoonia aladele jääva põhjaosaga ning samuti Põhja-Makedoonia aladel asuva Paioonia.&lt;ref&gt;[https://books.google.com/books?id=ppbuavUZKEwC&amp;pg=PA187 Poulton, Hugh, ''Who are the Macedonians?''] C. Hurst &amp; Co. Publishers, 2000, ISBN 1-85065-534-0, p. 14.&lt;/ref&gt; Philippose poeg [[Aleksander Suur]] vallutas ülejäänud piirkonna territooriumi ning liitis selle enda suurriigiga, iseseisvaks jäi vaid Dardaania. [[Rooma keisririik|Rooma Keisririigis]] kuulus enamik Põhja-Makedooniast [[Makedoonia (Rooma provints)|Makedoonia provintsi]] koosseisu, põhjapoolseimad alad ehk Dardaania aga [[Möösia|Möösia provintsi]] koosseisu. [[Diocletianus]]e valitsusajaks jagati need alad Makedoonia Salutariseks ja Möösia primaks.&lt;ref&gt;{{cite web| url = http://www.britannica.com/eb/article-9068124/Skopje| title = Encyclopædia Britannica&amp;nbsp;— Scopje}}&lt;/ref&gt; [[Slaavlased|Slaavlaste]] kohta enne 5. sajandit ei ole palju teada.

==Keskaeg==
Keskajal elasid [[Jirečeki joon]]e poolt kaheks jagatud piirkonnas [[Traakia-Rooma]] või [[Illüüria-Rooma]] päritolu inimesed, aga ka [[Bütsants]]i [[helleniseerumine|helleniseerunud]] kodanikud ja [[Bütsantsi kreeklased]]. Kohalike [[Traakia-Illüüria]] inimeste keeled olid slaavlaste saabumise ajaks juba välja surnud ning barbarite sissetungide tõttu [[Balkan]]ile varakeskajal oli nende kultuuri mõju kadunud. Rolli mängis ka pidev ka helleniseerumine, [[latinisatsioon]] või [[slaavistamine]]. [[Lõunaslaavlased]] asusid tänapäeva Põhja-Makedoonia aladele 6. sajandi lõpus. Slaavlastest sisserändajaid kutsusid Bütsantsi kreeklastest ajaloolased sklaviinideks. Slaavlased ründasid korduvalt Bütsantsi, nii omal jõul kui [[bulgaarid]]e või [[Pannoonia avaarid|avaaride]] abil. Umbes aastal 680 jõudis Pelagoonia tasandikule bulgari khaan [[Kuber]] (kes kuulus samasse [[Dulo]] klanni nagu khaan [[Asparuh (Bulgaaria)|Asparuh]]), kes hakkas sealt ründama [[Thessaloníki]] alasid.

7. sajandi lõpus korraldas [[Justinianus II]] Kreekasse jõudnud slaavlaste väljaajamiseks laiaulatuslikud operatsioonid ning küüditas üle 110 000 slaavlase [[Kapadookia]]sse. Samuti slaavlasi deporteerinud [[Constans II]] valitsusajaks oli suur osa Makedoonia slaavlastest suunatud [[Anatoolia]]sse, kus nad allutati [[Bütsantsi keisrite loend|Bütsantsi keisri]] teenistusse.
[[File:Archbishopric of Ohrid in 1020, map by Dimitar Rizov (1917).jpg|thumb|250px|[[Ohridi peapiiskopkond]] aastal 1020]]
[[File:Roman Empire 125 political map.png|thumb|250x250px|[[Rooma riik]] ja selle [[Makedoonia (Rooma provints)|Makedoonia provints]] aastal 125]]
Bütsantsi dokumentidest kadus sklaviinide kui eraldi rahva eritamine umbes aastal 836, kuna Makedoonia piirkonna slaavlastest sai [[Esimene Bulgaaria tsaaririik|Esimese Bulgaaria Tsaaririigi]] rahvas. Kuigi algselt olid bulgaarid ja sklaviinid kaks eraldi rahvast, sulandusid nad üheks, bulgaarid võtsid üle slaavi keele ja identiteedi, kuid nii riigi kui rahva nimeks jäi Bulgaaria. Slaavi mõjutused tugevnesid piirkonnas ühes Bulgaaria Tsaaririigiga, 837. aastaks oli kogu piirkond riigi kontrolli all. [[Glagoliidi kiri|Glagoliidi kirja]] ja [[vana kirikuslaavi keel]]e lõid Thessalonikist pärit Bütsantsi kreeklased [[Kyrillos ja Methodios]]. Nad olid ka slaavi kultuuriruumi apostlid ja misjonärid. Kristlik slaavi kultuur arenes välja keskaegses Bulgaarias, pärast aastat 885 sai [[Ohrid]]i piirkonnast usukeskus. Selles piirkonnas resideeris ka esimene [[bulgaaria keel|bulgaariakeelne]] peapiiskop [[Kliment (Ohrid)|Kliment]]. Ta muutis Ohridi haridus- ja kultuurikeskuseks ning rajas sinna Kyrillose ja Methodiose kaasvõitleja [[Naum]]iga ligi 3000 õpilasele [[Ohridi Kirjanduskool]]i, kus õpetati glagoliidi ja [[Kirillitsa|kürillilist]] kirja.
[[File:Marko Kraljević by Mina Karadžić.jpg|left|200px|thumb|[[Prints Marko]]]]
[[File:Kingdom of Prilep.png|left|200px|thumb|[[Prints Marko]] kuningriik]]
10. sajandi lõpus oli enamik tänase Põhja-Makedoonia aladest [[Samuil (Bulgaaria)|Samuili]] valitsusajal Esimese Bulgaaria Tsaaririigi poliitiline ja kultuuriline keskus. Aastal 972 sai tsaaririigi idapoolsetel aladel (tänapäeva [[Bulgaaria]]s) ning selle endises pealinnas [[Veliki Preslav]]is võimule Bütsantsi keiser [[Basileios II]]. Bulgaaria Tsaaririigi uueks pealinnaks ja [[Bulgaaria Õigeusu Kirik]]u uueks keskuseks sai Ohrid. Sellest ajast sai Bulgaaria riigikorraldus osaks laiemast slaavi kultuurist. Järgnes mitukümmend aastat peaaegu lakkamatut sõda Bütsantsiga, kuni 1018. aastal õnnestus Basileios &quot;Bulgaarlastetapja&quot; II tsaaririik vallutada. Kogu Põhja-Makedoonia territoorium liideti [[Bulgaaria (teema)|Bulgaaria teema]]na Bütsantsiga ning Bulgaaria Õigeusu Kirikust sai [[Ohridi peapiiskopkond]].

Aastal 1197 tõstis keskvõimu vastu mässu [[Dobromir Chrysos]] ning Bütsantsi keiser oli sunnitud loovutama talle [[Struma (jõgi)|Struma]] ja [[Vardar]]i jõe vahelised alad, kuhu jäid ka [[Strumica]] linn ja [[Prosek (Põhja-Makedoonia)|Prosek]]i linnus.&lt;ref&gt;Paul Stephenson, Byzantium's Balkan Frontier: A Political Study of the Northern Balkans, 900-1204, Cambridge University Press, 29 iun. 2000, p.307&lt;/ref&gt;

13. ja 14. sajandil liikusid alad korduvalt Bütsantsi võimu alt [[Teine Bulgaaria tsaaririik|Bulgaaria]] ja [[Serbia tsaaririik|Serbia]] kontrolli alla. Näiteks oli aastatel 1257–1277 Bulgaaria tsaar [[Skopje]]st pärit aadlik [[Konstantin Tih]]. Hiljem oli Skopje [[Stefan Dušan]]i ajal Serbia Tsaaririigi pealinn. Pärast Serbia Tsaaririigi kadumist olid Põhja-Makedoonia vastavalt lääne ning idapoolsed alad [[Mrnjavčevićid|Mrnjavčevići]] ja [[Dejanovićid|Dejanovići]] aadlisuguvõsade kontrolli all. Mrnjavčevićide keskus asus [[Prilep]]is, nende suguvõsast on teada vaid kaks valitsejat: kuningas [[Vukašin (Serbia)|Vukašin]] ja tema poeg [[Prints Marko|Marko]]. Kuningas Markost sai [[Osmanite riik|Osmanite Riigi]] vasall, ta sai surma [[Rovine lahing]]us.

12. sajandist 14. sajandi alguseni oli Põhja-Makedoonia osaliselt [[albaanlased|albaanlastest]] [[Gropad|Gropa]] suguvõsa võimu all, neile kuulusid alad Ohridist [[Debar]]ini. Pärast Gropade aega olid Debar ja mõned muud alad 14. sajandi lõpus ja 15. sajandi esimeses pooles [[Kastriotid]]e ja [[Kastrioti Vürstiriik|Kastrioti Vürstiriigi]] kontrolli all. Pärast vürst [[Gjon Kastrioti]] surma aastal 1437 vallutas Osmanite Riik suure osa nende aladest, kuid varsti olid albaanlased tagasi ning [[Lezhë Liiga]] ja [[Skanderbeg]]i võimu all. Sellel ajajärgul sai Põhja-Makedooniast Albaania-Osmani kokkupõrgete tallermaa. [[Makedoonia (piirkond)|Makedoonia piirkonnas]] toimusid muuhulgas [[Pologi lahing|Pologi]], [[Mokra lahing (1445)|Mokra]], [[Ohridi lahing|Ohridi]], [[Otonetë lahing|Otonetë]] ja [[Oraniki lahing (1448)|Oraniki]] lahingud. Lisaks leidis seal aset [[Skanderbegi Makedoonia-kampaania]]. Skanderberg suri 17. jaanuaril 1468 ning [[Skanderbegi ülestõus|Albaania vastupanu]] hakkas nõrgenema. Tema mantlipärijat [[Lekë Dukagjini]]t ei saatnud samasugune edu ning viimane Albaania tugipunkt [[Shkodra piiramine|võeti]] juba 1479. aastal.

==Osmanite Riik==
{{Vaata|Põhja-Makedoonia Osmanite Riigis|Rumeelia ejalett|Bulgaaria millet}}
[[File:Prilepstreet.png|thumb|[[Prilep]] 19. sajandi lõpus, taustal [[Osmanite Riik|Osmanite]] minarett]]
[[File:Balkan 1912 es.svg|thumb|[[Osmanite Riik]] [[Balkani poolsaar]]el enne [[Esimene Balkani sõda|esimest Balkani sõda]] aastal 1912]]
[[File:Shkup1912.jpg|thumb|Albaanlaste poolt vallutatud [[Skopje]] augustis 1912]]
14. sajandi lõpus vallutas Osmanite Riik Põhja-Makedoonia alad ning need jäid [[Rumeelia ejalett|Rumeelia ejaletina]] selle koosseisu enam kui 500 aastaks.&lt;ref&gt;Michael Palairet, Macedonia: A Voyage through History (Vol. 2, From the Fifteenth Century to the Present), Vol. 2; Cambridge Scholars Publishing, 2016, ISBN 1443888494, p. 2.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.britannica.com/place/North-Macedonia|title=North Macedonia {{!}} History, Geography, &amp; Points of Interest|website=Encyclopedia Britannica|language=en|access-date=26. aprill 2020}}&lt;/ref&gt; During this in the second half of the 15th century the [[Albanians|Albanian]] Leader of the [[League of Lezhë]], [[Skanderbeg]] was able to occupy places in modern western [[North Macedonia]] that were under Ottoman rule like the then well known city of [[Ohrid]] ([[Albanian language|Albanian]] Ohër) in the [[Battle of Ohrid]].&lt;ref&gt;{{Cite book|title=Skënderbeu dhe lufta shqiptaro-turke në shek. XV|date=2005|publisher=Botimet Toena|others=Frashëri, Kristo., Akademia e Shkencave e Shqipërisë.|isbn=99943-1-042-9|location=Tiranë|oclc=70911640}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Citation|last1=Frashëri|first1=Kristo|date=2003|work=Oxford Art Online|publisher=Oxford University Press|last2=Frashëri|first2=Gjergj|last3=Dhamo|first3=Dhorka|last4=Kuqali|first4=Andon|last5=Dashi|first5=Sulejman|title=Albania|doi=10.1093/gao/9781884446054.article.t001473}}&lt;/ref&gt; 15. sajandi teises pooles õnnestus albaanlaste Lezhë Liiga juhil Skanderbegil vallutada Põhja-Makedoonia lääneosa koos Ohridi ja [[Tetovo]] linnaga. Mokra lahingus tungisid albaanlased sügavale Põhja-Makedoonia sisemaale, kuid nende edu ei kestnud kaua ning peagi taaskehtestas Osmanite Riik enda ülemvõimu. Bütsantsilt vallutatud alasid nimetati Osmanite Riigis [[Rumeelia]]ks ([[türgi keel]]es ''roomlaste maa'').&lt;ref&gt;[http://www.britannica.com/eb/article-9064407/Rumelia Encyclopædia Britannica – Rumelia] at Encyclopædia Britannica.com&lt;/ref&gt; Sajandite jooksul reformiti riigi haldusjaotust ning Rumeelia elajeti piirid taandusid 19. sajandiks vaid [[Albaania|Kesk-Albaaniat]] ja Loode-Põhja-Makedooniat ümbritsema. Rumeelia keskus oli Manastir ehk tänapäeva [[Bitola]].&lt;ref name=eb19&gt;{{cite book|title=The Encyclopædia Britannica, or, Dictionary of arts, sciences ..., Volume 19|url=https://books.google.com/books?id=TUEhAQAAMAAJ&amp;pg=PA464|page=464|year=1859}}&lt;/ref&gt; Rumeelia elajett kaotati 1867. aastal ning Põhja-Makedoonia alad jäid 1912. aastani jagatuks [[Manastiri vilajett|Manastiri]], [[Kosovo vilajett|Kosovo]] ja [[Salonica vilajett]]ide vahel.

Osmanite Riigi ajal tekkis piirkonnas märkimisväärne [[turgi rahvad|turgi]] ja [[islam|moslemi]] kogukond. Lisaks immigrantidele otsustasid mõned kohalikudki islamisse pöörduda. Kohalike omavalitsuste pealinnad olid Skopje ja Monastir. [[Esimene Balkani sõda|Esimese Balkani sõjani]] aastal 1912 oli tulevase Põhja-Makedoonia keskosa, Vardari jõe org, Osmanite Riigi kontrolli all, kui välja arvata lühike periood 1878. aastal, kui see jäi pärast [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|Vene-Türgi sõda]] [[Bulgaaria vürstiriik|Bulgaaria]] koosseisu. Aastal 1903 kuulutasid [[Ilinden–Preobraženie ülestõus|Ilinden–Preobraženie mässulised]] Põhja-Makedoonia edelaosas välja [[Kruševo vabariik|Kruševo Vabariigi]]. Enamik osmaniteaegsetest etnograafidest ja rännumeestest liigitas Makedoonia slaavlased [[Makedoonia bulgaarlased|bulgaarlasteks]]. Näide selle kohta on 17. sajandi rännumehe [[Evliya Çelebi]] kirjutis &quot;[[Seyahatnâme]]&quot; ning 20. sajandi alguse [[Hüseyin Hilmi Pasha]] rahvaloendused. Samas märkisid nad, et tänapäeva Põhja-Makedoonia aladel kõneldud keel erines bulgaaria keelest ning kirjeldasid seda läänebulgaaria murdena. Tõendeid on ka selle kohta, et mõned Makedoonia slaavlased, eriti põhjapoolsetelt aladelt, pidasid end [[serblased|serblasteks]]. Samas Põhja-Makedoonia lõunaosa rahvas, sealhulgas slaavid, toetas [[Megáli Idéa|ideed liituda]] [[Hellenite kuningriik|Kreekaga]]. Kuigi on viiteid, et Makedoonia slaavlasi peeti bulgaarlasteks, on ajaloolased märkinud, et keskaegne rahvuse definitsioon erines tänapäevasest ideest, mis tekkis alles 19. sajandil.&lt;ref&gt;Walter Pohl. (p. 13-24 in: Debating the Middle Ages: Issues and Readings, Ed. Lester K. Little and Barbara H. Rosenwein, Blackwell Publishers, 1998)''Ethnic boundaries are not static, and even less so in a period of migrations. It is possible to change one's ethnicity... Even more frequently, in the Early Middle Ages, people lived under circumstances of ethnic ambiguity''.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;John V A Fine. When Ethnicity Did Not Matter in the Balkans. University of Michigan Press. ISBN 0-472-11414-X. Pg 3 ''most South Slavs mentioned with specific national-type names mentioned in our sources were such by political affiliation, namely that the individuals named so served the given state's ruler, and cannot be considered ethnic Serbs, Croats or whatever''&lt;/ref&gt;

[[Bulgaaria rahvuslik taassünd|Bulgaaria rahvusliku taassünni]] ajal toetasid paljud Vardari äärse Makedoonia bulgaarlased kohalike bulgaaria haridus- ja usuasutuste, näiteks [[Bulgaaria eksarhaat|Bulgaaria eksarhaadi]] rajamist.

==1912–1944==
{{Vaata|teine Balkani sõda|Makedoonia rinne|Lõuna-Serbia (1919–1922)|Vardari banovina|teine maailmasõda Jugoslaavia Makedoonias}}
[[File:Kingdom of Serbia (1914).svg|thumb|253x253px|[[Serbia Kuningriik]] aastal 1914]]
[[File:Jugo-slavia, 1919.png|thumb|right|250px|[[Jugoslaavia]] aastal 1919]] 
[[File:Vardar003.png|thumb|250px|[[Jugoslaavia Kuningriik|Jugoslaavia Kuningriigi]] [[Vardari banovina]] aastatel 1929–1941]]
Aastal 1912 vallutas [[Serbia Kuningriik]] need alad esimese Balkani sõja käigus ning need jäid Serbia koosseisu ka rahulepingutega (v.a Strumica piirkond, mis oli 1912–1919 [[Bulgaaria Kuningriik|Bulgaaria]] koosseisus). Põhja-Makedoonia aladel ei olnud omavalitsust ning neid nimetati [[Lõuna-Serbia (1919–1922)|Lõuna-Serbiaks]] või [[Vana-Serbia]]ks. Seejärel toimus 1915–1918 Bulgaaria Kuningriigi [[Bulgaaria okupatsioon Serbias (esimene maailmasõda)|okupatsioon]]. Pärast [[esimene maailmasõda|esimest maailmasõda]] liitus Serbia Kuningriik uue [[Jugoslaavia Kuningriik|Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriigiga]], millest sai 1929. aastal Jugoslaavia Kuningriik. Jugoslaavia [[Jugoslaavia Kuningriigi haldusjaotus|provintsidest]] ehk banovinadest. Põhja-Makedoonia aladel oli [[Vardari banovina]], mille pealinn oli Skopje.

Pärast esimest maailmasõda liigitati Serbia Makedoonia ([[Vardari Makedoonia]]) slaavid lõunaserblasteks ning nende keel [[serbia keel|lõunaserbia murdeks]]. Bulgaaria, [[kreeka keel|kreeka]] ja [[rumeenia keel|rumeenia]] koolid suleti, bulgaaria kirikuõpetajad ja mitteserblastest õpetajad koondati. 1920. ja 1930. aastatel toimus piirkonnas ulatuslik [[serbiastamine]]. Paralleelselt sellega teritas pingeid Bulgaariast riiki infiltreeruv [[Makedoonia Siseriiklik Revolutsiooniline Organisatsioon]] (MSRO) ning asjaolu, et kohalikud kommunistid taotlesid enesemääramisõigust.

Aastal 1925 saatis [[Suurbritannia]] asekonsul Skopjes [[Foreign, Commonwealth and Development Office|Briti välisministeeriumile]] mahuka aruande, milles kirjeldas: &quot;Enamik Lõuna-Serbia elanikest on [[Õigeusu kirik|õigeusklikud]] [[makedoonlased]], kes sarnanevad rohkem bulgaarlaste kui serblastega.&quot; Ta märkis ka, et rahva seas on märgata soovi luua iseseisev Makedoonia riik, mille pealinnaks võiks saada Salonika (Thessaloniki).&lt;ref&gt;The British Foreign Office and Macedonian National Identity, 1918-1941, Andrew Rossos' Slavic Review, Vol. 53, No. 2 (Summer, 1994), pp. 369-394 [https://www.jstor.org/stable/2501298]&lt;/ref&gt;

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal oli Vardari banovina 1941–1944 okupeeritud [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]] satelliitriigi [[Albaania kuningriik (1939–1943)|Albaania]] ja [[Natsi-Saksamaa|saksameelse]] Bulgaaria poolt. Okupatsioonivõim kiusas dissidente taga ning teisitimõtlejad koondusid [[Josip Broz Tito]] juhtimisel kommunistlikku vastupanuliikumisse. Siiski oli ka riiki tunginud [[Bulgaaria sõjavägi]] rahva seas üsna populaarne ning neil õnnestus kohalikke värvata, mõne pataljoni sõduritest oli kuni 60% Põhja-Makedooniast.&lt;ref&gt;Marshall Lee Miller, ''Bulgaria During the Second World War'', Stanford University Press, 1975, p.123&lt;/ref&gt;

==1944–1949==
{{Vaata|Makedoonia Sotsialistlik Vabariik}}
Pärast teist maailmasõda muudeti Jugoslaavia Kuningriik Tito ja [[Jugoslaavia Kommunistide Liiga|Jugoslaavia Kommunistliku Partei]] juhtimisel [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivseks Sotsialistlikuks Vabariigiks]]. Enamik endisest Vardari provintsist läks uue liiduvabariigi haldusalasse, vaid põhjapoolseimad osad anti [[Serbia Sotsialistlik Vabariik|Serbia liiduvabariigile]]. Aastal 1946 rajati Jugoslaavia FSV-sse, tänapäeva Põhja-Makedoonia aladele, autonoomne [[Makedoonia Sotsialistlik Vabariik|Makedoonia Rahvavabariik]]. [[1963. aasta Jugoslaavia põhiseadus]]ega nimetati see ümber Makedoonia Sotsialistlikuks Vabariigiks.
[[File:Locator map Macedonia in Yugoslavia.svg|thumb|left|250px|[[Makedoonia Sotsialistlik Vabariik]] [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi]] koosseisus]]
Kreekale valmistas Jugoslaavia valitsuse samm enda lõunapoolsele alale Makedoonia nimeks panna muret, et tulevikus võiks Jugoslaavia hakata esitama nõudmisi [[Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond)|Kreeka Makedooniale]], mis moodustas ajaloolisest Makedoonia piirkonnast enamiku. Jugoslaavia võim propageeris makedoonlaste rahvusidentiteedi ja [[makedoonia keel]]e väljakujunemist. Makedoonia keel kodifitseeriti aastal 1944 [[Veles]]i piirkonnas kõneldud murde järgi. See samm oli vastukarva nii Kreekale kui [[Bulgaaria RV|Bulgaariale]], kuna kardeti, et Makedoonia SV kaudu hakatakse esitama nõudmisi [[Balkani sõjad|Balkani sõdade]] käigus muutunud ajaloolistele territooriumitele.

[[Kreeka kodusõda|Kreeka kodusõja]] ajal osalesid paljud Makedoonia SV elanikud päritolust sõltumata [[Kreeka Kommunistlik Partei|Kreeka Kommunistliku Partei]] vastupanuliikumise [[ELAS]] tegevuses. ELAS ja Jugoslaavia said hästi läbi 1949. aastani, kui nad [[Stalini-Tito tüli]] tõttu koostöö lõpetasid. Pärast sõda lubas Kreeka Lõuna-Jugoslaaviasse ja Bulgaariasse põgenenud ELAS-i liikmetest kodumaale tagasi vaid [[kreeklased]], [[Kreeka Makedoonia slaavlased|slaavlasi]] riiki ei lubatud. Seegi samm vaid külmutas Jugoslaavia-Kreeka suhteid Makedoonias.

==Iseseisvumine==
[[File:Macedonia-CIA WFB Map.png|thumb|235px|right|[[Põhja-Makedoonia]] tänapäeval]]
Aastal 1990 muudeti riigikord verevalamiseta sotsialistlikust parlamentaarseks demokraatiaks. Esimesed mitme parteiga [[1990. aasta Makedoonia parlamendivalimised|valimised]] toimusid 1990. aasta lõpus.&lt;ref&gt;{{cite web |url=http://phron.org/Reference/Books/Balkans%20-%20post%20communist%20history.pdf |title=Archived copy |access-date=14. juuni 2006 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140701210204/http://phron.org/Reference/Books/Balkans%20-%20post%20communist%20history.pdf |archive-date=1. juuli 2014 |df=dmy-all }}&lt;/ref&gt; Makedoonia Vabariigi esimeseks demokraatlikult valitud [[Põhja-Makedoonia president|presidendiks]] sai 31. jaanuaril 1991 [[Kiro Gligorov]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170114171115/http://www.pf.ukim.edu.mk/DesktopDefault.aspx?tabindex=0&amp;tabid=213 Faculty of Law, University of Skopje] (makedoonia keeles)&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;gligorov&quot;&gt;Kiro Gligorov was elected president on 31 January 1991, when SR Macedonia was still an official name of the nation. After the change of the state's name, he continued his function as a [[President of the Republic of Macedonia]] - [https://web.archive.org/web/20090430124047/http://www.president.gov.mk/gligorov.asp The Official Site of The President of the Republic of Macedonia]&lt;/ref&gt; Aprillis 1991 muutis [[Põhja-Makedoonia Assamblee|parlament]] [[Põhja-Makedoonia põhiseadus|põhiseadust]] ning eemaldas riigi ametlikust nimest sõna &quot;sotsialistlik&quot;. Sama aasta 7. juunil sai riigi ametlikuks nimeks Makedoonia Vabariik.

8. septembril 1991 toimus [[1991. aasta Makedoonia iseseisvusreferendum|iseseisvusreferendum]], milles 95,26% osalenutest hääletas iseseisvuse poolt. Rahvahääletusele pandud küsimus oli: &quot;Kas te toetaksite iseseisvat Makedooniat, kellele jääb õigus liituda tulevase sõltumatute Jugoslaavia riikide liiduga?&quot;. Parlament võttis iseseisvusdeklaratsiooni vastu 25. septembril ning sellega sai Makedooniast ametlikult iseseisev riik. [[Iseseisvuspäev (Põhja-Makedoonia)|Iseseisvuspäeva]] tähistatakse rahvahääletuse toimumise järgi iga aasta 8. septembril. Novembris 1991 võeti vastu Makedoonia Vabariigi põhiseadus.

Pärast [[Jugoslaavia lagunemine|Jugoslaavia lagunemist]] jäi uue Makedoonia riigi [[Põhja-Makedoonia albaanlased|albaanlaste]] saatus ebaselgeks. Rajati mitu albaanlaste erakonda, millest mõjukaimaks sai [[Demokraatliku Õitsengu Partei]] (DÕP). DÕP kutsus valitsust üles kohalike albaanlaste olukorda parandama, nõuti suuremat autonoomiat [[albaania keel]]ele, emakeelset haridust, põhiseaduse muudatusi, poliitvangide vabastamist, proportsionaalset valimissüsteemi ning diskrimineerimise lõpetamist. Albaanlaste olukorraga rahulolematu DÕP esimees [[Nevzat Halili]] teatas, et tema partei ei kavatse vigast põhiseadust järgida ning võtab eesmärgiks autonoomia. Aastatel 1992 ja 2014 kuulutas ta välja [[Ilirida|Ilirida Vabariigi]]. Makedoonia valitsus kuulutas sellised autonoomiakatsed põhiseadusvastaseks.

Uue nimega Makedoonia riiki tunnustas esimesena Bulgaaria. Rahvusvahelise tunnustamisega läks kauem aega, kuna [[Kreeka]] keeldus Makedoonia-nimelist riiki tunnustamast. Väideti, et uuel riigil ei sobi kasutada kreekapärast nime, mis on ka kreeklaste rahvussümbol. Lisaks viidati vastuolulistele sätetele Makedoonia põhiseaduses. Seda tunti [[Makedoonia nimelepe|Makedoonia nimetüli]]na. Kompromissina võeti Makedoonia 8. aprillil 1993 [[ÜRO]]-sse ajutise nimega &quot;endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web |url=https://www.un.org/documents/ga/res/47/a47r225.htm |title=Archived copy |access-date=28. juuni 2017 |archive-date=4. juuli 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170704170854/http://www.un.org/documents/ga/res/47/a47r225.htm |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;

Kuid Kreeka ei olnud lahendusega rahul ning veebruaris 1994 kehtestas Kreeka valitsus Makedooniale kaubandusblokaadi. Sanktsioonid tühistati septembril 1995, kui Makedoonia muutis ära [[Põhja-Makedoonia lipp|enda lipu]] ning eemaldas oma põhiseadusest klausli, mida võis tõlgendada kui teiste riikide asjadesse sekkumise volitust. Pärast seda normaliseerusid [[Kreeka ja Põhja-Makedoonia suhted|Kreeka-Makedoonia]] suhted kiiresti, kuid nimetüli kestis veel aastakümneid edasi.

Kuna Makedoonia oli ÜRO-s ajutise nimega, võeti sama lähenemine kasutusele ka teistes rahvusvahelistes organisatsioonides. Ligi pooled [[ÜRO liikmesriikide loend|ÜRO liikmesriikidest]] tunnustasid nimekuju &quot;Makedoonia Vabariik&quot;.

Aastal 1999 põgenes [[Kosovo sõda|Kosovo sõja]] eest Makedooniasse 340 000 albaanlastest pagulast, kes muutsid riigi ebastabiilseks, kuna makedoonlaste ja albaanlaste tasakaal oli paigast viidud. Riiki rajati põgenikelaagrid. Kreeka ei sekkunud Makedoonia asjadesse, kui [[NATO]] väed piirkonnas potentsiaalse sissetungi eel [[Serbia ja Montenegro|Jugoslaavia Föderaalvabariiki]] ringi liikusid. Humanitaarabi liikus peamiselt Thessaloniki kaudu. Makedoonia ei sekkunud Kosovo sõtta.

Pärast sõda jõudis [[Jugoslaavia president]] [[Slobodan Milošević]] NATO-ga kokkuleppele ning põgenikud said ÜRO kaitse all koju naasta. Sellest hoolimata jäid makedoonlaste ja albaanlaste vahelised pinged teravaks. Samas tõotasid nii Kreeka kui [[Türgi]] Balkani asjadesse mitte sekkuda. Kreekas oli tekkinud NATO ja [[USA|Ameerika Ühendriikide]] vastane kriitika.

==2000. aastad==
{{Vaata|2001. aasta Makedoonia ülestõus}}
[[File:Dzingar, bust in Mak. Kamenica.JPG|thumb|right|200px|Mälestusmärk [[Makedonska Kamenica]]s [[2001. aasta Makedoonia ülestõus|2001. aasta ülestõus]]us hukkunud sõdurile]]
Kevadel 2001 alustasid end [[Rahvavabastusarmee (Makedoonia)|Rahvavabastusarmeeks]] kutsunud albaanlased, kellest mõned olid endised [[Kosovo Vabastusarmee]] liikmed, [[2001. aasta Makedoonia ülestõus|ülestõusu]] riigi põhja- ja loodeosas. Nad nõudsid uut põhiseadust ja albaania vähemusele suuremaid õigusi. Mässulised said toetust NATO kontrolli all olnud [[Kosovo]]st ning Kosovo ja Jugoslaavia vahelise demilitariseeritud tsooni albaanlastelt. Lahingutegevus toimus suuruselt viienda linna Tetovo sees ja ümber, pealinna Skopje ümber ning suuruselt kolmandas linnas [[Kumanovo]]s.

Juunis 2001 korraldasid NATO ja Jugoslaavia väed Kosovos albaania mässuliste vastase operatsiooni ning [[Euroopa Liit|Euroopa Liidul]] õnnestus osapoolte vahel vahendada vaherahu. Makedoonia valitsus andis albaanlastele rohkem õigusi ning vastutasuks pidid mässulised enda relvad NATO-le üle andma. Lepe õnnestus, augustil 2001 osales 3500 NATO sõdurit [[Operatsioon Essential Harvest|operatsioonis Essential Harvest]], millega desarmeeriti Rahvavabastusarmee. Pärast seda läks Rahvavabastusarmee ka laiali. Sellest ajast on rahvastevahelised pinged märgatavalt vähenenud, kuid endiselt esineb harvu kokkupõrkeid mõlema poole rahvuslaste vahel.

26. veebruaril 2004 hukkus president [[Boris Trajkovski]] [[Mostar]]i lähedal [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnias ja Hertsegoviinas]] lennuõnnetuses. Õnnetuse asjaolude uurimisest selgus, et lennuk hukkus piloodi eksimuse tõttu maandumisel [[Mostari leenujaam]]as.

Märtsis 2004 esitas Makedoonia taotluse [[Põhja-Makedoonia liitumine Euroopa Liiduga|Euroopa Liiduga liitumiseks]] ning detsembris 2005 sai Makedooniast kandidaatriik. Liitumisele oli 2018. aastani nimetüli tõttu vastu Kreeka ning hiljem Bulgaaria, kes peab makedoonlasi [[bulgaarlased|bulgaarlasteks]].&lt;ref&gt;{{cite news|first=Sinisa Jakov|last=Marusic|title=Bulgaria Sets Tough Terms for North Macedonia's EU Progress Skopje|url=https://balkaninsight.com/2019/10/10/bulgaria-sets-tough-terms-for-north-macedonias-eu-progress/|work=[[Balkan Insight]]|date=10. oktoober 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191211184245/https://balkaninsight.com/2019/10/10/bulgaria-sets-tough-terms-for-north-macedonias-eu-progress/ |archive-date=11. detsember 2019 }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news|title=Bulgaria sends memorandum to the Council on North Macedonia|url=https://bnr.bg/en/post/101342245/bulgaria-sends-memorandum-to-the-council-on-north-macedonia|date=17. september 2020|work=[[Radio Bulgaria]]}}&lt;/ref&gt;

==2010. ja 2020. aastad==
{{Vaata|antiikmakedonism|makedoonia rahvuslus}}
Juunis 2017 sai pool aastat pärast [[2016. aasta Makedoonia parlamendivalimised|valimisi]] [[Põhja-Makedoonia peaminister|peaministriks]] [[Makedoonia Sotsiaaldemokraatlik Partei|Makedoonia Sotsiaaldemokraatliku Partei]] juht [[Zoran Zaev]]. Sellega lõppes kümme aastat kestnud konservatiivse [[VMRO-DPMNE]] ja peaminister [[Nikola Gruevski]] valitsusaeg.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.dw.com/en/macedonia-gets-new-government-six-months-after-elections/a-39073477|title = Macedonia gets new government six months after elections &amp;#124; DW &amp;#124; 01.06.2017|website = [[Deutsche Welle]]}}&lt;/ref&gt;

Juunis 2018 sõlmisid Kreeka ja Makedoonia [[Prespa leping]]u, millega lahendati nimetüli, kuna Makedoonia Vabariik nimetati ümber Põhja-Makedoonia Vabariigiks. Leping jõustus 12. veebruaril 2019 ning sellega oli pikk nimetüli seljatatud.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.dw.com/en/north-macedonia-name-change-enters-force/a-47487844|title = North Macedonia name change enters force &amp;#124; DW &amp;#124; 12.02.2019|website = [[Deutsche Welle]]}}&lt;/ref&gt;

Põhja-Makedooniast sai märtsis 2020 NATO liikmesriik.

==Vaata ka==
* [[Jugoslaavia lagunemine]]
* [[Albaania ajalugu]]
* [[Balkani poolsaare ajalugu]]
* [[Bulgaaria ajalugu]]
* [[Euroopa ajalugu]]
* [[Kreeka ajalugu]]
* [[Kosovo ajalugu]]
* [[Serbia ajalugu]]
* [[Türgi ajalugu]]
* [[Jugoslaavia]]
* [[Makedoonia (piirkond)]]
* [[Makedoonia rahvuslus]]
* [[Ühendatud Makedoonia]]
* [[Põhja-Makedoonia sõjaajalugu]]
* [[Sõltumatu Makedoonia (1944)]]
* [[Jugoslaavia Kommunistide Liiga]]
* [[Põhja-Makedoonia president]]
* [[Põhja-Makedoonia peaminister]]
* [[Jugoslaavia riigipeade loend]]
* [[Jugoslaavia peaminister]]
* [[Põhja-Makedoonia poliitika]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*{{cite book |last1=Mattioli |first1=Fabio |title=Dark Finance: Illiquidity and Authoritarianism at the Margins of Europe |date=2020 |publisher=Stanford University Press |isbn=978-1-5036-1294-5 |language=en}}

==Välislingid==
* [http://www.serbianna.com/columns/savich/025.shtml Holokaust Makedoonias, 1941–1945]: annekteeritud Makedooniast deporteeriti 7000 juuti.
* [http://www.jewishcommunitybitola.mk/ Holokaust Bitolas, 1941–1945]: Bulgaaria poolt annekteeritud Makedooniast deporteeriti 3000 juuti.
* [http://www.mariovo.mk/ Mariovo Makedoonias, 1564]: Mariovo inimesed ja Makedoonia.
* [https://web.archive.org/web/20070817231834/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,796967,00.html Uus jõud] – Jugoslaavia
* [http://eudocs.lib.byu.edu/index.php/History_of_Macedonia:_Primary_Documents Makedoonia ajalugu: Tähtsaimad dokumendid]
* [https://www.facebook.com/discovermk/ Avasta Makedoonia] – Discover North Macedonia Facebookis

{{Põhja-Makedoonia artiklid}}

[[Kategooria:Põhja-Makedoonia ajalugu| ]]</text>
      <sha1>7hhrh4z4rdyx1ul7hn8szf60cuiec45</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Autorifilm</title>
    <ns>0</ns>
    <id>622422</id>
    <revision>
      <id>7184801</id>
      <parentid>6850365</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T21:20:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184801</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6150" sha1="1shl2gp90zmqhifygduv6jwg77grdmt" xml:space="preserve">'''Autorifilm''' ([[prantsuse keel]]es ''cinéma d'auteur'') on [[film]], mille loomisel on üks ja sama isik olnud nii [[Filmirežissöör|režissöör]] kui ka täitnud filmi tegemisel veel mõnda tähtsat rolli, näiteks olnud [[stsenarist]], [[Filmioperaator|operaator]], [[kunstnik]] vm.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=autorifilm|pealkiri=Autorifilm|väljaanne=Eesti keele seletav sõnaraamat|aeg=2009}}&lt;/ref&gt;

=== Lühikirjeldus ===
Prantsusmaal tekkinud filmikunsti [[Uus laine|uue laine]] ajal hakkas üha enam režissööre kirjutama ise stsenaariume ning kujundama filmi heli, valgust ning ka [[stsenograafia]]t. See muutis filmid isiklikumaks ning paremini läbi tunnetatuks. Autorifilm tähendab seda, et režissöör on filmi peamine autor. Režissöörist saab kunstnik, autor (''auteur''). Näiteks prantsuse režissöör [[Robert Bresson]] oli nii filmi &quot;Taskuvaras&quot; (1959) režissöör kui ka stsenarist. Enne 1940. aastaid peeti filmide autoriteks pigem ainult stsenariste, kelle ülesandeks oli luua filmi sisu ning lugu.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/art/auteur-theory|pealkiri=Auteur Theory|väljaanne=Encyclopedia Britannica|aeg=20. juuli 1998}}&lt;/ref&gt;

{{Tsitaat2|''Minu jaoks tähendab autorifilm seda, et režissöör on võtnud vastutuse. Ta on loonud oma unikaalse maailma, tal on oma kindel filmikeel, viis, kuidas ta asjadele osutab. Autori loodud teos peaks pakkuma vaatajale midagi sellist, mida ta muidu mingil juhul ei näeks ega kogeks. Kui filmitegemise lähtepunkt on teenida raha, siis see on midagi muud kui autorifilm.''|Eesti filmiprodutsent Tiina Savi&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/aus-ja-riskantne-autorifilm/|pealkiri=Aus ja riskantne autorifilm|väljaanne=Sirp|autor=[[Andris Feldmanis]]|aeg=3. september 2014}}&lt;/ref&gt;}}

Autorifilmi autor loob endale omase filmikeele, mille järgi on tema filmid teistest eristatavad või omavahel ühendatavad ühtse stiili kaudu. Näiteks on kõik [[Wes Anderson]]i filmid omavahel filmikeeleliselt (värvid, montaaž, kaadrid ja loo jutustamine nende vahendite abil) väga sarnased ning vaatajal on lihtne mõista juba filmi esimestest minutitest, et tegu on Andersoni teosega.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://indiefilmhustle.com/auteur-theroy/|pealkiri=Auteur Theory|väljaanne=Indie Film Hustle|aeg=28. juuli 2021}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Autorifilm võeti terminina filmimaailmas kasutusele 1940. aastatel Prantsuse filmikriitikas, kui seda hakkasid uut väärtussüsteemi tähistava mõistena kasutama kriitikud [[André Bazin]] ja [[Alexandre Astruc]]. Autoriteooria (''auteur theory'') nimetuse, mis on laialdaselt tuntud{{lisa viide}}, andis mõistele Ameerika kriitik [[Andrew Sarris]]. Kaks kõige tuntumat autoriteooria viljelejat on [[François Truffaut]] ja [[Jean-Luc Godard]].{{lisa viide}}

* [[François Truffaut]] oli prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja näitleja. Samuti oli ta üks [[Uus laine|uue laine]] rajajaid. Oma 1987. aasta mängufilmis &quot;La chambre verte&quot; oli ta nii filmi produtsent, stsenarist, režissöör kui ka näitleja peaosas. 
* [[Jean-Luc Godard]] on prantsuse-šveitsi filmilavastaja, stsenarist ja kriitik. Lisaks on ta prantsuse filmikunsti uue laine tuntumaid esindajaid. Oma mängufilmis &quot;[[Vivre sa vie]]&quot; (&quot;[[Elada oma elu]]&quot;) oli ta nii režissöör kui ka stsenarist.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* [[Alfred Hitchcock]]i ei hinnanud filmikriitikud tema eluajal kuigi kõrgelt, ta ei pälvinud tähelepanu kui kunstnik ja looja. Alles prantsuse uue laine ajal toodi tema filme esile kui tõelisi kunstiteoseid ning hakati teda väärtustama kui autorit ja kunstnikku. Hitchcocki võib pidada üheks varasemaks autorifilmi viljelejaks. Seda seetõttu, et Hitchcock oli tihti lisaks režissööri rollile ka oma filmide produtsent ning tema filmid on loodud ühtses, talle iseloomulikus filmikeeles.
* [[Xavier Dolan]] on noor (sündinud 1989) prantsuse filmirežissöör, produtsent, stsenarist, näitleja ja kostüümikunstnik. Ta alustas filmikarjääri lapsstaarina, mängides paljudes reklaamides ja filmides. Tänapäeval on ta üks tuntumaid autorikino viljelejaid. Tema debüütfilm on &quot;[[I Killed My Mother]]&quot;, mis pälvis [[Cannes'i filmifestival|62. Cannes’i filmifestivalil]] kolm auhinda. Dolan on selle filmi režissöör, stsenarist, näitleja ja produtsent.

== Autorifilm Eestis ==
Eesti tuntumaid autorifilmi loojaid: 

*[[Peeter Tooming]], kes on tuntud kui eesti dokumentalist, auhinnatud fotograaf ja filmirežissöör, kes oli 1993. aasta dokumentaalfilmi &quot;Kitseküla&quot; režissöör ja operaator.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.efis.ee|pealkiri=Filmi Andmebaas|väljaanne=Eesti Filmi Andmebaas}}&lt;/ref&gt; 
*[[Mark Soosaar]] on üks Eesti hinnatumaid dokumentaliste. Ta on 2019. aasta dokumentaalfilmi &quot;Kihnu lapsed&quot; stsenarist, operaator, režissöör, produtsent ja monteerija.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
*[[Priit Pääsuke]] oli oma esimese täispika mängufilmi &quot;[[Keti lõpp]]&quot; (2017) kaasprodutsent, režissöör, monteerija ja värvimääraja.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 
*[[Andres Puustusmaa]] on eesti režissöör ja näitleja. Ta on 2017. aasta mängufilmi &quot;[[Rohelised kassid]]&quot; režissöör, stsenarist ja ka üks näitlejaid.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
*[[Rain Tolk]] on tuntud eesti näitleja ja filmitegija. 2017. aasta mängufilmis &quot;Paha lugu: kokkulepe&quot; oli Tolk nii režissöör, stsenarist, monteerija kui ka näitleja.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 
*[[Andres Maimik]] on Eesti filmitegija, kes oli 2014. aasta mängufilmi &quot;[[Kirsitubakas]]&quot; tegemisel režissöör, stsenarist ja monteerija.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 
* [[Meel Paliale]] ja [[Urmet Piiling]] on noored eesti filmikunstnikud, kelle debüütfilmi &quot;Kiik, kirves ja igavese armastuse puu&quot; (2021) peaosatäitja Urmet Piiling on ka filmi stsenarist ja produtsent ning režissöör Meel Paliale samuti stsenarist ja filmi muusikalise kujunduse looja.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/20350/|pealkiri=Kiik, kirves ja igavese armastuse puu}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Filmi mõisteid]]
* [[Filmikunst]]
* [[Filmikriitika]]

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Filmikunst]]</text>
      <sha1>1shl2gp90zmqhifygduv6jwg77grdmt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pigiliudik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>624989</id>
    <revision>
      <id>7185114</id>
      <parentid>6617272</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T10:23:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7185114</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1043" sha1="g0rgslxf7l1o7k8675n8vl813vvkc06" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = Pigiliudik
| värvus = seened
| seisund        = 
| seisundi_süsteem  = 
| seisundi_ref      =
| pilt           = Harilik pigiliudik.jpg
| pildi_seletus  = [[Harilik pigiliudik]] ''Pseudoplectania nigrella''
| pildi_laius    = 250px
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kottseened]] ''Ascomycota''
| klass          = [[Liudseened]] ''Pezizomycetes''
| selts          = [[Liudikulaadsed]] ''Pezizales''
| sugukond       = [[Limatünnikulised]] ''Sarcosomataceae''
| perekond       = '''Pigiliudik''' ''Pseudoplectania''
| liik           = 
| binaarne       = 
| binaarse_autor = 
| leviku_kaart   =
}}

'''Pigiliudik''' (''Pseudoplectania'') on [[Limatünnikulised|limatünnikuliste]] perekond.

==Liike==
*''Pseudoplectania lignicola'' – [[puidu-pigiliudik]]
*''Pseudoplectania nigrella'' – [[harilik pigiliudik]]
*''Pseudoplectania sphagnophila'' – [[turba-pigiliudik]]

== Välislingid ==
* {{Elurikkus|128002}}

[[Kategooria:Eesti kottseened]]
[[Kategooria:Liudikulaadsed]]</text>
      <sha1>g0rgslxf7l1o7k8675n8vl813vvkc06</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kristo Käärmann</title>
    <ns>0</ns>
    <id>627694</id>
    <revision>
      <id>7184627</id>
      <parentid>6972107</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T16:39:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>pilt</comment>
      <origin>7184627</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5036" sha1="q5c2pmmdupsfe6yujc3ajsv487x16hc" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Kristo Käärmann
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1980|08|03}}
| rahvus = [[eestlane]]
| kodakondsus = [[Eesti]]
| alma mater = [[Tartu Ülikool]]
| haridus = [[magister]], [[informaatika]] erialal, 2006
| tegevusala = finantsvahendus, ettevõtlus
| väärtus = 2,19 [[miljard]]it [[euro]]t (2025)&lt;ref name=&quot;miljardär&quot;&gt;[https://www.aripaev.ee/suur-top/2025/09/10/rikaste-top-miljardar-vallutas-esikoha-uue-rekordiga &quot;Rikaste TOP: miljardär vallutas esikoha uue rekordiga&quot;] Äripäev, 10. september 2025&lt;/ref&gt;
}}

[[Fail:Kristo Käärmann 2025.jpg|pisi|Kristo Käärmann]]
'''Kristo Käärmann''' (sündinud [[3. august]]il [[1980]]) on [[Eesti]] ettevõtja, kes tegutseb peamiselt [[Finantsteenused|finantsteenuste]] valdkonnas ja on ettevõtte [[Wise]] kaasasutaja (koos [[Taavet Hinrikus]]ega). 

Käärmann jõudis 2022. aastal esimese eestlasena majandusajakirja [[Forbes]] [[miljardär]]ide edetabelisse. Teda on nimetatud jõukaimaks eestlaseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/96356637/kristo-kaarmann-joudis-esimese-eestlasena-forbesi-miljardaride-edetabelisse|pealkiri=Kristo Käärmann jõudis esimese eestlasena Forbesi miljardäride edetabelisse|väljaanne=Delfi Ärileht|aeg=7. aprill 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;miljardär&quot; /&gt; Ajalehe [[The Times]] koostatud edetabelis &quot;Sunday Times Rich List 2023&quot; oli ta 156. kohal ja tema vara väärtuseks hinnati seal 1,134 miljardit naela ehk 1,303 miljardit eurot.&lt;ref&gt;Carl-Robert Puhm. [https://majandus.postimees.ee/7780874/kaarmann-ja-hinrikus-kerkisid-briti-rikaste-edetabelis-joudsalt-ettepoole Käärmann ja Hinrikus kerkisid Briti rikaste edetabelis jõudsalt ettepoole] Postimees Majandus, 23.05.2023.&lt;/ref&gt;

Enne [[Wise]]'i asutamist 2010. aastal töötas ta konsultandina ettevõtetes [[Deloitte]], [[EGeen]] ja [[PricewaterhouseCoopers]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://lienzo.s3.amazonaws.com/images/b557802dc81264e4799ea871b890e8bd-AnnualReport_2021.pdf|pealkiri=TransferWise Ltd Annual Report and Accounts 2021|vaadatud=10.04.2022|arhiivimisaeg=18.07.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220718012420/https://lienzo.s3.amazonaws.com/images/b557802dc81264e4799ea871b890e8bd-AnnualReport_2021.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/1114|pealkiri=Eestlaste loodud ettevõttelt oodatakse revolutsiooni välismaksete tegemises|aeg=Jaanuar 2013}}{{Kõdulink|aeg=mai 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

Kristo Käärmann on lõpetanud [[Tallinna Inglise Kolledž]]i ja 2006. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[Magistriõpe|magistriõppe]] [[informaatika]] erialal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Seotud ettevõtted ==
Kristo Käärmanniga seotud ettevõtted (ettevõtted, kus ta omab olulist osalust või kuulub juhatusse).

Eestis kuulub Kristo Käärmann kahe ettevõtte [[juhatus]]se:&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.teatmik.ee/et/personprivate/35787-Kristo-K%C3%A4%C3%A4rmann|pealkiri=Kristo Käärmann|vaadatud=10.04.2022}}&lt;/ref&gt;

* Wise Payments Limited Eesti filiaal (registreeritud 24. aprill 2013)
* Kotilda OÜ (registreeritud 5. detsember 2019)

Suurbritannias on Kristo Käärmann seotud 10 ettevõttega:&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://find-and-update.company-information.service.gov.uk/officers/DGPx-epA0sWo0Kyd28SUaZ6CIug/appointments|pealkiri=Kristo KAARMANN|vaadatud=10.04.2022}}&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Ettevõtte nimi
!Ettevõtte tegevusvaldkond
!Roll ettevõttes
!Ametisse asumise aeg
|-
|WISE PLC
|[[Valdusühing|Valdusettevõte]]
|Tegevjuht
|28. aprill 2021
|-
|WISE INVESTMENTS HOLDINGS LTD
|[[Valdusühing|Valdusettevõte]]
|Tegevjuht
|24. veebruar 2021
|-
|WISE FINANCIAL HOLDINGS LTD
|[[Valdusühing|Valdusettevõte]]
|Tegevjuht
|22. veebruar 2021
|-
|WISE PAYMENTS LIMITED
|Finantsvahendusteenuse osutamine
|Tegevjuht
|31. märts 2010
|-
|TINV LTD
|Finantsvahendusteenuse osutamine
|Tegevjuht
|26. märts 2019
|-
|TINV NOMINEES LTD
|[[Valdusühing|Valdusettevõte]]
|Tegevjuht
|7. mai 2021
|-
|PARROT 1 LTD
|Finantsvahendusteenuse osutamine
|Tegevjuht
|1. veebruar 2021
|-
|PARROT 2 LTD
|Majandustegevus on peatunud
|Tegevjuht
|18. veebruar 2021
|-
|PARROT 3 LTD
|Majandustegevus on peatunud
|Tegevjuht
|26. veebruar 2021
|-
|PARROT 4 LTD
|Finantsvahendusteenuse osutamine
|Tegevjuht
|7. mai 2021
|}

== Tunnustus ==
* 2015 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]

==Isiklikku==
Tema abikaasa on pesudisainer [[Kriss Soonik-Käärmann]]. 2014. aastal abiellunud paaril on kaks poega (sündinud 2019 ja 2023).&lt;ref&gt;
Anna-Maria Veidemann-Makko. [https://www.ohtuleht.ee/elu/1078626/dunastia-taienes-kriss-soonik-kaarmann-toi-ilmale-teise-poja-kui-esimene-kord-oli-sprint-siis-nuud-maraton- Dünastia täienes! Kriss Soonik-Käärmann tõi ilmale teise poja: „Kui esimene kord oli sprint, siis nüüd maraton.“] Õhtuleht.ee, 24.01.2023.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Käärmann, Kristo}}
[[Kategooria:Eesti ettevõtjad]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1980]]</text>
      <sha1>q5c2pmmdupsfe6yujc3ajsv487x16hc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Leandro Trossard</title>
    <ns>0</ns>
    <id>628695</id>
    <revision>
      <id>7184812</id>
      <parentid>6393252</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T21:31:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184812</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2883" sha1="0aykuffry5z40wdq7rbfpa9krkxx82g" xml:space="preserve">[[File:Leandro Trossard warming-up Nations League 2021 Italy.jpg|pisi|Leandro Trossard (2021)]]
'''Leandro Trossard''' (sündinud [[4. detsember|4. detsembril]] [[1994]] [[Maasmechelen]]is) on [[Belgia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[äärepoolkaitsja]]na Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[Arsenal FC|Arsenal]] ja [[Belgia jalgpallikoondis]]es.

Ta alustas klubikarjääri Belgia klubis [[K.R.C. Genk|Genk]]. Aastatel 2013–2016 mängis ta laenul teistes Belgia klubides, sh hooajal 2015–2016 Belgia kõrgliiga klubis [[OH Leuven]]. Genki põhimeeskonnas mängis Trossard aastatel 2016–2019. Hooajal 2018–19 lõi ta Belgia kõrgliigas 14 väravat ja tuli Genkiga Belgia meistriks.

2019. aasta juunis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Inglismaa kõrgliigaklubiga [[Brighton &amp; Hove Albion]]. Inglismaa kõrgliigas lõi ta esimese värava hooaja teises mängus 17. augustil 2019 [[West Ham United]]i vastu. Kolme ja poole hooajaga lõi Trossard Inglismaa kõrgliigas Brighton &amp; Hove Albioni meeskonnas 25 väravat. 1. oktoobril 2022 tegi Trossard mängus [[Liverpool FC|Liverpooli]] vastu esimese Brighton &amp; Hove Albioni mängijana Inglismaa [[kübaratrikk|kübaratriki]].

2023. aasta jaanuaris sõlmis ta pikaajalise lepingu [[Arsenal FC|Arsenaliga]].&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Leandro Trossard joins on long-term contract |url=https://www.arsenal.com/news/leandro-trossard-joins-long-term-contract |access-date=2023-01-20 |website=arsenal.com |language=en}}&lt;/ref&gt; 12. märtsil 2023 andis Trossard Arsenali 3:0 võidumängus [[Fulham FC|Fulhami]] üle väravasöödu Arsenali kõigile kolmele väravale. Ta sai ühtlasi Inglismaa Premier League'is esimeseks mängijaks, kes on andnud võõrsilmängus esimesel poolajal kolm väravasöötu. Lisaks sai Trossard esimeseks pärast [[Santi Cazorla]]t, kes tegi Inglismaa kõrgliigas ühel hooajal väravate ja väravasöötude kübaratriki.

Belgia jalgpallikoondises tegi Trossard debüüdi 5. septembril 2020 [[UEFA Rahvuste Liiga]] mängus [[Taani jalgpallikoondis|Taani]] vastu. Koondisekarjääri kaks esimest väravat lõi ta 30. märtsil 2021 MM-i valikmängus [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]] vastu. Ta kuulus Belgia koondisse [[UEFA Euro 2020|2021. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] ja [[FIFA World Cup 2022|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]].

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
* [https://www.arsenal.com/men/players/leandro-trossard Profiil Arsenal FC kodulehel]

{{Arsenal FC mängijad}}
{{UEFA Euro 2020 Belgia koondis}}
{{FIFA World Cup 2022 Belgia koondis}}
{{FIFA World Cup 2026 Belgia koondis}}

{{JÄRJESTA:Trossard, Leandro}}
[[Kategooria:Belgia jalgpallurid]]
[[Kategooria:KRC Genki jalgpallurid]]
[[Kategooria:Brighton &amp; Hove Albion FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:Arsenal FC mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1994]]</text>
      <sha1>0aykuffry5z40wdq7rbfpa9krkxx82g</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184814</id>
      <parentid>7184812</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T21:31:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184814</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2917" sha1="delcln3m918zqu4xuvhxmu7yz0i1whl" xml:space="preserve">[[File:Leandro Trossard warming-up Nations League 2021 Italy.jpg|pisi|Leandro Trossard (2021)]]
'''Leandro Trossard''' (sündinud [[4. detsember|4. detsembril]] [[1994]] [[Maasmechelen]]is) on [[Belgia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[äärepoolkaitsja]]na Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[Arsenal FC|Arsenal]] ja [[Belgia jalgpallikoondis]]es.

Ta alustas klubikarjääri Belgia klubis [[K.R.C. Genk|Genk]]. Aastatel 2013–2016 mängis ta laenul teistes Belgia klubides, sh hooajal 2015–2016 Belgia kõrgliiga klubis [[OH Leuven]]. Genki põhimeeskonnas mängis Trossard aastatel 2016–2019. Hooajal 2018–19 lõi ta Belgia kõrgliigas 14 väravat ja tuli Genkiga Belgia meistriks.

2019. aasta juunis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Inglismaa kõrgliigaklubiga [[Brighton &amp; Hove Albion]]. Inglismaa kõrgliigas lõi ta esimese värava hooaja teises mängus 17. augustil 2019 [[West Ham United]]i vastu. Kolme ja poole hooajaga lõi Trossard Inglismaa kõrgliigas Brighton &amp; Hove Albioni meeskonnas 25 väravat. 1. oktoobril 2022 tegi Trossard mängus [[Liverpool FC|Liverpooli]] vastu esimese Brighton &amp; Hove Albioni mängijana Inglismaa [[kübaratrikk|kübaratriki]].

2023. aasta jaanuaris sõlmis ta pikaajalise lepingu [[Arsenal FC|Arsenaliga]].&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Leandro Trossard joins on long-term contract |url=https://www.arsenal.com/news/leandro-trossard-joins-long-term-contract |access-date=2023-01-20 |website=arsenal.com |language=en}}&lt;/ref&gt; 12. märtsil 2023 andis Trossard Arsenali 3:0 võidumängus [[Fulham FC|Fulhami]] üle väravasöödu Arsenali kõigile kolmele väravale. Ta sai ühtlasi Inglismaa Premier League'is esimeseks mängijaks, kes on andnud võõrsilmängus esimesel poolajal kolm väravasöötu. Lisaks sai Trossard esimeseks pärast [[Santi Cazorla]]t, kes tegi Inglismaa kõrgliigas ühel hooajal väravate ja väravasöötude kübaratriki.

Belgia jalgpallikoondises tegi Trossard debüüdi 5. septembril 2020 [[UEFA Rahvuste Liiga]] mängus [[Taani jalgpallikoondis|Taani]] vastu. Koondisekarjääri kaks esimest väravat lõi ta 30. märtsil 2021 MM-i valikmängus [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]] vastu. Ta kuulus Belgia koondisse [[UEFA Euro 2020|2021. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] ja [[FIFA World Cup 2022|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]].

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
* [https://www.arsenal.com/men/players/leandro-trossard Profiil Arsenal FC kodulehel]

{{Arsenal FC mängijad}}
{{UEFA Euro 2020 Belgia koondis}}
{{FIFA World Cup 2022 Belgia koondis}}
{{UEFA Euro 2024 Belgia koondis}}
{{FIFA World Cup 2026 Belgia koondis}}

{{JÄRJESTA:Trossard, Leandro}}
[[Kategooria:Belgia jalgpallurid]]
[[Kategooria:KRC Genki jalgpallurid]]
[[Kategooria:Brighton &amp; Hove Albion FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:Arsenal FC mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1994]]</text>
      <sha1>delcln3m918zqu4xuvhxmu7yz0i1whl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Alex Saaremaa</title>
    <ns>0</ns>
    <id>630032</id>
    <revision>
      <id>7184798</id>
      <parentid>7158149</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T21:17:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Angmar Brekker</username>
        <id>94578</id>
      </contributor>
      <origin>7184798</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17378" sha1="9woblr5gtoyll1awxcyjy96tiui6qtt" xml:space="preserve">{{võrkpallur
| nimi         = Alex Saaremaa
| pilt         = Alex Saaremaa 2022.jpg
| pildi_suurus =
| pildiallkiri = Alex Saaremaa (2022)
| alt          = 

| täisnimi     = 
| hüüdnimi     = 
| kodakondsus  = [[Eesti]]
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = {{sünniaeg ja vanus|2000|12|18}}
| sünnikoht    = 
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| kasv         = 210 cm
| kaal         = 
| hüpe         = 374 cm
| blokk        = 350 cm

| positsioon   = keskblokeerija
| koduklubi    = {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Nippon Steel Sakai Blazers]]
| särginumber  = 18

| aastad1      = 2017–2022 | klubi1  = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]]
| aastad2      = 2022–2024 | klubi2  = {{riigi ikoon|Belgia}} [[Aalsti Lindemans]]
| aastad3      = 2024–2025 | klubi3  = {{riigi ikoon|Belgia}} [[VC Greenyard Maaseik|Maaseiki Greenyard]]
| aastad4      = 2025–2026 | klubi4  = {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Chaumont Volley-Ball 52]]
| aastad5      = 2026–     | klubi5  = {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Nippon Steel Sakai Blazers]]
| aastad6      =           | klubi6  = 
| aastad7      =           | klubi7  = 
| aastad8      =           | klubi8  = 
| aastad9      =           | klubi9  = 
| aastad10     =           | klubi10 = 

| koondiseaastad1 = 2018  | koondis1 = Eesti noortekoondis
| koondiseaastad2 = 2018– | koondis2 = [[Eesti võrkpallikoondis]]
| koondiseaastad3 =       | koondis3 = 

| uuendatud    = 01.07.2026
}}
'''Alex Saaremaa''' (sündinud [[18. detsember|18. detsembril]] [[2000]]) on eesti võrkpallur. 

Ta kuulub 2018. aastast [[Eesti võrkpallikoondis]]se ja mängib hooajast 2026/27 [[Jaapan]]i kõrgliigaklubis [[Nippon Steel Sakai Blazers]].&lt;ref name=&quot;selgusid-v&quot;&gt;[https://sport.err.ee/822234/selgusid-vorkpallikoondise-kandidaadid-euroopa-kuldliiga-mangudeks Selgusid võrkpallikoondise kandidaadid Euroopa Kuldliiga mängudeks] ERR, 18.04.2018.&lt;/ref&gt;

==Sportlastee==
===Noorteklassid===
Saaremaa kuulus noorteklassides Tartu Salva klubisse (hiljem Olerex/Veski Mati Tartu), kus ta põhitreener oli [[Argo Meresaar]].&lt;ref name=&quot;kg&quot;&gt;[https://soundcloud.com/vorkpall24/kuldne-geim-58-osa-muiduvillak-ja-mitmed-teised-teemad-meresaare-vesiku-ja-toobaliga “Kuldne geim”, 58. osa | “Muiduvillak” ja mitmed teised teemad Meresaare, Vesiku ja Toobaliga] SoundCloud (alates 29:20), 23.04.2020.&lt;/ref&gt; Osaleti omavanuste Eesti karika- ja meistrivõistlustel, kus võideti medaleid, kuid mitte esikohti.&lt;ref name=&quot;sporditulemused&quot;&gt;[https://www.sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&amp;id=227936 Alex Saaremaa] Sporditulemused (vaadatud 11.05.2024).&lt;/ref&gt;

===Eesti võrkpallikoondis===
Alex Saaremaa kutsuti 2018. aastal [[Eesti võrkpallikoondis]]e juurde B-koondisse.&lt;ref name=&quot;selgusid-v&quot; /&gt; Ta on esindanud Eestit [[Meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liiga]] alagrupiturniiridel viiel aastal ([[2021. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2021]], [[2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2022]], [[2023. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2023]], [[2024. aasta meeste võrkpalli Euroopa liiga|2024]] ja [[2026. aasta meeste võrkpalli Euroopa liiga|2026]]).&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1608225001/vorkpallikoondis-alustab-reedel-kodust-euroopa-kuldliiga-turniiri Võrkpallikoondis alustab reedel kodust Euroopa Kuldliiga turniiri] ERR, 26.05.2021.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1608608002/selgus-eesti-vorkpallikoondise-koosseis-manguks-tsehhiga Selgus Eesti võrkpallikoondise koosseis mänguks Tšehhiga] ERR, 25.05.2022.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://sport.delfi.ee/artikkel/120300898/eesti-vorkpallikoondis-kaotas-kuldliiga-poolfinaalis-horvaatiale-viiegeimilise-ponevuslahingu Eesti võrkpallikoondis kaotas Kuldliiga poolfinaalis Horvaatiale viiegeimilise põnevuslahingu] Delfi, 15.06.2024.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1610058445/eesti-vorkpallikoondist-ootab-euroopa-liigas-otsustav-nadalavahetus Eesti võrkpallikoondist ootab Euroopa liigas otsustav nädalavahetus] ERR, 18.06.2026.&lt;/ref&gt; [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiril ta koondisse mahtunud ei ole.

===Klubivõrkpall===
Meistriliiga tasemel hakkas Saaremaa mängima 16-aastaselt 2017/18 hooajal [[Tartu]] klubis [[Bigbank Tartu]].&lt;ref&gt;Kaspar Koort. [https://tartu.postimees.ee/4252771/video-tartu-bigbanki-peatreener-oliver-luutsepp-eelmisel-aastal-lubasin-kovasti-et-voidame-koike-tanavu-votame-tasa-ja-targu#_ga=2.168544993.174186866.1671371236-1717183339.1667913393 Video: Tartu Bigbanki peatreener Oliver Lüütsepp: eelmisel aastal lubasin kõvasti, et võidame kõike, tänavu võtame tasa ja targu] Tartu Postimees arhiiv, 22.09.2017.&lt;/ref&gt; Klubiga tuldi kaks korda [[Võrkpalli Balti liiga|Balti liiga]] (2019 ja 2022), [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriks]] (2021 ja 2022) ja võideti kaks korda [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikas]] (2019 ja 2021).&lt;ref name=&quot;sporditulemused&quot;/&gt; Viiendal hooajal (2021/22) osaleti klubiga [[CEV Meistrite Liiga]]s ja hiljem [[CEV Cup]]il. Kummaski sarjas ei õnnestunud eelringidest edasi saada.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20221219114547/https://vorkpall24.ee/tartu-publik-nagi-taas-suureparast-matsi-kuid-bigbanki-jaoks-on-tanavune-euroteekond-loppenud/ Tartu publik nägi taas suurepärast matši, kuid Bigbanki jaoks on tänavune euroteekond lõppenud, lisatud intervjuu Kordasega] Võrkpall24, 10.11.2021.&lt;/ref&gt; Esimestel hooaegadel oli Saaremaa põhiliselt vahetusmängija rollis, kuid hooajal 2019/20 murdis end põhimängijate hulka, mis rolli täitis ülejäänud hooajad klubis.&lt;ref&gt;[https://saartehaal.postimees.ee/6751602/mihkel-tanila-liitus-bigbank-tartuga#_ga=2.126085581.174186866.1671371236-1717183339.1667913393 Mihkel Tanila liitus BIGBANK Tartuga] Saarte Hääl, 13.08.2019.&lt;/ref&gt;

Hooajaks 2022/23 sõlmis Saaremaa esimese lepingu välisklubiga, siirdudes [[Belgia]] kõrgliigaklubisse [[Aalsti Lindemans]], kus ta mängis kaks hooaega.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1608601519/noor-eesti-vorkpallikoondislane-saaremaa-jatkab-karjaari-belgias Noor Eesti võrkpallikoondislane Saaremaa jätkab karjääri Belgias] ERR, 18.05.2022.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://m.nieuwsblad.be/cnt/dmf20230427_93326973 Alex Saaremaa verlengt bij Lindemans Aalst, dat nog twee matchen moet knokken: “Europees ticket is heel belangrijk”] NB - Het Nieuwsblad Mobile, 27.04.2023.&lt;/ref&gt; [[Belgia meistrivõistlused võrkpallis|Belgia meistriliigas]] saadi kord pronksmedal (2024) ja üks kuues koht (2023).&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1609313925/saaremaale-pronks-mitmed-eestlased-paasesid-finaali Saaremaale pronks, mitmed eestlased pääsesid finaali] ERR, 15.04.2024.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1608972206/mart-tammearu-krooniti-belgia-meistriks-treialile-ja-vankerile-hobe Märt Tammearu krooniti Belgia meistriks, Treialile ja Vankerile hõbe] ERR Sport, 09.05.2023.&lt;/ref&gt; [[Belgia karikavõistlused võrkpallis|Belgia karikavõistlustel]] jõuti parimana poolfinaali (2023). Esimesel hooajal osales klubi [[CEV Challenge Cup]]il, kus langeti konkurentsis 1/8 finaalis.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1608821062/treial-ja-vanker-aitasid-maaseiki-eurosarjas-edasi Treial ja Vanker aitasid Maaseiki eurosarjas edasi] ERR, 15.12.2022.&lt;/ref&gt; Saaremaa esimene hooaeg algas keeruliselt ning palju tuli täita varumängija rolli, kuid hooaja keskel toimunud peatreeneri vahetuse järel hakkas ka Saaremaa saama rohkem mänguaega ning hooaja otsustavaks faasiks oli ta tõusnud meeskonna põhimängijaks, kellena jätkas ka teisel hooajal.

Hooajal 2024/25 mängis ta [[Belgia]]s [[VC Greenyard Maaseik|Maaseiki Greenyardis]].&lt;ref&gt;[https://www.vcgreenyardmaaseik.be/nieuws/alex-saaremaa-zet-estse-traditie-voort-bij-greenyard-maaseik Alex SAAREMAA zet Estse traditie voort bij GREENYARD Maaseik] Maaseiki Greenyardi koduleht, 10.05.2024.&lt;/ref&gt; [[Belgia karikavõistlused võrkpallis|Belgia karikavõistlustel]] langeti konkurentsist juba 1/8 finaalis (kus tuli vastu hilisem karikavõitja [[Koeselare Knack]]).&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1609490464/tahe-esitus-paastis-mangu-tammemaa-alustas-jaapani-liigat-kaotusega Tähe esitus päästis mängu, Tammemaa alustas Jaapani liigat kaotusega] ERR, 14.10.2024.&lt;/ref&gt; [[CEV Meistrite liiga]]s saadi alagrupiturniiril 1 võit ja 5 kaotust ning lõpetati nelja meeskonna konkurentsis viimasena. [[Belgia meistrivõistlused võrkpallis|Belgia meistriliigas]] jäädi põhiturniiril kuuendaks; ''play-off''&lt;nowiki/&gt;'is poolfinaalist edasi ei saadud ning lõpetati liiga neljandana.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1609601117/nadal-piiri-taga-laak-tegi-eurosarja-veerandfinaalis-vageva-esituse Nädal piiri taga: Laak tegi eurosarja veerandfinaalis vägeva esituse] ERR, 10.02.2025.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1609677809/allik-ja-viiber-lopetasid-hooaja-meistritiitliga-laagi-tooandja-jai-neljandaks Allik ja Viiber lõpetasid hooaja meistritiitliga, Laagi tööandja jäi neljandaks] ERR, 28.04.2025.&lt;/ref&gt; Saaremaa oli hooaja keskel paarikuisel mängupausil vigastuse tõttu, kuid muidu täitis meeskonnas üldiselt põhimängija rolli.

Hooajal 2025/26 mängis ta [[Prantsusmaa]] kõrgliigaklubis [[Chaumont Volley-Ball 52]].&lt;ref&gt;Laurent Génin. [https://jhm.fr/le-nouevl-effectif-du-chaumont-vb52-est-jeune-et-ambitieux/ Le nouvel effectif du Chaumont VB 52 est jeune et ambitieux] jhm, 20.06.2025.&lt;/ref&gt;

==Saavutused==
'''[[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]]'''
*2018/19 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Bigbank Tartu]]ga
*2021/22 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Bigbank Tartu]]ga

'''Riikide meistrivõistlused'''
*2017/18 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga
*2018/19 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga
*2020/21 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga
*2021/22 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga
*2023/24 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Belgia meistrivõistlused võrkpallis|Belgia meistrivõistlused]] [[Aalsti Lindemans]]iga

'''Riikide karikavõistlused'''
*2017/18 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga
*2019/20 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga
*2020/21 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga
*2021/22 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga

==Statistika==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|+ Mängud ja punktid klubides Eurosarjades
|-
!rowspan=&quot;2&quot;|Klubi
!rowspan=&quot;2&quot;|Hooaeg
!colspan=&quot;2&quot;|[[CEV Meistrite liiga]]
!colspan=&quot;2&quot;|[[CEV Cup]]
!colspan=&quot;2&quot;|[[CEV Challenge Cup]]
!rowspan=&quot;2&quot;|Allikad
|-
!Mänge&lt;br&gt;(geime)!!Punkte!!Mänge&lt;br&gt;(geime)!!Punkte!!Mänge&lt;br&gt;(geime)!!Punkte
|-
|[[Bigbank Tartu]]
| 2021/22
|| 4 (12) || 28
|| 2 (7) || 14
||  || 
!&lt;ref&gt;[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1316 CEV Champions League Volley 2022 | Men Statistics] CEV (vaadatud 16.12.2023).&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1318 CEV Volleyball Cup 2022 | Men Statistics] CEV (vaadatud 16.12.2023).&lt;/ref&gt;
|-
|[[Aalsti Lindemans]]
| 2022/23
||  ||
||  || 
|| 4 (11) || 22
!&lt;ref&gt;[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1446 CEV Volleyball Challenge Cup 2023 | Men Statistics] CEV (vaadatud 16.12.2023).&lt;/ref&gt;
|-
|[[VC Greenyard Maaseik|Maaseiki Greenyard]]
| 2024/25
|| 6 (20) || 41
||  || 
||  || 
!&lt;ref&gt;[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=16476 CEV Champions League Volley 2025 | Men Statistics] CEV (vaadatud 21.06.2025).&lt;/ref&gt;
|-
|[[Chaumont Volley-Ball 52]]
| 2025/26
||  || 
||  || 
|| 5 (25) || 65
!&lt;ref&gt;[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1801 CEV Volleyball Challenge Cup 2026 | Men Statistics] CEV (vaadatud 01.07.2026).&lt;/ref&gt;
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Kokku!!10 (32)!!69!!2 (7)!!14!!9 (36)!!87!!
|}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|+ Mängud ja punktid klubides kohalikel võistlustel
|-
!rowspan=&quot;2&quot;|Klubi
!rowspan=&quot;2&quot;|Riik
!rowspan=&quot;2&quot;|Hooaeg
!colspan=&quot;2&quot;|Meistriliiga
!colspan=&quot;2&quot;|Karikavõistlused
!colspan=&quot;2&quot;|[[Võrkpalli Balti liiga|Balti liiga]]
!rowspan=&quot;2&quot;|Allikad
|-
!Mänge&lt;br&gt;(geime)!!Punkte!!Mänge&lt;br&gt;(geime)!!Punkte!!Mänge&lt;br&gt;(geime)!!Punkte
|-
|rowspan=&quot;6&quot;|[[Bigbank Tartu]]
|rowspan=&quot;5&quot;|[[Eesti]]
| 2017/18
|| ||
||  ||
|| 7 (14)|| 16
!&lt;ref&gt;[https://maia.volley.ee/public/competitions/422?t=statistics Credit24 Champions League 2017/2018] volley.ee (vaadatud 16.12.2023).&lt;/ref&gt;
|-
| 2018/19
|| ||
|| 3 (7) ||10
|| 11 (23) || 18
!&lt;ref&gt;[https://evf-web.dataproject.com/Statistics_AllPlayers.aspx?ID=7&amp;PID=9 Eesti Meeste Karikavõistlused 2018 Statistcs] EVF dataproject (vaadatud 16.12.2023).&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://bvl-web.dataproject.com/Statistics_AllPlayers.aspx?ID=3&amp;PID=2 Credit24 Champions League 18/19] Baltic League dataproject (vaadatud 16.12.2023).&lt;/ref&gt;
|-
| 2019/20
|| ||
|| 5 (14) || 41
|| 26 (82) || 204
!&lt;ref&gt;[https://evf-web.dataproject.com/Statistics_AllPlayers.aspx?ID=14&amp;PID=16 Aadu Luukase karikas 2019] EVF dataproject (vaadatud 16.12.2023).&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://bvl-web.dataproject.com/Statistics_AllPlayers.aspx?ID=5&amp;PID=7 Credit24 Champions League 19/20] Baltic League dataproject (vaadatud 16.12.2023).&lt;/ref&gt;
|-
| 2020/21
|| 8 (30) || 67
|| 4 (13) || 31
|| 12 (42) || 122
!&lt;ref&gt;[https://evf-web.dataproject.com/Statistics_AllPlayers.aspx?ID=21&amp;PID=0 Eesti Meistrivõistlused Meestele 2020/21] EVF dataproject (vaadatud 16.12.2023).&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://evf-web.dataproject.com/Statistics_AllPlayers.aspx?ID=25&amp;PID=30 Aadu Luukase karikas 2020] EVF dataproject (vaadatud 16.12.2023).&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://bvl-web.dataproject.com/Statistics_AllPlayers.aspx?ID=7&amp;PID=9 Credit24 Champions League 20/21] Baltic League dataproject (vaadatud 16.12.2023).&lt;/ref&gt;
|-
| 2021/22
|| 6 (12) || 30
|| 4 (10) || 23
|| 17 (52) || 132
!&lt;ref&gt;[https://evf-web.dataproject.com/Statistics_AllPlayers.aspx?ID=32&amp;PID=40 Eesti Meistrivõistlused Meestele 2021/22] EVF dataproject (vaadatud 16.12.2023).&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://evf-web.dataproject.com/Statistics_AllPlayers.aspx?ID=36&amp;PID=45 Aadu Luukase karikas 2021] EVF dataproject (vaadatud 16.12.2023).&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://bvl-web.dataproject.com/Statistics_AllPlayers.aspx?ID=9&amp;PID=11 Credit24 Champions League 21/22] Baltic League dataproject (vaadatud 16.12.2023).&lt;/ref&gt;
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Kokku!! 14 (42)!! 97!! 16 (44)!! 105!! 73 (210)!! 492!!
|-
|rowspan=&quot;3&quot;|[[Aalsti Lindemans]]
|rowspan=&quot;2&quot;|[[Belgia]]
| 2022/23
|| 28 (92) || 150
|| 2 (7) ||20
||  || 
!&lt;ref&gt;[https://statistics.lottovolleyleague.be/Statistics_AllPlayers.aspx?ID=22&amp;PID=62 BVL 2022/23] Lotto Volley League (vaadatud 16.12.2023).&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://statistics.lottovolleyleague.be/Statistics_AllPlayers.aspx?ID=21&amp;PID=63 Belgian Volley Cup 22-23] Lotto Volley League (vaadatud 16.12.2023).&lt;/ref&gt;
|-
| 2023/24
|| 26 (96)|| 214
||  3 (11)||27
||  || 
!&lt;ref&gt;[https://statistics.lottovolleyleague.be/Statistics_AllPlayers.aspx?ID=28&amp;PID=68 Belgian Cup 23-24 Men] Lotto Volley League (vaadatud 30.12.2023).&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://statistics.lottovolleyleague.be/Statistics_AllPlayers.aspx?ID=27&amp;PID=67 BeVL 2023/2024] Lotto Volley League (vaadatud 11.05.2024).&lt;/ref&gt;
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Kokku!! 54 (188)!! 364!! 5 (18)!! 47!! !! !!
|-
|rowspan=&quot;2&quot;|[[VC Greenyard Maaseik|Maaseiki Greenyard]]
|rowspan=&quot;1&quot;|[[Belgia]]
| 2024/25
|| 22 (58) || 135
|| 1 (1) || 1
||  || 
!&lt;ref&gt;[https://statistics.lottovolleyleague.be/Statistics_AllPlayers.aspx?ID=34&amp;PID=80 Belgian Cup Men 2024/2025] Lotto Volley League (vaadatud 21.06.2025).&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://statistics.lottovolleyleague.be/Statistics_AllPlayers.aspx?ID=33&amp;PID=79 Belgian Volleyball League MEN 2023/2024] Lotto Volley League (vaadatud 21.06.2025).&lt;/ref&gt;
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Kokku!! 22 (58) !! 135 !! 1 (1) !! 1 !!  !!  !!
|-
|rowspan=&quot;2&quot;|[[Chaumont Volley-Ball 52]]
|rowspan=&quot;1&quot;|[[Prantsusmaa]]
| 2025/26
|| 23 (81) || 205
|| 3 (4) || 2
||  || 
!&lt;ref&gt;[https://lnv-web.dataproject.com/Statistics.aspx?ID=125&amp;PID=0 Marmara SpikeLigue Statistics] LNV dataproject (vaadatud 01.07.2026).&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.lnv.fr/competitions/coupes-de-france Coupe de France] Ligue nationale de volley (vaadatud 01.07.2026).&lt;/ref&gt;
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Kokku!! 23 (81) !! 205 !! 3 (4) !! 2 !! !! !!
|-
|rowspan=&quot;2&quot;|[[Nippon Steel Sakai Blazers]]
|rowspan=&quot;1&quot;|[[Jaapan]]
| 2026/27
||  || 
||  || 
||  || 
!
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Kokku!!  !!  !!  !!  !! !! !!
|-
! colspan=&quot;3&quot; |Kokku!! 113 (369)!! 801 !! 25 (67)!! 155!! 73 (210)!! 492!!
|}

==Viited==
&lt;references/&gt;

==Välislingid==
*[https://championsleague.cev.eu/en/men/team/12169-bigbank-tartu/player/73862-saaremaa-alex Alex Saaremaa] Mängija profiil CEV kodulehel
*[https://volleybox.net/alex-saaremaa-p31670 Alex Saaremaa] Volleybox
*[https://www.nissehuttunen.com/players/alex-saaremaa Alex Saaremaa] Nisse Huttunen International Sports Agency
*[https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/a-koondis/alex-saaremaa/ Alex Saaremaa] Eesti Võrkpalli Liit

{{JÄRJESTA:Saaremaa, Alex}}
[[Kategooria:Eesti võrkpallurid]]
[[Kategooria:Sündinud 2000]]</text>
      <sha1>9woblr5gtoyll1awxcyjy96tiui6qtt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Võssokopillja</title>
    <ns>0</ns>
    <id>632580</id>
    <revision>
      <id>7184960</id>
      <parentid>7172403</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:19:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184960</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1967" sha1="rscrfvfp41nq6dqhmctucwkw6zgv87f" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Võssokopillja
| nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Високопілля
| pilt         = 
| pildiallkiri = 
| lipp = Vysokopillya prapor.png
| lipu_link = Lipp
| vapp = Vysokopillya gerb.png
| vapi_link = Vapp
| pindala  = 
| elanikke = 
| laius  =
| pikkus =
| asendikaart =
}}

'''Võssokopillja''' (inglise keeles ''Vysokopillya'') on alev [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is [[Berõslavi rajoon]]is. 2021. aasta seisuga oli seal 2297 elanikku ([[2025]]).

== Võssokopillja [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa 2022. aasta Ukrainasse sissetungi]] perioodil ==
Alates 2022. aasta märtsist kuni sama aasta septembrini [[Okupatsioon|okupeerisid]] Võssokopillja alevit [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Venemaa Föderatsiooni]] relvajõud.

2022. aasta mai lõpus teatati, et asulas on lahingute tagajärjel hävinud haldushooned. Lisaks ei olnud asulas elektrit ja gaasi ning oli puudus joogiveest, toidust ja meditsiinitarvikutest. Kohalikud teatasid ka 25 [[Tsiviilelanik|tsiviilisiku]] hukkumisest.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.ombudsman.gov.ua/en/news_details/upovnovazhenij-cherez-diyi-rosijskih-okupantiv-meshkanci-selishcha-visokopillya-hersonskoyi-oblasti-na-mezhi-vizhivannya|pealkiri=Commissioner: due to the actions of the Russian occupiers, the residents of the village of Vysokopillya in the Kherson region are on the verge of survival}}&lt;/ref&gt;

2022. aasta 4. septembril teatasid Ukraina relvajõud asula vabastamisest.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.telegraph.co.uk/world-news/2022/09/04/ukraine-pushes-back-russian-troops-battle-kherson-village-captured/|pealkiri=Ukraine pushes back Russian troops in battle for Kherson as village is captured|aeg=4. september 2022}}&lt;/ref&gt;

=== Galerii ===
&lt;gallery&gt;
Liberation of Vysokopillia by the Ukrainian Army, Kherson, September 27 2022.jpg|Ukraina väed Võssokopilljas 27. septembril 2022
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Hersoni oblast]]
[[Kategooria:Ukraina alevid]]</text>
      <sha1>rscrfvfp41nq6dqhmctucwkw6zgv87f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Suur Kremli palee</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635370</id>
    <revision>
      <id>7184931</id>
      <parentid>6386368</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:59:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184931</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="836" sha1="g0mrq2yaolefoav6dld2xuwnwgt0kb6" xml:space="preserve">[[File:Moscow 09-13 img20 Grand Kremlin Palace.jpg|thumb|Vaade Kremli paleele sillalt]]
[[File:Grand Kremlin Palace, Moscow.jpg|thumb|Vaade Kremli paleele Moskva jõe vastaskaldalt]]
[[File:Andreyevsky Zal.jpg|thumb|Püha Andrease saal]]
'''Suur Kremli palee''' (vene keeles ''Большой Кремлёвский дворец'') on [[Administratiivhoone|haldushoone]] [[Moskva Kreml]]is [[Venemaa]]l, ehitatud aastail 1837–1849 Borovitsi künkale, kus alates [[14. sajand]]ist oli asunud [[Moskva suurvürst]]ide mõis. Hoone on [[pseudovene stiil]]is, selle projekteeris arhitektide töörühm [[Konstantin Thon]]i juhtimisel (kes on ühtlasi ka [[Relvapalat]]i ja [[Lunastaja Kristuse katedraal]]i arhitekt). Hoone pidi rõhutama Venemaa [[isevalitsus]]e suurust ja võimu.

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Moskva ehitised]]</text>
      <sha1>g0mrq2yaolefoav6dld2xuwnwgt0kb6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Przytoczna</title>
    <ns>0</ns>
    <id>641732</id>
    <revision>
      <id>7184824</id>
      <parentid>6299669</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T21:51:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7184824</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1322" sha1="7m0g0p0zi4lr0bwavplzl89r84w6git" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Przytoczna
| hääldus = 
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Przytoczna
| nimi2_keel = saksa | nimi2 = Prittisch
| pilt = Trasa_przelotowa_w_kierunku_Skwierzyny_-_panoramio.jpg
| pildiallkiri = 
| lipp = 
| lipu_link = 
| vapp = 
| vapi_link = 
| pindala =
| elanikke = 
| asendikaart = Poola
}}
'''Przytoczna''' ([[saksa keel]]es ''Prittisch'') on küla [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Międzyrzeczi maakond|Międzyrzeczi maakonnas]], [[Przytoczna vald|Przytoczna valla]] halduskeskus. Przytoczna asub [[Międzyrzecz]]ist umbes 16 km põhjakirdes ja [[Gorzów Wielkopolski]]st ligikaudu 34 km kagus.

Küla oli olemas juba [[13. sajand]]il. Kirjalikes allikates on Przytocznat esmamainitud [[1398]]. aastal. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tagajärjel läks küla [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla (vahepeal oli Przytoczna aastatel [[1807]]–[[1815]] [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus).&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20221211102839/http://www.infopolska.com.pl/polska/wojewodztwo_lubuskie_4,powiat_miedzyrzecki_81,miejscowosc_przytoczna_8966 Przytoczna] Info Polska&lt;/ref&gt; Alates [[1945]]. aastast on küla jälle Poola koosseisus.

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Lubuszi vojevoodkonna külad]]</text>
      <sha1>7m0g0p0zi4lr0bwavplzl89r84w6git</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tsentralnõi rajoon (Tver)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>642776</id>
    <revision>
      <id>7184929</id>
      <parentid>7059792</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:57:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184929</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1588" sha1="1h0s5p0a5bzsc4v7m3y5lqbno5mdb0i" xml:space="preserve">{{Infokast asula
|  nimi = Tsentralnõi rajoon
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Центральный район
|  pilt_üldvaade = Площадь Михаила Тверского.jpg
|  pildiallkiri = Mihhail Tverskoi väljak Tsentralnõi rajoonis
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 6,9 	
|  elanikke = 54238
|  elanikke_seis = 2021
|  asendikaardi_pilt = Tver_position_map_4.PNG
|  osm = 
}}
'''Tsentralnõi rajoon''' ([[vene keel]]es Центральный район) on haldusüksus ([[rajoon (Venemaa)|rajoon]]) [[Venemaa]]l [[Tver]]is. Rajoon hõlmab Tveri kesklinna.

Tsentralnõi on kõige väiksema pindala ja rahvaarvuga Tveri rajoon. Seal paiknevad haldushooned, ülikoolid ja instituudid. Tsentralnõi rajoon on elukohana kõige prestiižsem Tveri rajoon, seal on ka linna kõige kõrgemad kinnisvarahinnad.&lt;ref&gt;[https://travelask.ru/articles/rayony-tveri Районы Твери] Travel Ask&lt;/ref&gt;

Tsentralnõi rajoon moodustati [[21. veebruar]]il [[1936]]. [[5. aprill]]il [[1956]] Tsentralnõi rajoon kaotati ja ühendati Novopromõšlennõi rajooniga. Tsentralnõi rajoon taastati [[6. november|6. novembril]] [[1975]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20221224112846/https://www.tver.ru/administration/structure/administratsiya-tsentralnogo-rayona/geographical-position-and-boundaries-of-the-central-district/ Географическое положение и границы Центрального района] Администрация города Твери&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{Tveri rajoonid}}

[[Kategooria:Tver]]</text>
      <sha1>1h0s5p0a5bzsc4v7m3y5lqbno5mdb0i</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Amadou Onana</title>
    <ns>0</ns>
    <id>643058</id>
    <revision>
      <id>7184807</id>
      <parentid>6704233</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T21:29:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184807</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2580" sha1="il7lpxb3mer750huoh85bytf80w4d4v" xml:space="preserve">[[File:RC Lens - Lille OSC (17-09-2021) 9 (cropped).jpg|pisi|Amadou Onana 2021. aastal [[Lille OSC|Lille]]'i särgis]]
'''Amadou Ba Zeund Georges Mvom Onana''' (sündinud [[16. august]]il [[2001]] [[Dakar]]is) on [[Senegal]]is sündinud [[Belgia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[kaitsev poolkaitsja|kaitsva poolkaitsjana]] Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[Aston Villa]] ja [[Belgia jalgpallikoondis]]es.&lt;ref&gt;https://www.transfermarkt.com/amadou-onana/profil/spieler/485706 (vaadatud 27.12.2022)&lt;/ref&gt;

Ta kuulus noorena Belgia klubidesse. 2017. aastal liitus ta Saksamaa klubiga [[TSG 1899 Hoffenheim]], kuid Hoffenheimi põhimeeskonnas ta ei mänginud. 2020. aastal siirdus ta Saksamaa esiliigaklubisse [[Hamburger SV]]. Hooajal 2020/21 mängis ta Saksamaa esiliigas 25 mängus ja lõi kaks väravat. Hooajal 2021/22 mängis ta Prantsusmaa kõrgliigaklubis [[Lille OSC|Lille]].

2022. aasta augustis sõlmis ta viieaastase lepingu Inglismaa kõrgliigaklubiga [[Everton FC|Everton]].&lt;ref&gt;{{Cite web |date=9 August 2022 |title=Onana Joins Everton |url=https://www.evertonfc.com/news/2727797/onana-joins-everton |access-date=9 August 2022 |publisher=[[Everton F.C.]]}}&lt;/ref&gt; Ta mängis seal kaks hooaega. 2024. aasta juulis siirdus ta 50 miljoni naelsterlingi eest Aston Villasse.&lt;ref&gt;{{Cite web |last=Townley |first=John |date=2024-07-22 |title=Aston Villa complete £50m transfer as Unai Emery makes big statement |url=https://www.birminghammail.co.uk/sport/football/transfer-news/breaking-aston-villa-complete-50m-29537908 |access-date=2024-07-22 |website=Birmingham Live |language=en}}&lt;/ref&gt;

Belgia jalgpallikoondises debüteeris Onana 3. juunil 2022 [[UEFA Rahvuste Liiga]] mängus [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]] vastu. Ta kuulus Belgia koondisse [[2022 FIFA World Cup|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] ja [[UEFA Euro 2024|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel]].&lt;ref&gt;https://www.national-football-teams.com/player/87678/Amadou_Onana.html (vaadatud 27.12.2022)&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.avfc.co.uk/players/amadouonana/ Profiil] [[Aston Villa FC]] kodulehel

{{Aston Villa mängijad}}
{{FIFA World Cup 2022 Belgia koondis}}
{{UEFA Euro 2024 Belgia koondis}}
{{FIFA World Cup 2026 Belgia koondis}}

{{JÄRJESTA:Onana, Amadou}}
[[Kategooria:Belgia jalgpallurid]]
[[Kategooria:Hamburger SV mängijad]]
[[Kategooria:Lille OSC mängijad]]
[[Kategooria:Everton FC mängijad]]
[[Kategooria:Aston Villa FC mängijad]]
[[Kategooria:Ligue 1 mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 2001]]</text>
      <sha1>il7lpxb3mer750huoh85bytf80w4d4v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rakett69 Teadusstuudiod</title>
    <ns>0</ns>
    <id>643340</id>
    <revision>
      <id>7185138</id>
      <parentid>7065096</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T11:39:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7185138</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3543" sha1="cxc5nsyxb5usma9rraoiwxua8vsdkn3" xml:space="preserve">[[Fail:Rakett69 Teadusstuudiod.jpg|pisi|Rakett69 Teadusstuudiod Ülemiste Citys (Valukoja 12)]]
'''Rakett69 Teadusstuudiod''' (ärinimega '''Kvark Unicornland OÜ'''&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;) on Tallinnas [[Ülemiste City]]s 2021. aasta kevadel avatud hariduskeskus,&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.teadusstuudiod.ee|pealkiri=Rakett69 Teadusstuudiod veebileht}}&lt;/ref&gt; kus korraldatakse gruppidele telesaate &quot;[[Rakett 69]]&quot; stiilis teadusüritusi. 

Keskuse idee autorid on ettevõtja, insener ja [[Rakett 69]] kohtunik [[Taavi Kotka]] ning füüsik ja saate &quot;[[Rakett 69]]&quot; saatejuht [[Aigar Vaigu]], kaasasutaja on ka Kvark. Keskuse Rakett69 Teadusstuudiod eesmärk on teadus- ja tehnoloogiahariduse populariseerimine.

== Formaat ==
Keskuses korraldatakse &quot;[[Rakett 69]]&quot; stiilis teadusüritusi nii lastele kui ka täiskasvanutele.

== Muu ==
Alates 11. hooajast kasutatakse Rakett69 Teadusstuudiote ruume telesaate &quot;[[Rakett 69]]&quot; stuudiona.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.rakett69.ee|pealkiri=Rakett69 veebileht}}&lt;/ref&gt;

== Partnerid ==
Rakett69 Teadusstuudiote partnerid on [[ABB]], [[Tallinna Ülikool]], [[Utilitas]] ja [[Bolt|Bolt.]]

== Tunnustus ==

* 2022 – [[Tallinna ettevõtlusauhinnad]] – Särav startija 2022&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-09-29 |pealkiri=Video ja fotod: Vaata, millised ettevõtjad said tänavu tunnustuse osaliseks ja võitsid auhinna |url=https://ettevotluspaev.tallinn.ee/video-ja-fotod-vaata-millised-ettevotjad-said-tanavu-tunnustuse-osaliseks-ja-voitsid-auhinna/ |vaadatud=2023-08-26 |väljaanne=Tallinna Ettevõtluspäev |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2022 – [[Eesti Teadusagentuur]] – II preemia Eesti teaduse populariseerimise auhinnakonkursil kategoorias &quot;Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://etag.ee/eesti-teaduse-populariseerimise-elutoopreemia-palvis-geeniteadlane-andres-metspalu/|pealkiri=Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise auhinnakonkursi võitjad 2022|aeg=11. november 2022|vaadatud=2022-12-29|arhiivimisaeg=2022-12-29|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221229204042/https://etag.ee/eesti-teaduse-populariseerimise-elutoopreemia-palvis-geeniteadlane-andres-metspalu/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
* 2022 – Eesti Keskkonnahariduse Ühing – keskuse õppeprogrammidele anti märgis „Läbimõeldud programm”&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://keskkonnaharidus.ee/et/keskused/rakett69-teadusstuudiod|pealkiri=Keskkonnahariduse veebileht|vaadatud=2022-12-29|arhiivimisaeg=2022-12-29|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221229204036/https://keskkonnaharidus.ee/et/keskused/rakett69-teadusstuudiod|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
* 2023 – [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ja [[Haridus- ja Noorteamet]] – aasta noortevaldkonna sõber 2022&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=24. jaanuar 2023 |pealkiri=Selgusid noortevaldkonna parimad: aasta noorsootöötaja on Reelika Ender |url=https://www.hm.ee/uudised/selgusid-noortevaldkonna-parimad-aasta-noorsootootaja-reelika-ender |vaadatud=1. veebruaril 2023}}&lt;/ref&gt;
* 2025 - [[Haridus- ja Noorteamet]] [[Inseneriakadeemia]] - inseneride järelkasvu panustaja 2025&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=5. detsember 2025 |pealkiri=Tartus kuulutati välja inseneeria valdkonna parimad |url=https://miks.ee/uudised/tartus-kuulutati-valja-inseneeria-valdkonna-parimad/ |vaadatud=19. detsembril 2025 |väljaanne=miks.ee}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==

* [https://teadusstuudiod.ee/ Rakett69 Teadusstuudiote koduleht]

[[Kategooria:Eesti ettevõtted]]
[[Kategooria:Eesti noored]]</text>
      <sha1>cxc5nsyxb5usma9rraoiwxua8vsdkn3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Itō Jun'ya</title>
    <ns>0</ns>
    <id>649320</id>
    <redirect title="Junya Itō" />
    <revision>
      <id>7184526</id>
      <parentid>6358540</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T13:03:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>EmausBot</username>
        <id>25097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Junya Itō]]</comment>
      <origin>7184526</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21" sha1="c0shsxs3n0dto0iypqo04zwu0e5qjw4" xml:space="preserve">#suuna [[Junya Itō]]</text>
      <sha1>c0shsxs3n0dto0iypqo04zwu0e5qjw4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pseudojuhuslik müra</title>
    <ns>0</ns>
    <id>650282</id>
    <revision>
      <id>7184827</id>
      <parentid>7177130</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T22:06:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7184827</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5118" sha1="0w77hr70g4wa675g9vgtxni5y6vd2vg" xml:space="preserve">{{toimeta}}

'''Pseudojuhuslik müra''' on müraga sarnanev signaal. Esmapilgul võib tunduda, et pseudojuhuslik müra on täiesti suvaline, aga tegelikult koosneb see kindla pikkusega korduvast signaalist. Seejuures võib tavakasutusel signaali kordumiseni minna mitmeid aastaid.&lt;ref name=&quot;element14&quot;&gt;{{netiviide
|url = https://community.element14.com/technologies/test-and-measurement/b/blog/posts/pseudo-random-noise-using-it-and-how-to-create-it
|pealkiri = &quot;Pseudo-Random Noise; Using it and How to Create it&quot;
|vaadatud = 03.04.2023
|kuupäev = 18.10.2013
}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
Digitaalses andmesides kasutatakse mõistet pseudojuhuslik kood ([[:en:pseudo-random-noise code]]), mis sarnaneb suvalise bitijadaga, aga koosneb kindlast bitijärjestusest. &lt;ref&gt;{{netiviide
|url = http://www-mobile.ecs.soton.ac.uk/bjc97r/pnseq.old/node1.html
|pealkiri = &quot;PN Sequences&quot;
|vaadatud = 03.04.2023
|arhiivimisaeg = 12.05.2006
|arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20060512195837/http://www-mobile.ecs.soton.ac.uk/bjc97r/pnseq.old/node1.html
|url-olek = robot: teadmata
}}&lt;/ref&gt;

== Kasutusvaldkonnad ==
===Elektroonikaseadmete testimine===
Pseudojuhuslik müral on kaks kasulikku omadust:
# sarnasus hariliku müraga,
# korratavus.

Need kaks omadust muudavad pseudojuhusliku müra väga kasulikuks vastuvõtjate ja sensoreid kasutavate elektroonikaseadmete testimisel. Pseudojuhusliku müra eelis võrreldes tavalise müraga on võimalus katseid korrata identsetel tingimustel mitu korda. Katsete korratavus võimaldab tulemusi võrrelda ja süsteemidele parendusi luua.&lt;ref name=&quot;element14&quot;&gt;&lt;/ref&gt; 

===Krüptograafia===
Krüptograafias kasutatakse pseudojuhuslikku müra sõnumite krüpteerimisvõtmete loomiseks ja nende võtmete jagamaise lihtsustamiseks. Väga pikkade võtmete loomine ja edastamine osapoolte vahel on üpris tülikas ja võtme sattumisel kolmandate osapoolte kätte, oleks teate dekrüpteerimine väga lihtne. Mõlemat probleemi annab vältida pseudojuhusliku müra generaatorit kasutades - generaatorile antakse ette teatud pikkusega &quot;alge&quot;, millest luuakse vajaliku pikkusega näiliselt täiesti juhuslik võti. Saatja saab nüüd edastada sõnumi koos võtme algega ja vastuvõtja saab võtme alget kasutades taasluua võtme enda ning sõnumi dekrüpteerida. Sellise lähenemise puhul on ei piisa kolmandale osapoolele võtme kättesaamisest - tal on lisaks vaja teada, millist pseudojuhusliku müra generaatorit kasutati ning kui pikk peaks olema võti. &lt;ref&gt;{{netiviide
|url=https://theory.stanford.edu/~liyang/teaching/projects/pseudorandomness-applications-to-cryptography-and-derandomization.pdf
|pealkiri=&quot;Pseudorandomness: Applications to Cryptography and Derandomization&quot;
|vaadatud=26.05.2023
|arhiivimisaeg=18.04.2024
|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240418073017/http://theory.stanford.edu/~liyang/teaching/projects/pseudorandomness-applications-to-cryptography-and-derandomization.pdf
|url-olek=ei tööta
}}&lt;/ref&gt;

[[File:LectroFan white noise machine.jpg|thumb|Valge müra masin]]

===Valge müra masinad===
Valge müra masinates kasutatakse pseudojuhuslikku müra, et tekitada kindla tooni/tekstuuri, ribalaiuse ja/või sagedusvahemikuga taustmüra tinnituse käes kannatajatele ning teistele, kes soovivad ümbritsevad heli katta, magamiseks või rahustuseks.&lt;ref&gt;
{{netiviide
|url=https://patents.google.com/patent/US9694154B2/en
|pealkiri = &quot;Sound machine with pseudo random white noise generator &quot;
|vaadatud = 03.04.2023
}}&lt;/ref&gt;

===Elektroonilise muusika instrumendid===
Pseudojuhusliku müra generaatorit kasutati näiteks ''Psych-tone'' meloodia süntesaatori tooni generaatorina. Seade võimaldas luua erinevaid meloodiaid kasutades pseudojuhusliku &quot;müra&quot; abil. Kuna meloodiate aluseks oli pseudojuhuslikult loodud helid, siis oli võimalik neid igal ajal taasluua kasutades sama seadistust.&lt;ref&gt;
{{ajakirjaviide
|url=https://worldradiohistory.com/Archive-Poptronics/70s/1971/Poptronics-1971-02.pdf
| perekonnanimi = Lancaster
  | eesnimi = Don
  | kuupäev = Veebruar 1971
  | pealkiri = &quot;Build the Psych-Tone&quot;
  | ajakiri = &quot;Popular Electronics&quot;
  | aastakäik = 1971
  | leheküljed = 25-35
  | vaadatud = 26.05.2023
  | keel = &quot;inglise&quot;
}}&lt;/ref&gt;

===Navigatsioon===
[[File:GPS Signals.png|thumb|GPS signaalid]]
Pseudojuhusliku müra kood on kasutusel [[:GPS]] süsteemides distantsi määramiseks kasutatavate signaalidena.&lt;ref name=&quot;GPS&quot;&gt;{{netiviide
|url = https://www.gps.gov/technical/prn-codes/
|pealkiri = &quot;Pseudorandom Noise Code Assignments &quot;
|vaadatud = 03.04.2023
|arhiivimisaeg = 2.04.2023
|arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20230402223011/https://www.gps.gov/technical/prn-codes/
|url-olek = ei tööta
}}&lt;/ref&gt; Lisaks GPS-le kasutatakse pseudojuhusliku müra koodi ka teistel [[GNSS]] lahendustel (nt. GLONASS ja GALILEO).&lt;ref name=&quot;GNSS&quot;&gt;
{{netiviide
|url=https://gssc.esa.int/navipedia/index.php/GNSS_signal
|pealkiri = &quot;GNSS signal&quot;
|vaadatud = 03.04.2023
|kuupäev = 2011
}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Matemaatika]]
[[Kategooria:Signaalitöötlus]]</text>
      <sha1>0w77hr70g4wa675g9vgtxni5y6vd2vg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Erik Naissaar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>650336</id>
    <revision>
      <id>7184847</id>
      <parentid>7131571</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T22:42:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Urjalan Kakko</username>
        <id>232367</id>
      </contributor>
      <origin>7184847</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1206" sha1="h1mkfzgycj0yvr4zk10jiujpek3ykjj" xml:space="preserve">{{Kustutada|Viitamata või puuduvad tõsiseltvõetavad allikad. Artikli sisu põhjal ja põgusa guugeldamise tulemusena tundub, et pole etwiki jaoks tähelepanuväärne}}
{{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=november}}
[[Fail:Lidl Eesti karikavõistlused kalsiteenikas 2025.jpg|pisi|Erik Naissaar (2025)]]

'''Erik Naissaar''' (sündinud [[12. aprill|12. aprillil]] [[1999]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on Eesti sporditegelane. 

Ta arendab Pärnumaa spordielu ja Eestimaa [[Kalisteenika|kalisteenikasporti]]. Ta on spordiklubi Striidikool asutaja, [[Eesti Kalisteenika ja Tänavaspordi Liit|Eesti Kalisteenika ja Tänavaspordi Liidu]] asutaja ning president (2022-2026) ning spordifestivali Kevad Battles peakorraldaja (2016-2025). Erik Naissaar on [[Pärnumaa Spordiliit|Pärnumaa Spordiliidu]] juhatuse liige aastast 2024.

Erik on 2015. aastast arendanud Eestis kalisteenikasporti, suunates noori välijõusaalidesse ja korraldades koolides töötubasid, rajades välijõusaale ning korraldades rahvusvahelisi tänavaspordiüritusi jõudes ka alaliidu loomiseni.  Eestis on kokku rajatud ligikaudu 500 välijõusaali. 

{{JÄRJESTA:Naissaar, Erik}}
[[Kategooria:Eesti sporditegelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1999]]</text>
      <sha1>h1mkfzgycj0yvr4zk10jiujpek3ykjj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pöördosmoos toiduainetööstuses</title>
    <ns>0</ns>
    <id>651560</id>
    <revision>
      <id>7184980</id>
      <parentid>6380487</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:36:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7184980</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2043" sha1="4vhj01l9mpwg95a8e21x0909hj95c0n" xml:space="preserve">{{liita|Pöördosmoos}}
Toiduainetööstuses kasutatakse [[Pöördosmoos|pöördosmoosi]] seadet toodangu kontsentreerimiseks.

Näiteks vadaku puhul kontsentreeritakse 5% kuivainesisaldusega toorvadak &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Tölp |eesnimi=Silvi |pealkiri=Eesti Maaülikooli õppematerjal. |url=http://ph.emu.ee/~irjel/Sootmine/sootade%20moodul/vadak.html |vaadatud=2023-04-20 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304221750/http://ph.emu.ee/~irjel/Sootmine/sootade%20moodul/vadak.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;kuni 15…30% kuivainesisalduseni.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tatar |eesnimi=Vilma (koostaja) |pealkiri=Toiduainete tehnoloogia. Kõrgkooliõpik. |kirjastus=Audiomeister OÜ |aasta=2017 |isbn=978-9949-88-234-2 |koht=Tartu |leheküljed=663 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt;

Pöördosmoosi seade, mida nimetatakse ka RO (ingliskeelse nimetuse ''Reverse Osmosis'' järgi), on tööpõhiomõttelt filtratsiooniseade, kus membraan laseb läbi osakesi, mille läbimõõt on väiksem kui 0,001 μm &lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tatar |eesnimi=Vilma  (koostaja) |pealkiri=Toiduainete tehnoloogia. Kõrgkooliõpik. |kirjastus=Audiomeister OÜ |aasta=2017 |isbn=978-9949-88-234-2 |koht=Tartu |leheküljed=307 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt; ja filtreerimine toimub suure rõhu all. Toode, millest vesi on välja filtreeritud, on retendaat. Vesi mis välja filtreeriti, on kõrvalsaadus ehk permeaat, omadustelt [[pehme vesi]].

Pöördosmoosi filter koosneb rulli keeratud [[Poolläbilaskev membraan|membraanmaterjalist]] filterkottidest. Kottide sees ja kottide vahel on drenaaživõrk, mis laseb ainel vabalt liikuda.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Olszak |eesnimi=Nathan |kuupäev=7. jaanuar 2020 |pealkiri=What Is Reverse Osmosis (RO) and How Does It Work? |url=https://complete-water.com/resources/what-is-reverse-osmosis |vaadatud=20.04.2023}}&lt;/ref&gt; Membraanmaterjalist filterkotid avanevad keskel paikneva toru külge, mille kaudu eraldub tootest välja filtreeritud permeaat.

==Viited==
{{Viited}}</text>
      <sha1>4vhj01l9mpwg95a8e21x0909hj95c0n</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dovžanski rajoon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>653987</id>
    <revision>
      <id>7185065</id>
      <parentid>6400755</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T08:32:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <origin>7185065</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2272" sha1="gl71yui8bk5h1j6i6acl24m0dn33hmr" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Dovžanski  rajoon
|  nimi1_keel = Довжанський район | nimi1 = ukraina | nimi1_latin = Dovžanskõi rajon
|  lipp = Flag of Sverdlovsk.svg
|  lipu_link = [[Dovžanski rajooni lipp]]
|  vapp = Coat of Arms of Dovzhansk Luhansk Oblast.gif
|  vapi_link = [[Dovžanski rajooni lipp]]
|  pindala = 2139
|  elanikke = 205465
|  elanikke_seis = 2021
|  keskuse_nimi = [[Dovžansk]]
|  asendikaardi_pilt = Dovzhansk Rayon 2020.svg
}}
'''Dovžanski  rajoon''' ([[ukraina keel]]es Довжанський район) on [[Rajoon (Ukraina)|rajoon]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is. See loodi ametlikult juulis 2020 Ukraina haldusjaotuse reformi käigus. 

Rajooni keskus on [[Dovžansk]]i linnas.&lt;ref&gt;{{Cite news |date=2020-07-18 |script-title=uk:Про утворення та ліквідацію районів. Постанова Верховної Ради України № 807-ІХ. |language=uk |work=Голос України |url=http://www.golos.com.ua/article/333466 |access-date=2020-10-03}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2020-07-17 |script-title=uk:Нові райони: карти + склад |url=https://www.minregion.gov.ua/press/news/novi-rajony-karty-sklad/ |access-date=2022-04-15 |website=Міністерство розвитку громад та територій України |language=uk}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite book |url=https://www.minregion.gov.ua/wp-content/uploads/2020/10/atlas_novogo_atu_2020.pdf |date=2020 |publisher=Міністерство розвитку громад та територій України; Товариство дослідників України |editor-last=Ostapenko |editor-first=Pavlo (Павло Остапенко) |edition=2nd |location=Київ |language=uk |script-title=uk:Атлас адміністративно-територіального устрою України: Новий районний поділ та територіальні громади: 2020}}&lt;/ref&gt; Rahvaarv oli 2021. aastal hinnanguliselt 205&amp;nbsp;465. Rajooni kontrollib [[Venemaa]] okupatsioonivõim [[Luhanski Rahvavabariik|Luhanski Rahvavabariigi]] nime all, mis kasutab jätkuvalt Ukraina vana, 2020. aasta eelset haldusjaotust.

==Viited==
{{Viited}}

[[Kategooria:Luhanski oblasti rajoonid]]</text>
      <sha1>gl71yui8bk5h1j6i6acl24m0dn33hmr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Štšastja rajoon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>654006</id>
    <revision>
      <id>7185067</id>
      <parentid>6542682</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T08:34:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <origin>7185067</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2362" sha1="gnxel31a9sibumnzdkkkss5bj2htmg1" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Štšastja rajoon
|  nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Щастинський район | nimi1_latin = Štšastinkõi rajon
|  lipp = Flag of Shchastia Raion.svg
|  lipu_link = [[Štšastja rajooni lipp]]
|  vapp = Schastia-raion Herb.gif
|  vapi_link = [[Štšastja rajooni vapp]]
|  pindala = 3380
|  elanikke = 77615
|  elanikke_seis = 2022
|  keskuse_nimi = [[Štšastja]]
|  asendikaardi_pilt = Shchastye Rayon 2020.svg
}}
'''Štšastja rajoon''' ([[ukraina keel]]es Щастинський район) on [[rajoon (Ukraina)|rajoon]] Ukrainas [[Luhanski oblast]]is. See loodi ametlikult juulis 2020 Ukraina haldusjaotuse reformi käigus. 

Rajooni keskus on [[Štšastja]] linnas. Rahvaarv oli 2022. aastal hinnanguliselt 77 615.&lt;ref&gt;{{Cite book |url=https://www.minregion.gov.ua/wp-content/uploads/2020/10/atlas_novogo_atu_2020.pdf |date=2020 |publisher=Міністерство розвитку громад та територій України; Товариство дослідників України |editor-last=Ostapenko |editor-first=Pavlo (Павло Остапенко) |edition=2nd |location=Київ |language=uk |script-title=uk:Атлас адміністративно-територіального устрою України: Новий районний поділ та територіальні громади: 2020}}&lt;/ref&gt; 

Pärast [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]] 2022. aasta 24. veebruaril kontrollib rajooni [[Venemaa]] okupatsioonivõim [[Luhanski Rahvavabariik|Luhanski Rahvavabariigi]] nime all.&lt;ref&gt;{{Cite news |date=2020-07-18 |script-title=uk:Про утворення та ліквідацію районів. Постанова Верховної Ради України № 807-ІХ. |language=uk |url=http://www.golos.com.ua/article/333466 |access-date=2020-10-03 |script-website=uk:Голос України}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2020-07-17 |script-title=uk:Нові райони: карти + склад |url=https://www.minregion.gov.ua/press/news/novi-rajony-karty-sklad/ |access-date=2022-04-15 |language=uk |script-website=uk:Міністерство розвитку громад та територій України}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{Viited}}

{{koord|NS=48.966667|EW=39.416667|tüüp=haldus2|piirkond=UA}}

[[Kategooria:Luhanski oblasti rajoonid]]</text>
      <sha1>gnxel31a9sibumnzdkkkss5bj2htmg1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bad Boy Records</title>
    <ns>0</ns>
    <id>658043</id>
    <revision>
      <id>7184893</id>
      <parentid>7164926</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:08:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184893</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5560" sha1="5fpao7ixkxbt498juitdq26wafef6en" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
{{Ettevõte
| nimi = Bad Boy Records
| logo = 
| tüüp = 
| börsil = 
| asutamisaeg = 1993; 30 aastat tagasi
| lõpetatud = 
| asutaja = [[Sean Combs|Sean Combs (Puffy)]]
| peakorter = 1710 Broadway Fl 2, [[New York]], [[New Yorgi osariik]], 10019, Ameerika Ühendriigid
| piirkond = 
| võtmeisikud = 
| valdkonnad = {{hlist|[[hiphop]]|[[Rütm ja bluus|R&amp;B]]|[[Popmuusika|popp]]|[[Rokkmuusika|rokk]]}}
| tooted = 
| teenused = 
| käive = 
| tegevuskasum = 
| puhaskasum = 
| vara = 
| omakapital = 
| omanik = 
| töötajaid = 
| emafirma = {{Plainlist|
* Bertelsmann Music Group (1993–2002) 
* Universal Music Group (2003–2005; 2009–2015)
* Warner Music Group (2005–2009)
* Sony Music (2015–praeguseni)}}
| allüksused = 
| tütarfirmad = 
| tunnuslause = &quot;CAN'T STOP WON'T STOP&quot;
| kodulehekülg = 
| märkused = 
}}
'''Bad Boy Records''' (või '''Bad Boy Entertainment''') on Ameerika Ühendriikide plaadifirma, mille asutas [[1993]]. aastal räppar Sean Combs (Puffy). See tegutseb [[Epic Records]]i allüksusena, mis on omakorda [[Sony Music Entertainment]]i üks allüksustest. See on olnud koduks paljudele artistidele, sealhulgas [[Machine Gun Kelly (räppar)|Machine Gun Kelly]], [[Craig Mack]], [[the Notorious B.I.G.]], [[Faith Evans]], [[112 (bänd)|112]], [[Total (bänd)|Total]], [[the LOX]], [[Mase]], [[Shyne]] ja [[Carl Thomas]]. Hiilgeajal oli Bad Boy väärtuseks 100 miljonit USA dollarit.

==Ajalugu==
===Algusaeg===
Pärast seda, kui Sean Combs oli saanud palgata praktikandist värbamisjuhiks [[Uptown Records]]is, vallandati ta 1993. aastal [[Andre Harrell]]i poolt. Samal aastal asutas ta omaenda plaadifirma Bad Boy Records. Plaadifirma esimene väljaanne oli &quot;[[Flava in Ya Ear]]&quot; [[Craig Mack]]i poolt, millele järgnes peagi Macki debüütalbum &quot;[[Project Funk da World]]&quot; 1994. aastal. Veel samal aastal tulid välja &quot;Juicy&quot; ja &quot;[[Ready to Die]]&quot;, mis on [[the Notorious B.I.G.]]'i (tuntud ka kui Biggie Smalls) esisingel ja debüütalbum. Kui Macki albumist sai [[Kuldplaat|kuldalbum]], siis &quot;Ready to Die'st&quot; sai mitmekordne [[Plaatinaplaat|plaatinaalbum]]. Olles 1995. aastal muusika edetabelite tipus, sai B.I.G-st üks tollaseid oma žanri suurnimesid ja ka Bad Boy suurim staar. 1995. aastal jätkas plaadifirma oma edu veel, plaatina väljaannetega [[Total (bänd)|Total]]i ja [[Faith Evans]]i poolt. Samal ajal värbas plaadifirma ka palju kohapealseid [[laulukirjutaja]]id/[[muusikaprodutsent]]e, nende hulgas [[Easy Mo Bee]], [[Chucky Thompson]] ja [[D-Dot]], kellest kõik olid vägagi tähtsad, produtseerides mitmeid selle aja tähtsamaid Bad Boy väljaandeid.

==Tuntud artistid==

===Praegused===
{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Artist
! Lepingu sõlmimise aasta
! Bad Boy kaudu välja antud albumid
|-
|[[Sean Combs|Puff Daddy]]
| Asutaja (1993)
|5
|-
|[[Janelle Monáe]] 
|2007
|3
|-
|[[Machine Gun Kelly (räppar)|Machine Gun Kelly]] 
|2011
|6
|-
|[[Bow Wow]]
|2015
|ainult mänedžerileping
|-
|[[Quincy(laulja)|Quincy]]
|2016
|
|-

|}

===Endised===
{{Div col|colwidth=18em}}
*[[The Notorious B.I.G.]] (surnud) (1993–1997)
*[[French Montana]] (2012–2022)
*[[Craig Mack]] (surnud) (1993–1995)
*[[Faith Evans]] (1994–2004)
*[[Total (bänd)|Total]] (1994–2000)
*[[112 (bänd)|112]] (1995–2005)
*[[Mase]] (1996–2000; 2003–2006)
*[[Mario Winans]] (2001–2008)
*[[The Lox]] (1996–1999)
*[[Black Rob]] (surnud) (1996–2010)
*[[Jordan McCoy]]
*[[Carl Thomas]] (1997–2005)
*[[Shyne]] (1998–2001)
*[[Dream]]
*[[G. Dep]] (vangis) (1999–2005)
*[[Loon]] (2001–2006)
*[[Da Band]] (2002–2004)
*[[Fuzzbubble]]
*[[8Ball &amp; MJG]] (2002–2008)
*[[Boyz n da Hood]] (2004–2008)
*[[Cheri Dennis]] (2000–2009)
*[[Kalenna Harper]]
*[[New Edition]] (2003–2006)
*[[Red Café]]
*[[B5(bänd)|B5]] (2004–2008)
*[[Yung Joc]] (2004–2009)
*[[Dirty Money]]
*[[Gorilla Zoe]]
*[[Danity Kane]]
*[[King Los]]
*[[Day26]]
*[[Elephant Man]] (2006–2009)
*[[Donnie Klang]]
*[[Foxy Brown]]
*[[Cassie Ventura|Cassie]]
*[[Pitbull]] (2006–2007)
{{Div col end}}


==The Hitmen==
{{Infokast muusik
| nimi = The Htimen
| pilt = 
| pildiallkiri = 
| pildi_suurus = 
| horisontaalne = 
| taust = grupp_või_bänd
| alias = 
| päritolu = 
| stiil = 
| tegev = 
| plaadifirma = 
| seotud_esitajad = 
| url = 
| koosseis = {{Plainlist|
*[[Sean Combs]]
*[[Ryan Leslie]]
*[[Kanye West|Ye]]
*[[Mario Winans|Mario &quot;Yellowman&quot; Winans]]
*[[D-Dot|Deric &quot;D-Dot&quot; Angelettie]]
*[[Ron &quot;Amen-Ra&quot; Lawrence]]
*[[Rashad Smith]]
*[[Younglord|Richard &quot;Younglord&quot; Frierson]]
*[[Daven &quot;Prestige&quot; Vanderpool]]
*[[Carlos Broady|Carlos &quot;Six July&quot; Broady]]
*[[Sean C|Delano &quot;Sean C&quot; Matthews]]
*[[Levar Coppin|Levar &quot;LV&quot; Coppin]]
*[[Harve Pierre|Harve &quot;Joe Hooker&quot; Pierre]]
*[[Tony Dofat]]
*[[Klepto|Craig &quot;Klepto&quot; Tucker]]
*[[Stevie J]]
*[[Yogi]]
*[[J-Dub|Jeffrey Walker (J-Dub)]]
*[[Nashiem Myrick]]}}
| endised_liikmed = {{Plainlist|
*[[Andreao Heard|Andraeo &quot;Fanatic&quot; Heard]]
*[[Anthony Dent]]
*[[Jack Knight]]
*[[Easy Mo Bee]]
*[[Kelly Price]]
*[[Rob Holladay]]
*[[Chucky Thompson]] (surnud)
*[[Andre Ashford]]
*[[Jesse West]]
*[[EZ Elpee]]
*[[Kory Harper]]
*[[Coptic|Eric Matlock (Coptic)]]
*[[Prince Charles Alexander]]}}
}}
The Hitmen on Bad Boy Recordsi produktsioonimeeskonna nimi. Kollektiiv koosneb mitmest tuntud produtsendist ja muusikust, kes töötavad üksinda või koos Combsiga komponeerides lugusid nii Bad Boy enda artistidele kui ka artistidele väljaspool plaadifirmat.

2015. aasta 20. augustil teatati, et Kanye West ühines ka The Hitmeniga.

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide plaadifirmad]]</text>
      <sha1>5fpao7ixkxbt498juitdq26wafef6en</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Daniil Tarassov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>658422</id>
    <revision>
      <id>7184855</id>
      <parentid>6943265</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T22:53:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Urjalan Kakko</username>
        <id>232367</id>
      </contributor>
      <origin>7184855</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="665" sha1="lo4xjkmwr5l2r7hjkf0zppjnsev5hcr" xml:space="preserve">[[Pilt:Daniil Tarasov 30-11-19 9.jpg|pisi|Daniil Tarassov (2019)]]

'''Daniil Vadimovitš Tarassov''' ([[vene keel]]es Даниил Вадимович Тарасов; (sündinud [[27. märts]]il [[1999]] [[Novokuznetsk]]is, [[Venemaa]]l) on Venemaa [[jäähokimängija]], kes mängib [[väravavaht (jäähoki)|väravavahina]] [[NHL]]-i klubis [[Columbus Blue Jackets]].

== Välislingid ==
* [https://www.nhl.com/player/daniil-tarasov-8480193 Daniil Tarasov NHL.com lehel]

{{Columbus Blue Jacketsi mängijad}}

{{JÄRJESTA:Tarassov, Daniil}}
[[Kategooria:Venemaa jäähokiväravavahid]]
[[Kategooria:Columbus Blue Jacketsi mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1999]]</text>
      <sha1>lo4xjkmwr5l2r7hjkf0zppjnsev5hcr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Przemyśli maakond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>660972</id>
    <revision>
      <id>7184822</id>
      <parentid>7128741</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T21:47:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7184822</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1473" sha1="cgpq76an1rx15y21zvb7wvofk4hunvu" xml:space="preserve">{{Provints
| nimi = Przemyśli maakond
| nimi1_keel = poola | nimi1 = powiat przemyski
| lipp = POL_powiat_przemyski_flag.svg
| lipu_link = Przemyśli maakonna lipp
| vapp = POL_powiat_przemyski_COA.svg
| vapi_link = Przemyśli maakonna vapp
| pindala = 1213,73
| elanikke = 
| elanikke_seis = 
| elanikke_viide = 
| keskuse_nimi = [[Przemyśl]]
| asendikaardi_pilt = PPA_podkarpackie_przemyski.svg
| osm = pind
}}
'''Przemyśli maakond''' ([[poola keel|poola]] ''powiat przemyski'') on 2. järgu haldusüksus ([[maakond (Poola)|maakond]]) [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonna]] idaosas. Piirneb idas ja kagus [[Ukraina]]ga. Maakonna keskus asub [[Przemyśl]]i linnas, mis maakonda ei kuulu.

Przemyśli maakond moodustati [[1945]]. aastal.

Przemyśli maakond likvideeriti [[1975]]. aastal, kuid taastati haldusreformi käigus [[1999]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20230904132811/http://www.infopolska.com.pl/polska/wojewodztwo_podkarpackie_9,powiat_przemyski_207 Powiat przemyski - Informacje] Info-Polska. Vaadatud 8. septembril 2023&lt;/ref&gt;

== Haldusjaotus ==
Maakonna ainus linn on [[Dubiecko]].

Przemyśli maakonnas on kümme valda:
*[[Bircza vald]]
*[[Dubiecko vald]]
*[[Fredropoli vald]]
*[[Krasiczyni vald]]
*[[Krzywcza vald]]
*[[Medyka vald]]
*[[Orły vald]]
*[[Przemyśli vald]]
*[[Stubno vald]]
*[[Żurawica vald]]

== Viited ==
{{viited}}

{{Podkarpacie vojevoodkond}}

[[Kategooria:Podkarpacie vojevoodkonna maakonnad]]</text>
      <sha1>cgpq76an1rx15y21zvb7wvofk4hunvu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Przeworski maakond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>661014</id>
    <revision>
      <id>7184823</id>
      <parentid>7128742</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T21:49:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7184823</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1266" sha1="kj1kzwin4qwxw90ezl582u4aoah6rvh" xml:space="preserve">{{Provints
| nimi = Przeworski maakond
| nimi1_keel = poola | nimi1 = powiat przeworski
| lipp = 
| lipu_link = 
| vapp = POL_powiat_przeworski_COA.svg
| vapi_link = Przeworski maakonna vapp
| pindala = 698,35
| elanikke = 
| elanikke_seis = 
| elanikke_viide = 
| keskuse_nimi = [[Przeworsk]]
| asendikaardi_pilt = PPA_podkarpackie_przeworski.svg
| osm = pind
}}
'''Przeworski maakond''' ([[poola keel|poola]] ''powiat przeworski'') on 2. järgu haldusüksus ([[maakond (Poola)|maakond]]) [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]]. Maakonna keskus asub [[Przeworsk]]i linnas.

Przeworski maakond on moodustatud [[1999]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20241205152904/http://www.infopolska.com.pl/polska/wojewodztwo_podkarpackie_9,powiat_przeworski_208 Powiat przeworski - Informacje]Info-Polska. Vaadatud 10. septembril 2023&lt;/ref&gt;  

== Haldusjaotus ==
Maakonnas on kolm linna: [[Kańczuga]], [[Przeworsk]] ja [[Sieniawa]].

Przeworski maakonnas on kaheksa valda:
*[[Adamówka vald]]
*[[Gaći vald]]
*[[Jawornik Polski vald]]
*[[Kańczuga vald]]
*[[Przeworski vald]]
*[[Sieniawa vald]]
*[[Zarzecze vald]]
*[[Tryńcza vald]]

== Viited ==
{{viited}}

{{Podkarpacie vojevoodkond}}

[[Kategooria:Podkarpacie vojevoodkonna maakonnad]]</text>
      <sha1>kj1kzwin4qwxw90ezl582u4aoah6rvh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Álvaro Martín</title>
    <ns>0</ns>
    <id>661015</id>
    <revision>
      <id>7184559</id>
      <parentid>7129835</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T14:47:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <origin>7184559</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4968" sha1="sqnyl4rpusht07olntqu3jqf3qm1ugy" xml:space="preserve">{{Sportlane
| nimi = Álvaro Rafael Martín Uriol
| pilt = AlvaroMartinUriol 1.JPG
| pildisuurus = 220px
| pildiallkiri = Martín 2015. aasta [[Võistkondlikud käimise Euroopa meistrivõistlused|Võistkondlikel käimise Euroopa meistrivõistlustel]]
| riik = Hispaania
| sünniaeg = {{süv|1994|6|18}}
| sünnikoht = [[Llerena]]
| surmaaeg  = 
| surmakoht =  
| pikkus = 179 cm 
| kaal = 63 kg
| spordiklubi = 
| treener = 
| medalid =
{{MedalOlümpia}}
{{Kuldmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Käimise segateatevõistlus (42,195 km)|Segateatevõistlus]]}}
{{Pronksmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|20 km]]}}
{{Olümpia2|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023 Budapest]]|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|20 km]]}}
{{Kuldmedal|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023 Budapest]]|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine|35 km]]}}
{{Olümpia2|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018 Berliin]]|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|20 km]]}}
{{Kuldmedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022 München]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|20 km]]}}
}} 
'''Álvaro Rafael Martín Uriol''' (sündinud 18. juunil 1994 [[Badajozi provints]]is [[Llerena]]s) on [[Hispaania]] [[Käimine|käija]]. 

Tema sportlike saavutuste hulka kuuluvad kaks maailmameistritiitlit [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023. aasta maailmameistrivõistlustelt]] [[Budapest]]ist, kus ta võitis kuldmedali nii [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|20 km]] ja [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine|35 km]] distantsil.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-08-24 |pealkiri=Hispaania käijad tegid MM-il puhta töö |url=https://sport.err.ee/1609074656/hispaania-kaijad-tegid-mm-il-puhta-too |vaadatud=2026-04-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Samuti on ta kahekordne Euroopa meister, võites kuldmedali [[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Berliin]]is [[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|20 km]] ja [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022. aastal]] [[München]]is samuti [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|20 km distantsil]].

[[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is võitis ta koos [[María Pérez (käija)|María Péreziga]] segateatevõistluses kuldmedali&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-08-07 |pealkiri=Uue olümpiaala esimene kuldmedal rändas Hispaaniasse |url=https://sport.err.ee/1609418506/uue-olumpiaala-esimene-kuldmedal-randas-hispaaniasse |vaadatud=2026-04-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; ning individuaalses arvestuses pronksmedali.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Olympedia – Álvaro Martín |url=https://www.olympedia.org/athletes/120061 |vaadatud=2026-04-12 |väljaanne=www.olympedia.org}}&lt;/ref&gt; Kokku osales ta neljadel olümpiamängudel: [[2012. aasta suveolümpiamängud]]el katkestas ta 20 km käimises, [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el saavutas samal distantsil 22. koha, [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el oli ta 4.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-09-11 |pealkiri=Pariisi olümpiavõitja tegi tippspordiga lõpparve |url=https://sport.err.ee/1609450676/pariisi-olumpiavoitja-tegi-tippspordiga-lopparve |vaadatud=2026-04-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Pärast 2024. aasta olümpiamänge teatas ta sportlaskarjääri lõpetamisest.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=World and Olympic champion Martín retires {{!}} NEWS {{!}} World Athletics |url=https://worldathletics.org/news/news/alvaro-martin-retires |vaadatud=2026-04-12 |väljaanne=worldathletics.org}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

==Välislingid==
* [https://worldathletics.org/athletes/_/14410246 Álvaro Martín [[World Athletics]] veebilehel]
* [https://olympics.com/en/athletes/alvaro-martin Álvaro Martín [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|ROK-i]] veebilehel]
* [https://www.olympedia.org/athletes/120061 Álvaro Martín Olympedia veebilehel]
* [https://web.coe.es/COE/bd_perso.nsf/2012FDeportistaN3?OpenForm&amp;query=9399*&amp;DEPORTISTA=6488* Álvaro Martín Hispaania olümpiakomitee veebilehel]

{{Maailmameistrid meeste 20 km käimises}}
{{JÄRJESTA:Martín, Álvaro}} 
[[Kategooria:Hispaania kergejõustiklased‎]] 
[[Kategooria:Käijad]] 
[[Kategooria:Sündinud 1994]]</text>
      <sha1>sqnyl4rpusht07olntqu3jqf3qm1ugy</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184576</id>
      <parentid>7184559</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T14:56:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <origin>7184576</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5020" sha1="d1ac67bxnx98c8lc902e28dfupmql3b" xml:space="preserve">{{Sportlane
| nimi = Álvaro Rafael Martín Uriol
| pilt = AlvaroMartinUriol 1.JPG
| pildisuurus = 220px
| pildiallkiri = Martín 2015. aasta [[Võistkondlikud käimise Euroopa meistrivõistlused|Võistkondlikel käimise Euroopa meistrivõistlustel]]
| riik = Hispaania
| sünniaeg = {{süv|1994|6|18}}
| sünnikoht = [[Llerena]]
| surmaaeg  = 
| surmakoht =  
| pikkus = 179 cm 
| kaal = 63 kg
| spordiklubi = 
| treener = 
| medalid =
{{MedalOlümpia}}
{{Kuldmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Käimise segateatevõistlus (42,195 km)|Segateatevõistlus]]}}
{{Pronksmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|20 km]]}}
{{Olümpia2|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023 Budapest]]|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|20 km]]}}
{{Kuldmedal|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023 Budapest]]|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine|35 km]]}}
{{Olümpia2|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018 Berliin]]|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|20 km]]}}
{{Kuldmedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022 München]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|20 km]]}}
}} 
'''Álvaro Rafael Martín Uriol''' (sündinud 18. juunil 1994 [[Badajozi provints]]is [[Llerena]]s) on [[Hispaania]] [[Käimine|käija]]. 

Tema sportlike saavutuste hulka kuuluvad kaks maailmameistritiitlit [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023. aasta maailmameistrivõistlustelt]] [[Budapest]]ist, kus ta võitis kuldmedali nii [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|20 km]] ja [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine|35 km]] distantsil.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-08-24 |pealkiri=Hispaania käijad tegid MM-il puhta töö |url=https://sport.err.ee/1609074656/hispaania-kaijad-tegid-mm-il-puhta-too |vaadatud=2026-04-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Samuti on ta kahekordne Euroopa meister, võites kuldmedali [[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Berliin]]is [[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|20 km]] ja [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022. aastal]] [[München]]is samuti [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|20 km distantsil]].

[[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is võitis ta koos [[María Pérez (käija)|María Péreziga]] segateatevõistluses kuldmedali&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-08-07 |pealkiri=Uue olümpiaala esimene kuldmedal rändas Hispaaniasse |url=https://sport.err.ee/1609418506/uue-olumpiaala-esimene-kuldmedal-randas-hispaaniasse |vaadatud=2026-04-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; ning individuaalses arvestuses pronksmedali.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Olympedia – Álvaro Martín |url=https://www.olympedia.org/athletes/120061 |vaadatud=2026-04-12 |väljaanne=www.olympedia.org}}&lt;/ref&gt; Kokku osales ta neljadel olümpiamängudel: [[2012. aasta suveolümpiamängud]]el katkestas ta 20 km käimises, [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el saavutas samal distantsil 22. koha, [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el oli ta 4.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-09-11 |pealkiri=Pariisi olümpiavõitja tegi tippspordiga lõpparve |url=https://sport.err.ee/1609450676/pariisi-olumpiavoitja-tegi-tippspordiga-lopparve |vaadatud=2026-04-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Pärast 2024. aasta olümpiamänge teatas ta sportlaskarjääri lõpetamisest.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=World and Olympic champion Martín retires {{!}} NEWS {{!}} World Athletics |url=https://worldathletics.org/news/news/alvaro-martin-retires |vaadatud=2026-04-12 |väljaanne=worldathletics.org}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

==Välislingid==
* [https://worldathletics.org/athletes/_/14410246 Álvaro Martín [[World Athletics]] veebilehel]
* [https://olympics.com/en/athletes/alvaro-martin Álvaro Martín [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|ROK-i]] veebilehel]
* [https://www.olympedia.org/athletes/120061 Álvaro Martín Olympedia veebilehel]
* [https://web.coe.es/COE/bd_perso.nsf/2012FDeportistaN3?OpenForm&amp;query=9399*&amp;DEPORTISTA=6488* Álvaro Martín Hispaania olümpiakomitee veebilehel]

{{Maailmameistrid meeste 20 km käimises}}
{{Maailmameistrid meeste 35 km ja 50 km käimises}}
{{JÄRJESTA:Martín, Álvaro}} 
[[Kategooria:Hispaania kergejõustiklased‎]] 
[[Kategooria:Käijad]] 
[[Kategooria:Sündinud 1994]]</text>
      <sha1>d1ac67bxnx98c8lc902e28dfupmql3b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Proszowice maakond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>661090</id>
    <revision>
      <id>7184804</id>
      <parentid>6780224</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T21:24:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7184804</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1405" sha1="sjdi3v2jorp0f4hugagk46uyt2xejrd" xml:space="preserve">{{Provints
| nimi = Proszowice maakond
| nimi1_keel = poola | nimi1 = powiat proszowicki
| lipp = POL powiat proszowicki flag.svg
| lipu_link = Proszowice maakonna lipp
| vapp = POL_powiat_proszowicki_COA.svg
| vapi_link = Proszowice maakonna vapp
| pindala = 414,57
| elanikke = 
| elanikke_seis = 
| elanikke_viide = 
| keskuse_nimi = [[Proszowice]]
| asendikaardi_pilt = POL_powiat_proszowicki_on_voivodship_map.svg
| osm = pind
}}
'''Proszowice maakond''' ([[poola keel|poola]] ''powiat proszowicki'') on 2. järgu haldusüksus ([[maakond (Poola)|maakond]]) [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonna]] põhjaosas. Maakonna keskus asub [[Proszowice]] linnas.

Proszowice maakond moodustati [[1954]]. aastal. [[1975]]. aastal maakond likvideeriti, kuid taastati [[1999]]. aastal haldusreformi käigus.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20231017142619/http://www.infopolska.com.pl/polska/wojewodztwo_malopolskie_6,powiat_proszowicki_131 Powiat proszowicki - Informacje] Info-Polska. Vaadatud 12. septembril 2023&lt;/ref&gt;

== Haldusjaotus ==
Maakonnas on kolm linna: [[Koszyce]], [[Nowe Brzesko]] ja [[Proszowice]].

Proszowice maakonmas on kuus valda:
*[[Koniusza vald]]
*[[Koszyce vald]]
*[[Nowe Brzesko vald]]
*[[Pałecznica vald]]
*[[Proszowice vald]]
*[[Radziemice vald]]

== Viited ==
{{viited}}

{{Väike-Poola vojevoodkond}}

[[Kategooria:Väike-Poola vojevoodkonna maakonnad]]</text>
      <sha1>sjdi3v2jorp0f4hugagk46uyt2xejrd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pruszkówi maakond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>661329</id>
    <revision>
      <id>7184817</id>
      <parentid>6616370</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T21:39:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7184817</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1546" sha1="lf59bqelwdeq3corairrluakripyjd7" xml:space="preserve">{{Provints
| nimi = Pruszkówi maakond
| nimi1_keel = poola | nimi1 = powiat pruszkowski
| lipp = POL_powiat_pruszkowski_flag.svg
| lipu_link = Pruszkówi maakonna lipp
| vapp = POL_powiat_pruszkowski_COA.svg
| vapi_link = Pruszkówi maakonna vapp
| pindala = 246,31
| elanikke = 
| elanikke_seis =
| elanikke_viide = 
| keskuse_nimi = [[Pruszków]]
| asendikaardi_pilt = Mazowsze_Pruszkowski.png
| osm = pind
}}
'''Pruszkówi maakond''' ([[poola keel|poola]] ''powiat pruszkowski'') on 2. järgu haldusüksus ([[maakond (Poola)|maakond]]) [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonna]] keskosas, [[Varssavi]]st edelas. Maakonna keskus asub [[Pruszków]]i linnas.

Pruszkówi maakond moodustati [[1999]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20220118154320/http://www.infopolska.com.pl/polska/wojewodztwo_mazowieckie_7,powiat_pruszkowski_162 Powiat pruszkowski - Informacje] Infopolska. Vaadatud 16. septembril 2023&lt;/ref&gt;

Pruszkówi maakond on kõige väiksema pindalaga ja kõige suurema asustustihedusega Poola maakond.&lt;ref&gt;[https://samorzad.gov.pl/web/powiat-pruszkowski/rys-historyczny  Powiat Pruszkowski. Rys historyczny] samorzad.gov.pl Vaadatud 16. september 2023&lt;/ref&gt;

== Haldusjaotus ==
Maakonnas on kolm linna: [[Brwinów]], [[Piastów]] ja [[Pruszków]].

Pruszkówi maakonnas on neli valda:
*[[Brwinówi vald]]
*[[Michałowice vald (Masoovia vojevoodkond)|Michałowice vald]]
*[[Nadarzyni vald]]
*[[Raszyni vald]]

== Viited ==
{{viited}}

{{Masoovia vojevoodkond}}

[[Kategooria:Masoovia vojevoodkonna maakonnad]]</text>
      <sha1>lf59bqelwdeq3corairrluakripyjd7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pułtuski maakond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>661331</id>
    <revision>
      <id>7184870</id>
      <parentid>6616371</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T00:18:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7184870</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1217" sha1="0g3wiwnxibi0dy4o2e45yli3fpane63" xml:space="preserve">{{Provints
| nimi = Pułtuski maakond
| nimi1_keel = poola | nimi1 = powiat pułtuski
| lipp = POL_powiat_pułtuski_flag.svg
| lipu_link = Pułtuski maakonna lipp
| vapp = POL_powiat_pułtuski_COA.svg
| vapi_link = Pułtuski maakonna vapp
| pindala = 828,63
| elanikke = 
| elanikke_seis =
| elanikke_viide = 
| keskuse_nimi = [[Pułtusk]]
| asendikaardi_pilt = Mazowsze_Pułtuski.png
| osm = pind
}}
'''Pułtuski maakond''' ([[poola keel|poola]] ''powiat pułtuski'') on 2. järgu haldusüksus ([[maakond (Poola)|maakond]]) [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonna]] keskosas. Maakonna keskus asub [[Pułtusk]]i linnas.

Pułtuski maakond moodustati [[1999]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20241127222646/http://www.infopolska.com.pl/polska/wojewodztwo_mazowieckie_7,powiat_pultuski_165 Powiat pułtuski - Informacje] Info-Polska. Vaadatud 16. septembril 2023&lt;/ref&gt;

== Haldusjaotus ==
Maakonna ainus linn on [[Pułtusk]].

Pułtuski maakonnas on seitse valda:
*[[Gzy vald]]
*[[Obryte vald]]
*[[Pokrzywnica vald]]
*[[Pułtuski vald]]
*[[Świercze vald]]
*[[Winnica vald]]
*[[Zatory vald]]

== Viited ==
{{viited}}

{{Masoovia vojevoodkond}}
[[Kategooria:Masoovia vojevoodkonna maakonnad]]</text>
      <sha1>0g3wiwnxibi0dy4o2e45yli3fpane63</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maria Kallastu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>663909</id>
    <revision>
      <id>7185090</id>
      <parentid>7123134</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T09:29:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>lisandusi</comment>
      <origin>7185090</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5070" sha1="0trjb7fby3wdddzfa14gor9xbxkfgup" xml:space="preserve">{{Infokast muusik
| nimi                = Maria Kallastu
| pilt                = 
| pildiallkiri        = 
| pildisuurus         = 
| horisontaalne       = 
| taust               = soolo_laulja
| sünninimi           = 
| alias               = 
| sünniaeg            = {{Sünniaeg|2000|3|31}}
| sünnikoht           = 
| surmaaeg            = 
| surmakoht           = 
| päritolu            = 
| pill                = 
| hääleliik           = 
| stiil               = [[hüperpopp]]&lt;ref name=&quot;Myyr&quot;&gt;{{Netviide |url=https://www.muurileht.ee/maria-kallastu-digipalavik-kurvad-uudised-2026/ |pealkiri=Maria Kallastu – Digipalavik (Kurvad Uudised, 2026) |aeg=aprill 2026 |autor=Kaspar Viilup |kasutatud=2. juuli 2026 |väljaanne=[[Müürileht]]}}&lt;/ref&gt;, [[RnB]]&lt;ref name=&quot;ERR&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609916144/maria-kallastu-praeguse-aja-noortel-pole-suurt-lootust-tuleviku-osas |pealkiri=Maria Kallastu: praeguse aja noortel pole suurt lootust tuleviku osas |autor=Kaspar Viilup |aeg=25. jaanuar 2026 |kasutatud=2. juuli 2026 |väljaandja=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;
| amet                = 
| tegev               = 2021–...&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120382161/nubluga-koos-tahesarasse-tousnud-lauljatar-maria-kallastu-pean-ka-ise-nuud-suuremalt-motlema |pealkiri=nubluga koos tähesärasse tõusnud lauljatar Maria Kallastu: pean ka ise nüüd suuremalt mõtlema |aeg=4. juuni 2025 |kasutatud=2. juuli 2026 |väljaanne=[[Kroonika]]}}&lt;/ref&gt;
| plaadifirma         = [[kurvad uudised records]]
| seotud_esitajad     = [[Boipepperoni]], [[Mattias Tirmaste]]
| url                 = 
| tähelepanuväärsed_pillid  = 
| autogramm           = 
}}
'''Maria Kallastu''' (stiliseerituna '''maria kallastu''', sündinud [[31. märts]]il [[2000]] [[Helsingi]]s) on eesti poplaulja.

== Haridus ==
Ta lõpetas 2019. aastal [[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium]]i. 

== Muusikuna ==
Kallastu esiksingel &quot;Curtains&quot; tuli välja 13. novembril 2021. aastal. 2023. aasta sügisel ilmus muusiku debüüt-[[Extended play|EP]] &quot;WHITENOISE&quot;.&lt;ref&gt;Tuuli Põhjakas. [https://kultuur.postimees.ee/7872762/kultuuris-kuum-tousev-taht-maria-kallastu-unistab-suurtest-lavadest Tõusev täht Maria Kallastu unistab suurtest lavadest]. Postimees, 10. oktoober 2023&lt;/ref&gt;

[[nublu (räppar)|Nublu]] ja Maria lugu &quot;push it&quot; kuulati ilmumise päeval, 31. mail 2024, voogedastusplatvormil [[Spotify]] 21 561 korda. See on uus tippmark, kuna ühtki kohalikku laulu pole varem esimesel päeval Eestis registreeritud Spotify kontodelt nii palju kordi veel kuulatud.&lt;ref&gt;[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120298047/nublu-uus-laul-tegi-spotifys-rekordi nublu uus laul tegi Spotifys rekordi]. Ekspress, 4. juuni 2024&lt;/ref&gt;

2025. aasta juunis avaldas ta loo &quot;amore tossico&quot;, mis kirjutati koos boipepperoni ja Mattias Tirmastega. 

== Diskograafia ==
{{Muusikute diskograafia|Esitaja=maria kallastu|EP=1|Singlid=13|Stuudio=1}}

=== Albumid ===
* &quot;DIGIPALAVIK&quot; (2026)

=== EP-d ===
* &quot;WHITENOISE&quot; (2023)

=== Singlid ===
* &quot;Curtains&quot; (2021)
* &quot;ONLY&quot; (2022)
* &quot;LOVE COLLECTION&quot; (koos Mattias Tirmastega; 2023)
* &quot;MAIKUUVIHMAD&quot; (koos EiK 2509 ja Mattias Tirmastega; 2023)
* &quot;PEACHES&quot; (2023)
* &quot;säran&quot; (koos boipepperoniga; 2024)
* &quot;Donna&quot; (koos [[Sander Mölder|Sander Mölderiga]]; 2024)
* &quot;push it&quot; (koos [[Nublu (räppar)|Nubluga]]; 2024)
* &quot;VARAHOMMIK&quot; (2024)
* &quot;amore tossico&quot; (2025)
* &quot;DDG&quot; (2025)
* &quot;hüsteeria&quot; (2026)
* &quot;UUESTI&quot; (2026)

== Isiklikku ==
Tema isa on dirigent ja helilooja [[Andrus Kallastu]] ning ema on ooperilaulja [[Kai Kallastu]].&lt;ref&gt;[https://parnu.postimees.ee/6736629/ 19aastane Maria Kallastu: Loodan jõuda sinnani, et olen enda üle uhke]. [[Pärnu Postimees]], 24. juuli 2019&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==
Maria Kallastu ja Nublu laul &quot;push it&quot; võitis 2024. aastal [[Raadio 2]] aastahiti konkursi, kogudes 9014 häält.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-12-27 |pealkiri=Galerii: Raadio 2 aastahitt 2024 on Nublu ja Maria Kallastu &quot;Push it&quot; |url=https://menu.err.ee/1609561354/galerii-raadio-2-aastahitt-2024-on-nublu-ja-maria-kallastu-push-it |vaadatud=2024-12-28 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Ta võitis koos Nubluga lauluga &quot;push it&quot; 2025. aasta [[Eesti Muusikaauhindade gala]]l kaks auhinda: aasta muusikavideo ja aasta laul.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-01-30 |pealkiri=Galerii: Eesti Muusikaauhindadel võidutsesid Nublu ning 5miinust ja Puuluup |url=https://kultuur.err.ee/1609591139/galerii-eesti-muusikaauhindadel-voidutsesid-nublu-ning-5miinust-ja-puuluup |vaadatud=2025-01-31 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Samuti oli ta nomineeritud aasta naisartisti auhinnale.

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* Kaspar Viilup (25. jaanuar 2026). ''[https://kultuur.err.ee/1609916144/maria-kallastu-praeguse-aja-noortel-pole-suurt-lootust-tuleviku-osas Maria Kallastu: praeguse aja noortel pole suurt lootust tuleviku osas]''. ERR.

{{JÄRJESTA:Kallastu, Maria}}
[[Kategooria:Eesti muusikud]]
[[Kategooria:Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 2000]]</text>
      <sha1>0trjb7fby3wdddzfa14gor9xbxkfgup</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185091</id>
      <parentid>7185090</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T09:30:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7185091</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5093" sha1="8zkk7hyu42835xo4hzz8d8vyq3r77pc" xml:space="preserve">{{Infokast muusik
| nimi                = Maria Kallastu
| pilt                = 
| pildiallkiri        = 
| pildisuurus         = 
| horisontaalne       = 
| taust               = soolo_laulja
| sünninimi           = 
| alias               = 
| sünniaeg            = {{Sünniaeg|2000|3|31}}
| sünnikoht           = [[Helsingi]], [[Soome]]
| surmaaeg            = 
| surmakoht           = 
| päritolu            = 
| pill                = 
| hääleliik           = 
| stiil               = [[hüperpopp]]&lt;ref name=&quot;Myyr&quot;&gt;{{Netviide |url=https://www.muurileht.ee/maria-kallastu-digipalavik-kurvad-uudised-2026/ |pealkiri=Maria Kallastu – Digipalavik (Kurvad Uudised, 2026) |aeg=aprill 2026 |autor=Kaspar Viilup |kasutatud=2. juuli 2026 |väljaanne=[[Müürileht]]}}&lt;/ref&gt;, [[RnB]]&lt;ref name=&quot;ERR&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609916144/maria-kallastu-praeguse-aja-noortel-pole-suurt-lootust-tuleviku-osas |pealkiri=Maria Kallastu: praeguse aja noortel pole suurt lootust tuleviku osas |autor=Kaspar Viilup |aeg=25. jaanuar 2026 |kasutatud=2. juuli 2026 |väljaandja=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;
| amet                = 
| tegev               = 2021–...&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120382161/nubluga-koos-tahesarasse-tousnud-lauljatar-maria-kallastu-pean-ka-ise-nuud-suuremalt-motlema |pealkiri=nubluga koos tähesärasse tõusnud lauljatar Maria Kallastu: pean ka ise nüüd suuremalt mõtlema |aeg=4. juuni 2025 |kasutatud=2. juuli 2026 |väljaanne=[[Kroonika]]}}&lt;/ref&gt;
| plaadifirma         = [[kurvad uudised records]]
| seotud_esitajad     = [[Boipepperoni]], [[Mattias Tirmaste]]
| url                 = 
| tähelepanuväärsed_pillid  = 
| autogramm           = 
}}
'''Maria Kallastu''' (stiliseerituna '''maria kallastu''', sündinud [[31. märts]]il [[2000]] [[Helsingi]]s) on eesti poplaulja.

== Haridus ==
Ta lõpetas 2019. aastal [[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium]]i. 

== Muusikuna ==
Kallastu esiksingel &quot;Curtains&quot; tuli välja 13. novembril 2021. aastal. 2023. aasta sügisel ilmus muusiku debüüt-[[Extended play|EP]] &quot;WHITENOISE&quot;.&lt;ref&gt;Tuuli Põhjakas. [https://kultuur.postimees.ee/7872762/kultuuris-kuum-tousev-taht-maria-kallastu-unistab-suurtest-lavadest Tõusev täht Maria Kallastu unistab suurtest lavadest]. Postimees, 10. oktoober 2023&lt;/ref&gt;

[[nublu (räppar)|Nublu]] ja Maria lugu &quot;push it&quot; kuulati ilmumise päeval, 31. mail 2024, voogedastusplatvormil [[Spotify]] 21 561 korda. See on uus tippmark, kuna ühtki kohalikku laulu pole varem esimesel päeval Eestis registreeritud Spotify kontodelt nii palju kordi veel kuulatud.&lt;ref&gt;[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120298047/nublu-uus-laul-tegi-spotifys-rekordi nublu uus laul tegi Spotifys rekordi]. Ekspress, 4. juuni 2024&lt;/ref&gt;

2025. aasta juunis avaldas ta loo &quot;amore tossico&quot;, mis kirjutati koos boipepperoni ja Mattias Tirmastega. 

== Diskograafia ==
{{Muusikute diskograafia|Esitaja=maria kallastu|EP=1|Singlid=13|Stuudio=1}}

=== Albumid ===
* &quot;DIGIPALAVIK&quot; (2026)

=== EP-d ===
* &quot;WHITENOISE&quot; (2023)

=== Singlid ===
* &quot;Curtains&quot; (2021)
* &quot;ONLY&quot; (2022)
* &quot;LOVE COLLECTION&quot; (koos Mattias Tirmastega; 2023)
* &quot;MAIKUUVIHMAD&quot; (koos EiK 2509 ja Mattias Tirmastega; 2023)
* &quot;PEACHES&quot; (2023)
* &quot;säran&quot; (koos boipepperoniga; 2024)
* &quot;Donna&quot; (koos [[Sander Mölder|Sander Mölderiga]]; 2024)
* &quot;push it&quot; (koos [[Nublu (räppar)|Nubluga]]; 2024)
* &quot;VARAHOMMIK&quot; (2024)
* &quot;amore tossico&quot; (2025)
* &quot;DDG&quot; (2025)
* &quot;hüsteeria&quot; (2026)
* &quot;UUESTI&quot; (2026)

== Isiklikku ==
Tema isa on dirigent ja helilooja [[Andrus Kallastu]] ning ema on ooperilaulja [[Kai Kallastu]].&lt;ref&gt;[https://parnu.postimees.ee/6736629/ 19aastane Maria Kallastu: Loodan jõuda sinnani, et olen enda üle uhke]. [[Pärnu Postimees]], 24. juuli 2019&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==
Maria Kallastu ja Nublu laul &quot;push it&quot; võitis 2024. aastal [[Raadio 2]] aastahiti konkursi, kogudes 9014 häält.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-12-27 |pealkiri=Galerii: Raadio 2 aastahitt 2024 on Nublu ja Maria Kallastu &quot;Push it&quot; |url=https://menu.err.ee/1609561354/galerii-raadio-2-aastahitt-2024-on-nublu-ja-maria-kallastu-push-it |vaadatud=2024-12-28 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Ta võitis koos Nubluga lauluga &quot;push it&quot; 2025. aasta [[Eesti Muusikaauhindade gala]]l kaks auhinda: aasta muusikavideo ja aasta laul.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-01-30 |pealkiri=Galerii: Eesti Muusikaauhindadel võidutsesid Nublu ning 5miinust ja Puuluup |url=https://kultuur.err.ee/1609591139/galerii-eesti-muusikaauhindadel-voidutsesid-nublu-ning-5miinust-ja-puuluup |vaadatud=2025-01-31 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Samuti oli ta nomineeritud aasta naisartisti auhinnale.

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* Kaspar Viilup (25. jaanuar 2026). ''[https://kultuur.err.ee/1609916144/maria-kallastu-praeguse-aja-noortel-pole-suurt-lootust-tuleviku-osas Maria Kallastu: praeguse aja noortel pole suurt lootust tuleviku osas]''. ERR.

{{JÄRJESTA:Kallastu, Maria}}
[[Kategooria:Eesti muusikud]]
[[Kategooria:Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 2000]]</text>
      <sha1>8zkk7hyu42835xo4hzz8d8vyq3r77pc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Putler</title>
    <ns>0</ns>
    <id>666532</id>
    <revision>
      <id>7184868</id>
      <parentid>7043114</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T00:05:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7184868</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16597" sha1="ih8labbxl8mhyp36jxe4ik7yl66na5h" xml:space="preserve">'''Putler''' ([[vene keel]]es Путлер), mõnikord laiendatud ka kui '''Vladolf Putler'''&lt;ref&gt;{{cite news|language=pl|url=https://glos24.pl/wideo-vladolf-putler-austriacy-kpia-z-prezydenta-rosji |title=[WIDEO] Vladolf Putler? Austriacy kpią z prezydenta Rosji|author=Katarzyna Jamróz|work=głos24|date=7 March 2022|accessdate=15 March 2022}}&lt;/ref&gt; (Владольф Путлер&lt;ref&gt;{{cite news|location=[[Ukraine]]|language=ru|url=https://glavnoe.ua/news/n286360 |title=Российский бизнесмен о Путине: гэбэшное чмо с пустыми рыбьими глазами|work=Главред|date=10 November 2015|accessdate=15 March 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news|location=[[Ukraine]]|language=ru|url=https://glavnoe.ua/news/n286360 |title=Слава Рабинович: Как и когда совершат в Кремле &quot;дворцовый переворот&quot;?|work=Главное|date=13 October 2016|accessdate=15 March 2022}}&lt;/ref&gt;), on halvustav [[neologism]] ja [[portmanteau]], mis tekkis [[Vladimir Putin]]i ja [[Adolf Hitler]]i nimede liitmisel.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite journal|last=Kabanova|first=Irina|year=2016|editor-last=Zhigalev|editor-first=Boris|title=Интертекстуальный Статус Аллюзивных Включений в Медийном Дискурсе|trans-title=Intertextual Status of Allusion in Mass Media Discourse|url=http://www.lunn.ru/sites/default/files/media/upr_NIR/vestnik/vestnik_33_2016.pdf#page=31|journal=Vestnik of Nizhny Novgorod Linguistics University|language=ru|publisher=[[N. A. Dobrolyubova State Linguistic University of Nizhny Novgorod]]|issue=33|pages=31–39}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Gorban'|first=V|date=9 July 2015|orig-year=2014|title=Креативний Потенціал Антропонімів у Політичному Дискурсі (Мінливість vs Стійкість)|trans-title=Creative Potential of Anthroponyms in Political Discourse (Variability vs Stability)|url=http://slovzbir.onu.edu.ua/article/view/131797|journal=Слов'янський збірник|language=ru|publisher=[[Odessa University]]|issue=18|pages=20–28}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Ratajczyk|first=Krystyna|date=2013|title=Семантика контаминированных образований в языке российских и польских СМИ|trans-title=The semantics of contaminated structures in the language of Russian and Polish media|url=http://cejsh.icm.edu.pl/cejsh/element/bwmeta1.element.hdl_11089_4059|journal=Acta Universitatis Lodziensis. Folia Linguistica Rossica|language=ru|publisher=[[University of Łódź]]|volume=09|issn=2353-9623|via=The Central European Journal of Social Sciences and Humanities}}&lt;/ref&gt; Kasutatakse sageli loosungis &quot;Putler Kaput!&quot; (saksa: Putler kaputt!; vene: Путлер Капут!, sõna-sõnalt &quot;Putler katki!&quot;) Putini vastaste inimeste poolt,&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Tempest|first=Richard|date=2 July 2016|title=The Charismatic Body Politics of President Putin|url=https://doi.org/10.1080/15377857.2016.1151105|journal=Journal of Political Marketing|volume=15|issue=2–3|pages=101–119|doi=10.1080/15377857.2016.1151105|s2cid=151773571|issn=1537-7857}}&lt;/ref&gt; on terminil negatiivne varjund.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Cite journal|last=Steksova|first=Tatyana|year=2012|title=Словотворчество как проявление политических пристрастий|trans-title=Word formation as a manifestation of political passions|url=https://cyberleninka.ru/article/n/slovotvorchestvo-kak-proyavlenie-politicheskih-pristrastiy|journal=Сибирский филологический журнал|language=ru|issue=4|pages=204|issn=1813-7083|via=[[CyberLeninka]]}}&lt;/ref&gt;

==Sõna päritolu==
Vene keeleteadlase [[Boriss ŠSharifullin]]i sõnul tekkis sõna &quot;Putler&quot; Venemaal.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Sharifullin|first=Boris|year=2016|title=Ономастические Игры в Российских Информационно Психологических Войнах|trans-title=Onomastig Games in Russian Information Warfare|url=https://cyberleninka.ru/article/n/onomasticheskie-igry-v-rossiyskih-informatsionno-psihologicheskih-voynah/viewer|journal=Ecology of Language and Communicative Practice|language=ru|publisher=[[Siberian Federal University]]|publication-place=[[Krasnoyarsk]]|volume=1|pages=4|issn=2311-3499|via=[[CyberLeninka]]}}&lt;/ref&gt; Prantsuse ajaloolase [[Marlène Laruelle]]'i sõnul oli selle sõna loojaks Ukraina ajakirjandus.&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Laruelle|first=Marlene|title=Is Russia Fascist?|chapter-url=https://www.degruyter.com/document/doi/10.1515/9781501754159-002/html|chapter=Introduction: Russia and the Symbolic Landscape of Fascism|date=22 March 2021|publisher=[[Cornell University Press]]|pages=1–9|isbn=978-1-5017-5415-9|doi=10.1515/9781501754159-002|s2cid=243064016 |author-link=Marlène Laruelle}}&lt;/ref&gt;

==Sõna kasutamine==
Sõna &quot;Putler&quot; sai [[Venemaa]] ja [[Ukraina]] opositsiooni seas levinud.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Gaufman|first=Elizaveta|year=2018|orig-year=2017|title=The Post-Trauma of the Great Patriotic War in Russia|url=https://www.digitalicons.org/wp-content/uploads/2018/05/DI18_3_Gaufman.pdf|journal=Studies in Russian, Eurasian and Central European New Media|issue=18|pages=36|access-date=2023-12-12|archive-date=2022-01-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20220127165821/https://www.digitalicons.org/wp-content/uploads/2018/05/DI18_3_Gaufman.pdf|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; Saksakõlalise loosungi Putler Kaputt kasutamine [[Venelased|venelaste]] poolt kujutab endast erilise mängupositsioonina keelevahetust, tekitades niimoodi efekti, et neid sõnu kasutab välisvaatleja, kasutades siiski venelastele arusaadavaid sõnu.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Fedorova|first=Ludmila|date=2 April 2014|title=Языковой ландшафт: город и толпа|trans-title=Linguistic Landscape: City and Crowd|url=https://cyberleninka.ru/article/n/yazykovoy-landshaft-gorod-i-tolpa/viewer|access-date=29 March 2021|publisher=[[Russian State University for the Humanities]]|page=78|language=ru|via=[[CyberLeninka]]}}&lt;/ref&gt;

===Vene siseriiklik protestiliikumine===
Loosung tõi Venemaal 2009. aastal tuntust ja juriidilisi probleeme. 31. jaanuaril 2009 Vladivostokis [[Venemaa Föderatsiooni Kommunistliku Partei]] korraldatud miitingul osaleja kandis plakati &quot;Putler kaput!&quot; Miiting oli suunatud kasutatud autode impordi uute tollimaksude vastu. Vladivostoki prokuratuur esitas partei piirkondlikule komiteele selle plakati kohta hoiatuse.&lt;ref&gt;{{Cite web|date=3 April 2009|title=Путлер вне закона|trans-title=Putler is outlawed|url=https://expert.ru/2009/04/3/proc_put/|access-date=29 March 2021|website=[[Expert (magazine)|Expert]]|language=ru}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Cite web|last=Potsar|first=Anna|date=21 December 2014|title=Главные слова и фразы жителей России в 2014 году|trans-title=The main words and phrases of the inhabitants of Russia in 2014|url=https://www.dp.ru/a/2014/12/19/Slovarnij_zapas__2014|access-date=29 March 2021|website=[[Delovoy Peterburg]]|language=ru}}&lt;/ref&gt; Piirkondlik komitee reageeris sellele, avaldades oma veebisaidil järgmise teksti:&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Cite news|last=Chernyshev|first=Alexey|date=3 April 2009|title=Фамилия Путлер признана экстремистской|language=ru|trans-title=Surname Putler recognized as extremist|work=[[Kommersant]]|url=https://www.kommersant.ru/doc/1148472|access-date=29 March 2021}}&lt;/ref&gt; 

{{Tsitaat|Selle loosungi autor pidas silmas konkreetset autoäriga tegelevat isikut nimega Putler, kes lõppes tänu välismaiste autode tollimaksude tõstmisele: selle asjaolu tõttu kaotas ta töö ja seega sissetulekust, millega ta elas oma suurt perekonda. Tema, nagu tuhanded teised piirkonna elanikud, kavatseb Primorjest lahkuda, kus on lihtsalt võimatu elada ja töötada.}}

2009. aasta aprillis keelati loosung ametlikult.&lt;ref&gt;{{Cite web|date=6 April 2009|title=Vladivostok Officials Ban 'Putler Kaput' Slogan|url=https://www.rferl.org/a/Vladivostok_Officials_Ban_Putler_Kaput_Slogan/1603277.html|access-date=29 March 2021|website=[[Radio Free Europe/Radio Liberty]]}}&lt;/ref&gt; [[Venemaa Föderatsiooni justiitsministeerium]]i kohtuekspertiisi laboratooriumi Primorskõ hinnangul on loosungil &quot;ilmne emotsionaalne hinnang [[Vladimir Putin|Putin V. V.]] kui riigivõimu esindaja isiksusele või tegevusele ning see on oma olemuselt solvav.&quot;&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Loosungit &quot;Putler Kaput&quot; kasutati ka opositsiooni meeleavaldustel [[Moskva]]s seoses 4. detsembri [[2011. aasta Venemaa parlamendivalimised|2011. aasta riigiduuma]] ja [[2012. aasta Venemaa presidendivalimised|2012. aasta presidendivalimistega]].&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Mikhalkova|first=Elena|year=2012|title=Дискурсивные особенности текстов плакатов на митингах оппозиции в Москве, проведенных в связи с выборами в Государственную думу РФ 4 декабря 2011 г. И выборами Президента РФ 4 марта 2012 г|trans-title=Aspects of Discourse, Found in the Texts of Posters at Meetings Held in Moscow Over the Elections to State Duma (4 December 2012) and Presidential Elections (4 March 2012)|url=https://cyberleninka.ru/article/n/diskursivnye-osobennosti-tekstov-plakatov-na-mitingah-oppozitsii-v-moskve-provedennyh-v-svyazi-s-vyborami-v-gosudarstvennuyu-dumu-rf-4|journal=Политическая лингвистика|publication-place=[[Tyumen]]|volume=2|issue=40|pages=129|issn=1999-2629|via=[[CyberLeninka]]}}&lt;/ref&gt;

===Pärast 2014. aastat===
[[File:Vova Putler la-la-la.JPG|alt=Erakonna Ukraina platvormi &quot;Sobor&quot; 2014. aasta valimisplakat Kiievis. Pildiallkiri ütleb: &quot;Rehv põles ja Vova Putler la-la-la&quot;.|pisi|[[Kiievis]] erakonna [[Ukraina platvorm &quot;Sobor&quot;]] 2014. aasta valimisplakat.&lt;ref&gt;{{Cite web|date=27 May 2014|title=&quot;Креативная&quot; агитация перед выборами: Дарт Вейдер, Богиня, &quot;пЫжиты по-новому&quot; и &quot;ла-ла-ла&quot;|trans-title=&quot;Creative&quot; campaigning before the elections: Darth Vader, the Goddess, &quot;new ways&quot; and &quot;la-la-la&quot;|url=https://tsn.ua/ru/foto/kreativnaya-agitaciya-pered-vyborami-dart-veyder-boginya-pyzhity-po-novomu-i-la-la-la-368145.html|access-date=9 August 2021|website=tsn.ua|publisher=[[1+1 Media Group]]|language=ru}}&lt;/ref&gt; Pildiallkiri ütleb: &quot;Rehv põles ja Vova Putler [[Putin – huilo|la-la-la]]&quot;.]]

Selle halvustava sõna populaarsus kasvas 2014. aastal. Pärast [[Krimmi annekteerimine|Krimmi annekteerimist Venemaa poolt]] esitati see konkursile &quot;Aasta sõna 2014&quot;&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Shmeleva|first=Elena|year=2015|title=Интернет-коммуникация: новые тенденции в русском словообразовании|trans-title=Internet Communication: New Trends in Russian Word Formation|url=https://cyberleninka.ru/article/n/internet-kommunikatsiya-novye-tendentsii-v-russkom-slovoobrazovanii|journal=Верхневолжский филологический вестник|language=ru|issue=2|pages=46–52 |issn=2499-9679|via=[[CyberLeninka]]}}&lt;/ref&gt;, mida mõned poliitikud, publitsistid ja ajakirjanikud võrdlesid Austria [[anšluss]]iga 1938. aastal. mille [[Natsi-Saksamaa]] vallandas [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Cite news|last=McCoy|first=Terrence|date=23 April 2014|title=Here's 'Putler:' The mash-up image of Putin and Hitler sweeping Ukraine|newspaper=[[The Washington Post]]|url=https://www.washingtonpost.com/news/morning-mix/wp/2014/04/23/heres-putler-the-mash-up-image-of-putin-and-hitler-sweeping-ukraine/|access-date=29 March 2021|issn=0190-8286}}&lt;/ref&gt; [[The Washington Post]] tsiteeris mitmeid selliseid avaldusi ja avaldas fotod [[Ukraina]] protestijatest, kellel on plakatid tekstiga &quot;Putler – käed eemale Ukrainast&quot; ja &quot;Putler Kaput!&quot; ja karikatuursed joonistused, mis ühendavad [[Vladimir Putin]]i ja [[Adolf Hitler]]i äratuntavaid näojooni.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Mitmed vene keeleteadlased leidsid, et see väljaanne kujundab lugejates Putinist sihilikult negatiivset kuvandit.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Morozova|first=Oksana|year=2014|title=Формирование образа России в условиях политической напряженности (на материале американской прессы)|trans-title=Creating the Image of Russia in Political Tension Conditions (Based on American Press)|url=https://cyberleninka.ru/article/n/formirovanie-obraza-rossii-v-usloviyah-politicheskoy-napryazhennosti-na-materiale-amerikanskoy-pressy|journal=Известия Саратовского университета. Новая серия. Серия Филология. Журналистика|language=ru|publisher=[[Saratov State University]]|volume=14|issue=4|pages=113|issn=1817-7115|via=[[CyberLeninka]]}}&lt;/ref&gt;{{efn|Putinisse suhtumist kujundav fraas oli eelkõige ütlus &quot;Nad kutsuvad seda &quot;Putleriks&quot;. Ja jah, see näeb natuke jube välja&quot;, milles sõna &quot;jube&quot; on mõeldud lugeja emotsionaalse reaktsiooni suurendamiseks.}}

[[Courthouse News Service]] märgib, et hüüdnimi &quot;Putler&quot; on osa [[Ukraina propaganda]]st.&lt;ref&gt;{{Cite web |last=Burdeau |first=Cain |date=2022-04-26 |title=Russia warns of World War III, West boosts arms to Ukraine |url=https://www.courthousenews.com/russia-warns-of-world-war-iii-west-boosts-arms-to-ukraine/ |website=[[Courthouse News Service]]}}&lt;/ref&gt;

Ajakirjanik Rodger Jonesi sõnul oli viide &quot;Putler&quot; &quot;prominentne&quot; 2014. aastal [[Washington]]is Vene saatkonna ees toimunud protestide ajal.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Jones|first=Rodger|date=3 March 2014|title=Putin is 'Putler' to parts of Eastern Europe|url=https://www.dallasnews.com/opinion/2014/03/03/putin-is-putler-to-parts-of-eastern-europe/|access-date=29 March 2021|website=[[The Dallas Morning News]]}}&lt;/ref&gt;

2014. aasta juulis, pärast [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|jalgpalli maailmameistrivõistluste]] fotode ilmumist, kus [[Vladimir Putin]] ja [[Saksamaa kantsler]] [[Angela Merkel]] istusid kõrvuti ja vaatasid selle finaalmängu, ilmusid selle foto kohta sotsiaalvõrgustikesse kommentaarid, mis kõlasid järgmiselt: &quot;Aitäh, proua Putler&quot; ([[saksa keel]]es Danke, Frau Putler). [[The Guardian]]i andmetel olid nende kommentaaride autorid ukrainlased, kes ei olnud rahul kantsleri seisukohaga seoses [[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõjaga]].&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Tsagolova|first=V.|year=2016|editor-last=Chudinov|editor-first=Anatoly|title=Прецедентные трансформы (на материале образа А. Меркель в СМИ)|trans-title=Precedent Transforms (based on the image of Angela Merkel in mass media)|url=http://politlinguist.ru/materials/conf/2016.pdf#page=208|access-date=29 March 2021|website=politlinguist.ru|page=208|language=ru|publication-place=[[Yekaterinburg]]|isbn=978-5-7186-0796-3}}&lt;/ref&gt;

Sõna &quot;Putler&quot; on sageli kasutatud akadeemilistes ja ajakirjanduslikes töödes, kui võrrelda venelaste ja ukrainlaste vastu solvavat kõnepruuki. Seda sõna kasutatakse tavaliselt koos eitavate verbidega, nagu &quot;rünnak&quot; ja &quot;sitad&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite book|last1=Knoblock|first1=Natalia|url=https://www.worldcat.org/oclc/1141994486|title=Language of conflict : discourses of the Ukrainian crisis|last2=Beliaeva|first2=Natalia|publisher=[[Bloomsbury Publishing]]|year=2020|isbn=978-1-350-09863-3|location=London, UK|pages=84|chapter=Blended names in the discussions of the Ukrainian crisis|oclc=1141994486}}&lt;/ref&gt;

Viited &quot;Putlerile&quot; on olnud tavaline nähtus rahvusvahelistel meeleavaldustel, mis vastasid Venemaa 2022. aasta sissetungi tegevusele Ukrainasse.&lt;ref&gt;{{cite web|last=Rodrigues|first=Charlene|title=In Pictures: Protesters worldwide rally against Russia's invasion of Ukraine|url=https://www.independent.co.uk/world/russia-invasion-ukraine-world-reaction-b2022595.html|work=The Independent|access-date=4 March 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220224212124/https://www.independent.co.uk/world/russia-invasion-ukraine-world-reaction-b2022595.html|archive-date=24 February 2022|language=English|date=24 February 2022}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
* [[Bunkernõ Ded]]
* [[Putin – huilo]]
* [[Putinism]]
* [[Rašism]]

==Märkused==
{{Märkused}}

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Vladimir Putin]]
[[Kategooria:Väljendid]]</text>
      <sha1>ih8labbxl8mhyp36jxe4ik7yl66na5h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Radulomycetaceae</title>
    <ns>0</ns>
    <id>667837</id>
    <revision>
      <id>7185054</id>
      <parentid>7134885</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T08:16:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7185054</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="677" sha1="ft597qbpu4wcjz66701hi1s6tq87hzy" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi = ''Radulomycetaceae''
| värvus = seened
| pilt           = Radulomyces confluens1.jpg
| pildi_seletus  = ''[[Radulomyces confluens]]''
| pildi_laius = 250px
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| selts          = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond       = '''''Radulomycetaceae''''' 
}}

'''''Radulomycetaceae''''' on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi kuuluv sugukond [[seened|seeni]].

==Perekondi==
*''[[Aphanobasidium]]''
*''[[Lepidomyces]]''
*''[[Radulomyces]]''

==Välislingid==
* {{elurikkus|761954}}

{{Pealkiri kaldkirjas}}
[[Kategooria:Radulomycetaceae| ]]</text>
      <sha1>ft597qbpu4wcjz66701hi1s6tq87hzy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Radulomyces</title>
    <ns>0</ns>
    <id>667838</id>
    <revision>
      <id>7185053</id>
      <parentid>7086752</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T08:15:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7185053</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="693" sha1="9jf0l5zi29oke33225ns7a8snqra11e" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi = ''Radulomyces''
| värvus = seened
| pilt           = Radulomyces confluens1.jpg
| pildi_seletus  = ''[[Radulomyces confluens]]''
| pildi_laius = 250px
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| selts          = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond       = ''[[Radulomycetaceae]]''
| perekond       = '''''Radulomyces'''''
}}

'''''Radulomyces''''' on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi kuuluv perekond [[seened|seeni]].

==Liike==
*''[[Radulomyces confluens]]''
*''[[Radulomyces molaris]]''

==Välislingid==
* {{elurikkus|128255}}

{{Pealkiri kaldkirjas}}
[[Kategooria:Radulomycetaceae]]</text>
      <sha1>9jf0l5zi29oke33225ns7a8snqra11e</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185055</id>
      <parentid>7185053</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T08:16:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7185055</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="748" sha1="s5lrlvr89wbf5vu7e5ruir1tzd6ic37" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi = ''Radulomyces''
| värvus = seened
| pilt           = Radulomyces confluens1.jpg
| pildi_seletus  = ''[[Radulomyces confluens]]''
| pildi_laius = 250px
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| selts          = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond       = ''[[Radulomycetaceae]]''
| perekond       = '''''Radulomyces'''''
}}

'''''Radulomyces''''' on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi kuuluv perekond [[seened|seeni]].

==Eesti liike==
*''[[Radulomyces confluens]]''

==Liike mujal==
*''[[Radulomyces copelandii]]''
*''[[Radulomyces molaris]]''

==Välislingid==
* {{elurikkus|128255}}

{{Pealkiri kaldkirjas}}
[[Kategooria:Radulomycetaceae]]</text>
      <sha1>s5lrlvr89wbf5vu7e5ruir1tzd6ic37</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Põhjamaade Veneetsia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>671308</id>
    <revision>
      <id>7184894</id>
      <parentid>7159861</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:10:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7184894</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="28987" sha1="ftl451tsyxb4luc4ujiep67tvbzy590" xml:space="preserve">'''Põhjamaade-Veneetsia''' on nimetus, mida on kasutatud mitmete [[Euroopa]] linnade kirjeldamiseks. Tavaliselt võrreldakse nn Põhjamaade Veneetsiaid [[Itaalia]] [[Veneetsia]]ga rohkete [[kanal]]ite tõttu. Näiteks [[Amsterdam]]i on nii kutsutud aastasadu, [[Eesti]] linnadest on Põhjamaade Veneetsiaks nimetatud [[Haapsalu]]. Aastal 1930 ilmus [[Tallinn]]as [[sakslased|saksa]] kirjaniku Rosa Kaulitz-Niedecki raamat &quot;Haapsalu – Põhjamaade Veneetsia&quot;.

==Loend==
Mõned linnad, mida on kutsutud Põhjamaade Veneetsiaks.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
! Linn !! Riik !! Foto !! Viited
|-
| [[Ålesund]] || [[Norra]] || [[File:Alesund, Norway.jpg|125px]] ||&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.travelwithamate.com/amazing-places-visit-norway/|title=Best places to go in Norway this year|date=January 17, 2012}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.outdoorphotographer.com/photo-contests/4th-annual-the-great-outdoors/entry/1574761-alesund-norway-the-venice-of-the-north/|title=Alesund, Norway-the Venice Of The North|access-date=2024-02-27|archive-date=2021-06-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20210608073232/https://www.outdoorphotographer.com/photo-contests/4th-annual-the-great-outdoors/entry/1574761-alesund-norway-the-venice-of-the-north/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Amiens]] || [[Prantsusmaa]] || [[File:Amiens quartier saint leu canaux 200503.jpg|125px]] ||&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.theguardian.com/travel/2002/aug/31/france.familyholidays.family|title=Light fantastic|date=August 31, 2002|website=the Guardian}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite book|url=https://books.google.com/books?id=5K_cAgAAQBAJ&amp;dq=%22venice+of+the+north+this+part+of+amiens%22&amp;pg=PT305|title=The Riches of France: A Shopping and Touring Guide to the French Provinces|first=Maribeth|last=Clemente|date=April 8, 2014|publisher=St. Martin's Publishing Group|isbn=9781466867871 |via=Google Books}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.u-picardie.fr/servlet/com.univ.collaboratif.utils.LectureFichiergw?ID_FICHIER=11170|title=Amiens. Focus on the city|access-date=2024-02-27|archive-date=2017-01-09|archive-url=https://web.archive.org/web/20170109113528/https://www.u-picardie.fr/servlet/com.univ.collaboratif.utils.LectureFichiergw?ID_FICHIER=11170|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.visit-amiens.com/accueil/bons_plans/flanerie_romantique_au_coeur_du_marche_de_noel_d_amiens|title=A romantic stroll through Amiens' Christmas Market|access-date=2017-01-09|archive-date=2018-01-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20180117011830/http://www.visit-amiens.com/accueil/bons_plans/flanerie_romantique_au_coeur_du_marche_de_noel_d_amiens|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Amsterdam]] || [[Holland]] || [[File:Amsterdam airphoto.jpg|125px]] ||&lt;ref&gt;{{cite web|url= http://www.amsterdamhotspots.nl/architecture.html|title= Amsterdamhotspots.nl|access-date= 2010-11-03|archive-url= https://web.archive.org/web/20070404161938/http://www.amsterdamhotspots.nl/architecture.html|archive-date= 2007-04-04|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|title=Amsterdam, the Venice of the North|url=http://one-europe.info/amsterdam-the-venice-of-the-north|archive-url=https://web.archive.org/web/20150821071954/http://one-europe.info/amsterdam-the-venice-of-the-north|url-status=dead|archive-date=21 August 2015|website=one-europe|publisher=OneEurope|access-date=14 August 2016}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|title=Amsterdam's Canals|url=http://www.aviewoncities.com/amsterdam/canals.htm|website=aviewoncities|publisher=www.aviewoncities.com|access-date=14 August 2016}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|title=Amsterdam Facts|url=http://amsterdamfaq.com/1/amsterdam|website=amsterdamfaq|publisher=AmsterdamFAQ.com.|access-date=14 August 2016|archive-date=2018-12-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20181225195509/http://amsterdamfaq.com/1/amsterdam|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|title=Amsterdam - &quot;Venice of the North&quot;|url=http://europecharm.com/amsterdam-venice-of-the-north/|website=europecharm|publisher=Felix Travel LLC|access-date=14 August 2016|archive-date=2018-12-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20181225195438/http://europecharm.com/amsterdam-venice-of-the-north/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Arendal]] || [[Norra]] || [[File:Pollen 3.jpg|125px]] ||&lt;ref&gt;[http://portal.onlinetraveltraining.com/Content/Images/Arendal.pdf Arendal]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.caribonigroup.com/en/projects/arendal-city/|title=Arendal City - Projects - Cariboni Group|website=www.caribonigroup.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.sorlandetguideservice.no/en/byvandring.html|title=Sørlandets Guideservice|website=www.sorlandetguideservice.no|access-date=2024-02-27|archive-date=2021-06-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20210608073244/http://www.sorlandetguideservice.no/en/byvandring.html|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Bamberg]] || [[Saksamaa]] || [[File:MK56579 Bamberg.jpg|125px]] ||&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.tripadvisor.de/Attraction_Review-g198395-d7033463-Reviews-Klein_Venedig-Bamberg_Upper_Franconia_Franconia_Bavaria.html|title = Klein Venedig (Bamberg) - Aktuelle 2022 - Lohnt es sich? (Mit fotos)}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://bamberg.bayern-online.de/die-stadt/sehenswuerdigkeiten/historische-bauwerke-und-plaetze/klein-venedig/|title = Klein Venedig in Bamberg &amp;#124; bayern-online.de}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Birmingham]] || [[Suurbritannia]] || [[File:Worchester &amp; Birmingham Canal from Broad Street towards NIA 130 C.jpg|125px]] ||&lt;ref&gt;{{cite news|url=http://metro.co.uk/2011/07/05/birmingham-voted-least-romantic-and-most-boring-city-in-europe-67061/ |title=Birmingham voted 'least romantic and most boring city in Europe' |publisher=metro.co.uk |date=2011-07-05 |access-date=2015-10-26}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Bourton-on-the-Water]] || [[Suurbritannia]] || [[File:Bourton on the Water Stevage.jpeg|125px]] ||&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.pkc.gov.uk/CHttpHandler.ashx%3Fid%3D11083%26p%3D0|title=Vision for water - rivers and burns - pools and lochs}}{{Dead link|date=March 2023 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://letstourengland.com/one-day-tour/|title=Custom Cotswold Tour, Private Cotswald Day Trip with Photographer driver guide Rob Little|access-date=2024-02-27|archive-date=2023-08-11|archive-url=https://web.archive.org/web/20230811013207/https://letstourengland.com/one-day-tour/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Brugge]] || [[Belgia]] || [[File:Bruges Canal Panorama.jpg|125px]] ||&lt;ref&gt;{{cite book |url=https://archive.org/details/spellflandersan00vosegoog |quote=bruges venice of the north. |title=The spell of Flanders |last=Vose |first=Edward Neville |year=1915 |publisher=The Page Company |chapter=How Bruges Became &quot;The Venice of the North&quot; |access-date=2010-11-03}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Bulandet]] ja [[Værlandet]] || [[Norra]] || [[File:Bulandet.jpg|125px]] ||&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.askvoll.no/caffeinekick/ck_getfile.php?id=31|title=Værlandet}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.askvoll.no/caffeinekick/ck_getfile.php?id=28|title=Bulandet}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |url=http://www.norske-bygdeopplevelser.no/island-jumping-at-the-fjord-coast |title=Island jumping at the Fjord coast |access-date=2017-01-09 |archive-date=2017-03-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170301144837/http://www.norske-bygdeopplevelser.no/island-jumping-at-the-fjord-coast |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://img6.custompublish.com/getfile.php/2548688.1866.uureqrvdcr/reiseguide?return=www.custompublish.com], [https://web.archive.org/web/20210608073243/https://www.fjordkysten.no/de/Articles/Cruise/Excursions1/Venice-of-the-North-Bulandet-and-Varlandet/], [https://web.archive.org/web/20220312044745/http://docplayer.me/3256024-Gulen-solund-hyllestad-askvoll-fjaler-gaular-jolster-forde-naustdal-flora-bremanger-fjordkysten-sunnfjord-reiseguide.html] Kayaking - Fjord Kysten]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.tourist-paradise.com/vacation-rentals/sogn-og-fjordane/r5927|title=Holiday Homes &amp; Apartments in Sogn og Fjordane from 38 €|website=www.tourist-paradise.com}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Bydgoszcz]] || [[Poola]] || [[File:Bdg nabrzezeplnBrdy 15 07-2013.jpg|125px]] ||&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://polonia.bydgoszcz.pl/swc/img/3.pdf|title=trasy turystyczne EN okladka przod - Polonia Bydgoszcz|access-date=2017-01-03|archive-date=2017-01-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20170104162424/http://polonia.bydgoszcz.pl/swc/img/3.pdf|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://agri.ankara.edu.tr/wp-content/uploads/sites/10/2016/02/Communication.2016.pdf |pealkiri=Invitation to Bydgoszcz |vaadatud=2024-02-27 |arhiivimisaeg=2021-08-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210830221940/http://www.agri.ankara.edu.tr/wp-content/uploads/sites/10/2016/02/Communication.2016.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Colmar]] || [[Prantsusmaa]] || [[File:Voyage11, Colmar, Petite Venise.jpg|125px]] ||&lt;ref&gt;{{Cite book|url=https://books.google.com/books?id=lr93DQAAQBAJ&amp;dq=%22colmar+that+splendid+venice+of+the+north%22&amp;pg=PT70|title=Wanderlust|first=Gordon|last=Wallace|date=8 November 2016 |publisher=Lulu.com|isbn=9781326849146 |via=Google Books}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;three&quot;&gt;{{Cite web |date=July 1, 2016 |title=Three Little Venices |url=https://www.europeisourplayground.com/travel/three-little-venices/}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Cork (linn)|Cork]] || [[Iirimaa]] || [[File:St.Patrick's Bridge.jpg|125px]] ||&lt;ref&gt;{{cite web| url = https://www.independent.ie/life/my-home-by-the-lee-navigating-irelands-venice-of-the-north-37112286.html| title = My home by the Lee: navigating Ireland's 'Venice of the North' - Independent.ie| date = 15 July 2018}} &lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.irishtimes.com/sponsored/life-sciences/cork-the-fillet-of-munster-and-the-world-1.4595164|title = Cork, the fillet of Munster, and the world| newspaper=[[The Irish Times]] }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Emden]] || [[Saksamaa]] || [[File:Flug Emden 2010 191.JPG|125px]] ||&lt;ref&gt;{{Cite web |url=http://www.refo500.nl/content/files/Files/RefoCities/Reformation_Faltblatt_dt-engl.pdf |title=Reformation Faltblatt |access-date=2017-01-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140810221359/http://www.refo500.nl/content/files/Files/RefoCities/Reformation_Faltblatt_dt-engl.pdf |archive-date=2014-08-10 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |url=https://ndsu-studyabroad.applicationgateway.com/_customtags/ct_FileRetrieve.cfm?File_ID=0603777673743F01707200050077091C0D09030F1A7B7077051C07057B757C0A00737B72060705017776 |title=University of Applied Sciences Emden/Leer |access-date=2017-01-09 |archive-date=2017-01-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170109114140/https://ndsu-studyabroad.applicationgateway.com/_customtags/ct_FileRetrieve.cfm?File_ID=0603777673743F01707200050077091C0D09030F1A7B7077051C07057B757C0A00737B72060705017776 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.novum-hotel.de/|title=Novum Hotel in Emden / Hinte - Ostfriesland|website=www.novum-hotel.de}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.goldener-adler-emden.de/joomla2.5/index.php/en/umgebung-2|title=Emden and region|access-date=2017-01-09|archive-date=2019-03-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20190330233237/https://www.goldener-adler-emden.de/joomla2.5/index.php/en/umgebung-2|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://masterbombercraig.wordpress.com/bombing-operations/7th-squadron-pathfinder-operations-september-44/|title=7th Sqdn Sorties Sep 44|date=August 14, 2015}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Friedrichstadt]] || [[Saksamaa]] || [[File:Friedrichsstadt.jpg|125px]] ||&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.landgasthof-tarp.de/engl/freig.htm|title=Landgasthof Tarp - Den Norden erleben|access-date=2017-01-09|archive-date=2018-10-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20181002175751/http://www.landgasthof-tarp.de/engl/freig.htm|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |url=https://intern.allsky.de/gallery.php?pid=208 |title=Friedrichstadt |access-date=2017-01-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170109184034/https://intern.allsky.de/gallery.php?pid=208 |archive-date=2017-01-09 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.getmyboat.com/boat-rental/Friedrichstadt--Schleswig-Holstein--Germany/|title=TOP 10 Friedrichstadt, Schleswig-Holstein Boat Rentals (with Reviews)|website=GetMyBoat.com}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Gdańsk]] || [[Poola]] || [[File:Casa de los Abades de Pelplin, Gdansk, Polonia, 2013-05-20, DD 03.jpg|125px]] ||&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.danzig-online.pl/dziel/gdanske.html|title=Freie Stadt Danzig|access-date=2017-01-09|archive-date=2017-06-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20170608035930/http://www.danzig-online.pl/dziel/gdanske.html|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.amadorbooks.com/books/evawar-s2.htm|title=Historic Photos from EVA'S WAR|website=www.amadorbooks.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.bbk.ac.uk/english/about-us/margery-in-dansk|title=Margery in Dańsk|access-date=2017-01-09|archive-date=2019-03-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20190330200215/http://www.bbk.ac.uk/english/about-us/margery-in-dansk|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Giethoorn]]  || [[Holland]] || [[File:Giethoorn Netherlands flckr01.jpg|125px]] ||&lt;ref&gt;{{cite web |title=About Giethoorn |url=https://giethoornvillage.com/about-giethoorn/ |publisher=GiethoornVillage.com |access-date=3 November 2021}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Glasgow]]-[[Maryhill]] || [[Suurbritannia]] || [[File:Canal - geograph.org.uk - 494264.jpg|125px]] ||&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.glasgowlive.co.uk/incoming/things-youll-only-know-you-11637114|title=Things you'll only know if you live in Maryhill|first=Rohese Devereux|last=Taylor|date=November 20, 2016|website=GlasgowLive}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://g2accountants.co.uk/accountants-by-area/glasgow-maryhill-accountants/ |pealkiri=Glasgow Maryhill Accountants |vaadatud=2024-02-27 |arhiivimisaeg=2019-03-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190330213751/http://g2accountants.co.uk/accountants-by-area/glasgow-maryhill-accountants/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://elmcip.net/creative-work/northern-venetians|title=Northern Venetians &amp;#124; ELMCIP|website=elmcip.net}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Haapsalu]] || [[Eesti]] || [[File:Haapsalu sadamad 2015.jpg|125px]] ||&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.estemb.or.jp/frontpage/news/newwin-middle50/aid-959 |pealkiri=European Commission - PRESS RELEASES - Press release |vaadatud=2024-02-27 |arhiivimisaeg=2018-01-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180117011826/http://www.estemb.or.jp/frontpage/news/newwin-middle50/aid-959 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.uefa.com/under19/news/0257-0deb4d0f57ec-3c30d41e9e7b-1000--haapsalu-stadium-haapsalu/|title=Haapsalu Stadium, Haapsalu|date=January 1, 2012|website=UEFA.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |url=http://reval.tours/tours/haapsalu-day-trip/ |title=Beauty and peace of small wooden town |access-date=2017-01-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170104162546/http://reval.tours/tours/haapsalu-day-trip/ |archive-date=2017-01-04 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Hamburg]] || [[Saksamaa]] || [[File:Alsterarkaden Hamburg 2009.JPG|125px]] ||&lt;ref&gt;{{cite news|url=http://travel.nytimes.com/frommers/travel/guides/europe/germany/hamburg/frm_hamburg_0101010001.html |title=Introduction to Hamburg |work=[[The New York Times]] |access-date=2010-12-07 |date=2006-11-20}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Henningsvær]] || [[Norra]] || [[File:Vågan Festvågtinden lub 2025-07-20 img05 Aussicht.jpg|125px]] ||&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/2003/06/15/magazine/norway-s-wild-western-isles.html|title=Norway's Wild Western Isles|first=Ken|last=Chowder|newspaper=The New York Times |date=June 15, 2003}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.henningsvar-rorbuer.no/en/info/about-henningsvaer|title=About Henningsvær|website=www.henningsvar-rorbuer.no}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Kalisz]] || [[Poola]] || [[File:Prosna center of Kalisz.jpg|125px]] ||&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.pope2016.com/en/poland/tourism/news,487846,kalisz--the-venice-of-the-north-.html|title=Kalisz – the Venice of the North}}{{Dead link|date=March 2023 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Kopenhaagen]] || [[Taani]] || [[File:Copenhagen Canal.jpg|125px]] ||&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.visitcopenhagen.com/sites/default/files/asp/visitcopenhagen/TravelTrade/PDF-filer/copenhagen_a_city_for_life_holiday_concept.pdf|title=COPENHAGEN - A CITY FOR LIFE|access-date=2017-01-03|archive-date=2015-10-10|archive-url=https://web.archive.org/web/20151010063700/http://www.visitcopenhagen.com/sites/default/files/asp/visitcopenhagen/TravelTrade/PDF-filer/copenhagen_a_city_for_life_holiday_concept.pdf|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.frugalandfriendly.com/copenhagen-guide/ |pealkiri=Copenhagen |vaadatud=2024-02-27 |arhiivimisaeg=2021-06-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210608073229/http://www.frugalandfriendly.com/copenhagen-guide/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://tranhuong102blog.wordpress.com/2015/07/01/copenhagen-venice-of-the-north-the-dance-of-colors-and-the-land-of-the-free/|title=Copenhagen, Venice of the North, the dance of colors and the land of the free!|date=July 1, 2015}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://travelguide.lufthansa.com/at/en/getpdf/copenhagen Copenhagen | Lufthansa ® Travel Guide]{{Dead link|date=March 2023 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Leeds]] || [[Suurbritannia]] || [[File:Aire Valley Marina (2317242702).jpg|125px]] || &lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://leeds-list.com/culture/activities/10-things-you-simply-have-to-do-in-leeds/|title=10 Things You Simply Have to Do in Leeds|access-date=2017-09-08|archive-date=2017-09-09|archive-url=https://web.archive.org/web/20170909052850/https://leeds-list.com/culture/activities/10-things-you-simply-have-to-do-in-leeds/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[London]]-[[Paddington, London|Paddington]] || [[Suurbritannia]] || [[File:Canal boat dock off Hormead Road - geograph.org.uk - 325893.jpg|125px]] ||&lt;ref name=&quot;three&quot; /&gt;
|-
| [[Lübeck]] || [[Saksamaa]] || [[File:South along canal with boat May 2002 - panoramio.jpg|125px]] ||&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.theguardian.com/travel/2001/dec/05/germany.shoppingtrips|title=Tinsel town|date=December 5, 2001|website=the Guardian}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Manchester]] || [[Suurbritannia]] || [[File:Canal Street in Manchester.jpg|125px]] ||&lt;ref&gt;[https://www.amazon.com/Venice-North-Manchester-Walk-Discovery/dp/0954166116], [http://dev.quabook.com/view?filename=%22venice.Of.The.North.%28manchester%3A.A.Walk.Of.Discovery%29%22.zip&amp;q=Venice+of+the+North+%28Manchester%3A+A+Walk+of+Discovery%29&amp;group=b72K7&amp;source=twig-text-rewrite-tagger-d1910-6&amp;t=435885], [http://www.find-more-books.com/book/isbn/0954166116.html] Venice of the North (Manchester: A Walk of Discovery)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://makingmanchester.com/2016/01/09/the-venice-of-the-north/|title=The Venice of the North|date=January 9, 2016}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.manchestereveningnews.co.uk/news/greater-manchester-news/manchester-canals-venice-of-north-10670677|title=Manchester - Venice of the North: How canals helped make our city and are key to its booming future|first=Lynn|last=Pegler|date=January 9, 2016|website=Manchester Evening News}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Papenburg]] || [[Saksamaa]] || [[File:Papenburg Hauptkanal l.JPG|125px]] ||&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.strassenkatalog.de/panoramio/_papenburg-das_venedig_des_nordens_papenburg-the_venice_of_the_north,90737661.html|title=Papenburg - das Venedig des Nordens ... Papenburg - the Venice of the North|website=www.strassenkatalog.de|access-date=2024-02-27|archive-date=2021-06-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20210608073238/https://www.strassenkatalog.de/panoramio/_papenburg-das_venedig_des_nordens_papenburg-the_venice_of_the_north,90737661.html|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.mecklenburger-radtour.de/en/trips/reise/detail/deutschhollaendische_fehnroute.html|title=Radtour Deutsch Holländische Fehnroute|access-date=2017-01-09|archive-date=2020-08-09|archive-url=https://web.archive.org/web/20200809114005/https://www.mecklenburger-radtour.de/en/trips/reise/detail/deutschhollaendische_fehnroute.html|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://87.237.213.17/region.php?var1=tyskland_27_2_2855525_Papenburg_-108598708.jpg_108598708_8285512_500_281_moorteufelchen_Papenburg%20ist%20das%20Venedig%20des%20Nordens!%20Papenburg%20is%20the%20Venice%20of%20the%20North!|title=Tyskland - Papenburg - Papenburg ist das Venedig des Nordens! Papenburg is the Venice of the North!|access-date=2019-04-23|archive-date=2017-01-09|archive-url=https://web.archive.org/web/20170109114225/http://87.237.213.17/region.php?var1=tyskland_27_2_2855525_Papenburg_-108598708.jpg_108598708_8285512_500_281_moorteufelchen_Papenburg%20ist%20das%20Venedig%20des%20Nordens!%20Papenburg%20is%20the%20Venice%20of%20the%20North!|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Passau]] || [[Saksamaa]] || [[File:Passau, Veste Niederhaus (8484647412).jpg|125px]] ||&lt;ref&gt;{{Cite web |url=http://newscentral.exsees.com/item/cdacfd781375a3d89e3be2d4625c2f42-b34d66cb5e4cb1b7f9efeeadd0e10006 |title=How many pipes in that organ? — Passau, Germany |access-date=2017-01-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170109113956/http://newscentral.exsees.com/item/cdacfd781375a3d89e3be2d4625c2f42-b34d66cb5e4cb1b7f9efeeadd0e10006 |archive-date=2017-01-09 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.die-junge-donau.de/en/passauer-land|title=Regions &amp; landscapes - Junge Donau|access-date=2017-01-09|archive-date=2019-03-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20190330205341/http://www.die-junge-donau.de/en/passauer-land|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://web391.webbox240.server-home.org/index.php?id=104&amp;L=1|title=Austria Radreisen: Altmühl Valley and Danube|website=web391.webbox240.server-home.org}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://oeh.jku.at/sites/default/files/documents/pdfs/oehc_ausgabe_12_ss16_web.pdf|title=Unsere Kultur - unser Brauchtum|access-date=2017-01-09|archive-date=2021-08-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20210830222438/https://www.oeh.jku.at/sites/default/files/documents/pdfs/oehc_ausgabe_12_ss16_web.pdf|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Peterburi]] || [[Venemaa]] || [[File:4A7A3069 Moika, Saint Petersburg (35468573803).jpg|125px]] ||&lt;ref&gt;{{cite news|url=https://www.independent.co.uk/news/world/europe/st-petersburg-the-venice-of-the-north-gets-its-own-fleet-of-gondolas-733899.html |archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20220811/https://www.independent.co.uk/news/world/europe/st-petersburg-the-venice-of-the-north-gets-its-own-fleet-of-gondolas-733899.html |archive-date=2022-08-11 |url-access=subscription |url-status=live |title=St Petersburg, the 'Venice of the North', gets its own fleet of gondolas |publisher=Independent.co.uk |date=2004-06-29 |access-date=2010-12-07}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Rochdale]]
|[[Suurbritannia]]
|
|&lt;ref&gt;{{Cite web|title=Top architect dubs Rochdale the 'Venice of the North'|url=http://rochdaleonline.co.uk/news-features/2/news-headlines/123194/top-architect-dubs-rochdale-the-%E2%80%98venice-of-the-north%E2%80%99|access-date=2021-03-22|website=rochdaleonline.co.uk|archive-date=2021-06-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20210608073227/http://rochdaleonline.co.uk/news-features/2/news-headlines/123194/top-architect-dubs-rochdale-the-%E2%80%98venice-of-the-north%E2%80%99|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Schwerin]] || [[Saksamaa]] || [[File:Germany schwerin aerial view ArM.jpg|125px]] ||&lt;ref&gt;[http://en.schwerin.com/en/downloads/Citymap_Schwerin_EN.pdf Citymap - Schwerin]{{Kõdulink|aeg=märts 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.mytripjournal.com/travel-788682|title=Warnemunde - Berlin or Not? - Sep 2, 2014 - Berlin, Berlin, Germany|website=www.mytripjournal.com}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Skipton]] || [[Suurbritannia]] || [[File:Canal in Skipton 16.jpg|125px]] ||&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.thescarboroughnews.co.uk/whats-on/theatre-and-comedy/review-perfect-antidote-to-winter-gloom-1-1379453|title=REVIEW: Perfect antidote to winter gloom}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20190330221353/https://www.halifaxcourier.co.uk/news/yorkshire-vim-and-vigour-revives-farce-1-1974896], [https://www.theguardian.com/stage/2006/sep/03/theatre1], [http://www.manchestereveningnews.co.uk/whats-on/theatre-news/the-man-with-two-gaffers--the-lowry-1042902.amp] The Man with Two Gaffers&lt;/ref&gt;
|-
| [[Stockholm]]  || [[Rootsi]] || [[File:Stockholm aerial view.jpg|125px]] ||&lt;ref&gt;{{cite news |url=http://articles.cnn.com/2009-06-05/travel/stockholm.trip_1_gamla-stan-stockholm-visitors-board-stockholm-arlanda-airport?_s=PM:TRAVEL |title=Adventures in the 'Venice of the North' |publisher=CNN.com |date=2009-06-05 |access-date=2010-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120207120134/http://articles.cnn.com/2009-06-05/travel/stockholm.trip_1_gamla-stan-stockholm-visitors-board-stockholm-arlanda-airport?_s=PM:TRAVEL |archive-date=2012-02-07 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|last1=Short|first1=Laura|title=STOCKHOLM: VENICE OF THE NORTH|url=https://www.backroads.com/blog/stockholm-venice-of-the-north/|website=backroads.|date=15 June 2016|publisher=Backroads|access-date=14 August 2016}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|title=Stockholm, Sweden|url=http://www.educations.com/study-guides/europe/study-in-sweden/stockholm-6114|website=educations.com|publisher=Educations.com Media Group|access-date=14 August 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160820141854/http://www.educations.com/study-guides/europe/study-in-sweden/stockholm-6114|archive-date=2016-08-20|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|title=&quot;Stockholm - the Venice of the North&quot;|url=https://www.tripadvisor.com/ShowUserReviews-g189852-d2298827-r157703340-Stockholm_Canals-Stockholm.html|website=tripadvisor|publisher=TripAdvisor LLC|access-date=14 August 2016}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|title=Stockholm - The Venice of the North|url=http://www.sunexpress.com/en/-/679-stockholm-the-venice-of-the-north/|website=sunexpress|access-date=14 August 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160911051119/http://www.sunexpress.com/en/-/679-stockholm-the-venice-of-the-north/|archive-date=2016-09-11|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|title=Stockholm|url=http://instanerd.me/v/348|website=InstaNerd|access-date=14 August 2016|archive-date=2018-12-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20181225195502/http://instanerd.me/v/348|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Stralsund]] || [[Saksamaa]] || [[File:Stralsund, Badenbrücke (2005-03) by Klugschnacker in Wikipedia.jpg|125px]] ||&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.germanyfans.com/en/region/mecklenburg-western-pomerania-11/western-pomerania-mainland-51.html|title=Western Pomerania Mainland|access-date=2017-01-09|archive-date=2019-03-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20190330193219/http://www.germanyfans.com/en/region/mecklenburg-western-pomerania-11/western-pomerania-mainland-51.html|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://gutzeit-wismar.de/staedte_e.html|title=Tours to impressive towns in Northern Germany along the Baltic Sea|access-date=2017-01-09|archive-date=2017-01-09|archive-url=https://web.archive.org/web/20170109113448/http://gutzeit-wismar.de/staedte_e.html|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Strasbourg]] || [[Prantsusmaa]] || [[File:Strasbourg Petite France.jpg|125px]] ||&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.prodywood.com/wp-content/uploads/2016/07/alsace.pdf|title=Alsace-Lorraine / Champagne Ardenne}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.weather-wherever.co.uk/france/strasbourg_v33849/tourism/ |pealkiri=Visiting Strasbourg |vaadatud=2024-02-27 |arhiivimisaeg=2019-03-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190330193216/http://www.weather-wherever.co.uk/france/strasbourg_v33849/tourism/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Svolvær]] || [[Norra]] || [[File:Svolvaer, Lofoten, Norway.JPG|125px]] ||&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.alamy.com/stock-photo-norway-nordland-lofoten-islands-town-of-svolvaer-19319576.html|title=Norway, Nordland, Lofoten Islands, Town of Svolvaer Stock Photo - Alamy|first=Alamy|last=Limited|website=www.alamy.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.norwaytours.no/en/vacation-packages/self-drive-tours-in-norway/secrets-of-lofoten-islands-tour-sdn06/|title=www.norwaytours.no is parked|website=www.norwaytours.no}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Wrocław]] || [[Poola]] || [[File:Wroclaw - Ostrow Tumski.jpg|125px]] ||&lt;ref&gt;{{cite news|url=http://culture.pl/en/article/the-bridges-of-wroclaw-a-virtual-walk-across-the-venice-of-the-north |title=The Bridges of Wrocław: A Virtual Walk Across the Venice of the North |publisher=culture.pl |date=2014-12-08 |access-date=2010-12-07}}&lt;/ref&gt;
|}

==Vaata ka==
* [[Idamaade Veneetsia]]
* [[Väike-Veneetsia (täpsustus)]]
* [[Monasterevin]]
* [[Venezuela]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Linnade loendid]]
[[Kategooria:Veneetsia]]</text>
      <sha1>ftl451tsyxb4luc4ujiep67tvbzy590</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Radulomyces confluens</title>
    <ns>0</ns>
    <id>671998</id>
    <revision>
      <id>7185052</id>
      <parentid>7086753</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T08:15:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7185052</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="736" sha1="ioq2h1wrn1t2slpq2s3lbz2smra4ghc" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi = ''Radulomyces confluens''
| värvus = seened
| pilt           = Radulomyces confluens1.jpg
| pildi_seletus  = ''Radulomyces confluens''
| pildi_laius = 250px
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| selts          = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond       = ''[[Radulomycetaceae]]''
| perekond       = ''[[Radulomyces]]''
| liik           = '''''Radulomyces confluens'''''
}}

'''''Radulomyces confluens''''' on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi kuuluv liik [[seened|seeni]].

Seen võib kasvada nii murdunud okas- kui lehtpuul.

==Välislingid==
* {{elurikkus|171043}}

{{Pealkiri kaldkirjas}}
[[Kategooria:Radulomycetaceae]]</text>
      <sha1>ioq2h1wrn1t2slpq2s3lbz2smra4ghc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Erik Kivisüda</title>
    <ns>0</ns>
    <id>673605</id>
    <revision>
      <id>7184803</id>
      <parentid>6997391</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T21:23:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184803</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5701" sha1="p45z0x01590524cz3n4rohgg95dzotf" xml:space="preserve">{{filmi info
| pealkiri = &quot;Erik Kivisüda&quot;
| stsenaarium = [[Livia Ulman]]&lt;br&gt;[[Andris Feldmanis]]
| toimetaja = 
| kunstnik = [[Kari Kankaanpää]]&lt;br&gt;Audrey Hernu&lt;br&gt;Marie Janezic&lt;br&gt;Eva-Maria Gramakovski
| montaaž = Felix Sorger
| operaator = Alex Aach&lt;br&gt;Ivar Taim&lt;br&gt;Pelle Vellevoog
| helilooja = Kipras Mašanauskas&lt;br&gt;Mykyta Moiseiev&lt;br&gt;[[Renars Kaupers]]
| peaosades = Herman Avandi&lt;br&gt;Floriin Gussak
| filmistuudio = 
| jutustaja = 
| produtsent = [[Riina Sildos]]&lt;br&gt;Adrien Chef&lt;br&gt;Paul Thiltges
| režissöör = [[Ilmar Raag]]
| žanr = [[lastefilm]]
| pildiallkiri = 
| pildi suurus = 
| pilt = 
| originaalpealkiri = 
| levitaja = [[HeaFilm]]
| eelnev = 
| filmiveebi_id = 
| efis_id = 19150
| imdb_id = 20247118
| amg_id = 
| koduleht = 
| järgnev = 
| piletitulu = 
| tootja = [[Amrion]]&lt;br&gt;Paul Thiltges Distributions (Luksemburg)&lt;br&gt;Helsinki-Filmi (Soome)
| eelarve = 4,0 mln €&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1608810787/kriitik-erik-kivisuda-ehmatab-lapsed-ja-vanemad-nii-ara-et-nad-lihtsalt-peavad-sellest-raakima &quot;Erik Kivisüda&quot; ehmatab lapsed ja vanemad nii ära, et nad lihtsalt peavad sellest rääkima] kultuur.err.ee, 5. detsember 2022&lt;/ref&gt;
| keel = [[eesti keel|eesti]]
| riik = [[Eesti]]
| kestus = 105 minutit
| esilinastus = 02.10.2022, maailma esilinastus, Poznań, Poola
| aasta = 2022
| movies.ee_id = 
}}
'''&quot;Erik Kivisüda&quot;''' on [[2022]]. aasta oktoobris esilinastunud Eesti mängufilm, mis on loodud [[Sass Henno]] romaani &quot;Mereröövlimäng&quot; ainetel. 

== Filmist ==

Filmi peategelane on üksildane 11-aastane Erik, kes arvab, et tal on kivist süda. Poiss satub fantastilisele teekonnale Kahevahelmaailma ning ta saab teada, mis on sõpruse hind.

Eriku vanemad otsustavad kolida päranduseks saadud lossi, aga selle kõledad ruumid tekitavad poisis vastumeelsust. Üksi kodus olles tutvub ta Mariaga, kes elab koos isaga lossi tagatubades ja peab nüüd välja kolima. Maria jaoks on see vana maja üks ja ainus kodu, kust ta ei soovi lahkuda. Maria mõtleb olukorra päästmiseks välja plaani ja asub otsima oma kadunud ema, kelle on väidetavalt röövinud piraadid. Erik luurab Maria järele ning nad satuvad mereröövlite laevale. Lapsed leiavad laevalt professionaalse näitleja ja piraadiks muutunud ema, kes ei tunne Mariat ära. Kõik laeval viibijad on hoopis huvitatud pääsemisest peeglitagusesse maailma. Erik ja Maria põgenevad laevalt koos ema ja näitlejaga. Lossi naasmisel leiavad nad end olukorrast, kus on kaalul juba elu ja surm, ning otsustavaks saab sõprus.

== Osatäitjad == 
* Erik – Herman Avandi
* Maria – Florin Gussak
* Külmking – [[Juhan Ulfsak]]
* Kapten – [[Laura Peterson-Aardam]]
* Papa – Jules Werner
* Suuvooder – [[Kristjan Sarv]]
* Ema – [[Elina Pähklimägi]]
* Isa – [[Hendrik Toompere juunior juunior|Hendrik Toompere (jun jun)]]
* Armin – [[Anti Reinthal]]
* Versats – [[Renars Kaupers]]
* Volask – [[Nero Urke]]
* Vana vang – [[Andres Lepik]]
ja teised.

== Võttepaigad ==

Filmi välisvõtted toimusid [[Meysembourg]]i lossi juures ([[Luksemburg]]) ja [[Toila]] rannikul, sisevõtted merendus- ja vabaajakeskuses [[Haven Kakumäe]], Filmlandi stuudios [[Luksemburg]]is ja [[Meysembourgi loss]]is.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20240408151313/https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/19150/marksonad &quot;Erik Kivisüda&quot;. Märksõnad.] Eesti filmi andmebaas, 8. aprill 2023.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://menu.err.ee/1109645/tallinnas-algasid-filmi-erik-kivisuda-votted Tallinnas algasid filmi &quot;Erik Kivisüda&quot; võtted.] menu.err.ee, 6. juuli 2020.&lt;/ref&gt;

== Esilinastused ja vaatajate arv ==
* Festivalil: 02.10.2022, maailma esilinastus, Ale Kino!, Poznań, Poola
* Kinos: 05.12.2022, Eesti
* Kinos: 09.12.2022, kinodes üle Eesti
* Esimesel nädalavahetusel 5603 vaatajat
* Esimese nädalaga 8513 kinokülastust&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20240408151315/https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/19150/esilinastused &quot;Erik Kivisüda&quot;. Esilinastused.] Eesti filmi andmebaas, 8. aprill 2024.&lt;/ref&gt;

== Festivalid, osalemine ja nominatsioonid ==
*Osalemine, ALE KINO! – International Young Audience Film Festival ([[Poznań]], [[Poola]]), 2022
*Osalemine, Kesk- ja Ida-Euroopa filmide festival CINEAST (Luksemburg), 2022&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1608736033/ilmar-raagi-fantaasiafilm-erik-kivisuda-jouab-maailma-esilinastuseni Ilmar Raagi fantaasiafilm &quot;Erik Kivisüda&quot; jõuab maailma esilinastuseni.] kultuur.err.ee, 2. oktoober 2022.&lt;/ref&gt;
*Osalemine, PÖFF – [[Pimedate Ööde filmifestival]], noorte- ja lastefilmide festival Just Film (Tallinn, Eesti), 2022, lastefilmide võistlusprogramm
*Nominatsioon, EFTA – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]], 2023, stsenaristi kategoorias&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20240408151318/https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/19150/festivalid-ja-auhinnad &quot;Erik Kivisüda&quot;. Festivalid ja auhinnad.] Eesti filmi andmebaas, 8. aprill 2024.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Välislingid ==
*[https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/19150/videoklipid &quot;Erik Kivisüda&quot;.] Videoklipp.
*[https://www.imdb.com/title/tt20247118/ &quot;Erik Kivisüda&quot;.] IMDb.
*Johannes Lõhmus. [https://sirp.ee/s1-artiklid/film/ilmar-raagi-kahevahelmaailm/ Ilmar Raagi kahevahelmaailm.] [[Sirp]], 9. detsember 2022.
*Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/elu/1074001/kuidas-sai-sass-henno-lasteloost-uhke-film-erik-kivisuda Kuidas sai Sass Henno lasteloost uhke film &quot;Erik Kivisüda&quot;.] [[Õhtuleht]], 11. november 2022.
* Kaspar Viilup. [https://www.temuki.ee/archives/6961 Arabella kauge kuma.] [[Teater. Muusika. Kino]], jaanuar 2023.

[[Kategooria:Eesti filmid]]
[[Kategooria:2022. aasta filmid]]
[[Kategooria:Lastefilmid]]
[[Kategooria:Eesti lastefilmid]]</text>
      <sha1>p45z0x01590524cz3n4rohgg95dzotf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti Tulevikuerakond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>677390</id>
    <redirect title="Eesti Rahvusliberaalid – Vabaerakond" />
    <revision>
      <id>7184525</id>
      <parentid>6671739</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T13:03:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>EmausBot</username>
        <id>25097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Eesti Rahvusliberaalid – Vabaerakond]]</comment>
      <origin>7184525</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="49" sha1="f5jvzm4qfflvcilval5wvk13v2zuufk" xml:space="preserve">#suuna [[Eesti Rahvusliberaalid – Vabaerakond]]</text>
      <sha1>f5jvzm4qfflvcilval5wvk13v2zuufk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Eesti Tulevikuerakond</title>
    <ns>1</ns>
    <id>677391</id>
    <redirect title="Arutelu:Eesti Rahvusliberaalid – Vabaerakond" />
    <revision>
      <id>7184529</id>
      <parentid>6671741</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T13:04:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>EmausBot</username>
        <id>25097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Arutelu:Eesti Rahvusliberaalid – Vabaerakond]]</comment>
      <origin>7184529</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="57" sha1="3zkrcqekzpi5jhvtmv4i42ltdvxz8gb" xml:space="preserve">#suuna [[Arutelu:Eesti Rahvusliberaalid – Vabaerakond]]</text>
      <sha1>3zkrcqekzpi5jhvtmv4i42ltdvxz8gb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Machine Girl</title>
    <ns>0</ns>
    <id>682812</id>
    <revision>
      <id>7185073</id>
      <parentid>7178216</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T08:55:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37820-47</username>
        <id>232731</id>
      </contributor>
      <comment>Info</comment>
      <origin>7185073</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4270" sha1="gocsq92w2ruom6f41jueufzcqhg27ia" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2024|kuu=oktoober}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}}
{{Infokast muusik
| nimi = Machine Girl
| pilt = 
| päritolu = [[Long Island]], [[New York]], [[USA]]&lt;ref name=&quot;Machine Girl on Discogs&quot;&gt;[https://www.discogs.com/es/artist/3707279-Machine-Girl-2/ Machine Girl], ''Discogs''. Vaadatud 13. oktoober 2024.&lt;/ref&gt;
| stiil = • [[elektronmuusika]] • [[Hardcore (elektronmuusika žanr)|''hardcore'']] • ''[[breakcore]]'' • [[DnB]]
| tegev = 2012-praegu&lt;ref name=&quot;Machine Girl on Discogs&quot;/&gt;
| url = https://machin3gir1.com/
| koosseis = Matt Stephenson • Sean Kelly&lt;ref • Lucy Caputi name=&quot;Machine Girl&quot;&gt;[https://genius.com/artists/Machine-girl/ Machine Girl], ''Genius''. Vaadatud 13. oktoober 2024.&lt;/ref&gt;
}}
'''Machine Girl''' (mõnikord machin3gir1) on Ameerika [[elektrooniline muusika|elektroonilise muusika]] duo. Liikmed on Matt Stephenson (tuntud ka DJ Chaotic Ugly), Sean Kelly, Lucy Caputi, kes liitus 2024. aastal.

== Stiil ja teemad muusikas ==

Veebiajakiri Kerrang! nimetas Machine Girli üheks &quot;[[hardcore (elektroonilise muusika žanr) |hardcore'i]] definitsiooni laiendavatest bändidest&quot; ja kirjeldas projekti kui &quot;eriti pungilikku ja raevukat tõugu [[breakcore]]’ist&quot; ([[elektronmuusika]] alamžanr).&lt;ref&gt;Enis, Eli. [https://www.kerrang.com/5-bands-expanding-the-definition-of-hardcore/ Five incredible bands expanding the definition of hardcore], ''Kerrang!'' .Vaadatud 13. oktoober 2024.&lt;/ref&gt; Veebiajakiri Pitchfork kirjeldas nende stiili kui &quot;halastamatu pungi, [[grindcore]]'i, [[reiv]]i, [[industriaalmuusika]] ja muu killustiku kokku löömist&quot;.&lt;ref&gt;Joyce, Colin. [https://web.archive.org/web/20240122212717/https://pitchfork.com/reviews/albums/machine-girl-u-void-synthesizer/ U-Void Synthesizer], ''Pitchfork.'' Vaadatud 13. oktoober 2024.&lt;/ref&gt; Veebipõhine plaadipood Bandcamp on Machine Girli kohta kirjutanud: &quot;Võtke meie tänapäeva maailma viha ja valu, kiirendage seda ning lisage bassivõimendit – just selline tunne on Machine Girli kuulates. See on kõla, mis on täpselt nii kaasaegne kui see on ülifuturistlik.&quot;&lt;ref&gt;Smith, Nadine. [https://daily.bandcamp.com/lists/machine-girl-guide/ A Guide to the Relentless Hardcore of Machine Girl], ''Bandcamp''. Vaadatud 13. oktoober 2024.&lt;/ref&gt;

Machine Girli muusikas leidub märksõnu ja fraase, mis kritiseerivad kapitalismi ning käsitlevad vaimset tervist, soolist identiteeti ja seksuaalsust. Duo muusikas on libahundid ja koerad läbiv lüüriline ja esteetiline teema, mida kasutatakse agressiivsuse ja metsikuks olemise kirjeldamiseks.&lt;ref name=&quot;Machine Girl&quot; /&gt; Projekt on nime saanud 2008. aasta Jaapani filmi &quot;The Machine Girl&quot; järgi, mida nad ka oma 2014. aasta albumil &quot;WLFGRL&quot; [[sämpel]]dasid.

==Liikmed==
*Matt Stephenson - produktsioon, vokaal (2012-)&lt;ref name=&quot;Machine Girl&quot;/&gt;
*Sean Kelly - trummid (2015-)&lt;ref name=&quot;Machine Girl&quot;/&gt;

==Diskograafia==
===Stuudioalbumid===
*''WLFGRL'' (2014)
*''Gemini'' (2015)
*''...Because I'm Young Arrogant and Hate Everything You Stand For'' (2017)
*''The Ugly Art'' (2018)
*''U-Void Synthesizer'' (2020)
*''MG Ultra'' (2024)

===Extended play-d===
*''Electronic Gimp Music EP'' (2013)
*''13th Hour EP'' (2013)
*''GRLPWR EP'' (2013)
*''MACHINE GIRL VS MACHINE GIRL'' (2016)
*''RePorpoised Phantasies'' (2020)
*''SUPER FREQ EP'' (2024)

===Kogumikud===
*''Jet Set Radio Remixes 1'' (2014)
*''WLFGRL Remixes A'' (2014)
*''WLFGRL Remixes B'' (2014)
*''Phantom Tracks'' (2015)
*''Phantasy Trax™'' (2016)
*''WLFGRL+'' (2017)
*''MG DEMO DISC'' (2020)
*''Stretch Collection'' (2020)

===Singlid===
*''Gravity Diva'' (2012)
*''Emerald Juke / Krystle (Glitch Mix)'' (2014)
*''Killing of the Bird / Lifeforce'' (2015)
*''Costume / Fuqthatlil'' (2016)
*''Minnesota / Explode'' (2016)
*''Yesterday (Machine Girl Remix)'' (2023)
*''Concerning Peace (Machine Girl Remix)'' (2023)
*''Until I Die'' (2024)
*''Motherfather'' (2024)

===Koostööväljaanded===
*''Darren Keen + Machine Girl'' (2014)
*''Machine Girl / Five Star Hotel'' (2016)
*''Shade / Machine Girl - QUARANTINETAPES_vol3'' (2020)

===Heliribad===
*''Neon White Soundtrack Part 1 &quot;The Wicked Heart&quot;'' (2022)
*''Neon White Soundtrack Part 2 &quot;The Burn That Cures&quot;'' (2022)

==Viited==
{{Viited}}

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]]</text>
      <sha1>gocsq92w2ruom6f41jueufzcqhg27ia</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185074</id>
      <parentid>7185073</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T08:56:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37820-47</username>
        <id>232731</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7185074</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4293" sha1="sv6fxg45ze3kpkht04xro4do8i3qvvq" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2024|kuu=oktoober}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}}
{{Infokast muusik
| nimi = Machine Girl
| pilt = 
| päritolu = [[Long Island]], [[New York]], [[USA]]&lt;ref name=&quot;Machine Girl on Discogs&quot;&gt;[https://www.discogs.com/es/artist/3707279-Machine-Girl-2/ Machine Girl], ''Discogs''. Vaadatud 13. oktoober 2024.&lt;/ref&gt;
| stiil = • [[elektronmuusika]] • [[Hardcore (elektronmuusika žanr)|''hardcore'']] • ''[[breakcore]]'' • [[DnB]]
| tegev = 2012-praegu&lt;ref name=&quot;Machine Girl on Discogs&quot;/&gt;
| url = https://machin3gir1.com/
| koosseis = Matt Stephenson • Sean Kelly&lt;ref • Lucy Caputi name=&quot;Machine Girl&quot;&gt;[https://genius.com/artists/Machine-girl/ Machine Girl], ''Genius''. Vaadatud 13. oktoober 2024.&lt;/ref&gt;
}}
'''Machine Girl''' (mõnikord machin3gir1) on Ameerika [[elektrooniline muusika|elektroonilise muusika]] duo (nüüd on neid aga 3). Liikmed on Matt Stephenson (tuntud ka DJ Chaotic Ugly), Sean Kelly, Lucy Caputi, kes liitus 2024. aastal.

== Stiil ja teemad muusikas ==

Veebiajakiri Kerrang! nimetas Machine Girli üheks &quot;[[hardcore (elektroonilise muusika žanr) |hardcore'i]] definitsiooni laiendavatest bändidest&quot; ja kirjeldas projekti kui &quot;eriti pungilikku ja raevukat tõugu [[breakcore]]’ist&quot; ([[elektronmuusika]] alamžanr).&lt;ref&gt;Enis, Eli. [https://www.kerrang.com/5-bands-expanding-the-definition-of-hardcore/ Five incredible bands expanding the definition of hardcore], ''Kerrang!'' .Vaadatud 13. oktoober 2024.&lt;/ref&gt; Veebiajakiri Pitchfork kirjeldas nende stiili kui &quot;halastamatu pungi, [[grindcore]]'i, [[reiv]]i, [[industriaalmuusika]] ja muu killustiku kokku löömist&quot;.&lt;ref&gt;Joyce, Colin. [https://web.archive.org/web/20240122212717/https://pitchfork.com/reviews/albums/machine-girl-u-void-synthesizer/ U-Void Synthesizer], ''Pitchfork.'' Vaadatud 13. oktoober 2024.&lt;/ref&gt; Veebipõhine plaadipood Bandcamp on Machine Girli kohta kirjutanud: &quot;Võtke meie tänapäeva maailma viha ja valu, kiirendage seda ning lisage bassivõimendit – just selline tunne on Machine Girli kuulates. See on kõla, mis on täpselt nii kaasaegne kui see on ülifuturistlik.&quot;&lt;ref&gt;Smith, Nadine. [https://daily.bandcamp.com/lists/machine-girl-guide/ A Guide to the Relentless Hardcore of Machine Girl], ''Bandcamp''. Vaadatud 13. oktoober 2024.&lt;/ref&gt;

Machine Girli muusikas leidub märksõnu ja fraase, mis kritiseerivad kapitalismi ning käsitlevad vaimset tervist, soolist identiteeti ja seksuaalsust. Duo muusikas on libahundid ja koerad läbiv lüüriline ja esteetiline teema, mida kasutatakse agressiivsuse ja metsikuks olemise kirjeldamiseks.&lt;ref name=&quot;Machine Girl&quot; /&gt; Projekt on nime saanud 2008. aasta Jaapani filmi &quot;The Machine Girl&quot; järgi, mida nad ka oma 2014. aasta albumil &quot;WLFGRL&quot; [[sämpel]]dasid.

==Liikmed==
*Matt Stephenson - produktsioon, vokaal (2012-)&lt;ref name=&quot;Machine Girl&quot;/&gt;
*Sean Kelly - trummid (2015-)&lt;ref name=&quot;Machine Girl&quot;/&gt;

==Diskograafia==
===Stuudioalbumid===
*''WLFGRL'' (2014)
*''Gemini'' (2015)
*''...Because I'm Young Arrogant and Hate Everything You Stand For'' (2017)
*''The Ugly Art'' (2018)
*''U-Void Synthesizer'' (2020)
*''MG Ultra'' (2024)

===Extended play-d===
*''Electronic Gimp Music EP'' (2013)
*''13th Hour EP'' (2013)
*''GRLPWR EP'' (2013)
*''MACHINE GIRL VS MACHINE GIRL'' (2016)
*''RePorpoised Phantasies'' (2020)
*''SUPER FREQ EP'' (2024)

===Kogumikud===
*''Jet Set Radio Remixes 1'' (2014)
*''WLFGRL Remixes A'' (2014)
*''WLFGRL Remixes B'' (2014)
*''Phantom Tracks'' (2015)
*''Phantasy Trax™'' (2016)
*''WLFGRL+'' (2017)
*''MG DEMO DISC'' (2020)
*''Stretch Collection'' (2020)

===Singlid===
*''Gravity Diva'' (2012)
*''Emerald Juke / Krystle (Glitch Mix)'' (2014)
*''Killing of the Bird / Lifeforce'' (2015)
*''Costume / Fuqthatlil'' (2016)
*''Minnesota / Explode'' (2016)
*''Yesterday (Machine Girl Remix)'' (2023)
*''Concerning Peace (Machine Girl Remix)'' (2023)
*''Until I Die'' (2024)
*''Motherfather'' (2024)

===Koostööväljaanded===
*''Darren Keen + Machine Girl'' (2014)
*''Machine Girl / Five Star Hotel'' (2016)
*''Shade / Machine Girl - QUARANTINETAPES_vol3'' (2020)

===Heliribad===
*''Neon White Soundtrack Part 1 &quot;The Wicked Heart&quot;'' (2022)
*''Neon White Soundtrack Part 2 &quot;The Burn That Cures&quot;'' (2022)

==Viited==
{{Viited}}

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]]</text>
      <sha1>sv6fxg45ze3kpkht04xro4do8i3qvvq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185076</id>
      <parentid>7185074</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T09:02:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37820-47</username>
        <id>232731</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7185076</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4336" sha1="6jovxigdfeq42zlhtmkqzvnq2ej643j" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2024|kuu=oktoober}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}}
{{Infokast muusik
| nimi = Machine Girl
| pilt = 
| päritolu = [[Long Island]], [[New York]], [[USA]]&lt;ref name=&quot;Machine Girl on Discogs&quot;&gt;[https://www.discogs.com/es/artist/3707279-Machine-Girl-2/ Machine Girl], ''Discogs''. Vaadatud 13. oktoober 2024.&lt;/ref&gt;
| stiil = • [[elektronmuusika]] • [[Hardcore (elektronmuusika žanr)|''hardcore'']] • ''[[breakcore]]'' • [[DnB]]
| tegev = 2012-praegu&lt;ref name=&quot;Machine Girl on Discogs&quot;/&gt;
| url = https://machin3gir1.com/
| koosseis = Matt Stephenson • Sean Kelly&lt;ref • Lucy Caputi name=&quot;Machine Girl&quot;&gt;[https://genius.com/artists/Machine-girl/ Machine Girl], ''Genius''. Vaadatud 13. oktoober 2024.&lt;/ref&gt;
}}
'''Machine Girl''' (mõnikord machin3gir1) on Ameerika [[elektrooniline muusika|elektroonilise muusika]] projekt. Liikmed on Matt Stephenson (tuntud ka DJ Chaotic Ugly), Sean Kelly, liitus 2012. aastal ning Lucy Caputi, kes liitus 2024. aastal.

== Stiil ja teemad muusikas ==

Veebiajakiri Kerrang! nimetas Machine Girli üheks &quot;[[hardcore (elektroonilise muusika žanr) |hardcore'i]] definitsiooni laiendavatest bändidest&quot; ja kirjeldas projekti kui &quot;eriti pungilikku ja raevukat tõugu [[breakcore]]’ist&quot; ([[elektronmuusika]] alamžanr).&lt;ref&gt;Enis, Eli. [https://www.kerrang.com/5-bands-expanding-the-definition-of-hardcore/ Five incredible bands expanding the definition of hardcore], ''Kerrang!'' .Vaadatud 13. oktoober 2024.&lt;/ref&gt; Veebiajakiri Pitchfork kirjeldas nende stiili kui &quot;halastamatu pungi, [[grindcore]]'i, [[reiv]]i, [[industriaalmuusika]] ja muu killustiku kokku löömist&quot;.&lt;ref&gt;Joyce, Colin. [https://web.archive.org/web/20240122212717/https://pitchfork.com/reviews/albums/machine-girl-u-void-synthesizer/ U-Void Synthesizer], ''Pitchfork.'' Vaadatud 13. oktoober 2024.&lt;/ref&gt; Veebipõhine plaadipood Bandcamp on Machine Girli kohta kirjutanud: &quot;Võtke meie tänapäeva maailma viha ja valu, kiirendage seda ning lisage bassivõimendit – just selline tunne on Machine Girli kuulates. See on kõla, mis on täpselt nii kaasaegne kui see on ülifuturistlik.&quot;&lt;ref&gt;Smith, Nadine. [https://daily.bandcamp.com/lists/machine-girl-guide/ A Guide to the Relentless Hardcore of Machine Girl], ''Bandcamp''. Vaadatud 13. oktoober 2024.&lt;/ref&gt;

Machine Girli muusikas leidub märksõnu ja fraase, mis kritiseerivad kapitalismi ning käsitlevad vaimset tervist, soolist identiteeti ja seksuaalsust. Duo muusikas on libahundid ja koerad läbiv lüüriline ja esteetiline teema, mida kasutatakse agressiivsuse ja metsikuks olemise kirjeldamiseks.&lt;ref name=&quot;Machine Girl&quot; /&gt; Projekt on nime saanud 2008. aasta Jaapani filmi &quot;The Machine Girl&quot; järgi, mida nad ka oma 2014. aasta albumil &quot;WLFGRL&quot; [[sämpel]]dasid.

==Liikmed==
*Matt Stephenson - produktsioon, vokaal (2012-)&lt;ref name=&quot;Machine Girl&quot;/&gt;
*Sean Kelly - trummid (2015-)&lt;ref name=&quot;Machine Girl&quot;/&gt;
*Lucy Caputi - mängib live-kitarri 

==Diskograafia==
===Stuudioalbumid===
*''WLFGRL'' (2014)
*''Gemini'' (2015)
*''...Because I'm Young Arrogant and Hate Everything You Stand For'' (2017)
*''The Ugly Art'' (2018)
*''U-Void Synthesizer'' (2020)
*''MG Ultra'' (2024)

===Extended play-d===
*''Electronic Gimp Music EP'' (2013)
*''13th Hour EP'' (2013)
*''GRLPWR EP'' (2013)
*''MACHINE GIRL VS MACHINE GIRL'' (2016)
*''RePorpoised Phantasies'' (2020)
*''SUPER FREQ EP'' (2024)

===Kogumikud===
*''Jet Set Radio Remixes 1'' (2014)
*''WLFGRL Remixes A'' (2014)
*''WLFGRL Remixes B'' (2014)
*''Phantom Tracks'' (2015)
*''Phantasy Trax™'' (2016)
*''WLFGRL+'' (2017)
*''MG DEMO DISC'' (2020)
*''Stretch Collection'' (2020)

===Singlid===
*''Gravity Diva'' (2012)
*''Emerald Juke / Krystle (Glitch Mix)'' (2014)
*''Killing of the Bird / Lifeforce'' (2015)
*''Costume / Fuqthatlil'' (2016)
*''Minnesota / Explode'' (2016)
*''Yesterday (Machine Girl Remix)'' (2023)
*''Concerning Peace (Machine Girl Remix)'' (2023)
*''Until I Die'' (2024)
*''Motherfather'' (2024)

===Koostööväljaanded===
*''Darren Keen + Machine Girl'' (2014)
*''Machine Girl / Five Star Hotel'' (2016)
*''Shade / Machine Girl - QUARANTINETAPES_vol3'' (2020)

===Heliribad===
*''Neon White Soundtrack Part 1 &quot;The Wicked Heart&quot;'' (2022)
*''Neon White Soundtrack Part 2 &quot;The Burn That Cures&quot;'' (2022)

==Viited==
{{Viited}}

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]]</text>
      <sha1>6jovxigdfeq42zlhtmkqzvnq2ej643j</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185077</id>
      <parentid>7185076</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T09:06:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37820-47</username>
        <id>232731</id>
      </contributor>
      <comment>/* Stuudioalbumid */</comment>
      <origin>7185077</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4472" sha1="ag2f76y34zbzcn93jar5wt9pyil4jde" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2024|kuu=oktoober}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}}
{{Infokast muusik
| nimi = Machine Girl
| pilt = 
| päritolu = [[Long Island]], [[New York]], [[USA]]&lt;ref name=&quot;Machine Girl on Discogs&quot;&gt;[https://www.discogs.com/es/artist/3707279-Machine-Girl-2/ Machine Girl], ''Discogs''. Vaadatud 13. oktoober 2024.&lt;/ref&gt;
| stiil = • [[elektronmuusika]] • [[Hardcore (elektronmuusika žanr)|''hardcore'']] • ''[[breakcore]]'' • [[DnB]]
| tegev = 2012-praegu&lt;ref name=&quot;Machine Girl on Discogs&quot;/&gt;
| url = https://machin3gir1.com/
| koosseis = Matt Stephenson • Sean Kelly • Lucy Caputi&lt;ref name=&quot;Machine Girl&quot;&gt;[https://genius.com/artists/Machine-girl/ Machine Girl], ''Genius''. Vaadatud 13. oktoober 2024.&lt;/ref&gt;
}}
'''Machine Girl''' (mõnikord machin3gir1) on Ameerika [[elektrooniline muusika|elektroonilise muusika]] projekt. loodud aastal 2012, asukohaks  Long Island, New York. Liikmed on Matt Stephenson (tuntud ka DJ Chaotic Ugly), Sean Kelly, liitus 2012. aastal ning Lucy Caputi, kes liitus 2024. aastal.

== Stiil ja teemad muusikas ==

Veebiajakiri Kerrang! nimetas Machine Girli üheks &quot;[[hardcore (elektroonilise muusika žanr) |hardcore'i]] definitsiooni laiendavatest bändidest&quot; ja kirjeldas projekti kui &quot;eriti pungilikku ja raevukat tõugu [[breakcore]]’ist&quot; ([[elektronmuusika]] alamžanr).&lt;ref&gt;Enis, Eli. [https://www.kerrang.com/5-bands-expanding-the-definition-of-hardcore/ Five incredible bands expanding the definition of hardcore], ''Kerrang!'' .Vaadatud 13. oktoober 2024.&lt;/ref&gt; Veebiajakiri Pitchfork kirjeldas nende stiili kui &quot;halastamatu pungi, [[grindcore]]'i, [[reiv]]i, [[industriaalmuusika]] ja muu killustiku kokku löömist&quot;.&lt;ref&gt;Joyce, Colin. [https://web.archive.org/web/20240122212717/https://pitchfork.com/reviews/albums/machine-girl-u-void-synthesizer/ U-Void Synthesizer], ''Pitchfork.'' Vaadatud 13. oktoober 2024.&lt;/ref&gt; Veebipõhine plaadipood Bandcamp on Machine Girli kohta kirjutanud: &quot;Võtke meie tänapäeva maailma viha ja valu, kiirendage seda ning lisage bassivõimendit – just selline tunne on Machine Girli kuulates. See on kõla, mis on täpselt nii kaasaegne kui see on ülifuturistlik.&quot;&lt;ref&gt;Smith, Nadine. [https://daily.bandcamp.com/lists/machine-girl-guide/ A Guide to the Relentless Hardcore of Machine Girl], ''Bandcamp''. Vaadatud 13. oktoober 2024.&lt;/ref&gt;

Machine Girli muusikas leidub märksõnu ja fraase, mis kritiseerivad kapitalismi ning käsitlevad vaimset tervist, soolist identiteeti, seksuaalsust ja muid sarnaseid teemasid. Duo muusikas on libahundid ja koerad läbiv lüüriline ja esteetiline teema, mida kasutatakse agressiivsuse ja metsikuks olemise kirjeldamiseks.&lt;ref name=&quot;Machine Girl&quot; /&gt; Projekt on nime saanud 2008. aasta Jaapani filmi &quot;The Machine Girl&quot; järgi, mida nad ka oma 2014. aasta albumil &quot;WLFGRL&quot; [[sämpel]]dasid.

==Liikmed==
*Matt Stephenson - produktsioon, vokaal (2012-praeguseni)&lt;ref name=&quot;Machine Girl&quot;/&gt;
*Sean Kelly - trummid (2015-praeguseni)&lt;ref name=&quot;Machine Girl&quot;/&gt;
*Lucy Caputi - kitarr (2024-praeguseni)

==Diskograafia==
===Stuudioalbumid===
*''WLFGRL'' (2014)
*''Gemini'' (2015)
*''...Because I'm Young Arrogant and Hate Everything You Stand For'' (2017)
*''The Ugly Art'' (2018)
*''U-Void Synthesizer'' (2020)
*''MG Ultra'' (2024)
*PsychoWarrior: MG Ultra X (2025)

===Extended play-d===
*''Electronic Gimp Music EP'' (2013)
*''13th Hour EP'' (2013)
*''GRLPWR EP'' (2013)
*''MACHINE GIRL VS MACHINE GIRL'' (2016)
*''RePorpoised Phantasies'' (2020)
*''SUPER FREQ EP'' (2024)

===Kogumikud===
*''Jet Set Radio Remixes 1'' (2014)
*''WLFGRL Remixes A'' (2014)
*''WLFGRL Remixes B'' (2014)
*''Phantom Tracks'' (2015)
*''Phantasy Trax™'' (2016)
*''WLFGRL+'' (2017)
*''MG DEMO DISC'' (2020)
*''Stretch Collection'' (2020)

===Singlid===
*''Gravity Diva'' (2012)
*''Emerald Juke / Krystle (Glitch Mix)'' (2014)
*''Killing of the Bird / Lifeforce'' (2015)
*''Costume / Fuqthatlil'' (2016)
*''Minnesota / Explode'' (2016)
*''Yesterday (Machine Girl Remix)'' (2023)
*''Concerning Peace (Machine Girl Remix)'' (2023)
*''Until I Die'' (2024)
*''Motherfather'' (2024)

===Koostööväljaanded===
*''Darren Keen + Machine Girl'' (2014)
*''Machine Girl / Five Star Hotel'' (2016)
*''Shade / Machine Girl - QUARANTINETAPES_vol3'' (2020)

===Heliribad===
*''Neon White Soundtrack Part 1 &quot;The Wicked Heart&quot;'' (2022)
*''Neon White Soundtrack Part 2 &quot;The Burn That Cures&quot;'' (2022)

==Viited==
{{Viited}}

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]]</text>
      <sha1>ag2f76y34zbzcn93jar5wt9pyil4jde</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>State University of New York</title>
    <ns>0</ns>
    <id>683908</id>
    <revision>
      <id>7184945</id>
      <parentid>6755215</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:07:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184945</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="930" sha1="kt5nwp4rr5ypfz47e6nkub440ndophl" xml:space="preserve">{{Mitte segi ajada|institutsioonidega [[University of the State of New York]] või [[City University of New York]].}}

[[Pilt:SUNYAdminBuildingAlbany.jpg|pisi|200px|SUNY haldushoone [[Albany]]s]]

'''State University of New York''' (lühend '''SUNY''') on [[avaõiguslik ülikool|avaõiguslike]] kolledžite ja ülikoolide süsteem Ameerika Ühendriikides [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]].

Tuntumad SUNY süsteemi kuuluvad ülikoolid on [[teadusülikool]]id [[Stony Brooki Ülikool]] ja [[Buffalo Ülikool]].

SUNY peamine haldushoone asub osariigi pealinnas [[Albany]]s. 

SUNY on asutatud 1948. aastal osariigi toonase kuberneri eestvedamisel.

2022. aastal õppis SUNY-s ligikaudu 363 600 [[Bakalaureuseõpe|bakalaureuseõppe]] ja 44 600 [[Magistriõpe|magistriõppe]] üliõpilast.

==Välislingid==
{{commonsi kategooria tekstina}}


[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ülikoolid]]
[[Kategooria:New Yorgi osariik]]</text>
      <sha1>kt5nwp4rr5ypfz47e6nkub440ndophl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>84 (Tallinna bussiliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>684093</id>
    <revision>
      <id>7184574</id>
      <parentid>7184340</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T14:55:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184574</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="317" sha1="fsuhpo3ix3efkgbholtzl2lwimmsori" xml:space="preserve">'''84''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussilliin]], mis teenindas reisijaid marsruudil Keskuse - Balti jaam. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimus iga päev. Liin suleti 1. juulil 2026

== Viited ==
{{viited}}
{{Tallinna bussiliinid}}

[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>fsuhpo3ix3efkgbholtzl2lwimmsori</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallase visiidid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>685198</id>
    <revision>
      <id>7184655</id>
      <parentid>7183115</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T17:38:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37661-36</username>
        <id>232668</id>
      </contributor>
      <origin>7184655</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="218431" sha1="mrogivy9ocdmhj36eatk2nggwemzzg7" xml:space="preserve">{{kustutada}}
{{Viitamata|aasta=2025|kuu=jaanuar}}
Allpool on täielik ülevaade [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]e ametialastest välisvisiitidest.

Visiitide arv riigi kohta, mida [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]] on külastanud:
* '''Üks''': [[Angola]], [[Araabia Ühendemiraadid]], [[Austria]], [[Brasiilia]], [[Brunei]], [[Filipiinid]], [[Ghana]], [[Hiina]], [[Iirimaa]], [[Iisrael]], [[India]], [[Jaapan]], [[Kasahstan]], [[Katar]], [[Kolumbia]], [[Kosovo]], [[Kuveit]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]], [[Malaisia]], [[Malta]], [[Maroko]], [[Mehhiko]], [[Montenegro]], [[Nigeeria]], [[Norra]], [[Pakistan]], [[Palestiina]], [[Põhja-Makedoonia]], [[Rootsi]], [[Serbia]], [[Singapur]], [[Sloveenia]], [[Usbekistan]] ja [[Vatikan]]
* '''Kaks''': [[Armeenia]], [[Aserbaidžaan]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Egiptus]], [[Hispaania]], [[Holland]], [[Itaalia]], [[Kanada]], [[Moldova]], [[Saudi Araabia]], [[Soome]], [[Šveits]], [[Türgi]] ja [[Türkmenistan]]
* '''Kolm''': [[Albaania]], [[Eesti]] ja [[Jordaania]]
* '''Neli''': [[Ameerika Ühendriigid]], [[Poola]], [[Suurbritannia]], [[Taani]] ja [[Ukraina]]
* '''Viis''': [[Küpros]] ja [[Luksemburg]]
* '''Kuus''': [[Prantsusmaa]]
* '''Seitse''': [[Saksamaa]]
* '''Nelikümmend kaks''': [[Belgia]]

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Riik!!Visiit!!Kuupäevad!!Visiidi lühikirjeldus
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 1.–2. detsember 2024 || [[Kaja Kallas]], [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]] ja [[Euroopa Komisjon]]i laienemisvolinik [[Marta Kos]] kohtusid [[Kiiev]]is [[Ukraina]] asevälisministri [[Jevhen Perebõinis]]e, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]], [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]i, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]] ja [[Ukraina Ülemraada]] esimehe [[Ruslan Stefantšuk]]iga, et avaldada esimesel ametipäeval Ukrainale toetust. See oli Kallase esimene välisvisiit [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]]na.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 3.–4. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO välisministrite kohtumise raames [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]], [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]], [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Gabrielius Landsbergis]]e, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]i, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]e ja [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga. Kohtumisel keskenduti Ukraina toetamise, Venemaast lähtuva ohu ohjamise ja NATO liitlaste kaitsekulutuste tõstmise küsimustele.
|-
| {{riigi ikoon|Malta}} || töövisiit || 5.–6. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Valletta]]s [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon|31. OSCE ministrite]] kohtumise raames [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]i, [[Kasahstani välisminister|Kasahstani välisministri]] [[Murat Nurtleu]], [[Aserbaidžaani välisminister|Aserbaidžaani välisministri]] [[Ceyhun Bayramov]]i, [[Armeenia välisminister|Armeenia välisministri]] [[Ararat Mirzojan]]i ja [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]iga. Kohtumisel käisitleti järgmisi teemasid: piirkonna julgeolek ja stabiilsus; vajadus teha tihedamat koostööd Ukraina abistamiseks võitluses Venemaa vastu; koostöö sanktsioonidest kõrvalehoidmise ärahoidmisel; ELi ja Aserbaidžaani partnerlus ning Aserbaidžaani ja Armeenia normaliseerimisprotsess; ELi ja Armeenia koostöö tugevnemine kõigis sektorites, julgeolekust ja vastupanuvõimest kuni demokraatlike reformideni; ELi välisministrite vaheline parem ja tõhusam koostöö.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || eravisiit || 11. detsember 2024 || Kaja Kallas ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]] osalesid [[Brüssel]]is näituse „Hääled vanglast“ avamisel.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 12. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga. Arutati Venemaa sekkumist Moldova siseasjadesse.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Berliin]]is [[Saksamaa]] välisministri [[Annalena Baerbock]]i, [[Prantsusmaa]] välisministri [[Jean-Noël Barrot]]', [[Hispaania]] välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri [[José Manuel Albares]]e, [[Itaalia]] välisministri [[Antonio Tajani]], [[Poola]] välisministri [[Radosław Sikorski]] ja [[Ukraina]] välisministri [[Andri Sõbiha]]ga. Räägiti sellest, kuidas Venemaa destabiliseerib hübriidohtude ja küberrünnakute abil Euroopat, et Ukraina vajab võiduks rohkem tuge ja olukorrast Süürias.
|-
| {{riigi ikoon|Jordaania}} || töövisiit || 14.-15. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Al-‘Aqabah]]'is [[Jordaania kuningas|Jordaania kuninga]] [[‘Abd Allāh II]]'ga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Katari peaminister|Katari peaministri]] ja [[Katari välisminister|Katari välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Iraaki välisminister|Iraaki välisministri]] [[Fuad Hussein]]iga, [[Liibanoni välis- ja väljarändajate minister|Liibanoni Välis- ja väljarändajate ministri]] [[Abdallah Bou Habib]]iga, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, [[Araabia Ühendemiraatide asepeaminister|Araabia Ühendemiraatide asepeaministri]] ja [[Araabia Ühendemiraatide välisminister|Araabia Ühendemiraatide välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Prantsusmaa Euroopa ja välisminister|Prantsusmaa Euroopa ja välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]ega, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]iga, [[Araabia Liiga peasekretär|Araabia Liiga peasekretäri]] [[Ahmed Aboul Gheit]]ega ja [[ÜRO erisaadik Süürias]] [[Geir Otto Pedersen]]iga, mil arutlus oli Süürias arenguid ning võimalusi, kuidas toetada piirkondlikke ja rahvusvahelisi jõupingutusi julgeoleku ja stabiilsuse saavutamiseks Süürias.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 16. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välisminister|Iirimaa välisministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli Venemaa agressioon Ukraina vastu, Gruusia, olukord Lähis-Idas ja Valgevene. Tegemist esimest kord Euroopa Liidu välisasjade nõukogul.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Crooga]], [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga. Arutleti Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani laienemise ning Ukraina toetuse jätkamise teemadel.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 21-22. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus Põhja-Lõuna tippkohtumine [[Saariselkä]]s [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga ja [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, mil arutlus oli Euroopa ees seisvaid võtmeküsimusi pingelises geopoliitilises kliimas.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 9. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Ukraina kaitsekontaktgrupis – foorum]]il [[Ramsteini õhuväebaas]]il [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[Bill Blair]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]&lt;nowiki/&gt;ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Filip Adžić]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Slavjanka Petrovska]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Bjørn Arild Gram]]iga, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]&lt;nowiki/&gt;ga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Lloyd Austin]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Argentina kaitseminister|Argentina kaitseministri]] [[Luis Petri]]ga, [[Austraalia asepea- ja kaitseminister|Austraalia asepea- ja kaitseministri]] [[Richard Marles]]ega, [[Austria kaitseminister|Austria kaitseministri]] [[Klaudia Tanner]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina kaitseminister|Bosnia ja Hertsegoviina kaitseministri]] [[Zukan Helez]]'ega, [[Küprose kaitseminister|Küprose kaitseministri]] [[Vasilis Palmas]]ega, [[Gruusia asepea- ja kaitseminister|Gruusia asepea- ja kaitseministri]] [[Irakli Šikovani]]ga, [[Iirimaa tánaiste, välis- ja kaitseminister|Iirimaa tánaiste, välis- ja kaitseministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Jaapani kaitseminister|Jaapani kaitseministri]] [[Klaudia Tanner]]iga, [[Keenia kaitseminister|Keenia kaitseministri]] [[Soipan Tuya]]ga, [[Kosovo kaitseminister|Kosovo kaitseministri]] [[Ejup Maqedonci]]ga, [[Libeeria kaitseministri kohusetäitja]] [[Geraldine J. George]]ga, [[Moldova kaitseminister|Moldova kaitseministri]] [[Anatolie Nosatîi]]ga, [[Uus-Meremaa peaprokuröri- ja kaitseminister|Uus-Meremaa peaprokuröri- ja kaitseministri]] [[Judith Collins]]ega, [[Lõuna-Korea kaitseministri kohusetäitja]] [[Kim Seon-ho]]ga ja [[Tuneesia kaitseminister|Tuneesia kaitseministri]] [[Imed Memmich]]'ega, mil arutlus oli Ukrainale rahvusvahelise toetuse kogumisele.
|-
| {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 10-11. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Rooma]]s [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Itaalia asepea- ja välisminister|Itaalia asepea- ja välisministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]ega, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]iga, mil arutlus oli Süüria teemalisel Quinti kohtumisel.
|-
| {{riigi ikoon|Saudi Araabia}} || töövisiit || 12. jaanuar 2025 || Kaja kallas kohtus [[Ar-Riyāḑ]]'is [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, [[Araabia Liiga|Araabia Liiga peasekretäri]] [[Ahmed Aboul Gheit]]ega, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]iga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisminister|Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan|šeigi Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Süüria välisminister|Süüria ülemineku välis- ja immigratsiooniministri]] [[Asaad Hassan al-Shaybani]]ga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Katari pea- ja välisminister|pea- ja välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani|šeigi Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Omaani välisminister|Omaani välisministri]] [[Badr bin Hamad Al Busaidi]]iga, [[Liibanoni välis- ja immigratsiooniminister|Liibanoni välis- ja immigratsiooniministri]] [[Abdallah Bou Habib]]ega, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Abdullah Al Yahya]]ga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Iraaki välisminister|Iraaki välisministri]] [[Fuad Hussein]]iga, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga ja , [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, mil arutlusel oli üleminekuprotsessi [[Süüria]]s, kus loodetakse stabiilsusele pärast kauaaegse valitseja [[Bashshār al-Asad]] langemist.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 13. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Austria liidukantsler|Austria liidukantsleri kohusetäitja]] [[Alexander Schallenberg]]ega. Arutati EL-i välispoliitikat.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 15. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]iga. Arutati EL ja Island seisavad Ukraina küsimuses ühtselt ja jagavad ühiseid julgeolekuhuve.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || eravisiit || 16. jaanuar 2025 || Kaja Kallas osales koos teiste volinikega [[Belglaste kuningas|belglaste kuninga]] korraldatud uusaasta vastuvõtul [[Brüssel]]is.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Palestiina peaminister|Palestiina peaministri]] [[Mohammad Mustafa]]ga. Arutati relvarahu ja pantvangide vabastamise kokkuleppe kohta.
|-
| {{riigi ikoon|Türgi}} || töövisiit || 24. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Ankara]]s [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Türgi Suure Rahvusassamblee spiiker|Türgi Suure Rahvusassamblee spiikri]] [[Numan Kurtulmuş]]'ega ja valitsusväliste organisatsioonide esindajatega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|EL]]-Türgi suhetele ja olukorrale piirkonnas: [[Süüria]], [[Gaza]], [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioonisõda Ukraina]] vastu.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 27. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, Euroopa ja Ameerika Ühendriikide suhted, hübriidohud ning olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Gruusia]]s ja [[Moldova]]s. Kaja Kallas kohtus [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlus oli valimata jätmine ja [[Aljaksandr Lukašenka|Lukašenka]] rahukõnelused Ukraina teemal, arutati ka viisa- ja legaliseerimisküsimusi, samuti Valgevene kodanikuühiskonna ja demokraatlike jõudude toetamist.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 3. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Donceel]]is [[Limonti loss]]is [[Euroopa Ülemkogu]] mitteametlik kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Crooga]], [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga. Arutleti Ukraina kaitsealase konsultatsiooni, et jagatakse analüüsi Euroopa ees seisvate ohtude kohta.
|-
| {{riigi ikoon|Vatikan}} || töövisiit || 10. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Vatikan]]is [[Paavst|Tema Pühaduse paavsti]] [[Franciscus]]ega, mil arutlus oli Venemaa sõda Ukrainas ning vajadust õiglase ja püsiva rahu järele, mis tagab Ukraina tuleviku.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 11. veebruar 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] kohtusid [[Pariis]]is tehisintellekti teemalisel tippkohtumisel [[Ameerika Ühendriikide asepresident|Ameerika Ühendriikide asepresidendi]] [[J. D. Vance|James David Vancega]], mil arutlus oli tollimaksud ajendasid lubama täpsustamata vastumeetmeid, mis võiks kuulutada täieliku kaubandussõja algust.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 13. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO kaitseministrite kohtumise raames [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[Bill Blair]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]'ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Filip Adžić]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Slavjanka Petrovska]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Bjørn Arild Gram]]iga, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Pete Hegseth]]ega, mil arutlus oli ettevalmistusi juunis [[Haag]]is toimuvaks NATO tippkohtumiseks.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 14.–15. veebruar 2025 || Kaja Kallas osales [[München]]is 61. korda toimuval [[Müncheni julgeolekukonverents|julgeolekukonverentsil]], kus kohtus [[Hiina välisminister|Hiina välisministri]] [[Wang Yi]]ga, mil arutlus oli EL-[[Hiina]] kahepoolsete suhete seisu ja laiemat geopoliitilist olukorda. Kaja Kallas arutas koos [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga ja [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, mis eesmärgi oli vajadus Euroopa partneritele, mida Euroopa võib USA-lt vajada, et jälgida Ukraina ja Venemaa vahelist julgeolekulepet. Kaja Kallas kohtus endine [[Gruusia president|Gruusia presidendi]] [[Salome Zurabišvili]]ga, mil arutlus oli uued vabad ja ausad valimised ainus väljapääs Gruusia kriisist. Salome Zurabišvili andis Kaja Kallasele, et konfidentsiaalne ümbriku kirjaga. Kaja Kallas kohtus [[Singapuri kaitseminister|Singapuri kaitseministri]] [[Ng Eng Hen]]iga, mil arutlus oli geopoliitilised ja julgeolekuarengud [[Euroopa]]s, [[Aasia]]s, [[Aafrika]]s ja [[Lähis-Ida]]s ning muid julgeolekuküsimusi. Kaja Kallas võttis suur au vastu [[Ewald von Kleisti auhind]], mil on konverentsi korraldajate hinnangul andnud silmapaistva panuse rahu ja rahvusvahelise konfliktihalduse hüvanguks.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, mil arutlus oli võimalusi, kuidas suurendada oma toetust Ukrainale, suurendada survet Venemaale, aga ka võimalusi tugevdada julgeoleku- ja kaitsekoostööd.
|-
| {{riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || töövisiit || 19.–21. veebruar 2025 || Kaja Kallas osales [[Kaplinn]]as ja [[Johannesburg]]is, mil eesmärk oli tugevdada ELi ning Lõuna-Aafrika suhteid ning osaleda [[G-20]] välisministrite kohtumisel ja tähistatakse ELi ja Aafrika partnerluse 25. aastapäeva, mis kulmineerus tippkohtumisega ELi ja Aafrika liidritega. Kaja Kallas kohtus Kaplinnas [[Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö minister|Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö ministri]] [[Ronald Lamola]]ga, mil arutlus oli EL jääb usaldusväärseks ja prognoositavaks partneriks nii Lõuna-Aafrikale kui ka kogu kontinendile.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 24. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Gruusia]], [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] ja [[Iraan]].
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 25. veebruar 2025 || Kaja Kallas osales [[Washington]]is [[Hudsoni Instituut|Hudsoni Instituudis]], kus vestlusel oli [[Ukraina]] kaitset, ELi solidaarsust ja Euroopa ees seisvaid raskeid otsuseid puudutavaid olulisi küsimusi. Kaja Kallas istus koos „Face the Nationi“ moderaatori [[Margaret Brennan]]iga, et arutada [[Trumpi administratsioon]]i lähenemist [[Ukraina]] sõjale ja pingelisi suhteid [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]]. Kaja Kallas pidi kohtuma [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kuid kohtumine jäi ära ajakavaprobleemide tõttu. Kaja Kallas pole siiani kohtunud USA välisministriga, mis näitab, et USA ei soovi temaga asju ajada.
|-
| {{riigi ikoon|Türkmenistan}} || töövisiit || 4. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus 20. ELi ja Kesk-Aasia ministrite kohtumisel [[Aşgabat]]is [[Türkmenistani president|Türkmenistani presidendi]] [[Serdar Berdimuhamedow]]ega, [[Türkmenistani asepresident ja välisminisiter|Türkmenistani asepresidendi ja välisministri]] [[Raşit Meredow]]ega, [[Kasahstani asepeaminister ja välisminister|Kasahstani asepeaministri ja välisministri]] [[Murat Nurtileu]]ga, [[Kõrgõzstani välisminister|Kõrgõzstani välisministri]] [[Jeenbek Kulubayev]]ega, [[Tadžikistani välisminister|Tadžikistani välisministri]] [[Sirojiddin Muhriddin]]iga ja [[Usbekistani välisminister|Usbekistani välisministri]] [[Bakhtiyor Saidov]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja]] piirkondlik mõju [[Ukraina]] transpordile ja digitaalsele ühenduvusele, kriitilistele toorainetele, energiale ja veele, kaubandusele, inimestevahelistele kontaktidele, haridusele ja teadusuuringutele.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 5. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is tulevase [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|Saksamaa Vabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]'ega, mil arutlus oli hindamatu toetus [[Ukraina]]le ja üheskoos viiks seda veelgi.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 6. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] erakorralisel kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli suurendada toetust Ukrainale ja tõsta Euroopa enda kaitsevalmidust.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 7. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, mil arutlus oli [[Ukraina]] kaitsevajadusi ja EL kiirendakse tarnete kiirendamiseks relvade tootmist.
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 10.-11. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee]]l [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega ja Taani Julgeolekunõukogu roteeruva eesistumise raames, kus vestlusel oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[ÜRO]] koostöö teemal. 11. märtsil Kaja Kallas koos [[Eesti sotsiaalkaitseminister|Eesti sotsiaalkaitseministtri]] [[Signe Riisalo]]ga jt. osalesid ÜRO naiste staatuse komisjoni 69. istungil, mis oli olulisim ning suurim naiste võrdsele kohtlemisele suunatud ÜRO sündmus aastas.
|-
| {{riigi ikoon|Kanada}} || töövisiit || 12.-14. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Québec]]is [[Charlevoix]]'s [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kus arutlusel oli keskenduvad olukorrale [[Lähis-Ida]]s, [[Ukraina]] jätkuvale toetamisele [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressiooni]] ees, stabiilsusele Indo-Vaikse ookeani piirkonnas, käimasolevatele kriisidele [[Haiti]]l ja [[Venezuela]]s ning rahu- ja julgeolekuprobleemidele [[Aafrika]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria välisministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, [[Euroopa]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] suhted ning olukord [[Lähis-Ida]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 18. märts 2025 || Kaja Kallas [[London]]is [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, mil arutlus oli EL ja Ühendkuningriik tihedamat koostööd, et võtta suuremat vastutust Euroopa julgeoleku eest.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli Euroopa Liidu konkurentsi- ja kaitsevõime tugevdamine ning [[Ukraina]] jätkuv toetamine, [[Lähis-Ida]]s, rännet ja ookeanide kaitset. Kaja Kallas osales koos Euroopa Liidu valitsusjuhtide töölõunale, kus ka kutsutud [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]].
|-
| {{riigi ikoon|Egiptus}} || töövisiit || 23. märts 2025 || Kaja Kallas [[Kairo]]s [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, mil arutlus oli ELi ja Egiptuse suhteid, [[Gaza kriis]], ka muud piirkondlikud julgeolekuprobleemid.
|-
| {{riigi ikoon|Iisrael}} || töövisiit || 24. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus lõunal [[Jeruusalemm]]as [[Iisraeli president|Iisraeli presidendi]] [[Yits'ẖak Herzog]]iga, [[Iisraeli välisminister|Iisraeli välisministri]] [[Gideon Sa'ar]]iga ja Iisraeli opositsiooniliidri [[Ya'ir Lapid]]iga, mil arutlus oli [[Gaza konflikt]]i, humanitaarabi takistamatu juurdepääsu ja ulatusliku jaotuse tähtsust Gazasse ja kogu ulatuses ning kutsuda üles viivitamatult naasma relvarahu ja pantvangide vabastamise lepingu täieliku rakendamise juurde.
Kaja Kallas külastas Jeruusalemmas Herzli mäel ja [[Yad Vashem|Yad Vashemi holokaustimuuseumi]] ja memoriaali, kus asetas Iisraeli riigi rajajate ja silmapaistvate juhtide viimne puhkepaik.
|-
| {{riigi ikoon|Palestiina}} || töövisiit || 24. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus õhtul [[Rām Allāh]]as [[Palestiina omavalitsuse president|Palestiina omavalitsuse presidendi]] [[Maḩmūd ‘Abbās]]ega ja [[Palestiina peaminister|Palestiina peaministri]] [[Mohammad Mustafa]]ga, mil arutlus oli Gaza ülesehitus, reformida haridussüsteem, tugevdada avalike teenuste pakkumist.
|-
| {{riigi ikoon|Türkmenistan}} || töövisiit || 27. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus hommikul 20. ELi ja Kesk-Aasia ministrite kohtumisel [[Aşgabat]]is [[Türkmenistani president|Türkmenistani presidendi]] [[Serdar Berdimuhamedow]]ega, [[Türkmenistani asepresident ja välisminisiter|Türkmenistani asepresidendi ja välisministri]] [[Raşit Meredow]]ega, [[Tadžikistani välisminister|Tadžikistani välisministri]] [[Sirojiddin Muhriddin]]iga, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja piirkondlikule mõjule Ukrainale]], transpordile ja digitaalsele ühenduvusele, kriitilistele toorainetele, energiale ja veele, kaubandusele, inimestevahelistele kontaktidele, haridusele ja teadusuuringutele.
|-
| {{riigi ikoon|Usbekistan}} || töövisiit || 27. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus lõunal [[Taškent]]is [[Usbekistani president|Usbekistani presidendi]] [[Shavkat Mirziyoyev]]iga ja [[Usbekistani välisminisiter|Usbekistani välisministri]] [[Bakhtiyor Saidov]]iga, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja piirkonna partnerluse peamisi väljakutseid ning väljavaateid.
|-
| {{riigi ikoon|Kasahstan}} || töövisiit || 28. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus hommikul [[Almatõ]]s [[Kasahstani president|Kasahstani presidendi]] [[Kasõm-Žomart Tokajev]]iga, [[Kasahstani välisminisiter|Kasahstani välisministri]] [[Raşit Meredow]]ega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja piirkonna partnerluse peamisi väljakutseid ning väljavaateid.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || eravisiit || 28. märts 2025 || Kaja Kallas osales õhtul [[Berliin]]is [[Henry Kissingeri auhind|Henry Kissingeri auhinna]] tseremoonial, kus antakse koos [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Ingrida Šimonytė]]ga Ameerika Akadeemia Berliin kõrge tunnustuse eest, tegemist oli ületanud paljud väljakutsed, saanud tagasi oma koha Euroopas ja hääle maailmas.
|-
| {{riigi ikoon|Hispaania}} || töövisiit || 31. märts 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni kaitse ja kosmose voliniku]] [[Andrius Kubilius]]ega kohtusid [[Madriid]]is [[Weimar+]]'i kohtumisel [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga ja Itaalia välisministeeriumi asekantsleri [[Maria Tripodi]]ga, mil arutlus oli Euroopa kaitse/valmidus 2030. aasta ühise valge raamatu ning [[Euroopa julgeolek]]u tugevdamise ja [[Ukraina]] toetamise üle.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 2.-3. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus mitteametlik Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[Varssavi]]s [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]&lt;nowiki/&gt;ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutlus oli Ukraina abistamiseks ära teha ja kaitseks väga kiiresti ära teha, mida vaja rahastamise, ühishangete ja ka juhtprojektide puhul palju elemente.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 4. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga, mil arutlus oli ELi ja [[Jaapan]]i kahepoolseid suhteid, pöörates erilist tähelepanu koostöö süvendamisele 2024. aasta novembris sõlmitud ELi ja Jaapani julgeoleku- ja kaitsepartnerluse raames, mõistsid hukka Venemaa ebaseadusliku agressioonisõja võimaldamise kolmandate riikide poolt, [[Põhja-Korea|KRDV]] vägede saatmise Venemaale ja KRDV ebaseaduslikud relvaveod Venemaale, rikkudes mitmeid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone ning Ukrainat jõu abil rahu taotlemisel kui ta võitles Venemaa agressioonisõja vastu.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 5. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, mil arutlus oli [[Ukraina]] tugevdamiseks, rahujõupingutuste edendamist ja Euroopa Liiduga ühinemise protsessi kiirendamist.
|-
| {{riigi ikoon|Montenegro}} || töövisiit || 7. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Podgorica]]s [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga ja [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]'iga, mil arutlus oli koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja osales koos [[Montenegro kaitseminister|Montenegro kaitseministri]] [[Dragan Krapović]]'iga Euroopa rahutagamisrahastu rahastatud varustuse ülevaatamises.
|-
| {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 8. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Tirana]]s [[Albaania president|Albaania presidendi]] [[Bajram Begaj]]aga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Albaania Euroopa ja välisminister|Albaania Euroopa ja välisministri]] [[Igli Hasani]]ga ja [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, mil arutlus oli ELi-Albaania julgeoleku- ja kaitsedialoogi. Kaja Kallas osales Euroopa Investeerimispanga toetus- ja laenulepingute allkirjastamisel Durrës–Rrogozhinë raudtee arendamiseks ja esines üliõpilastele ja kodanikuühiskonna esindajatele.
|-
| {{riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} || töövisiit || 9. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Sarajevo]]s [[EUFOR Althea vägesid]] kõrge esindaja [[Florin-Marian Barbu]]ga ja [[Bosnia ja Hertsegoviina presidentuur|Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri eesistujariigi kõrgeim esindaja]] [[Christian Schmidt]]'ega, [[Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esinaise|Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esimehe]] [[Borjana Krišto]]ga ja [[Bosnia ja Hertsegoviina välisminister|Bosnia ja Hertsegoviina välisministri]] [[Elmedin Konaković]]'iga, mil arutlus oli Euroopa perspektiiv, mis oli endiselt elus kui lahendas probleemi nimega [[Milorad Dodik]]. Kaja Kallas külastas [[Butmiri sõjaväebaas]]is, et kõneleda Euroopa Liidu rahuvalvemissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas (EUFOR Althea) teenivatele töötajatele.
|-
| {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 14. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luksemburg]]is [[Välisministeerium|Välisministeerium kantsleri]] [[Jonatan Vseviov]]iga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa jätkuvat agressiooni]] [[Ukraina]]s, viimaseid arenguid [[Lähis-Ida]]s ja [[Aafrika]]s, koostööd [[Lääne-Balkan]]i partneritega ning olukorda [[Gruusia]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Moldova}} || töövisiit || 23. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Chișinău]]s [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga ning [[Moldova asepea- ja välisminister|Moldova asepea- ja välisministri]] [[Mihai Popșoi]]ga, mil arutlus oli Euroopa rahutagamisrahastu kaudu Moldovale antud varustuse. Kaja Kallas osales Moldova riiklikule politseile annetatud EL-i rahastatud varustuse üleandmisel.
|-
| {{riigi ikoon|Aserbaidžaan}} || töövisiit || 25. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Bakuu]]s [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]ia ja [[Aserbaidžaani välisminister|Aserbaidžaani välisministri]] [[Ceyhun Bayramov]]iga.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 7.-8. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Varssavi]]s esimesel Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu ning Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelised suhted.
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 9. mai 2025 || Kaja Kallas osalesid [[Kiiev]]is ja [[Lviv]]is koos [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, kus käisid Euroopa päeva koos Ukraina ja selle rahvaga ühtselt kestva rahu nimel.
|-
| {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 12. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[London]]is [[Weimar+]]'i kohtumisel [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega ja [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, mil arutlus oli Venemaa viivitamatult Ukrainaga kokku leppima 30-päevases vaherahus, et sillutada teed püsiva rahu läbirääkimistele.
|-
| {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 13. mai 2025 || Kaja Kallas osales [[Kopenhaagen]]is [[Demokraatia tippkohtumine]].
|-
| {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 16. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Tirana]]s Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi kohusetäitja]] [[Ilie Bolojan]]ga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ega, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željka Cvijanović]]&lt;nowiki/&gt;iga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlusel oli suurendada Euroopa ühtsust ja koostööd ka nende riikidega, kes [[Euroopa Liit|ELi]] ei kuulu.
|-
| {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 19. mai 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga kohtusid [[London]]is [[Euroopa Liit|ELi]] ja Ühendkuningriigi tippkohtumisel [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga ja [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, mil arutlusel oli kaitse, terrorismivastase võitluse või rahu tagamisega, et kokku lepitud uues julgeoleku- ja kaitsepartnerluses.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu ja olukord [[Lähis-Ida]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 21. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] tippkohtumisel [[Brüssel]]is [[Alžeeria välisminister|Alžeeria välisministri]] [[Ahmed Attaf]]iga, [[Angola välissuhete minister|Angola välissuhete ministri]] [[Tete António]]ga, [[Benini välisminister|Benini välisministri]] [[Shegun Adjadi Bakari]]ga, [[Botswana rahvusvaheliste suhete minister|Beninirahvusvaheliste suhete ministri]] [[Phenyo Butale]]ga, [[Burkina Faco välisminister|Burkina Faco välisministri]] [[Karamoko Jean-Marie Traoré]]'ga, [[Burundi välis- ja arengukoostööminister|Burundi välis- ja arengukoostööministri]] [[Albert Shingiro]]ga, [[Djibouti välisminister|Djibouti välisministri]] [[Abdoulkader Houssein Omar]]iga, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, [[Ekvatoriaal-Guinea välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Ekvatoriaal-Guinea välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Simeón Oyono Esono Angüe]]ga, [[Elevandiluuranniki välisminister|Elevandiluuranniki välisministri]] [[Kacou Houadja Léon Adom]]ega, [[Eritrea välisminister|Eritrea välisministri]] [[Osman Saleh]]'ega, [[Etioopia välisminister|Etioopia välisministri]] [[Gedion Timotheos]]ega, [[Gaboni välisminister|Gaboni välisministri]] [[Régis Onanga Ndiaye]]ga, [[Gambia välisminister|Gambia välisministri]] [[Mamadou Tangara]]ga, [[Ghana välisminister|Ghana välisministri]] [[Samuel Okudzeto Ablakwa]]ga, [[Guinea välisminister|Guinea välisministri]] [[Morissanda Kouyaté]]'ga, [[Guinea-Bissau välisminister|Guinea-Bissau välisministri]] [[Carlos Pinto Pereira]]ga, [[Kameruni välisminister|Kameruni välisministri]] [[Lejeune Mbella Mbella]]ga, [[Kesk-Aafrika Vabariigi välisasjade, regionaalse integratsiooni ja prantsuskeelsete asjade minister|Kesk-Aafrika Vabariigi välisasjade, regionaalse integratsiooni ja prantsuskeelsete asjade ministri]] [[Sylvie Baïpo-Temon]]iga, [[Komooride välisminister|Komooride välisministri]] [[Dhoihir Dhoulkamal]]iga, [[Kongo Demokraatlik Vabariigi välisminister|Kongo Demokraatlik Vabariigi välisministri]] [[Thérèse Kayikwamba Wagner]]iga, [[Kongo Vabariigi välisminister|Kongo Vabariigi välisministri]] [[Jean-Claude Gakosso]]ga, [[Lesotho välis- ja rahvusvaheliste suhete minister|Lesotho välis- ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Mpotjoane Lejone]]ega, [[Libeeria välisminister|Libeeria välisministri]] [[Sara Beysolow Nyanti]]ga, [[Liibüa välisminister|Liibüa välisministri kohusetäitja]] [[Abdul Hamid Dbeibeh]]'ega, [[Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö minister|Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö ministri]] [[Ronald Lamola]]ga, [[Lõuna-Sudaani välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Lõuna-Sudaani välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Monday Simaya Kumba]]ga, [[Madagaskari välisminister|Madagaskari välisministri]] [[Rasata Rafaravavitafika]]ga, [[Malawi välisminister|Malawi välisministri]] [[Nancy Tembo]]ga, [[Mali välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Mali välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Abdoulaye Diop]]iga, [[Mauritaania välisminister|Mauritaania välisministri]] [[Mohamed Salem Ould Merzoug]]'ega, [[Mauritiuse välisminister|Mauritiuse välisministri]] [[Ritish Ramful]]iga, [[Maroko välisminister, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate minister|Maroko välisministri, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate ministri]] [[Nasser Bourita]]ga, [[Mosambiigi välisminister|Mosambiigi välisministri]] [[Maria Manuela Lucas]]ega, [[Namiibia rahvusvaheliste suhete ja kaubanduse minister|Namiibia rahvusvaheliste suhete ja kaubanduse ministri]] [[Selma Ashipala-Musavyi]]ga, [[Nigeri koostöö ja Aafrika integratsioon minister|Nigeri koostöö ja Aafrika integratsioon ministri]] [[Bakary Yaou Sangaré]]'ega, [[Nigeeria välisminister|Nigeeria välisministri]] [[Yusuf Tuggar]]iga, [[Rwanda välisminister|Rwanda välisministri]] [[Olivier Nduhungirehe]]ga, [[Sambia välisminister|Sambia välisministri]] [[Mulambo Haimbe]]ga, [[São Tomé ja Príncipe välisminister|São Tomé ja Príncipe välisministri]] [[Gareth Guadalupe]]ga, [[Roheneemesaarede välisminister|Roheneemesaarede välisministri]] [[Rui Alberto de Figueiredo Soares]]ega, [[Senegali välisminister|Senegali välisministri]] [[Yassine Fall]]iga, [[Seišellide välis- ja turismiminister|Seišellide välis- ja turismiministri]] [[Sylvestre Radegonde]]ega, [[Sierra Leone välisminister|Sierra Leone välisministri]] [[Timothy Kabba]]ga, [[Sudaani välisminister|Sudaani välisministri]] [[Hussein Al-Amin]]'iga, [[Svaasimaa välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Svaasimaa välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Pholile Shakantu]]ga, [[Tansaania välis- ja Ida-Aafrika koostööminister|Tansaania välis- ja Ida-Aafrika koostööministri]] [[Mahmoud Thabit Kombo]]ga, [[Togo välis-, koostöö- ja Aafrika integratsiooniminister|Togo välis-, koostöö- ja Aafrika integratsiooniministri]] [[Robert Dussey]]'ega, [[Tšaadi välisminister|Tšaadi välisministri]] [[Abdoulaye Sabre Fadoul]]ega, [[Tuneesia välisminister|Tuneesia välisministri]] [[Mohamed Ali Nafti]]'ga, [[Uganda välisminister|Uganda välisministri]] [[Jeje Odongo]]ga ja [[Zimbabwe välis- ja rahvusvahelise kaubanduse minister|Zimbabwe välis- ja rahvusvahelise kaubanduse ministri]] [[Amon Murwira]]ga, mil arutlus oli investeeringuid ja majanduskoostööd, kui ka julgeoleku-, migratsiooni- ja kliimaküsimusi, kus tähistas 25 aasta möödumist esimesest ELi ja Aafrika Liidu tippkohtumisest.
|-
| {{riigi ikoon|Serbia}} || töövisiit || 21. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Belgrad]]is [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Aleksandar Vučić]]iga, [[Serbia peaminister|Serbia peaministri]] [[Đuro Macut]]ega, [[Serbia välisminister|Serbia välisministri]] [[Marko Đurić]]iga, [[Serbia Euroopa integratsiooni minister|Serbia Euroopa integratsiooni ministri]] [[Nemanja Starović]]iga ja [[Serbia Rahvusassamblee president|Serbia Rahvusassamblee presidendi]] [[Ana Brnabić]]iga, mil arutlus oli reforme, kandidaatriikide välispoliitilist suunda ja meie ühiseid julgeoleku- ning geopoliitilisi huve.
|-
| {{riigi ikoon|Kosovo}} || töövisiit || 22. mai 2025 || Kaja Kallas külastas [[Prishtina]]s Euroopa Liidu õigusriigi missioon Kosovos ([[EULEX]]).
|-
| {{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} || töövisiit || 23. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Skopje]]s [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Põhja-Makedoonia välisminister|Põhja-Makedoonia välisministri]] [[Timčo Mucunski]]ga ja [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Timčo Mucunski]]ga, kus avas esimese julgeoleku- ja kaitsedialoogi ELi ja Põhja-Makedoonia vahel ning külastas Balkani meditsiinilise töörühma alalist organisatsiooni (BMTF SO).
|-
| {{riigi ikoon|Singapur}} || töövisiit || 30.-31. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Singapur]]is [[Singapuri president|Singapuri presidendi]] [[Tharman Shanmugaratnam]]ega, [[Singapuri peaminister|Singapuri peaministri]] [[Lawrence Wong]]ega, [[Singapuri välisminister|Singapuri välisministri]] [[Vivian Balakrishnan]]iga ja [[Singapuri kaitseminister|Singapuri kaitseministri]] [[Chan Chun Sing]]iga, kus esines Shangri-La Dialogue konverentsil dialoogi teisel plenaaristungil kõnega „Stabiilsuse tagamine konkurentsitihedas maailmas“.
|-
| {{riigi ikoon|Filipiinid}} || töövisiit || 1.-2. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Manila]]s [[Filipiinide president|Filipiinide presidendi]] [[Bongbong Marcos]]ega ja [[Filipiinide välisminister|Filipiinide välisministri]] [[Enrique Manalo]]ga, kus pärast kohtumist [[De La Salle'i ülikool]]is üliõpilastega avalikul koosolekul ja ka kodanikuühiskonna esindajatega.
|-
| {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 12. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Rooma]]s [[Weimar+]]'i kohtumisel [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga ja [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, mil arutlus oli Ukraina pikaajalisele toetamisele. Ukraina välisminister Andri Sõbiha osales kohtumisel taas ja NATO peasekretär Mark Rutte osales esimest korda.
|-
| {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 19.-20. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Genf]]is [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega ja [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, kus arutlusele [[Iraani välisminister|Iraani välisministri]] [[Abbas Araghchi]]ga tuumaläbirääkimisi, et Iraanile diplomaatilise ettepaneku konflikti leevendamiseks.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 23. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, samuti olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Gruusia]]s ja [[Hiina]]s ning [[Euroopa]] julgeolek.

Samal ajal Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga kohtusid [[Euroopa Liit]]-[[Kanada]] kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Anita Anand]]ega, kus ELi ja Kanada julgeoleku- ja kaitsepartnerluse allkirjastamise tseremoonial.
|-
| {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 24.-25. juuni 2025 || 24. juunil Kaja Kallas kohtus [[Haag]]is [[G7]] raames välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kus arutlusel oli [[Iraan]]i üles tegema täielikku koostööd [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur|Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuur]]iga.

25. juunil Kaja Kallas kohtus [[Haag]]is [[NATO]] tippkohtumisel [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] kohusetäitja [[Dick Schoof]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja|selle eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]iga, [[Horvaatia president|Horvaatia presidendi]] [[Zoran Milanović]]iga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Island peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mitskoski]]ga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga ja [[Uus-Meremaa peaminister|Uus-Meremaa peaministri]] [[Christopher Luxon]]iga, mil arutlusel oli kaitsekulutuste suurendamises.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 26. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]iga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga , mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|ELi]] 18. sanktsioonipaketti [[Venemaa]]le.
|-
| {{riigi ikoon|Armeenia}} || töövisiit || 29.-30. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Jerevan]]is [[Armeenia president|Armeenia presidendi]] [[Vahagn Hatšhaturjan]]iga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]iga ja [[Armeeni välisminister|Armeeni välisministri]] [[Ararat Mirzojan]]iga, kus käis noorte Euroopa suursaadikutega, noorte nõuandekomisjoni esindajate ja Erasmus+ programmi vilistlastega.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 2. juuli 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Hiina Rahvavabariigi välisminister|Hiina välisministri ja välisasjade Keskkomisjoni büroo direktori]] [[Wang Yi]]ga, mil arutlus oli juhtide tippkohtumise ettevalmistamisel [[Hiina]]s ning kahepoolseid küsimusi ja laiemat geopoliitilist olukorda, kus [[Lähis-Ida]] olukorda ja tervitasid [[Iisrael]]i ja [[Iraan]]i vahelise pingete deeskalatsiooni.
|-
| {{riigi ikoon|Malaisia}} || töövisiit || 10.-11. juuli 2025 || Kaja Kallas kohtus 32. korda [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon]]i piirkondliku foorumi ministrite ja 58. korda Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni välisministrite kohtumisel [[Kuala Lumpur]]is [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni peasekretär]]i [[Kao Kim Hourn]]iga, [[Malaisia välisminister|Malaisia välisministri]] [[Mohamad Hasan]]iga, [[Brunei sultani ja esimene välisminister|Brunei sultani ja esimene välisministri]] [[Hassanal Bolkiah]]ega, [[Brunei teine välisminister|Brunei teine välisministri]] [[Erywan Yusof]]'iga, [[Indoneesia välisminister|Indoneesia välisministri]] [[Sugionol]]ga, [[Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Prak Sokhonn]]iga, [[Laosi välisminister|Laosi välisministri]] [[Thongsavanh Phomvihane]]ga, [[Myanmari asepeaminister ja välisminister|Myanmari asepeaministri ja välisministri]] [[Than Swe]]ga, [[Singapuri välisminister|Singapuri välisministri]] [[Vivian Balakrishnan]]iga, [[Tai välisminister|Tai välisministri]] [[Maris Sangiampongsa]]ga, [[Vietnami asepeaministri ja välisminister|Vietnami asepeaministri ja välisministri]] [[Bùi Thanh Sơn]]iga, mil arutlus oli piirkondlike ja ülemaailmsete julgeolekuküsimuste üle. Samal ajal Kaja Kallas kohtus [[Malaisia kuningas|Malaisia kuninga asetäitja]] [[Nazrin Shah|Perak'i sultani Nazrin Shah'ega]], [[Malaisia peaminister|Malaisia peaministri]] [[Anwar Ibrahim]]iga, [[Hiina Rahvavabariigi välisminister|Hiina välisministri ja välisasjade Keskkomisjoni büroo direktori]] [[Wang Yi]]ga, [[Austraalia välisminister|Austraalia välisministri]] [[Penny Wong]]ega, [[India liidu välis- ja tekstiiliminister|India liidu välis- ja tekstiiliministri]] [[Pabitra Margherita]]ga, [[Ida-Timori välis- ja koostööminister|Ida-Timori välis- ja koostööministri]] [[Bendito Freitas]]ega, mil arutlusel oli sidemeid süvendada.
|-
| {{riigi ikoon|Jaapan}} || töövisiit || 23. juuli 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga osalesid [[Tokyo]]s ja [[Osaka]]s 30. [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Jaapan]]i tippkohtumisel [[Jaapani peaminister|Jaapani peaministri]] [[Shigeru Ishiba]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga ja [[Jaapani kaitseminister|Jaapani kaitseministri]] [[Gen Nakatani]]ga, mil arutlusel oli julgeoleku- ja kaitsepartnerlus ning tihedate sidemete veelgi süvendamises, sealhulgas uue kaitsetööstuse dialoogi kaudu. Nad külastasid Osakas [[Expo 2025]].
|-
| {{riigi ikoon|Hiina}} || töövisiit || 24. juuli 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga osalesid [[Peking]]is 25. [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Hiina]] tippkohtumisel [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei peasekretäri]] ja [[Hiina Rahvavabariigi president|Hiina Rahvavabariigi presidendi]] [[Xi Jinping]]'iga, [[Hiina Rahvavabariigi peaminister|Hiina peaministri]] [[Li Qiang]]'iga, [[Hiina Rahvavabariigi välisminister|Hiina välisministri ja välisasjade Keskkomisjoni büroo direktori]] [[Wang Yi]]ga, mil arutlusel oli kahepoolseid suhteid kõigis selle aspektides, samuti globaalseid ja geopoliitilisi küsimusi. Tippkohtumine tähistas Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi diplomaatiliste suhete loomise 50. aastapäeva.
|-
| {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 28.-30. august 2025 || 28.-29. augustil Kaja Kallas kohtus mitteametlik Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[Kopenhaagen]]is [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]ga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu.

29.-30. augustil Kaja Kallas kohtus Kopenhaagenis teisel Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri kohusetäitja]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa]] survestamine läbirääkimistele ja rahule, külmutatud varade kasutusele võtmine [[Ukraina]], jätkuv toetamine ja olukord [[Lähis-Ida]].
|-
| {{riigi ikoon|Sloveenia}} || töövisiit || 1. september 2025 || Kaja Kallas osales [[Bled]]is rahvusvahelisel välispoliitika- ja julgeolekukonverentsil, kus kohtus [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur|Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektori]] [[Rafael Grossi]]ga, mil arutlus oli võimalus [[Iraan]]i tuumaküsimuse lahendamiseks ja [[Euroopa Liit|EL]]i oma panuse andma.
|-
| {{riigi ikoon|Brasiilia}} || töövisiit || 19.-20. september 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brasília]]is [[Brasiilia president|Brasiilia presidendi]] [[Luiz Inácio Lula da Silva]]ga, [[Brasiilia välisminister|Brasiilia välisministri]] [[Mauro Vieira]]ga ja [[Brasiilia presidendi välispoliitika peanõuniku]] [[Celso Amorim]]ega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|EL]]i ja Brasiilia strateegilise partnerluse taaskäivitamine ning Euroopa Komisjoni poolt hiljuti väljakuulutatud ELi ja [[Mercosuri leping]]u vastuvõtmine.
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 21.–25. september 2025 || 21. septembril Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga ELi kolmepoolsel kohtumisel Aafrika Liidu ja ÜRO-ga [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 80. peaassambleel]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, mil eesmärk oli ELi kolmepoolsel kohtumisel Aafrika Liidu ja ÜRO-ga.
Kaja Kallas osales koos [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, Ameerika Ühendriikide suursaadik ÜRO juures [[Mike Waltz]]'ega, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, Lõuna-Korea suursaadiku kohusetäitja ÜRO juures [[Joseph Y. Yun]]iga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega ja [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, mil arutlusel oli Eesti õhupiiri rikkumise teemal.

22. septembril Kaja Kallas osales ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelisel mälestuskohtumisel. Ta osales ka ELi välisministrite mitteametlikku ja [[G7]] välisministrite kohtumisel. Kaja Kallas kohtus ÜRO Peaassamblee ees tänaval [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Alar Karis]]ega.

23. septembril Kaja Kallas koos Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga ja Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga ÜRO Peaassamblee 80. istungjärgu ülddebati avamisel, mil arutlusel oli [[Ukraina]] ja [[Lähis-Ida]] teemal. Kaja Kallas kohtus juhuslikult New Yorgis tänaval [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega.

24. septembril Kaja Kallas koos [[Colombia välisministr|Colombia välisministri kohusetäitja]] [[Rosa Yolanda Villavicencio]]ga ELi ja Ladina-Ameerika ning Kariibi mere Riikide Ühenduse välisministrite kohtumisel. Kaja Kallas ka kohtus Lääne-Balkani riikide juhtidega. Pärastlõunal Kaja Kallas koos Saudi Araabia Kuningriigiga ülemaailmse alliansi ministrite kohtumise ning koos Saksamaa, Prantsusmaa, Aafrika Liidu ja Ühendkuningriigiga ministrite kohtumise teemal „Ühised jõupingutused Sudaani deeskalatsiooniks“. Õhtul Kaja Kallas osales USA välisministri korraldataval Atlandi-ülesel välisministrite kohtumisel.

25. septembril Kaja Kallas osaleb Maroko, Guatemala ja Prantsusmaa korraldataval naiste, rahu ja julgeoleku teemalisel kõrgetasemelisel kohtumisel. Seejärel osaleb Kaja Kallas Lõuna-Aafrika Vabariigi juhitaval [[G20]] välisministrite kohtumisel, kus ta esines avaldusega. Pärastlõunal osaleb ta Palestiina ajutise kontaktkomitee ministrite kohtumisel ja esines seal sõnavõttudega.
|-
| {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 1.-2. oktoober 2025 || 1. oktoobril Kaja Kallas kohtus [[Kopenhaagen]]is mitteametlikul Euroopa Ülemkogul [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli reparatsioonilaenu, mida toetas külmutatud [[Venemaa]] varad ja mis aitaks [[Ukraina]]l ennast kaitsta. Kaja Kallas võõrustas [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Frederik X]] ja kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] õhtusöök.

2. oktoobril Kaja Kallas kohtus Kopenhaagenis Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željko Komšić]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Gröönimaa peaminister|Gröönimaa peaministri]] [[Jens-Frederik Nielsen]]iga, [[Fääri saarte peaminister|Fääri saarte peaministri]] [[Aksel V. Johannesen]] ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga.
|-
| {{riigi ikoon|Kuveit}} || töövisiit || 5.-6. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus kõrgetasemeline piirkonna julgeoleku ja koostöös [[Kuveidi šeikide ja emiiride loend|Kuveidi kroonprintsi]] [[Sabah Al-Khalid Al-Sabah]]'iga, [[Kuveidi peaminister|Kuveidi peaministri]] [[Ahmad al-Abdullah aş-Şabāḩ]]'iga, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Ahmad al-Abdullah aş-Şabāḩ]]'ega, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga ja [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu peasekretär]]i [[Jasem Mohamed Al-Budaiwi]]ga, mil arutlusel oli tugevdada ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu suhteid. Kaja Kallas osales 29. Euroopa Liidu ja Pärsia lahe koostöönõukogu foorumil, mil arutlusel oli pidada kahepoolseid läbirääkimisi rahu, stabiilsuse ja säästva arengu teemal.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 9. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Pariis]]is [[Prantsuse välisminister|Prantsuse välisministri]] [[Jean Noël Barrot]]ega, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Araabia Ühendemiraadide välisminister|Araabia Ühendemiraadide printsi, asepeaministri ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Katari välisminister|Katari šeiki, peaministri ja välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga ja [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, mil arutlusel oli [[Ameerika Ühendriigid|USA]] rahuplaani rakendamist [[Gaza sõda|Gaza sõja]] lõpetamiseks.
|-
| {{riigi ikoon|Eesti}} || töövisiit || 10. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Tallinn]]as [[Tallinn Digital Summit 2025]] tippkohtumisel [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Alar Karis]]ega, [[Saksamaa president|Saksamaa presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, [[Türgi tööstuse ja tehnoloogia minister|Türgi tööstuse ja tehnoloogia ministri]] [[Mehmet Fatih Kaçır]]iga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri asetäitja]] [[Oksana Ferchuk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Eesti justiits- ja digiminister|Eesti justiits- ja digiministri]] [[Liisa Pakosta]]ga, [[Eesti majandus- ja tööstusminister|Eesti majandus- ja tööstusministri]] [[Erkki Keldo]]ga ja [[Eesti haridus- ja teadusminister|Eesti haridus- ja teadusministri]] [[Kristina Kallas]]ega, kus Kaja Kallas kõneles tehnoloogia ja demokraatia omavahelisest seosest.
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 13. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Kiiev]]is [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli rahalise ja sõjalise toetuse, Ukraina energiasektori julgeoleku ja Venemaa sõjakuritegude eest vastutusele võtmise üle.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 15. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO kaitseministrite kohtumise raames [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Denõss Šmõhal]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[David McGuinty]]'ega, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]'ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Dragan Krapović]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Vlado Misajlovski]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Tore O. Sandvik]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia ase- ja riigikaitseminister|Rumeenia ase- ja riigikaitseministri]] [[Ionuț Moșteanu]]ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Pete Hegseth]]ega, mil arutlus oli luua toimiv droonidevastane kaitse 2027. aasta lõpuks.
|-
| {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 19.-21. oktoober 2025 || 19. oktoobril Kaja Kallas kohtus [[Luksemburg]]is [[Iraagi välisminister|Iraagi välisministri]] [[Fuad Hussein]]iga, mil arutlusel oli tihedat koostööd energia, julgeoleku ja rände valdkonnas. 

20.-21. oktoobril Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luxembourg]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[David van Weel]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Georg Georgiev]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa jätkuvat agressiooni]] [[Ukraina]]s, Euroopa Liidu suhted [[Vaikse ookean]]i piirkonna riikidega, arengud [[Lähis-Ida]]s ning olukord [[Sudaan]]is, [[Moldova]]s ja [[Gruusia]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 22 oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[London]]is Lääne-Balkaani tippkohtumisel [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esinaine|Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esimehe]] [[Borjana Krist]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]], [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Kosovo peaminister|Kosovo peaministri]] [[Albin Kurti]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajic]]'ega, [[Prantsusmaa Euroopa asjade minister|Prantsusmaa Euroopa asjade ministri]] [[Benjamin Haddad]]ega, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Poola asevälisminister|Poola asevälisministri]] [[Henryka Moscicka-Dendys]]ega, [[Serbia valitsusjuht|Serbia valitsusjuhi]] [[Duro Macut]]ega, [[Sloveenia riigisekretär]]i [[Neva Grasic]]'ega, mil arutlus oli süvendada koostööd julgeoleku, energeetika ja majanduse valdkonnas.
|-
| {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 20.-21. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luxembourg]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[David van Weel]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Georg Georgiev]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa]] 19. sanktsioonide paketi vastuvõtmist ja [[Lähis-Ida]] humanitaarabi kohaletoimetamiseks.
Kaja Kallas kohtus Uzbekistani 18. koostöönõukogu kohtumine ELiga [[Uzbekistani välisminister|Uzbekistani välisministri]] [[Bakhtijor Saidov]]iga, mil teemal oli piirkondlikke ja rahvusvahelisi küsimusi, sealhulgas Venemaa sõjalist agressiooni [[Ukraina]], [[Afganistan]]i ja [[Lõuna-Kaukaasia]] vastu.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 22.-24. oktoober 2025 || 22. oktooril Kaja Kallas kohtus esimesel [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Egiptus]]e tippkohtumisel [[Brüssel]]is [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga, mil arutlusel oli luua rohkem investeeringuid ja majanduslikke võimalusi, sealhulgas [[Ukraina]], [[Lähis-Ida]], [[Sudaan]]i ja [[Liibüa]] osas. Kaja Kallas koos Euroopa Liidu liidrite õhtusöögil Egiptuse presidendi ‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsīga.

23. oktoobril Kaja Kallas kohtus Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli [[Ukraina]] toetamine, Euroopa kaitse ja julgeoleku tugevdamine, arutelu EL-i konkurentsivõime ja kliimaeesmärkide üle, rändepoliitika [[Lähis-Ida]]s.

24. oktoobril Kaja Kallas osales Brüsselis avakõne [[Euroopa Liberaalide kongress]]il.
Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni laienemisvolinik]]u [[Marta Kos]]ega allkirjastasid Brüsselis [[Usbekistani välisminisiter|Usbekistani välisministri]] [[Bakhtiyor Saidov]]i ELi ja [[Usbekistan]]i vaheline laiendatud partnerlus- ja koostööleping.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 30. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Pariis]]is [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, kus toimus rahvusvahelisel konverentsil rahu ja heaolu toetamiseks Suure järvistu piirkonnas.
|-
| {{riigi ikoon|Colombia}} || töövisiit || 9.-10. november 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga osalesid [[Santa Marta]]s 4. [[Euroopa Liit|ELi]]-[[Ladina-Ameerika ja Kariibi mere Riikide Ühendus|LAKRÜ]] tippkohtumisel kaaseesistuja [[Kolumbia president|Kolumbia presidendi]] [[Gustavo Petro]]ga, mil koostati ELi ja LAKRÜ'e ühisdeklaratsioon ning kaks teemapõhist deklaratsiooni: üks kodanike julgeoleku ja teine ​​kahe piirkonna vahelise hoolduspakti kohta.
|-
| {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 5. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Nikosia]]s [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega ja [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, mil teemal oli valmistada ette Küprose eelseisvat Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist ja arutada ühiseid prioriteete.
|-
| {{riigi ikoon|Kreeka}} || töövisiit || 6. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Ateena]]s [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriákos Mitsotákis]]ega ja [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, mil teemal oli valmistada ette Küprose eelseisvat Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist ja arutada ühiseid prioriteete.
|-
| {{riigi ikoon|Kanada}} || töövisiit || 11.-12. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Niagara]]s [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]ega ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kus arutlusel oli võimaluse mitmeid aktuaalseid välispoliitika küsimusi ning pakilisi ülemaailmseid majandus- ja julgeolekuprobleeme.
|-
| {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 17. november 2025 || Kaja Kallas osales [[Tirana]]s [[Seitsmes ühinemiskonverents]]il [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, mil eesmärgi oli Albaanial õnnestus avada kõik ELi läbirääkimiste peatükid.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Moldova peaminister|Moldova peaministri]] [[Alexandru Munteanu]]ga, mil eesmärgi oli ELi ja Moldova sidemed oli tugevamad kui kunagi varem ning Moldova Euroopa-suunalise tee ja ambitsioonika reformikava toetamist.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 19. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Serbia välisminister|Serbia välisministri]] [[Marko Đurić]]'ega ja [[Bosnia ja Hertsegoviina välisminister|Bosnia ja Hertsegoviina välisministri]] [[Elmedin Konaković]]'ega, mil eesmärgi oli piirkondlik stabiilsus ja tulevased koostöövõimalused ja ELi liikmelisus oli ühine eesmärk.
|-
| {{riigi ikoon|Angola}} || töövisiit || 24.-25. november 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga kohtusid 7. Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu tippkohtumisel ja ELi ja Aafrika Liidu partnerluse 25. aastapäeva tähistav tippkohtumisel [[Luanda]]s, mil arutlusel oli tugevdada koostööd sellistes võtmevaldkondades nagu rahu, julgeolek, valitsemine ja mitmepoolsus, rahva heaolu, ränne ja liikuvus.
|-
| {{riigi ikoon|Hispaania}} || töövisiit || 27.-28. november 2025 || Kaja Kallas koos Euroopa Komisjoni Vahemere piirkonna volinik [[Dubravka Šuica]]ga osalesid [[Barcelona]]s Vahemere Liidu piirkondliku foorumil, kus oli Vahemere pakti avamise ürituse kaasesimees koos ELi liikmesriikide ja Vahemere lõunapiirkonna partneritega ning deklaratsiooni 30. aastapäeval. Järgnes 10. Vahemere Liidu piirkondlik foorum, mis tõi kokku ELi ja Vahemere piirkonna välisministrid.
|-
| {{riigi ikoon|Austria}} || töövisiit || 3.-4. detsember 2025 || 3. detsembril Kaja Kallas kohtus välisministrite ja delegatsioonide juhtide kohtumisel [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur|Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektori]] [[Rafael Grossi]]ga, kus korraldas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) eesistuja.

4. detsembril 4. detsembril Kaja Kallas kohtus [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga ja [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, mil arutlusel oli [[Lääne-Balkan]]i riikide ELiga integreerumise ning energeetika, julgeoleku ja ELiga integreerumise eelseisvaid prioriteete. Kaja Kallas esines ka OSCE ministrite nõukogu avaistungil.
|-
| {{riigi ikoon|Katar}} || töövisiit || 6. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Doha]]s [[Katari välisminister|Katari välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga ja [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, kus nad osalesid „Vahendus killustatuse ajal“ avapaneelil.
|-
| {{riigi ikoon|Jordaania}} || töövisiit || 7. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Amman]]is [[Jordaania kuningas|Jordaania kuninga]] [[‘Abd Allāh II]]'ga ja [[Jordaania asepea- ja välisminister|Jordaania asepea- ja välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, kus nad külastasid Jordaania rahvusvahelist politseikoolituskeskust.
|-
| {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 16. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus Ukraina rahvusvahelise kahjunõuete komisjoni loomise konverentsil [[Haag]]is [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, kus osales diplomaatilisel konverentsil Ukraina rahvusvahelise kahjunõuete komisjoni loomise konventsiooni vastuvõtmiseks, mil eesmärgi oli olulise sammu vastutuse suunas, luues komisjoni Venemaa sõjakahjude hüvitamise nõuete lahendamiseks.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17.-18. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus 17. oktoobril [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] Euroopa Liidu ja [[Lääne-Balkan]]i liidrite tippkohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli ELi ja Lääne-Balkani strateegiliste suhete tugevust ning nende kodanikele pakutavat kasu.

Kaja Kallas kohtus 18. detsembril Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli järgmise ELi mitmeaastase eelarve, julgeoleku ja kaitse ning majanduslike väljakutsete üle, sealhulgas ka külmutatud [[Venemaa]] varade kasutamist [[Ukraina]] toetusplaanis.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 6. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Vene-Ukraina sõja rahuläbirääkimised|Ukraina tahtekoalitsiooni kohtumisel]] [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Ameerika Ühendriikide rahumissioonide erisaadik]]u [[Steve Witkoff]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]i väimehe [[Jared Kushner]]iga, mille eesmärk oli muuta plaanid reaalseks kaitseks.
|-
| {{riigi ikoon|Egiptus}} || töövisiit || 8.-10. jaanuar 2026 || Kaja Kallas [[Kairo]]s [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga ja [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, mil arutlus oli ELi Egiptuse partnerluse osana konkurentsivõimet ja rohepööret ning küberjulgeolekus ja terrorismivastases võitluses.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Berliin]]is [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega ja [[Liidupäev|Bundestagi]] väliskomisjoni esimehe [[Armin Laschet]]ega.
|-
| {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 15. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik|ELi Nõukogu eesistujariigi]] kohtumisel [[Nikosia]]s [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, mil teemal oli kujundada sündmuste käiku maailmas, [[Euroopa Liit|EL]] astuma samme ning käegakatsutavaid tulemusi julgeoleku, stabiilsuse ja väärtuste valdkonnas. Kaja Kallas külastas Nikosias [[ÜRO puhvertsoon Küprosel|ÜRO puhvertsooni tänavat]], kus betoonplokid eraldavad Kreeka ja Türgi kogukondi.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || mitteametlik || 22. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus õhtul [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] erakorralisel kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlus oli jõupingutused taas [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukraina sõja]] peatamisele suunata, et rünnakuid tsiviilelanike ja tsiviiltaristu vastu [[Ukraina]]s eriti raske talve ajal.
|-
| {{riigi ikoon|India}} || viisakusvisiit || 25.-27. jaanuar 2026 || 25. jaanuaril Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga kohtusid [[Euroopa Liit|EL]] ja India tippkohtumisel [[Delhi]]is [[India liidu välisminister|India liidu välisministri]] [[Subrahmanyam Jaishankar]]iga, mil arutlusel oli ettevalmistus kaitse- ja julgeolekuleppe sõlmimise alla kirjutama.
26. jaanuaril Kaja Kallas osales India Vabariigi aastapäeva sõjaväeparaadil ja kohtus India mõttekodadega ning osales dialoogis noorte kodanikuühiskonna juhtide, ettevõtjate ja üliõpilastega. Õhtul Kaja Kallas kohtus [[India president|India presidendi]] [[Draupadi Murmu]]ga.

27. jaanuaril Kaja Kallas kohtus [[India kaitseminister|India kaitseministri]] [[Rajnath Singh]]iga ning osales ELi ja India tippkohtumisel, mille käigus Kaja Kallas allkirjastas uue julgeoleku- ja kaitsepartnerluse Indiaga. Pärastlõunal Kaja Kallas esines avalikul üritusel [[Ananta Aspeni keskus]]es. Visiit lõppes president Draupadi Murmu korraldatava banketiga.
|-
| {{riigi ikoon|Norra}} || töövisiit || 2.-3. veebruar 2026 || 2. veebruaril Kaja Kallas kohtus [[Oslo]]s [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, kus nad osalesid paneeldiskussioonil Oslo julgeolekukonverentsil. Pärastlõunal Kaja Kallas kohtus [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Tore O. Sandvik]]ega ja [[Stortingt|Norra parlamendi]] alalise välis- ja kaitsekomisjoni liikmetega.
3. veebruaril Kaja Kallase koos [[Norra välisminister|Norra välisministri]] [[Espen Barth Eide]]ga külastasid [[Tromsø]]s rannikukaitselaeva. Kaja Kallas kõneles Arktika piiride konverentsil 2026 ja osales koos välisministriga paneelile järgneval pressikonverentsil. Pärastlõunal Kaja Kallas kohtus [[Gröönimaa välisminister|Gröönimaa välisministri]] [[Vivian Motzfeldt]]iga ja osales Arktika linnapeade foorumil.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 5. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga ja [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, mil arutlusel oli peamisi geopoliitilisi väljakutseid alates [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõjast Ukraina]] vastu kuni [[Arktika]] julgeoleku, Atlandi-üleste suhete, Hiina ja olukorrani [[Lähis-Ida]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 11.-12. veebruar 2026 || 11. veebruaril Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni kaitse ja kosmose voliniku]] [[Andrius Kubilius]]ega kohtusid [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO kaitseministrite kohtumisel Põhja-Atlandi nõukogu formaadis, NATO-Ukraina Nõukogus ja Ukraina toetusgrupi kogunemisel [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[David McGuinty]]'ega, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Lubomír Metnar]]iga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Robertas Kaunas]]ega, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Dragan Krapović]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Vlado Misajlovski]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Tore O. Sandvik]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Radu-Dinel Miruță]]'ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Pete Hegseth]]ega, mil arutlus oli Euroopa kaitsevalmiduse kiirendatud tõstmine, järgmised sammud Ukraina järjepideval toetamisel, kaitsekulutuste kasvatamine ja kaitsetööstuse võimekuse laiendamine, SAFE laenumeede ja sõjalise liikuvuse digitaliseerimine ning sõjalise liikuvuse digitaliseerimise projektid.

12. veebruaril Kaja Kallas kohtus [[Alden Bieseni ordulinnus]]el [[Antwerpen]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil fookuses oli Euroopa konkurentsivõime, ühtse turu tugevdamine ja majandusliku sõltuvuse vähendamine.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13.–15. veebruar 2026 || 13. veebruaril Kaja Kallas osales [[München]]is 62. korda toimuval [[Müncheni julgeolekukonverents|julgeolekukonverentsil]], kus plaanis mitmel sessioonil ja kohtumisel. Kaja Kallas osales avapaneelil „Murdepunkt: rahvusvaheline kord reformi ja hävingu vahel“.
14. veebruaril Kaja Kallas esindas Euroopa Liitu [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Anita Anand]]ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Itaalia asepea- ja välisminister|Itaalia asepea- ja välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]ega ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga ning osales mitmepoolsel merejulgeoleku teemalisel kohtumisel.

15. veebruaril Kaja Kallas pidas avakõne ja osales paneelil „Eurooplased kogunevad: oma tegutsemisvõime taastamine karmimas maailmas“.
|-
| {{riigi ikoon|Rootsi}} || töövisiit || 19. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Stockholm]]is [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga. Pärastlõunal Kaja Kallas osales Rootsi riikliku julgeolekunõukogu koosolekul.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 20. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Kraków]]is E5 kaitseministrite kohtumisel [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga ja [[NATO asepeasekretär]]i [[Radmila Šekerinska]]ga, mil arutlusel oli Euro-Atlandi ja Euroopa kaitse, hübriidohtude ning Ukrainaga seotud teemasid.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 23. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Georg Georgiev]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina vastu]] ja olukord [[Lähis-Ida]]s.
Kohtumise eel toimus mitteametlik arutelu hübriidohtude ning välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise (FIMI) teemal.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 4. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Varssavi]]s Läänemeremaade Nõukogu välisministrite kohtumine [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]iga, [[Norra välisminister|Norra välisministri]] [[Espen Barth Eide]]ga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga ja [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, mil arutlusel oli olukorrale [[Lähis-Ida]]s ja Euroopa inimeste abistamisele krisipiirkonnas, [[Ukraina]] jätkuvale toetamisele ja [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa survestamisele sõja]] lõpetamiseks ning julgeolekule Läänemere piirkonnas ja Euroopas laiemalt.
|-
| {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 5. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Zürich]]is Churchilli-teemalise loengu [[Zürichi Ülikool]]is [[Šveitsi asepresident|Šveitsi asepresidendi]] [[Ignazio Cassis]]ega ja Šveitsi Liidunõukogu liikme [[Martin Pfisteriga]], mil arutlusel oli Euroopa Liidu ja Šveitsi kahepoolset koostööd julgeoleku ja kaitse valdkonnas ning praeguseid rahvusvahelisi arenguid. Kaja Kallase koos Ignazio Cassisega allkirjastasid ühisdeklaratsiooni Šveitsi ja Euroopa Liidu vahelise välis- ja julgeolekupoliitika tugevdamise kohta.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 16. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta asepea- ja välisminister|Malta asepea- ja välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioonisõda]] [[Ukraina]] vastu, Euroopa julgeolekustrateegia, olukord [[Lähis-Ida]]s ja ELi lõunanaabruskond.
|-
| {{riigi ikoon|Nigeeria}} || töövisiit || 23. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Abuja]]s [[Nigeeria president|Nigeeria presidendi]] [[Bola Tinubu]]ga ja [[Nigeeria välisminister|Nigeeria välisministri]] [[Yusuf Tuggar]]iga, mil arutlusel oli ambitsioonika uue peatüki meie [[Euroopa Liit|ELi]] ja Nigeeria suhetes. Kaja Kallase kohtus ka [[Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus|Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse komisjoni presidendi]] [[Omar Touray]]'ega, mil arutlusel oli koostöö süvendamiseks reaalne hoog, alates terrorismivastasest võitlusest ja rände haldamisest kuni kaubanduse ja investeeringute edendamiseni.
|-
| {{riigi ikoon|Ghana}} || töövisiit || 24. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Accra]]s [[Ghana asepresident|Ghana asepresidendi]] [[Jane Naana Opoku-Agyemang]]ega ja [[Ghana rahandus- ja majandusplaneerimise minister|Ghana rahandus- ja majandusplaneerimise ministri]] ja [[Ghana kaitseminister|Ghana kaitseministri kohusetäitja]] [[Cassiel Ato Forson]]iga, mil arutlusel oli tihedamalt koostööd valdkondades ja olulised Euroopa kui ka Ghana kodanikele, näiteks terrorismivastane võitlus, konfliktide ennetamine ja küberturvalisus. Oli olulisem kui kunagi varem teha koostööd usaldusväärsete partneritega.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 26.-27. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Vaux-de-Cernay Abbey]]'es [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, [[Brasiilia välisminister|Brasiilia välisministri]] [[Mauro Vieira]]ga, [[India liidu välisminister|India liidu välisministri]] [[Subrahmanyam Jaishankar]]iga, [[Lõuna-Korea välisminister|Lõuna-Korea välisministri]] [[Cho Hyun]]iga, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, kus arutlusel oli mitmeid aktuaalseid välispoliitika küsimusi ning pakilisi ülemaailmseid majandus- ja julgeolekuprobleeme, sealhulgas valdkondadevahelisi ohte, globaalset juhtimist ja ülesehitust.
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || mitteametlik || 31. märts 2026 || Kaja Kallas koos [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta asepea- ja välisminister|Malta asepea- ja välisministri]] [[Ian Borg]]ega kohtusid [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Julija Svõrõdenko]]ga, [[Ukraina esimene asepeaminister ja energiaminister|Ukraina esimene asepeaminister ja energiaministri]] [[Denõss Šmõhal]]iga, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga ja [[Ukraina veteranide asjade minister|Ukraina veteranide asjade ministri]] [[Natalia Kalmõkova]]ga, kus nad osalesid [[Butša]]s nelja aasta möödumist [[Butša massimõrv|Venemaa massimõrvadest]]. Visiit lõppes energiavarustuse üleandmise tseremooniaga Ukraina Raudteedele.
|-
| {{riigi ikoon|Saudi Araabia}} || töövisiit || 8.-9. aprill 2026 || Kaja kallas kohtus [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu]]l [[Ar-Riyāḑ]]'is [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu peasekretär]]i [[Jasem Mohamed Al-Budaiwi]]ga, [[Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisminister|Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan|šeigi Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Katari pea- ja välisminister|Katari pea- ja välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani|šeigi Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Omaani välisminister|Omaani välisministri]] [[Badr bin Hamad Al Busaidi]]iga, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Jarrah Al-Jaber Al-Ahmad]]ga, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, mil arutlusel oli piirkonna deeskalatsioon ja ruumi diplomaatiale püsiva kokkuleppe saavutamiseks ning [[Hormuzi väin]] avatud läbipääsuks. Kaja Kallas külastas [[At-Turaifi ringkond|At-Turaifi ringkonnas]] [[Diriyah]]is, [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvat kohta, kus oli esimese Saudi riigi sünnikoht.
|-
| {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} || töövisiit || 9. aprill 2026 || Kaja kallas kohtus [[Abu Dhabi]]is [[Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisminister|Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan|šeigi Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, mil arutlusel oli [[2026. aasta Iraani sõda|Iraani õigustamatute rünnakute vastu]] Araabia Ühendemiraatide suveräänsuse, tsiviilelanike ja tsiviiltaristu vastu.
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 13. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s [[New York|New Yorgis]] ÜRO suursaadiku [[Bahrein]]is [[Jamal Alrowaiei]]ga, kus arutlusel oli EL ÜRO Julgeolekunõukogule ülevaate oma partnerlusest rahu ja julgeoleku valdkonnas. Kaja Kallas kohtus [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO peakorteris]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega ja [[ÜRO Peaassamblee president|ÜRO Peaassamblee presidendi]] [[Annalena Baerbock]]iga, mil eesmärk oli [[2026. aasta Iraani sõda|Lähis-Ida sõdu]] ja nende globaalset mõju, samuti [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõda]] [[Ukraina]]s. Kaja Kallas osales ELi liikmesriikide suursaadikutega ÜRO juures.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 15. aprill 2026 || Kaja Kallas osales ja kohtus [[Berliin]]is kolmandal rahvusvahelisel Sudaani konverentsil [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga ja [[Aafrika Liidu Komisjoni esimees|Aafrika Liidu Komisjoni esimehe]] [[Mahamoud Ali Youssouf]]'ega, mil arutlusel oli [[Sudaan]]is toimuvaid viimaseid arenguid ja kooskõlastada seisukohti ning rahuläbirääkimiste taaselustamisele, abi mobiliseerimisele ja kodanikuühiskonna toetamisele. Aafrika teemal oli Iraani sõja mõju Aafrikalening olukorda [[Somaalia]]s, laiemas Suure järvistu piirkonnas ja [[Venemaa]] püüdlusi meelitada aafriklasi [[Ukraina]]s võitlema.
|-
| {{riigi ikoon|Maroko}} || töövisiit || 16.-17. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Rabat]]is [[Maroko välisminister, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate minister|Maroko välisministri, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate ministri]] [[Nasser Bourita]]ga, mil arutlusel oli Maroko lõunaprovintsidesse investeerimise osas, ELi lähedane ja usaldusväärne partner ja Vahemere piirkonna koostöö kujundamisel. Kaja Kallas külastas [[EuroMedi ülikool]]is, kus ta kohtus president professor [[Mostapha Bousmina]]ga ja suhtles üliõpilastega.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is kahe riigi lahenduse rakendamise globaalse liidu kohtumisel [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Bangladeshi välisminister|Bangladeshi välisministri]] [[Khalilur Rahman]]iga, [[Mehhiko välisminister|Mehhiko välisministri]] [[Roberto Velasco Álvarez]]ega ja [[Palestiina peaminister|Palestiina peaministri]] [[Mohammad Mustafa]]ga, mil arutlusel oli ELi uue partnerlus- ja koostöölepingu parafeerimisel.
|-
| {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 21. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luxembourg]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister ning kaitseminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri ning kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi ase- ja välisminister|Tšehhi ase- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Lõuna-Kaukaasia]] ja [[Sudaan]].
|-
| {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 23.-24. aprill 2026 || 23. aprillil Kaja Kallas kohtus [[Ayia Napa]]s mitteametlikul Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrei Gjurov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohuse täitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli konflikti [[Iraan]]is, [[Lähis-Ida]]s, [[Ukraina]]s ning energiahinnad ja finantsraamistikku aastateks 2028–2034 ehk ELi pikaajalist eelarvet. Kristen Michal koos riigipeadega ja valitsusjuhtidega [[Agia Napa Marina]]s õhtusööki.

24. aprillil Kaja Kallas kohtus [[Nikosia]]s mitteametlikul Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrei Gjurov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohuse täitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Liibanoni president|Liibanoni presidendi]] [[Jūzīf ʻAwn]]iga, [[Süüria president|Süüria presidendi]] [[Aḩmad ash-Sharʻ]]'iga, [[Süüria välis- ja välismaalaste minister|Süüria välis- ja välismaalaste ministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga, [[Jordaania kuningas|Jordaania kroonprintsi]] [[Hussein bin Abdullah]]iga, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Pärsia lahe koostöönõukogu]] peasekretäri [[Jasem Mohamed Al Budaiwi]]ga, mil arutlusel oli olukorda [[Lähis-Ida]]s, ühiseid väljakutseid ja tekkivaid koostöövõimalusi.
|-
| {{riigi ikoon|Brunei}} || töövisiit || 27.-28. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus 25. [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon|ASEANi]] ministrite kohtumisel [[Bandar Seri Begawan]]is [[Brunei sultan]]i [[Hassanal Bolkiah]]ega, [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni peasekretär]]i [[Kao Kim Hourn]]iga, [[Brunei teine välisminister|Brunei teine välisministri]] [[Erywan Yusof]]'iga, [[Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Prak Sokhonn]]iga, [[Malaisia välisminister|Malaisia välisministri]] [[Mohamad Hasan]]iga, [[Laosi välisminister|Laosi välisministri]] [[Thongsavanh Phomvihane]]ga, [[Myanmari asepeaminister ja välisminister|Myanmari asepeaministri ja välisministri]] [[Than Swe]]ga, [[Filipiini välisminister|Filipiini välisministri]] [[Tess Lazaro]]ga, [[Singapuri välisminister|Singapuri välisministri]] [[Vivian Balakrishnan]]iga, [[Tai välisminister|Tai välisministri]] [[Sihasak Phuangketkeow]]ga, [[Ida-Timori välis- ja koostööminister|Ida-Timori välis- ja koostööministri]] [[Sihasak Phuangketkeow]]ga ja [[Vietnami välisminister|Vietnami välisministri]] [[Lê Hoài Trung]]ega, mil arutlus oli ühist huvi pakkuvates küsimustes ja leida viise ASEANi-ELi dialoogipartnerluse edendamiseks ning ettevalmistusi ASEANi ja ELi suhete 50. aastapäeva tähistamiseks 2027. aastal. 27. aprillil pärastlõunal Kaja Kallas kohtus [[Brunei Darussalami Ülikool]]i üliõpilastega.
|-
| {{riigi ikoon|Eesti}} || töövisiit || 29.-30. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Põhja-Balti koostöö|NB8]] välisministrite kohtumisel [[Kuressaare]]l [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri kohuse täitja]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Norra välisminister|Norra välisministri]] [[Espen Barth Eide]]ga ja Islandi välisministeeriumi kantsleri [[Martin Eyjólfsson]]iga, mil arutlus oli [[Ukraina]] toetamisele, [[Euroopa julgeoleku]]le, transatlantilistele suhetele ning geopoliitiliselt aktuaalsetele teemadele.
|-
| {{riigi ikoon|Armeenia}} || töövisiit || 3.-5. mai 2026 || Enne töövisiidi Kaja Kallas kohtus juhuslik [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga [[Tallinna lennujaam]]as. 3. mail lõunal Kaja kallas koos [[Armeeni peaminister|Armeeni peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga ja [[Armeenia välisminister|Armeenia välisministri]] [[Ararat Mirzojan]]i jalutasid [[Jerevan]]is, kus avastas [[Jerevani Punane sild|Punane sillal]]. Õhtul Kaja Kallas koos riigipeadega ja valitsusjuhtidega osales avatseremoonial ja õhtusöögi.

4. mail Kaja Kallas kohtus Jerevanis Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Armeeni peaminister|Armeeni peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ega, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Konstantínos Tasoúlas]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Guy Parmelin]]iga, [[Türgi asepresident|Türgi asepresidendi]] [[Cevdet Yılmaz]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Iliana Iotova]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri kohusetäitja]] [[Robert Golob]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Serbia peaminister|Serbia peaministri]] [[Đuro Macut]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Denis Bećirović]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Albin Kurti]]ga ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlusel oli majanduse, ühenduvuse ja julgeoleku valdkonnas ning jõupingutusi Lõuna-Kaukaasia stabiilsuse ja jätkusuutliku majanduskasvu edendamiseks. Eesmärgi oli [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Armeenia]] ühenduvuspartnerluse käivitamine, mis hõlmas koostööd transpordi, energia, digitaalvaldkonnas ja inimestevaheliste kontaktide edendamisel ning millele lisandus spetsiaalsed kõrgetasemelised dialoogid ühenduvuse ja transpordi teemal. Jerevanis Kaja Kallas koos Armeeni peaministri Nikol Pašinjaniga, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, Eesti peaministri Kristen Michaliga, Suurbritannia peaministri Keir Starmeriga, Leedu peaministri Inga Ruginienėga ja Norra peaministri Jonas Gahr Størega osalesid uimastitevastase koalitsiooni teemal. Jerevanis Kaja Kallas koos Moldova presidendi Maia Sanduga, Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga, Küprose presidendi Níkos Christodoulídisega, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, Iirimaa peaministri Micheál Martiniga ja Suurbritannia peaministri Keir Starmeriga osalesid [[Moldova]] põhirühmas, mil eesmärk oli suunata toetust Moldova jõupingutuste stabiilsuse ja vastupanuvõime tugevdamiseks.

5. mail Kaja Kallas koos Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga kohtusid Jerevanis Armeeni peaministri Nikol Pašinjaniga, mil arutlusel oli tugevdanud
koostööd julgeoleku, kriisiohje, hübriidohtude ja kübervastupidavuse valdkonnas ning eriti ühenduvuse osas
energia, transpordi ja digitaalvaldkonnas.
|-
| {{riigi ikoon|Aserbaidžaan}} || töövisiit || 5. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Bakuu]]s [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]ia ja [[Aserbaidžaani välisminister|Aserbaidžaani välisministri]] [[Ceyhun Bayramov]]iga, mil eesmärgi oli [[Euroopa Liit|EL]] struktureerituma partnerluse arutamiseks Aserbaidžaaniga ja arvamusi [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja kohta Ukraina vastu]], [[2026. aasta Iraani sõda|Iraani viimaste rünnakute kohta]] [[Lähis-Ida]]s ning kaubandus-, transpordi- ja digitaalkoostöö süvendamiseks võimalused.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 6. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Suurbritannia peaminister|endise Suurbritannia peaministri]] ja [[Rahunõukogu|Rahunõukogu liige]] [[Tony Blair]]iga, mil arutlusel oli [[Gaza sektor|Gaza rahuplaani]] elluviimist.
Kaja Kallas ka kohtus Brüsselis [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, mil arutlus oli geopoliitilistel teemadel.
|-
| {{riigi ikoon|Moldova}} || töövisiit || 7.-8. mai 2026 || 7. mail Kaja Kallas kohtus [[Chișinău]]s [[Moldova asepea- ja välisminister|Moldova asepea- ja välisministri]] [[Mihai Popșoi]]ga ja [[Moldova kaitseminister|Moldova kaitseministri]] [[Anatolie Nosatîi]]ga, mil arutlusel oli relvajõududele tarnitud [[Euroopa Liit|ELi]] rahastatud varustust, kus keskendus side-, inseneri-, logistika-, meditsiinilise toe ja kriitilise taristu kaitsmisele.
8. mail Kaja Kallas kohtus Chișinăus [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga ning [[Moldova peasminister|Moldova peaministri]] [[Alexandru Munteanu]]ga, mil arutlus oli hübriidrünnakute ja [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja Ukraina-vastase]] mõju eesliinil.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 11.-12. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Ungari asepea- ja välisminister|Ungari asepea- ja välisministri]] [[Anita Orbán]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri kohuse täitja]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri kohuse täitja]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, [[Malta asepea- ja välisminister|Malta asepea- ja välisministri]] [[Ian Borg]]ega, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega ja [[Süüria välisminister|Süüria välisministri]] [[Hassan al-Shaibani]]ga, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon]] [[Ukraina]] vastu, [[Lääne-Balkan]] ja arengud [[Lähis-Ida]].

12. mail Kaja Kallas kohtus Brüsselis [[NATO peakontor]]is Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[NATO|NATO asepeasekretäri]] [[Radmila Šekerinska]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Dimitar Stoyanov]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi asepea- ja kaitseminister|Tšehhi asepea- ja kaitseministri]] [[Jaromír Zůna]]iga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Romulusz Ruszin-Szendi]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri kohusetäitja]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Robertas Kaunas]]ega, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Hollandi asepea- ja kaitseminister|Hollandi asepea- ja kaitseministri]] [[Dilan Yeşilgöz]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Radu-Dinel Miruță]]'ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutlus oli [[Ukraina]]le antud 90 miljardi euro suurust laenu ning [[Euroopa Liit|EL]]i ja Ukraina kaitsetööstuse koostööd.
|-
| {{riigi ikoon|Eesti}} || töövisiit || 17. mai 2026 || Kaja Kallas osales [[Lennart Meri konverents]]il [[Tallinn]]as, kus kohtus [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga ja [[Financial Times]] kolumnisti [[Edward Luce]]’iga, mil teema oli olukorrast [[Iraan]]is, ELi ja USA suhetest ning loomulikult sõjast [[Ukraina]]s ja kõneluste võimalikkusest rahu saavutamiseks.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18. mai 2026 || Kaja Kallas osales [[Brüssel]]is välisasjade nõukogu arengukoosseisus, mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|EL]]i välistegevust alates partnerriikide säästvast arengust kuni ülemaailmse värava rollini.
|-
| {{riigi ikoon|Mehhiko}} || töövisiit || 20.-22. mai 2026 || 20. mail Kaja Kallas kohtus [[México]]s [[Euroopa Liit|EL]]i ja Mehhiko tippkohtumisel [[Mehhiko välisminister|Mehhiko välisministri]] [[Roberto Velasco]]ga, mil arutlusel oli jätkata koostööd ja keerulises geopoliitilises keskkonnas, et lahendada üha kasvas väljakutseid, aga ka haarata kinni uutest võimalustest. Kaja Kallas külastas [[Templo Mayor'i muuseum]]is, kus oli eksponeeritud asteekide perioodi jäänuseid, mis asus otse linna ajaloolises keskuses.
21. mail Kaja Kallas kohtus Méxicos [[Mehhiko turvalisuse ja kodanikukaitse minister|Mehhiko turvalisuse ja kodanikukaitse ministri]] [[Omar García Harfuch]]ga, mil arutlusel oli Mehhiko riikliku julgeoleku strateegiast ja luurepõhisest politseitööst. Kartellide ning narkootikumide ja relvade ebaseadusliku ringluse vastane võitlus on nii Euroopa kui ka Mehhiko ühistes huvides.

22. mail Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga kohtusid strateegiline dialoogi ja 8. ELi ja Mehhiko tippkohtumisel [[Mehhiko president|Mehhiko Presidendi]] [[Claudia Sheinbaum]]iga, kus oli ajakohastatud ülemaailmne leping ja ajutine kaubandusleping.
|-
| {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 27.-28. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Limassol]]is esimesel Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri kohusetäitja]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]ega, [[Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö minister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubanduse, kaitseminister|Iirimaa välis- ja kaubanduse, kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri kohusetäitja]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia asepea-, välis- ja Euroopa asjademinister|Sloveenia asepea-, välis- ja Euroopa asjadeministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari asepea- ja välisminister|Ungari asepea- ja välisministri]] [[Anita Orbán]]iga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Velislava Petrova-Šamova]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, [[India välisminister|India välisministri]]  [[Subrahmanyam Jaishankari]]ga, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega ja [[Süüria välisminister|Süüria välisministri]] [[Hassan al-Shaibani]]ga, mil arutlus oli kaitsta Euroopa Liidu huve [[Venemaa]] suhtes ning räägitakse koostamisel olevast Euroopa julgeolekustrateegiast.
|-
| {{riigi ikoon|Pakistan}} || töövisiit || 1. juuni 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Islamabad]]is [[Pakistani president|Pakistani presidendi]] [[Asif Ali Zardari]]ga, [[Pakistani asepea- ja välisminister|Pakistani asepea- ja välisministri]] [[Ishaq Dar]]iga ja [[Pakistani kaitseväe juhataja]] [[Asim Munir]]iga, mil teema oli 8. [[Euroopa Liit|EL]]i-Pakistani strateegilise dialoogi kohtumisel, mis andis võimaluse arutada kahepoolseid suhteid 2019. aasta juunis allkirjastatud strateegilise koostöö kava raames. Visiit toimus olulisel hetkel, kuna maailm ja see piirkond oli läbi teinud põhjalikke muutusi.
|-
| {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 7.-8. juuni 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Nikosia]]s Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[Küprose kaitseminister|Küprose kaitseministri]] [[Vasilis Palmas]]ega, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Dimitar Stojanov]]iga, [[Horvaatia asepea- ja kaitseminister|Horvaatia asepea- ja kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi asepea- ja kaitseminister|Tšehhi asepea- ja kaitseministri]] [[Jaromír Zůna]]iga, [[Taani kaitseminister|Taani kaitseministri]] [[Jeppe Bruus Christensen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Romulusz Ruszin-Szendi]]ga, [[Iirimaa välis-, kaubandus- ja kaitseminister|Iirimaa välis-, kaubandus- ja kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Raivis Melnis]]ga, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Robertas Kaunas]]ega, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Malta sise- ja julgeolekuminister|Malta sise- ja julgeolekuministri]] [[Glenn Bedingfield]]ega, [[Hollandi asepea- ja kaitseminister|Hollandi asepea- ja kaitseministri]] [[Dilan Yeşilgöz]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Radu-Dinel Miruță]]'ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Valentin Hajdinjak]]ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutluse teemad olid [[Ukraina]], [[varjulaevastik]] ja [[Lähis-Ida]].
|-
| {{riigi ikoon|Iirimaa}} || töövisiit || 9. juuni 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Dublin]]is [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga ning [[Iirimaa välis-, kaubandus- ja kaitseminister|Iirimaa välis-, kaubandus- ja kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga ja [[Iirimaa Euroopa asjade ja kaitseminister|Iirimaa Euroopa asjade ja kaitseministri]] [[Thomas Byrne]]ga, mil arutlusel oli Iirimaa üle Euroopa Nõukogu roteeruva eesistujariigi rolli, kus teema olid väärtused, julgeolek ja konkurentsivõime. Iirimaa eesistumise prioriteedid peegeldavad täpselt seda, mida Euroopa vajas: meie väärtuste kaitsmist, meie julgeoleku tugevdamist ja meie konkurentsivõime suurendamist.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 10. juuni 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Euroopa Liit|EL]]i ja [[Korea Vabariik|Korea Vabariigi]] tippkohtumisel [[Brüssel]]is [[Korea Vabariigi president|Korea Vabariigi presidendi]] [[Lee Jae-myung]]iga ja [[Korea Vabariigi välisminister|Korea Vabariigi välisministri]] [[Cho Hyun]]ega, mil arutlusel oli julgeoleku- ja kaitsepartnerlus, kus tööd teabeturbelepinguga, et võimaldada salastatud teabe turvalist vahetamist.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 12. juuni 2026 || Kaja Kallas osales [[Pariis]]is „Pariisi üleskutse kahe riigi lahendusele, rahu ja piirkondliku julgeoleku saavutamiseks“ foorumil, kus kohtus [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega.
|-
| {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 15. juuni 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luxembourg]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister ning kaitseminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri ning kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välis- ja Euroopa asjade minister|Sloveenia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Tone Kajzer]]ega, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari asepea- ja välisminister|Ungari asepea- ja välisministri]] [[Anita Orbán]]iga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Velislava Petrova-Tšamova]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressiooni Ukraina]] vastu, olukorda [[Lähis-Ida]]s ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] – [[Hiina]] suhteid.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18.-19. juuni 2026 || 18. juunil hommikul Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[NATO|NATO asepeasekretäri]] [[Radmila Šekerinska]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Dimitar Stoyanov]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi asepea- ja kaitseminister|Tšehhi asepea- ja kaitseministri]] [[Jaromír Zůna]]iga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Romulusz Ruszin-Szendi]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Raivis Melnis]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri kohusetäitja]] [[Robertas Kaunas]]ega, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Hollandi asepea- ja kaitseminister|Hollandi asepea- ja kaitseministri]] [[Dilan Yeşilgöz]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Radu-Dinel Miruță]]'ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli [[Ukraina]]s ja [[Lähis-Ida]]s rahuprotsessi.
Pärastlõunal Kaja Kallas kohtus Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] tippkohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrej Gjurov]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Andris Kulbergs]]ega, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Péter Magyar]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Janez Janša]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|ELi]] toetus Ukrainale ja olukord Lähis-Idas ning 21. sanktsioonide paketi suunas.

19. juunil osales Kaja Kallas Brüsselis Euroopa Ülemkogu tippkohtumise teisel päeval, kus arutati olukorda Lähis-Idas, sealhulgas [[Iraan]]is, [[Gaza]]s, [[Jordani Läänekallas|Läänekaldal]] ja [[Liibanon]]is.
|-
| {{riigi ikoon|Jordaania}} || töövisiit || 22.-23. juuni 2026 || Kaja kallas kohtus [[Araabia Liiga|Araabia Riikide Liiga]] välisministrite kohtumisel [[Amman]]is [[Jordaania asepea- ja välisminister|Jordaania asepea- ja välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Araabia Liiga peasekretär]]i [[Ahmed Aboul Gheit]]iga, [[Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisminister|Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan|šeigi Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Katari pea- ja välisminister|Katari pea- ja välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani|šeigi Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Omaani välisminister|Omaani välisministri]] [[Badr bin Hamad Al Busaidi]]iga, [[Jeemeni pea-, välis- ja välismaalaste minister|Jeemeni pea-, välis- ja välismaalaste ministri]] [[Shaya al-Zindani]]ga, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Jarrah Al-Jaber Al-Ahmad]]ga, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, [[Iraagi asepea- ja välisminister|Iraagi asepea- ja välisministri]] [[Fuad Hussein]]iga, [[Süüria välis- ja välismaalaste minister|Süüria välis- ja välismaalaste ministri]] [[Asaad Hassan al-Shaibani]]ga, [[Liibanoni välis- ja emigrantide minister|Liibanoni välis- ja emigrantide ministri]] [[Youssef Rajji]]ga, [[Palestiina välis- ja välismaalaste minister|Palestiina välis- ja välismaalaste ministri]] [[Varsen Aghabekian]]iga, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, [[Sudaani välisminister|Sudaani välisministri]] [[Mohieldin Salim Ahmed Ibrahim]]iga, [[Liibüa välisminister|Liibüa välisministri kohusetäitja]] [[Abdul Hamid Dbeibeh]]'ega, [[Tuneesia välisminister|Tuneesia välisministri]] [[Mohamed Ali Nafti]]'ga, [[Alžeeria välisminister|Alžeeria välisministri]] [[Ahmed Attaf]]iga, [[Maroko välis-, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate minister|Maroko välis-, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate ministri]] [[Nasser Bourita]]ga, [[Mauritaania välisminister|Mauritaania välisministri]] [[Mohamed Salem Ould Merzoug]]'ega, [[Djibouti välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Djibouti välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Abdoulkader Houssein Omar]]iga, [[Somaalia välisminister|Somaalia välisministri]] [[Abdisalam Abdi Ali]]ga ja [[Komooride välisminister|Komooride välisministri]] [[Mohamed Mbaé Chanfiou]]ga, mil arutlusel olid [[Euroopa Liit|ELi]] ja Araabia Riikide Liiga kõrgetasemeline poliitiline dialoog ning töö uue ELi missiooni loomisel riigis.
|-
| {{riigi ikoon|Türgi}} || töövisiit || 29.-30. juuni 2026 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni laienemisvolinik|Euroopa Komisjoni laienemisvoliniku]] [[Marta Kos]]iga ja [[Euroopa Komisjoni siseasjade ja rände volinik|Euroopa Komisjoni siseasjade ja rändevoliniku]] [[Magnus Brunner]]iga kohtusid [[Ankara]]s [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, mil arutlusel oli ühiseid väljakutseid üha ebastabiilsemas geopoliitilises keskkonnas ja uurida täiendavaid koostöövõimalusi. See toimus enne [[NATO]] tippkohtumist Ankaras.
|-
| {{riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} || töövisiit || 1.-2. juuli 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Sarajevo]]s [[Bosnia ja Hertsegoviina presidentuur|Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri eesistujariigi kõrgeim esindaja kohusetäitja]] [[Louis J. Crishock]]'ega, [[Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esinaise|Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esimehe]] [[Borjana Krišto]]ga ja [[Bosnia ja Hertsegoviina välisminister|Bosnia ja Hertsegoviina välisministri]] [[Elmedin Konaković]]'iga, mil arutlus oli valimiste eel valitsevat olukorda, järgmise kõrge esindaja ametisse nimetamist ning riigi laiemaid sidemeid [[Euroopa Liit|ELiga]], sealhulgas majanduskoostööd. Kaja Kallas külastas [[Butmiri sõjaväebaas]]is, et kõneleda Euroopa Liidu rahuvalvemissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas (EUFOR Althea) teenivatele töötajatele.
|}

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Euroopa Komisjon]]
[[Kategooria:Euroopa Liit]]</text>
      <sha1>mrogivy9ocdmhj36eatk2nggwemzzg7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rait Ratasepp</title>
    <ns>0</ns>
    <id>686605</id>
    <revision>
      <id>7185126</id>
      <parentid>7026873</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T11:00:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7185126</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15727" sha1="r3g8zwg72godfi032ksgojcou4bkabx" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2025|kuu=jaanuar}}
'''Rait Ratasepp''' (sündinud 4. veebruaril 1983 Tartus)&lt;ref&gt;{{Cite web |title=ESBL |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Rait_Ratasepp |access-date=2024-11-21 |website=www.esbl.ee}}&lt;/ref&gt; on Eesti ultratriatleet, mitmekordne maailmarekordite omanik. Ta on ametilt jurist. Ta on tuntud oma erakordsete saavutuste poolest [[Ultra-triathlon|ultratriatlonis]].

== Haridus ==
Rait Ratasepp lõpetas 2001. aastal [[Tartu Karlova Gümnaasium]]i. Ta õppis [[Tartu Ülikool]]is õigusteadust, omandades bakalaureusekraadi 2007. aastal ja magistrikraadi 2009. aastal.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=ESBL |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Rait_Ratasepp |access-date=2024-11-21 |website=www.esbl.ee}}&lt;/ref&gt;

== Spordikarjäär ==
Ratasepp alustas triatloni harrastamist 2010. aastal ja keskendus alates 2014. aastast ultradistantsidele&lt;ref&gt;{{Cite web |title=ESBL |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Rait_Ratasepp |access-date=2024-11-21 |website=www.esbl.ee}}&lt;/ref&gt;. Ultratriatleedina on püstitanud ta arvukalt maailmarekordeid ja Eesti tipptulemusi.

=== Peamised saavutused ja rekordid ===

==== Ametlikud maailmarekordid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
! Aasta !! Võistluse nimi !! Formaat !! Võistluspaik !! Tulemus
|-
| 2024 || 10-kordne ultratriatlon päevases formaadis || 10 x (3.8 km ujumist + 180 km rattasõitu + 42.2 km jooksmist) || Eesti || 99:49:47&lt;ref&gt;{{Cite web |title=IUTA {{!}} Ultratriathlon World Records |url=https://iutasport.com/records/world-records |access-date=2024-11-21 |website=IUTA (iutasport.com) |language=en-gb}}&lt;/ref&gt;
|-
| 2022 || 5-kordne ultratriatlon päevases formaadis || 5 x (3.8 km ujumist + 180 km rattasõitu + 42.2 km jooksmist) || Šveits || 49:32:49&lt;ref&gt;{{Cite web |title=IUTA {{!}} Ultratriathlon World Records |url=https://iutasport.com/records/world-records |access-date=2024-11-21 |website=IUTA (iutasport.com) |language=en-gb}}&lt;/ref&gt;
|-
| 2019 || Double Ultra Triathlon in Emsdetten || 7.6 km ujumist + 360 km rattasõitu + 84.4 km jooksmist || Saksamaa || 19:42:57 (maailma tipptulemus ajavahemikul 16.07.2019–01.09.2019)&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Double Ultra Triathlon in Emsdetten 2019 |url=https://iutasport.com/ultra-triathlon-results/results-2019/results-double-ultra-triathlon-in-emsdetten-2019 |access-date=2024-11-21 |website=IUTA (iutasport.com) |language=en-gb}}&lt;/ref&gt;
|}

==== Mitteametlikud maailmarekordid (endale korraldatud väljakutsed) ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
! Aasta !! Võistluse nimi !! Formaat !! Võistluspaik !! Tulemus
|-
| 2021 || 60-kordne ultratriatlon || 60 x (3.8 km ujumist + 180 km rattasõitu + 42.2 km jooksmist) || Kanaari saared, Hispaania || 657:40:08&lt;ref&gt;{{Cite web |last=Today |first=Triathlon |date=2021-12-04 |title=Ratasepp sets new record for 60 full-distance races in 60 days! |url=https://tri-today.com/2021/12/ratasepp-sets-new-record-for-60-full-distance-races-in-60-days/ |access-date=2024-11-21 |website=Triathlon Today |language=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |title=60 Full distance triathlons in 60 days |url=https://www.racetecresults.com/Results.aspx?CId=16573&amp;RId=399 |access-date=2024-11-21 |website=www.racetecresults.com |archive-date=2025-01-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250127081233/https://www.racetecresults.com/Results.aspx?CId=16573&amp;RId=399 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
|-
| 2020 || 20 järjestikusel päeval üks maraton || 20 x 42.2 km jooksmist || Eesti || 57:36:32&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2020-08-01 |title=Ratasepp täitis eesmärgi: 20 maratoni alla kolme tunni |url=https://sport.err.ee/1119536/ratasepp-taitis-eesmargi-20-maratoni-alla-kolme-tunni |access-date=2024-11-21 |website=ERR |language=et}}&lt;/ref&gt;
|-
| 2019 || 40-kordne ultratriatlon || 40 x (3.8 km ujumist + 180 km rattasõitu + 42.2 km jooksmist) || Kanaari saared, Hispaania || 444:21:35&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2019-11-06 |title=40-kordse ultratriatloniga finišeerinud Ratasepp on distantsi kiireim mees maailmas |url=https://sport.err.ee/1000167/40-kordse-ultratriatloniga-finiseerinud-ratasepp-on-distantsi-kiireim-mees-maailmas |access-date=2024-11-21 |website=ERR |language=et}}&lt;/ref&gt;
|-
| 2018 || 20-kordne ultratriatlon || 20 x (3.8 km ujumist + 180 km rattasõitu + 42.2 km jooksmist) || Kanaari saared, Hispaania || 238:52:34&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2018-10-12 |title=Hullu mehe hull katsumus sai punkti: Ratasepp finišeeris 20-kordse ultratriatloni! |url=https://sport.postimees.ee/6428291/hullu-mehe-hull-katsumus-sai-punkti-ratasepp-finiseeris-20-kordse-ultratriatloni |access-date=2024-11-21 |website=Sport |language=et}}&lt;/ref&gt;
|}

==== Eesti rekordid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
! Aasta !! Võistluse nimi !! Formaat !! Võistluspaik !! Tulemus
|-
| 2024 || Deca Ultra Triathlon in Vinni || 10 x (3.8 km ujumist + 180 km rattasõitu + 42.2 km jooksmist) || Eesti || 99:49:47&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Deca Ultra Triathlon (Day) in Vinni 2024 |url=https://iutasport.com/ultra-triathlon-results/results-2024/results-deca-ultra-triathlon-day-in-vinni-2024 |access-date=2024-11-21 |website=IUTA (iutasport.com) |language=en-gb}}&lt;/ref&gt;
|-
| 2023 || Kohtla-Nõmme 24 tunni jooks || 12 tunni jooks || Eesti || 149,380 km&lt;ref&gt;{{Cite web |last=Mario |date=2023-05-29 |title=Rait Ratasepp püstitas 12-tunni jooksus uue Eesti rekordi - Sport.tv3.ee |url=https://sport.tv3.ee/muu-sport/rait-ratasepp-pustitas-12-tunni-jooksus-uue-eesti-rekordi/ |access-date=2024-11-21 |website=sport.tv3.ee |language=et}}&lt;/ref&gt;
|-
| 2022 || Quintuple Ultra Triathlon (Day) in Buchs || 5 x (3.8 km ujumist + 180 km rattasõitu + 42.2 km jooksmist) || Eesti || 99:49:47&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Deca Ultra Triathlon (Day) in Vinni 2024 |url=https://iutasport.com/ultra-triathlon-results/results-2024/results-deca-ultra-triathlon-day-in-vinni-2024 |access-date=2024-11-21 |website=IUTA (iutasport.com) |language=en-gb}}&lt;/ref&gt;
|-
| 2022 || Kohtla-Nõmme 24 tunni jooks || 12 tunni jooks || Eesti || 143,528 km&lt;ref&gt;{{Cite web |last=Kundla |first=Rene |date=2022-05-29 |title=Rait Ratasepp püstitas 24 ja 12 tunni jooksu Eesti rekordi |url=https://sport.err.ee/1608612766/rait-ratasepp-pustitas-24-ja-12-tunni-jooksu-eesti-rekordi |access-date=2024-11-21 |website=ERR |language=et |ref=none}}&lt;/ref&gt;
|-
| 2022 || Kohtla-Nõmme 24 tunni jooks || 24 tunni jooks || Eesti || 245,168 km&lt;ref&gt;{{Cite web |last=Kundla |first=Rene |date=2022-05-29 |title=Rait Ratasepp püstitas 24 ja 12 tunni jooksu Eesti rekordi |url=https://sport.err.ee/1608612766/rait-ratasepp-pustitas-24-ja-12-tunni-jooksu-eesti-rekordi |access-date=2024-11-21 |website=ERR |language=et |ref=none}}&lt;/ref&gt;
|-
| 2019 || Double Ultra Triathlon in Emsdetten || 7.6 km ujumist + 360 km rattasõitu + 84.4 km jooksmist || Saksamaa || 19:42:57&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Double Ultra Triathlon in Emsdetten 2019 |url=https://iutasport.com/ultra-triathlon-results/results-2019/results-double-ultra-triathlon-in-emsdetten-2019 |access-date=2024-11-21 |website=IUTA (iutasport.com) |language=en-gb}}&lt;/ref&gt;
|-
| 2019 || Quintuple Ultra Triathlon in Bad Blumau || 19 km ujumist + 900 km rattasõitu + 211 km jooksmist || Austria || 72:55:29&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Quintuple Ultra Triathlon in Bad Blumau 2019 |url=https://iutasport.com/ultra-triathlon-results/results-2019/results-quintuple-ultra-triathlon-in-bad-blumau-2019 |access-date=2024-11-21 |website=IUTA (iutasport.com) |language=en-gb}}&lt;/ref&gt;
|-
| 2018 || Triple Ultra Triathlon in Bad Blumau || 11.4 km ujumist + 540 km rattasõitu + 126.6 km jooksmist || Austria || 32:57:01&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Triple Ultra Triathlon in Bad Blumau 2018 |url=https://iutasport.com/ultra-triathlon-results/results-2018/results-triple-ultra-triathlon-in-bad-blumau-2018 |access-date=2024-11-21 |website=IUTA (iutasport.com) |language=en-gb}}&lt;/ref&gt;
|-
| 2017 || Deca Ultra Triathlon in Buchs || 38 km ujumist + 1800 km rattasõitu + 422 km jooksmist || Šveits || 239:54:24&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Deca Ultra Triathlon in Buchs 2017 |url=https://iutasport.com/ultra-triathlon-results/results-2017/results-deca-ultra-triathlon-in-buchs-2017 |access-date=2024-11-21 |website=IUTA (iutasport.com) |language=en-gb}}&lt;/ref&gt;
|}

=== Rahvusvahelised saavutused ===

==== IUTA maailmameistrivõistlustel ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
! Aasta !! Võistluse nimi !! Formaat !! Võistluspaik !! Koht
|-
| 2019 || Double Ultra Triathlon in Panevezys || 7.6 km ujumist + 360 km rattasõit + 84.4 km jooksmist || Leedu || 2. koht&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Double Ultra Triathlon (WC) in Panevezys 2019 |url=https://iutasport.com/ultra-triathlon-results/results-2019/results-double-ultra-triathlon-in-panevezys-2019 |access-date=2024-11-21 |website=IUTA (iutasport.com) |language=en-gb}}&lt;/ref&gt;
|-
| 2018 || Triple Ultra Triathlon in Lensahn || 11.4 km ujumist + 540 km rattasõitu + 126.6 km jooksmist || Saksamaa || 2. koht&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Triple Ultra Triathlon (WC) in Lensahn 2018 |url=https://iutasport.com/ultra-triathlon-results/results-2018/results-triple-ultra-triathlon-in-lensahn-2018 |access-date=2024-11-21 |website=IUTA (iutasport.com) |language=en-gb}}&lt;/ref&gt;
|-
| 2015 || Double Ultra Triathlon in Velence || 7.6 km ujumist + 360 km rattasõitu + 84.4 km jooksmist || Ungari || 2. koht&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Double Ultra Triathlon in Velence 2015 |url=https://iutasport.com/ultra-triathlon-results/results-2015/results-double-ultra-triathlon-in-velence-2015 |access-date=2024-11-21 |website=IUTA (iutasport.com) |language=en-gb}}&lt;/ref&gt;
|}

==== IUTA MK-etappidel poodiumikoad ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
! Aasta !! Võistluse nimi !! Formaat !! Võistluspaik !! Koht
|-
| 2024 || Deca Ultra Triathlon in Vinni || 10x (3.8 km ujumist + 180 km rattasõitu + 42.2 km jooksmist) || Vinni, Eesti || 1. koht&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Deca Ultra Triathlon (Day) in Vinni 2024 |url=https://iutasport.com/ultra-triathlon-results/results-2024/results-deca-ultra-triathlon-day-in-vinni-2024 |access-date=2024-11-21 |website=IUTA (iutasport.com) |language=en-gb}}&lt;/ref&gt;
|-
| 2022 || Quintuple Ultra Triathlon (Day) in Buchs || 5x (3.8 km ujumist + 180 km rattasõitu + 42.2 km jooksmist) || Šveits || 1. koht&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Quintuple Ultra Triathlon (Day) in Buchs 2022 |url=https://iutasport.com/ultra-triathlon-results/results-2022/results-quintuple-ultra-triathlon-day-in-buchs-2022 |access-date=2024-11-21 |website=IUTA (iutasport.com) |language=en-gb}}&lt;/ref&gt;
|-
| 2019 || Double Ultra Triathlon in Emsdetten || 7.6 km ujumist + 360 km rattasõitu + 84.4 km jooksmist || Saksamaa || 1. koht&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Double Ultra Triathlon in Emsdetten 2019 |url=https://iutasport.com/ultra-triathlon-results/results-2019/results-double-ultra-triathlon-in-emsdetten-2019 |access-date=2024-11-21 |website=IUTA (iutasport.com) |language=en-gb}}&lt;/ref&gt;
|-
| 2019 || Quintuple Ultra Triathlon in Bad Blumau || 19 km ujumist + 900 km rattasõitu + 211 km jooksmist || Austria || 2. koht&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Quintuple Ultra Triathlon in Bad Blumau 2019 |url=https://iutasport.com/ultra-triathlon-results/results-2019/results-quintuple-ultra-triathlon-in-bad-blumau-2019 |access-date=2024-11-21 |website=IUTA (iutasport.com) |language=en-gb}}&lt;/ref&gt;
|-
| 2018 || Triple Ultra Triathlon in Bad Blumau || 11.4 km ujumist + 540 km rattasõitu + 126.6 km jooksmist || Austria || 1. koht&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Triple Ultra Triathlon in Bad Blumau 2018 |url=https://iutasport.com/ultra-triathlon-results/results-2018/results-triple-ultra-triathlon-in-bad-blumau-2018 |access-date=2024-11-21 |website=IUTA (iutasport.com) |language=en-gb}}&lt;/ref&gt;
|-
| 2017 || Triple Ultra Triathlon in Lensahn || 11.4 km ujumist + 540 km rattasõitu + 126.6 km jooksmist || Saksamaa || 1. koht&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Triple Ultra Triathlon in Lensahn 2017 |url=https://iutasport.com/ultra-triathlon-results/results-2017/results-triple-ultra-triathlon-in-lensahn-2017 |access-date=2024-11-21 |website=IUTA (iutasport.com) |language=en-gb}}&lt;/ref&gt;
|-
| 2017 || Double Ultra Triathlon in Emsdetten || 7.6 km ujumist + 360 km rattasõitu + 84.4 km jooksmist || Saksamaa || 2. koht&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Double Ultra Triathlon in Emsdetten 2017 |url=https://iutasport.com/ultra-triathlon-results/results-2017/results-double-ultra-triathlon-in-emsdetten-2017 |access-date=2024-11-21 |website=IUTA (iutasport.com) |language=en-gb}}&lt;/ref&gt;
|-
| 2016 || Deca Ultra Triathlon (Day) in Buchs || 10x (3.8 km ujumist + 180 km rattasõitu + 42.2 km jooksmist) || Šveits || 2. koht&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Deca Ultra Triathlon (Day) in Buchs 2016 |url=https://iutasport.com/ultra-triathlon-results/results-2016/results-deca-ultra-triathlon-day-in-buchs-2016 |access-date=2024-11-21 |website=IUTA (iutasport.com) |language=en-gb}}&lt;/ref&gt;
|-
| 2016 || Triple Ultra Triathlon in Lensahn || 11.4 km ujumist + 540 km rattasõitu + 126.6 km jooksmist || Saksamaa || 2. koht&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Triple Ultra Triathlon in Lensahn 2016 |url=https://iutasport.com/ultra-triathlon-results/results-2016/results-triple-ultra-triathlon-in-lensahn-2016 |access-date=2024-11-21 |website=IUTA (iutasport.com) |language=en-gb}}&lt;/ref&gt;
|-
| 2015 || Double Ultra Triathlon in Panevezys || 7.6 km ujumist + 360 km rattasõitu + 84.4 km jooksmist || Leedu || 1. koht&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Double Ultra Triathlon in Panevezys 2015 |url=https://iutasport.com/ultra-triathlon-results/results-2015/results-double-ultra-triathlon-in-panevezys-2015 |access-date=2024-11-21 |website=IUTA (iutasport.com) |language=en-gb}}&lt;/ref&gt;
|-
| 2014 || Double Ultra Triathlon in Velence || 7.6 km ujumist + 360 km rattasõitu + 84.4 km jooksmist || Ungari || 1. koht&lt;ref&gt;{{Cite web |last=Vettik |first=Merlin |date=2014-07-08 |title=Rait Ratasepp võitis Ungaris ultratriatloni võistluse |url=https://sport.err.ee/57046/rait-ratasepp-voitis-ungaris-ultratriatloni-voistluse |access-date=2024-11-21 |website=ERR |language=et}}&lt;/ref&gt;
|}

==== Muudel rahvusvahelistel ultratriatlonivõistlustel ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
! Aasta !! Võistluse nimi !! Formaat !! Võistluspaik !! Koht
|-
| 2021 || Double Ultra Triathlon in Bad Radkersburg || 7,6 km ujumist + 360 km rattasõitu + 84,4 km jooksmist || Austria || 1. koht&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Results 2021 – ULTRA TRIATHLON Bad Radkersburg |url=http://www.ultratriathlon.at/results/ |access-date=2024-11-21 |language=de-DE}}&lt;/ref&gt;
|}

== Isiklik elu ==
Rait Ratasepp elab Tartus ja on abielus. Ta on isa kahele pojale. Lisaks oma sportlikele tegemistele astub ta aktiivselt üles esinejana konverentsidel ja annab motivatsiooniesinemisi, kus ta innustab inimesi suurelt mõtlema, õpetab eesmärke seadma ja rõhutab igapäevase liikumise olulisust nii vaimse kui ka füüsilise tervise tagamisel. Oma vastupidavusalade kogemusi jagades inspireerib ta inimesi väljakutseid vastu võtma, rõhutades, et tõelised piirangud asuvad meie mõtteviisis ja nende ületamisega avardub arusaam meie tegelikest võimetest.

Lisaks oma sportlikele saavutustele ja perekondlikele kohustustele on Ratasepp pühendunud ka ultraspordi propageerimisele Eestis. 2024. aastal korraldas Rait Ratasepp Vinnis Eesti esimese ultratriatloni võistluse “Ultra Triathlon Estonia”&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Ultra Triathlon Estonia – More than just triathlon |url=https://ultratriestonia.ee/ |access-date=2024-11-21 |website=ultratriestonia.ee |language=en}}&lt;/ref&gt;, mis oli osa Rahvusvahelise Ultratriatloni Assotsiatsiooni (IUTA) maailmakarikasarjast. Võistlus tõi kokku vastupidavussportlasi nii Eestist kui ka välismaalt.

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Kirjandus ==
* Viira, A. (2019): Ultramees Rait Ratasepp – igiliikur inimnahas.

== Välislingid ==
* [https://raitratasepp.ee Koduleht]
* {{ESBL|Rait_Ratasepp}}

{{JÄRJESTA:Ratasepp, Rait}}
[[Kategooria:Eesti triatleedid]]
[[Kategooria:Sündinud 1983]]</text>
      <sha1>r3g8zwg72godfi032ksgojcou4bkabx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rasmus Roosleht</title>
    <ns>0</ns>
    <id>688441</id>
    <revision>
      <id>7184547</id>
      <parentid>7183730</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T13:55:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37820-43</username>
        <id>232680</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kümnevõistlus alade kaupa */</comment>
      <origin>7184547</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8328" sha1="44oxpt721bvn4ofxp98z5q2eut4hlpe" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}}
{{Sportlane
| nimi = Rasmus Roosleht
| pilt = 
| pildisuurus =
| pildiallkiri =
| riik = Eesti
| sünniaeg = {{süv|2002|07|25}}
| sünnikoht =  
| pikkus    = 
| kaal      = 
| spordiklubi = Tallinna Spordiselts Kalev
| treener = 
| isiklik_rekord = 8336 (28. juuni 2026)
| medalid =
}}
'''Rasmus Roosleht''' (sündinud [[25. juuli]]l [[2002]] [[Pärnu]]s) on eesti [[kümnevõistleja]].

==Haridus==
Roosleht on õppinud põhikooliastmes [[Pärnu Ülejõe Põhikool]]is ja 2021. aastal lõpetanud [[Pärnu Koidula Gümnaasium]]i.&lt;ref&gt;[https://koidulag.edu.ee/et/meie-koolist/vilistlased/vilistlased-2020-2029/vilistlased-2021 Pärnu Koidula Gümnaasium.] Vilistlased.&lt;/ref&gt; Ta lõpetas 2024. aastal [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikooli]] matemaatika, andmeanalüüsi ja majandusmatemaatika eriala.&lt;ref name=&quot;rasmus&quot; /&gt;

==Treenerid==
Rooslehe esimene treener oli Mihkel Lembit. Mitmevõistlejana toimub tema koostöö omal ajal Euroopa tippu kuulunud [[Toomas Suurväli]]ga.&lt;ref name=&quot;rasmus&quot;&gt;[https://sport.postimees.ee/7816337/saame-tuttavaks-kes-on-varske-eesti-kumnevoistluse-8000-punkti-mees-rasmus-roosleht Kes on värske Eesti kümnevõistluse 8000 punkti mees Rasmus Roosleht?] sport.postimees.ee, 17. juuli 2023.&lt;/ref&gt; 2026. aastast juhendab Rooslehte endine tippmitmevõistleja [[Mikk Pahapill]].

==Sportlastee==
U18 vanuseklassis saavutas Rasmus Roosleht 2019 aastal [[kümnevõistlus]]es tulemuseks 6988 punkti, millega paiknes omaealiste maailmaedetabelis 15.ndal positsioonil. 

U20 vanuseklassis kogus Roosleht 2021. aastal 7245 punkti, millega täitis omaealiste Euroopa ning ka maailmameistrivõistluste normatiivid. Antud tulemusega paiknes Roosleht omaealiste maailmaedetabelis 16. kohal. Esimesel täiskasvanute vahenditega lõpetatud kümnevõistlustel 2022. aastal jäi tulemuseks 7501 punkti.

Aastal 2023 Espoos toimunud [[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlustel]] kümnevõistluses kogus Roosleht esmakordselt üle 8000 punkti ning pälvis 8010 punktiga kõrges konkurentsis 5. koha.

Aastal 2024 Kadriorus peetud [[Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|Eesti meistrivõistlustel kergejõustikus]] võitis Roosleht kümnevõistluses 8026 punktiga esimese kümnevõistluse kuldmedali meeste arvestuses. Võidu toonud punktisumma oli Eesti kõigi aegade 20. tulemus. 

[[Meeste seitsmevõistlus|Seitsmevõistluse]] parimad tulemused on 2023. aastal 5671 punkti, 2024. aastal 5672 punkti ja 2025. aastal 5940 punkti. Tallinna rahvusvahelisel jõuproovil mitmevõistluses saavutatud 5940 punkti andis Rooslehele seitsmevõistluses 2. koha ja Eesti sisemeistri tiitli. Tulemus oli Eesti aegade edetabelis 15.

[[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel kergejõustikus]] saavutas Roosleht seitsmevõistluses 7. koha punktisummaga 6062, võites üksikaladest kuulitõuke tulemusega 16.33. Saavutatud punktisummaga tõusis ta Eesti kõigi aegade edetabelis jagama 11.–12. kohta. 2025. aasta Götzise kümnevõistlusel püstitas Roosleht uue kümnevõistluse isikliku rekordi 8241 punkti ning saavutas kõrgetasemelises konkurentsis 11. koha. Selle tulemusega tõusis Roosleht Eesti kõigi aegade edetabelis 11. kohale. 2025. aasta hooaja lõpetas Roosleht maailma karikasarja arvestuses 9. kohal, millega oli eestlastest parim.

2026. aasta sisehooaja avas Roosleht Tallinna rahvusvahelisel mitmevõistlusel kogudes 6045 punkti. See tulemus andis Rooslehele seitsmevõistluse kokkuvõttes esikoha. Sama aasta märtsis toimunud sisemaailmameistrivõistluste debüüdil Tòrunis saavutas Roosleht 8. koha tulemusega 5951 punkti.     

== Isiklikud rekordid ==
Allikas: World Athletics.
*Seisuga 2. veebruar 2026
=== Kümnevõistlus alade kaupa ===
{|  class=&quot;wikitable&quot; 
! Ala !! Tulemus !! Aeg!! Koht
|- 
| [[100 m jooks]] || align=&quot;center&quot;|'''10.81''' || 31. mai 2025  || {{Riigi ikoon|Austria}} Götzis
|- 
| [[Kaugushüpe]]|| align=&quot;center&quot;|'''7.19''' || 31. mai 2025  || {{Riigi ikoon|Austria}} Götzis
|-
| [[Kuulitõuge]]|| align=&quot;center&quot;|'''16.00''' || 29. juuni 2024 || {{Riigi ikoon|Eesti}} Tallinn
|- 
| [[Kõrgushüpe]] || align=&quot;center&quot;|'''2.03'''|| 31. mai 2025 || {{Riigi ikoon|Austria}} Götzis
|- 
| [[400 m jooks]] || align=&quot;center&quot;|'''48.55''' || 31. mai 2026 || {{Riigi ikoon|Austria}} Götzis
|- 
| [[110 m tõkkejooks]] || align=&quot;center&quot;|'''14.65''' || 31. mai 2026 || {{Riigi ikoon|Austria}} Götzis 
|-
| [[Kettaheide]]|| align=&quot;center&quot;|'''49.84'''  || 24. september 2025  || {{Riigi ikoon|Eesti
}} Tartu
|- 
| [[Teivashüpe]]|| align=&quot;center&quot;|'''4.90'''  || 1. juuni 2025|1. juuni 2025
|{{Riigi ikoon|Austria}} [[Götzis]]
|-
| [[Odavise]]|| align=&quot;center&quot;|'''67.75m'''  || 31. mai 2026 || {{Riigi ikoon|Austria}} Götzis
|- 
| [[1500 m jooks]] || align=&quot;center&quot;|'''4.33,24''' || 28. juuni 2026 || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} Ratingen
|-
| [[Kümnevõistlus]]|| align=&quot;center&quot;|'''8336'''  || 28. juuni 2026 || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Ratingen]]
|}

==== Kümnevõistluse rekordiseeria tulemused ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Ala !! Tulemus
|-
| [[Kümnevõistlus]] || align=&quot;center&quot;|'''8336'''
|-
| [[100 m jooks]] || align=&quot;center&quot;|'''10,87'''
|-
| [[Kaugushüpe]] || align=&quot;center&quot;|'''7.11'''
|-
| [[Kuulitõuge]] || align=&quot;center&quot;|'''15.64'''
|-
| [[Kõrgushüpe]] || align=&quot;center&quot;|'''2.03'''
|-
| [[400 m jooks]] || align=&quot;center&quot;|'''48,90'''
|-
| [[110 m tõkkejooks]] || align=&quot;center&quot;|'''14,67'''
|-
| [[Kettaheide]] || align=&quot;center&quot;|'''46.73'''
|-
| [[Teivashüpe]] || align=&quot;center&quot;|'''4.70'''
|-
| [[Odavise]] || align=&quot;center&quot;|'''67.07'''
|-
| [[1500 m jooks]] || align=&quot;center&quot;|'''4.33,24'''
|}

=== Seitsmevõistlus ===

{|  class=&quot;wikitable&quot; 
! Ala !! Tulemus !! Aeg!! Koht
|- 
| [[60 m jooks]] || align=&quot;center&quot;|'''6,94''' ||  18. jaanuar 2025  || {{Riigi ikoon|Eesti}} Tallinn
|- 
| [[200 m jooks]] || align=&quot;center&quot;|'''22,85''' ||  12. veebruar 2023  || {{Riigi ikoon|Eesti}} Tallinn
|- 
| [[1000 m jooks]] || align=&quot;center&quot;|'''2.44,26''' || 1. veebruar 2026 || {{Riigi ikoon|Eesti}} Tallinn
|-  
| [[60 m tõkkejooks]] || align=&quot;center&quot;|'''8,12''' || 8. märts 2025 || {{Riigi ikoon|Holland}} Apeldoorn
|- 
| [[Kõrgushüpe]]|| align=&quot;center&quot;|'''2.04'''  || 6. jaanuar || {{Riigi ikoon|Eesti}} Tallinn
|- 
| [[Teivashüpe]]|| align=&quot;center&quot;|'''4.90'''  || 26. jaanuar 2025 || {{Riigi ikoon|Eesti}} Tallinn
|- 
| [[Kaugushüpe]]|| align=&quot;center&quot;|'''7.31'''  || 1. veebruar 2025 || {{Riigi ikoon|Eesti}} Tallinn
|-
| [[Kuulitõuge]]|| align=&quot;center&quot;|'''16.62'''  || 27. detsember 2024 || {{Riigi ikoon|Eesti}} Pärnu
|-
| [[Meeste seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]]|| align=&quot;center&quot;|'''6062'''  || 8. märts 2025 || {{Riigi ikoon|Holland}} Apeldoorn
|}

Tema üksikalade tulemused seitsmevõistluse rekordseerias olid (nende toimumisjärjekorras) 6,98 / 7.27 / 16.33 / 1.98 / 8,12 // 4.90 / 2.46,14.

==Tunnustus==
* 2021 – U20 vanuseklassi Eesti parim meeskergejõustiklane
* 2023 – U23 vanuseklassi Eesti parim meeskergejõustiklane
* 2024 – U23 vanuseklassi Eesti parim meeskergejõustiklane&lt;ref&gt;[https://kjkkalev.ee/rasmus-roosleht-valiti-u23-parimaks-meessportlaseks-2024/ Rasmus Roosleht valiti U23 parimaks meessportlaseks 2024.] kjkkalev.ee.&lt;/ref&gt;
* 2024 – U23 vanuseklassi Pärnu parim meessportlane 

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonscat}}
* [https://worldathletics.org/athletes/estonia/rasmus-roosleht-14810535 Rasmus Roosleht.] World Athletics.
* [https://sport.delfi.ee/artikkel/120217401/pikk-tugev-ja-suure-potentsiaaliga-rasmus-roosleht-lisab-eesti-kumnevoistlusele-vurtsi Pikk, tugev ja suure potentsiaaliga Rasmus Roosleht lisab Eesti kümnevõistlusele vürtsi.] sport.delfi.ee, 18. juuli 2023.
* [https://sport.delfi.ee/artikkel/120354172/eesti-meistriks-kerkinud-rasmus-roosleht-hakkas-vaikselt-motlema-ka-sise-em-i-peale-kindlasti-jai-midagi-veel-sisse Eesti meistriks kerkinud Rasmus Roosleht hakkas vaikselt mõtlema ka sise-EM-i peale: kindlasti jäi midagi veel sisse.] sport.delfi.ee, 2. veebruar 2025. 
* https://www.ohtuleht.ee/sport/1149991/rasmus-roosleht-triumfeeris-kodupubliku-ees-ja-astus-pika-sammu-mmi-suunas 
* sport.ohtuleht.ee, 1.veebruar 2026.

{{JÄRJESTA:Roosleht, Rasmus}}
[[Kategooria:Eesti kümnevõistlejad]]
[[Kategooria:Sündinud 2002]]</text>
      <sha1>44oxpt721bvn4ofxp98z5q2eut4hlpe</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mikrogalerii</title>
    <ns>0</ns>
    <id>689775</id>
    <revision>
      <id>7185119</id>
      <parentid>7134237</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T10:34:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Tuks22</username>
        <id>118932</id>
      </contributor>
      <comment>Kuna galerii on nüüdseks valmis ehitatud, lisasin selle kohta info</comment>
      <origin>7185119</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3211" sha1="70eo4ikw10na62wezfbtbro71lx0dua" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2025|kuu=veebruar}}
'''Mikrogalerii''' ehk MIGA&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-05-10 |pealkiri=Galerii: Tartus avati Sandra Jõgeva näitusega MIGA galerii |url=https://kultuur.err.ee/1610019499/galerii-tartus-avati-sandra-jogeva-naitusega-miga-galerii |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; on 2026. aastal Tartus Ülejõe linnaosas [[Lubja tänav (Tartu)|Lubja tänaval]] avatud kaasaegse kunsti galerii, mis on osa galeristide Kaili Kase ja Raul Oreškini kahanemise teekonnast. 

Lubja tänaval asub nõukogude-aegne garaažikompleks, kus paljud garaažid on lagunenud. Arhitekt Tiit Silla eestvedamisel on mõne garaažioboksi asemele kerkinud minimajad ning ühe taolise boksi asemele rajati ka Mikrogalerii. Piirkonda kutsutakse Mikro-Veneetsiaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-12-18 |pealkiri=ELU ISE &amp;#10217; Ülejõel kerkib nõukogudeaegsete garaažilobudike asemele Mikro-Veneetsia |url=https://tartu.postimees.ee/8156333/elu-ise-ulejoel-kerkib-noukogudeaegsete-garaazilobudike-asemele-mikro-veneetsia |vaadatud=2025-02-28 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Rajatud kunstiruumi eesmärk on katsetada väikese pinnaga ja madalate püsikuludega toimivat galerii mudelit, suunates võimalikult suure osa tegevusvahenditest kunstnikele ja kunstiprogrammi. MIGA eestvedajad on ühtlasi ka Voronja galerii asutajad.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mikrogalerii – Esileht |url=https://mikrogalerii.ee/et |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=Mikrogalerii |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Mikrogalerii ehitamiseks koguti raha [[Maikro pood|Maikro poe]] kaudu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tartus avatakse heategevuslik MAIKRO pood {{!}} Eesti Kunstnike Liit |url=https://www.eaa.ee/tartus-avatakse-heategevuslik-maikro-pood |vaadatud=2025-02-28 |väljaanne=www.eaa.ee}}&lt;/ref&gt; 

== Näitused ==
* 2024 Jaanus Kaasik [https://mikrogalerii.ee/kunstiprogramm/jaanus-kaasik-onnemasin &quot;Õnne masin&quot;]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Loor |eesnimi=Egle |kuupäev=2023-08-17 |pealkiri=Tartus avati nõukogude-aegses garaažiboksis Mikrogalerii |url=https://noba.ac/et/tartus-avati-noukogude-aegses-garaaziboksis-mikrogalerii/ |vaadatud=2026-02-04 |väljaanne=NOBA Põhja- ja Baltimaade kaasaegse kunsti keskkond |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2025 Silja Truus [https://mikrogalerii.ee/kunstiprogramm/silja-truus-suhkrujogi &quot;Suhkrujõgi]&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-09-03 |pealkiri=Tartus avaneb Silja Truusi suhkruskulptuuride näitus &quot;Suhkrujõgi&quot; |url=https://kultuur.err.ee/1609788087/tartus-avaneb-silja-truusi-suhkruskulptuuride-naitus-suhkrujogi |vaadatud=2026-02-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2026 Sandra Jõgeva [https://mikrogalerii.ee/kunstiprogramm/sandra-jogeva-kas-sa-tead-mis-hanif-kureishiga-juhtus &quot;Kas sa tead, mis Hanif Kureishiga juhtus?&quot;]&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-09-15 |pealkiri=Mikrogalerii – #32 Veneetsia kaja Tartus: Mikrogalerii uus peatükk algab Sandra Jõgeva näitusega |url=https://mikrogalerii.ee/blogi/32-veneetsia-kaja-tartus-mikrogalerii-uus-peatukk-algab-sandra-jogeva-naitusega |vaadatud=2026-02-04 |väljaanne=Mikrogalerii |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Eesti galeriid]]
[[Kategooria:Tartu]]</text>
      <sha1>70eo4ikw10na62wezfbtbro71lx0dua</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185123</id>
      <parentid>7185119</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T10:48:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Tuks22</username>
        <id>118932</id>
      </contributor>
      <origin>7185123</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3298" sha1="q8myj424ttye08vwbvoxuf8yk9ujmio" xml:space="preserve">[[Fail:Mikrogalerii ehk MIGA Mikro-Veneetsias.png|pisi|Mikrogalerii (MIGA) hoone Tartus Mikro-Veneetsias.]]
{{Toimeta|aasta=2025|kuu=veebruar}}
'''Mikrogalerii''' ehk MIGA&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-05-10 |pealkiri=Galerii: Tartus avati Sandra Jõgeva näitusega MIGA galerii |url=https://kultuur.err.ee/1610019499/galerii-tartus-avati-sandra-jogeva-naitusega-miga-galerii |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; on 2026. aastal Tartus Ülejõe linnaosas [[Lubja tänav (Tartu)|Lubja tänaval]] avatud kaasaegse kunsti galerii, mille asutasid galeristid Kaili Kask ja Raul Oreškin.

Lubja tänaval asub nõukogude-aegne garaažikompleks, kus paljud garaažid on lagunenud. Arhitekt Tiit Silla eestvedamisel on mõne garaažioboksi asemele kerkinud minimajad ning ühe taolise boksi asemele rajati ka Mikrogalerii. Piirkonda kutsutakse Mikro-Veneetsiaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-12-18 |pealkiri=ELU ISE &amp;#10217; Ülejõel kerkib nõukogudeaegsete garaažilobudike asemele Mikro-Veneetsia |url=https://tartu.postimees.ee/8156333/elu-ise-ulejoel-kerkib-noukogudeaegsete-garaazilobudike-asemele-mikro-veneetsia |vaadatud=2025-02-28 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Rajatud kunstiruumi eesmärk on katsetada väikese pinnaga ja madalate püsikuludega toimivat galerii mudelit, suunates võimalikult suure osa tegevusvahenditest kunstnikele ja kunstiprogrammi. MIGA eestvedajad on ühtlasi ka Voronja galerii asutajad.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mikrogalerii – Esileht |url=https://mikrogalerii.ee/et |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=Mikrogalerii |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Mikrogalerii ehitamiseks koguti raha [[Maikro pood|Maikro poe]] kaudu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tartus avatakse heategevuslik MAIKRO pood {{!}} Eesti Kunstnike Liit |url=https://www.eaa.ee/tartus-avatakse-heategevuslik-maikro-pood |vaadatud=2025-02-28 |väljaanne=www.eaa.ee}}&lt;/ref&gt; 

== Näitused ==
* 2024 Jaanus Kaasik [https://mikrogalerii.ee/kunstiprogramm/jaanus-kaasik-onnemasin &quot;Õnne masin&quot;]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Loor |eesnimi=Egle |kuupäev=2023-08-17 |pealkiri=Tartus avati nõukogude-aegses garaažiboksis Mikrogalerii |url=https://noba.ac/et/tartus-avati-noukogude-aegses-garaaziboksis-mikrogalerii/ |vaadatud=2026-02-04 |väljaanne=NOBA Põhja- ja Baltimaade kaasaegse kunsti keskkond |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2025 Silja Truus [https://mikrogalerii.ee/kunstiprogramm/silja-truus-suhkrujogi &quot;Suhkrujõgi]&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-09-03 |pealkiri=Tartus avaneb Silja Truusi suhkruskulptuuride näitus &quot;Suhkrujõgi&quot; |url=https://kultuur.err.ee/1609788087/tartus-avaneb-silja-truusi-suhkruskulptuuride-naitus-suhkrujogi |vaadatud=2026-02-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2026 Sandra Jõgeva [https://mikrogalerii.ee/kunstiprogramm/sandra-jogeva-kas-sa-tead-mis-hanif-kureishiga-juhtus &quot;Kas sa tead, mis Hanif Kureishiga juhtus?&quot;]&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-09-15 |pealkiri=Mikrogalerii – #32 Veneetsia kaja Tartus: Mikrogalerii uus peatükk algab Sandra Jõgeva näitusega |url=https://mikrogalerii.ee/blogi/32-veneetsia-kaja-tartus-mikrogalerii-uus-peatukk-algab-sandra-jogeva-naitusega |vaadatud=2026-02-04 |väljaanne=Mikrogalerii |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Eesti galeriid]]
[[Kategooria:Tartu]]</text>
      <sha1>q8myj424ttye08vwbvoxuf8yk9ujmio</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Andreas Kaju</title>
    <ns>0</ns>
    <id>695624</id>
    <revision>
      <id>7184625</id>
      <parentid>7150544</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T16:37:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>pilt</comment>
      <origin>7184625</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10841" sha1="4qux54t64rvp6lqnh1w2z1id21vt539" xml:space="preserve">[[Fail:Andreas Kaju 2026.jpg|pisi|Andreas Kaju]]
'''Andreas Kaju''' (sündinud [[28. juuni]]l [[1980]]) on Eesti [[ettevõtja]], [[Suhtekorraldus|suhtekorraldaja]], endine riigiametnik ja endine poliitik. 

Ta on ettevõtte Meta Advisory kaasasutaja ja juhtivpartner&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Andreas Kaju |url=https://metaadvisory.ee/team-member/andreas-kaju/ |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=META Advisory |keel=et}}&lt;/ref&gt;, samuti [[avaliku elu tegelane]], kes on tegutsenud nii avalikus sektoris kui ka strateegilises kommunikatsioonis.

== Haridus ==
* [[Tallinna Inglise Kolledž]] (1987–1996)
* [[Viimsi Kool|Viimsi Keskkool]] (1996–1998)
* [[Estonian Business School]], rahvusvaheline ärijuhtimine (2000–2005)
* [[Tartu Ülikool]], filosoofia (2005–2021)

== Töökäik ja tegevus ettevõtluses ==
=== Meta Advisory ===
Andreas Kaju juhib ühe kaasasutajana 2009. aastal loodud Eesti kommunikatsiooninõustamise ettevõtet Meta Advisory Group OÜ.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Suhtekorraldajad jahivad tuluallikat |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2017/08/01/suhtekorraldajatel-kaib-tuluallika-jaht |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=TABEL {{!}} PR-büroode TOPis troonib jätkuvalt vana tegija: &quot;Ei tahaks küll teiste rahakotis sorida, aga..&quot; |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/94650231/tabel-pr-buroode-topis-troonib-jatkuvalt-vana-tegija-ei-tahaks-kull-teiste-rahakotis-sorida-aga |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=Ärileht |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Meta Advisory Group |url=https://theorg.com/org/meta-advisory-group |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=THE ORG |keel=en}}&lt;/ref&gt; Teised asutajaliikmed olid [[Ott Lumi]], [[Liisa Past]] ja [[Agu Uudelepp]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Otsingu tulemused {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/company_search_result/5887ca4 |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}&lt;/ref&gt; Ettevõte on spetsialiseerunud [[Suhtekorraldus|avalike suhete]] ja [[Strateegiline kommunikatsioon|strateegilise kommunikatsiooni]] teenustele. 2022. aastal omandas Meta Advisory enamusosaluse Euroopa suurim avalike suhete ettevõte Rud Pedersen Group (registreeritud [[Rootsi]]s kui Rud Pedersen Public Affairs Company AB), mille koosseisu Meta Advisory nüüd kuulub.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti üks mainekamaid PR-firmasid Meta ühineb kommunikatsiooniettevõttega Rud Pedersen Group |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120106126/eesti-uks-mainekamaid-pr-firmasid-meta-uhineb-kommunikatsiooniettevottega-rud-pedersen-group |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=Ärileht |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Andreas Kaju – Rud Pedersen Group |url=https://www.rudpedersen.com/en/rud-pedersen-group/our-group/estonia/andreas-kaju |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=www.rudpedersen.com |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

=== Muu ettevõtlus ===
Kaju on tegev ka järgmistes ettevõtetes ja organisatsioonides&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;:
* Hiiu Meedia OÜ (mis annab välja [[Hiiu Leht]]e)&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Roosna |eesnimi=Harda |kuupäev=2022-05-05 |pealkiri=Hiiu Lehe ostab OÜ Hiiu Meedia |url=https://hiiuleht.ee/hiiu-lehe-ostab-ou-hiiu-meedia/ |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=Hiiu Leht |keel=et}}&lt;/ref&gt; nõukogu liige 
* [[Eesti Vabaühenduste Liit|Eesti Vabaühenduste Liidu]] nõukogu liige&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Nõukogu |url=https://heakodanik.ee/noukogu/ |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=Hea Kodanik}}&lt;/ref&gt;
* Arrakis Spice Investments OÜ juhatuse liige
* MTÜ Eesti Välissuhete Nõukoda juhatuse liige&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Liikmed |url=https://evn.ee/liikmed/ |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=Eesti Välissuhete Nõukoda |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== Poliitiline ja avalik teenistus ===
Enne ettevõtlusse siirdumist on Andreas Kaju töötanud&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Andreas Kaju isikuprofiil |url=https://ee.linkedin.com/in/andreaskaju |vaadatud=13.06.2025 |väljaanne=Linkedin}}&lt;/ref&gt;
* peaministri poliitilise nõunikuna haridus- ja sotsiaalküsimustes [[Riigikantselei]]s (2004–2005);&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Urmas Kaju poeg annab Partsile nõu |url=https://www.delfi.ee/artikkel/6946185/urmas-kaju-poeg-annab-partsile-nou |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=Delfi |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Partsi sisenõunikuna asub esmaspäevast tööle Andreas Kaju |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50972822/partsi-sisenounikuna-asub-esmaspaevast-toole-andreas-kaju |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Riigikogu [[Isamaa Erakond|Res Publica]] fraktsiooni sekretariaadi juhatajana (2005–2007);
* kaitseministri nõunikuna [[Kaitseministeerium]]is (2007–2009).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kaitseminister Aaviksood hakkavad nõustama Andreas Kaju ja Riina Vändre |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51084141/kaitseminister-aaviksood-hakkavad-noustama-andreas-kaju-ja-riina-vandre |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2009-10-03 |pealkiri=Kaitseministri nõunik lahkub ametist |url=https://www.postimees.ee/171108/kaitseministri-nounik-lahkub-ametist |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Poliitiline tegevus==
Ta oli aastatel 2001–2010 [[Isamaa Erakond|Isamaa ja Res Publica Liidu]] liige&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri={{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/political_party/member_history/2000000886 |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}&lt;/ref&gt; ning kandideeris kohalikel valimistel Tallinnas (2002 ja 2005), kuid ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=1992-2019 valimistel osalenud kandidaadi otsing - Valimiste arhiiv - Valimised |url=http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=Andreas%20Kaju |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=vvk.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Muu liikmesus ==
Andreas Kaju kuulub mitmesse ühiskondlikku ja erialaliitu, sealhulgas on [[Eesti NATO Ühing|Eesti NATO Ühingu]] liige.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Ta tegutseb ajaveebi rühmituses Poliitika.guru.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mis on Poliitika.guru |url=http://www.poliitika.guru/poliitika-gurust/ |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=www.poliitika.guru }}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; 

Ta on [[Eesti Väitlusselts]]i liige, treener&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti väitlejad said Aafrikas 22. koha |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50865625/eesti-vaitlejad-said-aafrikas-22-koha |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}&lt;/ref&gt; ja nõukogu esimees (alates 1996. maist).&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Artikleid ==
* [https://arvamus.postimees.ee/4344421/andreas-kaju-kutsuge-toimetaja Andreas Kaju: kutsuge toimetaja!] Postimees, 15.12.2017
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/79800664/andreas-kaju-eesti-poliitika-vajab-tugevamat-isamaad Andreas Kaju: Eesti poliitika vajab tugevamat Isamaad] Eesti Päevaleht, 11.10.2017
* [https://www.sirp.ee/hirmu-rollist-poliitikas/ Hirmu rollist poliitikas] Sirp, 12.06.2014
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/66043066/strateegilise-kommunikatsiooni-meistriklass-valitsussuhted Strateegilise kommunikatsiooni meistriklass – valitsussuhted] Eesti Päevaleht, 26.04.2013
* [https://www.delfi.ee/artikkel/65922818/andreas-kaju-moned-motted-hukkuvad-tolgitsustesse Andreas Kaju: mõned mõtted hukkuvad tõlgitsustesse] Delfi, 04.04.2013
* [https://diplomaatia.ee/hiina-ja-idealismi-piirid/ Hiina ja idealismi piirid] [[Diplomaatia (ajakiri)|Diplomaatia]], november 2011
* [https://www.delfi.ee/artikkel/20254846/andreas-kaju-homme-ei-muutu-maailm Andreas Kaju: Homme ei muutu maailm] Delfi, 04.11.2008
* [https://www.delfi.ee/artikkel/3029354/andreas-kaju-karistused-karmimaks Andreas Kaju: Karistused karmimaks] Delfi, 08.02.2002

[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aKaju%2C+Andreas/akaju+andreas/-3%2C-1%2C0%2CB/exact&amp;FF=akaju+andreas&amp;1%2C39%2C Artiklid andmebaasist ISE]

== Isiklikku ==
Andreas Kaju isa oli jurist ja pangandustegelane [[Urmas Kaju]]. Tal on kaks õde.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Allar Tankler kaitseb Eestit Savisaare eest |url=https://www.delfi.ee/artikkel/6977766/allar-tankler-kaitseb-eestit-savisaare-eest |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=Delfi |keel=et}}&lt;/ref&gt; Tal on Kristel Petersoniga kaks tütart.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Oktoobrikuu Õhtuklubi |url=https://icc-estonia.ee/events/oktoobrikuu-ohtuklubi-3/ |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=ICC Eesti - Rahvusvaheline Kaubanduskoda |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Õnnelike paaride salaelu |url=https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82307631/onnelike-paaride-salaelu |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=Anne &amp; Stiil |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ta elab Tallinnas [[Nõmme linnaosa|Nõmmel]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Kaju mängib [[pokker]]it; ta on olnud Tallinna pokkeriklubi All-linn liige&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Liikmed |url=http://www.all-linn.ee/klubist/liikmed/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120102201620/http://www.all-linn.ee/klubist/liikmed/ |arhiivimisaeg=2012-01-02 |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=www.all-linn.ee}}&lt;/ref&gt;, on osa võtnud turniiridest&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti meistrivõistlused pokkeris lõpetas 504 osalejaga turniir |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/64060523/eesti-meistrivoistlused-pokkeris-lopetas-504-osalejaga-turniir |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Triobeti taevaturniiri tšempion võidutses ka Eesti meistrivõistlustel, pistes seeläbi tasku ligi 4000 eurot |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/72880071/triobeti-taevaturniiri-tsempion-voidutses-ka-eesti-meistrivoistlustel-pistes-seelabi-tasku-ligi-4000-eurot |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}&lt;/ref&gt; ja tulnud Eesti meistriks ''heads-up''-pokkeris 2012. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2012 |url=https://www.etpf.ee/2012.html |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=Eesti Turniiripokkeri Föderatsioon |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Andreas Kaju võitis Eesti meistritiitli heads-up pokkeris |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/64016913/andreas-kaju-voitis-eesti-meistritiitli-heads-up-pokkeris |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}&lt;/ref&gt; Lisaks mängib [[tennis]]t, [[male]]t ja [[golf]]i.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Ta on osa võtnud ka [[Maraton|jooksuvõistlustest]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Andreas Kaju |url=https://www.sportfoto.com/ee-et/andreas+kaju |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=www.sportfoto.com}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Kaju, Andreas}}
[[Kategooria:Eesti ettevõtjad]]
[[Kategooria:Eesti suhtekorraldajad]]
[[Kategooria:Isamaa Erakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti riigiametnikud]]
[[Kategooria:Estonian Business Schooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1980]]</text>
      <sha1>4qux54t64rvp6lqnh1w2z1id21vt539</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vervinsi ringkond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>698617</id>
    <revision>
      <id>7184892</id>
      <parentid>6991639</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:02:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184892</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8987" sha1="pdyq8n0eb1tmrw6sayvg76qlmc3j8uy" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
{{Mall:Aisne'i departemangu ringkonnad}}
{{Provints
|  nimi = Vervinsi ringkond
|  nimi1_keel = prantsuse | nimi1 = Arrondissement de Vervins
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 1657,40
|  pindala_viide = 
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  elanikke_viide = 
|  keskuse_nimi = [[Vervins]]
|  asendikaardi_pilt = File:Locator map of Arrondissement Vervins 2019.png|  Asendikaardi_pilt_seletus = Paiknemine Hauts-de-France'i piirkonnas
}}

'''Vervinsi ringkond''' on [[ringkond (Prantsusmaa)|ringkond]] Prantsusmaal [[Hauts-de-France]]'i piirkonnas [[Aisne'i departemang]]us. Ringkond koosneb 160. [[Vald (Prantsusmaa)|vallast]]. Seal elas 69 339 inimest [[2022]]. aastal.
Ringkond asub departemangu kirdeosas.

== Koosseis ==
=== Kantonid ===

Vervinsi ringkonda kuuluvad järgmised kantonid (sh üks vaid osaliselt):

* [[Guise'i kanton]] (45 valda)
* [[Hirsoni kanton]] (26 valda)
* [[Marle'i kanton]] (23 valda 65-st)
* [[Vervinsi kanton]] (66 valda)

=== Vallad ===

Vervinsi ringkonnas on [[1. jaanuar|1. jaanuari]] [[2024]] seisuga järgmised vallad (sulgudes [[INSEE kood]]):

{{veergude loend|laius=15em|
# [[Aisonville-et-Bernoville]] &lt;small&gt;(02006)&lt;/small&gt;
# [[Any-Martin-Rieux]] &lt;small&gt;(02020)&lt;/small&gt;
# [[Archon (Aisne)|Archon]] &lt;small&gt;(02021)&lt;/small&gt;
# [[Aubenton]] &lt;small&gt;(02031)&lt;/small&gt;
# [[Audigny]] &lt;small&gt;(02035)&lt;/small&gt;
# [[Les Autels (Aisne)|Les Autels]] &lt;small&gt;(02038)&lt;/small&gt;
# [[Autreppes]] &lt;small&gt;(02040)&lt;/small&gt;
# [[Bancigny]] &lt;small&gt;(02044)&lt;/small&gt;
# [[Barzy-en-Thiérache]] &lt;small&gt;(02050)&lt;/small&gt;
# [[Beaumé]] &lt;small&gt;(02055)&lt;/small&gt;
# [[Bergues-sur-Sambre]] &lt;small&gt;(02067)&lt;/small&gt;
# [[Berlancourt (Aisne)|Berlancourt]] &lt;small&gt;(02068)&lt;/small&gt;
# [[Berlise]] &lt;small&gt;(02069)&lt;/small&gt;
# [[Bernot (Aisne)|Bernot]] &lt;small&gt;(02070)&lt;/small&gt;
# [[Besmont]] &lt;small&gt;(02079)&lt;/small&gt;
# [[Boué]] &lt;small&gt;(02103)&lt;/small&gt;
# [[La Bouteille]] &lt;small&gt;(02109)&lt;/small&gt;
# [[Braye-en-Thiérache]] &lt;small&gt;(02116)&lt;/small&gt;
# [[Brunehamel]] &lt;small&gt;(02126)&lt;/small&gt;
# [[Bucilly]] &lt;small&gt;(02130)&lt;/small&gt;
# [[Buire]] &lt;small&gt;(02134)&lt;/small&gt;
# [[Buironfosse]] &lt;small&gt;(02135)&lt;/small&gt;
# [[Burelles]] &lt;small&gt;(02136)&lt;/small&gt;
# [[La Capelle]] &lt;small&gt;(02141)&lt;/small&gt;
# [[Chaourse]] &lt;small&gt;(02160)&lt;/small&gt;
# [[Chéry-lès-Rozoy]] &lt;small&gt;(02181)&lt;/small&gt;
# [[Chevennes]] &lt;small&gt;(02182)&lt;/small&gt;
# [[Chigny (Aisne)|Chigny]] &lt;small&gt;(02188)&lt;/small&gt;
# [[Clairfontaine]] &lt;small&gt;(02197)&lt;/small&gt;
# [[Clermont-les-Fermes]] &lt;small&gt;(02200)&lt;/small&gt;
# [[Coingt]] &lt;small&gt;(02204)&lt;/small&gt;
# [[Colonfay]] &lt;small&gt;(02206)&lt;/small&gt;
# [[Crupilly]] &lt;small&gt;(02244)&lt;/small&gt;
# [[Cuiry-lès-Iviers]] &lt;small&gt;(02251)&lt;/small&gt;
# [[Dagny-Lambercy]] &lt;small&gt;(02256)&lt;/small&gt;
# [[Dizy-le-Gros]] &lt;small&gt;(02264)&lt;/small&gt;
# [[Dohis]] &lt;small&gt;(02265)&lt;/small&gt;
# [[Dolignon]] &lt;small&gt;(02266)&lt;/small&gt;
# [[Dorengt]] &lt;small&gt;(02269)&lt;/small&gt;
# [[Effry]] &lt;small&gt;(02275)&lt;/small&gt;
# [[Englancourt]] &lt;small&gt;(02276)&lt;/small&gt;
# [[Éparcy]] &lt;small&gt;(02278)&lt;/small&gt;
# [[Erloy]] &lt;small&gt;(02284)&lt;/small&gt;
# [[Esquéhéries]] &lt;small&gt;(02286)&lt;/small&gt;
# [[Étréaupont]] &lt;small&gt;(02295)&lt;/small&gt;
# [[Étreux]] &lt;small&gt;(02298)&lt;/small&gt;
# [[Fesmy-le-Sart]] &lt;small&gt;(02308)&lt;/small&gt;
# [[La Flamengrie (Aisne)|La Flamengrie]] &lt;small&gt;(02312)&lt;/small&gt;
# [[Flavigny-le-Grand-et-Beaurain]] &lt;small&gt;(02313)&lt;/small&gt;
# [[Fontaine-lès-Vervins]] &lt;small&gt;(02321)&lt;/small&gt;
# [[Fontenelle (Aisne)|Fontenelle]] &lt;small&gt;(02324)&lt;/small&gt;
# [[Franqueville (Aisne)|Franqueville]] &lt;small&gt;(02331)&lt;/small&gt;
# [[Froidestrées]] &lt;small&gt;(02337)&lt;/small&gt;
# [[Gercy]] &lt;small&gt;(02341)&lt;/small&gt;
# [[Gergny]] &lt;small&gt;(02342)&lt;/small&gt;
# [[Grandrieux]] &lt;small&gt;(02354)&lt;/small&gt;
# [[Grand-Verly]] &lt;small&gt;(02783)&lt;/small&gt;
# [[Gronard]] &lt;small&gt;(02357)&lt;/small&gt;
# [[Grougis]] &lt;small&gt;(02358)&lt;/small&gt;
# [[Guise]] &lt;small&gt;(02361)&lt;/small&gt;
# [[Hannapes]] &lt;small&gt;(02366)&lt;/small&gt;
# [[Harcigny]] &lt;small&gt;(02369)&lt;/small&gt;
# [[Hary]] &lt;small&gt;(02373)&lt;/small&gt;
# [[Hauteville (Aisne)|Hauteville]] &lt;small&gt;(02376)&lt;/small&gt;
# [[Haution]] &lt;small&gt;(02377)&lt;/small&gt;
# [[La Hérie]] &lt;small&gt;(02378)&lt;/small&gt;
# [[Le Hérie-la-Viéville]] &lt;small&gt;(02379)&lt;/small&gt;
# [[Hirson]] &lt;small&gt;(02381)&lt;/small&gt;
# [[Houry]] &lt;small&gt;(02384)&lt;/small&gt;
# [[Housset]] &lt;small&gt;(02385)&lt;/small&gt;
# [[Iron]] &lt;small&gt;(02386)&lt;/small&gt;
# [[Iviers]] &lt;small&gt;(02388)&lt;/small&gt;
# [[Jeantes]] &lt;small&gt;(02391)&lt;/small&gt;
# [[Laigny]] &lt;small&gt;(02401)&lt;/small&gt;
# [[Landifay-et-Bertaignemont]] &lt;small&gt;(02403)&lt;/small&gt;
# [[Landouzy-la-Cour]] &lt;small&gt;(02404)&lt;/small&gt;
# [[Landouzy-la-Ville]] &lt;small&gt;(02405)&lt;/small&gt;
# [[Lavaqueresse]] &lt;small&gt;(02414)&lt;/small&gt;
# [[Lemé]] &lt;small&gt;(02416)&lt;/small&gt;
# [[Lerzy]] &lt;small&gt;(02418)&lt;/small&gt;
# [[Leschelle]] &lt;small&gt;(02419)&lt;/small&gt;
# [[Lesquielles-Saint-Germain]] &lt;small&gt;(02422)&lt;/small&gt;
# [[Leuze (Aisne)|Leuze]] &lt;small&gt;(02425)&lt;/small&gt;
# [[Lislet]] &lt;small&gt;(02433)&lt;/small&gt;
# [[Logny-lès-Aubenton]] &lt;small&gt;(02435)&lt;/small&gt;
# [[Lugny (Aisne)|Lugny]] &lt;small&gt;(02444)&lt;/small&gt;
# [[Luzoir]] &lt;small&gt;(02445)&lt;/small&gt;
# [[Macquigny]] &lt;small&gt;(02450)&lt;/small&gt;
# [[Malzy]] &lt;small&gt;(02455)&lt;/small&gt;
# [[Marfontaine]] &lt;small&gt;(02463)&lt;/small&gt;
# [[Marly-Gomont]] &lt;small&gt;(02469)&lt;/small&gt;
# [[Martigny (Aisne)|Martigny]] &lt;small&gt;(02470)&lt;/small&gt;
# [[Mennevret]] &lt;small&gt;(02476)&lt;/small&gt;
# [[Molain (Aisne)|Molain]] &lt;small&gt;(02488)&lt;/small&gt;
# [[Monceau-le-Neuf-et-Faucouzy]] &lt;small&gt;(02491)&lt;/small&gt;
# [[Monceau-sur-Oise]] &lt;small&gt;(02494)&lt;/small&gt;
# [[Mondrepuis]] &lt;small&gt;(02495)&lt;/small&gt;
# [[Montcornet (Aisne)|Montcornet]] &lt;small&gt;(02502)&lt;/small&gt;
# [[Montloué]] &lt;small&gt;(02519)&lt;/small&gt;
# [[Mont-Saint-Jean (Aisne)|Mont-Saint-Jean]] &lt;small&gt;(02522)&lt;/small&gt;
# [[Morgny-en-Thiérache]] &lt;small&gt;(02526)&lt;/small&gt;
# [[Nampcelles-la-Cour]] &lt;small&gt;(02535)&lt;/small&gt;
# [[Neuve-Maison]] &lt;small&gt;(02544)&lt;/small&gt;
# [[La Neuville-Housset]] &lt;small&gt;(02547)&lt;/small&gt;
# [[La Neuville-lès-Dorengt]] &lt;small&gt;(02548)&lt;/small&gt;
# [[Noircourt]] &lt;small&gt;(02556)&lt;/small&gt;
# [[Le Nouvion-en-Thiérache]] &lt;small&gt;(02558)&lt;/small&gt;
# [[Noyales]] &lt;small&gt;(02563)&lt;/small&gt;
# [[Ohis]] &lt;small&gt;(02567)&lt;/small&gt;
# [[Oisy (Aisne)|Oisy]] &lt;small&gt;(02569)&lt;/small&gt;
# [[Origny-en-Thiérache]] &lt;small&gt;(02574)&lt;/small&gt;
# [[Papleux]] &lt;small&gt;(02584)&lt;/small&gt;
# [[Parfondeval (Aisne)|Parfondeval]] &lt;small&gt;(02586)&lt;/small&gt;
# [[Petit-Verly]] &lt;small&gt;(02784)&lt;/small&gt;
# [[Plomion]] &lt;small&gt;(02608)&lt;/small&gt;
# [[Prisces]] &lt;small&gt;(02623)&lt;/small&gt;
# [[Proisy]] &lt;small&gt;(02624)&lt;/small&gt;
# [[Proix]] &lt;small&gt;(02625)&lt;/small&gt;
# [[Puisieux-et-Clanlieu]] &lt;small&gt;(02629)&lt;/small&gt;
# [[Raillimont]] &lt;small&gt;(02634)&lt;/small&gt;
# [[Renneval]] &lt;small&gt;(02641)&lt;/small&gt;
# [[Résigny]] &lt;small&gt;(02642)&lt;/small&gt;
# [[Ribeauville]] &lt;small&gt;(02647)&lt;/small&gt;
# [[Rocquigny (Aisne)|Rocquigny]] &lt;small&gt;(02650)&lt;/small&gt;
# [[Rogny]] &lt;small&gt;(02652)&lt;/small&gt;
# [[Romery (Aisne)|Romery]] &lt;small&gt;(02654)&lt;/small&gt;
# [[Rougeries]] &lt;small&gt;(02657)&lt;/small&gt;
# [[Rouvroy-sur-Serre]] &lt;small&gt;(02660)&lt;/small&gt;
# [[Rozoy-sur-Serre]] &lt;small&gt;(02666)&lt;/small&gt;
# [[Sains-Richaumont]] &lt;small&gt;(02668)&lt;/small&gt;
# [[Saint-Algis]] &lt;small&gt;(02670)&lt;/small&gt;
# [[Saint-Clément (Aisne)|Saint-Clément]] &lt;small&gt;(02674)&lt;/small&gt;
# [[Sainte-Geneviève (Aisne)|Sainte-Geneviève]] &lt;small&gt;(02678)&lt;/small&gt;
# [[Saint-Gobert]] &lt;small&gt;(02681)&lt;/small&gt;
# [[Saint-Martin-Rivière]] &lt;small&gt;(02683)&lt;/small&gt;
# [[Saint-Michel (Aisne)|Saint-Michel]] &lt;small&gt;(02684)&lt;/small&gt;
# [[Saint-Pierre-lès-Franqueville]] &lt;small&gt;(02688)&lt;/small&gt;
# [[Soize]] &lt;small&gt;(02723)&lt;/small&gt;
# [[Sommeron]] &lt;small&gt;(02725)&lt;/small&gt;
# [[Sorbais (Aisne)|Sorbais]] &lt;small&gt;(02728)&lt;/small&gt;
# [[Le Sourd]] &lt;small&gt;(02731)&lt;/small&gt;
# [[Thenailles]] &lt;small&gt;(02740)&lt;/small&gt;
# [[Le Thuel]] &lt;small&gt;(02743)&lt;/small&gt;
# [[Tupigny]] &lt;small&gt;(02753)&lt;/small&gt;
# [[Vadencourt (Aisne)|Vadencourt]] &lt;small&gt;(02757)&lt;/small&gt;
# [[La Vallée-au-Blé]] &lt;small&gt;(02759)&lt;/small&gt;
# [[La Vallée-Mulâtre]] &lt;small&gt;(02760)&lt;/small&gt;
# [[Vaux-Andigny]] &lt;small&gt;(02769)&lt;/small&gt;
# [[Vénérolles]] &lt;small&gt;(02779)&lt;/small&gt;
# [[Vervins]] &lt;small&gt;(02789)&lt;/small&gt;
# [[Vigneux-Hocquet]] &lt;small&gt;(02801)&lt;/small&gt;
# [[La Ville-aux-Bois-lès-Dizy]] &lt;small&gt;(02802)&lt;/small&gt;
# [[Villers-lès-Guise]] &lt;small&gt;(02814)&lt;/small&gt;
# [[Vincy-Reuil-et-Magny]] &lt;small&gt;(02819)&lt;/small&gt;
# [[Voharies]] &lt;small&gt;(02823)&lt;/small&gt;
# [[Voulpaix]] &lt;small&gt;(02826)&lt;/small&gt;
# [[Wassigny]] &lt;small&gt;(02830)&lt;/small&gt;
# [[Watigny]] &lt;small&gt;(02831)&lt;/small&gt;
# [[Wiège-Faty]] &lt;small&gt;(02832)&lt;/small&gt;
# [[Wimy]] &lt;small&gt;(02833)&lt;/small&gt;
}}

==Juhtimine==
[[Alamprefekt (Prantsusmaa)|Alamprefektid]]:
*[[1815]] Valéry de Vismes
*[[1870]]–[[1871]] Charles Thomson
*[[1925]]–[[1934]] Edmond Toucas-Massillon
*[[1990]] Jean-Michel Arlie
*[[1991]]–[[1993]] Pierre Gévart
*1993–[[1996]] François Lobit
*1996–[[1998]] Marc Marfort
*1998–[[2000]] Bruno Triquenaux
*2000–[[2002]] Christian Colin	
*2002–[[2004]] Jacky Hautier
*2004–[[2006]] Anne Bruant-Bisson
*2006–[[2008]] Évelyne Guyon
*2008–[[2012]] Élodie Sches
*2012–[[2013]] Claude Ballade
*2013–[[2015]] Odile Bureau
*2015–[[2017]] Dominique Babski
*[[2018]]–[[2021]] Sonia Hasni
*2021–[[2023]] Benoît Ready
*[[2024]]– Ophélie Ragueneau-Greneau

== Viited ==
{{viited}}

{{koord|tüüp=haldus2}}

[[Kategooria:Prantsusmaa ringkonnad]]
[[Kategooria:Aisne'i departemang]]</text>
      <sha1>pdyq8n0eb1tmrw6sayvg76qlmc3j8uy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Päijänne veetunnel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>698772</id>
    <revision>
      <id>7184871</id>
      <parentid>6952501</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T00:53:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7184871</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1222" sha1="40lu1ijrzrzbff4h9kihbqb9qsz7pfs" xml:space="preserve">[[Image:Päijännetunneli.svg|thumb|250px|Päijänne veetunneli kaart.&lt;br /&gt;'''1.''' Asikkalanselkä&lt;br /&gt;'''2.''' Kalliomäki veevarustuskeskus&lt;br /&gt;'''3.''' Korpimäki pumbajaam&lt;br/&gt;'''4.''' Tehisjärv Silvola ]]

'''Päijänne veetunnel''' viib värske vee [[Päijänne]] järvest [[Helsingi]] piirkonda. See tagab rohkem kui miljonile inimesele piisavalt värsket ja puhast vett. See maailma suurim sidus kaljutunnel on 30--100 meetri sügavusel.&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://9pdf.co/article/p%C3%A4ij%C3%A4nne-tunneli-p%C3%A4ij%C3%A4nne-tunnelin-rakennusgeologiset-olosuhteet.zx5nljwn |title=Pääkaupunkiseudun Vesi ja Päijännetunneli |website=HSY |language=fi }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

120 km pikk, 16 m2 ristlõikes. Maailmas pikkuselt teine tunnel.

Tunnelit ehitati kolmes järgus, kolm järku oli, kolm aastat pikad. 1973--1976 ehitati 35 km, 1976--1979 ehitati 60 km, ning 1979--1982 ehitati ülejäänud 25 km.&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://www.hsy.fi/psv/ |title=PÄIJÄNNE-TUNNELI |website=9pdf |language=fi}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Tunnel]]

== Viited ==
{{Viited}}

{{koordinaadid|60.277778|24.894444|display=title}}

[[kategooria:Soome tunnelid]]</text>
      <sha1>40lu1ijrzrzbff4h9kihbqb9qsz7pfs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sombr</title>
    <ns>0</ns>
    <id>700070</id>
    <revision>
      <id>7184607</id>
      <parentid>7075272</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T15:52:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37530-31</username>
        <id>232691</id>
      </contributor>
      <comment>/* Singlid */</comment>
      <origin>7184607</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3535" sha1="b8mk0vfxubgafmsqoux5h155i9wcb8x" xml:space="preserve">{{Infokast muusik
| nimi = Sombr
| pilt = Sombr, Islington Academy, London (cropped).jpg
| pildiallkiri = Sombr 2025. aastal Londonis
| taust = soolo_laulja
| sünninimi = Shane Michael Boose
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2005|07|05}}
| sünnikoht = [[New York]], Ameerika Ühendriigid
| stiil = {{hlist|[[Indie rock]]|''alternative pop''}}
| amet = {{hlist|Laulja|laulukirjutaja}}
| tegev = 2021. aastast
| plaadifirma = {{hlist|SMB|Warner}}
| url = https://www.sombrmusic.com/
}}

'''Shane Michael Boose'''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sombr Interview on His Debut Album, Addison Rae, and Rock Stardom |url=https://i-d.co/article/sombr-interview-album-i-barely-know-her/ |vaadatud=2025-08-25 |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt; (sündinud [[5. juuli]] [[2005]]), esinejanimega '''Sombr''',&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=1883 |kuupäev=2023-11-17 |pealkiri=Sombr |url=https://1883magazine.com/sombr/ |vaadatud=2025-08-25 |väljaanne=1883 Magazine |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt; on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] laulja, laulukirjutaja ja plaadiprodutsent. Tema debüütsingel &quot;Nothing Left to Say&quot; ilmus 2021. aastal ja esimene [[Extended play|EP]] &quot;In Another Life&quot; ilmus 2023. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=McMillan |eesnimi=Blake |kuupäev=2024-02-05 |pealkiri=sombr Brings His Indie Rock Sound Home to Brooklyn’s Baby’s All Right |url=https://atwoodmagazine.com/live-sombr-brooklyn-babys-all-right-2024-concert-review/ |vaadatud=2025-08-25 |väljaanne=Atwood Magazine |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

2025. aastal kogus Sombr sotsiaalmeediakeskkonnas [[TikTok]] populaarsust oma singlitega &quot;[[Back to Friends]]&quot; ja &quot;[[Undressed]]&quot;, millest said tema läbimurdehitid. Mõlemad lood jõudsid ka [[Billboard Hot 100]] edetabelis 40 parima hulka.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Zellner |eesnimi=Xander |kuupäev=2025-04-08 |pealkiri=Hot 100 First-Timers: Sombr Scores First Entry With ‘Back to Friends’ |url=https://www.billboard.com/music/chart-beat/sombr-hot-100-debut-back-to-friends-1235941370/ |vaadatud=2025-08-25 |väljaanne=Billboard |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Ka teistes riikides on mõlemad laulud saavutanud märkimisväärset edu, sealhulgas Austraalias, Iirimaal, Uus-Meremaal, Norras, Rootsis ja Ühendkuningriigis. Tema debüütalbum &quot;I Barely Know Her&quot;, millel on ka lood  &quot;Back to Friends&quot; ja &quot;Undressed&quot;, ilmus 22. augustil 2025.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-08-22 |pealkiri=Uue muusika reede: Tommy Cash, Doja Cat, Tanja, Florence + The Machine jt |url=https://kultuur.err.ee/1609776426/uue-muusika-reede-tommy-cash-doja-cat-tanja-florence-the-machine-jt |vaadatud=2025-08-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Diskograafia ==

=== Albumid ===

* &quot;I Barely Know Her&quot; (2025)

=== EP-d ===

* &quot;In Another Life&quot; (2023)

=== Singlid ===

* &quot;Nothing Left to Say&quot; (2021)
* &quot;Fine&quot; (2022)
* &quot;Through It All&quot; (2022)
* &quot;Caroline&quot; (2022)
* &quot;Willow&quot; (2022)
* &quot;Weak&quot; (2023)
* &quot;Alibi&quot; (2023)
* &quot;Never Find You&quot; (2023)
* &quot;Silhouette&quot; (2023)
* &quot;My House Is Warm&quot; (2023)
* &quot;Would've Been You&quot; (2023)
* &quot;I Don't Know You Anymore&quot; (2023)
* &quot;In Your Arms&quot; (2024)
* &quot;I'll Remember Tonight&quot; (2024)
* &quot;Savior&quot; (2024)
* &quot;Perfume&quot; (2024)
* &quot;Do I Ever Cross Your Mind&quot; (2024)

* &quot;Makes Me Want You&quot; (2024)
* &quot;[[Back to Friends]]&quot; (2024)
* &quot;All I Ever Asked&quot; (koos Rachel Chinouririga) (2025)
* &quot;Undressed&quot; (2025)
* &quot;We Never Dated&quot; (2025)
* &quot;[[12 to 12]]&quot; (2025)
* &lt;nowiki&gt;''My Body Isn't Ready''&lt;/nowiki&gt; (2026)

== Viited ==
&lt;references /&gt;
[[Kategooria:Sündinud 2005]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]]
[[Kategooria:Sombr| ]]</text>
      <sha1>b8mk0vfxubgafmsqoux5h155i9wcb8x</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hiina suursaadik Ameerika Ühendriikides</title>
    <ns>0</ns>
    <id>701402</id>
    <revision>
      <id>7184994</id>
      <parentid>6979903</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:59:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>HyBoxwood</username>
        <id>227278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[w:zh:Template_talk:中华人民共和国国徽#編輯請求_2026-04-17_将svg替换为File:中華人民共和國國徽.svg]]</comment>
      <origin>7184994</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10597" sha1="lkr02413hq355neig51wwt4ohgct2c6" xml:space="preserve">{{toimeta}}
{{infokast ametikoht
| nimetus           = Hiina suursaadik Ameerika Ühendriikides
| omakeelne_nimetus = 中华人民共和国 驻美利坚合众国特命全权大使 &lt;br/&gt; Ambassador of China to the United States
| embleem           = 中華人民共和國國徽.svg
| embleemiallkiri   = 
| lipp              = Flag of China.svg
| lipuallkiri       = 
| pilt              = 谢锋 2023.jpg
| pildilaius        = 
| ametis            = [[Xie Feng (diplomaat)|Xie Feng]]
| ametisalates      = maist 2023
| üksus             = [[Hiina Välisministeerium]] &lt;br/&gt; [[Hiina Suursaatkond Washingtonis]]
| kõnetlussõnad     = 
| tüüp              = 
| staatus           = 
| lühend            = 
| liikmesus         = 
| residents         = 
| asukoht           = 
| esitaja           = [[Ülehiinalise Rahvaesindajate Kogu Alaline Komitee]]
| nimetaja          = [[Hiina Rahvavabariigi president]]
| võimujärglus      = 
| ametiaeg          = 
| dokument          = 
| moodustatud       = 1875 ({{aega tagasi|1875}})
| esimene           = [[Chen Lanbin]]
| viimane           = 
| kaotatud          = 
| asetäitja         = 
| palk              = 
| veebileht         = [https://us.china-embassy.gov.cn/chn/ www.us.china-embassy.gov.cn]
}}
'''Hiina suursaadik Ameerika Ühendriikides''' ([[hiina keel]]es 中华人民共和国 驻美利坚合众国特命全权大使; [[inglise keel]]es ''Ambassador of China to the United States'') on [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] [[suursaadik|ametlik diplomaatiline esindaja]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]]. Kuni 1935. aastani vahetasid Ameerika Ühendriigid ja Hiina saadikuid, seejärel suursaadikuid. Aastast 2023 on Hiina suursaadik Ameerika Ühendriikides [[Xie Feng (diplomaat)|Xie Feng]].

==Loend Hiina suursaadikutest Ameerika Ühendriikides==
===Qingi dünastia===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
! Nimi &lt;br/&gt; (alternatiivne kirjapilt) !! Hiina keeles !! Ametis alates !! Ametis kuni !! Viide
|-
|[[Chen Lanbin]]
|陳蘭彬
|1875
|1881
|&lt;ref&gt;{{Cite web|title=Spirit of China's first US ambassador lives on|url=http://www.chinadaily.com.cn/m/guangdong/zhanjiang/2015-09/22/content_21978536.htm|website=www.chinadaily.com.cn|access-date=2020-05-01}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Zheng Zaoru]]
|鄭藻如
|1881
|1885
|
|-
|[[Zhang Yinhuan]] ([[Zhang Yinheng]])
|張蔭桓
|1885
|1889
|
|-
|[[Cui Guoyin]]&lt;br&gt;([[Tsui Kwo Yin]])
|崔國因
|1889
|1893
|&lt;ref&gt;{{cite book |title=The European diary of Hsieh Fucheng: Envoy Extraordinary of Imperial China |pages=57 |author=Xue, Fucheng |author2=Helen Hsieh Chien |author3=Douglas Howland  |isbn=978-0-312-07946-8 |year=1993 |publisher=Palgrave Macmillan}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Yang Ru]] ([[Yang Yü]])
|楊儒
|1893
|1896
|&lt;ref&gt;梁建. 杨儒解决美国排华问题的实践与构想述论 [Yang Yü's tackling of US Anti-Chinese policy]. 西南交通大学学报(社会科学版), 2011,12(2):82-86.&lt;/ref&gt;
|-
|[[Wu Ting-fang]]&lt;br&gt;([[Ng Choy]])
|伍廷芳
|1896
|1902
|&lt;ref name=&quot;Wu&quot;&gt;[https://www.gutenberg.org/ebooks/609 Wu Tingfang, ''America, Through the Spectacles of an Oriental Diplomat'' Stokes (1914)]; Bastian Books (2008) {{ISBN|0-554-32616-7}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Liang Cheng]]&lt;br&gt;([[Liang Chentung]])
|梁誠
|1902
|1907
|&lt;ref&gt;{{cite web | url=http://history.cultural-china.com/en/47History11546.html | title=Liang Cheng, The &quot;Diplomatic Hero&quot; | work=Cultural China | publisher=Shanghai News and Press Bureau | accessdate=November 22, 2015 | url-status=dead | archiveurl=https://web.archive.org/web/20121023161302/http://history.cultural-china.com/en/47History11546.html | archivedate=October 23, 2012 }}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Wu Ting-fang]]&lt;br&gt;([[Ng Choy]])
|伍廷芳
|1907
|1909
|&lt;ref name=&quot;Wu&quot; /&gt;
|-
|[[Zhang Yintang]]&lt;br&gt;([[Chang Yin Tang]])
|張蔭棠
|1909
|1911
|
|-
|[[Shi Zhaoji]]&lt;br&gt;([[Alfred Sao-ke Sze]])
|施肇基
|1911
|1912
|&lt;ref name=&quot;Star&quot;&gt;{{Cite news|title=Dr. Sao-Ke Alfred Sze, Ex-China Envoy, Dies|date=5 January 1958|work=Washington Star}}&lt;/ref&gt;
|}

===Hiina Vabariik===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
! Nimi &lt;br/&gt; (alternatiivne kirjapilt) !! Hiina keeles !! Ametis alates !! Ametis kuni !! Viide
|-
|[[Wu Chaoshu]]&lt;br&gt;([[Wu Ch'ao-shu]])
|伍朝樞
|1928
|1931
|&lt;ref&gt;{{cite news|access-date=24 November 2017|date=3 January 1934|newspaper=The New York Times|title=Dr. C.C. Wu Dead; Chinese Diplomet|url=https://nyti.ms/2jVC3h8|pages=19}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Yan Huiqing]]&lt;br&gt;([[Weiching Williams Yen]])
|顏惠慶
|1931
|1933
|&lt;ref&gt;{{Cite news |url=https://www.nytimes.com/1931/12/21/archives/dr-yen-says-japan-challenges-world-new-chinese-envoy-at-washington.html |title=DR. YEN SAYS JAPAN CHALLENGES WORLD; New Chinese Envoy at Washington Holds Tokyo Has Designs on Manchuria. |date=1931-12-21 |work=The New York Times |access-date=2018-03-09 |language=en-US |issn=0362-4331}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Shi Zhaoji]]&lt;br&gt;([[Alfred Sao-ke Sze]])
|施肇基
|1933
|1936
|&lt;ref name=&quot;Star&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Qian 2017 p. 82&quot;&gt;{{cite book |last= Qian |first=Z. |title=East-West Exchange and Late Modernism: Williams, Moore, Pound |publisher=University of Virginia Press |year=2017 |isbn=978-0-8139-4068-7 |url=https://books.google.com/books?id=jP0mDwAAQBAJ&amp;pg=PT82 |access-date=26 August 2018 |page=82}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Chengting T. Wang]]&lt;br&gt;([[Chengting Thomas Wang]])
|王正廷
|1936
|1938
|&lt;ref&gt;{{cite book|editor=Howard Boorman|url=https://books.google.com/books?id=r3AJFusMHJwC&amp;pg=PA362|title=Biographical Dictionary of Republican China|volume=III |place=New York|publisher=Columbia University Press|date=1970|isbn = 9780231089579 |page=362-364}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Hu Shi]]&lt;br&gt;([[Hu Shih]])
|胡適
|1938
|1942
|&lt;ref&gt;{{Cite news |url=https://www.nytimes.com/1942/09/02/archives/ambassador-hu-shih-recalled-by-china-wei-tao-ming-formerly-at-vichy.html |title=AMBASSADOR HU SHIH RECALLED BY CHINA; Wei Tao Ming, Formerly at Vichy, Will Be His Successor |date=1942-09-02 |work=The New York Times |access-date=2019-05-16 |language=en-US |issn=0362-4331}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Wei Daoming]]&lt;br&gt;([[Wei Tao-ming]])
|魏道明
|1942
|1946
|
|-
|[[Gu Weijun]]&lt;br&gt;([[Wellington Koo]])
|顧維鈞
|1946
|1956
|
|-
|[[Dong Xianguang]]&lt;br&gt;([[Hollington Tong]])
|董顯光
|1956
|1958
|&lt;ref&gt;{{Cite web|title=www.taiwanembassy.org |url=http://www.taiwanembassy.org/us/mkc/ct.asp?xItem=185325&amp;ctNode=2761&amp;mp=47 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924121230/http://www.taiwanembassy.org/us/mkc/ct.asp?xItem=185325&amp;ctNode=2761&amp;mp=47 |url-status=dead |archive-date=2015-09-24 |website=www.taiwanembassy.org |access-date=2015-09-05 }}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Ye Gongchao]]&lt;br&gt;([[George Yeh]])
|葉公超
|1958
|1961
|&lt;ref&gt;{{Cite news |url=https://www.nytimes.com/1958/08/16/archives/chinese-envoy-to-quit-tong-retiring-shortly-he-will-be-replaced-by.html |title=CHINESE ENVOY TO QUIT; Tong Retiring Shortly -- He Will Be Replaced by Yeh |date=1958-08-16 |work=The New York Times |access-date=2018-07-10 |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news|last1=Waggoner|first1=Walter H.|title=George K. C. Yeh, Taiwan Aide|url=https://www.nytimes.com/1981/11/26/obituaries/george-kc-yeh-taiwan-aide.html|accessdate=24 July 2014|work=New York Times|date=26 November 1981}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Jiang Tíngfu]]&lt;br&gt;([[Tsiang Tingfu]])
|蔣廷黻
|1961
|1965
|&lt;ref&gt;{{cite news|title=Events From Day to Day|url=https://taiwantoday.tw/news.php?unit=4,4,29,31,31,45&amp;post=7081|access-date=5 April 2018|work=Taiwan Today|date=1 November 1965}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Zhou Shukai]]&lt;br&gt;([[Chow Shu-kai]])
|周書楷
|1965
|1971
|
|-
|[[Shen Jianhong]]&lt;br&gt;([[James Shen]])
|沈劍虹
|1971
|1978
|&lt;ref&gt;{{cite news|title=James Shen, Taiwan's last ambassador to US, dies at 98|url=http://www.nysun.com/obituaries/james-shen-98-taipeis-last-us-ambassador/58577/|agency=Associated Press|work=The New York Sun|date=2007-07-16|accessdate=2007-08-04|archive-date=5 December 2008|archive-url=https://web.archive.org/web/20081205030643/http://www.nysun.com/obituaries/james-shen-98-taipeis-last-us-ambassador/58577/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
|}
Aastast 1979 tegutsenud esindajate kohta vaata artiklit [[Taipei Majanduslik ja Kultuuriline Esindusbüroo Ameerika Ühendriikides]].

===Hiina Rahvavabariigi Kontaktbüroo===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
!Nr
! Nimi !! Hiina keeles !! Ametis alates !! Ametis kuni !! Viide
|-
|1
|[[Huang Zhen]]
|黄镇
|1973
|1977
|&lt;ref name=&quot;prc-to-usa_embassy&quot;&gt;{{cite web |title=Chinese Ambassadors to the United States of America |url=http://www.china-embassy.org/eng/zmgxs/zgzmgds/ |access-date=28 September 2020 |website=Embassy of the People's Republic of China in the United States of America}}&lt;/ref&gt;
|-
|2
|[[Chai Zemin]]
|柴泽民
|1978
|1979
|&lt;ref name=&quot;prc-to-usa_embassy&quot; /&gt;
|}

===Hiina Rahvavabariik===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
!Nr
! Nimi !! Hiina keeles !! Ametis alates !! Ametis kuni
!Määraja!! Viide
|-
|1
|[[Chai Zemin]]
|柴泽民
|1979
|1982
| rowspan=&quot;2&quot; |
|&lt;ref name=&quot;prc-to-usa_embassy&quot; /&gt;
|-
|2
|[[Zhang Wenjin]]
|章文晋
|1983
|1985
|&lt;ref name=&quot;prc-to-usa_embassy&quot; /&gt;
|-
|3
|[[Han Xu]]
|韩叙
|1985
|1989
|[[Li Xiannian]]
|&lt;ref name=&quot;prc-to-usa_embassy&quot; /&gt;
|-
|4
|[[Zhu Qizhen (diplomaat)|Zhu Qizhen]]
|朱启祯
|1989
|1993
|[[Yang Shangkun]]
|&lt;ref name=&quot;prc-to-usa_embassy&quot; /&gt;
|-
|5
|[[Li Daoyu]]
|李道豫
|1993
|1998
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Jiang Zemin]]
|&lt;ref name=&quot;prc-to-usa_embassy&quot; /&gt;
|-
|6
|[[Li Zhaoxing]]
|李肇星
|1998
|2001
|&lt;ref name=&quot;prc-to-usa_embassy&quot; /&gt;
|-
|7
|[[Yang Jiechi]]
|杨洁篪
|2001
|2005
|&lt;ref name=&quot;prc-to-usa_embassy&quot; /&gt;
|-
|8
|[[Zhou Wenzhong]]
|周文重
|2005
|2010 
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Hu Jintao]]
|&lt;ref name=&quot;prc-to-usa_embassy&quot; /&gt;
|-
|9
|[[Zhang Yesui]]
|张业遂
|2010
|2013   
|&lt;ref name=&quot;prc-to-usa_embassy&quot; /&gt;
|-
|10
|[[Cui Tiankai]]
|崔天凯
|2013
|2021
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Xi Jinping]]
|&lt;ref name=&quot;prc-to-usa_embassy&quot; /&gt;
|-
|11
|[[Qin Gang]]
|秦刚
|2021
|2023
|&lt;ref&gt;{{cite web|title=中國駐美大使崔天凱宣布離任 傳外交部副部長秦剛接任|url=https://news.ltn.com.tw/news/world/breakingnews/3578133|website=liberty times net.com|date=22 June 2021|access-date=June 22, 2021}}&lt;/ref&gt;
|-
|12
|[[Xie Feng (diplomaat)|Xie Feng]]
|谢锋
|2023
|''Ametis''
|&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Kine |first=Phelim |title=China's new ambassador to the U.S. arrives Tuesday |work=[[POLITICO]] |url=https://www.politico.com/news/2023/05/22/china-new-ambassador-united-states-00098268 |date=May 22, 2023 |access-date=May 23, 2023}}&lt;/ref&gt;
|}

==Viited==
{{viited}}

==Koduleht==
* [https://us.china-embassy.gov.cn/chn/ Koduleht]

[[Kategooria:Hiina Rahvavabariigi diplomaadid]]
[[Kategooria:Suursaadikud]]
[[Kategooria:Hiina Vabariigi suursaadikud]]</text>
      <sha1>lkr02413hq355neig51wwt4ohgct2c6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Administraatorid/teatetahvel</title>
    <ns>4</ns>
    <id>701906</id>
    <revision>
      <id>7184722</id>
      <parentid>7176088</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:50:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Icodense</username>
        <id>95075</id>
      </contributor>
      <comment>Reporting [[Special:Contributions/~2026-37788-43|~2026-37788-43]] ([[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]] v3.1c)</comment>
      <origin>7184722</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24333" sha1="2a4mk8vv17bykz3wwaw7v3gtowla9bi" xml:space="preserve">: ''Sellel leheküljel võib anda teada probleemidest, mis vajavad administraatorite tähelepanu. Siin võib muu hulgas arutada kindlate kasutajate blokeerimise üle.''

== Report concerning [[Special:Contributions/217.199.233.163|217.199.233.163]] ==

* {{user|217.199.233.163}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:Quinlan83|Quinlan83]] ([[Kasutaja arutelu:Quinlan83|arutelu]]) 10. august 2025, kell 11:07 (EEST)

== Report concerning [[Special:Contributions/83.166.44.175|83.166.44.175]] ==

* {{user|83.166.44.175}}
Spam &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:Tanbiruzzaman|Tanbiruzzaman]] ([[Kasutaja arutelu:Tanbiruzzaman|arutelu]]) 11. august 2025, kell 16:51 (EEST)

== Report concerning [[Special:Contributions/Mavemuhekartul555|Mavemuhekartul555]] ==

* {{user|Mavemuhekartul555}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:Tanbiruzzaman|Tanbiruzzaman]] ([[Kasutaja arutelu:Tanbiruzzaman|arutelu]]) 23. august 2025, kell 16:57 (EEST)

== Report concerning [[Special:Contributions/~2025-59163-6|~2025-59163-6]] ==

* {{user|~2025-59163-6}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 15. september 2025, kell 10:21 (EEST)
:Blokeerisin 3 päevaks. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 15. september 2025, kell 12:26 (EEST)

== Report concerning [[Special:Contributions/~2025-61260-8|~2025-61260-8]] ==

* {{user|~2025-61260-8}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 15. september 2025, kell 17:24 (EEST)
:Blokeerisin kolmeks päevaks --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 15. september 2025, kell 23:24 (EEST)

== Report concerning [[Special:Contributions/~2025-61803-9|~2025-61803-9]] ==

* {{user|~2025-61803-9}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:기나ㅏㄴ|기나ㅏㄴ]] ([[Kasutaja arutelu:기나ㅏㄴ|arutelu]]) 15. september 2025, kell 20:49 (EEST)
:Blokeerisin 3 päevaks. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 15. september 2025, kell 23:28 (EEST)

== Report concerning [[Special:Contributions/~2025-63367-9|~2025-63367-9]] ==

* {{user|~2025-63367-9}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 17. september 2025, kell 11:53 (EEST)

== Report concerning [[Special:Contributions/~2025-63367-9|~2025-26683-22]] ==

* {{user|~2025-26683-22}}
Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 30. september 2025, kell 14:45 (EEST)

== Report concerning [[Special:Contributions/~2025-27284-11]] ==

* {{user|~2025-27284-11}}
Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 2. oktoober 2025, kell 09:16 (EEST)

== Report concerning [[Special:Contributions/~2025-27415-39]] ==

* {{user|~2025-27415-39}}
Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 2. oktoober 2025, kell 11:31 (EEST)

== Report concerning [[Special:Contributions/~2025-27415-90]] ==

* {{user|~2025-27415-90}}
Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 2. oktoober 2025, kell 12:50 (EEST)

== Report concerning [[Special:Contributions/~2025-27427-39]] ==

* {{user|~2025-27427-39}}
Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 2. oktoober 2025, kell 12:50 (EEST)

== Report concerning [[User:~2025-27618-95|~2025-27618-95]] ==

* {{user|~2025-27618-95}} Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 6. oktoober 2025, kell 09:58 (EEST)

:https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Administraatorid/teatetahvel [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 6. oktoober 2025, kell 10:17 (EEST)
::Thank you  @[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] I have some Issues with XReport. I checked on my recent edits here and found [[Vikipeedia:Üldine arutelu]]. Information to @[[Kasutaja:TenWhile6|TenWhile6]], that this is the correct page. [[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 6. oktoober 2025, kell 10:21 (EEST)

== Report concerning [[User:~2025-27962-27|~2025-27962-27]] ==
* {{user|~2025-27962-27}}
Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 7. oktoober 2025, kell 12:17 (EEST)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Skibidi2627|Skibidi2627]] kohta ==

* {{kasutaja|Skibidi2627}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 10. november 2025, kell 09:57 (EET)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-33219-61|~2025-33219-61]] kohta ==

* {{kasutaja|~2025-33219-61}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:Affe2011|Affe2011]] ([[Kasutaja arutelu:Affe2011|arutelu]]) 13. november 2025, kell 10:49 (EET)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-33088-52|~2025-33088-52]] kohta ==

* {{kasutaja|~2025-33088-52}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:Affe2011|Affe2011]] ([[Kasutaja arutelu:Affe2011|arutelu]]) 13. november 2025, kell 10:50 (EET)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-33246-38|~2025-33246-38]] kohta ==

* {{kasutaja|~2025-33246-38}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:Affe2011|Affe2011]] ([[Kasutaja arutelu:Affe2011|arutelu]]) 13. november 2025, kell 10:52 (EET)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-33240-54|~2025-33240-54]] kohta ==

* {{kasutaja|~2025-33240-54}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:Affe2011|Affe2011]] ([[Kasutaja arutelu:Affe2011|arutelu]]) 13. november 2025, kell 10:53 (EET)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-33310-69|~2025-33310-69]] kohta ==

* {{kasutaja|~2025-33310-69}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:Quinlan83|Quinlan83]] ([[Kasutaja arutelu:Quinlan83|arutelu]]) 13. november 2025, kell 15:17 (EET)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-33507-40|~2025-33507-40]] kohta ==

* {{kasutaja|~2025-33507-40}}
Vandalism. Please check IP, several tempaccounts were vandalizing here. &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 14. november 2025, kell 11:20 (EET)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-34949-14|~2025-34949-14]] kohta ==

* {{kasutaja|~2025-34949-14}}
Vandalism. See also IP and second tempaccount &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 21. november 2025, kell 12:07 (EET)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Oliverorav1234086|Oliverorav1234086]] kohta ==

* {{kasutaja|Oliverorav1234086}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 27. november 2025, kell 09:33 (EET)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-37698-60|~2025-37698-60]] kohta ==

* {{kasutaja|~2025-37698-60}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 3. detsember 2025, kell 13:49 (EET)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-38186-02|~2025-38186-02]] kohta ==

* {{kasutaja|~2025-38186-02}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 3. detsember 2025, kell 14:10 (EET)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-39825-38|~2025-39825-38]] kohta ==

* {{kasutaja|~2025-39825-38}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:范|范]] ([[Kasutaja arutelu:范|arutelu]]) 10. detsember 2025, kell 11:22 (EET)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Kadrikangsa12|Kadrikangsa12]] kohta ==

* {{kasutaja|Kadrikangsa12}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:Tenshi Hinanawi|Tenshi Hinanawi]] ([[Kasutaja arutelu:Tenshi Hinanawi|arutelu]]) 14. detsember 2025, kell 18:46 (EET)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-40441-23|~2025-40441-23]] kohta ==

* {{kasutaja|~2025-40441-23}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:Ppolar bear|Ppolar bear]] ([[Kasutaja arutelu:Ppolar bear|arutelu]]) 15. detsember 2025, kell 09:55 (EET)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-41271-47|~2025-41271-47]] kohta ==

* {{kasutaja|~2025-41271-47}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:Paloi Sciurala|Paloi Sciurala]] ([[Kasutaja arutelu:Paloi Sciurala|arutelu]]) 17. detsember 2025, kell 17:28 (EET)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Jan Karjam.ee|Jan Karjam.ee]] kohta ==

* {{kasutaja|Jan Karjam.ee}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:Quinlan83|Quinlan83]] ([[Kasutaja arutelu:Quinlan83|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 22:39 (EET)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-43683-42|~2025-43683-42]] kohta ==

* {{kasutaja|~2025-43683-42}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:Langusto|Langusto]] ([[Kasutaja arutelu:Langusto|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 00:42 (EET)

::Blokeerisin kolmeks päevaks. [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 00:56 (EET)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-13576-4|~2026-13576-4]] kohta ==

* {{kasutaja|~2026-13576-4}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:Icodense|Icodense]] ([[Kasutaja arutelu:Icodense|arutelu]]) 7. jaanuar 2026, kell 15:22 (EET)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-17494-5|~2026-17494-5]] kohta ==

* {{kasutaja|~2026-17494-5}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:Icodense|Icodense]] ([[Kasutaja arutelu:Icodense|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 13:25 (EET)

== 3 Löwi ==
Peaksime selle kasutaja lõpuks blokeerima ka siin ühes tema varikontodega (praegu kasutab aktiivsemalt kontot D1Hondt). Tegu on inglise vikis blokeeritud kasutajaga, ülevaade tema varikontodest on [[:en:Wikipedia:Sockpuppet investigations/3 Löwi|siin]]. Blokeeriti ta seal algselt pideva redigeerimissõdade pidamise ja sinna juurde käiva sõimlemise tõttu. Rohkelt stiilinäiteid tema sõimlemisest ja ironiseerimisest leiab [[Eri:Püsilink/7063032#Synnikoht: Eesti NSV, Nõukogude Liit|viimasest üldise arutelu teemast]], kus alustab juttu pöördumisega &quot;soldat&quot;. Inglise vikis blokeeritud varikontodest paari on ta siin üldises arutelus hiljuti taaskasutanud tühipaljaks ironiseerimiseks: [[Eri:Erin/7033112]], [[Eri:Erin/7036743]]. Sageli redigeerib sisse logimata, eriti kui lisab resümeedesse krõbedamaid märkuseid (nt [[Eri:Erin/6988260]]), aga tema kaastöö tegemise stiil on ka siis üsna hõlpsasti äratuntav: tegeleb valdavalt poleemiliste teemadega, teeb artiklites korraga palju segaseid või küsitava väärtusega muudatusi, postitades seejuures resümeedesse kõrvalisi või norivaid kommentaare, mis muudatusi eriti kuidagi ei selgita. Iseloomulikud on veel teatud väljendite süstemaatiline eemaldamine artiklitest (nt &quot;Liivi ordu&quot;, mille kohta talle on korduvalt märkusi tehtud) või jutumärkide lisamine teatud sõnadele, mida ta peab naljakaks (nt [[Eri:Erin/6796356|sõnale &quot;liiduvabariik&quot;]]). Muu hulgas teeb sisulisi parandusi nii, et tekst ei vasta enam viidatud allikatele või [[Eri:Erin/7035880|lihtsalt eemaldab viidatud tekstilt viited]] või kommenteerib välja või eemaldab tekstilõike arusaamatul põhjusel. Kui paluda tal arutelus selgitada, siis selleks ta kuigivõrd ei vaevu. Näiteks [[Arutelu:Saaremaa mäss#c-Pikne-20240107205300-Jätkuvad probleemid (&quot;punase&quot;) allika toimetamisel|siinse arutelu]] järele pöörasime tema muudatused üksvahe tagasi, aga hiljem on ta samas artiklis samalaadset tegevust jätkanud. Tema sarnaste vaieldavate muudatuste üle mitmes artiklis kaebab Andres nüüd [[Vikipeedia:Üldine arutelu#Redigeerimissõda|siin]]. Teha artiklites korraga palju vaieldavaid muudatusi, mida keegi ei jõua kontrollida ega arutada, ei ole konstruktiivne. Hulk tema probleemseid muudatusi on sel põhjusel jäänud siin lihtsalt vajaliku tähelepanuta. Eri kontosid ja ajutisi kontosid ei kasuta ta mitte ainult jälgede segamiseks, vaid ka otsesemaks eksitamiseks, väites nüüd viimati [[Eri:Erin/7063032|siin]], et ei tea oma teise konto kaastööst üldse midagi. Kõik see on kestnud aastaid ja kuna tal pole inglise vikis enam sama lihtne toimetada nagu enne, siis selle võrra on ta nüüd siin aktiivsem. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. jaanuar 2026, kell 15:19 (EET)
: Vaieldava kaastöö kõrvalt on ta kohati teinud ka mõningaid asjakohaseid ja tegelikult häid parandusi, kuid eriti see teiste kaastööliste teadlik eksitamine ja pidev sopaloomine muutub väljakannatamatuks. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 10. jaanuar 2026, kell 15:49 (EET)

Blokeerisin kaks nimetatud kontot ja veel ühe varikonto, millega ta jätkas [[Eri:Erin/7064680|eksitavate väidete esitamist]] seoses mitme konto kasutamisega. Sama inimesega pole selle viimase konto taga tegu mitte ainult inglise vikis kontrollitud IP-aadresside põhjal, vaid ka siinse tegevuse järgi pole kuigivõrd kahtlust, et tegu on sama inimesega. Näiteks [[Eri:Erin/6835419|siin]] on ta &quot;Ivan IV&quot; asemele kirjutanud &quot;Ivan Julm&quot; ja see jälle selline asendus, mida 3 Löwi ka mitmel pool mujal on teinud ([[Eri:Erin/7047943|näide]]). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 12. jaanuar 2026, kell 20:56 (EET)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Hubertonjuut|Hubertonjuut]] kohta ==

* {{kasutaja|Hubertonjuut}}
Vandalism. Also the TA on the same page &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:Lp0 on fire|Lp0 on fire]] ([[Kasutaja arutelu:Lp0 on fire|arutelu]]) 14. jaanuar 2026, kell 10:38 (EET)
:{{done}}. Blokkisin tähtajatult sobimatu kasutajanime tõttu. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 21. jaanuar 2026, kell 16:22 (EET)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-31205-4|~2026-31205-4]] kohta ==

* {{kasutaja|~2026-31205-4}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:PieWriter|PieWriter]] ([[Kasutaja arutelu:PieWriter|arutelu]]) 15. jaanuar 2026, kell 12:49 (EET)
:{{done}}. Nädal aega blokki. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 21. jaanuar 2026, kell 16:22 (EET)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-49481-4|~2026-49481-4]] kohta ==

* {{kasutaja|~2026-49481-4}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 23. jaanuar 2026, kell 13:33 (EET)
: Done. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 23. jaanuar 2026, kell 14:44 (EET)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-54811-0|~2026-54811-0]] kohta ==

* {{kasutaja|~2026-54811-0}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 25. jaanuar 2026, kell 23:33 (EET)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/VisaViidikas|VisaViidikas]] kohta ==

* {{kasutaja|VisaViidikas}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 26. jaanuar 2026, kell 10:50 (EET)
: Done. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 26. jaanuar 2026, kell 20:02 (EET)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-56276-8|~2026-56276-8]] kohta ==

* {{kasutaja|~2026-56276-8}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 26. jaanuar 2026, kell 11:02 (EET)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-56076-7|~2026-56076-7]] kohta ==

* {{kasutaja|~2026-56076-7}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 26. jaanuar 2026, kell 15:38 (EET)
: Done. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 26. jaanuar 2026, kell 20:01 (EET)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-58249-0|~2026-58249-0]] kohta ==

* {{kasutaja|~2026-58249-0}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 27. jaanuar 2026, kell 12:02 (EET)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-60849-3|~2026-60849-3]] kohta ==

* {{kasutaja|~2026-60849-3}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 28. jaanuar 2026, kell 10:45 (EET)

:Blokeerisin kolmeks päevaks. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 28. jaanuar 2026, kell 11:21 (EET)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Tibladkadugeminema91|Tibladkadugeminema91]] kohta ==

* {{kasutaja|Tibladkadugeminema91}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:Tenshi Hinanawi|Tenshi Hinanawi]] ([[Kasutaja arutelu:Tenshi Hinanawi|arutelu]]) 31. jaanuar 2026, kell 00:35 (EET)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-26490-2|~2026-26490-2]] kohta ==

* {{kasutaja|~2026-26490-2}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:Langusto|Langusto]] ([[Kasutaja arutelu:Langusto|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 09:36 (EET)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-74474-8|~2026-74474-8]] kohta ==

* {{kasutaja|~2026-74474-8}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:Langusto|Langusto]] ([[Kasutaja arutelu:Langusto|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 09:39 (EET)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/LI Mintian|LI Mintian]] kohta ==

* {{kasutaja|LI Mintian}}
Long-term abuse &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:PieWriter|PieWriter]] ([[Kasutaja arutelu:PieWriter|arutelu]]) 6. veebruar 2026, kell 06:24 (EET)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-10899-22|~2026-10899-22]] kohta ==

* {{kasutaja|~2026-10899-22}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 18. veebruar 2026, kell 10:40 (EET)

:@[[Kasutaja:Velirand|Velirand]] you blocked that tempaccount for 1 day. Please check their IP. Since december there were several vandalizing tempaccounts, a IP block would help there. [[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 18. veebruar 2026, kell 11:51 (EET)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-10966-49|~2026-10966-49]] kohta ==

* {{kasutaja|~2026-10966-49}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 18. veebruar 2026, kell 11:25 (EET)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-14430-02|~2026-14430-02]] kohta ==

* {{kasutaja|~2026-14430-02}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:MinhVN1863|MinhVN1863]] ([[Kasutaja arutelu:MinhVN1863|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 08:37 (EET)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-14872-08|~2026-14872-08]] kohta ==

* {{kasutaja|~2026-14872-08}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 9. märts 2026, kell 16:35 (EET)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-15124-76|~2026-15124-76]] kohta ==

* {{kasutaja|~2026-15124-76}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:PieWriter|PieWriter]] ([[Kasutaja arutelu:PieWriter|arutelu]]) 10. märts 2026, kell 12:54 (EET)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-16092-25|~2026-16092-25]] kohta ==

* {{kasutaja|~2026-16092-25}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:PieWriter|PieWriter]] ([[Kasutaja arutelu:PieWriter|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 11:23 (EET)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-16882-79|~2026-16882-79]] kohta ==

* {{kasutaja|~2026-16882-79}}
Spambot &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:PieWriter|PieWriter]] ([[Kasutaja arutelu:PieWriter|arutelu]]) 17. märts 2026, kell 10:45 (EET)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-23162-67|~2026-23162-67]] kohta ==

* {{kasutaja|~2026-23162-67}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:MathXplore|MathXplore]] ([[Kasutaja arutelu:MathXplore|arutelu]]) 15. aprill 2026, kell 01:44 (EEST)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-24181-48|~2026-24181-48]] kohta ==

* {{kasutaja|~2026-24181-48}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 11:51 (EEST)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-29816-51|~2026-29816-51]] kohta ==

* {{kasutaja|~2026-29816-51}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 18. mai 2026, kell 09:33 (EEST)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-29784-96|~2026-29784-96]] kohta ==

* {{kasutaja|~2026-29784-96}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 18. mai 2026, kell 11:15 (EEST)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-30273-17|~2026-30273-17]] kohta ==

* {{kasutaja|~2026-30273-17}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:Icodense|Icodense]] ([[Kasutaja arutelu:Icodense|arutelu]]) 20. mai 2026, kell 16:52 (EEST)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-21742-16|~2026-21742-16]] kohta ==

* {{kasutaja|~2026-21742-16}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 21. mai 2026, kell 09:44 (EEST)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-30556-28|~2026-30556-28]] kohta ==

* {{kasutaja|~2026-30556-28}}
Vandalism. Please check IP. 5 vandal-tempaccs &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 21. mai 2026, kell 11:34 (EEST)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Peeterkaalikas|Peeterkaalikas]] kohta ==

* {{kasutaja|Peeterkaalikas}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:Quinlan83|Quinlan83]] ([[Kasutaja arutelu:Quinlan83|arutelu]]) 19. juuni 2026, kell 19:06 (EEST)

== Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-37788-43|~2026-37788-43]] kohta ==

* {{kasutaja|~2026-37788-43}}
Vandalism &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt; --[[Kasutaja:Icodense|Icodense]] ([[Kasutaja arutelu:Icodense|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 21:50 (EEST)</text>
      <sha1>2a4mk8vv17bykz3wwaw7v3gtowla9bi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Puiskänguru</title>
    <ns>0</ns>
    <id>702138</id>
    <revision>
      <id>7184853</id>
      <parentid>7089738</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T22:46:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7184853</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2849" sha1="8lblljd7i6na0uv14j8wb5hqhkavzx4" xml:space="preserve">'''Puiskänguru''' ehk '''puukänguru''' (''Dendrolagus'')&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Entsüklopeedia - puiskängurud |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/puisk%C3%A4ngurud}}&lt;/ref&gt; on kängurulaste (''Macropodidae'') sugukonda kuuluv kukkurloomade perekond, mis on kohastunud eluks puudel.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tree Kangaroos: Facts, Habitat, Threats, &amp; Conservation |url=https://www.ifaw.org/animals/tree-kangaroos |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=IFAW |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Puiskänguruid on teada neliteist liiki.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=IUCN Red List - Dendrolagus |url=https://www.iucnredlist.org/search?query=Dendrolagus&amp;searchType=species}}&lt;/ref&gt; Neid leidub peamiselt [[Uus-Guinea|Uus-Guineas]], [[Austraalia|Austraalias]] ja [[Indoneesia|Indoneesias]]. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Välimus ==
Puiskängurud on jässaka kehaehitusega. Puiskängurude suurus, kaal ja karvkatte värvus võivad liigiti erineda. Neil kukkurloomadel on tavaliselt pikad ja lihaselised esikäpad, kõverad ja teravad küünised ning suured [[Käpapadjand|käpapadjanditega]] tagakäpad. 
Puiskänguru iseloomulik tunnus on pikk ja kohev saba, mille nad suruvad vastu puutüve tasakaalu ja stabiilsuse säilitamiseks. Karvkatte värvus varieerub tumedast pruunist kuni punaka või mustani, kõhualune on tavaliselt heledam.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Eluviis ja toitumine ==
Puiskängurud elavad kõrgel mägedes, [[Pilvemets|pilvemetsades]] umbes 1000–3500 m kõrgusel merepinnast. Nad veedavad suurema osa ajast puude okstel ja on võimelised hüppama kuni 18 meetri kõrguselt maapinnale ilma ennast vigastamata.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=About Tree Kangaroos |url=https://zoo.org/tkcp/tkcpfacts/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=Tree Kangaroo Conservation Program |keel=en-US |arhiivimisaeg=2025-12-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251219112513/https://zoo.org/tkcp/tkcpfacts/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Nad on peamiselt öise eluviisiga [[Taimetoitlus|taimetoitlased]], kes toituvad lehtedest, võrsetest, viljadest ja õitest.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Puiskängurud veedavad umbes 60% ajast magades okstel, kus nad tunnevad end turvaliselt.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tree Kangaroo |url=http://taronga.org.au/animals/tree-kangaroo |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=Tree Kangaroo {{!}} Taronga Conservation Society Australia |keel=en}}&lt;/ref&gt; Keskmine eluiga on 15–20 aastat. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Sigimine ja ohustatus ==
Emaslooma tiinus kestab keskmiselt 44 päeva ning ta sünnitab ühe poja, kes areneb ema kukrus umbes üheksa kuu jooksul. Puiskängurud on ohustatud metsade hävitamise ja [[Salaküttimine|salaküttimise]] tõttu.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Liikide kaitsega tegelevad programmid [[Austraalia|Austraalias]] ja [[Uus-Guinea|Uus-Guineas]].

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Kukrulised]]
[[Kategooria:Austraalia]]</text>
      <sha1>8lblljd7i6na0uv14j8wb5hqhkavzx4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Meelis Kitsing</title>
    <ns>0</ns>
    <id>702686</id>
    <revision>
      <id>7184629</id>
      <parentid>7126868</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T16:44:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>pilt</comment>
      <origin>7184629</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9042" sha1="kpo69gur45y7cmvpuben0jo4n0s195w" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=november}}

[[Fail:Meelis Kitsing 2025.jpg|pisi|Meelis Kitsing]]
'''Meelis Kitsing''' (sündinud [[29. mai]]l [[1973]] [[Tartu]]s) on eesti poliitika- ja majandusteadlane. Ta on [[Estonian Business School]]i (EBS) rektor. Ta on uurinud digitaalseid ökosüsteeme, platvormimajandust ja innovatsioonipoliitikat ning on raamatu &quot;The Political Economy of Digital Ecosystems&quot; (Routledge, 2021) autor.

== Haridus ==
Meelis Kitsing lõpetas 1998. aastal [[Tartu Ülikool]]i ajaloo erialal (BA, võrdsustatud magistrikraadiga) kõrvalerialana politoloogia. Aastatel 2000–2001 õppis ta [[Londoni Majandus- ja Poliitikateaduste Kool]]is, kus omandas magistrikraadi (MSc) maailmamajanduse poliitikas Peacocki stipendiaadina. Fulbrighti stipendiaadina lõpetas ta 2004. aastal [[Tuftsi Ülikool]]i Fletcheri õiguse ja diplomaatia kooli ([https://fletcher.tufts.edu/ The Fletcher School of Law and Diplomacy]), kus sai magistrikraadi rahvusvahelises õiguses ja diplomaatias (Master of Arts in Law and Diplomacy).

Doktorikraadi (PhD) kaitses Kitsing 2015. aastal Massachusettsi Ülikoolis Amhersti kampuses ([https://www.umass.edu/ University of Massachusetts Amherst]) poliitikateaduste alal. Tema väitekiri käsitles ettevõtluse ja institutsioonide rolli digitaliseerimisel.

== Töökäik ==
Aastatel 1995–2000 töötas Kitsing BNS-is, projektijuhina USA reklaamiketis DDB, konsultandina Rootsi koolitusfirmas Mercuri International ja e-kaubanduse iduettevõtte kaasasutaja ja juhina.

Ta on olnud õppejõud [[Massachusettsi Ülikool]]is aastatel 2003-2010 ning teadur [[Kesk-Euroopa Ülikool]]is, [[Harvardi ülikool]]is ja USA digivalitsemise keskuses ([https://www.umass.edu/digitalcenter/node/111/index.html National Center for Digital Government]) aastatel 2001–2010.

Hiljem töötas ta [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]is majandusanalüüsi valdkonna juhina (2011–2015) ning [[Riigikantselei]] strateegiabüroos nõunikuna (2015–2017). Ta oli ta [[Arenguseire Keskus]]e uuringute juht aastatel 2017-2020 ja juhataja kohusetäitja 2018-2019.

Alates 2020. aastast on Meelis Kitsing Estonian Business Schooli rektor ja juhatuse esimees. Ta on ka EBSi poliitökonoomia professor aastast 2018 ning olnud [[Eesti Majandusteaduse Selts]]i president.

Kitsing on õpetanud ja teinud teadustööd mitmes ülikoolis, sh Harvardi ülikoolis, George Masoni Ülikoolis, Kesk-Euroopa Ülikoolis, [[Connecticuti Ülikool]]is, Stockholmi Kõrgemas Majanduskoolis, Clark University, College of Holy Cross, Emmanuel College ja [https://www.imt.edu/ Institute of Management Technology] (Ghaziabad ja Dubai kampus). 

Ta on juhatanud avaliku sektori teadus- ja arendusasutuse [[Teede Tehnokeskus]]e ning Tallinna linnale kuuluva kinnisvarafirma Vanalinna Haldus OÜ nõukogusid. Kitsing on [https://evn.ee/ Eesti Välissuhete Nõukogu] juhatuse liige ja kaasasutaja. Ta kuulub ka [https://teenusmajandus.ee/et Teenusmajanduse Koja] juhatusse ja on [https://www.eurofound.europa.eu/lt/about/who-we-are/management-board Eurofoundi] – Euroopa Liidu Dublinis asuva teadusasutuse – nõukogu liige. Kitsing on olnud üheksa aastat Eesti Vabariigi teaduspreemiate komisjoni liige [[Eesti Teaduste Akadeemia]] juures.

== Teadustöö ja publikatsioonid ==
Meelis Kitsingu uurimistöö keskendub digiplatvormide ökosüsteemidele, innovatsioonile ja valitsemise tulevikule. Tema artikleid on avaldatud väljaannetes Policy &amp; Internet, Journal of Information Technology and Politics, Transnational Corporations Review, ning mitmete rahvusvaheliste kirjastuste (sh Routledge Springer, IEEE, ACM, Leuven University Press ja MIT Press) kogumikes.

=== Valik publikatsioone ===
* Kitsing, M. (2021). ''[https://www.routledge.com/The-Political-Economy-of-Digital-Ecosystems-Scenario-Planning-for-Alternative-Futures/Kitsing/p/book/9780367653989 The Political Economy of Digital Ecosystems: Scenario Planning for Alternative Futures].'' New York: Routledge.
* Kitsing, M. (2022). “[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/19186444.2022.2145865 Geopolitical Risk and Uncertainty: How Transnational Corporations Can Use Scenario Planning for Strategic Resilience].” ''Transnational Corporations Review'', 14(4).
* Kitsing, M. (2020). “Scenarios as Thought Experiments for Governance.” In Bouckaert, G. &amp; Jann, W. (Eds.) [https://library.oapen.org/bitstream/20.500.12657/23445/1/9789461663078.pdf ''European Perspectives for Public Administration.'' Leuven University Press.]
* Kitsing, M. (2011). “[https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.2202/1944-2866.1095 Success Without Strategy: E-Government Development in Estonia].” ''Policy &amp; Internet'', 3(1).

Täielik publikatsioonide nimekiri on leitav tema [https://www.etis.ee/CV/Meelis_Kitsing Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) profiililt].

== Projektid ja rahvusvaheline tegevus ==
Kitsing on juhtinud ja nõustanud mitmeid rahvusvahelisi projekte, sealhulgas programme Kesk-Aasias, Lähis-Idas, Moldovas, Ugandas ja Ukrainas. Tema juhitud projektid on keskendunud muutuste juhtimisele, digipööretele ja stsenaariumite planeerimisele.

Ta on osalenud ka rahvusvaheliste akrediteerimiskomisjonide töös (nt [https://www.efmdglobal.org/ European Foundation for Management Development]) ning on hinnanud ülikoolide tegevusi ja strateegiaid Euroopas ja Lähis-Idas. Samuti kuulub ta teadusgrantide hindamiskomisjonidesse, mida korraldavad muu hulgas [https://etag.ee/ Eesti Teadusagentuur] ja Portugali Teaduse ja Tehnoloogia Sihtasutus ([https://www.fct.pt/ FCT]).

== Tunnustus ==
* Fulbright Scholar, The Fletcher School, Tufts University (2002-2003)
* Armand Hammer Scholar, The Fletcher School, Tufts University (2003-2004)
* Michael Peacock Scholar, London School of Economics (2000-2001)
* Best Research Paper Award, 7th International Conference on Innovation and Entrepreneurship (Singapore, 2017)
* Atlas Economic Research Foundation &amp; John Templeton Foundation Scholar, Estonian Business School (2001-2002)
* Charles Koch Fellow, Cato Institute (1994)
* Humane Studies Fellowship, Institute for Humane Studies, George Mason University (2005)

== Muu tegevus ==
Kitsing on avaldanud mitmeid arvamuslugusid Eesti ja rahvusvahelistes väljaannetes, sh [https://www.err.ee/1609837266/meelis-kitsing-konkurentsivoime-algab-vordsetest-voimalustest-hariduses ERR], ''Äripäev, Postimees, [https://www.nationalreview.com/author/meelis-kitsing/ National Review], [https://ecipe.org/wp-content/uploads/2021/03/ECI_21_PolicyBrief_03_2021_LY03-1.pdf ECIPE Policy Brief], [https://www.pymnts.com/wp-content/uploads/2025/04/TechREG-Chronicle-Digital-Platform-Governance-APRIL-2025.pdf TechREG Chronicle],'' ''[https://ies.lublin.pl/video/webinarium-competitiveness-of-central-european-economies-benchmarking-and-best-practices-13-11-2024-r/ Institute of Central Europe] ja [https://wszystkoconajwazniejsze.pl/prof-meelis-kitsing-scenariusze-dla-innowacyjnego-trojmorza/ Wszystko Co Najwazniejsze]''. Teda on tsiteerinud väljaanded ''[https://www.economist.com/international/2011/10/29/government-by-all-the-people The Economist]'', ''[https://www.ft.com/content/0de0f690-e23a-3c60-9b09-8f8afe42362f The Financial Times]'', [https://www.ewmagazine.nl/economie/achtergrond/2024/10/onderzoek-hoe-veilig-is-sparen-in-het-buitenland-85319w/?utm_source=ew&amp;utm_medium=freemium&amp;utm_campaign=abomail&amp;access_code=6a45c673-a2ca-4b40-9b5b-eea57c0baec6 EW], ''Reader’s Digest, [https://timesofindia.indiatimes.com/blogs/bluesky-thinking/teaching-ai-sustainably-how-business-schools-are-preparing-students-without-compromising-ethics-or-the-planet/ The Times of India,] [https://finance.yahoo.com/news/p-q-interview-estonian-business-143338020.html Yahoo Finance], [https://www.euronews.com/travel/2025/08/21/estonias-remote-islands-may-be-europes-best-kept-travel-secret-heres-why EUobserver], [https://poetsandquants.com/2025/07/31/the-pq-interview-estonian-business-schools-meelis-kitsing-on-rethinking-ais-role-in-sustainability/ Poets&amp;Quants]'' ja ''[http://bullardfallaezcurra.com/wp-content/uploads/2022/07/Un-Divertimento_AB_23.07.16.pdf El Comercio]''.

==Viited==
{{viited}}
# [https://ebs.ee/en/contacts/meelis-kitsing Estonian Business School – Meelis Kitsing]
# [https://www.etis.ee/CV/Meelis_Kitsing Eesti Teadusinfosüsteem – Meelis Kitsing CV]
# [https://www.routledge.com/The-Political-Economy-of-Digital-Ecosystems-Scenario-Planning-for-Alternative-Futures/Kitsing/p/book/9780367653989 Kitsing, M. (2021). ''The Political Economy of Digital Ecosystems.'' Routledge.]
# [https://arenguseire.ee/inimesed/meelis-kitsing/ Arenguseire Keskus. “Valitsemine 2030” ja “Globaalsed jõujooned” projektid.]
# [https://www.aripaev.ee/a/meelis-kitsing Äripäev] ja [https://www.postimees.ee/term/572557/meelis-kitsing Postimees], intervjuud ja arvamusartiklid.

{{JÄRJESTA:Kitsing, Kitsing}}
[[Kategooria:Eesti majandusteadlased]]
[[Kategooria:Eesti politoloogid]]
[[Kategooria:Sündinud 1973]]
[[Kategooria:Estonian Business Schooli rektorid]]</text>
      <sha1>kpo69gur45y7cmvpuben0jo4n0s195w</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Progressiivne Liikumine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>702796</id>
    <revision>
      <id>7184784</id>
      <parentid>7010751</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T20:54:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7184784</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9008" sha1="7g7pe1zlw6wk58rhs1639b80l8q8bom" xml:space="preserve">'''Progressiivne Liikumine''' on Eesti [[mittetulundusühing]] ja erakondlikult sõltumatu poliitiline noorteühendus.&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-05-09 |pealkiri=Progressiivne Liikumine |url=https://enl.ee/enl_liikmed/progressiivne-liikumine/ |vaadatud=2025-10-20 |väljaanne=EESTI NOORTEÜHENDUSTE LIIT |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=MTÜ Progressiivne Liikumine {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80611568/MT%C3%9C-Progressiivne-Liikumine?search_id=31be3a0&amp;pos=1 |vaadatud=2025-10-20 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}&lt;/ref&gt; Ühingu põhikirja kohaselt on selle eesmärgiks [[Progressiivsus (maailmavaade)|progressiivse maailmavaate]] edendamine Eesti noorte seas ja seeläbi kaasa aidata [[Demokraatia|demokraatliku]] ja inimkeskse Eesti riigi rajamisele.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Selle põhiväärtusteks on [[võrdsus]], [[vabadus]] ja [[solidaarsus]].&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-10-23 |pealkiri=Põhikiri - Progressiivne Liikumine |url=https://progressiivne.org/pohikiri/ |vaadatud=2025-10-20 |keel=en}}&lt;/ref&gt; Ühenduse esindajad on kirjeldanud avalikkuses selle maailmavaadet [[Vasakpoolsus|vasakpoolsena]]&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=INTERVJUU {{!}} Noored progressiivid: kasumi teenimine on halb, sest see toob tulu üksikutele inimestele |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120266928/intervjuu-noored-progressiivid-kasumi-teenimine-on-halb-sest-see-toob-tulu-uksikutele-inimestele |vaadatud=2025-10-20 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-11-22 |pealkiri=Eesti uus vasakpoolsus revolutsiooni ei plaani |url=https://www.muurileht.ee/eesti-uus-vasakpoolsus-revolutsiooni-ei-plaani/ |vaadatud=2025-10-20 |väljaanne=Müürileht |keel=et-EE}}&lt;/ref&gt; ja avaldanud toetust [[Tasaareng|tasaarengu põhimõtetele]].&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=andra |kuupäev=2025-07-31 |pealkiri=Saame tuttavaks: Progressiivne Liikumine |url=https://heakodanik.ee/uudised/saame-tuttavaks-progressiivne-liikumine/ |vaadatud=2025-10-20 |väljaanne=Hea Kodanik}}&lt;/ref&gt;

Organisatsiooni asukoht on [[Tartu|Tartus]], ent selle tegevus ulatub üle kogu Eesti.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Sellega saavad täisliikmetena liituda progressiivse maailmavaatega 16–35-aastased Eesti elanikud. Teised on oodatud toetajaliikmeteks.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Ajalugu ja tegevus ==
Progressiivne Liikumine asutati 2022. aastal ning juhiks sai [[Karl Aaron Adson]], asejuhiks [[Laila Kaasik]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Samal aastal esitles ühendus Progressiivset Manifesti, milles kirjeldati organisatsiooni maailmavaadet ja ühiskondlikku visiooni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-04-05 |pealkiri=Progressiivne manifest - Progressiivne Liikumine |url=https://progressiivne.org/manifest/ |vaadatud=2025-10-20 |keel=en}}&lt;/ref&gt; Ühingu esindajad on välistanud plaane ühendusest [[erakond]] teha, ent avaldanud soovi kõikide progressiivset maailmavaadet toetavate poliitiliste jõududega koostööd teha.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Progressiivne Liikumine korraldab sellest ajast üritustesarja &quot;Mõtteruum&quot;, mille eesmärk on paneeldiskussioonidel ja avalikel aruteludel käsitleda ühiskondlikult olulisi teemasid, toetudes progressiivsele mõttele.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Üritused on toimunud peamiselt Tartu [[Genialistide Klubi|Genialistide Klubis]], ent neid on korraldatud ka [[Tallinn|Tallinnas]], [[Viljandi|Viljandis]] ja teistes Eesti linnades.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

2023. aasta mais toimus üldkoosolek ning uueks juhiks valiti [[Jens Jaanimägi]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=admin |kuupäev=2023-05-04 |pealkiri=Toimus Progressiivse Liikumise III üldkoosolek ja valiti uus juhatus - Progressiivne Liikumine |url=https://progressiivne.org/uudised/3291-2/ |vaadatud=2025-10-20 |keel=en}}&lt;/ref&gt; 2024. aastal viis ühing ellu Euroopa Liidu kaasrahastatud projekti, mille eesmärkideks oli noorte valimisaktiivsuse ning teadlikkuse tõstmine Euroopa tasandi poliitikat puudutavatel teemadel. Projekti juhtis kodanikuõiguste aktivist ja endine Tartu abilinnapea [[Gea Kangilaski]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=admin |kuupäev=2024-02-13 |pealkiri=Alustab Progressiivse Liikumise FUSE projekt - Progressiivne Liikumine |url=https://progressiivne.org/uudised/alustab-progressiivse-liikumise-fuse-projekt/ |vaadatud=2025-10-20 |keel=en}}&lt;/ref&gt; Koostöös [[Haridus- ja Noorteamet|Haridus- ja Noorteameti]], [[Euroopa Solidaarsuskorpus]]e ja [[Feministeerium]]iga algatati &quot;Nõusolekuprojekt&quot;, mille raames korraldati seksuaalhariduse teemalisi loenguid ja töötube Eesti [[Keskharidus|keskharidusasutustes]] ning loodi nõusolekut puudutavaid eestikeelseid õppematerjale noortele.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=admin |kuupäev=2024-01-11 |pealkiri=Progressiivid viivad nõusolekupõhise seksuaalhariduse Eesti koolidesse - Progressiivne Liikumine |url=https://progressiivne.org/uudised/progressiivid-alustavad-algavast-semestrist-nousoleku-koolitustega/ |vaadatud=2025-10-20 |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Sepp |eesnimi=Triin |kuupäev=2024-10-10 |pealkiri=“Ma tahan vägistada teid” ehk miks nõusolekupõhine seksuaalharidus peaks olema igas Eesti koolis |url=https://feministeerium.ee/nousolekupohine-seksuaalharidus/ |vaadatud=2025-10-20 |väljaanne=Feministeerium |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Viime nõusolekupõhise seksuaalhariduse igasse Eesti nurka |url=https://kaart.noored.ee/projektid/arc_10580/ |vaadatud=2025-10-20 |väljaanne=EEA kaardirakendus |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Sepp |eesnimi=Triin |kuupäev=2023-12-30 |pealkiri=Kuidas mõelda seksuaalsest nõusolekust? 1. osa. Mis üldse on nõusolek? |url=https://feministeerium.ee/seksuaalne-nousolek-1-osa/ |vaadatud=2025-10-20 |väljaanne=Feministeerium |keel=et}}&lt;/ref&gt; Ühing oli selle töö eest [[Eesti Seksuaaltervise Liit|Eesti Seksuaaltervise Liidu]] 2024. aasta seksuaaltervise edendaja auhinna nominent.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024 |pealkiri=2024. SEKSUAALTERVISE EDENDAJA. KANDIDAADID |url=https://seksuaaltervis.ee/wp-content/uploads/sites/7/2025/04/2024-seksuaaltervise-edendaja-2.pdf |väljaandja=Eesti Seksuaaltervise Liit}}&lt;/ref&gt;

2024. aasta augustis toimunud üldkoosolekul valiti uueks juhiks [[Kristin Tõnisson]]. Ühendus kaaskorraldas 2025. aasta suvel [[Arvamusfestival|Arvamusfestivalil]] &quot;Puutepunktide ala&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kava |url=https://arvamusfestival.ee/kava/ |vaadatud=2025-10-20 |väljaanne=Arvamusfestival |keel=et}}&lt;/ref&gt; 2025. aasta juunis korraldati Tallinnas ja Tartus Eesti esimene Progressiivne Festival.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kai |kuupäev=2025-06-28 |pealkiri=Kuidas läks Eesti esimene Progressiivne Festival? - Progressiivne Liikumine |url=https://progressiivne.org/uritused/kuidas-laks-eesti-esimene-progressiivne-festival/ |vaadatud=2025-10-20 |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Progressiivne Liikumine on korraldanud meeleavaldusi, sealhulgas [[Palestiinlased|palestiinlaste]],&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=GALERII {{!}} Vabaduse väljakul toimus meeleavaldus Gaza genotsiidi vastu |url=https://www.ohtuleht.ee/1141820/galerii-vabaduse-valjakul-toimus-meeleavaldus-gaza-genotsiidi-vastu |vaadatud=2025-10-20 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; naiste&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-03-08 |pealkiri=Galerii &amp;#10217; Meeleavaldus juhtis tähelepanu naistepäeva mõttele |url=https://tartu.postimees.ee/7975793/galerii-meeleavaldus-juhtis-tahelepanu-naistepaeva-mottele |vaadatud=2025-10-20 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt; ja [[LGBT-kogukond|LGBT-kogukonna]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-08-16 |pealkiri=Nädala lõpp kannab Tartus vikerkaare värve |url=https://tartu.postimees.ee/8078520/nadala-lopp-kannab-tartus-vikerkaare-varve |vaadatud=2025-10-20 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kultuurikava.ee |url=https://www.kultuurikava.ee/event/tartu-2024-pride |vaadatud=2025-10-20 |väljaanne=Kultuurikava.ee |keel=en |arhiivimisaeg=2026-02-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260226205810/https://www.kultuurikava.ee/event/tartu-2024-pride |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; õiguste toetuseks. 2024. aastal peeti vastumeeleavaldus sihtasutus [[Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks]] korraldatud [[Abort|abordiõiguse]] vastasele meeleavaldusele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-06-07 |pealkiri=Vikerkaarelipuga noored lõid abordivastasel näitusel peo püsti |url=https://tartu.postimees.ee/8036505/vikerkaarelipuga-noored-loid-abordivastasel-naitusel-peo-pusti |vaadatud=2025-10-20 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;

2025. aasta sügisest on ühenduse juhiks [[Leen Selart]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-05-08 |pealkiri=Inimesed - Progressiivne Liikumine |url=https://progressiivne.org/inimesed/ |vaadatud=2025-10-20 |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Välislingid ==
* [https://progressiivne.org Progressiivse Liikumise koduleht]

[[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]]
[[Kategooria:Eesti noorteorganisatsioonid]]</text>
      <sha1>7g7pe1zlw6wk58rhs1639b80l8q8bom</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rabitabank</title>
    <ns>0</ns>
    <id>703359</id>
    <revision>
      <id>7185039</id>
      <parentid>7051724</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T07:46:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7185039</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3734" sha1="orj6sp4cet5lev7mejqmtrfjuautehn" xml:space="preserve">{{Ettevõte}}

'''Rabitabank''' on Aserbaidžaanis tegutsev pank. See asutati 30. juunil 1993. aastal ja on aktsiaselts, mis pakub erinevaid finantsteenuseid ettevõtetele ja eraisikutele.&lt;ref&gt;{{Cite web |url=https://www.cbar.az/page-195/banks?language=en/ |title=Aserbaidžaani Keskpanga nimekiri pankadest |access-date=2023-08-09}}&lt;/ref&gt;

== Ülevaade ==
Rabitabank alustas tegevust Aserbaidžaani Keskpanga litsentsi nr 136 alusel 1993. aastal. Pank pakub teenuseid mitmes majandussektoris: kaubandus, ehitus, põllumajandus, transport, side ja muu. Rabitabankil on 29 filiaali, 75 sularahaautomaati ja 1 osakond 16 Aserbaidžaani piirkonnas, sealhulgas Sumgait, Quba, Qusar, Lənkəran, Gəncə, Şəmkir ja Naxçıvan.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.aurigininc.com/c/Open-Joint-stock-company-Rabitabank/Azerbaijan/G10Yie/ |pealkiri=Aurigininc.com – Rabitabank |vaadatud=2025-10-30 |arhiivimisaeg=2023-08-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230810225608/https://www.aurigininc.com/c/Open-Joint-stock-company-Rabitabank/Azerbaijan/G10Yie/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;  
1994. aastal liitus pank Aserbaidžaani Pangaliiduga ja sai SWIFTi, Visa Internationali ning Europa Internationali liikmeks.&lt;ref&gt;{{Cite web |url=https://banco.az/az/banks/rabitebank/ |title=Pank Rabitabank |access-date=2023-08-09}}&lt;/ref&gt;  
2019. aastal viidi läbi rebränding – muudeti logo ja ettevõtte visuaalne identiteet.&lt;ref&gt;{{Cite web |url=https://www.qafqazinfo.az/news/detail/rabitebank-90-azteminatli-aileye-erzaq-yardimi-gosterdi-404057/ |title=Rabitabank toetas 90 vähekindlustatud peret toiduabiga |access-date=2023-08-09}}&lt;/ref&gt;

== Panga teenused ==

=== Kartmane ===
''Kartmane'' on deebet-, krediit- ja preemiakaart, millega saab teha kiireid makseid nii Aserbaidžaanis kui ka välismaal.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Kartmane pangakaardid |url=https://www.rabitabank.com/ferdi/kart-sifarisi-kartlar |website=www.rabitabank.com |language=az}}&lt;/ref&gt;

=== Rabita Mobile ===
Mobiilirakendus, mis võimaldab enam kui 700 makset, sealhulgas kaardilt kaardile ülekandeid ja maksude tasumist nutitelefoni kaudu.

=== RabitaBot ===
Esimene finantschatbot Aserbaidžaanis, mis töötab &quot;Messengeris&quot; ja &quot;Telegramis&quot; ning võimaldab rahaülekandeid ja arve maksmist.

=== Rabita Junior ===
Rakendus, mis õpetab 7–17-aastastele lastele raha haldamist mängulisel viisil. Vanemad saavad jälgida laste kulutusi ja määrata limiite.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Rabita Junior |url=https://www.rabitabank.com/ferdi/rabita-junior |website=www.rabitabank.com}}&lt;/ref&gt;

=== Rabita Invest ===
Rakendus, mis lihtsustab investeerimisprotsessi ja pakub ligipääsu enam kui 2000 investeerimisvahendile.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Rabita Invest |url=https://invest.rabitabank.com/ |website=invest.rabitabank.com}}&lt;/ref&gt;

== Juhtkond ==

=== Nõukogu ===
* Zakir Nuriyev – nõukogu esimees
* Rauf Əliyev – nõukogu liige
* Rəşad Abasov – nõukogu liige
* Zaur Baxşəliyev – nõukogu liige
* Rəhman Əliyev – nõukogu liige

=== Juhatus ===
* Aydın Hüseynov – juhatuse esimees
* Orhan Gültekin – aseesimees, juhatuse liige (müügijuht)
* Samir Rzayev – finantsjuht, juhatuse liige
* Ramil Nəsibov – tehnoloogiajuht, juhatuse liige
* Natiq Novruzov – riskijuht, juhatuse liige

== Auhinnad ==
* ''Azeri Business Award'' – aasta pangatoode (“Kartmane” kaart)
* ''Visa Global Challenge'' võitja
* Kiievi rahvusvahelisel reklaamifestivalil (KIAF) kaks kuldauhinda disaini ja trüki kategoorias
* Aasia Arengupank – “Leading Partner Bank in Azerbaijan” (2024)

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.rabitabank.com/ Ametlik veebileht]


[[Kategooria:Aserbaidžaani ettevõtted]]
[[Kategooria:Pangandus]]</text>
      <sha1>orj6sp4cet5lev7mejqmtrfjuautehn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tartu Ülikooli väitlusklubi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>704237</id>
    <revision>
      <id>7184621</id>
      <parentid>7088821</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T16:26:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Rehav372</username>
        <id>124840</id>
      </contributor>
      <comment>/* Korraldatavad turniirid */ lisasin info uue turniiri kohta, mida TÜVK korraldas. Lisaks info 2026. aasta Eesti Meistrivõistluste võitja kohta.</comment>
      <origin>7184621</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12278" sha1="1lg6cmoskafjyx542l4cz21khru5nff" xml:space="preserve">{{Kustutada|Artikli sisu põhjal ja põgusa guugeldamise tulemusena tundub, et pole etwiki jaoks tähelepanuväärne}}
'''Tartu Ülikooli väitlusklubi''' on [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] juures tegelev [[väitlus]]&lt;nowiki/&gt;klubi. Klubis väideldakse [[Briti parlamentaarne formaat|Briti parlamentaarset formaati]]. Väitlused toimuvad sügis- ja kevadsemestri korra nädalas eesti, inglise ja vene keeles. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Facebook |url=https://www.facebook.com/TUvaitlusklubi |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231116212908/https://www.facebook.com/TUvaitlusklubi |arhiivimisaeg=2023-11-16 |vaadatud=2025-11-18 |väljaanne=www.facebook.com |keel=en |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=TÜ Väitlusklubi |url=https://olerohkem.ee/tudengile/vaitlusklubi/ |vaadatud=2025-11-18 |väljaanne=OLE ROHKEM. |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==

=== Algusaastad ===
Tartu Üliõpilaste Väitlusklubi alustas aktiivset tegevust 1997. aasta 27. septembril korraldatud seminariga. Sealt edasi (täpsemalt 6. oktoobrist) algas regulaarne tudengiväitlejate kogunemine. Esimestena liitusid klubiga need, kes olid väitlusega tegelenud juba keskkoolis, kuid leidus ka selliseid, kes puutusid väitlusega kokku esmakordselt. 

1997. aasta lõpuks käis klubis aktiivselt väitlemas 15-20 inimest. Esimesel aastal väideldi keskkoolidele mõeldud [[Karl Popperi formaat|Karl Popperi formaadis]]. Peale klubiõhtute muid üritusi ei korraldatud, küll aga käidi kohtunikena mitmetel keskkoolide väitlusüritustel. Tartu Üliõpilaste Väitlusklubi esimene president oli Marko Lepik, asepresident [[Heiko Pääbo]], sekretär [[Kristi Hakkaja]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Huik |eesnimi=Grete Isabel |kuupäev=2023-06-29 |pealkiri=Persoon: Marko Lepik |url=https://argument.ee/persoon/persoon-marko-lepik/ |vaadatud=2026-02-09 |väljaanne=Eesti Väitlusselts |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Parlamentaarne väitlusformaat jõudis Tartusse 1998. aasta kevadel. 1999. aasta märtsis toimusid esimesed tudengite [[Eesti meistrivõistlused väitluses]]. Eesti meistriteks krooniti võistkond koosseisus Heiko Pääbo ja Enn Metsar Tartu Ülikooli Väitlusklubist. Enn Metsar võitis ühtlasi ka parima kõneleja tiitli. A Sama aasta oktoobris korraldas klubi esimese avaliku väitluse, kus toonane Eesti Vabariigi haridusminister [[Tõnis Lukas]] ja Tartu Ülikooli rektor [[Jaak Aaviksoo]] väitlesid klubi liikmete Kristi Hakkaja ja Enn Metsari vastu teemal “Kõrgharidus on Eesti Nokia”. 

=== Juhatuste koosseisud ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Aasta
!Koosseis
!Kommentaar
|-
|1997/1998
|president Marko Lepik, asepresident Heiko Pääbo, sekretär Kristi Hakkaja.
|Klubi asutamine
|-
|1998/1999
|
|Koosseis teadmata
|-
|1999/2000
|
|Koosseis teadmata
|-
|2000/2001
|president Kristi Hakkaja, asepresident Henri Enniste, varahoidja Enn Metsar , sekretär Liina Naaber
|
|-
|2001/2002
|president Liina Naaber, asepresident Matti Laarma, sekretärid Liisa Past ja Andero Uusberg
|
|-
|2002/2003
|Rosa Rotko (p), Maia-Liisa Anton (ap), Marko Uibu (s)
|
|-
|2003/2004
|Maarja Teder (p), Pille Heido (ap), Liis Lipre (s)
|
|-
|2005/2006
|Martin Aher (p), Silva Otti (ap), Karin Palo
|
|-
|2006/2007
|Martin Mäesalu (p), Tajo Oja (ap), Siim Vahtrus (s)
|
|-
|2007/2008
|Anna Karolin (p), Siim Vahtrus (ap), Holger Nõmm (s)
|
|-
|2008/2009
|Jaanus Korjas (p), Mirko Kikkamägi (ap), Triinu Põdramägi (s)
|
|-
|2009/2010
|Meeli Mullari (p), Martin Tiitmaa (ap), Age Tomson (s)
|
|-
|2010/2011
|Viktor Nikonov (p), Elise Nikonov (ap)
|
|-
|2011/2012
|Kaspar Kelder, Maarja Pild
|
|-
|2012/2013
|Kaspar Kelder, Maarja Pild
|
|-
|2013/2014
|Kristin Parts, Helery Maidlas
|
|-
|2014/2015
|Kerli Kalk, Karl Martin Jaup, Jerzy Edvard Kaplinski, Kaur Kristjuhan, Tuule Sõber
|
|-
|2016
|Gertrud Metsa, Triin Toimetaja, Erik Haamer, Maria Kull, Maarja Tambet, Valle Morel, Vladislav Lushin
|2015-2016 aastate vahetusel muudeti juhatuse mandaat kalendriaasta järgseks, et hõlbustada sügiseti uute liikmete värbamist.
|-
|2017
|Heiki Viisimaa, Henry Aigro, Karmel Kristin Einberg, Susanna Vain, Triin Toimetaja, Tuule Sõber
|
|-
|2018
|Erik Haamer, Heidi Raudsepp, Maarja Tambet, Maria Kull, Triin Toimetaja
|
|-
|2019
|Kaisa Madleen Kaisla, Annabel Sarapuu
|
|-
|2020
|Helen Laane, Kaisa Madleen Kaisla, Heidi Raudsepp
|
|-
|2021
|Markus Laanoja, Karl-Enrik Kriis, Anette Andresoo
|
|-
|2022
|Markus Laanoja, Karl-Enrik Kriis, Anette Andresoo, Christina Kiik, Brett-Peeter Rästas
|
|-
|2023
|Helen Haamer, Aurelia Pärtelson, Maare Karmen Oras, Marko Karilaid, Riin Suuster
|
|-
|2024
|Breca Borga, Triinu Vaher, Martina Laan, Jaak Sootak
|
|-
|2025
|Breca Borga, Triinu Vaher, Henrik Peegel, Tommi Valgma, Lotta Vaher
|
|-
|2026
|Lotta Vaher, Linda Triinu Altnurme, Emma Sofia Meri, Kristin Mölder, Alex Henri Paugus, Karl Pillak
|
|}

=== Korraldatavad turniirid ===
1999. aastal korraldas Tartu Ülikooli Väitlusklubi esimest korda turniiri, kus võistkonnad moodustati põhimõttel &quot;üks uus ja üks vana väitleja&quot;. See turniir kasvas üle-eestiliseks Üliõpilaste Algajate Turniiriks.
[[Fail:TÜVK pastakas ja kleeps.jpg|pisi|Tartu Ülikooli Väitlusklubi logoga pastakas ja kleeps.Logo autor on Taavet Kutsar&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=14. juuli 2023 |pealkiri=TÜVK Facebooki postitus |url=https://www.facebook.com/photo/?fbid=739686938162957&amp;set=a.739686904829627 |vaadatud=10.02.2026}}&lt;/ref&gt;]]
(nüüd tuntud kui [[BP algajate turniir]]), mis toimub siiani igal aastal. BP algajate turniiri korraldatakse kolmes keeles (eesti, inglise, vene) ning Tartu Ülikooli Väitlusklubi ja TalTechi väitlusklubi korraldavad seda kordamööda.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=BP algajate turniir 2025 |url=https://argument.ee/event/bp-algajate-turniir-2025/ |vaadatud=2026-02-09 |väljaanne=Eesti Väitlusselts |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=BP algajate turniir |url=https://argument.ee/event/bp-algajate-turniir/ |vaadatud=2026-02-09 |väljaanne=Eesti Väitlusselts |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Võistlused |url=https://argument.ee/vaitlus/voistlused/ |vaadatud=2026-02-09 |väljaanne=Eesti Väitlusselts |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Iga-aastaseid Eesti Meistrivõistluseid briti parlamentaarses väitlusformaadis korraldavad Tartu Ülikooli Väitlusklubi ja TalTechi väitlusklubi kordamööda.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Võistlused |url=https://argument.ee/vaitlus/voistlused/ |vaadatud=2026-02-09 |väljaanne=Eesti Väitlusselts |keel=et}}&lt;/ref&gt;

2023. aastast hakkas Tartu Ülikooli Väitlusklubi igaastaselt korraldama imelike ja halbade teemade turniiri. Turniiri teeb eriliseks ebatraditsiooniline teemavalik.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023 |pealkiri=Imelike ja halbade teemade turniir 1 |url=https://www.facebook.com/events/185718230723244/ |vaadatud=10.02.2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Imelike ja halbade teemade turniir 2 |url=https://www.facebook.com/events/3979617342295174/ |vaadatud=10.02.2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026 |pealkiri=Imelike ja halbade teemade turniir 3 |url=https://www.facebook.com/events/1563321181470000 |vaadatud=10.02.2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Imelik ja Halb Turniir 26 {{!}} Welcome to Imelike ja halbade teemade turniir 2026 |url=https://argument.calicotab.com/imelik26/ |vaadatud=2026-02-09 |väljaanne=argument.calicotab.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta juunis korraldas klubi rahvusvahelise ingliskeelse veebivõistluse &quot;Tartu Pre-EUDC 2026&quot;. Sündmuse eesmärk oli aidata toetada Tartu võistkondi ja kohtunikke, kes lähevad 2026. aastal Euroopa Meistrivõistlustele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=mai 2026 |pealkiri=Tartu Pre-EUDC 2026 |url=https://www.facebook.com/events/1472996234281258 |vaadatud=01.07.2026}}&lt;/ref&gt; Võistlusel osales 21 võistkonda. Isiklikus arvestuses parima koha saavutas Tartu Ülikooli Väitlusklubi liige Richard Käsper.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026 |pealkiri=Tartu Pre-EUDC 2026 Tab |url=https://tartupreeudc.calicotab.com/t/ |vaadatud=01.07.2026}}&lt;/ref&gt;

=== Saavutused ===
'''Eesti Meistrivõistlused'''

2024. aastal võitis Eesti Meistrivõistlused Tartu Ülikooli Väitlusklubi võistkond koosseisus Mia Karolina Altküla ja Andreas Põšnograjev.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=EMV 2024 EST {{!}} Results |url=https://argument.calicotab.com/emv2024est/results/round/7/ |vaadatud=2026-02-09 |väljaanne=argument.calicotab.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

2025. aastal võitis Eesti Meistrivõistlused Tartu Ülikooli Väitlusklubi võistkond koosseisus Karl Toom ja Oskar Samuel Rebane.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=EMV 2025 EST {{!}} Results |url=https://argument.calicotab.com/emv2025est/results/round/7/ |vaadatud=2026-02-09 |väljaanne=argument.calicotab.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

2026. aastal võitis Eesti Meistrivõitlused võistkond, kuhu kuulus ka Tartu Ülikooli Väitlusklubi liige Richard Käsper. Richard Käsper võitis ka turniiri individuaalarvestuse.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026 |pealkiri=Eesti Meistrivõistlused 2026 Tab |url=https://argument.calicotab.com/emv26est/ |vaadatud=01.07.2026}}&lt;/ref&gt;

==== Euroopa Tudengite Meistrivõistlused (EUDC) ====
1999. aastal võtsid Enn Metsar ja Kristi Hakkaja osa tudengite Euroopa meistrivõistlustest (EUDC) Hollandis ning murdsid inglise keel võõrkeelena kõnelejate klassis finaalidesse.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Saavutused |url=https://argument.ee/vaitlus/voistlused/saavutused/ |vaadatud=2026-02-09 |väljaanne=Eesti Väitlusselts |keel=et}}&lt;/ref&gt;

2000. aastal  saavutasid Kristi Hakkaja ja Enn Metsar taaskord inglise keelt võõrkeelena kõnelejate klassis esimene koht.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tartu väitlejad tõid Eestisse võidukarika |url=https://www.ohtuleht.ee/91061/tartu-vaitlejad-toid-eestisse-voidukarika |vaadatud=2026-02-09 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eestlane osutus parimaks mandri-Euroopa väitlejaks |url=https://www.delfi.ee/artikkel/50823857/eestlane-osutus-parimaks-mandri-euroopa-vaitlejaks |vaadatud=2026-02-09 |väljaanne=Delfi}}&lt;/ref&gt;

2025. aastal saavutasid Tartu Ülikooli Väitlusklubi väitlejad Kristjan Suuder üldarvestuses 2. koha ja Tanel Mütt 6. koha. Inglise keel võõrkeelena kategoorias sai Kristijan Suuder 1. koha ja Tanel Mütt 3. koha, võistkondlikus arvestuses saavutati 3. koht.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=EUDC 2025 {{!}} Welcome to Copenhagen European Universities Debating Championships 2025 |url=https://eudc2025.calicotab.com/_/?fbclid=IwZXh0bgNhZW0CMTAAYnJpZBExZHczYU9XbjNERWpjbzdvRXNydGMGYXBwX2lkEDIyMjAzOTE3ODgyMDA4OTIAAR7nHhSJZjwpdI2a6KMgDKIiK2j-oEzUbuLlHdCrjYIS1_KugLNUZvmQ38unPg_aem_VIObr1_IfvB7k44zHaOz5A |vaadatud=2026-02-09 |väljaanne=eudc2025.calicotab.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; 

==== Oxford IV ====
2025. aastal võitis Tartu Ülikooli Väitlusklubi võistkond koosseisus Kristjan Suuder ja Tanel Mütt inglise keel võõrkeelena kategoorias võistkondlikus arvestuses 1. koha.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Oxford IV 2024 {{!}} Results |url=https://oxiv2024.calicotab.com/_/results/round/9/?fbclid=IwZXh0bgNhZW0CMTAAYnJpZBExZHczYU9XbjNERWpjbzdvRXNydGMGYXBwX2lkEDIyMjAzOTE3ODgyMDA4OTIAAR7Kxk6j2pw5Za0ECQjfVrub5FfUOa3-VxSHiN2LtcoxCl2Q0uXtrM878KfmiA_aem_CkAOncEfDv6UcqMQ9dgp_g |vaadatud=2026-02-09 |väljaanne=oxiv2024.calicotab.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

==== SSE Riga Open ====
2025. aastal võitis Tartu Ülikooli Väitlusklubi võistkond &quot;Tartu A&quot; koosseisus Kristjan Suuder ja Tanel Mütt 1. koha, kõnelejate arvestuses Kristjan Suuder 1. koha ja Tanel Mütt 2. koha. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=SSER IV 2025 {{!}} Results |url=https://tab.pikta.lt/sseriv25/results/round/7/?fbclid=IwY2xjawP3PXVleHRuA2FlbQIxMABicmlkETFkdzNhT1duM0RFamNvN29Fc3J0YwZhcHBfaWQQMjIyMDM5MTc4ODIwMDg5MgABHiRweI4nIAMw-bhVos9QSI-ORmKeYjL2lI3fwjY4Mwbr5wB5fq4kCBtWzIbz_aem_2nlCL_CH79jYYLOcLc5esw |vaadatud=2026-02-09 |väljaanne=tab.pikta.lt |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Välislingid ==
[https://olerohkem.ee/tudengile/vaitlusklubi/ Tartu Ülikooli väitlusklubi &quot;Ole Rohkem&quot; leht] 

[https://www.facebook.com/TUvaitlusklubi Tartu Ülikooli väitlusklubi Facebooki leht]

[http://argument.ee/ Eesti Väitlusseltsi kodulehekülg]

[https://argument.calicotab.com/ Eestis toimunud väitlusvõistluste tulemused]

== Viited ==
&lt;references /&gt;
[[Kategooria:Väitlus]]
[[Kategooria:Eesti klubid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikool]]</text>
      <sha1>1lg6cmoskafjyx542l4cz21khru5nff</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Daubiškiai (Papilė vald)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>704869</id>
    <revision>
      <id>7184954</id>
      <parentid>7050566</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:13:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184954</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2560" sha1="hc11zb2762j42xa0mlmy74emzxca7zp" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Daubiškiai
| hääldus = 
| nimi1_keel =  | nimi1 = 
| pindala = 1,927
| pindala_viide = &lt;ref&gt;[https://e-seimas.lrs.lt/portal/legalAct/lt/TAD/364ec4a1379711e6a222b0cd86c2adfc Dėl Akmenės rajono savivaldybės gyvenamųjų vietovių nustatymo, pavadinimų suteikimo, gyvenamųjų vietovių panaikinimo, teritorijų ribų nustatymo ir pakeitimo]&lt;/ref&gt;
| elanikke = 359 (2021)&lt;ref&gt;Gyventojai gyvenamosiose vietovėse: Lietuvos Respublikos 2021 metų gyventojų surašymo rezultatai. Vilnius: Statistikos departamentas, 2022.&lt;/ref&gt;
| asendikaart = Leedu
}}
'''Daubiškiai''' ([[Žemaidi keel|žemaidi]] ''Daubėškē'') on küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Papilė vald|Papilė vallas]]. Küla ühendab [[Papilė]]ga jalakäijate sild.

Küla asub [[Venta jõgi|Venta jõe]] ääres ja jääb  osaliselt [[Venta regionaalpark]]i. Külas asub osaliselt Venta maastikukaitseala. Osa küla territooriumist (Venta ülemjooks ja Venta jõe org) on looduskaitse all [[Natura 2000]] aladena. Daubiškiais asub looduskaitsealune Juakalnise ja Jurakalnise jääraku paljand.&lt;ref&gt;https://www.geoportal.lt/map/&lt;/ref&gt;

Daubiškiaisse ulatub osa põhiliselt [[Rimšiai]]sse jäävast Papilė linnamäe ja asulakoha kompleksist. See  oli kasutusel I aastatuhandel ja II aastatuhande esimesel poolel. Arvatakse, et see on Papilė linnus, mida [[Eberhard von Monheim]] aastal {{kas|1939}} ebaõnnestunult ründas ja mille [[Goswin von Herike]] aastal 1359 hävitas.&lt;ref&gt;[https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/61B3A972-E233-4CF0-9FCE-CB61B1C276F4/true Papilės piliakalnis su gyvenviete]&lt;/ref&gt;

Küla elanikkond oli algselt põhiliselt venekeelne. Küla kandis 1933. aastani nime '''Ferma'''. Esimese maailmasõja ajal sai küla rängalt kannatada. Teise maailmasõja järel rajati sinna [[masina-traktorijaam]]. Ka oli küla nõukogude perioodil Papilė linnukasvatusliku suunitlusega [[sovhoos]]i keskasulaks. Aastal 1996 asus sovhoosi haldushoonesse ümber [[Kalniškiai (Papilė vald)|Kalniškiai]] raamatukogu, mis tegutses seal 2014. aastani.

== Elanike arv ==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 75 (1936)
* 98 (1959)
* 171 (1970)
* 269 (1979)
* 353 (1984)
&lt;td&gt;
* 470 (1989)
* 493 (2001)
* 389 (2011)
* 359 (2021)
&lt;/table&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://akez.lt/daubiskiai/ Küla Akmenė piirkonna entsüklopeedias]
*[https://www.vietoves.lt/miesteliai/Daubi%C5%A1kiai/Papil%C4%97s_seni%C5%ABnija/Akmen%C4%97s_rajono_savivaldyb%C4%97/2017 Küla portaalis vietoves.Lt]

{{Papilė vald}}

[[Kategooria:Akmenė rajooni külad]]</text>
      <sha1>hc11zb2762j42xa0mlmy74emzxca7zp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>In memoriam 2026</title>
    <ns>0</ns>
    <id>706690</id>
    <revision>
      <id>7184599</id>
      <parentid>7184397</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T15:27:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuni */</comment>
      <origin>7184599</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="67930" sha1="0pcxz7pal6p3ybetj44qoidhbnunkdz" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86)
* 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97)
* 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
* [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98)
*7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92)
* 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85)
* 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84)
* 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59)
* [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89)
* 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80)
* 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
* 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58)
* [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94)
* 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93)
* 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38)
* [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94)
* 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92)
* 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84)
* 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84)
* 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73)
* 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54)
*[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89)
* 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88)
* 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87)
* 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86)
* 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75)
* 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47)
*[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100)
* 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
* 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85)
* 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79)
* 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49)
* 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42)
*[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93)
* 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91)
* 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88)
* 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81)
* 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67)
* 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36)
*[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83)
* juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83)
* 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78)
* 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57)
* 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32)
* 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28)
*[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96)
* 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91)
* 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81)
* 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47)
* 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45)
* 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35)
*[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86)
* 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83)
* 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81)
* 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78)
* 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35)
*[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98)
* 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87)
* 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81)
* 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64)
* 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56)
*[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96)
* 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93)
* 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93)
* 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82)
* 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81)
*[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90)
* 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88)
* 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87)
* 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85)
* 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83)
* 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79)
* 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69)
* 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58)
*[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101)
* 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98)
* 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96)
* 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82)
* 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76)
*[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98)
* 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94)
* 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87)
* 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82)
* 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71)
* 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67)
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100)
* 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94)
* 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93)
* 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89)
* 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80)
* 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43)
* 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24)
*[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87)
* 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86)
* 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81)
* 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48)
* 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32)
*[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98)
* 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87)
* 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84)
* 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24)
*[[25. juuni]] – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) 
* 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65)
* 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28)
*[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98)
* 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96)
* 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86)
* 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77)
* 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75)
* 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75)
* 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73)
* 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54)
* 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44)
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98)
* 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63)
*[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98)
* 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86)
* 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82)
* 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65)
* 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63)
*[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94)
*29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91)
* 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90)
* 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88)
* 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86)
*[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97)
* 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94)
* 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80)
* 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74)

== Juuli ==
* [[1. juuli]] – 

[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>0pcxz7pal6p3ybetj44qoidhbnunkdz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184600</id>
      <parentid>7184599</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T15:28:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuli */</comment>
      <origin>7184600</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="67973" sha1="80pefqrq8bqu4l4za3jjuego0bxm7sy" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86)
* 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97)
* 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
* [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98)
*7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92)
* 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85)
* 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84)
* 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59)
* [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89)
* 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80)
* 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
* 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58)
* [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94)
* 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93)
* 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38)
* [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94)
* 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92)
* 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84)
* 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84)
* 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73)
* 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54)
*[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89)
* 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88)
* 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87)
* 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86)
* 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75)
* 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47)
*[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100)
* 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
* 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85)
* 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79)
* 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49)
* 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42)
*[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93)
* 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91)
* 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88)
* 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81)
* 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67)
* 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36)
*[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83)
* juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83)
* 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78)
* 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57)
* 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32)
* 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28)
*[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96)
* 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91)
* 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81)
* 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47)
* 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45)
* 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35)
*[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86)
* 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83)
* 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81)
* 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78)
* 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35)
*[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98)
* 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87)
* 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81)
* 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64)
* 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56)
*[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96)
* 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93)
* 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93)
* 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82)
* 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81)
*[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90)
* 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88)
* 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87)
* 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85)
* 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83)
* 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79)
* 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69)
* 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58)
*[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101)
* 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98)
* 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96)
* 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82)
* 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76)
*[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98)
* 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94)
* 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87)
* 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82)
* 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71)
* 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67)
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100)
* 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94)
* 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93)
* 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89)
* 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80)
* 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43)
* 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24)
*[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87)
* 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86)
* 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81)
* 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48)
* 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32)
*[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98)
* 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87)
* 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84)
* 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24)
*[[25. juuni]] – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) 
* 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65)
* 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28)
*[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98)
* 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96)
* 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86)
* 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77)
* 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75)
* 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75)
* 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73)
* 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54)
* 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44)
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98)
* 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63)
*[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98)
* 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86)
* 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82)
* 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65)
* 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63)
*[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94)
*29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91)
* 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90)
* 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88)
* 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86)
*[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97)
* 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94)
* 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80)
* 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74)

== Juuli ==
* [[1. juuli]] – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik

[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>80pefqrq8bqu4l4za3jjuego0bxm7sy</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184602</id>
      <parentid>7184600</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T15:29:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Juuli */</comment>
      <origin>7184602</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="67978" sha1="twd4pvh72rr68z5ysmf0tzowdfvlvrz" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86)
* 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97)
* 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
* [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98)
*7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92)
* 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85)
* 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84)
* 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59)
* [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89)
* 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80)
* 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
* 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58)
* [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94)
* 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93)
* 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38)
* [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94)
* 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92)
* 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84)
* 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84)
* 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73)
* 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54)
*[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89)
* 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88)
* 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87)
* 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86)
* 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75)
* 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47)
*[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100)
* 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
* 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85)
* 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79)
* 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49)
* 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42)
*[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93)
* 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91)
* 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88)
* 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81)
* 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67)
* 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36)
*[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83)
* juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83)
* 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78)
* 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57)
* 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32)
* 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28)
*[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96)
* 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91)
* 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81)
* 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47)
* 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45)
* 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35)
*[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86)
* 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83)
* 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81)
* 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78)
* 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35)
*[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98)
* 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87)
* 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81)
* 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64)
* 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56)
*[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96)
* 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93)
* 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93)
* 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82)
* 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81)
*[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90)
* 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88)
* 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87)
* 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85)
* 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83)
* 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79)
* 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69)
* 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58)
*[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101)
* 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98)
* 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96)
* 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82)
* 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76)
*[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98)
* 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94)
* 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87)
* 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82)
* 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71)
* 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67)
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100)
* 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94)
* 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93)
* 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89)
* 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80)
* 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43)
* 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24)
*[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87)
* 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86)
* 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81)
* 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48)
* 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32)
*[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98)
* 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87)
* 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84)
* 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24)
*[[25. juuni]] – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) 
* 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65)
* 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28)
*[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98)
* 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96)
* 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86)
* 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77)
* 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75)
* 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75)
* 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73)
* 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54)
* 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44)
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98)
* 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63)
*[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98)
* 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86)
* 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82)
* 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65)
* 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63)
*[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94)
*29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91)
* 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90)
* 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88)
* 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86)
*[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97)
* 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94)
* 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80)
* 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74)

== Juuli ==
* [[1. juuli]] – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82)

[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>twd4pvh72rr68z5ysmf0tzowdfvlvrz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184745</id>
      <parentid>7184602</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T19:34:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuni */</comment>
      <origin>7184745</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="68036" sha1="pmaq5nltzycd9l8nj6tdr9kfrxevmhw" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86)
* 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97)
* 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
* [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98)
*7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92)
* 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85)
* 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84)
* 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59)
* [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89)
* 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80)
* 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
* 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58)
* [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94)
* 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93)
* 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38)
* [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94)
* 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92)
* 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84)
* 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84)
* 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73)
* 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54)
*[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89)
* 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88)
* 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87)
* 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86)
* 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75)
* 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47)
*[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100)
* 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
* 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85)
* 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79)
* 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49)
* 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42)
*[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93)
* 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91)
* 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88)
* 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81)
* 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67)
* 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36)
*[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83)
* juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83)
* 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78)
* 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57)
* 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32)
* 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28)
*[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96)
* 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91)
* 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81)
* 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47)
* 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45)
* 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35)
*[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86)
* 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83)
* 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81)
* 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78)
* 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35)
*[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98)
* 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87)
* 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81)
* 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64)
* 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56)
*[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96)
* 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93)
* 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93)
* 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82)
* 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81)
*[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90)
* 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88)
* 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87)
* 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85)
* 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83)
* 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79)
* 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69)
* 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58)
*[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101)
* 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98)
* 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96)
* 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82)
* 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76)
*[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98)
* 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94)
* 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87)
* 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82)
* 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71)
* 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67)
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100)
* 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94)
* 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93)
* 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89)
* 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80)
* 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43)
* 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24)
*[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87)
* 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86)
* 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81)
* 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48)
* 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32)
*[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98)
* 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87)
* 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84)
* 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24)
*[[25. juuni]] – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) 
* 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65)
* 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28)
*[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98)
* 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96)
* 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86)
* 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77)
* 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75)
* 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75)
* 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73)
* 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54)
* 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44)
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98)
* 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63)
*[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98)
* 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86)
* 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82)
* 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65)
* 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63)
*[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94)
*29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91)
* 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90)
* 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88)
* 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86)
*[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97)
* 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94)
* 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80)
* 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74)
* 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68)

== Juuli ==
* [[1. juuli]] – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82)

[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>pmaq5nltzycd9l8nj6tdr9kfrxevmhw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184759</id>
      <parentid>7184745</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T20:14:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuli */</comment>
      <origin>7184759</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="68113" sha1="d54knnrw8pefds1pfzcoputqffq9ua7" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86)
* 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97)
* 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
* [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98)
*7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92)
* 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85)
* 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84)
* 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59)
* [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89)
* 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80)
* 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
* 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58)
* [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94)
* 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93)
* 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38)
* [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94)
* 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92)
* 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84)
* 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84)
* 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73)
* 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54)
*[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89)
* 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88)
* 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87)
* 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86)
* 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75)
* 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47)
*[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100)
* 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
* 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85)
* 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79)
* 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49)
* 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42)
*[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93)
* 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91)
* 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88)
* 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81)
* 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67)
* 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36)
*[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83)
* juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83)
* 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78)
* 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57)
* 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32)
* 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28)
*[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96)
* 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91)
* 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81)
* 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47)
* 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45)
* 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35)
*[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86)
* 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83)
* 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81)
* 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78)
* 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35)
*[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98)
* 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87)
* 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81)
* 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64)
* 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56)
*[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96)
* 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93)
* 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93)
* 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82)
* 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81)
*[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90)
* 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88)
* 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87)
* 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85)
* 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83)
* 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79)
* 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69)
* 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58)
*[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101)
* 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98)
* 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96)
* 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82)
* 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76)
*[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98)
* 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94)
* 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87)
* 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82)
* 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71)
* 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67)
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100)
* 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94)
* 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93)
* 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89)
* 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80)
* 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43)
* 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24)
*[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87)
* 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86)
* 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81)
* 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48)
* 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32)
*[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98)
* 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87)
* 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84)
* 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24)
*[[25. juuni]] – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) 
* 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65)
* 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28)
*[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98)
* 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96)
* 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86)
* 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77)
* 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75)
* 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75)
* 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73)
* 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54)
* 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44)
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98)
* 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63)
*[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98)
* 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86)
* 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82)
* 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65)
* 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63)
*[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94)
*29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91)
* 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90)
* 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88)
* 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86)
*[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97)
* 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94)
* 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80)
* 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74)
* 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68)

== Juuli ==
* [[1. juuli]] – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82)
* 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48)

[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>d54knnrw8pefds1pfzcoputqffq9ua7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185001</id>
      <parentid>7184759</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T06:24:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuli */</comment>
      <origin>7185001</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="68199" sha1="9hwenqxeeentxignzs3mp6s230oz20k" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86)
* 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97)
* 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
* [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98)
*7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92)
* 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85)
* 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84)
* 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59)
* [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89)
* 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80)
* 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
* 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58)
* [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94)
* 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93)
* 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38)
* [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94)
* 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92)
* 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84)
* 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84)
* 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73)
* 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54)
*[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89)
* 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88)
* 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87)
* 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86)
* 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75)
* 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47)
*[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100)
* 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
* 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85)
* 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79)
* 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49)
* 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42)
*[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93)
* 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91)
* 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88)
* 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81)
* 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67)
* 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36)
*[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83)
* juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83)
* 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78)
* 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57)
* 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32)
* 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28)
*[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96)
* 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91)
* 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81)
* 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47)
* 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45)
* 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35)
*[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86)
* 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83)
* 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81)
* 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78)
* 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35)
*[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98)
* 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87)
* 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81)
* 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64)
* 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56)
*[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96)
* 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93)
* 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93)
* 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82)
* 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81)
*[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90)
* 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88)
* 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87)
* 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85)
* 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83)
* 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79)
* 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69)
* 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58)
*[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101)
* 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98)
* 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96)
* 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82)
* 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76)
*[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98)
* 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94)
* 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87)
* 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82)
* 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71)
* 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67)
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100)
* 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94)
* 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93)
* 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89)
* 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80)
* 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43)
* 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24)
*[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87)
* 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86)
* 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81)
* 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48)
* 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32)
*[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98)
* 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87)
* 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84)
* 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24)
*[[25. juuni]] – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) 
* 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65)
* 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28)
*[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98)
* 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96)
* 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86)
* 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77)
* 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75)
* 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75)
* 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73)
* 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54)
* 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44)
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98)
* 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63)
*[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98)
* 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86)
* 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82)
* 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65)
* 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63)
*[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94)
*29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91)
* 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90)
* 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88)
* 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86)
*[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97)
* 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94)
* 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80)
* 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74)
* 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68)

== Juuli ==
* [[1. juuli]] – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82)
* 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82)
* 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48)

[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>9hwenqxeeentxignzs3mp6s230oz20k</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185139</id>
      <parentid>7185001</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T11:42:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuli */</comment>
      <origin>7185139</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="68277" sha1="c68syfgl541u2l4x0ypigmty9tiripw" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86)
* 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97)
* 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
* [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98)
*7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92)
* 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85)
* 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84)
* 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59)
* [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89)
* 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80)
* 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
* 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58)
* [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94)
* 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93)
* 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38)
* [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94)
* 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92)
* 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84)
* 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84)
* 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73)
* 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54)
*[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89)
* 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88)
* 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87)
* 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86)
* 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75)
* 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47)
*[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100)
* 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
* 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85)
* 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79)
* 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49)
* 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42)
*[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93)
* 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91)
* 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88)
* 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81)
* 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67)
* 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36)
*[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83)
* juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83)
* 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78)
* 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57)
* 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32)
* 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28)
*[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96)
* 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91)
* 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81)
* 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47)
* 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45)
* 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35)
*[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86)
* 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83)
* 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81)
* 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78)
* 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35)
*[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98)
* 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87)
* 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81)
* 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64)
* 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56)
*[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96)
* 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93)
* 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93)
* 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82)
* 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81)
*[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90)
* 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88)
* 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87)
* 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85)
* 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83)
* 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79)
* 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69)
* 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58)
*[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101)
* 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98)
* 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96)
* 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82)
* 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76)
*[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98)
* 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94)
* 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87)
* 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82)
* 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71)
* 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67)
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100)
* 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94)
* 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93)
* 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89)
* 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80)
* 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43)
* 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24)
*[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87)
* 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86)
* 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81)
* 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48)
* 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32)
*[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98)
* 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87)
* 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84)
* 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24)
*[[25. juuni]] – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) 
* 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65)
* 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28)
*[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98)
* 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96)
* 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86)
* 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77)
* 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75)
* 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75)
* 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73)
* 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54)
* 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44)
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98)
* 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63)
*[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98)
* 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86)
* 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82)
* 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65)
* 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63)
*[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94)
*29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91)
* 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90)
* 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88)
* 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86)
*[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97)
* 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94)
* 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80)
* 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74)
* 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68)

== Juuli ==
* [[1. juuli]] – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82)
* 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82)
* 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48)
* [[2. juuli]] – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64)

[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>c68syfgl541u2l4x0ypigmty9tiripw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Porsche 911 GT2</title>
    <ns>0</ns>
    <id>710188</id>
    <revision>
      <id>7184517</id>
      <parentid>7096096</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T12:29:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37797-63</username>
        <id>232666</id>
      </contributor>
      <origin>7184517</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5834" sha1="bjks8yfhgfy5kqy0vavi633jzs6kwdq" xml:space="preserve">{{Auto
| nimi = Porsche 911 GT2
| pilt = Porsche 991 GT2 RS (41654760692).jpg
| tootja = [[Porsche]]
| emafirma = 
| alias = 
| tootmine = 1993–2019
| kokkupanek = [[Saksamaa]]
| eelkäija = 
| järeltulija = 
| klass = [[Sportauto]]
| keretüüp = 2-ukseline [[kupee (auto)|kupee]]
| paigutus = tagamootor/tagavedu
| platvorm = 
| mootor = 
| ülekanne = 
| teljevahe = 
| pikkus = 
| laius = 
| kõrgus = 
| kliirens = 
| rööbe ees = 
| rööbe taga = 
| kaal = 
| max kiirus = 
| kütusepaak = 
| kütusekulu = 
| seotud = [[Porsche 911 GT3]] &lt;br/&gt; [[Porsche 911 Turbo]]
| sarnane = 
| disainer = [[Harm Lagaay]] &lt;br/&gt; [[Michael Mauer]]
}}
'''Porsche 911 GT2''' on [[sportauto]]mudel, mida aastatel 1993–2019 tootis [[Saksamaa|Saksa]] autotootja [[Porsche]]. See on ehitatud [[Porsche 911 Turbo]] põhjal ning sellel on sarnaned, kui parendatud turbomootor. Lisaks on GT2-l paremad pidurid ja vedrustus. GT2 on tagaveoline, mitte nelikveoline nagu Turbo, ning on seetõttu märgatavalt kergem. GT2 ja GT2 RS on 911-mudelitest kõige kiiremad ja kallimad.

Esimene GT2 (993-põlvkond) loodi 1993. aastal FIA GT2-klassi nõuetele homologeerimiseks. See oli laiendatud plastist poritiibade ja suurema tagatiivaga, mille tugipostides asusid õhuvõtuavad mootori jahutuse parandamiseks. 1995. aastal debüteerunud 911 Turbo (993) oli nelikveoline, kuid GT2-klassi reeglid ei lubanud nelikvedu kasutada, mispeale sai 911 GT2 tagaveoliseks. See kasutas kahe turboga 993 Turbo 3.6-liitrist kuuesilindrist boksermootorit M64/60, mille võimsust oli suurendatud 408 hj-lt 430le, võidusõiduvariantidel ka 450 hj. 1995. aastal müüki tulnuna oli 993 GT2 baashind 268000 DEMi. Ajakirja &quot;Auto, motor und sport&quot; testis kiirendas auto 0-100 3.9 sekundiga, tippkiiruseks 296 km/h. 993 GT2 toodeti kokku 57 tänavaautot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Dellis |eesnimi=Nicolaos |kuupäev=2019-06-20 |pealkiri=The Devil Within - Porsche 993 GT2 |url=https://www.stuttcars.com/the-devil-within-porsche-993-gt2/ |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=Stuttcars |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

1998. aastal vahetati 911 993-põlvkond välja uue 996 vastu, mis märkis ka üleminekut õhkjahutuselt vesijahutusele. 996 GT2 esitleti jaanuaris 2001 Detroiti autonäitusel NAIAS, seekord polnud enam tegu võidusõiduauto homologatsiooniversiooniga - 1999. aasta hooajaks muutusid FIA reeglid, senisest GT1-klassist loobuti ja GT2 sai nüüd GT-klassiks. Porsche otsustas selle asemel võistelda uues Le Mans GT-sarjas vabalthingava GT3ga, seega oli 996 GT2 algusest peale sportlik tänavaauto, erinedes teistest mudelitest oli see laiemate kaitseraudade, aggressiivsema ninaosa ja suure tagaspoileriga. See kasutas 996 GT3 3.6-liitrist kuuesilindrist boksermootorit, millele oli lisatud kaks turbolaadijat, võimsuseks 462 hj. Neid toodeti 2001-2002 kokku 963 eksemplari, hinnaga 339000 DEM/173328€, lisaks müüdi GT2 esmakordselt ka USA turul, 2002. mudeliaasta hinnaga $180000. 2003. aasta mudeliuuendusega suurenes mootori võimsus 483 hjle, neid toodeti kuni 2005. aastani kokku 324 autot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Dellis |eesnimi=Nicolaos |kuupäev=2016-04-25 |pealkiri=Porsche 911 GT2 (996) (2001-2005) |url=https://www.stuttcars.com/porsche-911-996-gt2/ |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=Stuttcars |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

2007. aastal esitleti Frankfurti autonäitusel 997-pōlvkonna GT2. See kasutas taas 3.6-liitrist topelt turbo kuuesilindrist boksermootorit, võimsusega 530 hj, kiirendas 0-100 3.6 ja 0-200 10.6 sekundiga, olles ka esimene 911, mille tippkiirus ületas 200 mph/320 kmh barjääri. Kokku toodeti 2008-2009 1242 997 GT2, millest USAs müüdi 194; hinnaks Saksamaal 189500€/USAs $191700.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Dellis |eesnimi=Nicolaos |kuupäev=2015-11-16 |pealkiri=Porsche 911 GT2 (997) (2008 - 2009) |url=https://www.stuttcars.com/porsche-911-gt2-997-2008-2009/ |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=Stuttcars |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; 4. mail 2010 esitleti facelifti läbinud 997 baasil põhinevat mudelit GT2 RS, võimsusega 620 hj, mis oli senisest 997 GT2st 70 kg kergem. Seda toodeti vaid 500 eksemplaris; hinnaks Saksamaal 237578€/USAs $245000.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Dellis |eesnimi=Nicolaos |kuupäev=2016-04-25 |pealkiri=Porsche 911 GT2 RS (997) (2011) |url=https://www.stuttcars.com/porsche-911-gt2-rs-997-2011/ |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=Stuttcars |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

Juunis 2017 esitleti Los Angeleses toimunud E3 videomängumessil uut 991-põlvkonna GT2 RS, mis oli kasutusel ka mängus Forza Motorsport 7. See kasutas nüüd 3.8-liitrist 700 hj mootorit, erinevalt eelmiste põlvkondade 6-käigulistest manuaalkastidest oli käigukastiks nüüd 7-käiguline topeltsidur PDK. Baashinnaks 285220€/USAs $293200.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Dellis |eesnimi=Nicolaos |kuupäev=2018-05-29 |pealkiri=Porsche 911 GT2 RS (991) (2018 - 2019) |url=https://www.stuttcars.com/porsche-911-gt2-rs-991-2018-2019/ |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=Stuttcars |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Tootmine pidi algselt lõppema veebruaris 2019, kuid kui laev Grande America, mille pardal neli viimast autot olid, uppus 12. märtsil teel Brasiiliasse, tootis Porsche need neli autot uuesti, et kliendid oma autod kätte saaksid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-03-19 |pealkiri=Porsche Is Restarting 911 GT2 RS Production to Replace Cars Lost at Sea |url=https://www.roadandtrack.com/new-cars/a26868025/porsche-restarting-911-gt2-rs-production-sunk-cars/ |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=Road &amp; Track |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

==Põlvkonnad==
&lt;gallery&gt;
1996 Porsche 911 993 GT2 - Flickr - The Car Spy (4).jpg|1. põlvkond
Porsche GT2 white (6906373771).jpg|2. põlvkond
White Porsche 997 GT2 with black rims in Ahrweiler (cropped).jpg|3. põlvkond
Porsche GT2 RS.jpg|4. põlvkond
&lt;/gallery&gt;

[[Kategooria:Sportautod]]
[[Kategooria:Porsche]]</text>
      <sha1>bjks8yfhgfy5kqy0vavi633jzs6kwdq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184518</id>
      <parentid>7184517</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T12:29:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37797-63</username>
        <id>232666</id>
      </contributor>
      <origin>7184518</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5834" sha1="00rvlbuspwj973r0jl5kur6iqtt38qh" xml:space="preserve">{{Auto
| nimi = Porsche 911 GT2
| pilt = Porsche 991 GT2 RS (41654760692).jpg
| tootja = [[Porsche]]
| emafirma = 
| alias = 
| tootmine = 1993–2019
| kokkupanek = [[Saksamaa]]
| eelkäija = 
| järeltulija = 
| klass = [[Sportauto]]
| keretüüp = 2-ukseline [[kupee (auto)|kupee]]
| paigutus = tagamootor/tagavedu
| platvorm = 
| mootor = 
| ülekanne = 
| teljevahe = 
| pikkus = 
| laius = 
| kõrgus = 
| kliirens = 
| rööbe ees = 
| rööbe taga = 
| kaal = 
| max kiirus = 
| kütusepaak = 
| kütusekulu = 
| seotud = [[Porsche 911 GT3]] &lt;br/&gt; [[Porsche 911 Turbo]]
| sarnane = 
| disainer = [[Harm Lagaay]] &lt;br/&gt; [[Michael Mauer]]
}}
'''Porsche 911 GT2''' on [[sportauto]]mudel, mida aastatel 1993–2019 tootis [[Saksamaa|Saksa]] autotootja [[Porsche]]. See on ehitatud [[Porsche 911 Turbo]] põhjal ning sellel on sarnane, kuid parendatud turbomootor. Lisaks on GT2-l paremad pidurid ja vedrustus. GT2 on tagaveoline, mitte nelikveoline nagu Turbo, ning on seetõttu märgatavalt kergem. GT2 ja GT2 RS on 911-mudelitest kõige kiiremad ja kallimad.

Esimene GT2 (993-põlvkond) loodi 1993. aastal FIA GT2-klassi nõuetele homologeerimiseks. See oli laiendatud plastist poritiibade ja suurema tagatiivaga, mille tugipostides asusid õhuvõtuavad mootori jahutuse parandamiseks. 1995. aastal debüteerunud 911 Turbo (993) oli nelikveoline, kuid GT2-klassi reeglid ei lubanud nelikvedu kasutada, mispeale sai 911 GT2 tagaveoliseks. See kasutas kahe turboga 993 Turbo 3.6-liitrist kuuesilindrist boksermootorit M64/60, mille võimsust oli suurendatud 408 hj-lt 430le, võidusõiduvariantidel ka 450 hj. 1995. aastal müüki tulnuna oli 993 GT2 baashind 268000 DEMi. Ajakirja &quot;Auto, motor und sport&quot; testis kiirendas auto 0-100 3.9 sekundiga, tippkiiruseks 296 km/h. 993 GT2 toodeti kokku 57 tänavaautot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Dellis |eesnimi=Nicolaos |kuupäev=2019-06-20 |pealkiri=The Devil Within - Porsche 993 GT2 |url=https://www.stuttcars.com/the-devil-within-porsche-993-gt2/ |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=Stuttcars |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

1998. aastal vahetati 911 993-põlvkond välja uue 996 vastu, mis märkis ka üleminekut õhkjahutuselt vesijahutusele. 996 GT2 esitleti jaanuaris 2001 Detroiti autonäitusel NAIAS, seekord polnud enam tegu võidusõiduauto homologatsiooniversiooniga - 1999. aasta hooajaks muutusid FIA reeglid, senisest GT1-klassist loobuti ja GT2 sai nüüd GT-klassiks. Porsche otsustas selle asemel võistelda uues Le Mans GT-sarjas vabalthingava GT3ga, seega oli 996 GT2 algusest peale sportlik tänavaauto, erinedes teistest mudelitest oli see laiemate kaitseraudade, aggressiivsema ninaosa ja suure tagaspoileriga. See kasutas 996 GT3 3.6-liitrist kuuesilindrist boksermootorit, millele oli lisatud kaks turbolaadijat, võimsuseks 462 hj. Neid toodeti 2001-2002 kokku 963 eksemplari, hinnaga 339000 DEM/173328€, lisaks müüdi GT2 esmakordselt ka USA turul, 2002. mudeliaasta hinnaga $180000. 2003. aasta mudeliuuendusega suurenes mootori võimsus 483 hjle, neid toodeti kuni 2005. aastani kokku 324 autot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Dellis |eesnimi=Nicolaos |kuupäev=2016-04-25 |pealkiri=Porsche 911 GT2 (996) (2001-2005) |url=https://www.stuttcars.com/porsche-911-996-gt2/ |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=Stuttcars |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

2007. aastal esitleti Frankfurti autonäitusel 997-pōlvkonna GT2. See kasutas taas 3.6-liitrist topelt turbo kuuesilindrist boksermootorit, võimsusega 530 hj, kiirendas 0-100 3.6 ja 0-200 10.6 sekundiga, olles ka esimene 911, mille tippkiirus ületas 200 mph/320 kmh barjääri. Kokku toodeti 2008-2009 1242 997 GT2, millest USAs müüdi 194; hinnaks Saksamaal 189500€/USAs $191700.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Dellis |eesnimi=Nicolaos |kuupäev=2015-11-16 |pealkiri=Porsche 911 GT2 (997) (2008 - 2009) |url=https://www.stuttcars.com/porsche-911-gt2-997-2008-2009/ |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=Stuttcars |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; 4. mail 2010 esitleti facelifti läbinud 997 baasil põhinevat mudelit GT2 RS, võimsusega 620 hj, mis oli senisest 997 GT2st 70 kg kergem. Seda toodeti vaid 500 eksemplaris; hinnaks Saksamaal 237578€/USAs $245000.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Dellis |eesnimi=Nicolaos |kuupäev=2016-04-25 |pealkiri=Porsche 911 GT2 RS (997) (2011) |url=https://www.stuttcars.com/porsche-911-gt2-rs-997-2011/ |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=Stuttcars |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

Juunis 2017 esitleti Los Angeleses toimunud E3 videomängumessil uut 991-põlvkonna GT2 RS, mis oli kasutusel ka mängus Forza Motorsport 7. See kasutas nüüd 3.8-liitrist 700 hj mootorit, erinevalt eelmiste põlvkondade 6-käigulistest manuaalkastidest oli käigukastiks nüüd 7-käiguline topeltsidur PDK. Baashinnaks 285220€/USAs $293200.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Dellis |eesnimi=Nicolaos |kuupäev=2018-05-29 |pealkiri=Porsche 911 GT2 RS (991) (2018 - 2019) |url=https://www.stuttcars.com/porsche-911-gt2-rs-991-2018-2019/ |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=Stuttcars |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Tootmine pidi algselt lõppema veebruaris 2019, kuid kui laev Grande America, mille pardal neli viimast autot olid, uppus 12. märtsil teel Brasiiliasse, tootis Porsche need neli autot uuesti, et kliendid oma autod kätte saaksid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-03-19 |pealkiri=Porsche Is Restarting 911 GT2 RS Production to Replace Cars Lost at Sea |url=https://www.roadandtrack.com/new-cars/a26868025/porsche-restarting-911-gt2-rs-production-sunk-cars/ |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=Road &amp; Track |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

==Põlvkonnad==
&lt;gallery&gt;
1996 Porsche 911 993 GT2 - Flickr - The Car Spy (4).jpg|1. põlvkond
Porsche GT2 white (6906373771).jpg|2. põlvkond
White Porsche 997 GT2 with black rims in Ahrweiler (cropped).jpg|3. põlvkond
Porsche GT2 RS.jpg|4. põlvkond
&lt;/gallery&gt;

[[Kategooria:Sportautod]]
[[Kategooria:Porsche]]</text>
      <sha1>00rvlbuspwj973r0jl5kur6iqtt38qh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Marge Mardisalu-Kahar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>710207</id>
    <revision>
      <id>7184698</id>
      <parentid>7100945</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:22:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>pilt</comment>
      <origin>7184698</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1907" sha1="i4yupnjuq43xk4kvadhc9mpk6h0q704" xml:space="preserve">{{Viitamata|aasta=2026|kuu=veebruar}}

[[Fail:Marge Mardisalu-Kahar 2022.jpg|pisi|Marge Mardisalu-Kahar]]
'''Marge Mardisalu-Kahar''' (sündinud 4. veebruaril 1970) on [[Eesti]] [[diplomaat]], aastast 2024 Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik [[Gruusia]]s (aastani 2026) ja [[Armeenia]]s. 

Mardisalu-Kahar asus Eesti [[välisministeerium]]isse tööle 1996. aastal. 1997–2009 töötas ta erinevatel ametikohtadel ministeeriumi poliitikaosakonnas, tegeledes peamiselt Ida- ja Kesk-Euroopa riikidega, aga ka [[Afganistan]]i ja [[Skandinaavia]]ga. 

Aastail 2011–2013 oli ta Eesti alalises esinduses Euroopa Liidus Eesti esindaja Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia töörühma juures. Aastail 2013–2016 töötas ta [[Eesti Idapartnerluse Keskus|Eesti Idapartnerlus Keskuse]] juhina. 

Aastail 2016–2019 oli ta Eesti Berliini suursaatkonna asejuht, alates 2019. aastast  julgeolekupoliitika büroo direktor ning alates 2022. aastast Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia osakonna peadirektor. 

4. juunil 2024 nimetas president [[Alar Karis]] Mardisalu-Kahari Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Gruusias ja 26. augustil 2024 nimetas president ta suursaadikuks Armeenias. 

4. septembril 2024 andis Marge Mardisalu-Kahar [[Tbilisi]]s üle oma volikirja Gruusia presidendile [[Salome Zurabišvili]]le ja 2. oktoobril 2024 andis ta [[Jerevan]]is oma volikirja üle Armeenia presidendile [[Vahagn Hatšaturjan]]ile. Gruusia saadiku kohalt kutsus president Karis Kahari tagasi 11. veebruaril 2026. &lt;ref&gt;[https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/58107-665-m-mardisalu-kahari-tagasikutsumine-ja-vabriigi-presidendi-otsuse-nr-452-muutmine Vabariigi Presidendi otsus nr 665. M. Mardisalu-Kahari tagasikutsumine], president.ee, 11.02.2026&lt;/ref&gt; 

Tema vend on [[Mart Mardisalu]].

{{JÄRJESTA:Mardisalu-Kahar, Marge}}
[[Kategooria:Eesti diplomaadid]]
[[Kategooria:Sündinud 1970]]</text>
      <sha1>i4yupnjuq43xk4kvadhc9mpk6h0q704</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kārļukalni mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>710443</id>
    <revision>
      <id>7184978</id>
      <parentid>7099441</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:31:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184978</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1555" sha1="33lei93nhkvtgmlnxeibsg8lj9bri4t" xml:space="preserve">[[File:Āraiši kihelkonna mõisad (1903).jpg|thumb|Rencēni mõis 1903. aasta kaardil (nr 1). Väljavõte kaardilt &quot;Wegekarte des Wendenschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen&quot; (1904)]]
'''Kārļukalni mõis''' ([[saksa keel]]es ''Karlsberg'', [[läti keel]]es ''Kārļukalna muiža'') oli mõis [[Liivimaa]]l [[Võnnu kreis]]is [[Āraiši kihelkond|Āraiši kihelkonnas]].

== Ajalugu ==

Tegemist on [[XIX sajand]]i alguses [[Drabeši mõis]]ast eraldatud osaga, mille toonane mõisnik andis oma mitte veel abiellunud tütrele.

Mõisamajja rajati Nõukogude ajal Amata metskond. Tänapäeval on see kasutusel [[Gauja rahvuspark|Gauja rahvuspargi]] haldushoonena.

== Mõisakompleks ==

Sealse hoone juurde kuulus mitmete puude ja põõsastega aed. Pargi juurde kuulus ka tiik, mis aga nõukogude perioodil kive täis veeti. Krundi lõunaküljel oli terrassina kujundatud aed. Kompleksi piiras kividest müür, mis aga nõukogude perioodil teede remondiks laiali veeti.&lt;ref&gt;[https://manasvietas.blogspot.com/2023/02/karlumuiza-karlu-muiza-karlukalna-muiza.html Latvijas muižas un pilis un citas interesantas vietas]&lt;/ref&gt;

==Mõisa suurus==
[[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli mõis ilma ühegi sellele alluva talupojata.&lt;ref&gt;Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 257.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Āraiši kihelkond}}

[[Kategooria:Läti mõisad]]
[[Kategooria:Āraiši kihelkond]]</text>
      <sha1>33lei93nhkvtgmlnxeibsg8lj9bri4t</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2026. aasta Iraani sõja kronoloogia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>710709</id>
    <revision>
      <id>7185028</id>
      <parentid>7181389</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T07:23:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* 26. juuni */</comment>
      <origin>7185028</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="95000" sha1="6aosrm0anss36igqxiflweu37kqsv8c" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}}
{{sisukord paremale}}
== Veebruar-märts ==
=== 28. veebruar ===
[[File:Frank E Petersen Jr Supports Operation Epic Fury (9542622).jpg| thumb| USS Frank E. Petersen Jr tulistab 28. veebruaril 2026 operatsiooni Epic Fury ajal [[BGM-109 Tomahawk|tiibraketi Tomahawk]]]]
[[File:Attack on Lamerd 1 Tasnim 28Feb2026.jpg| thumb| Iraani edelaosas [[Lamerd]]is sai kahjustada elamurajoon pärast raketirünnakut kohaliku infrastruktuuri vastu]]
[[File:Shajareh Tayyebeh school in Minab photos from Mehr (3).jpg| thumb| Päästjad ja elanikud otsivad läbi [[Minabi]] tütarlaste algkooli rususid]]

[[2026. aasta Iraani sõda|Iisrael ja USA alustasid Iraani vastu suunatud sõjategevust]] õhurünnakutega, andes peamised löögid Iraani poliitilisele ja sõjalisele juhtkonnale, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439361/trumpi-sonul-voib-soda-iraanis-varsti-loppeda-kui-ta-just-kogu-riiki-ule-ei-vota Trumpi sõnul võib sõda Iraanis varsti lõppeda, kui ta just kogu riiki üle ei võta] Delfi, 28. II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8425564/margus-parn-ajatolla-lopp-ja-epic-fury-kuidas-keset-paeva-suudeti-runnata-iraani-koige-kaitstumat-piirkonda |title=MARGUS PÄRN ⟩ Ajatolla lõpp ja «Epic Fury»: kuidas keset päeva suudeti rünnata Iraani kõige kaitstumat piirkonda |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Tabamuse sai Iraani liidri residents ja ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] hukkus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954457/reutersi-allikas-ajatolla-khamenei-on-surnud Iraani riigimeedia kinnitas ajatolla Khamenei surma] ERR, 28. II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609957355/wsj-kuidas-toimus-khamenei-tapnud-operatsioon WSJ: kuidas toimus Khamenei tapnud operatsioon?] ERR, 4. III 2026&lt;/ref&gt; 
Surma on saanud ka Iraani kaitseminister [[Aziz Nasirzadeh]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem kindral [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani relvajõud]]ude staabiülem [[Abdolrahim Mousavi]] ja kaitsenõukogu juht [[Ali Shamkhani]] ning veel vähemalt neli Iraani luureministeeriumi kõrget ametnikku.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439355/iisraeli-sihtmargiks-oli-kogu-iraani-poliitiline-ja-sojaline-ladvik-ajatolla-khamenei-arvatakse-olevat-tapetud Iisraeli sihtmärgiks oli kogu Iraani poliitiline ja sõjaline ladvik, ajatolla Khamenei arvatakse olevat tapetud] Delfi, 28. II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424940/taust-millised-iraani-reziimi-votmetegelased-iisrael-laupaeval-hukkas |title=TAUST ⟩ Millised Iraani režiimi võtmetegelased Iisrael laupäeval hukkas? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Iraani väitel hukkus rünnakutes vähemalt 201 inimest, nendest 168 hukkus Lõuna-Iraanis tütarlastekooli tabanud rünnakus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439452/iraani-teatel-sai-riigi-lounaosas-tutarlastekooli-pommitamisel-surma-ligi-150-inimest Iraani teatel sai riigi lõunaosas tütarlastekooli pommitamisel surma ligi 150 inimest] Delfi, 1. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraan ründas droonide ja rakettidega Iisraeli ja Pärsia lahe äärseid riike [[Saudi Araabia]]t, [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraate]],&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026&lt;/ref&gt;
[[Bahrein]]i, [[Kuveit]]i, [[Katar]]i, [[Iraak]]i ning [[Jordaania]]t ja [[Süüria]]t.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-iisrael-usub-et-iraani-juht-on-surnud?liveblogPost=42 |title=Iraan ründas USA vägesid võõrustavaid riike Lähis-Idas |url-access=subscription |author= |date=2026-02-28 |access-date=2026-02-28 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Sihtmärkideks olid nii USA sõjalised kui ka nende riikide tsiviilobjektid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954283/iraan-rundas-vastu Iraan ründas vastu] ERR, 28. II 2026&lt;/ref&gt; [[Dubai]]s sai tabamuse turismipiirkonnas asuv hotell.

[[Iraani revolutsiooniline kaardivägi]] keelas kõigil laevadel läbida [[Hormuzi väin]]a.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954388/reuters-iraan-keelas-laevadel-hormuzi-vaina-labimise Reuters: Iraan keelas laevadel Hormuzi väina läbimise] ERR, 28. II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120439352/ulevaade-hormuzi-vaina-blokaad-on-ootamatult-suure-mojuga-alternatiividest-ei-piisa |title=ÜLEVAADE - Hormuzi väina blokaad on ootamatult suure mõjuga, alternatiividest ei piisa |url-access=subscription |author=Tanel Saarmann |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=arileht.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

Lennufirmad peatasid Iraani, Iraaki, Jordaaniat ja Pärsia lahe äärseid riike läbivad lennud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954367/lennufirmad-teatasid-lahis-ida-lendude-tuhistamisest Lennufirmad teatasid Lähis-Ida lendude tühistamisest] ERR, 28. II 2026&lt;/ref&gt;

=== 1. märts ===
[[Iisrael]] jätkas õhurünnakuid [[Iraan]]i sõjalisele juhtimisstruktuurile, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954808/iisrael-jatkas-puhapaeval-ulatusliku-runnakulainega-teherani-sudames Iisrael jätkas pühapäeval ulatusliku rünnakulainega Teherani südames] ERR, 1. III 2026&lt;/ref&gt; Iisraeli rünnakus Teheranile sai tabamuse Iraani revolutsioonilise kaardiväe peakorter.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439379/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-enneolematu-runnakuga-iraan-lubab-liidri-tapmise-eest-vastata BLOGI | Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik ähvardasid Iraani, et võivad araabia riikide kaitseks sekkuda] Delfi, 1. III 2026&lt;/ref&gt;

USA uputas Iraani Jamaran-klassi [[korvett|korveti]], Omaani lahes [[Chāh Bahār]]i sadamas. Kokku on USA uputanud üheksa Iraani sõjalaeva.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954961/trump-usa-uputas-uheksa-iraani-merevae-laeva Trump: USA uputas üheksa Iraani mereväe laeva] ERR, 1. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraan jätkas raketi- ja droonirünnakuid Israelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] ja [[Kuveit|Kuveidis]] on teated esimestest hukkunutest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439434/tsahkna-abu-dhabis-on-saanud-tabamuse-tornmajade-kompleks-kus-asub-eesti-saatkond Tsahkna: Abu Dhabis on saanud tabamuse tornmajade kompleks, kus asub Eesti saatkond] Delfi, 1. III 2026&lt;/ref&gt;

Saudi Araabia tulistas alla riiki rünnanud Iraani raketid. AÜE tulistas all 152 ballistilist raketti 165st, kaks tiibraketti ja 541st Iraani droonist 506.

Iisraelis hukkus elumaja tabamuses üheksa ja sai vigastada 45 inimest. 11 inimest on teadmata kadunud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026&lt;/ref&gt;

Hormuzi väina piirkonnas rünnati kaht tsiviillaeva. [[Maersk]] teatas, et katkestab laevaliikluse läbi [[Hormuzi väin]]a.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954883/maersk-peatab-oma-laevade-liikumise-labi-hormuzi-vaina Maersk peatab oma laevade liikumise läbi Hormuzi väina] ERR, 1. III 2026&lt;/ref&gt;

Peale ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] surma moodustati kolmeliikmelises üleminekunõukogu, kuhu kuuluvad Iraani president [[Mas‘ūd Pezeshkīān]], ülemkohtu juht [[Gholam-Hossein Mohseni-Eje]] ja mujtahid [[Alīreẕā A'rāfī]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439437/iraani-riigipea-ajutiseks-kohusetaitjaks-sai-ajatolla-alireza-arafi Iraani üleminekunõukogu liikmeks sai ajatolla Alireza Arafi] Delfi, 1. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425220/ulevaade-kes-valitsevad-ajutiselt-iraani-parast-korge-juhi-khamenei-surma |title=ÜLEVAADE ⟩ Kes valitsevad ajutiselt Iraani pärast kõrge juhi Khamenei surma? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 2. märts ===
Iisrael jätkas Iraani sõjalise võimekuse hävitamist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955696/usa-ja-iisrael-jatkavad-islamireziimi-juhtkonna-likvideerimist USA ja Iisrael jätkavad islamirežiimi juhtkonna likvideerimist] ERR, 2. III 2026&lt;/ref&gt; 
USA ja Iisrael on sõja esimese kolme päeva jooksul rünnanud enam kui 1200 sihtmärki.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120439590/economist-ali-khamenei-voib-olla-surnud-aga-see-ei-tahenda-et-trump-on-juba-voitnud |title=Economist: Ali Khamenei võib olla surnud, aga see ei tähenda, et Trump on juba võitnud |url-access=subscription |author=The Economist |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;
Teheranis pihta Iraani luureministeeriumi hoone.

Iraan vastas neile rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439514/otseblogi-hizbollah-rundas-iisraeli-kes-vastas-lookidega-liibanonis BLOGI | Trump: USA jätkab Iraani vastu ulatuslikke rünnakuid] Delfi, 2. III 2026&lt;/ref&gt;

Kuveidi õhutõrje tulistas alla kolm USA hävitajat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955627/kuveidis-kukkus-alla-kolm-usa-havitajat-meeskonnaliikmed-jaid-ellu Kuveidis kukkus alla kolm USA hävitajat, meeskonnaliikmed jäid ellu] ERR, 2. III 2026&lt;/ref&gt; USA on sõjategevuses kaotanud 4 meest hukkunutena.

Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-nelja-soduri-hukkumist-kinnitanud-usa-ei-valista-maavagede-kasutamist-iraanis?liveblogPost=276 |title=Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iraani [[Punane Poolkuu]] teatas, et Iraanis on hukkunud 555 inimest.

Iraani proksirühmitus [[Hezbollah]] alustas rünnakuid Iisraelile.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440257/liibanon-tiriti-sotta-vastu-tahtmist-kohalik-muutusime-soovimatu-soja-pantvangideks |title=Liibanon tiriti sõtta vastu tahtmist. Kohalik: muutusime soovimatu sõja pantvangideks |url-access=subscription |author=Minna Annabel Tismus |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt; Iisrael vastas õhulöökidega  Hezbollah sihtmärkidele Lõuna-[[Liibanon]]is ja [[Beirut]]i ümbruses.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955177/iisraeli-ja-hezbollah-vahel-puhkes-tulevahetus Iisraeli ja Hezbollah' vahel puhkes tulevahetus] ERR, 2. III 2026&lt;/ref&gt; 
Liibanoni valitsuse teateil on Iisraeli rünnakutes hukkunud vähemalt 52 ja viga saanud 149 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955954/iisraeli-armee-rundas-liibanonis-enam-kui-70-hezbollah-sihtmarki Iisraeli armee ründas Liibanonis enam kui 70 Hezbollah' sihtmärki] ERR, 2. III 2026&lt;/ref&gt;

Katari riiklik energiafirma [[QatarEnergy]] teatas veeldatud maagaasi (LNG) tootmise peatamisest Iraani rünnakute tõttu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955807/katar-peatas-runnakute-tottu-lng-tootmise-euroopas-kerkis-gaasi-hind Katar peatas rünnakute tõttu LNG tootmise, Euroopas kerkis gaasi hind] ERR, 2. III 2026&lt;/ref&gt; 
Sõja tõttu on tõusnud nafta ja gaasi hind maailmaturul.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955195/lahis-ida-konflikt-pani-nafta-hinna-kerkima Lähis-Ida konflikt pani nafta hinna kerkima] ERR, 2. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. märts ===
USA on uputanud kõik 11 Iraani sõjalaeva Omaani lahes.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609956227/usa-merevagi-teatas-koigi-iraani-sojalaevade-uputamisest-omaani-lahes#omaan USA merevägi teatas kõigi Iraani sõjalaevade uputamisest Omaani lahes] ERR, 3. III 2026&lt;/ref&gt; 
Iisrael ründas Iraanis maa-alust tuumaobjekti.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=357 |title=Iisrael teatas rünnakust Iraani salajasele maa-alusele tuumaobjektile |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439760/otseblogi-trump-suur-laine-iraani-vastu-alles-tuleb BLOGI | Trumpi sõnul alustati rünnakut Iraanile, kuna tema arvates kavatses too rünnata esimesena] Delfi, 3. III 2026&lt;/ref&gt;

USA saatkonda [[Ar-Riyāḑ]]is tabasid kaks drooni, tekitades tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439742/droonidega-runnati-usa-saatkonda-saudi-araabias-trump-lubas-kattemaksu Droonidega rünnati USA saatkonda Saudi Araabias. Trump lubas kättemaksu] ERR, 3. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=300 |title=Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iraan ründas USA õhubaasi Bahreinis&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=309 |title=Riigimeedia: Iraani revolutsioonikaart ründas USA õhubaasi Bahreinis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
ja [[Omaan]]is Duqmi sadamas kütusemahutit, laiendades rünnatud riikide ringi.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=315 |title=Riigimeedia: droonid tabasid Omaani sadamas kütusemahutit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iraan on Araabia Ühendemiraate rünnanud 186 raketi ja 812 drooniga. Õhutõrje tõkestas 172 raketti ja 755 drooni. 13 raketti ja 57 drooni kukkusid merre. AÜE territooriumit tabas ainult üks rakett.

Iraani Punane Poolkuu uuendas hukkunute arvu ja teatas, et see on nüüd 787.

=== 4. märts ===
[[File:Attack on residential homes in central Tehran 1.jpg| thumb| Purustused Teheranis peale USA ja Iisraeli rünnakuid]]

Iisrael ja USA jätkavad õhulöökide andmist Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609957229/iisrael-rundab-iraani-julgeolekuaparaati-et-sillutada-teed-ulestousule Iisrael ründab Iraani julgeolekuaparaati, et sillutada teed ülestõusule] ERR, 4. III 2026&lt;/ref&gt;
USA on tabanud 2000 Iraani sihtmärki.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426753/usa-teatas-2000-sihtmargi-tabamisest-iraan-laiendas-droonirunnakuid |title=USA teatas 2000 sihtmärgi tabamisest, Iraan laiendas droonirünnakuid |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iisrael ründas Teheranis suurt Iraani sõjaväekompleksi, kus asuvad revolutsioonilise kaardiväe, eliitüksuse Quds ja paramilitaarse Basiji jõudude juhtimiskeskused.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958081/iisrael-rundas-teheranis-tahtsat-sojavaekompleksi Iisrael ründas Teheranis tähtsat sõjaväekompleksi] ERR, 4. III 2026&lt;/ref&gt; 

USA on hävitanud 17 Iraani laeva, sealhulgas kõige teovõimelisema allveelaeva. [[Sri Lanka]] ranniku lähedal uputas USA allveelaev Iraani mereväe fregati.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609957535/usa-allveelaev-uputas-india-ookeanis-iraani-sojalaeva USA allveelaev uputas India ookeanis Iraani sõjalaeva] ERR, 4. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440310/video-harukordne-torpeedorunnak-saatis-iraani-sojalaeva-india-ookeani-pohja |title=ÜLEVAADE ja VIDEO - Harukordne torpeedorünnak uputas Iraani sõjalaeva India ookeani põhja |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2026-03-05 |access-date=2026-03-05 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

Iisrael on hävitanud umbes 300 Iraani raketiseadeldist.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=359 |title=Iisrael on laupäevast saati hävitanud ligi 300 Iraani raketiseadeldist |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iraan ründas vastuseks rakettide ja droonidega Iisraeli ja Pärsia lahe piirkonna riike, sealhulgas neis riikides asuvaid USA baase. Kokku on Iraan sõja algusest välja lasknud üle 500 ballistilise raketi ja üle 2000 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440034/otseblogi-kogu-lahis-idas-on-saanud-pihta-usa-objektid BLOGI | Trump: igaüks, kes näib tahtvat Iraani juhiks saada, lõpetab surnuna] Delfi, 4. III 2026&lt;/ref&gt;

Prantsusmaa ei sekku konflikti, aga saadab Araabia Ühendemiraatidesse oma hävituslennukid Rafale, et kaitsta sealseid sõjaväebaase ning Vahemerele 
[[Charles de Gaulle (lennukikandja)|lennukikandja Charles de Gaulle]] koos eskortfregattidega.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426736/prantsusmaa-saadab-iraani-soja-tottu-vahemerele-lennukikandja |title=Prantsusmaa saadab Iraani sõja tõttu Vahemerele lennukikandja |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt; Ka NATO ülejäänud liikmed ei ole otseselt konflikti sekkunud.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440150/euroopa-riikidel-on-usa-ja-iraani-kusimuses-erinev-poliitika-starmer-merz-ja-macron-ajavad-igauks-oma-asja |title=Euroopa riikidel on USA ja Iraani küsimuses erinev poliitika. Starmer, Merz ja Macron ajavad igaüks oma asja |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 5. märts ===
Iisrael teatas, et liigub edasi sõja järgmisesse faasi, täpsustamata selle sisu.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440315/otseblogi-usa-senat-ei-piiranud-president-trumpi-sojavolitusi BLOGI | Iraani välisminister: oleme valmis ja ootame USA sissetungi] Delfi, 5. III 2026&lt;/ref&gt; Esimeses faasis hävitati 80% Iraani õhutõrjesüsteemidest ja 60% ballistiliste rakettide stardiseadmetest. Iraani võime

Admiral [[Brad Cooper (admiral)|Brad Cooper]], Lähis-Ida USA vägede eest vastutava Keskjuhatuse juht teatas, et Iraani rünnakud on vähenemas. &quot;Ballistiliste rakettide rünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 90 protsenti. Droonirünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 83 protsenti.&quot;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trumpi-sonul-lopetab-soja-vaid-iraani-tingimusteta-alistumine?liveblogPost=482 |title=Rängad rünnakud Teheranile, Iisraeli sõnul on sõda uues faasis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://pbs.twimg.com/media/HC2ImXWaEAAmrvM?format=jpg&amp;name=large IRGC operations] FB, 7. III 2026&lt;/ref&gt;

USA palus Ukrainalt abi Iraani droonide vastu võitlemisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609959602/zelenski-usa-palus-ukrainalt-abi-lahis-idas-droonide-torjumiseks Zelenski: USA palus Ukrainalt abi Lähis-Idas droonide tõrjumiseks] ERR, 5. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael tabas õhurünnakutega umbes 200 sihtmärki, sealhulgas kümneid ballistiliste rakettide stardiseadmeid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958894/usa-ja-iisrael-havitavad-iraani-baase-kohe-parast-rakettide-valjalaskmist USA ja Iisrael hävitavad Iraani baase kohe pärast rakettide väljalaskmist] ERR, 5. III 2026&lt;/ref&gt;

Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 75 Iraani raketti ja 123 drooni.

Iraani kinnitas, et on valmis tõrjuma USA maaväe sissetungi.

Iraanist lennanud raketid ja droonid kukkusid Aserbaidžaani Nahhitševani piirkonnas lennuvälja lähedale.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958630/iraani-konflikt-laienes-ka-aserbaidzaani Iraani konflikt laienes ka Aserbaidžaani] ERR, 5. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609959479/soda-iraanis-aserbaidzaan-sulgeb-12-tunniks-ohuruumi-lounapiiril Sõda Iraanis: Aserbaidžaan sulgeb 12 tunniks õhuruumi lõunapiiril] ERR, 5. III 2026&lt;/ref&gt;

USA senat ei toetanud demokraatide ettepanekut piirata Trumpi volitusi Iraani ründamisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958396/usa-senat-keeldus-piiramast-trumpi-volitusi-iraani-rundamisel USA senat keeldus piiramast Trumpi volitusi Iraani ründamisel] ERR, 5. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraagis paiknenud kurdide üksused tungisid USA ja Iisraeli õhurünnakute toel Iraani ja on hõivanud Iraani Kurdistani provintsi pealinna [[Marivan]]i.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958363/meedia-teatel-alustasid-iraagi-kurdid-iraanis-pealetungi Meedia teatel alustasid Iraagi kurdid Iraanis pealetungi] ERR, 5. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. märts ===
USA president Donald Trump teatas, et Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440543/otseblogi-iisraeli-rundas-suurelt-teherani-ja-beirutit OTSEBLOGI | Trump: Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise] Delfi, 6. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609960490/trump-noudis-iraani-tingimusteta-alistumist Trump nõudis Iraani tingimusteta alistumist] ERR, 6. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael sooritas massilisi rünnakuid Teheranile ja Hizbollah objektidele Beirutis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609959956/usa-ja-iisrael-hoiatasid-pealetungi-hoogustumise-eest-iraanis USA ja Iisrael hoiatasid pealetungi hoogustumise eest Iraanis] ERR, 6. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraani jätkas õhurünnakuid Pärsia lahe piirkonna riikidele.

Sri Lanka võttis oma ranniku lähistel asuva Iraani sõjalaeva enda kontrolli alla.

=== 7. märts ===
Iisrael teatas ulatuslikust rünnakulainest Teheranile ja Beirutile. 

Iraani president Masoud Pezeshkian teatas, et Iraan ei korralda enam rünnakuid naaberriikide vastu, välja arvatud juhul, kui Iraani nendest riikidest rünnatakse. Samuti vabandas ta naaberriikide ees viimastel päevadel toimunud rünnakute pärast, öeldes, et Teheranil pole piirkondlike riikidega vaenu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609960985/iraani-president-palus-naaberriikidelt-runnakute-eest-vabandust Iraani president palus naaberriikidelt rünnakute eest vabandust] ERR, 7. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440958/video-iraani-president-vaenlase-arvestus-oli-ekslik-jatkame-vasturunnakuid-ka-naaberriikides VIDEO | Iraani president: vaenlase arvestus oli ekslik. Jätkame vasturünnakuid, ka naaberriikides] Delfi, 8. III 2026&lt;/ref&gt;
Samal ajal algatas Iraan järjekordsed vasturünnakud Iisraeli ja USA vägesid võõrustavate Pärsia lahe riikide vastu.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440786/otseblogi-iisrael-rundas-teherani-ja-beirutit-iraan-jatkas-vasturunnakutega OTSEBLOGI | Iraan vabandas Pärsia lahe riikide ees. Trump ähvardas Iraani uute rünnakutega] Delfi, 7. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisraeli sõjaväe teatel hävitati öises rünnakus Teheranile 16 Iraani sõjalennukit.

USA president Donald Trump teatas, et Iraan saab ränga hoobi osaliseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609961030/trump-ahvardas-laiendada-runnakuid-iraanis-uutele-sihtmarkidele Trump ähvardas laiendada rünnakuid Iraanis uutele sihtmärkidele] ERR, 7. III 2026&lt;/ref&gt;

USA on uputanud 42 Iraani mereväe alust, väitis president Donald Trump.

=== 8. märts ===
Iisraeli edasised õhulöögid keskenduvad Iraani naftataristu vastu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609961387/iisrael-havitas-ohurunnakutega-teherani-naftahoidla Iisrael hävitas õhurünnakutega Teherani naftahoidla] ERR, 8. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://elu24.postimees.ee/8429521/apokaluptilised-kaadrid-iisraeli-runnak-iraani-naftahoidlale-taitis-taeva-paksu-suitsu-ja-tulega |title=Apokalüptilised kaadrid: Iisraeli rünnak Iraani naftahoidlale täitis taeva paksu suitsu ja tulega |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Samuti ründas Iisrael Lõuna-Liibanoni asuvaid sõjalisi sihtmärke.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609961414/iisrael-rundas-taas-louna-liibanoni Iisrael ründas taas Lõuna-Liibanoni] ERR, 8. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisraelis on nädalaga hukkunud 11 inimest ja Liibanonis üle 300 (eristamata tsiviilelanikke ja Hezbollahi relvastatud võitlejaid). Iraan teatas, et hukkunud on üle 1300 tsiviilelaniku. USA on kaotanud kuus sõdurit hukkunutena ja 18 on saanud haavata.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440900/otseblogi-iisrael-keskendub-jargmiseks-iraani-naftataristu-havitamisele OTSEBLOGI | Iraan valis uue riigipea, kelle nimi jäi esialgu saladuseks] Delfi, 8. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraaki, Kuveit ja Araabia Ühendemiraadid on sõja tõttu naftatootmist vähendanud.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120440919/aue-ja-kuveit-vahendavad-hormuzi-vaina-blokaadi-tottu-naftatootmist AÜE ja Kuveit vähendavad Hormuzi väina blokaadi tõttu naftatootmist] Delfi, 8. III 2026&lt;/ref&gt;

Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440963/kuprose-lehe-teatel-vahistati-riigis-kaks-iraani-agenti-kellest-uks-on-eesti-kodanik Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik] Delfi, 8. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraani šiiidi vaimulike Ekspertide Kogu valis riigi uueks kõrgeimaks juhiks  ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] poja [[Mojtabá Khāmene'ī]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440070/iraani-uueks-korgeimaks-juhiks-valiti-teadete-kohaselt-eelmise-poeg-mojtaba-khamenei Iraani uueks kõrgeimaks juhiks valiti teadete kohaselt eelmise poeg Mojtaba Khamenei] Delfi, 4. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Iraan kutsus kogunema üle riigi uuele juhile truudusvannet andma] Delfi, 9. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429544/video-iraan-kuulutas-uueks-korgeimaks-juhiks-mojtaba-khamenei |title=VIDEO ⟩ Iraan kuulutas uueks kõrgeimaks juhiks Mojtaba Khamenei |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Iisrael kuulutas ta kohe 'legaalseks sihtmärgiks'.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609957256/leht-iraani-uueks-juhiks-voib-saada-ajatolla-khamenei-poeg Leht: Iraani uueks juhiks võib saada ajatolla Khamenei poeg] ERR, 4. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. märts ===
Iisrael ja USA jätkasid õhulöökide andmist Iraanile. iisrael jätkas rünnakutega Hezbollah'le Liibanonis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609962329/iisrael-ja-usa-jatkasid-esmaspaeval-iraani-pommitamist Iisrael ja USA jätkasid esmaspäeval Iraani pommitamist] ERR, 9. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraan jätkas õhurünnakuid Iisraelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele.

Iraan teatas, et tal ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kui ta rünnaku all on.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Teheran: Iraanil ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kuni agressioon kestab] Delfi, 9. III 2026&lt;/ref&gt;

Türgi tulistas alla Iraanist välja lastud ja Türgi õhuruumi sisenenud ballistilise raketi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609962569/turgi-teatas-teise-iraani-ballistilise-raketi-allatulistamisest Türgi teatas teise Iraani ballistilise raketi allatulistamisest] ERR, 9. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. märts ===
Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609963316/iisraeli-armee-rundas-hezbollah-juhtimiskeskusi-ja-taristut Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut] ERR, 10. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraan alustas Hormuzi väinas miinide paigaldamist. USA ründas Iraani miinilaevu. Nafta hind tõusis päeva jooksul 115 USD/brl ja stabiliseerus 90 USD/brl juurde.

Iraani sõjas haavata saanud 150 USA sõdurit, neist kaheksa raskelt. Iraani andmetel on alates sõja algusest Iraanis hukkunud 1332 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441260/otseblogi-trump-tegi-soja-lopu-kohta-vastukaivaid-avaldusi OTSEBLOGI | Witkoff: Venemaa sõnul ei jaganud nad USA vägede kohta käivat luureinfot Iraanile] Delfi, 10. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. märts ===
USA ja Iisrael jätkavad Iraani pommitamist.
&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964126/usa-hoogustab-sihtmarkide-pommitamist-iraanis USA hoogustab sihtmärkide pommitamist Iraanis] ERR, 11. III 2026&lt;/ref&gt;

Hormuzi väinas on saanud tabamuse kolm kaubalaeva.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964414/hormuzi-vainas-said-kolm-kaubalaeva-murskudega-pihta Hormuzi väinas said kolm kaubalaeva mürskudega pihta] ERR, 11. III 2026&lt;/ref&gt; USA teatas, et on hävitanud 16 Iraani miiniveeskajat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964000/trump-usa-havitab-iraani-miiniveeskajad Trump: USA hävitab Iraani miiniveeskajad] ERR, 11. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441533/otseblogi-usa-teatas-iraani-miiniveeskajate-havitamisest-hormuzi-vaina-juures BLOGI | Hormuzi väinas tabati kolme laeva. Rahvusvaheline energiaagentuur vabastas naftavarud] Delfi, 11. III 2026&lt;/ref&gt;

Omaani sai droonitabamuse Salalahi sadam.

[[Rahvusvaheline Energiaagentuur]] (IEA) otsustas vabastada hädaolukorravarudest 400 miljonit barrelit naftat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964558/iea-tegi-ettepaneku-votta-kasutusele-rekordiline-kogus-naftareserve IEA tegi ettepaneku võtta kasutusele rekordiline kogus naftareserve] ERR, 11. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. märts ===
Iraani teatas, et Hormuzi väin jääb suletuks&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609965497/khamenei-hormuzi-vain-jaab-suletuks Khamenei: Hormuzi väin jääb suletuks] ERR, 12. III 2026&lt;/ref&gt; 
ja ründas Pärsia lahes kaht Iraagi kütteõli vedanud tankerit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964933/parsia-lahes-toimus-runnak-kahele-naftatankerile Pärsia lahes toimus rünnak kahele naftatankerile] ERR, 12. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael ründas esimest korda Teherani droonidega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964936/iisrael-rundas-esmakordselt-droonidega-teherani Iisrael ründas esmakordselt droonidega Teherani] ERR, 12. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraani uus kõrgeim juht Mojtaba Khamenei avaldas esimese pöördumise Iraani rahvale. Pöördumine oli kirjalik ja loeti ette riigitelevisioonis. Juht ise ei ole ennast avalikult näidanud.

Iraani president Masoud Pezeshkian esitas kolm nõudmist sõja lõpetamiseks:&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441784/otseblogi-iraan-suutas-parsia-lahel-kaks-naftatankerit-ja-nafta-hind-tousis-uuesti-ule-100-dollari-barrelilt OTSEBLOGI | Iraani uue juhi esimene sõnum: Iraan jätkab kättemaksuks naaberriikide ründamist] Delfi, 12. III 2026&lt;/ref&gt; 
* Iraani legitiimsete õiguste tunnustamine
* reparatsioonide maksmine Iraanile 
* kindlad rahvusvahelised garantiid tulevase agressiooni vastu.

=== 13. märts ===
Iraagi lääneosas kukkus alla USA tankurlennuk [[Boeing KC-135 Stratotanker|KC-135]],&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609966757/iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk Iraagis kukkus alla USA tankurlennuk] ERR, 13. III 2026&lt;/ref&gt; 
mille tagajärjel hukkusid kõik kuus meeskonnaliiget.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442002/otseblogi-iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk OTSEBLOGI | Iraani linnades toimuvad võimumeelsed rahvakogunemised. Iisrael andis nende lähedusse lööke] Delfi, 13. III 2026&lt;/ref&gt;

Naftahinna järsu tõusu tõttu maailmaturul annab USA loa ajutiselt osta Venemaa naftat. Luba kehtib 30 päeva naftale, mis on tankeritele laaditud enne 12. märtsit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609966361/usa-andis-ajutise-loa-vene-nafta-ostuks USA andis ajutise loa Vene nafta ostuks] ERR, 13. III 2026&lt;/ref&gt;

CNN'i andmetel on hukkunud üle 2000 inimese (sõjaväelased ja tsiviilid kokku) sh:
* Iraan: üle 1300 
* Liibanon: 773
* Iisrael: 15
* Iraak: 32
* Kuveit: 6
* Araabia Ühendemiraadid: 6
* Omaan: 5
* Saudi Araabia: 2 
* Bahreinis: 2
* USA: 13 (mitmes riigis)
* Prantsusmaa: 1 (Iraagis)

=== 14. märts ===
USA ründas sõjalisi sihtmärke Iraani [[Khargi saar]]el.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967483/usa-pommitas-jouliselt-sojalisi-sihtmarke-iraani-khargi-saarel USA pommitas jõuliselt sõjalisi sihtmärke Iraani Khargi saarel] ERR, 14. III 2026&lt;/ref&gt; Saarel olev naftataristu jäi puutumata.

Iraan tabas ja kahjustas [[Saudi Araabia]]s [[Prince Sultani õhuväebaas]]is viit USA õhujõudude tankurlennukit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967567/wsj-iraan-tabas-saudi-araabia-ohuvaebaasis-viit-usa-tankurlennukit WSJ: Iraan tabas Saudi Araabia õhuväebaasis viit USA tankurlennukit] ERR, 14. III 2026&lt;/ref&gt;

USA Bagdadi saatkonda  tabas tundmatu päritolu rakett.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442246/otseblogi-usa-bagdadi-saatkond-sattus-runnaku-alla OTSEBLOGI | USA ründas Iraani naftatööstuse südant] Delfi, 14. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. märts ===
Iraan välistas läbirääkimised USA-ga.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-meedia-teatel-viibib-iraani-korgeim-juht-moskvas-ravil?liveblogPost=901 |title=Iraani välisminister ei näe läbirääkimisteks USA-ga põhjust |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-15 |access-date=2026-03-15 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iisarel ja USA jätkavad rünnakuid Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967981/trump-iraan-tahab-soda-lopetada-kuid-leppe-tingimused-pole-piisavalt-head Trump: Iraan tahab sõda lõpetada, kuid leppe tingimused pole piisavalt head] ERR, 14. III 2026&lt;/ref&gt; 
Iisrael ründab Liibanonis [[Hezbollah]] objekte. Iraan vastab rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele.

Iisraeli sõjavägi kavatseb jätkata Iraani-vastast kampaaniat veel vähemalt kolm nädalat, ütles Iisraeli sõjaväe pressiesindaja Effie Defrin.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442360/otseblogi-trump-kutsus-teisi-riike-ules-saatma-sojalaevu-hormuzi-vaina OTSEBLOGI | Trump kutsus teisi riike üles saatma sõjalaevu Hormuzi väina avatuna hoidmiseks] Delfi, 15. III 2026&lt;/ref&gt;

[[Araabia Ühendemiraadid]] tulistasid all neli Iraani ballistilist raketti ja kuus drooni. Sõja algusest alates on AÜE alla tulistanud 298 ballistilisr raketti, 15 tiibraketti ja 1606 drooni. Rünnakutes on hukkunud kuus ja viga saanud 142 inimest. 

[[Bahrein]] on alates sõja algusest tulistanud alla 125 raketti ja 211 drooni.

=== 16. märts ===
Iisrael alustas Liibanonis &quot;piiratud&quot; maismaaoperatsioone.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442454/otseblogi-trump-nato-tulevikule-on-vaga-halb-kui-see-ei-aita-hormuzi-vaina-avada OTSEBLOGI | Iraan: Hormuzi väin on suletud ainult meie vaenlastele] Delfi, 16. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609969643/iisrael-saatis-maavaed-liibanoni Iisrael saatis maaväed Liibanoni] ERR, 17. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael teatas, et alustas ulatuslikku rünnakulainet Iraani linnade Teherani, Shirazi ja Tabrizi vastu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609968935/iisraeli-ohuvagi-alustas-iraani-vastu-uut-runnakulainet Iisraeli õhuvägi alustas Iraani vastu uut rünnakulainet] ERR, 16. III 2026&lt;/ref&gt;

Trump nõuab NATO riikide osalemist Hormuzi väina julgestamisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609968470/trump-survestab-nato-t-osalema-hormuzi-vaina-kaitsmisel Trump survestab NATO-t osalema Hormuzi väina kaitsmisel] ERR, 16. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. märts ===
Iisrael tappis õhurünnakus Iraani julgeolekuametniku [[‘Alī Lārījānī]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443043/eilses-runnakus-hukkus-jarjekordne-iraani-juht-kes-oli-riigi-voimsaimaks-meheks-nimetatud-ali-larijani Eilses rünnakus hukkus järjekordne Iraani juht. Kes oli riigi võimsaimaks meheks nimetatud Ali Larijani?] Delfiu, 18. III 2026&lt;/ref&gt; 
ja revolutsioonilise kaardiväe vabatahtlikest koosneva [[Basij]]i üksuse juhi, kindral [[Gholam Reza Soleiman]]i.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609969847/iisrael-teatas-iraani-kahe-korge-julgeolekuametniku-tapmisest Iisrael teatas Iraani kahe kõrge julgeolekuametniku tapmisest] ERR, 17. III 2026&lt;/ref&gt;
Kokku hukkus õhurünnakutes ligi 300 Basiji liiget.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609970069/allikad-iisraeli-ohurunnakutes-hukkus-ligi-300-basiji-liiget Allikad: Iisraeli õhurünnakutes hukkus ligi 300 Basiji liiget] ERR, 17. III 2026&lt;/ref&gt;

USA saatkonda Iraagi pealinnas Bagdadis tabas droonirünnak.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442720/otseblogi-runnaku-alla-sattus-usa-saatkond-bagdadis OTSEBLOGI | Iisrael teatas, et tappis Iraani julgeolekujuhi Ali Larijani] Delfi, 17. III 2026&lt;/ref&gt;

Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442951/macron-prantsusmaa-ei-osale-hormuzi-vaina-avamise-operatsioonides Macron: Prantsusmaa ei osale Hormuzi väina avamise operatsioonides] Delfi, 18. III 2026&lt;/ref&gt;, 
Itaalia, Hispaania, Jaapan, Norra, Kanada, Austraalia ja Soome on välistanud osalemise Hormuzi väina opertasioonis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442857/trump-sai-tunda-liitlaste-esimest-tosist-vastuhakku-keegi-ei-taha-minna-usa-alustatud-sotta Trump sai tunda liitlaste esimest tõsist vastuhakku. Keegi ei taha minna USA alustatud sõtta] Delfi, 17. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442968/trump-nad-ei-taha-meid-aidata-mis-on-hammastav-nato-teeb-vaga-rumala-vea VIDEO | Trump: nad ei taha meid aidata, mis on hämmastav. NATO teeb väga rumala vea] Delfi, 18. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. märts ===
USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid Iraani maaluseid raketibaase punkripurustaja-pommidega, tagamaks sealse laevaliikluse ohutust.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609970543/usa-rundas-hormuzi-vaina-lahedal-asuvaid-raketibaase-punkripurustajatega USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid raketibaase punkripurustajatega] ERR, 18. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisraeli rünnakus hukkus Iraani luureminister [[Esmail Khatib]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442972/otseblogi-iraan-lubas-oma-julgeolekujuhi-tapmise-eest-kattemaksu-ja-iisraelis-hukkus-kaks-inimest OTSEBLOGI | Iisrael teatas Iraani luureministri Khatibi tapmisest öise rünnakuga] Delfi, 18. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609970963/iisrael-tappis-iraani-luureministri Iisrael tappis Iraani luureministri] ERR, 18. III 2026&lt;/ref&gt;
Samuti jätkas iisrael rünnakuid [[Beirut]]ile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609971239/iisrael-andis-beirutile-ohulooke-ja-purustas-louna-liibanonis-sildu Iisrael andis Beirutile õhulööke ja purustas Lõuna-Liibanonis sildu] ERR, 18. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael ründas Iraani suurimat, [[Lõuna-Parsi gaasiväli|Lõuna-Parsi gaasivälja]], tekitades seal suuri purustusi ja põhjustades tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443161/iraan-ahvardas-peagi-runnata-parsia-lahe-energiarajatisi Iraan ähvardas Pärsia lahe energiaobjekte pärast Iisraeli rünnakut gaasiväljale] Delfi, 18. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. märts ===
Iraan ründas Katari [[Ras Laffan]]i tööstuspiirkonda, kus asuvad suur naftatehas ja maailma suurim veeldatud maagaasi tootmisrajatis. Rünnaku tagajärjel tekkisid objektidel suured tulekahjud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609971626/iraan-rundas-vastuseks-oma-gaasirajatise-tulistamisele-katari-gaasimaardlat Iraan ründas vastuseks oma gaasirajatise tulistamisele Katari gaasimaardlat] ERR, 18. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443195/otseblogi-trump-ahvardas-maailma-suurima-gaasivalja-ohku-lasta-kui-iraan-jatkab-katari-rundamist BLOGI | Iraan lubas Pärsia lahe energiataristu täielikku hävingut, kui tema oma uuesti rünnatakse] Delfi, 19. III 2026&lt;/ref&gt;
Iraan on rivist välja löönud 17 protsenti Katari veeldatud maagaasi tootmisvõimsusest kolmeks kuni viieks aastaks.&lt;ref&gt;[https://majandus.postimees.ee/8436836/iraani-runnakud-havitasid-17-katari-lng-tootmisvoimsusest-3-5-aastaks Iraani rünnakud hävitasid 17% Katari LNG tootmisvõimsusest 3-5 aastaks] majandus.postimees.ee, 19. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. märts ===
Iisrael teatas, et hoidub edaspidi USA palvel Iraani gaasiväljade ründamisest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443435/otseblogi-netanyahu-lubas-trumpi-palvel-iraani-gaasivaljade-rundamisest-hoiduda OTSEBLOGI | Netanyahu lubas Trumpi palvel Iraani gaasiväljade ründamisest hoiduda] Delfi, 20. III 2026&lt;/ref&gt;

USA alustas õhuoperatsiooni Hormuzi väina avamiseks&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609972058/wsj-trump-voib-hormuzi-vaina-taasavamiseks-kasutada-merejalavage WSJ: Trump võib Hormuzi väina taasavamiseks kasutada merejalaväge] ERR, 19. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609973040/wsj-usa-rundelennukid-ja-kopterid-alustasid-lahingut-hormuzi-vaina-avamiseks WSJ: USA ründelennukid ja kopterid alustasid lahingut Hormuzi väina avamiseks] ERR, 20. III 2026&lt;/ref&gt; ja kaalub maavägede kasutamist Hormuzi väina või Khargi saare piirkonnas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443527/axios-trump-kaalub-riskantset-khargi-saare-hoivamist-et-sundida-iraani-hormuzi-vaina-avama Axios: Trump kaalub riskantset Khargi saare hõivamist, et sundida Iraani Hormuzi väina avama] Delfi, 20. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. märts ===
USA ja Iisrael ründasid Kesk-Iraanis asuvat [[Natanz]]i tuumarikastamisrajatist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974048/usa-ja-iisrael-rundasid-natanzi-rikastustehast-iraanis USA ja Iisrael ründasid Natanzi rikastustehast Iraanis] ERR, 21. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael ründas Beirutis Hizbollah' sihtmärke.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1054 |title=Iisrael ründab Liibanoni pealinnas Hizbollah' sihtmärke |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443793/otseblogi-trump-kaalub-iraani-soja-lopetamist-lahendamata-hormuzi-vaina-kriisi OTSEBLOGI | Meedia: Iraan ründas edutult Ühendkuningriigi ja USA baasi Diego Garcial] Delfi, 21. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraan tulistas kaks ballistilist raketti India ookeanis asuva USA ja Ühendkuningriigi ühise sõjaväebaasi suunas [[Diego Garcia]] saarel. Kumbki rakett sihtmärgini ei jõudnud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974072/trumpi-sonul-kaalub-usa-iraani-soja-lopetamist Trumpi sõnul kaalub USA Iraani sõja lõpetamist] ERR, 21. III 2026&lt;/ref&gt;

Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Jaapan ja Kanada allkirjastasid ühisavalduse, milles avaldati toetust potentsiaalsele Hormuzi väina taasavamise nimel töötavale koalitsioonile. Avaldusega on ühinenud ka Austraalia, Uus-Meremaa, Taani, Norra, Rootsi, Soome, Tšehhi, Sloveenia, Rumeenia, Bahrein, Araabia Ühendemiraadid, Lõuna-Korea ja kolm Balti riiki.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1063 |title=Üle 20 riigi lubab panustada Hormuzi väina ohutuse tagamisse |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iraan on sõja algusest alates lasknud [[Jordaania]] kuningriigi pihta 240 raketti ja drooni. Õhutõrje peatas ja hävitas edukalt 222 raketti ja drooni, 18 raketti ja drooni õhutõrje ei peatanud.

=== 22. märts ===
[[USA president]] [[Donald Trump]] ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada, kui Hormuzi väina 48 tunni jooksul ei avata.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974072/trump-ahvardas-iraani-elektrijaamu-runnata-ja-havitada Trump ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada] ERR, 21. III 2026&lt;/ref&gt;
Iraan lubas vastata rünnakutega USA piirkonna liitlaste elektri ja joogivee taristule.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443881/otseblogi-iraan-vastas-trumpi-ultimaatumile-omapoolsete-ahvardustega-naftahind-jaab-tousma BLOGI | Iraan vastas Trumpi ultimaatumile omapoolsete ähvardustega: naftahind jääb tõusma] Delfi, 22. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraani rakett tabas Iisraeli lõunaosas asuvat Dimona linna, kus paikneb tuumarajatis. Rünnaku tagajärjel sai vigastada vähemalt 33 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974240/iisraeli-teatel-tabas-iraani-rakett-linna-kus-asub-tuumarajatis Iisraeli teatel tabas Iraani rakett linna, kus asub tuumarajatis] ERR, 22. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael purustas al-Qasmiyah silla Litani jõel Lõuna-Liibanonis, et takistada [[Hezbollah]] tegevust.

=== 23. märts ===
Iraani kaitsenõukogu ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui rünnatakse Iraani rannikut või saari.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974966/iisraeli-meedia-andmeil-kaalub-usa-khargi-saare-vallutamist Iisraeli meedia andmeil kaalub USA Khargi saare vallutamist] ERR, 23. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120444007/otseblogi-iea-juht-iraani-soja-moju-on-suurem-kui-1970-aastate-energiakriis-ja-ukraina-soda-kokku OTSEBLOGI | Iraan ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui tema rannikut või saari rünnatakse] Delfi, 23. III 2026&lt;/ref&gt;
USA teatas, et on Iraaniga pidanud läbirääkimisi sõja lõpetamise üle ja lükkab selletõttu elektrijaamade ründamise 5 päeva edasi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609975326/trump-lukkas-iraani-energiataristu-pommitamise-edasi-nafta-hind-langeb Trump lükkas Iraani energiataristu pommitamise edasi, nafta hind langeb] ERR, 23. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609975776/wsj-trump-muutis-tagatoa-diplomaatia-mojul-oma-seisukohta-iraani-kusimuses WSJ: Trump muutis tagatoa diplomaatia mõjul oma seisukohta Iraani küsimuses] ERR, 24. III 2026&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120448586/bloomberg-liitlased-ja-parsia-lahe-riigid-veensid-trumpi-iraani-energiataristu-rundamisest-loobuma Bloomberg: liitlased ja Pärsia lahe riigid veensid Trumpi Iraani energiataristu ründamisest loobuma] Delfi, 24. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. märts ===
Iraani julgeolekunõukogu uueks juhiks sai revolutsioonilise kaardiväe taustaga Mohammad Bagher Zolghadr.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120448543/otseblogi-trump-vaidab-et-tal-on-iraaniga-kokkulepped-aga-teheran-eitab-seda OTSEBLOGI | Trump väidab, et tal on Iraaniga kokkulepped, aga Teheran eitab seda] Delfi, 24. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael teatas, et võtab  30km laiuse tsooni Lõuna-Liibanonis kuni Litani jõeni oma kontrolli alla.
&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8440570/ulevaade-iisrael-plaanib-liibanoni-lounaosa-enda-kontrolli-alla-votta |title=ÜLEVAADE ⟩ Iisrael plaanib Liibanoni lõunaosa enda kontrolli alla võtta |url-access=subscription |author=Margus Parts |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 25. märts ===
USA väitel on nad Iraaniga pidanud läbirääkimisi vaherahu sõlmimiseks. Iraan eitab läbirääkimiste toimumist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120449039/vahekokkuvote-kas-usa-ja-iraan-on-toepoolest-solmimas-relvarahu AHEKOKKUVÕTE | Kas USA ja Iraan on tõepoolest sõlmimas relvarahu?] Delfi, 25. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120448794/otseblogi-iraan-rundas-iisraeli-ja-usa-baase-lahis-idas OTSEBLOGI | Iraani sõjaväe esindaja: ameeriklased peavad läbirääkimisi iseendaga] Delfi, 25. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120448644/analuus-kas-pakistanis-tulevad-konelused-kes-esindab-iraani-lahis-ida-konflikti-katab-sojaudu ANALÜÜS | Kas Pakistanis tulevad kõnelused? Kes esindab Iraani? Lähis-Ida konflikti katab sõjaudu] Delfi, 24. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976841/meedia-usa-saatis-iraanile-15-punktilise-soja-lopetamise-kava Meedia: USA saatis Iraanile 15-punktilise sõja lõpetamise kava] ERR, 25. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976598/trump-iraan-noustus-et-ei-omanda-kunagi-tuumarelva Trump: Iraan nõustus, et ei omanda kunagi tuumarelva] ERR, 25. III 2026&lt;/ref&gt;
Uudised läbirääkimistest on maailmas langetanud nafta hinda.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976883/trump-teatas-koneluste-pidamisest-iraaniga-ja-nafta-hind-langeb Trump teatas kõneluste pidamisest Iraaniga ja nafta hind langeb] ERR, 25. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. märts ===
USA edastas Pakistani vahendajate kaudu Iraanile 15-punktilisele plaani sõja lõpetamiseks. Iraan saatis vahendajate kaudu USA plaanile vastuse.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615087 |title=Meedia: Iraan vastas USA plaanile vahendajate kaudu ja ootab vastust |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615048 |title=Pakistan: USA ja Iraani vahel käivad kaudsed kõnelused |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iisrael teatas Iraani revolutsioonikaardi mereväejuht Alireza Tangsiri tapmisest.
&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120482208/otseblogi-trump-iraan-kardab-labiraakimisi-tunnistada OTSEBLOGI | Iraani armee värbab nüüdsest lapsi alates 12. eluaastast] Delfi, 26. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 27. märts ===
Iraan korrladas raketirünnaku [[Saudi Araabia]] prints Sultani õhuväebaasile. Rünnakus sai väga tugevaid kahjustusi USA AWACS-süsteemi lennuk [[Boeing E-3 Sentry]]. KAhjustusi sai kA mitu tankerlennukit ja haavat 12 sõdurit.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564030/iraani-ohulook-havitas-usa-baasis-veerand-miljardit-dollarit-maksva-lennuki-sellega-kahjud-ei-piirdu Iraani õhulöök hävitas USA baasis veerand miljardit dollarit maksva lennuki. Sellega kahjud ei piirdu] Delfi, 29. III 2026&lt;/ref&gt; 

Pärsia lahe äärsed riigid nõivad USA'lt sõja lõpetamise korral Iraani vastaseid julgeolekugarantiisid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609980138/reuters-parsia-lahe-riigid-nouavad-usa-lt-enamat-kui-lihtsalt-soja-peatamist Reuters: Pärsia lahe riigid nõuavad USA-lt enamat kui lihtsalt sõja peatamist] ERR, 27. III 2026&lt;/ref&gt; 
Iraanile surve avaldamiseks kaalub USA 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564014/leht-usa-valmistub-iraanis-mitme-nadala-voi-kuu-pikkuseks-maavagede-operatsiooniks Leht: USA valmistub Iraanis mitme nädala või kuu pikkuseks maavägede operatsiooniks] Delfi, 29. III 2026&lt;/ref&gt; 
et kasutada neid Hormuzi väina piirkonnas või Khargi saare hõivamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026&lt;/ref&gt; 

Iisrael jätkab rünnakuid Iraanile, keskendudes Iraani sõjatööstuse hävitamisele.
&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe [[Saudi Araabia]]ga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609979826/ukraina-solmis-kaitsekoostooleppe-saudi-araabiaga Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe Saudi Araabiaga] ERR, 27. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. märts ===
Iraani toetatav [[Jeemen]]i huuthi mässuliste liikumine viis läbi sõja esimese raketirünnaku [[Iisrael]]ile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609980630/jeemeni-huthid-rundasid-iisraeli Jeemeni huthid ründasid Iisraeli] ERR, 28. III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina sõlmis [[Katar]]i ja AÜE'ga õhutõrjelepingu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#katar Katar, AÜE ja Ukraina sõlmisid õhutõrjelepingu] ERR, 28. III 2026&lt;/ref&gt;

[[Araabia Ühendemiraadid]] tõrjusid 20 Iraani raketti ja 37 drooni. Alates sõja algusest on AÜE tulistanud alla 398 ballistilist raketti, 15 tiibraketti ja 1872 drooni. Rünnakutes on hukkunud 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120563909/otseblogi-jeemeni-huuthid-rundasid-iisraeli-esmakordselt-kaimasoleva-soja-jooksul OTSEBLOGI | Jeemeni huuthid ründasid Iisraeli esmakordselt käimasoleva sõja jooksul] Delfi, 28. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. märts ===
Liibanon süüdistab Iisraeli kolme ajakirjaniku hukkumises.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564004/otseblogi-pakistanis-arutatakse-lahis-ida-soja-lopetamise-voimalust Iisrael tappis kolm Liibanoni ajakirjanikku] Delfi, 29. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. märts ===
USA president Donald Trump ütles, et võib „võtta ära Iraani nafta”, hõivata Iraani ekspordikeskuse Khargi saare ja hävitada Iraani energiataristu.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564116/otseblogi-trump-utles-et-tahab-votta-iraani-nafta-ja-kaalub-khargi-saare-hoivamist OTSEBLOGI | Trump ütles, et tahab võtta Iraani nafta ja kaalub Khargi saare hõivamist] Delfi, 30. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609981890/trump-ahvardas-koneluste-nurjumise-korral-pommitada-iraani-energiataristu-sodiks Trump ähvardas kõneluste nurjumise korral pommitada Iraani energiataristu sodiks] ERR, 30. III 2026&lt;/ref&gt;
USA ametnike sõnul kaalub USA president Donald Trump sõjalist operatsiooni ligi 500 kilogrammi rikastatud uraani väljatoomiseks Iraanist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609981407/wsj-trump-kaalub-sojalist-operatsiooni-iraani-uraanivarude-konfiskeerimiseks WSJ: Trump kaalub sõjalist operatsiooni Iraani uraanivarude konfiskeerimiseks] ERR, 30. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 31. märts ===
USA ründas Iraanis [[Isfahan]]is asuvat suurt laskemoonaladu punkrivastaste pommidega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609982433/usa-rundas-punkrivastaste-pommidega-laskemoonaladu-isfahanis USA ründas punkrivastaste pommidega laskemoonaladu Isfahanis] ERR, 31. III 2026&lt;/ref&gt;

President Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609982367/wsj-trump-on-valmis-lopetama-soja-ilma-hormuzi-vaina-avamata WSJ: Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata] ERR, 31. III 2026&lt;/ref&gt; USA presidendi administratsiooni pressiesindaja kinnitas, et USA kavatseb jääda esialgsete tähtaegade juurde, mille järgi sõjaline operatsioon kestab 4 kuni 6 nädalat.

== Aprill ==
=== 1. aprill ===
USA president Donald Trump ütles, et USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädala pärast ja et Hormuzi väina kindlustamine on nende riikide ülesanne, kes sealt naftat tahavad saada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564794/otseblogi-trump-usa-lopetab-iraani-rundamise-2-3-nadalaga-ja-hormuzi-vaina-kindlustamine-pole-meie-asi OTSEBLOGI | Trump: USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädalaga ja Hormuzi väina kindlustamine pole meie asi] Delfi, 1. IV 2026&lt;/ref&gt;

Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615814 |pealkiri=Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Iisraeli ja Iraani toetatud mõjuka šiialiikumise [[Hizbollah]] vahel puhkenud sõjast on Liibanonis hukkunud 1318 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615865 |pealkiri=Liibanon: Iisraeli-Hizbollah' sõjas hukkunute arv on tõusnud üle 1300 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 2. aprill ===
Vastuseks Donald Trump teatele, et USA relvajõud on oma eesmärgid Iraanis peaaegu saavutanud&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565056/video-trump-lubas-et-iraanis-saavutatakse-eesmargid-vaga-varsti-ja-lahiajal-viiakse-nad-tagasi-kiviaega VIDEO | Trump lubas, et Iraanis saavutatakse eesmärgid väga varsti ja lähiajal viiakse nad tagasi kiviaega] Delfi, 2. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609985517/err-washingtonis-trumpi-sonul-on-iraanis-oodata-intensiivset-runnakulainet ERR Washingtonis: Trumpi sõnul on Iraanis oodata intensiivset rünnakulainet] ERR, 2. IV 2026&lt;/ref&gt;, 
andis Iraani relvajõudude ülemjuhataja [[Amir Hatami]] vägedele korralduse olla valmis USA igasuguseks rünnakuks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609984863/iraani-armeeulem-kaskis-valmistuda-runnakute-torjumiseks Iraani armeeülem käskis valmistuda rünnakute tõrjumiseks] ERR, 1. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565066/otseblogi-trump-need-kes-saavad-naftat-hormuzi-vaina-kaudu-peavad-ise-selle-eest-hoolitsema OTSEBLOGI | Trump: need, kes saavad naftat Hormuzi väina kaudu, peavad ise selle eest hoolitsema] Delfi, 2. IV 2026&lt;/ref&gt;
Samuti ütles Trump, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, sest neid saab kosmosest jälgida.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565086/trump-utles-et-ei-hooli-enam-iraani-uraanivarudest-millega-seadis-kahtluse-alla-soja-oigustuse Trump ütles, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, millega seadis kahtluse alla sõja õigustuse] Delfi, 2. IV 2026&lt;/ref&gt;

USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta. Riigi kaks suurimat tehast on tootmise peatanud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609985415/usa-ja-iisrael-andsid-loogi-iraani-terasetehaste-pihta USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta] ERR, 2. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. aprill ===
Iraan ründab igapäevaselt energeetika ja veemagestuse taristut Pärsia lahe äärsetes riikides. Kuveidi sai tabamuse elektri- ja veemagestusjaam.&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616122 Iraan ründas Kuveidi elektri- ja veemagestamistehast] Postimees, 3. IV 2026&lt;/ref&gt;

USA purustas Iraani pikima, 136-meetrise Teherani ja Karaji vahel asuva silla B1.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565340/otseblogi-trump-jagas-videot-iraani-suurima-silla-havitamisest-ja-kuulutas-et-lisa-on-tulemas OTSEBLOGI | Trump jagas videot Iraani suurima silla hävitamisest ja kuulutas, et lisa on tulemas] Delfi, 3. IV 2026&lt;/ref&gt;

Iraan tulistas riigi keskosas alla USA hävitahja [[F-15]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565419/cnn-iraani-kohal-lasti-alla-usa-havituslennuk CNN: Iraani kohal lasti alla USA hävituslennuk] Delfi, 3. IV 2026&lt;/ref&gt; Üks pilootidest õnnestus päästa samal päeval&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986210/meedia-iraani-kohal-tulistati-alla-usa-havitaja-uks-piloot-on-kadunud Meedia: Iraani kohal tulistati alla USA hävitaja, üks piloot on kadunud] ERR, 3. IV 2026&lt;/ref&gt;, teine järgmisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120565829/usa-lendurid-paasteti-iraanist-ule-noatera-katastroofist-jai-vahe-puudu |title=USA lendurid päästeti Iraanist üle noatera. Katastroofist jäi vähe puudu |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 4. aprill ===
&quot;Iraanil on jäänud 48 tundi, et saavutada kokkulepe elutähtsa Hormuzi väina avamiseks, vastasel juhul ootab neid põrgu&quot;, ütles USA president Donald Trump.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986699/trump-kui-iraan-48-tunniga-leppeni-ei-joua-paastab-usa-valla-porgu Trump: kui Iraan 48 tunniga leppeni ei jõua, päästab USA valla põrgu] ERR, 4. IV 2026&lt;/ref&gt;

USA eriüksus evakueeris 3. parillil alla lastud [[F-15]] piloodi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026&lt;/ref&gt; Päästeoperatsiooni käigus oli USA sunnitud hävitama kaks omaenda transpordilennukit [[Lockheed MC-130]] ja neli kopterit. &lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609987443/usa-havitas-lenduri-paastmisel-iraanist-kaks-omaenda-lennukit USA hävitas lenduri päästmisel Iraanist kaks omaenda lennukit] ERR, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;

Iraani tulistas all USA lennuki [[A-10 Thunderbolt II]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565462/otseblogi-iraani-vaitel-tulistati-parsia-lahe-kohal-alla-teine-usa-lennuk OTSEBLOGI | Iraani väitel tulistati Pärsia lahe kohal alla teine USA lennuk] Delfi, 4. IV 2026&lt;/ref&gt;

Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 453 Iraani ründedrooni ja 188 raketti.

Iisrael on varasemate puhtsõjaliste sihtmärkide asemel võtnud sihikule eeskätt Iraani tööstus- ja energeetikarajatised.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986543/jatkuvad-allakukkunud-usa-havitaja-meeskonnaliikme-otsingud Jätkuvad allakukkunud USA hävitaja meeskonnaliikme otsingud] ERR, 4. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616134 Netanyahu: 70 protsenti Iraani terasetootmisvõimekusest on hävitatud] Postimees, 3. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609987947/wsj-usa-ja-iisrael-voivad-jargmiseks-votta-ette-iraani-majanduse WSJ: USA ja Iisrael võivad järgmiseks võtta ette Iraani majanduse] ERR, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. aprill ===
Iraan ja Omaan alustasid kõnelusi Hormuzi väina taasavamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565552/otseblogi-trump-kadunud-meeskonnaliikme-paastemissioon-oli-uks-usa-ajaloo-suurimaid BLOGI | Trump: kadunud meeskonnaliikme päästemissioon oli üks USA ajaloo suurimaid] Delfi, 5. IV 2026&lt;/ref&gt;

USA ja Iraani esindajad arutavad Pakistani, Egiptuse ja Türgi vahendajate kaudu võimaliku 45-päevase relvarahu tingimusi, mis võiks viia sõja lõpetamiseni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609987473/usa-ja-iraan-arutavad-45-paevase-vaherahu-kehtestamist USA ja Iraan arutavad 45-päevase vaherahu kehtestamist] ERR, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. aprill ===
Iisrael ründas kahte Iraani naftakompleksi: Iraani Lõuna-Parsi gaasiväljal tähtsat naftakeemiatehast ja Marvdashti naftakeemiakompleksi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565675/otseblogi-trump-nais-hormuzi-vaina-avamise-tahtaega-edasi-lukkavat BLOGI | Iisrael ründas kahte Iraani naftakompleksi] Delfi, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609988055/iisrael-andis-loogi-iraani-naftakeemiatehaste-pihta Iisrael andis löögi Iraani naftakeemiatehaste pihta] ERR, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;

USA pikendas Hormuzi väina avamise tähtaega ööpäeva võrra.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609988238/nihkuvad-usa-tahtajad-tekitavad-kusimusi-iraani-tuleviku-kohta Nihkuvad USA tähtajad tekitavad küsimusi Iraani tuleviku kohta] ERR, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;

Rünnakutes hukkus Iraani Islamirevolutsiooni Kaardiväe (IRGC) luurejuht [[Majid Khademi]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609987827/iraani-revolutsioonilise-kaardivae-luurejuht-hukkus-ohurunnakus Iraani revolutsioonilise kaardiväe luurejuht hukkus õhurünnakus] ERR, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. aprill ===
USA ja Iraan on mõlemad tagasi lükanud teise osapoole esitatud rahuettepanekud.
Trump ähvardas Iraani sillad ja elektrijaamad nelja tunniga purustada, kui Iraan ei nõustu vaherahuga kella 20-ni USA idaranniku aja järgi (Eesti aja järgi 8.aprill kella 3).&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565971/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-sillad-ja-elektrijaamad-nelja-tunniga-purustada OTSEBLOGI | Trump ähvardas Iraani sillad ja elektrijaamad nelja tunniga purustada] Delfi, 7. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609988457/iraan-keeldus-trumpi-tahtaja-lahenemisest-hoolimata-ajutisest-relvarahust Iraan keeldus Trumpi tähtaja lähenemisest hoolimata ajutisest relvarahust] ERR, 7. IV 2026&lt;/ref&gt; 

USA pommitas Iraani Khargi saart. Iisarel ründas Iraani raudteetaristut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609989271/usa-pommitas-iraani-khargi-saart-ka-iisrael-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku USA pommitas Iraani Khargi saart, ka Iisrael korraldas ulatusliku õhurünnaku] ERR, 7. IV 2026&lt;/ref&gt;

Briti ajaleht The Timesi avaldas, et Iraani ülemjuht [[Mojtabá Khāmene'ī]] on teadvusetu ja raskes seisundis, mistõttu ei ole ta võimeline režiimi otsuste langetamises osalema.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120566004/the-times-iraani-ulemjuht-on-teadvusetu The Times: Iraani ülemjuht on teadvusetu] Delfi, 7. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. aprill ===
USA, Iisrael ja Iraan sõlmisid Pakistani vahendusel kahenädalase relvarahu ja alustavad [[Islamabad]]is otsekõnelusi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609989666/trump-peatas-iraani-pommitamise-kava-iraan-lubas-avada-hormuzi-vaina Trump peatas Iraani pommitamise kava, Iraan lubas avada Hormuzi väina] ERR, 8. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120566348/iraan-ja-usa-peatasid-sojategevuse-edasi-on-mitu-komistuskivi-alates-uraanist-sanktsioonidest-ja-liibanonist Iraan ja USA peatasid sõjategevuse. Edasi on mitu komistuskivi alates uraanist, sanktsioonidest ja Liibanonist] Delfi, 8. IV 2026&lt;/ref&gt;
Osapooled lõpetavad kõik vastastikkused rünnakud ja Iraan avab vaherahu ajaks laevaliikluse [[Hormuzi väin]]as.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609990050/reederid-valmistuvad-laevaliikluse-taastumiseks-parsia-lahes Reederid valmistuvad laevaliikluse taastumiseks Pärsia lahes] ERR, 8. IV 2026&lt;/ref&gt;

Iisraeli sõnul ei laiene vaherahu Liibanonile.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120566262/otseblogi-having-jai-ara-trump-tegi-kannapoorde-ja-teatas-kahe-nadala-pikkusest-relvarahust-iraaniga OTSEBLOGI | USA ja Iraan leppisid kokku kahenädalases relvarahus ja Hormuzi väina avamises] Delfi, 8. IV 2026&lt;/ref&gt;

Päeva jooksul tappis Iisraeli õhurünnakute laine  Liibanonis vähemalt 254 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120567450/iisraeli-ohurunnakute-laine-tappis-liibanonis-vahemalt-254-inimest-iraan-ahvardas-relvarahust-taganeda VIDEO | Iisraeli õhurünnakute laine tappis Liibanonis vähemalt 254 inimest. Iraan ähvardas relvarahust taganeda] Delfi, 9. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609990614/iisrael-tappis-liibanonis-jatkunud-runnakutes-ule-250-inimese Iisrael tappis Liibanonis jätkunud rünnakutes üle 250 inimese] ERR, 9. IV 2026&lt;/ref&gt;
Iraan ähvardas selle rünnaku tõttu relvarahust taganeda.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120567496/iraani-minister-iisraeli-runnakud-liibanonis-on-relvarahu-rank-rikkumine Iraani minister: Iisraeli rünnakud Liibanonis on relvarahu ränk rikkumine] Delfi, 9. IV 2026&lt;/ref&gt;

Peale relvarahu väljakuulutamist kukkusid nafta&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609989672/nafta-hind-langes-alla-100-dollari-ja-turud-tousid-iraani-vaherahu-tuules Nafta hind langes alla 100 dollari ja turud tõusid Iraani vaherahu tuules] ERR, 8. IV 2026&lt;/ref&gt;
ja maagaasi&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609989903/lahis-ida-vaherahu-langetas-gaasihinda-euroopas-20-protsenti Lähis-Ida vaherahu langetas gaasihinda Euroopas 20 protsenti] ERR, 8. IV 2026&lt;/ref&gt; 
hinnad järsult alla.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120566275/nafta-hind-kukkusid-parast-usa-ja-iraani-relvarahu-kolinal-alla Nafta hind kukkus pärast USA ja Iraani relvarahu järsult alla] Delfi, 8. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. aprill ===
Iisrael teatas, et jätkab Liibanonis tegutseva terrorirühmituse Hezbollah' ründamist, kuid alustab otseläbirääkimist Liibanoni valitsusega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609991043/netanyahu-iisrael-jatkab-hezbollah-rundamist Netanyahu: Iisrael jätkab Hezbollah' ründamist] ERR, 9. IV 2026&lt;/ref&gt;
Viidates Iisraeli rünnakutele Liibanonis keeldub Iraan Hormuzi väina avamisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609991932/usa-ja-iraani-vaherahu-saadavad-pinged-liibanoni-ja-hormuzi-ule USA ja Iraani vaherahu saadavad pinged Liibanoni ja Hormuzi üle] ERR, 10. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. aprill ===
Pakistanis toimunud USA ja Iraani läbirääkimised püsiva rahulepingu sõlmimiseks lõppesid tulemusteta.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609993651/vance-lahkus-pakistanist-iraaniga-kokkuleppele-joudmata Vance lahkus Pakistanist Iraaniga kokkuleppele jõudmata] ERR, 12. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568054/usa-ja-iraani-konelused-kestsid-21-tundi-kokkuleppele-ei-joutud USA ja Iraani kõnelused kestsid 21 tundi, kokkuleppele ei jõutud] Delfi, 12. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. aprill ===
USA alustas Hormuzi väina ja Iraani sadamate blokaadi, et survestada Iraani sõlmima rahulepingut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609994866/usa-alustas-hormuzi-vaina-blokeerimist USA alustas Hormuzi väina blokeerimist] ERR, 13. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568412/usa-alustas-hormuzi-vaina-blokaadi-trumpi-vaitel-on-pohja-lastud-158-iraani-laeva USA alustas Hormuzi väina blokaadi, Trumpi väitel on põhja lastud 158 Iraani laeva] Delfi, 13. IV 2026&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609996168/usa-vaitel-on-ta-katkestanud-iraani-mereuhendused USA väitel on ta katkestanud Iraani mereühendused] ERR, 15. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. aprill ===
Washingtonis algasid Iisraeli-Liibanoni otsekõnelused.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568700/liibanon-ja-iisrael-pidasid-aastakumnete-jooksul-esimesi-otsekonelusi Liibanon ja Iisrael pidasid aastakümnete jooksul esimesi otsekõnelusi] Delfi, 15. IV 2026&lt;/ref&gt;
Hezbollah teateas, et on kõneluste vastu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609995871/washingtonis-algasid-iisraeli-liibanoni-otsekonelused Washingtonis algasid Iisraeli-Liibanoni otsekõnelused] ERR, 14. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. aprill ===
USA ei pikenda Iraani nafta suhtes kehtestatud sanktsioonide erandeid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609996339/reuters-usa-ei-pikenda-iraani-nafta-suhtes-kehtestatud-sanktsioonide-erandeid Reuters: USA ei pikenda Iraani nafta suhtes kehtestatud sanktsioonide erandeid] ERR, 15. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. aprill ===
Iisrael ja Liibanon leppisid kokku 10-päevases relvarahus alates 17. aprillist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609998517/trumpi-sonul-leppisid-iisrael-ja-liibanon-kokku-10-paevases-relvarahus Trumpi sõnul leppisid Iisrael ja Liibanon kokku 10-päevases relvarahus] ERR, 16. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. aprill ===
Iraan teatas, et Hormuzi väin on relvarahu ajal täielikult avatud läbipääsuks kõikidele kaubalaevadele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609999486/iraan-vaitis-et-avas-hormuzi-vaina Iraan väitis, et avas Hormuzi väina] ERR, 17. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569421/iraan-avas-hormuzi-vaina-aga-laevad-saavad-liikuda-vaid-islamivabariigi-maaratud-koridoris Iraan avas Hormuzi väina. Mis sai otsuse juures määravaks ja millised olid Iraani tingimused?] Delfi, 17. IV 2026&lt;/ref&gt;
Nafta hind langes peale seda järsult.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120569408/iraan-lubab-avada-hormuzi-vaina-taielikult-nafta-hind-tegi-jarsu-kukkumise Iraan: Hormuzi väin on täielikult avatud. Nafta hind langes järsult] Delfi, 17. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. aprill ===
Iraan teatas Hormuzi väina sulgemisest&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609999984/iraan-sulges-usa-blokaadi-tottu-taas-hormuzi-vaina Iraan sulges USA blokaadi tõttu taas Hormuzi väina] ERR, 18. IV 2026&lt;/ref&gt; vastuseks USA blokaadile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610000116/usa-plaanib-arestida-iraaniga-seotud-tankereid-ja-kaubalaevu-ule-maailma USA plaanib arestida Iraaniga seotud tankereid ja kaubalaevu üle maailma] ERR, 18. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569497/iraan-teatab-et-hormuzi-vain-suleti-taas-usa-blokaadi-tottu Iraan teatas, et sulges USA blokaadi tõttu taas Hormuzi väina. Kahe kaubalaeva pihta avati tuli] Delfi, 18. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. aprill ===
USA teatas relvarahu pikendamisest läbirääkimiste ajaks Iraaniga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610002687/trump-pikendas-relvarahu-iraaniga Trump pikendas relvarahu Iraaniga] ERR, 22. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570213/trump-teatas-et-pikendab-relvarahu-iraaniga Trump teatas, et pikendab relvarahu Iraaniga] Delfi, 21. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 23. aprill ===
Iisrael ja Liibanon leppisid Washingtonis kokku relvarahu pikendamises kolme nädala võrra.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610005435/iisrael-ja-liibanon-pikendavad-relvarahu-kolme-nadala-vorra Iisrael ja Liibanon pikendavad relvarahu kolme nädala võrra] ERR, 24. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570724/trump-teatas-et-iisrael-ja-liibanon-pikendasid-relvarahu-kolme-nadala-vorra VIDEO | Trump teatas, et Iisrael ja Liibanon pikendasid relvarahu kolme nädala võrra] Delfi, 24. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. aprill ===
USA tühistas kohtumise Iraaniga Pakistanis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610006455/meedia-trump-tuhistas-kohtumise-iraaniga-pakistanis Meedia: Trump tühistas kohtumise Iraaniga Pakistanis] ERR, 25. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. aprill ===
USA on valinud Iraanile pikaajalise blokaadi korraldamise, et sundida majanduslike meetmetega Iraani tegema järeleandmisi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610009302/wsj-trump-andis-korralduse-valmistuda-iraani-pikaajaliseks-blokaadiks WSJ: Trump andis korralduse valmistuda Iraani pikaajaliseks blokaadiks] ERR, 29. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610009743/wsj-soda-paiskas-iraani-majanduskriisi-ja-miljon-inimest-kaotas-too WSJ: sõda paiskas Iraani majanduskriisi ja miljon inimest kaotas töö] ERR, 29. IV 2026&lt;/ref&gt;

== Mai ==
=== 4. mai ===
USA alustas operatsiooni laevade Hormuzi väinast läbi juhtimiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610013394/trump-usa-hakkab-laevu-hormuzi-vainast-labi-juhtima Trump: USA hakkab laevu Hormuzi väinast läbi juhtima] ERR, 4. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120572813/hormuzi-vainas-kaks-kuud-loksus-olnud-laevadel-ootab-vabanemist-ligi-20-000-meremeest Hormuzi väinas kaks kuud lõksus olnud laevadel ootab vabanemist ligi 20 000 meremeest] Delfi, 4. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120572846/iraan-iisraeli-laevadele-keelatakse-jaadavalt-hormuzi-labimine-usa-ja-tema-sobrad-peavad-tasuma-maksu Iraan: Iisraeli laevadele keelatakse jäädavalt Hormuzi läbimine, USA ja tema sõbrad peavad tasuma maksu] Delfi, 4. V 2026&lt;/ref&gt;
Operatsiooni käigus hävitas USA Pärsia lahe piirkonnas kuus Iraani mereväekaatrit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610014000/usa-teatas-kuue-iraani-merevae-kaatri-havitamisest USA teatas kuue Iraani mereväe kaatri hävitamisest] ERR, 4. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120572937/iraani-valtel-tulistasid-nad-hormuzi-vaina-labida-uritanud-usa-sojalaeva-pihta-rakette-usa-eitab-seda Iraani väitel tabasid Hormuzi väina läbida üritanud USA sõjalaeva raketid. USA eitab seda] Delfi, 5. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120573104/olukord-hormuzi-vainas-pingestub-iraan-tulistas-usa-laevu-ameeriklased-havitas-kuus-vastase-rundepaati Olukord Hormuzi väinas pingestub. Iraan tulistas USA laevu, ameeriklased hävitasid kuus vastase ründepaati] Delfi, 5. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. mai ===
Iraani korraldas Araabia Ühendemiraatidele raketi- ja droonirünnaku. USA teatas relvarahu jätkumisest, hoolimata Hormuzi väinas toimunud tulevahetusest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610015086/usa-iraani-relvarahu-pusib-vaatamata-tulevahetusele USA: Iraani relvarahu püsib vaatamata tulevahetusele] ERR, 5. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120573362/hegseth-parast-tulevahetust-usa-ja-iraani-vahel-relvarahu-ei-ole-loppenud Hegseth pärast tulevahetust USA ja Iraani vahel: relvarahu ei ole lõppenud] Delfi, 5. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. mai ===
USA merevägi peatas operatsiooni laevade eskortimiseks läbi Hormuzi väina, et jätta rohkem aega Iraaniga rahuleppe sõlmimiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610015341/usa-peatas-laevade-eskortimise-labi-hormuzi-vaina USA peatas laevade eskortimise läbi Hormuzi väina] ERR, 6. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120573372/trump-usa-peatab-hormuzi-vainas-laevade-eskortimise-operatsiooni Trump: USA peatab Hormuzi väinas laevade eskortimise operatsiooni] Delfi, 6. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120573884/nbc-news-trump-peatas-hormuzi-vaina-merevaeoperatsiooni-saudi-araabia-vastureaktsiooni-tottu NBC News: Trump peatas Hormuzi väina mereväeoperatsiooni Saudi Araabia vastureaktsiooni tõttu] Delfi, 8. V 2026&lt;/ref&gt;

USA andis Iraanile üle 14-punktilise memorandumi, mille vastuvõtmisel lõpeks sõda.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610015815/usa-ja-iraan-lahenevad-vaidetavalt-soja-lopetamise-kokkuleppele USA ja Iraan lähenevad väidetavalt sõja lõpetamise kokkuleppele] ERR, 6. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120573422/iraani-president-labiraakimiste-ajal-rundamine-pole-vastuvoetav-rahumeelne-tuumaprogramm-jatkub Iraani president: läbirääkimiste ajal ründamine pole vastuvõetav, rahumeelne tuumaprogramm jätkub] Delfi, 6. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. mai ===
USA ja Iraani laevad pidasid Hormuzi väinas tulevahetust, kuid USA seisukohtalt see relvarahu ei katkesta.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120573894/usa-ja-iraani-laevad-pidasid-hormuzi-vainas-tulevahetust-trumpi-sonul-relvarahu-jatkub USA ja Iraani laevad pidasid Hormuzi väinas tulevahetust, kuid Trumpi sõnul relvarahu jätkub] Delfi, 8. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610017921/usa-ja-iraan-pidasid-tulevahetust-kuid-trumpi-sonul-on-vaherahu-endiselt-jous USA ja Iraan pidasid tulevahetust, kuid Trumpi sõnul on vaherahu endiselt jõus] ERR, 8. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. mai ===
Iraan andis vastuse USA sõja lõpetamise plaanile.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120574329/iraan-saatis-usa-soja-lopetamise-plaanile-vastuse Iraan saatis USA sõja lõpetamise plaanile vastuse] Delfi, 10. V 2026&lt;/ref&gt;
USA president ei olnud Iraani vastusega rahul&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120574377/trump-nimetas-iraani-vastust-usa-ettepanekule-soda-lopetada-taiesti-vastuvoetamatuks Trump nimetas Iraani vastust USA ettepanekule sõda lõpetada täiesti vastuvõetamatuks] Delfi, 11. V 2026&lt;/ref&gt;
ja ütles, et relvarahu Iraaniga hoitakse kunstlikult elus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120574643/trumpi-sonul-hoitakse-relvarahu-iraaniga-kunstlikult-elus Trumpi sõnul hoitakse relvarahu Iraaniga kunstlikult elus] Delfi, 12. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. mai ===
Liibanon ja Iisrael pikendasid relvarahu 45 päeva võrra.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610025100/usa-liibanon-ja-iisrael-pikendasid-relvarahu-45-paeva-vorra USA: Liibanon ja Iisrael pikendasid relvarahu 45 päeva võrra] ERR, 15. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. mai ===
USA esitas Iraanile järjekorde ultimaatumi sõja lõpetamiseks ja ähvardas uue rünnakuga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610026465/trump-esitas-iraanile-jarjekordse-ultimaatumi Trump esitas Iraanile järjekordse ultimaatumi] ERR, 18. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. mai ===
USA lükkas uue rünnaku Iraanile Lähis-Ida liidrite palvel edasi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610027503/trump-lukkas-uue-runnaku-iraanile-lahis-ida-liidrite-palvel-edasi Trump lükkas uue rünnaku Iraanile Lähis-Ida liidrite palvel edasi] ERR, 19. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 23. mai ===
Läbirääkimised USA ja Iraani vahel jätkuvad, kuid on ebaselges seisus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610029429/trump-labiraakimised-iraaniga-on-loppjargus Trump: läbirääkimised Iraaniga on lõppjärgus] ERR, 20. V 2026&lt;/ref&gt; 
USA valmistub samal ajal ka uuteks rünnakuteks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610032786/meedia-usa-valmistub-uuesti-iraani-rundama Meedia: USA valmistub uuesti Iraani ründama] ERR, 23. V 2026&lt;/ref&gt;
USA president on läbirääkimiste edu suhtes siiski optimistlik.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610033897/trump-usa-ja-iraani-lepe-on-peaaegu-valmis-ja-sisaldab-vaina-avamist Trump: USA ja Iraani lepe on peaaegu valmis ja sisaldab väina avamist] ERR, 24. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120585895/trumpi-sonul-on-iraaniga-praktiliselt-kokku-lepitud-avaldatud-tingimused-on-iraanile-vaga-soodsad Trumpi sõnul on Iraaniga praktiliselt kokku lepitud. Avaldatud tingimused on Iraanile väga soodsad] Delfi, 24. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. mai ===
USA väed ründasid Iraani lõunaosas asuvaid raketirajatisi ja miine paigaldada üritavaid laevu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610037745/trump-nouab-iraani-leppe-osana-laialdast-liitumist-aabrahami-lepetega Trump nõuab Iraani leppe osana laialdast liitumist Aabrahami lepetega] ERR, 25. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120586295/usa-korraldas-keset-labiraakimisi-uue-runnaku-iraani-vastu USA korraldas keset läbirääkimisi uue rünnaku Iraani vastu] Delfi, 26. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. mai ===
Iraani president [[Masoud Pezeshkian]] andis korralduse taasavada rahvusvaheline internetiühendus, mis katkestati USA ja Iisraeli rünnaku alguses.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610037760/iraani-president-kaskis-taastada-rahvusvahelise-internetiuhenduse Iraani president käskis taastada rahvusvahelise internetiühenduse] ERR, 26. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120586892/maailma-pikim-riiklik-internetiblokaad-sai-labi-iraani-vorguuhendus-taastub-tasapisi Maailma pikim riiklik internetiblokaad sai läbi: Iraani võrguühendus taastub tasapisi] Delfi, 28. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. mai ===
USA ja Iraan ründasid teineteise sõjalisi objekte.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610039812/usa-relvajoud-andsid-iraanile-uusi-looke USA relvajõud andsid Iraanile uusi lööke] ERR, 28. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120586820/usa-sojavagi-rundas-taas-iraani USA sõjavägi ründas taas Iraani] Delfi, 28. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120586980/iraan-teatas-et-rundas-usa-lennubaasi Iraan teatas, et ründas USA lennubaasi] Delfi, 28. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587546/bloomberg-iraani-raketilook-tabas-sel-nadalal-kuveidis-usa-baasi-mitu-inimest-sai-viga Bloomberg: Iraani raketilöök tabas sel nädalal Kuveidis USA baasi, mitu inimest sai viga] Delfi, 31. V 2026&lt;/ref&gt;

Samal ajal jätkuvad nende vahel läbirääkimised.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120586812/iraani-meedia-usa-ga-kavandatav-lepe-taastab-liikluse-hormuzi-vainas-ja-lopetab-mereblokaadi Iraani meedia: USA-ga kavandatav lepe taastab liikluse Hormuzi väinas ja lõpetab mereblokaadi] Delfi, 28. V 2026&lt;/ref&gt;

USA ja Iraani läbirääkijad jõudsid esialgsele kokkuleppele pikendada relvarahu 60 päeva võrra ja alustada kõnelusi Iraani tuumaprogrammi üle.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610040775/usa-ja-iraani-labiraakijad-joudsid-esialgsele-kokkuleppele-relvarahu-pikendamiseks USA ja Iraani läbirääkijad jõudsid esialgsele kokkuleppele relvarahu pikendamiseks] ERR, 28. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 31. mai ===
USA ja Iraani vahel jätkusid läbirääkimised.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610042146/iraan-tuumaprogrammi-ule-labiraakimisi-ei-toimu Iraan: tuumaprogrammi üle läbirääkimisi ei toimu] ERR, 30. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610042590/trump-iraan-on-noustunud-tuumarelvadest-loobuma Trump: Iraan on nõustunud tuumarelvadest loobuma] ERR, 31. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587558/axios-trump-nouab-iraani-rahuleppe-mustandisse-muudatusi-peamiselt-tuumaprogrammi-teemal Axios: Trump nõuab Iraani rahuleppe mustandisse muudatusi, peamiselt tuumaprogrammi teemal] Delfi, 31. V 2026&lt;/ref&gt;

== Juuni ==
=== 1. juuni ===
Iisrael jätkab Liibanonis sõjategevust [[Ḩizb Allāh|Hezbollah'ga]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610042785/iisrael-vallutas-liibanonis-ajaloolise-kindluse Iisrael vallutas Liibanonis ajaloolise kindluse] ERR, 31. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610043664/iisraeli-tegevus-liibanonis-ahvardab-nurjata-usa-ja-iraani-labiraakimised Iisraeli tegevus Liibanonis ähvardab nurjata USA ja Iraani läbirääkimised] ERR, 1. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587866/iisrael-andis-vastuloogina-hezbollah-raketirahele-kasu-runnata-beiruti-eeslinnu Iisrael andis vastulöögina Hezbollah’ raketirahele käsu rünnata Beiruti eeslinnu, inimesed evakueeruvad] Delfi, 1. VI 2026&lt;/ref&gt;
Õhulööke vahetasid ka USA ja Iraan.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610043748/usa-ja-iraani-vahel-kasvavad-taas-pinged-ja-nafta-hind-vottis-suuna-ules USA ja Iraani vahel kasvavad taas pinged ja nafta hind võttis suuna üles] ERR, 1. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610043508/usa-ja-iraan-vahetasid-ohulooke-ning-jatkavad-ka-konelusi USA ja Iraan vahetasid õhulööke ning jätkavad ka kõnelusi] ERR, 1. VI 2026&lt;/ref&gt;

Iraan ähvardas Iisraeli rünnakute tõttu katkestada läbirääkimised USA'ga.
&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587849/iraan-teatas-et-peatab-iisraeli-runnakute-tottu-liibanonile-labiraakimised-usa-ga Iraan teatas, et peatab Iisraeli rünnakute tõttu Liibanonile läbirääkimised USA-ga] Delfi, 1. VI 2026&lt;/ref&gt;
USA veenis Iisraeli mitte tungima Beirutisse.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587885/trump-beirutisse-sodureid-ei-saadeta-iraaniga-jatkuvad-labiraakimised Trump: Beirutisse sõdureid ei saadeta, Iraaniga jätkuvad läbirääkimised] Delfi, 1. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610042998/usa-esitas-plaani-iisraeli-liibanoni-pingete-leevendamiseks USA esitas plaani Iisraeli-Liibanoni pingete leevendamiseks] ERR, 1. VI 2026&lt;/ref&gt;
Kõige olulisem kokku leppimata teema USA ja Iraani vahel on Iraani rikastatud uraani saatus.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120587761/iraani-soda-lopetav-trump-voib-olla-venemaa-ja-hiina-sobra-kasahstani-kaes |title=Iraani sõda lõpetav trump võib olla Venemaa ja Hiina sõbra Kasahstani käes |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-06-02 |access-date=2026-06-02 |ref=none  |website=arileht.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 3. juuni ===
Iisrael ja Liibanon leppisid kokku relvarahus vaenutegevuse peatamiseks. Selle kohaselt peab Hezbollah' viima kõik oma võitlejad välja Lõuna-Litani sektorist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610045866/iisrael-ja-liibanon-leppisid-kokku-relvarahus Iisrael ja Liibanon leppisid kokku relvarahus] ERR, 4. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588464/iisrael-ja-liibanon-leppisid-kokku-relvarahu-rakendamises-kui-hezbollah-lopetab-runnakud Iisrael ja Liibanon leppisid kokku relvarahu rakendamises, kui Hezbollah lõpetab rünnakud] Delfi, 4. VI 2026&lt;/ref&gt;

Hezbollah' keeldus vaherahuga ühinemast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047024/iraani-toetatud-hezbollah-lukkas-relvarahu-tagasi Iraani toetatud Hezbollah lükkas relvarahu tagasi] ERR, 4. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. juuni ===
USA ja Iraan vahetasid õhulööke.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048506/usa-rundas-iraani-radariseadmeid USA ründas Iraani radariseadmeid] ERR, 6. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589022/jarjekordne-tulevahetus-iraani-runnak-toi-kaasa-usa-vastuloogid Järjekordne eskalatsioon: USA ja Iraan vahetasid tuld, sihikule võeti ka liitlased] Delfi, 6. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. juuni ===
Esmakordselt peale [[2026._aasta_Iraani_sõja_kronoloogia#8._aprill|8. aprillil]] sõlmitud vaherahu korraldasid Iraan ja Iisrael vastastikuseid õhurünnakuid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610049340/iisrael-andis-ohulooke-iraani-sihtmarkide-pihta Iisrael andis õhulööke Iraani sihtmärkide pihta] ERR, 8. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589184/iisrael-rundas-iraani-plahvatustest-teatati-teheranis-ja-teistes-suurlinnades VIDEO | Iisrael ründas Iraani: plahvatustest teatati Teheranis ja teistes suurlinnades] Delfi, 8. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. juuni ===
Iraan tulistas alla USA kopteri [[Boeing AH-64 Apache|Apache]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050270/hormuzi-vaina-lahedal-kukkus-alla-usa-apache-i-rundekopter Hormuzi väina lähedal kukkus alla USA Apache'i ründekopter] ERR, 9. VI 2026&lt;/ref&gt;
USA vastas õhurünnakutega Iraani sõjalistele objektidfele.
&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610051341/usa-ja-iraan-korraldasid-vastastikku-ohurunnakuid USA ja Iraan korraldasid vastastikku õhurünnakuid] ERR, 10. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. juuni ===
Iisrael ja Hezbollah andsid vastastikku õhulööke.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590791/trumpi-diil-ohus-hezbollah-pommitas-iisraeli-ja-iisrael-omakorda-beirutit-oodatakse-iraani-reaktsiooni Trumpi diil ohus? Hezbollah pommitas Iisraeli ja Iisrael omakorda Beirutit, oodatakse Iraani reaktsiooni] Delfi, 14. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590838/trump-lahvatas-roppuse-saatel-et-netanyahul-puudub-igasugune-hindamisvoime-diil-iraaniga-aga-olla-jous Trump lahvatas roppuse saatel, et Netanyahul puudub igasugune olukorra hindamise võime. Diil Iraaniga aga olla jõus] Delfi, 14. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610055007/usa-ja-iraani-rahulepingu-kohal-on-murepilved USA ja Iraani rahulepingu kohal on murepilved] ERR, 14. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. juuni ===
USA ja Iraan leppisid kokku rahumemorandumis&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590796/reuters-avaldas-usa-iraani-kokkuleppe-vaidetava-mustandi-iraani-sonul-antakse-neile-ule-25-miljardit-dollarit Avaldati USA-Iraani kokkuleppe väidetav mustand. Iraani sõnul antakse neile üle 25 miljardit dollarit] Delfi, 14. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590865/iraani-rahutingimuste-seas-on-punkt-mis-taotleb-rundajatelt-riigi-ulesehitamiseks-300-miljardit-dollarit Iraani rahutingimuste seas on punkt, mis taotleb ründajatelt riigi ülesehitamiseks 300 miljardit dollarit] Delfi, 15. VI 2026&lt;/ref&gt;, 
mille allkirjastamine toimub nädala jooksul.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590854/voolaku-nafta-donald-trumpi-teatel-on-esialgne-rahulepe-iraaniga-solmitud „Voolaku nafta!“ Donald Trumpi teatel on rahulepe Iraaniga valmis, ametlik allkirjastamine tuleb reedel] Delfi, 15. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610055889/allikas-trump-vance-ja-iraani-spiiker-allkirjastasid-lepingu-soja-lopetamiseks Allikas: Trump, Vance ja Iraani spiiker allkirjastasid lepingu sõja lõpetamiseks] ERR, 15. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610056753/sveits-usa-iraani-lepe-allkirjastatakse-reedel-burgenstockis Šveits: USA-Iraani lepe allkirjastatakse reedel Bürgenstockis] ERR, 16. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. juuni ===
[[USA president]] [[Donald Trump]] ja Iraani esndajas allkirjastasid [[vaherahu|kokkuleppe]] Lähis-Ida sõja lõpetamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591728/taistekst-usa-iraani-labiraakimised-allkirjastatud-on-algne-kokkulepe TÄISTEKST | USA-Iraani läbirääkimised: allkirjastatud on algne kokkulepe] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591743/vabariiklased-kritiseerivad-iraaniga-allkirjastatud-lepet-reagan-pooraks-end-hauas-ringi Vabariiklased kritiseerivad Iraaniga allkirjastatud lepet: Reagan pööraks end hauas ringi] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591911/analuus-usa-iraani-lepe-muudab-islamireziimi-varasemast-voimsamaks-miks-peaks-iisrael-seda-lubama ANALÜÜS | USA-Iraani lepe muudab islamirežiimi varasemast võimsamaks. Miks peaks Iisrael seda lubama?] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Leppe põhjal lõpetab Iraan [[Hormuzi väin]]a blokaadi ja USA Iraani mereblokaadi. 60 päeva jooksul toimuvad läbirääkimised&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591959/vance-iraaniga-solmitud-kokkuleppest-60-paevane-periood-labiraakimisteks-on-alanud Vance Iraaniga sõlmitud kokkuleppest: 60-päevane periood läbirääkimisteks on alanud] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; Iraani tuumaprogrammi üle ja [[rahuleping]]u sõlmimiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610057914/usa-ja-iraan-allkirjastasid-kokkuleppe-lahis-ida-soja-lopetamiseks USA ja Iraan allkirjastasid kokkuleppe Lähis-Ida sõja lõpetamiseks] ERR, 18. VI 2026&lt;/ref&gt;

Peale leningu sõlmimist algas laevaliikusus Hormuzi väinas&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610058334/esimesed-tankerid-labisid-hormuzi-vaina Esimesed tankerid läbisid Hormuzi väina] ERR, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja nafta hind maailmaturul alustas langemist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610057935/nafta-hind-jatkab-langemist Nafta hind jätkab langemist] ERR, 18. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. juuni ===
Iisrael ja Hezbollah' leppisid kokku relvarahus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592261/iisrael-ja-hezbollah-leppisid-kokku-relvarahus-parast-usa-ja-iraani-koneluste-katkemist Iisrael ja Hezbollah leppisid kokku relvarahus pärast USA ja Iraani kõneluste katkemist] Delfi, 19. VI 2026&lt;/ref&gt;
Relvarahule eelnenud lahingute tõttu jättis Iraan ära kõnelused USAga.
&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610059276/times-lahingud-liibanonis-nurjasid-usa-ja-iraani-rahukonelused Times: lahingud Liibanonis nurjasid USA ja Iraani rahukõnelused] ERR, 19. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. juuni ===
Lahingute tõttu Liibanonis sulges Iraan Hormuzi väina.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592357/iraan-sulges-taas-hormuzi-vaina-iisraeli-runnakute-tottu-liibanonile Iraan sulges taas Hormuzi väina Iisraeli rünnakute tõttu Liibanonile] Delfi, 20. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610059906/iraan-sulges-taas-hormuzi-vaina-iisraeli-runnakute-tottu-liibanonile Iraan sulges taas Hormuzi väina Iisraeli rünnakute tõttu Liibanonile] ERR, 20. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. juuni ===
[[Šveits]]is [[Bürgenstock]]is algasid USA ja Iraani läbirääkimised Lähis-Ida sõja lõpetamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610060248/usa-ja-iraan-peavad-sveitsis-konelusi-lahis-ida-soja-lopetamiseks USA ja Iraan peavad Šveitsis kõnelusi Lähis-Ida sõja lõpetamiseks] ERR, 21. VI 2026&lt;/ref&gt;
Vahendajate sõnul tehti läbirääkimistel mõningaid edusamme.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592499/trumpi-liitlane-labiraakimised-iraaniga-ebaonnestuvad-usa-votab-jouga-kontrolli-hormuzi-ule USA-Iraani kõnelustel tehti väidetavalt edusamme, Trump ähvardas uuesti pommitamisega] Delfi, 22. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610060692/vahendajariikide-sonul-tehti-usa-ja-iraani-konelustel-edusamme Vahendajariikide sõnul tehti USA ja Iraani kõnelustel edusamme] ERR, 22. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 23. juuni ===
USA peatas 60 päevaks sanktsioonid Iraani naftale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592792/usa-peatas-60-paevaks-sanktsioonid-iraani-naftale USA peatas 60 päevaks sanktsioonid Iraani naftale] Delfi, 23. VI 2026&lt;/ref&gt;
Iraan avas Hormuzi väina laevaliikluseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610061598/usa-peatas-sanktsioonid-iraani-vastu USA peatas sanktsioonid Iraani vastu] ERR, 23. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. juuni ===
[[Rahvusvaheline Mereorganisatsioon]] (IMO) alustas Pärsia lahte lõksu jäänud laevade evakueerimist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592950/uro-alustas-hormuzi-vaina-loksu-jaanud-laevade-evakueerimist ÜRO alustas Pärsia lahte lõksu jäänud laevade evakueerimist Hormuzi väina kaudu] Delfi, 24. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593059/iraan-hoiatas-hormuzi-labivaid-laevu-valesti-valitud-marsruut-voib-olla-ohtlik Iraan hoiatas Hormuzi läbivaid laevu. Valesti valitud marsruut võib olla ohtlik] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593268/iraan-tahab-hormuzi-vainas-kehtestada-maksu-tulu-jagataks-teiste-lahiriikidega Iraan tahab Hormuzi väinas kehtestada maksu. Tulu jagataks teiste lähiriikidega] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. juuni ===
Iisraeli ja  Liibanoni läbirääkimiste tulemusena lahkub Iisrael kahest Lõuna-Liibanoni piirkonnast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064262/iisrael-lahkub-kokkuleppe-alusel-kahest-liibanoni-piirkonnast Iisrael lahkub kokkuleppe alusel kahest Liibanoni piirkonnast] ERR, 26. VI 2026&lt;/ref&gt;

Iraan ründas Hormuzi väinas Singapuri lipu all sõitnud kaubalaeva.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610063683/iraani-droonirunnak-pani-hormuzi-vaina-hapra-vaherahu-proovile Iraani droonirünnak pani Hormuzi väina hapra vaherahu proovile] ERR, 26. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 27. juuni ===
USA andis löögi Iraani raketi- ja drooniladude ning rannikualade radaripositsioonide pihta pärast seda, kui Iraan oli rünnanud kaubalaeva.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064496/usa-andis-parast-kaubalaeva-rundamist-loogi-iraani-sihtmarkide-pihta USA andis pärast kaubalaeva ründamist löögi Iraani sihtmärkide pihta] ERR, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. juuni ===
USA ja Iraan leppisid kokku rünnakute lõpetamises.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610065390/axios-iraan-ja-usa-leppisid-kokku-runnakute-lopetamises Axios: Iraan ja USA leppisid kokku rünnakute lõpetamises] ERR, 29. VI 2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}</text>
      <sha1>6aosrm0anss36igqxiflweu37kqsv8c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Ojassaar/linnud</title>
    <ns>2</ns>
    <id>711111</id>
    <revision>
      <id>7184622</id>
      <parentid>7108707</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T16:34:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ojassaar</username>
        <id>206682</id>
      </contributor>
      <origin>7184622</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5799" sha1="7h86f8l1rnzjpd90d7im2ewdyeyy5w2" xml:space="preserve">*papagoilised
**papagoilased
***[[aara]]
****[[suur-soldataara]]
****[[ararauna]]
****[[rohetiib-aara]]
****[[boliivia ararauna]]
****[[puna-aara]]
****[[soldat-aara]]
****[[mägiaara]]
****[[jõgiaara]]
***[[siniaara]]
****[[hüatsint-siniaara]]
****[[indigo-siniaara]]
**kakkpapagoilased
***''Nestor''
****[[kea]]
*[[toonekurelised]]
**[[toonekurglased]]
***[[irvnokk]]
****[[must-irvnokk]]
****[[valge-irvnokk]]
***[[toonekurg (perekond)]]
****[[savanni-toonekurg]]
****[[ida-toonekurg]]
****[[villkael-toonekurg]]
****[[roo-toonekurg]]
****[[aafrika villkael-toonekurg]]
****[[sunda toonekurg]]
***''[[Ephippiorhynchus]]''
****[[pugal-toonekurg]]
****[[sadulnokk-toonekurg]]
***[[jabiru-toonekurg (perekond)]]
****[[jabiru-toonekurg]]
***[[marabu (perekond)]]
****[[marabu]]
****[[india marabu]]
****[[väikemarabu]]
***''[[Mycteria]]''
****[[muda-toonekurg]]
****[[rand-toonekurg]]
****[[roosa-toonekurg]]
****[[ehis-toonekurg]]
*pelikanilised
**[[pelikanlased]]
***[[pelikan (perekond)]]
****[[austraalia pelikan]]
****[[guaanopelikan]]
****[[käharpelikan]]
****[[pelikan]]
****[[pruunpelikan]]
****[[puispelikan]]
****[[sarvnokk-pelikan]]
****[[täpiknokk-pelikan]]
**[[vasarpealased]]
***[[vasarpea (perekond)]]
****[[vasarpea]]
**[[haigurlased]]
***[[odahaigur (perekond)]]
****[[odahaigur]]
***[[haigur]]
****[[aafrika väike-hõbehaigur]]
****[[ameerika hallhaigur]]
****[[austraalia väike-hõbehaigur]]
****[[koko-hallhaigur]]
****[[koljathaigur]]
****[[mangroovihaigur]]
****[[purpurhaigur]]
****[[savannihaigur]]
****[[terai-haigur]]
****[[tuhkhaigur]]
****[[valgepea-haigur]]
****[[veisehaigur]]
****[[väike-hõbehaigur]]
***[[tiigihaigur (perekond)]]
****[[hiina tiigihaigur]]
****[[india tiigihaigur]]
****[[koldhaigur]]
****[[madagaskari tiigihaigur]]
****[[paduhaigur]]
****[[sunda tiigihaigur]]
***[[hüüp (perekond)]]
****[[ameerika väikehüüp]]
****[[habehüüp]]
****[[ida-väikehüüp]]
****[[kold-väikehüüp]]
****[[lõunahüüp]]
****[[musthüüp]]
****[[ojahüüp]]
****[[puna-väikehüüp]]
****[[suurnokk-hüüp]]
****[[tarna-väikehüüp]]
****[[väikehüüp]]
***[[väikehaigur (perekond)]]
****[[punakael-väikehaigur]]
***[[prill-ööhaigur (perekond)]]
****[[prill-ööhaigur]]
***[[lodinokk-haigur (perekond)]]
****[[lodinokk-haigur]]
***''[[Egretta]]''
****[[hiina siidhaigur]]
****[[mudahaigur]]
****[[nõgihaigur]]
****[[punakurk-haigur]]
****[[siidhaigur]]
****[[tantsuhaigur]]
***''[[Gorsachius]]''
****[[ida-ööhaigur]]
****[[pruun-ööhaigur]]
***[[ööhaigur (perekond)]]
****[[ööhaigur]]
****[[puna-ööhaigur]]
***[[bambuse-ööhaigur (perekond)]]
****[[bambuse-ööhaigur]]
***[[tanuhaigur (perekond)]]
****[[tanuhaigur]]
***[[vilehaigur (perekond)]]
****[[vilehaigur]]
***[[viirhüüp (perekond)]]
****[[viirhüüp]]
*suulalised
**madukaellased
***[[madukael]]
****[[aafrika madukael]]
****[[aasia madukael]]
****[[ameerika madukael]]
****[[austraalia madukael]]
*[[kurvitsalised]]
**[[jämejalglased]]
***[[jämejalg (perekond)]]
****[[jõgi-jämejalg]]
****[[jämejalg]]
****[[kalda-jämejalg]]
****[[rand-jämejalg]]
****[[täpik-jämejalg]]
***''[[Esacus]]''
****[[austraalia jämejalg]]
****[[india jämejalg]]
***''[[Hesperoburhinus]]''
****[[peruu jämejalg]]
****[[rohtla-jämejalg]]
**[[karkjalglased]]
***[[karkjalg (perekond)]]
***[[punarind-karkjalg (perekond)]]
****[[punarind-karkjalg]]
***[[naaskelnokk (perekond)]]
****[[andi naaskelnokk]]
****[[preeria-naaskelnokk]]
****[[punapea-naaskelnokk]]
**[[krabijooksurlased]]
***[[krabijooksur (perekond)]]
****[[krabijooksur]]
**[[krokodillilindlased]]
***[[krokodillilind (perekond)]]
****[[krokodillilind]]
**[[kurplased]]
***''[[Attagis]]''
****[[lumekurp]]
****[[patagoonia kurp]]
***''[[Thinocorus]]''
****[[väikekurp]]
****[[kääbuskurp]]
**[[kurvitslased]]
***[[vihitaja (perekond)]]
****[[ameerika vihitaja]]
***[[kivirullija (perekond)]]
****[[must-kivirullija]]
***[[koovtilder (perekond)]]
****[[koovtilder]]
***[[rüdi]]
****[[hallrüdi]]
****[[kiripugu-rüdi]]
****[[kõvernokk-rüdi]]
****[[leeterüdi]]
****[[merirüdi]]
****[[pikkjalg-rüdi]]
****[[plütt]]
****[[suurrüdi]]
****[[väikerüdi]]
****[[värbrüdi]]
****[[älverüdi]]
***[[nepp]]
***[[vigle]]
****[[mustsaba-vigle]]
****[[preeriavigle]]
****[[tumevigle]]
****[[vöötsaba-vigle]]
***[[mudanepp (perekond)]]
****[[mudanepp]]
***[[koovitaja]]
****[[suurkoovitaja]]
****[[väikekoovitaja]]
***[[veetallaja (perekond)]]
****[[puna-veetallaja]]
***[[tilder]]
****[[heletilder]]
****[[lammitilder]]
****[[metstilder]]
****[[tumetilder]]
**[[lootoselindlased]]
***''[[Actophilornis]]''
****[[madagaskari lootoselind]]
****[[suur-lootoselind]]
***''[[Jacana]]''
****[[lokut-lootoselind]]
****[[kuldlauk-lootoselind]]
***[[kiiver-lootoselind (perekond)]]
****[[kiiver-lootoselind]]
***[[läik-lootoselind (perekond)]]
****[[läik-lootoselind]]
***[[pahlsaba-lootoselind (perekond)]]
****[[pahlsaba-lootoselind]]
***[[pisi-lootoselind (perekond)]]
****[[pisi-lootoselind]]
**[[merisklased]]
***[[merisk (perekond)]]
**[[tulemaatülllased]]
***[[tulemaa tüll (perekond)]]
****[[tulemaa tüll]]
**[[rohtlakurplased]]
***[[rohtlakurp (perekond)]]
****[[rohtlakurp]]
**[[sirpnoklased]]
***[[sirpnokk (perekond)]]
****[[sirpnokk]]
**[[tuppnoklased]]
***[[tuppnokk]]
****[[ida-tuppnokk]]
****[[lääne-tuppnokk]]
**tülllased
***''[[Anarhynchus]]''
****[[mustjalg-tüll]]
****[[kõrbetüll]]
***[[kiivitaja (perekond)]]
****[[valgesaba-kiivitaja]]
**[[änlased]]
***[[änn]]
****[[söödikänn]]
****[[laisaba-änn]]
****[[pikksaba-änn]]
****[[lõunaänn]]
****[[tšiili änn]]
****[[antarktika änn]]
*rähnilised
**rähnlased
***rähn
****[[hallpea-rähn]]
***''Dryobates''
****[[väike-kirjurähn]]
*[[tormilinnulised]]
*kanalised
**faasanlased
***[[džunglikana]]
***[[künkakana]]
****[[malai künkakana]]</text>
      <sha1>7h86f8l1rnzjpd90d7im2ewdyeyy5w2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saara Liis Jõerand</title>
    <ns>0</ns>
    <id>711918</id>
    <revision>
      <id>7185022</id>
      <parentid>7117547</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T07:15:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7185022</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3523" sha1="f4ze0m7mkhvk4a1wptts08va291agu3" xml:space="preserve">[[File:Saara Liis Jõerand, 14. veebruar 2025.jpg|right|thumb|Saara Liis Jõerand (2025)]]
'''Saara Liis Jõerand''' (sündinud [[14. mai]]l [[1999]]) on eesti kultuuri[[ajakirjanik]] ja [[kunstnik]], ajakirja [[Värske Rõhk]] peatoimetaja ([[2025]]. aastast). 

==Haridus==
Ta on lõpetanud 2021. aastal [[Tartu Ülikool]]i bakalaureuseõppes [[semiootika]] ja [[kultuuriteooria]] erialal ''[[cum laude]]'', õppinud aastatel 2022–2023 vahetusüliõpilasena [[Uppsala Ülikool]]is [[üldkeeleteadus]]t ning lõpetanud 2024. aastal Tartu Ülikooli magistriõppes üldkeeleteaduse erialal ''cum laude'' (magistritöö &quot;Ortograafia stilistilise vahendina eesti nüüdisluules&quot;).

==Töö ja looming==
Ta on töötanud noorte autorite kirjandusajakirja [[Värske Rõhk]] tegevtoimetajana. 1. novembrist 2025 on ta selle ajakirja peatoimetaja, ühtlasi toimetab ta ajakirja kriitikalehekülgi.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609819677/varske-rohu-uueks-peatoimetajaks-sai-saara-liis-joerand Värske Rõhu uueks peatoimetajaks sai Saara Liis Jõerand] ERR Kultuur, 03.10.2025.&lt;/ref&gt;
{{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuli}}

Ta kuulub [[Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liit]]u ning on esinenud liidu näitustel.&lt;ref&gt;Aleksander Metsamärt. [https://kultuur.err.ee/1609881559/arvustus-noore-kaasaegse-kunsti-liit-on-institutsionaalsuse-enda-kasuks-pooranud Arvustus. Noore kaasaegse kunsti liit on institutsionaalsuse enda kasuks pööranud] ERR Kultuur, 10.12.2025.&lt;/ref&gt;

===Artikleid===
* Kuidas jutustada juba jutustatut? ([[Mehis Heinsaar]]e romaani &quot;[[Kadunud hõim]]&quot; retsensioon.) [[Looming (ajakiri)|Looming]], nr 5, 2023.
* Lihtsustustest ja üldistustest. ([[Urmas Vadi]] romaani &quot;[[Kuu teine pool]]&quot; retsensioon.)
* Keelenorme kompav luule annab hoogu keeleuuendustele. [[Oma Keel]] / [[ERR Novaator]], 12.12.2024.
* &quot;Õnnelike surnute aed&quot; pakub rikkalikku ideedebuketti. (Lavastaja Oskar Viirandi diplomitöö arvustus.) [[ERR Kultuur]], 19.05.2025.

===Tõlkeid===
* Chiara Piroddi. &quot;Meelerahu raamat lastele&quot;. Teadveloleku (''mindfulness'') harjutused. Dada FUN, 2021
 
==Tunnustus==
* 2021 – ajakirja [[Looming (ajakiri)|Looming]] debüüdiauhind arvustuse &quot;Kommunikatsioon, mis hardasti on ihaldatav&quot; eest&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1608579280/kirjandusajakiri-looming-jagas-valja-aastapreemiad Kirjandusajakiri Looming jagas välja aastapreemiad] ERR Kultuur, 27.04.2022.&lt;/ref&gt;
* 2023 – [[Ants Orase nimeline kirjanduskriitika auhind]] arvustuse &quot;Kuidas jutustada juba jutustatut?&quot; eest
* 2024 – ajakirja Keel ja Kirjandus aastaauhind (lühikirjutise kategoorias) arvustuse &quot;Lihtsustustest ja üldistustest&quot; eest
* 2025 – [[Tartu Kultuurikandja]] (aasta kultuurikajastaja)&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609945823/selgusid-tartu-kultuurikandja-2025-laureaadid Selgusid Tartu Kultuurikandja 2025 laureaadid] ERR Kultuur, 22.02.2026.&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Tema isa on dokumentalist [[Raimo Jõerand]] ja ema on rootsi filoloogist tõlkija [[Kadi-Riin Haasma-Jõerand|Kadi-Riin Haasma]].&lt;ref&gt;Saara Liis Jõerand. [https://kultuur.err.ee/1610029909/raimo-joerand-dokumentaalfilm-ei-pea-andma-vastuseid-aga-ta-peab-juhtima-kusimusteni Raimo Jõerand: dokumentaalfilm ei pea andma vastuseid, aga ta peab juhtima küsimusteni] Teater. Muusika. Kino / ERR Kultuur, 21.05.2026.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Jõerand, Saara Liis}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti kunstnikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1999]]</text>
      <sha1>f4ze0m7mkhvk4a1wptts08va291agu3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185024</id>
      <parentid>7185022</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T07:18:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7185024</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3527" sha1="czsyz7s5t4te2t8joz4buuqi44ys8sa" xml:space="preserve">[[File:Saara Liis Jõerand, 14. veebruar 2025.jpg|right|thumb|Saara Liis Jõerand (2025)]]
'''Saara Liis Jõerand''' (sündinud [[14. mai]]l [[1999]]) on eesti kultuuri[[ajakirjanik]] ja [[kunstnik]], ajakirja [[Värske Rõhk]] peatoimetaja ([[2025]]. aastast). 

==Haridus==
Ta on lõpetanud 2021. aastal [[Tartu Ülikool]]i bakalaureuseõppes [[semiootika]] ja [[kultuuriteooria]] erialal ''[[cum laude]]'', õppinud aastatel 2022–2023 vahetusüliõpilasena [[Uppsala Ülikool]]is [[üldkeeleteadus]]t ning lõpetanud 2024. aastal Tartu Ülikooli magistriõppes üldkeeleteaduse erialal ''cum laude'' (magistritöö &quot;Ortograafia stilistilise vahendina eesti nüüdisluules&quot;).

==Töö ja looming==
Ta on töötanud noorte autorite kirjandusajakirja [[Värske Rõhk]] tegevtoimetajana. 1. novembrist 2025 on ta selle ajakirja peatoimetaja, ühtlasi toimetab ta ajakirja kriitikalehekülgi.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609819677/varske-rohu-uueks-peatoimetajaks-sai-saara-liis-joerand Värske Rõhu uueks peatoimetajaks sai Saara Liis Jõerand] ERR Kultuur, 03.10.2025.&lt;/ref&gt;
{{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuli}}

Ta kuulub [[Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liit]]u ning on esinenud liidu näitustel.&lt;ref&gt;Aleksander Metsamärt. [https://kultuur.err.ee/1609881559/arvustus-noore-kaasaegse-kunsti-liit-on-institutsionaalsuse-enda-kasuks-pooranud Arvustus. Noore kaasaegse kunsti liit on institutsionaalsuse enda kasuks pööranud] ERR Kultuur, 10.12.2025.&lt;/ref&gt;

===Artikleid===
* Kuidas jutustada juba jutustatut? ([[Mehis Heinsaar]]e romaani &quot;[[Kadunud hõim]]&quot; retsensioon.) [[Looming (ajakiri)|Looming]], nr 5, 2023.
* Lihtsustustest ja üldistustest. ([[Urmas Vadi]] romaani &quot;[[Kuu teine pool]]&quot; retsensioon.)
* Keelenorme kompav luule annab hoogu keeleuuendustele. [[Oma Keel]] / [[ERR Novaator]], 12.12.2024.
* &quot;Õnnelike surnute aed&quot; pakub rikkalikku ideedebuketti. (Lavastaja Oskar Viirandi diplomitöö arvustus.) [[ERR Kultuur]], 19.05.2025.

===Tõlkeid===
* Chiara Piroddi. &quot;Meelerahu raamat lastele&quot;. Teadveloleku (''mindfulness'') harjutused. Dada FUN, 2021
 
==Tunnustus==
* 2021 – ajakirja [[Looming (ajakiri)|Looming]] debüüdiauhind arvustuse &quot;Kommunikatsioon, mis hardasti on ihaldatav&quot; eest&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1608579280/kirjandusajakiri-looming-jagas-valja-aastapreemiad Kirjandusajakiri Looming jagas välja aastapreemiad] ERR Kultuur, 27.04.2022.&lt;/ref&gt;
* 2023 – [[Ants Orase nimeline kirjanduskriitika auhind]] arvustuse &quot;Kuidas jutustada juba jutustatut?&quot; eest
* 2024 – ajakirja [[Keel ja Kirjandus]] aastaauhind (lühikirjutise kategoorias) arvustuse &quot;Lihtsustustest ja üldistustest&quot; eest
* 2025 – [[Tartu Kultuurikandja]] (aasta kultuurikajastaja)&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609945823/selgusid-tartu-kultuurikandja-2025-laureaadid Selgusid Tartu Kultuurikandja 2025 laureaadid] ERR Kultuur, 22.02.2026.&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Tema isa on dokumentalist [[Raimo Jõerand]] ja ema on rootsi filoloogist tõlkija [[Kadi-Riin Haasma-Jõerand|Kadi-Riin Haasma]].&lt;ref&gt;Saara Liis Jõerand. [https://kultuur.err.ee/1610029909/raimo-joerand-dokumentaalfilm-ei-pea-andma-vastuseid-aga-ta-peab-juhtima-kusimusteni Raimo Jõerand: dokumentaalfilm ei pea andma vastuseid, aga ta peab juhtima küsimusteni] Teater. Muusika. Kino / ERR Kultuur, 21.05.2026.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Jõerand, Saara Liis}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti kunstnikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1999]]</text>
      <sha1>czsyz7s5t4te2t8joz4buuqi44ys8sa</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185038</id>
      <parentid>7185024</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T07:46:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7185038</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4202" sha1="ou1164t6dh4amcpyjixud81zz4o73r0" xml:space="preserve">[[File:Saara Liis Jõerand, 14. veebruar 2025.jpg|right|thumb|Saara Liis Jõerand (2025)]]
'''Saara Liis Jõerand''' (sündinud [[14. mai]]l [[1999]]) on eesti kultuuri[[ajakirjanik]] ja [[kunstnik]], ajakirja [[Värske Rõhk]] peatoimetaja ([[2025]]. aastast). 

==Haridus==
Ta on lõpetanud 2021. aastal [[Tartu Ülikool]]i bakalaureuseõppes [[semiootika]] ja [[kultuuriteooria]] erialal ''[[cum laude]]'', õppinud aastatel 2022–2023 vahetusüliõpilasena [[Uppsala Ülikool]]is [[üldkeeleteadus]]t ning lõpetanud 2024. aastal Tartu Ülikooli magistriõppes üldkeeleteaduse erialal ''cum laude''. Tema magistritöö &quot;Ortograafia stilistilise vahendina eesti nüüdisluules&quot; pälvis üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas II preemia.

==Töö ja looming==
Ta on töötanud noorte autorite kirjandusajakirja [[Värske Rõhk]] tegevtoimetajana. 1. novembrist 2025 on ta selle ajakirja peatoimetaja, ühtlasi toimetab ta ajakirja kriitikalehekülgi.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609819677/varske-rohu-uueks-peatoimetajaks-sai-saara-liis-joerand Värske Rõhu uueks peatoimetajaks sai Saara Liis Jõerand] ERR Kultuur, 03.10.2025.&lt;/ref&gt;
{{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuli}}

Kunstnikuna viljeleb ta [[graafika]]t. Ta kuulub alates 2022. aastast [[Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liit]]u ning on esinenud nii selle liidu näitustel kui ka [[Tallinna graafikatriennaal]]i noortenäitustel.&lt;ref&gt;Aleksander Metsamärt. [https://kultuur.err.ee/1609881559/arvustus-noore-kaasaegse-kunsti-liit-on-institutsionaalsuse-enda-kasuks-pooranud Arvustus. Noore kaasaegse kunsti liit on institutsionaalsuse enda kasuks pööranud] ERR Kultuur, 10.12.2025.&lt;/ref&gt; Tema kunstile on iseloomulik kontseptuaalne teksti- ja pildikesksne lähenemine (nt &quot;Mida sa öelda tahad&quot;, 9 raamitud teksti).&lt;ref&gt;Heie Marie Treier. [https://www.sirp.ee/noore-graafika-aeglased-manoovrid/ Noore graafika aeglased manöövrid] Sirp, 04.03.2022.&lt;/ref&gt;

===Artikleid===
* Kuidas jutustada juba jutustatut? ([[Mehis Heinsaar]]e romaani &quot;[[Kadunud hõim]]&quot; retsensioon.) [[Looming (ajakiri)|Looming]], nr 5, 2023.
* Sveta olemise servad. ([[Sveta Grigorjeva]] luulekogu &quot;Frankenstein&quot; arvustus. [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 26.01.2024.
* Lihtsustustest ja üldistustest. ([[Urmas Vadi]] romaani &quot;[[Kuu teine pool]]&quot; arvustus.) [[Keel ja Kirjandus]], nr 6, 2024.
* Keelenorme kompav luule annab hoogu keeleuuendustele. [[Oma Keel]], sügis 2024 / [[ERR Novaator]], 12.12.2024.
* &quot;Õnnelike surnute aed&quot; pakub rikkalikku ideedebuketti. (Lavastaja Oskar Viirandi diplomitöö arvustus.) [[ERR Kultuur]], 19.05.2025.

===Tõlkeid===
* Chiara Piroddi. &quot;Meelerahu raamat lastele&quot;. Teadveloleku (''mindfulness'') harjutused. Dada FUN, 2021
 
==Tunnustus==
* 2021 – ajakirja [[Looming (ajakiri)|Looming]] debüüdiauhind arvustuse &quot;Kommunikatsioon, mis hardasti on ihaldatav&quot; eest&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1608579280/kirjandusajakiri-looming-jagas-valja-aastapreemiad Kirjandusajakiri Looming jagas välja aastapreemiad] ERR Kultuur, 27.04.2022.&lt;/ref&gt;
* 2023 – [[Ants Orase nimeline kirjanduskriitika auhind]] arvustuse &quot;Kuidas jutustada juba jutustatut?&quot; eest
* 2024 – ajakirja [[Keel ja Kirjandus]] aastaauhind (lühikirjutise kategoorias) arvustuse &quot;Lihtsustustest ja üldistustest&quot; eest
* 2025 – [[Tartu Kultuurikandja]] (aasta kultuurikajastaja)&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609945823/selgusid-tartu-kultuurikandja-2025-laureaadid Selgusid Tartu Kultuurikandja 2025 laureaadid] ERR Kultuur, 22.02.2026.&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Tema isa on filmidokumentalist [[Raimo Jõerand]] ja ema on rootsi filoloogist tõlkija [[Kadi-Riin Haasma-Jõerand|Kadi-Riin Haasma]].&lt;ref&gt;Saara Liis Jõerand. [https://kultuur.err.ee/1610029909/raimo-joerand-dokumentaalfilm-ei-pea-andma-vastuseid-aga-ta-peab-juhtima-kusimusteni Raimo Jõerand: dokumentaalfilm ei pea andma vastuseid, aga ta peab juhtima küsimusteni] Teater. Muusika. Kino / ERR Kultuur, 21.05.2026.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Jõerand, Saara Liis}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti kunstnikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1999]]</text>
      <sha1>ou1164t6dh4amcpyjixud81zz4o73r0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185041</id>
      <parentid>7185038</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T07:54:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7185041</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4224" sha1="0cyd6b8uir2uqhhzdvfz0sdc3aag8vi" xml:space="preserve">[[File:Saara Liis Jõerand, 14. veebruar 2025.jpg|right|thumb|Saara Liis Jõerand (2025)]]
'''Saara Liis Jõerand''' (sündinud [[14. mai]]l [[1999]]) on eesti kultuuri[[ajakirjanik]] ja [[kunstnik]], ajakirja [[Värske Rõhk]] peatoimetaja ([[2025]]. aastast). 

==Haridus==
Ta on lõpetanud 2021. aastal [[Tartu Ülikool]]i bakalaureuseõppes [[semiootika]] ja [[kultuuriteooria]] erialal ''[[cum laude]]'', õppinud aastatel 2022–2023 vahetusüliõpilasena [[Uppsala Ülikool]]is [[üldkeeleteadus]]t ning lõpetanud 2024. aastal Tartu Ülikooli magistriõppes üldkeeleteaduse erialal ''cum laude''. Tema magistritöö &quot;Ortograafia stilistilise vahendina eesti nüüdisluules&quot; pälvis üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas II preemia.

==Töö ja looming==
Aastatel 2022–2025 töötas Jõerand noorte autorite kirjandusajakirja [[Värske Rõhk]] tegevtoimetajana. 1. novembrist 2025 on ta selle ajakirja peatoimetaja, ühtlasi toimetab ta ajakirja kriitikalehekülgi.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609819677/varske-rohu-uueks-peatoimetajaks-sai-saara-liis-joerand Värske Rõhu uueks peatoimetajaks sai Saara Liis Jõerand] ERR Kultuur, 03.10.2025.&lt;/ref&gt;
{{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuli}}

Kunstnikuna viljeleb ta [[graafika]]t. Ta kuulub alates 2022. aastast [[Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liit]]u ning on esinenud nii selle liidu näitustel kui ka [[Tallinna graafikatriennaal]]i noortenäitustel.&lt;ref&gt;Aleksander Metsamärt. [https://kultuur.err.ee/1609881559/arvustus-noore-kaasaegse-kunsti-liit-on-institutsionaalsuse-enda-kasuks-pooranud Arvustus. Noore kaasaegse kunsti liit on institutsionaalsuse enda kasuks pööranud] ERR Kultuur, 10.12.2025.&lt;/ref&gt; Tema kunstile on iseloomulik kontseptuaalne teksti- ja pildikesksne lähenemine (nt &quot;Mida sa öelda tahad&quot;, 9 raamitud teksti).&lt;ref&gt;Heie Marie Treier. [https://www.sirp.ee/noore-graafika-aeglased-manoovrid/ Noore graafika aeglased manöövrid] Sirp, 04.03.2022.&lt;/ref&gt;

===Artikleid===
* Kuidas jutustada juba jutustatut? ([[Mehis Heinsaar]]e romaani &quot;[[Kadunud hõim]]&quot; retsensioon.) [[Looming (ajakiri)|Looming]], nr 5, 2023.
* Sveta olemise servad. ([[Sveta Grigorjeva]] luulekogu &quot;Frankenstein&quot; arvustus. [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 26.01.2024.
* Lihtsustustest ja üldistustest. ([[Urmas Vadi]] romaani &quot;[[Kuu teine pool]]&quot; arvustus.) [[Keel ja Kirjandus]], nr 6, 2024.
* Keelenorme kompav luule annab hoogu keeleuuendustele. [[Oma Keel]], sügis 2024 / [[ERR Novaator]], 12.12.2024.
* &quot;Õnnelike surnute aed&quot; pakub rikkalikku ideedebuketti. (Lavastaja Oskar Viirandi diplomitöö arvustus.) [[ERR Kultuur]], 19.05.2025.

===Tõlkeid===
* Chiara Piroddi. &quot;Meelerahu raamat lastele&quot;. Teadveloleku (''mindfulness'') harjutused. Dada FUN, 2021
 
==Tunnustus==
* 2021 – ajakirja [[Looming (ajakiri)|Looming]] debüüdiauhind arvustuse &quot;Kommunikatsioon, mis hardasti on ihaldatav&quot; eest&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1608579280/kirjandusajakiri-looming-jagas-valja-aastapreemiad Kirjandusajakiri Looming jagas välja aastapreemiad] ERR Kultuur, 27.04.2022.&lt;/ref&gt;
* 2023 – [[Ants Orase nimeline kirjanduskriitika auhind]] arvustuse &quot;Kuidas jutustada juba jutustatut?&quot; eest
* 2024 – ajakirja [[Keel ja Kirjandus]] aastaauhind (lühikirjutise kategoorias) arvustuse &quot;Lihtsustustest ja üldistustest&quot; eest
* 2025 – [[Tartu Kultuurikandja]] (aasta kultuurikajastaja)&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609945823/selgusid-tartu-kultuurikandja-2025-laureaadid Selgusid Tartu Kultuurikandja 2025 laureaadid] ERR Kultuur, 22.02.2026.&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Tema isa on filmidokumentalist [[Raimo Jõerand]] ja ema on rootsi filoloogist tõlkija [[Kadi-Riin Haasma-Jõerand|Kadi-Riin Haasma]].&lt;ref&gt;Saara Liis Jõerand. [https://kultuur.err.ee/1610029909/raimo-joerand-dokumentaalfilm-ei-pea-andma-vastuseid-aga-ta-peab-juhtima-kusimusteni Raimo Jõerand: dokumentaalfilm ei pea andma vastuseid, aga ta peab juhtima küsimusteni] Teater. Muusika. Kino / ERR Kultuur, 21.05.2026.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Jõerand, Saara Liis}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti kunstnikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1999]]</text>
      <sha1>0cyd6b8uir2uqhhzdvfz0sdc3aag8vi</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185079</id>
      <parentid>7185041</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T09:14:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7185079</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5325" sha1="nx3wnc86g21gdrtlw52iupyqqh8z0in" xml:space="preserve">[[File:Saara Liis Jõerand, 14. veebruar 2025.jpg|right|thumb|Saara Liis Jõerand (2025)]]
'''Saara Liis Jõerand''' (sündinud [[14. mai]]l [[1999]]) on eesti kultuuri[[ajakirjanik]] ja [[kunstnik]], ajakirja [[Värske Rõhk]] peatoimetaja ([[2025]]. aastast). 

==Haridus==
Ta on lõpetanud 2021. aastal [[Tartu Ülikool]]i bakalaureuseõppes [[semiootika]] ja [[kultuuriteooria]] erialal ''[[cum laude]]'', õppinud aastatel 2022–2023 vahetusüliõpilasena [[Uppsala Ülikool]]is [[üldkeeleteadus]]t ning lõpetanud 2024. aastal Tartu Ülikooli magistriõppes üldkeeleteaduse erialal ''cum laude''. Tema magistritöö &quot;Ortograafia stilistilise vahendina eesti nüüdisluules&quot; pälvis üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas II preemia.

==Töö ja looming==
Aastatel 2022–2025 töötas Jõerand noorte autorite kirjandusajakirja [[Värske Rõhk]] tegevtoimetajana. 1. novembrist 2025 on ta selle ajakirja peatoimetaja, ühtlasi toimetab ta ajakirja kriitikalehekülgi.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609819677/varske-rohu-uueks-peatoimetajaks-sai-saara-liis-joerand Värske Rõhu uueks peatoimetajaks sai Saara Liis Jõerand] ERR Kultuur, 03.10.2025.&lt;/ref&gt;

2024. aasta kevadel käis ta noorte autorite loovkirjutamis- ja kodanikuaktiivsuse projekti &quot;Kuidas kirjutada headust&quot; raames vabatahtlikuna tööl MTÜ-s Eesti Pagulasabi, kus ta oli ühe ukraina naispagulase keelepartner (abistas teda eesti keele õppimisel olmevestluste vormis) ning avaldas projekti erinumbris sellest suhtlusest inspireeritud luuletusi.&lt;ref&gt;Saara Liis Jõerand. [https://www.va.ee/kas-sa-tead-kui-tark-ma-oma-keeles-olen-jt-luuletusi/ “kas sa tead kui tark ma oma keeles olen?” jt luuletusi] Värske Rõhk, nr 89, 2024.&lt;/ref&gt;
{{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuli}}

Kunstnikuna viljeleb ta [[graafika]]t. Ta kuulub alates 2022. aastast [[Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liit]]u ning on esinenud nii selle liidu näitustel kui ka [[Tallinna graafikatriennaal]]i noortenäitustel.&lt;ref&gt;Aleksander Metsamärt. [https://kultuur.err.ee/1609881559/arvustus-noore-kaasaegse-kunsti-liit-on-institutsionaalsuse-enda-kasuks-pooranud Arvustus. Noore kaasaegse kunsti liit on institutsionaalsuse enda kasuks pööranud] ERR Kultuur, 10.12.2025.&lt;/ref&gt; Tema kunstile on iseloomulik kontseptuaalne teksti- ja pildikesksne lähenemine (nt &quot;Mida sa öelda tahad&quot;, 9 raamitud teksti).&lt;ref&gt;Heie Marie Treier. [https://www.sirp.ee/noore-graafika-aeglased-manoovrid/ Noore graafika aeglased manöövrid] Sirp, 04.03.2022.&lt;/ref&gt;

===Artikleid===
* Kuidas jutustada juba jutustatut? ([[Mehis Heinsaar]]e romaani &quot;[[Kadunud hõim]]&quot; retsensioon.) [[Looming (ajakiri)|Looming]], nr 5, 2023.
* Sveta olemise servad. ([[Sveta Grigorjeva]] luulekogu &quot;Frankenstein&quot; arvustus.) [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 26.01.2024.
* Lihtsustustest ja üldistustest. ([[Urmas Vadi]] romaani &quot;[[Kuu teine pool]]&quot; arvustus.) [[Keel ja Kirjandus]], nr 6, 2024.
* Õigekirjanormide nihestamisest ja peegeldamisest luules. (Saara Liis Jõeranna üliõpilastöö tutvustus.) Oma Keel, nr 2, 2024. 
* Keelenorme kompav luule annab hoogu keeleuuendustele. [[Oma Keel]], sügis 2024 / [[ERR Novaator]], 12.12.2024.
* &quot;Õnnelike surnute aed&quot; pakub rikkalikku ideedebuketti. (Lavastaja Oskar Viirandi diplomitöö arvustus.) [[ERR Kultuur]], 19.05.2025.
* Ortograafia stilistilise vahendina eesti nüüdisluules. Keel ja Kirjandus, nr 12, 2025.

===Tõlkeid===
* Chiara Piroddi. &quot;Meelerahu raamat lastele&quot;. Teadveloleku (''mindfulness'') harjutused. Dada FUN, 2021
 
==Tunnustus==
* 2021 – ajakirja [[Looming (ajakiri)|Looming]] debüüdiauhind arvustuse &quot;Kommunikatsioon, mis hardasti on ihaldatav&quot; eest&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1608579280/kirjandusajakiri-looming-jagas-valja-aastapreemiad Kirjandusajakiri Looming jagas välja aastapreemiad] ERR Kultuur, 27.04.2022.&lt;/ref&gt;
* 2023 – [[Ants Orase nimeline kirjanduskriitika auhind]] arvustuse &quot;Kuidas jutustada juba jutustatut?&quot; eest
* 2024 – ajakirja [[Keel ja Kirjandus]] aastaauhind (lühikirjutise kategoorias) arvustuse &quot;Lihtsustustest ja üldistustest&quot; eest
* 2025 – [[Tartu Kultuurikandja]] (aasta kultuurikajastaja)&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609945823/selgusid-tartu-kultuurikandja-2025-laureaadid Selgusid Tartu Kultuurikandja 2025 laureaadid] ERR Kultuur, 22.02.2026.&lt;/ref&gt;
===Stipendiumid===
* 2024 – Kadri, Nikolai ja Gerda Rõugu nimeline lõpetamisstipendium&lt;ref&gt;[https://keel.ut.ee/et/sisu/emakeelepaeval-anti-tudengitele-ule-roukude-stipendiumid Emakeelepäeval anti tudengitele üle Rõukude stipendiumid] Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi koduleht, 18.03.2024.&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Tema isa on filmidokumentalist [[Raimo Jõerand]] ja ema on rootsi filoloogist tõlkija [[Kadi-Riin Haasma-Jõerand|Kadi-Riin Haasma]].&lt;ref&gt;Saara Liis Jõerand. [https://kultuur.err.ee/1610029909/raimo-joerand-dokumentaalfilm-ei-pea-andma-vastuseid-aga-ta-peab-juhtima-kusimusteni Raimo Jõerand: dokumentaalfilm ei pea andma vastuseid, aga ta peab juhtima küsimusteni] Teater. Muusika. Kino / ERR Kultuur, 21.05.2026.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Jõerand, Saara Liis}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti kunstnikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1999]]</text>
      <sha1>nx3wnc86g21gdrtlw52iupyqqh8z0in</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185081</id>
      <parentid>7185079</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T09:19:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7185081</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5436" sha1="4fihas9cxuhtvrldpvdirpgjzi1j9ge" xml:space="preserve">[[File:Saara Liis Jõerand, 14. veebruar 2025.jpg|right|thumb|Saara Liis Jõerand (2025)]]
'''Saara Liis Jõerand''' (sündinud [[14. mai]]l [[1999]]) on eesti kultuuri[[ajakirjanik]] ja [[kunstnik]], ajakirja [[Värske Rõhk]] peatoimetaja ([[2025]]. aastast). 

==Haridus==
Ta on lõpetanud 2021. aastal [[Tartu Ülikool]]i bakalaureuseõppes [[semiootika]] ja [[kultuuriteooria]] erialal ''[[cum laude]]'', õppinud aastatel 2022–2023 vahetusüliõpilasena [[Uppsala Ülikool]]is [[üldkeeleteadus]]t ning lõpetanud 2024. aastal Tartu Ülikooli magistriõppes üldkeeleteaduse erialal ''cum laude''. Tema magistritöö &quot;Ortograafia stilistilise vahendina eesti nüüdisluules&quot; pälvis üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas II preemia.

==Töö ja looming==
Aastatel 2022–2025 töötas Jõerand noorte autorite kirjandusajakirja [[Värske Rõhk]] tegevtoimetajana. 1. novembrist 2025 on ta selle ajakirja peatoimetaja, ühtlasi toimetab ta ajakirja kriitikalehekülgi.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609819677/varske-rohu-uueks-peatoimetajaks-sai-saara-liis-joerand Värske Rõhu uueks peatoimetajaks sai Saara Liis Jõerand] ERR Kultuur, 03.10.2025.&lt;/ref&gt;

2024. aasta kevadel käis ta noorte autorite loovkirjutamis- ja kodanikuaktiivsuse projekti &quot;Kuidas kirjutada headust&quot; raames vabatahtlikuna tööl MTÜ-s Eesti Pagulasabi, kus ta oli ühe ukraina naispagulase keelepartner (abistas teda eesti keele õppimisel olmevestluste vormis) ning avaldas projekti erinumbris sellest suhtlusest inspireeritud luuletusi.&lt;ref&gt;Saara Liis Jõerand. [https://www.va.ee/kas-sa-tead-kui-tark-ma-oma-keeles-olen-jt-luuletusi/ “kas sa tead kui tark ma oma keeles olen?” jt luuletusi] Värske Rõhk, nr 89, 2024.&lt;/ref&gt;
{{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuli}}

Kunstnikuna viljeleb ta [[graafika]]t. Ta kuulub alates 2022. aastast [[Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liit]]u ning on esinenud nii selle liidu näitustel kui ka [[Tallinna graafikatriennaal]]i noortenäitustel.&lt;ref&gt;Aleksander Metsamärt. [https://kultuur.err.ee/1609881559/arvustus-noore-kaasaegse-kunsti-liit-on-institutsionaalsuse-enda-kasuks-pooranud Arvustus. Noore kaasaegse kunsti liit on institutsionaalsuse enda kasuks pööranud] ERR Kultuur, 10.12.2025.&lt;/ref&gt; Tema kunstile on iseloomulik kontseptuaalne teksti- ja pildikeskne lähenemine (nt &quot;Mida sa öelda tahad&quot;, 9 raamitud teksti).&lt;ref&gt;Heie Marie Treier. [https://www.sirp.ee/noore-graafika-aeglased-manoovrid/ Noore graafika aeglased manöövrid] Sirp, 04.03.2022.&lt;/ref&gt;

===Artikleid===
* Kuidas jutustada juba jutustatut? ([[Mehis Heinsaar]]e romaani &quot;[[Kadunud hõim]]&quot; retsensioon.) [[Looming (ajakiri)|Looming]], nr 5, 2023.
* Sveta olemise servad. ([[Sveta Grigorjeva]] luulekogu &quot;Frankenstein&quot; arvustus.) [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 26.01.2024.
* Lihtsustustest ja üldistustest. ([[Urmas Vadi]] romaani &quot;[[Kuu teine pool]]&quot; arvustus.) [[Keel ja Kirjandus]], nr 6, 2024.
* Õigekirjanormide nihestamisest ja peegeldamisest luules. (Saara Liis Jõeranna üliõpilastöö tutvustus.) Oma Keel, nr 2, 2024. 
* Keelenorme kompav luule annab hoogu keeleuuendustele. [[Oma Keel]], sügis 2024 / [[ERR Novaator]], 12.12.2024.
* &quot;Õnnelike surnute aed&quot; pakub rikkalikku ideedebuketti. (Lavastaja Oskar Viirandi diplomitöö arvustus.) [[ERR Kultuur]], 19.05.2025.
* Ortograafia stilistilise vahendina eesti nüüdisluules. Keel ja Kirjandus, nr 12, 2025.
* Kuidas selles maailmas edasi olla? (Carolina Pihelga luulekogu &quot;Ikka veel&quot; arvustus.) Vikerkaar, nr 12, 2025.

===Tõlkeid===
* Chiara Piroddi. &quot;Meelerahu raamat lastele&quot;. Teadveloleku (''mindfulness'') harjutused. Dada FUN, 2021
 
==Tunnustus==
* 2021 – ajakirja [[Looming (ajakiri)|Looming]] debüüdiauhind arvustuse &quot;Kommunikatsioon, mis hardasti on ihaldatav&quot; eest&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1608579280/kirjandusajakiri-looming-jagas-valja-aastapreemiad Kirjandusajakiri Looming jagas välja aastapreemiad] ERR Kultuur, 27.04.2022.&lt;/ref&gt;
* 2023 – [[Ants Orase nimeline kirjanduskriitika auhind]] arvustuse &quot;Kuidas jutustada juba jutustatut?&quot; eest
* 2024 – ajakirja [[Keel ja Kirjandus]] aastaauhind (lühikirjutise kategoorias) arvustuse &quot;Lihtsustustest ja üldistustest&quot; eest
* 2025 – [[Tartu Kultuurikandja]] (aasta kultuurikajastaja)&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609945823/selgusid-tartu-kultuurikandja-2025-laureaadid Selgusid Tartu Kultuurikandja 2025 laureaadid] ERR Kultuur, 22.02.2026.&lt;/ref&gt;
===Stipendiumid===
* 2024 – Kadri, Nikolai ja Gerda Rõugu nimeline lõpetamisstipendium&lt;ref&gt;[https://keel.ut.ee/et/sisu/emakeelepaeval-anti-tudengitele-ule-roukude-stipendiumid Emakeelepäeval anti tudengitele üle Rõukude stipendiumid] Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi koduleht, 18.03.2024.&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Tema isa on filmidokumentalist [[Raimo Jõerand]] ja ema on rootsi filoloogist tõlkija [[Kadi-Riin Haasma-Jõerand|Kadi-Riin Haasma]].&lt;ref&gt;Saara Liis Jõerand. [https://kultuur.err.ee/1610029909/raimo-joerand-dokumentaalfilm-ei-pea-andma-vastuseid-aga-ta-peab-juhtima-kusimusteni Raimo Jõerand: dokumentaalfilm ei pea andma vastuseid, aga ta peab juhtima küsimusteni] Teater. Muusika. Kino / ERR Kultuur, 21.05.2026.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Jõerand, Saara Liis}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti kunstnikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1999]]</text>
      <sha1>4fihas9cxuhtvrldpvdirpgjzi1j9ge</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185089</id>
      <parentid>7185081</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T09:27:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7185089</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5584" sha1="dzdo08b6ojr31nkdzf79jxw7211j519" xml:space="preserve">[[File:Saara Liis Jõerand, 14. veebruar 2025.jpg|right|thumb|Saara Liis Jõerand (2025)]]
'''Saara Liis Jõerand''' (sündinud [[14. mai]]l [[1999]]) on eesti kultuuri[[ajakirjanik]] ja [[kunstnik]], ajakirja [[Värske Rõhk]] peatoimetaja ([[2025]]. aastast). 

==Haridus==
Ta on lõpetanud 2021. aastal [[Tartu Ülikool]]i bakalaureuseõppes [[semiootika]] ja [[kultuuriteooria]] erialal ''[[cum laude]]'', õppinud aastatel 2022–2023 vahetusüliõpilasena [[Uppsala Ülikool]]is [[üldkeeleteadus]]t ning lõpetanud 2024. aastal Tartu Ülikooli magistriõppes üldkeeleteaduse erialal ''cum laude''. Tema magistritöö &quot;Ortograafia stilistilise vahendina eesti nüüdisluules&quot; pälvis üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas II preemia.

==Töö ja looming==
Aastatel 2022–2025 töötas Jõerand noorte autorite kirjandusajakirja [[Värske Rõhk]] tegevtoimetajana. 1. novembrist 2025 on ta selle ajakirja peatoimetaja, ühtlasi toimetab ta ajakirja kriitikalehekülgi.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609819677/varske-rohu-uueks-peatoimetajaks-sai-saara-liis-joerand Värske Rõhu uueks peatoimetajaks sai Saara Liis Jõerand] ERR Kultuur, 03.10.2025.&lt;/ref&gt;

2024. aasta kevadel käis ta noorte autorite loovkirjutamis- ja kodanikuaktiivsuse projekti &quot;Kuidas kirjutada headust&quot; raames vabatahtlikuna tööl MTÜ-s Eesti Pagulasabi, kus ta oli ühe ukraina naispagulase keelepartner (abistas teda eesti keele õppimisel olmevestluste vormis) ning avaldas projekti erinumbris sellest suhtlusest inspireeritud luuletusi.&lt;ref&gt;Saara Liis Jõerand. [https://www.va.ee/kas-sa-tead-kui-tark-ma-oma-keeles-olen-jt-luuletusi/ “kas sa tead kui tark ma oma keeles olen?” jt luuletusi] Värske Rõhk, nr 89, 2024.&lt;/ref&gt;
{{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuli}}

Kunstnikuna viljeleb ta [[graafika]]t. Ta kuulub alates 2022. aastast [[Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liit]]u ning on esinenud nii selle liidu näitustel kui ka [[Tallinna graafikatriennaal]]i noortenäitustel.&lt;ref&gt;Aleksander Metsamärt. [https://kultuur.err.ee/1609881559/arvustus-noore-kaasaegse-kunsti-liit-on-institutsionaalsuse-enda-kasuks-pooranud Arvustus. Noore kaasaegse kunsti liit on institutsionaalsuse enda kasuks pööranud] ERR Kultuur, 10.12.2025.&lt;/ref&gt; Tema kunstile on iseloomulik kontseptuaalne teksti- ja pildikeskne lähenemine (nt &quot;Mida sa öelda tahad&quot;, 9 raamitud teksti).&lt;ref&gt;Heie Marie Treier. [https://www.sirp.ee/noore-graafika-aeglased-manoovrid/ Noore graafika aeglased manöövrid] Sirp, 04.03.2022.&lt;/ref&gt;

===Artikleid===
* Kuidas jutustada juba jutustatut? ([[Mehis Heinsaar]]e romaani &quot;[[Kadunud hõim]]&quot; retsensioon.) [[Looming (ajakiri)|Looming]], nr 5, 2023.
* Sveta olemise servad. ([[Sveta Grigorjeva]] luulekogu &quot;Frankenstein&quot; arvustus.) [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 26.01.2024.
* Lihtsustustest ja üldistustest. ([[Urmas Vadi]] romaani &quot;[[Kuu teine pool]]&quot; arvustus.) [[Keel ja Kirjandus]], nr 6, 2024.
* Õigekirjanormide nihestamisest ja peegeldamisest luules. (Saara Liis Jõeranna üliõpilastöö tutvustus.) Oma Keel, nr 2, 2024. 
* Kas &quot;Abrakadabra&quot; on tõesti lavastus inimeseks olemisest? (Tartu Uue Teatri lavastuse &quot;Abrakadabra&quot; arvustus.) EPL / Delfi Kultuur, 09.12.2024. 
* Keelenorme kompav luule annab hoogu keeleuuendustele. [[Oma Keel]], sügis 2024 / [[ERR Novaator]], 12.12.2024.
* &quot;Õnnelike surnute aed&quot; pakub rikkalikku ideedebuketti. (Lavastaja Oskar Viirandi diplomitöö arvustus.) [[ERR Kultuur]], 19.05.2025.
* Ortograafia stilistilise vahendina eesti nüüdisluules. Keel ja Kirjandus, nr 12, 2025.
* Kuidas selles maailmas edasi olla? (Carolina Pihelga luulekogu &quot;Ikka veel&quot; arvustus.) Vikerkaar, nr 12, 2025.

===Tõlkeid===
* Chiara Piroddi. &quot;Meelerahu raamat lastele&quot;. Teadveloleku (''mindfulness'') harjutused. Dada FUN, 2021
 
==Tunnustus==
* 2021 – ajakirja [[Looming (ajakiri)|Looming]] debüüdiauhind arvustuse &quot;Kommunikatsioon, mis hardasti on ihaldatav&quot; eest&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1608579280/kirjandusajakiri-looming-jagas-valja-aastapreemiad Kirjandusajakiri Looming jagas välja aastapreemiad] ERR Kultuur, 27.04.2022.&lt;/ref&gt;
* 2023 – [[Ants Orase nimeline kirjanduskriitika auhind]] arvustuse &quot;Kuidas jutustada juba jutustatut?&quot; eest
* 2024 – ajakirja [[Keel ja Kirjandus]] aastaauhind (lühikirjutise kategoorias) arvustuse &quot;Lihtsustustest ja üldistustest&quot; eest
* 2025 – [[Tartu Kultuurikandja]] (aasta kultuurikajastaja)&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609945823/selgusid-tartu-kultuurikandja-2025-laureaadid Selgusid Tartu Kultuurikandja 2025 laureaadid] ERR Kultuur, 22.02.2026.&lt;/ref&gt;
===Stipendiumid===
* 2024 – Kadri, Nikolai ja Gerda Rõugu nimeline lõpetamisstipendium&lt;ref&gt;[https://keel.ut.ee/et/sisu/emakeelepaeval-anti-tudengitele-ule-roukude-stipendiumid Emakeelepäeval anti tudengitele üle Rõukude stipendiumid] Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi koduleht, 18.03.2024.&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Tema isa on filmidokumentalist [[Raimo Jõerand]] ja ema on rootsi filoloogist tõlkija [[Kadi-Riin Haasma-Jõerand|Kadi-Riin Haasma]].&lt;ref&gt;Saara Liis Jõerand. [https://kultuur.err.ee/1610029909/raimo-joerand-dokumentaalfilm-ei-pea-andma-vastuseid-aga-ta-peab-juhtima-kusimusteni Raimo Jõerand: dokumentaalfilm ei pea andma vastuseid, aga ta peab juhtima küsimusteni] Teater. Muusika. Kino / ERR Kultuur, 21.05.2026.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Jõerand, Saara Liis}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti kunstnikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1999]]</text>
      <sha1>dzdo08b6ojr31nkdzf79jxw7211j519</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185092</id>
      <parentid>7185089</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T09:35:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7185092</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5604" sha1="k3aujai1dw1dgp1pdgn6xhefjtw6k0s" xml:space="preserve">[[File:Saara Liis Jõerand, 14. veebruar 2025.jpg|right|thumb|Saara Liis Jõerand (2025)]]
'''Saara Liis Jõerand''' (sündinud [[14. mai]]l [[1999]]) on eesti [[ajakirjanik|kultuuriajakirjanik]] ja [[kunstnik]], 2025. aastast ajakirja [[Värske Rõhk]] peatoimetaja. 

== Haridus ==
Ta on lõpetanud 2021. aastal [[Tartu Ülikool]]i bakalaureuseõppes [[semiootika]] ja [[kultuuriteooria]] erialal ''[[cum laude]]'', õppinud aastatel 2022–2023 vahetusüliõpilasena [[Uppsala Ülikool]]is [[üldkeeleteadus]]t ning lõpetanud 2024. aastal Tartu Ülikooli magistriõppes üldkeeleteaduse erialal ''cum laude''. Tema magistritöö &quot;Ortograafia stilistilise vahendina eesti nüüdisluules&quot; pälvis üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas II preemia.

== Töö ja looming ==
Aastatel 2022–2025 töötas Jõerand noorte autorite kirjandusajakirja [[Värske Rõhk]] tegevtoimetajana. 1. novembrist 2025 on ta selle ajakirja peatoimetaja, ühtlasi toimetab ta ajakirja kriitikalehekülgi.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609819677/varske-rohu-uueks-peatoimetajaks-sai-saara-liis-joerand Värske Rõhu uueks peatoimetajaks sai Saara Liis Jõerand] ERR Kultuur, 03.10.2025.&lt;/ref&gt;

2024. aasta kevadel käis ta noorte autorite loovkirjutamis- ja kodanikuaktiivsuse projekti &quot;Kuidas kirjutada headust&quot; raames vabatahtlikuna tööl MTÜ-s Eesti Pagulasabi, kus ta oli ühe ukraina naispagulase keelepartner (abistas teda eesti keele õppimisel olmevestluste vormis) ning avaldas projekti erinumbris sellest suhtlusest inspireeritud luuletusi.&lt;ref&gt;Saara Liis Jõerand. [https://www.va.ee/kas-sa-tead-kui-tark-ma-oma-keeles-olen-jt-luuletusi/ “kas sa tead kui tark ma oma keeles olen?” jt luuletusi] Värske Rõhk, nr 89, 2024.&lt;/ref&gt;
{{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuli}}

Kunstnikuna viljeleb ta [[graafika]]t. Ta kuulub alates 2022. aastast [[Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liit]]u ning on esinenud nii selle liidu näitustel kui ka [[Tallinna graafikatriennaal]]i noortenäitustel.&lt;ref&gt;Aleksander Metsamärt. [https://kultuur.err.ee/1609881559/arvustus-noore-kaasaegse-kunsti-liit-on-institutsionaalsuse-enda-kasuks-pooranud Arvustus. Noore kaasaegse kunsti liit on institutsionaalsuse enda kasuks pööranud] ERR Kultuur, 10.12.2025.&lt;/ref&gt; Tema kunstile on iseloomulik kontseptuaalne teksti- ja pildikeskne lähenemine (nt &quot;Mida sa öelda tahad&quot;, 9 raamitud teksti).&lt;ref&gt;Heie Marie Treier. [https://www.sirp.ee/noore-graafika-aeglased-manoovrid/ Noore graafika aeglased manöövrid] Sirp, 04.03.2022.&lt;/ref&gt;

=== Artikleid ===
* Kuidas jutustada juba jutustatut? ([[Mehis Heinsaar]]e romaani &quot;[[Kadunud hõim]]&quot; retsensioon.) [[Looming (ajakiri)|Looming]], nr 5, 2023.
* Sveta olemise servad. ([[Sveta Grigorjeva]] luulekogu &quot;Frankenstein&quot; arvustus.) [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 26.01.2024.
* Lihtsustustest ja üldistustest. ([[Urmas Vadi]] romaani &quot;[[Kuu teine pool]]&quot; arvustus.) [[Keel ja Kirjandus]], nr 6, 2024.
* Õigekirjanormide nihestamisest ja peegeldamisest luules. (Saara Liis Jõeranna üliõpilastöö tutvustus.) Oma Keel, nr 2, 2024. 
* Kas &quot;Abrakadabra&quot; on tõesti lavastus inimeseks olemisest? (Tartu Uue Teatri lavastuse &quot;Abrakadabra&quot; arvustus.) EPL / Delfi Kultuur, 09.12.2024. 
* Keelenorme kompav luule annab hoogu keeleuuendustele. [[Oma Keel]], sügis 2024 / [[ERR Novaator]], 12.12.2024.
* &quot;Õnnelike surnute aed&quot; pakub rikkalikku ideedebuketti. (Lavastaja Oskar Viirandi diplomitöö arvustus.) [[ERR Kultuur]], 19.05.2025.
* Ortograafia stilistilise vahendina eesti nüüdisluules. Keel ja Kirjandus, nr 12, 2025.
* Kuidas selles maailmas edasi olla? (Carolina Pihelga luulekogu &quot;Ikka veel&quot; arvustus.) Vikerkaar, nr 12, 2025.

=== Tõlkeid ===
* Chiara Piroddi. &quot;Meelerahu raamat lastele&quot;. Teadveloleku (''mindfulness'') harjutused. Dada FUN, 2021

== Tunnustus ==
* 2021 – ajakirja [[Looming (ajakiri)|Looming]] debüüdiauhind arvustuse &quot;Kommunikatsioon, mis hardasti on ihaldatav&quot; eest&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1608579280/kirjandusajakiri-looming-jagas-valja-aastapreemiad Kirjandusajakiri Looming jagas välja aastapreemiad] ERR Kultuur, 27.04.2022.&lt;/ref&gt;
* 2023 – [[Ants Orase nimeline kirjanduskriitika auhind]] arvustuse &quot;Kuidas jutustada juba jutustatut?&quot; eest
* 2024 – ajakirja [[Keel ja Kirjandus]] aastaauhind (lühikirjutise kategoorias) arvustuse &quot;Lihtsustustest ja üldistustest&quot; eest
* 2025 – [[Tartu Kultuurikandja]] (aasta kultuurikajastaja)&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609945823/selgusid-tartu-kultuurikandja-2025-laureaadid Selgusid Tartu Kultuurikandja 2025 laureaadid] ERR Kultuur, 22.02.2026.&lt;/ref&gt;

=== Stipendiumid ===
* 2024 – Kadri, Nikolai ja Gerda Rõugu nimeline lõpetamisstipendium&lt;ref&gt;[https://keel.ut.ee/et/sisu/emakeelepaeval-anti-tudengitele-ule-roukude-stipendiumid Emakeelepäeval anti tudengitele üle Rõukude stipendiumid] Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi koduleht, 18.03.2024.&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Tema isa on filmidokumentalist [[Raimo Jõerand]] ja ema on rootsi filoloogist tõlkija [[Kadi-Riin Haasma-Jõerand|Kadi-Riin Haasma]].&lt;ref&gt;Saara Liis Jõerand. [https://kultuur.err.ee/1610029909/raimo-joerand-dokumentaalfilm-ei-pea-andma-vastuseid-aga-ta-peab-juhtima-kusimusteni Raimo Jõerand: dokumentaalfilm ei pea andma vastuseid, aga ta peab juhtima küsimusteni] Teater. Muusika. Kino / ERR Kultuur, 21.05.2026.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Jõerand, Saara Liis}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti kunstnikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1999]]</text>
      <sha1>k3aujai1dw1dgp1pdgn6xhefjtw6k0s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Saara Liis Jõerand</title>
    <ns>1</ns>
    <id>711919</id>
    <revision>
      <id>7185047</id>
      <parentid>7117556</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T08:08:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7185047</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1116" sha1="gjq2dlmhb3bkmwl8qdg51043k0we1f4" xml:space="preserve">Esimeses lauses peaks olema mingi üldine määratlus, mitte praegune ametikoht. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 11:32 (EET)
----
No ma ei tea, ta on kirjutanud magistritöö, mis sai võistlusel auhinna, ja samal teemal on ta ka teadusartikli avaldanud. Võib-olla sellest piisab, et kedagi teadlaseks nimetada. See on kindlasti kirjandusteadus, pole selge, miks seda keeleteaduseks nimetada. Kui palju kriitikat ta on kirjutanud, seda ma ei tea, aga ta on saanud kriitikaauhinna. Kui ta on teadlane, siis kriitik on ta ammugi. Tuleks publikatsioonid sisse panna, ja haridus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. märts 2026, kell 21:58 (EET)
Täiendasin pisut. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. märts 2026, kell 22:38 (EET)

: Minu andmetel ei ole ta pärast magistritöö valmimist teadusasutustes töötanud ega ole teadlane, vaid on juba aastaid töötanud tegevajakirjanikuna. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 2. juuli 2026, kell 11:07 (EEST)</text>
      <sha1>gjq2dlmhb3bkmwl8qdg51043k0we1f4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Uruk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>712492</id>
    <revision>
      <id>7184959</id>
      <parentid>7140199</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:19:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184959</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8154" sha1="dzuotn76wy1f0swn44c4u3f6c765ne3" xml:space="preserve">{{Asendikaart
 |Iraak
 |silt=
 |lat = 31.324167
 |long = 45.637222
 |paigutus=paremal
 |laius=220
|punkt = Archaeological_site_icon_(red).svg
 |loodus=jah
 |seletus=Asukoht tänapäeva Iraagis
 }}
'''Uruk''' ([[sumeri keel]]es '''Unug''', [[akadi keel]]es '''Uruk''') oli muistne linnriik [[Mesopotaamia]] lõunaosas, tänapäeva [[Iraak|Iraagis]]. Seda peetakse üheks maailma varasemaks linnaks ning üheks tähtsamaks keskuseks [[Sumer]]i tsivilisatsiooni kujunemisel. 

Linn saavutas oma suurima mõjuvõimu nn [[Uruki periood]]il (u 4000–3100 eKr), mil tekkisid paljud varase linnatsivilisatsiooni tunnused, sealhulgas monumentaalne arhitektuur, haldussüsteem ning kirjasüsteemi varased vormid.&lt;ref&gt;{{cite book |last=Crawford |first=Harriet |title=Sumer and the Sumerians |url=https://archive.org/details/sumersumerians00 |publisher=Cambridge University Press |year=2004 |pages=[https://archive.org/details/sumersumerians00/page/28 28]–35}}&lt;/ref&gt;

Uruk oli oma kõrgajal tõenäoliselt maailma suurim linn, mille elanikkond võis ulatuda 50 000–80 000 inimeseni ning pindala umbes 6 km².&lt;ref&gt;{{cite book |last=Algaze |first=Guillermo |title=The Uruk World System |url=https://archive.org/details/urukworldsystemd0000alga |publisher=University of Chicago Press |year=2005 |pages=[https://archive.org/details/urukworldsystemd0000alga/page/12 12]–18}}&lt;/ref&gt;

== Asukoht ==

Uruk asus [[Eufrat]]i jõe lähedal viljakal tasandikul Lõuna-Mesopotaamias. Piirkond võimaldas arendada ulatuslikku niisutuspõllumajandust ning kasutada jõetransporti.&lt;ref&gt;{{cite book |last=Pollock |first=Susan |title=Ancient Mesopotamia: The Eden that Never Was |url=https://archive.org/details/ancientmesopotam0000poll |publisher=Cambridge University Press |year=1999 |pages=[https://archive.org/details/ancientmesopotam0000poll/page/54 55]–60}}&lt;/ref&gt;

Tänapäeval asub linna arheoloogiline ala, '''Warka''', Iraagis. See paikneb umbes 225 km [[Bagdad]]ist lõuna-kagu suunas.

== Ajalugu ==

=== Varane asustus ===

Uruki ala oli asustatud juba [[Ubaidi periood]]il (u 5000–4100 eKr), mil piirkonnas eksisteerisid väikesed põllumajanduskülad. Aja jooksul kasvasid need asulad suuremaks keskuseks.

Arheoloogilised uuringud viitavad sellele, et kaks varasemat asulat – '''Unug''' ja '''Kullaba''' – ühinesid, moodustades hilisema Uruki linna.&lt;ref&gt;{{cite book |last=Nissen |first=Hans J. |title=The Early History of the Ancient Near East |publisher=University of Chicago Press |year=1988 |pages=45–48}}&lt;/ref&gt;

=== Uruki periood ===

[[Uruki periood]] (u 4000–3100 eKr) on saanud nime just selle linna järgi. Sellel ajajärgul toimusid Mesopotaamias olulised ühiskondlikud muutused:

* linnade kiire kasv  
* tööjaotuse suurenemine  
* riikliku halduse kujunemine  
* varajase kirjasüsteemi teke  

Uruki linn laienes kiiresti ning selle pindala ulatus mitme ruutkilomeetrini. Linn oli ümbritsetud müüridega ning selle sees paiknesid templid, haldushooned ja elamupiirkonnad.&lt;ref&gt;{{cite book |last=Algaze |first=Guillermo |title=The Uruk World System |url=https://archive.org/details/urukworldsystemd0000alga |publisher=University of Chicago Press |year=2005 |pages=[https://archive.org/details/urukworldsystemd0000alga/page/24 25]–32}}&lt;/ref&gt;

=== Varadünastiline periood ===

[[Varadünastiline periood (Mesopotaamia)|Varadünastilisel perioodil]] (u 2900–2350 eKr) oli Uruk üks tähtsamaid linnriike Sumeris.

[[Sumeri kuningate nimekiri]] mainib mitmeid Uruki valitsejaid, sealhulgas legendaarset kuningat [[Gilgameš]]i. Tema nimega seostatakse linna müüride ehitamist ning ta on ka muistse kirjandusteose ''[[Gilgameši eepos]]'' peategelane.&lt;ref&gt;{{cite book |last=Crawford |first=Harriet |title=Sumer and the Sumerians |url=https://archive.org/details/sumersumerians00 |publisher=Cambridge University Press |year=2004 |pages=[https://archive.org/details/sumersumerians00/page/64 64]–70}}&lt;/ref&gt;

=== Hilisem ajalugu ===

Uruki poliitiline tähtsus vähenes järk-järgult, kui teised Mesopotaamia linnad, näiteks [[Ur]], [[Lagaš]] ja hiljem [[Babüloonia]], said piirkonnas juhtivaks.

Sellest hoolimata jäi Uruk oluliseks religioosseks keskuseks veel sajanditeks. Linn oli asustatud ka [[Seleukiidide riik|Seleukiidide]] ja [[Partia riik|Partia]] perioodil ning püsis templikeskusena kuni umbes 7. sajandini pKr.&lt;ref&gt;{{cite book |last=Beaulieu |first=Paul-Alain |title=The Pantheon of Uruk During the Neo-Babylonian Period |publisher=Brill |year=2003 |pages=10–15}}&lt;/ref&gt;

== Linn ja arhitektuur ==

Uruk oli üks esimesi linnu maailmas, kus rajati monumentaalseid templeid ja suuri avalikke hooneid.

=== Eanna templikompleks ===

'''Eanna''' piirkond oli pühendatud jumalanna [[Inanna]]le (hiljem tuntud ka kui [[Ištar]]). Selles kompleksis oli templeid, hoove ja haldushooneid.&lt;ref&gt;{{cite book |last=Pollock |first=Susan |title=Ancient Mesopotamia: The Eden that Never Was |url=https://archive.org/details/ancientmesopotam0000poll |publisher=Cambridge University Press |year=1999 |pages=[https://archive.org/details/ancientmesopotam0000poll/page/92 92]–95}}&lt;/ref&gt;

=== Anu tempel ===

Teine oluline religioosne keskus oli '''Anu tempel''', mis oli pühendatud taevajumal [[An (jumal)|Anu]]le. Tempel paiknes kõrgel terrassil, mida peetakse üheks varaseks [[tsikuraat]]i eelkäijaks.

== Majandus ja ühiskond ==

Uruki majandus põhines peamiselt:

* niisutuspõllumajandusel  
* käsitööl  
* kaubandusel  

Linna ümber rajati ulatuslik kanalite süsteem, mis võimaldas niisutada põlde ja transportida kaupu.&lt;ref&gt;{{cite book |last=Algaze |first=Guillermo |title=The Uruk World System |url=https://archive.org/details/urukworldsystemd0000alga |publisher=University of Chicago Press |year=2005 |pages=[https://archive.org/details/urukworldsystemd0000alga/page/50 50]–55}}&lt;/ref&gt;

Uruki ühiskond oli hierarhiline ning templid mängisid majanduses keskset rolli, kontrollides suuri maa-alasid, tööjõudu ja tootmist.

== Kirjutamise teke ==

Urukis tekkisid esimesed teadaolevad kirjasüsteemi vormid umbes 3300 eKr. Varased savitahvlid sisaldasid peamiselt majanduslikke ja administratiivseid andmeid, näiteks loendeid kaupade ja tööjõu kohta.&lt;ref&gt;{{cite book |last=Nissen |first=Hans J. |title=The Early History of the Ancient Near East |publisher=University of Chicago Press |year=1988 |pages=80–84}}&lt;/ref&gt;

Aja jooksul arenesid need märgid [[kiilkiri|kiilkirjaks]], mis sai Mesopotaamia peamiseks kirjasüsteemiks järgmisteks aastatuhandeteks.

== Arheoloogilised uuringud ==

Uruki arheoloogilisi väljakaevamisi alustati 19. sajandi lõpus. Suurimad uuringud toimusid 20. sajandi alguses Saksa arheoloogide juhtimisel.

Väljakaevamised on paljastanud templikomplekse, linnamüüre, elamukvartaleid ja tuhandeid savitahvleid, mis annavad väärtuslikku teavet varajaste linnade tekkimise ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni arengu kohta.

== Vaata ka ==

* [[Sumer]]  
* [[Mesopotaamia]]  
* [[Gilgameši eepos]]  
* [[Kiilkiri]]  
* [[Uruki periood]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==

* {{cite book |last=Algaze |first=Guillermo |title=The Uruk World System |url=https://archive.org/details/urukworldsystemd0000alga |publisher=University of Chicago Press |year=2005}}
* {{cite book |last=Beaulieu |first=Paul-Alain |title=The Pantheon of Uruk During the Neo-Babylonian Period |publisher=Brill |year=2003}}
* {{cite book |last=Crawford |first=Harriet |title=Sumer and the Sumerians |url=https://archive.org/details/sumersumerians00 |publisher=Cambridge University Press |year=2004}}
* {{cite book |last=Nissen |first=Hans J. |title=The Early History of the Ancient Near East |publisher=University of Chicago Press |year=1988}}
* {{cite book |last=Pollock |first=Susan |title=Ancient Mesopotamia: The Eden that Never Was |url=https://archive.org/details/ancientmesopotam0000poll |publisher=Cambridge University Press |year=1999}}

== Välislingid ==

* {{cite web |title=Uruk |url=https://www.britannica.com/place/Erech |publisher=Encyclopaedia Britannica}}

{{koord}}
[[Kategooria:Sumer]]
[[Kategooria:Ajaloolised linnad]]
[[Kategooria:Mesopotaamia]]
[[Kategooria:Iraagi ajalugu]]</text>
      <sha1>dzuotn76wy1f0swn44c4u3f6c765ne3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>María Pérez (käija)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>713029</id>
    <revision>
      <id>7184588</id>
      <parentid>7130572</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T15:08:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <origin>7184588</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4353" sha1="sg74h589mluz31gbv88o6rl9i9qv1uk" xml:space="preserve">:''Teiste samanimeliste isikute kohta vaata artiklit [[María Pérez]].''
{{Sportlane
| nimi = María Pérez García
| pilt = María Pérez García (ESP) 2023.jpg
| pildisuurus = 
| pildiallkiri = María Pérez (2023)
| riik = Hispaania
| sünniaeg = {{süv|1996|04|29}}
| sünnikoht = [[Orce]]
| surmaaeg  = 
| surmakoht =  
| pikkus = 156 cm 
| kaal = 48 kg
| spordiklubi = Valencia Club de Atletismo
| treener = [[Daniel Jacinto Garzón]]
| medalid =
{{MedalOlümpia}}
{{Kuldmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Käimise segateatevõistlus (42,195 km)|Segateatevõistlus]]}}
{{Hõbemedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine_|20 km]]}}
{{Olümpia2|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023 Budapest]]|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine_2|20 km]]}}
{{Kuldmedal|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023 Budapest]]|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine_2|35 km]]}}
{{Kuldmedal|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025 Tokyo]]|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine_2|20 km]]}}
{{Kuldmedal|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025 Tokyo]]|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine_2|35 km]]}}
{{Olümpia2|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018 Berliin]]|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine_2|20 km]]}}
{{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}}
{{Hõbemedal|[[2017. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2017 Bydgoszcz]]|20 km}}
}} 
'''María Pérez García''' (sündinud [[29. aprill]]il [[1996]] [[Granada provints]]is [[Orce]]s) on Hispaania käija, olümpiavõitja (2024), neljakordne maailmameister (2023, 2025) ja Euroopa meister (2018).

María Pérez võitis [[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018. aastal Berliinis toimunud Euroopa meistrivõistlustel]] [[20 km käimine|20 km käimises]] kuldmedali.

2021. aastal osales ta [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tokyo]]s, kus ta saavutas [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine_2|20 km käimises]] neljanda koha.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Olympedia – María Pérez |url=https://www.olympedia.org/athletes/142403 |vaadatud=2026-04-12 |väljaanne=www.olympedia.org}}&lt;/ref&gt; [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is võitis ta koos [[Álvaro Martín]]iga kuldmedali segateatevõistluses&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-08-07 |pealkiri=Uue olümpiaala esimene kuldmedal rändas Hispaaniasse |url=https://sport.err.ee/1609418506/uue-olumpiaala-esimene-kuldmedal-randas-hispaaniasse |vaadatud=2026-04-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; ja hõbemedali 20 km distantsil.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] Budapestis tuli ta maailmameitriks 20 km ja 35 km distantsil&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-08-24 |pealkiri=Hispaania käijad tegid MM-il puhta töö |url=https://sport.err.ee/1609074656/hispaania-kaijad-tegid-mm-il-puhta-too |vaadatud=2026-04-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; ning kordas seda saavutust [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025. aasta maailmameistrivõistlustel]] Tokyos.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2025-09-20 |pealkiri=Erm hoiab Tokyo MM-il viiendat kohta, Mirotvortseva tegi tiitlivõistluste debüüdi |url=https://www.ekjl.ee/uudised/erm-hoiab-tokyo-mm-il-viiendat-kohta-mirotvortseva-tegi-tiitlivoistluste-debuudi/ |vaadatud=2026-04-12 |väljaanne=Eesti Kergejõustikuliit |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* {{Commonsi kategooria tekstina}}
* {{IAAF}}
* {{Olympedia}}

{{Maailmameistrid naiste käimises}}
{{JÄRJESTA:Perez, Maria}}
[[Kategooria:Hispaania kergejõustiklased]]
[[Kategooria:Käijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1996]]</text>
      <sha1>sg74h589mluz31gbv88o6rl9i9qv1uk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Austraalia pelikan</title>
    <ns>0</ns>
    <id>713146</id>
    <revision>
      <id>7184895</id>
      <parentid>7130922</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T04:10:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ojassaar</username>
        <id>206682</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184895</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3904" sha1="oamdh5hjsazsbliti84t30eypjixwo6" xml:space="preserve">{{taksonitabel
| nimi = Austraalia pelikan
| värvus = linnud
| pilt = Pelecanus conspicillatus - Doughboy Head.jpg
| seisund = LC
| seisundi_süsteem = IUCN3.1
| seisundi_ref = &lt;ref&gt;{{IUCN | nimi = Pelecanus conspicillatus | ID = 22697608 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2024 | IUCN_aasta = 2024}}&lt;/ref&gt;
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Linnud]] ''Aves''
| selts = [[Pelikanilised]] ''Pelecaniformes''
| sugukond = [[Pelikanlased]] ''Pelecanidae''
| perekond = [[Pelikan (perekond)|Pelikan]] ''Pelecanus''
| liik = '''Austraalia pelikan'''
| binaarne = ''Pelecanus conspicillatus''
| binaarse_autor = [[Coenraad Jacob Temminck|Temminck]], 1824
| levikukaart = Pelecanus conspicillatus map1.jpg
| levikukaardi_seletus = Austraalia pelikani levila&lt;br/&gt;{{värviruut|#0000ff}} – talvitusala&lt;br/&gt;{{värviruut|#007f00}} – aasta läbi
}}
'''Austraalia pelikan''' (''Pelecanus conspicillatus'') on [[pelikanlased|pelikanlaste]] sugukonda kuuluv linnuliik.

==Välimus==
Austraalia pelikan on 152–188 cm pikk. Tiibade siruulatus on 230–260 cm. Isaslinnu nokk on 409–500 mm pikk, emaslinnul 346–408 mm. Kaalub 4–6,8 kg.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

Sulestik on peamiselt valge. Hoosuled, labakattesuled, sabapealne ja saba on mustad. Kuklal on pikad hallikad suled. Nokk on roosakas või helesinine. Nokapaun on kollane. Silma ümbrus on sulistumata ja helekollane. Silmad on pruunid. Jalad on sinakashallid.&lt;ref name='Johnsgard'/&gt;

Pulmarüüs on kukal valge ja rind kollane. Nokapaun on punane ja sellel on sinine triip.&lt;ref name='Johnsgard'/&gt;

Vastkoorunud pojad on sulgedeta. Udusuled on helehallid.&lt;ref name='Johnsgard'/&gt;

==Levik==
Austraalia pelikanid pesitsevad [[Austraalia]]s ja [[Tasmaania]]s. Pärast pesitsusaega võib neid kohata ka [[Uus-Guinea]]l.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

Elavad jõgede, [[billabong]]ide ja järvede ääres, soodes ning rannikul.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

==Toitumine==
Austraalia pelikanid toituvad peamiselt [[kalad]]est, kuid ka [[putukad|putukatest]], [[koorikloomad]]est, lindudest (nt [[punanokk-kajakas]] ja [[austraalia piilpart]]), [[roomajad|roomajatest]] ja [[kahepaiksed|kahepaiksetest]].&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

Austraalia pelikanid toituvad nii päeval kui öösel.&lt;ref name='Johnsgard'/&gt; Nad võivad toituda nii üksi kui suurtes parvedes. Mõnikord teevad nad kalade püümisel koostööd.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

==Pesitsemine==
Austraalia pelikanid pesitsevad [[koloonia (bioloogia)|kolooniates]]. Pesa asub maapinnal või väikse põõsa otsas. Isaslind toob pesamaterjali vähemalt kilomeetri kauguselt, emaslind pesa ümbrusest.&lt;ref name='Johnsgard'/&gt;

Kurnas on 1–4, tavaliselt kaks muna mõõtmetega 90 × 59 mm. Muna kaalub 168 g. Isaslind haub hommikul, emaslind õhtul. Haudevältus on 32–35 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 3-kuuselt.&lt;ref name='Johnsgard'/&gt;

==Looduslikud vaenlased==
Austraalia pelikani poegi söövad [[halavares]]ed.&lt;ref name='Johnsgard'/&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=&lt;ref name='del Hoyo'&gt;{{Raamatuviide |url=https://archive.org/details/handbookofbirdso0001unse/ |pealkiri=Handbook of the birds of the world |kuupäev=1992 |kirjastus=Lynx Edicions |isbn=978-84-87334-10-8 |toimetaja-perekonnanimi=del Hoyo |toimetaja-eesnimi=Josep |köide=1 |koht=Barcelona |lehekülg=310 |toimetaja2-perekonnanimi=Elliott |toimetaja2-eesnimi=Andrew |toimetaja3-perekonnanimi=Sargatal |toimetaja3-eesnimi=Jordi |toimetaja4-perekonnanimi=Cabot |toimetaja4-eesnimi=José}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name='Johnsgard'&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Johnsgard |eesnimi=Paul A. |url=https://archive.org/details/cormorantsdarter0000john |pealkiri=Cormorants, darters and pelicans of the world |kuupäev=1993 |kirjastus=Smithsonian institution press |isbn=978-1-56098-216-6 |lehekülg=371–377}}&lt;/ref&gt;}}

==Välislingid==
{{commonskat|Pelecanus conspicillatus}}

[[Kategooria:Pelikanlased]]</text>
      <sha1>oamdh5hjsazsbliti84t30eypjixwo6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ruslan Saberov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>713698</id>
    <revision>
      <id>7184659</id>
      <parentid>7178860</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T17:40:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Silikkon</username>
        <id>232522</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7178860|7178860]], mille tegi [[Special:Contributions/Vladislav Khebnikov|Vladislav Khebnikov]] ([[User talk:Vladislav Khebnikov|arutelu]])</comment>
      <origin>7184659</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8070" sha1="g8a6t9ykbvv2xy15al1d4mie6p6nhen" xml:space="preserve">{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| pilt = IG1b093FuSezbMbEWIIWmnsopsoLp9fz9TN8qqP0eYRctwJ57w7F0rXMTqAHpZ66wQ3Kn0Zm-UFsK5THB Eiw9ET.jpg
| sünniaeg = {{süv|1988|01|17}} [[Moskva]], [[Venemaa]]
| pill = [[Trummikomplekt]], [[kitarr]], [[laulmine|vokaal]], [[elektroonika]]
| amet = helilooja, muusik, näitleja, produtsent
| plaadifirma = [[Reprise Records|Reprise]], [[Lookout! Records|Lookout!]], [[Adeline Records|Adeline]], [[Recess Records|Recess]]
| associated_acts  = Anastasia Kobesh &amp; Ruslan Saberov
}}

'''Ruslan Jurjevitš Saberov'''&lt;ref&gt;https://www.kinonews.ru/person_42228/ruslan-saberov&lt;/ref&gt; (sündinud 17. jaanuaril 1988 [[Moskva]]s) on rokkmuusik{{,}}&lt;ref name=&quot;myseldon.com&quot;&gt;{{tsitaat veeb|url=https://myseldon.com/ru/news/index/290607352|pealkiri=Saberov Ruslan, miks ta nii lahe trummar on?|publisher=myseldon.com|author=Vsem.ru|kuupäev=[[2023]] [[8. august]]|pääsukuupäev=[[2026]] [[17. jaanuar]]}}&lt;/ref&gt; , laulukirjutaja&lt;ref&gt;https://letterboxd.com/composer/ruslan-saberov/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.filmaffinity.com/us/name.php?name-id=316347633&lt;/ref&gt; ja vene näitleja&lt;ref name=&quot;Film.ru&quot;&gt;{{tsitaat veeb|url=https://www.film.ru/person/ruslan-saberov|pealkiri=Ruslan Saberov|publisher=Film.ru|autor=|kuupäev=|juurdepääsukuupäev=[[2026]] [[17. jaanuar]]}},&lt;/ref&gt; helilooja&lt;ref&gt;https://www.kinomania.ru/person/ruslan-saberov&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.film.ru/person/ruslan-saberov&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.filmaffinity.com/us/name.php?name-id=316347633&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://letterboxd.com/composer/ruslan-saberov/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://tvfilm.ru/person/ruslan-saberov-90354/&lt;/ref&gt;.

Ruslan Saberov õppis muusikakoolis kitarri, kuid tahtis alati saada trummariks.&lt;ref&gt;https://genius.com/artists/Ruslan-saberov&lt;/ref&gt; Samal ajal õppis ta trummimängu Moskvas Rock-Lyzeumi Krasnõi Himikus. 2011. aastal lõpetas ta selle. Ta proovis kätt erinevates muusikastiilides, alates grunge'ist ja reggae'st kuni popini.

== Muusikaline teos ==
Trummar&lt;ref&gt;https://www.abc.net.au/triplejunearthed/artist/ruslan-saberov/&lt;/ref&gt; Moskva [[punkrokk]] bändile C8 ja ansamblile Anastasia Kobesh &amp; Ruslan Saberov&lt;ref&gt;https://genius.com/artists/Anastasia-kobesh-and-ruslan-saberov&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://wsem.ru/publications/anastasiya_kobesh_i_ruslan_saberov_vypustili_sovmestnyy_albom_pod_nazvaniem_scary_story_27938/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://learn4joy.ru/anastasia-kobesh-ruslan-saberov/&lt;/ref&gt; , samuti sooloartistina nime Ruslan Saberov all&lt;ref name=&quot;sputnikmusic&quot;&gt;{{tsitaat veeb|url=https://www.sputnikmusic.com/bands/Ruslan-Saberov/160113/|pealkiri=Ruslan Saberov|kirjastaja=Sputnikmusic|autor=|kuupäev=|juurdepääsukuupäev=[[2026]] [[17. jaanuar]]}}&lt;/ref&gt;

=== Stuudioalbumid ===
Elu ja surm&lt;ref&gt;https://musicbrainz.org/artist/7fc25c29-a869-4887-88ad-82fa67fef547&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://se7en.ws/zakonchena-rabota-nad-novym-albomom-gruppy-v-sostave-v-kotorom-uchastvoval-ruslan-saberov/&lt;/ref&gt; Ruslan Saberovi sooloalbum – punkroki projekt, asutatud 2020. aastal&lt;ref&gt;https://www.spirit-of-rock.com/ru/band/Saberov_Ruslan&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://band.link/labelsaberov&lt;/ref&gt; .

* Instrumentaalalbum &quot;Fucked up and Permanent&quot; (2024)
* &quot;Elu ja surm&quot;&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Arhiivi koopia |url=https://blubrry.com/3346449/124719649/saberov-ruslan-life-and-death/ |juurdepääsukuupäev=2025-09-08 |arhiivikuupäev=2024-07-14 |arhiivi url=https://web.archive.org/web/20240714032431/https://blubrry.&quot;&quot;&quot;com/3346449/124719649/saberov-ruslan-life-and-death/ |surnud-url=jah |vaadatud=2026-04-22 |arhiivimisaeg=2024-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240714032431/https://blubrry.com/3346449/124719649/saberov-ruslan-life-and-death/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Ruslan Saberov&quot; (2023)

* &quot;Kuradi punkrokk, jah, see on pop&quot; (singel 2024)
* &quot;Mul on kõrini, ma tahan seda!!!&quot; (2023)
* &quot;Skacore&quot; (2024)
* &quot;Valjem ja vihasem&quot; (2024)&lt;ref&gt;https://rocknroll.su/artist/ruslan-saberov&lt;/ref&gt;
* &quot;Õnnelik idioot&quot; EP (2024)&lt;ref&gt;https://musicbrainz.org/release/43ce16b8-c9dd-4783-aa42-cec98a325078&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://rocknroll.su/release/louder-and-angrier&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://solncesvet.ru/opublikovannyie-materialyi/saberov-ruslan-yurevich-vypustil-novyy-a.20252331592/?ysclid=mfbdb718fz938389748&lt;/ref&gt;
* &quot;Scary Story&quot; (2024) Ühisalbum Anastasia Kobeshiga&lt;ref&gt;https://dtf.ru/music/3159958-anastasiya-kobesh-i-ruslan-saberov-vypustili-sovmestnyi-albom-pod-nazvaniem-scary-story{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}{{Deadlink|kuupäev=märts 2026|bot=InternetArchiveBot|paranduskatse=jah}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://genius.com/artists/Anastasia-kobesh-and-ruslan-saberov&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://wsem.ru/publications/anastasiya_kobesh_i_ruslan_saberov_vypustili_sovestnyy_albom_pod_nazvaniem_scary_story_27938/{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.songkick.com/artists/10359143-anastasia-kobesh-and-ruslan-saberov&lt;/ref&gt;

=== Filmid ===
Muusik on helilooja ja on kirjutanud muusikat Vene filmidele.

* Teeskle, et oled mu abikaasa 2025. aastal&lt;ref&gt;https://letterboxd.com/film/pretend-to-be-my-husband/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://watch.plex.tv/no/person/ruslan-saberov&lt;/ref&gt;

* Aiya 2021&lt;ref&gt;https://letterboxd.com/film/aya-2021-1/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.allmovie.com/artist/ruslan-saberov-an5449868&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.filmaffinity.com/us/name.php?name-id=316347633&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://movie.plare.fr/people/635853/ruslan-saberov&lt;/ref&gt;

Vanne 2020&lt;ref&gt;https://letterboxd.com/film/the-oath-2020/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.filmvandaag.nl/zoek?categorie=alles&amp;zoekterm=Ruslan+Saberov&amp;veld=cast&lt;/ref&gt;

* Flashmob 2020&lt;ref&gt;https://letterboxd.com/film/flashmob/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.boxofficemojo.com/title/tt14821334/credits/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.film.ru/movies/fleshmob/crew&lt;/ref&gt;

Muusika ja laulusõnad '''Ruslan Saberov'''&lt;ref&gt;https://letterboxd.com/composer/ruslan-saberov/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.film.ru/person/ruslan-saberov&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.filmaffinity.com/us/name.php?name-id=316347633&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.allmovie.com/artist/ruslan-saberov-an5449868&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://movie.plare.fr/people/635853/ruslan-saberov&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.film.ru/person/ruslan-saberov&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.kinofisha.info/person/8569175/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://korplix.com/people.php?pid=1947484&lt;/ref&gt;

== Auhinnad ==
Anastasia Kobesh ja Ruslan Saberov &quot;Chartova Dyuzhina&quot; - &quot;Breaking&quot; Pobeda&lt;ref&gt;https://rrock.ru/news.rrock?id=64773&lt;/ref&gt;

== Videoklipid ==
{|
|2023
|{{YouTube|F1hLFgr3fIA|«Vaenlane»|logo=1}}
|
|}
{|
|2023
|{{YouTube|PvtiMgoPPWw|&quot;Nukunäitleja&quot;|logo=1}}
|
|}

* Ära iial unusta Tonyt (austusavaldus Tony Slyle)
&quot;Sõnad ja muusika: Ruslan Saberov ja Vjatšeslav Seleznev&quot;
* Vokaal (Jevgeni Firsov)
* Kitarr (Vjatšeslav Seleznev)
* Basskitarr (Nikolai Merenkov)
* Trummid (Ruslan Saberov)&lt;ref&gt;https://www.realrocks.ru/saberov/&lt;/ref&gt;

{|
|2024
|{{YouTube|th7ngL34zHU|«Ära iial unusta Tony Slyt»|logo=1}}
|
|}
&lt;big&gt;Pühendatud Tony Slyle.&lt;/big&gt; Täisnimi: Anthony James Sly on Ameerika laulja, laulukirjutaja ja kitarrist, keda tuntakse eelkõige epohhilise punkrokkbändi [[No Use for a Name|No Use For a Name]] solistina. Ta sündis 4. novembril 1970 ja suri 31. juulil 2012 41-aastaselt.

== Tony Sly austusavaldus ==

* '''Ruslan Saberovi austusavaldus filmile &quot;See ei tee mulle haiget&quot; [[Tony Sly]]'''

{|
|2024
|{{YouTube|aCDDgeX_SX8|«See ei tee mulle haiget|Tony Sly austusavaldus|Ametlik audio 2024»|logo=1}}
|
|}


== Välislingid ==
* [[Film.ru]] [https://www.film.ru/person/ruslan-saberov Ruslan Saberov]
* [[AllMovie]] [https://www.allmovie.com/artist/ruslan-saberov-an5449868 Ruslan Saberov]
* [[Internet Movie Database|imdb.com]] [https://www.imdb.com/name/nm8990362/?ref%20=fn%20t%201 Ruslan Saberov]
* [http://Plex&lt;ref&gt; https://watch.plex.tv/no/person/ruslan-saberov&lt;/ref&gt;]

== Viited ==
{{reflist}}

[[Kategooria: muusikakollektiivid]]
[[Kategooria: rokkmuusikud]]
[[Kategooria: punk rock]]
[[Kategooria: Diskograafiad]]
[[Kategooria: Rock]]
[[Kategooria: Venemaa rokkmuusikud]]
[[Kategooria: rokkmuusikud tähestiku järgi]]
[[Kategooria: Pop-Punk]]
[[Kategooria: pop-punk albumid]]</text>
      <sha1>g8a6t9ykbvv2xy15al1d4mie6p6nhen</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184666</id>
      <parentid>7184659</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T17:42:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Silikkon</username>
        <id>232522</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Stuudioalbumid */</comment>
      <origin>7184666</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7491" sha1="oj4wg7egtht6fdvubh6ih6bww0ci661" xml:space="preserve">{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| pilt = IG1b093FuSezbMbEWIIWmnsopsoLp9fz9TN8qqP0eYRctwJ57w7F0rXMTqAHpZ66wQ3Kn0Zm-UFsK5THB Eiw9ET.jpg
| sünniaeg = {{süv|1988|01|17}} [[Moskva]], [[Venemaa]]
| pill = [[Trummikomplekt]], [[kitarr]], [[laulmine|vokaal]], [[elektroonika]]
| amet = helilooja, muusik, näitleja, produtsent
| plaadifirma = [[Reprise Records|Reprise]], [[Lookout! Records|Lookout!]], [[Adeline Records|Adeline]], [[Recess Records|Recess]]
| associated_acts  = Anastasia Kobesh &amp; Ruslan Saberov
}}

'''Ruslan Jurjevitš Saberov'''&lt;ref&gt;https://www.kinonews.ru/person_42228/ruslan-saberov&lt;/ref&gt; (sündinud 17. jaanuaril 1988 [[Moskva]]s) on rokkmuusik{{,}}&lt;ref name=&quot;myseldon.com&quot;&gt;{{tsitaat veeb|url=https://myseldon.com/ru/news/index/290607352|pealkiri=Saberov Ruslan, miks ta nii lahe trummar on?|publisher=myseldon.com|author=Vsem.ru|kuupäev=[[2023]] [[8. august]]|pääsukuupäev=[[2026]] [[17. jaanuar]]}}&lt;/ref&gt; , laulukirjutaja&lt;ref&gt;https://letterboxd.com/composer/ruslan-saberov/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.filmaffinity.com/us/name.php?name-id=316347633&lt;/ref&gt; ja vene näitleja&lt;ref name=&quot;Film.ru&quot;&gt;{{tsitaat veeb|url=https://www.film.ru/person/ruslan-saberov|pealkiri=Ruslan Saberov|publisher=Film.ru|autor=|kuupäev=|juurdepääsukuupäev=[[2026]] [[17. jaanuar]]}},&lt;/ref&gt; helilooja&lt;ref&gt;https://www.kinomania.ru/person/ruslan-saberov&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.film.ru/person/ruslan-saberov&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.filmaffinity.com/us/name.php?name-id=316347633&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://letterboxd.com/composer/ruslan-saberov/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://tvfilm.ru/person/ruslan-saberov-90354/&lt;/ref&gt;.

Ruslan Saberov õppis muusikakoolis kitarri, kuid tahtis alati saada trummariks.&lt;ref&gt;https://genius.com/artists/Ruslan-saberov&lt;/ref&gt; Samal ajal õppis ta trummimängu Moskvas Rock-Lyzeumi Krasnõi Himikus. 2011. aastal lõpetas ta selle. Ta proovis kätt erinevates muusikastiilides, alates grunge'ist ja reggae'st kuni popini.

== Muusikaline teos ==
Trummar&lt;ref&gt;https://www.abc.net.au/triplejunearthed/artist/ruslan-saberov/&lt;/ref&gt; Moskva [[punkrokk]] bändile C8 ja ansamblile Anastasia Kobesh &amp; Ruslan Saberov&lt;ref&gt;https://genius.com/artists/Anastasia-kobesh-and-ruslan-saberov&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://wsem.ru/publications/anastasiya_kobesh_i_ruslan_saberov_vypustili_sovmestnyy_albom_pod_nazvaniem_scary_story_27938/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://learn4joy.ru/anastasia-kobesh-ruslan-saberov/&lt;/ref&gt; , samuti sooloartistina nime Ruslan Saberov all&lt;ref name=&quot;sputnikmusic&quot;&gt;{{tsitaat veeb|url=https://www.sputnikmusic.com/bands/Ruslan-Saberov/160113/|pealkiri=Ruslan Saberov|kirjastaja=Sputnikmusic|autor=|kuupäev=|juurdepääsukuupäev=[[2026]] [[17. jaanuar]]}}&lt;/ref&gt;

=== Stuudioalbumid ===
Elu ja surm&lt;ref&gt;https://musicbrainz.org/artist/7fc25c29-a869-4887-88ad-82fa67fef547&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://se7en.ws/zakonchena-rabota-nad-novym-albomom-gruppy-v-sostave-v-kotorom-uchastvoval-ruslan-saberov/&lt;/ref&gt; Ruslan Saberovi sooloalbum – punkroki projekt, asutatud 2020. aastal&lt;ref&gt;https://www.spirit-of-rock.com/ru/band/Saberov_Ruslan&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://band.link/labelsaberov&lt;/ref&gt; .

* Instrumentaalalbum &quot;Fucked up and Permanent&quot; (2024)
* &quot;Elu ja surm&quot; Ruslan Saberov&quot; (2023)

* &quot;Kuradi punkrokk, jah, see on pop&quot; (singel 2024)
* &quot;Mul on kõrini, ma tahan seda!!!&quot; (2023)
* &quot;Skacore&quot; (2024)
* &quot;Valjem ja vihasem&quot; (2024)&lt;ref&gt;https://rocknroll.su/artist/ruslan-saberov&lt;/ref&gt;
* &quot;Õnnelik idioot&quot; EP (2024)&lt;ref&gt;https://musicbrainz.org/release/43ce16b8-c9dd-4783-aa42-cec98a325078&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://rocknroll.su/release/louder-and-angrier&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://solncesvet.ru/opublikovannyie-materialyi/saberov-ruslan-yurevich-vypustil-novyy-a.20252331592/?ysclid=mfbdb718fz938389748&lt;/ref&gt;
* &quot;Scary Story&quot; (2024) Ühisalbum Anastasia Kobeshiga&lt;ref&gt;https://dtf.ru/music/3159958-anastasiya-kobesh-i-ruslan-saberov-vypustili-sovmestnyi-albom-pod-nazvaniem-scary-story{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}{{Deadlink|kuupäev=märts 2026|bot=InternetArchiveBot|paranduskatse=jah}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://genius.com/artists/Anastasia-kobesh-and-ruslan-saberov&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://wsem.ru/publications/anastasiya_kobesh_i_ruslan_saberov_vypustili_sovestnyy_albom_pod_nazvaniem_scary_story_27938/{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.songkick.com/artists/10359143-anastasia-kobesh-and-ruslan-saberov&lt;/ref&gt;

=== Filmid ===
Muusik on helilooja ja on kirjutanud muusikat Vene filmidele.

* Teeskle, et oled mu abikaasa 2025. aastal&lt;ref&gt;https://letterboxd.com/film/pretend-to-be-my-husband/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://watch.plex.tv/no/person/ruslan-saberov&lt;/ref&gt;

* Aiya 2021&lt;ref&gt;https://letterboxd.com/film/aya-2021-1/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.allmovie.com/artist/ruslan-saberov-an5449868&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.filmaffinity.com/us/name.php?name-id=316347633&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://movie.plare.fr/people/635853/ruslan-saberov&lt;/ref&gt;

Vanne 2020&lt;ref&gt;https://letterboxd.com/film/the-oath-2020/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.filmvandaag.nl/zoek?categorie=alles&amp;zoekterm=Ruslan+Saberov&amp;veld=cast&lt;/ref&gt;

* Flashmob 2020&lt;ref&gt;https://letterboxd.com/film/flashmob/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.boxofficemojo.com/title/tt14821334/credits/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.film.ru/movies/fleshmob/crew&lt;/ref&gt;

Muusika ja laulusõnad '''Ruslan Saberov'''&lt;ref&gt;https://letterboxd.com/composer/ruslan-saberov/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.film.ru/person/ruslan-saberov&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.filmaffinity.com/us/name.php?name-id=316347633&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.allmovie.com/artist/ruslan-saberov-an5449868&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://movie.plare.fr/people/635853/ruslan-saberov&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.film.ru/person/ruslan-saberov&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.kinofisha.info/person/8569175/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://korplix.com/people.php?pid=1947484&lt;/ref&gt;

== Auhinnad ==
Anastasia Kobesh ja Ruslan Saberov &quot;Chartova Dyuzhina&quot; - &quot;Breaking&quot; Pobeda&lt;ref&gt;https://rrock.ru/news.rrock?id=64773&lt;/ref&gt;

== Videoklipid ==
{|
|2023
|{{YouTube|F1hLFgr3fIA|«Vaenlane»|logo=1}}
|
|}
{|
|2023
|{{YouTube|PvtiMgoPPWw|&quot;Nukunäitleja&quot;|logo=1}}
|
|}

* Ära iial unusta Tonyt (austusavaldus Tony Slyle)
&quot;Sõnad ja muusika: Ruslan Saberov ja Vjatšeslav Seleznev&quot;
* Vokaal (Jevgeni Firsov)
* Kitarr (Vjatšeslav Seleznev)
* Basskitarr (Nikolai Merenkov)
* Trummid (Ruslan Saberov)&lt;ref&gt;https://www.realrocks.ru/saberov/&lt;/ref&gt;

{|
|2024
|{{YouTube|th7ngL34zHU|«Ära iial unusta Tony Slyt»|logo=1}}
|
|}
&lt;big&gt;Pühendatud Tony Slyle.&lt;/big&gt; Täisnimi: Anthony James Sly on Ameerika laulja, laulukirjutaja ja kitarrist, keda tuntakse eelkõige epohhilise punkrokkbändi [[No Use for a Name|No Use For a Name]] solistina. Ta sündis 4. novembril 1970 ja suri 31. juulil 2012 41-aastaselt.

== Tony Sly austusavaldus ==

* '''Ruslan Saberovi austusavaldus filmile &quot;See ei tee mulle haiget&quot; [[Tony Sly]]'''

{|
|2024
|{{YouTube|aCDDgeX_SX8|«See ei tee mulle haiget|Tony Sly austusavaldus|Ametlik audio 2024»|logo=1}}
|
|}


== Välislingid ==
* [[Film.ru]] [https://www.film.ru/person/ruslan-saberov Ruslan Saberov]
* [[AllMovie]] [https://www.allmovie.com/artist/ruslan-saberov-an5449868 Ruslan Saberov]
* [[Internet Movie Database|imdb.com]] [https://www.imdb.com/name/nm8990362/?ref%20=fn%20t%201 Ruslan Saberov]
* [http://Plex]

== Viited ==
{{reflist}}

[[Kategooria: muusikakollektiivid]]
[[Kategooria: rokkmuusikud]]
[[Kategooria: punk rock]]
[[Kategooria: Diskograafiad]]
[[Kategooria: Rock]]
[[Kategooria: Venemaa rokkmuusikud]]
[[Kategooria: rokkmuusikud tähestiku järgi]]
[[Kategooria: Pop-Punk]]
[[Kategooria: pop-punk albumid]]</text>
      <sha1>oj4wg7egtht6fdvubh6ih6bww0ci661</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184675</id>
      <parentid>7184666</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T17:57:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Silikkon</username>
        <id>232522</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184675</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7560" sha1="6ebe17hz5dqczd95ds4zmtajh6j3mdn" xml:space="preserve">{{Toimeta|kuu=juuni|aasta=2026}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}}{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| pilt = IG1b093FuSezbMbEWIIWmnsopsoLp9fz9TN8qqP0eYRctwJ57w7F0rXMTqAHpZ66wQ3Kn0Zm-UFsK5THB Eiw9ET.jpg
| sünniaeg = {{süv|1988|01|17}} [[Moskva]], [[Venemaa]]
| pill = [[Trummikomplekt]], [[kitarr]], [[laulmine|vokaal]], [[elektroonika]]
| amet = helilooja, muusik, näitleja, produtsent
| plaadifirma = [[Reprise Records|Reprise]], [[Lookout! Records|Lookout!]], [[Adeline Records|Adeline]], [[Recess Records|Recess]]
| associated_acts  = Anastasia Kobesh &amp; Ruslan Saberov
}}

'''Ruslan Jurjevitš Saberov'''&lt;ref&gt;https://www.kinonews.ru/person_42228/ruslan-saberov&lt;/ref&gt; (sündinud 17. jaanuaril 1988 [[Moskva]]s) on rokkmuusik{{,}}&lt;ref name=&quot;myseldon.com&quot;&gt;{{tsitaat veeb|url=https://myseldon.com/ru/news/index/290607352|pealkiri=Saberov Ruslan, miks ta nii lahe trummar on?|publisher=myseldon.com|author=Vsem.ru|kuupäev=[[2023]] [[8. august]]|pääsukuupäev=[[2026]] [[17. jaanuar]]}}&lt;/ref&gt; , laulukirjutaja&lt;ref&gt;https://letterboxd.com/composer/ruslan-saberov/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.filmaffinity.com/us/name.php?name-id=316347633&lt;/ref&gt; ja vene näitleja&lt;ref name=&quot;Film.ru&quot;&gt;{{tsitaat veeb|url=https://www.film.ru/person/ruslan-saberov|pealkiri=Ruslan Saberov|publisher=Film.ru|autor=|kuupäev=|juurdepääsukuupäev=[[2026]] [[17. jaanuar]]}},&lt;/ref&gt; helilooja&lt;ref&gt;https://www.kinomania.ru/person/ruslan-saberov&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.film.ru/person/ruslan-saberov&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.filmaffinity.com/us/name.php?name-id=316347633&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://letterboxd.com/composer/ruslan-saberov/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://tvfilm.ru/person/ruslan-saberov-90354/&lt;/ref&gt;.

Ruslan Saberov õppis muusikakoolis kitarri, kuid tahtis alati saada trummariks.&lt;ref&gt;https://genius.com/artists/Ruslan-saberov&lt;/ref&gt; Samal ajal õppis ta trummimängu Moskvas Rock-Lyzeumi Krasnõi Himikus. 2011. aastal lõpetas ta selle. Ta proovis kätt erinevates muusikastiilides, alates grunge'ist ja reggae'st kuni popini.

== Muusikaline teos ==
Trummar&lt;ref&gt;https://www.abc.net.au/triplejunearthed/artist/ruslan-saberov/&lt;/ref&gt; Moskva [[punkrokk]] bändile C8 ja ansamblile Anastasia Kobesh &amp; Ruslan Saberov&lt;ref&gt;https://genius.com/artists/Anastasia-kobesh-and-ruslan-saberov&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://wsem.ru/publications/anastasiya_kobesh_i_ruslan_saberov_vypustili_sovmestnyy_albom_pod_nazvaniem_scary_story_27938/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://learn4joy.ru/anastasia-kobesh-ruslan-saberov/&lt;/ref&gt; , samuti sooloartistina nime Ruslan Saberov all&lt;ref name=&quot;sputnikmusic&quot;&gt;{{tsitaat veeb|url=https://www.sputnikmusic.com/bands/Ruslan-Saberov/160113/|pealkiri=Ruslan Saberov|kirjastaja=Sputnikmusic|autor=|kuupäev=|juurdepääsukuupäev=[[2026]] [[17. jaanuar]]}}&lt;/ref&gt;

=== Stuudioalbumid ===
Elu ja surm&lt;ref&gt;https://musicbrainz.org/artist/7fc25c29-a869-4887-88ad-82fa67fef547&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://se7en.ws/zakonchena-rabota-nad-novym-albomom-gruppy-v-sostave-v-kotorom-uchastvoval-ruslan-saberov/&lt;/ref&gt; Ruslan Saberovi sooloalbum – punkroki projekt, asutatud 2020. aastal&lt;ref&gt;https://www.spirit-of-rock.com/ru/band/Saberov_Ruslan&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://band.link/labelsaberov&lt;/ref&gt; .

* Instrumentaalalbum &quot;Fucked up and Permanent&quot; (2024)
* &quot;Elu ja surm&quot; Ruslan Saberov&quot; (2023)

* &quot;Kuradi punkrokk, jah, see on pop&quot; (singel 2024)
* &quot;Mul on kõrini, ma tahan seda!!!&quot; (2023)
* &quot;Skacore&quot; (2024)
* &quot;Valjem ja vihasem&quot; (2024)&lt;ref&gt;https://rocknroll.su/artist/ruslan-saberov&lt;/ref&gt;
* &quot;Õnnelik idioot&quot; EP (2024)&lt;ref&gt;https://musicbrainz.org/release/43ce16b8-c9dd-4783-aa42-cec98a325078&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://rocknroll.su/release/louder-and-angrier&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://solncesvet.ru/opublikovannyie-materialyi/saberov-ruslan-yurevich-vypustil-novyy-a.20252331592/?ysclid=mfbdb718fz938389748&lt;/ref&gt;
* &quot;Scary Story&quot; (2024) Ühisalbum Anastasia Kobeshiga&lt;ref&gt;https://dtf.ru/music/3159958-anastasiya-kobesh-i-ruslan-saberov-vypustili-sovmestnyi-albom-pod-nazvaniem-scary-story{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}{{Deadlink|kuupäev=märts 2026|bot=InternetArchiveBot|paranduskatse=jah}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://genius.com/artists/Anastasia-kobesh-and-ruslan-saberov&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://wsem.ru/publications/anastasiya_kobesh_i_ruslan_saberov_vypustili_sovestnyy_albom_pod_nazvaniem_scary_story_27938/{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.songkick.com/artists/10359143-anastasia-kobesh-and-ruslan-saberov&lt;/ref&gt;

=== Filmid ===
Muusik on helilooja ja on kirjutanud muusikat Vene filmidele.

* Teeskle, et oled mu abikaasa 2025. aastal&lt;ref&gt;https://letterboxd.com/film/pretend-to-be-my-husband/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://watch.plex.tv/no/person/ruslan-saberov&lt;/ref&gt;

* Aiya 2021&lt;ref&gt;https://letterboxd.com/film/aya-2021-1/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.allmovie.com/artist/ruslan-saberov-an5449868&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.filmaffinity.com/us/name.php?name-id=316347633&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://movie.plare.fr/people/635853/ruslan-saberov&lt;/ref&gt;

Vanne 2020&lt;ref&gt;https://letterboxd.com/film/the-oath-2020/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.filmvandaag.nl/zoek?categorie=alles&amp;zoekterm=Ruslan+Saberov&amp;veld=cast&lt;/ref&gt;

* Flashmob 2020&lt;ref&gt;https://letterboxd.com/film/flashmob/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.boxofficemojo.com/title/tt14821334/credits/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.film.ru/movies/fleshmob/crew&lt;/ref&gt;

Muusika ja laulusõnad '''Ruslan Saberov'''&lt;ref&gt;https://letterboxd.com/composer/ruslan-saberov/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.film.ru/person/ruslan-saberov&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.filmaffinity.com/us/name.php?name-id=316347633&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.allmovie.com/artist/ruslan-saberov-an5449868&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://movie.plare.fr/people/635853/ruslan-saberov&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.film.ru/person/ruslan-saberov&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.kinofisha.info/person/8569175/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://korplix.com/people.php?pid=1947484&lt;/ref&gt;

== Auhinnad ==
Anastasia Kobesh ja Ruslan Saberov &quot;Chartova Dyuzhina&quot; - &quot;Breaking&quot; Pobeda&lt;ref&gt;https://rrock.ru/news.rrock?id=64773&lt;/ref&gt;

== Videoklipid ==
{|
|2023
|{{YouTube|F1hLFgr3fIA|«Vaenlane»|logo=1}}
|
|}
{|
|2023
|{{YouTube|PvtiMgoPPWw|&quot;Nukunäitleja&quot;|logo=1}}
|
|}

* Ära iial unusta Tonyt (austusavaldus Tony Slyle)
&quot;Sõnad ja muusika: Ruslan Saberov ja Vjatšeslav Seleznev&quot;
* Vokaal (Jevgeni Firsov)
* Kitarr (Vjatšeslav Seleznev)
* Basskitarr (Nikolai Merenkov)
* Trummid (Ruslan Saberov)&lt;ref&gt;https://www.realrocks.ru/saberov/&lt;/ref&gt;

{|
|2024
|{{YouTube|th7ngL34zHU|«Ära iial unusta Tony Slyt»|logo=1}}
|
|}
&lt;big&gt;Pühendatud Tony Slyle.&lt;/big&gt; Täisnimi: Anthony James Sly on Ameerika laulja, laulukirjutaja ja kitarrist, keda tuntakse eelkõige epohhilise punkrokkbändi [[No Use for a Name|No Use For a Name]] solistina. Ta sündis 4. novembril 1970 ja suri 31. juulil 2012 41-aastaselt.

== Tony Sly austusavaldus ==

* '''Ruslan Saberovi austusavaldus filmile &quot;See ei tee mulle haiget&quot; [[Tony Sly]]'''

{|
|2024
|{{YouTube|aCDDgeX_SX8|«See ei tee mulle haiget|Tony Sly austusavaldus|Ametlik audio 2024»|logo=1}}
|
|}


== Välislingid ==
* [[Film.ru]] [https://www.film.ru/person/ruslan-saberov Ruslan Saberov]
* [[AllMovie]] [https://www.allmovie.com/artist/ruslan-saberov-an5449868 Ruslan Saberov]
* [[Internet Movie Database|imdb.com]] [https://www.imdb.com/name/nm8990362/?ref%20=fn%20t%201 Ruslan Saberov]
* [http://Plex]

== Viited ==
{{reflist}}

[[Kategooria: muusikakollektiivid]]
[[Kategooria: rokkmuusikud]]
[[Kategooria: punk rock]]
[[Kategooria: Diskograafiad]]
[[Kategooria: Rock]]
[[Kategooria: Venemaa rokkmuusikud]]
[[Kategooria: rokkmuusikud tähestiku järgi]]
[[Kategooria: Pop-Punk]]
[[Kategooria: pop-punk albumid]]</text>
      <sha1>6ebe17hz5dqczd95ds4zmtajh6j3mdn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sarvnokk-pelikan</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715200</id>
    <revision>
      <id>7184966</id>
      <parentid>7156091</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T05:24:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ojassaar</username>
        <id>206682</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Toitumine */</comment>
      <origin>7184966</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5756" sha1="ad1kucjqbl9bmnao88fhq0sni7y23ia" xml:space="preserve">{{taksonitabel
| nimi = Sarvnokk-pelikan
| värvus = linnud
| pilt = American White Pelican (Las Gallinas Wildlife Ponds).jpg
| seisund = LC
| seisundi_süsteem = IUCN3.1
| seisundi_ref = &lt;ref&gt;{{IUCN | nimi = Pelecanus erythrorhynchos | ID = 22697611 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2025 | IUCN_aasta = 2025}}&lt;/ref&gt;
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Linnud]] ''Aves''
| selts = [[Pelikanilised]] ''Pelecaniformes''
| sugukond = [[Pelikanlased]] ''Pelecanidae''
| perekond = [[Pelikan (perekond)|Pelikan]] ''Pelecanus''
| liik = '''Sarvnokk-pelikan'''
| binaarne = ''Pelecanus erythrorhynchos''
| binaarse_autor = [[Johann Friedrich Gmelin|Gmelin]], 1789
| levikukaart = Pelecanus erythrorhynchos map.svg
| levikukaardi_seletus = Sarvnokk-pelikani levila&lt;br/&gt;{{värviruut|#FF7F2A}} – pesitsusala&lt;br/&gt;{{värviruut|#FFDD55}} – läbirändel&lt;br/&gt;{{värviruut|#5F8DD3}} – talvitusala&lt;br/&gt;{{värviruut|#7137C8}} – aasta läbi
}}
'''Sarvnokk-pelikan''' (''Pelecanus erythrorhynchos'') on [[pelikanlased|pelikanlaste]] sugukonda kuuluv linnuliik.

==Välimus==
Sarvnokk-pelikan on 127–178 cm pikk. Tiibade siruulatus on 244–299 cm. Isaslinnu nokk on 320–365 mm pikk, emaslinnul 265–320 mm. Kaalub 5–8,5 kg.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

Sulestik on peamiselt valge. Küünrahoosuled on mustad. Rinnal on kollane laik. Kukal on hall. Nokk on kollane. Jalad on kollased või kollakasrohelised. Silmad on hallid või pruunikad.&lt;ref name='Johnsgard'/&gt;

Pulmarüüs on ülanoka peal 5 cm kõrgune [[sarvaine]]st moodustis. Kukal on kollane. Jalad on oranžid või punased.&lt;ref name='Johnsgard'/&gt;

Vastkoorunud pojad on sulgedeta. Nädalaga kasvavad valged udusuled. Nokk on hall, nokapaun hallikasroosa. Jalad on roosad või helekollased.&lt;ref name='Johnsgard'/&gt;

==Levila==
Sarvnokk-pelikanid pesitsevad Lõuna-[[Kanada]]s ja [[USA]] põhjaosas. Talvitavad USA lõunaosas ja [[Mehhiko]]s nii [[Vaikne ookean|Vaikse]] kui [[Atlandi ookean]]i rannikul, mõnikord ka [[Guatemala]]s, [[Nicaragua]]s, [[Costa Rica]]s ja [[Panama]]s. [[Texas]]es ja [[Tamaulipas]]es elavad nad aasta läbi.&lt;ref name='Johnsgard'/&gt;

Elavad rannikul ning jõgede ja järvede ääres. Pesitsevad järvedes asuvatel lagedatel saartel.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

==Toitumine==
Sarvnokk-pelikanid toituvad [[karpkala]]dest, [[tui-lätteturbik]]utest, [[vikerforell]]idest ja teistest kaladest, kuid ka [[salamandrid|salamandritest]] ja [[jõevähklased|jõevähkidest]].&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

Tavaliselt toituvad nad parvedes ja võivad teha saagi püüdmisel koostööd.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt; Toituvad nii päeval kui öösel.&lt;ref name='McMahon'/&gt; Mõnikord varastavad kala [[ameerika hallhaigur|ameerika hallhaigrutelt]],&lt;ref name='Nesbitt'/&gt; [[ameerika hõbekajakas|ameerika hõbekajakatelt]], [[kalakotkas]]telt, [[ameerika kormoran]]idelt või liigikaaslastelt.&lt;ref name='OMalley'/&gt;

==Pesitsemine==
Sarvnokk-pelikanid pesitsevad [[koloonia (bioloogia)|kolooniates]], kus võib olla kuni 5000 paari.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt; Pesa ehitamiseks istub lind maha ning tõmbab&lt;ref name='Johnsgard'/&gt; oksi ja pilliroogu&lt;ref name='del Hoyo'/&gt; nokaga enda poole. Pesalohk on madal, mõnikord munetakse munad lihtsalt maapinnale.&lt;ref name='Johnsgard'/&gt;

Kurnas on tavaliselt kaks muna mõõtmetega 87 × 56 mm. Muna kaalub 154 g. Sarvnokk-pelikan hoiab haududes kummagi jala all ühte muna. Mune hauvad mõlemad vanalinnud 31 päeva. Esimest muna hakatakse kohe pärast munemist hauduma ja seetõttu koorub esimene poeg keskmiselt 2,5 päeva varem. Tavaliselt jääb ellu ainult üks poeg. Pojad saavad lennuvõimeliseks 62–71 päeva vanuselt.&lt;ref name='Johnsgard'/&gt; Vanemad hoolitsevad poegade eest veel 20 päeva.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

==Eluiga==
Sarvnokk-pelikanid võivad vabas looduses elada 16-aastaseks, vangistuses üle 34-aastaseks.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=&lt;ref name='del Hoyo'&gt;{{Raamatuviide |url=https://archive.org/details/handbookofbirdso0001unse/ |pealkiri=Handbook of the birds of the world |kuupäev=1992 |kirjastus=Lynx Edicions |isbn=978-84-87334-10-8 |toimetaja-perekonnanimi=del Hoyo |toimetaja-eesnimi=Josep |köide=1 |koht=Barcelona |lehekülg=310 |toimetaja2-perekonnanimi=Elliott |toimetaja2-eesnimi=Andrew |toimetaja3-perekonnanimi=Sargatal |toimetaja3-eesnimi=Jordi |toimetaja4-perekonnanimi=Cabot |toimetaja4-eesnimi=José}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name='Johnsgard'&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Johnsgard |eesnimi=Paul A. |url=https://archive.org/details/cormorantsdarter0000john |pealkiri=Cormorants, darters and pelicans of the world |kuupäev=1993 |kirjastus=Smithsonian institution press |isbn=978-1-56098-216-6 |lehekülg=379–386}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name='McMahon'&gt;{{Ajakirjaviide |pealkiri=Nocturnal Foraging in the American White Pelican |ajakiri=Condor |perekonnanimi=McMahon |eesnimi=Blair F. |kuupäev=1992 |url=https://digitalcommons.usf.edu/condor/vol94/iss1/9 |aastakäik=94 |üksiknumber=1 |perekonnanimi2=Evans |eesnimi2=Roger M.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name='Nesbitt'&gt;{{Ajakirjaviide |pealkiri=Kleptoparasitism of Great Blue Herons by American White Pelicans |ajakiri=Florida Field Naturalist |perekonnanimi=Nesbitt |eesnimi=Stephen A. |kuupäev= |url=https://digitalcommons.usf.edu/ffn/vol31/iss2/1 |aastakäik=31 |üksiknumber=2 |perekonnanimi2=Folk |eesnimi2=Martin J.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name='OMalley&gt;{{Ajakirjaviide |pealkiri=Kleptoparasitism and Associated Foraging Behaviors in American White Pelicans |ajakiri=Colonial Waterbirds |perekonnanimi=O'Malley |eesnimi=J. Brian E. |kuupäev=1983 |aastakäik=6 |lehekülg=126–129 |perekonnanimi2=Evans |eesnimi2=Roger M. |doi=10.2307/1520979}}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{commonskat|Pelecanus erythrorhynchos}}

[[Kategooria:Pelikanlased]]</text>
      <sha1>ad1kucjqbl9bmnao88fhq0sni7y23ia</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Georg Heinrich Woecke</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715767</id>
    <revision>
      <id>7184779</id>
      <parentid>7181602</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T20:45:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Oberpahlen</username>
        <id>156337</id>
      </contributor>
      <origin>7184779</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2620" sha1="gxc24cdb9nlqslp1xqgir5fvz163uzt" xml:space="preserve">'''Georg Heinrich Woecke''' (ka '''Wöcke''') ([[18. november]] [[1787]], [[Valmiera|Wolmar]] – [[25. november]] [[1835]], [[Põltsamaa]]) oli 19. sajandil [[Liivimaa|Liivi-]] ja [[Eestimaa]]l tegutsenud apteeker. Ta on maetud [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le.

==Elulugu==

Pärast koolihariduse omandamist teenis Georg Heinrich Woecke kuus aastat farmatseudi õpilasena Cheliuse apteegis, töötades seal kolm aastat apteegiabilisena&lt;ref name=&quot;ERA&quot;/&gt;. 1809. aastal asus ta õppima [[Tartu Ülikool]]is [[farmaatsia]]t.&lt;ref name=&quot;Album&quot;/&gt; Oma elulookirjelduses on ta hiljem kirjeldanud, et kuulas ülikoolis järgmisi kursuseid&lt;ref name=&quot;ERA&quot;/&gt;:

[[Mineraloogia]] ja [[botaanika]]  – professor [[Gottfried Albrecht Germann]]i juures.
[[Orgaaniline keemia|Orgaaniliste ainete keemia]],  farmatseutilist keemia ja loomakeemia – professor [[David Hieronymus Grindel]]i juures.
Materia medica (ravimiõpetus) 
[[Teoreetiline füüsika]] – professor [[Georg Friedrich Parrot]] juures.

Apteekri kutse sai Georg Heinrich Woecke 1810. aastal&lt;ref name=&quot;Album&quot;/&gt;. Apteekrina töötas ta eri aegadel [[Krāslava|Kraslaus]]&lt;ref name=&quot;Krasl&quot;/&gt;, [[Daugavpils|Dünaburgis]]&lt;ref name=&quot;Dyna&quot;/&gt;, [[Tallinn]]as&lt;ref name=&quot;RA&quot;/&gt;.

Viimased eluaastad veetis ta Põltsamaa lähedal [[Kaarlimõisa]]s.

Georg Heinrich Woecke suri 48-aastaselt 1835. aasta sügisel. Tal ei olnud otseseid pärijaid, mistõttu otsiti teise ringi pärijaid 1836. aasta hilistalvel ajakirjanduse vahendusel. Surres kuulus tal krunt Kaarlimõisas ja arvestatav hulk raha &lt;ref name=&quot;RA&quot;/&gt;.

==Hauatähis Põltsamaa saksa kalmistul==

[[Põltsamaa saksa kalmistu]]l paiknev Georg Heinrich Woecke hauatähis oli üks neljast hauatähisest, mis võeti 1925. aastal riikliku kaitse alla.&lt;ref name=&quot;MUIS&quot;/&gt; Nõukogude ajal hauatähis lõhuti, sellest on säilinud vaid fragmendid.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;RA&quot;&gt; Rigascher Anzeigen, 11tes Stück, 16.03.1836, lk 5&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Album&quot;&gt; Album academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat
zur Jubel-Feier ihres fünfzigjährigen Bestehens. 1852, Kaiserliche Universität zu Dorpat, lk 11 (455)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Dyna&quot;&gt;Angekommene Fremde. Rigasche Zeitung, nr.35 (29.04.1824)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Krasl&quot;&gt;Bekanntmachungen. Rigische Anzeigen, Nr.31 (04.08.1813)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MUIS&quot;&gt;Haridusministeeriumi Muinsusnõukogu kaitsealuste objektide nimistu, Muinasleidude kartoteek, RA ERA.1108.5.988, kaart nr 2045&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ERA&quot;&gt;EAA.402.2.27634&lt;/ref&gt;
}}

{{JÄRJESTA:Woecke, Georg Heinrich}}
[[Kategooria:Sündinud 1787]]
[[Kategooria:Surnud 1835]]
[[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]]</text>
      <sha1>gxc24cdb9nlqslp1xqgir5fvz163uzt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184783</id>
      <parentid>7184779</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T20:54:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Oberpahlen</username>
        <id>156337</id>
      </contributor>
      <origin>7184783</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2966" sha1="a8upum20obn3y6svklmabkqlozqo7kb" xml:space="preserve">'''Georg Heinrich Woecke''' (ka '''Wöcke''') ([[18. november]] [[1787]], [[Valmiera|Wolmar]] – [[25. november]] [[1835]], [[Põltsamaa]]) oli 19. sajandil [[Liivimaa|Liivi-]] ja [[Eestimaa]]l tegutsenud apteeker. Ta on maetud [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le.

==Elulugu==

Pärast koolihariduse omandamist teenis Georg Heinrich Woecke kuus aastat farmatseudi õpilasena Cheliuse apteegis, töötades seal kolm aastat apteegiabilisena&lt;ref name=&quot;ERA&quot;/&gt;. 1809. aastal asus ta õppima [[Tartu Ülikool]]is [[farmaatsia]]t.&lt;ref name=&quot;Album&quot;/&gt; Oma elulookirjelduses on ta hiljem kirjeldanud, et kuulas ülikoolis järgmisi kursuseid&lt;ref name=&quot;ERA&quot;/&gt;:

[[Mineraloogia]] ja [[botaanika]]  – professor [[Gottfried Albrecht Germann]]i juures.
[[Orgaaniline keemia|Orgaaniliste ainete keemia]],  farmatseutilist keemia ja loomakeemia – professor [[David Hieronymus Grindel]]i juures.
Materia medica (ravimiõpetus) 
[[Teoreetiline füüsika]] – professor [[Georg Friedrich Parrot]] juures.

Iseloomustades oma õpilast on [[David Hieronymus Grindel]] Woecke kohta täheldanud:
 
{{cquote|&lt;tt&gt;''Kõigil minu loengutel paistis nimetatud härra Woecke silma erakordse usinusega ning andis mulle korduvalt põhjust veenduda tema siiras püüdluses saavutada nimetatud teadustes võimalikult põhjalikud teadmised.''&lt;/tt&gt;&lt;ref name=&quot;ERA&quot;/&gt;}}

Apteekri kutse sai Georg Heinrich Woecke 1810. aastal&lt;ref name=&quot;Album&quot;/&gt;. Apteekrina töötas ta eri aegadel [[Krāslava|Kraslaus]]&lt;ref name=&quot;Krasl&quot;/&gt;, [[Daugavpils|Dünaburgis]]&lt;ref name=&quot;Dyna&quot;/&gt;, [[Tallinn]]as&lt;ref name=&quot;RA&quot;/&gt;.

Viimased eluaastad veetis ta Põltsamaa lähedal [[Kaarlimõisa]]s.

Georg Heinrich Woecke suri 48-aastaselt 1835. aasta sügisel. Tal ei olnud otseseid pärijaid, mistõttu otsiti teise ringi pärijaid 1836. aasta hilistalvel ajakirjanduse vahendusel. Surres kuulus tal krunt Kaarlimõisas ja arvestatav hulk raha &lt;ref name=&quot;RA&quot;/&gt;.

==Hauatähis Põltsamaa saksa kalmistul==

[[Põltsamaa saksa kalmistu]]l paiknev Georg Heinrich Woecke hauatähis oli üks neljast hauatähisest, mis võeti 1925. aastal riikliku kaitse alla.&lt;ref name=&quot;MUIS&quot;/&gt; Nõukogude ajal hauatähis lõhuti, sellest on säilinud vaid fragmendid.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;RA&quot;&gt; Rigascher Anzeigen, 11tes Stück, 16.03.1836, lk 5&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Album&quot;&gt; Album academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat
zur Jubel-Feier ihres fünfzigjährigen Bestehens. 1852, Kaiserliche Universität zu Dorpat, lk 11 (455)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Dyna&quot;&gt;Angekommene Fremde. Rigasche Zeitung, nr.35 (29.04.1824)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Krasl&quot;&gt;Bekanntmachungen. Rigische Anzeigen, Nr.31 (04.08.1813)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MUIS&quot;&gt;Haridusministeeriumi Muinsusnõukogu kaitsealuste objektide nimistu, Muinasleidude kartoteek, RA ERA.1108.5.988, kaart nr 2045&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ERA&quot;&gt;EAA.402.2.27634&lt;/ref&gt;
}}

{{JÄRJESTA:Woecke, Georg Heinrich}}
[[Kategooria:Sündinud 1787]]
[[Kategooria:Surnud 1835]]
[[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]]</text>
      <sha1>a8upum20obn3y6svklmabkqlozqo7kb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pruunpelikan</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716266</id>
    <revision>
      <id>7184603</id>
      <parentid>7181974</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T15:30:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ojassaar</username>
        <id>206682</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välimus */</comment>
      <origin>7184603</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8764" sha1="om5i4w7w6satdbx3sue4v03lflvo21u" xml:space="preserve">{{taksonitabel
| nimi = Pruunpelikan
| värvus = linnud
| pilt = Pelecanus occidentalis Caye Caulker 03.JPG
| seisund = LC
| seisundi_süsteem = IUCN3.1
| seisundi_ref = &lt;ref&gt;{{IUCN | nimi = Pelecanus occidentalis | ID = 22733989 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2018 | IUCN_aasta = 2018}}&lt;/ref&gt;
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Linnud]] ''Aves''
| selts = [[Pelikanilised]] ''Pelecaniformes''
| sugukond = [[Pelikanlased]] ''Pelecanidae''
| perekond = [[Pelikan (perekond)|Pelikan]] ''Pelecanus''
| liik = '''Pruunpelikan'''
| binaarne = ''Pelecanus occidentalis''
| binaarse_autor = [[Linnaeus]], 1766
| levikukaart = Pelecanus occidentalis map.svg
| levikukaardi_seletus = Pruunpelikani levila&lt;br/&gt;{{värviruut|#5f8dd3}} – talvitusala&lt;br/&gt;{{värviruut|#8d5fd3}} – aasta läbi
}}
'''Pruunpelikan''' (''Pelecanus occidentalis'') on [[pelikanlased|pelikanlaste]] sugukonda kuuluv linnuliik.

==Välimus==
Pruunpelikan on 117–132 cm pikk. Tiibade siruulatus on 203 cm.&lt;ref name='Schulenberg'/&gt; Emaslind on veidi väiksem kui isaslind.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

Puhkesulestikus on pea ja kael valged, otsaesine on kollane. Väiksed ja keskmised pealtiiva kattesuled ning õla- ja seljasuled on helehallid tumepruunide servadega. Labahoosuled on mustad. Küünrahoosuled ja tüürsuled on hallid. Alapool on must. Nokatüvik on hall, nokaots oranž. Nokapaun on hallikasroheline. Jalad on tumehallid.&lt;ref name='Johnsgard'/&gt;

Hundsulestikus on kukal ja kael tumepruun. Alapool on hallikaspruun. Nokatüvik on hall või hallikasroheline. Nokaots on kollane, oranž või punane. Nokapaun on must või tumepruun, ''P. o. californicus''&lt;nowiki/&gt;'el erepunaste triipudega. Jalad on mustad.&lt;ref name='Johnsgard'/&gt;

Noorlinnu ülapool on pruun, alapool on valge.&lt;ref name='Johnsgard'/&gt;

Vastkoorunud pojad on sulgedeta. 10 päevaga kasvavad neile valged udusuled.&lt;ref name='Johnsgard'/&gt;

==Alamliigid ja levik==
Liigil on viis alamliiki:&lt;ref name='IOC'/&gt;
*''P. o. californicus'' &lt;small&gt;[[Robert Ridgway|Ridgway]], 1884&lt;/small&gt; – [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] rannikul Lõuna-[[California]]st [[Mehhiko]] keskosani
*''P. o. carolinensis'' &lt;small&gt;[[Johann Friedrich Gmelin|Gmelin]], 1789&lt;/small&gt; – [[Atlandi ookean]]i rannikul [[Maryland]]ist [[Panama]]ni
*''P. o. murphyi'' &lt;small&gt;[[Alexander Wetmore|Wetmore]], 1945&lt;/small&gt; – Lääne-[[Colombia]]s ja [[Ecuador]]is
*''P. o. occidentalis'' &lt;small&gt;[[Linnaeus]], 1766&lt;/small&gt; – [[Kariibi mere saared|Kariibi mere saartel]]
*''P. o. urinator'' &lt;small&gt;Wetmore, 1945&lt;/small&gt; – [[Galápagose saared|Galápagose saartel]]

[[Guaanopelikan]] arvati varem pruunpelikani alamliigiks ''P. o. thagus''.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

Pruunpelikanid elavad rannikul. Eelistavad [[laht]]esid ja [[lehtersuue|lehtersuudmeid]], väldivad [[avameri|avamerd]]. Pesitsevad väikestel saartel ja rannikul. Erinevalt teistest pelikanidest on pruunpelikanid täielikult merelise eluviisiga. Sisemaal kohatakse neid harva.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

==Toitumine==
Pruunpelikanid toituvad peamiselt [[kalifornia anšoovis|kalifornia]] ja [[peruu anšoovis]]test ning [[sardinops]]idest kuid ka [[menheden]]idest, [[krevetilised|krevettidest]], [[haigurlased|haigru]]&lt;nowiki/&gt;poegadest ning raibetest.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

Tänu [[soolanäärmed|soolanäärmetele]] saavad pruunpelikanid juua merevett.&lt;ref name='Schmidt-Nielsen'/&gt;

Pruunpalikanid püüavad kala sukeldudes. Kui vees on vähem kalu, sukelduvad nad kõrgemalt.&lt;ref name='Arnquist'/&gt; Tavaliselt toituvad nad lehtersuuetes madalas vees, kuid neid on nähtud toitumas ka kaldast 60 km kaugusel. Toituvad varahommikul ja hilisel pärastlõunal.&lt;ref name='Johnsgard'/&gt;

==Pesitsemine==
Pruunpelikanid pesitsevad [[koloonia (bioloogia)|kolooniates]]. Pesa asub maapinnal või puu otsas. Pesa ehitamiseks kulub 7–10 päeva.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

Kurnas on 2–3 muna mõõtmetega 75 × 50 mm. Muna kaalub 103 g. Mune hauvad mõlemad vanemad 30–31 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 11–12 nädala vanuselt.&lt;ref name='Johnsgard'/&gt;

==Looduslikud vaenlased==
Pruunpelikani mune ja poegi söövad [[lõunakajakas|lõuna-]], [[peruu kajakas|peruu]] ja [[kiltkajakas|kiltkajakad]], [[ronk|rongad]], [[kalavares]]ed, [[kalkunkondor]]id,&lt;ref name='Johnsgard'/&gt; [[kass]]id&lt;ref name='Anderson'/&gt; ja [[kanada saarmas|kanada saarmad]].&lt;ref name='Carroll'/&gt;

==Eluiga==
Pruunpelikanid võivad vangistuses elada 31-aastaseks.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

==Sümboolika==
[[File:Flag of Louisiana.svg|pisi|250px|Pruunpelikan USA [[Louisiana]] osariigi lipul]]
Pruunpelikan on [[Saint-Martin]]i, [[Barbados]]e, [[Saint Kitts ja Nevis|Saint Kittsi ja Nevise]], ning [[Turks ja Caicos|Turksi ja Caicose]] [[rahvuslind]].&lt;ref&gt;{{Cite book|url=https://books.google.com/books?id=jfrWCQAAQBAJ|title=The Complete Guide to National Symbols and Emblems [2 Volumes]|last=Minahan|first=James|date=2009|publisher=American Bibliographical Center-Clio Press|isbn=978-0-313-34497-8|pages=669, 741, 751, 761|language=en}}&lt;/ref&gt; Samuti on pruunpelikan USA [[Louisiana]] osariigi tunnuslind&lt;ref&gt;{{Cite book|url=https://books.google.com/books?id=bOQCybjwif4C&amp;pg=PA4|title=Encyclopedia of Louisiana|last=Capace|first=Nancy|date=1999|publisher=Somerset Publishers, Inc.|isbn=978-0-403-09816-3|page=4|language=en}}&lt;/ref&gt; ja teda on kujutatud [[Louisiana pitsat]]il kolme linnupoega toitmas.&lt;ref&gt;{{Cite book|url=https://books.google.com/books?id=uy8lAQAAMAAJ|title=Louisiana Conservationist|date=1969|publisher=Louisiana Wildlife and Fisheries Department|page=92|language=en}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=&lt;ref name='del Hoyo'&gt;{{Raamatuviide |url=https://archive.org/details/handbookofbirdso0001unse/ |pealkiri=Handbook of the birds of the world |kuupäev=1992 |kirjastus=Lynx Edicions |isbn=978-84-87334-10-8 |toimetaja-perekonnanimi=del Hoyo |toimetaja-eesnimi=Josep |köide=1 |koht=Barcelona |lehekülg=311 |toimetaja2-perekonnanimi=Elliott |toimetaja2-eesnimi=Andrew |toimetaja3-perekonnanimi=Sargatal |toimetaja3-eesnimi=Jordi |toimetaja4-perekonnanimi=Cabot |toimetaja4-eesnimi=José}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name='Johnsgard'&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Johnsgard |eesnimi=Paul A. |url=https://archive.org/details/cormorantsdarter0000john |pealkiri=Cormorants, darters and pelicans of the world |kuupäev=1993 |kirjastus=Smithsonian institution press |isbn=978-1-56098-216-6 |lehekülg=387–397}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name='Schulenberg'&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Birds Of Peru |perekonnanimi=Schulenberg |eesnimi=Thomas S. |kirjastus=Princeton University Press |aasta=2007 |isbn=978-0-691-13023-1 |lehekülg=54 |url=https://archive.org/details/birds-of-peru |perekonnanimi2=Stotz |eesnimi2=Douglas F. |perekonnanimi3=Lane |eesnimi3=Daniel F. |perekonnanimi4=O'Neill |eesnimi4=John P. |perekonnanimi5=Parker |eesnimi5=Theodore A.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name='IOC'&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ibises, spoonbills, herons, Hamerkop, Shoebill, pelicans |url=https://www.worldbirdnames.org/bow/pelicans/ |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=IOC World Bird List}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name='Arnquist'&gt;{{Ajakirjaviide |pealkiri=Brown Pelican Foraging Success Related to Age and Height of Dive |ajakiri=Condor |perekonnanimi=Arnquist |eesnimi=Goran |kuupäev=1992 |url=https://digitalcommons.usf.edu/condor/vol94/iss2/21 |aastakäik=92 |üksiknumber=4}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name='Schmidt-Nielsen'&gt;{{Ajakirjaviide |pealkiri=The Function of the Salt Gland in the Brown Pelican |ajakiri=The Auk |perekonnanimi=Schmidt-Nielsen |eesnimi=Knut |kuupäev=1958 |url=https://web.archive.org/web/20171023230659/http://cescos.fau.edu/gawliklab/papers/Schmidt-NielsenKandRFange1958.pdf |aastakäik=75 |üksiknumber=3 |lehekülg=282–289 |perekonnanimi2=Fange |eesnimi2=Ragnar |doi=10.2307/4081974}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name='Anderson'&gt;{{Ajakirjaviide |pealkiri=Introduced Small Ground Predators in California Brown Pelican Colonies |ajakiri=Colonial Waterbirds |perekonnanimi=Anderson |eesnimi=Daniel W. |kuupäev=1989 |aastakäik=12 |üksiknumber=1 |lehekülg=98–103 |perekonnanimi2=Keith |eesnimi2=James O. |perekonnanimi3=Trapp |eesnimi3=Gene R. |perekonnanimi4=Gress |eesnimi4=Franklin |perekonnanimi5=Moreno |eesnimi5=Leopoldo A. |doi=10.2307/1521317}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name='Carroll'&gt;{{Ajakirjaviide |pealkiri=North American River Otter (Lontra canadensis) Predation on Brown Pelicans (Pelecanus occidentalis) at Abbotts Lagoon, Point Reyes National Seashore |ajakiri=IUCN/SSC Otter Specialist Group Bulletin |perekonnanimi=Carroll |eesnimi=Terence |kuupäev=2025 |url=https://riverotterecology.org/wp-content/uploads/Carroll_Isadore_2025.pdf |aastakäik=42 |üksiknumber=2 |lehekülg=71–84 |perekonnanimi2=Isadore |eesnimi2=Megan}}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{commonskat|Pelecanus occidentalis}}

[[Kategooria:Pelikanlased]]</text>
      <sha1>om5i4w7w6satdbx3sue4v03lflvo21u</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184820</id>
      <parentid>7184603</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T21:44:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7184820</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8926" sha1="r7gyxp1xro3ehy6p2sehro7wsna1hj9" xml:space="preserve">{{taksonitabel
| nimi = Pruunpelikan
| värvus = linnud
| pilt = Pelecanus occidentalis Caye Caulker 03.JPG
| seisund = LC
| seisundi_süsteem = IUCN3.1
| seisundi_ref = &lt;ref&gt;{{IUCN | nimi = Pelecanus occidentalis | ID = 22733989 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2018 | IUCN_aasta = 2018}}&lt;/ref&gt;
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Linnud]] ''Aves''
| selts = [[Pelikanilised]] ''Pelecaniformes''
| sugukond = [[Pelikanlased]] ''Pelecanidae''
| perekond = [[Pelikan (perekond)|Pelikan]] ''Pelecanus''
| liik = '''Pruunpelikan'''
| binaarne = ''Pelecanus occidentalis''
| binaarse_autor = [[Linnaeus]], 1766
| levikukaart = Pelecanus occidentalis map.svg
| levikukaardi_seletus = Pruunpelikani levila&lt;br/&gt;{{värviruut|#5f8dd3}} – talvitusala&lt;br/&gt;{{värviruut|#8d5fd3}} – aasta läbi
}}
'''Pruunpelikan''' (''Pelecanus occidentalis'') on [[pelikanlased|pelikanlaste]] sugukonda kuuluv linnuliik.

==Välimus==
Pruunpelikan on 117–132 cm pikk. Tiibade siruulatus on 203 cm.&lt;ref name='Schulenberg'/&gt; Emaslind on veidi väiksem kui isaslind.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

Puhkesulestikus on pea ja kael valged, otsaesine on kollane. Väiksed ja keskmised pealtiiva kattesuled ning õla- ja seljasuled on helehallid tumepruunide servadega. Labahoosuled on mustad. Küünrahoosuled ja tüürsuled on hallid. Alapool on must. Nokatüvik on hall, nokaots oranž. Nokapaun on hallikasroheline. Jalad on tumehallid.&lt;ref name='Johnsgard'/&gt;

Hundsulestikus on kukal ja kael tumepruun. Alapool on hallikaspruun. Nokatüvik on hall või hallikasroheline. Nokaots on kollane, oranž või punane. Nokapaun on must või tumepruun, ''P. o. californicus''&lt;nowiki/&gt;'el erepunaste triipudega. Jalad on mustad.&lt;ref name='Johnsgard'/&gt;

Noorlinnu ülapool on pruun, alapool on valge.&lt;ref name='Johnsgard'/&gt;

Vastkoorunud pojad on sulgedeta. 10 päevaga kasvavad neile valged udusuled.&lt;ref name='Johnsgard'/&gt;

==Alamliigid ja levik==
Liigil on viis alamliiki:&lt;ref name='IOC'/&gt;
*''P. o. californicus'' &lt;small&gt;[[Robert Ridgway|Ridgway]], 1884&lt;/small&gt; – [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] rannikul Lõuna-[[California]]st [[Mehhiko]] keskosani
*''P. o. carolinensis'' &lt;small&gt;[[Johann Friedrich Gmelin|Gmelin]], 1789&lt;/small&gt; – [[Atlandi ookean]]i rannikul [[Maryland]]ist [[Panama]]ni
*''P. o. murphyi'' &lt;small&gt;[[Alexander Wetmore|Wetmore]], 1945&lt;/small&gt; – Lääne-[[Colombia]]s ja [[Ecuador]]is
*''P. o. occidentalis'' &lt;small&gt;[[Linnaeus]], 1766&lt;/small&gt; – [[Kariibi mere saared|Kariibi mere saartel]]
*''P. o. urinator'' &lt;small&gt;Wetmore, 1945&lt;/small&gt; – [[Galápagose saared|Galápagose saartel]]

[[Guaanopelikan]] arvati varem pruunpelikani alamliigiks ''P. o. thagus''.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

Pruunpelikanid elavad rannikul. Eelistavad [[laht]]esid ja [[lehtersuue|lehtersuudmeid]], väldivad [[avameri|avamerd]]. Pesitsevad väikestel saartel ja rannikul. Erinevalt teistest pelikanidest on pruunpelikanid täielikult merelise eluviisiga. Sisemaal kohatakse neid harva.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

==Toitumine==
Pruunpelikanid toituvad peamiselt [[kalifornia anšoovis|kalifornia]] ja [[peruu anšoovis]]test ning [[sardinops]]idest kuid ka [[menheden]]idest, [[krevetilised|krevettidest]], [[haigurlased|haigru]]&lt;nowiki/&gt;poegadest ning raibetest.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

Tänu [[soolanäärmed|soolanäärmetele]] saavad pruunpelikanid juua merevett.&lt;ref name='Schmidt-Nielsen'/&gt;

Pruunpalikanid püüavad kala sukeldudes. Kui vees on vähem kalu, sukelduvad nad kõrgemalt.&lt;ref name='Arnquist'/&gt; Tavaliselt toituvad nad lehtersuuetes madalas vees, kuid neid on nähtud toitumas ka kaldast 60 km kaugusel. Toituvad varahommikul ja hilisel pärastlõunal.&lt;ref name='Johnsgard'/&gt;

==Pesitsemine==
Pruunpelikanid pesitsevad [[koloonia (bioloogia)|kolooniates]]. Pesa asub maapinnal või puu otsas. Pesa ehitamiseks kulub 7–10 päeva.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

Kurnas on 2–3 muna mõõtmetega 75 × 50 mm. Muna kaalub 103 g. Mune hauvad mõlemad vanemad 30–31 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 11–12 nädala vanuselt.&lt;ref name='Johnsgard'/&gt;

==Looduslikud vaenlased==
Pruunpelikani mune ja poegi söövad [[lõunakajakas|lõuna-]], [[peruu kajakas|peruu]] ja [[kiltkajakas|kiltkajakad]], [[ronk|rongad]], [[kalavares]]ed, [[kalkunkondor]]id,&lt;ref name='Johnsgard'/&gt; [[kass]]id&lt;ref name='Anderson'/&gt; ja [[kanada saarmas|kanada saarmad]].&lt;ref name='Carroll'/&gt;

==Eluiga==
Pruunpelikanid võivad vangistuses elada 31-aastaseks.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

==Sümboolika==
[[File:Flag of Louisiana.svg|pisi|250px|Pruunpelikan USA [[Louisiana]] osariigi lipul]]
Pruunpelikan on [[Saint-Martin]]i, [[Barbados]]e, [[Saint Kitts ja Nevis|Saint Kittsi ja Nevise]], ning [[Turks ja Caicos|Turksi ja Caicose]] [[rahvuslind]].&lt;ref&gt;{{Cite book|url=https://books.google.com/books?id=jfrWCQAAQBAJ|title=The Complete Guide to National Symbols and Emblems [2 Volumes]|last=Minahan|first=James|date=2009|publisher=American Bibliographical Center-Clio Press|isbn=978-0-313-34497-8|pages=669, 741, 751, 761|language=en}}&lt;/ref&gt; Samuti on pruunpelikan USA [[Louisiana]] osariigi tunnuslind&lt;ref&gt;{{Cite book|url=https://books.google.com/books?id=bOQCybjwif4C&amp;pg=PA4|title=Encyclopedia of Louisiana|last=Capace|first=Nancy|date=1999|publisher=Somerset Publishers, Inc.|isbn=978-0-403-09816-3|page=4|language=en}}&lt;/ref&gt; ja teda on kujutatud [[Louisiana pitsat]]il kolme linnupoega toitmas.&lt;ref&gt;{{Cite book|url=https://books.google.com/books?id=uy8lAQAAMAAJ|title=Louisiana Conservationist|date=1969|publisher=Louisiana Wildlife and Fisheries Department|page=92|language=en}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=&lt;ref name='del Hoyo'&gt;{{Raamatuviide |url=https://archive.org/details/handbookofbirdso0001unse/ |pealkiri=Handbook of the birds of the world |kuupäev=1992 |kirjastus=Lynx Edicions |isbn=978-84-87334-10-8 |toimetaja-perekonnanimi=del Hoyo |toimetaja-eesnimi=Josep |köide=1 |koht=Barcelona |lehekülg=311 |toimetaja2-perekonnanimi=Elliott |toimetaja2-eesnimi=Andrew |toimetaja3-perekonnanimi=Sargatal |toimetaja3-eesnimi=Jordi |toimetaja4-perekonnanimi=Cabot |toimetaja4-eesnimi=José}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name='Johnsgard'&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Johnsgard |eesnimi=Paul A. |url=https://archive.org/details/cormorantsdarter0000john |pealkiri=Cormorants, darters and pelicans of the world |kuupäev=1993 |kirjastus=Smithsonian institution press |isbn=978-1-56098-216-6 |lehekülg=387–397}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name='Schulenberg'&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Birds Of Peru |perekonnanimi=Schulenberg |eesnimi=Thomas S. |kirjastus=Princeton University Press |aasta=2007 |isbn=978-0-691-13023-1 |lehekülg=54 |url=https://archive.org/details/birds-of-peru |perekonnanimi2=Stotz |eesnimi2=Douglas F. |perekonnanimi3=Lane |eesnimi3=Daniel F. |perekonnanimi4=O'Neill |eesnimi4=John P. |perekonnanimi5=Parker |eesnimi5=Theodore A.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name='IOC'&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ibises, spoonbills, herons, Hamerkop, Shoebill, pelicans |url=https://www.worldbirdnames.org/bow/pelicans/ |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=IOC World Bird List}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name='Arnquist'&gt;{{Ajakirjaviide |pealkiri=Brown Pelican Foraging Success Related to Age and Height of Dive |ajakiri=Condor |perekonnanimi=Arnquist |eesnimi=Goran |kuupäev=1992 |url=https://digitalcommons.usf.edu/condor/vol94/iss2/21 |aastakäik=92 |üksiknumber=4}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name='Schmidt-Nielsen'&gt;{{Ajakirjaviide |pealkiri=The Function of the Salt Gland in the Brown Pelican |ajakiri=The Auk |perekonnanimi=Schmidt-Nielsen |eesnimi=Knut |kuupäev=1958 |url=http://cescos.fau.edu/gawliklab/papers/Schmidt-NielsenKandRFange1958.pdf |aastakäik=75 |üksiknumber=3 |lehekülg=282–289 |perekonnanimi2=Fange |eesnimi2=Ragnar |doi=10.2307/4081974 |vaadatud=2026-06-06 |arhiivimisaeg=2017-10-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171023230659/http://cescos.fau.edu/gawliklab/papers/Schmidt-NielsenKandRFange1958.pdf |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name='Anderson'&gt;{{Ajakirjaviide |pealkiri=Introduced Small Ground Predators in California Brown Pelican Colonies |ajakiri=Colonial Waterbirds |perekonnanimi=Anderson |eesnimi=Daniel W. |kuupäev=1989 |aastakäik=12 |üksiknumber=1 |lehekülg=98–103 |perekonnanimi2=Keith |eesnimi2=James O. |perekonnanimi3=Trapp |eesnimi3=Gene R. |perekonnanimi4=Gress |eesnimi4=Franklin |perekonnanimi5=Moreno |eesnimi5=Leopoldo A. |doi=10.2307/1521317}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name='Carroll'&gt;{{Ajakirjaviide |pealkiri=North American River Otter (Lontra canadensis) Predation on Brown Pelicans (Pelecanus occidentalis) at Abbotts Lagoon, Point Reyes National Seashore |ajakiri=IUCN/SSC Otter Specialist Group Bulletin |perekonnanimi=Carroll |eesnimi=Terence |kuupäev=2025 |url=https://riverotterecology.org/wp-content/uploads/Carroll_Isadore_2025.pdf |aastakäik=42 |üksiknumber=2 |lehekülg=71–84 |perekonnanimi2=Isadore |eesnimi2=Megan}}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{commonskat|Pelecanus occidentalis}}

[[Kategooria:Pelikanlased]]</text>
      <sha1>r7gyxp1xro3ehy6p2sehro7wsna1hj9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. juuni 2026 – ...)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716291</id>
    <revision>
      <id>7184520</id>
      <parentid>7184385</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T12:45:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* 30. juuni */</comment>
      <origin>7184520</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="39825" sha1="s3jb3g2i73i1h9dcdn6rl8hudvx5q9x" xml:space="preserve">{{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}}

Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani.
	
See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.

== Sõjategevus 2026. aastal ==
== Juuni ==
=== 1. juuni ===
Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026&lt;/ref&gt;
Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. juuni ===
[[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros peale Venemaa rünankut.]]

Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. juuni ===
Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is  asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.&lt;ref name=deepstatemap&gt;[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele.
Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;
Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;
ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. juuni ===
Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel.
&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. juuni ===
[[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Beebitoidutehas Kiievi piirkonnas peale Venemaa droonitabamust]]

Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. juuni ===
Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026&lt;/ref&gt;
Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest.

=== 7. juuni ===
Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda,   Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is 

Ukraina-meelned partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. juuni ===
Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning  elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

Krimmis tabas droon Moskva-Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. juuni ===
[[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis peale Venemaa droonitabamust]]

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käsi visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.&lt;ref&gt;[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;
Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;
Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;

Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;
hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. juuni ===
Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;
ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;
Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 11. juuni ===
Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026&lt;/ref&gt;
Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. juuni ===
Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s  naftakeemiatehas Togliattikauchuk.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. juuni ===
Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasi terminali,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026&lt;/ref&gt; ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama.

Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] peale Venemaa rünnakut]]

=== 14. juuni ===
Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. juuni ===
[[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum peale Venemaa pommirünnakut]]

Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; ja Harkivi kunstimuuseum.

=== 16. juuni ===
[[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]]

Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt; 
mis on oluline Moskva kütusega varustaja.

Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026&lt;/ref&gt;

[[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. juuni ===
[[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. juuni ===
[[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas peale Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151  https://x.com/WarLifeFootag] ]]
[[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]]

Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši-Džankoi raudteeliinil.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 19. juuni ===
Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. juuni ===
Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. juuni ===
Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin]]s silla mõlemas otsas - [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026&lt;/ref&gt;

Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 22. juuni ===
Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 23. juuni ===
[[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. juuni ===
Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja lennuvälju&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. juuni ===
Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase.
Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. juuni ===
Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt;
Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot.
Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid 
Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaas sõda lõpetama.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; Operatsiooni sisu ei ole välja toodud.

=== 27. juuni ===
Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 28. juuni ===
[[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]]

Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026&lt;/ref&gt; ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is.

Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 29. juuni ===
Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. juuni ===
Ukraina korraldas droonirünnaku Miskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt; 
mis sunnib Venemaad bensiini importima.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt;

== Juuli ==
=== 1. juuli ===
Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt; ning [[Penza oblast]]is asuvat  sõjatööstusrajatist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&amp;match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas]
* [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба
* [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine]

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]]</text>
      <sha1>s3jb3g2i73i1h9dcdn6rl8hudvx5q9x</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185019</id>
      <parentid>7184520</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T07:09:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* 1. juuli */</comment>
      <origin>7185019</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="40800" sha1="16ytfogd0yk5d6n5cfhbvaeytkatpz9" xml:space="preserve">{{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}}

Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani.
	
See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.

== Sõjategevus 2026. aastal ==
== Juuni ==
=== 1. juuni ===
Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026&lt;/ref&gt;
Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. juuni ===
[[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros peale Venemaa rünankut.]]

Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. juuni ===
Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is  asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.&lt;ref name=deepstatemap&gt;[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele.
Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;
Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;
ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. juuni ===
Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel.
&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. juuni ===
[[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Beebitoidutehas Kiievi piirkonnas peale Venemaa droonitabamust]]

Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. juuni ===
Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026&lt;/ref&gt;
Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest.

=== 7. juuni ===
Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda,   Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is 

Ukraina-meelned partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. juuni ===
Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning  elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

Krimmis tabas droon Moskva-Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. juuni ===
[[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis peale Venemaa droonitabamust]]

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käsi visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.&lt;ref&gt;[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;
Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;
Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;

Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;
hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. juuni ===
Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;
ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;
Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 11. juuni ===
Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026&lt;/ref&gt;
Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. juuni ===
Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s  naftakeemiatehas Togliattikauchuk.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. juuni ===
Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasi terminali,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026&lt;/ref&gt; ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama.

Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] peale Venemaa rünnakut]]

=== 14. juuni ===
Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. juuni ===
[[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum peale Venemaa pommirünnakut]]

Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; ja Harkivi kunstimuuseum.

=== 16. juuni ===
[[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]]

Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt; 
mis on oluline Moskva kütusega varustaja.

Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026&lt;/ref&gt;

[[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. juuni ===
[[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. juuni ===
[[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas peale Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151  https://x.com/WarLifeFootag] ]]
[[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]]

Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši-Džankoi raudteeliinil.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 19. juuni ===
Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. juuni ===
Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. juuni ===
Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin]]s silla mõlemas otsas - [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026&lt;/ref&gt;

Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 22. juuni ===
Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 23. juuni ===
[[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. juuni ===
Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja lennuvälju&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. juuni ===
Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase.
Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. juuni ===
Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt;
Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot.
Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid 
Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaas sõda lõpetama.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; Operatsiooni sisu ei ole välja toodud.

=== 27. juuni ===
Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 28. juuni ===
[[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]]

Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026&lt;/ref&gt; ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is.

Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 29. juuni ===
Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. juuni ===
Ukraina korraldas droonirünnaku Miskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt; 
mis sunnib Venemaad bensiini importima.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt;

== Juuli ==
=== 1. juuli ===
Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt; ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. juuli ===
Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakus hukkus vähemalt 13 ja vigastada sai 86 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&amp;match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas]
* [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба
* [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine]

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]]</text>
      <sha1>16ytfogd0yk5d6n5cfhbvaeytkatpz9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185037</id>
      <parentid>7185019</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T07:42:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* 30. juuni */</comment>
      <origin>7185037</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="40995" sha1="imsycltkw3iowwejqhsvzvosbtdpgec" xml:space="preserve">{{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}}

Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani.
	
See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.

== Sõjategevus 2026. aastal ==
== Juuni ==
=== 1. juuni ===
Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026&lt;/ref&gt;
Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. juuni ===
[[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros peale Venemaa rünankut.]]

Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. juuni ===
Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is  asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.&lt;ref name=deepstatemap&gt;[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele.
Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;
Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;
ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. juuni ===
Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel.
&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. juuni ===
[[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Beebitoidutehas Kiievi piirkonnas peale Venemaa droonitabamust]]

Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. juuni ===
Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026&lt;/ref&gt;
Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest.

=== 7. juuni ===
Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda,   Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is 

Ukraina-meelned partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. juuni ===
Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning  elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

Krimmis tabas droon Moskva-Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. juuni ===
[[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis peale Venemaa droonitabamust]]

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käsi visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.&lt;ref&gt;[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;
Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;
Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;

Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;
hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. juuni ===
Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;
ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;
Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 11. juuni ===
Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026&lt;/ref&gt;
Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. juuni ===
Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s  naftakeemiatehas Togliattikauchuk.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. juuni ===
Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasi terminali,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026&lt;/ref&gt; ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama.

Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] peale Venemaa rünnakut]]

=== 14. juuni ===
Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. juuni ===
[[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum peale Venemaa pommirünnakut]]

Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; ja Harkivi kunstimuuseum.

=== 16. juuni ===
[[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]]

Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt; 
mis on oluline Moskva kütusega varustaja.

Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026&lt;/ref&gt;

[[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. juuni ===
[[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. juuni ===
[[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas peale Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151  https://x.com/WarLifeFootag] ]]
[[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]]

Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši-Džankoi raudteeliinil.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 19. juuni ===
Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. juuni ===
Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. juuni ===
Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin]]s silla mõlemas otsas - [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026&lt;/ref&gt;

Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 22. juuni ===
Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 23. juuni ===
[[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. juuni ===
Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja lennuvälju&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. juuni ===
Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase.
Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. juuni ===
Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt;
Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot.
Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid 
Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaas sõda lõpetama.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; Operatsiooni sisu ei ole välja toodud.

=== 27. juuni ===
Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 28. juuni ===
[[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]]

Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026&lt;/ref&gt; ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is.

Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 29. juuni ===
Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. juuni ===
Ukraina korraldas droonirünnaku Miskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt; 
mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026&lt;/ref&gt; 
ja alustama bensiini importi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt;

== Juuli ==
=== 1. juuli ===
Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt; ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. juuli ===
Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakus hukkus vähemalt 13 ja vigastada sai 86 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&amp;match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas]
* [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба
* [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine]

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]]</text>
      <sha1>imsycltkw3iowwejqhsvzvosbtdpgec</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2027. aasta MotoGP hooaeg</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716570</id>
    <revision>
      <id>7185075</id>
      <parentid>7184404</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T08:57:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <origin>7185075</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12605" sha1="dupfrwmo9878hxggor3rd7zthh2dd01" xml:space="preserve">{{Motospordi hooaeg|aasta=2027|võistlus=MotoGP|päis=Sõitjate maailmameister: TBD&lt;br&gt;Võistkondade maailmameister: TBD&lt;br&gt;Tootjate maailmameister: TBD|jalus=[[2027. aasta Moto2 hooaeg]]&lt;br /&gt;[[2027. aasta Moto3 hooaeg]]}}

'''2027 FIM MotoGP maailmameistrivõistlused''' on [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Grand Prix mootorrataste võidusõidu]] tulevane 79. hooaeg, mille käigus selgitatakse välja sõitjate, võistkondade ja tootjate maailmameistrid. Tegemist on maailma kõrgeima taseme võistlustega mootorrataste võidusõidus, mida korraldab [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon]] (FIM). Sel hooajal tuleb tehniliste eeskirjadele muudatus, mille käigus läheb mootorimaht 1000cm³-st 850cm³-le.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-03-11 |pealkiri=What are the MotoGP™ Rules? – A complete overview |url=https://www.motogp.com/en/blog-articles/what-are-the-motogp-rules-a-complete-overview/www.motogp.com/en/blog-articles/what-are-the-motogp-rules-a-complete-overview/521386 |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Sõitjad ja võistkonnad ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
! rowspan=&quot;2&quot; |Võistkond
! rowspan=&quot;2&quot; |Tootja
! rowspan=&quot;2&quot; |Mootorratas
! colspan=&quot;2&quot; |Sõitjad
|-
!Nr.
!Sõitja nimi
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]]
! rowspan=&quot;4&quot; |[[Aprilia]]
| rowspan=&quot;4&quot; |''selgumisel''
| align=&quot;center&quot; |63
|{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-25 |pealkiri=Bagnaia signs four-year Aprilia Racing deal from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/25/bagnaia-signs-four-year-aprilia-racing-deal-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/06/25/bagnaia-signs-four-year-aprilia-racing-deal-from-2027/1074916 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
| align=&quot;center&quot; |72
|{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Racing |eesnimi=Aprilia |kuupäev=2026-02-02 |pealkiri=Bezzecchi renews with Aprilia Racing on multi-year new contract |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/02/02/bezzecchi-renews-with-aprilia-racing-on-multi-year-new-contract/www.motogp.com/en/news/2026/02/02/bezzecchi-renews-with-aprilia-racing-on-multi-year-new-contract/827205 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing|Trackhouse MotoGP Team]]
| align=&quot;center&quot; |TBA
|{{flagicon image|Flag of None.svg}}
|-
| align=&quot;center&quot; |TBA
|{{flagicon image|Flag of None.svg}}
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]]
! rowspan=&quot;6&quot; |[[Ducati]]
| rowspan=&quot;6&quot; |''selgumisel''
| align=&quot;center&quot; |37
|{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-24 |pealkiri=Confirmed: Acosta joins Marc Marquez at Ducati for 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/24/confirmed-acosta-joins-marc-marquez-at-ducati-for-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/06/24/confirmed-acosta-joins-marc-marquez-at-ducati-for-2027-and-2028/1074819 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
| align=&quot;center&quot; |93
|{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-23 |pealkiri=Marc Marquez confirmed with the Ducati Lenovo Team in 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/23/marc-marquez-confirmed-with-the-ducati-lenovo-team-in-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/06/23/marc-marquez-confirmed-with-the-ducati-lenovo-team-in-2027-and-2028/1074782 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]]
| align=&quot;center&quot; |36
|{{flagicon|ESP}} [[Joan Mir]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-02 |pealkiri=Mir joins Holgado to form fresh BK8 Gresini Racing MotoGP line-up from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/02/mir-joins-holgado-to-form-fresh-bk8-gresini-racing-motogp-line-up-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/02/mir-joins-holgado-to-form-fresh-bk8-gresini-racing-motogp-line-up-from-2027/1076000 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
| align=&quot;center&quot; |TBA
|{{flagicon|ESP}} [[Daniel Holgado]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-02 |pealkiri=BK8 Gresini Racing announce Holgado for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/02/bk8-gresini-racing-announce-holgado-for-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/02/bk8-gresini-racing-announce-holgado-for-2027/1075997 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team]]
| align=&quot;center&quot; |TBA
|{{flagicon image|Flag of None.svg}}
|-
| align=&quot;center&quot; |TBA
|{{flagicon image|Flag of None.svg}}
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|MCO}} [[LCR Honda|Castrol Honda LCR]]
{{flagicon|MCO}} [[LCR Honda|Pro Honda LCR]]
! rowspan=&quot;4&quot; |[[Honda]]
| rowspan=&quot;4&quot; |''selgumisel''
| align=&quot;center&quot; |5
|{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=LCR |eesnimi=Castrol Honda |kuupäev=2025-09-01 |pealkiri=Zarco confirmed with LCR for 2026 and 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/09/01/zarco-confirmed-with-lcr-for-2026-and-2027/www.motogp.com/en/news/2025/09/01/zarco-confirmed-with-lcr-for-2026-and-2027/757853 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
| align=&quot;center&quot; |11
|{{flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Honda |eesnimi=L. C. R. |kuupäev=2025-10-14 |pealkiri=Confirmed: Diogo Moreira to join Honda LCR from 2026 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/10/14/confirmed-diogo-moreira-to-join-honda-lcr-from-2026/www.motogp.com/en/news/2025/10/14/confirmed-diogo-moreira-to-join-honda-lcr-from-2026/760923 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|JPN}} [[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]]
| align=&quot;center&quot; |TBA
|{{flagicon image|Flag of None.svg}}
|-
| align=&quot;center&quot; |TBA
|{{flagicon image|Flag of None.svg}}
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]]
! rowspan=&quot;4&quot; |[[KTM]]
| rowspan=&quot;4&quot; |''selgumisel''
| align=&quot;center&quot; |TBA
|{{flagicon image|Flag of None.svg}}
|-
| align=&quot;center&quot; |TBA
|{{flagicon image|Flag of None.svg}}
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|FRA}} [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]]
| align=&quot;center&quot; |TBA
|{{flagicon image|Flag of None.svg}}
|-
| align=&quot;center&quot; |TBA
|{{flagicon image|Flag of None.svg}}
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]]
! rowspan=&quot;4&quot; |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
| rowspan=&quot;4&quot; |''selgumisel''
| align=&quot;center&quot; |79
|{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]]&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-01 |pealkiri=Martin and Ogura confirmed in all-new Yamaha line-up for 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/01/martin-and-ogura-confirmed-in-all-new-yamaha-line-up-for-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/07/01/martin-and-ogura-confirmed-in-all-new-yamaha-line-up-for-2027-and-2028/1075825 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
| align=&quot;center&quot; |89
|{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]]&lt;ref name=&quot;:22&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-01 |pealkiri=Martin and Ogura confirmed in all-new Yamaha line-up for 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/01/martin-and-ogura-confirmed-in-all-new-yamaha-line-up-for-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/07/01/martin-and-ogura-confirmed-in-all-new-yamaha-line-up-for-2027-and-2028/1075825 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]]
| align=&quot;center&quot; |7
|{{flagicon|TUR}} [[Toprak Razgatlıoğlu]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-06-10 |pealkiri=Toprak Razgatlioglu signs Prima Pramac Yamaha MotoGP deal |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/751925 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
| align=&quot;center&quot; |TBA
|{{flagicon image|Flag of None.svg}}
|}

== Tehniliste eeskirjade muudatused ==

* 2027. aasta MotoGP hooajaks vähendatakse mootori töömahtu 1000cm³-lt 850cm³-le ja maksimaalne silindri läbimõõt 81 millimeetrilt 75 millimeetrile. Samuti vähendatakse sõitjate lubatud mootorite arvu seitsmelt kuuele.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Tafà |eesnimi=Riccardo |pealkiri=The new MotoGP 2027 rules: a revolution for safety, sustainability and entertainment |url=https://rtrsports.com/en/blog/rules-motogp-2027/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=RTR Sports |keel=en}}&lt;/ref&gt;
* Aerodünaamikaga seoses vähendatakse esigondli laiuse 50 millimeetri võrra ja mootorratta esiotsa lühendatakse 50 millimeetri võrra.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hambly |eesnimi=Ashley |kuupäev=2026-02-17 |pealkiri=MotoGP’s 2027 regulations explained from engines and aerodynamics to new tyres |url=https://www.motogpnews.com/2026/02/17/motogps-2027-regulations-explained-from-850cc-engines-and-aerodynamic-changes-to-new-pirelli-tyres/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=MotoGP News |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;
* Kõik ''ride-height'' ja ''holeshot'' seadmed on 2027. aastast keelatud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hambly |eesnimi=Ashley |kuupäev=2026-02-17 |pealkiri=MotoGP’s 2027 regulations explained from engines and aerodynamics to new tyres |url=https://www.motogpnews.com/2026/02/17/motogps-2027-regulations-explained-from-850cc-engines-and-aerodynamic-changes-to-new-pirelli-tyres/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=MotoGP News |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;
* Kõik võistlejad saavad iga hooaja lõpus kõikide sõitjate GPS-i andmed.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-06-11 |pealkiri=Full details of MotoGP’s 2027 technical regulation changes |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/full-details-of-motogps-2027-technical-regulation-changes/10607681/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;
* Kõik võistkonnad kasutavad 100% mittefossiilkütust.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
* Kütusepaagi maht vähendatakse põhisõitudeks 22 liitrilt 20 liitrile ning sprindisõitude maksimum on 11 liitrit.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
* [[Pirelli]] tuleb viieaastase lepinguga MotoGP uueks rehvitootjaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-03-06 |pealkiri=Pirelli to become MotoGP tyre supplier from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/03/06/pirelli-to-become-motogp-tyre-supplier-from-2027/www.motogp.com/en/news/2025/03/06/pirelli-to-become-motogp-tyre-supplier-from-2027/521153 |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Kalender ==
Järgmistel 19. Grand Prix'l on 2027. aastaks leping.
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 85%;&quot;
!''Grand Prix''' nimi
!Ringrada
|-
|{{flagicon|ARG}} Argentina mootorrataste Grand Prix
|Autódromo Oscar y Juan Gálvez
|-
|{{flagicon|BRA}} Brasiilia mootorrataste Grand Prix
|Autódromo Internacional Ayrton Senna
|-
|{{flagicon|USA}} Ameerika mootorrataste Grand Prix
|Circuit of the Americas
|-
|{{flagicon|QAT}} Katari mootorrataste Grand Prix
|Lusail International Circuit
|-
|{{flagicon|ESP}} Hispaania mootorrataste Grand Prix
|Circuito de Jerez
|-
|{{flagicon|FRA}} Pranstuse mootorrataste Grand Prix
|Bugatti Circuit
|-
|{{flagicon|Kataloonia}} Katalani mootorrataste Grand Prix
|Circuit de Barcelona-Catalunya
|-
|{{flagicon|CZE}} Tšehhi mootorrataste Grand Prix
|Brno Circuit
|-
|{{flagicon|NED}} Hollandi TT
|TT Circuit Assen
|-
|{{flagicon|GER}} Saksa mootorrataste Grand Prix
|Sachsenring
|-
|{{flagicon|SMR}} San Marino mootorrataste Grand Prix
|Misano World Circuit Marco Simoncelli,
|-
|{{flagicon|AUT}} Austria mootorrataste Grand Prix
|Red Bull Ring
|-
|{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix]]
|Mobility Resort Motegi
|-
|{{flagicon|INA}} Indoneesia mootorrataste Grand Prix
|Pertamina Mandalika International Street Circuit
|-
|{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Valencia mootorrataste Grand Prix
|Circuit Ricardo Tormo
|-
|{{flagicon|THA}} Tai mootorrataste Grand Prix
|Chang International Circuit
|-
|{{flagicon|AUS}} Austraalia mootorrataste Grand Prix
|Adelaide Street Circuit
|-
|{{flagicon|Aragón}} Aragoni mootorrataste Grand Prix
|Circuit Ricardo Tormo
|}

== Viited ==</text>
      <sha1>dupfrwmo9878hxggor3rd7zthh2dd01</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185082</id>
      <parentid>7185075</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T09:21:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <origin>7185082</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13516" sha1="lyr8jwjawokcm9zdv501sa12qde82f1" xml:space="preserve">{{Motospordi hooaeg|aasta=2027|võistlus=MotoGP|päis=Sõitjate maailmameister: TBD&lt;br&gt;Võistkondade maailmameister: TBD&lt;br&gt;Tootjate maailmameister: TBD|jalus=[[2027. aasta Moto2 hooaeg]]&lt;br /&gt;[[2027. aasta Moto3 hooaeg]]}}

'''2027 FIM MotoGP maailmameistrivõistlused''' on [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Grand Prix mootorrataste võidusõidu]] tulevane 79. hooaeg, mille käigus selgitatakse välja sõitjate, võistkondade ja tootjate maailmameistrid. Tegemist on maailma kõrgeima taseme võistlustega mootorrataste võidusõidus, mida korraldab [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon]] (FIM). Sel hooajal tuleb tehniliste eeskirjadele muudatus, mille käigus läheb mootorimaht 1000cm³-st 850cm³-le.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-03-11 |pealkiri=What are the MotoGP™ Rules? – A complete overview |url=https://www.motogp.com/en/blog-articles/what-are-the-motogp-rules-a-complete-overview/www.motogp.com/en/blog-articles/what-are-the-motogp-rules-a-complete-overview/521386 |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Sõitjad ja võistkonnad ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
! rowspan=&quot;2&quot; |Võistkond
! rowspan=&quot;2&quot; |Tootja
! rowspan=&quot;2&quot; |Mootorratas
! colspan=&quot;2&quot; |Sõitjad
|-
!Nr.
!Sõitja nimi
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]]
! rowspan=&quot;2&quot; |[[Aprilia]]
| rowspan=&quot;2&quot; |''selgumisel''
| align=&quot;center&quot; |63
|{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-25 |pealkiri=Bagnaia signs four-year Aprilia Racing deal from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/25/bagnaia-signs-four-year-aprilia-racing-deal-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/06/25/bagnaia-signs-four-year-aprilia-racing-deal-from-2027/1074916 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
| align=&quot;center&quot; |72
|{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Racing |eesnimi=Aprilia |kuupäev=2026-02-02 |pealkiri=Bezzecchi renews with Aprilia Racing on multi-year new contract |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/02/02/bezzecchi-renews-with-aprilia-racing-on-multi-year-new-contract/www.motogp.com/en/news/2026/02/02/bezzecchi-renews-with-aprilia-racing-on-multi-year-new-contract/827205 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]]
! rowspan=&quot;4&quot; |[[Ducati]]
| rowspan=&quot;4&quot; |''selgumisel''
| align=&quot;center&quot; |37
|{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-24 |pealkiri=Confirmed: Acosta joins Marc Marquez at Ducati for 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/24/confirmed-acosta-joins-marc-marquez-at-ducati-for-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/06/24/confirmed-acosta-joins-marc-marquez-at-ducati-for-2027-and-2028/1074819 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
| align=&quot;center&quot; |93
|{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-23 |pealkiri=Marc Marquez confirmed with the Ducati Lenovo Team in 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/23/marc-marquez-confirmed-with-the-ducati-lenovo-team-in-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/06/23/marc-marquez-confirmed-with-the-ducati-lenovo-team-in-2027-and-2028/1074782 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]]
| align=&quot;center&quot; |36
|{{flagicon|ESP}} [[Joan Mir]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-02 |pealkiri=Mir joins Holgado to form fresh BK8 Gresini Racing MotoGP line-up from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/02/mir-joins-holgado-to-form-fresh-bk8-gresini-racing-motogp-line-up-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/02/mir-joins-holgado-to-form-fresh-bk8-gresini-racing-motogp-line-up-from-2027/1076000 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
| align=&quot;center&quot; |TBA
|{{flagicon|ESP}} [[Daniel Holgado]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-02 |pealkiri=BK8 Gresini Racing announce Holgado for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/02/bk8-gresini-racing-announce-holgado-for-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/02/bk8-gresini-racing-announce-holgado-for-2027/1075997 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|JPN}} [[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]]
! rowspan=&quot;2&quot; |[[Honda]]
| rowspan=&quot;2&quot; |''selgumisel''
| align=&quot;center&quot; |TBA
|{{flagicon image|Flag of None.svg}}
|-
| align=&quot;center&quot; |TBA
|{{flagicon image|Flag of None.svg}}
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]]
! rowspan=&quot;4&quot; |[[KTM]]
| rowspan=&quot;4&quot; |''selgumisel''
| align=&quot;center&quot; |TBA
|{{flagicon image|Flag of None.svg}}
|-
| align=&quot;center&quot; |TBA
|{{flagicon image|Flag of None.svg}}
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|FRA}} [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]]
| align=&quot;center&quot; |TBA
|{{flagicon image|Flag of None.svg}}
|-
| align=&quot;center&quot; |TBA
|{{flagicon image|Flag of None.svg}}
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]]
! rowspan=&quot;4&quot; |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
| rowspan=&quot;4&quot; |''selgumisel''
| align=&quot;center&quot; |79
|{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]]&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-01 |pealkiri=Martin and Ogura confirmed in all-new Yamaha line-up for 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/01/martin-and-ogura-confirmed-in-all-new-yamaha-line-up-for-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/07/01/martin-and-ogura-confirmed-in-all-new-yamaha-line-up-for-2027-and-2028/1075825 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
| align=&quot;center&quot; |89
|{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]]&lt;ref name=&quot;:22&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-01 |pealkiri=Martin and Ogura confirmed in all-new Yamaha line-up for 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/01/martin-and-ogura-confirmed-in-all-new-yamaha-line-up-for-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/07/01/martin-and-ogura-confirmed-in-all-new-yamaha-line-up-for-2027-and-2028/1075825 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]]
| align=&quot;center&quot; |7
|{{flagicon|TUR}} [[Toprak Razgatlıoğlu]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-06-10 |pealkiri=Toprak Razgatlioglu signs Prima Pramac Yamaha MotoGP deal |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/751925 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
| align=&quot;center&quot; |TBA
|{{flagicon image|Flag of None.svg}}
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|MCO}} [[LCR Team]]
! rowspan=&quot;6&quot; |''selgumisel''
| rowspan=&quot;6&quot; |''selgumisel''
| align=&quot;center&quot; |5
|{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=LCR |eesnimi=Castrol Honda |kuupäev=2025-09-01 |pealkiri=Zarco confirmed with LCR for 2026 and 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/09/01/zarco-confirmed-with-lcr-for-2026-and-2027/www.motogp.com/en/news/2025/09/01/zarco-confirmed-with-lcr-for-2026-and-2027/757853 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
| align=&quot;center&quot; |11
|{{flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Honda |eesnimi=L. C. R. |kuupäev=2025-10-14 |pealkiri=Confirmed: Diogo Moreira to join Honda LCR from 2026 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/10/14/confirmed-diogo-moreira-to-join-honda-lcr-from-2026/www.motogp.com/en/news/2025/10/14/confirmed-diogo-moreira-to-join-honda-lcr-from-2026/760923 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]]
| align=&quot;center&quot; |TBA
|{{flagicon image|Flag of None.svg}}
|-
| align=&quot;center&quot; |TBA
|{{flagicon image|Flag of None.svg}}
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing|Trackhouse MotoGP Team]]
| align=&quot;center&quot; |TBA
|{{flagicon image|Flag of None.svg}}
|-
| align=&quot;center&quot; |TBA
|{{flagicon image|Flag of None.svg}}
|}

=== Sõitjate muudatused ===

* [[Francesco Bagnaia]] lahkub [[Ducati Corse#MotoGP|Ducati tehasevõistkonnast]] pärast kuut hooaega, et võistelda [[Aprilia Racing|Aprilia Racingus]] asendades [[Jorge Martin|Jorge Martinit]], kes siirdub [[Yamaha MotoGP|Yamaha tehasevõistkonda]].
* [[Pedro Acosta]] lahkub [[Red Bull KTM Factory Racing|Red Bull KTM Factory Racingust]], et Ducatis asendada Bagnaiat.
* [[Fabio Quartararo]] lahkub Yamaha tehasevõistkonnast pärast kuut hooaega.
* [[Alex Rins]] lahkub Yamaha tehasevõistkonnast pärast kolme hooaega.
* Ai Ogura siirdub [[Trackhouse MotoGP Team|Trackhouse MotoGP Teamist]] Yamaha tehasevõistkonda.
* [[Joan Mir]] lahkub [[Honda Racing Corporation#MotoGP|Honda HRC]]-st ning võistleb [[Gresini Racing|Gresini Racingus]].
* [[Daniel Holgado]] tõuseb Moto2-st [[Aspar Team|Aspari võistkonnast]] MotoGP-sse Gresini Racinguga.

== Tehniliste eeskirjade muudatused ==

* 2027. aasta MotoGP hooajaks vähendatakse mootori töömahtu 1000cm³-lt 850cm³-le ja maksimaalne silindri läbimõõt 81 millimeetrilt 75 millimeetrile. Samuti vähendatakse sõitjate lubatud mootorite arvu seitsmelt kuuele.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Tafà |eesnimi=Riccardo |pealkiri=The new MotoGP 2027 rules: a revolution for safety, sustainability and entertainment |url=https://rtrsports.com/en/blog/rules-motogp-2027/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=RTR Sports |keel=en}}&lt;/ref&gt;
* Aerodünaamikaga seoses vähendatakse esigondli laiuse 50 millimeetri võrra ja mootorratta esiotsa lühendatakse 50 millimeetri võrra.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hambly |eesnimi=Ashley |kuupäev=2026-02-17 |pealkiri=MotoGP’s 2027 regulations explained from engines and aerodynamics to new tyres |url=https://www.motogpnews.com/2026/02/17/motogps-2027-regulations-explained-from-850cc-engines-and-aerodynamic-changes-to-new-pirelli-tyres/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=MotoGP News |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;
* Kõik ''ride-height'' ja ''holeshot'' seadmed on 2027. aastast keelatud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hambly |eesnimi=Ashley |kuupäev=2026-02-17 |pealkiri=MotoGP’s 2027 regulations explained from engines and aerodynamics to new tyres |url=https://www.motogpnews.com/2026/02/17/motogps-2027-regulations-explained-from-850cc-engines-and-aerodynamic-changes-to-new-pirelli-tyres/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=MotoGP News |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;
* Kõik võistlejad saavad iga hooaja lõpus kõikide sõitjate GPS-i andmed.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-06-11 |pealkiri=Full details of MotoGP’s 2027 technical regulation changes |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/full-details-of-motogps-2027-technical-regulation-changes/10607681/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;
* Kõik võistkonnad kasutavad 100% mittefossiilkütust.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
* Kütusepaagi maht vähendatakse põhisõitudeks 22 liitrilt 20 liitrile ning sprindisõitude maksimum on 11 liitrit.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
* [[Pirelli]] tuleb viieaastase lepinguga MotoGP uueks rehvitootjaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-03-06 |pealkiri=Pirelli to become MotoGP tyre supplier from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/03/06/pirelli-to-become-motogp-tyre-supplier-from-2027/www.motogp.com/en/news/2025/03/06/pirelli-to-become-motogp-tyre-supplier-from-2027/521153 |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Kalender ==
Järgmistel 19. Grand Prix'l on 2027. aastaks leping.
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 85%;&quot;
!''Grand Prix''' nimi
!Ringrada
|-
|{{flagicon|ARG}} Argentina mootorrataste Grand Prix
|Autódromo Oscar y Juan Gálvez
|-
|{{flagicon|BRA}} Brasiilia mootorrataste Grand Prix
|Autódromo Internacional Ayrton Senna
|-
|{{flagicon|USA}} Ameerika mootorrataste Grand Prix
|Circuit of the Americas
|-
|{{flagicon|QAT}} Katari mootorrataste Grand Prix
|Lusail International Circuit
|-
|{{flagicon|ESP}} Hispaania mootorrataste Grand Prix
|Circuito de Jerez
|-
|{{flagicon|FRA}} Pranstuse mootorrataste Grand Prix
|Bugatti Circuit
|-
|{{flagicon|Kataloonia}} Katalani mootorrataste Grand Prix
|Circuit de Barcelona-Catalunya
|-
|{{flagicon|CZE}} Tšehhi mootorrataste Grand Prix
|Brno Circuit
|-
|{{flagicon|NED}} Hollandi TT
|TT Circuit Assen
|-
|{{flagicon|GER}} Saksa mootorrataste Grand Prix
|Sachsenring
|-
|{{flagicon|SMR}} San Marino mootorrataste Grand Prix
|Misano World Circuit Marco Simoncelli,
|-
|{{flagicon|AUT}} Austria mootorrataste Grand Prix
|Red Bull Ring
|-
|{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix]]
|Mobility Resort Motegi
|-
|{{flagicon|INA}} Indoneesia mootorrataste Grand Prix
|Pertamina Mandalika International Street Circuit
|-
|{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Valencia mootorrataste Grand Prix
|Circuit Ricardo Tormo
|-
|{{flagicon|THA}} Tai mootorrataste Grand Prix
|Chang International Circuit
|-
|{{flagicon|AUS}} Austraalia mootorrataste Grand Prix
|Adelaide Street Circuit
|-
|{{flagicon|Aragón}} Aragoni mootorrataste Grand Prix
|Circuit Ricardo Tormo
|}

== Viited ==</text>
      <sha1>lyr8jwjawokcm9zdv501sa12qde82f1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Promise David</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716738</id>
    <revision>
      <id>7184796</id>
      <parentid>7182597</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T21:10:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7184796</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6817" sha1="i8d5vhm5ydb2tgsoy6iyrjh2fu6onbv" xml:space="preserve">[[File:Promise David Union Saint-Gilloise 2025.jpg|pisi|Promise David (2025)]]
[[File:Promise David Nõmme Kalju.png|pisi|Promise David 2024. aastal [[Nõmme Kalju]] särgis]]
'''Promise Oluwatobi Emmanuel David Akinpelu''' (sündinud [[3. juuli]]l [[2001]] [[Brampton]]is [[Ontario|Ontario provintsis]]) on [[Kanada]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Belgia kõrgliigaklubis [[Royale Union Saint-Gilloise]] ja [[Kanada jalgpallikoondis]]es.

Ta kuulus noorena Kanada klubide [[Toronto FC]] ja [[Vaughan Azzurri]] akadeemiasse. 2019. aastal liitus ta Horvaatia klubiga [[NK Trnje|Trnje]]. 2021. aastal naasis ta Põhja-Ameerikasse, kui liitus [[FC Tulsa]]ga.

2022. aasta jaanuaris sõlmis ta lühiajalise lepingu Malta kõrgliigaklubiga [[Valletta F.C.|Valletta]].&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.ckdmedia.ng/post/fc-valletta-proposes-two-years-extension-contract-for-promise-akinpelu|title=FC Valletta Proposes Two Years Extension Of Contract For Promise David|first=Oluwayemisi Afolabi|last=Adeyanju|date=April 1, 2022|website=CKDmedia|access-date=May 6, 2026|archive-date=2025-01-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20250119202120/https://www.ckdmedia.ng/post/fc-valletta-proposes-two-years-extension-contract-for-promise-akinpelu|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; 14 mänguga lõi ta Valletta särgis kuus väravat. 15. mail 2022 mängis ta Valletaga Malta karikavõistluste finaalis, kus kaotati [[Floriana F.C.|Florianale]] tulemusega 1:2. 2022. aasta juunis sõlmis ta lepingu Malta kõrgliigaklubiga [[Sirens F.C.|Sirens]]&lt;ref&gt;{{Cite web |last=Lia |first=Gianluca |date=June 20, 2022 |title=Canadian forward David Promise moves to Sirens on a two-year deal |url=https://timesofmalta.com/article/canadian-forward-david-promise-moves-sirens-two-year-deal.963062 |access-date=May 6, 2026 |website=Times of Malta |language=en-gb}}&lt;/ref&gt;, kuid selles meeskonnas ta seitsme mänguga ühtegi liigaväravat ei löönud.

2023. aasta veebruaris sõlmis ta kolmeaastase lepingu Eesti Meistriliiga klubiga [[Nõmme Kalju]].&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1608884078/nomme-kalju-solmis-kolmeaastase-lepingu-noore-kanada-rundajaga &quot;Nõmme Kalju sõlmis kolmeaastase lepingu noore Kanada ründajaga&quot;]. sport.err.ee. 13.2.2023. Vaadatud 13.2.2026&lt;/ref&gt; Ta mängis esmalt Nõmme Kalju [[Nõmme Kalju FC U21|duubelmeeskonnas]], enne kui kindlustas koha Nõmme Kalju põhimeeskonnas. 2023. aastal oli David [[Esiliiga B]] paremuselt viies väravalööja, kui lõi 19 mänguga 22 väravat. Samal aastal lõi ta Meistriliigas 23 mänguga seitse väravat. [[Meistriliiga 2024|2024]]. aastal lõi ta esimese 16 mänguga 14 väravat.

2024. aasta juulis sõlmis ta lepingu Belgia kõrgliigaklubiga [[Royale Union Saint-Gilloise]].&lt;ref&gt;{{Cite web |last=Erons |first=Imhons |date=July 2, 2024 |title=Confirmed: Canada-born striker of Nigerian origin joins Union Saint-Gilloise - Soccernet NG |url=https://soccernet.ng/2024/07/confirmed-canada-born-striker-of-nigerian-origin-joins-union-saint-gilloise.html |access-date=May 6, 2026 |language=en-US}}&lt;/ref&gt; Klubi meeskonnas debüteeris ta 20. juulil [[Belgia jalgpalli superkarikas|Belgia superkarikafinaalis]] [[Club Brugge KV|Club Brugge]] vastu, keda võideti 2:1. Belgia kõrgliigas lõi ta esimese värava 10. augustil mängus [[KVC Westerlo|Westerlo]] vastu. Debüüthooajal lõi ta Belgia kõrgliigas 19 väravat, millega oli meeskonna suurim väravalööja. Samal hooajal tuli ta klubiga ka Belgia meistriks. 2025. aasta juunis pikendas ta klubiga lepingut kuni 2029. aastani.&lt;ref&gt;{{Cite web |last=Devilez |first=Alice |date=June 17, 2025 |title=L’Union Saint-Gilloise prolonge Promise David et réalise le 1er 'coup' de son mercato |url=https://www.rtbf.be/article/l-union-saint-gilloise-prolonge-promise-david-et-realise-le-1er-coup-de-son-mercato-11563147 |access-date=May 6, 2026 |website=RTBF |publisher=RTBF Actus |language=fr}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |date=June 17, 2025 |title=Union St Gilloise’s Canadian star Promise David signs new deal in Brussels |url=https://sports.yahoo.com/article/union-st-gilloise-canadian-star-113000860.html |access-date=May 6, 2026 |website=Yahoo Sports |language=en-US |archive-date=2025-08-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250825060539/https://sports.yahoo.com/article/union-st-gilloise-canadian-star-113000860.html |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;

Ta sündis Kanadas [[Nigeeria]] päritolu vanemate perekonnas.&lt;ref&gt;{{Cite web |last=Football |first=Nigeria |date=July 24, 2022 |title=In-Form Striker Promise David Relishes Flourishing Start at Sirens FC, Opens Up on National Team Choices |url=https://nigeriafootball.ng/in-form-striker-promise-david-relishes-flourishing-start-at-sirens-fc-opens-up-on-national-team-choices-abroad/ |access-date=May 6, 2026 |website=Abroad - Nigeria Football |language=en-US}}&lt;/ref&gt; 2022. aastal mängis David kaks korda Nigeeria kuni 23-aastaste koondises. Hiljem otsustas ta Kanada koondise kasuks. Kanada koondisse kutsuti ta esimest korda 2025. aasta märtsis. Koondisedebüüdi tegi ta sama aasta 7. juunil [[sõprusmäng]]us [[Ukraina jalgpallikoondis|Ukraina]] vastu ning lõi selles mängus ka värava. [[2025. aasta CONCACAF Gold Cup]]'i esimeses alagrupimängus lõi ta värava [[Hondurase jalgpallikoondis|Hondurase]] vastu.&lt;ref&gt;[https://www.transfermarkt.com/promise-david/nationalmannschaft/spieler/888785/verein_id/3510 Promise David - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 13.6.2026&lt;/ref&gt; [[FIFA World Cup 2026|2026. aasta maailmameistrivõistluste]] esimeses alagrupimängus sekkus ta esimeses alagrupimängus [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] vastu teisel poolajal ning andis seisuga 1:1 lõppenud mängus väravasöödu [[Cyle Larin]]i väravale. Viimases alagrupimängus lõi David värava [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveitsi]] vastu.

== Saavutused ==
;Valletta
*[[Maltese FA Trophy]]: teine koht 2021–22
;Union Saint-Gilloise
*[[Jupiler Pro League|Belgia kõrgliiga]]: 2024–25
*[[Belgia karikavõistlused jalgpallis|Belgia karikas]]: 2025–26
*[[Belgia superkarikas jalgpallis|Belgia superkarikas]]: 2024
;Individuaalsed
*[[Meistriliiga]] kuu parim mängija: aprill 2024&lt;ref&gt;[https://jalgpall.ee/voistlused/uudised/premium-liiga-aprillikuu-parima-auhinnad-lahevad-kaljule-ja-kuressaarele &quot;Premium liiga aprillikuu parima auhinnad lähevad Kaljule ja Kuressaarele&quot;]. jalgpall.ee. 2.5.2024. Vaadatud 13.6.2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://jalgpall.ee/voistlused/player/58187/team/3136 Promise David] [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidu]] kodulehel

{{FIFA World Cup 2026 Kanada koondis}}

{{JÄRJESTA:David, Promise}}
[[Kategooria:Kanada jalgpallurid]]
[[Kategooria:Nõmme Kalju FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:Meistriliiga mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 2001]]</text>
      <sha1>i8d5vhm5ydb2tgsoy6iyrjh2fu6onbv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Potentsiaaliauk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>717072</id>
    <revision>
      <id>7184880</id>
      <parentid>7175419</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T03:39:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184880</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16785" sha1="4ho1u4t3hfpnikq6wrhsb719dy0umn7" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
[[Fail:Potentsiaaliauk.jpeg|pisi|1D potentsiaaliauk]]
'''Potentsiaaliauk '''(inglise keeles ''[[:en:Potential_well|potential well]]'') on füüsikaline mudel, mis kirjeldab olukorda, kus osake on ruumiliselt piiratud [[Potentsiaalibarjäär|potentsiaalibarjääriga]] ehk alaga, millel on kõrgem potentsiaalne energia. See tähendab, et osakesel, mis on augus, on väiksem energia kui selle ümbruses. Ühemõõtmelise ehk 1D-potentsiaaliaugu energia avaldub järgmiselt: &lt;math display=&quot;block&quot;&gt;U = \begin{cases} 0; 0\leqslant x \leqslant a \\ U_0; x &lt; 0 , x &gt; a \end{cases}&lt;/math&gt;kus &lt;math&gt;a&lt;/math&gt; on potentsiaaliaugu laius ja &lt;math&gt;U_0&lt;/math&gt; barjääri energia.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Loide |eesnimi=Rein-Karl |pealkiri=Sissejuhatus kvantmehaanikasse : sissejuhatus kvantteooriasse. Kvantmehaanika alused |kirjastus=[[Avita]] |aasta=2007 |toimetaja-perekonnanimi=Mõtt |toimetaja-eesnimi=Ave |keel=eesti |autor-link=Rein-Karl Loide}}&lt;/ref&gt;

== Klassikaline osake ==
'''[[Klassikaline füüsika|Klassikalise füüsika]]''' järgi osake, mille energiatase on madalam kui barjääri kõrgus &lt;math&gt;(E &lt; U_0)&lt;/math&gt;, jääb lõksu auku ja võngub seal edasi-tagasi jääval kiirusel &lt;math&gt;v = }\sqrt{\frac{2E}{m}&lt;/math&gt;, kus &lt;math&gt;m&lt;/math&gt; on tema mass.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Selline osake ei saa barjääri kunagi ületada. Seega võib osake omada kõiki väärtusi vahemikus &lt;math&gt;0 \leq E \leq U_0&lt;/math&gt;. Kui &lt;math&gt;E = 0&lt;/math&gt; , on osake paigal ning võib asetseda mistahes punktis &lt;math&gt;0&lt;/math&gt; ja &lt;math&gt;a&lt;/math&gt; vahel.

== Kvantosake ==
'''[[Kvantfüüsika]]''' järgi ei saa kvantosake (näiteks [[elektron]]) omada suvalist energiat. Selle asemel on lubatud ainult kindlad ehk diskreetsed energiatasemed. Statsionaarse kvantoleku korral ei saa osakesele omistada klassikalist trajektoori, tema leidmise tõenäosus sõltub lainefunktsioonist. Vastava energiataseme energia avaldub valemiga &lt;math&gt;E_n = \frac{\pi^2\hbar^2 n^2}{2ma^2}&lt;/math&gt; ning sellele vastav lainefunktsioon &lt;math&gt;\Psi_n = \sqrt{\frac{2}{a}}\sin{\frac{\pi n x}{a}}&lt;/math&gt;, kus &lt;math&gt;n = 1, 2, ...&lt;/math&gt; .&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

=== Lainefunktsioon ja tõenäosustihedus ===
'''[[Lainefunktsioon]]''' on osakese matemaatiline kirjeldus, mis saadakse [[Schrödingeri võrrand|Schrödingeri võrrandi]] lahendamisel. Funktsiooni täpne mõistmine on keeruline, aga '''[[Tõenäosustihedus|tõenäosustiheduse]]''' ehk lainefunktsiooni mooduli ruudu &lt;math&gt;\mid \Psi_n \mid ^2 = \frac{2}{a} \sin^2{\frac{n\pi x}{a}}&lt;/math&gt; tõlgendamine on lihtsam.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; See näitab osakese leidmise tõenäosust vastavas ruumi osas.
[[Fail:Energianivoo ja tõenäosustihedus.jpeg|pisi|382x382px|'''Energiatase ja tõenäosustihedus''']]
Esimesel energiatasemel &lt;math&gt;(E_1)&lt;/math&gt; on osakese leidmise tõenäosus suurim potentsiaaliaukude keskel. Teisel tasemel &lt;math&gt;(E_2)&lt;/math&gt; on keskpunktis leidmise tõenäosus null ja osake asub pigem barjääri poole.  

=== Minimaalne energia ===
Kvantmehaanika üks peamisi lahnevusi klassikalisest füüsikast on minimaalse energia väärtuse osas. Minimaalse energiat väärtus &lt;math&gt;(E_1)&lt;/math&gt; on kvantosakese puhul nullist erinev. Klassikalises mõttes tähendab see seda, et paigalolek pole lubatud. Järeldus tuleneb [[Heisenbergi määramatuse printsiip|Heisenberg'i määramatuse printsiibist]]: mida täpsemalt teame osakese koordinaati ehk asukohta, seda enam on määramatu tema impulss ja vastupidi. Vähim impulsi määramatus &lt;math&gt;\Delta p = \frac{\hbar}{2a}&lt;/math&gt; annaks vastava impulsi korral energia &lt;math&gt;E = \frac{\hbar^2}{8ma^2} &gt; 0&lt;/math&gt;.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Seega minimaalne energia ei saa olla &lt;math&gt;0&lt;/math&gt; ehk osake ei saa olla täiesti paigal. 

== Potentsiaaliaugu mõõtmete mõju ==
[[Fail:Finite vs Infinite Square Well Energies (75eV, 0.4nm).svg|pisi|Lõpmatu vs lõplik potentsiaaliauk]]

=== Lõplik potentsiaaliauk ===
Reaalsetes süsteemides on barjäärid alati lõplikud, mitte lõpmatud. See tähendab, et piiratud potentsiaaliaugus saab olla vaid piiratud arv energiatasemeid ehk seotud olekuid. Erinevalt lõpmatu potentsiaaliaugu juhtumist ei ole kõik energia väärtused lubatud, vaid ainult need, mis vastavad kindlatele tingimustele&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-05-29 |pealkiri=3.6: Particle in a Finite Box and Tunneling (optional) |url=https://chem.libretexts.org/Courses/Manchester_University/Manchester_University_Physical_Chemistry_I_(CHEM_341)/03%3A_First_QM_System_(Particle_on_a_Line_Particle_in_a_Box)/3.06%3A_Particle_in_a_Finite_Box_and_Tunneling_(optional) |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=Chemistry LibreTexts |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Piiratud potentsiaaliaugu eripära on see, et lainefunktsioon ei muutu nulliks barjääri piiril, vaid kahaneb eksponentsiaalselt barjääri sisse. See tähendab, et osakel on mittenulliline tõenäosus asuda barjääri sees, kuigi tema energia on madalam kui barjääri kõrgus. Selliseid olekuid nimetatakse '''seotud olekuteks.'''&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
[[Fail:Harmonic-oscillator-eigenstates.svg|pisi|Lainefunktiooni ulatumine barjääri sisse lõplikus potentsiaaliaugus]]
Kõrgema energiaga seotud olekud on nõrgemini seotud kui madalama energiaga olekud. See tähendab, et kõrgema energiaga osakeste lainefunktsioon tungib sügavamale barjääri sisse. Oleku energia sõltub potentsiaaliaugu mõõtmetest: energia on pöördvõrdeline potentsiaaliaugu laiuse ruuduga&lt;math&gt;( E \propto 1/a^2)&lt;/math&gt;. Seega mida väiksem on augu laius, seda suuremaks muutuvad energiatasemete väärtused ning nende vahelised kaugused. 
=== Tunnelleerumine ===
[[Fail:Quantum-tunneling.svg|pisi|Tunnelleerumine]]
[[Tunneliefekt|Kvantunnelleerimine]] on kvantmehhanikale omane nähtus, kus osakel on väike tõenäosus läbida potentsiaalbarjäär, millest klassikalise füüsika järgi ei tohiks üle saada. See tekib seetõttu, et osakese lainefunktsioon ei kao äkki barjääri piiril, vaid kahaneb järk-järgult. Kui barjäär on piisavalt õhuke, võib osa lainefunktsioonist jõuda barjääri teisele poole.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Selle mõistmiseks võib seda võrrelda valguse neeldumise ja peegeldumisega aines.

Tunnelleerumise tõenäosus sõltub kolmest tegurist: barjääri kõrgusest, barjääri laiusest ja osakese massist. Mida kõrgem, laiem barjäär või suurem on osakese mass, seda väiksem on tunnelleerumise tõenäosus. Ning vastupidi: kui osake on kerge (näiteks elektron) ja barjäär on õhuke, on tunnelleerumine tõenäolisem.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Tunnelleerumine on oluline mitmes valdkonnas:

* '''[[Radioaktiivsus|Radioaktiivne lagunemine]]''': alfa-osakeste eraldumine tuumast toimub tunnelleerumise teel. George Gamow avastas 1928. aastal, kuidas alfa-osakesed tungivad tugeva tuumajõu barjäärist läbi.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ling |eesnimi=Samuel J. |perekonnanimi2=Sanny |eesnimi2=Jeff |perekonnanimi3=Moebs |eesnimi3=William |kuupäev=2016-09-29 |pealkiri=7.6 The Quantum Tunneling of Particles through Potential Barriers - University Physics Volume 3 {{!}} OpenStax |url=https://openstax.org/books/university-physics-volume-3/pages/7-6-the-quantum-tunneling-of-particles-through-potential-barriers |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=openstax.org |keel=English}}&lt;/ref&gt;[[Fail:ScanningTunnelingMicroscope schematic.png|pisi|Skanneeriva tunelmikroskoobi (STM) tööpõhimõte]]
* '''[[Skaneeriv tunnelmikroskoopia|Skaneeriv tunnelmikroskoop]] (STM)''': Kasutab elektronide tunnelleerumist piesoskänneri teraviku ja pinna vahel, et saada aatomilise lahutusega pilte.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
* '''[[Pooljuhtseadis|Pooljuhtseadmed]]''': Resonantstunnel-dioodid kasutavad tunneleerimist elektroonilistes lülitites.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
Läbitunginud laine amplituud on väiksem kui algsel lainel, mistõttu läbimise tõenäosus on väiksem kui üks. Osakese energia tunnelleerumisel ei muutu. Potentsiaaliugust väljumisel on osake sidumata olekus ehk tegu on '''vaba osakesega'''.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Mitme potentsiaaliauguga süsteemid ==
Mitme potentsiaaliaugu süstemaatilisel paigutamisel kõrvuti tekib supervõre (ingl. k. ''[[:en:Superlattice|superlattice]]''). Sellises süsteemis hakkavad üksikute aukude energiatasemed omavahel segunema, moodustades nn miniribad (ingl. k. ''minibands''). Riba laius sõltub aukude vahelisest kaugusest ja barjääri kõrgusest: mida lähemal on augud ja madalam on barjäär, seda laiem on riba.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Lee |eesnimi=TaeGi |perekonnanimi2=Enomoto |eesnimi2=Kazushi |perekonnanimi3=Ohshiro |eesnimi3=Kazuma |perekonnanimi4=Inoue |eesnimi4=Daishi |perekonnanimi5=Kikitsu |eesnimi5=Tomoka |perekonnanimi6=Hyeon-Deuk |eesnimi6=Kim |perekonnanimi7=Pu |eesnimi7=Yong-Jin |perekonnanimi8=Kim |eesnimi8=DaeGwi |kuupäev=2020-10-29 |pealkiri=Controlling the dimension of the quantum resonance in CdTe quantum dot superlattices fabricated via layer-by-layer assembly |url=https://www.nature.com/articles/s41467-020-19337-0 |ajakiri=Nature Communications |keel=en |aastakäik=11 |üksiknumber=1 |lehekülg=5471 |doi=10.1038/s41467-020-19337-0 |issn=2041-1723}}&lt;/ref&gt;

Supervõrede oluline omadus on, et elektronid ei ole enam täielikult lokaliseeritud üksikutesse potentsiaaliaukudesse, vaid nende lainefunktsioon võib ulatuda üle kogu perioodilise struktuuri. Osake ei pea &quot;iga barjääri eraldi ületama&quot;, ta saab liikuda läbi struktuuri kvantmehaanilise tunnelleerumise tõttu. See võimaldab luua elektroonilisi seadmeid, mis kasutavad vastavat omadust sihipäraselt ära. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Semiconductor Superlattices: A model system for nonlinear transport |url=https://ar5iv.labs.arxiv.org/html/cond-mat/0107207 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=ar5iv |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Supervõresid kasutatakse:

* Kvantkaskaad laserites: elektronide üleminekud energiatasemete vahel võimaldab genereerida stimuleeritud kiirgust &lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Pusep |eesnimi=Yu A |perekonnanimi2=Tavares |eesnimi2=B G M |perekonnanimi3=Tito |eesnimi3=M A |perekonnanimi4=dos Santos |eesnimi4=L Fernandes |perekonnanimi5=LaPierre |eesnimi5=R R |kuupäev=2015-05-22 |pealkiri=Magnetic field driven interminiband charge transfer in InGaAs/InP superlattices |url=https://iopscience.iop.org/article/10.1088/0953-8984/27/24/245601 |ajakiri=Journal of Physics: Condensed Matter |aastakäik=27 |üksiknumber=24 |lehekülg=245601 |doi=10.1088/0953-8984/27/24/245601 |issn=0953-8984}}&lt;/ref&gt;
* Päikseelementides: täiendavad energiatasemed võivad parandada valguse neeldumist ja energia muundamise efektiivsust&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
* Kvantarvutis: pooljuhi [[Kvanttäpp|kvanttäppide]] supervõresid saab kasutada kvantbittide loomiseks &lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Zwerver |eesnimi=A. M. J. |perekonnanimi2=Krähenmann |eesnimi2=T. |perekonnanimi3=Watson |eesnimi3=T. F. |perekonnanimi4=Lampert |eesnimi4=L. |perekonnanimi5=George |eesnimi5=H. C. |perekonnanimi6=Pillarisetty |eesnimi6=R. |perekonnanimi7=Bojarski |eesnimi7=S. A. |perekonnanimi8=Amin |eesnimi8=P. |perekonnanimi9=Amitonov |eesnimi9=S. V. |perekonnanimi10=Boter |eesnimi10=J. M. |perekonnanimi11=Caudillo |eesnimi11=R. |perekonnanimi12=Correas-Serrano |eesnimi12=D. |perekonnanimi13=Dehollain |eesnimi13=J. P. |perekonnanimi14=Droulers |eesnimi14=G. |perekonnanimi15=Henry |eesnimi15=E. M. |kuupäev=29.03.2022 |pealkiri=Qubits made by advanced semiconductor manufacturing |url=https://www.nature.com/articles/s41928-022-00727-9 |ajakiri=Nature Electronics |keel=en |aastakäik=5 |üksiknumber=3 |lehekülg=184–190 |doi=10.1038/s41928-022-00727-9 |issn=2520-1131}}&lt;/ref&gt;

=== Kvantpiiritlus ===
[[Fail:Quantum confinement effects in the band diagram of quantum dots.tif|pisi|Energiatasemete eraldumine]]
Kvantpiiritlus (ingl. k. ''[[:en:Potential_well|quantum confinement]]'') on nähtus, kus elektron-auk paarid ehk [[Eksiton|eksitonid]] on ruumiliselt piiratud materjali ühes või enamas mõõtmes. Seetõttu muutuvad energiatasemed diskreetseks. Efekt tekib, kui osakese füüsikalised mõõtmed on võrreldavad eksitoni [[De Broglie lained|de Broglie lainepikkuse]] või [[Bohri raadius|Bohri raadiusega]] &lt;math&gt;(a_B)&lt;/math&gt;. Tugev efekt esineb siis, kui nanoosakese raadius on palju väiksem eksitoni Bohri raadiusest &lt;math&gt;(R&lt;&lt; a_B)&lt;/math&gt; ja seega omadusi ei määra enam Coulombi vastasmõju.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Viide |perekonnanimi=Ramalingam |eesnimi=Gopal |pealkiri=Quantum Confinement Effect of 2D Nanomaterials |kuupäev=2020-01-29 |url=https://www.intechopen.com/chapters/70534 |väljaanne=Quantum Dots - Fundamental and Applications |väljaandja=IntechOpen |keel=en |isbn=978-1-83880-919-5 |vaadatud=2026-06-18 |perekonnanimi2=Kathirgamanathan |eesnimi2=Poopathy |perekonnanimi3=Ravi |eesnimi3=Ganesan |perekonnanimi4=Elangovan |eesnimi4=Thangavel |perekonnanimi5=Kumar |eesnimi5=Bojarajan Arjun |perekonnanimi6=Manivannan |eesnimi6=Nadarajah |perekonnanimi7=Kasinathan |eesnimi7=Kaviyarasu}}&lt;/ref&gt;

Kui tegemist on materjaliga, mille mõõtmed on suurem kui mõnikümmend nanomeetrit &lt;math&gt;(R &gt;&gt; a_B)&lt;/math&gt;, siis energianivood on ühtlased alad struktuuris. Osakese mõõtmete vähenemisel toimub energianivoo lõhenemine ning tekib peenstruktuur. 

==== Struktuuride jagunemine ====
Kvantpiiritlus jaguneb sõltuvalt eksitoni vabadusastmete arvust

* '''2D - kvantkaevud''' (ingl. k. ''[[:en:Quantum_well|quantum well]]''): osakesed on vabad liikumiseks tasapinnal, piiratud on liikumine ühes mõõtmes
* '''1D - kvantribad''' (ingl. k. ''[[:en:Quantum_wire|quantum wires]]''): osakesed saavad liikuda ühes suunas, ülejäänud kaks on piiratud
* '''0D - [[Kvanttäpp|kvanttäpid]]''' (ingl. k. ''[[:en:Quantum_dot|quantum dots]]''): osakesed on piiratud kolmes mõõtmes

==== Mõju optilistele ja elektrilistele omadustele ====
[[Fail:CdSeqdots.jpg|pisi|CdSe nanoosakeste värvus sõltuvalt osakese suurusest]]
Peamine kvantpiiritluse tagajärg on [[Keelutsoon (füüsika)|keelutsooni]] (ingl. k. ''[[:en:Band_gap|band cap]]'') suuremine osakeste mõõtmete vähenemisel. See põhjustab nn '''[[sininihe|sininihke]]''' osakese kiiratavas valguses. See võimaldab materjali optilisi omadusi mõjutada väga täpselt raadiuse kaudu. Näiteks &lt;chem&gt;CdSe&lt;/chem&gt; kvanttäppide suurust muutes saab reguleerida nende värvi punasest siniseni, ilma keemilist koostist muutmata. &lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Lim |eesnimi=Sung Jun |perekonnanimi2=Zahid |eesnimi2=Mohammad U. |perekonnanimi3=Le |eesnimi3=Phuong |perekonnanimi4=Ma |eesnimi4=Liang |perekonnanimi5=Entenberg |eesnimi5=David |perekonnanimi6=Harney |eesnimi6=Allison S. |perekonnanimi7=Condeelis |eesnimi7=John |perekonnanimi8=Smith |eesnimi8=Andrew M. |kuupäev=2015-10-05 |pealkiri=Brightness-equalized quantum dots |url=https://www.nature.com/articles/ncomms9210 |ajakiri=Nature Communications |keel=en |aastakäik=6 |üksiknumber=1 |lehekülg=8210 |doi=10.1038/ncomms9210 |issn=2041-1723}}&lt;/ref&gt;

==== Rakendusvaldkonnad ====
Kvanttäppidel ja 2D- nanomaterjalidel on oluline roll kaasaegses tehnoloogias, just nende elektriliste ja optiliste omaduste tõttu:&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

* Elektroonikas: laserdioodid, fotodetektorid, Q-LED ekraanid
* Energetikas: kõrge efektiivsusega päiksepaneelid ja transistorid
* Meditsiinis: bioloogiliste kujutiste saamine ja markeerimine

2023. aasta Nobeli keemiaauhind anti kvanttäppide avastamise ja arendamise eest, mis põhineb samal potentsiaaliaugu teoorial.&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Bioengineer |kuupäev=2026-04-28 |pealkiri=Advances and Obstacles in Quantum Dots: From Nucleation Stages to |url=https://bioengineer.org/advances-and-obstacles-in-quantum-dots-from-nucleation-stages-to-high-performance-qleds/ |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=BIOENGINEER.ORG |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Potentsiaaliaugu mõiste arenes välja koos [[kvantmehaanika]] tekkega 20. sajandi alguses. Klassikalises füüsikas kirjeldati osakese liikumist jõudude ja energiaga, kuid aatomite käitumist ei suudetud täielikult seletada. Probleemi lahendamisel mängisid olulist rolli [[Max Planck]], kes 1900. aastal pakus välja [[Kvantiseerimine|kvantiseerimise]] idee, ning [[Niels Bohr]], kes 1913. aastal esitas [[Bohri aatomiteooria|aatomi mudeli]] diskreetsete energiatasemetega.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1920. aastatel kujundasid [[Erwin Schrödinger]] ja [[Werner Heisenberg]] tänapäevase kvantfüüsika alused. Schrödingeri lainevõrrandi abil sai matemaatiliselt kirjeldada potentsiaaliauku ja selles esinevaid kvantiseeritud energiatasemeid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Hiljem hakati potentsiaaliaugu mudelit kasutama pooljuhtide, kvantkaevude, kvanttäppide ja supervõrede uurimisel, millest on välja arenenud [[nanoelektroonika]] ja [[optoelektroonika]] tehnoloogiad.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

==Viited==
&lt;references /&gt;</text>
      <sha1>4ho1u4t3hfpnikq6wrhsb719dy0umn7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Moto4 Northern Cup</title>
    <ns>0</ns>
    <id>717129</id>
    <revision>
      <id>7185012</id>
      <parentid>7175549</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T07:03:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7185012</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3527" sha1="reh8mr7qog2tx7fnuasvultkz4k6h5d" xml:space="preserve">[[Fail:Jacopo Hosciuc.jpg|pisi|Jacopo Hosciuc 2021. aastal Northern Talent Cupi poodiumil]]
'''Moto4 Northern Cup''' (endiselt '''Northern Talent Cup''')&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-11-07 |pealkiri=Meet the new Road to MotoGP™ |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/11/07/meet-the-new-road-to-motogp/www.motogp.com/en/news/2025/11/07/meet-the-new-road-to-motogp/820942 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt; [[Euroopa]] [[Mootorrattavõidusõit|motoringraja]] võistlussari, mille eesmärk on anda noortele mootorratta võidusõitjatele [[Kesk-Euroopa|Kesk]]- ja [[Põhja-Euroopa|Põhja-Euroopast]] esimese astme [[Road to MotoGP]] redelil.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=About {{!}} Moto4 Northern Cup |url=https://www.moto4northerncup.com/about/ |vaadatud=2026-06-18 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

Võistlussari kasutab [[Honda NSF250R]] mootorrattaid [[Moto4 European Cup]] spetsifikatsioonidega. Üks hooaja tippsõitjatest saab järgmiseks aastaks võimaluse võistelda [[Red Bull MotoGP Rookies Cup]]&lt;nowiki/&gt;is ning vähemalt kaks sõitjat osalevad selle valikutestil.

== Mootorrataste tehnilised nõuded ==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 85%;&quot;
!Mõõdud
| colspan=&quot;2&quot; |pikkus 1,809 mm x laius 560 mm x kõrgus 1,307 mm
|-
!Teljevahe
| colspan=&quot;2&quot; |1,219 mm
|-
!Kliirens
| colspan=&quot;2&quot; |107 mm
|-
!Istmekõrgus
| colspan=&quot;2&quot; |729 mm
|-
!Kütusepaak
| colspan=&quot;2&quot; |11 liitrit
|-
!Raami tüüp
| colspan=&quot;2&quot; |Alumiinium, ''twin tube''
|-
!Mootori tüüp
| colspan=&quot;2&quot; |Vedelikjahutusega 4-taktiline mootor
|-
!Määrdeaine tüüp
| colspan=&quot;2&quot; |Poolkuiv karter, sundrõhk ja märg karter
|-
!Ülekanne
| colspan=&quot;2&quot; |6-käiguline
|-
!Siduri tüüp
| colspan=&quot;2&quot; |Märg mitmeplaadiline
|-
!Kütusevarustussüsteem
| colspan=&quot;2&quot; |PGM-FI
|-
! rowspan=&quot;2&quot; |Vedrustus
!Ees
!Taga
|-
|''Inverted type telescopic''
|''Swinger, Pro-link''
|-
! rowspan=&quot;2&quot; |Pidur
!Ees
!Taga
|-
|Üks ketas 296 mm, 4-kolvilise pidurisadulaga
|Üks ketas 186 mm, ühe kolvi pidurisadulaga
|-
! rowspan=&quot;2&quot; |Rehvi suurus
!Ees
!Taga
|-
|90/580 R17
|120/600 R17
|}

== Meistrid ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
!Sõitja
!Pnt
|-
!2020
|{{Riigi ikoon|HUN}} Soma Görbe&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2020 {{!}} Northern Talent Cup |url=https://www.moto4northerncup.com/results/2020-2/ |vaadatud=2026-06-18 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|140
|-
!2021
|{{Riigi ikoon|CZE}} Jakub Gurecky&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2021 {{!}} Moto4 Northern Cup |url=https://www.moto4northerncup.com/results/2021-2/ |vaadatud=2026-06-18 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|232
|-
!2022
|{{Riigi ikoon|HUN}} Rossi Moor&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2022 {{!}} Moto4 Northern Cup |url=https://www.moto4northerncup.com/results/2022-2/ |vaadatud=2026-06-18 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|230
|-
!2023
|{{Riigi ikoon|DEU}} Rocco Caspar Sessler&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2023 {{!}} Moto4 Northern Cup |url=https://www.moto4northerncup.com/results/2023-2/ |vaadatud=2026-06-18 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|243
|-
!2024
|{{Riigi ikoon|Holland}} Jurrien van Crugten&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2024 {{!}} Moto4 Northern Cup |url=https://www.moto4northerncup.com/results/2024-2/ |vaadatud=2026-06-18 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|187
|-
!2025
|{{Riigi ikoon|DEU}} Fynn Kratochwil&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2025 {{!}} Moto4 Northern Cup |url=https://www.moto4northerncup.com/results/2025-2/ |vaadatud=2026-06-18 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|316
|}

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Välislingid ==

* [https://moto4northerncup.com/ Moto4 Northern Cupi veebileht]


[[Kategooria:Mootorrattasport]]</text>
      <sha1>reh8mr7qog2tx7fnuasvultkz4k6h5d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jüri Lember (matemaatik)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>717152</id>
    <revision>
      <id>7185042</id>
      <parentid>7180477</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T07:59:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <origin>7185042</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2392" sha1="4ivywvm5zrye32225mo14ahl5kdc3ev" xml:space="preserve">[[Fail:[[File:Jyri Lember inaguratsioon.jpg| thumb| [[Tartu Ülikool]]i matemaatika ja statistika instituudi [[tõenäosusteooria]] professori Jüri Lemberi inauguratsiooniloeng „Parimad või tüüpilised?“ 12.veebruaril 2020. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]]

'''Jüri Lember''' (sündinud 1. juunil [[1968]]) on eesti [[matemaatik]]. 

Lember kaitses [[1994]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] [[Magistrikraad|magistrikraadi]] teemal &quot;Tõenäosusjaotuse lähendamine ruutkaofunktsiooni põhjal&quot; ja [[2000]]. aastal samas [[Doktorikraad|doktorikraadi]] teemal &quot;Consistency of empirical k-centres (Empiiriliste k-keskmiste mõjusus)&quot;.

Aastatel [[2010]]–[[2019]] oli Lember Tartu Ülikooli [[Matemaatika ja statistika instituut|Matemaatilise statistika instituudi]] [[tõenäosusteooria]] [[vanemteadur]] ja alates [[2019]] tõenäosusteooria [[professor]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Jüri Lember |url=https://www.etis.ee/CV/Jüri_Lember/est |vaadatud=19. juuni 2026 |väljaanne=ETIS}}&lt;/ref&gt;

Aastal [[2025]] esitati [[Eesti Teaduste Akadeemia]] akadeemikukandidaadiks matemaatika valdkonnas.&lt;ref&gt;[https://novaator.err.ee/1609854297/akadeemikute-valimised-2025-kes-on-juri-lember Akadeemikute valimised 2025: kes on Jüri Lember?] ERR, 11. november 2025&lt;/ref&gt;

==Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus==
* Alates [[2011]] on ta [[Eesti Matemaatika Selts]]i president
* Alates [[2023]] ajakirja &quot;[[Scandinavian Journal of Statistics]]&quot; kaastoimetaja

==Tunnustus==
* [[1995]] [[Arnold Humala preemia|Arnold Humala noore teadlase preemia]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://tymri.ut.ee/et/sisu/12022020-tu-toenaosusteooria-professori-juri-lemberi-inauguratsiooniloeng-parimad-voi 12.02.2020 TÜ tõenäosusteooria professori Jüri Lemberi inauguratsiooniloeng „Parimad või tüüpilised?“] Tartu Ülikool 06.02.2020 
* [https://ut.ee/et/sisu/juri-lember-raagib-inauguratsiooniloengul-varjatud-markovi-ahelatest-ja-suurima-toepara Jüri Lember räägib inauguratsiooniloengul varjatud Markovi ahelatest ja suurima tõepära printsiibist] Tartu Ülikool 19.02.2020 

{{JÄRJESTA:Lember,Jüri}}
[[Kategooria:Eesti matemaatikud]]
[[Kategooria:Eesti statistikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]]
[[Kategooria:Sündinud 1968]]</text>
      <sha1>4ivywvm5zrye32225mo14ahl5kdc3ev</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Varssavi Kaunite Kunstide Akadeemia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>717663</id>
    <revision>
      <id>7184540</id>
      <parentid>7179903</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T13:49:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7184540</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2411" sha1="hujxp531b1gm6h83agg0dpp4penafb1" xml:space="preserve">{{Infokast ülikool
 | nimi           = Varssavi Kaunite Kunstide Akadeemia
 | omakeelne_nimi = Akademia Sztuk Pięknych w Warszawie
 | pilt           = Pałac Czapskich w Warszawie 2021.jpg
 | pildi_laius    = 
 | pildi_seletus  = 
 | ladina_nimi    = 
 | asutatud       = [[1844]]
 | suletud        = 
 | tüüp           = avalik-õiguslik ülikool
 | usukallak      = 
 | toetusfond     = 
 | eelarve        = 
 | rektor         = 
 | juht1          = 
 | juhi_nimetus1  = 
 | juht2          = 
 | juhi_nimetus2  = 
 | juht3          = 
 | juhi_nimetus3  = 
 | kantsler       = 
 | akadeemilisi_töötajaid = 
 | tugitöötajaid  = 
 | üliõpilasi     = 
 | bakalaureuseõppes = 
 | magistriõppes  = 
 | doktoriõppes   = 
 | asukoht        = [[Varssavi]]
 | ülikoolilinnak = 
 | endised_nimed  = Varssavi Kaunite Kunstide Kool
 | muu            = 
 | muu_silt       = 
 | sporditegevus  = 
 | värvid         = 
 | hüüdnimi       = 
 | maskott        = 
 | nobeli_laureaate = 
 | ühendused      = 
 | logo           = 
 | laiuskoordinaat = 
 | pikkuskoordinaat = 
}}
'''Varssavi Kaunite Kunstide Akadeemia''' ([[poola keel]]es Akademia Sztuk Pięknych w Warszawie) on [[Poola]] avalik [[kunstikõrgkool]], mis asub [[Varssavi]]s ning keskendub [[Kujutav kunst|kujutavale]] kunstile ja [[Tarbekunst|tarbekunstile]].

Akadeemia ajalugu ulatub [[1812]]. aastasse, mil [[Varssavi ülikool]]i juurde loodi Varssavi hertsogiriigis kunstiosakond. [[1844]]. aastal asutati eraldi õppeasutusena kaunite kunstide kool, millest kujunes hiljem tänapäevane akadeemia.

[[1904]]. aastal reorganiseeriti kool '''Varssavi Kaunite Kunstide Kooliks''' (Warszawska Szkoła Sztuk Pięknych). [[1932]]. aastal sai see ametlikult akadeemia staatuse.

Algusaastatel ei olnud koolil oma hoonet ning õppetöö toimus mitmes paigas üle linna. [[1911]]. aastal alustati akadeemia jaoks eraldi hoone ehitamist arhitekt [[Alfons Gravier]]' projekti järgi. Hoone valmis Esimese maailmasõja alguseks.

Akadeemia on olnud oluline Poola kunstihariduse keskus. Seal on õppinud ja õpetanud mitmed tuntud Poola kunstnikud, kes on mõjutanud riigi kunsti arengut.

Tänapäeval õpetatakse akadeemias maali, skulptuuri, graafikat ja disaini ning see on üks Poola tähtsamaid kunstikõrgkoole.

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [https://asp.waw.pl/ Koduleht]

[[Kategooria:Poola ülikoolid]]
[[Kategooria:Varssavi]]</text>
      <sha1>hujxp531b1gm6h83agg0dpp4penafb1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184546</id>
      <parentid>7184540</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T13:55:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7184546</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2574" sha1="0yvu7qg7nv6r42zv2eb19xi5g18gok2" xml:space="preserve">{{Infokast ülikool
 | nimi           = Varssavi Kaunite Kunstide Akadeemia
 | omakeelne_nimi = Akademia Sztuk Pięknych w Warszawie
 | pilt           = Pałac Czapskich w Warszawie 2021.jpg
 | pildi_laius    = 
 | pildi_seletus  = 
 | ladina_nimi    = 
 | asutatud       = [[1844]]
 | suletud        = 
 | tüüp           = avalik-õiguslik ülikool
 | usukallak      = 
 | toetusfond     = 
 | eelarve        = 
 | rektor         = 
 | juht1          = 
 | juhi_nimetus1  = 
 | juht2          = 
 | juhi_nimetus2  = 
 | juht3          = 
 | juhi_nimetus3  = 
 | kantsler       = 
 | akadeemilisi_töötajaid = 
 | tugitöötajaid  = 
 | üliõpilasi     = 
 | bakalaureuseõppes = 
 | magistriõppes  = 
 | doktoriõppes   = 
 | asukoht        = [[Varssavi]]
 | ülikoolilinnak = 
 | endised_nimed  = Varssavi Kaunite Kunstide Kool
 | muu            = 
 | muu_silt       = 
 | sporditegevus  = 
 | värvid         = 
 | hüüdnimi       = 
 | maskott        = 
 | nobeli_laureaate = 
 | ühendused      = 
 | logo           = 
 | laiuskoordinaat = 
 | pikkuskoordinaat = 
}}
'''Varssavi Kaunite Kunstide Akadeemia''' ([[poola keel]]es Akademia Sztuk Pięknych w Warszawie) on [[Poola]] avalik [[kunstikõrgkool]], mis asub [[Varssavi]]s ning keskendub [[Kujutav kunst|kujutavale]] kunstile ja [[Tarbekunst|tarbekunstile]].

Akadeemia ajalugu ulatub [[1812]]. aastasse, mil [[Varssavi ülikool]]i juurde loodi Varssavi hertsogiriigis kunstiosakond. [[1844]]. aastal asutati eraldi õppeasutusena kaunite kunstide kool, millest kujunes hiljem tänapäevane akadeemia.

[[1904]]. aastal reorganiseeriti kool '''Varssavi Kaunite Kunstide Kooliks''' (Warszawska Szkoła Sztuk Pięknych). [[1932]]. aastal sai see ametlikult akadeemia staatuse.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=O Akademii |url=https://asp.waw.pl/o-akademii/ |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=Akademia Sztuk Pięknych w Warszawie |keel=pl-PL}}&lt;/ref&gt;

Algusaastatel ei olnud koolil oma hoonet ning õppetöö toimus mitmes paigas üle linna. [[1911]]. aastal alustati akadeemia jaoks eraldi hoone ehitamist arhitekt [[Alfons Gravier]]' projekti järgi. Hoone valmis Esimese maailmasõja alguseks.

Akadeemia on olnud oluline Poola kunstihariduse keskus. Seal on õppinud ja õpetanud mitmed tuntud Poola kunstnikud, kes on mõjutanud riigi kunsti arengut.

Tänapäeval õpetatakse akadeemias maali, skulptuuri, graafikat ja disaini ning see on üks Poola tähtsamaid kunstikõrgkoole.

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [https://asp.waw.pl/ Koduleht]

[[Kategooria:Poola ülikoolid]]
[[Kategooria:Varssavi]]</text>
      <sha1>0yvu7qg7nv6r42zv2eb19xi5g18gok2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184565</id>
      <parentid>7184546</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T14:51:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7184565</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2571" sha1="bdk3h9scsv8thoxnbt313mfg3auz4ez" xml:space="preserve">{{Infokast ülikool
 | nimi           = Varssavi Kaunite Kunstide Akadeemia
 | omakeelne_nimi = Akademia Sztuk Pięknych w Warszawie
 | pilt           = Pałac Czapskich w Warszawie 2021.jpg
 | pildi_laius    = 
 | pildi_seletus  = 
 | ladina_nimi    = 
 | asutatud       = [[1844]]
 | suletud        = 
 | tüüp           = avalik-õiguslik ülikool
 | usukallak      = 
 | toetusfond     = 
 | eelarve        = 
 | rektor         = 
 | juht1          = 
 | juhi_nimetus1  = 
 | juht2          = 
 | juhi_nimetus2  = 
 | juht3          = 
 | juhi_nimetus3  = 
 | kantsler       = 
 | akadeemilisi_töötajaid = 
 | tugitöötajaid  = 
 | üliõpilasi     = 
 | bakalaureuseõppes = 
 | magistriõppes  = 
 | doktoriõppes   = 
 | asukoht        = [[Varssavi]]
 | ülikoolilinnak = 
 | endised_nimed  = Varssavi Kaunite Kunstide Kool
 | muu            = 
 | muu_silt       = 
 | sporditegevus  = 
 | värvid         = 
 | hüüdnimi       = 
 | maskott        = 
 | nobeli_laureaate = 
 | ühendused      = 
 | logo           = 
 | laiuskoordinaat = 
 | pikkuskoordinaat = 
}}
'''Varssavi Kaunite Kunstide Akadeemia''' ([[poola keel]]es Akademia Sztuk Pięknych w Warszawie) on [[Poola]] avalik [[kunstikõrgkool]], mis asub [[Varssavi]]s ning keskendub [[Kujutav kunst|kujutavale]] kunstile ja [[Tarbekunst|tarbekunstile]].

Akadeemia peab oma ajaloo alguseks kahte kunstihariduse keskust: 18. sajandi teisel poolel tegutsenud Marcello Bacciarelli kuninglikku maalikooli (Malarni Królewską) ning [[1904]]. aastal ühiskondliku algatusena asutatud '''Varssavi Kaunite Kunstide Kooli''' (Warszawska Szkoła Sztuk Pięknych). Riikliku kõrgkoolina tegutseb akadeemia alates [[1923]]. aastast ning akadeemia staatuse sai [[1932]]. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=O Akademii |url=https://asp.waw.pl/o-akademii/ |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=Akademia Sztuk Pięknych w Warszawie |keel=pl-PL}}&lt;/ref&gt;

Algusaastatel ei olnud koolil oma hoonet ning õppetöö toimus mitmes paigas üle linna. [[1911]]. aastal alustati akadeemia jaoks eraldi hoone ehitamist arhitekt [[Alfons Gravier]]' projekti järgi. Hoone valmis Esimese maailmasõja alguseks.

Akadeemia on olnud oluline Poola kunstihariduse keskus. Seal on õppinud ja õpetanud mitmed tuntud Poola kunstnikud, kes on mõjutanud riigi kunsti arengut.

Tänapäeval õpetatakse akadeemias maali, skulptuuri, graafikat ja disaini ning see on üks Poola tähtsamaid kunstikõrgkoole.

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [https://asp.waw.pl/ Koduleht]

[[Kategooria:Poola ülikoolid]]
[[Kategooria:Varssavi]]</text>
      <sha1>bdk3h9scsv8thoxnbt313mfg3auz4ez</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184569</id>
      <parentid>7184565</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T14:53:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7184569</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2563" sha1="d1lb4tqcp3tu511ek2bkenszjapio8l" xml:space="preserve">{{Infokast ülikool
 | nimi           = Varssavi Kaunite Kunstide Akadeemia
 | omakeelne_nimi = Akademia Sztuk Pięknych w Warszawie
 | pilt           = Pałac Czapskich w Warszawie 2021.jpg
 | pildi_laius    = 
 | pildi_seletus  = 
 | ladina_nimi    = 
 | asutatud       = 
 | suletud        = 
 | tüüp           = avalik-õiguslik ülikool
 | usukallak      = 
 | toetusfond     = 
 | eelarve        = 
 | rektor         = 
 | juht1          = 
 | juhi_nimetus1  = 
 | juht2          = 
 | juhi_nimetus2  = 
 | juht3          = 
 | juhi_nimetus3  = 
 | kantsler       = 
 | akadeemilisi_töötajaid = 
 | tugitöötajaid  = 
 | üliõpilasi     = 
 | bakalaureuseõppes = 
 | magistriõppes  = 
 | doktoriõppes   = 
 | asukoht        = [[Varssavi]]
 | ülikoolilinnak = 
 | endised_nimed  = Varssavi Kaunite Kunstide Kool
 | muu            = 
 | muu_silt       = 
 | sporditegevus  = 
 | värvid         = 
 | hüüdnimi       = 
 | maskott        = 
 | nobeli_laureaate = 
 | ühendused      = 
 | logo           = 
 | laiuskoordinaat = 
 | pikkuskoordinaat = 
}}
'''Varssavi Kaunite Kunstide Akadeemia''' ([[poola keel]]es Akademia Sztuk Pięknych w Warszawie) on [[Poola]] avalik [[kunstikõrgkool]], mis asub [[Varssavi]]s ning keskendub [[Kujutav kunst|kujutavale]] kunstile ja [[Tarbekunst|tarbekunstile]].

Akadeemia peab oma ajaloo alguseks kahte kunstihariduse keskust: 18. sajandi teisel poolel tegutsenud Marcello Bacciarelli kuninglikku maalikooli (Malarni Królewską) ning [[1904]]. aastal ühiskondliku algatusena asutatud '''Varssavi Kaunite Kunstide Kooli''' (Warszawska Szkoła Sztuk Pięknych). Riikliku kõrgkoolina tegutseb akadeemia alates [[1923]]. aastast ning akadeemia staatuse sai [[1932]]. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=O Akademii |url=https://asp.waw.pl/o-akademii/ |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=Akademia Sztuk Pięknych w Warszawie |keel=pl-PL}}&lt;/ref&gt;

Algusaastatel ei olnud koolil oma hoonet ning õppetöö toimus mitmes paigas üle linna. [[1911]]. aastal alustati akadeemia jaoks eraldi hoone ehitamist arhitekt [[Alfons Gravier]]' projekti järgi. Hoone valmis Esimese maailmasõja alguseks.

Akadeemia on olnud oluline Poola kunstihariduse keskus. Seal on õppinud ja õpetanud mitmed tuntud Poola kunstnikud, kes on mõjutanud riigi kunsti arengut.

Tänapäeval õpetatakse akadeemias maali, skulptuuri, graafikat ja disaini ning see on üks Poola tähtsamaid kunstikõrgkoole.

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [https://asp.waw.pl/ Koduleht]

[[Kategooria:Poola ülikoolid]]
[[Kategooria:Varssavi]]</text>
      <sha1>d1lb4tqcp3tu511ek2bkenszjapio8l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ines Karu-Salo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>717735</id>
    <revision>
      <id>7184744</id>
      <parentid>7181228</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T19:34:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37795-33</username>
        <id>232707</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tele- ja lavakarjäär */</comment>
      <origin>7184744</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9353" sha1="154ygq9tcj93yrqqj7ixl84j6ifnfbt" xml:space="preserve">'''Ines Karu-Salo''' (varem '''Ines Karu''', sündinud 8. juuli 1985 [[Tallinn]]&lt;nowiki/&gt;as) on eesti [[Ettevõtja|ettevõtja]], [[Kunstiline juht|kunstiline juht]] ja [[Tantsija|tantsija]].

== Televisiooni- ja lavategevus ==

Ines sai tuntuks 2004–2005. aastal [[TV3]] telesaate “Hoia ja Keela” muusikakommentaatorina.&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/melu/163618/uus-telenagu-ines-karu-proovin-jalgida-mida-utlen Uus telenägu Ines Karu: proovin jälgida mida ütlen]. [[Õhtuleht]], 6. oktoober, 2004.&lt;/ref&gt;

2005. aastal juhtis [[Mihkel Kärmas]]ega koos [[Kanal 2]] linastunud vabaõhufestivali telesaadet “[[Õllesummer]]” ning koos [[Riho Baumann]]iga Tallinnas Harjumäel rokifestivali &quot;Tallrock 2005&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/melu/174194/ines-karu-juhib-rokifestivali Ines Karu juhib rokifestivali]. [[Õhtuleht]], 12. mai, 2005.&lt;/ref&gt;

2008. aastal osales [[TV3]] telesaates “[[Laulud tähtedega|Laulud Tähtedega]]”, kus esitas [[Kristjan Kasearu]]ga kaks duetti.&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/melu/298786/ines-karu-muidugi-lootsin-et-edasi-paasen Ines Karu: Muidugi lootsin, et edasi pääsen!] [[Õhtuleht]], 6. oktoober, 2008.&lt;/ref&gt;

Ines astus näitleja ja tantsijana üles Raoul Suvi draamafilmis “Reality Star” (ehk ‘Tõsielutäht”). Film filmiti 2007–2008. aastal, kuid see ilmus 2010. aastal (USA-s DVD-levi 2011. aastal). Lisaks Inesele tegi filmis kaasa filminäitleja Eric Roberts ning teised Eesti naised, sealhulgas Heti Tulve, Kristiina Piiskoppel ja Renata Piotrovski.&lt;ref&gt;[https://www.imdb.com/title/tt1693867/?ref_=fn_knf_1 Reality Star]. IMDB, 2010.&lt;/ref&gt;

2014. aastal osales [[Maire Aunaste]] [[Eesti Televisioon|ETV]] meelelahutussaates “Tõuse ja sära”, kus ta käis külalisena oma tantsutruppi tutvustamas ja rääkimas elust Londonis.&lt;ref&gt;[https://elu24.postimees.ee/2943057/fotod-touse-ja-sara-kulaliseks-on-ilus-ja-andekas-ines-karu-salo-koos-kohutantsijatega Tõuse ja sära külaliseks on ilus ja andekas Ines Karu-Salo koos kõhutantsijatega]. [[Postimees]], 4. oktoober, 2014.&lt;/ref&gt;

2015. aastal oli saate külaliseks ja esitles oma Polüneesia tantsutruppi [[Kristjan Jõekalda]] ja [[Teet Margna]] juhitud meelelahutussaates &quot;[[Nädalalõpp Kanal 2ga]]”.&lt;ref&gt;[https://elu24.postimees.ee/3402013/video-ines-karu-salo-esitles-oma-loodud-eksootilise-tantsustuudio-inesdance-kohutantsijaid Ines Karu-Salo esitles oma loodud eksootilise tantsustuudio InesDance kõhutantsijaid]. [[Postimees]] Elu24, 17. november 2015.&lt;/ref&gt;

2016. aastal andis teleintervjuu [[Eesti Televisioon|ETV]] reporterile [[Marko Reikop]].&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/288952/ines-karu-salo-koik-suured-asjad-on-saanud-alguse-vaikestest-projektidest Ines Karu-Salo: kõik suured asjad on saanud alguse väikestest projektidest]. [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]], 21. jaanuar 2016.&lt;/ref&gt;

2022. aastal andis teleintervjuu [[Kanal 2]] saates “Õhtu”.&lt;ref&gt;[https://ohtu.kanal2.ee/7639229/ohtu-raagime-ines-karu-saloga-elust-londonis-ja-jatkusuutlikust-moest Õhtu! Räägime Ines Karu-Saloga elust Londonis ja jätkusuutlikust moest]. [[Kanal 2]], 2. november 2022.&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==

2008. aastal valiti Ines Karu ajakirja “[[Kroonika (ajakiri)|Kroonika]]” lugejate hääletusel Eesti seksikaimaks naiseks, pälvides 2007 Aasta Seksikaima Naise tiitli.&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/89952635/vaata-ja-loe-ikoonide-lugu-2007-uljas-trikimeister-volus-kubarast-end-seksikaimaks-koos-nagusa-kasiinoprintsessiga Vaata ja loe ikoonide lugu 2007: uljas trikimeister võlus küarast end seksikamaks koos nägusa kasiinoprintsessiga]. [[Kroonika (ajakiri)|Kroonika]], 24. mai 2020.&lt;/ref&gt;

2013. aastal lõpetas magistriõpingud ja võitis Marketingi Instituudi korraldatud turundusalaste lõputööde konkursi. Inese lõputöö kandis nime ''&quot;The Effect of Universal Emotions on Customer Behaviour&quot;''.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/68804555/kellest-saab-ines-karu-mantliparija Kellest saab Ines Karu mantlipärija?] [[Ärileht]], 3. juuni 2014.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/66755395/ilus-ja-tark-ines-karu-salo-teos-valiti-2013-aasta-parimaks-turundusmagistritooks Ilus ja tark! Ines Karu-Salo teos valiti 2013. aasta parimaks turundusmagistritööks!] [[Kroonika (ajakiri)|Kroonika]], 18. september 2013.&lt;/ref&gt;

2022. aastal sai jätkusuutliku ettevõtluse tunnustuse osaliseks kui rahvusvaheline elustiiliajakiri &quot;Sublime Magazine&quot; valis Ines Karu-Salo maailma kuue silmapaistvama jätkusuutliku ettevõtja sekka.&lt;ref&gt;[https://sublimemagazine.com/top-sustainable-entrepreneurs-spring-22/ Top Sustainable Entrepreneurs Spring 22]. Sublime Magazine, 29. märts 2022.&lt;/ref&gt;

2026. aastal valiti Ines KiRiVOO peadisaineri ja kunstilise juhina &quot;Retail Jeweller&quot; ajakirja konkursi UK Jewellery Awards 2026 finaali kategoorias &quot;Emerging Jewellery Designer of the Year&quot;. KiRiVOO on Eesti ehtebränd, mille tooted valmivad nõudluspõhiselt 3D-printimise tehnoloogia teel taaskasutatud väärismetallidest.&lt;ref&gt;[https://awards.retail-jeweller.com/UKJA2026/en/page/2026-shortlist UK Jewellery Awards 2026 Shortlist]. Retail Jeweller, 2026.&lt;/ref&gt;

==Karjäär==

# 2005–2017 Mothercare Baltikumi kauplusteketi [[looja]] ja turundusdirektor, mis müüdi 2017. aastal Baltikumi jaeketile Kotryna OÜ.&lt;ref&gt;[https://majandus.postimees.ee/4163075/karude-perekond-muus-tuntud-beebipoodide-ari Karude perekond müüs tuntud beebipoodide äri.] [[Postimees]], 30. juuni 2017.&lt;/ref&gt;
# 2007–2017 InesDance tantsustuudio [[looja]], [[tantsija]] ja [[tantsuõpetaja]].&lt;ref&gt;[https://elu24.postimees.ee/3402013/video-ines-karu-salo-esitles-oma-loodud-eksootilise-tantsustuudio-inesdance-kohutantsijaid Ines Karu-Salo esitles oma loodud eksootilise tantsustuudio InesDance kõhutantsijaid]. [[Postimees]] Elu24, 17. november 2015.&lt;/ref&gt;
# 2020–2025 Lasteriiete rendiplatvormi The Rewear Company kaasasutaja ja [[investor]].&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/1070815/ines-karu-salo-tegi-lasteriiete-rendiplatvormi-kui-uht-eset-rendib-viis-lapsevanemat-hoiame-ara-nelja-uue-asja-tootmise Ines Karu-Salo tegi lasteriiete rendiplatvormi: kui ühte eset rendib viis lapsevanemat, hoiame ära nelja uue asja tootmise]. [[Õhtuleht]], 30. september 2022.&lt;/ref&gt;
# 2015–... Jätkusuutliku elustiili- ja ehtebrändi KiRiVOO [[looja]], [[investor]] ja [[kunstiline juht]].&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/melu/901392/tfw-2018-kirivoo-maarjamaa-esimene-eestimeelne-elegantne-brand TFW 2018: KiRiVOO - Maarjamaa esimene eestimeelne elegantne bränd]. [[Õhtuleht]], 10. oktoober 2018.&lt;/ref&gt;

==Haridus==

# 2010. omandas [[Kairo]]s idamaiste ja Egiptuse folkloortantsude õpetaja diplomi.&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82292694/ines-karu-kaitses-idamaistes-tantsudes-kraadi Ines Karu kaitses idamaistes tantsudes kraadi]. [[Kroonika (ajakiri)|Kroonika]], 10. mai 2010.&lt;/ref&gt;
# 2013. aastal omandas rahvusvahelise ärijuhtimise magistrikraadi [[Estonian Business School]]is.&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/66755395/ilus-ja-tark-ines-karu-salo-teos-valiti-2013-aasta-parimaks-turundusmagistritooks Ilus ja tark! Ines Karu-Salo teos valiti 2013. aasta parimaks turundusmagistritööks!] [[Kroonika (ajakiri)|Kroonika]], 18. september 2013.&lt;/ref&gt;
# Peale lõpetamist jätkas enesetäiendamist UAL [[London College of Fashion]].&lt;ref&gt;[https://elu24.postimees.ee/901378/ines-karu-salo-kolis-londonisse Ines Karu-Salo kolis Londonisse]. [[Postimees]] Elu24, 9. juuli 2012.&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==

Ines on ettevõtja [[Armin Karu]] tütar.

2007. aastal kavandati Ines Karu röövimist. 2009. aastal mõisteti juhtumiga seotud isikud süüdi. Juhtum leidis meedias laialdast kajastust, sealhulgas ERR-i saates „[[Pealtnägija]]” ja telesaates „Kriminaalne Eesti”.&lt;ref&gt;[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/27673727/ines-karu-roovi-kavandajad-olid-rullnokad Ines Karu röövi kavandajad olid rullnokad]. [[Eesti Ekspress]], 16. jaanuar 2008.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/332384/ines-karu-apardunud-roovlid-trellide-taha Ines Karu äpardunud röövlid trellide taha]. [[Õhtuleht]], 5. juuni 2009.&lt;/ref&gt;

2011. aastal abiellus IT-ärimehe Martin Saloga ning neile sündis kaks tütart.&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/56118116/suur-galerii-ines-karu-abiellus-tana-suurejooneliselt-viljandis Suur galerii! Ines Karu abiellus täna suurejooneliselt Viljandis]. [[Kroonika (ajakiri)|Kroonika]], 20. august 2011.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/92451635/pere-ja-kodu-veebruarinumbris-sona-saavad-kahe-emaga-kasvavad-lapsed-kui-keegi-kiusab-siis-nad-lihtsalt-ei-tea-et-mul-on-kahe-emaga-elada-hea Kaanelugu! Ines Karu-Salo: Pere kõrval on oluline isiklik areng]. [[Pere ja Kodu]], 04. veebruar 2021.&lt;/ref&gt;

2012. aastast on elanud nii [[Eesti]]&lt;nowiki/&gt;s kui ka [[Inglismaa]]&lt;nowiki/&gt;l.&lt;ref&gt;[https://elu24.postimees.ee/901378/ines-karu-salo-kolis-londonisse Ines Karu-Salo kolis Londonisse]. [[Postimees]] Elu24, 9. juuli 2012.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{Viited}}{{JÄRJESTA:Karu-Salo, Ines}}
[[Kategooria:Eesti ettevõtjad]]
[[Kategooria:Eesti tantsijad]]
[[Kategooria:Estonian Business Schooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1985]]

==Välislingid==

* [https://www.facebook.com/ineskarusalo/ Ines Karu-Salo] [[Facebook]]
* [https://www.instagram.com/inesksalo/ Ines Karu-Salo] [[Instagram]]
* [https://www.linkedin.com/in/inesks/ Ines Karu-Salo] [[LinkedIn]]</text>
      <sha1>154ygq9tcj93yrqqj7ixl84j6ifnfbt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Olümpiavõitjad 4×400 m segateatejooksus</title>
    <ns>10</ns>
    <id>717758</id>
    <revision>
      <id>7184749</id>
      <parentid>7180884</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T19:58:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184749</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="780" sha1="euk97yigt90ba9a12qcvaktedxu7quw" xml:space="preserve">{{Navmall
| nimi   = Olümpiavõitjad 4×400 m segateatejooksus
| päis   = [[4 × 400 meetri teatejooks|4 × 400 m segateatejooksu]] olümpiavõitjad
| loendistiil = text-align:left
| loend1 = {{lihtne loend|
* 2020: {{riigi ikoon|POL|suurus=16px}} [[Karol Zalewski|Zalewski]], [[Natalia  Bukowiecka|Kaczmarek]], [[Justyna Święty-Ersetic|Święty-Ersetic]], [[Kajetan Duszyński|Duszyński]], [[Dariusz Kowaluk|Kowaluk]], [[Iga Baumgart-Witan|Baumgart-Witan]], [[Małgorzata Hołub-Kowalik|Hołub-Kowalik]]
* 2024: {{riigi ikoon|NED|suurus=16px}} [[Eugene Omalla|Omalla]], [[Lieke Klaver|Klaver]], [[Isaya Klein Ikkink|Klein Ikkink]], [[Femke Broeders-Bol|Bol]], [[Cathelijn Peeters|Peeters]]
}}
}}&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Kergejõustiku olümpiavõitjate mallid]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>euk97yigt90ba9a12qcvaktedxu7quw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tšehhi seente punane nimestik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>717820</id>
    <revision>
      <id>7185093</id>
      <parentid>7183179</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T09:37:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7185093</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="42602" sha1="0us1yz4ckt6wcdqjc3ppie2n7dzzxca" xml:space="preserve">[[Pilt:Limatünnik2.jpg|pisi|[[Limatünnik]] (''Sarcosoma globosum'') on Tšehhis välja surnud liik]]
[[Pilt:Kitse-limanutt1.png|pisi|[[Kitse-limanutt]] (''Hygrophorus camarophyllus'') on Tšehhis kriitilises seisundis liik]]
[[Pilt:Loigu-sametpuravik4.jpg|pisi|[[Loigu-sametpuravik]] (''Xerocomellus ripariellus'') on Tšehhis väljasuremisohus liik]]
[[Pilt:Mülgasriisikas.jpg|pisi|[[Mülgasriisikas]] (''Lactarius omphaliiformis'') on Tšehhis ohualdis liik]]

Alljärgnevates nimekirjades on 2024. aasta seisuga Tšehhi seente punane nimestik&lt;ref&gt;https://czechmycology.org/_docs/P46_cerveny+seznam_houby.pdf&lt;/ref&gt;.

==Tšehhi seente punase nimestiku ohustatuse kategooriad==
*Piirkonnas välja surnud (''Regionally extinct, RE'')
*Kriitilises seisundis (''Critically endangered, CR'')
*Väljasuremisohus (''Endangered, EN'')
*Ohualtid (''Vulnerable, VU'')
*Ohulähedased (''Near threatened, NT'')
*Puuduliku andmestikuga (''Data deficient, DD'')

==Piirkonnas välja surnud liigid (''RE'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Acanthophysellum lividocoeruleum	]]'' 
*''	Amylocorticium subsulphureum	'' – [[kollane joodnahkis]]
*''[[	Arrhenia fissa	]]'' 
*''[[	Chlorophyllum agaricoides	]]'' 
*''[[	Coltricia montagnei	]]'' 
*''[[	Geastrum pseudolimbatum	]]'' 
*''[[	Gymnopus herinkii	]]'' 
*''[[	Gyromitra leucoxantha	]]'' 
*''[[	Hapalopilus aurantiacus	]]'' 
*''[[	Hydnellum versipelle	]]'' 
*''[[	Hygrophorus purpurascens	]]'' 
*''[[	Lenzites warnieri	]]'' 
*''	Lentaria soluta	'' – [[liht-puiduharik]]
*''[[	Microglossum fechtneri	]]'' 
*''[[	Mycocalia denudata	]]'' 
*''[[	Mycocalia duriaeana	]]'' 
*''[[	Peziza saliciphila	]]'' 
*''[[	Peziza vacini	]]'' 
*''[[	Pholiotina sulcata	]]'' 
*''[[	Poronia erici	]]'' 
*''[[	Pseudoplectania episphagnum	]]'' 
*''[[	Ramaria suecica	]]'' 
*''Sarcosoma globosum'' – [[limatünnik]]
*''[[	Sistotrema heteronemum	]]'' 
*''[[	Steccherinum aridum	]]'' 
*''[[	Thanatephorus terrigenus	]]'' 
*''[[	Tomentella griseoviolacea	]]'' 
*''[[	Typhula euphorbiae	]]'' 
}}

==Kriitilises seisundis liigid (''CR'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Abortiporus fractipes	]]'' 
*''[[	Agaricus devoniensis	]]'' 
*''[[	Agaricus gennadii	]]'' 
*''[[	Agaricus lanipes	]]'' 
*''[[	Agaricus subfloccosus	]]''
*''[[	Aleurina olivaceofusca	]]'' 
*''[[	Amanita ovoidea	]]'' 
*''[[	Amanita verna	]]'' 
*''	Anomoloma myceliosum	'' – [[valkjas laipoorik]]
*''[[	Antrodia piceata	]]'' 
*''[[	Aphroditeola olida	]]'' 
*''	Armillaria ectypa	'' – [[vesi-külmaseen]]
*''[[	Arrhenia chlorocyanea	]]'' 
*''[[	Arrhenia lobata	]]'' 
*''[[	Asterostroma ochroleucum	]]'' 
*''[[	Aurantiporus croceus	]]'' 
*''[[	Baeospora myriadophylla	]]'' 
*''[[	Biscogniauxia querna	]]'' 
*''	Boletopsis grisea	'' – [[hall hundiseenik]]
*''[[	Boreostereum radiatum	]]'' 
*''[[	Boubovia luteola	]]'' 
*''[[	Bovista tomentosa	]]'' 
*''[[	Butyriboletus roseogriseus	]]'' 
*''[[	Calocybe onychina	]]'' 
*''[[	Camarops petersii	]]'' 
*''	Catathelasma imperiale	'' – [[hiidloorik]]
*''[[	Ceraceomyces cystidiatus	]]'' 
*''[[	Ceriporia bresadolae	]]'' 
*''[[	Chromosera lilacina	]]'' 
*''[[	Clavaria atrofusca	]]'' 
*''[[	Clavaria sphagnicola	]]'' 
*''[[	Clavariadelphus flavo-immaturus	]]'' 
*''[[	Clavariadelphus xanthocephalus	]]'' 
*''[[	Clitocybula familia	]]'' 
*''[[	Contumyces rosellus	]]'' 
*''[[	Cortinarius callisteus	]]'' 
*''	Cortinarius cumatilis	'' – [[violettvöödik]]
*''	Cortinarius cupreorufus	'' – [[vaskpruun vöödik]]
*''[[	Cortinarius fervidus	]]'' 
*''[[	Cortinarius inexspectatus	]]'' 
*''[[	Cortinarius rubicundulus	]]'' 
*''[[	Cortinarius spadicellus	]]'' 
*''[[	Cortinarius splendificus	]]'' 
*''[[	Crepidotus macedonicus	]]'' 
*''	Cudonia circinans	'' – [[harilik ringik]]
*''[[	Cuphophyllus lacmus	]]'' 
*''[[	Cyphella digitalis	]]'' 
*''[[	Cystoderma subvinaceum	]]'' 
*''[[	Dentipratulum bialoviesense	]]'' 
*''[[	Dichostereum durum	]]'' 
*''[[	Dichostereum effuscatum	]]'' 
*''[[	Dissoderma odoratum	]]'' 
*''[[	Elaphocephala iocularis	]]'' 
*''[[	Fayodia anthracobia	]]'' 
*''[[	Galeropsis desertorum	]]'' 
*''[[	Galzinia forcipata	]]'' 
*''[[	Geastrum lageniforme	]]'' 
*''[[	Geoglossum uliginosum	]]'' 
*''[[	Gliophorus reginae	]]'' 
*''[[	Gloiocephala caricis	]]'' 
*''[[	Gymnopilus fulgens	]]'' 
*''	Gyromitra sphaerospora	'' – [[suvikogrits]]
*''[[	Hapalopilus ochraceolateritius	]]'' 
*''[[	Helvella pithyophila	]]''
*''[[	Helvella terrestris	]]'' 
*''[[	Hemileucoglossum pusillum	]]'' 
*''[[	Hemimycena epichloe	]]'' 
*''[[	Hemimycena subtilis	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia josserandii	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia longipes	]]'' 
*''	Hydnellum auratile	'' – [[porgand-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum caeruleum	'' – [[sini-kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum compactum	]]'' 
*''[[	Hydnellum fennicum	]]'' 
*''	Hydnellum geogenium	'' – [[väävel-kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum gracilipes	]]'' 
*''[[	Hydnellum illudens	]]'' 
*''[[	Hydnellum lundellii	]]'' 
*''[[	Hydnellum martioflavum	]]'' 
*''[[	Hydnellum mirabile	]]'' 
*''[[	Hydnellum scabrosellum	]]'' 
*''[[	Hydnellum spongiosipes	]]'' 
*''[[	Hydnellum suaveolens	]]''
*''[[	Hydnellum tardum	]]'' 
*''[[	Hygroaster borealis	]]'' 
*''[[	Hygrocybe splendidissima	]]''
*''[[	Hygrocybe turunda	]]'' 
*''	Hygrophorus camarophyllus	'' – [[kitse-limanutt]]
*''[[	Hygrophorus mesotephrus	]]'' 
*''[[	Hygrophorus queletii	]]'' 
*''[[	Hygrophorus subviscifer	]]'' 
*''[[	Hymenochaete corrugata	]]'' 
*''[[	Hypholoma ericaeum	]]'' 
*''[[	Hypoxylon submonticulosum	]]'' 
*''[[	Imperator torosus	]]'' 
*''[[	Inocybe fibrosa	]]'' 
*''[[	Inocybe gymnocarpa	]]'' 
*''[[	Inocybe queletii	]]'' 
*''[[	Inonotus krawtzewii	]]'' 
*''	Inonotus ulmicola	'' – [[jalakapässik]]
*''	Ionomidotis irregularis	'' – [[kurd-pigikubi]]
*''	Junghuhnia collabens	'' – [[pruun nääts]]
*''[[	Kneiffiella altaica	]]'' 
*''	Lactarius pilatii	'' – [[Pilati riisikas]]
*''	Lactarius resimus	'' – [[valge riisikas]]
*''	Lactarius scoticus	'' – [[karvane riisikas]]
*''[[	Lamprospora lubicensis	]]'' 
*''[[	Laurilia sulcata	]]'' 
*''[[	Leucogyrophana montana	]]'' 
*''[[	Leucopaxillus lepistoides	]]'' 
*''[[	Leucopaxillus paradoxus	]]'' 
*''[[	Lindtneria pterospora	]]'' 
*''	Lindtneria trachyspora	'' – [[ogaeoseline ebapoorik]]
*''[[	Microglossum pratense	]]'' 
*''[[	Microglossum rufescens	]]'' 
*''[[	Midotis lingua	]]'' 
*''[[	Monilinia ledi	]]'' 
*''[[	Montagnea radiosa	]]'' 
*''[[	Mycena concolor	]]'' 
*''[[	Mycena septentrionalis	]]'' 
*''[[	Myriostoma coliforme	]]'' 
*''[[	Odontia duemmeri	]]'' 
*''[[	Odonticium romellii	]]'' 
*''[[	Otidea apophysata	]]'' 
*''[[	Oxyporus millavensis	]]'' 
*''[[	Pachyella violaceonigra	]]'' 
*''	Peniophora junipericola	'' – [[kadakakirmik]]
*''[[	Peniophora pilatiana	]]'' 
*''	Perenniporia subacida	'' – [[kollane püsipoorik]]
*''[[	Phaeocollybia arduennensis	]]'' 
*''[[	Phaeocollybia cidaris	]]'' 
*''[[	Phellinus cavicola	]]'' 
*''[[	Phellinus ferrugineofuscus	]]'' 
*''[[	Phellinus pouzarii	]]'' 
*''[[	Phellodon fuligineoalbus	]]'' 
*''[[	Phellodon secretus	]]'' – 
*''[[	Pholiota chocenensis	]]'' 
*''[[	Pholiota henningsii	]]'' 
*''[[	Pluteus roseipes	]]'' 
*''[[	Podofomes trogii	]]'' 
*''	Polyporus tubaeformis	'' – [[kariktorik]]
*''[[	Porpolomopsis calyptriformis	]]'' 
*''[[	Postia septentrionalis	]]'' 
*''[[	Pouzaroporia subrufa	]]'' 
*''[[	Psathyrella maculata	]]'' 
*''[[	Pseudoporpoloma pes-caprae	]]'' 
*''[[	Ramariopsis subarctica	]]'' 
*''[[	Rhodocybe obscura	]]'' 
*''	Rhodotus palmatus	'' – [[roosa võrkheinik]]
*''[[	Rubroboletus dupainii	]]'' 
*''[[	Russula adulterina	]]'' 
*''[[	Russula roseipes	]]'' 
*''[[	Russula salmoneolutea	]]'' 
*''[[	Sarcodon leucopus	]]'' 
*''[[	Sarcodon quercinofibulatus	]]'' 
*''	Sarcoporia polyspora	'' – [[pehmepoorik]]
*''[[	Simocybe coniophora	]]'' 
*''[[	Sistotrema subtrigonospermum	]]'' 
*''[[	Skeletocutis delicata	]]'' 
*''[[	Smardaea purpurea	]]'' 
*''[[	Somion litschaueri	]]'' 
*''[[	Sowerbyella fagicola	]]'' 
*''[[	Squamanita schreieri	]]'' 
*''	Stereopsis vitellina	'' – [[nõmmenahkis]]
*''[[	Suillosporium cystidiatum	]]'' 
*''[[	Thuemenidium atropurpureum	]]'' 
*''[[	Tomentella spinosispora	]]'' 
*''[[	Tricholoma borgsjoeense	]]'' 
*''	Tricholoma colossus	'' – [[hiidheinik]]
*''[[	Tricholoma dulciolens	]]'' 
*''[[	Tricholoma joachimii	]]'' 
*''	Tricholoma matsutake	'' – [[männiheinik]]
*''[[	Tricholoma radotinense	]]'' 
*''[[	Tricholoma sulphurescens	]]'' 
*''[[	Tricholoma viridifucatum	]]'' 
*''[[	Tulasnella calospora	]]'' 
*''[[	Tulostoma fulvellum	]]'' 
*''[[	Tyromyces alborubescens	]]'' 
*''[[	Tyromyces fumidiceps	]]'' 
*''[[	Vararia cremeoavellanea	]]'' 
*''[[	Xenasma parvisporum	]]'' 
*''[[	Xenasma rimicola	]]'' 
*''	Xeromphalina cauticinalis	'' – [[lõhnav nabaseen]]
*''[[	Xeromphalina fraxinophila	]]'' 
*''[[	Xylobolus subpileatus	]]'' 
}}

==Väljasuremisohus liigid (''EN'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus depauperatus	]]'' 
*''[[	Agrocybe stepposa	]]'' 
*''	Albatrellus citrinus	'' – [[kollane lambaseenik]]
*''[[	Alnicola xanthophylla	]]'' 
*''[[	Amanita beckeri	]]'' 
*''[[	Amanita caesarea	]]'' 
*''	Amanita friabilis	'' – [[lepa-kärbseseen]]
*''[[	Amaurodon mustialaensis	]]'' 
*''	Amylocorticium subincarnatum	'' – [[roosa joodnahkis]]
*''[[	Antrodiella niemelaei	]]'' 
*''	Armillaria tabescens	'' – [[tamme-külmaseen]]
*''[[	Arrhenia baeospora	]]'' 
*''[[	Arrhenia bigelowii	]]''
*''[[	Arrhenia discorosea	]]'' 
*''[[	Arrhenia gerardiana	]]'' 
*''[[	Arrhenia telmatiaea	]]'' 
*''[[	Ascocoryne turficola	]]'' 
*''[[	Asterostroma medium	]]'' 
*''	Boletopsis leucomelaena	'' – [[must hundiseenik]]
*''[[	Botryobasidium simile	]]'' 
*''[[	Bovista graveolens	]]'' 
*''	Bovista paludosa	'' – [[soo-maamuna]]
*''[[	Bulgariella pulla	]]'' 
*''[[	Butyriboletus fuscoroseus	]]'' 
*''[[	Byssocorticium pulchrum	]]'' 
*''[[	Callistosporium luteo-olivaceum	]]'' 
*''	Caloscypha fulgens	'' – [[säraliudik]]
*''[[	Calvatia candida	]]'' 
*''[[	Calvatia fragilis	]]'' 
*''[[	Camaropella plana	]]'' 
*''[[	Cantharellopsis prescotii	]]'' 
*''[[	Chaetoporellus latitans	]]'' 
*''[[	Chamonixia caespitosa	]]'' 
*''[[	Cheimonophyllum candidissimum	]]'' 
*''[[	Chromosera cyanophylla	]]'' 
*''[[	Chrysomphalina chrysophylla	]]''
*''[[	Chrysomphalina grossula	]]'' 
*''[[	Clavaria fumosa	]]'' 
*''[[	Clavaria zollingeri	]]'' 
*''	Clavariadelphus truncatus	'' – [[tömp tõlvharik]]
*''[[	Clavulicium macounii	]]'' 
*''[[	Clavulinopsis umbrinella	]]'' 
*''[[	Clitocybe barbularum	]]'' 
*''[[	Clitocybula lacerata	]]'' 
*''[[	Collybiopsis carneopallida	]]'' 
*''[[	Colpoma juniperi	]]'' 
*''[[	Cortinarius alborufescens	]]'' 
*''[[	Cortinarius anomalellus	]]'' 
*''[[	Cortinarius atrovirens	]]'' 
*''[[	Cortinarius aureofulvus	]]'' 
*''[[	Cortinarius balteatus	]]'' 
*''[[	Cortinarius brunneotinctus	]]'' 
*''[[	Cortinarius caesiocanescens	]]'' 
*''[[	Cortinarius claricolor	]]'' 
*''[[	Cortinarius cyanites	]]'' 
*''[[	Cortinarius davemallochii	]]'' 
*''[[	Cortinarius fraudulosus	]]'' 
*''[[	Cortinarius herpeticus	]]'' 
*''[[	Cortinarius ionochlorus	]]'' 
*''[[	Cortinarius meinhardii	]]'' 
*''[[	Cortinarius niveotraganus	]]'' 
*''[[	Cortinarius ochrophyllus	]]'' 
*''[[	Cortinarius odorifer	]]'' 
*''[[	Cortinarius percomis	]]'' 
*''[[	Cortinarius phrygianus	]]'' 
*''[[	Cortinarius prasinus	]]'' 
*''[[	Cortinarius prodigiosus	]]'' 
*''[[	Cortinarius pseudocrassus	]]'' 
*''[[	Cortinarius pseudoglaucopus	]]'' 
*''[[	Cortinarius saginus	]]'' 
*''[[	Cortinarius salor	]]'' 
*''[[	Cortinarius spilomeus	]]'' 
*''[[	Cortinarius subtortus	]]'' 
*''[[	Cortinarius sulfurinus	]]'' 
*''[[	Cotylidia pannosa	]]'' 
*''[[	Crepidotus ehrendorfer	]]'' 
*''[[	Crepidotus malachioides	]]'' 
*''[[	Cristinia eichleri	]]'' 
*''	Cuphophyllus colemannianus	'' – [[Colemani võlvnutt]]
*''[[	Cuphophyllus fornicatus	]]'' 
*''[[	Cuphophyllus russocoriaceus	]]'' 
*''[[	Cystoagaricus lepidotoides	]]'' 
*''[[	Cystoderma superbum	]]'' 
*''[[	Dendrocollybia racemosa	]]'' 
*''[[	Dermoloma josserandii	]]'' 
*''[[	Dermoloma magicum	]]'' 
*''[[	Dermoloma pseudocuneifolium	]]''
*''[[	Deviodontia pilaecystidiata	]]'' 
*''	Entoloma bloxamii	'' – [[Bloxami punalehik]]
*''[[	Entoloma elodes	]]'' 
*''[[	Entoloma mougeotii	]]'' 
*''[[	Entoloma opacum	]]'' 
*''[[	Entoloma saundersii	]]'' 
*''[[	Fayodia bisphaerigera	]]'' 
*''[[	Fibricium subceraceum	]]'' 
*''[[	Fibroporia bohemica	]]'' 
*''[[	Flammula pinicola	]]'' 
*''[[	Flammulina ononidis	]]'' 
*''[[	Flavophlebia sulfureoisabellina	]]'' 
*''[[	Floccularia straminea	]]'' 
*''[[	Fomitopsis marianii	]]'' 
*''	Fomitopsis rosea	'' – [[roosa pess]]
*''[[	Galerina carbonicola	]]'' 
*''[[	Galerina pruinatipes	]]'' 
*''[[	Galerina subclavata	]]'' 
*''[[	Geastrum campestre	]]'' 
*''[[	Geastrum elegans	]]'' 
*''[[	Geastrum hungaricum	]]'' 
*''[[	Geastrum pouzarii	]]'' 
*''[[	Geastrum saccatum	]]'' 
*''[[	Geoglossum cookeanum	]]'' 
*''	Geoglossum glabrum	'' – [[soo-maakeel]]
*''[[	Geoglossum simile	]]'' 
*''[[	Geopyxis majalis	]]''
*''	Gerhardtia borealis'' – [[põhjaheinik]]
*''[[	Gliophorus laetus	]]'' 
*''[[	Gliophorus sciophanus	]]'' 
*''[[	Glutinoglossum heptaseptatum	]]'' 
*''[[	Graddonia coracina	]]'' 
*''[[	Gymnopilus flavus	]]'' 
*''[[	Gymnopus oreadoides	]]'' 
*''	Gymnopus vernus	'' – [[lume-metskõrges]]
*''[[	Gyromitra grandis	]]'' 
*''[[	Gyromitra parma	]]'' 
*''[[	Helvella corium	]]'' 
*''[[	Helvella monachella	]]'' 
*''[[	Hemimycena cephalotricha	]]'' 
*''[[	Hemimycena persimilis	]]'' 
*''	Hemipholiota heteroclita	'' – [[lõhna-ebamampel]]
*''[[	Hodophilus atropunctus	]]'' 
*''[[	Hodophilus micaceus	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia wilhelmii	]]'' 
*''[[	Hydnellum bomiense	]]'' 
*''[[	Hydnellum cumulatum	]]'' 
*''[[	Hydnellum fagiscabrosum	]]'' 
*''[[	Hydnellum floriforme	]]'' 
*''	Hydnellum scabrosum	'' – [[kibe kübarnarmik]]
*''[[	Hydropus atramentosus	]]'' 
*''[[	Hygrocybe aurantiosplendens	]]'' 
*''[[	Hygrocybe coccineocrenata	]]'' 
*''[[	Hygrocybe helobia	]]'' 
*''[[	Hygrocybe intermedia	]]'' 
*''[[	Hygrocybe konradii	]]'' 
*''[[	Hygrocybe punicea	]]'' 
*''[[	Hygrocybe spadicea	]]'' 
*''[[	Hygrophorus arbustivus	]]'' 
*''[[	Hygrophorus capreolarius	]]'' 
*''	Hygrophorus erubescens	'' – [[punetav limanutt]]
*''	Hygrophorus gliocyclus	'' – [[loor-limanutt]]
*''[[	Hygrophorus latitabundus	]]'' 
*''	Hygrophorus piceae	'' – [[kuuse-limanutt]]
*''[[	Hygrophorus poetarum	]]'' 
*''[[	Hygrophorus speciosus	]]'' 
*''	Hymenochaete ulmicola	'' – [[jalaka-tubaknahkis]]
*''[[	Hyphoderma capitatum	]]'' 
*''[[	Hyphoderma involutum	]]'' 
*''[[	Hyphoderma macedonicum	]]'' 
*''[[	Hyphoderma probatum	]]'' 
*''[[	Hyphoderma tibia	]]'' 
*''[[	Hypholoma laeticolor	]]'' 
*''	Hypocreopsis lichenoides	'' – [[sagarik]]
*''[[	Hypoxylon fraxinophilum	]]'' 
*''[[	Hypoxylon vogesiacum	]]'' 
*''[[	Inocybe acuta	]]'' 
*''[[	Inocybe hystrix	]]'' 
*''[[	Inocybe leptophylla	]]'' 
*''[[	Inocybe stenospora	]]'' 
*''[[	Inocybe terrigena	]]'' 
*''	Inonotus leporinus	'' – [[kuuse-jänesepäss]]
*''[[	Irpiciporus pachyodon	]]'' 
*''[[	Jahnoporus hirtus	]]'' 
*''	Junghuhnia fimbriatella	'' – [[kiulisservaline nääts]]
*''[[	Kneiffiella alienata	]]'' 
*''[[	Kneiffiella curvispora	]]''
*''	Kuehneromyces lignicola	'' – [[kevad-kännumampel]]
*''[[	Lactarius intermedius	]]'' 
*''	Lactarius musteus	'' – [[kirju riisikas]]
*''	Lactarius repraesentaneus	'' – [[tore riisikas]]
*''	Lactarius sanguifluus	'' – [[veririisikas]]
*''	Lactarius zonarioides	'' – [[Bresadola riisikas]]
*'' Lactarius uvidus	'' – [[kahkjas riisikas]]
*''[[	Lepiota cingulum	]]'' 
*''[[	Leratiomyces laetissimus	]]'' 
*''[[	Leucoagaricus gauguei	]]'' 
*''[[	Leucopaxillus tricolor	]]'' 
*''[[	Limacella vinosorubescens	]]'' 
*''[[	Lopadostoma pouzarii	]]'' 
*''[[	Lyophyllum eustygium	]]'' 
*''[[	Lyophyllum rhopalopodium	]]'' 
*''[[	Lyophyllum semitale	]]'' 
*''	Lyophyllum shimeji	'' – [[söögi-kobarheinik]]
*''[[	Lyophyllum transforme	]]'' 
*''[[	Melanoleuca pallidicutis	]]'' 
*''[[	Melanoleuca stepposa	]]''
*''[[	Microglossum olivaceum	]]'' 
*''	Microglossum viride	'' – [[roheline pisikeel]]
*''[[	Monilinia megalospora	]]'' 
*''[[	Monilinia urnula	]]'' 
*''[[	Mucronella flava	]]'' 
*''[[	Mycena chlorantha	]]'' 
*''[[	Mycena clavata	]]'' 
*''[[	Mycena flos-nivium	]]'' 
*''[[	Mycena leptophylla	]]'' 
*''[[	Mycena megaspora	]]'' 
*''[[	Mycena picta	]]'' 
*''[[	Mycena romagnesiana	]]'' 
*''[[	Myriosclerotinia caricis-ampullaceae	]]'' 
*''[[	Nemania effusa	]]'' 
*''[[	Nemania reticulata	]]'' 
*''[[	Neohygrocybe ingrata	]]'' 
*''[[	Neohygrocybe nitrata	]]'' 
*''[[	Neohygrocybe ovina	]]'' 
*''[[	Neolecta vitellina	]]'' 
*''[[	Neolentinus schaeffer	]]'' 
*''[[	Odonticium helgae	]]'' 
*''[[	Otidea flavidobrunneola	]]'' 
*''[[	Otidea phlebophora	]]'' 
*''[[	Panaeolus guttulatus	]]'' 
*''[[	Panaeolus olivaceus	]]'' 
*''[[	Panaeolus reticulatus	]]'' 
*''[[	Panaeolus semiovatus	]]'' 
*''	Panellus ringens	'' – [[talipanell]]
*''	Panellus violaceofulvus	'' – [[lilla panell]]
*''[[	Parascutellinia carneosanguinea	]]'' 
*''[[	Paraxerula caussei	]]'' 
*''[[	Perenniporia fraxinea	]]'' 
*''[[	Perenniporia narymica	]]'' 
*''[[	Peziza apiculata	]]'' 
*''[[	Peziza petersii	]]'' 
*''[[	Phaeoclavulina clavarioides	]]'' 
*''[[	Phaeoclavulina roellinii	]]'' 
*''[[	Phaeocollybia christinae	]]'' 
*''[[	Phaeocollybia festiva	]]'' 
*''[[	Phaeocollybia jennyae	]]'' 
*''[[	Phanerochaete aculeata	]]'' 
*''[[	Phellinus abietis	]]'' 
*''	Phellinus lundellii	'' – [[Lundelli taelik]]
*''[[	Phellinus pilatii	]]'' 
*''[[	Phellinus populicola	]]'' 
*''[[	Phellodon confluens	]]'' 
*''[[	Phlebia bispora	]]'' 
*''[[	Phlebia chrysocreas	]]'' 
*''[[	Phlebia queletii	]]'' 
*''	Phlebia serialis	'' – [[rida-tardnahkis]]
*''[[	Pholiota elegans	]]'' 
*''	Pleurotus cornucopiae	'' – [[trompetservik]]
*''[[	Pleurotus eryngii	]]'' 
*''[[	Plicaria trachycarpa	]]'' 
*''[[	Pluteus aurantiorugosus	]]'' 
*''[[	Podophacidium xanthomelum	]]'' 
*''[[	Polyporus rhizophilus	]]'' 
*''	Postia ceriflua	'' – [[nabatümak]]
*''	Postia floriformis	'' – [[lehviktümak]]
*''[[	Postia folliculocystidiata	]]'' 
*''[[	Psathyrella caput-medusae	]]'' 
*''[[	Psathyrella cotonea	]]'' 
*''[[	Psathyrella pertinax	]]'' 
*''[[	Psathyrella rostellata	]]'' 
*''[[	Psathyrella sphagnicola	]]'' 
*''[[	Pseudohydropus floccipes	]]'' 
*''[[	Pseudoplectania melaena	]]''
*''[[	Pseudotomentella humicola	]]'' 
*''[[	Pseudotricholoma metapodium	]]'' 
*''[[	Pseudoxenasma verrucisporum	]]''
*''[[	Psilocybe fimetaria	]]'' 
*''[[	Psilocybe fuscofulva	]]'' 
*''[[	Ramaria aurea	]]'' 
*''[[	Ramaria bataillei	]]'' 
*''[[	Ramaria edwinii	]]'' 
*''[[	Ramaria fennica	]]'' 
*''[[	Ramaria flavobrunnescens	]]'' 
*''[[	Ramaria pallida	]]'' 
*''[[	Ramaria sanguinea	]]'' 
*''[[	Ramaria testaceoflava	]]'' 
*''[[	Resupinatus striatulus	]]'' 
*''	Rhodocollybia fodiens	'' – [[juur-punakõrges]]
*''	Rigidoporus crocatus	'' – [[lodutarjak]]
*''[[	Rigidoporus pouzarii	]]'' 
*''[[	Rubroboletus rhodoxanthus	]]'' 
*''[[	Rubroboletus rubrosanguineus	]]'' 
*''[[	Russula atroglauca	]]'' 
*''[[	Russula cavipes	]]'' 
*''	Russula consobrina	'' – [[hõimpilvik]]
*''[[	Russula flavispora	]]'' 
*''[[	Russula fragrantissima	]]'' 
*''[[	Russula helodes	]]'' 
*''[[	Russula ustulata	]]'' 
*''[[	Sabuloglossum monticola	]]'' 
*''[[	Sidera vulgaris	]]'' 
*''[[	Simocybe laevigata	]]'' 
*''[[	Sistotrema alboluteum	]]'' 
*''[[	Sistotrema raduloides	]]'' 
*''	Skeletocutis cummata	'' – [[ookerjas peenpoorik]]
*''	Skeletocutis odora	'' – [[taiga-peenpoorik]]
*''	Skeletocutis stellae	'' – [[täht-peenpoorik]]
*''[[	Smardaea protea	]]'' 
*''[[	Somion occarium	]]'' 
*''[[	Spathularia rufa	]]'' 
*''[[	Steccherinum gracile	]]'' 
*''	Steccherinum robustius	'' – [[jalaka-oganahkis]]
*''[[	Thelephora atrocitrina	]]'' 
*''[[	Tolypocladium longisegmentatum	]]'' 
*''[[	Tomentellopsis pulchella	]]'' 
*''[[	Trechinothus smardae	]]'' 
*''[[	Trechispora kavinioides	]]'' 
*''[[	Trechispora silvae-ryae	]]'' 
*''[[	Tremellodendropsis tuberosa	]]'' 
*''[[	Trichoderma alutaceum	]]'' 
*''	Tricholoma apium	'' – [[sellerheinik]]
*''[[	Tricholoma aurantium	]]'' 
*''[[	Tricholoma bresadolanum	]]'' 
*''	Tricholoma focale	'' – [[sallheinik]]
*''[[	Tricholoma luridum	]]'' 
*''[[	Tricholoma pardinum	]]'' 
*''	Tricholoma pessundatum	'' – [[näsaline heinik]]
*''	Tricholoma stans	'' – [[vaguheinik]]
*''	Tricholoma sudum	'' – [[hall heinik]]
*''[[	Tricholomopsis flammula	]]'' 
*''[[	Tubulicrinis angustus	]]'' 
*''[[	Tubulicrinis globisporus	]]'' 
*''[[	Tubulicrinis thermometrus	]]'' 
*''[[	Tulostoma melanocyclum	]]'' 
*''[[	Tulostoma pulchellum	]]'' 
*''[[	Tyromyces wynneae	]]'' 
*''[[	Vararia investiens	]]'' 
*''[[	Vuilleminia macrospora	]]'' 
*''[[	Vuilleminia megalospora	]]'' 
*''	Xerocomellus ripariellus	'' – [[loigu-sametpuravik]]
}}

==Ohualtid liigid (''VU'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus bresadolanus	]]''
*''[[	Agaricus litoralis	]]'' 
*''[[	Agrocybe firma	]]'' 
*''[[	Albatrellus pes-caprae	]]'' 
*''[[	Albatrellus subrubescens	]]'' 
*''[[	Aleurodiscus aurantius	]]'' 
*''[[	Alloclavaria purpurea	]]'' 
*''[[	Amanita mairei	]]'' 
*''	Amanita virosa	'' – [[valge kärbseseen]]
*''[[	Amaurodon cyaneus	]]'' 
*''	Amylostereum laevigatum	'' – [[sile kirmnahkis]]
*''[[	Anomoporia kamtschatica	]]'' 
*''[[	Antrodia cretacea	]]'' 
*''	Antrodia macra	'' – [[pajukorgik]]
*''[[	Asterostroma laxum	]]'' 
*''[[	Athelopsis subinconspicua	]]'' 
*''[[	Aureoboletus moravicus	]]'' 
*''[[	Auriporia aurulenta	]]'' 
*''[[	Battarrea phalloides	]]'' 
*''[[	Biscogniauxia simplicior	]]'' 
*''	Boletus pinophilus	'' – [[männi-kivipuravik]]
*''[[	Botryobasidium ellipsosporum	]]'' 
*''	Buglossoporus quercinus	'' – [[tammekäsnak]]
*''[[	Butyriboletus regius	]]'' 
*''[[	Butyriboletus subappendiculatus	]]'' 
*''	Byssoporia terrestris	'' – [[poorne värvnahkis]]
*''[[	Calocybe chrysenteron	]]'' 
*''	Calocybe gangraenosa	'' – [[lõhnav kobarheinik]]
*''[[	Camaropella lutea	]]''
*''[[	Camarophyllopsis schulzeri	]]''
*''[[	Candelabrochaete septocystidia	]]''
*''	Cantharellus melanoxeros	'' – [[mustuv torbikseen]]
*''	Ceriporia aurantiocarnescens	'' – [[vaha-võrkpoorik]]
*''	Ceriporia mellita	'' – [[suurepooriline korgik]]
*''[[	Ceriporia metamorphosa	]]''
*''	Ceriporiopsis aneirina	'' – [[laiapoorne sarvpoorik]]
*''[[	Ceriporiopsis subvermispora	]]'' 
*''	Clavaria argillacea	'' – [[nõmmtõlvik]]
*''	Climacodon septentrionalis	'' – [[kobar-põhjanarmik]]
*''[[	Clitopaxillus alexandri	]]'' 
*''[[	Conferticium insidiosum	]]'' 
*''[[	Coprinopsis mitrispora	]]'' 
*''[[	Cortinarius aureopulverulentus	]]'' 
*''[[	Cortinarius bergeronii	]]'' 
*''[[	Cortinarius chrysolitus	]]'' 
*''[[	Cortinarius cinnabarinus	]]'' 
*''[[	Cortinarius cinnamomeoluteus	]]'' 
*''[[	Cortinarius croceocoeruleus	]]'' 
*''[[	Cortinarius dionysae	]]'' 
*''[[	Cortinarius elegantior	]]'' 
*''[[	Cortinarius eucaeruleus	]]'' 
*''[[	Cortinarius humolens	]]'' 
*''[[	Cortinarius joguetii	]]'' 
*''[[	Cortinarius limonius	]]'' 
*''[[	Cortinarius lustrabilis	]]'' 
*''[[	Cortinarius malicorius	]]'' 
*''[[	Cortinarius moenne-loccozii	]]'' 
*''[[	Cortinarius orellanus	]]'' 
*''[[	Cortinarius papulosus	]]'' 
*''[[	Cortinarius porphyropus	]]'' 
*''	Cortinarius praestans	'' – [[hiidvöödik]]
*''[[	Cortinarius quarciticus	]]'' 
*''[[	Cortinarius sodagnitus	]]'' 
*''[[	Cortinarius splendens	]]'' 
*''[[	Cortinarius suaveolens	]]'' 
*''[[	Cortinarius terpsichores	]]'' 
*''[[	Cortinarius xanthophyllus	]]'' 
*''[[	Cotylidia undulata	]]'' 
*''[[	Craterellus aurora	]]'' 
*''[[	Crustomyces subabruptus	]]'' 
*''[[	Cryptomarasmius minutus	]]'' 
*''	Cystostereum murrayi	'' – [[Murray nahkis]]
*''[[	Dacryobolus sudans	]]'' 
*''[[	Deconica phillipsii	]]'' 
*''[[	Dichomitus squalens	]]'' 
*''[[	Donkia pulcherrima	]]'' 
*''[[	Donkioporia albidofusca	]]'' 
*''[[	Donkioporia expansa	]]'' 
*''[[	Entoloma babingtonii	]]'' 
*''[[	Entoloma cyanulum	]]'' 
*''[[	Entoloma formosum	]]'' 
*''[[	Entoloma neglectum	]]'' 
*''[[	Entoloma prunuloides	]]'' 
*''	Exidia thuretiana	'' – [[valge süldik]]
*''[[	Faerberia carbonaria	]]'' 
*''	Fibroporia gossypium	'' – [[vatjas kiudpoorik]]
*''[[	Flammulaster ferrugineus	]]'' 
*''[[	Flammulina fennae	]]'' 
*''[[	Galerina farinacea	]]'' 
*''[[	Galerina jaapii	]]'' 
*''[[	Galerina lacustris	]]'' 
*''[[	Galerina norvegica	]]'' 
*''[[	Gamundia striatula	]]'' 
*''[[	Ganoderma pfeifferi	]]'' 
*''	Geastrum berkeleyi	'' – [[Berkeley maatäht]]
*''[[	Geastrum corollinum	]]'' 
*''[[	Geastrum coronatum	]]'' 
*''[[	Geastrum floriforme	]]'' 
*''[[	Geastrum fornicatum	]]'' 
*''[[	Geastrum melanocephalum	]]'' 
*''	Geoglossum umbratile	'' – [[loo-maakeel]]
*''[[	Gerronema xanthophyllum	]]'' 
*''[[	Gliophorus irrigatus	]]'' 
*''[[	Gloeohypochnicium analogum	]]'' 
*''[[	Glutinoglossum glutinosum	]]'' 
*''	Gomphus clavatus	'' – [[vurrik]]
*''[[	Granulobasidium vellereum	]]'' 
*''	Grifola frondosa	'' – [[leht-kobartorik]]
*''[[	Gymnopilus bellulus	]]'' 
*''[[	Gymnopilus josserandii	]]'' 
*''[[	Gymnopus fagiphilus	]]'' 
*''[[	Gymnopus fuscopurpureus	]]'' 
*''[[	Gymnopus putillus	]]'' 
*''[[	Gymnopus terginus	]]'' 
*''	Gyrodon lividus	'' – [[lepapuravik]]
*''[[	Haasiella venustissima	]]'' 
*''[[	Hebeloma bulbiferum	]]'' 
*''[[	Hebeloma cylindrosporum	]]'' 
*''[[	Helvella confusa	]]'' 
*''	Hemistropharia albocrenulata	'' – [[täkiline ebamampel]]
*''	Hericium cirrhatum	'' – [[karvane korallnarmik]]
*''	Hericium erinaceus	'' – [[lõvilakk-korallnarmik]]
*''[[	Hericium flagellum	]]'' 
*''[[	Hiemsia pseudoampezzana	]]'' 
*''[[	Hodophilus foetens	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia cyphelliformis	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia fluxilis	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia mastrucata	]]'' 
*''	Hydnellum concrescens	'' – [[liit-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum ferrugineum	'' – [[pruun kübarnarmik]]
*''	Hydnellum peckii	'' – [[Pecki kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum rubidofuscum	]]'' 
*''[[	Hydnum pallidum	]]'' 
*''[[	Hydropus marginellus	]]'' 
*''[[	Hygrocybe cantharellus	]]'' 
*''[[	Hygrocybe quieta	]]'' 
*''[[	Hygrocybe reidii	]]'' 
*''[[	Hygrophorus marzuolus	]]'' 
*''	Hygrophorus nemoreus	'' – [[mets-limanutt]]
*''[[	Hygrophorus penarioides	]]'' 
*''	Hygrophorus persicolor	'' – [[virsik-limanutt]]
*''[[	Hygrophorus pudorinus	]]'' 
*''	Hygrophorus russula	'' – [[pilvik-limanutt]]
*''	Hymenochaete fuliginosa	'' – [[tume tubaknahkis]]
*''[[	Hypochnella violacea	]]'' 
*''[[	Hypoxylon petriniae	]]'' 
*''[[	Imperator rhodopurpureus	]]'' 
*''[[	Inocybe appendiculata	]]'' 
*''[[	Inocybe bresadolae	]]'' 
*''[[	Inocybe grammata	]]'' 
*''[[	Inocybe haemacta	]]'' 
*''[[	Inocybe jacobi	]]'' 
*''[[	Inocybe tenebrosa	]]'' 
*''	Inonotus dryophilus'' – [[tammepässik]]
*''	Irpicodon pendulus	'' – [[ripphammik]]
*''[[	Jaapia argillacea	]]'' 
*''	Junghuhnia luteoalba	'' – [[pruunkollane nääts]]
*''[[	Kavinia alboviridis	]]'' 
*''[[	Kneiffiella cineracea	]]'' 
*''[[	Lactarius albocarneus	]]'' 
*''[[	Lactarius aquizonatus	]]'' 
*''	Lactarius aspideus	'' – [[pajuriisikas]]
*''[[	Lactarius badiosanguineus	]]'' 
*''	Lactarius citriolens	'' – [[takerriisikas]]
*''[[	Lactarius cremor	]]'' 
*''	Lactarius evosmus	'' – [[õunriisikas]]
*''	Lactarius hysginus	'' – [[vaskriisikas]]
*''	Lactarius lilacinus	'' – [[lepariisikas]]
*''	Lactarius luridus	'' – [[lillakaspruun riisikas]]
*''	Lactarius mairei	'' – [[ripsriisikas]]
*''	Lactarius omphaliiformis	'' – [[mülgasriisikas]]
*''	Lactarius romagnesii	'' – [[Romagnesi riisikas]]
*''[[	Lactarius rubrocinctus	]]'' 
*''	Lactarius semisanguifluus	'' – [[verkjas riisikas]]
*''	Lactarius sphagneti	'' – [[ruuge riisikas]]
*''[[	Laetiporus montanus	]]'' 
*''[[	Lentaria subcaulescens	]]'' 
*''	Leptoporus mollis	'' – [[kuuse-lillatümak]]
*''[[	Leucoagaricus ionidicolor	]]'' 
*''[[	Leucoagaricus melanotrichus	]]'' 
*''[[	Leucoagaricus tener	]]'' 
*''[[	Leucopaxillus gentianeus	]]'' 
*''[[	Leucopaxillus rhodoleucus	]]'' 
*''[[	Leucoscypha leucotricha	]]'' 
*''[[	Limacella ochraceolutea	]]'' 
*''[[	Litschauerella clematidis	]]'' 
*''[[	Loreleia marchantiae	]]'' 
*''	Loreleia postii	'' – [[oranž gerroneem]]
*''[[	Lycoperdon caudatum	]]'' 
*''[[	Lycoperdon decipiens	]]'' 
*''[[	Lycoperdon marginatum	]]'' 
*''[[	Lyophyllum deliberatum	]]'' 
*''[[	Marasmiellus humillimus	]]'' 
*''[[	Marasmius favrei	]]'' 
*''[[	Melanophyllum eyrei	]]'' 
*''[[	Melastiza contorta	]]'' 
*''[[	Merulicium fusisporum	]]'' 
*''[[	Metuloidea fragrans	]]''
*''[[	Microglossum griseoviride	]]'' 
*''[[	Monilinia baccarum	]]'' 
*''[[	Mycena adonis	]]'' 
*''[[	Mycena algeriensis	]]'' 
*''[[	Mycena atropapillata	]]'' 
*''	Mycena belliarum	'' – [[pilliroo-mütsik]]
*''[[	Mycena bulbosa	]]'' 
*''[[	Mycena clavicularis	]]'' 
*''[[	Mycena fagetorum	]]'' 
*''[[	Mycena laevigata	]]'' 
*''[[	Mycena latifolia	]]'' 
*''[[	Mycetinis querceus	]]'' 
*''[[	Myriosclerotinia curreyana	]]'' 
*''[[	Nemania carbonacea	]]'' 
*''[[	Nemania diffusa	]]'' 
*''[[	Ophiocordyceps entomorrhiza	]]'' 
*''[[	Ossicaulis lachnopus	]]'' 
*''[[	Otidea concinna	]]'' 
*''[[	Otidea minor	]]'' 
*''[[	Otidea tuomikoskii	]]'' 
*''[[	Panaeolus cinctulus	]]'' 
*''[[	Peniophora aurantiaca	]]'' 
*''[[	Peniophora lilacea	]]'' 
*''	Perenniporia medulla-panis	'' – [[valge püsipoorik]]
*''[[	Peziza polaripapulata	]]'' 
*''[[	Peziza subisabellina	]]'' 
*''[[	Phaeoclavulina ochracea	]]'' 
*''	Phaeocollybia lugubris	'' – [[ruske juurkõrges]]
*''[[	Phaeogalera stagnina	]]'' 
*''	Phaeolepiota aurea	'' – [[kuldmampel]]
*''[[	Phaeonematoloma myosotis	]]'' 
*''	Phallus hadriani	'' – [[luite-tanuseen]]
*''[[	Phanerochaete avellanea	]]'' 
*''	Phellinus laevigatus	'' – [[sile taelik]]
*''	Phellinus nigrolimitatus	'' – [[joontaelik]]
*''[[	Phellinus rhamni	]]'' 
*''[[	Phlebia acanthocystis	]]'' 
*''[[	Phlebia cremeoalutacea	]]'' 
*''[[	Phlebia subcretacea	]]'' 
*''	Phlebia subochracea	'' – [[ere tardnahkis]]
*''[[	Phlebia subulata	]]'' 
*''[[	Pholiota subochracea	]]'' 
*''[[	Pholiotina coprophila	]]''
*''[[	Pluteus hispidulus	]]'' 
*''[[	Pluteus luteovirens	]]'' 
*''[[	Postia subcaesia	]]'' 
*''[[	Protodontia subgelatinosa	]]'' 
*''[[	Psathyrella olympiana	]]'' 
*''[[	Psathyrella spintrigeroides	]]'' 
*''	Psathyrella typhae	'' – [[hundinuia-psatürell]]
*''	Pseudoinonotus dryadeus	'' – [[juurepässik]]
*''[[	Pseudotomentella vepallidospora	]]'' 
*''	Ramaria botrytis	'' – [[punalatv-harik]]
*''[[	Ramaria flava	]]'' 
*''[[	Ramaria flavescens	]]'' 
*''[[	Ramaria formosa	]]'' 
*''[[	Ramaria luteoaurantiaca	]]'' 
*''[[	Ramaria pallidosaponaria	]]'' 
*''[[	Ramaria parabotrytis	]]'' 
*''[[	Ramaria subbotrytis	]]'' 
*''[[	Ramariopsis pulchella	]]'' 
*''	Rhizocybe pruinosa	'' – [[risoidlehtrik]]
*''	Rhizocybe vermicularis	'' – [[lehiselehtrik]]
*''[[	Rimbachia bryophila	]]'' 
*''[[	Rubinoboletus rubinus	]]'' 
*''	Rubroboletus satanas	'' – [[saatana-kivipuravik]]
*''	Russula albonigra	'' – [[mustvalge pilvik]]
*''	Russula amarissima	'' – [[põletav pilvik]]
*''[[	Russula amoena	]]'' 
*''[[	Russula brunneoviolacea	]]'' 
*''[[	Russula faginea	]]'' 
*''[[	Russula fontqueri	]]'' 
*''[[	Russula gracillima	]]'' 
*''[[	Russula laccata	]]'' 
*''[[	Russula olivascens	]]'' 
*''	Russula rhodopus	'' – [[punajalg-pilvik]]
*''[[	Russula rubroalba	]]'' 
*''[[	Russula seperina	]]'' 
*''[[	Russula sphagnicola	]]'' 
*''[[	Russula subrubens	]]'' 
*''[[	Russula zvarae	]]'' 
*''[[	Russula torulosa	]]'' 
*''[[	Sarcodon squamosus	]]'' 
*''	Sarcodontia setosa	'' – [[krookusnarmik]]
*''[[	Sarcoscypha jurana	]]'' 
*''	Sarcosphaera coronaria	'' – [[kroonliudik]]
*''[[	Sarcosphaera crassa	]]'' 
*''[[	Scotomyces subviolaceus	]]'' 
*''[[	Scytinostroma odoratum	]]'' 
*''[[	Scytinostromella heterogenea	]]'' 
*''[[	Sistotrema dennisii	]]'' 
*''[[	Sowerbyella brevispora	]]'' 
*''	Stropharia hornemannii	'' – [[täpiline värvik]]
*''	Suillellus queletii	'' – [[Quelet' kivipuravik]]
*''	Suillus flavidus	'' – [[sootatik]]
*''[[	Tectella patellaris	]]'' 
*''[[	Tolypocladium capitatum	]]'' 
*''[[	Tomentella cinereoumbrina	]]'' 
*''[[	Tomentella viridula	]]'' 
*''[[	Tomentellopsis pusilla	]]'' 
*''[[	Trechispora araneosa	]]'' 
*''	Tricholoma acerbum	'' – [[rihvelheinik]]
*''	Tricholoma aestuans	'' – [[kirbe heinik]]
*''[[	Tricholoma atrosquamosum	]]'' 
*''	Tricholoma batschii	'' – [[Batschi heinik]]
*''[[	Tricholoma filamentosum	]]'' 
*''	Tricholoma fucatum	'' – [[habras heinik]]
*''	Tricholoma inamoenum	'' – [[haisev heinik]]
*''[[	Tricholoma quercetorum	]]'' 
*''	Tricholoma ustaloides	'' – [[limaheinik]]
*''	Tricholoma virgatum	'' – [[hiirheinik]]
*''	Tricholoma viridilutescens	'' – [[roheheinik]]
*''[[	Tubaria confragosa	]]'' 
*''	Tuber aestivum	'' – [[suvitrühvel]]
*''[[	Tubulicrinis borealis	]]'' 
*''[[	Tulasnella pinicola	]]'' 
*''[[	Tulostoma cyclophorum	]]'' 
*''	Volvariella murinella	'' – [[hall tupplehik]]
*''	Volvariella surrecta	'' – [[parasiit-tupplehik]]
*''[[	Xenasma pruinosum	]]'' 
*''[[	Xerula melanotricha	]]'' 
*''[[	Xylaria digitata	]]'' 
*''[[	Xylaria filiformis	]]'' 
}}

==Ohulähedased liigid (''NT'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus benesii	]]'' 
*''	Agrocybe arvalis	'' – [[mügar-põldseen]]
*''[[	Agrocybe elatella	]]'' 
*''[[	Albatrellus cristatus	]]'' 
*''[[	Aleurocystidiellum disciforme	]]'' 
*''[[	Amanita ceciliae	]]'' 
*''[[	Amanita franchetii	]]'' 
*''	Antrodia ramentacea	'' – [[oksakorgik]]
*''	Antrodiella citrinella	'' – [[sidrunkollane antrodiell]]
*''	Arrhenia epichysium	'' – [[puidusõlik]]
*''[[	Ascotremella faginea	]]'' 
*''[[	Atractosporocybe inornata	]]'' 
*''[[	Aureoboletus gentilis	]]'' 
*''[[	Biscogniauxia cinereolilacina	]]'' 
*''[[	Biscogniauxia granmoi	]]'' 
*''[[	Boidinia furfuracea	]]'' 
*''[[	Boletus aereus	]]'' 
*''[[	Bondarzewia mesenterica	]]'' 
*''[[	Botryobasidium medium	]]'' 
*''	Buchwaldoboletus lignicola	'' – [[puidupuravik]]
*''	Butyriboletus fechtneri	'' – [[Fechtneri kivipuravik]]
*''	Byssonectria terrestris	'' – [[maa-kollaliudik]]
*''[[	Callistosporium pinicola	]]'' 
*''[[	Calocera glossoides	]]'' 
*''[[	Calocybe ionides	]]'' 
*''[[	Camarops tubulina	]]'' 
*''	Cantharellula umbonata	'' – [[kühmkantarellik]]
*''[[	Cantharellus ferruginascens	]]'' 
*''[[	Catinella olivacea	]]'' 
*''	Ceriporia excelsa	'' – [[lilla võrkpoorik]]
*''[[	Ceriporiopsis consobrina	]]'' 
*''	Ceriporiopsis resinascens	'' – [[vaik-sarvpoorik]]
*''	Chamaemyces fracidus	'' – [[säärissirmik]]
*''[[	Cheilymenia granulata	]]'' 
*''[[	Clavariadelphus ligula	]]'' 
*''[[	Clitocybe subbulbipes	]]'' 
*''[[	Clitocybe truncicola	]]'' 
*''[[	Conocybe ambigua	]]'' 
*''[[	Coprinellus silvaticus	]]'' 
*''[[	Coprinopsis picacea	]]'' 
*''[[	Corticium boreoroseum	]]'' 
*''[[	Cortinarius alnetorum	]]'' 
*''[[	Cortinarius amoenolens	]]'' 
*''[[	Cortinarius caerulescens	]]'' 
*''[[	Cortinarius coerulescentium	]]'' 
*''	Cortinarius elatior	'' – [[pikkjalg-vöödik]]
*''[[	Cortinarius elegantissimus	]]'' 
*''[[	Cortinarius emollitus	]]'' 
*''[[	Cortinarius evernius	]]'' 
*''[[	Cortinarius helvelloides	]]'' 
*''[[	Cortinarius lilacinopusillus	]]'' 
*''[[	Cortinarius melanotus	]]'' 
*''[[	Cortinarius nanceiensis	]]'' 
*''[[	Cortinarius olivaceofuscus	]]'' 
*''	Cortinarius rubellus	'' – [[kühmvöödik]]
*''	Cortinarius rufo-olivaceus	'' – [[veinpunane vöödik]]
*''[[	Cortinarius scaurus	]]'' 
*''[[	Cortinarius subpurpurascens	]]'' 
*''[[	Cortinarius tubarius	]]'' 
*''[[	Cortinarius uliginosus	]]'' 
*''[[	Craterellus cinereus	]]'' 
*''[[	Crepidotus autochthonus	]]'' 
*''	Crustoderma dryinum	'' – [[ookernahkis]]
*''	Cystolepiota bucknallii	'' – [[lilla jahusirmik]]
*''	Cystolepiota moelleri	'' – [[roosa jahusirmik]]
*''[[	Cytidiella albomellea	]]'' 
*''	Dacrymyces chrysospermus	'' – [[suur pisarseen]]
*''[[	Dendrothele amygdalispora	]]'' 
*''[[	Dendrothele wojewodae	]]'' 
*''	Dentipellis fragilis	'' – [[õrn narmnahkis]]
*''	Disciotis venosa	'' – [[mürkelliudik]]
*''[[	Ditangium cerasi	]]'' 
*''	Entoloma incanum	'' – [[roheline punalehik]]
*''[[	Entoloma nitidum	]]'' 
*''[[	Entoloma porphyrophaeum	]]''
*''[[	Entoloma waverenii	]]'' 
*''[[	Epithele typhae	]]'' 
*''[[	Erythricium laetum	]]'' 
*''[[	Fibrodontia gossypina	]]'' 
*''[[	Flammulaster granulosus	]]'' 
*''[[	Flammulaster limulatus	]]'' 
*''[[	Flammulaster muricatus	]]'' 
*''[[	Frantisekia mentschulensis	]]'' 
*''[[	Galerina hybrida	]]'' 
*''[[	Galerina mairei	]]'' 
*''[[	Galerina sphagnorum	]]'' 
*''[[	Galerina stordalii	]]'' 
*''[[	Galzinia incrustans	]]'' 
*''[[	Geastrum schmidelii	]]'' 
*''[[	Geoglossum fallax	]]'' 
*''[[	Geopyxis alpina	]]'' 
*''[[	Globulicium hiemale	]]'' 
*''[[	Gloeocystidiellum clavuligerum	]]'' 
*''[[	Guepinia helvelloides	]]'' 
*''[[	Gymnopus inodorus	]]'' 
*''[[	Gyrophanopsis polonensis	]]'' 
*''	Helvella leucomelaena	'' – [[peekerhelvell]]
*''[[	Helvella solitaria	]]'' 
*''	Hemileccinum depilatum	'' – [[mõlk-kivipuravik]]
*''[[	Hohenbuehelia auriscalpium	]]'' 
*''[[	Holwaya mucida	]]'' 
*''[[	Hydnellum scrobiculatum	]]'' 
*''	Hydnocristella himantia	'' – [[valge kaviinia]]
*''[[	Hygroaster asterosporus	]]'' 
*''[[	Hygrocybe chlorophana	]]'' 
*''	Hygrocybe coccinea	'' – [[veri-vesinutt]]
*''[[	Hygrocybe insipida	]]'' 
*''[[	Hygrophorus carpini	]]'' 
*''	Hygrophorus chrysodon	'' – [[ebe-limanutt]]
*''	Hygrophorus discoideus	'' – [[ketas-limanutt]]
*''[[	Hygrophorus discoxanthus	]]'' 
*''	Hygrophorus glutinifer	'' – [[Persooni limanutt]]
*''	Hygrophorus hedrychii	'' – [[haisev limanutt]]
*''[[	Hygrophorus unicolor	]]'' 
*''[[	Hymenochaete cruenta	]]'' 
*''[[	Hymenochaete subfuliginosa	]]'' 
*''[[	Hypholoma subericaeum	]]'' 
*''[[	Hypoxylon ticinense	]]'' 
*''	Hypsizygus tessulatus	'' – [[laik-servikheinik]]
*''[[	Inocybe adaequata	]]'' 
*''[[	Inocybe bongardii	]]'' 
*''[[	Inocybe calospora	]]'' 
*''[[	Inocybe corydalina	]]'' 
*''[[	Inocybe fraudans	]]''
*''[[	Inocybe splendens	]]'' 
*''	Inonotus rheades	'' – [[haavapässik]]
*''	Lactarius acris	'' – [[roosapiimane riisikas]]
*''[[	Lactarius flavidus	]]'' 
*''[[	Lactarius fluens	]]'' 
*''[[	Lactarius lacunarum	]]'' 
*''[[	Lactarius pterosporus	]]'' 
*''[[	Lactarius ruginosus	]]'' 
*''[[	Lactarius salmonicolor	]]'' 
*''[[	Lactarius spinosulus	]]'' 
*''	Lactarius zonarius	'' – [[vöötriisikas]]
*''[[	Leccinum holopus	]]'' 
*''[[	Leccinum piceinum	]]'' 
*''[[	Lentinellus flabelliformis	]]'' 
*''[[	Lepiota cortinarius	]]'' 
*''[[	Lepiota ochraceofulva	]]'' 
*''[[	Leucoagaricus wichanskyi	]]'' 
*''[[	Leucogyrophana sororia	]]'' 
*''[[	Lycoperdon atropurpureum	]]'' 
*''	Lycoperdon mammiforme	'' – [[helves-murumuna]]
*''[[	Lyomyces erastii	]]'' 
*''[[	Marasmiellus tricolor	]]'' 
*''[[	Meottomyces dissimulans	]]'' 
*''[[	Microstoma protractum	]]'' 
*''[[	Miladina lechithina	]]'' 
*''[[	Monilinia johnsonii	]]'' 
*''[[	Monilinia oxycocci	]]'' 
*''	Morchella esculenta	'' – [[ümarmürkel]]
*''[[	Muscinupta laevis	]]'' 
*''[[	Mycena corynephora	]]'' 
*''[[	Mycena diosma	]]'' 
*''	Mycenastrum corium	'' – [[hõlmikmuna]]
*''[[	Myochromella boudieri	]]'' 
*''[[	Nemania atropurpurea	]]'' 
*''[[	Neobulgaria pura	]]'' 
*''[[	Neofavolus suavissimus	]]'' 
*''[[	Ophiocordyceps gracilis	]]'' 
*''	Pachykytospora tuberculosa	'' – [[roosa tammenääts]]
*''[[	Panus neostrigosus	]]'' 
*''[[	Peniophora erikssonii	]]'' 
*''[[	Peziza echinospora	]]'' 
*''[[	Phaeoclavulina decurrens	]]'' 
*''[[	Phaeosolenia densa	]]'' 
*''[[	Phallogaster saccatus	]]'' 
*''	Phellinus chrysoloma	'' – [[kuusetaelik]]
*''	Phellinus viticola	'' – [[helepruun taelik]]
*''	Phellodon aquiloniniger	'' – [[põhja-vöötnarmik]]
*''	Phellodon melaleucus	'' – [[pruun vöötnarmik]]
*''	Phellodon tomentosus	'' – [[viltjas vöötnarmik]]
*''[[	Phellodon violascens	]]'' 
*''[[	Phlebia nothofagi	]]'' 
*''	Phleogena faginea	'' – [[puidunui]]
*''[[	Pholiota lubrica	]]'' 
*''[[	Pholiota squarrosoides	]]'' 
*''[[	Plectania melastoma	]]'' 
*''[[	Pluteus pellitus	]]'' 
*''[[	Pluteus thomsonii	]]'' 
*''	Polyporus umbellatus	'' – [[nabatorik]]
*''	Porotheleum fimbriatum	'' – [[kiudservaline poroteel]]
*''[[	Postia undosa	]]'' 
*''[[	Pseudoclitocybe obbata	]]'' 
*''[[	Pseudotomentella rhizopunctata	]]'' 
*''[[	Pyronema omphalodes	]]'' 
*''	Ramaria gracilis	'' – [[aniisharik]]
*''[[	Ramaria rubella	]]'' 
*''[[	Ramariopsis crocea	]]'' 
*''[[	Resinomycena saccharifera	]]'' 
*''[[	Rhodocybe hirneola	]]'' 
*''[[	Rimbachia arachnoidea	]]'' 
*''[[	Rubroboletus legaliae	]]'' 
*''[[	Russula alutacea	]]'' 
*''[[	Russula curtipes	]]'' 
*''[[	Russula decipiens	]]'' 
*''[[	Russula farinipes	]]'' 
*''	Russula maculata	'' – [[täpiline pilvik]]
*''[[	Russula pumila	]]'' 
*''[[	Russula raoultii	]]'' 
*''[[	Russula violacea	]]'' 
*''	Sarcodon imbricatus	'' – [[harilik põdramokk]]
*''[[	Scytinostroma galactinum	]]'' 
*''	Sistotrema confluens	'' – [[kübar-sistotreem]]
*''[[	Sistotrema muscicola	]]'' 
*''	Sowerbyella radiculata	'' – [[juurduv soverbiell]]
*''[[	Sparassis brevipes	]]'' 
*''	Spathularia flavida	'' – [[harilik pahtlik]]
*''[[	Spodocybe collina	]]'' 
*''[[	Steccherinum oreophilum	]]'' 
*''[[	Stropharia albonitens	]]'' 
*''[[	Tatraea dumbirensis	]]'' 
*''	Thelephora caryophyllea	'' – [[nelk-lehternahkis]]
*''	Thelephora penicillata	'' – [[pintseljas lehternahkis]]
*''[[	Tomentella galzinii	]]'' 
*''[[	Tomentella griseoumbrina	]]'' 
*''[[	Tomentella italica	]]'' 
*''[[	Tomentella subclavigera	]]'' 
*''[[	Trechispora stellulata	]]'' 
*''[[	Trechispora subsphaerospora	]]'' 
*''[[	Trichocybe puberula	]]'' 
*''	Trichoglossum hirsutum	'' – [[karvane harjaskeel]]
*''	Tricholoma albobrunneum	'' – [[pruunikas heinik]]
*''	Tricholoma arvernense	'' – [[rebuheinik]]
*''[[	Tricholoma basirubens	]]''
*''	Tricholoma inocybeoides	'' – [[narmasnutt-heinik]]
*''[[	Tricholoma lascivum	]]'' 
*''	Tricholoma orirubens	'' – [[punetav heinik]]
*''[[	Tricholoma squarrulosum	]]'' 
*''[[	Tubulicrinis strangulatus	]]'' 
*''	Tyromyces kmetii	'' – [[Kmeti konttümak]]
*''	Urnula craterium	'' – [[pagana-urnseen]]
*''[[	Vararia ochroleuca	]]'' 
*''[[	Veluticeps abietina	]]'' 
*''[[	Vibrissea truncorum	]]'' 
*''[[	Vuilleminia cystidiata	]]''
*''	Xylobolus frustulatus	'' – [[tammenahkis]]
}}

==Puuduliku andmestikuga liigid (''DD'')==
Nimekirja liikidest vaata lingilt viidete all.

==Viited==
{{Viited}}

==Vaata ka==
* [[Eesti seente punane nimestik]]
* [[Leedu seente punane nimestik]]
* [[Läti seente punane nimestik]]
* [[Norra seente punane nimestik]]
* [[Poola seente punane nimestik]]
* [[Rootsi seente punane nimestik]]
* [[Saksamaa seente punane nimestik]]
* [[Soome seente punane nimestik]]
* [[Taani seente punane nimestik]]
* [[Venemaa seente punane nimestik]]

[[Kategooria:Looduskaitse]]</text>
      <sha1>0us1yz4ckt6wcdqjc3ppie2n7dzzxca</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185096</id>
      <parentid>7185093</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T09:39:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7185096</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="42625" sha1="kzrgwt6qnmebe6m2nrc0nkn0jisj5hl" xml:space="preserve">[[Pilt:Limatünnik2.jpg|pisi|[[Limatünnik]] (''Sarcosoma globosum'') on Tšehhis välja surnud liik]]
[[Pilt:Kitse-limanutt1.png|pisi|[[Kitse-limanutt]] (''Hygrophorus camarophyllus'') on Tšehhis kriitilises seisundis liik]]
[[Pilt:Loigu-sametpuravik4.jpg|pisi|[[Loigu-sametpuravik]] (''Xerocomellus ripariellus'') on Tšehhis väljasuremisohus liik]]
[[Pilt:Mülgasriisikas.jpg|pisi|[[Mülgasriisikas]] (''Lactarius omphaliiformis'') on Tšehhis ohualdis liik]]

Alljärgnevates nimekirjades on 2024. aasta seisuga Tšehhi seente punane nimestik&lt;ref&gt;https://czechmycology.org/_docs/P46_cerveny+seznam_houby.pdf&lt;/ref&gt;.

==Tšehhi seente punase nimestiku ohustatuse kategooriad==
*Piirkonnas välja surnud (''Regionally extinct, RE'')
*Kriitilises seisundis (''Critically endangered, CR'')
*Väljasuremisohus (''Endangered, EN'')
*Ohualtid (''Vulnerable, VU'')
*Ohulähedased (''Near threatened, NT'')
*Puuduliku andmestikuga (''Data deficient, DD'')

==Piirkonnas välja surnud liigid (''RE'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Acanthophysellum lividocoeruleum	]]'' 
*''	Amylocorticium subsulphureum	'' – [[kollane joodnahkis]]
*''[[	Arrhenia fissa	]]'' 
*''[[	Chlorophyllum agaricoides	]]'' 
*''[[	Coltricia montagnei	]]'' 
*''[[	Geastrum pseudolimbatum	]]'' 
*''[[	Gymnopus herinkii	]]'' 
*''[[	Gyromitra leucoxantha	]]'' 
*''[[	Hapalopilus aurantiacus	]]'' 
*''[[	Hydnellum versipelle	]]'' 
*''[[	Hygrophorus purpurascens	]]'' 
*''[[	Lenzites warnieri	]]'' 
*''	Lentaria soluta	'' – [[liht-puiduharik]]
*''[[	Microglossum fechtneri	]]'' 
*''[[	Mycocalia denudata	]]'' 
*''[[	Mycocalia duriaeana	]]'' 
*''[[	Peziza saliciphila	]]'' 
*''[[	Peziza vacini	]]'' 
*''[[	Pholiotina sulcata	]]'' 
*''[[	Poronia erici	]]'' 
*''[[	Pseudoplectania episphagnum	]]'' 
*''[[	Ramaria suecica	]]'' 
*''Sarcosoma globosum'' – [[limatünnik]]
*''[[	Sistotrema heteronemum	]]'' 
*''[[	Steccherinum aridum	]]'' 
*''[[	Thanatephorus terrigenus	]]'' 
*''[[	Tomentella griseoviolacea	]]'' 
*''[[	Typhula euphorbiae	]]'' 
}}

==Kriitilises seisundis liigid (''CR'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Abortiporus fractipes	]]'' 
*''[[	Agaricus devoniensis	]]'' 
*''[[	Agaricus gennadii	]]'' 
*''[[	Agaricus lanipes	]]'' 
*''[[	Agaricus subfloccosus	]]''
*''[[	Aleurina olivaceofusca	]]'' 
*''[[	Amanita ovoidea	]]'' 
*''[[	Amanita verna	]]'' 
*''	Anomoloma myceliosum	'' – [[valkjas laipoorik]]
*''[[	Antrodia piceata	]]'' 
*''[[	Aphroditeola olida	]]'' 
*''	Armillaria ectypa	'' – [[vesi-külmaseen]]
*''[[	Arrhenia chlorocyanea	]]'' 
*''[[	Arrhenia lobata	]]'' 
*''[[	Asterostroma ochroleucum	]]'' 
*''[[	Aurantiporus croceus	]]'' 
*''[[	Baeospora myriadophylla	]]'' 
*''[[	Biscogniauxia querna	]]'' 
*''	Boletopsis grisea	'' – [[hall hundiseenik]]
*''[[	Boreostereum radiatum	]]'' 
*''[[	Boubovia luteola	]]'' 
*''[[	Bovista tomentosa	]]'' 
*''[[	Butyriboletus roseogriseus	]]'' 
*''[[	Calocybe onychina	]]'' 
*''[[	Camarops petersii	]]'' 
*''	Catathelasma imperiale	'' – [[hiidloorik]]
*''[[	Ceraceomyces cystidiatus	]]'' 
*''[[	Ceriporia bresadolae	]]'' 
*''[[	Chromosera lilacina	]]'' 
*''[[	Clavaria atrofusca	]]'' 
*''[[	Clavaria sphagnicola	]]'' 
*''[[	Clavariadelphus flavo-immaturus	]]'' 
*''[[	Clavariadelphus xanthocephalus	]]'' 
*''[[	Clitocybula familia	]]'' 
*''[[	Contumyces rosellus	]]'' 
*''[[	Cortinarius callisteus	]]'' 
*''	Cortinarius cumatilis	'' – [[violettvöödik]]
*''	Cortinarius cupreorufus	'' – [[vaskpruun vöödik]]
*''[[	Cortinarius fervidus	]]'' 
*''[[	Cortinarius inexspectatus	]]'' 
*''[[	Cortinarius rubicundulus	]]'' 
*''[[	Cortinarius spadicellus	]]'' 
*''[[	Cortinarius splendificus	]]'' 
*''[[	Crepidotus macedonicus	]]'' 
*''	Cudonia circinans	'' – [[harilik ringik]]
*''[[	Cuphophyllus lacmus	]]'' 
*''[[	Cyphella digitalis	]]'' 
*''[[	Cystoderma subvinaceum	]]'' 
*''[[	Dentipratulum bialoviesense	]]'' 
*''[[	Dichostereum durum	]]'' 
*''[[	Dichostereum effuscatum	]]'' 
*''[[	Dissoderma odoratum	]]'' 
*''[[	Elaphocephala iocularis	]]'' 
*''[[	Fayodia anthracobia	]]'' 
*''[[	Galeropsis desertorum	]]'' 
*''[[	Galzinia forcipata	]]'' 
*''[[	Geastrum lageniforme	]]'' 
*''[[	Geoglossum uliginosum	]]'' 
*''[[	Gliophorus reginae	]]'' 
*''[[	Gloiocephala caricis	]]'' 
*''[[	Gymnopilus fulgens	]]'' 
*''	Gyromitra sphaerospora	'' – [[suvikogrits]]
*''[[	Hapalopilus ochraceolateritius	]]'' 
*''[[	Helvella pithyophila	]]''
*''[[	Helvella terrestris	]]'' 
*''[[	Hemileucoglossum pusillum	]]'' 
*''[[	Hemimycena epichloe	]]'' 
*''[[	Hemimycena subtilis	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia josserandii	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia longipes	]]'' 
*''	Hydnellum auratile	'' – [[porgand-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum caeruleum	'' – [[sini-kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum compactum	]]'' 
*''[[	Hydnellum fennicum	]]'' 
*''	Hydnellum geogenium	'' – [[väävel-kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum gracilipes	]]'' 
*''[[	Hydnellum illudens	]]'' 
*''[[	Hydnellum lundellii	]]'' 
*''[[	Hydnellum martioflavum	]]'' 
*''[[	Hydnellum mirabile	]]'' 
*''[[	Hydnellum scabrosellum	]]'' 
*''[[	Hydnellum spongiosipes	]]'' 
*''[[	Hydnellum suaveolens	]]''
*''[[	Hydnellum tardum	]]'' 
*''[[	Hygroaster borealis	]]'' 
*''[[	Hygrocybe splendidissima	]]''
*''[[	Hygrocybe turunda	]]'' 
*''	Hygrophorus camarophyllus	'' – [[kitse-limanutt]]
*''[[	Hygrophorus mesotephrus	]]'' 
*''[[	Hygrophorus queletii	]]'' 
*''[[	Hygrophorus subviscifer	]]'' 
*''[[	Hymenochaete corrugata	]]'' 
*''[[	Hypholoma ericaeum	]]'' 
*''[[	Hypoxylon submonticulosum	]]'' 
*''[[	Imperator torosus	]]'' 
*''[[	Inocybe fibrosa	]]'' 
*''[[	Inocybe gymnocarpa	]]'' 
*''[[	Inocybe queletii	]]'' 
*''[[	Inonotus krawtzewii	]]'' 
*''	Inonotus ulmicola	'' – [[jalakapässik]]
*''	Ionomidotis irregularis	'' – [[kurd-pigikubi]]
*''	Junghuhnia collabens	'' – [[pruun nääts]]
*''[[	Kneiffiella altaica	]]'' 
*''	Lactarius pilatii	'' – [[Pilati riisikas]]
*''	Lactarius resimus	'' – [[valge riisikas]]
*''	Lactarius scoticus	'' – [[karvane riisikas]]
*''[[	Lamprospora lubicensis	]]'' 
*''[[	Laurilia sulcata	]]'' 
*''[[	Leucogyrophana montana	]]'' 
*''[[	Leucopaxillus lepistoides	]]'' 
*''[[	Leucopaxillus paradoxus	]]'' 
*''[[	Lindtneria pterospora	]]'' 
*''	Lindtneria trachyspora	'' – [[ogaeoseline ebapoorik]]
*''[[	Microglossum pratense	]]'' 
*''[[	Microglossum rufescens	]]'' 
*''[[	Midotis lingua	]]'' 
*''[[	Monilinia ledi	]]'' 
*''[[	Montagnea radiosa	]]'' 
*''[[	Mycena concolor	]]'' 
*''[[	Mycena septentrionalis	]]'' 
*''[[	Myriostoma coliforme	]]'' 
*''[[	Odontia duemmeri	]]'' 
*''[[	Odonticium romellii	]]'' 
*''[[	Otidea apophysata	]]'' 
*''[[	Oxyporus millavensis	]]'' 
*''[[	Pachyella violaceonigra	]]'' 
*''	Peniophora junipericola	'' – [[kadakakirmik]]
*''[[	Peniophora pilatiana	]]'' 
*''	Perenniporia subacida	'' – [[kollane püsipoorik]]
*''[[	Phaeocollybia arduennensis	]]'' 
*''[[	Phaeocollybia cidaris	]]'' 
*''[[	Phellinus cavicola	]]'' 
*''[[	Phellinus ferrugineofuscus	]]'' 
*''[[	Phellinus pouzarii	]]'' 
*''[[	Phellodon fuligineoalbus	]]'' 
*''[[	Phellodon secretus	]]'' – 
*''[[	Pholiota chocenensis	]]'' 
*''[[	Pholiota henningsii	]]'' 
*''[[	Pluteus roseipes	]]'' 
*''[[	Podofomes trogii	]]'' 
*''	Polyporus tubaeformis	'' – [[kariktorik]]
*''[[	Porpolomopsis calyptriformis	]]'' 
*''[[	Postia septentrionalis	]]'' 
*''[[	Pouzaroporia subrufa	]]'' 
*''[[	Psathyrella maculata	]]'' 
*''[[	Pseudoporpoloma pes-caprae	]]'' 
*''[[	Ramariopsis subarctica	]]'' 
*''[[	Rhodocybe obscura	]]'' 
*''	Rhodotus palmatus	'' – [[roosa võrkheinik]]
*''[[	Rubroboletus dupainii	]]'' 
*''[[	Russula adulterina	]]'' 
*''[[	Russula roseipes	]]'' 
*''[[	Russula salmoneolutea	]]'' 
*''[[	Sarcodon leucopus	]]'' 
*''[[	Sarcodon quercinofibulatus	]]'' 
*''	Sarcoporia polyspora	'' – [[pehmepoorik]]
*''[[	Simocybe coniophora	]]'' 
*''[[	Sistotrema subtrigonospermum	]]'' 
*''[[	Skeletocutis delicata	]]'' 
*''[[	Smardaea purpurea	]]'' 
*''[[	Somion litschaueri	]]'' 
*''[[	Sowerbyella fagicola	]]'' 
*''[[	Squamanita schreieri	]]'' 
*''	Stereopsis vitellina	'' – [[nõmmenahkis]]
*''[[	Suillosporium cystidiatum	]]'' 
*''[[	Thuemenidium atropurpureum	]]'' 
*''[[	Tomentella spinosispora	]]'' 
*''[[	Tricholoma borgsjoeense	]]'' 
*''	Tricholoma colossus	'' – [[hiidheinik]]
*''[[	Tricholoma dulciolens	]]'' 
*''[[	Tricholoma joachimii	]]'' 
*''	Tricholoma matsutake	'' – [[männiheinik]]
*''[[	Tricholoma radotinense	]]'' 
*''[[	Tricholoma sulphurescens	]]'' 
*''[[	Tricholoma viridifucatum	]]'' 
*''[[	Tulasnella calospora	]]'' 
*''[[	Tulostoma fulvellum	]]'' 
*''[[	Tyromyces alborubescens	]]'' 
*''[[	Tyromyces fumidiceps	]]'' 
*''[[	Vararia cremeoavellanea	]]'' 
*''[[	Xenasma parvisporum	]]'' 
*''[[	Xenasma rimicola	]]'' 
*''	Xeromphalina cauticinalis	'' – [[lõhnav nabaseen]]
*''[[	Xeromphalina fraxinophila	]]'' 
*''[[	Xylobolus subpileatus	]]'' 
}}

==Väljasuremisohus liigid (''EN'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus depauperatus	]]'' 
*''[[	Agrocybe stepposa	]]'' 
*''	Albatrellus citrinus	'' – [[kollane lambaseenik]]
*''[[	Alnicola xanthophylla	]]'' 
*''[[	Amanita beckeri	]]'' 
*''	Amanita caesarea	'' – [[Caesari kärbseseen]]
*''	Amanita friabilis	'' – [[lepa-kärbseseen]]
*''[[	Amaurodon mustialaensis	]]'' 
*''	Amylocorticium subincarnatum	'' – [[roosa joodnahkis]]
*''[[	Antrodiella niemelaei	]]'' 
*''	Armillaria tabescens	'' – [[tamme-külmaseen]]
*''[[	Arrhenia baeospora	]]'' 
*''[[	Arrhenia bigelowii	]]''
*''[[	Arrhenia discorosea	]]'' 
*''[[	Arrhenia gerardiana	]]'' 
*''[[	Arrhenia telmatiaea	]]'' 
*''[[	Ascocoryne turficola	]]'' 
*''[[	Asterostroma medium	]]'' 
*''	Boletopsis leucomelaena	'' – [[must hundiseenik]]
*''[[	Botryobasidium simile	]]'' 
*''[[	Bovista graveolens	]]'' 
*''	Bovista paludosa	'' – [[soo-maamuna]]
*''[[	Bulgariella pulla	]]'' 
*''[[	Butyriboletus fuscoroseus	]]'' 
*''[[	Byssocorticium pulchrum	]]'' 
*''[[	Callistosporium luteo-olivaceum	]]'' 
*''	Caloscypha fulgens	'' – [[säraliudik]]
*''[[	Calvatia candida	]]'' 
*''[[	Calvatia fragilis	]]'' 
*''[[	Camaropella plana	]]'' 
*''[[	Cantharellopsis prescotii	]]'' 
*''[[	Chaetoporellus latitans	]]'' 
*''[[	Chamonixia caespitosa	]]'' 
*''[[	Cheimonophyllum candidissimum	]]'' 
*''[[	Chromosera cyanophylla	]]'' 
*''[[	Chrysomphalina chrysophylla	]]''
*''[[	Chrysomphalina grossula	]]'' 
*''[[	Clavaria fumosa	]]'' 
*''[[	Clavaria zollingeri	]]'' 
*''	Clavariadelphus truncatus	'' – [[tömp tõlvharik]]
*''[[	Clavulicium macounii	]]'' 
*''[[	Clavulinopsis umbrinella	]]'' 
*''[[	Clitocybe barbularum	]]'' 
*''[[	Clitocybula lacerata	]]'' 
*''[[	Collybiopsis carneopallida	]]'' 
*''[[	Colpoma juniperi	]]'' 
*''[[	Cortinarius alborufescens	]]'' 
*''[[	Cortinarius anomalellus	]]'' 
*''[[	Cortinarius atrovirens	]]'' 
*''[[	Cortinarius aureofulvus	]]'' 
*''[[	Cortinarius balteatus	]]'' 
*''[[	Cortinarius brunneotinctus	]]'' 
*''[[	Cortinarius caesiocanescens	]]'' 
*''[[	Cortinarius claricolor	]]'' 
*''[[	Cortinarius cyanites	]]'' 
*''[[	Cortinarius davemallochii	]]'' 
*''[[	Cortinarius fraudulosus	]]'' 
*''[[	Cortinarius herpeticus	]]'' 
*''[[	Cortinarius ionochlorus	]]'' 
*''[[	Cortinarius meinhardii	]]'' 
*''[[	Cortinarius niveotraganus	]]'' 
*''[[	Cortinarius ochrophyllus	]]'' 
*''[[	Cortinarius odorifer	]]'' 
*''[[	Cortinarius percomis	]]'' 
*''[[	Cortinarius phrygianus	]]'' 
*''[[	Cortinarius prasinus	]]'' 
*''[[	Cortinarius prodigiosus	]]'' 
*''[[	Cortinarius pseudocrassus	]]'' 
*''[[	Cortinarius pseudoglaucopus	]]'' 
*''[[	Cortinarius saginus	]]'' 
*''[[	Cortinarius salor	]]'' 
*''[[	Cortinarius spilomeus	]]'' 
*''[[	Cortinarius subtortus	]]'' 
*''[[	Cortinarius sulfurinus	]]'' 
*''[[	Cotylidia pannosa	]]'' 
*''[[	Crepidotus ehrendorfer	]]'' 
*''[[	Crepidotus malachioides	]]'' 
*''[[	Cristinia eichleri	]]'' 
*''	Cuphophyllus colemannianus	'' – [[Colemani võlvnutt]]
*''[[	Cuphophyllus fornicatus	]]'' 
*''[[	Cuphophyllus russocoriaceus	]]'' 
*''[[	Cystoagaricus lepidotoides	]]'' 
*''[[	Cystoderma superbum	]]'' 
*''[[	Dendrocollybia racemosa	]]'' 
*''[[	Dermoloma josserandii	]]'' 
*''[[	Dermoloma magicum	]]'' 
*''[[	Dermoloma pseudocuneifolium	]]''
*''[[	Deviodontia pilaecystidiata	]]'' 
*''	Entoloma bloxamii	'' – [[Bloxami punalehik]]
*''[[	Entoloma elodes	]]'' 
*''[[	Entoloma mougeotii	]]'' 
*''[[	Entoloma opacum	]]'' 
*''[[	Entoloma saundersii	]]'' 
*''[[	Fayodia bisphaerigera	]]'' 
*''[[	Fibricium subceraceum	]]'' 
*''[[	Fibroporia bohemica	]]'' 
*''[[	Flammula pinicola	]]'' 
*''[[	Flammulina ononidis	]]'' 
*''[[	Flavophlebia sulfureoisabellina	]]'' 
*''[[	Floccularia straminea	]]'' 
*''[[	Fomitopsis marianii	]]'' 
*''	Fomitopsis rosea	'' – [[roosa pess]]
*''[[	Galerina carbonicola	]]'' 
*''[[	Galerina pruinatipes	]]'' 
*''[[	Galerina subclavata	]]'' 
*''[[	Geastrum campestre	]]'' 
*''[[	Geastrum elegans	]]'' 
*''[[	Geastrum hungaricum	]]'' 
*''[[	Geastrum pouzarii	]]'' 
*''[[	Geastrum saccatum	]]'' 
*''[[	Geoglossum cookeanum	]]'' 
*''	Geoglossum glabrum	'' – [[soo-maakeel]]
*''[[	Geoglossum simile	]]'' 
*''[[	Geopyxis majalis	]]''
*''	Gerhardtia borealis'' – [[põhjaheinik]]
*''[[	Gliophorus laetus	]]'' 
*''[[	Gliophorus sciophanus	]]'' 
*''[[	Glutinoglossum heptaseptatum	]]'' 
*''[[	Graddonia coracina	]]'' 
*''[[	Gymnopilus flavus	]]'' 
*''[[	Gymnopus oreadoides	]]'' 
*''	Gymnopus vernus	'' – [[lume-metskõrges]]
*''[[	Gyromitra grandis	]]'' 
*''[[	Gyromitra parma	]]'' 
*''[[	Helvella corium	]]'' 
*''[[	Helvella monachella	]]'' 
*''[[	Hemimycena cephalotricha	]]'' 
*''[[	Hemimycena persimilis	]]'' 
*''	Hemipholiota heteroclita	'' – [[lõhna-ebamampel]]
*''[[	Hodophilus atropunctus	]]'' 
*''[[	Hodophilus micaceus	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia wilhelmii	]]'' 
*''[[	Hydnellum bomiense	]]'' 
*''[[	Hydnellum cumulatum	]]'' 
*''[[	Hydnellum fagiscabrosum	]]'' 
*''[[	Hydnellum floriforme	]]'' 
*''	Hydnellum scabrosum	'' – [[kibe kübarnarmik]]
*''[[	Hydropus atramentosus	]]'' 
*''[[	Hygrocybe aurantiosplendens	]]'' 
*''[[	Hygrocybe coccineocrenata	]]'' 
*''[[	Hygrocybe helobia	]]'' 
*''[[	Hygrocybe intermedia	]]'' 
*''[[	Hygrocybe konradii	]]'' 
*''[[	Hygrocybe punicea	]]'' 
*''[[	Hygrocybe spadicea	]]'' 
*''[[	Hygrophorus arbustivus	]]'' 
*''[[	Hygrophorus capreolarius	]]'' 
*''	Hygrophorus erubescens	'' – [[punetav limanutt]]
*''	Hygrophorus gliocyclus	'' – [[loor-limanutt]]
*''[[	Hygrophorus latitabundus	]]'' 
*''	Hygrophorus piceae	'' – [[kuuse-limanutt]]
*''[[	Hygrophorus poetarum	]]'' 
*''[[	Hygrophorus speciosus	]]'' 
*''	Hymenochaete ulmicola	'' – [[jalaka-tubaknahkis]]
*''[[	Hyphoderma capitatum	]]'' 
*''[[	Hyphoderma involutum	]]'' 
*''[[	Hyphoderma macedonicum	]]'' 
*''[[	Hyphoderma probatum	]]'' 
*''[[	Hyphoderma tibia	]]'' 
*''[[	Hypholoma laeticolor	]]'' 
*''	Hypocreopsis lichenoides	'' – [[sagarik]]
*''[[	Hypoxylon fraxinophilum	]]'' 
*''[[	Hypoxylon vogesiacum	]]'' 
*''[[	Inocybe acuta	]]'' 
*''[[	Inocybe hystrix	]]'' 
*''[[	Inocybe leptophylla	]]'' 
*''[[	Inocybe stenospora	]]'' 
*''[[	Inocybe terrigena	]]'' 
*''	Inonotus leporinus	'' – [[kuuse-jänesepäss]]
*''[[	Irpiciporus pachyodon	]]'' 
*''[[	Jahnoporus hirtus	]]'' 
*''	Junghuhnia fimbriatella	'' – [[kiulisservaline nääts]]
*''[[	Kneiffiella alienata	]]'' 
*''[[	Kneiffiella curvispora	]]''
*''	Kuehneromyces lignicola	'' – [[kevad-kännumampel]]
*''[[	Lactarius intermedius	]]'' 
*''	Lactarius musteus	'' – [[kirju riisikas]]
*''	Lactarius repraesentaneus	'' – [[tore riisikas]]
*''	Lactarius sanguifluus	'' – [[veririisikas]]
*''	Lactarius zonarioides	'' – [[Bresadola riisikas]]
*'' Lactarius uvidus	'' – [[kahkjas riisikas]]
*''[[	Lepiota cingulum	]]'' 
*''[[	Leratiomyces laetissimus	]]'' 
*''[[	Leucoagaricus gauguei	]]'' 
*''[[	Leucopaxillus tricolor	]]'' 
*''[[	Limacella vinosorubescens	]]'' 
*''[[	Lopadostoma pouzarii	]]'' 
*''[[	Lyophyllum eustygium	]]'' 
*''[[	Lyophyllum rhopalopodium	]]'' 
*''[[	Lyophyllum semitale	]]'' 
*''	Lyophyllum shimeji	'' – [[söögi-kobarheinik]]
*''[[	Lyophyllum transforme	]]'' 
*''[[	Melanoleuca pallidicutis	]]'' 
*''[[	Melanoleuca stepposa	]]''
*''[[	Microglossum olivaceum	]]'' 
*''	Microglossum viride	'' – [[roheline pisikeel]]
*''[[	Monilinia megalospora	]]'' 
*''[[	Monilinia urnula	]]'' 
*''[[	Mucronella flava	]]'' 
*''[[	Mycena chlorantha	]]'' 
*''[[	Mycena clavata	]]'' 
*''[[	Mycena flos-nivium	]]'' 
*''[[	Mycena leptophylla	]]'' 
*''[[	Mycena megaspora	]]'' 
*''[[	Mycena picta	]]'' 
*''[[	Mycena romagnesiana	]]'' 
*''[[	Myriosclerotinia caricis-ampullaceae	]]'' 
*''[[	Nemania effusa	]]'' 
*''[[	Nemania reticulata	]]'' 
*''[[	Neohygrocybe ingrata	]]'' 
*''[[	Neohygrocybe nitrata	]]'' 
*''[[	Neohygrocybe ovina	]]'' 
*''[[	Neolecta vitellina	]]'' 
*''[[	Neolentinus schaeffer	]]'' 
*''[[	Odonticium helgae	]]'' 
*''[[	Otidea flavidobrunneola	]]'' 
*''[[	Otidea phlebophora	]]'' 
*''[[	Panaeolus guttulatus	]]'' 
*''[[	Panaeolus olivaceus	]]'' 
*''[[	Panaeolus reticulatus	]]'' 
*''[[	Panaeolus semiovatus	]]'' 
*''	Panellus ringens	'' – [[talipanell]]
*''	Panellus violaceofulvus	'' – [[lilla panell]]
*''[[	Parascutellinia carneosanguinea	]]'' 
*''[[	Paraxerula caussei	]]'' 
*''[[	Perenniporia fraxinea	]]'' 
*''[[	Perenniporia narymica	]]'' 
*''[[	Peziza apiculata	]]'' 
*''[[	Peziza petersii	]]'' 
*''[[	Phaeoclavulina clavarioides	]]'' 
*''[[	Phaeoclavulina roellinii	]]'' 
*''[[	Phaeocollybia christinae	]]'' 
*''[[	Phaeocollybia festiva	]]'' 
*''[[	Phaeocollybia jennyae	]]'' 
*''[[	Phanerochaete aculeata	]]'' 
*''[[	Phellinus abietis	]]'' 
*''	Phellinus lundellii	'' – [[Lundelli taelik]]
*''[[	Phellinus pilatii	]]'' 
*''[[	Phellinus populicola	]]'' 
*''[[	Phellodon confluens	]]'' 
*''[[	Phlebia bispora	]]'' 
*''[[	Phlebia chrysocreas	]]'' 
*''[[	Phlebia queletii	]]'' 
*''	Phlebia serialis	'' – [[rida-tardnahkis]]
*''[[	Pholiota elegans	]]'' 
*''	Pleurotus cornucopiae	'' – [[trompetservik]]
*''[[	Pleurotus eryngii	]]'' 
*''[[	Plicaria trachycarpa	]]'' 
*''[[	Pluteus aurantiorugosus	]]'' 
*''[[	Podophacidium xanthomelum	]]'' 
*''[[	Polyporus rhizophilus	]]'' 
*''	Postia ceriflua	'' – [[nabatümak]]
*''	Postia floriformis	'' – [[lehviktümak]]
*''[[	Postia folliculocystidiata	]]'' 
*''[[	Psathyrella caput-medusae	]]'' 
*''[[	Psathyrella cotonea	]]'' 
*''[[	Psathyrella pertinax	]]'' 
*''[[	Psathyrella rostellata	]]'' 
*''[[	Psathyrella sphagnicola	]]'' 
*''[[	Pseudohydropus floccipes	]]'' 
*''[[	Pseudoplectania melaena	]]''
*''[[	Pseudotomentella humicola	]]'' 
*''[[	Pseudotricholoma metapodium	]]'' 
*''[[	Pseudoxenasma verrucisporum	]]''
*''[[	Psilocybe fimetaria	]]'' 
*''[[	Psilocybe fuscofulva	]]'' 
*''[[	Ramaria aurea	]]'' 
*''[[	Ramaria bataillei	]]'' 
*''[[	Ramaria edwinii	]]'' 
*''[[	Ramaria fennica	]]'' 
*''[[	Ramaria flavobrunnescens	]]'' 
*''[[	Ramaria pallida	]]'' 
*''[[	Ramaria sanguinea	]]'' 
*''[[	Ramaria testaceoflava	]]'' 
*''[[	Resupinatus striatulus	]]'' 
*''	Rhodocollybia fodiens	'' – [[juur-punakõrges]]
*''	Rigidoporus crocatus	'' – [[lodutarjak]]
*''[[	Rigidoporus pouzarii	]]'' 
*''[[	Rubroboletus rhodoxanthus	]]'' 
*''[[	Rubroboletus rubrosanguineus	]]'' 
*''[[	Russula atroglauca	]]'' 
*''[[	Russula cavipes	]]'' 
*''	Russula consobrina	'' – [[hõimpilvik]]
*''[[	Russula flavispora	]]'' 
*''[[	Russula fragrantissima	]]'' 
*''[[	Russula helodes	]]'' 
*''[[	Russula ustulata	]]'' 
*''[[	Sabuloglossum monticola	]]'' 
*''[[	Sidera vulgaris	]]'' 
*''[[	Simocybe laevigata	]]'' 
*''[[	Sistotrema alboluteum	]]'' 
*''[[	Sistotrema raduloides	]]'' 
*''	Skeletocutis cummata	'' – [[ookerjas peenpoorik]]
*''	Skeletocutis odora	'' – [[taiga-peenpoorik]]
*''	Skeletocutis stellae	'' – [[täht-peenpoorik]]
*''[[	Smardaea protea	]]'' 
*''[[	Somion occarium	]]'' 
*''[[	Spathularia rufa	]]'' 
*''[[	Steccherinum gracile	]]'' 
*''	Steccherinum robustius	'' – [[jalaka-oganahkis]]
*''[[	Thelephora atrocitrina	]]'' 
*''[[	Tolypocladium longisegmentatum	]]'' 
*''[[	Tomentellopsis pulchella	]]'' 
*''[[	Trechinothus smardae	]]'' 
*''[[	Trechispora kavinioides	]]'' 
*''[[	Trechispora silvae-ryae	]]'' 
*''[[	Tremellodendropsis tuberosa	]]'' 
*''[[	Trichoderma alutaceum	]]'' 
*''	Tricholoma apium	'' – [[sellerheinik]]
*''[[	Tricholoma aurantium	]]'' 
*''[[	Tricholoma bresadolanum	]]'' 
*''	Tricholoma focale	'' – [[sallheinik]]
*''[[	Tricholoma luridum	]]'' 
*''[[	Tricholoma pardinum	]]'' 
*''	Tricholoma pessundatum	'' – [[näsaline heinik]]
*''	Tricholoma stans	'' – [[vaguheinik]]
*''	Tricholoma sudum	'' – [[hall heinik]]
*''[[	Tricholomopsis flammula	]]'' 
*''[[	Tubulicrinis angustus	]]'' 
*''[[	Tubulicrinis globisporus	]]'' 
*''[[	Tubulicrinis thermometrus	]]'' 
*''[[	Tulostoma melanocyclum	]]'' 
*''[[	Tulostoma pulchellum	]]'' 
*''[[	Tyromyces wynneae	]]'' 
*''[[	Vararia investiens	]]'' 
*''[[	Vuilleminia macrospora	]]'' 
*''[[	Vuilleminia megalospora	]]'' 
*''	Xerocomellus ripariellus	'' – [[loigu-sametpuravik]]
}}

==Ohualtid liigid (''VU'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus bresadolanus	]]''
*''[[	Agaricus litoralis	]]'' 
*''[[	Agrocybe firma	]]'' 
*''[[	Albatrellus pes-caprae	]]'' 
*''[[	Albatrellus subrubescens	]]'' 
*''[[	Aleurodiscus aurantius	]]'' 
*''[[	Alloclavaria purpurea	]]'' 
*''[[	Amanita mairei	]]'' 
*''	Amanita virosa	'' – [[valge kärbseseen]]
*''[[	Amaurodon cyaneus	]]'' 
*''	Amylostereum laevigatum	'' – [[sile kirmnahkis]]
*''[[	Anomoporia kamtschatica	]]'' 
*''[[	Antrodia cretacea	]]'' 
*''	Antrodia macra	'' – [[pajukorgik]]
*''[[	Asterostroma laxum	]]'' 
*''[[	Athelopsis subinconspicua	]]'' 
*''[[	Aureoboletus moravicus	]]'' 
*''[[	Auriporia aurulenta	]]'' 
*''[[	Battarrea phalloides	]]'' 
*''[[	Biscogniauxia simplicior	]]'' 
*''	Boletus pinophilus	'' – [[männi-kivipuravik]]
*''[[	Botryobasidium ellipsosporum	]]'' 
*''	Buglossoporus quercinus	'' – [[tammekäsnak]]
*''[[	Butyriboletus regius	]]'' 
*''[[	Butyriboletus subappendiculatus	]]'' 
*''	Byssoporia terrestris	'' – [[poorne värvnahkis]]
*''[[	Calocybe chrysenteron	]]'' 
*''	Calocybe gangraenosa	'' – [[lõhnav kobarheinik]]
*''[[	Camaropella lutea	]]''
*''[[	Camarophyllopsis schulzeri	]]''
*''[[	Candelabrochaete septocystidia	]]''
*''	Cantharellus melanoxeros	'' – [[mustuv torbikseen]]
*''	Ceriporia aurantiocarnescens	'' – [[vaha-võrkpoorik]]
*''	Ceriporia mellita	'' – [[suurepooriline korgik]]
*''[[	Ceriporia metamorphosa	]]''
*''	Ceriporiopsis aneirina	'' – [[laiapoorne sarvpoorik]]
*''[[	Ceriporiopsis subvermispora	]]'' 
*''	Clavaria argillacea	'' – [[nõmmtõlvik]]
*''	Climacodon septentrionalis	'' – [[kobar-põhjanarmik]]
*''[[	Clitopaxillus alexandri	]]'' 
*''[[	Conferticium insidiosum	]]'' 
*''[[	Coprinopsis mitrispora	]]'' 
*''[[	Cortinarius aureopulverulentus	]]'' 
*''[[	Cortinarius bergeronii	]]'' 
*''[[	Cortinarius chrysolitus	]]'' 
*''[[	Cortinarius cinnabarinus	]]'' 
*''[[	Cortinarius cinnamomeoluteus	]]'' 
*''[[	Cortinarius croceocoeruleus	]]'' 
*''[[	Cortinarius dionysae	]]'' 
*''[[	Cortinarius elegantior	]]'' 
*''[[	Cortinarius eucaeruleus	]]'' 
*''[[	Cortinarius humolens	]]'' 
*''[[	Cortinarius joguetii	]]'' 
*''[[	Cortinarius limonius	]]'' 
*''[[	Cortinarius lustrabilis	]]'' 
*''[[	Cortinarius malicorius	]]'' 
*''[[	Cortinarius moenne-loccozii	]]'' 
*''[[	Cortinarius orellanus	]]'' 
*''[[	Cortinarius papulosus	]]'' 
*''[[	Cortinarius porphyropus	]]'' 
*''	Cortinarius praestans	'' – [[hiidvöödik]]
*''[[	Cortinarius quarciticus	]]'' 
*''[[	Cortinarius sodagnitus	]]'' 
*''[[	Cortinarius splendens	]]'' 
*''[[	Cortinarius suaveolens	]]'' 
*''[[	Cortinarius terpsichores	]]'' 
*''[[	Cortinarius xanthophyllus	]]'' 
*''[[	Cotylidia undulata	]]'' 
*''[[	Craterellus aurora	]]'' 
*''[[	Crustomyces subabruptus	]]'' 
*''[[	Cryptomarasmius minutus	]]'' 
*''	Cystostereum murrayi	'' – [[Murray nahkis]]
*''[[	Dacryobolus sudans	]]'' 
*''[[	Deconica phillipsii	]]'' 
*''[[	Dichomitus squalens	]]'' 
*''[[	Donkia pulcherrima	]]'' 
*''[[	Donkioporia albidofusca	]]'' 
*''[[	Donkioporia expansa	]]'' 
*''[[	Entoloma babingtonii	]]'' 
*''[[	Entoloma cyanulum	]]'' 
*''[[	Entoloma formosum	]]'' 
*''[[	Entoloma neglectum	]]'' 
*''[[	Entoloma prunuloides	]]'' 
*''	Exidia thuretiana	'' – [[valge süldik]]
*''[[	Faerberia carbonaria	]]'' 
*''	Fibroporia gossypium	'' – [[vatjas kiudpoorik]]
*''[[	Flammulaster ferrugineus	]]'' 
*''[[	Flammulina fennae	]]'' 
*''[[	Galerina farinacea	]]'' 
*''[[	Galerina jaapii	]]'' 
*''[[	Galerina lacustris	]]'' 
*''[[	Galerina norvegica	]]'' 
*''[[	Gamundia striatula	]]'' 
*''[[	Ganoderma pfeifferi	]]'' 
*''	Geastrum berkeleyi	'' – [[Berkeley maatäht]]
*''[[	Geastrum corollinum	]]'' 
*''[[	Geastrum coronatum	]]'' 
*''[[	Geastrum floriforme	]]'' 
*''[[	Geastrum fornicatum	]]'' 
*''[[	Geastrum melanocephalum	]]'' 
*''	Geoglossum umbratile	'' – [[loo-maakeel]]
*''[[	Gerronema xanthophyllum	]]'' 
*''[[	Gliophorus irrigatus	]]'' 
*''[[	Gloeohypochnicium analogum	]]'' 
*''[[	Glutinoglossum glutinosum	]]'' 
*''	Gomphus clavatus	'' – [[vurrik]]
*''[[	Granulobasidium vellereum	]]'' 
*''	Grifola frondosa	'' – [[leht-kobartorik]]
*''[[	Gymnopilus bellulus	]]'' 
*''[[	Gymnopilus josserandii	]]'' 
*''[[	Gymnopus fagiphilus	]]'' 
*''[[	Gymnopus fuscopurpureus	]]'' 
*''[[	Gymnopus putillus	]]'' 
*''[[	Gymnopus terginus	]]'' 
*''	Gyrodon lividus	'' – [[lepapuravik]]
*''[[	Haasiella venustissima	]]'' 
*''[[	Hebeloma bulbiferum	]]'' 
*''[[	Hebeloma cylindrosporum	]]'' 
*''[[	Helvella confusa	]]'' 
*''	Hemistropharia albocrenulata	'' – [[täkiline ebamampel]]
*''	Hericium cirrhatum	'' – [[karvane korallnarmik]]
*''	Hericium erinaceus	'' – [[lõvilakk-korallnarmik]]
*''[[	Hericium flagellum	]]'' 
*''[[	Hiemsia pseudoampezzana	]]'' 
*''[[	Hodophilus foetens	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia cyphelliformis	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia fluxilis	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia mastrucata	]]'' 
*''	Hydnellum concrescens	'' – [[liit-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum ferrugineum	'' – [[pruun kübarnarmik]]
*''	Hydnellum peckii	'' – [[Pecki kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum rubidofuscum	]]'' 
*''[[	Hydnum pallidum	]]'' 
*''[[	Hydropus marginellus	]]'' 
*''[[	Hygrocybe cantharellus	]]'' 
*''[[	Hygrocybe quieta	]]'' 
*''[[	Hygrocybe reidii	]]'' 
*''[[	Hygrophorus marzuolus	]]'' 
*''	Hygrophorus nemoreus	'' – [[mets-limanutt]]
*''[[	Hygrophorus penarioides	]]'' 
*''	Hygrophorus persicolor	'' – [[virsik-limanutt]]
*''[[	Hygrophorus pudorinus	]]'' 
*''	Hygrophorus russula	'' – [[pilvik-limanutt]]
*''	Hymenochaete fuliginosa	'' – [[tume tubaknahkis]]
*''[[	Hypochnella violacea	]]'' 
*''[[	Hypoxylon petriniae	]]'' 
*''[[	Imperator rhodopurpureus	]]'' 
*''[[	Inocybe appendiculata	]]'' 
*''[[	Inocybe bresadolae	]]'' 
*''[[	Inocybe grammata	]]'' 
*''[[	Inocybe haemacta	]]'' 
*''[[	Inocybe jacobi	]]'' 
*''[[	Inocybe tenebrosa	]]'' 
*''	Inonotus dryophilus'' – [[tammepässik]]
*''	Irpicodon pendulus	'' – [[ripphammik]]
*''[[	Jaapia argillacea	]]'' 
*''	Junghuhnia luteoalba	'' – [[pruunkollane nääts]]
*''[[	Kavinia alboviridis	]]'' 
*''[[	Kneiffiella cineracea	]]'' 
*''[[	Lactarius albocarneus	]]'' 
*''[[	Lactarius aquizonatus	]]'' 
*''	Lactarius aspideus	'' – [[pajuriisikas]]
*''[[	Lactarius badiosanguineus	]]'' 
*''	Lactarius citriolens	'' – [[takerriisikas]]
*''[[	Lactarius cremor	]]'' 
*''	Lactarius evosmus	'' – [[õunriisikas]]
*''	Lactarius hysginus	'' – [[vaskriisikas]]
*''	Lactarius lilacinus	'' – [[lepariisikas]]
*''	Lactarius luridus	'' – [[lillakaspruun riisikas]]
*''	Lactarius mairei	'' – [[ripsriisikas]]
*''	Lactarius omphaliiformis	'' – [[mülgasriisikas]]
*''	Lactarius romagnesii	'' – [[Romagnesi riisikas]]
*''[[	Lactarius rubrocinctus	]]'' 
*''	Lactarius semisanguifluus	'' – [[verkjas riisikas]]
*''	Lactarius sphagneti	'' – [[ruuge riisikas]]
*''[[	Laetiporus montanus	]]'' 
*''[[	Lentaria subcaulescens	]]'' 
*''	Leptoporus mollis	'' – [[kuuse-lillatümak]]
*''[[	Leucoagaricus ionidicolor	]]'' 
*''[[	Leucoagaricus melanotrichus	]]'' 
*''[[	Leucoagaricus tener	]]'' 
*''[[	Leucopaxillus gentianeus	]]'' 
*''[[	Leucopaxillus rhodoleucus	]]'' 
*''[[	Leucoscypha leucotricha	]]'' 
*''[[	Limacella ochraceolutea	]]'' 
*''[[	Litschauerella clematidis	]]'' 
*''[[	Loreleia marchantiae	]]'' 
*''	Loreleia postii	'' – [[oranž gerroneem]]
*''[[	Lycoperdon caudatum	]]'' 
*''[[	Lycoperdon decipiens	]]'' 
*''[[	Lycoperdon marginatum	]]'' 
*''[[	Lyophyllum deliberatum	]]'' 
*''[[	Marasmiellus humillimus	]]'' 
*''[[	Marasmius favrei	]]'' 
*''[[	Melanophyllum eyrei	]]'' 
*''[[	Melastiza contorta	]]'' 
*''[[	Merulicium fusisporum	]]'' 
*''[[	Metuloidea fragrans	]]''
*''[[	Microglossum griseoviride	]]'' 
*''[[	Monilinia baccarum	]]'' 
*''[[	Mycena adonis	]]'' 
*''[[	Mycena algeriensis	]]'' 
*''[[	Mycena atropapillata	]]'' 
*''	Mycena belliarum	'' – [[pilliroo-mütsik]]
*''[[	Mycena bulbosa	]]'' 
*''[[	Mycena clavicularis	]]'' 
*''[[	Mycena fagetorum	]]'' 
*''[[	Mycena laevigata	]]'' 
*''[[	Mycena latifolia	]]'' 
*''[[	Mycetinis querceus	]]'' 
*''[[	Myriosclerotinia curreyana	]]'' 
*''[[	Nemania carbonacea	]]'' 
*''[[	Nemania diffusa	]]'' 
*''[[	Ophiocordyceps entomorrhiza	]]'' 
*''[[	Ossicaulis lachnopus	]]'' 
*''[[	Otidea concinna	]]'' 
*''[[	Otidea minor	]]'' 
*''[[	Otidea tuomikoskii	]]'' 
*''[[	Panaeolus cinctulus	]]'' 
*''[[	Peniophora aurantiaca	]]'' 
*''[[	Peniophora lilacea	]]'' 
*''	Perenniporia medulla-panis	'' – [[valge püsipoorik]]
*''[[	Peziza polaripapulata	]]'' 
*''[[	Peziza subisabellina	]]'' 
*''[[	Phaeoclavulina ochracea	]]'' 
*''	Phaeocollybia lugubris	'' – [[ruske juurkõrges]]
*''[[	Phaeogalera stagnina	]]'' 
*''	Phaeolepiota aurea	'' – [[kuldmampel]]
*''[[	Phaeonematoloma myosotis	]]'' 
*''	Phallus hadriani	'' – [[luite-tanuseen]]
*''[[	Phanerochaete avellanea	]]'' 
*''	Phellinus laevigatus	'' – [[sile taelik]]
*''	Phellinus nigrolimitatus	'' – [[joontaelik]]
*''[[	Phellinus rhamni	]]'' 
*''[[	Phlebia acanthocystis	]]'' 
*''[[	Phlebia cremeoalutacea	]]'' 
*''[[	Phlebia subcretacea	]]'' 
*''	Phlebia subochracea	'' – [[ere tardnahkis]]
*''[[	Phlebia subulata	]]'' 
*''[[	Pholiota subochracea	]]'' 
*''[[	Pholiotina coprophila	]]''
*''[[	Pluteus hispidulus	]]'' 
*''[[	Pluteus luteovirens	]]'' 
*''[[	Postia subcaesia	]]'' 
*''[[	Protodontia subgelatinosa	]]'' 
*''[[	Psathyrella olympiana	]]'' 
*''[[	Psathyrella spintrigeroides	]]'' 
*''	Psathyrella typhae	'' – [[hundinuia-psatürell]]
*''	Pseudoinonotus dryadeus	'' – [[juurepässik]]
*''[[	Pseudotomentella vepallidospora	]]'' 
*''	Ramaria botrytis	'' – [[punalatv-harik]]
*''[[	Ramaria flava	]]'' 
*''[[	Ramaria flavescens	]]'' 
*''[[	Ramaria formosa	]]'' 
*''[[	Ramaria luteoaurantiaca	]]'' 
*''[[	Ramaria pallidosaponaria	]]'' 
*''[[	Ramaria parabotrytis	]]'' 
*''[[	Ramaria subbotrytis	]]'' 
*''[[	Ramariopsis pulchella	]]'' 
*''	Rhizocybe pruinosa	'' – [[risoidlehtrik]]
*''	Rhizocybe vermicularis	'' – [[lehiselehtrik]]
*''[[	Rimbachia bryophila	]]'' 
*''[[	Rubinoboletus rubinus	]]'' 
*''	Rubroboletus satanas	'' – [[saatana-kivipuravik]]
*''	Russula albonigra	'' – [[mustvalge pilvik]]
*''	Russula amarissima	'' – [[põletav pilvik]]
*''[[	Russula amoena	]]'' 
*''[[	Russula brunneoviolacea	]]'' 
*''[[	Russula faginea	]]'' 
*''[[	Russula fontqueri	]]'' 
*''[[	Russula gracillima	]]'' 
*''[[	Russula laccata	]]'' 
*''[[	Russula olivascens	]]'' 
*''	Russula rhodopus	'' – [[punajalg-pilvik]]
*''[[	Russula rubroalba	]]'' 
*''[[	Russula seperina	]]'' 
*''[[	Russula sphagnicola	]]'' 
*''[[	Russula subrubens	]]'' 
*''[[	Russula zvarae	]]'' 
*''[[	Russula torulosa	]]'' 
*''[[	Sarcodon squamosus	]]'' 
*''	Sarcodontia setosa	'' – [[krookusnarmik]]
*''[[	Sarcoscypha jurana	]]'' 
*''	Sarcosphaera coronaria	'' – [[kroonliudik]]
*''[[	Sarcosphaera crassa	]]'' 
*''[[	Scotomyces subviolaceus	]]'' 
*''[[	Scytinostroma odoratum	]]'' 
*''[[	Scytinostromella heterogenea	]]'' 
*''[[	Sistotrema dennisii	]]'' 
*''[[	Sowerbyella brevispora	]]'' 
*''	Stropharia hornemannii	'' – [[täpiline värvik]]
*''	Suillellus queletii	'' – [[Quelet' kivipuravik]]
*''	Suillus flavidus	'' – [[sootatik]]
*''[[	Tectella patellaris	]]'' 
*''[[	Tolypocladium capitatum	]]'' 
*''[[	Tomentella cinereoumbrina	]]'' 
*''[[	Tomentella viridula	]]'' 
*''[[	Tomentellopsis pusilla	]]'' 
*''[[	Trechispora araneosa	]]'' 
*''	Tricholoma acerbum	'' – [[rihvelheinik]]
*''	Tricholoma aestuans	'' – [[kirbe heinik]]
*''[[	Tricholoma atrosquamosum	]]'' 
*''	Tricholoma batschii	'' – [[Batschi heinik]]
*''[[	Tricholoma filamentosum	]]'' 
*''	Tricholoma fucatum	'' – [[habras heinik]]
*''	Tricholoma inamoenum	'' – [[haisev heinik]]
*''[[	Tricholoma quercetorum	]]'' 
*''	Tricholoma ustaloides	'' – [[limaheinik]]
*''	Tricholoma virgatum	'' – [[hiirheinik]]
*''	Tricholoma viridilutescens	'' – [[roheheinik]]
*''[[	Tubaria confragosa	]]'' 
*''	Tuber aestivum	'' – [[suvitrühvel]]
*''[[	Tubulicrinis borealis	]]'' 
*''[[	Tulasnella pinicola	]]'' 
*''[[	Tulostoma cyclophorum	]]'' 
*''	Volvariella murinella	'' – [[hall tupplehik]]
*''	Volvariella surrecta	'' – [[parasiit-tupplehik]]
*''[[	Xenasma pruinosum	]]'' 
*''[[	Xerula melanotricha	]]'' 
*''[[	Xylaria digitata	]]'' 
*''[[	Xylaria filiformis	]]'' 
}}

==Ohulähedased liigid (''NT'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus benesii	]]'' 
*''	Agrocybe arvalis	'' – [[mügar-põldseen]]
*''[[	Agrocybe elatella	]]'' 
*''[[	Albatrellus cristatus	]]'' 
*''[[	Aleurocystidiellum disciforme	]]'' 
*''[[	Amanita ceciliae	]]'' 
*''[[	Amanita franchetii	]]'' 
*''	Antrodia ramentacea	'' – [[oksakorgik]]
*''	Antrodiella citrinella	'' – [[sidrunkollane antrodiell]]
*''	Arrhenia epichysium	'' – [[puidusõlik]]
*''[[	Ascotremella faginea	]]'' 
*''[[	Atractosporocybe inornata	]]'' 
*''[[	Aureoboletus gentilis	]]'' 
*''[[	Biscogniauxia cinereolilacina	]]'' 
*''[[	Biscogniauxia granmoi	]]'' 
*''[[	Boidinia furfuracea	]]'' 
*''[[	Boletus aereus	]]'' 
*''[[	Bondarzewia mesenterica	]]'' 
*''[[	Botryobasidium medium	]]'' 
*''	Buchwaldoboletus lignicola	'' – [[puidupuravik]]
*''	Butyriboletus fechtneri	'' – [[Fechtneri kivipuravik]]
*''	Byssonectria terrestris	'' – [[maa-kollaliudik]]
*''[[	Callistosporium pinicola	]]'' 
*''[[	Calocera glossoides	]]'' 
*''[[	Calocybe ionides	]]'' 
*''[[	Camarops tubulina	]]'' 
*''	Cantharellula umbonata	'' – [[kühmkantarellik]]
*''[[	Cantharellus ferruginascens	]]'' 
*''[[	Catinella olivacea	]]'' 
*''	Ceriporia excelsa	'' – [[lilla võrkpoorik]]
*''[[	Ceriporiopsis consobrina	]]'' 
*''	Ceriporiopsis resinascens	'' – [[vaik-sarvpoorik]]
*''	Chamaemyces fracidus	'' – [[säärissirmik]]
*''[[	Cheilymenia granulata	]]'' 
*''[[	Clavariadelphus ligula	]]'' 
*''[[	Clitocybe subbulbipes	]]'' 
*''[[	Clitocybe truncicola	]]'' 
*''[[	Conocybe ambigua	]]'' 
*''[[	Coprinellus silvaticus	]]'' 
*''[[	Coprinopsis picacea	]]'' 
*''[[	Corticium boreoroseum	]]'' 
*''[[	Cortinarius alnetorum	]]'' 
*''[[	Cortinarius amoenolens	]]'' 
*''[[	Cortinarius caerulescens	]]'' 
*''[[	Cortinarius coerulescentium	]]'' 
*''	Cortinarius elatior	'' – [[pikkjalg-vöödik]]
*''[[	Cortinarius elegantissimus	]]'' 
*''[[	Cortinarius emollitus	]]'' 
*''[[	Cortinarius evernius	]]'' 
*''[[	Cortinarius helvelloides	]]'' 
*''[[	Cortinarius lilacinopusillus	]]'' 
*''[[	Cortinarius melanotus	]]'' 
*''[[	Cortinarius nanceiensis	]]'' 
*''[[	Cortinarius olivaceofuscus	]]'' 
*''	Cortinarius rubellus	'' – [[kühmvöödik]]
*''	Cortinarius rufo-olivaceus	'' – [[veinpunane vöödik]]
*''[[	Cortinarius scaurus	]]'' 
*''[[	Cortinarius subpurpurascens	]]'' 
*''[[	Cortinarius tubarius	]]'' 
*''[[	Cortinarius uliginosus	]]'' 
*''[[	Craterellus cinereus	]]'' 
*''[[	Crepidotus autochthonus	]]'' 
*''	Crustoderma dryinum	'' – [[ookernahkis]]
*''	Cystolepiota bucknallii	'' – [[lilla jahusirmik]]
*''	Cystolepiota moelleri	'' – [[roosa jahusirmik]]
*''[[	Cytidiella albomellea	]]'' 
*''	Dacrymyces chrysospermus	'' – [[suur pisarseen]]
*''[[	Dendrothele amygdalispora	]]'' 
*''[[	Dendrothele wojewodae	]]'' 
*''	Dentipellis fragilis	'' – [[õrn narmnahkis]]
*''	Disciotis venosa	'' – [[mürkelliudik]]
*''[[	Ditangium cerasi	]]'' 
*''	Entoloma incanum	'' – [[roheline punalehik]]
*''[[	Entoloma nitidum	]]'' 
*''[[	Entoloma porphyrophaeum	]]''
*''[[	Entoloma waverenii	]]'' 
*''[[	Epithele typhae	]]'' 
*''[[	Erythricium laetum	]]'' 
*''[[	Fibrodontia gossypina	]]'' 
*''[[	Flammulaster granulosus	]]'' 
*''[[	Flammulaster limulatus	]]'' 
*''[[	Flammulaster muricatus	]]'' 
*''[[	Frantisekia mentschulensis	]]'' 
*''[[	Galerina hybrida	]]'' 
*''[[	Galerina mairei	]]'' 
*''[[	Galerina sphagnorum	]]'' 
*''[[	Galerina stordalii	]]'' 
*''[[	Galzinia incrustans	]]'' 
*''[[	Geastrum schmidelii	]]'' 
*''[[	Geoglossum fallax	]]'' 
*''[[	Geopyxis alpina	]]'' 
*''[[	Globulicium hiemale	]]'' 
*''[[	Gloeocystidiellum clavuligerum	]]'' 
*''[[	Guepinia helvelloides	]]'' 
*''[[	Gymnopus inodorus	]]'' 
*''[[	Gyrophanopsis polonensis	]]'' 
*''	Helvella leucomelaena	'' – [[peekerhelvell]]
*''[[	Helvella solitaria	]]'' 
*''	Hemileccinum depilatum	'' – [[mõlk-kivipuravik]]
*''[[	Hohenbuehelia auriscalpium	]]'' 
*''[[	Holwaya mucida	]]'' 
*''[[	Hydnellum scrobiculatum	]]'' 
*''	Hydnocristella himantia	'' – [[valge kaviinia]]
*''[[	Hygroaster asterosporus	]]'' 
*''[[	Hygrocybe chlorophana	]]'' 
*''	Hygrocybe coccinea	'' – [[veri-vesinutt]]
*''[[	Hygrocybe insipida	]]'' 
*''[[	Hygrophorus carpini	]]'' 
*''	Hygrophorus chrysodon	'' – [[ebe-limanutt]]
*''	Hygrophorus discoideus	'' – [[ketas-limanutt]]
*''[[	Hygrophorus discoxanthus	]]'' 
*''	Hygrophorus glutinifer	'' – [[Persooni limanutt]]
*''	Hygrophorus hedrychii	'' – [[haisev limanutt]]
*''[[	Hygrophorus unicolor	]]'' 
*''[[	Hymenochaete cruenta	]]'' 
*''[[	Hymenochaete subfuliginosa	]]'' 
*''[[	Hypholoma subericaeum	]]'' 
*''[[	Hypoxylon ticinense	]]'' 
*''	Hypsizygus tessulatus	'' – [[laik-servikheinik]]
*''[[	Inocybe adaequata	]]'' 
*''[[	Inocybe bongardii	]]'' 
*''[[	Inocybe calospora	]]'' 
*''[[	Inocybe corydalina	]]'' 
*''[[	Inocybe fraudans	]]''
*''[[	Inocybe splendens	]]'' 
*''	Inonotus rheades	'' – [[haavapässik]]
*''	Lactarius acris	'' – [[roosapiimane riisikas]]
*''[[	Lactarius flavidus	]]'' 
*''[[	Lactarius fluens	]]'' 
*''[[	Lactarius lacunarum	]]'' 
*''[[	Lactarius pterosporus	]]'' 
*''[[	Lactarius ruginosus	]]'' 
*''[[	Lactarius salmonicolor	]]'' 
*''[[	Lactarius spinosulus	]]'' 
*''	Lactarius zonarius	'' – [[vöötriisikas]]
*''[[	Leccinum holopus	]]'' 
*''[[	Leccinum piceinum	]]'' 
*''[[	Lentinellus flabelliformis	]]'' 
*''[[	Lepiota cortinarius	]]'' 
*''[[	Lepiota ochraceofulva	]]'' 
*''[[	Leucoagaricus wichanskyi	]]'' 
*''[[	Leucogyrophana sororia	]]'' 
*''[[	Lycoperdon atropurpureum	]]'' 
*''	Lycoperdon mammiforme	'' – [[helves-murumuna]]
*''[[	Lyomyces erastii	]]'' 
*''[[	Marasmiellus tricolor	]]'' 
*''[[	Meottomyces dissimulans	]]'' 
*''[[	Microstoma protractum	]]'' 
*''[[	Miladina lechithina	]]'' 
*''[[	Monilinia johnsonii	]]'' 
*''[[	Monilinia oxycocci	]]'' 
*''	Morchella esculenta	'' – [[ümarmürkel]]
*''[[	Muscinupta laevis	]]'' 
*''[[	Mycena corynephora	]]'' 
*''[[	Mycena diosma	]]'' 
*''	Mycenastrum corium	'' – [[hõlmikmuna]]
*''[[	Myochromella boudieri	]]'' 
*''[[	Nemania atropurpurea	]]'' 
*''[[	Neobulgaria pura	]]'' 
*''[[	Neofavolus suavissimus	]]'' 
*''[[	Ophiocordyceps gracilis	]]'' 
*''	Pachykytospora tuberculosa	'' – [[roosa tammenääts]]
*''[[	Panus neostrigosus	]]'' 
*''[[	Peniophora erikssonii	]]'' 
*''[[	Peziza echinospora	]]'' 
*''[[	Phaeoclavulina decurrens	]]'' 
*''[[	Phaeosolenia densa	]]'' 
*''[[	Phallogaster saccatus	]]'' 
*''	Phellinus chrysoloma	'' – [[kuusetaelik]]
*''	Phellinus viticola	'' – [[helepruun taelik]]
*''	Phellodon aquiloniniger	'' – [[põhja-vöötnarmik]]
*''	Phellodon melaleucus	'' – [[pruun vöötnarmik]]
*''	Phellodon tomentosus	'' – [[viltjas vöötnarmik]]
*''[[	Phellodon violascens	]]'' 
*''[[	Phlebia nothofagi	]]'' 
*''	Phleogena faginea	'' – [[puidunui]]
*''[[	Pholiota lubrica	]]'' 
*''[[	Pholiota squarrosoides	]]'' 
*''[[	Plectania melastoma	]]'' 
*''[[	Pluteus pellitus	]]'' 
*''[[	Pluteus thomsonii	]]'' 
*''	Polyporus umbellatus	'' – [[nabatorik]]
*''	Porotheleum fimbriatum	'' – [[kiudservaline poroteel]]
*''[[	Postia undosa	]]'' 
*''[[	Pseudoclitocybe obbata	]]'' 
*''[[	Pseudotomentella rhizopunctata	]]'' 
*''[[	Pyronema omphalodes	]]'' 
*''	Ramaria gracilis	'' – [[aniisharik]]
*''[[	Ramaria rubella	]]'' 
*''[[	Ramariopsis crocea	]]'' 
*''[[	Resinomycena saccharifera	]]'' 
*''[[	Rhodocybe hirneola	]]'' 
*''[[	Rimbachia arachnoidea	]]'' 
*''[[	Rubroboletus legaliae	]]'' 
*''[[	Russula alutacea	]]'' 
*''[[	Russula curtipes	]]'' 
*''[[	Russula decipiens	]]'' 
*''[[	Russula farinipes	]]'' 
*''	Russula maculata	'' – [[täpiline pilvik]]
*''[[	Russula pumila	]]'' 
*''[[	Russula raoultii	]]'' 
*''[[	Russula violacea	]]'' 
*''	Sarcodon imbricatus	'' – [[harilik põdramokk]]
*''[[	Scytinostroma galactinum	]]'' 
*''	Sistotrema confluens	'' – [[kübar-sistotreem]]
*''[[	Sistotrema muscicola	]]'' 
*''	Sowerbyella radiculata	'' – [[juurduv soverbiell]]
*''[[	Sparassis brevipes	]]'' 
*''	Spathularia flavida	'' – [[harilik pahtlik]]
*''[[	Spodocybe collina	]]'' 
*''[[	Steccherinum oreophilum	]]'' 
*''[[	Stropharia albonitens	]]'' 
*''[[	Tatraea dumbirensis	]]'' 
*''	Thelephora caryophyllea	'' – [[nelk-lehternahkis]]
*''	Thelephora penicillata	'' – [[pintseljas lehternahkis]]
*''[[	Tomentella galzinii	]]'' 
*''[[	Tomentella griseoumbrina	]]'' 
*''[[	Tomentella italica	]]'' 
*''[[	Tomentella subclavigera	]]'' 
*''[[	Trechispora stellulata	]]'' 
*''[[	Trechispora subsphaerospora	]]'' 
*''[[	Trichocybe puberula	]]'' 
*''	Trichoglossum hirsutum	'' – [[karvane harjaskeel]]
*''	Tricholoma albobrunneum	'' – [[pruunikas heinik]]
*''	Tricholoma arvernense	'' – [[rebuheinik]]
*''[[	Tricholoma basirubens	]]''
*''	Tricholoma inocybeoides	'' – [[narmasnutt-heinik]]
*''[[	Tricholoma lascivum	]]'' 
*''	Tricholoma orirubens	'' – [[punetav heinik]]
*''[[	Tricholoma squarrulosum	]]'' 
*''[[	Tubulicrinis strangulatus	]]'' 
*''	Tyromyces kmetii	'' – [[Kmeti konttümak]]
*''	Urnula craterium	'' – [[pagana-urnseen]]
*''[[	Vararia ochroleuca	]]'' 
*''[[	Veluticeps abietina	]]'' 
*''[[	Vibrissea truncorum	]]'' 
*''[[	Vuilleminia cystidiata	]]''
*''	Xylobolus frustulatus	'' – [[tammenahkis]]
}}

==Puuduliku andmestikuga liigid (''DD'')==
Nimekirja liikidest vaata lingilt viidete all.

==Viited==
{{Viited}}

==Vaata ka==
* [[Eesti seente punane nimestik]]
* [[Leedu seente punane nimestik]]
* [[Läti seente punane nimestik]]
* [[Norra seente punane nimestik]]
* [[Poola seente punane nimestik]]
* [[Rootsi seente punane nimestik]]
* [[Saksamaa seente punane nimestik]]
* [[Soome seente punane nimestik]]
* [[Taani seente punane nimestik]]
* [[Venemaa seente punane nimestik]]

[[Kategooria:Looduskaitse]]</text>
      <sha1>kzrgwt6qnmebe6m2nrc0nkn0jisj5hl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185104</id>
      <parentid>7185096</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T09:59:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7185104</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="42938" sha1="qyx1vhr4tqvqyh6fxu4lz86amea0gzg" xml:space="preserve">[[Pilt:Limatünnik2.jpg|pisi|[[Limatünnik]] (''Sarcosoma globosum'') on Tšehhis välja surnud liik]]
[[Pilt:Kitse-limanutt1.png|pisi|[[Kitse-limanutt]] (''Hygrophorus camarophyllus'') on Tšehhis kriitilises seisundis liik]]
[[Pilt:Loigu-sametpuravik4.jpg|pisi|[[Loigu-sametpuravik]] (''Xerocomellus ripariellus'') on Tšehhis väljasuremisohus liik]]
[[Pilt:Mülgasriisikas.jpg|pisi|[[Mülgasriisikas]] (''Lactarius omphaliiformis'') on Tšehhis ohualdis liik]]

Alljärgnevates nimekirjades on 2024. aasta seisuga Tšehhi seente punane nimestik&lt;ref&gt;https://czechmycology.org/_docs/P46_cerveny+seznam_houby.pdf&lt;/ref&gt;.

==Tšehhi seente punase nimestiku ohustatuse kategooriad==
*Piirkonnas välja surnud (''Regionally extinct, RE'')
*Kriitilises seisundis (''Critically endangered, CR'')
*Väljasuremisohus (''Endangered, EN'')
*Ohualtid (''Vulnerable, VU'')
*Ohulähedased (''Near threatened, NT'')
*Puuduliku andmestikuga (''Data deficient, DD'')

==Piirkonnas välja surnud liigid (''RE'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Acanthophysellum lividocoeruleum	]]'' 
*''	Amylocorticium subsulphureum	'' – [[kollane joodnahkis]]
*''[[	Arrhenia fissa	]]'' 
*''[[	Chlorophyllum agaricoides	]]'' 
*''[[	Coltricia montagnei	]]'' 
*''[[	Geastrum pseudolimbatum	]]'' 
*''[[	Gymnopus herinkii	]]'' 
*''[[	Gyromitra leucoxantha	]]'' 
*''[[	Hapalopilus aurantiacus	]]'' 
*''[[	Hydnellum versipelle	]]'' 
*''[[	Hygrophorus purpurascens	]]'' 
*''[[	Lenzites warnieri	]]'' 
*''	Lentaria soluta	'' – [[liht-puiduharik]]
*''[[	Microglossum fechtneri	]]'' 
*''[[	Mycocalia denudata	]]'' 
*''[[	Mycocalia duriaeana	]]'' 
*''[[	Peziza saliciphila	]]'' 
*''[[	Peziza vacini	]]'' 
*''[[	Pholiotina sulcata	]]'' 
*''[[	Poronia erici	]]'' 
*''[[	Pseudoplectania episphagnum	]]'' 
*''[[	Ramaria suecica	]]'' 
*''Sarcosoma globosum'' – [[limatünnik]]
*''[[	Sistotrema heteronemum	]]'' 
*''[[	Steccherinum aridum	]]'' 
*''[[	Thanatephorus terrigenus	]]'' 
*''[[	Tomentella griseoviolacea	]]'' 
*''[[	Typhula euphorbiae	]]'' 
}}

==Kriitilises seisundis liigid (''CR'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Abortiporus fractipes	]]'' 
*''[[	Agaricus devoniensis	]]'' 
*''[[	Agaricus gennadii	]]'' 
*''[[	Agaricus lanipes	]]'' 
*''[[	Agaricus subfloccosus	]]''
*''[[	Aleurina olivaceofusca	]]'' 
*''[[	Amanita ovoidea	]]'' 
*''[[	Amanita verna	]]'' 
*''	Anomoloma myceliosum	'' – [[valkjas laipoorik]]
*''[[	Antrodia piceata	]]'' 
*''[[	Aphroditeola olida	]]'' 
*''	Armillaria ectypa	'' – [[vesi-külmaseen]]
*''[[	Arrhenia chlorocyanea	]]'' 
*''[[	Arrhenia lobata	]]'' 
*''[[	Asterostroma ochroleucum	]]'' 
*''[[	Aurantiporus croceus	]]'' 
*''[[	Baeospora myriadophylla	]]'' 
*''[[	Biscogniauxia querna	]]'' 
*''	Boletopsis grisea	'' – [[hall hundiseenik]]
*''[[	Boreostereum radiatum	]]'' 
*''[[	Boubovia luteola	]]'' 
*''[[	Bovista tomentosa	]]'' 
*''[[	Butyriboletus roseogriseus	]]'' 
*''[[	Calocybe onychina	]]'' 
*''[[	Camarops petersii	]]'' 
*''	Catathelasma imperiale	'' – [[hiidloorik]]
*''[[	Ceraceomyces cystidiatus	]]'' 
*''[[	Ceriporia bresadolae	]]'' 
*''[[	Chromosera lilacina	]]'' 
*''[[	Clavaria atrofusca	]]'' 
*''[[	Clavaria sphagnicola	]]'' 
*''[[	Clavariadelphus flavo-immaturus	]]'' 
*''[[	Clavariadelphus xanthocephalus	]]'' 
*''[[	Clitocybula familia	]]'' 
*''[[	Contumyces rosellus	]]'' 
*''[[	Cortinarius callisteus	]]'' 
*''	Cortinarius cumatilis	'' – [[violettvöödik]]
*''	Cortinarius cupreorufus	'' – [[vaskpruun vöödik]]
*''[[	Cortinarius fervidus	]]'' 
*''[[	Cortinarius inexspectatus	]]'' 
*''[[	Cortinarius rubicundulus	]]'' 
*''[[	Cortinarius spadicellus	]]'' 
*''[[	Cortinarius splendificus	]]'' 
*''[[	Crepidotus macedonicus	]]'' 
*''	Cudonia circinans	'' – [[harilik ringik]]
*''[[	Cuphophyllus lacmus	]]'' 
*''[[	Cyphella digitalis	]]'' 
*''[[	Cystoderma subvinaceum	]]'' 
*''[[	Dentipratulum bialoviesense	]]'' 
*''[[	Dichostereum durum	]]'' 
*''[[	Dichostereum effuscatum	]]'' 
*''[[	Dissoderma odoratum	]]'' 
*''[[	Elaphocephala iocularis	]]'' 
*''[[	Fayodia anthracobia	]]'' 
*''[[	Galeropsis desertorum	]]'' 
*''[[	Galzinia forcipata	]]'' 
*''[[	Geastrum lageniforme	]]'' 
*''[[	Geoglossum uliginosum	]]'' 
*''[[	Gliophorus reginae	]]'' 
*''[[	Gloiocephala caricis	]]'' 
*''[[	Gymnopilus fulgens	]]'' 
*''	Gyromitra sphaerospora	'' – [[suvikogrits]]
*''[[	Hapalopilus ochraceolateritius	]]'' 
*''[[	Helvella pithyophila	]]''
*''[[	Helvella terrestris	]]'' 
*''[[	Hemileucoglossum pusillum	]]'' 
*''[[	Hemimycena epichloe	]]'' 
*''[[	Hemimycena subtilis	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia josserandii	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia longipes	]]'' 
*''	Hydnellum auratile	'' – [[porgand-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum caeruleum	'' – [[sini-kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum compactum	]]'' 
*''[[	Hydnellum fennicum	]]'' 
*''	Hydnellum geogenium	'' – [[väävel-kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum gracilipes	]]'' 
*''[[	Hydnellum illudens	]]'' 
*''[[	Hydnellum lundellii	]]'' 
*''[[	Hydnellum martioflavum	]]'' 
*''[[	Hydnellum mirabile	]]'' 
*''[[	Hydnellum scabrosellum	]]'' 
*''[[	Hydnellum spongiosipes	]]'' 
*''[[	Hydnellum suaveolens	]]''
*''[[	Hydnellum tardum	]]'' 
*''[[	Hygroaster borealis	]]'' 
*''[[	Hygrocybe splendidissima	]]''
*''[[	Hygrocybe turunda	]]'' 
*''	Hygrophorus camarophyllus	'' – [[kitse-limanutt]]
*''[[	Hygrophorus mesotephrus	]]'' 
*''[[	Hygrophorus queletii	]]'' 
*''[[	Hygrophorus subviscifer	]]'' 
*''[[	Hymenochaete corrugata	]]'' 
*''[[	Hypholoma ericaeum	]]'' 
*''[[	Hypoxylon submonticulosum	]]'' 
*''[[	Imperator torosus	]]'' 
*''[[	Inocybe fibrosa	]]'' 
*''[[	Inocybe gymnocarpa	]]'' 
*''[[	Inocybe queletii	]]'' 
*''[[	Inonotus krawtzewii	]]'' 
*''	Inonotus ulmicola	'' – [[jalakapässik]]
*''	Ionomidotis irregularis	'' – [[kurd-pigikubi]]
*''	Junghuhnia collabens	'' – [[pruun nääts]]
*''[[	Kneiffiella altaica	]]'' 
*''	Lactarius pilatii	'' – [[Pilati riisikas]]
*''	Lactarius resimus	'' – [[valge riisikas]]
*''	Lactarius scoticus	'' – [[karvane riisikas]]
*''[[	Lamprospora lubicensis	]]'' 
*''[[	Laurilia sulcata	]]'' 
*''[[	Leucogyrophana montana	]]'' 
*''[[	Leucopaxillus lepistoides	]]'' 
*''[[	Leucopaxillus paradoxus	]]'' 
*''[[	Lindtneria pterospora	]]'' 
*''	Lindtneria trachyspora	'' – [[ogaeoseline ebapoorik]]
*''[[	Microglossum pratense	]]'' 
*''[[	Microglossum rufescens	]]'' 
*''[[	Midotis lingua	]]'' 
*''[[	Monilinia ledi	]]'' 
*''[[	Montagnea radiosa	]]'' 
*''[[	Mycena concolor	]]'' 
*''[[	Mycena septentrionalis	]]'' 
*''[[	Myriostoma coliforme	]]'' 
*''[[	Odontia duemmeri	]]'' 
*''[[	Odonticium romellii	]]'' 
*''[[	Otidea apophysata	]]'' 
*''[[	Oxyporus millavensis	]]'' 
*''[[	Pachyella violaceonigra	]]'' 
*''	Peniophora junipericola	'' – [[kadakakirmik]]
*''[[	Peniophora pilatiana	]]'' 
*''	Perenniporia subacida	'' – [[kollane püsipoorik]]
*''[[	Phaeocollybia arduennensis	]]'' 
*''[[	Phaeocollybia cidaris	]]'' 
*''[[	Phellinus cavicola	]]'' 
*''[[	Phellinus ferrugineofuscus	]]'' 
*''[[	Phellinus pouzarii	]]'' 
*''[[	Phellodon fuligineoalbus	]]'' 
*''[[	Phellodon secretus	]]'' – 
*''[[	Pholiota chocenensis	]]'' 
*''[[	Pholiota henningsii	]]'' 
*''[[	Pluteus roseipes	]]'' 
*''[[	Podofomes trogii	]]'' 
*''	Polyporus tubaeformis	'' – [[kariktorik]]
*''[[	Porpolomopsis calyptriformis	]]'' 
*''[[	Postia septentrionalis	]]'' 
*''[[	Pouzaroporia subrufa	]]'' 
*''[[	Psathyrella maculata	]]'' 
*''[[	Pseudoporpoloma pes-caprae	]]'' 
*''[[	Ramariopsis subarctica	]]'' 
*''[[	Rhodocybe obscura	]]'' 
*''	Rhodotus palmatus	'' – [[roosa võrkheinik]]
*''[[	Rubroboletus dupainii	]]'' 
*''[[	Russula adulterina	]]'' 
*''[[	Russula roseipes	]]'' 
*''[[	Russula salmoneolutea	]]'' 
*''[[	Sarcodon leucopus	]]'' 
*''[[	Sarcodon quercinofibulatus	]]'' 
*''	Sarcoporia polyspora	'' – [[pehmepoorik]]
*''[[	Simocybe coniophora	]]'' 
*''[[	Sistotrema subtrigonospermum	]]'' 
*''[[	Skeletocutis delicata	]]'' 
*''[[	Smardaea purpurea	]]'' 
*''[[	Somion litschaueri	]]'' 
*''[[	Sowerbyella fagicola	]]'' 
*''[[	Squamanita schreieri	]]'' 
*''	Stereopsis vitellina	'' – [[nõmmenahkis]]
*''[[	Suillosporium cystidiatum	]]'' 
*''[[	Thuemenidium atropurpureum	]]'' 
*''[[	Tomentella spinosispora	]]'' 
*''[[	Tricholoma borgsjoeense	]]'' 
*''	Tricholoma colossus	'' – [[hiidheinik]]
*''[[	Tricholoma dulciolens	]]'' 
*''[[	Tricholoma joachimii	]]'' 
*''	Tricholoma matsutake	'' – [[männiheinik]]
*''[[	Tricholoma radotinense	]]'' 
*''[[	Tricholoma sulphurescens	]]'' 
*''[[	Tricholoma viridifucatum	]]'' 
*''[[	Tulasnella calospora	]]'' 
*''[[	Tulostoma fulvellum	]]'' 
*''[[	Tyromyces alborubescens	]]'' 
*''[[	Tyromyces fumidiceps	]]'' 
*''[[	Vararia cremeoavellanea	]]'' 
*''[[	Xenasma parvisporum	]]'' 
*''[[	Xenasma rimicola	]]'' 
*''	Xeromphalina cauticinalis	'' – [[lõhnav nabaseen]]
*''[[	Xeromphalina fraxinophila	]]'' 
*''[[	Xylobolus subpileatus	]]'' 
}}

==Väljasuremisohus liigid (''EN'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus depauperatus	]]'' 
*''[[	Agrocybe stepposa	]]'' 
*''	Albatrellus citrinus	'' – [[kollane lambaseenik]]
*''[[	Alnicola xanthophylla	]]'' 
*''[[	Amanita beckeri	]]'' 
*''	Amanita caesarea	'' – [[Caesari kärbseseen]]
*''	Amanita friabilis	'' – [[lepa-kärbseseen]]
*''	Amaurodon mustialaensis	'' – [[sile purpurkoorik]]
*''	Amylocorticium subincarnatum	'' – [[roosa joodnahkis]]
*''	Antrodiella niemelaei	'' – [[tubaknahkise-antrodiell]]
*''	Armillaria tabescens	'' – [[tamme-külmaseen]]
*''[[	Arrhenia baeospora	]]'' 
*''[[	Arrhenia bigelowii	]]''
*''[[	Arrhenia discorosea	]]'' 
*''[[	Arrhenia gerardiana	]]'' 
*''[[	Arrhenia telmatiaea	]]'' 
*''[[	Ascocoryne turficola	]]'' 
*''[[	Asterostroma medium	]]'' 
*''	Boletopsis leucomelaena	'' – [[must hundiseenik]]
*''[[	Botryobasidium simile	]]'' 
*''[[	Bovista graveolens	]]'' 
*''	Bovista paludosa	'' – [[soo-maamuna]]
*''[[	Bulgariella pulla	]]'' 
*''[[	Butyriboletus fuscoroseus	]]'' 
*''[[	Byssocorticium pulchrum	]]'' 
*''[[	Callistosporium luteo-olivaceum	]]'' 
*''	Caloscypha fulgens	'' – [[säraliudik]]
*''[[	Calvatia candida	]]'' 
*''[[	Calvatia fragilis	]]'' 
*''[[	Camaropella plana	]]'' 
*''[[	Cantharellopsis prescotii	]]'' 
*''[[	Chaetoporellus latitans	]]'' 
*''[[	Chamonixia caespitosa	]]'' 
*''[[	Cheimonophyllum candidissimum	]]'' 
*''[[	Chromosera cyanophylla	]]'' 
*''	Chrysomphalina chrysophylla	'' – [[puidunabak]]
*''	Chrysomphalina grossula	'' – [[rohekas nabak]] 
*''	Clavaria fumosa	'' – [[hall tõlvik]]
*''	Clavaria zollingeri	'' – [[lilla tõlvik]] 
*''	Clavariadelphus truncatus	'' – [[tömp tõlvharik]]
*''[[	Clavulicium macounii	]]'' 
*''[[	Clavulinopsis umbrinella	]]'' 
*''[[	Clitocybe barbularum	]]'' 
*''[[	Clitocybula lacerata	]]'' 
*''[[	Collybiopsis carneopallida	]]'' 
*''[[	Colpoma juniperi	]]'' 
*''[[	Cortinarius alborufescens	]]'' 
*''[[	Cortinarius anomalellus	]]'' 
*''[[	Cortinarius atrovirens	]]'' 
*''[[	Cortinarius aureofulvus	]]'' 
*''[[	Cortinarius balteatus	]]'' 
*''[[	Cortinarius brunneotinctus	]]'' 
*''[[	Cortinarius caesiocanescens	]]'' 
*''[[	Cortinarius claricolor	]]'' 
*''[[	Cortinarius cyanites	]]'' 
*''[[	Cortinarius davemallochii	]]'' 
*''[[	Cortinarius fraudulosus	]]'' 
*''[[	Cortinarius herpeticus	]]'' 
*''[[	Cortinarius ionochlorus	]]'' 
*''[[	Cortinarius meinhardii	]]'' 
*''[[	Cortinarius niveotraganus	]]'' 
*''[[	Cortinarius ochrophyllus	]]'' 
*''[[	Cortinarius odorifer	]]'' 
*''[[	Cortinarius percomis	]]'' 
*''[[	Cortinarius phrygianus	]]'' 
*''[[	Cortinarius prasinus	]]'' 
*''[[	Cortinarius prodigiosus	]]'' 
*''[[	Cortinarius pseudocrassus	]]'' 
*''[[	Cortinarius pseudoglaucopus	]]'' 
*''[[	Cortinarius saginus	]]'' 
*''[[	Cortinarius salor	]]'' 
*''[[	Cortinarius spilomeus	]]'' 
*''[[	Cortinarius subtortus	]]'' 
*''[[	Cortinarius sulfurinus	]]'' 
*''[[	Cotylidia pannosa	]]'' 
*''[[	Crepidotus ehrendorfer	]]'' 
*''[[	Crepidotus malachioides	]]'' 
*''[[	Cristinia eichleri	]]'' 
*''	Cuphophyllus colemannianus	'' – [[Colemani võlvnutt]]
*''[[	Cuphophyllus fornicatus	]]'' 
*''[[	Cuphophyllus russocoriaceus	]]'' 
*''[[	Cystoagaricus lepidotoides	]]'' 
*''[[	Cystoderma superbum	]]'' 
*''[[	Dendrocollybia racemosa	]]'' 
*''[[	Dermoloma josserandii	]]'' 
*''[[	Dermoloma magicum	]]'' 
*''[[	Dermoloma pseudocuneifolium	]]''
*''[[	Deviodontia pilaecystidiata	]]'' 
*''	Entoloma bloxamii	'' – [[Bloxami punalehik]]
*''[[	Entoloma elodes	]]'' 
*''[[	Entoloma mougeotii	]]'' 
*''[[	Entoloma opacum	]]'' 
*''[[	Entoloma saundersii	]]'' 
*''[[	Fayodia bisphaerigera	]]'' 
*''[[	Fibricium subceraceum	]]'' 
*''[[	Fibroporia bohemica	]]'' 
*''[[	Flammula pinicola	]]'' 
*''	Flammulina ononidis	'' – [[kulu-sametkõrges]]
*''[[	Flavophlebia sulfureoisabellina	]]'' 
*''[[	Floccularia straminea	]]'' 
*''[[	Fomitopsis marianii	]]'' 
*''	Fomitopsis rosea	'' – [[roosa pess]]
*''[[	Galerina carbonicola	]]'' 
*''[[	Galerina pruinatipes	]]'' 
*''[[	Galerina subclavata	]]'' 
*''[[	Geastrum campestre	]]'' 
*''	Geastrum elegans	'' – [[naba-maatäht]]
*''[[	Geastrum hungaricum	]]'' 
*''[[	Geastrum pouzarii	]]'' 
*''[[	Geastrum saccatum	]]'' 
*''[[	Geoglossum cookeanum	]]'' 
*''	Geoglossum glabrum	'' – [[soo-maakeel]]
*''[[	Geoglossum simile	]]'' 
*''[[	Geopyxis majalis	]]''
*''	Gerhardtia borealis'' – [[põhjaheinik]]
*''[[	Gliophorus laetus	]]'' 
*''[[	Gliophorus sciophanus	]]'' 
*''[[	Glutinoglossum heptaseptatum	]]'' 
*''[[	Graddonia coracina	]]'' 
*''[[	Gymnopilus flavus	]]'' 
*''[[	Gymnopus oreadoides	]]'' 
*''	Gymnopus vernus	'' – [[lume-metskõrges]]
*''[[	Gyromitra grandis	]]'' 
*''[[	Gyromitra parma	]]'' 
*''[[	Helvella corium	]]'' 
*''[[	Helvella monachella	]]'' 
*''[[	Hemimycena cephalotricha	]]'' 
*''[[	Hemimycena persimilis	]]'' 
*''	Hemipholiota heteroclita	'' – [[lõhna-ebamampel]]
*''[[	Hodophilus atropunctus	]]'' 
*''[[	Hodophilus micaceus	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia wilhelmii	]]'' 
*''[[	Hydnellum bomiense	]]'' 
*''	Hydnellum cumulatum	'' – [[viltjas kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum fagiscabrosum	]]'' 
*''[[	Hydnellum floriforme	]]'' 
*''	Hydnellum scabrosum	'' – [[kibe kübarnarmik]]
*''[[	Hydropus atramentosus	]]'' 
*''[[	Hygrocybe aurantiosplendens	]]'' 
*''[[	Hygrocybe coccineocrenata	]]'' 
*''[[	Hygrocybe helobia	]]'' 
*''[[	Hygrocybe intermedia	]]'' 
*''[[	Hygrocybe konradii	]]'' 
*''	Hygrocybe punicea	'' – [[hiid-vesinutt]]
*''	Hygrocybe spadicea	'' – [[tõmmu vesinutt]] 
*''[[	Hygrophorus arbustivus	]]'' 
*''[[	Hygrophorus capreolarius	]]'' 
*''	Hygrophorus erubescens	'' – [[punetav limanutt]]
*''	Hygrophorus gliocyclus	'' – [[loor-limanutt]]
*''[[	Hygrophorus latitabundus	]]'' 
*''	Hygrophorus piceae	'' – [[kuuse-limanutt]]
*''[[	Hygrophorus poetarum	]]'' 
*''[[	Hygrophorus speciosus	]]'' 
*''	Hymenochaete ulmicola	'' – [[jalaka-tubaknahkis]]
*''[[	Hyphoderma capitatum	]]'' 
*''[[	Hyphoderma involutum	]]'' 
*''[[	Hyphoderma macedonicum	]]'' 
*''[[	Hyphoderma probatum	]]'' 
*''[[	Hyphoderma tibia	]]'' 
*''[[	Hypholoma laeticolor	]]'' 
*''	Hypocreopsis lichenoides	'' – [[sagarik]]
*''[[	Hypoxylon fraxinophilum	]]'' 
*''[[	Hypoxylon vogesiacum	]]'' 
*''[[	Inocybe acuta	]]'' 
*''	Inocybe hystrix	'' – [[turris narmasnutt]]
*''[[	Inocybe leptophylla	]]'' 
*''[[	Inocybe stenospora	]]'' 
*''[[	Inocybe terrigena	]]'' 
*''	Inonotus leporinus	'' – [[kuuse-jänesepäss]]
*''[[	Irpiciporus pachyodon	]]'' 
*''[[	Jahnoporus hirtus	]]'' 
*''	Junghuhnia fimbriatella	'' – [[kiulisservaline nääts]]
*''[[	Kneiffiella alienata	]]'' 
*''[[	Kneiffiella curvispora	]]''
*''	Kuehneromyces lignicola	'' – [[kevad-kännumampel]]
*''[[	Lactarius intermedius	]]'' 
*''	Lactarius musteus	'' – [[kirju riisikas]]
*''	Lactarius repraesentaneus	'' – [[tore riisikas]]
*''	Lactarius sanguifluus	'' – [[veririisikas]]
*''	Lactarius zonarioides	'' – [[Bresadola riisikas]]
*'' Lactarius uvidus	'' – [[kahkjas riisikas]]
*''[[	Lepiota cingulum	]]'' 
*''[[	Leratiomyces laetissimus	]]'' 
*''[[	Leucoagaricus gauguei	]]'' 
*''	Leucopaxillus tricolor	'' – [[värviline lehtervahelik]]
*''[[	Limacella vinosorubescens	]]'' 
*''[[	Lopadostoma pouzarii	]]'' 
*''[[	Lyophyllum eustygium	]]'' 
*''[[	Lyophyllum rhopalopodium	]]'' 
*''	Lyophyllum semitale	'' – [[kääveoseline kobarheinik]]
*''	Lyophyllum shimeji	'' – [[söögi-kobarheinik]]
*''[[	Lyophyllum transforme	]]'' 
*''[[	Melanoleuca pallidicutis	]]'' 
*''[[	Melanoleuca stepposa	]]''
*''[[	Microglossum olivaceum	]]'' 
*''	Microglossum viride	'' – [[roheline pisikeel]]
*''[[	Monilinia megalospora	]]'' 
*''[[	Monilinia urnula	]]'' 
*''[[	Mucronella flava	]]'' 
*''[[	Mycena chlorantha	]]'' 
*''[[	Mycena clavata	]]'' 
*''[[	Mycena flos-nivium	]]'' 
*''[[	Mycena leptophylla	]]'' 
*''[[	Mycena megaspora	]]'' 
*''[[	Mycena picta	]]'' 
*''[[	Mycena romagnesiana	]]'' 
*''[[	Myriosclerotinia caricis-ampullaceae	]]'' 
*''[[	Nemania effusa	]]'' 
*''[[	Nemania reticulata	]]'' 
*''[[	Neohygrocybe ingrata	]]'' 
*''[[	Neohygrocybe nitrata	]]'' 
*''[[	Neohygrocybe ovina	]]'' 
*''[[	Neolecta vitellina	]]'' 
*''	Neolentinus schaeffer	'' – [[karik-hammalehik]]
*''[[	Odonticium helgae	]]'' 
*''[[	Otidea flavidobrunneola	]]'' 
*''[[	Otidea phlebophora	]]'' 
*''[[	Panaeolus guttulatus	]]'' 
*''[[	Panaeolus olivaceus	]]'' 
*''[[	Panaeolus reticulatus	]]'' 
*''[[	Panaeolus semiovatus	]]'' 
*''	Panellus ringens	'' – [[talipanell]]
*''	Panellus violaceofulvus	'' – [[lilla panell]]
*''[[	Parascutellinia carneosanguinea	]]'' 
*''[[	Paraxerula caussei	]]'' 
*''[[	Perenniporia fraxinea	]]'' 
*''[[	Perenniporia narymica	]]'' 
*''[[	Peziza apiculata	]]'' 
*''[[	Peziza petersii	]]'' 
*''[[	Phaeoclavulina clavarioides	]]'' 
*''[[	Phaeoclavulina roellinii	]]'' 
*''[[	Phaeocollybia christinae	]]'' 
*''[[	Phaeocollybia festiva	]]'' 
*''[[	Phaeocollybia jennyae	]]'' 
*''[[	Phanerochaete aculeata	]]'' 
*''[[	Phellinus abietis	]]'' 
*''	Phellinus lundellii	'' – [[Lundelli taelik]]
*''[[	Phellinus pilatii	]]'' 
*''[[	Phellinus populicola	]]'' 
*''[[	Phellodon confluens	]]'' 
*''[[	Phlebia bispora	]]'' 
*''[[	Phlebia chrysocreas	]]'' 
*''[[	Phlebia queletii	]]'' 
*''	Phlebia serialis	'' – [[rida-tardnahkis]]
*''[[	Pholiota elegans	]]'' 
*''	Pleurotus cornucopiae	'' – [[trompetservik]]
*''[[	Pleurotus eryngii	]]'' 
*''[[	Plicaria trachycarpa	]]'' 
*''[[	Pluteus aurantiorugosus	]]'' 
*''[[	Podophacidium xanthomelum	]]'' 
*''[[	Polyporus rhizophilus	]]'' 
*''	Postia ceriflua	'' – [[nabatümak]]
*''	Postia floriformis	'' – [[lehviktümak]]
*''[[	Postia folliculocystidiata	]]'' 
*''[[	Psathyrella caput-medusae	]]'' 
*''[[	Psathyrella cotonea	]]'' 
*''[[	Psathyrella pertinax	]]'' 
*''[[	Psathyrella rostellata	]]'' 
*''[[	Psathyrella sphagnicola	]]'' 
*''[[	Pseudohydropus floccipes	]]'' 
*''[[	Pseudoplectania melaena	]]''
*''[[	Pseudotomentella humicola	]]'' 
*''[[	Pseudotricholoma metapodium	]]'' 
*''[[	Pseudoxenasma verrucisporum	]]''
*''[[	Psilocybe fimetaria	]]'' 
*''[[	Psilocybe fuscofulva	]]'' 
*''[[	Ramaria aurea	]]'' 
*''[[	Ramaria bataillei	]]'' 
*''[[	Ramaria edwinii	]]'' 
*''[[	Ramaria fennica	]]'' 
*''[[	Ramaria flavobrunnescens	]]'' 
*''[[	Ramaria pallida	]]'' 
*''[[	Ramaria sanguinea	]]'' 
*''[[	Ramaria testaceoflava	]]'' 
*''[[	Resupinatus striatulus	]]'' 
*''	Rhodocollybia fodiens	'' – [[juur-punakõrges]]
*''	Rigidoporus crocatus	'' – [[lodutarjak]]
*''[[	Rigidoporus pouzarii	]]'' 
*''[[	Rubroboletus rhodoxanthus	]]'' 
*''[[	Rubroboletus rubrosanguineus	]]'' 
*''[[	Russula atroglauca	]]'' 
*''[[	Russula cavipes	]]'' 
*''	Russula consobrina	'' – [[hõimpilvik]]
*''[[	Russula flavispora	]]'' 
*''[[	Russula fragrantissima	]]'' 
*''[[	Russula helodes	]]'' 
*''[[	Russula ustulata	]]'' 
*''[[	Sabuloglossum monticola	]]'' 
*''[[	Sidera vulgaris	]]'' 
*''[[	Simocybe laevigata	]]'' 
*''[[	Sistotrema alboluteum	]]'' 
*''[[	Sistotrema raduloides	]]'' 
*''	Skeletocutis cummata	'' – [[ookerjas peenpoorik]]
*''	Skeletocutis odora	'' – [[taiga-peenpoorik]]
*''	Skeletocutis stellae	'' – [[täht-peenpoorik]]
*''[[	Smardaea protea	]]'' 
*''[[	Somion occarium	]]'' 
*''[[	Spathularia rufa	]]'' 
*''[[	Steccherinum gracile	]]'' 
*''	Steccherinum robustius	'' – [[jalaka-oganahkis]]
*''[[	Thelephora atrocitrina	]]'' 
*''[[	Tolypocladium longisegmentatum	]]'' 
*''[[	Tomentellopsis pulchella	]]'' 
*''[[	Trechinothus smardae	]]'' 
*''[[	Trechispora kavinioides	]]'' 
*''[[	Trechispora silvae-ryae	]]'' 
*''[[	Tremellodendropsis tuberosa	]]'' 
*''[[	Trichoderma alutaceum	]]'' 
*''	Tricholoma apium	'' – [[sellerheinik]]
*''[[	Tricholoma aurantium	]]'' 
*''[[	Tricholoma bresadolanum	]]'' 
*''	Tricholoma focale	'' – [[sallheinik]]
*''[[	Tricholoma luridum	]]'' 
*''[[	Tricholoma pardinum	]]'' 
*''	Tricholoma pessundatum	'' – [[näsaline heinik]]
*''	Tricholoma stans	'' – [[vaguheinik]]
*''	Tricholoma sudum	'' – [[hall heinik]]
*''[[	Tricholomopsis flammula	]]'' 
*''[[	Tubulicrinis angustus	]]'' 
*''[[	Tubulicrinis globisporus	]]'' 
*''[[	Tubulicrinis thermometrus	]]'' 
*''[[	Tulostoma melanocyclum	]]'' 
*''[[	Tulostoma pulchellum	]]'' 
*''[[	Tyromyces wynneae	]]'' 
*''[[	Vararia investiens	]]'' 
*''[[	Vuilleminia macrospora	]]'' 
*''[[	Vuilleminia megalospora	]]'' 
*''	Xerocomellus ripariellus	'' – [[loigu-sametpuravik]]
}}

==Ohualtid liigid (''VU'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus bresadolanus	]]''
*''[[	Agaricus litoralis	]]'' 
*''[[	Agrocybe firma	]]'' 
*''[[	Albatrellus pes-caprae	]]'' 
*''[[	Albatrellus subrubescens	]]'' 
*''[[	Aleurodiscus aurantius	]]'' 
*''[[	Alloclavaria purpurea	]]'' 
*''[[	Amanita mairei	]]'' 
*''	Amanita virosa	'' – [[valge kärbseseen]]
*''[[	Amaurodon cyaneus	]]'' 
*''	Amylostereum laevigatum	'' – [[sile kirmnahkis]]
*''[[	Anomoporia kamtschatica	]]'' 
*''[[	Antrodia cretacea	]]'' 
*''	Antrodia macra	'' – [[pajukorgik]]
*''[[	Asterostroma laxum	]]'' 
*''[[	Athelopsis subinconspicua	]]'' 
*''[[	Aureoboletus moravicus	]]'' 
*''[[	Auriporia aurulenta	]]'' 
*''[[	Battarrea phalloides	]]'' 
*''[[	Biscogniauxia simplicior	]]'' 
*''	Boletus pinophilus	'' – [[männi-kivipuravik]]
*''[[	Botryobasidium ellipsosporum	]]'' 
*''	Buglossoporus quercinus	'' – [[tammekäsnak]]
*''[[	Butyriboletus regius	]]'' 
*''[[	Butyriboletus subappendiculatus	]]'' 
*''	Byssoporia terrestris	'' – [[poorne värvnahkis]]
*''[[	Calocybe chrysenteron	]]'' 
*''	Calocybe gangraenosa	'' – [[lõhnav kobarheinik]]
*''[[	Camaropella lutea	]]''
*''[[	Camarophyllopsis schulzeri	]]''
*''[[	Candelabrochaete septocystidia	]]''
*''	Cantharellus melanoxeros	'' – [[mustuv torbikseen]]
*''	Ceriporia aurantiocarnescens	'' – [[vaha-võrkpoorik]]
*''	Ceriporia mellita	'' – [[suurepooriline korgik]]
*''[[	Ceriporia metamorphosa	]]''
*''	Ceriporiopsis aneirina	'' – [[laiapoorne sarvpoorik]]
*''[[	Ceriporiopsis subvermispora	]]'' 
*''	Clavaria argillacea	'' – [[nõmmtõlvik]]
*''	Climacodon septentrionalis	'' – [[kobar-põhjanarmik]]
*''[[	Clitopaxillus alexandri	]]'' 
*''[[	Conferticium insidiosum	]]'' 
*''[[	Coprinopsis mitrispora	]]'' 
*''[[	Cortinarius aureopulverulentus	]]'' 
*''[[	Cortinarius bergeronii	]]'' 
*''[[	Cortinarius chrysolitus	]]'' 
*''[[	Cortinarius cinnabarinus	]]'' 
*''[[	Cortinarius cinnamomeoluteus	]]'' 
*''[[	Cortinarius croceocoeruleus	]]'' 
*''[[	Cortinarius dionysae	]]'' 
*''[[	Cortinarius elegantior	]]'' 
*''[[	Cortinarius eucaeruleus	]]'' 
*''[[	Cortinarius humolens	]]'' 
*''[[	Cortinarius joguetii	]]'' 
*''[[	Cortinarius limonius	]]'' 
*''[[	Cortinarius lustrabilis	]]'' 
*''[[	Cortinarius malicorius	]]'' 
*''[[	Cortinarius moenne-loccozii	]]'' 
*''[[	Cortinarius orellanus	]]'' 
*''[[	Cortinarius papulosus	]]'' 
*''[[	Cortinarius porphyropus	]]'' 
*''	Cortinarius praestans	'' – [[hiidvöödik]]
*''[[	Cortinarius quarciticus	]]'' 
*''[[	Cortinarius sodagnitus	]]'' 
*''[[	Cortinarius splendens	]]'' 
*''[[	Cortinarius suaveolens	]]'' 
*''[[	Cortinarius terpsichores	]]'' 
*''[[	Cortinarius xanthophyllus	]]'' 
*''[[	Cotylidia undulata	]]'' 
*''[[	Craterellus aurora	]]'' 
*''[[	Crustomyces subabruptus	]]'' 
*''[[	Cryptomarasmius minutus	]]'' 
*''	Cystostereum murrayi	'' – [[Murray nahkis]]
*''[[	Dacryobolus sudans	]]'' 
*''[[	Deconica phillipsii	]]'' 
*''[[	Dichomitus squalens	]]'' 
*''[[	Donkia pulcherrima	]]'' 
*''[[	Donkioporia albidofusca	]]'' 
*''[[	Donkioporia expansa	]]'' 
*''[[	Entoloma babingtonii	]]'' 
*''[[	Entoloma cyanulum	]]'' 
*''[[	Entoloma formosum	]]'' 
*''[[	Entoloma neglectum	]]'' 
*''[[	Entoloma prunuloides	]]'' 
*''	Exidia thuretiana	'' – [[valge süldik]]
*''[[	Faerberia carbonaria	]]'' 
*''	Fibroporia gossypium	'' – [[vatjas kiudpoorik]]
*''[[	Flammulaster ferrugineus	]]'' 
*''[[	Flammulina fennae	]]'' 
*''[[	Galerina farinacea	]]'' 
*''[[	Galerina jaapii	]]'' 
*''[[	Galerina lacustris	]]'' 
*''[[	Galerina norvegica	]]'' 
*''[[	Gamundia striatula	]]'' 
*''[[	Ganoderma pfeifferi	]]'' 
*''	Geastrum berkeleyi	'' – [[Berkeley maatäht]]
*''[[	Geastrum corollinum	]]'' 
*''[[	Geastrum coronatum	]]'' 
*''[[	Geastrum floriforme	]]'' 
*''[[	Geastrum fornicatum	]]'' 
*''[[	Geastrum melanocephalum	]]'' 
*''	Geoglossum umbratile	'' – [[loo-maakeel]]
*''[[	Gerronema xanthophyllum	]]'' 
*''[[	Gliophorus irrigatus	]]'' 
*''[[	Gloeohypochnicium analogum	]]'' 
*''[[	Glutinoglossum glutinosum	]]'' 
*''	Gomphus clavatus	'' – [[vurrik]]
*''[[	Granulobasidium vellereum	]]'' 
*''	Grifola frondosa	'' – [[leht-kobartorik]]
*''[[	Gymnopilus bellulus	]]'' 
*''[[	Gymnopilus josserandii	]]'' 
*''[[	Gymnopus fagiphilus	]]'' 
*''[[	Gymnopus fuscopurpureus	]]'' 
*''[[	Gymnopus putillus	]]'' 
*''[[	Gymnopus terginus	]]'' 
*''	Gyrodon lividus	'' – [[lepapuravik]]
*''[[	Haasiella venustissima	]]'' 
*''[[	Hebeloma bulbiferum	]]'' 
*''[[	Hebeloma cylindrosporum	]]'' 
*''[[	Helvella confusa	]]'' 
*''	Hemistropharia albocrenulata	'' – [[täkiline ebamampel]]
*''	Hericium cirrhatum	'' – [[karvane korallnarmik]]
*''	Hericium erinaceus	'' – [[lõvilakk-korallnarmik]]
*''[[	Hericium flagellum	]]'' 
*''[[	Hiemsia pseudoampezzana	]]'' 
*''[[	Hodophilus foetens	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia cyphelliformis	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia fluxilis	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia mastrucata	]]'' 
*''	Hydnellum concrescens	'' – [[liit-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum ferrugineum	'' – [[pruun kübarnarmik]]
*''	Hydnellum peckii	'' – [[Pecki kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum rubidofuscum	]]'' 
*''[[	Hydnum pallidum	]]'' 
*''[[	Hydropus marginellus	]]'' 
*''[[	Hygrocybe cantharellus	]]'' 
*''[[	Hygrocybe quieta	]]'' 
*''[[	Hygrocybe reidii	]]'' 
*''[[	Hygrophorus marzuolus	]]'' 
*''	Hygrophorus nemoreus	'' – [[mets-limanutt]]
*''[[	Hygrophorus penarioides	]]'' 
*''	Hygrophorus persicolor	'' – [[virsik-limanutt]]
*''[[	Hygrophorus pudorinus	]]'' 
*''	Hygrophorus russula	'' – [[pilvik-limanutt]]
*''	Hymenochaete fuliginosa	'' – [[tume tubaknahkis]]
*''[[	Hypochnella violacea	]]'' 
*''[[	Hypoxylon petriniae	]]'' 
*''[[	Imperator rhodopurpureus	]]'' 
*''[[	Inocybe appendiculata	]]'' 
*''[[	Inocybe bresadolae	]]'' 
*''[[	Inocybe grammata	]]'' 
*''[[	Inocybe haemacta	]]'' 
*''[[	Inocybe jacobi	]]'' 
*''[[	Inocybe tenebrosa	]]'' 
*''	Inonotus dryophilus'' – [[tammepässik]]
*''	Irpicodon pendulus	'' – [[ripphammik]]
*''[[	Jaapia argillacea	]]'' 
*''	Junghuhnia luteoalba	'' – [[pruunkollane nääts]]
*''[[	Kavinia alboviridis	]]'' 
*''[[	Kneiffiella cineracea	]]'' 
*''[[	Lactarius albocarneus	]]'' 
*''[[	Lactarius aquizonatus	]]'' 
*''	Lactarius aspideus	'' – [[pajuriisikas]]
*''[[	Lactarius badiosanguineus	]]'' 
*''	Lactarius citriolens	'' – [[takerriisikas]]
*''[[	Lactarius cremor	]]'' 
*''	Lactarius evosmus	'' – [[õunriisikas]]
*''	Lactarius hysginus	'' – [[vaskriisikas]]
*''	Lactarius lilacinus	'' – [[lepariisikas]]
*''	Lactarius luridus	'' – [[lillakaspruun riisikas]]
*''	Lactarius mairei	'' – [[ripsriisikas]]
*''	Lactarius omphaliiformis	'' – [[mülgasriisikas]]
*''	Lactarius romagnesii	'' – [[Romagnesi riisikas]]
*''[[	Lactarius rubrocinctus	]]'' 
*''	Lactarius semisanguifluus	'' – [[verkjas riisikas]]
*''	Lactarius sphagneti	'' – [[ruuge riisikas]]
*''[[	Laetiporus montanus	]]'' 
*''[[	Lentaria subcaulescens	]]'' 
*''	Leptoporus mollis	'' – [[kuuse-lillatümak]]
*''[[	Leucoagaricus ionidicolor	]]'' 
*''[[	Leucoagaricus melanotrichus	]]'' 
*''[[	Leucoagaricus tener	]]'' 
*''[[	Leucopaxillus gentianeus	]]'' 
*''[[	Leucopaxillus rhodoleucus	]]'' 
*''[[	Leucoscypha leucotricha	]]'' 
*''[[	Limacella ochraceolutea	]]'' 
*''[[	Litschauerella clematidis	]]'' 
*''[[	Loreleia marchantiae	]]'' 
*''	Loreleia postii	'' – [[oranž gerroneem]]
*''[[	Lycoperdon caudatum	]]'' 
*''[[	Lycoperdon decipiens	]]'' 
*''[[	Lycoperdon marginatum	]]'' 
*''[[	Lyophyllum deliberatum	]]'' 
*''[[	Marasmiellus humillimus	]]'' 
*''[[	Marasmius favrei	]]'' 
*''[[	Melanophyllum eyrei	]]'' 
*''[[	Melastiza contorta	]]'' 
*''[[	Merulicium fusisporum	]]'' 
*''[[	Metuloidea fragrans	]]''
*''[[	Microglossum griseoviride	]]'' 
*''[[	Monilinia baccarum	]]'' 
*''[[	Mycena adonis	]]'' 
*''[[	Mycena algeriensis	]]'' 
*''[[	Mycena atropapillata	]]'' 
*''	Mycena belliarum	'' – [[pilliroo-mütsik]]
*''[[	Mycena bulbosa	]]'' 
*''[[	Mycena clavicularis	]]'' 
*''[[	Mycena fagetorum	]]'' 
*''[[	Mycena laevigata	]]'' 
*''[[	Mycena latifolia	]]'' 
*''[[	Mycetinis querceus	]]'' 
*''[[	Myriosclerotinia curreyana	]]'' 
*''[[	Nemania carbonacea	]]'' 
*''[[	Nemania diffusa	]]'' 
*''[[	Ophiocordyceps entomorrhiza	]]'' 
*''[[	Ossicaulis lachnopus	]]'' 
*''[[	Otidea concinna	]]'' 
*''[[	Otidea minor	]]'' 
*''[[	Otidea tuomikoskii	]]'' 
*''[[	Panaeolus cinctulus	]]'' 
*''[[	Peniophora aurantiaca	]]'' 
*''[[	Peniophora lilacea	]]'' 
*''	Perenniporia medulla-panis	'' – [[valge püsipoorik]]
*''[[	Peziza polaripapulata	]]'' 
*''[[	Peziza subisabellina	]]'' 
*''[[	Phaeoclavulina ochracea	]]'' 
*''	Phaeocollybia lugubris	'' – [[ruske juurkõrges]]
*''[[	Phaeogalera stagnina	]]'' 
*''	Phaeolepiota aurea	'' – [[kuldmampel]]
*''[[	Phaeonematoloma myosotis	]]'' 
*''	Phallus hadriani	'' – [[luite-tanuseen]]
*''[[	Phanerochaete avellanea	]]'' 
*''	Phellinus laevigatus	'' – [[sile taelik]]
*''	Phellinus nigrolimitatus	'' – [[joontaelik]]
*''[[	Phellinus rhamni	]]'' 
*''[[	Phlebia acanthocystis	]]'' 
*''[[	Phlebia cremeoalutacea	]]'' 
*''[[	Phlebia subcretacea	]]'' 
*''	Phlebia subochracea	'' – [[ere tardnahkis]]
*''[[	Phlebia subulata	]]'' 
*''[[	Pholiota subochracea	]]'' 
*''[[	Pholiotina coprophila	]]''
*''[[	Pluteus hispidulus	]]'' 
*''[[	Pluteus luteovirens	]]'' 
*''[[	Postia subcaesia	]]'' 
*''[[	Protodontia subgelatinosa	]]'' 
*''[[	Psathyrella olympiana	]]'' 
*''[[	Psathyrella spintrigeroides	]]'' 
*''	Psathyrella typhae	'' – [[hundinuia-psatürell]]
*''	Pseudoinonotus dryadeus	'' – [[juurepässik]]
*''[[	Pseudotomentella vepallidospora	]]'' 
*''	Ramaria botrytis	'' – [[punalatv-harik]]
*''[[	Ramaria flava	]]'' 
*''[[	Ramaria flavescens	]]'' 
*''[[	Ramaria formosa	]]'' 
*''[[	Ramaria luteoaurantiaca	]]'' 
*''[[	Ramaria pallidosaponaria	]]'' 
*''[[	Ramaria parabotrytis	]]'' 
*''[[	Ramaria subbotrytis	]]'' 
*''[[	Ramariopsis pulchella	]]'' 
*''	Rhizocybe pruinosa	'' – [[risoidlehtrik]]
*''	Rhizocybe vermicularis	'' – [[lehiselehtrik]]
*''[[	Rimbachia bryophila	]]'' 
*''[[	Rubinoboletus rubinus	]]'' 
*''	Rubroboletus satanas	'' – [[saatana-kivipuravik]]
*''	Russula albonigra	'' – [[mustvalge pilvik]]
*''	Russula amarissima	'' – [[põletav pilvik]]
*''[[	Russula amoena	]]'' 
*''[[	Russula brunneoviolacea	]]'' 
*''[[	Russula faginea	]]'' 
*''[[	Russula fontqueri	]]'' 
*''[[	Russula gracillima	]]'' 
*''[[	Russula laccata	]]'' 
*''[[	Russula olivascens	]]'' 
*''	Russula rhodopus	'' – [[punajalg-pilvik]]
*''[[	Russula rubroalba	]]'' 
*''[[	Russula seperina	]]'' 
*''[[	Russula sphagnicola	]]'' 
*''[[	Russula subrubens	]]'' 
*''[[	Russula zvarae	]]'' 
*''[[	Russula torulosa	]]'' 
*''[[	Sarcodon squamosus	]]'' 
*''	Sarcodontia setosa	'' – [[krookusnarmik]]
*''[[	Sarcoscypha jurana	]]'' 
*''	Sarcosphaera coronaria	'' – [[kroonliudik]]
*''[[	Sarcosphaera crassa	]]'' 
*''[[	Scotomyces subviolaceus	]]'' 
*''[[	Scytinostroma odoratum	]]'' 
*''[[	Scytinostromella heterogenea	]]'' 
*''[[	Sistotrema dennisii	]]'' 
*''[[	Sowerbyella brevispora	]]'' 
*''	Stropharia hornemannii	'' – [[täpiline värvik]]
*''	Suillellus queletii	'' – [[Quelet' kivipuravik]]
*''	Suillus flavidus	'' – [[sootatik]]
*''[[	Tectella patellaris	]]'' 
*''[[	Tolypocladium capitatum	]]'' 
*''[[	Tomentella cinereoumbrina	]]'' 
*''[[	Tomentella viridula	]]'' 
*''[[	Tomentellopsis pusilla	]]'' 
*''[[	Trechispora araneosa	]]'' 
*''	Tricholoma acerbum	'' – [[rihvelheinik]]
*''	Tricholoma aestuans	'' – [[kirbe heinik]]
*''[[	Tricholoma atrosquamosum	]]'' 
*''	Tricholoma batschii	'' – [[Batschi heinik]]
*''[[	Tricholoma filamentosum	]]'' 
*''	Tricholoma fucatum	'' – [[habras heinik]]
*''	Tricholoma inamoenum	'' – [[haisev heinik]]
*''[[	Tricholoma quercetorum	]]'' 
*''	Tricholoma ustaloides	'' – [[limaheinik]]
*''	Tricholoma virgatum	'' – [[hiirheinik]]
*''	Tricholoma viridilutescens	'' – [[roheheinik]]
*''[[	Tubaria confragosa	]]'' 
*''	Tuber aestivum	'' – [[suvitrühvel]]
*''[[	Tubulicrinis borealis	]]'' 
*''[[	Tulasnella pinicola	]]'' 
*''[[	Tulostoma cyclophorum	]]'' 
*''	Volvariella murinella	'' – [[hall tupplehik]]
*''	Volvariella surrecta	'' – [[parasiit-tupplehik]]
*''[[	Xenasma pruinosum	]]'' 
*''[[	Xerula melanotricha	]]'' 
*''[[	Xylaria digitata	]]'' 
*''[[	Xylaria filiformis	]]'' 
}}

==Ohulähedased liigid (''NT'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus benesii	]]'' 
*''	Agrocybe arvalis	'' – [[mügar-põldseen]]
*''[[	Agrocybe elatella	]]'' 
*''[[	Albatrellus cristatus	]]'' 
*''[[	Aleurocystidiellum disciforme	]]'' 
*''[[	Amanita ceciliae	]]'' 
*''[[	Amanita franchetii	]]'' 
*''	Antrodia ramentacea	'' – [[oksakorgik]]
*''	Antrodiella citrinella	'' – [[sidrunkollane antrodiell]]
*''	Arrhenia epichysium	'' – [[puidusõlik]]
*''[[	Ascotremella faginea	]]'' 
*''[[	Atractosporocybe inornata	]]'' 
*''[[	Aureoboletus gentilis	]]'' 
*''[[	Biscogniauxia cinereolilacina	]]'' 
*''[[	Biscogniauxia granmoi	]]'' 
*''[[	Boidinia furfuracea	]]'' 
*''[[	Boletus aereus	]]'' 
*''[[	Bondarzewia mesenterica	]]'' 
*''[[	Botryobasidium medium	]]'' 
*''	Buchwaldoboletus lignicola	'' – [[puidupuravik]]
*''	Butyriboletus fechtneri	'' – [[Fechtneri kivipuravik]]
*''	Byssonectria terrestris	'' – [[maa-kollaliudik]]
*''[[	Callistosporium pinicola	]]'' 
*''[[	Calocera glossoides	]]'' 
*''[[	Calocybe ionides	]]'' 
*''[[	Camarops tubulina	]]'' 
*''	Cantharellula umbonata	'' – [[kühmkantarellik]]
*''[[	Cantharellus ferruginascens	]]'' 
*''[[	Catinella olivacea	]]'' 
*''	Ceriporia excelsa	'' – [[lilla võrkpoorik]]
*''[[	Ceriporiopsis consobrina	]]'' 
*''	Ceriporiopsis resinascens	'' – [[vaik-sarvpoorik]]
*''	Chamaemyces fracidus	'' – [[säärissirmik]]
*''[[	Cheilymenia granulata	]]'' 
*''[[	Clavariadelphus ligula	]]'' 
*''[[	Clitocybe subbulbipes	]]'' 
*''[[	Clitocybe truncicola	]]'' 
*''[[	Conocybe ambigua	]]'' 
*''[[	Coprinellus silvaticus	]]'' 
*''[[	Coprinopsis picacea	]]'' 
*''[[	Corticium boreoroseum	]]'' 
*''[[	Cortinarius alnetorum	]]'' 
*''[[	Cortinarius amoenolens	]]'' 
*''[[	Cortinarius caerulescens	]]'' 
*''[[	Cortinarius coerulescentium	]]'' 
*''	Cortinarius elatior	'' – [[pikkjalg-vöödik]]
*''[[	Cortinarius elegantissimus	]]'' 
*''[[	Cortinarius emollitus	]]'' 
*''[[	Cortinarius evernius	]]'' 
*''[[	Cortinarius helvelloides	]]'' 
*''[[	Cortinarius lilacinopusillus	]]'' 
*''[[	Cortinarius melanotus	]]'' 
*''[[	Cortinarius nanceiensis	]]'' 
*''[[	Cortinarius olivaceofuscus	]]'' 
*''	Cortinarius rubellus	'' – [[kühmvöödik]]
*''	Cortinarius rufo-olivaceus	'' – [[veinpunane vöödik]]
*''[[	Cortinarius scaurus	]]'' 
*''[[	Cortinarius subpurpurascens	]]'' 
*''[[	Cortinarius tubarius	]]'' 
*''[[	Cortinarius uliginosus	]]'' 
*''[[	Craterellus cinereus	]]'' 
*''[[	Crepidotus autochthonus	]]'' 
*''	Crustoderma dryinum	'' – [[ookernahkis]]
*''	Cystolepiota bucknallii	'' – [[lilla jahusirmik]]
*''	Cystolepiota moelleri	'' – [[roosa jahusirmik]]
*''[[	Cytidiella albomellea	]]'' 
*''	Dacrymyces chrysospermus	'' – [[suur pisarseen]]
*''[[	Dendrothele amygdalispora	]]'' 
*''[[	Dendrothele wojewodae	]]'' 
*''	Dentipellis fragilis	'' – [[õrn narmnahkis]]
*''	Disciotis venosa	'' – [[mürkelliudik]]
*''[[	Ditangium cerasi	]]'' 
*''	Entoloma incanum	'' – [[roheline punalehik]]
*''[[	Entoloma nitidum	]]'' 
*''[[	Entoloma porphyrophaeum	]]''
*''[[	Entoloma waverenii	]]'' 
*''[[	Epithele typhae	]]'' 
*''[[	Erythricium laetum	]]'' 
*''[[	Fibrodontia gossypina	]]'' 
*''[[	Flammulaster granulosus	]]'' 
*''[[	Flammulaster limulatus	]]'' 
*''[[	Flammulaster muricatus	]]'' 
*''[[	Frantisekia mentschulensis	]]'' 
*''[[	Galerina hybrida	]]'' 
*''[[	Galerina mairei	]]'' 
*''[[	Galerina sphagnorum	]]'' 
*''[[	Galerina stordalii	]]'' 
*''[[	Galzinia incrustans	]]'' 
*''[[	Geastrum schmidelii	]]'' 
*''[[	Geoglossum fallax	]]'' 
*''[[	Geopyxis alpina	]]'' 
*''[[	Globulicium hiemale	]]'' 
*''[[	Gloeocystidiellum clavuligerum	]]'' 
*''[[	Guepinia helvelloides	]]'' 
*''[[	Gymnopus inodorus	]]'' 
*''[[	Gyrophanopsis polonensis	]]'' 
*''	Helvella leucomelaena	'' – [[peekerhelvell]]
*''[[	Helvella solitaria	]]'' 
*''	Hemileccinum depilatum	'' – [[mõlk-kivipuravik]]
*''[[	Hohenbuehelia auriscalpium	]]'' 
*''[[	Holwaya mucida	]]'' 
*''[[	Hydnellum scrobiculatum	]]'' 
*''	Hydnocristella himantia	'' – [[valge kaviinia]]
*''[[	Hygroaster asterosporus	]]'' 
*''[[	Hygrocybe chlorophana	]]'' 
*''	Hygrocybe coccinea	'' – [[veri-vesinutt]]
*''[[	Hygrocybe insipida	]]'' 
*''[[	Hygrophorus carpini	]]'' 
*''	Hygrophorus chrysodon	'' – [[ebe-limanutt]]
*''	Hygrophorus discoideus	'' – [[ketas-limanutt]]
*''[[	Hygrophorus discoxanthus	]]'' 
*''	Hygrophorus glutinifer	'' – [[Persooni limanutt]]
*''	Hygrophorus hedrychii	'' – [[haisev limanutt]]
*''[[	Hygrophorus unicolor	]]'' 
*''[[	Hymenochaete cruenta	]]'' 
*''[[	Hymenochaete subfuliginosa	]]'' 
*''[[	Hypholoma subericaeum	]]'' 
*''[[	Hypoxylon ticinense	]]'' 
*''	Hypsizygus tessulatus	'' – [[laik-servikheinik]]
*''[[	Inocybe adaequata	]]'' 
*''[[	Inocybe bongardii	]]'' 
*''[[	Inocybe calospora	]]'' 
*''[[	Inocybe corydalina	]]'' 
*''[[	Inocybe fraudans	]]''
*''[[	Inocybe splendens	]]'' 
*''	Inonotus rheades	'' – [[haavapässik]]
*''	Lactarius acris	'' – [[roosapiimane riisikas]]
*''[[	Lactarius flavidus	]]'' 
*''[[	Lactarius fluens	]]'' 
*''[[	Lactarius lacunarum	]]'' 
*''[[	Lactarius pterosporus	]]'' 
*''[[	Lactarius ruginosus	]]'' 
*''[[	Lactarius salmonicolor	]]'' 
*''[[	Lactarius spinosulus	]]'' 
*''	Lactarius zonarius	'' – [[vöötriisikas]]
*''[[	Leccinum holopus	]]'' 
*''[[	Leccinum piceinum	]]'' 
*''[[	Lentinellus flabelliformis	]]'' 
*''[[	Lepiota cortinarius	]]'' 
*''[[	Lepiota ochraceofulva	]]'' 
*''[[	Leucoagaricus wichanskyi	]]'' 
*''[[	Leucogyrophana sororia	]]'' 
*''[[	Lycoperdon atropurpureum	]]'' 
*''	Lycoperdon mammiforme	'' – [[helves-murumuna]]
*''[[	Lyomyces erastii	]]'' 
*''[[	Marasmiellus tricolor	]]'' 
*''[[	Meottomyces dissimulans	]]'' 
*''[[	Microstoma protractum	]]'' 
*''[[	Miladina lechithina	]]'' 
*''[[	Monilinia johnsonii	]]'' 
*''[[	Monilinia oxycocci	]]'' 
*''	Morchella esculenta	'' – [[ümarmürkel]]
*''[[	Muscinupta laevis	]]'' 
*''[[	Mycena corynephora	]]'' 
*''[[	Mycena diosma	]]'' 
*''	Mycenastrum corium	'' – [[hõlmikmuna]]
*''[[	Myochromella boudieri	]]'' 
*''[[	Nemania atropurpurea	]]'' 
*''[[	Neobulgaria pura	]]'' 
*''[[	Neofavolus suavissimus	]]'' 
*''[[	Ophiocordyceps gracilis	]]'' 
*''	Pachykytospora tuberculosa	'' – [[roosa tammenääts]]
*''[[	Panus neostrigosus	]]'' 
*''[[	Peniophora erikssonii	]]'' 
*''[[	Peziza echinospora	]]'' 
*''[[	Phaeoclavulina decurrens	]]'' 
*''[[	Phaeosolenia densa	]]'' 
*''[[	Phallogaster saccatus	]]'' 
*''	Phellinus chrysoloma	'' – [[kuusetaelik]]
*''	Phellinus viticola	'' – [[helepruun taelik]]
*''	Phellodon aquiloniniger	'' – [[põhja-vöötnarmik]]
*''	Phellodon melaleucus	'' – [[pruun vöötnarmik]]
*''	Phellodon tomentosus	'' – [[viltjas vöötnarmik]]
*''[[	Phellodon violascens	]]'' 
*''[[	Phlebia nothofagi	]]'' 
*''	Phleogena faginea	'' – [[puidunui]]
*''[[	Pholiota lubrica	]]'' 
*''[[	Pholiota squarrosoides	]]'' 
*''[[	Plectania melastoma	]]'' 
*''[[	Pluteus pellitus	]]'' 
*''[[	Pluteus thomsonii	]]'' 
*''	Polyporus umbellatus	'' – [[nabatorik]]
*''	Porotheleum fimbriatum	'' – [[kiudservaline poroteel]]
*''[[	Postia undosa	]]'' 
*''[[	Pseudoclitocybe obbata	]]'' 
*''[[	Pseudotomentella rhizopunctata	]]'' 
*''[[	Pyronema omphalodes	]]'' 
*''	Ramaria gracilis	'' – [[aniisharik]]
*''[[	Ramaria rubella	]]'' 
*''[[	Ramariopsis crocea	]]'' 
*''[[	Resinomycena saccharifera	]]'' 
*''[[	Rhodocybe hirneola	]]'' 
*''[[	Rimbachia arachnoidea	]]'' 
*''[[	Rubroboletus legaliae	]]'' 
*''[[	Russula alutacea	]]'' 
*''[[	Russula curtipes	]]'' 
*''[[	Russula decipiens	]]'' 
*''[[	Russula farinipes	]]'' 
*''	Russula maculata	'' – [[täpiline pilvik]]
*''[[	Russula pumila	]]'' 
*''[[	Russula raoultii	]]'' 
*''[[	Russula violacea	]]'' 
*''	Sarcodon imbricatus	'' – [[harilik põdramokk]]
*''[[	Scytinostroma galactinum	]]'' 
*''	Sistotrema confluens	'' – [[kübar-sistotreem]]
*''[[	Sistotrema muscicola	]]'' 
*''	Sowerbyella radiculata	'' – [[juurduv soverbiell]]
*''[[	Sparassis brevipes	]]'' 
*''	Spathularia flavida	'' – [[harilik pahtlik]]
*''[[	Spodocybe collina	]]'' 
*''[[	Steccherinum oreophilum	]]'' 
*''[[	Stropharia albonitens	]]'' 
*''[[	Tatraea dumbirensis	]]'' 
*''	Thelephora caryophyllea	'' – [[nelk-lehternahkis]]
*''	Thelephora penicillata	'' – [[pintseljas lehternahkis]]
*''[[	Tomentella galzinii	]]'' 
*''[[	Tomentella griseoumbrina	]]'' 
*''[[	Tomentella italica	]]'' 
*''[[	Tomentella subclavigera	]]'' 
*''[[	Trechispora stellulata	]]'' 
*''[[	Trechispora subsphaerospora	]]'' 
*''[[	Trichocybe puberula	]]'' 
*''	Trichoglossum hirsutum	'' – [[karvane harjaskeel]]
*''	Tricholoma albobrunneum	'' – [[pruunikas heinik]]
*''	Tricholoma arvernense	'' – [[rebuheinik]]
*''[[	Tricholoma basirubens	]]''
*''	Tricholoma inocybeoides	'' – [[narmasnutt-heinik]]
*''[[	Tricholoma lascivum	]]'' 
*''	Tricholoma orirubens	'' – [[punetav heinik]]
*''[[	Tricholoma squarrulosum	]]'' 
*''[[	Tubulicrinis strangulatus	]]'' 
*''	Tyromyces kmetii	'' – [[Kmeti konttümak]]
*''	Urnula craterium	'' – [[pagana-urnseen]]
*''[[	Vararia ochroleuca	]]'' 
*''[[	Veluticeps abietina	]]'' 
*''[[	Vibrissea truncorum	]]'' 
*''[[	Vuilleminia cystidiata	]]''
*''	Xylobolus frustulatus	'' – [[tammenahkis]]
}}

==Puuduliku andmestikuga liigid (''DD'')==
Nimekirja liikidest vaata lingilt viidete all.

==Viited==
{{Viited}}

==Vaata ka==
* [[Eesti seente punane nimestik]]
* [[Leedu seente punane nimestik]]
* [[Läti seente punane nimestik]]
* [[Norra seente punane nimestik]]
* [[Poola seente punane nimestik]]
* [[Rootsi seente punane nimestik]]
* [[Saksamaa seente punane nimestik]]
* [[Soome seente punane nimestik]]
* [[Taani seente punane nimestik]]
* [[Venemaa seente punane nimestik]]

[[Kategooria:Looduskaitse]]</text>
      <sha1>qyx1vhr4tqvqyh6fxu4lz86amea0gzg</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185117</id>
      <parentid>7185104</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T10:29:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7185117</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="43276" sha1="0o5pt6o7u8noi52b7jkf8j9xn2w6cw1" xml:space="preserve">[[Pilt:Limatünnik2.jpg|pisi|[[Limatünnik]] (''Sarcosoma globosum'') on Tšehhis välja surnud liik]]
[[Pilt:Kitse-limanutt1.png|pisi|[[Kitse-limanutt]] (''Hygrophorus camarophyllus'') on Tšehhis kriitilises seisundis liik]]
[[Pilt:Loigu-sametpuravik4.jpg|pisi|[[Loigu-sametpuravik]] (''Xerocomellus ripariellus'') on Tšehhis väljasuremisohus liik]]
[[Pilt:Mülgasriisikas.jpg|pisi|[[Mülgasriisikas]] (''Lactarius omphaliiformis'') on Tšehhis ohualdis liik]]

Alljärgnevates nimekirjades on 2024. aasta seisuga Tšehhi seente punane nimestik&lt;ref&gt;https://czechmycology.org/_docs/P46_cerveny+seznam_houby.pdf&lt;/ref&gt;.

==Tšehhi seente punase nimestiku ohustatuse kategooriad==
*Piirkonnas välja surnud (''Regionally extinct, RE'')
*Kriitilises seisundis (''Critically endangered, CR'')
*Väljasuremisohus (''Endangered, EN'')
*Ohualtid (''Vulnerable, VU'')
*Ohulähedased (''Near threatened, NT'')
*Puuduliku andmestikuga (''Data deficient, DD'')

==Piirkonnas välja surnud liigid (''RE'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Acanthophysellum lividocoeruleum	]]'' 
*''	Amylocorticium subsulphureum	'' – [[kollane joodnahkis]]
*''[[	Arrhenia fissa	]]'' 
*''[[	Chlorophyllum agaricoides	]]'' 
*''[[	Coltricia montagnei	]]'' 
*''[[	Geastrum pseudolimbatum	]]'' 
*''[[	Gymnopus herinkii	]]'' 
*''[[	Gyromitra leucoxantha	]]'' 
*''[[	Hapalopilus aurantiacus	]]'' 
*''[[	Hydnellum versipelle	]]'' 
*''[[	Hygrophorus purpurascens	]]'' 
*''[[	Lenzites warnieri	]]'' 
*''	Lentaria soluta	'' – [[liht-puiduharik]]
*''[[	Microglossum fechtneri	]]'' 
*''[[	Mycocalia denudata	]]'' 
*''[[	Mycocalia duriaeana	]]'' 
*''[[	Peziza saliciphila	]]'' 
*''[[	Peziza vacini	]]'' 
*''[[	Pholiotina sulcata	]]'' 
*''[[	Poronia erici	]]'' 
*''[[	Pseudoplectania episphagnum	]]'' 
*''[[	Ramaria suecica	]]'' 
*''Sarcosoma globosum'' – [[limatünnik]]
*''[[	Sistotrema heteronemum	]]'' 
*''[[	Steccherinum aridum	]]'' 
*''[[	Thanatephorus terrigenus	]]'' 
*''[[	Tomentella griseoviolacea	]]'' 
*''[[	Typhula euphorbiae	]]'' 
}}

==Kriitilises seisundis liigid (''CR'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Abortiporus fractipes	]]'' 
*''[[	Agaricus devoniensis	]]'' 
*''[[	Agaricus gennadii	]]'' 
*''[[	Agaricus lanipes	]]'' 
*''[[	Agaricus subfloccosus	]]''
*''[[	Aleurina olivaceofusca	]]'' 
*''[[	Amanita ovoidea	]]'' 
*''[[	Amanita verna	]]'' 
*''	Anomoloma myceliosum	'' – [[valkjas laipoorik]]
*''[[	Antrodia piceata	]]'' 
*''[[	Aphroditeola olida	]]'' 
*''	Armillaria ectypa	'' – [[vesi-külmaseen]]
*''[[	Arrhenia chlorocyanea	]]'' 
*''[[	Arrhenia lobata	]]'' 
*''[[	Asterostroma ochroleucum	]]'' 
*''[[	Aurantiporus croceus	]]'' 
*''[[	Baeospora myriadophylla	]]'' 
*''[[	Biscogniauxia querna	]]'' 
*''	Boletopsis grisea	'' – [[hall hundiseenik]]
*''[[	Boreostereum radiatum	]]'' 
*''[[	Boubovia luteola	]]'' 
*''[[	Bovista tomentosa	]]'' 
*''[[	Butyriboletus roseogriseus	]]'' 
*''[[	Calocybe onychina	]]'' 
*''[[	Camarops petersii	]]'' 
*''	Catathelasma imperiale	'' – [[hiidloorik]]
*''[[	Ceraceomyces cystidiatus	]]'' 
*''[[	Ceriporia bresadolae	]]'' 
*''[[	Chromosera lilacina	]]'' 
*''[[	Clavaria atrofusca	]]'' 
*''[[	Clavaria sphagnicola	]]'' 
*''[[	Clavariadelphus flavo-immaturus	]]'' 
*''[[	Clavariadelphus xanthocephalus	]]'' 
*''[[	Clitocybula familia	]]'' 
*''[[	Contumyces rosellus	]]'' 
*''[[	Cortinarius callisteus	]]'' 
*''	Cortinarius cumatilis	'' – [[violettvöödik]]
*''	Cortinarius cupreorufus	'' – [[vaskpruun vöödik]]
*''[[	Cortinarius fervidus	]]'' 
*''[[	Cortinarius inexspectatus	]]'' 
*''[[	Cortinarius rubicundulus	]]'' 
*''[[	Cortinarius spadicellus	]]'' 
*''[[	Cortinarius splendificus	]]'' 
*''[[	Crepidotus macedonicus	]]'' 
*''	Cudonia circinans	'' – [[harilik ringik]]
*''[[	Cuphophyllus lacmus	]]'' 
*''[[	Cyphella digitalis	]]'' 
*''[[	Cystoderma subvinaceum	]]'' 
*''[[	Dentipratulum bialoviesense	]]'' 
*''[[	Dichostereum durum	]]'' 
*''[[	Dichostereum effuscatum	]]'' 
*''[[	Dissoderma odoratum	]]'' 
*''[[	Elaphocephala iocularis	]]'' 
*''[[	Fayodia anthracobia	]]'' 
*''[[	Galeropsis desertorum	]]'' 
*''[[	Galzinia forcipata	]]'' 
*''[[	Geastrum lageniforme	]]'' 
*''[[	Geoglossum uliginosum	]]'' 
*''[[	Gliophorus reginae	]]'' 
*''[[	Gloiocephala caricis	]]'' 
*''[[	Gymnopilus fulgens	]]'' 
*''	Gyromitra sphaerospora	'' – [[suvikogrits]]
*''[[	Hapalopilus ochraceolateritius	]]'' 
*''[[	Helvella pithyophila	]]''
*''[[	Helvella terrestris	]]'' 
*''[[	Hemileucoglossum pusillum	]]'' 
*''[[	Hemimycena epichloe	]]'' 
*''[[	Hemimycena subtilis	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia josserandii	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia longipes	]]'' 
*''	Hydnellum auratile	'' – [[porgand-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum caeruleum	'' – [[sini-kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum compactum	]]'' 
*''[[	Hydnellum fennicum	]]'' 
*''	Hydnellum geogenium	'' – [[väävel-kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum gracilipes	]]'' 
*''[[	Hydnellum illudens	]]'' 
*''[[	Hydnellum lundellii	]]'' 
*''[[	Hydnellum martioflavum	]]'' 
*''[[	Hydnellum mirabile	]]'' 
*''[[	Hydnellum scabrosellum	]]'' 
*''[[	Hydnellum spongiosipes	]]'' 
*''[[	Hydnellum suaveolens	]]''
*''[[	Hydnellum tardum	]]'' 
*''[[	Hygroaster borealis	]]'' 
*''[[	Hygrocybe splendidissima	]]''
*''[[	Hygrocybe turunda	]]'' 
*''	Hygrophorus camarophyllus	'' – [[kitse-limanutt]]
*''[[	Hygrophorus mesotephrus	]]'' 
*''[[	Hygrophorus queletii	]]'' 
*''[[	Hygrophorus subviscifer	]]'' 
*''[[	Hymenochaete corrugata	]]'' 
*''[[	Hypholoma ericaeum	]]'' 
*''[[	Hypoxylon submonticulosum	]]'' 
*''[[	Imperator torosus	]]'' 
*''[[	Inocybe fibrosa	]]'' 
*''[[	Inocybe gymnocarpa	]]'' 
*''[[	Inocybe queletii	]]'' 
*''[[	Inonotus krawtzewii	]]'' 
*''	Inonotus ulmicola	'' – [[jalakapässik]]
*''	Ionomidotis irregularis	'' – [[kurd-pigikubi]]
*''	Junghuhnia collabens	'' – [[pruun nääts]]
*''[[	Kneiffiella altaica	]]'' 
*''	Lactarius pilatii	'' – [[Pilati riisikas]]
*''	Lactarius resimus	'' – [[valge riisikas]]
*''	Lactarius scoticus	'' – [[karvane riisikas]]
*''[[	Lamprospora lubicensis	]]'' 
*''[[	Laurilia sulcata	]]'' 
*''[[	Leucogyrophana montana	]]'' 
*''[[	Leucopaxillus lepistoides	]]'' 
*''[[	Leucopaxillus paradoxus	]]'' 
*''[[	Lindtneria pterospora	]]'' 
*''	Lindtneria trachyspora	'' – [[ogaeoseline ebapoorik]]
*''[[	Microglossum pratense	]]'' 
*''[[	Microglossum rufescens	]]'' 
*''[[	Midotis lingua	]]'' 
*''[[	Monilinia ledi	]]'' 
*''[[	Montagnea radiosa	]]'' 
*''[[	Mycena concolor	]]'' 
*''[[	Mycena septentrionalis	]]'' 
*''[[	Myriostoma coliforme	]]'' 
*''[[	Odontia duemmeri	]]'' 
*''[[	Odonticium romellii	]]'' 
*''[[	Otidea apophysata	]]'' 
*''[[	Oxyporus millavensis	]]'' 
*''[[	Pachyella violaceonigra	]]'' 
*''	Peniophora junipericola	'' – [[kadakakirmik]]
*''[[	Peniophora pilatiana	]]'' 
*''	Perenniporia subacida	'' – [[kollane püsipoorik]]
*''[[	Phaeocollybia arduennensis	]]'' 
*''[[	Phaeocollybia cidaris	]]'' 
*''[[	Phellinus cavicola	]]'' 
*''[[	Phellinus ferrugineofuscus	]]'' 
*''[[	Phellinus pouzarii	]]'' 
*''[[	Phellodon fuligineoalbus	]]'' 
*''[[	Phellodon secretus	]]'' – 
*''[[	Pholiota chocenensis	]]'' 
*''[[	Pholiota henningsii	]]'' 
*''[[	Pluteus roseipes	]]'' 
*''[[	Podofomes trogii	]]'' 
*''	Polyporus tubaeformis	'' – [[kariktorik]]
*''[[	Porpolomopsis calyptriformis	]]'' 
*''[[	Postia septentrionalis	]]'' 
*''[[	Pouzaroporia subrufa	]]'' 
*''[[	Psathyrella maculata	]]'' 
*''[[	Pseudoporpoloma pes-caprae	]]'' 
*''[[	Ramariopsis subarctica	]]'' 
*''[[	Rhodocybe obscura	]]'' 
*''	Rhodotus palmatus	'' – [[roosa võrkheinik]]
*''[[	Rubroboletus dupainii	]]'' 
*''[[	Russula adulterina	]]'' 
*''[[	Russula roseipes	]]'' 
*''[[	Russula salmoneolutea	]]'' 
*''[[	Sarcodon leucopus	]]'' 
*''[[	Sarcodon quercinofibulatus	]]'' 
*''	Sarcoporia polyspora	'' – [[pehmepoorik]]
*''[[	Simocybe coniophora	]]'' 
*''[[	Sistotrema subtrigonospermum	]]'' 
*''[[	Skeletocutis delicata	]]'' 
*''[[	Smardaea purpurea	]]'' 
*''[[	Somion litschaueri	]]'' 
*''[[	Sowerbyella fagicola	]]'' 
*''[[	Squamanita schreieri	]]'' 
*''	Stereopsis vitellina	'' – [[nõmmenahkis]]
*''[[	Suillosporium cystidiatum	]]'' 
*''[[	Thuemenidium atropurpureum	]]'' 
*''[[	Tomentella spinosispora	]]'' 
*''[[	Tricholoma borgsjoeense	]]'' 
*''	Tricholoma colossus	'' – [[hiidheinik]]
*''[[	Tricholoma dulciolens	]]'' 
*''[[	Tricholoma joachimii	]]'' 
*''	Tricholoma matsutake	'' – [[männiheinik]]
*''[[	Tricholoma radotinense	]]'' 
*''[[	Tricholoma sulphurescens	]]'' 
*''[[	Tricholoma viridifucatum	]]'' 
*''[[	Tulasnella calospora	]]'' 
*''[[	Tulostoma fulvellum	]]'' 
*''[[	Tyromyces alborubescens	]]'' 
*''[[	Tyromyces fumidiceps	]]'' 
*''[[	Vararia cremeoavellanea	]]'' 
*''[[	Xenasma parvisporum	]]'' 
*''[[	Xenasma rimicola	]]'' 
*''	Xeromphalina cauticinalis	'' – [[lõhnav nabaseen]]
*''[[	Xeromphalina fraxinophila	]]'' 
*''[[	Xylobolus subpileatus	]]'' 
}}

==Väljasuremisohus liigid (''EN'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus depauperatus	]]'' 
*''[[	Agrocybe stepposa	]]'' 
*''	Albatrellus citrinus	'' – [[kollane lambaseenik]]
*''[[	Alnicola xanthophylla	]]'' 
*''[[	Amanita beckeri	]]'' 
*''	Amanita caesarea	'' – [[Caesari kärbseseen]]
*''	Amanita friabilis	'' – [[lepa-kärbseseen]]
*''	Amaurodon mustialaensis	'' – [[sile purpurkoorik]]
*''	Amylocorticium subincarnatum	'' – [[roosa joodnahkis]]
*''	Antrodiella niemelaei	'' – [[tubaknahkise-antrodiell]]
*''	Armillaria tabescens	'' – [[tamme-külmaseen]]
*''[[	Arrhenia baeospora	]]'' 
*''[[	Arrhenia bigelowii	]]''
*''[[	Arrhenia discorosea	]]'' 
*''[[	Arrhenia gerardiana	]]'' 
*''[[	Arrhenia telmatiaea	]]'' 
*''[[	Ascocoryne turficola	]]'' 
*''[[	Asterostroma medium	]]'' 
*''	Boletopsis leucomelaena	'' – [[must hundiseenik]]
*''[[	Botryobasidium simile	]]'' 
*''[[	Bovista graveolens	]]'' 
*''	Bovista paludosa	'' – [[soo-maamuna]]
*''[[	Bulgariella pulla	]]'' 
*''[[	Butyriboletus fuscoroseus	]]'' 
*''[[	Byssocorticium pulchrum	]]'' 
*''[[	Callistosporium luteo-olivaceum	]]'' 
*''	Caloscypha fulgens	'' – [[säraliudik]]
*''[[	Calvatia candida	]]'' 
*''[[	Calvatia fragilis	]]'' 
*''[[	Camaropella plana	]]'' 
*''[[	Cantharellopsis prescotii	]]'' 
*''[[	Chaetoporellus latitans	]]'' 
*''[[	Chamonixia caespitosa	]]'' 
*''[[	Cheimonophyllum candidissimum	]]'' 
*''[[	Chromosera cyanophylla	]]'' 
*''	Chrysomphalina chrysophylla	'' – [[puidunabak]]
*''	Chrysomphalina grossula	'' – [[rohekas nabak]] 
*''	Clavaria fumosa	'' – [[hall tõlvik]]
*''	Clavaria zollingeri	'' – [[lilla tõlvik]] 
*''	Clavariadelphus truncatus	'' – [[tömp tõlvharik]]
*''[[	Clavulicium macounii	]]'' 
*''[[	Clavulinopsis umbrinella	]]'' 
*''[[	Clitocybe barbularum	]]'' 
*''[[	Clitocybula lacerata	]]'' 
*''[[	Collybiopsis carneopallida	]]'' 
*''[[	Colpoma juniperi	]]'' 
*''[[	Cortinarius alborufescens	]]'' 
*''[[	Cortinarius anomalellus	]]'' 
*''[[	Cortinarius atrovirens	]]'' 
*''[[	Cortinarius aureofulvus	]]'' 
*''[[	Cortinarius balteatus	]]'' 
*''[[	Cortinarius brunneotinctus	]]'' 
*''[[	Cortinarius caesiocanescens	]]'' 
*''[[	Cortinarius claricolor	]]'' 
*''[[	Cortinarius cyanites	]]'' 
*''[[	Cortinarius davemallochii	]]'' 
*''[[	Cortinarius fraudulosus	]]'' 
*''[[	Cortinarius herpeticus	]]'' 
*''[[	Cortinarius ionochlorus	]]'' 
*''[[	Cortinarius meinhardii	]]'' 
*''[[	Cortinarius niveotraganus	]]'' 
*''[[	Cortinarius ochrophyllus	]]'' 
*''[[	Cortinarius odorifer	]]'' 
*''[[	Cortinarius percomis	]]'' 
*''[[	Cortinarius phrygianus	]]'' 
*''[[	Cortinarius prasinus	]]'' 
*''[[	Cortinarius prodigiosus	]]'' 
*''[[	Cortinarius pseudocrassus	]]'' 
*''[[	Cortinarius pseudoglaucopus	]]'' 
*''[[	Cortinarius saginus	]]'' 
*''[[	Cortinarius salor	]]'' 
*''[[	Cortinarius spilomeus	]]'' 
*''[[	Cortinarius subtortus	]]'' 
*''[[	Cortinarius sulfurinus	]]'' 
*''[[	Cotylidia pannosa	]]'' 
*''[[	Crepidotus ehrendorfer	]]'' 
*''[[	Crepidotus malachioides	]]'' 
*''[[	Cristinia eichleri	]]'' 
*''	Cuphophyllus colemannianus	'' – [[Colemani võlvnutt]]
*''[[	Cuphophyllus fornicatus	]]'' 
*''[[	Cuphophyllus russocoriaceus	]]'' 
*''[[	Cystoagaricus lepidotoides	]]'' 
*''[[	Cystoderma superbum	]]'' 
*''[[	Dendrocollybia racemosa	]]'' 
*''[[	Dermoloma josserandii	]]'' 
*''[[	Dermoloma magicum	]]'' 
*''[[	Dermoloma pseudocuneifolium	]]''
*''[[	Deviodontia pilaecystidiata	]]'' 
*''	Entoloma bloxamii	'' – [[Bloxami punalehik]]
*''[[	Entoloma elodes	]]'' 
*''[[	Entoloma mougeotii	]]'' 
*''[[	Entoloma opacum	]]'' 
*''[[	Entoloma saundersii	]]'' 
*''[[	Fayodia bisphaerigera	]]'' 
*''[[	Fibricium subceraceum	]]'' 
*''[[	Fibroporia bohemica	]]'' 
*''[[	Flammula pinicola	]]'' 
*''	Flammulina ononidis	'' – [[kulu-sametkõrges]]
*''[[	Flavophlebia sulfureoisabellina	]]'' 
*''[[	Floccularia straminea	]]'' 
*''[[	Fomitopsis marianii	]]'' 
*''	Fomitopsis rosea	'' – [[roosa pess]]
*''[[	Galerina carbonicola	]]'' 
*''[[	Galerina pruinatipes	]]'' 
*''[[	Galerina subclavata	]]'' 
*''[[	Geastrum campestre	]]'' 
*''	Geastrum elegans	'' – [[naba-maatäht]]
*''[[	Geastrum hungaricum	]]'' 
*''[[	Geastrum pouzarii	]]'' 
*''[[	Geastrum saccatum	]]'' 
*''[[	Geoglossum cookeanum	]]'' 
*''	Geoglossum glabrum	'' – [[soo-maakeel]]
*''[[	Geoglossum simile	]]'' 
*''[[	Geopyxis majalis	]]''
*''	Gerhardtia borealis'' – [[põhjaheinik]]
*''[[	Gliophorus laetus	]]'' 
*''[[	Gliophorus sciophanus	]]'' 
*''[[	Glutinoglossum heptaseptatum	]]'' 
*''[[	Graddonia coracina	]]'' 
*''[[	Gymnopilus flavus	]]'' 
*''[[	Gymnopus oreadoides	]]'' 
*''	Gymnopus vernus	'' – [[lume-metskõrges]]
*''[[	Gyromitra grandis	]]'' 
*''[[	Gyromitra parma	]]'' 
*''[[	Helvella corium	]]'' 
*''[[	Helvella monachella	]]'' 
*''[[	Hemimycena cephalotricha	]]'' 
*''[[	Hemimycena persimilis	]]'' 
*''	Hemipholiota heteroclita	'' – [[lõhna-ebamampel]]
*''[[	Hodophilus atropunctus	]]'' 
*''[[	Hodophilus micaceus	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia wilhelmii	]]'' 
*''[[	Hydnellum bomiense	]]'' 
*''	Hydnellum cumulatum	'' – [[viltjas kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum fagiscabrosum	]]'' 
*''[[	Hydnellum floriforme	]]'' 
*''	Hydnellum scabrosum	'' – [[kibe kübarnarmik]]
*''[[	Hydropus atramentosus	]]'' 
*''[[	Hygrocybe aurantiosplendens	]]'' 
*''[[	Hygrocybe coccineocrenata	]]'' 
*''[[	Hygrocybe helobia	]]'' 
*''[[	Hygrocybe intermedia	]]'' 
*''[[	Hygrocybe konradii	]]'' 
*''	Hygrocybe punicea	'' – [[hiid-vesinutt]]
*''	Hygrocybe spadicea	'' – [[tõmmu vesinutt]] 
*''[[	Hygrophorus arbustivus	]]'' 
*''[[	Hygrophorus capreolarius	]]'' 
*''	Hygrophorus erubescens	'' – [[punetav limanutt]]
*''	Hygrophorus gliocyclus	'' – [[loor-limanutt]]
*''[[	Hygrophorus latitabundus	]]'' 
*''	Hygrophorus piceae	'' – [[kuuse-limanutt]]
*''[[	Hygrophorus poetarum	]]'' 
*''[[	Hygrophorus speciosus	]]'' 
*''	Hymenochaete ulmicola	'' – [[jalaka-tubaknahkis]]
*''[[	Hyphoderma capitatum	]]'' 
*''[[	Hyphoderma involutum	]]'' 
*''[[	Hyphoderma macedonicum	]]'' 
*''[[	Hyphoderma probatum	]]'' 
*''[[	Hyphoderma tibia	]]'' 
*''[[	Hypholoma laeticolor	]]'' 
*''	Hypocreopsis lichenoides	'' – [[sagarik]]
*''[[	Hypoxylon fraxinophilum	]]'' 
*''[[	Hypoxylon vogesiacum	]]'' 
*''[[	Inocybe acuta	]]'' 
*''	Inocybe hystrix	'' – [[turris narmasnutt]]
*''[[	Inocybe leptophylla	]]'' 
*''[[	Inocybe stenospora	]]'' 
*''[[	Inocybe terrigena	]]'' 
*''	Inonotus leporinus	'' – [[kuuse-jänesepäss]]
*''[[	Irpiciporus pachyodon	]]'' 
*''[[	Jahnoporus hirtus	]]'' 
*''	Junghuhnia fimbriatella	'' – [[kiulisservaline nääts]]
*''[[	Kneiffiella alienata	]]'' 
*''[[	Kneiffiella curvispora	]]''
*''	Kuehneromyces lignicola	'' – [[kevad-kännumampel]]
*''[[	Lactarius intermedius	]]'' 
*''	Lactarius musteus	'' – [[kirju riisikas]]
*''	Lactarius repraesentaneus	'' – [[tore riisikas]]
*''	Lactarius sanguifluus	'' – [[veririisikas]]
*''	Lactarius zonarioides	'' – [[Bresadola riisikas]]
*'' Lactarius uvidus	'' – [[kahkjas riisikas]]
*''[[	Lepiota cingulum	]]'' 
*''[[	Leratiomyces laetissimus	]]'' 
*''[[	Leucoagaricus gauguei	]]'' 
*''	Leucopaxillus tricolor	'' – [[värviline lehtervahelik]]
*''[[	Limacella vinosorubescens	]]'' 
*''[[	Lopadostoma pouzarii	]]'' 
*''[[	Lyophyllum eustygium	]]'' 
*''[[	Lyophyllum rhopalopodium	]]'' 
*''	Lyophyllum semitale	'' – [[kääveoseline kobarheinik]]
*''	Lyophyllum shimeji	'' – [[söögi-kobarheinik]]
*''[[	Lyophyllum transforme	]]'' 
*''[[	Melanoleuca pallidicutis	]]'' 
*''[[	Melanoleuca stepposa	]]''
*''[[	Microglossum olivaceum	]]'' 
*''	Microglossum viride	'' – [[roheline pisikeel]]
*''[[	Monilinia megalospora	]]'' 
*''[[	Monilinia urnula	]]'' 
*''[[	Mucronella flava	]]'' 
*''[[	Mycena chlorantha	]]'' 
*''[[	Mycena clavata	]]'' 
*''[[	Mycena flos-nivium	]]'' 
*''[[	Mycena leptophylla	]]'' 
*''[[	Mycena megaspora	]]'' 
*''[[	Mycena picta	]]'' 
*''[[	Mycena romagnesiana	]]'' 
*''[[	Myriosclerotinia caricis-ampullaceae	]]'' 
*''[[	Nemania effusa	]]'' 
*''[[	Nemania reticulata	]]'' 
*''[[	Neohygrocybe ingrata	]]'' 
*''[[	Neohygrocybe nitrata	]]'' 
*''[[	Neohygrocybe ovina	]]'' 
*''[[	Neolecta vitellina	]]'' 
*''	Neolentinus schaeffer	'' – [[karik-hammalehik]]
*''[[	Odonticium helgae	]]'' 
*''[[	Otidea flavidobrunneola	]]'' 
*''[[	Otidea phlebophora	]]'' 
*''[[	Panaeolus guttulatus	]]'' 
*''[[	Panaeolus olivaceus	]]'' 
*''[[	Panaeolus reticulatus	]]'' 
*''[[	Panaeolus semiovatus	]]'' 
*''	Panellus ringens	'' – [[talipanell]]
*''	Panellus violaceofulvus	'' – [[lilla panell]]
*''[[	Parascutellinia carneosanguinea	]]'' 
*''[[	Paraxerula caussei	]]'' 
*''[[	Perenniporia fraxinea	]]'' 
*''[[	Perenniporia narymica	]]'' 
*''[[	Peziza apiculata	]]'' 
*''[[	Peziza petersii	]]'' 
*''[[	Phaeoclavulina clavarioides	]]'' 
*''[[	Phaeoclavulina roellinii	]]'' 
*''	Phaeocollybia christinae	– [[terav juurkõrges]]
*''	Phaeocollybia festiva	– [[rohekas juurkõrges]]
*''	Phaeocollybia jennyae	– [[tömp juurkõrges]]
*''[[	Phanerochaete aculeata	]]'' 
*''	Phellinus abietis	'' – [[eenduv kuusetaelik]]
*''	Phellinus lundellii	'' – [[Lundelli taelik]]
*''[[	Phellinus pilatii	]]'' 
*''	Phellinus populicola	'' – [[haava-tuletaelik]]
*''	Phellodon confluens	'' – [[liit-vöötnarmik]]
*''[[	Phlebia bispora	]]'' 
*''[[	Phlebia chrysocreas	]]'' 
*''[[	Phlebia queletii	]]'' 
*''	Phlebia serialis	'' – [[rida-tardnahkis]]
*''	Pholiota elegans	'' – [[elegantne mampel]]
*''	Pleurotus cornucopiae	'' – [[trompetservik]]
*''	Pleurotus eryngii	'' – [[kuningservik]] 
*''[[	Plicaria trachycarpa	]]'' 
*''[[	Pluteus aurantiorugosus	]]'' 
*''[[	Podophacidium xanthomelum	]]'' 
*''[[	Polyporus rhizophilus	]]'' 
*''	Postia ceriflua	'' – [[nabatümak]]
*''	Postia floriformis	'' – [[lehviktümak]]
*''[[	Postia folliculocystidiata	]]'' 
*''[[	Psathyrella caput-medusae	]]'' 
*''[[	Psathyrella cotonea	]]'' 
*''[[	Psathyrella pertinax	]]'' 
*''[[	Psathyrella rostellata	]]'' 
*''[[	Psathyrella sphagnicola	]]'' 
*''[[	Pseudohydropus floccipes	]]'' 
*''[[	Pseudoplectania melaena	]]''
*''[[	Pseudotomentella humicola	]]'' 
*''[[	Pseudotricholoma metapodium	]]'' 
*''[[	Pseudoxenasma verrucisporum	]]''
*''[[	Psilocybe fimetaria	]]'' 
*''[[	Psilocybe fuscofulva	]]'' 
*''	Ramaria aurea	'' – [[kuldharik]]
*''[[	Ramaria bataillei	]]'' 
*''[[	Ramaria edwinii	]]'' 
*''[[	Ramaria fennica	]]'' 
*''[[	Ramaria flavobrunnescens	]]'' 
*''	Ramaria pallida	'' – [[kahkjas harik]]
*''	Ramaria sanguinea	'' – [[punetav harik]]
*''[[	Ramaria testaceoflava	]]'' 
*''[[	Resupinatus striatulus	]]'' 
*''	Rhodocollybia fodiens	'' – [[juur-punakõrges]]
*''	Rigidoporus crocatus	'' – [[lodutarjak]]
*''[[	Rigidoporus pouzarii	]]'' 
*''[[	Rubroboletus rhodoxanthus	]]'' 
*''[[	Rubroboletus rubrosanguineus	]]'' 
*''[[	Russula atroglauca	]]'' 
*''[[	Russula cavipes	]]'' 
*''	Russula consobrina	'' – [[hõimpilvik]]
*''[[	Russula flavispora	]]'' 
*''[[	Russula fragrantissima	]]'' 
*''[[	Russula helodes	]]'' 
*''[[	Russula ustulata	]]'' 
*''[[	Sabuloglossum monticola	]]'' 
*''	Sidera vulgaris	]'' – [[tava-sametkorgik]]
*''[[	Simocybe laevigata	]]'' 
*''	Sistotrema alboluteum	'' – [[kollane sistotreem]]
*''	Sistotrema raduloides	'' – [[hambune sistotreem]]
*''	Skeletocutis cummata	'' – [[ookerjas peenpoorik]]
*''	Skeletocutis odora	'' – [[taiga-peenpoorik]]
*''	Skeletocutis stellae	'' – [[täht-peenpoorik]]
*''[[	Smardaea protea	]]'' 
*''[[	Somion occarium	]]'' 
*''[[	Spathularia rufa	]]'' 
*''[[	Steccherinum gracile	]]'' 
*''	Steccherinum robustius	'' – [[jalaka-oganahkis]]
*''[[	Thelephora atrocitrina	]]'' 
*''[[	Tolypocladium longisegmentatum	]]'' 
*''[[	Tomentellopsis pulchella	]]'' 
*''[[	Trechinothus smardae	]]'' 
*''[[	Trechispora kavinioides	]]'' 
*''[[	Trechispora silvae-ryae	]]'' 
*''[[	Tremellodendropsis tuberosa	]]'' 
*''[[	Trichoderma alutaceum	]]'' 
*''	Tricholoma apium	'' – [[sellerheinik]]
*''	Tricholoma aurantium	'' – [[kuldheinik]]
*''	Tricholoma bresadolanum	'' – [[Bresadola heinik]]
*''	Tricholoma focale	'' – [[sallheinik]]
*''	Tricholoma luridum	'' – [[määrdunud heinik]]
*''	Tricholoma pardinum	 – [[tiigerheinik]]
*''	Tricholoma pessundatum	'' – [[näsaline heinik]]
*''	Tricholoma stans	'' – [[vaguheinik]]
*''	Tricholoma sudum	'' – [[hall heinik]]
*''[[	Tricholomopsis flammula	]]'' 
*''[[	Tubulicrinis angustus	]]'' 
*''[[	Tubulicrinis globisporus	]]'' 
*''[[	Tubulicrinis thermometrus	]]'' 
*''[[	Tulostoma melanocyclum	]]'' 
*''[[	Tulostoma pulchellum	]]'' 
*''[[	Tyromyces wynneae	]]'' 
*''[[	Vararia investiens	]]'' 
*''[[	Vuilleminia macrospora	]]'' 
*''[[	Vuilleminia megalospora	]]'' 
*''	Xerocomellus ripariellus	'' – [[loigu-sametpuravik]]
}}

==Ohualtid liigid (''VU'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus bresadolanus	]]''
*''[[	Agaricus litoralis	]]'' 
*''[[	Agrocybe firma	]]'' 
*''[[	Albatrellus pes-caprae	]]'' 
*''[[	Albatrellus subrubescens	]]'' 
*''[[	Aleurodiscus aurantius	]]'' 
*''[[	Alloclavaria purpurea	]]'' 
*''[[	Amanita mairei	]]'' 
*''	Amanita virosa	'' – [[valge kärbseseen]]
*''[[	Amaurodon cyaneus	]]'' 
*''	Amylostereum laevigatum	'' – [[sile kirmnahkis]]
*''[[	Anomoporia kamtschatica	]]'' 
*''[[	Antrodia cretacea	]]'' 
*''	Antrodia macra	'' – [[pajukorgik]]
*''[[	Asterostroma laxum	]]'' 
*''[[	Athelopsis subinconspicua	]]'' 
*''[[	Aureoboletus moravicus	]]'' 
*''[[	Auriporia aurulenta	]]'' 
*''[[	Battarrea phalloides	]]'' 
*''[[	Biscogniauxia simplicior	]]'' 
*''	Boletus pinophilus	'' – [[männi-kivipuravik]]
*''[[	Botryobasidium ellipsosporum	]]'' 
*''	Buglossoporus quercinus	'' – [[tammekäsnak]]
*''[[	Butyriboletus regius	]]'' 
*''[[	Butyriboletus subappendiculatus	]]'' 
*''	Byssoporia terrestris	'' – [[poorne värvnahkis]]
*''[[	Calocybe chrysenteron	]]'' 
*''	Calocybe gangraenosa	'' – [[lõhnav kobarheinik]]
*''[[	Camaropella lutea	]]''
*''[[	Camarophyllopsis schulzeri	]]''
*''[[	Candelabrochaete septocystidia	]]''
*''	Cantharellus melanoxeros	'' – [[mustuv torbikseen]]
*''	Ceriporia aurantiocarnescens	'' – [[vaha-võrkpoorik]]
*''	Ceriporia mellita	'' – [[suurepooriline korgik]]
*''[[	Ceriporia metamorphosa	]]''
*''	Ceriporiopsis aneirina	'' – [[laiapoorne sarvpoorik]]
*''[[	Ceriporiopsis subvermispora	]]'' 
*''	Clavaria argillacea	'' – [[nõmmtõlvik]]
*''	Climacodon septentrionalis	'' – [[kobar-põhjanarmik]]
*''[[	Clitopaxillus alexandri	]]'' 
*''[[	Conferticium insidiosum	]]'' 
*''[[	Coprinopsis mitrispora	]]'' 
*''[[	Cortinarius aureopulverulentus	]]'' 
*''[[	Cortinarius bergeronii	]]'' 
*''[[	Cortinarius chrysolitus	]]'' 
*''[[	Cortinarius cinnabarinus	]]'' 
*''[[	Cortinarius cinnamomeoluteus	]]'' 
*''[[	Cortinarius croceocoeruleus	]]'' 
*''[[	Cortinarius dionysae	]]'' 
*''[[	Cortinarius elegantior	]]'' 
*''[[	Cortinarius eucaeruleus	]]'' 
*''[[	Cortinarius humolens	]]'' 
*''[[	Cortinarius joguetii	]]'' 
*''[[	Cortinarius limonius	]]'' 
*''[[	Cortinarius lustrabilis	]]'' 
*''[[	Cortinarius malicorius	]]'' 
*''[[	Cortinarius moenne-loccozii	]]'' 
*''[[	Cortinarius orellanus	]]'' 
*''[[	Cortinarius papulosus	]]'' 
*''[[	Cortinarius porphyropus	]]'' 
*''	Cortinarius praestans	'' – [[hiidvöödik]]
*''[[	Cortinarius quarciticus	]]'' 
*''[[	Cortinarius sodagnitus	]]'' 
*''[[	Cortinarius splendens	]]'' 
*''[[	Cortinarius suaveolens	]]'' 
*''[[	Cortinarius terpsichores	]]'' 
*''[[	Cortinarius xanthophyllus	]]'' 
*''[[	Cotylidia undulata	]]'' 
*''[[	Craterellus aurora	]]'' 
*''[[	Crustomyces subabruptus	]]'' 
*''[[	Cryptomarasmius minutus	]]'' 
*''	Cystostereum murrayi	'' – [[Murray nahkis]]
*''[[	Dacryobolus sudans	]]'' 
*''[[	Deconica phillipsii	]]'' 
*''[[	Dichomitus squalens	]]'' 
*''[[	Donkia pulcherrima	]]'' 
*''[[	Donkioporia albidofusca	]]'' 
*''[[	Donkioporia expansa	]]'' 
*''[[	Entoloma babingtonii	]]'' 
*''[[	Entoloma cyanulum	]]'' 
*''[[	Entoloma formosum	]]'' 
*''[[	Entoloma neglectum	]]'' 
*''[[	Entoloma prunuloides	]]'' 
*''	Exidia thuretiana	'' – [[valge süldik]]
*''[[	Faerberia carbonaria	]]'' 
*''	Fibroporia gossypium	'' – [[vatjas kiudpoorik]]
*''[[	Flammulaster ferrugineus	]]'' 
*''[[	Flammulina fennae	]]'' 
*''[[	Galerina farinacea	]]'' 
*''[[	Galerina jaapii	]]'' 
*''[[	Galerina lacustris	]]'' 
*''[[	Galerina norvegica	]]'' 
*''[[	Gamundia striatula	]]'' 
*''[[	Ganoderma pfeifferi	]]'' 
*''	Geastrum berkeleyi	'' – [[Berkeley maatäht]]
*''[[	Geastrum corollinum	]]'' 
*''[[	Geastrum coronatum	]]'' 
*''[[	Geastrum floriforme	]]'' 
*''[[	Geastrum fornicatum	]]'' 
*''[[	Geastrum melanocephalum	]]'' 
*''	Geoglossum umbratile	'' – [[loo-maakeel]]
*''[[	Gerronema xanthophyllum	]]'' 
*''[[	Gliophorus irrigatus	]]'' 
*''[[	Gloeohypochnicium analogum	]]'' 
*''[[	Glutinoglossum glutinosum	]]'' 
*''	Gomphus clavatus	'' – [[vurrik]]
*''[[	Granulobasidium vellereum	]]'' 
*''	Grifola frondosa	'' – [[leht-kobartorik]]
*''[[	Gymnopilus bellulus	]]'' 
*''[[	Gymnopilus josserandii	]]'' 
*''[[	Gymnopus fagiphilus	]]'' 
*''[[	Gymnopus fuscopurpureus	]]'' 
*''[[	Gymnopus putillus	]]'' 
*''[[	Gymnopus terginus	]]'' 
*''	Gyrodon lividus	'' – [[lepapuravik]]
*''[[	Haasiella venustissima	]]'' 
*''[[	Hebeloma bulbiferum	]]'' 
*''[[	Hebeloma cylindrosporum	]]'' 
*''[[	Helvella confusa	]]'' 
*''	Hemistropharia albocrenulata	'' – [[täkiline ebamampel]]
*''	Hericium cirrhatum	'' – [[karvane korallnarmik]]
*''	Hericium erinaceus	'' – [[lõvilakk-korallnarmik]]
*''[[	Hericium flagellum	]]'' 
*''[[	Hiemsia pseudoampezzana	]]'' 
*''[[	Hodophilus foetens	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia cyphelliformis	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia fluxilis	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia mastrucata	]]'' 
*''	Hydnellum concrescens	'' – [[liit-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum ferrugineum	'' – [[pruun kübarnarmik]]
*''	Hydnellum peckii	'' – [[Pecki kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum rubidofuscum	]]'' 
*''[[	Hydnum pallidum	]]'' 
*''[[	Hydropus marginellus	]]'' 
*''[[	Hygrocybe cantharellus	]]'' 
*''[[	Hygrocybe quieta	]]'' 
*''[[	Hygrocybe reidii	]]'' 
*''[[	Hygrophorus marzuolus	]]'' 
*''	Hygrophorus nemoreus	'' – [[mets-limanutt]]
*''[[	Hygrophorus penarioides	]]'' 
*''	Hygrophorus persicolor	'' – [[virsik-limanutt]]
*''[[	Hygrophorus pudorinus	]]'' 
*''	Hygrophorus russula	'' – [[pilvik-limanutt]]
*''	Hymenochaete fuliginosa	'' – [[tume tubaknahkis]]
*''[[	Hypochnella violacea	]]'' 
*''[[	Hypoxylon petriniae	]]'' 
*''[[	Imperator rhodopurpureus	]]'' 
*''[[	Inocybe appendiculata	]]'' 
*''[[	Inocybe bresadolae	]]'' 
*''[[	Inocybe grammata	]]'' 
*''[[	Inocybe haemacta	]]'' 
*''[[	Inocybe jacobi	]]'' 
*''[[	Inocybe tenebrosa	]]'' 
*''	Inonotus dryophilus'' – [[tammepässik]]
*''	Irpicodon pendulus	'' – [[ripphammik]]
*''[[	Jaapia argillacea	]]'' 
*''	Junghuhnia luteoalba	'' – [[pruunkollane nääts]]
*''[[	Kavinia alboviridis	]]'' 
*''[[	Kneiffiella cineracea	]]'' 
*''[[	Lactarius albocarneus	]]'' 
*''[[	Lactarius aquizonatus	]]'' 
*''	Lactarius aspideus	'' – [[pajuriisikas]]
*''[[	Lactarius badiosanguineus	]]'' 
*''	Lactarius citriolens	'' – [[takerriisikas]]
*''[[	Lactarius cremor	]]'' 
*''	Lactarius evosmus	'' – [[õunriisikas]]
*''	Lactarius hysginus	'' – [[vaskriisikas]]
*''	Lactarius lilacinus	'' – [[lepariisikas]]
*''	Lactarius luridus	'' – [[lillakaspruun riisikas]]
*''	Lactarius mairei	'' – [[ripsriisikas]]
*''	Lactarius omphaliiformis	'' – [[mülgasriisikas]]
*''	Lactarius romagnesii	'' – [[Romagnesi riisikas]]
*''[[	Lactarius rubrocinctus	]]'' 
*''	Lactarius semisanguifluus	'' – [[verkjas riisikas]]
*''	Lactarius sphagneti	'' – [[ruuge riisikas]]
*''[[	Laetiporus montanus	]]'' 
*''[[	Lentaria subcaulescens	]]'' 
*''	Leptoporus mollis	'' – [[kuuse-lillatümak]]
*''[[	Leucoagaricus ionidicolor	]]'' 
*''[[	Leucoagaricus melanotrichus	]]'' 
*''[[	Leucoagaricus tener	]]'' 
*''[[	Leucopaxillus gentianeus	]]'' 
*''[[	Leucopaxillus rhodoleucus	]]'' 
*''[[	Leucoscypha leucotricha	]]'' 
*''[[	Limacella ochraceolutea	]]'' 
*''[[	Litschauerella clematidis	]]'' 
*''[[	Loreleia marchantiae	]]'' 
*''	Loreleia postii	'' – [[oranž gerroneem]]
*''[[	Lycoperdon caudatum	]]'' 
*''[[	Lycoperdon decipiens	]]'' 
*''[[	Lycoperdon marginatum	]]'' 
*''[[	Lyophyllum deliberatum	]]'' 
*''[[	Marasmiellus humillimus	]]'' 
*''[[	Marasmius favrei	]]'' 
*''[[	Melanophyllum eyrei	]]'' 
*''[[	Melastiza contorta	]]'' 
*''[[	Merulicium fusisporum	]]'' 
*''[[	Metuloidea fragrans	]]''
*''[[	Microglossum griseoviride	]]'' 
*''[[	Monilinia baccarum	]]'' 
*''[[	Mycena adonis	]]'' 
*''[[	Mycena algeriensis	]]'' 
*''[[	Mycena atropapillata	]]'' 
*''	Mycena belliarum	'' – [[pilliroo-mütsik]]
*''[[	Mycena bulbosa	]]'' 
*''[[	Mycena clavicularis	]]'' 
*''[[	Mycena fagetorum	]]'' 
*''[[	Mycena laevigata	]]'' 
*''[[	Mycena latifolia	]]'' 
*''[[	Mycetinis querceus	]]'' 
*''[[	Myriosclerotinia curreyana	]]'' 
*''[[	Nemania carbonacea	]]'' 
*''[[	Nemania diffusa	]]'' 
*''[[	Ophiocordyceps entomorrhiza	]]'' 
*''[[	Ossicaulis lachnopus	]]'' 
*''[[	Otidea concinna	]]'' 
*''[[	Otidea minor	]]'' 
*''[[	Otidea tuomikoskii	]]'' 
*''[[	Panaeolus cinctulus	]]'' 
*''[[	Peniophora aurantiaca	]]'' 
*''[[	Peniophora lilacea	]]'' 
*''	Perenniporia medulla-panis	'' – [[valge püsipoorik]]
*''[[	Peziza polaripapulata	]]'' 
*''[[	Peziza subisabellina	]]'' 
*''[[	Phaeoclavulina ochracea	]]'' 
*''	Phaeocollybia lugubris	'' – [[ruske juurkõrges]]
*''[[	Phaeogalera stagnina	]]'' 
*''	Phaeolepiota aurea	'' – [[kuldmampel]]
*''[[	Phaeonematoloma myosotis	]]'' 
*''	Phallus hadriani	'' – [[luite-tanuseen]]
*''[[	Phanerochaete avellanea	]]'' 
*''	Phellinus laevigatus	'' – [[sile taelik]]
*''	Phellinus nigrolimitatus	'' – [[joontaelik]]
*''[[	Phellinus rhamni	]]'' 
*''[[	Phlebia acanthocystis	]]'' 
*''[[	Phlebia cremeoalutacea	]]'' 
*''[[	Phlebia subcretacea	]]'' 
*''	Phlebia subochracea	'' – [[ere tardnahkis]]
*''[[	Phlebia subulata	]]'' 
*''[[	Pholiota subochracea	]]'' 
*''[[	Pholiotina coprophila	]]''
*''[[	Pluteus hispidulus	]]'' 
*''[[	Pluteus luteovirens	]]'' 
*''[[	Postia subcaesia	]]'' 
*''[[	Protodontia subgelatinosa	]]'' 
*''[[	Psathyrella olympiana	]]'' 
*''[[	Psathyrella spintrigeroides	]]'' 
*''	Psathyrella typhae	'' – [[hundinuia-psatürell]]
*''	Pseudoinonotus dryadeus	'' – [[juurepässik]]
*''[[	Pseudotomentella vepallidospora	]]'' 
*''	Ramaria botrytis	'' – [[punalatv-harik]]
*''[[	Ramaria flava	]]'' 
*''[[	Ramaria flavescens	]]'' 
*''[[	Ramaria formosa	]]'' 
*''[[	Ramaria luteoaurantiaca	]]'' 
*''[[	Ramaria pallidosaponaria	]]'' 
*''[[	Ramaria parabotrytis	]]'' 
*''[[	Ramaria subbotrytis	]]'' 
*''[[	Ramariopsis pulchella	]]'' 
*''	Rhizocybe pruinosa	'' – [[risoidlehtrik]]
*''	Rhizocybe vermicularis	'' – [[lehiselehtrik]]
*''[[	Rimbachia bryophila	]]'' 
*''[[	Rubinoboletus rubinus	]]'' 
*''	Rubroboletus satanas	'' – [[saatana-kivipuravik]]
*''	Russula albonigra	'' – [[mustvalge pilvik]]
*''	Russula amarissima	'' – [[põletav pilvik]]
*''[[	Russula amoena	]]'' 
*''[[	Russula brunneoviolacea	]]'' 
*''[[	Russula faginea	]]'' 
*''[[	Russula fontqueri	]]'' 
*''[[	Russula gracillima	]]'' 
*''[[	Russula laccata	]]'' 
*''[[	Russula olivascens	]]'' 
*''	Russula rhodopus	'' – [[punajalg-pilvik]]
*''[[	Russula rubroalba	]]'' 
*''[[	Russula seperina	]]'' 
*''[[	Russula sphagnicola	]]'' 
*''[[	Russula subrubens	]]'' 
*''[[	Russula zvarae	]]'' 
*''[[	Russula torulosa	]]'' 
*''[[	Sarcodon squamosus	]]'' 
*''	Sarcodontia setosa	'' – [[krookusnarmik]]
*''[[	Sarcoscypha jurana	]]'' 
*''	Sarcosphaera coronaria	'' – [[kroonliudik]]
*''[[	Sarcosphaera crassa	]]'' 
*''[[	Scotomyces subviolaceus	]]'' 
*''[[	Scytinostroma odoratum	]]'' 
*''[[	Scytinostromella heterogenea	]]'' 
*''[[	Sistotrema dennisii	]]'' 
*''[[	Sowerbyella brevispora	]]'' 
*''	Stropharia hornemannii	'' – [[täpiline värvik]]
*''	Suillellus queletii	'' – [[Quelet' kivipuravik]]
*''	Suillus flavidus	'' – [[sootatik]]
*''[[	Tectella patellaris	]]'' 
*''[[	Tolypocladium capitatum	]]'' 
*''[[	Tomentella cinereoumbrina	]]'' 
*''[[	Tomentella viridula	]]'' 
*''[[	Tomentellopsis pusilla	]]'' 
*''[[	Trechispora araneosa	]]'' 
*''	Tricholoma acerbum	'' – [[rihvelheinik]]
*''	Tricholoma aestuans	'' – [[kirbe heinik]]
*''[[	Tricholoma atrosquamosum	]]'' 
*''	Tricholoma batschii	'' – [[Batschi heinik]]
*''[[	Tricholoma filamentosum	]]'' 
*''	Tricholoma fucatum	'' – [[habras heinik]]
*''	Tricholoma inamoenum	'' – [[haisev heinik]]
*''[[	Tricholoma quercetorum	]]'' 
*''	Tricholoma ustaloides	'' – [[limaheinik]]
*''	Tricholoma virgatum	'' – [[hiirheinik]]
*''	Tricholoma viridilutescens	'' – [[roheheinik]]
*''[[	Tubaria confragosa	]]'' 
*''	Tuber aestivum	'' – [[suvitrühvel]]
*''[[	Tubulicrinis borealis	]]'' 
*''[[	Tulasnella pinicola	]]'' 
*''[[	Tulostoma cyclophorum	]]'' 
*''	Volvariella murinella	'' – [[hall tupplehik]]
*''	Volvariella surrecta	'' – [[parasiit-tupplehik]]
*''[[	Xenasma pruinosum	]]'' 
*''[[	Xerula melanotricha	]]'' 
*''[[	Xylaria digitata	]]'' 
*''[[	Xylaria filiformis	]]'' 
}}

==Ohulähedased liigid (''NT'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus benesii	]]'' 
*''	Agrocybe arvalis	'' – [[mügar-põldseen]]
*''[[	Agrocybe elatella	]]'' 
*''[[	Albatrellus cristatus	]]'' 
*''[[	Aleurocystidiellum disciforme	]]'' 
*''[[	Amanita ceciliae	]]'' 
*''[[	Amanita franchetii	]]'' 
*''	Antrodia ramentacea	'' – [[oksakorgik]]
*''	Antrodiella citrinella	'' – [[sidrunkollane antrodiell]]
*''	Arrhenia epichysium	'' – [[puidusõlik]]
*''[[	Ascotremella faginea	]]'' 
*''[[	Atractosporocybe inornata	]]'' 
*''[[	Aureoboletus gentilis	]]'' 
*''[[	Biscogniauxia cinereolilacina	]]'' 
*''[[	Biscogniauxia granmoi	]]'' 
*''[[	Boidinia furfuracea	]]'' 
*''[[	Boletus aereus	]]'' 
*''[[	Bondarzewia mesenterica	]]'' 
*''[[	Botryobasidium medium	]]'' 
*''	Buchwaldoboletus lignicola	'' – [[puidupuravik]]
*''	Butyriboletus fechtneri	'' – [[Fechtneri kivipuravik]]
*''	Byssonectria terrestris	'' – [[maa-kollaliudik]]
*''[[	Callistosporium pinicola	]]'' 
*''[[	Calocera glossoides	]]'' 
*''[[	Calocybe ionides	]]'' 
*''[[	Camarops tubulina	]]'' 
*''	Cantharellula umbonata	'' – [[kühmkantarellik]]
*''[[	Cantharellus ferruginascens	]]'' 
*''[[	Catinella olivacea	]]'' 
*''	Ceriporia excelsa	'' – [[lilla võrkpoorik]]
*''[[	Ceriporiopsis consobrina	]]'' 
*''	Ceriporiopsis resinascens	'' – [[vaik-sarvpoorik]]
*''	Chamaemyces fracidus	'' – [[säärissirmik]]
*''[[	Cheilymenia granulata	]]'' 
*''[[	Clavariadelphus ligula	]]'' 
*''[[	Clitocybe subbulbipes	]]'' 
*''[[	Clitocybe truncicola	]]'' 
*''[[	Conocybe ambigua	]]'' 
*''[[	Coprinellus silvaticus	]]'' 
*''[[	Coprinopsis picacea	]]'' 
*''[[	Corticium boreoroseum	]]'' 
*''[[	Cortinarius alnetorum	]]'' 
*''[[	Cortinarius amoenolens	]]'' 
*''[[	Cortinarius caerulescens	]]'' 
*''[[	Cortinarius coerulescentium	]]'' 
*''	Cortinarius elatior	'' – [[pikkjalg-vöödik]]
*''[[	Cortinarius elegantissimus	]]'' 
*''[[	Cortinarius emollitus	]]'' 
*''[[	Cortinarius evernius	]]'' 
*''[[	Cortinarius helvelloides	]]'' 
*''[[	Cortinarius lilacinopusillus	]]'' 
*''[[	Cortinarius melanotus	]]'' 
*''[[	Cortinarius nanceiensis	]]'' 
*''[[	Cortinarius olivaceofuscus	]]'' 
*''	Cortinarius rubellus	'' – [[kühmvöödik]]
*''	Cortinarius rufo-olivaceus	'' – [[veinpunane vöödik]]
*''[[	Cortinarius scaurus	]]'' 
*''[[	Cortinarius subpurpurascens	]]'' 
*''[[	Cortinarius tubarius	]]'' 
*''[[	Cortinarius uliginosus	]]'' 
*''[[	Craterellus cinereus	]]'' 
*''[[	Crepidotus autochthonus	]]'' 
*''	Crustoderma dryinum	'' – [[ookernahkis]]
*''	Cystolepiota bucknallii	'' – [[lilla jahusirmik]]
*''	Cystolepiota moelleri	'' – [[roosa jahusirmik]]
*''[[	Cytidiella albomellea	]]'' 
*''	Dacrymyces chrysospermus	'' – [[suur pisarseen]]
*''[[	Dendrothele amygdalispora	]]'' 
*''[[	Dendrothele wojewodae	]]'' 
*''	Dentipellis fragilis	'' – [[õrn narmnahkis]]
*''	Disciotis venosa	'' – [[mürkelliudik]]
*''[[	Ditangium cerasi	]]'' 
*''	Entoloma incanum	'' – [[roheline punalehik]]
*''[[	Entoloma nitidum	]]'' 
*''[[	Entoloma porphyrophaeum	]]''
*''[[	Entoloma waverenii	]]'' 
*''[[	Epithele typhae	]]'' 
*''[[	Erythricium laetum	]]'' 
*''[[	Fibrodontia gossypina	]]'' 
*''[[	Flammulaster granulosus	]]'' 
*''[[	Flammulaster limulatus	]]'' 
*''[[	Flammulaster muricatus	]]'' 
*''[[	Frantisekia mentschulensis	]]'' 
*''[[	Galerina hybrida	]]'' 
*''[[	Galerina mairei	]]'' 
*''[[	Galerina sphagnorum	]]'' 
*''[[	Galerina stordalii	]]'' 
*''[[	Galzinia incrustans	]]'' 
*''[[	Geastrum schmidelii	]]'' 
*''[[	Geoglossum fallax	]]'' 
*''[[	Geopyxis alpina	]]'' 
*''[[	Globulicium hiemale	]]'' 
*''[[	Gloeocystidiellum clavuligerum	]]'' 
*''[[	Guepinia helvelloides	]]'' 
*''[[	Gymnopus inodorus	]]'' 
*''[[	Gyrophanopsis polonensis	]]'' 
*''	Helvella leucomelaena	'' – [[peekerhelvell]]
*''[[	Helvella solitaria	]]'' 
*''	Hemileccinum depilatum	'' – [[mõlk-kivipuravik]]
*''[[	Hohenbuehelia auriscalpium	]]'' 
*''[[	Holwaya mucida	]]'' 
*''[[	Hydnellum scrobiculatum	]]'' 
*''	Hydnocristella himantia	'' – [[valge kaviinia]]
*''[[	Hygroaster asterosporus	]]'' 
*''[[	Hygrocybe chlorophana	]]'' 
*''	Hygrocybe coccinea	'' – [[veri-vesinutt]]
*''[[	Hygrocybe insipida	]]'' 
*''[[	Hygrophorus carpini	]]'' 
*''	Hygrophorus chrysodon	'' – [[ebe-limanutt]]
*''	Hygrophorus discoideus	'' – [[ketas-limanutt]]
*''[[	Hygrophorus discoxanthus	]]'' 
*''	Hygrophorus glutinifer	'' – [[Persooni limanutt]]
*''	Hygrophorus hedrychii	'' – [[haisev limanutt]]
*''[[	Hygrophorus unicolor	]]'' 
*''[[	Hymenochaete cruenta	]]'' 
*''[[	Hymenochaete subfuliginosa	]]'' 
*''[[	Hypholoma subericaeum	]]'' 
*''[[	Hypoxylon ticinense	]]'' 
*''	Hypsizygus tessulatus	'' – [[laik-servikheinik]]
*''[[	Inocybe adaequata	]]'' 
*''[[	Inocybe bongardii	]]'' 
*''[[	Inocybe calospora	]]'' 
*''[[	Inocybe corydalina	]]'' 
*''[[	Inocybe fraudans	]]''
*''[[	Inocybe splendens	]]'' 
*''	Inonotus rheades	'' – [[haavapässik]]
*''	Lactarius acris	'' – [[roosapiimane riisikas]]
*''[[	Lactarius flavidus	]]'' 
*''[[	Lactarius fluens	]]'' 
*''[[	Lactarius lacunarum	]]'' 
*''[[	Lactarius pterosporus	]]'' 
*''[[	Lactarius ruginosus	]]'' 
*''[[	Lactarius salmonicolor	]]'' 
*''[[	Lactarius spinosulus	]]'' 
*''	Lactarius zonarius	'' – [[vöötriisikas]]
*''[[	Leccinum holopus	]]'' 
*''[[	Leccinum piceinum	]]'' 
*''[[	Lentinellus flabelliformis	]]'' 
*''[[	Lepiota cortinarius	]]'' 
*''[[	Lepiota ochraceofulva	]]'' 
*''[[	Leucoagaricus wichanskyi	]]'' 
*''[[	Leucogyrophana sororia	]]'' 
*''[[	Lycoperdon atropurpureum	]]'' 
*''	Lycoperdon mammiforme	'' – [[helves-murumuna]]
*''[[	Lyomyces erastii	]]'' 
*''[[	Marasmiellus tricolor	]]'' 
*''[[	Meottomyces dissimulans	]]'' 
*''[[	Microstoma protractum	]]'' 
*''[[	Miladina lechithina	]]'' 
*''[[	Monilinia johnsonii	]]'' 
*''[[	Monilinia oxycocci	]]'' 
*''	Morchella esculenta	'' – [[ümarmürkel]]
*''[[	Muscinupta laevis	]]'' 
*''[[	Mycena corynephora	]]'' 
*''[[	Mycena diosma	]]'' 
*''	Mycenastrum corium	'' – [[hõlmikmuna]]
*''[[	Myochromella boudieri	]]'' 
*''[[	Nemania atropurpurea	]]'' 
*''[[	Neobulgaria pura	]]'' 
*''[[	Neofavolus suavissimus	]]'' 
*''[[	Ophiocordyceps gracilis	]]'' 
*''	Pachykytospora tuberculosa	'' – [[roosa tammenääts]]
*''[[	Panus neostrigosus	]]'' 
*''[[	Peniophora erikssonii	]]'' 
*''[[	Peziza echinospora	]]'' 
*''[[	Phaeoclavulina decurrens	]]'' 
*''[[	Phaeosolenia densa	]]'' 
*''[[	Phallogaster saccatus	]]'' 
*''	Phellinus chrysoloma	'' – [[kuusetaelik]]
*''	Phellinus viticola	'' – [[helepruun taelik]]
*''	Phellodon aquiloniniger	'' – [[põhja-vöötnarmik]]
*''	Phellodon melaleucus	'' – [[pruun vöötnarmik]]
*''	Phellodon tomentosus	'' – [[viltjas vöötnarmik]]
*''[[	Phellodon violascens	]]'' 
*''[[	Phlebia nothofagi	]]'' 
*''	Phleogena faginea	'' – [[puidunui]]
*''[[	Pholiota lubrica	]]'' 
*''[[	Pholiota squarrosoides	]]'' 
*''[[	Plectania melastoma	]]'' 
*''[[	Pluteus pellitus	]]'' 
*''[[	Pluteus thomsonii	]]'' 
*''	Polyporus umbellatus	'' – [[nabatorik]]
*''	Porotheleum fimbriatum	'' – [[kiudservaline poroteel]]
*''[[	Postia undosa	]]'' 
*''[[	Pseudoclitocybe obbata	]]'' 
*''[[	Pseudotomentella rhizopunctata	]]'' 
*''[[	Pyronema omphalodes	]]'' 
*''	Ramaria gracilis	'' – [[aniisharik]]
*''[[	Ramaria rubella	]]'' 
*''[[	Ramariopsis crocea	]]'' 
*''[[	Resinomycena saccharifera	]]'' 
*''[[	Rhodocybe hirneola	]]'' 
*''[[	Rimbachia arachnoidea	]]'' 
*''[[	Rubroboletus legaliae	]]'' 
*''[[	Russula alutacea	]]'' 
*''[[	Russula curtipes	]]'' 
*''[[	Russula decipiens	]]'' 
*''[[	Russula farinipes	]]'' 
*''	Russula maculata	'' – [[täpiline pilvik]]
*''[[	Russula pumila	]]'' 
*''[[	Russula raoultii	]]'' 
*''[[	Russula violacea	]]'' 
*''	Sarcodon imbricatus	'' – [[harilik põdramokk]]
*''[[	Scytinostroma galactinum	]]'' 
*''	Sistotrema confluens	'' – [[kübar-sistotreem]]
*''[[	Sistotrema muscicola	]]'' 
*''	Sowerbyella radiculata	'' – [[juurduv soverbiell]]
*''[[	Sparassis brevipes	]]'' 
*''	Spathularia flavida	'' – [[harilik pahtlik]]
*''[[	Spodocybe collina	]]'' 
*''[[	Steccherinum oreophilum	]]'' 
*''[[	Stropharia albonitens	]]'' 
*''[[	Tatraea dumbirensis	]]'' 
*''	Thelephora caryophyllea	'' – [[nelk-lehternahkis]]
*''	Thelephora penicillata	'' – [[pintseljas lehternahkis]]
*''[[	Tomentella galzinii	]]'' 
*''[[	Tomentella griseoumbrina	]]'' 
*''[[	Tomentella italica	]]'' 
*''[[	Tomentella subclavigera	]]'' 
*''[[	Trechispora stellulata	]]'' 
*''[[	Trechispora subsphaerospora	]]'' 
*''[[	Trichocybe puberula	]]'' 
*''	Trichoglossum hirsutum	'' – [[karvane harjaskeel]]
*''	Tricholoma albobrunneum	'' – [[pruunikas heinik]]
*''	Tricholoma arvernense	'' – [[rebuheinik]]
*''[[	Tricholoma basirubens	]]''
*''	Tricholoma inocybeoides	'' – [[narmasnutt-heinik]]
*''[[	Tricholoma lascivum	]]'' 
*''	Tricholoma orirubens	'' – [[punetav heinik]]
*''[[	Tricholoma squarrulosum	]]'' 
*''[[	Tubulicrinis strangulatus	]]'' 
*''	Tyromyces kmetii	'' – [[Kmeti konttümak]]
*''	Urnula craterium	'' – [[pagana-urnseen]]
*''[[	Vararia ochroleuca	]]'' 
*''[[	Veluticeps abietina	]]'' 
*''[[	Vibrissea truncorum	]]'' 
*''[[	Vuilleminia cystidiata	]]''
*''	Xylobolus frustulatus	'' – [[tammenahkis]]
}}

==Puuduliku andmestikuga liigid (''DD'')==
Nimekirja liikidest vaata lingilt viidete all.

==Viited==
{{Viited}}

==Vaata ka==
* [[Eesti seente punane nimestik]]
* [[Leedu seente punane nimestik]]
* [[Läti seente punane nimestik]]
* [[Norra seente punane nimestik]]
* [[Poola seente punane nimestik]]
* [[Rootsi seente punane nimestik]]
* [[Saksamaa seente punane nimestik]]
* [[Soome seente punane nimestik]]
* [[Taani seente punane nimestik]]
* [[Venemaa seente punane nimestik]]

[[Kategooria:Looduskaitse]]</text>
      <sha1>0o5pt6o7u8noi52b7jkf8j9xn2w6cw1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lutheri missaraamat 1525</title>
    <ns>0</ns>
    <id>717853</id>
    <revision>
      <id>7184662</id>
      <parentid>7183321</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T17:41:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184662</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3220" sha1="116t3d2s2i6er4oooz698oi2kkkeqdg" xml:space="preserve">Liivimaa-, läti- ja eestikeelseid tekste sisaldav trükis ilmus 1525. aastal. Sellest on säilinud vaid teade olemasolu kohta [[Lübeck|Lübecki]] toomdekaani Johannes Brandes'i päevaraamatu sissekandest. Sissekanne avaldati Wilhelm Jannasch'i 1958. aastal ilmunud uurimuses ning selle põhjal käsitles konkreetseid trükiseid [[Paul Johansen]] 1959. aasta artiklis.&lt;ref name=&quot;:0&quot; details=&quot;13&quot; /&gt;

8. novembril 1525 on päevaraamatusse kirjutatud, et Lübecki rae otsusega arestiti vaat luterlike raamatutega: ''vas plenum libris lutterianis, eciam missas in vulgari Livonico, Lettico ac Estonico'' ('vaat täis luterlikke raamatuid, samuti liivimaa-, läti- ja eestikeelseid missaraamatuid'). Liivimaa keele all võib olla mõeldud siinset alamsaksa keelt, kuigi osad uurijad on tõlgendanud seda liivi keele mainimisena. Raesekretär tegi ettepaneku raamatud turuplatsil ära põletada, kuigi põletamise fakti pole teada ning põletamise otsus käis otsesõnu vaid saksakeelsete raamatute kohta.&lt;ref name=&quot;:0&quot; details=&quot;15-18, 21&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kivimäe |eesnimi=Jüri |pealkiri=Eesti vanimad raamatud Tallinnas |kirjastus=Eesti Akadeemiline Raamatukogu, Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna Linnaarhiiv |aasta=2000 |koht=Tallinn |artikkel=Eestikeelsest trükisest anno 1525}}&lt;/ref&gt;

Hävitamisele määratud saksakeelsed raamatud võisid olla [[Martin Luther]]i missaraamatu &quot;Formula missae et communionis pro Ecclesia Vuittembergensi&quot; (1523) ülemsaksakeelne tõlge (tõlkija Paulus Speratus) pealkirjaga &quot;Eyn weyse Christlich Mess zu halten&quot; (1524) ning omakorda selle tõlked eesti ja läti keelde. Kui tegu oli luterlike raamatutega, siis tõenäoliselt ei olnud need trükitud Lübeckis, vaid [[Lutherstadt Wittenberg|Wittenberg]]is.&lt;ref name=&quot;:0&quot; details=&quot;23, 31&quot; /&gt; Eestikeelne teist oli tõenäoliselt [[Tartu keel|tartu keeles]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Eestikeelne raamat 1525–1850 |kirjastus=Eesti Akadeemiline Raamatukogu |aasta=2000 |toimetaja-perekonnanimi=Annus |toimetaja-eesnimi=Endel |koht=Tallinn |lehekülg=57}}&lt;/ref&gt;

Eestikeelse tõlke autorina on välja pakutud [[Melchior Hoffmann]]i, [[Franz Witte]]&lt;nowiki/&gt;t, [[Simon Wanradt]]i ja [[Herman Marsow|Hermann Marsow]]&lt;nowiki/&gt;it, kuid ühegi kohta ei ole piisavalt argumente.&lt;ref name=&quot;:0&quot; details=&quot;27-28&quot; /&gt;

Samas on ka oletatud, et tegu võis olla katoliiklike raamatutega.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Põltsam |eesnimi=Inna |kuupäev=2000 |pealkiri=Eesti raamatu ajaloo algus – kas luterliku või katoliku kirjasõnaga? |ajakiri=Tuna |aastakäik=3 |üksiknumber=2 |lehekülg=}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==

* [[Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Kirjandus ==
* Voldemar Miller. Esimesed eesti raamatud. Tallinn, 1976. [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:611066/396592/page/12 DIGAR]
* [https://www.er500.ee/index.php/teemad/vanimad-raamatud-kuni-rootsi-aja-lopuni-1710/esimene-eestikeelne-raamat Esimene eestikeelne raamat], vaadatud 27.06.2026.
* Kivimäe, Jüri (1975). [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193466/142755/page/7 Teated eestikeelsest trükisest 1525]. – Keel ja Kirjandus, 4, 197-207.

[[Kategooria:Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]</text>
      <sha1>116t3d2s2i6er4oooz698oi2kkkeqdg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Lutheri missaraamat 1525</title>
    <ns>1</ns>
    <id>717887</id>
    <revision>
      <id>7184566</id>
      <parentid>7183958</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T14:52:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <comment>/* */ Vastus</comment>
      <origin>7184566</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="717" sha1="kcdy5zybzvxtegahhaak0k5rtxezmci" xml:space="preserve">Halb pealkiri. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuni 2026, kell 02:33 (EEST)

:Kas see käib algse pealkirja kohta või praegu kehtiva kohta? Muutsin umbes samal ajal pealkirja, kui see arvamus tuli.  [[Kasutaja:Fredpuss|Fred Puss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 16:36 (EEST)
::Käib praeguse pealkirja kohta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2026, kell 16:17 (EEST)
:::Raamatut pole säilinud ja pealkirja pole teada. Rahvusbibliograafias on ka rekonstrureeritud pealkiri [M. Lutheri missa tekstid]. [[Kasutaja:Fredpuss|Fred Puss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 17:52 (EEST)</text>
      <sha1>kcdy5zybzvxtegahhaak0k5rtxezmci</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mustand:Witch house</title>
    <ns>102</ns>
    <id>717903</id>
    <revision>
      <id>7185058</id>
      <parentid>7182623</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T08:24:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AljonaTamm</username>
        <id>177174</id>
      </contributor>
      <comment>Viited</comment>
      <origin>7185058</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22542" sha1="9gqx3p94cimxwj6haxtl1xlefduj73u" xml:space="preserve">
'''''Witch house''''' (tuntud ka kui '''''drag''''',&lt;ref name=&quot;guardian&quot;&gt;{{Cite news|last=Wright|first=Scott|url=https://www.theguardian.com/music/musicblog/2010/mar/08/scene-heard-drag|title=Scene and Heard: Drag|work=The Guardian|date=9 March 2010|access-date=10 June 2010|location=London}}&lt;/ref&gt; '''''screwgaze'''''&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Cite web|last=debaser.it|first=O__O|url=https://en.debaser.it/mater-suspiria-vision/second-coming/review|title=Mater Suspiria Vision's Second Coming: Video Art Over Music|website=DeBaser|date=2012-11-22|access-date=2026-02-28|language=en}}&lt;/ref&gt; ja '''''haunted house'''''&lt;ref name=&quot;lindsaycam&quot;&gt;{{Cite web|last=Lindsay|first=Cam|url=https://exclaim.ca/music/article/translator-witch_house|title=The Translator - Witch House|publisher=Exclaim.ca|date=31 January 2011|access-date=20 July 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20160422085813/http://exclaim.ca/music/article/translator-witch_house|archive-date=April 22, 2016}}&lt;/ref&gt;) on [[Elektronmuusika|elektroonilise muusika]] [[mikrožanr]], mida iseloomustab kõrged [[Klahvpillid|klahvpilliefektid]], tugevalt kihilised [[Bassiliin|bassiliinid]] ja [[Trap-muusika|trap]]-stiilis trummiloopid. Selle esteetika on inspireeritud [[Okultism|okultismist]] ja [[Goodid (subkultuur)|gooti stiilist]].&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Hockley-Smith|first=Sam|url=https://www.vulture.com/2017/10/witch-house-music-salem-a-reconsideration.html|title=Why It's Time to Reconsider Witch House|website=Vulture|date=27 October 2017|access-date=10 November 2020|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221210161101/https://www.vulture.com/2017/10/witch-house-music-salem-a-reconsideration.html|archive-date=December 10, 2022}}&lt;/ref&gt;

== Tunnused ==
''Witch house''&lt;nowiki/&gt;'i iseloomustab [[Hiphop|hiphopi]] trummimasinate kasutamine, [[Müramuusika|müraatmosfäär]], jubedad [[Sämplimine|sämplid]],&lt;ref name=&quot;Sokol&quot;&gt;{{Cite web|last=Sokol|first=Zach|url=https://nyulocal.com/the-witch-house-debate-is-he-music-genre-wor-h-lis-en-de3671c4c711|title=The Witch House Debate: Is †he Music Genre Wor†h ∆ Lis†en?|publisher=NYU Local|date=1 February 2011|access-date=5 October 2022}}&lt;/ref&gt; tumeda [[Sündipop|süntpopi]] mõjutused soolomeloodias, tihe [[Järelkõla|kaja]] ning tugevalt muudetud, moonutatud ja kohati [[Helikõrgus|madala]] ning tagurpidi häälega vokaalid, mida kas [[Räpp|räpitakse]] või lauldakse. Mõjutused ulatuvad [[elektronmuusika]] žanritest nagu ''[[ambient house]]'' ja [[Sündipop|süntpop]] kuni [[Alternatiivrokk|alternatiivmuusikažanriteni]] nagu [[shoegaze]], ''[[industrial]]'', ''[[ethereal wave]]'' ning [[gooti rokk]].&lt;ref name=&quot;lindsaycam&quot;&gt;{{Cite web|last=Lindsay|first=Cam|url=https://exclaim.ca/music/article/translator-witch_house|title=The Translator - Witch House|publisher=Exclaim.ca|date=31 January 2011|access-date=20 July 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20160422085813/http://exclaim.ca/music/article/translator-witch_house|archive-date=April 22, 2016}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;guardian&quot;&gt;{{Cite news|last=Wright|first=Scott|url=https://www.theguardian.com/music/musicblog/2010/mar/08/scene-heard-drag|title=Scene and Heard: Drag|work=The Guardian|date=9 March 2010|access-date=10 June 2010|location=London}}&lt;/ref&gt; Teiste mõjutuste hulka kuuluvad [[Müramuusika|müra]] ja [[Drone|''drone'']]. Lisaks sellele on mõjutanud [[Houston|Houstoni]] hiphopi-skeene, eriti räppar ja produtsent DJ Screw, kelle teedrajavat sämplimistehnikat, mida tuntakse kui &quot;chopped and screwed&quot;, peetakse žanri aluseks.&lt;ref name=&quot;Caramanica&quot;&gt;{{Cite news|last=Caramanica|first=Jon|url=https://www.nytimes.com/2010/11/07/arts/music/07witch.html|title=DJ Screw's Legacy: Seeping Out of Houston, Slowly|work=The New York Times|date=6 November 2010|access-date=2 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170225060243/http://www.nytimes.com/2010/11/07/arts/music/07witch.html|archive-date=February 25, 2017}}&lt;/ref&gt; ''Witch house''&lt;nowiki/&gt;'i helilised ja esteetilised omadused on sageli õõvastavad, [[Nihilism|nihilistlikud]] ning [[Düstoopia|düstoopilised]].&lt;ref name=&quot;:02&quot;&gt;{{Cite journal|last=Siepmann|first=Daniel|url=https://research-ebsco-com.turing.library.northwestern.edu/linkprocessor/plink?id=af21e5b1-9fcf-32db-be82-adb678c2b739|title=Unholy Progeny: Psychic TV and Witch House at the Crossroads of Occultism in the Information Age.|journal=Journal of Musicological Research|volume=37|issue=1|pages=81–104|date=2018|via=Academic Search Complete}}&lt;/ref&gt;

''Witch house''&lt;nowiki/&gt;'i visuaalne esteetika pärineb okultismist, [[Nõidus|nõidusest]], [[Šamanism|šamanismist]],[[Õudusfilm|õudusest]] inspireeritud kunstiteostest, kollaažidest ning fotodest, aga ka varjatud sõnumite kasutamisest.&lt;ref name=&quot;rvamag&quot;&gt;{{Cite web|last=Necci|first=Marilyn Drew|url=https://rvamag.com/music/witch-house-listen-with-the-lights-on.html|title=Witch House: Listen with the Lights On|publisher=RVA Magazine|date=9 August 2010|access-date=3 October 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230930070913/https://rvamag.com/music/witch-house-listen-with-the-lights-on.html|archive-date=September 30, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;bendavis&quot;&gt;{{Cite web|last=Davis|first=Ben|url=http://synconation.com/misc/witch-house-%E2%96%B2esthetics/|title=Witch House ▲esthetics|publisher=Synconation|date=21 December 2010|access-date=2 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20101227134448/http://synconation.com/misc/witch-house-%E2%96%B2esthetics/|archive-date=27 December 2010}}&lt;/ref&gt;&lt;blockquote&gt;Kõige lihtsamt viis ''witch house''&lt;nowiki/&gt;'i kirjeldamiseks on võtta näide ühest stseenist filmi &quot;Blade&quot; algusest (see film vampiiridega, teate küll), kus klubis on hästi palju vampiire inimeste seas. Siis järsku, keset tantsimist, film aeglustub ning laest purskub verd, mis teeb vampiire rõõmsaks ja inimestel tekib hirm. Nagu raske, pulseeriv verepuls - Nurgul Jones&lt;/blockquote&gt;''Witch house''&lt;nowiki/&gt;'i kunstnikud on oma teostes kasutanud kujundeid õudusfilmidest nagu &quot;The Blair Witch Project&quot;,&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://purple.fr/magazine/fw-2011-issue-16/salem/|title=SALEM|website=Purple Magazine|access-date=3 October 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230603084720/https://purple.fr/magazine/fw-2011-issue-16/salem/|archive-date=June 3, 2023}}&lt;/ref&gt;, telesarjast [[Twin Peaks|&quot;Twin Peaks&quot;]],&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Dom|first=Pieter|url=http://welcometotwinpeaks.com/music/twin-peaks-witch-house/|title=Witch House And Okkvlt Guide To Twin Peaks|publisher=Welcome to Twin Peaks|date=14 April 2011|access-date=6 October 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20240529173344/https://welcometotwinpeaks.com/music/twin-peaks-witch-house/|archive-date=May 29, 2024}}&lt;/ref&gt; ja fantaasiasarjast [[Võluvägi|&quot;Charmed&quot;]],&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Baxter|first=Jason|url=https://www.thestranger.com/lineout/archives/2010/12/20/what-is-the-witch-house-font|title=What Is the &quot;Witch House Font?&quot;|publisher=The Stranger|date=20 December 2010|access-date=20 July 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20161109232101/https://www.thestranger.com/lineout/archives/2010/12/20/what-is-the-witch-house-font|archive-date=9 November 2016}}&lt;/ref&gt; aga ka 2000. aastate [[Popkultuur|popkultuuri]] kuulsustest. Teoste pealkirjades, näiteks &quot;Salem&quot; ja &quot;White Ring&quot;, kasutatakse sageli selliseid tüpograafilisi elemente nagu kolmnurki, riste ja [[Unicode|Unicode'i]] sümboleid, mida peetakse &quot;väravahoidja mehhanismideks&quot; (ehk ''gatekeeping''), et hoida skeeni varjatuna ning veebist raskemini leitavana.&lt;ref name=&quot;:12&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.complex.com/music/a/kyle-garb/witch-house-microgenre-halloween|title=Witch House: An Intro To The Microgenre And Its Influence|website=Complex|access-date=2025-07-30|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20231226040845/https://www.complex.com/music/a/kyle-garb/witch-house-microgenre-halloween|archive-date=December 26, 2023}}&lt;/ref&gt; Teiste tähelepanuväärsete artistide hulka kuuluvad Mater Suspiria Vision,&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Cite web|last=debaser.it|first=O__O|url=https://en.debaser.it/mater-suspiria-vision/second-coming/review|title=Mater Suspiria Vision's Second Coming: Video Art Over Music|website=DeBaser|date=2012-11-22|access-date=2026-02-28|language=en}}&lt;/ref&gt; oOoOO, Crim3s, Balam Acab ja Ritualz.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Flossmannova|first=Simona|url=https://contributor.pond5.com/2025/07/28/music-briefs-witch-house/|title=Music Briefs: Witch House|website=Pond5 Contributor Portal|date=2025-07-28|access-date=2026-03-03|language=en-US}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ja etümoloogia ==

=== 2000.–2010. aastad: Päritolu ===
2000. aastate lõpus pani aluse ''witch house''&lt;nowiki/&gt;'i stiilile ja esteetikale bänd Salem, mis moodustati 2006. aastal [[Traverse City|Traverse Citys Michiganis]].&lt;ref name=&quot;Nguyen2&quot;&gt;{{Cite web|last=Nguyen|first=Tuyet|url=http://www.avclub.com/denver/articles/this-is-witch-house,49199/|title=This Is Witch House|publisher=The A.V. Club|date=30 December 2010|access-date=20 July 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110101070906/http://www.avclub.com/denver/articles/this-is-witch-house,49199/|archive-date=1 January 2011}}&lt;/ref&gt; Mõiste ''witch house'' lõi Travis Egedy (professionaalselt tuntud kui Pictureplane) hiljem 2009. aasta detsembris&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Grisham|first=Tyler|url=https://pitchfork.com/features/guest-lists/7740-guest-list-best-of-2009/|title=Guest List: Best of 2009|website=Pitchfork|date=2009-12-11|access-date=2026-02-27|language=en-US}}&lt;/ref&gt; naljana. Egedy selgitas:&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Nutting|first=P.J.|url=http://www.boulderweekly.com/article-4113-which-house-for-witch-house.html|title=Which House for Witch House?|publisher=Boulder Weekly|date=30 December 2010|access-date=20 July 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20130404033135/http://www.boulderweekly.com/article-4113-which-house-for-witch-house.html|archive-date=April 4, 2013}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;witch2&quot;&gt;{{Cite web|last=Todd Pendu|url=http://pendunyc.com/events/the-genesis-of-naming-a-genre-witch-house-by-todd-pendu/|title=The Genesis of Naming a Genre: Witch House|website=[[Pendu Sound Recordings|Pendu Sound]]|date=8 November 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20190204192005/http://pendunyc.com/events/the-genesis-of-naming-a-genre-witch-house-by-todd-pendu/|archive-date=4 February 2019}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Lhooq|first=Michelle|url=https://www.vice.com/en/article/teens-drugs-and-hiv-jokes-welcome-to-witch-house-in-russia/|title=Teens, Drugs, and HIV Jokes: Welcome to Witch House in Russia|website=Vice|date=18 June 2015|access-date=2 March 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20250207102117/https://www.vice.com/en/article/teens-drugs-and-hiv-jokes-welcome-to-witch-house-in-russia/|archive-date=February 7, 2025}}&lt;/ref&gt;&lt;blockquote&gt;Mina ja mu sõber Shams...tegime nalja selle ''house-''muusika üle, nimetasime seda ''witch house''&lt;nowiki/&gt;'iks, kuna see on nagu okultismil põhinev ''house''-muusika [...] Ma tegin Pitchforkiga selle aasta parimate loetelu ''witch house''&lt;nowiki/&gt;'i teemal [...] Ütlesin, et me oleme ''witch house''&lt;nowiki/&gt;'i bändid ja et 2010 saab olema ''witch house''&lt;nowiki/&gt;'i aasta [...] Sealt see kõik algaski. [...] Aga tol ajal, kui ma ''witch house''&lt;nowiki/&gt;'ist rääkisin, ei olnud seda tegelikult veel olemaski.&lt;/blockquote&gt;Teised peavoolumuusikablogid, ajakirjanikud ja veebilehed hakkasid seda terminit kasutama lühidalt pärast selle mainimist ajakirjas Pitchfork. Lisaks väitis ajakiri Flavorwire, hoolimata Egedy vastuseisust sellele nimetusele, et &quot;see žanr eksisteerib nüüd, olgu see siis hea või halb&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Hawking|first=Tom|url=https://www.flavorwire.com/206302/state-of-the-witch-house-predicting-the-controversial-genres-future|title=State of the Witch House: Predicting the Controversial Genre's Future|website=Flavorwire|date=7 September 2011|access-date=5 October 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Huston|first=Johnny Ray|url=https://sfbgarchive.48hills.org/sfbgarchive/2011/01/06/weird-emergence/|title=Weird Emergence|publisher=San Francisco Bay Guardian|date=6 January 2011|access-date=20 July 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20200121211118/http://sfbgarchive.48hills.org/sfbgarchive/2011/01/06/weird-emergence/|archive-date=January 21, 2020}}&lt;/ref&gt; 2010. aastate alguseks tõusis žanr veebis esile tänu varajaste internetiesteetika ja mikrožanrite vahelisele seosele (''chillwave, seapunk'' ja ''vaporwave''),&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Friedlander|first=Emilie|url=https://www.theguardian.com/music/2019/aug/21/chillwave-microgenre-nostalgia-pop|title=Chillwave: a momentary microgenre that ushered in the age of nostalgia|work=The Guardian|date=2019-08-21|access-date=2025-07-26|language=en-GB|issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt; aga ka veebisubkultuuridega, mis tekkisid sellistel veebilehtedel nagu [[Tumblr]], Bandcamp ning [[SoundCloud]].&lt;ref&gt;{{Cite web|last=SeventhQueen|url=https://recordingarts.com/witch-house-music-101-the-ultimate-beginners-guide-to-the-dark-electronic-subgenre/|title=Witch House Music 101: The Ultimate Beginner's Guide to the Dark Electronic Subgenre|website=Recording Arts Canada|date=2024-10-17|access-date=2025-07-26|language=en-CA}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.redbull.com/gb-en/whatever-happened-to-witch-house|title=How the &quot;witch house&quot; sound laid the land for 2019's best music|website=Red Bull|date=2019-10-14|access-date=2025-07-26|language=en-gb|archive-url=https://web.archive.org/web/20221210161101/https://www.redbull.com/gb-en/whatever-happened-to-witch-house|archive-date=December 10, 2022}}&lt;/ref&gt;

Lisaks seostati žanrit lühidalt termini ''rape gaze-''iga,&lt;ref name=&quot;VillageVoice2&quot;&gt;{{Cite news|last=Baron, Zach|url=https://www.villagevoice.com/2010/10/08/the-horrifyingly-named-micro-genre-rape-gaze-explained/|title=The Horrifyingly Named Micro-Genre &quot;Rape Gaze&quot; Explained|work=The Village Voice|date=8 October 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20171225092102/https://www.villagevoice.com/2010/10/08/the-horrifyingly-named-micro-genre-rape-gaze-explained/|archive-date=December 25, 2017}}&lt;/ref&gt; mille lõi [[Brooklyn|Brooklynis]] tegutsev duo Creep ning oli leitud bändi [[Myspace|Myspace'i]] lehel ja kasutati New York Pressis.&lt;ref name=&quot;nypress12&quot;&gt;{{Cite web|last=Maness|first=Carter|url=https://www.nypress.com/news/brooklyns-vanishing-witch-house-BENP1020100825308259991|title=Brooklyn's Vanishing Witch House: White Ring and CREEP Burn Your Trends and Have Real Music to Show for It|publisher=New York Press|date=25 August 2010|access-date=20 July 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20221005201625/https://www.nypress.com/news/brooklyns-vanishing-witch-house-BENP1020100825308259991|archive-date=October 5, 2022}}&lt;/ref&gt; Pärast seda, kui see 2010. aastal Pitchforki artiklis kajastati, tekitas see termin aga kiiresti tugevat vastukaja ja vastuolu. Toimetajad sõnastasid artikli ümber ja Creep avaldas hiljem avalduse, kus ta eitas selle kasutamist: &quot;Me ei tahaks kunagi propageerida seksuaalset vägivalda ühegi inimese vastu. See oli sõnamäng, me ei oodanud kunagi, et seda hakatakse kasutama tegeliku žanrina&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Fitzmaurice|first=Larry|url=http://pitchfork.com/reviews/albums/14718-king-night/|title=Salem: King Night|publisher=Pitchfork|date=8 October 2010|access-date=2 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20110407010947/http://pitchfork.com/reviews/albums/14718-king-night/|archive-date=April 7, 2011}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://felixonline.co.uk/articles/2010-10-21-rape-gaze/|title=Rape Gaze...|website=Felix|date=2010-10-21|access-date=2025-07-28|language=en-GB|archive-url=https://web.archive.org/web/20250810105104/https://felixonline.co.uk/articles/2010-10-21-rape-gaze/|archive-date=August 10, 2025}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.thedailyswarm.com/headlines/pitchfork-backtracks-rape-gaze-because-creep-said-so/|title=Pitchfork Backtracks on 'Rape Gaze' Because Creep Said So|publisher=The Daily Swarm|date=12 October 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20110716232534/http://www.thedailyswarm.com/headlines/pitchfork-backtracks-rape-gaze-because-creep-said-so/|archive-date=16 July 2011}}&lt;/ref&gt;

== Žanri allakäik ja selle mõju ==
2010. aastate alguseks või keskpaigaks hakkas ''witch house''&lt;nowiki/&gt;'i populaarsus internetis kaduma. Kuulajate huvi puudumine oli tingitud sellest, et suured plaadifirmad, näiteks Disaro, Black Bvs Recordsi ja Tundra Dubsi, lõpetasid selle žanriga tegelemist. Lisaks selle aja kõige silmapaistvamad artistid tegid pausi või lihtsalt kadusid.

2013. aastal kommenteeris [[New York|New Yorgis]] tegutsev elektroonilise muusika duo Creep, keda algselt seostati selle skeeniga, ajakirja [[Vice|Vice'ile]] antud intervjuus žanri olukorrast, öeldes: &quot;Meil on hea meel, et ''witch house'' on surnud&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Wilkinson|first=Sophie|url=https://www.vice.com/en/article/youneedtohearthis-creep-interview/|title=CREEP: &quot;We're Glad Witch House is Dead &quot;|website=VICE|date=2013-11-19|access-date=2025-07-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20250807111750/https://www.vice.com/en/article/youneedtohearthis-creep-interview/|archive-date=August 7, 2025}}&lt;/ref&gt; 2021. aastal nimetas Pitchfork Salemi ebatavalisi kontserte üheks teguriks, mis aitas kaasa selle liikumise hääbumisele.&lt;ref name=&quot;:12&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.complex.com/music/a/kyle-garb/witch-house-microgenre-halloween|title=Witch House: An Intro To The Microgenre And Its Influence|website=Complex|access-date=2025-07-30|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20231226040845/https://www.complex.com/music/a/kyle-garb/witch-house-microgenre-halloween|archive-date=December 26, 2023}}&lt;cite class=&quot;citation web cs1&quot; data-ve-ignore=&quot;&quot;&gt;[https://www.complex.com/music/a/kyle-garb/witch-house-microgenre-halloween &quot;Witch House: An Intro To The Microgenre And Its Influence&quot;]. &lt;/cite&gt;&lt;/ref&gt; Seejärel kirjutas Mike Lesuer ajakirjast Flood 2023. aastal tagasiulatuvalt, väites, et paljud &quot;2010ndate algust iseloomustavad alamžanrid on 2023. aastaks leitavad vaid mõnelt Tumblri kontodelt, mis pole pärast ''seapunk''i kõrgaega enam aktiivsed olnud. ''Seapunk'', nagu ka ''witch house'', on mälust kadunud, sest keegi ei suutnud sellele välja mõelda lahedama nime&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite web|url=https://floodmagazine.com/141620/i-miss-shitgaze-man/|title=I Miss Shitgaze, Man|website=FLOOD|access-date=2025-07-22|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20250702205145/https://floodmagazine.com/141620/i-miss-shitgaze-man/|archive-date=July 2, 2025}}&lt;/ref&gt;

2013. aastal värbas [[Kanye West]] Salemi Jack Donoghue'i&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Battan|first=Carrie|url=https://www.newyorker.com/magazine/2020/11/09/the-disappearance-and-cryptic-return-of-salem|title=The Disappearance and Cryptic Return of Salem|work=The New Yorker|date=2020-11-02|access-date=2025-08-04|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20250816073513/https://www.newyorker.com/magazine/2020/11/09/the-disappearance-and-cryptic-return-of-salem|archive-date=August 16, 2025|issn=0028-792X}}&lt;/ref&gt;, et ta ta töötaks oma albumi &quot;Yeezus&quot; kallal. Tema produtsenditöö inspireeris laulu &quot;Black Skinhead&quot;.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.redbull.com/gb-en/whatever-happened-to-witch-house|title=How the &quot;witch house&quot; sound laid the land for 2019's best music|website=Red Bull|date=2019-10-14|access-date=2025-08-04|language=en-gb|archive-url=https://web.archive.org/web/20221210161101/https://www.redbull.com/gb-en/whatever-happened-to-witch-house|archive-date=December 10, 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Dazed|url=https://www.dazeddigital.com/music/article/32303/1/witch-house-trio-salem-are-returning-with-new-music|title=Witch house trio SALEM are returning with new music|website=Dazed|date=2016-08-03|access-date=2025-08-04|language=en}}&lt;/ref&gt;

Lisaks ''underground-''hiphop-artistid nagu Black Kray,&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.thestranger.com/music/2014/10/29/20908970/the-best-emogothtrap-youll-hear-all-fall|title=The Best Emo/Goth/Trap You'll Hear All Fall|website=thestranger.com|date=2014-10-29|access-date=2023-10-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20250815134800/https://www.thestranger.com/music/2014/10/29/20908970/the-best-emogothtrap-youll-hear-all-fall|archive-date=August 15, 2025}}&lt;/ref&gt; [[Wicca Phase Springs Eternal]]&lt;ref name=&quot;Revolver2&quot;&gt;{{Cite web|last=REEVES|first=MOSI|url=https://www.revolvermag.com/music/wicca-phase-springs-eternal-occult-genre-smasher-bred-punk-backed-code-orange|title=WICCA PHASE SPRINGS ETERNAL: OCCULT GENRE-SMASHER BRED IN PUNK, BACKED BY CODE ORANGE|website=[[Revolver (magazine)|Revolver]]|date=August 6, 2018|access-date=20 February 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20201127205725/https://www.revolvermag.com/music/wicca-phase-springs-eternal-occult-genre-smasher-bred-punk-backed-code-orange|archive-date=November 27, 2020}}&lt;/ref&gt; ja [[Sematary]]&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Mangelsdorf|first=Ben|url=https://undergroundunderdogs.com/2020/09/21/sematary-interview-slaughterhouse-witch-house/|title=Enter The Slaughterhouse With Sematary|website=Underground Underdogs|date=2020-09-21|access-date=2025-07-30|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20241210024510/https://undergroundunderdogs.com/2020/09/21/sematary-interview-slaughterhouse-witch-house/|archive-date=December 10, 2024}}&lt;/ref&gt; mainisid, et ''witch house'' oli nende inspiratsiooniallikas. Peavooluartistid nagu [[ASAP Rocky|A$AP Rocky]], PartyNextDoor ja [[The Weeknd]] on samuti avaldanud sellest žanrist inspireeritud muusikat.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt; 2024. aastal lisas Pitchfork ''witch house''&lt;nowiki/&gt;'i oma nimekirja &quot;25 mikrožanri, mis (lühidalt) määratlesid viimase 25 aastat&quot;. Nad väitsid, et ''witch house'' on ''online''-räppmuusika tumedate teemade eelkäija.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Sherburne|first=Philip|url=https://pitchfork.com/features/lists-and-guides/microgenres-25th-anniversary/|title=25 Microgenres That (Briefly) Defined the Last 25 Years|website=Pitchfork|date=2021-10-07|access-date=2025-07-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20220111224410/https://pitchfork.com/features/lists-and-guides/microgenres-25th-anniversary/|archive-date=January 11, 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited}}
[[Kategooria:2000. aastad muusikas]]
[[Kategooria:2010. aastad muusikas]]
[[Kategooria:CS1 allikad vene keeles (ru)]]
[[Kategooria:Muusikažanrid]]</text>
      <sha1>9gqx3p94cimxwj6haxtl1xlefduj73u</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria:Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud</title>
    <ns>14</ns>
    <id>717921</id>
    <revision>
      <id>7184591</id>
      <parentid>7183038</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T15:10:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <comment>sisu viidud uuele leheküljele</comment>
      <origin>7184591</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="0" sha1="phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1" />
      <sha1>phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184594</id>
      <parentid>7184591</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T15:11:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <origin>7184594</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="59" sha1="izxlcpd65wtqw6d20yhyfu4aqq9tam3" xml:space="preserve">== Vaata ka ==
[[Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]</text>
      <sha1>izxlcpd65wtqw6d20yhyfu4aqq9tam3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rakukeha</title>
    <ns>0</ns>
    <id>717925</id>
    <revision>
      <id>7184519</id>
      <parentid>7184374</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T12:30:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ultrastruktuur */</comment>
      <origin>7184519</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9869" sha1="qcfzmpfqgolibm5y7jf4e9abed08wm3" xml:space="preserve">[[Pilt:Основные_составляющие_нейрона..png|pisi|Rakukeha on neuron ilma jätketeta]]
{{Neuroni ehitus|}}

'''Rakukeha''' ehk '''sooma''' ehk '''perikaarüon''' ehk '''keha''' ehk '''neuronikeha''' '''närvirakukeha''' (''soma'', vanakreeka σῶμα 'keha'; ''perikaryon'') on [[neuron]]i (või [[gliiarakk|gliiaraku]]&lt;ref&gt;Gliiarakkude puhul ei kasutata tavaliselt sõna &quot;sooma&quot;.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;N. Bazargani, D. Attwell. ''Astrocyte calcium signaling: the third wave''. – ''Nature Neuroscience'', 2016, kd 19, nr 2, lk 182–189.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;N. Baumann, D. Pham-Dinh. ''Biology of oligodendrocyte and myelin in the mammalian central nervous system''. – ''Physiological Reviews'', 2001, kd 81, nr 2, lk 871–927.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;C. Kozlowski, R. M. Weimer. ''An automated method to quantify microglia morphology and application to monitor activation state longitudinally in vivo''. – ''PLOS ONE'', 2012, kd 7, nr 2, e31814.&lt;/ref&gt;) keskne tavaliselt sibuljas osa, millest lähtuvad [[neuriit|jätked]] (tavaliselt [[dendriit|dendriidid]] ja [[akson]]). Mõnikord ei arvata perikaarüoni hulka [[rakutuum]]a.&lt;ref&gt;Sõna on algselt mõeldud tähendama tuuma ümbritsevat piirkonda.&lt;/ref&gt; Rakukehas toimub suurem osa raku [[ainevahetus]]est.&lt;ref name=&quot;benninghoff&quot;&gt;Benninghoff. ''Makroskopische und mikroskopische Anatomie des Menschen'', kd 3, ''Nervensystem, Haut und Sinnesorgane'', Urban und Schwarzenberg: München 1985, lk 8.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Robert D. Dyson. ''Cell Biology: A Molecular Approach''. Allyn and Bacon.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://amigo.geneontology.org/amigo/term/GO:0043204 Perikaryon], Gene Ontology.&lt;/ref&gt;

Rakukeha on neuroni metaboolne ja regulatiivne keskpunkt, kus paikneb rakutuum ning toimub suurem osa raku valgusünteesist ja ainevahetusest. See on tihedalt seotud neuroni jätketega ning osaleb nii signaalide vastuvõtus, töötlemises kui ka raku elujõulisuse tagamises.

Rakukeha võib olla väga erineva suuruse ja kujuga. Spetsialiseerunud neuronite läbimõõt varieerub ligikaudu 5 μm-st kuni üle 10 mm. Tüüpiliselt jääb see kuni 100 µm piiresse, kuid suurtel neuronitel võib ulatuda mitmesaja mikromeetrini. Rakukeha [[rakumembraan]]il ehk [[tsütolemm]]il moodustuvad paljudel neuronitel arvukad [[sünaps|sünaptilised kontaktid]] teiste neuronite dendriitidega.

[[Pilt:Neuron_Cell_Body.png|pisi|Rakukeha koos rakutuumaga]]

Rakukeha keskosas paikneb tavaliselt ümar [[rakutuum]], mis on neuroni peamine [[RNA]] sünteesi koht ning enamiku [[valk]]ude sünteesi suunava [[mRNA]] allikas. [[Tuumaümbris]]e sisepinnal leidub [[heterokromatiin]]i ning tuuma sees paikneb tavaliselt [[tuumake]].

Lisaks [[kare endoplasmaretiikulum|karedale endoplasmaretiikulumile]] ehk [[ergastoplasma]]le sisaldab rakukeha [[tsütoplasma]] ka [[neurofibrill]]e ja [[basofiilsus|basofiilseid]] [[Nissli kehake]]si.

== Ultrastruktuur ==

Neuroni rakukeha sisaldab arvukalt [[organell]]e – raku väikesi funktsionaalseid üksusi.

Iseloomulikud on [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] ja [[ribosoom]]ide kogumikud, mida nimetatakse [[Nissli kehake]]steks. Need neuroni peamised [[valgusüntees]]i piirkonnad koosnevad karedast endoplasmaretiikulumist koos selle membraanidele kinnitunud [[polüribosoom]]idega ja tsütoplasmas kareda endoplasmaretiikulumi vahetus läheduses paiknevatest vabadest polüribosoomidest.&lt;ref&gt;Larry Squire jt. ''Fundamental Neuroscience''. Academic Press, 2008.&lt;/ref&gt; Kare endoplasmaretikulum on [[biomembraan|membraanidest]] koosnev võrgustik, mille pinnal paiknevad (peamiselt polüribosoomidena paiknevad) ribosoomid, mis annavad sellele mikroskoobis &quot;kareda&quot; välimuse. Ribosoomidel toimub [[valgusüntees]], ning karedas endoplasmaretiikulumis volditakse äsja sünteesitud valgud õigesse ruumilisse kujusse, vajaduse korral muudetakse neid keemiliselt (näiteks lisatakse suhkru- või fosfaatrühmi), ja seejärel suunatakse edasi sinna, kus neid vajatakse. Polüribosoomid on mitmest ribosoomist koosnevad kompleksid, mis on seotud sama [[mRNA]] molekuliga ja võimaldavad sama valku kiiresti ning samaaegselt sünteesida. Neid leidub nii kareda endoplasmaretiikulumi küljes kui ka vabalt [[tsütoplasma]]s. Vabad polüribosoomid sünteesivad peamiselt [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] ja [[akson]]i valke.

Erinevalt enamikust teistest rakkudest küpsed neuronid praktiliselt ei [[jagunemine|jagune]], mistõttu nad ei saa kulunud komponente asendada uue raku moodustamise teel. Jagunevates rakkudes toimub kahjustunud ja vananenud komponentide ümberjaotumine ning osaline eemaldamine uue raku tekkimise käigus: rakk kahekordistab oma sisu, olemasolevad komponendid jaotuvad tütarrakkude vahel ja juurde sünteesitakse uusi, nii et tütarrakud alustavad kahjustunud komponentide väiksema osakaaluga. Neuronitel selline mehhanism puudub ning nad peavad toetuma sisemisele kvaliteedikontrollile, sealhulgas [[proteasoom]]idele, [[autofaagia]]le ning mitokondrite jagunemise ja sulandumise süsteemidele. Seega toimub kogu kulunud komponentide asendamine sama raku sees. Neuron sünteesib Nissli kehakestes uusi valke, transpordib neid [[mikrotoruke]]ste ja [[motoorvalk]]ude abil ning uuendab organelle lokaalselt. See on eriti oluline sellepärast, et neuronitel võivad olla väga pikad, meetriteni ulatuvad [[akson]]id ning sünapsid vajavad pidevat varustatust valkude ja energiaga. Sellepärast toimub neuronites eriti intensiivne valgusüntees ja Nissli kehakesed on eriti arenenud ja hästi nähtavad.  

Rakutuum on rakukeha keskne organell, kus toimub suurem osa [[transkriptsioon (geneetika)|RNA süntees]]ist. See sisaldab [[DNA]]-d, mis määrab, milliseid [[valk]]e ja millal rakk peab tootma. Kui neuron vajab uut valku, aktiveeritakse vastav [[geen]], toimub [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]] ja sünteesitakse [[mRNA]]. mRNA liigub tsütoplasmasse, kus ribosoomid selle alusel sünteesivad vastava valgu, näiteks [[ioonkanal]]i, [[sünapsiretseptor]]i või aksoni [[struktuurivalk|struktuurivalgu]].

=== Mikrotorukesed ja neurofilamendid ===

Neuronite sisemine tugiskelett ehk [[tsütoskelett]] koosneb mitmest valgulise päritoluga struktuurist, millest olulisemad on [[mikrotoruke]]sed ja [[vahefilament|vahefilamendid]], mida neuronites nimetatakse [[neurofilament]]ideks. Need moodustavad neuroni ühtse sisemise võrgustiku, mis ulatub pidevalt rakukehast [[akson]]ini ja [[dendriit]]ideni ning tagab raku kuju, struktuurse terviklikkuse ja funktsionaalse organiseerituse.

Neurofilamendid täidavad peamiselt struktuurset funktsiooni, andes neuronile mehaanilise tugevuse, stabiliseerides selle kuju ja määrates aksoni jämeduse. Need on eriti olulised pikkade aksonitega neuronites, kus nad tagavad raku vastupidavuse ja mehaanilise stabiilsuse.

Mikrotorukesed on dünaamilised torujad valgustruktuurid, mille peamine ülesanne on [[rakusisene transport]]. Nende abil liiguvad [[vesiikul]]id (sealhulgas [[virgatsaine]]tega), [[mitokonder|mitokondrid]] ja teised valgud ning rakukomponendid rakukeha, [[akson]]i ja [[dendriit]]ide vahel. Seda transporti vahendavad [[motoorvalk|motoorvalgud]], eelkõige [[kinesiin]] ja [[dineiin]], mis liigutavad koormaid mööda mikrotorukesi mõlemas suunas.

Mikrotorukeste ja neurofilamentide koostoimes kujuneb neuroni funktsionaalne sisemine tasakaal, kus esimesed tagavad transpordi ja teised struktuurse toe. Mikrotorukesed võimaldavad aktiivset transporti, neurofilamendid loovad mehaanilise raamistiku, mis hoiab neuroni kuju stabiilsena.

Mikrotorukeste kahjustumise või destabiliseerumise korral katkeb rakusisene transport, mille tagajärjel ei jõua sünapsidesse energia, virgatsained ega vajalikud valgud. See põhjustab [[signaaliedastus]]e nõrgenemist ning võib viia neuroni funktsionaalse hääbumise ja hukkumiseni. Selline mehhanism võib viia mitmete [[neurodegeneratiivne haigus|neurodegeneratiivsete haigusteni]], sealhulgas [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]], [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]] ja [[amüotroofne lateraalskleroos|amüotroofse lateraalskleroosini]] (ALS).

===Pidurdavad sünapsid===
Rakukehale moodustub rohkesti [[pidurdav sünaps|pidurdavaid sünapse]], mis reguleerivad neuroni aktiivsust.&lt;ref&gt;Freund T. F., Katona I. ''Perisomatic inhibition''. – ''Neuron'', 2007, kd 56, nr 1, lk 33–42.&lt;/ref&gt; Lisaks interakteeruvad [[mikrogliia]] rakud neuronite rakukeha piirkonnaga ning osalevad [[närvikude|närvikoe]] [[homöostaas]]i ja [[immuunregulatsioon]]i protsessides.&lt;ref&gt;C. Cserép jt. ''Microglia monitor and protect neuronal function through specialized somatic purinergic junctions''. – ''Science'', 2020, kd 367, nr 6477, lk 528–537.&lt;/ref&gt;

=== Aksoniküngas ===

[[Aksoniküngas]] on rakukeha spetsialiseerunud piirkond, kust algab [[akson]]. Selles piirkonnas toimub valgusüntees piiratud ulatuses ning seal puuduvad [[Nissli kehake]]sed.

Aksonikünka [[rakumembraan]] sisaldab suure tihedusega pingetundlikke [[ioonkanal]]eid ning see on enamiku neuronite puhul [[aktsioonipotentsiaal]]i tekkekoht.&lt;ref name=&quot;squire&quot;/&gt;

== Ellujäämist tagavad faktorid ==

Mõnede [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] ellujäämine sõltub [[neurotroofne faktor|neurotroofsetest faktoritest]], mis pärsivad [[apoptoos]]i. Selliste tegurite hulka kuulub [[närvikasvufaktor]] ([[NGF]]).

NGF seondub aksonilõpmetes paiknevate retseptoritega ning aktiveerib [[signaalirada|signaalirajad]], mis kantakse [[retrograadne transport|retrograadse transpordi]] teel rakukehasse. Seal mõjutab signaal [[geeniekspressioon]]i ja toetab neuroni ellujäämist.&lt;ref&gt;J. D. Delcroix jt. ''Trafficking the NGF signal''. – ''Progress in Brain Research'', 2004.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.ouhsc.edu/histology/Glass%20slides/3_09.jpg Slide 3 Spinal cord], University of Oklahoma Health Sciences Center, ouhsc.edu.</text>
      <sha1>qcfzmpfqgolibm5y7jf4e9abed08wm3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184523</id>
      <parentid>7184519</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T12:57:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ultrastruktuur */</comment>
      <origin>7184523</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9782" sha1="790dyrqrx7ohgkukl9w5iyjdhmv7de6" xml:space="preserve">[[Pilt:Основные_составляющие_нейрона..png|pisi|Rakukeha on neuron ilma jätketeta]]
{{Neuroni ehitus|}}

'''Rakukeha''' ehk '''sooma''' ehk '''perikaarüon''' ehk '''keha''' ehk '''neuronikeha''' '''närvirakukeha''' (''soma'', vanakreeka σῶμα 'keha'; ''perikaryon'') on [[neuron]]i (või [[gliiarakk|gliiaraku]]&lt;ref&gt;Gliiarakkude puhul ei kasutata tavaliselt sõna &quot;sooma&quot;.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;N. Bazargani, D. Attwell. ''Astrocyte calcium signaling: the third wave''. – ''Nature Neuroscience'', 2016, kd 19, nr 2, lk 182–189.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;N. Baumann, D. Pham-Dinh. ''Biology of oligodendrocyte and myelin in the mammalian central nervous system''. – ''Physiological Reviews'', 2001, kd 81, nr 2, lk 871–927.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;C. Kozlowski, R. M. Weimer. ''An automated method to quantify microglia morphology and application to monitor activation state longitudinally in vivo''. – ''PLOS ONE'', 2012, kd 7, nr 2, e31814.&lt;/ref&gt;) keskne tavaliselt sibuljas osa, millest lähtuvad [[neuriit|jätked]] (tavaliselt [[dendriit|dendriidid]] ja [[akson]]). Mõnikord ei arvata perikaarüoni hulka [[rakutuum]]a.&lt;ref&gt;Sõna on algselt mõeldud tähendama tuuma ümbritsevat piirkonda.&lt;/ref&gt; Rakukehas toimub suurem osa raku [[ainevahetus]]est.&lt;ref name=&quot;benninghoff&quot;&gt;Benninghoff. ''Makroskopische und mikroskopische Anatomie des Menschen'', kd 3, ''Nervensystem, Haut und Sinnesorgane'', Urban und Schwarzenberg: München 1985, lk 8.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Robert D. Dyson. ''Cell Biology: A Molecular Approach''. Allyn and Bacon.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://amigo.geneontology.org/amigo/term/GO:0043204 Perikaryon], Gene Ontology.&lt;/ref&gt;

Rakukeha on neuroni metaboolne ja regulatiivne keskpunkt, kus paikneb rakutuum ning toimub suurem osa raku valgusünteesist ja ainevahetusest. See on tihedalt seotud neuroni jätketega ning osaleb nii signaalide vastuvõtus, töötlemises kui ka raku elujõulisuse tagamises.

Rakukeha võib olla väga erineva suuruse ja kujuga. Spetsialiseerunud neuronite läbimõõt varieerub ligikaudu 5 μm-st kuni üle 10 mm. Tüüpiliselt jääb see kuni 100 µm piiresse, kuid suurtel neuronitel võib ulatuda mitmesaja mikromeetrini. Rakukeha [[rakumembraan]]il ehk [[tsütolemm]]il moodustuvad paljudel neuronitel arvukad [[sünaps|sünaptilised kontaktid]] teiste neuronite dendriitidega.

[[Pilt:Neuron_Cell_Body.png|pisi|Rakukeha koos rakutuumaga]]

Rakukeha keskosas paikneb tavaliselt ümar [[rakutuum]], mis on neuroni peamine [[RNA]] sünteesi koht ning enamiku [[valk]]ude sünteesi suunava [[mRNA]] allikas. [[Tuumaümbris]]e sisepinnal leidub [[heterokromatiin]]i ning tuuma sees paikneb tavaliselt [[tuumake]].

Lisaks [[kare endoplasmaretiikulum|karedale endoplasmaretiikulumile]] ehk [[ergastoplasma]]le sisaldab rakukeha [[tsütoplasma]] ka [[neurofibrill]]e ja [[basofiilsus|basofiilseid]] [[Nissli kehake]]si.

== Ultrastruktuur ==

Neuroni rakukeha sisaldab arvukalt [[organell]]e – raku väikesi funktsionaalseid üksusi.

Iseloomulikud on [[Nissli kehake]]sed, mis on neuroni peamised [[valgusüntees]]i piirkonnad.&lt;ref&gt;Larry Squire jt. ''Fundamental Neuroscience''. Academic Press, 2008.&lt;/ref&gt; Need koosnevad [[kare endoplasmaretiikulum|karedast endoplasmaretiikulumist]] ja selle vahetus läheduses paiknevatest [[polüribosoom]]idest. [[Kare endoplasmaretiikulum]] on [[biomembraan|membraanidest]] koosnev võrgustik, mille pinnale on kinnitunud [[ribosoom]]id, millel toimub [[valgusüntees]]. Kareda endoplasmaretiikulumi pinnal paiknevad ribosoomid esinevad enamasti polüribosoomidena, mis annavad sellele mikroskoobis iseloomuliku &quot;kareda&quot; välimuse. [[Polüribosoom]]id on mitmest ribosoomist koosnevad kompleksid, mis on seotud sama [[mRNA]] molekuliga ja võimaldavad sama valku kiiresti ja üheaegselt sünteesida. Neid leidub nii kareda endoplasmaretiikulumi pinnal kui ka vabalt [[tsütoplasma]]s. Vabad polüribosoomid sünteesivad peamiselt [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] ja [[akson]]i valke. Karedas endoplasmaretiikulumis volditakse ribosoomidel sünteesitud valgud õigele ruumilisele kujule, vajaduse korral muudetakse neid keemiliselt (näiteks lisatakse suhkru- või fosfaatrühmi), ja seejärel suunatakse edasi sinna, kus neid rakus vajatakse. 

Erinevalt enamikust teistest rakkudest küpsed neuronid praktiliselt ei [[jagunemine|jagune]], mistõttu nad ei saa kulunud komponente asendada uue raku moodustamise teel. Jagunevates rakkudes toimub kahjustunud ja vananenud komponentide ümberjaotumine ning osaline eemaldamine uue raku tekkimise käigus: rakk kahekordistab oma sisu, olemasolevad komponendid jaotuvad tütarrakkude vahel ja juurde sünteesitakse uusi, nii et tütarrakud alustavad kahjustunud komponentide väiksema osakaaluga. Neuronitel selline mehhanism puudub ning nad peavad toetuma sisemisele kvaliteedikontrollile, sealhulgas [[proteasoom]]idele, [[autofaagia]]le ning mitokondrite jagunemise ja sulandumise süsteemidele. Seega toimub kogu kulunud komponentide asendamine sama raku sees. Neuron sünteesib Nissli kehakestes uusi valke, transpordib neid [[mikrotoruke]]ste ja [[motoorvalk]]ude abil ning uuendab organelle lokaalselt. See on eriti oluline sellepärast, et neuronitel võivad olla väga pikad, meetriteni ulatuvad [[akson]]id ning sünapsid vajavad pidevat varustatust valkude ja energiaga. Sellepärast toimub neuronites eriti intensiivne valgusüntees ja Nissli kehakesed on eriti arenenud ja hästi nähtavad.  

Rakutuum on rakukeha keskne organell, kus toimub suurem osa [[transkriptsioon (geneetika)|RNA süntees]]ist. See sisaldab [[DNA]]-d, mis määrab, milliseid [[valk]]e ja millal rakk peab tootma. Kui neuron vajab uut valku, aktiveeritakse vastav [[geen]], toimub [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]] ja sünteesitakse [[mRNA]]. mRNA liigub tsütoplasmasse, kus ribosoomid selle alusel sünteesivad vastava valgu, näiteks [[ioonkanal]]i, [[sünapsiretseptor]]i või aksoni [[struktuurivalk|struktuurivalgu]].

=== Mikrotorukesed ja neurofilamendid ===

Neuronite sisemine tugiskelett ehk [[tsütoskelett]] koosneb mitmest valgulise päritoluga struktuurist, millest olulisemad on [[mikrotoruke]]sed ja [[vahefilament|vahefilamendid]], mida neuronites nimetatakse [[neurofilament]]ideks. Need moodustavad neuroni ühtse sisemise võrgustiku, mis ulatub pidevalt rakukehast [[akson]]ini ja [[dendriit]]ideni ning tagab raku kuju, struktuurse terviklikkuse ja funktsionaalse organiseerituse.

Neurofilamendid täidavad peamiselt struktuurset funktsiooni, andes neuronile mehaanilise tugevuse, stabiliseerides selle kuju ja määrates aksoni jämeduse. Need on eriti olulised pikkade aksonitega neuronites, kus nad tagavad raku vastupidavuse ja mehaanilise stabiilsuse.

Mikrotorukesed on dünaamilised torujad valgustruktuurid, mille peamine ülesanne on [[rakusisene transport]]. Nende abil liiguvad [[vesiikul]]id (sealhulgas [[virgatsaine]]tega), [[mitokonder|mitokondrid]] ja teised valgud ning rakukomponendid rakukeha, [[akson]]i ja [[dendriit]]ide vahel. Seda transporti vahendavad [[motoorvalk|motoorvalgud]], eelkõige [[kinesiin]] ja [[dineiin]], mis liigutavad koormaid mööda mikrotorukesi mõlemas suunas.

Mikrotorukeste ja neurofilamentide koostoimes kujuneb neuroni funktsionaalne sisemine tasakaal, kus esimesed tagavad transpordi ja teised struktuurse toe. Mikrotorukesed võimaldavad aktiivset transporti, neurofilamendid loovad mehaanilise raamistiku, mis hoiab neuroni kuju stabiilsena.

Mikrotorukeste kahjustumise või destabiliseerumise korral katkeb rakusisene transport, mille tagajärjel ei jõua sünapsidesse energia, virgatsained ega vajalikud valgud. See põhjustab [[signaaliedastus]]e nõrgenemist ning võib viia neuroni funktsionaalse hääbumise ja hukkumiseni. Selline mehhanism võib viia mitmete [[neurodegeneratiivne haigus|neurodegeneratiivsete haigusteni]], sealhulgas [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]], [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]] ja [[amüotroofne lateraalskleroos|amüotroofse lateraalskleroosini]] (ALS).

===Pidurdavad sünapsid===
Rakukehale moodustub rohkesti [[pidurdav sünaps|pidurdavaid sünapse]], mis reguleerivad neuroni aktiivsust.&lt;ref&gt;Freund T. F., Katona I. ''Perisomatic inhibition''. – ''Neuron'', 2007, kd 56, nr 1, lk 33–42.&lt;/ref&gt; Lisaks interakteeruvad [[mikrogliia]] rakud neuronite rakukeha piirkonnaga ning osalevad [[närvikude|närvikoe]] [[homöostaas]]i ja [[immuunregulatsioon]]i protsessides.&lt;ref&gt;C. Cserép jt. ''Microglia monitor and protect neuronal function through specialized somatic purinergic junctions''. – ''Science'', 2020, kd 367, nr 6477, lk 528–537.&lt;/ref&gt;

=== Aksoniküngas ===

[[Aksoniküngas]] on rakukeha spetsialiseerunud piirkond, kust algab [[akson]]. Selles piirkonnas toimub valgusüntees piiratud ulatuses ning seal puuduvad [[Nissli kehake]]sed.

Aksonikünka [[rakumembraan]] sisaldab suure tihedusega pingetundlikke [[ioonkanal]]eid ning see on enamiku neuronite puhul [[aktsioonipotentsiaal]]i tekkekoht.&lt;ref name=&quot;squire&quot;/&gt;

== Ellujäämist tagavad faktorid ==

Mõnede [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] ellujäämine sõltub [[neurotroofne faktor|neurotroofsetest faktoritest]], mis pärsivad [[apoptoos]]i. Selliste tegurite hulka kuulub [[närvikasvufaktor]] ([[NGF]]).

NGF seondub aksonilõpmetes paiknevate retseptoritega ning aktiveerib [[signaalirada|signaalirajad]], mis kantakse [[retrograadne transport|retrograadse transpordi]] teel rakukehasse. Seal mõjutab signaal [[geeniekspressioon]]i ja toetab neuroni ellujäämist.&lt;ref&gt;J. D. Delcroix jt. ''Trafficking the NGF signal''. – ''Progress in Brain Research'', 2004.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.ouhsc.edu/histology/Glass%20slides/3_09.jpg Slide 3 Spinal cord], University of Oklahoma Health Sciences Center, ouhsc.edu.</text>
      <sha1>790dyrqrx7ohgkukl9w5iyjdhmv7de6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184532</id>
      <parentid>7184523</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T13:08:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Mikrotorukesed ja neurofilamendid */</comment>
      <origin>7184532</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9698" sha1="nmq98fq1owtl78094ju6zcyn3fxfkak" xml:space="preserve">[[Pilt:Основные_составляющие_нейрона..png|pisi|Rakukeha on neuron ilma jätketeta]]
{{Neuroni ehitus|}}

'''Rakukeha''' ehk '''sooma''' ehk '''perikaarüon''' ehk '''keha''' ehk '''neuronikeha''' '''närvirakukeha''' (''soma'', vanakreeka σῶμα 'keha'; ''perikaryon'') on [[neuron]]i (või [[gliiarakk|gliiaraku]]&lt;ref&gt;Gliiarakkude puhul ei kasutata tavaliselt sõna &quot;sooma&quot;.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;N. Bazargani, D. Attwell. ''Astrocyte calcium signaling: the third wave''. – ''Nature Neuroscience'', 2016, kd 19, nr 2, lk 182–189.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;N. Baumann, D. Pham-Dinh. ''Biology of oligodendrocyte and myelin in the mammalian central nervous system''. – ''Physiological Reviews'', 2001, kd 81, nr 2, lk 871–927.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;C. Kozlowski, R. M. Weimer. ''An automated method to quantify microglia morphology and application to monitor activation state longitudinally in vivo''. – ''PLOS ONE'', 2012, kd 7, nr 2, e31814.&lt;/ref&gt;) keskne tavaliselt sibuljas osa, millest lähtuvad [[neuriit|jätked]] (tavaliselt [[dendriit|dendriidid]] ja [[akson]]). Mõnikord ei arvata perikaarüoni hulka [[rakutuum]]a.&lt;ref&gt;Sõna on algselt mõeldud tähendama tuuma ümbritsevat piirkonda.&lt;/ref&gt; Rakukehas toimub suurem osa raku [[ainevahetus]]est.&lt;ref name=&quot;benninghoff&quot;&gt;Benninghoff. ''Makroskopische und mikroskopische Anatomie des Menschen'', kd 3, ''Nervensystem, Haut und Sinnesorgane'', Urban und Schwarzenberg: München 1985, lk 8.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Robert D. Dyson. ''Cell Biology: A Molecular Approach''. Allyn and Bacon.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://amigo.geneontology.org/amigo/term/GO:0043204 Perikaryon], Gene Ontology.&lt;/ref&gt;

Rakukeha on neuroni metaboolne ja regulatiivne keskpunkt, kus paikneb rakutuum ning toimub suurem osa raku valgusünteesist ja ainevahetusest. See on tihedalt seotud neuroni jätketega ning osaleb nii signaalide vastuvõtus, töötlemises kui ka raku elujõulisuse tagamises.

Rakukeha võib olla väga erineva suuruse ja kujuga. Spetsialiseerunud neuronite läbimõõt varieerub ligikaudu 5 μm-st kuni üle 10 mm. Tüüpiliselt jääb see kuni 100 µm piiresse, kuid suurtel neuronitel võib ulatuda mitmesaja mikromeetrini. Rakukeha [[rakumembraan]]il ehk [[tsütolemm]]il moodustuvad paljudel neuronitel arvukad [[sünaps|sünaptilised kontaktid]] teiste neuronite dendriitidega.

[[Pilt:Neuron_Cell_Body.png|pisi|Rakukeha koos rakutuumaga]]

Rakukeha keskosas paikneb tavaliselt ümar [[rakutuum]], mis on neuroni peamine [[RNA]] sünteesi koht ning enamiku [[valk]]ude sünteesi suunava [[mRNA]] allikas. [[Tuumaümbris]]e sisepinnal leidub [[heterokromatiin]]i ning tuuma sees paikneb tavaliselt [[tuumake]].

Lisaks [[kare endoplasmaretiikulum|karedale endoplasmaretiikulumile]] ehk [[ergastoplasma]]le sisaldab rakukeha [[tsütoplasma]] ka [[neurofibrill]]e ja [[basofiilsus|basofiilseid]] [[Nissli kehake]]si.

== Ultrastruktuur ==

Neuroni rakukeha sisaldab arvukalt [[organell]]e – raku väikesi funktsionaalseid üksusi.

Iseloomulikud on [[Nissli kehake]]sed, mis on neuroni peamised [[valgusüntees]]i piirkonnad.&lt;ref&gt;Larry Squire jt. ''Fundamental Neuroscience''. Academic Press, 2008.&lt;/ref&gt; Need koosnevad [[kare endoplasmaretiikulum|karedast endoplasmaretiikulumist]] ja selle vahetus läheduses paiknevatest [[polüribosoom]]idest. [[Kare endoplasmaretiikulum]] on [[biomembraan|membraanidest]] koosnev võrgustik, mille pinnale on kinnitunud [[ribosoom]]id, millel toimub [[valgusüntees]]. Kareda endoplasmaretiikulumi pinnal paiknevad ribosoomid esinevad enamasti polüribosoomidena, mis annavad sellele mikroskoobis iseloomuliku &quot;kareda&quot; välimuse. [[Polüribosoom]]id on mitmest ribosoomist koosnevad kompleksid, mis on seotud sama [[mRNA]] molekuliga ja võimaldavad sama valku kiiresti ja üheaegselt sünteesida. Neid leidub nii kareda endoplasmaretiikulumi pinnal kui ka vabalt [[tsütoplasma]]s. Vabad polüribosoomid sünteesivad peamiselt [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] ja [[akson]]i valke. Karedas endoplasmaretiikulumis volditakse ribosoomidel sünteesitud valgud õigele ruumilisele kujule, vajaduse korral muudetakse neid keemiliselt (näiteks lisatakse suhkru- või fosfaatrühmi), ja seejärel suunatakse edasi sinna, kus neid rakus vajatakse. 

Erinevalt enamikust teistest rakkudest küpsed neuronid praktiliselt ei [[jagunemine|jagune]], mistõttu nad ei saa kulunud komponente asendada uue raku moodustamise teel. Jagunevates rakkudes toimub kahjustunud ja vananenud komponentide ümberjaotumine ning osaline eemaldamine uue raku tekkimise käigus: rakk kahekordistab oma sisu, olemasolevad komponendid jaotuvad tütarrakkude vahel ja juurde sünteesitakse uusi, nii et tütarrakud alustavad kahjustunud komponentide väiksema osakaaluga. Neuronitel selline mehhanism puudub ning nad peavad toetuma sisemisele kvaliteedikontrollile, sealhulgas [[proteasoom]]idele, [[autofaagia]]le ning mitokondrite jagunemise ja sulandumise süsteemidele. Seega toimub kogu kulunud komponentide asendamine sama raku sees. Neuron sünteesib Nissli kehakestes uusi valke, transpordib neid [[mikrotoruke]]ste ja [[motoorvalk]]ude abil ning uuendab organelle lokaalselt. See on eriti oluline sellepärast, et neuronitel võivad olla väga pikad, meetriteni ulatuvad [[akson]]id ning sünapsid vajavad pidevat varustatust valkude ja energiaga. Sellepärast toimub neuronites eriti intensiivne valgusüntees ja Nissli kehakesed on eriti arenenud ja hästi nähtavad.  

Rakutuum on rakukeha keskne organell, kus toimub suurem osa [[transkriptsioon (geneetika)|RNA süntees]]ist. See sisaldab [[DNA]]-d, mis määrab, milliseid [[valk]]e ja millal rakk peab tootma. Kui neuron vajab uut valku, aktiveeritakse vastav [[geen]], toimub [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]] ja sünteesitakse [[mRNA]]. mRNA liigub tsütoplasmasse, kus ribosoomid selle alusel sünteesivad vastava valgu, näiteks [[ioonkanal]]i, [[sünapsiretseptor]]i või aksoni [[struktuurivalk|struktuurivalgu]].

=== Mikrotorukesed ja neurofilamendid ===

Neuronite sisemine tugiskelett ehk [[tsütoskelett]] koosneb mitmest valgulise päritoluga struktuurist, millest olulisemad on [[mikrotoruke]]sed ja [[vahefilament|vahefilamendid]], mida neuronites nimetatakse [[neurofilament]]ideks. Need moodustavad neuroni ühtse sisemise võrgustiku, mis ulatub pidevalt rakukehast [[akson]]ini ja [[dendriit]]ideni ning tagab raku kuju, struktuurse terviklikkuse ja funktsionaalse organiseerituse.

Neurofilamendid täidavad peamiselt struktuurset funktsiooni, andes neuronile mehaanilise tugevuse, stabiliseerides selle kuju ja määrates aksoni jämeduse. Need on eriti olulised pikkade aksonitega neuronites, kus nad tagavad raku vastupidavuse ja mehaanilise stabiilsuse.

Mikrotorukesed on dünaamilised torujad valgustruktuurid, mille peamine ülesanne on [[rakusisene transport]]. Nende abil liiguvad [[vesiikul (bioloogia)|vesiikul]]id (sealhulgas [[virgatsaine]]tega), [[mitokonder|mitokondrid]] ja teised valgud ning rakukomponendid rakukeha, [[akson]]i ja [[dendriit]]ide vahel. Seda transporti vahendavad [[motoorvalk|motoorvalgud]], eelkõige [[kinesiin]] ja [[dineiin]], mis liigutavad koormaid mööda mikrotorukesi mõlemas suunas.

Mikrotorukeste ja neurofilamentide koostoimes kujuneb neuroni funktsionaalne sisemine tasakaal, kus esimesed võimaldavad aktiivset transporti, teised hoiab neuroni kuju stabiilsena.

Mikrotorukeste kahjustumise või destabiliseerumise korral katkeb rakusisene transport, mille tagajärjel ei jõua sünapsidesse energia, virgatsained ega vajalikud valgud. See põhjustab [[signaaliedastus]]e nõrgenemist ning võib viia neuroni funktsionaalse hääbumise ja hukkumiseni. Selline mehhanism võib viia mitmete [[neurodegeneratiivne haigus|neurodegeneratiivsete haigusteni]], sealhulgas [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]], [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]] ja [[amüotroofne lateraalskleroos|amüotroofse lateraalskleroosini]] (ALS).

===Pidurdavad sünapsid===
Rakukehale moodustub rohkesti [[pidurdav sünaps|pidurdavaid sünapse]], mis reguleerivad neuroni aktiivsust.&lt;ref&gt;Freund T. F., Katona I. ''Perisomatic inhibition''. – ''Neuron'', 2007, kd 56, nr 1, lk 33–42.&lt;/ref&gt; Lisaks interakteeruvad [[mikrogliia]] rakud neuronite rakukeha piirkonnaga ning osalevad [[närvikude|närvikoe]] [[homöostaas]]i ja [[immuunregulatsioon]]i protsessides.&lt;ref&gt;C. Cserép jt. ''Microglia monitor and protect neuronal function through specialized somatic purinergic junctions''. – ''Science'', 2020, kd 367, nr 6477, lk 528–537.&lt;/ref&gt;

=== Aksoniküngas ===

[[Aksoniküngas]] on rakukeha spetsialiseerunud piirkond, kust algab [[akson]]. Selles piirkonnas toimub valgusüntees piiratud ulatuses ning seal puuduvad [[Nissli kehake]]sed.

Aksonikünka [[rakumembraan]] sisaldab suure tihedusega pingetundlikke [[ioonkanal]]eid ning see on enamiku neuronite puhul [[aktsioonipotentsiaal]]i tekkekoht.&lt;ref name=&quot;squire&quot;/&gt;

== Ellujäämist tagavad faktorid ==

Mõnede [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] ellujäämine sõltub [[neurotroofne faktor|neurotroofsetest faktoritest]], mis pärsivad [[apoptoos]]i. Selliste tegurite hulka kuulub [[närvikasvufaktor]] ([[NGF]]).

NGF seondub aksonilõpmetes paiknevate retseptoritega ning aktiveerib [[signaalirada|signaalirajad]], mis kantakse [[retrograadne transport|retrograadse transpordi]] teel rakukehasse. Seal mõjutab signaal [[geeniekspressioon]]i ja toetab neuroni ellujäämist.&lt;ref&gt;J. D. Delcroix jt. ''Trafficking the NGF signal''. – ''Progress in Brain Research'', 2004.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.ouhsc.edu/histology/Glass%20slides/3_09.jpg Slide 3 Spinal cord], University of Oklahoma Health Sciences Center, ouhsc.edu.</text>
      <sha1>nmq98fq1owtl78094ju6zcyn3fxfkak</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184601</id>
      <parentid>7184532</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T15:28:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Mikrotorukesed ja neurofilamendid */</comment>
      <origin>7184601</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11360" sha1="gpr2nm9xajnxjsryepal6jrppfxxroq" xml:space="preserve">[[Pilt:Основные_составляющие_нейрона..png|pisi|Rakukeha on neuron ilma jätketeta]]
{{Neuroni ehitus|}}

'''Rakukeha''' ehk '''sooma''' ehk '''perikaarüon''' ehk '''keha''' ehk '''neuronikeha''' '''närvirakukeha''' (''soma'', vanakreeka σῶμα 'keha'; ''perikaryon'') on [[neuron]]i (või [[gliiarakk|gliiaraku]]&lt;ref&gt;Gliiarakkude puhul ei kasutata tavaliselt sõna &quot;sooma&quot;.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;N. Bazargani, D. Attwell. ''Astrocyte calcium signaling: the third wave''. – ''Nature Neuroscience'', 2016, kd 19, nr 2, lk 182–189.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;N. Baumann, D. Pham-Dinh. ''Biology of oligodendrocyte and myelin in the mammalian central nervous system''. – ''Physiological Reviews'', 2001, kd 81, nr 2, lk 871–927.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;C. Kozlowski, R. M. Weimer. ''An automated method to quantify microglia morphology and application to monitor activation state longitudinally in vivo''. – ''PLOS ONE'', 2012, kd 7, nr 2, e31814.&lt;/ref&gt;) keskne tavaliselt sibuljas osa, millest lähtuvad [[neuriit|jätked]] (tavaliselt [[dendriit|dendriidid]] ja [[akson]]). Mõnikord ei arvata perikaarüoni hulka [[rakutuum]]a.&lt;ref&gt;Sõna on algselt mõeldud tähendama tuuma ümbritsevat piirkonda.&lt;/ref&gt; Rakukehas toimub suurem osa raku [[ainevahetus]]est.&lt;ref name=&quot;benninghoff&quot;&gt;Benninghoff. ''Makroskopische und mikroskopische Anatomie des Menschen'', kd 3, ''Nervensystem, Haut und Sinnesorgane'', Urban und Schwarzenberg: München 1985, lk 8.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Robert D. Dyson. ''Cell Biology: A Molecular Approach''. Allyn and Bacon.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://amigo.geneontology.org/amigo/term/GO:0043204 Perikaryon], Gene Ontology.&lt;/ref&gt;

Rakukeha on neuroni metaboolne ja regulatiivne keskpunkt, kus paikneb rakutuum ning toimub suurem osa raku valgusünteesist ja ainevahetusest. See on tihedalt seotud neuroni jätketega ning osaleb nii signaalide vastuvõtus, töötlemises kui ka raku elujõulisuse tagamises.

Rakukeha võib olla väga erineva suuruse ja kujuga. Spetsialiseerunud neuronite läbimõõt varieerub ligikaudu 5 μm-st kuni üle 10 mm. Tüüpiliselt jääb see kuni 100 µm piiresse, kuid suurtel neuronitel võib ulatuda mitmesaja mikromeetrini. Rakukeha [[rakumembraan]]il ehk [[tsütolemm]]il moodustuvad paljudel neuronitel arvukad [[sünaps|sünaptilised kontaktid]] teiste neuronite dendriitidega.

[[Pilt:Neuron_Cell_Body.png|pisi|Rakukeha koos rakutuumaga]]

Rakukeha keskosas paikneb tavaliselt ümar [[rakutuum]], mis on neuroni peamine [[RNA]] sünteesi koht ning enamiku [[valk]]ude sünteesi suunava [[mRNA]] allikas. [[Tuumaümbris]]e sisepinnal leidub [[heterokromatiin]]i ning tuuma sees paikneb tavaliselt [[tuumake]].

Lisaks [[kare endoplasmaretiikulum|karedale endoplasmaretiikulumile]] ehk [[ergastoplasma]]le sisaldab rakukeha [[tsütoplasma]] ka [[neurofibrill]]e ja [[basofiilsus|basofiilseid]] [[Nissli kehake]]si.

== Ultrastruktuur ==

Neuroni rakukeha sisaldab arvukalt [[organell]]e – raku väikesi funktsionaalseid üksusi.

Iseloomulikud on [[Nissli kehake]]sed, mis on neuroni peamised [[valgusüntees]]i piirkonnad.&lt;ref&gt;Larry Squire jt. ''Fundamental Neuroscience''. Academic Press, 2008.&lt;/ref&gt; Need koosnevad [[kare endoplasmaretiikulum|karedast endoplasmaretiikulumist]] ja selle vahetus läheduses paiknevatest [[polüribosoom]]idest. [[Kare endoplasmaretiikulum]] on [[biomembraan|membraanidest]] koosnev võrgustik, mille pinnale on kinnitunud [[ribosoom]]id, millel toimub [[valgusüntees]]. Kareda endoplasmaretiikulumi pinnal paiknevad ribosoomid esinevad enamasti polüribosoomidena, mis annavad sellele mikroskoobis iseloomuliku &quot;kareda&quot; välimuse. [[Polüribosoom]]id on mitmest ribosoomist koosnevad kompleksid, mis on seotud sama [[mRNA]] molekuliga ja võimaldavad sama valku kiiresti ja üheaegselt sünteesida. Neid leidub nii kareda endoplasmaretiikulumi pinnal kui ka vabalt [[tsütoplasma]]s. Vabad polüribosoomid sünteesivad peamiselt [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] ja [[akson]]i valke. Karedas endoplasmaretiikulumis volditakse ribosoomidel sünteesitud valgud õigele ruumilisele kujule, vajaduse korral muudetakse neid keemiliselt (näiteks lisatakse suhkru- või fosfaatrühmi), ja seejärel suunatakse edasi sinna, kus neid rakus vajatakse. 

Erinevalt enamikust teistest rakkudest küpsed neuronid praktiliselt ei [[jagunemine|jagune]], mistõttu nad ei saa kulunud komponente asendada uue raku moodustamise teel. Jagunevates rakkudes toimub kahjustunud ja vananenud komponentide ümberjaotumine ning osaline eemaldamine uue raku tekkimise käigus: rakk kahekordistab oma sisu, olemasolevad komponendid jaotuvad tütarrakkude vahel ja juurde sünteesitakse uusi, nii et tütarrakud alustavad kahjustunud komponentide väiksema osakaaluga. Neuronitel selline mehhanism puudub ning nad peavad toetuma sisemisele kvaliteedikontrollile, sealhulgas [[proteasoom]]idele, [[autofaagia]]le ning mitokondrite jagunemise ja sulandumise süsteemidele. Seega toimub kogu kulunud komponentide asendamine sama raku sees. Neuron sünteesib Nissli kehakestes uusi valke, transpordib neid [[mikrotoruke]]ste ja [[motoorvalk]]ude abil ning uuendab organelle lokaalselt. See on eriti oluline sellepärast, et neuronitel võivad olla väga pikad, meetriteni ulatuvad [[akson]]id ning sünapsid vajavad pidevat varustatust valkude ja energiaga. Sellepärast toimub neuronites eriti intensiivne valgusüntees ja Nissli kehakesed on eriti arenenud ja hästi nähtavad.  

Rakutuum on rakukeha keskne organell, kus toimub suurem osa [[transkriptsioon (geneetika)|RNA süntees]]ist. See sisaldab [[DNA]]-d, mis määrab, milliseid [[valk]]e ja millal rakk peab tootma. Kui neuron vajab uut valku, aktiveeritakse vastav [[geen]], toimub [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]] ja sünteesitakse [[mRNA]]. mRNA liigub tsütoplasmasse, kus ribosoomid selle alusel sünteesivad vastava valgu, näiteks [[ioonkanal]]i, [[sünapsiretseptor]]i või aksoni [[struktuurivalk|struktuurivalgu]].

=== Tsütoskelett ===

Neuronite sisemine tugiskelett ehk [[tsütoskelett]] koosneb mitmest valgulise päritoluga struktuurist, millest olulisemad on [[mikrotoruke]]sed, [[vahefilament|vahefilamendid]], mida neuronites nimetatakse [[neurofilament]]ideks, ja [[aktiinifilament|aktiinifilamendid]]. Need moodustavad neuroni ühtse sisemise võrgustiku, mis ulatub pidevalt rakukehast [[akson]]ini ja [[dendriit]]ideni ning tagab raku kuju, struktuurse terviklikkuse ja funktsionaalse organiseerituse.

Neurofilamendid täidavad peamiselt struktuurset funktsiooni, andes neuronile mehaanilise tugevuse, stabiliseerides selle kuju ja määrates aksoni jämeduse. Need on eriti olulised pikkade aksonitega neuronites, kus nad tagavad raku vastupidavuse ja mehaanilise stabiilsuse.

Mikrotorukesed on dünaamilised torujad valgustruktuurid, mille peamine ülesanne on [[rakusisene transport]]. Nende abil liiguvad [[vesiikul (bioloogia)|vesiikul]]id (sealhulgas [[virgatsaine]]tega), [[mitokonder|mitokondrid]] ja teised valgud ning rakukomponendid rakukeha, [[akson]]i ja [[dendriit]]ide vahel. Seda transporti vahendavad [[motoorvalk|motoorvalgud]], eelkõige [[kinesiin]] ja [[dineiin]], mis liigutavad koormaid mööda mikrotorukesi mõlemas suunas.

Mikrotorukeste ja neurofilamentide koostoimes kujuneb neuroni funktsionaalne sisemine tasakaal, kus esimesed võimaldavad aktiivset transporti, teised hoiab neuroni kuju stabiilsena.

Mikrotorukeste kahjustumise või destabiliseerumise korral katkeb rakusisene transport, mille tagajärjel ei jõua sünapsidesse energia, virgatsained ega vajalikud valgud. See põhjustab [[signaaliedastus]]e nõrgenemist ning võib viia neuroni funktsionaalse hääbumise ja hukkumiseni. Selline mehhanism võib viia mitmete [[neurodegeneratiivne haigus|neurodegeneratiivsete haigusteni]], sealhulgas [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]], [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]] ja [[amüotroofne lateraalskleroos|amüotroofse lateraalskleroosini]] (ALS).

Aktiinifilamendid on õhemad ja dünaamilisemad kui neurofilamendid. Need paiknevad peamiselt rakukeha perifeerias, dendriitides ja eriti [[dendriidioga]]des. Neil on oluline roll sünapside kuju kujundamisel ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilises plastilisuses]], sest nad osalevad dendriidiogade ümberkujundamises [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] kujunemise käigus.
Aktiinifilamentide läbimõõt on umbes 7 nm, neurofilamentidel umbes 10 nm.
Aktiinifilamendid polümeriseeruvad ja depolümeriseeruvad kiiresti, neurofilamendid on palju stabiilsemad.
Aktiin on kõige rikkalikum dendriidiogades, samuti leidub seda rakukeha korteksis (plasmamembraani all), kasvukoonuses ja presünaptilistes närvilõpmetes.

Aktiinifilamendid on [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] kõige õhemad filamendid. Nende läbimõõt on umbes 7 nm (võrdluseks: [[neurofilament]]ide läbimõõt on umbes 10 nm). Erinevalt neurofilamentidest on aktiinifilamendid väga dünaamilised: need [[polümerisatsioon|polümeriseeruvad]] ja [[depolümerisatsioon|depolümeriseeruvad]] kiiresti. [[Aktiin]] paikneb peamiselt rakukeha [[rakukorteks]]is ([[rakumembraan]]i all), dendriitides, eriti [[dendriidioga]]des, samuti [[kasvukoonus]]es ja [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilises tiheduses]], samuti [[presünaptiline närvilõpe|presünaptilistes närvilõpmetes]]. Aktiinifilamentidel on oluline roll sünapside kuju kujundamisel ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilises plastilisuses]], sest aktiinifilamentide pidev ümberkorraldumine võimaldab dendriidiogadel muuta oma kuju ja suurust [[õppimine|õppimise]] ning [[mälu]] kujunemise käigus.

===Pidurdavad sünapsid===
Rakukehale moodustub rohkesti [[pidurdav sünaps|pidurdavaid sünapse]], mis reguleerivad neuroni aktiivsust.&lt;ref&gt;Freund T. F., Katona I. ''Perisomatic inhibition''. – ''Neuron'', 2007, kd 56, nr 1, lk 33–42.&lt;/ref&gt; Lisaks interakteeruvad [[mikrogliia]] rakud neuronite rakukeha piirkonnaga ning osalevad [[närvikude|närvikoe]] [[homöostaas]]i ja [[immuunregulatsioon]]i protsessides.&lt;ref&gt;C. Cserép jt. ''Microglia monitor and protect neuronal function through specialized somatic purinergic junctions''. – ''Science'', 2020, kd 367, nr 6477, lk 528–537.&lt;/ref&gt;

=== Aksoniküngas ===

[[Aksoniküngas]] on rakukeha spetsialiseerunud piirkond, kust algab [[akson]]. Selles piirkonnas toimub valgusüntees piiratud ulatuses ning seal puuduvad [[Nissli kehake]]sed.

Aksonikünka [[rakumembraan]] sisaldab suure tihedusega pingetundlikke [[ioonkanal]]eid ning see on enamiku neuronite puhul [[aktsioonipotentsiaal]]i tekkekoht.&lt;ref name=&quot;squire&quot;/&gt;

== Ellujäämist tagavad faktorid ==

Mõnede [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] ellujäämine sõltub [[neurotroofne faktor|neurotroofsetest faktoritest]], mis pärsivad [[apoptoos]]i. Selliste tegurite hulka kuulub [[närvikasvufaktor]] ([[NGF]]).

NGF seondub aksonilõpmetes paiknevate retseptoritega ning aktiveerib [[signaalirada|signaalirajad]], mis kantakse [[retrograadne transport|retrograadse transpordi]] teel rakukehasse. Seal mõjutab signaal [[geeniekspressioon]]i ja toetab neuroni ellujäämist.&lt;ref&gt;J. D. Delcroix jt. ''Trafficking the NGF signal''. – ''Progress in Brain Research'', 2004.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.ouhsc.edu/histology/Glass%20slides/3_09.jpg Slide 3 Spinal cord], University of Oklahoma Health Sciences Center, ouhsc.edu.</text>
      <sha1>gpr2nm9xajnxjsryepal6jrppfxxroq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184615</id>
      <parentid>7184601</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T16:15:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Pidurdavad sünapsid */</comment>
      <origin>7184615</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12723" sha1="4tpbb7gya4ikmgxkkg8xe20v1d5pl8v" xml:space="preserve">[[Pilt:Основные_составляющие_нейрона..png|pisi|Rakukeha on neuron ilma jätketeta]]
{{Neuroni ehitus|}}

'''Rakukeha''' ehk '''sooma''' ehk '''perikaarüon''' ehk '''keha''' ehk '''neuronikeha''' '''närvirakukeha''' (''soma'', vanakreeka σῶμα 'keha'; ''perikaryon'') on [[neuron]]i (või [[gliiarakk|gliiaraku]]&lt;ref&gt;Gliiarakkude puhul ei kasutata tavaliselt sõna &quot;sooma&quot;.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;N. Bazargani, D. Attwell. ''Astrocyte calcium signaling: the third wave''. – ''Nature Neuroscience'', 2016, kd 19, nr 2, lk 182–189.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;N. Baumann, D. Pham-Dinh. ''Biology of oligodendrocyte and myelin in the mammalian central nervous system''. – ''Physiological Reviews'', 2001, kd 81, nr 2, lk 871–927.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;C. Kozlowski, R. M. Weimer. ''An automated method to quantify microglia morphology and application to monitor activation state longitudinally in vivo''. – ''PLOS ONE'', 2012, kd 7, nr 2, e31814.&lt;/ref&gt;) keskne tavaliselt sibuljas osa, millest lähtuvad [[neuriit|jätked]] (tavaliselt [[dendriit|dendriidid]] ja [[akson]]). Mõnikord ei arvata perikaarüoni hulka [[rakutuum]]a.&lt;ref&gt;Sõna on algselt mõeldud tähendama tuuma ümbritsevat piirkonda.&lt;/ref&gt; Rakukehas toimub suurem osa raku [[ainevahetus]]est.&lt;ref name=&quot;benninghoff&quot;&gt;Benninghoff. ''Makroskopische und mikroskopische Anatomie des Menschen'', kd 3, ''Nervensystem, Haut und Sinnesorgane'', Urban und Schwarzenberg: München 1985, lk 8.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Robert D. Dyson. ''Cell Biology: A Molecular Approach''. Allyn and Bacon.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://amigo.geneontology.org/amigo/term/GO:0043204 Perikaryon], Gene Ontology.&lt;/ref&gt;

Rakukeha on neuroni metaboolne ja regulatiivne keskpunkt, kus paikneb rakutuum ning toimub suurem osa raku valgusünteesist ja ainevahetusest. See on tihedalt seotud neuroni jätketega ning osaleb nii signaalide vastuvõtus, töötlemises kui ka raku elujõulisuse tagamises.

Rakukeha võib olla väga erineva suuruse ja kujuga. Spetsialiseerunud neuronite läbimõõt varieerub ligikaudu 5 μm-st kuni üle 10 mm. Tüüpiliselt jääb see kuni 100 µm piiresse, kuid suurtel neuronitel võib ulatuda mitmesaja mikromeetrini. Rakukeha [[rakumembraan]]il ehk [[tsütolemm]]il moodustuvad paljudel neuronitel arvukad [[sünaps|sünaptilised kontaktid]] teiste neuronite dendriitidega.

[[Pilt:Neuron_Cell_Body.png|pisi|Rakukeha koos rakutuumaga]]

Rakukeha keskosas paikneb tavaliselt ümar [[rakutuum]], mis on neuroni peamine [[RNA]] sünteesi koht ning enamiku [[valk]]ude sünteesi suunava [[mRNA]] allikas. [[Tuumaümbris]]e sisepinnal leidub [[heterokromatiin]]i ning tuuma sees paikneb tavaliselt [[tuumake]].

Lisaks [[kare endoplasmaretiikulum|karedale endoplasmaretiikulumile]] ehk [[ergastoplasma]]le sisaldab rakukeha [[tsütoplasma]] ka [[neurofibrill]]e ja [[basofiilsus|basofiilseid]] [[Nissli kehake]]si.

== Ultrastruktuur ==

Neuroni rakukeha sisaldab arvukalt [[organell]]e – raku väikesi funktsionaalseid üksusi.

Iseloomulikud on [[Nissli kehake]]sed, mis on neuroni peamised [[valgusüntees]]i piirkonnad.&lt;ref&gt;Larry Squire jt. ''Fundamental Neuroscience''. Academic Press, 2008.&lt;/ref&gt; Need koosnevad [[kare endoplasmaretiikulum|karedast endoplasmaretiikulumist]] ja selle vahetus läheduses paiknevatest [[polüribosoom]]idest. [[Kare endoplasmaretiikulum]] on [[biomembraan|membraanidest]] koosnev võrgustik, mille pinnale on kinnitunud [[ribosoom]]id, millel toimub [[valgusüntees]]. Kareda endoplasmaretiikulumi pinnal paiknevad ribosoomid esinevad enamasti polüribosoomidena, mis annavad sellele mikroskoobis iseloomuliku &quot;kareda&quot; välimuse. [[Polüribosoom]]id on mitmest ribosoomist koosnevad kompleksid, mis on seotud sama [[mRNA]] molekuliga ja võimaldavad sama valku kiiresti ja üheaegselt sünteesida. Neid leidub nii kareda endoplasmaretiikulumi pinnal kui ka vabalt [[tsütoplasma]]s. Vabad polüribosoomid sünteesivad peamiselt [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] ja [[akson]]i valke. Karedas endoplasmaretiikulumis volditakse ribosoomidel sünteesitud valgud õigele ruumilisele kujule, vajaduse korral muudetakse neid keemiliselt (näiteks lisatakse suhkru- või fosfaatrühmi), ja seejärel suunatakse edasi sinna, kus neid rakus vajatakse. 

Erinevalt enamikust teistest rakkudest küpsed neuronid praktiliselt ei [[jagunemine|jagune]], mistõttu nad ei saa kulunud komponente asendada uue raku moodustamise teel. Jagunevates rakkudes toimub kahjustunud ja vananenud komponentide ümberjaotumine ning osaline eemaldamine uue raku tekkimise käigus: rakk kahekordistab oma sisu, olemasolevad komponendid jaotuvad tütarrakkude vahel ja juurde sünteesitakse uusi, nii et tütarrakud alustavad kahjustunud komponentide väiksema osakaaluga. Neuronitel selline mehhanism puudub ning nad peavad toetuma sisemisele kvaliteedikontrollile, sealhulgas [[proteasoom]]idele, [[autofaagia]]le ning mitokondrite jagunemise ja sulandumise süsteemidele. Seega toimub kogu kulunud komponentide asendamine sama raku sees. Neuron sünteesib Nissli kehakestes uusi valke, transpordib neid [[mikrotoruke]]ste ja [[motoorvalk]]ude abil ning uuendab organelle lokaalselt. See on eriti oluline sellepärast, et neuronitel võivad olla väga pikad, meetriteni ulatuvad [[akson]]id ning sünapsid vajavad pidevat varustatust valkude ja energiaga. Sellepärast toimub neuronites eriti intensiivne valgusüntees ja Nissli kehakesed on eriti arenenud ja hästi nähtavad.  

Rakutuum on rakukeha keskne organell, kus toimub suurem osa [[transkriptsioon (geneetika)|RNA süntees]]ist. See sisaldab [[DNA]]-d, mis määrab, milliseid [[valk]]e ja millal rakk peab tootma. Kui neuron vajab uut valku, aktiveeritakse vastav [[geen]], toimub [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]] ja sünteesitakse [[mRNA]]. mRNA liigub tsütoplasmasse, kus ribosoomid selle alusel sünteesivad vastava valgu, näiteks [[ioonkanal]]i, [[sünapsiretseptor]]i või aksoni [[struktuurivalk|struktuurivalgu]].

=== Tsütoskelett ===

Neuronite sisemine tugiskelett ehk [[tsütoskelett]] koosneb mitmest valgulise päritoluga struktuurist, millest olulisemad on [[mikrotoruke]]sed, [[vahefilament|vahefilamendid]], mida neuronites nimetatakse [[neurofilament]]ideks, ja [[aktiinifilament|aktiinifilamendid]]. Need moodustavad neuroni ühtse sisemise võrgustiku, mis ulatub pidevalt rakukehast [[akson]]ini ja [[dendriit]]ideni ning tagab raku kuju, struktuurse terviklikkuse ja funktsionaalse organiseerituse.

Neurofilamendid täidavad peamiselt struktuurset funktsiooni, andes neuronile mehaanilise tugevuse, stabiliseerides selle kuju ja määrates aksoni jämeduse. Need on eriti olulised pikkade aksonitega neuronites, kus nad tagavad raku vastupidavuse ja mehaanilise stabiilsuse.

Mikrotorukesed on dünaamilised torujad valgustruktuurid, mille peamine ülesanne on [[rakusisene transport]]. Nende abil liiguvad [[vesiikul (bioloogia)|vesiikul]]id (sealhulgas [[virgatsaine]]tega), [[mitokonder|mitokondrid]] ja teised valgud ning rakukomponendid rakukeha, [[akson]]i ja [[dendriit]]ide vahel. Seda transporti vahendavad [[motoorvalk|motoorvalgud]], eelkõige [[kinesiin]] ja [[dineiin]], mis liigutavad koormaid mööda mikrotorukesi mõlemas suunas.

Mikrotorukeste ja neurofilamentide koostoimes kujuneb neuroni funktsionaalne sisemine tasakaal, kus esimesed võimaldavad aktiivset transporti, teised hoiab neuroni kuju stabiilsena.

Mikrotorukeste kahjustumise või destabiliseerumise korral katkeb rakusisene transport, mille tagajärjel ei jõua sünapsidesse energia, virgatsained ega vajalikud valgud. See põhjustab [[signaaliedastus]]e nõrgenemist ning võib viia neuroni funktsionaalse hääbumise ja hukkumiseni. Selline mehhanism võib viia mitmete [[neurodegeneratiivne haigus|neurodegeneratiivsete haigusteni]], sealhulgas [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]], [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]] ja [[amüotroofne lateraalskleroos|amüotroofse lateraalskleroosini]] (ALS).

Aktiinifilamendid on õhemad ja dünaamilisemad kui neurofilamendid. Need paiknevad peamiselt rakukeha perifeerias, dendriitides ja eriti [[dendriidioga]]des. Neil on oluline roll sünapside kuju kujundamisel ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilises plastilisuses]], sest nad osalevad dendriidiogade ümberkujundamises [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] kujunemise käigus.
Aktiinifilamentide läbimõõt on umbes 7 nm, neurofilamentidel umbes 10 nm.
Aktiinifilamendid polümeriseeruvad ja depolümeriseeruvad kiiresti, neurofilamendid on palju stabiilsemad.
Aktiin on kõige rikkalikum dendriidiogades, samuti leidub seda rakukeha korteksis (plasmamembraani all), kasvukoonuses ja presünaptilistes närvilõpmetes.

Aktiinifilamendid on [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] kõige õhemad filamendid. Nende läbimõõt on umbes 7 nm (võrdluseks: [[neurofilament]]ide läbimõõt on umbes 10 nm). Erinevalt neurofilamentidest on aktiinifilamendid väga dünaamilised: need [[polümerisatsioon|polümeriseeruvad]] ja [[depolümerisatsioon|depolümeriseeruvad]] kiiresti. [[Aktiin]] paikneb peamiselt rakukeha [[rakukorteks]]is ([[rakumembraan]]i all), dendriitides, eriti [[dendriidioga]]des, samuti [[kasvukoonus]]es ja [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilises tiheduses]], samuti [[presünaptiline närvilõpe|presünaptilistes närvilõpmetes]]. Aktiinifilamentidel on oluline roll sünapside kuju kujundamisel ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilises plastilisuses]], sest aktiinifilamentide pidev ümberkorraldumine võimaldab dendriidiogadel muuta oma kuju ja suurust [[õppimine|õppimise]] ning [[mälu]] kujunemise käigus.

===Pidurdavad sünapsid ja mikrogliia===
Rakukehale moodustub rohkesti [[pidurdav sünaps|pidurdavaid sünapse]], mis tasakaalustavad [[ergastav sünaps|ergastavate sünapside]] mõju ja reguleerivad neuroni aktiivsust. Et rakukehas ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] otsustatakse [[aktsioonipotentsiaal]]i teke, on seal paiknevatel pidurdavatel sünapsidel eriti tugev mõju neuroni talitlusele.&lt;ref&gt;Freund T. F., Katona I. ''Perisomatic inhibition''. – ''Neuron'', 2007, kd 56, nr 1, lk 33–42.&lt;/ref&gt; Pidurdavad sünapsid (enamasti [[GABA-ergiline sünaps|GABA-ergilised sünapsid]]) vähendavad neuroni [[erutuvus]]t. Need paiknevad sageli rakukehal ([[perisomaatiline sünaps|perisomaatiliselt]]) või aksonikünkal. Aktiveerudes muudavad need rakumembraani elektrilist seisundit nii, et närviimpulsi teke muutub vähem tõenäoliseks.

Lisaks interakteeruvad [[mikrogliia]] rakud neuronite rakukeha pinnaga ning osalevad [[närvikude|närvikoe]] [[homöostaas]]i ja [[immuunregulatsioon]]i protsessides.&lt;ref&gt;C. Cserép jt. ''Microglia monitor and protect neuronal function through specialized somatic purinergic junctions''. – ''Science'', 2020, kd 367, nr 6477, lk 528–537.&lt;/ref&gt; Mikrogliia on [[kesknärvisüsteem]]i immuunrakud, mis jälgivad pidevalt neuronite seisundit. Nad ei toimi üksnes &quot;kaitserakkudena haiguse korral&quot;, nagu varem arvati, vaid osalevad ka närvikoe talitluse igapäevases reguleerimises. Mikrogliia moodustab neuroni rakukehaga otseseid füüsilisi ja keemilisi kontaktikohti, mille kaudu see jälgib mikrogliia neuroni seisundit, tuvastades näiteks kahjustusi ja muutusi aktiivsuses või [[signaalmolekul]]ide kontsentratsioonis. Nii osaleb mikrogliia närvikoe sisekeskkonna stabiilsuse säilitamises, sealhulgas sünaptilise tasakaalu, signaalide sobiva aktiivsuse ja rakukeskkonna korrashoiu tagamises, ning [[immuunregulatsioon]]is, st reaktsioonis võimalikele kahjustustele, [[põletik]]ule ja [[patogeen]]idele.

=== Aksoniküngas ===

[[Aksoniküngas]] on rakukeha spetsialiseerunud piirkond, kust algab [[akson]]. Selles piirkonnas toimub valgusüntees piiratud ulatuses ning seal puuduvad [[Nissli kehake]]sed.

Aksonikünka [[rakumembraan]] sisaldab suure tihedusega pingetundlikke [[ioonkanal]]eid ning see on enamiku neuronite puhul [[aktsioonipotentsiaal]]i tekkekoht.&lt;ref name=&quot;squire&quot;/&gt;

== Ellujäämist tagavad faktorid ==

Mõnede [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] ellujäämine sõltub [[neurotroofne faktor|neurotroofsetest faktoritest]], mis pärsivad [[apoptoos]]i. Selliste tegurite hulka kuulub [[närvikasvufaktor]] ([[NGF]]).

NGF seondub aksonilõpmetes paiknevate retseptoritega ning aktiveerib [[signaalirada|signaalirajad]], mis kantakse [[retrograadne transport|retrograadse transpordi]] teel rakukehasse. Seal mõjutab signaal [[geeniekspressioon]]i ja toetab neuroni ellujäämist.&lt;ref&gt;J. D. Delcroix jt. ''Trafficking the NGF signal''. – ''Progress in Brain Research'', 2004.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.ouhsc.edu/histology/Glass%20slides/3_09.jpg Slide 3 Spinal cord], University of Oklahoma Health Sciences Center, ouhsc.edu.</text>
      <sha1>4tpbb7gya4ikmgxkkg8xe20v1d5pl8v</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184640</id>
      <parentid>7184615</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T17:10:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Aksoniküngas */</comment>
      <origin>7184640</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13487" sha1="lioir2rjl00piyyosjcyz4s61v4c5x0" xml:space="preserve">[[Pilt:Основные_составляющие_нейрона..png|pisi|Rakukeha on neuron ilma jätketeta]]
{{Neuroni ehitus|}}

'''Rakukeha''' ehk '''sooma''' ehk '''perikaarüon''' ehk '''keha''' ehk '''neuronikeha''' '''närvirakukeha''' (''soma'', vanakreeka σῶμα 'keha'; ''perikaryon'') on [[neuron]]i (või [[gliiarakk|gliiaraku]]&lt;ref&gt;Gliiarakkude puhul ei kasutata tavaliselt sõna &quot;sooma&quot;.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;N. Bazargani, D. Attwell. ''Astrocyte calcium signaling: the third wave''. – ''Nature Neuroscience'', 2016, kd 19, nr 2, lk 182–189.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;N. Baumann, D. Pham-Dinh. ''Biology of oligodendrocyte and myelin in the mammalian central nervous system''. – ''Physiological Reviews'', 2001, kd 81, nr 2, lk 871–927.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;C. Kozlowski, R. M. Weimer. ''An automated method to quantify microglia morphology and application to monitor activation state longitudinally in vivo''. – ''PLOS ONE'', 2012, kd 7, nr 2, e31814.&lt;/ref&gt;) keskne tavaliselt sibuljas osa, millest lähtuvad [[neuriit|jätked]] (tavaliselt [[dendriit|dendriidid]] ja [[akson]]). Mõnikord ei arvata perikaarüoni hulka [[rakutuum]]a.&lt;ref&gt;Sõna on algselt mõeldud tähendama tuuma ümbritsevat piirkonda.&lt;/ref&gt; Rakukehas toimub suurem osa raku [[ainevahetus]]est.&lt;ref name=&quot;benninghoff&quot;&gt;Benninghoff. ''Makroskopische und mikroskopische Anatomie des Menschen'', kd 3, ''Nervensystem, Haut und Sinnesorgane'', Urban und Schwarzenberg: München 1985, lk 8.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Robert D. Dyson. ''Cell Biology: A Molecular Approach''. Allyn and Bacon.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://amigo.geneontology.org/amigo/term/GO:0043204 Perikaryon], Gene Ontology.&lt;/ref&gt;

Rakukeha on neuroni metaboolne ja regulatiivne keskpunkt, kus paikneb rakutuum ning toimub suurem osa raku valgusünteesist ja ainevahetusest. See on tihedalt seotud neuroni jätketega ning osaleb nii signaalide vastuvõtus, töötlemises kui ka raku elujõulisuse tagamises.

Rakukeha võib olla väga erineva suuruse ja kujuga. Spetsialiseerunud neuronite läbimõõt varieerub ligikaudu 5 μm-st kuni üle 10 mm. Tüüpiliselt jääb see kuni 100 µm piiresse, kuid suurtel neuronitel võib ulatuda mitmesaja mikromeetrini. Rakukeha [[rakumembraan]]il ehk [[tsütolemm]]il moodustuvad paljudel neuronitel arvukad [[sünaps|sünaptilised kontaktid]] teiste neuronite dendriitidega.

[[Pilt:Neuron_Cell_Body.png|pisi|Rakukeha koos rakutuumaga]]

Rakukeha keskosas paikneb tavaliselt ümar [[rakutuum]], mis on neuroni peamine [[RNA]] sünteesi koht ning enamiku [[valk]]ude sünteesi suunava [[mRNA]] allikas. [[Tuumaümbris]]e sisepinnal leidub [[heterokromatiin]]i ning tuuma sees paikneb tavaliselt [[tuumake]].

Lisaks [[kare endoplasmaretiikulum|karedale endoplasmaretiikulumile]] ehk [[ergastoplasma]]le sisaldab rakukeha [[tsütoplasma]] ka [[neurofibrill]]e ja [[basofiilsus|basofiilseid]] [[Nissli kehake]]si.

== Ultrastruktuur ==

Neuroni rakukeha sisaldab arvukalt [[organell]]e – raku väikesi funktsionaalseid üksusi.

Iseloomulikud on [[Nissli kehake]]sed, mis on neuroni peamised [[valgusüntees]]i piirkonnad.&lt;ref&gt;Larry Squire jt. ''Fundamental Neuroscience''. Academic Press, 2008.&lt;/ref&gt; Need koosnevad [[kare endoplasmaretiikulum|karedast endoplasmaretiikulumist]] ja selle vahetus läheduses paiknevatest [[polüribosoom]]idest. [[Kare endoplasmaretiikulum]] on [[biomembraan|membraanidest]] koosnev võrgustik, mille pinnale on kinnitunud [[ribosoom]]id, millel toimub [[valgusüntees]]. Kareda endoplasmaretiikulumi pinnal paiknevad ribosoomid esinevad enamasti polüribosoomidena, mis annavad sellele mikroskoobis iseloomuliku &quot;kareda&quot; välimuse. [[Polüribosoom]]id on mitmest ribosoomist koosnevad kompleksid, mis on seotud sama [[mRNA]] molekuliga ja võimaldavad sama valku kiiresti ja üheaegselt sünteesida. Neid leidub nii kareda endoplasmaretiikulumi pinnal kui ka vabalt [[tsütoplasma]]s. Vabad polüribosoomid sünteesivad peamiselt [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] ja [[akson]]i valke. Karedas endoplasmaretiikulumis volditakse ribosoomidel sünteesitud valgud õigele ruumilisele kujule, vajaduse korral muudetakse neid keemiliselt (näiteks lisatakse suhkru- või fosfaatrühmi), ja seejärel suunatakse edasi sinna, kus neid rakus vajatakse. 

Erinevalt enamikust teistest rakkudest küpsed neuronid praktiliselt ei [[jagunemine|jagune]], mistõttu nad ei saa kulunud komponente asendada uue raku moodustamise teel. Jagunevates rakkudes toimub kahjustunud ja vananenud komponentide ümberjaotumine ning osaline eemaldamine uue raku tekkimise käigus: rakk kahekordistab oma sisu, olemasolevad komponendid jaotuvad tütarrakkude vahel ja juurde sünteesitakse uusi, nii et tütarrakud alustavad kahjustunud komponentide väiksema osakaaluga. Neuronitel selline mehhanism puudub ning nad peavad toetuma sisemisele kvaliteedikontrollile, sealhulgas [[proteasoom]]idele, [[autofaagia]]le ning mitokondrite jagunemise ja sulandumise süsteemidele. Seega toimub kogu kulunud komponentide asendamine sama raku sees. Neuron sünteesib Nissli kehakestes uusi valke, transpordib neid [[mikrotoruke]]ste ja [[motoorvalk]]ude abil ning uuendab organelle lokaalselt. See on eriti oluline sellepärast, et neuronitel võivad olla väga pikad, meetriteni ulatuvad [[akson]]id ning sünapsid vajavad pidevat varustatust valkude ja energiaga. Sellepärast toimub neuronites eriti intensiivne valgusüntees ja Nissli kehakesed on eriti arenenud ja hästi nähtavad.  

Rakutuum on rakukeha keskne organell, kus toimub suurem osa [[transkriptsioon (geneetika)|RNA süntees]]ist. See sisaldab [[DNA]]-d, mis määrab, milliseid [[valk]]e ja millal rakk peab tootma. Kui neuron vajab uut valku, aktiveeritakse vastav [[geen]], toimub [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]] ja sünteesitakse [[mRNA]]. mRNA liigub tsütoplasmasse, kus ribosoomid selle alusel sünteesivad vastava valgu, näiteks [[ioonkanal]]i, [[sünapsiretseptor]]i või aksoni [[struktuurivalk|struktuurivalgu]].

=== Tsütoskelett ===

Neuronite sisemine tugiskelett ehk [[tsütoskelett]] koosneb mitmest valgulise päritoluga struktuurist, millest olulisemad on [[mikrotoruke]]sed, [[vahefilament|vahefilamendid]], mida neuronites nimetatakse [[neurofilament]]ideks, ja [[aktiinifilament|aktiinifilamendid]]. Need moodustavad neuroni ühtse sisemise võrgustiku, mis ulatub pidevalt rakukehast [[akson]]ini ja [[dendriit]]ideni ning tagab raku kuju, struktuurse terviklikkuse ja funktsionaalse organiseerituse.

Neurofilamendid täidavad peamiselt struktuurset funktsiooni, andes neuronile mehaanilise tugevuse, stabiliseerides selle kuju ja määrates aksoni jämeduse. Need on eriti olulised pikkade aksonitega neuronites, kus nad tagavad raku vastupidavuse ja mehaanilise stabiilsuse.

Mikrotorukesed on dünaamilised torujad valgustruktuurid, mille peamine ülesanne on [[rakusisene transport]]. Nende abil liiguvad [[vesiikul (bioloogia)|vesiikul]]id (sealhulgas [[virgatsaine]]tega), [[mitokonder|mitokondrid]] ja teised valgud ning rakukomponendid rakukeha, [[akson]]i ja [[dendriit]]ide vahel. Seda transporti vahendavad [[motoorvalk|motoorvalgud]], eelkõige [[kinesiin]] ja [[dineiin]], mis liigutavad koormaid mööda mikrotorukesi mõlemas suunas.

Mikrotorukeste ja neurofilamentide koostoimes kujuneb neuroni funktsionaalne sisemine tasakaal, kus esimesed võimaldavad aktiivset transporti, teised hoiab neuroni kuju stabiilsena.

Mikrotorukeste kahjustumise või destabiliseerumise korral katkeb rakusisene transport, mille tagajärjel ei jõua sünapsidesse energia, virgatsained ega vajalikud valgud. See põhjustab [[signaaliedastus]]e nõrgenemist ning võib viia neuroni funktsionaalse hääbumise ja hukkumiseni. Selline mehhanism võib viia mitmete [[neurodegeneratiivne haigus|neurodegeneratiivsete haigusteni]], sealhulgas [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]], [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]] ja [[amüotroofne lateraalskleroos|amüotroofse lateraalskleroosini]] (ALS).

Aktiinifilamendid on õhemad ja dünaamilisemad kui neurofilamendid. Need paiknevad peamiselt rakukeha perifeerias, dendriitides ja eriti [[dendriidioga]]des. Neil on oluline roll sünapside kuju kujundamisel ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilises plastilisuses]], sest nad osalevad dendriidiogade ümberkujundamises [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] kujunemise käigus.
Aktiinifilamentide läbimõõt on umbes 7 nm, neurofilamentidel umbes 10 nm.
Aktiinifilamendid polümeriseeruvad ja depolümeriseeruvad kiiresti, neurofilamendid on palju stabiilsemad.
Aktiin on kõige rikkalikum dendriidiogades, samuti leidub seda rakukeha korteksis (plasmamembraani all), kasvukoonuses ja presünaptilistes närvilõpmetes.

Aktiinifilamendid on [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] kõige õhemad filamendid. Nende läbimõõt on umbes 7 nm (võrdluseks: [[neurofilament]]ide läbimõõt on umbes 10 nm). Erinevalt neurofilamentidest on aktiinifilamendid väga dünaamilised: need [[polümerisatsioon|polümeriseeruvad]] ja [[depolümerisatsioon|depolümeriseeruvad]] kiiresti. [[Aktiin]] paikneb peamiselt rakukeha [[rakukorteks]]is ([[rakumembraan]]i all), dendriitides, eriti [[dendriidioga]]des, samuti [[kasvukoonus]]es ja [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilises tiheduses]], samuti [[presünaptiline närvilõpe|presünaptilistes närvilõpmetes]]. Aktiinifilamentidel on oluline roll sünapside kuju kujundamisel ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilises plastilisuses]], sest aktiinifilamentide pidev ümberkorraldumine võimaldab dendriidiogadel muuta oma kuju ja suurust [[õppimine|õppimise]] ning [[mälu]] kujunemise käigus.

===Pidurdavad sünapsid ja mikrogliia===
Rakukehale moodustub rohkesti [[pidurdav sünaps|pidurdavaid sünapse]], mis tasakaalustavad [[ergastav sünaps|ergastavate sünapside]] mõju ja reguleerivad neuroni aktiivsust. Et rakukehas ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] otsustatakse [[aktsioonipotentsiaal]]i teke, on seal paiknevatel pidurdavatel sünapsidel eriti tugev mõju neuroni talitlusele.&lt;ref&gt;Freund T. F., Katona I. ''Perisomatic inhibition''. – ''Neuron'', 2007, kd 56, nr 1, lk 33–42.&lt;/ref&gt; Pidurdavad sünapsid (enamasti [[GABA-ergiline sünaps|GABA-ergilised sünapsid]]) vähendavad neuroni [[erutuvus]]t. Need paiknevad sageli rakukehal ([[perisomaatiline sünaps|perisomaatiliselt]]) või aksonikünkal. Aktiveerudes muudavad need rakumembraani elektrilist seisundit nii, et närviimpulsi teke muutub vähem tõenäoliseks.

Lisaks interakteeruvad [[mikrogliia]] rakud neuronite rakukeha pinnaga ning osalevad [[närvikude|närvikoe]] [[homöostaas]]i ja [[immuunregulatsioon]]i protsessides.&lt;ref&gt;C. Cserép jt. ''Microglia monitor and protect neuronal function through specialized somatic purinergic junctions''. – ''Science'', 2020, kd 367, nr 6477, lk 528–537.&lt;/ref&gt; Mikrogliia on [[kesknärvisüsteem]]i immuunrakud, mis jälgivad pidevalt neuronite seisundit. Nad ei toimi üksnes &quot;kaitserakkudena haiguse korral&quot;, nagu varem arvati, vaid osalevad ka närvikoe talitluse igapäevases reguleerimises. Mikrogliia moodustab neuroni rakukehaga otseseid füüsilisi ja keemilisi kontaktikohti, mille kaudu see jälgib mikrogliia neuroni seisundit, tuvastades näiteks kahjustusi ja muutusi aktiivsuses või [[signaalmolekul]]ide kontsentratsioonis. Nii osaleb mikrogliia närvikoe sisekeskkonna stabiilsuse säilitamises, sealhulgas sünaptilise tasakaalu, signaalide sobiva aktiivsuse ja rakukeskkonna korrashoiu tagamises, ning [[immuunregulatsioon]]is, st reaktsioonis võimalikele kahjustustele, [[põletik]]ule ja [[patogeen]]idele.

=== Aksoniküngas ===

[[Aksoniküngas]] on enamikul neuronitel rakukeha spetsialiseerunud piirkond, kus rakukeha läheb üle [[akson]]iks ja kust algab aksoni [[initsiaalsegment]]. Seal määratakse, kas neuron saadab edasi [[närviimpulss|närviimpulsi]]. Aksonikünka läheduses [[sünaptiline summatsioon|summeeritakse]] nii [[ergastav sünaps|ergastavad]] kui ka [[pidurdav sünaps|pidurdavad]] signaalid, mis rakukehasse dendriitidest saabuvad. Kui kogusignaal ületab lävitaseme, vallandub aksoni initsiaalsegmendil [[aktsioonipotentsiaal]], mis levib mööda aksonit edasi. Seda võimaldab aksonikünka [[rakumembraan]]i eriline koostis: seal on väga tihedalt pingetundlikke [[ioonkanal]]eid, eriti [[naatriumkanal|naatrium-]] ja [[kaaliumkanal]]eid. 

Aksonikünkas puuduvad [[Nissli kehake]]sed, mistõttu seal on [[valgusüntees]] väga piiratud või praktiliselt puudub. Asi on selles, et aksoniküngas ja aksoni initsiaalsegment on spetsialiseerunud peamiselt signaali tekkimisele ja juhtimisele, mitte valkude tootmisele, ning suurem osa neuronile vajalikest valkudest sünteesitakse rakukehas ja transporditakse seejärel kohale.

== Ellujäämist tagavad faktorid ==

Mõnede [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] ellujäämine sõltub [[neurotroofne faktor|neurotroofsetest faktoritest]], mis pärsivad [[apoptoos]]i. Selliste tegurite hulka kuulub [[närvikasvufaktor]] ([[NGF]]).

NGF seondub aksonilõpmetes paiknevate retseptoritega ning aktiveerib [[signaalirada|signaalirajad]], mis kantakse [[retrograadne transport|retrograadse transpordi]] teel rakukehasse. Seal mõjutab signaal [[geeniekspressioon]]i ja toetab neuroni ellujäämist.&lt;ref&gt;J. D. Delcroix jt. ''Trafficking the NGF signal''. – ''Progress in Brain Research'', 2004.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.ouhsc.edu/histology/Glass%20slides/3_09.jpg Slide 3 Spinal cord], University of Oklahoma Health Sciences Center, ouhsc.edu.</text>
      <sha1>lioir2rjl00piyyosjcyz4s61v4c5x0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184694</id>
      <parentid>7184640</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:15:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <origin>7184694</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16338" sha1="f3a60j8p5v0nn15ftq5k2y7hxmgus1b" xml:space="preserve">[[Pilt:Основные_составляющие_нейрона..png|pisi|Rakukeha on neuron ilma jätketeta]]
{{Neuroni ehitus|}}

'''Rakukeha''' ehk '''sooma''' ehk '''perikaarüon''' ehk '''keha''' ehk '''neuronikeha''' '''närvirakukeha''' (''soma'', vanakreeka σῶμα 'keha'; ''perikaryon'') on [[neuron]]i (või [[gliiarakk|gliiaraku]]&lt;ref&gt;Gliiarakkude puhul ei kasutata tavaliselt sõna &quot;sooma&quot;.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;N. Bazargani, D. Attwell. ''Astrocyte calcium signaling: the third wave''. – ''Nature Neuroscience'', 2016, kd 19, nr 2, lk 182–189.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;N. Baumann, D. Pham-Dinh. ''Biology of oligodendrocyte and myelin in the mammalian central nervous system''. – ''Physiological Reviews'', 2001, kd 81, nr 2, lk 871–927.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;C. Kozlowski, R. M. Weimer. ''An automated method to quantify microglia morphology and application to monitor activation state longitudinally in vivo''. – ''PLOS ONE'', 2012, kd 7, nr 2, e31814.&lt;/ref&gt;) keskne tavaliselt sibuljas osa, millest lähtuvad [[neuriit|jätked]] (tavaliselt [[dendriit|dendriidid]] ja [[akson]]). Mõnikord ei arvata perikaarüoni hulka [[rakutuum]]a.&lt;ref&gt;Sõna on algselt mõeldud tähendama tuuma ümbritsevat piirkonda.&lt;/ref&gt; Rakukehas toimub suurem osa raku [[ainevahetus]]est.&lt;ref name=&quot;benninghoff&quot;&gt;Benninghoff. ''Makroskopische und mikroskopische Anatomie des Menschen'', kd 3, ''Nervensystem, Haut und Sinnesorgane'', Urban und Schwarzenberg: München 1985, lk 8.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Robert D. Dyson. ''Cell Biology: A Molecular Approach''. Allyn and Bacon.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://amigo.geneontology.org/amigo/term/GO:0043204 Perikaryon], Gene Ontology.&lt;/ref&gt;

Rakukeha on neuroni metaboolne ja regulatiivne keskpunkt, kus paikneb rakutuum ning toimub suurem osa raku valgusünteesist ja ainevahetusest. See on tihedalt seotud neuroni jätketega ning osaleb nii signaalide vastuvõtus, töötlemises kui ka raku elujõulisuse tagamises.

Rakukeha võib olla väga erineva suuruse ja kujuga. Spetsialiseerunud neuronite läbimõõt varieerub ligikaudu 5 μm-st kuni üle 10 mm. Tüüpiliselt jääb see kuni 100 µm piiresse, kuid suurtel neuronitel võib ulatuda mitmesaja mikromeetrini. Rakukeha [[rakumembraan]]il ehk [[tsütolemm]]il moodustuvad paljudel neuronitel arvukad [[sünaps|sünaptilised kontaktid]] teiste neuronite dendriitidega.

[[Pilt:Neuron_Cell_Body.png|pisi|Rakukeha koos rakutuumaga]]

Rakukeha keskosas paikneb tavaliselt ümar [[rakutuum]], mis on neuroni peamine [[RNA]] sünteesi koht ning enamiku [[valk]]ude sünteesi suunava [[mRNA]] allikas. [[Tuumaümbris]]e sisepinnal leidub [[heterokromatiin]]i ning tuuma sees paikneb tavaliselt [[tuumake]].

Lisaks [[kare endoplasmaretiikulum|karedale endoplasmaretiikulumile]] ehk [[ergastoplasma]]le sisaldab rakukeha [[tsütoplasma]] ka [[neurofibrill]]e ja [[basofiilsus|basofiilseid]] [[Nissli kehake]]si.

== Ultrastruktuur ==

Neuroni rakukeha sisaldab arvukalt [[organell]]e – raku väikesi funktsionaalseid üksusi.

Iseloomulikud on [[Nissli kehake]]sed, mis on neuroni peamised [[valgusüntees]]i piirkonnad.&lt;ref&gt;Larry Squire jt. ''Fundamental Neuroscience''. Academic Press, 2008.&lt;/ref&gt; Need koosnevad [[kare endoplasmaretiikulum|karedast endoplasmaretiikulumist]] ja selle vahetus läheduses paiknevatest [[polüribosoom]]idest. [[Kare endoplasmaretiikulum]] on [[biomembraan|membraanidest]] koosnev võrgustik, mille pinnale on kinnitunud [[ribosoom]]id, millel toimub [[valgusüntees]]. Kareda endoplasmaretiikulumi pinnal paiknevad ribosoomid esinevad enamasti polüribosoomidena, mis annavad sellele mikroskoobis iseloomuliku &quot;kareda&quot; välimuse. [[Polüribosoom]]id on mitmest ribosoomist koosnevad kompleksid, mis on seotud sama [[mRNA]] molekuliga ja võimaldavad sama valku kiiresti ja üheaegselt sünteesida. Neid leidub nii kareda endoplasmaretiikulumi pinnal kui ka vabalt [[tsütoplasma]]s. Vabad polüribosoomid sünteesivad peamiselt [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] ja [[akson]]i valke. Karedas endoplasmaretiikulumis volditakse ribosoomidel sünteesitud valgud õigele ruumilisele kujule, vajaduse korral muudetakse neid keemiliselt (näiteks lisatakse suhkru- või fosfaatrühmi), ja seejärel suunatakse edasi sinna, kus neid rakus vajatakse. 

Erinevalt enamikust teistest rakkudest küpsed neuronid praktiliselt ei [[jagunemine|jagune]], mistõttu nad ei saa kulunud komponente asendada uue raku moodustamise teel. Jagunevates rakkudes toimub kahjustunud ja vananenud komponentide ümberjaotumine ning osaline eemaldamine uue raku tekkimise käigus: rakk kahekordistab oma sisu, olemasolevad komponendid jaotuvad tütarrakkude vahel ja juurde sünteesitakse uusi, nii et tütarrakud alustavad kahjustunud komponentide väiksema osakaaluga. Neuronitel selline mehhanism puudub ning nad peavad toetuma sisemisele kvaliteedikontrollile, sealhulgas [[proteasoom]]idele, [[autofaagia]]le ning mitokondrite jagunemise ja sulandumise süsteemidele. Seega toimub kogu kulunud komponentide asendamine sama raku sees. Neuron sünteesib Nissli kehakestes uusi valke, transpordib neid [[mikrotoruke]]ste ja [[motoorvalk]]ude abil ning uuendab organelle lokaalselt. See on eriti oluline sellepärast, et neuronitel võivad olla väga pikad, meetriteni ulatuvad [[akson]]id ning sünapsid vajavad pidevat varustatust valkude ja energiaga. Sellepärast toimub neuronites eriti intensiivne valgusüntees ja Nissli kehakesed on eriti arenenud ja hästi nähtavad.  

Rakutuum on rakukeha keskne organell, kus toimub suurem osa [[transkriptsioon (geneetika)|RNA süntees]]ist. See sisaldab [[DNA]]-d, mis määrab, milliseid [[valk]]e ja millal rakk peab tootma. Kui neuron vajab uut valku, aktiveeritakse vastav [[geen]], toimub [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]] ja sünteesitakse [[mRNA]]. mRNA liigub tsütoplasmasse, kus ribosoomid selle alusel sünteesivad vastava valgu, näiteks [[ioonkanal]]i, [[sünapsiretseptor]]i või aksoni [[struktuurivalk|struktuurivalgu]].

=== Tsütoskelett ===

Neuronite sisemine tugiskelett ehk [[tsütoskelett]] koosneb mitmest valgulise päritoluga struktuurist, millest olulisemad on [[mikrotoruke]]sed, [[vahefilament|vahefilamendid]], mida neuronites nimetatakse [[neurofilament]]ideks, ja [[aktiinifilament|aktiinifilamendid]]. Need moodustavad neuroni ühtse sisemise võrgustiku, mis ulatub pidevalt rakukehast [[akson]]ini ja [[dendriit]]ideni ning tagab raku kuju, struktuurse terviklikkuse ja funktsionaalse organiseerituse.

Neurofilamendid täidavad peamiselt struktuurset funktsiooni, andes neuronile mehaanilise tugevuse, stabiliseerides selle kuju ja määrates aksoni jämeduse. Need on eriti olulised pikkade aksonitega neuronites, kus nad tagavad raku vastupidavuse ja mehaanilise stabiilsuse.

Mikrotorukesed on dünaamilised torujad valgustruktuurid, mille peamine ülesanne on [[rakusisene transport]]. Nende abil liiguvad [[vesiikul (bioloogia)|vesiikul]]id (sealhulgas [[virgatsaine]]tega), [[mitokonder|mitokondrid]] ja teised valgud ning rakukomponendid rakukeha, [[akson]]i ja [[dendriit]]ide vahel. Seda transporti vahendavad [[motoorvalk|motoorvalgud]], eelkõige [[kinesiin]] ja [[dineiin]], mis liigutavad koormaid mööda mikrotorukesi mõlemas suunas.

Mikrotorukeste ja neurofilamentide koostoimes kujuneb neuroni funktsionaalne sisemine tasakaal, kus esimesed võimaldavad aktiivset transporti, teised hoiab neuroni kuju stabiilsena.

Mikrotorukeste kahjustumise või destabiliseerumise korral katkeb rakusisene transport, mille tagajärjel ei jõua sünapsidesse energia, virgatsained ega vajalikud valgud. See põhjustab [[signaaliedastus]]e nõrgenemist ning võib viia neuroni funktsionaalse hääbumise ja hukkumiseni. Selline mehhanism võib viia mitmete [[neurodegeneratiivne haigus|neurodegeneratiivsete haigusteni]], sealhulgas [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]], [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]] ja [[amüotroofne lateraalskleroos|amüotroofse lateraalskleroosini]] (ALS).

Aktiinifilamendid on õhemad ja dünaamilisemad kui neurofilamendid. Need paiknevad peamiselt rakukeha perifeerias, dendriitides ja eriti [[dendriidioga]]des. Neil on oluline roll sünapside kuju kujundamisel ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilises plastilisuses]], sest nad osalevad dendriidiogade ümberkujundamises [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] kujunemise käigus.
Aktiinifilamentide läbimõõt on umbes 7 nm, neurofilamentidel umbes 10 nm.
Aktiinifilamendid polümeriseeruvad ja depolümeriseeruvad kiiresti, neurofilamendid on palju stabiilsemad.
Aktiin on kõige rikkalikum dendriidiogades, samuti leidub seda rakukeha korteksis (plasmamembraani all), kasvukoonuses ja presünaptilistes närvilõpmetes.

Aktiinifilamendid on [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] kõige õhemad filamendid. Nende läbimõõt on umbes 7 nm (võrdluseks: [[neurofilament]]ide läbimõõt on umbes 10 nm). Erinevalt neurofilamentidest on aktiinifilamendid väga dünaamilised: need [[polümerisatsioon|polümeriseeruvad]] ja [[depolümerisatsioon|depolümeriseeruvad]] kiiresti. [[Aktiin]] paikneb peamiselt rakukeha [[rakukorteks]]is ([[rakumembraan]]i all), dendriitides, eriti [[dendriidioga]]des, samuti [[kasvukoonus]]es ja [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilises tiheduses]], samuti [[presünaptiline närvilõpe|presünaptilistes närvilõpmetes]]. Aktiinifilamentidel on oluline roll sünapside kuju kujundamisel ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilises plastilisuses]], sest aktiinifilamentide pidev ümberkorraldumine võimaldab dendriidiogadel muuta oma kuju ja suurust [[õppimine|õppimise]] ning [[mälu]] kujunemise käigus.

===Pidurdavad sünapsid ja mikrogliia===
Rakukehale moodustub rohkesti [[pidurdav sünaps|pidurdavaid sünapse]], mis tasakaalustavad [[ergastav sünaps|ergastavate sünapside]] mõju ja reguleerivad neuroni aktiivsust. Et rakukehas ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] otsustatakse [[aktsioonipotentsiaal]]i teke, on seal paiknevatel pidurdavatel sünapsidel eriti tugev mõju neuroni talitlusele.&lt;ref&gt;Freund T. F., Katona I. ''Perisomatic inhibition''. – ''Neuron'', 2007, kd 56, nr 1, lk 33–42.&lt;/ref&gt; Pidurdavad sünapsid (enamasti [[GABA-ergiline sünaps|GABA-ergilised sünapsid]]) vähendavad neuroni [[erutuvus]]t. Need paiknevad sageli rakukehal ([[perisomaatiline sünaps|perisomaatiliselt]]) või aksonikünkal. Aktiveerudes muudavad need rakumembraani elektrilist seisundit nii, et närviimpulsi teke muutub vähem tõenäoliseks.

Lisaks interakteeruvad [[mikrogliia]] rakud neuronite rakukeha pinnaga ning osalevad [[närvikude|närvikoe]] [[homöostaas]]i ja [[immuunregulatsioon]]i protsessides.&lt;ref&gt;C. Cserép jt. ''Microglia monitor and protect neuronal function through specialized somatic purinergic junctions''. – ''Science'', 2020, kd 367, nr 6477, lk 528–537.&lt;/ref&gt; Mikrogliia on [[kesknärvisüsteem]]i immuunrakud, mis jälgivad pidevalt neuronite seisundit. Nad ei toimi üksnes &quot;kaitserakkudena haiguse korral&quot;, nagu varem arvati, vaid osalevad ka närvikoe talitluse igapäevases reguleerimises. Mikrogliia moodustab neuroni rakukehaga otseseid füüsilisi ja keemilisi kontaktikohti, mille kaudu see jälgib mikrogliia neuroni seisundit, tuvastades näiteks kahjustusi ja muutusi aktiivsuses või [[signaalmolekul]]ide kontsentratsioonis. Nii osaleb mikrogliia närvikoe sisekeskkonna stabiilsuse säilitamises, sealhulgas sünaptilise tasakaalu, signaalide sobiva aktiivsuse ja rakukeskkonna korrashoiu tagamises, ning [[immuunregulatsioon]]is, st reaktsioonis võimalikele kahjustustele, [[põletik]]ule ja [[patogeen]]idele.

=== Aksoniküngas ===

[[Aksoniküngas]] on enamikul neuronitel rakukeha spetsialiseerunud piirkond, kus rakukeha läheb üle [[akson]]iks ja kust algab aksoni [[initsiaalsegment]]. Seal määratakse, kas neuron saadab edasi [[närviimpulss|närviimpulsi]]. Aksonikünka läheduses [[sünaptiline summatsioon|summeeritakse]] nii [[ergastav sünaps|ergastavad]] kui ka [[pidurdav sünaps|pidurdavad]] signaalid, mis rakukehasse dendriitidest saabuvad. Kui kogusignaal ületab lävitaseme, vallandub aksoni initsiaalsegmendil [[aktsioonipotentsiaal]], mis levib mööda aksonit edasi. Seda võimaldab aksonikünka [[rakumembraan]]i eriline koostis: seal on väga tihedalt pingetundlikke [[ioonkanal]]eid, eriti [[naatriumkanal|naatrium-]] ja [[kaaliumkanal]]eid. 

Aksonikünkas puuduvad [[Nissli kehake]]sed, mistõttu seal on [[valgusüntees]] väga piiratud või praktiliselt puudub. Asi on selles, et aksoniküngas ja aksoni initsiaalsegment on spetsialiseerunud peamiselt signaali tekkimisele ja juhtimisele, mitte valkude tootmisele, ning suurem osa neuronile vajalikest valkudest sünteesitakse rakukehas ja transporditakse seejärel kohale.&lt;ref name=&quot;squire&quot;/&gt;

== Ellujäämist tagavad faktorid ==
Mõnede [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] eluspüsimine sõltub [[neurotroofne faktor|neurotroofsetest faktoritest]], mis pärsivad [[apoptoos]]i ehk programmeeritud rakusurma. Need neuronid ei püsi elus iseseisvalt, vaid vajavad väliseid [[signaalmolekul]]e, mis [[seondumine|seonduvad]] neuroni pinnal olevate [[retseptor (biokeemia)|retseptoritega]] ja käivitavad rakusisesed [[signaalirada|signaalirajad]], mis toetavad raku elutegevust. Kui [[neurotroofne signaal|neurotroofseid signaale]] on piisavalt, jäävad ellujäämist soodustavad mehhanismid aktiivseks. Kui neid ei ole (näiteks arengu käigus või ühenduste katkemise tõttu), siis need mehhanismid nõrgenevad ja neuron võib minna apoptoosi. Selline mehhanism aitab närvisüsteemi arengus &quot;valida&quot; välja neuronid, mis on loonud funktsionaalsed ühendused sihtkudedega.

Selliste faktorite hulka kuulub [[närvikasvufaktor]] ([[NGF]]), mis toetab eelkõige teatud sensoorsete ja [[sümpaatiline neuron|sümpaatiliste neuronite]] ellujäämist, kasvu ja arengut. NGF seondub [[aksonilõpe|aksonilõpmetes]] paiknevate retseptoritega, peamiselt [[kõrgafiinne retseptor|kõrgafiinse]] [[TrkA retseptor]]i ja madalama afiinsusega [[p75NTR retseptor]]iga. Nende retseptorite kaudu &quot;tunneb&quot; neuron ära, et sihtkude saadab talle ellujäämist toetava signaali. [[TrkA retseptor]] seob NGF-i väga tõhusalt isegi siis, kui selle kontsentratsioon on väike. Pärast NGF-i seondumist aktiveerub TrkA retseptori türosiinkinaasi osa, mis käivitab rakusisesed signaalirajad. NGF-i ja TrkA retseptori kompleks võetakse rakku ning transporditakse [[retrograadne transport|retrograadse transpordi]] abil mööda aksonit rakukehasse. See transport toimub [[mikrotoruke]]ste abil ja viib signaalikompleksid rakukehani, kus need mõjutavad [[geeniekspressioon]]i. Selle tulemusena aktiveeruvad ellujäämist ja kasvu soodustavad geenid, sünteesitakse vastavaid valke ning pärsitakse [[apoptoos]]i. Nii jõuab rakukehani teave, et aksonilõpe on saanud NGF-i, ning neuron kohandab sellele vastavalt oma sisemist talitlust.&lt;ref&gt;J. D. Delcroix jt. ''Trafficking the NGF signal''. – ''Progress in Brain Research'', 2004.&lt;/ref&gt;

[[p75NTR retseptor]] seob NGF-i nõrgemalt ning selle toime sõltub sellest, kas samal ajal on aktiveeritud ka TrkA retseptor. Koos TrkA-ga tugevdab p75NTR tavaliselt NGF-i ellujäämist soodustavat toimet, kuid TrkA aktiivsuse puudumisel või vähese NGF-i korral võib ta teatud tingimustel soodustada ka [[apoptoos]]i. Lisaks võib p75NTR soodustada apoptoosi ka teiste [[neurotrofiin]]ide puudumisel või [[pro-neurotrofiin]]ide, näiteks [[pro-NGF]]  juuresolekul. Need seonduvad p75NTR-iga eelistatult ja käivitavad rakusurma soodustavad signaalirajad. Küps NGF seondub eelistatult TrkA-ga, mis tavaliselt soodustab ellujäämist. Pro-NGF aga seondub eelistatult p75NTR-iga, ja eriti siis, kui samal ajal on kohal ka [[koretseptor]] [[sortiliin]]. See p75NTR-i ja sortiliini kompleks käivitab apoptoosi soodustavad signaalirajad. Seega võivad sama molekuli töötlemata ja küps vorm anda vastupidise signaali: küps NGF ütleb neuronile &quot;jää ellu&quot;, pro-NGF võib öelda &quot;mine apoptoosi&quot;. See on üks mehhanism, mille abil närvisüsteem reguleerib arengu käigus, millised neuronid ellujäävad ja millised mitte. Seetõttu sõltub NGF-i lõplik mõju neuroni eluspüsimisele mõlema retseptori koostoimest.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.ouhsc.edu/histology/Glass%20slides/3_09.jpg Slide 3 Spinal cord], University of Oklahoma Health Sciences Center, ouhsc.edu.</text>
      <sha1>f3a60j8p5v0nn15ftq5k2y7hxmgus1b</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184699</id>
      <parentid>7184694</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:26:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ellujäämist tagavad faktorid */</comment>
      <origin>7184699</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16443" sha1="i6ehnfpy90rnf724mxuhil6ucso904h" xml:space="preserve">[[Pilt:Основные_составляющие_нейрона..png|pisi|Rakukeha on neuron ilma jätketeta]]
{{Neuroni ehitus|}}

'''Rakukeha''' ehk '''sooma''' ehk '''perikaarüon''' ehk '''keha''' ehk '''neuronikeha''' '''närvirakukeha''' (''soma'', vanakreeka σῶμα 'keha'; ''perikaryon'') on [[neuron]]i (või [[gliiarakk|gliiaraku]]&lt;ref&gt;Gliiarakkude puhul ei kasutata tavaliselt sõna &quot;sooma&quot;.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;N. Bazargani, D. Attwell. ''Astrocyte calcium signaling: the third wave''. – ''Nature Neuroscience'', 2016, kd 19, nr 2, lk 182–189.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;N. Baumann, D. Pham-Dinh. ''Biology of oligodendrocyte and myelin in the mammalian central nervous system''. – ''Physiological Reviews'', 2001, kd 81, nr 2, lk 871–927.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;C. Kozlowski, R. M. Weimer. ''An automated method to quantify microglia morphology and application to monitor activation state longitudinally in vivo''. – ''PLOS ONE'', 2012, kd 7, nr 2, e31814.&lt;/ref&gt;) keskne tavaliselt sibuljas osa, millest lähtuvad [[neuriit|jätked]] (tavaliselt [[dendriit|dendriidid]] ja [[akson]]). Mõnikord ei arvata perikaarüoni hulka [[rakutuum]]a.&lt;ref&gt;Sõna on algselt mõeldud tähendama tuuma ümbritsevat piirkonda.&lt;/ref&gt; Rakukehas toimub suurem osa raku [[ainevahetus]]est.&lt;ref name=&quot;benninghoff&quot;&gt;Benninghoff. ''Makroskopische und mikroskopische Anatomie des Menschen'', kd 3, ''Nervensystem, Haut und Sinnesorgane'', Urban und Schwarzenberg: München 1985, lk 8.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Robert D. Dyson. ''Cell Biology: A Molecular Approach''. Allyn and Bacon.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://amigo.geneontology.org/amigo/term/GO:0043204 Perikaryon], Gene Ontology.&lt;/ref&gt;

Rakukeha on neuroni metaboolne ja regulatiivne keskpunkt, kus paikneb rakutuum ning toimub suurem osa raku valgusünteesist ja ainevahetusest. See on tihedalt seotud neuroni jätketega ning osaleb nii signaalide vastuvõtus, töötlemises kui ka raku elujõulisuse tagamises.

Rakukeha võib olla väga erineva suuruse ja kujuga. Spetsialiseerunud neuronite läbimõõt varieerub ligikaudu 5 μm-st kuni üle 10 mm. Tüüpiliselt jääb see kuni 100 µm piiresse, kuid suurtel neuronitel võib ulatuda mitmesaja mikromeetrini. Rakukeha [[rakumembraan]]il ehk [[tsütolemm]]il moodustuvad paljudel neuronitel arvukad [[sünaps|sünaptilised kontaktid]] teiste neuronite dendriitidega.

[[Pilt:Neuron_Cell_Body.png|pisi|Rakukeha koos rakutuumaga]]

Rakukeha keskosas paikneb tavaliselt ümar [[rakutuum]], mis on neuroni peamine [[RNA]] sünteesi koht ning enamiku [[valk]]ude sünteesi suunava [[mRNA]] allikas. [[Tuumaümbris]]e sisepinnal leidub [[heterokromatiin]]i ning tuuma sees paikneb tavaliselt [[tuumake]].

Lisaks [[kare endoplasmaretiikulum|karedale endoplasmaretiikulumile]] ehk [[ergastoplasma]]le sisaldab rakukeha [[tsütoplasma]] ka [[neurofibrill]]e ja [[basofiilsus|basofiilseid]] [[Nissli kehake]]si.

== Ultrastruktuur ==

Neuroni rakukeha sisaldab arvukalt [[organell]]e – raku väikesi funktsionaalseid üksusi.

Iseloomulikud on [[Nissli kehake]]sed, mis on neuroni peamised [[valgusüntees]]i piirkonnad.&lt;ref&gt;Larry Squire jt. ''Fundamental Neuroscience''. Academic Press, 2008.&lt;/ref&gt; Need koosnevad [[kare endoplasmaretiikulum|karedast endoplasmaretiikulumist]] ja selle vahetus läheduses paiknevatest [[polüribosoom]]idest. [[Kare endoplasmaretiikulum]] on [[biomembraan|membraanidest]] koosnev võrgustik, mille pinnale on kinnitunud [[ribosoom]]id, millel toimub [[valgusüntees]]. Kareda endoplasmaretiikulumi pinnal paiknevad ribosoomid esinevad enamasti polüribosoomidena, mis annavad sellele mikroskoobis iseloomuliku &quot;kareda&quot; välimuse. [[Polüribosoom]]id on mitmest ribosoomist koosnevad kompleksid, mis on seotud sama [[mRNA]] molekuliga ja võimaldavad sama valku kiiresti ja üheaegselt sünteesida. Neid leidub nii kareda endoplasmaretiikulumi pinnal kui ka vabalt [[tsütoplasma]]s. Vabad polüribosoomid sünteesivad peamiselt [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] ja [[akson]]i valke. Karedas endoplasmaretiikulumis volditakse ribosoomidel sünteesitud valgud õigele ruumilisele kujule, vajaduse korral muudetakse neid keemiliselt (näiteks lisatakse suhkru- või fosfaatrühmi), ja seejärel suunatakse edasi sinna, kus neid rakus vajatakse. 

Erinevalt enamikust teistest rakkudest küpsed neuronid praktiliselt ei [[jagunemine|jagune]], mistõttu nad ei saa kulunud komponente asendada uue raku moodustamise teel. Jagunevates rakkudes toimub kahjustunud ja vananenud komponentide ümberjaotumine ning osaline eemaldamine uue raku tekkimise käigus: rakk kahekordistab oma sisu, olemasolevad komponendid jaotuvad tütarrakkude vahel ja juurde sünteesitakse uusi, nii et tütarrakud alustavad kahjustunud komponentide väiksema osakaaluga. Neuronitel selline mehhanism puudub ning nad peavad toetuma sisemisele kvaliteedikontrollile, sealhulgas [[proteasoom]]idele, [[autofaagia]]le ning mitokondrite jagunemise ja sulandumise süsteemidele. Seega toimub kogu kulunud komponentide asendamine sama raku sees. Neuron sünteesib Nissli kehakestes uusi valke, transpordib neid [[mikrotoruke]]ste ja [[motoorvalk]]ude abil ning uuendab organelle lokaalselt. See on eriti oluline sellepärast, et neuronitel võivad olla väga pikad, meetriteni ulatuvad [[akson]]id ning sünapsid vajavad pidevat varustatust valkude ja energiaga. Sellepärast toimub neuronites eriti intensiivne valgusüntees ja Nissli kehakesed on eriti arenenud ja hästi nähtavad.  

Rakutuum on rakukeha keskne organell, kus toimub suurem osa [[transkriptsioon (geneetika)|RNA süntees]]ist. See sisaldab [[DNA]]-d, mis määrab, milliseid [[valk]]e ja millal rakk peab tootma. Kui neuron vajab uut valku, aktiveeritakse vastav [[geen]], toimub [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]] ja sünteesitakse [[mRNA]]. mRNA liigub tsütoplasmasse, kus ribosoomid selle alusel sünteesivad vastava valgu, näiteks [[ioonkanal]]i, [[sünapsiretseptor]]i või aksoni [[struktuurivalk|struktuurivalgu]].

=== Tsütoskelett ===

Neuronite sisemine tugiskelett ehk [[tsütoskelett]] koosneb mitmest valgulise päritoluga struktuurist, millest olulisemad on [[mikrotoruke]]sed, [[vahefilament|vahefilamendid]], mida neuronites nimetatakse [[neurofilament]]ideks, ja [[aktiinifilament|aktiinifilamendid]]. Need moodustavad neuroni ühtse sisemise võrgustiku, mis ulatub pidevalt rakukehast [[akson]]ini ja [[dendriit]]ideni ning tagab raku kuju, struktuurse terviklikkuse ja funktsionaalse organiseerituse.

Neurofilamendid täidavad peamiselt struktuurset funktsiooni, andes neuronile mehaanilise tugevuse, stabiliseerides selle kuju ja määrates aksoni jämeduse. Need on eriti olulised pikkade aksonitega neuronites, kus nad tagavad raku vastupidavuse ja mehaanilise stabiilsuse.

Mikrotorukesed on dünaamilised torujad valgustruktuurid, mille peamine ülesanne on [[rakusisene transport]]. Nende abil liiguvad [[vesiikul (bioloogia)|vesiikul]]id (sealhulgas [[virgatsaine]]tega), [[mitokonder|mitokondrid]] ja teised valgud ning rakukomponendid rakukeha, [[akson]]i ja [[dendriit]]ide vahel. Seda transporti vahendavad [[motoorvalk|motoorvalgud]], eelkõige [[kinesiin]] ja [[dineiin]], mis liigutavad koormaid mööda mikrotorukesi mõlemas suunas.

Mikrotorukeste ja neurofilamentide koostoimes kujuneb neuroni funktsionaalne sisemine tasakaal, kus esimesed võimaldavad aktiivset transporti, teised hoiab neuroni kuju stabiilsena.

Mikrotorukeste kahjustumise või destabiliseerumise korral katkeb rakusisene transport, mille tagajärjel ei jõua sünapsidesse energia, virgatsained ega vajalikud valgud. See põhjustab [[signaaliedastus]]e nõrgenemist ning võib viia neuroni funktsionaalse hääbumise ja hukkumiseni. Selline mehhanism võib viia mitmete [[neurodegeneratiivne haigus|neurodegeneratiivsete haigusteni]], sealhulgas [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]], [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]] ja [[amüotroofne lateraalskleroos|amüotroofse lateraalskleroosini]] (ALS).

Aktiinifilamendid on õhemad ja dünaamilisemad kui neurofilamendid. Need paiknevad peamiselt rakukeha perifeerias, dendriitides ja eriti [[dendriidioga]]des. Neil on oluline roll sünapside kuju kujundamisel ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilises plastilisuses]], sest nad osalevad dendriidiogade ümberkujundamises [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] kujunemise käigus.
Aktiinifilamentide läbimõõt on umbes 7 nm, neurofilamentidel umbes 10 nm.
Aktiinifilamendid polümeriseeruvad ja depolümeriseeruvad kiiresti, neurofilamendid on palju stabiilsemad.
Aktiin on kõige rikkalikum dendriidiogades, samuti leidub seda rakukeha korteksis (plasmamembraani all), kasvukoonuses ja presünaptilistes närvilõpmetes.

Aktiinifilamendid on [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] kõige õhemad filamendid. Nende läbimõõt on umbes 7 nm (võrdluseks: [[neurofilament]]ide läbimõõt on umbes 10 nm). Erinevalt neurofilamentidest on aktiinifilamendid väga dünaamilised: need [[polümerisatsioon|polümeriseeruvad]] ja [[depolümerisatsioon|depolümeriseeruvad]] kiiresti. [[Aktiin]] paikneb peamiselt rakukeha [[rakukorteks]]is ([[rakumembraan]]i all), dendriitides, eriti [[dendriidioga]]des, samuti [[kasvukoonus]]es ja [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilises tiheduses]], samuti [[presünaptiline närvilõpe|presünaptilistes närvilõpmetes]]. Aktiinifilamentidel on oluline roll sünapside kuju kujundamisel ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilises plastilisuses]], sest aktiinifilamentide pidev ümberkorraldumine võimaldab dendriidiogadel muuta oma kuju ja suurust [[õppimine|õppimise]] ning [[mälu]] kujunemise käigus.

===Pidurdavad sünapsid ja mikrogliia===
Rakukehale moodustub rohkesti [[pidurdav sünaps|pidurdavaid sünapse]], mis tasakaalustavad [[ergastav sünaps|ergastavate sünapside]] mõju ja reguleerivad neuroni aktiivsust. Et rakukehas ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] otsustatakse [[aktsioonipotentsiaal]]i teke, on seal paiknevatel pidurdavatel sünapsidel eriti tugev mõju neuroni talitlusele.&lt;ref&gt;Freund T. F., Katona I. ''Perisomatic inhibition''. – ''Neuron'', 2007, kd 56, nr 1, lk 33–42.&lt;/ref&gt; Pidurdavad sünapsid (enamasti [[GABA-ergiline sünaps|GABA-ergilised sünapsid]]) vähendavad neuroni [[erutuvus]]t. Need paiknevad sageli rakukehal ([[perisomaatiline sünaps|perisomaatiliselt]]) või aksonikünkal. Aktiveerudes muudavad need rakumembraani elektrilist seisundit nii, et närviimpulsi teke muutub vähem tõenäoliseks.

Lisaks interakteeruvad [[mikrogliia]] rakud neuronite rakukeha pinnaga ning osalevad [[närvikude|närvikoe]] [[homöostaas]]i ja [[immuunregulatsioon]]i protsessides.&lt;ref&gt;C. Cserép jt. ''Microglia monitor and protect neuronal function through specialized somatic purinergic junctions''. – ''Science'', 2020, kd 367, nr 6477, lk 528–537.&lt;/ref&gt; Mikrogliia on [[kesknärvisüsteem]]i immuunrakud, mis jälgivad pidevalt neuronite seisundit. Nad ei toimi üksnes &quot;kaitserakkudena haiguse korral&quot;, nagu varem arvati, vaid osalevad ka närvikoe talitluse igapäevases reguleerimises. Mikrogliia moodustab neuroni rakukehaga otseseid füüsilisi ja keemilisi kontaktikohti, mille kaudu see jälgib mikrogliia neuroni seisundit, tuvastades näiteks kahjustusi ja muutusi aktiivsuses või [[signaalmolekul]]ide kontsentratsioonis. Nii osaleb mikrogliia närvikoe sisekeskkonna stabiilsuse säilitamises, sealhulgas sünaptilise tasakaalu, signaalide sobiva aktiivsuse ja rakukeskkonna korrashoiu tagamises, ning [[immuunregulatsioon]]is, st reaktsioonis võimalikele kahjustustele, [[põletik]]ule ja [[patogeen]]idele.

=== Aksoniküngas ===

[[Aksoniküngas]] on enamikul neuronitel rakukeha spetsialiseerunud piirkond, kus rakukeha läheb üle [[akson]]iks ja kust algab aksoni [[initsiaalsegment]]. Seal määratakse, kas neuron saadab edasi [[närviimpulss|närviimpulsi]]. Aksonikünka läheduses [[sünaptiline summatsioon|summeeritakse]] nii [[ergastav sünaps|ergastavad]] kui ka [[pidurdav sünaps|pidurdavad]] signaalid, mis rakukehasse dendriitidest saabuvad. Kui kogusignaal ületab lävitaseme, vallandub aksoni initsiaalsegmendil [[aktsioonipotentsiaal]], mis levib mööda aksonit edasi. Seda võimaldab aksonikünka [[rakumembraan]]i eriline koostis: seal on väga tihedalt pingetundlikke [[ioonkanal]]eid, eriti [[naatriumkanal|naatrium-]] ja [[kaaliumkanal]]eid. 

Aksonikünkas puuduvad [[Nissli kehake]]sed, mistõttu seal on [[valgusüntees]] väga piiratud või praktiliselt puudub. Asi on selles, et aksoniküngas ja aksoni initsiaalsegment on spetsialiseerunud peamiselt signaali tekkimisele ja juhtimisele, mitte valkude tootmisele, ning suurem osa neuronile vajalikest valkudest sünteesitakse rakukehas ja transporditakse seejärel kohale.&lt;ref name=&quot;squire&quot;/&gt;

== Ellujäämist tagavad faktorid ==
Mõnede [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] eluspüsimine sõltub [[neurotroofne faktor|neurotroofsetest faktoritest]], mis pärsivad [[apoptoos]]i ehk programmeeritud rakusurma. Need neuronid ei püsi elus iseseisvalt, vaid vajavad väliseid [[signaalmolekul]]e, mis [[seondumine|seonduvad]] neuroni pinnal olevate [[retseptor (biokeemia)|retseptoritega]] ja käivitavad rakusisesed [[signaalirada|signaalirajad]], mis toetavad raku elutegevust. Kui [[neurotroofne signaal|neurotroofseid signaale]] on piisavalt, jäävad ellujäämist soodustavad mehhanismid aktiivseks. Kui neid ei ole (näiteks arengu käigus või ühenduste katkemise tõttu), siis need mehhanismid nõrgenevad ja neuron võib minna apoptoosi. Selline mehhanism aitab närvisüsteemi arengus &quot;valida&quot; välja neuronid, mis on loonud funktsionaalsed ühendused sihtkudedega.

Selliste faktorite hulka kuulub [[närvikasvufaktor]] ([[NGF]]), mis toetab eelkõige teatud sensoorsete ja [[sümpaatiline neuron|sümpaatiliste neuronite]] ellujäämist, kasvu ja arengut. NGF seondub [[aksonilõpe|aksonilõpmetes]] paiknevate retseptoritega, peamiselt [[kõrgafiinne retseptor|kõrgafiinse]] [[TrkA retseptor]]i ja madalama afiinsusega [[p75NTR retseptor]]iga. Nende retseptorite kaudu &quot;tunneb&quot; neuron ära, et sihtkude saadab talle ellujäämist toetava signaali. [[TrkA retseptor]] seob NGF-i väga tõhusalt isegi siis, kui selle kontsentratsioon on väike. Pärast NGF-i seondumist aktiveerub TrkA retseptori türosiinkinaasi osa, mis käivitab rakusisesed signaalirajad. NGF-i ja TrkA retseptori kompleks võetakse rakku ning transporditakse [[retrograadne transport|retrograadse transpordi]] abil mööda aksonit rakukehasse. See transport toimub [[mikrotoruke]]ste abil ja viib signaalikompleksid rakukehani, kus need mõjutavad [[geeniekspressioon]]i. Selle tulemusena aktiveeruvad ellujäämist ja kasvu soodustavad geenid, sünteesitakse vastavaid valke ning pärsitakse [[apoptoos]]i. Nii jõuab rakukehani teave, et aksonilõpe on saanud NGF-i, ning neuron kohandab sellele vastavalt oma sisemist talitlust.&lt;ref&gt;J. D. Delcroix jt. ''Trafficking the NGF signal''. – ''Progress in Brain Research'', 2004.&lt;/ref&gt;

[[p75NTR retseptor]] seob NGF-i nõrgemalt ning selle toime sõltub sellest, kas samal ajal on aktiveeritud ka TrkA retseptor. Koos TrkA-ga tugevdab p75NTR tavaliselt NGF-i ellujäämist soodustavat toimet, kuid TrkA aktiivsuse puudumisel või vähese NGF-i korral võib ta teatud tingimustel soodustada ka [[apoptoos]]i. Kuid TrkA aktiivsuse puudumisel, teiste [[neurotrofiin]]ide puudumisel või [[pro-neurotrofiin]]ide, näiteks [[pro-NGF]] juuresolekul võib p75NTR soodustada apoptoosi. Need seonduvad p75NTR-iga eelistatult ja käivitavad rakusurma soodustavad signaalirajad. Küps NGF seondub eelistatult TrkA-ga, mis tavaliselt soodustab ellujäämist. Pro-NGF aga seondub eelistatult p75NTR-iga, ja eriti siis, kui samal ajal on kohal ka [[koretseptor]] [[sortiliin]]. See p75NTR-i ja sortiliini kompleks käivitab apoptoosi soodustavad signaalirajad. Seega võivad sama molekuli töötlemata ja küps vorm anda vastupidise signaali: küps NGF ütleb neuronile &quot;jää ellu&quot;, pro-NGF võib öelda &quot;mine apoptoosi&quot;. See on üks mehhanism, mille abil närvisüsteem reguleerib arengu käigus, millised neuronid jäävad ellu ja millised mitte. Seetõttu ei sõltu neuroni eluspüsimise otsus mitte ainult NGF-i hulgast, vaid ka retseptorite koostoimest, signaalmolekulide töötlemisastmest ja rakukeskkonna koostisest.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.ouhsc.edu/histology/Glass%20slides/3_09.jpg Slide 3 Spinal cord], University of Oklahoma Health Sciences Center, ouhsc.edu.</text>
      <sha1>i6ehnfpy90rnf724mxuhil6ucso904h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lutheri väike katekismus 1549</title>
    <ns>0</ns>
    <id>717927</id>
    <revision>
      <id>7184663</id>
      <parentid>7183322</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T17:41:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <origin>7184663</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1536" sha1="1ily0w92hyyi0ladwv40b1gcphrlvf0" xml:space="preserve">Teade selle mitte säilinud raamatu kohta pärineb Hollandis sündinud Tallinna raamatukaupmehe Gerhardus Silvius a Betza pärandiloetelust aastast 1549. Seal on mainitud müügiks mõeldud mittesaksa, st eestikeelseid katekismusi. Tõlkijaks on peetud [[Tallinna Pühavaimu kogudus]]e pastorit [[Reinhold Beseler]]i ning tema abilist, Tallinna linnakooli õpilast [[Hans Susi]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Eestikeelne raamat 1525–1850 |kirjastus=Eesti Akadeemiline Raamatukogu |aasta=2000 |toimetaja-perekonnanimi=Annus |toimetaja-eesnimi=Endel |koht=Tallinn |lehekülg=59}}&lt;/ref&gt;

[[Jüri Kivimäe]] on avaldanud kahtlust, kas Beseleri ja Susi töö üldse jõudis lõpule, jäi käibele käsikirjana või isegi trükiti.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kivimäe |eesnimi=Jüri |kuupäev=1993 |pealkiri=Teated senitundmatu eestikeelse katekismuse kohta Liivi sõja ajast |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194959/143024/page/6 |ajakiri=Keel ja Kirjandus |üksiknumber=7 |lehekülg=388}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==

* [[Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Kirjandus ==
* [[Paul Johansen]]. [https://www.etera.ee/zoom/6205/view?page=443 Wanradt-Koell’i katekismuse tundmatuist järglastest]. – Eesti Kirjandus 1935, nr 10, lk 433–436.
* [[Uku Masing]]. [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:1239910/534489/page/121 Hans Susi 1551. a. tõlkest]. – Emakeele Seltsi aastaraamat X, 1964. Tallinn, 1964, lk 121–136.

[[Kategooria:Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]</text>
      <sha1>1ily0w92hyyi0ladwv40b1gcphrlvf0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lutheri väike katekismus 1554</title>
    <ns>0</ns>
    <id>717928</id>
    <revision>
      <id>7184664</id>
      <parentid>7182924</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T17:42:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <origin>7184664</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="892" sha1="hvyfbiodj0sz8lv6wit4a0gxyljav72" xml:space="preserve">Tõenäoliselt [[Lübeck]]is aastal [[1554]] ilmunud [[tartu keel|tartukeelne]] raamat sisaldas [[katekismus]]e, kuus koraali, ees- ja järelsõna. Raamatu oli tõlkinud Tartu Jaani eesti koguduse pastor [[Franz Witte]]. 1732. aastal leidus trükis [[Axel Oxenstierna]] raamatukogus Rootsis, kuid praeguseks ühtegi säilinud eksemplari teada pole.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Eestikeelne raamat 1525–1850 |kirjastus=Eesti Akadeemiline Raamatukogu |aasta=2000 |toimetaja-perekonnanimi=Annus |toimetaja-eesnimi=Endel |koht=Tallinn |lehekülg=59}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==

* [[Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Kirjandus ==
* Aarni Penttilä (1927). [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/25953 Paar märkust kõige vanemate eestikeelsete teoste ajaloost]. – Eesti Keel, 5/6, lk 97–102.

[[Kategooria:Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]</text>
      <sha1>hvyfbiodj0sz8lv6wit4a0gxyljav72</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184768</id>
      <parentid>7184664</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T20:27:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184768</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1135" sha1="smspr336uun18evfq7jq1tr4vmwnrb5" xml:space="preserve">Tõenäoliselt [[Lübeck]]is aastal [[1554]] ilmunud [[tartu keel|tartukeelne]] raamat sisaldas [[katekismus]]e, kuus koraali, ees- ja järelsõna. Raamatu oli tõlkinud Tartu Jaani eesti koguduse pastor [[Franz Witte]]. 1732. aastal leidus trükis [[Axel Oxenstierna]] raamatukogus Rootsis, kuid praeguseks ühtegi säilinud eksemplari teada pole.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Eestikeelne raamat 1525–1850 |kirjastus=Eesti Akadeemiline Raamatukogu |aasta=2000 |toimetaja-perekonnanimi=Annus |toimetaja-eesnimi=Endel |koht=Tallinn |lehekülg=59}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==

* [[Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]
* [https://www.er500.ee/teemad/kultuurisundmused/lubeckis-trukiti-tartu-jaani-kiriku-pastori-franz-witteni-tartukeelne Lübeckis trükiti Tartu Jaani kiriku pastori Franz Witteni tartukeelne Lutheri väike katekismus] lehel &quot;Eesti raamat 500&quot;

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Kirjandus ==
* Aarni Penttilä (1927). [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/25953 Paar märkust kõige vanemate eestikeelsete teoste ajaloost]. – Eesti Keel, 5/6, lk 97–102.

[[Kategooria:Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]</text>
      <sha1>smspr336uun18evfq7jq1tr4vmwnrb5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Gelderni katekismus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>717930</id>
    <revision>
      <id>7184665</id>
      <parentid>7183000</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T17:42:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <origin>7184665</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1214" sha1="54o1k71pd2fexlm264hyct5pdxlfhmd" xml:space="preserve">Tõenäolise pealkirjaga &quot;Pöhha Catechismi Oppetus&quot; oli Eestimaa piiskopi [[Johann Robertus von Geldern]]i oma kulul trükkida lastud [[katekismus]], mis ilmus tõenäoliselt aastal [[1572]]. Geldern juhtis raamatu koostamist, selle eeskuju oli [[Regensburg]]is ilmunud Johann Tettelbachi &quot;Gülden Kleinod&quot; (1568). Tõlkimisel võis abistada Gelderni hilisem (a-st 1582) väimees [[Balthasar Russow]]. Raamat trükiti arvatavasti Saksamaal, selle tiraaž jäi Gelderni väimehe [[Joachim Walter]]i kätte. Katekismust mainitakse [[Georg Müller]]i jutlustes, kust pärineb ka oletuslik pealkiri. Ühtegi säilinud eksemplari teada ei ole.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Eestikeelne raamat 1525–1850 |kirjastus=Eesti Akadeemiline Raamatukogu |aasta=2000 |toimetaja-perekonnanimi=Annus |toimetaja-eesnimi=Endel |koht=Tallinn |lehekülg=59-60}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==

* [[Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Kirjandus ==
* Jüri Kivimäe (1993). [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194959/143024/page/6 Teated senitundmatu eestikeelse katekismuse kohta Liivi sõja ajast]. – Keel ja Kirjandus, 7, lk 388–398.

[[Kategooria:Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]</text>
      <sha1>54o1k71pd2fexlm264hyct5pdxlfhmd</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184689</id>
      <parentid>7184665</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:11:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <origin>7184689</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1246" sha1="l3n6131ecto7j0048uha447u9t52bu9" xml:space="preserve">Tõenäolise pealkirjaga &quot;Pöhha Catechismi Oppetus&quot; oli Eestimaa piiskopi [[Johann Robertus von Geldern]]i oma kulul trükkida lastud [[katekismus]], mis ilmus tõenäoliselt aastal [[1572]]. Geldern juhtis raamatu koostamist, selle eeskuju oli [[Regensburg]]is ilmunud Johann Tettelbachi &quot;Gülden Kleinod&quot; (1568). Tõlkimisel võis abistada Gelderni hilisem (a-st 1582) väimees [[Balthasar Russow]]. Raamat trükiti arvatavasti Saksamaal, selle tiraaž jäi Gelderni väimehe [[Joachim Walter]]i kätte. Katekismust mainitakse Walteri pärimisasjas ning [[Georg Müller]]i jutlustes, viimasest pärineb ka oletuslik pealkiri. Ühtegi säilinud eksemplari teada ei ole.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Eestikeelne raamat 1525–1850 |kirjastus=Eesti Akadeemiline Raamatukogu |aasta=2000 |toimetaja-perekonnanimi=Annus |toimetaja-eesnimi=Endel |koht=Tallinn |lehekülg=59-60}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==

* [[Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Kirjandus ==
* Jüri Kivimäe (1993). [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194959/143024/page/6 Teated senitundmatu eestikeelse katekismuse kohta Liivi sõja ajast]. – Keel ja Kirjandus, 7, lk 388–398.

[[Kategooria:Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]</text>
      <sha1>l3n6131ecto7j0048uha447u9t52bu9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Katoliku kirikuraamat 1585</title>
    <ns>0</ns>
    <id>717932</id>
    <revision>
      <id>7184667</id>
      <parentid>7183838</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T17:42:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <origin>7184667</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1524" sha1="seku3k8hay1ai6yhfyex5fu39wv6va8" xml:space="preserve">'''Katoliku kirikuraamat 1585. aastast''' on [[tartu keel|tartukeelne]] katoliku [[katekismus]], palve- ja lauluraamat, rekonstrueeritud pealkirjaga &quot;Catechismus Catholicorum&quot;. Originaali autor võis olla hollandist pärit Petrus Canisius ning tõlkijatena on oletatud tema sugulast, Tartu [[jesuiitide kolleegium]]i rektor [[Thomas Busaeus]]t, preester [[Johannes Völcker]]it ja Tartu tõlkide seminari õpilast Jakob Cauleveli. Katekismus trükiti [[Vilnius]]es 997 eksemplaris ning rööpväljaanded ilmusid ka läti ja leedu keeles. Lätikeelse versiooni näol on tegu vanima säilinud lätikeelse raamatuga. Eestikeelne versioon pole säilinud.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Eestikeelne raamat 1525–1850 |kirjastus=Eesti Akadeemiline Raamatukogu |aasta=2000 |toimetaja-perekonnanimi=Annus |toimetaja-eesnimi=Endel |koht=Tallinn |lehekülg=60}}&lt;/ref&gt;

[[Vello Salo]] on raamatule pakkunud nimetuseks &quot;kirikuraamat&quot;, kuna see sisaldas peale katekismuse ka palveid ja laule.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Salo |eesnimi=Vello |kuupäev=1973 |pealkiri=1585. a. katekismus-lauluraamatust |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:279481/250846/page/77 |ajakiri=Mana |üksiknumber=40 |lehekülg=79}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==

* [[Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Kirjandus ==
* Vello Salo (1973). [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:279481/250846/page/77 1585. a. katekismus-lauluraamatust]. – Mana, 40, 75–78.

[[Kategooria:Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]</text>
      <sha1>seku3k8hay1ai6yhfyex5fu39wv6va8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Fabriciuse lauluraamat</title>
    <ns>0</ns>
    <id>717936</id>
    <revision>
      <id>7184668</id>
      <parentid>7183231</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T17:42:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <origin>7184668</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1505" sha1="fymfkjng6pibiclcbbfk5k9cxre9bc0" xml:space="preserve">{{vikinda}}
Pastor [[Heinrich Fabricius vanem|Heinrich Fabriciuse]] koostatud vaimulik lauluraamat. Teave raamatu kohta pärineb Niguliste köstri Christopher Elbling'i (ka Ebelig) pärandiloetelust (1606), kus on mainitud trükist &quot;Geistliche lied. Henrici Fabr. Teutsch und Vnteutsch&quot;, st &quot;Heinrich Fabriciuse vaimulikud laulud saksa ja mittesaksa keeles.&quot; Seega oli tegu saksa-eestikeelse lauluraamatuga. [[Paul Johansen]] on pakkunud ilmumiskohaks Riia ning levitamiskohaks Tartu. [[Endel Annus]] on ilmumise paigutanud 1590. aastatesse. Ühtegi eksemplari säilinud ei ole.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Eestikeelne raamat 1525–1850 |kirjastus=Eesti Akadeemiline Raamatukogu |aasta=2000 |toimetaja-perekonnanimi=Annus |toimetaja-eesnimi=Endel |koht=Tallinn |lehekülg=60}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Johansen |eesnimi=Paul |kuupäev=1935 |pealkiri=Wanradt-Koell'i katekismuse senitundmatuist järglastest |url=https://www.etera.ee/zoom/6205/view?page=446 |ajakiri=Eesti Kirjandus |üksiknumber=10 |lehekülg=436}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Treumann |eesnimi=Hans |pealkiri=Vanemast raamatukultuuriloost |kirjastus=Eesti Raamat |aasta=1977 |koht=Tallinn |lehekülg=27, 36–37}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==

* [[Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Kirjandus ==
* Tallinna Linnaarhiiv. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.230.1.Bt7/III:43 Christoff Elbling'i pärandiloend], 1606. 

[[Kategooria:Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]</text>
      <sha1>fymfkjng6pibiclcbbfk5k9cxre9bc0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mustand:Paige Pierce</title>
    <ns>102</ns>
    <id>717948</id>
    <revision>
      <id>7185135</id>
      <parentid>7183207</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T11:33:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Toimiku Tõlkija</username>
        <id>231703</id>
      </contributor>
      <origin>7185135</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16142" sha1="lth8v90dlc8x1vhxrxbbhlbllpoos4z" xml:space="preserve">[[Fail:Paige Pierce Putt 2023 Portland Open.png|pisi|Paige Pierce puttimas 2023. aasta Portland Openil]]
'''Paige Pierce''' on elukutseline discgolfimängija [[Plano|Planost]], [[Texas|Texasest]]. Ta on võitnud 5 maailmameistritiitlit ja kokku 17 suurvõistlust ehk Majorit (enam kui ükski teine naismängija) ja on alates 2011. aastast püsivalt kuulunud parimate naisprofimängijate hulka. 2018. aastal purustas ta naiste kõigi aegade kõrgeima PDGA mängijareitingu [[Rekord|rekordi]], saavutades reitinguks 978. Pärast seda on ta korduvalt oma tippmarki parandanud, viimati 2021. aasta märtsis, kui tema reitinguks märgiti 996.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.pdga.com/pdga-world-rankings|title=PDGA World Rankings}}&lt;/ref&gt;

Pierce alustas [[Kettagolf|discgolfi]] mängimist juba 4-aastaselt koos oma isa ja tema sõpradega. Professionaalse karjääriga alustas ta 2009. aastal ja võistlustuuridega aasta hiljem.

Lisaks mitmetele PDGA National Touri võitudele on ta kõigi aegade edukaim naismängija Steve Dodge'i ja Nate Heinholdi poolt 2016. aastal asutatud Disc Golf Pro Touril, olles 2021. aasta augusti seisuga võitnud 30 DGPT etappi.

Pärast USA naiste discgolfi meistrivõistluste (US Women's Disc Golf Championship) võitmist 2014. aastal tegi Pierce ajalugu, saades esimeseks naiseks, kes on kunagi võitnud USDGC (United States Disc Golf Championship) Performance Flight divisjoni (konkreetne võistlusformaat, mis põhines mängijate eeldataval tasemel).&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://usdgc.com/?p=327|title=Pierce Makes History}}&lt;/ref&gt; 2015. aastal jäi tal ''Open''-divisjoni (avatud divisjon) kvalifitseerumisest napilt puudu, kui ta kaotas viienda edasipääsukoha nimel käinud ümbermängimise (''play-off''`i) võimaluse vaid kahe viskega. 2017. aastal teenis ta Aussie Openil (tegemist on Austraalias toimuva discgolfi suurturniiriga) osaledes pääsme USDGC-le. Ta tagas endale uuesti kvalifikatsioonipääsme 2018. aastal, tulles USA naiste meistriks.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://usdgc.com/?p=1028|title=Windy then Wet Qualifier}}&lt;/ref&gt;

2023. aastal PCS Sula Openiks treenides libises Pierce võistlusrajal asuval sillal ja murdis pahkluu. Selle tagajärjel pidi ta ülejäänud hooaja vahele jätma, ta taastus vigastusest ka 2024. aastal. 2023. aastal abiellus ta oma elukaaslase Ayla Pierce'iga.

== Karjäär ==
Lisaks Pierce'i viiele maailmameistritiitlile on tal ka kaks segapaarismängu maailmameistritiitlit, mõlemad koos Jeremy Kolingiga.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.pdga.com/player/29190|title=PDGA Player Page: Paige Pierce}}&lt;/ref&gt;

=== Suurturniirid (17) ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
!Turniir
!Edumaa
!Visete arv
!Teine koht
!Auhinnaraha
USD
|-
|2011
|'''PDGA World Championships'''
| align=&quot;center&quot; | -3
|(89-89-91-88-60-28=445)
|Valarie Jenkins
|2000
|-
|2012
|Stockholm Open
| align=&quot;center&quot; | -8
|(62-65-65-72=264)
|Valarie Jenkins
|1302
|-
|2013
|Copenhagen Open
| align=&quot;center&quot; | -6
|(67-65-72-67=271)
|Valarie Jenkins
|931
|-
|2013
|European Open
| align=&quot;center&quot; | -17
|(68-79-68-68=283)
|Valarie Jenkins
|1300
|-
|2013
|'''PDGA World Championships'''
| align=&quot;center&quot; | -1
|(58-63-61-59-56-59-54-35=445)
|Valarie Jenkins
|2000
|-
|2014
|USWDGC
| align=&quot;center&quot; | -6
|(55-68-57-72=252)
|Valarie Jenkins
|2300
|-
|2015
|'''PDGA World Championships'''
| align=&quot;center&quot; | -1
|(68-62-65-65-64-60-32=416)
|Sarah Hokom
|2500
|-
|2017
|Aussie Open 2017
| align=&quot;center&quot; | -20
|(62-64-59-69=254)
|Jennifer Allen
|1100
|-
|2017
|2017 United States' Women's Disc Golf Championships
| align=&quot;center&quot; | -6
|(53-65-61-48=227)
|Jessica Weese
|2200
|-
|2017
|'''PDGA World Championships'''&lt;ref&gt;{{Cite news|url=http://www.pdga.com/tour/event/30813|title=2017 PDGA Professional Disc Golf World Championships|work=Professional Disc Golf Association|access-date=2017-06-27|language=en}}&lt;/ref&gt;
| align=&quot;center&quot; | -5
|(65-60-68-66= 259)
|Valarie Jenkins
|5500
|-
|2018
|United States Women's Disc Golf Championships
| align=&quot;center&quot; | -2
|(67-59-59-61=246)
|Vanessa VanDyken
|2040
|-
|2019
|European Open
| align=&quot;center&quot; | -17
|(61-62-65-66=254)
|Henna Blomroos
|2030
|-
|2019
|'''PDGA World Championships'''
| align=&quot;center&quot; | -5
|(64-57-59-52-52=284)
|Eveliina Salonen
|5000
|-
|2020
|Women's National Championship
| align=&quot;center&quot; | -4
|(60-65-66-68=259)
|Catrina Allen
|3000
|-
|2021
|United States Women's Disc Golf Championships
| align=&quot;center&quot; | -13
|(50-47-47=144)
|Hailey King
|4400
|-
|2022
|Champion's Cup
| align=&quot;center&quot; | -2
|(68-64-64-67=263)
|[[Kristin Lätt|Kristin Tattar]]
|8000
|-
|2022
|European Open
| align=&quot;center&quot; | -3
|(71-65-65-63=264)
|Eveliina Salonen
|8000
|}
'''Suurturniiride ümbermängimised (0-1)'''
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
!Turniir
!Konkurent
!Tulemus
|- style=&quot;background:#f08080;&quot;
|2012
|US Women's Disc Golf Championship
|Catrina Allen
|Kaotus
|}

=== National Touri ja Elite Seriesi turniirid (27) ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
!Turniir
!Edumaa
!Visete arv
!Teine koht
!Auhinnaraha USD
|-
|2011
|Memorial Championship
| align=&quot;center&quot; | -1
|(58-61-63-56=238)
|Valarie Jenkins
|1300
|-
|2011
|Kansas City Wide Open
| align=&quot;center&quot; | -5
|(64-51-70-59=244)
|Liz Lopez
|675
|-
|2013
|Memorial Championship
| align=&quot;center&quot; | -11
|(54-52-58-52=216)
|Valarie Jenkins
|1600
|-
|2014
|Memorial Championship
| align=&quot;center&quot; | -10
|(55-51-54-59=219)
|Catrina Allen
|1600
|-
|2014
|Texas State Championships
| align=&quot;center&quot; |Ümbermängimine
|(72-71-75=218)
|Catrina Allen
|857
|-
|2014
|Kansas City Wide Open
| align=&quot;center&quot; | -4
|(60-66-58-33=217)
|Valarie Jenkins
|900
|-
|2014
|Maple Hill Open
| align=&quot;center&quot; | -3
|(64-65-61-65=255)
|Catrina Allen
|1500
|-
|2014
|Rochester Flying Disc Open
| align=&quot;center&quot; | -10
|(58-53-56-55=222)
|Catrina Allen
|900
|-
|2015
|Memorial Championship
| align=&quot;center&quot; | -2
|(55-62-48-61=226)
|Valarie Jenkins
|1775
|-
|2015
|Glass Blown Open
| align=&quot;center&quot; | -11
|(58-56-61=175)
|Jennifer Allen
|1200
|-
|2015
|Masters Cup
| align=&quot;center&quot; | -7
|(78-72-72=222)
|Valarie Jenkins
|1800
|-
|2015
|Maple Hill Open
| align=&quot;center&quot; | -5
|(61-63-59-70=253)
|Catrina Allen
|1600
|-
|2015
|Disc Golf Hall of Fame Classic
| align=&quot;center&quot; | -2
|(57-74-67=198)
|Valarie Jenkins
|1300
|-
|2016
|Vibram Open
| align=&quot;center&quot; | -1
|(66-63-59-57=245)
|Catrina Allen
|1500
|-
|2017
|Gentlemen's Club Challenge
| align=&quot;center&quot; | -3
|(57-60-57-68=242)
|Catrina Allen
|2000
|-
|2017
|Dynamic Discs Glass Blown Open
| align=&quot;center&quot; |Viik
|(62-55=117)
|Hannah Leatherman
|1500
|-
|2017
|Masters Cup
| align=&quot;center&quot; | -9
|(77-73-58=208)
|Jennifer Allen
|1500
|-
|2017
|Beaver State Fling
| align=&quot;center&quot; | -18
|(58-60-57-59=234)
|Valarie Jenkins
|2000
|-
|2018
|Las Vegas Challenge
| align=&quot;center&quot; | -3
|(64-57-64-59=244)
|Sarah Hokom
|2500
|-
|2018
|Dynamic Discs Glass Blown Open
| align=&quot;center&quot; | -2
|(53-61-53=167)
|Lisa Fajkus
|2000
|-
|2018
|Santa Cruz Masters Cup
| align=&quot;center&quot; | -12
|(78-73-56=207)
|Catrina Allen
|2000
|-
|2019
|Beaver State Fling
| align=&quot;center&quot; | -3
|(60-57-62-66=245)
|Catrina Allen
|2250
|-
|2020
|Memorial Championship
| align=&quot;center&quot; | -14
|(48+49+48+55=200)
|Jennifer Allen
|1500
|-
|2020
|Dynamic Discs Open
| align=&quot;center&quot; | -10
|(60+61+66=187)
|Missy Gannon
|1500
|-
|2020
|The Preserve Championship
| align=&quot;center&quot; | -13
|(55+56+55=166)
|Catrina Allen
|1600
|-
|2020
|Discraft's Great Lakes Open
| align=&quot;center&quot; | -6
|(59+58+59=176)
|Ellen Widboom
|2000
|-
|2021
|Master's Cup
| align=&quot;center&quot; | +1
|(72+75+79=226)
|Catrina Allen
|3500
|-
|2021
|Las Vegas Challenge
| -1
|(52+69+57+62=240)
|Catrina Allen
|4000
|-
|2021
|OTB Open
| -1
|(67+65+60=191)
|Catrina Allen
|3000
|-
|2021
|Portland Open
| -3
|(61+65+63=189)
|Catrina Allen
|3000
|-
|2021
|Utah Open
| -3
|(53+59+60=172)
|Catrina Allen
|1720
|-
|2021
|Ledgestone
| -11
|(64+54+54+67=239)
|Missy Gannon
|4000
|-
|2021
|Idlewild Open
| -3
|(65+70+65=200)
|Missy Gannon
|5000
|-
|2022
|Texas State Championships
| -4
|(58+63+63=184)
|Kristin Tattar
|4000
|-
|2022
|OTB Open
| -4
|(67+58+68=197)
|Natalie Ryan
|5500
|-
|2022
|The Preserve
| -5
|(57+60+65=182)
|Missy Gannon
|5000
|-
|2023
|Open at Austin
| -2
|(61+58+62=181)
|Catrina Allen
|4000
|-
|2023
|OTB Open
| -4
|(60+55+61=176)
|Ohn Scoggins
|7400
|-
|2024
|Portland Open
| -4
|(65+61+58+60=244)
|Holyn Handley
|8000
|-
|2025
|Green Mountain Championship
|Ümbermängimine
|(61+59+60+61=241)
|Ohn Scoggins
|10 000
|}
'''National Touri ümbermängimised (1-3)'''
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
!Turniir
!Konkurent
!Tulemus
|- style=&quot;background:#f08080;&quot;
|2013
|Kansas City Wide Open
|Catrina Allen
|Kaotas vastase ''birdie'' tõttu esimesel lisarajal&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://allthingsdiscgolf.com/paul-mcbeth-catrina-ulibarri-2013-kansas-city-wide-open/|title=Paul McBeth, Catrina Ulibarri win at 2013 Kansas City Wide Open}}&lt;/ref&gt;
|- style=&quot;background:#d0f0c0;&quot;
|2014
|Texas State Championships
|Catrina Allen
|Võitis ''par-''iga teisel lisarajal&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Michalowski, J.|url=https://allthingsdiscgolf.com/2014-texas-states-disc-golf-recap-ricky-wysocki-paige-pierce/|title=Wysocki, Pierce fight the elements to win 2014 Texas States}}&lt;/ref&gt;
|- style=&quot;background:#f08080;&quot;
|2015
|Ledgestone Insurance Open
|Catrina Allen
|Kaotas vastase ''par-''i tõttu esimesel lisarajal&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Parcell, Z.|url=https://allthingsdiscgolf.com/ledgestone-insurance-open-simon-lizotte-catrina-allen-take-down-largest-disc-golf-purse/|title=Ledgestone Insurance Open: Simon Lizotte, Catrina Allen take down largest disc golf purse}}&lt;/ref&gt;
|- style=&quot;background:#f08080;&quot;
|2016
|Beaver State Fling
|Catrina Allen
|Kaotas vastase ''birdie'' tõttu esimesel lisarajal&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Hill, S.|url=https://discgolf.ultiworld.com/2016/06/13/wysocki-flies-third-straight-nt-win-beaver-state-fling/|title=Wysocki Flies To Third Straight NT Win At Beaver State Fling}}&lt;/ref&gt;
|}

=== Kokkuvõte ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Võistluse taste
! Võidud
! 2. koht
! 3. koht
! 5. parima seas
! Võistlused*
|-
| Maailmameistrivõistlused
| 5
| 4
| 0
| 7
| 11
|-
| Teised suurturniirid
| 10
| 4
| 2
| 14
| 16
|-
| National Tour
| 27
| 15
| 5
| 42
| 45
|}
&lt;nowiki&gt;*&lt;/nowiki&gt; Seisuga 1. jaanuar 2017

=== Iga-aastane statistika ===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Aasta
!Võistlused
! Võidud
! Esikolmikus
! Auhinnaraha
USD
! USD / Võistlus
! Reiting &lt;sup&gt;†&lt;/sup&gt;
! Maailma&lt;br /&gt;Edetabel &lt;sup&gt;†&lt;/sup&gt;
|-
| 2007
| align=&quot;right&quot; | 2
| align=&quot;right&quot; | 0
| align=&quot;right&quot; | 2
| align=&quot;right&quot; | 0 
| align=&quot;right&quot; | 0
| align=&quot;right&quot; | 890
| align=&quot;center&quot; | -
|-
| 2008
| align=&quot;right&quot; | 2
| align=&quot;right&quot; | 0
| align=&quot;right&quot; | 1
| align=&quot;right&quot; | 0 
| align=&quot;right&quot; | 0
| align=&quot;right&quot; | 899
| align=&quot;center&quot; | 35
|-
| 2009
| align=&quot;right&quot; | 3
| align=&quot;right&quot; | 0
| align=&quot;right&quot; | 1
| align=&quot;right&quot; | 50
| align=&quot;right&quot; | 16,67
| align=&quot;right&quot; | 904
| align=&quot;center&quot; | 35
|-
| 2010
| align=&quot;right&quot; | 17
| align=&quot;right&quot; | 1
| align=&quot;right&quot; | 8
| align=&quot;right&quot; | 3643
| align=&quot;right&quot; | 214,29
| align=&quot;right&quot; | 934
| align=&quot;center&quot; | 8
|-
| 2011
| align=&quot;right&quot; | 29
| align=&quot;right&quot; | 13
| align=&quot;right&quot; | 22
| align=&quot;right&quot; | 11 249
| align=&quot;right&quot; | 387,90
| align=&quot;right&quot; | 948
| align=&quot;center&quot; | 4
|-
| 2012
| align=&quot;right&quot; | 27
| align=&quot;right&quot; | 9
| align=&quot;right&quot; | 24
| align=&quot;right&quot; | 12 209
| align=&quot;right&quot; | 452,19
| align=&quot;right&quot; | 960
| align=&quot;center&quot; | 4
|-
| 2013
| align=&quot;right&quot; | 26
| align=&quot;right&quot; | 11
| align=&quot;right&quot; | 23
| align=&quot;right&quot; | 18 128
| align=&quot;right&quot; | 697,23
| align=&quot;right&quot; | 961
| align=&quot;center&quot; | 3
|-
| 2014
| align=&quot;right&quot; | 24
| align=&quot;right&quot; | 14
| align=&quot;right&quot; | 22
| align=&quot;right&quot; | 17 661
| align=&quot;right&quot; | 735,88
| align=&quot;right&quot; | 976
| align=&quot;center&quot; | '''1'''
|-
| 2015
| align=&quot;right&quot; | 29
| align=&quot;right&quot; | 20
| align=&quot;right&quot; | 27
| align=&quot;right&quot; | 26 571
| align=&quot;right&quot; | 916,24
| align=&quot;right&quot; | 962
| align=&quot;center&quot; | '''1'''
|-
| 2016
| align=&quot;right&quot; | 21
| align=&quot;right&quot; | 7
| align=&quot;right&quot; | 20
| align=&quot;right&quot; | 18 556
| align=&quot;right&quot; | 883,62
| align=&quot;right&quot; | 958
| align=&quot;center&quot; | 3
|-
| 2017
| align=&quot;right&quot; | 27
| align=&quot;right&quot; | 21
| align=&quot;right&quot; | 24
| align=&quot;right&quot; | 36 328
| align=&quot;right&quot; | 1345,48
| align=&quot;right&quot; | 975
| align=&quot;center&quot; | '''1'''
|-
| 2018
| align=&quot;right&quot; | 24
| align=&quot;right&quot; | 15
| align=&quot;right&quot; | 21
| align=&quot;right&quot; | 26 877
| align=&quot;right&quot; | 1119,88
| align=&quot;right&quot; | 969
| align=&quot;center&quot; | '''1'''
|-
| 2019
| align=&quot;right&quot; | 24
| align=&quot;right&quot; | 13
| align=&quot;right&quot; | 21
| align=&quot;right&quot; | 33 630
| align=&quot;right&quot; | 1401,25
| align=&quot;right&quot; | 979
| align=&quot;center&quot; | '''1'''
|-
| 2020
| align=&quot;right&quot; | 14
| align=&quot;right&quot; | 8
| align=&quot;right&quot; | 11
| align=&quot;right&quot; | 28 114
| align=&quot;right&quot; | 2008
| align=&quot;right&quot; | 991
| align=&quot;center&quot; | '''1'''
|- class=&quot;sortbottom&quot;
! Karjäär kokku
! align=&quot;right&quot; | 269
! align=&quot;right&quot; | 119
! align=&quot;right&quot; | 227
! align=&quot;right&quot; | 254 698
! align=&quot;right&quot; | -
! align=&quot;right&quot; | -
! -
|}
&lt;sup&gt;†&lt;/sup&gt; Aasta lõpus

=== Suurturniiride ajalugu ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size:95%;text-align:center;&quot;
!Turniir
! 2010
! 2011
! 2012
! 2013
! 2014
! 2015
! 2016
! 2017
! 2018
! 2019
|-
| align=&quot;left&quot; | European Open
| style=&quot;background:#BBBBBB;&quot; |
| style=&quot;background:#BBF3BB;&quot; | 2
| style=&quot;background:#BBBBBB;&quot; |
| style=&quot;background:gold;&quot; | 1
| style=&quot;background:#BBBBBB;&quot; |
| style=&quot;background:#BBF3FF;&quot; | 4
| style=&quot;background:#BBBBBB;&quot; |
| style=&quot;background:#EEEEEE;&quot; |
| style=&quot;background:#BBBBBB;&quot; |
| style=&quot;background:gold;&quot; | 1
|-
| align=&quot;left&quot; | {{Murdmata|[[United States Women's Disc Golf Championships|US Women's Disc Golf Championships]]}}
| style=&quot;background:#BBF3FF;&quot; | 5
| style=&quot;background:#BBF3FF;&quot; | 5
| style=&quot;background:#BBF3BB;&quot; | 2
| style=&quot;background:#BBF3FF;&quot; | T7
| style=&quot;background:gold;&quot; | 1
| style=&quot;background:#BBF3BB;&quot; | T2
| style=&quot;background:#BBF3BB;&quot; | 3
| style=&quot;background:gold;&quot; | 1
| style=&quot;background:gold;&quot; | 1
| style=&quot;background:#BBF3BB;&quot; | 2
|-
| align=&quot;left&quot; | PDGA World Championships
| style=&quot;background:#BBF3FF;&quot; | 5
| style=&quot;background:gold;&quot; | 1
| style=&quot;background:#BBF3FF;&quot; | 7
| style=&quot;background:gold;&quot; | 1
| style=&quot;background:#BBF3BB;&quot; | 2
| style=&quot;background:gold;&quot; | 1
| style=&quot;background:#BBF3BB;&quot; | T2
| style=&quot;background:gold;&quot; | 1
| style=&quot;background:#BBF3BB;&quot; | 2
| style=&quot;background:gold;&quot; | 1
|-
| align=&quot;left&quot; | Teised suurturniirid
| style=&quot;background:#EEEEEE;&quot; | 
| style=&quot;background:#BBF3FF;&quot; | 
| style=&quot;background:gold;&quot; | 
| style=&quot;background:gold;&quot; | 
| style=&quot;background:#BBF3BB;&quot; | 
| style=&quot;background:#EEEEEE;&quot; | 
| style=&quot;background:#BBBBBB;&quot; |
| style=&quot;background:gold;&quot; | 
| style=&quot;background:#EEEEEE;&quot; | 
| style=&quot;background:#BBBBBB;&quot; |
|-
| align=&quot;left&quot; | Teised suurturniirid (jätkub)
| style=&quot;background:#EEEEEE;&quot; | 
| style=&quot;background:#BBBBBB;&quot; |
| style=&quot;background:#BBBBBB;&quot; |
| style=&quot;background:#BBBBBB;&quot; |
| style=&quot;background:#BBF3BB;&quot; | 
| style=&quot;background:#EEEEEE;&quot; | 
| style=&quot;background:#BBBBBB;&quot; |
| style=&quot;background:#BBBBBB;&quot; |
| style=&quot;background:#BBBBBB;&quot; |
| style=&quot;background:#BBBBBB;&quot; |
|}
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size:95%;text-align:center;&quot;
!Turniir
! 2020
! 2021
! 2022
! 2023
|-
| align=&quot;left&quot; | European Open
| style=&quot;background:#BBBBBB;&quot; |
| style=&quot;background:#BBBBBB;&quot; |
| style=&quot;background:gold;&quot; | 1
| style=&quot;background:#EEEEEE;&quot; |
|-
| align=&quot;left&quot; | {{Murdmata|[[United States Women's Disc Golf Championships|US Women's Disc Golf Championships]]}}
| style=&quot;background:#BBBBBB;&quot; |
| style=&quot;background:gold;&quot; | 1
| T21
|
|-
| align=&quot;left&quot; | PDGA World Championships
| style=&quot;background:#BBBBBB;&quot; |
| style=&quot;background:#BBF3BB;&quot; | 2
| style=&quot;background:#BBF3FF;&quot; | T5
| style=&quot;background:#EEEEEE;&quot; |
|-
| align=&quot;left&quot; | Teised suurturniirid
| style=&quot;background:gold;&quot; | 
| style=&quot;background:#BBBBBB;&quot; |
| style=&quot;background:gold;&quot; | 
| 
|}
{{Legend|gold|Võit}}&lt;templatestyles src=&quot;Legend/styles.css&quot; /&gt;{{Legend|#BBF3BB|Koht esikolmikus}}&lt;templatestyles src=&quot;Legend/styles.css&quot; /&gt;{{Legend|#BBF3FF|Koht esikümnes}}&lt;templatestyles src=&quot;Legend/styles.css&quot; /&gt;{{Legend|#EEEEEE|Ei osalenud}}&lt;templatestyles src=&quot;Legend/styles.css&quot; /&gt;{{Legend|#BBBBBB|Ei toimunud}}

== Viited ==
{{Viited}}{{Disc golf|state=expanded}}
[[Kategooria:Sündinud 1991]]</text>
      <sha1>lth8v90dlc8x1vhxrxbbhlbllpoos4z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Katoliku kirikuraamat 1585</title>
    <ns>1</ns>
    <id>717984</id>
    <revision>
      <id>7184570</id>
      <parentid>7183886</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T14:53:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <comment>/* */ Vastus</comment>
      <origin>7184570</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="438" sha1="ciiio1n8zc62oq5padut4h7tddzdh8y" xml:space="preserve">See ei tundu ka hea pealkiri. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2026, kell 15:24 (EEST)

:Raamatut pole säilinud ja pealkirja pole teada. Rahvusbibliograafias on ka rekonstrureeritud pealkiri [Catechismus Catholicorum], praeguse nimetuse kohta olen viidanud artiklis Vello Salo arvamusele. [[Kasutaja:Fredpuss|Fred Puss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 17:53 (EEST)</text>
      <sha1>ciiio1n8zc62oq5padut4h7tddzdh8y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Maailmameistrid 4×400 m segateatejooksus</title>
    <ns>10</ns>
    <id>717987</id>
    <revision>
      <id>7184750</id>
      <parentid>7183908</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T20:01:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <origin>7184750</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1060" sha1="6wbu4hoadoftxmpsx903rqko10jnzuj" xml:space="preserve">{{Navmall
| nimi   = Maailmameistrid 4×400 m segateatejooksus
| päis   = [[4 × 400 meetri teatejooks|4 × 400 m segateatejooksu]] maailmameistrid
| loendistiil = text-align:left
| loend1 = {{veergude loend|laius=33em|{{lihtne loend|
* 2019: {{riigi ikoon|USA|suurus=16px}} [[Courtney Okolo|Okolo]], [[Michael Cherry|Cherry]], [[Wilbert London|London]], [[Allyson Felix|Felix]], [[Tyrell Richard|Richard]], [[Jessica Beard|Beard]], [[Jasmine Blocker|Blocker]], [[Obi Igbokwe|Igbokwe]]
* 2022: {{riigi ikoon|DOM|suurus=16px}} [[Fiordaliza Cofil|Cofil]], [[Lidio Andrés Feliz|Feliz]], [[Alexander Ogando|Ogando]], [[Marileidy Paulino|Paulino]]
* 2023: {{riigi ikoon|USA|suurus=16px}} [[Justin Robinson|Robinson]], [[Rosey Effiong|Effiong]], [[Matthew Boling|Boling]], [[Alexis Holmes|Holmes]], [[Ryan Willie|Willie]]
* 2025: {{riigi ikoon|USA|suurus=16px}} [[Bryce Deadmon|Deadmon]], [[Lynna Irby-Jackson|Irby-Jackson]], [[Jenoah McKiver|McKiver]], [[Alexis Holmes|Holmes]]
}}}}
}}&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrite mallid]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>6wbu4hoadoftxmpsx903rqko10jnzuj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Lutheri väike katekismus 1549</title>
    <ns>1</ns>
    <id>717989</id>
    <revision>
      <id>7184571</id>
      <parentid>7183979</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T14:54:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <comment>/* */ Vastus</comment>
      <origin>7184571</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="466" sha1="qgw7ympt8zyyzdvrok7lbp72glcymp4" xml:space="preserve">Halb pealkiri. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2026, kell 16:34 (EEST)

:Raamatut pole säilinud ja pealkirja pole teada. Rahvusbibliograafias on ka rekonstrureeritud pealkiri [M. Lutheri väike katekismus]. Eristamaks seda 1554 ilmunud samasisulisest (mittesäilinud) raamatust, tuleb pealkirjas kasutada aastaarvu. [[Kasutaja:Fredpuss|Fred Puss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 17:54 (EEST)</text>
      <sha1>qgw7ympt8zyyzdvrok7lbp72glcymp4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Lutheri väike katekismus 1554</title>
    <ns>1</ns>
    <id>717991</id>
    <revision>
      <id>7184562</id>
      <parentid>7183988</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T14:49:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <comment>/* */ Vastus</comment>
      <origin>7184562</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="483" sha1="pq8t0n2fsn2zawzl2jc6cggys45vd4v" xml:space="preserve">Halb pealkiri. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2026, kell 16:39 (EEST)

:Pole midagi teha, raamatut pole säilinud ja pealkirja pole teada. Rahvusbibliograafias on ka rekonstrureeritud pealkiri [D. Martin Lutheri väike katekismus]. Eristamaks seda 1549 ilmunud samasuguse rekonstrueeritud pealkirjaga raamatust, on lisatud aastaarv. [[Kasutaja:Fredpuss|Fred Puss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 17:49 (EEST)</text>
      <sha1>pq8t0n2fsn2zawzl2jc6cggys45vd4v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Charles Goerens</title>
    <ns>0</ns>
    <id>717999</id>
    <revision>
      <id>7184652</id>
      <parentid>7184215</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T17:37:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184652</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1757" sha1="qlk39pvmuw0qgtfd6rbwz9cef7erzrt" xml:space="preserve">'''Charles Goerens''' (sündinud [[6. veebruar]]il [[1952]] [[Ettelbruck]]is) on [[Luksemburg]]i poliitik, ta on [[Demokraatlik Partei (Luksemburg)|Demokraatliku Partei]] liige. Ta oli [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige aastatel 1982–1984, 1994–1999 ja uuesti aastast 2009.

Ta sündis aastal [[1952]] [[Ettelbruck]]is (asub [[Diekirchi kanton]]is). Ta on agronoomiharidusega, mille sai ühes [[Belgia]] põllumajanduskõrgkoolis. 1979. aastal valiti ta esmakordselt Saadikutekotta, kus ta valiti tagasi ka järgnevatel riiklikel valimistel. Ta liitus [[Demokraatlik Partei (Luksemburg)|Demokraatliku Parteiga]], olles selle juht aastatel 1989–1994.

Ta oli [[Jean-Claude Juncker]]i valitsuses koostöö-, humanitaartegevuse ja kaitseminister [[7. august]]ist [[1999]] kuni [[31. juuli]]ni [[2004]]. Samuti oli ta lühikest aega välisminister [[20. juuli]]st [[2004]] kuni [[31. juuli]]ni [[2004]] (ta asendas [[Lydie Polfer]]i, kellest sai Euroopa Parlamendi liige). Ta kaotas need ametikohad, kui Juncker pidi pärast 2004. aasta parlamendivalimisi moodustama uue koalitsioonivalitsuse.

Alates 2009. aastast on ta olnud arengukomisjoni ja inimõiguste allkomisjoni liige.

Brexit'i läbirääkimiste ajal toetas ta Ühendkuningriigi assotsieerunud liikmeks saamist Euroopa Liidus.

Pärast 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi sai temast ka põhiseaduskomisjoni aseesimees.

== Välislingid ==
* [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/840/CHARLES_GOERENS/home Charles Goerens Euroopa Parlamendi kodulehel]

{{JÄRJESTA:Goerens, Charles}}
[[Kategooria:Luksemburgi poliitikud]]
[[Kategooria:Luksemburgist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]]
[[Kategooria:Kaitseministrid]]
[[Kategooria:Välisministrid]]
[[Kategooria:Sündinud 1952]]</text>
      <sha1>qlk39pvmuw0qgtfd6rbwz9cef7erzrt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>85 (Tallinna trolliliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718009</id>
    <revision>
      <id>7184563</id>
      <parentid>7184336</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T14:49:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184563</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2053" sha1="hst9umfbx0xo8hozocli6c9nk89lyfq" xml:space="preserve">{{Liin
|uuendus         = 1. juuli 2026
|logo            = 
|logo_laius      = 
|logo_alt        = 
|number          = 85
|bgcolor         = #0000ff
|titlecolor      = white
|alapealkiri     = 
|operaatorlogo   = 
|oplogo_laius    = 
|pilt            = Troll tallinn 2026.png
|pilt_width      = 250px
|pilt_alt        = 
|operaator       = [[TLT]]
|veerem          = 
|seisund         = avatud
|avati           = [[1. juuli]] [[2026]]
|eelkäija        =[[5 (Tallinna trolliliin)|5]], [[85 (Tallinna bussiliin)|85 (buss)]] 
|asum            = [[Tallinn]]
|linnaosad       = 
|vaatamisväärsused= 
|algpeatus       = Mustamäe
|lõpp-peatus      = Balti-Jaam
|pikkus          = 
|peatusi         = 14/15
|aeg             = 
|päev            = ETKNRLP
|päevane sõitjate arv =
|aastane sõitjate arv =
|sõiduplaan_link = [https://transport.tallinn.ee/#trol/85/a-b]
|kaart_link      = [https://transport.tallinn.ee/#trol/85(al1.07)/a-b/03405-1/map]
|kaart           = 
|kaardi nimi     = 
|eelmine liin    = 84
|eelmine         = 84 (Tallinna trolliliin)
|märked          =
|lõpppeatus=Balti jaam}}

'''Tallinna''' '''trolliliin 85''' sõidab [[Mustamäe]] ja [[Balti jaam|Balti jaama]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 12-20 minuti tagant.

Liin kulges marsruudil [[Akadeemia tee]], [[Eduard Vilde tee]], [[Mustamäe tee]], [[Paldiski maantee]], [[Toompuiestee]].

== Peatused ==

=== Mustamäe – Balti jaam ===
Akadeemia tee, Kaja, Szolnok, A. H. Tammsaare tee, Sääse, Aiandi, Löwenruh, Marja, Välja, Lille, Ristiku, Tehnika, Toompark, Balti jaam.

=== Balti jaam – Mustamäe ===
Balti jaam, Kelmiküla, Ristiku, Lille, Hipodroom, Välja, Marja, Löwenruh, Aiandi, Sääse, A. H. Tammsaare tee, Szolnok, Kaja, Akadeemia tee, Mustamäe.

== Vaata ka ==

* [[Trolliliiklus Tallinnas]]
* [[Tallinna ühistranspordiliinid]]

[[Fail:Tallinna uus trolli pilt.png|pisi|Uute trolliliinide plakat, mis alustavad tööd 1. juulil või 1. augustil]]

== Viited ==
&lt;references /&gt;</text>
      <sha1>hst9umfbx0xo8hozocli6c9nk89lyfq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184568</id>
      <parentid>7184563</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T14:52:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184568</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2078" sha1="41e0sj5zsitym977vpobccwo99yix0g" xml:space="preserve">{{Liin
|uuendus         = 1. juuli 2026
|logo            = 
|logo_laius      = 
|logo_alt        = 
|number          = 85
|bgcolor         = #0000ff
|titlecolor      = white
|alapealkiri     = 
|operaatorlogo   = 
|oplogo_laius    = 
|pilt            = Troll tallinn 2026.png
|pilt_width      = 250px
|pilt_alt        = 
|operaator       = [[TLT]]
|veerem          = 
|seisund         = avatud
|avati           = [[1. juuli]] [[2026]]
|eelkäija        =[[5 (Tallinna trolliliin)|5]], [[85 (Tallinna bussiliin)|85 (buss)]] 
|asum            = [[Tallinn]]
|linnaosad       = 
|vaatamisväärsused= 
|algpeatus       = Mustamäe
|lõpp-peatus      = Balti-Jaam
|pikkus          = 
|peatusi         = 14/15
|aeg             = 
|päev            = ETKNRLP
|päevane sõitjate arv =
|aastane sõitjate arv =
|sõiduplaan_link = [https://transport.tallinn.ee/#trol/85/a-b]
|kaart_link      = [https://transport.tallinn.ee/#trol/85(al1.07)/a-b/03405-1/map]
|kaart           = 
|kaardi nimi     = 
|eelmine liin    = 84
|eelmine         = 84 (Tallinna trolliliin)
|märked          =
|lõpppeatus=Balti jaam}}

'''Tallinna''' '''trolliliin 85''' sõidab [[Mustamäe]] ja [[Balti jaam|Balti jaama]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 12-20 minuti tagant.

Liin kulges marsruudil [[Akadeemia tee]], [[Eduard Vilde tee]], [[Mustamäe tee]], [[Paldiski maantee]], [[Toompuiestee]].

== Peatused ==

=== Mustamäe – Balti jaam ===
Akadeemia tee, Kaja, Szolnok, A. H. Tammsaare tee, Sääse, Aiandi, Löwenruh, Marja, Välja, Lille, Ristiku, Tehnika, Toompark, Balti jaam.

=== Balti jaam – Mustamäe ===
Balti jaam, Kelmiküla, Ristiku, Lille, Hipodroom, Välja, Marja, Löwenruh, Aiandi, Sääse, A. H. Tammsaare tee, Szolnok, Kaja, Akadeemia tee, Mustamäe.

== Vaata ka ==

* [[Trolliliiklus Tallinnas]]
* [[Tallinna ühistranspordiliinid]]

[[Fail:Tallinna uus trolli pilt.png|pisi|Uute trolliliinide plakat, mis alustavad tööd 1. juulil või 1. augustil]]

== Viited ==
&lt;references /&gt;{{Tallinna trolliliinid}}</text>
      <sha1>41e0sj5zsitym977vpobccwo99yix0g</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184831</id>
      <parentid>7184568</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T22:09:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184831</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2085" sha1="n96x5ly8os6ik2jr6g5695l8a2e93fx" xml:space="preserve">{{Liin
|uuendus         = 1. juuli 2026
|logo            = 
|logo_laius      = 
|logo_alt        = 
|number          = 85
|bgcolor         = #0000ff
|titlecolor      = white
|alapealkiri     = 
|operaatorlogo   = 
|oplogo_laius    = 
|pilt            = 85 troll mustamäe suunes.jpg
|pilt_width      = 250px
|pilt_alt        = 
|operaator       = [[TLT]]
|veerem          = 
|seisund         = avatud
|avati           = [[1. juuli]] [[2026]]
|eelkäija        =[[5 (Tallinna trolliliin)|5]], [[85 (Tallinna bussiliin)|85 (buss)]] 
|asum            = [[Tallinn]]
|linnaosad       = 
|vaatamisväärsused= 
|algpeatus       = Mustamäe
|lõpp-peatus      = Balti-Jaam
|pikkus          = 
|peatusi         = 14/15
|aeg             = 
|päev            = ETKNRLP
|päevane sõitjate arv =
|aastane sõitjate arv =
|sõiduplaan_link = [https://transport.tallinn.ee/#trol/85/a-b]
|kaart_link      = [https://transport.tallinn.ee/#trol/85(al1.07)/a-b/03405-1/map]
|kaart           = 
|kaardi nimi     = 
|eelmine liin    = 84
|eelmine         = 84 (Tallinna trolliliin)
|märked          =
|lõpppeatus=Balti jaam}}

'''Tallinna''' '''trolliliin 85''' sõidab [[Mustamäe]] ja [[Balti jaam|Balti jaama]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 12-20 minuti tagant.

Liin kulges marsruudil [[Akadeemia tee]], [[Eduard Vilde tee]], [[Mustamäe tee]], [[Paldiski maantee]], [[Toompuiestee]].

== Peatused ==

=== Mustamäe – Balti jaam ===
Akadeemia tee, Kaja, Szolnok, A. H. Tammsaare tee, Sääse, Aiandi, Löwenruh, Marja, Välja, Lille, Ristiku, Tehnika, Toompark, Balti jaam.

=== Balti jaam – Mustamäe ===
Balti jaam, Kelmiküla, Ristiku, Lille, Hipodroom, Välja, Marja, Löwenruh, Aiandi, Sääse, A. H. Tammsaare tee, Szolnok, Kaja, Akadeemia tee, Mustamäe.

== Vaata ka ==

* [[Trolliliiklus Tallinnas]]
* [[Tallinna ühistranspordiliinid]]

[[Fail:Tallinna uus trolli pilt.png|pisi|Uute trolliliinide plakat, mis alustavad tööd 1. juulil või 1. augustil]]

== Viited ==
&lt;references /&gt;{{Tallinna trolliliinid}}</text>
      <sha1>n96x5ly8os6ik2jr6g5695l8a2e93fx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184833</id>
      <parentid>7184831</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T22:10:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184833</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2085" sha1="fy0i6gtptvn5po8lyculaprhnztan13" xml:space="preserve">{{Liin
|uuendus         = 2. juuli 2026
|logo            = 
|logo_laius      = 
|logo_alt        = 
|number          = 85
|bgcolor         = #0000ff
|titlecolor      = white
|alapealkiri     = 
|operaatorlogo   = 
|oplogo_laius    = 
|pilt            = 85 troll mustamäe suunes.jpg
|pilt_width      = 250px
|pilt_alt        = 
|operaator       = [[TLT]]
|veerem          = 
|seisund         = avatud
|avati           = [[1. juuli]] [[2026]]
|eelkäija        =[[5 (Tallinna trolliliin)|5]], [[85 (Tallinna bussiliin)|85 (buss)]] 
|asum            = [[Tallinn]]
|linnaosad       = 
|vaatamisväärsused= 
|algpeatus       = Mustamäe
|lõpp-peatus      = Balti-Jaam
|pikkus          = 
|peatusi         = 14/15
|aeg             = 
|päev            = ETKNRLP
|päevane sõitjate arv =
|aastane sõitjate arv =
|sõiduplaan_link = [https://transport.tallinn.ee/#trol/85/a-b]
|kaart_link      = [https://transport.tallinn.ee/#trol/85(al1.07)/a-b/03405-1/map]
|kaart           = 
|kaardi nimi     = 
|eelmine liin    = 84
|eelmine         = 84 (Tallinna trolliliin)
|märked          =
|lõpppeatus=Balti jaam}}

'''Tallinna''' '''trolliliin 85''' sõidab [[Mustamäe]] ja [[Balti jaam|Balti jaama]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 12-20 minuti tagant.

Liin kulges marsruudil [[Akadeemia tee]], [[Eduard Vilde tee]], [[Mustamäe tee]], [[Paldiski maantee]], [[Toompuiestee]].

== Peatused ==

=== Mustamäe – Balti jaam ===
Akadeemia tee, Kaja, Szolnok, A. H. Tammsaare tee, Sääse, Aiandi, Löwenruh, Marja, Välja, Lille, Ristiku, Tehnika, Toompark, Balti jaam.

=== Balti jaam – Mustamäe ===
Balti jaam, Kelmiküla, Ristiku, Lille, Hipodroom, Välja, Marja, Löwenruh, Aiandi, Sääse, A. H. Tammsaare tee, Szolnok, Kaja, Akadeemia tee, Mustamäe.

== Vaata ka ==

* [[Trolliliiklus Tallinnas]]
* [[Tallinna ühistranspordiliinid]]

[[Fail:Tallinna uus trolli pilt.png|pisi|Uute trolliliinide plakat, mis alustavad tööd 1. juulil või 1. augustil]]

== Viited ==
&lt;references /&gt;{{Tallinna trolliliinid}}</text>
      <sha1>fy0i6gtptvn5po8lyculaprhnztan13</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>84 (Tallinna trolliliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718010</id>
    <revision>
      <id>7184561</id>
      <parentid>7184341</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T14:49:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184561</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2236" sha1="j0hsl9cna3614lo01493ud3l3iv7s85" xml:space="preserve">{{Liin
|uuendus         = 1. juuli 2026
|logo            = 
|logo_laius      = 
|logo_alt        = 
|number          = 84
|bgcolor         = #0000ff
|titlecolor      = white
|alapealkiri     = 
|operaatorlogo   = 
|oplogo_laius    = 
|pilt            = Troll tallinn 2026.png
|pilt_width      = 250px
|pilt_alt        = 
|operaator       = [[TLT]]
|veerem          = 
|seisund         = avatud
|avati           = [[1. juuli]] [[2026]]
|eelkäija        =[[4 (Tallinna trolliliin)|4]], [[84 (Tallinna bussiliin)|84 (Buss)]] 
|asum            = [[Tallinn]]
|linnaosad       =[[Mustamäe]], [[Kristiine]], [[Kesklinn]] 
|vaatamisväärsused= 
|algpeatus       = Keskuse
|lõpp-peatus      = Balti-Jaam
|pikkus          =14,5 km 
|peatusi         = 15
|aeg             = 
|päev            = ETKNRLP
|päevane sõitjate arv =
|aastane sõitjate arv =
|sõiduplaan_link = [https://transport.tallinn.ee/#trol/84/a-b]
|kaart_link      = [https://transport.tallinn.ee/#trol/84/a-b/03405-1/map]
|kaart           = 
|kaardi nimi     = 
|eelmine liin    = 83
|eelmine         = 83 (Tallinna trolliliin)
|märked          =
|lõpppeatus=Balti jaam|järgmine liin=85|järgmine=85 (Tallinna trolliliin)}}

'''Tallinna''' '''trolliliin 84''' sõidab [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] ja [[Balti jaam|Balti jaama]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 10-20 minuti tagant.

Liin kulges marsruudil [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tn,]] [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse pst,]] [[Tulika tänav|Tulika tn,]] [[Paldiski maantee|Paldiski mnt,]] [[Toompuiestee|Toompuiestee,]] [[Rannamäe tee]]

== Peatused ==

=== Keskuse – Balti jaam ===
Keskuse, Liivaku, Vambola, Lepistiku, Siili, Linnu tee, Tedre, Koskla, Taksopark, Ülase, Ristiku, Tehnika, Toompark, Balti jaam.

=== Balti jaam – Keskuse ===
Balti jaam, Kelmiküla, Tehnika, Endla, Koskla, Tihase, Tedre, Linnu tee, Siili, Lepistiku, Vambola, Liivaku, Ehitajate tee, Männi, Keskuse.

== Vaata ka ==

* [[Trolliliiklus Tallinnas]]
* [[Tallinna ühistranspordiliinid]]

[[Fail:Tallinna uus trolli pilt.png|pisi|Uute trolliliinide plakat, mis alustavad tööd 1. juulil või 1. augustil]]

== Viited ==
&lt;references /&gt;</text>
      <sha1>j0hsl9cna3614lo01493ud3l3iv7s85</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184567</id>
      <parentid>7184561</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T14:52:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184567</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2261" sha1="mrem8s1jibrttjkh9c9p7gl73e3f7js" xml:space="preserve">{{Liin
|uuendus         = 1. juuli 2026
|logo            = 
|logo_laius      = 
|logo_alt        = 
|number          = 84
|bgcolor         = #0000ff
|titlecolor      = white
|alapealkiri     = 
|operaatorlogo   = 
|oplogo_laius    = 
|pilt            = Troll tallinn 2026.png
|pilt_width      = 250px
|pilt_alt        = 
|operaator       = [[TLT]]
|veerem          = 
|seisund         = avatud
|avati           = [[1. juuli]] [[2026]]
|eelkäija        =[[4 (Tallinna trolliliin)|4]], [[84 (Tallinna bussiliin)|84 (Buss)]] 
|asum            = [[Tallinn]]
|linnaosad       =[[Mustamäe]], [[Kristiine]], [[Kesklinn]] 
|vaatamisväärsused= 
|algpeatus       = Keskuse
|lõpp-peatus      = Balti-Jaam
|pikkus          =14,5 km 
|peatusi         = 15
|aeg             = 
|päev            = ETKNRLP
|päevane sõitjate arv =
|aastane sõitjate arv =
|sõiduplaan_link = [https://transport.tallinn.ee/#trol/84/a-b]
|kaart_link      = [https://transport.tallinn.ee/#trol/84/a-b/03405-1/map]
|kaart           = 
|kaardi nimi     = 
|eelmine liin    = 83
|eelmine         = 83 (Tallinna trolliliin)
|märked          =
|lõpppeatus=Balti jaam|järgmine liin=85|järgmine=85 (Tallinna trolliliin)}}

[[Fail:Tallinna uus trolli pilt.png|pisi|Uute trolliliinide plakat, mis alustavad tööd 1. juulil või 1. augustil]]

'''Tallinna''' '''trolliliin 84''' sõidab [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] ja [[Balti jaam|Balti jaama]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 10-20 minuti tagant.

Liin kulges marsruudil [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tn,]] [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse pst,]] [[Tulika tänav|Tulika tn,]] [[Paldiski maantee|Paldiski mnt,]] [[Toompuiestee|Toompuiestee,]] [[Rannamäe tee]]

== Peatused ==

=== Keskuse – Balti jaam ===
Keskuse, Liivaku, Vambola, Lepistiku, Siili, Linnu tee, Tedre, Koskla, Taksopark, Ülase, Ristiku, Tehnika, Toompark, Balti jaam.

=== Balti jaam – Keskuse ===
Balti jaam, Kelmiküla, Tehnika, Endla, Koskla, Tihase, Tedre, Linnu tee, Siili, Lepistiku, Vambola, Liivaku, Ehitajate tee, Männi, Keskuse.

== Vaata ka ==

* [[Trolliliiklus Tallinnas]]
* [[Tallinna ühistranspordiliinid]]

== Viited ==
&lt;references /&gt;{{Tallinna trolliliinid}}</text>
      <sha1>mrem8s1jibrttjkh9c9p7gl73e3f7js</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:6 (Tallinna trammiliin)</title>
    <ns>1</ns>
    <id>718017</id>
    <revision>
      <id>7184741</id>
      <parentid>7184487</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T19:23:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Veterine</username>
        <id>210245</id>
      </contributor>
      <comment>/* 6 ja 5 */ Vastus</comment>
      <origin>7184741</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2360" sha1="d7mrsytz27gfkhrbltgv1kw35v2gsro" xml:space="preserve">== 6 ja 5 ==

Artiklis oli väidetud, et:

''&quot;Käesoleva sajandi alguses töötasid kõrvuti sarnasel marsruudil nii tramm 5 (Kopli - Vana-Lõuna) kui 6 (Kopli - Tondi), mis mõlemad suleti samaaegselt 2004. aasta algusega.&quot;''

5 töötas aastatel 2000-2004 tavalise liinina, kuid 6 pole kunagi tavaline liin olnud, ainult teiste liinide asendus. Kusjuures kasutati seda liininumbrit juba enne kui 5. liin tööle pandi (artiklis on ka [[:Fail:Kawe Plaza 15 02 1998.jpg|1998. aasta pilt trammist 6. liinil]]). Samal ajal need ei töötanud.

Viidatud oli [https://www.postimees.ee/1265946/tallinnas-hakkab-peagi-toole-uus-trammiliin Postimehe artiklile], kus on öeldud, et:

''&quot;Varasemalt on erinevatel aegadel tallinlasi teeninud trammiliinid number 5 ja 6. Esimene sõitis liinil Kopli - Vana-Lõuna ning teine Kopli-Tondi marsruudil. Tallinna transpordiameti edastusel suleti kaht liininumbrit kasutanud lisaliin 2004. aastast sõitjate vähesuse tõttu.&quot;''

&quot;Erinevatel aegadel&quot;, mitte &quot;kõrvuti&quot; (samal ajal). Ilmselt on samal ajal töötamist oletatud sõnade &quot;suleti kaht liininumbrit kasutanud lisaliin&quot; järgi, mille all on tegelikult mõeldud seda, et kuigi liinidel olid erinevad numbrid, olid need põhimõtteliselt üks ja sama liin.

6. liini ei suletud 2004. aasta alguses, ja ei saanudki sulgeda, sest sel hetkel seda lihtsalt ei olnud. Samas on seda, jällegi teiste liinide asendamiseks, kasutatud ka 2004. ja 2023. aastate vahel.

Tundub, et kogu segase info lisas artiklisse kasutaja [[Kasutaja:Veterine|Veterine]] eelmises septembris.

--[[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-37735-79|&amp;#126;2026-37735-79]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-37735-79|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 13:50 (EEST)

:Läbi udu mäletan, et seda kirja pannes ka veidi otsisin, mis aegadel täpselt liin 6 sõitnud on, aga ei leidnud. Tollal sain vist artiklist tõesti valesti aru, praegu üle lugedes nõustun @[[Kasutaja:~2026-37735-79|~2026-37735-79]] tõlgendusega.
:Kas see info tuleb muidu mälust, et liin 5 sõitis 2000-2004 ja liin 6 üldse ainult ajutine olnud? Ei vaidle vastu, lihtsalt kui see mingist kindlast allikast on, siis tahaks selle mõlemale artiklile külge pookida. Eriti hea oleks, kui saaks kirja kõik eri perioodid, millal liin 6 sõitnud on. [[Kasutaja:Veterine|Veterine]] ([[Kasutaja arutelu:Veterine|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 22:23 (EEST)</text>
      <sha1>d7mrsytz27gfkhrbltgv1kw35v2gsro</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184840</id>
      <parentid>7184741</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T22:31:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37735-79</username>
        <id>232663</id>
      </contributor>
      <comment>/* 6 ja 5 */</comment>
      <origin>7184840</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5537" sha1="g3j1dtmlmbjw2phpwmdfjl7cbsegjmb" xml:space="preserve">== 6 ja 5 ==

Artiklis oli väidetud, et:

''&quot;Käesoleva sajandi alguses töötasid kõrvuti sarnasel marsruudil nii tramm 5 (Kopli - Vana-Lõuna) kui 6 (Kopli - Tondi), mis mõlemad suleti samaaegselt 2004. aasta algusega.&quot;''

5 töötas aastatel 2000-2004 tavalise liinina, kuid 6 pole kunagi tavaline liin olnud, ainult teiste liinide asendus. Kusjuures kasutati seda liininumbrit juba enne kui 5. liin tööle pandi (artiklis on ka [[:Fail:Kawe Plaza 15 02 1998.jpg|1998. aasta pilt trammist 6. liinil]]). Samal ajal need ei töötanud.

Viidatud oli [https://www.postimees.ee/1265946/tallinnas-hakkab-peagi-toole-uus-trammiliin Postimehe artiklile], kus on öeldud, et:

''&quot;Varasemalt on erinevatel aegadel tallinlasi teeninud trammiliinid number 5 ja 6. Esimene sõitis liinil Kopli - Vana-Lõuna ning teine Kopli-Tondi marsruudil. Tallinna transpordiameti edastusel suleti kaht liininumbrit kasutanud lisaliin 2004. aastast sõitjate vähesuse tõttu.&quot;''

&quot;Erinevatel aegadel&quot;, mitte &quot;kõrvuti&quot; (samal ajal). Ilmselt on samal ajal töötamist oletatud sõnade &quot;suleti kaht liininumbrit kasutanud lisaliin&quot; järgi, mille all on tegelikult mõeldud seda, et kuigi liinidel olid erinevad numbrid, olid need põhimõtteliselt üks ja sama liin.

6. liini ei suletud 2004. aasta alguses, ja ei saanudki sulgeda, sest sel hetkel seda lihtsalt ei olnud. Samas on seda, jällegi teiste liinide asendamiseks, kasutatud ka 2004. ja 2023. aastate vahel.

Tundub, et kogu segase info lisas artiklisse kasutaja [[Kasutaja:Veterine|Veterine]] eelmises septembris.

--[[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-37735-79|&amp;#126;2026-37735-79]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-37735-79|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 13:50 (EEST)

:Läbi udu mäletan, et seda kirja pannes ka veidi otsisin, mis aegadel täpselt liin 6 sõitnud on, aga ei leidnud. Tollal sain vist artiklist tõesti valesti aru, praegu üle lugedes nõustun @[[Kasutaja:~2026-37735-79|~2026-37735-79]] tõlgendusega.
:Kas see info tuleb muidu mälust, et liin 5 sõitis 2000-2004 ja liin 6 üldse ainult ajutine olnud? Ei vaidle vastu, lihtsalt kui see mingist kindlast allikast on, siis tahaks selle mõlemale artiklile külge pookida. Eriti hea oleks, kui saaks kirja kõik eri perioodid, millal liin 6 sõitnud on. [[Kasutaja:Veterine|Veterine]] ([[Kasutaja arutelu:Veterine|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 22:23 (EEST)

::5. liin: [https://www.ohtuleht.ee/98059/tallinn-saab-5-trammiliini Õhtulehe 2000. aasta artikkel avamise kohta], [https://www.postimees.ee/1390149/tallinn-sulgeb-5-trammiliini Postimehe 2003. aasta artikkel sulgemise kohta].
::6. liin:
::1998: peale artiklis oleva pildi muud infot ei leidnud.
::2003: [https://www.postimees.ee/2029485/tramm-nr-6-soidab-koplist-tondile Postimehe artikkel]- seoses Pronksi tänava, Jõe tänava ristmiku ja Viru ringi vahelise Narva maantee lõigu rekonstrueerimistöödega kõik teised liinid (1, 2, 3, 4 ja 5) ei töötanud ja 6 sõitis nende asemel, 26. juunist kuni 16. augustini 2003. Sellest ajast on ka artikli galeriis paar pilti. Kusjuures 5 ei sõitnud sellelt alalt läbi ja suleti selleks ajaks ilmselt ainult sellepärast, et 6 oli liiga sarnane.
::2005: [https://www.postimees.ee/1472845/tartu-maantee-remont-seiskab-trammiliikluse Postimehe artikkel]- Tartu maantee alguse ümberehitustööd seiskasid alates mai algusest kuni 15. augustini trammiliikluse Lasnamäe suunal. 6. liini ei ole küll mainitud, aga [https://transphoto.org/photo/218165/ internetis on sel ajal 6. liinil sõitnud trammide pilte küll].
::2006: [https://www.ohtuleht.ee/196382/tartu-maantee-remont-loob-liikluse-pikas-ajaks-umbe Õhtulehe artikkel]: 8. maist 30. septembrini liinid 2 ja 4 seisid Tartu maantee remondi tõttu, nende asemel sõitis 6. Mainitud ka 2005. aastat: &quot;Kõik täpselt nii nagu möödunudsuvise pika trammiseisaku ajal.&quot; [https://www.delfi.ee/artikkel/51058472/muudatused-tallinna-uhistranspordi-soiduplaanides-alates-1-oktoobrist Delfi artikkel]- 1. oktoobrist alustasid 2 ja 4 jälle tõõd ja 6 suleti.
::2008: [https://transphoto.org/photo/167555/ üks pilt]. Mingit muud infot ei leidnud.
::Kas 6 mingil ajal veel sõitnud on, ei tea.
::Lisaks veel üks asi, aga ilma ametliku allikata, ühe internetilehe kommentaaridest: [https://transphoto.org/photo/187995/#267614 1985. aastal], Narva maantee remondi tõttu, seisid liinid 1-4 kuu aega, aga avati kaks ajutist liini: Kopli-Tondi ja Ülemiste-Maneeži. Maneeži peatuse juures pööras tramm ringi nüüdseks eemaldatud kolmnurgal, mis asus Tartu maantee ja Kivisilla tänava ristmiku kohal. Seda kolmnurka kasutati veel vähemalt kaks korda, 1986. ja 1996. aastal. Kolmnurga ühendus trammiteega eemaldati 1999. või 2000. aastal, lõplikult likvideeriti see Tartu maantee remondi käigus, ilmselt 2005. aastal.
::Edasine on minu enda oletus, mis on loogiline aga mida ei saa kuidagi kinnitada: ma ei ole leidnud infot selle kohta, kas 1985. aasta ajutistel liinidel olid numbrid, aga kui Kopli-Tondi oli 6 ja Ülemiste-Maneeži oli 5, siis seletaks see, miks oli Kopli-Tondi liinil number 6 juba 1998. aastal, enne kui avati Kopli-Vana-Lõuna liin number 5: 6 oleks olnud sama, mis 1985. aastal, ja numbrit 5 oleks igaks juhuks hoitud selleks, kui Ülemiste-Maneeži liin tuleks taastada. Aga 2000. aastal, kui Kopli-Vana-Lõuna avati, oli kolmnurk juba lahti ühendatud ja Ülemiste-Maneeži liini taastamine võimatu.
::--[[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-37735-79|&amp;#126;2026-37735-79]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-37735-79|arutelu]]) 2. juuli 2026, kell 01:31 (EEST)</text>
      <sha1>g3j1dtmlmbjw2phpwmdfjl7cbsegjmb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184841</id>
      <parentid>7184840</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T22:33:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37735-79</username>
        <id>232663</id>
      </contributor>
      <comment>/* 6 ja 5 */</comment>
      <origin>7184841</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5573" sha1="cks84xijjlleq62id0j2hmm6kw54zuu" xml:space="preserve">== 6 ja 5 ==

Artiklis oli väidetud, et:

''&quot;Käesoleva sajandi alguses töötasid kõrvuti sarnasel marsruudil nii tramm 5 (Kopli - Vana-Lõuna) kui 6 (Kopli - Tondi), mis mõlemad suleti samaaegselt 2004. aasta algusega.&quot;''

5 töötas aastatel 2000-2004 tavalise liinina, kuid 6 pole kunagi tavaline liin olnud, ainult teiste liinide asendus. Kusjuures kasutati seda liininumbrit juba enne kui 5. liin tööle pandi (artiklis on ka [[:Fail:Kawe Plaza 15 02 1998.jpg|1998. aasta pilt trammist 6. liinil]]). Samal ajal need ei töötanud.

Viidatud oli [https://www.postimees.ee/1265946/tallinnas-hakkab-peagi-toole-uus-trammiliin Postimehe artiklile], kus on öeldud, et:

''&quot;Varasemalt on erinevatel aegadel tallinlasi teeninud trammiliinid number 5 ja 6. Esimene sõitis liinil Kopli - Vana-Lõuna ning teine Kopli-Tondi marsruudil. Tallinna transpordiameti edastusel suleti kaht liininumbrit kasutanud lisaliin 2004. aastast sõitjate vähesuse tõttu.&quot;''

&quot;Erinevatel aegadel&quot;, mitte &quot;kõrvuti&quot; (samal ajal). Ilmselt on samal ajal töötamist oletatud sõnade &quot;suleti kaht liininumbrit kasutanud lisaliin&quot; järgi, mille all on tegelikult mõeldud seda, et kuigi liinidel olid erinevad numbrid, olid need põhimõtteliselt üks ja sama liin.

6. liini ei suletud 2004. aasta alguses, ja ei saanudki sulgeda, sest sel hetkel seda lihtsalt ei olnud. Samas on seda, jällegi teiste liinide asendamiseks, kasutatud ka 2004. ja 2023. aastate vahel.

Tundub, et kogu segase info lisas artiklisse kasutaja [[Kasutaja:Veterine|Veterine]] eelmises septembris.

--[[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-37735-79|&amp;#126;2026-37735-79]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-37735-79|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 13:50 (EEST)

:Läbi udu mäletan, et seda kirja pannes ka veidi otsisin, mis aegadel täpselt liin 6 sõitnud on, aga ei leidnud. Tollal sain vist artiklist tõesti valesti aru, praegu üle lugedes nõustun @[[Kasutaja:~2026-37735-79|~2026-37735-79]] tõlgendusega.
:Kas see info tuleb muidu mälust, et liin 5 sõitis 2000-2004 ja liin 6 üldse ainult ajutine olnud? Ei vaidle vastu, lihtsalt kui see mingist kindlast allikast on, siis tahaks selle mõlemale artiklile külge pookida. Eriti hea oleks, kui saaks kirja kõik eri perioodid, millal liin 6 sõitnud on. [[Kasutaja:Veterine|Veterine]] ([[Kasutaja arutelu:Veterine|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 22:23 (EEST)

::5. liin: [https://www.ohtuleht.ee/98059/tallinn-saab-5-trammiliini Õhtulehe 2000. aasta artikkel avamise kohta], [https://www.postimees.ee/1390149/tallinn-sulgeb-5-trammiliini Postimehe 2003. aasta artikkel sulgemise kohta].
::6. liin:
::1998: peale artiklis oleva pildi muud infot ei leidnud.
::2003: [https://www.postimees.ee/2029485/tramm-nr-6-soidab-koplist-tondile Postimehe artikkel]- seoses Pronksi tänava, Jõe tänava ristmiku ja Viru ringi vahelise Narva maantee lõigu rekonstrueerimistöödega kõik teised liinid (1, 2, 3, 4 ja 5) ei töötanud ja 6 sõitis nende asemel, 26. juunist kuni 16. augustini 2003. Sellest ajast on ka [[6 (Tallinna trammiliin)#Galerii|artikli galeriis]] paar pilti. Kusjuures 5 ei sõitnud sellelt alalt läbi ja suleti selleks ajaks ilmselt ainult sellepärast, et 6 oli liiga sarnane.
::2005: [https://www.postimees.ee/1472845/tartu-maantee-remont-seiskab-trammiliikluse Postimehe artikkel]- Tartu maantee alguse ümberehitustööd seiskasid alates mai algusest kuni 15. augustini trammiliikluse Lasnamäe suunal. 6. liini ei ole küll mainitud, aga [https://transphoto.org/photo/218165/ internetis on sel ajal 6. liinil sõitnud trammide pilte küll].
::2006: [https://www.ohtuleht.ee/196382/tartu-maantee-remont-loob-liikluse-pikas-ajaks-umbe Õhtulehe artikkel]: 8. maist 30. septembrini liinid 2 ja 4 seisid Tartu maantee remondi tõttu, nende asemel sõitis 6. Mainitud ka 2005. aastat: &quot;Kõik täpselt nii nagu möödunudsuvise pika trammiseisaku ajal.&quot; [https://www.delfi.ee/artikkel/51058472/muudatused-tallinna-uhistranspordi-soiduplaanides-alates-1-oktoobrist Delfi artikkel]- 1. oktoobrist alustasid 2 ja 4 jälle tõõd ja 6 suleti.
::2008: [https://transphoto.org/photo/167555/ üks pilt]. Mingit muud infot ei leidnud.
::Kas 6 mingil ajal veel sõitnud on, ei tea.
::Lisaks veel üks asi, aga ilma ametliku allikata, ühe internetilehe kommentaaridest: [https://transphoto.org/photo/187995/#267614 1985. aastal], Narva maantee remondi tõttu, seisid liinid 1-4 kuu aega, aga avati kaks ajutist liini: Kopli-Tondi ja Ülemiste-Maneeži. Maneeži peatuse juures pööras tramm ringi nüüdseks eemaldatud kolmnurgal, mis asus Tartu maantee ja Kivisilla tänava ristmiku kohal. Seda kolmnurka kasutati veel vähemalt kaks korda, 1986. ja 1996. aastal. Kolmnurga ühendus trammiteega eemaldati 1999. või 2000. aastal, lõplikult likvideeriti see Tartu maantee remondi käigus, ilmselt 2005. aastal.
::Edasine on minu enda oletus, mis on loogiline aga mida ei saa kuidagi kinnitada: ma ei ole leidnud infot selle kohta, kas 1985. aasta ajutistel liinidel olid numbrid, aga kui Kopli-Tondi oli 6 ja Ülemiste-Maneeži oli 5, siis seletaks see, miks oli Kopli-Tondi liinil number 6 juba 1998. aastal, enne kui avati Kopli-Vana-Lõuna liin number 5: 6 oleks olnud sama, mis 1985. aastal, ja numbrit 5 oleks igaks juhuks hoitud selleks, kui Ülemiste-Maneeži liin tuleks taastada. Aga 2000. aastal, kui Kopli-Vana-Lõuna avati, oli kolmnurk juba lahti ühendatud ja Ülemiste-Maneeži liini taastamine võimatu.
::--[[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-37735-79|&amp;#126;2026-37735-79]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-37735-79|arutelu]]) 2. juuli 2026, kell 01:31 (EEST)</text>
      <sha1>cks84xijjlleq62id0j2hmm6kw54zuu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184842</id>
      <parentid>7184841</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T22:34:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37735-79</username>
        <id>232663</id>
      </contributor>
      <comment>/* 6 ja 5 */</comment>
      <origin>7184842</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5584" sha1="5yp3qual0lcnj2rch5739hb68v0tezs" xml:space="preserve">== 6 ja 5 ==

Artiklis oli väidetud, et:

''&quot;Käesoleva sajandi alguses töötasid kõrvuti sarnasel marsruudil nii tramm 5 (Kopli - Vana-Lõuna) kui 6 (Kopli - Tondi), mis mõlemad suleti samaaegselt 2004. aasta algusega.&quot;''

5 töötas aastatel 2000-2004 tavalise liinina, kuid 6 pole kunagi tavaline liin olnud, ainult teiste liinide asendus. Kusjuures kasutati seda liininumbrit juba enne kui 5. liin tööle pandi (artiklis on ka [[:Fail:Kawe Plaza 15 02 1998.jpg|1998. aasta pilt trammist 6. liinil]]). Samal ajal need ei töötanud.

Viidatud oli [https://www.postimees.ee/1265946/tallinnas-hakkab-peagi-toole-uus-trammiliin Postimehe artiklile], kus on öeldud, et:

''&quot;Varasemalt on erinevatel aegadel tallinlasi teeninud trammiliinid number 5 ja 6. Esimene sõitis liinil Kopli - Vana-Lõuna ning teine Kopli-Tondi marsruudil. Tallinna transpordiameti edastusel suleti kaht liininumbrit kasutanud lisaliin 2004. aastast sõitjate vähesuse tõttu.&quot;''

&quot;Erinevatel aegadel&quot;, mitte &quot;kõrvuti&quot; (samal ajal). Ilmselt on samal ajal töötamist oletatud sõnade &quot;suleti kaht liininumbrit kasutanud lisaliin&quot; järgi, mille all on tegelikult mõeldud seda, et kuigi liinidel olid erinevad numbrid, olid need põhimõtteliselt üks ja sama liin.

6. liini ei suletud 2004. aasta alguses, ja ei saanudki sulgeda, sest sel hetkel seda lihtsalt ei olnud. Samas on seda, jällegi teiste liinide asendamiseks, kasutatud ka 2004. ja 2023. aastate vahel.

Tundub, et kogu segase info lisas artiklisse kasutaja [[Kasutaja:Veterine|Veterine]] eelmises septembris.

--[[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-37735-79|&amp;#126;2026-37735-79]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-37735-79|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 13:50 (EEST)

:Läbi udu mäletan, et seda kirja pannes ka veidi otsisin, mis aegadel täpselt liin 6 sõitnud on, aga ei leidnud. Tollal sain vist artiklist tõesti valesti aru, praegu üle lugedes nõustun @[[Kasutaja:~2026-37735-79|~2026-37735-79]] tõlgendusega.
:Kas see info tuleb muidu mälust, et liin 5 sõitis 2000-2004 ja liin 6 üldse ainult ajutine olnud? Ei vaidle vastu, lihtsalt kui see mingist kindlast allikast on, siis tahaks selle mõlemale artiklile külge pookida. Eriti hea oleks, kui saaks kirja kõik eri perioodid, millal liin 6 sõitnud on. [[Kasutaja:Veterine|Veterine]] ([[Kasutaja arutelu:Veterine|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 22:23 (EEST)

::5. liin: [https://www.ohtuleht.ee/98059/tallinn-saab-5-trammiliini Õhtulehe 2000. aasta artikkel avamise kohta], [https://www.postimees.ee/1390149/tallinn-sulgeb-5-trammiliini Postimehe 2003. aasta artikkel sulgemise kohta].
::6. liin:
::1998: peale artiklis oleva pildi muud infot ei leidnud.
::2003: [https://www.postimees.ee/2029485/tramm-nr-6-soidab-koplist-tondile Postimehe artikkel]- seoses Pronksi tänava, Jõe tänava ristmiku ja Viru ringi vahelise Narva maantee lõigu rekonstrueerimistöödega kõik teised liinid (1, 2, 3, 4 ja 5) ei töötanud ja 6 sõitis nende asemel, 26. juunist kuni 16. augustini 2003. Sellest ajast on ka [[6 (Tallinna trammiliin)#Galerii|artikli galeriis]] paar pilti. Kusjuures 5 ei sõitnud sellelt alalt läbi ja suleti selleks ajaks ilmselt ainult sellepärast, et 6 oli liiga sarnane.
::2005: [https://www.postimees.ee/1472845/tartu-maantee-remont-seiskab-trammiliikluse Postimehe artikkel]- Tartu maantee alguse ümberehitustööd seiskasid alates mai algusest kuni 15. augustini trammiliikluse Lasnamäe suunal. 6. liini ei ole küll mainitud, aga [https://transphoto.org/photo/218165/ internetis on sel ajal 6. liinil sõitnud trammide pilte küll].
::2006: [https://www.ohtuleht.ee/196382/tartu-maantee-remont-loob-liikluse-pikas-ajaks-umbe Õhtulehe artikkel]: 8. maist 30. septembrini liinid 2 ja 4 seisid Tartu maantee remondi tõttu, nende asemel sõitis 6. Mainitud ka 2005. aastat: &quot;Kõik täpselt nii nagu möödunudsuvise pika trammiseisaku ajal.&quot; [https://www.delfi.ee/artikkel/51058472/muudatused-tallinna-uhistranspordi-soiduplaanides-alates-1-oktoobrist Delfi artikkel]- 1. oktoobrist alustasid 2 ja 4 jälle tõõd ja 6 suleti.
::2008: [https://transphoto.org/photo/167555/ üks pilt]. Mingit muud infot ei leidnud.
::Kas 6 mingil ajal veel sõitnud on, ei tea.
::Lisaks veel üks asi, aga ilma ametliku allikata, ühe internetilehe kommentaaridest: [https://transphoto.org/photo/187995/#267614 1985. aastal], Narva maantee remondi tõttu, seisid liinid 1-4 kuu aega, aga avati kaks ajutist liini: Kopli-Tondi ja Ülemiste-Maneeži. Maneeži peatuse juures pööras tramm ringi nüüdseks eemaldatud kolmnurgal, mis asus Tartu maantee ja Kivisilla tänava ristmiku kohal. Seda kolmnurka kasutati veel vähemalt kaks korda, 1986. ja 1996. aastal. Kolmnurga ühendus trammiteega eemaldati 1999. või 2000. aastal, lõplikult likvideeriti see Tartu maantee remondi käigus, ilmselt 2005. aastal.
::Edasine on minu enda oletus, mis on loogiline aga mida ei saa kuidagi kinnitada: ma ei ole leidnud infot selle kohta, kas 1985. aasta ajutistel liinidel olid numbrid, aga kui Kopli-Tondi oli 6 ja Ülemiste-Maneeži oli 5, siis seletaks see, miks oli Kopli-Tondi liinil number 6 juba 1998. aastal, enne kui avati Kopli-Vana-Lõuna liin number 5: 6 oleks olnud sama, mis 1985. aastal, ja numbrit 5 oleks igaks juhuks tagavaraks hoitud selleks, kui Ülemiste-Maneeži liin tuleks taastada. Aga 2000. aastal, kui Kopli-Vana-Lõuna avati, oli kolmnurk juba lahti ühendatud ja Ülemiste-Maneeži liini taastamine võimatu.
::--[[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-37735-79|&amp;#126;2026-37735-79]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-37735-79|arutelu]]) 2. juuli 2026, kell 01:31 (EEST)</text>
      <sha1>5yp3qual0lcnj2rch5739hb68v0tezs</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184843</id>
      <parentid>7184842</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T22:34:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37735-79</username>
        <id>232663</id>
      </contributor>
      <comment>/* 6 ja 5 */</comment>
      <origin>7184843</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5589" sha1="tfg57u9ct2teaofqrllatq6t5i5v1c3" xml:space="preserve">== 6 ja 5 ==

Artiklis oli väidetud, et:

''&quot;Käesoleva sajandi alguses töötasid kõrvuti sarnasel marsruudil nii tramm 5 (Kopli - Vana-Lõuna) kui 6 (Kopli - Tondi), mis mõlemad suleti samaaegselt 2004. aasta algusega.&quot;''

5 töötas aastatel 2000-2004 tavalise liinina, kuid 6 pole kunagi tavaline liin olnud, ainult teiste liinide asendus. Kusjuures kasutati seda liininumbrit juba enne kui 5. liin tööle pandi (artiklis on ka [[:Fail:Kawe Plaza 15 02 1998.jpg|1998. aasta pilt trammist 6. liinil]]). Samal ajal need ei töötanud.

Viidatud oli [https://www.postimees.ee/1265946/tallinnas-hakkab-peagi-toole-uus-trammiliin Postimehe artiklile], kus on öeldud, et:

''&quot;Varasemalt on erinevatel aegadel tallinlasi teeninud trammiliinid number 5 ja 6. Esimene sõitis liinil Kopli - Vana-Lõuna ning teine Kopli-Tondi marsruudil. Tallinna transpordiameti edastusel suleti kaht liininumbrit kasutanud lisaliin 2004. aastast sõitjate vähesuse tõttu.&quot;''

&quot;Erinevatel aegadel&quot;, mitte &quot;kõrvuti&quot; (samal ajal). Ilmselt on samal ajal töötamist oletatud sõnade &quot;suleti kaht liininumbrit kasutanud lisaliin&quot; järgi, mille all on tegelikult mõeldud seda, et kuigi liinidel olid erinevad numbrid, olid need põhimõtteliselt üks ja sama liin.

6. liini ei suletud 2004. aasta alguses, ja ei saanudki sulgeda, sest sel hetkel seda lihtsalt ei olnud. Samas on seda, jällegi teiste liinide asendamiseks, kasutatud ka 2004. ja 2023. aastate vahel.

Tundub, et kogu segase info lisas artiklisse kasutaja [[Kasutaja:Veterine|Veterine]] eelmises septembris.

--[[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-37735-79|&amp;#126;2026-37735-79]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-37735-79|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 13:50 (EEST)

:Läbi udu mäletan, et seda kirja pannes ka veidi otsisin, mis aegadel täpselt liin 6 sõitnud on, aga ei leidnud. Tollal sain vist artiklist tõesti valesti aru, praegu üle lugedes nõustun @[[Kasutaja:~2026-37735-79|~2026-37735-79]] tõlgendusega.
:Kas see info tuleb muidu mälust, et liin 5 sõitis 2000-2004 ja liin 6 üldse ainult ajutine olnud? Ei vaidle vastu, lihtsalt kui see mingist kindlast allikast on, siis tahaks selle mõlemale artiklile külge pookida. Eriti hea oleks, kui saaks kirja kõik eri perioodid, millal liin 6 sõitnud on. [[Kasutaja:Veterine|Veterine]] ([[Kasutaja arutelu:Veterine|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 22:23 (EEST)

::5. liin: [https://www.ohtuleht.ee/98059/tallinn-saab-5-trammiliini Õhtulehe 2000. aasta artikkel avamise kohta], [https://www.postimees.ee/1390149/tallinn-sulgeb-5-trammiliini Postimehe 2003. aasta artikkel sulgemise kohta].
::6. liin:
::1998: peale artiklis oleva pildi muud infot ei leidnud.
::2003: [https://www.postimees.ee/2029485/tramm-nr-6-soidab-koplist-tondile Postimehe artikkel]- seoses Pronksi tänava, Jõe tänava ristmiku ja Viru ringi vahelise Narva maantee lõigu rekonstrueerimistöödega kõik teised liinid (1, 2, 3, 4 ja 5) ei töötanud ja 6 sõitis nende asemel, 26. juunist kuni 16. augustini 2003. Sellest ajast on ka [[6 (Tallinna trammiliin)#Galerii|artikli galeriis]] paar pilti. Kusjuures 5 ei sõitnud sellelt alalt läbi ja suleti selleks ajaks ilmselt ainult sellepärast, et 6 oli liiga sarnane.
::2005: [https://www.postimees.ee/1472845/tartu-maantee-remont-seiskab-trammiliikluse Postimehe artikkel]- Tartu maantee alguse ümberehitustööd seiskasid alates mai algusest kuni 15. augustini trammiliikluse Lasnamäe suunal. 6. liini ei ole küll mainitud, aga [https://transphoto.org/photo/218165/ internetis on sel ajal 6. liinil sõitnud trammide pilte küll].
::2006: [https://www.ohtuleht.ee/196382/tartu-maantee-remont-loob-liikluse-pikas-ajaks-umbe Õhtulehe artikkel]: 8. maist 30. septembrini liinid 2 ja 4 seisid Tartu maantee remondi tõttu, nende asemel sõitis 6. Mainitud ka 2005. aastat: &quot;Kõik täpselt nii nagu möödunudsuvise pika trammiseisaku ajal.&quot; [https://www.delfi.ee/artikkel/51058472/muudatused-tallinna-uhistranspordi-soiduplaanides-alates-1-oktoobrist Delfi artikkel]- 1. oktoobrist alustasid 2 ja 4 jälle tõõd ja 6 suleti.
::2008: [https://transphoto.org/photo/167555/ üks pilt]. Mingit muud infot ei leidnud.
::Kas 6 mingil ajal veel sõitnud on, ei tea.
::Lisaks veel üks asi, aga ilma ametliku allikata, ühe internetilehe kommentaaridest: [https://transphoto.org/photo/187995/#267614 1985. aastal], Narva maantee remondi tõttu, seisid liinid 1-4 kuu aega, aga avati kaks ajutist liini: Kopli-Tondi ja Ülemiste-Maneeži. Maneeži peatuse juures pööras tramm ringi nüüdseks eemaldatud kolmnurgal, mis asus Tartu maantee ja Kivisilla tänava ristmiku kohal. Seda kolmnurka kasutati veel vähemalt kaks korda, 1986. ja 1996. aastal. Kolmnurga ühendus trammiteega eemaldati 1999. või 2000. aastal, lõplikult likvideeriti see Tartu maantee remondi käigus, ilmselt 2005. aastal.
::Edasine on minu enda oletus, mis on loogiline aga mida ei saa kuidagi kinnitada: ma ei ole leidnud infot selle kohta, kas 1985. aasta ajutistel liinidel olid numbrid, aga kui Kopli-Tondi oli 6 ja Ülemiste-Maneeži oli 5, siis seletaks see, miks oli Kopli-Tondi liinil number 6 juba 1998. aastal, enne kui avati Kopli-Vana-Lõuna liin number 5: 6 oleks olnud sama, mis 1985. aastal, ja numbrit 5 oleks igaks juhuks tagavaraks hoitud selleks, kui Ülemiste-Maneeži liin tuleks taastada. Aga 2000. aastal, kui Kopli-Vana-Lõuna liin avati, oli kolmnurk juba lahti ühendatud ja Ülemiste-Maneeži liini taastamine võimatu.
::--[[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-37735-79|&amp;#126;2026-37735-79]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-37735-79|arutelu]]) 2. juuli 2026, kell 01:31 (EEST)</text>
      <sha1>tfg57u9ct2teaofqrllatq6t5i5v1c3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184845</id>
      <parentid>7184843</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T22:37:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37735-79</username>
        <id>232663</id>
      </contributor>
      <comment>/* 6 ja 5 */</comment>
      <origin>7184845</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5589" sha1="8klbx55tw1xq1a15grllxbvsacdfcvv" xml:space="preserve">== 6 ja 5 ==

Artiklis oli väidetud, et:

''&quot;Käesoleva sajandi alguses töötasid kõrvuti sarnasel marsruudil nii tramm 5 (Kopli - Vana-Lõuna) kui 6 (Kopli - Tondi), mis mõlemad suleti samaaegselt 2004. aasta algusega.&quot;''

5 töötas aastatel 2000-2004 tavalise liinina, kuid 6 pole kunagi tavaline liin olnud, ainult teiste liinide asendus. Kusjuures kasutati seda liininumbrit juba enne kui 5. liin tööle pandi (artiklis on ka [[:Fail:Kawe Plaza 15 02 1998.jpg|1998. aasta pilt trammist 6. liinil]]). Samal ajal need ei töötanud.

Viidatud oli [https://www.postimees.ee/1265946/tallinnas-hakkab-peagi-toole-uus-trammiliin Postimehe artiklile], kus on öeldud, et:

''&quot;Varasemalt on erinevatel aegadel tallinlasi teeninud trammiliinid number 5 ja 6. Esimene sõitis liinil Kopli - Vana-Lõuna ning teine Kopli-Tondi marsruudil. Tallinna transpordiameti edastusel suleti kaht liininumbrit kasutanud lisaliin 2004. aastast sõitjate vähesuse tõttu.&quot;''

&quot;Erinevatel aegadel&quot;, mitte &quot;kõrvuti&quot; (samal ajal). Ilmselt on samal ajal töötamist oletatud sõnade &quot;suleti kaht liininumbrit kasutanud lisaliin&quot; järgi, mille all on tegelikult mõeldud seda, et kuigi liinidel olid erinevad numbrid, olid need põhimõtteliselt üks ja sama liin.

6. liini ei suletud 2004. aasta alguses, ja ei saanudki sulgeda, sest sel hetkel seda lihtsalt ei olnud. Samas on seda, jällegi teiste liinide asendamiseks, kasutatud ka 2004. ja 2023. aastate vahel.

Tundub, et kogu segase info lisas artiklisse kasutaja [[Kasutaja:Veterine|Veterine]] eelmises septembris.

--[[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-37735-79|&amp;#126;2026-37735-79]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-37735-79|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 13:50 (EEST)

:Läbi udu mäletan, et seda kirja pannes ka veidi otsisin, mis aegadel täpselt liin 6 sõitnud on, aga ei leidnud. Tollal sain vist artiklist tõesti valesti aru, praegu üle lugedes nõustun @[[Kasutaja:~2026-37735-79|~2026-37735-79]] tõlgendusega.
:Kas see info tuleb muidu mälust, et liin 5 sõitis 2000-2004 ja liin 6 üldse ainult ajutine olnud? Ei vaidle vastu, lihtsalt kui see mingist kindlast allikast on, siis tahaks selle mõlemale artiklile külge pookida. Eriti hea oleks, kui saaks kirja kõik eri perioodid, millal liin 6 sõitnud on. [[Kasutaja:Veterine|Veterine]] ([[Kasutaja arutelu:Veterine|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 22:23 (EEST)

::5. liin: [https://www.ohtuleht.ee/98059/tallinn-saab-5-trammiliini Õhtulehe 2000. aasta artikkel avamise kohta], [https://www.postimees.ee/1390149/tallinn-sulgeb-5-trammiliini Postimehe 2003. aasta artikkel sulgemise kohta].
::6. liin:
::1998: peale artiklis oleva pildi muud infot ei leidnud.
::2003: [https://www.postimees.ee/2029485/tramm-nr-6-soidab-koplist-tondile Postimehe artikkel]- seoses Pronksi tänava, Jõe tänava ristmiku ja Viru ringi vahelise Narva maantee lõigu rekonstrueerimistöödega kõik teised liinid (1, 2, 3, 4 ja 5) ei töötanud ja 6 sõitis nende asemel, 26. juunist kuni 16. augustini 2003. Sellest ajast on ka [[6 (Tallinna trammiliin)#Galerii|artikli galeriis]] paar pilti. Kusjuures 5 ei sõitnud sellelt alalt läbi ja suleti selleks ajaks ilmselt ainult sellepärast, et 6 oli liiga sarnane.
::2005: [https://www.postimees.ee/1472845/tartu-maantee-remont-seiskab-trammiliikluse Postimehe artikkel]- Tartu maantee alguse ümberehitustööd seiskasid alates mai algusest kuni 15. augustini trammiliikluse Lasnamäe suunal. 6. liini ei ole küll mainitud, aga [https://transphoto.org/photo/218165/ internetis on sel ajal 6. liinil sõitnud trammide pilte küll].
::2006: [https://www.ohtuleht.ee/196382/tartu-maantee-remont-loob-liikluse-pikas-ajaks-umbe Õhtulehe artikkel]: 8. maist 30. septembrini liinid 2 ja 4 seisid Tartu maantee remondi tõttu, nende asemel sõitis 6. Mainitud ka 2005. aastat: &quot;Kõik täpselt nii nagu möödunudsuvise pika trammiseisaku ajal.&quot; [https://www.delfi.ee/artikkel/51058472/muudatused-tallinna-uhistranspordi-soiduplaanides-alates-1-oktoobrist Delfi artikkel]- 1. oktoobrist alustasid 2 ja 4 jälle tööd ja 6 suleti.
::2008: [https://transphoto.org/photo/167555/ üks pilt]. Mingit muud infot ei leidnud.
::Kas 6 mingil ajal veel sõitnud on, ei tea.
::Lisaks veel üks asi, aga ilma ametliku allikata, ühe internetilehe kommentaaridest: [https://transphoto.org/photo/187995/#267614 1985. aastal], Narva maantee remondi tõttu, seisid liinid 1-4 kuu aega, aga avati kaks ajutist liini: Kopli-Tondi ja Ülemiste-Maneeži. Maneeži peatuse juures pööras tramm ringi nüüdseks eemaldatud kolmnurgal, mis asus Tartu maantee ja Kivisilla tänava ristmiku kohal. Seda kolmnurka kasutati veel vähemalt kaks korda, 1986. ja 1996. aastal. Kolmnurga ühendus trammiteega eemaldati 1999. või 2000. aastal, lõplikult likvideeriti see Tartu maantee remondi käigus, ilmselt 2005. aastal.
::Edasine on minu enda oletus, mis on loogiline aga mida ei saa kuidagi kinnitada: ma ei ole leidnud infot selle kohta, kas 1985. aasta ajutistel liinidel olid numbrid, aga kui Kopli-Tondi oli 6 ja Ülemiste-Maneeži oli 5, siis seletaks see, miks oli Kopli-Tondi liinil number 6 juba 1998. aastal, enne kui avati Kopli-Vana-Lõuna liin number 5: 6 oleks olnud sama, mis 1985. aastal, ja numbrit 5 oleks igaks juhuks tagavaraks hoitud selleks, kui Ülemiste-Maneeži liin tuleks taastada. Aga 2000. aastal, kui Kopli-Vana-Lõuna liin avati, oli kolmnurk juba lahti ühendatud ja Ülemiste-Maneeži liini taastamine võimatu.
::--[[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-37735-79|&amp;#126;2026-37735-79]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-37735-79|arutelu]]) 2. juuli 2026, kell 01:31 (EEST)</text>
      <sha1>8klbx55tw1xq1a15grllxbvsacdfcvv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184849</id>
      <parentid>7184845</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T22:44:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37735-79</username>
        <id>232663</id>
      </contributor>
      <comment>/* 6 ja 5 */</comment>
      <origin>7184849</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5763" sha1="3e2mh20ec2rrkpioq8baq44zumil5a2" xml:space="preserve">== 6 ja 5 ==

Artiklis oli väidetud, et:

''&quot;Käesoleva sajandi alguses töötasid kõrvuti sarnasel marsruudil nii tramm 5 (Kopli - Vana-Lõuna) kui 6 (Kopli - Tondi), mis mõlemad suleti samaaegselt 2004. aasta algusega.&quot;''

5 töötas aastatel 2000-2004 tavalise liinina, kuid 6 pole kunagi tavaline liin olnud, ainult teiste liinide asendus. Kusjuures kasutati seda liininumbrit juba enne kui 5. liin tööle pandi (artiklis on ka [[:Fail:Kawe Plaza 15 02 1998.jpg|1998. aasta pilt trammist 6. liinil]]). Samal ajal need ei töötanud.

Viidatud oli [https://www.postimees.ee/1265946/tallinnas-hakkab-peagi-toole-uus-trammiliin Postimehe artiklile], kus on öeldud, et:

''&quot;Varasemalt on erinevatel aegadel tallinlasi teeninud trammiliinid number 5 ja 6. Esimene sõitis liinil Kopli - Vana-Lõuna ning teine Kopli-Tondi marsruudil. Tallinna transpordiameti edastusel suleti kaht liininumbrit kasutanud lisaliin 2004. aastast sõitjate vähesuse tõttu.&quot;''

&quot;Erinevatel aegadel&quot;, mitte &quot;kõrvuti&quot; (samal ajal). Ilmselt on samal ajal töötamist oletatud sõnade &quot;suleti kaht liininumbrit kasutanud lisaliin&quot; järgi, mille all on tegelikult mõeldud seda, et kuigi liinidel olid erinevad numbrid, olid need põhimõtteliselt üks ja sama liin.

6. liini ei suletud 2004. aasta alguses, ja ei saanudki sulgeda, sest sel hetkel seda lihtsalt ei olnud. Samas on seda, jällegi teiste liinide asendamiseks, kasutatud ka 2004. ja 2023. aastate vahel.

Tundub, et kogu segase info lisas artiklisse kasutaja [[Kasutaja:Veterine|Veterine]] eelmises septembris.

--[[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-37735-79|&amp;#126;2026-37735-79]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-37735-79|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 13:50 (EEST)

:Läbi udu mäletan, et seda kirja pannes ka veidi otsisin, mis aegadel täpselt liin 6 sõitnud on, aga ei leidnud. Tollal sain vist artiklist tõesti valesti aru, praegu üle lugedes nõustun @[[Kasutaja:~2026-37735-79|~2026-37735-79]] tõlgendusega.
:Kas see info tuleb muidu mälust, et liin 5 sõitis 2000-2004 ja liin 6 üldse ainult ajutine olnud? Ei vaidle vastu, lihtsalt kui see mingist kindlast allikast on, siis tahaks selle mõlemale artiklile külge pookida. Eriti hea oleks, kui saaks kirja kõik eri perioodid, millal liin 6 sõitnud on. [[Kasutaja:Veterine|Veterine]] ([[Kasutaja arutelu:Veterine|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 22:23 (EEST)

::5. liin: [https://www.ohtuleht.ee/98059/tallinn-saab-5-trammiliini Õhtulehe 2000. aasta artikkel avamise kohta], [https://www.postimees.ee/1390149/tallinn-sulgeb-5-trammiliini Postimehe 2003. aasta artikkel sulgemise kohta].
::6. liin:
::1998: peale artiklis oleva pildi muud infot ei leidnud.
::2003: [https://www.postimees.ee/2029485/tramm-nr-6-soidab-koplist-tondile Postimehe artikkel]- seoses Pronksi tänava, Jõe tänava ristmiku ja Viru ringi vahelise Narva maantee lõigu rekonstrueerimistöödega kõik teised liinid (1, 2, 3, 4 ja 5) ei töötanud ja 6 sõitis nende asemel, 26. juunist kuni 16. augustini 2003. Sellest ajast on ka [[6 (Tallinna trammiliin)#Galerii|artikli galeriis]] paar pilti. Kusjuures 5 ei sõitnud sellelt alalt läbi ja suleti selleks ajaks ilmselt ainult sellepärast, et 6 oli liiga sarnane.
::2005: [https://www.postimees.ee/1472845/tartu-maantee-remont-seiskab-trammiliikluse Postimehe artikkel]- Tartu maantee alguse ümberehitustööd seiskasid alates mai algusest kuni 15. augustini trammiliikluse Lasnamäe suunal. 6. liini ei ole küll mainitud, aga [https://transphoto.org/photo/218165/ internetis on sel ajal 6. liinil sõitnud trammide pilte küll].
::2006: [https://www.ohtuleht.ee/196382/tartu-maantee-remont-loob-liikluse-pikas-ajaks-umbe Õhtulehe artikkel]: 8. maist 30. septembrini liinid 2 ja 4 seisid Tartu maantee remondi tõttu, nende asemel sõitis 6. Mainitud ka 2005. aastat: &quot;Kõik täpselt nii nagu möödunudsuvise pika trammiseisaku ajal.&quot; [https://www.delfi.ee/artikkel/51058472/muudatused-tallinna-uhistranspordi-soiduplaanides-alates-1-oktoobrist Delfi artikkel]- 1. oktoobrist alustasid 2 ja 4 jälle tööd ja 6 suleti.
::2008: [https://transphoto.org/photo/167555/ üks pilt]. Mingit muud infot ei leidnud.
::Kas 6 mingil ajal veel sõitnud on, ei tea.
::Lisaks veel üks asi, aga ilma ametliku allikata, ühe internetilehe kommentaaridest: [https://transphoto.org/photo/187995/#267614 1985. aastal], Narva maantee remondi tõttu, seisid liinid 1-4 kuu aega (juunikuus), aga avati kaks ajutist liini: Kopli-Tondi ja Ülemiste-Maneeži. Maneeži peatuse juures pööras tramm ringi nüüdseks eemaldatud kolmnurgal, mis asus Tartu maantee ja Kivisilla tänava ristmiku kohal. Seda kolmnurka kasutati veel vähemalt kaks korda, 1986. ja 1996. aastal. Kolmnurga ühendus trammiteega eemaldati 1999. või 2000. aastal, lõplikult likvideeriti see Tartu maantee remondi käigus, ilmselt 2005. aastal.
::Edasine on minu enda oletus, mis on loogiline aga mida ei saa kuidagi kinnitada: ma ei ole leidnud infot selle kohta, kas 1985. aasta ajutistel liinidel olid numbrid, aga kui Kopli-Tondi oli 6 ja Ülemiste-Maneeži oli 5, siis seletaks see, miks oli Kopli-Tondi liinil number 6 juba 1998. aastal, enne kui avati Kopli-Vana-Lõuna liin number 5: 6 oleks olnud sama, mis 1985. aastal, ja numbrit 5 oleks igaks juhuks tagavaraks hoitud selleks, kui Ülemiste-Maneeži liin tuleks taastada. Aga 2000. aastal, kui Kopli-Vana-Lõuna liin avati, oli kolmnurk juba lahti ühendatud ja Ülemiste-Maneeži liini taastamine võimatu. [https://transphoto.org/photo/516570/ Ainsal pildil], mille ma sellest 1985. aasta ajutiste liinide ajast leidnud olen, ei ole trammil siiski liininumbrit näha.
::--[[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-37735-79|&amp;#126;2026-37735-79]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-37735-79|arutelu]]) 2. juuli 2026, kell 01:31 (EEST)</text>
      <sha1>3e2mh20ec2rrkpioq8baq44zumil5a2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184854</id>
      <parentid>7184849</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T22:53:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37735-79</username>
        <id>232663</id>
      </contributor>
      <comment>/* 6 ja 5 */</comment>
      <origin>7184854</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5867" sha1="er0douzb591ogbrflxl4cnyutwni2gb" xml:space="preserve">== 6 ja 5 ==

Artiklis oli väidetud, et:

''&quot;Käesoleva sajandi alguses töötasid kõrvuti sarnasel marsruudil nii tramm 5 (Kopli - Vana-Lõuna) kui 6 (Kopli - Tondi), mis mõlemad suleti samaaegselt 2004. aasta algusega.&quot;''

5 töötas aastatel 2000-2004 tavalise liinina, kuid 6 pole kunagi tavaline liin olnud, ainult teiste liinide asendus. Kusjuures kasutati seda liininumbrit juba enne kui 5. liin tööle pandi (artiklis on ka [[:Fail:Kawe Plaza 15 02 1998.jpg|1998. aasta pilt trammist 6. liinil]]). Samal ajal need ei töötanud.

Viidatud oli [https://www.postimees.ee/1265946/tallinnas-hakkab-peagi-toole-uus-trammiliin Postimehe artiklile], kus on öeldud, et:

''&quot;Varasemalt on erinevatel aegadel tallinlasi teeninud trammiliinid number 5 ja 6. Esimene sõitis liinil Kopli - Vana-Lõuna ning teine Kopli-Tondi marsruudil. Tallinna transpordiameti edastusel suleti kaht liininumbrit kasutanud lisaliin 2004. aastast sõitjate vähesuse tõttu.&quot;''

&quot;Erinevatel aegadel&quot;, mitte &quot;kõrvuti&quot; (samal ajal). Ilmselt on samal ajal töötamist oletatud sõnade &quot;suleti kaht liininumbrit kasutanud lisaliin&quot; järgi, mille all on tegelikult mõeldud seda, et kuigi liinidel olid erinevad numbrid, olid need põhimõtteliselt üks ja sama liin.

6. liini ei suletud 2004. aasta alguses, ja ei saanudki sulgeda, sest sel hetkel seda lihtsalt ei olnud. Samas on seda, jällegi teiste liinide asendamiseks, kasutatud ka 2004. ja 2023. aastate vahel.

Tundub, et kogu segase info lisas artiklisse kasutaja [[Kasutaja:Veterine|Veterine]] eelmises septembris.

--[[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-37735-79|&amp;#126;2026-37735-79]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-37735-79|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 13:50 (EEST)

:Läbi udu mäletan, et seda kirja pannes ka veidi otsisin, mis aegadel täpselt liin 6 sõitnud on, aga ei leidnud. Tollal sain vist artiklist tõesti valesti aru, praegu üle lugedes nõustun @[[Kasutaja:~2026-37735-79|~2026-37735-79]] tõlgendusega.
:Kas see info tuleb muidu mälust, et liin 5 sõitis 2000-2004 ja liin 6 üldse ainult ajutine olnud? Ei vaidle vastu, lihtsalt kui see mingist kindlast allikast on, siis tahaks selle mõlemale artiklile külge pookida. Eriti hea oleks, kui saaks kirja kõik eri perioodid, millal liin 6 sõitnud on. [[Kasutaja:Veterine|Veterine]] ([[Kasutaja arutelu:Veterine|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 22:23 (EEST)

::5. liin: [https://www.ohtuleht.ee/98059/tallinn-saab-5-trammiliini Õhtulehe 2000. aasta artikkel avamise kohta], [https://www.postimees.ee/1390149/tallinn-sulgeb-5-trammiliini Postimehe 2003. aasta artikkel sulgemise kohta].
::6. liin:
::1998: peale artiklis oleva pildi muud infot ei leidnud.
::2003: [https://www.postimees.ee/2029485/tramm-nr-6-soidab-koplist-tondile Postimehe artikkel]- seoses Pronksi tänava, Jõe tänava ristmiku ja Viru ringi vahelise Narva maantee lõigu rekonstrueerimistöödega kõik teised liinid (1, 2, 3, 4 ja 5) ei töötanud ja 6 sõitis nende asemel, 26. juunist kuni 16. augustini 2003. Sellest ajast on ka [[6 (Tallinna trammiliin)#Galerii|artikli galeriis]] paar pilti. Kusjuures 5 ei sõitnud sellelt alalt läbi ja suleti selleks ajaks ilmselt ainult sellepärast, et 6 oli liiga sarnane.
::2005: [https://www.postimees.ee/1472845/tartu-maantee-remont-seiskab-trammiliikluse Postimehe artikkel]- Tartu maantee alguse ümberehitustööd seiskasid alates mai algusest kuni 15. augustini trammiliikluse Lasnamäe suunal. 6. liini ei ole küll mainitud, aga [https://transphoto.org/photo/218165/ internetis on sel ajal 6. liinil sõitnud trammide pilte küll].
::2006: [https://www.ohtuleht.ee/196382/tartu-maantee-remont-loob-liikluse-pikas-ajaks-umbe Õhtulehe artikkel]: 8. maist 30. septembrini liinid 2 ja 4 seisid Tartu maantee remondi tõttu, nende asemel sõitis 6. Mainitud ka 2005. aastat: &quot;Kõik täpselt nii nagu möödunudsuvise pika trammiseisaku ajal.&quot; [https://www.delfi.ee/artikkel/51058472/muudatused-tallinna-uhistranspordi-soiduplaanides-alates-1-oktoobrist Delfi artikkel]- 1. oktoobrist alustasid 2 ja 4 jälle tööd ja 6 suleti.
::2008: [https://transphoto.org/photo/167555/ üks pilt]. Mingit muud infot ei leidnud. Pildi tegemise aeg võib vale olla, aga pildil olev trammivagun sõitis Tallinnas alates 2007. aastast.
::Kas 6 mingil ajal veel sõitnud on, ei tea.
::Lisaks veel üks asi, aga ilma ametliku allikata, ühe internetilehe kommentaaridest: [https://transphoto.org/photo/187995/#267614 1985. aastal], Narva maantee remondi tõttu, seisid liinid 1-4 kuu aega (juunikuus), aga avati kaks ajutist liini: Kopli-Tondi ja Ülemiste-Maneeži. Maneeži peatuse juures pööras tramm ringi nüüdseks eemaldatud kolmnurgal, mis asus Tartu maantee ja Kivisilla tänava ristmiku kohal. Seda kolmnurka kasutati veel vähemalt kaks korda, 1986. ja 1996. aastal. Kolmnurga ühendus trammiteega eemaldati 1999. või 2000. aastal, lõplikult likvideeriti see Tartu maantee remondi käigus, ilmselt 2005. aastal.
::Edasine on minu enda oletus, mis on loogiline aga mida ei saa kuidagi kinnitada: ma ei ole leidnud infot selle kohta, kas 1985. aasta ajutistel liinidel olid numbrid, aga kui Kopli-Tondi oli 6 ja Ülemiste-Maneeži oli 5, siis seletaks see, miks oli Kopli-Tondi liinil number 6 juba 1998. aastal, enne kui avati Kopli-Vana-Lõuna liin number 5: 6 oleks olnud sama, mis 1985. aastal, ja numbrit 5 oleks igaks juhuks tagavaraks hoitud selleks, kui Ülemiste-Maneeži liin tuleks taastada. Aga 2000. aastal, kui Kopli-Vana-Lõuna liin avati, oli kolmnurk juba lahti ühendatud ja Ülemiste-Maneeži liini taastamine võimatu. [https://transphoto.org/photo/516570/ Ainsal pildil], mille ma sellest 1985. aasta ajutiste liinide ajast leidnud olen, ei ole trammil siiski liininumbrit näha.
::--[[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-37735-79|&amp;#126;2026-37735-79]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-37735-79|arutelu]]) 2. juuli 2026, kell 01:31 (EEST)</text>
      <sha1>er0douzb591ogbrflxl4cnyutwni2gb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184865</id>
      <parentid>7184854</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T23:40:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37735-79</username>
        <id>232663</id>
      </contributor>
      <comment>/* 6 ja 5 */</comment>
      <origin>7184865</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5938" sha1="4s56cabtq0cig8mkxwrfxgtzh7xhg8f" xml:space="preserve">== 6 ja 5 ==

Artiklis oli väidetud, et:

''&quot;Käesoleva sajandi alguses töötasid kõrvuti sarnasel marsruudil nii tramm 5 (Kopli - Vana-Lõuna) kui 6 (Kopli - Tondi), mis mõlemad suleti samaaegselt 2004. aasta algusega.&quot;''

5 töötas aastatel 2000-2004 tavalise liinina, kuid 6 pole kunagi tavaline liin olnud, ainult teiste liinide asendus. Kusjuures kasutati seda liininumbrit juba enne kui 5. liin tööle pandi (artiklis on ka [[:Fail:Kawe Plaza 15 02 1998.jpg|1998. aasta pilt trammist 6. liinil]]). Samal ajal need ei töötanud.

Viidatud oli [https://www.postimees.ee/1265946/tallinnas-hakkab-peagi-toole-uus-trammiliin Postimehe artiklile], kus on öeldud, et:

''&quot;Varasemalt on erinevatel aegadel tallinlasi teeninud trammiliinid number 5 ja 6. Esimene sõitis liinil Kopli - Vana-Lõuna ning teine Kopli-Tondi marsruudil. Tallinna transpordiameti edastusel suleti kaht liininumbrit kasutanud lisaliin 2004. aastast sõitjate vähesuse tõttu.&quot;''

&quot;Erinevatel aegadel&quot;, mitte &quot;kõrvuti&quot; (samal ajal). Ilmselt on samal ajal töötamist oletatud sõnade &quot;suleti kaht liininumbrit kasutanud lisaliin&quot; järgi, mille all on tegelikult mõeldud seda, et kuigi liinidel olid erinevad numbrid, olid need põhimõtteliselt üks ja sama liin.

6. liini ei suletud 2004. aasta alguses, ja ei saanudki sulgeda, sest sel hetkel seda lihtsalt ei olnud. Samas on seda, jällegi teiste liinide asendamiseks, kasutatud ka 2004. ja 2023. aastate vahel.

Tundub, et kogu segase info lisas artiklisse kasutaja [[Kasutaja:Veterine|Veterine]] eelmises septembris.

--[[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-37735-79|&amp;#126;2026-37735-79]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-37735-79|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 13:50 (EEST)

:Läbi udu mäletan, et seda kirja pannes ka veidi otsisin, mis aegadel täpselt liin 6 sõitnud on, aga ei leidnud. Tollal sain vist artiklist tõesti valesti aru, praegu üle lugedes nõustun @[[Kasutaja:~2026-37735-79|~2026-37735-79]] tõlgendusega.
:Kas see info tuleb muidu mälust, et liin 5 sõitis 2000-2004 ja liin 6 üldse ainult ajutine olnud? Ei vaidle vastu, lihtsalt kui see mingist kindlast allikast on, siis tahaks selle mõlemale artiklile külge pookida. Eriti hea oleks, kui saaks kirja kõik eri perioodid, millal liin 6 sõitnud on. [[Kasutaja:Veterine|Veterine]] ([[Kasutaja arutelu:Veterine|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 22:23 (EEST)

::5. liin: [https://www.ohtuleht.ee/98059/tallinn-saab-5-trammiliini Õhtulehe 2000. aasta artikkel avamise kohta], [https://www.postimees.ee/1390149/tallinn-sulgeb-5-trammiliini Postimehe 2003. aasta artikkel sulgemise kohta].
::6. liin:
::1998: peale artiklis oleva pildi muud infot ei leidnud.
::2003: [https://www.postimees.ee/2029485/tramm-nr-6-soidab-koplist-tondile Postimehe artikkel]- seoses Pronksi tänava, Jõe tänava ristmiku ja Viru ringi vahelise Narva maantee lõigu rekonstrueerimistöödega kõik teised liinid (1, 2, 3, 4 ja 5) ei töötanud ja 6 sõitis nende asemel, 26. juunist kuni 16. augustini 2003. Sellest ajast on ka [[6 (Tallinna trammiliin)#Galerii|artikli galeriis]] paar pilti. Kusjuures 5 ei sõitnud sellelt alalt läbi ja suleti selleks ajaks ilmselt ainult sellepärast, et 6 oli liiga sarnane.
::2005: [https://www.postimees.ee/1472845/tartu-maantee-remont-seiskab-trammiliikluse Postimehe artikkel]- Tartu maantee alguse ümberehitustööd seiskasid alates mai algusest kuni 15. augustini trammiliikluse Lasnamäe suunal. 6. liini ei ole küll mainitud, aga [https://transphoto.org/photo/218165/ internetis on sel ajal 6. liinil sõitnud trammide pilte küll].
::2006: [https://www.ohtuleht.ee/196382/tartu-maantee-remont-loob-liikluse-pikas-ajaks-umbe Õhtulehe artikkel]: 8. maist 30. septembrini liinid 2 ja 4 seisid Tartu maantee remondi tõttu, nende asemel sõitis 6. Mainitud ka 2005. aastat: &quot;Kõik täpselt nii nagu möödunudsuvise pika trammiseisaku ajal.&quot; [https://www.delfi.ee/artikkel/51058472/muudatused-tallinna-uhistranspordi-soiduplaanides-alates-1-oktoobrist Delfi artikkel]- 1. oktoobrist alustasid 2 ja 4 jälle tööd ja 6 suleti.
::2008: [https://transphoto.org/photo/167555/ üks pilt]. Mingit muud infot ei leidnud. Pildi tegemise aeg võib vale olla, aga pildil olev trammivagun sõitis Tallinnas alates 2007. aastast.
::Kas 6 mingil ajal veel sõitnud on, ei tea.
::Lisaks veel üks asi, aga ilma ametliku allikata, ühe internetilehe kommentaaridest: [https://transphoto.org/photo/187995/#267614 1985. aastal], Narva maantee remondi tõttu, seisid liinid 1-4 kuu aega (juunikuus), aga avati kaks ajutist liini: Kopli-Tondi ja Ülemiste-Maneeži. Maneeži peatuse juures pööras tramm ringi nüüdseks eemaldatud kolmnurgal, mis asus Tartu maantee ja Kivisilla tänava ristmiku kohal. Seda kolmnurka kasutati veel vähemalt kaks korda, 1986. ja 1996. aastal. Kolmnurga ühendus trammiteega eemaldati 1999. või 2000. aastal, lõplikult likvideeriti see Tartu maantee remondi käigus, ilmselt 2005. aastal.
::Edasine on minu enda oletus, mis on loogiline aga mida ei saa kuidagi kinnitada: ma ei ole leidnud infot selle kohta, kas 1985. aasta ajutistel liinidel olid numbrid, aga kui Kopli-Tondi oli 6 ja Ülemiste-Maneeži oli 5, siis seletaks see, miks oli Kopli-Tondi liinil number 6 juba 1998. aastal, enne kui avati Kopli-Vana-Lõuna liin number 5: 6 oleks olnud sama, mis 1985. aastal, ja numbrit 5 oleks igaks juhuks tagavaraks hoitud selleks, kui Ülemiste-Maneeži liin tuleks taastada. Aga 2000. aastal, kui Kopli-Vana-Lõuna liin avati, oli kolmnurk juba lahti ühendatud ja Ülemiste-Maneeži liini taastamine võimatu. [https://transphoto.org/photo/516570/ Ainsal pildil], mille ma sellest 1985. aasta ajutiste liinide ajast leidnud olen, ei ole trammil siiski liininumbrit näha. Samas võidi sellele liinile ka 1986. või 1996. aastal number 5 anda.
::--[[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-37735-79|&amp;#126;2026-37735-79]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-37735-79|arutelu]]) 2. juuli 2026, kell 01:31 (EEST)</text>
      <sha1>4s56cabtq0cig8mkxwrfxgtzh7xhg8f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Õie Sarv</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718018</id>
    <revision>
      <id>7184508</id>
      <parentid>7184484</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T12:09:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7184508</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="587" sha1="6stxvned07f5t2csquc8vf8oxt8ij6e" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
'''Õie Sarv''' (Suuvere; sündinud 1956. Nõmmel) on seto kultuuritegelane.{{lisa viide}}

Vanemad on sündinud [[Ungavitsa]] külas [[Petseri]] taga.{{lisa viide}}

[[Ülemsootska]] 2009–2010.{{lisa viide}}

Osalenud ansamblites [[Leegajos]], [[Sõsarõ]], [[Siidisõsarõ]], Õiõ seto’.{{lisa viide}}

Ajalehe “Setomaa” keeletoimetaja.{{lisa viide}}

Seto kongressi vanemate kogu peavanem alates 03.11.2025 - [https://www.temuki.ee/2025/12/vastab-oie-sarv/]

{{JÄRJESTA:Sarv, Õie}}
[[Kategooria:Ülemsootskad]]
[[Kategooria:Sündinud 1956]]</text>
      <sha1>6stxvned07f5t2csquc8vf8oxt8ij6e</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hiid-siidpööris</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718020</id>
    <revision>
      <id>7184513</id>
      <parentid>7184504</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T12:11:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37625-50</username>
        <id>232672</id>
      </contributor>
      <origin>7184513</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1428" sha1="5krotu8evjiqzzdx507dfk3idqam4w4" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi          = Hiid-siidpööris
| värvus        = taimed
| seisund       = 
| seisundi_süsteem = 
| seisundi_ref  =
| pilt          = Giant-Miscanthus.jpg
| pildi_seletus = 
| pildi_laius   = 250 px
| riik          = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond      = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''
| klass         = [[Üheidulehelised]] ''Liliopsida''
| selts         = [[Kõrreliselaadsed]] ''Poales''
| sugukond      = [[Kõrrelised]] ''Poaceae''
| perekond      = [[Siidpööris]] ''Miscanthus''
| liik          = '''Hiid-siidpööris'''
| binaarne      = ''Miscanthus ×giganteus''
| binaarse_autor = 
| levikukaart   = 
| sünonüümid = 
}}
'''Hiid-siidpööris''' (''Miscanthus ×changii'', sünonüüm ''Miscanthus ×giganteus'') on [[siidpööris]]e perekonda, [[kürrelise|kõrreliste]] sugukonda kuuluv taim.

Hiid-siidpööris on looduslikult moodustunud hübriid, tema vanemliikideks on [[amuuri siidpööris]] (''Miscanthus sacchariflorus'') ja [[hiina siidpööris]] (''Miscanthus sinensis'').

Liik on väga kõrgekasvuline (3–4 m). Paljuneb ulatuslikult [[risoom]]iga. Seemned on viljatud. 

Eestis potentsiaalselt [[bioinvasioon|invasiivne]]. Kuna aga seemneliselt ei paljune, on ta väheminvasiivne kui tema vanemliigid.

==Kultuuris==
Hiid-siidpöörist kasvatatakse [[biokütus|biokütte]] otstarbel, temast valmistatakse [[pellet]]eid või kütte[[brikett]]i.

[[Kategooria:Kõrrelised]]</text>
      <sha1>5krotu8evjiqzzdx507dfk3idqam4w4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184739</id>
      <parentid>7184513</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T19:20:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7184739</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1469" sha1="5ligbuqzh34xkng4encvf6dh1unb6fp" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi          = Hiid-siidpööris
| värvus        = taimed
| seisund       = 
| seisundi_süsteem = 
| seisundi_ref  =
| pilt          = Giant-Miscanthus.jpg
| pildi_seletus = 
| pildi_laius   = 250 px
| riik          = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond      = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''
| klass         = [[Üheidulehelised]] ''Liliopsida''
| selts         = [[Kõrreliselaadsed]] ''Poales''
| sugukond      = [[Kõrrelised]] ''Poaceae''
| perekond      = [[Siidpööris]] ''Miscanthus''
| liik          = '''Hiid-siidpööris'''
| binaarne      = ''Miscanthus ×giganteus''
| binaarse_autor = J.M.Greef, Deuter ex Hodk., Renvoize 2001
| levikukaart   = 
| sünonüümid = 
}}
'''Hiid-siidpööris''' (''Miscanthus ×changii'', sünonüüm ''Miscanthus ×giganteus'') on [[siidpööris]]e perekonda, [[kõrrelise|kõrreliste]] sugukonda kuuluv taim.

Hiid-siidpööris on looduslikult moodustunud hübriid, tema vanemliikideks on [[amuuri siidpööris]] (''Miscanthus sacchariflorus'') ja [[hiina siidpööris]] (''Miscanthus sinensis'').

Liik on väga kõrgekasvuline (3–4 m). Paljuneb ulatuslikult [[risoom]]iga. Seemned on viljatud. 

Eestis potentsiaalselt [[bioinvasioon|invasiivne]]. Kuna aga seemneliselt ei paljune, on ta väheminvasiivne kui tema vanemliigid.

==Kultuuris==
Hiid-siidpöörist kasvatatakse [[biokütus|biokütte]] otstarbel, temast valmistatakse [[pellet]]eid või kütte[[brikett]]i.

[[Kategooria:Kõrrelised]]</text>
      <sha1>5ligbuqzh34xkng4encvf6dh1unb6fp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Siidpööris</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718025</id>
    <revision>
      <id>7184505</id>
      <timestamp>2026-07-01T12:05:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37625-50</username>
        <id>232672</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Taksonitabel  | nimi          = Siidpööris | värvus        = taimed | seisund       =  | seisundi_süsteem =  | seisundi_ref  = | pilt          = Miscanthus Crop.jpg | pildi_seletus = Hiid-siidpööris | pildi_laius   = 250 px | riik          = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond      = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass         = [[Üheidulehelised]] ''Liliopsida'' | selts         = [[Kõrreliselaadsed]] ''Poales'' | sugukond      = [[Kõrrelised]] ''Poaceae'' |...'</comment>
      <origin>7184505</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1121" sha1="dd4qo75iqwubrhyp8tsl2ufwd57c9bu" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi          = Siidpööris
| värvus        = taimed
| seisund       = 
| seisundi_süsteem = 
| seisundi_ref  =
| pilt          = Miscanthus Crop.jpg
| pildi_seletus = Hiid-siidpööris
| pildi_laius   = 250 px
| riik          = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond      = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''
| klass         = [[Üheidulehelised]] ''Liliopsida''
| selts         = [[Kõrreliselaadsed]] ''Poales''
| sugukond      = [[Kõrrelised]] ''Poaceae''
| perekond      = [[Siidpööris]] ''Miscanthus''
| liik          = 
| binaarne      = 
| binaarse_autor = 
| levikukaart   = 
| sünonüümid = 
}}
'''Siidpööris''' (''Miscanthus'') on taimeperekond [[kürrelise|kõrreliste]] sugukonnas. 

Eestis selle perekonna liike pärismaisena ei kasva.

==Liike==
*''Miscanthus floridulus'' [[õiekas siidpööris]]
*''Miscanthus ×giganteus'' [[hiid-siidpööris]]
*''Miscanthus purpurascens'' [[punakas siidpööris]]
*''Miscanthus sacchariflorus'' [[amuuri siidpööris]]
*''Miscanthus sinensis'' [[hiina siidpööris]]
*''Miscanthus tinctorius'' [[jaapani siidpööris]]

[[Kategooria:Kõrrelised]]</text>
      <sha1>dd4qo75iqwubrhyp8tsl2ufwd57c9bu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184510</id>
      <parentid>7184505</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T12:10:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37625-50</username>
        <id>232672</id>
      </contributor>
      <origin>7184510</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1188" sha1="01ibq26xnf9hbygscsn4yt6j869e6lx" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi          = Siidpööris
| värvus        = taimed
| seisund       = 
| seisundi_süsteem = 
| seisundi_ref  =
| pilt          = Miscanthus Crop.jpg
| pildi_seletus = Hiid-siidpööris
| pildi_laius   = 250 px
| riik          = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond      = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''
| klass         = [[Üheidulehelised]] ''Liliopsida''
| selts         = [[Kõrreliselaadsed]] ''Poales''
| sugukond      = [[Kõrrelised]] ''Poaceae''
| perekond      = [[Siidpööris]] ''Miscanthus''
| liik          = 
| binaarne      = 
| binaarse_autor = 
| levikukaart   = 
| sünonüümid = 
}}
'''Siidpööris''' (''Miscanthus'') on taimeperekond [[kürrelise|kõrreliste]] sugukonnas. 

Eestis selle perekonna liike [[pärismaine elustik|pärismaisena]] ei kasva.
Rida liike on potentsiaalselt invasiivsed.

==Liike==
*''Miscanthus floridulus'' [[õiekas siidpööris]]
*''Miscanthus ×giganteus'' [[hiid-siidpööris]]
*''Miscanthus purpurascens'' [[punakas siidpööris]]
*''Miscanthus sacchariflorus'' [[amuuri siidpööris]]
*''Miscanthus sinensis'' [[hiina siidpööris]]
*''Miscanthus tinctorius'' [[jaapani siidpööris]]

[[Kategooria:Kõrrelised]]</text>
      <sha1>01ibq26xnf9hbygscsn4yt6j869e6lx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184511</id>
      <parentid>7184510</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T12:11:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37625-50</username>
        <id>232672</id>
      </contributor>
      <origin>7184511</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1205" sha1="or57fcwwn6kvvmyru7razelciuxy27m" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi          = Siidpööris
| värvus        = taimed
| seisund       = 
| seisundi_süsteem = 
| seisundi_ref  =
| pilt          = Miscanthus Crop.jpg
| pildi_seletus = Hiid-siidpööris
| pildi_laius   = 250 px
| riik          = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond      = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''
| klass         = [[Üheidulehelised]] ''Liliopsida''
| selts         = [[Kõrreliselaadsed]] ''Poales''
| sugukond      = [[Kõrrelised]] ''Poaceae''
| perekond      = [[Siidpööris]] ''Miscanthus''
| liik          = 
| binaarne      = 
| binaarse_autor = 
| levikukaart   = 
| sünonüümid = 
}}
'''Siidpööris''' (''Miscanthus'') on taimeperekond [[kürrelise|kõrreliste]] sugukonnas. 

Eestis selle perekonna liike [[pärismaine elustik|pärismaisena]] ei kasva.
Rida liike on potentsiaalselt [[bioinvasioon|invasiivsed]].

==Liike==
*''Miscanthus floridulus'' [[õiekas siidpööris]]
*''Miscanthus ×giganteus'' [[hiid-siidpööris]]
*''Miscanthus purpurascens'' [[punakas siidpööris]]
*''Miscanthus sacchariflorus'' [[amuuri siidpööris]]
*''Miscanthus sinensis'' [[hiina siidpööris]]
*''Miscanthus tinctorius'' [[jaapani siidpööris]]

[[Kategooria:Kõrrelised]]</text>
      <sha1>or57fcwwn6kvvmyru7razelciuxy27m</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184736</id>
      <parentid>7184511</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T19:16:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7184736</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1173" sha1="t8h71s8p9a6jputqbzkjgcevfonynye" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi          = Siidpööris
| värvus        = taimed
| pilt          = Miscanthus Crop.jpg
| pildi_seletus = Hiid-siidpööris
| pildi_laius   = 250 px
| riik          = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond      = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''
| klass         = [[Üheidulehelised]] ''Liliopsida''
| selts         = [[Kõrreliselaadsed]] ''Poales''
| sugukond      = [[Kõrrelised]] ''Poaceae''
| perekond      = [[Siidpööris]] ''Miscanthus''
| perekonna_autor = [[Nils Johan Andersson|Andersson]] (1855)
| levikukaart   = 
| sünonüümid = 
}}
'''Siidpööris''' (''Miscanthus'') on taimeperekond [[kõrrelise|kõrreliste]] sugukonnas. 

Eestis selle perekonna liike [[pärismaine elustik|pärismaisena]] ei kasva.
Rida liike on potentsiaalselt [[bioinvasioon|invasiivsed]].

==Liike==
*''Miscanthus floridulus'' – [[õiekas siidpööris]]
*''Miscanthus ×giganteus'' – [[hiid-siidpööris]]
*''Miscanthus purpurascens'' – [[punakas siidpööris]]
*''Miscanthus sacchariflorus'' – [[amuuri siidpööris]]
*''Miscanthus sinensis'' – [[hiina siidpööris]]
*''Miscanthus tinctorius'' – [[jaapani siidpööris]]

[[Kategooria:Kõrrelised]]</text>
      <sha1>t8h71s8p9a6jputqbzkjgcevfonynye</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184737</id>
      <parentid>7184736</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T19:16:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184737</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1174" sha1="nfc7qm5q1zfy6o8tlrjsuctrr2v3dtd" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi          = Siidpööris
| värvus        = taimed
| pilt          = Miscanthus Crop.jpg
| pildi_seletus = Hiid-siidpööris
| pildi_laius   = 250 px
| riik          = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond      = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''
| klass         = [[Üheidulehelised]] ''Liliopsida''
| selts         = [[Kõrreliselaadsed]] ''Poales''
| sugukond      = [[Kõrrelised]] ''Poaceae''
| perekond      = [[Siidpööris]] ''Miscanthus''
| perekonna_autor = [[Nils Johan Andersson|Andersson]] (1855)
| levikukaart   = 
| sünonüümid = 
}}
'''Siidpööris''' (''Miscanthus'') on taimeperekond [[kõrrelised|kõrreliste]] sugukonnas. 

Eestis selle perekonna liike [[pärismaine elustik|pärismaisena]] ei kasva.
Rida liike on potentsiaalselt [[bioinvasioon|invasiivsed]].

==Liike==
*''Miscanthus floridulus'' – [[õiekas siidpööris]]
*''Miscanthus ×giganteus'' – [[hiid-siidpööris]]
*''Miscanthus purpurascens'' – [[punakas siidpööris]]
*''Miscanthus sacchariflorus'' – [[amuuri siidpööris]]
*''Miscanthus sinensis'' – [[hiina siidpööris]]
*''Miscanthus tinctorius'' – [[jaapani siidpööris]]

[[Kategooria:Kõrrelised]]</text>
      <sha1>nfc7qm5q1zfy6o8tlrjsuctrr2v3dtd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Miscanthus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718026</id>
    <redirect title="Siidpööris" />
    <revision>
      <id>7184506</id>
      <timestamp>2026-07-01T12:06:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37625-50</username>
        <id>232672</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Siidpööris]]</comment>
      <origin>7184506</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23" sha1="j4qeypbeqriulv2qif90ib2m9gk6147" xml:space="preserve">#Suuna [[Siidpööris]]</text>
      <sha1>j4qeypbeqriulv2qif90ib2m9gk6147</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria:Toimetamist ootavad (juuli 2026)</title>
    <ns>14</ns>
    <id>718027</id>
    <revision>
      <id>7184509</id>
      <timestamp>2026-07-01T12:09:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '__PEIDETUDKAT__ {{CategoryTOC}}  [[Kategooria:Toimetamist ootavad| 2026-07]]'</comment>
      <origin>7184509</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="76" sha1="ftxkdsaa3les9vnuxfenvuo8fa5zu1d" xml:space="preserve">__PEIDETUDKAT__
{{CategoryTOC}}

[[Kategooria:Toimetamist ootavad| 2026-07]]</text>
      <sha1>ftxkdsaa3les9vnuxfenvuo8fa5zu1d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Malli arutelu:Tallinna trammiliinid</title>
    <ns>11</ns>
    <id>718028</id>
    <revision>
      <id>7184515</id>
      <timestamp>2026-07-01T12:13:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: 'Ei ole ilmselge, miks need liinid artikliväärilised on. - ~~~~'</comment>
      <origin>7184515</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="342" sha1="aaoxsw4w6q7cdwthrve6ulrgutmb3p9" xml:space="preserve">Ei ole ilmselge, miks need liinid artikliväärilised on. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 1. juuli 2026, kell 15:13 (EEST)</text>
      <sha1>aaoxsw4w6q7cdwthrve6ulrgutmb3p9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Moto4 Asia Cup</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718029</id>
    <revision>
      <id>7184533</id>
      <timestamp>2026-07-01T13:09:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Moto4 Asia Cup''' (ametlikult '''Idemitsu Moto4 Asia Cup'''; endiselt '''Asia Talent Cup''')&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-11-07 |pealkiri=Meet the new Road to MotoGP™ |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/11/07/meet-the-new-road-to-motogp/www.motogp.com/en/news/2025/11/07/meet-the-new-road-to-motogp/820942 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt; on Aasia [[Mootorrattavõidusõit|motoringraja]] võistl...'</comment>
      <origin>7184533</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4507" sha1="05evhcaffivo3h07nvemyeg0s50z1rt" xml:space="preserve">'''Moto4 Asia Cup''' (ametlikult '''Idemitsu Moto4 Asia Cup'''; endiselt '''Asia Talent Cup''')&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-11-07 |pealkiri=Meet the new Road to MotoGP™ |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/11/07/meet-the-new-road-to-motogp/www.motogp.com/en/news/2025/11/07/meet-the-new-road-to-motogp/820942 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt; on Aasia [[Mootorrattavõidusõit|motoringraja]] võistlussari, mille eesmärk on anda noortele mootorratta sõitjatele [[Aasia|Aasiast]], [[Austraalia ja Okeaania|Austraaliast ja Okeaaniast]] esimese astme [[Road to MotoGP]] redelil. Võistlussari sai alguse 2014. aastal ning selle nimisponsor oli 2016. aastani [[Shell]] ja 2017. aastast alates [[Idemitsu]].

[[Ai Ogura]] ja [[Somkiat Chantra]] on ainukesed endised karikavõistluste sõitjad, kes on jõudnud [[MotoGP]] klassi.

== Mootorrataste tehnilised nõuded ==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 85%;&quot;
!Mõõdud
| colspan=&quot;2&quot; |pikkus 1,809 mm x laius 560 mm x kõrgus 1,307 mm
|-
!Teljevahe
| colspan=&quot;2&quot; |1,219 mm
|-
!Kliirens
| colspan=&quot;2&quot; |107 mm
|-
!Istmekõrgus
| colspan=&quot;2&quot; |729 mm
|-
!Kütusepaak
| colspan=&quot;2&quot; |11 liitrit
|-
!Raami tüüp
| colspan=&quot;2&quot; |Alumiinium, ''twin tube''
|-
!Mootori tüüp
| colspan=&quot;2&quot; |Vedelikjahutusega 4-taktiline mootor
|-
!Määrdeaine tüüp
| colspan=&quot;2&quot; |Poolkuiv karter, sundrõhk ja märg karter
|-
!Ülekanne
| colspan=&quot;2&quot; |6-käiguline
|-
!Siduri tüüp
| colspan=&quot;2&quot; |Märg mitmeplaadiline
|-
!Kütusevarustussüsteem
| colspan=&quot;2&quot; |PGM-FI
|-
! rowspan=&quot;2&quot; |Vedrustus
!Ees
!Taga
|-
|''Inverted type telescopic''
|''Swinger, Pro-link''
|-
! rowspan=&quot;2&quot; |Pidur
!Ees
!Taga
|-
|Üks ketas 296 mm, 4-kolvilise pidurisadulaga
|Üks ketas 186 mm, ühe kolvi pidurisadulaga
|-
! rowspan=&quot;2&quot; |Rehvi suurus
!Ees
!Taga
|-
|90/580 R17
|120/600 R17
|}

== Vaata ka ==

* [[Moto4 British Cup]]
* [[Moto4 European Cup]]
* [[Moto4 Latin Cup]]
* [[Moto4 Northern Cup]]

== Meistrid ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
!Sõitja
!Pnt
|-
!2014
|{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Kaito Toba]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2014 |url=https://www.moto4asiacup.com/results/2014-2/ |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=Idemitsu Moto4 Asia Cup |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|155
|-
!2015
|{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Yumu Sasaki|Ayumu Sasaki]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2015 |url=https://www.moto4asiacup.com/results/2015-2/ |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=Idemitsu Moto4 Asia Cup |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|203
|-
!2016
|{{Riigi ikoon|Tai}} [[Somkiat Chantra]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2016 |url=https://www.moto4asiacup.com/results/2016-2/ |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=Idemitsu Moto4 Asia Cup |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|178
|-
!2017
|{{Riigi ikoon|Türgi}} [[Deniz Öncü]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2017 |url=https://www.moto4asiacup.com/results/2017-2/ |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=Idemitsu Moto4 Asia Cup |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|156
|-
!2018
|{{Riigi ikoon|AUS}} Bill van Eerde&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2018 |url=https://www.moto4asiacup.com/results/2018-2/ |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=Idemitsu Moto4 Asia Cup |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|199
|-
!2019
|{{Riigi ikoon|Jaapan}} Sho Nishimura&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2019 |url=https://www.moto4asiacup.com/results/2019-2/ |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=Idemitsu Moto4 Asia Cup |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|177
|-
!2021
|{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Taiyo Furusato]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2021 |url=https://www.moto4asiacup.com/results/2021-2/ |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=Idemitsu Moto4 Asia Cup |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|175
|-
!2022
|{{Riigi ikoon|MAL}} [[Hakim Danish]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2022 |url=https://www.moto4asiacup.com/results/2022-2/ |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=Idemitsu Moto4 Asia Cup |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|187
|-
!2023
|{{Riigi ikoon|Indoneesia}} [[Eda Pratama|Veda Pratama]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2023 |url=https://www.moto4asiacup.com/results/2023-2/ |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=Idemitsu Moto4 Asia Cup |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|256
|-
!2024
|{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Zen Mitani]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2024 |url=https://www.moto4asiacup.com/results/2024-2/ |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=Idemitsu Moto4 Asia Cup |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|259
|-
!2025
|{{Riigi ikoon|Jaapan}} Ryota Ogiwara&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2025 |url=https://www.moto4asiacup.com/results/2025-2/ |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=Idemitsu Moto4 Asia Cup |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|250
|}

== Viited ==

&lt;references /&gt;

== Välislingid ==

* [https://www.moto4asiacup.com/ Ametlik veebileht]</text>
      <sha1>05evhcaffivo3h07nvemyeg0s50z1rt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184535</id>
      <parentid>7184533</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T13:37:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <origin>7184535</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4540" sha1="cj5mvrx0h9dqifjuda4003y0u7k6ji9" xml:space="preserve">'''Moto4 Asia Cup''' (ametlikult '''Idemitsu Moto4 Asia Cup'''; endiselt '''Asia Talent Cup''')&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-11-07 |pealkiri=Meet the new Road to MotoGP™ |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/11/07/meet-the-new-road-to-motogp/www.motogp.com/en/news/2025/11/07/meet-the-new-road-to-motogp/820942 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt; on Aasia [[Mootorrattavõidusõit|motoringraja]] võistlussari, mille eesmärk on anda noortele mootorratta sõitjatele [[Aasia|Aasiast]], [[Austraalia ja Okeaania|Austraaliast ja Okeaaniast]] esimese astme [[Road to MotoGP]] redelil. Võistlussari sai alguse 2014. aastal ning selle nimisponsor oli 2016. aastani [[Shell]] ja 2017. aastast alates [[Idemitsu]].

[[Ai Ogura]] ja [[Somkiat Chantra]] on ainukesed endised karikavõistluste sõitjad, kes on jõudnud [[MotoGP]] klassi.

== Mootorrataste tehnilised nõuded ==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 85%;&quot;
!Mõõdud
| colspan=&quot;2&quot; |pikkus 1,809 mm x laius 560 mm x kõrgus 1,307 mm
|-
!Teljevahe
| colspan=&quot;2&quot; |1,219 mm
|-
!Kliirens
| colspan=&quot;2&quot; |107 mm
|-
!Istmekõrgus
| colspan=&quot;2&quot; |729 mm
|-
!Kütusepaak
| colspan=&quot;2&quot; |11 liitrit
|-
!Raami tüüp
| colspan=&quot;2&quot; |Alumiinium, ''twin tube''
|-
!Mootori tüüp
| colspan=&quot;2&quot; |Vedelikjahutusega 4-taktiline mootor
|-
!Määrdeaine tüüp
| colspan=&quot;2&quot; |Poolkuiv karter, sundrõhk ja märg karter
|-
!Ülekanne
| colspan=&quot;2&quot; |6-käiguline
|-
!Siduri tüüp
| colspan=&quot;2&quot; |Märg mitmeplaadiline
|-
!Kütusevarustussüsteem
| colspan=&quot;2&quot; |PGM-FI
|-
! rowspan=&quot;2&quot; |Vedrustus
!Ees
!Taga
|-
|''Inverted type telescopic''
|''Swinger, Pro-link''
|-
! rowspan=&quot;2&quot; |Pidur
!Ees
!Taga
|-
|Üks ketas 296 mm, 4-kolvilise pidurisadulaga
|Üks ketas 186 mm, ühe kolvi pidurisadulaga
|-
! rowspan=&quot;2&quot; |Rehvi suurus
!Ees
!Taga
|-
|90/580 R17
|120/600 R17
|}

== Vaata ka ==

* [[Moto4 British Cup]]
* [[Moto4 European Cup]]
* [[Moto4 Latin Cup]]
* [[Moto4 Northern Cup]]

== Meistrid ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
!Sõitja
!Pnt
|-
!2014
|{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Kaito Toba]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2014 |url=https://www.moto4asiacup.com/results/2014-2/ |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=Idemitsu Moto4 Asia Cup |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|155
|-
!2015
|{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Yumu Sasaki|Ayumu Sasaki]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2015 |url=https://www.moto4asiacup.com/results/2015-2/ |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=Idemitsu Moto4 Asia Cup |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|203
|-
!2016
|{{Riigi ikoon|Tai}} [[Somkiat Chantra]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2016 |url=https://www.moto4asiacup.com/results/2016-2/ |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=Idemitsu Moto4 Asia Cup |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|178
|-
!2017
|{{Riigi ikoon|Türgi}} [[Deniz Öncü]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2017 |url=https://www.moto4asiacup.com/results/2017-2/ |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=Idemitsu Moto4 Asia Cup |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|156
|-
!2018
|{{Riigi ikoon|AUS}} Bill van Eerde&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2018 |url=https://www.moto4asiacup.com/results/2018-2/ |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=Idemitsu Moto4 Asia Cup |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|199
|-
!2019
|{{Riigi ikoon|Jaapan}} Sho Nishimura&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2019 |url=https://www.moto4asiacup.com/results/2019-2/ |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=Idemitsu Moto4 Asia Cup |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|177
|-
!2021
|{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Taiyo Furusato]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2021 |url=https://www.moto4asiacup.com/results/2021-2/ |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=Idemitsu Moto4 Asia Cup |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|175
|-
!2022
|{{Riigi ikoon|MAL}} [[Hakim Danish]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2022 |url=https://www.moto4asiacup.com/results/2022-2/ |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=Idemitsu Moto4 Asia Cup |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|187
|-
!2023
|{{Riigi ikoon|Indoneesia}} [[Eda Pratama|Veda Pratama]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2023 |url=https://www.moto4asiacup.com/results/2023-2/ |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=Idemitsu Moto4 Asia Cup |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|256
|-
!2024
|{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Zen Mitani]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2024 |url=https://www.moto4asiacup.com/results/2024-2/ |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=Idemitsu Moto4 Asia Cup |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|259
|-
!2025
|{{Riigi ikoon|Jaapan}} Ryota Ogiwara&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2025 |url=https://www.moto4asiacup.com/results/2025-2/ |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=Idemitsu Moto4 Asia Cup |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|250
|}

== Viited ==

&lt;references /&gt;

== Välislingid ==

* [https://www.moto4asiacup.com/ Ametlik veebileht]

[[Kategooria:Mootorrattasport]]</text>
      <sha1>cj5mvrx0h9dqifjuda4003y0u7k6ji9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Idemitsu Moto4 Asia Cup</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718030</id>
    <redirect title="Moto4 Asia Cup" />
    <revision>
      <id>7184536</id>
      <timestamp>2026-07-01T13:39:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Moto4 Asia Cup]]</comment>
      <origin>7184536</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24" sha1="bvvdm5n7xi0zkbwotlfj7ab0agk3hzh" xml:space="preserve">#suuna[[Moto4 Asia Cup]]</text>
      <sha1>bvvdm5n7xi0zkbwotlfj7ab0agk3hzh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Asia Talent Cup</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718031</id>
    <redirect title="Moto4 Asia Cup" />
    <revision>
      <id>7184537</id>
      <timestamp>2026-07-01T13:39:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Moto4 Asia Cup]]</comment>
      <origin>7184537</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24" sha1="bvvdm5n7xi0zkbwotlfj7ab0agk3hzh" xml:space="preserve">#suuna[[Moto4 Asia Cup]]</text>
      <sha1>bvvdm5n7xi0zkbwotlfj7ab0agk3hzh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Michalis Hatzipantelas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718032</id>
    <revision>
      <id>7184541</id>
      <timestamp>2026-07-01T13:49:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Michalis Hatzipantelas''' ([[kreeka keel]]es ''Μιχάλης Χατζηπαντέλα''; sündinud [[12. juuni]]l [[1974]] [[Peristeronopigi]] külas) on [[Küpros]]e [[küprosekreeklased|kreeklasest]] poliitik, kes oli Küprose tervishoiuminister Nicos Anastasiadese valitsuses. 9. juuni 2024. aasta valimistel valiti ta Küprose [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks parempoolse partei [[DISY]] koosseisus.  == Varane elu ja haridus == Ta sündis aastal 1974...'</comment>
      <origin>7184541</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2049" sha1="arn0hevbre8f1qvde7l0elfhbz9x5n4" xml:space="preserve">'''Michalis Hatzipantelas''' ([[kreeka keel]]es ''Μιχάλης Χατζηπαντέλα''; sündinud [[12. juuni]]l [[1974]] [[Peristeronopigi]] külas) on [[Küpros]]e [[küprosekreeklased|kreeklasest]] poliitik, kes oli Küprose tervishoiuminister Nicos Anastasiadese valitsuses. 9. juuni 2024. aasta valimistel valiti ta Küprose [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks parempoolse partei [[DISY]] koosseisus.

== Varane elu ja haridus ==
Ta sündis aastal [[1974]] [[Peristeronopigi]] külas (asub de facto [[Põhja-Küprose Türgi Vabariik|Põhja-Küprose Türgi Vabariigis]]) [[Famagusta ringkond|Famagusta ringkonnas]] Küprosel. Ta lõpetas [[Lääne-Londoni Ülikool]]i ja [[Queen Mary Londoni Ülikool]]i, omandades kraadid, sealhulgas FCA, AIA, MSc (Econ) ja BA (Hons).

== Karjäär ==
Ta on diplomeeritud raamatupidaja. Ta on HMI &amp; Partners Ltd asutaja ning Inglismaa ja Walesi diplomeeritud raamatupidajate instituudi (ICAEW) liige.

Ta oli [[Anorthosis Famagusta FC]] president aprillist [[2019]] kuni oktoobrini [[2020]].

Ta oli ühistute audititeenistuse komitee liige ja Küprose elektriameti juhatuse aseesimees.

Ta töötab raamatupidamisprofessorina [[Küprose Euroopa Ülikoolis|Euroopa Ülikoolis]] [[Nikosia]]s.

2. juulil 2021 nimetas president [[Nicos Anastasiades]] ta [[COVID-19]] pandeemia ajal Küprose tervishoiuministriks. Ta hoidis seda ametit Anastasiadese ametiaja lõpuni.

10. veebruaril 2024 teatati, et Hatzipantelas on üks kuuest kandidaadist, kes esindavad [[DISY]]t 9. juuni [[2024 Euroopa Parlamendi valimised|2024 Euroopa Parlamendi valimistel]], olles partei sisevalimistel esikoha saavutanud. Ta valiti edukalt Euroopa Parlamendi liikmeks.

== Välislingid ==
* [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/256985/MICHALIS_HADJIPANTELA/home Michalis Hatzipantelas Euroopa Parlamendi kodulehel]

{{JÄRJESTA:Hatzipantelas, Michalis}}
[[Kategooria:Küprose poliitikud]]
[[Kategooria:Küproselt valitud Euroopa Parlamendi liikmed]]
[[Kategooria:Tervishoiuministrid]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>arn0hevbre8f1qvde7l0elfhbz9x5n4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184543</id>
      <parentid>7184541</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T13:51:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Karjäär */</comment>
      <origin>7184543</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2063" sha1="201vtvcfnqjk1lcrco6n2r6wd7zrx09" xml:space="preserve">'''Michalis Hatzipantelas''' ([[kreeka keel]]es ''Μιχάλης Χατζηπαντέλα''; sündinud [[12. juuni]]l [[1974]] [[Peristeronopigi]] külas) on [[Küpros]]e [[küprosekreeklased|kreeklasest]] poliitik, kes oli Küprose tervishoiuminister Nicos Anastasiadese valitsuses. 9. juuni 2024. aasta valimistel valiti ta Küprose [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks parempoolse partei [[DISY]] koosseisus.

== Varane elu ja haridus ==
Ta sündis aastal [[1974]] [[Peristeronopigi]] külas (asub de facto [[Põhja-Küprose Türgi Vabariik|Põhja-Küprose Türgi Vabariigis]]) [[Famagusta ringkond|Famagusta ringkonnas]] Küprosel. Ta lõpetas [[Lääne-Londoni Ülikool]]i ja [[Queen Mary Londoni Ülikool]]i, omandades kraadid, sealhulgas FCA, AIA, MSc (Econ) ja BA (Hons).

== Karjäär ==
Ta on diplomeeritud raamatupidaja. Ta on HMI &amp; Partners Ltd asutaja ning Inglismaa ja Walesi diplomeeritud raamatupidajate instituudi (ICAEW) liige.

Ta oli [[Anorthosis Famagusta FC]] president aprillist [[2019]] kuni oktoobrini [[2020]].

Ta oli ühistute audititeenistuse komitee liige ja Küprose elektriameti juhatuse aseesimees.

Ta töötab raamatupidamisprofessorina [[Küprose Euroopa Ülikoolis|Euroopa Ülikoolis]] [[Nikosia]]s.

2. juulil 2021 nimetas president [[Nicos Anastasiades]] ta [[COVID-19]] pandeemia ajal Küprose tervishoiuministriks. Ta hoidis seda ametit Anastasiadese ametiaja lõpuni.

10. veebruaril 2024 teatati, et Hatzipantelas on üks kuuest kandidaadist, kes esindavad [[DISY]]t 9. juuni [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]], olles partei sisevalimistel esikoha saavutanud. Ta valiti edukalt Euroopa Parlamendi liikmeks.

== Välislingid ==
* [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/256985/MICHALIS_HADJIPANTELA/home Michalis Hatzipantelas Euroopa Parlamendi kodulehel]

{{JÄRJESTA:Hatzipantelas, Michalis}}
[[Kategooria:Küprose poliitikud]]
[[Kategooria:Küproselt valitud Euroopa Parlamendi liikmed]]
[[Kategooria:Tervishoiuministrid]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>201vtvcfnqjk1lcrco6n2r6wd7zrx09</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184731</id>
      <parentid>7184543</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T19:12:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7184731</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2161" sha1="rxon9vaz5ere8u2bu0r29fo8dy7otoa" xml:space="preserve">[[File:MEP Michalis Hatzipantelas.jpg|pisi|Michalis Hatzipantelas (2024)]]
'''Michalis Hatzipantelas''' ([[kreeka keel]]es ''Μιχάλης Χατζηπαντέλα''; sündinud [[12. juuni]]l [[1974]] [[Peristeronopigí]] külas) on [[Küpros]]e [[küprosekreeklased|kreeklasest]] poliitik, kes oli Küprose tervishoiuminister [[Níkos Anastasiádis]]e valitsuses. 9. juuni 2024. aasta valimistel valiti ta Küprose [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks parempoolse partei [[DISY]] koosseisus.

== Varane elu ja haridus ==
Ta sündis 1974. aastal [[Peristeronopigí]] külas (asub de facto [[Põhja-Küprose Türgi Vabariik|Põhja-Küprose Türgi Vabariigis]]) [[Famagusta ringkond|Famagusta ringkonnas]] Küprosel. Ta lõpetas [[Lääne-Londoni Ülikool]]i ja [[Queen Mary Londoni Ülikool]]i, omandades kraadid, sealhulgas FCA, AIA, MSc (Econ) ja BA (Hons).

== Karjäär ==
Ta on diplomeeritud raamatupidaja. Ta on HMI &amp; Partners Ltd asutaja ning Inglismaa ja Walesi diplomeeritud raamatupidajate instituudi (ICAEW) liige.

Ta oli jalgpalliklubi [[Anorthosis Famagusta FC]] president aprillist [[2019]] kuni oktoobrini [[2020]].

Ta oli ühistute audititeenistuse komitee liige ja Küprose elektriameti juhatuse aseesimees.

Ta töötab raamatupidamisprofessorina [[Küprose Euroopa Ülikoolis|Euroopa Ülikoolis]] [[Nikosia]]s.

2. juulil 2021 nimetas president [[Níkos Anastasiádis]] ta [[COVID-19]] pandeemia ajal Küprose tervishoiuministriks. Ta hoidis seda ametit Anastasiádise ametiaja lõpuni.

10. veebruaril 2024 teatati, et Hatzipantelas on üks kuuest kandidaadist, kes esindavad [[DISY]]t 9. juuni [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]], olles partei sisevalimistel esikoha saavutanud. Ta valiti edukalt Euroopa Parlamendi liikmeks.

== Välislingid ==
* [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/256985/MICHALIS_HADJIPANTELA/home Michalis Hatzipantelas Euroopa Parlamendi kodulehel]

{{JÄRJESTA:Hatzipantelas, Michalis}}
[[Kategooria:Küprose poliitikud]]
[[Kategooria:Küproselt valitud Euroopa Parlamendi liikmed]]
[[Kategooria:Tervishoiuministrid]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>rxon9vaz5ere8u2bu0r29fo8dy7otoa</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Maailmameistrid meeste 20 km käimises</title>
    <ns>10</ns>
    <id>718033</id>
    <revision>
      <id>7184556</id>
      <timestamp>2026-07-01T14:46:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Navmall | nimi   = Maailmameistrid meeste 20 km käimises | päis   = Meeste [[20 km käimine|20 km käimise]] maailmameistrid  | loend1 = {{rõhtloend| *1983: [[Ernesto Canto]] *1987: [[Maurizio Damilano]] *1991: [[Maurizio Damilano]] *1993: [[Valentí Massana]] *1995: [[Michele Didoni]] *1997: [[Daniel García]] *1999: [[Ilya Markov]] *2001: [[Roman Rasskazov]] *2003: [[Jefferson Pérez]] *2005: [[Jefferson Pérez]] *2007: [[Jefferson Pérez]] *2009: Wang Hao (käija)...'</comment>
      <origin>7184556</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="797" sha1="55447gfvizsdum0c726ocv7jndew85i" xml:space="preserve">{{Navmall
| nimi   = Maailmameistrid meeste 20 km käimises
| päis   = Meeste [[20 km käimine|20 km käimise]] maailmameistrid

| loend1 = {{rõhtloend|
*1983: [[Ernesto Canto]]
*1987: [[Maurizio Damilano]]
*1991: [[Maurizio Damilano]]
*1993: [[Valentí Massana]]
*1995: [[Michele Didoni]]
*1997: [[Daniel García]]
*1999: [[Ilya Markov]]
*2001: [[Roman Rasskazov]]
*2003: [[Jefferson Pérez]]
*2005: [[Jefferson Pérez]]
*2007: [[Jefferson Pérez]]
*2009: [[Wang Hao (käija)|Wang Hao]]
*2011: [[Luis Fernando López]]
*2013: [[Chen Ding]]
*2015: [[Miguel Ángel López]]
*2017: [[Éider Arévalo]]
*2019: [[Toshikazu Yamanishi]]
*2022: [[Toshikazu Yamanishi]]
*2023: [[Álvaro Martín]]
*2025: [[Caio Bonfim]]
}}
}}&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrite mallid]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>55447gfvizsdum0c726ocv7jndew85i</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Maailmameistrid meeste 35 km ja 50 km käimises</title>
    <ns>10</ns>
    <id>718034</id>
    <revision>
      <id>7184573</id>
      <timestamp>2026-07-01T14:55:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Navmall | nimi   = Maailmameistrid meeste 35 km ja 50 km käimises | päis   = Meeste [[35 km käimine|35 km]] ja [[50 km käimine|50 km käimise]] maailmameistrid |grupp1 = [[50 km käimine|50 km]] | loend1 = {{nowrap|1983: [[Ronald Weigel]] •}} {{nowrap|1987: [[Hartwig Gauder]] •}} {{nowrap|1991: [[Aleksandr Potašov]] •}} {{nowrap|1993: [[Jesús Ángel García]] •}} {{nowrap|1995: [[Valentin Kononen]] •}} {{nowrap|1997: [[Robert Korzeniowski]] •}} {{nowrap|...'</comment>
      <origin>7184573</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1170" sha1="cjt4oa2gewejskzyzn9kyxnbpeb2kbl" xml:space="preserve">{{Navmall
| nimi   = Maailmameistrid meeste 35 km ja 50 km käimises
| päis   = Meeste [[35 km käimine|35 km]] ja [[50 km käimine|50 km käimise]] maailmameistrid
|grupp1 = [[50 km käimine|50 km]]
| loend1 = {{nowrap|1983: [[Ronald Weigel]] •}} {{nowrap|1987: [[Hartwig Gauder]] •}} {{nowrap|1991: [[Aleksandr Potašov]] •}} {{nowrap|1993: [[Jesús Ángel García]] •}} {{nowrap|1995: [[Valentin Kononen]] •}} {{nowrap|1997: [[Robert Korzeniowski]] •}} {{nowrap|1999: [[Ivano Brugnetti]] •}} {{nowrap|2001: [[Robert Korzeniowski]] •}} {{nowrap|2003: [[Robert Korzeniowski]] •}} {{nowrap|2005: [[Sergei Kirdjapkin]] •}} {{nowrap|2007: [[Nathan Deakes]] •}} {{nowrap|2009: [[Trond Nymark]] •}} {{nowrap|2011: [[Denis Nižegorodov]] •}} {{nowrap|2013: [[Robert Heffernan]] •}} {{nowrap|2015: [[Matej Tóth]] •}} {{nowrap|2017: [[Yohann Diniz]] •}} {{nowrap|2019: [[Yusuke Suzuki]]}}

|grupp2 = [[35 km käimine|35 km]]
| loend2 = {{nowrap|2022: [[Massimo Stano]] •}} {{nowrap|2023: [[Álvaro Martín]] •}} {{nowrap|2025: [[Evan Dunfee]]}}
}}
&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrite mallid|{{PAGENAME}}]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>cjt4oa2gewejskzyzn9kyxnbpeb2kbl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184583</id>
      <parentid>7184573</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T14:59:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <origin>7184583</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1171" sha1="t6b3k846u2glgwmr42gmi7i4mohxhmy" xml:space="preserve">{{Navmall
| nimi   = Maailmameistrid meeste 35 km ja 50 km käimises
| päis   = Meeste [[35 km käimine|35 km]] ja [[50 km käimine|50 km käimise]] maailmameistrid
|grupp1 = [[50 km käimine|50 km]]
| loend1 = {{nowrap|1983: [[Ronald Weigel]] •}} {{nowrap|1987: [[Hartwig Gauder]] •}} {{nowrap|1991: [[Aleksandr Potašov]] •}} {{nowrap|1993: [[Jesús Ángel García]] •}} {{nowrap|1995: [[Valentin Kononen]] •}} {{nowrap|1997: [[Robert Korzeniowski]] •}} {{nowrap|1999: [[Ivano Brugnetti]] •}} {{nowrap|2001: [[Robert Korzeniowski]] •}} {{nowrap|2003: [[Robert Korzeniowski]] •}} {{nowrap|2005: [[Sergei Kirdjapkin]] •}} {{nowrap|2007: [[Nathan Deakes]] •}} {{nowrap|2009: [[Trond Nymark]] •}} {{nowrap|2011: [[Denis Nižegorodov]] •}} {{nowrap|2013: [[Robert Heffernan]] •}} {{nowrap|2015: [[Matej Tóth]] •}} {{nowrap|2017: [[Yohann Diniz]] •}} {{nowrap|2019: [[Yūsuke Suzuki]]}}

|grupp2 = [[35 km käimine|35 km]]
| loend2 = {{nowrap|2022: [[Massimo Stano]] •}} {{nowrap|2023: [[Álvaro Martín]] •}} {{nowrap|2025: [[Evan Dunfee]]}}
}}
&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrite mallid|{{PAGENAME}}]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>t6b3k846u2glgwmr42gmi7i4mohxhmy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Maailmameistrid naiste käimises</title>
    <ns>10</ns>
    <id>718035</id>
    <revision>
      <id>7184585</id>
      <timestamp>2026-07-01T15:06:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Navmall | nimi   = Maailmameistrid naiste käimises | päis   = Naiste [[Käimine|käimise]] maailmameistrid |grupp1 = [[10 km käimine|10 km]] | loend1 = {{nowrap|1987: [[Irina Strahhova]] •}} {{nowrap|1991: [[Alina Ivanova]] •}} {{nowrap|1993: [[Sari Essayah]] •}} {{nowrap|1995: [[Irina Stankina]] •}} {{nowrap|1997: [[Annarita Sidoti]]}} |grupp2 = [[20 km käimine|20 km]] | loend2 = {{nowrap|1999: [[Liu Hongyu]] •}} {{nowrap|2001: [[Olimpiada Ivanova]] •}} {...'</comment>
      <origin>7184585</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1398" sha1="ev4bnsopqbcoxo893vtg3cpr5ep2h58" xml:space="preserve">{{Navmall
| nimi   = Maailmameistrid naiste käimises
| päis   = Naiste [[Käimine|käimise]] maailmameistrid
|grupp1 = [[10 km käimine|10 km]]
| loend1 = {{nowrap|1987: [[Irina Strahhova]] •}} {{nowrap|1991: [[Alina Ivanova]] •}} {{nowrap|1993: [[Sari Essayah]] •}} {{nowrap|1995: [[Irina Stankina]] •}} {{nowrap|1997: [[Annarita Sidoti]]}}
|grupp2 = [[20 km käimine|20 km]]
| loend2 = {{nowrap|1999: [[Liu Hongyu]] •}} {{nowrap|2001: [[Olimpiada Ivanova]] •}} {{nowrap|2003: [[Jelena Nikolajeva]] •}} {{nowrap|2005: [[Olimpiada Ivanova]] •}} {{nowrap|2007: [[Olga Kaniskina]] •}} {{nowrap|2009: [[Olive Loughnane]] •}} {{nowrap|2011: [[Liu Hong]] •}} {{nowrap|2013: [[Liu Hong]] •}} {{nowrap|2015: [[Liu Hong]] •}} {{nowrap|2017: [[Yang Jiayu]] •}} {{nowrap|2019: [[Liu Hong]] •}} {{nowrap|2022: [[Kimberly García]] •}} {{nowrap|2023: [[María Pérez (käija)|María Pérez]] •}} {{nowrap|2025: [[María Pérez (käija)|María Pérez]]}}
|grupp3 = [[50 km käimine|50 km]]
| loend3 = {{nowrap|2017: [[Inês Henriques]] •}} {{nowrap|2019: [[Liang Rui]]}}
|grupp4 = [[35 km käimine|35 km]]
| loend4 = {{nowrap|2022: [[Kimberly García]] •}} {{nowrap|2023: [[María Pérez (käija)|María Pérez]] •}} {{nowrap|2025: [[María Pérez (käija)|María Pérez]]}}
}}
&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrite mallid|{{PAGENAME}}]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>ev4bnsopqbcoxo893vtg3cpr5ep2h58</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718036</id>
    <revision>
      <id>7184589</id>
      <timestamp>2026-07-01T15:10:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <comment>uus</comment>
      <origin>7184589</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1667" sha1="msgydgrlnpwpnq1tu9jv3atg7y82jxs" xml:space="preserve">
=== 16. sajand ===
1517 – [[Kieveli katekismus]] (pole säilinud)

1525 – [[Esimene eestikeelne trükis 1525|Lutheri missaraamat]] (pole säilinud)

1535 – [[Wanradti ja Koelli katekismus|Wanradti-Koelli katekismus]]

1549 – [[Lutheri väike katekismus 1549|Lutheri väike katekismus]] (Beseleri tõlge, pole säilinud)

1554 – [[Lutheri väike katekismus 1554|Lutheri väike katekismus]] (Witte tõlge, pole säilinud)

1572 – [[Gelderni katekismus]] &quot;Pöhha Catechismi Oppetus&quot; (pole säilinud)

1585 – [[Katoliku katekismus 1585|Katoliku kirikuraamat]] (pole säilinud)

1590. aastad – [[Fabriciuse lauluraamat]] (pole säilinud)

=== 17. sajandi esimene pool ===
1622 – [[Agenda Parva]]

1623 – Katoliku õpetused (pole säilinud)

1630 – [[Heinrich Stahl|Stahli]] ristiusu põhiõpetuse ülevaade (pole säilinud)

1632 – [[Joachim Rossihnius|Rossihniuse]] katekismus (kirikukäsiraamatu esimene osa); [[Joachim Rossihnius|Rossihniuse]] evangeeliumid ja epistlid (kirikukäsiraamatu teine osa)

1632–1638 – [[Heinrich Stahl|Stahli]] käsi- ja koduraamat (neljas osas)

1637 – [[Stahli grammatika|Stahli eesti keele õpik ja sõnastik]]

1638 – [[Georg Salemann|Salemanni]] lauluraamat (pole säilinud); Germundi ja Jheringi pulmalaul

1639 – [[Simon Blanckenhagen|Blankenhageni]] jutluseraamat (pole säilinud)

1641 – [[Joachim Jhering|Jheringi]] aabits (pole säilinud)

1641–1649 Stahli jutluseraamat &quot;[[Leyen Spiegel]]&quot; (kahes osas)

1648 – [[Johann Gutslaff|Gutslaffi]] tartu keele grammatika ja sõnastik
[[Kategooria:Raamatud]]
[[Kategooria:Eesti kirjandus]]
[[Kategooria:Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]</text>
      <sha1>msgydgrlnpwpnq1tu9jv3atg7y82jxs</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184595</id>
      <parentid>7184589</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T15:11:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Quinlan83</username>
        <id>152066</id>
      </contributor>
      <comment>Fix</comment>
      <origin>7184595</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1666" sha1="dktosq081xsc48g39r5r5qgf6c1uswy" xml:space="preserve">=== 16. sajand ===
1517 – [[Kieveli katekismus]] (pole säilinud)

1525 – [[Esimene eestikeelne trükis 1525|Lutheri missaraamat]] (pole säilinud)

1535 – [[Wanradti ja Koelli katekismus|Wanradti-Koelli katekismus]]

1549 – [[Lutheri väike katekismus 1549|Lutheri väike katekismus]] (Beseleri tõlge, pole säilinud)

1554 – [[Lutheri väike katekismus 1554|Lutheri väike katekismus]] (Witte tõlge, pole säilinud)

1572 – [[Gelderni katekismus]] &quot;Pöhha Catechismi Oppetus&quot; (pole säilinud)

1585 – [[Katoliku katekismus 1585|Katoliku kirikuraamat]] (pole säilinud)

1590. aastad – [[Fabriciuse lauluraamat]] (pole säilinud)

=== 17. sajandi esimene pool ===
1622 – [[Agenda Parva]]

1623 – Katoliku õpetused (pole säilinud)

1630 – [[Heinrich Stahl|Stahli]] ristiusu põhiõpetuse ülevaade (pole säilinud)

1632 – [[Joachim Rossihnius|Rossihniuse]] katekismus (kirikukäsiraamatu esimene osa); [[Joachim Rossihnius|Rossihniuse]] evangeeliumid ja epistlid (kirikukäsiraamatu teine osa)

1632–1638 – [[Heinrich Stahl|Stahli]] käsi- ja koduraamat (neljas osas)

1637 – [[Stahli grammatika|Stahli eesti keele õpik ja sõnastik]]

1638 – [[Georg Salemann|Salemanni]] lauluraamat (pole säilinud); Germundi ja Jheringi pulmalaul

1639 – [[Simon Blanckenhagen|Blankenhageni]] jutluseraamat (pole säilinud)

1641 – [[Joachim Jhering|Jheringi]] aabits (pole säilinud)

1641–1649 Stahli jutluseraamat &quot;[[Leyen Spiegel]]&quot; (kahes osas)

1648 – [[Johann Gutslaff|Gutslaffi]] tartu keele grammatika ja sõnastik
[[Kategooria:Raamatud]]
[[Kategooria:Eesti kirjandus]]
[[Kategooria:Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]</text>
      <sha1>dktosq081xsc48g39r5r5qgf6c1uswy</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184644</id>
      <parentid>7184595</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T17:21:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184644</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1707" sha1="pim9lt29bjudfqtrnnohyusv4607val" xml:space="preserve">=== 16. sajand ===
1517 – [[Kieveli katekismus]] (pole säilinud)

1525 – [[Esimene eestikeelne trükis 1525|Lutheri missaraamat]] (pole säilinud)

1535 – [[Wanradti ja Koelli katekismus|Wanradti-Koelli katekismus]]

1549 – [[Lutheri väike katekismus 1549|Lutheri väike katekismus]] (Beseleri tõlge, pole säilinud)

1554 – [[Lutheri väike katekismus 1554|Lutheri väike katekismus]] (Witte tõlge, pole säilinud)

1572 – [[Gelderni katekismus]] &quot;Pöhha Catechismi Oppetus&quot; (pole säilinud)

1585 – [[Katoliku katekismus 1585|Katoliku kirikuraamat]] (pole säilinud)

1590. aastad – [[Fabriciuse lauluraamat]] (pole säilinud)

=== 17. sajandi esimene pool ===
1622 – [[Agenda Parva]]

1623 – Katoliku õpetused &quot;[[Institutiones Estonicae Catholicae]]&quot; (pole säilinud)

1630 – [[Heinrich Stahl|Stahli]] ristiusu põhiõpetuse ülevaade (pole säilinud)

1632 – [[Joachim Rossihnius|Rossihniuse]] katekismus (kirikukäsiraamatu esimene osa); [[Joachim Rossihnius|Rossihniuse]] evangeeliumid ja epistlid (kirikukäsiraamatu teine osa)

1632–1638 – [[Heinrich Stahl|Stahli]] käsi- ja koduraamat (neljas osas)

1637 – [[Stahli grammatika|Stahli eesti keele õpik ja sõnastik]]

1638 – [[Georg Salemann|Salemanni]] lauluraamat (pole säilinud); Germundi ja Jheringi pulmalaul

1639 – [[Simon Blanckenhagen|Blankenhageni]] jutluseraamat (pole säilinud)

1641 – [[Joachim Jhering|Jheringi]] aabits (pole säilinud)

1641–1649 Stahli jutluseraamat &quot;[[Leyen Spiegel]]&quot; (kahes osas)

1648 – [[Johann Gutslaff|Gutslaffi]] tartu keele grammatika ja sõnastik
[[Kategooria:Raamatud]]
[[Kategooria:Eesti kirjandus]]
[[Kategooria:Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]</text>
      <sha1>pim9lt29bjudfqtrnnohyusv4607val</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184651</id>
      <parentid>7184644</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T17:34:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <origin>7184651</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1744" sha1="ih0axgi83ugbjuchllrh98j3utze5xi" xml:space="preserve">=== 16. sajand ===
1517 – [[Kieveli katekismus]] (pole säilinud)

1525 – [[Esimene eestikeelne trükis 1525|Lutheri missaraamat]] (pole säilinud)

1535 – [[Wanradti ja Koelli katekismus|Wanradti-Koelli katekismus]]

1549 – [[Lutheri väike katekismus 1549|Lutheri väike katekismus]] (Beseleri tõlge, pole säilinud)

1554 – [[Lutheri väike katekismus 1554|Lutheri väike katekismus]] (Witte tõlge, pole säilinud)

1572 – [[Gelderni katekismus]] &quot;Pöhha Catechismi Oppetus&quot; (pole säilinud)

1585 – [[Katoliku katekismus 1585|Katoliku kirikuraamat]] (pole säilinud)

1590. aastad – [[Fabriciuse lauluraamat]] (pole säilinud)

=== 17. sajandi esimene pool ===
1622 – [[Agenda Parva]]

1623 – Katoliku õpetused &quot;[[Institutiones Estonicae Catholicae]]&quot; (pole säilinud)

1630 – [[Heinrich Stahl|Stahli]] ristiusu põhiõpetuse ülevaade &quot;&quot;[[Kurtze und einfältige Fragen]]&quot; (pole säilinud)

1632 – [[Joachim Rossihnius|Rossihniuse]] katekismus (kirikukäsiraamatu esimene osa); [[Joachim Rossihnius|Rossihniuse]] evangeeliumid ja epistlid (kirikukäsiraamatu teine osa)

1632–1638 – [[Heinrich Stahl|Stahli]] käsi- ja koduraamat (neljas osas)

1637 – [[Stahli grammatika|Stahli eesti keele õpik ja sõnastik]]

1638 – [[Georg Salemann|Salemanni]] lauluraamat (pole säilinud); Germundi ja Jheringi pulmalaul

1639 – [[Simon Blanckenhagen|Blankenhageni]] jutluseraamat (pole säilinud)

1641 – [[Joachim Jhering|Jheringi]] aabits (pole säilinud)

1641–1649 Stahli jutluseraamat &quot;[[Leyen Spiegel]]&quot; (kahes osas)

1648 – [[Johann Gutslaff|Gutslaffi]] tartu keele grammatika ja sõnastik
[[Kategooria:Raamatud]]
[[Kategooria:Eesti kirjandus]]
[[Kategooria:Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]</text>
      <sha1>ih0axgi83ugbjuchllrh98j3utze5xi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Alexis Jesse M. Saelemaekers</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718037</id>
    <redirect title="Alexis Saelemaekers" />
    <revision>
      <id>7184598</id>
      <timestamp>2026-07-01T15:26:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Alexis Saelemaekers]]</comment>
      <origin>7184598</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="30" sha1="28snmt6elm7z1b4lyoz7n8q47p7qvvf" xml:space="preserve">#suuna [[Alexis Saelemaekers]]</text>
      <sha1>28snmt6elm7z1b4lyoz7n8q47p7qvvf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Guaanopelikan</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718038</id>
    <revision>
      <id>7184609</id>
      <timestamp>2026-07-01T16:08:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ojassaar</username>
        <id>206682</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{taksonitabel | nimi = Guaanopelikan | värvus = linnud | pilt = Pelícano en Pucusana.JPG | seisund = NT | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = &lt;ref&gt;{{IUCN | nimi = Pelecanus thagus | ID = 22697619 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2018 | IUCN_aasta = 2018}}&lt;/ref&gt; | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Pelikanilised]] ''Pelecaniformes'' | sugukond = [[Pelikanlased]] ''Peleca...'</comment>
      <origin>7184609</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4320" sha1="4pyyd08hqgjo10x66wxfr4c4xth2ywc" xml:space="preserve">{{taksonitabel
| nimi = Guaanopelikan
| värvus = linnud
| pilt = Pelícano en Pucusana.JPG
| seisund = NT
| seisundi_süsteem = IUCN3.1
| seisundi_ref = &lt;ref&gt;{{IUCN | nimi = Pelecanus thagus | ID = 22697619 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2018 | IUCN_aasta = 2018}}&lt;/ref&gt;
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Linnud]] ''Aves''
| selts = [[Pelikanilised]] ''Pelecaniformes''
| sugukond = [[Pelikanlased]] ''Pelecanidae''
| perekond = [[Pelikan (perekond)|Pelikan]] ''Pelecanus''
| liik = '''Guaanopelikan'''
| binaarne = ''Pelecanus thagus''
| binaarse_autor = [[Juan Ignacio Molina|Molina]], 1782
| sünonüümid = ''Pelecanus occidentalis thagus''&lt;br/&gt;''Pelecanus barbieri''
| levikukaart = Pelecanus thagus map.svg
| levikukaardi_seletus = Guaanopelikani levila&lt;br/&gt;{{värviruut|#5f8dd3}} – talvitusala&lt;br/&gt;{{värviruut|#8d5fd3}} – aasta läbi
}}
'''Guaanopelikan''' ehk '''lõuna-pruunpelikan''' (''Pelecanus thagus'') on [[pelikanlased|pelikanlaste]] sugukonda kuuluv linnuliik.

==Välimus==
Guaanopelikan on 152 cm pikk. Tiibade siruulatus on 228 cm.&lt;ref name='Schulenberg'/&gt;

Puhkesulestikus on pea ja kael valged, otsaesine on kollane. Väiksed ja keskmised pealtiiva kattesuled ning õla- ja seljasuled on helehallid tumepruunide servadega. Labahoosuled on mustad. Küünrahoosuled ja tüürsuled on hallid. Alapool on must. Nokatüvik on hall, nokaots oranž. Nokapaun on hallikasroheline. Jalad on hallid.&lt;ref name='Johnsgard'/&gt;

Hundsulestikus on kukal ja kael tumepruun. Alapool on hallikaspruun. Nokk on oranž, nokapaun on tumehall siniste triipudega.&lt;ref name='Johnsgard'/&gt;

Noorlinnu ülapool on pruun, alapool on valge.&lt;ref name='Johnsgard'/&gt;

Vastkoorunud pojad on sulgedeta. 10 päevaga kasvavad neile valged udusuled.&lt;ref name='Johnsgard'/&gt;

Guaanopelikan sarnaneb välimuselt [[pruunpelikan]]iga, kuid pruunpelikan on väiksem ja tema tiivad on tumedamad.&lt;ref name='Schulenberg'/&gt;

==Levik==
Guaanopelikanid elavad [[Peruu]] ja [[Tšiili]] ranniku lähedal asuvatel saartel.&lt;ref name='Johnsgard'/&gt;

==Toitumine==
Guaanopelikanid toituvad peamiselt [[kalad]]est.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

Nad püüavad kalu sukeldudes.&lt;ref name='del Hoyo'/&gt; Nad võivad toituda ka öösel.&lt;ref name='Zavalaga'/&gt;

==Pesitsemine==
Guaanopelikanid pesitsevad [[koloonia (bioloogia)|kolooniates]].&lt;ref name='del Hoyo'/&gt;

Kurnas on 2–3 muna mõõtmetega 82 × 56 mm. Muna kaalub 142 g. Mune hauvad mõlemad vanemad 30–31 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 11–12 nädala vanuselt.&lt;ref name='Johnsgard'/&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=&lt;ref name='del Hoyo'&gt;{{Raamatuviide |url=https://archive.org/details/handbookofbirdso0001unse/ |pealkiri=Handbook of the birds of the world |kuupäev=1992 |kirjastus=Lynx Edicions |isbn=978-84-87334-10-8 |toimetaja-perekonnanimi=del Hoyo |toimetaja-eesnimi=Josep |köide=1 |koht=Barcelona |lehekülg=311 |toimetaja2-perekonnanimi=Elliott |toimetaja2-eesnimi=Andrew |toimetaja3-perekonnanimi=Sargatal |toimetaja3-eesnimi=Jordi |toimetaja4-perekonnanimi=Cabot |toimetaja4-eesnimi=José}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name='Johnsgard'&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Johnsgard |eesnimi=Paul A. |url=https://archive.org/details/cormorantsdarter0000john |pealkiri=Cormorants, darters and pelicans of the world |kuupäev=1993 |kirjastus=Smithsonian institution press |isbn=978-1-56098-216-6 |lehekülg=387–397}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name='Schulenberg'&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Birds Of Peru |perekonnanimi=Schulenberg |eesnimi=Thomas S. |kirjastus=Princeton University Press |aasta=2007 |isbn=978-0-691-13023-1 |lehekülg=54 |url=https://archive.org/details/birds-of-peru |perekonnanimi2=Stotz |eesnimi2=Douglas F. |perekonnanimi3=Lane |eesnimi3=Daniel F. |perekonnanimi4=O'Neill |eesnimi4=John P. |perekonnanimi5=Parker |eesnimi5=Theodore A.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name='Zavalaga'&gt;{{Ajakirjaviide |pealkiri=Patterns of GPS Tracks Suggest Nocturnal Foraging by Incubating Peruvian Pelicans (Pelecanus thagus) |ajakiri=PLOS One |perekonnanimi=Zavalaga |eesnimi=Carlos B. |kuupäev=2011 |aastakäik=6 |üksiknumber=5 |perekonnanimi2=Dell'Omo |eesnimi2=Giacomo |perekonnanimi3=Becciu |eesnimi3=Paolo |perekonnanimi4=Yoda |eesnimi4=Ken |doi=10.1371/journal.pone.0019966}}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{commonskat|Pelecanus thagus}}

[[Kategooria:Pelikanlased]]</text>
      <sha1>4pyyd08hqgjo10x66wxfr4c4xth2ywc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lõuna-pruunpelikan</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718039</id>
    <redirect title="Guaanopelikan" />
    <revision>
      <id>7184610</id>
      <timestamp>2026-07-01T16:09:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ojassaar</username>
        <id>206682</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Guaanopelikan]]</comment>
      <origin>7184610</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23" sha1="ep7i72ueijrcx7awryexnoifsmy4mav" xml:space="preserve">#suuna[[guaanopelikan]]</text>
      <sha1>ep7i72ueijrcx7awryexnoifsmy4mav</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pelecanus thagus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718040</id>
    <redirect title="Guaanopelikan" />
    <revision>
      <id>7184611</id>
      <timestamp>2026-07-01T16:10:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ojassaar</username>
        <id>206682</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Guaanopelikan]]</comment>
      <origin>7184611</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23" sha1="ep7i72ueijrcx7awryexnoifsmy4mav" xml:space="preserve">#suuna[[guaanopelikan]]</text>
      <sha1>ep7i72ueijrcx7awryexnoifsmy4mav</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Fail:Agenda Parva 1622.jpg</title>
    <ns>6</ns>
    <id>718041</id>
    <revision>
      <id>7184639</id>
      <timestamp>2026-07-01T17:07:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <comment>{{pildiinfo
 | kirjeldus = Agenda Parva
 | kuupäev   = 
 | allikas   = https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:287685/259863/page/15
 | autor     = 
}}</comment>
      <origin>7184639</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="209" sha1="l5x0l6kx3blbw10i3chb9igfg7nqptr" xml:space="preserve">== Lühikirjeldus ==
{{pildiinfo
 | kirjeldus = Agenda Parva
 | kuupäev   = 
 | allikas   = https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:287685/259863/page/15
 | autor     = 
}}
== Litsents ==
{{AO-anonüümne}}</text>
      <sha1>l5x0l6kx3blbw10i3chb9igfg7nqptr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Institutiones Estonicae Catholicae</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718042</id>
    <revision>
      <id>7184648</id>
      <timestamp>2026-07-01T17:31:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <comment>uus</comment>
      <origin>7184648</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="956" sha1="hj6ga312yefahrhckrgtokuwgd9o33d" xml:space="preserve">&quot;Institutiones Estonicae Catholicae&quot; on 1623. aastal [[Braniewo|Braniewos]] (saksa k Braunsberg, praeguses Poolas) välja antud eestikeelsed katoliiklikud õpetused. Sisaldas [[katekismus]]&lt;nowiki/&gt;t, kiriku tseremooniate seletusi, kirikuaasta tekste, palveid ja laule [[Tartu keel|tartu keeles]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Eestikeelne raamat 1525–1850 |kirjastus=Eesti Akadeemiline Raamatukogu |aasta=2000 |toimetaja-perekonnanimi=Annus |toimetaja-eesnimi=Endel |koht=Tallinn |lehekülg=62}}&lt;/ref&gt;

Tegu võis olla [[Katoliku kirikuraamat 1585|1585. aasta katekismuse]] uusväljaandega, mille koostas Tartu [[Jesuiidid|jesuiit]] [[Wilhelm Buccius]]. Arvatavasti aitas teda [[Tartu jesuiitide gümnaasium|Tartu jesuiitide koolis]] õppinud eestimaalane Michael Sommer. Ühtegi eksemplari raamatust säilinud ei ole.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Aasta varem oli samas trükitud katoliiklik käsiraamat &quot;[[Agenda Parva]]&quot;, mis on säilinud.

== Viited ==</text>
      <sha1>hj6ga312yefahrhckrgtokuwgd9o33d</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184650</id>
      <parentid>7184648</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T17:32:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <origin>7184650</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1041" sha1="b4n518rd0r5jfl2qk2hejjsxa7avqt2" xml:space="preserve">&quot;Institutiones Estonicae Catholicae&quot; oli 1623. aastal [[Braniewo|Braniewos]] (saksa k Braunsberg, praeguses Poolas) välja antud eestikeelsete katoliiklike õpetuste raamat. Sisaldas [[katekismus]]&lt;nowiki/&gt;t, kiriku tseremooniate seletusi, kirikuaasta tekste, palveid ja laule [[Tartu keel|tartu keeles]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Eestikeelne raamat 1525–1850 |kirjastus=Eesti Akadeemiline Raamatukogu |aasta=2000 |toimetaja-perekonnanimi=Annus |toimetaja-eesnimi=Endel |koht=Tallinn |lehekülg=62}}&lt;/ref&gt;

Tegu võis olla [[Katoliku kirikuraamat 1585|1585. aasta katekismuse]] uusväljaandega, mille koostas Tartu [[Jesuiidid|jesuiit]] [[Wilhelm Buccius]]. Arvatavasti aitas teda [[Tartu jesuiitide gümnaasium|Tartu jesuiitide koolis]] õppinud eestimaalane Michael Sommer. Ühtegi eksemplari raamatust säilinud ei ole.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Aasta varem on samas linnas trükitud katoliiklik käsiraamat &quot;[[Agenda Parva]]&quot;, mis on säilinud.

== Viited ==
&lt;references /&gt;
[[Kategooria:Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]</text>
      <sha1>b4n518rd0r5jfl2qk2hejjsxa7avqt2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184670</id>
      <parentid>7184650</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T17:43:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <origin>7184670</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1105" sha1="e1lh3qo2jy4klsjrp5nl5my78cywl8v" xml:space="preserve">&quot;Institutiones Estonicae Catholicae&quot; oli 1623. aastal [[Braniewo|Braniewos]] (saksa k Braunsberg, praeguses Poolas) välja antud eestikeelsete katoliiklike õpetuste raamat. Sisaldas [[katekismus]]&lt;nowiki/&gt;t, kiriku tseremooniate seletusi, kirikuaasta tekste, palveid ja laule [[Tartu keel|tartu keeles]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Eestikeelne raamat 1525–1850 |kirjastus=Eesti Akadeemiline Raamatukogu |aasta=2000 |toimetaja-perekonnanimi=Annus |toimetaja-eesnimi=Endel |koht=Tallinn |lehekülg=62}}&lt;/ref&gt;

Tegu võis olla [[Katoliku kirikuraamat 1585|1585. aasta katekismuse]] uusväljaandega, mille koostas Tartu [[Jesuiidid|jesuiit]] [[Wilhelm Buccius]]. Arvatavasti aitas teda [[Tartu jesuiitide gümnaasium|Tartu jesuiitide koolis]] õppinud eestimaalane Michael Sommer. Ühtegi eksemplari raamatust säilinud ei ole.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Aasta varem on samas linnas trükitud katoliiklik käsiraamat &quot;[[Agenda Parva]]&quot;, mis on säilinud.

== Vaata ka ==

* [[Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]

== Viited ==
&lt;references /&gt;
[[Kategooria:Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]</text>
      <sha1>e1lh3qo2jy4klsjrp5nl5my78cywl8v</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184685</id>
      <parentid>7184670</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:08:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <origin>7184685</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1400" sha1="p9skzyihwy6uay5ayda17kykitsnmhw" xml:space="preserve">&quot;Institutiones Estonicae Catholicae&quot; oli 1623. aastal [[Braniewo|Braniewos]] (saksa k Braunsberg, praeguses Poolas) välja antud eestikeelsete katoliiklike õpetuste raamat. Sisaldas [[katekismus]]&lt;nowiki/&gt;t, kiriku tseremooniate seletusi, kirikuaasta tekste, palveid ja laule [[Tartu keel|tartu keeles]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Eestikeelne raamat 1525–1850 |kirjastus=Eesti Akadeemiline Raamatukogu |aasta=2000 |toimetaja-perekonnanimi=Annus |toimetaja-eesnimi=Endel |koht=Tallinn |lehekülg=62}}&lt;/ref&gt;

Tegu võis olla [[Katoliku kirikuraamat 1585|1585. aasta katekismuse]] uusväljaandega, mille koostas Tartu [[Jesuiidid|jesuiit]] [[Wilhelm Buccius]]. Arvatavasti aitas teda [[Tartu jesuiitide gümnaasium|Tartu jesuiitide koolis]] õppinud eestimaalane Michael Sommer. Ühtegi eksemplari raamatust säilinud ei ole.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Raamatu olemasolu on teada 1691. aasta kirikukäsiraamatust ja [[Uus Testament 1715|1715. aasta Uue Testamendi]] väljaande eessõnast.

Aasta varem on samas linnas trükitud katoliiklik käsiraamat &quot;[[Agenda Parva]]&quot;, mis on säilinud.

== Vaata ka ==

* [[Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]
* [https://www.er500.ee/index.php/teemad/kultuurisundmused/tartukeelne-katoliiklik-kasiraamat Tartukeelne katoliiklik käsiraamat] &quot;Eesti raamat 500&quot; lehel.

== Viited ==
&lt;references /&gt;
[[Kategooria:Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]</text>
      <sha1>p9skzyihwy6uay5ayda17kykitsnmhw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184775</id>
      <parentid>7184685</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T20:40:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <origin>7184775</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1772" sha1="at9up23p5uranrsat9upec9ubgq3hvn" xml:space="preserve">&quot;Institutiones Estonicae Catholicae&quot; oli 1623. aastal [[Braniewo|Braniewos]] (saksa k Braunsberg, praeguses Poolas) välja antud eestikeelsete katoliiklike õpetuste raamat. Sisaldas [[katekismus]]&lt;nowiki/&gt;t, kiriku tseremooniate seletusi, kirikuaasta tekste, palveid ja laule [[Tartu keel|tartu keeles]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Eestikeelne raamat 1525–1850 |kirjastus=Eesti Akadeemiline Raamatukogu |aasta=2000 |toimetaja-perekonnanimi=Annus |toimetaja-eesnimi=Endel |koht=Tallinn |lehekülg=62}}&lt;/ref&gt;

Tegu võis olla [[Katoliku kirikuraamat 1585|1585. aasta katekismuse]] uusväljaandega, mille koostas Tartu [[Jesuiidid|jesuiit]] [[Wilhelm Buccius]]. Arvatavasti aitas teda [[Tartu jesuiitide gümnaasium|Tartu jesuiitide koolis]] õppinud eestimaalane Michael Sommer.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Kaastöölisena on oletatud ka Völckerit.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Alttoa |eesnimi=Villem |kuupäev=1974 |pealkiri=Sahli-eelsest eestikeelsest trükisõnast |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194701/142883/page/47 |ajakiri=Keel ja Kirjandus |üksiknumber=11 |lehekülg=683}}&lt;/ref&gt; 

Ühtegi eksemplari raamatust säilinud ei ole. Raamatu olemasolu on teada 1656. aasta lauluraamatu, 1691. aasta kirikukäsiraamatu ja [[Uus Testament 1715|1715. aasta Uue Testamendi]] väljaande eessõnast.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Aasta varem on samas linnas trükitud katoliiklik käsiraamat &quot;[[Agenda Parva]]&quot;, mis on säilinud.

== Vaata ka ==

* [[Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]
* [https://www.er500.ee/index.php/teemad/kultuurisundmused/tartukeelne-katoliiklik-kasiraamat Tartukeelne katoliiklik käsiraamat] &quot;Eesti raamat 500&quot; lehel.

== Viited ==
&lt;references /&gt;
[[Kategooria:Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]</text>
      <sha1>at9up23p5uranrsat9upec9ubgq3hvn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Võrtsjärve Tamme Poldri sadam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718043</id>
    <revision>
      <id>7184669</id>
      <timestamp>2026-07-01T17:43:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>RasmusSütt</username>
        <id>216677</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '= Võrtsjärve Tamme Poldri sadam = '''Võrtsjärve Tamme Poldri sadam''' on väikesadam Elva vallas Tartumaal Tamme külas Võrtsjärve idakaldal. Sadam paikneb Tamme poldri piirkonnas ning seda kasutatakse peamiselt väikelaevade, kalapaatide ja harrastusveesõidukite veeskamiseks.  '''Võrtsjärve Tamme Poldri sadam''' on väikesadam Elva vallas Tartumaal Tamme külas Võrtsjärve idakaldal.  == Asukoht == [[Fail:Tamme Poldri Sadam.png|pisi|Tamme Poldri sadam]] Sadam asu...'</comment>
      <origin>7184669</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1477" sha1="mcorlx5uhzsv4fliw6vpo0xkwto1505" xml:space="preserve">= Võrtsjärve Tamme Poldri sadam =
'''Võrtsjärve Tamme Poldri sadam''' on väikesadam Elva vallas Tartumaal Tamme külas Võrtsjärve idakaldal. Sadam paikneb Tamme poldri piirkonnas ning seda kasutatakse peamiselt väikelaevade, kalapaatide ja harrastusveesõidukite veeskamiseks.

'''Võrtsjärve Tamme Poldri sadam''' on väikesadam Elva vallas Tartumaal Tamme külas Võrtsjärve idakaldal.

== Asukoht ==
[[Fail:Tamme Poldri Sadam.png|pisi|Tamme Poldri sadam]]
Sadam asub Tamme külas Tamme poldri kanali suudmes Võrtsjärve kaldal. Läheduses paiknevad Tamme paljand ning Tamme poldri pumbajaam. [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/polder2]

== Ajalugu ==
[[Fail:TammePoldriSadam22.png|pisi]]
Tamme poldri ala kujundati veetaseme reguleerimiseks ja põllumajandusmaa kaitseks. Hiljem kujunes piirkonda paatide vettelaskmise koht, mida kasutavad nii kohalikud kalurid kui ka harrastuskalastajad.

== Sadam ==
Sadamas on:

* paadi vettelaskmise slip;
* paatide ajutine randumiskoht;[[Paadisadam]]
* juurdepääs autode ja paadihaagistega;
* parkimisvõimalus.

== Viited ==
&lt;ref&gt;[https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=360426]&lt;/ref&gt;

&lt;ref&gt;[[Elva vald]]&lt;/ref&gt;

&lt;ref&gt;[[Tamme paljandi õpperada]]&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==

* Võrtsjärv [[Võrtsjärv]]
* Tamme paljand [[Tamme paljandi õpperada]]
* Elva [[Elva vald|vald]]

[[Kategooria:Asukoht]]
[[Kategooria:Ajalugu]]
[[Kategooria:Rajatised]]
[[Kategooria:Kasutus]]
[[Kategooria:Vaata ka]]
[[Kategooria:Viited]]</text>
      <sha1>mcorlx5uhzsv4fliw6vpo0xkwto1505</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184743</id>
      <parentid>7184669</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T19:27:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>RasmusSütt</username>
        <id>216677</id>
      </contributor>
      <origin>7184743</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2184" sha1="d5qgzxg2iea0bn47zp2ev72et5x0tt0" xml:space="preserve">= Võrtsjärve Tamme Poldri sadam =
'''Võrtsjärve Tamme Poldri sadam''' on väikesadam Elva vallas Tartumaal Tamme külas Võrtsjärve idakaldal. Sadam paikneb Tamme poldri piirkonnas ning seda kasutatakse peamiselt väikelaevade, kalapaatide ja harrastusveesõidukite veeskamiseks.

== Asukoht ==
[[Fail:Tamme Poldri Sadam.png|pisi|Tamme Poldri sadam]]
Sadam asub Tamme külas Tamme poldri kanali suudmes Võrtsjärve kaldal. Läheduses paiknevad Tamme paljand ning Tamme poldri pumbajaam. [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/polder2]

== Ajalugu ==
[[Fail:TammePoldriSadam22.png|pisi]]
Tamme poldri ala kujundati veetaseme reguleerimiseks ja põllumajandusmaa kaitseks. Hiljem kujunes piirkonda paatide vettelaskmise koht, mida kasutavad nii kohalikud kalurid kui ka harrastuskalastajad. 

Tamme piirkond on olnud sajandeid oluline kalastuskoht.

Piirkond on tuntud:

* Tamme paljandi järgi
* ajaloolise Tamme tuuliku järgi
* Võrtsjärve kutselise kalapüügi järgi
* poldrite rajamise järgi, mis vähendasid üleujutusi ning lõid väärtuslikke märgalasid. 

== Sadam ==
Sadamas on:

* paadi vettelaskmise slip;
* paatide ajutine randumiskoht;[[Paadisadam]]
* juurdepääs autode ja paadihaagistega;
* parkimisvõimalus.
Sadamat kasutatakse:

* harrastuskalapüügiks;
* Võrtsjärve paadimatkadeks;
* väikelaevade veeskamiseks;
* kohalike kalurite tegevuseks.

Tamme Poldri sadamal on potentsiaali kujuneda üheks Võrtsjärve tuntumaks väikesadamaks.

== Viited ==
&lt;ref&gt;[https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=360426]&lt;/ref&gt; Tamme Poldre kaart &lt;ref&gt;[[Elva vald]]&lt;/ref&gt;  Elva vald &lt;ref&gt;[[Tamme paljandi õpperada]]&lt;/ref&gt; Tamme paljand &lt;ref&gt;Trepimägi&lt;/ref&gt; Trepimägi &lt;ref&gt;[[Trepimäe pioneerilaager]]&lt;/ref&gt; Trepimäe Pioneerilaager &lt;ref&gt;[https://vortsjarv.ee/vortsjarve-varavad/trepimae-puhkeala/]&lt;/ref&gt; Trepimäe puhkeala &lt;ref&gt;[https://jarvemuuseum.emu.ee/]&lt;/ref&gt; Limnoloogia sadam ja järvemuueum 

== Vaata ka ==

* Võrtsjärv [[Võrtsjärv]]
* Tamme paljand [[Tamme paljandi õpperada]]
* Elva [[Elva vald|vald]]

[[Kategooria:Asukoht]]
[[Kategooria:Ajalugu]]
[[Kategooria:Rajatised]]
[[Kategooria:Kasutus]]
[[Kategooria:Vaata ka]]
[[Kategooria:Viited]]</text>
      <sha1>d5qgzxg2iea0bn47zp2ev72et5x0tt0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>ANTS1</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718044</id>
    <revision>
      <id>7184671</id>
      <timestamp>2026-07-01T17:44:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Wasted kuiu</username>
        <id>232696</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast muusik | nimi = ANTS1 | pilt =  | taust = grupp_või_bänd | päritolu = [[Eesti]] | stiil = [[Punk]] | tegev = [[2023]]- | koosseis = [[Mattias Veller]]&lt;br&gt;[[Henri Särekanno]]&lt;br&gt;[[Ats Kruusing]]&lt;br&gt;[[Ekke Janisk]]&lt;br&gt;[[Andreas Kübar]]&lt;br&gt;[[Eke Ao Nettan]] }}  ANTS1 bänd on Eesti Kunstiakadeemiast võrsunud kollektiiv, kelle liikmed tegutsevad erinevates kaasaegse kunsti valdkondades. Kokkusaades kannab kollektiiv aga ants1 nime, kelle muusika seob kaasaja so...'</comment>
      <origin>7184671</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1277" sha1="od6ovi4e6daaudijdqekn0qch2wjap1" xml:space="preserve">{{Infokast muusik
| nimi = ANTS1
| pilt = 
| taust = grupp_või_bänd
| päritolu = [[Eesti]]
| stiil = [[Punk]]
| tegev = [[2023]]-
| koosseis = [[Mattias Veller]]&lt;br&gt;[[Henri Särekanno]]&lt;br&gt;[[Ats Kruusing]]&lt;br&gt;[[Ekke Janisk]]&lt;br&gt;[[Andreas Kübar]]&lt;br&gt;[[Eke Ao Nettan]]
}}

ANTS1 bänd on Eesti Kunstiakadeemiast võrsunud kollektiiv, kelle liikmed tegutsevad
erinevates kaasaegse kunsti valdkondades. Kokkusaades kannab kollektiiv aga ants1 nime, kelle muusika seob kaasaja sotsiaalprobleeme valusasse ent lõbusasse punkmuusika keelde.&lt;ref&gt;https://huvi.tallinn.ee/sundmus/ants1-muusikal-carmen-electra-0&lt;/ref&gt;

Bänd on lavastanud ka muusikali &quot;Carmen Electra&quot;, mida etendati [[Eesti Kunstiakadeemia]] galeriis 2025 aastal&lt;ref&gt;https://kultuur.err.ee/1609838133/ansambel-ants1-toob-eka-galeriis-lavale-muusikali-carmen-electra&lt;/ref&gt;

=== Praegune koosseis ===
* [[Mattias Veller]] – vokalist
* [[Henri Särekanno]] – viiu
* [[Ats Kruusing]] – kitarr
* [[Ekke Janisk]] – basskitarr
* [[Andreas Kübar]] – trummid
* [[Eke Ao Nettan]] – trompet

== Diskograafia ==
=== EP-d ===
* 2023 – &quot;Sillamäe EP&quot;
* 2024 – &quot;Sillamäe b-pool&quot;
* 2025 - &quot;head naabrid&quot;

=== Singlid ===
* 2023 - &quot;Kelder&quot;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:ANTS1}}
[[Kategooria:Eesti muusikud]]</text>
      <sha1>od6ovi4e6daaudijdqekn0qch2wjap1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kurtze und einfältige Fragen</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718045</id>
    <revision>
      <id>7184673</id>
      <timestamp>2026-07-01T17:54:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <comment>uus</comment>
      <origin>7184673</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1221" sha1="gwtbq17ja057cftqei7oxx716q5yrpv" xml:space="preserve">&quot;Kurtze und einfältige Fragen&quot; ehk &quot;Lühikesed ja lihtsad küsimused ristisu põhiõpetuse kohta&quot; oli Heinrich Stahli poolt koostatud ristiusu põhiõpetuse raamat. Trükiti Riias 1630. aastal, rööptekst saksa ja eesti keeles. Ühtegi eksemplari säilinud pole.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Eestikeelne raamat 1525–1850 |kirjastus=Eesti Akadeemiline Raamatukogu |aasta=2000 |toimetaja-perekonnanimi=Annus |toimetaja-eesnimi=Endel |koht=Tallinn |lehekülg=62}}&lt;/ref&gt;

Raamatu olemasolu on teada vaid 1715. aasta Uue Testamendi väljaande eessõnast ning see on pannud mitmeid uurijaid teose olemasolus kahtlema.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Lotman |eesnimi=Piret |pealkiri=Heinrich Stahli pastoraalne tegevus Rootsi Läänemere provintsides 17. sajandi esimesel poolel |kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus |aasta=2010 |koht=Tartu |lehekülg=114}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==

* [[Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]
* [https://www.er500.ee/teemad/vanimad-raamatud-kuni-rootsi-aja-lopuni-1710/esimene-teadaolev-eestikeelse-tekstiga-raamat Esimene teadaolev eestikeelse tekstiga raamat Riia linnas] leheküljel &quot;Eesti raamat 500&quot;.
* [https://www.ester.ee/record=b2049624*est Kirje andmebaasis ESTER]

== Viited ==</text>
      <sha1>gwtbq17ja057cftqei7oxx716q5yrpv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184676</id>
      <parentid>7184673</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:01:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <comment>uus</comment>
      <origin>7184676</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1263" sha1="6k08idqgq3egsk0kxx3s7g0aqh5rbfx" xml:space="preserve">&quot;Kurtze und einfältige Fragen&quot; ehk &quot;Lühikesed ja lihtsad küsimused ristisu põhiõpetuse kohta&quot; oli [[Heinrich Stahl|Heinrich Stahli]] poolt koostatud ristiusu põhiõpetuse raamat. Trükiti Riias 1630. aastal, rööptekst saksa ja eesti keeles. Ühtegi eksemplari säilinud pole.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Eestikeelne raamat 1525–1850 |kirjastus=Eesti Akadeemiline Raamatukogu |aasta=2000 |toimetaja-perekonnanimi=Annus |toimetaja-eesnimi=Endel |koht=Tallinn |lehekülg=62}}&lt;/ref&gt;

Raamatu olemasolu on teada vaid [[Uus Testament 1715|1715. aasta Uue Testamendi]] väljaande eessõnast ning see on pannud mitmeid uurijaid teose olemasolus kahtlema.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Lotman |eesnimi=Piret |pealkiri=Heinrich Stahli pastoraalne tegevus Rootsi Läänemere provintsides 17. sajandi esimesel poolel |kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus |aasta=2010 |koht=Tartu |lehekülg=114}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==

* [[Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]
* [https://www.er500.ee/teemad/vanimad-raamatud-kuni-rootsi-aja-lopuni-1710/esimene-teadaolev-eestikeelse-tekstiga-raamat Esimene teadaolev eestikeelse tekstiga raamat Riia linnas] leheküljel &quot;Eesti raamat 500&quot;.
* [https://www.ester.ee/record=b2049624*est Kirje andmebaasis ESTER]

== Viited ==</text>
      <sha1>6k08idqgq3egsk0kxx3s7g0aqh5rbfx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184677</id>
      <parentid>7184676</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:01:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184677</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1334" sha1="0losxxaxd3fjm7ei28zmr6f274zm023" xml:space="preserve">&quot;Kurtze und einfältige Fragen&quot; ehk &quot;Lühikesed ja lihtsad küsimused ristisu põhiõpetuse kohta&quot; oli [[Heinrich Stahl|Heinrich Stahli]] poolt koostatud ristiusu põhiõpetuse raamat. Trükiti Riias 1630. aastal, rööptekst saksa ja eesti keeles. Ühtegi eksemplari säilinud pole.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Eestikeelne raamat 1525–1850 |kirjastus=Eesti Akadeemiline Raamatukogu |aasta=2000 |toimetaja-perekonnanimi=Annus |toimetaja-eesnimi=Endel |koht=Tallinn |lehekülg=62}}&lt;/ref&gt;

Raamatu olemasolu on teada vaid [[Uus Testament 1715|1715. aasta Uue Testamendi]] väljaande eessõnast ning see on pannud mitmeid uurijaid teose olemasolus kahtlema.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Lotman |eesnimi=Piret |pealkiri=Heinrich Stahli pastoraalne tegevus Rootsi Läänemere provintsides 17. sajandi esimesel poolel |kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus |aasta=2010 |koht=Tartu |lehekülg=114}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==

* [[Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]
* [https://www.er500.ee/teemad/vanimad-raamatud-kuni-rootsi-aja-lopuni-1710/esimene-teadaolev-eestikeelse-tekstiga-raamat Esimene teadaolev eestikeelse tekstiga raamat Riia linnas] leheküljel &quot;Eesti raamat 500&quot;.
* [https://www.ester.ee/record=b2049624*est Kirje andmebaasis ESTER]

== Viited ==
&lt;references /&gt;
[[Kategooria:Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]</text>
      <sha1>0losxxaxd3fjm7ei28zmr6f274zm023</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184679</id>
      <parentid>7184677</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:04:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fredpuss</username>
        <id>155194</id>
      </contributor>
      <origin>7184679</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1386" sha1="ng5xy3z8ginxl31lhup05jbs467dtm0" xml:space="preserve">&quot;Kurtze und einfältige Fragen, die Grund-Stücke des Christenthums betreffend&quot; ehk &quot;Lühikesed ja lihtsad küsimused ristisu põhiõpetuse kohta&quot; oli [[Heinrich Stahl|Heinrich Stahli]] poolt koostatud ristiusu põhiõpetuse raamat. Trükiti Riias 1630. aastal, rööptekst oli saksa ja eesti keeles. Ühtegi eksemplari säilinud pole.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Eestikeelne raamat 1525–1850 |kirjastus=Eesti Akadeemiline Raamatukogu |aasta=2000 |toimetaja-perekonnanimi=Annus |toimetaja-eesnimi=Endel |koht=Tallinn |lehekülg=62}}&lt;/ref&gt;

Raamatu olemasolu on teada vaid [[Uus Testament 1715|1715. aasta Uue Testamendi]] väljaande eessõnast ning see on pannud mitmeid uurijaid teose olemasolus kahtlema.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Lotman |eesnimi=Piret |pealkiri=Heinrich Stahli pastoraalne tegevus Rootsi Läänemere provintsides 17. sajandi esimesel poolel |kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus |aasta=2010 |koht=Tartu |lehekülg=114}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==

* [[Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]
* [https://www.er500.ee/teemad/vanimad-raamatud-kuni-rootsi-aja-lopuni-1710/esimene-teadaolev-eestikeelse-tekstiga-raamat Esimene teadaolev eestikeelse tekstiga raamat Riia linnas] leheküljel &quot;Eesti raamat 500&quot;.
* [https://www.ester.ee/record=b2049624*est Kirje andmebaasis ESTER]

== Viited ==
&lt;references /&gt;
[[Kategooria:Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]]</text>
      <sha1>ng5xy3z8ginxl31lhup05jbs467dtm0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jõhvika-sinitiib</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718046</id>
    <revision>
      <id>7184702</id>
      <timestamp>2026-07-01T18:33:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>IvarGl</username>
        <id>201039</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Jõhvika-sinitiib | staatus =  | pilt = Agriades optilete ♂ - Cranberry blue (male) - Торфянниковая голубянка (самец) (40969557850).jpg | pildi_seletus =  | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Sinilibliklased]] ''Lycaenidae'' | perekond = Jõhvika-...'</comment>
      <origin>7184702</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4216" sha1="bq2nbyag1r3q1tsmu61f7t4tmo19yxh" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Jõhvika-sinitiib
| staatus = 
| pilt = Agriades optilete ♂ - Cranberry blue (male) - Торфянниковая голубянка (самец) (40969557850).jpg
| pildi_seletus = 
| pildi_laius = 210px
| värvus = putukad
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda''
| klass = [[Putukad]] ''Insecta''
| selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera''
| sugukond = [[Sinilibliklased]] ''Lycaenidae''
| perekond = [[Jõhvika-sinitiib (perekond)|Jõhvika-sinitiib]] ''Agriades''
| liik = '''Jõhvika-sinitiib'''
| binaarne = ''Agriades optilete''
| binaarse_autor = [[August Wilhelm Knoch|Knoch]], 1781
| leviku_kaart = 
| leviku_kaardi_laius = 
| leviku_kaardi_seletus = 
| sünonüümid = *''Albulina optilete'' (Knoch, 1781)
*''Papilio optilete'' (Knoch, 1781)
*''Plebeius optilete'' (Knoch, 1781)
*''Plebejus optilete'' (Knoch, 1781)
*''Vacciniina optilete'' (Knoch, 1781)
}}

'''Jõhvika-sinitiib''' (''Agriades optilete'') on [[Sinilibliklased|sinilibliklaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[liblikas]].

== Nimetuse etümoloogia ==
Eestikeelse nimi on seotud ühe toidutaimega, [[Jõhvikas (perekond)|jõhvikaga]]. Liigi ladinakeelne nimetus ''optilete'' tähendab &quot;silmtähniline&quot; ning seotud tagatiiva alakülje silmataoliste tähnidega. See on ka jumalanna [[Athena]] lisanimi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Optiletis {{!}} Facts, Information, and Mythology |url=https://pantheon.org/articles/o/optiletis.html |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=pantheon.org}}&lt;/ref&gt;

== Välimus ja tunnused ==
Jõhvika-sinitiiva tiibade siruulatus on 21–29 mm. Isase tiibade ülakülg on läikiv tumesinine ja kitsa musta servisega. Emasel on tiibade ülakülg tumepruun, kuid vähemalt tiibade kannapoolne kolmandik on läikiv tumesinine. Tagatiiva taganurgas võib sageli olla oranž tähn. Tiivanarmad on valged. Tiibade alakülg on hall ning sellel paikneb mitu rida suuri musti tähne. Tagatiiva taganurgas on kaks oranži ja kaks läikivsinist tähni.  &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=165}}&lt;/ref&gt;

Ta on ainus Eesti sinitiib, kelle tagatiiva alakülje servisel on ainult kaks sinist tähni. [[Mesika-sinitiib|Mesika-sinitiival]], [[Ogasäär-sinitiib|ogasäär-sinitiival]] ja [[Sarikherne-sinitiib|sarikherne-sinitiival]] on tagatiiva alakülje servises siniseid tähne rohkem.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;gallery mode=&quot;packed&quot;&gt;
Fail:Plebejus optilete SLU.JPG|Tiibade üla- ja alapool
&lt;/gallery&gt;

== Elupaik ==
Tegemist on metsaliigiga, keda võib kohata enamasti rabadel, kuid teda leidub ka rabastunud okasmetsades, sooservadel ja madalsoodes. &lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=225}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=85}}&lt;/ref&gt;

== Levila ==
Peaaegu transeuraasia liik.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Euroopas on ta laialt levinud [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Ida-Euroopa|Ida-Euroopas]] ning eriti [[Fennoskandia|Fennoskandias]]. Väike eraldatud osaareaal asub ka [[Balkani poolsaar|Balkani poolsaarel]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Eestis levinud üle kogu maa.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

== Lennuaeg ==
Eestis lendab jõhvika-sinitiib peamiselt juuni algusest kuni juuli keskpaigani või juuni lõpust juuli lõpuni.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 

== Rööviku areng ==
Röövik on roheline ning külje peal jookseb valge joon, mis on ümbritsetud kahe punase joonega. Kuni 1,5 cm pikk.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Sterry |eesnimi=Paul |pealkiri=Liblikad |perekonnanimi2=Mackay |eesnimi2=Andrew |lehekülg=27}}&lt;/ref&gt;

Vastsed toituvad mitmesugustel rabataimedel, eriti [[Mustikas (perekond)|mustika]] perekonna taimedel. Toidulauale kuuluvad näiteks jõhvikas, [[sinikas]], [[Harilik mustikas|mustikas]].

Röövikuid võib kohata augustist järgmise aasta juunini.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Liik talvitub röövikuna.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Viited ==

&lt;references /&gt;
[[Kategooria:Sinilibliklased]]
[[Kategooria:Eesti liblikalised]]</text>
      <sha1>bq2nbyag1r3q1tsmu61f7t4tmo19yxh</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184703</id>
      <parentid>7184702</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T18:37:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>IvarGl</username>
        <id>201039</id>
      </contributor>
      <origin>7184703</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4279" sha1="9nt8nw6e4t686vap32guxx4ntc66yzr" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Jõhvika-sinitiib
| staatus = 
| pilt = Agriades optilete ♂ - Cranberry blue (male) - Торфянниковая голубянка (самец) (40969557850).jpg
| pildi_seletus = 
| pildi_laius = 210px
| värvus = putukad
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda''
| klass = [[Putukad]] ''Insecta''
| selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera''
| sugukond = [[Sinilibliklased]] ''Lycaenidae''
| perekond = [[Jõhvika-sinitiib (perekond)|Jõhvika-sinitiib]] ''Agriades''
| liik = '''Jõhvika-sinitiib'''
| binaarne = ''Agriades optilete''
| binaarse_autor = [[August Wilhelm Knoch|Knoch]], 1781
| leviku_kaart = 
| leviku_kaardi_laius = 
| leviku_kaardi_seletus = 
| sünonüümid = *''Albulina optilete'' (Knoch, 1781)
*''Papilio optilete'' (Knoch, 1781)
*''Plebeius optilete'' (Knoch, 1781)
*''Plebejus optilete'' (Knoch, 1781)
*''Vacciniina optilete'' (Knoch, 1781)
}}

'''Jõhvika-sinitiib''' (''Agriades optilete'') on [[Sinilibliklased|sinilibliklaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[liblikas]].

== Nimetuse etümoloogia ==
Eestikeelse nimi on seotud ühe toidutaimega, [[Jõhvikas (perekond)|jõhvikaga]]. Liigi ladinakeelne nimetus ''optilete'' tähendab &quot;silmtähniline&quot; ning seotud tagatiiva alakülje silmataoliste tähnidega. See on ka jumalanna [[Athena]] lisanimi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Optiletis {{!}} Facts, Information, and Mythology |url=https://pantheon.org/articles/o/optiletis.html |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=pantheon.org}}&lt;/ref&gt;

== Välimus ja tunnused ==
Jõhvika-sinitiiva tiibade siruulatus on 21–29 mm. Isase tiibade ülakülg on läikiv tumesinine ja kitsa musta servisega. Emasel on tiibade ülakülg tumepruun, kuid vähemalt tiibade kannapoolne kolmandik on läikiv tumesinine. Tagatiiva taganurgas võib sageli olla oranž tähn. Tiivanarmad on valged. Tiibade alakülg on hall ning sellel paikneb mitu rida suuri musti tähne. Tagatiiva taganurgas on kaks oranži ja kaks läikivsinist tähni.  &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=165}}&lt;/ref&gt;

Ta on ainus Eesti sinitiib, kelle tagatiiva alakülje servisel on ainult kaks sinist tähni. [[Mesika-sinitiib|Mesika-sinitiival]], [[Ogasäär-sinitiib|ogasäär-sinitiival]] ja [[Sarikherne-sinitiib|sarikherne-sinitiival]] on tagatiiva alakülje servises siniseid tähne rohkem.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;gallery mode=&quot;packed&quot;&gt;
Fail:Plebejus optilete SLU.JPG|Tiibade üla- ja alapool
&lt;/gallery&gt;

== Elupaik ==
Tegemist on metsaliigiga, keda võib kohata enamasti rabadel, kuid teda leidub ka rabastunud okasmetsades, sooservadel ja madalsoodes. &lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=225}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=85}}&lt;/ref&gt;

== Levila ==
Peaaegu transeuraasia liik.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Euroopas on ta laialt levinud [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Ida-Euroopa|Ida-Euroopas]] ning eriti [[Fennoskandia|Fennoskandias]]. Väike eraldatud osaareaal asub ka [[Balkani poolsaar|Balkani poolsaarel]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Eestis levinud üle kogu maa.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

== Lennuaeg ==
Eestis lendab jõhvika-sinitiib peamiselt juuni algusest kuni juuli keskpaigani või juuni lõpust juuli lõpuni.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 

== Rööviku areng ==
Röövik on roheline ning külje peal jookseb valge joon, mis on ümbritsetud kahe punase joonega. Kuni 1,5 cm pikk.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Sterry |eesnimi=Paul |pealkiri=Liblikad |perekonnanimi2=Mackay |eesnimi2=Andrew |lehekülg=27}}&lt;/ref&gt;

Vastsed toituvad mitmesugustel rabataimedel, eriti [[Mustikas (perekond)|mustika]] perekonna taimedel. Toidulauale kuuluvad näiteks jõhvikas, [[sinikas]], [[Harilik mustikas|mustikas]].

Röövikuid võib kohata augustist järgmise aasta juunini.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Liik talvitub röövikuna.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Viited ==

&lt;references /&gt;
==Välislingid==
{{commons|Agriades optilete}}
* {{Elurikkus}}
[[Kategooria:Sinilibliklased]]
[[Kategooria:Eesti liblikalised]]</text>
      <sha1>9nt8nw6e4t686vap32guxx4ntc66yzr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Village People</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718048</id>
    <revision>
      <id>7184728</id>
      <timestamp>2026-07-01T19:01:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mees9</username>
        <id>118868</id>
      </contributor>
      <comment>Lehekülje loomine</comment>
      <origin>7184728</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8498" sha1="sjj2d8dac3bf5eiw483px4pnemkjy5a" xml:space="preserve">{{Infokast muusik
| nimi = Village People
| pilt = VillagePeople1978.jpg
| pildiallkiri = Village People 1978. aastal
| päritolu = [[Greenwich Village]], [[Manhattan]]
| stiil = [[Diskomuusika|disko]], [[Soul (muusikastiil)|soul]], [[funk]], [[Rokkmuusika|rock]], [[R&amp;B]]
| koosseis = [[Rick Bartley]] &lt;br&gt; [[James Kwong]] &lt;br&gt; [[Jeffrey James Lippold]] &lt;br&gt; [[James Lee]] &lt;br&gt; [[Nicholas Manelick]] &lt;br&gt; [[Javier Perez]]
| endised_liikmed = [[Dave Forrest]] &lt;br&gt; [[Lee Mouton]] &lt;br&gt; [[Peter Whitehead]] &lt;br&gt; [[Miles Jaye]] &lt;br&gt; [[Ray Stephens]] [[Mark Lee]] &lt;br&gt; [[Randy Jones]] &lt;br&gt; [[Glenn Hughes]] &lt;br&gt; [[G. Jeff Olson]] &lt;br&gt; [[David Hodo]] &lt;br&gt; [[Felipe Rose]] &lt;br&gt; [[Alex Briley]] &lt;br&gt; [[Ray Simpson]] &lt;br&gt; [[Eric Anzalone]] &lt;br&gt; [[Bill Whitefield]] &lt;br&gt; [[Jim Newman]] &lt;br&gt; [[Sonny Earl]] &lt;br&gt; [[Angel Morales]] &lt;br&gt; [[Chad Freeman]] &lt;br&gt; [[Isaac Lopez]] &lt;br&gt; [[Mark Mussler]] &lt;br&gt; [[Victor Willis]]
}}

'''Village People''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] diskogrupp, mis on tuntud oma iseloomulike lavakostüümide, meeldejäävate tegelaskujude ja kahetimõistetavate laulusõnade poolest. Ansambli lõid Prantsuse produtsendid [[Jacques Morali]] ja [[Henri Belolo]] koos solist [[Victor Willis|Victor Willisega]] pärast debüütalbumi „[[Village People (album)|Village People]]” ilmumist. Esialgu oli ansambel suunatud eelkõige diskoklubide geipublikule. Grupi nimi viitab [[New Yorgi osariik|New Yorgi]] [[Manhattan|Manhattani]] linnaosas asuvale [[Greenwich Village|Greenwich Village'ile]], mis on ajalooliselt tuntud [[LGBT|LGBTQ+]] kogukonna olulise keskuse ja geikultuuri sümbolina. Ansambli liikmed kehastasid erinevaid Ameerika mehelikkuse arhetüüpe, millest kujunesid ühtaegu nii popkultuuri ikoonid kui ka macho-geifantaasia tegelaskujud.

Village People saavutas kiiresti rahvusvahelise tuntuse ning tõusis peavoolu üheks edukamaks diskobändiks. Ansambel salvestas mitmeid ülemaailmseid disko- ja tantsumuusika hitte, sealhulgas singlid &quot;[[Macho Man (laul)|Macho Man]]&quot;, &quot;[[In the Navy (laul)|In the Navy]]&quot;, &quot;[[Go West (laul)|Go West]]&quot; ja &quot;[[YMCA (laul)|YMCA]]&quot;, millest viimane kujunes nende suurimaks ja tuntuimaks hitiks.

== Ajalugu ==

=== 1977–1979 ===
Prantsuse muusikalihelilooja ja produtsent [[Jacques Morali]] ning tema äripartner [[Henri Belolo]], keda ühiselt tunti nime Can't Stop Productions all, saavutasid [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] ja mujal [[Euroopa|Euroopas]] märkimisväärset edu mitme hittlooga. 1977. aastal kolisid nad [[New York|New Yorki]], et murda läbi Ameerika muusikaturule. Morali oli kirjutanud juba mitu tantsumuusika pala, kui tema kätte jõudis laulja ja näitleja [[Victor Willis|Victor Willise]] salvestatud demolint. Pärast seda, kui Morali palkas Willise neljal lool taustavokaali laulma, pöördus ta tema poole sõnadega: „Nägin unes, et sina laulsid minu albumil peaosa ning sellest sai tohutu menu.” Willis nõustus ning temast sai ansambli Village People debüütalbumi põhiline vokalist.

Esimese albumi laulusõnad kirjutasid [[Phil Hurtt]] ja Peter Whitehead. Hiljem võttis [[Victor Willis]] enda kanda ansambli suurimate hittide sõnade kirjutamise. Village People'i stuudiobänd kandis nime Gypsy Lane ning seda juhatas dirigent [[Horace Ott]], kes tegi ka suure osa Morali lugude muusikalistest arranžeeringutest. Morali ise ei mänginud ühtegi pilli. Debüütalbum saavutas rahvusvahelise edu ning peagi tekkis suur nõudlus ka live-esinemiste järele. Selleks moodustasid Morali ja Willis kiiruga Willise ümber tantsijatest koosneva grupi, kellega esineda [[Ööklubi|ööklubides]] ja [[Muusikavideo|muusikavideotes]].

Plaadimüügi kiire kasv näitas aga, et vaja on püsivat koosseisu. Selle leidmiseks avaldati teatriajakirjas kuulutus tekstiga: „Otsitakse macho-tüüpi näitlejaid – peavad oskama tantsida ja neil peavad olema vuntsid.” Sadade kandidaatide seast valiti välja [[Glenn Hughes]] (nahkmees), [[Randy Jones]] (kauboi) ja [[David Hodo]] (ehitustööline). Kui ansambli ametlik koosseis oli komplekteeritud, korraldati kiiresti fotosessioon juba salvestatud albumi &quot;[[Macho Man (album)|Macho Man]]&quot; kaanepildi tarbeks. Albumi nimilugu tõi Village People'i laiemasse avalikkuse tähelepanu ning kolmanda albumi &quot;[[Cruisin (album)|Cruisin]]&quot; singlist &quot;[[YMCA (laul)|YMCA]]&quot; kujunes üks 1970. aastate suurimaid hitte. Lugu on jäänud popmuusika klassikaks ning säilitanud oma populaarsuse ka 21. sajandil.

1979. aastal kaalus [[Ameerika Ühendriikide merevägi|USA merevägi]] singli &quot;[[In the Navy (laul)|In the Navy]]&quot; kasutamist oma televisiooni- ja raadiovärbamiskampaanias. [[Henri Belolo]] nõustus loa andma tingimusel, et merevägi aitab filmida loole muusikavideo. Selleks võimaldati võtete läbiviimine [[Mereväebaas San Diegos|San Diego mereväebaasis]], kus kasutati hävitajat [[USS Reasoner]], mitut sõjalennukit ning laevastiku meeskonda. &quot;In the Navy&quot; on kõlanud ka mitmes telesarjas ja filmis, sealhulgas sarjades &quot;[[Lembelaev (seriaal)|Lembelaev]]&quot; (&quot;The Love Boat&quot;) ja &quot;[[Tuvikesed]]&quot; ning 1996. aasta komöödiafilmis &quot;[[Allveeässad]]&quot; (&quot;Down Periscope&quot;). Ansambli populaarsus saavutas haripunkti 1979. aastal, mil toimus kolm kuud kestnud [[Põhja-Ameerika]] kontserditurnee. Samal aastal esines Village People mitmel korral populaarsetes telesaadetes &quot;[[The Merv Griffin Show]]&quot; ja &quot;[[American Bandstand]]&quot; ning jõudis ka ajakirja [[Rolling Stone]] 19. aprilli 1979. aasta numbri kaanele (nr 289).

Victor Willis lahkus bändist 1979. aasta augustis kui käisid ettevalmistused muusikalifilmi &quot;[[Can't Stop The Music (film)|Can't Stop The Music]]&quot; tootmiseks. Tema asemel liitus ansambliga [[Ray Simpson]], kes oli varem laulnud bändi 1979. aasta kontserditurneel taustavokaali. Sama aasta lõpus ilmus topeltalbum &quot;[[Live and Sleazy (album)|Live and Sleazy]]&quot;, mille esimene plaat &quot;Live&quot; sisaldas veel Victor Willise esitusi, samal ajal kui teisel plaadil &quot;Sleazy&quot; tegi ansambli uue solistina debüüdi Ray Simpson.

== Popkultuuris ==
Tänu oma kergesti äratuntavatele tegelaskujudele on bänd olnud üks enim parodeeritud ja jäljendatud ansambleid popkultuuris. Nende loomingut ja lavaimagot on aastate jooksul kasutatud ning neile on viidatud arvukates [[Film|filmides]], [[Teleseriaal|telesarjades]], [[Videomäng|videomängudes]] ja [[Muusikavideo|muusikavideotes]]. Samuti on nende lugudest tehtud hulgaliselt kaverversioone ja austusavaldusi. Tuntumate näidete hulka kuuluvad 1990. aastate CGI-animasarja &quot;ReBoot&quot; episood, stseen 1993. aasta filmis &quot;[[Wayne'i maailm 2]]&quot;, viide 1991. aasta komöödiafilmis &quot;[[Linnavurled (film)|Linnavurled]]&quot; (&quot;City Slickers&quot;), 1993. aasta episood telesarjast &quot;[[Tuvikesed]]&quot;, ansambli [[U2]] 1997. aasta singli &quot;Discothèque&quot; muusikavideo, 2000. aasta episood sarjast &quot;[[Kolmas kivi päikesest]]&quot; ning 2013. aasta animafilm &quot;[[Mina, supervaras 2]]&quot;.

Nahkrõivaste ja hobuserauakujuliste vuntsidega baikeri tegelaskujust on kujunenud üks popkultuuri tuntumaid geikultuuriga seotud sümboleid ning ansambli laul &quot;[[YMCA (laul)|YMCA]]&quot; on saanud [[LGBT|LGBTQ+]] kogukonnas laialdaselt tunnustatud hümni staatuse. Kirjanik [[Jack Fritscher|Jack Fritscheri]] sõnul ammutas [[Jacques Morali]] selle tegelaskuju loomisel inspiratsiooni New Yorgi gei BDSM-i nahabaari ja seksiklubi The Mineshaft riietumiskultuurist. Nahatöölise rolli kehastanud [[Glenn Hughes]] olevat seda klubi sageli külastanud.

[[VH1]] asetas loo „[[YMCA (laul)|YMCA]]” oma 2000. aasta „100 parima tantsuloo” nimekirjas 7. kohale. 2017. aasta veebruaris asetas Paste Magazine loo oma nimekirjas „60 parima tantsupõrandaklassika” esikohale. 2022. aastal asetas ajakiri [[Rolling Stone]] selle oma „200 kõigi aegade parima tantsuloo” nimekirjas 139. kohale. 2024. aastal asetas [[Billboard]] loo „[[YMCA (laul)|YMCA]]” oma „100 kõigi aegade parima sportlase improvisatsiooni” nimekirjas 61. kohale.

2020. aasta märtsis lisas [[Ameerika Ühendriikide Kongressi raamatukogu|USA Kongressi Raamatukogu]] laulu „[[YMCA (laul)|YMCA]]” [[United States National Recording Registry|riiklikku salvestusregistrisse]], kuhu kantakse helisalvestised, mida peetakse „kultuuriliselt, ajalooliselt või esteetiliselt oluliseks” ning mida säilitatakse tulevaste põlvkondade jaoks. Sama aasta detsembris võeti „[[YMCA (laul)|YMCA]]” ka [[Grammy kuulsuste hall|Grammy kuulsuste halli]] (Grammy Hall of Fame).
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]]
[[Kategooria:Ansamblid]]</text>
      <sha1>sjj2d8dac3bf5eiw483px4pnemkjy5a</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184735</id>
      <parentid>7184728</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T19:15:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mees9</username>
        <id>118868</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184735</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8558" sha1="16opzo8bloe7m7581e2t0b9n2rfdxjj" xml:space="preserve">{{Infokast muusik
| nimi = Village People
| pilt = VillagePeople1978.jpg
| pildiallkiri = Village People 1978. aastal
| taust = grupp_või_bänd
| päritolu = [[Greenwich Village]], [[Manhattan]]
| stiil = [[Diskomuusika|disko]], [[Soul (muusikastiil)|soul]], [[funk]], [[Rokkmuusika|rock]], [[R&amp;B]]
| tegev = 1977–tänapäev
| koosseis = [[Rick Bartley]] &lt;br&gt; [[James Kwong]] &lt;br&gt; [[Jeffrey James Lippold]] &lt;br&gt; [[James Lee]] &lt;br&gt; [[Nicholas Manelick]] &lt;br&gt; [[Javier Perez]]
| endised_liikmed = [[Dave Forrest]] &lt;br&gt; [[Lee Mouton]] &lt;br&gt; [[Peter Whitehead]] &lt;br&gt; [[Miles Jaye]] &lt;br&gt; [[Ray Stephens]] &lt;br&gt; [[Mark Lee]] &lt;br&gt; [[Randy Jones]] &lt;br&gt; [[Glenn Hughes]] &lt;br&gt; [[G. Jeff Olson]] &lt;br&gt; [[David Hodo]] &lt;br&gt; [[Felipe Rose]] &lt;br&gt; [[Alex Briley]] &lt;br&gt; [[Ray Simpson]] &lt;br&gt; [[Eric Anzalone]] &lt;br&gt; [[Bill Whitefield]] &lt;br&gt; [[Jim Newman]] &lt;br&gt; [[Sonny Earl]] &lt;br&gt; [[Angel Morales]] &lt;br&gt; [[Chad Freeman]] &lt;br&gt; [[Isaac Lopez]] &lt;br&gt; [[Mark Mussler]] &lt;br&gt; [[Victor Willis]]
}}

'''Village People''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] diskogrupp, mis on tuntud oma iseloomulike lavakostüümide, meeldejäävate tegelaskujude ja kahetimõistetavate laulusõnade poolest. Ansambli lõid Prantsuse produtsendid [[Jacques Morali]] ja [[Henri Belolo]] koos solist [[Victor Willis|Victor Willisega]] pärast debüütalbumi „[[Village People (album)|Village People]]” ilmumist. Esialgu oli ansambel suunatud eelkõige diskoklubide geipublikule. Grupi nimi viitab [[New Yorgi osariik|New Yorgi]] [[Manhattan|Manhattani]] linnaosas asuvale [[Greenwich Village|Greenwich Village'ile]], mis on ajalooliselt tuntud [[LGBT|LGBTQ+]] kogukonna olulise keskuse ja geikultuuri sümbolina. Ansambli liikmed kehastasid erinevaid Ameerika mehelikkuse arhetüüpe, millest kujunesid ühtaegu nii popkultuuri ikoonid kui ka macho-geifantaasia tegelaskujud.

Village People saavutas kiiresti rahvusvahelise tuntuse ning tõusis peavoolu üheks edukamaks diskobändiks. Ansambel salvestas mitmeid ülemaailmseid disko- ja tantsumuusika hitte, sealhulgas singlid &quot;[[Macho Man (laul)|Macho Man]]&quot;, &quot;[[In the Navy (laul)|In the Navy]]&quot;, &quot;[[Go West (laul)|Go West]]&quot; ja &quot;[[YMCA (laul)|YMCA]]&quot;, millest viimane kujunes nende suurimaks ja tuntuimaks hitiks.

== Ajalugu ==

=== 1977–1979 ===
Prantsuse muusikalihelilooja ja produtsent [[Jacques Morali]] ning tema äripartner [[Henri Belolo]], keda ühiselt tunti nime Can't Stop Productions all, saavutasid [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] ja mujal [[Euroopa|Euroopas]] märkimisväärset edu mitme hittlooga. 1977. aastal kolisid nad [[New York|New Yorki]], et murda läbi Ameerika muusikaturule. Morali oli kirjutanud juba mitu tantsumuusika pala, kui tema kätte jõudis laulja ja näitleja [[Victor Willis|Victor Willise]] salvestatud demolint. Pärast seda, kui Morali palkas Willise neljal lool taustavokaali laulma, pöördus ta tema poole sõnadega: „Nägin unes, et sina laulsid minu albumil peaosa ning sellest sai tohutu menu.” Willis nõustus ning temast sai ansambli Village People debüütalbumi põhiline vokalist.

Esimese albumi laulusõnad kirjutasid [[Phil Hurtt]] ja Peter Whitehead. Hiljem võttis [[Victor Willis]] enda kanda ansambli suurimate hittide sõnade kirjutamise. Village People'i stuudiobänd kandis nime Gypsy Lane ning seda juhatas dirigent [[Horace Ott]], kes tegi ka suure osa Morali lugude muusikalistest arranžeeringutest. Morali ise ei mänginud ühtegi pilli. Debüütalbum saavutas rahvusvahelise edu ning peagi tekkis suur nõudlus ka live-esinemiste järele. Selleks moodustasid Morali ja Willis kiiruga Willise ümber tantsijatest koosneva grupi, kellega esineda [[Ööklubi|ööklubides]] ja [[Muusikavideo|muusikavideotes]].

Plaadimüügi kiire kasv näitas aga, et vaja on püsivat koosseisu. Selle leidmiseks avaldati teatriajakirjas kuulutus tekstiga: „Otsitakse macho-tüüpi näitlejaid – peavad oskama tantsida ja neil peavad olema vuntsid.” Sadade kandidaatide seast valiti välja [[Glenn Hughes]] (nahkmees), [[Randy Jones]] (kauboi) ja [[David Hodo]] (ehitustööline). Kui ansambli ametlik koosseis oli komplekteeritud, korraldati kiiresti fotosessioon juba salvestatud albumi &quot;[[Macho Man (album)|Macho Man]]&quot; kaanepildi tarbeks. Albumi nimilugu tõi Village People'i laiemasse avalikkuse tähelepanu ning kolmanda albumi &quot;[[Cruisin (album)|Cruisin]]&quot; singlist &quot;[[YMCA (laul)|YMCA]]&quot; kujunes üks 1970. aastate suurimaid hitte. Lugu on jäänud popmuusika klassikaks ning säilitanud oma populaarsuse ka 21. sajandil.

1979. aastal kaalus [[Ameerika Ühendriikide merevägi|USA merevägi]] singli &quot;[[In the Navy (laul)|In the Navy]]&quot; kasutamist oma televisiooni- ja raadiovärbamiskampaanias. [[Henri Belolo]] nõustus loa andma tingimusel, et merevägi aitab filmida loole muusikavideo. Selleks võimaldati võtete läbiviimine [[Mereväebaas San Diegos|San Diego mereväebaasis]], kus kasutati hävitajat [[USS Reasoner]], mitut sõjalennukit ning laevastiku meeskonda. &quot;In the Navy&quot; on kõlanud ka mitmes telesarjas ja filmis, sealhulgas sarjades &quot;[[Lembelaev (seriaal)|Lembelaev]]&quot; (&quot;The Love Boat&quot;) ja &quot;[[Tuvikesed]]&quot; ning 1996. aasta komöödiafilmis &quot;[[Allveeässad]]&quot; (&quot;Down Periscope&quot;). Ansambli populaarsus saavutas haripunkti 1979. aastal, mil toimus kolm kuud kestnud [[Põhja-Ameerika]] kontserditurnee. Samal aastal esines Village People mitmel korral populaarsetes telesaadetes &quot;[[The Merv Griffin Show]]&quot; ja &quot;[[American Bandstand]]&quot; ning jõudis ka ajakirja [[Rolling Stone]] 19. aprilli 1979. aasta numbri kaanele (nr 289).

Victor Willis lahkus bändist 1979. aasta augustis kui käisid ettevalmistused muusikalifilmi &quot;[[Can't Stop The Music (film)|Can't Stop The Music]]&quot; tootmiseks. Tema asemel liitus ansambliga [[Ray Simpson]], kes oli varem laulnud bändi 1979. aasta kontserditurneel taustavokaali. Sama aasta lõpus ilmus topeltalbum &quot;[[Live and Sleazy (album)|Live and Sleazy]]&quot;, mille esimene plaat &quot;Live&quot; sisaldas veel Victor Willise esitusi, samal ajal kui teisel plaadil &quot;Sleazy&quot; tegi ansambli uue solistina debüüdi Ray Simpson.

== Popkultuuris ==
Tänu oma kergesti äratuntavatele tegelaskujudele on bänd olnud üks enim parodeeritud ja jäljendatud ansambleid popkultuuris. Nende loomingut ja lavaimagot on aastate jooksul kasutatud ning neile on viidatud arvukates [[Film|filmides]], [[Teleseriaal|telesarjades]], [[Videomäng|videomängudes]] ja [[Muusikavideo|muusikavideotes]]. Samuti on nende lugudest tehtud hulgaliselt kaverversioone ja austusavaldusi. Tuntumate näidete hulka kuuluvad 1990. aastate CGI-animasarja &quot;ReBoot&quot; episood, stseen 1993. aasta filmis &quot;[[Wayne'i maailm 2]]&quot;, viide 1991. aasta komöödiafilmis &quot;[[Linnavurled (film)|Linnavurled]]&quot; (&quot;City Slickers&quot;), 1993. aasta episood telesarjast &quot;[[Tuvikesed]]&quot;, ansambli [[U2]] 1997. aasta singli &quot;Discothèque&quot; muusikavideo, 2000. aasta episood sarjast &quot;[[Kolmas kivi päikesest]]&quot; ning 2013. aasta animafilm &quot;[[Mina, supervaras 2]]&quot;.

Nahkrõivaste ja hobuserauakujuliste vuntsidega baikeri tegelaskujust on kujunenud üks popkultuuri tuntumaid geikultuuriga seotud sümboleid ning ansambli laul &quot;[[YMCA (laul)|YMCA]]&quot; on saanud [[LGBT|LGBTQ+]] kogukonnas laialdaselt tunnustatud hümni staatuse. Kirjanik [[Jack Fritscher|Jack Fritscheri]] sõnul ammutas [[Jacques Morali]] selle tegelaskuju loomisel inspiratsiooni New Yorgi gei BDSM-i nahabaari ja seksiklubi The Mineshaft riietumiskultuurist. Nahatöölise rolli kehastanud [[Glenn Hughes]] olevat seda klubi sageli külastanud.

[[VH1]] asetas loo „[[YMCA (laul)|YMCA]]” oma 2000. aasta „100 parima tantsuloo” nimekirjas 7. kohale. 2017. aasta veebruaris asetas Paste Magazine loo oma nimekirjas „60 parima tantsupõrandaklassika” esikohale. 2022. aastal asetas ajakiri [[Rolling Stone]] selle oma „200 kõigi aegade parima tantsuloo” nimekirjas 139. kohale. 2024. aastal asetas [[Billboard]] loo „[[YMCA (laul)|YMCA]]” oma „100 kõigi aegade parima sportlase improvisatsiooni” nimekirjas 61. kohale.

2020. aasta märtsis lisas [[Ameerika Ühendriikide Kongressi raamatukogu|USA Kongressi Raamatukogu]] laulu „[[YMCA (laul)|YMCA]]” [[United States National Recording Registry|riiklikku salvestusregistrisse]], kuhu kantakse helisalvestised, mida peetakse „kultuuriliselt, ajalooliselt või esteetiliselt oluliseks” ning mida säilitatakse tulevaste põlvkondade jaoks. Sama aasta detsembris võeti „[[YMCA (laul)|YMCA]]” ka [[Grammy kuulsuste hall|Grammy kuulsuste halli]] (Grammy Hall of Fame).
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]]
[[Kategooria:Ansamblid]]</text>
      <sha1>16opzo8bloe7m7581e2t0b9n2rfdxjj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Agriades optilete</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718049</id>
    <redirect title="Jõhvika-sinitiib" />
    <revision>
      <id>7184729</id>
      <timestamp>2026-07-01T19:05:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Jõhvika-sinitiib]]</comment>
      <origin>7184729</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="27" sha1="chfwadhld1c1tmwbhqz8y0m952i957z" xml:space="preserve">#suuna[[Jõhvika-sinitiib]]</text>
      <sha1>chfwadhld1c1tmwbhqz8y0m952i957z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pathé Ciss</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718050</id>
    <revision>
      <id>7184746</id>
      <timestamp>2026-07-01T19:41:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{medalitabel | nimi = ei | pilt = Pathé Ciss France v Senegal 16 June 2026-484 (cropped).jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika rahvaste karikavõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2025. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2025]]|}} }} '''Pathé Ismaël Ciss''' (sündinud [[16. märts]]il [[1994]] [[Dakar]]is) on [[Senegal]]i [[jalgpallur]], kes mängib keskpoolkaitsja või kaitsva poolkaitsj...'</comment>
      <origin>7184746</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1659" sha1="pextvquyymwg72jtt8bj2hcgx4snnrz" xml:space="preserve">{{medalitabel
| nimi = ei
| pilt = Pathé Ciss France v Senegal 16 June 2026-484 (cropped).jpg
| pildisuurus = 220px
| medalid =
{{MedalVõistlus|[[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika rahvaste karikavõistlused]]}}
{{Hõbemedal|[[2025. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2025]]|}}
}}
'''Pathé Ismaël Ciss''' (sündinud [[16. märts]]il [[1994]] [[Dakar]]is) on [[Senegal]]i [[jalgpallur]], kes mängib keskpoolkaitsja või kaitsva poolkaitsja Hispaania kõrgliigaklubis [[Rayo Vallecano]] ja [[Senegali jalgpallikoondis]]es.

Ta alustas klubikarjääri Senegali klubis [[Diambars FC]].

2017. aastal liitus ta Portugali esiliigaklubiga [[C.F. União|União Madeira]]. Hooajal 2018/19 oli ta sealt laenul samasse liigasse kuuluvas klubis [[F.C. Famalicão|Famalicão]]. 2019. aasta septembris läks ta União Madeirast laenule Hispaania esiliigaklubisse [[CF Fuenlabrada|Fuenlabrada]], kellega sõlmis järgmise aasta juulis püsiva lepingu.

2021. aasta juulis sõlmis ta lepingu äsja Hispaania kõrgliigasse tõusnud [[Rayo Vallecano]]ga.

Senegali jalgpallikoondises debüteeris Ciss 24. septembril 2022 [[sõprusmäng]]us [[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] vastu.&lt;ref&gt;[https://www.transfermarkt.co.uk/pathe-ciss/nationalmannschaft/spieler/525578/verein/3499/plus/0 Pathé Ciss - National team]. transfermarkt.co.uk. Vaadatud 1.7.2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{FIFA World Cup 2022 Senegali koondis}}
{{FIFA World Cup 2026 Senegali koondis}}

{{JÄRJESTA:Ciss, Pathe}}
[[Kategooria:Senegali jalgpallurid]]
[[Kategooria:Rayo Vallecano mängijad]]
[[Kategooria:La Liga mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1994]]</text>
      <sha1>pextvquyymwg72jtt8bj2hcgx4snnrz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Daniel Attard</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718051</id>
    <revision>
      <id>7184752</id>
      <timestamp>2026-07-01T20:05:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Daniel Attard''' (sündinud [[18. aprill]]il [[1992]] [[Pietà (Malta)|Pietàs]]) on [[Malta]] poliitik (ta on [[Tööerakond (Malta)|Tööerakonna]] liige), diplomaat ja kohaliku omavalitsuse ametnik ning aastast [[2024]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige.  Ta sündis aastal [[1992]] [[Pietà (Malta)|Pietàs]] (asub Malta Idaregioonis). Ta valiti esmakordselt [[Mtarfa]] linnapeaks 2013. aastal ja teenis linnapeana aastani [[2021]]. Ta omandas Malta Üliko...'</comment>
      <origin>7184752</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1759" sha1="aeyzbdmf0ir46pxacqdmapg0g297l0b" xml:space="preserve">'''Daniel Attard''' (sündinud [[18. aprill]]il [[1992]] [[Pietà (Malta)|Pietàs]]) on [[Malta]] poliitik (ta on [[Tööerakond (Malta)|Tööerakonna]] liige), diplomaat ja kohaliku omavalitsuse ametnik ning aastast [[2024]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige.

Ta sündis aastal [[1992]] [[Pietà (Malta)|Pietàs]] (asub Malta Idaregioonis). Ta valiti esmakordselt [[Mtarfa]] linnapeaks 2013. aastal ja teenis linnapeana aastani [[2021]]. Ta omandas [[Malta Ülikool]]is bakalaureusekraadi [[2014]]. aastal, notari diplomi [[2015]]. aastal ja õigusteaduse doktori kraadi [[2017]]. aastal. Ta võeti advokatuuri [[2018]]. aastal.

Ta töötas Malta alalises esinduses [[ÜRO]] juures [[Genf]]is ja Malta alalises esinduses [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] juures. Ta oli valitsuse välis- ja Euroopa asjade pressiesindaja ning Malta välisasjade ülemvoliniku asetäitja Ühendkuningriigis aastatel [[2021]]–[[2022]].

Ta valiti [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] [[Malta]]l. 2025. aasta mais taotles Euroopa Parlamendi president [[Roberta Metsola]] Attardi parlamentaarse puutumatuse äravõtmist seoses [[Huawei]]ga seotud altkäemaksujuurdlusega.

Ajakiri Parliament Magazine valis ta 2025. aasta parima uustulnuka auhinna ja 2026. aasta säästva turismi auhinna nominentide hulka.

== Välislingid ==
* [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/256934/DANIEL_ATTARD/home Daniel Attard Euroopa Parlamendi kodulehel]

{{JÄRJESTA:Attard, Daniel}}
[[Kategooria:Malta poliitikud]]
[[Kategooria:Maltalt valitud Euroopa Parlamendi liikmed]]
[[Kategooria:Linnapead]]
[[Kategooria:Juristid]]
[[Kategooria:Diplomaadid]]
[[Kategooria:Sündinud 1992]]</text>
      <sha1>aeyzbdmf0ir46pxacqdmapg0g297l0b</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184755</id>
      <parentid>7184752</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T20:10:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <origin>7184755</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1799" sha1="mvrzn2mbrajnulm18xueadxtx4lozzk" xml:space="preserve">'''Daniel Attard''' (sündinud [[18. aprill]]il [[1992]] [[Pietà (Malta)|Pietàs]]) on [[Malta]] poliitik (ta on [[Tööerakond (Malta)|Tööerakonna]] liige), diplomaat ja kohaliku omavalitsuse ametnik ning aastast [[2024]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige.

Ta sündis aastal [[1992]] [[Pietà (Malta)|Pietàs]] (asub Malta Idaregioonis). Ta valiti esmakordselt [[Mtarfa]] (asub [[Malta saar]]el Põhjaregioonis) linnapeaks 2013. aastal ja teenis linnapeana aastani [[2021]]. Ta omandas [[Malta Ülikool]]is bakalaureusekraadi [[2014]]. aastal, notari diplomi [[2015]]. aastal ja õigusteaduse doktori kraadi [[2017]]. aastal. Ta võeti advokatuuri [[2018]]. aastal.

Ta töötas Malta alalises esinduses [[ÜRO]] juures [[Genf]]is ja Malta alalises esinduses [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] juures. Ta oli valitsuse välis- ja Euroopa asjade pressiesindaja ning Malta välisasjade ülemvoliniku asetäitja Ühendkuningriigis aastatel [[2021]]–[[2022]].

Ta valiti [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] [[Malta]]l. 2025. aasta mais taotles Euroopa Parlamendi president [[Roberta Metsola]] Attardi parlamentaarse puutumatuse äravõtmist seoses [[Huawei]]ga seotud altkäemaksujuurdlusega.

Ajakiri Parliament Magazine valis ta 2025. aasta parima uustulnuka auhinna ja 2026. aasta säästva turismi auhinna nominentide hulka.

== Välislingid ==
* [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/256934/DANIEL_ATTARD/home Daniel Attard Euroopa Parlamendi kodulehel]

{{JÄRJESTA:Attard, Daniel}}
[[Kategooria:Malta poliitikud]]
[[Kategooria:Maltalt valitud Euroopa Parlamendi liikmed]]
[[Kategooria:Linnapead]]
[[Kategooria:Juristid]]
[[Kategooria:Diplomaadid]]
[[Kategooria:Sündinud 1992]]</text>
      <sha1>mvrzn2mbrajnulm18xueadxtx4lozzk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184770</id>
      <parentid>7184755</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T20:28:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184770</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1949" sha1="g9fnnk7xu36a37e875r6zdo3p8s5kby" xml:space="preserve">'''Daniel Attard''' (sündinud [[18. aprill]]il [[1992]] [[Pietà (Malta)|Pietàs]]) on [[Malta]] poliitik (ta on [[Tööerakond (Malta)|Tööerakonna]] liige), diplomaat ja kohaliku omavalitsuse ametnik ning aastast [[2024]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige.

Ta sündis aastal [[1992]] [[Pietà (Malta)|Pietàs]] (asub Malta Idaregioonis). Ta valiti esmakordselt [[Mtarfa]] (asub [[Malta saar]]el Põhjaregioonis) linnapeaks 2013. aastal ja teenis linnapeana aastani [[2021]]. Ta omandas [[Malta Ülikool]]is bakalaureusekraadi [[2014]]. aastal, notari diplomi [[2015]]. aastal ja õigusteaduse doktori kraadi [[2017]]. aastal. Ta võeti advokatuuri [[2018]]. aastal.

Ta töötas Malta alalises esinduses [[ÜRO]] juures [[Genf]]is ja Malta alalises esinduses [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] juures. Ta oli valitsuse välis- ja Euroopa asjade pressiesindaja ning Malta välisasjade ülemvoliniku asetäitja Ühendkuningriigis aastatel [[2021]]–[[2022]].

Ta valiti [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] [[Malta]]l. Euroopa Parlamendi kuulub ta [[Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis|Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni]] 2025. aasta mais taotles Euroopa Parlamendi president [[Roberta Metsola]] Attardi parlamentaarse puutumatuse äravõtmist seoses [[Huawei]]ga seotud altkäemaksujuurdlusega.

Ajakiri Parliament Magazine valis ta 2025. aasta parima uustulnuka auhinna ja 2026. aasta säästva turismi auhinna nominentide hulka.

== Välislingid ==
* [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/256934/DANIEL_ATTARD/home Daniel Attard Euroopa Parlamendi kodulehel]

{{JÄRJESTA:Attard, Daniel}}
[[Kategooria:Malta poliitikud]]
[[Kategooria:Maltalt valitud Euroopa Parlamendi liikmed]]
[[Kategooria:Linnapead]]
[[Kategooria:Juristid]]
[[Kategooria:Diplomaadid]]
[[Kategooria:Sündinud 1992]]</text>
      <sha1>g9fnnk7xu36a37e875r6zdo3p8s5kby</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vaakumkatsuti</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718052</id>
    <revision>
      <id>7184762</id>
      <timestamp>2026-07-01T20:19:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MoroccoCentral</username>
        <id>100804</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Fail:Vacutainerrainbow small.jpg|pisi|Erinevad vaakumkatsuti tuubid, mis sisaldavad verd.]] '''Vaakumkatsuti''' on steriilne klaasist või plastist katseklaas, millel on värviline kummist kork, mis loob toru sees vaakumtihendi, hõlbustades etteantud vedeliku mahu võtmist. Vaakumkatsutid võivad sisaldada lisaaineid, mis on mõeldud proovi stabiliseerimiseks ja säilitamiseks enne analüütilist testimist. Tuubid on saadaval ohutuskonstrueeritud korgiga, erinevate märg...'</comment>
      <origin>7184762</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="589" sha1="dlkzxtpyhflkalvapkurgxi13aepu3u" xml:space="preserve">[[Fail:Vacutainerrainbow small.jpg|pisi|Erinevad vaakumkatsuti tuubid, mis sisaldavad verd.]]
'''Vaakumkatsuti''' on steriilne klaasist või plastist katseklaas, millel on värviline kummist kork, mis loob toru sees vaakumtihendi, hõlbustades etteantud vedeliku mahu võtmist. Vaakumkatsutid võivad sisaldada lisaaineid, mis on mõeldud proovi stabiliseerimiseks ja säilitamiseks enne analüütilist testimist. Tuubid on saadaval ohutuskonstrueeritud korgiga, erinevate märgistusvõimaluste ja tõmbemahtudega. Ülaosa värv näitab viaalis olevaid lisaaineid.
[[Kategooria:Meditsiin]]</text>
      <sha1>dlkzxtpyhflkalvapkurgxi13aepu3u</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Teesklejad</title>
    <ns>1</ns>
    <id>718053</id>
    <revision>
      <id>7184763</id>
      <timestamp>2026-07-01T20:22:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: 'Filmi pealkiri peaks ka välislinkide jaotises olema jutumärkides, kuid mall segab selle õigeks parandamist. ~~~~'</comment>
      <origin>7184763</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="211" sha1="7dhimvwetkywsb7qct9did3jwtxsgnn" xml:space="preserve">Filmi pealkiri peaks ka välislinkide jaotises olema jutumärkides, kuid mall segab selle õigeks parandamist. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 23:22 (EEST)</text>
      <sha1>7dhimvwetkywsb7qct9did3jwtxsgnn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rudi Garcia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718054</id>
    <revision>
      <id>7184764</id>
      <timestamp>2026-07-01T20:22:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[File:Rudi Garcia (Flickr, 2011).jpg|pisi|Rudi Garcia (2011)]] '''Rudi José Garcia''' (sündinud [[20. veebruar]]il [[1964]] [[Nemours]]'is) on [[Prantsusmaa]] jalgpallitreener ja endine jalgpallur ([[poolkaitsja]]).  Jalgpallurikarjääri jooksul mängis ta Prantsusmaa klubides [[Lille OSC|Lille]] (1983–1988), [[SM Caen|Caen]] (1988–1991), [[FC Martigues|Martigues]] (1991–1992) ja [[AS Corbeil-Essonnes|Corbeil-Essonnes]] (1994–1996).  == Treenerikarjäär == Tree...'</comment>
      <origin>7184764</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2223" sha1="gedfg88fbh32t96bzocitpshpkwkdiv" xml:space="preserve">[[File:Rudi Garcia (Flickr, 2011).jpg|pisi|Rudi Garcia (2011)]]
'''Rudi José Garcia''' (sündinud [[20. veebruar]]il [[1964]] [[Nemours]]'is) on [[Prantsusmaa]] jalgpallitreener ja endine jalgpallur ([[poolkaitsja]]).

Jalgpallurikarjääri jooksul mängis ta Prantsusmaa klubides [[Lille OSC|Lille]] (1983–1988), [[SM Caen|Caen]] (1988–1991), [[FC Martigues|Martigues]] (1991–1992) ja [[AS Corbeil-Essonnes|Corbeil-Essonnes]] (1994–1996).

== Treenerikarjäär ==
Treenerikarjääri jooksul on Garcia juhendanud järgmiseid jalgpalliklubisid ja koondiseid:
*{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[AS Corbeil-Essonnes|Corbeil-Essonnes]] (1994–1998)
*{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[AS Saint-Étienne|Saint-Étienne]] (2001)
*{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Dijon FCO|Dijon]] (2002–2007)
*{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Le Mans FC|Le Mans]] (2007–2008)
*{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Lille OSC|Lille]] (2008–2013)
*{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[AS Roma|Roma]] (2013–2016)
*{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Marseille Olympique|Marseille]] (2016–2019)
*{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Lyoni Olympique|Lyon]] (2019–2021)
*{{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Al-Nassr FC|Al Nassr]] (2022–2023)
*{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[SSC Napoli|Napoli]] (2023)
*{{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis]] (2025–)

Hooajal 2010/11 tuli ta Lille'iga Prantsusmaa meistriks ning valiti samal hooajal Prantsusmaa kõrgliiga hooaja parimaks peatreeneriks.&lt;ref&gt;{{cite web |url=http://www.sportpalmares.eu/Trophees-UNFP-Oscars-du-football,238.html |title=Palmarès Trophées UNFP - Oscars du football - Meilleur entraîneur de Ligue 1 |access-date=2 August 2017 |language=fr |archive-date=2 August 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170802084739/http://www.sportpalmares.eu/Trophees-UNFP-Oscars-du-football,238.html |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}
{{FIFA World Cup 2026 Belgia koondis}}
{{JÄRJESTA:Garcia, Rudi}}
[[Kategooria:Prantsusmaa jalgpallitreenerid]]
[[Kategooria:Prantsusmaa jalgpallurid]]
[[Kategooria:Lille OSC mängijad]]
[[Kategooria:SM Caeni jalgpallurid]]
[[Kategooria:AS Roma peatreenerid]]
[[Kategooria:SSC Napoli peatreenerid]]
[[Kategooria:Ligue 1 mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1964]]</text>
      <sha1>gedfg88fbh32t96bzocitpshpkwkdiv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maxim De Cuyper</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718055</id>
    <revision>
      <id>7184776</id>
      <timestamp>2026-07-01T20:41:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[File:Maxim De Cuyper USMNT v Belgium Mar 28 2026-79 (cropped).jpg|pisi|Maxim De Cuyper 2026. aastal Belgia koondises]] '''Maxim Peter M. De Cuyper''' (sündinud [[22. detsember|22. detsembril]] [[2000]] [[Knokke-Heist]]is) on [[Belgia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[kaitsja (jalgpall)|kaitsja]] või [[vasakpoolkaitsja]]na Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[Brighton &amp; Hove Albion]] ja [[Belgia jalgpallikoondis]]es.  Ta alustas klubikarjääri Belgia klubis Club Brug...'</comment>
      <origin>7184776</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2528" sha1="mmf62iwt8wib7g19k86jbpfry9qx4ol" xml:space="preserve">[[File:Maxim De Cuyper USMNT v Belgium Mar 28 2026-79 (cropped).jpg|pisi|Maxim De Cuyper 2026. aastal Belgia koondises]]
'''Maxim Peter M. De Cuyper''' (sündinud [[22. detsember|22. detsembril]] [[2000]] [[Knokke-Heist]]is) on [[Belgia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[kaitsja (jalgpall)|kaitsja]] või [[vasakpoolkaitsja]]na Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[Brighton &amp; Hove Albion]] ja [[Belgia jalgpallikoondis]]es.

Ta alustas klubikarjääri Belgia klubis [[Club Brugge]]. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta 20. veebruaril 2020 [[UEFA Euroopa Liiga]] väljalangemismängudes [[Manchester United]]i vastu. Hooajal 2020/21 mängis ta Club Brugge reservmeeskonnas Belgia esiliigas. Aastatel 2021–2023 mängis ta kaks hooaega Club Bruggest laenul Belgia klubis [[KVC Westerlo|Westerlo]], teisel hooajal Belgia kõrgliigas, kus ta De Cuyper lõi üheksa väravat. Aastatel 2023–2025 mängis De Cuyper Club Brugge põhimeeskonnas. Hooajal 2023/24 tuli ta klubiga Belgia meistriks ning võitis 2025. aastal Belgia karikavõistlused.

2025. aasta juulis sõlmis ta viieaastase lepingu [[Brighton &amp; Hove Albion]]iga.&lt;ref&gt;{{cite news|url=https://www.brightonandhovealbion.com/media-article/mft-transfer-news-maxim-de-cuyper-club-brugge-july-2025|title=Albion sign Maxim De Cuyper from Club Brugge|publisher=Brighton &amp; Hove Albion F.C.|access-date=5 July 2025}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news |title=Brighton sign defender De Cuyper from Club Brugge |url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/articles/cvg6mx7zjz2o |access-date=5 July 2025 |publisher=British Broadcasting Corporation |date=5 July 2025}}&lt;/ref&gt; Inglismaa kõrgliigas lõi ta esimese värava 27. septembril 2025 [[Londoni Chelsea]] vastu.

Belgia jalgpallikoondises debüteeris De Cuyper 5. juunil 2024 [[sõprusmäng]]us [[Montenegro jalgpallikoondis|Montenegro]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta sama aasta 10. oktoobril [[UEFA Rahvuste Liiga]] mängus [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] vastu.&lt;ref&gt;[https://www.transfermarkt.co.uk/maxim-de-cuyper/nationalmannschaft/spieler/429915/verein/3382/plus/0 Maxim De Cuyper - National team]. transfermarkt.co.uk. Vaadatud 1.7.2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}
{{Brighton &amp; Hove Albioni mängijad}}
{{UEFA Euro 2024 Belgia koondis}}
{{FIFA World Cup 2026 Belgia koondis}}

{{JÄRJESTA:Decuyper, Maxim}}
[[Kategooria:Belgia jalgpallurid]]
[[Kategooria:Club Brugge KV mängijad]]
[[Kategooria:Brighton &amp; Hove Albion FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 2000]]</text>
      <sha1>mmf62iwt8wib7g19k86jbpfry9qx4ol</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maxim Peter M. De Cuyper</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718057</id>
    <redirect title="Maxim De Cuyper" />
    <revision>
      <id>7184793</id>
      <timestamp>2026-07-01T21:07:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Maxim De Cuyper]]</comment>
      <origin>7184793</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="26" sha1="mu92jz7wch1zib8p4groi1jowvpotcp" xml:space="preserve">#suuna [[Maxim De Cuyper]]</text>
      <sha1>mu92jz7wch1zib8p4groi1jowvpotcp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Suur-harksaba</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718058</id>
    <revision>
      <id>7184828</id>
      <timestamp>2026-07-01T22:09:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>IvarGl</username>
        <id>201039</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Suur-harksaba | staatus =  | pilt = Cerura vinula, Puss Moth, Trawscoed, North Wales, June 2017 (34769749714).jpg | pildi_seletus =  | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Tutlased]] ''Notodontidae'' | perekond = [[Harksaba]] ''Cerura'' | liik = '''Suur-harksaba''' | binaarne = '...'</comment>
      <origin>7184828</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6586" sha1="izyi8ot2u4rgrsov665obx5rm94wunz" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Suur-harksaba
| staatus = 
| pilt = Cerura vinula, Puss Moth, Trawscoed, North Wales, June 2017 (34769749714).jpg
| pildi_seletus = 
| pildi_laius = 210px
| värvus = putukad
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda''
| klass = [[Putukad]] ''Insecta''
| selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera''
| sugukond = [[Tutlased]] ''Notodontidae''
| perekond = [[Harksaba]] ''Cerura''
| liik = '''Suur-harksaba'''
| binaarne = ''Cerura vinula''
| binaarse_autor = [[Carl Linnaeus|Linnaeus]], 1758
| leviku_kaart = 
| leviku_kaardi_laius = 
| leviku_kaardi_seletus = 
| sünonüümid = *''Cerura borealis'' (Boheman, 1848)
*''Phalaena diuramajor'' (Retzius, 1783)
*''Phalaena vinula'' (Linnaeus, 1758)
}}

'''Suur-harksaba''' (''Cerura vinula'') on [[Tutlased|tutlaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[liblikas]].

== Nimetuse etümoloogia ==
Eestikeelne nimi viitab sellele, et liblikas on meil suurim oma perekonnast. Ladinakeelne nimetus ''vinula'' tuleb ladina sõnast ''vinum'' ehk vein’ ning on seotud rööviku veinipunaka või purpurja seljamustriga.

== Välimus ja tunnused ==
Täiskasvanud tiibade siruulatus on tavaliselt umbes 45–70 mm.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bellmann |eesnimi=Heiko |pealkiri=Liblikad. Välimääraja. |lehekülg=68}}&lt;/ref&gt; Keha, pea ja rindmik on tihedalt kaetud valkjate või hallikasvalgete karvadega. Esitiivad on valged kuni hallikasvalged, kaetud peente tumedate laineliste joonte ja laikudega, välisserva poole muutub muster tihti eriti looklevaks ja selgeks. Kehal ja tiibade alusel on näha väikesi musti täppe, tagakeha on sageli mustjalt vöödiline ning tiibadel võib märgata ka õrnu kollakasoranže sooni. Isastel on selgelt kamjad tundlad ja nad on enamasti emastest veidi väiksemad, emased on tavaliselt suuremad ning nende tagatiivad võivad olla hallimad või tumedama varjundiga. Äsja koorununa tiibadel on õrn rohekas varjund&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Sterry |eesnimi=Paul |pealkiri=Liblikad |perekonnanimi2=Mackay |eesnimi2=Paul |lehekülg=185}}&lt;/ref&gt;.

Liik sarnaneb [[Papli-harksaba|papli-harksabaga]], kuid sellel liigil on põhitoon valge ning tiivajoonis vähem tumedam.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Ka kollaseid vööte on palju vähem nähem või need üldsegi puuduvad.&lt;gallery mode=&quot;packed&quot;&gt;
Fail:Cerura vinula.jpg
&lt;/gallery&gt;

== Alamliigid ==
Liigil on olemas järgmised alamliigid&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Zicha |eesnimi=Ondrej |pealkiri=BioLib: Biological library |url=https://www.biolib.cz/en/taxon/id53032/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20260429065239/https://www.biolib.cz/en/taxon/id53032/ |arhiivimisaeg=2026-04-29 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=www.biolib.cz |keel=en}}&lt;/ref&gt;:

* ''Cerura vinula benderi'' (Lattin, Becker &amp; Roesler, 1974)
* ''Cerura vinula estonica'' (Huene, 1905)
* ''Cerura vinula irakana'' (Heydemann, Schulte &amp; Remane, 1963)
* ''Cerura vinula phantoma'' (Dalman, 1823)
* ''Cerura vinula vinula'' (Linnaeus, 1758)

== Elupaik ==
Tegemist on metsaliigiga, keda leidub [[Lehtmets|leht-]] ja [[Segamets|segametsades]], võsastikes, teeservadel, jõgede kallastel ja kraavipervedel.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=239}}&lt;/ref&gt; Eelistab kohti, kus kasvavad röövikule toiduks sobivad taimed. Niiskemates piirkondades leidub ka [[Soo|soodes]], rabaservadel, [[Lodu|lodudel]] ja niisketes metsades, kus kasvab palju paju.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Puss Moth - Butterflies and Moths of Northern Ireland |url=https://habitas.org.uk/moths/species.asp?item=6081&amp;utm_source=chatgpt.com |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=habitas.org.uk}}&lt;/ref&gt;

Ei ole valguse suhtes väga tugeva ligitõmbega liik ning teda ei kohta valguspüünistes nii sageli kui paljusid teisi ööliblikaid.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Levila ==
Transpalearktiline liik.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Tema levila hõlmab suure osa [[Euroopa|Euroopast]], sealhulgas [[Suurbritannia]]. Euroopast ida poole ulatub suur-harksaba levila kuni [[Hiina|Hiinani]]. [[Edela-Euroopa|Edela-Euroopas]], eriti [[Pürenee poolsaar|Pürenee poolsaare]] piirkonnas, on tema levik piiratum.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Europäische Schmetterlinge und ihre Ökologie: Cerura vinula |url=https://www.pyrgus.de/artdetails.php?gattname=Cerura&amp;artname=vinula&amp;volltext=cerura |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=www.pyrgus.de}}&lt;/ref&gt;

== Lennuaeg ==
Eestis lendab suur-harksaba peamiselt maist juunini&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;, kuid mõnikord ka juba aprillist&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;.

== Rööviku areng ==
Emane liblikas muneb tavaliselt samale puulehele kaks muna, mistõttu ühe rööviku leidmisel võib sageli oletada, et läheduses leidub ka teine.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Liblikate määraja |lehekülg=79}}&lt;/ref&gt; 

Röövik on erkroheline kuni helebordoo ning tema seljal kulgeb tume purpurjas või pruunikas sadulakujuline muster, mida võib külgedelt ääristada heledam joon. Keha tagaosas paikneb kaks pikka sabataolist jätket, mille järgi on liik saanud ka harksaba nime. Nende jätkete otsast võivad häirimisel välja sirutuda roosakad või punakad niitjad otsad. Rööviku pea on pruun, selle ümbrus roosaka tooniga ning pea kõrval paikneb kaks musta täppi ja suud meenutav vaguke. Need tunnused loovad koos mulje justkui väikesest näost. Ise röövik on kuni 6,5 cm pikk &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;. 

Häirimise korral võtab röövik sisse ähvardava hoiaku: ta tõmbab pea keha sisse, mistõttu rinnaosa paisub suuremaks ning esile tõuseb punakasroosa rõngas koos silmalaikudega. Samal ajal tõstab ta oma harksaba üles ja sirutab selle tippudest välja kaks piitsakujulist punast niiti. Pea tagasitõmbamisel muutub nähtavaks ka peakapsli all paiknev pilu ehk vaguke, mille kaudu röövik võib vaenlase suunas pritsida [[Metaanhape|sipelghapet]]&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; sisaldavat vedelikku.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Nukkumine toimub kõvas kookonis toidupuu tüvel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Röövik toitub peamiselt [[Pappel|papli-]] ja [[Paju|pajuliikide]] lehtedest, eelistades eriti [[Harilik haab|haaba]] ning [[Raagremmelgas|raagremmelgaid]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;gallery mode=&quot;packed&quot;&gt;
Fail:Cerura vinula (ovi) - Puss moth (eggs) - Большая гарпия (яйца) (47996469773).jpg|Munad
Fail:Flickr - Lukjonis - Moth Caterpillar - Cerura vinula.jpg|Rohelist tooni röövik
Fail:Cerura vinula 1832.jpg|Bordoo tooni röövik
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
[[Kategooria:Tutlased]]
[[Kategooria:Eesti liblikalised]]</text>
      <sha1>izyi8ot2u4rgrsov665obx5rm94wunz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184832</id>
      <parentid>7184828</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T22:10:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>IvarGl</username>
        <id>201039</id>
      </contributor>
      <origin>7184832</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6663" sha1="mrr9m5zp3g5jtrcdglb6pleiuoj7br6" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Suur-harksaba
| staatus = 
| pilt = Cerura vinula, Puss Moth, Trawscoed, North Wales, June 2017 (34769749714).jpg
| pildi_seletus = 
| pildi_laius = 210px
| värvus = putukad
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda''
| klass = [[Putukad]] ''Insecta''
| selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera''
| sugukond = [[Tutlased]] ''Notodontidae''
| perekond = [[Harksaba]] ''Cerura''
| liik = '''Suur-harksaba'''
| binaarne = ''Cerura vinula''
| binaarse_autor = [[Carl Linnaeus|Linnaeus]], 1758
| leviku_kaart = 
| leviku_kaardi_laius = 
| leviku_kaardi_seletus = 
| sünonüümid = *''Cerura borealis'' (Boheman, 1848)
*''Phalaena diuramajor'' (Retzius, 1783)
*''Phalaena vinula'' (Linnaeus, 1758)
}}

'''Suur-harksaba''' (''Cerura vinula'') on [[Tutlased|tutlaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[liblikas]].

== Nimetuse etümoloogia ==
Eestikeelne nimi viitab sellele, et liblikas on meil suurim oma perekonnast. Ladinakeelne nimetus ''vinula'' tuleb ladina sõnast ''vinum'' ehk vein’ ning on seotud rööviku veinipunaka või purpurja seljamustriga.

== Välimus ja tunnused ==
Täiskasvanud tiibade siruulatus on tavaliselt umbes 45–70 mm.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bellmann |eesnimi=Heiko |pealkiri=Liblikad. Välimääraja. |lehekülg=68}}&lt;/ref&gt; Keha, pea ja rindmik on tihedalt kaetud valkjate või hallikasvalgete karvadega. Esitiivad on valged kuni hallikasvalged, kaetud peente tumedate laineliste joonte ja laikudega, välisserva poole muutub muster tihti eriti looklevaks ja selgeks. Kehal ja tiibade alusel on näha väikesi musti täppe, tagakeha on sageli mustjalt vöödiline ning tiibadel võib märgata ka õrnu kollakasoranže sooni. Isastel on selgelt kamjad tundlad ja nad on enamasti emastest veidi väiksemad, emased on tavaliselt suuremad ning nende tagatiivad võivad olla hallimad või tumedama varjundiga. Äsja koorununa tiibadel on õrn rohekas varjund&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Sterry |eesnimi=Paul |pealkiri=Liblikad |perekonnanimi2=Mackay |eesnimi2=Paul |lehekülg=185}}&lt;/ref&gt;.

Liik sarnaneb [[Papli-harksaba|papli-harksabaga]], kuid sellel liigil on põhitoon valge ning tiivajoonis vähem tumedam.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Ka kollaseid vööte on palju vähem nähem või need üldsegi puuduvad.&lt;gallery mode=&quot;packed&quot;&gt;
Fail:Cerura vinula.jpg
&lt;/gallery&gt;

== Alamliigid ==
Liigil on olemas järgmised alamliigid&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Zicha |eesnimi=Ondrej |pealkiri=BioLib: Biological library |url=https://www.biolib.cz/en/taxon/id53032/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20260429065239/https://www.biolib.cz/en/taxon/id53032/ |arhiivimisaeg=2026-04-29 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=www.biolib.cz |keel=en}}&lt;/ref&gt;:

* ''Cerura vinula benderi'' (Lattin, Becker &amp; Roesler, 1974)
* ''Cerura vinula estonica'' (Huene, 1905)
* ''Cerura vinula irakana'' (Heydemann, Schulte &amp; Remane, 1963)
* ''Cerura vinula phantoma'' (Dalman, 1823)
* ''Cerura vinula vinula'' (Linnaeus, 1758)

== Elupaik ==
Tegemist on metsaliigiga, keda leidub [[Lehtmets|leht-]] ja [[Segamets|segametsades]], võsastikes, teeservadel, jõgede kallastel ja kraavipervedel.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=239}}&lt;/ref&gt; Eelistab kohti, kus kasvavad röövikule toiduks sobivad taimed. Niiskemates piirkondades leidub ka [[Soo|soodes]], rabaservadel, [[Lodu|lodudel]] ja niisketes metsades, kus kasvab palju paju.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Puss Moth - Butterflies and Moths of Northern Ireland |url=https://habitas.org.uk/moths/species.asp?item=6081&amp;utm_source=chatgpt.com |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=habitas.org.uk}}&lt;/ref&gt;

Ei ole valguse suhtes väga tugeva ligitõmbega liik ning teda ei kohta valguspüünistes nii sageli kui paljusid teisi ööliblikaid.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Levila ==
Transpalearktiline liik.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Tema levila hõlmab suure osa [[Euroopa|Euroopast]], sealhulgas [[Suurbritannia]]. Euroopast ida poole ulatub suur-harksaba levila kuni [[Hiina|Hiinani]]. [[Edela-Euroopa|Edela-Euroopas]], eriti [[Pürenee poolsaar|Pürenee poolsaare]] piirkonnas, on tema levik piiratum.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Europäische Schmetterlinge und ihre Ökologie: Cerura vinula |url=https://www.pyrgus.de/artdetails.php?gattname=Cerura&amp;artname=vinula&amp;volltext=cerura |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=www.pyrgus.de}}&lt;/ref&gt;

== Lennuaeg ==
Eestis lendab suur-harksaba peamiselt maist juunini&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;, kuid mõnikord ka juba aprillist&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;.

== Rööviku areng ==
Emane liblikas muneb tavaliselt samale puulehele kaks muna, mistõttu ühe rööviku leidmisel võib sageli oletada, et läheduses leidub ka teine.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Liblikate määraja |lehekülg=79}}&lt;/ref&gt; 

Röövik on erkroheline kuni helebordoo ning tema seljal kulgeb tume purpurjas või pruunikas sadulakujuline muster, mida võib külgedelt ääristada heledam joon. Keha tagaosas paikneb kaks pikka sabataolist jätket, mille järgi on liik saanud ka harksaba nime. Nende jätkete otsast võivad häirimisel välja sirutuda roosakad või punakad niitjad otsad. Rööviku pea on pruun, selle ümbrus roosaka tooniga ning pea kõrval paikneb kaks musta täppi ja suud meenutav vaguke. Need tunnused loovad koos mulje justkui väikesest näost. Ise röövik on kuni 6,5 cm pikk &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;. 

Häirimise korral võtab röövik sisse ähvardava hoiaku: ta tõmbab pea keha sisse, mistõttu rinnaosa paisub suuremaks ning esile tõuseb punakasroosa rõngas koos silmalaikudega. Samal ajal tõstab ta oma harksaba üles ja sirutab selle tippudest välja kaks piitsakujulist punast niiti. Pea tagasitõmbamisel muutub nähtavaks ka peakapsli all paiknev pilu ehk vaguke, mille kaudu röövik võib vaenlase suunas pritsida [[Metaanhape|sipelghapet]]&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; sisaldavat vedelikku.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Nukkumine toimub kõvas kookonis toidupuu tüvel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Röövik toitub peamiselt [[Pappel|papli-]] ja [[Paju|pajuliikide]] lehtedest, eelistades eriti [[Harilik haab|haaba]] ning [[Raagremmelgas|raagremmelgaid]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;gallery mode=&quot;packed&quot;&gt;
Fail:Cerura vinula (ovi) - Puss moth (eggs) - Большая гарпия (яйца) (47996469773).jpg|Munad
Fail:Flickr - Lukjonis - Moth Caterpillar - Cerura vinula.jpg|Rohelist tooni röövik
Fail:Cerura vinula 1832.jpg|Bordoo tooni röövik
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Välislingid ==
{{commons|Cerura vinula}}
* {{Elurikkus}}
[[Kategooria:Tutlased]]
[[Kategooria:Eesti liblikalised]]</text>
      <sha1>mrr9m5zp3g5jtrcdglb6pleiuoj7br6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184834</id>
      <parentid>7184832</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T22:11:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>IvarGl</username>
        <id>201039</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7184834</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6660" sha1="jnl6e8wxorzfloybnyimiun6i9ilqhr" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Suur-harksaba
| staatus = 
| pilt = Cerura vinula, Puss Moth, Trawscoed, North Wales, June 2017 (34769749714).jpg
| pildi_seletus = 
| pildi_laius = 210px
| värvus = putukad
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda''
| klass = [[Putukad]] ''Insecta''
| selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera''
| sugukond = [[Tutlased]] ''Notodontidae''
| perekond = [[Harksaba]] ''Cerura''
| liik = '''Suur-harksaba'''
| binaarne = ''Cerura vinula''
| binaarse_autor = [[Carl Linnaeus|Linnaeus]], 1758
| leviku_kaart = 
| leviku_kaardi_laius = 
| leviku_kaardi_seletus = 
| sünonüümid = *''Cerura borealis'' (Boheman, 1848)
*''Phalaena diuramajor'' (Retzius, 1783)
*''Phalaena vinula'' (Linnaeus, 1758)
}}

'''Suur-harksaba''' (''Cerura vinula'') on [[Tutlased|tutlaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[liblikas]].

== Nimetuse etümoloogia ==
Eestikeelne nimi viitab sellele, et liblikas on meil suurim oma perekonnast. Ladinakeelne nimetus ''vinula'' tuleb ladina sõnast ''vinum'' ehk vein ning on seotud rööviku veinipunaka või purpurja seljamustriga.

== Välimus ja tunnused ==
Täiskasvanud tiibade siruulatus on tavaliselt umbes 45–70 mm.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bellmann |eesnimi=Heiko |pealkiri=Liblikad. Välimääraja. |lehekülg=68}}&lt;/ref&gt; Keha, pea ja rindmik on tihedalt kaetud valkjate või hallikasvalgete karvadega. Esitiivad on valged kuni hallikasvalged, kaetud peente tumedate laineliste joonte ja laikudega, välisserva poole muutub muster tihti eriti looklevaks ja selgeks. Kehal ja tiibade alusel on näha väikesi musti täppe, tagakeha on sageli mustjalt vöödiline ning tiibadel võib märgata ka õrnu kollakasoranže sooni. Isastel on selgelt kamjad tundlad ja nad on enamasti emastest veidi väiksemad, emased on tavaliselt suuremad ning nende tagatiivad võivad olla hallimad või tumedama varjundiga. Äsja koorununa tiibadel on õrn rohekas varjund&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Sterry |eesnimi=Paul |pealkiri=Liblikad |perekonnanimi2=Mackay |eesnimi2=Paul |lehekülg=185}}&lt;/ref&gt;.

Liik sarnaneb [[Papli-harksaba|papli-harksabaga]], kuid sellel liigil on põhitoon valge ning tiivajoonis vähem tumedam.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Ka kollaseid vööte on palju vähem nähem või need üldsegi puuduvad.&lt;gallery mode=&quot;packed&quot;&gt;
Fail:Cerura vinula.jpg
&lt;/gallery&gt;

== Alamliigid ==
Liigil on olemas järgmised alamliigid&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Zicha |eesnimi=Ondrej |pealkiri=BioLib: Biological library |url=https://www.biolib.cz/en/taxon/id53032/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20260429065239/https://www.biolib.cz/en/taxon/id53032/ |arhiivimisaeg=2026-04-29 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=www.biolib.cz |keel=en}}&lt;/ref&gt;:

* ''Cerura vinula benderi'' (Lattin, Becker &amp; Roesler, 1974)
* ''Cerura vinula estonica'' (Huene, 1905)
* ''Cerura vinula irakana'' (Heydemann, Schulte &amp; Remane, 1963)
* ''Cerura vinula phantoma'' (Dalman, 1823)
* ''Cerura vinula vinula'' (Linnaeus, 1758)

== Elupaik ==
Tegemist on metsaliigiga, keda leidub [[Lehtmets|leht-]] ja [[Segamets|segametsades]], võsastikes, teeservadel, jõgede kallastel ja kraavipervedel.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=239}}&lt;/ref&gt; Eelistab kohti, kus kasvavad röövikule toiduks sobivad taimed. Niiskemates piirkondades leidub ka [[Soo|soodes]], rabaservadel, [[Lodu|lodudel]] ja niisketes metsades, kus kasvab palju paju.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Puss Moth - Butterflies and Moths of Northern Ireland |url=https://habitas.org.uk/moths/species.asp?item=6081&amp;utm_source=chatgpt.com |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=habitas.org.uk}}&lt;/ref&gt;

Ei ole valguse suhtes väga tugeva ligitõmbega liik ning teda ei kohta valguspüünistes nii sageli kui paljusid teisi ööliblikaid.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Levila ==
Transpalearktiline liik.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Tema levila hõlmab suure osa [[Euroopa|Euroopast]], sealhulgas [[Suurbritannia]]. Euroopast ida poole ulatub suur-harksaba levila kuni [[Hiina|Hiinani]]. [[Edela-Euroopa|Edela-Euroopas]], eriti [[Pürenee poolsaar|Pürenee poolsaare]] piirkonnas, on tema levik piiratum.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Europäische Schmetterlinge und ihre Ökologie: Cerura vinula |url=https://www.pyrgus.de/artdetails.php?gattname=Cerura&amp;artname=vinula&amp;volltext=cerura |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=www.pyrgus.de}}&lt;/ref&gt;

== Lennuaeg ==
Eestis lendab suur-harksaba peamiselt maist juunini&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;, kuid mõnikord ka juba aprillist&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;.

== Rööviku areng ==
Emane liblikas muneb tavaliselt samale puulehele kaks muna, mistõttu ühe rööviku leidmisel võib sageli oletada, et läheduses leidub ka teine.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Liblikate määraja |lehekülg=79}}&lt;/ref&gt; 

Röövik on erkroheline kuni helebordoo ning tema seljal kulgeb tume purpurjas või pruunikas sadulakujuline muster, mida võib külgedelt ääristada heledam joon. Keha tagaosas paikneb kaks pikka sabataolist jätket, mille järgi on liik saanud ka harksaba nime. Nende jätkete otsast võivad häirimisel välja sirutuda roosakad või punakad niitjad otsad. Rööviku pea on pruun, selle ümbrus roosaka tooniga ning pea kõrval paikneb kaks musta täppi ja suud meenutav vaguke. Need tunnused loovad koos mulje justkui väikesest näost. Ise röövik on kuni 6,5 cm pikk &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;. 

Häirimise korral võtab röövik sisse ähvardava hoiaku: ta tõmbab pea keha sisse, mistõttu rinnaosa paisub suuremaks ning esile tõuseb punakasroosa rõngas koos silmalaikudega. Samal ajal tõstab ta oma harksaba üles ja sirutab selle tippudest välja kaks piitsakujulist punast niiti. Pea tagasitõmbamisel muutub nähtavaks ka peakapsli all paiknev pilu ehk vaguke, mille kaudu röövik võib vaenlase suunas pritsida [[Metaanhape|sipelghapet]]&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; sisaldavat vedelikku.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Nukkumine toimub kõvas kookonis toidupuu tüvel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Röövik toitub peamiselt [[Pappel|papli-]] ja [[Paju|pajuliikide]] lehtedest, eelistades eriti [[Harilik haab|haaba]] ning [[Raagremmelgas|raagremmelgaid]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;gallery mode=&quot;packed&quot;&gt;
Fail:Cerura vinula (ovi) - Puss moth (eggs) - Большая гарпия (яйца) (47996469773).jpg|Munad
Fail:Flickr - Lukjonis - Moth Caterpillar - Cerura vinula.jpg|Rohelist tooni röövik
Fail:Cerura vinula 1832.jpg|Bordoo tooni röövik
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Välislingid ==
{{commons|Cerura vinula}}
* {{Elurikkus}}
[[Kategooria:Tutlased]]
[[Kategooria:Eesti liblikalised]]</text>
      <sha1>jnl6e8wxorzfloybnyimiun6i9ilqhr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7184844</id>
      <parentid>7184834</parentid>
      <timestamp>2026-07-01T22:37:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>IvarGl</username>
        <id>201039</id>
      </contributor>
      <origin>7184844</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6732" sha1="l4tvwclwiu4ddow9vvp6sl05i4uw3so" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Suur-harksaba
| staatus = 
| pilt = Cerura vinula, Puss Moth, Trawscoed, North Wales, June 2017 (34769749714).jpg
| pildi_seletus = 
| pildi_laius = 210px
| värvus = putukad
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda''
| klass = [[Putukad]] ''Insecta''
| selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera''
| sugukond = [[Tutlased]] ''Notodontidae''
| perekond = [[Harksaba]] ''Cerura''
| liik = '''Suur-harksaba'''
| binaarne = ''Cerura vinula''
| binaarse_autor = [[Carl Linnaeus|Linnaeus]], 1758
| leviku_kaart = 
| leviku_kaardi_laius = 
| leviku_kaardi_seletus = 
| sünonüümid = *''Cerura borealis'' (Boheman, 1848)
*''Phalaena diuramajor'' (Retzius, 1783)
*''Phalaena vinula'' (Linnaeus, 1758)
}}

'''Suur-harksaba''' (''Cerura vinula'') on [[Tutlased|tutlaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[liblikas]].

== Nimetuse etümoloogia ==
Eestikeelne nimi viitab sellele, et liblikas on meil suurim oma perekonnast. Ladinakeelne nimetus ''vinula'' tuleb ladina sõnast ''vinum'' ehk vein ning on seotud rööviku veinipunaka või purpurja seljamustriga.

== Välimus ja tunnused ==
Täiskasvanud tiibade siruulatus on tavaliselt umbes 45–70 mm.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bellmann |eesnimi=Heiko |pealkiri=Liblikad. Välimääraja. |lehekülg=68}}&lt;/ref&gt; Keha, pea ja rindmik on tihedalt kaetud valkjate või hallikasvalgete karvadega. Esitiivad on valged kuni hallikasvalged, kaetud peente tumedate laineliste joonte ja laikudega, välisserva poole muutub muster tihti eriti looklevaks ja selgeks. Kehal ja tiibade alusel on näha väikesi musti täppe, tagakeha on sageli mustjalt vöödiline ning tiibadel võib märgata ka õrnu kollakasoranže sooni. Isastel on selgelt kamjad tundlad ja nad on enamasti emastest veidi väiksemad, emased on tavaliselt suuremad ning nende tagatiivad võivad olla hallimad või tumedama varjundiga. Äsja koorununa tiibadel on õrn rohekas varjund&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Sterry |eesnimi=Paul |pealkiri=Liblikad |perekonnanimi2=Mackay |eesnimi2=Paul |lehekülg=185}}&lt;/ref&gt;.

Liik sarnaneb [[Papli-harksaba|papli-harksabaga]], kuid sellel liigil on põhitoon valge ning tiivajoonis vähem tumedam.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Ka kollaseid vööte on palju vähem nähem või need üldsegi puuduvad.&lt;gallery mode=&quot;packed&quot;&gt;
Fail:Cerura vinula.jpg
&lt;/gallery&gt;

== Alamliigid ==
Liigil on olemas järgmised alamliigid&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Zicha |eesnimi=Ondrej |pealkiri=BioLib: Biological library |url=https://www.biolib.cz/en/taxon/id53032/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20260429065239/https://www.biolib.cz/en/taxon/id53032/ |arhiivimisaeg=2026-04-29 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=www.biolib.cz |keel=en}}&lt;/ref&gt;:

* ''Cerura vinula benderi'' (Lattin, Becker &amp; Roesler, 1974)
* ''Cerura vinula estonica'' (Huene, 1905)
* ''Cerura vinula irakana'' (Heydemann, Schulte &amp; Remane, 1963)
* ''Cerura vinula phantoma'' (Dalman, 1823)
* ''Cerura vinula vinula'' (Linnaeus, 1758)

== Elupaik ==
Tegemist on metsaliigiga, keda leidub [[Lehtmets|leht-]] ja [[Segamets|segametsades]], võsastikes, teeservadel, jõgede kallastel ja kraavipervedel.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=239}}&lt;/ref&gt; Eelistab kohti, kus kasvavad röövikule toiduks sobivad taimed. Niiskemates piirkondades leidub ka [[Soo|soodes]], rabaservadel, [[Lodu|lodudel]] ja niisketes metsades, kus kasvab palju paju.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Puss Moth - Butterflies and Moths of Northern Ireland |url=https://habitas.org.uk/moths/species.asp?item=6081&amp;utm_source=chatgpt.com |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=habitas.org.uk}}&lt;/ref&gt;

Ei ole valguse suhtes väga tugeva ligitõmbega liik ning teda ei kohta valguspüünistes nii sageli kui paljusid teisi ööliblikaid.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Levila ==
Transpalearktiline liik.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Tema levila hõlmab suure osa [[Euroopa|Euroopast]], sealhulgas [[Suurbritannia]]. Euroopast ida poole ulatub suur-harksaba levila kuni [[Hiina|Hiinani]]. [[Edela-Euroopa|Edela-Euroopas]], eriti [[Pürenee poolsaar|Pürenee poolsaare]] piirkonnas, on tema levik piiratum.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Europäische Schmetterlinge und ihre Ökologie: Cerura vinula |url=https://www.pyrgus.de/artdetails.php?gattname=Cerura&amp;artname=vinula&amp;volltext=cerura |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=www.pyrgus.de}}&lt;/ref&gt;

== Lennuaeg ==
Eestis lendab suur-harksaba peamiselt maist juunini&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;, kuid mõnikord ka juba aprillist&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;.

== Rööviku areng ==
Emane liblikas muneb tavaliselt samale puulehele kaks muna, mistõttu ühe rööviku leidmisel võib sageli oletada, et läheduses leidub ka teine.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Liblikate määraja |lehekülg=79}}&lt;/ref&gt; 

Röövik on erkroheline kuni helebordoo ning tema seljal kulgeb tume purpurjas või pruunikas sadulakujuline muster, mida võib külgedelt ääristada heledam joon. Keha tagaosas paikneb kaks pikka sabataolist jätket, mille järgi on liik saanud ka harksaba nime. Nende jätkete otsast võivad häirimisel välja sirutuda roosakad või punakad niitjad otsad. Rööviku pea on pruun, selle ümbrus roosaka tooniga ning pea kõrval paikneb kaks musta täppi ja suud meenutav vaguke. Need tunnused loovad koos mulje justkui väikesest näost. Ise röövik on kuni 6,5 cm pikk &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;. 

Häirimise korral võtab röövik sisse ähvardava hoiaku: ta tõmbab pea keha sisse, mistõttu rinnaosa paisub suuremaks ning esile tõuseb punakasroosa rõngas koos silmalaikudega. Samal ajal tõstab ta oma harksaba üles ja sirutab selle tippudest välja kaks piitsakujulist punast niiti. Pea tagasitõmbamisel muutub nähtavaks ka peakapsli all paiknev pilu ehk vaguke, mille kaudu röövik võib vaenlase suunas pritsida [[Metaanhape|sipelghapet]]&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; sisaldavat vedelikku.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Nukkumine toimub kõvas kookonis toidupuu tüvel, mis on tugevdatud kooretükkidega ja puidukiududega. Talvitub nukuna.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;


Röövik toitub peamiselt [[Pappel|papli-]] ja [[Paju|pajuliikide]] lehtedest, eelistades eriti [[Harilik haab|haaba]] ning [[Raagremmelgas|raagremmelgaid]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;gallery mode=&quot;packed&quot;&gt;
Fail:Cerura vinula (ovi) - Puss moth (eggs) - Большая гарпия (яйца) (47996469773).jpg|Munad
Fail:Flickr - Lukjonis - Moth Caterpillar - Cerura vinula.jpg|Rohelist tooni röövik
Fail:Cerura vinula 1832.jpg|Bordoo tooni röövik
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Välislingid ==
{{commons|Cerura vinula}}
* {{Elurikkus}}
[[Kategooria:Tutlased]]
[[Kategooria:Eesti liblikalised]]</text>
      <sha1>l4tvwclwiu4ddow9vvp6sl05i4uw3so</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Cerura vinula</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718059</id>
    <redirect title="Suur-harksaba" />
    <revision>
      <id>7184830</id>
      <timestamp>2026-07-01T22:09:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Suur-harksaba]]</comment>
      <origin>7184830</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23" sha1="9jn1fr8orzsfli6yfklsbh0iqzeyb44" xml:space="preserve">#suuna[[Suur-harksaba]]</text>
      <sha1>9jn1fr8orzsfli6yfklsbh0iqzeyb44</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Auston Trusty</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718060</id>
    <revision>
      <id>7184839</id>
      <timestamp>2026-07-01T22:28:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[File:Auston Trusty Australia v USA 19 June 2026-74 (cropped).jpg|pisi|Auston Trusty 2026. aastal USA koondises]] '''Auston Levi-Jesaiah Trusty''' (sündinud [[12. august]]il [[1998]] [[Media]]s, [[Pennsylvania|Pennsylvania osariigis]]) on [[USA]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Šotimaa kõrgliigaklubis ja [[USA jalgpallikoondis]]es.  Ta alustas klubikarjääri USA klubis [[Philadelphia Union]]. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta [[Major League Soccer]]i (...'</comment>
      <origin>7184839</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2822" sha1="2tbnkj85ta8z34kzzbesbmgz1daypt1" xml:space="preserve">[[File:Auston Trusty Australia v USA 19 June 2026-74 (cropped).jpg|pisi|Auston Trusty 2026. aastal USA koondises]]
'''Auston Levi-Jesaiah Trusty''' (sündinud [[12. august]]il [[1998]] [[Media]]s, [[Pennsylvania|Pennsylvania osariigis]]) on [[USA]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Šotimaa kõrgliigaklubis ja [[USA jalgpallikoondis]]es.

Ta alustas klubikarjääri USA klubis [[Philadelphia Union]]. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta [[Major League Soccer]]i (MLS) 2018. aastal. Aastatel 2020–2021 mängis ta MLS-i klubis [[Colorado Rapids]].

2022. aasta jaanuaris sõlmis ta lepingu Inglismaa kõrgliigaklubiga [[Londoni Arsenal]], kuid ei mänginud seal kordagi. 2022. aasta keskpaigani oli ta Arsenalist laenul Colorado Rapidsis ja hooajal 2022/23 Inglismaa esiliigaklubis [[Birmingham City]].

2023. aasta augustis sõlmis ta lepingu äsja Inglismaa kõrgliigasse tõusnud klubiga [[Sheffield United F.C.|Sheffield United]]&lt;ref&gt;{{cite news |title=Auston Trusty: Sheffield United sign Arsenal defender |url=https://www.bbc.com/sport/football/66392858 |website=BBC Sport |access-date=August 3, 2023 |date=August 3, 2023}}&lt;/ref&gt;

2024. aasta augustis siirdus ta [[Celtic FC|Celticusse]], kellega sõlmis viieaastase lepingu.&lt;ref&gt;{{cite news |title=Auston Trusty joins Celtic on a five-year-deal|url=https://www.celticfc.com/news/2024/august/30/auston-trusty-signs-for-celtic/ |website=Celtic FC |access-date=August 30, 2024 |date=August 30, 2024}}&lt;/ref&gt;

USA koondisse kutstuti Trusty esimest korda juba 2019. aasta alguses, kuid koondisedebüüdi tegi ta alles 24. märtsil 2023 [[CONCACAF-i Rahvuste Liiga]] mängus [[Grenada jalgpallikoondis|Grenada]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta [[2026 FIFA World Cup|2026. aasta maailmameistrivõistluste]] viimases alagrupimängus [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] vastu.&lt;ref&gt;[https://www.transfermarkt.com/auston-trusty/nationalmannschaft/spieler/389253/verein/3505/plus/0 Auston Trusty - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 2.7.2026&lt;/ref&gt;

== Saavutused ==
;Philadelphia Union
*[[U.S. Open Cup]]: teine koht 2018
;Celtic
*[[Scottish Premiership]]: 2024–25, 2025–26
*[[Scottish Cup]]: 2025–26
*[[Scottish League Cup]]: 2024–25
;USA U-20
*CONCACAF U-20 meistrivõistlused: 2017
;USA
*[[CONCACAF-i Rahvuste Liiga]]: 2022–23
;Individuaalsed
*[[Birmingham City]] hooaja parim mängija: 2022–23
== Viited ==
{{viited}}
{{FIFA World Cup 2026 USA koondis}}
{{JÄRJESTA:Trusty, Auston}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jalgpallurid]]
[[Kategooria:Birmingham City FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:Sheffield United FC mängijad]]
[[Kategooria:Celtic FC mängijad]]
[[Kategooria:Major League Socceri mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:The Championshipi mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1998]]</text>
      <sha1>2tbnkj85ta8z34kzzbesbmgz1daypt1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria:Tutlased</title>
    <ns>14</ns>
    <id>718061</id>
    <revision>
      <id>7184890</id>
      <timestamp>2026-07-02T03:58:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ojassaar</username>
        <id>206682</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Kategooria:Liblikalised]]'</comment>
      <origin>7184890</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="27" sha1="2h7ptw4e6l300f9zs73wdthfm9qkffp" xml:space="preserve">[[Kategooria:Liblikalised]]</text>
      <sha1>2h7ptw4e6l300f9zs73wdthfm9qkffp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Auston Levi-Jesaiah Trusty</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718062</id>
    <redirect title="Auston Trusty" />
    <revision>
      <id>7184901</id>
      <timestamp>2026-07-02T04:22:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Auston Trusty]]</comment>
      <origin>7184901</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24" sha1="jpnztm6yyg75v1pgwjuxo8f7cm9xbw7" xml:space="preserve">#suuna [[Auston Trusty]]</text>
      <sha1>jpnztm6yyg75v1pgwjuxo8f7cm9xbw7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Toomas Kaldma</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718063</id>
    <revision>
      <id>7184995</id>
      <timestamp>2026-07-02T06:21:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Toomas Kaldma''' ([[16. august]] [[1943]] [[Tallinn]] – [[1. juuli]] [[2026]]) oli Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener.  Jalgpalliga hakkas tegelema koolipoisina ning liitus Tallinna Kalevi [[Uno Piir]]i treeningurühmaga. Kuulus Eesti noortekoondisse. 1959. aastal kutsus Uno Piir ta mängima Tallinna Normasse. Aastatel 1960–1961 mängis ta Kalevi teises meeskonnas NSV Liidu meistrivõistluste duubelmeeskondade turniiril, seejärel naasis Normasse. Ajateen...'</comment>
      <origin>7184995</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1412" sha1="saluwyz52yci3j3sr3b29s381izc0c2" xml:space="preserve">'''Toomas Kaldma''' ([[16. august]] [[1943]] [[Tallinn]] – [[1. juuli]] [[2026]]) oli Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener.

Jalgpalliga hakkas tegelema koolipoisina ning liitus Tallinna Kalevi [[Uno Piir]]i treeningurühmaga. Kuulus Eesti noortekoondisse. 1959. aastal kutsus Uno Piir ta mängima Tallinna Normasse. Aastatel 1960–1961 mängis ta Kalevi teises meeskonnas NSV Liidu meistrivõistluste duubelmeeskondade turniiril, seejärel naasis Normasse. Ajateenistuse ajal kuulus ta Tallinna Dünamo meeskonda ning hiljem mängis taas Normas ja Tallinna Tempos.

1971. aastal tuli ta Eesti meistriks ning 1962. aastal võitis Eesti karikavõistlused.

1970. aastatel alustas ta kohtunikutööd. Eesti meistrivõistlustel tegutses kohtunikuna aastatel 1976–1993. Ta oli Eesti karikavõistluste finaalis peakohtunik 1980. ja 1990. aastal ning abikohtunik 1977–1979, 1981–1983, 1985. ja 1988. aastal.

Pärast kohtunikukarjääri lõpetamist [[1993]]. aastal töötas ta mänguinspektori ja noortetreenerina, sealhulgas [[Nõmme Kalju FC|Nõmme JK Kaljus]]. 

[[2023]]. aastal pälvis ta [[Eesti Jalgpalli Liidu hõbemärk|Eesti Jalgpalli Liidu hõbemärgi]].

== Välislingid ==
* {{ESBL}}

{{JÄRJESTA:Kaldma, Toomas}}
[[Kategooria:Eesti jalgpallurid]]
[[Kategooria:Eesti jalgpallikohtunikud]]
[[Kategooria:Eesti jalgpallitreenerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1943]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>saluwyz52yci3j3sr3b29s381izc0c2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185002</id>
      <parentid>7184995</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T06:26:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7185002</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1437" sha1="gwzwnqogo8udm65hgvivaelq931564b" xml:space="preserve">'''Toomas Kaldma''' ([[16. august]] [[1943]] [[Tallinn]] – [[1. juuli]] [[2026]]) oli Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener.

Jalgpalliga hakkas tegelema koolipoisina ning liitus Tallinna Kalevi [[Uno Piir]]i treeningurühmaga. Kuulus Eesti noortekoondisse. 1959. aastal kutsus Uno Piir ta mängima Tallinna Normasse. Aastatel 1960–1961 mängis ta Kalevi teises meeskonnas NSV Liidu meistrivõistluste duubelmeeskondade turniiril, seejärel naasis Normasse. Ajateenistuse ajal kuulus ta Tallinna Dünamo meeskonda ning hiljem mängis taas Normas ja Tallinna Tempos.

1971. aastal tuli ta Eesti meistriks ning 1962. aastal võitis Eesti karikavõistlused.

1970. aastatel alustas ta kohtunikutööd. Eesti meistrivõistlustel tegutses kohtunikuna aastatel 1976–1993. Ta oli Eesti karikavõistluste finaalis peakohtunik 1980. ja 1990. aastal ning abikohtunik 1977–1979, 1981–1983, 1985. ja 1988. aastal.

Pärast kohtunikukarjääri lõpetamist [[1993]]. aastal töötas ta mänguinspektori ja noortetreenerina, sealhulgas [[Nõmme Kalju FC|Nõmme JK Kaljus]]. 

[[2023]]. aastal pälvis ta [[Eesti Jalgpalli Liidu hõbemärk|Eesti Jalgpalli Liidu hõbemärgi]].

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* {{ESBL}}

{{JÄRJESTA:Kaldma, Toomas}}
[[Kategooria:Eesti jalgpallurid]]
[[Kategooria:Eesti jalgpallikohtunikud]]
[[Kategooria:Eesti jalgpallitreenerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1943]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>gwzwnqogo8udm65hgvivaelq931564b</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185003</id>
      <parentid>7185002</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T06:27:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7185003</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1669" sha1="4k9u4iou7dfzcw0imjcbad01rtk8csv" xml:space="preserve">'''Toomas Kaldma''' ([[16. august]] [[1943]] [[Tallinn]] – [[1. juuli]] [[2026]]) oli Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener.

Jalgpalliga hakkas tegelema koolipoisina ning liitus Tallinna Kalevi [[Uno Piir]]i treeningurühmaga. Kuulus Eesti noortekoondisse. 1959. aastal kutsus Uno Piir ta mängima Tallinna Normasse. Aastatel 1960–1961 mängis ta Kalevi teises meeskonnas NSV Liidu meistrivõistluste duubelmeeskondade turniiril, seejärel naasis Normasse. Ajateenistuse ajal kuulus ta Tallinna Dünamo meeskonda ning hiljem mängis taas Normas ja Tallinna Tempos.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Toomas Kaldma {{!}} ESBL |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Toomas_Kaldma |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.esbl.ee}}&lt;/ref&gt;

1971. aastal tuli ta Eesti meistriks ning 1962. aastal võitis Eesti karikavõistlused.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1970. aastatel alustas ta kohtunikutööd. Eesti meistrivõistlustel tegutses kohtunikuna aastatel 1976–1993. Ta oli Eesti karikavõistluste finaalis peakohtunik 1980. ja 1990. aastal ning abikohtunik 1977–1979, 1981–1983, 1985. ja 1988. aastal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Pärast kohtunikukarjääri lõpetamist [[1993]]. aastal töötas ta mänguinspektori ja noortetreenerina, sealhulgas [[Nõmme Kalju FC|Nõmme JK Kaljus]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

[[2023]]. aastal pälvis ta [[Eesti Jalgpalli Liidu hõbemärk|Eesti Jalgpalli Liidu hõbemärgi]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* {{ESBL}}

{{JÄRJESTA:Kaldma, Toomas}}
[[Kategooria:Eesti jalgpallurid]]
[[Kategooria:Eesti jalgpallikohtunikud]]
[[Kategooria:Eesti jalgpallitreenerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1943]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>4k9u4iou7dfzcw0imjcbad01rtk8csv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185007</id>
      <parentid>7185003</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T06:56:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7185007</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1691" sha1="428zjjtir049zam6t0osjuewk2qht2i" xml:space="preserve">'''Toomas Kaldma''' ([[16. august]] [[1943]] [[Tallinn]] – [[1. juuli]] [[2026]]) oli Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener.

Jalgpalliga hakkas tegelema koolipoisina ning liitus [[JK Tallinna Kalev|Tallinna Kalevi]] [[Uno Piir]]i treeningurühmaga. Kuulus Eesti noortekoondisse. 1959. aastal kutsus Uno Piir ta mängima Tallinna Normasse. Aastatel 1960–1961 mängis ta Kalevi teises meeskonnas NSV Liidu meistrivõistluste duubelmeeskondade turniiril, seejärel naasis Normasse. Ajateenistuse ajal kuulus ta Tallinna Dünamo meeskonda ning hiljem mängis taas Normas ja Tallinna Tempos.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Toomas Kaldma {{!}} ESBL |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Toomas_Kaldma |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.esbl.ee}}&lt;/ref&gt;

1971. aastal tuli ta Eesti meistriks ning 1962. aastal võitis Eesti karikavõistlused.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1970. aastatel alustas ta kohtunikutööd. Eesti meistrivõistlustel tegutses kohtunikuna aastatel 1976–1993. Ta oli Eesti karikavõistluste finaalis peakohtunik 1980. ja 1990. aastal ning abikohtunik 1977–1979, 1981–1983, 1985. ja 1988. aastal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Pärast kohtunikukarjääri lõpetamist [[1993]]. aastal töötas ta mänguinspektori ja noortetreenerina, sealhulgas [[Nõmme Kalju FC|Nõmme JK Kaljus]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

[[2023]]. aastal pälvis ta [[Eesti Jalgpalli Liidu hõbemärk|Eesti Jalgpalli Liidu hõbemärgi]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* {{ESBL}}

{{JÄRJESTA:Kaldma, Toomas}}
[[Kategooria:Eesti jalgpallurid]]
[[Kategooria:Eesti jalgpallikohtunikud]]
[[Kategooria:Eesti jalgpallitreenerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1943]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>428zjjtir049zam6t0osjuewk2qht2i</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185010</id>
      <parentid>7185007</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T07:01:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7185010</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1756" sha1="q3zpowwsz34r351dtdu4lcvf2dndzi6" xml:space="preserve">'''Toomas Kaldma''' ([[16. august]] [[1943]] [[Tallinn]] – [[1. juuli]] [[2026]]) oli Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener.

Jalgpalliga hakkas tegelema koolipoisina ning liitus [[JK Tallinna Kalev|Tallinna Kalevi]] [[Uno Piir]]i treeningurühmaga. Kuulus Eesti noortekoondisse. 1959. aastal kutsus Uno Piir ta mängima Tallinna Normasse. Aastatel 1960–1961 mängis ta Kalevi teises meeskonnas NSV Liidu meistrivõistluste duubelmeeskondade turniiril, seejärel naasis Normasse. Ajateenistuse ajal kuulus ta Tallinna Dünamo meeskonda ning hiljem mängis taas Normas ja Tallinna Tempos.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Toomas Kaldma {{!}} ESBL |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Toomas_Kaldma |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.esbl.ee}}&lt;/ref&gt;

1971. aastal tuli ta Eesti meistriks ning 1962. aastal võitis Eesti karikavõistlused.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1970. aastatel alustas ta kohtunikutööd. Eesti meistrivõistlustel tegutses kohtunikuna aastatel 1976–1993. Ta oli Eesti karikavõistluste finaalis peakohtunik 1980. ja 1990. aastal ning abikohtunik 1977–1979, 1981–1983, 1985. ja 1988. aastal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Pärast kohtunikukarjääri lõpetamist [[1993]]. aastal töötas ta mänguinspektori ja noortetreenerina, sealhulgas [[Nõmme Kalju FC|Nõmme JK Kaljus]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

[[2023]]. aastal pälvis ta [[Eesti Jalgpalli Liidu hõbemärk|Eesti Jalgpalli Liidu hõbemärgi]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Isiklikku ==
Tema poeg [[Sten Kaldma]] on jalgpallikohtunik.

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* {{ESBL}}

{{JÄRJESTA:Kaldma, Toomas}}
[[Kategooria:Eesti jalgpallurid]]
[[Kategooria:Eesti jalgpallikohtunikud]]
[[Kategooria:Eesti jalgpallitreenerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1943]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>q3zpowwsz34r351dtdu4lcvf2dndzi6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185020</id>
      <parentid>7185010</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T07:10:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7185020</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1778" sha1="l9gwl201nw4io9tls10fdrbaj7kwrmq" xml:space="preserve">'''Toomas Kaldma''' ([[16. august]] [[1943]] [[Tallinn]] – [[1. juuli]] [[2026]]) oli Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener.

Jalgpalliga hakkas tegelema koolipoisina ning liitus [[JK Tallinna Kalev|Tallinna Kalevi]] [[Uno Piir]]i treeningurühmaga. Kuulus Eesti noortekoondisse. 1959. aastal kutsus Uno Piir ta mängima [[Tallinna FC Norma|Tallinna Normasse]]. Aastatel 1960–1961 mängis ta Kalevi teises meeskonnas NSV Liidu meistrivõistluste duubelmeeskondade turniiril, seejärel naasis Normasse. Ajateenistuse ajal kuulus ta Tallinna Dünamo meeskonda ning hiljem mängis taas Normas ja Tallinna Tempos.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Toomas Kaldma {{!}} ESBL |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Toomas_Kaldma |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.esbl.ee}}&lt;/ref&gt;

1971. aastal tuli ta Eesti meistriks ning 1962. aastal võitis Eesti karikavõistlused.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1970. aastatel alustas ta kohtunikutööd. Eesti meistrivõistlustel tegutses kohtunikuna aastatel 1976–1993. Ta oli Eesti karikavõistluste finaalis peakohtunik 1980. ja 1990. aastal ning abikohtunik 1977–1979, 1981–1983, 1985. ja 1988. aastal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Pärast kohtunikukarjääri lõpetamist [[1993]]. aastal töötas ta mänguinspektori ja noortetreenerina, sealhulgas [[Nõmme Kalju FC|Nõmme JK Kaljus]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

[[2023]]. aastal pälvis ta [[Eesti Jalgpalli Liidu hõbemärk|Eesti Jalgpalli Liidu hõbemärgi]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Isiklikku ==
Tema poeg [[Sten Kaldma]] on jalgpallikohtunik.

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* {{ESBL}}

{{JÄRJESTA:Kaldma, Toomas}}
[[Kategooria:Eesti jalgpallurid]]
[[Kategooria:Eesti jalgpallikohtunikud]]
[[Kategooria:Eesti jalgpallitreenerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1943]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>l9gwl201nw4io9tls10fdrbaj7kwrmq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Haberi menetlus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718064</id>
    <revision>
      <id>7185006</id>
      <timestamp>2026-07-02T06:49:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>TeacherDude98</username>
        <id>195891</id>
      </contributor>
      <comment>Loodud lehekülje &quot;[[:en:Special:Redirect/revision/1352979226|Haber process]]&quot; tõlkimisel</comment>
      <origin>7185006</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1763" sha1="mmunxkogpfx6xczgnn5njbqqbkvy0xc" xml:space="preserve">
[[Fail:Fritz_Haber.png|pisi|[[Fritz Haber]], 1918]]
'''Haberi protsess''', &lt;ref&gt;{{Cite book|year=2018|title=Habers process chemistry|publisher=Arihant publications|location=India|isbn=978-93-131-6303-9|page=264}}&lt;/ref&gt; mida nimetatakse ka '''Haber-Boschi protsessiks''', on peamine ammoniaagi tootmise tööstuslik meetod. &lt;ref&gt;{{Cite book|last=Appl|first=M.|year=1982|title=A Century of Chemical Engineering|publisher=Plenum Press|location=New York|isbn=978-0-306-40895-3|pages=29–54|chapter=The Haber–Bosch Process and the Development of Chemical Engineering}}&lt;/ref&gt; Õhust eraldatud [[lämmastik]] (N&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;) ja [[vesinik]] (H&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;) ühinevad [[Ammoniaak|ammoniaagiks]] (NH&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;). Katalüsaatorina kasutatakse peenestatud [[Raud|rauda]].

&lt;math chem=&quot;&quot;&gt;\ce{N2 + 3H2 &lt;=&gt; 2NH3} \qquad {\Delta H^\circ_\mathrm{298~K} = -92.28~\text{kJ per mole of }\ce{N2}}&lt;/math&gt;

See reaktsioon on eksotermiline. Neli osa reageerivat gaasi muundatakse kaheks osaks gaasiks. Seetõttu on reaktsiooniks vaja kõrget rõhku ja temperatuuri. 

Saksa keemikud [[Fritz Haber]] ja [[Carl Bosch]] avastasid reaktsiooni 20. sajandi esimesel kümnendil. Nii Haber kui ka Bosch pälvisid töö eest Nobeli keemiapreemia: Haber 1918. aastal ammoniaagi sünteesi eest ja Bosch 1931. aastal sellega seotud panuse eest kõrgsurvekeemiasse.

Haberi protsessi jaoks tarvilik vesinik saadakse [[Metaan|metaanist]]. 

&lt;chem&gt;CH4 + H2O &lt;=&gt;  CO2 + 3 H2&lt;/chem&gt;

[[Fail:Ammoniak_Reaktor_BASF.jpg|pisi|Saksamaal [[Karlsruhe Tehnoloogiainstituut|Karlsruhe Tehnoloogiainstituudis]] on väljas ajalooline (1921) ammoniaagi tootmiseks mõeldud reaktor.]]
[[Fail:Ammoniak-Reaktor_1913_Oppau_(retuschiert).jpg|pisi|Oppau tehase esimene reaktor 1913. aastal]]

[[Kategooria:Katalüüs]]</text>
      <sha1>mmunxkogpfx6xczgnn5njbqqbkvy0xc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185008</id>
      <parentid>7185006</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T06:56:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>TeacherDude98</username>
        <id>195891</id>
      </contributor>
      <origin>7185008</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1790" sha1="h4fpc3641mjsdvx3bpa5nnnoqykjks8" xml:space="preserve">=== Ülevaade ===
[[Fail:Fritz_Haber.png|pisi|[[Fritz Haber]], 1918|351x351px]]
'''Haberi protsess''', &lt;ref&gt;{{Cite book|year=2018|title=Habers process chemistry|publisher=Arihant publications|location=India|isbn=978-93-131-6303-9|page=264}}&lt;/ref&gt; mida nimetatakse ka '''Haber-Boschi protsessiks''', on peamine ammoniaagi tootmise tööstuslik meetod. &lt;ref&gt;{{Cite book|last=Appl|first=M.|year=1982|title=A Century of Chemical Engineering|publisher=Plenum Press|location=New York|isbn=978-0-306-40895-3|pages=29–54|chapter=The Haber–Bosch Process and the Development of Chemical Engineering}}&lt;/ref&gt; Õhust eraldatud [[lämmastik]] (N&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;) ja [[vesinik]] (H&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;) ühinevad [[Ammoniaak|ammoniaagiks]] (NH&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;). Katalüsaatorina kasutatakse peenestatud [[Raud|rauda.]]

&lt;math chem=&quot;&quot;&gt;\ce{N2 + 3H2 &lt;=&gt; 2NH3} &lt;/math&gt;

See reaktsioon on eksotermiline. Neli osa reageerivat gaasi muundatakse kaheks osaks gaasiks. Seetõttu on reaktsiooniks vaja kõrget rõhku ja temperatuuri. 

=== Ajalugu ===
[[Fail:Ammoniak_Reaktor_BASF.jpg|pisi|Saksamaal [[Karlsruhe Tehnoloogiainstituut|Karlsruhe Tehnoloogiainstituudis]] on väljas ajalooline (1921) ammoniaagi tootmiseks mõeldud reaktor.|ääris]]
[[Fail:Ammoniak-Reaktor_1913_Oppau_(retuschiert).jpg|pisi|Oppau tehase esimene reaktor 1913. aastal]]

Saksa keemikud [[Fritz Haber]] ja [[Carl Bosch]] avastasid reaktsiooni 20. sajandi esimesel kümnendil. Nii Haber kui ka Bosch pälvisid töö eest Nobeli keemiapreemia: Haber 1918. aastal ammoniaagi sünteesi eest ja Bosch 1931. aastal sellega seotud panuse eest kõrgsurvekeemiasse.

=== Vesiniku saamine ===
Tänapäeval Haberi protsessi jaoks tarvilik vesinik saadakse [[Metaan|metaanist]]. 

&lt;chem&gt;CH4 + H2O &lt;=&gt;  CO2 + 3 H2&lt;/chem&gt;

=== Viited ===
[[Kategooria:Katalüüs]]</text>
      <sha1>h4fpc3641mjsdvx3bpa5nnnoqykjks8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Moto4 British Cup</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718065</id>
    <revision>
      <id>7185021</id>
      <timestamp>2026-07-02T07:12:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Fail:Alexander RowanRacing.jpg|pisi|260x260px|2023. aasta British Talent Cupi sõitja]] '''Moto4 British Cup''' (ametlikult '''R&amp;G Moto4 British Cup'''; endiselt '''British Talent Cup''')&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-11-07 |pealkiri=Meet the new Road to MotoGP™ |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/11/07/meet-the-new-road-to-motogp/www.motogp.com/en/news/2025/11/07/meet-the-new-road-to-motogp/820942 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=The Off...'</comment>
      <origin>7185021</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4457" sha1="6eghwt2tdi2eqlg07y025uevg50kczy" xml:space="preserve">[[Fail:Alexander RowanRacing.jpg|pisi|260x260px|2023. aasta British Talent Cupi sõitja]]
'''Moto4 British Cup''' (ametlikult '''R&amp;G Moto4 British Cup'''; endiselt '''British Talent Cup''')&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-11-07 |pealkiri=Meet the new Road to MotoGP™ |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/11/07/meet-the-new-road-to-motogp/www.motogp.com/en/news/2025/11/07/meet-the-new-road-to-motogp/820942 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt; on [[Suurbritannia|Briti]] võistlussari, mille eesmärk on anda noortele sõitjatele [[Briti saared|Briti saartelt]] esimese astme [[Road to MotoGP]] redelil. Võistlussari sai alguse 2018. aastal koostöös [[MotorSport Vision|MotorSport Visioni]] ja [[MotoGP Sports Entertainment Group|MotoGP Sports Entertainment Groupiga.]]

Võistlussari kasutab [[Honda NSF250R]] mootorrattaid [[Moto4 European Cup]] spetsifikatsioonidega. Üks hooaja tippsõitjatest saab järgmiseks aastaks võimaluse võistelda [[FIM Moto3 juunioride maailmameistrivõistlused|FIM-i Moto3 juunioride maailmameistrivõistlustel]] ja kaks sõitjat [[Red Bull MotoGP Rookies Cup|Red Bull MotoGP Rookies Cupis]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Moto4 British Cup {{!}} R&amp;G Moto4 British Cup |url=https://www.moto4britishcup.com/about/moto4-british-cup/ |vaadatud=2026-07-02 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

== Mootorrataste tehnilised nõuded ==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 85%;&quot;
!Mõõdud
| colspan=&quot;2&quot; |pikkus 1,809 mm x laius 560 mm x kõrgus 1,037 mm
|-
!Teljevahe
| colspan=&quot;2&quot; |1,219 mm
|-
!Kliirens
| colspan=&quot;2&quot; |107 mm
|-
!Istmekõrgus
| colspan=&quot;2&quot; |729 mm
|-
!Kütusepaak
| colspan=&quot;2&quot; |11 liitrit
|-
!Raami tüüp
| colspan=&quot;2&quot; |Alumiinium, ''twin tube''
|-
!Mootori tüüp
| colspan=&quot;2&quot; |Vedelikjahutusega 4-taktiline mootor
|-
!Määrdeaine tüüp
| colspan=&quot;2&quot; |Poolkuiv karter, sundrõhk ja märg karter
|-
!Ülekanne
| colspan=&quot;2&quot; |6-käiguline
|-
!Siduri tüüp
| colspan=&quot;2&quot; |Märg mitmeplaadiline
|-
!Kütusevarustussüsteem
| colspan=&quot;2&quot; |PGM-FI
|-
! rowspan=&quot;2&quot; |Vedrustus
!Ees
!Taga
|-
|''Inverted type telescopic''
|''Swinger, Pro-link''
|-
! rowspan=&quot;2&quot; |Pidur
!Ees
!Taga
|-
|Üks ketas 296 mm, 4-kolvilise pidurisadulaga
|Üks ketas 186 mm, ühe kolvi pidurisadulaga
|-
! rowspan=&quot;2&quot; |Rehvi suurus
!Ees
!Taga
|-
|90/580 R17
|120/600 R17
|-
! colspan=&quot;3&quot; |Allikas:&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Motorcycle Technical Data {{!}} R&amp;G Moto4 British Cup |url=https://www.moto4britishcup.com/about/motorcycle-technical-data/ |vaadatud=2026-07-02 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|}

== Meistrid ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Year
!Rider
!Pts
|-
!2018
|{{flagicon|SCO}} [[Rory Skinner]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2018 {{!}} R&amp;G Moto4 British Cup |url=https://www.moto4britishcup.com/results/2018-2/ |vaadatud=2026-07-02 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|195
|-
!2019
|{{flagicon|ENG}} [[Scott Ogden]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2019 {{!}} R&amp;G Moto4 British Cup |url=https://www.moto4britishcup.com/results/2019-2/ |vaadatud=2026-07-02 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|177
|-
!2020
|{{flagicon|ENG}} Franco Bourne&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2020 {{!}} R&amp;G Moto4 British Cup |url=https://www.moto4britishcup.com/results/2020-2/ |vaadatud=2026-07-02 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|166
|-
!2021
|{{flagicon|EIR}} [[Casey O'Gorman]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2021 {{!}} R&amp;G Moto4 British Cup |url=https://www.moto4britishcup.com/results/2021-2/ |vaadatud=2026-07-02 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|273
|-
!2022
|{{flagicon|ENG}} Johnny Garness&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2022 {{!}} R&amp;G Moto4 British Cup |url=https://www.moto4britishcup.com/results/2022-2/ |vaadatud=2026-07-02 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|336
|-
!2023
|{{flagicon|ENG}} Evan Belford&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2023 {{!}} R&amp;G Moto4 British Cup |url=https://www.moto4britishcup.com/results/2023-2/ |vaadatud=2026-07-02 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|303
|-
!2024
|{{flagicon|ENG}} Lucas Brown&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2024 {{!}} R&amp;G Moto4 British Cup |url=https://www.moto4britishcup.com/results/2024-2/ |vaadatud=2026-07-02 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|284
|-
!2025
|{{flagicon|ENG}} Ethan Sparks&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2025 {{!}} R&amp;G Moto4 British Cup |url=https://www.moto4britishcup.com/results/2025-2/ |vaadatud=2026-07-02 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|327
|}

== Vaata ka ==

* [[Moto4 Asia Cup]]
* [[Moto4 European Cup]]
* [[Moto4 Latin Cup]]
* [[Moto4 Northern Cup]]

== Viited ==

&lt;references /&gt;

== Välislingid ==

* [https://www.moto4britishcup.com/ Moto4 British Cupi ametlik veebileht]</text>
      <sha1>6eghwt2tdi2eqlg07y025uevg50kczy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Johann Lustig</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718066</id>
    <revision>
      <id>7185060</id>
      <timestamp>2026-07-02T08:27:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Oberpahlen</username>
        <id>156337</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Johann Lustig''' ([[1. jaanuar]] [[1819]] - [[5. märts]] [[1896]], [[Põltsamaa]]) oli Põltsamaa ettevõtja ja [[alevivanem]] aastatel 1859–1884&lt;ref name=&quot;alevivanem&quot;/&gt;. Ta on maetud [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le.  ==Viited== {{viited|allikad &lt;ref name=&quot;alevivanem&quot;&gt;Põltsamaa alevivanemad, linnapead ja TK esimehed. Vali Uudised, nr. 41, 26. mai 2001, lk 1&lt;/ref&gt; }}  {{JÄRJESTA:Lustig, Johann}} [[Kategooria:Sündinud 1819]] [[Kategooria:Surnud 1896]] Kategooria:P...'</comment>
      <origin>7185060</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="512" sha1="coxipqlm6ik1ewpiq5kwuvuogd6sb57" xml:space="preserve">'''Johann Lustig''' ([[1. jaanuar]] [[1819]] - [[5. märts]] [[1896]], [[Põltsamaa]]) oli Põltsamaa ettevõtja ja [[alevivanem]] aastatel 1859–1884&lt;ref name=&quot;alevivanem&quot;/&gt;. Ta on maetud [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le.

==Viited==
{{viited|allikad
&lt;ref name=&quot;alevivanem&quot;&gt;Põltsamaa alevivanemad, linnapead ja TK esimehed. Vali Uudised, nr. 41, 26. mai 2001, lk 1&lt;/ref&gt;
}}

{{JÄRJESTA:Lustig, Johann}}
[[Kategooria:Sündinud 1819]]
[[Kategooria:Surnud 1896]]
[[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]]</text>
      <sha1>coxipqlm6ik1ewpiq5kwuvuogd6sb57</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185078</id>
      <parentid>7185060</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T09:13:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7185078</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="514" sha1="9kx16zd32vqrzoukb6lmjw4xk9ypepm" xml:space="preserve">'''Johann Lustig''' ([[1. jaanuar]] [[1819]] – [[5. märts]] [[1896]], [[Põltsamaa]]) oli Põltsamaa ettevõtja ja [[alevivanem]] aastatel 1859–1884&lt;ref name=&quot;alevivanem&quot;/&gt;. Ta on maetud [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le.

==Viited==
{{viited|allikad
&lt;ref name=&quot;alevivanem&quot;&gt;Põltsamaa alevivanemad, linnapead ja TK esimehed. Vali Uudised, nr. 41, 26. mai 2001, lk 1&lt;/ref&gt;
}}

{{JÄRJESTA:Lustig, Johann}}
[[Kategooria:Sündinud 1819]]
[[Kategooria:Surnud 1896]]
[[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]]</text>
      <sha1>9kx16zd32vqrzoukb6lmjw4xk9ypepm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kaltsiumikanal</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718067</id>
    <redirect title="Kaltsiumi ioonikanalid" />
    <revision>
      <id>7185086</id>
      <timestamp>2026-07-02T09:23:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Kaltsiumi ioonikanalid]]</comment>
      <origin>7185086</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="33" sha1="n6896hebxau21wicsv21khorb711ngp" xml:space="preserve">#suuna [[Kaltsiumi ioonikanalid]]</text>
      <sha1>n6896hebxau21wicsv21khorb711ngp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Harksaba</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718068</id>
    <revision>
      <id>7185095</id>
      <timestamp>2026-07-02T09:38:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>IvarGl</username>
        <id>201039</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Harksaba | staatus =  | pilt = Cerura erminea - Lesser puss moth - Гарпия белая (40242382805).jpg | pildi_seletus = [[Papli-harksaba]] | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Tutlased]] ''Notodontidae'' | perekond = '''Harksaba''' ''Cerura'' | liik =  | binaarne =  | bi...'</comment>
      <origin>7185095</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2884" sha1="hj4o2r8iu69rl0qqxbtflc6uxw0f18u" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Harksaba
| staatus = 
| pilt = Cerura erminea - Lesser puss moth - Гарпия белая (40242382805).jpg
| pildi_seletus = [[Papli-harksaba]]
| pildi_laius = 210px
| värvus = putukad
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda''
| klass = [[Putukad]] ''Insecta''
| selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera''
| sugukond = [[Tutlased]] ''Notodontidae''
| perekond = '''Harksaba''' ''Cerura''
| liik = 
| binaarne = 
| binaarse_autor = 
| leviku_kaart = 
| leviku_kaardi_laius = 
| leviku_kaardi_seletus = 
| sünonüümid = *''Andria'' (Hübner, 1822)
*''Apocerura'' (Becker &amp; Bender &amp; de Lattin, 1974)
*''Dicranura'' (Boisduval, 1828)
*''Neocerura'' (Matsumura, 1929)
*''Pania'' (Dalman, 1823)
| perekonna_autor = [[Franz von Paula Schrank|Schrank]], 1802
}}

'''Harksaba''' (''Cerura'') on [[Tutlased|tutlaste]] sugukonda kuuluv perekond [[Liblikalised|liblikaid]].

== Nimetuse etümoloogia ==
Eestikeelne nimetus viitab rööviku kahele pikale harkis sabale, mis on tegelikult muundunud ebajalad. Ladinakeelne nimetus ''Cerura'' tuleneb kreekakeelsetest sõnadest κέρας (''keras''), mis tähendab &quot;sarv&quot;, ja οὐρά (''oura''), mis tähendab &quot;saba&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Hermelijnvlinder |url=https://vlinderstichting.nl/vlinder/hermelijnvlinder/ |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=Vlinderstichting |keel=nl-NL}}&lt;/ref&gt;. Ehk ka ladinakeelne nimetus selle perekonna röövikutele iseloomulikule tagakehale, millel on hargnevad sabataolised või sarvjad jätked.

== Liigid ==
Perekonnas leiduvad järgmised&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Cerura |url=https://ftp.funet.fi/index/Tree_of_life/insecta/lepidoptera/ditrysia/noctuoidea/notodontidae/stauropinae/cerura/ |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=ftp.funet.fi}}&lt;/ref&gt;:

* ''Cerura amoa'' (Holloway, 1979)
* ''Cerura australis'' (Scott, 1864)
* ''Cerura candida'' (Lintner, 1878)
* ''Cerura dayongi'' (Schintlmeister &amp; Fang, 2001)
* ''Cerura delavoiei'' (Gaschet, 1876)
* ''Cerura erminea'' (Esper, 1783) – [[papli-harksaba]]
* ''Cerura felina'' (Butler, 1877)
* ''Cerura iberica'' (Ortiz &amp; Templado, 1966)
* ''Cerura kandyia'' (Moore, 1883)
* ''Cerura liturata'' (Walker, 1855)
* ''Cerura malaysiana'' (Holloway, 1982)
* ''Cerura menciana'' (Moore, 1877)
* ''Cerura multipunctata'' (Bethune-Baker, 1904)
* ''Cerura priapus'' (Schintlmeister, 1997)
* ''Cerura przewalskii'' (Alphéraky, 1882)
* ''Cerura rarata'' (Walker, 1865)
* ''Cerura scitiscripta'' (Walker, 1865)
* ''Cerura subrosea'' (Matsumura, 1927)
* ''Cerura tattakana'' (Matsumura, 1927)
* ''Cerura thomasi'' (Schintlmeister, 1993)
* ''Cerura timorensis'' (Kiriakoff, 1970)
* ''Cerura vinula'' (Linnaeus, 1758) – [[suur-harksaba]]

== Eesti liigid ==

* ''Cerura erminea'' (Esper, 1783) – [[papli-harksaba]]
* ''Cerura vinula'' (Linnaeus, 1758) – [[suur-harksaba]]

== Viited ==
[[Kategooria:Tutlased]]</text>
      <sha1>hj4o2r8iu69rl0qqxbtflc6uxw0f18u</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Indrek Lauri (poksija)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718069</id>
    <revision>
      <id>7185121</id>
      <timestamp>2026-07-02T10:39:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37699-66</username>
        <id>232737</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '''Indrek Lauri''' (sündinud 6. septembril 1972) on Eesti poksija ja meistersportlane.&lt;ref&gt;{{Viita allikale}}&lt;/ref&gt;  Haridus  Indrek Lauri õppis Eesti Spordigümnaasiumis (TSIK). 2008. aastal lõpetas ta Mainori Kõrgkooli.&lt;ref&gt;{{Viita allikale}}&lt;/ref&gt;  Spordikarjäär  Lauri pälvis meistersportlase nimetuse 1990. aastal.&lt;ref&gt;{{Viita allikale}}&lt;/ref&gt;  Ta tuli Eesti meistriks poksis aastatel 1989, 1990, 1991 ja 1993.&lt;ref&gt;{{Viita allikale}}&lt;/ref&gt;  aastal osales ta Eesti koo...'</comment>
      <origin>7185121</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="705" sha1="nbkg0tvhp2vjs386rdl8eydt732wjcl" xml:space="preserve">''Indrek Lauri''' (sündinud 6. septembril 1972) on Eesti poksija ja meistersportlane.&lt;ref&gt;{{Viita allikale}}&lt;/ref&gt;

Haridus

Indrek Lauri õppis Eesti Spordigümnaasiumis (TSIK). 2008. aastal lõpetas ta Mainori Kõrgkooli.&lt;ref&gt;{{Viita allikale}}&lt;/ref&gt;

Spordikarjäär

Lauri pälvis meistersportlase nimetuse 1990. aastal.&lt;ref&gt;{{Viita allikale}}&lt;/ref&gt;

Ta tuli Eesti meistriks poksis aastatel 1989, 1990, 1991 ja 1993.&lt;ref&gt;{{Viita allikale}}&lt;/ref&gt;

aastal osales ta Eesti koondise liikmena poksi maailmameistrivõistlustel.&lt;ref&gt;{{Viita allikale}}&lt;/ref&gt;

== Saavutused ==
Eesti meister poksis: 1989, 1990, 1991, 1993

Meistersportlane (1990)

Poksi maailmameistrivõistluste osaleja (1993)

== Viited ==</text>
      <sha1>nbkg0tvhp2vjs386rdl8eydt732wjcl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mustand:&quot;It Ends with Us&quot; (Eesti keeles ilmunud &quot;Ei iial enam&quot;)</title>
    <ns>102</ns>
    <id>718070</id>
    <revision>
      <id>7185127</id>
      <timestamp>2026-07-02T11:01:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Toimiku Tõlkija</username>
        <id>231703</id>
      </contributor>
      <comment>Loodud lehekülje &quot;[[:en:Special:Redirect/revision/1359231908|It Ends with Us]]&quot; tõlkimisel</comment>
      <origin>7185127</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23577" sha1="ie5764bxof9te5tfv4gv6tqef2f5nrz" xml:space="preserve">
{{Infokast raamat
| nimi = It Ends with Us
| keel = English
| kirjastaja = [[Atria Books]]
| isbn = 978-1-5011-1036-8
| oclc = 928481387
}}{{Vaata|It Starts with Us}}
'''''&quot;It Ends with Us&quot; (''eesti keeles ilmunud pealkirjaga ''„Ei iial enam“)''''' on [[Colleen Hoover|Colleen Hooveri]] [[armastusromaan]], mille avaldas 2. augustil 2016 kirjastus Atria Books. Lugu jälgib lillepoe omanikust Lily Bloomist, kelle vägivaldse suhte [[Neurokirurgia|neurokirurg]] Ryle Kincaidiga teeb veelgi keerulisemaks tema keskkooliaegse armastatu Atlas Corrigani taasilmumine naise ellu. Lugu käsitleb [[Lähisuhtevägivald|lähisuhtevägivalla]] ja emotsionaalse väärkohtlemise teemasid. Tuginedes oma ema ja isa vahelisele suhtele,  kirjeldas Hooveri seda kui „kõige raskemat raamatut, mida ma kunagi kirjutanud olen“.

2019. aasta seisuga oli romaani müüdud maailmas üle miljoni [[Eksemplar|eksemplari]] ja see oli tõlgitud rohkem kui kahekümnesse keelde. 2021. aastal kogus [[romaan]] tänu [[TikTok|TikTokile]] taas suurt populaarsust ja tõusis 2022. ja 2023. aasta raamatumüügi edetabelite tippu. 2022. aasta oktoobris ilmus raamatule järg pealkirjaga ''&quot;It Starts with Us&quot;'' (eesti keeles &quot;Kõik algab meist&quot;). 2024. aasta augustis linastus raamatu põhjal valminud film, mille stsenaariumi kirjutas Christy Hall. Filmi lavastas Justin Baldoni ja peaosi mängivad [[Blake Lively]], Baldoni ise ning Brandon Sklenar.{{Vaata|It Ends with Us (film)}}

== Sisututvustus ==
23-aastane ülikooli lõpetanud Lily Bloom kolib [[Boston|Bostonisse]], lootuses avada seal oma lillepood. Ta kasvas üles katkises peres – tema kadunud isa Andrew  oli ema Jenny vastu vägivaldne, mistõttu Lily põlgas nii  isa kui ka ema, kes mehe juurde jäi. Hiljuti pidas ta oma kodulinnas Plethoras [[Maine|Maine'i]] osariigis Andrew matustel[[Järelehüüe|järelhüüde]], kus teatas, et loetleb viis asja, mida ta isa juures kõige rohkem armastas, misjärel seisis ta mitu sekundit vaikides, ja lahkus kõnepuldist.

Lugedes oma vanu lapsepõlvepäevikuid, meenub Lilyle tema esimene armastus Atlas Corrigan, kes lahkus sõjaväkke, kuid lubas tema juurde tagasi tulla. Hiljem tutvub ta Ryle Kincaidiga, kes on võluv ja ambitsioonikas 30-aastane neurokirurg. Kuigi tõmme on vastastikune, ei alusta nad suhet, sest Lily otsib pühendumust, Ryle`i huvitavad aga vaid juhusuhted. Kui Lily aga oma ettevõtte edukalt käima saab, jätkavad nad kohtumist ja alustavad lõpuks suhet.

Ühel õhtul naerab Lily selle üle, kui Ryle kogemata vormiroa maha pillab, mille peale mees teda vihaselt lööb, et siis kohe meeleheitlikult andeks paluda. See meenutab Lilyle tema lapsepõlve; kuigi ta on jahmunud, otsustab naine, et nad on tema vanematest erinevad, ja võtab vabanduse vastu, kuid hoiatab meest, et lahkub, kui too talle veel kord haiget teeb.

Kui Lily Ryle'iga restoranis einestab, avastab ta, et selle koha omanik ja peakokk on Atlas. Nad hakkavad suhtlema, mis muudab Ryle'i kohe armukadedaks, kuigi Lily kinnitab, et Atlas on kõigest sõber. Märgates Lily sinist silma ja Ryle'i sidemes kätt, kahtlustab Atlas, et Ryle võib naise vastu vägivaldne olla. Ta järgneb naisele [[Tualett|tualetti]] ja anub, et too Ryle'i maha jätaks. Ryle tabab nad sealt ja meeste vahel puhkeb  vihane kaklus. Järgmisel päeval ilmub Atlas lillepoodi ja Lily ütleb talle, et ta on Ryle`iga õnnelik. Atlas lahkub, kuid annab Lilyle oma [[Telefoninumber|telefoninumbri]].

Ühel õhtul abielluvad Lily ja Ryle Vegases hetkeemotsiooni ajel ja nende [[abielu]] kulgeb stabiilselt, kuni mees leiab Atlase telefoninumbri ja tõukab Lily trepist alla. Seejärel tunnistab mees, et tulistas lapsepõlves kogemata oma venda Emersoni, mis lõppes viimase surmaga, ja sellest jäänud paranemata hingehaav, mis avaldub nüüd kontrollimatute raevuhoogudena. Lily andestab mehele, kuid hiljem leiab ja loeb Ryle naise lapsepõlvepäevikuid; uskudes, et Lily petab teda Atlasega, üritab mees teda vägistada, lüües naise enesekaitse käigus teadvusetuks.

Lily tuleb teadvusele, põgeneb majast ja helistab Atlasele. Mees viib Lily haiglasse, kus naine saab teada, et ootab Ryle'i last, kuid otsustab seda mehe eest varjata. Lily jääb mõneks päevaks Atlase juurde, samal ajal kui Ryle suundub stažeerimisele Inglismaal, naine kolib lõpuks koju tagasi, kui Ryle on veel välismaal. Atlas tunnistab, et tal on Lily vastu ikka veel tunded, kuid ta on need naise abielu tõttu maha surunud. Mõistes lõpuks, mida ta ema pidi läbi elama, usaldab Lily Jennyle tõe oma mehe vägivaldsuse kohta. Jenny anub Lilyt, et naine Ryle`i maha jätaks ega kordaks samu vigu, mida tema tegi.

Kui Ryle tagasi tuleb, sõlmib Lily temaga ajutise vaherahu ja lubab mehel end [[Rasedus|raseduse]] viimastel kuudel aidata, kuid jääb emotsionaalselt kaugeks. Lily toob ilmale tütre, kellele ta paneb nime Ryle'i hukkunud venna järgi. Pärast [[Sünnitus|sünnitust]] mõistab Lily, et ta ei taha, et tema tütar kasvaks üles Ryle'i vihasööstude keskel, ja teatab mehele, et soovib [[Abielulahutus|lahutust]]. Mees palub pisarsilmi Lilyt oma otsust ümber muutma, kuid mõistab lõpuks naise vaatenurka ja nõustub, kui Lily küsib, kuidas Ryle reageeriks, kui nende endi tütar räägiks, et partner teda väärkohtleb. Lily loodab, et on teinud lõpu oma pere vägivallatsüklile, ta ütleb oma tütrele: &quot;Ei iial enam.&quot;

Epiloogis leiab Lily, kes kasvatab last Ryle'iga ühiselt, Atlase ja ütleb mehele, et on valmis nendevahelist suhet uuesti alustama.

== Taust ja avaldamine ==
Kirjastus Atria Books avaldas romaani ''„It Ends with Us” (''eesti keeles ilmunud pealkirjaga ''&quot;Ei iial enam&quot;)'' 2. augustil 2016.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.simonandschuster.com/books/It-Ends-with-Us/Colleen-Hoover/9781501110368|title=It Ends with Us|website=[[Simon &amp; Schuster]]|access-date=February 11, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230510022227/https://www.simonandschuster.com/books/It-Ends-with-Us/Colleen-Hoover/9781501110368|archive-date=May 10, 2023}}&lt;/ref&gt; Tuginedes oma ema ja isa vahelisele suhtele,&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Kayle|first=Hilary S.|url=https://www.publishersweekly.com/pw/by-topic/industry-news/bea/article/73826-bookcon-2017-colleen-hoover-different-endings.html|title=BookCon 2017: Colleen Hoover: Different Endings|website=[[Publishers Weekly]]|date=June 3, 2017|access-date=February 11, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230320074324/https://www.publishersweekly.com/pw/by-topic/industry-news/bea/article/73826-bookcon-2017-colleen-hoover-different-endings.html|archive-date=March 20, 2023}}&lt;/ref&gt; kirjeldas Hoover seda sõnadega „kõige raskem raamat, mida ma kunagi kirjutanud olen”.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=White|first=Mara|url=http://www.nydailynews.com/life-style/new-adult-author-colleen-hoover-releases-ends-article-1.2737116|title=New Adult author Colleen Hoover releases novel 'It Ends with Us'|work=[[New York Daily News]]|date=August 3, 2016|access-date=February 11, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230905013609/https://www.nydailynews.com/life-style/new-adult-author-colleen-hoover-releases-ends-article-1.2737116|archive-date=September 5, 2023}}&lt;/ref&gt; See käsitleb lähisuhtevägivalla ja emotsionaalse väärkohtlemise teemasid. Sellele vaatamata liigitatakse raamatut „armastusromaaniks”. Raamatu kirjastus kirjeldas seda kui lugu „töönarkomaanist naisest, kelle elus on armastus, mis tundub liiga hea, et tõsi olla, kuid kes ei suuda lõpetada mõtlemist oma esimesele armastusele”.

18. aprillil 2023 ilmus raamatust spetsiaalne &quot;kollektsionääride väljaanne&quot;. Väljaandes on eksklusiivne küsimuste ja vastuste osa Hooveri ja tema ema vahel, raamat on kõvakaaneline, fooliumtrükis reljeefse ümbrise, fooliumiga vormitud köite ja uue kujundusega sisekaantega, mis ümbritsevad nii esi- kui ka tagakaant.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Hoover|first=Colleen|url=https://www.facebook.com/AuthorColleenHoover/posts/679333170215392/|title=I'm excited to announce a special hardcover collector's edition of It Ends with Us.|website=Facebook|date=November 18, 2022|access-date=August 24, 2024}}&lt;/ref&gt;

== Vastuvõtt ==

=== Kriitikute hinnangud ===
[[Ajakiri]] ''Kirkus Reviews'' kirjutas oma esiletõstetud arvustuses: „Suhteid on kujutatud kaastunde ja aususega,“ ja võttis kokku, et romaan „illustreerib võimsalt vägivalla laastavat mõju – ja ellujäänute tugevust“.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.kirkusreviews.com/book-reviews/colleen-hoover/it-ends-with-us/|title=It Ends with Us by Colleen Hoover|website=[[Kirkus Reviews]]|date=May 31, 2016|access-date=February 11, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220211115753/https://www.kirkusreviews.com/book-reviews/colleen-hoover/it-ends-with-us/|archive-date=February 11, 2022}}&lt;/ref&gt; Ajakiri ''Romantic Times'' märkis: „„ ''Ei iial enam''“ on täiuslik näide [[Autor|autori]] kirjutamismeisterlikkusest ja tema võimest põimida ühte meeltülendavaid, romantilisi ja süngeid süžeeliine. Olenemata sellest, kui suur [[fänn]] te olete, armastavad ja austavad lugejad peategelast Lilyt ning õpivad tema üleelamistest midagi.“&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Carr|first=Tricia|url=https://www.rtbookreviews.com/book-review/it-ends-us|title=IT ENDS WITH US {{!}} RT Book Reviews|website=[[Romantic Times]]|access-date=February 11, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20170310091356/https://www.rtbookreviews.com/book-review/it-ends-us|archive-date=March 10, 2017}}&lt;/ref&gt;

=== Läbimüük ===
2019. aasta seisuga oli romaani müüdud maailmas üle miljoni eksemplari ja see oli tõlgitud rohkem kui kahekümnesse keelde.&lt;ref name=&quot;Variety&quot;&gt;{{Cite web|last=McNary|first=Dave|url=https://variety.com/2019/film/news/justin-baldoni-it-ends-with-us-movie-jane-the-virgin-1203268293/|title=Justin Baldoni Developing 'It Ends With Us' Romance Movie|website=[[Variety (magazine)|Variety]]|date=July 15, 2019|access-date=February 11, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230905013609/https://variety.com/2019/film/news/justin-baldoni-it-ends-with-us-movie-jane-the-virgin-1203268293/|archive-date=September 5, 2023}}&lt;/ref&gt;

2021. aastal muutusid nii see romaan kui ka  Hooveri teosed üldisemalt taas ülimalt populaarseks tänu [[TikTok|TikToki]] [[BookTok|#BookTok]] kogukonna tähelepanule.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Italie|first=Hillel|url=https://apnews.com/article/lifestyle-entertainment-business-arts-and-entertainment-fiction-fbed44e32e3797b7c3fdbf0a4a7daead|title=Author Colleen Hoover's word-of-mouth success|work=[[Associated Press]]|date=September 16, 2021|access-date=January 6, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230415023929/https://apnews.com/article/lifestyle-entertainment-business-arts-and-entertainment-fiction-fbed44e32e3797b7c3fdbf0a4a7daead|archive-date=April 15, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Merry|first=Stephanie|url=https://www.washingtonpost.com/books/2022/01/20/colleen-hoover-tiktok/|title=On TikTok, crying is encouraged. Colleen Hoover's books get the job done.|work=[[The Washington Post]]|date=January 20, 2022|access-date=February 27, 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20220310052046/https://www.washingtonpost.com/books/2022/01/20/colleen-hoover-tiktok/|archive-date=March 10, 2022}}&lt;/ref&gt; 2022. aasta jaanuaris debüteeris ''„It Ends With Us”'' ''(&quot;Ei iial enam&quot;)'' ajalehe [[New York Timesi bestsellerid|''The New York Times'' kombineeritud ilukirjanduse edetabelis]] esikohal.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/books/best-sellers/2022/01/16/combined-print-and-e-book-fiction/|title=Combined Print &amp; E-Book Fiction – Best Sellers – Books|work=[[The New York Times]]|date=January 16, 2022|access-date=February 11, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220318112834/https://www.nytimes.com/books/best-sellers/2022/01/16/combined-print-and-e-book-fiction/|archive-date=March 18, 2022}}&lt;/ref&gt; Raamat saavutas esikoha nii ajakirja ''Publishers Weekly'' täiskasvanute kirjanduse edetabelis kui ka üldarvestuses 2022. aasta esimese kuue kuu lõikes, müües kokku 925 221 eksemplari.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Maher|first=John|url=https://www.publishersweekly.com/pw/by-topic/industry-news/bookselling/article/89817-the-bestselling-books-of-2022-so-far.html|title=The Bestselling Books of 2022 (So Far)|website=[[Publishers Weekly]]|date=July 8, 2022|access-date=July 16, 2022|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20220715200522/https://www.publishersweekly.com/pw/by-topic/industry-news/bookselling/article/89817-the-bestselling-books-of-2022-so-far.html|archive-date=July 15, 2022}}&lt;/ref&gt; Raamat saavutas esikoha ka ajakirja ''Publishers Weekly'' aasta kokkuvõttes, müües aasta jooksul kokku 2 729 007 eksemplari.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Milliot|first=Jim|url=https://www.publishersweekly.com/pw/by-topic/industry-news/bookselling/article/91256-colleen-hoover-was-queen-of-2022-s-bestseller-list.html|title=Colleen Hoover Was Queen of 2022's Bestseller List|website=Publishers Weekly|date=January 6, 2023|access-date=April 28, 2023|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20230409112812/https://www.publishersweekly.com/pw/by-topic/industry-news/bookselling/article/91256-colleen-hoover-was-queen-of-2022-s-bestseller-list.html|archive-date=April 9, 2023}}&lt;/ref&gt; Teos oli ka 2023. aasta müüduim romaan, seda osteti kokku 1 292 733 eksemplari. Romaani ''„It Ends With Us” (&quot;Ei iial enam&quot;)'' teemaviiteid on TikTokis vaadatud üle miljardi korra.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Buono|first=Jules|url=https://www.julesbuono.com/best-colleen-hoover-books-ranked/|title=Best Colleen Hoover Books Ranked|website=The Literary Lifestyle|date=August 23, 2022|access-date=March 1, 2023|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20230301173357/https://www.julesbuono.com/best-colleen-hoover-books-ranked/|archive-date=March 1, 2023}}&lt;/ref&gt;

Pärast filmiversiooni [[Treiler|treileri]] avaldamist tõusis romaan Amazoni edetabelis tagasi esikohale. 11. augustil 2024, vaid kaks päeva pärast filmi esilinastust, tõusis romaan ''The New York Times'' bestsellerite edetabelis tagasi esikohale.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.nytimes.com/books/best-sellers/2024/08/11/combined-print-and-e-book-fiction/|title=Combined Print &amp; E-Book Fiction|website=The New York Times|date=August 11, 2024|access-date=August 24, 2024}}&lt;/ref&gt;

=== Auhinnad ===
Romaan võitis 2016. aastal parima armastusromaani kategoorias auhinna Goodreads Choice Award.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Dilworth|first=Dianna|url=https://www.adweek.com/galleycat/2016-goodreads-choice-awards-winners-revealed/127779|title=2016 Goodreads Choice Awards Winners Revealed|website=[[Adweek]]|date=December 6, 2016|access-date=December 22, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20231222105140/https://www.adweek.com/galleycat/2016-goodreads-choice-awards-winners-revealed/127779|archive-date=December 22, 2023}}&lt;/ref&gt;

== Järg ==
{{Vaata|The Official It Ends with Us Coloring Book}}
2022. aasta veebruaris teatati, et kirjastus Atria Books avaldab sama aasta oktoobris romaanile ''„It Ends with Us”'' ''(&quot;Ei iial enam&quot;)'' järje.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://about.simonandschuster.biz/news/hoover-it-starts-with-us/|title=Atria Books to Publish Colleen Hoover's Sequel to Viral BookTok Novel, It Ends With Us in October 2022|work=simonandschuster.biz|date=February 11, 2022|access-date=October 18, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230528202714/https://about.simonandschuster.biz/news/hoover-it-starts-with-us/|archive-date=May 28, 2023}}&lt;/ref&gt; Järg pealkirjaga ''„It Starts with Us'' ” ''(''eesti keeles ''&quot;Kõik algab meist&quot;)'' ilmus 18. oktoobril 2022.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.publishersweekly.com/pw/newsbrief/index.html?record=3611|title=Atria to Publish Colleen Hoover's 'It Starts with Us' in October|website=[[Publishers Weekly]]|date=February 11, 2022|access-date=February 12, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230905013610/https://www.publishersweekly.com/pw/newsbrief/index.html?record=3611|archive-date=September 5, 2023}}&lt;/ref&gt; Raamatu järg jätkub sealt, kus ''„It Ends with Us”'' ''(&quot;Ei iial enam&quot;'') pooleli jäi, ja keskendub Lily ja Atlase suhtele.

== Värviraamat ==
&lt;templatestyles src=&quot;Reflist/styles.css&quot; /&gt;2023. aasta jaanuaris teatas Hoover plaanist avaldada romaani ''„It Ends with Us”'' ''(&quot;Ei iial enam&quot;)'' põhjal valmivvärviraamat''.'' Pärast lugejate tugevat pahameelt, mis oli tingitud romaani lähisuhtevägivalla temaatikast, otsustas Hoover projekti juba järgmisel päeval tühistada, teatades: „Värviraamatu arendamisel peeti silmas Lily tugevust, kuid ma mõistan täielikult, miks see oli kohatu.“ Kirjastus Atria Books kinnitas, et nad ei jätka värviraamatu avaldamisega.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Cite news|last=Ronald|first=Issy|url=https://www.cnn.com/style/article/colleen-hoover-coloring-book-cancellation-intl-scli/index.html|title=Bestselling writer Colleen Hoover apologizes for planned coloring book based on domestic violence novel|work=[[CNN]]|date=January 13, 2023|access-date=February 27, 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20230114020109/https://www.cnn.com/style/article/colleen-hoover-coloring-book-cancellation-intl-scli/index.html|archive-date=January 14, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Squires|first=Bethy|url=https://www.vulture.com/2023/01/no-more-colleen-hoover-it-end-with-us-coloring-book.html|title=There Won't Be an ''It Ends With Us'' Coloring Book After All|work=[[Vulture (website)|Vulture]]|date=January 11, 2023|access-date=February 27, 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20230112010529/https://www.vulture.com/2023/01/no-more-colleen-hoover-it-end-with-us-coloring-book.html|archive-date=January 12, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Burke|first=Kelly|url=https://www.theguardian.com/books/2023/jan/13/colleen-hoover-apologises-for-tone-deaf-colouring-book-based-on-domestic-violence-novel|title=Colleen Hoover apologises for 'tone-deaf' colouring book based on domestic violence novel|work=[[The Guardian]]|date=January 13, 2023|access-date=February 27, 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20230113022533/https://www.theguardian.com/books/2023/jan/13/colleen-hoover-apologises-for-tone-deaf-colouring-book-based-on-domestic-violence-novel|archive-date=January 13, 2023}}&lt;/ref&gt;

== Filmi adaptsioon ==
{{Viited}}2019. aasta juulis omandas Justin Baldoni õigused romaani ekraniseerimiseks, filmi hakati tootma tema ettevõtte Wayfarer Entertainment kaudu.&lt;ref name=&quot;Variety&quot;&gt;{{Cite web|last=McNary|first=Dave|url=https://variety.com/2019/film/news/justin-baldoni-it-ends-with-us-movie-jane-the-virgin-1203268293/|title=Justin Baldoni Developing 'It Ends With Us' Romance Movie|website=[[Variety (magazine)|Variety]]|date=July 15, 2019|access-date=February 11, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230905013609/https://variety.com/2019/film/news/justin-baldoni-it-ends-with-us-movie-jane-the-virgin-1203268293/|archive-date=September 5, 2023}}&lt;/ref&gt; 2023. aasta jaanuaris sai Lily Bloomi rolli [[Blake Lively]]. Filmi lavastas Ryle Kincaidi kehastav Baldoni ja stsenaariumi kohandas Christy Hall.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Kroll|first=Justin|url=https://deadline.com/2023/01/blake-lively-justin-baldoni-sony-wayfarer-studios-adaptation-colleen-hoover-it-ends-with-us-1235242008/|title=Blake Lively &amp; Justin Baldoni To Star In 'It Ends With Us'; Baldoni Also Directing Sony And Wayfarer Studios' Adaptation Of Colleen Hoover Novel|work=[[Deadline Hollywood|Deadline]]|date=January 26, 2023|access-date=January 26, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230127003250/https://deadline.com/2023/01/blake-lively-justin-baldoni-sony-wayfarer-studios-adaptation-colleen-hoover-it-ends-with-us-1235242008/|archive-date=January 27, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Zhan|first=Jennifer|url=https://www.vulture.com/2023/01/it-ends-with-us-movie-casts-blake-lively-justin-baldoni.html|title=The ''It Ends With Us'' Movie Ends Up Casting Blake Lively|work=[[Vulture (website)|Vulture]]|date=January 26, 2023|access-date=January 26, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230127020514/http://www.vulture.com/2023/01/it-ends-with-us-movie-casts-blake-lively-justin-baldoni.html|archive-date=January 27, 2023}}&lt;/ref&gt; 2023. aasta aprillis sai Atlase rolli Brandon Sklenar.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Kroll|first=Justin|url=https://deadline.com/2023/04/192-brandon-sklenar-atlas-corrigan-sony-wayfarers-of-it-ends-with-us-blake-lively-1235332753/|title='1923' Breakout Brandon Sklenar To Play Atlas Corrigan In Sony And Wayfarer's Adaptation Of 'It Ends With Us' Starring Blake Lively|work=[[Deadline Hollywood|Deadline]]|date=April 20, 2023|access-date=April 21, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230421041254/https://deadline.com/2023/04/192-brandon-sklenar-atlas-corrigan-sony-wayfarers-of-it-ends-with-us-blake-lively-1235332753/|archive-date=April 21, 2023}}&lt;/ref&gt; Võtted algasid [[Hoboken|New Jersey osariigis]] [[Hoboken|Hobokenis]] 5. mail 2023. Film esilinastus kinodes 9. augustil 2024.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=D'Alessandro|first=Anthony|url=https://deadline.com/2024/04/blake-lively-it-ends-with-us-release-date-2-1235886431/|title=Blake Lively &amp; Justin Baldoni Romance 'It Ends With Us' Will Now Begin In Early August|website=[[Deadline Hollywood]]|date=April 15, 2024|access-date=May 17, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240531123429/https://deadline.com/2024/04/blake-lively-it-ends-with-us-release-date-2-1235886431/|archive-date=May 31, 2024}}&lt;/ref&gt; Film sai [[Kriitik|kriitikutelt]] vastakaid arvustusi,&lt;ref&gt;{{Cite web|last=O'Sullivan|first=Charlotte|url=https://www.bbc.com/culture/article/20240808-it-ends-with-us-the-controversial-blockbuster-author-colleen-hoover-portraying-domestic-abuse|title=It Ends With Us: The controversial blockbuster author portraying domestic abuse|website=[[BBC Culture]]|date=August 9, 2024|access-date=September 8, 2024|language=en-GB}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Kingsberry|first=Janay|url=https://www.washingtonpost.com/entertainment/2024/08/20/it-ends-with-us-is-hit-does-it-trivialize-domestic-violence/|title='It Ends With Us' is a success, but does it trivialize domestic violence?|work=[[The Washington Post]]|date=August 21, 2024|access-date=September 8, 2024|language=en-US|last2=Chery|first2=Samantha|issn=0190-8286}}&lt;/ref&gt; kuid sellest sai tohutu kassahitt, mis tõi 25 miljoni dollari suuruse tootmiseelarve juures maailmas sisse 351 miljonit dollarit.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.boxofficemojo.com/title/tt10655524/|title=''It Ends with Us''|website=[[Box Office Mojo]]|access-date=December 22, 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.the-numbers.com/movie/It-Ends-With-Us-(2024)#tab=summary|title=It Ends With Us – Financial Information|website=[[The Numbers (website)|The Numbers]]|access-date=December 22, 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=D'Alessandro|first=Anthony|url=https://deadline.com/2024/08/ryan-reynolds-blake-lively-box-office-deadpool-wolverine-it-ends-with-us-1236032813/|title=Ryan Reynolds Vs. Blake Lively At The Box Office: ''Deadpool &amp; Wolverine'' To Slay Again With $50M, ''It Ends With Us'' To Begin With $23M-$30M+ – Preview|website=[[Deadline Hollywood]]|date=August 6, 2024|access-date=August 6, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240806184634/https://deadline.com/2024/08/ryan-reynolds-blake-lively-box-office-deadpool-wolverine-it-ends-with-us-1236032813/|archive-date=August 6, 2024}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Colleen Hoover}}{{Authority control}}{{Colleen Hoover}}{{Authority control}}</text>
      <sha1>ie5764bxof9te5tfv4gv6tqef2f5nrz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185133</id>
      <parentid>7185127</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T11:19:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Toimiku Tõlkija</username>
        <id>231703</id>
      </contributor>
      <origin>7185133</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23331" sha1="c1sqy9nga4ldpsdaatfox8evk76o7nd" xml:space="preserve">
{{Infokast raamat
| nimi = It Ends with Us
| keel = English
| kirjastaja = [[Atria Books]]
| isbn = 978-1-5011-1036-8
| oclc = 928481387
}}'''''&quot;It Ends with Us&quot; (''eesti keeles ilmunud pealkirjaga ''„Ei iial enam“)''''' on [[Colleen Hoover|Colleen Hooveri]] [[armastusromaan]], mille avaldas 2. augustil 2016 kirjastus Atria Books. Lugu jälgib lillepoe omanikust Lily Bloomist, kelle vägivaldse suhte [[Neurokirurgia|neurokirurg]] Ryle Kincaidiga teeb veelgi keerulisemaks tema keskkooliaegse armastatu Atlas Corrigani taasilmumine naise ellu. Lugu käsitleb [[Lähisuhtevägivald|lähisuhtevägivalla]] ja emotsionaalse väärkohtlemise teemasid. Tuginedes oma ema ja isa vahelisele suhtele,  kirjeldas Hooveri seda kui „kõige raskemat raamatut, mida ma kunagi kirjutanud olen“.

2019. aasta seisuga oli romaani müüdud maailmas üle miljoni [[Eksemplar|eksemplari]] ja see oli tõlgitud rohkem kui kahekümnesse keelde. 2021. aastal kogus [[romaan]] tänu [[TikTok|TikTokile]] taas suurt populaarsust ja tõusis 2022. ja 2023. aasta raamatumüügi edetabelite tippu. 2022. aasta oktoobris ilmus raamatule järg pealkirjaga ''&quot;It Starts with Us&quot;'' (eesti keeles &quot;Kõik algab meist&quot;). 2024. aasta augustis linastus raamatu põhjal valminud film, mille stsenaariumi kirjutas Christy Hall. Filmi lavastas Justin Baldoni ja peaosi mängivad [[Blake Lively]], Baldoni ise ning Brandon Sklenar.
== Sisututvustus ==
23-aastane ülikooli lõpetanud Lily Bloom kolib [[Boston|Bostonisse]], lootuses avada seal oma lillepood. Ta kasvas üles katkises peres – tema kadunud isa Andrew  oli ema Jenny vastu vägivaldne, mistõttu Lily põlgas nii  isa kui ka ema, kes mehe juurde jäi. Hiljuti pidas ta oma kodulinnas Plethoras [[Maine|Maine'i]] osariigis Andrew matustel[[Järelehüüe|järelhüüde]], kus teatas, et loetleb viis asja, mida ta isa juures kõige rohkem armastas, misjärel seisis ta mitu sekundit vaikides, ja lahkus kõnepuldist.

Lugedes oma vanu lapsepõlvepäevikuid, meenub Lilyle tema esimene armastus Atlas Corrigan, kes lahkus sõjaväkke, kuid lubas tema juurde tagasi tulla. Hiljem tutvub ta Ryle Kincaidiga, kes on võluv ja ambitsioonikas 30-aastane neurokirurg. Kuigi tõmme on vastastikune, ei alusta nad suhet, sest Lily otsib pühendumust, Ryle`i huvitavad aga vaid juhusuhted. Kui Lily aga oma ettevõtte edukalt käima saab, jätkavad nad kohtumist ja alustavad lõpuks suhet.

Ühel õhtul naerab Lily selle üle, kui Ryle kogemata vormiroa maha pillab, mille peale mees teda vihaselt lööb, et siis kohe meeleheitlikult andeks paluda. See meenutab Lilyle tema lapsepõlve; kuigi ta on jahmunud, otsustab naine, et nad on tema vanematest erinevad, ja võtab vabanduse vastu, kuid hoiatab meest, et lahkub, kui too talle veel kord haiget teeb.

Kui Lily Ryle'iga restoranis einestab, avastab ta, et selle koha omanik ja peakokk on Atlas. Nad hakkavad suhtlema, mis muudab Ryle'i kohe armukadedaks, kuigi Lily kinnitab, et Atlas on kõigest sõber. Märgates Lily sinist silma ja Ryle'i sidemes kätt, kahtlustab Atlas, et Ryle võib naise vastu vägivaldne olla. Ta järgneb naisele [[Tualett|tualetti]] ja anub, et too Ryle'i maha jätaks. Ryle tabab nad sealt ja meeste vahel puhkeb  vihane kaklus. Järgmisel päeval ilmub Atlas lillepoodi ja Lily ütleb talle, et ta on Ryle`iga õnnelik. Atlas lahkub, kuid annab Lilyle oma [[Telefoninumber|telefoninumbri]].

Ühel õhtul abielluvad Lily ja Ryle Vegases hetkeemotsiooni ajel ja nende [[abielu]] kulgeb stabiilselt, kuni mees leiab Atlase telefoninumbri ja tõukab Lily trepist alla. Seejärel tunnistab mees, et tulistas lapsepõlves kogemata oma venda Emersoni, mis lõppes viimase surmaga, ja sellest jäänud paranemata hingehaav, mis avaldub nüüd kontrollimatute raevuhoogudena. Lily andestab mehele, kuid hiljem leiab ja loeb Ryle naise lapsepõlvepäevikuid; uskudes, et Lily petab teda Atlasega, üritab mees teda vägistada, lüües naise enesekaitse käigus teadvusetuks.

Lily tuleb teadvusele, põgeneb majast ja helistab Atlasele. Mees viib Lily haiglasse, kus naine saab teada, et ootab Ryle'i last, kuid otsustab seda mehe eest varjata. Lily jääb mõneks päevaks Atlase juurde, samal ajal kui Ryle suundub stažeerimisele Inglismaal, naine kolib lõpuks koju tagasi, kui Ryle on veel välismaal. Atlas tunnistab, et tal on Lily vastu ikka veel tunded, kuid ta on need naise abielu tõttu maha surunud. Mõistes lõpuks, mida ta ema pidi läbi elama, usaldab Lily Jennyle tõe oma mehe vägivaldsuse kohta. Jenny anub Lilyt, et naine Ryle`i maha jätaks ega kordaks samu vigu, mida tema tegi.

Kui Ryle tagasi tuleb, sõlmib Lily temaga ajutise vaherahu ja lubab mehel end [[Rasedus|raseduse]] viimastel kuudel aidata, kuid jääb emotsionaalselt kaugeks. Lily toob ilmale tütre, kellele ta paneb nime Ryle'i hukkunud venna järgi. Pärast [[Sünnitus|sünnitust]] mõistab Lily, et ta ei taha, et tema tütar kasvaks üles Ryle'i vihasööstude keskel, ja teatab mehele, et soovib [[Abielulahutus|lahutust]]. Mees palub pisarsilmi Lilyt oma otsust ümber muutma, kuid mõistab lõpuks naise vaatenurka ja nõustub, kui Lily küsib, kuidas Ryle reageeriks, kui nende endi tütar räägiks, et partner teda väärkohtleb. Lily loodab, et on teinud lõpu oma pere vägivallatsüklile, ta ütleb oma tütrele: &quot;Ei iial enam.&quot;

Epiloogis leiab Lily, kes kasvatab last Ryle'iga ühiselt, Atlase ja ütleb mehele, et on valmis nendevahelist suhet uuesti alustama.

== Taust ja avaldamine ==
Kirjastus Atria Books avaldas romaani ''„It Ends with Us” (''eesti keeles ilmunud pealkirjaga ''&quot;Ei iial enam&quot;)'' 2. augustil 2016.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.simonandschuster.com/books/It-Ends-with-Us/Colleen-Hoover/9781501110368|title=It Ends with Us|website=[[Simon &amp; Schuster]]|access-date=February 11, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230510022227/https://www.simonandschuster.com/books/It-Ends-with-Us/Colleen-Hoover/9781501110368|archive-date=May 10, 2023}}&lt;/ref&gt; Tuginedes oma ema ja isa vahelisele suhtele,&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Kayle|first=Hilary S.|url=https://www.publishersweekly.com/pw/by-topic/industry-news/bea/article/73826-bookcon-2017-colleen-hoover-different-endings.html|title=BookCon 2017: Colleen Hoover: Different Endings|website=[[Publishers Weekly]]|date=June 3, 2017|access-date=February 11, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230320074324/https://www.publishersweekly.com/pw/by-topic/industry-news/bea/article/73826-bookcon-2017-colleen-hoover-different-endings.html|archive-date=March 20, 2023}}&lt;/ref&gt; kirjeldas Hoover seda sõnadega „kõige raskem raamat, mida ma kunagi kirjutanud olen”.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=White|first=Mara|url=http://www.nydailynews.com/life-style/new-adult-author-colleen-hoover-releases-ends-article-1.2737116|title=New Adult author Colleen Hoover releases novel 'It Ends with Us'|work=[[New York Daily News]]|date=August 3, 2016|access-date=February 11, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230905013609/https://www.nydailynews.com/life-style/new-adult-author-colleen-hoover-releases-ends-article-1.2737116|archive-date=September 5, 2023}}&lt;/ref&gt; See käsitleb lähisuhtevägivalla ja emotsionaalse väärkohtlemise teemasid. Sellele vaatamata liigitatakse raamatut „armastusromaaniks”. Raamatu kirjastus kirjeldas seda kui lugu „töönarkomaanist naisest, kelle elus on armastus, mis tundub liiga hea, et tõsi olla, kuid kes ei suuda lõpetada mõtlemist oma esimesele armastusele”.

18. aprillil 2023 ilmus raamatust spetsiaalne &quot;kollektsionääride väljaanne&quot;. Väljaandes on eksklusiivne küsimuste ja vastuste osa Hooveri ja tema ema vahel, raamat on kõvakaaneline, fooliumtrükis reljeefse ümbrise, fooliumiga vormitud köite ja uue kujundusega sisekaantega, mis ümbritsevad nii esi- kui ka tagakaant.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Hoover|first=Colleen|url=https://www.facebook.com/AuthorColleenHoover/posts/679333170215392/|title=I'm excited to announce a special hardcover collector's edition of It Ends with Us.|website=Facebook|date=November 18, 2022|access-date=August 24, 2024}}&lt;/ref&gt;

== Vastuvõtt ==

=== Kriitikute hinnangud ===
[[Ajakiri]] ''Kirkus Reviews'' kirjutas oma esiletõstetud arvustuses: „Suhteid on kujutatud kaastunde ja aususega,“ ja võttis kokku, et romaan „illustreerib võimsalt vägivalla laastavat mõju – ja ellujäänute tugevust“.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.kirkusreviews.com/book-reviews/colleen-hoover/it-ends-with-us/|title=It Ends with Us by Colleen Hoover|website=[[Kirkus Reviews]]|date=May 31, 2016|access-date=February 11, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220211115753/https://www.kirkusreviews.com/book-reviews/colleen-hoover/it-ends-with-us/|archive-date=February 11, 2022}}&lt;/ref&gt; Ajakiri ''Romantic Times'' märkis: „„ ''Ei iial enam''“ on täiuslik näide [[Autor|autori]] kirjutamismeisterlikkusest ja tema võimest põimida ühte meeltülendavaid, romantilisi ja süngeid süžeeliine. Olenemata sellest, kui suur [[fänn]] te olete, armastavad ja austavad lugejad peategelast Lilyt ning õpivad tema üleelamistest midagi.“&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Carr|first=Tricia|url=https://www.rtbookreviews.com/book-review/it-ends-us|title=IT ENDS WITH US {{!}} RT Book Reviews|website=[[Romantic Times]]|access-date=February 11, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20170310091356/https://www.rtbookreviews.com/book-review/it-ends-us|archive-date=March 10, 2017}}&lt;/ref&gt;

=== Läbimüük ===
2019. aasta seisuga oli romaani müüdud maailmas üle miljoni eksemplari ja see oli tõlgitud rohkem kui kahekümnesse keelde.&lt;ref name=&quot;Variety&quot;&gt;{{Cite web|last=McNary|first=Dave|url=https://variety.com/2019/film/news/justin-baldoni-it-ends-with-us-movie-jane-the-virgin-1203268293/|title=Justin Baldoni Developing 'It Ends With Us' Romance Movie|website=[[Variety (magazine)|Variety]]|date=July 15, 2019|access-date=February 11, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230905013609/https://variety.com/2019/film/news/justin-baldoni-it-ends-with-us-movie-jane-the-virgin-1203268293/|archive-date=September 5, 2023}}&lt;/ref&gt;

2021. aastal muutusid nii see romaan kui ka  Hooveri teosed üldisemalt taas ülimalt populaarseks tänu [[TikTok|TikToki]] [[BookTok|#BookTok]] kogukonna tähelepanule.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Italie|first=Hillel|url=https://apnews.com/article/lifestyle-entertainment-business-arts-and-entertainment-fiction-fbed44e32e3797b7c3fdbf0a4a7daead|title=Author Colleen Hoover's word-of-mouth success|work=[[Associated Press]]|date=September 16, 2021|access-date=January 6, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230415023929/https://apnews.com/article/lifestyle-entertainment-business-arts-and-entertainment-fiction-fbed44e32e3797b7c3fdbf0a4a7daead|archive-date=April 15, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Merry|first=Stephanie|url=https://www.washingtonpost.com/books/2022/01/20/colleen-hoover-tiktok/|title=On TikTok, crying is encouraged. Colleen Hoover's books get the job done.|work=[[The Washington Post]]|date=January 20, 2022|access-date=February 27, 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20220310052046/https://www.washingtonpost.com/books/2022/01/20/colleen-hoover-tiktok/|archive-date=March 10, 2022}}&lt;/ref&gt; 2022. aasta jaanuaris debüteeris ''„It Ends With Us”'' ''(&quot;Ei iial enam&quot;)'' ajalehe [[New York Timesi bestsellerid|''The New York Times'' kombineeritud ilukirjanduse edetabelis]] esikohal.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/books/best-sellers/2022/01/16/combined-print-and-e-book-fiction/|title=Combined Print &amp; E-Book Fiction – Best Sellers – Books|work=[[The New York Times]]|date=January 16, 2022|access-date=February 11, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220318112834/https://www.nytimes.com/books/best-sellers/2022/01/16/combined-print-and-e-book-fiction/|archive-date=March 18, 2022}}&lt;/ref&gt; Raamat saavutas esikoha nii ajakirja ''Publishers Weekly'' täiskasvanute kirjanduse edetabelis kui ka üldarvestuses 2022. aasta esimese kuue kuu lõikes, müües kokku 925 221 eksemplari.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Maher|first=John|url=https://www.publishersweekly.com/pw/by-topic/industry-news/bookselling/article/89817-the-bestselling-books-of-2022-so-far.html|title=The Bestselling Books of 2022 (So Far)|website=[[Publishers Weekly]]|date=July 8, 2022|access-date=July 16, 2022|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20220715200522/https://www.publishersweekly.com/pw/by-topic/industry-news/bookselling/article/89817-the-bestselling-books-of-2022-so-far.html|archive-date=July 15, 2022}}&lt;/ref&gt; Raamat saavutas esikoha ka ajakirja ''Publishers Weekly'' aasta kokkuvõttes, müües aasta jooksul kokku 2 729 007 eksemplari.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Milliot|first=Jim|url=https://www.publishersweekly.com/pw/by-topic/industry-news/bookselling/article/91256-colleen-hoover-was-queen-of-2022-s-bestseller-list.html|title=Colleen Hoover Was Queen of 2022's Bestseller List|website=Publishers Weekly|date=January 6, 2023|access-date=April 28, 2023|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20230409112812/https://www.publishersweekly.com/pw/by-topic/industry-news/bookselling/article/91256-colleen-hoover-was-queen-of-2022-s-bestseller-list.html|archive-date=April 9, 2023}}&lt;/ref&gt; Teos oli ka 2023. aasta müüduim romaan, seda osteti kokku 1 292 733 eksemplari. Romaani ''„It Ends With Us” (&quot;Ei iial enam&quot;)'' teemaviiteid on TikTokis vaadatud üle miljardi korra.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Buono|first=Jules|url=https://www.julesbuono.com/best-colleen-hoover-books-ranked/|title=Best Colleen Hoover Books Ranked|website=The Literary Lifestyle|date=August 23, 2022|access-date=March 1, 2023|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20230301173357/https://www.julesbuono.com/best-colleen-hoover-books-ranked/|archive-date=March 1, 2023}}&lt;/ref&gt;

Pärast filmiversiooni [[Treiler|treileri]] avaldamist tõusis romaan Amazoni edetabelis tagasi esikohale. 11. augustil 2024, vaid kaks päeva pärast filmi esilinastust, tõusis romaan ''The New York Times'' bestsellerite edetabelis tagasi esikohale.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.nytimes.com/books/best-sellers/2024/08/11/combined-print-and-e-book-fiction/|title=Combined Print &amp; E-Book Fiction|website=The New York Times|date=August 11, 2024|access-date=August 24, 2024}}&lt;/ref&gt;

=== Auhinnad ===
Romaan võitis 2016. aastal parima armastusromaani kategoorias auhinna Goodreads Choice Award.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Dilworth|first=Dianna|url=https://www.adweek.com/galleycat/2016-goodreads-choice-awards-winners-revealed/127779|title=2016 Goodreads Choice Awards Winners Revealed|website=[[Adweek]]|date=December 6, 2016|access-date=December 22, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20231222105140/https://www.adweek.com/galleycat/2016-goodreads-choice-awards-winners-revealed/127779|archive-date=December 22, 2023}}&lt;/ref&gt;

== Järg ==
2022. aasta veebruaris teatati, et kirjastus Atria Books avaldab sama aasta oktoobris romaanile ''„It Ends with Us”'' ''(&quot;Ei iial enam&quot;)'' järje.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://about.simonandschuster.biz/news/hoover-it-starts-with-us/|title=Atria Books to Publish Colleen Hoover's Sequel to Viral BookTok Novel, It Ends With Us in October 2022|work=simonandschuster.biz|date=February 11, 2022|access-date=October 18, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230528202714/https://about.simonandschuster.biz/news/hoover-it-starts-with-us/|archive-date=May 28, 2023}}&lt;/ref&gt; Järg pealkirjaga ''„It Starts with Us'' ” ''(''eesti keeles ''&quot;Kõik algab meist&quot;)'' ilmus 18. oktoobril 2022.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.publishersweekly.com/pw/newsbrief/index.html?record=3611|title=Atria to Publish Colleen Hoover's 'It Starts with Us' in October|website=[[Publishers Weekly]]|date=February 11, 2022|access-date=February 12, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230905013610/https://www.publishersweekly.com/pw/newsbrief/index.html?record=3611|archive-date=September 5, 2023}}&lt;/ref&gt; Raamatu järg jätkub sealt, kus ''„It Ends with Us”'' ''(&quot;Ei iial enam&quot;'') pooleli jäi, ja keskendub Lily ja Atlase suhtele.

== Värviraamat ==
2023. aasta jaanuaris teatas Hoover plaanist avaldada romaani ''„It Ends with Us”'' ''(&quot;Ei iial enam&quot;)'' põhjal valmivvärviraamat''.'' Pärast lugejate tugevat pahameelt, mis oli tingitud romaani lähisuhtevägivalla temaatikast, otsustas Hoover projekti juba järgmisel päeval tühistada, teatades: „Värviraamatu arendamisel peeti silmas Lily tugevust, kuid ma mõistan täielikult, miks see oli kohatu.“ Kirjastus Atria Books kinnitas, et nad ei jätka värviraamatu avaldamisega.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Cite news|last=Ronald|first=Issy|url=https://www.cnn.com/style/article/colleen-hoover-coloring-book-cancellation-intl-scli/index.html|title=Bestselling writer Colleen Hoover apologizes for planned coloring book based on domestic violence novel|work=[[CNN]]|date=January 13, 2023|access-date=February 27, 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20230114020109/https://www.cnn.com/style/article/colleen-hoover-coloring-book-cancellation-intl-scli/index.html|archive-date=January 14, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Squires|first=Bethy|url=https://www.vulture.com/2023/01/no-more-colleen-hoover-it-end-with-us-coloring-book.html|title=There Won't Be an ''It Ends With Us'' Coloring Book After All|work=[[Vulture (website)|Vulture]]|date=January 11, 2023|access-date=February 27, 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20230112010529/https://www.vulture.com/2023/01/no-more-colleen-hoover-it-end-with-us-coloring-book.html|archive-date=January 12, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Burke|first=Kelly|url=https://www.theguardian.com/books/2023/jan/13/colleen-hoover-apologises-for-tone-deaf-colouring-book-based-on-domestic-violence-novel|title=Colleen Hoover apologises for 'tone-deaf' colouring book based on domestic violence novel|work=[[The Guardian]]|date=January 13, 2023|access-date=February 27, 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20230113022533/https://www.theguardian.com/books/2023/jan/13/colleen-hoover-apologises-for-tone-deaf-colouring-book-based-on-domestic-violence-novel|archive-date=January 13, 2023}}&lt;/ref&gt;

== Filmi adaptsioon ==
2019. aasta juulis omandas Justin Baldoni õigused romaani ekraniseerimiseks, filmi hakati tootma tema ettevõtte Wayfarer Entertainment kaudu.&lt;ref name=&quot;Variety&quot;&gt;{{Cite web|last=McNary|first=Dave|url=https://variety.com/2019/film/news/justin-baldoni-it-ends-with-us-movie-jane-the-virgin-1203268293/|title=Justin Baldoni Developing 'It Ends With Us' Romance Movie|website=[[Variety (magazine)|Variety]]|date=July 15, 2019|access-date=February 11, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230905013609/https://variety.com/2019/film/news/justin-baldoni-it-ends-with-us-movie-jane-the-virgin-1203268293/|archive-date=September 5, 2023}}&lt;/ref&gt; 2023. aasta jaanuaris sai Lily Bloomi rolli [[Blake Lively]]. Filmi lavastas Ryle Kincaidi kehastav Baldoni ja stsenaariumi kohandas Christy Hall.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Kroll|first=Justin|url=https://deadline.com/2023/01/blake-lively-justin-baldoni-sony-wayfarer-studios-adaptation-colleen-hoover-it-ends-with-us-1235242008/|title=Blake Lively &amp; Justin Baldoni To Star In 'It Ends With Us'; Baldoni Also Directing Sony And Wayfarer Studios' Adaptation Of Colleen Hoover Novel|work=[[Deadline Hollywood|Deadline]]|date=January 26, 2023|access-date=January 26, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230127003250/https://deadline.com/2023/01/blake-lively-justin-baldoni-sony-wayfarer-studios-adaptation-colleen-hoover-it-ends-with-us-1235242008/|archive-date=January 27, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Zhan|first=Jennifer|url=https://www.vulture.com/2023/01/it-ends-with-us-movie-casts-blake-lively-justin-baldoni.html|title=The ''It Ends With Us'' Movie Ends Up Casting Blake Lively|work=[[Vulture (website)|Vulture]]|date=January 26, 2023|access-date=January 26, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230127020514/http://www.vulture.com/2023/01/it-ends-with-us-movie-casts-blake-lively-justin-baldoni.html|archive-date=January 27, 2023}}&lt;/ref&gt; 2023. aasta aprillis sai Atlase rolli Brandon Sklenar.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Kroll|first=Justin|url=https://deadline.com/2023/04/192-brandon-sklenar-atlas-corrigan-sony-wayfarers-of-it-ends-with-us-blake-lively-1235332753/|title='1923' Breakout Brandon Sklenar To Play Atlas Corrigan In Sony And Wayfarer's Adaptation Of 'It Ends With Us' Starring Blake Lively|work=[[Deadline Hollywood|Deadline]]|date=April 20, 2023|access-date=April 21, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230421041254/https://deadline.com/2023/04/192-brandon-sklenar-atlas-corrigan-sony-wayfarers-of-it-ends-with-us-blake-lively-1235332753/|archive-date=April 21, 2023}}&lt;/ref&gt; Võtted algasid [[Hoboken|New Jersey osariigis]] [[Hoboken|Hobokenis]] 5. mail 2023. Film esilinastus kinodes 9. augustil 2024.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=D'Alessandro|first=Anthony|url=https://deadline.com/2024/04/blake-lively-it-ends-with-us-release-date-2-1235886431/|title=Blake Lively &amp; Justin Baldoni Romance 'It Ends With Us' Will Now Begin In Early August|website=[[Deadline Hollywood]]|date=April 15, 2024|access-date=May 17, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240531123429/https://deadline.com/2024/04/blake-lively-it-ends-with-us-release-date-2-1235886431/|archive-date=May 31, 2024}}&lt;/ref&gt; Film sai [[Kriitik|kriitikutelt]] vastakaid arvustusi,&lt;ref&gt;{{Cite web|last=O'Sullivan|first=Charlotte|url=https://www.bbc.com/culture/article/20240808-it-ends-with-us-the-controversial-blockbuster-author-colleen-hoover-portraying-domestic-abuse|title=It Ends With Us: The controversial blockbuster author portraying domestic abuse|website=[[BBC Culture]]|date=August 9, 2024|access-date=September 8, 2024|language=en-GB}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Kingsberry|first=Janay|url=https://www.washingtonpost.com/entertainment/2024/08/20/it-ends-with-us-is-hit-does-it-trivialize-domestic-violence/|title='It Ends With Us' is a success, but does it trivialize domestic violence?|work=[[The Washington Post]]|date=August 21, 2024|access-date=September 8, 2024|language=en-US|last2=Chery|first2=Samantha|issn=0190-8286}}&lt;/ref&gt; kuid sellest sai tohutu kassahitt, mis tõi 25 miljoni dollari suuruse tootmiseelarve juures maailmas sisse 351 miljonit dollarit.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.boxofficemojo.com/title/tt10655524/|title=''It Ends with Us''|website=[[Box Office Mojo]]|access-date=December 22, 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.the-numbers.com/movie/It-Ends-With-Us-(2024)#tab=summary|title=It Ends With Us – Financial Information|website=[[The Numbers (website)|The Numbers]]|access-date=December 22, 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=D'Alessandro|first=Anthony|url=https://deadline.com/2024/08/ryan-reynolds-blake-lively-box-office-deadpool-wolverine-it-ends-with-us-1236032813/|title=Ryan Reynolds Vs. Blake Lively At The Box Office: ''Deadpool &amp; Wolverine'' To Slay Again With $50M, ''It Ends With Us'' To Begin With $23M-$30M+ – Preview|website=[[Deadline Hollywood]]|date=August 6, 2024|access-date=August 6, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240806184634/https://deadline.com/2024/08/ryan-reynolds-blake-lively-box-office-deadpool-wolverine-it-ends-with-us-1236032813/|archive-date=August 6, 2024}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==</text>
      <sha1>c1sqy9nga4ldpsdaatfox8evk76o7nd</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185141</id>
      <parentid>7185133</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T11:57:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Toimiku Tõlkija</username>
        <id>231703</id>
      </contributor>
      <origin>7185141</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23379" sha1="6zk1rw7thv4vj1ijhyek3twvbhzqjzz" xml:space="preserve">
{{Infokast raamat
| nimi = It Ends with Us
| keel = English
| kirjastaja = [[Atria Books]]
| isbn = 978-1-5011-1036-8
| oclc = 928481387
}}'''''&quot;It Ends with Us&quot; (''eesti keeles ilmunud pealkirjaga ''„Ei iial enam“)''''' on [[Colleen Hoover|Colleen Hooveri]] [[armastusromaan]], mille avaldas 2. augustil 2016 kirjastus Atria Books. Lugu jälgib lillepoe omanikust Lily Bloomist, kelle vägivaldse suhte [[Neurokirurgia|neurokirurg]] Ryle Kincaidiga teeb veelgi keerulisemaks tema keskkooliaegse armastatu Atlas Corrigani taasilmumine naise ellu. Lugu käsitleb [[Lähisuhtevägivald|lähisuhtevägivalla]] ja emotsionaalse väärkohtlemise teemasid. Tuginedes oma ema ja isa vahelisele suhtele,  kirjeldas Hooveri seda kui „kõige raskemat raamatut, mida ma kunagi kirjutanud olen“.

2019. aasta seisuga oli romaani müüdud maailmas üle miljoni [[Eksemplar|eksemplari]] ja see oli tõlgitud rohkem kui kahekümnesse keelde. 2021. aastal kogus [[romaan]] tänu [[TikTok|TikTokile]] taas suurt populaarsust ja tõusis 2022. ja 2023. aasta raamatumüügi edetabelite tippu. 2022. aasta oktoobris ilmus raamatule järg pealkirjaga ''&quot;It Starts with Us&quot;'' (eesti keeles &quot;Kõik algab meist&quot;). 2024. aasta augustis linastus raamatu põhjal valminud film, mille stsenaariumi kirjutas Christy Hall. Filmi lavastas Justin Baldoni ja peaosi mängivad [[Blake Lively]], Baldoni ise ning Brandon Sklenar.
== Sisututvustus ==
23-aastane ülikooli lõpetanud Lily Bloom kolib [[Boston|Bostonisse]], lootuses avada seal oma lillepood. Ta kasvas üles katkises peres – tema kadunud isa Andrew  oli ema Jenny vastu vägivaldne, mistõttu Lily põlgas nii  isa kui ka ema, kes mehe juurde jäi. Hiljuti pidas ta oma kodulinnas Plethoras [[Maine|Maine'i]] osariigis Andrew matustel[[Järelehüüe|järelhüüde]], kus teatas, et loetleb viis asja, mida ta isa juures kõige rohkem armastas, misjärel seisis ta mitu sekundit vaikides, ja lahkus kõnepuldist.

Lugedes oma vanu lapsepõlvepäevikuid, meenub Lilyle tema esimene armastus Atlas Corrigan, kes lahkus sõjaväkke, kuid lubas tema juurde tagasi tulla. Hiljem tutvub ta Ryle Kincaidiga, kes on võluv ja ambitsioonikas 30-aastane neurokirurg. Kuigi tõmme on vastastikune, ei alusta nad suhet, sest Lily otsib pühendumust, Ryle`i huvitavad aga vaid juhusuhted. Kui Lily aga oma ettevõtte edukalt käima saab, jätkavad nad kohtumist ja alustavad lõpuks suhet.

Ühel õhtul naerab Lily selle üle, kui Ryle kogemata vormiroa maha pillab, mille peale mees teda vihaselt lööb, et siis kohe meeleheitlikult andeks paluda. See meenutab Lilyle tema lapsepõlve; kuigi ta on jahmunud, otsustab naine, et nad on tema vanematest erinevad, ja võtab vabanduse vastu, kuid hoiatab meest, et lahkub, kui too talle veel kord haiget teeb.

Kui Lily Ryle'iga restoranis einestab, avastab ta, et selle koha omanik ja peakokk on Atlas. Nad hakkavad suhtlema, mis muudab Ryle'i kohe armukadedaks, kuigi Lily kinnitab, et Atlas on kõigest sõber. Märgates Lily sinist silma ja Ryle'i sidemes kätt, kahtlustab Atlas, et Ryle võib naise vastu vägivaldne olla. Ta järgneb naisele [[Tualett|tualetti]] ja anub, et too Ryle'i maha jätaks. Ryle tabab nad sealt ja meeste vahel puhkeb  vihane kaklus. Järgmisel päeval ilmub Atlas lillepoodi ja Lily ütleb talle, et ta on Ryle`iga õnnelik. Atlas lahkub, kuid annab Lilyle oma [[Telefoninumber|telefoninumbri]].

Ühel õhtul abielluvad Lily ja Ryle Vegases hetkeemotsiooni ajel ja nende [[abielu]] kulgeb stabiilselt, kuni mees leiab Atlase telefoninumbri ja tõukab Lily trepist alla. Seejärel tunnistab mees, et tulistas lapsepõlves kogemata oma venda Emersoni, mis lõppes viimase surmaga, ja sellest jäänud paranemata hingehaav, mis avaldub nüüd kontrollimatute raevuhoogudena. Lily andestab mehele, kuid hiljem leiab ja loeb Ryle naise lapsepõlvepäevikuid; uskudes, et Lily petab teda Atlasega, üritab mees teda vägistada, lüües naise enesekaitse käigus teadvusetuks.

Lily tuleb teadvusele, põgeneb majast ja helistab Atlasele. Mees viib Lily haiglasse, kus naine saab teada, et ootab Ryle'i last, kuid otsustab seda mehe eest varjata. Lily jääb mõneks päevaks Atlase juurde, samal ajal kui Ryle suundub stažeerimisele Inglismaal, naine kolib lõpuks koju tagasi, kui Ryle on veel välismaal. Atlas tunnistab, et tal on Lily vastu ikka veel tunded, kuid ta on need naise abielu tõttu maha surunud. Mõistes lõpuks, mida ta ema pidi läbi elama, usaldab Lily Jennyle tõe oma mehe vägivaldsuse kohta. Jenny anub Lilyt, et naine Ryle`i maha jätaks ega kordaks samu vigu, mida tema tegi.

Kui Ryle tagasi tuleb, sõlmib Lily temaga ajutise vaherahu ja lubab mehel end [[Rasedus|raseduse]] viimastel kuudel aidata, kuid jääb emotsionaalselt kaugeks. Lily toob ilmale tütre, kellele ta paneb nime Ryle'i hukkunud venna järgi. Pärast [[Sünnitus|sünnitust]] mõistab Lily, et ta ei taha, et tema tütar kasvaks üles Ryle'i vihasööstude keskel, ja teatab mehele, et soovib [[Abielulahutus|lahutust]]. Mees palub pisarsilmi Lilyt oma otsust ümber muutma, kuid mõistab lõpuks naise vaatenurka ja nõustub, kui Lily küsib, kuidas Ryle reageeriks, kui nende endi tütar räägiks, et partner teda väärkohtleb. Lily loodab, et on teinud lõpu oma pere vägivallatsüklile, ta ütleb oma tütrele: &quot;Ei iial enam.&quot;

Epiloogis leiab Lily, kes kasvatab last Ryle'iga ühiselt, Atlase ja ütleb mehele, et on valmis nendevahelist suhet uuesti alustama.

== Taust ja avaldamine ==
Kirjastus Atria Books avaldas romaani ''„It Ends with Us” (''eesti keeles ilmunud pealkirjaga ''&quot;Ei iial enam&quot;)'' 2. augustil 2016.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.simonandschuster.com/books/It-Ends-with-Us/Colleen-Hoover/9781501110368|title=It Ends with Us|website=[[Simon &amp; Schuster]]|access-date=February 11, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230510022227/https://www.simonandschuster.com/books/It-Ends-with-Us/Colleen-Hoover/9781501110368|archive-date=May 10, 2023}}&lt;/ref&gt; Tuginedes oma ema ja isa vahelisele suhtele,&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Kayle|first=Hilary S.|url=https://www.publishersweekly.com/pw/by-topic/industry-news/bea/article/73826-bookcon-2017-colleen-hoover-different-endings.html|title=BookCon 2017: Colleen Hoover: Different Endings|website=[[Publishers Weekly]]|date=June 3, 2017|access-date=February 11, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230320074324/https://www.publishersweekly.com/pw/by-topic/industry-news/bea/article/73826-bookcon-2017-colleen-hoover-different-endings.html|archive-date=March 20, 2023}}&lt;/ref&gt; kirjeldas Hoover seda sõnadega „kõige raskem raamat, mida ma kunagi kirjutanud olen”.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=White|first=Mara|url=http://www.nydailynews.com/life-style/new-adult-author-colleen-hoover-releases-ends-article-1.2737116|title=New Adult author Colleen Hoover releases novel 'It Ends with Us'|work=[[New York Daily News]]|date=August 3, 2016|access-date=February 11, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230905013609/https://www.nydailynews.com/life-style/new-adult-author-colleen-hoover-releases-ends-article-1.2737116|archive-date=September 5, 2023}}&lt;/ref&gt; See käsitleb lähisuhtevägivalla ja emotsionaalse väärkohtlemise teemasid. Sellele vaatamata liigitatakse raamatut „armastusromaaniks”. Raamatu kirjastus kirjeldas seda kui lugu „töönarkomaanist naisest, kelle elus on armastus, mis tundub liiga hea, et tõsi olla, kuid kes ei suuda lõpetada mõtlemist oma esimesele armastusele”.

18. aprillil 2023 ilmus raamatust spetsiaalne &quot;kollektsionääride väljaanne&quot;. Väljaandes on eksklusiivne küsimuste ja vastuste osa Hooveri ja tema ema vahel, raamat on kõvakaaneline, fooliumtrükis reljeefse ümbrise, fooliumiga vormitud köite ja uue kujundusega sisekaantega, mis ümbritsevad nii esi- kui ka tagakaant.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Hoover|first=Colleen|url=https://www.facebook.com/AuthorColleenHoover/posts/679333170215392/|title=I'm excited to announce a special hardcover collector's edition of It Ends with Us.|website=Facebook|date=November 18, 2022|access-date=August 24, 2024}}&lt;/ref&gt;

== Vastuvõtt ==

=== Kriitikute hinnangud ===
[[Ajakiri]] ''Kirkus Reviews'' kirjutas oma esiletõstetud arvustuses: „Suhteid on kujutatud kaastunde ja aususega,“ ja võttis kokku, et romaan „illustreerib võimsalt vägivalla laastavat mõju – ja ellujäänute tugevust“.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.kirkusreviews.com/book-reviews/colleen-hoover/it-ends-with-us/|title=It Ends with Us by Colleen Hoover|website=[[Kirkus Reviews]]|date=May 31, 2016|access-date=February 11, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220211115753/https://www.kirkusreviews.com/book-reviews/colleen-hoover/it-ends-with-us/|archive-date=February 11, 2022}}&lt;/ref&gt; Ajakiri ''Romantic Times'' märkis: „„ ''Ei iial enam''“ on täiuslik näide [[Autor|autori]] kirjutamismeisterlikkusest ja tema võimest põimida ühte meeltülendavaid, romantilisi ja süngeid süžeeliine. Olenemata sellest, kui suur [[fänn]] te olete, armastavad ja austavad lugejad peategelast Lilyt ning õpivad tema üleelamistest midagi.“&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Carr|first=Tricia|url=https://www.rtbookreviews.com/book-review/it-ends-us|title=IT ENDS WITH US {{!}} RT Book Reviews|website=[[Romantic Times]]|access-date=February 11, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20170310091356/https://www.rtbookreviews.com/book-review/it-ends-us|archive-date=March 10, 2017}}&lt;/ref&gt;

=== Läbimüük ===
2019. aasta seisuga oli romaani müüdud maailmas üle miljoni eksemplari ja see oli tõlgitud rohkem kui kahekümnesse keelde.&lt;ref name=&quot;Variety&quot;&gt;{{Cite web|last=McNary|first=Dave|url=https://variety.com/2019/film/news/justin-baldoni-it-ends-with-us-movie-jane-the-virgin-1203268293/|title=Justin Baldoni Developing 'It Ends With Us' Romance Movie|website=[[Variety (magazine)|Variety]]|date=July 15, 2019|access-date=February 11, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230905013609/https://variety.com/2019/film/news/justin-baldoni-it-ends-with-us-movie-jane-the-virgin-1203268293/|archive-date=September 5, 2023}}&lt;/ref&gt;

2021. aastal muutusid nii see romaan kui ka  Hooveri teosed üldisemalt taas ülimalt populaarseks tänu [[TikTok|TikToki]] [[BookTok|#BookTok]] kogukonna tähelepanule.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Italie|first=Hillel|url=https://apnews.com/article/lifestyle-entertainment-business-arts-and-entertainment-fiction-fbed44e32e3797b7c3fdbf0a4a7daead|title=Author Colleen Hoover's word-of-mouth success|work=[[Associated Press]]|date=September 16, 2021|access-date=January 6, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230415023929/https://apnews.com/article/lifestyle-entertainment-business-arts-and-entertainment-fiction-fbed44e32e3797b7c3fdbf0a4a7daead|archive-date=April 15, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Merry|first=Stephanie|url=https://www.washingtonpost.com/books/2022/01/20/colleen-hoover-tiktok/|title=On TikTok, crying is encouraged. Colleen Hoover's books get the job done.|work=[[The Washington Post]]|date=January 20, 2022|access-date=February 27, 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20220310052046/https://www.washingtonpost.com/books/2022/01/20/colleen-hoover-tiktok/|archive-date=March 10, 2022}}&lt;/ref&gt; 2022. aasta jaanuaris debüteeris ''„It Ends With Us”'' ''(&quot;Ei iial enam&quot;)'' ajalehe [[New York Timesi bestsellerid|''The New York Times'' kombineeritud ilukirjanduse edetabelis]] esikohal.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/books/best-sellers/2022/01/16/combined-print-and-e-book-fiction/|title=Combined Print &amp; E-Book Fiction – Best Sellers – Books|work=[[The New York Times]]|date=January 16, 2022|access-date=February 11, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220318112834/https://www.nytimes.com/books/best-sellers/2022/01/16/combined-print-and-e-book-fiction/|archive-date=March 18, 2022}}&lt;/ref&gt; Raamat saavutas esikoha nii ajakirja ''Publishers Weekly'' täiskasvanute kirjanduse edetabelis kui ka üldarvestuses 2022. aasta esimese kuue kuu lõikes, müües kokku 925 221 eksemplari.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Maher|first=John|url=https://www.publishersweekly.com/pw/by-topic/industry-news/bookselling/article/89817-the-bestselling-books-of-2022-so-far.html|title=The Bestselling Books of 2022 (So Far)|website=[[Publishers Weekly]]|date=July 8, 2022|access-date=July 16, 2022|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20220715200522/https://www.publishersweekly.com/pw/by-topic/industry-news/bookselling/article/89817-the-bestselling-books-of-2022-so-far.html|archive-date=July 15, 2022}}&lt;/ref&gt; Raamat saavutas esikoha ka ajakirja ''Publishers Weekly'' aasta kokkuvõttes, müües aasta jooksul kokku 2 729 007 eksemplari.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Milliot|first=Jim|url=https://www.publishersweekly.com/pw/by-topic/industry-news/bookselling/article/91256-colleen-hoover-was-queen-of-2022-s-bestseller-list.html|title=Colleen Hoover Was Queen of 2022's Bestseller List|website=Publishers Weekly|date=January 6, 2023|access-date=April 28, 2023|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20230409112812/https://www.publishersweekly.com/pw/by-topic/industry-news/bookselling/article/91256-colleen-hoover-was-queen-of-2022-s-bestseller-list.html|archive-date=April 9, 2023}}&lt;/ref&gt; Teos oli ka 2023. aasta müüduim romaan, seda osteti kokku 1 292 733 eksemplari. Romaani ''„It Ends With Us” (&quot;Ei iial enam&quot;)'' teemaviiteid on TikTokis vaadatud üle miljardi korra.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Buono|first=Jules|url=https://www.julesbuono.com/best-colleen-hoover-books-ranked/|title=Best Colleen Hoover Books Ranked|website=The Literary Lifestyle|date=August 23, 2022|access-date=March 1, 2023|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20230301173357/https://www.julesbuono.com/best-colleen-hoover-books-ranked/|archive-date=March 1, 2023}}&lt;/ref&gt;

Pärast filmiversiooni [[Treiler|treileri]] avaldamist tõusis romaan Amazoni edetabelis tagasi esikohale. 11. augustil 2024, vaid kaks päeva pärast filmi esilinastust, tõusis romaan ''The New York Times'' bestsellerite edetabelis tagasi esikohale.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.nytimes.com/books/best-sellers/2024/08/11/combined-print-and-e-book-fiction/|title=Combined Print &amp; E-Book Fiction|website=The New York Times|date=August 11, 2024|access-date=August 24, 2024}}&lt;/ref&gt;

=== Auhinnad ===
Romaan võitis 2016. aastal parima armastusromaani kategoorias auhinna Goodreads Choice Award.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Dilworth|first=Dianna|url=https://www.adweek.com/galleycat/2016-goodreads-choice-awards-winners-revealed/127779|title=2016 Goodreads Choice Awards Winners Revealed|website=[[Adweek]]|date=December 6, 2016|access-date=December 22, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20231222105140/https://www.adweek.com/galleycat/2016-goodreads-choice-awards-winners-revealed/127779|archive-date=December 22, 2023}}&lt;/ref&gt;

== Järg ==
2022. aasta veebruaris teatati, et kirjastus Atria Books avaldab sama aasta oktoobris romaanile ''„It Ends with Us”'' ''(&quot;Ei iial enam&quot;)'' järje.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://about.simonandschuster.biz/news/hoover-it-starts-with-us/|title=Atria Books to Publish Colleen Hoover's Sequel to Viral BookTok Novel, It Ends With Us in October 2022|work=simonandschuster.biz|date=February 11, 2022|access-date=October 18, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230528202714/https://about.simonandschuster.biz/news/hoover-it-starts-with-us/|archive-date=May 28, 2023}}&lt;/ref&gt; Järg pealkirjaga ''„It Starts with Us'' ” ''(''eesti keeles ''&quot;Kõik algab meist&quot;)'' ilmus 18. oktoobril 2022.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.publishersweekly.com/pw/newsbrief/index.html?record=3611|title=Atria to Publish Colleen Hoover's 'It Starts with Us' in October|website=[[Publishers Weekly]]|date=February 11, 2022|access-date=February 12, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230905013610/https://www.publishersweekly.com/pw/newsbrief/index.html?record=3611|archive-date=September 5, 2023}}&lt;/ref&gt; Raamatu järg jätkub sealt, kus ''„It Ends with Us”'' ''(&quot;Ei iial enam&quot;'') pooleli jäi, ja keskendub Lily ja Atlase suhtele.

== Värviraamat ==
2023. aasta jaanuaris teatas Hoover plaanist avaldada romaani ''„It Ends with Us”'' ''(&quot;Ei iial enam&quot;)'' põhjal valmivvärviraamat''.'' Pärast lugejate tugevat pahameelt, mis oli tingitud romaani lähisuhtevägivalla temaatikast, otsustas Hoover projekti juba järgmisel päeval tühistada, teatades: „Värviraamatu arendamisel peeti silmas Lily tugevust, kuid ma mõistan täielikult, miks see oli kohatu.“ Kirjastus Atria Books kinnitas, et nad ei jätka värviraamatu avaldamisega.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Cite news|last=Ronald|first=Issy|url=https://www.cnn.com/style/article/colleen-hoover-coloring-book-cancellation-intl-scli/index.html|title=Bestselling writer Colleen Hoover apologizes for planned coloring book based on domestic violence novel|work=[[CNN]]|date=January 13, 2023|access-date=February 27, 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20230114020109/https://www.cnn.com/style/article/colleen-hoover-coloring-book-cancellation-intl-scli/index.html|archive-date=January 14, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Squires|first=Bethy|url=https://www.vulture.com/2023/01/no-more-colleen-hoover-it-end-with-us-coloring-book.html|title=There Won't Be an ''It Ends With Us'' Coloring Book After All|work=[[Vulture (website)|Vulture]]|date=January 11, 2023|access-date=February 27, 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20230112010529/https://www.vulture.com/2023/01/no-more-colleen-hoover-it-end-with-us-coloring-book.html|archive-date=January 12, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Burke|first=Kelly|url=https://www.theguardian.com/books/2023/jan/13/colleen-hoover-apologises-for-tone-deaf-colouring-book-based-on-domestic-violence-novel|title=Colleen Hoover apologises for 'tone-deaf' colouring book based on domestic violence novel|work=[[The Guardian]]|date=January 13, 2023|access-date=February 27, 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20230113022533/https://www.theguardian.com/books/2023/jan/13/colleen-hoover-apologises-for-tone-deaf-colouring-book-based-on-domestic-violence-novel|archive-date=January 13, 2023}}&lt;/ref&gt;

== Filmi adaptsioon ==
2019. aasta juulis omandas Justin Baldoni õigused romaani ekraniseerimiseks, filmi hakati tootma tema ettevõtte Wayfarer Entertainment kaudu.&lt;ref name=&quot;Variety&quot;&gt;{{Cite web|last=McNary|first=Dave|url=https://variety.com/2019/film/news/justin-baldoni-it-ends-with-us-movie-jane-the-virgin-1203268293/|title=Justin Baldoni Developing 'It Ends With Us' Romance Movie|website=[[Variety (magazine)|Variety]]|date=July 15, 2019|access-date=February 11, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230905013609/https://variety.com/2019/film/news/justin-baldoni-it-ends-with-us-movie-jane-the-virgin-1203268293/|archive-date=September 5, 2023}}&lt;/ref&gt; 2023. aasta jaanuaris sai Lily Bloomi rolli [[Blake Lively]]. Filmi lavastas Ryle Kincaidi kehastav Baldoni ja stsenaariumi kohandas Christy Hall.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Kroll|first=Justin|url=https://deadline.com/2023/01/blake-lively-justin-baldoni-sony-wayfarer-studios-adaptation-colleen-hoover-it-ends-with-us-1235242008/|title=Blake Lively &amp; Justin Baldoni To Star In 'It Ends With Us'; Baldoni Also Directing Sony And Wayfarer Studios' Adaptation Of Colleen Hoover Novel|work=[[Deadline Hollywood|Deadline]]|date=January 26, 2023|access-date=January 26, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230127003250/https://deadline.com/2023/01/blake-lively-justin-baldoni-sony-wayfarer-studios-adaptation-colleen-hoover-it-ends-with-us-1235242008/|archive-date=January 27, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Zhan|first=Jennifer|url=https://www.vulture.com/2023/01/it-ends-with-us-movie-casts-blake-lively-justin-baldoni.html|title=The ''It Ends With Us'' Movie Ends Up Casting Blake Lively|work=[[Vulture (website)|Vulture]]|date=January 26, 2023|access-date=January 26, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230127020514/http://www.vulture.com/2023/01/it-ends-with-us-movie-casts-blake-lively-justin-baldoni.html|archive-date=January 27, 2023}}&lt;/ref&gt; 2023. aasta aprillis sai Atlase rolli Brandon Sklenar.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Kroll|first=Justin|url=https://deadline.com/2023/04/192-brandon-sklenar-atlas-corrigan-sony-wayfarers-of-it-ends-with-us-blake-lively-1235332753/|title='1923' Breakout Brandon Sklenar To Play Atlas Corrigan In Sony And Wayfarer's Adaptation Of 'It Ends With Us' Starring Blake Lively|work=[[Deadline Hollywood|Deadline]]|date=April 20, 2023|access-date=April 21, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230421041254/https://deadline.com/2023/04/192-brandon-sklenar-atlas-corrigan-sony-wayfarers-of-it-ends-with-us-blake-lively-1235332753/|archive-date=April 21, 2023}}&lt;/ref&gt; Võtted algasid [[Hoboken|New Jersey osariigis]] [[Hoboken|Hobokenis]] 5. mail 2023. Film esilinastus kinodes 9. augustil 2024.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=D'Alessandro|first=Anthony|url=https://deadline.com/2024/04/blake-lively-it-ends-with-us-release-date-2-1235886431/|title=Blake Lively &amp; Justin Baldoni Romance 'It Ends With Us' Will Now Begin In Early August|website=[[Deadline Hollywood]]|date=April 15, 2024|access-date=May 17, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240531123429/https://deadline.com/2024/04/blake-lively-it-ends-with-us-release-date-2-1235886431/|archive-date=May 31, 2024}}&lt;/ref&gt; Film sai [[Kriitik|kriitikutelt]] vastakaid arvustusi,&lt;ref&gt;{{Cite web|last=O'Sullivan|first=Charlotte|url=https://www.bbc.com/culture/article/20240808-it-ends-with-us-the-controversial-blockbuster-author-colleen-hoover-portraying-domestic-abuse|title=It Ends With Us: The controversial blockbuster author portraying domestic abuse|website=[[BBC Culture]]|date=August 9, 2024|access-date=September 8, 2024|language=en-GB}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Kingsberry|first=Janay|url=https://www.washingtonpost.com/entertainment/2024/08/20/it-ends-with-us-is-hit-does-it-trivialize-domestic-violence/|title='It Ends With Us' is a success, but does it trivialize domestic violence?|work=[[The Washington Post]]|date=August 21, 2024|access-date=September 8, 2024|language=en-US|last2=Chery|first2=Samantha|issn=0190-8286}}&lt;/ref&gt; kuid sellest sai tohutu kassahitt, mis tõi 25 miljoni dollari suuruse tootmiseelarve juures maailmas sisse 351 miljonit dollarit.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.boxofficemojo.com/title/tt10655524/|title=''It Ends with Us''|website=[[Box Office Mojo]]|access-date=December 22, 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.the-numbers.com/movie/It-Ends-With-Us-(2024)#tab=summary|title=It Ends With Us – Financial Information|website=[[The Numbers (website)|The Numbers]]|access-date=December 22, 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=D'Alessandro|first=Anthony|url=https://deadline.com/2024/08/ryan-reynolds-blake-lively-box-office-deadpool-wolverine-it-ends-with-us-1236032813/|title=Ryan Reynolds Vs. Blake Lively At The Box Office: ''Deadpool &amp; Wolverine'' To Slay Again With $50M, ''It Ends With Us'' To Begin With $23M-$30M+ – Preview|website=[[Deadline Hollywood]]|date=August 6, 2024|access-date=August 6, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240806184634/https://deadline.com/2024/08/ryan-reynolds-blake-lively-box-office-deadpool-wolverine-it-ends-with-us-1236032813/|archive-date=August 6, 2024}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide romaanid]]</text>
      <sha1>6zk1rw7thv4vj1ijhyek3twvbhzqjzz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Papli-harksaba</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718071</id>
    <revision>
      <id>7185128</id>
      <timestamp>2026-07-02T11:08:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>IvarGl</username>
        <id>201039</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Papli-harksaba | staatus =  | pilt = Cerura erminea - Lesser puss moth - Гарпия белая (40242382665).jpg | pildi_seletus =  | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Tutlased]] ''Notodontidae'' | perekond = [[Harksaba]] ''Cerura'' | liik = '''Papli-harksaba''' | binaarne =...'</comment>
      <origin>7185128</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6344" sha1="ecwb6r2qv6zlau0yczt7rqsnjbny6wh" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Papli-harksaba
| staatus = 
| pilt = Cerura erminea - Lesser puss moth - Гарпия белая (40242382665).jpg
| pildi_seletus = 
| pildi_laius = 210px
| värvus = putukad
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda''
| klass = [[Putukad]] ''Insecta''
| selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera''
| sugukond = [[Tutlased]] ''Notodontidae''
| perekond = [[Harksaba]] ''Cerura''
| liik = '''Papli-harksaba'''
| binaarne = ''Cerura erminea''
| binaarse_autor = [[Eugenius Johann Christoph Esper|Esper]], 1783
| leviku_kaart = 
| leviku_kaardi_laius = 
| leviku_kaardi_seletus = 
| sünonüümid = 
}}

'''Papli-harksaba''' (''Cerura'' ''erminea'') on [[Tutlased|tutlaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[liblikas]].

== Nimetuse etümoloogia ==
Eestikeelne nimi papli-harksaba viitab sellele, et liigi röövikud toituvad peamiselt paplitel. Ladinakeelne liiginimi ''erminea'' tuleneb tõenäoliselt [[Kärp|kärbi]] nimetusest ning viitab eriti tema valgele talvekarvale&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ermine - Etymology, Origin &amp; Meaning |url=https://www.etymonline.com/word/ermine |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=etymonline |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;.

== Välimus ja tunnused ==
Papli-harksaba tiibade siruulatus on tavaliselt umbes 60–80 mm.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Hantsmoths - 71.004 Feline Cerura erminea |url=https://www.hantsmoths.org.uk/lep.php?code=71.004 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.hantsmoths.org.uk}}&lt;/ref&gt; Liblika üldmulje on väga hele ja õrn, sest tiibade ülakülje põhivärvus on lumivalge. Keha, pea ja rindmik on tihedalt kaetud valkjate või hallikasvalgete karvadega, mistõttu näib liblikas pehme ja karvasena. Esitiibadel on valgel põhjal tumedad hallikad või mustjad sakilised jooned, laigud ja ovaalsed tähised, mis moodustavad kontrastse mustri. Eriti iseloomulikud on esitiiva keskosa lähedal paiknevad tumedamad suletud kujundid, millest osa võivad olla ümarad või V-kujulised. Tagatiivad on enamasti heledad, kuid eriti emastel võivad need olla hallikamad või tumedama varjundiga. Tagakeha on seljapoolelt must, valge keskjoonega, ning alaküljelt valge. Isastel on selgelt kamjad tundlad, nad on ka tavaliselt emastest veidi väiksemad ja saledamad. Emased on üldjuhul suuremad, tugevama kehaga ning nende tiivad võivad olla veidi tumedama üldtooniga.

Sarnaneb [[Suur-harksaba|suur-harksabaga]], kuid papli-harksaba põhivärvus on puhtamalt valge ja tiivamuster sageli kontrastsemate mustade või hallikate sakiliste kujunditega. Suur-harksabal võib tiivamuster olla lainelisem ning kollakasoranžid vöödid või sooned on tavaliselt märgatavamad, samas kui papli-harksabal on need vähem nähtavad või puuduvad üldse.&lt;gallery mode=&quot;packed&quot;&gt;
Fail:Cerura erminea.jpg|Üleval isane, all emane
&lt;/gallery&gt;

== Elupaik ==
Tegemist on metsaliigiga, keda leidub peamiselt sega- ja lehtmetsades, kuid ka parkides, puiesteedel, lehtmetsade servades, puisniitudel ja alleedel.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=239}}&lt;/ref&gt; Liik kindlasti eelistab kohti, kus kasvavad röövikule sobivad toidutaimed. 

Täiskasvanud liblikas on öise eluviisiga ning teda võib kohata valguspüünistes, sest valmikud lendavad valgusele. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Cerura erminea - Catalogue of the Lepidoptera of Belgium |url=https://projects.biodiversity.be/lepidoptera/species/5769/ |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=projects.biodiversity.be}}&lt;/ref&gt;

== Levila ==
Transeuraasia metsaliik.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Tema levila hõlmab parasvöötme [[Euroopa|Euroopat]] ning ida suunas ulatub levila Ussuuri ja Amuuri piirkonnani, [[Jaapan|Jaapanini]], [[Kesk-Aasia|Kesk-]] ja [[Ida-Aasia|Ida-Aasiani]] ning [[Lähis-Ida|Lähis-Idani]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Hantsmoths - 71.004 Feline Cerura erminea |url=https://www.hantsmoths.org.uk/lep.php?code=71.004 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.hantsmoths.org.uk}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Cerura |url=https://ftp.funet.fi/index/Tree_of_life/insecta/lepidoptera/ditrysia/noctuoidea/notodontidae/stauropinae/cerura/?utm_source=chatgpt.com |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=ftp.funet.fi}}&lt;/ref&gt;

Eestis oma areaali põhjapiiril, seepärast vaid mandriosas harva leitud.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Lennuaeg ==
Eestis lendab papli-harksaba peamiselt mai lõpust juuli lõpuni.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Rööviku areng ==
Emane liblikas muneb toidutaime lehtedele. Röövikuid võib kohata suvel, enamasti juunist augustini, harvem ka hiljem.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Europäische Schmetterlinge und ihre Ökologie: Cerura erminea |url=https://www.pyrgus.de/artdetails.php?gattname=Cerura&amp;artname=erminea&amp;volltext=cerura |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.pyrgus.de}}&lt;/ref&gt;

Röövik on harksabadele iseloomuliku välimusega ning võib kasvada umbes 7 cm pikkuseks.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Weisser_Gabelschwanz {{!}} Naturwissenschaftlicher Verein für Schwaben e.V. |url=https://www.nwv-schwaben.de/naturfotografie/gallmin/files/Naturfotografie/Artenpool/Zoologie/Fluginsekten/Schmetterlinge/Zahnspinner/Weisser_Gabelschwanz/ |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.nwv-schwaben.de}}&lt;/ref&gt; Keha on jässakas ja enamasti rohekas, seljal paikneb tume punakaspruun või pruunikas sadulakujuline laik, mida ääristab hele serv. Papli-harksaba täiskasvanud rööviku üheks iseloomulikuks tunnuseks on keha keskosas paiknev külgmine valge põikjoon, mis aitab teda eristada suur-harksaba röövikust. Keha tagaosas paikneb kaks pikka hargnevat sabataolist jätket, mis on muundunud ebajalad. Nende jätkete seest võivad häirimisel välja sirutuda punakad niitjad jätked, mida röövik kasutab vaenlaste hirmutamiseks. 

Nukkumine toimub tugevas, hästi varjatud kookonis, mis paikneb tavaliselt toidupuu tüvel või koorel, sageli üsna maapinna lähedal. Kookon on vastupidav ning sulandub koore pinnaga hästi kokku. Liik talvitub nukuna. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Röövik toitub peamiselt [[Pappel|paplite]] ja [[Paju|pajude]] lehtedest.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;gallery mode=&quot;packed&quot;&gt;
Fail:Cerura erminea (larva) - Lesser puss moth (caterpillar) - Гарпия белая (гусеница) (40425915874).jpg
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
[[Kategooria:Tutlased]]
[[Kategooria:Eesti liblikalised]]</text>
      <sha1>ecwb6r2qv6zlau0yczt7rqsnjbny6wh</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7185129</id>
      <parentid>7185128</parentid>
      <timestamp>2026-07-02T11:10:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>IvarGl</username>
        <id>201039</id>
      </contributor>
      <origin>7185129</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6422" sha1="51v6vz10pwo442xviupfxjnw01xnydy" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Papli-harksaba
| staatus = 
| pilt = Cerura erminea - Lesser puss moth - Гарпия белая (40242382665).jpg
| pildi_seletus = 
| pildi_laius = 210px
| värvus = putukad
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda''
| klass = [[Putukad]] ''Insecta''
| selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera''
| sugukond = [[Tutlased]] ''Notodontidae''
| perekond = [[Harksaba]] ''Cerura''
| liik = '''Papli-harksaba'''
| binaarne = ''Cerura erminea''
| binaarse_autor = [[Eugenius Johann Christoph Esper|Esper]], 1783
| leviku_kaart = 
| leviku_kaardi_laius = 
| leviku_kaardi_seletus = 
| sünonüümid = 
}}

'''Papli-harksaba''' (''Cerura'' ''erminea'') on [[Tutlased|tutlaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[liblikas]].

== Nimetuse etümoloogia ==
Eestikeelne nimi papli-harksaba viitab sellele, et liigi röövikud toituvad peamiselt paplitel. Ladinakeelne liiginimi ''erminea'' tuleneb tõenäoliselt [[Kärp|kärbi]] nimetusest ning viitab eriti tema valgele talvekarvale&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ermine - Etymology, Origin &amp; Meaning |url=https://www.etymonline.com/word/ermine |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=etymonline |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;.

== Välimus ja tunnused ==
Papli-harksaba tiibade siruulatus on tavaliselt umbes 60–80 mm.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Hantsmoths - 71.004 Feline Cerura erminea |url=https://www.hantsmoths.org.uk/lep.php?code=71.004 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.hantsmoths.org.uk}}&lt;/ref&gt; Liblika üldmulje on väga hele ja õrn, sest tiibade ülakülje põhivärvus on lumivalge. Keha, pea ja rindmik on tihedalt kaetud valkjate või hallikasvalgete karvadega, mistõttu näib liblikas pehme ja karvasena. Esitiibadel on valgel põhjal tumedad hallikad või mustjad sakilised jooned, laigud ja ovaalsed tähised, mis moodustavad kontrastse mustri. Eriti iseloomulikud on esitiiva keskosa lähedal paiknevad tumedamad suletud kujundid, millest osa võivad olla ümarad või V-kujulised. Tagatiivad on enamasti heledad, kuid eriti emastel võivad need olla hallikamad või tumedama varjundiga. Tagakeha on seljapoolelt must, valge keskjoonega, ning alaküljelt valge. Isastel on selgelt kamjad tundlad, nad on ka tavaliselt emastest veidi väiksemad ja saledamad. Emased on üldjuhul suuremad, tugevama kehaga ning nende tiivad võivad olla veidi tumedama üldtooniga.

Sarnaneb [[Suur-harksaba|suur-harksabaga]], kuid papli-harksaba põhivärvus on puhtamalt valge ja tiivamuster sageli kontrastsemate mustade või hallikate sakiliste kujunditega. Suur-harksabal võib tiivamuster olla lainelisem ning kollakasoranžid vöödid või sooned on tavaliselt märgatavamad, samas kui papli-harksabal on need vähem nähtavad või puuduvad üldse.&lt;gallery mode=&quot;packed&quot;&gt;
Fail:Cerura erminea.jpg|Üleval isane, all emane
&lt;/gallery&gt;

== Elupaik ==
Tegemist on metsaliigiga, keda leidub peamiselt sega- ja lehtmetsades, kuid ka parkides, puiesteedel, lehtmetsade servades, puisniitudel ja alleedel.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=239}}&lt;/ref&gt; Liik kindlasti eelistab kohti, kus kasvavad röövikule sobivad toidutaimed. 

Täiskasvanud liblikas on öise eluviisiga ning teda võib kohata valguspüünistes, sest valmikud lendavad valgusele. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Cerura erminea - Catalogue of the Lepidoptera of Belgium |url=https://projects.biodiversity.be/lepidoptera/species/5769/ |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=projects.biodiversity.be}}&lt;/ref&gt;

== Levila ==
Transeuraasia metsaliik.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Tema levila hõlmab parasvöötme [[Euroopa|Euroopat]] ning ida suunas ulatub levila Ussuuri ja Amuuri piirkonnani, [[Jaapan|Jaapanini]], [[Kesk-Aasia|Kesk-]] ja [[Ida-Aasia|Ida-Aasiani]] ning [[Lähis-Ida|Lähis-Idani]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Hantsmoths - 71.004 Feline Cerura erminea |url=https://www.hantsmoths.org.uk/lep.php?code=71.004 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.hantsmoths.org.uk}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Cerura |url=https://ftp.funet.fi/index/Tree_of_life/insecta/lepidoptera/ditrysia/noctuoidea/notodontidae/stauropinae/cerura/?utm_source=chatgpt.com |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=ftp.funet.fi}}&lt;/ref&gt;

Eestis oma areaali põhjapiiril, seepärast vaid mandriosas harva leitud.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Lennuaeg ==
Eestis lendab papli-harksaba peamiselt mai lõpust juuli lõpuni.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Rööviku areng ==
Emane liblikas muneb toidutaime lehtedele. Röövikuid võib kohata suvel, enamasti juunist augustini, harvem ka hiljem.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Europäische Schmetterlinge und ihre Ökologie: Cerura erminea |url=https://www.pyrgus.de/artdetails.php?gattname=Cerura&amp;artname=erminea&amp;volltext=cerura |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.pyrgus.de}}&lt;/ref&gt;

Röövik on harksabadele iseloomuliku välimusega ning võib kasvada umbes 7 cm pikkuseks.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Weisser_Gabelschwanz {{!}} Naturwissenschaftlicher Verein für Schwaben e.V. |url=https://www.nwv-schwaben.de/naturfotografie/gallmin/files/Naturfotografie/Artenpool/Zoologie/Fluginsekten/Schmetterlinge/Zahnspinner/Weisser_Gabelschwanz/ |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.nwv-schwaben.de}}&lt;/ref&gt; Keha on jässakas ja enamasti rohekas, seljal paikneb tume punakaspruun või pruunikas sadulakujuline laik, mida ääristab hele serv. Papli-harksaba täiskasvanud rööviku üheks iseloomulikuks tunnuseks on keha keskosas paiknev külgmine valge põikjoon, mis aitab teda eristada suur-harksaba röövikust. Keha tagaosas paikneb kaks pikka hargnevat sabataolist jätket, mis on muundunud ebajalad. Nende jätkete seest võivad häirimisel välja sirutuda punakad niitjad jätked, mida röövik kasutab vaenlaste hirmutamiseks. 

Nukkumine toimub tugevas, hästi varjatud kookonis, mis paikneb tavaliselt toidupuu tüvel või koorel, sageli üsna maapinna lähedal. Kookon on vastupidav ning sulandub koore pinnaga hästi kokku. Liik talvitub nukuna. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Röövik toitub peamiselt [[Pappel|paplite]] ja [[Paju|pajude]] lehtedest.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;gallery mode=&quot;packed&quot;&gt;
Fail:Cerura erminea (larva) - Lesser puss moth (caterpillar) - Гарпия белая (гусеница) (40425915874).jpg
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Välislingid ==
{{commons|Cerura erminea}}
* {{Elurikkus}}
[[Kategooria:Tutlased]]
[[Kategooria:Eesti liblikalised]]</text>
      <sha1>51v6vz10pwo442xviupfxjnw01xnydy</sha1>
    </revision>
  </page>
</mediawiki>